﻿San Mateo.
22.
Entonces Jesusis cha'maṉvajque't jujche tucnømbase Dios aṉgui'mbamø. Ñøjayaju: 
―Como tum aṉgui'mba oyu'is chøc søṉdzøjcuy cuando co'tøjcaj 'yune, jetseti chøjque'tpa Diosis. 
Aṉgui'mba'is cyø'vej ñu'cscuy va'cø chajmayaj vejyajtøjupø va'cø ñu'cyaj sø'ṉajcu'yomo, pero ja syun miñajø. 
Entonces cyø'vejvøjøtzøcyajque't eyapø nu'cscuy va'cø vøco vejvøjøtzøcyajque'ta, ñøjmayaju: “Tzajmayaj vejyajtøjupø que listo'am cu'tcuy, yaj ca'u'am ø vaṉgas y eyapø copøn tzaṉgata'mbø. Mumu tiyø listo'am ijtu va'cø ñu'cyaja'am va'cø 'ya'mayaj co'tøjcajcuy”. 
Pero vejyajtøjupø'is ja chøjcayaj cuenda, ja ñu'cyaja'm. Tum maṉ yose tza'momo, tum maṉ ma'a cote. 
Eyata'mbø'is ñucyaju aṉgui'mba'is ñu'cscuy, yacsutzøcyaju, yaj ca'yaju. 
Cuando jetse myusu, qui'syca'comø'nu aṉgui'mba y cyø'vejyaj syoldado va'cø yaj ca'yaj yaj ca'ayaju'is ñu'cscuy y va'cø pyoṉbøjay cyumguy. 
Jicsye'c aṉgui'mba'is ñøjayaj eyapø ñu'cscuy: “Listo'am mumu tiyø co'tøjcajcucyøtoya. Pero vejyajtøjupø ji'ndyet vyøjta'mbø, por eso ja miñajø. 
Yøti maṉdam ijnømumø callemaye y i mi mba'tyajpa, vejayajø va'cø min a'myaj co'tøjcajcuy”. 
Y maṉyaj vijnømbamø callemaye y aunque i pya'tyaju, vyejtu'myaju va'cø 'ya'myaj co'tøjcajcuy; aunque yatzipø, aunque vøjpø; y jetse ijnømuna'ṉ vøti co'tøjcajcu'yomo. 
”Y cuando aṉgui'mba tøjcøyu va'cø 'ya'myaj tu'myajupø, is tum pøn que ja myescøyojapø co'tøjcajcucyøtoya. 
Y aṉgui'mba'is ñøjayu: “Achø, ¿ticøtoya ja myescøyojapø co'tøjcajcucyøtoya mi min yø'qui?” Y pøn ja 'yaṉdzo'ṉoya. 
Entonces aṉgui'mba'is ñøjayaj chøsi: “Mo'csatyam cyø' y cyoso y jetse ñømavø. Y a'ṉgom pajtzøy pi'tzø'ajcu'yomo. Jen maṉba vo'e maṉba cyø's tyøtz maya'cu'is”. 
Porque vøti pøn vejayajtøjpa, pero usyi cøpiṉyajtøjpa. 
Entonces manyaj fariseo y qui'pscøpo'yaju jujche muspa 'yaṉgøma'cøyaj Jesús a ver o'ca muspa yac ondocoya va'cø mus cyøtza'møyajø. 
Por eso Jesuscø'mø yø'ṉis cyø'vejyaj ñøtuṉdøvø møja'ṉ aṉgui'mba Herodesis ñe'ji'ṉ. Je'is ñøjayaj Jesús: ―Maestrø, musta'mbøjtzi que siempre mi ndzamba viyuṉda'mbø tiyø. Y viyuṉse mi ndzamba syunbase Diosis va'cø ndø tzøcø. Y ji'n mi ndzøjcay cuenda ti qui'psyajpa pø'nis, ni jujchepø pøn ji'n mi ndzøjcay cuenda, ni che'pø ni møjapø. 
Entonces por eso tø tzajmayø ti mi ṉgui'pspa: o'ca vøjø va'cø ndø cøcoyoja Roma cumgu'yombø aṉgui'mbacøsi, o ji'n vyøjø. 
Pero Jesusis myusu que ji'n vyøjpø pø'najcupit nø 'yocva'cyaju y ñøjayaju: ―¿Ticøtoya sunba mi ndø aṉgøma'cøtyamø? Yatzipø mi ṉgui'psocutya'm aunque vøjse mi ndø o'nømbya. 
Tø yac istam tumin ndø cøcoyojtambapøji'ṉ. Y yac isyaj tumin. 
Y Jesusis ñøjayaju: ―¿I'is cyene, i'is ñøyi ij tumingøsi? 
'Yaṉdzoṉyaju: ―Roma'ombø aṉgui'mba'is cyene y ñøyi ij tumingøsi. Entonces Jesusis ñøjayaju: ―Pues entonces lo que Roma'ombø aṉgui'mba'is ñe, jet tzi'tamø jicø, y lo que Diosis señe, jej tzi'taṉgue'ta Diosti. 
Cuando pø'nis myañaj jetse, ñømaya'yaju, porque ji'na'ṉ nø qui'psyaju o'ca jetse maṉba 'yaṉdzoṉyaje. Chacyaj Jesús, maṉyaju. 
Y mismo jama cyømiñaj Jesús saduceo aṉma'yocuy ñø'ityajupø'is. Yøṉda'm nømyajpa que ji'n ma visa'nømi, y 'yocva'cyaj Jesús, 
ñøjayaju: ―Maestro, Moisesis jya'yøyu que o'ca pøn ca'pa y ji'n chac une, tiene que va'cø pyøjcay yomo myuqui'is va'cø ityaj 'yune por cuenta que 'yatzi'se 'yune. 
Pues ijtuna'ṉ øjtzomo cu'yatya'mbø tøvø. Vinbø o co'tøjcaje pero ca'u y ja chac une. Y myuqui'is pyøjcay yomo. 
Jetseti ca'que'tuti, ja chajque'tati une. Y tu'cayombø jetseti tujque'tu, y cøyin jetseti tucyaju hasta que ta'n cu'yay. 
Y último yomo ca'que'tuti. 
Entonces cuando visa'yajpa ca'yajupø, ¿jutipø'is maṉba ñø'it je yomo?, como cu'yapø'is ñø'oyaj tumbø yomo. 
Pero 'yaṉdzoṉ Jesusis ñøjayaju: ―Mi ṉguivucatzøctamu porque ji'n mi myusatyam Diosis jyachø'yupø ote, ni ji'n mi mustame ti muspa chøc Diosis. 
Porque cuando visa'yajpa ca'yajupø, ji'n ma cyo'tøjcajyaje, ni ji'n ma syajyaj 'yune. Pero maṉba ityaj como jujche Diosis 'yangeles tzajpom ityajpase. 
Pero ma'ṉbø ndza'maṉvajca'ṉøyi o'ca visa'yajpa ca'yajupø. Mi ndu'ndamu'am lo que Diosis mi ñchajmapya libro'omo. (Cuando ya'møjcam ca'yajuna'ṉ Abraham, Isaac, y Jacob) Dios nømu: 
“Øjchøṉ Dios, va'ṉjamyajpøjtzi Abraha'mis, y Isaajquis y Jacojbis”. Jetse nøm Dios. Pero ca'yajupø'is ji'nam jutznøm ma vya'ṉjamyaj Dios, sino queñajpapø'is vya'ṉjamyajpa. 
Cuando myañaj vøti pø'nis, entonces ñømaya'jayaj 'yaṉma'yocuy. 
Cuando myañaj fariseo'is jujche Jesusis yac vøṉbø'yaj saduceota'm, entonces tu'myaj fariseo. 
Y ijtuna'ṉ tum je'tom aṉma'yopyapø aṉgui'mguji'ṉ, je'is chøjquisu a ver o'ca yac vøṉbø'pa Jesús. 'Yocva'cu, ñøjayu: 
―Maestro, entre ijtuse jachø'yupø Diosis 'yaṉgui'mocuy, ¿jutipø más møjapø? 
Y Jesusis ñøjayu: ―“Sunø mi Ṉgomi Dios mi ndumø tzocoy, mi ndumø espirituji'ṉ: y mi ndumø quipsocuji'ṉ”. 
Yøṉømete vi'napø y más møjapø aṉgui'mocuy. 
Y metza'ombø'is parejo chamba: “Sunø mi ndøvø como juche mi ⁿvin mi sunbase”. 
Jic metzcuy aṉgui'mocuy va'cø ndø tzøcø, ndø yaj coputpø'pa mumu aṉgui'mocuy. 
Mientras que nømdøc tu'myaj fariseo, 
Jesusis 'yocva'cyaju: ―¿Ti mi ṉgui'pstamba mijtzi, i'ise 'yune Cristo? Ñøjayaju: ―Cristo Davijdis 'yunete. 
Entonces Jesusis ñøjayaju: ―Entonces ¿ti'ajcuy Davijdis cyomi'ajpa Cristo? Porque Masanbø Espiritu Santo'is yac mijnay David qui'psocuy jetse va'cø chamø, nømu: 
Ndø Janda Diosis ñøjay ø Ṉgomi: “Po'cs ø ndzø'na'ṉomo hasta que øtz yac monchi'ajyajpa mi enemigo, por cuenta mi ṉgosopit va'cø mi ṉgøte'nøyajø”. 
Jetse David nømu que Cyomite; pero o'ca Cyomite, ji'n jujche mus 'yune'ajø. 
Y ni i'is ni ti ja mus chamø. Y desde entonces ni i'is ja ñø'it valor va'cø 'yocva'jque't Jesús aunque tiyø. 
