MAT 1:1 Gano nigo amariina ge ekisyooko kya Yeesu Krisito. Yeesu Krisito akarweera mukisyooko kyo omutemi Daudi na Aburahamu.
MAT 1:2 Aburahamu akamwiibhura Isaaka, Isaaka akamwiibhura Yaakobo, Yaakobo akamwiibhura Yuuda na bhawamwaabhu.
MAT 1:3 Yuuda akamwiibhura Pereesi na Zeera ku Tamaari, Pereesi akamwiibhura Hezirooni, Hezirooni akamwiibhura Araamu,
MAT 1:4 Araamu akamwiibhura Aminadabu, Aminadabu akamwiibhura Nasoni, Nasoni akamwiibhura Sarimooni,
MAT 1:5 Sarimooni akamwiibhura Boazi ku Rahaabu, Boazi akamwiibhura Obeedi ku Ruutu, Obeedi akamwiibhura Yeese,
MAT 1:6 na Yeese akamwiibhura omutemi Daudi. Daudi akamwiibhura Soromooni kumukari wuno yaari omukari wa Uria,
MAT 1:7 Soromooni akamwiibhura Rehoboamu, Rehoboamu akamwiibhura Abiya, Abiya akamwiibhura Asa,
MAT 1:8 Asa akamwiibhura Yehoshafati, Yehoshafati akamwiibhura Yoraamu, Yoraamu akamwiibhura Uzia,
MAT 1:9 Uzia akamwiibhura Yotamu, Yotamu akamwiibhura Ahaazi, Ahaazi akamwiibhura Hezekia,
MAT 1:10 Hezekia akamwiibhura Manase, Manase akamwiibhura Amoni, Amoni akamwiibhura Yosia,
MAT 1:11 na Yosia akamwiibhura Yekonia na bhawamwaabhu, eriibhaga riyo niryo Abhiiziraeri bhaagegirwe bhabhe abhagya mukyaaro kya Babeeri.
MAT 1:12 Hano Abhiiziraeri bhaagegirwe kugya Babeeri, Yekonia akamwiibhura Shearitieri, Shearitieri akamwiibhura Zerubabeeri,
MAT 1:13 Zerubabeeri akamwiibhura Abihuudi, Abihuudi akamwiibhura Eriakimu, Eriakimu akamwiibhura Azori,
MAT 1:14 Azori akamwiibhura Zadoki, Zadoki akamwiibhura Akimu, Akimu akamwiibhura Eriudi,
MAT 1:15 Eriudi akamwiibhura Ereazaari, Ereazaari akamwiibhura Matani, Matani akamwiibhura Yaakobo,
MAT 1:16 Yaakobo akamwiibhura Yusufu, musubhe wa Mariamu, na Mariamu akamwiibhura Yeesu wuno akubhirikirwa Masiya.
MAT 1:17 Ambe, okurwa ku Aburahamu okuhikira okwiibhurwa kwo omutemi Daudi zyaari eziinyiibhuro ikumi ni inye. Kweeki, okurwa ku Daudi okuhikira kwiibhaga rino Abhiiziraeri bhaari bhamariri kugegwa kugya Babeeri, zyaari nyiibhuro eziindi ikumi ni inye. Kweeki, okurwa kwiibhaga rino bhaagegirwe bhabhe abhagya, okuhikira okwiibhurwa kwa Masiya, zyaari nyiibhuro eziindi ikumi ni inye.
MAT 1:18 Engʼana yo okwiibhurwa kwa Yeesu Krisito niyo yino. Mariamu nina waabhu Yeesu, yaari ayuungiibhwe na Yusufu. Nawe yaari akyaari kuhiindira nawe, Mariamu akarorekana ariinda, enda yino yabhweeni kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru.
MAT 1:19 Yusufu omusubhe waaye, yaari omuutu we eheene embere wa Taatabhugya. Ateendiri amusuukye Mariamu, kweego akaamura kumutiga bhwiibhisi.
MAT 1:20 Nawe hano Yusufu yaari yamwiiri gayo, kituukiro maraika wo Omukuru, Taatabhugya akamutuukira mukirooto, akamubhuurira, “Yusufu, omwaana wo omutemi Daudi, otoobhoha kumukweera Mariamu, kwo okubha enda yiyo ayibhweeni kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru.
MAT 1:21 Ariibhura omwaana we ekisubhe, no omutoge Yeesu, kwo okubha wuyo niwe araatuurye abhaatu okurwa mubhibhi bhyaabhu.”
MAT 1:22 Gayo goosi gaakorirwe ego, okubha rikuunaane eriingʼana rino Omukuru, Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti waaye kubha,
MAT 1:23 “Murore, omukari wuno akyaari kuhiindira no omusubhe aragega enda, neewe ariibhura omwaana we ekisubhe. Niho bharaamubhirikire eriina ryaaye Imanueri.” Obhugazuro bhwe eriina rino ni kubha, Taatabhugya ari hamwe neetwe.
MAT 1:24 Hano Yusufu yaabhuukiri, akakora kyeego maraika wo Omukuru, Taatabhugya yamubhuuriiri. Yusufu akamukweera Mariamu,
MAT 1:25 nawe ataahiindiiri neewe tee hano Mariamu yiibhwiiri omwaana we ekisubhe. Yusufu akamutoga omwaana wuyo, Yeesu.
MAT 2:1 Okwiibhurwa kwa Yeesu kwatuukiiri mumugye gwa Beterehemu mukyaaro kya Yudea, eriibhaga rino omutemi Herode yaari arakaangata. Ambe, kwe eriibhaga riyo, abharori bhe eziinzota bhano bhaarweereeri ruguru, bhakahika mumugye gwa Yerusaremu. Bhakabhuurya,
MAT 2:2 “Ari hayi wuno yiibhwiirwe abhe omutemi wa Abhayahudi? Tumenyiri kubha yiibhwiirwe, kwo okubha enzota yaaye ya ruguru erorekeeni kweetwe. Kweego, twiiziri kumuseengera.”
MAT 2:3 Hano omutemi Herode yiigwiiri amangʼana gaabhu, akagwaatwa ne ehaho bhukongʼu. Na abhaatu bhoosi bha Yerusaremu bhakoobhoha, kwo okubha bhakamenya Herode areenda kumwiita.
MAT 2:4 Niho Herode akakumania abhakuru bhoosi bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa, akabhabhuurya, “Masiya ariibhurirwa hayi?”
MAT 2:5 Nabho bhakamukyoora, “Ariibhurwa mumugye gwa Beterehemu mukyaaro kya Yudea. Taatabhugya akabhuga kwo okuhitira amakaamo go omurooti waaye kubha,
MAT 2:6 ‘Emwe abhaatu bha Beterehemu mukyaaro kya Yuuda, omugye gweenyu gutari musuuhu mubhukaangati bhwe ekyaaro kya Yuuda. Kurwa owaazo ararwamu omukaangati wuno araakaangate abhaatu bhaane bha Iziraeri, kyeego omuriisya akuriisya eziingʼoondu zyaaye.’ ”
MAT 2:7 Niho Herode akabhirikira abharori bhe eziinzota bharya kwa bhwiibhisi okubha bhiize bhamubhuurire bhuzomu eriibhaga rino bhaataangiri kurora enzota yirya.
MAT 2:8 Kyaamwe, akabhatumania Beterehemu, akabhabhuurira, “Mugye mumubhuurye bhuzomu, tee mumenye hano omwaana wuyo ari. Ambe, murimubhona, munireetere amangʼana bhwaangu okubha na neenye nigeende kumuseengera.”
MAT 2:9 Hano abharori bhe eziinzota bhayo bhiigwiiri amangʼana go omutemi, bhakatanura hayo. Ne enzota yino bhaaruuzi ruguru, yaari erabhakaangata embere waabhu, ekagya ekiimeerera iguru wa ahagiro hano omwaana yaari.
MAT 2:10 Hano bhaaruuzi hano enzota yirya yeerekirye, bhakazomererwa bhukongʼu.
MAT 2:11 Ambe, bhakasikira munyuumba, bhakamurora omwaana ari hamwe na Mariamu nina waabhu, bhakamuhigamira kwo okumuseengera omwaana. Bhakatazura emirigo gyaabhu, bhakamuruusirya omwaana esaambo ye ezahaabu, omuruumbaaso na manemane.
MAT 2:12 Ambe, Taatabhugya akabharekya mukirooto kubha bhatakyoora ku Herode. Kweego, bhakagya owaabhu kwo okuhitira enzira eyiindi.
MAT 2:13 Hano abharori bhe eziinzota bhayo bhaari bhatanwiiri, kituukiro, maraika wo Omukuru, Taatabhugya akamutuukira Yusufu mukirooto. Akamubhuurira, “Bhuuka! Ogege omwaana na nina waabhu, mungʼosere Misiri. Mutame eyo tee, hano ndaaze kubhabhuurira mukyoore, kwo okubha Herode areenda kumumoohya omwaana wuyo okubha amwiite.”
MAT 2:14 Ambe, obhutiku bhuyobhuyo, Yusufu akabhuuka, akamugega omwaana na nina waabhu, akaryaara nabho mukyaaro kya Misiri,
MAT 2:15 bhakasaaga eyo, tee hano Herode yakuuri. Amangʼana gayo gaakorekiri ego, kubha rikuunaane eriingʼana rino Omukuru, Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti waaye, “Nikamubhirikira omwaana waane kurwa Misiri.”
MAT 2:16 Hano Herode yaamenyeekereerye kubha abharori bhe eziinzota bharya bhamungʼeeniri, akatiinda bhukongʼu. Niho akatumania abhasirikare bhiite abhaana bhoosi bhe ekisubhe, bhano bhahikirye emyaaka ebhiri no okwiika iyaasi, mumugye gwa Beterehemu hamwe ne emigye gyamu gyoosi. Akakora ego kuriingʼaana ne eriibhaga rirya yabhuuriirwe na abharori bhe eziinzota.
MAT 2:17 Niho eriingʼana rikakuunaana rino omurooti Yeremia yabhugiri,
MAT 2:18 “Ekiriro kikarweera mumugye gwa Rama, ekiriro no okwaaramira kwaaru. Raheeri araririra abhaana bhaaye, neewe atakweenda kugosoreribhwa, kwo okubha abhaana bhaaye bhatariho kweeki.”
MAT 2:19 Hano Herode yakuuri, maraika wo Omukuru, Taatabhugya akamutuukira Yusufu mukirooto Misiri eyo,
MAT 2:20 akamubhuurira, “Bhuuka! Ogege omwaana na nina waabhu, mukyoore mukyaaro kya Iziraeri, bharya bhaari bhakweenda kumwiita omwaana wuyo, bhakuuri.”
MAT 2:21 Ambe, Yusufu akabhuuka, akamugega omwaana na nina waabhu, akakyoora nabho Iziraeri.
MAT 2:22 Nawe, hano akiigwa kubha Arikerao omwaana wa Herode yaari arakaangata Yudea, akoobhoha kugya eyo. Taatabhugya akamubhuurira mukirooto kubha atagya eyo kweeki. Kweego, bhakagya mukyaaro kya Gariraaya,
MAT 2:23 bhakahikira mumugye gwa Nazareeti, bhakiikara eyo, okubha rikuunaane eriingʼana rino ryaagaambirwe iguru wa Yeesu kwe enzira ya abharooti kubha, “Arabhirikirwa Omunazareeti.”
MAT 3:1 Muziisiku zirya yaariho omuutu wumwe wuno yakubhirikirwa Yohana Omubatiizi. Yohana wuyo yaari ararwaaza mwiitirigo rya Yudea kubha,
MAT 3:2 “Mute ebhibhi bhyeenyu mumwiikyoorere Taatabhugya, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro bhubhahikiiri.”
MAT 3:3 Yohana niwe wuno yagaambirwe no omurooti Isaya, “Omuutu wuno akubhirikira kwe eriiraka ikuru okurwa mwiitirigo: ‘Mumukorere Omukuru enzira, mugororokye eziinzira zino araahite.’ ”
MAT 3:4 Emyeenda gya Yohana gyakorirwe na amabhuri ge engamia na yaari yiibhohiri omukena gwe eriisaakwa mubhukeeneende. Ebhyaakurya bhyaaye bhyaari eziingigi no obhuuki bhwa mwiitirigo.
MAT 3:5 Abhaatu bhakabha bharamuuzaku okurwa omugye gwa Yerusaremu, ekyaaro kyoosi kya Yudea, na mbaara zyoosi zye Ekitaaro kya Yorodaani.
MAT 3:6 Abhaatu bhayo bhakata ebhibhi bhyaabhu, neewe akabha arabhabatiiza mu Kitaaro kya Yorodaani.
MAT 3:7 Nawe, hano Yohana yaruuzi Abhafarisayo na Abhasadukayo bharamuuzaku kwo obhwaaru okubha abhabatiize, akabhabhuurira, “Emwe orwiibhuro rwe enzoka! Weewi abhabhuuriiri kubha muranagya kuryaara obhutemwa bhwa Taatabhugya bhuno bhukuuza kwo okubatiizwa ego?
MAT 3:8 Ambe, mukore amahokya gano gakweerekya kubha mumariri kuta ebhibhi bhyeenyu na mumwiikyooreeri Taatabhugya.
MAT 3:9 Mutiiseega kubha Taatabhugya arabhiikirirya kyeego mukwiizuungya, ‘Zaazi weetu ni Aburahamu!’ Ndabhabhuurira kubha, Taatabhugya aranagya kukyoosya amagina gano kubha abhaana bha Aburahamu!
MAT 3:10 Bhoono obhutini bhwe ekiina kya Taatabhugya bhuri iguru weenyu kyeego ehaazi eri iguru ya amatina ge emiti. Na bhano bhatakukora amahokya amazomu bharatinirwa ekiina, kyeego emiti gyoosi gino gitakwiibhura emisumo emizomu gikutinwa no okurekerwa mumuriro.
MAT 3:11 “Ritari ibhaga itaambi, enye ndabhabatiiza kwa amaanzi okweerekya kubha mumariri okuta ebhibhi na mumwiikyooreeri Taatabhugya. Nawe araaza omuutu owuundi inyuma waane wuno akunikira amanaga: Enye nitakungʼarira kubha omuhokya waaye naabhe okutazura eziikobha zye ebhikweera bhyaaye. Ewe niwe arabhabatiiza kwe Ekoro Muhoreeru na kwo omuriro.
MAT 3:12 Ewe ni kyo omurimi wuno akugwaata oruhuungo mumabhoko gaaye okubha aseese omukuunyu kurwa mungano. Engano yiyo arayikumanirya mukitara kyaaye, nawe omukuunyu, aragwookya mumuriro guno gutakurima.”
MAT 3:13 Ambe, eriibhaga riyo Yeesu akarwa Gariraaya, akagya ku Yohana mu Kitaaro kya Yorodaani, okubha Yohana amubatiize.
MAT 3:14 Nawe Yohana akasakya okumurekya, akumubhuurira, “Otakweenderwa wuuze kweenye nikubatiize, nawe neenye nikweenderwa nibatiizwe na naawe?”
MAT 3:15 Yeesu akamukyoora, “Awe ikirirya onibatiize bhoono, kwo okubha tureenderwa tukore goosi gano Taatabhugya akweenda.” Niho, Yohana akiikirirya, akamubatiiza.
MAT 3:16 Hano Yeesu yaabatiizirwe no okurwa mumaanzi, kituukiro eriisaaro rikiiguka, akarora Ekoro wa Taatabhugya ariika kye ekiguuti no okwiituura iguru waaye.
MAT 3:17 Niho, eriiraka rikarwa mwiisaaro rikabhuga, “Wuno niwe Omwaana waane omuseegwa, nizomereerwe neewe.”
MAT 4:1 Kyaamwe, Yeesu akakaangatwa ne Ekoro Muhoreeru kugya mwiitirigo, okubha asakibhwe na Seetaani.
MAT 4:2 Akamara eyo eziisiku miroongo ene (40), obhutiku no omwiisi akiisiitya okurya ebhyaakurya. Kubhuteero, akiigwa enzara bhukongʼu.
MAT 4:3 Niho Seetaani akaaza kumusakya, akamubhuurira, “Aribha awe naawe Omwaana wa Taatabhugya, swaagya amagina gano giikyoore gabhe emikaate.”
MAT 4:4 Nawe Yeesu akamubhuurira, “Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Omuutu atakunagya kwiikara kwe ebhyaakurya ebhyeene, nawe ariikara kumangʼana goosi gano gakurwa mumunwa gwa Taatabhugya.’”
MAT 4:5 Niho Seetaani akamuhira Yeesu mumugye omuhoreeru gwa Yerusaremu, akamwiimeererya kukisoonge kye eriiseengerero rya Taatabhugya,
MAT 4:6 akamubhuurira, “Aribha awe naawe Omwaana wa Taatabhugya, irekera haasi. Otakunagya kunyahaarika, ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Taatabhugya araswaagya bhamaraika bhaaye kwiiguru waazo, okubha bhakuriihe, nabho bharakugega mumabhoko gaabhu, amaguru gaazo gataaza kwiitema kwiigina ryoryoosi.’ ”
MAT 4:7 Nawe Yeesu akamubhuurira, “Kweeki ekaamirwe, ‘Otamusakya Omukuru, Taatabhugya waazo.’ ”
MAT 4:8 Mubhuteero, Seetaani akamuhira Yeesu kukinazo kye ekiguru ekitaambi. Hayo, akamweerekya ebhyaaro bhyoosi bhya mukyaaro hamwe no obhuniibhi bhwamu,
MAT 4:9 akamubhuurira, “Aribha oraanihigamire no okuniseengera, ndakuha bhyoosi bhino.”
MAT 4:10 Nawe Yeesu akamubhuurira, “Noorwe hano, Seetaani! Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Omuseengere Omukuru, Taatabhugya waazo, omuhokeerye ewe omweene ego.’ ”
MAT 4:11 Niho Seetaani akamutiga Yeesu hayo. Hayohayo, bhamaraika bha Taatabhugya bhakaaza okumuhokeerya Yeesu.
MAT 4:12 Ambe, eriibhaga rirya Yohana yaari abhohirwe munyuumba ya abhabhohwa. Hano Yeesu akiigwa amangʼana gano, akatanura harya, akagya mukyaaro kya Gariraaya, akahika mumugye gwa Nazareeti.
MAT 4:13 Niho, Yeesu akasaama okurwa Nazareeti, akagya kwiikara mumugye gwa Kaperinaumu. Omugye guyo gwaari embarika ye Enyaanza ya Gariraaya, orubhaara rwe ekisyooko kya Zaburooni na Nafutaari.
MAT 4:14 Ekabha ego, okubha rikuunaane eriingʼana rino Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti Isaya,
MAT 4:15 “Mwiitegeerere, abhaatu bhe ebhyaaro bhya Zaburooni na Nafutaari, ahagiro hano hari munzira yo okweerekera munyaanza, no omwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani. Gariraaya eyo niho bhakwaanga abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi.
MAT 4:16 Abhaatu bhano bhano mukiikara mukiirima, bharuuzi obhweero bhukuru, na bhano bhiikeeri mukiirima kyo oruku, bhabhariirwe no obhweero bhwe etabhoori.”
MAT 4:17 Kwe eriibhaga riyo, Yeesu akataanga kurwaazira abhaatu, “Mute ebhibhi bhyeenyu mumwiikyoorere Taatabhugya, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro bhubhahikiiri!”
MAT 4:18 Hano Yeesu yaari akugeenda embarika we Enyaanza ya Gariraaya, akarora abhategi bhabhiri bhe eziiswe, Simooni wuno yakubhirikirwa Petero na wamwaabhu Andurea. Abhabhiri bhayo bhaari bhararekera eziinzero munyaanza, okubha bhagwaatye eziiswe.
MAT 4:19 Yeesu akabhabhuurira, “Muuze, munituniirire! Enye ndabhakora mubhe abhategi bha abhaatu.”
MAT 4:20 Hayohayo, bhakatiga eziinzero zyaabhu, bhakamutuniirira Yeesu.
MAT 4:21 Hano Yeesu yageendiri embere hasuuhu, akarora abhaatu abhaandi bhabhiri, Yaakobo na wamwaabhu Yohana, abhaana bha Zebedaayo. Abhabhiri bhayo bhaari mubhwaato hamwe na wiise waabhu, bhaari bharazomya eziinzero zyaabhu. Yeesu akabhabhirikira bhamutuniirire.
MAT 4:22 Eriibhaga riyoriyo, bhakatiga obhwaato na wiise waabhu, bhakamutuniirira Yeesu.
MAT 4:23 Yeesu yaari ariiruguura mukyaaro kyoosi kya Gariraaya. Yaari arasikira muziinyuumba zye eziisaango no okweegya abhaatu muyo. Yaari arabharwaazira Amangʼana Amazomu iguru yo obhutemi bhwa mwiisaaro no okuhorya amarweeri gaabhu goosi.
MAT 4:24 Amangʼana iguru wa Yeesu gaari garanyaragana bhukongʼu tee mukyaaro kyoosi kya Siria. Abhaatu bhakamuhirira abharweeri bhaabhu bhoosi bhano bhana amarweeri ge etuubho maanga maaru. Gati waabhu, bhaari bharimu bhano bhakunyaakibhwa bhukongʼu, bhano bhaatiirirwe na amasaambwa amabhi, bhano bhaari ne eriirimu na bhano ebhiimo bhikuuri. Yeesu akabhahorya bhoosi.
MAT 4:25 Ambe, abhaatu bhaaru bhukongʼu bhakabha bharamutuniirira okurwa Gariraaya, Dekapoori, Yerusaremu, Yudea na mumwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani.
MAT 5:1 Ambe, hano Yeesu yaruuzi esaango ya abhaatu, akatiira kukiguru. Niho akiikara, abhaanabheega bhaaye bhakagya kweewe.
MAT 5:2 Neewe akataanga okubheegya,
MAT 5:3 “Hakiriku bhano bhakwiimenya kubha ni bhataka bhe eziikoro, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro ni bhwaabhu.
MAT 5:4 Hakiriku bhano bhane ebhigoongi bhoono, kwo okubha Taatabhugya arabhagosorerya.
MAT 5:5 Hakiriku bhano bhano obhunyoohu, kwo okubha Taatabhugya arabhaha ekyaaro kyoosi.
MAT 5:6 Hakiriku bhano bhane enzara ne enyoota yo okukora kyeego Taatabhugya akweenda, kwo okubha Taatabhugya arabhiigutya.
MAT 5:7 Hakiriku bhano bhakurorera ebhigoongi abhaandi, kwo okubha Taatabhugya woosi arabharorera ebhigoongi.
MAT 5:8 Hakiriku bhano bhane ekoro nzomu, kwo okubha bharamurora Taatabhugya.
MAT 5:9 Hakiriku bhano bhakubhiigwaania abhaatu, kwo okubha bharabhirikirwa abhaana bha Taatabhugya.
MAT 5:10 Hakiriku bhano bhakunyaakibhwa kwo okukora kyeego Taatabhugya akweenda, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro ni bhwaabhu.
MAT 5:11 “Hakiriku emwe hano abhaatu bhakubhatuka, bhakubhanyaakya no okubhagaambira amabhi kwo orurimi rwa tuubho zyoosi kwo okubha emwe muranituniirira.
MAT 5:12 Muhiite kubha ego niigo abhaatu bhaari kubhanyaakya abharooti bhano bhaari bhariho ekare. Kweego, mubhe murazomeererwa no okuriiryaata bhukongʼu, Taatabhugya abhatuuriiri esaambo ekuru mwiisaaro.
MAT 5:13 “Emwe ni kyo omuunyu kubhaatu bhoosi. Omuunyu guno gurazoma, nawe eraabhe gusarikiri, guranagyabhwi kuzoma kweeki? Gutakunagya kuhokeeribhwa kweeki kwa kyokyoosi, kweego guriitirwa igutu no okutazwa na abhaatu.
MAT 5:14 “Emwe ni kyo obhweero kukyaaro. Omugye guno gwoombokirwe iguru ye ekiguru, gutakunagya okwiibhisa.
MAT 5:15 Kweeki, abhaatu bhatakwaakya etara okumara bhayikuundikirye. Nawe bhahaayituura mukikuumbo okubha yaakire bhoosi bhano bhari munyuumba.
MAT 5:16 Egoego na neemwe, obhweero bhweenyu bhureenderwa bhubhare kubhaatu, kubha bhamuguungye Taata weetu wa mwiisaaro hano bhakurora amahokya geenyu amazomu.
MAT 5:17 “Mutiisiga kubha niiziri okubha niruusyeho emigiro gya Musa, kasi gano gaagaambirwe na abharooti. Nitiiziri kugiruusyaho, nawe okubha nierekye obhukuunaanio bhwe eheene bhwagyo.
MAT 5:18 Ndabhabhuurira obhuheene, tee eriibhaga rino eriisaaro ne ekyaaro bhirarwaho, katariho akangʼana kasi kanukuta ke emigiro kano karaarweho. Emigiro giyo gitakuruusibhwaho tee goosi gakuunaane.
MAT 5:19 Omuutu wowoosi wuno akwaanga naabhe omugiro gumwe omusuuhu no okweegya abhaandi bhoosi bhakore ego, wuyo atakubha no obhweera bhwobhwoosi mubhutemi bhwa mwiisaaro. Nawe wowoosi wuno akugigwaata no okweegya abhaandi okubha nabho bhakore ego, wuyo arabha mukuru mubhutemi bhwa mwiisaaro.
MAT 5:20 Ambe, ndabhabhuurira kubha, eraabhe mutakukora eheene kukira Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro, mutakusikira kimwe mubhutemi bhwa mwiisaaro.
MAT 5:21 “Mwiigwiiri obhuswaagyo bhuno abhaatu bhe ekare bhaabhuuriirwe, ‘Otiita! Omuutu wowoosi wuno akwiita owuundi areenderwa atinirwe ekiina.’
MAT 5:22 Nawe enye ndabhabhuurira, omuutu wowoosi wuno akumubhiihirira omurikyaaye, areenderwa atinirwe ekiina ekikuru. Kweeki, wowoosi wuno akumutuka omurikyaaye, areenderwa atinirwe ekiina, mukiina ekikuru. Kweeki, wowoosi wuno akumutuka omurikyaaye, ‘Awe mugeege,’ areenderwa okurekerwa mumuriro gwa nyaari!
MAT 5:23 “Ambe, eraabhe oraruusya ekimweeso ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, okumara orahiita kubha otiindireeni no omurikyaazo,
MAT 5:24 tiga ekimweeso kyaazo embere wa ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, noogye hiinga wiigwaane nawe. Niho okyoore oruusye ekimweeso kyaazo.
MAT 5:25 “Eraabhe omuutu arakuhira kumutini we ekiina, ereenderwa wiigwaane nawe bhwaangu hano mukubha munzira. Oraatame okukora ego, arakuhikya kumutini we ekiina, omutini we ekiina neewe arakugwaatya kumusirikare okubha obhohwe munyuumba ya abhabhohwa.
MAT 5:26 Ndakubhuurira obhuheene, otakurwamu tee hano oraamare okuriha esiiri yoosi!
MAT 5:27 “Mwiigwiiri obhuswaagyo bhuno bhukubhuga, ‘Otaseebheeta!’
MAT 5:28 Nawe enye ndabhabhuurira, omusubhe wowoosi wuno akumurora omukari kwo okwiigoomba, amariri kuseebheeta nawe mukoro yaaye.
MAT 5:29 Ambe, eraabhe eriiso ryaazo ryo obhuryo rigirirye okore ebhibhi, oriihe no okurirekera kure. Ni kisi okubhurya ekiimo kimwe bhoono, kukira omubhiri gwaazo gwoosi gurekerwe mumuriro gwa nyaari.
MAT 5:30 Eraabhe okubhoko kwaazo kwo obhuryo kuragirya okore ebhibhi, okutine no okukurekera kure. Ni kisi kubhurya ekiimo kimwe bhoono, kukira omubhiri gwaazo gwoosi kusikibhwa mumuriro gwa nyaari.
MAT 5:31 “Kweeki, mwiigwiiri obhuswaagyo bhuno bhukubhuga, ‘Omuutu wowoosi wuno akutaana na mukaaye, amuhe enyaarubha yo okutaana.’
MAT 5:32 Nawe enye ndabhabhuurira kubha, omuutu wowoosi wuno akutaana na mukaaye, etari kwe ekigirirye kyo obhutuungiri, aramukora omukaaye kubha museebheeti hano araakweerwe kweeki. Na wowoosi wuno araakweere omukari wuyo, aseebheetiri.
MAT 5:33 “Mwiigwiiri obhuswaagyo bhuno abhaatu bhe ekare bhaabhuuriirwe, ‘Mutasarya obhwiirahiri bhuno mwiirahiiri embere wo Omukuru, Taatabhugya, nawe mukore goosi gano mwiirahiiri.’
MAT 5:34 Nawe enye ndabhabhuurira, mutiirahira ku kyokyoosi! Mutiirahira eriisaaro, kwo okubha niryo ekituumbi kyo obhutemi bhwa Taatabhugya.
MAT 5:35 Naabhe mutiirahira kwe ekyaaro kino, kwo okubha niho Taatabhugya akutuura amaguru gaaye. Naabhe mutiirahira Yerusaremu, kwo okubha nigwo omugye gwo Omutemi omukuru, Taatabhugya.
MAT 5:36 Naabhe mutiirahira kwe emitwe gyeenyu, kwo okubha mutakunagya kukirania naabhe oruzweeri rumwe rubhe rurabhu kasi rumwaamu.
MAT 5:37 Eraabhe muriikirirya engʼana, mubhuge ‘Hee’ ne eraabhe muraanga, mubhuge ‘Zeyi.’ Amangʼana goosi gano gakukira gayo, gararwa ku Seetaani, omubhi wurya.
MAT 5:38 “Mwiigwiiri obhuswaagyo bhuno bhukubhuga, ‘Eriiso kwe eriiso, ne eriino kwe eriino.’
MAT 5:39 Nawe enye ndabhabhuurira, mutarihya obhubhi omuutu wuno abhakoreeri obhubhi. Nawe eraabhe omuutu akutemiri etama yo obhuryo, mukyooserye na yo obhumosi yoosi.
MAT 5:40 Kweeki, eraabhe omuutu akusemiri areenda ahaanwe eriigooti ryaazo, mutigire agege ne ekabhuuti yoosi.
MAT 5:41 Kweeki, eraabhe omuutu arakuhatika kugega omurigo gwaaye tee kugeenda amataambuka kikwe kimwe (1,000), awe noogye nawe amataambuka bhikwe bhibhiri (2,000).
MAT 5:42 Eraabhe omuutu arakusabha ekigiro, muhe. Ne eraabhe omuutu arasabha obhura muunda, otamwiima.
MAT 5:43 “Mwiigwiiri kyeego obhuswaagyo bhukubhuga, ‘Omuseege omurikyaazo,’ na abhaatu bharabhuga, ‘Omubhiihirirye omubhisa.’
MAT 5:44 Nawe enye ndabhabhuurira, mubhe muraseega abhabhisa bheenyu, na mubhe murabhasabhira bhano bhakubhanyaakya.
MAT 5:45 Ambe, murikora ego, hayo niho mukutuubhana na Wuuso weenyu wa mwiisaaro. Ewe niwe akubhabharira omubhaso abhaatu abhazomu na abhabhi. Kweeki, arabhatweekerya embura abhaatu bhe eheene hamwe na abhaatu bhe ebhibhi.
MAT 5:46 Eraabhe muraseega bhano bhakubhaseega emwe, murabhona saamboki? Naabhe abhatobhya bhe eriigooti nabho bharaseega bhano bhakubhaseega.
MAT 5:47 Kweeki, eraabhe murabhakeerya abharikyeenyu abheene, murabha mukoririki kukira abhaandi? Naabhe abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, neebho bharabhakeerya abharikyaabhu.
MAT 5:48 Ambe, mubhe abhaheene, kyeego Wuuso weenyu wa mwiisaaro ari muheene.”
MAT 6:1 “Murore! Mutakora amahokya amazomu embere ya abhaatu bhabharore. Eraabhe murakora ego, mutakusuungʼaana esaambo yoyoosi okurwa ku Wuuso weenyu wa mwiisaaro.
MAT 6:2 “Ambe, hano okusakirya abhataka, otaraarika kino okukora. Abhabheehi bharakora ego muziinyuumba zye eziisaango na kunzira okubha abhaatu bhabhakumye.
MAT 6:3 Ndabhabhuurira obhuheene, bhamariri okusuungʼaana esaambo yaabhu yoosi. Nawe hano okusakirya abhataka, okubhoko kwaazo kwo obhumosi kutamenya gano okubhoko kwo obhuryo kukuruusya,
MAT 6:4 okubha obhusakirya bhwaazo bhubhe bhwa bhwiibhisi. Orikora ego, Wuuso weenyu wuno akurora goosi, arakuha esaambo.
MAT 6:5 “Kweeki, hano mukumusabha Taatabhugya, mutabha kya abhabheehi. Bhayo bharaseega okusabha bhiimeereeri muziinyuumba zye eziisaango na mumaahukano ge enzira okubha abhaatu bhabharore. Ndabhabhuurira obhuheene, bhamariri okusuungʼaana esaambo yaabhu yoosi.
MAT 6:6 Nawe awe hano okusabha, osikire mukyuumba na wiigare ekiseku. Niho osabhe ku Wuuso, wuno ari hamwe naawe mumbiso. Na Wuuso wuno akurora mumbiso arakuha esaambo.
MAT 6:7 “Hano mukusabha, mutabha muramwaayamwaaya kya abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya. Ebho bhariiseega kubha bhariigweerwa kwa amangʼana gaabhu maaru.
MAT 6:8 Mutabha murasabha kye ebho, kwo okubha Wuuso weenyu amenyiri gano mukweenda, naabhe hano mukyaari kumusabha.
MAT 6:9 Kweego, emwe musabhe Taatabhugya kyeego ego, ‘Taata weetu wa mwiisaaro, eriina ryaazo riguungibhwe. Obhutemi bhwaazo bhuuze.
MAT 6:10 Obhuseegi bhwaazo bhukorwe mukyaaro hano, na kyeego bhukukorwa mwiisaaro.
MAT 6:11 Otuhe eziisiku zyoosi ebhyaakurya bhyeetu.
MAT 6:12 Otwaabhire ebhibhi bhyeetu, kyeego etwe twoosi tukubhaabhira bhano bhakutusariirya.
MAT 6:13 Oturiihe mubhitiika, nawe otutuurye no omubhi wurya, [kwo okubha obhutemi ni bhwaazo, na amanaga, no obhuguungo, kirakeego! Gabhe ego!]’ ”
MAT 6:14 Yeesu akageenderera kubhuga, “Eraabhe murabhaabhira abhaandi ebhibhi bhyaabhu, Wuuso weenyu wa mwiisaaro arabhaabhira emwe kweeki ebhibhi bhyeenyu.
MAT 6:15 Nawe eraabhe mutakwaabhira abhaandi, Wuuso weenyu wuno ari mwiisaaro neewe atakubhaabhira emwe ebhibhi bhyeenyu.
MAT 6:16 “Hano mukwiisiitya ebhyaakurya, obhusyo bhweenyu bhuteerekya ebhigoongi kya abhabheehi. Bhayo bharakikinyara okubha abhaatu bharore kubha bhiisiitirye ebhyaakurya. Ndabhabhuurira obhuheene, bhamariri okusuungʼaana esaambo yaabhu yoosi.
MAT 6:17 Nawe awe hano wiisiitirye ebhyaakurya, wiisaabhe obhusyo bhwaazo no ohake amaguta mumutwe gwaazo,
MAT 6:18 okubha abhaatu bhatamenya kubha wiisiitirye ebhyaakurya, nawe amenye Wuuso weenyu wuno ari hamwe naawe mumbiso. Niho ewe wuno akurora goosi, arakuha esaambo.
MAT 6:19 “Mutiibhiikira ekibhuumbiko mukyaaro kino, hano eziisere no omweenyi bhirasarya, na abhiibhi bharabhuna enyuumba okubha bhiibhe.
MAT 6:20 Nawe mubhiike eziihata mwiisaaro, hano eziisere no omweenyi bhitakusarya na hano abhiibhi bhatakubhuna okubha bhiibhe.
MAT 6:21 Ahagiro hano mukubhiika eziihata zyeenyu, hayo niho ne eziikoro zyeenyu zikubha.
MAT 6:22 “Ameeso nigo etara yo omubhiri. Eraabhe ameeso gaazo gararora bhuzomu, omubhiri gwaazo gwoosi gurabha no obhweero.
MAT 6:23 Nawe eraabhe ameeso gaazo ni masariku, omubhiri gwaazo gwoosi gurabha ne ekiirima. Ambe, eraabhe obhweero muusi waazo bhutari bhweero, ambe ekiirima nikyo ekikuru bhukongʼu!
MAT 6:24 “Atariho omuutu wuno akunagya kuhokeerya abhakuru bhabhiri kwe eriibhaga rimwe. Yaangakoriri ego, aranagya okumubhiihirirya omukuru owumwe no okuseega owuundi, kasi kugwaatana no owumwe no okuzeera owuundi. Kweego na neemwe, mutakunagya okumuhokeerya Taatabhugya ne eziimbirya kwe eriibhaga rimwe!
MAT 6:25 “Ambe, ndabhabhuurira kubha, mutabha no obhwiitiimaati iguru yo obhwiikari bhweenyu, etari iguru yo okuryaki kasi munyweki kasi mwiibhoheki. Mbe, mweebhiri kubha obhwiikari bhurakira ebhyaakurya, no omubhiri gurakira emyeenda?
MAT 6:26 Murore ebhinyonyi. Bhitakweemya, bhitakugesa naabhe okubhiika ebhyaakurya mukitara. Nawe, Wuuso weenyu wa mwiisaaro, arabhariisya. Ambe emwe, ni bho obhweera bhukongʼu kukira ebhinyonyi bhiyo!
MAT 6:27 Ni weewi gatigati weenyu wuno akunagya kwiiyoongerya naabhe esa yimwe mubhwiikari bhwaaye kwo obhwiitiimaati?
MAT 6:28 “Kwaki muriitiimaata iguru ye emyeenda? Murore kyeego ebhibharyo mumuguundu bhikunyenyeeta. Bhitakukora emirimo naabhe bhitakwoogosa.
MAT 6:29 Nawe ndabhabhuurira kubha, naabhe omutemi Soromooni mubhwaame bhwaaye bhwoosi, atiibhohiri bhuzomu kye ebhibharyo bhiyo!
MAT 6:30 Ambe, eraabhe Taatabhugya arabhiibhohya kisi kye ebhibharyo bhya mwiitirigo, bhino bhiriho reero nawe tabhoori bhirarekerwa mumuriro, mbe, Taatabhugya atakukira okubhiibhohya emwe, emwe bho obhwiikirirya bhusuuhu?
MAT 6:31 “Kweego, mutabha no obhwiitiimaati mukwiibhuurya kubha, ‘Turaryaki?’ kasi ‘Turanywaki?’ kasi ‘Turiibhohaki?’
MAT 6:32 Amangʼana gayo goosi, abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya bhariinyaakya nago. Wuuso weenyu wa mwiisaaro amenyiri kisi kubha mureenda gayo goosi.
MAT 6:33 Bhoono emwe, mukore amangʼana go obhutemi bhwa Taatabhugya gabhe go okutaanga mubhwiikari bhweenyu, na mukore kyeego akweenda ewe. Hayo niho agaandi goosi arabhoongereererya.
MAT 6:34 “Ambe, mutabha no obhwiitiimaati iguru ya tabhoori, kwo okubha tabhoori eriinyaakira eyeene. Enyaako ya reero eriisa kwa reero.”
MAT 7:1 “Mutabha muratinira ekiina abhaandi, okubha Taatabhugya ataaza abhatinire ekiina emwe.
MAT 7:2 Kyeego mukutinira ekiina abhaandi, niigo kyeego Taatabhugya araabhatinire emwe. Ne ekireengo kino mukureengera abhaandi, nikyo kino Taatabhugya araabhareengere emwe.
MAT 7:3 “Ndora orarora ekibhorooryo kino kiri muriiso ryo omurikyaazo, nawe otakurora ekiti kino kiri muriiso ryaazo?
MAT 7:4 Nibhwi oranagya kumubhuurira omurikyaazo, ‘Tiga nikuruusye ekibhorooryo muriiso ryaazo,’ eriibhaga awe omweene one ekiti muriiso ryaazo?
MAT 7:5 Awe ni mubheehi! Ruusya ekiti kino kiri muriiso ryaazo. Niho okunagya kurora bhuzomu no okuruusya ekibhorooryo kino kiri muriiso ryo omurikyaazo.
MAT 7:6 “Mutaziha eziimbwa ebhigiro ebhihoreeru, kwo okubha ziriikyoora zibhangʼaarure. Kweeki, mutazitaasira eziimbiizi ebhigiro bhyo obhuguri bhukuru, kwo okubha zirabhitazataza.
MAT 7:7 “Mumusabhe Taatabhugya, neewe arabhaha kino mukusabha. Mukomye okurwa ku Taatabhugya, neewe arabhaha kino mukukomya. Mubhuge hanoo, niho Taatabhugya arabhiigurira ekiseku.
MAT 7:8 Omuutu wowoosi wuno akusabha, arahaabhwa wuno akukomya, arabhona, na wuno akubhuga hanoo, ariigurirwa.
MAT 7:9 “Mbe, ariho omuutu gati weenyu, eraabhe omwaana waaye araamusabhe omukaate, aramuha eriigina?
MAT 7:10 Kasi araamusabhe eswe, aramuha enzoka?
MAT 7:11 Bhoono, yiingabha emwe mbabhi, nawe mumenyiri okubhaha abhaana bheenyu ebhigiro ebhizomu. Ambe, Wuuso weenyu wa mwiisaaro atakutura okubhaha amazomu bhano bhakumusabha?
MAT 7:12 “Ambe, emwe mubhe murabhakorera abhaatu abhaandi kyeego mukweenda bhabhakorere emwe. Bhuyo nibhwo obhugazuro bhwe emigiro gya Musa na ameegyo ga abharooti.
MAT 7:13 “Musikire kwo okuhitira ekiseku ekiguti, kwo okubha ekiseku kigari kireerekera mubhusikya, ne enzira yo okweerekera eyo ni ngari, na abhaatu bhano bhakuyigyaku ni bhaaru.
MAT 7:14 Nawe ekiseku kyo okugya mubhuhoru ni kiseku ekinyerere, ne enzira yo okweerekera eyo ni kongʼu. Abhaatu bhano bhakuyigyaku ni bhasuuhu.
MAT 7:15 “Mwiiriihe na abharooti bho orurimi. Hano bharaabhiizeku, bhariikora bhanyoohu kye engʼoondu, nawe obhuheene ni kubha, mbahaari kye esuuzi.
MAT 7:16 Murabhamenya kwe emisumo gyaabhu. Abhaatu bhatakugesa eziizabibu kumiti gya amahwa, naabhe bhatakugesa etiini kumiti gye emichongoma.
MAT 7:17 Omuti omuzomu guhiibhura emisumo emizomu, nawe omuti omubhiihu guhiibhura emisumo emibhi.
MAT 7:18 Omuti omuzomu gutakunagya kwiibhura emisumo emibhi, no omuti omubhi gutakunagya okwiibhura emisumo emizomu.
MAT 7:19 Emiti gyoosi gino gitakwiibhura emisumo emizomu, giratinwa no okurekerwa mumuriro.
MAT 7:20 Kweego, abharooti bho orurimi, murabhamenya kwe emisumo gyaabhu.
MAT 7:21 “Atariho omuutu wuyo woosi wuno akunibhirikira, ‘Ee Omukuru, ee Omukuru,’ araaza kusikira mubhutemi bhwa mwiisaaro. Nawe omuutu wuno akukora obhuseegi bhwa Taata waane wa mwiisaaro, wuyo niwe araasikire muyo.
MAT 7:22 Kurusiku rwo okutina ekiina runo rukuuza, abhaaru bharanibhuurira, ‘Ee Omukuru, ee Omukuru! Orahiita kubha, tukaruusya obhurooti kwe eriina ryaazo? Na tukaheebha amasaambwa amabhi kwe eriina ryaazo na tukakora ebhitiika bhyaaru kwe eriina ryaazo?’
MAT 7:23 Niho, ndaabhabhuurire kubhweero kubha, ‘Nitabhamenyiri emwe naabhe hasuuhu! Murwe hano, emwe abhatemya bho obhubhi!’
MAT 7:24 “Ambe, omuutu wowoosi wuno akwiigwa amangʼana gaane no okugakora, ni kyo omuutu wa amangʼeeni wuno akoomboka enyuumba yaaye kwiitare.
MAT 7:25 Orusiku rumwe, embura ekatweeka, ebhitaaro bhikiizura amaanzi zabhi, no omukama omuhaari gukahuumbuuta no okuhuna enyuumba yaaye. Nawe enyuumba yiyo etaagwiiri haasi, kwo okubha obhurusa bhwaaye bhwaari bhwoombokirwe kwiitare.
MAT 7:26 Nawe omuutu wowoosi wuno akwiigwa amangʼana gaane na atakukora, wuyo ni kyo omuutu omugeege wuno akoomboka enyuumba yaaye kumarobha.
MAT 7:27 Hano embura yatweekiri, ebhitaaro bhikiizura amaanzi zabhi, no omukama muhaari gukahuumbuuta no okuhuna enyuumba yaaye, hayohayo enyuumba yiyo ekagwa haasi ekasarika bhukongʼu.”
MAT 7:28 Hano Yeesu yamariri okugaamba amangʼana gayo goosi, esaango ya abhaatu ekabha eraruguura bhukongʼu iguru ya ameegyo gaaye.
MAT 7:29 Abhaatu bhaari bharuguuriri, kwo okubha ameegyo gaaye gatabheeri kya garya ga abheegya bhaabhu bhe emigiro, nawe akeegya kyo omuutu wuno ano obhuturo.
MAT 8:1 Hano Yeesu yiikiiri mukiguru hayo, esaango ya abhaatu ekamutuniirira.
MAT 8:2 Rora! Omuutu wumwe we ebhigeenge akaaza, akahigama embere wa Yeesu, akamubhuurira, “Ee Omukuru, nimenyiri oranagya okunihorya okubha nieribhwe. Eraabhe oryeende, ndasabha onihorye!”
MAT 8:3 Yeesu akagororokya okubhoko kwaaye, akamubhataku, akamubhuurira, “Ndeenda ohore, weeribhwe!” Hayohayo, akahora obhurweeri bhwaaye.
MAT 8:4 Kyaamwe, Yeesu akamubhuurira, “Itegeerera, otamubhuurira muutu wowoosi iguru ya rino! Nawe wiiyeerekye kumuseengeri, oruusye ekimweeso kyeego emigiro gya Musa gikuswaagya, okubha weerekye abhaatu kubha weeriibhwe.”
MAT 8:5 Hano Yeesu yasikiiri mumugye gwa Kaperinaumu, omukuru owumwe wa abhasirikare bhe Ekirooma akaaza kweewe kusabha obhusakirya.
MAT 8:6 Akamubhuurira, “Ee Omukuru, nino omuhokya munyuumba aremeeri, ariigwa obhururu bhukongʼu.”
MAT 8:7 Yeesu akamubhuurira, “Ndaaza kumuhorya.”
MAT 8:8 Kyaamwe omukuru wa abhasirikare wuyo akamubhuurira, “Ee Omukuru, nitakungʼarira osikire owaane. Nawe gaamba engʼana yimwe ego, omuhokya waane arahora.
MAT 8:9 Nimenyiri arahora, kwo okubha enye noosi niri iyaasi wa abhakuru bhaane, na ninabho abhasirikare iyaasi waane. Ndaamubhuurire owumwe, ‘Noogye,’ aragya. Ndaamubhuurire owuundi, ‘Nawuuze,’ woosi araaza. No omugya waane, ndaamubhuurire, ‘Kora ego,’ niigo araakore.”
MAT 8:10 Hano Yeesu yiigwiiri amangʼana gayo, akaruguura bhukongʼu. Akabhabhuurira bhano bhaari bharamutuniirira, “Ndabhabhuurira obhuheene, naabhe gati wa Abhiiziraeri bhoosi, nikyaari kurora omuutu wowoosi wo obhwiikirirya bhukuru kya bhuno!
MAT 8:11 Ndabhabhuurira kubha, abhaatu bhaaru bhararwa mumbaara zyoosi zye ekyaaro kusikira mubhutemi bhwa mwiisaaro. Bharaaza kurya munyaangi yirya hamwe na bhazaazi bheetu Aburahamu, Isaaka na Yaakobo.
MAT 8:12 Nawe Abhayahudi abhaandi bhano bheendirwe kubha mubhutemi bhuyo, bhararekerwa igutu mukiirima, eyo bharabha bhararira no okusaanania ameeno.”
MAT 8:13 Ambe, Yeesu akamubhuurira omukuru wuyo, “Noogye yiika. Erabha kyeego wiikiriirye.” Omubhagati waaye akahora kwiibhaga riyoriyo.
MAT 8:14 Kyaamwe, Yeesu akahika munyuumba ya Petero. Hano yasikiiri muyo, akamubhona inyibhyaara Petero ahiindiiri kubhuriri, yaari arwaariri ehooma haari.
MAT 8:15 Yeesu akamubhataku mukubhoko, rugeendo rumwe akahora ehooma yirya. Niho akabhuuka, akataanga okumuhokeerya Yeesu.
MAT 8:16 Hano yahikiri engoroobha, Yeesu akareeterwa abhaatu bhaaru bhano bhaari bhaatiirirwe amasaambwa amabhi. Neewe akaheebha amasaambwa gayo kwe engʼana yaaye. Kweeki, akahorya abhaatu bhoosi bhano bhaari bharwaariri.
MAT 8:17 Yeesu akakora gayo goosi, okubha rikuunaane eriingʼana rino ryaagaambirwe iguru waaye no omurooti Isaya, “Ewe omweene akagega obhunyookobhu bhweetu, akaruusyaho amarweeri geetu.”
MAT 8:18 Hano Yeesu yaruuzi kubha abhaatu bhaaru bhamwiiruguuriri, akaswaagya abhaanabheega bhaaye kubha, bhaambuke enyaanza.
MAT 8:19 Ambe, omweegya owumwe we emigiro akamwiisukira Yeesu, akamubhuurira, “Ee Omweegya, hohoosi hano oraagye, enye ndakutuniirira.”
MAT 8:20 Yeesu akamukyoora, “Bhanyamubhwe bhana amabhigi ne ebhinyonyi bhine ebhinyuumba, nawe enye Omwaana wo Omuutu, nitana naabhe ho okuhiindirya omutwe gwaane.”
MAT 8:21 Ambe, omwaanamweega owuundi wa Yeesu akamubhuurira, “Ee Omukuru, oniikirirye nigye hiinga okumubhiika taata waane.”
MAT 8:22 Yeesu akamukyoora, “Awe onituniirire. Tiga bhano bhakuuri mumitima gyaabhu bhabhabhiike abhaku bhaabhu.”
MAT 8:23 Ambe, Yeesu akasikira mubhwaato, na abhaanabheega bhaaye bhakamutuniirira muyo.
MAT 8:24 Hano bhaahikiri gatigati ye enyaanza, kituukiro hakabha no omukama muhaari bhukongʼu na amabhooka gakataanga okusikira mubhwaato. Nawe Yeesu yaari ahiindiiri eziitiro.
MAT 8:25 Abhaanabheega bhaaye bhakamugyaku, bhakamubhuukya bhakubhuga, “Ee Omukuru, otutuurye! Turasika!”
MAT 8:26 Yeesu akabhabhuurira, “Emwe bho obhwiikirirya bhusuuhu, kwaki muroobhoha?” Niho akiimeerera, akarekya omukama na amabhooka. Rugeendo rumwe, enyaanza ekahoreera bhukongʼu.
MAT 8:27 Abhaanabheega bhaaye bhakaruguura, bhakabhuga, “Omuutu wuno ni wa tuubhoki? Naabhe omukama na amabhooka bhiramwiigwa!”
MAT 8:28 Hano Yeesu yaambukiri enyaanza, akahika mukyaaro kya Abhagadara. Akasikana na abhaatu bhabhiri bha amasaambwa amabhi. Abhaatu bhayo bhakarweera mumabhigi ge eziimbiihira muno bhahiikara muyo. Bhoosi bhaari bhahaari bhukongʼu na ataariho omuutu wuno yasakirye kuhita enzira yiyo.
MAT 8:29 Ambe, hano abhaatu bhabhiri bhayo bhaasikeeni neewe, amasaambwa gakatema ekituri garabhuga, “Ee Omwaana wa Taatabhugya, otatunyaakya twoosi! Otwiiziiri otumare? Mbe, wiiziri kutusikya naabhe eriibhaga rino Taatabhugya yatuuriri hayo rikyaari kuhika?”
MAT 8:30 Haguhi hayo, bhaari bhariho abhariisya bhe eziimbiizi bhaari bharariisya eriihizo ikuru rye eziimbiizi.
MAT 8:31 Niho amasaambwa gayo gakamwiisasaama Yeesu, “Eraabhe oratuheebha, otwiikirirye tusikire mwiihizo rirya rye eziimbiizi.”
MAT 8:32 Neewe akagabhuurira, “Mugeende!” Ambe, amasaambwa gakarwa kubhaatu bhayo, gakagya kusikira kwa nguru muziimbiizi zirya. Hayohayo, eriihizo ryoosi rikahiriingita kwa bhwaangu kumuhiriingito muhaari, rikatubhira ryoosi mumaanzi, rikasika.
MAT 8:33 Hano abhariisya bhe eziimbiizi bhaaruuzi gayo, bhakaryaarira mwiiboma. Mwiiboma muyo, bhakaraarikira abhaatu goosi gano gaatuukiri na kino kyatuukiiri bha amasaambwa.
MAT 8:34 Abhaatu bhoosi bha mwiiboma muyo, bhakaryaara kugya kumurora Yeesu. Hano bhaamuruuzi, bhakamwiisasaama bhukongʼu kubha ageende mukyaaro kyaabhu.
MAT 9:1 Ambe, Yeesu akatiira mubhwaato, akaambuka Enyaanza ya Gariraaya, akakyoora Kaperinaumu, omugye guno akiikara muyo.
MAT 9:2 Hano yahikiri eyo, abhaatu abhaandi bhamugegiri omuutu wuno yaari akuuri ebhiimo, ahiindiiri kukiigi. Hano Yeesu yaruuzi obhwiikirirya bhwaabhu, akamubhuurira omurweeri wuyo, “Ee omwaana waane, tema ekubhi! Nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo.”
MAT 9:3 Niho abheegya abhaandi bhe emigiro bhano bhaari bhariho hayo bhakiigaambira muziikoro zyaabhu, “Omuutu wuno akumutuka Taatabhugya!”
MAT 9:4 Nawe Yeesu akamenya goosi gano bhaari bhakwiiseega, akabhabhuurya, “Ndora, muriiseega amabhiihu muziikoro zyeenyu?
MAT 9:5 Ni riihe eriihuhu bhukongʼu, okumubhuurira, ‘Nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo,’ kasi okumubhuurira, ‘Imeerera, ogeende’?
MAT 9:6 Nawe, ndeenda mumenye bhuzomu kubha, enye Omwaana wo Omuutu, nino obhuturo bhwo okwaabhira ebhibhi mukyaaro kino.” Niho Yeesu akamubhuurira omuutu wuyo yaari akuuri ebhiimo, “Imeerera! Gega obhuriri bhwaazo, noogye yiika.”
MAT 9:7 Hayohayo, akiimeerera, akagya yiika.
MAT 9:8 Hano abhaatu bhaaruuzi gayo, bhakaruguura no okwoobhoha bhukongʼu. Bhakamukumya Taatabhugya wuno yabhaheeri abhaatu obhuturo kya bhuyo.
MAT 9:9 Hano Yeesu yatanwiiri hayo, akasikana no omutobhya we eriigooti wuno yakubhirikirwa Mataayo, yiikeeri mwiitobhero ryaaye ryo okutinira eriigooti haguhi ne enzira. Yeesu akamubhuurira, “Nituniirira.” Rugeendo rumwe, Mataayo akiimeerera, akamutuniirira Yeesu.
MAT 9:10 Ambe, Yeesu akagya kurya ebhyaakurya wa Mataayo hamwe na abhaanabheega bhaaye. Hano bhaari muyo, bhakasikira abhatobhya bhe eriigooti na abhaatu bhe ebhibhi bhaaru, bhaari bhararya hamwe na Yeesu na abhaanabheega bhaaye.
MAT 9:11 Hano Abhafarisayo bhaaruuzi gayo, bhakabhuurya abhaanabheega bha Yeesu, “Ndora, omweegya weenyu ararya hamwe na abhatobhya bhe eriigooti na abhaandi bhe ebhibhi?”
MAT 9:12 Hano Yeesu yiigwiiri amangʼana gaabhu, akabhabhuurira, “Abhaatu abhahoru bhatakweenda mugabhu, nawe abharweeri nibho bhakumweenda!
MAT 9:13 Ambe, mweege obhugazuro bhwa amangʼana ga Taatabhugya mu Makaamo Amahoreeru akubhuga, ‘Ndeenda mweerekye ebhigoongi kukira okuruusya ekimweeso kyeenyu.’ Ambe, enye nitiiziri kubhirikira abhaatu bhe eheene bhamwiikyoorere Taatabhugya, nawe abhaatu bhe ebhibhi.”
MAT 9:14 Niho abhaanabheega bha Yohana Omubatiizi bhakaaza ku Yeesu, bhakamubhuurya, “Etwe na Abhafarisayo obhona turiisiitya ebhyaakurya. Mbe, ni kwaki abhaanabheega bhaazo bhatakwiisiitya ebhyaakurya?”
MAT 9:15 Yeesu akabhakyoora, “Abhasaani bho omukweeri bhano bharaarikirwe munyaangi yo obhweenga, bharanagyabhwi kubha ne ebhigoongi eriibhaga bhari hamwe no omukweeri? Nawe orusiku ruraaza runo omukweeri araaruusibhweho gati wa abhasaani bhaaye. Hayo niho abhasaani bhaaye bhakubha ne ebhigoongi no okwiisiitya ebhyaakurya.
MAT 9:16 “Okusaangya ameegyo gaane amahya ne eziinyaangi zyeenyu kutuubheeni no okutuma ekiraka kyo omweenda omuhya kumweenda omukuungu. Ekiraka ekihya kiraraandura omweenda guyo no okwoongerya hano haraandukiri.
MAT 9:17 Kweeki, atariho omuutu wuno akwiituruurira amaanzi amahya go omuzabibu mukiribha ekikuungu. Eraabhe arakora ego, ekiribha kiraatika, amaanzi go omuzabibu gariitika goosi. Nawe, abhaatu obhona bharatuura amaanzi amahya go omuzabibu mukiribha ekihya. Kweego, ekiribha ekihya na amaanzi amahya go omuzabibu bhyoosi bhibhiri bhirabha bhwaheene.”
MAT 9:18 Hano Yeesu akyaakeerenia gayo, rugeendo rumwe akaaza omukaangati owumwe wa munyuumba ye esaango, akahigama embere waaye, akamubhuurira, “Omuukya waane akuuri bhoono ego! Nawe, tugye otuure okubhoko kwaazo iguru waaye, neewe arabha muhoru kweeki.”
MAT 9:19 Niho, Yeesu akatanura hamwe na abhaanabheega bhaaye, bhakamutuniirira omukaangati wurya.
MAT 9:20 Ambe, eriibhaga riyoriyo omukari owumwe wuno yaari anyaakiibhwe no obhurweeri bhwo obhureegu kwe emyaaka ikumi ne ebhiri, akaaza inyuma wa Yeesu, akakuniaku omuriingo gwo omweenda gwaaye.
MAT 9:21 Kwo okubha yaari ariigaambira mukoro yaaye, “Eraabhe ndakuniaku omweenda gwaaye ego, ndahora.”
MAT 9:22 Hano akakuniaku, hayohayo Yeesu akiikibhuka. Hano yamuruuzi omukari wuyo, akamubhuurira, “Muukya waane, tema ekubhi! Obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye!” Hayohayo, omukari wuyo akahora.
MAT 9:23 Hano Yeesu yahikiri munyuumba yo omukaangati we esaango wuyo, akabhona abhaatu bhaaru bhiikumeenie muruku hayo, eno bhararira bhukongʼu na abhaandi bharatema ekireere.
MAT 9:24 Yeesu akabhabhuurira, “Murwe hano! Omuukya wuno akyaari kukwa, nawe ahiindiiri.” Hano abhaatu bhayo bhiigwiiri ego, bhakamuseka Yeesu kwe enzeero.
MAT 9:25 Kyaamwe, Yeesu akabharuusya bhoosi igutu, akasikira mukyuumba, akamugwaata okubhoko omuukya wuyo, neewe akiimeerera!
MAT 9:26 Amangʼana gayo gakanyaragana mukyaaro kirya kyoosi.
MAT 9:27 Hano Yeesu yamariri kubhuuka hayo, abhahoku bhabhiri bhakamutuniirira, bhakamubhirikira kwiiraka ikuru, “Ee Omwaana wo omutemi Daudi, ndakusabha oturorere ebhigoongi!”
MAT 9:28 Ambe, Yeesu akasikira munyuumba, abhahoku bharya bhakamugyaku. Akabhabhuurya, “Mbe, muriikirirya kubha ndanagya okubhahorya?” Bhakamukyoora, “Niigo, Omukuru!”
MAT 9:29 Niho Yeesu akabhabhata ameeso gaabhu, akabhabhuurira, “Ekoreke kweemwe kyeego obhwiikirirya bhweenyu bhuri.”
MAT 9:30 Hayohayo, ameeso gaabhu gakaramukya, bhakanagya okurora. Yeesu akabhakumiirirya kwa nguru, “Mutamubhuurira muutu wowoosi amangʼana gano!”
MAT 9:31 Nawe bhakagya, bhakaraarika amangʼana iguru waaye mukyaaro kirya kyoosi.
MAT 9:32 Hano abhahoku bhayo bhaatanwiiri hayo, niho abhaatu abhaandi bhakamureetera Yeesu omuutu wuno yaari atiirirwe ne eriisaambwa eriibhi rino rimugirirye abhe imuumu.
MAT 9:33 Yeesu akaheebha eriisaambwa riyo, na hayohayo omuutu wuyo akataanga okugaamba kweeki. Abhaatu bhaaru bhe esaango bhano bhaari bhariho bhakaruguura bhukongʼu, bhakabhuga, “Gataakatuukiri na rumwe amangʼana kya gano mukyaaro kyoosi kya Iziraeri!”
MAT 9:34 Nawe Abhafarisayo bhakabhuga, “Araheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwa Beerizeburi, omukaangati wa amasaambwa!”
MAT 9:35 Ambe, Yeesu akabha ariiruguura mumigye gyoosi gya haguhi. Hohoosi hano yaari akuhita, akasikira muziinyuumba zye eziisaango okweegya abhaatu. Yaari ararwaaza Amangʼana Amazomu iguru yo obhutemi bhwa mwiisaaro na yaari arahorya amarweeri goosi.
MAT 9:36 Hano Yeesu yaruuzi eziisaango zya abhaatu, akabharorera ebhigoongi, kwo okubha bhaari bharanyaaka na bhataari no omuutu wo okubhasakirya. Bhaari kye eziingʼoondu zino zitana omuriisya.
MAT 9:37 Niho akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Amagesa ni maaru, nawe abhagesi ni bhasuuhu.
MAT 9:38 Kweego, musabhe Omukuru, Taatabhugya, ewe niwe mweene muguundu, okubha araganie abhagesi abhaandi bhagese mumuguundu gwaaye.”
MAT 10:1 Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akabhaha obhunagya bhwo okuheebha amasaambwa amabhi okurwa kubhaatu no okuhorya amarweeri.
MAT 10:2 Amariina ga abheega ikumi na bhabhiri bhayo nigo gano: Wo okutaanga ni Simooni wuno Yeesu akamutoga Petero, na Andurea wamwaabhu, Yaakobo omwaana wa Zebedaayo na Yohana wamwaabhu,
MAT 10:3 Firipo, Baritoromaayo, Tomaso, Mataayo wuno yaari omutobhya we eriigooti, Yaakobo omwaana wa Arifayo, Tadayo,
MAT 10:4 Simooni Omuzeroote na Yuuda Isikariyoti, wuno yamuriiri omukoonyo Yeesu.
MAT 10:5 Ambe, Yeesu akaragania abhaanabheega ikumi na bhabhiri bhayo, akabhuga, “Mutagya kubhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri, na mutasikira mumugye gwogwoosi gwa Samaria.
MAT 10:6 Nawe mugeende ku Bhiiziraeri, bhayo ni kye eziingʼoondu zino zibhuriri.
MAT 10:7 Hano mukugya owaabhu, mubhe murarwaaza kubha, ‘Obhutemi bhwa mwiisaaro bhuri haguhi!’
MAT 10:8 Muhorye abharweeri, muryoore abhaku, muhorye bhe ebhigeenge na muheebhe amasaambwa amabhi. Mubhweeni obhunagya bhuyo bhusa, na neemwe bhoono muruusye obhusakirya bhweenyu bhusa.
MAT 10:9 Mutagega mubhiguzi bhyeenyu eziizahaabu, naabhe eziimbirya, naabhe eziishaba.
MAT 10:10 Naabhe mutagega esakwa, naabhe emyeenda ebhiri, kasi ebhikweera, kasi ehiimbo. Omuhokya wuyo woosi areenderwa ahaabhwe amariho gaaye.
MAT 10:11 “Omugye gwogwoosi guno muraasikire, mukomye omuutu wuno araabhaginihye mumugye gwaaye. Mwiikare owaaye tee eriibhaga rino muraatanure hayo.
MAT 10:12 Hano muraasikire munyuumba muyo, mubhakeerye abhaatu bhaaye, ‘Omureembe gubhe neemwe.’
MAT 10:13 Ambe, eraabhe bhariho abhaatu bhano bhano omureembe, okukeerya kweenyu kurabhaha omureembe, nawe eraabhe bhatana omureembe guyo, omureembe gubhakyoorere emwe.
MAT 10:14 Hano muraahike munyuumba yoyoosi kasi omugye gwogwoosi, na abhaatu bhaamu bhatakubhaginihya kasi bhatakubhiitegeerera, mutanure hagiro hayo mwiikungʼuute oruteeri kumaguru geenyu.
MAT 10:15 Ndabhabhuurira obhuheene, kurusiku rwo okutina ekiina, Taatabhugya arabhatema emwe bhukongʼu kukira abhaatu abhabhi bha Sodoma na Gomora.
MAT 10:16 “Mwiitegeerere, ndabhatumania kye eziingʼoondu gatigati ye eziisuuzi. Kweego, mubhe na amangʼeeni kye enzoka, kweeki mubhe bhanyoohu kye ebhiguuti.
MAT 10:17 Mwiiriihe na abhaatu, kwo okubha bharabhahira mwiibaraza bhabhaseme, kweeki bharabhatema emijariti muziinyuumba zyaabhu zye eziisaango.
MAT 10:18 Bharabhahira embere wa abhaanaangwa na abhatemi kwe ekigirirye muniikiriirye. Mureenderwa kubha abhamenyeekererya bhaane bha Amangʼana Amazomu, embere yaabhu ne embere ya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
MAT 10:19 Hano bharaabhagwaate, mutabha no obhwiitiimaati kubha muragaambaki kasi muragaambabhwi, kwo okubha kwe eriibhaga riyo, Taatabhugya arabhaha amangʼana go okugaamba.
MAT 10:20 Etari kubha emwe muragaamba, nawe ni Koro wa Taatabhugya Wuuso weenyu wuno akugaamba kuhitira kweemwe.
MAT 10:21 “Kwe eriibhaga riyo, omuhiiri aramutuura omuhiiri waaye mumabhoko ga abhabhisa okubha yiitwe. Kweeki, taata aramutuura omwaana mumabhoko ga abhabhisa okubha yiitwe. Abhaana nabho bharabharwaania abhiibhuri bhaabhu no okugirya bhiitwe.
MAT 10:22 Abhaatu bhoosi bharabhabhiihirirya kwe ekigirye kyo okubha emwe ni bhaanabheega bhaane. Nawe, wowoosi wuno araagumire tee obhuteero, niwe araatuuribhwe.
MAT 10:23 Eraabhe murakorerwa obhubhi mumugye omurebhe, muryaarire mumugye oguundi. Ndabhabhuurira obhuheene, mutakumara emirimo gyeenyu mumigye gyoosi gya Iziraeri, enye Omwaana wo Omuutu nikyaari kuuza.
MAT 10:24 “Omwaanamweega atakunagya kumukira omweegya waaye, no omugya atakumukira omukuru waaye.
MAT 10:25 Omwaanamweega areenderwa abhe kyo omweegya waaye, no omugya neewe abhe kyo omukuru waaye. Enye ni mukuru weenyu na bharanibhirikira Beerizeburi. Eraabhe bhanibhirikiiri ego, mbe, emwe bhatakubhabhirikira amariina mabhiihu kukiraho?
MAT 10:26 “Ambe, mutoobhoha abhaatu bhayo. Kyokyoosi kino kikuundikiirwe, kirakuundukurwa neemwe, kweeki kyokyoosi kino kibhisirwe, kirarorekana.
MAT 10:27 Goosi gano nikubhabhuurira mukiirima, mugagaambe mubhweero. Kweeki, goosi gano mukwiigwa kwe embiso, mugarwaaze kubhweero.
MAT 10:28 Mutoobhoha bhano bhakwiita omubhiri, nawe bhatakunagya okwiita eziikoro. Emwe mumwoobhohe Taatabhugya omweene ego, ewe niwe akunagya kusikya omubhiri hamwe ne ekoro mumuriro gwa nyaari.
MAT 10:29 “Angu, ebhitorookobhwe bhibhiri bhitakuguribhwa kwo obhuguri bhusuuhu? Naabhe, kitariho ekinyonyi kimwe kino kikukwa eraabhe Wuuso weenyu wa mwiisaaro atiikiriirye.
MAT 10:30 Na neemwe, Taatabhugya amenyiri obhubhari bhwe eziinzweeri zyoosi zye emitwe gyeenyu.
MAT 10:31 Kweego, mutoobhoha, kwo okubha emwe muno obhuguri bhukuru kukira ebhitorookobhwe bhyaaru.
MAT 10:32 “Omuutu wowoosi wuno akugaamba embere ya abhaatu kubha aniikiriirye enye, enye Omwaana wo Omuutu woosi ndamwiikirirya embere wa Taata waane wa mwiisaaro.
MAT 10:33 Nawe, wowoosi wuno akunianga embere ya abhaatu, na neenye ndamwaanga embere ya Taata waane wa mwiisaaro.
MAT 10:34 “Mutiiseega kubha niiziri mukyaaro kino kwiiguru yo okureeta omureembe. Nitiiziri kwiiguru yo omureembe, nawe kwiiguru yo okureeta obhutwaanikani.
MAT 10:35 Niiziri okureeta obhutwaanikani gati yo omumura na wiise waabhu, omuukya na nina, na gati yo omukamwaana ni inyibhyaara.
MAT 10:36 Abhabhisa bho omuutu bharabha abhaatu bha munyuumba yaaye.
MAT 10:37 Omuutu wowoosi wuno akuseega wiise waabhu kasi nina waabhu kukira enye, wuyo atakuningʼarira kubha omwaanamweega waane. Kweeki, wowoosi wuno akuseega omumura waaye kasi omuukya waaye kukira enye, wuyo woosi atakuningʼarira kubha omwaanamweega waane.
MAT 10:38 Omuutu wuno atakweenda okugega omusaraba gwaaye no okunituniirira, wuyo atakuningʼarira kubha omwaanamweega waane.
MAT 10:39 Omuutu wowoosi wuno akweenda kuriibha obhwiikari bhwaaye omweene, arabhubhurya. Nawe omuutu wowoosi wuno araabhurye obhwiikari bhwaaye kwiiguru waane, wuyo niwe araabhubhone.
MAT 10:40 “Omuutu wowoosi wuno akubhaginihya emwe, aniginihirye enye. Kweeki, wowoosi wuno aniginihirye enye, amuginihirye na Taatabhugya wuno anitumiri enye.
MAT 10:41 Wowoosi wuno akumuginihya omurooti kwo okubha ni murooti, Taatabhugya aramuha esaambo kya yo omurooti. Kweeki, wowoosi wuno akumuginihya omuutu waane we eheene kwo okubha ni muheene, Taatabhugya aramuha neewe esaambo kya we eheene.
MAT 10:42 Wowoosi wuno akumuha naabhe ekikoombe kya amaanzi amameezu owumwe wa abhaatu bhano kwo okubha ni mwaanamweega waane, eheene Taatabhugya atakweebha okumuha esaambo yaaye.”
MAT 11:1 Hano Yeesu yamariri kubhaswaagya abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akatanura hayo, akagya mumigye egiindi gya Gariraaya okweegya no okurwaazira abhaatu.
MAT 11:2 Eriibhaga riyo, Yohana Omubatiizi yaari abhohirwe munyuumba ya abhabhohwa. Hano yaari muyo, akiigwa gano Masiya yaari akukora. Kyaamwe akaragania abhamwe bha abhaanabheega bhaaye ku Yeesu, bhamubhuurye,
MAT 11:3 “Mbe, awe naawe Masiya wuno araaze, kasi tumuganye owuundi?”
MAT 11:4 Yeesu akabhakyoora, “Mugye mumubhuurire Yohana gano mukurora no okwiigwa.
MAT 11:5 Abhahoku bhararora, amagata bharageenda, abhageenge bharahora, abharibhi bha amatwi bhariigwa, abhaku bhararyoorwa na abhataka bhararwaazirwa Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya.
MAT 11:6 Hakiriku omuutu wuno akugeenderera kuniikirirya kutama kubha no obhwiitiimaati iguru waane.”
MAT 11:7 Hano abhaanabheega bhayo bha Yohana hano bhaari bharagya zyaabhu, Yeesu akataanga okubhuurira esaango ya abhaatu iguru wa Yohana. Akabhabhuurya, “Hano mwaagiiri mwiitirigo kurora Yohana, mbe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kurora omuutu wuno akwiikirirya amangʼana goosi kyeego maara yino ekusiingiswa kwo obhukama? Zeyi.
MAT 11:8 Ambe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kumurora omuutu wuno ahiibhoha emyeenda emizomu? Zeyi. Abhaatu bhano bhahiibhoha eziingibho eziinzomu, bhahiikara muziinyuumba zye ekitemi.
MAT 11:9 Nawe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kumurora omurooti omurebhe? Eheene ni murooti, kweeki ndabhabhuurira, Yohana ni mukuru kukira omurooti.
MAT 11:10 Wuyo niwe wuno Amakaamo Amahoreeru gakubhuga iguru waaye, ‘Rora, ndamuragania omuhokya waane embere waazo, okubha akweeyeerye enzira.’
MAT 11:11 “Ndabhabhuurira obhuheene, mubhaatu bhoosi bhano bhiibhwiirwe mukyaaro, akyaari kutuuka omukuru kukira Yohana Omubatiizi. Nawe, omuutu omusuuhu kukira bhoosi mubhutemi bhwa mwiisaaro, niwe omukuru kukira Yohana Omubatiizi.
MAT 11:12 Okweema eriibhaga rya Yohana Omubatiizi yaari ararwaaza tee reero, abhaatu bharabhwiisaangirira obhutemi bhwa mwiisaaro bhukongʼu, bha amanaga bharasakya kubhusikya.
MAT 11:13 Abharooti bhoosi na Musa mumigiro gyaaye bhakaruusya obhurooti iguru yo obhutemi bhuyo, tee eriibhaga rino Yohana yarorekeeni.
MAT 11:14 Ambe, eraabhe muriikirirya obhurooti bhwaabhu, Yohana niwe Eriya wuno yagaambirwe kubha araaza.
MAT 11:15 Wa amatwi, yiitegeerere kisi!
MAT 11:16 “Mbe, abhaatu bho orwiibhuro runo nibhatuubhanie naki? Bhatuubheeni na abhaana bhano bhakwiikara kumuteera bharabhirikira abharikyaabhu,
MAT 11:17 ‘Tukabhatemera ekireere, nawe mutaabhiniri! Tukabheembera ameembo go okwaaramira, nawe mutaaririri!’
MAT 11:18 “Niigo ego, hano Yohana yiiziri, yaari atakurya ebhyaakurya bhye eziisiku zyoosi, atakunywa amaanzi go omuzabibu, bhakabhuga, ‘Wuno agwaatirwe ne eriisaambwa eriibhi!’
MAT 11:19 Enye Omwaana wo Omuutu hano niiziri, nihaabha ndarya ebhyaakurya bhye eziisiku zyoosi na nihaanywa amaanzi go omuzabibu, bhakabhuga, ‘Murore! Wuno ni musoohu no omunywi, kweeki ni musaani wa abhatobhya bhe eriigooti na abhaatu bhe ebhibhi!’ Nawe, amangʼeeni ga Taatabhugya gararorekana kubha ge eheene kwe enzira ya amahokya ga abhaatu bhaaye.”
MAT 11:20 Mumigye gino Yeesu yaari akoriri ebhitiika bhyaaru, abhaatu bhataatigiri ebhibhi bhyaabhu. Kweego Yeesu akabharekya,
MAT 11:21 “Muraaza kurora, emwe abhaatu bha Korazini! Muraaza kurora, emwe abhaatu bha Betisaida! Eraabhe ebhitiika bhino niakoriri mumigye gyeenyu hano, niingakoriri mumigye emibhi girya gya Tiro na Sidooni, eheene abhaatu bhe emigye giyo bhiingamariri okuta ebhibhi bhyaabhu. Bhaangeerekirye obhwiisasaami kwo okwiibhoha emyeenda gya amagonera no okwiihaka ekibhu.
MAT 11:22 Ndabhabhuurira obhuheene, kurusiku rwo okutina ekiina, Taatabhugya arabhatema emwe bhukongʼu kukira abhaatu abhabhi bha Tiro na Sidooni.
MAT 11:23 Na neemwe, abhaatu bha Kaperinaumu, muriiseega kubha Taatabhugya arabhatiirya tee mwiisaaro? Zeyi! Taatabhugya arabhiituumya tee mumuriro gwa nyaari. Eraabhe ebhitiika bhino nikakora kweemwe bhiingarikorekiri mumugye gwa Sodoma, ambe omugye guyo guungabheeriho tee reero.
MAT 11:24 Nawe, ndabhabhuurira kubha, kurusiku rwo okutina ekiina, Taatabhugya arabhatema emwe bhukongʼu kukira abhaatu bho omugye gwa Sodoma.”
MAT 11:25 Eriibhaga rirya, Yeesu akabhuga, “Ee Taata waane, Omukuru wa mwiisaaro ne ekyaaro, ozomirye kwo okubha amangʼana gano obhabhisiri abhaatu bha amangʼeeni na abhasomi, okagakuundukurira abhaatu bhano bhakwiikiriirye kya abhaana.
MAT 11:26 Niigo okaseega Taata waane, ego niigo okaseega.”
MAT 11:27 Kyaamwe Yeesu akabhabhuurira abhaatu, “Taata waane aniheeri obhunagya bhwoosi. Atariho omuutu wuno animenyiri Omwaana wa Taatabhugya kyeego niri, nawe Taata omweene. Kweeki, atariho omuutu wuno amumenyiri Taata kyeego ari, nawe enye Omwaana waaye omweene ego, no omuutu wowoosi wuno nikweenda kumukuundukurira.
MAT 11:28 “Muuze kweenye bhoosi bhano mukunyaaka no okutamiirirwa ne emirigo emirito, na neenye ndabhamuunya.
MAT 11:29 Enye ni munyoohu, kweeki omwiitegeereru. Kweego, mwiibhohe ejooki yaane, mweege okurwa kweenye, niho ndaabhahe omureembe muziikoro zyeenyu.
MAT 11:30 Ejooki yaane ni nyoohu kugega no omurigo gwaane ni muhuhu.”
MAT 12:1 Orusiku rumwe rwo okumuunya, Yeesu yaari arahita mumiguundu gye engano, hamwe na abhaanabheega bhaaye. Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri enzara, bhakataanga okubhuna ebhigara bhye engano, bhakarya.
MAT 12:2 Hano Abhafarisayo bhaaruuzi gayo, bhakamubhuurira Yeesu, “Rora, abhaanabheega bhaazo bharakora gano emigiro gitakwiikirirya okukorwa kurusiku rwo okumuunya!”
MAT 12:3 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, mukyaari okusoma mu Makaamo Amahoreeru kyeego Daudi yaakoriri eriibhaga rino ewe na abharikyaaye bhaari ne enzara?
MAT 12:4 Daudi akasikira mwiibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, kyaamwe ewe na abharikyaaye bhakarya emikaate gino gyaatuurirwe embere wa Taatabhugya. Bhakarya emikaate gino emigiro gya Musa gitabhiikiriirye bharye, nawe abhaseengeri abheene ego.
MAT 12:5 Kweeki, mukyaari kusoma mumigiro gya Musa gino gikubhuga, iguru ya abhaseengeri bhano bhakuhokya mwiiseengerero rya Taatabhugya kurusiku rwo okumuunya? Bhatakugwaata emigiro gyo orusiku rwo okumuunya, nawe Taatabhugya atakubhabharira kubha bharasarya.
MAT 12:6 Ndabhabhuurira kubhweero kubha, ariho omukuru hano wuno akukira eriiseengerero rya Taatabhugya.
MAT 12:7 Taatabhugya arabhuga mu Makaamo Amahoreeru, ‘Ndeenda mweerekye ebhigoongi kukira okuruusya ekimweeso.’ Kyeego muungamenyiri obhugazuro bhwa amangʼana gayo, mutaari kutinira ekiina abhaatu bhano bhatana eriibhi ryoryoosi.
MAT 12:8 Enye Omwaana wo Omuutu, niwe Omukuru wo orusiku rwo okumuunya.”
MAT 12:9 Yeesu akatanura hayo, akagya munyuumba ye esaango yaabhu.
MAT 12:10 Munyuumba ye esaango muyo, yaari arimu omuutu wumwe wuno yaari no okubhoko kuno kukuuri. Bhaari bharimu na Abhafarisayo bhano bhaari bhareenda kumusakya Yeesu okubha bhamuseme. Ambe bhakamubhuurya, “Mbe, emigiro gya Musa giriikirirya okuhorya omuutu orusiku rwo okumuunya?”
MAT 12:11 Yeesu akabhakyoora, “Ni weewi gati weenyu wuno eraabhe engʼoondu yaaye egweereeri mwiiruuma orusiku rwo okumuunya, atakunagya kuyiigwaata no okuyiruusya muyo?
MAT 12:12 Rora, omuutu ano obhuguri bhukuru kukira engʼoondu! Kweego, emigiro giriikirirya okukora amazomu orusiku rwo okumuunya.”
MAT 12:13 Kyaamwe, Yeesu akamubhuurira omuutu wo okubhoko kuno kukuuri, “Gororokya okubhoko kwaazo.” Neewe akakugororokya, na hayohayo kukahora, kukabha kuhoru bhukongʼu kyeego okuundi kurya.
MAT 12:14 Ambe, Abhafarisayo bhakahuruka igutu, bhakiibhuurya kyeego bharaamwiite Yeesu.
MAT 12:15 Yeesu akamenya amiiseego ga Abhafarisayo bhayo, kweego akatanura hayo. Abhaatu bhaaru bhakamutuniirira, neewe akahorya bhoosi bhano bhaari bharweeri.
MAT 12:16 Nawe akabharekya bhatabha bhararaarika kubhaatu abhaandi kubha ewe ni weewi.
MAT 12:17 Yeesu akabhuga ego, okubha gakuunaane amangʼana gano Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti Isaya,
MAT 12:18 “Murore, wuno niwe omuhokya waane wuno nimusoriri, omuseegwa waane wuno akunizomeerya ekoro yaane. Ndamuhaana Ekoro yaane, okubha araarike obhutuurya kubhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi.
MAT 12:19 Atakuhakana naabhe kukora ekituri nabho, kweeki atakumwaaya eriiraka ryaaye embere ya abhaatu.
MAT 12:20 Atakubhuna wowoosi wuno anyookobhiri kyeego maara yino yiikiikiri, naabhe atakusikya wowoosi wuno ari kyo orutaambi runo ruri haguhi kurima na ruraruusya omwooki, tee eriibhaga rino akureeta obhutuurya okuhiza ebhibhi bhyoosi.
MAT 12:21 Kweeki, abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bhariisiga eriina ryaaye.”
MAT 12:22 Ambe, abhaatu bhakamureetera Yeesu omuutu owumwe wuno yaari atiirirwe ne eriisaambwa eriibhi no okumuhukurya no okumukora abhe imuumu. Yeesu akamuhorya, neewe akataanga kugaamba no okurora kweeki.
MAT 12:23 Esaango ya abhaatu bhoosi bhakaruguura bhukongʼu, bhakabhuga, “Mbe, wuno aranagya akabha Omwaana wo omutemi Daudi?”
MAT 12:24 Nawe hano Abhafarisayo bhiigwiiri gayo, bhakabhuga, “Omuutu wuno araheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwa Beerizeburi, omukaangati wa amasaambwa!”
MAT 12:25 Yeesu akamenya gano bhaari kwiiseega, kweego akabhabhuurira, “Eraabhe abhaatu bho obhutemi bhumwe bhariitana, kweego obhutemi bhuyo bhuragwa. Kweeki, eraabhe abhaatu bho omugye gumwe kasi enyuumba yimwe bhariitana, abhaatu bhayo bharatwaanikana na bhatakubha na amanaga naabhe hasuuhu.
MAT 12:26 Kweego eraabhe Seetaani araheebha Seetaani, obhutemi bhwaaye bhurabha bhuratwaanikana. Mbe, obhutemi bhuyo bhuranagya kwiimeererabhwi?
MAT 12:27 Eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhunagya bhwa Beerizeburi, ambe abhaanabheega bheenyu bharaheebha amasaambwa kwo obhunagya bhwa weewi? Kwe ekigirirye kiyo, abhaanabheega bheenyu bhareerekya kubha mutari bhwaheene.
MAT 12:28 Nawe eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwe Ekoro wa Taatabhugya, ambe, obhutemi bhwa Taatabhugya bhuhikiri kweemwe.
MAT 12:29 Awe! Atariho omuutu wuno akunagya kusikira munyuumba yo omuutu wa amanaga okubha ateesye ebhigiro, eno akyaari okumubhoha. Hano akumara kumubhoha bhuzomu, hayo niho aranagya okuteesya ebhigiro bhino bhiri munyuumba yaaye.
MAT 12:30 “Omuutu wowoosi wuno atari hamwe neenye, ewe niwe omubhisa waane. Kweeki, wowoosi wuno atakukumania abhaatu hamwe neenye, kwe eheene arabhanyaragania.
MAT 12:31 Kweego ndabhabhuurira kubha, Taatabhugya aranagya okwaabhira abhaatu ebhibhi bhyaabhu bhyoosi, naabhe amangʼana amabhi go okwiituka. Nawe Taatabhugya atakunagya okwaabhira abhaatu bhano bhakumutuka Ekoro Muhoreeru.
MAT 12:32 Kweeki Taatabhugya aranagya okwaabhira abhaatu bhano bhakugaamba bhubhi iguru waane enye Omwaana wo Omuutu. Nawe atakunagya okwaabhira abhaatu bhano bharabhuga bhubhi iguru ye Ekoro Muhoreeru, kukyaaro kino, kasi kino kikuuza.
MAT 12:33 “Omuti guramenyekana kyeego guri okuriingʼaana ne emisumo gyaku. Omuti omuzomu guriibhura emisumo emizomu, no omuti omubhiihu guriibhura emisumo emibhiihu.
MAT 12:34 Emwe orwiibhuro rwe enzoka! Muranagyabhwi okugaamba amangʼana mazomu eno emwe ni bhabhi? Omuutu arakeerenia gano giizwiiri mukoro yaaye.
MAT 12:35 Omuutu omuzomu aragaamba amazomu kutuukana na amazomu gano giizwiiri mukoro yaaye, nawe omuutu omubhi aragaamba amabhi kutuukana na amabhi gano giizwiiri mukoro yaaye.
MAT 12:36 Ambe, ndabhabhuurira kubha, kurusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bhareenderwa okugaamba amangʼana goosi amabhi gano bhaagaambiri.
MAT 12:37 Taatabhugya arabhabhara kubha abhaatu bhe eheene kasi abhaatu bhe ebhibhi, kutuukana na amangʼana gano mugaambiri.”
MAT 12:38 Niho, abhamwe bha Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro bhakamubhuurira Yeesu, “Ee Omweegya, tureenda okore ekyeerekenio okweerekya kubha orwiiri ku Taatabhugya.”
MAT 12:39 Yeesu akabhakyoora, “Emwe ni rwiibhuro rwa abhaatu abhabhi na mutari abhaheene embere wa Taatabhugya, nikyo kikugirya mureenda ekyeerekenio. Nitakubheerekya ekyeerekenio kyokyoosi. Nawe ekyeerekenio kimwe kino muraarore ni kya kirya Taatabhugya yakoriri kumurooti Yoona.
MAT 12:40 Kyeego Yoona akiikara muunda ye eswe ekuru eziisiku isatu obhutiku no omwiisi, egoego na neenye Omwaana wo Omuutu, ndiikara mumbiihira eziisiku isatu obhutiku no omwiisi.
MAT 12:41 “Kurusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bha mumugye gwa Ninaawi bhariimeerera embere wa Taatabhugya hamwe no orwiibhuro runo no okubhatinira ekiina kubha emwe ni bhaatu bhe ebhibhi. Abhaatu bhayo bha Ninaawi bhakata ebhibhi bhyaabhu, hano bhakiigwa Yoona ararwaaza amangʼana okurwa ku Taatabhugya. Bhoono ariho owumwe hano, wuno niwe omukuru kukira Yoona, nawe mutakumwiitegeerera.
MAT 12:42 Kweeki, kurusiku rwo okutina ekiina rurya, nyakisaho we ekyaaro kya Sheeba ariimeerera embere wa Taatabhugya no okubhatinira ekiina abhaatu bho orwiibhuro runo, kwo okubha muratemya ebhibhi. Ewe akarwa mukyaaro kya kure okubha yiize yiitegeerere amangʼana ga amangʼeeni go omutemi Soromooni. Bhoono ariho owumwe hano wuno niwe omukuru kukira Soromooni, nawe mutakumwiitegeerera.”
MAT 12:43 Yeesu akageenderera okugaamba, “Hano eriisaambwa eriibhi rikurwa kumuutu, rirageendageenda mwiitirigo okukomya ahagiro ho okumuunya, na rirabhurwa. Nawe hano ribhurirwe okuhabhona,
MAT 12:44 eriisaambwa riyo rirabhuga, ‘Ndakyoora kumuutu waane wuno nimurwiiriku.’ Hano ryamukyooririku, rikabhona ari geeki kye enyuumba yino eri mwaasi, etarikiibhwe ne ebhanwiirwe bhuzomu.
MAT 12:45 Kyaamwe riragya kuraarika amasaambwa agaandi muhuungati amabhiihu kukira eryo eryeene. Goosi garasikira kumuutu wuyo, no okumwiikaramu. Niho obhwiikari bhwo omuutu wuyo bhukubhiiha kukira kubhweemero harya. Ego niigo kyeego eraabhe kweemwe, emwe abhaatu bho orwiibhuro rubhiihu runo!”
MAT 12:46 Yeesu hano yaakyaari arakeerenia ne esaango ya abhaatu bhayo, nina waabhu na bhawamwaabhu bhakaaza no okwiimeerera igutu, bhakeenda okugaamba neewe.
MAT 12:47 Ambe, omuutu owumwe akamubhuurira Yeesu, “Nina weenyu na bhawamweenyu bhiimeereeri igutu, bhareenda okukeerenia na naawe.”
MAT 12:48 Yeesu akamukyoora, “Maayi ni weewi? Na bhawamweetu ni bhaweewi?”
MAT 12:49 Kyaamwe akabhasomoserya ekyaara abhaanabheega bhaaye, akabhuga, “Murore, bhano nibho maayi na bhawamweetu!
MAT 12:50 Omuutu wowoosi wuno akukora obhuseegi bhwa Taata waane wa mwiisaaro, wuyo niwe maayi, mura weetu na musubhaati.”
MAT 13:1 Orusiku ruyoruyo, Yeesu akahuruka munyuumba yiyo, akagya kwiikara embarika we enyaanza.
MAT 13:2 Esaango ekuru ya abhaatu ekaaza, ekiikumania hano Yeesu yaari. Kweego, akatiira mubhwaato, akiikaramu, bhakabha bhiimeereeri embarika we enyaanza.
MAT 13:3 Ambe, Yeesu akabhabhuurira amangʼana maaru kwe ebhireengyo. Akabhuga, “Yaariho omubhusuri wumwe wuno yagiiri mumuguundu gwaaye okubhusura eziimbibho zyaaye.
MAT 13:4 Hano yaari akubhusura, eziimbibho eziindi zikagwa kunzira, ebhinyonyi bhikaaza, bhikazirya.
MAT 13:5 Eziimbibho eziindi zikagwa kurukerege hano hataari na amarobha maaru. Eziimbibho ziyo zikamera bhwaangu, kwo okubha amarobha gaari masuuhwiigo.
MAT 13:6 Nawe hano omubhaso gwabhariri, eziimbibho ziyo zikanyaara no okwooma, kwo okubha emiri gitaari mitaambi.
MAT 13:7 Eziimbibho eziindi zikagwa mumahwa. Hano amahwa gayo gaakiiniri, zikahigwa no okukwa.
MAT 13:8 Eziimbibho eziindi zikagwa mumarobha amazomu. Hano zyakiiniri no okukongʼa, eziindi zikiibhura eziimbibho igana rimwe (100), eziindi zikiibhura miroongo esaasabha (60) ne eziindi zikiibhura miroongo etatu (30).
MAT 13:9 Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
MAT 13:10 Abhaanabheega bha Yeesu bhakaaza kweewe no okumubhuurya, “Ni kwaki oragaamba nabho kwe ebhireengyo?”
MAT 13:11 Akabhakyoora, “Taatabhugya abhakuundukuriiri emwe okumenya eziimbiso zyo obhutemi bhwa mwiisaaro, nawe ebho bhakyaari kukuundukurirwa okugamenya.
MAT 13:12 Wowoosi wuno akwiikirirya amangʼana gayo, Taatabhugya aramuha naabhe kukiraho. Nawe wowoosi wuno atakwiikirirya gayo, Taatabhugya aramuteesya naabhe ekisuuhu kino anakyo.
MAT 13:13 Ndagaamba nabho kwe ebhireengyo, kwo okubha bhararora gano nikukora, nawe bhatakumenyeekererya obhugazuro bhwaku. Kweeki, bhariigwa gano nikugaamba, nawe bhatakumenyeekererya obhugazuro bhwaku.
MAT 13:14 Gayo garakoreka okubha gakuunaane gano omurooti Isaya akakaama iguru waabhu, ‘Okwiigwa muriigwa, nawe mutakumenyeekererya. Okurora murarora, nawe mutakumenyeekererya.
MAT 13:15 Erabha ego, kwo okubha eziikoro zya abhaatu bhano ni kongʼu, amatwi gaabhu marito okwiigwa, ameeso gaabhu bhahiindiriirye. Bhataaza kurora kwa ameeso gaabhu, naabhe bhatiigwa kwa amatwi gaabhu, naabhe eziikoro zyaabhu zitamenya, bhataaza bhakaanikyoorera na neenye nibhatuurye.’ ”
MAT 13:16 Niho Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Nawe Taatabhugya abhatweereeri ebhite emwe, kwo okubha ameeso geenyu gararora na amatwi geenyu gariigwa.
MAT 13:17 Ndabhabhuurira obhuheene, ekare abharooti na bhe eheene bhaaru bhakiigoomba okurora gano mukurora emwe, nawe bhataagaruuzi. Bhaari bhariigoomba okwiigwa gano mukwiigwa emwe, nawe bhataagiigwiiri.
MAT 13:18 “Ambe emwe, mwiitegeerere obhugazuro bhwe ekireengyo kiyo kyo omubhusuri we eziimbibho.
MAT 13:19 Abhaatu bhobhoosi bhano bhakwiigwa amangʼana go obhutemi bhwa mwiisaaro nawe bhatakugamenyeekererya, Seetaani, omubhi wurya, araaza no okusaakura amangʼana gano geemiibhwe muziikoro zyaabhu. Abhaatu bhayo, bhatuubheeni na kyeego eziimbibho zino zyagwiiri munzira no okuriibhwa ne ebhinyonyi.
MAT 13:20 Eziimbibho zino zyagwiiri kurukerege hano hatana amarobha maaru, ziratuubhanibhwa na abhaatu bhano bhakiigwa amangʼana go obhutemi bhwa mwiisaaro, na hayohayo bharariikirirya kwo obhuzomererwa.
MAT 13:21 Nawe bharagwaata amangʼana gayo kwiibhaga iguhi ego, gataari muusi waabhu bhukongʼu kyeego ebhituutu bhino bhitana emiri. Hano eziinyaako kasi amakongʼu garaabhabhone kwiiguru wa amangʼana gayo, rugeendo rumwe bharatiga obhwiikirirya.
MAT 13:22 Eziimbibho zino zyagwiiri mumahwa, ziratuubhanibhwa na abhaatu bhano bhakwiigwa amangʼana go obhutemi bhwa mwiisaaro, nawe bharangʼeenwa na amiiseego iguru yo obhwiikari bhuno ne enaamba yo obhuniibhi. Kweego, amangʼana gayo garahigwa no okutama kwiibhura emisumo.
MAT 13:23 Nawe, eziimbibho zino zyagwiiri mumarobha amazomu, ziratuubhanibhwa na abhaatu bhano bhakwiigwa amangʼana go obhutemi bhwa mwiisaaro no okumenyeekererya. Abhaatu bhayo, nibho bhakubha ne emisumo mubhwiikari bhwaabhu, owuundi igana rimwe (100), owuundi miroongo esaasabha (60) no owuundi miroongo etatu (30), kweego, embibho yoyoosi, eriibhura bhukongʼu kukira yino ekeemibhwa.”
MAT 13:24 Yeesu akabhabhuurira ekireengyo ekiindi, akabhuga, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni no omuutu wuno yabhuswiiri eziimbibho nzomu mumuguundu gwaaye.
MAT 13:25 Nawe eriibhaga rino abhaatu bhaari bhahiindiiri, omubhisa waaye akaaza, akeemya ekitoki mungano, kyaamwe akatanura.
MAT 13:26 Hano engano yiyo yameriri no okutaanga okwiibhura emisumo, ekitoki nakyo kikamera.
MAT 13:27 Abhagya bha mweene muguundu bhakaaza, bhakamubhuurya, ‘Ee omukuru, tumenyiri kubha okabhusura eziimbibho nzomu mumuguundu gwaazo. Bhoono, ekitoki kino kituukiri hayi?’
MAT 13:28 “Akabhakyoora, ‘Omubhisa niwe akoriri ego.’ “Abhagya bhaaye bhakamubhuurya, ‘Mbe oreenda tugye twiihe ekitoki kiyo?’
MAT 13:29 “Neewe akabhuga kubha, ‘Zeyi, mutakiiha, eraabhe murakiiha ekitoki, muranagya mukiiha hamwe ne engano.
MAT 13:30 Mutige bhyoosi bhikure hamwe, tee okugesa. Eriibhaga riyo, ndabhabhuurira abhagesi kubha bhakumanie hiinga ekitoki no okukibhoha mubhibha okumara bhabhyookye. Niho bhanagye okugesa engano no okuyibhiika mukitara kyaane.’ ”
MAT 13:31 Yeesu akabhabhuurira ekireengyo ekiindi, akabhuga, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni kye etetere ye eharadaari yino omuutu yagegiri no okuyeemya mumuguundu gwaaye.
MAT 13:32 Akatetere kayo ni kasuuhu bhukongʼu kukira eziitetere eziindi zyoosi, nawe hano kakumera karakura karabha kakuru kukira ebhituutu bhyoosi bhino bhiri mumuguundu. Akatetere kayo karabha omuti omukuru guno ebhinyonyi bhikaaza no okwiikara mumasagya gaaku.”
MAT 13:33 Yeesu akabhabhuurira ekireengyo ekiindi, akabhuga, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni ne ekibhwiisya kino omukari yagegiri no okusaangya mubhisehi bhitatu bhyo obhutu bhwe engano, tee obhutu bhwoosi bhukasita.”
MAT 13:34 Yeesu yaari arabhuurira esaango ya abhaatu ameegyo gayo kwe ebhireengyo. Ataabheegirye kyokyoosi kutama okubhabhuurira kwe ebhireengyo.
MAT 13:35 Gayo gakakorerwa ego, okubha rikuunaane eriingʼana rino Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti waaye, “Ndakeerenia na abhaatu bhayo kwe enzira ye ebhireengyo. Ndabhabhuurira amangʼana gano gabhisirwe kweema okuteemwa kwe ekyaaro.”
MAT 13:36 Kyaamwe, Yeesu akaraga esaango ya abhaatu, akasikira munyuumba. Abhaanabheega bhaaye bhakamugyaku, bhakamubhuurira, “Tubhuurire obhugazuro bhwe ekireengyo kirya kye ekitoki kya mumuguundu.”
MAT 13:37 Yeesu akabhakyoora, “Omuutu wuno yabhuswiiri eziimbibho eziinzomu, ne enye Omwaana wo Omuutu.
MAT 13:38 Omuguundu ni kyaaro, eziimbibho eziinzomu ni bhaatu bho obhutemi bhwa Taatabhugya, ne ekitoki ni bhaatu bha Seetaani, omubhi wurya.
MAT 13:39 Omubhisa wuno yiiziri okweemya ekitoki ni Seetaani. Eriigesa ni bhuteero bhwe ekyaaro kino, na abhagesi ni bhamaraika bha Taatabhugya.
MAT 13:40 “Kya bhurya abhabhagati bha mumuguundu bhariiha no okwookya ekitoki mumuriro, niigo garaabhe kurusiku rwo obhuteero bhwe ekyaaro kino.
MAT 13:41 Enye Omwaana wo Omuutu, ndaragania bhamaraika bhaane, okubha bhakumanie kurwa mubhutemi bhwaane abhatemya bho obhubhi bhoosi hamwe na bhoosi bhano bhagirirye abharikyaabhu bhakore obhubhi.
MAT 13:42 Bhamaraika bhayo bhararekera bho obhubhi bhayo bhoosi mwiibheri ryo omuriro. Muyo nimwe bharabha bhararira no okusaanania ameeno.
MAT 13:43 Niho bhe eheene embere wa Taatabhugya, bharabha bharamesya kyeego omubhaso mubhutemi bhwa Wiise waabhu. Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
MAT 13:44 Kyaamwe Yeesu akabhabhuurira ebhireengyo ebhiindi, akabhuga, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni ne ehata yino yaari ebhisirwe mumuguundu. Orusiku rumwe, omuutu akayibhona, akayibhisa kweeki. Ambe, kwo obhuzomererwa bhwaaye, akagya akagurya ebhigiro bhyoosi bhino yaari nabhyo, akagura omuguundu guyo.
MAT 13:45 “Kweeki, obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni no omusuruzya owumwe wuno yagiiri kumoohya eziiruuru eziinzomu bhukongʼu.
MAT 13:46 Hano yabhweeni eruuru yimwe yo obhuguri bhukuru, akagya akagurya ebhigiro bhyoosi bhino yaari nabhyo, akagura eruuru yiyo.
MAT 13:47 “Kweeki, obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni no orweero runo abhategi bhaategiri munyaanza. Orweero ruyo rukatiimbya eziiswe zya tuubho nzaru.
MAT 13:48 Hano orweero ruyo ruzwiiri, abhategi bhakarutira embarika we enyaanza. Kyaamwe, bhakiikara haasi, bhakakumania eziiswe eziinzomu, bhakatuura mubhisehi. Nawe eziiswe zino zitakweenderwa, bhakazirekera.
MAT 13:49 Ego niigo ekubha kurusiku rwo obhuteero bhwe ekyaaro kino. Bhamaraika bharaaza no okutwaanikania abhatemya bho obhubhi na bhano bhaari bheene heene embere wa Taatabhugya.
MAT 13:50 Kyaamwe bharabharekera abhatemya bho obhubhi mwiibheri ryo omuriro. Muyo nimwe bharabha bhararira no okusaanania ameeno.”
MAT 13:51 Yeesu akabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Mbe, mugamenyiri goosi gano nibhabhuuriiri?” Nabho bhakamukyoora, “Niigo, tumenyiri.”
MAT 13:52 Neewe akabhabhuurira, “Omweegya wowoosi we emigiro gya Musa wuno yeegiibhwe bhuzomu mumangʼana go obhutemi bhwa mwiisaaro, atuubheeni na mweene nyuumba wuno akuruusya muhata ebhigiro bhyaaye ebhihya ne ebhikuungu.”
MAT 13:53 Hano Yeesu yamariri okuruusya ebhireengyo bhiyo, akatanura hayo,
MAT 13:54 akagya mukyaaro kyo owaabhu. Hano yaari mumugye gwa Nazareeti eyo, akataanga kweegya munyuumba ye esaango yo owaabhu. Abhaatu bhakaruguura bhukongʼu, bhakiibhuurya, “Omuutu wuno abhweeni hayi amangʼeeni gano? Na hayi abhweeni obhuturo bhwo okukora ebhitiika bhino?
MAT 13:55 Wuno tiwe omwaana wo omubhaazi wurya? Nina waabhu ti wuno akubhirikirwa Mariamu? Na bhawamwaabhu ti nibho Yaakobo, Yusufu, Simooni na Yuuda?
MAT 13:56 Na abhasubhaati bhaaye bhatari nibho bhano twiikeeri nabho eno? Ambe, abhweeni hayi amangʼana goosi gano?”
MAT 13:57 Abhaatu bhayo bhakabhiihirirwa, bhakaanga kumwiikirirya. Niho Yeesu akabhabhuurira, “Abhaatu bharasuuka omurooti hohoosi harya, nawe muroobho yaaye kasi enyuumba yaaye, bhatakumusuuka.”
MAT 13:58 Ambe, Yeesu ataakoriri ebhitiika bhyaaru eyo, kwo okubha abhaatu bhayo bhataamwiikiriirye.
MAT 14:1 Eriibhaga riyo, omutemi Herode Antipasi yaari omukaangati we ekyaaro kya Gariraaya. Hano yiigwiiri iguru ya amahokya gano Yeesu yaari akoriri,
MAT 14:2 akabhabhuurira abhabhagati bhaaye, “Omuutu wuyo ni Yohana Omubatiizi! Hamwe aryookiri okurwa kubhaku! Nikyo ekigirye ano obhunagya bhwo okukora ebhitiika.”
MAT 14:3 Herode akagaamba ego, kwo okubha ewe omweene yaari amugwaatiri Yohana, akamubhoha no okumutuura munyuumba ya abhabhohwa. Herode yaari amubhohiri, kwa amangʼana ga Yohana iguru yo obhukweererani bhwa Herode na Herodia. Herodia wuyo, kubhutaangiro yaari omukari wa Firipo, wamwaabhu omusuuhu Herode.
MAT 14:4 Kwe ekigirirye kiyo, Yohana yaari aramubhuurira Herode, “Emigiro gya Taatabhugya gitakwiikirirya okumukweera omukari wa wamweenyu.”
MAT 14:5 Ambe, Herode yaari aramoohya enzira yo okumwiita Yohana, nawe yaari aroobhoha abhaatu kwo okubha bhakamwiikirirya Yohana kubha omurooti wa Taatabhugya.
MAT 14:6 Eriibhaga rye enyaangi yo okwiibhurwa kwa Herode, omuukya wa Herodia akaaza akabhina embere wa abhagini. Herode akazomererwa bhukongʼu.
MAT 14:7 Niho akamuragira kwo obhwiirahiri okumuha kyokyoosi kino araamusabhe.
MAT 14:8 Omuukya wuyo akasiigiriribhwa na nina, akamubhuurira Herode, “Niha hano omutwe gwa Yohana Omubatiizi kuruhuungo.”
MAT 14:9 Omutemi Herode akabha ne ebhigoongi bhukongʼu, nawe kwe ekigirirye yaari yiirahiiri embere ya abhagini bhaaye, akaswaagya kubha omuukya ahaabhwe.
MAT 14:10 Ambe, Herode akaragania omuutu agye munyuumba ya abhabhohwa, amutine Yohana omutwe.
MAT 14:11 Kyaamwe akakyoora no omutwe gwa Yohana kuruhuungo, akamuha omuukya wuyo, neewe akamuhirira nina waabhu.
MAT 14:12 Hano abhaanabheega bha Yohana bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakaaza kugega ekituundu, bhakagya kukibhiika. Kyaamwe, bhakagya kumubhuurira Yeesu goosi gano gaatuukiri.
MAT 14:13 Hano Yeesu yiigwiiri gayo goosi, akatanura hayo no obhwaato, akagya kibhezo. Nawe eriibhaga abhaatu bhakiigwa hagiro hano agiiri, bhakahuruka mumigye gyaabhu, bhakagya kwa amaguru okumutuniirira Yeesu.
MAT 14:14 Ambe, hano yiikiri mubhwaato, akarora esaango ekuru ya abhaatu. Akabharorera ebhigoongi no okuhorya abharweeri bhaabhu.
MAT 14:15 Hano kwabheeri engoroobha, abhaanabheega bhaaye bhakaaza kumubhuurira Yeesu, “Hano turi mwiitirigo no obhutiku bhuhikiri. Obharage abhaatu bhano, bhagye mumigye bhiigurire ebhyaakurya.”
MAT 14:16 Yeesu akabhakyoora, “Bhatakweenderwa kugya. Emwe, mubhahe ebhyaakurya.”
MAT 14:17 Neebho bhakamukyoora, “Tutana kigiro! Tunagyo emikaate etaano ne eziiswe ibhiri ego.”
MAT 14:18 Yeesu akabhabhuurira, “Munireetere hano.”
MAT 14:19 Ambe, akabhaswaagya abhaatu bharya kubha bhiikare haasi mubhunyaaki. Akagega emikaate etaano girya ne eziiswe ibhiri zirya, akaroreerera mwiisaaro, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Kyaamwe akagibhega emikaate, akabhaha abhaanabheega bhaaye hamwe ne eziiswe, neebho bhakatwaanira abhaatu.
MAT 14:20 Abhaatu bhoosi bhakarya, bhakiiguta. Kyaamwe, abhaanabheega bhaaye bhakakumania amasaagyo, bhakiizurya ebhikapu ikumi na bhibhiri.
MAT 14:21 Abhaatu bhano bhaariiri ebhyaakurya bhirya, bhaari abhasubhe kye ebhikwe bhitaano (5,000), kutama okubhara abhakari na abhaana.
MAT 14:22 Hayohayo, Yeesu akaswaagya abhaanabheega bhaaye kubha, bhasikire mubhwaato, bhakaangate bhagye omwaambuko gwe enyaanza, eriibhaga ewe yaari akyabharaga esaango ya abhaatu.
MAT 14:23 Hano Yeesu yamariri okubharaga esaango yirya ya abhaatu, akatiira mukiguru omweene ego kugya kusabha. Kweego, hano obhutiku bhwasikiiri, yaari akyaari eyo mukiguru omweene.
MAT 14:24 Eriibhaga riyo, obhwaato bhurya bhwaari bhuhikiri kure gatigati ye enyaanza, nawe amabhooka gaari garabhutema, kwo okubha obhukama bhwaari bhurabhuhuna.
MAT 14:25 Etabhoori zuri, ekorokoome eri haguhi kugaamba, Yeesu akahika hano abhaanabheega bhaaye bhaari, eno arageenda iguru wa amaanzi.
MAT 14:26 Hano abhaanabheega bhaaye bhaamuruuzi Yeesu arageenda iguru wa amaanzi, bhakahaha bhukongʼu, no okutema ekituri bharabhuga, “Guno ni musaambwa!”
MAT 14:27 Hayohayo, Yeesu akabhabhuurira, “Muteme ekubhi, mutoobhoha! Neenye.”
MAT 14:28 Petero akamukyoora, “Ee Omukuru, eraabhe ni naawe eheene, onibhuurire kubha niize owaazo, eno ndageenda iguru wa amaanzi.”
MAT 14:29 Yeesu akamukyoora, “Nawuuze!” Ambe, Petero akiituuma mubhwaato, akataanga kugeenda iguru wa amaanzi kugya ku Yeesu.
MAT 14:30 Nawe eriibhaga obhukama bhuhaari bhwamuhuniri, Petero akoobhoha bhukongʼu, akeema okutubhira mumaanzi. Akarira kwe eriiraka, “Ee Omukuru, onituurye!”
MAT 14:31 Hayohayo, Yeesu akagororokya okubhoko, akamugwaata, akamubhuurira, “Awe wo obhwiikirirya bhusuuhu, kwaki okahaha?”
MAT 14:32 Hano Yeesu na Petero bhaatiiriri mubhwaato, obhukama bhukahoreera.
MAT 14:33 Ambe, abhaanabheega bhano bhaari mubhwaato, bhakamuseengera Yeesu. Bhakabhuga, “Eheene, awe ni Mwaana wa Taatabhugya!”
MAT 14:34 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaambukiri enyaanza, bhakahika ekyaaro kya Genesareeti.
MAT 14:35 Hano abhaatu bha ahagiro hayo bhaamumenyiri kubha ni Yeesu, bhakaraarika amangʼana gaaye ahagiro hoosi. Ambe, abhaatu bhakaaza na bhakamureetera Yeesu abharweeri bhaabhu bhoosi.
MAT 14:36 Neebho bhakamusabha Yeesu abhiikirirye abharweeri bhakunieku naabhe omuriingo gwo omweenda gwaaye. Niho abharweeri bhoosi bhano bhaakuniryeku, bhakahora.
MAT 15:1 Ambe, Abhafarisayo abharebhe na abheegya bhe emigiro gya Musa bhakarweera Yerusaremu bhakaaza ku Yeesu, bhakamubhuurya,
MAT 15:2 “Kwaki abhaanabheega bhaazo bharasarya eziisiira zino bhazaazi bheetu bhakatutigira? Bhayo bhararya ebhyaakurya, nawe bhatakwiisaabha amabhoko gaabhu kyeego ekweenderwa!”
MAT 15:3 Yeesu akabhakyoora, “Kwaki na neemwe murasarya obhuswaagyo bhwa Taatabhugya kwo okutuniirira eziisiira zyeenyu?
MAT 15:4 Taatabhugya abhugiri, ‘Obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ Kweeki abhugiri, ‘Wowoosi wuno akumutuka wiise kasi nyoko waabhu, areenderwa yiitwe.’
MAT 15:5 Nawe emwe murabhuga kubha, omuutu ariikiriribhwa kumubhuurira wiise kasi nina waabhu, ‘Ebhigiro bhino niari ndanagya okukusakirya, nimariri okubhiruusya ku Taatabhugya.’
MAT 15:6 Kweego mureegya kubha, omuutu atakweenderwa kumusuuka wiise kasi nina waabhu. Nawe kuyo nikwe okuzeera engʼana ya Taatabhugya kwo okutuniirira eziisiira zyeenyu.
MAT 15:7 Emwe abhabheehi! Taatabhugya akagaamba obhuheene iguru weenyu okuhitira omurooti waaye Isaya,
MAT 15:8 ‘Abhaatu bhano bharanisuuka kwa amangʼana ego, nawe eziikoro zyaabhu ziri kure neenye.
MAT 15:9 Bharaniseengera bhusa, kwo okubha bhareegya obhuswaagyo bhwa abhaatu kyamuna ni bhwa Taatabhugya.’ ”
MAT 15:10 Ambe, Yeesu akabhirikira esaango ya abhaatu, akabhabhuurira,
MAT 15:11 “Muniitegeerere bhuzomu, na mumenye amangʼana gano nikubhabhuurira! Bhitari bhigiro bhino bhikusikira mumunwa nibhyo bhikumukira omuutu. Nawe, amangʼana gano gakurwa mumunwa, nigo gakumukira omuutu.”
MAT 15:12 Niho abhaanabheega bha Yeesu bhakagya kweewe, bhakamubhuurya, “Omenyiri kubha Abhafarisayo hano bhakiigwa amangʼana gaazo, bhakabhiihirirwa bhukongʼu?”
MAT 15:13 Yeesu akabhakyoora, “Ebhituutu bhyobhyoosi bhino Taata waane wa mwiisaaro ataabhyeemirye, arabhiiha.
MAT 15:14 Mubhatige bhayo! Ebho ni kya abhakaangati abhahoku bhano bhakukaangata abhahoku. Eraabhe omuhoku arakaangata omuhoku omurikyaaye, bhoosi bhabhiri bharatubhira mwiiruuma.”
MAT 15:15 Ambe, Petero akamubhuurira Yeesu, “Tugarurire ekireengyo kiyo.”
MAT 15:16 Yeesu akamukyoora, “Naabhe emwe mutana amangʼeeni go okumenya ekireengyo kirya?
MAT 15:17 Mutamenyiri kubha kyokyoosi kino kikusikira mumunwa, kihaasikira muunda yo omuutu, kyaamwe kihaareka mumubhiri gwaaye?
MAT 15:18 Nawe kyokyoosi kino kikureka mumunwa gwo omuutu, kirarwa mukoro yaaye. Kiyo nikyo kikugirya omuutu kubha makire.
MAT 15:19 Mukoro yo omuutu, nimwe muyo gakurwa amiiseego mabhiihu, obhwiiti, obhuseebheeti, obhutuungiri, obhwiibhi, obhumenyeekererya bhwo orurimi na amatuki.
MAT 15:20 Goosi gayo, nigo gano gakumukora omuutu kubha makire. Nawe omuutu atakunagya kubha makire kwe ekigirirye kyo okurya ebhyaakurya akyaari okwiisaabha amabhoko kyeego ekweenderwa.”
MAT 15:21 Ambe, Yeesu akatanura hayo, akagya haguhi ne emigye gya Tiro na Sidooni.
MAT 15:22 Niho akasikana no omukari wumwe, yaari ni Mukanaani we eyo. Akaaza ku Yeesu, akabhirikira kwe eriiraka, “Ee Omukuru, Omwaana wo omutemi Daudi, onirorere ebhigoongi! Muukya waane atiirirwe bhukongʼu ne eriisaambwa eriibhi.”
MAT 15:23 Nawe Yeesu ataamukyooriri engʼana yoyoosi. Kyaamwe, abhaanabheega bhaaye bhakaaza no okumusabha, “Omubhuurire omukari wuno agye, kwo okubha aratema ekituri eno aratutuniirira inyuma.”
MAT 15:24 Akabhakyoora, “Taatabhugya yaanitumiri kwiiguru ya Abhiiziraeri ego, bhari kye eziingʼoondu zino zibhuriri.”
MAT 15:25 Omukari wuyo akamwiisukira Yeesu, akiihigama embere waaye, akamusabha, “Ee Omukuru, onisakirye!”
MAT 15:26 Akamukyoora, “Etari bhuzomu kugega ebhyaakurya bhya abhaana no okuzirekerera eziimbwa.”
MAT 15:27 Omukari wuyo akabhuga, “Niigo eri Omukuru, nawe naabhe eziimbwa nazyo zirarya amasaagyo gano gakutoondobhoka haasi okurwa kwiigari rya abhakuru bhaabhu.”
MAT 15:28 Yeesu akamukyoora, “Ee omukari, obhwiikirirya bhwaazo ni bhukuru! Taatabhugya akukorere kyeego okweenda.” Hayohayo, omuukya waaye akahora.
MAT 15:29 Yeesu akatanura hayo, akagya kuhitira embarika ye Enyaanza ya Gariraaya. Akatiira mukiguru no okwiikara eyo.
MAT 15:30 Abhaatu bhaaru bhukongʼu bhakagya ku Yeesu, bhakamureetera amagata, abhahoku, abharema, amamuumu na abharweeri abhaandi bhaaru. Abhaatu bhayo bhakatuura abharweeri bhayo haguhi na amaguru ga Yeesu, neewe akabhahorya.
MAT 15:31 Abhaatu bhakaruguura bhukongʼu hano bhaaruuzi amamuumu garakeerenia, abharema bhahoriri, amagata garageenda na abhahoku bhararora. Bhakataanga okumukumya Taatabhugya wa Abhiiziraeri.
MAT 15:32 Niho Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Ndabharorera ebhigoongi abhaatu bhano, twiikeeri nabho eziisiku isatu na bhoono bhatana ebhyaakurya bhyobhyoosi. Nitakweenda nibharage bhagye bhane enzara, kwo okubha abhaandi bharatura kuseezeka munzira.”
MAT 15:33 Abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya, “Mbe, turi mwiitirigo hano, na abhaatu ni bhaaru. Turatura kubhona hayi ebhyaakurya bhyo okwiisa okubhiigutya abhaatu bhano bhoosi?”
MAT 15:34 Yeesu akabhabhuurya, “Mune emikaate eriinge?” Bhakamukyoora, “Tune emikaate muhuungati ne eziiswe suuhwiigo.”
MAT 15:35 Ambe, Yeesu akaswaagya abhaatu bhoosi bhiikare haasi.
MAT 15:36 Akagega emikaate muhuungati girya ne eziiswe zirya, akamubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye.” Kyaamwe, akabhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, nabho abhaanabheega bhakabhatwaanira abhaatu.
MAT 15:37 Abhaatu bhoosi bhakarya, bhakiiguta. Kyaamwe, abhaanabheega bhakakumania amasaagyo, bhakiizurya ebhisehi muhuungati.
MAT 15:38 Abhaatu bhano bhaariiri ebhyaakurya bhirya bhaari bhasubhe bhikwe bhine (4,000), abhakari na abhaana bhataabharirwe.
MAT 15:39 Ambe, Yeesu akabharaga abhaatu bharya, akatiira mubhwaato, akagya orubhaara rwa Magadaani.
MAT 16:1 Abhafarisayo na Abhasadukayo bhakagya kumusakya Yeesu. Bhakamusabha akore ekyeerekenio okurwa mwiisaaro kino kikweerekya kubha arwiiri ku Taatabhugya.
MAT 16:2 Yeesu akabhakyoora, [“Eriibhaga rye engoroobha, emwe muranagya okugaamba, ‘Izo eriibhaga ryo obhukama rirabha izomu, kwo okubha eriisaaro ni kaangaaru.’
MAT 16:3 Nawe orusiku oruundi rwe etabhoori muranagya okugaamba kubha, ‘Reero embura yo obhukama eratweeka, kwo okubha eriisaaro ni mwaamu na amasaaro giizwiiri eyo.’ Kweego eheene, emwe muranagya okumenya ebhyeerekenio bhye eriisaaro, nawe mutakunagya okumenya ebhyeerekenio bhye eriibhaga rino!]
MAT 16:4 Emwe ni rwiibhuro rwa abhaatu abhabhi na mutari abhaheene embere wa Taatabhugya, nikyo kikugirya mureenda ekyeerekenio! Nitakubheerekya ekyeerekenio kyokyoosi. Nawe ekyeerekenio kimwe kino muraarore ni kya kirya Taatabhugya yakoriri kumurooti Yoona.” Niho Yeesu akabhatiga, akatanura okurwa hayo.
MAT 16:5 Ambe, abhaanabheega bha Yeesu bhakaambuka enyaanza, nawe bhaari bheebhiri kugega emikaate.
MAT 16:6 Yeesu akabhabhuurira, “Mwiiriihe ne ekibhwiisya kya Abhafarisayo na Abhasadukayo.”
MAT 16:7 Abhaanabheega bhaaye bhakataanga okukeerenia abheene kwa abheene, bhakubhuga, “Arabhuga ego, kwo okubha tutaagegiri emikaate.”
MAT 16:8 Yeesu akamenya gano bhaari bhakukeerenia, akabhuga, “Emwe bho obhwiikirirya bhusuuhu! Kwaki murakeerenia abheene kwa abheene kubha mutana emikaate?
MAT 16:9 Tee bhoono, mutamenyiri? Mutakuhiita kyeego abhaatu bhikwe bhitaano (5,000) bhakiiguta kwe emikaate etaano girya? Mukiizurya ebhisehi bhiriinge bhya amasaagyo?
MAT 16:10 Kasi mutakuhiita emikaate muhuungati girya kwa abhaatu bhikwe bhine (4,000)? Mukiizurya ebhisehi bhiriinge bhya amasaagyo?
MAT 16:11 Ndora mutamenyiri kubha gano nibhugiri gatari iguru we emikaate? Ambe, kino nikugaamba ni kubha, mwiiriihe ne ekibhwiisya kya Abhafarisayo na Abhasadukayo.”
MAT 16:12 Niho, abhaanabheega bhaaye bhakamenyeekererya kubha ataari arakeerenia iguru ye ekibhwiisya kye emikaate, nawe bhiiriihe na ameegyo go orurimi ga Abhafarisayo na Abhasadukayo.
MAT 16:13 Hano Yeesu yahikiri ahagiro hano haari hakubhirikirwa Kaisaria-Firipi, akabhabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Abhaatu bharabhuga kubha, enye Omwaana wo Omuutu, ni weewi?”
MAT 16:14 Bhakamukyoora, “Abhaandi bharabhuga awe naawe Yohana Omubatiizi, na abhaandi bharabhuga awe naawe Eriya kasi Yeremia, kasi owumwe gati wa abharooti bha Taatabhugya.”
MAT 16:15 Yeesu akabhabhuurya, “Na neemwe murabhuga enye ni weewi?”
MAT 16:16 Simooni Petero akamukyoora, “Awe naawe Masiya, Omwaana wa Taatabhugya wuno ari muhoru.”
MAT 16:17 Yeesu akamubhuurira Petero, “Ee Simooni omwaana wa Yoona, otweereerwe ebhite, kwo okubha atariho omuutu wuno akukuundukuriiri obhuheene bhuyo, nawe ni Taata waane wa mwiisaaro.
MAT 16:18 Enye ndakubhuurira Petero kubha, awe naawe eriitare, ni iguru we eriitare rino, niho nikwoomboka ekanisa yaane, na amanaga go oruku gatakurihiza na rumwe.
MAT 16:19 Enye ndakuha emisiimo gyo obhutemi bhwa mwiisaaro. Kweego, amangʼana gogoosi gano okugarekya mukyaaro kino, Taatabhugya wuno ari mwiisaaro arabha agarekirye. Kweeki, gogoosi gano okugiikirirya mukyaaro kino, Taatabhugya wuno ari mwiisaaro arabha agiikiriirye.”
MAT 16:20 Niho Yeesu akarekya abhaanabheega bhaaye kubha, bhataaza bhakamubhuurira muutu wowoosi kubha ewe niwe Masiya.
MAT 16:21 Kweemera eriibhaga riyo, Yeesu akataanga okubhabhuurira abhaanabheega bhaaye kubhweero kubha, kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya areenderwa agye Yerusaremu, no okubhona enyaako nzaru. Kweeki areenderwa anyaakibhwe na abhakaruka bha Abhayahudi na abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro, tee yiitwe. Nawe orusiku rwa katatu, araryookibhwa.
MAT 16:22 Niho, Petero akamugega Yeesu kibhezo, akataanga okumurekya, “Ee Omukuru, Taatabhugya agateere kure gayo! Gataaza gakubhone gayo!”
MAT 16:23 Nawe Yeesu akamwiikibhukira Petero, akamubhuurira, “Seetaani, noogye inyuma waane! Orasakya kunirekya kukora obhuseegi bhwa Taatabhugya! Awe otakugania ga Taatabhugya, nawe oragania ga abhaatu.”
MAT 16:24 Ambe, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Omuutu wowoosi wuno akweenda kunituniirira, areenderwa yiiyaange omweene, agege omusaraba gwaaye, anituniirire.
MAT 16:25 Omuutu wowoosi wuno akweenda kutuurya obhwiikari bhwaaye omweene, arabhubhurya. Nawe omuutu wowoosi wuno araabhurye obhwiikari bhwaaye kwiiguru waane, wuyo niwe araabhubhone.
MAT 16:26 Angu, omuutu arabhona bhweeraki eraabhe abhweeni ebhigiro bhyoosi bhye ekyaaro kino, nawe abhurirye obhuhoru bhwaaye bhwa kirakeego? Kitariho ekigiro kino kikunagya okumukyoorerya obhuhoru bhuyo.
MAT 16:27 Enye Omwaana wo Omuutu, ndaaza hamwe na maraika bhaane mubhuguungo bhwa Taata waane. Niho ndaabharihe abhaatu bhoosi kuriingʼaana na amahokya gaabhu.
MAT 16:28 Ndabhabhuurira obhuheene, bhariho abhamwe gati weenyu bhano bhatakukwa bhakyaari kunirora enye Omwaana wo Omuutu, nikuuza kubhutemi bhwaane.”
MAT 17:1 Hano zyahitiri eziisiku isaasabha, Yeesu akagega Petero, Yaakobo na Yohana, akatiira nabho mukiguru ekitaambi, kibhezo.
MAT 17:2 Hano bhaari hayo, Yeesu akakyoorwa embere waabhu. Obhusyo bhwaaye bhukabhara kyeego eryoobha ne eziingibho zyaaye zikabha ndabhu bhukongʼu kyo obhweero.
MAT 17:3 Hayohayo, bhakatuukira Musa na Eriya bhakabha bharakeerenia neewe.
MAT 17:4 Niho Petero akamubhuurira Yeesu, “Ee Omukuru, ni kisi etwe kubha hano. Eraabhe oriikirirya, ndoomboka hano ebhihuuna bhitatu. Ekimwe kibhe ekyaazo, ekiindi kibhe kya Musa, ne ekiindi kibhe kya Eriya.”
MAT 17:5 Hano Petero yaakyagaamba, kituukiro, eriisaaro rikiituuma riramesya no okubhakuundikirya. Kyaamwe bhakiigwa eriiraka okurwa mwiisaaro riyo rirabhuga, “Wuno niwe Omwaana waane omuseegwa, nizomereerwe neewe. Mubhe muramwiitegeerera!”
MAT 17:6 Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri gayo, bhakoobhoha bhukongʼu, bhakahigama haasi bhubhuumari.
MAT 17:7 Yeesu akiisuka haguhi nabho, akabhakuniaku, akabhabhuurira, “Mwiimeerere, mutoobhoha!”
MAT 17:8 Hano bhaaramukirye ameeso gaabhu, bhakamurora Yeesu asaagiri omweene ego.
MAT 17:9 Hano bhaari kwiituuma mukiguru hayo, Yeesu akabhaswaagya, “Mutaaza kubhuurira muutu wowoosi gano muruuzi, tee eriibhaga rino enye Omwaana wo Omuutu, ndaaryookibhwe okurwa mubhaku.”
MAT 17:10 Abhaanabheega bhayo bhakamubhuurya, “Kwaki abheegya bhe emigiro gya Musa bharabhuga kubha, ereenderwa Eriya yiize hiinga niho Masiya yiize?”
MAT 17:11 Yeesu akabhakyoora, “Niigo eri, Eriya areenderwa yiize hiinga okubha atuure kisi amangʼana goosi.
MAT 17:12 Nawe ndabhabhuurira Eriya amariri kuuza, nawe abhaatu bhataamumenyiri, bhakamukorera amabhi goosi gano bhakeenda. Egoego ne enye Omwaana wo Omuutu, ndanyaakibhwa mumabhoko gaabhu.”
MAT 17:13 Niho abhaanabheega bhaaye bhakamenyeekererya kubha Yeesu yaari arakeerenia iguru ya Yohana Omubatiizi.
MAT 17:14 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaakyooriri hano haari ne esaango ya abhaatu, omuutu wumwe akaaza ku Yeesu, akahigama embere waaye.
MAT 17:15 Akamubhuurira Yeesu, “Ee Omukuru, ndasabha omurorere ebhigoongi omwaana waane! Ano obhurweeri bhwe eriirimu, no obhurweeri bhuyo bhuramunyaakya bhukongʼu. Maanga maaru aragwa mumuriro kasi mumaanzi.
MAT 17:16 Nikamuhira kubhaanabheega bhaazo okubha bhamuhorye, nawe bhakatamwa.”
MAT 17:17 Yeesu akabhuga, “Emwe abhaatu bho orwiibhuro runo, mutana obhwiikirirya, ndiikara neemwe tee ryoori? Ndabhiigumiirirya tee ryoori? Mumureete hano omwaana wuyo.”
MAT 17:18 Hano bhaamureetiri, Yeesu akaheebha eriisaambwa eriibhi rino ryaari muusi waaye, neeryo rikarwamu. Hayohayo, omwaana akahora.
MAT 17:19 Kyaamwe abhaanabheega bha Yeesu bhakamugyaku kibhezo, bhakamubhuurya, “Kwaki tukatamwa okuriheebha eriisaambwa rirya?”
MAT 17:20 Neewe akabhakyoora, “Ni kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhweenyu bhutakwiisa. Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe muungabheeri no obhwiikirirya bhusuuhu bhukongʼu kye etetere esuuhu bhukongʼu, muungabhuuriiri ekiguru kino, ‘Noorwe hano, ogye harya,’ nakyo kiingagiiri. Kweego kitariho kigiro kino kitaari kuturikana kweemwe. [
MAT 17:21 Hamwe na gayo, eriisaambwa kya riyo mutakunagya kuriheebha, nawe kwe enzira yo okusabha Taatabhugya no okwiisiitya ebhyaakurya.]”
MAT 17:22 Hano Yeesu yaari hamwe na abhaanabheega bhaaye mukyaaro kya Gariraaya, akabhabhuurira, “Enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhaatu na bharaniita. Nawe kurusiku rwa katatu, Taatabhugya araniryoora.”
MAT 17:23 Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri gayo, bhakabha ne ebhigoongi bhukongʼu.
MAT 17:24 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaahikiri mumugye gwa Kaperinaumu, abhaatu abharebhe bhano bhaari bharatobhya eriigooti kwiiguru we eriiseengerero rya Taatabhugya, bhakaaza ku Petero. Bhakamubhuurya, “Awe, omweegya weenyu neewe araruusya eriigooti rye eriiseengerero rya Taatabhugya?”
MAT 17:25 Petero akabhakyoora, “Niigo eri, araruusya.” Niho akasikira munyuumba. Nawe Petero yaakyaari kugaamba engʼana yoyoosi, Yeesu akeema okumubhuurya, “Ee Simooni, awe orarorabhwi? Abhatemi bha mukyaaro kino bharatobhya eriigooti kubhaatu bhaabhu kasi kubhaatu bhaandi?”
MAT 17:26 Petero akamukyoora, “Bharatobhya kubhaandi.” Yeesu akamubhuurira, “Eraabhe niigo eri, ambe abhaana bhaabhu bhaabhiirwe kuriha eriigooti.
MAT 17:27 Nawe tutaaza tukabhabhiihirirya abhaatu bhano, awe noogye munyaanza, orekere endobho mumaanzi. Niho eswe yo okutaanga yino oraagwaate, oyitaanurye omunwa, orabhonamu orubhirya. Ogege orubhirya ruyo, ogye orihe eriigooti ryaane ne eryaazo.”
MAT 18:1 Eriibhaga riyo, abhaanabheega bha Yeesu bhakamuuzaku, bhakamubhuurya,
MAT 18:2 “Ni weewi omukuru kukira abhaandi bhoosi mubhutemi bhwa mwiisaaro?” Yeesu akamubhirikira omwaana omusuuhu, akamwiimeererya gatigati waabhu.
MAT 18:3 Akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe mutakwiikyoora no okubha kya abhaana abhasuuhu, mutakusikira kimwe mubhutemi bhwa mwiisaaro.
MAT 18:4 Kweego, omuutu wowoosi wuno akwiiyiikya no okubha kyeego omwaana omusuuhu wuno, wuyo niwe araabhe omukuru mubhutemi bhwa mwiisaaro.
MAT 18:5 Kweeki, omuutu wowoosi wuno akumuginihya omwaana omusuuhu kya wuno kwe eriina ryaane, aniginihirye enye.
MAT 18:6 “Nawe eraabhe ariho omuutu wuno araamubhurye owumwe wa abhasuuhu bhano, bhano bhakuniikirirya enye, akagirya akore ebhibhi, yiingabheeri kisi abhoherwe orubhwe mwiigoti no okurekerwa mukiryoonge kye enyaanza.
MAT 18:7 Muraaza kurora emwe abhaatu bhe ekyaaro kino, kwo okukora amangʼana gano gakugirya abhaatu bhakore ebhibhi! Obhusakya bhutakuturikana okutama kubhaho, nawe araaza kurora omuutu wuno akureeta obhusakya bhuyo!
MAT 18:8 Eraabhe ni kubhoko kwaazo kasi ni kuguru kwaazo nikwo kukugirya okore ebhibhi, okutine no okukurekera kure. Yiingabheeri kisi kusikira mubhuhoru bhwa kirakeego oribha murema, kukira kubha na amabhoko goosi abhiri kasi amaguru goosi abhiri, nawe okarekerwa mumuriro gwa kirakeego.
MAT 18:9 Kweeki, eraabhe ni riiso ryaazo niryo rikukugirya okore ebhibhi, oriihe no okurirekera kure! Yiingabheeri kisi kusikira mubhuhoru bhwa kirakeego one kitongʼo, kukira kubha na ameeso goosi abhiri, nawe okarekerwa mumuriro gwa nyaari.”
MAT 18:10 Yeesu akageenderera kubhabhuurira, “Mwiiriihe, mutarega owumwe wa abhasuuhu bhano! Ndabhabhuurira ego, kwo okubha bhamaraika bhaabhu bha mwiisaaro, eriibhaga ryoosi bharabhurora obhusyo bhwa Taata waane wa mwiisaaro. [
MAT 18:11 Enye Omwaana wo Omuutu, niiziri mukyaaro okubha nibhatuurye abhaatu bhano bhabhuriri.]
MAT 18:12 “Muriiseegabhwi? Eraabhe omuutu ane eziingʼoondu igana rimwe (100), ne eyimwe gati waabhu ebhuriri, arakorabhwi? Arazitiga mubhiguru eziingʼoondu miroongo keenda na keenda (99), na aragya kuyikomya yirya ebhuriri? Eheene arakora!
MAT 18:13 Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe ayibhweeni, arazomererwa bhukongʼu kwe engʼoondu yino eyimwe, kukira eziingʼoondu zirya miroongo keenda na keenda (99) zino zitaabhuriri.
MAT 18:14 “Kweego ego, Wuuso weenyu wa mwiisaaro, atakweenda kubha naabhe owumwe wa abhasuuhu bhano abhure.
MAT 18:15 “Eraabhe omwiikirirya omurikyaazo akusariirye, noogye omurekye mukubha bhabhiri ego. Araakwiigwe, ambe orabha omubhweeni kweeki omwiikirirya omurikyaazo.
MAT 18:16 Nawe kyeego akyaari kukwiigwa, noogye omugege omuutu owuundi kasi abhaatu bhabhiri okubha ‘bhabheho abhamenyeekererya bhabhiri kasi bhatatu bho okumenyeekererya,’ kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga.
MAT 18:17 Ne eraabhe atakubhiigwa bhayo, obhuurire abhaatu bhe ekanisa. Eraabhe atakwiigwa ekanisa, omwaahure kyo omuutu wuno atamumenyiri Taatabhugya kasi omutobhya we eriigooti.
MAT 18:18 “Ndabhabhuurira obhuheene, gogoosi gano mukugarekya mukyaaro kino, Taatabhugya wuno ari mwiisaaro arabha agarekirye. Kweeki, gogoosi gano mukugiikirirya mukyaaro kino, Taatabhugya wuno ari mwiisaaro arabha agiikiriirye.
MAT 18:19 Kweeki, ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe abhabhiri gati weenyu bhariikirirania mukyaaro kino okusabha eriingʼana ryoryoosi, Taata waane wa mwiisaaro arabhakorera eriingʼana riyo.
MAT 18:20 Kwo okubha, hohoosi hano bhakubhaho naabhe abhaatu bhabhiri kasi bhatatu bhano bhiikumaniirye kwe eriina ryaane, na neenye ndabhaho hayo hamwe nabho.”
MAT 18:21 Niho Petero akaaza ku Yeesu, akamubhuurya, “Ee Omukuru, eraabhe omwiikirirya omurikyaane anisariirye, nireenderwa nimwaabhire kariinge? Nimwaabhire muhuungati koosi?”
MAT 18:22 Yeesu akamukyoora, “Nikubhuurire, etari muhuungati ego, nawe omwaabhire omurikyaazo muhuungati maanga miroongo muhuungati (70).
MAT 18:23 “Ndabhabhuurira ego, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni ne ekireengyo kino. Yaari ariho omutemi wumwe wuno yeendiri okumenya obhubhari bhwe eziimbirya na abhagya bhaaye.
MAT 18:24 Hano omutemi yataangiri okubhara, akareeterwa omugya wumwe wuno yaari akutunibhwa eziimbirya nzaru bhukongʼu, eziitaraanta ebhikwe ikumi (10,000).
MAT 18:25 Omugya wuyo, ataanagirye kuriha esiiri yiyo. Niho omutemi akaswaagya kubha omuutu wuno aguribhwe hamwe na mukaaye, abhaana bhaaye ne ebhigiro bhyoosi bhino yaari nabhyo, okubha arihe esiiri yaaye.
MAT 18:26 “Ambe, omugya wuyo akamuhigamira omutemi, akamukumiirirya, ‘Ndasabha oniigumiirire, ndakuriha esiiri yaazo yoosi!’
MAT 18:27 Niho, omutemi akamurorera ebhigoongi omugya waaye, akamwaabhira esiiri yaaye yoosi, akamuhaatira agye owaaye.
MAT 18:28 “Hano omugya wuyo yarwiiri igutu, akamubhona omugya omurikyaaye wuno yaari aramutunia eziimbirya suuhu bhukongʼu, ekireengo kye eziidinaari igana rimwe ego (100). Hayohayo, akamumamira mwiimiro, akamubhuurira, ‘Nirihe esiiri yaane!’
MAT 18:29 “Omugya omurikyaaye akamuhigamira, akamukumiirirya, ‘Ndasabha oniigumiirire, ndakuriha esiiri yaazo!’
MAT 18:30 Nawe akaanga, akagya okumubhoha omurikyaaye munyuumba ya abhabhohwa, tee eriibhaga rino araarihe esiiri yaaye.
MAT 18:31 “Hano abhagya abharikyaaye bhaaruuzi engʼana yiyo, bhakarumirirwa bhukongʼu muziikoro zyaabhu. Niho bhakagya kumutemi waabhu no kumubhuurira goosi gano gaakorekiri.
MAT 18:32 Niho omutemi akamubhirikira omugya wuno yamwaabhiiri esiiri yaaye, akamubhuurira, ‘Awe ni mugya omubhiihu bhukongʼu! Rora, hano wanisabhiri kubha nikwaabhire esiiri yaazo, nakwaabhiiri yoosi!
MAT 18:33 Mbe, na woosi otakweenderwa kumurorera ebhigoongi omugya omurikyaazo, kyeego enye nakuroreeri awe ebhigoongi?’
MAT 18:34 Ambe, omutemi akabhiihirirwa bhukongʼu, akaragania abhasirikare bhaaye, bhamugwaate no okumutuura munyuumba ya abhabhohwa bhabhe bharamunyaakya, tee hano araarihe esiiri yoosi.”
MAT 18:35 Kyaamwe, Yeesu akamariirya kwo okugaamba, “Mumenye kubha naabhe Taata waane wa mwiisaaro, arabhakorera na neemwe egoego, eraabhe muraanga kumwaabhira omwiikirirya omurikyeenyu kwe eziikoro zyeenyu zyoosi.”
MAT 19:1 Hano Yeesu yamariri okugaamba amangʼana gayo, akatanura Gariraaya eyo, akahita kumwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani kugya mukyaaro kya Yudea.
MAT 19:2 Abhaatu bhaaru bhakabha bharamutuniirira eyo, neewe akahorya abharweeri bhano bhaari gati waabhu.
MAT 19:3 Niho Abhafarisayo abharebhe bhakaaza ku Yeesu okubha bhamusakye. Bhakabhuga, “Mbe, emigiro gya Musa giriikirirya omusubhe okutaana na mukaaye kwe ekigirirye kyokyoosi kirya?”
MAT 19:4 Yeesu akabhakyoora, “Emwe mukyaari kusoma mu Makaamo Amahoreeru kubha, kweema obhweemero bhwo okuteemwa ekyaaro, ‘Taatabhugya akabhabhuumba omusubhe no omukari’?
MAT 19:5 Niho Taatabhugya akabhuga, ‘Kwe ekigirirye kiyo, omusubhe aratiga wiise na nina waabhu, aragwaatana na mukaaye, na abhabhiri bhano bharabha mubhiri gumwe.’
MAT 19:6 Ambe ndabhabhuurira, bhatakubha bhabhiri kweeki, nawe ni wumwe. Kweego abhaatu bhano Taatabhugya abhagwaateenie, omuutu ataaza kubhatwaanikania.”
MAT 19:7 Kweeki, Abhafarisayo bhayo bhakamubhuurya, “Eraabhe gano ni ge eheene, ambe ni kwaki Musa akaragania kubha omusubhe amuhe mukaaye enyaarubha yo okutaana no okumuheebha?”
MAT 19:8 Yeesu akabhakyoora, “Musa yabhiikiriirye kubha mutaane na abhakari bheenyu kwo okubha eziikoro zyeenyu ni kongʼu, nawe okweemera obhweemero, rino ritaari eriiseego rya Taatabhugya.
MAT 19:9 Enye ndabhabhuurira kubha, omuutu wowoosi wuno akutaana na mukaaye, nawe kwo obhutuungiri, no okukweera omukari owuundi, wuyo aseebheetiri, na wuno akumukweera wurya yatigirwe, aseebheetiri.”
MAT 19:10 Niho abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurira, “Eraabhe niigo gari kumusubhe no omukari, ambe ni bhuzomu omuutu atakweera!”
MAT 19:11 Yeesu akabhakyoora, “Bhatari abhaatu bhoosi bharanagya okurisuungʼaana rino mukugaamba, nawe bharya bhano Taatabhugya abhaheeri obhuturo.
MAT 19:12 Ndagaamba ego, kwo okubha bhariho abhasubhe abhaandi bhano bhatakukweera bhakiibhurwa ni bhazigaru. Abhaandi bhatakukweera kwo okubha abhaatu bhabhakoriri abhazigaru. Kweeki bhariho na abhaandi bhano bhatakukweera kwo obhutemi bhwa mwiisaaro. Omuutu wowoosi wuno akunagya okurisuungʼaana eriingʼana riyo, na arisuungʼaane.”
MAT 19:13 Ambe, abhaatu abharebhe bhakabhareeta abhaana bhaabhu abhasuuhu ku Yeesu okubha abhatweere ebhite kwo okutuurira amabhoko no okubhasabhira. Kyaamwe abhaanabheega bhaaye bhakabharekya abhaatu bhayo.
MAT 19:14 Nawe Yeesu akabhuga, “Mubhatige abhaana abhasuuhu bhiize kweenye! Mutabharekya, kwo okubha obhutemi bhwa mwiisaaro ni bhwa abhaatu kya abhaana bhano.”
MAT 19:15 Yeesu akabhatweera ebhite abhaana bhayo, kyaamwe akatanura ahagiro hayo.
MAT 19:16 Orusiku rumwe omumura owumwe akaaza ku Yeesu, akamubhuurya, “Ee Omweegya, nikore ngʼanaki enzomu okubha nibhone obhuhoru bhwa kirakeego?”
MAT 19:17 Yeesu akamukyoora, “Otakweenderwa kumbuurya enye kwiiguru ye engʼana enzomu. Bhuurya Taatabhugya, ewe omweene ego niwe omuzomu! Nawe kyeego okweenda kusikira mubhuhoru bhwa kirakeego, ogwaate obhuswaagyo bhwa Taatabhugya.”
MAT 19:18 Omumura wuyo akamubhuurya, “Bhuswaagyoki?” Yeesu akamukyoora, “Otiita, otaseebheeta, otiibha, otamenyeekererya orurimi,
MAT 19:19 obhasuuke wuuso na nyoko weenyu, no omuseege omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene.”
MAT 19:20 Omumura wuyo akabhuga, “Obhuswaagyo bhwoosi bhuyo nibhugwaatiri. Nisuuhiirweki kweeki?”
MAT 19:21 Yeesu akamubhuurira, “Eraabhe oreenda kubha otana eriisoro, noogye ogurye ebhigiro bhyoosi bhino onabhyo, ne eziimbirya zino oraabhone, obhatwaanire abhataka. Oribha okoriri ego, orabha wiituuriiri ehata mwiisaaro. Okumara, wuuze onituniirire.”
MAT 19:22 Hano omumura wuyo yiigwiiri gayo, akatanura kwe ebhigoongi, kwo okubha yaari ne ebhigiro bhyaaru bhukongʼu.
MAT 19:23 Niho Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Ndabhabhuurira obhuheene, erabha kukongʼu kumuniibhi kusikira mubhutemi bhwa mwiisaaro.
MAT 19:24 Ndabhabhuurira kweeki, ni kunyoohu engamia okuhita mukibhaanga kyo orugera, kukira omuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
MAT 19:25 Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri ego, bhakaruguura bhukongʼu, bhakamubhuurya, “Ambe, eraabhe niigo gari, weewi wuno akunagya kutuuribhwa?”
MAT 19:26 Yeesu akabhamogorera, akabhabhuurira, “Kubhaatu riyo ritakuturikana, nawe ku Taatabhugya goosi garaturikana.”
MAT 19:27 Petero akamubhuurira, “Rora, etwe tukatiga ebhigiro bhyoosi, tukakutuniirira, neetwe turabhonaki?”
MAT 19:28 Yeesu akabhakyoora, “Ndabhabhuurira obhuheene, eriibhaga enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri kukituumbi kyaane kyo obhuguungo mukyaaro kino kikuuza. Ambe, eriibhaga riyo na neemwe bhano munituniiriiri, muriikara kubhituumbi bhyo obhutemi ikumi na bhibhiri, eno murabhaaha ebhisyooko ikumi na bhibhiri bhya Iziraeri.
MAT 19:29 Ambe, omuutu wowoosi wuno atigiri enyuumba, kasi abhamura bhaabhu, kasi abhasubhaati bhaaye, kasi wiise na nina waabhu, kasi abhaana bhaaye kasi emiguundu gyaaye kwiiguru waane, arasuungʼaana gayo goosi kwo obhwaaru kukiraho. Hamwe na gayo, arabhona obhuhoru bhwa kirakeego.
MAT 19:30 Nawe abhaaru bhano bhakurorekana ni bhakuru bhoono, bhatakubha no obhweera bhwobhwoosi mukyaaro kino kikuuza. Kweeki abhaaru bhano bhakurorekana bhatari bhakuru bhoono, bharabha bhakuru mukyaaro kino kikuuza.”
MAT 20:1 Yeesu akageenderera okugaamba, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni na mweene muguundu wuno yarwiiri igutu etabhoori zuri okumoohya abhaatu bhamuhokeerye emirimo mumuguundu gwaaye gwe emizabibu.
MAT 20:2 Hano yabhabhweeni, akiikirirania nabho kubha omuutu wuyo woosi arihe edinaari yimwe, yino yaari omuheero gwo orusiku rumwe. Kyaamwe, akabharagania mumuguundu gwaaye.
MAT 20:3 “Hano ryahikiri eriibhaga rya katatu etabhoori, akagya kumuteera, akarora abhaatu abhaandi bhano bhatana mirimo.
MAT 20:4 Akabhabhuurira, ‘Na neemwe mugye mukore emirimo mumuguundu gwaane gwe emizabibu. Ndabhariha kyeego ekweenderwa.’
MAT 20:5 Nabho bhakagya. “Ambe, hano ryahikiri eriibhaga rya kasaasabha, akagya kweeki okubhaha emirimo abhaatu abhaandi mumuguundu gwaaye. Na hano eziisa isatu zyahitiri, akakora ego kweeki.
MAT 20:6 Hano ryahikiri eriibhaga ryi ikumi na yimwe engoroobha, akahuruka igutu kweeki okugya kumuteera, akabhona abhaatu abhaandi bhatana mirimo. Akabhabhuurya, ‘Kwaki mwiimeereeri hano orusiku orugima mutana mirimo gyogyoosi?’
MAT 20:7 “Nabho bhakamukyoora, ‘Atariho omuutu wuno akutuha emirimo.’ “Ewe akabhabhuurira, ‘Na neemwe mugye mukore emirimo mumuguundu gwaane gwe emizabibu.’
MAT 20:8 “Hano ekiirima kyaataangiri kusikira, mweene muguundu akamubhuurira omwiimeerereri we emirimo gyaaye, akabhuga, ‘Obhabhirikire abhahokya bhoosi, obhahe omuheero gwaabhu. Hano okubhariha, otaange na abhahokya bhano bhiiziri mubhuteero no omariirye na bhano bhiiziri kubhutaangiro.’
MAT 20:9 “Niho abhahokya bhano bhaataangiri emirimo engoroobha, bhakaaza bhakahaanwa edinaari yimwe yino yaari omuheero gwo orusiku rumwe.
MAT 20:10 Kweego abhabhagati bhano bhaataangiri emirimo etabhoori hano bhiiziri kugega emiheero gyaabhu, bhakiisiga okusuungʼaana kukira abharikyaabhu bhano bhaataangiri mubhuteero. Nawe bhoosi bhakarihwa orubhirya ruryarurya rwo omuheero gwo orusiku rumwe.
MAT 20:11 Kweego, eriibhaga bhaasuungʼaaniri omuheero gwaabhu, bhakataanga kuririirira kumweene muguundu,
MAT 20:12 bharabhuga, ‘Abhaatu bharya bhakoriri emirimo kwe eriibhaga rimwe ego! Bhoono ebheeribhwi otuheeri kuriingʼaana nabho, eriibhaga etwe tukoriri emirimo mikongʼu orusiku orugima no omubhaso gutuhweereeriku?’
MAT 20:13 “Mweene muguundu akamukyoora owumwe wa abhahokya bhayo, ‘Ee musaani, nikyaari kukungʼeena kyokyoosi. Mbe, tutiikirireenie kubha orakora emirimo kwo omuheero gwo orusiku rumwe?
MAT 20:14 Gega eziimbirya zyaazo, ogye owaazo. Enye niseegiri okumuriha omuutu wo obhuteero omuheero guno gukuriingʼaana no ogwaazo.
MAT 20:15 Mbe, nitakwiikiriribhwa kuhokeerya eziimbirya zyaane kyeego nikweenda? Kasi orarora omugono kwo okubha enye ni muhaani bhukongʼu kubhaatu abhaandi?’ ”
MAT 20:16 Yeesu akamariirya kwo okugaamba, “Kweego, abhaatu bhano ni bho obhuteero, bharabha bho okutaanga, na bhano bho okutaanga, bharabha bho obhuteero.”
MAT 20:17 Hano Yeesu yaari munzira kugya Yerusaremu, akagya kibhezo na abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akabhabhuurira,
MAT 20:18 “Murore, bhoono tureerekera Yerusaremu. Niho, enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhakuru bha abhaseengeri na mumabhoko ga abheegya bhe emigiro. Nabho bharanitinira ekiina kubha niitwe.
MAT 20:19 Mubhuteero, bharanituura mumabhoko ga abhaatu bhano bhatari Abhayahudi okubha bhanizabhure, bhaniteme emijariti no okunibhaamba kumusaraba. Nawe orusiku rwa katatu, Taatabhugya araniryoora.”
MAT 20:20 Niho, nina waabhu Yaakobo na Yohana, omukari wa Zebedaayo akaaza ku Yeesu hamwe na abhaana bhaaye bhabhiri, akahigama embere waaye, akamusabha amukorere kigiro kimwe.
MAT 20:21 Yeesu akamubhuurya, “Oreenda nikukorereki?” Neewe akamukyoora, “Ndasabha obhiikirirye abhaana bhaane bhano bhabhiri kubha, bhiikare kubhituumbi hamwe naawe mubhutemi bhwaazo, owumwe orubhaara rwo obhuryo no owuundi orubhaara rwo obhumosi.”
MAT 20:22 Yeesu akamukyoora, “Mutamenyiri gano mukusabha. Mbe, muranagya okukinyweera ekikoombe kye enyaako kino nikugya kukinyweera?” Bhakamukyoora, “Turanagya.”
MAT 20:23 Yeesu akabhabhuurira, “Eheene muranywa ekikoombe kye enyaako yaane, nawe okwiikara orubhaara rwaane rwo obhuryo kasi rwo obhumosi gutari murimo gwaane okubhiikirirya. Nawe Taatabhugya arabhaha bhano amariri kubhabhanura.”
MAT 20:24 Hano abhaanabheega abhaandi ikumi bhiigwiiri iguru ya riyo, bhakabhatiindira abharikyaabhu bhabhiri bhayo.
MAT 20:25 Niho Yeesu akabhabhirikira bhoosi hamwe, akabhabhuurira, “Mumenyiri kubha abhakaangati bhe ebhyaaro bharabhaaha abhaatu bhaabhu kwa amanaga, na bharabhakorya emirimo.
MAT 20:26 Nawe etaaza ekabha kweemwe ego. Omuutu wowoosi wuno akweenda kubha omukuru gati weenyu, areenderwa kubha omubhagati weenyu.
MAT 20:27 Kweeki, omuutu wuno akweenda kubha wo okutaanga gati weenyu, areenderwa abhe omugya weenyu.
MAT 20:28 Ni kye enye Omwaana wo Omuutu, nitiiziri kuhokeeribhwa, nawe nikaaza kubhahokeerya abhaatu no okuruusya obhuhoru bhwaane, bhubhe endihi ya abhaatu bhaaru.”
MAT 20:29 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaari bharareka mumugye gwa Yeriko, esaango ekuru ya abhaatu ekamutuniirira.
MAT 20:30 Embarika we enzira yino Yeesu yaari akuhita, bhaari bhariho abhahoku bhabhiri. Ambe, hano bhakiigwa kubha Yeesu yaari arahita hayo, bhakabhirikira kwiiraka ikuru, “Ee Omukuru, Omwaana wo omutemi Daudi, turakusabha oturorere ebhigoongi!”
MAT 20:31 Esaango ya abhaatu ekabharekya kubha bhakire, nawe ebho bhakageenderera okubhirikira kwe eriiraka ikuru, “Ee Omukuru, Omwaana wo omutemi Daudi, turasabha oturorere ebhigoongi!”
MAT 20:32 Ambe, Yeesu akiimeerera, akabhabhirikira, akabhabhuurya, “Mureenda nibhakorereki?”
MAT 20:33 Abhahoku bhayo bhakamukyoora, “Ee Omukuru, tureenda ameeso geetu gahore!”
MAT 20:34 Niho Yeesu akabharorera ebhigoongi, akabhabhata ameeso gaabhu. Hayohayo, ameeso gaabhu gakahora, nabho bhakamutuniirira Yeesu.
MAT 21:1 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhiisukiiri Yerusaremu, haguhi mumugye gwa Betifage, mu Kiguru kye Emizeituni. Niho Yeesu akabharagania bhabhiri gati wa abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira,
MAT 21:2 “Mugeende mumugye guno guri embere weenyu. Hano muraasikire muyo, murarora etikiri ebhohirwe, hamwe ne ekimoori kyaku. Niho muzisibhure, munireetere hano.
MAT 21:3 Eraabhe omuutu wowoosi arabhabhuurya eriibhuuryo ryoryoosi, mumukyoore, ‘Omukuru arazyeenda,’ neewe arabhiikirirya muuze nazyo.”
MAT 21:4 Gayo gaakorekiri ego, okubha rikuunaane eriingʼana rino Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti waaye,
MAT 21:5 “Obhabhuurire abhaatu bha Sayuni, ‘Murore, omutemi weenyu araaza kweemwe, ni munyoohu, araaza yiikeeri kutikiri, yino ene ekimoori.’ ”
MAT 21:6 Ambe, abhaanabheega bhaaye bhakagya, bhakakora kyeego Yeesu akabharagania.
MAT 21:7 Hano bhaakyooriri ku Yeesu ne etikiri yirya ne ekimoori kyaku, bhakabha bhaarirye emyeenda iguru we eziitikiri ziyo, na Yeesu akatiira, akiikara.
MAT 21:8 Haari ne esaango ekuru ya abhaatu, na abhaaru gati waabhu bhakaarya emyeenda gyaabhu kunzira. Abhaandi bhakatina amasagya ge emiti no okwaarya kunzira kwo okumusuuka Yeesu.
MAT 21:9 Abhaatu bhakamukaangatira Yeesu, na abhaandi bhakamutuniirira inyuma, bhakabhirikira kwa kwiinuurya kwiiraka ikuru, “Akumibhwe Omwaana wo omutemi Daudi! Atweerwe ebhite wuno akuuza kuriina ryo Omukuru! Akumibhwe Taatabhugya wuno ari mwiisaaro!”
MAT 21:10 Hano Yeesu yasikiiri mumugye gwa Yerusaremu, abhaatu bho omugye gwoosi bhakaruguura bhukongʼu, bhariibhuuryabhuurya, “Ni weewi wuyo?”
MAT 21:11 Abhaatu bhe esaango yiyo bhakabhakyoora, “Wuno ni Yeesu! Ni murooti wurya wa Nazareeti mumugye gwa Gariraaya!”
MAT 21:12 Niho Yeesu akasikira mwiigoobhe rye eriiseengerero rya Taatabhugya. Hano yasikiiri muyo, akabhabhona abhaaru bhano bhaari kugura no okugurya ebhigiro muyo, akabhaheebha bhoosi. Akazigwiisya eziimeeza zya bhano bhaari bhakukirania eziimbirya, no okubhihuungura ebhituumbi bhya bhano bhaari bhakugurya ebhiguuti.
MAT 21:13 Yeesu akabhabhuurira, “Taatabhugya abhugiri mu Makaamo Amahoreeru, ‘Enyuumba yaane erabha enyuumba ya amasabhi.’ Nawe emwe murayikora kubha eriibhigi rya abhateesya!”
MAT 21:14 Ambe, eriibhaga Yeesu yaari akyaari mwiigoobhe rye eriiseengerero, abhahoku na amagata bhakaaza kweewe, neewe akabhahorya.
MAT 21:15 Nawe abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro hano bhaaruuzi ebhitiika bhya Yeesu no okwiigwa abhaana bharagaamba kwiiraka ikuru mwiiseengerero, “Akumibhwe Omwaana wo omutemi Daudi,” bhakatiinda bhukongʼu.
MAT 21:16 Bhakamubhuurya Yeesu, “Mbe, oriigwa gano abhaana bhano bhakagaamba?” Yeesu akabhakyoora, “Ndiigwa. Awee mukyaari kusoma amangʼana gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Obhanwiiri obhukumyo kwaawe, okuhitira eminwa gya abhaana abhasuuhu na abharere’?”
MAT 21:17 Yeesu akabhatiga hayo, akarwa mumugye gwa Yerusaremu, akagya okuhiindira omugye gwa Betania.
MAT 21:18 Etabhoori yaho, Yeesu hano yaari kukyoora Yerusaremu, akiigwa enzara.
MAT 21:19 Niho akarora embarika we enzira omuti gumwe guno gukubhirikirwa omutiini. Akiisuka haguhi, akabhona gutana misumo gyogyoosi, nawe guna amatu ageene ego. Kweego akagubhuurira omuti gurya, “Otakwiibhura emisumo kweeki!” Hayohayo, omuti gukooma.
MAT 21:20 Hano abhaanabheega bha Yeesu bhaagaruuzi gayo, bhakaruguura bhukongʼu. Bhakamubhuurya, “Igabhwi omuti guno gwoomiri kituukiro ego?”
MAT 21:21 Yeesu akabhakyoora, “Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe muno obhwiikirirya bhuno bhutana bhwiitiimaati, na neemwe muranagya kugatemya kya gano gakorirwe kumutiini guno. Kweeki mutakukora gayo ego, nawe eraabhe muraabhuurire ekiguru kino, ‘Ihika no okwiirekera munyaanza,’ nakyo kirarwaho.
MAT 21:22 Na ryoryoosi rino mukusabha ku Taatabhugya, ne eraabhe muraariikirirye, murasuungʼaana.”
MAT 21:23 Yeesu akasikira kweeki mwiiseengerero rya Taatabhugya. Hano yaari kweegya, niho abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi bhakaaza okumubhuurya, “Okakora garya kwo obhuturoki? Ni weewi wuno akuheeri obhuturo bhuyo?”
MAT 21:24 Yeesu akabhakyoora, “Na neenye ndabhabhuurya eriingʼana rimwe. Eraabhe muranikyoora riyo, na neenye ndabhabhuurira ni kwo obhuturoki nikukora gano.
MAT 21:25 Mbe, obhuturo bhwa Yohana bhwo okubatiiza abhaatu, bhukarwa hayi? Bhukarwa ku Taatabhugya wuno ari mwiisaaro kasi kubhaatu?” Niho bhakataanga okwiibhuurya, “Turaabhuge, ‘Bhukarwa mwiisaaro,’ aratubhuurya, ‘Ambe, ndora mutaamwiikiriirye?’
MAT 21:26 Kweeki, eraabhe turamukyoora kubha bhukarwa kubhaatu, turoobhoha esaango ya abhaatu bhano, kwo okubha bhoosi bhariikirirya kubha Yohana yaari omurooti.”
MAT 21:27 Kweego bhakamukyoora, “Tutamenyiri.” Ambe, Yeesu neewe akabhakyoora, “Na neenye nitakubhabhuurira ni kwo obhuturoki ndakora gano.”
MAT 21:28 Yeesu akageenderera okubhabhuurira abhakaangati na abhaseengeri, “Bhoono, murarorabhwi iguru ye ekireengyo kino? Yaariho omuutu owumwe wuno ahaabha na abhaana bhabhiri. Akagya kumwaana wo okutaanga, akamubhuurira, ‘Omwaana waane, reero noogye okore emirimo mumuguundu gwe emizabibu.’
MAT 21:29 “Omwaana waaye wuyo, akamukyoora, ‘Nitakugya!’ Nawe ibhaga riindi, akiikyoora amiiseego gaaye, akagya kukora.
MAT 21:30 “Niho wiise akagya kumwaana waaye wa kabhiri no okumubhuurira kyeego yabhuuriiri owuundi wurya. Neewe akamukyoora, ‘Ndagya taata!’ Nawe ataagiiri.
MAT 21:31 “Mbe, mubhabhiri bhayo, ni weewi wuno yakoriri obhweendi bhwa wiise?” Bhakamukyoora, “Ni wurya wo okutaanga.” Niho Yeesu akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, abhatobhya bhe eriigooti na abhasiimbe bharabhakaangata kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.
MAT 21:32 Yohana akaaza kweemwe okubha abheerekye enzira ye eheene, neemwe mutamwiikiriirye. Nawe abhatobhya bhe eriigooti na abhasiimbe nibho bhakamwiikirirya. Naabhe emwe hano mwaaruuzi goosi gayo, mukaanga okwiikyoora amiiseego geenyu no okumwiikirirya.
MAT 21:33 “Mwiitegeerere ekireengyo ekiindi. Ahaabha ariho muutu wumwe wuno yaari no omuguundu. Mumuguundu gwaaye muyo, akeemya emizabibu, akagiiruguurirya orubhago, akatuka eriitobheeryo ryo okuzitobheerya eziizabibu, kweeki akoomboka obhutiingo bhutaambi bhwo okuriibhira mumuguundu. Mubhuteero, akabhasagarya omuguundu abharimi abharebhe, akagya orugeendo.
MAT 21:34 “Hano eriibhaga ryo okugesa ryahikiri, mweene muguundu wuyo akabharagania abhagya bhaaye kubharimi bhayo, okubha bhabhahe amagesa gaaye.
MAT 21:35 Nawe hano abhagya bhaaye bhaahikiri, abharimi bhayo bhakabhagwaata, owumwe bhakamutema, owuundi bhakiita no owuundi bhakamutema na amagina tee akakwa.
MAT 21:36 Kyaamwe, mweene muguundu akaragania kweeki abhagya abhaandi, abhaaru kukira bhano yarageenie kubhutaangiro. Abharimi bhayo bhakabhakorera obhubhi abhagya bhayo kyeego bhabhakoreeri bho okutaanga.
MAT 21:37 Mubhuteero, akamutuma omwaana waaye. Akiigaambira, ‘Wuno ni mwaana waane, ewe bharamusuuka.’
MAT 21:38 “Nawe hano abharimi bharya bhaamuruuzi omwaana waaye, bhakiibhuurira, ‘Wuno niwe omugabhi we ebhigiro bhya wiise. Muuze, tumwiite okubha tuyigege engabho yaaye.’
MAT 21:39 Ambe, bhakamugwaata, bhakamuhira igutu wo omuguundu, bhakamwiita.”
MAT 21:40 Yeesu akabhabhuurya, “Mbe, hano mweene muguundu araakyoore okurwa orugeendo rwaaye, arakorabhwi abharimi bharya?”
MAT 21:41 Bhakamukyoora, “Arabhiita bhubhi abhabhi bharya, no omuguundu gwaaye arabhasagarya abharimi abhaandi bhano bharaamuhe amagesa kwe eriibhaga ryaaye.”
MAT 21:42 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Mbe, mukyaari okusoma gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru? Gakaamirwe, ‘Eriigina rino abhoomboki bhaaryaangiri, niryo ribheeri eriigina eriikuru ryo obhurusa. Omukuru niwe arikoriri riyo, naryo ni ingʼana ryo okuruguurya kweetwe.’ ”
MAT 21:43 Yeesu akoongerya, “Ndabhabhuurira kubha, kwe ekigirirye kiyo Taatabhugya araruusya obhutemi bhwaaye kweemwe no okubhaha abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi bhano bhakunagya kwiibhura emisumo kwiiguru waaye.
MAT 21:44 Ambe, omuutu wowoosi wuno akubha agweereeri eriigina riyo, arabhunika. Kweeki, omuutu wowoosi wuno eriigina riyo riraamugweere, riramubhoondora bhukongʼu.”
MAT 21:45 Hano abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhiigwiiri ebhireengyo bhya Yeesu, bhakamenya kubha nibho akubhakeerenerya.
MAT 21:46 Kweego, bhakabha bharamoohya enzira yo okumugwaata. Nawe bhakoobhoha esaango ya abhaatu, kwo okubha ebho bhaamumenyiri Yeesu kubha ni murooti.
MAT 22:1 Yeesu akageenderera okweegya Abhafarisayo na abhakuru bha abhaseengeri kwe ekireengyo ekiindi akubhuga,
MAT 22:2 “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhutuubheeni ne ekireengyo kino. Yaari ariho omutemi wumwe wuno yabhanwiiri enyaangi yo obhweenga bhwo omwaana waaye.
MAT 22:3 Omutemi wuyo, akaragania abhagya bhaaye bhagye kubhirikira bhano bharaarikirwe bhiize kubhweenga, nawe bhoosi bhakaanga kuuza.
MAT 22:4 “Niho akaragania abhagya abhaandi, akabhabhuurira bhagye bhabhabhuurire bhano yamariri kubharaarika, ‘Nibhanwiiri ebhigiro bhyoosi bhyo obhweenga. Nigwaagiri eziingʼoombe zyaane eziinuru hamwe ne emitugo egiindi eminuru. Kweego, muuze kubhweenga!’
MAT 22:5 Nawe abhaatu bhano bhaaraarikirwe, bhataamurirye, bhakagya zyaabhu. Abhamwe bhaabhu bhakagya mumiguundu gyaabhu, na bhaandi bhakagya okusuruzya.
MAT 22:6 Abhaandi bhakabhagwaata abhagya bho omutemi, bhakabhasuukya kwo okubhatema no okubhiita.
MAT 22:7 Ambe, hano omutemi yiigwiiri gano gakorirwe kubhagya bhaaye, akatiinda bhukongʼu. Akaragania abhasirikare bhaaye bhagye okwiita abhiiti bharya no okwookya omugye gwaabhu.
MAT 22:8 “Niho omutemi wuyo akabhabhuurira abhagya bhaaye kubha, ‘Ebhigiro bhyoosi bhye enyaangi yo obhweenga bhimariri okubhanurwa, nawe bhano bhaaraarikirwe, bhaari bhatakuningʼarira okuuza.
MAT 22:9 Ambe bhoono, mugye kuziinzira zya amaahukano, mubhabhuurire bhoosi bhano muraasikane nabho kubha, bhiize kubhweenga.’
MAT 22:10 Abhagya bhayo bhakagya muziinzira zya amaahukano, bhakakumania bhoosi bhano bhaari kusikana nabho, bhabhe bhe ebhibhi kasi abhazomu. Niho abhagini bhakasikira mwiibhuru ryo obhweenga tee rikiizura.
MAT 22:11 “Nawe, hano omutemi omweene yasikiiri mwiibhuru arore abhagini, akamurora muyo omuutu wumwe wuno atiibhohiri emyeenda gyo obhweenga.
MAT 22:12 Akamubhuurya, ‘Awe musaani, okasikirabhwi muno eno otiibhohiri eziingibho zyo obhweenga?’ Nawe omuutu wuyo akabhurwa ryo okugaamba.
MAT 22:13 Ambe, omutemi akabhabhuurira abhabhagati bhaaye, ‘Mumubhohe omuutu wuno amaguru na amabhoko na mumurekere igutu mukiirima. Eyo niyo bhakubha bhararira no okusaanania ameeno.’ ”
MAT 22:14 Yeesu akamariirya kwo okubhuga, “Abhaatu bhano bharabhirikirwa okusikira mubhutemi bhwa mwiisaaro ni bhaaru, nawe bhano bharaasorwe kusikira ni bhasuuhwiigo.”
MAT 22:15 Ambe, Abhafarisayo bhakiikumania okwaamura kyeego bharaamutiimbye Yeesu kumangʼana gaaye.
MAT 22:16 Kyaamwe bhakaragania abhaanabheega bhaabhu ku Yeesu hamwe na bhano bhaagwaateeni na abhasakirya bho omutemi Herode. Bhayo bhakamubhuurya Yeesu, “Ee Omweegya, tumenyiri kubha awe ni muutu we eheene no oreegya obhuheene iguru wa amangʼana ga Taatabhugya. Tumenyiri kubha awe otakwoobhoha muutu wuyo woosi, naabhe araabhe mukaangati mukuru.
MAT 22:17 Ambe, otubhuurire amiiseego gaazo. Emigiro gya Musa giratwiikirirya kuriha eriigooti ku Kaisari, kasi zeyi?”
MAT 22:18 Nawe Yeesu akamenya amiiseego gaabhu amabhiihu, akabhakyoora, “Emwe abhabheehi, kwaki mureenda kunitiimbya?
MAT 22:19 Munierekye orubhirya runo mukurihira eriigooti.” Nabho bhakamuhaana edinaari yimwe.
MAT 22:20 Niho Yeesu akabhabhuurya, “Epicha yino ne eriina rino, ni bhya weewi?”
MAT 22:21 Ebho bhakamukyoora, “Ni bhya Kaisari.” Yeesu akabhabhuurira, “Ambe, bhya Kaisari muhaane Kaisari, na bhya Taatabhugya muhaane Taatabhugya.”
MAT 22:22 Hano bhiigwiiri eriikyooro rya Yeesu, bhakaruguura bhukongʼu. Ambe, bhakamutiga, bhakatanura hayo.
MAT 22:23 Orusiku rurya, Abhasadukayo abharebhe bhakaaza ku Yeesu. Abhasadukayo bhaheegya kubha Taatabhugya atakubharyoora abhaatu okurwa muruku. Niho bhakamubhuurya Yeesu,
MAT 22:24 “Omweegya, Musa akaturagania, ‘Eraabhe omuutu akuuri, na atigiri mukaaye akyaari kwiibhura, wamwaabhu amugabhe omutuumba wuyo, okubha amwiibhurire wamwaabhu omwaana.’
MAT 22:25 Ambe, bhaari bhariho abhahiiri muhuungati gati weetu. Wo okutaanga akakweera omukari, akakwa akyaari kwiibhura omwaana. Ambe wamwaabhu wa kabhiri akamugabha omutuumba wuyo.
MAT 22:26 Omusuuhu waaye wuyo wa kabhiri, neewe akakwa akyaari kwiibhura omwaana no omutuumba wuyo. Ekabha egoego ku wa katatu woosi na kubhaandi bhayo bhoosi, bhakakwa bhakyaari kwiibhura omwaana.
MAT 22:27 Mubhuteero, omutuumba wuyo woosi akakwa.
MAT 22:28 Ambe otubhuurire, eraabhe obhuryoori bhurabhaho, omutuumba wuyo arabha omukari wawi? Bhoosi muhuungati bharya bhakamukweera no okumugabha!”
MAT 22:29 Yeesu akabhakyoora, “Emwe muhabhiri bhukongʼu, kwo okubha mutamenyiri gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, kweeki mutamenyiri obhunagya bhwa Taatabhugya kyeego bhuri.
MAT 22:30 Kurusiku rwo okuryooka, abhaatu bhatakukweera naabhe kukweerwa. Kweego bharabha kya bhamaraika mwiisaaro.
MAT 22:31 Nawe eheene abhaku bhararyooka. Mukyaari kusoma mu Makaamo Amahoreeru kyeego Taatabhugya akabhabhuurira emwe? Akabhuga,
MAT 22:32 ‘Enye ni Taatabhugya wa Aburahamu, Isaaka na Yaakobo.’ ” Ambe, Yeesu akageenderera kubhuga, “Taatabhugya atari Taatabhugya wa abhaku, nawe ni Taatabhugya wa abhahoru.”
MAT 22:33 Hano esaango ya abhaatu bhiigwiiri gayo, bhakaruguura bhukongʼu kwa ameegyo gaaye.
MAT 22:34 Hano Abhafarisayo bhiigwiiri kubha Yeesu yaari ahiziri Abhasadukayo kwo obhugaambi bhwaaye, bhakiikumania hamwe.
MAT 22:35 Kyaamwe, bhakagya ku Yeesu, no owumwe waabhu wuno yaari omweegya we emigiro, akasakya okumutega. Akamubhuurya,
MAT 22:36 “Ee Omweegya, ni bhuswaagyoki obhukuru bhuno bhukukira emigiro egiindi gyoosi gya Taatabhugya?”
MAT 22:37 Yeesu akamukyoora, “‘Omuseege Omukuru, Taatabhugya waazo, kwo omutima gwaazo gwoosi, kwe ekoro yaazo yoosi na kwa amangʼeeni gaazo goosi.’
MAT 22:38 Obhuswaagyo bhuno nibhwo obhukuru kukira obhuswaagyo obhuundi bhwoosi, kweeki nibhwo bhukweenderwa kukira bhwoosi.
MAT 22:39 Obhuswaagyo obhuundi bhuno bhukweenderwa bhutuubheeni bhuzomu na bhuyo, nabhwo bhurabhuga, ‘Omuseege omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene.’
MAT 22:40 Emigiro gyoosi gya Musa na ameegyo ga abharooti nibhyo bhikwiisigira obhuswaagyo obhubhiri bhuno.”
MAT 22:41 Hano Abhafarisayo bhayo bhakyaari bhiikumaniirye hamwe hayo, Yeesu akabhabhuurya,
MAT 22:42 “Muriiseegabhwi iguru wa Masiya, ni mwaana wawi?” Bhakamukyoora, “Ni mwaana wo omutemi Daudi.”
MAT 22:43 Yeesu akabhabhuurya, “Eraabhe gayo ni ge eheene, ni kwaki Daudi, hano akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya, aramubhirikira Masiya, ‘Omukuru’? Akabhuga,
MAT 22:44 ‘Omukuru, Taatabhugya akamubhuurira Omukuru waane, “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo, tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo iyaasi wa amaguru gaazo.” ’
MAT 22:45 Eraabhe Daudi aramubhirikira Masiya, ‘Omukuru,’ bhoono erabhabhwi Masiya abhe kweeki omwaana waaye?”
MAT 22:46 Ataariho omuutu wuyo woosi wuno yanagirye kumukyoora riyo ryoosi. Kweeki okweemera hayo, ataariho omuutu wuno yasakirye kumubhuurya Yeesu amabhuuryo agaandi.
MAT 23:1 Ambe, Yeesu akabhuurira esaango ya abhaatu na abhaanabheega bhaaye,
MAT 23:2 “Abheegya bhe emigiro gya Musa na Abhafarisayo, bhano obhuturo bhwo okweegya abhaatu emigiro.
MAT 23:3 Kweego, mugwaate na mugakore kisi goosi gano bhakweegya. Nawe mutabha muratuniirira amahokya gaabhu, kwe ekigirirye ebho bhatakukora goosi gano bhakweegya.
MAT 23:4 Ebho obhona bharabhoha emigiro gyoosi kye emirigo emirito no okubhagegya abhaatu kumabhega, nawe abheene bhatakweenda okugororokya naabhe ekyaara kimwe okubha kisakirye okugega.
MAT 23:5 Goosi gano bhakukora, bharakora okubha bhiiyeerekye kubhaatu. Obhona bhariibhoha mubhisyo bhyaabhu na mumabhoko gaabhu ebhitinika ebhikuru bhya amasaakwa bhino bhina amangʼana ge emigiro, no okwoongerya emiriingo gye emyeenda gyaabhu gyo obhwiisasaami gibhe mitaambi kukira gya abhaandi.
MAT 23:6 Muziisiku zye eziinyaangi, obhona bharaseega kwiikara kubhituumbi bhya abhagini bho obhusuuku. Naabhe munyuumba ye esaango yaabhu, obhona bharaseega kwiikara kubhituumbi bhye embere bhyo obhusuuku.
MAT 23:7 Kweeki, bharaseega kukeeribhwa kwo obhusuuku mumiteera, na bhabhe bharabhirikirwa ‘Omweegya.’
MAT 23:8 “Nawe emwe, mutabha muriikirirya okubhirikirwa ‘omweegya,’ kwo okubha muno Omweegya wumwe ego, neemwe mwoosi ni bhamwe.
MAT 23:9 Kweeki, mutabha muramubhirikira muutu wuyo woosi ‘taata’ mukyaaro kino, kwo okubha munawe Taata owumwe ego wuno ari mwiisaaro.
MAT 23:10 Kweeki, mutabha muriikirirya okubhirikirwa ‘omukaangati,’ kwo okubha munawe Omukaangati wumwe ego, niwe Masiya.
MAT 23:11 Omukuru wowoosi gati weenyu, areenderwa kubha omuhokya weenyu.
MAT 23:12 Omuutu wuyo woosi wuno akwiigega omweene kubha omukuru, Taatabhugya aramwiikya iyaasi. Nawe omuutu wuyo woosi wuno akwiiyiikya, Taatabhugya aramutiirya kubha omukuru.
MAT 23:13 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, murabharekya abhaatu kusikira mubhutemi bhwa mwiisaaro kwa okunianga enye. Emwe abheene mutakusikira muyo, kweeki mutakubhiikirirya abhaatu abhaandi bhano bhareenda okusikira. [
MAT 23:14 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, murasabha Taatabhugya kwa amasabhi mataambi bhukongʼu okubha mwiiyeerekye kubhaatu, nawe murateesya abhatuumba ebhigiro bhyaabhu. Ambe, mumenye kubha kurusiku rwo okutina ekiina, eheene murabhona obhutemwa bhukuru okurwa ku Taatabhugya.]
MAT 23:15 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, muriinogoora mukyaaro kyoosi no okwaambuka enyaanza, okubha mumukorokoombe omuutu wuno atari Omuyahudi kubha omwaanamweega we enyaangi yeenyu. Na akwiikirirya kubha omwaanamweega, muramukora kubha omuutu wuno akweenderwa omuriro gwa nyaari maanga abhiri kubhakira emwe!
MAT 23:16 “Muraaza kurora, emwe abhakaangati abhahoku! Mureegya abhaatu, ‘Eraabhe omuutu ariirahira eriiseengerero, obhwiirahiri bhwaaye bhutari kigiro. Nawe eraabhe ariirahira ezahaabu yino eri mwiiseengerero, omuutu wuyo areenderwa okukora kyeego akiirahira.’
MAT 23:17 Bhoono, emwe ni bhageege, kweeki abhahoku! Kiihe kino obhuguri bhukuru kukira ekiindi, ni zahaabu yino eri mwiiseengerero, kasi ni iseengerero eryeene? Ni iseengerero, kwo okubha niryo rikuyikora ezahaabu kubha horeeru.
MAT 23:18 Kweeki mureegya abhaatu, ‘Kyo omuutu ariirahire ahagiro ho okuruusirya ekimweeso mwiiseengerero, obhwiirahiri bhwaaye bhutari kigiro. Nawe eraabhe ariirahira ekimweeso kino kiri iguru ya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, omuutu wuyo areenderwa akore kyeego akiirahira.’
MAT 23:19 Bhoono, emwe ni bhahoku! Kiihe kino obhuguri bhukuru kukira ekiindi, ni kimweeso kasi ni hagiro ho okuruusirya ekimweeso hano hakukora ekimweeso kubha ekihoreeru?
MAT 23:20 Ambe, eraabhe omuutu ariirahira iguru ya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, ariirahira ne ebhimweeso bhino bhiri iguru waku.
MAT 23:21 Kweeki, eraabhe omuutu ariirahira eriiseengerero, ariirahira eriiseengerero hamwe na Taatabhugya wuno akwiikara muyo.
MAT 23:22 Kweeki, eraabhe omuutu ariirahira eriisaaro, ariirahira kukituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya na Taatabhugya omweene wuno akwiikara iguru waku.
MAT 23:23 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, muragwaata emigiro gyo okuruusya eyimwe yi ikumi ye ebhigiro bhyo obhuguri bhusuuhu bhukongʼu, kyeego eziimbibho zye emiingu, ebinzaari na jira. Nawe, muraanga amangʼana amazomu mumigiro gya Musa. Muraanga kukora eheene, ebhigoongi no obhwiikirirya kubhaatu abhaandi. Nawe mureenderwa okugakora goosi, amakuru na amasuuhu hamwe.
MAT 23:24 Emwe ni bhakaangati abhahoku, murasuuza nyamuunyu mumaanzi, nawe muramira engamia engima!
MAT 23:25 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, kwo okubha muriikora kubhaatu kubha abhahoreeru embere wa Taatabhugya, kwo okwoogya ekikoombe ne ekitubha kwiigutu kaniire, nawe muratiga okwoogya kino kiri muusi weenyu. Muyo bhwiizwiiri obhuteesya no okutama kubha na kusuuhu.
MAT 23:26 Emwe Abhafarisayo abhahoku! Mute ebhibhi bhino bhiri muusi weenyu, kyeego mukwoogya obhunyaka bhuno bhuri mukikoombe. Kweego, amahokya geenyu nago garabha amazomu, okubha ekikoombe kyeere igutu na muusi wakyo.
MAT 23:27 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, mutuubheeni kye eziimbiihira zino zihakirwe echokaa. Kwiigutu zirazomera, nawe muusi wamu ziizwiiri amaguha ga abhaku na amakire ga tuubho nzaru.
MAT 23:28 Kweego neemwe, kwiigutu murarorekana kubhaatu kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya, nawe obhuheene ni kubha muziikoro zyeenyu mwiizwiiri orurimi no obhwaangi ego.
MAT 23:29 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro na neemwe Abhafarisayo! Emwe ni bhabheehi, muroomboka eziimbiihira zya abharooti no okuzinatya bhuzomu eziimbiihira zya abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya.
MAT 23:30 Niho mukugaamba, ‘Kye etwe tuungabheeriho kwe eriibhaga rino bhazaazi bheetu bhaari bhahoru, tutiinganagirye okugwaatana nabho okwiita abharooti.’
MAT 23:31 Bhoono, kwo okugaamba ego, mureerekya kubha neemwe ni bhaana bha bhazaazi bheenyu bhano bhiitiri abharooti bha Taatabhugya!
MAT 23:32 Ambe, mugeende okukuunaania obhubhi bhurya bhuno bhazaazi bheenyu bhaataangiri!
MAT 23:33 Emwe ni nzoka, orwiibhuro rwe enzoka! Mutakunagya okwiibheza obhutemwa bhwo okutinirwa ekiina kya Taatabhugya no okurekerwa mumuriro gwa nyaari!
MAT 23:34 “Kwe ekigirirye kiyo, murore emwe Abhayahudi, ndatumania kweemwe abharooti bha Taatabhugya, abhaatu bha amangʼeeni bha Amakaamo Amahoreeru, na abheegya abhaandi. Abhamwe bhaabhu, murabhiita no okubhatemerera kumusaraba. Abhaandi murabhatema emijariti muziinyuumba zye eziisaango zyeenyu, na abhaandi murabhatuniirira omugye kwo omugye no okubhanyaakya.
MAT 23:35 Kweego, Taatabhugya arabhatinira ekiina emwe kwo okwiitwa bhe eheene bhoosi. Gayo gaakorirwe ego, kweemera eriibhaga rino Kaini yamwiitiri Abeeri wuno ataari no obhubhi bhwobhwoosi, tee okwiitwa kwa Zakaria, omwaana wa Barakia. Ewe yiitiirwe mwiiseengerero gatigati wa Ahahoreeru na ahagiro ho okuruusirya ekimweeso.
MAT 23:36 Ndabhabhuurira obhuheene, Taatabhugya araabhatinire abhaatu bho orwiibhuro runo kumabhi gayo goosi.”
MAT 23:37 Niho Yeesu akabhuga, “Emwe abhaatu bha Yerusaremu! Abhaatu bha Yerusaremu! Muriita abharooti no okubhatema amagina abhaatu bhano Taatabhugya abharageenie kweemwe. Maanga maaru niendiri okubhakumania emwe kyeego ekoko ekukumania ebhizuuzuru bhyaaye mumabhabha gaaye, nawe muteendiri!
MAT 23:38 Rora, Taatabhugya aragutiga omugye gweenyu, gurabha eriitoongo.
MAT 23:39 Enye ndabhabhuurira, mutakuundora kweeki tee eriibhaga rino muraabhuge, ‘Atweerwe ebhite wuno akuuza kuriina ryo Omukuru!’ ”
MAT 24:1 Yeesu akatanura mwiiseengerero rya Taatabhugya. Hano yaakurwa muyo, abhaanabheega bhaaye bhakamutuniirira okubha bhamweerekye kyeego amakiindaasi ge eriiseengerero rya Taatabhugya gari.
MAT 24:2 Nawe Yeesu akabhabhuurira, “Muruuzi bhuzomu amakiindaasi goosi gano? Ndabhabhuurira obhuheene, ritariho eriigina rino riraatame iguru we eriindi, goosi garagwiisibhwa!”
MAT 24:3 Ambe, Yeesu akagya mu Kiguru kye Emizeituni, akiikara hayo. Abhaanabheega bhaaye bhakamutuniirira hayo abheene ego, bhakamubhuurya, “Otubhuurire, amangʼana gayo garatuuka ryoori? Kweeki, niki kino kiraatweerekye okukyoora kwaazo no okuhika kwo obhuteero bhwe ekyaaro?”
MAT 24:4 Yeesu akabhakyoora, “Mwiiriihe, omuutu wowoosi ataaza kubhangʼeena!
MAT 24:5 Abhaatu bhaaru bharaaza bhakuhokeerya eriina ryaane, bharabhuga, ‘Enye neenye Masiya!’ Abhaatu bhayo bharangʼeena abhaatu bhaaru.
MAT 24:6 “Kwiibhaga riyo, murabha muriigwa amangʼana ge eriihi no obhuzuuzumi bhwe eriihi. Mutaaza kuhahibhwa, gayo gareenderwa gatuuke, nawe obhuteero bhwe ekyaaro bhurabha bhukyaari kuhika.
MAT 24:7 Ekyaaro kimwe kirarwaana ne ekyaaro ekiindi, no obhutemi obhumwe bhurarwaana no obhutemi obhuundi. Enzara ne ebhirigito bhye esi bhirabha bhiratuuka ahagiro hoosi.
MAT 24:8 Gayo goosi garabha kyo obhweemero bhwo obhusuungu bhwo omukari wuno akweenda okwiituurania.
MAT 24:9 Kwiibhaga riyo, abhaatu bharabha bharabhakorera emikoonyo, muranyaakibhwa no okwiitwa, na abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bharabhabhiihirirwa kwe ekigirye kyo okubha emwe ni bhaanabheega bhaane.
MAT 24:10 Niho abhaatu bhaaru bharaaza kutiga okunituniirira. Bharabha bharakorerana emikoonyo no okubhiihirania abheene kwa abheene.
MAT 24:11 “Kwiibhaga riyo, bharabha bharatuuka abharooti bhaaru bho orurimi, bharangʼeena abhaatu bhaaru.
MAT 24:12 Kweeki, obhuseegi bhwa abhaatu bhaaru bhurasuuha, kwo okubha ebhibhi bhirabha bhyaaruhiri.
MAT 24:13 Nawe omuutu wowoosi wuno araagumire tee obhuteero, niwe araatuuribhwe.
MAT 24:14 Amangʼana Amazomu iguru yo obhutemi bhwa mwiisaaro garabha gararwaazwa mukyaaro kyoosi. Kwiibhaga rino abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bharabha bhabhweeni omweeya gwo okwiigwa obhwiimeerereri bhuyo, niho obhuteero bhwe ekyaaro bhuraahike.
MAT 24:15 “Kurabha ne eriibhaga hano muraarore kino omurooti Danieri yagaambiri, eriibhiihiriryo rirya rino rikureeta amakire, riimeereeri ahagiro ahahoreeru he eriiseengerero rya Taatabhugya. Omuutu wowoosi wuno akusoma amangʼana gano, amenye bhuzomu obhugazuro bhwago.
MAT 24:16 Hayo, abhaatu bhoosi bhano bhakwiikara mukyaaro kya Yudea, bhangʼosere mubhiguru!
MAT 24:17 Omuutu wuno ari iguru kukisara, yiike angʼose, atasikira munyuumba okubha agege ebhigiro bhyaaye.
MAT 24:18 Egoego, omuutu wuyo woosi wuno akubha mumuguundu, angʼose, atakyoora owaaye okugega ekabhuuti yaaye.
MAT 24:19 Turabharorera ebhigoongi, abhakari bhano bharitohiri na bhano bhakukookya abhaana muziisiku ziyo!
MAT 24:20 Kweego, mumusabhe Taatabhugya kubha okuryaara kweenyu kutaaza kubha mwiibhaga rya nyamabheho naabhe kurusiku rwo okumuunya.
MAT 24:21 Eheene, muziisiku ziyo, abhaatu bharabhona eziinyaako kuru bhukongʼu. Eziinyaako kya ziyo, zikyaari kutuuka kweema obhweemero bhwe ekyaaro tee reero yino, na zitakuuza kutuuka kweeki.
MAT 24:22 Eraabhe Taatabhugya atiingazisuuhirye eziisiku ziyo munyaako yiyo, atariho omuutu wuno yiingatuuriibhwe. Nawe Taatabhugya ararisuuhya eriibhaga riyo, kwiiguru ya abhasorwa bhaaye.
MAT 24:23 “Kwe eriibhaga riyo, kyo omuutu arabhabhuurira, ‘Rora, Masiya ari hano!’ kasi ‘Ari harya!’ mutaaza kwiikirirya.
MAT 24:24 Bharabhaho abharooti bho orurimi na abhaatu bhano bhakwiibhirikira kubha ni Masiya. Bhareerekya ebhyeerekenio ne ebhiruguuro, okubha bhasakye okubhangʼeena abhaatu, eraabhe eraturikana naabhe bhano bhasorirwe na Taatabhugya.
MAT 24:25 Mwiiriihe! Nibhabhuuriiri gakyaari kutuuka.
MAT 24:26 Eraabhe abhaatu bharabhabhuurira, ‘Rora, Krisito ari mwiitirigo erya!’ mutaaza kugya eyo. Kasi bharaabhuge, ‘Rora, yiibhisiri munyuumba muyo!’ mutaaza kwiikirirya.
MAT 24:27 Mumenye kubha okuuza kweenye Omwaana wo Omuutu, kurabha kyeego orumesyo rukumesya ruguru tee nyaanza.
MAT 24:28 Amangʼana gararorekana kubhweero, eraabhe hano mukurora amatoonyi giikumaniirye, niho ekituundu kiri.
MAT 24:29 “Ambe, hano eziisiku ziyo zye enyaako zihitiri, eryoobha riratuurirwa ekiirima, omweeri gutakuruusya obhweero bhwaku, ne eziinzota ziragwa haasi okurwa kwiisaaro. Taatabhugya arabhisiingisya ebhigiro bhyoosi bhya mwiisaaro.
MAT 24:30 “Niho, ekyeerekenio kyeenye Omwaana wo Omuutu kiraaza kurarorekana mwiisaaro, na abhaatu bhe eziingaanda zyoosi mukyaaro bharataanga kurira kwe ehaho. Hano ndaaze, abhaatu bhoosi bharanirora, nikuuza mumasaaro kwo obhuturo bhwaaru no obhuguungo.
MAT 24:31 Niho ndaragania bhamaraika bhaane, bhateme ekoombyo bhukongʼu, okubha bhakumanie abhasorwa bhaane okurwa mbaara zyoosi zye ekyaaro.”
MAT 24:32 Yeesu akageenderera kugaamba, “Mweege amangʼana ge ekireengyo okurwa kumuti gwo omutiini. Hano mukurora amatu garasibhuka na amasagya garabharya amatu, nikyo ekigirirye kyo okumenya kubha eriibhaga rya amaahu rihikiri.
MAT 24:33 Egoego na neemwe, hano muraarore gayo goosi gataangiri kukorwa, mumenye kubha niri haguhi kuuza.
MAT 24:34 Ndabhabhuurira obhuheene, orwiibhuro runo rutakuhita, tee gano goosi garaamarwe kukorwa.
MAT 24:35 Eriisaaro ne ekyaaro bhirahweerera, nawe amangʼana gaane gatakuhweerera na rumwe.
MAT 24:36 “Nawe iguru wa amangʼana go orusiku ne eriibhaga runo Omwaana wo Omuutu araaze, atariho omuutu wuno amenyiri. Naabhe bhamaraika bha mwiisaaro, naabhe Omwaana, bhoosi bhatamenyiri, nawe Taata waane omweene niwe amenyiri.
MAT 24:37 Kweego, okuuza kwaane enye Omwaana wo Omuutu, kurabha kyeego yaari kuziisiku zya Nuhu.
MAT 24:38 Muziisiku ziyo hano embura yo omusabhuko yaari ekyaari kuuza, abhaatu bhaari bhararya no okunywa, bhaari bharakweera no okukweerwa, tee kurusiku runo Nuhu yasikiiri musafina.
MAT 24:39 Abhaatu bhayo, bhataamenyiri niki kiraatuuke, tee hano omusabhuko gwiiziri no okubhiita bhoosi. Ego niigo eraabhe eriibhaga enye Omwaana wo Omuutu ndaaze.
MAT 24:40 Kwe eriibhaga riyo, abhaatu bhabhiri bharabha mumuguundu, owumwe aragegwa no owuundi aratama.
MAT 24:41 Kweeki abhakari bhabhiri bharabha bharasya hamwe kurubhwe, owumwe aragegwa no owuundi aratama.
MAT 24:42 Ambe muteengeeze, kwo okubha mutamenyiri ni rusikuki runo enye Omukuru weenyu nikuuza.
MAT 24:43 “Nawe mumenye kisi kubha, kyeego mweene nyuumba yiingamenyiri eriibhaga rino omwiibhi akuuza, ambe ataari kuhiindira okubha omwiibhi ataaza akasarya enyuumba yaaye.
MAT 24:44 Kweego ambe, na neemwe mwiibhanure eriibhaga ryoosi, kwo okubha enye Omwaana wo Omuutu ndaaza kwiibhaga rino mutakwiisiga.”
MAT 24:45 Yeesu akabhabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Ambe, ni weewi omugya omwiikirirya na wa amangʼeeni? Ni mugya wuno omukuru waaye amutuuriri abhe omwiimeerereri wa abhagya abhaandi munyuumba yaaye, okubha abhe arabhaha ebhyaakurya kwe eriibhaga rino rikweenderwa.
MAT 24:46 Omukuru waabhu araakyoore kurwa orugeendo, no okumubhona omugya wuyo arakora ego, niho araabhone orubhaango.
MAT 24:47 Ndabhabhuurira obhuheene, omukuru waaye aramukora abhe omwiimeerereri we ebhigiro bhyaaye bhyoosi.
MAT 24:48 “Nawe eraabhe omugya wurya ni mubhiihu, akwiiseega mukoro yaaye, ‘Omukuru waane akezeeri bhukongʼu kukyoora.’
MAT 24:49 Niho akutaanga kutema abhagya abharikyaaye, arazomererwa okurya no okunywa amaanzi go omuzabibu hamwe na abhanywi abharaara.
MAT 24:50 Ambe, omukuru waaye araakyoore kurwa orugeendo, araaza orusiku runo omugya atakumwiiseegera eriibhaga rino atamenyiri.
MAT 24:51 Niho omukuru waaye aramutema bhukongʼu no okumurekera hano abhabheehi bhari. Eyo niyo bhakubha bhararira no okusaanania ameeno.”
MAT 25:1 Niho Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye ekireengyo ekiindi, akabhuga, “Kwe eriibhaga riyo, obhutemi bhwa mwiisaaro bhuratuubhana ne ekireengyo kino. Haari na abhaakya ikumi bhano bhaagegiri eziitara zyaabhu no okugya kumusuungʼaana omukweeri.
MAT 25:2 Abhataano bhayo bhaari abhageege, nawe abhaandi bhataano bhaari bha amangʼeeni.
MAT 25:3 Abhataano bhageege bhayo, bhakagega eziitara zyaabhu, nawe bhataagegiri amaguta agaandi go okwoongerya.
MAT 25:4 Nawe, abhataano bha amangʼeeni bhakagega eziitara zyaabhu, hamwe na amaguta go okwoongerya mubhigiro bhyaabhu.
MAT 25:5 “Hano omukweeri yakeezeeri okuuza, abhaakya bhayo bhoosi bhakasuundagira, kyaamwe bhakahiindira eziitiro ndito.
MAT 25:6 Nawe obhutiku bhwa gati, abhaatu bhakabhirikira, ‘Rora, omukweeri araaza! Muuze, tugeende kumusuungʼaana!’
MAT 25:7 “Rugeendo rumwe, abhaakya bharya bhoosi bhakabhuuka, bhakabhanura eziitara zyaabhu.
MAT 25:8 Abhaakya abhataano abhageege bharya, bhakabhuurira bha amangʼeeni, ‘Turasabha mutusakirye amaguta masuuhu, eziitara zyeetu zirarima.’
MAT 25:9 “Nawe bhakabhakyoora, ‘Tutakunagya okubhasakirya, amaguta gano tunago, gatakutwiisa etwe hamwe na neemwe. Yiingabheeri kisi mugye eno bhakugurya amaguta, mwiigurire.’
MAT 25:10 “Ambe, abhaakya abhageege bhayo bhakagya kugura amaguta. Hano bhaagiiri, omukweeri akahika. Abhaakya bha amangʼeeni bhano bhaari bhiibhanwiiri, bhakasikira hamwe neewe munyuumba muno enyaangi yaari ekukorerwa. Kyaamwe, ekiseku kikiigarwa.
MAT 25:11 Okuhita ibhaga iguhi, abhaakya abhageege bharya nabho bhakaaza, bhakabhona ekiseku kigeeri. Niho bhakabhirikira, ‘Ee omukuru, ee omukuru! Otwiigurire ekiseku!’
MAT 25:12 “Nawe omukweeri akabhakyoora, ‘Ndabhabhuurira obhuheene, nitabhamenyiri emwe!’ ”
MAT 25:13 Hayo Yeesu akamara okugaamba, “Ambe, mwiiriihe, kwo okubha mutamenyiri orusiku naabhe eriibhaga rino enye ndaakyoore.”
MAT 25:14 Yeesu akageenderera kubhabhuurira ekireengyo ekiindi kweeki, akabhuga, “Obhutemi bhwa mwiisaaro bhuratuubhana kyeego ekireengyo kino. Kwaari no omuutu wumwe wuno akeenda kugya orugeendo. Hano yaari akyaari kutaanga orugeendo rwaaye, akabhabhirikira abhagya bhaaye, akabhaha ebhigiro bhyaaye bhyoosi okubha bhabhikorere emirimo.
MAT 25:15 Akabhaha kuriingʼaana no obhunagya bhwaabhu. Akamuha wo okutaanga eziitaraanta isaano, wa kabhiri eziitaraanta ibhiri na wa katatu etaraanta yimwe. Kyaamwe akatanura orugeendo.
MAT 25:16 “Hayohayo, omugya wuno yaheerwe eziitaraanta isaano, akagya kusuruzya no okubhona eziitaraanta eziindi isaano.
MAT 25:17 Egoego, omugya wuno yaheerwe eziitaraanta ibhiri, akagya kusuruzya no okubhona eziitaraanta eziindi ibhiri.
MAT 25:18 Nawe omugya wuno yaheerwe etaraanta yimwe, ewe akagya okutuka omwoobho no okuyibhiika etaraanta yo omukuru waaye.
MAT 25:19 “Hano eriibhaga itaambi ryahitiri, omukuru waabhu akakyoora. Kyaamwe akabhabhirikira abhagya bhaaye, okubha bhamubhuurire kyeego bhakahokeerya eziitaraanta zyaaye.
MAT 25:20 Omugya wuno yaheerwe eziitaraanta isaano, akaaza ne eziitaraanta eziindi isaano, akamubhuurira omukuru waaye, ‘Ee omukuru, okaaniha eziitaraanta isaano okubha nizikorere emirimo. Rora, nibhweeni obhweera bhwe eziitaraanta isaano eziindi.’
MAT 25:21 “Omukuru waaye akamubhuurira, ‘Okoriri kisi. Awe ni mugya muzomu no omuheene! Waari omuheene kubhisuuhu bhino niakuheeri, kweego ambe, ndakutuura kubha omwiimeerereri we ebhigiro bhyaaru. Nawuuze tuzomererwe hamwe.’
MAT 25:22 “Omugya wuno yaheerwe eziitaraanta ibhiri, neewe akaaza ne eziitaraanta ibhiri eziindi, akamubhuurira omukuru waaye, ‘Ee omukuru, okaaniha eziitaraanta ibhiri okubha nizikorere emirimo. Rora, nibhweeni obhweera bhwe eziitaraanta ibhiri eziindi.’
MAT 25:23 “Omukuru waaye akamubhuurira, ‘Okoriri kisi. Awe ni mugya muzomu no omuheene! Waari omuheene kubhisuuhu bhino niakuheeri, kweego ambe, ndakutuura kubha omwiimeerereri we ebhigiro bhyaaru. Nawuuze tuzomererwe hamwe.’
MAT 25:24 “Nawe omugya wuno yaheerwe etaraanta yimwe, akaaza no okumubhuurira omukuru waaye, ‘Ee omukuru, nikamenya kubha awe ni muutu mukongʼu bhukongʼu. Awe oragesa amagesa gano oteemirye, no okukumania gano otanyarageenie.
MAT 25:25 Nikoobhoha okubhurya etaraanta yaazo, kweego nikagya okuyitukira haasi. Bhoono, ndasabha ogege etaraanta yaazo.’
MAT 25:26 “Omukuru waaye akamukyoora, ‘Awe ni mugya mubhiihu no omutobhu! Eraabhe okamenya kubha enye ndagesa amagesa gano niteemirye, no okukumania gano nitanyarageenie,
MAT 25:27 ambe, kwaki otaanituuriiri etaraanta yaane kubhasuruzya? Hano niingakyooriri, niari ndagega etaraanta yaane hamwe no obhweera bhwaku.’
MAT 25:28 Niho omukuru waaye akaswaagya abhaandi, ‘Kweego mugege etaraanta yiyo, mumuhe omugya wuno ane eziitaraanta ikumi.
MAT 25:29 Omuutu wowoosi wuno akukorera emirimo ebhigiro bhino nimuheeri, ndamwoongerya no okutuumaho. Nawe omuutu wowoosi wuno atakukorera bhuzomu ebhigiro bhino nimuheeri, naabhe ebhisuuhu bhino anabhyo, ndamuteesya.
MAT 25:30 Omugya wuno atana bhweera bhwobhwoosi, mumurekere igutu mukiirima, eyo niyo akubha ararira no okusaanania ameeno.’ ”
MAT 25:31 Yeesu akageenderera okugaamba na abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Hano enye Omwaana wo Omuutu nikuuza mubhuguungo bhwaane, hamwe na bhamaraika bhoosi, niho ndiikare kukituumbi kyaane kyo obhuguungo.
MAT 25:32 Abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bhariikumania embere waane. Neenye ndabhatwaanikania kyo omuriisya akutwaanikania eziingʼoondu okurwa muziimburi.
MAT 25:33 Kyeego omuriisya akuzituura eziingʼoondu orubhaara rwaaye rwo obhuryo ne eziimburi orubhaara rwaaye rwo obhumosi, egoego, neenye ndabhatuura abhaatu abhaandi orubhaara rwaane rwo obhuryo na abhaandi orubhaara rwaane rwo obhumosi.
MAT 25:34 “Niho enye Omutemi, ndabhabhuurira abhaatu bhano bhari orubhaara rwaane rwo obhuryo, ‘Muuze, emwe bhano Taata waane abhatweereeri ebhite. Musikire mubhutemi bhuno Taatabhugya yabhabhanuriiri kweema hano yateemiri ekyaaro.
MAT 25:35 Musikire, kwo okubha hano niari ne enzara, mukaaniha ebhyaakurya. Hano niari ne enyoota, mukaaniha amaanzi go okunywa. Hano niari mugini, mukaambuurira haguhi muziinyuumba zyeenyu.
MAT 25:36 Hano niendiri emyeenda, mukaaniibhohya. Hano niari murweeri, mukaaza okunirwaarya. Na hano niari munyuumba ya abhabhohwa, mukaaza okunirora.’
MAT 25:37 “Kweego, abhaatu bhayo bhe eheene embere wa Taatabhugya bharanikyoora, ‘Ee Omukuru, ni ibhagaki rino twaakuruuzi waari ne enzara tukakuha ebhyaakurya? Kasi waari ne enyoota tukakuha amaanzi go okunywa?
MAT 25:38 Kweeki, ni ryoori twaakuruuzi mugini tukakuginihya munyuumba yeetu? Kasi ryoori okeenda emyeenda tukakwiibhohya eziingibho?
MAT 25:39 Kweeki, ni ryoori waari murweeri tukakurwaarya? Kasi waari munyuumba ya abhabhohwa tukaaza kukurora?’
MAT 25:40 “Niho enye Omutemi, ndabhakyoora, ‘Ndabhabhuurira obhuheene, riyo ryoosi rino mwaamukoreeri wowoosi gati wa abhaanabheega bhano bhatana bhweera, ambe mwaanikoreeri enye.’
MAT 25:41 “Kyaamwe, ndabhabhuurira bhano bhari orubhaara rwaane rwo obhumosi, ‘Murwe hano, emwe bhano mwiihiimirwe na Taatabhugya! Mugeende mumuriro gwa kirakeego guno Taatabhugya abhanwiiri kwiiguru ya Seetaani na bhamaraika bhaaye.
MAT 25:42 Mutanure, kwo okubha hano niari ne enzara, mutaaniheeri ebhyaakurya. Hano niari ne enyoota, mutaaniheeri amaanzi go okunywa.
MAT 25:43 Hano niari mugini, mutaaniginihirye muziinyuumba zyeenyu. Hano niendiri emyeenda, mutaanibhohirye emyeenda. Hano niari murweeri, mutiiziri okunirwaarya. Na hano niari munyuumba ya abhabhohwa, mutiiziri okunirora.’
MAT 25:44 “Niho, abhaatu bhano bhari mukubhoko kwaane kwo obhumosi bharanikyoora, ‘Ee Omukuru, ni ibhagaki rino twaakuruuzi waari ne enzara, kasi waari ne enyoota, kasi waari mugini, kasi wageendiri kingʼaabhi, kasi waari murweeri, kasi waari munyuumba ya abhabhohwa, etwe tutakusakiirye?’
MAT 25:45 “Niho enye ndabhakyoora, ‘Ndabhabhuurira obhuheene, riyo ryoosi rino mutakumukorera wowoosi gati wa abhasuuhu bhano bhatana bhweera, ambe mutaanikoreeri enye.’
MAT 25:46 “Kweego, abhaatu bhe ebhibhi bhayo, bharagya okubhona obhutemwa bhwa kirakeego. Nawe bhe eheene embere wa Taatabhugya bhayo, bharasikira mubhuhoru bhwa kirakeego.”
MAT 26:1 Hano Yeesu yamariri okugaamba amangʼana gayo goosi, akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye,
MAT 26:2 “Kyeego mumenyiri, hano zikuhita eziisiku ibhiri, turabha ne Enyaangi yo Okuhiita. Kurusiku ruyo, enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhabhisa, okubha niitwe kumusaraba.”
MAT 26:3 Ambe, eriibhaga riyo, abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi bhakiikumania mwiibhaanza rye enyuumba yo omuseengeri omukuru, wuno akubhirikirwa Kayafa.
MAT 26:4 Muyo, bhakiibhuurya kyeego bharaamugwaate Yeesu kwe embiso, okubha bhamwiite.
MAT 26:5 Bhakiikirirania, “Nawe tutaaza tukore gano mu Nyaangi yo Okuhiita, abhaatu bhataaza kukora orwaambi.”
MAT 26:6 Niho Yeesu akagya mumugye gwa Betania, akiikara munyuumba ya Simooni wuno ekare yaari ne ebhigeenge.
MAT 26:7 Hano Yeesu yaari kwiigari kurya, akaaza omukari wumwe yaari ne enzubha yino yakorirwe kwe eriigina rya arabasita ryo obhuguri bhukuru. Muusi we enzubha yiyo, kwaari na amaguta go omuruumbaaso gano gano obhuguri bhukuru bhukongʼu. Omukari wuyo akamwiituruurira Yeesu kumutwe kwo okumusuuka.
MAT 26:8 Hano abhaanabheega bhaaye bhaaruuzi gayo, bhakatiinda. Bhakabhuga, “Bhamure! Kwaki omukari wuno arasarya amaguta go obhuguri bhukuru ego?
MAT 26:9 Yiingabheeri bhuzomu amaguta gano gaguribhwe kwe eziimbirya nzaru, na ziingasakiirye abhataka!”
MAT 26:10 Hano Yeesu akamenyeekererya amangʼana gayo, akabhabhuurira, “Kwaki muramunyaakya omukari wuno? Ewe anikoreeri eriingʼana izomu bhukongʼu.
MAT 26:11 Abhataka bhari hamwe neemwe eziisiku zyoosi, nawe enye nitakubha hamwe neemwe eziisiku zyoosi.
MAT 26:12 Hano omukari wuno anituruuriiri amaguta, akakora ego okubha abhanure omubhiri gwaane kwo okubhiikwa kwaane.
MAT 26:13 Ndabhabhuurira obhuheene, hayo hoosi hano gararwaazwa Amangʼana Amazomu iguru waane mukyaaro kyoosi, riragaambwa izomu rino omukari wuno anikoreeri, na abhaatu bharamuhiita.”
MAT 26:14 Ambe, owumwe wa abhaanabheega bha Yeesu ikumi na bhabhiri, wuno akubhirikirwa Yuuda Isikariyoti, akagya kubhakuru bha abhaseengeri,
MAT 26:15 akabhabhuurya, “Muranihaki hano ndaabhagwaatye Yeesu mumabhoko geenyu?” Kyaamwe bhakamuha eziimbirya miroongo etatu (30).
MAT 26:16 Kweemera eriibhaga riyo, Yuuda akataanga okumoohya eriibhaga izomu ryo okumurya omukoonyo.
MAT 26:17 Kurusiku rwo okutaanga rwe Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya, abhaanabheega bha Yeesu bhakaaza kweewe, bhakamubhuurya, “Oreenda tugye hayi tukubhanurire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita?”
MAT 26:18 Yeesu akabhaha eriina ryo omuutu omurebhe akabhabhuurira, “Mugye mumugye gwa Yerusaremu kumuutu wuyo, mumubhuurire, ‘Omweegya atutumeenie, arabhuga: Eriibhaga ryaane riisukiri. Enye na abhaanabheega bhaane turarya ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita munyuumba yaazo.’”
MAT 26:19 Abhaanabheega bhaaye bhakagya bhakakora goosi kyeego Yeesu yabharageenie, bhakabhanura ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
MAT 26:20 Hano yahikiri engoroobha, Yeesu na abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri bhaari kwiigari bhararya.
MAT 26:21 Hano bhaari kurya, Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, owumwe weenyu aranirya omukoonyo.”
MAT 26:22 Abhaanabheega bhaaye bhakabha ne ebhigoongi bhukongʼu, bhakataanga okumubhuurya owumwe kwo owumwe, “Ee Omukuru, enye neenye ndaakurye omukoonyo?”
MAT 26:23 Yeesu akabhakyoora, “Ni wuno akukorya mukitubha kimwe na neenye, niwe araanirye omukoonyo.
MAT 26:24 Enye Omwaana wo Omuutu, ndiitwa kyeego yakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru. Nawe, araaza kurora omuutu wuno araanirye omukoonyo enye Omwaana wo Omuutu. Yiingabheeri hakiriku kweewe omuutu wuyo atiingibhwiirwe!”
MAT 26:25 Ambe, Yuuda omuri wo omukoonyo, neewe akamubhuurya Yeesu, “Ee Omweegya, enye neenye ndaakurye omukoonyo?” Yeesu akamukyoora, “Naawe ogaambiri.”
MAT 26:26 Ambe, hano bhaari kurya, Yeesu akagega omukaate, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” akagubhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Mugege murye, omukaate guno nigwo omubhiri gwaane.”
MAT 26:27 Akagega ekikoombe kya amaanzi amahya go omuzabibu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” akabhaha, akabhabhuurira, “Mugege amaanzi go omuzabibu gano, munywe emwe mwoosi.
MAT 26:28 Amaanzi go omuzabibu gayo, nigo amanyiinga gaane ge eriiragano. Amanyiinga gaane gariitika kwiiguru ya abhaatu bhaaru, okubha Taatabhugya abhaabhire ebhibhi bhyaabhu.
MAT 26:29 Ndabhabhuurira, nitakunywa kweeki amaanzi go omuzabibu tee orusiku runo ndaanywe kwe enzira ehya hamwe neemwe mubhutemi bhwa Taata waane.”
MAT 26:30 Niho bhakeemba omweembo gwo okumukumya Taatabhugya. Bhakatanura hayo, bhakagya mu Kiguru kye Emizeituni.
MAT 26:31 Ambe, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Obhutiku bhwa reero, emwe mwoosi muraaningʼosa no okunitiga. Erabha ego, kwo okubha Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, ‘Ndamwiita omuriisya we eziingʼoondu, ne eziingʼoondu zyaaye ziranyaragana.’
MAT 26:32 “Nawe enye hano ndaaryookibhwe, ndabhakaangatira kugya Gariraaya.”
MAT 26:33 Kyaamwe, Petero akamubhuurira Yeesu, “Naabhe bhoosi bharaakutige, enye nitakukutiga kimwe!”
MAT 26:34 Yeesu akamukyoora, “Ndakubhuurira obhuheene, obhutiku bhuno hano ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
MAT 26:35 Petero akamukyoora, “Eraabhe ereenderwa nikwe hamwe naawe, enye nitakukwaanga eheene!” Abhaanabheega abhaandi bhoosi nabho, bhakabhuga egoego.
MAT 26:36 Ambe, Yeesu akagya na abhaanabheega bhaaye kumusabha Taatabhugya mumuguundu guno gukubhirikirwa Getisemane. Hano bhaahikiri, akabhabhuurira, “Mwiikare hano, enye ndagya erya okumusabha Taatabhugya.”
MAT 26:37 Akamugega Petero hamwe na abhamura bhabhiri bha Zebedaayo. Yeesu akataanga kubha ne ebhigoongi no okuyaangayaanga mukoro yaaye.
MAT 26:38 Hano bhaahikiri akabhabhuurira, “Ekoro yaane ene ebhigoongi bhyaaru. Mwiikare hano, muteengeeze hamwe neenye.”
MAT 26:39 Akiisuka embere hasuuhu, akahigama haasi bhubhuumari, akasabha Taatabhugya, “Ee Taata waane, eraaturikane, ndakusabha onduusiryeho eziinyaako zino. Otaaza kukora kyeego enye nikweenda, nawe okore kyeego awe okweenda.”
MAT 26:40 Ambe, Yeesu akakyoora hano yaari atigiri abhaanabheega bhaaye, akabhona bhahiindiiri eziitiro. Akamubhuurya Petero, “Mbe, mutamirwe kuteengeeza hamwe neenye naabhe kwe esa yimwe?
MAT 26:41 Muteengeeze no okumusabha Taatabhugya, okubha mutaaza kusakibhwa. Ekoro ereenda nawe omubhiri ni munyookobhu.”
MAT 26:42 Yeesu akabhatiga hayo kweeki, akagya eyo orugeendo rwa kabhiri, akamusabha Taatabhugya, “Ee Taata waane, eraabhe eziinyaako zino zitakunagya okurwa kweenye, ambe gakorwe kyeego okweenda.”
MAT 26:43 Ambe, hano yakyooriri kubhaanabheega bhaaye, akabhabhona bhahiindiiri eziitiro kweeki, kwo okubha bhataanagirye kuramukya ameeso gaabhu.
MAT 26:44 Yeesu akabhatiga kweeki, akagya kumusabha Taatabhugya orugeendo rwa katatu, akakyoorera okugaamba amangʼana garyagarya.
MAT 26:45 Ambe, hano yakyooriri kweeki kubhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Mukyaari muhiindiiri no okumuunya? Murore! Eriibhaga ryo okunyaakibhwa kwaane riisukiri, enye Omwaana wo Omuutu ndagwaatwa no okuhirwa kubhakori bhe ebhibhi.
MAT 26:46 Mwiimuke, tugye. Murore! Omuri waane wo omukoonyo ari haguhi!”
MAT 26:47 Hano Yeesu yaari akyaakeerenia amangʼana gayo, Yuuda, owumwe wa abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akaaza hamwe ne esaango ekuru ya abhaatu bhe eziinyaambato ne eziinduguzo. Esaango yiyo ekatumanibhwa na abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi.
MAT 26:48 Omuri wo omukoonyo wuyo, yaari akaangatiri okubhabhuurira abhaatu bhayo ekyeerekenio. Akabhabhuurira, “Omuutu wuno ndaamukeerye kwo okumuhuumbata, niwe wuyo, mumugwaate!”
MAT 26:49 Hano bhaahikiri, Yuuda akagya ku Yeesu, akamukeerya, “Omweegya, wareeri!” Kyaamwe akamuhuumbata.
MAT 26:50 Yeesu akamukyoora, “Musaani waane, okore kino wiiziri kukora.” Ambe abhaatu bhayo bhakiisuka, bhakamugwaata Yeesu no okumubhoha.
MAT 26:51 Niho owumwe wa abhaanabheega bha Yeesu, akasohora nyaambato, akamutema no okumutina okutwi omugya wo omuseengeri omukuru.
MAT 26:52 Nawe Yeesu akamubhuurira, “Kyoorya nyaambato mukyoobho, kwo okubha abhaatu bhoosi bhano bhakugwaata nyaambato okubha bhiite, nabho bhariitwa kwa nyaambato!
MAT 26:53 Mbe, otamenyiri kubha ndanagya okusabha Taata waane obhusakirya, neewe aratura okunitumanirya bhamaraika kukira amahizo amakuru ikumi na abhiri?
MAT 26:54 Nawe, eraabhe ndikora ego, igabhwi garanagya kukuunaana gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, niigo gakweenderwa kubha?”
MAT 26:55 Niho Yeesu akabhabhuurira abhaatu bhe esaango yiyo, “Mbe, mwiiziri ne eziinyaambato ne eziinduguzo okunigwaata kyo omuteesya? Ndora eziisiku zyoosi niari ndeegya mwiiseengerero, nawe mutaanigwaatiri!
MAT 26:56 Nawe gano goosi gaatuukiri, okubha gakorwe gano abharooti bhaakaamiri mu Makaamo Amahoreeru.” Ambe, abhaanabheega bha Yeesu bhoosi bhakangʼosa, bhakamutiga.
MAT 26:57 Ambe, abhaatu bhano bhaamugwaatiri Yeesu, bhakagya nawe, bhakamuhira munyuumba ya Kayafa omuseengeri omukuru, muno bhaari bhiikumeenie abheegya bhe emigiro gya Musa na abhakaruka bha Abhayahudi.
MAT 26:58 Eriibhaga riyo, Petero yaari aramutuniirira Yeesu kwa kure, tee mwiibhaanza rye enyuumba yo omuseengeri omukuru. Kyaamwe akasikira muusi, akiikara hamwe na abhariibhi okubha arore kyeego amasemo ga Yeesu garaabhe.
MAT 26:59 Abhakuru bha abhaseengeri ne ekiina ekikuru kyoosi kya Abhayahudi, bhaari bhareenda abhamenyeekererya bho orurimi okubha bhayibhone enzira yo okumwiita Yeesu.
MAT 26:60 Bhakaaza abhamenyeekererya bho orurimi bhaaru, nawe bhataabhweeni obhumenyeekererya bhwobhwoosi bhuno bhwaabhangʼariiri.
MAT 26:61 Mubhuteero, abhamenyeekererya bhabhiri bhakaaza, bhakabhuga, “Omuutu wuno yabhugiri, ‘Ndanagya okusarya eriiseengerero rya Taatabhugya no okwoomboka kweeki kwe eziisiku isatu.’ ”
MAT 26:62 Kyaamwe omuseengeri omukuru akiimeerera, akamubhuurya Yeesu, “Ndora, otakukyoora ryoryoosi? Amangʼana gano abhaatu bhano bhakukuzoongera, orabhugabhwi?”
MAT 26:63 Nawe Yeesu ataakyooriri kiyo kyoosi. Ambe, omuseengeri omukuru wuyo akamubhuurira, “Ndakwiirahirya kwe eriina rya Taatabhugya wuno ari muhoru, otubhuurire eraabhe awe naawe Masiya, Omwaana wa Taatabhugya.”
MAT 26:64 Yeesu akamukyoora, “Naawe ogaambiri. Nawe ndabhabhuurira bhoosi, kweemera bhoono muraandora enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya wo obhunagya bhwoosi. Kweeki muranirora eriibhaga nikuuza kureka mwiisaaro.”
MAT 26:65 Ambe, hano omuseengeri omukuru yiigwiiri amangʼana gayo, akangʼaarura eziingibho zyaaye, akabhuga, “Aa! Yiiriingʼeenie na Taatabhugya! Ambe, ni bhamenyeekereryaki kweeki bhano tukweenda? Mwiigwiiri emwe abheene kyeego akumutuka Taatabhugya!
MAT 26:66 Kweego emwe murabhuga igabhwi?” Bhakamukyoora, “Areenderwa yiitwe!”
MAT 26:67 Kyaamwe, bhakataanga okumutweera Yeesu amate mubhusyo, bhakamutema ebhikuundi. Abhaandi bhakamutema oruhi,
MAT 26:68 no okumubhuurira, “Ee Masiya, turootere, ni weewi wuno akutemiri?”
MAT 26:69 Ambe, kwe eriibhaga riyoriyo, Petero yaari yiikeeri mwiibhaanza igutu hayo. Niho omuhokya owumwe omuukya akamwiisukira Petero, akamubhuurira, “Awe woosi waari hamwe na Yeesu Omugariraaya.”
MAT 26:70 Nawe Petero akaanga embere ya abhaatu bhoosi, akubhuga, “Nitamenyiri gano okubhuga!”
MAT 26:71 Niho akatanura hano yaari, akagya mukiseku. Omuukya owuundi omugya akamurora, akabhabhuurira abhaatu bhano bhaari hayo, “Omuutu wuno yaari hamwe na Yeesu Omunazareeti.”
MAT 26:72 Petero akaanga kweeki, akiirahira, akabhuga, “Nitamumenyiri omuutu wuyo!”
MAT 26:73 Eriibhaga iguhi rikahita, abhaatu bhano bhaari abhamenyeekererya hayo, bhakamwiisukira Petero, bhakamubhuurira, “Eheene, awe ni wumwe mubhaatu bhano bhari hamwe na Yeesu. Naabhe obhugaambi bhwaazo bhureerekya mwaasi orarwa Gariraaya!”
MAT 26:74 Petero akataanga okwiihiimirirya bhukongʼu, akiirahira, akabhuga, “Nitamumenyiri omuutu wuyo!” Hayohayo, ekorokoome ekagaamba.
MAT 26:75 Niho Petero akahiita amangʼana gano Yeesu yaari amubhuuriiri, “Hano ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi.” Kyaamwe, akahuruka igutu, akabha ararira kwo obhururu bhukongʼu.
MAT 27:1 Hano kwakiiri, abhakuru bhoosi bha abhaseengeri hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi, bhakiitoongera kyaabhurya bharaakore bhamwiite Yeesu.
MAT 27:2 Kyaamwe bhakamubhoha, bhakagya nawe kumwaanaangwa we Ekirooma wuno yaari kubhirikirwa Pirato, bhakamugwaatya kweewe.
MAT 27:3 Kyaamwe, Yuuda wurya omuri wo omukoonyo, hano yaruuzi kubha Yeesu atiniirwe ekiina kubha yiitwe, akiiyiigwa bhubhi bhukongʼu. Akagega eziimbirya zirya miroongo etatu (30) no okuzikyoorya kubhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi.
MAT 27:4 Akabhabhuurira, “Nikoriri ebhibhi okumugwaatya mumabhoko geenyu omuutu wuno atasarirye kiyo kyoosi.” Nawe ebho bhakabhuga, “Gayo gatakututunia etwe kweeki, ni nyaako yaazo omweene.”
MAT 27:5 Niho Yuuda akarekera eziimbirya ziyo mwiiseengerero, akatanura, akagya, akiingʼeeta.
MAT 27:6 Abhakuru bha abhaseengeri bhakatoora eziimbirya ziyo, bhakabhuga, “Emigiro gyeetu gitakwiikirirya okusaangya eziimbirya zino ne eziimbirya zye eriiseengerero, kwo okubha zirihirwe okubha omuutu yiitwe.”
MAT 27:7 Ambe, bhakakeerenia no okwaamura kugega eziimbirya ziyo no okugura mumuguundu gwe ekiribho kwiiguru yo okubhiikiramu abhagini.
MAT 27:8 Kweego, omuguundu guyo gurabhirikirwa Omuguundu gwa Amanyiinga tee reero.
MAT 27:9 Niho eriingʼana rikakuunaana rino omurooti Yeremia yakaamiri, “Bhakagega eziimbirya miroongo etatu (30), obhuguri bhuno abhamwe bha Abhiiziraeri bhiikirireenie iguru waaye.
MAT 27:10 Bhakagura omuguundu gwe ekiribho, kyeego Omukuru yaari aniswaagirye.”
MAT 27:11 Niho Yeesu akiimeerera embere wo omwaanaangwa we Ekirooma. Omwaanaangwa wuyo akamubhuurya, “Awe naawe omutemi wa Abhayahudi?” Yeesu akamukyoora, “Naawe ogaambiri.”
MAT 27:12 Ambe, abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi bhakataanga kumuzoongera Yeesu, nawe ataabhakyooriri ryoryoosi.
MAT 27:13 Niho Pirato akamubhuurya, “Mbe, otakwiigwa gayo goosi gano bhakukuzoongera?”
MAT 27:14 Nawe Yeesu ataakyooriri, naabhe kwe eriisemo rimwe. Niho omwaanaangwa wuyo akaruguura bhukongʼu.
MAT 27:15 Eriibhaga rye Enyaangi yo Okuhiita, omwaanaangwa we Ekirooma yaari aramwiigurira omubhohwa wumwe wuno abhaatu bhaamweendiri.
MAT 27:16 Ambe, kwe eriibhaga riyo, yaariho omubhohwa wumwe wuno yaari akubhirikirwa Baraaba. Omubhohwa wuyo, akamenyekana bhukongʼu iguru ya amabhi gano yaari akukora.
MAT 27:17 Kweego, hano abhaatu bhakiikumanirya hayo, Pirato akabhabhuurya, “Ni weewi wuno mukweenda nibhiigurire gati wa abhabhohwa bhano abhabhiri? Mureenda nibhiigurire Baraaba, kasi Yeesu wuno akubhirikirwa Masiya?”
MAT 27:18 Pirato akabhabhuurya ego, kwo okubha yamenyiri abhakuru bha Abhayahudi bhaamugwaatirye Yeesu kweewe, kwiiguru yo omugono.
MAT 27:19 Ambe, Pirato hano yaari yiikeeri kukituumbi kyaaye kyo okutinira ekiina, omukari waaye akamutumira amangʼana gano gaabhugiri, “Otaaza okamukorera eriibhiihu ryoryoosi omuutu wuyo wuno atana bhubhi, kwo okubha nanyaakiri bhukongʼu obhutiku mukirooto iguru waaye.”
MAT 27:20 Eriibhaga riyo abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka abhaandi bha Abhayahudi bhaari bharabhakorokoomba abhaatu kubha, bhamusabhe Pirato abhiigurire Baraaba no okumutinira ekiina Yeesu okubha yiitwe.
MAT 27:21 Pirato akabhabhuurya kweeki, “Ni weewi wuno mukweenda nibhiigurire gati wa abhabhohwa bhano bhabhiri?” Bhakamukyoora, “Baraaba!”
MAT 27:22 Pirato akabhabhuurya kweeki, “Ambe, nimukorebhwi Yeesu wuno akubhirikirwa Masiya?” Abhaatu bhoosi bhakakora ekituri bharabhuga, “Mumubhaambe kumusaraba!”
MAT 27:23 Pirato akabhabhuurya, “Akoriri isaryaki rino rigirirye abhaambwe kumusaraba?” Nawe, ebho bhakageenderera okutema ekituri bhakubhuga, “Mumubhaambe kumusaraba!”
MAT 27:24 Hano Pirato yamenyeekereerye kubha atakunagya kukyoosya amiiseego ga abhaatu bharya, no orwaambi rutaangiri, akagega amaanzi, akiisaabha amabhoko gaaye embere waabhu. Niho akabhuga, “Enye nitana isarya ryoryoosi kumanyiinga go omuutu wuno. Eriingʼana rino ni iguru weenyu abheene!”
MAT 27:25 Abhaatu bhoosi bhakamukyoora, “Amanyiinga ga Yeesu gabhe iguru weetu na abhaana bheetu!”
MAT 27:26 Kyaamwe, Pirato akabhiigurira Baraaba. Akaswaagya bhamuteme Yeesu emijariti. Kimwe akaragania agegwe, atemererwe kumusaraba.
MAT 27:27 Niho abhasirikare bho omwaanaangwa we Ekirooma bhakamugega Yeesu, bhakagya nawe mukiina ekikuru munyuumba yo omwaanaangwa. Bhakiikumania muyo abhasirikare abhaandi bhoosi, bhakamwiiruguura Yeesu.
MAT 27:28 Bhakamuruusya Yeesu eziingibho zyaaye, bhakamwiibhohya engibho ekaangaaru.
MAT 27:29 Bhakoogosa orusuurya rwa amahwa, bhakamwiibhohya kumutwe no okutuura maara mukubhoko kwaaye kwo obhuryo, okubha atuubhane kyo omutemi. Bhakamuhigamira embere waaye bhariikora bharamusuuka, kyaamwe bhakataanga okumuzibhura bharabhuga, “Kasiinga rugabho, omutemi wa Abhayahudi!”
MAT 27:30 Niho bhakamutweera amate, bhakagega maara mukubhoko kwaaye no okumutema kwo okwiinuurya naryo kumutwe.
MAT 27:31 Hano abhasirikare bhayo bhaamariri okumuzibhura ego, bhakamuruusya engibho yirya ye ekitemi no okumwiibhohya eziingibho zyaaye kweeki. Kyaamwe, bhakagya neewe okumubhaamba kumusaraba.
MAT 27:32 Hano abhasirikare hamwe na Yeesu bhaari bhakurwa mumugye gwa Yerusaremu, bhakamubhona munzira omuutu owumwe wuno yaari akubhirikirwa Simooni. Simooni wuyo akarwa mumugye gwa Kirene. Abhasirikare bhayo bhakamusingʼirirya okugega omusaraba gwa Yeesu.
MAT 27:33 Mubhuteero, bhakahika hagiro hano haabhirikiirwe Gorigota. Eriina rino obhugazuro bhwaku ni Kihaanga kyo Omutwe.
MAT 27:34 Kyaamwe, bhakamuha Yeesu amaanzi go omuzabibu gano bhaari bhasaangiinie ne endurwe. Nawe hano yaasamiri, akaanga okunywa.
MAT 27:35 Hano bhaamubhaambiri Yeesu kumusaraba, bhakatwaana eziingibho zyaaye, bhakazitemera obhwiitoori, [okubha ekuunaane engʼana yino egaambirwe no omurooti iguru wa Yeesu, “Bhakatwaana eziingibho zyaane gati waabhu, no okukora obhwiitoori.”]
MAT 27:36 Kyaamwe bhakiikara hayo okubha bhamuriibhe.
MAT 27:37 Iguru yo omutwe gwaaye, bhakatuura orubaawa runo runa amangʼana go okumuzoongera. Gakaamirwe, “Wuno ni Yeesu, Omutemi wa Abhayahudi.”
MAT 27:38 Niho, abhasirikare bhakabhaamba abhateesya bhabhiri kumisaraba, owumwe orubhaara rwo obhuryo no owuundi orubhaara rwo obhumosi.
MAT 27:39 Abhaatu bhano bhaari bhakuhita hayo, bhakamuzeera Yeesu kwo okusiingisya emitwe gyaabhu, no okubhuga,
MAT 27:40 “Awe, okabhuga oragwiisya eriiseengerero no okwoomboka kwa siku isatu, bhoono wiituurye! Eraabhe heene awe niwe Omwaana wa Taatabhugya, wiike kumusaraba!”
MAT 27:41 Kweego ego, abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi bhakamuzibhura Yeesu, “Yaari aratuurya abhaandi, nawe atakunagya kwiituurya omweene!
MAT 27:42 Eraabhe heene ni mutemi wa Abhiiziraeri, bhoono yiike kumusaraba, niho neetwe turaamwiikirirye.
MAT 27:43 Ewe aramwiisiga Taatabhugya, na abhugiri, ‘Enye ni Mwaana wa Taatabhugya.’ Ambe, Taatabhugya amutuurye bhoono eraabhe amuseegiri heene.”
MAT 27:44 Abhateesya bhano bhaabhaambirwe haguhi no omusaraba gwa Yeesu, nabho bhakamutuka kya abhaandi bhano bhaari kumutuka.
MAT 27:45 Ambe, kweemera eriibhaga rya kasaasabha mumwiisi, ekiirima kikasikira mukyaaro kyoosi tee eriibhaga rya keenda.
MAT 27:46 Kwe eriibhaga rya keenda, Yeesu akarira kwe eriiraka ikuru, “Eri, Eri! Rama sabakitani?” Obhugazuro bhwaku ni, “Ee Taatabhugya waane, ee Taatabhugya waane, ndora onitigiri?”
MAT 27:47 Hano abhaatu bhano bhakiimeerera hayo bhakiigwa amangʼana gayo, abhaandi bhakabhuga, “Wuno aramubhirikira omurooti Eriya.”
MAT 27:48 Hayohayo, owumwe waabhu akaryaara bhwaangu, akaaza ne epaamba, akayiitobhya mumaanzi amaruru go omuzabibu gari musuka, akayituura epaamba kumaara, okubha amuhe Yeesu anywe.
MAT 27:49 Nawe eriibhaga riyoriyo abhaandi bhakabhuga, “Tiga otamuha! Turore eraabhe Eriya araaza kumutuurya!”
MAT 27:50 Hayo, Yeesu akarira kweeki kwe eriiraka ikuru, kyaamwe akatina ekoro.
MAT 27:51 Hayohayo, omweenda guno gwaari mu Hahoreeru he eriiseengerero gukaraanduka mbaara ibhiri okurwa iguru tee haasi. Kwaari ne eriirigito eriikuru rye esi rino ryaagirirye amatare okwaatika.
MAT 27:52 Eziimbiihira zya mumabhigi zikiiguka ne emibhiri gya abhahoreeru bhaaru gikaryooka.
MAT 27:53 Hano Yeesu yaryookiri, bhakahuruka muziimbiihira zyaabhu, bhakagya Yerusaremu, bhakabhahwaarukira abhaatu bhaaru.
MAT 27:54 Hano omukuru wa abhasirikare hamwe na bhano bhaamuriibhiri Yeesu bhaaruuzi eriirigito rye esi na agaandi goosi gano gaatuukiri, bhakoobhoha bhukongʼu, bhakabhuga, “Eheene, omuutu wuno yaari Omwaana wa Taatabhugya!”
MAT 27:55 Hayo bhaari bhariho abhakari bhaaru bhano bhaari bhamutuniiriiri Yeesu kweema Gariraaya no okumuhokeerya. Abhakari bhayo bhakiimeerera kwa kure bhakarora goosi gano gaari gakukorwa.
MAT 27:56 Mubhakari bhayo, bhaari bharimu Mariamu wa mumugye gwa Magidara, Mariamu nina wa Yaakobo na Yusufu, no omukari wa Zebedaayo wuno yaari nina wa Yaakobo na Yohana.
MAT 27:57 Hano yahikiri engoroobha, akaaza omwaanamweega wumwe wa Yeesu wuno yaari kubhirikirwa Yusufu. Neewe yaari muniibhi akarwa mumugye gwa Arimataya.
MAT 27:58 Yusufu wuyo, akagya ku Pirato, akamusabha ekituundu kya Yeesu. Ambe, Pirato akaswaagya abhasirikare bhaaye kubha bhamuhe ekituundu kirya.
MAT 27:59 Yusufu akagya, akagega ekituundu kya Yeesu, akakiriizirira mumweenda gwo obhuguri bhukuru.
MAT 27:60 Akakituura mumbiihira yino bhatakamubhiikiri muutu wowoosi, yaari ebhaazirwe kwiitare kwiiguru waaye. Kyaamwe akarihiriingitya eriigina eriikuru akaribha ekiseku kye embiihira, akatanura.
MAT 27:61 Kwe eriibhaga riyo ryoosi, Mariamu wa mumugye gwa Magidara na Mariamu wurya owuundi, bhaari bhiikeeri hayo bhararoreerera embiihira.
MAT 27:62 Orusiku rwa kabhiri, runo rwaari orusiku rwo okumuunya, abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhakiikumania ku Pirato.
MAT 27:63 Bhakamubhuurira Pirato, “Ee omukuru, turahiita kubha hano omubheehi wurya yaari akyaari muhoru, akabhuga, ‘Murusiku rwa katatu, ndaryooka okurwa mubhaku.’
MAT 27:64 Kweego, turasabha obharaganie abhasirikare bhaazo bhariibhe embiihira tee orusiku rwa katatu. Eraabhe otakunagya obhuriibhi, abhaanabheega bhaaye bharanagya kuuza okwiibha ekituundu kyaaye no okungʼeenererya abhaatu kubha aryookiri okurwa mubhaku. Hano bharaakore ego, orurimi ruyo rurabha rubhiihu bhukongʼu kukira rurya rwataangiri.”
MAT 27:65 Pirato akabhakyoora, “Mugege abhasirikare, mugye muriibhe embiihira kwa amanaga geenyu goosi.”
MAT 27:66 Niho bhakagya kumbiihira, bhakatuura orubhaaso kwiigina rirya, okubha bhamenyeekererye kubha eraabhe omuutu ariihiriingitirye. Mubhuteero, bhakatiga hayo abhasirikare okubha bhariibhe embiihira.
MAT 28:1 Hano orusiku rwo okumuunya rwahitiri, etabhoori zuri orusiku rwo okutaanga rwo obhutuuro, Mariamu wa mumugye gwa Magidara hamwe na Mariamu owuundi wurya, bhakagya okurora embiihira.
MAT 28:2 Kituukiro, rikatuuka eriirigito ikuru rye esi, kwo okubha maraika wo Omukuru, Taatabhugya akiika okurwa mwiisaaro. Maraika wuyo akiisuka kumbiihira, akarihuungura eriigina rirya embarika, akiikara iguru waku.
MAT 28:3 Yaari aramesya kyo obhweero bhwo orukubha, ne emyeenda gyaaye gyaari mirabhu pee kyo omusoke.
MAT 28:4 Hano abhasirikare bharya bhaaruuzi gayo, bhakoobhoha bhukongʼu, bhakarigita no okugaandaara.
MAT 28:5 Hayo, maraika wuyo akabhabhuurira abhakari bharya, “Mutoobhoha! Nimenyiri kubha mwiiziri kumumoohya Yeesu, wuno bhaamubhaambiri kumusaraba.
MAT 28:6 Atariho hano! Aryoorirwe, kyeego yabhugiri. Muuze murore hano bhaari bhamuhiindiirye.
MAT 28:7 Ambe, mugye bhwaangu, mubhabhuurire abhaanabheega bhaaye, ‘Aryookiibhwe, na arabhakaangatira kugya mukyaaro kya Gariraaya. Eyo niyo muraamubhone!’ Ambe, gano nibhabhuuriiri mugahiite!”
MAT 28:8 Niho abhakari bhayo bhakatanura bhwaangu okurwa mumbiihira hayo, bhaari ne ehaho no obhuzomererwa bhukuru. Bhakaryaara kugya kubhabhuurira abhaanabheega bhaaye kyeego maraika yaari abhabhuuriiri.
MAT 28:9 Ambe, hano bhaari kugya kubhuurira abhaanabheega bhaaye amangʼana, hayohayo Yeesu akasikana nabho, akabhakeerya, “Mwaareeri!” Bhakamwiisukira Yeesu, bhakagwaata amaguru gaaye no okumuseengera.
MAT 28:10 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Mutoobhoha. Mugye mubhabhuurire abhahiiri bhaane bhagye Gariraaya, eyo niyo bharaanibhone.”
MAT 28:11 Ambe, hano abhakari bhayo bhaari kugya munzira, abhamwe bha abhasirikare bhano bhaari kuriibha embiihira ya Yeesu bhakatanura hayo no okugya mumugye gwa Yerusaremu. Hano bhaahikiri, bhakabhuurira abhakuru bha abhaseengeri goosi gano gaatuukiri.
MAT 28:12 Kyaamwe abhakuru bha abhaseengeri bhayo bhakasikana hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi, bhakiitoongera no okwaamura kyeego bharaakore. Niho bhakabhaha abhasirikare bharya ehoongo ye eziimbirya nzaru.
MAT 28:13 Bhakabhabhuurira, “Eraabhe omuutu wowoosi arabhabhuurya iguru ya gano gaatuukiri, mubhuge, ‘Obhutiku hano etwe twaari tuhiindiiri eziitiro, abhaanabheega bha Yeesu bhakaaza bhakiibha ekituundu kyaaye.’
MAT 28:14 Eraabhe omwaanaangwa ariigwe gayo, etwe turagaamba neewe okubha mutaaza kusikira munyaako.”
MAT 28:15 Niho abhasirikare bhakagega eziimbirya, bhakakora kyeego bhaabhuuriirwe. Amangʼana gaabhu go orurimi gakanyaragana bhukongʼu gati wa Abhayahudi, na gakyaari garanyaraganibhwa tee reero.
MAT 28:16 Abhaanabheega bha Yeesu ikumi na wumwe bhakagya Gariraaya mukiguru kino Yeesu yabhaswaagirye.
MAT 28:17 Hano bhaamuruuzi, bhakamuseengera, nawe abhamwe bhaabhu bhakiitiimaata kubha ni Yeesu.
MAT 28:18 Ambe Yeesu akabhiisukira, akabhabhuurira, “Niheerwe obhuturo bhwoosi bhwa mwiisaaro na mukyaaro.
MAT 28:19 Kweego, mugeende kubhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi no okubhakora bhabhe abhaanabheega bhaane. Mubhe murabhabatiiza kwe eriina rya Taata, na ryo Omwaana na rye Ekoro Muhoreeru.
MAT 28:20 Na mubheegye okugwaata goosi gano nibhaswaagirye emwe. Muhiite, enye ndabha hamwe neemwe eziisiku zyoosi, tee obhuteero bhwe ekyaaro.”
MAR 1:1 Bhuno nibhwo obhweemero bhwa Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu Krisito, Omwaana wa Taatabhugya.
MAR 1:2 Kyeego gaari gakaamirwe no omurooti Isaya mukitabhu kyaaye kubha, Taatabhugya akabhuga, “Rora, ndamuragania omuhokya waane embere waazo, okubha akweeyeerye enzira.
MAR 1:3 “Omutumwa waane wuyo, araaza arabhuga: Omuutu wuno akubhirikira kwe eriiraka ikuru okurwa mwiitirigo: ‘Mumukorere Omukuru enzira, mugororokye eziinzira zino araahite!’ ”
MAR 1:4 Omutumwa wuyo yaari arabhirikirwa Yohana Omubatiizi. Yaari mwiitirigo ararwaazira abhaatu, “Mute ebhibhi bhyeenyu mukyoorere Taatabhugya no okubatiizwa, okubha abhaabhire ebhibhi bhyeenyu!”
MAR 1:5 Abhaatu bhaaru bhakabha bharamuuzaku okurwa omugye gwa Yerusaremu, ne ekyaaro kyoosi kya Yudea. Abhaatu bhayo bhakata ebhibhi bhyaabhu, neewe akabha arabhabatiiza mu Kitaaro kya Yorodaani.
MAR 1:6 Yohana yaari yiibhohiri emyeenda gya amabhuri ge engamia, no omukena gwe eriisaakwa mubhukeeneende. Ebhyaakurya bhyaaye bhyaari eziingigi no obhuuki bhwa mwiitirigo.
MAR 1:7 Neewe yarwaaziri akubhuga, “Okuhita enye araaza wa amanaga bhukongʼu kukira enye, wuno enye nitakungʼarira naabhe kwiihiinya kutazura eziikobha zye ebhikweera bhyaaye.
MAR 1:8 Enye ndabhabatiiza kwa amaanzi, nawe ewe arabhabatiiza kwe Ekoro Muhoreeru.”
MAR 1:9 Eriibhaga riyo, Yeesu akaaza okurwa mumugye gwa Nazareeti, mukyaaro kya Gariraaya. Yohana akamubatiiza Yeesu mu Kitaaro kya Yorodaani.
MAR 1:10 Hano Yeesu yaari akurwa mumaanzi, kituukiro eriisaaro rikiiguka, ne Ekoro Muhoreeru akiika kweewe kye ekiguuti.
MAR 1:11 Ne eriiraka rikarwa mwiisaaro rikabhuga, “Awe naawe Omwaana waane omuseegwa, nizomereerwe naawe.”
MAR 1:12 Hayohayo Ekoro Muhoreeru akamukaangata Yeesu kugya mwiitirigo.
MAR 1:13 Akiikara eyo eziisiku miroongo ene (40), arasakibhwa na Seetaani. Yaari hamwe ne ebhityeenyi bhya mwiitirigo, nabho bhamaraika bha Taatabhugya bhakaaza okumuhokeerya.
MAR 1:14 Eziisiku zikahita, Yohana akabhohwa mukibhoho. Hano yaari mukibhoho, Yeesu akagya mukyaaro kya Gariraaya, akabha ararwaaza Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya.
MAR 1:15 Hano yaari akyarwaaza, akabhuga, “Eriibhaga rino ryarageenwe, rihikiri, no obhutemi bhwa Taatabhugya bhuri haguhi. Ambe, mute ebhibhi bhyeenyu mumwiikyoorere Taatabhugya, no okwiikirirya Amangʼana Amazomu gayo.”
MAR 1:16 Orusiku rumwe, hano Yeesu yaari akuhita embarika we Enyaanza ya Gariraaya, akabharora Simooni na wamwaabhu Andurea. Bhaari bharataasa eziinzero munyaanza, okubha bhagwaatye eziiswe.
MAR 1:17 Yeesu akabhabhuurira, “Muuze, munituniirire! Enye ndabhakora mubhe abhategi bha abhaatu.”
MAR 1:18 Hayohayo, bhakatiga eziinzero zyaabhu, bhakamutuniirira Yeesu.
MAR 1:19 Hano Yeesu yaari agiiri embere hasuuhu hamwe na abhaanabheega bhaaye bhabhiri, akabharora Yaakobo na wamwaabhu Yohana, abhaana bha Zebedaayo, bhari mubhwaato, bharazomya eziinzero zyaabhu.
MAR 1:20 Eriibhaga riyoriyo, akabhabhirikira bhamutuniirire. Bhakamutiga wiise waabhu hamwe na abhakori bhaaye bhe emirimo mubhwaato, bhakamutuniirira Yeesu.
MAR 1:21 Niho Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhane bhayo, bhakagya mumugye gwa Kaperinaumu. Hano orusiku rwo okumuunya rwaahikiri, bhakasikira munyuumba ye esaango na Yeesu akataanga okweegya.
MAR 1:22 Abhaatu bhaari bharuguuriri, kwo okubha ameegyo gaaye gatabheeri kya garya ga abheegya bhaabhu bhe emigiro. Nawe akeegya kyo omuutu wuno ano obhuturo.
MAR 1:23 Na munyuumba ye esaango, yaarimu omuutu wuno yatiirirwe ne eriisaambwa eriibhi. Akatiirya eriiraka,
MAR 1:24 akabhuga, “Awe Yeesu wa Nazareeti, otatunyaakya! Mbe, wiiziri kutusikya? Nikumenyiri awe ni weewi, awe ni Muhoreeru wa Taatabhugya.”
MAR 1:25 Yeesu akarirekya eriisaambwa riyo arabhuga, “Kira! Noorwe kumuutu wuno!”
MAR 1:26 Eriisaambwa eriibhi rikamusiingisya bhukongʼu omuutu wuyo, rikarira kwe eriiraka no okumurwaku.
MAR 1:27 Abhaatu bhoosi bhakaruguura bhukongʼu, bhakiibhuurya, “Niki kino? Gano ni meegyo mahya, gano obhuturo! Kweeki, murore, ana amanaga go okuswaagya amasaambwa, nago garamwiigwa.”
MAR 1:28 Ritari ibhaga itaambi, abhaatu okurwa mukyaaro kyoosi kya Gariraaya, bhakabha bhiigwiiri amangʼana iguru wa Yeesu.
MAR 1:29 Yeesu na abhaanabheega bhaaye abhamwe, Yaakobo na Yohana bhakatanura munyuumba ye esaango, bhakagya wa Simooni na Andurea.
MAR 1:30 Hano bhaahikiri, Yeesu akabhuurirwa kubha, inyibhyaara Simooni arwaariri ehooma haari, ari munyuumba ahiindiiri kubhuriri.
MAR 1:31 Niho Yeesu akiisuka hano yaari ahiindiiri, akamugwaata okubhoko, akamwiimukya. Rugeendo rumwe inyibhyaara Simooni akahora ehooma, akataanga okubhahokeerya ebhyaakurya.
MAR 1:32 Orusiku ruyo engoroobha, hano orusiku rwo okumuunya rwaahwiiri, abhaatu bha mumugye guyo bhaari bharamureetera Yeesu abharweeri bhaaru, na bhano bhaari bhatiirirwe na amasaambwa.
MAR 1:33 Abhaatu bhaaru okurwa mumugye guyo, bhakasikana mukiseku murukuungu rwe enyuumba ya Simooni na Andurea.
MAR 1:34 Yeesu akahorya abhaatu bhano bhaari na amarweeri maanga maaru. Kweeki, akaheebha amasaambwa amabhi maaru, nawe ataatigiri amasaambwa gagaambe, kwo okubha akamenya kubha ewe ni Mwaana wa Taatabhugya.
MAR 1:35 Etabhoori yaho zuri, Yeesu akabhuuka, akagya kibhezo, akataanga okusabha.
MAR 1:36 Hano Simooni na abharikyaaye bhakabhona atarimu munyuumba, bhakagya kumumoohya.
MAR 1:37 Hano bhaamubhweeni, bhakamubhuurira, “Abhaatu bhaaru bhukongʼu bharakukomya!”
MAR 1:38 Yeesu akabhabhuurira, “Tugye mumigye egiindi gya haguhi, okubha nirwaaze eyo, kwo okubha niiziri kukora emirimo giyo.”
MAR 1:39 Niho akiiruguura mukyaaro kyoosi kya Gariraaya no okurwaaza muziinyuumba zye eziisaango, no okubharuusya abhaatu amasaambwa amabhi.
MAR 1:40 Orusiku rumwe, omuutu wumwe we ebhigeenge akaaza ku Yeesu. Akahigama no okumwiisasaama, “Nimenyiri oranagya okunihorya okubha nieribhwe. Eraabhe oryeende, ndasabha onihorye!”
MAR 1:41 Yeesu akamurorera ebhigoongi, akagororokya okubhoko kwaaye, akamugwaataku omurweeri, akamubhuurira, “Ndeenda ohore, weeribhwe!”
MAR 1:42 Rugeendo rumwe, ebhigeenge bhikamurwaku, akeeribhwa.
MAR 1:43 Niho Yeesu akamuruusyaho bhwaangu,
MAR 1:44 akamubhuurira, “Itegeerera, otamubhuurira muutu wowoosi iguru ya rino! Nawe wiiyeerekye kumuseengeri, oruusye ekimweeso kyeego emigiro gya Musa gikuswaagya, okubha weerekye abhaatu kubha weeriibhwe.”
MAR 1:45 Nawe, omuutu wurya akatanura harya, akataanga kurwaaza amangʼana go okuhoribhwa kwaaye. Okutuukana na gayo, Yeesu akatamwa kusikira mumigye gyogyoosi girya kwa mwaasi. Akiikara omweene igutu we emigye kibhezo, nawe abhaatu bhakabha bharamuuzaku okurwa mbaara zyoosi.
MAR 2:1 Hano eziisiku suuhu zyahitiri, Yeesu akagya kweeki Kaperinaumu. Eriibhaga isuuhu, abhaatu bhakiigwa kubha ari yiika.
MAR 2:2 Abhaatu bhaaru bhakiikumania munyuumba murya, naabhe omweeya gwo okuhita mukiseku gukabhura. Yeesu yaari ararwaazira abhaatu eriingʼana rya Taatabhugya.
MAR 2:3 Hano yaari akurwaaza, bhakaaza abhaatu bhane, bhagegiri omuutu kukiigi wuno ebhiimo bhikuuri.
MAR 2:4 Bhataanagirye kumusikirya hano Yeesu yaari, kwe ekigirirye kye esaango ekuru. Bhakatiira kukisara kye enyuumba, bhakahobhora ekisara iguru hano Yeesu yaari, bhakamwiituumya wuno yaari akuuri ebhiimo ari kukiigi.
MAR 2:5 Hano Yeesu yaruuzi obhwiikirirya bhwaabhu, akamubhuurira wurya yaari akuuri ebhiimo, “Ee omwaana waane, nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo.”
MAR 2:6 Na hayo, bhaari bhiikeeri abheegya bharebhe bhe emigiro gya Musa. Bhariiseega muziikoro zyaabhu,
MAR 2:7 “Ndora omuutu wuno arabhuga ego? Aramutuka Taatabhugya! Atariho omuutu wuno akunagya okwaabhira ebhibhi, nawe Taatabhugya omweene!”
MAR 2:8 Rugeendo rumwe, Yeesu akamenya amiiseego gaabhu muziikoro zyaabhu, akabhabhuurira, “Kwaki muriiseega ego muziikoro zyeenyu?
MAR 2:9 Mbe, ni riihe eriihuhu bhukongʼu, okumubhuurira wuno akuuri ebhiimo, ‘Nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo,’ kasi okumubhuurira, ‘Imeerera, gega ekiigi kyaazo, ogeende’?
MAR 2:10 Nawe, ndeenda mumenye bhuzomu kubha, enye Omwaana wo Omuutu nino obhuturo bhwo okwaabhira ebhibhi mukyaaro kino.” Niho Yeesu akamubhuurira omuutu wuyo yaari akuuri ebhiimo,
MAR 2:11 “Ndakubhuurira, imeerera, gega ekiigi kyaazo, noogye yiika!”
MAR 2:12 Hayohayo, omuutu wurya akiimeerera, akiitweeka ekiigi kyaaye, akareka embere wa abhaatu bhayo bhoosi, nabho bhakaruguura no okumuguungya Taatabhugya, bhakabhuga, “Tukyaari kurora ekisigo kya kino kikorirwe reero!”
MAR 2:13 Yeesu akareka harya, akagya kweeki embarika we Enyaanza ya Gariraaya. Abhaatu bhaaru bhakamutuniirira, akabheegya.
MAR 2:14 Hano yaari akugeenda, akamurora Raawi omwaana wa Arifayo. Yaari ariikara mwiitobhero ryaaye ryo okutinira eriigooti. Yeesu akamubhuurira, “Nituniirira, obhe omwaanamweega waane.” Rugeendo rumwe, Raawi akiimeerera, akamutuniirira.
MAR 2:15 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakagya kurya ebhyaakurya munyuumba ya Raawi. Abhatobhya bhe eriigooti na abhaatu bhe ebhibhi bhaaru bhaari bhararya ebhyaakurya hamwe nabho, kwo okubha abhaaru bhe eteemwa yino bhaari bharamutuniirira.
MAR 2:16 Ambe, abheegya bhe emigiro bhano bhaari Abhafarisayo, hano bhaamuruuzi Yeesu ararya hamwe na abhatobhya bhe eriigooti na bhe ebhibhi abhaandi, bhakabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Ndora ararya hamwe na abhatobhya bhe eriigooti na abhaandi bhe ebhibhi?”
MAR 2:17 Hano Yeesu yiigwiiri ego, akabhabhuurira, “Abhaatu abhahoru bhatakweenda mugabhu, nawe abharweeri nibho bhakumweenda! Ambe, enye nitiiziri kubhirikira abhaatu bhe eheene bhamwiikyoorere Taatabhugya, nawe abhaatu bhe ebhibhi.”
MAR 2:18 Eriibhaga eriirebhe, abhaanabheega bha Yohana Omubatiizi hamwe na Abhafarisayo bhaari bhariisiitya ebhyaakurya. Orusiku rumwe, abhaatu abharebhe bhakagya ku Yeesu, bhakamubhuurya, “Ndora abhaanabheega bha Yohana na abhaanabheega bha Abhafarisayo bhariisiitya ebhyaakurya, nawe abhaanabheega bhaazo bhatakwiisiitya ebhyaakurya?”
MAR 2:19 Yeesu akabhakyoora, “Abhasaani bho omukweeri bhano bharaarikirwe munyaangi yo obhweenga, bharanagyabhwi kubha ne ebhigoongi eriibhaga bhari hamwe no omukweeri? Eriibhaga ryoosi bhari hamwe no omukweeri, bhatakunagya okwiisiitya kurya!
MAR 2:20 Nawe, orusiku ruraaza runo omukweeri araaruusibhweho gati wa abhagini bhaaye. Hayo niho abhasaani bhaaye bhakubha ne ebhigoongi no okwiisiitya ebhyaakurya.
MAR 2:21 “Okusaangya ameegyo gaane amahya ne eziinyaangi zyeenyu kutuubheeni no okutuma ekiraka kyo omweenda omuhya kumweenda omukuungu. Ekiraka kirya kiraraandura omweenda guyo no okwoongerya hano haraandukiri.
MAR 2:22 Kweeki, atariho omuutu wuno akwiituruurira amaanzi amahya go omuzabibu mukiribha ekikuungu. Hano gakutuunduura no okubhiimba, ekiribha kiratamwa kyaamwe kiraatika. Amaanzi amahya go omuzabibu gareenderwa kutuurwa mukiribha ekihya.”
MAR 2:23 Orusiku rumwe rwo okumuunya, Yeesu hamwe na abhaanabheega bhaaye bhaari bharahita kunzira yino yaari mumiguundu gye engano. Abhaanabheega bhaaye bhakataanga okubhuna ebhigara bhye engano, bhakarya.
MAR 2:24 Niho, Abhafarisayo bhakamubhuurira Yeesu, “Rora, abhaanabheega bhaazo bharakora gano emigiro gitakwiikirirya okukorwa kurusiku rwo okumuunya!”
MAR 2:25 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, mukyaari okusoma mu Makaamo Amahoreeru kyeego Daudi yaakoriri eriibhaga rino ewe na abharikyaaye bhaari ne enzara?
MAR 2:26 Akasikira mwiibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, eriibhaga Abhiataari yaari omuseengeri omukuru wa Taatabhugya, akarya emikaate gino gyaatuurirwe embere wa Taatabhugya, gino emigiro gya Musa gitiikiriirye bharye, nawe abhaseengeri abheene ego. Nawe Daudi akarya giyogiyo, kweeki akabhaha na abharikyaaye, neebho bhakarya.”
MAR 2:27 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Orusiku rwo okumuunya rwatuurirwe iguru wa abhaatu, etari abhaatu iguru wo orusiku rwo okumuunya.
MAR 2:28 Kweego, mumenye kubha, enye Omwaana wo Omuutu, niwe Omukuru wo orusiku rwo okumuunya.”
MAR 3:1 Orusiku oruundi rwo okumuunya, Yeesu akasikira munyuumba ye esaango ya Kaperinaumu, yaari ariho omuutu wuno okubhoko kwaari kukuuri.
MAR 3:2 Abhafarisayo bhaari bharamwiiteengera Yeesu, bharore eraabhe aramuhorya omuutu wuyo orusiku rwo okumuunya, okubha bhamuseme.
MAR 3:3 Yeesu akamubhuurira omuutu wuno okubhoko kukuuri, “Nawuuze, wiimeerere gatigati hano.”
MAR 3:4 Niho Yeesu akabhabhuurya, “Bhoono, emigiro gya Musa giriikirirya, ni riihe eriizomu kurusiku rwo okumuunya, okukora amazomu kasi okukora amabhiihu, okuhorya kasi okwiita?” Ebho bhakakira kiri.
MAR 3:5 Yeesu akabharoreerera bhoosi eno akubha atiindiri, akiigwa ebhigoongi mukoro yaaye iguru yo obhukongʼu bhwe eziikoro zyaabhu. Niho Yeesu akamubhuurira omuutu wurya, “Gororokya okubhoko kwaazo.” Omuutu wurya akagororokya okubhoko kwaaye, rugeendo rumwe kukahora!
MAR 3:6 Hayohayo Abhafarisayo bharya bhakahuruka igutu, bhakasikana no okwiibhuurya na bhano bhaagwaateeni na abhasakirya bho omutemi Herode. Bhakiibhuurya kyeego bharaamwiite Yeesu.
MAR 3:7 Yeesu akatanura hayo, akagya ku Nyaanza ya Gariraaya hamwe na abhaanabheega bhaaye. Esaango ekuru ya abhaatu ekamutuniirira, kwo okubha bhaari bhiigwiiri iguru ye ebhitiika bhino yaari akoriri. Abhaatu bhayo bhaari bharwiiri mumugye gwa Yerusaremu, mubhyaaro bhya Gariraaya, Yudea na Idumaaya, kumwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani na haguhi ne emigye gya Tiro na Sidooni.
MAR 3:9 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye kubha, bhabhanure obhwaato, kwo okubha esaango yirya yaari kuru bhukongʼu, hano bharaamwiiruumbirire asikire mubhwaato.
MAR 3:10 Abharweeri bhaari bharahigana okubha bhamugwaateku, kwo okubha yaari ahorirye bhaaru.
MAR 3:11 Abhaatu bhano bhaari na amasaambwa amabhi hano bhamuruuzi, bhaari bharagwa mumaguru gaaye no okurira bhukongʼu kwe eriiraka ikuru bhakubhuga, “Awe ni Mwaana wa Taatabhugya!”
MAR 3:12 Niho akagarekya amasaambwa kwo obhuhaari, gatamuraarika kubhaatu kubha ewe ni weewi.
MAR 3:13 Yeesu akatiira mukiguru. Akabhirikira abhaatu bhano yaari kweenda, bhakamugyaku.
MAR 3:14 Akasora abhaatu ikumi na bhabhiri, neewe akabhatoga abheega, okubha bhabhe hamwe neewe, okubha abhe arabhatumania okurwaaza,
MAR 3:15 na akabhaha obhuturo bhwo okuruusya amasaambwa amabhi kubhaatu.
MAR 3:16 Gano nigo amariina ga abheega ikumi na bhabhiri bhano yasoriri: Simooni, wuno Yeesu akamutoga eriina eriindi, Petero,
MAR 3:17 Yaakobo na Yohana nibho bhaari abhaana bha Zebedaayo, bhano Yeesu akabhatoga eriina rya Boanerige, obhugazuro bhwaku abhaana bho omurumo,
MAR 3:18 Andurea, Firipo, Baritoromaayo, Mataayo, Tomaso, Yaakobo omwaana wa Arifayo, Tadayo, Simooni Omuzeroote,
MAR 3:19 na Yuuda Isikariyoti, wuno yamuriiri omukoonyo Yeesu. Kyaamwe, Yeesu akakyoora yiika, akasikira munyuumba.
MAR 3:20 Esaango ya abhaatu ekamwiikumanirya harya kweeki, tee Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakabhurwa naabhe omweeya gwo okurya ebhyaakurya.
MAR 3:21 Hano nina waabhu Yeesu na bhawamwaabhu bhakiigwa amangʼana gayo, bhakagya okumugega, bhaari bharabhuga ayaangahiri.
MAR 3:22 Abheegya bhe emigiro gya Musa bhano bhaarweereeri mumugye gwa Yerusaremu, bhakabhuga, “Atiirirwe na Beerizeburi!” Kweeki bhaari bharabhuga, “Omuutu wuno araheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwa Beerizeburi, omukaangati wa amasaambwa!”
MAR 3:23 Kyaamwe Yeesu akabhabhirikira, akataanga kubhabhuurira kwe ebhireengyo, “Seetaani aranagyabhwi okwiiheebha omweene?
MAR 3:24 Eraabhe abhaatu bho obhutemi bhumwe bhariitana abheene kwa abheene, obhutemi bhuyo bhurasika.
MAR 3:25 Kweeki, abhaatu bho omugye gumwe kasi enyuumba yimwe bhariitana, abhaatu bhayo bharatwaanikana na bhatakubha na amanaga naabhe hasuuhu.
MAR 3:26 Kweego eraabhe Seetaani ariitana na amasaambwa amarikyaaye, no obhutemi bhwaaye bhutwaanikeeni, bhutakunagya kwiimeerera naabhe hasuuhu, bhuriisuka obhuteero bhwaaye.
MAR 3:27 Nawe, obhuheene ni bhuno, omuutu atakunagya kusikira munyuumba yo omuutu wa amanaga, no okumuteesya ebhigiro bhyaaye, eno akyaari okumubhoha. Hano akumara kumubhoha bhuzomu, hayo niho aranagya okumuteesya ebhigiro bhino bhiri munyuumba yaaye.
MAR 3:28 “Ndabhabhuurira obhuheene, abhaatu bharaabhirwa ebhibhi bhyaabhu bhyoosi, naabhe amangʼana amabhi go okwiituka.
MAR 3:29 Nawe, eraabhe omuutu aramutuka Ekoro Muhoreeru, atakwaabhirwa naabhe hasuuhu. Wuyo arabha ne eriisoro rye ebhibhi bhya kirakeego.”
MAR 3:30 Yeesu akabhabhuurira ego, kwo okubha ebho bhaari bharabhuga, “Ane eriisaambwa eriibhi.”
MAR 3:31 Niho nina waabhu Yeesu na bhawamwaabhu bhakahika, bhakiimeerera igutu we enyuumba yino yaari arimu. Bhakamuragania omuutu wumwe amubhirikire Yeesu yiize, bhagaambe neewe.
MAR 3:32 Esaango ekuru ya abhaatu yaari yiikeeri, emwiiruguuriri. Niho bhakamubhuurira Yeesu, “Nina weenyu na bhawamweenyu bhari igutu, bharakweenda.”
MAR 3:33 Yeesu akabhakyoora, “Maayi na bhawamweetu ni bhaweewi?”
MAR 3:34 Akabharora abhaatu bhano bhiikeeri bhamwiiruguuriri, akabhuga, “Murore, bhano nibho maayi na bhawamweetu!
MAR 3:35 Omuutu wowoosi wuno akukora obhuseegi bhwa Taatabhugya, wuyo niwe maayi, mura weetu na musubhaati.”
MAR 4:1 Yeesu akataanga okweegya kweeki abhaatu, embarika we enyaanza. Esaango ekuru ya abhaatu ekamwiikumanira. Kweego, akatiira mubhwaato, akiikaramu okubha bhatamwiiruumbirira. Abhaatu bhakasaaga embarika we enyaanza.
MAR 4:2 Yaari arabheegya ameegyo maaru kwe ebhireengyo. Mumeegyo gaaye yaari arabhuga,
MAR 4:3 “Yaariho omubhusuri wumwe wuno yagiiri mumuguundu gwaaye, okubhusura eziimbibho zyaaye.
MAR 4:4 Hano yaari akubhusura, eziimbibho eziindi zikagwa kunzira, ebhinyonyi bhikaaza, bhikazirya.
MAR 4:5 Eziimbibho eziindi zikagwa kurukerege hano hataari na amarobha maaru. Eziimbibho ziyo zikamera bhwaangu, kwo okubha amarobha gaari masuuhwiigo.
MAR 4:6 Hano omubhaso gwabhariri, gukoomya amarobha garya, eziimbibho zikanyaara no okwooma, kwo okubha emiri gitaari mitaambi.
MAR 4:7 Eziimbibho eziindi zikagwa mumahwa. Hano amahwa gayo gaakiiniri, gakazihiga, zikatamwa kukongʼa.
MAR 4:8 Nawe, eziimbibho eziindi zikagwa mumarobha amazomu, zikamera, zikakiina no okwiibhura. Eziindi zikiibhura miroongo etatu (30), eziindi zikiibhura miroongo esaasabha (60), ne eziindi zikiibhura igana rimwe (100)!”
MAR 4:9 Kyaamwe Yeesu akabhabhuurira, “Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
MAR 4:10 Hano abhaatu bhe esaango bhaatanwiiri, Yeesu akasaaga na abheega bhaaye ikumi na bhabhiri, na abhaanabheega abhaandi. Niho bhakamubhuurya iguru yo obhugazuro bhwe ebhireengyo bhyaaye.
MAR 4:11 Akabhakyoora, “Emwe niimwe nikubhakuundukurira eziimbiso zyo obhutemi bhwa Taatabhugya. Nawe abhaatu bhano bhatakunituniirira, ndabhabhuurira goosi kwe ebhireengyo,
MAR 4:12 kyeego omurooti Isaya yakaamiri, ‘Okurora bharore, bhatamenya ryoryoosi. Okwiigwa bhiigwe amangʼana gaane, bhatamenyeekererya ryoryoosi. Eraabhe itiingabheeri ego, bhaangiikyooriri bhate ebhibhi bhyaabhu, nibhaabhire.’ ”
MAR 4:13 Niho Yeesu akabhuga, “Bhoono, mutamirwe okumenyeekererya ekireengyo kino, erabhabhwi kubhiindi?
MAR 4:14 Omubhusuri ni muutu wuno akubharaarikira abhaandi engʼana ya Taatabhugya.
MAR 4:15 Abhaatu abhaandi bharatuubhana na amarobha ga kunzira. Hano bhakwiigwa ego engʼana ya Taatabhugya, Seetaani araaza, no okuruusyaho engʼana yirya muziikoro zyaabhu.
MAR 4:16 Abhaandi bharatuubhana na amarobha ga kurukerege hano hatana amarobha maaru. Hano bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya, hayohayo bharayiikirirya bhwaangu kwo obhuzomererwa.
MAR 4:17 Nawe, bharagwaata amangʼana gayo kwiibhaga iguhi ego, gataari muusi waabhu bhukongʼu kyeego ebhituutu bhino bhitana emiri. Hano eziinyaako kasi amakongʼu garaabhabhone kwiiguru wa amangʼana, rugeendo rumwe bharatiga obhwiikirirya.
MAR 4:18 Abhaandi bharatuubhana na amarobha ga mumahwa. Bhariigwa engʼana ya Taatabhugya,
MAR 4:19 nawe bharangʼeenwa na amiiseego iguru yo obhwiikari bhuno ne enaamba yo obhuniibhi no okwiigoomba kukomya ebhigiro ebhizomu ebhiindi. Kweego, engʼana yiyo erahigwa no okutama kwiibhura emisumo.
MAR 4:20 Na abhaandi bharatuubhana na amarobha amazomu. Bhano bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya no okuyiisuungʼaana no okwiibhura emisumo, owumwe miroongo etatu (30), owuundi miroongo esaasabha (60) no owuundi igana rimwe (100).”
MAR 4:21 Yeesu akabhabhuurira, “Mbe, ariho omuutu wuno akwaakya etara no okuyikuundikirya mwiiruungu, kasi arayikuundikirya museengo? Atakuyituura iguru mukikuumbo ebhe eramurika hoosi?
MAR 4:22 Ego niigo ryoryoosi rino ribhisirwe, rirarorekana no okubha kubhweero. Kweeki, ryoryoosi rino rikuundikiirwe, rirakuundukurwa.
MAR 4:23 Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
MAR 4:24 Niho Yeesu akageenderera kubhabhuurira, “Mwiitegeerere bhuzomu! Ekireengo kino mukureengera abhaandi, nikyo kino Taatabhugya araabhareengere emwe no okwoongeribhwa.
MAR 4:25 Wowoosi wuno akwiikirirya amangʼana ga Taatabhugya no okugamenya, Taatabhugya aramusakirya no okumwoongerya okugamenya. Nawe wowoosi wuno atakwiikirirya gayo, Taatabhugya aramuteesya naabhe ekisuuhu kino anakyo.”
MAR 4:26 Kweeki Yeesu akoongera kubhuga, “Nibhabhuurire ekireengyo ekiindi, okubha nibheegye obhutemi bhwa Taatabhugya kyeego bhuri. Omuutu owumwe akeemya eziimbibho mumuguundu.
MAR 4:27 Obhutiku arahiindira no omwiisi arabhuuka, eriibhaga riyo, eziimbibho zirya zirabha ziramera no okukura, neewe omurimi atamenyiri kyeego zikukiina.
MAR 4:28 Amarobha garakiinia eziimbibho zirya no okwiibhura. Hiinga ziramera eriitu, zirataanga kusibhuka, mubhuteero ziraruusya ebhigara bhino bhine eziimbibho.
MAR 4:29 Emisumo giyo hano gikukongʼa, hayo niho omurimi akugesa.”
MAR 4:30 Yeesu akoongerya kubhabhuurira, “Angu, tubhutuubhanie obhutemi bhwa Taatabhugya naki? Tubhutuubhanie ne ekireengyo kiihe?
MAR 4:31 Bhutuubheeni kya akatetere ke eharadaari, niyo etetere esuuhu kukira eziitetere zyoosi zino zikweemibhwa mumuguundu.
MAR 4:32 Hano ekumera, erabha omuti mukuru kukira ebhituutu bhyoosi bhye eziinyenyi mumuguundu. Gurabha na amasagya amakuru ne ebhinyonyi bhikuuza no okwiikara iyaasi we ekizuruuru kya mumasagya gaaku.”
MAR 4:33 Yeesu akarwaaza amangʼana ga Taatabhugya kwe ebhireengyo bhyaaru, akabhabhuurira kyeego bhakanagya okurimenyeekererya.
MAR 4:34 Yaari aragaamba nabho kwe ebhireengyo ego. Nawe, hano yaari omweene na abhaanabheega bhaaye, akabheerekeererya goosi.
MAR 4:35 Orusiku ruyo engoroobha, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye akabhaswaagya, “Twaambuke enyaanza.”
MAR 4:36 Bhakatiga esaango ya abhaatu, bhakasikira mubhwaato muno Yeesu yaari, bhakatanura hamwe. Haari na amaato agaandi gano bhakakaangatania nago.
MAR 4:37 Niho obhukama bhuhaari bhukongʼu bhukataanga okuhuumbuuta munyaanza. Amabhooka gaari garatema obhwaato, amaanzi gakataanga kusikira mubhwaato bhukeenda kwiizura.
MAR 4:38 Eriibhaga riyo, Yeesu yaari ahiindiiri eziitiro inyuma mubhwaato, yiisagwiiri omusago. Abhaanabheega bhaaye bhakamubhuukya, bhakamubhuurira, “Omweegya, otakumura kubha turasika?”
MAR 4:39 Niho, Yeesu akiimeerera no okurekya obhukama na amabhooka, akabhuurira enyaanza, “Okire kiri! Horeera!” Obhukama bhurya bhukatiga okuhuumbuuta, hakahoreera.
MAR 4:40 Kyaamwe, Yeesu akabhabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Kwaki muroobhoha? Naabhe bhoono mukyaari kubha no obhwiikirirya?”
MAR 4:41 Ebho bhakoobhoha bhukongʼu, bhakataanga okwiibhuurya, “Ni weewi wuno, naabhe obhukama na amabhooka bhiramwiigwa?”
MAR 5:1 Yeesu na abhaanabheega bhaaye, bhakahika kumwaambuko gwe Enyaanza ya Gariraaya, mukyaaro kya Abhagerasi.
MAR 5:2 Hano Yeesu yiikiri mubhwaato, omuutu wuno yaari atiirirwe amasaambwa amabhi yarwiiri mumabhigi ge eziimbiihira, akagya ku Yeesu.
MAR 5:3 Omuutu wuyo ahiikara muziimbiihira. Yaari ne eziinguru, ataari ariho wowoosi wuno akanagya kumubhoha naabhe kwe eminyororo.
MAR 5:4 Bhaari bhamubhohiri kaaru ne eminyororo kumaguru ne ebhiraangʼani kumabhoko, nawe akatina bhyoosi. Ataari ariho omuutu wuno akunagya kumuhiza.
MAR 5:5 Eriibhaga ryoosi obhutiku no omwiisi yaari kuziimbiihira na mubhiguru, aratema ekituri no okwiikebhakebha kwa amagina.
MAR 5:6 Hano omuutu wuyo yamuruuzi Yeesu kwa kure, akamuryaarira, akamuhigamira.
MAR 5:7 Akatema ekituri kwiiraka ikuru akabhuga, “Awe Yeesu Omwaana wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi, ona ngʼanaki neenye? Ndakwiisasaama kwe eriina rya Taatabhugya kubha otaninyaakya!”
MAR 5:8 Yeesu akamurora omuutu wurya, akaribhuurira, “Awe eriisaambwa eriibhi, noorwe kumuutu wuno!”
MAR 5:9 Yeesu akaribhuurya, “Eriina ryaazo ni weewi?” Rikamukyoora, “Eriina ryaane ni Ihizo, kwo okubha etwe ni bhaaru kumuutu wuno.”
MAR 5:10 Eriisaambwa rirya rikamwiisasaama kaaru kubha, atagaheebha ahagiro hayo.
MAR 5:11 Kwaari ne eriihizo ikuru rye eziimbiizi, rino ryaari rikuriisya embarika we ekiguru.
MAR 5:12 Niho amasaambwa gayo gakamwiisasaama Yeesu, “Otwiikirirye, tusikire muziimbiizi zirya.”
MAR 5:13 Yeesu akagiikirirya. Ambe, amasaambwa gayo gakamurwaku omuutu wurya, gakazisikira eziimbiizi. Hayohayo, eriihizo ryoosi rikahiriingita kwa bhwaangu kumuhiriingito muhaari, rikasikira munyaanza no okukwa. Eziimbiizi ziyo zyaari zirahika bhikwe bhibhiri (2,000).
MAR 5:14 Abhariisya bhe eziimbiizi zirya bhakaryaara, bhakaraarika amangʼana gayo mwiiboma na mumigye gya haguhi. Abhaatu bhakaaza, okubha bhiirorere abheene gano gaatuukiri.
MAR 5:15 Hano bhaahikiri ku Yeesu, bhakamurora omuutu wuno yaari atiirirwe ne eriihizo rya amasaambwa amabhi yiikeeri, yiibhohiri emyeenda, na ana amangʼeeni goosi, wuno akabhirikirwa Ihizo, kyaamwe bhakoobhoha bhukongʼu.
MAR 5:16 Bhano bhaaruuzi gano gaamubhweeni wuno yaari atiirirwe na amasaambwa amabhi wurya ne eziimbiizi, bhakabha bharabhabhuurira abhaatu abhaandi amangʼana gayo.
MAR 5:17 Niho abhaatu bhayo bhakataanga okumwiisasaama Yeesu arwe mukyaaro kyaabhu.
MAR 5:18 Hano Yeesu yasikiiri mubhwaato, omuutu wuno yaari atiirirwe na amasaambwa akamwiisasaama Yeesu kubha, amwiikirirye agye hamwe neewe.
MAR 5:19 Nawe, Yeesu ataamwiikiriirye, akamubhuurira, “Noogye yiika weenyu, obhabhuurire amangʼana amakuru gano Omukuru akukoreeri na kyeego akuroreeri ebhigoongi.”
MAR 5:20 Kyaamwe, omuutu wurya akatanura, akataanga okunyaragania mu Dekapoori, amangʼana amakuru gano Yeesu amukoreeri. Abhaatu bhoosi bhakaruguura.
MAR 5:21 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakaambuka enyaanza no obhwaato okukyoora kumwaambuko. Hano bhaahikiri, esaango ekuru ya abhaatu ekamwiikumanira embarika we enyaanza.
MAR 5:22 Hayo akaaza omukaangati wumwe we enyuumba ye esaango, eriina ryaaye Yairo. Hano yamuruuzi Yeesu, akamugyaku, akamuhigamira embere waaye.
MAR 5:23 Akamukumiirirya akubhuga, “Omuukya waane ni murweeri, ari haguhi kukwa. Ndasabha tugye, omutuurire amabhoko gaazo kumubhiri gwaaye, okubha ahore.”
MAR 5:24 Yeesu akagya nawe. Esaango yirya ekuru yaari ekumutuniirira, emwiiruguuriri bhukongʼu.
MAR 5:25 Musaango yirya, yaarimu omukari wuno yaari no obhurweeri bhwo obhureegu kwe emyaaka ikumi ne ebhiri.
MAR 5:26 Omukari wuyo, yaari anyaakiri bhukongʼu kugya kubhagabhu bhaaru. Akamara ebhigiro bhyaaye bhyoosi akabha arahira kubhagabhu, nawe obhurweeri bhwaaye bhutaasuuhiri, nawe bhukaaruha.
MAR 5:27 Hano omukari wuyo yiigwiiri gano Yeesu akoriri, akiigaambira, “Ndaakunieku omweenda gwaaye ego, ndahora.” Niho akahita musaango ya abhaatu kwiinyuma, akakuniaku omweenda gwa Yeesu.
MAR 5:29 Hayohayo amanyiinga gakatinika, akiiyiigwa mumubhiri kubha ahoriri.
MAR 5:30 Rugeendo rumwe, Yeesu akamenya kubha amanaga gaaye gakoriri emirimo. Akiikibhuka, akabhabhuurya abhaatu bhe esaango, “Ni weewi wuno akunirye omweenda gwaane?”
MAR 5:31 Abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurira, “Orarora abhaatu bhaaru bhakwiisaanga owaazo! Ndora orabhuurya, ‘Ni weewi wuno anikuniryeku?’ ”
MAR 5:32 Nawe akarora eno ne eno, okubha amurore wuno akamukuniaku.
MAR 5:33 Niho omukari wurya akoobhoha, akaaza no okamuhigamira embere waaye, eno ararigita, kwo okubha akamenya gano gakorirwe kweewe. Akamubhuurira obhuheene bhwoosi.
MAR 5:34 Yeesu akamubhuurira, “Muukya waane, obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye! Ogye no omureembe, bhoono ohoniibhwe.”
MAR 5:35 Hano Yeesu yaari akyaakeerenia no omukari wuyo, abhaatu bhakaaza okurwa mumugye gwa Yairo, omukaangati we enyuumba ye esaango, bhakabhuga, “Yairo, omuukya waazo amariri kukwa. Kwaki orageenderera kumunyaakya omweegya?”
MAR 5:36 Nawe hano Yeesu yiigwiiri amangʼana gaabhu, akamubhuurira Yairo, “Otoobhoha, obhe no obhwiikirirya.”
MAR 5:37 Yeesu akabharekya abhaatu abhaandi bhoosi kubha bhatakaangatania neewe. Akagya na Petero, Yaakobo na Yohana wamwaabhu Yaakobo.
MAR 5:38 Hano bhaahikiri munyuumba ya Yairo, Yeesu akabhona abhaatu bhararira no okwaaramira.
MAR 5:39 Akasikira munyuumba, akabhuga, “Ndora murarira no okutema ekituri? Omuukya wuno akyaari kukwa, nawe ahiindiiri.”
MAR 5:40 Abhaatu bhakamuseka kwo okurega, niho Yeesu akabhahurukya bhoosi igutu. Nawe akamugega wiise no omuukya hamwe na nina waabhu na abhaanabheega bhaaye bhatatu bhano akaaza nabho, bhakasikira mukyuumba kino bhaari bhamuhiindiirye omuukya wuyo.
MAR 5:41 Akamugwaata omuukya wuyo kwo okubhoko, akamubhuurira, “Tarita, koomu!” obhugazuro bhwaku, “Muukya, bhuuka!”
MAR 5:42 Hayohayo, omuukya wuyo akiimeerera, akataanga kugeenda. Ewe yaari ne emyaaka ikumi ne ebhiri. Bhano bhaari hamwe na Yeesu bhakaruguura bhukongʼu.
MAR 5:43 Yeesu akabharekya bhatabhuurira muutu wuyo woosi gano gaatuukiri. Kyaamwe, akabhabhuurira abhiibhuri bho omuukya wuyo bhamuhe ebhyaakurya.
MAR 6:1 Niho Yeesu akatanura eyo, akakyoora owaabhu mumugye gwa Nazareeti hamwe na abhaanabheega bhaaye.
MAR 6:2 Hano orusiku rwo okumuunya rwaahikiri, akataanga okweegya munyuumba ye esaango. Abhaatu bhaaru bhano bhamwiigwiiri, bhakaruguura. Bhaari bhariibhuurya, “Omuutu wuno abhweeni hayi gano goosi? Abhweeni hayi amangʼeeni gano? Kweeki arakora ebhitiika bhino kwa amabhoko gaaye!
MAR 6:3 Wuno atari wurya omubhaazi, omwaana wa Mariamu, bhawamwaabhu Yaakobo, Yose, Yuuda na Simooni? Mbe, abhasubhaati bhaaye tunabho oweetu hano?” Bhakamuzeera no okwaanga okumwiikirirya.
MAR 6:4 Yeesu akabhabhuurira, “Abhaatu bharasuuka omurooti hohoosi harya, nawe bhatakumusuuka muroobho yaaye, kubhahiiri bhaaye na munyuumba yaaye.”
MAR 6:5 Kweego, Yeesu ataanagirye kukora ebhitiika bhyaaru eyo, nawe akabhatuurira amabhoko abharweeri bhasuuhu no okubhahorya.
MAR 6:6 Akaruguura bhukongʼu kwo okubha abhaatu bhayo bhataamwiikiriirye. Kyaamwe Yeesu akiiruguura mumigye gya haguhi okubheegya abhaatu.
MAR 6:7 Akabhabhirikira hamwe abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri. Akabhaha obhunagya bhwo okuheebha amasaambwa amabhi okurwa kubhaatu, akabharagania bhabhiri bhabhiri.
MAR 6:8 Akabhaswaagya, “Mutagega kigiro kyokyoosi kwiiguru yo orugeendo rweenyu nawe eziihiimbo mumabhoko. Mutagega esakwa, naabhe omukaate, naabhe eziimbirya,
MAR 6:9 naabhe emyeenda ebhiri. Mwiibhohe ebhikweera ebhyeene.”
MAR 6:10 Kweeki, akabhabhuurira, “Munyuumba yoyoosi yino bhakubhasuungʼaana, mwiikare muyomuyo, tee hano muraatanure mumugye guyo.
MAR 6:11 Kweeki, hohoosi hano bhatakubhasuungʼaana kasi okubhiitegeerera, hano muraatanure, mwiikungʼuute oruteeri kumaguru geenyu, okukora ego ebhe obhweerekeereryo bhwo obhubhi bhwaabhu.”
MAR 6:12 Abhaanabheega bharya bhakatanura, bhakataanga okubharwaazira abhaatu kubha bhate ebhibhi bhyaabhu.
MAR 6:13 Bhaari bhararuusya amasaambwa amabhi maaru no okuhorya abharweeri bhaaru kwo okubhahaka amaguta.
MAR 6:14 Omutemi Herode we ekyaaro kiyo, akiigwa amangʼana ga Yeesu, kwo okubha yaari amenyekeeni hoosi. Abhaandi bhaari bharabhuga, “Ni Yohana Omubatiizi aryookiri mubhaku, nikyo ekigirye ano obhunagya bhwo okukora ebhitiika.”
MAR 6:15 Abhaandi bhaari bharabhuga, “Yeesu ni Eriya.” Abhaandi bhaari bharabhuga, “Ewe ni murooti wa Taatabhugya kyeego abharooti abhaandi bhe ekare.”
MAR 6:16 Eriibhaga Herode akiigwa amangʼana gano, akabhuga, “Wuno ni Yohana, wuno niamutiniri omutwe. Aryookiri mubhaku!”
MAR 6:17 Herode yaari amusikiirye Herodia omukari wa Firipo. Na Firipo ewe yaari wamwaabhu omusuuhu Herode. Niho Yohana akamubhuurira, “Ni mugiro okukweera omukari wo omusuuhu waazo akyaari kukwa.” Amangʼana gayo gakagirya Herodia akamutiindira Yohana, no okumoohya enzira yo okumwiita, nawe akatamwa. Ambe kwo okumuzomeerya Herodia, Herode akaswaagya abhasirikare bhamugwaate Yohana no okumubhoha munyuumba ya abhabhohwa. Nawe yaari aramuriiha, okubha Herodia ataaza okumwiita, kwe ekigirirye akamwoobhoha Yohana no okumenya kubha, Yohana ni we eheene no omuhoreeru. Herode araseega okumwiitegeerera Yohana bhukongʼu, naabhe hano akamwiitegeerera, akiitiimaata bhukongʼu.
MAR 6:21 Orusiku rumwe, Herodia akabhona enzira yo okumwiita Yohana. Orusiku rwe enyaangi yo okwiibhurwa kwaaye, Herode akabhaginihya abhakaangati abhakuru, abhakuru bha abhasirikare, na abhakaangati bho omugye gwa Gariraaya.
MAR 6:22 Hano abhagini bhiikeeri, omuukya wa Herodia akasikira, akabhina. Herode na abhagini bhaaye bhakazomererwa. Omutemi akamubhuurira omuukya wuyo, “Nisabhe kyokyoosi kino okweenda, nikuhe.”
MAR 6:23 Akiirahira, “Ndakuha kyokyoosi kino okweenda, naabhe hagiro ho obhutemi bhwaane.”
MAR 6:24 Niho omuukya wurya akahuruka igutu, akabhuurya nina waabhu, “Maayi, nisabheki?” Nina waabhu akamukyoora, “Musabhe akuhe omutwe gwa Yohana Omubatiizi.”
MAR 6:25 Ambe omuukya wurya akakyoora bhwaangu kumutemi, akamubhuurira, “Ndeenda onihe hano omutwe gwa Yohana Omubatiizi kuruhuungo.”
MAR 6:26 Omutemi akiitiimaata bhukongʼu, nawe kwe ekigirirye yaari yiirahiiri embere ya abhagini bhaaye, ateendiri okumwaangira.
MAR 6:27 Akamutuma omusirikare agye kumutina Yohana omutwe. Omusirikare akagya munyuumba ya abhabhohwa, akamutina Yohana omutwe.
MAR 6:28 Kyaamwe akakyoora no omutwe gwa Yohana kuruhuungo, akamuha omuukya wuyo, neewe akamuhirira nina waabhu.
MAR 6:29 Hano abhaanabheega bha Yohana bhiigwiiri gayo, bhakagya, bhakagega ekituundu kyaaye, bhakakibhiika mumbiihira.
MAR 6:30 Hano abheega bha Yeesu bhaakyooriri, bhakiikumania, bhakamubhuurira goosi gano bhaakoriri no okweegya abhaatu.
MAR 6:31 Kwo okubha abhaatu bhaari bhaaru bhukongʼu, abhaandi bharaaza, na abhaandi bharatanura, Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhataanagirye kurya. Akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Muuze, tugye kibhezo, tumuunye hasuuhu.”
MAR 6:32 Bhakatanura abheene kwo obhwaato, bhakagya kibhezo.
MAR 6:33 Nawe hano bhaatanwiiri abhaatu bhaaru bhakabharora, bhakamenyeekererya. Abhaatu bharya, hamwe na abhaandi okurwa emigye myaaru, bhakabharyaarira kwa amaguru, bhakabhakaangatira kuhika eno bhaari bhakugya.
MAR 6:34 Hano Yeesu yiikiri mubhwaato, akarora esaango ekuru ya abhaatu. Akabharorera ebhigoongi, kwo okubha bhaari kye eziingʼoondu zino zitana omuriisya. Akataanga okubheegya amangʼana maaru.
MAR 6:35 Hano kwabheeri engoroobha, abhaanabheega bhaaye bhakamugyaku, bhakamubhuurira, “Hano turi mwiitirigo no obhutiku bhuhikiri.
MAR 6:36 Ambe obharage abhaatu bhano, bhatanure, bhagye mumigye gino giri haguhi, okubha bhiigurire ebhyaakurya.”
MAR 6:37 Nawe, Yeesu akabhakyoora, “Emwe mubhahe ebhyaakurya.” Bhakamubhuurya, “Tuungeendirwe okugura emikaate kwa abhaatu bhayo naabhe tuungabheeri ne eziidinaari amagana abhiri (200)! Mbe, etwe tugeende kukora ego?”
MAR 6:38 Yeesu akabhabhuurya, “Mbe, mune emikaate eriinge? Mugeende murore.” Bhakagya kurora, bhakakyoora, bhakamubhuurira, “Tune emikaate etaano ne eziiswe ibhiri.”
MAR 6:39 Yeesu akabhabhuurira, bhabhiikarye abhaatu bhoosi amagari kumagari mubhunyaaki.
MAR 6:40 Bhakiikara amagari, abhaandi igana igana (100), abhaandi miroongo etaano (50).
MAR 6:41 Yeesu akagega emikaate etaano ne eziiswe ibhiri, akaroreerera mwiisaaro, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Akagibhega emikaate girya, akabhaha abhaanabheega bhaaye, bhabhatwaanire abhaatu. Akabhatwaania bhoosi eziiswe ibhiri zirya.
MAR 6:42 Bhoosi bhakarya, bhakiiguta.
MAR 6:43 Abhaanabheega bhaaye bhakakumania amasaagyo ge emikaate ne eziiswe, bhakiizurya ebhikapu ikumi na bhibhiri.
MAR 6:44 Bhano bhaariiri ebhyaakurya bhirya bhaari bhaaru, abhasubhe abheene bhaari bhikwe bhitaano (5,000).
MAR 6:45 Niho Yeesu akaswaagya abhaanabheega bhaaye bhasikire mubhwaato, bhakaangate bhagye omwaambuko gwe enyaanza, kugya mumugye gwa Betisaida, eriibhaga ewe yaari akyabharaga esaango ya abhaatu.
MAR 6:46 Hano yatigeeni nabho, akatiira mukiguru kugya kusabha.
MAR 6:47 Hano ekiirima kyasikiiri, abhaanabheega bhaari mubhwaato gatigati we enyaanza, na Yeesu yaari omweene ego hagiro ahoomu.
MAR 6:48 Akabharora kyeego bhakunyaaka bhukongʼu okutema engahi, kwo okubha obhukama bhwaari bhurabhuhuna eno bhaari kweerekera. Ambe hano kwahikiri amakya, akagya arageenda iguru wa amaanzi, akeenda kubhahita.
MAR 6:49 Nawe, hano bhamuruuzi arageenda iguru wa amaanzi, bhakiiseega ni musaambwa, bhakoobhoha bhukongʼu, bhakakora ekituri. Yeesu akagaamba nabho, “Muteme ekubhi, mutoobhoha! Neenye.”
MAR 6:51 Yeesu akatiira mubhwaato bhwaabhu, obhukama bhukahoreera. Bhakaruguura bhukongʼu,
MAR 6:52 kwo okubha bhataamenyiri naabhe ekitiika kye emikaate. Eziikoro zyaabhu zyaari kongʼu.
MAR 6:53 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaambukiri enyaanza, bhakahika ekyaaro kya Genesareeti. Bhakiimeererya obhwaato kumwaambuko.
MAR 6:54 Hano bhiikiri mubhwaato, abhaatu bha harya bhakamumenya Yeesu bhwaangu,
MAR 6:55 bhakanyaragana mukyaaro kirya kyoosi, na bhakabha bharagega abharweeri kubhirago kugya hohoosi hano bhakwiigwa Yeesu ariho.
MAR 6:56 Hohoosi hano yagiiri, ebhe mumigye, mwiiboma kasi mukyaaro kyokyoosi, bhaari bharamureetera abharweeri kurukuungu. Bhakamusabha kubha bhamugwaateku naabhe omuriingo gwo omweenda gwaaye. Bhoosi bhano bhaakuniryeku naabhe omuriingo gwo omweenda gwaaye, bhakahora amarweeri gaabhu.
MAR 7:1 Orusiku rumwe, Abhafarisayo bharebhe na abheegya bhe emigiro gya Musa bhakarweera Yerusaremu, bhakaaza bhakiikumania ku Yeesu.
MAR 7:2 Bhakabharora abhaanabheega abhamwe bha Yeesu bhaari bhararya ebhyaakurya bhakyaari kwiisaabha amabhoko kyeego yaari ekweenderwa muziinyaangi zyaabhu.
MAR 7:3 Abhafarisayo na Abhayahudi bhoosi bhataari bhararya bhakyaari kwiisaabha tee kuzikokora, okuhiita eziisiira zya bhazaazi bhaabhu kyeego zyaari.
MAR 7:4 Hano bhaarweereeri mumuteera, bhariisaabha hiinga amabhoko kyeego ekweenderwa, niho bhakurya. Kweeki, bharahiita eziisiira zyaabhu eziindi nzaru, kyeego bhahoogya ebhikoombe, ebhihurira ne ebhigiro.
MAR 7:5 Niho Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro gya Musa bhakamubhuurya Yeesu, “Kwaki abhaanabheega bhaazo bhatakutuniirira eziisiira zya bhazaazi bheetu, nawe bhararya bhanyakahiri bhakyaari okwiisaabha amabhoko kyeego ekweenderwa?”
MAR 7:6 Yeesu akabhakyoora, “Emwe abhabheehi! Taatabhugya akagaamba obhuheene iguru weenyu okuhitira omurooti waaye Isaya, ‘Abhaatu bhano bharanisuuka kwa amangʼana ego, nawe eziikoro zyaabhu ziri kure neenye.
MAR 7:7 Bharaniseengera bhusa, kwo okubha bhareegya obhuswaagyo bhwa abhaatu kyamuna ni bhwa Taatabhugya.’  ”
MAR 7:8 Yeesu akageenderera kubhabhuurira, “Emwe muratiga obhuswaagyo bhwa Taatabhugya, muratuniirira eziinyaangi zya abhaatu.
MAR 7:9 “Mune eziinzira nzomu zyo okwaanga obhuswaagyo bhwa Taatabhugya, okubha mubhone okutuna eziisiira zyeenyu!
MAR 7:10 Kwe ekireengyo, Taatabhugya akaswaagya kuhitira ku Musa kubha, ‘Obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ Kweeki, akabhuga, ‘Omuutu wowoosi wuno akumutuka wiise kasi nyoko waabhu, areenderwa yiitwe.’
MAR 7:11 Nawe emwe mureegya, eraabhe omuutu arabhuurira abhiibhuri bhaaye, ‘Ebhigiro bhino niinganagirye okukusakirya, bhibheeri Koribani,’ obhugazuro bhwaku ni saambo yo okumuruusirya Taatabhugya.
MAR 7:12 Okweegya kweenyu kuyo, kuragirya atasakirya abhiibhuri bhaaye kigiro.
MAR 7:13 Kweego, muraazeere engʼana ya Taatabhugya, okubha munagye okuhiita eziisiira zyeenyu abheene. Na murakora maaru gano garatuubhana na gano.”
MAR 7:14 Yeesu akabhirikira esaango ya abhaatu, akabhabhuurira, “Emwe mwoosi muniitegeerere, na mumenye amangʼana gano nikubhabhuurira!
MAR 7:15 Kitariho kigiro kino kikumusikira omuutu no okugirya kimukwaarihye. Nawe, gano gakurwa mukoro yo omuutu nigo gakukora omuutu akwaarihwe. [
MAR 7:16 Wa amatwi, yiitegeerere kisi.]”
MAR 7:17 Hano yatigiri esaango ya abhaatu no okusikira munyuumba, abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya iguru ye ekireengyo kiyo.
MAR 7:18 Akabhabhuurira, “Naabhe emwe mutana amangʼeeni go okumenya ekireengyo kirya? Mutamenyiri kubha ekigiro kino kikumusikira omuutu kitakunagya okugirya kimukwaarihye?
MAR 7:19 Ebhyaakurya bhitakusikira mukoro, nawe bhirasikira muunda no okurwa mumubhiri.” Kwo okugaamba ego, Yeesu akeerekya kubha, ebhyaakurya bhyoosi bhiikiririibhwe okurya.
MAR 7:20 Akageenderera okugaamba, “Gano gakurwa mukoro yo omuutu, nigo gakugirya omuutu kubha makire.
MAR 7:21 Mukoro yo omuutu, nimwe gakurwa amiiseego mabhiihu, obhutuungiri,
MAR 7:22 obhwiibhi, obhwiiti, obhuseebheeti, enaamba ye ebhigiro, obhubhi, obhungʼeenererya, amangʼana ge eziisoni, omugono, amatuki, ekisiraani no obhugeege.
MAR 7:23 Amabhi goosi gano gakurwa mukoro yo omuutu nigo gakugirya abhe makire.”
MAR 7:24 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakatanura Gariraaya, bhakagya emigye gya Tiro na Sidooni. Akiikara munyuumba ngʼania, ateendiri omuutu wowoosi amenye ari hayo. Nawe abhaatu bhakamenyeekererya ari hayo.
MAR 7:25 Eyo, yaari ariyo omukari wumwe wuno ataari Omuyahudi, nawe yaari Omufoinike. Yaarweereeri Foinike mukyaaro kya Siria. Omuukya waaye yaari ne eriisaambwa eriibhi. Hano omukari wuyo yiigwiiri kubha Yeesu ari haguhi, akaaza ku Yeesu, akahigama embere waaye. Akamusabha amuruusye omwaana waaye eriisaambwa.
MAR 7:27 Yeesu akamubhuurira, “Etari bhuzomu kugega ebhyaakurya bhya abhaana no okuzirekerera eziimbwa.”
MAR 7:28 Nawe omukari wurya akamukyoora, “Omukuru, amangʼana gaazo ni ge eheene. Nawe, abhaana hano bhakurya, naabhe eziimbwa nazyo zirarya amasaagyo gano gakutoondobhoka haasi okurwa kwiigari.”
MAR 7:29 Yeesu akamukyoora, “Hayo ogaambiri bhuzomu. Ambe, noogye, eriisaambwa rimurwiiriku omuukya waazo.”
MAR 7:30 Omukari wurya akakyoora yiika waaye, akabhona omwaana ahoriri, amuunyiri kubhuriri, ne eriisaambwa rimurwiiriku.
MAR 7:31 Niho Yeesu akatanura na abhaanabheega bhaaye Tiro, akahita Sidooni, akakyoora ku Nyaanza ya Gariraaya, mukyaaro kya Dekapoori.
MAR 7:32 Eyo yaari ariyo omuutu wumwe, wuno yaari omuribhi wa amatwi ne eriimuumu. Abhaatu bharebhe bhakamureeta ku Yeesu, bhakamusabha Yeesu amutuurire amabhoko, amuhorye.
MAR 7:33 Yeesu akamuruusya musaango ya abhaatu, akagya nawe omweene kibhezo. Akatuura ebhyaara bhyaaye mumatwi go omuutu wurya. Akakitweera ekyaara kyaaye amate, akamuhaka kururimi.
MAR 7:34 Akarora kwiisaaro, akiikya omwiika, akamubhuurira, “Efata,” obhugazuro bhwaku, “Iguka.”
MAR 7:35 Hayohayo, omuutu wurya akaribhuka amatwi no orurimi, akataanga okwiigwa no okugaamba bhuzomu.
MAR 7:36 Yeesu akakumiirirya esaango ya abhaatu, bhatamubhuurira muutu wowoosi gano akoriri. Nawe kyeego akageenderera kubharekya, niigo bhakaraarika amangʼana gayo bhukongʼu.
MAR 7:37 Bhakaruguura bhukongʼu, bhakabhuga, “Goosi gano akoriri ni mazomu. Arahorya abharibhi bha amatwi, bhiigwe, na amamuumu, gagaambe!”
MAR 8:1 Kwe eriibhaga riyo, esaango eyiindi ekuru ya abhaatu ekiikumania, kweeki etaari ne ebhyaakurya. Niho Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira,
MAR 8:2 “Ndabharorera ebhigoongi abhaatu bhano, twiikeeri nabho eziisiku isatu na bhoono bhatana ebhyaakurya bhyobhyoosi.
MAR 8:3 Eraabhe niribhuga nibhatige bhagye owaabhu ne enzara, bharatura kuseezeka munzira, na abhaandi bharekiri kure.”
MAR 8:4 Abhaanabheega bhaaye bhakamukyoora, “Mwiitirigo hano, atariho omuutu wuno akunagya kubhona ebhyaakurya bhyo okwiisa abhaatu bhoosi bhano.”
MAR 8:5 Yeesu akabhabhuurya, “Mune emikaate eriinge?” Bhakamukyoora, “Tunagyo muhuungati.”
MAR 8:6 Ambe, Yeesu akaswaagya abhaatu bhoosi bhiikare haasi. Akagega emikaate muhuungati girya, akamubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye.” Kyaamwe akabhega. Akabhaha abhaanabheega bhaaye, bhabhatwaanire abhaatu.
MAR 8:7 Kweeki, bhaari ne ebhiswe bhisuuhu. Yeesu akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kweeki, akaswaagya abhaanabheega bhaaye bhabhahe abhaatu.
MAR 8:8 Abhaatu bhakarya, bhakiiguta. Abhaanabheega bhakakumania amasaagyo ge ebhyaakurya, bhakiizurya ebhisehi muhuungati.
MAR 8:9 Abhaatu bhano bhaariiri ebhyaakurya bhaari bhariisukira ebhikwe bhine (4,000). Yeesu akabharaga abhaatu bharya, bhagye owaabhu.
MAR 8:10 Rugeendo rumwe, akatiira mubhwaato na abhaanabheega bhaaye, bhakagya mukyaaro kya Darimanuta.
MAR 8:11 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaahikiri Darimanuta, Abhafarisayo bhakaaza ku Yeesu. Bhakataanga kuhakana neewe okubha bhamutiimbye. Kwo okumusakya, bhaari bharamusingʼirirya abheerekye ekyeerekenio okurwa mwiisaaro kino kikweerekya kubha arwiiri ku Taatabhugya.
MAR 8:12 Yeesu akabha ne ebhigoongi mukoro yaaye, akabhuga, “Kwaki emwe abhaatu bho orwiibhuro runo mureenda ekyeerekenio? Ndabhabhuurira obhuheene, enye nitakubheerekya ekyeerekenio kyokyoosi.”
MAR 8:13 Akabhatiga, akatiira kweeki mubhwaato hamwe na abhaanabheega bhaaye. Bhakataanga orugeendo okwaambuka enyaanza.
MAR 8:14 Abhaanabheega bha Yeesu bhaari bheebhiri kugega emikaate. Bhaari no omukaate gumwe ogweene mubhwaato.
MAR 8:15 Yeesu akabharekya, “Mwiiriihe bhukongʼu ne ekibhwiisya kya Abhafarisayo na kyo omutemi Herode.”
MAR 8:16 Abhaanabheega bhaaye bhakataanga okukeerenia abheene kwa abheene, bhakubhuga, “Arabhuga ego, kwo okubha tutaagegiri emikaate.”
MAR 8:17 Yeesu akamenya goosi gano bhaari bhakukeerenia, akabhabhuurya, “Kwaki emwe muriihakania kubha, mutana emikaate? Mukyaari naabhe okumenya kigiro? Ndora eziikoro zyeenyu zibheeri kongʼu?
MAR 8:18 Muna ameeso, nawe mutakurora? Muna amatwi, nawe mutakwiigwa? Bhoono, ndora mutakuhiita?
MAR 8:19 Eriibhaga rirya, hano niabhariisirye abhaatu bhikwe bhitaano (5,000) kwe emikaate etaano, mukakumania ebhisehi bhiriinge bhya amasaagyo?” Bhakamukyoora, “Tukakumania ebhisehi ikumi na bhibhiri.”
MAR 8:20 “Na hano niabhegiri emikaate muhuungati no okubhaha abhaatu bhikwe bhine (4,000), mukakumania ebhisehi bhiriinge bhya amasaagyo?” Bhakamukyoora, “Ebhisehi muhuungati.”
MAR 8:21 Kyaamwe akabhabhuurya, “Naabhe bhoono mutamenyiri?”
MAR 8:22 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakahika mumugye gwa Betisaida. Abhaatu bharebhe bhakamureeta omuhoku wumwe. Bhakamusabha Yeesu amukunie no okumuhorya.
MAR 8:23 Yeesu akamugwaata okubhoko omuhoku wurya, akagya nawe embarika wo omugye gurya. Akamutweera amate mumeeso, akamutuurira amabhoko kumeeso, akamubhuurya, “Bhoono, orarora kyokyoosi?”
MAR 8:24 Omuutu wurya akarora, akabhuga, “Ndarora abhaatu, nawe bhararorekana kye emiti gino gikugeenda.”
MAR 8:25 Yeesu akatuura amabhoko kweeki kumeeso, omuutu wurya akageenderera kurora. Akanagya okurora ebhigiro bhyoosi bhuzomu.
MAR 8:26 Yeesu akamubhuurira, “Noogye yiika, otagya osikire mumugye.”
MAR 8:27 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakatanura Betisaida, bhakagya mumugye gwa haguhi na Kaisaria-Firipi, akabhabhuurya, “Abhaatu bharabhuga, enye ni weewi?”
MAR 8:28 Bhakamukyoora, “Abhaandi bharabhuga awe ni Yohana Omubatiizi, abhaandi bharabhuga awe ni murooti Eriya, abhaandi bharabhuga ni wumwe gati wa abharooti bha Taatabhugya.”
MAR 8:29 Akabhabhuurya, “Bhoono emwe, murabhuga enye ni weewi?” Petero akamukyoora, “Awe naawe Masiya.”
MAR 8:30 Yeesu akabharekya bhatasakya kumubhuurira muutu wowoosi ewe ni weewi.
MAR 8:31 Kyaamwe Yeesu akataanga okubheegya abhaanabheega bhaaye kubha, kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya areenderwa, ewe Omwaana wo Omuutu, abhone enyaako nzaru, yaangwe na abhakaruka bha Abhayahudi, na abhakuru bha abhaseengeri, na abheegya bhe emigiro gya Musa, na yiitwe. Nawe orusiku rwa katatu kweema okukwa kwaaye, araryoorwa.
MAR 8:32 Yeesu yaari arabhabhuurira abhaanabheega bhaaye eriingʼana kwa mwaasi. Nawe, Petero akamugega Yeesu kibhezo, akataanga okumurekya.
MAR 8:33 Yeesu akiikibhuka, akabharoreerera abhaanabheega bhaaye. Akamurekya Petero, “Seetaani, noogye inyuma waane! Otakugania ga Taatabhugya, nawe oragania ga abhaatu.”
MAR 8:34 Akabhirikira esaango ya abhaatu hamwe na abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Omuutu wowoosi wuno akweenda kunituniirira, areenderwa yiiyaange omweene, agege omusaraba gwaaye, anituniirire.
MAR 8:35 No omuutu wuno akweenda kutuurya obhwiikari bhwaaye omweene, arabhubhurya. Nawe omuutu wowoosi wuno araabhubhurye obhwiikari bhwaaye kwiiguru waane na kwiiguru wa Amangʼana Amazomu, niwe araabhutuurye.
MAR 8:36 Omuutu arabhona bhweeraki araabhone obhuniibhi bhwoosi mukyaaro kino, nawe abhurye obhuhoru bhwaaye bhwa kirakeego?
MAR 8:37 Kitariho ekigiro kino kikunagya okumukyoorerya obhuhoru bhuyo.
MAR 8:38 Hano enye Omwaana wo Omuutu nikwiika na bhamaraika abhahoreeru mubhuguungo bhwa Taata waane, ndamurorera eziisoni omuutu wowoosi wuno akunirorera enye eziisoni na ameegyo gaane mwiibhaga rino rya abhaatu okukora ebhibhi no okutama okumura Taatabhugya.”
MAR 9:1 Yeesu akageenderera kubhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, bhariho abhamwe gati weenyu bhano bhatakukwa bhakyaari okurora obhutemi bhwa Taatabhugya bhuraaza kwa amanaga.”
MAR 9:2 Hano zyahitiri eziisiku isaasabha, Yeesu akagega Petero, Yaakobo na Yohana, akatiira nabho mukiguru ekitaambi, kibhezo. Hano bhaari hayo, Yeesu akakyoorwa embere waabhu.
MAR 9:3 Eziingibho zyaaye zikataanga kumesyamesya bhukongʼu. Zikabha ndabhu pee, kukira omuhuri wowoosi mukyaaro kino yaanganagirye kuzihura.
MAR 9:4 Hayohayo bhakatuukira Eriya na Musa, bhakabha bharakeerenia na Yeesu.
MAR 9:5 Petero akamubhuurira Yeesu, “Omweegya, ni kisi etwe kubha hano. Twoomboke hano ebhihuuna bhitatu, ekimwe kibhe ekyaazo, ekiindi kibhe kya Musa ne ekiindi kibhe kya Eriya.”
MAR 9:6 Ataamenyiri rino okugaamba, kwo okubha ewe na abharikyaaye bhakoobhoha bhukongʼu.
MAR 9:7 Niho eriisaaro rikiituuma, rikabhakuundikirya. Eriiraka rya Taatabhugya rikiigweerwa okurwa mwiisaaro, rikabhuga, “Wuno niwe Omwaana waane omuseegwa. Mubhe muramwiitegeerera!”
MAR 9:8 Rugeendo rumwe abhaanabheega bharya bhakaroreerera eno ne eno, bhataamuruuzi omuutu owuundi, nawe Yeesu omweene.
MAR 9:9 Hano bhaari kwiituuma mukiguru hayo, Yeesu akabhaswaagya bhatamubhuurira muutu wuyo woosi gano bharuuzi, tee hano Omwaana wo Omuutu akubha aryookiri okurwa mubhaku.
MAR 9:10 Abhaanabheega bharya bhakarigwaata eriingʼana riyo, nawe bhakabha bhariibhuurya ebho kwe ebho, “Okuryoorwa kwaaye okurwa mubhaku, obhugazuro bhwaku niki?”
MAR 9:11 Bhakamubhuurya Yeesu, “Bhoono kwaki abheegya bhe emigiro gya Musa bharabhuga kubha, ereenderwa Eriya yiize hiinga niho Masiya yiize?”
MAR 9:12 Neewe akabhakyoora, “Niigo eri, Eriya areenderwa yiize hiinga okubha atuure kisi amangʼana goosi. Naabhe ego, kwaki ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, Omwaana wo Omuutu aranyaakibhwa bhukongʼu no okuzeerwa?
MAR 9:13 Nawe ndabhabhuurira, Eriya yiiziri, nabho bhakamukorera amabhiihu goosi gano bhaari bhakweenda, kyeego ekaamirwe.”
MAR 9:14 Hano Yeesu, Petero, Yohana na Yaakobo bhaahikiri kubhaanabheega abhaandi, bhakarora esaango ekuru ya abhaatu ebhiiruguuriri. Abheegya bhe emigiro gya Musa bhaari bharahakana na abhaanabheega bhayo.
MAR 9:15 Hano esaango yirya yamuruuzi Yeesu, bhoosi bhakaruguura bhukongʼu. Rugeendo rumwe bhakamuryaarira, bhakamukeerya.
MAR 9:16 Yeesu akabhabhuurya, “Murahakana nabho iguru waki?”
MAR 9:17 Omuutu wumwe musaango yirya akamukyoora, “Ee Omweegya, nimureetiri omwaana waane kwaawe. Ane eriisaambwa rino riramukora abhe imuumu.
MAR 9:18 Maanga maaru riramutiira no okumugwiisya haasi, araruusya eriihuro mumunwa, no okusaanania ameeno no okuhaangarara omubhiri gwoosi. Nikabhasabha abhaanabheega bhaazo kubha, bhamuruusye eriisaambwa, nawe bhakatamwa.”
MAR 9:19 Yeesu akabhuga, “Emwe abhaatu bho orwiibhuro runo, mutana obhwiikirirya, ndiikara neemwe tee ryoori? Ndabhiigumiirirya tee ryoori? Mumureete omwaana kweenye.”
MAR 9:20 Bhakareeta omumura wurya ku Yeesu. Nawe hano eriisaambwa ryaamuruuzi Yeesu, hayohayo rikamuha omwaana wurya eriirimu. Akagwa haasi, akasaambagana no okuruusya eriihuro mumunwa.
MAR 9:21 Yeesu akabhuurya wiise omwaana, “Eziinyaako zino zyataangiri kweemera ryoori?” Wiise omwaana akamukyoora, “Kweemera obhwaana bhwaaye.
MAR 9:22 Maanga maaru eriisaambwa riyo rimugwiisirye mumuriro ahaandi mumaanzi okubha rimwiite. Bhoono eraabhe oranagya kukora ryoryoosi, oturorere ebhigoongi, otusakirye.”
MAR 9:23 Yeesu akamukyoora, “Kwaki ogaambiri, ‘Eraabhe oranagya’? Goosi garaturikana kumuutu wuno akumwiikirirya Taatabhugya.”
MAR 9:24 Rugeendo rumwe, wiise omwaana wurya akarira kwe eriiraka akabhuga, “Ndiikirirya! Nawe obhwiikirirya bhwaane ni bhusuuhu, nisakirya nibhe no obhwiikirirya bhukuru.”
MAR 9:25 Hano Yeesu yaruuzi esaango ya abhaatu eraaruha okumwiiruguura, akariheebha eriisaambwa rirya, akabhuga, “Awe eriisaambwa! Oramukora omwaana wuno kubha imuumu no omuribhi wa amatwi. Bhoono ndakuswaagya, noorwe kumwaana wuno, no otasakya okumusikira kweeki.”
MAR 9:26 Niho eriisaambwa rirya rikatema ekituri, rikamugwiisya omwaana wurya ne eriirimu rikamutiira, okumara rikamurwaku. Omwaana wurya akabha kyeego akuuri, abhaatu bhaaru bhakabhuga, “Akuuri!”
MAR 9:27 Nawe, Yeesu akamugwaata okubhoko omwaana wurya, akamubhuukya, neewe akiimeerera.
MAR 9:28 Ambe, hano Yeesu yaari munyuumba, abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya kibhezo, “Kwaki tukatamwa okuriheebha eriisaambwa rirya?”
MAR 9:29 Yeesu akabhabhuurira, “Eriisaambwa kya rino ritakuheebhwa kwa amangʼana ageene nawe kwa amasabhi.”
MAR 9:30 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakarwa eyo, bhakahita gatigati we ekyaaro kya Gariraaya. Yeesu ateendiri abhaatu bhamenye kubha ari iyo,
MAR 9:31 kwo okubha yaari arabheegya abhaanabheega bhaaye. Akabhabhuurira, “Enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhaatu nabho bharaaniita, nawe orusiku rwa katatu kweema okukwa kwaane, ndaryooka.”
MAR 9:32 Abhaanabheega bhaaye bhataamenyiri rino yaari akugaamba, nawe bhaari ne ehaho kumubhuurya.
MAR 9:33 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakahika mumugye gwa Kaperinaumu. Hano bhaasikiiri munyuumba, Yeesu akabhabhuurya, “Mwaari murahakaniraki munzira?”
MAR 9:34 Niho abhaanabheega bhaaye bhakakira, kwo okubha bhaari bhahakeeni abheene kwa abheene munzira kubha, weewi gati waabhu yaari arabha omukuru kukira abharikyaaye bhoosi.
MAR 9:35 Yeesu akiikara haasi, akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri. Akabhabhuurira, “Omuutu wuno akweenda kubha omukuru kubhoosi areenderwa okwiiyiikya iyaasi, no okubha omuhokya wa bhoosi.”
MAR 9:36 Akagega omwaana omusuuhu, akamwiimeererya gatigati waabhu. Akamuhuumbata, akabhabhuurira,
MAR 9:37 “Omuutu wowoosi wuno akumuginihya omwaana kya wuno kwe eriina ryaane, araniginihya enye. Kweeki, omuutu wuno araaniginihye enye, ataaniginihirye enye omweene. Eheene aramuginihya Taatabhugya wuno antumiri enye.”
MAR 9:38 Yohana akamubhuurira Yeesu, “Omweegya, tukamurora omuutu araruusya amasaambwa amabhi kwe eriina ryaazo. Etwe tukasakya kumurekya, kwe ekigirirye atari wo oweetu.”
MAR 9:39 Nawe Yeesu akabhuga, “Mutamurekya omuutu kya wuyo. Atariho omuutu wuno akukora ekitiika kwe eriina ryaane, okumara kweeki anigaambe bhubhi.
MAR 9:40 Omuutu wuno atakutwaanga, ari hamwe neetwe.
MAR 9:41 Omuutu wowoosi wuno araabhahe naabhe amaanzi masuuhu go okunywa kwe ekigirirye emwe ni bhaatu bha Masiya, ndabhabhuurira obhuheene, Taatabhugya atakweebha okumuha esaambo yaaye.”
MAR 9:42 Yeesu akageenderera kugaamba, “Nawe eraabhe ariho omuutu wuno araamubhurye owumwe wa abhasuuhu bhano, bhano bhakuniikirirya enye, akagirya akore ebhibhi. Yiingabheeri kisi abhoherwe orubhwe mwiigoti no okurekerwa munyaanza.
MAR 9:43 Kweeki, okubhoko kwaazo kuraagirye okore ebhibhi, okutine. Ni hakiriku osikire mubhuhoru bhwa kirakeego no obhurema bhwo okubhoko kumwe, okutama kubha na amabhoko abhiri no okugya nyaari mumuriro guno gutakurima. [
MAR 9:44 Eyo niyo eziinyeende zitakukwa, no omuriro gwaaye gutakurima.]
MAR 9:45 Okuguru kwaazo kuraagirye okore ebhibhi, okutine. Ni hakiriku osikire mubhuhoru bhwa kirakeego ni igata kwo okuguru kumwe, okutama kubha na amaguru abhiri no okurekerwa mumuriro gwa nyaari. [
MAR 9:46 Eyo niyo eziinyeende zitakukwa, no omuriro gwaaye gutakurima.]
MAR 9:47 Eriiso ryaazo riraagirye okore ebhibhi, oriihe. Ni hakiriku osikire mubhutemi bhwa Taatabhugya ne ekitongʼo, okutama kubha na ameeso abhiri no okurekerwa mumuriro gwa nyaari.
MAR 9:48 Eyo niyo eziinyeende zitakukwa, no omuriro gwaaye gutakurima.
MAR 9:49 “Taatabhugya arabhahitya abhaatu bhoosi munyaako yino etuubheeni no okuturiirwa omuunyu no okuhitibhwa mumuriro.
MAR 9:50 Omuunyu ni muzomu, nawe guraabhurye obhuzomu bhwago, muranagya okutaamu kigiroki okubha guzome kweeki? Na neemwe mubhe kyo omuunyu omuzomu, mubhe no obhwiigwaani abheene kwa abheene.”
MAR 10:1 Niho Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakatanura Kaperinaumu, bhakagya ekyaaro kya Yudea. Bhakahita no okwaambuka Ekitaaro kya Yorodaani. Amahizo ga abhaatu bhaaru gakabha garamwiiruguura kweeki, na yaari arabheegya kyeego akanara okukora.
MAR 10:2 Ambe, Abhafarisayo bhakaaza okumusakya. Bhakamubhuurya, “Angu, emigiro gya Musa giriikirirya omusubhe okutaana na mukaaye?”
MAR 10:3 Yeesu akabhakyoora, “Musa akaswaagya migiroki?”
MAR 10:4 Bhakamukyoora bhakabhuga, “Musa akiikirirya, omusubhe okutaana na mukaaye amuhe enyaarubha yo okutaana.”
MAR 10:5 Yeesu akabhabhuurira, “Musa akabhakaamira eriiswaagyo riyo kwe ekigirirye kyo obhukongʼu bhwe eziikoro zyeenyu.
MAR 10:6 Nawe, kweema obhweemero bhwo okuteemwa ekyaaro, ‘Taatabhugya akabhabhuumba omusubhe no omukari.’
MAR 10:7 ‘Kwe ekigirirye kiyo, omusubhe aratiga wiise na nina waabhu, aragwaatana na mukaaye.
MAR 10:8 Abhabhiri bhano bharabha omubhiri gumwe.’ Na abhabhiri bhano, bhatakubha bhabhiri kweeki, nawe ni wumwe.
MAR 10:9 Kweego abhaatu bhano Taatabhugya abhagwaateenie, omuutu ataaza kubhatwaanikania.”
MAR 10:10 Hano bhaasikiiri kweeki munyuumba, abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya iguru wa amangʼana gayo.
MAR 10:11 Yeesu akabhabhuurira, “Omuutu wuno akutaana na mukaaye no okumukweera owuundi, aramukorera obhuseebheeti.
MAR 10:12 No omukari wuno akutaana no omusubhe waaye no okukweerwa no omusubhe owuundi, aramukorera obhuseebheeti.”
MAR 10:13 Abhaatu bhaari bharamureetera Yeesu abhaana bhaabhu abhasuuhu abhakunieku kwo okubhatweera ebhite. Nawe abhaanabheega bhaaye bhakabharekya abhiibhuri bhayo.
MAR 10:14 Hano Yeesu yabharuuzi abhaanabheega bhaaye bharakora ego, akatiinda. Akabhabhuurira, “Mubhatige abhaana abhasuuhu bhiize kweenye! Mutabharekya, kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya ni bhwa abhaatu kya abhaana abhasuuhu bhano.
MAR 10:15 Ndabhabhuurira obhuheene, wowoosi wuno atakwiikirirya obhutemi bhwa Taatabhugya kyo omwaana omusuuhu, atakunagya kubhusikira naabhe hasuuhu.”
MAR 10:16 Niho akabhahuumbata abhaana bhayo, akabhatuurira amabhoko gaaye, akabhatweera ebhite.
MAR 10:17 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaataangiri kubhuuka, omuutu wumwe akamuryaarira, akahigama embere waaye. Akamubhuurya Yeesu, “Omweegya omuzomu, nikoreki, okubha kurusiku rwo obhuteero nigabhe obhuhoru bhwa kirakeego?”
MAR 10:18 Yeesu akamukyoora, “Kwaki orabhuga enye ni muzomu? Atariho omuutu muzomu, nawe Taatabhugya omweene ego.
MAR 10:19 Bhoono, oragimenya bhuzomu emigiro gya Taatabhugya gino gikubhuga, ‘Otiita, otaseebheeta, otiibha, otamenyeekererya orurimi, otangʼeena, obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ ”
MAR 10:20 Omuutu wurya akabhuga, “Omweegya, nigigwaatiri emigiro gyoosi kweema obhwaana bhwaane.”
MAR 10:21 Yeesu akamuroreerera, akamuseega, akamubhuurira, “Osuuhiirwe kigiro kimwe. Noogye ogurye ebhigiro bhyoosi bhino onabhyo, ne eziimbirya zino oraabhone, obhatwaanire abhataka. Oribha okoriri ego, orabha wiituuriiri ehata mwiisaaro. Okumara, wuuze onituniirire.”
MAR 10:22 Nawe, omuutu wurya hano yiigwiiri gayo, akabha ne ebhigoongi mukoro. Akatanura ahoobhiri bhukongʼu, kwe ekigirye yaari ne ebhigiro bhyaaru bhukongʼu.
MAR 10:23 Yeesu akabharoreerera ameeso abhaatu eno ne eno, akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Erabha kukongʼu kumuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
MAR 10:24 Abhaanabheega bhaaye bhakaruguura kwa amangʼana gaaye. Yeesu akabhabhuurira kweeki, “Abhaana bhaane, murore kyeego ni kukongʼu kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.
MAR 10:25 Ni kunyoohu kwe engamia okuhita mukibhaanga kyo orugera, kukira omuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
MAR 10:26 Abhaanabheega bhaaye bhakaruguura bhukongʼu kwe engʼana yiyo. Bhaari bhariibhuurya abheene kwa abheene, “Bhoono, eraabhe niigo gari, weewi wuno akunagya kutuuribhwa?”
MAR 10:27 Yeesu akabharoreerera, akabhabhuurira, “Kubhaatu gatakuturikana, nawe ku Taatabhugya goosi garaturikana.”
MAR 10:28 Petero akamubhuurira, “Rora, etwe tukatiga ebhigiro bhyoosi, tukakutuniirira.”
MAR 10:29 Niho Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wuno atigiri enyuumba yaaye, abhamura na abhasubhaati bhaaye, wiise na nina waabhu, abhaana bhaaye, kasi emiguundu, kwiiguru waane na kwiiguru wa Amangʼana Amazomu,
MAR 10:30 Taatabhugya aramuha bhyaaru bhukongʼu kukira bhirya. Bhoono kwiibhaga riyo, arasuungʼaana eziinyuumba zyaaye, abhamura bhaabhu, abhasubhaati bhaaye, bhanina waabhu, abhaana bhaaye ne emiguundu. Hamwe na garya goosi, arabha ne enyaako. Ne eriibhaga rino rikuuza, arasuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.
MAR 10:31 Nawe abhaaru bhano bhakurorekana ni bhakuru bhoono, bhatakubha no obhweera bhwobhwoosi mukyaaro kino kikuuza. Kweeki abhaaru bhano bhakurorekana bhatari bhakuru bhoono, bharabha bhakuru mukyaaro kino kikuuza.”
MAR 10:32 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaari munzira kugya mumugye gwa Yerusaremu, Yeesu yaari arabhakaangatira embere waabhu. Abhaanabheega bha Yeesu bhakaruguura, na abhaatu abhaandi bhano bhaari bhakumutuniirira, bhaari ne ehaho. Yeesu akabhabhirikira kweeki kibhezo abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akataanga kubhabhuurira gano garaamubhone.
MAR 10:33 Akabhuga, “Murore, bhoono tureerekera Yerusaremu. Niho, enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhakuru bha abhaseengeri na mumabhoko ga abheegya bhe emigiro. Nabho bharanitinira ekiina kubha niitwe. Mubhuteero, bharanituura mumabhoko ga abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
MAR 10:34 Abhaatu bhayo bharanizabhura no okunitweera amate. Bharanitema emijariti no okuniita. Nawe, orusiku rwa katatu, ndaryoorwa.”
MAR 10:35 Yaakobo na Yohana, abhaana bha Zebedaayo, bhakamwiisukira Yeesu, bhakamubhuurira, “Omweegya, turasabha otukorere ryoryoosi rino tukusabha.”
MAR 10:36 Yeesu akabhabhuurya, “Mureenda nibhakorereki?”
MAR 10:37 Bhakamubhuurira, “Turakusabha otwiikirirye hano okukaangata mubhuguungo bhwaazo, twiikare hamwe naawe, owumwe orubhaara rwo obhuryo, owuundi orubhaara rwo obhumosi.”
MAR 10:38 Yeesu akabhabhuurira, “Mutamenyiri gano mukusabha. Mbe, muranagya okunyweera ekikoombe kye enyaako kino ndaanywe, kasi muranagya okubatiizwa obhubatiizo bhwo okukwa bhuno ndaabatiizwe?”
MAR 10:39 Bhakamukyoora, “Turanagya.” Yeesu akabhabhuurira, “Eheene, murakinyweera ekikoombe kye enyaako kino enye ndaanyweere, kasi muranagya okubatiizwa obhubatiizo bhwo okukwa bhuno ndaabatiizwe.
MAR 10:40 Nawe, okwiikara orubhaara rwaane rwo obhuryo kasi rwo obhumosi gutari murimo gwaane okubhiikirirya. Nawe Taatabhugya arabhaha bharya amariri kubhabhanurira.”
MAR 10:41 Hano abhaanabheega abharikyaabhu ikumi bhiigwiiri gayo, bhakataanga okutiindira Yaakobo na Yohana.
MAR 10:42 Niho Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhoosi, bhiisuke kweewe. Akabhabhuurira, “Mumenyiri kubha abhakaangati bhe ebhyaaro bharabhaaha abhaatu bhaabhu kwa amanaga, na bharabhakorya emirimo.
MAR 10:43 Nawe etakubha ego kweemwe, wuno akubha omukuru gati weenyu, abhe kyo omusuuhu. Na wuno akubha omukaangati, abhe kyo omubhagati wa abhaandi.
MAR 10:44 Kweeki, omuutu wuno akweenda kubha wo okutaanga gati weenyu, areenderwa abhe omugya weenyu.
MAR 10:45 Naabhe enye Omwaana wo Omuutu, nitiiziri kuhokeeribhwa, nawe nikaaza kubhahokeerya abhaatu no okuruusya obhuhoru bhwaane, bhubhe endihi ya abhaatu bhaaru.”
MAR 10:46 Ambe, bhakahika mumugye gwa Yeriko. Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye ne esaango ekuru ya abhaatu bhaatanwiiri Yeriko, bhakamubhona omuutu wumwe eriina ryaaye ni Baritoromaayo, omwaana wa Timayo. Omuutu wuyo yaari muhoku. Yaari yiikeeri embarika kunzira yaari arasabha eziimbirya.
MAR 10:47 Hano yiigwiiri kubha Yeesu wa Nazareeti yaari arahita harya, akataanga kurira kwe eriiraka ikuru, “Ee Yeesu, Omwaana wo omutemi Daudi, ndakusabha onirorere ebhigoongi!”
MAR 10:48 Abhaatu bhaaru bhaari bharamurekya kubha akire. Nawe ewe akageenderera kurira kwe eriiraka ikuru bhukongʼu, “Omwaana wa omutemi Daudi, nirorere ebhigoongi!”
MAR 10:49 Niho Yeesu akiimeerera, akabhuga, “Mubhirikire yiize hano.” Bhakamubhirikira omuhoku wurya, bhakamubhuurira, “Tema ekubhi, imeerera! Arakubhirikira.”
MAR 10:50 Neewe akarekera ekabhuuti yaaye haasi, akiimeerera bhwaangu, akagya ku Yeesu.
MAR 10:51 Yeesu akamubhuurya, “Oreenda nikukorereki?” Omuhoku wurya akamukyoora, “Omweegya, ndeenda okurora.”
MAR 10:52 Yeesu akabhuga, “Noogye, obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye.” Hayohayo, omuutu wuyo akataanga kurora, akamutuniirira Yeesu munzira.
MAR 11:1 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhiisukiiri Yerusaremu, haguhi mumigye gya Betifage na Betania, mu Kiguru kye Emizeituni. Niho Yeesu akabharagania bhabhiri gati wa abhaanabheega bhaaye.
MAR 11:2 Akabhabhuurira, “Mugeende mumugye guno guri embere weenyu. Hano muraasikire muyo, murabhona etikiri, yino ekyaari kugega muutu, ebhohirwe. Muyisibhure muyireete hano.
MAR 11:3 No omuutu wowoosi akubhabhuurya, ‘Kwaki murakora ego?’ mumubhuurire, ‘Omukuru arayeenda, arayikyoorya kwiibhaga iguhi.’ ”
MAR 11:4 Ambe bhakagya, bhakayibhona etikiri ebhohirwe igutu we ekiseku kunzira ekuru, bhakayisibhura.
MAR 11:5 Abhaatu abharebhe gati wa bhano bhakiimeerera harya, bhakabhabhuurya, “Emwe! Kwaki murasibhura etikiri yiyo?”
MAR 11:6 Abhaanabheega bharya bhakabhakyoora kyeego Yeesu yaari abhabhuuriiri bhagaambe. Ambe abhaatu bhayo bhakabhiikirirya.
MAR 11:7 Bhakahira etikiri ku Yeesu, no okwaarya emyeenda gyaabhu iguru we etikiri yiyo. Yeesu akatiira, akiikara.
MAR 11:8 Abhaatu bhaaru bhakaarya emyeenda gyaabhu kunzira, abhaandi bhakatina amatu mumiguundu no okwaarya kunzira kwo okumusuuka Yeesu.
MAR 11:9 Abhaatu abharebhe bhakamukaangatira Yeesu, na abhaandi bhakamutuniirira inyuma. Bhoosi bhaari bharatiirya eriiraka bharabhuga, “Taatabhugya akumibhwe! Atweerwe ebhite wuno akuuza kuriina ryo Omukuru!
MAR 11:10 Bhutweereerwe ebhite obhutemi bhwa zaazi weetu Daudi bhuno bhukuuza! Akumibhwe Taatabhugya wuno ari mwiisaaro!”
MAR 11:11 Yeesu akasikira Yerusaremu, akagya kimwekimwe, akasikira mwiiseengerero rya Taatabhugya. Akabhiroreerera bhuzomu ebhigiro bhyoosi bhino bhyaari bhireho harya. Nawe kwo okubha yaari engoroobha, akatanura, akagya hamwe na abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri mumugye gwa Betania.
MAR 11:12 Etabhoori yaho, hano Yeesu yaari na abhaanabheega bhaaye bhaari bharweereeri Betania kukyoora Yerusaremu, akiigwa enzara.
MAR 11:13 Akarora omuti gwo omutiini kwa kure, guno gwaari na amatu maaru. Akagwiisukira arore eraabhe gwaari ne emisumo gye ezitiini. Hano yahikiri harya, akabhona gutana emisumo, gwiizwiiri amatu ageene, kwo okubha eriibhaga ryo okwiibhura emisumo ryaari rikyaari kuhika.
MAR 11:14 Ambe akagubhuurira omuti gurya, “Kweemera reero yino tee kirakeego, otiibhura emisumo!” Abhaanabheega bhaaye bhakiigwa amangʼana gayo.
MAR 11:15 Hano bhaahikiri Yerusaremu, niho Yeesu yasikiiri mwiigoobhe rye eriiseengerero rya Taatabhugya, akabhabhona abhaaru bhano bhaari kugura no okugurya ebhigiro muyo, akataanga kubhaheebha igutu. Akazigwiisya eziimeeza zya bhano bhaari bhakukirania eziimbirya, no okuhuungura ebhituumbi bhya bhano bhaari bhakugurya ebhiguuti.
MAR 11:16 Kweeki, ataamwiikiriirye omuutu wuyo woosi okugega ekigiro kyokyoosi kyo okugurya kwo okuhitira mwiiseengerero.
MAR 11:17 Kyaamwe Yeesu akabheegya, “Mbe, etakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, Taatabhugya akabhuga, ‘Enyuumba yaane erabha enyuumba ya amasabhi kubhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi?’ Nawe emwe, muyikyoosirye kubha kye eriibhigi rya abhateesya!”
MAR 11:18 Hano abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa bhiigwiiri gayo goosi, bhakataanga kukomya enzira yo okumwiita. Nawe bhakoobhoha, kwo okubha abhaatu bhoosi bhaari bhararuguura kwa ameegyo gaaye.
MAR 11:19 Hano engoroobha yahikiri, Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakatanura mumugye guyo.
MAR 11:20 Etabhoori yaho, hano bhaari bhakukyoora mumugye gwa Yerusaremu, bhakabhona omuti gurya gwo omutiini gwoomiri gwoosi okweema kumiri gyaaye.
MAR 11:21 Petero akahiita amangʼana gano Yeesu yabhugiri, akamubhuurira, “Omweegya, rora! Omuti gurya gwo omutiini guno okagwiihiima, gwoomiri!”
MAR 11:22 Yeesu akabhabhuurira, “Mumwiikirirye Taatabhugya.
MAR 11:23 Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe omuutu ariikirirya na atana obhwiitiimaati mukoro yaaye, rino akubhuga rirakoreka. Aranagya okubhuurira ekiguru kino, ‘Ihika no okwiirekera munyaanza,’ na gayo garakoreka.
MAR 11:24 Kweego ndabhabhuurira, hano mukwiisasaama musabhe kyokyoosi, mubhe no obhwiikirirya kubha mukisuungʼaaniri, na neemwe murakisuungʼaana.
MAR 11:25 Nawe hano mukusabha, mumwaabhire omuutu wowoosi wuno abhasariirye. Niho Wuuso weenyu wa mwiisaaro arabhaabhira ebhibhi bhyeenyu. [
MAR 11:26 Nawe eraabhe emwe mutakwaabhira abhaandi, neewe Wuuso weenyu wa mwiisaaro atakubhaabhira ebhibhi bhyeenyu.]”
MAR 11:27 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakahika kweeki Yerusaremu. Hano bhaari bharageenda mwiiseengerero rya Taatabhugya, abhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro gya Musa na abhakaruka bha Abhayahudi bhakamugyaku.
MAR 11:28 Bhakamubhuurya, “Gano okukora, oragakora kwo obhuturoki? Ni weewi wuno akuheeri obhuturo bhuyo okukora gayo?”
MAR 11:29 Yeesu akabhuga, “Na neenye ndabhabhuurya eriingʼana rimwe. Muraanikyoore, ndabhabhuurira ni kwo obhuturoki ndakora gano.
MAR 11:30 Mbe, obhuturo bhwa Yohana bhwo okubatiiza abhaatu, bhukarwa hayi? Bhukarwa ku Taatabhugya wuno ari mwiisaaro kasi kubhaatu?”
MAR 11:31 Niho bhakataanga okwiibhuurya, “Turaabhuge, ‘Bhukarwa mwiisaaro,’ aratubhuurya, ‘Ambe, ndora mutaamwiikiriirye?’
MAR 11:32 Nawe, turibhuga, ‘bhukarwa kubhaatu,’ abhaatu bharatutiindira.” Bhaari bharoobhoha abhaatu, kwo okubha abhaatu bhoosi bhakamwiikirirya Yohana yaari omurooti.
MAR 11:33 Niho bhakamukyoora Yeesu, “Etwe tutamenyiri.” Neewe akabhabhuurira, “Na neenye nitakubhabhuurira ni kwo obhuturoki ndakora gano.”
MAR 12:1 Yeesu akataanga okugaamba na abhakaangati bha Abhayahudi bharya kwe ebhireengyo. Akabhuga, “Kwaari no omuutu wumwe wuno yarimiri omuguundu gwe emizabibu. Akagwiiruguurirya orubhago, akatuka eriitobheeryo ryo okutobheerya eziizabibu zirya. Akoomboka obhutiingo bhutaambi bhwo okuriibhira mumuguundu. Mubhuteero, akabhasagarya omuguundu abharimi abharebhe, akagya orugeendo.
MAR 12:2 Eriibhaga ryo okugesa eziizabibu hano ryahikiri, akamutuma owumwe wa abhagya kubharimi bhaaye bharya, okubha bhamuhe esoondo yaaye ye eziizabibu okurwa mumuguundu gwaaye.
MAR 12:3 Nawe, abharimi bharya bhakamugwaata omugya wurya, bhakamutema no okumukyoorya mabhoko bhusa.
MAR 12:4 Mweene muguundu akamutuma omugya waaye owuundi kubharimi bharya. Woosi bhakamutema no okumunyahaara kumutwe, no okumukorera obhubhi bhukongʼu.
MAR 12:5 Akamutuma omugya waaye owuundi, abharimi bharya bhakamwiita. Akabhatuma abhagya bhaaye abhaandi bhaaru. Abharimi bharya bhakabhatema, abhaandi bhakabhiita.
MAR 12:6 Mweene muguundu akasaaga no owumwe, omwaana waaye omuseegwa. Kubhuteero akamutuma kubharimi bharya, akiiseega, ‘Bharasuuka omwaana waane.’
MAR 12:7 “Nawe, eriibhaga yahikiri, abharimi bharya bhakiibhuurira, ‘Wuno niwe omugabhi we ebhigiro bhya wiise waabhu. Bhoono, tumwiite. Engabho yaaye yino ebhe eyeetu.’
MAR 12:8 Niho bhakamugwaata, bhakamwiita, bhakamurekera igutu yo omuguundu gurya gwe emizabibu.
MAR 12:9 “Bhoono, mweene muguundu gwe emizabibu wuyo arakorabhwi? Araaza no okubhiita abharimi bharya, no omuguundu guyo, arabhasagarya abhaatu abhaandi.
MAR 12:10 Mbe, mukyaari kusoma Amakaamo Amahoreeru gano? ‘Eriigina rino abhoomboki bhaaryaangiri, niryo ribheeri eriigina eriikuru ryo obhurusa.
MAR 12:11 Omukuru niwe arikoriri riyo, naryo ni ingʼana ryo okuruguurya kweetwe.’ ”
MAR 12:12 Abhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro gya Musa na abhakaruka bhakamenyeekererya kubha ekireengyo kirya kirabhagaambira ebho. Niho bhakeenda kumugwaata, nawe kwo okubha bhakoobhoha esaango ya abhaatu, bhakamutiga, bhakatanura.
MAR 12:13 Niho abhakuru bha Abhayahudi bhakabhatuma Abhafarisayo abharebhe bhano bhaagwaateeni na abhasakirya bho omutemi Herode, bhamutiimbye Yeesu kuriingʼaana na amangʼana gaaye omweene.
MAR 12:14 Bhakamugyaku Yeesu, bhakamubhuurira, “Ee Omweegya, tumenyiri kubha awe ni muutu we eheene. Awe otakumura obhukuru bhwo omuutu. Oreegya enzira ya Taatabhugya kwo obhuheene. Bhoono, emigiro gya Musa giratwiikirirya kuriha eriigooti ku Kaisari? Turihe kasi zeyi?”
MAR 12:15 Nawe Yeesu akamenyeekererya orurimi rwaabhu, akabhabhuurira, “Ndora muranisakya kunitiimbya? Munireetere orubhirya rwe edinaari nirore.”
MAR 12:16 Niho bhakamuhirira, akabhabhuurya, “Epicha yino ne eriina rino ni bhya weewi?” Bhakamukyoora bhakabhuga, “Ni bhya Kaisari.”
MAR 12:17 Yeesu akabhabhuurira, “Ebhigiro bhya Kaisari muhaane Kaisari, na bhya Taatabhugya muhaane Taatabhugya.” Bhoosi bhakaruguura bhukongʼu.
MAR 12:18 Kwaari ne ekigwaatani kimwe kya Abhayahudi kino kikubhirikirwa Abhasadukayo. Ebho bhahaabhuga, kutariho okuryooka kwa abhaku. Orusiku rumwe, abhamwe bhaabhu bhakagya ku Yeesu, bhakamubhuurya,
MAR 12:19 “Omweegya, Musa akaturagania, ‘Eraabhe omuutu akuuri, na atigiri mukaaye akyaari kwiibhura, wamwaabhu amugabhe omutuumba wuyo, okubha amwiibhurire wamwaabhu omwaana.’
MAR 12:20 Bhoono, tubhuge bhaari bhariho abhahiiri muhuungati. Wo okutaanga akakweera omukari, nawe akakwa akabha akyaari kwiibhura mwaana.
MAR 12:21 Omusuuhu waaye wuyo wa kabhiri akamugabha omukari wuyo, nawe neewe akakwa, ataatigiri mwaana. Ekabha egoego ku wa katatu.
MAR 12:22 Bhoosi bhasaasabha bhano bhakamugabha na wuno yamukweeriri omukari wuyo, bhakakwa, bhataatigiri mwaana. Mubhuteero, omutuumba wuyo woosi akakwa.
MAR 12:23 Ambe otubhuurire, eraabhe obhuryoori bhurabhaho, omutuumba wuyo arabha omukari wawi? Bhoosi muhuungati bharya bhakamukweera no okumugabha.”
MAR 12:24 Yeesu akabhabhuurira, “Emwe muhabhiri bhukongʼu, kwo okubha mutamenyiri gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, kweeki mutamenyiri obhunagya bhwa Taatabhugya kyeego bhuri.
MAR 12:25 Hano abhaku bharaaryooke, bhatakukweera naabhe okukweerwa. Nawe bharabha kya bhamaraika bha mwiisaaro.
MAR 12:26 Nawe, iguru yo okuryooka kwa abhaku, mukyaari kusoma mukitabhu kya Musa, kyeego Taatabhugya akagaamba harya mukisaka kino kikwaaka omuriro? Harya, Taatabhugya akamubhuurira Musa, ‘Enye ni Taatabhugya wa Aburahamu, Isaaka na Yaakobo.’ ”
MAR 12:27 Ambe, Yeesu akageenderera kubhuga, “Taatabhugya atari Taatabhugya wa abhaku, nawe ni Taatabhugya wa abhahoru. Emwe muhabhiri bhukongʼu.”
MAR 12:28 Hano Yeesu yaakuhakana na Abhasadukayo, omweegya wumwe we emigiro gya Musa akahika, akiigwa kino bhakuhakana. Hano yiigwiiri kubha Yeesu abhakyooriri bhuzomu, akamubhuurya, “Mubhuswaagyo bhwoosi, ni bhuuhe obhuswaagyo bhwo okutaanga?”
MAR 12:29 Yeesu akamukyoora, “Bhwo okutaanga nibhwo bhuno, ‘Mwiitegeerere emwe Abhiiziraeri! Omukuru, Taatabhugya weetu, niwe Omukuru omweene.
MAR 12:30 Museege Omukuru, Taatabhugya waazo, kwo omutima gwaazo gwoosi, kwe ekoro yaazo yoosi, kwa amangʼeeni gaazo goosi na kwa amanaga gaazo goosi.’
MAR 12:31 No obhuswaagyo bhwa kabhiri nibhwo bhuno, ‘Omuseege omurikyaazo, kyeego wiiseegiri omweene.’ Bhutariho obhuswaagyo obhuundi obhukuru kukira obhubhiri bhuno.”
MAR 12:32 Omweegya we emigiro wuyo akamubhuurira Yeesu, “Omweegya, ogaambiri eheene kubha Taatabhugya ni wumwe ego, atariho wuundi, nawe ewe omweene.
MAR 12:33 Kweeki nimenyiri kubha ereenderwa okumuseega Taatabhugya kwo omutima gwoosi, kwa amangʼeeni goosi na kwa amanaga goosi, no okumuseega omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene. Bhuyo nibhwo obhuswaagyo obhukuru bhukongʼu. Amangʼana gano ni makuru kukora kukira okuruusya ekimweeso kyoosi kyo okusikya ne ebhimweeso ebhiindi bhyoosi.”
MAR 12:34 Hano Yeesu yaruuzi omuutu wuyo akyooriri kwa amangʼeeni, akamubhuurira, “Awe otari kure okusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.” Kweema eriibhaga riyo, ataari ariho omuutu naabhe wumwe wuno akasakya okumubhuurya Yeesu amabhuuryo.
MAR 12:35 Hano Yeesu yaari akubheegya abhaatu mwiiseengerero, akabhabhuurira, “Kwaki abheegya bhe emigiro gya Musa bharabhuga Masiya ni mwaana wo omutemi Daudi?
MAR 12:36 Daudi omweene hano yakaangatiibhwe ne Ekoro Muhoreeru, akabhuga, ‘Omukuru, Taatabhugya akamubhuurira Omukuru waane, “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo, tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo iyaasi wa amaguru gaazo.” ’
MAR 12:37 “Daudi omweene aramubhirikira Masiya, ‘Omukuru,’ bhoono erabhabhwi Masiya abhe omwaana waaye kweeki?” Esaango ekuru ya abhaatu bhaari bharamwiitegeerera Yeesu kwo obhuzomererwa.
MAR 12:38 Mumeegyo gaaye, Yeesu akabhuga, “Mwiiriihe na abheegya bhe emigiro gya Musa. Bhano bhakuseega kugeenda kunzira bhiibhohiri emyeenda gyaabhu emitaambi, no okukeeribhwa kwo obhusuuku mumiteera.
MAR 12:39 Kweeki, muziinyuumba zye eziisaango, bharaseega kwiikara kubhituumbi bhye embere. Ne eraabhe bhabharaarikiri muziinyaangi, bharaseega kwiikara hano abhagini bho obhusuuku bhakwiikara.
MAR 12:40 Bharabhateesya abhatuumba eziinyuumba zyaabhu. Na bhariiyeerekya kubhaatu kwo okusabha amasabhi mataambi bhukongʼu embere wa abhaatu. Murusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bhayo bharabhona obhutemwa bhukuru okurwa ku Taatabhugya.”
MAR 12:41 Yeesu akiikara haguhi ne ehuunguro ye ekimweeso mwiiseengerero rya Taatabhugya. Yaari ararora abhaatu bharatuura ekimweeso muhuunguro ye ekimweeso. Abhaniibhi bhaaru bhaari bharatuura eziimbirya nzaru.
MAR 12:42 Akaaza omutuumba wumwe omutaka, neewe yaruusirye amazeenzere abhiri ego.
MAR 12:43 Hano Yeesu yaruuzi gayo, akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, omutuumba omutaka wuyo, atuuriri eziimbirya nzaru muhuunguro kukira bhoosi bhano bhatuuriri.
MAR 12:44 Bhoosi bhano bhatuuriri ebhimweeso bhisuuhu ego kubhyaaru bhye ebhigiro bhyaabhu. Nawe omutuumba wuno ni mutaka bhukongʼu neewe atuuriri bhyoosi bhino yaari kwiisigira mubhwiikari bhwaaye.”
MAR 13:1 Hano Yeesu yarwiiri mwiiseengerero rya Taatabhugya hamwe na abhaanabheega bhaaye, omwaanamweega waaye owumwe akabhuga, “Omweegya, ogaroreerere amagina amakuru gano na amakiindaasi amakuru gano kyeego gakuruguurya!”
MAR 13:2 Yeesu akamukyoora, “Oragarora amakiindaasi gano amakuru? Ritariho eriigina rino riraatame iguru we eriindi, goosi garagwiisibhwa!”
MAR 13:3 Hano Yeesu yaari yiikeeri mu Kiguru kye Emizeituni, obhweema bhwe eriiseengerero rya Taatabhugya, Petero, Yaakobo, Yohana na Andurea bhakaaza kweewe. Bhakamubhuurya hano bhaari abheene ego,
MAR 13:4 “Turasabha otubhuurire, gano okubhuga garatuuka ryoori? Ni kyeerekenioki kino kireerekye kubha, gayo gari haguhi kutuukira?”
MAR 13:5 Niho Yeesu akataanga kubhabhuurira, “Mwiiriihe, omuutu wowoosi ataaza kubhangʼeena!
MAR 13:6 Abhaatu bhaaru bharaaza bhakuhokeerya eriina ryaane, bharabhuga, ‘Enye neenye Masiya!’ Abhaatu bhayo bharangʼeena abhaatu bhaaru.
MAR 13:7 Hano emwe mukwiigwa amangʼana ge eriihi no obhuzuuzumi bhwe eriihi, mutoobhoha. Gayo gareenderwa kutuukira, nawe obhuteero bhwe ekyaaro bhurabha bhukyaari.
MAR 13:8 Ekyaaro kimwe kirarwaana ne ekyaaro ekiindi, obhutemi obhumwe bhurarwaana no obhutemi obhuundi. Kurabha ne ebhirigito bhye esi bhya hano na harya, na ahagiro ahaandi harabha ne enzara. Gayo garabha kyo obhweemero bhwo obhusuungu bhwo omukari wuno akweenda okwiituurania.
MAR 13:9 “Nawe emwe, mwiiriihe bhukongʼu. Abhaatu bharabhahira mwiibaraza no okubhatema bhubhi muziinyuumba zye eziisaango. Bharabhahira kubhaanaangwa bhe ekyaaro na kubhatemi, kwe ekigirirye muniikiriirye enye. Eriibhaga riyo, rirabha ryo obhumenyeekererya bhwa Amangʼana Amazomu kweebho.
MAR 13:10 Amangʼana Amazomu gareenderwa garwaazirwe hiinga kubhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi.
MAR 13:11 Hano abhaatu bhayo bharaabhagwaate no okubhahira mwiibaraza no okubhatinira ekiina, mutanyaaka okwiiseega kyeego muraagaambe. Mugaambe gano Taatabhugya akubhaha eriibhaga riyoriyo. Etari emwe abheene bhano mukugaamba, eheene ni Koro Muhoreeru wuno ari muusi weenyu wuno akugaamba kuhitira kweemwe.
MAR 13:12 “Kwe eriibhaga riyo, omuhiiri aramutuura omuhiiri waaye mumabhoko ga abhabhisa okubha yiitwe. Kweeki, taata aramutuura omwaana mumabhoko ga abhabhisa okubha yiitwe. Abhaana nabho bharabharwaania abhiibhuri bhaabhu no okugirya bhiitwe.
MAR 13:13 Abhaatu bhoosi bharabhabhiihirirya kwe ekigirye kyo okubha emwe ni bhaanabheega bhaane. Nawe, wowoosi wuno araagumire tee obhuteero, niwe araatuuribhwe.”
MAR 13:14 Omuutu wuno akusoma amakaamo gano, amenye obhugazuro bhwa amarekyo ga Yeesu gano, “Eriibhaga eriirebhe murarora eriibhiihiriryo rirya rino rikureeta amakire, riimeereeri muusi we enyuumba ehoreeru, hano ritakweenderwa kubhaho. Niho abhaatu bhano bhakwiikara mukyaaro kya Yudea, bhangʼosere mubhiguru!
MAR 13:15 Omuutu wuno ari iguru kukisara, atasakya kwiika iyaasi no okusikira munyuumba kugega ekigiro kyokyoosi, yiike angʼose!
MAR 13:16 Omuutu wuno akubha mumuguundu, ewe angʼose, atakyoora yiika okugega ekabhuuti yaaye!
MAR 13:17 Turabharorera ebhigoongi, abhakari bhano bharitohiri na bhano bhakukookya muziisiku ziyo.
MAR 13:18 Musabhe kubha, eziisiku ziyo zitabha mwiibhaga rya nyamabheho.
MAR 13:19 Eziisiku ziyo zirabha zye eziinyaako kya ziyo, zikyaari kutuuka kweema hano Taatabhugya yateemiri ekyaaro tee reero yino. Na zitakutuuka eziinyaako kya ziyo kweeki.
MAR 13:20 Ne eraabhe, Omukuru, Taatabhugya atiingasuuhirye eziisiku ziyo zibhe suuhu, atiingabheeriho omuutu wowoosi wuno yiingatuuriibhwe. Nawe Taatabhugya asuuhirye eziisiku ziyo, kwo okubha aramura abhaatu bhano abhasoriri.
MAR 13:21 “Eriibhaga riyo, omuutu wowoosi akubhabhuurira, ‘Rora, Masiya ari hano!’ kasi owuundi arabhuga, ‘Rora, ari harya!’ mutamwiikirirya.
MAR 13:22 Bharabhaho abharooti bho orurimi na abhaatu bhano bhakwiibhirikira kubha ni Masiya. Bhareerekya ebhyeerekenio ne ebhiruguuro, okubha bhasakye okubhangʼeena abhaatu, eraabhe eraturikana naabhe bhano bhasorirwe na Taatabhugya.
MAR 13:23 Ambe emwe, mwiiriihe! Enye nikaangatiri okutaanga okubharekya goosi gayo gakyaari kutuukira.
MAR 13:24 “Nawe, muziisiku zirya, hano enyaako yiyo ekuhita, eryoobha riratuurirwa ekiirima no omweeri nagwo gutakuruusya obhweero bhwaku,
MAR 13:25 ne eziinzota ziragwa haasi okurwa kwiisaaro. Taatabhugya arabhisiingisya ebhigiro bhyoosi bhya mwiisaaro.
MAR 13:26 “Niho, abhaatu bhoosi bharaandore enye Omwaana wo Omuutu, nikuuza mumasaaro kwo obhuturo bhwaaru no obhuguungo.
MAR 13:27 Ndabharagania bhamaraika bhaane bhakumanie abhasorwa bhaane okurwa mbaara zyoosi zye ekyaaro, okurwa obhweemero bhwe ekyaaro, tee obhuteero bhwa mwiisaaro.”
MAR 13:28 Yeesu akageenderera kugaamba, “Mweege amangʼana ge ekireengyo okurwa kumuti gwo omutiini. Hano mukurora amatu garasibhuka na amasagya garabharya amatu, nikyo ekigirirye kyo okumenya kubha eriibhaga rya amaahu rihikiri.
MAR 13:29 Egoego na neemwe, hano muraarore gayo gataangiri kukorwa, mumenye kubha niri haguhi kuuza.
MAR 13:30 Ndabhabhuurira obhuheene, orwiibhuro runo rutakuhita, tee gano goosi garaamarwe kukorwa.
MAR 13:31 Eriisaaro ne ekyaaro bhirahweerera, nawe amangʼana gaane gatakuhweerera na rumwe.
MAR 13:32 “Nawe, iguru wa amangʼana go orusiku ne eriibhaga runo Omwaana wo Omuutu araaze, atariho omuutu wuno amenyiri. Naabhe bhamaraika bha mwiisaaro, naabhe Omwaana, bhoosi bhatamenyiri, nawe Taata niwe amenyiri.
MAR 13:33 Kweego, mwiiriihe! Mwiibhanure, [mubhe murasabha] kwo okubha mutamenyiri eriibhaga riyo rirahika ryoori.
MAR 13:34 “Okuuza kwo Omwaana wo Omuutu, kuratuubhana no omuutu wuno akugya orugeendo okurwa owaaye. Akabhatigira abhagya bhaaye bhariibhe enyuumba. Akabhatwaanira bhoosi emirimo gyaabhu gyo okukora, akumuswaagya omuriibhi wa kukiseku kubha, ateengeeze.”
MAR 13:35 Yeesu akageenderera okugaamba, “Emwe, muteengeeze, kwo okubha mutamenyiri mweene nyuumba arakyoora ryoori. Mutamenyiri eraabhe arakyoora engoroobha, kasi obhutiku gati, kasi etabhoori zuri, kasi izo.
MAR 13:36 Muteengeeze, okubha hano akuuza kituukiro, atabhabhona muhiindiiri tiro.
MAR 13:37 Rino nikubhabhuurira emwe, ndabhabhuurira abhaatu bhoosi, bhateengeeze.”
MAR 14:1 Zikasaaga eziisiku ibhiri ego, ebhe Enyaangi yo Okuhiita ne Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya. Abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa bhaari bharamoohya enzira yo okumugwaata Yeesu kwa mbiso, bhamutinire ekiina no okumwiita.
MAR 14:2 Nawe bhakabhuga, “Tutige hiinga enyaangi ehite, niho tumugwaate, abhaatu bhataaza kukora orwaambi.”
MAR 14:3 Eriibhaga riyo Yeesu yaari mumugye gwa Betania, munyuumba ya Simooni wuno ekare yaari ne ebhigeenge. Hano yaari kwiigari kurya, akaaza omukari owumwe yaari ne enzubha yino yakorirwe kwe eriigina rya arabasita ryo obhuguri bhukuru. Muusi we enzubha yiyo kwaari na amaguta go omuruumbaaso gano gano obhuguri bhukuru bhukongʼu. Omukari wuyo akamwiituruurira Yeesu kumutwe kwo okumusuuka.
MAR 14:4 Abhamwe bhano bhaari munyuumba yirya, bhakatiinda. Bhakataanga okugaamba ebho kwe ebho, “Bhamure! Kwaki omukari wuno arasarya amaguta go obhuguri bhukuru ego?
MAR 14:5 Amaguta gano gaanganagirye okuguribhwa kwe eziidinaari amagana atatu (300) na ziingasakiirye abhataka!” Bhaari bharamurekya bhukongʼu omukari wurya.
MAR 14:6 Nawe, Yeesu akabhuga, “Mumutige. Ndora muramunyaakya? Rino omukari wuno anikoreeri enye ni izomu bhukongʼu.
MAR 14:7 Abhataka bhari hamwe neemwe eziisiku zyoosi. Muranagya okubhakorera amazomu eriibhaga ryoryoosi rino mukuseega. Nawe enye nitakubha hamwe neemwe eziisiku zyoosi.
MAR 14:8 Omukari wuno akoriri rino akunagya. Akaangatiri okunihaka omubhiri gwaane amaguta gano, kwo obhubhanuri bhwo okubhiikwa kwaane.
MAR 14:9 Ndabhabhuurira obhuheene, mukyaaro kyoosi, hohoosi hano abhaatu bhakubha bhararwaaza Amangʼana Amazomu, bharabha bharabhuga eriingʼana rino omukari wuno yakoriri, okumuhiita.”
MAR 14:10 Niho Yuuda Isikariyoti, owumwe wa abhaanabheega bharya ikumi na bhabhiri bha Yeesu, akagya okumurya omukoonyo kubhakuru bha abhaseengeri, abheerekye enzira yo okumugwaata Yeesu.
MAR 14:11 Hano bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakazomererwa bhukongʼu. Bhakiikirirania neewe kubha bharamuha eziimbirya. Niho Yuuda akataanga okumoohya eriibhaga izomu ryo okumurya omukoonyo.
MAR 14:12 Rwaari orusiku rwo okutaanga rwe Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya, orusiku runo abhaatu bhaari bharagwaaga engʼoondu ye Enyaangi yo Okuhiita. Abhaanabheega bha Yeesu bhakamubhuurya, “Bhoono oreenda tugye tukubhanurire hayi ahagiro ho okuriira ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita?”
MAR 14:13 Niho Yeesu akabharagania abhaanabheega bhabhiri, akabhabhuurira, “Mugeende mumugye. Muraasikane no omusubhe wumwe wuno agegiri eseengo ya amaanzi, mumutuniirire eno akugya.
MAR 14:14 Munyuumba yino araasikire, mugye mumubhuurire mweene nyuumba, ‘Omweegya arasabha otweerekye hano araariire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe na abhaanabheega bhaaye.’
MAR 14:15 Niho mweene nyuumba araabheerekye ekyuumba ekikuru mukinazo, kimariri kubhanurwa. Mutubhanurire muyo, turiire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.”
MAR 14:16 Abhaanabheega bharya bhakatanura, bhakagya mumugye gwa Yerusaremu. Bhakabhona goosi kyeego Yeesu yabhabhuuriiri, bhakabhanura ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
MAR 14:17 Hano yahikiri engoroobha, Yeesu akahika munyuumba yirya hamwe na abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri.
MAR 14:18 Hano bhaari kurya, Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, owumwe weenyu wuno akurya hamwe neenye hano, aranirya omukoonyo.”
MAR 14:19 Abhaanabheega bhaaye bhakabha ne ebhigoongi. Bhakamubhuurya Yeesu, owumwe kwo owumwe, “Neenye Omukuru?”
MAR 14:20 Yeesu akabhabhuurira, “Ni wumwe weenyu gati yi ikumi na bhabhiri, wuno akukorya hamwe neenye mukitubha.
MAR 14:21 Enye Omwaana wo Omuutu, ndiitwa kyeego yakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru. Nawe, araaza kurora omuutu wuno araanirye omukoonyo enye Omwaana wo Omuutu. Yiingabheeri hakiriku kweewe omuutu wuyo atiingibhwiirwe!”
MAR 14:22 Hano bhaari bhakurya, Yeesu akagega omukaate, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Akagubhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, akabhuga, “Mugege, murye, guno nigwo omubhiri gwaane.”
MAR 14:23 Kyaamwe akagega ekikoombe kya amaanzi go omuzabibu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” akabhaha abhaanabheega bhaaye, bhoosi bhakanywa mukikoombe kiyo.
MAR 14:24 Akabhabhuurira, “Gano ni manyiinga gaane ge eriiragano, gano gakwiitika kwiiguru wa abhaatu bhaaru.
MAR 14:25 Ndabhabhuurira obhuheene, okurwa reero, nitakunywa amaanzi go omuzabibu tee orusiku runo ndaanywe kwe enzira ehya mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
MAR 14:26 Kyaamwe bhakeemba omweembo gwo okukumya Taatabhugya. Hano bhaamariri okweemba, bhakatanura, bhakagya mu Kiguru kye Emizeituni.
MAR 14:27 Hano bhaari munzira, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Emwe mwoosi muraaningʼosa munitige kugano garaatuuke. Garabha kyeego Taatabhugya akabhuga mu Makaamo Amahoreeru, ‘Ndamwiita omuriisya we eziingʼoondu, ne eziingʼoondu zyaaye ziranyaragana.’
MAR 14:28 Nawe hano ndaaryookibhwe, ndabhakaangatira kugya Gariraaya.”
MAR 14:29 Niho Petero akamubhuurira, “Naabhe abharikyaane bhoosi bharaakutige, enye nitakukutiga!”
MAR 14:30 Yeesu akamubhuurira, “Ndakubhuurira obhuheene, obhutiku bhuno bhwa reero, ekorokoome ekyaari kugaamba kabhiri koosi, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
MAR 14:31 Nawe Petero akageenderera kukumiirirya akabhuga, “Yiingabha okukwa, nikwe hamwe naawe, enye nitakukwaanga eheene!” Abhaanabheega abhaandi bhoosi nabho, bhakabhuga egoego.
MAR 14:32 Kyaamwe bhakahika mumuguundu guno gukubhirikirwa Getisemane. Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Mwiikare hano, hano nikubha ndamusabha Taatabhugya.”
MAR 14:33 Akabhagega Petero, Yaakobo na Yohana, akagya nabho kure hasuuhu, akataanga kubha ne ebhigoongi bhukongʼu no okuyaangayaanga mukoro.
MAR 14:34 Akabhabhuurira, “Ekoro yaane ene ebhigoongi bhyaaru haguhi no okukwa. Mwiikare hano, muteengeeze.”
MAR 14:35 Yeesu akageenderera embere hasuuhu, akagwa bhubhuumari. Akasabha, “Eraaturikane, oniruusiryeho nitahitira eziinyaako zino.”
MAR 14:36 Akabhuga, “Ee Taata, kwaawe goosi garaturikana. Ndakusabha onduusiryeho eziinyaako zino. Etari kyeego enye nikweenda, nawe okore kyeego awe okweenda.”
MAR 14:37 Ambe, Yeesu akakyoora hano yaari atigiri abhaanabheega bhaaye, akabhona bhahiindiiri eziitiro. Akamubhuurya Petero, eriina ryaaye eriindi Simooni, “Simooni, ohiindiiri eziitiro? Otamirwe kuteengeeza naabhe kwe esa yimwe eyeene?”
MAR 14:38 Niho akabhabhuurira, “Muteengeeze no okumusabha Taatabhugya, okubha mutaaza kusakibhwa. Ekoro ereenda nawe omubhiri ni munyookobhu.”
MAR 14:39 Yeesu akatanura, akagya kusabha kibhezo, akiinuurya kusabha amangʼana garyagarya.
MAR 14:40 Ambe, hano yakyooriri kubhaanabheega bhaaye, akabhabhona bhahiindiiri eziitiro kweeki, kwo okubha bhataanagirye kuramukya ameeso gaabhu. Hano yabhabhuukirye, bhataari na ngʼana yo okugaamba.
MAR 14:41 Yeesu akagya kusabha kweeki. Hano yakyooriri kweebho rugeendo rwa katatu, akabhabhuurira, “Ndora mukyaari muhiindiiri no okumuunya? Ambe yiisiri. Eriibhaga rye enyaako ryaane rihikiri. Bhoono, enye Omwaana wo Omuutu ndagwaatwa no okuhirwa kubhakori bhe ebhibhi.
MAR 14:42 Mwiimuke, tugye. Murore! Omuri waane wo omukoonyo ari haguhi!”
MAR 14:43 Hano Yeesu yaari akyagaamba gayo, hayohayo Yuuda, owumwe wa abhaanabheega ikumi na bhabhiri, akahika ne esaango ya abhaatu bhe eziinyaambato ne eziinduguzo. Abhaatu bhayo bhakarweera kubhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro gya Musa na abhakaruka bha Abhayahudi.
MAR 14:44 Yuuda omuri wo omukoonyo, yaari abhaheeri ekyeerekenio, akabhuga, “Omuutu wuno ndaamukeerye kwo okumuhuumbata, niwe wuyo. Mumugwaate no okugya neewe, mumutuure abhe mubhuriibhi.”
MAR 14:45 Hano Yuuda yahikiri harya, akagya bhweema ku Yeesu, akabhuga, “Omweegya!” Kyaamwe akamuhuumbata.
MAR 14:46 Abhaatu bharya bhakamugwaata Yeesu no okumubhoha.
MAR 14:47 Niho, omuutu wumwe gati wa bharya bhaari bhiimeereeri hamwe na Yeesu, akasohora nyaambato, akamutema no okumutina okutwi omugya wo omuseengeri omukuru.
MAR 14:48 Yeesu akabhabhuurira abhaatu bharya, “Mbe, mwiiziri ne eziinyaambato ne eziinduguzo okunigwaata kyo omuteesya?
MAR 14:49 Eziisiku zyoosi niari hamwe neemwe, ndeegya mwiiseengerero rya Taatabhugya, na mutaangwaatiri. Nawe gano goosi gaatuukiri okubha gano gaakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, gakorwe.”
MAR 14:50 Niho abhaanabheega bhaaye bhoosi bhakangʼosa, bhakamutiga.
MAR 14:51 Kwaari no omumura wumwe wuno yiibhohiri eshuuka eyeene, yaari aramutuna Yeesu. Bhakasakya kumugwaata,
MAR 14:52 nawe, akasusubhuka mumabhoko, akatiga engibho yaaye, akaryaara ndyaari ari kingʼaabhi.
MAR 14:53 Niho abhaatu bharya bhakamuhira Yeesu kumuseengeri omukuru. Bhakiikumania harya abhakuru bha abhaseengeri bhoosi, abhakaruka bha Abhayahudi na abheegya bhe emigiro gya Musa.
MAR 14:54 Petero akabha aramutuniirira Yeesu kwa kure. Akagya, akasikira mwiibhaanza rye enyuumba yo omuseengeri omukuru. Akiikara murya hamwe na abhariibhi bho omuseengeri omukuru, akabha aroota omuriro.
MAR 14:55 Abhakuru bha abhaseengeri ne ekiina ekikuru kyoosi bhakakomya abhamenyeekererya bho orurimi bhamuzoongere Yeesu, okubha bhamutinire ekiina no okumwiita. Nawe, bhatabhweeni obhumenyeekererya bhwobhwoosi.
MAR 14:56 Abhaatu bhaaru bhaari bhararuusya obhumenyeekererya bhwo orurimi okumuzoongera Yeesu, nawe obhumenyeekererya bhwaabhu bhutaari bhuriigwaana.
MAR 14:57 Kyaamwe, abhaatu abhaandi abharebhe bhakiimeerera, bhakaruusya obhumenyeekererya bhwo orurimi. Bhaari bharabhuga,
MAR 14:58 “Etwe abheene tukamwiigwa omuutu wuno arabhuga, ‘Enye ndasarya eriiseengerero rya Taatabhugya rino ryoombokirwe na abhaatu. Kweeki, ndoomboka eriindi kwe eziisiku isatu ego. Eriiseengerero riyo ritakwoombokwa na abhaatu.’ ”
MAR 14:59 Naabhe ego, obhumenyeekererya bhwaabhu bhutaari bhuriigwaana.
MAR 14:60 Kyaamwe omuseengeri omukuru akiimeerera embere we ekiina. Akamubhuurya Yeesu, “Ndora, otakukyoora eriingʼana ryoryoosi? Angu, orabhugabhwi kumangʼana gano abhaatu bhakukuzoongera?”
MAR 14:61 Nawe Yeesu akakira kiri, ataagaambiri eriingʼana ryoryoosi. Omuseengeri omukuru akageenderera okumubhuurya, “Mbe, awe naawe Masiya, Omwaana wa Taatabhugya wuno akukumibhwa?”
MAR 14:62 Yeesu akamukyoora, “Enye niwe. Na neemwe muraandora enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya wo obhunagya bhwoosi. Kweeki muranirora eriibhaga nikuuza kureka mwiisaaro.”
MAR 14:63 Niho omuseengeri omukuru akangʼaarura eziingibho zyaaye, akabhuga, “Ni bhamenyeekererya bhaahe kweeki bhano tukweenda?
MAR 14:64 Mwiigwiiri emwe abheene kyeego akumutuka Taatabhugya! Bhoono emwe, murabhugabhwi?” Ekiina kyoosi kikabhuga areenderwa yiitwe.
MAR 14:65 Niho abhaandi bhakataanga okumutweera amate, okumubhoha mubhusyo no okumutema ebhikuundi, eno bharamubhuurira, “Roota ni weewi wuno akutemiri!” Abhariibhi bhano bhaari harya, bhakamugega no okumutema eriigoohu.
MAR 14:66 Eriibhaga riyo ryoosi, Petero yaari mwiibhaanza, iyaasi we ekyuumba hano Yeesu yaari akubhuuribhwa. Akaaza omuhokya owumwe omuukya okurwa mubhahokya bho omuseengeri omukuru.
MAR 14:67 Akamurora Petero aroota omuriro, akamumogorera. Akamubhuurira, “Awe woosi waari hamwe na Yeesu Omunazareeti.”
MAR 14:68 Nawe Petero akaanga, akubhuga, “Nitagamenyiri gano okubhuga, naabhe hasuuhu!” Akagya mukiseku. Eriibhaga riryarirya, ekorokoome ekagaamba.
MAR 14:69 Omukari omuhokya wurya, akamurora Petero kweeki, akataanga kubhabhuurira abhaatu bhano bhaari bhiimeereeri harya, “Omuutu wuno neewe ari hamwe nabho.”
MAR 14:70 Nawe, Petero akaanga kweeki. Rikahita eriibhaga isuuhu, abhaatu bhano bhaari bhiimeereeri harya bhakamubhuurira Petero, “Eheene awe waari owumwe waabhu, kwo okubha awe woosi ni Mugariraaya.”
MAR 14:71 Nawe, Petero akataanga okwiihiima na okwiirahira, “Omuutu wuno mukubhuga, enye nitamumenyiri!”
MAR 14:72 Hayohayo, ekorokoome ekagaamba rugeendo rwa kabhiri. Eriibhaga riyo, Petero akahiita engʼana ya Yeesu yino yamubhuuriiri, “Ekorokoome ekyaari kugaamba rugeendo rwa kabhiri, orabha omariri kunianga katatu koosi.” Petero hano yiiseegiri gayo, akarira, akaruusya eziingusuri nzaru.
MAR 15:1 Hano kwakiiri ego, ekiina kyoosi kya abhakuru bha abhaseengeri, abhakaruka bha Abhayahudi, na abheegya bhe emigiro gya Musa, bhakiikara hamwe, bhakakora obhuzaabhi. Bhakamubhoha Yeesu, bhakamuhira ku Pirato.
MAR 15:2 Pirato akamubhuurya Yeesu, “Awe naawe omutemi wa Abhayahudi?” Yeesu akamukyoora, “Naawe ogaambiri.”
MAR 15:3 Abhakuru bha abhaseengeri bhaari bharamuzoongera Yeesu kubha, akoriri amabhi maaru.
MAR 15:4 Pirato akamubhuurya kweeki, akabhuga, “Otakukyoora ryoryoosi? Rora kyeego bhakukuzoongera kumabhiihu maaru.”
MAR 15:5 Nawe Yeesu ataamukyooriri ryoryoosi. Niho Pirato akaruguura.
MAR 15:6 Eriibhaga rye Enyaangi yo Okuhiita, Pirato yaari arabhiigurira omubhohwa wumwe, wuno abhaatu bhaamusabhiri ahaatirwe.
MAR 15:7 Eriibhaga riyo munyuumba ya abhabhohwa bhaari bhariho abhaatu bhano bhaakoriri obhwaangi no obhwiiti mubhwaangi bhwaabhu. Owumwe wa abhiiti bhayo yaari arabhirikirwa Baraaba.
MAR 15:8 Esaango ekuru ya abhaatu bhakagya ku Pirato, bhakamusabha abhiigurire omubhohwa wumwe, kyeego akanara kukora.
MAR 15:9 Pirato akabhabhuurya, “Bhoono, mureenda nibhiigurire omutemi wa Abhayahudi?”
MAR 15:10 Akabhuga ego kwo okubha akamenya kubha abhakuru bha abhaseengeri bhaamugwaatirye Yeesu kweewe, kwiiguru yo omugono gwaabhu ogweene ego.
MAR 15:11 Niho abhakuru bha abhaseengeri bhakasiigirirya esaango ya abhaatu yirya, emusabhe Pirato abhiigurire Baraaba.
MAR 15:12 Pirato akabhabhuurya kweeki, “Bhoono ambe, mureenda nikoreki omuutu wuno mukugaamba ni mutemi wa Abhayahudi?”
MAR 15:13 Abhaatu bhoosi bhakiitabha kwe ekituri kweeki, bhakabhuga, “Mumubhaambe kumusaraba!”
MAR 15:14 Pirato akabhabhuurya, “Akoriri isaryaki rino rigirirye abhaambwe kumusaraba?” Niho ebho bhakahaara bhukongʼu okutema ekituri, bhakabhuga, “Mumubhaambe kumusaraba!”
MAR 15:15 Pirato yaari areenda okuyizomeerya esaango ya abhaatu, kweego akabhiigurira Baraaba. Kyaamwe, akaswaagya bhamuteme Yeesu emijariti. Kimwe akaragania agegwe, atemererwe kumusaraba.
MAR 15:16 Abhasirikare bhakamugega Yeesu, bhakagya neewe mukiina ekikuru munyuumba yo omwaanaangwa Pirato. Bhakakumania abhasirikare abhaandi bhoosi.
MAR 15:17 Bhakamwiibhohya Yeesu omweenda gwe ezambaraau yo obhutemi. Bhakoogosa orusuurya rwa amahwa, bhakamwiibhohya kumutwe.
MAR 15:18 Bhakataanga okumukeerya kwe enzeero, “Kasiinga rugabho, omutemi wa Abhayahudi!”
MAR 15:19 Bhaari bharamutema kumutwe na maara no okumutweera amate, bhaari bharamuhigamira kwo okumukumya.
MAR 15:20 Hano abhasirikare bhayo bhaamariri okumuzibhura, bhakamuruusya omweenda gwe ezambaraau yirya, no okumwiibhohya kweeki eziingibho zyaaye. Kyaamwe, bhakagya neewe okumubhaamba kumusaraba.
MAR 15:21 Munzira, bhakasikana no omuutu wuno yaari arahita mumugye okurwa mumuguundu, eriina ryaaye Simooni, yaari omwiikari wa Kirene. Omuutu wurya yaari wiise waabhu Arekizanda na Rufo. Abhasirikare bhakamusingʼirirya okugega omusaraba gwa Yeesu.
MAR 15:22 Bhakamuhira Yeesu hano haabhirikiirwe Gorigota, obhugazuro bhwaku ni Kihaanga kyo Omutwe.
MAR 15:23 Bhakamuha Yeesu amaanzi go omuzabibu gano bhasaangiinie na manemane, nawe ewe akaanga okunywa.
MAR 15:24 Niho bhakamubhaamba kumusaraba, na bhakatwaana eziingibho zyaaye. Bhakatema obhwiitoori ni weewi araagege ngibhoki.
MAR 15:25 Eriibhaga rya katatu etabhoori, niho bhaamubhaambiri kumusaraba.
MAR 15:26 Kumusaraba bhakatuura amakaamo go obhuzoongeri bhwaaye, gaari garabhuga, “Omutemi wa Abhayahudi.”
MAR 15:27 Bhakamubhaamba hamwe na abhateesya abhabhiri kumisaraba, owumwe orubhaara rwaaye rwo obhuryo no owuundi orubhaara rwo obhumosi. [
MAR 15:28 Niho gakakuunaana Amakaamo Amahoreeru gano gakubhuga, “Akabharwa hamwe na abhatemya bhe ebhibhi.”]
MAR 15:29 Abhaatu bhano bhaari bhakuhita kunzira yiyo, bhaari bharamutuka kwo okusiingisya emitwe gyaabhu, bharabhuga, “Aa! Awe, okabhuga oragwiisya eriiseengerero no okwoomboka kwa siku isatu!
MAR 15:30 Bhoono, wiituurye omweene, wiike okurwa kumusaraba hayo!”
MAR 15:31 Na abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa bhoosi kwa hamwe, bhakamuzibhura bharabhuga, “Akatuurya abhaandi, nawe atakunagya kwiituurya omweene!
MAR 15:32 Angu, ewe abhugiri kubha niwe Masiya, omutemi wa Abhiiziraeri. Bhoono turore yiike kumusaraba, okubha tumurore no okumwiikirirya!” Naabhe abhaatu bhano bhaabhaambirwe hamwe neewe kumisaraba, nabho bhaari bharamutuka.
MAR 15:33 Ambe, kweemera eriibhaga rya kasaasabha mumwiisi, ekiirima kikasikira mukyaaro kyoosi tee eriibhaga rya keenda.
MAR 15:34 Niho eriibhaga rya keenda, Yeesu akarira kwe eriiraka ikuru akabhuga, “Eri, Eri! Rama sabakitani?” Obhugazuro bhwaku ni, “Ee Taatabhugya waane, ee Taatabhugya waane, ndora onitigiri?”
MAR 15:35 Abhaatu abharebhe gati wa bhano bhiimeereeri harya, hano bhakiigwa aragaamba, bhakabhuga, “Mwiigwe bhamure, aramubhirikira omurooti Eriya.”
MAR 15:36 Omuutu owumwe akaryaara bhwaangu, akaaza ne epaamba, akayiitobhya mumaanzi amaruru go omuzabibu gari musuka, akayituura kumaara. Akagororokya iguru, okubha amuhe Yeesu anywe. Omuutu wuyo akabhuga, “Tiga otamuha! Turore eraabhe Eriya araaza okumwiikya kumusaraba hayo!”
MAR 15:37 Yeesu akarira kwe eriiraka ikuru, kyaamwe akakwa.
MAR 15:38 Niho omweenda guno gwaari gusuungirwe mu Hahoreeru he eriiseengerero gukaraanduka mbaara ibhiri okurwa iguru tee haasi.
MAR 15:39 Omukuru wa abhasirikare wuno yaari yiimeereeri embere wa Yeesu, hano yaruuzi kyeego Yeesu akukwa, akabhuga, “Eheene omuutu wuno yaari Omwaana wa Taatabhugya!”
MAR 15:40 Bhaari bhariho abhakari bhano bhaari bharasuungurirya kwa kure. Gati waabhu bhaari bhariho Mariamu wa mumugye gwa Magidara, Sarome na Mariamu nina wa Yaakobo omusuuhu na Yose.
MAR 15:41 Abhakari bhayo bhaari bhamutuniiriiri no okumuhokeerya Yeesu hano yaari mumugye gwa Gariraaya. Bhaari bhariho na abhakari abhaandi bhaaru bhano bhakagya hamwe neewe Yerusaremu.
MAR 15:42 Hano yahikiri engoroobha, kwo okubha orusiku ruyo rwaari orusiku rwo okwiibhanura kwiiguru yo orusiku rwo okumuunya,
MAR 15:43 akaaza omuutu wumwe okurwa omugye gwa Arimataya, arabhirikirwa Yusufu. Na yaari owumwe wa abhakuru mukiina ekikuru kya Abhayahudi. Yaari ariisigira obhutemi bhwa Taatabhugya. Niwe akagya ku Pirato kwo obhukararu no okumusabha amwiikiriirye agege ekituundu kya Yeesu.
MAR 15:44 Hano Pirato yiigwiiri kubha Yeesu akuuri bhwaangu ego, akaruguura. Akamubhirikira omukuru wa abhasirikare wurya, okubha amenyeekererye eraabhe eheene Yeesu amariri kukwa.
MAR 15:45 Hano omukuru wa abhasirikare yamenyeekereerye kubha Yeesu akuuri, Pirato akamwiikirirya Yusufu agege ekituundu.
MAR 15:46 Niho Yusufu neewe akagura omweenda gwo obhuguri bhukuru. Akagya kumusaraba harya, akiikya haasi ekituundu kya Yeesu, akakiriizirira mumweenda. Akabhiika ekituundu kirya mumbiihira yino ekatukwa kwiitare, akarihiriingitya eriigina eriikuru no okuriibha kukiseku kye embiihira.
MAR 15:47 Mariamu wa mumugye gwa Magidara na Mariamu nina waabhu Yaakobo omusuuhu na Yose bhakarora hano yabhiikirwe.
MAR 16:1 Hano orusiku rwo okumuunya rwahitiri, Mariamu wa mumugye gwa Magidara, Sarome na Mariamu nina waabhu Yaakobo omusuuhu na Yose, bhakagura amaguta go omuruumbaaso, bhagye bhahake ekituundu kya Yeesu.
MAR 16:2 Orusiku rwo okutaanga rwo obhutuuro etabhoori, hano eryoobha rikusomoka, bhakagya kumbiihira ya Yeesu.
MAR 16:3 Hano bhaari munzira, bhakataanga kwiibhuurya, “Bhoono, ni weewi wuno araaturuusirye eriigina rirya kukiseku kye embiihira?”
MAR 16:4 Nawe hano bhaahikiri, bhakarora eriigina rirya rihuungwiirwe embarika, na ryaari ikuru bhukongʼu.
MAR 16:5 Hano bhaasikiiri mumbiihira, bhakoobhoha kurora omumura wumwe wuno yiibhohiri omweenda murabhu. Yiikeeri orubhaara rwo obhuryo bhwe embiihira.
MAR 16:6 Niho akabhabhuurira, “Mutoobhoha! Nimenyiri kubha mwiiziri kumumoohya Yeesu wa Nazareeti, wuno bhaamumbaambiri kumusaraba. Aryoorirwe, atariho hano! Murore hano niho bhaari bhamuhiindiirye.
MAR 16:7 Bhoono, mugeende mubhabhuurire abhaanabheega bhaaye, kiindi Petero kubha, Yeesu abhakaangatiiri kugya Gariraaya. Eyo niyo muraamurore kyeego yabhabhuuriiri.”
MAR 16:8 Hano bhiigwiiri ego, bhakataanga okurigita kwe ehaho no okuruguura. Bhakahuruka igutu we embiihira. Bhataabhuuriiri omuutu wowoosi, kwo okubha bhakoobhoha bhukongʼu. [
MAR 16:9 Hano Yeesu yaryoorirwe etabhoori orusiku rwo okutaanga rwo obhutuuro, akamutuukira hiinga Mariamu wa mumugye gwa Magidara, wuno yaari amuruusirye amasaambwa muhuungati.
MAR 16:10 Mariamu akagya, akabhabhuurira bhano bhaari bhakugeendania na Yeesu, ne eriibhaga riyo bhaari bhararira no okwaaramira.
MAR 16:11 Nawe hano bhakiigwa ku Mariamu kubha amuruuzi Yeesu ari muhoru, bhatiikiriirye.
MAR 16:12 Orusiku ruyoruyo, Yeesu akabhahwaarukira abhaanabheega bhaaye bhabhiri gati wa abhaanabheega bhaaye, yaari ne ekisyo ekiindi. Abhaanabheega bharya bhaari munzira bharareka Yerusaremu bharagya owaabhu.
MAR 16:13 Hano bhaamumenyiri, bhakakyoora kubhabhuurira abharikyaabhu, nawe bhatiikiriirye.
MAR 16:14 Mubhuteero, Yeesu akabhahwaarukira abhaanabheega bhaaye ikumi na wumwe, hano bhaari hamwe, bhakurya ebhyaakurya. Akabharekya kwo obhukongʼu bhwe eziikoro zyaabhu, kwo okubha bhakaanga kwiikirirya amangʼana ga abharikyaabhu bhano bhakamurora Yeesu hano yaryoorirwe mubhaku.
MAR 16:15 Niho akabhabhuurira, “Mugeende mukyaaro kyoosi, mubharwaazire abhaatu bhoosi Amangʼana Amazomu.
MAR 16:16 Omuutu wowoosi wuno yiikiriirye no okubatiizwa, aratuuribhwa. Nawe, omuutu wowoosi wuno akwaanga kwiikirirya, aratinirwa ekiina.
MAR 16:17 Abhaatu bhano bhiikiriirye, bharakora ekyeerekenio, okuruusya amasaambwa amabhi kubhaatu kwe eriina ryaane no okugaamba kwe ekigaambo ekihya,
MAR 16:18 Naabhe bhaangagwaata enzoka kwa amabhoko kasi bhakunywa ekigiro kyokyoosi kino kikwiita, kitakubhanyahaara. Bharabha bharatuura amabhoko gaabhu kubharweeri, nabho bharahora.”
MAR 16:19 Hano Omukuru Yeesu yagaambiri nabho, Taatabhugya akamugega mwiisaaro. Yiikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya.
MAR 16:20 Abhaanabheega bhaaye bharya bhakatanura harya. Bhakagya okurwaaza Amangʼana Amazomu ahagiro hoosi. Omukuru Yeesu yaari arabhaha amanaga go okukora ekyeerekenio. Ego niigo yaari akweerekya amangʼana gayo kubha ni ge eheene.]
LUK 1:1 Omuguungibhwa Teofiro, garya gaakorirwe gati weetu, abhaatu bhaaru bhakoriri omukya gwo okukaama iguru yaku.
LUK 1:2 Gakaamirwe bhwaheene amangʼana gano twabhuuriirwe na bhano bhaagaruuzi amangʼana gayo, kwa ameeso gaabhu, bhano bhakunyaragania engʼana ya Taatabhugya kurwa obhweemero.
LUK 1:3 Noosi nigiisuunziri no okugamenyeekererya bhwaheene, kyeego goosi gakorirwe kisi kweemera kubhutaangiro, nikarora ni kisi nikukaamire gayo ngʼorangʼora,
LUK 1:4 okubha obhe no obhuheene kugarya wegiibhwe.
LUK 1:5 Eriibhaga Herode yaari omutemi wa Yudea, ahaabha ariho omuseengeri wumwe wa Taatabhugya, eriina ryaaye Zakaria, yaari musaango yo obhuseengeri bhwa Abiya. Na mukaaye Erizabeti, ewe yaari wa mukisyooko kyo omuseengeri Haruuni.
LUK 1:6 Abhabhiri bhayo, bhaari abhaheene embere wa Taatabhugya, ebho bhaari bhariigwa emigiro gyo Omukuru gyoosi, okutama kubha ni isoro.
LUK 1:7 Bhatahaabha no omwaana, kwo okubha Erizabeti yaari muguumba, neebho bhaari bhakuunguhiri bhukongʼu.
LUK 1:8 Orusiku rumwe, esaango ya Zakaria yaari erakora ruunga rwaaye rwo obhuseengeri embere wa Taatabhugya.
LUK 1:9 Kunyaangi yo obhuseengeri bhwaabhu, Zakaria akasorwa kwo okwiitoorwa obhwiitoori kubha, niwe araasikire ahahoreeru he eriiseengerero ryo Omukuru, Taatabhugya, okubha amuguundirirye omuruumbaaso.
LUK 1:10 Kwiibhaga ryo okwookya omuruumbaaso, habhoori bhakiikumania abhaatu bhaaru kumusabha Taatabhugya.
LUK 1:11 Niho, Zakaria akahwaarukirwa na maraika wo Omukuru. Maraika wuyo, akiimeerera orubhaara rwo obhuryo rwa ahagiro he ezahaabu ho okuguundirirya omuruumbaaso.
LUK 1:12 Hano Zakaria yamuruuzi, akiitakya no okwoobhoha bhukongʼu!
LUK 1:13 Nawe, maraika akamubhuurira, “Awe Zakaria, otoobhoha! Taatabhugya yiigwiiri amasabhi gaazo. Mukaazo Erizabeti, arakwiibhurira omwaana we ekisubhe, oramutoga eriina Yohana.
LUK 1:14 Omwaana wuyo, niwe araakore muzomererwe no okuriiryaata, na abhaatu bhaaru bharazomererwa kwo okwiibhurwa kwaaye.
LUK 1:15 Arabha omukuru embere wa Omukuru. Ataanywe amaanzi go omuzabibu ne ebhiindi bhyoosi bhino bhikugwaata. Arabha yiizuriibhwe Ekoro Muhoreeru kurwa muunda ya nina.
LUK 1:16 Arakyoorya Abhiiziraeri bhaaru kwo Omukuru, Taatabhugya waabhu.
LUK 1:17 Aramukaangatira Omukuru okubha amubhanurire abhaatu okumusuungʼaana obhuuzi bhwaaye no okukaangatibhwa ne ekoro no obhunagya kya bhwa Eriya. Arabhagwaatania bhataata na abhaana bhaabhu, no okubhakora bhano bhatakumwiigwa Omukuru bhabhe na amangʼeeni ge eheene.”
LUK 1:18 Zakaria akamubhuurya maraika, “Ndora enye na mukaane tukuunguhiri! Niki kiraanierekye obhuheene bhwo okubhona omwaana?”
LUK 1:19 Maraika wuyo akabhuga, “Enye neenye Gaburieri, nikwiimeerera embere wa Taatabhugya. Ewe niwe anitumiri kubha, niize kukubhuurira amangʼana gano amazomu.
LUK 1:20 Kwo okubha otiikiriirye gano nakubhuuriiri, kweema bhoono orabha imuumu, na otakunagya kugaamba tee, kuhikira gayo garaakorwe kwiibhaga ryaaye.”
LUK 1:21 Abhaatu bhaari bharaganya Zakaria ahuruke igutu, bhakaruguura kurora kyeego yakezeerimu.
LUK 1:22 Hano yaahurukirimu, ataanagirye kweeki kukeerenia nabho, akageenderera kubha imuumu. Yaari areerekya kwa amabhoko, bhakamenya kubha aruuzi obhurori.
LUK 1:23 Hano yamariri eziisiku zaaye zo okukora emirimo mwiiseengerero, akagya yiika.
LUK 1:24 Kyaamwe, mukaaye Erizabeti akagega enda, akamara emyeeri etaano yaari akiibhisa,
LUK 1:25 akabhuga, “Omukuru, niwe anikoreeri ego! Anduusiirye eziisoni embere wa abhaatu.”
LUK 1:26 Hano enda ya Erizabeti yahikirye emyeeri esaasabha, Taatabhugya akatuma maraika Gaburieri mumugye gwa Nazareeti, mukyaaro kya Gariraaya.
LUK 1:27 Akatumwa kumuukya wumwe, eriina ryaaye Mariamu, yaari ayuungiibhwe no omusubhe wumwe, eriina ryaaye Yusufu, we ekisyooko kyo omutemi Daudi.
LUK 1:28 Hano maraika yagiiri ku Mariamu, akamubhuurira, “Ndakukeerya, awe omutweerwa we ebhite, Omukuru ari hamwe naawe.”
LUK 1:29 Hano akiigwa amangʼana gayo, akanyaaka mukoro, akiibhuurya, “Nkeeryaki yino?”
LUK 1:30 Maraika akamubhuurira, “Weyaa Mariamu, otoobhoha! Omutweerwa we ebhite wa Taatabhugya.
LUK 1:31 Rora! Oragega enda, na oriibhura omwaana we ekisubhe, oramutoga eriina ryaaye Yeesu.
LUK 1:32 Arabha omukuru, arabhirikirwa Omwaana wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi. Omukuru, Taatabhugya arabhwiimeererya kweeki obhukaangati bhwo obhutemi bhwa Daudi isikuru waaye, no okumuha omwaana wuyo.
LUK 1:33 Arabha omutemi wa abhaatu bhoosi bha Iziraeri kirakeego, no obhutemi bhwaaye, bhutakubha no obhuteero.”
LUK 1:34 Mariamu akabhuurya, “Garabhabhwi, neenye nitakaruuzi omusubhe?”
LUK 1:35 Akamukyoora, “Ekoro Muhoreeru arakwiikira, na amanaga ga Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi, garakukuundikiirya. Kweego, omwaana wuno akwiibhurwa, arabha omusorwa no okutogwa Omwaana wa Taatabhugya.
LUK 1:36 Naabhe omuhiiri waazo Erizabeti, wuno abhaatu bhaari bhamumenyiri kubha ni muguumba, agegiri enda yo omwaana we ekisubhe mubhukikuru bhwaaye. Bhoono ariinda ya emyeeri esaasabha.
LUK 1:37 Gayo gaatuukiri kwo okubha ku Taatabhugya, bhyoosi bhiraturikana.”
LUK 1:38 Mariamu akabhuga, “Neenye omugya wo Omukuru, ebhe kweenye kyeego ogaambiri.” Kyaamwe akagya.
LUK 1:39 Mariamu akakora bhwaangu orugeendo, rwo okugya ku Erizabeti eziisiku ziyoziyo, mumugye gumwe gwe ebhiguru bhya Yudea.
LUK 1:40 Hano yasikiiri wa Zakaria, akamukeerya Erizabeti.
LUK 1:41 Hano Erizabeti akiigwa akeeriibhwe na Mariamu, omwaana yaari muunda yaaye akatumatuma. Hayohayo Erizabeti akiizuribhwa ne Ekoro Muhoreeru,
LUK 1:42 kyaamwe akagaamba kwiiraka ikuru, “Mubhakari bhoosi, awe naawe omutweerwa we ebhite! No oriibhura omwaana omutweerwa ebhite.
LUK 1:43 Enye ni weewi, naabhe nina wo Omukuru waane yiize kunikeerya?
LUK 1:44 Hano niigwiiri oranikeerya, omwaana akatumatuma muunda yaane kwo obhuzomererwa.
LUK 1:45 Awe naawe omutweerwa ebhite, kwo okubha wiikiriirye gano Omukuru yakubhuuriiri gakorwe.”
LUK 1:46 Mariamu akabhuga, “Ekoro yaane, eramukumya Omukuru,
LUK 1:47 erazomererwa niwe Taatabhugya Omutuurya waane,
LUK 1:48 kwo okubha anihiitiri omugya waaye, yiingabha enye ni munyookobhu. Kurwa bhoono, abhaatu bhe eziinyiibhuro zyoosi na zino zikuuza, bharabha bharanibhirikira kubha neenye omutweerwa we ebhite,
LUK 1:49 kwo okubha Taatabhugya wa amanaga, anikoreeri amangʼana ge ekiruguuro, ne eriina ryaaye ni ihoreeru, rirakira amariina goosi.
LUK 1:50 Taatabhugya arageenderera kubharorera ebhigoongi no okubhasakirya abhaatu bhe eziinyiibhuro zyoosi, bhano bhakumwiigwa.
LUK 1:51 Akoriri amangʼana amakuru kwa amanaga go okubhoko kwaaye, anyarageenie abharegenu bhoosi.
LUK 1:52 Yiituumirye abhakaangati kurwa kubhituumbi bhyaabhu bhyo obhutemi, kimwe abhatiirirye abhanyookobhu.
LUK 1:53 Bhe enzara, abhiigutirye bhwaheene, nawe abhaniibhi abhaheebhiri amabhoko bhusa.
LUK 1:54 Abhahiitiri no okubhasakirya Abhiiziraeri, abhabhagati bhaaye, akabharorera ebhigoongi.
LUK 1:55 Akakora kyeego yaragiri Aburahamu na bhazaazi bheetu, na abhaatu bhe ehamati yaaye kirakeego.”
LUK 1:56 Mariamu akamara emyeeri etatu ari we Erizabeti, niho yagarukiri yiika waaye.
LUK 1:57 Eziisiku zo okwiibhura kwe Erizabeti zikahika, akiibhura omwaana we ekisubhe.
LUK 1:58 Hano abhanyaroobho na abhahiiri bhaaye bhakiigwa kyeego Omukuru yamuroreeri ebhigoongi bhyaaru, bhakazomererwa hamwe neewe.
LUK 1:59 Omwaana wuyo, hano yahikirye orusiku rwa kanaane, bhakaaza kumusaara. Bhakeenda kumutoga eriina rya wiise Zakaria.
LUK 1:60 Kyaamwe, nina akaanga, akabhuga, “Zeyi, atogwe Yohana.”
LUK 1:61 Bhakamukyoora, “Ndora eriina riyo ritari mubhahiiri bheenyu!”
LUK 1:62 Niho, bhakabhuurya wiise, kwo okumweerekya na amabhoko, abhazweenie kyeego akweenda atoge omwaana waaye.
LUK 1:63 Akasabha ekigiro kyo okukaamira, akakaama, “Eriina ryaaye niwe Yohana.” Bhoosi ego bhakaruguura!
LUK 1:64 Kyaamwe, omunwa gwaaye gukiigurwa, kweeki akabha aragaamba, akumukumya Taatabhugya.
LUK 1:65 Abhanyaroobho bhoosi, bhakahaha, engʼana yiyo ekanyaragana bhukongʼu mbaara zoosi ze ebhiguru bhya Yudea.
LUK 1:66 Kwo okubha bhoosi bhakiigwa obhunagya bhwo Omukuru bhwaari hamwe neewe, bhakabha bhakiibhuurya, “Omwaana wuyo arabha muutuki?”
LUK 1:67 Zakaria, wiise wo omwaana wuyo, akiizuribhwa ne Ekoro Muhoreeru, akagaamba obhurooti,
LUK 1:68 “Akumibhwe Omukuru, Taatabhugya wa Abhiiziraeri, kwo okubha yiiziri kututuurya etwe abhaatu bhaaye.
LUK 1:69 Taatabhugya atureeteeri Omutuurya weetu wa amanaga, omwiibhurwa we ekisyooko kya Daudi, omuhokya waaye,
LUK 1:70 kyeego yaragiri ekare hayo kubharooti bhaaye abhahoreeru.
LUK 1:71 Akaraga kututuurya kubhabhisa bheetu, na mumabhoko ga bhoosi bhano bhakutubhiihirirya.
LUK 1:72 Akabhuga kubha, arabharorera ebhigoongi bhazaazi bheetu no okuhiita eriiragano rirya eriihoreeru.
LUK 1:73 Eriiragano riyo niryo akakora na zaazi weetu Aburahamu.
LUK 1:74 Tutuuriibhwe kurwa mumabhoko ga abhabhisa bheetu, okubha tumuseengere, kutama kubha ne ehaha,
LUK 1:75 tubhe bhahoreeru na abhaheene embere waaye, kuziisiku zeetu zoosi.
LUK 1:76 Awe omwaana waane, orabhirikirwa omurooti wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi. Orakaangata embere wo Omukuru, abhone omweererye abhaatu kuziinzira zino araahitire.
LUK 1:77 Obhabhuurire abhaatu bhaaye kubha, bharatuuribhwa kwo okwaabhirwa kwe ebhibhi bhyaabhu,
LUK 1:78 kwe ebhigoongi bhyaaru no obhunyoohu bhwa Taatabhugya weetu. No obhutuuribhwa bhuyo bhuratuhwaarukira kyo obhweero kurwa iguru.
LUK 1:79 Na bhukabhabharira bhoosi bha mukiirima na bhano bhakwoobhoha enyaako yo oruku runo rwaari kuuza. Bhuratukaangata tee, tubhe turahita munzira yo omureembe.”
LUK 1:80 Yohana akakiina, akabha na amanaga mukoro yaaye, akagya kwiikara mwiitirigo tee, hano eriibhaga ryahikiri akarweera mu Bhiiziraeri.
LUK 2:1 Kuziisiku ziyo, Kaisari Agusito, omutemi omukuru wa Rooma, akabhaswaagya abhaatu bhoosi bha mubhyaaro bhyo obhukaangati bhwaaye, bhagye bhakaamwe.
LUK 2:2 Okukaamwa kuyo kwaari kwo okutaanga, kwiibhaga rino Kurenio yaari omwaanaangwa wa Siria.
LUK 2:3 Kweego, abhaatu bhoosi bhakagya okukaamwa, mumugye gwe ekisyooko kyaaye.
LUK 2:4 Yusufu woosi, akarwa mumugye gwa Nazareeti, mukyaaro kya Gariraaya, akatiira kugya Beterehemu, mukyaaro kya Yudea, kwo okubha Beterehemu nigwe gwaari omugye gwo omutemi Daudi, na yaari wa mukisyooko kya Daudi.
LUK 2:5 Yusufu akagya kukaamwa hamwe na Mariamu, omuyuungibhwa waaye. Kwiibhaga riyo Mariamu yaari ariinda.
LUK 2:6 Hano bhaari bhakyaari eyo, eriibhaga ryo okwiibhura kwa Mariamu rikahika,
LUK 2:7 akiibhura omwaana waaye omutaangi we ekisubhe munyuumba ye emitugo. Akamwiibhisya emyeenda gye ekibhataare, akamuhiindirya muryaato. Akamwiibhurira muyo kwo okubha bhataabhweeni ekyuumba muziinyuumba zya abhagini.
LUK 2:8 Mubhutiku bhuyo, abhariisya bhahaariibha emitugo gyaabhu mwiitirigo.
LUK 2:9 Kyaamwe, bhakahwaarukirwa na maraika wumwe wo Omukuru! No obhweero bhwo obhuguungo bhwo Omukuru bhukabhabharira mbaara zoosi, bhakagwaatwa ne ehaho nzaru.
LUK 2:10 Kyaamwe, maraika wuyo akabhabhuurira, “Mutoobhoha! Ndabharwaazira amangʼana amazomu, gano garaabhazomere abhaatu bhoosi.
LUK 2:11 Reero yino, mumugye gwa Daudi, omutuurya yiibhwiirwe kwiiguru weenyu. No omutuurya wuyo niwe Omukuru, niwe Masiya weetu.
LUK 2:12 Ne ekyeerekenio kyo okubheerekya gayo, nikyo kiyo, murabhona omwaana omurere ahiindiriibhwe muryaato, akuundikiirwe ne emyeenda gye ekibhataare.”
LUK 2:13 Kyaamwe, maraika wuyo, akabhahwaarukira ne ebhikwe kwe ebhikwe bhya bhamaraika abharikyaaye okurwa mwiisaaro, bhakabha bharamukumya Taatabhugya,
LUK 2:14 “Taatabhugya wa mwiisaaro aguungibhwe! Na mukyaaro, omureembe gubhe kubhaatu bhano abhaseegiri.”
LUK 2:15 Bhamaraika bhayo, hano bhaamariri, bhakakyoora mwiisaaro. Abhariisya bhakabhuga, “Tugeende Beterehemu, turore gayo kyeego Omukuru atubhuuriiri.”
LUK 2:16 Bhakagya bhwaangu, bhakabhona Mariamu na Yusufu, na bhakamurora omwaana omurere ahiindiriibhwe muryaato.
LUK 2:17 Hano abhariisya bhayo bhaamuruuzi omwaana wuyo, bhakazweenia abhaatu amangʼana goosi gayo, maraika yabhabhuuriiri iguru waaye.
LUK 2:18 Na bhoosi bhano bhakiigwa gayo, bhakaruguura bhukongʼu iguru ya amangʼana gano bhaabhuuriirwe na abhariisya.
LUK 2:19 Nawe, Mariamu akabhiika gayo goosi mukoro yaaye akabha aragiiseega.
LUK 2:20 Abhariisya bhayo bhakakyoora, bharamukumya Taatabhugya no okumuguungya kugoosi gano bhakiigwa no okurora. Kyeego bhaabhuuriirwe na maraika, na niigo gaakorirwe.
LUK 2:21 Omwaana wuyo, hano yahikiri orusiku rwa kanaane, bhakamusaara, bhakamutoga Yeesu. Rino niryo eriina yaheerwe na maraika, eriibhaga rino nina waabhu yaari akyaari kugega enda.
LUK 2:22 Kyeego geendirwe kumigiro gya Musa, Yusufu na Mariamu bhakamara eziisiku zyaabhu zo okumweeswa. Bhakamuhira Yeesu Yerusaremu, abhe omusorwa embere wo Omukuru.
LUK 2:23 Bhakakora ego, kwo okubha ekaamirwe mumigiro gyo Omukuru, “Omwaana we embere we ekisubhe, abhe omusorwa embere wo Omukuru.”
LUK 2:24 Kweeki bhakeenda kuruusya ekimweeso, kirya kigaambirwe ne emigiro gyo Omukuru, “Muruusye ekimweeso kye ebhiguuti bhibhiri, hamwe amaana abhiri ge ebhiguuti.”
LUK 2:25 Yerusaremu eyo, ahaabhaho omuutu wumwe, eriina ryaaye ni Simioni. Simioni wuyo, yaari omuheene embere wa Taatabhugya, na yaari aramwiigwa no okuganya kurora okutuuribhwa kwa Abhiiziraeri. Ne Ekoro Muhoreeru yaari hamwe neewe.
LUK 2:26 Ne Ekoro Muhoreeru yaari amariri kumukuundukurira kubha, atakukwa tee amurore Masiya wo Omukuru.
LUK 2:27 Simioni woosi, Ekoro Muhoreeru akamukaangatya asikire mwiiseengerero rya Taatabhugya. Hano abhiibhuri bha Yeesu bhaamureetiri muyo, bhamukorere kyeego emigiro gyaragiriirye.
LUK 2:28 Kyaamwe, Simioni akamusuungʼaana Yeesu, no okumukumya Taatabhugya.
LUK 2:29 Akabhuga, “Weyaa Omukuru, Taatabhugya, okoriri kyeego waandagiri, bhoono waanganihaatiiri omugya waazo, nikwe kwo omureembe,
LUK 2:30 kwo okubha nduuzi kwa meeso gaane obhutuurya bhuno otureeteeri.
LUK 2:31 Nibhwe otubhanuriiri no okurorekana embere ya abhaatu bhoosi.
LUK 2:32 Obhutuurya bhuyo, bhurabha obhweero bhwo okweerekya enzira, kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, no obhuguungibhwa kubhaatu bhaazo Abhiiziraeri.”
LUK 2:33 Amangʼana gano Simioni yagaambiri iguru yo omwaana wuyo, gakaruguurya wiise na nina.
LUK 2:34 Simioni akabhatweera ebhite, akabhuurira Mariamu, “Rora! Omwaana wuno yiitoorirwe kubha, arabhasikya Abhiiziraeri bhaaru no okubhatuurya Abhiiziraeri abhaandi bhaaru. Na arabha ekyeerekenio kyo obhuhoru kino kiraangwe na abhaatu.
LUK 2:35 Kweego, amiiseego gano gabhisirwe muziikoro zya abhaatu, garakuundukurwa mwaasi. Naawe Mariamu, oriigwa obhururu bhukongʼu mukoro yaazo kyeego wuno osomirwe na nyaambato.”
LUK 2:36 Ahaabhaho omurooti wumwe, mukiikuru bhukongʼu, eriina ryaaye Ana, muukya wa Fanueri, we ekisyooko kya Asheeri. Ana wuyo, akiikara emyaaka muhuungati egyeene no omusubhe waaye, kyaamwe omusubhe waaye akakwa.
LUK 2:37 Na akasaaga mutuumba tee akahikya emyaaka emiroongo enaane ne ene (84). Akabha arahooyera mwiiseengerero muyo muyo, akabha aramusabha obhutiku no omwiisi, na hano yaakusabha kwiibhaga eriindi ahiisiitya ebhyaakurya.
LUK 2:38 Kwiibhaga riyoriyo hano bhaari bhamureetiri Yeesu mwiiseengerero, Ana woosi akahita embere, akataanga kumukumya Taatabhugya. Akagaamba engʼana iguru yo omwaana wuyo, kubhaatu bhoosi bhano bhaari bhariiseegera kubha, Taatabhugya aratuurya Yerusaremu.
LUK 2:39 Hano Yusufu na Mariamu bhaamariri kukora goosi ge emigiro gyo Omukuru, kyeego gyeendirwe, bhakakyoora mumugye gwaabhu gwa Nazareeti, mukyaaro kya Gariraaya.
LUK 2:40 Omwaana akatweerwa ebhite na Taatabhugya, akakiina, akabha na amanaga mukoro yaaye no okwiizuribhwa amangʼeeni.
LUK 2:41 Kumyaaka gyoosi, abhiibhuri bha Yeesu bhahaatiira kugya Yerusaremu, ku Nyaangi yo Okuhiita.
LUK 2:42 Hano Yeesu yahikirye emyaaka ikumi ne ebhiri, akahirana hamwe na abhiibhuri bhaaye kunyaangi kyeego yaari enyaangi yaabhu.
LUK 2:43 Hano enyaangi yahwiiri, abhiibhuri bha Yeesu bhakataanga orugeendo rwo okukyoora yiika, nawe Yeesu akasaaga Yerusaremu. Abhiibhuri bhaaye bhataari bhamenyiri abhe asaagiri eyo,
LUK 2:44 bhaari bhakiiseega kubha ari hamwe na abharikyaabhu murugeendo. Eryoobha rimwe hano bhahoyeeri kunzira, bhakataanga kumukomya mubhahiiri na abhasaani bhaabhu.
LUK 2:45 Hano yabhabhuririku, bhakakyoora kumumoohya Yerusaremu.
LUK 2:46 Orusiku rwa katatu, bhakamubhona mwiiseengerero rya Taatabhugya, yiikeeri gatigati wa abheegya bhe emigiro, yaari arabhiitegeerera no okubhuurya amabhuuryo.
LUK 2:47 Abhaatu bhoosi bhano bhakiigwa kyeego yaari kugaamba, bhakaruguura bhukongʼu iguru ya amangʼeeni gaaye, na iguru ya amakyooro gaaye.
LUK 2:48 Abhiibhuri bhaaye bhayo, hano bhaamuruuzi, bhakaruguura bhukongʼu. Nina waabhu akamubhuurira, “Omwaana waane, kwaki otukoreeri ego? Enye na wuuso weenyu twaari twoobhohiri, turakumoohya bhukongʼu!”
LUK 2:49 Akabhakyoora, “Kwaki mwaari muranimoohya? Mutaamenyiri kubha ndeenderwa nibhe munyuumba ya Taata waane?”
LUK 2:50 Nawe abhiibhuri bhaaye bhataamenyiri eriikyooro rya Yeesu riyo.
LUK 2:51 Kyaamwe, akahiriingita kugya hamwe nabho mumugye gwaabhu gwa Nazareeti, akabha arabhiigwa. Nina akagatuura amangʼana gayo goosi mukoro yaaye.
LUK 2:52 Yeesu akabha arakiina no okwoongera amangʼeeni, aramuzomera Taatabhugya na abhaatu.
LUK 3:1 Gwaari omwaaka gwi ikumi ne etaano gwa mubhukaangati bhwo omutemi omukuru Tiberio, no omwaanaangwa we ekyaaro kya Yudea yaari Pontio Pirato. No omukaangati we ekyaaro kya Gariraaya yaari Herode, no omukaangati we ebhyaaro bhya Iturea na Tarakoniti yaari Firipo, wamwaabhu Herode. No omukaangati we ekyaaro kya Abirene yaari Risania.
LUK 3:2 Na abhaseengeri abhakuru nibho bhaari Anasi hamwe na Kayafa. Kwe eriibhaga riyo, Yohana omwaana wa Zakaria wuyo, yaari mwiitirigo, na hano yaari eyo akahaabhwa engʼana na Taatabhugya.
LUK 3:3 Yohana yaari aragya kuhitira ekyaaro kyoosi kino kyareeni ne Ekitaaro kya Yorodaani, eno ararwaazira engʼana yiyo. Yaari arabhabhuurira abhaatu, “Mute ebhibhi bhyeenyu mumukyoorere Taatabhugya no okubatiizwa, okubha abhaabhire ebhibhi bhyeenyu!”
LUK 3:4 Niigo amangʼana gayo ga Yohana gabheeri kyeego gakaamirwe mukitabhu no omurooti Isaya: “Omuutu wuno akubhirikira kwe eriiraka ikuru okurwa mwiitirigo: ‘Mumukorere Omukuru enzira, mugororokye eziinzira zino araahite.
LUK 3:5 Muribhe amaruuma goosi, na muroosye ebhiguru ne ebhiswa. Mugororokye eziinzira zino ziikiikiri, na muroosye ebhiruumwa bhisuuhu.
LUK 3:6 Niho abhaatu bhoosi bharaarore obhutuurya bhuno bhukurwa ku Taatabhugya.’ ”
LUK 3:7 Abhaatu bhaaru bhaari bharamuuzaku Yohana, kubha abhabatiize. Kyaamwe, akabha arabhabhuurira, “Emwe orwiibhuro rwe enzoka! Weewi abhabhuuriiri kubha muranagya kuryaara obhutemwa bhwa Taatabhugya bhuno bhukuuza kwo okubatiizwa ego?
LUK 3:8 Ambe, mukore amahokya gano, gakweerekya kubha mumariri kuta ebhibhi bhyeenyu na mumwiikyooreeri Taatabhugya. Mutataanga kugaamba kubha Taatabhugya arabhiikirirya kyeego mukwiizuungya, ‘Zaazi weetu ni Aburahamu!’ Ndabhabhuurira kubha, Taatabhugya aranagya kukyoosya amagina gano kubha abhaana bha Aburahamu!
LUK 3:9 Na bhoono obhutini bhwe ekiina kya Taatabhugya bhuri iguru weenyu kyeego ehaazi eri iguru ya amatina ge emiti. Na bhano bhatakukora amahokya amazomu bharatinirwa ekiina, kyeego emiti gyoosi gino gitakwiibhura emisumo emizomu gikutinwa no okurekerwa mumuriro.”
LUK 3:10 Niho amahizo ga abhaatu bhano bhaari bharimu, bhakamubhuurya Yohana, “Bhoono, tukoreki?”
LUK 3:11 Akabhakyoora, “Wowoosi wuno ane emyeenda ebhiri, aruusye ogumwe kuwuno ataanagwe. Na wowoosi wuno ane ebhyaakurya, ewe woosi asoondere wuno ataanabhyo.”
LUK 3:12 Kwiihizo riyo bhaari bhariho na abhatobhya bhe eriigooti, neebho bhakamuuzaku Yohana, okubha abhabatiize. Bhakamubhuurya, “Ee Omweegya, na neetwe tukoreki?”
LUK 3:13 Akabhakyoora, “Muraatobhe eriigooti, mutatobha ikuru kukira ekireengero kino kiteerweho.”
LUK 3:14 Neebho bhaari bhariho abhasirikare, bhakamubhuurya, “Neetwe tukoreki?” Akabhakyoora, “Mutaaza kuruusya omuutu ebhigiro bhyaaye, na mutaaza kumubheehera. Na kweeki mwiiswe na amariho gano mukuhaabhwa.”
LUK 3:15 Abhaatu bhoosi, bhaari bhariibhuurya no okwiiseega muziikoro zyaabhu kubha, hamwe Yohana niwe Masiya.
LUK 3:16 Yohana akabhabhuurira bhoosiigo, “Enye, ndabhabatiiza kwa amaanzi. Nawe araaza omuutu owuundi inyuma waane wuno akunikira amanaga, enye nitakungʼarira kubha omuhokya waaye naabhe okutazura eziikobha zye ebhikweera bhyaaye! Ewe niwe arabhabatiiza kwe Ekoro Muhoreeru.
LUK 3:17 Ewe ni kyo omurimi wuno akugwaata oruhuungo mumabhoko gaaye okubha aseese omukuunyu kurwa mungano. Engano yiyo, arayikumanirya mukitara kyaaye, nawe omukuunyu, aragwookya mumuriro guno gutakurima.”
LUK 3:18 Kwa amangʼana gayo goosi na agaandi, Yohana yaari arabhariihya no okukumiirirya abhaatu bhayo, kwo okubharwaazira Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya.
LUK 3:19 Nawe Yohana akamwiiyogya Herode, kwo okubha Herode akamusikirya Herodia no okumukora mukaaye, nawe Herodia wuyo yaari akweerirwe no wamwaabhu omusuuhu. Yohana akamurekya kungʼana yiyo, na kwe ebhibhi ebhiindi bhyoosi bhino yaari arakora.
LUK 3:20 Niho, Herode akaaruhya ebhibhi bhyaaye kweeki, kwo okumubhoha Yohana munyuumba ya abhabhohwa.
LUK 3:21 Hano Yohana ya akyaari kubhohwa, abhaatu bhaaru bhaari bharabatiizwa, Yeesu woosi akaaza kubatiizwa. Eriibhaga yaari kusabha, eriisaaro rikiiguka,
LUK 3:22 Ekoro Muhoreeru akamwiikira iguru yaaye kye ekiguuti. Niho, eriiraka rikarwa mwiisaaro rikabhuga, “Awe naawe Omwaana waane omuseegwa, nizomereerwe naawe.”
LUK 3:23 Eriibhaga rya Yeesu okutaanga emirimo gyaaye, ahaabha ne emyaaka miroongo etatu (30). Abhaatu bhahiiseega kubha, ahaabha omwaana wa Yusufu.
LUK 3:24 Na Yusufu wuyo, yaari omwaana wa Heri, na Heri, yaari omwaana wa Matati, na Matati, yaari omwaana wa Raawi, na Raawi, yaari omwaana wa Meriki, na Meriki, yaari omwaana wa Yanai, na Yanai, yaari omwaana wa Yusufu.
LUK 3:25 Na Yusufu, yaari omwaana wa Matatia, na Matatia, yaari omwaana wa Amosi, na Amosi, yaari omwaana wa Nahumu, na Nahumu, yaari omwaana wa Esiri, na Esiri, yaari omwaana wa Nagai.
LUK 3:26 Na Nagai, yaari omwaana wa Mati, na Mati, yaari omwaana wa Matatia, na Matatia, yaari omwaana wa Semei, na Semei, yaari omwaana wa Yoseki, na Yoseki, yaari omwaana wa Yoda.
LUK 3:27 Na Yoda, yaari omwaana wa Yoanani, na Yoanani, yaari omwaana wa Resa, na Resa, yaari omwaana wa Zerubabeeri, na Zerubabeeri, yaari omwaana Shearitieri, na Shearitieri, yaari omwaana wa Neri.
LUK 3:28 Na Neri, yaari omwaana wa Meriki, na Meriki, yaari omwaana wa Adi, na Adi, yaari omwaana Kosaamu, na Kosaamu, yaari omwaana wa Erimadamu, na Erimadamu, yaari omwaana wa Eri.
LUK 3:29 Na Eri, yaari omwaana wa Yoshua, na Yoshua, yaari omwaana wa Eriezeri, na Eriezeri, yaari omwaana wa Yorimu, na Yorimu, yaari omwaana wa Matati, na Matati, yaari omwaana wa Raawi.
LUK 3:30 Na Raawi, yaari omwaana wa Simioni, na Simioni, yaari omwaana wa Yuuda, na Yuuda, yaari omwaana wa Yusufu, na Yusufu, yaari omwaana wa Yonamu, na Yonamu, yaari omwaana wa Eriakimu.
LUK 3:31 Na Eriakimu, yaari omwaana wa Merea, na Merea, yaari omwaana wa Mena, na Mena, yaari omwaana wa Matata, na Matata, yaari omwaana wa Natani, na Natani, yaari omwaana wa Daudi.
LUK 3:32 Na Daudi, yaari omwaana wa Yeese, na Yeese, yaari omwaana wa Obeedi, na Obeedi, yaari omwaana wa Boazi, na Boazi, yaari omwaana wa Sarimooni, na Sarimooni, yaari omwaana wa Nasoni.
LUK 3:33 Na Nasoni, yaari omwaana wa Aminadabu, na Aminadabu, yaari omwaana wa Adimini, na Adimini, yaari omwaana wa Arini, na Arini, yaari omwaana wa Hezirooni, na Hezirooni, yaari omwaana wa Pereesi, na Pereesi, yaari omwaana wa Yuuda.
LUK 3:34 Na Yuuda, yaari omwaana wa Yaakobo, na Yaakobo, yaari omwaana wa Isaaka, na Isaaka, yaari omwaana wa Aburahamu, na Aburahamu, yaari omwaana wa Teera, na Teera, yaari omwaana wa Nahoori.
LUK 3:35 Na Nahoori, yaari omwaana wa Serugi, na Serugi, yaari omwaana wa Reu, na Reu, yaari omwaana wa Peregi, na Peregi, yaari omwaana wa Ebeeri, na Ebeeri, yaari omwaana wa Sheera.
LUK 3:36 Na Sheera, yaari omwaana wa Kenaani, na Kenaani, yaari omwaana wa Arufakisadi, na Arufakisadi, yaari omwaana wa Shemu, na Shemu, yaari omwaana wa Nuhu, na Nuhu, yaari omwaana wa Rameki.
LUK 3:37 Na Rameki, yaari omwaana wa Metuseera, na Metuseera, yaari omwaana wa Enoki, na Enoki, yaari omwaana wa Yareedi, na Yareedi, yaari omwaana wa Maharareri, na Maharareri, yaari omwaana wa Kenaani.
LUK 3:38 Na Kenaani, yaari omwaana wa Enoshi, na Enoshi, yaari omwaana wa Seeti, na Seeti, yaari omwaana wa Adaamu, na Adaamu, yaari omwaana wa Taatabhugya.
LUK 4:1 Yeesu akarwa orubhaara rwe Ekitaaro kya Yorodaani, akabha yiizuriibhwe ne Ekoro Muhoreeru, ne Ekoro akabha aramukaangata mwiitirigo. Akamara eyo eziisiku miroongo ene (40),
LUK 4:2 na kwe eriibhaga riyo, akiisiitya okurya ebhyaakurya, na Seetaani ahaaza kumusakya. Na kubhuteero, akiigwa enzara bhukongʼu.
LUK 4:3 Niho Seetaani akamubhuurira, “Aribha awe naawe Omwaana wa Taatabhugya, swaagya eriigina rino, riikyoore ribhe omukaate.”
LUK 4:4 Yeesu akamukyoora, “Zeyi! Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Omuutu atakunagya kwiikara kwe ebhyaakurya ebhyeene.’ ”
LUK 4:5 Kyaamwe, Seetaani akamuhira Yeesu ahagiro hano haari iguru bhukongʼu, rugeendo rumwe, akamweerekya obhutemi bhwe ebhyaaro bhyoosi.
LUK 4:6 Akamubhuurira, “Ndakuha obhukaangati bhwoosi bhuno, hamwe no obhuniibhi bhwamu, kwo okubha goosi gano, neenye nikahaabhwa, ndatura kuha omuutu wowoosi wuno nikweenda.
LUK 4:7 Kweego, oraanihigamire no okuniseengera, ndakuha bhyoosi bhiyo bhibhe ebhyaazo.”
LUK 4:8 Yeesu akamukyoora, “Zeyi! Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Omuseengere Omukuru, Taatabhugya waazo, omuhokeerye ewe omweene ego.’ ”
LUK 4:9 Niho, Seetaani akamuhira Yeesu Yerusaremu, akamwiimeererya kukisoonge kye eriiseengerero rya Taatabhugya, akamubhuurira, “Aribha awe naawe Omwaana wa Taatabhugya, irekera haasi okurwa hano.
LUK 4:10 Otakunagya kunyahaarika, ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Taatabhugya araswaagya bhamaraika bhaaye kwiiguru waazo, bhakuriibhe.
LUK 4:11 Nabho bharakugega mumabhoko gaabhu, amaguru gaazo gataaza kwiitema kwiigina ryoryoosi.’ ”
LUK 4:12 Nawe Yeesu akamukyoora, “Ekaamirwe, ‘Otamusakya Omukuru, Taatabhugya waazo.’ ”
LUK 4:13 Hano Seetaani yaari amariri kumusakya Yeesu, akamutiga, tee abhone omweeya oguundi gwo okumusakya.
LUK 4:14 Kyaamwe Yeesu akagya mukyaaro kya Gariraaya, akabha yiizuriibhwe no obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru. Engʼana iguru waaye, ekanyaragana bhukongʼu mukyaaro kiyo kyoosi.
LUK 4:15 Akagya areegya abhaatu muziinyuumba zyaabhu zye eziisaango. Neebho bhoosi, bhakabha bharamukumya.
LUK 4:16 Orusiku rumwe, akakyoora Nazareeti, omugye guno yarereerwe. No orusiku rwo okumuunya, akasikira munyuumba ye esaango, kyeego yaanariri, akiimeerera okusoma Engʼana ya Taatabhugya.
LUK 4:17 Akahaabhwa ekitabhu kino kikaamirwe no omurooti Isaya, akakikuundukura kumoohya ahagiro hano hakaamirwe, niigo yahabhweeni, akasoma,
LUK 4:18 “Ekoro yo Omukuru, Taatabhugya, eri hamwe neenye. Anisoriri kubharwaazira abhataka Amangʼana Amazomu. Anitumiri nibhazweenie abhabhohwa, kubha bhariigurirwa, na abhahoku, kubha bhariigurirwa ameeso, na bhano bhakunyaakibhwa, kubha ndabhatuurya.
LUK 4:19 Kweeki anitumiri nibharaarike abhaatu, kubha bhoono Omukuru, Taatabhugya areerekya omureembe gwaaye.”
LUK 4:20 Niigo Yeesu yamariri okusoma amangʼana gayo, akakuundikirya ekitabhu, akamuha omuhokya, akiikara ataange okweegya. Na abhaatu bhoosi bhano bhaari munyuumba ye esaango, bhakamutaangaarira mumeeso.
LUK 4:21 Akataanga okubhabhuurira, “Amakaamo Amahoreeru gano mwiigwiiri kwa amatwi geenyu, gakuunaaniri embere weenyu reero.”
LUK 4:22 Abhaatu bhoosi bhaari bharamugaamba kisi. Nawe bhaari bhararuguura amangʼana gaaye iguru yo omureembe gwa Taatabhugya, na bhakataanga okwiibhuurya, “Awe, wuno nawe! Atari omwaana wa Yusufu?”
LUK 4:23 Yeesu akabhabhuurira, “Nawe nitakubha ne ehaha, muraanikyoore ekireengyo kino, ‘Awe omugabhu, wiihorye omweene.’ Neemwe muragaamba, ‘Gano goosi twiigwiiri okoriri mumugye gwa Kaperinaumu, ogakore na mumugye gwaazo hano!’ ”
LUK 4:24 Akeenderera okugaamba, “Ndabhabhuurira obhuheene, omurooti atakwiikiriribhwa muroobho yaaye.
LUK 4:25 “Nawe, kwe eheene ndabhabhuurira, kwiibhaga rya Eriya, embura etaatweekiri emyaaka etatu ne emyeeri esaasabha, enzara ekasikira ekyaaro kyoosi kya Iziraeri, na kwiibhaga riyo ekyaaro kyaari na abhatuumba bhaaru.
LUK 4:26 Naabhe, Eriya ataatumirwe kuwumwe waabhu, nawe akatumwa kumutuumba wumwe wa Sarepta, mukyaaro kya Sidooni.
LUK 4:27 “Na mukyaaro kya Iziraeri kwiibhaga ryo omurooti Erisha, bhaabharimu bhe ebhigeenge bhaaru. Naabhe, ataari arimu wowoosi wuno yahorirye, nawe wumwe omweene ego yahorirye neewe ni Naamani wo okurwa mukyaaro kya Siria.”
LUK 4:28 Abhaatu bhoosi bhano bhaabhiikumeenie munyuumba ye esaango, hano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakatiinda bhukongʼu.
LUK 4:29 Niho bhakiimeerera bhwaangu, bhakagya kumuhuna, tee omuhiriingito omuhaari gwe ekiguru, kino omugye gwaari gwoombokirwe iguru waku, kubha bhamurekere haasi.
LUK 4:30 Nawe, akahita gatigati we eriihizo rya abhaatu, akagya zaaye.
LUK 4:31 Orusiku rumwe, Yeesu akagya mumugye gwa Kaperinaumu, mukyaaro kya Gariraaya. Orusiku rwo okumuunya, akasikira munyuumba ye esaango, na akataanga kweegya.
LUK 4:32 Abhaatu bhaari bharuguuriri, kwo okubha ameegyo gaaye gaari no obhuturo.
LUK 4:33 Na munyuumba ye esaango, yaarimu omuutu wuno yatiirirwe ne eriisaambwa eriibhi. Eriisaambwa riyo, rikarira no okumwaaya, rirabhuga,
LUK 4:34 “Awe Yeesu wa Nazareeti, otatunyaakya! Mbe, wiiziri kutusikya? Nikumenyiri awe ni weewi, awe ni Muhoreeru wa Taatabhugya.”
LUK 4:35 Yeesu akarirekya eriisaambwa riyo akabhuga, “Kira! Noorwe kumuutu wuno!” Niho eriisaambwa eriibhi riyo, rikamugwiisya haasi omuutu wuyo, embere wa abhaatu bhoosi. Kyaamwe, rikarwamu, ritaamunyahaariri.
LUK 4:36 Abhaatu bhoosi bhakaruguura bhukongʼu, bhakiibhuurya, “Mangʼanaki gayo? Ndora omuutu wuno, niigo akuswaagya amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwaaye, kubha, garwe mubhaatu, rugeendo rumwe, gararwamu!”
LUK 4:37 Kweego, amangʼana ge emirimo gya Yeesu, gakabha garanyaragana mukyaaro kyoosi.
LUK 4:38 Hano Yeesu yarwiiri munyuumba yiyo ye esaango, akasikira munyuumba ya Simooni. Na munyuumba muyo yaarimu inyibhyaara Simooni ni murweeri we ehooma haari. Neebho, bhakamusabha Yeesu amuhorye.
LUK 4:39 Niho akiimeerera haguhi neewe, akaswaagya ehooma yiyo, rugeendo rumwe akahora. Omukari wurya akabhuuka, akataanga okubhahokeerya ebhyaakurya.
LUK 4:40 Na hano eryoobha ryaari riratuubhira, orusiku rwo okumuunya rwaari rurasira, abhanyaroobho bhaaru bhakamureetera Yeesu abharweeri bhaabhu bha amarweeri hagarihagari. Yeesu akabhatuurira bhoosi amabhoko gaaye, akabhahorya.
LUK 4:41 Hamwe na gayo, Yeesu akaheebha amasaambwa amabhi mubhaatu bhaaru, neego gaari gararira, “Awe ni Mwaana wa Taatabhugya!” Na kwo okubha amasaambwa amabhi gayo, gaari gamenyiri kubha Yeesu niwe Masiya, akagarekya no okugaribhira, gatagaamba kweeki.
LUK 4:42 Hano kwakiiri, Yeesu akarwa hayo, akagya kibhezo. Abhaatu bhaari bharamumoohya ahagiro hoosi, na hano bhaamuruuzi, bhakeenda kumurekya kubha, atabhatiga.
LUK 4:43 Nawe, Yeesu akabhabhuurira, “Nireenderwa nigye mumigye egiindi gyoosi, okubha nibharwaazire Amangʼana Amazomu go obhutemi bhwa Taatabhugya. Kwiiguru ya gayo nikyo kikagirya nikatumwa.”
LUK 4:44 Niho, Yeesu akahita ekyaaro kya Yudea, ararwaazira abhaatu muziinyuumba zyaabhu zye eziisaango.
LUK 5:1 Orusiku rumwe, Yeesu ahaabha yiimeereeri embarika ye Enyaanza ya Genesareeti, yaari areegya abhaatu bhaaru engʼana ya Taatabhugya. Neebho, bhakabha bharamwiiruumbiririra kwo okumuhiga, okubha bhamwiitegeerere.
LUK 5:2 Ne embarika ye enyaanza hayo, Yeesu akarora amaato abhiri gaari embarika hayo, hano abhategi bhahoogya eziinzero zyaabhu.
LUK 5:3 Akatiira mubhwaato obhumwe, bhuno bhwaari bhwa Simooni, akamusabha Simooni kubha, yiisukye obhwaato hasuuhu munyaanza. Niho, Yeesu akiikara muusi yeegye abhaatu.
LUK 5:4 Na hano akamara kubheegya, akabhuurira Simooni na abharikyaaye, “Mugeendye obhwaato tee mubhuzibhe, mwiikye eziinzero zyeenyu, mutege eziiswe.”
LUK 5:5 Simooni akamukyoora, “Ee Omukuru weetu, obhutiku kukya twaari turakora emirimo gyo okutega kwo omukya, ndora tutaabhweeni ekigiro! Nawe, kwo okubha naawe waambuuriiri ego, ndaziikya eziinzero bhoono.”
LUK 5:6 Niho Simooni na abharikyaaye, bhakiikya eziinzero zyaabhu mumaanzi. Hano bhaakoriri ego, bhakagwaata eziiswe nzaru bhukongʼu, tee eziinzero zyaabhu zikataanga kuraanduka.
LUK 5:7 Bhakabhirikira abharikyaabhu, bhano bhaari mubhwaato obhuundi, kwo okubhasimya kwa mabhoko bhiize okubhasakirya. Neebho, hano bhakaaza bhakiizurya amaato abhiri eziiswe, tee zikagirya amaato gakabha haguhi okutubhira.
LUK 5:8 Simooni Petero, hano yaruuzi kyeego bhabhweeni eziiswe, akahigama embere ya Yeesu, akamubhuurira, “Ee Omukuru Yeesu, onitige enye, kwo okubha enye ni we ebhibhi!”
LUK 5:9 Simooni akabhuga amangʼana gayo, kwo okubha ewe hamwe na abharikyaaye bhoosi, bhakaruguura bhukongʼu obhwaaru bhwe eziiswe zino bhaategiri.
LUK 5:10 Bhaari bhariho abhamura bhabhiri bha Zebedaayo, Yaakobo na Yohana, bhahaatega hamwe na Simooni, neebho bhoosi, gayo gakabharuguurya. Niho Yeesu akabhuga, “Awe Simooni, otoobhoha! Kweemera reero yino, orabha omutegi wa abhaatu.”
LUK 5:11 Kweego Simooni na abharikyaaye, bhakakyoorya amaato kumwaambuko, bhakatiga ebhigiro bhyaabhu bhyoosi, bhakamutuniirira Yeesu.
LUK 5:12 Yeesu yaari mumugye gumwe, niho akaaza omuutu wumwe we ebhigeenge. Hano we ebhigeenge wuyo yamuruuzi Yeesu, akahigama haasi bhubhuumari embere waaye, akiihiinya tee akahikya obhusyo haasi, akamusabha, “Ee Omukuru, nimenyiri oranagya okunihorya okubha nieribhwe. Eraabhe oryeende, ndasabha onihorye!”
LUK 5:13 Yeesu akagororokya okubhoko kwaaye, akamubhataku, akamubhuurira, “Ndeenda ohore, weeribhwe!” Hayohayo, akahora obhurweeri bhwaaye.
LUK 5:14 Kyaamwe, Yeesu akamubhuurira, “Itegeerera, otamubhuurira muutu wowoosi iguru ya rino! Nawe wiiyeerekye kumuseengeri, oruusye ekimweeso kyeego emigiro gya Musa gikuswaagya, okubha weerekye abhaatu kubha weeriibhwe.”
LUK 5:15 Nawe, amangʼana ga Yeesu, gakoongera okumenywa bhukongʼu kubhaatu. Abhaatu bhaari bhahaamuuzaku amahizo kwa amahizo, korereki bhanagye kwiitegeerera ameegyo gaaye no okuhoribhwa amarweeri gaabhu.
LUK 5:16 Nawe, Yeesu yaari arabhatiga, aragya kusabha ahagiro hano hataari na abhaatu.
LUK 5:17 Orusiku rumwe, Yeesu yaari areegya abhaatu. Na gati yaabhu, bhaari bhiikeeri Abhafarisayo, hamwe na abheegya bhe emigiro. Bhayo, bhakarweera emigye gyoosi gya Gariraaya na Yudea, na abhaandi bhakarweera Yerusaremu. Yeesu yaari na amanaga go okuhorya kurwa ku Mukuru, Taatabhugya, na yaari arahorya abhaatu.
LUK 5:18 Niho, abhaatu bhakaaza, bhano bhaari bhagegiri omuutu wuno ebhiimo bhikuuri, eno ahiindiiri kukiigi kyaaye. Bhakeenda kumusikirya munyuumba, na bhamuhiindirye embere wa Yeesu.
LUK 5:19 Nawe etaaturikeeni, kwe ekigirirye kye esaango ekuru ya abhaatu. Niho bhakatiira kukisara kye enyuumba, eno bhagegiri omuutu wuyo. Hano bhaari kukisara, bhakahobhora omwoobho kwo okumamura eziindigi kuruusara, bhakamwiikya embere ya Yeesu, gati wa abhaatu bhoosi bhayo.
LUK 5:20 Hano Yeesu yaruuzi obhwiikirirya bhwaabhu, akamubhuurira, “Omusaani waane, nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo.”
LUK 5:21 Abheegya bhe emigiro na Abhafarisayo bhayo, niigo bhakiigwa ego bhakataanga kuririirira muziikoro, bharabhuga, “Wuno ni weewi? Ndora aragaamba amangʼana go okumutuka Taatabhugya? Atariho wuno akunagya kwaabhira ebhibhi, ni Taatabhugya omweene ego!”
LUK 5:22 Yeesu akagamenya goosi gano bhaari bhakwiiseega, akabhabhuurya, “Kwaki muranianga muziikoro zyeenyu?
LUK 5:23 Ni riihe eriihuhu bhukongʼu, okumubhuurira, ‘Nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo,’ kasi okumubhuurira, ‘Imeerera, ogeende?’
LUK 5:24 Nawe, ndeenda mumenye bhuzomu kubha, enye Omwaana wo Omuutu nino obhuturo bhwo okwaabhira ebhibhi mukyaaro kino.” Niho Yeesu akamubhuurira omuutu wuyo yaari akuuri ebhiimo, “Ndakubhuurira, imeerera! Gega obhuriri bhwaazo, noogye yiika.”
LUK 5:25 Hayohayo, omuutu wuyo akiimeerera embere ya abhaatu bhayo, akagega ekiigi kyaaye kino yaari ahiindiriiri, akagya yiika, eno aramukumya Taatabhugya.
LUK 5:26 Abhaatu bhoosi, bhakaruguura bhukongʼu no okugwaatwa no obhwoobha. Bhakabha bharamukumya Taatabhugya, niho bhakabhuga, “Bhamure! Reero, turuuzi amangʼana ge ekiruguuro!”
LUK 5:27 Hano gayo gaahwiiri, Yeesu akarwa munyuumba, akarora omutobhya we eriigooti wumwe, eriina ryaaye niwe Raawi. Na Raawi wuyo ahaabha yiikeeri mwiitobhero ryaaye ryo okutinira eriigooti. Yeesu akamubhuurira, “Nituniirira!”
LUK 5:28 Rugeendo rumwe, Raawi akiimeerera, akatiga bhyoosi, akamutuniirira Yeesu.
LUK 5:29 Niho, Raawi akamukorera Yeesu enyaangi ekuru yiika waaye. Munyuumba muyo, bhakiikumania abhatobhya bhe eriigooti bhaaru na abhaatu abhaandi, na bhahaabha bhararya hamwe mwiigari.
LUK 5:30 Ekagirya Abhafarisayo abhaandi, na abheegya bhaabhu bhe emigiro, bhakagya kwiiririirirya kubhaanabheega bha Yeesu, bharabhuga, “Ndora murarya no okunywa hamwe na abhatobhya bhe eriigooti, na abhaandi bhe ebhibhi?”
LUK 5:31 Yeesu akabhakyoora, “Abhaatu abhahoru bhatakweenda mugabhu, nawe abharweeri nibho bhakumweenda!
LUK 5:32 Kweego, enye neenye nitiiziri kubhabhirikira bhano bhakwiirora ni bhe eheene embere wa Taatabhugya bhanituniirire, nawe, niiziri kubhabhirikira bhe ebhibhi, okubha bhate ebhibhi bhyaabhu.”
LUK 5:33 Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro bhayo bhakamubhuurira Yeesu, “Eriibhaga ryaaru abhaanabheega bha Yohana Omubatiizi bhariisiitya ebhyaakurya, hano bhakumusabha Taatabhugya. Neebho abhaanabheega bha Abhafarisayo, nabho bhoosi bharakora egoego. Nawe ndora bho owaazo, bhatakwiiyiima ebhyaakurya, bhareenderera kurya no okunywa!”
LUK 5:34 Yeesu akabhakyoora, “Hano omukweeri, akubha akyaari hamwe na abhasaani bhaaye enyaangi yo obhweenga, muranagyabhwi kubhakora abhagini bhayo, bhiisiitye ebhyaakurya no okunywa?
LUK 5:35 Nawe, eziisiku zino zikuuza, zino omukweeri araruusibhwaho gati wa abhasaani bhaaye. Muziisiku ziyo niho abhasaani bhaaye bhakubha ne ebhigoongi no okwiisiitya ebhyaakurya.”
LUK 5:36 Yeesu akabhabhuurira ekireengyo ekiindi, akabhuga, “Okusaangya ameegyo gaane amahya ne eziinyaangi zyeenyu, kutuubheeni no omuutu wuno akutina ekiraka kurwa kumweenda omuhya no okukitumira kumweenda omukuungu. Araakore ego, arabha araandwiiri omweenda gwaaye omuhya. Hamwe na gayo, ekiraka kiyo kyo omweenda omuhya, kitakwiisirirana no omweenda omukuungu.
LUK 5:37 “Na atariho omuutu wuno akutuura amaanzi amahya go omuzabibu mukiribha ekikuungu. Kwo okubha, araakore ego, amaanzi amahya go omuzabibu garaatya ekiribha kiyo, na amaanzi go omuzabibu gariitika. Ekiribha kiyo na amaanzi go omuzabibu gaamu, bhirasarika.
LUK 5:38 Nawe, amaanzi amahya go omuzabibu, gareenderwa gatuurwe mukiribha ekihya!
LUK 5:39 “No omuutu wuno anariri amaanzi go omuzabibu ge ekare, niwe atana enaamba na amaanzi go omuzabibu amahya. Arabhuga, ‘Ge ekare nigo amazomu.’ ”
LUK 6:1 Orusiku rumwe rwo okumuunya, Yeesu ahaabha arahita mumiguundu gye engano na abhaanabheega bhaaye, abhaanabheega bhakiigwa enzara, bhakataanga okubhuna ebhigara bhye engano, bhakarya.
LUK 6:2 Niho Abhafarisayo abhaandi bhakamubhuurira, “Ndora murakora gano emigiro gitakwiikirirya okukorwa kurusiku rwo okumuunya!”
LUK 6:3 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, mukyaari okusoma mu Makaamo Amahoreeru kyeego Daudi yaakoriri eriibhaga rino ewe na abharikyaaye bhaari ne enzara?
LUK 6:4 Akasikira mwiibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, akagega emikaate gino gyaatuurirwe embere wa Taatabhugya, akagirya! Na akabhaha na abharikyaaye. Nawe, emigiro gya Musa giriikirirya kubha, ni bhaseengeri abheene bhakiikiriribhwa okurya emikaate gye etuubho yino.”
LUK 6:5 Yeesu akoongereerera kugaamba, “Ndeenda mumenye bhwaheene kubha enye Omwaana wo Omuutu, niwe Omukuru wo orusiku rwo okumuunya.”
LUK 6:6 Kurusiku oruundi rwo okumuunya, Yeesu akasikira munyuumba ye esaango, akataanga kweegya abhaatu. Muusi muyo, yaarimu omuutu wumwe, wuno okubhoko kwaaye kwo obhuryo kwaari kukuuri.
LUK 6:7 Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro, bhaari bharamwiiteengera Yeesu, bharore kyeego araahorye omuutu wuyo kurusiku rwo okumuunya, kwo okubha bhaari bharamoohya eriingʼana ryo okumuzoongera.
LUK 6:8 Nawe, Yeesu akamenya amiiseego gaabhu. Kweego, akamubhuurira omuutu wuno okubhoko kukuuri, “Nawuuze, wiimeerere gatigati hano.” Niho, omuutu wuyo akaaza, akiimeerera gatigati waabhu.
LUK 6:9 Niho, Yeesu akabhabhuurira Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro, “Nawe, nibhabhuurye amabhuuryo, orusiku rwo okumuunya, emigiro giraturagirira kukoraki? Amazomu kasi amabhi? Orusiku ruyo, tuhorye kasi twiite?”
LUK 6:10 Yeesu akabharoreerera abhaatu bhayo bhoosi. Niho akamubhuurira omuutu wuyo, “Gororokya okubhoko kwaazo.” Woosi, hano yakugorweeri ego, kukahora.
LUK 6:11 Abhafarisayo bhayo, bhakabha no obhururu bhuhaari bhukongʼu. Bhakataanga okwiibhuurya enzira yo okumukorera Yeesu amabhi.
LUK 6:12 Kuziisiku ziyo, Yeesu akagya kukiguru okumusabha Taatabhugya, akasabha obhutiku kukya.
LUK 6:13 Hano kwakiiri, akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye. Gati waabhu akaahura ikumi na bhabhiri, akabhatoga eriina rya abheega. Na abheega bhayo, nibho bhano:
LUK 6:14 Simooni, wuno Yeesu akamutoga eriina rya Petero, Andurea mura waabhu Simooni, Yaakobo, Yohana, Firipo, Baritoromaayo,
LUK 6:15 Mataayo, Tomaso, Yaakobo omwaana wa Arifayo, Simooni wuno akubhirikirwa Omuzeroote,
LUK 6:16 Yuuda omwaana wa Yaakobo, na Yuuda Isikariyoti, wuno yamuriiri omukoonyo Yeesu.
LUK 6:17 Yeesu akiituuma kurwa kukiguru, hamwe na abheega bhaaye. Na hano akahika ahagiro ha mutaandaari, akiimeerera. Hayo, bhakiikumania abhaanabheega bhaaye bhaaru, ne esaango ekuru bhukongʼu ya abhaatu bhano bhaarwiiri mukyaaro kyoosi kya Yudea, kurwa mumugye gwa Yerusaremu, no okurwa ahagiro ho omwaambuko gwa Tiro na Sidooni. Abhaatu bhayo, bhakaaza kumwiitegeerera Yeesu no okuhoribhwa amarweeri gaabhu,
LUK 6:18 na bhano bhaari kunyaakibhwa na amasaambwa amabhi, bharahoribhwa.
LUK 6:19 Abhaatu bhoosi, bhaari bharasakya okumugwaataku Yeesu, kwo okubha yaari ne eziinguru zo okuhorya, na akabhahorya bhoosi.
LUK 6:20 Yeesu akabhiisuunza abhaanabheega bhaaye bhayo, akabhabhuurira, “Hakiriku bhano bhakwiimenya kubha ni bhataka bhe eziikoro, kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya ni bhweenyu.
LUK 6:21 Hakiriku bhano bhane enzara bhoono, kwo okubha muriigutibhwa. Hakiriku emwe bhano mukurira bhoono, kwo okubha muraaza kuseka.
LUK 6:22 “Hakiriku emwe, hano abhaatu bharabhabhiihirirye, kwo okubhaahura, okubhatuka no okubhagaambira amabhi, kwiiguru yo Omwaana wo Omuutu.
LUK 6:23 “Kuziisiku ziyo, muzomererwe no okubhinabhina. Mumenye kimwe kubha murabha murabhiikirwa esaambo ekuru mwiisaaro, kwo okubha bhazaazi bhaabhu, niigo bhaari bharanyaakya abharooti.
LUK 6:24 Nawe, muraaza kurora, emwe abhaniibhi, kwo okubha obhuniibhi bhweenyu, mumariri kubhubhona!
LUK 6:25 Nawe, muraaza kurora bhano mukwiiguta bhoono, kwo okubha eriibhaga rirahita muraaza kusiingira. Muraaza kurora, bhano mukuseka bhoono, kwo okubha muraaza kurira no okuririirira!
LUK 6:26 Muraaza kurora, hano abhaatu bhakubhakumya, kwo okubha bhazaazi bhaabhu niigo ego bhaari kukorera abharooti bho orurimi.
LUK 6:27 “Ndabhabhuurira emwe bhano mukuniitegeerera, mubhe muraseega abhabhisa bheenyu. Abhaatu bhano bhakubhabhiihirirya, emwe mubhasakirye.
LUK 6:28 Na abhaatu bhano bhakubhiihiima, emwe mubhatweere ebhite. Na abhaatu bhano bhakubhanyaakya bhukongʼu, emwe mubhasabhire ku Taatabhugya.
LUK 6:29 “Omuutu araakuteme etama yimwe, omukyooserye ne eyiindi. No omuutu araakuruusye ekabhuuti yaazo, omutigire agege ne eriigooti.
LUK 6:30 Wowoosi wuno araakusabhe ekigiro, omuhe. Na omuutu wuno araagege ebhigiro bhyaazo, otamusabha akukyoorerye.
LUK 6:31 Mubhe murakorera abhaandi kyeego emwe mukweenda bhabhakorere.
LUK 6:32 “Muraabhaseege bhano bhakubhaseega emwe, ni heene mukoriri engʼana nzomu yo okubhaguungya? Naabhe bhe ebhibhi bhabhaseegiri abhaatu bhano bhakubhaseega!
LUK 6:33 Kweeki mukusakirya bharya abheene bhakubhasakirya emwe, ni heene mukoriri engʼana enzomu yo okubhaguungya? Naabhe bhe ebhibhi bhoosi, niigo ego bhakukora!
LUK 6:34 Na muraabhahe eziimbirya bharya abheene mukwiisiga kubha bharabhakyoorerya, ni heene mukoriri engʼana enzomu yo okubhaguungya? Zeyi tiigo! Yiingabha na bhe ebhibhi bhoosi bharabhaha abharikyaabhu, kwo okubha bhariisiga kukyooreribhwa bhyoosi!
LUK 6:35 “Nawe emwe, mubhaseege abhabhisa bheenyu, mubhasakirye. Mubhahe eziimbirya na mutaaza kuganya kubha murakyooreribhwa. Kweego niigo muraabhone eziisaambo eziikuru, no okubha abhaana bha Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi, kwo okubha Taatabhugya arabhasakirya bhano bhatakubhuga, ‘Ozomirye,’ na abhaatu bhe ebhibhi.
LUK 6:36 Murorere ebhigoongi abhaandi, kyeego Wuuso weenyu akubharorera ebhigoongi.
LUK 6:37 “Mutabha muratinira ekiina abhaandi, okubha Taatabhugya ataaza abhatinire ekiina emwe. Na mutagaamba kubha abhaandi bhatinirwe, niho ne emwe mutakutinirwa kibhi. Mubhaabhire abhaatu bhano bhabhahabhirye, niho na neemwe muraabhirwe.
LUK 6:38 Mubhahe abhaandi ebhigiro, niho na neemwe muraahaabhwe. Ne ebhigiro bhino muraahaabhwe, bhirabha kukireengero ekizomu bhukongʼu. Ekireengero kirasiingisibhwa no okukibhaanda, tee kiizure zabhi no okwiitika. Kwo okubha, ekireengero kino mukureengera abhaandi, nikyo na neemwe muraareengeerwe.”
LUK 6:39 Yeesu akabhabhuurira ekireengyo kino, “Bhoono heene! Omuhoku aranagya kumukaangatya omuhoku omurikyaaye? Etariho haho, bhoosi bhabhiri bharatubhira mwiiruuma!
LUK 6:40 “Omwaanamweega atakunagya kumukira omweegya waaye. Nawe, omwaanamweega areenderwa yeegibhwe no okugagwaata goosi, niho araatuubhane no omweegya waaye.
LUK 6:41 “Ndora orarora ekibhorooryo kino kiri muriiso ryo omurikyaazo, nawe otakurora ekiti kino kiri muriiso ryaazo?
LUK 6:42 Na oranagyabhwi kumubhuurira omurikyaazo wuyo, ‘Awe omuhiiri waane, tiga nikuruusye ekibhorooryo muriiso ryaazo,’ eriibhaga awe omweene one ekiti kino kiri muriiso ryaazo? Awe ni mubheehi! Ruusya ekiti kino kiri muriiso ryaazo. Niho okunagya kurora bhuzomu no okuruusya ekibhorooryo kino kiri muriiso ryo omurikyaazo.
LUK 6:43 “Gutariho omuti omuzomu, guno gukuruusya emisumo emibhiihu. Na gutariho omuti omubhiihu, guno gukuruusya emisumo emizomu.
LUK 6:44 Abhaatu bhatakugesa emisumo gye etiini naabhe emizabibu kumiti gya amahwa. No omuti guyo gwoosi gumenyekeeni kumisumo gyaaye.
LUK 6:45 “Niigo gaari, no omuutu omuzomu aragaamba amazomu kutuukana na amazomu gano giizwiiri mukoro yaaye, nawe omuutu omubhi aragaamba amabhi gano giizwiiri mukoro yaaye. Omuutu arakeerenia gano giizwiiri mukoro yaaye.
LUK 6:46 “Kwaki muraambirikira, ‘Ee Omukuru, ee Omukuru,’ nawe amangʼana gano nikubhabhuurira, mutakugakora?
LUK 6:47 Wowoosi wuno akuniizaku no okwiitegeerera amangʼana gaane no okugakora, ndabhakeerenerya kyeego araabhe kwe ekireengyo.
LUK 6:48 “Atuubheeni no omwoomboki we enyuumba wuno yatukiri haasi bhukongʼu, tee akahikira eriitare, akoomboka obhurusa iguru waku. Na kwiibhaga rye embura, ekitaaro kikiizura amaanzi, omusabhuko gukatema enyuumba yiyo. Nawe, etiisiingisirye kwo okubha yaari yoombokirwe bhwaheene.
LUK 6:49 “Nawe, wuyo woosi wuno akwiitegeerera amangʼana gaane no okutama okugakora, wuyo atuubheeni no omuutu wuno yoombokiri enyuumba yaaye kumarobha ageene, gano gatana obhurusa. Na hano amaanzi ge ekitaaro gakaaza, amaanzi gakiitema enyuumba yiyo, rumwe ego ekagwa haasi, muu! Ekanyamuka yoosi.”
LUK 7:1 Hano Yeesu yamariri okubhabhuurira esaango ya abhaatu amangʼana gayo goosi, akagya akasikira mumugye gwa Kaperinaumu.
LUK 7:2 Mumugye guyo yaari arimu omukuru owumwe wa abhasirikare bhe Ekirooma. Omusirikare wuyo, yaari no omuhokya wuno yaamuseegiri bhukongʼu, nawe omuhokya wuyo yaari omurweeri wo okukwa.
LUK 7:3 Kimwe, omusirikare wuyo, hano akiigwa engʼana iguru ya Yeesu, akatuma abhakaruka abhaandi bha Abhayahudi ku Yeesu, bhamusabhe yiize okumuhorya omuhokya waaye.
LUK 7:4 Abhakaruka bhayo, hano bhaahikiri ku Yeesu, bhakamwiisasaama bhukongʼu, bhakamubhuurira, “Omuutu wuno, areenderwa omukorere engʼana yino,
LUK 7:5 kwo okubha aseegiri abhaatu bha mukyaaro kyeetu. Na niwe atwoombokeeri enyuumba yeetu ye esaango.”
LUK 7:6 Niho Yeesu akagya hamwe na abhakaruka bhayo. Na hano bhaari bhagwiisukiiri omugye gwo omukuru wa abhasirikare, omukuru wuyo akatuma abhasaani bhaaye, bhakagya ne engʼana ku Yeesu, bhakamubhuurira, “Ee Omukuru, otiinyaakya bhukongʼu, kwo okubha nitakungʼarira osikire owaane.
LUK 7:7 Nikarora kubha nitakweenderwa kuuza owaazo. Nawe gaamba engʼana yimwe ego, omuhokya waane arahora.
LUK 7:8 Nimenyiri arahora, kwo okubha enye noosi niri iyaasi wa abhakuru bhaane, na ninabho abhasirikare iyaasi waane. Ndaamubhuurire owumwe, ‘Noogye,’ aragya. Ndaamubhuurire owuundi, ‘Nawuuze,’ woosi araaza. No omugya waane, ndaamubhuurire, ‘Kora ego,’ niigo araakore.”
LUK 7:9 Hano Yeesu akiigwa gayo, akamuruguura bhukongʼu. Akiikibhukira esaango ya abhaatu bhano bhaari bharamutuniirira, akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira, naabhe gati wa Abhiiziraeri bhoosi, nikyaari kurora omuutu wowoosi wo obhwiikirirya bhukuru kya bhuno!”
LUK 7:10 Na hano abhasaani bho omusirikare bhaakyooriri mumugye gwo omusirikare wuyo, bhakabhona omuhokya ahoriri.
LUK 7:11 Eriibhaga isuuhu, Yeesu akagya kumugye gwa Naini, hamwe na abhaanabheega bhaaye, na abhaatu abhaandi bhaaru bhaari bharamutuniirira.
LUK 7:12 Na hano yaari ariisukira ekisyooko kyo omugye, akasikana na abhaatu bhano bhaari bhakigegiri ekituundu kyo omumura bharakihira igutu yo omugye. Omumura wuyo, yaari omwaana omweene kunina, neewe yaari omutuumba. Omukari wuyo, yaari arageendania na abhaatu bhaaru bho omugye guyo.
LUK 7:13 Hano Omukuru yamuruuzi omutuumba wuyo, akamurorera ebhigoongi, akamubhuurira, “Otarira.”
LUK 7:14 Akiisukira ekirago kino omuku yaari iguru waku, akakikuniaku. Na abhaatu bhano bhaari bhakigegiri, bhakiimeerera. Yeesu akabhuga, “Awe omumura, ndakubhuurira, bhuuka!”
LUK 7:15 Omumura wurya yaari akuuri, hayohayo akabhuuka, akiikara, akataanga kukeerenia kweeki. Niho, Yeesu akamugwaatya nina waabhu.
LUK 7:16 Abhaatu bhayo bhoosi, bhakaruguura no okugwaatwa no obhwoobha bhwaaru, bhakataanga kumukumya Taatabhugya, bharabhuga, “Omurooti omukuru arweereri gati yeetu!” Bhakagaamba kweeki, “Taatabhugya yiiziri kusakirya abhaatu bhaaye!”
LUK 7:17 Na amangʼana gayo iguru ya Yeesu, gakanyaragana bhukongʼu mu Yudea yoosi, na mubhyaaro ebhiindi bhya haguhi.
LUK 7:18 Hano Yeesu ahaabha arakora gayo goosi, Yohana akiigwa amangʼana okurwa kubhaanabheega bhaaye.
LUK 7:19 Kweego Yohana neewe akabhabhirikira abhabhiri bhaabhu, akabhatuma bhagye kumubhuurya Yeesu, “Awe naawe Masiya wuno araaze, kasi tumuganye owuundi?”
LUK 7:20 Hano abhabhiri bhayo bhaamuhikiiri, bhakamubhuurira, “Yohana Omubatiizi atutumiri kwaawe, tukubhuurye, ‘Awe naawe Masiya wuno araaze, kasi tumuganye owuundi?’ ”
LUK 7:21 Kwiibhaga riyoriyo, Yeesu ahaabha arahorya abhaatu bhaaru amarweeri gaabhu, na bhano bhaari bhayaangahiri na amasaambwa amabhi. Na ahaabha arahorya abhahoku bhaaru, bharore.
LUK 7:22 Niho, Yeesu akabhakyoora, “Mugye mumubhuurire Yohana gano muruuzi, na gano mwiigwiiri. Abhahoku bhararora, amagata bharageenda, abhageenge bharahora, abharibhi bha amatwi bhariigwa, abhaku bhararyoorwa na abhataka bhararwaazirwa Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya.
LUK 7:23 Hakiriku omuutu wuno akugeenderera kuniikirirya kutama kubha no obhwiitiimaati iguru waane!”
LUK 7:24 Kumara abhabhiri bhayo bhakagya, Yeesu akataanga okubhuurira esaango ya abhaatu iguru wa Yohana. Akabhabhuurya, “Hano mwaagiiri mwiitirigo kurora Yohana, mbe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kurora omuutu wuno akwiikirirya amangʼana goosi kyeego maara yino ekusiingiswa kwo obhukama? Zeyi.
LUK 7:25 Ambe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kumurora omuutu wuno yiibhohiri emyeenda emizomu? Zeyi. Abhaatu bhano bhakwiibhoha emyeenda gyo obhuguri obhukuru no okwiizomya kwo obhwaaru bhwe ebhigiro, bhayo bharabha bhariikara muziinyuumba zye ekitemi.
LUK 7:26 “Nawe, mukagya kuroraki? Mbe, mukagya kumurora omurooti omurebhe? Eheene ni murooti, kweeki ndabhabhuurira, Yohana ni mukuru kukira omurooti.
LUK 7:27 Wuyo niwe wuno Amakaamo Amahoreeru gakubhuga iguru waaye, ‘Rora, ndamuragania omuhokya waane embere waazo, okubha akweeyeerye enzira.’”
LUK 7:28 Yeesu akabhuga kweeki, “Ndabhabhuurira obhuheene, mubhaatu bhoosi bhano bhiibhwiirwe mukyaaro akyaari kutuuka omukuru kukira Yohana Omubatiizi. Nawe omuutu omusuuhu kukira bhoosi mubhutemi bhwa Taatabhugya, niwe omukuru kukira Yohana Omubatiizi.”
LUK 7:29 Abhaatu bhayo bhoosi, hamwe na abhatobhya bhe eriigooti, hano bhakiigwa amangʼana ga Yeesu, bhakiikirirya kubha amiiseego ga Taatabhugya gaari mazomu, kwo okubha nibho bharya Yohana yabhabatiiziri.
LUK 7:30 Nawe Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro, bhakaanga amiiseegi ga Taatabhugya kweebho, kwo okubha bhataabatiizirwe na Yohana.
LUK 7:31 Kweeki Yeesu akabhuga, “Abhaatu bho orwiibhuro runo, nibhatuubhanie naki? Ni bha tuubhoki?
LUK 7:32 Bhatuubheeni na abhaana bhano bhakwiikara kumuteera, bharabhirikira abharikyaabhu, ‘Tukabhatemera ekireere, nawe mutaabhiniri! Tukabheembera ameembo go okwaaramira, nawe mutaaririri!’
LUK 7:33 “Kweego, hano Yohana Omubatiizi yiiziri, yaari atakurya emikaate, naabhe okunywa amaanzi go omuzabibu. Emwe muragaamba kubha, agwaatirwe ne eriisaambwa eriibhi!
LUK 7:34 Enye Omwaana wo Omuutu hano niiziri, nihaabha ndarya ebhyaakurya bhye eziisiku zyoosi na nihaanywa amaanzi go omuzabibu, bhakabhuga, ‘Murore! Wuno ni musoohu no omunywi, kweeki ni musaani wa abhatobhya bhe eriigooti, na abhaatu bhe ebhibhi!’
LUK 7:35 Nawe, amangʼeeni ga Taatabhugya gararorekana kubha ge eheene kwe enzira ya abhaatu bhoosi bhano bhakumwiigwa.”
LUK 7:36 Yaari ariho Omufarisayo owumwe, akamuginihya Yeesu yiize kurya owaaye. Niho, Yeesu akasikira mumugye gwaaye, akabha mwiigari.
LUK 7:37 Na mumugye muyo, yaari arimu omukari owumwe, wuno amenyekeeni kubha ariikara obhwiikari obhubhi. Omukari wurya, hano akiigwa kubha Yeesu ararya wo Omufarisayo wuyo, akasikira muyo ne enzubha yino ekorirwe ne eriigina eryeero, na yaari etuurirwemu amaguta gano gakureetya.
LUK 7:38 Akiimeerera haguhi na amaguru ga Yeesu, akataanga kurira. Eziingusuri zaaye zikatoonyera amaguru ga Yeesu, yaari arazitarikya ne eziinzweeri zyaaye, akahuumbatahuumbata amaguru gaaye, no okumuhaka amaguta go omuruumbaaso.
LUK 7:39 Omufarisayo wuyo, hano yaruuzi gayo, akiiseega mukoro yaaye, “Omuutu wuno, yaangabheeri omurooti, yaangamenyiri kubha, omukari wuno akumukunia, ni muutu wa tuubhoki. Yaangamenyiri kubha, ewe ariikara obhwiikari obhubhi!”
LUK 7:40 Yeesu akamubhuurira, “Awe Simooni, nine engʼana yo okukubhuurira.” Woosi akamukyoora, “Ee Omweegya, mbuurira.” Niho, Yeesu akabhuga,
LUK 7:41 “Bhahaabhaho abhaatu bhabhiri, bhano bhoosi bhaari bharatunibhwa eziimbirya no omuhaani. Owumwe waabhu, ahaabha agegiri eziidinaari magana ataano (500). Omurikyaaye woosi, akagega eziidinaari miroongo etaano (50).
LUK 7:42 Bhoosi bhabhiri, bhakabhurwa eziimbirya zyo okumuriha endihi yo omuhaani wuyo. Kyaamwe omuhaani akabhaabhira, bhatariha. Bhoono, gati wa abhabhiri bhayo, ni wuuhe araamuseege bhukongʼu?”
LUK 7:43 Simooni akamukyoora, “Ndiiseega kubha, arabha ni wurya yaabhiirwe endihi ekuru.” Yeesu akamubhuurira, “Eriikyooro ryaazo ni zomu.”
LUK 7:44 Niho, Yeesu akamwiikibhukira omukari wuyo, akamubhuurira Simooni, “Oramurora omukari wuno? Kweema nisikiiri mumugye gwaazo, otaanisuungʼaaniri kwo okuuniha amaanzi go okwiisaabha amaguru gaane, nawe ewe, aniisaabhirye amaguru gaane ne eziingusuri zaaye, no okugatarikya ne eziinzweeri zaaye.
LUK 7:45 Na hano wanikeerirye, otaanihuumbatiri, nawe ewe, okurwa eriibhaga nisikiiri muno, akyaari kurosa kuhuumbata amaguru gaane.
LUK 7:46 Otaanisuukiri kwo okunihaka amaguta omutwe gwaane, nawe ewe, ahakiri amaguru gaane, amaguta go okureetya!
LUK 7:47 Kweego ndakubhuurira, kwo okubha ebhibhi bhyaaye bhyaaru bhyaabhiirwe, akeerekya obhuseegi bhwaaru. Kyaamwe, wuyo woosi wuno yaabhiirwe ebhibhi bhisuuhu, areerekya obhuseegi bhusuuhu.”
LUK 7:48 Niho, Yeesu akamubhuurira omukari wuyo, “Nikwaabhiiri ebhibhi bhyaazo.”
LUK 7:49 Abhagini abhaandi bhano bhaari mwiigari, bhakataanga kwiibhuurya, “Ni weewi wuno, aratura okwaabhira ebhibhi?”
LUK 7:50 Niho, Yeesu akamubhuurira omukari wuyo, “Obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye. Ogye no omureembe.”
LUK 8:1 Kyaamwe, Yeesu yaari aragya kuhita mumigye na muziiroobho. Yaari arabharwaazira abhaatu amangʼana amazomu go obhutemi bhwa Taatabhugya. Akagya hamwe na abheega bhaaye ikumi na bhabhiri,
LUK 8:2 na abhakari abhaandi bhano yaari abhahorirye amarweeri gaabhu, no okubharuusya amasaambwa amabhi. Musaango ya abhakari bhayo, yaariho Mariamu wa mumugye gwa Magidara, wuno Yeesu yaari amuruusirye amasaambwa amabhi muhuungati.
LUK 8:3 Na yaariho Yoana, omukari wa Kuza. Kuza wuyo, niwe yaari yiimeerereeri ebhigiro bhyo omutemi Herode. Bhaari bhariho Suzana na abhakari abhaandi bhaaru. Abhakari bhayo, bhaari bhararuusya ebhigiro bhyaabhu, kwo okubhasakirya Yeesu na abheega bhaaye.
LUK 8:4 Orusiku rumwe, abhaatu bha mumigye myaaru, bhaari bharamuuzaku Yeesu, bhakiikumania esaango ekuru. Niho, akabhabhuurira ekireengyo kino, akabhuga,
LUK 8:5 “Yaariho omubhusuri wumwe wuno yagiiri mumuguundu gwaaye okubhusura eziimbibho zyaaye. Hano yaari akubhusura, eziimbibho eziindi zikagwa kunzira, zikatazwa, ne ebhinyonyi bhikaaza bhikazirya.
LUK 8:6 Eziimbibho eziindi zikagwa kurukerege, na hano zyameriri, zikabhurwa amaanzi, zikooma.
LUK 8:7 Eziindi zikagwa gati wa amahwa, na hano zyameriri, zikahigwa, zikakwa.
LUK 8:8 Ne eziindi zikagwa mumarobha amazomu, na hano zyakongʼiri, zaari zirageswa eziimbibho zyoosi igana igana (100)!” Eriibhaga Yeesu akamara kugaamba gayo, akatiirya eriiraka arabhuga, “Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
LUK 8:9 Abhaanabheega bha Yeesu bhakamubhuurya, “Ekireengyo kino, kireegyaki?”
LUK 8:10 Akabhakyoora, “Taatabhugya abhakuundukuriiri emwe okumenya eziimbiso zyo obhutemi bhwaaye. Nawe, abhaandi ndabhabhuurira kwe ebhireengyo okubha ebhe kyeego omurooti Isaya akabhuga, ‘Yiingabha bhariisuunza, bhatakurora. Na yiingabha bhariigwa, bhatamenyeekererya.’
LUK 8:11 “Obhugazuro bhwe ekireengyo kino, nibhwo bhuno: Embibho ni ngʼana ya Taatabhugya.
LUK 8:12 Ne eziimbibho zino zyagwiiri kunzira, zireerekya abhaatu bhano bhariigwa engʼana ya Taatabhugya, nawe, hayohayo, Seetaani araaza arayiruusya muziikoro zyaabhu, bhataaza kuyiikirirya no okutuuribhwa.
LUK 8:13 “Ne eziimbibho zino zyagwiiri kurukerege, zireerekya abhaatu bhano bhariigwa engʼana ya Taatabhugya, bharayigega kwo obhuzomererwa, bharayiikirirya kwiibhaga. Nawe hano bhakusakibhwa, bharayitiga, kwo okubha bhatuubheeni ne ebhituutu bhino bhitana emiri.
LUK 8:14 “Ne eziimbibho zino zyagwiiri gati wa amahwa, zireerekya abhaatu bhano bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya, nawe hasuuhwiigo, bharabha ne ehaha, enaamba yo obhuniibhi, no okuzomererwa ebhigiro bhye ekyaaro. Amangʼana gayo gakubha mubhwiikari bhwaabhu, garabhakora abhaatu bhayo bhatuubhane ne ebhituutu bhino bhitakuruusya emisumo emizomu.
LUK 8:15 “Ne eziimbibho zino zyagwiiri mumarobha amazomu, zireerekya abhaatu bhano bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya. Bharayigwaatirira kwe eziikoro nzomu, bharayiigwa no okuyibhiika kwo obhwiikongʼeererya, tee hano bharaatuubhane ne ebhituutu bhino bhikwiibhura emisumo.
LUK 8:16 “Atariho omuutu wuno akwaakya etara, okumara ayikuundikirye, kasi ayituure mwiiruungu. Nawe arayituura iguru mukikuumbo, okubha abhaatu hano bhakusikira, bharore obhweero.
LUK 8:17 Niigo ego, goosi gano gabhisirwe bhoono, garaaza kukuundukurwa. Na bhyoosi bhino bhikuundikiirwe, bhirakuundukurwa.
LUK 8:18 “Kweego, mugiitegeerere bhwaheene kyeego mukwiigwa! Wowoosi wuno akwiikirirya amangʼana ga Taatabhugya no okugamenya, Taatabhugya aramusakirya no okumwoongerya okugamenya. Nawe wowoosi wuno atakwiikirirya gayo, Taatabhugya aramuteesya naabhe ekisuuhu kino akwiiseega kubha anakyo.”
LUK 8:19 Niho, nina na bhawamwaabhu Yeesu, bhakaaza kumurora. Nawe bhataanagirye kumwiisukira, kwo okubha abhaatu bhaaru bhaari bharahigana.
LUK 8:20 Abhaatu abhaandi bhakamubhuurira Yeesu, “Nina weenyu na bhawamweenyu, bhiimeereeri igutu, bhareenda bhakurore.”
LUK 8:21 Yeesu akabhakyoora, “Maayi na bhawamweetu, ni bhoosi bhano bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya, no okuyigwaata.”
LUK 8:22 Orusiku rumwe, Yeesu akatiira mubhwaato, hamwe na abhaanabheega bhaaye, akabhaswaagya, “Twaambuke enyaanza.” Kyaamwe, bhakagya.
LUK 8:23 Hano bhaari bhakugya, mubhwaato muyo Yeesu akasuundagira. Niho munyaanza muyo, bhukatuuka obhukama obhuhaari bhukongʼu. Obhwaato bhuyo, bhukataanga kwiizura amaanzi, na bhoosi bhakabha munyaako.
LUK 8:24 Abhaanabheega bhayo, bhakamugyaku Yeesu, bhakamubhuukya, bhakamubhuurira, “Omukuru weetu, Omukuru weetu, turasika!” Yeesu akabhuuka. Niho, akarekya obhukama obhuhaari na amabhooka, bhikahoreera. Bhikakira, hakabha kiri.
LUK 8:25 Niho, Yeesu akabhabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Obhwiikirirya bhweenyu bhuri hayi?” Abhaanabheega bhayo bhakoobhoha no okuruguura bhukongʼu, eno bhakiibhuurya, “Ni weewi wuno, arahama obhukama obhuhaari na amabhooka, na bhyoosi bhiramwiigwa?”
LUK 8:26 Yeesu na abhaanabheega bhaaye, hano bhaambukiri Enyaanza ya Gariraaya, bhakahikira ekyaaro kya Abhagerasi, kurubhaara rwa kabhiri rwe ekyaaro kya Gariraaya.
LUK 8:27 Na hano Yeesu akiituuma kumwaambuko, akasikana no omuutu owumwe wa mumugye gurya, wuno yaari na amasaambwa amabhi. Kwiibhaga itaambi atahiikara yiika, ahiikara muziimbiihira zya mumabhigi, ne eriibhaga riyo ryoosi ahaageenda kingʼaabhi.
LUK 8:28 Eriisaambwa eriibhi riyo, ryaari riramunyaakya kaaru. Abhaatu bhahaabha bharamuriibha kwo okumubhoha ne eminyororo ne ebhiraangʼani. Nawe, ahaabha arabhibhunabhuna, ne eriisaambwa eriibhi rihaamuhira ahagiro hano hataari na abhaatu. Hano omuutu wuyo yasikeeni na Yeesu, Yeesu akaswaagya eriisaambwa riyo eriibhi rimuhurukemu. Omuutu wuyo akiirirya kwiiraka ikuru, akiirekera bhubhuumari embere wa Yeesu, akamubhuurira, “Awe Yeesu Omwaana wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi, ona ngʼanaki neenye? Ndakwiisasaama kubha otaninyaakya!”
LUK 8:30 Yeesu akamubhuurya, “Eriina ryaazo ni weewi?” Akamukyoora, “Eriina ryaane ni Ihizo.” Akagaamba ego, kwo okubha amasaambwa maaru gaari gamusikiriiri.
LUK 8:31 Amasaambwa gayo, gakataanga kumwiisasaama Yeesu, akagaswaagya gagye mumwoobho gwa nyaari.
LUK 8:32 Kwaari ne eriihizo ikuru rye eziimbiizi, rino ryaari rikuriisya embarika we ekiguru. Ekiguru kiyo kyaari ne ekihiriingito ekihaari. Ne eyo ryaari ririho eriihizo ikuru rye eziimbiizi, zino zaari kuriisya. Kyaamwe, amasaambwa gayo gakamwiisasaama Yeesu kubha, agahe orugusa gagye gasikire muziimbiizi. Akagabhuurira gagye,
LUK 8:33 gakahuruka kumuutu wuyo, gakagya gakiisikirya kuziimbiizi ziyo. Hayohayo, eriihizo ryoosi rikahiriingita kwa bhwaangu kumuhiriingito muhaari, rikasikira munyaanza no okukwa.
LUK 8:34 Bhaariho abhariisya bhe eziimbiizi ziyo. Hano bhaaruuzi gayo goosi gaatuukiri, bhakaryaara, bhakaraarika amangʼana gayo mwiiboma na mumigye gya haguhi.
LUK 8:35 Kweego, abhaatu bhakaaza kurora amangʼana gayo kyeego gaari gatuukiri, bhakamuhikira Yeesu. Hano bhakamuhikira, bhakamurora omuutu wuno, amasaambwa amabhi gaari gahurukirimu. Yaari yiikeeri haguhi na amaguru ga Yeesu, yiibhohiri emyeenda, na ana amangʼeeni goosi. Abhaatu bhayo, bhakagwaatwa no obhwoobha.
LUK 8:36 Abhaatu bharya bhano bhaaruuzi ebhitiika bhyoosi, bhakabhuurira abharikyaabhu kyeego wurya ahoriibhwe.
LUK 8:37 Niho abhaatu bhoosi bhano bhaari bhiikumeenie kurwa mukyaaro kya Abhagerasi, bhakagwaatwa no obhwoobha bhukongʼu. Bhakamusabha Yeesu kubha arwe owaabhu. Kweego, akatiira mubhwaato, okubha atanure.
LUK 8:38 Omuutu wuno amasaambwa amabhi garwirimu, akamwiisasaama Yeesu kubha bhagye hamwe. Nawe Yeesu akamukyoorya, akamubhuurira,
LUK 8:39 “Okyoore yiika weenyu, obhabhuurire abhaatu gano Taatabhugya akukoreeri.” Niho, omuutu wuyo akabhuuka hayo, akagya arabharwaazira abhaatu bhoosi bha mumugye guyo, goosi gano Yeesu yamukoreeri.
LUK 8:40 Hano Yeesu yakyooriri Gariraaya, akasuungʼaanwa ne esaango ya abhaatu, kwo okubha bhahaamuganya.
LUK 8:41 Niho, akaaza omuutu owumwe, eriina ryaaye niwe Yairo, omukaangati we enyuumba ye esaango, akahigama embere wa Yeesu. Akamwiisasaama kubha yiize mumugye gwaaye,
LUK 8:42 kwo okubha omuukya waaye omweene ego we emyaaka ikumi ne ebhiri, yaari haguhi kukwa. Eriibhaga Yeesu yaari aragya harya, esaango yiyo ya abhaatu yaari eramutuniirira no okumuhiga bhukongʼu.
LUK 8:43 Na gati wa abhaatu bhayo, yaariho omukari, wuno ahaabha no obhurweeri bhwo obhureegu kwe emyaaka ikumi ne ebhiri. [Yiingabha yaari amariri obhuniibhi bhwaaye bhwoosi, okuriha abhagabhu,] ataari ariho wuno akanagya kumuhorya.
LUK 8:44 Kyaamwe, omukari wuyo akaaza inyuma wa Yeesu, akakuniaku omuriingo gwo omweenda gwaaye. Rugeendo rumwe, obhurweeri bhwaaye bhukahora.
LUK 8:45 Yeesu akabhuurya, “Wuno anikuniryeku ni weewi?” Bhoosi bhakabhuga, “Atariho wuno akukuniryeku.” Petero woosi akamubhuurira Yeesu, “Ee Omukuru, abhaatu mbaaru bhakukwiiruguura no okukuhiga!”
LUK 8:46 Kyaamwe, Yeesu akabhuga, “Nimenyiri ariho omuutu wuno anigwaatiriku, kwo okubha ndiigwa, obhunagya bhwo okuhorya bhunirwiiriku.”
LUK 8:47 Omukari wuyo, hano yaruuzi atana enzira yo okwiibhisa kweeki, akaaza ku Yeesu, ararigita. Akatema ebhiru, akamubhuurira embere ya abhaatu bhayo bhoosi, ekigirye kyo okumugwaataku, ne enzira yino ahoriibhwe rugeendo rumwe ego.
LUK 8:48 Yeesu akamubhuurira, “Muukya waane, obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye! Ogye no omureembe.”
LUK 8:49 Hano Yeesu yaari akyaakeerenia no omukari wuyo, abhaatu bhakaaza okurwa mumugye gwa Yairo, omukaangati we enyuumba ye esaango, bhakabhuga, “Yairo, omuukya waazo amariri kukwa. Kwaki orageenderera kumunyaakya Omweegya?”
LUK 8:50 Hano Yeesu akiigwa amangʼana gayo, akabhuurira Yairo, “Otoobhoha! Obhe no obhwiikirirya, no omuukya waazo arahoribhwa.”
LUK 8:51 Hano Yeesu yahikiri mumugye gwa Yairo, akarekya abhaatu abhaandi okusikira munyuumba murya. Nawe akabhiikirirya Petero, Yohana, Yaakobo, na abhiibhuri bho omuukya wuyo bhasikire neewe.
LUK 8:52 Abhaatu bhoosi mumugye guyo, bhaari bhararira no okwaaramira oruku rwo omuukya wuyo. Niho Yeesu akabhabhuurira, “Mutige kurira! Omuukya wuno akyaari kukwa, nawe ahiindiiri!”
LUK 8:53 Abhaatu bhayo bhakamuseka, kwo okubha bhaari bhamenyiri akuuri.
LUK 8:54 Yeesu, akagwaata okubhoko kwo omuukya wuyo, akamubhuurira, “Awe omwaana waane, bhuuka!”
LUK 8:55 Rugeendo rumwe, omuukya wuyo, ekoro yaaye ekamukyoorera, akiimeerera. Yeesu akabhabhuurira kubha, bhamuhe ebhyaakurya.
LUK 8:56 Hano abhiibhuri bhaaye bhaaruuzi gayo, bhakaruguura bhukongʼu. Kyaamwe Yeesu akabharekya kubha, bhatamubhuurira omuutu wowoosi gano gatuukiri.
LUK 9:1 Orusiku rumwe, Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, akabhaha obhunagya bhwo okuheebha amasaambwa amabhi okurwa kubhaatu, no okuhorya amarweeri.
LUK 9:2 Akabharagania, bhagye kurwaazira abhaatu amangʼana go obhutemi bhwa Taatabhugya, na bhahorye abharweeri.
LUK 9:3 Akabhabhuurira, “Kurugeendo rweenyu mutagega kigiro kyokyoosi, ebhe hiimbo, ibhe sakwa, bhibhe bhyaakurya, zibhe mbirya naabhe emyeenda ebhiri.
LUK 9:4 “Munyuumba yoyoosi yino bhakubhasuungʼaana, mwiikare muyomuyo, tee hano muraatanure mumugye guyo.
LUK 9:5 Ne eraabhe abhaatu bho omugye gwogwoosi bhatakubhaginihya, murwemu, na mwiikungʼuute oruteeri kumaguru geenyu. Okukora ego, ebhe obhweerekeereryo bhwo obhubhi bhwaabhu.”
LUK 9:6 Niho abheega bhayo, bhakagya bhakahita mumigye. Bhaari bhararwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu no okuhorya abharweeri bha ahagiro hoosi.
LUK 9:7 Omutemi Herode, yaari ariigwa goosi gano Yeesu yaari kukora, nigo gakamutitiikania, kwo okubha abhaatu abhaandi bhaari bharabhuga kubha, Yeesu niwe Yohana aryookiri mubhaku.
LUK 9:8 Na abhaandi, bhaari bharagaamba kubha, omurooti Eriya yiiziri kweeki. Nawe abhaandi bhaari bharabhuga kubha, owumwe wa abharooti bhe ekare aryookiri.
LUK 9:9 Kyaamwe, Herode akabhuga, “Yohana, niamutiniri omutwe! Ni weewi wuyo, wa amangʼana ge eteemwa yiyo nikwiigwa?” Kweego, yaari aramoohya enzira arorane na Yeesu.
LUK 9:10 Abheega bhayo bha Yeesu, bhakakyoora ku Yeesu, bhakamubhuurira goosi gano bhakoriri. Niho, akabhakaangata bhakagya abheene mumugye gwa Betisaida.
LUK 9:11 Nawe abhaatu bhakabhona amangʼana kubha agiiri harya, bhakamutuniirira. Akabhasuungʼaana bhuzomu, akataanga kubheegya amangʼana go obhutemi bhwa Taatabhugya, na yaari arahorya abharweeri gati yaabhu.
LUK 9:12 Na hano yahikiri engoroobha, abheega bhayo ikumi na bhabhiri, bhakagya bhakamubhuurira, “Hano turi, ni mwiitirigo. Obharage abhaatu bhano, bhagye mumigye ne eziinyuumba zya haguhi, kubha bhiibhonere obhuraari ne ebhyaakurya.”
LUK 9:13 Yeesu akabhakyoora, “Emwe, mubhahe ebhyaakurya.” Bhakamukyoora, “Twoosi tutana ebhyaakurya, tunagyo emikaate etaano ne eziiswe ibhiri ego. Oreenda heene, tugeende tubhagurire ebhyaakurya abhaatu bhoosi bhano?”
LUK 9:14 Na abhasubhe bhaari kye ebhikwe bhitaano (5,000). Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Bhabhuurire abhaatu bhayo bhiikare amagari kumagari, eriigari riyo ryoosi ribhe na abhaatu miroongo etaano (50).”
LUK 9:15 Niho, bhakakora kyeego abhaswaagirye, tee abhaatu bhoosi bhaari bhiikeeri.
LUK 9:16 Yeesu akagega emikaate giyo etaano ne eziiswe ibhiri. Akaroreerera mwiisaaro, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Niho akagibhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, kubha bhabhahaane abhaatu bhayo.
LUK 9:17 Bhoosi bhakarya, bhakiiguta. Bhakakumania amasaagyo ge ebhyaakurya, gakiizurya ebhikapu ikumi na bhibhiri.
LUK 9:18 Orusiku rumwe, Yeesu na abhaanabheega bhaaye, bhaari hamwe kibhezo. Yeesu yaari aramusabha Taatabhugya. Hano yamariri, akabhabhuurya, “Abhaatu bharabhuga kubha enye ni weewi?”
LUK 9:19 Bhakamukyoora, “Abhaandi bharabhuga kubha, awe ni Yohana Omubatiizi. Na abhaandi bharabhuga, awe ni murooti Eriya. Yiingabha abhaandi bharabhuga kubha, awe ni murooti we ekare aryookiri.”
LUK 9:20 Yeesu akabhabhuurya kweeki, “Na neemwe murabhuga enye ni weewi?” Petero akamukyoora, “Awe niwe Masiya okurwa ku Taatabhugya!”
LUK 9:21 Yeesu akabharekya bhatabhuurira muutu engʼana yiyo.
LUK 9:22 Akabhabhuurira, “Enye Omwaana wo Omuutu, nireenderwa nibhone enyaako nzaru, niangwe na abhakaruka bha Abhayahudi, na abhakuru bha abhaseengeri, na abheegya bhe emigiro, na niitwe. Nawe, orusiku rwa katatu, eheene ndaryoorwa.”
LUK 9:23 Yeesu akabhabhuurira bhoosi, “Omuutu wowoosi wuno akweenda kunituniirira, areenderwa yiiyaange omweene, agege omusaraba gwaaye eziisiku zyoosi, anituniirire.
LUK 9:24 Omuutu wowoosi wuno akweenda kutuurya obhwiikari bhwaaye omweene, arabhubhurya. Nawe omuutu wowoosi wuno araabhurye obhwiikari bhwaaye kwiiguru waane, niwe araabhutuurye.
LUK 9:25 Kuna bhweeraki bhwo omuutu, okubhona obhuniibhi bhwoosi bhwe ekyaaro kyoosi, nawe yiibhurye omweene?
LUK 9:26 “Hano enye Omwaana wo Omuutu nikwiika na bhamaraika abhahoreeru mubhuguungo bhwa Taata waane, ndamurorera eziisoni omuutu wowoosi wuno akunirorera enye eziisoni na ameegyo gaane.
LUK 9:27 Ndabhabhuurira obhuheene, bhariho abhamwe gati weenyu bhano bhatakukwa bhakyaari okurora obhutemi bhwa Taatabhugya!”
LUK 9:28 Hano eziisiku inyaanye zyahitiri, Yeesu akagega Petero, Yohana na Yaakobo, akatiira nabho mukiguru, agye kusabha ku Taatabhugya.
LUK 9:29 Hano yahikiri mukiguru, akataanga kumusabha Taatabhugya. Niho, obhusyo bhwaaye bhukiikyoora, eziingibho zaaye, zikabha mirabhu pee, zikamesya bhukongʼu.
LUK 9:30 Hayohayo, bhakarorekana kwo obhuguungo Musa na Eriya bharakeerenia na Yeesu, kyeego Taatabhugya yeendiri amare oruku rwaaye Yerusaremu.
LUK 9:32 Kwiibhaga riyo, Petero na abhaandi bhaari bhahiindiiri eziitiro ndito. Na hano bhaabhuukiri, bhakamurora Yeesu aramesya mubhuguungo bhwaaye, na abhasubhe bhabhiri, bhiimeereeri haguhi neewe.
LUK 9:33 Eriibhaga bhabhiri bhayo bhaari bhamutigiri Yeesu, Petero akamubhuurira, “Awe Omukuru weetu, ni kisi etwe kubha hano. Twoomboke hano ebhihuuna bhitatu, ekimwe ekyaazo, ekiindi kya Musa, ne ekiindi kya Eriya.” Gano Petero yagaambiri, ataagamenyiri.
LUK 9:34 Hano Petero yakugaamba gayo, iguru yaabhu rikatuuka eriisaaro, rikabhakuundikirya. Abhaanabheega bhayo, bhakoobhoha bhukongʼu.
LUK 9:35 Rikarweera mwiisaaro eriiraka ikuru, rirabhuga, “Wuno niwe Omwaana waane nimusoriri. Mubhe muramwiitegeerera!”
LUK 9:36 Na hano eriiraka riyo ryaahwiiri, abhaanabheega bhayo bhakamurora Yeesu yaari omweene. Neebho bhakakira na bhataabhuuriiri muutu wowoosi kuziisiku ziyo goosi gano bharuuzi.
LUK 9:37 Hano bhwakiiri, Yeesu na abhaanabheega bhayo bhatatu, bhakiituuma kurwa mukiguru, bhakasikana ne esaango ekuru ya abhaatu.
LUK 9:38 Na gati wa abhaatu bhayo, yaariho omuutu wumwe akatiirya eriiraka, “Ee Omweegya, ndakusabha, ondorere omumura waane wuno, kwo okubha ewe ni mwaana waane omweene.
LUK 9:39 Obhona ahaatiirwa eriisaambwa eriibhi, riramukora ateme ekituri. Kweeki riramukora agwe eriirimu, tee eriihuro riramurwa mumunwa. Rirageenderera kumunyaakya bhukongʼu, na ritakumutiga bhwaangu.
LUK 9:40 Nibhiisasaamiri abhaanabheega bhaazo kubha bhamuruusye eriisaambwa, nawe bhakatamwa.”
LUK 9:41 Yeesu akabhuga, “Emwe abhaatu bho orwiibhuro runo, bhano mutana obhwiikirirya, ndiikara neemwe no okubhagumirya, tee ryoori? Nireetera omwaana waazo.”
LUK 9:42 Hano omwaana wuyo yakuuza, eriisaambwa riyo eriibhi rikamugwiisya haasi, rikamutuurira eriirimu. Kyaamwe, Yeesu akariheebha, akamuhorya omwaana wuyo, akamukyoorerya wiise.
LUK 9:43 Abhaatu bhoosi, hano bhaaruuzi obhunagya obhukuru bhwa Taatabhugya, bhakataangaara no okuruguura bhukongʼu. Hano abhaatu bhayo bhaari bhakyaruguura ebhitiika bhya Yeesu, ewe akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye,
LUK 9:44 “Mwiitegeerere kisi, amangʼana gano nikubhabhuurira bhoono. Enye Omwaana wo Omuutu, ndatuurwa mumabhoko ga abhaatu.”
LUK 9:45 Nawe, gano Yeesu akabhabhuurira, abhaanabheega bhaaye, bhataamenyiri, kwo okubha gaari gabhisirwe kweebho, bhataamenyeekereerye obhugazuro bhwaaye. Na bhaari bharoobhoha okumubhuurya iguru ya amangʼana gaaye.
LUK 9:46 Abhaanabheega bha Yeesu, bhakataanga kwiibhuurya kubha, ni weewi omukuru kukira abhaandi gati yaabhu.
LUK 9:47 Kwo okubha Yeesu akagamenya amiiseegi gaabhu, niho akagega omwaana omusuuhu, akamwiimeererya haguhi neewe.
LUK 9:48 Akabhabhuurira, “Omuutu wowoosi wuno akumuginihya omwaana kya wuno kwe eriina ryaane, aniginihirye enye. No omuutu wuno ansuungʼaaniri, niwe wuno antumiri. Bhoono, omusuuhu gati weenyu, wuyo niwe omukuru kukira bhoosi.”
LUK 9:49 Yohana akamubhuurira, “Awe Omukuru weetu, tukamurora omuutu araruusya amasaambwa amabhi kwe eriina ryaazo. Etwe tukasakya kumurekya, kwe ekigirirye atari wo oweetu.”
LUK 9:50 Yeesu akabhuga, “Mutamurekya kweeki, kwo okubha omuutu wuno atakubhaanga emwe, ari hamwe neemwe.”
LUK 9:51 Eriibhaga rya Yeesu okukyoora mwiisaaro ryaari haguhi, niho akiigoomba kubha agye Yerusaremu, akataanga orugeendo.
LUK 9:52 Niho akabhatuma abhaatu bhamukaangatire, neebho bhakagya bhakasikira mumugye gumwe gwa Abhasamaria, okubha bhamubhanurire ahagiro ho okuhiindira ne ebhigiro bhyoosi.
LUK 9:53 Nawe, abhaatu bha mumugye guyo bhakaanga kumusuungʼaana, kwo okubha yaaragya Yerusaremu.
LUK 9:54 Abhaanabheega bhaaye, Yaakobo na Yohana hano bhaaruuzi gayo, bhakamubhuurya, “Awe Omukuru weetu Yeesu, oreenda tusabhe omuriro gwiike kurwa mwiisaaro gubhasikye, [kyeego omurooti Eriya woosi akakora]?”
LUK 9:55 Hano bhaagaambiri gayo, Yeesu akabhiikyoorera, akabharekya, [akabhuga, “Mutamenyiri ni koroki yino munayo.]
LUK 9:56 Enye Omwaana wo Omuutu, nitiiziri okuzisikya eziikoro zya abhaatu, nawe okuzituurya.” Bhakagya mumugye oguundi.
LUK 9:57 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaari bharageenda munzira, omuutu owumwe akamubhuurira, “Hohoosi hano oraagye, enye ndakutuniirira.”
LUK 9:58 Yeesu woosi akamukyoora, “Bhanyamubhwe bhana amabhigi ne ebhinyonyi bhine ebhinyuumba, nawe enye Omwaana wo Omuutu, nitana naabhe ho okuhiindirya omutwe gwaane.”
LUK 9:59 Yeesu akamubhuurira omuutu owuundi, “Onituniirire.” Omuutu wuyo akamukyoora, “Ee Omukuru, oniikirirye nigye hiinga okumubhiika taata waane.”
LUK 9:60 Kyaamwe Yeesu akamukyoora, “Tiga bhano bhakuuri mumitima gyaabhu bhabhabhiike abhaku bhaabhu. Nawe awe, noogye obhabhuurire abhaatu engʼana yo obhutemi bhwa Taatabhugya.”
LUK 9:61 Yiingabha, omuutu owuundi akamubhuurira Yeesu, “Awe Omukuru Yeesu, ndakutuniirira, nawe, oniikirirye nigeende nibharage abhaatu bha yiika.”
LUK 9:62 Yeesu akamubhuurira, “Omuutu wowoosi wuno ataangiri okurima kwe eziingʼoombe, araabhe ariikyoora na arasoomya inyuma, wuyo, atakweenderwa kubhubhagati bhwo obhutemi bhwa Taatabhugya.”
LUK 10:1 Niho okumara, Omukuru Yeesu akiitoora abhaanabheega abhaandi miroongo muhuungati na bhabhiri (72). Akabhatuma bhabhiri bhabhiri, bhamukaangatire muziiroobho na mumigye gyoosi, hano yaakweenda ahike omweene.
LUK 10:2 Akabhabhuurira, “Amagesa ni maaru, nawe abhagesi ni bhasuuhu. Kweego, musabhe Omukuru, Taatabhugya, ewe niwe mweene muguundu, okubha araganie abhagesi abhaandi bhagese mumuguundu gwaaye.
LUK 10:3 “Ambe, mugeende! Ndabhatumania kye eziingʼoondu gatigati ye eziisuuzi!
LUK 10:4 Mutagega ekiguzi kye eziimbirya, naabhe esakwa, kasi ebhikweera. Na hano muraabhe munzira, mutabhurya eriibhaga kwo okukeerenia na abhaatu.
LUK 10:5 “Na hano muraasikire munyuumba yoyoosi, mubhakeerye abhaatu bha muyo, mubhuge, ‘Mubhe no omureembe.’
LUK 10:6 Na araabhe omuutu wo omureembe ari munyuumba muyo, omureembe guyo mumuheeri guratama munyuumba muyo. Nawe, eraabhe bhatana omuutu wo omureembe, omureembe gweenyu gubhakyoorere.
LUK 10:7 Mutabha murasaamasaama kwo okuhiindira muziinyuumba eziindi. Kweego, mwiikare munyuumba yiyoyiyo yino musikiirimu, murye no okunywa bhino bhakubhaha, kwo okubha, omuhokya wuyo woosi areenderwa ahaabhwe amariho gaaye.
LUK 10:8 “Hano muraasikire omugye omurebhe, na abhiikari bhaamu bharaabhasuungʼaane, murye ebhyaakurya bhino bharaabhahe.
LUK 10:9 Na mubhahorye abharweeri bhano bhari mumugye guyo. Mubhabhuurire kubha, obhutemi bhwa Taatabhugya bhubhahikiiri.
LUK 10:10 “Na hano muraasikire mumugye omurebhe, na abhiikari bhataabhasuungʼaaniri, emwe muhite kuziinzira zya mumugye muyo, murabhuga,
LUK 10:11 ‘Naabhe oruteeri rwo omugye gweenyu, runo ruri kumaguru geetu, turarukungʼuuta, ebhe obhweerekeereryo kubhaatu bhoosi kubha Taatabhugya abhaangiri. Nawe, mumenye kubha, obhutemi bhwa Taatabhugya bhubhahikiiri!’
LUK 10:12 Ndabhabhuurira, orusiku rurya Taatabhugya araabhatinire ekiina abhaatu bhe ekyaaro, arabhatema abhaatu bho omugye guno, kukira abhaatu abhabhi bha mumugye gwa Sodoma!
LUK 10:13 “Muraaza kurora, emwe abhaatu bha Korazini! Muraaza kurora, emwe abhaatu bha Betisaida! Eraabhe ebhitiika bhino niakoriri mumigye gyeenyu hano, niingakoriri mumigye emibhi girya gya Tiro na Sidooni, eheene abhaatu bhe emigye giyo bhiingamariri okuta ebhibhi bhyaabhu. Bhaangeerekirye obhwiisasaami kwo okwiibhoha emyeenda gya amagonera, no okwiihaka ekibhu.
LUK 10:14 Ndabhabhuurira obhuheene, kurusiku rwo okutina ekiina, Taatabhugya arabhatema emwe bhukongʼu kukira abhaatu bha Tiro na Sidooni.
LUK 10:15 “Na neemwe, abhaatu bha Kaperinaumu, muriiseega kubha Taatabhugya arabhatiirya tee mwiisaaro? Zeyi! Taatabhugya arabhiituumya tee mumuriro gwa nyaari.”
LUK 10:16 Kweego, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Omuutu wuno arabhiitegeerere emwe, aniitegeereeri enye. No omuutu wuno arabhaange emwe, aniangiri enye. Na wuno akunianga, yaangiri wuno anitumiri.”
LUK 10:17 Niho, abhaanabheega bhayo miroongo muhuungati na bhabhiri (72) bhakakyoora, bharazomererwa. Bhakamubhuurira, “Omukuru, naabhe amasaambwa amabhi hano twaari tukugaheebha kuriina ryaazo, gakatwiigwa!”
LUK 10:18 Yeesu akabhabhuurira, “Nikamurora Seetaani ariituuma kyo orukubha kurwa mwiisaaro.
LUK 10:19 Emwe mumenye kubha, nibhaheeri obhunagya bhwo okukira eziinguru zyoosi zyo omubhisa weenyu. Muranagya okugeenda gati we enzoka ne ekitoromooni no okuzitaza, na kitariho ekigiro kyokyoosi kino kiraabhanyahaare.
LUK 10:20 “Kweego mutazomererwa, amasaambwa amabhi garabhiigwa. Nawe, muzomererwe kubha, amariina geenyu gakaamirwe mwiisaaro.”
LUK 10:21 Eriibhaga riyo, Ekoro Muhoreeru akakora Yeesu akazomererwa bhukongʼu. Niho Yeesu akabhuga, “Ee Taata waane, Omukuru wa mwiisaaro ne ekyaaro, ozomirye kwo okubha amangʼana gano obhabhisiri abhaatu bha amangʼeeni na abhasomi, okagakuundukurira abhaatu bhano bhakwiikiriirye kya abhaana. Niigo okaseega Taata waane, ego niigo okaseega.”
LUK 10:22 Niho akabhuga, “Taata waane aniheeri obhunagya bhwoosi. Atariho omuutu wuno animenyiri Omwaana wa Taatabhugya kyeego niri, nawe Taata omweene ego. Kweeki, atariho wuno amumenyiri Taata kyeego ari, nawe enye Omwaana waaye omweene ego, no omuutu wowoosi wuno nikweenda kumukuundukurira.”
LUK 10:23 Niho Yeesu akabhiikibhukira abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Taatabhugya abhatweereeri ebhite emwe, kwo okubha murarora amangʼana gayo kwa ameeso geenyu!
LUK 10:24 Ndabhabhuurira, bhaari bhariho abharooti na abhatemi bhaaru, bhano bhakiigoomba okurora gano mukurora emwe, nawe bhataagaruuzi. Bhaari bhariigoomba okwiigwa gano mukwiigwa emwe, nawe bhataagiigwiiri.”
LUK 10:25 Orusiku rumwe, omweegya we emigiro akiimeerera, akamubhuurya Yeesu eriibhuuryo ryo okumusakya, “Awe Omweegya, nikorebhwi, niize nibhone obhuhoru bhwa kirakeego?”
LUK 10:26 Yeesu akamubhuurya, “Awe kumigiro ekaamiirwebhwi? No ogimenyiribhwi?”
LUK 10:27 Akamukyoora, “Ekaamirwe, ‘Omuseege Omukuru, Taatabhugya waazo, kwo omutima gwaazo gwoosi, kwe ekoro yaazo yoosi, kwa amanaga gaazo goosi, na kwa amangʼeeni gaazo goosi.’ Na ‘Omuseege omurikyaazo, kyeego wiiseegiri omweene.’”
LUK 10:28 Yeesu akamubhuurira, “Eriikyooro ryaazo ni zomu! Kora ego, naawe orabhona obhuhoru.”
LUK 10:29 Nawe, omweegya we emigiro wuyo, akeenda okweerekya kubha ni we eheene embere wa Taatabhugya, nikyo kikagirya akamubhuurya Yeesu, “No omunyaroobho waane ni weewi?”
LUK 10:30 Yeesu akamukyoora, “Yaari ariho omuutu wumwe, wuno yaari akurwa Yerusaremu, arahiriingita kugya mumugye gwa Yeriko, na munzira hayo akarwaanibhwa na abhateesya. Bhakamuruusya emyeenda gino yaari yiibhohiri, bhakamutema bhukongʼu, bhakamutiga ari haguhi yo okukwa.
LUK 10:31 “Kwe eriiruguto, munzira hayo, akaaza omuseengeri owumwe. Nawe omuseengeri wuyo, hano yamuruuzi omuutu wuyo, akahita embarika orubhaara oruundi rwe enzira.
LUK 10:32 “Niho kweeki Omuraawi woosi akahika, niigo yamuruuzi omuutu wuyo, akahita embarika orubhaara oruundi rwe enzira.
LUK 10:33 “Kubhuteero, akahita Omusamaria wumwe, wuno ahaabha murugeendo rwaaye. Hano yamuruuzi omuutu wuyo, akamurorera ebhigoongi,
LUK 10:34 akamwiisukaku, akamuragura ebhigaati bhyaaye kwo okubhituuraku amaguta na amaanzi go omuzabibu, akabhibhoha bhwaheene. Hano yamariri akamutiirya kutikiri yaaye, akamuhira munyuumba ya abhagini, akabha aramusakirya muyo.
LUK 10:35 “Etabhoori yaho, akaruusya mukiguzi eziidinaari ibhiri, akamuha mweene enyuumba, akamubhuurira, ‘Omutuge omuutu wuno, na hano oraahokeerye eziimbirya eziindebhe kwo okumutuga, hano ndaahite, ndakuriha.’ ”
LUK 10:36 Niho, Yeesu akamubhuurya omweegya we emigiro wuyo, “Kubhwiiseegi bhwaazo, hano omuutu wuyo yarwaaniibhwe na abhateesya, ni wuuhe gati wa abhaatu bhatatu bhayo, wuno yaari omurikyaazo kwo okumukorera amazomu?”
LUK 10:37 Akamukyoora, “Ni wurya akamurorera ebhigoongi.” Yeesu akamubhuurira, “Noogye, obhe orakora egoego.”
LUK 10:38 Hano Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhaari munzira, bhakasikira mumugye gumwe. Na mumugye muyo, yaarimu omukari owumwe, eriina ryaaye ni Marita, akabhaginihya mumugye gwaaye.
LUK 10:39 Marita wuyo, yaari na musubhaati waaye, wuno yakubhirikirwa Mariamu. Eriibhaga riyo, Mariamu akiikara haguhi na amaguru go Omukuru Yeesu, aramwiitegeerera.
LUK 10:40 Nawe Marita, akabha aranyaaka okubhahokeerya ebhyaakurya, niho akagya ku Yeesu, akamubhuurira, “Omukuru weetu, otakurora kubha musubhaati waane antigiiri emirimo gyoosi? Ambe, omubhuurire yiize anisakirye!”
LUK 10:41 Kyaamwe Omukuru Yeesu akamukyoora, “Marita, Marita. Ono obhwiitiimaati iguru ya amangʼana maaru.
LUK 10:42 Nawe, eriho engʼana yimwe yo obhweera, kweeki ni nzomu kukira goosi. Mariamu niwe yiitooriri, na atariho wuno araamuruusye.”
LUK 11:1 Orusiku rumwe, Yeesu ahaabha ahagiro aharebhe aramusabha Taatabhugya. Na hano yamariri, owumwe wa abhaanabheega bhaaye akamubhuurira, “Ee Omukuru, otweegye okumusabha Taatabhugya, kyeego Yohana Omubatiizi akeegya abhaanabheega bhaaye.”
LUK 11:2 Yeesu akabhabhuurira, “Hano mukubha muramusabha Taatabhugya, mugaambe ego, ‘Taata [weetu wa mwiisaaro], eriina ryaazo riguungibhwe. Obhutemi bhwaazo bhuuze, [obhuseegi bhwaazo bhukorwe mukyaaro hano, na kyeego bhukukorwa mwiisaaro].
LUK 11:3 Otuhe eziisiku zyoosi ebhyaakurya bhyeetu.
LUK 11:4 No otwaabhire ebhibhi bhyeetu, kwo okubha etwe twoosi turabhaabhira bhano bhakutusariirya. Oturiihe mubhitiika, [nawe otutuurye no omubhi wurya].’ ”
LUK 11:5 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Tubhuge owumwe weenyu yaangagiiri kumusaani waaye, mubhutiku gati, akamubhuurira, ‘Musaani waane! Ndasabha emikaate etatu,
LUK 11:6 kwo okubha nitaariirwe no omusaani waane wuno yaari murugeendo, na neenye nitana ebhyaakurya bhyo okumuha.’
LUK 11:7 No omusaani waaye akamukyoora, ‘Otaninyaakya! Ndora nimariri kwiigara ekiseku, enye na abhaana bhaane tuhiindiiri, na nitakunagya kubhuuka no okukuha ekigiro kyokyoosi.’
LUK 11:8 “Ndabhabhuurira, naabhe omuutu wuyo atakweenda okumuha omurikyaaye emikaate kwo okubha ewe ni omusaani waaye, arabhuuka no okumuha ekigiro kino akweenda, kwo okubha omurikyaaye akeenderera kumusabha kwo okwiiririirirya.
LUK 11:9 “Kweego, enye ndabhabhuurira, mumusabhe Taatabhugya, neewe arabhaha kino mukusabha. Mukomye okurwa ku Taatabhugya, neewe arabhaha kino mukukomya. Mubhuge hanoo, niho Taatabhugya arabhiigurira ekiseku.
LUK 11:10 Omuutu wowoosi wuno akusabha, arahaabhwa wuno akukomya, arabhona, na wuno akubhuga hanoo, ariigurirwa.
LUK 11:11 “Awe! Ariho omwiibhuri wowoosi gati weenyu, wuno eraabhe omwaana waaye araamusabhe omukaate, aramuha eriigina, kasi omwaana waaye araamusabhe eswe, aramuha enzoka?
LUK 11:12 Kasi omwaana araamusabhe eriige, aramuha ekitoromooni?
LUK 11:13 Bhoono, yiingabha emwe mbabhi, nawe mumenyiri okubhaha abhaana bheenyu ebhigiro ebhizomu. Ambe! Wuuso weenyu wa mwiisaaro atakutura okubhaha Ekoro Muhoreeru bhano bhakumusabha? Niigo eraabhe, kumuutu wuno araasabhe Ekoro Muhoreeru, arahaabhwa!”
LUK 11:14 Orusiku rumwe, Yeesu yaari araheebha eriisaambwa eriibhi, kumuutu wumwe rino ryamukoriri omuutu wuyo kubha imuumu. Hano eriisaambwa ryaamurwiiriku, akataanga okugaamba kweeki. Yaari eriho esaango ya abhaatu, neebho hano bharuuzi gayo, bhakaruguura bhukongʼu.
LUK 11:15 Nawe, abhaandi bhakabhuga, “Araheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwa Beerizeburi, omukaangati wa amasaambwa!”
LUK 11:16 Abhaandi bhakeenda bhamusakye Yeesu, kwo okumusingʼirirya akore ekyeerekenio okurwa mwiisaaro kino kikweerekya kubha arwiiri ku Taatabhugya.
LUK 11:17 Nawe, kwo okubha Yeesu akamenya amiiseegi gaabhu, akabhabhuurira, “Eraabhe abhaatu bho obhutemi bhumwe bhariitana, obhutemi bhuyo bhuragwa. Kweeki abhaatu bhe enyuumba yimwe bhariitane, bhatakubha no obhumwe.
LUK 11:18 Kweego eraabhe Seetaani ariihakanie omweene, obhutemi bhwaaye bhuriimeererabhwi? Nibhabhuurirye eriibhuuryo riyo, kwo okubha murabhuga ndaheebha amasaambwa kwo obhunagya bhwa Beerizeburi.
LUK 11:19 Eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhunagya bhwa Beerizeburi, ambe abhaanabheega bheenyu bharaheebha amasaambwa kwo obhunagya bhwa weewi? Kwe ekigirirye kiyo abhaanabheega bheenyu bhareerekya kubha mutari bhwaheene.
LUK 11:20 Nawe eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhunagya bhwa Taatabhugya, ambe, obhutemi bhwa Taatabhugya bhuhikiri kweemwe.
LUK 11:21 “Omuutu wa amanaga kya ga Seetaani, araabhe ne ebhigwaato, hano akuriibha ebhigiro bhya mumugye gwaaye, ebhigiro bhiyo bhitakukunwaku.
LUK 11:22 Nawe, omuutu owuundi wa amanaga amaaru, araaza kumurwaania, na aramuhiza, aramuruusya ebhigwaato bhyaaye bhino yakwiisigira, na bhyoosi bhino bhiri mumugye, no okubhitwaania kubhaandi.
LUK 11:23 “Omuutu wowoosi wuno atari hamwe neenye, ewe niwe omubhisa waane. Kweeki wowoosi wuno atakukumania abhaatu hamwe neenye, kwe eheene arabhanyaragania.
LUK 11:24 “Emwe, mwiitegeerere ekireengyo kino. Hano eriisaambwa eriibhi rikurwa kumuutu, rirageendageenda mwiitirigo okukomya ahagiro ho okumuunya, na rirabhurwa. Nawe hano ribhurirwe okuhabhona, eriisaambwa riyo rirabhuga, ‘Ndakyoora kumuutu waane wuno nimurwiiriku.’
LUK 11:25 Hano ryamukyooririku rikabhona ari geeki kye enyuumba yino etarikiibhwe ne ebhanwiirwe bhuzomu.
LUK 11:26 Kyaamwe riragya kuraarika, amasaambwa agaandi muhuungati amabhiihu kukira eryo eryeene. Goosi garasikira kumuutu wuyo, no okumwiikaramu. Niho obhwiikari bhwo omuutu wuyo bhukubhiiha kukira kubhweemero harya.”
LUK 11:27 Hano Yeesu yaari akugaamba gayo, musaango ya abhaatu murya yaari arimu omukari wumwe, akamwaaya kwiiraka ikuru arabhuga, “Hakiriku omukari wuno akwiibhwiiri no okukukookya!”
LUK 11:28 Nawe Yeesu akabhuga, “Tiigo! Ni hakiriku bharya bhakwiigwa engʼana ya Taatabhugya no okwiitegeerera.”
LUK 11:29 Hano abhaatu bhaaruhiri no okumwiikumanira, Yeesu akabha areenderera kweegya, arabhuga, “Ebho ni rwiibhuro rwa abhaatu abhabhi bhatari abhaheene embere wa Taatabhugya, na bhoono bhareenda ekyeerekenio? Nitakubheerekya ekyeerekenio kyokyoosi. Nawe ekyeerekenio kimwe kino bharaarore ni kya kirya Taatabhugya yakoriri kumurooti Yoona.
LUK 11:30 Kwo okubha, kyeego Yoona yaari ekyeerekenio kubhaatu bho omugye gwa Ninaawi, ego niigo enye Omwaana wo Omuutu, ndabha ekyeerekenio kubhaatu bho orwiibhuro runo.
LUK 11:31 “Kweeki kurusiku rwo okutina ekiina rurya, nyakisaho we ekyaaro kya Sheeba ariimeerera embere wa Taatabhugya no okubhatinira ekiina abhaatu bho orwiibhuro runo, kwo okubha muratemya ebhibhi. Ewe akarwa mukyaaro kya kure okubha yiize yiitegeerere amangʼana ga amangʼeeni go omutemi Soromooni. Bhoono ariho owumwe hano wuno niwe omukuru kukira Soromooni, nawe mutakumwiitegeerera.
LUK 11:32 “Kurusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bha mumugye gwa Ninaawi bhariimeerera embere wa Taatabhugya hamwe no orwiibhuro runo no okubhatinira ekiina, kubha emwe ni bhaatu bhe ebhibhi. Abhaatu bhayo bha Ninaawi bhakata ebhibhi bhyaabhu, hano bhakiigwa Yoona ararwaaza amangʼana okurwa ku Taatabhugya. Bhoono ariho owumwe hano, wuno niwe omukuru kukira Yoona, nawe mutakumwiitegeerera.
LUK 11:33 “Atariho omuutu wuno araakye etara, okumara ayikuundikirye. Nawe arayituura iguru mukikuumbo, okubha abhaatu bharaasikire munyuumba, bharore obhweero.
LUK 11:34 “Ameeso nigo etara yo omubhiri. Eraabhe ameeso gaazo gararora, bhuzomu, omubhiri gwaazo gwoosi gurabha no obhweero. Nawe, ameeso gaazo garaabhe masariku, omubhiri gwaazo gurabha gwiizwiiri ekiirima.
LUK 11:35 Kweego, obhe meeso, okubha obhweero bhuno bhuri muusi waazo, bhutabha kiirima!
LUK 11:36 Eraabhe omubhiri gwaazo gwoosi guno obhweero, ambe otakubha ne ekiirima kyokyoosi, oramesya kye etara yino ekumurika.”
LUK 11:37 Hano yamariri kugaamba gayo, Omufarisayo owumwe akamuginihya Yeesu kubhyaakurya mumugye gwaaye. Yeesu akasikira, akiikara kwiigari.
LUK 11:38 Omufarisayo wuyo, akamurora Yeesu akyaari kwiisaabha kyeego emigiro gyaari kweenda, akataanga kurya, akaruguura bhukongʼu.
LUK 11:39 Niho Omukuru Yeesu akabhabhuurira, “Emwe Abhafarisayo, muroogya ekikoombe ne ekitubha kwiigutu. Nawe muusi weenyu, eziikoro ziizwiiri obhuteesya no obhubhi.
LUK 11:40 Emwe abhatuumbaahu! Wurya akateema kwiigutu, atari niwe akateema na muusi?
LUK 11:41 Mubhasakirye abhataka kwe ebhigiro ne eziikoro zyeenyu zyoosi, niho bhyoosi bhikubha bhyeeribhwe kweemwe.
LUK 11:42 “Muraaza kurora, emwe Abhafarisayo! Muramuruusirya Taatabhugya eyimwe yi ikumi ye ebhigiro bhyo obhuguri bhusuuhu bhukongʼu, kyeego eziimbibho zye emiingu, ebhituunguru, ne ebhiindi bhyaaru, ndora mutakwiisiga obhuheene kubhaatu, mutana obhuseegi ku Taatabhugya! Mureenderwa okumuruusirya ekimweeso kiyo, nawe muteebha okukora na agaandi gayo.
LUK 11:43 “Muraaza kurora, emwe Abhafarisayo! Museegiri okwiikara ebhituumbi bhya abhagini munyuumba ye esaango, museegiri kukeeribhwa kwo obhusuuku mumiteera.
LUK 11:44 Muraaza kurora! Emwe ni kye eziimbiihira zino zitakurorekana, eno abhaatu bharazitaza kwo okutamenya.”
LUK 11:45 Hayohayo, omweegya owumwe we emigiro akabhuga, “Omweegya, kumangʼana gayo okugaamba na neetwe oratutuka.”
LUK 11:46 Yeesu akamukyoora, “Na neemwe abheegya bhe emigiro, muraaza kurora! Murabhagegya abhaatu amangʼana amarito ge emigiro. Na neemwe abheene, mutakubhasakirya naabhe hasuuhu okugagega!
LUK 11:47 “Muraaza kurora! Muroomboka eziimbiihira bhuzomu zya abharooti, nawe abhaatu bhano bhaabhiitiri abharooti bhayo, ni bhazaazi bheenyu!
LUK 11:48 Kweego, muramenyeekererya kubha mwiikiriirye gano bhazaazi bheenyu bhaakoriri, kwo okubha nibho bhakiita abharooti bhayo, neemwe mutakusuuka, muroomboka ego eziimbiihira zyaabhu.
LUK 11:49 Nikyo kyakoriri Taatabhugya akabhuga, kumangʼeeni gaaye, ‘Ndabhatumira abharooti na abheega. Nawe, bharabhiita abhamwe no okubhanyaakya abhaandi.’
LUK 11:50 Kweego, abhaatu bho orwiibhuro runo bharabhuuribhwa kwiiguru ya amanyiinga ga abharooti bhoosi bhano bhakiitwa, kurwa obhweemero bhwe ekyaaro.
LUK 11:51 Amanyiinga gakiitika kweemera ku Abeeri, tee amanyiinga ga Zakaria, wurya akiitirwa mwiiseengerero, gatigati wa Ahahoreeru na ahagiro ho okuruusirya ekimweeso. Eheene, ndabhabhuurira kubha abhaatu bho orwiibhuro runo bharabhuuribhwa iguru ya gayo goosi.
LUK 11:52 “Muraaza kurora, emwe abheegya bhe emigiro! Mwiigeeri ekiseku kyo okuhitira, kino abhaatu bhaari bhareenda okuhitiramu okubha bhamumenye Taatabhugya. Neemwe abheene, mutasikiiri, na bharya bhaari kweenda kusikira muusi, mubharibhiiri.”
LUK 11:53 Hano Yeesu yarwiiri hayo, Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro bhakataanga kumuhakania kwo obhuhaari, no okumubhuurya amabhuuryo maaru,
LUK 11:54 okubha bhabhone enzira yo okumugwaata kwa amangʼana gaaye.
LUK 12:1 Eriibhaga riyo, ebhikwe kwe ebhikwe bhya abhaatu bhaari bhariikumania, tee bhakiitaza. Yeesu akataanga kubhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Mwiiriihe ne ekibhwiisya kya Abhafarisayo, kwo okubha orurimi ruyo, ruranyaragana kye ekibhwiisya.
LUK 12:2 Kyokyoosi kino kikuundikirwe, kirakuundukurwa neemwe, kweeki kyokyoosi kino kibhisirwe, kirarorekana.
LUK 12:3 Amangʼana gano mugaambiri mukiirima, gariigweerwa mubhweero. Na amangʼana gano mwiimoonyereerye mumatwi mubhyuumba bhya muusi, mugarwaaze kubhweero okubha bhoosi bhiigwe.
LUK 12:4 “Emwe abhasaani bhaane, ndabhabhuurira mutoobhoha abhaatu bhano bhakwiita omubhiri. Hano bharaamare kwiita, bhatakunagya kukora kyokyoosi.
LUK 12:5 Nawe, ndabhabhuurira wuno mukweenderwa kumwoobhoha, mumwoobhohe Taatabhugya! Hano akumara okumwiita omuutu, ano obhuturo bhwo okumutaasa mumuriro gwa nyaari. Wuyo mureenderwa mumwoobhohe, ewe omweene!
LUK 12:6 “Mumenyiri kubha ebhitorookobhwe bhitaano, bhiraguribhwa kwo obhuguri bhusuuhu bhukongʼu? Nawe, Taatabhugya atakukyeebha naabhe ekimwe kyaabhu.
LUK 12:7 Taatabhugya amenyiri obhubhari bhwe eziinzweeri zyoosi zye emitwe gyeenyu. Kweego, mutoobhoha, kwo okubha emwe muno obhuguri bhukuru kukira ebhitorookobhwe bhyaaru.
LUK 12:8 “Enye ndabhabhuurira, omuutu wowoosi wuno akugaamba embere wa abhaatu kubha aniikiriirye enye, enye Omwaana wo Omuutu woosi ndamwiikirirya embere wa bhamaraika bha Taatabhugya.
LUK 12:9 Nawe, akunianga embere ya abhaatu, na neenye ndamwaanga embere ya bhamaraika bha Taatabhugya.
LUK 12:10 Taatabhugya aranagya okwaabhira abhaatu bhano bhakugaamba bhubhi iguru waane enye Omwaana wo Omuutu. Nawe, atakunagya okumwaabhira omuutu wuno akumutuka Ekoro Muhoreeru.
LUK 12:11 “Hano muraahirwe munyuumba ye esaango okutinirwa ekiina, ne embere ya abhakaangati, ne embere ya abhaanaangwa, mutiitiimaata. Mutabha ne ehaha iguru ya amangʼana gano muraagaambe kwo okwiibhagiirira,
LUK 12:12 kwo okubha eriibhaga riyoriyo, Ekoro Muhoreeru araabheegye amangʼana gano mukweenderwa okugagaamba.”
LUK 12:13 Musaango yiyo ya abhaatu, omuutu owumwe akamubhuurira Yeesu, “Omweegya, omubhuurire mura weetu, anitwaanire engabho yino taata akatutigira.”
LUK 12:14 Yeesu akamukyoora, “Weewi akaanituura nibhe omutaania gati weenyu?”
LUK 12:15 Kweego Yeesu akabhabhuurira abhaatu bhayo, “Mwiiriihe ne enaamba ye ebhigiro, kwo okubha, obhuhoru bhwo omuutu, bhutakurweera kubhwaaru bhwe ebhigiro bhyaaye.”
LUK 12:16 Kweeki Yeesu akabhabhuurira ekireengyo, akabhuga, “Yaari ariho omuniibhi wumwe, no omuguundu gwaaye gukiibhura amagesa maaru bhukongʼu.
LUK 12:17 Akiibhuurya mukoro yaaye, ‘Bhoono nikorebhwi? Amagesa gano goosi ni gaane, nitana ahagiro hano ndaagatuure!’
LUK 12:18 “Kweego akabhuga, ‘Ndakora ego. Ndaasya ebhitara bhyaane no okuruka ebhikuru bhukongʼu. Muyo ndatuuramu amagesa gaane goosi, ne ebhigiro bhyaane ebhiindi.
LUK 12:19 Kweeki ndiigaambira mukoro yaane, “Bhoono wiituuriiri ekibhuumbiko kye ebhigiro bhyaaru bhuzomu. Bhirakwiisa kumyaaka myaaru! Kimwe, muunya, orye na onywe, ozomererwe!” ’
LUK 12:20 “Nawe, Taatabhugya akamubhuurira, ‘Awe ni mugeege! Obhutiku bhwa reero, orakwa! Na ebhigiro bhyoosi bhino wiibhuumbiiri, bhirabha bhyawi?’ ”
LUK 12:21 Yeesu akamara kwo okugaamba, “Niigo eraabhe, kumuutu wurya akwiibhuumbira ebhigiro bhye ebhibhi kwe ekigirirye kyaaye omweene, nawe kumahokya ge ebhigiro bhyaaye, atakumwiisiga Taatabhugya.”
LUK 12:22 Ambe, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Mutabha no obhwiitiimaati iguru yo obhwiikari bhweenyu, etari iguru okuryaki kasi munyweki kasi mwiibhoheki.
LUK 12:23 Ndora obhwiikari bhuna bhweera kukira ebhyaakurya, no omubhiri nagwe, guno obhweera bhukongʼu kukira emyeenda.
LUK 12:24 “Mwiiseege ekireengyo kya bhanyamuko, bhatakweemya naabhe bhatakugesa, bhatana ekibhuumbiko naabhe ebhitara, nawe Taatabhugya arabhariisya. Na neemwe muno obhweera bhukongʼu kukira ebhinyonyi!
LUK 12:25 Ni weewi gatigati weenyu wuno akunagya kwiiyoongerya naabhe esa yimwe mubhwiikari bhwaaye kwo obhwiitiimaati?
LUK 12:26 Ambe! Mutakunagya kukora engʼana esuuhu kya yiyo, kwaki mutakwiitiimaata iguru wa agaandi?
LUK 12:27 “Murore ebhibharyo kyeego bhikubharya, bhitakukora emirimo na bhitakutuma emyeenda. Nawe ndabhabhuurira kubha, naabhe omutemi Soromooni mubhwaame bhwaaye bhwoosi, atiibhohiri bhuzomu kye ebhibharyo bhiyo!
LUK 12:28 Kweego, niigo Taatabhugya arabhiibhohya kisi kye ebhibharyo bhya mwiitirigo, bhino bhiriho reero nawe tabhoori bhirarekerwa mumuriro, ni heene arabhiibhohya emwe, abhaatu bho obhwiikirirya bhusuuhu!
LUK 12:29 “Kweego, mutiinyaakya muraryaki, kasi muranywaki, mutabha ne ehaha.
LUK 12:30 Amangʼana gayo goosi, abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya bhariinyaakya nago. Wuuso weenyu wa mwiisaaro amenyiri kisi kubha mureenda gayo goosi.
LUK 12:31 Nawe, mukore go obhutemi bhwa Taatabhugya, na arabhoongereererya ebhigiro bhiyo.
LUK 12:32 “Emwe eriihizo isuuhu, mutoobhoha, kwo okubha wuuso weenyu aseegiri kubhaha obhutemi bhwaaye.
LUK 12:33 Mugurye ebhigiro bhyeenyu, na mubhahe abhataka eziimbirya. Kwo okukora ego murabha mwiituuriiri eziihata zyeenyu mwiisaaro, hano bhitakusarika. Eyo, atariyo mwiibhi, naabhe eziisere zyo okubhisarya.
LUK 12:34 Ahagiro hano mukubhiika eziihata zyeenyu, hayo niho ne eziikoro zyeenyu zikubha.
LUK 12:35 “Eriibhaga ryoosi, obhutiku no omwiisi, mubhe mwiibhanwiiri okumukorera Omukuru emirimo.
LUK 12:36 Mubhe kya abhahokya bhano bhakuganya omukuru waabhu akyoore kurwa mubhweenga. Hano araaze no okubhuga hanoo, na bhamwiigurire ekiseku rugeendo rumwe.
LUK 12:37 Hakiriku ya abhagya bhano omukuru waabhu araabhabhone bharamuganya hano akuuza, bharabhona orubhaango. Ndabhabhuurira obhuheene, ariibhanura, arabhiikarya mwiigari, no okubhahokeerya!
LUK 12:38 Hano omukuru araakyoore mubhutiku gati, ebhe etabhoori zuri, na akubhabhona bhamariri kwiibhanura, abhahokya bhayo bharabhona orubhaango.
LUK 12:39 Nawe mumenye kisi kubha, kyeego mweene nyuumba yiingamenyiri eriibhaga rino omwiibhi akuuza, yaari ariibhanura, no omwiibhi atakusikira mumugye gwaaye yiibhe.
LUK 12:40 Niigo ego, na neemwe mwiibhanure eriibhaga ryoosi, kwo okubha enye Omwaana wo Omuutu ndaaza kwiibhaga rino mutakwiisiga.”
LUK 12:41 Niho, Petero akamubhuurya Yeesu, “Ee Omukuru, ekireengyo kino otubhuuriiri, ni kweetwe abheene, kasi ni kwa abhaatu bhoosi?”
LUK 12:42 Yeesu akamukyoora, “Ni weewi omuhokya omwiikirirya na wa amangʼeeni? Ni mubhagati wuno omukuru waaye amutuuriri abhe omwiimeerereri wa abhabhagati abhaandi munyuumba yaaye, okubha abhe arabhaha ebhyaakurya kwe eriibhaga rino rikweenderwa.
LUK 12:43 Omukuru waabhu araakyoore kurwa orugeendo, no okumubhona omugya wuyo arakora ego, niho araabhone orubhaango.
LUK 12:44 Ndabhabhuurira obhuheene, omukuru waaye aramukora abhe omwiimeerereri we ebhigiro bhyaaye bhyoosi.
LUK 12:45 “Nawe eraabhe omugya wuyo ni mubhiihu, akwiiseega mukoro yaaye, ‘Omukuru waane akezeeri bhukongʼu kukyoora,’ niho yataangiri kubhatema abhabhagati abharikyaaye, abhasubhe na abhakari, akarya no okunywa, tee akagwaatwa.
LUK 12:46 Niho, omukuru waaye araakyoore kurwa orugeendo, araaza orusiku runo omugya atakumwiiseegera eriibhaga rino atamenyiri. Niho omukuru waaye aramutema bhukongʼu, no okumutuura hamwe na bhano bhatari abhiikirirya.
LUK 12:47 “Omugya wuno amenyiri obhuseegi bhwo omukuru waaye, nawe atiibhanwiiri kwo okugakora kyeego akweenderwa, aratemwa bhukongʼu.
LUK 12:48 Nawe, omuhokya wuno atamenyiri obhuseegi bhwo omukuru, araakore eriingʼana rino rikweenderwa aratemwa, ewe aratemwa hasuuhu. Omuutu wuno aheerwe bhyaaru, aratunibhwa bhyaaru, no omuutu wuno aheerwe bhyaaru bhukongʼu, aratunibhwa bhyaaru bhukongʼu.
LUK 12:49 “Enye niiziri mukyaaro hano okuheemba omuriro. Na niingaseegiri nirore omuriro guyo gwaakiri!
LUK 12:50 Nawe enye omweene, nireenderwa nihitire engʼaanga yino tee oruku. Nine enyaako ekuru yino niisuungʼaaniri tee niikuunaanie.
LUK 12:51 Awee, muriiseega kubha niiziri mukyaaro okureeta omureembe? Zeyi! Ndabhabhuurira, niiziri okwaahura abhaatu.
LUK 12:52 Okutaanga bhoono, munyuumba ya abhaatu bhataano, bhatatu bhariiyaahura kubhabhiri. Bhabhiri nabho, bhariiyaahura kubhatatu.
LUK 12:53 Wiise arataamania no omwaana waaye, no omwaana woosi, arataamania na wiise waabhu. Nina arataamania no omuukya waaye, no omuukya woosi arataamania na nina waabhu. Inyibhyaara ariiyaahura no omukamwaana waaye, no omukamwaana woosi, arataamania ni inyibhyaara.”
LUK 12:54 Okumara Yeesu akabhuurira eziisaango zya abhaatu, “Hano mukurora amasaaro gararweera nyaanza, niho muraabhuge, ‘Embura eri haguhi kutweeka,’ na heene niigo eraabhe.
LUK 12:55 Na hano mukurora obhukama bhurarweera maamu, murabhuga, ‘Harabha no orwooya,’ na niigo ekubha.
LUK 12:56 Emwe bhabheehi! Ni kwaki mumenyiri bhuzomu eriibhaga ryo omwaaka, nawe mutakunagya okumenyeekererya obhugazuro bhwa amangʼana gano gakukorwa eziisiku zino?
LUK 12:57 “Na kwaki, emwe abheene mutakutina ebhiina okukora gano gakweenderwa?
LUK 12:58 Hano omuzoongeri waazo akukuhira mukiina, kora omukya okwiigwaana neewe mukyaari munzira. Okore ego, ataaza kukuhikya embere yo omutini we ekiina, wuno araakuhire kumusirikare, okubha akusikirye munyuumba ya abhabhohwa kwa nguru.
LUK 12:59 Ndakubhuurira obhuheene, otakurwamu tee hano oraamare okuriha esiiri yoosi!”
LUK 13:1 Kwiibhaga riyo, abhaatu abhaandi bhakamubhuurira Yeesu kubha, Pirato akaswaagya abhasirikare bhiite Abhagariraaya abhaandi, hano bhaari bhararuusya emitugo gyaabhu gigwagwe kwiiguru yo okuruusibhwa ebhimweeso ku Taatabhugya.
LUK 13:2 Yeesu akabhabhuurira, “Awe! Muriiseega kubha Abhagariraaya bhayo, bhaari ne ebhibhi kukira Abhagariraaya abhaandi bhoosi, kwo okubha bhakakwa oruku ruyo?
LUK 13:3 Ndabhabhuurira kubha, tiigo! Muraatame kuta ebhibhi bhyeenyu, murasika mwoosi.
LUK 13:4 Kasi, bharya abhaatu ikumi na bhanaane, bhano bhaagweereerwe ne etimu ekuru ye eyo Siroamu, muriiseega kubha ebho nibho abhabhi kukira abhiikari abhaandi bhoosi bha Yerusaremu?
LUK 13:5 Ndabhabhuurira kubha, tiigo! Muraatame kuta ebhibhi bhyeenyu, murasika mwoosi.”
LUK 13:6 Kyaamwe, Yeesu akabhabhuurira abhaatu ekireengyo kino, akabhuga, “Yaari ariho omuutu wumwe, wuno akeemya omutiini mumuguundu gwaaye. Hano eriibhaga ryahitiri, akagya kukomyaku emisumo, nawe atabhweeniku kyokyoosi.
LUK 13:7 Kyaamwe, akamubhuurira omuhokya wa mumuguundu, ‘Rora! Kumyaaka etatu niari ndaaza kukomya emisumo kumuti guno, nawe ntaakabhweeniku ekigiro. Bhoono, awe gutine, gutige okusarya esi!’
LUK 13:8 “Nawe, omuhokya wuyo akamubhuurira, ‘Omukuru, ogutige omwaaka gumwe ogweene, nigurimire no okugutuurira oruse.
LUK 13:9 Neegwe guriibhura emisumo, ni bhwaheene! Nawe guraatame okwiibhura, ogutine.’ ”
LUK 13:10 Orusiku rumwe rwo okumuunya, Yeesu ahaabha munyuumba yimwe ye esaango, areegya abhaatu.
LUK 13:11 Gati ya abhaatu bhayo, yaarimu omukari wumwe, na yaari atiirirwe eriisaambwa kumyaaka ikumi ne enaane. Ne eriisaambwa riyo, rikamukuumba omugoongo, na ataanagirye kugororoka bhweema.
LUK 13:12 Hano Yeesu yamuruuzi, akamubhirikira, akamubhuurira, “Maayi, obhurweeri bhwaazo bhuhoriibhwe, na obheeri bhwaheene bhoono!”
LUK 13:13 Yeesu akamutuurira amabhoko, rugeendo rumwe, omukari wuyo akagororoka bhweema, akataanga okumukumya Taatabhugya.
LUK 13:14 Kyaamwe omukaangati we enyuumba ye esaango akatiinda, kwo okubha Yeesu akahorya omuutu orusiku rwo okumuunya. Kweego, akabhabhuurira abhaatu, “Kubhutuuro, eziisiku zo okukora emirimo ni isaasabha. Kuziisiku ziyo muuze muhoribhwe, nawe mutaaza kuhoribhwa orusiku rwo okumuunya!”
LUK 13:15 Nawe Omukuru Yeesu akamukyoora, “Emwe ni bhabheehi! Ndora, emwe mwoosi murakora emirimo eziisiku zyo okumuunya! Emwe mwoosi, amutakusyookorera eziingʼoombe ne eziitikiri zaaye kurwa mwiibhaanza, no okuzihira kunyweesya orusiku rwo okumuunya?
LUK 13:16 Ndora omukari wuno we ekisyooko kya Aburahamu, amariri emyaaka ikumi ne enaane abhohirwe na Seetaani. Ewe neewe, etakweenderwa yiigurirwe orusiku rwo okumuunya?”
LUK 13:17 Hano Yeesu yagaambiri gayo, abhahakani bhaaye bhoosi, bhakarora eziisoni. Nawe abhaandi bhoosi, bhakazomererwa bhukongʼu iguru ya amahokya amazomu gano Yeesu ahaabha aragakora.
LUK 13:18 Kyaamwe Yeesu akabhuurya, “Obhutemi bhwa Taatabhugya bhuribhwi? Na nibhutuubhanie naki?
LUK 13:19 Hamwe nibhutuubhanie ne etetere ye eharadaari, yino omuutu akeemya mumuguundu gwaaye. Ekamera, ekakura gukabha omuti mukuru, ne ebhinyonyi bhikaaza no okwiikara mumasagya gaaku.”
LUK 13:20 Yeesu akabhuurya kweeki, “Ndabhutuubhania obhutemi bhwa Taatabhugya naki?
LUK 13:21 Bhutuubheeni ne ekibhwiisya kino omukari yagegiri no okusaangya mubhisehi bhitatu bhyo obhutu bhwe engano, tee obhutu bhwoosi bhukasita.”
LUK 13:22 Yeesu no orugeendo rwaaye okugya Yerusaremu. Na hano yaari munzira, ahaahita mumigye emikuru ne emisuuhu areegya abhaatu.
LUK 13:23 Orusiku rumwe, omuutu akamubhuurya, “Awe! Omukuru Yeesu, abhaatu bhano bharaatuuribhwe ni bhasuuhwiigo?” Yeesu akabhuga,
LUK 13:24 “Ekiseku kya mwiisaaro ni kiguti. Ndabhabhuurira, mwiikongʼeererye okubha musikire, kwo okubha bhaaru bharasakya okusikira, nawe bhatakunagya.
LUK 13:25 Eriibhaga mweene enyuumba akwiigara ekiseku, emwe mwoosi muratamwa okusikira. Muriimeerera habhoori no okutaanga kutema ekiseku, eno murabhuga, ‘Hanoo!’ Na muramusabha, ‘Omukuru, otwiigurire!’ “Nawe arabhakyoora, ‘Nitabhamenyiri emwe naabhe eno murweereeri!’
LUK 13:26 “Neemwe muramubhuurira, ‘Ndora tukarya no okunywa hamwe naawe, kweeki okatweegya muziiroobho zeetu!’
LUK 13:27 “Kweeki arabhabhuurira, ‘Nitabhamenyiri emwe, ne eno murweereeri! Emwe mwoosi ni bhaatu bhe ebhibhi, murwe owaane hano.’
LUK 13:28 “Niho muraarire no okusaanania ameeno, kwo okubha muramurora Aburahamu, Isaaka na Yaakobo, na abharooti bhoosi bhari mubhutemi bhwa Taatabhugya, nawe emwe murabha mutaasirwe habhoori!
LUK 13:29 Abhaatu bhararwa mumbaara zyoosi zye ekyaaro, bharaaza kurya ebhyaakurya munyaangi, mubhutemi bhwa Taatabhugya.
LUK 13:30 “Mwiitegeerere! Abhaatu bhano bhoono ni bho obhuteero, bharabha bho okutaanga, na bhano ni bho okutaanga bhoono, bharabha bho obhuteero.”
LUK 13:31 Eriibhaga riyoriyo, Abhafarisayo abharebhe bhakamugyaku no okumubhuurira Yeesu, “Orwe hano, ogye ahagiro ahaandi, kwo okubha Herode areenda kukwiita.”
LUK 13:32 Yeesu akabhakyoora, “Herode ewe ni kya nyamubhwe! Mugeende mumubhuurire, ‘Rora! Reero na tabhoori, ndaruusya amasaambwa kurwa kubhaatu, no okubhahorya abharweeri, no orusiku rwa katatu ndamara emirimo kyeego niari niiziri kukora.’
LUK 13:33 Hamwe na gayo, ereenderwa nigeenderere no orugeendo rwaane okugya Yerusaremu reero, tabhoori na bhasiirya, kwo okubha ereenderwa ku murooti okukwa Yerusaremu, hatari ahagiro ahaandi!
LUK 13:34 “Emwe abhaatu bha Yerusaremu! Abhaatu bha Yerusaremu! Muriita abharooti no okubhatema amagina abhaatu bhano Taatabhugya abharageenie kweemwe. Maanga maaru niendiri okubhakumania emwe kyeego ekoko ekukumania ebhizuuzuru bhyaaye mumabhabha gaaye, nawe muteendiri!
LUK 13:35 Murore bhoono! Muratigirwa enyuumba yeenyu bhusa! Nawe, ndabhabhuurira, eheene mutakuundora kweeki, tee hano muraagaambe, ‘Atweerwe ebhite wuno akuuza kuriina ryo Omukuru.’ ”
LUK 14:1 Orusiku rwo okumuunya, Yeesu akagya kurya ebhyaakurya mumugye gwo omukaangati owumwe wa Abhafarisayo. Na hano yaari mumugye muyo, Abhafarisayo na abhaatu abhaandi bhaari bharamwiisuunza bhukongʼu.
LUK 14:2 Ne embere waaye hayo, yaariho omuutu owumwe wuno yaari no obhurweeri bhwo okubhiimba omubhiri.
LUK 14:3 Yeesu akabhuurya Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro, “Awe! Emigiro gya Musa giriikirirya kuhorya abhaatu orusiku rwo okumuunya, kasi tutakweenderwa kuhorya?”
LUK 14:4 Nawe, ebho bhakakira. Yeesu akamugwaataku omurweeri wuyo, akamuhorya, akamubhuurira agye yiika.
LUK 14:5 Niho kweeki Yeesu akabhabhuurya, “Ni weewi gati weenyu, wuno etikiri yaaye hamwe engʼoombe yaaye yaangatubhiiri mukitaaro orusiku rwo okumuunya, yaange kuyiruusyamu kwo okubha ni rusiku rwo okumuunya?”
LUK 14:6 Abhaatu bhayo, bhataari na ryo okugaamba.
LUK 14:7 Yeesu ahaarora kyeego abhagini bhe enyaangi yiyo, bhaari bhakwiitoora ebhituumbi bhye embere bhyo obhusuuku. Niho akabhabhuurira ekireengyo, akabhuga,
LUK 14:8 “Hano okuraarikwa mubhweenga, otiikara omweeya gwo omugini wo obhusuuku. Otakora ego, kwo okubha eratura ekabha araarikirwe omugini owuundi kukukira awe.
LUK 14:9 Na wuno abharaarikiri awe no owuundi hano akuuza arakwiimeererya no okukubhuurira, ‘Omutigire wuno omweeya guyo yiikare.’ Hayo, oraaza kurora eziisoni bhukongʼu, kwo okubha oraswaagibhwa kugya kwiikara kumweeya gwo omuutu wi iyaasi bhukongʼu.
LUK 14:10 “Kweego, hano oraaraarikwe munyaangi, noogye wiikare kumweeya gwo omuutu wi iyaasi, kwo okubha hano wurya akuraarikiri akuuza, akubhuurire, ‘Omusaani waane, nawuuze embere hano, niho ahazomu bhukongʼu.’ Kweego niigo bharaakusuuke no orabha embere ya abhagini bhoosi.
LUK 14:11 Omuutu wuyo woosi wuno akwiigega omweene kubha omukuru, Taatabhugya aramwiikya iyaasi. Nawe omuutu wuyo woosi wuno akwiiyiikya, Taatabhugya aramutiirya kubha omukuru.”
LUK 14:12 Niho, Yeesu akamubhuurira wurya yamuginihirye, “Hano oraabhakorere abhaatu ebhyaakurya bhya mumwiisi hamwe engoroobha, otabharaarika abhasaani, naabhe bhawamweenyu, naabhe abhahiiri bhaazo, naabhe abhanyaroobho bhaazo, naabhe abhaniibhi bha mumugye gwaazo. Oraakore ego, neebho bhoosi bharakuraarika, na kweego orabha okyooreriibhwe amariho kugarya obhakoreeri.
LUK 14:13 “Nawe, hano oraabhakorere enyaangi, oraarike abhataka, abharema, amagata na abhahoku.
LUK 14:14 Niho oraabhone orubhaango, kwo okubha bhayo bhatana ekigiro kyo okukukyoorerya. Nawe, Taatabhugya niwe araakukyoorerye, kwiibhaga ryo okuryoora abhaatu bhe eheene.”
LUK 14:15 Omugini owumwe wa bhano bhaari bhiikeeri neewe kwiigari, hano akiigwa amangʼana ga Yeesu, akamubhuurira, “Ano orubhaango, omuutu wowoosi wuno araarye enyaangi mubhutemi bhwa Taatabhugya!”
LUK 14:16 Nawe Yeesu akamukyoora, “Yaari ariho omuutu owumwe, wuno yakoriri enyaangi ekuru no okuraarika abhaatu bhaaru.
LUK 14:17 Hano enyaangi yahikiri, akaragania omugya waaye kubharaarika bhoosi, abhabhuurire, ‘Muuze, ebhigiro bhyoosi bhibheeri!’
LUK 14:18 “Nawe, abharaarikwa bhoosi bhakabha bharasabha okwaabhirwa. Wo obhutaangi akamubhuurira, ‘Niguriri omuguundu, ndeenderwa ngeende okugurora. Ndakusabha oniabhire.’
LUK 14:19 “Owuundi akabhuga, ‘Niguriri eziingʼoombe ikumi zyo okurimira, na bhoono nkugya niri kuzisakya, ndakusabha oniabhire.’
LUK 14:20 “No owuundi akabhuga, ‘Niho nakweera omukari, kweego nitakunagya kuuza.’
LUK 14:21 “Omugya wuyo akakyoora, akamubhuurira omukuru waaye gayo goosi. Niho omukuru wuyo akatiinda, akamubhuurira omuhokya waaye, ‘Noogye bhwaangu kunziinzira zya amaahukano na kuhizira hya mumugye guno, obhareete abhataka, abharema, amagata na abhahoku.’
LUK 14:22 “Kyaamwe, omugya wuyo akakyoora, akamubhuurira, ‘Omukuru, gano ondageenie nigakoriri, naabhe ego omweeya gukyaariho.’
LUK 14:23 “Omukuru akamubhuurira, ‘Ambe! Noogye igutu yo omugye, kuziinzira zo okugya muziiroobho suuhu na mumiguundu, obhakumiirirye abhaatu bhiize bhasikire mumugye gwaane, tee gwiizure.
LUK 14:24 Nawe, bharya bhoosi bhano naraarikiri kubhutaangi, atariho naabhe owumwe, wuno araroote enyaangi yaane!’ ”
LUK 14:25 Yeesu ahaabha aratuniirirwa ne esaango ekuru ya abhaatu. Akiikibhuka, akabhabhuurira,
LUK 14:26 “Omuutu wowoosi wuno akuuza owaane atakunagya kubha omwaanamweega waane, eraabhe ataaniseegiri kukira wiise na nina, omukari na abhaana bhaaye, abhahiiri na abhasubhaati bhaaye, naabhe obhuhoru bhwaaye omweene.
LUK 14:27 No omuutu wowoosi wuno, akyaari kugega omusaraba gwaaye anituniirire, atakunagya kubha omwaanamweega waane.
LUK 14:28 “Tubhuge owumwe weenyu areenda okwoomboka etimu etaambi bhukongʼu. Eheene, atakwoomboka akyaari okwiikara, no okwiiseega obhuguri bhwe ebhigiro bhino aroombokere etimu yiyo? Kwo okukora ego, niho araamenye kubha ane eziimbirya zo okwiisa okumara kwoomboka.
LUK 14:29 Araatige okukora ego, aranagya akwoomboka obhurusa, nawe hasuuhwiigo atamwe okumariirya etimu. Niho abhahiti bharamuzibhura,
LUK 14:30 bharabhuga, ‘Omuutu wuno yataangiri okwoomboka, nawe ataanagirye okurimara eriikiindaasi riyo!’
LUK 14:31 “Niruusye ekireengyo ekiindi. Tubhuge abhatemi bhabhiri bhariibhanura okurwaana. Wo obhutaangi ana abhasirikare ebhikwe ikumi (10,000) ego, owuundi ebhikwe miroongo ebhiri (20,000). Wo obhutaangi atakunagya kugya mwiirwaana bhakyaari kwiikara no okwiiseega kyeego araanagye okurwaana na wuno ana abhasirikare ebhikwe miroongo ebhiri (20,000).
LUK 14:32 Araarore kubha aratamwa eriihi, arabhatuma abhabhagati bhaaye, bhagye bhwaangu kumutemi owuundi araabhe kure, bhiigwaane.
LUK 14:33 “Ambe, kweemwe atariho wuno araanagye kubha omwaanamweega waane, kweego akyaari kutiga ebhigiro bhyoosi bhino anabhyo.
LUK 14:34 “Omuunyu ni muzomu, nawe guraabhe gusarikiri, gutakubha no obhuzoma bhwo omuunyu kweeki.
LUK 14:35 Omuunyu gwe etuubho yino, gutakweenderwa, naabhe kumarobha, naabhe kutuumo yo oruse, niho erataaswa kure. Wa amatwi, yiitegeerere kisi!”
LUK 15:1 Kwiibhaga riyo, abhatobhya bhe eriigooti na bhe ebhibhi, bhoosi bhahaaza ku Yeesu okubha bhamwiitegeerere.
LUK 15:2 Ekagirya Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro bhakiiriririrya bhakubhuga, “Omuutu wuno, ndora arabhasuungʼaana bhe ebhibhi na kweeki ararya nabho!”
LUK 15:3 Kweego, Yeesu akagaamba ekireengyo, akabhuga,
LUK 15:4 “Tubhuge owumwe weenyu ane eziingʼoondu igana rimwe (100). Araamenye kubha eyimwe ebhuriri, arakorabhwi? Arazitiga zirya miroongo keenda na keenda (99) mukiriisyo, no okugya kuikomya yirya ebhuriri, tee ayibhone.
LUK 15:5 Hano araayibhone, arayisesera kwiibhega kwo obhuzomererwa,
LUK 15:6 no okuyireeta mumugye. Hayo arabhabhirikira abhasaani na abhanyaroobho bhaaye no okubhabhuurira, ‘Tuzomererwe hamwe, kwo okubha engʼoondu yaane yino yabhuriri, niyibhweeni!’
LUK 15:7 “Ndabhabhuurira, niigo ego bhuraabhe obhuzomererwa bhwaaru mwiisaaro, hano we ebhibhi owumwe araate ebhibhi bhyaaye. Obhuzomererwa bhuyo bhurabha bhukuru kukira bhurya bhwa abhaatu abhazomu emiroongo keenda na keenda (99) bhano bhatana obhweendi bhwo okuta ebhibhi.”
LUK 15:8 Niho akabhabhuurira ekireengyo, akabhuga, “Tubhuge kubha, omukari owumwe ane eziidinaari ikumi, na araabhurye edinaari eyimwe. Atakwaakya etara no okutarikya enyuumba yoosi, ayikomye kwo omukya tee ayibhone?
LUK 15:9 Hano araayibhone, arabhirikira abhasaani na abhanyaroobho bhaaye no okubhabhuurira, ‘Tuzomererwe hamwe, kwo okubha orubhirya runo rwaabhuriri, nirubhweeni!’
LUK 15:10 “Ndabhabhuurira, niigo ego Taatabhugya akuzomererwa embere ya bhamaraika, hano we ebhibhi owumwe akuta ebhibhi bhyaaye.”
LUK 15:11 Yeesu akoongera okugaamba, “Yaariho omuutu owumwe, ahaabha na abhaana bhabhiri bhe ekisubhe.
LUK 15:12 Omusuuhu, akagya kuwiise akamubhuurira, ‘Taata, nihaane engabho yaane.’ Kyaamwe, wiise akabhatwaania abhaana bhabhiri obhuniibhi bhwaaye.
LUK 15:13 “Hano zyahitiri eziisiku suuhu, omusuuhu wurya akakumania ebhigiro bhyaaye bhyoosi, akagya orugeendo rwe ekyaaro kya kure. Hano yahikiri eyo, akataanga kusarya ebhigiro bhyaaye kwo obhutuumbaahu.
LUK 15:14 Hano yamariri bhyoosi, ekatuuka enzara haari kukyaaro kirya, woosi akabha araraambuka.
LUK 15:15 Kweego, akagya kumuutu wumwe wa mukyaaro kiyo, akamusabha amwiikiririrye abhe omuhokya waaye. Omuutu wuyo, akamutuma agye mumuguundu gwaaye okuriisya eziimbiizi.
LUK 15:16 Na hano eziimbiizi zaari kurya amakaanda, akabha ne enaamba yo okugarya omweene, nawe atariho omuutu wuno yamuheeri kiyo kyoosi kyo okurya.
LUK 15:17 “Hano yamariri, akahiituka, akiiseega kubha, ‘Abhabhagati bha taata, ndora bhoosi bhararya, tee bhariiguta no okusaagya! Nawe enye hano, ndakwa kwe enzara.
LUK 15:18 Ndakyoora kutaata no okumubhuurira, “Taata, nimukoreeri ebhibhi Taatabhugya na nikukoreeri naawe woosi.
LUK 15:19 Nitakweenderwa kweeki kubhirikirwa omwaana waazo. Kweego, onikore kyo owumwe wa abhabhagati bhaazo.” ’
LUK 15:20 “Kyaamwe, omumura wuyo akabhuuka hayo, akakyoora kuwiise. Na hano yaari akyaari kure ne enyuumba, wiise akamurora, akamurorera ebhigoongi bhukongʼu. Niho, akamuryaarira omwaana waaye, akamuhuumbata kwo obhuseegi.
LUK 15:21 Omwaana wuyo, akamubhuurira wiise, ‘Taata, nimukoreeri ebhibhi Taatabhugya na nikukoreeri naawe woosi. Nitakweenderwa kweeki kubhirikirwa omwaana waazo.’
LUK 15:22 “Nawe, wiise akabhabhuurira abhagya bhaaye, ‘Mureete bhwaangu engibho enzomu mumwiibhohye! Mumwiibhohye eseeri kukyaara kyaaye ne ebhikweera kumaguru.
LUK 15:23 Mureete emoori enuru yirya, mugwaage. Turye enyaangi kwo obhuzomererwa,
LUK 15:24 kwo okubha omwaana waane yaari abhuriri, nawe bhoono atuukiri! Ahaabha kya wuno akuuri, na bhoono ni muhoru kweeki!’ Niho bhayo bhoosi bhakataanga kukora enyaangi kwo obhuzomererwa.
LUK 15:25 “Eriibhaga riyo, omwaana waaye omukuru yaari mumuguundu. Hano yaari kukyoora no okwiisuka yiika, akiigwa omubhari na abhaatu bharabhina.
LUK 15:26 Akabhirikira omugya wumwe, akamubhuurya, ‘Mangʼanaki gari hayo?’
LUK 15:27 “Akamubhuurira, ‘Omusuuhu waazo yiiziri, na taata amugwaagiri emoori enuru yirya, kwo okubha amubhweeni omwaana waaye kweeki, ari muhoru.’
LUK 15:28 “Omwaana omukuru wuyo akatiinda, akaanga okusikira munyuumba. Wiise akahuruka habhoori, akabha aramwiisasaama asikire yiika.
LUK 15:29 Omwaana omukuru akamukyoora, ‘Itegeerera! Kumyaaka myaaru nikuhokeerye, na nikyaari kutiga okukwiitegeerera obhuswaagyo bhwaazo naabhe rumwe! Nawe enye, otaniheeri naabhe akabhuri, nigwaage nirye hamwe na abhasaani bhaane.
LUK 15:30 Nawe omwaana waazo wuno asarirye obhuniibhi bhwaazo kubhasiimbe, angu hano yiiziri, omugwaagiiri ewe emoori enuru!’
LUK 15:31 “Wiise akamubhuurira, ‘Omwaana waane, turiikara hamwe eziisiku zyoosi, ne ebhigiro bhyoosi bhino ninabhyo ni bhyaazo.
LUK 15:32 Nawe omusuuhu waazo, tweendiri tumukorere enyaangi no okuzomererwa hamwe, kwo okubha ahaabha abhuriri, nawe bhoono atuukiri, ahaabha kya wuno akuuri, nawe bhoono ni muhoru.’ ”
LUK 16:1 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Hahaabhaho omuniibhi owumwe no omwiimeerereri waaye. Omwiimeerereri wuyo, arasemwa kubha ahaasarya obhuniibhi bhwo omukuru waaye.
LUK 16:2 Kweego, omuniibhi akamubhirikira omwiimeerereri waaye, akabhuga, ‘Awe! Amabhi gano niigwiiri iguru yaazo, ni amangʼanaki gayo? Onierekye ekireengo kye ebhigiro bhyaane, kwo okubha otakunagya kweenderera kubha omwiimeerereri waane!’
LUK 16:3 “Omwiimeerereri wuyo akiibhuurya, ‘Nikorebhwi bhoono? Omukuru waane, anduusiirye mumirimo. Ntana amanaga go okurima, na ndarora eziisoni okusabhasabha.
LUK 16:4 Ambe! Nimenyiri ryo okukora, okubha hano ndaheebhwe emirimo, abhaatu bhanagye okuniginihya mumigye gyaabhu.’
LUK 16:5 “Kweego, omwiimeerereri akabhabhirikira abhaatu bhoosi bhano bhaari ne esiiri kumukuru waabhu, owumwe kwo owumwe. Akamubhuurya wo obhutaangi, ‘Esiiri yaazo kumukuru waane ni iriinge?’
LUK 16:6 “Akamukyoora, ‘Esiiri yaane ni mapipa igana (100) ga amaguta ge emizeituni.’ “Omwiimeerereri akabhuga, ‘Gega enyaarubha yino, ekaamirwe endihi yaazo. Ikara hano, oyikyoorye, ikaame miroongo etaano (50).’
LUK 16:7 “Niho akamubhuurya omusiiri wa kabhiri, ‘Awe, esiiri yaazo ni iriinge?’ “Akamukyoora, ‘Amagonera igana (100) ge engano.’ “Omwiimeerereri wurya akabhuga, ‘Gega enyaarubha yino ye esiiri yaazo, yikaame miroongo enaane (80).’
LUK 16:8 “Niho wurya omuniibhi akamukumya omwiimeerereri wuyo kwo obhungʼeeni bhwaaye, kwo okubha, abhaatu bhe ekyaaro kino bhana amangʼeeni go okwiikorera amangʼana gaabhu na abharikyaabhu, kukira abhaatu bho obhweero.
LUK 16:9 Enye ndabhabhuurira, mukorere obhuniibhi bhweenyu bhwa mukyaaro kino mwiibhonere abhasaani, kubha hano murahweerwe obhuniibhi, bhabhasuungʼaane mubhwiikari bhwa kirakeego.
LUK 16:10 “Omuutu wuno akubha omuheene kumangʼana amasuuhu, arabha omuheene kumakuru. Egoego, omuutu wuno atari omuheene kumangʼana amasuuhu, atari omuheene kumakuru.
LUK 16:11 Na eraabhe mutabheeri abhaheene kwo okuhokeerya obhuniibhi bhwe ekyaaro kino, ambe ni weewi wuno araabhiituruurire obhuniibhi bhwe eheene?
LUK 16:12 Na eraabhe mutabheeri abhaheene kwo okuhokeerya obhuniibhi bho owuundi, etakuturikana muhaabhwe ebhigiro bhyeenyu abheene!
LUK 16:13 Atariho omuutu wuno akunagya kuhokeerya abhakuru bhabhiri kwe eriibhaga rimwe. Yaangakoriri ego, aranagya okumubhiihirirya omukuru owumwe no okuseega owuundi, kasi kugwaatana no owumwe no okuzeera owuundi. Kweego na neemwe, mutakunagya okumuhokeerya Taatabhugya ne eziimbirya kwe eriibhaga rimwe!”
LUK 16:14 Hano Abhafarisayo bhakiigwa amangʼana gayo ga Yeesu, bhakataanga okumuseka kwo okuzeera, kwo okubha bhakaseega eziimbirya bhukongʼu.
LUK 16:15 Yeesu akabhabhuurira, “Emwe muriikora bhe eheene embere ya abhaatu, nawe Taatabhugya amenyiri amangʼana gano gari muziikoro zyeenyu. Obhuheene, amangʼana gano abhaatu bhakwiisigira bhukongʼu, garamutindya Taatabhugya.
LUK 16:16 “Emigiro gya Musa, na amakaamo ga abharooti, gaari gariitegeererwa na abhaatu tee ku Yohana. Okweema eriibhaga ryaaye, Amangʼana Amazomu go obhutemi bhwa Taatabhugya gaari gararwaazwa, na abhaatu bhoosi bhareenda bhiisikirye.
LUK 16:17 Nawe, ni kunyoohu bhukongʼu kwe eriisaaro ne ekyaaro okubhura, kukira orukaamo orusuuhu rwe emigiro okuruusibhwaho.
LUK 16:18 “Omuutu wuno akutaana na mukaaye no okumukweera owuundi, aramukorera obhuseebheeti. Neewe omukweeri wo omukari wuno ataaniri no omusubhe waaye, aseebheetiri.”
LUK 16:19 “Ahaabhaho omuniibhi wumwe, akiikara obhwiikari bhuzomu eziisiku zyoosi, no okwiibhoha emyeenda emizomu gye ezambaraau gyo obhuguri obhukuru.
LUK 16:20 Na mukiseku kyo omuniibhi wuyo, hahaabha no omutaka wumwe, eriina ryaaye Razaro. Razaro wuyo, omubhiri gwaaye gwoosi gukiizura amagaati,
LUK 16:21 na eziimbwa zaari ziraaza kumeesa amagaati gaaye. Hano amasaagyo gakugwa kurwa mwiigari ryo omuniibhi wuyo, Razaro akabha ane enaamba ahaabhwe, kwo okubha ahiigwa enzara.
LUK 16:22 “Kubhuteero, omutaka Razaro akakwa. Bhamaraika bhakamuhira mwiisaaro, haguhi na Aburahamu. Omuniibhi wurya woosi akakwa, akabhiikwa.
LUK 16:23 Na hano omuniibhi ahaabha aranyaaka bhukongʼu eyo nyaari, akagororokya ameeso, akarora Aburahamu kwa kure, na Razaro yaari haguhi neewe.
LUK 16:24 Akamubhirikira kwiiraka, ‘Taata Aburahamu, ondorere ebhigoongi, ndanyaaka bhukongʼu mumuriro guno! Omutume Razaro yiize kweenye, atobhye esoonga ye ekyaara mumaanzi, agantonyerye kururimi rwaane runyohe.’
LUK 16:25 “Nawe, Aburahamu akamukyoora, ‘Omwaana waane, ohiite kubha okabhona amangʼana amazomu mubhwiikari bhwaazo, na Razaro akabhona amabhi. Nawe bhoono, ewe aratoongerwa ekoro, na naawe oranyaaka bhukongʼu.
LUK 16:26 Hamwe na gayo, gati yeetu na neemwe, guterweho omwoobho omukuru bhukongʼu. Obhugazuro bhwo omwoobho ni kubha, bharya bhakweenda kurwa eno okugya oweenyu, bhatanagya okwaambuka, na bhano bhakweenda kurwa eyo okuuza oweetu, bhatanagya.’
LUK 16:27 “Omuniibhi wuyo akabhuga, ‘Ambe taata, ndakusabha omutume Razaro agye yiika kutaata,
LUK 16:28 abharekye abhahiiri bhaane bhataano, bhataaza kuuza eno kunyaako ehaari.’
LUK 16:29 “Nawe, Aburahamu akamukyoora, ‘Abhahiiri bhaazo bhana amangʼana gano gakaamirwe no omurooti Musa na abharooti abhaandi. Bhabhiitegeerere bhayo!’
LUK 16:30 “Akamukyoora, ‘Zeyi, taata Aburahamu! Nawe eraabhe omuutu arweere mubhaku abhagyeku, niho bhariikyoore no okuta ebhibhi bhyaabhu.’
LUK 16:31 “Aburahamu akamubhuurira, ‘Abhahiiri bhaazo bhayo, eraabhe bhatiitegeereeri gano gakaamirwe na Musa na abharooti, bhatakwiikirirya naabhe omuutu yaangaryokiri kurwa mubhaku.’ ”
LUK 17:1 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Ebhisigo bhino bhiraakore abhaatu bhakore ebhibhi, bhirabhaho kyoomeera. Nawe, araaza kurora omuutu wurya araagakore!
LUK 17:2 Yiingabheeri hakiriku kumuutu wuyo abhoherwe orubhwe mwiigoti no okurekerwa munyaanza, kukira amugirye owumwe wa abhasuuhu bhano akore ebhibhi.
LUK 17:3 Kweego, mwiiriihe mutaaza kukora ego! “Eraabhe, omuhiiri waazo araakusariirye, omuhiinye. Eraabhe araate ebhibhi bhyaaye, omwaabhire.
LUK 17:4 Na eraabhe araakusariirye muhuungati koosi kurusiku orumwe, na niigo araakyoore owaazo muhuungati kweeki abhuge, ‘Niteeri ebhibhi,’ omwaabhire.”
LUK 17:5 Niho abheega bhayo bhakamubhuurira Omukuru Yeesu, “Turasabha otwoongereerye obhwiikirirya bhweetu!”
LUK 17:6 Akabhakyoora, “Nawe muungabheeri no obhwiikirirya bhusuuhu bhukongʼu kye etetere esuuhu bhukongʼu, muungabhuuriiri omuti gwo omuko guno, ‘Ihika weemibhwe munyaanza!’ nagwe guungabhitegeereeri.
LUK 17:7 “Tubhuge owumwe weenyu ano omugya wuno akurima kasi arariisya eziingʼoondu. Omugya wuyo araakyoore mumugye, omukuru waaye we emirimo amubhuurire, ‘Awe okore bhwaangu, ikara hano orye ebhyaakurya’?
LUK 17:8 Zeyi! Amubhuurire, ‘Onikorere ebhyaakurya, na wiibhanure okunihokeerya tee, nimare kurya no okunywa. Niho awe orye no okunywa.’
LUK 17:9 Ambe, omugya araagakore gano omukuru waaye akamuragania, omukuru wuyo aramubhuurira ozomirye kwo okugakora? Zeyi!
LUK 17:10 “Niigo ego na neemwe, hano mwiigwiiri gano nibhabhuuriiri, mubhuge, ‘Twoosi ni bhagya ego. Tukoriri kyeego tukeenderwa kukora.’ ”
LUK 17:11 Hano Yeesu yaari kugya Yerusaremu, akahita kumiimbi gatigati ye ebhyaaro bhya Samaria na Gariraaya.
LUK 17:12 Hano yaari akusikira mumugye gumwe, akasikana na abhageenge ikumi. Abhageenge bhayo bhakiimeerera kure neewe,
LUK 17:13 bhakatiirya eriiraka bharabhuga, “Omukuru Yeesu! Oturorere ebhigoongi, otuhorye!”
LUK 17:14 Yeesu akabharora, akabhabhuurira, “Mugeende mwiiyeerekye kubhaseengeri.” Bhakagya, na hano bhaari munzira, bhakahoribhwa.
LUK 17:15 Owumwe waabhu, hano yaruuzi kubha amariri kuhoribhwa, rugeendo rumwe akakyoora ku Yeesu, aramukumya Taatabhugya kwiiraka ikuru.
LUK 17:16 Hano yahikiri, akiitaasa bhubhuumari embere wa amaguru ga Yeesu, akamubhuurira, “Ozomirye.” Na omuutu wuyo, yaari Musamaria.
LUK 17:17 Yeesu akabhuga, “Ndora nikahorya abhaatu ikumi! Keenda bharya bhaari hayi?
LUK 17:18 Bhatariho bhano bhakyooriri kumukumya Taatabhugya, nawe ni mugya wuno omweene?”
LUK 17:19 Kyaamwe, Yeesu akamubhuurira, “Imeerera noogye owaazo, obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye.”
LUK 17:20 Orusiku rumwe, Abhafarisayo bhakamubhuurya Yeesu, “Obhutemi bhwa Taatabhugya, bhuraaza ryoori?” Yeesu akabhakyoora, “Obhuuzi bhwo obhutemi bhwa Taatabhugya, bhutari ekireengyo kino kikurorekana kwa ameeso.
LUK 17:21 Abhaatu bhatakunagya kubhuga, ‘Murore! Bhuri hano!’ kasi, ‘Murore! Bhuri harya!’ Mumenye kubha obhutemi bhwa Taatabhugya bhuri gati weenyu.”
LUK 17:22 Niho Yeesu akabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Kuziisiku zino zikuuza, mune enaamba okurora naabhe orusiku rumwe runo enye Omwaana wo Omuutu, nikubha ndakaangata ekyaaro, nawe mutakururora.
LUK 17:23 Abhaatu bharabhabhuurira, ‘Murore! Wurya harya!’ kasi ‘Murore! Wuno hano!’ Nawe abhaatu bhayo, mutabharyaarira.
LUK 17:24 Gayo nibhabhuuriiri kwo okubha, enye Omwaana wo Omuutu ndaakyoore, ndaaza kyo orumesyo runo rukumesya mbaara zoosi ze eriisaaro.
LUK 17:25 Nawe, hano gakubha gakyaari kutuuka, niho enye Omwaana wo Omuutu nireenderwa nibhone enyaako bhukongʼu no okwaangwa na abhaatu bho orwiibhuro runo.
LUK 17:26 “Kyeego ehaabha kuziisiku zya Nuhu, niigo eraabhe kuziisiku zye enye Omwaana wo Omuutu.
LUK 17:27 Abhaatu bhaari bhararya no okunywa, bharakweera no okukweerwa, kuziisiku zya Nuhu, tee orusiku rurya Nuhu akasikira musafina. Hayo, omusabhuko gwe embura gukaaza, gukabhasikya bhayo bhoosi.
LUK 17:28 “Kyeego yaari kuziisiku zya Roti, niigo ego amangʼana garaabhe kuziisiku zye enye Omwaana wo Omuutu. Abhaatu bhaari bhararya no okunywa, bharagura no okusuruzya, bhararima no okwoomboka.
LUK 17:29 Nawe orusiku rurya hano Roti yarwiiri Sodoma, omuriro omuhaari gwe ekibhiriiti gukiika kurwa mwiisaaro, gukabhasikya bhayo bhoosi.
LUK 17:30 “Kweego niigo eraabhe orusiku runo enye Omwaana wo Omuutu ndaakuundukurwe.
LUK 17:31 Orusiku ruyo, omuutu wuyo woosi ari iguru kukisara, atasakya kwiika kugega ebhigiro bhyaaye munyuumba, aryaare. Na wuno akubha mumuguundu, ewe angʼose, atakyoora yiika kugega kyokyoosi.
LUK 17:32 Muhiite gano gaamubhweeni omukari wa Roti!
LUK 17:33 Omuutu wowoosi wuno akusakya okuriibha obhwiikari bhwaaye niwe araabhubhurye, no omuutu wuno araabhubhurye, niwe araabhutuurye.
LUK 17:34 “Ndabhabhuurira kubha, obhutiku bhuyo, abhaatu bhabhiri bharabha bhahiindiiri kubhuriri bhumwe, owumwe aragegwa no owuundi aratama.
LUK 17:35 Orusiku ruyo, abhakari bhabhiri bharabha bharasya hamwe, owumwe aragegwa no owuundi aratama. [
LUK 17:36 Kweeki abhasubhe bhabhiri, bharabha bharakora emirimo mumuguundu, owumwe aragegwa no owuundi aratama.]”
LUK 17:37 Abheega bhakamubhuurya, “Omukuru Yeesu, gayo garakorwa hayi?” Akabhakyoora, “Hano mukurora amatoonyi gariikumania ahagiro, muramenya kubha ekituundu kiri hayo, na niigo mukurora ekitiika kiyo mumenye kubha orusiku ruyo ruhikiri.”
LUK 18:1 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye ekireengyo kino, kubheerekya kubha ereenderwa kumusabha Taatabhugya bhataaza kuniha.
LUK 18:2 Akabhabhuurira, “Kumugye gumwe, hahaabha no omutini we ekiina owumwe, ewe ataari kumwiigwa Taatabhugya, naabhe ataabhasuukiri abhaandi, naabhe ataabhamurirye abhaatu.
LUK 18:3 Na kumugye guyo, yaariho omutuumba owumwe. Neewe ahaabha aramugyaku omutini we ekiina ibhaga ryaaru kumwiisasaama, akamubhuurira, ‘Ndasabha oniimeererere kwe eheene gati waane no omubhisa waane.’
LUK 18:4 “Kwiibhaga itaambi, omutini we ekiina wuyo akaanga okumusakirya omutuumba. Nawe kubhuteero, akiigaambira mukoro yaaye, ‘Enye nitakumwiigwa Taatabhugya, naabhe nitakubhasuuka abhaandi, naabhe nitakumura omuutu wowoosi.
LUK 18:5 Nawe, kwo okubha omutuumba wuno araninyaakya bhukongʼu, bhoono ndamwiimeererera kwo obhuheene, okubha ateenderera okunirosya kwo okuniizaku!’ ”
LUK 18:6 Niho, Omukuru Yeesu akabhuga, “Tweege bhwaheene ekireengyo kyo omutini we ekiina omuzabhuri wuyo, naabhe ewe kubhuteero akatina ekiina bhwaheene.
LUK 18:7 Eraabhe niigo, erabhabhwi ku Taatabhugya, atakubhasakirya abhasorwa bhaaye bharya asoriri, bhano bhakumuririra obhutiku no omwiisi? Tubhuge kubha arakeezera kubhasakirya?
LUK 18:8 Ndabhabhuurira, arabhatinira bhwaangu ekiina kwe eheene. Nawe heene, hano enye Omwaana wo Omuutu ndaakyoore mukyaaro, ndabhona abhaatu bhakyaari no obhwiikirirya?”
LUK 18:9 Kweeki Yeesu akaruusya ekireengyo kubhaatu abhaandi, bhano bhiiruuzi kubha nibho bhe eheene embere ya Taatabhugya, no okubhazeera abhaandi. Akabhuga,
LUK 18:10 “Abhaatu bhabhiri, bhakagya kusabha mwiiseengerero rya Taatabhugya. Owumwe yaari Omufarisayo, no owuundi yaari omutobhya we eriigooti.
LUK 18:11 “Omufarisayo wuyo akiimeerera, amusabhe Taatabhugya iguru wa amangʼana gaaye omweene, ‘Weyaa Taatabhugya, ndabhuga ozomirye, kwo okubha enye nitari omubhi kya abhaandi, abhasoohu, abhabheehi na abhaseebheeti, naabhe kyo omutobhya we eriigooti wuyo.
LUK 18:12 Ndiisiitya ebhyaakurya kabhiri kubhutuuro, na kuziimbirya zyaane zyoosi, ndakuruusirya yimwe yi ikumi ye ebhigiro bhyaane.’
LUK 18:13 “Nawe omutobhya we eriigooti wuyo, akiimeerera kure hasuuhu. Na ateendiri naabhe kugororokya ameeso gaaye mwiisaaro, niho akabha ariitematema mukikubha kyaaye kwe ebhigoongi, arabhuga, ‘Taatabhugya, ondorere ebhigoongi, enye ni we ebhibhi!’ ”
LUK 18:14 Niho Yeesu akoongera amangʼana gayo, “Ndabhabhuurira kubha, omutobhya we eriigooti wuyo akakyoora mumugye, akubharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya. Nawe owuundi ewe zeyi! Omuutu wuyo woosi wuno akwiigega omweene kubha omukuru, Taatabhugya aramwiikya iyaasi. Nawe omuutu wuyo woosi wuno akwiiyiikya, Taatabhugya aramutiirya kubha omukuru.”
LUK 18:15 Eriibhaga eriindi, abhaatu bhakamureetera Yeesu naabhe abhaana bhaabhu abhasuuhu, okubha abhatuurire amabhoko gaaye na abhatweere ebhite. Hano abhaanabheega bhaaye bhaakoriri ego, bhakataanga kubharekya abhiibhuri.
LUK 18:16 Nawe, Yeesu akabhabhirikira abhaana bhayo kweewe, akabhuga, “Mubhatige abhaana abhasuuhu bhiize kweenye! Mutabharekya, kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya ni bhwa abhaatu kya abhaana abhasuuhu bhano.
LUK 18:17 Ndabhabhuurira obhuheene, wowoosi wuno atakwiikirirya obhutemi bhwa Taatabhugya kyo omwaana omusuuhu, atakunagya kubhusikira naabhe hasuuhu.”
LUK 18:18 Omukaangati owumwe wa Abhayahudi, akamubhuurya Yeesu, “Omweegya omuzomu, nikorebhwi, niize nibhone obhuhoru bhwa kirakeego?”
LUK 18:19 Yeesu akamukyoora, “Kwaki orabhuga enye ni muzomu? Atariho omuutu muzomu, nawe Taatabhugya omweene ego.
LUK 18:20 Awe, omenyiri bhuzomu emigiro gya Taatabhugya, ‘Otaseebheeta, otiita, otiibha, otamenyeekererya orurimi, obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ ”
LUK 18:21 Omukaangati akamukyoora, “Emigiro gino gyoosi, nigigwaatiri kweema obhwaana bhwaane.”
LUK 18:22 Hano Yeesu akiigwa gayo, akamubhuurira, “Oreenderwa okore engʼana yimwe ego. Noogye ogurye ebhigiro bhyoosi bhino onabhyo, ne eziimbirya zino oraabhone, obhatwaanire abhataka. Oribha okoriri ego, orabha wiituuriiri ehata mwiisaaro. Okumara, wuuze onituniirire.”
LUK 18:23 Hano omukaangati wuyo yiigwiiri gayo, akiitiimaata, kwo okubha yaari muniibhi bhukongʼu.
LUK 18:24 Hano Yeesu yamuruuzi yiitiimaatiri ego, akabhuga, “Erabha kukongʼu kumuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya!
LUK 18:25 Ni kunyoohu kwe engamia okuhita mukibhaanga kyo orugera, kukira omuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
LUK 18:26 Abhaatu hano bhakiigwa gayo, bhakabhuga, “Bhoono, eraabhe niigo gari, weewi wuno akunagya kutuuribhwa?”
LUK 18:27 Yeesu akabhabhuurira, “Kubhaatu gatakuturikana, nawe ku Taatabhugya garaturikana.”
LUK 18:28 Niho, Petero akamubhuurira Yeesu, “Rora etwe, tumariri kutiga bhyoosi, tukakutuniirira!”
LUK 18:29 Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wuno atigiri enyuumba, hamwe omukari waaye, hamwe abhamura bhaabhu, hamwe abhiibhuri bhaaye, hamwe abhaana bhaaye, kwiiguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya,
LUK 18:30 eheene arasuungʼaana maaru bhukongʼu kukira bhino akatiga, araabhe akyaari mukyaaro hano. Ne eriibhaga rino rikuuza, arasuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.”
LUK 18:31 Yeesu akakumania abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri kibhezo, akabhabhuurira, “Murore, bhoono tureerekera Yerusaremu, na eyo gano goosi abharooti bhaakaamiri iguru ye enye Omwaana wo Omuutu, garakuunaana.
LUK 18:32 Ndagazibhwa kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhano bharanizibhura no okunituka, bharanitweera amate.
LUK 18:33 Kweeki, bharanitema emijariti no okuniita, nawe orusiku rwa katatu, ndaryooka.”
LUK 18:34 Nawe amangʼana gano Yeesu yabhabhuuriiri abhaanabheega bhaaye, bhataamenyiri kwo okubha gaari gabhisirwe kweebho, neebho bhataamenyiri yaari arakeereneryaki.
LUK 18:35 Yeesu yaari ariisukira omugye gwa Yeriko, na orubhaara rwe enzira, yaari ariho omuhoku owumwe, ewe ahaabha yiikeeri arasabhasabha.
LUK 18:36 Hano akiigwa abhaatu bhaaru bharahita hayo, akabhuurya, “Niki kiriiyo?”
LUK 18:37 Bhakamubhuurira, “Yeesu wa Nazareeti arahita.”
LUK 18:38 Rugeendo rumwe, akatiirya eriiraka, arabhuga, “Ee Yeesu, Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
LUK 18:39 Abhaatu bhano bhamukaangatiri Yeesu bhaari bharamurekya kubha akire. Nawe ewe, akoongera akatiirya eriiraka akamubhirikira, “Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
LUK 18:40 Hano Yeesu akiigwa eriiraka ryo omuhoku wuyo, akiimeerera, akaswaagya bhamureete kweenye. Hano omuhoku akiisuka, Yeesu akamubhuurya,
LUK 18:41 “Oreenda nikukorereki?” Akabhuga, “Ee Omukuru, ndeenda okurora!”
LUK 18:42 Yeesu akamubhuurira, “Orore! Obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye.”
LUK 18:43 Rugeendo rumwe, akarora, akamutuniirira Yeesu, eno aramukumya Taatabhugya. Na abhaatu bhoosi, hano bhaakoriri gayo, bhakataanga okumukumya Taatabhugya.
LUK 19:1 Yeesu akasikira mumugye gwa Yeriko, akabha arahita gatigati yo omugye.
LUK 19:2 Mumugye guyo, yaari arimu omuniibhi wumwe, eriina ryaaye Zakayo, ewe yaari omukuru wa abhatobhya bhe eriigooti.
LUK 19:3 Yaari areenda kurora Yeesu ni muutu wa tuubhoki, nawe ataanagirye kumurora, kwo okubha esaango ya abhaatu yaari ni kuru, neewe ni muguhi.
LUK 19:4 Kweego akaryaara bhwaangu, akagya embere we esaango yiyo, akatiira kumuti gwo omuko, okubha anagye kumurora Yeesu akuhita kunzira yiyo.
LUK 19:5 Hano Yeesu yahikiri hayo, akiisuunza kumuti iguru, akabhuga, “Zakayo, ituuma bhwaangu! Nireenderwa nibhe omugini mumugye gwaazo reero.”
LUK 19:6 Rugeendo rumwe Zakayo akiituuma, akamuginihya Yeesu mumugye gwaaye kwo obhuzomererwa.
LUK 19:7 Abhaatu bhoosi, hano bhaaruuzi gayo, bhakataanga kwiiririirirya, bharabhuga, “Ndora agiiri kurya no omukori we ebhibhi!”
LUK 19:8 Nawe, Zakayo akiimeerera, akamubhuurira “Itegeerera, Omukuru Yeesu! Bhoono ego, eriitinika rye ebhigiro bhyaane ndabhaha abhataka. Na eraabhe nimuruusirye omuutu wowoosi, ndamukyoorerya kane.”
LUK 19:9 Yeesu akabhuga, “Reero yino, obhutuurya bhuhikiiri abhaatu bhe enyuumba yino. Omuutu wuyo woosi, bhoono ni we ekisyooko kya Aburahamu,
LUK 19:10 kwo okubha enye Omwaana wo Omuutu, niiziri kumoohya no okutuurya abhaatu bhano bhabhuriri.”
LUK 19:11 Hano abhaatu bhaari bhakwiitegeerera amangʼana gayo, Yeesu akeenderera kugaamba ekireengyo kimwe, kwo okubha yaari ariisukira Yerusaremu, na abhaatu bhayo bhakiiseega kubha, obhutemi bhwa Taatabhugya bhuratuuka kwiibhaga riyoriyo.
LUK 19:12 Kweego, akabhuga, “Yaari ariho omuutu owumwe we ekisyooko kyo obhutemi. Omuutu wuyo, akagya orugeendo kukyaaro kya kure, okubha ahaabhwe obhukaangati bhwo okubha omutemi, kyaamwe akyoore kukaangata ekyaaro kyaaye.
LUK 19:13 “Hano ya akyaari kugya, akabhabhirikira abhagya bhaaye ikumi gati wa abhaandi, akabhaha eziimiina ikumi, akabhabhuurira, ‘Mukore obhusuruzya bhwe eziimbirya zino tee hano ndaakyoore.’
LUK 19:14 “Nawe abhaatu bhe ekyaaro kyaaye bhakamubhiihirirya bhukongʼu. Bhakatuma abhaatu bhamutuniirire no okuhira amangʼana, bharabhuga ‘Tutakumweenda omuutu wuno abhe omutemi weetu!’
LUK 19:15 Nawe, akahaabhwa obhukaangati bhwo obhutemi. Hano yakyooriri, omutemi akabhabhirikira abhabhagati bharya akabhahaana eziimbirya, okubha omugya wowoosi amubhuurire omutemi abhweeni bhweeraki.
LUK 19:16 “Omugya wo obhutaangi akahika, akamubhuurira, ‘Omutemi, kuriingʼaana ne eziimbirya zino waantigiiri, nibhweeni obhweera bhwi ikumi kukiraho.’
LUK 19:17 “Omutemi wuyo akamubhuurira, ‘Okoriri kisi. Awe ni mugya muzomu! Kya bhurya waari omuheene kumahokya amasuuhu bhukongʼu, ndakuha obhukuru iguru ye emigye ikumi.’
LUK 19:18 “Omugya wa kabhiri woosi akahika, akamubhuurira, ‘Omutemi, kuriingʼaana ne eziimbirya zino waantigiiri, nibhweeni obhweera bhwi isaano kukiraho.’
LUK 19:19 “Omutemi akamubhuurira, ‘Woosi, ndakuha obhuturo iguru ye emigye etaano.’
LUK 19:20 “Omugya owuundi akahika, akabhuga, ‘Omutemi, eziimbirya zyaazo nzino hano, nikazibhisa kumweenda, zitaaza kubhura.
LUK 19:21 Nikakora ego kwo okubha ndakwoobhoha, awe ni muutu mukongʼu, oragega gano otaagateeriho, na oragesa gano oteemirye.’
LUK 19:22 “Omutemi akamubhuurira, ‘Omugya omubhi! Bhoono ndakutinira ekiina kumangʼana gaazo omweene. Ogaambiri omenyiri kubha enye ni muutu mukongʼu, ndagega garya nitaagateeriho, na ndagesa gano niteemirye?
LUK 19:23 Eraabhe niigo, bhoono kwaki otanibhiikiiri eziimbirya zyaane kubhasuruzya, okubha nizigege hamwe no obhweera bhwaku hano nikukyoora owaane?’
LUK 19:24 “Rugeendo rumwe, akabhabhuurira abhaatu bhano bhaari bhiimeereeri hayo, ‘Mugege eziimbirya zya wuyo, mumuhe wurya abhweeni obhweera bhwi ikumi.’
LUK 19:25 “Bhakamubhuurira, ‘Nawe omutemi, ndora wuno abhweeni obhweera bhwi ikumi!’
LUK 19:26 “Akabhuga, ‘Ndabhabhuurira kubha, omuutu wowoosi wuno akukorera emirimo ebhigiro bhino nimuheeri, ndamwoongerya ebhiindi. Nawe, omuutu wowoosi wuno atakukorera bhuzomu ebhigiro bhino nimuheeri, naabhe ebhisuuhu bhino anabhyo ndamuteesya.
LUK 19:27 Nawe abhabhisa bhaane bhano bhateendiri enye nibhe omutemi waabhu, mubhareete hano, mubhiite embere waane!’ ”
LUK 19:28 Hano Yeesu yamariri kugaamba gayo, akeenderera no orugeendo rwaaye rwo okugya Yerusaremu.
LUK 19:29 Hano yiisukiri mumigye gya Betifage na Betania, mu Kiguru kye Emizeituni. Niho akabharagania bhabhiri gati wa abhaanabheega bhaaye,
LUK 19:30 akabhabhuurira, “Mugeende mumugye guno guri embere weenyu. Hano muraasikire muyo, murabhona etikiri, yino ekyaari kugega muutu, ebhohirwe. Muyisibhure muyireete hano.
LUK 19:31 Eraabhe omuutu wowoosi arabhabhuurya, ‘Ndora murayitazura?’ mumubhuurire, ‘Omukuru arayeenda.’ ”
LUK 19:32 Kimwe, abhaanabheega bhayo bhakagya, bhakabhona bhyoosi kyaabhurya Yeesu yabhabhuuriiri.
LUK 19:33 Hano bhaari bharatazura etikiri, bheene tikiri bhakabhabhuurya, “Emwe! Kwaki murasibhura etikiri yiyo?”
LUK 19:34 Bhakabhabhuurira, “Omukuru arayeenda.”
LUK 19:35 Bhakamuhirira Yeesu etikiri yirya, bhakaarya emyeenda gyaabhu iguru yaku, kimwe bhakamutiirya Yeesu iguru waku.
LUK 19:36 Hano Yeesu yaari aragya, abhaatu bhakaarya emyeenda gyaabhu kunzira kwo okumusuuka.
LUK 19:37 Na hano yiisukiri ahagiro he ekihiriingito kye Ekiguru kye Emizeituni, esaango yoosi ya abhaanabheega bhaaye bhakataanga kumukumya Taatabhugya kwo obhuzomererwa, iguru ye ebhitiika bhyoosi bhino bharuuzi. Bhakatiirya eriiraka ryaabhu,
LUK 19:38 bhakabha bharabhuga, “Atweerwe ebhite omutemi wuno akuuza kuriina ryo Omukuru! Habhe no omureembe gati wa Taatabhugya na abhaatu bhaaye! Turamukumya Taatabhugya wuno ari mwiisaaro!”
LUK 19:39 Kusaango yiyo, bhaabharimu Abhafarisayo. Neebho, bhakamubhuurira Yeesu, “Omweegya, obhatumanie abhaanabheega bhaazo bhatagaamba gayo!”
LUK 19:40 Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira kubha, eraabhe bhano bharaakire, eheene amagina garatiirya eriiraka!”
LUK 19:41 Hano Yeesu yiisukiri omugye gwa Yerusaremu no okugurora, akataanga okuguririra.
LUK 19:42 Akabhuga, “Niingeendiri reero yino kubha omenye enzira yo okureeta omureembe! Nawe bhoono otakunagya kumenya.
LUK 19:43 Kuziisiku zino zikuuza, abhabhisa bhaazo bharakwiinarirya enyiki kongʼu yo okukurwaania kurwa eziimbaara zoosi.
LUK 19:44 Kubhuteero, bharakusikya haasi awe na abhaatu bhaazo bhoosi. Ritariho eriigina rino riraasage iguru ye eriindi, kwo okubha hano Taatabhugya akakureetera obhutuurya, otaabhumenyeekereerye.”
LUK 19:45 Kyaamwe, Yeesu akasikira mwiigoobhe rye eriiseengerero rya Taatabhugya, akabhabhona abhaatu bhano bhaari bhakugurya ebhigiro, akabhaheebha muyo.
LUK 19:46 Akabhabhuurira, “Ekaamirwe mumakaamo ga Taatabhugya, ‘Enyuumba yaane erabha enyuumba ya amasabhi.’ Nawe emwe, muyikoriri kubha eriibhigi rya abhateesya.”
LUK 19:47 Eziisiku zyoosi, Yeesu ahaabha areegya abhaatu mwiiseengerero. Abhakuru bha abhaseengeri hamwe na abheegya bhe emigiro na abhakaruka bha Abhayahudi, bhaari bharakomya enzira yo okumwiita.
LUK 19:48 Nawe bhataabhweeni omweeya kwo okubha abhaatu bhoosi bhaari bhariitegeerera amangʼana gaaye kwo obhwiitegeereri bhwaaru.
LUK 20:1 Orusiku rumwe Yeesu ahaabha mwiiseengerero rya Taatabhugya, areegya abhaatu na kubharwaazira Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya. Niho abhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro na abhakaruka bha Abhayahudi bhakamuuzaku,
LUK 20:2 bhakamubhuurya, “Garya okoriri, oragakora kwo obhuturoki? Ni weewi akuheeri obhuturo bhuyo?”
LUK 20:3 Yeesu akabhakyoora, “Na neenye ndabhabhuurya eriingʼana rimwe. Mumbuurire,
LUK 20:4 obhuturo bhwa Yohana bhwo okubatiiza abhaatu bhukarwa ku Taatabhugya wuno ari mwiisaaro kasi kubhaatu?”
LUK 20:5 Hayo, bhaari bhariibhuurya abheene bharabhuga, “Turaabhuge, bhukarwa mwiisaaro, aratubhuurya, ‘Ambe! Ndora mutaamwiikiriirye?’
LUK 20:6 Na turaamukyoore kubha obhuturo bhwaaye bhurwiiri kubhaatu, ambe abhaatu bhoosi bharatutema amagina, kwo okubha bhariikirirya kubha Yohana yaari omurooti.”
LUK 20:7 Kweego, bhakamubhuurira, “Tutamenyiri obhuturo bhwaaye bhukarweera hayi.”
LUK 20:8 Yeesu akabhabhuurira, “Na neenye nitakubhabhuurira ni kwo obhuturoki ndakora gano.”
LUK 20:9 Niho, Yeesu akabhabhuurira abhaatu ekireengyo kino. Akabhuga, “Yaari ariho omuutu wumwe, akeemya emizabibu mumuguundu gwaaye, akabhasagarya abharimi bhaguriibhe. Ewe, akagya orugeendo, akamara eyo eziisiku nzaru.
LUK 20:10 Eriibhaga ryo okugesa eziizabibu hano ryahikiri, akamutuma owumwe wa abhagya kubharimi bhaaye bharya, okubha bhamuhe esoondo yaaye ye eziizabibu okurwa mumuguundu gwaaye. Nawe, hano omugya yahikiri, abharimi bhayo bhakamutema, bhakamuheebha mabhoko bhusa.
LUK 20:11 “Mweene muguundu, akamutuma omugya owuundi. Nawe woosi bhakamutema no okumukorera obhubhi bhukongʼu, kyaamwe bhakamuheebha mabhoko bhusa.
LUK 20:12 Akamutuma omugya wa katatu. Wuyo woosi bhakamunyahaara, bhakamuheebha.
LUK 20:13 “Mubhuteero, mweene muguundu akabhuga, ‘Bhoono, nikorebhwi? Orugeendo runo, ndamutuma omwaana waane omuseegwa! Hamwe bharamusuuka ewe.’
LUK 20:14 “Nawe, hano abharimi bhaamuruuzi, bhakagaambana, ‘Wuno niwe omugabhi we ebhigiro bhya wiise. Tumwiite, engabho yaaye ebhe eyeetu.’
LUK 20:15 Kimwe, bhakamuruusya mumuguundu, bhakamwiita.” Niho Yeesu akabhabhuurya, “Bhoono, mweene muguundu wuyo arabhakorabhwi abharimi bhayo?
LUK 20:16 Araaze no okubhiita, no omuguundu guyo, arabhasagarya abhaandi!” Hano abhaatu bhakiigwa amangʼana gayo, bhakabhuga, “Gayo gatatuuka kweeki!”
LUK 20:17 Yeesu akabhamogorera, akabhabhuurya, “Bhoono mbe! Amakaamo gano gano obhugazuroki? ‘Eriigina rino abhoomboki bhaaryaangiri, niryo ribheeri eriigina eriikuru ryo obhurusa.’
LUK 20:18 “Ambe, omuutu wowoosi wuno akubha agweereeri eriigina riyo, arabhunika. Kweeki, omuutu wuno eriigina riyo riraamugweere, riramubhoondora bhukongʼu.”
LUK 20:19 Abheegya bhe emigiro bhayo na abhakuru bha abhaseengeri, bhakamenya kubha ekireengyo kino ni kwiiguru waabhu. Kweego bhakeenda kumumamira hayohayo, nawe bhakoobhoha esaango ya abhaatu.
LUK 20:20 Kweego abhakuru bha Abhayahudi, bhaari bharamwiisuunza Yeesu bhukongʼu, bhakatuma abhazuzuumi. Abhazuzuumi bhayo, bhakiikora kubha ni bhaatu bhe eheene. Nawe, bhaari ne ekeembo yo okumutega Yeesu kumangʼana gaaye, bhamugwaate no okumuhira kumwaanaangwa we Ekirooma, okubha azoongeerwe.
LUK 20:21 Kweego, abhazuzuumi bhakamubhuurya, “Ee Omweegya, tumenyiri kubha engʼana yino okugaamba no okweegya ni nzomu. Awe otakwaahura naabhe obhukuru bhwo omuutu, nawe oreegya enzira ya Taatabhugya kwo obhuheene.
LUK 20:22 Awee! Emigiro gya Musa giriikirirya, tumurihe Kaisari eriigooti, kasi tutamuriha?”
LUK 20:23 Rugeendo rumwe Yeesu akamenya omukoonyo gwaabhu, akabhabhuurira,
LUK 20:24 “Munierekye orubhirya rwe edinaari. Epicha yino ne eriina rino, ni bhya weewi?” Bhakamubhuurira, “Ni bhya Kaisari.”
LUK 20:25 Yeesu akabhabhuurira, “Ambe, bhya Kaisari, muhaane Kaisari. Na bhya Taatabhugya, muhaane Taatabhugya.”
LUK 20:26 Eriikyooro riyo rya Yeesu, rikabharuguurya bhukongʼu, bhakakira. Bhakatamwa okumutega kumangʼana gano akabhuga embere ya abhaatu.
LUK 20:27 Kweego Abhasadukayo abhaandi bhakaaza ku Yeesu. Abhasadukayo bhaheegya kubha, abhaku bhatakuryooka kweeki. Bhakamubhuurya Yeesu,
LUK 20:28 “Omweegya, Musa akatukaamira kubha, ‘Eraabhe omuutu akuuri na atigiri omukaaye akyaari kwiibhura, wamwaabhu amugabhe omutuumba wuyo, okubha amwiibhurire wamwaabhu omwaana.’
LUK 20:29 Tubhuge, bhaari bhariho abhahiiri muhuungati. Wo okutaanga akakweera omukari, akakwa akyaari kutiga omwaana.
LUK 20:30 Omusuuhu waaye wuyo wa kabhiri, [akamugabha omutuumba wuyo, woosi akakwa.]
LUK 20:31 Ekabha egoego ku wa katatu, woosi akamukweera, akakwa. Ekabha egoego kubhoosi muhuungati, bhakakweera omukari wuyowuyo, bhakakwa bhataatigiri mwaana.
LUK 20:32 Mubhuteero, omutuumba wuyo woosi akakwa.
LUK 20:33 Ambe otubhuurire, eraabhe obhuryoori bhurabhaho, omutuumba wuyo arabha omukari wawi? Bhoosi muhuungati bharya bhakamukweera no okumugabha.”
LUK 20:34 Yeesu akabhabhuurira, “Abhaatu bhe eriibhaga rino bhano bhakukweera no okukweerwa.
LUK 20:35 Nawe, bhano Taatabhugya abharuuzi bhareenderwa okuryoorwa mubhaku no okwiikara kukyaaro ekihya, bhayo bhatakukweera naabhe kukweerwa kweeki.
LUK 20:36 Na bhatakukwa kweeki, kwo okubha bharabha kya bhamaraika. Bharabha abhaana bha Taatabhugya, kwo okubha bhararyoorwa mubhaku.
LUK 20:37 “Naabhe Musa akazweenia abhaatu kubha abhaku bhararyoorwa. Mumakaamo gano akakaama iguru ye ekisaka kirya kino kyaari kwaaka omuriro, akabhuga Omukuru niwe ‘Taatabhugya wa Aburahamu, Isaaka na Yaakobo.’
LUK 20:38 Kweego, yiingabha abhatatu bhayo bhaari bhakuuri eziisiku nzaru, Taatabhugya akabhuga bhayo ni bhahoru kweewe! Kweego, abhaatu abhaku na abhahoru, bhoosi ni bhahoru mumeeso gaaye.”
LUK 20:39 Niho, abheegya bhe emigiro abhaandi bhakabhuga, “Omweegya, ogaambiri bhuzomu!”
LUK 20:40 Okutaanga eriibhaga riyo, bhaari bharoobhoha kumubhuurya Yeesu amabhuuryo agaandi.
LUK 20:41 Nawe, Yeesu akabhabhuurya abheegya bhayo, “Kwaki abhaatu bharabhuga kubha, Masiya ni mwaana wo omutemi Daudi?
LUK 20:42 Daudi omweene, mukitabhu kya Zaburi, akabhuga, ‘Omukuru, Taatabhugya akamubhuurira Omukuru waane, “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo,
LUK 20:43 tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo iyaasi wa amaguru gaazo.” ’
LUK 20:44 “Eraabhe Daudi aramubhirikira Masiya, ‘Omukuru,’ bhoono erabhabhwi Masiya abhe kweeki omwaana waaye?”
LUK 20:45 Hano abhaatu bhe esaango bhaari bharamwiitegeerera, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye,
LUK 20:46 “Mwiiriihe na abheegya bhe emigiro gya Musa. Bhano bhakuseega kugeenda kunzira bhiibhohiri emyeenda gyaabhu emitaambi, no okukeeribhwa kwo obhusuuku mumiteera. Kweeki, muziinyuumba zye eziisaango, bharaseega kwiikara kubhituumbi bhye embere. Ne eraabhe bhabharaarikiri muziinyaangi, bharaseega kwiikara hano abhagini bho obhusuuku bhakwiikara.
LUK 20:47 Bharabhateesya abhatuumba eziinyuumba zyaabhu. Na bhariiyeerekya kubhaatu kwo okusabha amasabhi mataambi bhukongʼu embere wa abhaatu. Murusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bhayo bharabhona obhutemwa bhukuru okurwa ku Taatabhugya.”
LUK 21:1 Eriibhaga rino Yeesu yaari mwiiseengerero, akabharora abhaniibhi bharatuura ebhimweeso bhyaabhu muhuunguro ye ekimweeso.
LUK 21:2 Akamurora kweeki omutuumba owumwe omutaka arateemu amazeenzere abhiri ego.
LUK 21:3 Niho Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira ge eheene kubha, omutuumba omutaka wuyo, atuuriri eziimbirya nzaru muhuunguro kukira bhoosi.
LUK 21:4 Bhoosi bhano bhatuuriri ebhimweeso bhisuuhu ego kubhyaaru bhye ebhigiro bhyaabhu. Nawe omutuumba wuno ni mutaka bhukongʼu, neewe atuuriri bhyoosi bhino yaari kwiisigira mubhwiikari bhwaaye.”
LUK 21:5 Abhaanabheega abhaandi, bhaari bharakeerenerya eriiseengerero, kyeego ekangʼatibhwa kwa amagina amazomu, hamwe ne ebhigiro bhyo obhuguri bhino abhaatu bhaamuruusiirye Taatabhugya. Nawe Yeesu akabhuga,
LUK 21:6 “Gayo goosi gano mukugarora, ziraaza eziisiku zino ritariho eriigina rino riraatame iguru we eriindi, goosi garagwiisibhwa!”
LUK 21:7 Abhaanabheega bhayo bhakamubhuurya, “Omweegya, amangʼana gayo ni ryoori garaatuuke? Ne ekyeerekenioki kireerekye kubha, gayo gari haguhi kutuukira?”
LUK 21:8 Akabhabhuurira, “Mwiiriihe, omuutu wowoosi ataaza kubhangʼeena! Abhaatu bhaaru bharaaza bhakuhokeerya eriina ryaane, bharabhuga, ‘Enye neenye Masiya.’ Kweeki bharabhuga, ‘Eriibhaga ryo obhuteero, rihikiri!’ Abhaatu bhayo, bharangʼeena abhaatu bhaaru.
LUK 21:9 Na hano mukwiigwa amangʼana ge eriihi, ne ebhitiika bhya abhabhisa, mutoobhoha. Gareenderwa gayo goosi, gatuuke hiinga, nawe obhuteero bhwa goosi, bhukyaari.”
LUK 21:10 Yeesu akagaamba, “Ekyaaro kimwe kirarwaana ne ekiindi, no obhutemi obhumwe bhurarwaana no obhutemi obhuundi.
LUK 21:11 Harabhaho ebhirigito ebhikuru bhye esi, na ahagiro ahaandi harabha ne enzara ehaari, na amarweeri amabhi bhukongʼu. Na kiraaza ekyeerekenio ekikuru kurwa mwiisaaro, na abhaatu bhararora ebhisigo bhyo okubhobhohya bhukongʼu.
LUK 21:12 “Nawe, hano gayo goosi gakyaari kutuuka, abhaatu bharabhagwaata emwe no okubhahira muziinyuumba zye eziisaango, no okubhabhoha munyuumba ya abhabhohwa, bharabhanyaakya. Na murahirwa embere ya abhatemi na abhaanaangwa, kwo okubha emwe ni abhaanabheega bhaane.
LUK 21:13 Niigo ego muraabhone omweeya gwo okunigaambira.
LUK 21:14 “Kweego, mwaamure muziikoro zyeenyu, okubha mutige okunyaaka murakyoorabhwi hano ekiina kyeenyu kikubha kikyaari okugaambwa.
LUK 21:15 Enye omweene, ndabhaha amangʼeeni na amangʼana gano muraagaambe, tee abhabhisa bheenyu bhatakunagya kwaanga naabhe okubhahakania.
LUK 21:16 “Eriibhaga riyo ryo okuruusibhwa kwa abhakaangati, murariibhwa omukoonyo na abhiibhuri bheenyu, abhahiiri bheenyu, abhaatu bho orugaanda rweenyu, na abhasaani bheenyu. Bharakora abhaandi bheenyu bhariitwa.
LUK 21:17 Abhaatu bhoosi bharabhabhiihirirya kwe ekigirye kyo okubha emwe ni bhaanabheega bhaane.
LUK 21:18 Nawe, rutakubhura naabhe oruzweeri orumwe kumitwe gyeenyu!
LUK 21:19 No omuutu wowoosi wuno araagumire tee obhuteero niwe araatuuribhwe.
LUK 21:20 “Hano muraarore kubha omugye gwa Yerusaremu gwiinaarirwe na abhasirikare bhe eriihi, niho muraamenye kubha eriibhaga ryo obhusarya rihikiri.
LUK 21:21 Eriibhaga riyo, bhano bhakwiikara mukyaaro kya Yudea, bhangʼosere mubhiguru, na bhano bhakubha mumugye gwa Yerusaremu, bharwemu bhwaangu, na bhano bhakubha mumiguundu, bhatakyoora mumugye muyo.
LUK 21:22 Bhararyaara, kwo okubha eziisiku ziyo ni siku zye enyaako, okubha amangʼana goosi gano gakaamirwe gakuunaane
LUK 21:23 Turabharorera ebhigoongi, abhakari bhano bharitohiri na bhano bhakukookya muziisiku ziyo! Erabha bhubhi, kwo okubha, mukyaaro muyo, harabha ne enyaako ehaari bhukongʼu, kweeki obhutemwa okurwa ku Taatabhugya bhuraaza kubhaatu.
LUK 21:24 Abhaatu abhaandi, bhariitwa kwa nyaambato, na abhaandi, bharagwaatwa no okubha abhabhohwa no okuhirwa mubhyaaro ebhiindi bhyoosi. No omugye gwa Yerusaremu ogweene, guratazwa na abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi bhano bhatari Abhayahudi, tee eziisiku zyaabhu zisire.
LUK 21:25 “Erabha ekyeerekenio kuryoobha, omweeri ne eziinzota. Na mukyaaro hano, eziinyaanza zirabha na amabhooka maaru, ziraruma, na kuteemo yiyo, abhaatu bhe ebhyaaro bharabha ne ehaha ne enyaako.
LUK 21:26 Gayo goosi, hano gakuuza kukyaaro, abhaatu bharoobhoha bhukongʼu. Bharakwa eziikoro kwo okukaangwa, bharaganya okubhonwa na amangʼana amabhi mukyaaro, kwo okubha Taatabhugya arabhisiingisya ebhigiro bhyoosi bhya mwiisaaro.
LUK 21:27 “Niho, abhaatu bhoosi bharaandore Omwaana wo Omuutu, nikuuza mumasaaro kwo obhuturo bhwaaru no obhuguungo.
LUK 21:28 Gayo goosi, hano garaataange okukorwa, mwiimeerere tiri, kwo okubha eriibhaga ryo okutuuribhwa kweenyu, riri haguhi!”
LUK 21:29 Kweeki, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye ekireengyo, arabhuga, “Mwiiseege omuti gwo omutiini, ne emiti egiindi gyoosi.
LUK 21:30 Hano muraarore gitaangiri okusibhuka amatu, hayohayo muramenya kubha eriibhaga rya amaahu riisukiri.
LUK 21:31 “Egoego na neemwe, hano muraarore gayo gataangiri kukorwa, niho muraamenye kubha obhutemi bhwa Taatabhugya bhwiisukiri.
LUK 21:32 Ndabhabhuurira obhuheene, orwiibhuro runo rutakuhita, tee gano goosi garaamarwe kukorwa.
LUK 21:33 Eriisaaro ne ekyaaro bhirahweerera, nawe amangʼana gaane gatakuhweerera na rumwe!
LUK 21:34 “Mwiiriihe, mutaaza kuhizwa na amangʼana amabhi ne ebhigiro bhye ekyaaro, no obhunywi, ne ehaha yo obhwiikari. Eraabhe mutiiriihiri, orusiku rwo obhuteero rurabha kituukiro no okubhakaanga.
LUK 21:35 Orusiku ruyo, rurabha kituukiro mukyaaro kyoosi.
LUK 21:36 Kweego, mubhe meeso eriibhaga ryoosi! Mugeenderere kumusabha Taatabhugya, okubha mutuuribhwe mugoosi gano garaatuuke, no okwiimeerera embere ya Omwaana wo Omuutu.”
LUK 21:37 Kuziisiku ziyo, mumwiisi Yeesu ahaabha areegya abhaatu mwiigoobhe rye eriiseengerero, nawe obhutiku ahaabha aragya mukiguru kino kikubhirikirwa Ekiguru kye Emizeituni.
LUK 21:38 Eziisiku zyoosi, abhaatu bhoosi bhahaabhuuka etabhoori zuri, no okwiikumanirya mwiiseengerero bhamwiitegeerere.
LUK 22:1 Yaari yiisukiri, Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya, yino ekabhirikirwa Enyaangi yo Okuhiita.
LUK 22:2 Abhakuru bha abhaseengeri, hamwe na abheegya bhe emigiro gya Musa, bhaari bharamoohya enzira yo okumwiita Yeesu, nawe bhaari bharoobhoha abhaatu.
LUK 22:3 Niho, Seetaani akamusikira Yuuda, wuno ahaabhirikirwa Isikariyoti, owumwe wa abhaanabheega bha Yeesu ikumi na bhabhiri.
LUK 22:4 Kyaamwe, Yuuda akagya kubhakuru bha abhaseengeri na kubhakuru bha abhariibhi bhe eriiseengerero, bhakakeerenia nabho kyeego araamuruusye Yeesu kweebho.
LUK 22:5 Kumangʼana gayo bhakazomererwa bhukongʼu, bhakiikirirya kumuha eziimbirya.
LUK 22:6 Yuuda akiikirirya, akataanga kumoohya omweeya gwo okumurya omukoonyo Yeesu, kwiibhaga rino abhaatu bhaaru bhatari bhariho.
LUK 22:7 Orusiku rwe Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya rukahika, eheenderwa engʼoondu ye Enyaangi yo Okuhiita egwaagwe.
LUK 22:8 Niho, Yeesu akabhatuma Petero na Yohana, akabhabhuurira, “Mugye mutubhanurire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita tuuze turye hamwe.”
LUK 22:9 Bhakamubhuurya, “Oreenda tubhibhanurire hayi?”
LUK 22:10 Akabhakyoora, “Mugeende mumugye. Muraasikane no omusubhe wumwe wuno agegiri eseengo ya amaanzi, mumutuniirire eno akugya.
LUK 22:11 Munyuumba yino araasikire, mugye mumubhuurire mweene nyuumba, ‘Omweegya arasabha otweerekye hano araariire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe na abhaanabheega bhaaye.’
LUK 22:12 Niho mweene nyuumba araabheerekye ekyuumba ekikuru mukinazo, kimariri kubhanurwa. Mutubhanurire muyo, turiire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.”
LUK 22:13 Abhaanabheega bhabhiri bhayo, hano bhakiigwa gayo, bhakarwa hayo, bhakagya. Bhakabhona goosi kyeego Yeesu yabhabhuuriiri, bhakabhanura ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
LUK 22:14 Hano eriibhaga ryo okurya ryahikiri, Yeesu akiikara kubhyaakurya hamwe na abhaanabheega bhaaye.
LUK 22:15 Akabhabhuurira, “Bhoono niigoombiri bhukongʼu okurya ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe neemwe nikyaari kunyaakibhwa.
LUK 22:16 Ndabhabhuurira kubha, nitakurya kweeki ebhyaakurya bhino, tee obhugazuro bhwe Enyaangi yo Okuhiita bhurakuunaanibhwe, no okweerekenia mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
LUK 22:17 Kyaamwe Yeesu akagega ekikoombe kya amaanzi go omuzabibu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Niho akabhaha abhaanabheega bhaaye, arabhuga, “Mugege ekikoombe kino, munywe.
LUK 22:18 Ndabhabhuurira kubha nitakunywa kweeki amaanzi go omuzabibu, tee obhutemi bhwa Taatabhugya bhuuze.”
LUK 22:19 Yeesu akagega omukaate, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Akagubhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, arabhabhuurira, [“Murye, guno nigwo omubhiri gwaane, na guraruusibhwa kwiiguru yeenyu. Mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.”
LUK 22:20 Na hano bhaamariri kurya ebhyaakurya bhye engoroobha, Yeesu akagega amaanzi go omuzabibu gayo, akabhuga, “Amaanzi go omuzabibu gano gariimeererera eriiragano eriihya rino Taatabhugya akukora, kuhitira amanyiinga gaane.]
LUK 22:21 “Nawe murore! Owumwe weenyu aranirya omukoonyo, na wuno akunirya omukoonyo tunawe mwiigari hano.
LUK 22:22 Enye Omwaana wo Omuutu, ndagya kwiitwa, kyeego Taatabhugya ahaabha yeendiri. Nawe, araaza kurora omuutu wuno araanirye omukoonyo enye Omwaana wo Omuutu.”
LUK 22:23 Niho, abhaanabheega bha Yeesu bhakataanga kwiibhuurya, “Ni weewi gati weetu araakore gayo?”
LUK 22:24 Niho kweeki, eriiyoge rikarweera gati wa abhaanabheega bha Yeesu, kubha ni weewi gati yaabhu araabhe omukuru kukira abhaandi.
LUK 22:25 Yeesu akabhabhuurira, “Abhatemi bha abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bharabhaaha kwa amanaga, no okwiikumya kubha ni bhahaani.
LUK 22:26 “Nawe etakubha ego kweemwe, wuno akubha omukuru gati weenyu, abhe kyo omusuuhu. Na wuno akubha omukaangati, abhe kyo omubhagati wa abhaandi.
LUK 22:27 Kweego! Ni weewi omukuru wo okubhakira? Ni wurya akwiikara kubhyaakurya, kasi ni wuno akuhokya ebhyaakurya? Atari wurya akwiikara kubhyaakurya? Kweego, enye neenye niri gati yeenyu kyo omuhokya.
LUK 22:28 “Neemwe abheene ego, mukiikara no okusaaga neenye, hano niari munyaako.
LUK 22:29 Kweego, ndabhatuurira obhunagya bhwo obhutemi, kyaabhurya Taata waane yantuuriri enye.
LUK 22:30 Ndabhaha obhuturo bhuyo kwo okwiikara hamwe na neenye mubhe murarya no okunywa hamwe mubhutemi bhwaane. Muriikara kubhituumbi bhyo obhutemi ikumi na bhibhiri eno murabhaaha ebhisyooko ikumi na bhibhiri bhya Iziraeri.”
LUK 22:31 Yeesu akabhuga, “Simooni, Simooni! Rora, Seetaani arabhasakya emwe kyo omuseesi wo okuseesa engano.
LUK 22:32 Nawe, nikusabhiiri ku Taatabhugya, obhwiikirirya bhwaazo bhutasuuha. Naawe hano oraakyoore, osakirye abharikyaazo.”
LUK 22:33 Simooni akamukyoora, “Ee Omukuru, enye nibheeri wo okugya kubhohwa hamwe naawe mukibhoho, naabhe kwiitwa, enye noosi ndiitwa!”
LUK 22:34 Yeesu akamukyoora, “Ee Petero, ndakubhuurira kubha reero ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi kwo okwiikora otanimenyiri.”
LUK 22:35 Kyaamwe, Yeesu akabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Hano niabhatumiri mutaari ne ekiguzi kye eziimbirya, mutaari ne esakwa, mutaari ne ebhikweera, mukasuuhirwa na kigiro?” Bhakamukyoora, “Zeyi.”
LUK 22:36 Yeesu akabhabhuurira, “Kweema bhoono, eraabhe omuutu ane ekiguzi kye eziimbirya na ane esakwa, agege. Na wuno atana nyaambato, agurye ekabhuuti yaaye, agure nyaambato yimwe.
LUK 22:37 Mukore ego, kwo okubha amangʼana gano gakaamirwe na abharooti iguru waane, gari haguhi kubha no obhuteero bhwaaye. Kweego ekaamirwe, ‘Akabharwa hamwe na abhatemya bhe ebhibhi.’ Ndabhabhuurira kubha, ereenderwa gayo gakorwe kweenye.”
LUK 22:38 Nabho bhakamubhuurira, “Ee Omukuru, rora! Hano ziriho eziinyaambato ibhiri.” Neewe akabhuga, “Gano giisiri.”
LUK 22:39 Niho Yeesu akarwa hayo, akagya kukiguru kino kyaari kubhirikirwa Ekiguru kye Emizeituni, kyeego yaari teemo yaaye na abhaanabheega bhaaye nabho bhakabha bharamutuniirira.
LUK 22:40 Na hano yahikiri kukiguru kiyo, akabhabhuurira, “Musabhe Taatabhugya okubha mutaaza kusakibhwa.”
LUK 22:41 Niho, akiibheza akiisuka embere hasuuhu, obhweema bhwo okutaasa eriigina, akatema haasi ebhiru, akasabha,
LUK 22:42 “Ee Taata, eraabhe ni bhuseegi bhwaazo, ndakusabha onduusiryeho eziinyaako zino. Nawe etabha kyeego enye nikweenda, nawe kyeego awe okweenda.” [
LUK 22:43 Niho, maraika kurwa mwiisaaro akamuhwaarukira Yeesu, akamuha amanaga.
LUK 22:44 Yeesu akabha no obhururu bhuhaari bhukongʼu, bhukamukora yoongere kusabha. Ekigeri kyaaye kyatuubheeni na amanyiinga, kikabha kiratonya haasi toi, toi.]
LUK 22:45 Na hano yamariri kusabha, akiimeerera, akabhakyoorera abhaanabheega bhaaye, akabhabhona bhahiindiiri kwo okubha bhaari bharosiri kwe ebhigoongi.
LUK 22:46 Akabhabhuurya, “Kwaki muhiindiiri? Mubhuuke! Musabhe Taatabhugya, okubha mutaaza kusakibhwa.”
LUK 22:47 Hano Yeesu yaari akyagaamba gayo, akiizirwa na abhaatu bhaaru. Abhaatu bhayo, bhakakaangatibhwa na Yuuda, owumwe wa abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri. Niho, Yuuda akamwiisukira Yeesu, amukeerye kwo okumuhuumbata.
LUK 22:48 Yeesu akamubhuurya, “Yuuda, heene oranikeerya kwo okunihuumbata kyo omusaani, eno oranikorera omukoonyo kwo okuniruusya enye Omwaana wo Omuutu?”
LUK 22:49 Hano abhaanabheega bha Yeesu bhayo bhaaruuzi kyeego eraabhe, bhakamubhuurya, “Ee Omukuru! Tubhangʼerengʼere kwa nyaambato?”
LUK 22:50 Niho, owumwe wa abhaanabheega akamutema no okumutina okutwi kwo obhuryo omugya wo omuseengeri omukuru.
LUK 22:51 Yeesu akabhuga, “Mutige! Giisiri.” Akagwaata okutwi kwo omugya wuyo, akamuhorya.
LUK 22:52 Yeesu akabhabhuurya abhakuru bha abhaseengeri, abhakuru bha abhariibhi bha mwiiseengerero, hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi bhano bhakaaza kumugwaata, “Mbe, mwiiziri ne eziinyaambato ne eziinduguzo okunigwaata kyo omuteesya?
LUK 22:53 Eziisiku zyoosi niari hamwe neemwe, ndeegya mwiiseengerero rya Taatabhugya, na mutaangwaatiri. Nawe bhoono, eriibhaga rino ni ryeenyu na ryo obhukaangati bhwa Seetaani.”
LUK 22:54 Abhaatu bhayo bhakamugwaata Yeesu, bhakamuhira tee munyuumba yo omuseengeri omukuru. Petero akabha aramutuniirira kwa kure.
LUK 22:55 Hano bhaahikiri gatigati yo omugye, omuriro gukahuutwa, bhakiikara. Na Petero woosi akaaza kwiikara gati yaabhu.
LUK 22:56 No obhweero bhwo omuriro guyo bhukamumurika, no omuhokya wumwe omuukya, akamurora kwo okumumogorera akabhuga, “Omuutu wuno, ahaabha hamwe neewe.”
LUK 22:57 Nawe Petero akaanga, akabhuga, “Omukari wuno! Nitamumenyiri.”
LUK 22:58 Kwiibhaga isuuhu ego, omuutu owuundi akamurora Petero akamubhuurira, “Awe ni wumwe waabhu.” Kyaamwe Petero akamukyoora, “Awe mura! Ntari enye.”
LUK 22:59 Niho eriibhaga irebhe rikahita, omuutu owuundi akamukumiirirya, “Kwe eheene, omuutu wuno ahaabha hamwe nawe, ewe woosi ni Mugariraaya!”
LUK 22:60 Kyaamwe Petero akabhuga, “Mura, nitagamenyiri gayo okugaamba!” Hano yaari akyagaamba gayo, niho ekorokoome ekagaamba.
LUK 22:61 Hayo hayo Omukuru Yeesu akamwiikibhukira, akamutaangaarira Petero. Petero akagahiita amangʼana garya Yeesu yaari amubhuuriiri, “Reero, ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
LUK 22:62 Kyaamwe akahuruka igutu, akabha ararira kwo obhururu bhukongʼu.
LUK 22:63 Kyaamwe abhasubhe bharya bhaari bharamugwaata Yeesu, bhakabha bharamuzibhura, no okumutema bhukongʼu.
LUK 22:64 Bhakamukuundikirya mumeeso, bharamubhuurya, “Ruusya obhurooti! Ni weewi wuno akutemiri?”
LUK 22:65 Bhakageenderera kumuruusirya amangʼana maaru ga amatuki.
LUK 22:66 Hano kwakiiri, abhakaruka bha Abhayahudi, abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro bhakakora ekiina. Yeesu akareetwa embere yaabhu, bhakamubhuurya,
LUK 22:67 “Eraabhe awe naawe Masiya, otubhuurire.” Yeesu akabhakyoora, “Naangabhabhuurira, mutakwiikirirya.
LUK 22:68 Naangabhabhuurya eriibhuuryo, mutakunikyoora.
LUK 22:69 Kweemera bhoono, muraandora enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya wa amanaga.”
LUK 22:70 Bhoosi bhakamubhuurya Yeesu, “Heene awe ni Mwaana wa Taatabhugya?” Yeesu akabhakyoora, “Ndora abheene mugaambiri kubha enye niwe.”
LUK 22:71 Niho abhakuru bhayo bhakabhuga, “Bhoono tutakweenda obhumenyeekererya obhuundi, kwo okubha etwe twoosi twiigwiiri engʼana yino!”
LUK 23:1 Kyaamwe, abhakuru bhoosi bha Abhayahudi bhakiimeerera, bhakamuhira Yeesu ku Pirato.
LUK 23:2 Bhakataanga okumuzoongera kwo obhuhaari, bhakabhuga, “Omuutu wuno, tumubhweeni arabhatubhuuzikania abhaatu bhe ekyaaro kyeetu kwo okubha, arabharekya abhaatu kubha bhatariha eriigooti kweeki ku Kaisari. Na arabhuga kubha ewe niwe Masiya, omutemi.”
LUK 23:3 Niho, Pirato akamubhuurya Yeesu, “Awe naawe omutemi wa Abhayahudi?” Yeesu akamukyoora, “Naawe ogaambiri.”
LUK 23:4 Niho kweeki, Pirato akabhabhuurira abhakuru bha abhaseengeri bhayo, hamwe ne eriihizo rya abhaatu, “Omuutu wuno, niruuzi atana isarya riyo ryoosi rirya.”
LUK 23:5 Abhaatu bhayo, bhakagaamba kwo okukumiirirya, “Ndora arasiigirirya abhaatu bha mukyaaro kyoosi kya Yudea. Akataanga okweegya eyo Gariraaya, na akanyaragania tee hano.”
LUK 23:6 Hano Pirato akiigwa gayo, akabhuurya, “Omuutu wuno ni Mugariraaya?”
LUK 23:7 Na hano yamenyiri kubha ewe ni Mugariraaya wa mubhukaangati bhwa Herode, akamutuma kweewe, kwo okubha eziisiku ziyo, Herode ahaabha Yerusaremu hayo.
LUK 23:8 Niigo Herode akarora Yeesu, akazomererwa bhukongʼu, kwo okubha aheenda amurore kuziisiku nzaru. Omweene yaari yiigwiiri amangʼana gaaye, akeenda kurora Yeesu akukora ekitiika.
LUK 23:9 Herode akamubhuurya Yeesu kwa amabhuuryo maaru, nawe Yeesu ataamukyooriri ngʼana.
LUK 23:10 Abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro, bhakahita embere bhakataanga kuzoongera Yeesu kwo obhuhaari.
LUK 23:11 Herode na abhasirikare bhaaye bhakataanga kumuzibhura, bhakamuseka, bhakamwiibhohya emyeenda emizomu. Kyaamwe bhakamukyoorya ku Pirato.
LUK 23:12 Na kweema orusiku ruyo, Herode na Pirato bhakiigwaana bhakabha abhasaani, yiingabha ekare hayo bhaari ni bhabhisa.
LUK 23:13 Kyaamwe, Pirato akabhakumania abhakuru bha abhaseengeri, abhakaangati bha Abhayahudi, hamwe na abhaatu bha mumugye.
LUK 23:14 Akabhabhuurira, “Mundeeteeri omuutu wuno murabhuga arasiigirirya abhaatu. Mumenye kubha nimariri kumubhuurya embere weenyu. Na kwa amasemo geenyu goosi, ritariho isarya riyo ryoosi rino niruuzi kweewe.
LUK 23:15 Nawe Herode woosi, ataaruuzi kino asarirye, nikyo amukyoorirye kweetwe. Mumenyeekereerye kisi kubha, omuutu wuno ataakoriri ngʼana yino eraagirye yiitwe!
LUK 23:16 Kweego ndabhabhuurira abhasirikare bhamuteme eziityaanya, kumara nimuhaatire.” [
LUK 23:17 Pirato wuyo, eriibhaga rye Enyaangi yo Okuhiita, yaari ereenderwa abhiigurire omubhohwa wumwe kurwa mukibhoho.]
LUK 23:18 Abhaatu bhayo bhoosi bhakakora ekituri hamwe bharabhuga, “Oturuusiryeho omuutu wuyo, otwiigurire Baraaba!”
LUK 23:19 Baraaba wuyo, ahaabha abhohirwe mukibhoho, kwo okukora obhwaangi bhuno bhwatuukiri mumugye no obhwiiti.
LUK 23:20 Pirato akagaambana na abhaatu bhayo rwa kabhiri kweeki, kwo okubha akeenda amuhaatire Yeesu.
LUK 23:21 Kyaamwe, ebho bhakeenderera kukora ekituri, “Mumubhaambe, mumubhaambe kumusaraba!”
LUK 23:22 Kweeki akagaambana nabho rwa katatu, “Akoriri isaryaki rino rigirirye abhaambwe kumusaraba? Ndora etariho engʼana yino niruuzi kweewe yino eraagirye yiitwe! Kweego ndabhabhuurira bhamuteme eziityaanya, kumara nimuhaatire.”
LUK 23:23 Kyaamwe, abhaatu bhayo bhakoongera kutema ekituri bhukongʼu kubha Yeesu yiitwe kumusaraba, ne eriiraka ryaabhu rikakiraho.
LUK 23:24 Niho Pirato akiikirirya, abhaatu bhayo bhakore kyeego bhaari bhasabhiri.
LUK 23:25 Akabhiigurira omusarya wurya, wuno ahaabha abhohirwe kwo okukora obhuhakani no obhwiiti, akaragania bhamugege Yeesu bhamukorere kyeego bhakweenda.
LUK 23:26 Hano abhasirikare bhaari bhakumuhira Yeesu kumwiita, bhakasikana no omuutu wumwe, eriina ryaaye Simooni wa mumugye gwa Kirene. Simooni wuyo, yaari arareka mumuguundu. Niho bhakamugwaata kwa nguru, bhakamuseserya omusaraba. Akabha aramurwa Yeesu kwiinyuma.
LUK 23:27 Abhaatu bhaaru bhahaamutuniirira Yeesu, gati yaabhu abhakari bhaari bharamuririra kwe ebhigoongi.
LUK 23:28 Yeesu akabhiikibhukira, akabhabhuurira, “Emwe abhakari bha Yerusaremu, mutaandirira enye! Nawe mwiiririre abheene na abhaana bheenyu.
LUK 23:29 Mumenye kubha, eziisiku zino zikuuza, abhaatu bharabhuga, hakiriku abhakari abhaguumba na bhano bhatakookirye!
LUK 23:30 Kyaamwe, bharabhuurira ebhiguru, ‘Mutugweere,’ bharabhuurira ehiguru, ‘Mutukuundikirye.’
LUK 23:31 Eraabhe gayo garaakorwe kumuti omubhisi, erabhabhwi kumuti omwoomu?”
LUK 23:32 Abhasirikare bhakabhahira Yeesu na abhaatu bhe ebhibhi bhabhiri, keembo bhagye kwiitwa hamwe.
LUK 23:33 Bhakahika ahagiro hano haabhirikiirwe Ekihaanga kyo Omutwe, niho bhakabhabhaamba Yeesu na abhaatu bhe ebhibhi bhabhiri bhayo kumisaraba, owumwe orubhaara rwaaye rwo obhuryo, no owuundi orubhaara rwo obhumosi.
LUK 23:34 Yeesu akabhuga, “Ee Taata, obhaabhire, kwo okubha gano bhakukora bhatagamenyiri.” Abhasirikare bhayo bhakatwaana eziingibho zyaaye, na bhakazitemera obhwiitoori.
LUK 23:35 Abhaatu bhakiimeerera hayo bhakiisuunza, na abhakaangati bha Abhayahudi, bhakataanga okumuseka Yeesu, bhakabhuga, “Ndora ahaabhatuurya abhaandi, bhoono araabhe niwe Masiya wuno yasorirwe na Taatabhugya, yiituurye omweene.”
LUK 23:36 Abhasirikare nabho bhakamuzibhura, bhakamwiisukira, okubha bhamuhe amaanzi amaruru go omuzabibu gari musuka.
LUK 23:37 Bhakamubhuurira, “Eraabhe heene naawe omutemi wa Abhayahudi, wiituurye omweene.”
LUK 23:38 Na iguru yaaye amakaamo gakatuurwa kurubaawa, gakaamirwe, “Wuno ni Mutemi wa Abhayahudi.”
LUK 23:39 Kubhakori bhe ebhibhi bhabhiri bhayo, owumwe akamutuka Yeesu arabhuga, “Awe naawe Masiya? Bhoono ituurya omweene, otutuurye na neetwe.”
LUK 23:40 Kyaamwe, omusarya omurikyaaye akamurekya, akabhuga, “Awe otakumwoobhoha Taatabhugya yiingabha hasuuhu? Ekiina kino tutiniirwe, nikyo woosi araatinirwe.
LUK 23:41 Etwe tutiniirwe kwo obhuheene bhwe ebhisigo bhyeetu, nawe wuno atana isarya rino akoriri.”
LUK 23:42 Kyaamwe, akabhuga, “Ee Yeesu! Onihiite na neenye hano oraasikire mubhutemi bhwaazo.”
LUK 23:43 Yeesu akamukyoora, “Ndakubhuurira obhuheene, reero yino turabha hamwe mwiisaaro.”
LUK 23:44 Eriibhaga ryaari rya kasaasabha mumwiisi, ekiirima kikasikira mukyaaro kyoosi tee eriibhaga rya keenda,
LUK 23:45 kwo okubha eryoobha rikarima. No omweenda guno gwaari gusuungirwe mu Hahoreeru he eriiseengerero, gukaraanduka mbaara ibhiri.
LUK 23:46 Yeesu akarira kwiiraka ikuru, “Ee Taata, ndatuura ekoro yaane mumabhoko gaazo.”
LUK 23:47 Na hano yamariri kugaamba gayo akatina ekoro. Omukuru wa abhasirikare hano yaruuzi gayo, akamukumya Taatabhugya arabhuga, “Nimenyiri omuutu wuno yaari omuheene.”
LUK 23:48 Abhaatu bhoosi bhano bhaari bhiikumanirye hayo kurora ekisigo kiyo, hano bhaaruuzi gayo bhakakyoora mumigye gyaabhu, bhariitematema mubhikubha bhyaabhu kwe ebhigoongi.
LUK 23:49 Na abhaandi bhano bhaamumenyiri Yeesu, bhakiikara kure no okwiisuunza gano gaari kukorwa. Gati waabhu, abhakari bhaari bharimu bhano bhakumutuniirira kurwa Gariraaya.
LUK 23:50 Hahaabha no omuutu wumwe, eriina ryaaye Yusufu, wa mumugye gwa Arimataya wa mukyaaro kya Yudea. Yusufu wuyo, ahaabha wumwe gati wa abhakuru bha Abhayahudi, nawe atiikirirenie na abharikyaaye kwe ekiina kyo okumwiita Yeesu. Ewe yaari omuutu omuzomu no omuheene, na ahaabha araganya obhutemi bhwa Taatabhugya bhuuze.
LUK 23:52 Niho Yusufu wuyo, akagya ku Pirato akamusabha ekituundu kya Yeesu.
LUK 23:53 Na hano Pirato akiikirirya, Yusufu akagya akiikya ekituundu okurwa kumusaraba, akakiriizirira mumweenda gwo obhuguri bhukuru. Kyaamwe akakihiindirya mumbiihira yino yabhaazirwe kwiitare, na mumbiihira muyo, ataariho omuutu owuundi wuno yabhiikirwemu.
LUK 23:54 Orusiku ruyo, rukabha orusiku rwo okubhanura no orusiku rwo okumuunya, na runo rwaari haguhi kuhika.
LUK 23:55 Abhakari bhano bhaageendiri hamwe na Yeesu kurwa Gariraaya bhakaaza na Yusufu. Bhakamutuniirira bhakarora mumbiihira muyo, na kyeego ekituundu kya Yeesu kihiindirwemu.
LUK 23:56 Kyaamwe, bhakakyoora yiika, bhakabhanura amaguta no omuruumbaaso, bhaaze nabhyo kuhaka kukituundu kya Yeesu. Kyaamwe orusiku rwo okumuunya, kyeego emigiro gyaari kweenda.
LUK 24:1 Etabhoori zuri orusiku rwo okutaanga rwo obhutuuro, abhakari bhayo bhakagya mumbiihira na amaguta go omuruumbaaso gano bhaari bhagabhanwiiri.
LUK 24:2 Hano bhaahikiri, bhakabhona eriigina eriikuru rino ryaari riribhiri mumbiihira, rihuungwiirwe embarika.
LUK 24:3 Niho bhakasikira muusi, kyaamwe bhakabhona ekituundu kyo Omukuru Yeesu kitarimu.
LUK 24:4 Hano bhaari bhakyaruguura iguru ye engʼana yiyo, kituukiro embarika waabhu, bhakiimeerera abhaatu bhabhiri, bhiibhohiri emyeenda gyo okumesyamesya.
LUK 24:5 Hano bharuuzi gayo, abhakari bhayo bhakagwaatwa no obhwoobha bhwaaru, niho bhakiihiinya tee haasi. Kyaamwe, abhaatu bhayo bhakabhabhuurira, “Ndora muramoohya omuhoru mubhaku?
LUK 24:6 Atari hano, aryookiri! Emwe mutakuhiita amangʼana garya yabhabhuuriiri, hano yaari akyaari Gariraaya?
LUK 24:7 Akabhuga, ‘Enye Omwaana wo Omuutu, nireenderwa nituurwe mumabhoko ga bhe ebhibhi, na bharaniitira kumusaraba, no orusiku rwa katatu ndaryooka.’ ”
LUK 24:8 Neebho bhakahiita amangʼana gayo ga Yeesu,
LUK 24:9 bhakarwa mumbiihira bhakagya kukeerenia na abheega bha Yeesu ikumi na wumwe, hamwe na abhaatu abhaandi bhoosi.
LUK 24:10 Abhakari bhayo ni Mariamu wa mumugye gwa Magidara, Yoana, na Mariamu nina waabhu Yaakobo, hamwe na abhakari abhaandi bhano bhaari hamwe nabho.
LUK 24:11 Hano bhaagaambiri goosi gayo kubheega, bhakagarora kubha ni ga kizabhuri, bhataagiikiriirye.
LUK 24:12 Nawe, Petero akiimeerera, akaryaara bhwaangu kugya mubhubhi. Akiihiinya, akasoomya mumbiihira, akayirora engibho ndabhu yino bhaamubhiikiirimu Yeesu, giri hayo egyeene ego. Akarwa hayo, eno ariibhuurya omweene kino kituukiri.
LUK 24:13 Orusiku ruyoruyo, abhabhiri bha abheega bha Yeesu bhaari murugeendo rwo okugya mumugye gwa Emau. Omugye guyo, gwaari obhweema bhwa amataambuka ebhikwe ikumi na kimwe (11,000) okurwa Yerusaremu.
LUK 24:14 Na abhabhiri bhayo, bhaari bhariibhisirya iguru ya amangʼana goosi gano gaakorirwe.
LUK 24:15 Hano bhakwiibhuurya no okukeerenia, Yeesu woosi akaaza, akageenda hamwe nabho.
LUK 24:16 Nawe bhaari bhakuundikiriibhwe ameeso gaabhu, bhatamenyiri kubha niwe.
LUK 24:17 Akabhabhuurya, “Murakeereneryaki eno murageenda?” Bhakiimeerera, eno bhariingiri eziikomo zyaabhu.
LUK 24:18 Owumwe waabhu, eriina ryaaye niwe Kiriopa, akamukyoora, “Mubhagini bhoosi bha Yerusaremu, naawe omweene ego omugini, wuno oteenda wiigwa goosi gano gakorirwe eziisiku zino!”
LUK 24:19 Yeesu akabhuurya, “Ni mangʼanaki gayo?” Bhakamukyoora, “Amangʼana ga Yeesu wa Nazareeti. Niwe yaari omurooti wo obhunagya bhwo okukora no okugaamba embere wa Taatabhugya na abhaatu bhoosi.
LUK 24:20 Kyaamwe, abhakuru bha abhaseengeri na abhakaangati bheetu, bhakamutinira ekiina kubha yiitwe, niho bhakamwiita kumusaraba.
LUK 24:21 Na ewe niwe tumwiisigiiri kubha, aratutuurya etwe Abhiiziraeri. Okutuuma gayo goosi, reero ni rusiku rwa katatu kweema gaatuukiri.
LUK 24:22 “Hamwe na gayo, gati wa abhakari bhano bhaari bhe eweetu, bhakatutakya. Reero etabhoori zuri bhakagya kumbiihira,
LUK 24:23 bhakabhona omubhiri gutari muusi muyo, bhiiziri kutubhuurira kubha bhatuukiirwe na bhamaraika bhano bhabhabhuuriiri kubha Yeesu ni muhoru.
LUK 24:24 Na abhaandi bhano bhaari hamwe na neetwe, bhakagya mubhubhi bhakabhona niigo ego kyeego abhakari bharya bhaagaambiri, nawe Yeesu bhataamuruuzi.”
LUK 24:25 Yeesu akabhabhuurira, “Emwe bhageege bhano, kwaki mutakunagya kwiikirirya, kwaki ni bhakongʼu ego kwiikirirya gano gaagaambirwe na abharooti?
LUK 24:26 Ndora Masiya akeenderwa kuhitira enyaako yoosi yiyo, Taatabhugya aramukora aguungibhwe?”
LUK 24:27 Niho, akabhagarurira amangʼana goosi gano gakaamirwe iguru waaye, kweemera ebhitabhu bhya Musa, tee ebhitabhu bhyoosi bhya abharooti.
LUK 24:28 Na hano bhaari bhariisuka mumugye muyo, Yeesu akiikora kubha akyaageenderera no orugeendo.
LUK 24:29 Niho bhakamwiisasaama bhukongʼu, “Wiikare hamwe neetwe hano! Ndora ritubhiiri ne ekiirima kiiziri.” Niho, Yeesu akasikira yiika kwiikara nabho.
LUK 24:30 Na hano bhakiikara kubhyaakurya, Yeesu akagega omukaate, akagusabhira, akagubhega, akabhaha.
LUK 24:31 Hayohayo, bhakarimurwa ameeso gaabhu, bhakamumenyeekererya kubha ni Yeesu. Kyaamwe akabhabhuraku.
LUK 24:32 Bhakiibhuurira, “Hano twaari munzira, akatukeerenerya gano gaari mu Makaamo Amahoreeru, tutasaambarukiri bhukongʼu muziikoro zeetu?”
LUK 24:33 Bhakabhuuka kwiibhaga riyoriyo, bhakakyoora Yerusaremu. Eyo bhakabhabhona abheega bha Yeesu ikumi na wumwe bhiikumeenie hamwe na abhaandi.
LUK 24:34 Abheega bhakabhabhuurira, “Ni heene, Omukuru Yeesu aryookiri, amuhwaarukiiri Simooni.”
LUK 24:35 Niho bhakazweenia abharikyaabhu gano gabhatuukiiri munzira, bhakabhabhuurira kyeego bhaamumenyiri Yeesu hano yabhegiri omukaate.
LUK 24:36 Hano abhaanabheega bha Yeesu bhayo bhaari bhakwiibhisirya iguru ya gayo, hasuuhwiigo Yeesu omweene akiimeerera gati waabhu. Akabhabhuurira, “Omureembe gubhe neemwe.”
LUK 24:37 Bhakiitakya, bhakoobhoha bhukongʼu, kwo okubha bhakiiseega kubha bharuuzi omusaambwa.
LUK 24:38 Kyaamwe, Yeesu akabhabhuurira, “Ndora muhoobhiri bhukongʼu, na kwaki mwiitiimaatiri muziikoro zyeenyu?
LUK 24:39 Muniisuunze amabhoko gaane na amaguru gaane, niho mumenye kubha neenye. Mungwaateku, mwiirorere abheene! Omusaambwa gutana minoku na gutana maguha, nawe, kyaabhurya mukuundora enye ninabhyo bhiyo.”
LUK 24:40 Kyaamwe, akabheerekya amabhoko gaaye na amaguru gaaye.
LUK 24:41 Abheega bhaaye, bhakazomererwa bhukongʼu eno bharuguuriri, nawe bhatiikiriirye gayo ni go obhuheene. Niho, Yeesu akabhabhuurya, “Mune ebhyaakurya bhyobhyoosi hano?”
LUK 24:42 Bhakamuha ekitinika kye eswe ekaru,
LUK 24:43 akakigega, akakirya embere waabhu.
LUK 24:44 Kyaamwe akabhabhuurira, “Gano nigo garya niabhabhuuriiri eriibhaga niari hamwe na neemwe, kubha garaakorwe gano goosi gakaamirwe iguru waane mumigiro gya Musa, na mubhitabhu bhya abharooti, na mukitabhu kya Zaburi.”
LUK 24:45 Hayo, Yeesu akabhasakirya no okubhagarurira kumenya Amakaamo Amahoreeru.
LUK 24:46 Akabhabhuurira, “Ekaamirwe kubha Masiya aranyaakibhwa no orusiku rwa katatu araryooka kurwa mubhaku.
LUK 24:47 Na abhaatu bha mubhyaaro bhyoosi, kweemera hano Yerusaremu, bhareegibhwa kuriina ryaaye kubha bhate ebhibhi bhyaabhu, niho bharaabhirwe.
LUK 24:48 Emwe neemwe abhamenyeekererya bha amangʼana gayo gaatuukiri.
LUK 24:49 “Murore! Ndabhareetera emwe Ekoro Muhoreeru kyeego Taata yabharageenie, kubha mwiikare mumugye guno tee Ekoro Muhoreeru yiize abhiizurirye obhunagya kurwa mwiisaaro.”
LUK 24:50 Kyaamwe, Yeesu akabhakaangata abhaanabheega bhaaye, haguhi no omugye gwa Betania. Hano bhaahikiri hayo, akagorora amabhoko gaaye iguru kwo okubhatweera ebhite.
LUK 24:51 Na hano yaari arabhatweera ebhite, niho ewe akabhatiga kwo okugegwa kugya mwiisaaro.
LUK 24:52 Hayo bhakamuseengera, kyaamwe bhakakyoora Yerusaremu, eno bhazomereerwe bhukongʼu.
LUK 24:53 Neebho bhakiikara mwiiseengerero, bhakabha bharamukumya Taatabhugya.
JOH 1:1 Kubhweemero hayo, Engʼana yaari ariho. Engʼana wuyo yaari hamwe na Taatabhugya, kweeki niwe Taatabhugya.
JOH 1:2 Kubhweemero, Engʼana yaari hamwe na Taatabhugya.
JOH 1:3 Ebhigiro bhyoosi bhyaateemirwe kwo okuhitira Engʼana wuyo. Kitariho naabhe ekigiro kimwe kino kyabhuumbirwe atariho.
JOH 1:4 Engʼana wuyo yaari esimuka yo obhuhoru bhwoosi, no obhuhoru bhuyo nibhwo bhwaari bhukureeta obhweero kubhaatu bhoosi.
JOH 1:5 Obhweero bhuyo bhuhaabhaanza mukiirima, naawe ekiirima kitaanagirye kubhuhiza tee reero.
JOH 1:6 Akaaza omuutu wumwe wuno yatumirwe na Taatabhugya. Omuutu wuyo yaari arabhirikirwa Yohana.
JOH 1:7 Yohana akaaza okumenyeekererya obhweero bhuyo, okubha abhaatu bhoosi bhabhone okwiikirirya kwo okuhitira obhumenyeekererya bhwaaye.
JOH 1:8 Yohana omweene ataari obhweero bhuyo, nawe akaaza okubhumenyeekererya.
JOH 1:9 Obhweero bhwe eheene bhuyo, bhuno bhukubhaanzira omuutu wuyo woosi, bhwaari bhuraaza mukyaaro kino.
JOH 1:10 Engʼana niwe yaari mukyaaro muno, kweeki Taatabhugya yateemiri ekyaaro okuhitira kweewe. Nawe, abhaatu bha mukyaaro bhataamumenyeekereerye.
JOH 1:11 Akaaza mukyaaro kyaaye, nawe abhaatu bhaaye bhataamusuungʼaaniri.
JOH 1:12 Nawe abhaatu bhoosi bhano bhakamusuungʼaana no okumwiikirirya, bhayo akabhaha obhuturikano bhwo kubha abhaana bha Taatabhugya.
JOH 1:13 Bhayo nibho abhaana bha Taatabhugya bhatari bhiibhwiirwe kya abhaandi, kasi kwo obhuseegi bhwo omubhiri, kasi kwo obhwiigoombi bhwo omuutu, nawe Taatabhugya omweene akabhakora kubha abhaana bhaaye.
JOH 1:14 Ambe, Engʼana wuyo akabha omuutu, akiikara gati weetu. Na neetwe tukarora obhuguungo bhwaaye, obhuguungo bhwo Omwaana omweene wa Taata Taatabhugya. Yaari no orubhaango rwaaye no obhuheene bhwoosi.
JOH 1:15 Yohana akamumenyeekererya, akatiirya eriiraka ikuru akubhuga, “Wuno niwe wuno niari nikubhabhuurira, ‘Araaza omuutu wumwe inyuma waane, omukuru kukira enye, kwo okubha yaari ariho nikyaari kwiibhurwa.’ ”
JOH 1:16 Kutuukana no obhukuunaanio bhwaaye, Taatabhugya atuheeri twoosi orubhaango rwaaye, na arageenderera okutuha orubhaango kukiraho.
JOH 1:17 Okweema ekare Taatabhugya akaruusya emigiro gyaaye kwo okuhitira Musa, na bhoono aruusirye orubhaango rwaaye no obhuheene bhwaaye kwo okuhitira Yeesu Krisito.
JOH 1:18 Atariho omuutu wowoosi wuno yaanguhiri okumurora Taatabhugya. Nawe Omwaana omweene, ewe niwe Taatabhugya, kweeki ari hamwe na Taata Taatabhugya, ewe niwe amukuundukwiiri Taatabhugya.
JOH 1:19 Orusiku rumwe, abhakaangati bha Abhayahudi bhakatuma abhaseengeri na Abharaawi okurwa Yerusaremu, bhagye ku Yohana, bhamubhuurye, “Awe naawe weewi?” Akabhamenyeekererya,
JOH 1:20 no okubhakyoora okutama kubhisa obhuheene, “Enye nitari Masiya.”
JOH 1:21 Bhakamubhuurya kweeki, “Bhoono, awe naawe weewi? Mbe, awe naawe omurooti Eriya?” Yohana akabhakyoora, “Zeyi, enye nitari Eriya.” Ebho bhakamubhuurya kweeki, “Mbe, awe niwe omurooti wuno tukumuganya okurwa ku Taatabhugya?” Yohana akabhakyoora, “Zeyi, nitari enye.”
JOH 1:22 Bhakamubhuurya kweeki, “Ambe, awe naawe weewi? Otubhuurire okubha tugye tubhabhuurire bhano bhatutumiri. Awe orabhugabhwi iguru waazo omweene?”
JOH 1:23 Yohana akabhakyoora kuriingʼaana na amangʼana gano omurooti Isaya akabhuga, “Enye ni wurya ‘omuutu wuno akubhirikira kwe eriiraka ikuru okurwa mwiitirigo: Mumukorere Omukuru eziinzira zino araahite!’ ”
JOH 1:24 Abhaatu bhano bhaatumirwe, bhaari bharwiiri ku Bhafarisayo.
JOH 1:25 Bhayo bhakamubhuurya, “Eraabhe awe otari Masiya, naabhe omurooti Eriya, naabhe omurooti wuno tukumuganya okurwa ku Taatabhugya, ni kwaki orabatiiza abhaatu?”
JOH 1:26 Yohana akabhakyoora, “Enye ndabatiiza abhaatu kwa amaanzi, nawe gati weenyu ariho omuutu wuno emwe mutamenyiri.
JOH 1:27 Wuyo niwe akuuza inyuma waane. Enye nitakungʼarira kubha omuhokya waaye naabhe okutazura eziikobha zye ebhikweera bhyaaye.”
JOH 1:28 Amangʼana goosi gayo, gakakorwa mumugye gwa Betania, orubhaara rwa ruguru rwe Ekitaaro kya Yorodaani, hano Yohana yaakubatiiza abhaatu.
JOH 1:29 Tabhoori yaho, Yohana akamurora Yeesu araaza kweewe. Akabhabhuurira abhaatu bhano bhaari bhariho hayo, “Rora, wuyo niwe Engʼoondu ya Taatabhugya. Wuno akuruusya ebhibhi bhya abhaatu bhoosi bhe ekyaaro kino!
JOH 1:30 Wuno niwe wuno niari nikubhabhuurira, ‘Araaza omuutu wumwe inyuma waane, ewe ni mukuru kukira enye, kwo okubha yaari ariho nikyaari kwiibhurwa.’
JOH 1:31 Naabhe enye nitaamumenyeekereerye kubha ni weewi, nawe niiziri okubatiiza abhaatu kwa amaanzi, okubha akuundukurwe kubhaatu bha Iziraeri.”
JOH 1:32 Niho Yohana akamenyeekererya gano yaruuzi, akabhuga, “Nikamurora Ekoro Muhoreeru ariika okurwa mwiisaaro kye ekiguuti no okwiituura iguru waaye.
JOH 1:33 Naabhe enye omweene nitaamumenyeekereerye kubha ni weewi, nawe Taatabhugya wuno akaanituma okubatiiza kwa amaanzi yaari anibhuuriiri, ‘Omuutu wuno oraamurore Ekoro Muhoreeru ariika no okwiikara iguru waaye, wuyo niwe araabatiize abhaatu kwe Ekoro Muhoreeru.’ ”
JOH 1:34 Niho Yohana akabhuga, “Enye nduuzi gayo goosi, na ndabhamenyeekererya bhoono kubha, wuyo niwe Omwaana wa Taatabhugya.”
JOH 1:35 Tabhoori yaho, Yohana yaari yiimeereeri hayo kweeki, hamwe na abhabhiri bha abhaanabheega bhaaye.
JOH 1:36 Niho akamurora Yeesu arageenda haguhi nabho. Akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Rora, wuyo niwe Engʼoondu ya Taatabhugya!”
JOH 1:37 Hano abhaanabheega bhabhiri bhayo bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakamutuniirira Yeesu.
JOH 1:38 Yeesu akiikibhuka, akarora abhaanabheega bhayo bharamutuniirira. Akabhabhuurya, “Mbe, mureendaki?” Ebho bhakamukyoora, “Ee Raabi, oriikara hayi?” Obhugazuro bhwe engʼana Raabi ni Mweegya.
JOH 1:39 Yeesu akabhuga, “Muuze muraharora.” Niho bhakamutuniirira, bhakagya hano yaari akwiikara. Hano bhaahikiri hayo, yaari eriibhaga ri ikumi engoroobha, bhakasaaga neewe kwo orusiku ruyo.
JOH 1:40 Owumwe gati wa abhaanabheega bhabhiri bhano bhakiigwa amangʼana ga Yohana no okumutuniirira Yeesu, yaari arabhirikirwa Andurea, wamwaabhu Simooni Petero.
JOH 1:41 Rugeendo rumwe akagya okumumoohya Simooni, wamwaabhu. Hano yamubhweeni, akamubhuurira, “Tumuruuzi Masiya!” Masiya, obhugazuro bhwaku ni Krisito, omuhakwa wa amaguta.
JOH 1:42 Niho Andurea akamuhira Simooni ku Yeesu. Yeesu akamumogorera Simooni, akamubhuurira, “Awe ni Simooni, omwaana wa Yohana. Nawe okweemera bhoono, eriina ryaazo rirabha ni Kefa.” Eriina riyo ku Kiyunaani ni Petero, obhugazuro bhwaku ni itare.
JOH 1:43 Tabhoori yaho, Yeesu akaamura kugya mukyaaro kya Gariraaya. Niho akamubhona Firipo, akamubhuurira, “Nawuuze, onituniirire.”
JOH 1:44 Firipo yaari muutu wo okurwa mumugye gwa Betisaida, hano Andurea na Petero nabho bhaari bhakurweera.
JOH 1:45 Ambe, Firipo akamubhona Natanieri, akamubhuurira, “Tumuruuzi omuutu wuno Musa yakaamiri amangʼana gaaye mukitabhu kye emigiro, kweeki na abharooti nabho bhaakaamiri amangʼana gyaaye. Eriina ryaaye ni Yeesu, omwaana wa Yusufu, okurwa Nazareeti.”
JOH 1:46 Nawe Natanieri akamubhuurya Firipo, “Mbe, ekigiro kyokyoosi ekizomu kiranagya okurwa mumugye omusuuhu gwa Nazareeti?” Firipo akamukyoora, “Nawuuze, orore.”
JOH 1:47 Hano Yeesu yamuruuzi Natanieri araaza kweewe, akabhuga, “Rora, omuutu wuyo ni Mwiiziraeri we eheene, atana bhungʼeenererya bhwobhwoosi muusi waaye.”
JOH 1:48 Natanieri akamubhuurya Yeesu, “Okoriribhwi onimenyiri?” Yeesu akamukyoora, “Naabhe hano Firipo yaari akyaari kukubhirikira, enye nikakurora wiikeeri iyaasi wo omutiini.”
JOH 1:49 Natanieri akamukyoora, “Omweegya, awe ni Mwaana wa Taatabhugya! Awe ni Mutemi wa Iziraeri!”
JOH 1:50 Yeesu akamubhuurya, “Mbe, oriikirirya kwo okubha nikubhuuriiri nikuruuzi hano waari wiikeeri iyaasi wo omutiini? Orarora amangʼana agaandi amakuru kukira gano!”
JOH 1:51 Niho akamubhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, murarora mwiisaaro hiigukiri, na murarora bhamaraika bha Taatabhugya bharatiira no okwiika kweenye, Omwaana wo Omuutu.”
JOH 2:1 Ambe, orusiku rwa katatu, ekakorwa enyaangi yo obhweenga mumugye gwa Kana, mukyaaro kya Gariraaya. Mubhweenga bhuyo, nina waabhu Yeesu neewe yaariho.
JOH 2:2 Yeesu na abhaanabheega bhaaye nabho bhaari bharaarikirwe mubhweenga bhuyo.
JOH 2:3 Hano amaanzi go omuzabibu gaari gahwiiri, nina waabhu Yeesu akamubhuurira Yeesu, “Abhagini bhatana amaanzi go omuzabibu gogoosi.”
JOH 2:4 Yeesu akabhuga, “Maayi, kwaki oraambuurira ego? Eriibhaga ryo okukora emirimo gyaane rikyaari kuhika.”
JOH 2:5 Niho nina waabhu akabhabhuurira abhahokya bha hayo, “Ryoryoosi rino araabhabhuurire, mukore.”
JOH 2:6 Ambe, zyaari zireho eziinyuungu isaasabha zya amaanzi zino zyakorirwe na amagina. Abhayahudi bhaari bharatuura amaanzi muyo go okukorera eziinyaangi zyaabhu zyo okwiiyeerya. Eseengo yaari eriizura amadebe ataano kasi asaasabha.
JOH 2:7 Niho Yeesu akabhabhuurira abhahokya, “Mwiizurye amaanzi muziinyuungu ziyo.” Nabho bhakiizurya amaanzi eziinyuungu ziyo tee iguru.
JOH 2:8 Kyaamwe, Yeesu akabhabhuurira, “Bhoono, mutahe amaanzi gayo hasuuhu, mumuhe omukuru we enyaangi.” Nabho bhakakora ego.
JOH 2:9 Hano omukuru we enyaangi yasamiri amaanzi gayo, akabhona gaari gikyooriri kubha amaanzi go omuzabibu. Ewe ataamenyiri hano amaanzi go omuzabibu gayo garweereeri, nawe abhahokya bhano bhaatahiri amaanzi muziinyuungu bhakamenya. Niho akamubhirikira omukweeri.
JOH 2:10 Hano yahikiri, omukuru we enyaangi akamubhuurira, “Abhakori bhe enyaangi bhahaataanga okubhaha abhagini amaanzi go omuzabibu amazomu hiinga. Kyaamwe, eriibhaga rino abhagini bhakwiiguta, niho bhahaaza na amaanzi go omuzabibu gano gatari mazomu. Nawe awe oreetiri amaanzi go omuzabibu amazomu mubhuteero!”
JOH 2:11 Yeesu akakora ekitiika kino mumugye gwa Kana mukyaaro kya Gariraaya. Ekitiika kiyo kyaari kyo okutaanga okweerekya obhukuru bhwaaye, na abhaanabheega bhaaye bhakamwiikirirya.
JOH 2:12 Hano enyaangi yo obhweenga yahwiiri, Yeesu akahiriingita kugya mumugye gwa Kaperinaumu hamwe na nina waabhu, bhawamwaabhu na abhaanabheega bhaaye. Bhakiikara eyo siku suuhu.
JOH 2:13 Hano Enyaangi yo Okuhiita ya Abhayahudi yaari yiisukiri, Yeesu akatiira kugya Yerusaremu.
JOH 2:14 Ambe, hano yahikiri, akasikira mwiigoobhe rye eriiseengerero rya Taatabhugya, akabhona abhaatu bharagurya muyo, eziingʼoombe, eziingʼoondu ne ebhiguuti, na abhaandi bhaari bhiikeeri kuzimeeza zyaabhu bharakirania eziimbirya.
JOH 2:15 Hano Yeesu yaruuzi gayo, akoogosa omujariti gwo orusiri, akaheebha bhoosi bhano bhaari bhakugurya mwiigoobhe rye eriiseengerero, hamwe ne eziingʼoondu ne eziingʼoombe. Kweeki, akazigwiisya eziimeeza zya bhano bhakukirania eziimbirya, no okunyaragania eziimbirya zyaabhu.
JOH 2:16 Niho akabhabhuurira bhano bhaari bhakugurya ebhiguuti, “Muruusye ebhiguuti bhino hano! Mutakora nyuumba ya Taata waane kubha omuteera!”
JOH 2:17 Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri gayo, bhakahiita amangʼana gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Obhuseegi bhwaane kunyuumba yaazo bhusikiiri muusi waane na oraanimare.”
JOH 2:18 Hano abhakaangati bha Abhayahudi bhaaruuzi gano Yeesu akoriri, bhakamubhuurya, “Orakora ekyeerekenioki okumenyeekererya kubha ono obhuturo bhwo okukora amangʼana gayo?”
JOH 2:19 Yeesu akabhakyoora, “Murigwiisye eriiseengerero rino, na neenye ndaryoomboka kwa siku isatu.”
JOH 2:20 Niho bhakabhuga, “Eriiseengerero rino rikoombokwa kwe emyaaka miroongo ene ni isaasabha (46)! Igabhwi awe oranagya okwoomboka kwa siku isatu?”
JOH 2:21 Nawe Yeesu yaari atakukeerenerya iguru we eriiseengerero eryeene, nawe yaari arakeerenerya iguru yo omubhiri gwaaye.
JOH 2:22 Hano Yeesu yaryookiri okurwa mubhaku, abhaanabheega bhaaye bhakahiita amangʼana gano yabhugiri. Niho bhakiikirirya Amakaamo Amahoreeru na amangʼana gano Yeesu yabhugiri.
JOH 2:23 Hano Yeesu yaari Yerusaremu mu Nyaangi yo Okuhiita, abhaatu bhaaru bhakataanga okumwiikirirya, kwe ekigirirye bhakarora ekyeerekenio kino yakoriri.
JOH 2:24 Nawe Yeesu ataabhiisigiri, kwe ekigirirye akabhamenya eziikoro zyaabhu bhoosi.
JOH 2:25 Ataamweendiri omuutu wuyo woosi okumubhuurira gano abhaatu bhakwiiseega, kwe ekigirirye akamenya goosi gano gari muziikoro zya abhaatu.
JOH 3:1 Yaari ariho omukaangati wumwe wa Abhayahudi we esaango ya Abhafarisayo, eriina ryaaye Nikodemo.
JOH 3:2 Orusiku rumwe obhutiku, Nikodemo akagya ku Yeesu, akamubhuurira, “Omweegya, tumenyiri kubha awe ni mweegya wuno otumirwe na Taatabhugya, kwo okubha atariho omuutu wuno akunagya kukora ebhitiika bhino awe okukora, eraabhe Taatabhugya atari hamwe neewe.”
JOH 3:3 Yeesu akabhuga, “Ndakubhuurira obhuheene, omuutu atakunagya kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya eraabhe akyaari kwiibhurwa rwa kabhiri.”
JOH 3:4 Nikodemo akamubhuurya Yeesu, “Omuutu aranagyabhwi okwiibhurwa rwa kabhiri akubha mukaruka? Eheene, aranagya kukyoora muunda ya nina waabhu okubha yiibhurwe kweeki?”
JOH 3:5 Yeesu akamukyoora, “Ndakubhuurira obhuheene, atariho omuutu wuno akunagya kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya eraabhe akyaari kwiibhurwa kwa amaanzi na kwe Ekoro Muhoreeru.
JOH 3:6 Omuutu ahiibhurwa okurwa kubhiibhuri bhaaye, nawe omuutu ahiibhurwa bhuhya kwe Ekoro Muhoreeru.
JOH 3:7 Otaruguura kwo okubha nikubhuuriiri, ‘Mureenderwa mwiibhurwe rwa kabhiri.’
JOH 3:8 Ekoro Muhoreeru atuubheeni no obhukama bhuno bhukuhuumbuuta okweerekera hano bhukweenda. Oranagya okwiigwa obhuhuumbuuti bhwago, nawe otamenyiri hano bhukurweera na hano bhukugya. Niigo eri kwo omuutu wowoosi wuno yiibhwiirwe ne Ekoro Muhoreeru.”
JOH 3:9 Nikodemo akamubhuurya Yeesu, “Omuutu aranagyabhwi okwiibhurwa ne Ekoro Muhoreeru?”
JOH 3:10 Yeesu akamukyoora, “Awe ni mweegya wuno okusuukwa bhukongʼu mukyaaro kya Iziraeri, no otamenyiri amangʼana gayo?
JOH 3:11 Ndakubhuurira obhuheene, etwe turabhuga gano tumenyiri, na turamenyeekererya gano turuuzi. Nawe emwe mutakwiikirirya obhumenyeekererya bhweetu.
JOH 3:12 Nibhabhuuriiri amangʼana gano gakukorwa mukyaaro hano, nawe emwe mutakwiikirirya. Bhoono muranagyabhwi kuniikirirya eraabhe ndabhabhuurira amangʼana ga amangʼana gano gakukorwa mwiisaaro?
JOH 3:13 Atariho omuutu wowoosi wuno yagiiri mwiisaaro. Nawe enye Omwaana wo Omuutu, neenye nikaaza okurwa mwiisaaro.
JOH 3:14 “Hano Abhiiziraeri bhaari mukibhara, Musa akakora omusaambwa gwo okubhaazwa gwe enzoka ye eshaba no okuyitiirya kuriiti okubha bhahore. Egoego na neenye Omwaana wo Omuutu nireenderwa okutiiribhwa,
JOH 3:15 okubha omuutu wowoosi wuno akuniikirirya abhe no obhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 3:16 Taatabhugya yaseegiri bhukongʼu abhaatu bhoosi bha mukyaaro muno. Nikyo ekigirirye akamuragania omwaana waaye omweene ego yiize mukyaaro muno, okubha omuutu wowoosi araamwiikirirye atabhura, nawe abhe no obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 3:17 Taatabhugya ataamutumiri Omwaana waaye mukyaaro muno, okubha atinire ekiina abhaatu, nawe abhatuurye kuhitira kweewe.
JOH 3:18 Taatabhugya atakutinira ekiina omuutu wuno amwiikiriirye Omwaana waaye. Nawe omuutu wuno atakumwiikirirya, amariri okutinirwa ekiina kwo okubha ataamwiikiriirye Omwaana wa Taatabhugya.
JOH 3:19 Obhutini bhwe ekiina nibhwo bhuno, Omwaana wa Taatabhugya areetiri obhweero mukyaaro muno, nawe abhaatu bhaseegiri ekiirima kukira obhweero, kwo okubha amahokya gaabhu ni mabhiihu.
JOH 3:20 Abhaatu bhoosi bhano bhakutemya mabhiihu, ebho bharabhiihirirwa obhweero bhuyo. Bhatakweenda okuuza mubhweero, okubha amahokya gaabhu mabhiihu gataaza gamenyekane.
JOH 3:21 Nawe abhaatu bhoosi bhano bhakukora amahokya ge eheene, ebho bharamoohya kubha mubhweero bhuyo, okubha emenyekane Taatabhugya niwe akubhaha obhunagya bhwo okugahokya.
JOH 3:22 Ambe, okuhita gayo, Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakarwa mumugye gwa Yerusaremu na bhakagya mukyaaro kya Yudea. Akiikara eyo kwiibhaga irebhe, akabha arabatiiza abhaatu.
JOH 3:23 Yohana neewe yaari arabatiiza abhaatu Ainoni eyo, haguhi ne ekyaaro kya Saremu, kwo okubha gaari gariyo eyo amaanzi maaru. Na abhaatu bhaari bharagya eyo ku Yohana okubha abhabatiize.
JOH 3:24 Kwe eriibhaga riyo, Yohana yaari akyaari kugwaatwa no okutuurwa munyuumba ya abhabhohwa.
JOH 3:25 Orusiku rumwe, abhaanabheega bha Yohana bhakataanga okuhakana no Omuyahudi wumwe iguru ye enyaangi yo okwiiyeerya.
JOH 3:26 Niho bhakagya ku Yohana, bhakamubhuurira, “Omweegya, orahiita omuutu wuno yaari naawe kumwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani, no okagaamba amangʼana gaaye? Bhoono ewe woosi arabatiiza, na abhaatu bhoosi bharagya kweewe!”
JOH 3:27 Yohana akabhuga, “Omuutu atakunagya kubhona kigiro kyokyoosi, eraabhe Taatabhugya akyaari kumuha.
JOH 3:28 Emwe ni bhamenyeekererya bhaane kubha nikabhuga, ‘Enye nitari Masiya, nawe Taatabhugya akaanituma okubha nimukaangatire Masiya.’
JOH 3:29 Mumweenga, omweenga ni wo omukweeri. Nawe enye ni kyo omusaani wo omukweeri, niimeereeri embarika waaye ndazomererwa okwiigwa eriiraka ryaaye. Eheene ni mirimo gino giinzomeeri bhukongʼu.
JOH 3:30 Ereenderwa Yeesu abhe omukuru bhukongʼu, nawe enye nibhe omusuuhu.”
JOH 3:31 Wuno arwiiri mwiisaaro, ni mukuru kukira bhoosi. Wowoosi wuno akurweera mukyaaro, aragaamba amangʼana ga mukyaaro muno. Nawe wuno arwiiri mwiisaaro, ni mukuru kukira abhaatu bhoosi.
JOH 3:32 Ewe aramenyeekererya gano akarora no okwiigwa, nawe abhaatu bhatakwiikirirya amangʼana gaaye.
JOH 3:33 Omuutu wowoosi wuno akwiikirirya amangʼana gaaye, areerekya kubha Taatabhugya ni we eheene,
JOH 3:34 kwo okubha Taatabhugya akamutuma Yeesu okubha agaambe amangʼana gaaye. Taatabhugya amuheeri Ekoro Muhoreeru kutama kubha ne ekireengo.
JOH 3:35 Taata Taatabhugya amuseegiri Omwaana waaye, kweeki amuheeri obhuturo iguru ye ebhigiro bhyoosi.
JOH 3:36 Omuutu wowoosi wuno akumwiikirirya Omwaana wa Taatabhugya, wuyo ano obhuhoru bhwa kirakeego. Nawe omuutu wowoosi wuno akumwaanga, wuyo atana obhuhoru bhwa kirakeego, kwo okubha obhururu bhwa Taatabhugya bhuri iguru waaye.
JOH 4:1 Ambe, Yeesu akiigwa kubha, Abhafarisayo bhaabhuuriirwe arabatiiza no okubhona abhaanabheega bhaaru kukira Yohana.
JOH 4:2 Nawe, obhuheene ni kubha, Yeesu omweene ataabatiiziri, nawe abhaanabheega bhaaye nibho bhaari bharabatiiza.
JOH 4:3 Kweego Yeesu akatanura mukyaaro kya Yudea hamwe na abhaanabheega bhaaye, akakyoora mukyaaro kya Gariraaya.
JOH 4:4 Hano bhaari bhakugya Gariraaya, bhakeenderwa kuhitira mukyaaro kya Samaria.
JOH 4:5 Ambe, bhakahika mumugye gumwe gwa Samaria guno gukubhirikirwa Sikaari. Omugye guyo, gwaari haguhi no omuguundu guno Yaakobo akamuha engabho omwaana waaye Yusufu.
JOH 4:6 Hayo niho Yaakobo yaari atukiri ekitaaro, kino kikabhirikirwa ekitaaro kya Yaakobo. Yeesu, kwo okubha yaari arosiri no orugeendo, akiikara embarika we ekitaaro okubha amuunye. Yaari eriibhaga rya kasaasabha mumwiisi.
JOH 4:7 Kyaamwe, omukari wumwe Omusamaria akaaza okutaha amaanzi mukitaaro hayo. Yeesu akamubhuurira, “Maayi, niha amaanzi ninywe.”
JOH 4:8 Eriibhaga riyo, abhaanabheega bhaaye bhaari bhagiiri mumugye okugura ebhyaakurya.
JOH 4:9 Ambe, omukari wuyo akabhuga, “Awe ni Muyahudi, na neenye ni Musamaria. Erabhabhwi onsabhe nikuhe amaanzi?” Akabhuga ego, kwo okubha Abhayahudi bhatakwiisaanginia na Abhasamaria.
JOH 4:10 Yeesu akamukyoora, “Eraabhe wuungamenyiri kino Taatabhugya akweenda kukuha, na kubha ni weewi wuno akukusabha amaanzi, wuungansabhiri enye, neenye niinganagirye okukuha amaanzi go obhuhoru.”
JOH 4:11 Omukari wuyo akamubhuurira Yeesu, “Omukuru, awe otana naabhe ekigiro kyo okutahira amaanzi, kweeki ekitaaro kino ni kitaambi. Bhoono orabhona hayi amaanzi gayo go obhuhoru?
JOH 4:12 Zaazi weetu Yaakobo omweene akatuha ekitaaro kino, neewe yaari aranywa amaanzi gaamu hamwe na abhaana bhaaye ne emitugo gyaaye. Bhoono mbe, oriirora kubha awe ni mukuru kumukira ewe?”
JOH 4:13 Niho Yeesu akamukyoora, “Omuutu wowoosi wuno akunywa amaanzi ge ekitaaro kino, ariigwa enyoota kweeki.
JOH 4:14 Nawe omuutu wuno akunywa amaanzi gano enye ndaamuhe, atakwiigwa enyoota kweeki, naabhe kirakeego. Amaanzi gano ndaamuhe, garabha kye emisabhuko gya amaanzi muusi waaye, nago garabha garasabhuka obhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 4:15 Niho omukari wuyo akamubhuurira Yeesu, “Omukuru, niha amaanzi gayo, okubha nitiigwa enyoota kweeki, na nitaaza okutaha amaanzi kweeki mukitaaro kino.”
JOH 4:16 Yeesu akabhuga, “Noogye omubhirikire omusubhe waazo, wuuze nawe hano.”
JOH 4:17 Akabhuga, “Enye ntana musubhe.” Yeesu akamubhuurira, “Ogaambiri kisi kubha otana musubhe,
JOH 4:18 kwo okubha omariri kukweerwa kataano, no omusubhe wuno okwiikara nawe bhoono, atari musubhe waazo. Ogaambiri heene.”
JOH 4:19 Omukari wuyo akamukyoora, “Omukuru, ndarora kubha awe ni murooti.
JOH 4:20 Bhazaazi bheetu bhaari bharamuseengera Taatabhugya mu Kiguru kya Gerizimu kino, nawe emwe Abhayahudi muragaamba kubha, tureenderwa tugye tumuseengere Taatabhugya Yerusaremu.”
JOH 4:21 Yeesu akamubhuurira, “Maayi, oniikirirye, eriibhaga riraaza rino mutakuuza kumuseengera Taata Taatabhugya mukiguru kino kasi Yerusaremu erya.
JOH 4:22 Emwe Abhasamaria muramuseengera Taatabhugya wuno mutamenyiri. Nawe etwe Abhayahudi turamuseengera Taatabhugya wuno tumumenyiri, kwo okubha Taatabhugya aratuurya abhaatu kwo okuhitira Abhayahudi.
JOH 4:23 Eriibhaga riraaza, kweeki rimariri kuhika, hano abhaatu bhano bhakumuseengera Taata Taatabhugya kwo obhuheene, bharamuseengera kwe Ekoro Muhoreeru kyeego ari muheene. Taata Taatabhugya arakomya abhaatu bhano bhakumuseengera kwe enzira yiyo.
JOH 4:24 Taatabhugya ni Koro. Abhaatu bhano bhakumuseengera, bhareenderwa bhabhe bharamuseengera kwe Ekoro Muhoreeru kyeego ari muheene.”
JOH 4:25 Omukari wuyo akamubhuurira Yeesu, “Nimenyiri kubha Masiya araaza, wuno akubhirikirwa Krisito. Kweeki nimenyiri, eriibhaga hano araaze, aratubhuurira amangʼana goosi.”
JOH 4:26 Niho Yeesu akamubhuurira, “Enye wuno nikugaamba naawe, niwe Masiya.”
JOH 4:27 Ambe, eriibhaga riyo, abhaanabheega bhaaye bhakakyoora. Bhakaruguura bhukongʼu kubha Yeesu yaari arakeerenia no omukari. Nawe atariho naabhe wumwe wuno akamubhuurya Yeesu, “Oreendaki kweewe?” kasi, “Kwaki orakeerenia neewe?”
JOH 4:28 Ambe, omukari wuyo akatiga eseengo yaaye ya amaanzi hayo, akagya mumugye. Hano yahikiri, akabhabhuurira abhaatu,
JOH 4:29 “Muuze tugye, mumurore omuutu wuno anibhuuriiri amangʼana goosi gano niahiitiri kukora! Mbe, eraturikana kubha wuyo niwe Masiya?”
JOH 4:30 Hano abhaatu bhiigwiiri gayo, bhakahuruka mumugye muyo, bhakagya ku Yeesu.
JOH 4:31 Hano abhaatu bhayo bhaari bhakyaari kuhika ku Yeesu, abhaanabheega bhaaye bhakamusabha, “Omweegya, orye ebhyaakurya.”
JOH 4:32 Nawe akabhabhuurira, “Enye nine ebhyaakurya ebhiindi bhino emwe mutabhimenyiri.”
JOH 4:33 Niho abhaanabheega bhaaye bhakataanga okwiibhuurya, “Mbe, eheene eraturikana omuutu amureeteeri ebhyaakurya?”
JOH 4:34 Yeesu akabhabhuurira, “Ebhyaakurya bhyaane ni kukora obhuseegi bhwa Taatabhugya, wuno yaanitumeenie, no okukuunaania emirimo gyaaye.
JOH 4:35 Emwe munariri okugaamba, ‘Gisaagiri emyeeri ene ego kuhikira amagesa.’ Nawe enye ndabhabhuurira, murore emiguundu kyeego giri, amagesa gamariri kukongʼa, gareenderwa gageswe.
JOH 4:36 Omugesi ataangiri kubhona amariho gaaye, na amagesa gano bhakugesa ni bhaatu bhano bhakureetwa kubhuhoru bhwa kirakeego. Kweego, omweemya no omugesi, bhoosi bharazomererwa hamwe.
JOH 4:37 Kiriho ekireengyo kyo obhuheene kino kikubhuga, ‘Omuutu wumwe areemya, no owuundi aragesa.’
JOH 4:38 Enye nikabhatuma mugese gano mutaaganyaakiiriri. Abhaatu abhaandi bhakakora emirimo gyoosi emikongʼu, na neemwe murabhona obhweera bhwe emirimo gyaabhu.”
JOH 4:39 Ambe, Abhasamaria bhaaru bha mumugye guyo, bhakamwiikirirya Yeesu, kwo okubha bhiigwiiri obhugaambi bhwo omukari wuyo, “Omuutu wuyo anibhuuriiri amangʼana goosi gano niahiitiri kukora.”
JOH 4:40 Hano Abhasamaria bhaahikiri ku Yeesu, bhakamwiisasaama yiikare hamwe nabho. Niho akiikara mumugye guyo siku ibhiri.
JOH 4:41 Abhaatu bhaaru bhukongʼu bhakamwiikirirya Yeesu kwe ekigirirye kya gano yaari akugaamba.
JOH 4:42 Bhakamubhuurira omukari wuyo, “Turamwiikirirya omuutu wuno, etari kwe ekigiriye kya gano otubhuuriiri awe, nawe kwe ekigirirye twiigwiiri etwe abheene gano akubhuga. Bhoono tumenyiri kwo obhuheene kubha, omuutu wuno niwe Omutuurya we ekyaaro.”
JOH 4:43 Hano eziisiku ibhiri zyahitiri, Yeesu akarwa eyo, akageenderera kugya Gariraaya.
JOH 4:44 Yeesu yaari abhugiri, “Omurooti atakusuukwa muroobho yaaye.”
JOH 4:45 Hano yahikiri Gariraaya eyo, abhaatu bhakamuginihya, kwo okubha abheene bhaari bhariyo Yerusaremu mu Nyaangi yo Okuhiita na bhaari bharuuzi goosi gano yaari akoriri.
JOH 4:46 Yeesu akagya kweeki mumugye gwa Kana ya Gariraaya, hano yaari akyoosirye amaanzi kubha amaanzi go omuzabibu. Ambe, yaariho omutaake wumwe we ekitemi okurwa mumugye gwa Kaperinaumu. Omutaake wuyo, yaari no omumura waaye murweeri.
JOH 4:47 Omutaake wuyo yaari yiigwiiri kubha Yeesu yakyooriri Gariraaya okureka Yudea. Kweego, akagya ku Yeesu no okumwiisasaama kubha ahiriingite Kaperinaumu, ahorye omumura waaye, kwo okubha yaari murweeri atamiiriirwe.
JOH 4:48 Yeesu akabhuga, “Emwe, muritama kurora ebhyeerekenio ne ebhiruguuro, mutakwiikirirya.”
JOH 4:49 Omutaake wuyo akabhuga, “Omukuru, ndakusabha, tugye kumumura waane, akyaari kukwa.”
JOH 4:50 Nawe Yeesu akabhuga, “Noogye, omumura waazo ahoriri.” Omutaake wuyo, akiikirirya amangʼana gano Yeesu yamubhuuriiri, akatanura kugya owaaye.
JOH 4:51 Tabhoori yaho, hano yaari munzira, akasikana na abhagya bhaaye, bhaari bhagiiri kumusuungʼaana, nabho bhakamubhuurira, “Omumura waazo ni muhoru.”
JOH 4:52 Niho akabhabhuurya eriibhaga rino akataanga kuhora. Bhakamukyoora, “Ehooma ekamutiga kweemera izo, eriibhaga rya muhuungati mumwiisi.”
JOH 4:53 Ambe, wiise wo omwaana wuyo akamenya kubha, mura waaye ahoriri kweemera eriibhaga riryarirya Yeesu yagaambiri, “Omumura waazo ahoriri.” Hayo omutaake wuyo hamwe na abhaatu bhoosi bha munyuumba yaaye, bhakamwiikirirya Yeesu.
JOH 4:54 Kino kyaari ekyeerekenio kya kabhiri kino Yeesu yakoriri hano yaari akurwa Yudea, kugya mukyaaro kya Gariraaya.
JOH 5:1 Ambe, okuhita gayo, Yeesu akagya Yerusaremu kuginiha enyaangi endebhe ya Abhayahudi.
JOH 5:2 Yerusaremu muyo, kyaari kireho ekisyooko ekikuru kino kikubhirikirwa Ekisyooko kye Engʼoondu. Haguhi ne ekisyooko kiyo, ryaari ririho eriisima rino eriina ryaaye mukigaambo kye Ekieburania ni Betizata. Eriisima riyo rikiinogoorwa na amabhuru ataano gano gaari ne eziitimu.
JOH 5:3 Mumabhuru gayo, bhaari bharahiindira abhaatu bhaaru: abhahoku, amagata na bhano bhakuuri ebhiimo. [Bhaari bharaganya amaanzi gahoribhwe,
JOH 5:4 kwe ekigirirye maraika wa Taatabhugya yaari araaza kubhusa amaanzi mukisima kiyo. Omuutu wuno yaari wo okutaanga kusikira mumaanzi, yaari arahora obhurweeri bhuno yaari nabhwe.]
JOH 5:5 Gati waabhu, yaari arimu omusubhe wumwe wuno yaari murweeri kwe eriibhaga rye emyaaka miroongo etatu ne enaane (38).
JOH 5:6 Niho Yeesu akamurora ahiindiiri hayo, akamenya kubha, omuutu wuyo yaarwaariri ibhaga itaambi. Akamubhuurya, “Mbe, oreenda kuhora?”
JOH 5:7 Omurweeri wuyo akamukyoora Yeesu, “Omukuru, eriibhaga rino amaanzi gakuhoribhwa, ntana omuutu wo okunisakirya nisikire mukisima. Hano nikweenda kusikira mumaanzi, omuutu owuundi aranikaangatira kusikira muyo.”
JOH 5:8 Niho Yeesu akamubhuurira, “Imeerera, gega ekiigi kyaazo, no ogeende.”
JOH 5:9 Hayohayo, omuutu wuyo akahora, akagega ekiigi kyaaye, akataanga kugeenda! Yeesu akamuhorya omuutu wuyo orusiku rwo okumuunya.
JOH 5:10 Kweego, abhakaangati bha Abhayahudi bhakamubhuurira omuutu wuyo wuno akahoribhwa, “Reero ni rusiku rwo okumuunya. Emigiro gyeetu gyo orusiku rwo okumuunya gitakwiikirirya okugega ekiigi kyaazo.”
JOH 5:11 Nawe akabhuga, “Omuutu wuno anihorirye, niwe anibhuuriiri, ‘Gega ekiigi kyaazo, ogeende.’ ”
JOH 5:12 Abhakaangati bhayo bhakamubhuurya, “Ni weewi wuno akubhuuriiri kukora ego?”
JOH 5:13 Nawe ataamumenyiri wuno amuhonirye, kwe ekigirirye Yeesu ataarorekeeni kweeki musaango ekuru ya abhaatu bhano bhaariho.
JOH 5:14 Ambe, okuhita gayo, Yeesu akamubhona omuutu wuyo mwiiseengerero, akamubhuurira, “Itegeerera, bhoono ohoriri. Otabha orakora ebhibhi kweeki, otaaza kunyaaka kukira bhurya waari kunyaaka kubhutaangiro.”
JOH 5:15 Rugeendo rumwe, omuutu wuyo akagya kubhakaangati bha Abhayahudi, akabhabhuurira kubha ni Yeesu wuno akamuhorya.
JOH 5:16 Niho abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga kumunyaakya Yeesu, kwe ekigirirye yaari arahorya abhaatu orusiku rwo okumuunya.
JOH 5:17 Nawe Yeesu akabhabhuurira, “Taata arakora emirimo eziisiku zyoosi, na neenye ndakora egoego.”
JOH 5:18 Ambe, iguru wa amangʼana gayo, abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga kukomya enzira yo okumwiita Yeesu. Bhaari bhareenda kukora ego, kwo okubha Yeesu yaari arasarya emigiro gyo orusiku rwo okumuunya nawe ekibhi bhukongʼu ni kwo okubha yaari arabhuga, Taatabhugya ni Wiise. Kwo okugaamba ego, yaari ariikora ni kya Taatabhugya.
JOH 5:19 Yeesu akabhabhuurira abhakaangati bhayo, “Ndabhabhuurira obhuheene, Omwaana wa Taatabhugya atakunagya kukora ryoryoosi ewe omweene, nawe arakora gano akurora Wiise waabhu akukora ego. Goosi gano Wiise waabhu akukora, nigo gano Omwaana akukora.
JOH 5:20 Taata aramuseega Omwaana, na aramweerekya emirimo gyoosi gino akukora. Kweeki, aramweerekya kyeego araakore amangʼana amakuru kukira gano yaari amariri kugakora, na neemwe muraaruguure bhukongʼu.
JOH 5:21 Kyeego Taata akuryoora abhaku no okubhaha obhuhoru bhwa kirakeego, ego niigo Omwaana neewe akubhaha obhuhoru abhaatu bhano akweenda okubhaha.
JOH 5:22 Taata atakutinira ekiina omuutu wowoosi, nawe amuheeri Omwaana waaye obhuturo bhwoosi bhwo okutinira ekiina abhaatu,
JOH 5:23 okubha kwe enzira yiyo bhoosi bhamusuuke Omwaana kyeego bhakumusuuka Wiise. Omuutu wowoosi wuno atakumusuuka Omwaana, wuyo atakumusuuka Wiise waabhu wuno yamutumiri.
JOH 5:24 “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akwiigwa amangʼana gaane no okumwiikirirya Taatabhugya wuno anitumeenie, wuyo ano obhuhoru bhwa kirakeego. Omuutu wuyo atakutinirwa ekiina, nawe amariri okwaambuka okurwa muruku no okusikira mubhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 5:25 Ndabhabhuurira obhuheene, eriibhaga riraaza, kweeki eriibhaga riyo rimariri kuhika, abhaku bhariigwa eriiraka ryo Omwaana wa Taatabhugya. Niho abhaatu bhano bhakubha bharamwiitegeerera, bhararyoorwa bharabha no obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 5:26 Kyeego Taata ano obhunagya bhwo okumuha omuutu obhuhoru bhwa kirakeego, egoego amuheeri Omwaana waaye obhunagya bhwo okubhaha abhaatu obhuhoru bhuyo bhwa kirakeego.
JOH 5:27 Kweeki, amuheeri Omwaana waaye obhuturo bhwo okutinira ekiina abhaatu, kwe ekigirirye ewe niwe Omwaana wo Omuutu.
JOH 5:28 Mutaruguura amangʼana gayo! Riraaza eriibhaga rino abhaku bhoosi bhariigwa eriiraka ryo Omwaana wo Omuutu,
JOH 5:29 neebho bhararyooka no okurwa muziimbiihira zyaabhu. Abhaatu bhano bhaari bharakora amazomu, bhararyoorwa, no okuhaanwa obhuhoru bhwa kirakeego, nawe bhano bhaari bhakukora amabhiihu, bhararyoorwa no okutinirwa ekiina.
JOH 5:30 “Enye nitakunagya kukora ryoryoosi omweene. Ndatinira ekiina abhaatu kyeego Taata waane akunibhuurira. Obhutini bhwe ekiina bhwaane ni bhwe eheene, kwo okubha nitakukora kyeego enye omweene nikweenda, nawe ndakora kyeego Taata akweenda, wuno yaanitumeenie.
JOH 5:31 “Eraabhe niingiimenyeekereerye enye omweene obhumenyeekererya bhwaane, bhutari bhwe eheene.
JOH 5:32 Nawe ariho owuundi wuno akunimenyeekererya amangʼana gaane kweemwe, wuno niwe Taata. Na neenye nimenyiri kubha, obhumenyeekererya bhwaaye ni bhwe eheene.
JOH 5:33 Emwe mukatuma abhabhagati ku Yohana Omubatiizi, neewe akabhagaambira obhuheene iguru waane.
JOH 5:34 Enye nitakwiisigira obhugaambi bhwa abhaatu, nawe ndabhabhuurira goosi gayo, okubha mubhone kutuuribhwa.
JOH 5:35 “Yohana Omubatiizi yaari kyeego etara yino ekwaaka no okumirika mukiirima, na neemwe mukazomererwa obhweero bhuyo kwiibhaga iguhi.
JOH 5:36 Nawe enye nino obhumenyeekererya obhukuru kukira bhwa Yohana, nigyo emirimo gino Taata waane yaniheeri kukuunaania. Emirimo gyaane gireerekya kubha, Taata waane niwe yantumeenie.
JOH 5:37 Neewe Taata waane wuno yantumeenie, omweene animenyeekereerye kweemwe. Emwe mukyaari kwiigwa eriiraka ryaaye, naabhe okurora ewe kyeego ari.
JOH 5:38 Amangʼana gaaye, gatakwiikara muusi weenyu, kwe ekigirirye mutakumwiikirirya wurya wuno Taatabhugya yamtumeenie kweemwe.
JOH 5:39 “Murakora omukya kwiisuunza Amakaamo Amahoreeru, kwo okubha muriiseega muranagya okubhona muyo obhuhoru bhwa kirakeego. Amakaamo gayogayo nigo gakunimenyeekererya enye!
JOH 5:40 Nawe muraanga okuuza kweenye, okubha mubhone obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 5:41 “Enye nitakukomya omukumo okurwa kubhaatu.
JOH 5:42 Nawe nimenyiri kyeego emwe muri, kubha mutana obhuseegi bhwa Taatabhugya muziikoro zeenyu.
JOH 5:43 Enye niiziri kwo obhuturo bhwa Taata waane, nawe muraanga kunisuungʼaana. Nawe omuutu owuundi hano akuuza kwo obhuturo bhwaaye omweene, ewe muramusuungʼaana.
JOH 5:44 Emwe museegiri okukumibhwa na abharikyeenyu, nawe mutakukomya omukumo guno gukurwa ku Taatabhugya omweene. Bhoono, muranagya igabhwi kuniikirirya enye?
JOH 5:45 Mutiiseega kubha, enye ndabhahaya ku Taata. Wuno araabhahaye ni Musa, kwe ekigirirye wuyo niwe mukumwiisigira.
JOH 5:46 Eraabhe eheene muungikiriirye amangʼana ga Musa, ambe enye woosi muunganiikiriirye, kwe ekigirirye Musa akakaama amangʼana gaane.
JOH 5:47 Nawe eraabhe mutakwiikirirya amakaamo ga Musa, ambe muranagya igabhwi okwiikirirya amangʼana gaane?”
JOH 6:1 Ambe, okuhita gayo, Yeesu akaambuka Enyaanza ya Gariraaya, yino eriina eriindi ni Nyaanza ya Tiberia.
JOH 6:2 Esaango ekuru ya abhaatu bhaari bharamutuniirira Yeesu, kwo okubha bhaari bharuuzi ebhitiika bhino yakoriri kubharweeri.
JOH 6:3 Niho Yeesu akatiira mukiguru ekirebhe hamwe na abhaanabheega bhaaye, akiikara eyo hamwe nabho.
JOH 6:4 Eriibhaga riyo, Enyaangi yo Okuhiita ya Abhayahudi, yaari haguhi.
JOH 6:5 Hano Yeesu yataasiri ameeso, akarora esaango ekuru ya abhaatu, bhano bhaari bhakuuza kweewe. Niho akamubhuurya Firipo, “Mbe, nihe turaagure ebhyaakurya bhyo okuriisya abhaatu bhoosi bhano?”
JOH 6:6 Yeesu akamenya kino araakore, nawe akamubhuurira Firipo kwo okumusakya.
JOH 6:7 Firipo akamukyoora, “Naabhe tuungaguriri ebhyaakurya bhye eziidinaari amagana abhiri (200), okubha abhaatu bhoosi bhabhone bhisuuhu, nazyo zitakubhiisa.”
JOH 6:8 Niho Andurea, wuno yaari omwaanamweega owuundi wa Yeesu, wamwaabhu Simooni Petero, akamubhuurira Yeesu,
JOH 6:9 “Ari hano omumura wumwe wuno ane emikaate etaano gye eshayiri ne eziiswe ibhiri. Nawe, ebhyaakurya bhino bhirakorabhwi bhiise esaango yoosi yino?”
JOH 6:10 Ambe, Yeesu akaswaagya abhaanabheega bhaaye, “Mubhabhuurire abhaatu bhiikare haasi.” Ahagiro hayo, haari no obhunyaaki bhwaaru. Niho abhaatu bhoosi, bhakiikara haasi. Abhasubhe abheene ego bhano bhakiikara okurya bhaari ni kye ebhikwe bhitaano (5,000).
JOH 6:11 Kyaamwe, Yeesu akagega emikaate giyo, akamubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye,” akatwaanira abhaatu bhoosi bhano bhaari bhiikeeri hayo. Akakora egoego ne eziiswe nazyo, akabhatwaanira. Abhaatu bhoosi bhakarya kyeego bhaari kweenda.
JOH 6:12 Hano bhiigutiri bhoosi, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Mukumanie ebhyaakurya bhyoosi bhino bhisaagiri, okubha bhitaaza kusarika.”
JOH 6:13 Ambe, bhakakumania amasaagyo ge emikaate etaano gye eshayiri gano gakyaari kuriibhwa, bhakiizurya ebhikapu ikumi na bhibhiri.
JOH 6:14 Hano abhaatu bhayo bharuuzi ekyeerekenio kino Yeesu yakoriri, bhakabhuga, “Eheene omuutu wuno niwe omurooti wa Taatabhugya wuno tukwiisigira kubha araaza mukyaaro kino.”
JOH 6:15 Kyaamwe, Yeesu akamenyeekererya kubha, abhaatu bhayo bhakeenda kumugwaata kwa amanaga, okubha bhamukore omutemi waabhu. Nawe Yeesu akatanura hayo, akagya kweeki mukiguru omweene ego.
JOH 6:16 Hano yahikiri engoroobha, abhaanabheega bha Yeesu bhakahiriingita kugya ku Nyaanza ya Gariraaya.
JOH 6:17 Kwiibhaga riyo, haari kiirima, nawe Yeesu yaari akyaari kubhahikira. Bhakatiira mubhwaato, no okutaanga okwaambuka enyaanza kugya mumugye gwa Kaperinaumu.
JOH 6:18 Ambe, obhukama bhuhaari bhwaari bhurahuumbuuta ne enyaanza ekabhiiha.
JOH 6:19 Hano abhaanabheega bha Yeesu bhaahikiri obhutaambi bhwa amataambuka ebhikwe bhitaano (5,000) kasi bhisaasabha (6,000) ego, bhakamurora Yeesu arageenda iguru wa amaanzi no okubhwiisukira obhwaato bhwaabhu. Bhakoobhoha bhukongʼu.
JOH 6:20 Nawe, Yeesu akabhabhuurira, “Mutoobhoha! Neenye!”
JOH 6:21 Ambe, ebho bhakeenda atiire mubhwaato. Hayohayo, obhwaato bhukahika kumwaambuko hano bhaari bhakugya.
JOH 6:22 Tabhoori yaho, esaango ya abhaatu bhano bhakasaaga kumwaambuko oguundi gwe enyaanza, bhakahiita izo yaho hano bhaaruuzi obhwaato bhumwe ego. Kweego bhakamenyeekererya kubha abhaanabheega bha Yeesu bhaari bhatanwiiri abheene, bhataagiiri na Yeesu.
JOH 6:23 Kyaamwe, abhaatu abhaandi bhakaaza na amaato okurwa mumugye gwa Tiberia, bhakahika hano Omukuru Yeesu yaari amubhuuriiri Taatabhugya, “Ozomirye,” hano esaango ya abhaatu bhaari bhaaririiri emikaate.
JOH 6:24 Hano esaango ya abhaatu bhayo bhaaruuzi kubha Yeesu atari hayo, na abhaanabheega bhaaye nabho bhataari bhariho, bhakasikira mumaato gayo, bhakagya Kaperinaumu kumumoohya Yeesu.
JOH 6:25 Hano abhaatu bhayo bhaahikiri kumwaambuko gwe enyaanza, bhakamubhona Yeesu, bhakamubhuurya, “Omweegya, okahika eno ryoori?”
JOH 6:26 Yeesu akabhakyoora, “Ndabhabhuurira obhuheene, murakomya kwo okubha nikabhaha emikaate, mukarya no okwiiguta, etari kwe ekigirirye mukamenya ebhitiika bhino nikakora.
JOH 6:27 Mutakora emirimo kwiiguru yo okubhona ebhyaakurya bhino bhikusarika, nawe mubhe murakora emirimo kwiiguru yo okubhona ebhyaakurya bhino bhitakusarika, bhino bhikubhaha obhuhoru bhwa kirakeego. Enye Omwaana wo Omuutu, ndabhaha ebhyaakurya bhiyo, kwo okubha Taata Taatabhugya aniheeri obhuturo bhwo okukora ego.”
JOH 6:28 Niho, ebho bhakamubhuurya, “Mbe, tukoreki, okubha tubhone kukora amangʼana gano Taatabhugya akweenda?”
JOH 6:29 Yeesu akabhakyoora, “Engʼana yino Taatabhugya akweenda mukore, ni kuniikirirya enye wuno yaanitumiri.”
JOH 6:30 Hayo bhakamubhuurya, “Orakora ekyeerekenio kiihe, okubha tukirore no okukwiikirirya? Orakora kigiro kiihe?
JOH 6:31 Bhazaazi bheetu, hano bhaari mukibhara, bhakarya ebhyaakurya bhino bhikubhirikirwa mana. Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Akabhaha ebhyaakurya bhyo okurwa mwiisaaro okubha bharye.’ ”
JOH 6:32 Ambe, Yeesu akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, etari Musa wuno yabhaheeri bhazaazi bheenyu ebhyaakurya bhiyo okurwa mwiisaaro, nawe ni Taata waane. Ewe niwe akubhaha emwe ebhyaakurya bhye eheene okurwa mwiisaaro.
JOH 6:33 Ebhyaakurya bhya Taatabhugya ni bhino bhikwiituuma okurwa mwiisaaro, no okubhaha abhaatu bhoosi bhe ekyaaro obhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 6:34 Niho bhakamubhuurira, “Omukuru, otuhe ebhyaakurya bhiyo eziisiku zyoosi.”
JOH 6:35 Yeesu akabhakyoora, “Enye neenye ebhyaakurya bhino bhikubhaha abhaatu obhuhoru bhuyo. Omuutu wowoosi wuno akuuza kweenye no okuniikirirya, atakwiigwa enzara naabhe enyoota kweeki.
JOH 6:36 “Kyeego bhurya niabhabhuuriiri, munduuzi, nawe mutakuniikirirya.
JOH 6:37 Abhaatu bhoosi bhano Taata akuuniha, bharaaza kweenye no okuniikirirya. Enye nitakwaanga naabhe wumwe wuno akuuza kweenye,
JOH 6:38 kwo okubha enye nitiiziri okurwa mwiisaaro okubha nibhe ndakora bhurya nikweenda enye, nawe nibhe ndakora kyeego Taata wuno yaanitumiri akweenda.
JOH 6:39 Taata waane wuno yaanitumiri areenda nitabhurya naabhe omuutu wumwe mubhano yaniheeri, nawe nibharyoore murusiku rwo obhuteero.
JOH 6:40 Kino Taata akweenda ni kubha, abhaatu bhoosi bhano bhiikiriirye kubha, enye ni Mwaana waaye no okuniikirirya, bhabhe no obhuhoru bhwa kirakeego. Enye ndabharyoora murusiku rwo obhuteero.”
JOH 6:41 Ambe, Abhayahudi bha hayo, bhakataanga okuririirira kwe ekigirirye Yeesu akiigaamba, “Enye neenye ebhyaakurya bhino bhiituumiibhwe okurwa mwiisaaro.”
JOH 6:42 Bhakiibhuurya, “Mbe, omuutu wuno atari Yeesu, omwaana wa Yusufu, kweeki abhiibhuri bhaaye tubhamenyiri? Bhoono, igabhwi aranagya okugaamba yiituumiri okurwa mwiisaaro?”
JOH 6:43 Yeesu akabhakyoora, “Mutige okwiiririirira abheene kwa abheene.
JOH 6:44 Atariho omuutu wuno akunagya kuuza kweenye, eraabhe akyaari kukaangatibhwa na Taata waane wuno yaanitumiri. Na neenye ndaaza okumuryoora murusiku rwo obhuteero.
JOH 6:45 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru ga abharooti kubha, ‘Abhaatu bhoosi bhareegibhwa na Taatabhugya.’ Ambe, omuutu wowoosi wuno akwiitegeerera no okweega okurwa ku Taata, araaza kweenye.
JOH 6:46 Atariho omuutu wuno amuruuzi Taata Taatabhugya, nawe enye omweene nimuruuzi, kwe ekigirirye niarwiiri kweewe.
JOH 6:47 “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akuniikirirya, wuyo ano obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 6:48 Enye neenye ebhyaakurya bhino bhikubhaha abhaatu obhuhoru bhuyo.
JOH 6:49 Yiingabha bhazaazi bheenyu bhakarya mana mukibhara, nawe bhakakwa.
JOH 6:50 Nawe hano bhireho ebhyaakurya bhino bhiituumiibhwe okurwa mwiisaaro. Kyeego omuutu akurya ebhyaakurya bhiyo, atakukwa na rumwe.
JOH 6:51 Enye neenye ebhyaakurya bhino bhiituumiibhwe okurwa mwiisaaro, bhino kikubhaha abhaatu obhuhoru bhwa kirakeego. Omuutu wowoosi wuno akurya ebhyaakurya bhiyo, arabha no obhuhoru bhwa kirakeego. Ebhyaakurya bhiyo ni mubhiri gwaane guno ndaaruusye kwiiguru wa abhaatu bhoosi bhe ekyaaro kino, okubha bhabhe no obhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 6:52 Ambe, Abhayahudi bhayo bhakataanga kuhakana bhukongʼu, bhariibhuurya, “Omuutu wuno, igabhwi aranagya kutuhaana omubhiri gwaaye, okubha tugurye?”
JOH 6:53 Kweego, Yeesu akabhabhuurira, “Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe mutakurya omubhiri gwaane, no okunywa amanyiinga gaane enye Omwaana wo Omuutu, mutakubha no obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 6:54 Omuutu wowoosi wuno akurya omubhiri gwaane no okunywa amanyiinga gaane, wuyo ano obhuhoru bhwa kirakeego, na neenye ndamuryoora murusiku rwo obhuteero.
JOH 6:55 Kwo obhugazuro bhuyo, omubhiri gwaane nigwe ebhyaakurya bhye eheene, na amanyiinga gaane nigo ekinyweebhwa kye eheene.
JOH 6:56 Omuutu wowoosi wuno akurya omubhiri gwaane no okunywa amanyiinga gaane, wuyo ariikara muusi waane, na neenye ndiikara muusi waaye.
JOH 6:57 Kyeego bhurya Taata waane wuno yantumiri niwe obhweemero bhwo obhuhoru, ego niigo neenye nkubhona obhuhoru bhwaane okurwa kweewe. Egoego, omuutu wowoosi wuno akunirya, arabhona obhuhoru okurwa kweenye.
JOH 6:58 Ambe, bhiyo nibhyo ebhyaakurya bhino bhiikiituuma okurwa mwiisaaro. Ebhyaakurya bhiyo bhitatuubheeni ne ebhyaakurya bhino bhazaazi bheenyu bhakarya. Ebho bhakakwa. Nawe omuutu wowoosi wuno akurya ebhyaakurya bhino, arabha no obhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 6:59 Yeesu akabhuga amangʼana gayo, eriibhaga rino yaari akweegya munyuumba ye esaango ya Kaperinaumu eyo.
JOH 6:60 Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri amangʼana gayo, abhaandi bhaabhu bhakabhuga, “Ameegyo gano ni makongʼu bhukongʼu! Weewi akunagya okugiikirirya?”
JOH 6:61 Yeesu akamenyeekererya, abhaanabheega bhaaye bharaririirira amangʼana gano yaari abhugiri, kweego akabhabhuurya, “Mbe, engʼana yino ebhanyaakirye?
JOH 6:62 Bhoono, erabhabhwi eraabhe muranirora enye Omwaana wo Omuutu, nikutiira kugya mwiisaaro hano niari ndiho kubhutaangiro?
JOH 6:63 Ekoro wa Taatabhugya niwe wuno akubhaha abhaatu obhuhoru. Omuutu atakunagya kukora kyokyoosi kwa amanaga gaaye omweene ego. Amangʼana gano nibhabhuuriiri ni ge Ekoro wa Taatabhugya, na garareeta obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 6:64 Nawe bhariho abhaandi gati weenyu bhano bhatakuniikirirya.” Yeesu akabhuga ego, kwo okubha akamenya okurwa obhweemero, ni bhaweewi bhatakumwiikiriirya, na ni weewi wuno akumurya omukoonyo.
JOH 6:65 Ambe, akageenderera kubhabhuurira, “Kiyo nikyo ekigirirye nibhabhuuriiri, atariho omuutu wuno akunagya okuuza kweenye, eraabhe akyaari kukaangatibhwa na Taata waane.”
JOH 6:66 Kweemera eriibhaga rino bhiigwiiri amangʼana gayo, bhaaru gati wa abhaanabheega bhaaye, bhakamutiga, bhataageendiri neewe kweeki.
JOH 6:67 Niho Yeesu akabhuurya abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri, “Mbe, na neemwe mureenda okunitiga?”
JOH 6:68 Simooni Petero akamukyoora, “Omukuru, tugye kuweewi? Awe omweene ona amangʼana gano gakutuha obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 6:69 Etwe turakwiikirirya na tumenyiri kubha, awe naawe Muhoreeru wa Taatabhugya.”
JOH 6:70 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Nisoriri emwe ikumi na bhabhiri kubha abhaanabheega bhaane, nawe owumwe gati weenyu ni wa Seetaani.”
JOH 6:71 Hayo Yeesu yaari aramukeerenerya Yuuda, omwaana wa Simooni Isikariyoti. Yuuda wuyo niwe yamuriiri omukoonyo Yeesu, yiingabha yaari owumwe gati wa abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri.
JOH 7:1 Ambe, okuhita gayo, Yeesu akataanga okwiiruguura mukyaaro kya Gariraaya. Ateendiri kwiiruguura mukyaaro kya Yudea, kwo okubha abhakaangati bha Abhayahudi bhaari bhareenda kumwiita.
JOH 7:2 Eriibhaga riyo, Enyaangi ye Ebhihuuna ya Abhayahudi yaari yiisukiri.
JOH 7:3 Niho bhawamwaabhu Yeesu bhakamubhuurira, “Otasaaga hano, ogye Yudea, okubha abhaanabheega bhaazo bharore ebhitiika bhino okukora.
JOH 7:4 Eraabhe omuutu areenda amenyekane kubhaatu, atakukora emirimo gyaaye kwa mbiso. Ambe, kwo okubha oranagya kukora amangʼana gayo, noogye wiiyeerekye kubhaatu bhoosi, okubha bhakumenye.”
JOH 7:5 Bhawamwaabhu bhakagaamba ego, kwo okubha naabhe ebho abheene bhataamwiikiriirye kubha Yeesu ni Masiya.
JOH 7:6 Niho Yeesu akabhabhuurira, “Eriibhaga ryaane, rikyaari kuhika, nawe emwe muranagya kugya eriibhaga ryoryoosi.
JOH 7:7 Abhaatu bhe ekyaaro kino, bhatana ekigirirye kyo okubhiihirirwa emwe. Nawe bharanibhiihirirya enye, kwe ekigirirye ndabhabhuurira, amahokya gaabhu ni mabhi.
JOH 7:8 Emwe abheene, mugye Yerusaremu kuginiha enyaangi. Enye nitakugya, kwe ekigirirye eriibhaga ryaane rikyaari kuhika.”
JOH 7:9 Hano Yeesu yamariri okugaamba amangʼana gayo, akasaaga Gariraaya.
JOH 7:10 Nawe hano abhahiiri bhaaye bhaari bhagiiri Yerusaremu kuginiha enyaangi yiyo, Yeesu neewe akagya eyo, nawe kwa mbiso, atiiyeerekirye kubhweero.
JOH 7:11 Ambe, eriibhaga riyo, abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga kumukomya Yeesu munyaangi yiyo. Bhaari bharabhuurya abhaatu, “Ari hayi omuutu wurya?”
JOH 7:12 Abhaatu bhaaru bhaari bharahakana iguru wa Yeesu, abhaandi bhakagaamba, “Ni muutu muzomu,” nawe abhaandi bhaari bharabhuga, “Zeyi, arakaangirirya abhaatu.”
JOH 7:13 Nawe ataari ariho omuutu wuno yaari akumugaamba Yeesu kubhweero, kwo okubha bhaari bharoobhoha abhakaangati bhayo.
JOH 7:14 Hano eziisiku zye enyaangi zyahikiri gatigati, Yeesu akagya, akasikira mwiiseengerero, akataanga okweegya abhaatu.
JOH 7:15 Niho Abhayahudi bhakaruguura kwa ameegyo gaaye, bhakabhuga, “Mbe, igabhwi omuutu wuno aranagya okumenya goosi gano, neewe akyaari kweegibhwa bhukongʼu?”
JOH 7:16 Ambe, Yeesu akabhabhuurira, “Ameegyo gano nikweegya, gatari gaane, nawe garwiiri kuwuno yaanitumiri.
JOH 7:17 Omuutu wowoosi wuno akweenda kukora bhino Taatabhugya akweenda, wuyo aramenya eraabhe, ameegyo gaane garwiiri ku Taatabhugya, kasi enye ndiigaambira omweene ego.
JOH 7:18 Omuutu wowoosi wuno akugaamba kwo obhuturo bhwaaye omweene, wuyo ariikomeerya obhuguungo ewe omweene. Nawe wuno akukomya obhuguungo kuwuno akamutuma, wuyo aragaamba obhuheene, atakugaamba orurimi.
JOH 7:19 Mumenyiri kubha, Musa akabhaha emigiro gya Taatabhugya. Nawe atariho omuutu gati weenyu wuno akugwaata emigiro giyo. Kwaki mureenda kuniita?”
JOH 7:20 Abhaatu bhayo bhakamukyoora, “One eriisaambwa eriibhi awe! Ni weewi wuno akweenda kukwiita?”
JOH 7:21 Yeesu akabhakyoora, “Nikakora ekitiika kimwe hano murusiku rwo okumuunya, na neemwe bhoosi mukaruguura.
JOH 7:22 Rora, Musa akabharagania okusaara abhaana bheenyu abhasubhe. Etari kubha enyaangi yiyo ekarwa ku Musa omweene, nawe ekarweera kubhazaazi bheenyu bho okutaanga. Bhoono naabhe emwe murakora emirimo murusiku rwo okumuunya, kwe ekigirye murasaara abhaana bheenyu abhasubhe naabhe murusiku ruyo.
JOH 7:23 Ambe naabhe murusiku rwo okumuunya murasaara abhaana, okubha omugiro gwa Musa gutaaza gukasarika. Ndora murantiindira hano nikumuhorya omuutu murusiku rwo okumuunya?
JOH 7:24 Mutatinira ekiina omuutu kutuukana na amangʼana gano gakurorekana igutu, nawe omutinire ekiina omuutu kwe eheene.”
JOH 7:25 Ambe, abhaatu abhaandi bha Yerusaremu hayo, bhakabha bhariibhuurya, “Mbe, omuutu wuno atari wuno abhakaangati bheetu bhakweenda kumwiita?
JOH 7:26 Rora, bhoono aragaamba kubhweero, nawe ebho bhatakumubhuurira kyokyoosi! Mbe, eraturikana kubha, abhakaangati bheetu neebho bhoosi bhamenyiiri kubha, wuyo niwe Masiya?
JOH 7:27 Nawe omuutu wuno, tumenyiri hano arwiiri. Hano Masiya omweene akuuza, atariho omuutu wuno akumenya hano arwiiri.”
JOH 7:28 Hano Yeesu yaari akweegya mwiiseengerero, akatiirya eriiraka akubhuga, “Eheene munimenyiri, na mumenyiri hano nikurwa. Enye nitiiziri kwo obhuturo bhwaane, nawe nikatumwa na Taatabhugya we eheene. Emwe mutamumenyiri.
JOH 7:29 Enye nimumenyiri, kwe ekigirirye nirwiiri kweewe, na niwe akaanituma.”
JOH 7:30 Niho abhaatu bhakeenda okumugwaata, nawe ataari ariho omuutu wuno akamugwaata, kwe ekigirirye eriibhaga ryaaye ryaari rikyaari kuhika.
JOH 7:31 Nawe gati wa abhaatu, bhaari bhariho bhaaru bhano bhakamwiikirirya Yeesu. Abhaatu bhayo bhakabhuga, “Hano Masiya araaze, eheene atakuuza kukora ebhitiika bhyaaru kukira bhino omuutu wuno akoriri.”
JOH 7:32 Ambe, Abhafarisayo bhakiigwa kyeego esaango ya abhaatu bhakumoonyerera ego iguru wa Yeesu. Kweego, Abhafarisayo bhayo, hamwe na abhakuru bha abhaseengeri, bhakaragania abhasirikare okubha bhamugwaate Yeesu.
JOH 7:33 Niho Yeesu akabhabhuurira abhaatu bhayo, “Ndabha na neemwe kwe eriibhaga iguhi ego. Okumara ndakyoora kuwuno yaanitumiri.
JOH 7:34 Muraankomya, nawe mutakuumbona. Kweeki, hano nkugya enye, emwe mutakunagya kuuza.”
JOH 7:35 Niho Abhayahudi bhakakeerenia, “Mbe, omuutu wuno aragya hayi hano etwe tutakunagya okumubhona? Mbe, areenda kugya ku Bhayahudi bhano bhanyarageeni mubhyaaro ebhiindi, no okweegya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi?
JOH 7:36 Mbe, obhugazuro bhwaku niki hano akubhuga, ‘Muraankomya, nawe mutakuumbona. Kweeki, hano nkugya enye, emwe mutakunagya kuuza’?”
JOH 7:37 Orusiku rwo okumariirya Enyaangi ye Ebhihuuna, rwaari orusiku orukuru. Ambe, Yeesu akiimeerera mwiiseengerero, akabhuga kwe eriiraka ikuru, “Omuutu akwiigwa enyoota, yiize kweenye, anywe!
JOH 7:38 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, omuutu wowoosi wuno akuniikirirya enye, ‘Emisabhuko gya amaanzi go obhuhoru giragera okurwa muusi waaye.’ ”
JOH 7:39 Yeesu yaari arakeerenerya Ekoro Muhoreeru, wuno abhaatu bhoosi bhano bhakumwiikirirya Yeesu bharamusuungʼaana. Eriibhaga riyo, Taatabhugya yaari akyaari kutuma Ekoro waaye kweebho, kwe ekigirirye yaari akyaari kweerekya kubhweero obhuguungo bhwa Yeesu.
JOH 7:40 Ambe abhaatu abhaandi musaango yiyo bhakiigwa amangʼana gayo, bhakabhuga, “Eheene, omuutu wuno niwe omurooti wurya wuno tukumuganya okurwa ku Taatabhugya.”
JOH 7:41 Abhaatu abhaandi bhakabhuga, “Omuutu wuno niwe Masiya.” Nawe abhaandi bhakabhuga, “Zeyi, Masiya atakunagya okurwa mukyaaro kya Gariraaya.
JOH 7:42 Mbe, Amakaamo Amahoreeru gatakugaamba, Masiya ararweera murwiibhuro rwo omutemi Daudi? Kweeki kubha, ariibhurwa mu Beterehemu, mumugye guno Daudi akiibhurwa?”
JOH 7:43 Kweego abhaatu bhakatwaanikana kwe ekigirirye kya Yeesu.
JOH 7:44 Abhaandi bhakeenda okumugwaata, nawe ataari ariho omuutu wuno yasakirye kumugwaata, kwe ekigirirye eriibhaga ryaaye ryaari rikyaari kuhika.
JOH 7:45 Ambe, abhasirikare bhayo bhakakyoora kubhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo. Abhakaangati bhayo bhakabhabhuurya, “Kwaki mutaamugwaatiri Yeesu no okumureeta hano?”
JOH 7:46 Abhasirikare bhayo bhakakyoora, “Tukyaari kwiigwa omuutu owuundi wuno akunagya kugaamba kyeego ewe arabhuga.”
JOH 7:47 Kyaamwe Abhafarisayo bhakabhabhuurya, “Mbe, naabhe emwe mumariri kukaangiribhwa neewe?
JOH 7:48 Bhoono ariho omukaangati wowoosi wurya kasi Omufarisayo naabhe wumwe wuno akumwiikirirya?
JOH 7:49 Nawe abhaatu bhano bhakumwiikirirya, ni saango ya abhaatu bhano bhatamenyiri emigiro gya Musa. Bhiihiimirwe na Taatabhugya!”
JOH 7:50 Niho Nikodemo, owumwe wa abhakaangati bha Abhafarisayo wuno yaari amariri kugya ku Yeesu orusiku rumwe obhutiku, akabhuurya abharikyaaye,
JOH 7:51 “Mbe, emigiro gyeetu giriikirirya okumutinira ekiina omuutu eno tukyaari kumwiitegeerera no okumenya gano akoriri?”
JOH 7:52 Ebho bhakamukyoora Nikodemo, “Mbe, woosi orwiiri Gariraaya? Noogye wiisuunze bhuzomu Amakaamo Amahoreeru, no oramenya kubha, atariho omurooti wuno akurweera Gariraaya!”
JOH 8:1 Niho bhayo bhoosi bhakatanura eyo, bhakakyoora yiika. Yeesu neewe akatanura mwiiseengerero, akagya mu Kiguru kye Emizeituni.
JOH 8:2 Hano bhwakiiri, Yeesu akagya kweeki akasikira mwiiseengerero. Abhaatu bhoosi bhakaaza kweewe, neewe akiikara, akataanga kubheegya.
JOH 8:3 Kyaamwe, abheegya bhe emigiro gya Musa na Abhafarisayo, bhakamuhirira omukari wumwe wuno yaagwaatirwe ekiroogi, bhakamutuura gatigati we esaango ya abhaatu.
JOH 8:4 Bhakamubhuurira Yeesu, “Omweegya, omukari wuno, agwaatirwe ekiroogi.
JOH 8:5 Bhoono, kutuukana ne emigiro gya Musa, omukari wuno areenderwa yiitwe kwo okumutema amagina. Ambe, awe orabhugabhwi?”
JOH 8:6 Ebho bhakamubhuurya ego kwo okumusakya Yeesu, okubha bhabhone ekigirirye kyo okumuzoongera. Nawe Yeesu akiihiinya, akataanga kukaama haasi mumarobha kwe ekyaara kyaaye.
JOH 8:7 Hano bhaageendereeri okumubhuurya, Yeesu akiimeerera, akabhakyoora, “Eraabhe ariho owumwe gati weenyu wuno akyaari kukora ebhibhi naabhe rugeendo rumwe, wuyo abhe wo okutaanga okumutema eriigina omukari wuno.”
JOH 8:8 Ambe, Yeesu akiihiinya kweeki haasi, akageenderera kukaama mumarobha.
JOH 8:9 Hano bhiigwiiri gayo, gakabharumirira mumitima gyaabhu. Bhakataanga kutanura wumwe wumwe, okweemera abhakaruka tee abhamura. Mubhuteero, Yeesu akasaaga omweene ego no omukari wuyo, wuno yaari yiimeereeri embere waaye.
JOH 8:10 Niho Yeesu akiimeerera, akamubhuurya, “Maayi, bhari hayi bhano bhakukuzoongera? Mbe, atariho wowoosi wuno asaagiri okubha akutinire ekiina?”
JOH 8:11 Akamukyoora, “Omukuru, atariho naabhe wumwe.” Ambe, Yeesu akamubhuurira, “Naabhe enye nitakukutinira ekiina. Noogye, nawe kweemera reero, otakora ebhibhi kweeki.”]
JOH 8:12 Ambe, Yeesu akageenderera kugaamba ne esaango, akabhuga, “Enye neenye obhweero bhwe ekyaaro. Omuutu wowoosi wuno akunituniirira enye, atakugeenda mukiirima na rumwe, nawe arabha no obhweero bhuno bhukumukaangata mubhuhoru bhwa kirakeego.”
JOH 8:13 Abhafarisayo bhakamubhuurira Yeesu, “Awe oriigaambira omweene. Obhumenyeekererya bhwaazo bhutari bhwe eheene!”
JOH 8:14 Yeesu akabhakyoora, “Yiingabha ndiimenyeekererya omweene, obhumenyeekererya bhwaane ni bhwe eheene. Enye nimenyiri hano nikurwa, kweeki nimenyiri hano nikugya. Nawe emwe mutamenyiri hano nikurwa na hano nikugya.
JOH 8:15 Emwe muranitinira ekiina kuriingʼaana na amiiseego ga abhaatu, nawe enye nitakumutinira ekiina omuutu wowoosi.
JOH 8:16 Nawe, eraabhe enye ndatinira ekiina omuutu, ndamutinira ekiina kwe eheene, kwo okubha enye nitari omweene ego, nawe niri hamwe na Taata wuno yantumiri.
JOH 8:17 Mumigiro gyeenyu ekaamirwe kubha, obhumenyeekererya bhwa abhaatu bhabhiri bhuriisigirwa kubha bhwe eheene.
JOH 8:18 Ambe, enye ndiigaambira omweene, na Taata wuno akaanituma neewe aranimenyeekererya.”
JOH 8:19 Niho Abhafarisayo bhakamubhuurya Yeesu, “Wuuso weenyu ari hayi?” Yeesu akabhakyoora, “Emwe mutanimenyiri enye, naabhe Taata waane mutamumenyiri. Eraabhe muunganimenyiri enye, ambe muungamumenyiri na Taata woosi.”
JOH 8:20 Yeesu akabhuga gayo goosi, eriibhaga rino yaari areegya mwiiseengerero, ahagiro hano bhaari bhakutuura eziihuunguro zye ekimweeso. Nawe ataari ariho omuutu wuno akamugwaata, kwe ekigirirye eriibhaga ryaaye ryaari rikyaari kuhika.
JOH 8:21 Ambe, Yeesu akabhabhuurira Abhafarisayo bhayo kweeki, “Enye ndagya, na neemwe muraankomya, nawe murakwa kwiiguru we ebhibhi bhyeenyu. Hano nkugya enye, emwe mutakunagya kuuza.”
JOH 8:22 Niho abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga okwiibhuurya, “Kwaki arabhuga, tutakunagya okumutuniirira hano akugya? Mbe, aragya okwiiyiita?”
JOH 8:23 Yeesu akageenderera kubhabhuurira, “Emwe murweereeri haasi hano, nawe enye nirweereeri iguru mwiisaaro. Emwe ni bhe ekyaaro kino, nawe enye nitari we ekyaaro kino.
JOH 8:24 Nikyo ekigirirye nikabhabhuurira, murakwa kwiiguru we ebhibhi bhyeenyu. Ambe, eraabhe mutakwiikirirya kubha ‘Enye Neenye,’ murakwa kwiiguru we ebhibhi bhyeenyu.”
JOH 8:25 Neebho bhakamubhuurya, “Otubhuurire, awe ni weewi?” Yeesu akabhakyoora, “Nibhabhuuriiri okurwa obhweemero kubha enye ni weewi!
JOH 8:26 Nina amangʼana maaru gano nikunagya kugaamba iguru weenyu no okubhatinira ekiina. Nawe nitakukora ego, enye ndabhabhuurira abhaatu bhe ekyaaro kino amangʼana gano niigwiiri okurwa kweewe, kwo okubha wuno yantumiri ni we eheene.”
JOH 8:27 Hano bhiigwiiri gayo, bhataamenyiri kubha yaari aragaamba nabho iguru wa Wiise waabhu wa mwiisaaro.
JOH 8:28 Ambe, Yeesu akabhabhuurira, “Hano muraamutiirye Omwaana wo Omuutu okubha mumwiite, hayo niho muraamenye kubha enye niwe ewe. Kweeki muramenya kubha goosi gano nikukora, nitakukora kwo obhuturo bhwaane, nawe ndagagaamba kyeego Taata waane akaaniegya.
JOH 8:29 Wuno yantumiri ari hamwe na neenye. Akyaari kunitiga omweene ego, kwe ekigirirye eriibhaga ryoosi ndakora gano gakumuzomera.”
JOH 8:30 Hano Yeesu yabhugiri amangʼana gayo, abhaatu bhaaru bhakamwiikirirya.
JOH 8:31 Ambe, Yeesu akabhabhuurira Abhayahudi bhano bhakamwiikirirya, “Eraabhe murageenderera kugwaata ameegyo gaane, hayo niho mubheeri abhaanabheega bhaane bhe eheene.
JOH 8:32 Kweeki muramenya obhuheene, no obhuheene bhuyo bhurabhatuura mubhwiiragaanzi.”
JOH 8:33 Ebho bhakamubhuurya, “Etwe ni bhiibhurwa bha Aburahamu. Tukyaari kukorwa abhagya bho omuutu wuyo woosi. Kwaki orabhuga kubha etwe turabha abhiiragaanzi?”
JOH 8:34 Yeesu akabhakyoora, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akugeenderera okukora ebhibhi, wuyo ni mugya we ebhibhi.
JOH 8:35 Omugya atakwiikara munyuumba yo omukuru waaye eziisiku zyoosi, nawe omwaana niwe akusaaga munyuumba eziisiku zyoosi.
JOH 8:36 Kweego, eraabhe enye Omwaana wa Taatabhugya nibhiiguriiri okurwa mubhibhi bhyeenyu, mutakubha abhagya kweeki, nawe murabha abhiiragaanzi eheene.
JOH 8:37 Nimenyiri kubha, emwe ni bho orwiibhuro rwa Aburahamu. Nawe mureenda kuniita, kwe ekigirirye muraanga okwiikirirya gano nikubheegya.
JOH 8:38 Enye ndabhabhuurira gano niruuzi ku Taata waane, nawe emwe murakora gano wuuso weenyu abheegirye.”
JOH 8:39 Ebho bhakamukyoora, “Aburahamu niwe taata weetu!” Yeesu akabhabhuurira, “Eraabhe heene ni bhiibhurwa bha Aburahamu, muungakoriri gano Aburahamu yaari akukora.
JOH 8:40 Nawe bhoono murakomya enzira yo okuniita, yiingabha nibhabhuuriiri obhuheene bhuno niigwiiri okurwa ku Taatabhugya. Aburahamu ataakoriri ego kyeego mukweenda kukora bhoono.
JOH 8:41 Amahokya gano emwe mukukora, gararwa ku wuuso weenyu owuundi.” Niho bhakamukyoora, “Etwe tutari bhigwi ibhaanza. Taatabhugya omweene ego niwe Taata weetu!”
JOH 8:42 Yeesu akabhakyoora, “Eraabhe Taatabhugya yiingabheeri Wuuso weenyu, muunganiseegiri, kwe ekigirirye nirwiiri ku Taatabhugya, na bhoono niri hano. Enye nitiiziri kwo obhuturo bhwaane, nawe ni Taatabhugya niwe akaanituma.
JOH 8:43 Kwaki mutamenyiri gano nikugaamba? Ni kwe ekigirirye mutakweenda okwiitegeerera ameegyo gaane.
JOH 8:44 Emwe ni bha Seetaani, wuyo niwe wuuso weenyu! Kweego mureenda kukora gano wuuso weenyu akwiigoomba. Seetaani ni mwiiti kweema obhweemero. Atakuseega bhukongʼu obhuheene, kwo okubha obhuheene bhutarimu mukoro yaaye. Seetaani aragaamba orurimi, niyo eteemwa yaaye, kwe ekigirirye omweene ni mubheehi, kweeki niwe taata wo orurimi rwoosi.
JOH 8:45 Nawe kwo okubha enye ndabhabhuurira obhuheene, mutakuniikirirya.
JOH 8:46 Ni weewi gati weenyu wuno akunagya okumenyeekererya kubha enye nitemirye ebhibhi? Eraabhe ndabhabhuurira obhuheene, kwaki mutakuniikirirya?
JOH 8:47 Omuutu wowoosi wuno ni wa Taatabhugya, wuyo ahiigwa amangʼana gaaye. Emwe mutakwiigwa gano Taatabhugya akubhuga, kwe ekigirirye emwe mutari bhaatu bhaaye.”
JOH 8:48 Abhayahudi bhakamubhuurya Yeesu, “Mbe, tutakugaamba obhuheene turibhuga, awe ni Musamaria, kweeki one eriisaambwa eriibhi?”
JOH 8:49 Yeesu akabhakyoora, “Enye nitana eriisaambwa. Enye ndamusuuka Taata waane, nawe emwe mutakunisuuka.
JOH 8:50 Enye nitakwiikomeerya omukumo, nawe ariho owuundi wuno akweenda okunikumya, kweeki niwe akubha omutini we ekiina we eheene.
JOH 8:51 Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akugwaata ameegyo gaane, atakukwa na rumwe.”
JOH 8:52 Ambe, Abhayahudi bhayo bhakamubhuurira Yeesu, “Bhoono tumenyiri kubha, awe one eriisaambwa eriibhi! Aburahamu akakwa, na abharooti nabho bhakakwa. Nawe awe orabhuga, ‘Omuutu wowoosi wuno akugwaata ameegyo gaane, atakukwa na rumwe.’
JOH 8:53 Mbe, oriikora kubha mukuru kukira zaazi weetu Aburahamu? Ewe akakwa, na abharooti nabho bhakakwa. Mbe, awe oriikora kubha ni weewi?”
JOH 8:54 Yeesu akabhakyoora, “Eraabhe ndiikumya omweene, okwiikumya kwaane kutana obhugazuro bhwobhwoosi. Nawe Taata waane, wuno emwe mukugaamba kubha ni Taatabhugya weenyu, niwe akunikumya.
JOH 8:55 Emwe mutamumenyiri Taatabhugya, nawe enye nimumenyiri. Eraabhe niingagaambiri kubha nitamumenyiri Taatabhugya, ambe niingabheeri mubheehi kye emwe. Nawe enye nimumenyiri Taatabhugya, kweeki ndagwaata gano akubhuga.
JOH 8:56 Zaazi weenyu Aburahamu, akazomererwa bhukongʼu okurora eziisiku zyaane. Hano yaziruuzi, akazomererwa bhukongʼu.”
JOH 8:57 Ambe, Abhayahudi bhakamubhuurira Yeesu, “Awe okyaari kuhikya emyaaka miroongo etaano (50). Okamurorabhwi Aburahamu?”
JOH 8:58 Yeesu akabhakyoora, “Ndabhabhuurira obhuheene, hano Aburahamu yaari akyaari kwiibhurwa, enye ndiho.”
JOH 8:59 Hano Abhayahudi bhiigwiiri gayo, bhakatoora amagina okubha bhamuteme nago no okumwiita. Nawe Yeesu akiibhisa, akatanura mwiiseengerero.
JOH 9:1 Orusiku rumwe, hano Yeesu yaari akugeenda kunzira, akamurora omuutu wumwe wuno akiibhurwa muhoku.
JOH 9:2 Abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya, “Omweegya, omuutu wuno akiibhurwa muhoku kwe ekigirirye kye ebhibhi bhya weewi? Yaari kwe ekigirirye kye ebhibhi bhyo omuutu wuno omweene, kasi kya abhiibhuri bhaaye?”
JOH 9:3 Yeesu akabhakyoora, “Wuno atari muhoku kwe ekigirirye kye ebhibhi bhyaaye, kasi ebhibhi bhya abhiibhuri bhaaye. Nawe akiibhurwa muhoku, okubha emirimo gya Taatabhugya girorekane kubhaatu mubhwiikari bhwaaye.
JOH 9:4 Tureenderwa kukora emirimo gya Taatabhugya wuno yaanitumiri, eriibhaga rikyaari mumwiisi. Obhutiku bhuraaza, hano tutakunagya kukora emirimo giyo.
JOH 9:5 Eriibhaga rino nikyaari niriho mukyaaro kino, enye ni bhweero kubhaatu bhoosi.”
JOH 9:6 Hano Yeesu yamariri okugaamba amangʼana gayo, akatwa amate mubhutoto, akakonya obhutoto na amate, akahaka amatoto mumeeso go omuhoku wuyo.
JOH 9:7 Kyaamwe akamubhuurira omuhoku wuyo, “Noogye wiisaabhe obhusyo mukisima kya Siroamu.” Siroamu, obhugazuro bhwaku ni wuno atumirwe. Niho omuhoku wuyo akagya, akiisaabha obhusyo, akagya mumugye gwaaye ararora.
JOH 9:8 Ambe, abhanyaroobho bhaaye na abhaandi bhano bhaari bhanariri kumurora arasabhasabha, bhakiibhuurya, “Mbe, omuutu wuno atari wurya yaari akwiikara no okusabhasabha?”
JOH 9:9 Abhaandi bhakabhuga, “Niwe.” Abhaandi bhakabhuga, “Atari ewe, nawe atuubheeni neewe bhukongʼu.” Nawe ewe omweene akabhabhuurira, “Ni heene, ni neenye.”
JOH 9:10 Niho bhakamubhuurya, “Eraabhe naawe, igabhwi ameeso gaazo gabhweeni okurora?”
JOH 9:11 Akabhakyoora, “Omuutu owumwe wuno akubhirikirwa Yeesu, akatwa amate mubhutoto, akakonya obhutoto, akahaka obhutoto mumeeso gaane. Kyaamwe akaanibhuurira, ‘Noogye wiisaabhe obhusyo mukisima kya Siroamu.’ Ambe nikagya, nikiisaabha, nikarora.”
JOH 9:12 Ebho bhakamubhuurya, “Mbe, omuutu wuyo ari hayi?” Neewe akabhakyoora, “Enye nitamenyiri.”
JOH 9:13 Ambe, bhakamuhira wuno yaari omuhoku ku Bhafarisayo.
JOH 9:14 Orusiku runo Yeesu yakonyiri obhutoto na amate, no okuhorya omuhoku wuyo, rwaari orusiku rwo okumuunya.
JOH 9:15 Ambe, Abhafarisayo nabho bhakamubhuurya omuutu wuyo kyeego yahoriri. Akabhakyoora, “Akaanihaka obhutoto mumeeso, nikiisaabha, na bhoono ndarora.”
JOH 9:16 Niho Abhafarisayo abhaandi bhakabhuga, “Omuutu wuno akoriri ego ataarwiiri ku Taatabhugya, kwo okubha arasarya emigiro gyo orusiku rwo okumuunya.” Nawe abhaandi bhakabhuga, “Mbe, omuutu we ebhibhi aranagyabhwi kukora ebhitiika ebhikuru bhiyo?” Kweego, bhakahabhana abheene kwa abheene.
JOH 9:17 Niho, Abhafarisayo bhakamubhuurya kweeki, “Omuutu wuno akuhorirye ameeso gaazo, orabhugabhwi iguru waaye?” Neewe akabhakyoora, “Enye ndarora omuutu wuyo ni murooti wa Taatabhugya.”
JOH 9:18 Nawe abhakaangati bhayo bha Abhayahudi bhatiikiriirye, omuutu wuno ararora bhoono, yaari yiibhwiirwe muhoku. Kweego, bhakabhirikira abhiibhuri bhaaye.
JOH 9:19 Bhakabhabhuurya, “Mbe, omuutu wuno ni mwaana weenyu? Ni heene akiibhurwa muhoku? Eraabhe niigo, aranagyabhwi kurora bhoono?”
JOH 9:20 Niho abhiibhuri bhaaye bhakabhakyoora, “Etwe tumenyiri kubha wuno ni mwaana weetu, tukamwiibhura muhoku.
JOH 9:21 Nawe tutamenyiri kyeego ahoriri, kweeki tutamumenyiri omuutu wuno amuhorirye ameeso gaaye. Mumubhuurye omweene, kwo okubha ni muutu mugima, aranagya okugaamba omweene.”
JOH 9:22 Abhiibhuri bhaaye bhakagaamba ego, kwe ekigirirye bhaari bharoobhoha abhakaangati bha Abhayahudi. Abhakaangati bhayo bhaari bhiikirireenie kubha, omuutu wowoosi wuno akwiikirirya Yeesu niwe Masiya, araheebhwa okurwa muziinyuumba zye eziisaango zyaabhu.
JOH 9:23 Nikyo kikagirya abhiibhuri bhayo bhaabhugiri, “Mumubhuurye omweene, kwo okubha ni muutu mugima.”
JOH 9:24 Ambe, abhakaangati bha Abhayahudi bhakamubhirikira kweeki omuutu wuno yaari muhoku, bhakamubhuurira, “Wiirahire ku Taatabhugya kubha, oragaamba obhuheene. Etwe tumenyiri omuutu wuno yakuhorirye, ni mutemya we ebhibhi.”
JOH 9:25 Neewe akabhakyoora, “Enye nitamenyiri eraabhe omuutu wuyo ni mutemya we ebhibhi, nawe kino nimenyiri ni kigiro kimwe ego. Niari muhoku, nawe bhoono ndarora.”
JOH 9:26 Kyaamwe bhakamubhuurya, “Mbe, omuutu wuyo akakukoreraki? Akahoryabhwi ameeso gaazo?”
JOH 9:27 Neewe akabhakyoora, “Nimariri kubhabhuurira amangʼana gayo, nawe mutaaniitegeereeri. Kwaki mureenda nibhabhuurire kweeki? Mbe, na neemwe mureenda kubha abhaanabheega bhaaye?”
JOH 9:28 Ambe, ebho bhakamutuka, “Awe naawe omwaanamweega waaye! Nawe etwe ni bhaanabheega bha Musa.
JOH 9:29 Tumenyiri kubha Taatabhugya akagaamba na Musa, nawe omuutu wuyo tutamenyiri hano arwiiri.”
JOH 9:30 Neewe akabhakyoora, “Enye ndaruguura bhukongʼu! Mutamenyiri hano arwiiri, nawe wuyo niwe anihorirye ameeso!
JOH 9:31 Tumenyiri, Taatabhugya atakwiigwa amasabhi ga abhatemya bhe ebhibhi, nawe ariigwa omuutu wowoosi wuno akumwiigwa no okukora gano Taatabhugya akweenda.
JOH 9:32 Kweema ekare, tukyaari kwiigwa naabhe rugeendo rumwe kubha, omuutu ahorirye omuutu wuno akiibhurwa muhoku.
JOH 9:33 Eraabhe omuutu wuyo ataarweereeri ku Taatabhugya, atiinganagirye kukora gayo.”
JOH 9:34 Ebho bhakamukyoora, “Awe okiibhurwa no okukiinibhwa kyo omutemya we ebhibhi. Bhoono awe ono obhuturoki bhwo okutweegya etwe?” Ambe, bhakamuhurukya igutu.
JOH 9:35 Hano Yeesu yiigwiiri kubha bhamuheebhiri omuutu wuyo, akagya kumumoohya. Hano akamubhona, akamubhuurya, “Mbe, oramwiikirirya Omwaana wo Omuutu?”
JOH 9:36 Omuutu wuyo akamukyoora, “Omukuru, onibhuurire Omwaana wo Omuutu ni weewi, okubha nibhe ndamwiikirirya.”
JOH 9:37 Yeesu akamubhuurira, “Awe omariri okumurora, kweeki niwe wuno akukeerenia na naawe.”
JOH 9:38 Omuutu wuyo akabhuga, “Ndakwiikirirya, Omukuru.” Niho akamuseengera.
JOH 9:39 Ambe, Yeesu akabhuga, “Enye nikaaza mukyaaro hano okutinira ekiina, okubha abhahoku bharore, na bhano bhakurora, bhabhe abhahoku.”
JOH 9:40 Niho, Abhafarisayo abhaandi bhano bhaari hayo, hano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakamubhuurya, “Mbe, orabhuga kubha naabhe etwe turi bhahoku?”
JOH 9:41 Yeesu akabhakyoora, “Muungabheeri bhahoku, mutiingabheeri abhatemya bhe ebhibhi. Nawe kwo okubha murabhuga kubha murarora bhuzomu, kweego murasaaga ne ebhibhi bhyeenyu.”
JOH 10:1 Yeesu akageenderera okugaamba, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wuyo woosi wuno atakusikira kuhitira mukisyooko kye eriibhaanza rye eziingʼoondu, nawe arasikirira ahaandi, wuyo ni mwiibhi no omuteesya.
JOH 10:2 Nawe wuno akusikira kuhitira mukisyooko kye eriibhaanza, wuyo ni muriisya we eziingʼoondu.
JOH 10:3 Omuriibhi we eriibhaanza ahaasyookora ekisyooko, ne eziingʼoondu zihiigwa eriiraka ryo omuriisya. Omuriisya ahaayibhirikira engʼoondu yimwe yimwe eriina ryaaye no okuzikaangata kugya igutu.
JOH 10:4 Hano akumara okuruusya eziingʼoondu zyaaye igutu, ahaakaangata embere, nazyo zihaamutuniirira, kwe ekigirirye zimenyiri eriiraka ryaaye.
JOH 10:5 Eziingʼoondu zitakunagya okumutuniirira omugini, nawe zihaamungʼosa, kwo okubha zitamenyiri eriiraka ryaaye.”
JOH 10:6 Yeesu akabhabhuurira Abhafarisayo ekireengyo kino, nawe ebho bhataamenyiri gano yaari akubhabhuurira.
JOH 10:7 Ambe, Yeesu akabhabhuurira kweeki, “Ndabhabhuurira obhuheene, enye neenye ekisyooko kino eziingʼoondu zikuhita okusikirira mwiibhaanza.
JOH 10:8 Bhoosi bhano bhaanikaangatiiri kubha abhariisya bhe eziingʼoondu, bhaari abhiibhi kweeki abhateesya, nawe eziingʼoondu zitaabhiitegeereeri.
JOH 10:9 Enye neenye ekisyooko kiyo. Wowoosi wuno akusikira mwiibhaanza kuhitira kweenye aratuuribhwa, kweeki arabha mwiiragaanzi kusikira no okurekamu, no okugya mukiriisyo ekizomu.
JOH 10:10 Omwiibhi araaza mwiibhaanza okubha yiibhe eziingʼoondu, okuziita no okusarya. Nawe enye niiziri okubha mubhe no obhuhoru, kweeki mubhe no obhuhoru bhuyo kwo obhwaaru.
JOH 10:11 “Enye neenye omuriisya omuzomu. Omuriisya omuzomu araruusya obhuhoru bhwaaye kwiiguru ye eziingʼoondu zyaaye.
JOH 10:12 Omuhokya wuno atari muriisya we eziingʼoondu ne eziingʼoondu zitari zyaaye, eraabhe aruuzi esuuzi eraaza, arangʼosa no okutiga eziingʼoondu ezyeene ego. Kweego, esuuzi erarwaania eziingʼoondu no okuzinyaragania.
JOH 10:13 Omuhokya arangʼosa, kwo okubha atakumura eziingʼoondu ziyo.
JOH 10:14 “Enye neenye omuriisya omuzomu. Nimenyiri bhuzomu eziingʼoondu zyaane, nazyo zinimenyiri,
JOH 10:15 kyeego Taata akunimenya enye, na neenye ndamumenya Taata. Enye ndabhuruusya obhuhoru bhwaane kwiiguru we eziingʼoondu zyaane.
JOH 10:16 Enye nine eziingʼoondu eziindi zino zitari zya mwiibhaanza rino, zyoosi ndeenderwa nizireete. Eziingʼoondu ziyo zyoosi, zihiigwa eriiraka ryaane. Kweego, zirabha ihizo rimwe, kurabha no omuriisya wumwe.
JOH 10:17 “Taata anseegiri, kwo okubha ndaruusya obhuhoru bhwaane, okubha nibhugege kweeki.
JOH 10:18 Atariho omuutu wuno akunagya okuniteesya obhuhoru bhwaane. Neenye omweene nikuruusya obhuhoru bhwaane. Nino obhuturo bhwo okuruusya obhuhoru bhwaane, kweeki nino obhuturo bhwo okugega obhuhoru kweeki. Ego niigo Taata omweene yaaniswaagirye nikore.”
JOH 10:19 Hano bhiigwiiri amangʼana gayo, Abhayahudi bhakahabhana abheene kwa abheene.
JOH 10:20 Abhaaru gati waabhu bhakabhuga, “Wuno ane eriisaambwa eriibhi! Kweeki ni muyaanga! Kwaki muramwiitegeerera?”
JOH 10:21 Nawe abhaandi bhakabhuga, “Amangʼana gayo gatakurwa kumuutu wuno atiirirwe eriisaambwa eriibhi. Mbe, eriisaambwa eriibhi riranagya okumukora omuhoku arore?”
JOH 10:22 Ambe, Yerusaremu eyo, ryaari rihikiri eriibhaga rye enyaangi ya Abhayahudi yo obhuhiiti bhwo okweerya eriiseengerero rya Taatabhugya. Eriibhaga riyo, ryaari rye embeho.
JOH 10:23 Yeesu yaari arageenda mwiiseengerero, ahagiro hano hakubhirikirwa Eriibhaanza rya Soromooni.
JOH 10:24 Abhakaangati bha Abhayahudi bhakamwiiruguura, bhakamubhuurya, “Bhoono, oratunyaakya muziikoro zyeetu tee ryoori? Eraabhe awe naawe Masiya, otubhuurire mwaasi.”
JOH 10:25 Nawe Yeesu akabhakyoora, “Enye nimariri kubhabhuurira ego, nawe emwe mutakuniikirirya. Ebhitiika bhino nikukora kwo obhuturo bhwa Taata, nibhyo bhikunimenyeekererya kubha enye ni weewi.
JOH 10:26 Nawe muraanga kuniikirirya, kwe ekigirirye emwe mutari eziingʼoondu zyaane.
JOH 10:27 Eziingʼoondu zyaane zihiigwa eriiraka ryaane. Enye nizimenyiri, zyoosi ziranituniirira.
JOH 10:28 Enye ndaziha obhuhoru bhwa kirakeego, na zitakusika na rumwe. Na atariho omuutu wuno akunagya okuzisaakura okurwa mumabhoko gaane.
JOH 10:29 Taata waane aniheeri eziingʼoondu ziyo, na niwe omukuru kukira bhoosi. Kweeki atariho omuutu wuno akunagya okuzisaakura mumabhoko gaaye.
JOH 10:30 Enye na Taata ni bhamwe.”
JOH 10:31 Hayo niho abhakaangati bha Abhayahudi bhakatoora amagina kweeki, okubha bhamuteme nago no okumwiita.
JOH 10:32 Nawe Yeesu akabhabhuurira, “Nibheerekirye emirimo myaaru mizomu gino niakoriri kwa amanaga ga Taata. Ni ngʼanaki yino ekubhakora emwe mweende okuuntema na amagina?”
JOH 10:33 Abhakaangati bha Abhayahudi bhakamukyoora, “Tutakweenda kukutema na amagina kwe ekigirirye kyo okukora amangʼana amazomu, nawe kwe ekigirirye oramutuka Taatabhugya. Oriigaamba kubha awe ni Taatabhugya, eriibhaga awe ni muutu kya abhaandi!”
JOH 10:34 Yeesu akabhabhuurya, “Mbe, ekyaari kukaamwa mu Makaamo geenyu ge emigiro kubha Taatabhugya akabhuga, ‘Emwe ni misaambwa’?
JOH 10:35 Etwe tumenyiri Amakaamo Amahoreeru gatakutubhuuzikana. Kyeego ekaamirwe kubha, Taatabhugya yabhabhirikiiri abhaatu emisaambwa bhano bhasuungʼaaniri amangʼana gaaye,
JOH 10:36 ambe kwaki murabhuga kubha enye ndamutuka Taatabhugya hano nikwiibhirikira, ‘Enye ni Mwaana wa Taatabhugya’? Enye niinye wuno Taata yanierirye no okunitumania mukyaaro kino.
JOH 10:37 Eraabhe nitakukora emirimo gya Taata, ambe mutige kuniikirirya.
JOH 10:38 Nawe eraabhe ndakora emirimo gya Taata, eraabhe mutakuniikirirya enye, ambe mwiikiriirye emirimo giyo. Niho muraamenye, Taata ari muusi waane, na neenye niri muusi wa Taata.”
JOH 10:39 Hano Abhayahudi bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakeenda okumugwaata kweeki, nawe Yeesu akamyooka mumabhoko gaabhu.
JOH 10:40 Ambe, Yeesu akagya kweeki kumwaambuko gwe Ekitaaro kya Yorodaani, akahika hano Yohana yaari akubatiiza abhaatu hayo kubhutaangiro. Akiikara eyo siku suuhu.
JOH 10:41 Abhaatu bhaaru bhakamuuzaku, bhakabhuga, “Yohana ataakoriri ekyeerekenio naabhe rumwe, nawe amangʼana goosi gano yaari akubhuga iguru wa Yeesu, gaari ge eheene.”
JOH 10:42 Abhaatu bhaaru bhano bhaari bhariho hayo, bhakamwiikirirya Yeesu.
JOH 11:1 Yaariho omuutu wumwe eriina ryaaye Razaro, yaari murweeri. Yaari ariikara mukyaaro kya Betania hamwe na abhasubhaati bhaaye, Mariamu na Marita.
JOH 11:2 Mariamu wuyo, yaari musubhaati wo omurweeri Razaro, niwe yamuhakiri Omukuru Yeesu amaguta go omuruumbaaso, no okumutarikya amaguru ne eziinzweeri zyaaye.
JOH 11:3 Ambe, Mariamu na Marita bhakaragania amangʼana ku Yeesu, “Omukuru, omusaani waazo Razaro ni murweeri.”
JOH 11:4 Hano Yeesu yiigwiiri amangʼana gayo, akabhuga, “Obhurweeri bhuyo bhutari bhwo okumwiita, nawe ni bhwo okweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya. Arwaariri okubha obhuguungo bhwo Omwaana wa Taatabhugya, bhurorekane.”
JOH 11:5 Yeesu akabhaseega bhukongʼu Marita, Mariamu na Razaro.
JOH 11:6 Nawe hano Yeesu yiigwiiri kubha Razaro ni murweeri, akageenderera kwiikara ahagiro hayo siku ibhiri.
JOH 11:7 Hano eziisiku ibhiri ziyo zyahitiri, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Tukyoore Yudea.”
JOH 11:8 Abhaanabheega bhaaye bhakamukyoora, “Omweegya, ni ibhaga iguhiigo abhakaangati bha Abhayahudi bhakeenda kukutema na amagina okubha bhakwiite. Ambe kwaki oreenda kugya eyo kweeki?”
JOH 11:9 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, omwiisi gutana eziisa ikumi ni ibhiri? Eraabhe omuutu arageenda mumwiisi, atakunagya okwiitema okuguru kwaaye, kwe ekigirirye arabhurora obhweero bhwe ekyaaro kino.
JOH 11:10 Nawe wuno akugeenda obhutiku, ariitema kwe ekigirirye obhweero bhwo okumusakirya bhutariho.”
JOH 11:11 Hano Yeesu yabhugiri gayo, akageenderera kubhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Omusaani weetu Razaro ahiindiiri eziitiro, nawe ndagya kumubhuukya.”
JOH 11:12 Ambe, abhaanabheega bhaaye bhakamukyoora, “Ee Omukuru, eraabhe ahiindiiri, arahora.”
JOH 11:13 Yeesu yaari aragaamba, Razaro akuuri, nawe abhaanabheega bhaaye bhakiiseega abhugiri ahiindiiri eziitiro.
JOH 11:14 Ambe, Yeesu akabhabhuurira mwaasi, “Razaro akuuri.
JOH 11:15 Nawe, enye ndazomererwa kubha nitaari ndiho eriibhaga rino Razaro akukwa, okubha emwe muniikirirye. Ambe, tugeende kweewe.”
JOH 11:16 Ambe, omwaanamweega wumwe eriina ryaaye Tomaso wuno bhakamubhirikira Mbasa, akabhabhuurira abhaanabheega abharikyaaye, “Na neetwe tugye, okubha tukwe hamwe neewe.”
JOH 11:17 Ambe, hano Yeesu yahikiri mukyaaro kya Yudea mumugye gwa Betania, akabhona Razaro yaari amariri siku inye mumbiihira.
JOH 11:18 Omugye gwa Betania gwaari kya amataambuka ebhikwe bhitatu (3,000) ego okurwa Yerusaremu.
JOH 11:19 Abhayahudi bhaaru bhakaaza Betania kubhagosorerya Marita na Mariamu, kwe ekigirirye kyo oruku rwa Razaro mura waabhu.
JOH 11:20 Ambe, hano Marita yiigwiiri kubha Yeesu yaari araaza, akagya kumusuungʼaana, nawe Mariamu akasaaga munyuumba.
JOH 11:21 Marita akamubhuurira Yeesu, “Ee Omukuru, eraabhe wuungabheeriho hano, mura weetu atiingakuuri.
JOH 11:22 Nawe naabhe bhoono nimenyiri kubha kyokyoosi kino oraamusabhe Taatabhugya, arakuhaana.”
JOH 11:23 Ambe, Yeesu akamukyoora, “Mura weenyu araryooka.”
JOH 11:24 Marita akabhuga, “Nimenyiri kubha Taatabhugya hano akubharyoora abhaatu bhoosi murusiku rwo obhuteero, neewe araryooka no okubha muhoru kweeki.”
JOH 11:25 Yeesu akamukyoora, “Enye neenye obhuryoori no obhuhoru. Omuutu wowoosi wuno akuniikirirya enye, yiingabha arakwa, arabha muhoru.
JOH 11:26 Na wowoosi wuno ari muhoru no okuniikirirya enye, atakukwa na rumwe. Mbe, oriikirirya gayo?”
JOH 11:27 Marita akamukyoora, “Ni heene Omukuru, ndiikirirya kubha awe ni Masiya, Omwaana wa Taatabhugya, wuno okuuza mukyaaro.”
JOH 11:28 Hano Marita yamariri kubhuga gayo, akagya kumubhirikira Mariamu omusubhaati waaye, akamubhuurira kibhezo, “Omweegya ari hano, arakubhirikira.”
JOH 11:29 Hano Mariamu yiigwiiri gayo, akabhuuka bhwaangu, akagya ku Yeesu.
JOH 11:30 Yeesu yaari akyaari kusikira mumugye guyo, yaari hano Marita yagiiri kumusuungʼaana.
JOH 11:31 Abhayahudi bhano bhaari bhakumugosorerya Mariamu, bhakamurora arabhuuka bhwaangu okugya igutu. Nabho bhakamutuniirira, kwo okubha bhakiiseega kubha Mariamu aragya kumbiihira okubha aririre eyo.
JOH 11:32 Hano Mariamu yahikiri ku Yeesu, akamurora, akahigama embere waaye, kyaamwe akamubhuurira, “Ee Omukuru, eraabhe wuungabheeriho hano, mura weetu atiingakuuri.”
JOH 11:33 Hano Yeesu yamuruuzi Mariamu ararira na abhaatu bhano bhiiziri nabho bhararira, akabha no obhururu, akahoobha bhukongʼu mukoro yaaye.
JOH 11:34 Ambe, akabhabhuurya, “Mumubhiikiri hayi?” Bhakamukyoora, “Ee Omukuru, tugye tukweerekye.”
JOH 11:35 Yeesu akarira.
JOH 11:36 Ambe, abhaatu bhano bhakaaza kuruku bhakabhuga, “Rora kyeego yaari amuseegiri Razaro!”
JOH 11:37 Nawe abhamwe bhaabhu bhakabhuga, “Omuutu wuno niwe wuno yamuhorirye omuhoku, ambe kwaki ataakoriri ryoryoosi ku Razaro okubha atakwa?”
JOH 11:38 Hano Yeesu yaari akyaari ane ebhigoongi bhukongʼu mukoro yaaye, akahika kumbiihira. Embiihira yiyo yaari ye eriibhigi rino bhayiribhiri ne eriigina ikuru mukiseku.
JOH 11:39 Yeesu akabhabhuurira abhaatu bhano bhaari harya, “Muriruusyeho eriigina riyo kumbiihira.” Ambe, Marita, musubhaati waaye Razaro, akamubhuurira, “Ee Omukuru, bhoono ataangiri kuhuza, kwo okubha zihitiri siku inye ari mumbiihira.”
JOH 11:40 Ambe, Yeesu akamubhuurira, “Mbe, nitaakubhuuriiri kubha, eraabhe oriikirirya, orabhurora obhuguungo bhwa Taatabhugya?”
JOH 11:41 Ambe, bhakariruusyaho eriigina rirya. Yeesu akarora mwiisaaro, akasabha ku Taatabhugya akabhuga, “Ee Taata, ndabhuga ozomirye kwo okubha wiigwiiri amasabhi gaane.
JOH 11:42 Nimenyiri kubha oraniigwa eriibhaga ryoosi, nawe ndagaamba gano kwe ekigirirye kye esaango ya abhaatu bhano, okubha bhiikirirye kubha naawe wuno ontumeenie.”
JOH 11:43 Hano Yeesu yamariri kubhuga gayo, akatiirya eriiraka akabhuga, “Razaro, nawuuze igutu eno!”
JOH 11:44 Ambe, akahuruka igutu wurya yaari akuuri. Amaguru na amabhoko gaaye gariiziriirwe emyeenda gyo okubhiikira abhaku, no obhusyo bhwaaye bhwaari bhubhohirwe ekitaambaara. Ambe, Yeesu akabhabhuurira abhaatu bharya, “Mumutazure emyeenda giyo, mumutige agye.”
JOH 11:45 Ambe, Abhayahudi bhaaru bhano bhiiziri ku Mariamu, hano bhaaruuzi gano Yeesu yakoriri, bhakamwiikirirya.
JOH 11:46 Nawe abhamwe bhaabhu bhakagya ku Bhafarisayo no okubhabhuurira gano Yeesu yakoriri.
JOH 11:47 Ambe, abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhakabhirikira ekiina ekikuru kya Abhayahudi, bhakiibhuurya, “Tukoreki? Kwe ekigirirye omuutu wuno arakora ebhyeerekenio ne ebhitiika bhyaaru.
JOH 11:48 Turaamutige ageenderere okukora ego, abhaatu bhoosi bharamwiikirirya. Abharooma bharaaza no okusarya ekyaaro kyeetu ne eriiseengerero ryeetu.”
JOH 11:49 Ambe, owumwe wa abhakuru bharya eriina ryaaye ni Kayafa, wuno yaari omuseengeri omukuru wo omwaaka guyo, akabhabhuurira, “Emwe mutamenyiri kyokyoosi!
JOH 11:50 Mbe, mutamenyiri kubha, ni hakiriku omuutu wumwe akwe kwiiguru wa abhaatu bhoosi, kukira ekyaaro kyoosi kisikibhwe?”
JOH 11:51 Kayafa ataagaambiri gayo kwo amiiseego gaaye omweene. Nawe kwo okubha yaari omuseengeri omukuru omwaaka guyo, yaari araroota kubha Yeesu arakwa kwiiguru wa Abhayahudi.
JOH 11:52 Kweeki Yeesu atakukwa kwiiguru waabhu abheene, nawe ni kwiiguru yo okubhakumania abhaana bha Taatabhugya bhano bhanyarageeni, bhabhe hamwe.
JOH 11:53 Okurwa rusiku ruyo, abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga kukomya enzira yo okumwiita Yeesu.
JOH 11:54 Kwe ekigirirye kiyo, Yeesu akatiga kugeenda mwaasi Yudea. Nawe akatanura no okugya haguhi ne eriitirigo, mumugye guno gukubhirikirwa Ifurahimu, akiikara eyo hamwe na abhaanabheega bhaaye.
JOH 11:55 Enyaangi yo Okuhiita ya Abhayahudi yaari haguhi. Ambe, abhaatu bhaaru bhakatanura okurwa mumigye gyaabhu kugya Yerusaremu, okubha bhiiyeerye kwiiguru ye enyaangi.
JOH 11:56 Ambe, bhakageenderera okumumoohya Yeesu, bhakiibhuurya bhakubha bhiikumaniirye hamwe mwiiseengerero, bhakabhuga, “Emwe murarorabhwi? Mbe, omuutu wuyo araaza munyaangi heene?”
JOH 11:57 Abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhaari bhaswaagirye kubha, omuutu wowoosi wuno amenyiri hano Yeesu ari, aruusye amangʼana okubha bhamugwaate.
JOH 12:1 Hano zyasaagiri siku isaasabha kuhika Enyaangi yo Okuhiita, Yeesu akahika kweeki Betania, mumugye guno yamuryooriri Razaro okurwa mubhaku.
JOH 12:2 Ambe, abhaatu bha ahagiro hayo bhakamuginihya. Marita akamuhokeerya Yeesu ebhyaakurya, na Razaro yaari owumwe wa bhano bhakarya hamwe na Yeesu.
JOH 12:3 Kyaamwe, Mariamu akagega amaguta go omuruumbaaso gano gano obhuguri bhukuru bhukongʼu, akamuhaka Yeesu kumaguru, akamutarikya ne eziinzweeri zyaaye. Enyuumba yoosi ekiizura obhuraangaasiro bhuzomu bhwa amaguta go omuruumbaaso.
JOH 12:4 Nawe owumwe wa abhaanabheega bhaaye eriina ryaaye Yuuda Isikariyoti, wuno niwe araamurye omukoonyo Yeesu, akabhuga,
JOH 12:5 “Kwaki amaguta gayo gataaguriibhwe eziidinaari magana atatu (300) no okuhaabhwa abhataka?”
JOH 12:6 Yuuda ataagaambiri ego kwe ekigirirye kyo okubharorera ebhigoongi abhataka, nawe kwe ekigirirye yaari mwiibhi. Ewe niwe yaari akubhiika esakwa ye eziimbirya. Yaari ariibha eziimbirya zino zikatuurwa musakwa yiyo.
JOH 12:7 Ambe, Yeesu akamukyoora Yuuda, “Mutamunyaakya omukari wuno, mumutige, abhiikiri amaguta gayo kwiiguru yo orusiku runo bharaambiike.
JOH 12:8 Abhataka bhari hamwe neemwe eziisiku zyoosi, nawe enye nitakubha hamwe neemwe eziisiku zyoosi.”
JOH 12:9 Ambe, Abhayahudi bhaaru bhakiigwa kubha Yeesu yaari ahagiro hayo, bhakagya kumurora etari ewe omweene, nawe kweeki kumurora Razaro, wuno Yeesu akamuryoora okurwa mubhaku.
JOH 12:10 Ambe, abhakuru bha abhaseengeri bhakataanga kukomya enzira yo okumwiita Razaro woosi,
JOH 12:11 kwo okubha Abhayahudi bhaaru bhakabhatiga abhakaangati bhaabhu, bhakamwiikirirya Yeesu, kutuukana na amangʼana go okuryooka kwa Razaro.
JOH 12:12 Tabhoori yaho, esaango ekuru ya abhaatu bhano bhakaaza kuginiha Enyaangi yo Okuhiita, bhakiigwa kubha Yeesu ari munzira araaza Yerusaremu.
JOH 12:13 Ambe, bhakagega amatu ge emiteende, bhakagya kumusuungʼaana Yeesu. Bhakatiirya eriiraka bhakubhuga, “Taatabhugya akumibhwe! Atweerwe ebhite wuno akuuza kuriina ryo Omukuru! Aguungibhwe omutemi wa Abhiiziraeri.”
JOH 12:14 Ambe, Yeesu akabhona etikiri, akatiira, akiikara kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru,
JOH 12:15 “Emwe abhaatu bha Sayuni, mutoobhoha! Rora, omutemi weenyu araaza, atiiriri etikiri!”
JOH 12:16 Eriibhaga riyo, abhaanabheega bha Yeesu bhataamenyiri engʼana yino ni ngʼanaki. Nawe hano Yeesu yaryookiri, bhakahiita kubha gayo gakaamirwe na niigo bhamukoreeri.
JOH 12:17 Abhaatu bhano bhaari na Yeesu hano yamubhirikiiri Razaro okurwa mumbiihira no okumuryoora okurwa mubhaku, bhakageenderera kunyaragania amangʼana gayo.
JOH 12:18 Ambe, abhaatu bhaaru bhaari bhiigwiiri amangʼana ge ekitiika kino Yeesu yakoriri, nikyo ekigirye bhakagya kumusuungʼaana.
JOH 12:19 Nawe Abhafarisayo bhakiibhuurya, “Murarora? Tutakunagya kukora kyokyoosi! Rora, abhaatu bhoosi bharamutuniirira ewe.”
JOH 12:20 Haari na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi gati wa abhaatu bhano bhakagya Yerusaremu kumuseengera Taatabhugya mu Nyaangi yo Okuhiita.
JOH 12:21 Ambe, abhaatu bhayo bhakagya ku Firipo wuno yarwiiri Betisaida mukyaaro kya Gariraaya, bhakamusabha, “Omukuru, turasabha turorane na Yeesu.”
JOH 12:22 Firipo akagya kumubhuurira Andurea amangʼana gayo, kyaamwe bhoosi bhabhiri bhakagya ku Yeesu kumubhuurira.
JOH 12:23 Yeesu akabhabhuurira, “Eriibhaga rihikiri rya Taatabhugya okweerekya obhuguungo bhwe eheene bhwo Omwaana wo Omuutu.
JOH 12:24 Ndabhabhuurira obhuheene, eraabhe embibho ye engano ekyaari kukuundikirwa mumarobha no okukwa, etakutura kumera. Nawe eraabhe erakwa, eramera no okwiibhura emisumo myaaru.
JOH 12:25 Omuutu wowoosi wuno akuseega obhwiikari bhwaaye omweene, arabhubhurya, nawe omuutu wowoosi wuno akubhiihirirwa obhwiikari bhwaaye mukyaaro kino, wuyo arabhuriibha obhuhoru bhwaaye, okubha bhubhe bhwa kirakeego.
JOH 12:26 Omuutu wowoosi wuno akunihokeerya enye, ereenderwa anituniirire. Kweeki hohoosi hano nikubha, hayo niho omuhokya waane araabheho. Taata aramusuuka omuutu wowoosi wuno akunihokeerya enye.
JOH 12:27 “Bhoono nitaangiri kuhoobha bhukongʼu mukoro yaane. Mbe, nigaambeki? Nibhuge, ‘Ee Taata, ndakusabha onituurye mwiibhaga rino rye enyaako?’ Zeyi, nitakunagya kusabha ego, kwo okubha niiziri mukyaaro kino okubha nibhone enyaako yiyo.
JOH 12:28 Ee Taata Taatabhugya, okuundukure obhuguungo bhwe eriina ryaazo.” Niho, eriiraka rikagaamba okurwa mwiisaaro, “Nibhukuundukwiiri, kweeki ndageenderera okubhukuundukura.”
JOH 12:29 Esaango ya abhaatu bhano bhaari harya, hano bhakiigwa eriiraka okurwa mwiisaaro, abhaandi bhakabhuga kubha, orukubha rubharukiri, na abhaandi bhakabhuga kubha, maraika yaari akeereenie neewe.
JOH 12:30 Nawe, Yeesu akabhabhuurira abhaatu bharya, “Eriiraka rino mwaari mukwiigwa ritaari kwiiguru waane, nawe ryaari kwiiguru weenyu.
JOH 12:31 Bhoono, rihikiri eriibhaga rya Taatabhugya okutinira ekiina ekyaaro kino. Na rihikiri eriibhaga ryo okumuheebha Seetaani omukaangati we ekyaaro kino.
JOH 12:32 Hano enye ndaanuungwe iguru kumusaraba, ndabharuta bhoosi okubha bhiize kweenye.”
JOH 12:33 Yeesu akabhuga ego, okweerekya kyeego araakwe.
JOH 12:34 Ambe, esaango ya abhaatu bhakamukyoora Yeesu, “Tusomiri mu Makaamo Amahoreeru kubha, Masiya arabha muhoru kirakeego. Ambe, kwaki orabhuga kubha, Omwaana wo Omuutu areenderwa kunuungwa iguru? Mbe, Omwaana wo Omuutu ni weewi?”
JOH 12:35 Yeesu akabhabhuurira, “Obhweero bhurabha hamwe na neemwe kwe eriibhaga iguhi ego. Mugeenderere kugeenda mubhweero bhuno eriibhaga bhuriho, okubha ekiirima kitaaza okubhahiza, kwo okubha omuutu wuno akugeenda mukiirima atahamenyiri hano akugya.
JOH 12:36 Mutuure obhwiikirirya bhweenyu kubhweero bhuyo eriibhaga rino obhweero bhukyaari bhuriho, okubha mubhe abhaana bho obhweero.” Hano Yeesu yamariri kugaamba gayo, akatiga esaango yirya, akagya okwiibhisa.
JOH 12:37 Yiingabha Yeesu akakora ebhitiika bhyaaru embere waabhu, nawe abhaatu bhaaru bhataamwiikiriirye.
JOH 12:38 Gaari ego okubha gakuunaane amangʼana gano omurooti Isaya yabhugiri, “Omukuru, ni weewi wuno yiikiriirye amangʼana geetu? Kweeki, Omukuru amukuundukuriirye weewi amanaga gaaye?”
JOH 12:39 Kweego bhataanagirye kwiikirirya, kwe ekigirirye Taatabhugya akagaamba kweeki kuhitira ku Isaya,
JOH 12:40 “Nihukwiirye ameeso gaabhu, no okukora eziikoro zyaabhu zibhe kongʼu, bhatarora kwa ameeso, bhatamenyeekererya kwe eziikoro zyaabhu, bhataaza bhakaaniikyoorera, na neenye nibhatuurye.”
JOH 12:41 Isaya akagaamba gayo kwo okubha akarora obhuguungo bhwa Yeesu no okugaamba amangʼana gaaye.
JOH 12:42 Naabhe ego, abhakaangati bhaaru bha Abhayahudi bhakamwiikirirya Yeesu, nawe bhataagaambiri kubhweero bhamwiikiriirye, kwe ekigirirye bhaari bharoobhoha okuheebhwa na Abhafarisayo munyuumba ye esaango.
JOH 12:43 Abhakaangati bhayo, bhakaseega bhukongʼu okukumibhwa na abhaatu, kukira okukumibhwa na Taatabhugya.
JOH 12:44 Ambe, Yeesu akagaamba kwiiraka ikuru, “Omuutu wuno akuniikirirya enye, atakuniikirirya enye omweene ego, nawe aramwiikirirya na wuno antumiri.
JOH 12:45 Hano anduuzi enye, amuruuzi na wuno antumiri.
JOH 12:46 Enye niiziri mukyaaro kino kyo obhweero, okubha abhaatu bhano bhakuniikirirya bhatige kubha mukiirima.
JOH 12:47 “Omuutu wowoosi wuno akwiitegeerera amangʼana gaane, nawe atakugagwaata, enye nitakumutinira ekiina, kwe ekigirirye nitiiziri mukyaaro kino kubhatinira ekiina abhaatu, nawe nikaaza kubhatuurya.
JOH 12:48 Naabhe ego, omuutu wowoosi wuno akunianga enye hamwe na amangʼana gaane, araaza okutinirwa ekiina. Amangʼana gano nigaambiri nigo gano gakuuza okumutinira ekiina kurusiku rwo obhuteero.
JOH 12:49 Nitagaambiri amangʼana gayo kwo obhuturo bhwaane omweene, nawe Taata wuno antumiri, niwe wuno aniswaagirye go okugaamba, na kyeego ndaagaambe.
JOH 12:50 Kweeki, nimenyiri kubha obhuswaagyo bhwaaye bhurabhaha abhaatu obhuhoru bhwa kirakeego. Niho, enye nikugaamba omweene ego gano Taata aniswaagirye okugaamba.”
JOH 13:1 Ambe, hano Enyaangi yo Okuhiita yaari ekyaari kuhika, Yeesu akamenya kubha eriibhaga ryaaye rihikiri ryo kutanura mukyaaro kino kugya ku Wiise waabhu. Yeesu yaari abhaseegiri abhaatu bhaaye bhano bhari mukyaaro, kweeki akabhaseega tee obhuteero.
JOH 13:2 Yeesu na abhaanabheega bhaaye bhakiikara kurya ebhyaakurya bhye engoroobha. Eriibhaga riyo, Seetaani yaari amariri kumukorokoomba Yuuda, omwaana wa Simooni Isikariyoti, okubha amurye omukoonyo Yeesu.
JOH 13:3 Yeesu akamenya kubha, Wiise amuheeri obhuturo bhwo okubhikaangata ebhigiro bhyoosi. Kweeki akamenya arwiiri ku Taatabhugya, na arakyoora ku Taatabhugya.
JOH 13:4 Ambe, Yeesu akatiga kurya, akiimeerera, akaruusya omweenda gwaaye gwi igutu, akagega ekitaambaara akakibhoha mukiribhizi.
JOH 13:5 Akiituruurira amaanzi mukarayi. Ambe, akataanga kubhoogya abhaanabheega bhaaye amaguru no okubhatarikya ne ekitaambaara kino yiibhohiri.
JOH 13:6 Hano Yeesu yamuhikiiri Simooni Petero, Petero akamubhuurya, “Ee Omukuru, oreenda okuniogya amaguru gaane?”
JOH 13:7 Yeesu akamukyoora, “Awe otamenyiri bhoono gano nikukora, nawe oragamenyeekererya ibhaga riindi.”
JOH 13:8 Petero akamubhuurira, “Otakunagya na rumwe okuniisaabhya amaguru gaane!” Yeesu akamukyoora, “Eraabhe nitakukwiisaabhya awe, otakunagya kubha hamwe na neenye.”
JOH 13:9 Simooni Petero akamubhuurira, “Ee Omukuru, eraabhe niigo, otakuniisaabhya amaguru ageene, nawe na amabhoko gaane hamwe no omutwe gwaane.”
JOH 13:10 Yeesu akamubhuurira, “Omuutu wuno amariri kwiisaabha, atakweenderwa kwiisaabha kweeki, nawe okwiisaabha amaguru ageene. Wuyo yeeriri kimwe. Na neemwe mweeriri, nawe mutari mwoosi.”
JOH 13:11 Yeesu yaari amumenyiri wuno araamurye omukoonyo, nikyo ekigirirye yagaambiri, “Mutari mwoosi kubha mweeriri.”
JOH 13:12 Hano Yeesu yamariri kubhiisaabhya abhaanabheega bhaaye amaguru, akiibhoha omweenda gwaaye, akiikara kweeki hano bhaari bhakurya ebhyaakurya, akabhabhuurya, “Mbe, mumenyiri gano nibhakoreeri emwe?
JOH 13:13 Emwe muraambirikira enye, ‘Omweegya,’ kweeki muraambirikira, ‘Omukuru.’ Muragaamba obhuheene, kwe ekigirirye enye niigo niri.
JOH 13:14 Enye, wuno ni Mweegya no Omukuru weenyu, nisaabhirye amaguru geenyu. Egoego na neemwe, mureenderwa mwiisaabhanie amaguru.
JOH 13:15 Nibheerekirye ekireengyo okubha na neemwe mubhe murakorerana kyeego enye nibhakoreeri emwe.
JOH 13:16 Ndabhabhuurira obhuheene, omugya atari mukuru kukira omukuru waaye, kweeki wuno akutumwa atari omukuru kukira wuno akumutuma.
JOH 13:17 Eraabhe murigamenya gayo, ambe hakiriku kubhano mukugakora.
JOH 13:18 “Nitakugaamba gano kwiiguru emwe bhoosi. Nibhamenyiri abhaatu bhano nibhasoriri kubha abhaanabheega bhaane. Nawe nigaambiri gano okubha gakuunaane gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, ‘Omusaani waane wuno yaari akurya ebhyaakurya hamwe na neenye, yiibharaangwiiri kubha omubhisa waane.’
JOH 13:19 Ndabhabhuurira gano goosi gakyaari kutuuka, okubha hano garaatuuke, mwiikirirye kubha enye ndiho.
JOH 13:20 Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akumusuungʼaana wuno nimutumiri, ansuungʼaaniri na neenye. Egoego, wuno akunisuungʼaana enye, aramusuungʼaana Taata wuno anirageenie.”
JOH 13:21 Hano Yeesu yamariri kugaamba gayo, akahoobha mukoro yaaye, akagaamba mwaasi, “Ndabhabhuurira obhuheene, owumwe weenyu aranirya omukoonyo.”
JOH 13:22 Ambe, abhaanabheega bhaaye bhakataanga okwiiroreerera, kwe ekigirirye bhataamenyiri aramugaamba weewi.
JOH 13:23 Yaari ariho omwaanamweega owumwe, wuno Yeesu yaari amuseegiri bhukongʼu. Ewe yaari yiikeeri haguhi na Yeesu eriibhaga ryo okurya.
JOH 13:24 Ambe, Simooni Petero akamusimya omwaanamweega wuyo, akamubhuurira, “Mubhuurye Yeesu aramugaamba weewi gati weetu.”
JOH 13:25 Ambe, omwaanamweega wurya akiiyegeka ku Yeesu, akamubhuurya, “Ee Omukuru, ni weewi?”
JOH 13:26 Yeesu akamukyoora, “Niwe wuno ndaamukorerye no okumuha ekitinika kyo omukaate.” Ambe, akagega kitinika kyo omukaate akakorya, akamuha Yuuda, omwaana wa Simooni Isikariyoti.
JOH 13:27 Kituukiro ego hano yamariri okusuungʼaana kitinika kirya kyo omukaate, Seetaani akamusikirira Yuuda. Ambe, Yeesu akamubhuurira, “Gano okweenda kukora, gakore bhwaangu!”
JOH 13:28 Nawe ataari ariho naabhe wumwe gati wa bhano bhaari kurya wuno akamenyeekererya kwaki Yeesu yaari abhugiri ego.
JOH 13:29 Abhaandi bhakiiseega Yeesu abhugiri ego, kwo okubha Yuuda niwe yaari omutiimbiriri we esakwa ye eziimbirya. Bhakiiseega kubha Yeesu amubhuuriiri agure bhino bhikweenderwa munyaangi, kasi abhahe abhataka eziimbirya suuhu.
JOH 13:30 Ambe, hano Yuuda yasuungʼaaniri ekitinika kyo omukaate, akarwa igutu bhwaangu. Ne eriibhaga riyo, bhwaari bhutiku.
JOH 13:31 Ambe, hano Yuuda yahurukiri igutu, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Bhoono obhuguungo bhwaane, enye Omwaana wo Omuutu, bhwiisukiri kurorekana mwaasi. Kweeki bhurarorekana mwaasi obhuguungo bhwa Taatabhugya kuhitira kweenye.
JOH 13:32 Kyeego bhukurorekana obhuguungo bhwaaye kuhitira kumahokya gaane, ambe neewe Taatabhugya arabheerekya abhaatu obhuguungo bhwaane enye Omwaana wo Omuutu, kweeki arakora bhwaangu.
JOH 13:33 “Emwe abhaana bhaane, nikyaari ne eriibhaga iguhi kubha neemwe. Murankomya, nawe kyeego niari nibhuuriiri abhakaangati bha Abhayahudi, egoego ndabhabhuurira na neemwe bhoono, hano nkugya enye, emwe mutakunagya kuuza.
JOH 13:34 Nawe bhoono, ndabhaha obhuswaagyo obhuhya, ndabharagania kubha: Mwiiseege. Kyeego enye nibhaseegiri emwe, egoego na neemwe mwiiseege.
JOH 13:35 Eraabhe muraseegana, ambe, abhaatu bhoosi bharamenya kubha emwe ni bhaanabheega bhaane.”
JOH 13:36 Ambe, Simooni Petero akamubhuurya Yeesu, “Ee Omukuru, oragya hayi?” Yeesu akamukyoora, “Ndagya hano awe otakunagya okunituniirira bhoono, nawe oranituniirira ibhaga riindi.”
JOH 13:37 Petero akamubhuurya, “Ee Omukuru, kwe ekigirirye kiihe nitakunagya kukutuniirira bhoono? Enye ndakwa kwiiguru waazo!”
JOH 13:38 Yeesu akamukyoora, “Mbe, eheene oriikirirya okukwa iguru waane? Ndakubhuurira obhuheene, hano ekorokoome erabha ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
JOH 14:1 Yeesu akageenderera okubheegya abhaanabheega bhaaye, arabhuga, “Mutahoobha muziikoro zyeenyu, mumwiikirirye Taatabhugya, kweeki muniikirirye na neenye.
JOH 14:2 Munyuumba ya Taata omweeya ni mwaaru gwo okwiisa. Eraabhe itiingabheeri ego, niingabhabhuuriiri, kwo okubha ndagya kubhabhanurira ahagiro.
JOH 14:3 Hano ndaagye no okubhabhanurira ahagiro, ndaaza kweeki kubhagega okubha ahagiro hano nikubha, na neemwe mubheho hamwe neenye.
JOH 14:4 Emwe muyimenyiri enzira yo okuhika hano nkugya.”
JOH 14:5 Niho, Tomaso akamubhuurya Yeesu, “Ee Omukuru, etwe tutamenyiri hano okugya. Mbe, turanagyabhwi okuyimenyeekererya enzira?”
JOH 14:6 Yeesu akamukyoora, “Enye neenye enzira, obhuheene no obhuhoru. Atariho omuutu wowoosi wuno akunagya okuuza ku Taata eraabhe akyaari kuhitira kweenye.
JOH 14:7 Eraabhe muunganimenyiri enye, ambe muungamumenyiri na Taata. Kweemera bhoono, mumumenyiri, kweeki mumuruuzi.”
JOH 14:8 Firipo akamubhuurira, “Ee Omukuru, turakusabha otweerekye Taata, na riyo ririisa.”
JOH 14:9 Yeesu akamukyoora, “Firipo, nibheeri hamwe na neemwe ibhaga itaambi, okyaari kunimenyeekererya enye? Omuutu wowoosi wuno anduuzi enye, amuruuzi Taata. Ambe kwaki murambuurya, ‘Tweerekye Taata?’
JOH 14:10 Mbe, otakwiikirirya kubha enye niri muusi wa Taata, na Taata ari muusi waane? Amangʼana gano nikubhabhuurira gatakurwa mumiiseego gaane, nawe Taata, wuno ari muusi waane, arakora emirimo gyaaye.
JOH 14:11 Mwiikirirye gano nikugaamba kubha niri muusi wa Taata, na neewe ari muusi waane. Nawe eraabhe emwe mutakwiikirirya gano nikugaamba, ambe mwiikirirye kwe ekigirirye kye emirimo gino nikukora.
JOH 14:12 Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wowoosi wuno akuniikirirya, arakora emirimo giryagirya gino enye nikugikora. Kweeki arakora emirimo kukira gino nikukora, kwe ekigirirye ndagya ku Taata.
JOH 14:13 Eraabhe murasabha ekigiro kyokyoosi kuriina ryaane, enye ndakora kyeego mukusabha. Kweego, obhuguungo bhwa Taata bhurarorekana kuhitira kweenye, Omwaana waaye.
JOH 14:14 Kweeki muraanisabhe ekigiro kyokyoosi kuriina ryaane, ndakora kyeego mukusabha.
JOH 14:15 “Eraabhe muunseegiri, murakora emirimo gyoosi gino nibhaswaagirye.
JOH 14:16 Ambe, na neenye ndamusabha Taata okubha abhahe Omusakirya owuundi, okubha abhe hamwe neemwe eziisiku zyoosi.
JOH 14:17 Ekoro wuyo arabhakuundukurira abhaatu obhuheene. Abhaatu bhano bhakumwaanga Taatabhugya bhatakunagya kumusuungʼaana Ekoro wuyo, kwe ekigirirye bhatakumurora, kweeki bhatamumenyiri. Nawe emwe mumumenyiri Ekoro wuyo, kwo okubha ariikara hamwe neemwe, kweeki araaza kubha muusi weenyu.
JOH 14:18 “Nitakubhatiga abheene kya abhamweemwe, nawe ndaaza kweeki kweemwe.
JOH 14:19 Nikyaari hasuuhu nitakurorekana kweeki mukyaaro kino. Nawe emwe muraandora, kwo okubha enye ni muhoru, na neemwe murabha bhahoru.
JOH 14:20 Murusiku rurya, muramenya kubha enye niri muusi wa Taata, na neemwe muri muusi waane, na neenye niri muusi weenyu.
JOH 14:21 Omuutu wowoosi wuno akugamenya no okukora gano nikuswaagya, wuyo niwe anseegiri. No omuutu wuno anseegiri, Taata amuseegiri. Na neenye ndamuseega no okwiiyeerekya kweewe.”
JOH 14:22 Ambe, omwaanamweega wumwe eriina ryaaye Yuuda, atari Yuuda Isikariyoti, akamubhuurya Yeesu, “Ee Omukuru, eraturikanabhwi okwiiyeerekya kweetwe, nawe otakwiiyeerekya kubhaatu abhaandi bhoosi?”
JOH 14:23 Yeesu akamukyoora, “Omuutu wowoosi wuno anseegiri, aragwaata ameegyo gaane. Egoego Taata aramuseega, kweeki enye na Taata turaaza kweewe no okwiikara hamwe neewe.
JOH 14:24 Nawe omuutu wowoosi wuno ataaniseegiri, ewe atakugwaata ameegyo gaane. Kweeki, gano nikubharagania gatari gaane, nawe gararwa ku Taata wuno antumeenie kweemwe.
JOH 14:25 “Nibhabhuuriiri goosi gayo hano nikyaari ndiikara hamwe neemwe.
JOH 14:26 Nawe Omusakirya wuyo, niwe Ekoro Muhoreeru, wuno Taata araamutume kweemwe kuriina ryaane. Arabheegya no okubhahiitya goosi gano niari nibhabhuuriiri.
JOH 14:27 Hano nikubhuuka, ndabhatigira omureembe, omureembe gwaane ndabhaha. Omureembe guyo gutari kyeego guno gukurwa kubhaatu bha mukyaaro. Mutahoobha muziikoro zeenyu, kweeki mutoobhoha kyokyoosi.
JOH 14:28 “Mwiigwiiri gano niabhabhuuriiri, ‘Ndagya, nawe ndaaza kweeki kweemwe.’ Eraabhe heene muunseegiri, muungabheeri murazomererwa okwiigwa kubha ndagya ku Taata, kwo okubha Taata ni mukuru kunikira enye.
JOH 14:29 Na bhoono nibhabhuuriiri amangʼana gayo gakyaari kurorekana, okubha eriibhaga garaatuuke muniikirirye.
JOH 14:30 “Nitakugaamba neemwe kwiibhaga itaambi, kwo okubha Seetaani omukaangati we ekyaaro kino araaza. Nawe atana obhunagya iguru waane.
JOH 14:31 Gano nikukora nigo gano Taata yaniswaagirye kukora, okubha abhaatu bhoosi bhamenye kubha nimuseegiri. “Bhoono, mwiimeerere tutanure hano.”
JOH 15:1 Yeesu akageenderera okubheegya, “Enye ni muzabibu gwe eheene, na Taata waane ni murimi.
JOH 15:2 Eriisagya ryoryoosi muusi waane rino ritakwiibhura emisumo, Taata ahaariruusyaho. Nawe eriisagya rino rikwiibhura emisumo, Taata ahaarihagura okubha riibhure bhukongʼu.
JOH 15:3 Emwe mumariri kuhagurirwa kubha mweeriri, kwo okubha mwiikiriirye ameegyo gaane.
JOH 15:4 Mwiikare muusi waane, neenye ndiikara muusi weenyu. Kyeego eriisagya ritakunagya okwiibhura emisumo eryeene ego kutama okwiigwaatirirya kumuzabibu, egoego mutakunagya kukora obhuseegi bhwa Taatabhugya kutama kwiikara muusi waane.
JOH 15:5 “Enye ni muzabibu, neemwe ni masagya. Omuutu wuno akwiikara muusi waane, na neenye ndiikare muusi waaye, wuyo arabha ariibhura emisumo myaaru, kwe ekigirirye kutama enye mutakunagya kukora ryoryoosi.
JOH 15:6 Omuutu wowoosi wuno atakwiikara muusi waane atuubheeni na masagya gano garekeerwe no okwooma. Ambe, abhaatu bhararitoora no okurirekera mumuriro, riraruungura.
JOH 15:7 Eraabhe muriikara muusi waane na amangʼana gaane gariikara muusi weenyu, ambe musabhe Taata kyokyoosi kino mukweenda, neewe arabhaha.
JOH 15:8 Eraabhe muriibhura emisumo myaaru no okubha abhaanabheega bhaane bhe eheene, murabha mureerekya mwaasi obhuguungo bhwa Taata.
JOH 15:9 Kyeego Taata anseegiri enye, niigo neenye nikubhaseega emwe. Ambe mwiikare mubhuseegi bhwaane.
JOH 15:10 Eraabhe murigwaata gano nikubhaswaagya, ambe muriikara mubhuseegi bhwaane, kyeego enye nigwaatiri gano Taata yaaniswaagirye no okwiikara mubhuseegi bhwaaye.
JOH 15:11 “Nibhabhuuriiri gano okubha mubhone obhuzomererwa bhwe eheene kyeego bhuno ninabhwe enye, no obhuzomererwa bhweenyu bhukuunaane.
JOH 15:12 Gano nikubhaswaagya nigo gano: Mwiiseege kyeego enye nibhaseegiri emwe.
JOH 15:13 Atariho omuutu wuno ano obhuseegi bhukuru kukira wuno akuruusya obhuhoru bhwaaye kwiiguru ya abhasaani bhaaye.
JOH 15:14 Eraabhe murakora gano nibhaswaagirye, emwe ni bhasaani bhaane.
JOH 15:15 Kweemera bhoono, nitakubha ndabhabhirikira kweeki abhagya bhaane, kwe ekigirirye omugya atamenyiri kino omukuru waaye akukora. Nawe emwe nibhakuundukuriiri goosi gano niigwiiri okurwa ku Taata, ambe kweego ndabhabhirikira abhasaani bhaane.
JOH 15:16 Emwe mutaanisoriri enye, nawe enye nikabhasora emwe. Nikabhatuma okubha mwiibhure emisumo gino gitakuhwa na rumwe. Murikora ego, goosi gano mukusabha kuriina ryaane, neewe Taata arabhaha.
JOH 15:17 Ambe, ndabhaswaagya emwe kubha mwiiseege.”
JOH 15:18 Yeesu akageenderera okubheegya, “Eraabhe abhaatu bhe ekyaaro kino bharabhabhiihirirya emwe, mubhe murahiita kubha bhakakaangata okunibhiihirirya enye.
JOH 15:19 Eraabhe muungabheeri bhaatu bhe ekyaaro kino, bhayo bhiingabheeri bharabhaseega kyeego bhakubhaseega abhaatu bhe ekyaaro kino. Nawe emwe mutari bhe ekyaaro kino, kwo okubha nibhasoriri okurwa mukyaaro kino, nikyo ekigirirye abhaatu bhe ekyaaro kino bhakubhabhiihirirya.
JOH 15:20 Muteebha gano niabhabhuuriiri, ‘Omugya atari mukuru kukira omukuru waaye.’ Ambe, eraabhe bhakaaninyaakya enye, bharabhanyaakya na neemwe. Nawe eraabhe bhakagwaata ameegyo gaane, bharagwaata na geenyu.
JOH 15:21 Nawe bharabhakorera goosi gayo kwo okubha muranituniirira enye, kweeki kwe ekigirirye bhatamumenyiri wuno anitumiri.
JOH 15:22 Eraabhe nitiingiziri kweebho no okugaamba nabho, ambe bhiingabheeri bhatana ebhibhi. Nawe bhoono, bhatakunagya kwiisasaama kubha bhatana ebhibhi.
JOH 15:23 Omuutu wowoosi wuno akunibhiihirirya enye, aramubhiihirirya na Taata.
JOH 15:24 Nikoriri ebhitiika bhikuru bhino bhikyaari okukorwa no owuundi. Eraabhe bhatiingabhiruuzi, bhaari bharabha bhatana ebhibhi. Nawe bhoono, bharuuzi goosi gano niakoriri, naabhe ego bhakyaari bhanibhiihiriirye na bhamubhiihiriirye Taata.
JOH 15:25 Gano gatuukiri okubha amangʼana garorekane gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, ‘Bhakamubhiihirirya bhusa.’
JOH 15:26 “Ndamutumania kweemwe Omusakirya, neewe ni Koro Muhoreeru, niwe akubhakuundukurira abhaatu bhoosi obhuheene. Ararweera ku Taata, na hano akuhika kweemwe, arabhamenyeekererya obhuheene bhwaane.
JOH 15:27 Kweeki neemwe mwoosi muramenyeekererya amangʼana gaane, kwo okubha mwaari hamwe na neenye okurwa obhweemero.
JOH 16:1 “Nibhabhuuriiri goosi gano okubha mutatiga kuniikirirya.
JOH 16:2 Nawe abhaatu bharabha bharabhaahura emwe muziinyuumba zye eziisaango zyaabhu. Riraaza eriibhaga rino eraabhe omuutu arabhiita, ariiseega kubha arakora emirimo gya Taatabhugya.
JOH 16:3 Bharabhakorera ego, kwe ekigirirye bhatamumenyiri Taata, kweeki bhataanimenyiri enye.
JOH 16:4 Nawe nibhabhuuriiri gayo, okubha eriibhaga ryaabhu ryo okukora gayo hano riraahike, muhiite kubha nibhabhuuriiri. “Nitaabhabhuuriiri gayo goosi kubhutaangiro, kwe ekigirirye niari hamwe neemwe.
JOH 16:5 Ambe, bhoono ndagya kuwuno yantumiri. Nawe atariho wowoosi gati weenyu wuno akuumbuurya, ‘Mbe, oragya hayi?’
JOH 16:6 Mune ebhigoongi bhukongʼu muziikoro zeenyu kwo okubha ndabhabhuurira kubha ndagya ku Taata.
JOH 16:7 “Ndabhabhuurira obhuheene, ereenderwa enye nigeende, kwo okubha yiingabheeri nitakugya ku Taata, Omusakirya ataari kuuza kweemwe. Nawe eraabhe ndagya, ndamutuma yiize kweemwe.
JOH 16:8 Hano araaze, arabha arabheerekya abhaatu bhoosi ebho ni bhatemya bhe ebhibhi, na neenye ni we eheene, kweeki Taatabhugya araaza okubhatinira ekiina.
JOH 16:9 Arabha arabheerekya ebho ni bhatemya bhe ebhibhi, kwo okubha bhatakuniikirirya enye.
JOH 16:10 Areerekya kyeego enye ni we eheene, kwo okubha ndagya ku Taata na mutakuundora kweeki.
JOH 16:11 Arabha arabheerekya mwaasi kubha Taatabhugya arabhatinira ekiina, kwe ekigirirye amutiniiri ekiina Seetaani omukaangati we ekyaaro kino.
JOH 16:12 “Nikyaari ninago amangʼana maaru go okubhabhuurira, nawe eriibhaga rino mutakunagya kugamenya.
JOH 16:13 Ekoro wuyo Omuhoreeru, wuno ahaakuundukura obhuheene, hano akuuza kweemwe, arabhakaangata kumenya obhuheene. Atakugaamba kwo obhuturo bhwaaye omweene, nawe aragaamba gano yiigwiiri no okubhabhuurira gano garaarorekane.
JOH 16:14 Ekoro wuyo arabhakuundukurira abhaatu obhuguungo bhwaane, kwo okubha arabhabhuurira amangʼana goosi gano obhona akugagega kureka kweenye.
JOH 16:15 Ebhigiro bhyoosi bhino Taata anabhyo ni bhyaane. Nikyo ekigirirye kino nigaambiri kubha, Ekoro wuyo arabhabhuurira goosi gano akugega kweenye.
JOH 16:16 “Rikyaari ibhaga isuuhu neemwe mutakunirora, nawe okumara ibhaga isuuhu kweeki muraandora.”
JOH 16:17 Ambe, abhaanabheega bhaaye abhaandi bhakiibhuurya, “Mbe, obhugazuro bhwa gano niki, ‘Rikyaari ibhaga isuuhu neemwe mutakuundora, nawe okumara ibhaga isuuhu kweeki muraandora,’ na ‘Kwo okubha ndagya ku Taata’?”
JOH 16:18 Ambe, bhakageenderera okwiibhuurya, “Obhugazuro bhwaku niki, ‘Eriibhaga isuuhu?’ Etwe tutakumenya gano akubhuga.”
JOH 16:19 Yeesu akamenyeekererya kubha bhakeenda okumubhuurya gano akubhuga, okumara akabhabhuurya, “Mbe, muriibhuurya gano nibhugiri, ‘Rikyaari ibhaga isuuhu neemwe mutakunirora, nawe okumara ibhaga isuuhu kweeki muraandora’?
JOH 16:20 Ndabhabhuurira obhuheene, emwe murarira no okubha ne ebhigoongi, nawe abhaatu bhe ekyaaro kino bharazomererwa. Murabha ne ebhigoongi, nawe ebhigoongi bhyeenyu bhiriikyoora kubha obhuzomererwa.
JOH 16:21 Kyeego omukari akugya okwiituurania omwaana, arabha ne ebhigoongi kwo okubha eriibhaga rye enyaako yaaye rihikiri. Nawe hano akumara kwiituurania, atakuhiita kweeki enyaako yiyo yo obhusuungu, kwe ekigirirye kyo obhuzomererwa bhwo okwiibhurwa omwaana mukyaaro.
JOH 16:22 Kweego ego na neemwe mwoosi mune ebhigoongi kwiibhaga rino. Nawe ndaaza kweeki kweemwe, ambe murabha no obhuzomererwa muziikoro zyeenyu. Atariho wuno akuruusyaho obhuzomererwa bhuyo muziikoro zyeenyu.
JOH 16:23 Kweeki eriibhaga riyo hano riraahike, mutakumbuurya ngʼana yoyoosi. “Ndabhabhuurira obhuheene, goosi gano muraasabhe kuriina ryaane, Taata arabhaha.
JOH 16:24 Tee bhoono, mukyaari kusabha kyokyoosi ku Taatabhugya kuriina ryaane. Musabhe neewe arabhaha, okubha obhuzomererwa bhweenyu bhukuunaane.
JOH 16:25 “Ndabhabhuurira goosi gayo kwe enzira ye ebhireengyo. Eriibhaga riraaza rino nitakugaamba neemwe kwe enzira ye ebhireengyo, nawe ndabhabhuurira mwaasi iguru wa Taata.
JOH 16:26 Mwiibhaga riyo, kuriina ryaane muramusabha Taatabhugya. Nitakugaamba kubha enye ndabhasabhira ku Taata.
JOH 16:27 Taata omweene abhaseegiri emwe, kwo okubha muunseegiri enye, kweeki mwiikiriirye kubha nikarwa ku Taata.
JOH 16:28 Nikaaza mukyaaro kino okurwa ku Taata, nawe bhoono ndarwa mukyaaro hano, ndakyoora ku Taata.”
JOH 16:29 Ambe abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurira, “Bhoono otaangiri okugaamba na neetwe okutama ebhireengyo!
JOH 16:30 Bhoono tumenyiri kubha omenyiri goosi, naabhe akyaari muutu kukubhuurya kyokyoosi. Gayo nigo gatukoriri okwiikirirya kubha okarwa ku Taatabhugya.”
JOH 16:31 Yeesu akabhabhuurya, “Mbe, mutaangiri okwiikirirya bhoono?
JOH 16:32 Eriibhaga riisukiri, kweeki riri haguhi bhukongʼu, hano bhoosi muraanyaragane. Bhoosi muragya oweenyu, no okunitiga omweene ego. Nawe nitakubha omweene ego, kwo okubha Taata ari hamwe neenye.
JOH 16:33 Ndabhabhuurira gano goosi okubha mubhe no omureembe muziikoro zyeenyu, kwo okubha muri muusi waane. Mukyaaro hano murabhona eziinyaako nzaru, nawe muteme ekubhi kwo okubha enye nikihiziri ekyaaro.”
JOH 17:1 Hano Yeesu yamariri okugaamba goosi gayo, akarora mwiisaaro, akasabha, “Ee Taata, eriibhaga rihikiri. Obheerekye abhaatu obhuguungo bhwo Omwaana waazo, okubha na neewe abheerekye obhuguungo bhwaazo kyeego bhuri.
JOH 17:2 Kyeego wamuheeri obhuturo bhwo okubhakaangata abhaatu bhoosi, okubha bhano wamuheeri abhahe obhuhoru bhwa kirakeego.
JOH 17:3 Obhuhoru bhwa kirakeego nibhwe bhuno, abhaatu bhakumenye awe, Taatabhugya we eheene omweene ego, kweeki bhaanimenye enye Yeesu Krisito, wuno wantumiri kweebho.
JOH 17:4 Enye nierekirye obhuguungo bhwaazo kubhaatu bhoosi hano mukyaaro, kwe enzira yo okukuunaania emirimo gino waniheeri kugikora.
JOH 17:5 Ee Taata, ndasabha weerekye obhuguungo bhwaane, obhuguungo bhuno niari nabhwo eriibhaga turi hamwe, eriibhaga okyaari kuteema ekyaaro.
JOH 17:6 “Ee Taata, nierekirye kyeego awe ori kubhaatu bhano waniheeri mukyaaro hano. Ebho bhaari abhaazo, awe okaaniha enye. Kweeki bhagwaatiri ameegyo gaazo.
JOH 17:7 Bhoono bhamenyiri kubha ebhigiro bhyoosi bhino okaaniha, bhirwiiri kwaawe,
JOH 17:8 kwo okubha nibhabhuuriiri goosi gano okaambuurira, neebho bhasuungʼaaniri. Bhamenyiri obhuheene kubha nirwiiri owaazo, kweeki bhiikiriirye kubha naawe okaantuma.
JOH 17:9 Ndabhasabhira bhayo, nitakusabhira abhaatu bha mukyaaro, nawe ndabhasabhira bhano waniheeri, kwo okubha bhayo ni bhaazo.
JOH 17:10 Abhaatu bhaane bhoosi ni bhaazo, kweeki abhaatu bhaazo bhoosi ni bhaane. Kwe enzira yaabhu, obhuguungo bhwaane bhukuundukwiirwe.
JOH 17:11 Bhoono ndarwa mukyaaro hano, na ndaaza owaazo. Nawe ebho bharageenderera kubha mukyaaro hano. Ee Taata Omuhoreeru, ndakusabha obhariibhe kwo obhuturo bhwe eriina ryaazo rino oniheeri, okubha bhabhe bhamwe kyeego enye na naawe turi bhamwe.
JOH 17:12 Hano niari hamwe neebho nikabhariibha kwo obhuturo bhwe eriina ryaazo bhuno waniheeri. Niabhariibhiri bhuzomu okubha nitamubhurya naabhe owumwe gati waabhu, okutiga wuno akweenderwa okusikibhwa, okubha gakorwe gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.
JOH 17:13 “Ee Taata, bhoono ndaaza owaazo. Enye ndabhabhuurira abhaanabheega bhaane goosi gayo, hano nikyaari mukyaaro kino, okubha bhabhe no obhuzomererwa bhwaane kwo obhukuunaanio muziikoro zyaabhu.
JOH 17:14 Nibhabhuuriiri amangʼana gaazo. Nawe abhaatu bhe ekyaaro kino bharabhabhiihirira, kwo okubha ebho bhatari bhe ekyaaro kino, kyeego enye nitari we ekyaaro kino.
JOH 17:15 “Enye ntakusabha kubha obharuusye mukyaaro kino, nawe obhariibhe iguru wa Seetaani, omubhi wurya.
JOH 17:16 Ebho bhatari bhe ekyaaro kino kyeego enye nitari we ekyaaro kino.
JOH 17:17 Ee Taata, ndakusabha obheerye kwo obhuheene bhwaazo, kwo okubha engʼana yaazo niyo obhuheene.
JOH 17:18 Kyeego okaantuma enye mukyaaro, niigo ego na neenye nibhatumiri ebho mukyaaro.
JOH 17:19 Kwiiguru waabhu, ndiiyeerya omweene, okubha neebho obheerye mubhuheene.
JOH 17:20 “Ntakubhasabhira abheene ego, nawe ndabhasabhira bhoosi bhano bhakuuza kuniikirirya kwe ekigirirye kya gano abhaanabheega bhaane bhakweegya.
JOH 17:21 Ndasabha kubha bhayo bhabhe bhamwe. Ee Taata, ndasabha bhabhe muusi weetu, kyeego awe ori muusi waane, neenye niri muusi waazo. Ndasabha bhabhe bhamwe, okubha abhaatu bhe ekyaaro bhiikirirye kubha naawe okaantuma.
JOH 17:22 Obhuguungo bhuno waniheeri enye, nibhaheeri abhaanabheega bhaane, okubha bhabhe bhamwe, kyeego enye na naawe turi bhamwe.
JOH 17:23 Enye niri muusi waabhu, na naawe ori muusi waane. Ndasabha bhabhe bhamwe, okubha kwe enzira yiyo abhaatu bhoosi bhe ekyaaro bhamenye kubha ni naawe wuno okaantuma, kweeki bhamenye kubha obhaseegiri kyeego onseegiri enye.
JOH 17:24 “Ee Taata, ndiigoomba bhano oniheeri bhabhe hamwe neenye hano nikubha. Ebho bhabhurore obhuguungo bhwaane bhuno waniheeri, kwo okubha okaanseega okyaari kuteema ekyaaro.
JOH 17:25 Ee Taata we eheene, abhaatu bhe ekyaaro kino bhatakumenyiri. Nawe enye nikumenyiri, kweeki abhaanabheega bhaane bhamenyiri kubha okaantuma.
JOH 17:26 Enye nibheegirye kyeego awe ori, kweeki ndageenderera kukora ego, okubha woosi obhaseege kyeego onseegiri enye, nibhe muusi waabhu.”
JOH 18:1 Hano Yeesu yamariri kusabha, akatanura na abhaanabheega bhaaye, akagya kumwaambuko gwa Kidirooni, guno gwaari mumuguundu gwe emizeituni. Bhakasikira muyo.
JOH 18:2 Ambe, Yuuda wuno yaari akugya okumurya omukoonyo Yeesu, akagumenya omuguundu guyo, kwo okubha Yeesu yaari anariri kugya murya mwiibhaga ryaaru hamwe na abhaanabheega bhaaye.
JOH 18:3 Kweego, Yuuda akakaangata esaango ya abhasirikare, hamwe na abhabhagati okurwa kubhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo. Bhakagya mumuguundu gurya, bhagwaatiriri eziitara, ebhimuri ne ebhigwaato.
JOH 18:4 Yeesu akamenya goosi gano garaamubhone, kweego akiiyeerekya, akabhabhuurya, “Mbe, muramukomya weewi?”
JOH 18:5 Ebho bhakamukyoora, “Turamukomya Yeesu Omunazareeti.” Yeesu akabhakyoora, “Niinye,” Yuuda wuno akamurya omukoonyo Yeesu yaari yiimeereeri hamwe nabho.
JOH 18:6 Ambe, hano Yeesu yabhabhuuriiri, “Niinye,” abhasirikare bharya bhakakyoora inyuma no okugwa haasi.
JOH 18:7 Yeesu akabhabhuurya kweeki, “Mbe, muramukomya weewi?” Ebho bhakamukyoora, “Turamukomya Yeesu Omunazareeti.”
JOH 18:8 Yeesu akabhabhuurira, “Nibhabhuuriiri neenye. Eraabhe muranikomya enye, ambe mubhatige abhaandi bhano bhageende.”
JOH 18:9 Yeesu akabhuga ego okubha gakuunaane gano yagaambiri, “Niari ndabhariibha bhuzomu, okubha nitamubhurya naabhe owumwe mubhano waniheeri.”
JOH 18:10 Simooni Petero akasohora nyaambato, akamutema no okumutina okutwi kwo obhuryo omugya wo omuseengeri omukuru. Omugya wuyo eriina ryaaye ryaari ni Mariko.
JOH 18:11 Nawe Yeesu akamubhuurira Petero, “Petero, kyoorya nyaambato mukyoobho kyaaye. Mbe, otamenyiri kubha ndeenderwa kunyaakibhwa kyeego Taata yeendiri?”
JOH 18:12 Ambe, omukuru wa abhasirikare, hamwe ne esaango yaaye, na abhabhagati bha abhakaangati bha Abhayahudi, bhakamugwaata Yeesu, bhakamubhoha.
JOH 18:13 Bhakamuhira hiinga ku Anasi, isibhyaara wa Kayafa. Na Kayafa yaari omuseengeri omukuru kwiibhaga riyo.
JOH 18:14 Muziisiku zi inyuma, Kayafa niwe wuno akabhatoongera abhakaangati bha Abhayahudi kubha, ni hakiriku omuutu wumwe akwe kwiiguru wa abhaatu bhoosi.
JOH 18:15 Simooni Petero no omwaanamweega owuundi bhaari bharamutuniirira Yeesu kwiinyuma. Omwaanamweega wurya, omuseengeri omukuru yaari amumenyiri, niwe akasikira na Yeesu murukuungu rwe enyuumba yo omuseengeri omukuru.
JOH 18:16 Nawe Petero akiimeerera igutu we ekiseku. Niho omwaanamweega owuundi wurya wuno omuseengeri omukuru yaari amumenyiri, akagya igutu. Akagaamba no omuukya wumwe wuno yaari akuriibha mukiseku, akamwiikirirya Petero kusikira murukuungu.
JOH 18:17 Ambe, omuukya omuriibhi wurya, akamubhuurya Petero, “Mbe, naawe woosi otari owumwe wa abhaanabheega bho omuutu wuyo?” Petero akamukyoora, “Zeyi, nitari enye.”
JOH 18:18 Kwo okubha haari ne embeho, abhagya na abhabhagati bhaari bhiimeereeri bharoota omuriro gwa amakara guno bhaguhuutiri. Petero woosi yaari yiimeereeri hamwe nabho, aroota omuriro.
JOH 18:19 Ambe omuseengeri omukuru wurya, eriina ryaaye Anasi, akamubhuurya Yeesu amangʼana iguru wa abhaanabheega bhaaye na ameegyo gaaye.
JOH 18:20 Yeesu akamukyoora, “Eriibhaga ryoosi niari ndagaamba kubhaatu bhoosi mwaasi. Eziisiku zyoosi niari ndeegya abhaatu muziinyuumba zye esaango na mwiigoobhe rye eriiseengerero muno Abhayahudi bhaaru bhakwiikumania hamwe. Niteegirye ameegyo gaane kwa mbiso.
JOH 18:21 Ambe kwaki murambuurya enye? Ambe kwaki otakubhabhuurya abhaatu bhano bhaari bhakuniitegeerera hano niari kweegya? Ebho bhagamenyiri gano niari nikugaamba no okweegya.”
JOH 18:22 Hano Yeesu yabhugiri gayo, omusirikare wumwe wuno yaari yiimeereeri haguhi neewe akamutema oruhi, akamubhuurya, “Mbe, oramukyoora ego omuseengeri omukuru?”
JOH 18:23 Yeesu akamukyoora, “Eraabhe nigaambiri bhubhi, ogaambe obhubhi bhwaane. Nawe eraabhe nigaambiri obhuheene, ambe kwaki orantema?”
JOH 18:24 Ambe, eriibhaga Yeesu yaari akyaari abhohirwe, Anasi akaswaagya kubha bhamuhire kumuseengeri omukuru, Kayafa.
JOH 18:25 Ambe, hano Simooni Petero yaari akyaari aroota omuriro, abhaatu abharebhe bhakamubhuurya, “Angu, naawe woosi otari owumwe wa abhaanabheega bhaaye?” Petero akaanga, akabhuga, “Zeyi, ntari enye.”
JOH 18:26 Nawe owumwe wa abhagya bho omuseengeri omukuru wuno yaari omuhiiri wo omuutu wurya wuno Petero yamutiniri okutwi, akamubhuurya, “Mbe, enye nitakuruuzi eriibhaga waari hamwe na Yeesu mumuguundu?”
JOH 18:27 Petero akaanga kweeki, “Nitari enye.” Hayohayo, ekorokoome ekagaamba.
JOH 18:28 Ambe, hano kwakiiri, abhakaangati bha Abhayahudi bhakamugega Yeesu kurwa wa Kayafa tee kumwaanaangwa wa Abharooma. Nawe ebho bhataasikiiri munyuumba yaaye okubha bhatabha makire na bhataanagirye kurya ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
JOH 18:29 Ambe omwaanaangwa wa Abharooma, eriina ryaaye Pirato, akagya igutu no okugya hano bhaari bhariho, akabhabhuurya, “Mbe, omuutu wuno akoriri ebhibhiki bhino mukumusema?”
JOH 18:30 Ebho bhakamukyoora, “Eraabhe omuutu wuno atiingabheeri ne ebhibhi, tutiinganagirye okuuza neewe kwaawe.”
JOH 18:31 Pirato akabhabhuurira, “Ambe emwe mumugege, mumutinire ekiina kuriingʼaana ne emigiro gyeenyu.” Nawe abhakaangati bha Abhayahudi bhakamukyoora, “Tutana obhuturo bhwo okumutinira ekiina omuutu wowoosi kubha akwe.”
JOH 18:32 Gayo gakakoreka ego, okubha amangʼana gano Yeesu yagaambiri gakuunaane okweerekya kyaabhurya araakwe.
JOH 18:33 Ambe, Pirato akasikira kweeki munyuumba, akaswaagya kubha bhamureete Yeesu kweewe, akamubhuurya, “Awe naawe omutemi wa Abhayahudi?”
JOH 18:34 Nawe Yeesu akamukyoora, “Mbe, gano okuumbuurya gararwa mumiiseego gaazo kasi abhaatu abhaandi bhakubhuuriiri amangʼana iguru waane?”
JOH 18:35 Pirato akamukyoora, “Mbe, enye ni Muyahudi? Niigo, abhaatu bhe ekigaambo kyaazo hamwe na abhakuru bha abhaseengeri nibho bhano bhakureetiri kweenye okubha nikutinire ekiina. Mbe, okoriri isaryaki?”
JOH 18:36 Yeesu akamukyoora, “Obhutemi bhwaane bhutari bhwe ekyaaro kino. Eraabhe bhuungabheeri bhwe ekyaaro kino, ambe abhaanabheega bhaane bhaanganirwaaniiri okubha nitagwaatwa na Abhayahudi. Nawe obhutemi bhwaane bhutari bhwa hano.”
JOH 18:37 Ambe, Pirato akamubhuurya, “Mbe, ambe ni heene kubha awe ni mutemi?” Yeesu akamukyoora, “Ni awe ogaambiri kubha enye ni mutemi. Enye nikiibhurwa mukyaaro kino, kweeki nikaaza mukyaaro okubha nimenyeekererye abhaatu obhuheene. Omuutu wowoosi wuno akubhutuniirira obhuheene, aragiigwa amangʼana gaane.”
JOH 18:38 Pirato akamubhuurya, “Obhuheene niki?” Hano Pirato yagaambiri gayo, akahuruka igutu kweeki, akabhabhuurira abhakaangati bha Abhayahudi, “Enye nitakurora ekiina kya amasemo kumuutu wuno.
JOH 18:39 Nawe mune eziinyaangi zyo okunisabha okubhiigurira omubhohwa wumwe eriibhaga rye Enyaangi yo Okuhiita. Mbe, mureenda nibhiigurire omutemi wa Abhayahudi?”
JOH 18:40 Nawe abhaatu bhoosi bhakakora ekituri bhakubhuga, “Zeyi! Otatwiigurira omuutu wuyo, nawe otwiigurire Baraaba.” Baraaba yaari abhohirwe munyuumba ya abhabhohwa kwe ekigirirye kyo okuhakania eserikaare ya Abharooma.
JOH 19:1 Ambe, Pirato akaragania abhasirikare bhaaye kubha bhamugege Yeesu, bhamuteme emijariti.
JOH 19:2 Abhasirikare bhakoogosa orusuurya rwa amahwa, bhakamwiibhohya kumutwe. Bhakamwiibhohya omweenda gwe eraangi ye ezambaraau.
JOH 19:3 Bhakabha bharamugyaku, bharamukeerya bharabhuga, “Kasiinga rugabho, ee omutemi wa Abhayahudi!” Eno bhakumutema eziihi.
JOH 19:4 Pirato akahuruka igutu kweeki, akabhabhuurira abhakaangati bha Abhayahudi bharya, “Mwiitegeerere, ndamureeta igutu kweemwe omuutu wuno, okubha mumenye kubha nitakurora ekiina kya amasemo kyokyoosi kweewe.”
JOH 19:5 Ambe, niho Yeesu akahuruka igutu eno yiibhohiri orusaangarya rwa amahwa no omweenda gwe ezambaraau. Ambe, Pirato akagaamba mwaasi, “Rora, omuutu omweene ni wuyo.”
JOH 19:6 Hano abhakuru bha abhaseengeri na abhasirikare bhe eriiseengerero bhaamuruuzi Yeesu, bhakakora ekituri bhakubhuga, “Mumubhaambe kumusaraba, mumubhaambe kumusaraba!” Ambe, Pirato akabhabhuurira, “Mumugege emwe abheene mugye mumubhaambe kumusaraba, kwo okubha enye nikyaari kubhona isarya ryoryoosi kweewe.”
JOH 19:7 Abhakaangati bha Abhayahudi bhakamukyoora, “Etwe tunagyo emigiro. Kuriingʼaana ne emigiro giyo, areenderwa okwiitwa, kwe ekigirirye ariigaamba kubha ni Mwaana wa Taatabhugya.”
JOH 19:8 Hano Pirato yiigwiiri amangʼana gayo, akoobhoha kukiraho bhukongʼu.
JOH 19:9 Ambe, akasikira kweeki munyuumba, akamubhuurya Yeesu, “Awe orwiiri hayi?” Nawe Yeesu ataamukyooriri ryoryoosi.
JOH 19:10 Ambe, Pirato akamubhuurira, “Kwaki otakunikyoora? Mbe, otamenyiri kubha nino obhunagya bhwo okukutazura, kweeki bhwo okukutemerera kumusaraba?”
JOH 19:11 Yeesu akamukyoora Pirato, “Otiingabheeri no obhunagya bhwobhwoosi iguru waane eraabhe otiingaheerwe na Taatabhugya. Kweego omuutu wuno anituuriri mumabhoko gaazo ane ebhibhi bhikuru bhukongʼu kukira ebhibhi bhyaazo.”
JOH 19:12 Ambe, hano Pirato yiigwiiri gayo, akasakya kukomya enzira yo okumutazura Yeesu, nawe Abhakaangati bha Abhayahudi bhakakora ekituri kweeki bhakubhuga, “Eraabhe oraamutazure omuutu wuyo, ambe awe otari omusaani wa Kaisari. Omuutu wowoosi wuno akwiikora kubha mutemi, aramuhakania Kaisari.”
JOH 19:13 Hano Pirato yiigwiiri amangʼana gayo, akamureeta Yeesu igutu, ewe akagya kwiikara kukituumbi kyo okutinira ekiina, ahagiro hano bhakabhirikira Orukuungu rwa Amagina. Kukigaambo kye Ekieburania bharabhuga Gabata.
JOH 19:14 Yaari ehikiri eriibhaga rya kasaasabha murusiku rwo okwiibhanura kwiiguru ye Enyaangi yo Okuhiita. Pirato akabhabhuurira Abhayahudi, “Rora, omutemi weenyu nguno!”
JOH 19:15 Ebho bhakakora ekituri bhakabhuga, “Mumwiite, mumwiite! Mumubhaambe kumusaraba!” Pirato akabhabhuurya, “Mbe, mureenda nimubhaambe kumusaraba omutemi weenyu?” Abhakuru bha abhaseengeri bhakamukyoora, “Etwe tutana omutemi owuundi nawe Kaisari!”
JOH 19:16 Ambe mubhuteero Pirato akaswaagya agegwe, atemererwe kumusaraba. Ambe, abhasirikare bhakamugega Yeesu no okugya neewe.
JOH 19:17 Akagega omusaraba gwaaye, akatanura mumugye, akagya hagiro hano haabhirikiirwe Gorigota mukigaambo kye Ekieburania, obhugazuro bhwaku Ekihaanga kyo Omutwe.
JOH 19:18 Hano bhaahikiri harya, bhakamutemerera Yeesu kumusaraba. Hagiro haryaharya bhaari bhariho abhaatu abhaandi bhabhiri bhano bhakabhatemerera kumisaraba hamwe neewe, owumwe orubhaara rwo obhuryo no owuundi orubhaara rwo obhumosi.
JOH 19:19 Pirato akaswaagya kubha, gakaamwe amangʼana no okutuurwa kumusaraba gwa Yeesu, garabhuga, “Yeesu wa Nazareeti, Omutemi wa Abhayahudi.”
JOH 19:20 Amakaamo gayo gakaamirwe mukigaambo kye Ekieburania, Ekirooma ne Ekiyunaani. Abhayahudi bhaaru bhaari bharasoma amakaamo gayo, kwe ekigirirye ahagiro hano bhaamutemereeri Yeesu kumusaraba haari haguhi na Yerusaremu.
JOH 19:21 Ambe, abhakuru bha abhaseengeri bhakamubhuurira Pirato, “Otakaama, ‘Omutemi wa Abhayahudi,’ nawe kaama, ‘Omuutu wuno akabhuga kubha ewe ni omutemi wa Abhayahudi.’ ”
JOH 19:22 Pirato akabhakyoora, “Zeyi, gano nikaamiri gasaage egoego kyeego nikaamiri.”
JOH 19:23 Hano abhasirikare bhamutemereeri Yeesu kumusaraba, bhakagega emyeenda gyaaye, bhakatwaania magazo ane. Abhasirikare bhayo kwo owumwe, akagega eriigazo ryaaye. Kweeki, bhakagega eriigooti ryaaye. Eriigooti ryaari ryoogosirwe, bhakahokeerya ekitinika kimwe kyo omweenda, gutaari na mutumo naabhe gumwe.
JOH 19:24 Ambe, bhakiibhuurira, “Tutaraandura omweenda guno, nawe tuteme obhwiitoori, turore, gurabha gwa weewi.” Gayo gakakorwa ego, okubha gakuunaane gano gakaamirwe mu Amakaamo Amahoreeru kubha, “Bhakatwaana emyeenda gyaane, no okutema obhwiitoori iguru yo omweenda gwaane.” Nigo gano bhaakoriri abhasirikare.
JOH 19:25 Ambe, bhaari bhariho abhakari abhaandi bhane bhano bhaari bhiimeereeri haguhi no omusaraba gwa Yeesu. Gati wa abhakari bhayo yaariho nina waabhu Yeesu, nina waabhu omusuuhu wa Yeesu, Mariamu omukari wa Kireopa, na Mariamu wa mumugye gwa Magidara.
JOH 19:26 Hano Yeesu yamuruuzi nina waabhu no omwaanamweega wuno akamuseega bhukongʼu yiimeereeri haguhi na nina waabhu, akabhuga, “Ee maayi, wuyo niwe omwaana waazo.”
JOH 19:27 Kweeki akamubhuurira omwaanamweega wurya, “Awe wuyo niwe nina weenyu.” Ambe, okurwa eriibhaga riryarirya omwaanamweega wuyo, akamugega nina waabhu Yeesu, akagya kwiikara neewe mumugye gwaaye.
JOH 19:28 Ambe, Yeesu akamenyeekererya kubha yaari amariri kugikora emirimo gyoosi. Ambe, akabhuga, “Ndiigwa enyoota.” Gayo, gakatuuka okubha gakuunaane kyeego gakaamirwe mu Amakaamo Amahoreeru.
JOH 19:29 Ahagiro harya haari ne ekigiro kikiizura amaanzi amaruru go omuzabibu gari musuka. Ambe, bhakagega epaamba, bhakatobhya mumaanzi amaruru go omuzabibu gayo, bhakagazya kumaara, bhakamutuurira Yeesu kumunwa.
JOH 19:30 Yeesu hano yasamiri amaanzi amaruru go omuzabibu gayo, akabhuga, “Emirimo gyaane gihwiiri!” Akiinamya omutwe, akatina ekoro.
JOH 19:31 Orusiku ruyo, rukabha orusiku rwo okubhanura no orusiku rwo okumuunya runo rwaari rukuru kukira rwo obhutuuro ku Nyaangi yo Okuhiita. Nikyo abhakaangati bha Abhayahudi bhateendiri ebhituundu bhisaage iguru yo omusaraba kurusiku rwo okumuunya. Ambe bhakagya ku Pirato, bhakamusabha kubha abhasirikare bhagye bhabhabhune amaguru abhaatu bhano bhakatemererwa, no okuruusyaho ebhituundu bhyaabhu kumisaraba.
JOH 19:32 Ambe, abhasirikare bhakagya, bhakamubhuna amaguru omuutu wo okutaanga na wa kabhiri bhano bhaari bhabhatemereeri hamwe na Yeesu.
JOH 19:33 Nawe hano bhakagya ku Yeesu, bhakabhona akuuri, kweego bhataamubhuniri amaguru.
JOH 19:34 Nawe owumwe wa abhasirikare akamusoma Yeesu ne eriitimu murubharu. Amanyiinga na amaanzi gakarwa.
JOH 19:35 Amangʼana gayo gakaamirwe no omuutu wuno yaari akurora gano gakukoreka. Gano akumenyeekererya ni ge eheene, woosi amenyiri kubha gano akubhuga ni ge eheene, okubha na neemwe mwiikirirye.
JOH 19:36 Gayo gakakoreka okubha gakuunaane gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Ritariho eriiguha ryaaye rino riraabhunike.”
JOH 19:37 Kweeki Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Bharaaza kumurora wuno bhaamusomiri.”
JOH 19:38 Ambe, okuhita gayo, akaaza omuutu owumwe eriina ryaaye Yusufu, wuno akarwa mumugye gwa Arimataya. Omuutu wuyo yaari omwaanamweega wa Yeesu, nawe kwa mbiso, kwo okubha yaari aroobhoha abhakaangati bha Abhayahudi. Ambe, omuutu wurya akagya ku Pirato, akamusabha kubha agege ekituundu kya Yeesu, akibhiike. Pirato akamwiikirirya. Kyaamwe, Yusufu akagya, akaruusyaho ekituundu kya Yeesu.
JOH 19:39 Niho, Nikodemo wuno yaari agiiri ku Yeesu obhutiku, akaaza na amaguta go omuruumbaaso gano gasaangiibhwe na manemane, gaari eziikiro emiroongo etatu (30).
JOH 19:40 Ambe, abhabhiri bhayo bhakagega ekituundu kya Yeesu, bhakakiriizirira mumweenda gwo obhuguri bhukuru, bhakakihaka amaguta go omuruumbaaso kuriingʼaana ne enyaangi ya Abhayahudi yo okubhiika abhaatu.
JOH 19:41 Ahagiro hano bhakamutemerera Yeesu gwaari gureho omuguundu. Mumuguundu muyo, yaari erimu embiihira ehya yino bhakyaari kumubhiika omuutu wowoosi.
JOH 19:42 Orusiku ruyo, Abhayahudi bhahiibhanura kurusiku rwo okumuunya. Kwe ekigirirye kiyo, bhakamubhiika Yeesu mumbiihira yirya kwo okubha yaari haguhi.
JOH 20:1 Orusiku rwo okutaanga rwo obhutuuro, etabhoori zuri, Mariamu wa mumugye gwa Magidara akagya kumbiihira ya Yeesu. Akabhona eriigina rihuungwiirwe okurwa mukiseku kye embiihira.
JOH 20:2 Ambe, akaryaara harya, akagya ku Simooni Petero na kumwaanamweega wuno Yeesu yaamuseegiri. Akabhabhuurira, “Abhaatu bhakiruusiryeho ekituundu kyo Omukuru weetu mumbiihira, kweeki tutamenyiri hano bhakituuriri!”
JOH 20:3 Petero no omwaanamweega owuundi wurya bhakatanura, bhakeerekera kumbiihira.
JOH 20:4 Bhoosi bhabhiri bhaari bhararyaara, nawe omwaanamweega wurya owuundi akaryaara kumuhita Petero no okukaangata kuhika kumbiihira.
JOH 20:5 Akiihiinya, akasoomya mumbiihira, akayirora engibho ndabhu yino bhaamubhiikiirimu Yeesu, nawe ataasikiiri muusi.
JOH 20:6 Ambe, Simooni Petero akamutuna, akahika harya, akasikira mumbiihira no okuyibhona engibho ndabhu yino bhaamubhiikirimu Yeesu.
JOH 20:7 Kweeki akakibhona ne ekitaambaara kino bhaamubhoheeri Yeesu kumutwe. Ekitaambaara kiyo kitaari hamwe ne engibho eyiindi, nawe kikakunywa no okutuurwa embarika.
JOH 20:8 Ambe, omwaanamweega owuundi wurya, wuno akakaangata kuhika harya, neewe akasikira mumbiihira. Akarora no okwiikirirya.
JOH 20:9 Bhaari bhakyaari okumenya Amakaamo Amahoreeru gano garabhuga kubha, Yeesu ereenderwa aryooke okurwa mubhaku.
JOH 20:10 Ambe, abhaanabheega bharya bhakagya owaabhu.
JOH 20:11 Nawe Mariamu wa mumugye gwa Magidara akasaaga no okwiimeerera igutu mumbiihira, yaari ararira. Hano yaari ararira, akiihiinya no okusoomya mumbiihira,
JOH 20:12 akabharora bhamaraika bhabhiri bhano bhiibhohiri emyeenda emirabhu. Bhakiikara hano bhaari bhahiindiirye ekituundu kya Yeesu. Maraika wumwe akiikara orubhaara rwa kumutwe, owuundi akiikara orubhaara rwa mumaguru.
JOH 20:13 Bhamaraika bharya bhakamubhuurya, “Ee maayi, kwaki orarira?” Neewe akabhakyoora, “Abhaatu bhakiruusiryeho ekituundu kyo Omukuru waane, kweeki nitamenyiri hano bhakituuriri!”
JOH 20:14 Hano Mariamu yabhugiri amangʼana gayo, akiikibhuka, akamurora Yeesu yiimeereeri haryaharya, nawe Mariamu ataamumenyiri.
JOH 20:15 Yeesu akamubhuurya, “Ee maayi, kwaki orarira? Mbe, oramukomya weewi?” Mariamu yiiseegiri kubha omuutu wurya yaari omuhokya wo omuguundu, kweego akamukyoora, “Ee taata, eraabhe naawe oruusiryeho ekituundu kyaaye, mbuurira hano okituuriri, neenye ndagya kukigega.”
JOH 20:16 Yeesu akamubhirikira eriina ryaaye, “Mariamu!” Ambe Mariamu akiikibhuka, akamurora Yeesu, akabhuga mukigaambo kye Ekieburania, “Raboni!” Obhugazuro bhwaku ni Omweegya.
JOH 20:17 Yeesu akamubhuurira, “Otaanigwaata, kwo okubha nkyaari kugya mwiisaaro ku Taata. Ambe, noogye obhabhuurire abhahiiri bhaane, kubha ndagya mwiisaaro ku Taata, neewe ni Wuuso weenyu, ku Taatabhugya waane, neewe ni Taatabhugya weenyu.”
JOH 20:18 Ambe Mariamu wa mumugye gwa Magidara akagya kubhaanabheega bha Yeesu, akabhabhuurira amangʼana gayo, “Enye nimuruuzi Omukuru!” Kyaamwe, akabhakeerenerya goosi gano Yeesu amuswaagirye.
JOH 20:19 Hano yahikiri engoroobha orusiku rurya rwo okutaanga rwo obhutuuro, abhaanabheega bha Yeesu bhakiikumania munyuumba yimwe no okwiigara ebhiseku, kwo okubha bhaari bharoobhoha abhakaangati bha Abhayahudi. Kituukiro Yeesu akahwaaruka no okwiimeerera gati waabhu, akabhabhuurira, “Omureembe gubhe neemwe.”
JOH 20:20 Kyaamwe, akabheerekya amabhoko gaaye no orubharu rwaaye. Hano abhaanabheega bhamuruuzi Omukuru, bhakazomererwa bhukongʼu.
JOH 20:21 Yeesu akabhabhuurira kweeki, “Omureembe gubhe neemwe. Kyeego Taata akaantuma enye, egoego na neenye ndabhatumania emwe.”
JOH 20:22 Okumara, akabhahuutira omwiika, akabhabhuurira, “Musuungʼaane Ekoro Muhoreeru.
JOH 20:23 Eraabhe murabhaabhira abhaatu ebhibhi bhyaabhu, Taatabhugya neewe arabhaabhira ebhibhi bhyaabhu. Eraabhe mutakubhaabhira, Taatabhugya woosi atakubhaabhira.”
JOH 20:24 Omwaanamweega wumwe mubhaanabheega bha Yeesu, eriina ryaaye Tomaso, wuno bhaamubhirikiiri Mbasa, ataari hamwe na abhaanabheega abhaandi hano Yeesu yabhahwaarukiiri.
JOH 20:25 Ambe, abhaanabheega abhaandi bharya bhakamubhuurira, “Etwe tumuruuzi Omukuru!” Nawe ewe akabhakyoora, “Enye nitakunagya okwiikirirya gayo eraabhe nikyaari kurora hiinga eziikoru zye emisumaari mumabhoko gaaye no okutuura ekyaara kyaane muziikoru ziyo, no okutuura okubhoko kwaane murubharu rwaaye.”
JOH 20:26 Hano eziisiku inyaanye zyahitiri, abhaanabheega bha Yeesu bhakiikumania hamwe kweeki munyuumba. Orusiku ruyo, Tomaso neewe yaari hamwe nabho. Ebhiseku bhyaari bhiigeeri, nawe, Yeesu akarorekana mwaasi, akiimeerera gatigati waabhu, akabhakeerya, “Omureembe gubhe neemwe.”
JOH 20:27 Ambe, Yeesu akamubhuurira Tomaso, “Ee Tomaso, nawuuze onikunieku ne ekyaara ekyaazo hano, ogarore amabhoko gaane. Kweeki, onigwaateku no okubhoko kwaazo murubharu rwaane. Otabha no obhwiitiimaati, nawe wiikirirye.”
JOH 20:28 Tomaso akamukyoora, “Omukuru waane na Taatabhugya waane!”
JOH 20:29 Yeesu akamukyoora, “Wiikiriirye kwo okubha onduuzi. Bhatweereerwe ebhite bhano bhaniikiriirye yiingabha bhakyaari kuundora.”
JOH 20:30 Yeesu akakora ebhyeerekenio ebhiindi bhyaaru bhino abhaanabheega bhaaye bhakabhirora, na bhino bhitaakaamirwe mukitabhu kino.
JOH 20:31 Nawe ebhyeerekenio bhino bhiri mukitabhu kino bhikaamirwe okubha emwe mwiikirirye Yeesu niwe Masiya, Omwaana wa Taatabhugya, no okubha kwo okumwiikirirya, mubhone obhuhoru bhwa kirakeego kuriina ryaaye.
JOH 21:1 Ambe, okuhita gayo, Yeesu akabhahwaarukira kweeki abhaanabheega bhaaye embarika we Enyaanza ya Tiberia. Ego niigo akiiyeerekya.
JOH 21:2 Bhaari bhariho Simooni Petero, Tomaso wuno eriina eriindi ni Mbasa, Natanieri wuno yarwiiri Kana ya Gariraaya, abhaana bhabhiri bha Zebedaayo na abhaanabheega abhaandi bhabhiri.
JOH 21:3 Simooni Petero akabhabhuurira abharikyaaye, “Ndagya munyaanza okutega eziiswe.” Ebho bhakamukyoora, “Na neetwe turagya hamwe na naawe.” Ambe bhakagya, bhakatiira mubhwaato, bhakatega obhutiku bhwoosi, nawe bhataagwaatirye eziiswe zyozyoosi.
JOH 21:4 Etabhoori zuri, Yeesu akiimeerera embarika we enyaanza, nawe abhaanabheega bhaaye bhataamenyiri kubha ni Yeesu.
JOH 21:5 Ambe, Yeesu akabhabhirikira, “Emwe abhasaani bhaane, mbe, mukyaari kubhona eziiswe zyozyoosi?” Ebho bhakamukyoora, “Zeyi.”
JOH 21:6 Yeesu akabhabhuurira, “Mutaase orweero orubhaara rwo obhuryo rwo obhwaato, muragwaata eziiswe.” Ambe, bhakarekera orweero munyaanza, nawe bhakatamwa okururuta kwe ekigirirye bhakagwaatya eziiswe nzaru bhukongʼu.
JOH 21:7 Omwaanamweega wuno Yeesu yaamuseegiri bhukongʼu, akamubhuurira Petero, “Ni Mukuru!” Hano Simooni Petero yiigwiiri kubha ni Mukuru, akiibhoha emyeenda gyaaye gino yaruusirye hano yataangiri okutega, akiirekera munyaanza.
JOH 21:8 Abhaanabheega abhaandi bhakagya kurungʼoongo rwe enyaanza no obhwaato, kwo okubha bhataari kure, nawe bhaari mataambuka igana rimwe (100) ego. Bhakaruruta orweero runo rwiizwiiri eziiswe.
JOH 21:9 Hano bhaahikiri embarika we enyaanza, bhakabha no omukaate no omuriro gwa amakara guno eziiswe zikukarwaku.
JOH 21:10 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Muuze, mureete hano eziiswe ezimwe zino mutegiri.”
JOH 21:11 Ambe, Simooni Petero akatiira mubhwaato, akabhuruta embarika orweero rurya runo rwiizwiiri eziiswe. Murweero rurya zyaari zirimu eziiswe eziikuru igana rimwe miroongo etaano ni isatu (153). Yiingabha eziiswe zyaari nzaru bhukongʼu, nawe orweero rutaaraandukiri.
JOH 21:12 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Muuze murye ebhyaakurya.” Ataari ariho omwaanamweega wuno akasakya okumubhuurya, “Awe naawe weewi?” kwo okubha bhakamenya kubha ni Mukuru.
JOH 21:13 Ambe Yeesu akaaza, akagega omukaate, akabhaha abhaanabheega bhaaye. Kweeki, akagega eziiswe nazyo, akakora egoego.
JOH 21:14 Ruyo rwaari rugeendo rwa katatu Yeesu okubhahwaarukira abhaanabheega bhaaye, okweema hano Taatabhugya yaari amuryooriri okurwa mubhaku.
JOH 21:15 Hano bhaamariri kurya, Yeesu akamubhuurya Simooni Petero, “Simooni, omwaana wa Yohana, eheene, onseegiri enye bhukongʼu kubhakira abharikyaazo bhano kyeego bhanseegiri?” Petero akamukyoora, “Hee, Omukuru, omenyiri kubha nikuseegiri.” Yeesu akamubhuurira, “Riisya eziingʼoondu zyaane.”
JOH 21:16 Yeesu akamubhuurya Petero rwa kabhiri, “Simooni, omwaana wa Yohana, eheene, onseegiri?” Petero akamukyoora, “Hee, Omukuru, omenyiri kubha ndakuseega.” Yeesu akamubhuurira, “Riibha eziingʼoondu zyaane.”
JOH 21:17 Akamubhuurya rugeendo rwa katatu, “Simooni, omwaana wa Yohana, eheene, onseegiri?” Ambe, Petero akabha ne ebhigoongi kwe ekigirirye akamubhuurya rugeendo rwa katatu, “Eheene, onseegiri?” Akamukyoora, “Ee Omukuru, omenyiri goosi. Omenyiri kubha nikuseegiri.” Yeesu akamubhuurira akabhuga, “Riisya eziingʼoondu zyaane.
JOH 21:18 Ndakubhuurira obhuheene, hano waari mumura, okanara okwiibhoha eziingibho zyaazo omweene, no okugya hano okweenda. Nawe hano okukuunguha, oragororokya amabhoko gaazo no omuutu owuundi arakwiibhohya eziingibho zyaazo no okukuhira hano otakweenda kugya.”
JOH 21:19 Yeesu akabhuga ego okweerekya kyeego Petero araakwe, okubha abhaatu bhamuguungye Taatabhugya. Ambe, Yeesu akamubhuurira Petero, “Ontuniirire.”
JOH 21:20 Ambe, Petero akiikibhuka, akamurora omwaanamweega wuno Yeesu yaamuseegiri bhukongʼu, yaari arabhatuniirira. Omwaanamweega wuyo, niwe akiiyegeka haguhi na Yeesu hano bhahaarya ebhyaakurya, no okumubhuurya, “Ee Omukuru, ni weewi arakurye omukoonyo?”
JOH 21:21 Ambe, hano Petero yamuruuzi omwaanamweega wurya, akamubhuurya Yeesu, “Ee Omukuru, mbe, erabhabhwi kumwaanamweega wuyo?”
JOH 21:22 Yeesu akamukyoora, “Eraabhe ndeenda abhe muhoru tee hano ndaakyoore, kwaki gayo garakunyaakya? Awe onituniirire.”
JOH 21:23 Kwe ekigirirye kiyo, abharikyaaye bhaaru bhakiiseega kubha omwaanamweega wuyo atakukwa na rumwe. Nawe Yeesu ataamubhuuriiri omwaanamweega wuyo atakukwa na rumwe, nawe akabhuga, “Eraabhe ndeenda abhe muhoru tee hano ndaakyoore, kwaki gayo garakunyaakya?”
JOH 21:24 Omwaanamweega wuyo niwe wuno yamenyeekereerye gano no okugakaama. Etwe tumenyiri kubha gano akubhuga ni ge eheene.
JOH 21:25 Gariho amangʼana agaandi maaru gano Yeesu yagakoriri. Eraabhe goosi gayo gaangakaamirwe, ndiiseega ekyaaro kyoosi kitiingisiri okutuura ebhitabhu bhino bhyaangakaamirwe.
ACT 1:1 Omuguungibhwa Teofiro, mukitabhu kyaane kyo okutaanga, nikakukaamira iguru wa amangʼana goosi gano Yeesu yataangiri kukora no okweegya, okurwa obhweemero bhwe emirimo gyaaye,
ACT 1:2 tee orusiku runo yagegirwe kugya mwiisaaro. Hano yaari akyaari kugegwa, akabhaha abheega bhaaye amaragiriro kwe enzira ye Ekoro Muhoreeru, akabhaha abheegya bhaaye amaragiriro, bhano yabhasoriri iguru we emirimo gino bharaagikore.
ACT 1:3 Kwe eziisiku miroongo ene (40) okurwa hano Yeesu yakuuri no okuryooka, yaari arabhahwaarukira abheega bhaaye. Akabheerekya heene ari muhoru kwe ebhyeerekenio bhyaaru, na yaari arabheegya amangʼana go obhutemi bhwa Taatabhugya.
ACT 1:4 Orusiku rumwe, hano Yeesu yaari na abheega bhaaye, akabhaswaagya, “Mutarwa Yerusaremu, nawe muganye okusuungʼaana Ekoro Muhoreeru, wuno Taata yabharagiri kuhitira amangʼana gaane.
ACT 1:5 Yohana Omubatiizi, akabatiiza abhaatu mumaanzi, nawe eriibhaga rya siku suuhu, murabha murabatiizwa kwe Ekoro Muhoreeru.”
ACT 1:6 Ambe, abheega hano bhaari bhiikumeenie hamwe na Yeesu, bhakamubhuurya, “Omukuru, eriibhaga rino niryo oraabhakyoorerye Abhiiziraeri obhutemi bhwaabhu?”
ACT 1:7 Yeesu akabhakyoora, “Mutakweenderwa kumenya eziisiku ne eriibhaga rino riri mubhuturo bhwa Taatabhugya, kwo okubha ni Taata omweene kubhuturo bhwaaye amenyiri garatuuka ryoori.
ACT 1:8 Nawe murasuungʼaana amanaga hano Ekoro Muhoreeru araabhiikire. Emwe murabha abhamenyeekererya bhaane Yerusaremu, na ahagiro hoosi ha Yudea na Samaria, na tee obhuteero bhwe ekyaaro kyoosi.”
ACT 1:9 Hano Yeesu yamariri kubhabhuurira abheega bhaaye gayo, eriibhaga bhaari bhakyataangarireeni, rugeendo rumwe Yeesu akagegwa kugya mwiisaaro. Eriisaaro rikamukuundikirya, bhataamuruuzi kweeki.
ACT 1:10 Hano bhaari bhakyataangariiri mwiisaaro, kituukiro, abhasubhe bhabhiri bhano bhaari bhiibhohiri emyeenda emirabhu pee, bhakiimeerera haguhi nabho.
ACT 1:11 Abhasubhe bhabhiri bhayo bhakabhuga, “Emwe abhaatu bha Gariraaya, ndora mwiimeereeri eno murarora mwiisaaro? Yeesu wuno agegirwe kweemwe kugya mwiisaaro, arakyoora kweeki, kyeegoego mumuruuzi aragya mwiisaaro.”
ACT 1:12 Kyaamwe, abheega bhakakyoora Yerusaremu kurweera mukiguru kino kikubhirikirwa Ekiguru kye Emizeituni, kino kyaari obhweema bhwa amataambuka kikwe kimwe ego (1,000).
ACT 1:13 Hano bhaahikiri Yerusaremu, bhakatiira mukyuumba kye ekinazo muno bhaari kwiikara. Abheega bhayo bhaari Petero, Yohana, Yaakobo, Andurea, Firipo, Tomaso, Baritoromaayo, Mataayo, Yaakobo omwaana wa Arifayo, Simooni Omuzeroote, na Yuuda omwaana wa Yaakobo.
ACT 1:14 Bhano bhoosi bhaari bhiikumaniirye muyo bharamusabha Taatabhugya kwe ekoro yimwe, hamwe na Mariamu nina waabhu Yeesu, abhakari abhaandi, na bhawamwaabhu Yeesu.
ACT 1:15 Kuziisiku ziyo, abhiikirirya bha Yeesu bhaari bhiikumaniirye, obhwaaru bhwa abhaatu bhayo bhwaari igana rimwe na miroongo ebhiri ego (120). Niho Petero akiimeerera gatigati waabhu akabhuga,
ACT 1:16 “Abhahiiri bhaane, ekeenderwa Amakaamo Amahoreeru gakorwe, kyeego Ekoro Muhoreeru akaroota kuhitira kumutemi Daudi kwiiguru wa Yuuda, wuno yakaangatiri abhaatu bhano bhaamugwaatiri Yeesu.
ACT 1:17 Yuuda yaari omweega omurikyeetu, tukakora nawe emirimo hamwe.”
ACT 1:18 Hano Yuuda yabhweeni eziimbirya kwo okukora amangʼana amabhiihu, akagura omuguundu. Mumuguundu muyo muyo, akagwa haasi, enda yaaye ekabhaaruka na amara gaaye gakiitika igutu.
ACT 1:19 Amangʼana gayo, gakamenywa na abhaatu bhoosi bha Yerusaremu, kweego bhakahabhirikira ahagiro hayo Akeridama mukigaambo kyaabhu, obhugazuro bhwaku omuguundu gwa amanyiinga.
ACT 1:20 Ambe, Petero akageenderera okugaamba, “Gakaamirwe mukitabhu kya Zaburi, ‘Ahagiro haaye habhe ne ekiibhuuro, na atabhaho omuutu wuno ariikaremu.’ Na kweeki gakaamirwe, ‘Omuutu owuundi ahaabhwe emirimo gyaaye gyo okukaangata.’
ACT 1:21 “Kweego, ereenderwa tusore omuutu owuundi wuno twaari kugeendenia nawe, eriibhaga ryoosi rino Omukuru Yeesu yaari hamwe neetwe,
ACT 1:22 kweemera hano Yeesu yaabatiizirwe na Yohana, tee okugegwa kugya mwiisaaro. Omuutu wuyo, arabha arasakirania hamwe na neetwe okuraarika obhuryoori bhwa Yeesu.”
ACT 1:23 Kweego, bhakagaamba amariina ga abhaatu bhabhiri. Owumwe yaari Yusufu wuno akubhirikirwa Barisaaba, ne eriina ryaaye eriindi Yusito. Na wa kabhiri, akabhirikirwa Matiya.
ACT 1:24 Niho bhakamusabha Taatabhugya, bhakabhuga, “Omukuru, naawe omenyiri eziikoro zya abhaatu bhoosi. Kweego, otweerekye ni weewi wuno osoriri gati wa abhabhiri bhano,
ACT 1:25 okubha agege omweeya gwe emirimo gyo obhweega bhuno Yuuda yatigiri, hano yakuuri no okugya hano haamungʼariiri.”
ACT 1:26 Kyaamwe bhakataanga kwiitoora obhwiitoori bhukamugweera Matiya, kweego akoongeribhwa kubharya abheega abhaandi ikumi na wumwe.
ACT 2:1 Hano orusiku rwe enyaangi ya Pentekositi rwahikiri, abhiikirirya bha Yeesu bhoosi bhaari bhiikumaniirye ahagiro hamwe.
ACT 2:2 Rugeendo rumwe, kukahwaaruka eriiraka kyo obhukama obhuhaari bhwo okurweera mwiisaaro, eriiraka riyo rikiizurya enyuumba yoosi muno bhaari bhiikumaniirye.
ACT 2:3 Niho bhakarora ebhigiro kyo orurare rwo omuriro, bhikatwaanikana, bhikiituuma iguru wa bhoosi.
ACT 2:4 Abhaatu bhoosi bhano bhaari kurusiku ruyo, bhakiizuribhwa Ekoro Muhoreeru, bhakataanga kugaamba kubhigaambo ebhiindi, kyeego Ekoro Muhoreeru akabhakaangata okugaamba.
ACT 2:5 Ambe, Yerusaremu bhaari bhariho Abhayahudi bhano bhaamwiikiriirye Taatabhugya, na bhaari bharweereeri kubhyaaro bhyoosi.
ACT 2:6 Hano bhakiigwa eriiraka riyo, esaango ekuru ya abhaatu bhakasikana. Bhoosi bhakaruguura, kwo okubha bhakiigwa ebhigaambo bhyaabhu bhya simuka kyeego bhikugaambwa.
ACT 2:7 Hano bhaari bhakuruguura no okugaandaara, bhakiibhuurya, “Awe bhoosi bhano tukubhiigwa bharagaamba ego, bhatari Abhagariraaya?
ACT 2:8 Erabhabhwi etwe twoosi okubhiigwa bharagaamba ebhigaambo bhyeetu bhya simuka?
ACT 2:9 Na gati weetu, bharimu abhaatu okurwa ebhyaaro bhya Abhapariti, Abhamedi na Abheeramu. Na abhaandi bhararwa ebhyaaro bhya Mesopotamia, Yudea, Kapadokia, Poonto na Asia,
ACT 2:10 Furigia, Pamufiria na Misiri. Na abhaandi bhakarwa mbaara zye ekyaaro kya Ribia kino kiri haguhi no omugye gwa Kirene, na abhaandi bheetu ni bhagini okurwa mumugye gwa Rooma. Gati waabhu ni Bhayahudi bha simuka na Abhayahudi bhano bhaarwiiri ebhyaaro ebhiindi, bhano bhiikiriirye enyaangi ye Ekiyahudi.
ACT 2:11 Na bhariho abhaaru ni Bhakirete na abhaandi ni Bhaaraabu. Etwe twoosi turabhiigwa bharagaamba ebhigaambo bhyeetu iguru wa amahokya amakuru ga Taatabhugya!”
ACT 2:12 Abhaatu bhoosi bhakaruguura no okutitiikana eno bhariibhuurya, “Niki obhugazuro bhwa amangʼana gano?”
ACT 2:13 Nawe abhaandi bhakabhaseka, bhakabhuga, “Awe bhano bhagwaatirwe na amaanzi go omuzabibu!”
ACT 2:14 Niho Petero akiimeerera hamwe na abheega ikumi na wumwe bharya. Akataanga okubhabhuurira abhaatu bhayo kwiiraka ikuru, “Emwe Abhayahudi abharikyaane, na neemwe abhiikari abhaandi bha Yerusaremu, mumenye eriingʼana rino, no okwiitegeerera amangʼana gaane.
ACT 2:15 Abhaatu bhano bhatagwaatirwe kyeego mukwiiseega, mutakurora ekyaari etabhoori, eriibhaga rya katatu!
ACT 2:16 Nawe engʼana yino ni yirya yagaambirwe no omurooti Yoeri,
ACT 2:17 ‘Taatabhugya arabhuga, muziisiku zyo obhuteero, ndabhiikirya Ekoro Muhoreeru iguru wa abhaatu bhoosi. Abhaana bheenyu bhe ekisubhe na bhe ekikari bhararuusya obhurooti, na abhamura bheenyu bhararora obhurori, na abhakaruka bheenyu bhararoota ebhirooto.
ACT 2:18 Kuziisiku ziyo ndabhiikirya Ekoro Muhoreeru waane naabhe iguru wa abhagya bhaane, abhasubhe na abhakari, neebho bhararuusya obhurooti.
ACT 2:19 Ndakora ebhiruguuro iguru kwiisaaro, ne ekyeerekenio mukyaaro hano. Na abhaatu bhararora ebhyeerekenio bhya amanyiinga no omuriro, ne eryooki ryo omwooki.
ACT 2:20 Eryoobha ririikyoora kubha ekiirima, no omweeri gurakaangaara kya amanyiinga, gayo garakorwa hano rukubha rukyaari kuuza orusiku orukuru rwo obhuguungo bhwo Omukuru.
ACT 2:21 Nawe omuutu wuyo woosi wuno akusabha kwo okwiisiga eriina ryo Omukuru, aratuuribhwa.’ ”
ACT 2:22 Petero akageenderera kugaamba, “Emwe abhaatu bha Iziraeri, mwiitegeerere amangʼana gano. Taatabhugya omweene yabheerekirye kubha arakora emirimo kuhitira ku Yeesu wa Nazareeti, yakoriri ego kwe enzira ye ebhitiika, ebhiruguuro ne ebhyeerekenio bhino akukora gati weenyu, kyeego emwe abheene mumenyiri.
ACT 2:23 Yeesu wuno yatuurirwe mumabhoko geenyu, kyeego Taatabhugya yeendiri okurwa obhutaangi, na neemwe mukamwiitira kumusaraba, kwe enzira ya abhaatu abhabhi.
ACT 2:24 Nawe Taatabhugya akamuryoora kurwa mubhaku, akamuruusya mubhururu bhwo oruku, kwo okubha etaangaturikeeni agwaatwe no oruku!
ACT 2:25 Naabhe omutemi Daudi akagaamba iguru wa Yeesu, ‘Nikamurora Omukuru embere waane eriibhaga ryoosi. Na nitakusiingisibhwa kweeki, kwo okubha ari kukubhoko kwaane kwo obhuryo.
ACT 2:26 Kweego, ekoro yaane ekazomererwa, kweeki orurimi rwaane rurariryaata. No omubhiri gwaane, gurabha no obhwiisige,
ACT 2:27 kwo okubha awe otakunitiga nyaari. No otakwiikirirya omubhiri gwo Omuhoreeru waazo gubhore.
ACT 2:28 Awe onierekirye eziinzira zo obhuhoru, Oniizuriirye obhuzomererwa bhwaaru, kwo okubha orabha hamwe na neenye.’ ”
ACT 2:29 Petero akageenderera okugaamba, “Abhahiiri bhaane, ndeenderwa nibhabhuurire kwe eheene kubha zaazi weetu Daudi akakwa. Neewe akabhiikwa ne embiihira yaaye eriho hano tee reero.
ACT 2:30 Nawe, kwo okubha Daudi yaari omurooti, akamenya kubha Taatabhugya akamuragania kwo okumwiirahiirira kubha, yaramutuura omuutu wumwe we ehamati yaaye kubha omukaangati wo obhutemi bhwaaye.
ACT 2:31 Daudi akabha ararora amangʼana gano garaatuuke embere, akagaamba iguru wo okuryooka kwa Masiya weetu, kubha ataatigirwe nyaari no omubhiri gwaaye gutaabhoriri.
ACT 2:32 “Taatabhugya akamuryoora Yeesu kurwa mubhaku, na neetwe twoosi ni bhamenyeekererya bhe engʼana yiyo.
ACT 2:33 Taatabhugya akamugororokya no okumutiirya obhukuru, bhoono yiikeeri orubhaara rwaaye rwo obhuryo. Kyaamwe Taata akamuha Yeesu Ekoro Muhoreeru kyeego akamuragania, Yeesu woosi akatwiikirya Ekoro Muhoreeru, kyeego mukurora no okwiigwa.
ACT 2:34 Daudi omweene ataatiiriri okusikira mwiisaaro, nawe akabhuga, ‘Omukuru, Taatabhugya akamubhuurira Omukuru waane, “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo,
ACT 2:35 tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo iyaasi wa amaguru gaazo.” ’”
ACT 2:36 Petero akamaririirya okugaamba, “Abhiiziraeri bhoosi mureenderwa mumenye kwe eheene kubha, Yeesu wuno mukiita, niwe wuyowuyo Taatabhugya akamukora kubha Omukuru na Masiya!”
ACT 2:37 Hano abhaatu bhiigwiiri amangʼana gayo, gakabhanyahaara bhukongʼu muziikoro zyaabhu. Kyaamwe, bhakamubhuurya Petero na abheega abharikyaaye, “Abhahiiri bheetu, bhoono tukorebhwi?”
ACT 2:38 Petero akabhakyoora, “Mwoosi mute ebhibhi bhyeenyu, na mubatiizwe kuriina rya Yeesu Krisito, okubha mwaabhirwe ebhibhi bhyeenyu na murasuungʼaana Ekoro Muhoreeru.
ACT 2:39 Obhurage bhuno ni iguru weenyu na abhaana bheenyu, na kubhaatu bhoosi bhano bhari mubhyaaro ebhiindi. Omukuru, Taatabhugya weetu, araabhabhirikire abhaatu bhoosi bhabhe bhaaye.”
ACT 2:40 Petero akageenderera okubhariiha abhaatu bhayo kwa amangʼana agaandi maaru no okubhakumiirirya, akabhuga, “Mwiituurye no okurwa murwiibhuro orubhi runo!”
ACT 2:41 Abhaatu bho okuhika ebhikwe bhitatu (3,000) bhakiikirirya ameegyo gano Petero yaari kweegya kurusiku ruyo, bhakabatiizwa, bhakagwaatana na abhaanabheega abhaandi bha Yeesu.
ACT 2:42 Neebho abhiikirirya bhaari bhariiruusya okweega ameegyo ga abheega bha Yeesu, na bhakagwaatana hamwe no okurya mwiigari ryo Omukuru eriihoreeru no okumusabha Taatabhugya.
ACT 2:43 Abheega bhano bhaari bharakora ebhyeerekenio ne ebhiruguuro bhyaaru, bhikakora bhoosi bhakagwaatwa ne ehaho ya Taatabhugya.
ACT 2:44 Na abhiikirirya bhoosi bhaari no obhumwe, na ebhigiro bhyaabhu bhyoosi bhyaari kyo obhumwe bhwaabhu.
ACT 2:45 Hano bhahaagurya ebhigiro bhyaabhu, bhahaatwaana abhaatu bhoosi kyeego bhaari bhakweenda.
ACT 2:46 Kuziisiku zoosi, bhahaasikanira mwiiseengerero rya Taatabhugya. Bhahaabhega omukaate enyuumba kwe enyuumba, na bhahaasaanga okurya ebhyaakurya kwo obhuzomererwa na kwe ekoro yimwe.
ACT 2:47 Bhahaamukumya Taatabhugya no okubhazomera abhaatu bhoosi. Ne eziisiku zyoosi Omukuru Yeesu akageenderera okutuurya abhaandi, na abhiikirirya bhakaaruha.
ACT 3:1 Orusiku rumwe Petero na Yohana bhakagya okuseengera mwiiseengerero, eriibhaga rya keenda mumwiisi. Eriibhaga riyo niryo ryaari ryo okumuseengera Taatabhugya.
ACT 3:2 Haguhi ne ekiseku kimwe kye eriiseengerero kino kyaari kubhirikirwa Ekiseku Ekizomu, hahaabha no omuutu wumwe wuno yaari eriigata okurwa okwiibhurwa kwaaye. Eziisiku zyoosi, eriigata ahaagegwa na abhaatu no okutuurwa haguhi ne Ekiseku Ekizomu, abhone okusabha eziimbirya kubhaatu bhano bhaari kuhita no okusikira mwiiseengerero rya Taatabhugya.
ACT 3:3 Hano eriigata wuyo yabharuuzi Petero na Yohana bhiisukiri haguhi bhakweenda kusikira mwiiseengerero, akabhasabha bhamuhe eziimbirya.
ACT 3:4 Niho Petero na Yohana bhakamutaangaarira, kyaamwe Petero akamubhuurira, “Oturoreerere etwe!”
ACT 3:5 Kweego omuutu wurya akabharoreerera, eno ariisiga kubha bhaari ne ekigiro kyo okumuha.
ACT 3:6 Nawe Petero akamubhuurira, “Nitana mbirya ziyo zoosi, naabhe ezahaabu, nawe kino ninakyo, nikyo ndaakuhe. Ndakubhuurira kuriina rya Yeesu Krisito wa Nazareeti, imeerera ogye!”
ACT 3:7 Kyaamwe Petero akamugwaata omuutu wuyo okubhoko kwo obhuryo, akamwiimeererya. Hayohayo ebhitugweetugwe bhyaaye bhikabha na amanaga.
ACT 3:8 Akabhururuka, akiimeerera bhwaangu, akataanga okugeenda omweene. Akasikira mwiiseengerero, hamwe na Petero na Yohana, eno arabhururuka no okumukumya Taatabhugya.
ACT 3:9 Abhaatu bhoosi bhano bhaari hayo, bhakamurora arageenda no okumukumya Taatabhugya.
ACT 3:10 Na bhakamumenya kubha, niwe wuryawurya wuno yaari kwiikara habhoori mu Kiseku Ekizomu kirya kye eriiseengerero, eno arasabhasabha. Bhoosi bhakiitakya no okuruguura bhukongʼu okurora engʼana yino emutuukiiri.
ACT 3:11 Abhaatu bhoosi bhakyaruguura omuutu wuyo ahoriibhwe, eno arabhaangiraku Petero na Yohana. Abhaatu bhakataanga kuryaarira kweebho, ahagiro harya hakubhirikirwa Eriibhaanza rya Soromooni.
ACT 3:12 Hano Petero yaari amariri kubharora abhaatu bhiikumeenie hayo, akabhona omweeya gwo okubhabhuurira, “Emwe abhaatu bha Iziraeri, kwaki gayo garabharuguurya? Ndora muratumogorera ameeso? Kyamuna mukubhuga, ni kwo obhunagya hamwe kwo obhuhoreeru bhweetu tugirirye omuutu wuno ahoriibhwe na ageende?
ACT 3:13 Taatabhugya wa bhazaazi bheetu, Aburahamu, Isaaka na Yaakobo, amuguungirye omuhokya waaye Yeesu, niwe omuhorya wa wuyo. Na Yeesu wuyo niwe wuno emwe mwamuruusirye atinirwe ekiina kyo oruku! Yiingabha Pirato aheenda abhiigurire Yeesu, mukaanga atahaatirwa.
ACT 3:14 Emwe mukamwaanga omuheene no omuhoreeru na mukamusabha Pirato kubha, omwiiti ahaatirwe kumweeya gwaaye.
ACT 3:15 Kweego mukamwiita Yeesu, wuno akuha abhaatu obhuhoru! Nawe Taatabhugya akamuryoora kurwa mubhaku, neetwe ni bhamenyeekererya bho okuryooka kwaaye.
ACT 3:16 Kwo okwiikirirya eriina rya Yeesu, omuutu wuyo mukumurora no okumumenya kisi, aheerwe amanaga. Ewe ahoriibhwe kwe enzira yo obhwiikirirya bhwe eriina riyo.
ACT 3:17 “Bhoono abhahiiri bheetu, nimenyiri mwamukoreeri Yeesu gayo goosi, kwo obhutamenya bhweenyu, niigo abhakaangati bheenyu bhoosi bhaakoriri.
ACT 3:18 Nawe, amangʼana gano Taatabhugya yagaambiri okurwa ekare, kuminwa gya abharooti bhaaye bhoosi kubha, Masiya waaye araaza kunyaakibhwa, na niigo yabheeri.
ACT 3:19 Kweego, mute ebhibhi bhyeenyu, na mumwiikyooserye Taatabhugya, okubha ewe abhaabhire ebhibhi bhyeenyu, na ziraaza eziisiku zo okuzomeribhwa kwo okubhaho kwaaye Omukuru, Taatabhugya.
ACT 3:20 Araaza kukora ego okubha anagye kumutuma Yeesu. Ewe niwe Masiya, wuno yatuurirweho kwiiguru weenyu kweema ekare.
ACT 3:21 Ewe akeenderwa asaage mwiisaaro, tee hano Taatabhugya araakore bhuhya ebhigiro bhyoosi mukyaaro, kyeego akabhuga kurwa ekare kwe enzira ya abharooti bhaaye abhahoreeru.
ACT 3:22 “Musa akabhuga, ‘Omukuru, Taatabhugya weenyu, arabhasorera omurooti kya neenye, kurwa gati wa abhahiiri bheenyu. Mumwiitegeerere kisi amangʼana goosi gano araabhabhuurire.
ACT 3:23 No omuutu wuyo woosi wuno atakumwiikirirya omurooti wuyo, araahurwa no okutuurwa kure na abhaatu bha Taatabhugya.’
ACT 3:24 “Na abharooti bhoosi, kweemera Samweeri na abhaandi bhano bhaamurumiriku, bhakaroota amangʼana ge eziisiku zino.
ACT 3:25 Emwe ni bhaana bha abharooti, na abhaana bhe eriiragano rino Taatabhugya yakoriri na bhazaazi bheenyu. Taatabhugya akamuragania Aburahamu, ‘Kwe enzira yo omuutu wo orwiibhuro rwaazo, abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bharatweerwa ebhite.’
ACT 3:26 Hano Taatabhugya yamariri kumuryoora omuhokya waaye Yeesu, akataanga kumutuma kweemwe, okubha abhatweere ebhite, kwo okubhakyoora abhaatu bhoosi kutiga eziinzira zyaabhu eziimbiihu.”
ACT 4:1 Hano Petero na Yohana bhaari bhakyarwaazira abhaatu bharya, abhaseengeri, abhariibhi bhe eriiseengerero na Abhasadukayo bhakabhahikaku.
ACT 4:2 Abhakuru bhayo bhaari bhatiindiri bhukongʼu, kwo okubha Petero na Yohana bhaari bhareegya abhaatu kubha, Yeesu akaryooka, no okuryooka kwa Yeesu kureerekya kubha abhaku bhararyooka.
ACT 4:3 Kweego, bhakabhagwaata Petero na Yohana no okubhatuura mukibhoho, tee etabhoori yaho, kwo okubha yaari engoroobha.
ACT 4:4 Nawe, abhaatu bhaaru bhano bhakiigwa ameegyo ga Petero na Yohana, bhakagiikirirya, no obhwaaru bhwa abhasubhe bhwaari bhuriisukira kya abhasubhe bhikwe bhitaano (5,000).
ACT 4:5 Etabhoori yaho, abhaseengeri, abhakaruka na abheegya bhe emigiro bhakiikumanirya Yerusaremu hayo.
ACT 4:6 Musaango yiyo, yaarimu omuseengeri omukuru Anasi, hamwe na Kayafa, Yohana, Arekizanda na abhahiiri abhaandi bho omuseengeri omukuru.
ACT 4:7 Bhakaragania Petero na Yohana bhareetwe mukiina. Bhakabhiimeererya gatigati waabhu, bhakataanga kubhabhuurya, “Emwe mukoriri engʼana yino kwa amanagaki na kwe eriina rya weewi?”
ACT 4:8 Hayo Petero yaari yiizwiiri Ekoro Muhoreeru, akabhabhuurira, “Emwe, abhakaangati bha abhaatu bha Iziraeri na abhakaruka,
ACT 4:9 reero muratubhuurya amabhuuryo iguru ya kyeego tukamusakirya eriigata wuno, na muratubhuurya kyeego yahoriibhwe.
ACT 4:10 Ambe bhoono, emenywe kweemwe mwoosi na abhaatu bha Iziraeri kubha, omuutu wuno yiimeereeri embere weenyu reero ni muhoru kwe eriina rya Yeesu Krisito wa Nazareeti. Niwe mukamwiitira kumusaraba, nawe Taatabhugya akamuryoora okurwa mubhaku.
ACT 4:11 Ewe niwe wuno Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, ‘Yeesu niwe eriigina rino emwe abhoomboki mwaaryaangiri, niryo ribheeri eriigina eriikuru ryo obhurusa.’
ACT 4:12 Obhutuurya bhutakubhoneka kumuutu owuundi wuyo woosi, kwo okubha ritariho eriina eriindi ryoryoosi mukyaaro rino turaanagye kutuuribhwa kweeryo!”
ACT 4:13 Hano abhakaangati bhayo bhaaruuzi Petero na Yohana bhaagaambiri kwo obhukaari, no okumenyeekererya kubha abhaatu bhayo bhataasomiri, niho bhakaruguura bhukongʼu. Bhakamenyeekererya kubha bhaari hamwe na Yeesu.
ACT 4:14 Nawe kwo okubha bhaari bharamurora omuutu wuno yaari ahoriibhwe yiimeereeri hamwe nabho, bhataari ne engʼana yo okugaamba.
ACT 4:15 Kweego, bhakabhaswaagya Petero na Yohana bhahuruke habhoori we ekiina kirya, neebho bhakasaaga bhariitoongera abheene.
ACT 4:16 Bhakiibhuurya, “Tubhakorebhwi abhaatu bhano? Abhiikari bhoosi bha hano Yerusaremu bhamenyiri kubha bhakoriri ekyeerekenio ekikuru kino, na tutakunagya kwaanga.
ACT 4:17 Nawe, kwo okuribhira engʼana yiyo etige kunyaragana mubhaatu, tureenderwa tubharekye bhatagaambana no omuutu wowoosi kuriina rya Yeesu.”
ACT 4:18 Kyaamwe abhakuru bhayo bhakabhabhirikira kweeki Petero na Yohana munyuumba. Bhakabharekya bhatakeerenia, naabhe okweegya iguru ye eriina rya Yeesu.
ACT 4:19 Nawe Petero na Yohana bhakabhakyoora kwo okubhabhuurira, “Muhitye emwe abheene, eraabhe ni kisi kubhiigwa emwe, kukira okumwiigwa Taatabhugya.
ACT 4:20 Nawe etwe tutakutura kutiga kugaamba iguru wa amangʼana gano twaagaruuzi no okwiigwa!”
ACT 4:21 Ambe, abhakuru bhayo bhe ekiina, bhakabharekya kwo obhuhaari bhukongʼu, okumara bhakabhahaatira. Bhataanagirye kubhatema naabhe kubhanyaakya, kwo okubha abhaatu bhoosi bhaari bharamukumya Taatabhugya kwiiguru ye ekisigo kiyo.
ACT 4:22 Omuutu wuno ahoriibhwe yaari ne emyaaka gino gikutuuma miroongo ene (40).
ACT 4:23 Hano Petero na Yohana bhaahaatiirwe, bhakakyoora kubharikyaabhu. Na bhakabhabhuurira kyeego bhaabhuuriirwe na abhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi.
ACT 4:24 Neebho hano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakatiirya eriiraka bhakamusabha Taatabhugya kwa hamwe bhakubhuga, “Omukuru, Taatabhugya, Omuteemi we ekyaaro, eriisaaro, enyaanza ne ebhigiro bhyoosi bhyamu.
ACT 4:25 Naawe wagaambiri kwe enzira ye Ekoro Muhoreeru, kuhitira omunwa gwa Daudi zaazi weetu, omuhokya waazo, ‘Ndora abhaatu bhe ebhyaaro bharatiinda, na abhaatu bhariiseega okukora amangʼana gano gatana bhweera?
ACT 4:26 Abhatemi bhe ekyaaro na abhakaangati bhiikumeenie hamwe, okubha bhamwaange Omukuru, Taatabhugya na Masiya waaye.’
ACT 4:27 “Ni heene, kwo okubha Herode Antipasi na Pontio Pirato kwa hamwe na abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi na Abhiiziraeri, bhakiikumanirya hamwe mumugye guno okubha bhamwaange Yeesu, omuhokya omuhoreeru waazo omusorwa.
ACT 4:28 Kweego, ebho bhakakora gano kwo obhuturo bhwaazo na amiiseego gaazo gakeendwa gakorwe kurwa mubhutaangiro.
ACT 4:29 Na bhoono, ee Omukuru, Taatabhugya, oruuzi ebhikaango bhyaabhu bhiyo, otusakirye no okutuha obhunagya, etwe abhagya bhaazo, kuraarika engʼana yaazo kwo obhukaari bhukuru.
ACT 4:30 Ogororokye okubhoko kwaazo, okubha ohorye abhaatu. Okore ekyeerekenio ne ekiruguuro kwe eriina rya Yeesu, omuhokya waazo omuhoreeru!”
ACT 4:31 Hano bhaamariri okumusabha Taatabhugya, ahagiro harya bhaari bhiikumaniirye, hakarigita. Neebho bhoosi bhakiizuribhwa ne Ekoro Muhoreeru, bhakataanga okurwaazira abhaatu engʼana ya Taatabhugya kwo obhukaari.
ACT 4:32 Abhiikirirya bhoosi bhaari no omutima gumwe no obhwiiseegi bhumwe. Ataari ariho omuutu naabhe wumwe wuno yaari kubhara ebhigiro bhyaaye kubha ni bhyaaye omweene ego, nawe ebhigiro bhyoosi bhyaari bhyo obhusaange.
ACT 4:33 Abheega bha Yeesu bhakageenderera kugaambira abhaatu kwa amanaga maaru, amangʼana go okuryooka kwo Omukuru Yeesu. Na Taatabhugya akabhatweera ebhite bhoosi.
ACT 4:34 Na ataari ariho omuutu owumwe gati waabhu wuno yasuuhiirwe ne ekigiro. Bhataasuuhiirwe, kwo okubha bhano bhaari ne emiguundu ne eziinyuumba, bhakabhigurya ne eziimbirya zino bhaabhweeni
ACT 4:35 bhakazihaana abheega. Nabho bhakazitwaania eziimbirya ziyo kubhaatu bhano bhataari nazyo kyeego bhaari bhakweenda.
ACT 4:36 Yaari ariho Omuraawi wumwe omwiibhurwa wa Kipuro eriina ryaaye ni Yusufu, nawe abheega bha Yeesu bhakamuha eriina Barinaaba, obhugazuro bhwaku ni wo okugosorerania.
ACT 4:37 Barinaaba akagurya omuguundu gwaaye, eziimbirya zino akabhona, akazihaana abheega bhayo.
ACT 5:1 Kwaari no omuutu owumwe, eriina ryaaye Anania na mukaaye yaari arabhirikirwa Safira. Neebho bhakagurya omuguundu gwaabhu.
ACT 5:2 Anania akabhisa eziimbirya eziindi kurwa kuzino bhaabhweeni. Na mukaaye woosi, yaari yiikirireenie neewe. Niho Anania akagega eziimbirya zino zasaagiri, akagya akabhaha abheega bha Yeesu eno arabhuga nizo ziyo zoosi.
ACT 5:3 Petero akamubhuurya, “Awe Anania! Ndora Seetaani akukoriri ongʼeenererye ekoro yaazo, no okumubheehera Ekoro Muhoreeru, kwo okubhisa eziimbirya eziindi zino wabhweeni kwo okugurya omuguundu gwaazo?
ACT 5:4 Hano waari okyaari kugurya omuguundu guyo, gwaari ogwaazo? Na hano omariri kugurya gutaari mubhunagya bhwaazo? Kwaki wiiseegiri kwo okukora obhubhi bhuyo mukoro yaazo? Awe otaabheheeri omuutu nawe obheheeri Taatabhugya!”
ACT 5:5 Hano Anania yiigwiiri amangʼana ga Petero gayo, akagwa haasi akakwa. Na bhoosi bhano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakahaha bhukongʼu.
ACT 5:6 Abhamura bhakaaza, bhakakuundikirya omubhiri gwaaye kwo omweenda, bhakamuhurukya habhoori, bhakamuhira ahagiro ho okubhiikira, bhakamubhiika.
ACT 5:7 Hano zyahitiri eziisa isatu, omukari wa Anania woosi akasikira munyuumba, ekabha ewe yaari akyaari kumenya gano gaatuukiri muyo.
ACT 5:8 Petero akamubhuurya woosi, “Ombuurire, eziimbirya zino nizo mukagurya emenyo yeenyu?” Akamukyoora, “Hee! Tukagurya kwo obhuguri bhuyobhuyo!”
ACT 5:9 Niho Petero akamubhuurira, “Ndora awe no omusubhe waazo mukoriri omukoonyo kwo okusakya Ekoro Muhoreeru wo Omukuru, Taatabhugya? Rora! Abhamura bhano bhaagiiri kubhiika omusubhe waazo, bhakyooriri na bhari mukiseku hayo, bharaaza okukugega no okukuhira habhoori!”
ACT 5:10 Rugeendo rumwe, Safira woosi akagwa mumaguru ga Petero, akakwa hayohayo. Niho abhamura bharya bhakasikiramu, bhakabhona Safira woosi akuuri. Bhakahira ekituundu kyaaye habhoori, bhakakibhiika haguhi no omusubhe waaye.
ACT 5:11 Gayo gakagirya abhaatu bhoosi bhe ekanisa, hamwe na abhaandi bhoosi bhano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakahaha bhukongʼu.
ACT 5:12 Abheega bha Yeesu bhayo bhaari bharakora ebhyeerekenio ne ebhiruguuro bhyaaru gati wa abhaatu. Na abhiikirirya bha Yeesu bhoosi bhahiikumania hamwe mwiiseengerero, ahagiro he Eriibhaanza rya Soromooni.
ACT 5:13 Abhaatu bhano bhataamwiikiriirye Yeesu, bhaari bharabhakumya bhukongʼu abhiikirirya bhayo, nawe naabhe owumwe waabhu, ataasakirye okwiisaanginia hamwe nabho.
ACT 5:14 Nawe abhaatu bhaaru abhasubhe na abhakari bhakamwiikirirya Omukuru, kweego bhakaaruha bhukongʼu.
ACT 5:15 Kwo okuriingʼaana ne ebhiruguuro bhiyo abheega bhaakoreerwe, abhaatu bhakabha bharareeta abharweeri no okubhahiindirya habhoori, kubhuriri na kubhiigi, okubha hano Petero akuhita, ekiiriiri kyaaye kibhahikeku abhaandi, bhahore.
ACT 5:16 Eziisaango zya abhaatu zaari zirasaanga kurwa mumigye gye embarika wa Yerusaremu, bhakabhareeta abharweeri bhaabhu na bhano bhanyahaarikiri kwa amasaambwa amabhi, bhoosi bhakahoribhwa.
ACT 5:17 Okumara omuseengeri omukuru na abharikyaaye bhoosi, bhano bhaari eriihizo rya Abhasadukayo, bhakabhakorera omugono mwaaru abheega bha Yeesu.
ACT 5:18 Kweego, bhakabhagwaata abheega bhayo, bhakabhabhoha munyuumba ekuru ya abhabhohwa.
ACT 5:19 Nawe hano obhutiku bhwiiriri, maraika wumwe wo Omukuru akiigura ekiseku kye enyuumba ya abhabhohwa yiyo, akabhahurukya habhoori. Kimwe akabhabhuurira,
ACT 5:20 “Mugeende mwiimeerere mwiiseengerero, mubhuurire abhaatu amangʼana goosi iguru yo obhuhoru obhuhya bhwa kirakeego!”
ACT 5:21 Hano abheega bhayo bhakiigwa, bhakagya mwiiseengerero etabhoori zuri, bhakataanga okweegya abhaatu. Niho omuseengeri omukuru akaaza hamwe na abharikyaaye, bhakabhasikania abhakuru bhoosi bha Abhayahudi hamwe na abhakaruka abhakuru bhe ekiina ekikuru kya Abhiiziraeri. Okumara bhakabhatuma abhariibhi bhe enyuumba ya abhabhohwa, bhabhareete abheega bhayo.
ACT 5:22 Nawe hano abhariibhi bhe eriiseengerero bhaasikiiri munyuumba ya abhabhohwa, bhataabhweenimu abheega bhayo. Kweego bhakakyoora no okubhuurira abhakuru bhayo,
ACT 5:23 “Hano twaahikiri tukabhona enyuumba ya abhabhohwa yiyo ebhiseku bhiigeeri, na abhariibhi bhiimeereeri habhoori we ebhiseku bharariibha. Nawe hano twiigwiiri ebhiseku bhiyo, tutabhweenimu omuutu wowoosi!”
ACT 5:24 Ambe, omukuru wa abhariibhi bhe eriiseengerero na abhakuru bha abhaseengeri bhakiigwa gayo, bhakatitiikana bhukongʼu, bhakiibhuurya, “Awe, amangʼana gano nibhwi gabheeri?”
ACT 5:25 Niho omuutu wumwe akaaza, akabhabhuurira, “Murore! Abhaatu bharya bhano mwabhabhweeni, bhoono ego bhari mwiiseengerero, bhareegya abhaatu.”
ACT 5:26 Niho omukuru wa abhariibhi bhe eriiseengerero, hamwe na abhasirikare bhaaye, bhakagya kubheega bhayo, bhakabhareeta. Nawe bhataabhagwaatiri kwa nguru, kwo okubha bhakoobhoha okutemwa amagina na abhaatu.
ACT 5:27 Niho bhakabhareeta embere no okubhiimeererya mukiina. Omuseengeri omukuru akabhabhuurya,
ACT 5:28 “Tutaabharekirye kwa amanaga kubha, muteegya kwe eriina ryo omuutu wuyo? Bhoono emwe murore, munyarageenie Yerusaremu yoosi ameegyo geenyu, eno mureenda kutuririirira kwo okutugegya omurigo gwo oruku rwaaye rubhe iguru weetu.”
ACT 5:29 Petero na abheega abharikyaaye bhakamukyoora, “Ereenderwa tumwiigwe Taatabhugya, kukira abhaatu.
ACT 5:30 Emwe mukamwiita kwo okumuturuungaazya kumusaraba, nawe Taatabhugya wa zaazi weetu akamuryoora Yeesu.
ACT 5:31 Kyaamwe, Taatabhugya akamuguungya Yeesu no okumutuura orubhaara rwaaye rwo obhuryo, abhe Omukaangati no Omutuurya wa abhaatu. Taatabhugya akakora ego, okubha abhasakirye Abhiiziraeri bhate ebhibhi bhyaabhu no okwaabhirwa.
ACT 5:32 Na neetwe ni bhamenyeekererya bha gayo goosi ne Ekoro Muhoreeru, wuno Taatabhugya abhaheeri abhaatu bhano bhakumwiigwa.”
ACT 5:33 Hano abhakuru bhe ekiina kya abhakaruka bhiigwiiri gayo, bhakatiinda bhukongʼu, bhakeenda kubhiita abheega bhayo.
ACT 5:34 Nawe mukiina muyo haari no Omufarisayo wumwe, wuno yaari kubhirikirwa Gamarieri. Ewe Gamarieri yaari omweegya we emigiro, na abhaatu bhoosi bhahaamwiigwa. Akiimeerera, akaswaagya kubha, abheega bhahurukibhwe habhoori kwiibhaga iguhi.
ACT 5:35 Niho akabhabhuurira abhakuru bhe ekiina, “Emwe abhaatu bha Iziraeri, mwiiseege kisi mukyaari kukora engʼana yino mukweenda kukora kubhaatu bhano!
ACT 5:36 Eziisiku suuhu zino zyaahitiri, akatuukira omuutu wumwe, eriina ryaaye Teuda. Teuda wuyo yaari ariizuuma kubha ni muutu mukuru, na akabhona abhaatu magana ane (400) bhakagwaatana neewe. Nawe kubhuteero akiitwa, na abhaatu bhaaye bhoosi bhano bhakumutuniirira bhakanyaragana no okubhura.
ACT 5:37 Hano wuyo yahitiri, eriibhaga ryo okubhara abhaatu, akatuukira omuutu owuundi wuno yaari akubhirikirwa Yuuda Omugariraaya. Ewe woosi akabhona abhaatu bho okumutuniirira, neewe woosi akiitwa, na bhoosi bhano bhaari bhamwiikiriirye, bhakanyaragana.
ACT 5:38 “Kweego, iguru ye engʼana yino, ndabhatoongera kubha, mutigane na abhaatu bhano. Mubhatige bhageende zyaabhu, kwo okubha, eraabhe amangʼana gano garweereeri kumuutu gatakuuza kubha.
ACT 5:39 Nawe eraabhe gayo ni mirimo gino gitaangirwe na Taatabhugya, mutakunagya kubharekya. Ambe mungʼeenihe bhwaheene mutaaza kurorekana kubha, murahakana na Taatabhugya.”
ACT 5:40 Abhakuru bhe ekiina bhakiikirirya obhutoongeri bhwa Gamarieri. Bhakabhabhirikira abheega bhayo bhakabhatema eziihiimbo, bhakabharekya bhateegya kweeki kwe eriina rya Yeesu. Okumara bhakabhatiga bhagye.
ACT 5:41 Ambe, abheega bhayo bhakahuruka kurwa mukiina, eno bhazomereerwe bhukongʼu, kwo okubha Taatabhugya akabhaha obhusuuku kwo okunyaakibhwa kuriina rya Yeesu.
ACT 5:42 Eziisiku zyoosi bhaheegya mwiiseengerero na muziinyuumba zya abhaatu, bhataatigiri kuraarika Amangʼana Amazomu kubha, Yeesu niwe Masiya.
ACT 6:1 Kuziisiku ziyo, abhaanabheega bha Yeesu bhakabha bharaaruha. Gati waabhu, bhaabharimu Abhayahudi bhano bhahaakeerenia ekigaambo kye Ekiyunaani, na Abhayahudi abharikyaabhu bhano bhahaakeerenia ekigaambo kye Ekiaramu. Bharya bhahaakeerenia Ekiyunaani bhakaririirira kubha, abhatuumba bhaabhu bhareebhwa eriibhaga rye esoondo ye ebhyaakurya bhye eziisiku zyoosi.
ACT 6:2 Kweego, abheega ikumi na bhabhiri bharya bhakasaanga na abhaanabheega bhoosi no okubhabhuurira, “Etari kisi, etwe tutige okweegya engʼana ya Taatabhugya, kwiiguru yo okusoondera abhaatu ebhyaakurya.
ACT 6:3 Kweego abhahiiri bheetu, musore abhasubhe muhuungati gati weenyu bhano bhiizuriibhwe ne Ekoro Muhoreeru na amangʼeeni, okubha tubhatuure kumirimo gino.
ACT 6:4 Neetwe turiiruusya kwo okumusabha Taatabhugya no okweegya abhaatu engʼana yaaye.”
ACT 6:5 Gano bhaagaambiri, gakabhazomera abhaatu bhoosi. Neebho bhakasora Sitefano, omuutu wuno yiizwiiri Ekoro Muhoreeru na mweene obhwiikirirya bhukuru, na bhakabhasora Firipo, Porokoro, Nikanori, Timoni, Parimena na Nikorao wa Antiokia, wuno yarwiiri mukyaaro ekiindi akiikirirya enyaangi ye Ekiyahudi.
ACT 6:6 Niho okumara bhakabhareeta abhaatu bhayo embere wa abheega. Abheega bhakabhatuurira amabhoko iguru waabhu no okubhasabhira.
ACT 6:7 Eriingʼana rya Taatabhugya rikageenderera kunyaragana kubhaatu. No obhwaaru bhwa abhaanabheega bhukabha bhuraaruha Yerusaremu, naabhe abhaseengeri bhaaru bhakamwiikirirya Yeesu.
ACT 6:8 Sitefano wuyo, eno yiizwiiri orubhaango runo yaheerwe na Taatabhugya, yaari no obhunagya bhwaaru, neewe ahaakora ebhyeerekenio ne ebhiruguuro gatigati wa abhaatu.
ACT 6:9 Nawe Abhayahudi abharebhe bhaari bharasakya kuhakana na Sitefano. Abhaatu bhayo bhaari bha munyuumba ye esaango yino yeekubhirikirwa Enyuumba ye Esaango ya Abhaatu Bhano Bhano Obhwiiragaanzi, nabho bhakarweera Kirene, Arekizandiria, Kirikia na Asia.
ACT 6:10 Nawe bhataanagirye kumuhiza, kwe ekigirirye kya amangʼeeni na akagaamba kwo okukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru.
ACT 6:11 Niho bhakagaambana na abhaatu abhaandi kwo okubhaha ehoongo, okubha bhagaambe orurimi kubha bhamwiigwiiri Sitefano aragaamba amabhi go okumutuka Musa na Taatabhugya.
ACT 6:12 Kwo okugaamba ego, bhakabhasiigirirya abhaatu, abhakaruka bha Abhayahudi na abheegya bhe emigiro. Neebho bhakamugwaata Sitefano no okumuhira mukiina kya abhakuru bha Abhayahudi.
ACT 6:13 Okumara bhaareetiri abhamenyeekererya bho orurimi bhano bhaagaambiri orurimi bhakubhuga, “Omuutu wuno atakurosa no okutiga kugaamba amangʼana amabhi go okutuka eriiseengerero eriihoreeru rino, na iguru ye emigiro gya Musa!
ACT 6:14 Tumwiigwiiri arabhuga Yeesu Omunazareeti arahasarya ahagiro he eriiseengerero rya Taatabhugya, na arakyoosya eziinyaangi zoosi zino twabhweeni kurwa ku Musa.”
ACT 6:15 Abhaatu bhoosi bhano bhaari bhiikeeri mukiina kiyo bhakamumogorera Sitefano, bhakarora obhusyo bhwaaye bhuramesya kyo obhusyo bhwa maraika.
ACT 7:1 Kyaamwe omuseengeri omukuru akamubhuurya Sitefano, “Gano goosi bhaagaambiri, ni ge eheene?”
ACT 7:2 Sitefano akamukyoora, “Abhahiiri bhaane na bhataata, muniitegeerere! Taatabhugya wo obhuguungo akamutuukira zaazi weetu Aburahamu mukyaaro kya Mesopotamia, hano yaari akyaari kusaamira mumugye gwa Haraani.
ACT 7:3 Taatabhugya akamubhuurira, ‘Orwe mukyaaro kyaazo kino na abhahiiri bhaazo, ogye mukyaaro kino niraakweerekye.’
ACT 7:4 Niho Aburahamu akasaama mukyaaro kyaaye kya Abhakaridayo, akagya kwiikara mumugye gwa Haraani. Eriibhaga ryo oruku rwa wiise waabhu, Taatabhugya akamusaamya, akamureeta mukyaaro kino mukwiikara tee bhoono.
ACT 7:5 “Taatabhugya ataamuheeri Aburahamu engabho yoyoosi mukyaaro kino, ataamuheeri naabhe ahagiro ho okutaza itazo rimwe. Nawe Taatabhugya akamuragania kubha, ewe no orwiibhuro rwaaye runo rukuuza bharagabha ekyaaro, yiingabha Aburahamu ataari na mwaana.
ACT 7:6 Taatabhugya akamubhuurira Aburahamu, ‘Abhaatu bho orwiibhuro rwaazo bharabha abhagini mukyaaro kya abhaatu abhaandi, abhaatu bhe ekyaaro kiyo bharabhakora abhagya bhaabhu no okukorerwa kibhi kumyaaka magana ane (400).’
ACT 7:7 Taatabhugya akabhuga, ‘Nawe enye ndabhatema abhaatu bhe ekyaaro kiyo, bhano bharaabhakorye emirimo kya abhagya, okumara ndabharuusya abhiibhurwa bhaazo mukyaaro kiyo okubha bhaaze kuniseengera hano.’
ACT 7:8 Niho Taatabhugya akakora eriiragano rye esaaro na Aburahamu, okubha abhaana bhe ekisubhe bhoosi bhasaarwe. Kweego Aburahamu akamwiibhura Isaaka, akamusaara orusiku rwa kanaane kweema yiibhurwe. Niho okumara Isaaka woosi hano yamwiibhwiiri Yaakobo akamusaara, na Yaakobo woosi hano yiibhwiiri abhamura ikumi na bhabhiri, akabhasaara. Bhayo nibho bhazaazi bheetu.
ACT 7:9 “Ambe, bhazaazi bheetu bhayo bhakamurorera omugono Yusufu, bhakamugurya abhe omugya mukyaaro kya Misiri. Nawe Taatabhugya yaari hamwe neewe,
ACT 7:10 akamutuurya munyaako yaaye yoosi. Taatabhugya akamuha amangʼeeni no orubhaango embere wa Farao, omutemi wa Misiri. Kweego omutemi wuyo akamuseega, akamutuura abhe omukaangati we ekyaaro no omwiimeerereri omukuru we enyuumba yaaye yo obhutemi.
ACT 7:11 “Niho ekatuuka enzara haari bhukongʼu mukyaaro kyoosi kya Misiri na Kanaani, ne enzara yiyo ekagirya enyaako nzaru, na bhazaazi bheetu bhataabhweeni ebhyaakurya.
ACT 7:12 Hano Yaakobo yiigwiiri kubha engano eratuuka mukyaaro kya Misiri, akabhatuma abhaana bhaaye. Na runo nirwo rwaari orugeendo rwaabhu rwo obhweemero okugya eyo.
ACT 7:13 Murugeendo rwaabhu rwa kabhiri, Yusufu akiimenyeekererya kubhahiiri bhaaye bhayo, na bhakamenyekana ku Farao.
ACT 7:14 Kyaamwe, Yusufu akatuma amangʼana kugya kumubhirikira wiise waabhu Yaakobo, hamwe na abhahiiri bhaaye bhoosi bhagye Misiri. Neebho bhoosi bhaari miroongo muhuungati na bhataano (75).
ACT 7:15 Kweego, Yaakobo akahiriingita kugya Misiri, eyo niyo ewe na bhazaazi bheetu bhaakweereeri.
ACT 7:16 Nawe emibhiri gyaabhu gikareetwa owaabhu mumugye gwa Shekemu, gikabhiikwa mumbiihira ya mwiibhigi yino Aburahamu yaguriri kwe eziimbirya ndebhe okurwa kubhaana bha Hamoori.
ACT 7:17 “Hano eriibhaga rikiisuka rya Taatabhugya akore kyeego yamuragiri Aburahamu, abhaatu bheetu bhakaaruha bhukongʼu Misiri eyo.
ACT 7:18 Mubhuteero, omutemi owuundi wuno ataamenyiri kiyo kyoosi iguru wa Yusufu, akataanga obhukaangati Misiri.
ACT 7:19 Omutemi wuyo, akabhakorera eniku no okubhanyaakya bhazaazi bheetu, akabha arabhaswaagya bharekere abhaana bhaabhu abharere habhoori bhakwe.
ACT 7:20 “Eriibhaga riyo, niryo Musa yiibhwiirwe, yaari omwaana muzomu bhukongʼu. Yarerirwe na abhiibhuri bhaaye munyuumba yaabhu kwa myeeri etatu.
ACT 7:21 Hano abhiibhuri bhaatamiibhwe kumubhisa, bhakamuhira igutu haguhi ne ekitaaro, niho omuukya wa Farao akamugega, akamurera kyo omwaana waaye omwiibhurwa.
ACT 7:22 Musa akeegibhwa amangʼeeni goosi ga Abhamisiri, akabha omukaari kwo obhugaambi na amahokya.
ACT 7:23 “Hano Musa yahikirye emyaaka miroongo ene (40), akabha ne enaamba yo okugya kurorana na abhahiiri bhaaye bha Iziraeri.
ACT 7:24 Akarora Omwiiziraeri wumwe aranyaakibhwa bhukongʼu no Omumisiri. Niho akagya bhwaangu kumutuurya omuhiiri waaye no okumurihira endihi, akamwiita Omumisiri wuyo.
ACT 7:25 Musa yaari ariiseega kubha abhahiiri bhaaye bhaangamenyiri kubha Taatabhugya arabhatuurya kurwa mubhugya, kwo okuhitira kweewe, nawe bhataamenyiri ego.
ACT 7:26 Tabhoori yaho, akasikana na Abhiiziraeri bhabhiri bhararwaana. Akasakya kubhiigwaania akabhuga, ‘Bhamure, emwe ndora ni bhahiiri! Kwaki muriinyahaara?’
ACT 7:27 “Nawe wuyo yaari kumunyaakya omurikyaaye akamuhuna Musa embarika, akamubhuurya, ‘Ni weewi wuno yakutuuriri obhe omukaangati weetu no omutaania weetu?
ACT 7:28 Bhoono, oreenda kuniita kyeego izo okiita Omumisiri wurya?’
ACT 7:29 Hano Musa yiigwiiri amangʼana gayo, akangʼosa, akagya mukyaaro kya Midiani, akiikara eyo kyo omugini. Hano yaari eyo, akiibhura abhaana bhabhiri.
ACT 7:30 “Hano Musa ahiikara Midiani, gyaari gihitiri emyaaka miroongo ene (40), niho akahwaarukirwa na maraika, hayo yaari mukibhara haguhi ne Ekiguru kya Sinai. Maraika wuyo yaari mukisaka kino kyaari kwaaka omuriro.
ACT 7:31 Musa hano yaruuzi ekisaka kiyo akaruguura bhukongʼu. Akakiisukira kukiisuunza kisi, akiigwa eriiraka ryo Omukuru, riramubhuurira,
ACT 7:32 ‘Enye ni Taatabhugya wa bhazaazi bhaazo, Aburahamu, Isaaka na Yaakobo!’ Hano Musa yiigwiiri gayo, akataanga kurigita kwe ehaha, akoobhoha kurora ekisaka kiyo.
ACT 7:33 Niho Omukuru akamubhuurira, ‘Ruusya ebhikweera bhyaazo, kwo okubha hayo wiimeereeri ni hagiro ahahoreeru.
ACT 7:34 Eheene enye niruuzi enyaako ya abhaatu bhaane bhano bhari Misiri, niigwiiri ekiriro kyaabhu, na neenye niikiri nibhatuurye. Ambe, bhoono ndakutuma ogye Misiri.’
ACT 7:35 “Musa wuyo, niwe wurya abhaatu bhakamwaanga, bhakabhuga, ‘Ni weewi wuno yakutuuriri obhe omukaangati weetu no omutaania weetu?’ Niwe wuno Taatabhugya yamutumiri abhe omukaangati waabhu no omutuurya waabhu, kwe enzira ya maraika wuno yamuhwaarukiiri mukisaka kiyo!
ACT 7:36 Musa niwe, akabhakaangata okubharuusya mukyaaro kya Misiri, kwo okukora ebhiruguuro ne ebhyeerekenio bhyaaru, na mu Nyaanza ya Shamu, na mukibhara kwiibhaga rye emyaaka miroongo ene (40).
ACT 7:37 Musa wuyo niwe akabhabhuurira Abhiiziraeri kubha, ‘Taatabhugya arabhasorera omurooti kya neenye, kurwa gati wa abhahiiri bheenyu, [mumwiitegeerere ewe].’
ACT 7:38 Niwe wuno yaari hamwe ne esaango ya Abhiiziraeri mukibhara. Na niwe akakeerenia na maraika mu Kiguru kya Sinai, akasuungʼaana amangʼana go obhuhoru, okubha atuhe etwe.
ACT 7:39 “Bhazaazi bheetu, bhakaanga okumwiigwa Musa, bhakamutuura embarika, bhakabha ne enaamba muziikoro zyaabhu kukyoora Misiri.
ACT 7:40 Bhakamubhuurira Haruuni, ‘Otukorere emisaambwa gyo okubhaazwa, gino giraatukaangate munzira, kwo okubha Musa wuno yatukaangatiri kurwa Misiri, tutamenyiri amangʼana gano gaamubhweeni!’
ACT 7:41 Kuziisiku ziyo bhakakora omusaambwa gwo okubhaazwa guno gutuubheeni ne ekimoori kye engʼoombe. Bhakaguruusirya ekimweeso no okuzomererwa kwe ekigiro kino bhaakikoriri kwa amabhoko gaabhu abheene!
ACT 7:42 Ambe, Taatabhugya akiikyoora, akabhatiga bhaseengere eryoobha, omweeri ne eziinzota, niigo ekaamirwe mukitabhu kya abharooti, ‘Emwe abhaatu bha Iziraeri, hano mwaari mukibhara, muhaanigwaagira emitugo na muhaaniruusirya ekimweeso kwiibhaga rye emyaaka miroongo ene (40)?
ACT 7:43 Muhaageenda eno mugegiri eriibhuru ryo omusaambwa gweenyu Moreki, eno mune enzota yo omusaambwa gweenyu Refani, ne emisaambwa gyo okubhaazwa gino mukiikorera abheene no okugiseengera. Kweego, ndabhahira kure bhukongʼu kuhitiira omugye gwa Babeeri.’ ”
ACT 7:44 Sitefano akageenderera kugaamba, “Mukibhara eyo, bhazaazi bheetu bhayo, bhahaabha bharagya ne eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya. Taatabhugya yaari amubhuuriiri Musa akore kyeego yaari amweerekirye.
ACT 7:45 Okumara, bhazaazi bheetu bhano bhaakaangatiibhwe na Yoshua, bhakarisuungʼaana eriibhuru. Nabho bhakarireeta mukyaaro kino, hano bhaaruusirye mubhyaaro bhino Taatabhugya yakaangatiri kubhaheebha embere waabhu. Rikasaaga mukyaaro kyaabhu kiyo, tee kuziisiku zyo omutemi Daudi.
ACT 7:46 Daudi akazomererwa na Taatabhugya, woosi akamusabha amwoombokere Taatabhugya wa Yaakobo eriiseengerero.
ACT 7:47 Nawe omwoomboki we enyuumba yiyo yaari omutemi Soromooni.
ACT 7:48 “Naabhe ego, Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi, na ewe atakwiikara muziinyuumba zino zyoombokirwe na amabhoko ga abhaatu. Ni kyeego omurooti yabhugiri,
ACT 7:49 ‘Omukuru arabhuga, Eriisaaro nikyo ekituumbi kyaane kyo obhutemi, ne ekyaaro ni hagiro haane ho okutuura amaguru gaane. Bhoono, muraniombokera enyuumba ya tuubhoki? Ahagiro haane ho okumuunya harabha hayi?
ACT 7:50 Bhino bhyoosi, tiinye omweene nikabhiteema kwa amabhoko gaane?’ ”
ACT 7:51 Sitefano akageenderera kugaamba, “Emwe ni bhazabhuri abhakuru! Eziikoro na amatwi geenyu ni kya garya ga abhapagaani. Eziisiku zoosi muramuhakania Ekoro Muhoreeru, kyeego bhazaazi bheenyu bhoosi bhaari kumuhakania!
ACT 7:52 Bhoono, ariho omurooti naabhe owumwe wuno bhataamunyaakirye? Bhakabhiita naabhe abharooti bhe ekare bhano bhaari bhararwaazira okuuza Mweene Heene wa Taatabhugya! Na wuyo niwe wuno emwe mukamwaanga no okumwiita!
ACT 7:53 Emwe mumariri kusuungʼaana emigiro gya Taatabhugya kwe enzira ya bhamaraika bhaaye, nawe mutaagigwaatiri.”
ACT 7:54 Hano abhakuru bha Abhayahudi bhayo bhiigwiiri amangʼana ga Sitefano, bhakatiinda bhukongʼu, bhakasaanania ameeno gaabhu kwo obhururu.
ACT 7:55 Nawe Sitefano akabha yiizwiiri Ekoro Muhoreeru, akarora iguru kwiisaaro, akarora obhuguungo bhwa Taatabhugya na Yeesu yiimeereeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya.
ACT 7:56 Niho akabhuga, “Murore! Ndarora eriisaaro riigwiirwe, no Omwaana wo Omuutu yiimeereeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya!”
ACT 7:57 Niho abhakuru bha Abhayahudi bhayo bhakaribha amatwi gaabhu kwa amabhoko gaabhu, bhakakora ekituri. Bhakamuryaarira Sitefano, bhakamugwaata kwa hamwe.
ACT 7:58 Bhakamuhurukya igutu wo omugye, bhakataanga kumutema kwa amagina. Hano bhaari bhakyamutema amagina, abhamenyeekererya bhayo bhakaruusya emyeenda gyaabhu, bhakagitiga haguhi no omumura wumwe, wuno yakubhirikirwa Sauri.
ACT 7:59 Bhakabha bharageenderera kumutema Sitefano na amagina, eno arasabha arabhuga, “Omukuru Yeesu, osuungʼaane ekoro yaane!”
ACT 7:60 Kyaamwe akahigama, akarira kwe eriiraka ikuru, “Omukuru, otabhanyaakya kwe ebhibhi bhyaabhu bhino!” Hano yaagaambiri gayo, akakwa. Sauri woosi akarora bhwaheene kukino kyagirirye Sitefano akiitwa.
ACT 8:1 Abhaatu bhe ekanisa ya mumugye gwa Yerusaremu, bhakataanga kunyaakibhwa bhukongʼu. Orusiku runo Sitefano yiitirwe, abhiikirirya bhoosi okuruusyamu abheega bhakangʼosa, bhakanyaragana mubhyaaro bhyoosi bhya Yudea na Samaria.
ACT 8:2 Hayo niho abhaatu bhakumwiikirirya Taatabhugya, bhakamubhiika Sitefano no okumwaaramira kwo okumuririra bhukongʼu.
ACT 8:3 Sauri woosi akataanga okusarya abhaatu bhe ekanisa, akabha arasikira enyuumba kwe enyuumba, na arabhahurukya igutu abhiikirirya, abhasubhe na abhakari, no okubhatuura munyuumba ya abhabhohwa.
ACT 8:4 Nawe abhaanabheega bhakanyaaragana, bhakabha bhararaarikira abhaatu Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu ahagiro hoosi hano bhaagiiri.
ACT 8:5 Firipo akagya mumugye gumwe gwa Samaria, akataanga okubharwaazira abhaatu bhe eyo amangʼana ga Masiya.
ACT 8:6 Abhaatu bhaaru hano bhaamwiitegeereeri Firipo no okurora ebhyeerekenio bhino yaari kubhikora, bhakiitegeerera kwa kaniire kugano yaari aragaamba.
ACT 8:7 Akabha araheebha amasaambwa amabhi kurwa mubhaatu bhaaru, gakabharwamu eno garatema ekituri. Akabha arahorya amagata maaru na abharema.
ACT 8:8 Abhaatu bha mumugye guyo bhakazomererwa bhukongʼu.
ACT 8:9 Mumugye guyo, haari no omuutu wumwe omurogi, eriina ryaaye Simooni. Kwiibhaga itaambi, Simooni ahaaroga no okubharuguurya abhaatu bha Samaria, ariikumya kubha ewe ni muutu mukuru.
ACT 8:10 Abhaatu bhoosi, abhasuuhu kwa abhakuru, bhaari bharamwiitegeerera kwa kaniire, bharabhuga, “Omuutu wuno ano obhunagya bhwa Taatabhugya, bhuno bhukubhirikirwa Obhunagya Obhukuru!”
ACT 8:11 Abhaatu bhakabha bharamwiitegeerera, kwo okubha akabharuguurya kwiibhaga itaambi kwo obhurogi bhwaaye.
ACT 8:12 Nawe hano bhaamwiigwiiri Firipo kyeego yaakubharwaazira Amangʼana Amazomu iguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya ni iguru we eriina rya Yeesu Krisito, abhasubhe na abhakari bhakiikirirya, bhakabatiizwa.
ACT 8:13 Simooni woosi akiikirirya Yeesu, akabatiizwa, akabha aramutuniirira Firipo ahagiro hoosi. Hano yaruuzi ebhitiika ne ebhyeerekenio ebhikuru bhino Firipo yaari arabhikora, akaruguura bhukongʼu.
ACT 8:14 Abheega bhano bhaari Yerusaremu, hano bhakiigwa kubha abhaatu bha Samaria bhiikirirye engʼana ya Taatabhugya, bhakabhatumira Petero na Yohana bhagye eyo.
ACT 8:15 Na hano bhaahikiri Samaria, bhakasabhira abhaatu okubha bhabhone no okusuungʼaana Ekoro Muhoreeru,
ACT 8:16 kwo okubha ataariho naabhe owumwe gati waabhu wuno Ekoro yaari amwiikiiri. Ebho bhaari bhabatiizirwe kuriina ryo Omukuru Yeesu eryeene.
ACT 8:17 Niho, Petero na Yohana bhakatuura amabhoko gaabhu kubhiikirirya bhayo, bhakasuungʼaana Ekoro Muhoreeru.
ACT 8:18 Simooni, hano yaruuzi kubha abhaatu bhasuungʼaaniri Ekoro Muhoreeru kwo okutuurirwa amabhoko ga abheega, akabhaha Petero na Yohana eziimbirya, akabhuga,
ACT 8:19 “Muunihe na neenye obhunagya bhuno, okubha abhaatu bhoosi bhano ndaabhatuurire amabhoko gaane, bhasuungʼaane Ekoro Muhoreeru.”
ACT 8:20 Petero akamukyoora, “Eziimbirya zyaazo zisike hamwe na naawe, kwo okubha oriiseega obhuturo bhwa Taatabhugya bhurabhoneka kwe eziimbirya!
ACT 8:21 Awe, otana soondo ahagiro hayo hoosi mumirimo gya Taatabhugya gino, kwo okubha ekoro yaazo etari nzomu mumeeso gaaye.
ACT 8:22 Ambe, wiikyoore otige kimwe obhubhi bhwaazo bhuno, no omusabhe Omukuru, hamwe ariikirirye akwaabhire amiiseego amabhi ga mukoro yaazo.
ACT 8:23 Niruuzi wiizwiiri omugono bhukongʼu, kyo obhururu bhwe endurwe na ni mubhohwa we ebhibhi bhyaazo.”
ACT 8:24 Niho, Simooni akamubhuurira, “Munisabhire ku Mukuru, okubha ritaambona naabhe ingʼana rimwe kugayo gano mugaambiri!”
ACT 8:25 Hano Petero na Yohana bhaamariri kuruusya amangʼana gaabhu no okuraarika Amangʼana iguru wo Omukuru, bhakakyoora Yerusaremu. Hano bhaari kukyoora, bhakaraarika Amangʼana Amazomu kwo okuhitira mumigye myaaru gya Abhasamaria.
ACT 8:26 Orusiku rumwe, maraika wo Omukuru akamubhuurira Firipo, “Bhuuka, ogye orubhaara rwa maamu, enzira yino ekuhita mukibhara okurwa Yerusaremu okweerekera Gaza.”
ACT 8:27 Kyaamwe Firipo akataanga orugeendo rwaaye rwo okugya. Hano yaari munzira, akasikana no omukuru wa Ethiopia, wuno yaari omuzigaru no omukaangati we eziimbirya zoosi zya Kandake, marikia wa Kushi, wuno yaari akwiimeererera eziihata zyaaye zyoosi. Woosi yaari agiiri Yerusaremu kumuseengera Taatabhugya,
ACT 8:28 ne eriibhaga riyo yaari arakyoora yiika, akubha yiikeeri mumootoka yaaye yo okurutwa ne efaraasi, arasoma ekitabhu kyo omurooti Isaya.
ACT 8:29 Ekoro Muhoreeru akamubhuurira Firipo, “Noogye oyiisukiirire emootoka yiyo, ogeende nayo.”
ACT 8:30 Niho Firipo akaryaarira haguhi kumootoka yirya, akiigwa omuutu wuyo arasoma ekitabhu kyo omurooti Isaya. Hayo Firipo akamubhuurya, “Gano okusoma oragamenya?”
ACT 8:31 Neewe akamukyoora, “Ndanagyabhwi okumenya, eraabhe atariho omuutu wo okunigarurira?” Okumara omukuru wuyo, akamuginihya Firipo atiire mumootoka yaaye bhiikare hamwe.
ACT 8:32 Omukuru wa Ethiopia wuyo akabha arasoma Amakaamo gano, “Akakaangatibhwa kye engʼoondu yino ekugya kugwaagwa. Akakira kye engʼoondu ekukira hano ekubha embere wo omuutu wuno akuyitina amabhuri, ewe ataaruusirye eriiraka riyo ryoosi.
ACT 8:33 Bhakamusuukya kwo okumutinira ekiina kutama eheene. Atariho omuutu wuno akutura kugaambira orwiibhuro rwaaye, kwo okubha akiitwa mukyaaro hano.”
ACT 8:34 Omuzigaru wurya akamubhuurya Firipo, “Ndasabha ombuurire, omurooti wuno aragaamba iguru waaye omweene kasi aragaamba iguru wo omuutu owuundi?”
ACT 8:35 Kyaamwe Firipo akataanga na amangʼana gayo, akamurwaazira Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu.
ACT 8:36 Hano bhaari munzira murugeendo ruyo, bhakahika ahagiro hano haari na amaanzi. Omuzigaru omukuru wuyo akamubhuurira Firipo, “Rora, hano hana amaanzi! Ni kigiroki kino kiraanirekye nitabatiizwa?” [
ACT 8:37 Firipo akamubhuurira, “Eraabhe oraamwiikirirye Yeesu Krisito kwe ekoro yaazo yoosi, oranagya kubatiizwa.” Akamubhuurira, “Ndiikirirya kubha Yeesu Krisito ni Mwaana wa Taatabhugya.”]
ACT 8:38 Neewe akaswaagya emootoka yiimeereribhwe. Kyaamwe bhoosi bhabhiri bhakiituuma mumootoka, bhakasikira mumaanzi, Firipo akamubatiiza.
ACT 8:39 Hano bhaarwiiri mumaanzi, Ekoro yo Omukuru ekamusaakura Firipo, no omuzigaru omukuru wuyo ataamuruuzi kweeki, nawe akagya zyaaye arazomererwa.
ACT 8:40 Firipo akatuukira ari mumugye gwa Azota. Akataanga orugeendo rwo okugya mumugye gwa Kaisaria, akahita mumigye ararwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu ga Yeesu.
ACT 9:1 Eriibhaga riyoriyo, Sauri yaari akyaageenderera kukaanga kwo okwiita abhaanabheega bho Omukuru Yeesu. Orusiku rumwe akagya kumuseengeri omukuru,
ACT 9:2 akamusabha amuhe eziinyaarubha zyo okumumenyeekererya, agye naryo muziinyuumba zye eziisaango zyo omugye gwa Damesiko. Akakora ego, okubha araabhone abhaanabheega bhe enzira ya Yeesu, bharaabhe abhasubhe naabhe abhakari, anagye kubhabhoha no okubhareeta Yerusaremu.
ACT 9:3 Hano yaari akyaari murugeendo rwaaye ruyo rwo okugya Damesiko, kituukiro ego obhweero bhuhaari kurwa mwiisaaro bhukamubharira mbaara zyoosi.
ACT 9:4 Akagwa haasi muu. Niho akiigwa eriiraka riramubhuurira, “Sauri, Sauri! Kwaki oraninyaakya?”
ACT 9:5 Sauri akabhuurya, “Ee Omukuru, awe ni weewi?” Akamukyoora, “Enye neenye Yeesu, wuno okumunyaakya.
ACT 9:6 Bhoono imeerera, ogye osikire mumugye guyo, no orabhuurirwa rino rikweenderwa kukorwa.”
ACT 9:7 Abhaatu bhano bhaari murugeendo hamwe na Sauri, bhakabha bhiimeereeri kiri bhatana rya kugaamba, kwo okubha bhakiigwa eriiraka ryo omuutu nawe bhataari kurora wuno yaari kugaamba.
ACT 9:8 Sauri akabhuuka kurwa haasi harya, na hano yasakirye kuramukya ameeso gaaye, ataanagirye kurora ekigiro kiyo kyoosi. Ambe abharikyaaye bhayo bhakamugwaata okubhoko no okumukaangata tee Damesiko.
ACT 9:9 Akiikara muyo eno ataakurora kwa siku isatu. Eriibhaga riyo ryoosi ataariri naabhe kunywa kigiro kyokyoosi.
ACT 9:10 Damesiko eyo, haari no omwaanamweega wumwe, eriina ryaaye Anania. Omukuru akamubhirikira Anania mubhurori, “Anania!” Woosi akiitabha, “Enye niri hano, Omukuru.”
ACT 9:11 Neewe Omukuru akamubhuurira, “Bhuuka ogye munyuumba ya Yuuda, eri kunzira yino ekubhirikirwa Obhweema. Obhuurye muyo omuutu wuno arwiiri mumugye gwa Tariso, eriina ryaaye Sauri. Eriibhaga rino arasabha,
ACT 9:12 neewe aruuzi obhurori, na mubhurori bhuyo, akamurora omuutu wuno akubhirikirwa Anania arasikira munyuumba yino arimu, aramutuurira amabhoko iguru wa ameeso gaaye, okubha anagye okurora kweeki.”
ACT 9:13 Nawe Anania akakyoora, “Omukuru, niigwiiri kurwa kubhaatu bhaaru kubha, Sauri wuyo yaari arabhakorera abhahoreeru bhaazo amabhi hano yaari Yerusaremu!
ACT 9:14 Neewe yiiziri Damesiko hano, ano obhunagya kurwa kubhakuru bha abhaseengeri kubha, abhagwaate bhoosi bhano bhakukuseengera kwe eriina ryaazo.”
ACT 9:15 Nawe Omukuru akamubhuurira Anania, “Noogye. Omuutu wuyo, nimusoriri abhe omuhokya waane, okubha ariraarike eriina ryaane kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, kubhatemi bhaabhu, naabhe ku Bhiiziraeri abheene.
ACT 9:16 Enye ndamweerekya kyeego akweenderwa anyaake bhukongʼu kwiiguru we eriina ryaane.”
ACT 9:17 Kyaamwe Anania akagya, akasikira munyuumba yiyo. Akatuura amabhoko gaaye iguru ku Sauri, akamubhuurira, “Omuhiiri waane Sauri, Omukuru Yeesu wuno yakuhwaarukiiri kunzira, hano waari kuuza eno, anitumiri kwaawe, okubha orore kweeki, na wiizuriibhwe Ekoro Muhoreeru.”
ACT 9:18 Kituukiro ego, ebhigiro kya amaguunzu bhikagwa kurwa mumeeso ga Sauri, akanagya kurora kweeki, akiimeerera, akabatiizwa.
ACT 9:19 Okumara akarya ebhyaakurya, akabhona amanaga kweeki. Kuziisiku eziindebhe akiikara eyo, ari hamwe na abhaanabheega bha Yeesu bhano bhaari mumugye gwa Damesiko.
ACT 9:20 Kyaamwe akataanga okugya munyuumba ye esaango ya Abhayahudi, akabha arabharwaazira amangʼana ga Yeesu, kubha ewe niwe Omwaana wa Taatabhugya.
ACT 9:21 Abhaatu bhoosi bhano bhaamwiigwiiri Sauri, bhakaruguura bhukongʼu, bhakabha bhariibhuurya, “Omuutu wuno, atari wurya yaari kunyaakya abhaatu bha Yeesu bha Yerusaremu eyo? Na ewe ataari yiiziri agwaate abhaatu abhabhohe na abhahire kubhakuru bha abhaseengeri?”
ACT 9:22 Nawe Sauri akoongera okubhona amanaga, no okubharuguurya kwo okubhamenyeekererya Abhayahudi bha Damesiko kubha Yeesu niwe Masiya. Yaareegya kyeego Amakaamo Amahoreeru gakugaamba, bhakatamwa kumuhakania.
ACT 9:23 Hano eziisiku nzaru zyahitiri, Abhayahudi bhakakora omukoonyo gwo okumwiita Sauri.
ACT 9:24 Nawe Sauri akazweeniibhwa iguru yo omukoonyo gwaabhu guyo. Bhakamwiiratira mubhiseku bhyo omugye obhutiku no omwiisi, okubha bhanagye kumwiita.
ACT 9:25 Na hano obhutiku bhwaahikiri, abhaanabheega bhaaye bhakamugega, bhakamutuura mugusehi ogukuru guno gwaari gubhohirwe eziisiri, bhakaguhitya mwiibhaanga eriikuru rino ryaari kunyiki yo omugye, bhakiituumya haasi.
ACT 9:26 Ambe, Sauri akagya Yerusaremu. Hano yahikiri eyo, akasakya kugwaatana na abhaanabheega, nawe bhaari bharamwoobhoha, bhatiikiriirye kubha ewe woosi abheeri omwaanamweega.
ACT 9:27 Nawe Barinaaba akamuhira Sauri kubheega. Akabhabhuurira kyeego Sauri akamurora Omukuru Yeesu munzira, hano yaaragya Damesiko na kyeego Omukuru akakeerenia neewe. Woosi akabhabhuurira kyeego Sauri akarwaaza kwo obhukaari, iguru wa Yeesu kubhaatu bhe eyo Damesiko.
ACT 9:28 Kweego Sauri akiikara na abheega, na akabha areegya abhaatu iguru yo Omukuru Yeesu kwo obhukaari mumugye gwa Yerusaremu.
ACT 9:29 Ewe yaari arakeerenia no okuhakana na Abhayahudi bhano bhakugaamba ekigaambo kye Ekiyunaani, nawe ebho bhahaasakya okumwiita.
ACT 9:30 Hano abhiikirirya abhaandi bhaabhweeni amangʼana gayo, bhakamuheregesya tee mumugye gwa Kaisaria, no okumutuma kubha agye Tariso.
ACT 9:31 Eziisiku ziyo, abhaatu bhe ekanisa bhaari no omureembe mbaara zyoosi zya Yudea, Gariraaya na Samaria. Abhaatu bhayo bhakaaruha kwo okwoongera ekireengo kyaabhu. Bhakageenderera kukongʼera bhakabha bharamusuuka no okumwiigwa Omukuru Yeesu, no okugosororibhwa ne Ekoro Muhoreeru.
ACT 9:32 Hano Petero yaari kugya orugeendo rwa ahagiro hoosi, akahika Ruuda okutaarira abhahoreeru bhano bhaari kwiikara mumugye guyo.
ACT 9:33 Mumugye hayo, akasikana no omuutu wumwe, eriina ryaaye ni Ainea, wuno ahaabha aremeeri no okuhiindira kubhuriri bhwaaye kwe emyaaka enaane.
ACT 9:34 Petero akamubhuurira, “Ainea, Yeesu Krisito arakuhorya, bhuuka, waarye obhuriri bhwaazo.” Hayohayo Ainea akabhuuka!
ACT 9:35 Abhaatu bhoosi bha Ruuda na Sharooni bhakamurora Ainea, bhakiikyoora no okumwiikirirya Omukuru Yeesu.
ACT 9:36 Mumugye gwa Yafa kwaari no omukari wumwe, omwaanamweega wo Omukuru Yeesu, eriina ryaaye Tabita, na mukigaambo kye Ekiyunaani ni Dorikasi, no obhugazuro bhwaku ni mbarahe. Dorikasi yaari ne eteemwa nzomu, na yaari arasakirya abhataka.
ACT 9:37 Eziisiku ziyo Dorikasi akarwaara tee akakwa. Hano abhaatu bhaamariri okwiisaabhya omubhiri gwaaye, bhakaguhiindirya mukyuumba kya mukinazo.
ACT 9:38 Na kwo okubha omugye gwa Ruuda gwaari haguhi na Yafa, hano abhaanabheega bhiigwiiri kubha Petero yaari Ruuda, bhakatuma abhaatu bhabhiri kugya kumwiisasaama Petero kwo okumubhuurira, “Nawuuze bhwaangu oweetu, otakeezera!”
ACT 9:39 Kyaamwe Petero akabhuuka, akagya nabho. Hano bhaahikiri Yafa, bhakamuhira mukyuumba kya mukinazo kirya. Abhatuumba bhaaru bhaari bhamwiinogooriri, bhararira no okumweerekya eziingibho ne emyeenda egiindi gino Dorikasi ahaatuma hano yaari akyaari muhoru.
ACT 9:40 Petero akabhahurukya bhoosi habhoori we ekyuumba, akahigama, akasabha Taatabhugya. Okumara akiikibhukira ekituundu kirya, akabhuga, “Tabita, imeerera!” Niho akaramukya ameeso gaaye, akamurora Petero, akiikara.
ACT 9:41 Petero akamugwaata okubhoko, akamusakirya okwiimeerera. Akabhabhirikira abhatuumba hamwe na abhahoreeru abhaandi, akabhagwaatya Dorikasi muhoru.
ACT 9:42 Amangʼana gayo gakanyaragana bhukongʼu mumugye guyo gwoosi gwa Yafa, na abhaatu bhaaru bhakamwiikirirya Omukuru Yeesu.
ACT 9:43 Petero akiikara Yafa kwa siku nzaru, akiikara munyuumba ya Simooni omusasaabhi wa amasaakwa.
ACT 10:1 Mumugye gwa Kaisaria yaariho omukuru wa abhasirikare, eriina ryaaye ni Korinerio. Ewe akiimeererera abhasirikare igana (100), okurwa mwiihizo ikuru rya abhasirikare rino rikubhirikirwa Abhiitaria.
ACT 10:2 Omukuru wuyo yaari muutu muzomu, na yaari aramwiigwa Taatabhugya hamwe na abhaatu bhoosi bho omugye gwaaye. Na yaari aramusabha Taatabhugya kwiibhaga ryoosi. Hamwe na gayo, yaari arasakirya bhukongʼu abhataka bhe Ekiyahudi.
ACT 10:3 Orusiku rumwe kye eriibhaga rya keenda mumwiisi, Korinerio akarora obhurori. Mubhurori bhuyo, akamurora maraika wa Taatabhugya aramuhwaarukira no okumubhirikira, “Korinerio!”
ACT 10:4 Korinerio akamutaangaarira maraika wuyo kwo obhwoobha, akamubhuurya, “Omukuru, niki kibheeri?” Maraika wuyo akamubhuurira, “Taatabhugya yiigwiiri okusabha kwaazo ne ekimweeso kyaazo, aruuzi kyeego waari kusakirya abhataka. Gayo goosi aragahiita mwiisaaro.
ACT 10:5 Kweego bhoono, otume abhaatu bhagye mumugye gwa Yafa, bhamureete Simooni, eriina ryaaye eriindi arabhirikirwa Petero.
ACT 10:6 Ariikara na Simooni omusasaabhi wa amasaakwa, enyuumba yaaye eri embarika we enyaanza.”
ACT 10:7 Hano maraika yaamariri kumubhuurira Korinerio gayo, akagya no orugeendo. Niho Korinerio akabhabhirikira abhabhiri gati wa abhahokya bhaaye, no omusirikare wumwe wo okurwa kubharya bhaari kumukorera emirimo, ewe yaaramwiigwa Taatabhugya.
ACT 10:8 Na hano Korinerio yaabhabhuuriiri goosi gano gaatuukiri, akabhatuma bhagye Yafa.
ACT 10:9 Etabhoori yaho, hano abhaatu bhatatu bhayo bhaari bhiisukiiri omugye gwa Yafa, Petero woosi akatiira kukisara kye enyuumba okumusabha Taatabhugya, eriibhaga rya kasaasabha mumwiisi.
ACT 10:10 Akiigwa enzara, akabha ne enaamba yo okurya. Hano bhaari bhakumuhokeerya ebhyaakurya, ewe akarora obhurori.
ACT 10:11 Kwo obhurori bhuyo, akarora eriisaaro ririigurwa, ne ekigiro kyo omweenda omukuru guno gugwaatiriirwe mbaara zyaaye inye, guriituumibhwa mukyaaro.
ACT 10:12 Mumweenda guyo haari ne ebhityeenyi bhya maanga goosi. Ebhityeenyi bhya amaguru ane, ebhityeenyi bhino bhikugeendera eziinda ne ebhinyonyi bhino bhikubhururuka.
ACT 10:13 Kyaamwe Petero akiigwa eriiraka riramubhuurira, “Petero, bhuuka, ogwaage, orye!”
ACT 10:14 Petero akamukyoora, “Zeyi, Omukuru! Nikyaari kurya bhyaakurya bhyobhyoosi ebhibhi, bhino bhigaambirwe ne emigiro gyeetu gye Ekiyahudi kubha ni makire!”
ACT 10:15 Eriiraka riyo rikamubhuurira kweeki rikubhuga, “Otabhibhirikira ebhigiro bhino Taatabhugya abhyeeriirye kubha ni makire.”
ACT 10:16 Engʼana yino yakyooreerwe katatu koosi, kyaamwe omweenda gurya gukakyooribhwa mwiisaaro.
ACT 10:17 Hano Petero yaari aratitiikana iguru yo obhugazuro bhwo obhurori bhuyo, abhaatu bhatatu bhano bhaatumirwe na Korinerio bhakahika, bhakiimeerera habhoori we ekiseku kye enyuumba ya Simooni.
ACT 10:18 Bhakabhuga hanoo no okubhuurya, “Hano, ariho omugini wuno akubhirikirwa Simooni, eriina eriindi arabhirikirwa Petero?”
ACT 10:19 Na hano Petero yaari ariiseega iguru yo obhurori bhuyo, Ekoro Muhoreeru akamubhuurira, “Itegeerera! Hano bhariho abhaatu bhatatu bharakumoohya.
ACT 10:20 Wiituume iyaasi, ogye hamwe nabho, otabha no obhwiitiimaati, kwo okubha enye omweene neenye nibhatumiri owaazo.”
ACT 10:21 Petero akiituuma kugya kubhaatu bharya, akabhuga, “Enye niwe wuno mukumoohya. Ni kwaki mwiiziri?”
ACT 10:22 Bhakamukyoora, “Tutumirwe no omukuru wa abhasirikare, eriina ryaaye ni Korinerio. Ewe araguungibhwa na Abhayahudi bhoosi, kyeego yaakumwiigwa Taatabhugya, na ni muutu muzomu. Bhoono yeerekiibhwe na maraika wa Taatabhugya kubha, akuginihye yiika waaye, okubha yiitegeerere amangʼana gano oraamubhuurire.”
ACT 10:23 Kyaamwe, Petero akabhaginihya munyuumba, akabhaha ahagiro ho okuhiindira obhutiku bhuyo. Etabhoori yaho, Petero na abhatatu bharya bhakataanga orugeendo na abhiikirirya abhaandi bho okurwa Yafa bhakahirana.
ACT 10:24 No orusiku runo rwarumusiiri hayo, bhakahika mumugye gwa Kaisaria. Hano bhaahikiri, bhakabhona Korinerio arabhaganya, hamwe na abhahiiri na abhasaani bhano yaari araarikiri.
ACT 10:25 Hano Petero yaakusikira wa Korinerio, Korinerio akamusuungʼaana, akahigama haasi bhubhuumari embere waaye no okwiihiinya haasi kwo obhwiitegeereri.
ACT 10:26 Nawe Petero akamwiimeererya, akamubhuurira, “Imeerera! Enye woosi ni muutu kya awe!”
ACT 10:27 Petero hano yaakugaamba na Korinerio, bhakabha bharasikira munyuumba, bhakabhona abhaatu bhaaru bhiikumaniiryemu.
ACT 10:28 Petero akabhabhuurira, “Emwe mumenyiri kisi kubha, etwe Abhayahudi tutakweenderwa ne emigiro gyeetu kubha obhumwe na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, naabhe kutaarirana nabho. Nawe Taatabhugya anirekirye kubha nitabhirikira muutu wuyo woosi makire, naabhe nitabhuga atakweenderwa.
ACT 10:29 Kiyo nikyo ekigirirye kyo okuuza hano mumbirikiiri, na nikaaza nitana haha. Bhoono, mumbuurire, kwaki mumbirikiiri?”
ACT 10:30 Korinerio akamubhuurira, “Siku isatu zino zihitiri eriibhaga kya rino rya keenda mumwiisi, niari ndasabha Taatabhugya munyuumba yaane. Kituukiro nikarora omuutu yiimeereeri embere waane, yiibhohiri emyeenda gino gibhaanziri.
ACT 10:31 Akaanibhuurira, ‘Korinerio, Taatabhugya yiigwiiri okusabha kwaazo ne ekimweeso kyaazo na arahiita kyeego waari okusakirya abhataka.
ACT 10:32 Kweego, otume abhaatu bhagye mumugye gwa Yafa, bhamureete Simooni, eriina ryaaye eriindi arabhirikirwa Petero. Ewe ariikara mumugye gwa Simooni omusasaabhi wa amasaakwa. Enyuumba yaaye eri embarika we enyaanza.’
ACT 10:33 Nikatuma abhaatu owaazo rugeendo rumwe, na naawe okoriri kisi kuuza. Bhoono twoosi turi embere wa Taatabhugya, okubha twiitegeerere amangʼana goosi gano Omukuru akuswaagirye kutubhuurira.”
ACT 10:34 Niho Petero akabhabhuurira abhaatu bhayo, “Bhoono niho nimenyiri kubha ni heene, Taatabhugya atana obhwaahuri mubhaatu!
ACT 10:35 Nawe arabhiikirirya abhaatu bhe ebhigaambo bhyoosi bhano bhakumwiigwa, no okukora kisi embere waaye.
ACT 10:36 Emwe mumenyiri amangʼana gano Taatabhugya abhaheeri Abhiiziraeri, akurwaaza Amangʼana Amazomu kubha, bhanagye kubhona omureembe na Taatabhugya kwe enzira ya Yeesu Krisito. Yeesu wuyo ni Mukuru wa abhaatu bhoosi.
ACT 10:37 Mumenyiri amangʼana gano gaatuukiri mukyaaro kyoosi kya Yudea, okweemera Gariraaya hano Yohana yaari amariri okurwaazira abhaatu kubha bhabatiizwe.
ACT 10:38 Na kweeki mumenyiri kyeego Taatabhugya yamusoriri Yeesu wa Nazareeti, kwo okumuha Ekoro Muhoreeru no obhunagya. Yeesu akagya eyo ne eyo, arakora amazomu no okuhorya bhoosi bhano bhaari kunyaakibhwa na Seetaani, kwo okubha Taatabhugya yaari hamwe neewe.
ACT 10:39 “Etwe niitwe abhamenyeekererya bha amangʼana goosi gano Yeesu yakoriri mukyaaro kya Abhayahudi, na mumugye gwa Yerusaremu. Okumara bhakamwiita kwo okumusuruungaazya kumusaraba,
ACT 10:40 nawe orusiku rwa katatu, Taatabhugya akamuryoora, akamweerekya kubhaatu.
ACT 10:41 Ataarorekeeni kubhaatu bhoosi, nawe kubharya bhano Taatabhugya yaari abhasoriri kubha abhamenyeekererya bho okumurora. Abhamenyeekererya bhayo, ne etwe. Hano yamariri kuryooka, tukamurora, tukarya no okunywa hamwe nawe.
ACT 10:42 Akatuswaagya turwaazire abhaatu Amangʼana Amazomu no okuraarika kubha, ewe niwe akatuurwa na Taatabhugya, abhatinire ebhiina abhahoru na abhaku.
ACT 10:43 Abharooti bhoosi bhakagaamba iguru waaye kubha, omuutu wowoosi wuno araamwiikirirye araabhirwa ebhibhi bhyaaye kwe enzira ye eriina ryaaye.”
ACT 10:44 Hano Petero yaari akyagaamba gayo, Ekoro Muhoreeru akabhiikira bhoosi bhano bhaari bharamwiitegeerera.
ACT 10:45 Abhayahudi abhiikirirya bhano bhaari bhiiziri hamwe na Petero, bhakaruguura bhukongʼu kurora kubha Taatabhugya akabhiituruurira abhaatu bhano bhatari Abhayahudi Ekoro Muhoreeru.
ACT 10:46 Bhakamenyeekererya kwo okubha bhakiigwa abhaatu bhayo bharagaamba kwe ebhigaambo ebhiindi kumukumya Taatabhugya. Okumara Petero akabhuga,
ACT 10:47 “Abhaatu bhano bhabhweeni Ekoro Muhoreeru kyeego etwe. Ni weewi wuno akutura kubharibhira abhaatu bhano bhatabatiizwa kwa amaanzi?”
ACT 10:48 Niho Petero akaswaagya kubha Korinerio na abharikyaaye bhabatiizwe kwe eriina rya Yeesu Krisito, na akiikara nabho kwa siku suuhu.
ACT 11:1 Abheega bha Yeesu na abhiikirirya bha Yudea, bhakiigwa kubha, abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhiikiriirye engʼana ya Taatabhugya.
ACT 11:2 Kweego, hano Petero yakyooriri Yerusaremu, Abhayahudi bhano bhaari bhamwiikiriirye Yeesu, bhakataanga kumwiiyogya,
ACT 11:3 bharabhuurya, “Ni kwaki okasikira mumigye gya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi no okurya hamwe nabho?”
ACT 11:4 Niho Petero akataanga kubharagirirya kwo okubhamenyeekererya kyeego goosi gaatuukiri, akabhuga,
ACT 11:5 “Orusiku rumwe, niari mumugye gwa Yafa ndamusabha Taatabhugya, nikarora obhurori. Na mubhurori bhuyo nikarora ekigiro kyo omweenda omukuru guno gugwaatiriirwe mbaara inye. Omweenda guyo gwaari guriituumibhwa kurwa mwiisaaro, gukiitumira orubhaara rwaane.
ACT 11:6 Nikiisuunza bhwaheene, nikarora ebhityeenyi bhya maanga goosi. Ebhityeenyi bhya amaguru ane, ebhityeenyi bhya mwiitirigo, ebhityeenyi bhino bhikugeendera eziinda ne ebhinyonyi bhino bhikubhururuka.
ACT 11:7 Niho nikiigwa eriiraka riranibhuurira, ‘Petero, bhuuka, ogwaage orye!’
ACT 11:8 “Nikakyoora, ‘Zeyi, Omukuru! Nikyaari kurya bhyaakurya bhyobhyoosi ebhibhi, bhino bhigaambirwe ne emigiro gyeetu gye Ekiyahudi kubha ni makire!’
ACT 11:9 “Kweeki nikiigwa eriiraka rugeendo rwa kabhiri kurwa mwiisaaro rirabhuga, ‘Otabhibhirikira ebhigiro bhino Taatabhugya abhyeeriirye kubha ni makire.’
ACT 11:10 Engʼana yiyo ekatuuka katatu koosi, kyaamwe ebhityeenyi bhiyo bhyoosi bhikakyooribhwa mwiisaaro.
ACT 11:11 “Eriibhaga riyoriyo, abhaatu bhatatu bhano bhaatumirwe kurwa ku Kaisaria bhakahika embere we enyuumba yino niari kwiikara.
ACT 11:12 Ekoro Muhoreeru akaanibhuurira nigye hamwe nabho, nitiitiimaata kwo okubha bhayo bhatari Abhayahudi. Kweego nikagya hamwe na abharikyeetu bhasaasabha, tee tukasikira munyuumba ya Korinerio.
ACT 11:13 Niho akatubhuurira kyeego maraika akiimeerera yiika waaye, akamubhuurira, ‘Otume abhaatu bhagye mumugye gwa Yafa, bhamureete Simooni, eriina ryaaye eriindi arabhirikirwa Petero.
ACT 11:14 Wuyo niwe araakubhuurire amangʼana, na kwo okugagwaata gayo, mutuuribhwe awe na abhaatu bhoosi munyuumba yaazo.’
ACT 11:15 “Hano nataangiri kugaamba, Ekoro Muhoreeru akabhiikira, kyeego yatuhwaarukiiri kubhweemero.
ACT 11:16 Hayo niho nahiitiri amangʼana garya Omukuru Yeesu yatubhuuriiri, ‘Yohana akabatiiza abhaatu kwa amaanzi, nawe emwe murabatiizwa kwe Ekoro Muhoreeru.’
ACT 11:17 Eraabhe Taatabhugya akabhaha abhaatu bhano Ekoro Muhoreeru, kyeego yatuheeri etwe hano twaamwiikiriirye Omukuru Yeesu Krisito, bhoono, enye ni weewi, naabhe nisakye kumwaanga Taatabhugya?”
ACT 11:18 Hano Abhayahudi bhiigwiiri gayo, bhataari na ryo okuhakanira. Bhakamukumya Taatabhugya bhakabhuga, “Heene, Taatabhugya abhaheeri abhaatu bhano bhatari Abhayahudi omweeya gwo okuta ebhibhi bhyaabhu, okubha bhabhone obhuhoru bhwa kirakeego!”
ACT 11:19 Ambe, kuriingʼaana no okunyaakibhwa kuno kwatuukiiri no okwiitwa kwa Sitefano, abhiikirirya bhakanyaragana no okungʼosera mukyaaro kya Foinike, mukigiinga kya Kipuro na mumugye gwa Antiokia. Bhakarwaaza engʼana ya Taatabhugya, nawe ku Bhayahudi abheene.
ACT 11:20 Nawe gati waabhu bhaari bharimu abhaatu bha Kipuro na Kirene, bhano bhaagiiri mumugye gwa Antiokia, no okugaambana na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, no okubharwaazira Amangʼana iguru yo Omukuru Yeesu.
ACT 11:21 Omukuru akabhakaangata kwo obhunagya bhwaaye, akagirya abhaatu bhaaru bhakamwiikirirya no okumwiikyoorera Omukuru.
ACT 11:22 Abhaatu bhe ekanisa ya Yerusaremu, hano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakamutuma Barinaaba agye Antiokia.
ACT 11:23 Hano yahikiri eyo, akarora kyeego Taatabhugya abhaheeri abhaatu bhayo orubhaango rwaaye. Akazomererwa bhukongʼu, akabha arabhakumiirirya kubha bhabhe abhaheene ku Mukuru Yeesu, bhageenderere na amiiseego amagumiru muziikoro zyaabhu.
ACT 11:24 Barinaaba yaari muutu muzomu, na yiizwiiri Ekoro Muhoreeru no obhwiikirirya bhukuru. Ne ekireengo kya abhaatu bho Omukuru Yeesu bhakaaruha bhukongʼu.
ACT 11:25 Okumara Barinaaba akagya mumugye gwa Tariso kumumoohya Sauri.
ACT 11:26 Hano yamubhweeni, akamureeta Antiokia. Na kubhubhiri bhwaabhu bhakiikara na abhaatu bhe ekanisa yirya omwaaka mugima, bhareegya abhaatu bhaaru bhukongʼu iguru wa Yeesu. Antiokia hayo nimwe abhaanabheega bha Yeesu bhakataanga kubhirikirwa Abhakrisito.
ACT 11:27 Muziisiku ziyo, abharooti bhakaaza Antiokia okurwa Yerusaremu.
ACT 11:28 Owumwe waabhu, wuno yaari kubhirikirwa Agabo, akiimeerera musaango, akaruusya obhurooti kwe enzira ye Ekoro Muhoreeru kubha, enzara haari eraaza kukyaaro kyoosi. Na heene enzara ekatuuka mubhukaangati bhwa Kiraudio.
ACT 11:29 Kuriingʼaana no obhurooti bhuyo, abhaanabheega bhoosi bha Antiokia, bhakeenda kubha, kuriingʼaana no obhunagya bhwaabhu, bharuusye obhusakirya kwiiguru wa Abhakrisito abharikyaabhu bhano bhaari kwiikara Yudea.
ACT 11:30 Bhakakora ego, bhakahaana Barinaaba na Sauri eziisaambo ziyo, okubha bhazihire kubhakaruka bhe ekanisa ya Yudea.
ACT 12:1 Muziisiku ziyo, omutemi Herode Agiripa akataanga kunyaakya abhiikirirya abhaandi.
ACT 12:2 Akaswaagya Yaakobo omuhiiri waaye Yohana, yiitwe kwa nyaambato.
ACT 12:3 Hano yaruuzi kubha engʼana yiyo ebhazomeeri Abhayahudi, akaswaagya na Petero agwaatwe. Gano gaatuukiri eriibhaga rye Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya.
ACT 12:4 Hano bhaamariri kumugwaata Petero, Herode akaswaagya abhoherwe munyuumba ya abhabhohwa. Akamugwaatya kumahizo ane ga abhasirikare bhane bhane, okubha bhamuriibhe kisi. Akeenda okutina ekiina embere wa abhaatu hano enyaangi ekuhwa.
ACT 12:5 Ambe, Petero yaari abhohirwe munyuumba ya abhabhohwa, nawe abhaatu bhe ekanisa bhakakora omukya kumusabhira ku Taatabhugya.
ACT 12:6 Obhutiku bhwo orusiku runo Herode yaari yeendiri okumutinira ekiina, Petero yaari ahiindiiri munyuumba ya abhabhohwa. Yaari gatigati wa abhasirikare bhabhiri, eno abhohirwe ne eminyororo ebhiri. Abhasirikare abhaandi bhaari bharariibha habhoori we ekiseku kye enyuumba ya abhabhohwa.
ACT 12:7 Kituukiro ego, maraika wo Omukuru akiimeerera ahagiro hano Petero yaari, obhweero bhukabhaanza mukyuumba kiyo. Maraika akamutema Petero murubharu no okumubhuukya, akamubhuurira, “Bhuuka bhwaangu!” Kyaamwe eminyororo gino bhaamubhoheeri Petero kumabhoko gikagwa haasi!
ACT 12:8 Okumara maraika akamubhuurira, “Wiibhohe emyeenda gyaazo ne ebhikweera bhyaazo.” Petero hano yamariri kukora ego, maraika akamubhuurira, “Ibhoha ekabhuuti yaazo, onituniirire!”
ACT 12:9 Petero akamutuniirira maraika wurya igutu we enyuumba ya abhabhohwa, bhakeerekera habhoori we enyuumba yiyo. Nawe Petero ataamenyiri kubha amahokya gayo goosi ga maraika gaari ge eheene, yaari ariiseega kubha ararora obhurori.
ACT 12:10 Petero na maraika wuyo bhakahita kubhariibhi bho obhweemero, na bha kabhiri, bhakahika kukiseku kye ekyooma kyo okusikirira mumugye. Ekiseku kiyo kikiiguka ekyeene, bhakahuruka kurwa mukibhoho. Bhakahita enzira yimwe, kyaamwe maraika wuyo akamutiga Petero.
ACT 12:11 Niho Petero akamenyeekererya gano gaamutuukiiri gaari ge eheene, akabhuga, “Bhoono nimenyiri kwe eheene kubha, Omukuru anitumiiri maraika waaye okubha anituurye okurwa mumabhoko ga Herode, no okurwa mubhubhi bhwoosi bhuno Abhayahudi bhakeenda kunikorera.”
ACT 12:12 Hano Petero yamenyiri gayo ego, akagya kimwekimwe wa Mariamu, nina waabhu Yohana, eriina ryaaye eriindi ni Mariko. Munyuumba yiyo, abhiikirirya bhaaru bhaari bhiikumeenie, bharamusabhira Petero ku Taatabhugya.
ACT 12:13 Hano Petero yahikiri mukiseku kurubhago rwe enyuumba, akabhuga hanoo, omuukya wumwe omuhokya, eriina yaaye Rooda, akaaza okwiitegeerera kubha ni weewi.
ACT 12:14 Hano yamenyeekereerye eriiraka rya Petero, akazomerwa bhukongʼu, akeebha okumwiigurira, akaryaara kusikira munyuumba, akabhabhuurira bhoosi, “Petero yiimeereeri mukiseku!”
ACT 12:15 Neebho bhakamubhuurira, “Oyaangahiri!” Nawe omuukya wuyo akakumiirirya kubha eriiraka rino yiigwiiri ni rya Petero, niho ebho bhakabhuga, “Wuyo ni maraika waaye.”
ACT 12:16 Eriibhaga riyo ryoosi Petero ewe akabha arageenderera okubhuga hanoo. Hano bhiigwiiri ekiseku no okumurora, bhakaruguura bhukongʼu.
ACT 12:17 Petero akabheerekeererya kwo okubhoko bhakire, akabhabhuurira kyeego Omukuru akamuruusya munyuumba ya abhabhohwa. Niho akabhabhuurira, “Amangʼana gayo, mumubhuurire Yaakobo na abhahiiri bheetu abhaandi.” Kyaamwe Petero akahuruka hayo, akagya ahagiro ahaandi.
ACT 12:18 Hano kwakiiri, abhasirikare bharya bhe enyuumba ya abhabhohwa bhakabha ne ehaha bhukongʼu iguru ya gano gaamutuukiiri Petero.
ACT 12:19 Herode akaswaagya abhasirikare bhaaye bhamukomye Petero, nawe ataarorekeeni. Kweego akabhabhuurya abhasirikare bhano bhaari bhakumuriibha Petero, hano bhaatamirwe okumukyoora, akaswaagya bhiitwe. Okumara Herode akarwa Yudea, akagya mumugye gwa Kaisaria, akiikara eyo siku suuhu.
ACT 12:20 Omutemi Herode yaari abhatiindiiri bhukongʼu abhaatu bhe emigye gya Tiro na Sidooni. Kweego abhaatu bhe emigye ebhiri giyo, bhakiikiriryana kwa hamwe, bhakeenda kusikana nawe. Bhakasabha bhiikiriranie kwo omureembe, kwiiguru ye ebhyaaro bhyaabhu, kwo okwiisigira ebhyaakurya kurwa mukyaaro kyaaye. Abhaatu bhayo bhakabha bhiikiriryeenie na Burasito embere wa Herode. Burasito wuyo, niwe yaari omuutu wa haguhi na Herode, neewe yaari omwiimeerereri wa amangʼana gaaye.
ACT 12:21 Orusiku runo omutemi Herode akarusora, akiibhoha emyeenda gyaaye gye ekitemi, akiikara kukituumbi kyaaye kyo obhutemi, akakeerenerya abhaatu.
ACT 12:22 Abhaatu bhano bhaari bhiikumaniirye harya, bhakakora ekituri bharabhuga, “Rino ritari eriiraka ryo omuutu! Ni riiraka rye eriisaambwa!”
ACT 12:23 Hayohayo maraika wo Omukuru akamutema Herode haasi kwo okubha ataamuguungirye Taatabhugya. Kweego akariibhwa na amakoorimo muunda tee akakwa.
ACT 12:24 Nawe engʼana ya Taatabhugya ekageenderera kunyaragana mubhaatu, na abhiikirirya bhakaaruha bhukongʼu.
ACT 12:25 Hano Barinaaba na Sauri bhaamariri emirimo gyaabhu gyo okusakirya abhiikirirya bha mumugye gwa Yerusaremu, bhakamugega Yohana wuno akubhirikirwa Mariko, bhakakyoora nawe Antiokia.
ACT 13:1 Mumugye gwa Antiokia haari ne ekanisa yino yaari na abharooti na abheegya. Gati waabhu bhaari bharimu Barinaaba, Simioni wuno yakubhirikirwa Nigeri, obhugazuro bhwaku omuutu omumwaamu, Rukio okurwa Kirene, Manaeni wuno yaari akiiniiri hamwe no omutemi Herode Antipasi no owuundi yaari Sauri.
ACT 13:2 Hano bhaari bhakumusabha Omukuru no okwiisiitya ebhyaakurya, Ekoro Muhoreeru akabhabhuurira, “Munisorere Barinaaba na Sauri kumirimo gino nibhabhirikiriiri.”
ACT 13:3 Hano bhaamariri okumuseengera Taatabhugya no okwiisiitya ebhyaakurya, bhakabhatuurira Barinaaba na Sauri amabhoko iguru waabhu no okubhasabhira, bhakabhatiga bhagye.
ACT 13:4 Kweego Barinaaba na Sauri bhakatumwa ne Ekoro Muhoreeru. Bhakagya bhakiikira mumugye gwa Serukia, kurwa hayo bhakatiira emeeri, bhakagya mukigiinga kya Kipuro.
ACT 13:5 Na hano bhaahikiri mukigiinga kiyo, mumugye gwa Sarami, bhakataanga kurwaazira abhaatu engʼana ya Taatabhugya muziinyuumba zye eziisaango zya Abhayahudi. Neebho bhaari na Yohana, ne eriina eriindi arabhirikirwa Mariko, yaari omusakirya waabhu.
ACT 13:6 Hano bhaahitiiri gatigati we ekigiinga kiyo kya Kipuro, bhakahika tee mumugye gwa Pafo. Mumugye hayo niho bhakasikana no Omuyahudi wumwe omurogi, omurooti wo orurimi, eriina ryaaye Bari-Yeesu.
ACT 13:7 Omuutu wuno yaari hamwe no omwaanaangwa Serigio Pauro, omuutu wa amangʼeeni. Ewe omwaanaangwa wuyo akabhabhirikira Barinaaba na Sauri bhiize kweewe, kwo okubha akeenda yiigwe engʼana ya Taatabhugya kurweera kweebho.
ACT 13:8 Nawe Bari-Yeesu omurogi, eriina ryaaye rye Ekiyunaani ni Erima, yaari na amangʼana go okuhakania Barinaaba na Sauri, eno arasakya kumurekya omwaanaangwa wa mukigiinga wuyo atamwiikirirya Yeesu.
ACT 13:9 Niho, Sauri eriina ryaaye eriindi arabhirikirwa Pauro, eno yiizwiiri Ekoro Muhoreeru, akamumogorera Erima,
ACT 13:10 akamubhuurira, “Awe omwaana wa Seetaani! Awe ni mubhisa wa goosi gano amazomu embere wa Taatabhugya! Wiizwiiri obhungʼeenererya, orabha orakaangirirya abhaandi! Otaageenderere okukyoora amangʼana ge eheene go Omukuru kubha orurimi?
ACT 13:11 Bhoono, itegeerera! Omukuru arakugororokerya okubhoko kwaaye akuteme, orabha omuhoku, otakurora kyokyoosi kwiibhaga.” Kyaamwe Erima, ekitu kikamwiizura mumeeso, akabha mukiirima atakurora. Akataanga kwiinogooranogoora kumoohya omuutu wuno araamugwaate okubhoko okubha amukaangate.
ACT 13:12 Eriibhaga riyo omwaanaangwa wa mukigiinga wuyo akarora ekika kiyo, akamwiikirirya Omukuru. Kweeki, yaari araruguura bhukongʼu iguru wa ameegyo go Omukuru gano yiigwiiri.
ACT 13:13 Pauro na abharikyaaye bhakarwa Pafo. Bhakagya orugeendo mumeeri, bhakahikira omugye gwa Perige mukyaaro kya Pamufiria. Yohana akabhatiga hayo, akakyoora Yerusaremu.
ACT 13:14 Nawe Pauro na Barinaaba bhakabhuukira Perige, bhakageenderera no orugeendo, bhakahika mumugye gwa Antiokia mukyaaro kya Pisidia. Orusiku rwo okumuunya, bhakasikira munyuumba ye esaango, bhakiikara.
ACT 13:15 Hano abhakuru bhe enyuumba ye esaango yiyo bhaamariri okusoma amangʼana agaandi okurwa mumigiro gya Musa na mubhitabhu bhya abharooti, bhakatuma omuutu ku Pauro na Barinaaba, akabhabhuurira, “Abhahiiri bheetu, eraabhe mune engʼana yo okubhatoongera ekoro abhaatu bhano, mugaambe.”
ACT 13:16 Niho Pauro akiimeerera, akabheerekeererya kwo okubhoko kubha bhamwiitegeerere, akabhuga, “Emwe abhaatu bha Iziraeri, na neemwe abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi bhano mukumwiigwa Taatabhugya, muniitegeerere!
ACT 13:17 Taatabhugya wa abhaatu bheetu bha Iziraeri niwe akasora bhazaazi bheetu. Kwiibhaga rino bhaari kwiikara kya abhagini mukyaaro kya Misiri, akabhakora kubha ekyaaro ekikuru bhukongʼu. Taatabhugya akabharuusya eyo kwo obhunagya bhwaaye obhukuru.
ACT 13:18 Akabhiikongʼeererya kwe emyaaka miroongo ene (40) kukibhara.
ACT 13:19 Kyaamwe, akasikya ebhigaambo muhuungati mukyaaro kya Kanaani, akabhaha bhazaazi bheetu Abhiiziraeri ekyaaro kiyo kubha engabho yaabhu.
ACT 13:20 Gayo goosi gakakorwa kumyaaka magana ane na miroongo etaano (450) ego. “Okumara, Taatabhugya akabhaha bhazaazi bheetu abhataania kubhakaangata, tee hano omurooti Samweeri yabhakaangatiri.
ACT 13:21 Niho bhakamusabha kubha, bhahaabhwe omutemi, na Taatabhugya akabhaha Sauri, omwaana wa Kishi, okurwa mukisyooko kya Benjamini, woosi akabha omutemi kwe emyaaka miroongo ene (40).
ACT 13:22 Hano Taatabhugya yamariri okumuruusyaho Sauri, akamutuura Daudi kubha omutemi waabhu. Taatabhugya akabhuga iguru wa Daudi, ‘Nimuruuzi Daudi omwaana wa Yeese, omuutu wuyo akaanizomera, kweeki niwe araakore obhuseegi bhwaane bhwoosi.’
ACT 13:23 “Okurwa muhamati ya Daudi nimwe Taatabhugya abhareteeri Abhiiziraeri Omutuurya Yeesu, kyeego yaari abharageenie.
ACT 13:24 Hano Yeesu yaari akyaari kutaanga emirimo gyaaye, Yohana yaari arabharwaazira Abhiiziraeri bhoosi kubha bhate ebhibhi bhyaabhu na bhabatiizwe.
ACT 13:25 Hano Yohana yaari haguhi kumara emirimo gyaaye, akabhuga, ‘Muriisiga enye ni weewi? Enye nitari wurya Krisito wuno mukumuganyirira! Mwiitegeerere! Wuno araaze inyuma waane, enye nitakweenderwa naabhe kutazura eziikobha zye ebhikweera bhyaaye!’
ACT 13:26 “Abhahiiri bhaane, emwe abhaatu bhe ehamati ya Aburahamu na neemwe abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhano mukumwiigwa Taatabhugya, amangʼana go obhutuurya gareetirwe okurwa ku Taatabhugya!
ACT 13:27 Abhaatu bha Yerusaremu na abhakaangati bhaabhu bhataamumenyeekereerye kubha Yeesu niwe wurya abharooti bhaamugaambiiri iguru waaye. Nawe bhakamutinira ekiina kyo okwiitwa, na kwo okukora ego bhakamara amangʼana go obhurooti gano gakusomwa eziisiku zyoosi zyo okumuunya.
ACT 13:28 Yiingabha bhataabheeri na amasemo gogoosi go obhuheene gano gakweerekya kubha Yeesu areenderwa yiitwe, bhakamusabha Pirato aswaagye Yeesu yiitwe.
ACT 13:29 “Hano bhaamariri goosi gano gakaamirwe iguru wa Yeesu, bhakamwiikya okurwa kumusaraba, bhakamubhiika mumbiihira.
ACT 13:30 Nawe Taatabhugya akamuryoora okurwa mubhaku!
ACT 13:31 Kwa siku nzaru, Yeesu akabha arabhahwaarukira abhaatu bhano bhaari bhakumutuniirira hano bhaari bhakurwa Gariraaya, kugya Yerusaremu. Bhoono nibho abhamenyeekererya kubhaatu bha Iziraeri.
ACT 13:32 “Na neetwe turabharwaazira Amangʼana Amazomu, gano Taatabhugya yarageenie bhazaazi bheetu,
ACT 13:33 agamariri kweetwe, etwe abhaana bhaabhu, kwo okumuryoora Yeesu kurwa mubhaku. Kyeego yaari ekaamirwe mu Zaburi ya kabhiri, ‘Awe ni Mwaana waane, reero niho nibharaarikiiri kubha awe ni mwaana waane.’
ACT 13:34 Taatabhugya akamuryoora Yeesu okurwa mubhaku, okubha atakyoora mubhusarya, akagaamba amangʼana gano, ‘Ndakuha awe orubhaango rwe eheene runo niamurageenie Daudi.’
ACT 13:35 Kweeki, engʼana yiyo ekaamirwe ahagiro ahaandi, ‘No otakwiikirirya omubhiri gwo Omuhoreeru waazo gubhore.’
ACT 13:36 “Hano Daudi yamariri kukora gano Taatabhugya yaari amweendeeri kwo orwiibhuro rwaaye, akakwa, akabhiikwa haguhi na bhazaazi bhaaye, omubhiri gwaaye gukabhora.
ACT 13:37 Nawe wurya Taatabhugya akamuryoora kurwa mubhaku, ewe ataabhoriri.
ACT 13:38 “Bhoono abhahiiri bhaane, ndeenda mumenye kubha, kwo okuhitira ku Yeesu wuyo okwaabhirwa ebhibhi bhyeenyu kuraarikirwe kweemwe.
ACT 13:39 Kwo okuhitira kweewe, abhaatu bhoosi bhano bhakumwiikirirya, bharabharirwa kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya, engʼana yino etakuturikana kweemwe kwo okutuniirira emigiro gya Musa.
ACT 13:40 Kweego mwiiriihe kisi okubha mutaaza mukabhonwa na amangʼana gano gaagaambwa na abharooti,
ACT 13:41 ‘Mwiitegeerere, emwe abhazeeri bha amangʼana! Muruguure, kweeki musike, kwo okubha ndakora kwiibhaga ryeenyu rino, ekigiro kino mutakuuza kukiikirirya yiingabha omuutu araaze abhabhuurire!’”
ACT 13:42 Hano Pauro na Barinaaba bhaari bharahuruka munyuumba ye esaango, abhaatu bhakabhiisasaama bhakyoore kurusiku rwo okumuunya runo rukuuza, okubha bhagaambe iguru wa amangʼana gayo kweeki.
ACT 13:43 Hano bhaari bharanyaragana munyuumba ye esaango kugya yiika, Abhayahudi bhaaru, hamwe na abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi bhano bhiikiriirye enyaangi ye Ekiyahudi, bhakabhatuniirira Pauro na Barinaaba. Abheega bhayo bhakabha bharakeerenia nabho amakeerenio amazomu go okutoongera ekoro kwo okugeendererya murubhaango rwa Taatabhugya.
ACT 13:44 Nyamuunga abhaatu bhoosi bho omugye guyo bhakaaza kurusiku rwo okumuunya okwiitegeerera Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu.
ACT 13:45 Nawe hano abhakaangati bha Abhayahudi bhaaruuzi kubha abhaatu bhaaru bhukongʼu bhiikumeenie kubhiitegeerera abheega bhayo, bhakabha no omugono bhukongʼu. Niho bhakabha bharahakana na Pauro no okumutuka.
ACT 13:46 Naabhe, Pauro na Barinaaba bhakakeerenia kwo obhukaari bhakabhuga, “Ekeenderwa tutaange kugaambana na neemwe Abhayahudi engʼana ya Taatabhugya. Nawe kwo okubha mugaangiri, muriitinira ekiina abheene kubha mutaari kweenderwa okubhona obhuhoru bhwa kirakeego, kweego turagya kurwaazira abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ACT 13:47 Kwo okubha Omukuru, Taatabhugya atuswaagirye kubha, ‘Nikutuuriri obhe no obhweero kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, okubha abhaatu bhoosi bharanagya kutuuribhwa tee kubhuteero bhwe ekyaaro.’”
ACT 13:48 Hano abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakazomererwa, bhakabha bharakumya Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu. Neebho bhoosi bhano bhaari bheendirwe kubha no obhuhoru bhwa kirakeego bhakamwiikirirya Omukuru Yeesu.
ACT 13:49 Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu gakanyaragana mukyaaro kiyo kyoosi.
ACT 13:50 Nawe Abhayahudi bhakasiigirirya abhakari bha amangʼeeni bhano bhakumwiikirirya Taatabhugya, na abhakaangati bho omugye guyo. Nabho bharasiigirirya abhaatu abhaandi kubhanyaakya Pauro na Barinaaba, no okubhaheebha okurwa mumigye gyaabhu.
ACT 13:51 Kweego Pauro na Barinaaba bhakakungʼuuta oruteeri kumaguru gaabhu okweerekya ekyeerekenio kubha bhate ebhibhi bhyaabhu. Niho bhakabhuuka bhakagya mumugye gwa Ikonio.
ACT 13:52 Na abhaanabheega bha Yeesu bha Antiokia bhakazomererwa bhukongʼu, bhakabha bhiizuriibhwe Ekoro Muhoreeru.
ACT 14:1 Hano Pauro na Barinaaba bhaari Ikonio, bhakasikira munyuumba ye esaango ya Abhayahudi, kyeego yaari enyaangi yaabhu. Bhakeegya abhaatu iguru wa Yeesu kwo obhukaari, ekagirya Abhayahudi bhaaru hamwe na abhaatu bhaaru bhano bhatari Abhayahudi bhakamwiikirirya Yeesu.
ACT 14:2 Nawe Abhayahudi abhaandi bhakaanga kumwiikirirya Yeesu, bhakataanga kubhasiigirirya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, okubha bhabhatiindire abhiikirirya bhayo.
ACT 14:3 Pauro na Barinaaba bhakageenderera kwiikara Ikonio hayo kwa siku nzaru, bharakeerenerya abhaatu kwo obhukaari iguru yo orubhaango rwo Omukuru Yeesu. Neewe Yeesu akabhamenyeekererya kwo okubheerekya ebhiruguuro ne ebhyeerekenio kwa amabhoko gaabhu.
ACT 14:4 Nawe abhaatu bho omugye gurya bhakatwaanikana magara abhiri. Abhaandi bhakiikirirya no okugwaatana na Abhayahudi, na abhaandi bhakagwaatana na abheega.
ACT 14:5 Kubhuteero, Abhayahudi na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhakagwaatana na abhakaangati bhaabhu, bhakakora omukoonyo gwo okubhakorera amabhi no okubhatema Pauro na Barinaaba kwa amagina.
ACT 14:6 Nawe abheega hano bhaangʼuriri amangʼana gayo, bhakaryaarira mukyaaro kya Rikaonia, kumigye gya Risitura na Deribe ne emigye egiindi gye embarika hayo.
ACT 14:7 Hano bhaari eyo, bhakabha bharabharwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu iguru wo Omukuru Yeesu.
ACT 14:8 Mumugye gwa Risitura, yaari ariho omuutu wumwe eriigata kweema okwiibhurwa kwaaye, ataari aranagya kugeenda.
ACT 14:9 Omuutu wuyo yaari aramwiitegeerera Pauro hano yaari kugaamba. Pauro akamumogorera, akamurora kubha yaari no obhwiikirirya bhwo okuhoribhwa.
ACT 14:10 Kweego Pauro akamugaambira kwiiraka ikuru, “Bhuuka! Wiimeerere kisi kwa amaguru gaazo.” Kyaamwe omuutu wuyo akiimeerera bhwaangu, akataanga okugeenda omweene!
ACT 14:11 Hano esaango ya abhaatu bhaakoriri kyeego Pauro akamuhorya omuutu wuyo, bhakataanga kugaamba kwiiraka ikuru rye Ekirikaonia, bharabhuga, “Emisaambwa gitwiikiiri kutuubho ya abhaatu!”
ACT 14:12 Bhakamuhaana Barinaaba eriina rye eriisaambwa eriikuru Zeu. Na Pauro, bhakamuhaana eriina rye eriisaambwa ryaabhu eriindi Herime, kwo okubha Pauro niwe yaari kugaamba bhukongʼu.
ACT 14:13 Ne eriiseengerero rya Zeu ryaari igutu wo omugye guyo. Niho omuseengeri wa Zeu akareeta egeeni, no orusuurya rwe ebhibharyo tee mukiseku. Ewe hamwe na abhaatu bhayo bhakeenda kubharuusirya ekimweeso Pauro na Barinaaba.
ACT 14:14 Nawe, Barinaaba na Pauro hano bhakiigwa amangʼana gayo, bhakaraandura emyeenda gyaabhu kwo obhururu, bhakaryaara, bhakasikira musaango yiyo, bhakabhabhuurira kwe eriiraka ikuru,
ACT 14:15 “Emwe abhaatu bhano! Ndora murakora amangʼana gano? Neetwe ni bhaatu kye emwe! Turi hano okubharwaazira Amangʼana Amazomu kubha, mutige kwiisasaama emisaambwa giyo gitana bhweera, mutaange mumwiikyoorere Taatabhugya wuno ari muhoru! Ewe niwe akateema ekyaaro, eriisaaro, enyaanza ne ebhigiro bhyoosi bhyamu.
ACT 14:16 Eziisiku zino zyahitiri, Taatabhugya akabhatiga abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhiikare no okukora kyeego bhakweenda.
ACT 14:17 Naabhe ego Taatabhugya ataatigiri okwiiyeerekya kweemwe no okukora amazomu kwo okubhatweekera embura okurwa mwiisaaro okubha mubhone amagesa no okwiiguta ebhyaakurya ne eziikoro zyeenyu okuzomererwa.”
ACT 14:18 Yiingabha Pauro na Barinaaba bhakagaamba amangʼana gayo, kwaari kukongʼu kweebho kubharekya abhaatu bhe esaango yiyo bhatabharuusirya ekimweeso.
ACT 14:19 Nawe bhakaaza Abhayahudi abhaandi okurwa Antiokia ya Pisidia na Ikonio, bhakabhakaangirirya abhaatu bha musaango yirya bhabhe hamwe nabho. Niho bhoosi bhakataanga kumutema Pauro kwa amagina tee hano bhiiseegiri kubha akuuri, bhakamukurura tee habhoori wo omugye.
ACT 14:20 Nawe hano abhaanabheega bhiikumeenie no okumwiinogoora, akabhuuka, akakyoora mumugye. Na tabhoori yaho, akarwa hayo, bhakagya hamwe na Barinaaba mumugye gwa Deribe.
ACT 14:21 Pauro na Barinaaba, hano bhaari Deribe, bhaari bharabharwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu ga Yeesu, no okubhakora bhabhe abhaanabheega. Okumara bhakakyoora okugya okuhitira Risitura, Ikonio na Antiokia ya Pisidia.
ACT 14:22 Kwa ahagiro hoosi, bharakongʼeererya abhaanabheega, na bhaari bharabhakumiirirya kubha, bhageenderere kwiikirirya amangʼana goosi go obhwiikirirya bhwaabhu. Na bhaari bharabhabhuurira, “Etwe twoosi tureenderwa tuhitire munyaako nzaru, okubha tusikire mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
ACT 14:23 Pauro na Barinaaba bhaari bharabhasorera abhakaruka kurwa mumakanisa goosi. Kwo okusabha no okwiisiitya ebhyaakurya, bhakabhatuura mumabhoko go Omukuru Yeesu, wuno bhakamwiikirirya.
ACT 14:24 Okumara Pauro na Barinaaba bhakahitira ekyaaro kiyo kya Pisidia, bhakasikira mukyaaro kya Pamufiria,
ACT 14:25 na bhakahika omugye gwa Perige. Bhakarwaaza eyo Amangʼana gayo ga Taatabhugya, kyaamwe bhakiitumira mumugye gwa Ataria.
ACT 14:26 Okurwa hayo bhakagya orugeendo kwe emeeri, bhakakyoora mumugye gwa Antiokia ya Siria. Hayo niho abhiikirirya bhe ekanisa bhaari bhabhatuuriri kwo orubhaango rwa Taatabhugya kwiiguru ye emirimo gino bhaari bhagimariri.
ACT 14:27 Hano bhaahikiri kweeki Antiokia, bhakabhakumania abhaatu bhe ekanisa. Na bhakabhabhuurira goosi gano Taatabhugya yakoriri okuhitira kweebho, na kyeego akabhiigurira abhaatu bhano bhatari Abhayahudi ekiseku kyo okumwiikirirya Yeesu.
ACT 14:28 Bhakiikara kwiibhaga itaambi hayo Antiokia hamwe na abhaanabheega bhayo.
ACT 15:1 Abhaatu abharebhe bhakiikira Yudea, okugya mumugye gwa Antiokia ya Siria. Neebho bhakataanga okweegya abhiikirirya bharabhuga, “Eraabhe mutakusaarwa kuriingʼaana ne enyaangi yino Musa yatutigiiri, mutakunagya kutuuribhwa.”
ACT 15:2 Engʼana yiyo ekakora Pauro na Barinaaba bhahakane na abhaatu bhayo, no okugaambana nabho kwo obhuhaari bhukongʼu. Mubhuteero Pauro na Barinaaba na abhaatu gati waabhu, bhakasorwa bhatiire okugya Yerusaremu okubha bhakeerenerye eriingʼana riyo kubhakaruka na abheega.
ACT 15:3 Abhaatu bhe ekanisa bhakabharaga, niho bhakahita ebhyaaro bhya Foinike na Samaria, bhakabhuurira abhaatu bhe eyo iguru ya kyeego abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhamwiikiriirye Yeesu. Amangʼana gayo gakabhazomera bhukongʼu abhiikirirya bhoosi.
ACT 15:4 Hano Pauro na abharikyaaye bhaahikiri Yerusaremu, bhakaginihwa kisi na abheega bha Yeesu, abhakaruka bhe ekanisa hamwe na abhaatu abhaandi bhe ekanisa. Bhakataanga kubhabhuurira garya goosi gano Taatabhugya yakoriri kwo okuhitira kweebho.
ACT 15:5 Nawe abhiikirirya abharebhe bhe enyaangi ya Abhafarisayo bhakiimeerera, bhakabhuga, “Abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhareenderwa bhasaarwe, bhabhuurirwe kubha bhiigwe emigiro gyoosi gya Musa.”
ACT 15:6 Abheega bha Yeesu na abhakaruka bhayo bhakakora ekiina kubha, bhiisuunze kisi engʼana yiyo.
ACT 15:7 Hano bhaari kukeerenia kwiibhaga itaambi no okuhakana nabho, Petero akiimeerera, akabhabhuurira, “Emwe abhahiiri bheetu, mumenyiri kubha kurwa ekare hayo Taatabhugya akaanisora gati weenyu, okubha abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhabhone kuzweenibhwa Amangʼana Amazomu kwo okuhitira kweenye, tee bhamwiikiriirye.
ACT 15:8 Taatabhugya ewe amenyiri goosi gano gari muziikoro zya abhaatu, akamenyeekererya kubha abhiikiriirye kwo okubhaha Ekoro Muhoreeru, kyeego yatuheeri etwe.
ACT 15:9 Kweego bhutariho obhwaahuri bhuno Taatabhugya yakoriri gati weetu na bharya, niho akeerya eziikoro zyaabhu kwe enzira yo okumwiikirirya Yeesu.
ACT 15:10 Ambe bhoono, kwaki muramusakya Taatabhugya kwo okubhagegya abhaanabheega emirigo gino gikututama etwe ebheene, naabhe na bhazaazi bheetu gikabhatama?
ACT 15:11 Nawe etwe turiikirirya kubha turatuuribhwa kwo orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, ni kyeego ebho bhoosi bhakutuuribhwa.”
ACT 15:12 Ambe, esaango yoosi ya abhaatu ekabha kiri, bharabhiitegeerera Barinaaba na Pauro bharabhabhuurira, kyeego Taatabhugya okuhitira kweebho akakora ebhyeerekenio ne ebhiruguuro bhyoosi bhino yeerekirye gati wa abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ACT 15:13 Hano bhaamariri kukeerenia, Yaakobo woosi akabhuga, “Emwe abhahiiri bhaane, muniitegeerere!
ACT 15:14 Simooni atubhuuriiri kyeego Taatabhugya yaabhasakiirye okusora abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhabhe abhaatu bhaaye.
ACT 15:15 Eriingʼana riyo riratuuka kumangʼana ga abharooti kyeego gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru,
ACT 15:16 ‘Amangʼana gayo hano garaahwe, ndakyoora, nioomboke bhuhya enyuumba ya Daudi yino yagwiiri. Ndoomboka enyuumba yiyo, yino yaari ituturi, ndiimeererya bhuhya,
ACT 15:17 okubha abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhaanikomye, bhoosi bhano nibhabhirikiiri bhabhe abhaatu abhaane.
ACT 15:18 Omukuru, Taatabhugya akabhazweenia amangʼana gayo kweema ekare.’”
ACT 15:19 Yaakobo akageenderera kubhuga, “Amiiseego gaane ni kubha, tutabhanyaakya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhano bhakumwiikyoorera Taatabhugya.
ACT 15:20 Nawe, tureenderwa tubhakaamire eziinyaarubha zyo okubhabhuurira, bhatarya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, bhatabha bharakora obhuseebheeti, bhatabha bhararya enyama yino egubhirwe, na bhatabha bhararya amanyiinga.
ACT 15:21 Tukabhabhuurira gayo kwo okubha kweema ekare, emigiro gya Musa gyaari gireegibhwa emigye gyoosi, no okusomwa muziinyuumba zye eziisaango zya Abhayahudi muziisiku zyoosi zyo okumuunya.”
ACT 15:22 Abheega na abhakaruka, hamwe na abhiikirirya bhoosi bha Yerusaremu, bhakiikirirania bhasore abhaatu abharebhe bhano bharaagye hamwe na Pauro na Barinaaba mumugye gwa Antiokia ya Siria. Kweego, gati waabhu bhakasora abhakaangati bhabhiri, Yuuda wuno akubhirikirwa Barisaaba, hamwe na Siira. Ebho bhakatumwa no okuhaabhwa enyaarubha yino ekubhuga,
ACT 15:23 “Etwe abheega na abhakaruka bhe ekanisa, etwe abhiikirirya abharikyeenyu, turabhakeerya emwe bhano mutari Abhayahudi muri mumugye gwa Antiokia, mubhyaaro bhya Siria na Kirikia. Mwaareeri!
ACT 15:24 Twiigwiiri kubha abharikyeetu bhakaaza, nawe bhataari na rugusa rweetu, bhabhanyaakirye mumiiseego geenyu kwo okubhabhuurira amangʼana go okubhatubhuuzikania.
ACT 15:25 Kweego, tukiikirirania kubha tusore abhaatu no okubhatuma kweemwe, bhiize hamwe na abhaseegwa bheetu Barinaaba na Pauro.
ACT 15:26 Na abhabhiri bhayo, bhakaruusya obhwiikari bhwaabhu munyaako, kwiiguru yo okumuhokeerya Omukuru weetu Yeesu Krisito.
ACT 15:27 “Kweego, bhano tubhatumiri kweemwe ni Yuuda na Siira, ebho nibho bharabhagaraanzurira amangʼana gano tubhakaamiiri.
ACT 15:28 Ambe, Ekoro Muhoreeru na neetwe turuuzi kisi kubha tutabhagegya emirigo egiindi emirito, kukira amangʼana amakuru gano.
ACT 15:29 Mutarya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, na mutabha murarya amanyiinga, naabhe enyama yino bhagubhiri, na mutige kukora obhuseebheeti. Hano mukubha mutigiri gayo, niho mukubha mukoriri kisi. Mubhe no omureembe.”
ACT 15:30 Okumara, bhakaraga, bhakiituuma kugya mumugye gwa Antiokia. Bhakakumania abhiikirirya bhoosi, bhakabhaha enyaarubha yiyo.
ACT 15:31 Abhiikirirya bhayo hano bhaasomiri enyaarubha yiyo, bhakazomererwa bhukongʼu, kumangʼana go obhutoongeri gayo.
ACT 15:32 Yuuda na Siira ebho bhaari abharooti, kweego bhakabhabhuurira abhiikirirya abharikyaabhu amangʼana go obhutoongeri no okubhaha amanaga.
ACT 15:33 Hano bhaamariri kwiikara Antiokia kwiibhaga, abhiikirirya bhe eyo bhakeenderwa bhakyoore Yerusaremu kwo omureembe, kubhano bhaari bhabhatumiri. [
ACT 15:34 Nawe Siira ewe akarora kubha ni kisi atame eyo.]
ACT 15:35 Nawe Pauro na Barinaaba bhakasaaga Antiokia, hamwe na abhaatu abhaandi bhe eyo, bhakabha bhararwaazira abhaatu Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu.
ACT 15:36 Hano eziisiku suuhu zyahitiri, Pauro akamubhuurira Barinaaba, “Tukyoore mumigye girya gino tukeegya Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu, tubhataarire abhiikirirya abharikyeetu turore kyeego amageendereryo gaabhu gari.”
ACT 15:37 Barinaaba akeenda bhamugege Yohana wuno akubhirikirwa Mariko, bhagye nawe.
ACT 15:38 Nawe Pauro ataaseegiri kumugega Yohana Mariko, kwo okubha akabha abhatigiri hano bhaari Pamufiria, ateendiri kweenderera kukora nabho emirimo hamwe.
ACT 15:39 Ambe, gayo gakagirya bhaange kwiigwaana, kweego bhakatwaanikana. Barinaaba akamugega Yohana Mariko bhakagya hamwe mumeeri tee bhakahika mukigiinga kya Kipuro.
ACT 15:40 Pauro ewe akamugega Siira. Niho abhiikirirya abharikyaabhu bhakabhasabhira no okubhatuura mumabhoko go Omukuru, kyaamwe bhakatanura.
ACT 15:41 Bhakahita mubhyaaro bhya Siria na Kirikia, bhakabha bharabhoongerya amanaga abhaatu bha amakanisa.
ACT 16:1 Pauro akagya mumugye gwa Deribe na Risitura. Na Risitura eyo yaari ariyo omwaanamweega wumwe wa Yeesu, eriina ryaaye ni Timoteo. Nina waabhu yaari Muyahudi wuno amwiikiriirye Yeesu, nawe wiise waabhu yaari Omuyunaani.
ACT 16:2 Timoteo yaari no obhukumya obhukuru gati wa abhiikirirya abharikyaaye bha Risitura na Ikonio.
ACT 16:3 Pauro akeenda bhagye orugeendo ruyo hamwe na Timoteo, niho akaamura Timoteo asaarwe, kwo okubha Abhayahudi bhe eyo bhaari bhamenyiri kubha wiise waabhu yaari Omuyunaani.
ACT 16:4 Ambe, Pauro na abharikyaaye hano bhaari kuhita mumigye giyo, bhakabha bharabhaha abhiikirirya ameegyo gano gateerwe na abheega bha Yeesu na abhakaruka bhe ekanisa ya Yerusaremu, okubha bhabhe bhariigwa ameegyo gayo.
ACT 16:5 Kweego, abhaatu bha amakanisa ge eyo bhakageenderera kukongʼa kwo obhwiikirirya, no obhwaaru bhwa abhiikirirya bhwaari bhuroongerwaho eziisiku zyoosi.
ACT 16:6 Pauro na abharikyaaye bhayo, bhakahita mukyaaro kya Furigia na Garatia, kwo okubha bhaari bharekiibhwe ne Ekoro Muhoreeru kubha, bhateegya engʼana ya Taatabhugya mumugye gwa Asia.
ACT 16:7 Hano bhaahikiri kumiimbi ye ekyaaro kya Misia, bhakasakya okusikira mukyaaro kya Bitinia, nawe Ekoro wa Yeesu etaabhiikiriirye.
ACT 16:8 Kweego, bhakahita mukyaaro kiyo kya Misia, bhakahiriingita mumugye gwa Turoa.
ACT 16:9 Obhutiku bhuyo Pauro akarora obhurori. Mubhurori bhuyo akarora omuutu wumwe wa Makedonia yiimeereeri aramwiisasaama arabhuga, “Yaambuka enyaanza wuuze otusakirye Makedonia eno.”
ACT 16:10 Rugeendo rumwe Pauro hano yamariri kurora obhurori bhuyo, tukabhanura okugya Makedonia, kwo okubha turuuzi Taatabhugya atubhirikiiri tugye turwaaze Amangʼana Amazomu kubhaatu bhe eyo.
ACT 16:11 Kweego tukahuruka hayo Turoa ne emeeri, tukagya kimwekimwe tee mukigiinga kya Samotirake. Hano kwakiiri, tukahika mumugye gwa Neapori.
ACT 16:12 Okurwa hayo, tukagya tee mumugye gwa Firipi, nigwo omugye omukuru mukyaaro kya Makedonia, na nigwo omugye gwa Abharooma. Tukiikara mumugye gurya eziisiku suuhu.
ACT 16:13 Orusiku rwo okumuunya tukagya habhoori wo omugye guyo, haguhi ne ekitaaro, kwo okwiisiga kubha niho tuungabhweeni abhaatu bharamusabha Taatabhugya. Tukiikara, tukakeerenia na abhakari bhano bhaari bhiikumaniirye harya.
ACT 16:14 Gati ya abhakari bhayo yaarimu omukari wumwe eriina ryaaye niwe Ridia. Ridia wuyo, yaari omusuruzya we emyeenda emizomu gye ezambaraau, omwiikari wa mumugye gwa Tiatira, na yaari aramwiigwa Taatabhugya. Hano Pauro yaabhazweenirye Amangʼana Amazomu, Omukuru akiigura ekoro ya Ridia tee akiikirirya Amangʼana Amazomu.
ACT 16:15 Niho akabatiizwa hamwe na abhaatu bhe enyuumba yaaye, akatwiisasaama akabhuga, “Eraabhe heene muniruuzi enye ndamwiikirirya Omukuru, musikire owaane mwiikare.” Akatukumiirirya bhukongʼu tugye owaaye.
ACT 16:16 Orusiku rumwe, hano twaari tukugya ahagiro ho okumuseengera Taatabhugya, tukasikana no omuukya wumwe omuhokya. Omuukya wuyo yaari ne eriisaambwa eriibhi ryo okurora obhurori bhuno bhukuuza. Kwe enzira yiyo, abhaniibhi bhaaye bhaari bharabhona eziimbirya nzaru.
ACT 16:17 Omuukya wuyo, akabha aratutuniirira etwe na Pauro, aratema ekituri arabhuga, “Abhaatu bhano ni bhagya bha Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi na bhararwaazira enzira yo okutuuribhwa!”
ACT 16:18 Akabha aragaamba amangʼana gayo kwo okukwiinuuryamu kwe eziisiku nzaru. Ekagirya Pauro akatiinda bhukongʼu. Akiikyoora inyuma no okuribhuurira eriisaambwa eriibhi rino riri muusi wo omuukya wuyo, “Ndakubhuurira kwe eriina rya Yeesu Krisito, orwe kumuukya wuno!” Kyaamwe eriisaambwa riyo rikarwa hayohayo kurwa kumuukya wuyo.
ACT 16:19 Hano abhaniibhi bho omuukya wuyo bhaaruuzi kubha etariho enzira eyiindi yino bharaabhe bharabhona eziimbirya, bhakabhatuumira Pauro na Siira, bhakabharuta tee mumuteera embere ya abhakaangati bho omugye.
ACT 16:20 Hano bhaabhahikirye kubhakaangati bha Abharooma, bhakabhuga, “Abhaatu bhano ni Bhayahudi, neebho bhagirirye omugye gweetu gubhe no orwaambi bhukongʼu.
ACT 16:21 Eno bhareegya enyaangi yo owaabhu yino tutakweenderwa okuyiikirirya, kwo okubha ni mugiro etwe Abharooma okuyikora.”
ACT 16:22 Kyaamwe, abhaatu bhano bhaari bhiikumeenie hayo bhakagya no obhururu bhakabharwaania Pauro na Siira. Na abhakaangati bharya bhakabharuusya emyeenda gyaabhu kwa nguru, bhakabhuga bhatemwe eziihiimbo bhukongʼu.
ACT 16:23 Hano bhaamariri kubhatema, bhakabhatuura munyuumba ya abhabhohwa. Abhakaangati bhayo bhakamukumiirirya omuriibhi we enyuumba ya abhabhohwa kubha abhariibhe kisi.
ACT 16:24 Omukuru wa abhabhohwa, hano yabhweeni obhuswaagibhwa, akabhasikirya mukyuumba kya muusi gatigati, akabhasibhika eminyororo kumaguru gaabhu kwiitimu.
ACT 16:25 Hano obhutiku bhwaahikiri gati, Pauro na Siira bhaari bharamusabha no okumweembera Taatabhugya ameembo go okumukumya. Abhabhohwa abharikyaabhu bhaari bharabhiitegeerera.
ACT 16:26 Kituukiro ekirigito ekikuru bhukongʼu kikahita mukyaaro, kikarigitya obhurusa bhwe enyuumba ya abhabhohwa yiyo, tee ebhiseku bhyoosi bhikiiguka ebhyeene, ne eminyororo gyoosi gino bhaabhoheerwe abhabhohwa bhayo, gikatazuka.
ACT 16:27 Omuriibhi we enyuumba ya abhabhohwa akabhuuka, akarora ebhiseku bhiigukiri na hari mwaasi, akasohora nyaambato yaaye akeenda okwiiyiita, kwo okubha yaari ariiseega abhabhohwa bhayo bhoosi bhatorokiri.
ACT 16:28 Nawe Pauro akatema ekituri akamubhuurira, “Otiiyiita! Abhabhohwa bhoosi turi muno!”
ACT 16:29 Hayo omuriibhi wuyo akatumania eziitara zireetwe. Hano eziitara zareetirwe, akasikira munyuumba yiyo, akiirekera embere wa Pauro na Siira eno ararigita.
ACT 16:30 Okumara akabhahurukya habhoori no okubhabhuurya, “Bhamure abhakuru bhaane, ndeenderwa nikorebhwi nibhone obhutuurya?”
ACT 16:31 Bhakamukyoora, “Omwiikirirye Omukuru Yeesu, awe na abhaatu bhano bhari munyuumba yaazo, niho muraatuuribhwe.”
ACT 16:32 Okumara Pauro na Siira bhakamweegya Amangʼana iguru wo Omukuru, ewe hamwe na abhaatu bhoosi bhano bhaari munyuumba yaaye.
ACT 16:33 Obhutiku bhuryabhurya, omuriibhi wuyo akabhoogya Pauro na Siira ebhigaati bhyaabhu, niho akabatiizwa hamwe na abhaatu bhaaye bhoosi.
ACT 16:34 Okumara akabhahira Pauro na Siira owaaye, akabhaginihya ebhyaakurya. Akazomererwa bhukongʼu hamwe na abhaatu bhaaye bhoosi, kwo okubha bhaari bhamwiikiriirye Taatabhugya.
ACT 16:35 Hano kwakiiri, abhakaangati bhayo bhakatuma abhakuru bha abhasirikare kumuriibhi wuyo we enyuumba ya abhabhohwa, okubha bhamubhuurire, “Mubhatazure abhaatu bhayo.”
ACT 16:36 Omuriibhi wuyo hano yaari abhuuriirwe gayo, akamubhuurira Pauro, “Abhakaangati bhatumeenie amangʼana kubha nibhiigurire, murwe igutu, mugye kwo omureembe.”
ACT 16:37 Nawe Pauro akabhabhuurira abhasirikare bhayo, akabhuga, “Ndora bhakatutema bhukongʼu embere wa abhaatu naabhe bhataatuzoongeeri no okutubhuurya, neebho bhakaturekera munyuumba ya abhabhohwa, yiingabha etwe ni Bharooma. Neebho bhoono bhareenda kuturuusya muno kwa bhwiibhisi? Etakuturikana! Ebho bhaaze abheene bhaturuusye mukibhoho muno.”
ACT 16:38 Abhasirikare bhayo bhakakyoora no okubhabhuurira abhakaangati gayo goosi. Abhakaangati bhayo, hano bhakiigwa kubha Pauro na Siira ni Bharooma, bhakahaha bhukongʼu.
ACT 16:39 Bhakaaza mukibhoho kubhiisasaama, bhakabharuusya munyuumba yiyo ya abhabhohwa, bhakabhasabha kubha bharwe mumugye gwaabhu.
ACT 16:40 Hano Pauro na Siira bhaahurukiri munyuumba ya abhabhohwa, bhakagya ku Ridia. Bhakasikana na abhiikirirya abharikyaabhu, bhakatoongera no okubhaha amanaga, niho bhakagya.
ACT 17:1 Pauro na Siira bhakahita mumigye gya Amufipori na Aporonia, tee bhakahika mumugye gwa Tesaronike. Tesaronike hayo, haari ne enyuumba ye esaango ya Abhayahudi.
ACT 17:2 Kyeego yaari enyaangi yaaye, Pauro akasikira munyuumba ye esaango. Kwo obhutuuro bhutatu bhwe eziisiku zyo okumuunya, akabha arabhabhuurira abhaatu amangʼana gano gari mu Makaamo Amahoreeru.
ACT 17:3 Yaari aragakuundukura kubhweero no okubheerekya kubha, Masiya akeenderwa anyaakibhwe no okwiitwa, no okumara aryooke kurwa mubhaku. Pauro akabhabhuurira, “Masiya wuno nikubhabhuurira amangʼana gaaye niwe Yeesu.”
ACT 17:4 Abhayahudi abhaandi bhakiikirirya amangʼana gano Pauro yaari aragaamba, hamwe na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhano bhaamwiigwiiri Taatabhugya, na abhakari bhaaru bha amangʼeeni. Bhayo bhoosi bhakagwaatana na Pauro na Siira.
ACT 17:5 Nawe Abhayahudi abhaandi bhakagwaatwa no omugono. Kweego bhakagya kumuteera, bhakakumania abhaatu bhe eteemo embiihu. Abhaatu bhayo, bhakataanga kukora orwaambi rwaaru mumugye gwoosi. Bhakagya munyuumba ya Yasoni kubhakomya Pauro na Siira, okubha bhabhareete kusaango ya abhaatu bhayo.
ACT 17:6 Hano bhaabhabhuriri, bhakamugega Yasoni omweene hamwe na abhiikirirya abharebhe. Bhakabhakurura tee embere ya abhakuru bho omugye, bharagaamba kwiiraka ikuru, “Abhaatu bhano nibho bhakukora orwaambi rwaaru mubhyaaro ebhiindi bhyoosi, na bhoono bhahikiri eno hoosi.
ACT 17:7 Na Yasoni niwe akabhaginihya munyuumba yaaye. Na bhoosi bharazeera emigiro gino gituurirwe na Kaisari, na bhariiguungya kubha, bhano omutemi waabhu owuundi, eriina ryaaye ni Yeesu.”
ACT 17:8 Hano abhakuru na abhaatu abhaandi bho omugye guyo bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakoongera okukora orwaambi bhukongʼu.
ACT 17:9 Hano abhakuru bhe ekyaaro bhaariiri enzagu ya Yasoni na abharikyaaye, kyaamwe bhakabhatiga bhagye zyaabhu.
ACT 17:10 Hano bhwaabheeri obhutiku, abhiikirirya bhakabhaheregesya Pauro na Siira bhakagya mumugye gwa Beroya. Hano bhaahikiri Beroya, bhakasikira munyuumba ye esaango ya Abhayahudi.
ACT 17:11 Abhayahudi bhano bha Beroya bhaari abhaatu bhe eteemo nzomu kukira Tesaronike. Kweego bhakamwiitegeerera kisi Pauro hano yaakubharwaazira engʼana ya Taatabhugya, bhakiigoomba okuyiitegeerera. Bhakabha bhariisuunza mu Makaamo Amahoreeru eziisiku zyoosi, okubha bhamenyeekererye eraabhe amangʼana gayo gaari garagaambwa na Pauro na Siira ni maheene na niigo gari.
ACT 17:12 Abhayahudi bhaaru gati waabhu bhakamwiikirirya Yeesu, hamwe na Abhayunaani, abhasubhe na abhakari bhano bhaari bhakusuukwa.
ACT 17:13 Abhayahudi bhayo bha Tesaronike, hano bhaamenyiri kubha Pauro areegya engʼana ya Taatabhugya eyo Beroya, bhakagyayo. Bhakasiigirirya esaango ya abhaatu bhano bhaari hayo, tee bhakabha no orwaambi rwaaru.
ACT 17:14 Abhiikirirya bharya bhakamuheregesya Pauro, bhakamuhira tee kurungʼoongo rwe enyaanza. Nawe Siira na Timoteo ebho bhakasaaga Beroya hayo.
ACT 17:15 Na bhano bhaamuheregesirye Pauro bhakamuhikya tee mumugye gwa Atene. Hano bhaari bharakyoora, akabharagirirya kubha bhabhabhuurire Siira na Timoteo bhamutuniirire bhwaangu.
ACT 17:16 Hano Pauro yaari akubhaganya Siira na Timoteo mumugye gwa Atene hayo, akabha aranyahaarwa bhukongʼu kwo okurora omugye guyo gwoosi gwiizwiiri emisaambwa gyo okubhaazwa.
ACT 17:17 Kweego, akabha aragya munyuumba ye esaango kubhuurania na Abhayahudi na bhano bhatari Abhayahudi bhano bhakumwiigwa Taatabhugya. Kweeki yaari areegya abhaatu kumuteera, na bhano yaari akusikana nabho.
ACT 17:18 Ambe, Pauro akabha arasikana na abhasomi abharebhe bhe esaango ya Abheepikurio na Abhasitoiko, kyaamwe bhakataanga kuhakana neewe. Abhaandi bhakabhuga, “Omubharuki wuno, areenda kugaambaki?” Abhaandi bharabhuga, “Erarorekana kubha, ararwaaza iguru we emisaambwa gye ekigini.” Bhakabhuga ego, kwo okubha akarwaaza iguru wa Yeesu no okuryooka kwa abhaku.
ACT 17:19 Bhakamugwaata Pauro, bhakamuhira embere we ekiina ekikuru kino kikubhirikirwa Areopago. Abhakuru bhe ekiina kiyo bhakamubhuurya, “Oratura kutubhuurira obhugazuro bhwa ameegyo amahya gayo okubhabhuurira abhaatu?
ACT 17:20 Awe oratureetera amangʼana amahya, kweego tureenda tumenye obhugazuro bhwago.”
ACT 17:21 Gano goosi ni kwo okubha abhiibhurwa bha Atene na abhagini abhaandi bhano bhaari kwiikara muyo, kwiibhaga riyo ryoosi bhataakoriri ngʼana yoyoosi okuruusyaku okwiitegeerera no okukeerenerya amangʼana amahya.
ACT 17:22 Okumara Pauro akiimeerera embere we esaango ya Areopago, akabhuga, “Emwe abhiikari bha Atene! Niruuzi kubha emwe ni bhaatu bhano museegiri amangʼana ge enyaangi bhukongʼu.
ACT 17:23 Hano niari ndahita mumugye gweenyu, nikarora ebhigiro bhyeenyu bhyo okuseengera. Nikarora ahagiro ho okuruusirya ekimweeso hano hakaamirwe amangʼana gano, Ku Taatabhugya wuno atamenyekeeni. Ambe, Taatabhugya wuno mukuseengera eno mutamumenyiri, niwe nikubharwaazira reero.
ACT 17:24 “Taatabhugya wuyo ni Muteemi we ekyaaro ne ebhigiro bhyoosi bhino bhirimu, kwo okubha ewe atakwiikara muziinyuumba zino zoombokirwe na abhaatu.
ACT 17:25 Ewe atakweenda kukorerwa ekigiro kyokyoosi na abhaatu, kwo okubha ewe niwe akubhaha bhoosi obhuhoru no omwiika ne ebhigiro bhyoosi.
ACT 17:26 No okurweera kumuutu wumwe, niho yaruusirye abhaatu bhe ebhigaambo bhyoosi, na bhiikare mukyaaro kyoosi. Akabhatuurira ne eriibhaga ryo okwiikara kweemera ekare, akabhatinira eziimiimbi zya ahagiro hano bhakweenderwa bhiikare.
ACT 17:27 Taatabhugya akakora ego, okubha abhaatu bhamukomye, naabhe kwo okubhabhaata bhamurore. Nawe, Taatabhugya atari kure neetwe twoosi.
ACT 17:28 Kwo obhunagya bhwaaye tureho, turakora na turageenderera. Ni kya abhakaami bha ameembo geenyu bhakabhuga, ‘Etwe ni bhaana bhaaye.’
ACT 17:29 “Ambe, kwo okubha etwe ni bhaana bha Taatabhugya, tutiiseega kubha atuubheeni ne emisaambwa gino gikorirwe kwe ezahaabu, eziimbirya, naabhe emisaambwa gino gibhaazirwe kumagina. Gayo goosi garakorwa kwo obhutuguukurya na amangʼeeni ga abhaatu.
ACT 17:30 Ekare hayo, hano abhaatu bhaari bharakora gayo kwo obhugeege, Taatabhugya yaari ariikora kubha atakugarora. Nawe bhoono, arabhabhuurira abhaatu bhoosi bha ahagiro hoosi kubha bhate ebhibhi,
ACT 17:31 kwo okubha amariri kutuura orusiku runo araabhatinire ekiina abhaatu bhoosi kwe eheene, kwe enzira yo omuutu wumwe akamutaaho kumirimo giyo. Ewe atweerekirye obhuheene bhwa amangʼana gayo kwo okumuryoorya omuutu wuyo kurwa mubhaku.”
ACT 17:32 Hano abhakuru bhayo bhiigwiiri kubha Pauro aragaamba iguru wo okuryooka kwa abhaku, abhamwe bhaabhu bhakamuzeera, nawe abhaandi bhakabhuga, “Tureenda okukwiitegeerera orusiku oruundi kweeki iguru wa amangʼana gayo.”
ACT 17:33 Kweego, Pauro akahuruka mukiina kya abhakuru kiyo.
ACT 17:34 Nawe abhaatu abhaandi bhakiikirirya, bhakagwaatana na Pauro. Gati waabhu bhaari Dionisio, owumwe we ekiina kya Abhaareopago no omukari wumwe eriina yaaye ni Damaari, hamwe na abhaatu abhaandi.
ACT 18:1 Hano amangʼana gayo gahwiiri, Pauro akatanura kurwa Atene hayo, akagya mumugye gwa Koriinto.
ACT 18:2 Akasikana no Omuyahudi wumwe, eriina ryaaye ni Akiira, omwiibhurwa wa Poonto. Akiira hamwe no omukari waaye Prisika, bhaari bhararwa mumugye gwa Rooma mukyaaro kya Itaria. Bhakarwa eyo kwo okubha Kaisari Kiraudio yaari aswaagirye kubha Abhayahudi bhoosi bharwe mumugye muyo. Kweego Pauro akagya kukeerya Akiira no omukari waaye.
ACT 18:3 Na kwo okubha Pauro ewe yaari arakora emirimo gyo okutuma amatuundubhaari kye ebho, akiikara owaabhu bhakabha bharakora emirimo giyo kwa hamwe.
ACT 18:4 Eziisiku zyoosi zyo okumuunya, Pauro yaari arasikira munyuumba ye esaango ya Abhayahudi, akabha arabharwaazira Amangʼana Amazomu ga Yeesu. Yaari arasakya kukorokoomba Abhayahudi na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ACT 18:5 Hano Siira na Timoteo bhaahikiri hayo okurwa Makedonia, Pauro akaruusya eriibhaga ryaaye ryoosi areegya engʼana ya Taatabhugya ku Abhayahudi kwo okubhakumiirirya kubha, Yeesu niwe Masiya.
ACT 18:6 Nawe Abhayahudi bhayo bhakataanga kumuhakania no okumutuka. Amangʼana gayo gakagirya akabhakungʼuutira oruteeri runo rwaari rugiiri kumyeenda gyaaye, na akabhabhuurira, “Amanyiinga geenyu gabhe iguru weenyu abheene! Enye, nitana engʼana yino nimusariirye. Kweema bhoono, nirabha niragya mubhaatu bhano bhatari Abhayahudi.”
ACT 18:7 Kyaamwe Pauro akahuruka kurwa munyuumba ye esaango, akasikira munyuumba yino yaari embarika waaye. Enyuumba yiyo yaari ya Tito Yusito, omuutu wuno yaari akumuseengera Taatabhugya.
ACT 18:8 Omukaangati we enyuumba ye esaango yiyo, eriina ryaaye Kirisipo, woosi akamwiikirirya Omukuru Yeesu, hamwe na abhaatu bhoosi munyuumba yaaye. Abhakoriinto abhaandi bhaaru bhano bhakiigwa amangʼana ga Pauro, nabho bhakiikirirya, bhakabatiizwa.
ACT 18:9 Orusiku rumwe obhutiku, Omukuru akamubhuurira Pauro mubhurori, “Otoobhoha, ogeenderere ego kurwaaza, otakira.
ACT 18:10 Enye niri hamwe na naawe, na atariho omuutu wuyo woosi wuno araakunyahaare no okukora kibhi, kwo okubha abhaatu bhaaru bha mumugye muno bharaaza kuniikyoorera.”
ACT 18:11 Pauro akiikara Koriinto hayo, kwa mwaaka gumwe ne emyeeri esaasabha, areegya abhaatu engʼana ya Taatabhugya.
ACT 18:12 Hano Gario yaari omwaanaangwa we ekyaaro kya Akaaya, Abhayahudi bhoosi kwa hamwe bhakamutuumira Pauro. Bhakamureeta embere we ekituumbi kyo okutinira ekiina,
ACT 18:13 no okumuzoongera kwo okubhuga, “Omuutu wuno arabhuurira abhaatu bhabhe bharamuseengera Taatabhugya kwe enzira eyiindi yino etakweenderwa ne emigiro gyeetu.”
ACT 18:14 Hano Pauro yeendiri kugaamba iguru waaye, Gario akabhabhuurira Abhayahudi bhayo, “Emwe Abhayahudi, yiingabheeri mumuzoongeeri omuutu wuno iguru yo okusarya emigiro gye Ekirooma, niho ningabhiitegeereeri.
ACT 18:15 Nawe kwo okurora haka ezyeene iguru wa amangʼana, amariina ne emigiro gyeenyu, mugamare emwe abheene. Enye nitakweenda kubha omutaania wa amangʼana gano.”
ACT 18:16 Niho Gario akaswaagya kubha bhaheebhwe okurwa mwiibaraza.
ACT 18:17 Neebho bhoosi bhakamugwaata Sositenesi wuno yaari omukaangati we enyuumba ye esaango, bhakamutemera haryaharya mwiibaraza. Nawe Gario ataagiiri nago mitwe naabhe hasuuhu.
ACT 18:18 Pauro akageenderera kwiikara mumugye gwa Koriinto kwa siku nzaru, okumara akaraga abhiikirirya abharikyaaye bha hayo. Akagya mumugye gwa Kenikirea, akamwa omutwe gwaaye kwo obhwiirahiri bhuno yaari aragiri. Kimwe ewe, Prisika na Akiira bhakatiira mumeeri bhakagya hamwe mukyaaro kya Siria.
ACT 18:19 Hano bhaahikiri mumugye gwa Efeso, Pauro yabhatigiri Prisika na Akiira. Ewe akasikira munyuumba ye esaango, akabha arakeerenia na Abhayahudi.
ACT 18:20 Abhayahudi bhayo bhakamusabha Pauro kubha yoongerye eziisiku zino araatame owaabhu hayo, nawe Pauro ateendiri.
ACT 18:21 Nawe hano yatanwiiri, akaraga, “Hano Taatabhugya araaseege, nirakyoora kweeki oweenyu hano.” Niho Pauro akatanura Efeso hayo kwe emeeri.
ACT 18:22 Emeeri ekiimeerera kumwaambuko gwo omugye gwa Kaisaria, Pauro ewe akatiira kugya mumugye gwa Yerusaremu, kukeerya abhaatu bhe ekanisa. Okumara akahiriingita mumugye gwa Antiokia.
ACT 18:23 Hano yaari yiikeeri Antiokia kwe eziisiku suuhu, akatanura kurwa eyo akabha arahita mumugye gwa Garatia tee Furigia, na yaari arabhoongera amanaga kwo okubhagumiirirya abhaanabheega bhoosi.
ACT 18:24 Kwe eriibhaga riyo, akaaza Omuyahudi wumwe mumugye gwa Efeso, eriina ryaaye ni Apooro, omwiibhurwa wa Arekizandiria. Ewe yaari muutu wo obhunagya bhukuru bhwo okugaamba, na mukaari wo okusoma Amakaamo Amahoreeru.
ACT 18:25 Omuutu wuyo yaari yeegiibhwe enzira yo Omukuru, neewe yaari no omukya gwo obhuheene na yaari arabheegya abhaatu kwo obhukaari na kwo obhuheene iguru wa Yeesu, yiingabha yaari amenyiri iguru wo obhubatiizo bhwa Yohana omweene.
ACT 18:26 Apooro akasikira munyuumba ye esaango ya Abhayahudi, akataanga okweegya muyo kwo obhukaari. Hano Prisika na Akiira bhiigwiiri ameegyo ga Apooro gayo, bhakamuginihya owaabhu, bhakamubhuurira obhuheene bhwe enzira ya Taatabhugya kyeego eri.
ACT 18:27 Hano Apooro yeendiri kugya mukyaaro kya Akaaya, abhiikirirya bha Efeso bhakamutoongera ekoro agye eyo, bhakamukaamira enyaarubha yo okumumenyeekererya kubhaanabheega bhe eyo. Hano yahikiri eyo, akabhasakirya abhaatu bhano bhaamwiikiriirye Yeesu kurubhaango rwa Taatabhugya.
ACT 18:28 Apooro yaari arahakana na Abhayahudi embere wa abhaatu bhoosi kwo obhukaari, kwo okubheerekeererya kwo obhweero mu Makaamo Amahoreeru kubha Yeesu niwe Masiya.
ACT 19:1 Eriibhaga rino Apooro yaari mumugye gwa Koriinto, Pauro akabha murugeendo arahitira mumigye gya mubhiguru, tee hano yahikiri Efeso. Akasikana na abhaanabheega abhaandi,
ACT 19:2 akabhabhuurya, “Hano mwaamwiikiriirye Yeesu, mukasuungʼaana ne Ekoro Muhoreeru?” Neebho bhakamukyoora, “Zeyi, tukyaari naabhe kwiigwa kubha ariho Ekoro Muhoreeru.”
ACT 19:3 Okumara Pauro akabhabhuurya, “Mukabatiizwa kwo obhubatiizoki?” Bhakamukyoora, “Tukabatiizwa kwo obhubatiizo bhwa Yohana.”
ACT 19:4 Pauro akabhabhuurira, “Yohana yaari arabatiiza abhaatu bhano bhatigiri ebhibhi bhyaabhu. Akabha areegya abhaatu okubha bhamwiikirirye wuno akuuza inyuma waaye, eheene niwe Yeesu.”
ACT 19:5 Hano bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakabatiizwa kwe eriina ryo Omukuru Yeesu.
ACT 19:6 Pauro akabhatuurira amabhoko iguru waabhu, niho Ekoro Muhoreeru akabhiikira, bhakataanga okugaamba kwe ebhigaambo ebhihya no okuruusya obhurooti.
ACT 19:7 Ne ekireengo kyaabhu, kyaari abhasubhe ikumi na bhabhiri.
ACT 19:8 Kwe emyeeri etatu, Pauro yaari arasikira munyuumba ye esaango, arakeerenia kwo obhukaari no okubhakorokoomba abhaatu bhiikirirye amangʼana gano gari iguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya.
ACT 19:9 Nawe abhaandi bhakaanga kwiikirirya amangʼana ga Yeesu, bhakabha ne eziikoro kongʼu. Bhakataanga kutuka enzira ya Yeesu embere we esaango ya abhaatu, ekagirya Pauro akatwaanikana nabho. Kweego akagega abhaanabheega, akabha arakeerenia nabho eziisiku zyoosi iguru wa Yeesu munyuumba yo okweegera yo omuutu wuno akubhirikirwa Tirano.
ACT 19:10 Pauro akabha ariikara muyo kwe emyaaka ebhiri areegya abhaatu, tee hano abhiikari bhoosi bhe ekyaaro kya Asia, Abhayahudi hamwe na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhiigwiiri Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu.
ACT 19:11 Taatabhugya yaari arakora ebhitiika bhyo okuruguurya kwa amabhoko ga Pauro.
ACT 19:12 Na abhaatu bhakabha bharagega ebhitaambaara ne eziingibho zino zaari zitooziriku omubhiri gwa Pauro, bhakazituura iguru wa abharweeri, neebho bhakahora na amasaambwa amabhi gayo gakabharwaku abharweeri bhayo.
ACT 19:13 Hahaabha na Abhayahudi abharebhe bhano bhaari kugeenda eno ne eyo bharasakya kuheebha amasaambwa amabhi mubhaatu kwe eriina ryo Omukuru Yeesu. Bhakabha bharagabhuurira amasaambwa amabhi, “Kwe eriina rya Yeesu wuno Pauro aramurwaazira, ndabhabhuurira kubha murweho kumuutu wuno!”
ACT 19:14 Gati ya abhaatu bhano bhaari bharakora ego, bhaari abhaana muhuungati bha Sikewa, wuno yaari Omuyahudi, no omukuru wa abhaseengeri.
ACT 19:15 Nawe orusiku rumwe eriisaambwa eriibhi rikabhakyoora, “Nimumenyiri Yeesu, nimumenyiri na Pauro, nawe emwe ni bhaweewi?”
ACT 19:16 Rugeendo rumwe omuutu wuno yaari agwaatirwe ne eriisaambwa eriibhi rikabhabhururukira bhayo, rikabhahiza amanaga. Rikabhatematema bhukongʼu, tee bhakaryaarira habhoori, bhari kingʼaabhi na bhana amagaati.
ACT 19:17 Amangʼana gayo gakanyaragana bhukongʼu Efeso hayo, ku Bhayahudi na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Bhayo bhoosi bhakagwaatwa no obhwoobha, ne eriina ryo Omukuru Yeesu rikabha rirakumibhwa.
ACT 19:18 Abhaatu bhaaru bhano bhaari bhamwiikiriirye Yeesu, bhakiisasaama embere wa abhaatu kumabhi gaabhu gano bhaari bhakoriri.
ACT 19:19 Na bhano bhaari bhakukora amangʼana go obhugabhu, bhakareeta ebhitabhu bhyaabhu bhino bhaari kukorera gayo, bhakabhyookya kwo omuriro embere wa abhaatu bhoosi. Hano bhaabhariri obhuguri bhwe ebhitabhu bhiyo, bhakarora bhyaari bhirahikya ebhikwe miroongo etaano (50,000) bhye eziimbirya.
ACT 19:20 Kweego niigo engʼana yo Omukuru yaari eranyaragana kubhaatu no okubha na amanaga.
ACT 19:21 Hano amangʼana gayo goosi gaahwiiri, Pauro akabha ariiseegera ahite mukyaaro kya Makedonia na Akaaya, agye tee Yerusaremu. Akabhuga, “Hano niraamare Yerusaremu, ereenderwa nihike mumugye gwa Rooma.”
ACT 19:22 Kweego akabhatuma abhaatu bhabhiri gati wa abhasakirya bhaaye, Timoteo ne Erasito, bhagye Makedonia eyo, kwiibhaga riyo, ewe akasaaga mukyaaro kya Asia.
ACT 19:23 Kwiibhaga riyo Efeso hayo, hakatuukira orwaambi rukuru bhukongʼu iguru wa abhaanabheega bhe enzira ya Yeesu.
ACT 19:24 Mumugye guyo, yaari arimu omukori wumwe we eziimbirya, eriina yaaye ni Demetirio. Niwe omukori we ebhinyago bhino bhituubheeni ne enyuumba ye eriisaambwa ryaabhu rye ekikari Aritemi. Ne emirimo giyo gyaari girabhaha abhaturi obhweera bhwaaru.
ACT 19:25 Orusiku rumwe Demetirio akakumania abhaturi abharikyaaye bhayo, hamwe na abhaturi abhaandi bhano bhakukora emirimo giyo. Akabhabhuurira, “Emwe abhasubhe, mumenyiri bhuzomu kubha mumirimo gino, nimwe tukubhona obhuniibhi.
ACT 19:26 Nawe bhoono mwiigwiiri, na muruuzi kyeego Pauro yaari arabharuta abhaatu bhaaru bha Efeso hano, hamwe na mbaara zoosi ze ekyaaro kya Asia. Arabhabhuurira emisaambwa gyo okubhaazwa kwa amabhoko ga abhaatu, ni misaambwa gino gitana nguru.
ACT 19:27 Bhoono, ndoobhoha kubha, emirimo gyeetu gino girazeerwa bhukongʼu. Eriiseengerero ryo omusaambwa gweetu omukuru Aritemi naryo riraaza kuzeerwa. Naabhe no omukuru Aritemi wuno ahaaseengerwa ne esi yoosi ya Asia na mukyaaro kyoosi, ariituumibhwa obhukuru bhwaaye.”
ACT 19:28 Amangʼana gayo ga Demetirio gakabhatiindya bhukongʼu abhaturi abharikyaaye bhayo. Bhakataanga kutema ekituri bharabhuga, “Aritemi wa Abhaefeso niwe omukuru!”
ACT 19:29 Omugye gwoosi gwa Efeso gukiizura orwaambi. Abhaatu bhakabhagwaata Gaayo na Aristariko, abhaatu bha Makedonia, bhano bhaari murugeendo hamwe na Pauro, bhoosi bhakaryaara endyaari bhakasikira murukuungu rwo okubharaanira.
ACT 19:30 Pauro akeenda kubha agye yiimeerere gatigati wa abhaatu bhayo, nawe abhaanabheega abharikyaaye bhakamurekya.
ACT 19:31 Naabhe na abhasaani bhaaye abhakuru bha Asia hayo, nabho bhakamutumira amangʼana go okumwiisasaama kubha atasikira murukuungu rwo okubharaanira kubhaatu bhayo.
ACT 19:32 Kwiibhaga riyo, abhaatu bhakakora orwaambi bhukongʼu, abhaandi bhakamwaaya ego na abhaandi bhurya. Kwo okubha esaango yirya yaari ebhiihiri, obhwaaru bhwaabhu bhataamenyiri naabhe kino kibhakumeenie muyo.
ACT 19:33 Abhayahudi bhakamuhunira Arekizanda embere wa abhaatu bhayo, kweego abhaandi bhakiiseega kubha ekituri kiyo kyaari iguru waaye. Niho Arekizanda akabhayiinzirya abhaatu bhayo amabhoko kubha bhakire, kwo okubha yaari areenda okwiisasaama embere waabhu.
ACT 19:34 Nawe hano bhaamenyiri kubha ni Muyahudi, rugeendo rumwe bhoosi bhakataanga kweeki okutema ekituri kwe eziisa ibhiri bharabhuga, “Aritemi wa Abhaefeso niwe omukuru!”
ACT 19:35 Mubhuteero omukaami wo omugye guyo, akabhakirya abhaatu bhayo. Akabhabhuurira, “Emwe abhaatu bha Efeso, weewi mubhyaaro ebhiindi bhyoosi atamenyiri kubha omugye guno nigwo gurariibha eriiseengerero ryo omusaambwa omukuru Aritemi, hamwe no omusaambwa gwaaye gwo okubhaazwa guno gukiituuma okurwa mwiisaaro?
ACT 19:36 Ambe, kyaabhurya atariho omuutu wuno yaangiri amangʼana gano, kweego mureenderwa mukire, na mutakora engʼana yoyoosi kwa bhwaangu.
ACT 19:37 Yiingabha mubhareetiri abhaatu bhayo hano, nawe kitariho ekigiro kino bhiibhiri mwiiseengerero ryo omusaambwa gweetu. Naabhe no omusaambwa gweetu omukuru Aritemi omweene, bhatamutukiri.
ACT 19:38 “Demetirio na abhaturi abharikyaaye kyamuna bhane engʼana iguru wo omuutu wowoosi, tuna ahagiro ho okutinira emigiro, na abhataania bhe emigiro bhariho. Hayo niho Demetirio na abhaturi abharikyaaye bhareenderwa bhabhazoongere eyo.
ACT 19:39 Na mukubha muna amangʼana agaandi, mugahire musaango yino ekwiikiriribhwa ne emigiro gyeetu.
ACT 19:40 Amangʼana gano tukoriri reero garanagya kugirya tukazoongerwa. Tutana ekigirirye kino tuungakoriri kitusakirye kungʼaanga yino, kwo orwaambi runo rutana bhweera.”
ACT 19:41 Hano omukaami wuyo yamariri kubhabhuurira abhaatu bhayo, akabhanyaragania bhagye yiika.
ACT 20:1 Hano orwaambi rwa Efeso rwaahwiiri, Pauro akabhabhirikira abhaanabheega bhayo no okubhatoongera mukoro. Okumara akabharaga, akagya mukyaaro kya Makedonia.
ACT 20:2 Akahita mukyaaro kiyo, arabhabhuurira abhiikirirya amangʼana maaru go okubhatoongera mukoro. Okumara akahika mukyaaro kyo Obhuyunaani.
ACT 20:3 Akamara emyeeri etatu Obhuyunaani. Yaari ariibhanura orugeendo okugya Siria kwe emeeri, nawe akabhona amangʼana kubha, Abhayahudi bhiibhuuriiri bhakore omukoonyo gwo okumukorera amabhi. Kweego akaamura kugaruka kwo okuhitira enzira ya Makedonia.
ACT 20:4 Kwe eriibhaga riyo, Pauro yaari murugeendo hamwe na Sopatiri omwaana wa Piiro wa mumugye gwa Beroya, hamwe na Aristariko na Sekundo bha mumugye gwa Tesaronike, Gaayo wo okurwa mumugye gwa Deribe, Timoteo, na Tikiko na Torofimo bhakarweera mukyaaro kya Asia.
ACT 20:5 Abhaatu bhayo bhakatukaangatira no okutuganya mumugye gwa Turoa.
ACT 20:6 Hano Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya yaari ehwiiri, tukahuruka mumugye gwa Firipi kwe emeeri. Tukagya orugeendo rwa siku isaano tee tukahika mumugye gwa Turoa, niho tukasikana na abharikyeetu bhayo. Tukiikara hayo siku muhuungati.
ACT 20:7 Hano orusiku rwa Jumapiri rwahikiri, tukiikumania, okubha tubhege omukaate hamwe. Pauro akataanga kubharwaazira abhaatu, tee kuhika obhutiku gati, kwo okubha yaari arabhuuka izo yaho.
ACT 20:8 Mukyuumba kya mukinazo hano twaari twiikumaniirye muyo, kwaari ne eziitara nzaru ziraaka.
ACT 20:9 Mwiidirisha rye ekyuumba kiyo kya muusi akiikara omumura wumwe, eriina ryaaye ni Eutiko. Eutiko wuyo akataanga kusuundagira tee zikamuhira, Pauro yaari arageenderera kweegya kwiibhaga itaambi. Hano yaari muziitiro zya ture, akagwa kuhitira mwiidirisha riyo, akiitema haasi, muu! Hano abhaatu bhaagiiri kumugorora, bhakabhona akuuri.
ACT 20:10 Pauro woosi akiituuma haasi. Akahiindira iguru wo omumura wuyo, akamuhuumbata, akabhabhuurira abhaatu bhayo, “Mutoobhoha! Ni muhoru!”
ACT 20:11 Okumara Pauro akatiira mukyuumba kya muusi kiyo, akabhega omukaate, akarya. Akageenderera kweegya tee kukakya, niho akabhuuka akagya.
ACT 20:12 Abhaatu bhayo bhakamugega omumura wuyo, bhakamuhira yiika akubha muhoru, bhakatoongerwa ekoro bhukongʼu.
ACT 20:13 Pauro akagya mumugye gwa Aso kwa amaguru. Etwe tukagya eyo kwe emeeri, okubha tusikane neewe, kwo okubha hayo niho twaari twiikirireenie kubha turamugega.
ACT 20:14 Hano yatubhweeni Aso, tukamugega mumeeri, tukagya hamwe mumugye gwa Miturene.
ACT 20:15 Hano bhwakiiri, tukageenderera ne emeeri yiyo, tukahita embarika we ekigiinga kya Kio. Orusiku rwa kabhiri, tukaambuka mukigiinga kya Samo, tukiikara Tirogirio. Tabhoori yaho, tukahika mumugye gwa Mireto.
ACT 20:16 Pauro ateendiri tuhite mumugye gwa Efeso, okubha ataaza kukeezera mukyaaro kya Asia. Yaari areenda kuhika bhwaangu Yerusaremu, okubha arwaanguhire orusiku rwa Pentekositi, kyeego ekuturikana.
ACT 20:17 Pauro hano yahikiri Mireto, akabhatumania abhakaruka bhe ekanisa ya Efeso, bhaaze bhasikane nawe.
ACT 20:18 Hano bhaahikiri, akabhabhuurira, “Emwe mumenyiri kyeego nikiikara oweenyu hano, kweema orusiku runo nahikiri mukyaaro kya Asia.
ACT 20:19 Naabhe ne eriibhaga niari niranyaakibhwa iguru wo obhutoongeri obhubhi bhwa Abhayahudi, niari niramuhokeerya Omukuru mubhusuuku bhwoosi na muziingusuri.
ACT 20:20 Mumenyiri kyeego bhurya niabhabhuuriiri amangʼana goosi go okubhasakirya, kubha ritariho naabhe rimwe rino nikabhabhisa. Niari ndabheegya gayo kubhweero, naabhe muziinyuumba zyeenyu.
ACT 20:21 Niari ndabhabhuurira mwaasi Abhayahudi hamwe na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhate ebhibhi bhyaabhu, bhamwiikyoorere Taatabhugya, na bhamwiikirirye Omukuru weetu Yeesu.
ACT 20:22 “Na bhoono, Ekoro Muhoreeru araniswaagya nigeende Yerusaremu. Kweego niragya, yiingabha nitamenyiri gano garaanibhone eyo.
ACT 20:23 Nimenyiri kubha emigye gyoosi gino nikuhita, Ekoro Muhoreeru aranierekya nirataaswa munyuumba ya abhabhohwa, na nirabhona enyaako.
ACT 20:24 Naabhe niraakwe, kitari kigiro kweenye. Ndeenda nimare emirimo gino Omukuru Yeesu akaanituura nikore. Emirimo giyo ni kurwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu go orubhaango rwa Taatabhugya.
ACT 20:25 “Mumenyiri niari nirahita gati weenyu okubheegya iguru wo obhutemi bhwa Taatabhugya. Nawe bhoono nimenyiri kubha, mutakuundora kweeki.
ACT 20:26 Kweego ndabhabhuurira reero, naabhe owumwe weenyu araabhure, amanyiinga gaaye gatakubha iguru waane,
ACT 20:27 kwo okubha goosi gano Taatabhugya yeendiri, niari nirabhazweenia nitaari na bhwiitiimaati.
ACT 20:28 Emwe, Ekoro Muhoreeru abhatuuriri mubhe abhiimeerereri bhe ekanisa ya Taatabhugya, kyeego abhariisya bhakuriisya eziingʼoondu zyaabhu. Kweego, mubhe muriiriibha abheene, na muriibhe ekanisa yaaye, kwo okubha Taatabhugya akarigura kwe enzira ya Yeesu kwo okuruusya amanyiinga gaaye omweene.
ACT 20:29 “Nimenyiri kubha hano niraabhe nibhatigiri emwe, abhaatu abhahaari kyeego esuuzi gati we eziingʼoondu, bhariisikirya oweenyu na bhatakubharorera ebhigoongi.
ACT 20:30 Naabhe gati weenyu abheene, bharatuuka abhaatu bhano bharaagaambe amangʼana gano gatari go obhuheene okubharuta abhaanabheega, okubha bhabhatuniirire ebho.
ACT 20:31 Kweego, mwiiriihe! Mubhe murahiita kubha nikamara emyaaka etatu niari nirabhatoongera emwe mwoosi, obhutiku no omwiisi kwe eziingusuri.
ACT 20:32 “Bhoono, nirabhatuura ku Taatabhugya na kungʼana yaaye yo orubhaango. Engʼana yino eranagya kubhagumirya no okubhaha obhugabhi gati wa abhaatu bhano bheeriibhwe.
ACT 20:33 “Enye nitaabhweeni naamba ye eziimbirya zyo omuutu wowoosi, naabhe ezahaabu yaaye, naabhe emyeenda gyaaye.
ACT 20:34 Emwe abheene mumenyiri kubha niari nirakora emirimo kwa amabhoko gaane, iguru yo obhweendeeri bhwe ebhigiro bhyaane, na iguru yo obhweendeeri bhwe ebhigiro bhya abharikyeetu bhano twaari hamwe.
ACT 20:35 Kugoosi gayo niakoriri, niari nirabheerekya kubha tureenderwa tubhe turahokya kwa nguru, okubha tubhasakirye abhaatu bhano bhatakunagya. Muhiite amangʼana gano Omukuru Yeesu omweene akabhuga, ‘Hakiriku bhano bhakuruusya kukira bhano bhakusuungʼaana.’ ”
ACT 20:36 Hano Pauro yamariri kubhuga amangʼana gayo, akatema ebhiru hamwe na bhoosi bhayo, akamusabha Taatabhugya.
ACT 20:37 Okumara bhoosi bhakamuhuumbata Pauro no okurira.
ACT 20:38 Gano gaagirirye bhabhe ne ebhigoongi bhukongʼu, ni kwo okubha akabhabhuurira kubha bhatakumurora kweeki. Kweego bhakamuheregesya tee bhakamuhikya kumeeri.
ACT 21:1 Hano twaarageeni na abhakaruka bha Efeso, tukatiira mumeeri tukagya tee tukahika mukigiinga kya Kosi. Hano bhwakiiri, tukagya mukigiinga kya Rodo, no kurwa hayo, tukagya tukahika mumugye gwa Patara muusi ya Asia.
ACT 21:2 Hayo tukabhona emeeri eyiindi yino ekugya mukyaaro kya Foinike. Kweego tukatiira, tukagya.
ACT 21:3 Hano twaakiisukiiri ekigiinga kya Kipuro no okukirora, tukakihita orubhaara rwa maamu, tukageenderera tee tukahika mumugye gwa Tiro mukyaaro kya Siria. Hano twaahikiri, tukiituuma mumeeri, kwo okubha hayo niho emeeri ekiituumya emirigo gyaaye kwiibhaga.
ACT 21:4 Kweego tukarorena na abhaanabheega bha hayo, tukamara hayo siku muhuungati turiikara owaabhu. Abhaanabheega bhayo bhakakaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru kumutoongera Pauro kubha, atagya Yerusaremu.
ACT 21:5 Hano twaamariri eziisiku zyo okwiikara hayo, tukabhuuka okugeenderera no orugeendo. Abhaanabheega bhoosi bha Tiro hayo, abhasubhe, abhakari na abhaana bhaabhu, bhakatuheregesya habhoori wo omugye guyo. Twoosi tukatema amaru kurungʼoongo rwe enyaanza hayo, tukamusabha Taatabhugya.
ACT 21:6 Kyaamwe tukaragana, tukatiira mumeeri, neebho bhakakyoora yiika.
ACT 21:7 Kweego tukahuruka Tiro, tukageenderera no orugeendo tee tukahika mumugye gwa Toremai. Tukakeerya abhiikirirya abharikyeetu, tukiikara nabho orusiku rumwe.
ACT 21:8 Hano bhwakiiri, tukagya tee mumugye gwa Kaisaria. Tukiikara munyuumba ya Firipo wuno yaari omurwaazi wa Amangʼana Amazomu ga Yeesu, na yaari wumwe wa abhasakirya muhuungati bhano bhaasorirwe okusoondera abhaatu ebhyaakurya.
ACT 21:9 Firipo yaari na abhaakya bhane bhano bhataakweerirwe, na bhaari na obhunagya bhwo okuruusya obhurooti.
ACT 21:10 Hano twaari twiikeeri siku nzaru Kaisaria hayo, akaaza omurooti kurwa Yudea, eriina ryaaye ni Agabo.
ACT 21:11 Agabo wuyo akatuuzaku, akagega omukena gwa Pauro, akiibhoha mumaguru na mumabhoko. Kyaamwe akabhuga, “Ekoro Muhoreeru arabhuga, ‘Ego niigo mweene mukena guno araabhohwe na Abhayahudi bha Yerusaremu, niigo bharaamutuure mumabhoko ga abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi.’ ”
ACT 21:12 Hano tukwiigwa ego, etwe hamwe na abharikyeetu bha Kaisaria hayo, tukamwiisasaama Pauro bhukongʼu, atagya Yerusaremu.
ACT 21:13 Nawe akatukyoora, “Kwaki muraandirira no okuniita omutima! Ndora niibhanwiiri kubhohwa naabhe kwiitwa Yerusaremu hayo, kwiiguru yo Omukuru Yeesu.”
ACT 21:14 Hano akaanga obhutoongeri bhweetu, tukatiga no okubhuga, “Omukuru kino okweenda kukora, kikorwe.”
ACT 21:15 Okumara tukabhoha emirigo gyeetu, tukataanga orugeendo okweerekera Yerusaremu.
ACT 21:16 Abhiikirirya abharebhe bha Kaisaria hayo, bhakatuheregesya tee bhakatuhikya wa Munasoni, wuno tukiikara owaaye. Munasoni wuyo yaari omuutu we ekigiinga kya Kipuro, na yaari wumwe wa abhaanabheega bho obhweemero.
ACT 21:17 Hano twaahikiri Yerusaremu hayo, abhiikirirya abharikyeetu bhakatuginihya kwo obhuzomererwa.
ACT 21:18 Hano bhwakiiri, tukagya na Pauro kumukeerya Yaakobo, na abhakaruka bhoosi bhe ekanisa nabho bhaari hayo.
ACT 21:19 Pauro akabhakeerya, kimwe akabhabhuurira amangʼana goosi gano Taatabhugya yakoriri kubhano bhatari Abhayahudi kwe enzira ya amahokya gaaye.
ACT 21:20 Hano bhiigwiiri gayo, bhakamukumya Taatabhugya. Niho bhakamubhuurira Pauro, “Ee omuhiiri weetu, orarora kyeego ebhikwe ne ebhikwe bhya Abhayahudi bhakamwiikirirya Yeesu. Na bhayo bhoosi bhano omukya bhukongʼu okutuniirira emigiro gya Musa.
ACT 21:21 Nawe bhabhuuriirwe kubha oreegya Abhayahudi bhoosi bhano bhakwiikara mubhyaaro ebhiindi bhatige okutuniirira emigiro gya Musa. Bharabhuga kweeki obharekirye bhatasaara abhaana bhaabhu, naabhe okutuniirira enyaangi ye Ekiyahudi.
ACT 21:22 Bhoono tukorebhwi? Eheene Abhayahudi bhayo bhariigwa kubha wiiziri hano.
ACT 21:23 Kweego, okore kyeego tukukubhuurira. Hano gati weetu bhariho abhasubhe bhane bhano bhatuuriri obhwiirahiri embere wa Taatabhugya.
ACT 21:24 Ogye nabho, mwiiyeerye hamwe neebho. Obharihire eziimbirya bhamweebhwe eziinzweeri zyaabhu kwo okutuniirira emigiro. Kweego abhaatu bhoosi bharamenya kubha gayo goosi gano gagaambirwe iguru waazo, gatari ge heene na bharamenya kubha awe omweene orageenderera okwiigwa emigiro gya Musa.
ACT 21:25 “Nawe kwo orubhaara rwa bhano bhatari Abhayahudi bhano bhakumwiikirirya Yeesu, tukabhakaamira enyaarubha kyaabhurya tukatina ekiina. Tukeenda kubha, bhatarya ekigiro kino kiruusiibhwe kumisaambwa gyo okubhaazwa, bhatarya amanyiinga, naabhe eziinyama zino bhagubhiri na bhataseebheeta.”
ACT 21:26 Izo yaho, Pauro akabhahira abhasubhe bhane bharya, akiiyeerya hamwe nabho. Okumara akasikira mwiiseengerero rya Taatabhugya, okubha abhazweenie orusiku runo bharaamare okweeribhwa kwaabhu, ne ebhimweeso bhiraruusibhwa iguru waabhu bhoosi.
ACT 21:27 Eziisiku muhuungati zo okwiiyeerya zaari haguhi kuhwa, Abhayahudi bhano bharwiiri mukyaaro kya Asia bhakamurora Pauro mwiiseengerero rya Taatabhugya. Bhakasiigirirya esaango ya abhaatu okukora ekituri, niho bhakamugwaata Pauro.
ACT 21:28 Bhakakora orwaambi bharabhuga, “Emwe abhaatu bha Iziraeri! Mutusakirye! Ndora omuutu wuno niwe wurya wuno akweegya abhaatu bhoosi bha ahagiro hoosi kubha bhatuzeere etwe Abhayahudi, na bhazeere emigiro gya Musa ne eriiseengerero rino. Na bhakoriri amakire eriiseengerero eriihoreeru, kwo okubhasikirya mwiiseengerero abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.”
ACT 21:29 Bhaagaambiri ego, kwo okubha bhaari bhamuruuzi Pauro mumugye hayo hamwe na Torofimo omuutu wa Efeso. Bhiiseegiri kubha amusikiirye Torofimo mwiiseengerero.
ACT 21:30 Kweego, omugye gwoosi gwa Yerusaremu gukiizura orwaambi. Abhaatu bhakaryaara kurwa mbaara zyoosi, bhakamutuumira Pauro hano yaari mwiiseengerero. Bhakamukurura tee habhoori, ne ebhiseku bhye eriiseengerero bhikiigarwa.
ACT 21:31 Hano abhaatu bhayo bhaari bharasakya kumwiita Pauro, amangʼana gakahikira omukuru wa abhasirikare we Ekirooma kubha omugye gwoosi gwa Yerusaremu gwiizwiiri orwaambi.
ACT 21:32 Rugeendo rumwe, akagega abhasirikare bhaaye hamwe na abhakuru bha abhasirikare abhaandi, bhakaryaara kugya kubhaatu bhayo. Hano abhaatu bhaaruuzi abhasirikare bhari hamwe no omukuru waabhu, bhakatiga kumutema Pauro.
ACT 21:33 Omukuru wa abhasirikare akabhiisukiirira, akamugwaata Pauro, akaswaagya kubha abhohwe ne eminyororo ebhiri. Okumara akabhuurya, “Ni weewi wuno? Na akoririki?”
ACT 21:34 Rugeendo rumwe, abhaatu bhayo bhakataanga kutema ekituri bhukongʼu, abhaandi bharagaamba rino na abhaandi rirya. Ekituri kiyo kikagirya omukuru wa abhasirikare ataanagirye kumenya gano gaatuukiri. Akaswaagya kubha Pauro ahirwe munyuumba ya abhasirikare.
ACT 21:35 Hano Pauro yaari kubhutiiririro bhwe enyuumba yiyo, abhaatu bhayo bhakamutiindira bhukongʼu, ekagirya abhasirikare bhamusaakure, okubha bhamutuurye.
ACT 21:36 Naabhe abhaatu bhayo bhakamutuniirira Pauro, bhaririirirya bharabhuga, “Omusikye, omusikye!”
ACT 21:37 Hano abhasirikare bhayo bhaari bharamusikirya Pauro munyuumba yaabhu, akamubhuurya omukuru waabhu wuyo, “Niingabhweeni omweeya nikubhuurire engʼana?” Akamukyoora, “Woosi omenyiri okugaamba Ekiyunaani!
ACT 21:38 Awe otari Omumisiri wuno yaari akukora omukoonyo bhasiiryasiirya hano, okabhakaangata abhiiti bhikwe bhine (4,000) mwiitirigo?”
ACT 21:39 Pauro akamukyoora, “Enye ni Muyahudi, omwiibhurwa wo omugye gwa Tariso mukyaaro kya Kirikia. Omugye guyo gumenyekeeni bhukongʼu. Nirakusabha onihe orugusa nigaambe na abhaatu bhano.”
ACT 21:40 Kimwe omukuru wa abhasirikare akamwiikiriirirya, Pauro akiimeerera kubhutiiririro bhuyo, akabhayiinzirya abhaatu bhayo okubhoko kubha bhakire. Hano bhoosi bhaakiriri, akagaamba nabho mukigaambo kyaabhu kye Ekieburania.
ACT 22:1 Pauro akabhuga, “Emwe abhahiiri bhaane na bhataata bhaane, muniitegeerere hano nikwiisasaama embere weenyu!”
ACT 22:2 Abhaatu bhayo, hano bhakiigwa Pauro arakeerenia mukigaambo kyaabhu kye Ekieburania, ebho bhakakira kiri. Niho Pauro akageenderera kubhabhuurira,
ACT 22:3 “Enye ni Muyahudi, omwiibhurwa wo omugye gwa Tariso mukyaaro kya Kirikia. Nawe nikiniiri hano Yerusaremu, Gamarieri niwe aniegirye emigiro gyoosi gino twatigiirwe na bhazaazi bheetu. Niari no omukya bhukongʼu gwa Taatabhugya, kya guno munagwe reero yino.
ACT 22:4 Niari nirabhanyaakya abhaanabheega bhe enzira ya Yeesu, abhasubhe na abhakari, nihaabhagwaata no okubhatuura munyuumba ya abhabhohwa, na abhaandi gati waabhu niari nirabhiita.
ACT 22:5 Gano nikubhabhuurira emwe, nikyo omuseengeri omukuru hamwe na abhakaruka bhe ekiina bhoosi bharanagya kwiikirirya amangʼana gano kubha ni ge eheene. Ebho nibho bhakaaniha eziinyaarubha zyo okubhahirira Abhayahudi abharikyeetu bhano bhari mumugye gwa Damesiko. Nikabhuuka nikagya eyo, okubha nibhabhohe abhiikirirya bhe eyo, nibhareete Yerusaremu bhatinirwe ekiina.
ACT 22:6 “Hano niari niisukiri kuhika Damesiko, rihikiri eriibhaga rya kasaasabha mumwiisi, kituukiro ego obhweero bhuhaari kurwa mwiisaaro bhukabha bhuraanibharira bhukongʼu mbaara zyoosi.
ACT 22:7 Nikagwa haasi, nikiigwa eriiraka riranibhuurira, ‘Sauri, Sauri! Kwaki oraninyaakya?’
ACT 22:8 “Neenye nikabhuurya, ‘Ee Omukuru, awe ni weewi?’ “Akaanikyoora, ‘Enye neenye Yeesu wa Nazareeti, wuno okuninyaakya.’
ACT 22:9 Abharikyaane bhano twaari murugeendo hamwe bhakarora obhweero, nawe eriiraka riyo, bhataariigwiiri.
ACT 22:10 “Kweego nikabhuurya, ‘Ee Omukuru, nikoreki?’ “Akaanikyoora, ‘Imeerera! Osikire mumugye gwa Damesiko. Muyo nimwe oraabhuurirwe emirimo gino okweenderwa okore.’
ACT 22:11 Obhweero bhuhaari bhwaari bhunihukwiirye ameeso na nitaanagirye kurora. Kweego abharikyaane bhayo bhakaanigwaata okubhoko no okunikaangata tee Damesiko.
ACT 22:12 “Damesiko hayo hahaabha no omuutu wumwe, eriina ryaaye Anania. Anania wuyo yaari no omukya bhukongʼu gwo okwiigwa emigiro gyeetu, na yaari arakumibhwa na Abhayahudi bhoosi bha hayo, kubha yaari omuutu muzomu.
ACT 22:13 Kweego akaaza akiimeerera embarika waane, akaanibhuurira, ‘Omuhiiri waane Sauri, onagye kurora!’ Rugeendo rumwe ameeso gaane gakaramukya, nikamurora.
ACT 22:14 “Hayo akaanibhuurira, ‘Taatabhugya wa bhazaazi bheetu akusoriri, okubha omenye obhweendi bhwaaye, na omurore We Eheene, na omwiitegeerere eriiraka ryaaye omweene.
ACT 22:15 Goosi gano oruuzi na gano wiigwiiri, orabha oragazweenia abhaatu bhoosi, kyaabhurya orabha omumenyeekererya waaye.
ACT 22:16 Bhoono oraganyaki? Imeerera! Obatiizwe, weeriibhwe ebhibhi bhyaazo na osabhe obhutuurya ku Taatabhugya.’
ACT 22:17 “Okumara nikakyoora Yerusaremu. Hano niari niramusabha Taatabhugya mwiiseengerero, nikarora obhurori.
ACT 22:18 Mubhurori bhuyo, nikarora Omukuru aranibhuurira, ‘Okore bhwaangu orwe Yerusaremu, kwo okubha amangʼana gano okuruusya iguru waane, abhaatu bho omugye guno bhatakugiikirirya.’
ACT 22:19 “Nawe nikamukyoora, ‘Ee Omukuru, ndora abhaatu bhamenyiri bhuzomu kubha niari nirahita muziinyuumba zye eziisaango zya Abhayahudi okuratira bhano bhakukwiikirirya! Niari nirabhabhoha no okubhatema bhukongʼu.
ACT 22:20 Naabhe na amanyiinga go omumenyeekererya waazo Sitefano gakiitika, neenye nikiimeerera hayo nikiikirirya kubha yiitwe, na amakabhuuti ga bhano bhaamwiitiri, neenye nikagabhiika.’
ACT 22:21 “Hayo Omukuru akaanikyoora, ‘Ogye! Nirakutuma ogeende kubhano bhatari Abhayahudi.’ ”
ACT 22:22 Abhaatu bhayo bhaari bharagiitegeerera amangʼana ga Pauro bhuzomu. Nawe hano yagaambiri, “Iguru ya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi,” rugeendo rumwe bhakataanga kwiiririirirya bharabhuga, “Omuutu wuno aruusibhweho mukyaaro! Atakweenderwa arorekane muhoru!”
ACT 22:23 Abhaatu bhayo bhakatema ekituri eno bhakutaasa emyeenda gyaabhu na bhakabha bhariirura oruteeri iguru.
ACT 22:24 Omukuru wa abhasirikare wuyo akabhabhuurira abhasirikare bhaaye, bhamusikirye Pauro munyuumba yaabhu, na bhamuteme emijariti, okubha agaambe kino kigirirye abhaatu bhayo bhateme ekituri.
ACT 22:25 Nawe abhasirikare hano bhamariri kumubhoha Pauro okubha bhamuteme, Pauro akamubhuurya omukuru wumwe wuno yaari yiimeereeri hayo, “Mbe, ni heene emigiro gye Ekirooma giriikirirya okumutema Omurooma, naabhe akyaari kutinirwa ekiina kubha asarirye?”
ACT 22:26 Omukuru wuyo hano yiigwiiri ego, akagya kumubhuurira omukuru wa abhasirikare, “Awee, oreenda kumukorabhwi? Omuutu wuno ni Murooma!”
ACT 22:27 Omukuru waabhu akahika ku Pauro, akamubhuurya, “Ombuurire, awe ni Murooma?” Pauro akamukyoora, “Hee, ni Murooma.”
ACT 22:28 Omukuru wuyo akamubhuurira, “Enye niari Omurooma kwo okuriha obhuguri bhukuru bhukongʼu.” Pauro akamukyoora, “Enye ni Murooma wo okwiibhurwa.”
ACT 22:29 Rugeendo rumwe abhasirikare bhano bhaari kweenda kumubhuurya Pauro bhakamutiga na bhakarwaho. Omukuru waabhu woosi akoobhoha bhukongʼu okwiigwa kubha Pauro ni Murooma, kwo okubha yaari aswaagirye abhohwe.
ACT 22:30 Hano bhwakiiri, omukuru wa abhasirikare akeenda kumenya kino kigirirye Pauro azoongerwe na Abhayahudi bhayo. Akamutazura no okubhaswaagya abhakuru bha abhaseengeri ne ekiina ekikuru kyoosi kisikane hamwe. Okumara akamureeta Pauro, akamwiimeererya gatigati waabhu.
ACT 23:1 Pauro akabhamogorera abhakuru bhe ekiina, akabhuga, “Abhahiiri bhaane, ndiyiigwa niikeeri kwo omutima mweero, embere wa Taatabhugya tee reero.”
ACT 23:2 Hano omuseengeri omukuru Anania yiigwiiri ego, akabhabhuurira bhano bhiimeereeri haguhi na Pauro bhamuteme oruhi kumunwa.
ACT 23:3 Kyaamwe Pauro akamubhuurira Anania, “Taatabhugya arakutema awe omubheehi! Obheeri kye enyiki yino ehakirwe echokaa! Ndora wiikeeri hano, okubha onitinire ekiina kwo okuriingʼaana ne emigiro, nawe awe omweene orasarya emigiro kwo okuswaagya kubha nitemwe oruhi!”
ACT 23:4 Abhaatu bhano bhaari bhiimeereeri embarika wa Pauro bhakamubhuurira, “Awe, otana soni okumutuka omuseengeri omukuru wa Taatabhugya?”
ACT 23:5 Pauro akabhakyoora, “Emwe abhahiiri bhaane, nitaamenyiri ewe niwe omuseengeri omukuru! Nimenyiri ekaamirwe kubha, ‘Otagaamba bhubhi iguru wo omukaangati weenyu.’”
ACT 23:6 Kwiibhaga riyo, Pauro yaari amenyiri kubha gati waabhu bhariho Abhasadukayo na Abhafarisayo, ekagirya akagaamba kwe eriiraka ikuru akabhuga, “Emwe abhahiiri bhaane, enye ni Mufarisayo, omwaana wa Abhafarisayo. Gano gakugirya nitinirwe emigiro, ni kwo okwiisiga kubha abhaku bhararyooka.”
ACT 23:7 Hano Pauro yamariri kugaamba, hakabha ne eriiyoge gati wa Abhafarisayo na Abhasadukayo, bhakatwaanikana amahizo abhiri.
ACT 23:8 Bhakatwaanikana kwo okubha Abhasadukayo bharaanga kubha obhuryoori bhutariho, bhamaraika na amasaambwa goosi gatariho. Nawe Abhafarisayo ebho bhariikirirya kubha bhiyo bhyoosi bhiriho.
ACT 23:9 Hakabha no orwaambi bhukongʼu gati wa abhakuru bhayo. Abhamwe bha abheegya bhe emigiro bhano bhaari Abhafarisayo, bhakiimeerera, bhakahakana bharabhuga, “Bhutariho obhubhi bhuno turuuzi kumuutu wuno. Hamwe ekoro kasi maraika agaambiri neewe!”
ACT 23:10 Abhakuru bha Abhayahudi bhayo bhakahakana bhukongʼu, tee omukuru wa abhasirikare akoobhoha kubha bhaangamurwaanirye Pauro. Ekagirya abhabhuurire abhasirikare bhaaye kubha bhasikire gatigati wa Abhayahudi kwa amanaga, okubha bhamutuurye Pauro, bhamuhire munyuumba yaabhu.
ACT 23:11 Obhutiku bhuyobhuyo, Omukuru Yeesu akiimeerera haguhi na Pauro, akamubhuurira, “Tema ekubhi! Kyeego okanimenyeekererya Yerusaremu hano, niigo ego ereenderwa onimenyeekererye mumugye gwa Rooma.”
ACT 23:12 Hano bhwakiiri, Abhayahudi abhaandi bhakakora ekiina no okwiirahirira kubha, bhiisiitye okurya ebhyaakurya no okunywa, tee bhamwiite Pauro.
ACT 23:13 Abhaatu bhano bhaakoriri obhwiirahiri bhuyo, bhaari bharakira abhaatu miroongo ene (40).
ACT 23:14 Kweego bhakagya kubhakuru bha abhaseengeri na abhakaruka bha Abhayahudi, bhakabhabhuurira, “Twiirahiiri kubha twiisiitye okurya ebhyaakurya no okunywa, tee tumwiite Pauro.
ACT 23:15 Bhoono, emwe hamwe na abhakuru abharikyeenyu bhe ekiina mumusabhe omukuru wa abhasirikare abhareetere Pauro. Mwiikore kubha mureenda kumenyeekererya bhuzomu iguru ya amangʼana gano tumuzoongeeri. Etwe tumwiiratire munzira tumwiite, akyaari kuhika hano.”
ACT 23:16 Nawe, omwiihwa wa Pauro akiigwa omukoonyo gwa Abhayahudi bhayo, kyaamwe akagya munyuumba ya abhasirikare yiyo, amuzweenie Pauro.
ACT 23:17 Niho Pauro akamubhirikira omukuru owumwe wa abhasirikare, akamubhuurira, “Omuhire omumura wuno kumukuru weenyu, ane engʼana yo okumubhuurira.”
ACT 23:18 Kweego omukuru wuyo akamuhira kumukuru waabhu, akamubhuurira, “Omubhohwa wurya Pauro, anibhirikiiri akaanisabha kubha nimureete omumura wuno owaazo, ane engʼana yo okukubhuurira.”
ACT 23:19 Omukuru wa abhasirikare wuyo akamugwaata omumura okubhoko, akamuhira kibhezo, akamubhuurya, “Oreenda kumbuuriraki?”
ACT 23:20 Omumura wuyo akamukyoora, “Abhayahudi bhakoriri omukoonyo kubha bhakusabhe obhareetere Pauro embere wa abhakuru bhaabhu izo. Bharakukaangirirya kubha bhareenda kumenyeekererya amangʼana gano azoongeerwe.
ACT 23:21 Nawe otabhiikiriirirya, kwo okubha bhariho Abhayahudi kukira miroongo ene (40) bharamwiiteengera Pauro munzira, okubha hano araahite bhamwiite. Abhaatu bhayo, bhiirahiiri na bhiisiitirye okurya ebhyaakurya no okunywa, tee bhamwiite. Bhoono bhiibhanwiiri, bharaganya obhiikirirye.”
ACT 23:22 Kyaamwe omukuru wuyo wa abhasirikare akamubhuurira omumura wuyo, “Otamubhuurira omuutu wuyo woosi kubha onizweenirye engʼana yino.” Akamuhaatira agye.
ACT 23:23 Okumara omukuru wuyo wa abhasirikare akabhabhirikira abhamenyeekererya bhabhiri bhi iyaasi waaye, akabhabhuurira, “Mubhanure abhasirikare amagana abhiri (200) bhano bharaagye kwa amaguru, hamwe na abhaandi miroongo muhuungati (70) bhano bharaagye kuziifaraasi, na abhaandi amagana abhiri (200) bhano bharaagye bhagwaatiriiri amatimu. Bhoosi bhayo bharwe hano eriibhaga rya katatu obhutiku, bhasikire mumugye gwa Kaisaria.
ACT 23:24 Pauro woosi ahaabhwe eziifaraasi, okubha ahike bhuzomu kumwaanaangwa Feriki.”
ACT 23:25 Omukuru wa abhasirikare wuyo akakaama enyaarubha yino ekubhuga,
ACT 23:26 “Omuguungibhwa omwaanaangwa Feriki, enye Kiraudio Risia nirakukeerya.
ACT 23:27 Omuutu wuno yagwaatirwe na Abhayahudi, bhakeenda bhamwiite. Hano namenyiri kubha ni Murooma, nikagya hamwe na abhasirikare bhaane, nikamutuurya.
ACT 23:28 Nikeenda kumenya kino Abhayahudi bhakumuzoongeera, ekagirya nimuhire embere we ekiina kyaabhu.
ACT 23:29 Nikangʼura kubha bharamuzoongera kwa amabhuuryo gano gari iguru we emigiro gyaabhu. Nawe mugano bhaamuzoongeeri, ritariho ingʼana ryoryoosi rino riingagirirye yiitwe, naabhe kubhohwa.
ACT 23:30 Hano nazweeniibhwe amangʼana kubha kuno omukoonyo iguru waaye, ekagirya nimureete bhwaangu kwaawe. Na nikabhabhuurira abhazoongeri bhaaye, bhagye bhamuzoongere embere waazo.”
ACT 23:31 Kweego abhasirikare bhayo bhakamugega Pauro kyaabhurya bhaabhuuriirwe, bhakamuhira obhutiku bhuyobhuyo tee mumugye gwa Antipatiri.
ACT 23:32 Hano bhwakiiri, abhasirikare bhano bhaagiiri kwa amaguru bhakakyoora munyuumba yaabhu, bhakabhatiga abharikyaabhu bhano bhaagiiri kwe eziifaraasi nibho bhagye hamwe na Pauro.
ACT 23:33 Hano abhasirikare bhe eziifaraasi bhaahikiri Kaisaria hayo, bhakamuhaana mumabhoko go omwaanaangwa enyaarubha yiyo, hamwe na Pauro.
ACT 23:34 Omwaanaangwa hano yamariri kusoma enyaarubha yiyo, akabhabhuurya, “Omuutu wuno ni wa kyaaroki?” Hano bhaamubhuuriiri Pauro ni we ekyaaro kya Kirikia,
ACT 23:35 akamubhuurira, “Amangʼana gaazo, ndagiitegeerera hano abhazoongeri bhaazo bharaahike.” Niho omwaanaangwa akaswaagya kubha Pauro ariibhwe munyuumba yo omutemi Herode.
ACT 24:1 Hano zyaahitiri siku isaano, Anania omuseengeri omukuru akiituuma mumugye gwa Kaisaria. Na yaari hamwe na abhakaruka abharebhe bha Abhayahudi, no omuutu wumwe omwiimeerereri we emigiro, eriina ryaaye ni Terituro. Bhoosi bhakamuzweenia omwaanaangwa Feriki amangʼana gano bhaari kuzoongera Pauro.
ACT 24:2 Hano Pauro yareetirwe, Terituro akataanga okumuzoongera arabhuga, “Ee omuguungibhwa Feriki, awe naawe ogirirye tubhe no omureembe kuziisiku zoosi. Kwo obhukaangati bhwaazo amangʼana amabhi garakorwa gabhe kisi mukyaaro kino.
ACT 24:3 Turagasuungʼaana amangʼana kwo obhuzomererwa siku zoosi, ahagiro hoosi, na okazomya bhukongʼu.
ACT 24:4 Bhoono nitakweenda nikurosye bhukongʼu, ndakwiisasaama otwiitegeerere kwa amangʼana masuuhu.
ACT 24:5 “Tungʼuriri kubha, omuutu wuno ni muzoogenia bhukongʼu. Ewe arabheegereererya Abhayahudi mubhyaaro ebhiindi bhyoosi, no okukora orwaambi gati waabhu. Hamwe na gayo, niwe omukuru we enyaangi yo orurimi ya Abhanazareeti.
ACT 24:6 Hano yeendiri okunyakahya eriiseengerero rya Taatabhugya, rugeendo rumwe tukamugwaata. [Tukeenda okumutinira ekiina kwo okweenderera ne emigiro gyeetu,
ACT 24:7 nawe omukuru wa abhasirikare Rusia akamuruusya Pauro okurwa mumabhoko geetu kwa amanaga,
ACT 24:8 akabhuga abhazoongeri bhaaye bhamuzoongere owaazo.] Hano omweene oraamuzeengye, niho oraamenye obhuheene bhwa amangʼana goosi gano tumuzoongeeri owaazo.”
ACT 24:9 Amangʼana ga Terituro gayo, Abhayahudi bhakagiikirirya kubha ni ge eheene.
ACT 24:10 Hayo omwaanaangwa akeerekeererya Pauro ekyaara okubha woosi agaambe. Kweego woosi akataanga kubhuga, “Enye nimenyiri kubha emyaaka myaaru oratina emigiro mukyaaro kino. Nikyo eragirya niisasaame embere waazo kwo obhuzomererwa.
ACT 24:11 Awe omweene wuunganagirye kumenyeekererya bhuzomu kubha, zikyaari kuhita eziisiku ikumi ni ibhiri, kweema natiiriri kugya mumugye gwa Yerusaremu kumuseengera Taatabhugya.
ACT 24:12 Bhano bhaari bharanizoongera bhataanibhweeni ndahakana naabhe kugirya abhaatu bhakore orwaambi. Bhataanibhweeni nasiigirirya mwiiseengerero, naabhe muziinyuumba zye eziisaango, naabhe ahagiro ahaandi hohoosi mumugye guyo.
ACT 24:13 Kumangʼana gano bhakunizoongera bhoono, bhatakunagya kweerekya kubha ni ge eheene.
ACT 24:14 “Nawe ndiikirirya embere waazo kubha, ndamuseengera Taatabhugya wa bhazaazi bheetu no okutuniirira enzira ya Yeesu, yiingabha abhaatu bhano bharabhuga kubha ni nyaangi yo orurimi. Hamwe na gayo, ndiikirirya amangʼana goosi gano gakugya ne emigiro gya Musa, na gano gakaamirwe mubhitabhu bhya abharooti.
ACT 24:15 Neenye nituuriri obhwiisige ku Taatabhugya, kyeego abhaatu bhano bharaatuure kweewe, kubha araryoora abhaku bhoosi, bhe eheene embere waaye, hamwe na abhaatu bhe ebhibhi.
ACT 24:16 Kweego, ndabha no omukya kukora amazomu, kubha no omutima mweero embere wa Taatabhugya, naabhe embere wa abhaatu.
ACT 24:17 “Kweego hano naamariri emyaaka myaaru nikyaari kuhika Yerusaremu, nikakyoorera eyo, okubha nihire ebhigiro bhino bhikusakirya abhaatu mukigaambo kyeetu bhano bhatakwiitura, na nduusye ekimweeso ku Taatabhugya.
ACT 24:18 Abhaatu bhano hano bhaanibhweeni ndakora amangʼana mwiiseengerero, niari niyeerirye. Na nitaari kusikira hamwe na abhaatu bhaaru, na rutaariho orwaambi rworwoosi runo nikakora muyo. Nawe mwiiseengerero muyo, bhaari bharimu Abhayahudi abhaandi bhano bhaarwiiri mukyaaro kya Asia.
ACT 24:19 Nibho bhaari kweenderwa kunizoongera owaazo hano, eraabhe bhaangabheeri ne engʼana iguru waane.
ACT 24:20 Kasi abhaatu bhano bhari hano, bhagaambe obhubhi bhwoosi bhuno bhaabhuruuzi kweenye hano niimeereeri mukiina kyaabhu.
ACT 24:21 Hamwe bhakarora bhubhi, hano niikiriirya kwe eriiraka ikuru embere waabhu kubha, ‘Gano gakugirya enye nitinirwe emigiro embere weenyu reero, ni kwo okubha ndiisiga kubha abhaku bhararyooka.’ ”
ACT 24:22 Feriki yaari amenyiri bhuzomu iguru wa amangʼana ge enzira ya Yeesu, kweego akakubhya ekiina, akabhuga, “Ndaruusya obhutini bhwe ekiina kyeenyu, hano omukuru wa abhasirikare Risia araaze.”
ACT 24:23 Kyaamwe, Feriki akamubhuurira omukuru wumwe wa abhasirikare kubha, amuriibhe Pauro. Nawe abhe ne eriibhaga ryo okukora amangʼana gaaye, na abhasaani bhaaye bhahaabhwe omweeya okumuhokeerya.
ACT 24:24 Hano zyahitiri eziisiku suuhu, Feriki akaaza hamwe no omukari waaye Dirusira, omuukya wa Abhayahudi. Niho akaswaagya bhamubhirikire Pauro. Hano Pauro yahikiri, akataanga kubhabhuurira iguru yo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
ACT 24:25 Akataanga kubhazweenia iguru we eheene, no okubha na kusuuhu, no obhutini bhwe ekiina kino kikuuza. Hano Feriki yiigwiiri gayo, akoobhoha. Akamubhuurira Pauro, “Gayo giisiri bhoono, oranagya kugya. Ndakubhirikira kweeki hano ndaabhone omweeya.”
ACT 24:26 Okumara Feriki akageenderera kumubhirikira Pauro mara kaaru, abhe arakeerenia neewe, ariisiga kubha Pauro yiingamuheeri ehoongo.
ACT 24:27 Hano emyaaka ebhiri gyaahitiri, Porikio Fesito akagega omweeya gwa Feriki. Kwo okubha Feriki yaari areenda kwiizomya ku Bhayahudi, ekagirya amutige Pauro munyuumba ya abhabhohwa.
ACT 25:1 Hano Fesito yaari amariri eziisiku isatu ego zyo obhukaangati mwiiboma rya Yudea, akarwa Kaisaria akatiira okugya Yerusaremu.
ACT 25:2 Abhakuru bha abhaseengeri na abhakuru abhaandi bha Abhayahudi bhakamuuzaku eno yaari, okubha bhamuzweenie goosi gano bhaari kuzoongera Pauro. Bhakamukumiirirya bhukongʼu kubha,
ACT 25:3 abhasakirye okubhakyoorerya Pauro Yerusaremu hayo. Bhaari bharamukumiirirya okubha bhakore omukoonyo gwo okumwiita Pauro munzira.
ACT 25:4 Nawe Fesito akabhakyoora, “Pauro arariibhwa Kaisaria erya, na neenye omweene kwiibhaga iguhi nirakyoora eyo.
ACT 25:5 Kweego, tugeende na abhakuru bheenyu abharebhe, bharuusye obhuzoongeri bhwaabhu iguru waaye, tee tumenye eraabhe akoriri engʼana yoyoosi mbiihu.”
ACT 25:6 Fesito akamara eziisiku eziindi inyaanye hamwe ikumi, yaari na abhaatu bhayo, akakyoora Kaisaria. Hano bhwakiiri, akiikara kukituumbi kyaaye kyo okutinira ekiina, akaswaagya Pauro areetwe.
ACT 25:7 Hano Pauro yahikiri hayo, akabhabhona Abhayahudi bhano bhaahiriingitiri okurwa Yerusaremu. Abhayahudi bhayo bhakamwiinogoora, bhakataanga okumuzoongera kwa amasemo maaru amarito. Nawe bhataanagirye okweerekya obhuheene bhwago.
ACT 25:8 Okumara Pauro woosi akataanga kwiisasaama arabhuga, “Gitariho emigiro gya Abhayahudi gino niasarirye, na nitaasarirye iguru we eriiseengerero rya Taatabhugya, naabhe Kaisari.”
ACT 25:9 Fesito yaari areenda okwiikoomba ku Bhayahudi, akiikora kumubhuurya Pauro, “Ambe oriikirirya kugya Yerusaremu, eyo niyo oraatinirwe ekiina embere waane kwa amasemo gano?”
ACT 25:10 Pauro akamukyoora, “Niimeereeri embere wa abhataania bhe emigiro bhano bhatuurirwe na Kaisari, hano niho nireenderwa okutinirwa ekiina. Ritariho eriingʼana rino niasarirye ku Bhayahudi, kyaabhurya awe omweene omenyiri.
ACT 25:11 Kyeego niingabheeri ne engʼana eyiindi yino yiingagirirye niitwe, nitaari ndaanga kwiitwa. Nawe Abhayahudi bhano bharanigaamba kwo orurimi. Kweego atariho omuutu wuno akuhaabhwa omweeya kunituura mumabhoko gaabhu. Enye ndasabha kubha amasemo gaane gatinirwe Rooma ku Kaisari!”
ACT 25:12 Rugeendo rumwe Fesito na abhaatu bhe ekiina kyaaye bhakiisuunza obhutini bhwe ekiina kya Pauro, akamukyoora Pauro, “Osabhiri kubha obhutini bhwe ekiina kyaazo bhutinwe na Kaisari. Kweego orahirwa ku Kaisari!”
ACT 25:13 Hano zyahitiri eziisiku suuhu, omutemi Agiripa bhoombe na musubhaati waaye Berinike bhakaaza Kaisaria, okubha bhamukeerye Fesito.
ACT 25:14 Bhakamara hayo eziisiku nzaru. Fesito akamuzweenia omutemi amangʼana ga Pauro, akabhuga, “Hano ariho omuutu wumwe wuno Feriki akamutiga munyuumba ya abhabhohwa.
ACT 25:15 Hano nagiiri Yerusaremu, abhakuru bha abhaseengeri, hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi, bhakaanizweenia amangʼana gano bhaari bhakumuzoongeera Pauro. Bhakaanisabha kubha, nimutinire ekiina.
ACT 25:16 Nikabhakyoora kubha, etwe Abharooma tutakutinira ekiina omuutu, hano akyaari okwiisasaama embere wa abhazoongeri bhaaye.
ACT 25:17 “Kweego nikakyoora hano hamwe na abhazoongeri bha Pauro bhayo. Etabhoori yaho nitaakezeeri, nikiikara kukituumbi kyaane kyo okutinira ekiina, nikaswaagya Pauro areetwe.
ACT 25:18 Hano bhaamureetiri, abhazoongeri bhaaye bhakiimeerera, bhakataanga kumuzoongera. Nawe amangʼana gano bhakamuzoongera gatabheeri amabhi bhukongʼu, kyaabhurya kyeego nikiisigira.
ACT 25:19 Bhakabha bharahakana neewe iguru wa amabhuuryo ge enyaangi yaabhu, na iguru wo omuutu wumwe wuno akuuri, eriina ryaaye ni Yeesu, nawe Pauro yaari arakumiirirya kubha ni muhoru.
ACT 25:20 Nitaaruuzi kyaabhurya niingatugukwiirye obhuheene wa amangʼana gayo, ekagirya nikamubhuurya Pauro eraabhe ariikirirye kugya Yerusaremu, okubha atinirwe ekiina kwiiguru ya amasemo gano.
ACT 25:21 Nawe Pauro akasabha kubha obhutini bhwe ekiina kyaaye bhutinwe na Kaisari. Kweego nikaswaagya kubha, ariibhwe tee hano araahirwe ku Kaisari.”
ACT 25:22 Niho Agiripa akamubhuurira Fesito, “Niingaseegiri okumwiitegeerera omuutu wuno enye omweene.” Fesito akamukyoora, “Oramwiigwa izo.”
ACT 25:23 Hano bhwakiiri, Agiripa bhoombe na Berinike bhakaaza bhiizomirye, bharageenda kwo obhukaari. Bhakasikira hano abhakuru bhaari bharasuungʼaanwa, bharatuniirirwa na abhakuru bha abhasirikare, na abhakuru abhaandi mumugye. Fesito akaswaagya kubha Pauro areetwe.
ACT 25:24 Hayo Fesito akataanga kubhuga, “Ee omutemi Agiripa, na neemwe mwoosi bhano twiikumeenie hamwe, omuutu wuno muramurora, Abhayahudi bhoosi bhaamuzoongeri Yerusaremu eyo, ne embere waane hano. Bhaari bharakora ekituri, bharabhuga kubha atakweenderwa kubhaho.
ACT 25:25 “Enye omweene nikarora etariho ngʼana yino yiingagirirye yiitwe. Nawe akaanisabha kubha obhutini bhwe ekiina kyaaye bhutinirwe Rooma, kumutemi weetu omukuru. Ekagirya kubha areetwe owaazo.
ACT 25:26 Kweego, nitana ngʼana ye eheene iguru waaye yino niingakaamiri kumutemi weetu omukuru. Nikyo ekigirirye nimureetiri hano embere weenyu mwoosi, na kiindi embere waazo, ee omutemi Agiripa, okubha hano turaamare kumubhuurya niho ninagye kubhona engʼana yino niraakaame iguru waaye.
ACT 25:27 Enye nitakurora bhuzomu, omubhohwa ahirwe kumukaangati, eraabhe niteerekirye engʼana embi yino akuzoongerwa.”
ACT 26:1 Agiripa akamubhuurira Pauro, “Ono omweeya okugaamba gano onago.” Kweego Pauro akagorora okubhoko, akataanga kwiisasaama arabhuga,
ACT 26:2 “Ee omutemi Agiripa, reero ndiyiigwa kubha nino orubhaango, kyaabhurya niimeereeri embere waazo kwiisasaama kugoosi gano Abhayahudi bhanizoongeeri.
ACT 26:3 Ndagaamba ego, kiindi kwo okubha awe omenyiri bhuzomu eziinyaangi zyoosi zya Abhayahudi, na goosi gano bhaari kuhakana. Kweego nirakwiisasaama oniitegeerere kwo okwiikongʼeererya.
ACT 26:4 “Abhayahudi bhoosi bhamenyiri bhuzomu kyeego nikiikara okurwa obhwaana bhwaane, kweema obhutaangiro bhwo obhwiikari bhwaane mukyaaro kyaane, na eyo Yerusaremu.
ACT 26:5 Neebho bhanimenyiri kwe emyaaka myaaru, no okweenda kunimenyeekererya kubha niari niratuniirira eziinyaangi zyoosi zya Abhafarisayo. Na Abhafarisayo nibho bhano omukya okutuniirira emigiro gye Ekiyahudi, naabhe okukira abhaandi bhoosi bhe enyaangi yeetu.
ACT 26:6 Bhoono, gano gakugirya nitinirwe ekiina reero, ni kwo okubha niratuura obhwiisige bhwaane mubhurage bhuno Taatabhugya abharageenie bhazaazi bheetu.
ACT 26:7 Obhurage bhuno nibho bhuryabhurya bhuno tukwiisigira kubhigaambo ikumi na bhibhiri bhe ekyaaro kyeetu, turamuseengera Taatabhugya obhutiku no omwiisi. Ee omutemi, kiyo nikyo kikugirya Abhayahudi bharanizoongera reero!
ACT 26:8 Kwaki emwe muraanga kubha etakuturikana Taatabhugya kuryoora abhaku?
ACT 26:9 “Enye omweene nikarora mukoro yaane kubha ndeenderwa kukora goosi gano garaanga eriina rya Yeesu wa Nazareeti.
ACT 26:10 Gayo nigo nikakora Yerusaremu. Kwo obhunagya bhwa abhakuru bha abhaseengeri, nikabhoha abhahoreeru bhaaru munyuumba ya abhabhohwa, na hano bhaari bharatinirwa ekiina kyo okwiitwa, neenye niari owumwe wa abhatini bhe ekiina.
ACT 26:11 Nikabha ndabhanyaakya munyuumba ye esaango ya Abhayahudi, kwo okubha niari ndabhasingʼirirya okubha bhamwaange Yeesu. Niari ne eniku bhukongʼu, tee nikabha nirabhabhweema mumigye gye ebhyaaro ebhiindi.
ACT 26:12 “Orusiku rumwe, niari munzira kugya kubhanyaakya mumugye gwa Damesiko, niari nino obhunagya no obhuswaagya bhwa abhakuru bha abhaseengeri.
ACT 26:13 Ee omutemi, hano niari munzira yiyo eriibhaga rya mumwiisi, rugeendo rumwe nikarora obhweero bhuhaari kurwa mwiisaaro, bhwaari bhurabhara bhukongʼu kukira eryoobha. Obhweero bhuyo, bhukatubharira enye na abharikyaane mbaara zyeetu zyoosi.
ACT 26:14 Twoosi tukagwa haasi. Niho nikiigwa eriiraka riranibhuurira mukigaambo kyeetu kye Ekieburania rirabhuga, ‘Sauri, Sauri! Kwaki oraninyaakya? Ndora oriinyahaara bhusa kye etikiri yino ekutema omusegere esoonga ye eriitimu ryo omukuru waaye!’
ACT 26:15 “Nikabhuurya, ‘Ee Omukuru, awe ni weewi?’ “Akaanikyoora, ‘Enye neenye Yeesu, wuno okuninyaakya.
ACT 26:16 Bhoono obhuuke, wiimeerere! Kino kigirirye nikuhwaarukiiri, okubha nikutuure obhe omuhokya waane. Obhe oranigaambira amangʼana gano oruuzi, na kumangʼana gano niraakweerekye.
ACT 26:17 Nirabha nirakutuurya, okurwa mumabhoko ga Abhayahudi abharikyaazo, na mumabhoko ga bhano bhatari Abhayahudi. Nirakutuma kweebho,
ACT 26:18 okubha obharamukye ameeso, tee bhareke mukiirima, na mubhunagya bhwa Seetaani, bhiikare mubhweero bhwa Taatabhugya. Niho bharaabhirwe ebhibhi bhyaabhu, bharabha na abhaandi bhano bheeriibhwe kwe enzira yo okuniikirirya.’
ACT 26:19 “Kweego, ee omutemi Agiripa, nitaatigiri okugwaata obhurori bhuyo okurwa mwiisaaro.
ACT 26:20 Nikataanga okweegya abhaatu bha Damesiko bhate ebhibhi bhyaabhu, bhamwiikyoorere Taatabhugya. Bhakore amangʼana gano gakweerekya kubha bhamariri okuta ebhibhi muziikoro zyaabhu no okutiga ebhibhi. Okumara nikeegya amangʼana gayogayo kubhaatu bha Yerusaremu, na bhe ekyaaro kyoosi kya Yudea, na kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ACT 26:21 Gayo nigo gaagirirye Abhayahudi bhakaanigwaata hano bhaambweeni mwiiseengerero, bhakeenda kuniita.
ACT 26:22 Nawe Taatabhugya anisakiirye kuhikira orusiku runo rwa reero, akoriri niimeereeri hano embere wa abhakuru na abhasuuhu, okuruusya amangʼana. Amangʼana gano nikugaamba, nigo gayo gaagaambirwe na abharooti na Musa, kubha garatuukira.
ACT 26:23 Bhoosi bhakagaamba kubha, Masiya aranyaakibhwa, na niwe arabha wo okutaanga okuryooka mubhaku, okubha abhazweenie obhweero bhwo obhutemi ku Bhayahudi, na kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi.”
ACT 26:24 Hano Pauro yaari ariisasaama, Fesito akamurekya kwe eriiraka ikuru akabhuga, “Awe Pauro, otubhuuzikeeni! Obhusomi bhwaazo bhwaaru, bhukuyaangahirye!”
ACT 26:25 Kyaamwe, Pauro akamukyoora, “Ee omuguungibhwa Fesito, enye nitari muyaanga. Amangʼana gano nikugaamba ni go obhuheene na amangʼeeni.
ACT 26:26 Naabhe omutemi aragamenya amangʼana gano bhuzomu, neenye ndanagya kugaamba neewe kwo obhukararu. Nino obhuheene kubha etariho naabhe ngʼana yimwe yino atamenyiri, kwo okubha gataari kukorwa kibhezo.
ACT 26:27 Ee omutemi Agiripa, oragiikirirya goosi gano gaagaambirwe na abharooti? Enye nimenyiri kubha oragiikirirya.”
ACT 26:28 Hayo, Agiripa akamubhuurira Pauro, “Oriisiga kubha oraanikyoora nibhe Omukrisito kumangʼana masuuhu kya gano?”
ACT 26:29 Pauro akamukyoora, “Eraabhe ni kwa amangʼana maaru naabhe masuuhu, niramusabha Taatabhugya iguru waazo, na kwiiguru ya abhaandi bhoosi bhano bhakuniitegeerera reero kubha, mubhe kyeego enye niri, nawe mutabhohwa ne eminyororo gino.”
ACT 26:30 Omutemi akiimeerera, hamwe no omwaanaangwa Fesito na Berinike, na abhaandi bhano bhaari bhiikeeri hamwe.
ACT 26:31 Hano bhaari kugya, bhakakeerenerya, “Omuutu wuno akyaari kukora ngʼana yoyoosi yino yiingagirirye yiitwe naabhe kubhohwa.”
ACT 26:32 Niho Agiripa akamubhuurira Fesito, “Yiingabheeri omuutu wuno atasabhiri ekiina kyaaye kitinirwe ku Kaisari, yaangahaatiirwe.”
ACT 27:1 Okumara ekaswaagibhwa kubha, tugye mukyaaro kya Itaria kwe emeeri. Pauro na abhabhohwa abhaandi, bhakatuurwa mubhuriibhi bhwo omukuru wumwe wa abhasirikare, eriina yaaye ni Yurio. Yurio wuyo yaari omukuru we eriihizo rya abhasirikare rino ryaari kubhirikirwa Eriihizo rya Kaisari Agusito.
ACT 27:2 Tukatiira mumeeri yino yaari kurweera mumugye gwa Adiramitio. Emeeri yiyo yaari murugeendo kuhita kurungʼoongo rwa mukyaaro kya Asia. Tukagya hamwe na Aristariko, omuutu wo okurwa mumugye gwa Tesaronike mukyaaro kya Makedonia.
ACT 27:3 Etabhoori yaho, tukahika kurungʼoongo rwo omugye gwa Sidooni. Yurio akamukorera Pauro amazomu, kwo okumuha omweeya arorene na abhasaani bhaaye, okubha bhamuhe ebhigiro bhino yaari kweenda.
ACT 27:4 Okurwa eyo, tukahita embarika we ekigiinga kya Kipuro, kwo okubha obhukama bhwaari bhuhaari bhukongʼu.
ACT 27:5 Hano twaayiitaambukiri enyaanza yino eri orubhaara rwe ekyaaro kya Kirikia na Pamufiria, tukahika mumugye gwa Mira mukyaaro kya Rikia.
ACT 27:6 Omukuru wa abhasirikare akabhona emeeri ya mumugye gwa Arekizandiria. Emeeri yiyo yaari ereerekera mukyaaro kya Itaria, akatutiirya muyo.
ACT 27:7 Tukagya ngʼorangʼora kwa siku nzaru na kwa nyaako bhukongʼu, tee tukahika mumugye gwa Nido. Hano twaari tweendiri kuhita, obhukama bhuhaari bhukaturibhira tutahita, bhukagirya tukiinogoora orubhaara rwa maamu rwe ekigiinga kya Kirete, haguhi no omwaambuko gwa Sarimooni.
ACT 27:8 Tukiibharuruka embarika kwa nyaako bhukongʼu, tee tukahika ahagiro hano hakubhirikirwa Obhwaambukiro Obhuzomu, haguhi no omugye gwa Rasea.
ACT 27:9 Bhoono twaari tuhikirye eriibhaga itaambi murugeendo, naabhe enyaangi yo okwiisiitya ebhyaakurya yaari ehitiri, ne eriibhaga rye embeho no omukama muhaari. Erarorekana kubha, tugeenderere no orugeendo runo, turanagya kubhona enyaako. Kweego Pauro akabhatoongera abharikyaaye,
ACT 27:10 “Bhamure, nirarora murugeendo rweetu runo turabhona embusa. Etari emeeri ne emirigo ebhyeene, nawe neetwe abheene turanagya kusika.”
ACT 27:11 Nawe omukuru wa abhasirikare wuyo, atiikiriirye obhutoongeri bhwa Pauro, akarora kubha bhutana bhweera, akaseega amangʼana go omugeendya we emeeri na mweene meeri.
ACT 27:12 Ambe, eryaambukiro riyo, ritaari no omweeya muzomu gwo okwiikara kwiibhaga rye embeho ehaari. Abhaatu bhaaru gati waabhu, bhakiikirirania bharwe erya, no okugeenderera no orugeendo kugya kwiikara Foinikisi kwiibhaga riyo rye embeho. Foinikisi ni mwaambuko guno guri mukigiinga kya Kirete, kino kyaari orubhaara rwa maamu ya nyaanza, na raange ya nyaanza.
ACT 27:13 Omukama muzomu gukataanga kuhuumbuuta kurwa orubhaara rwa maamu. Gukagirya bheene meeri, bhiiseege kubha bharanagya kuhika kyeego bhaari kweenda. Kweego bhakatiirya enaanga ye emeeri, bhakageenderera no orugeendo rwaabhu, bhakahita embarika wo omwaambuko gwe ekigiinga kya Kirete.
ACT 27:14 Nawe, kwiibhaga isuuhu ego, ekimaramuumbi ekihaari kino kyaari kubhirikirwa Eurakiro, kirahuumbuuta kurweera mukigiinga kya Kirete.
ACT 27:15 Omukama omuhaari guyo gwaari guratematema kurubharu rwe emeeri yiyo. Tukasakya kutiimbana nagwe, nawe gukatuhiza. Tukatiga gutuhire gatigati we enyaanza.
ACT 27:16 Tukahita inyuma wa akaziinga akasuuhu kano kaari kubhirikirwa Kauda, kakaturibhira hasuuhu omukama omuhaari guyo. Hayo tukanagya kwa nyaako kutuurya obhwaato obhusuuhu bhwo okutuurirya abhaatu kwo okubhubhoha eziisiri, obhwaato bhuno bhwaari kurutwa na amaanzi.
ACT 27:17 Hano abhaatu bhaamariri kutiirya obhwaato obhuundi mumeeri yaabhu, bhakiinogoorya eziisiri emeeri yoosi, bhakayibhoha kisi ekongʼere. Bhaari bharoobhoha kubha, bhaari bharatura kutamirwa mumusereekenye gwe enyaanza ya Ribia. Obhwoobha bhuyo, bhukagirya bhakiikya amataanga, bhakatiga emeeri ehunwe no omukama.
ACT 27:18 Amabhooka gakeenderera kuyitematema emeeri yiyo kwa amanaga. Etabhoori yaho, abhahokya bha mumeeri, bhakataanga kutaasa emirigo munyaanza.
ACT 27:19 Orusiku rwa katatu, bhakarekera ebhigiro bhya mumeeri kwa amabhoko gaabhu abheene.
ACT 27:20 Zikahita siku nzaru eryoobha ne eziinzota zitaari kurorekana, ne enyaanza yiyo ekabha erageenderera kusarika. Ekagirya tutiisiga kubha turatuuribhwa.
ACT 27:21 Eziisiku nzaru zikahita bhakyaari kurya kigiro, Pauro akiimeerera gati waabhu, akabhabhuurira, “Emwe abhasubhe, mwaari mureenderwa muniitegeerere tukyaari kubhuuka kurwa Kirete. Muunganiigwiiri gano goosi gataari kutubhona.
ACT 27:22 Nawe bhoono ndabhabhuurira, mutakwa emitima, kwo okubha atariho naabhe wumwe gati weenyu wuno araakwe, nawe emeeri yino erasarika.
ACT 27:23 “Ndanagya kugaamba ego, kwo okubha enye ni muutu wa Taatabhugya, na niwe nikumuhokeerya. Obhutiku bhwa reero maraika waaye akaanihwaarukira,
ACT 27:24 akaanibhuurira, ‘Pauro, otige okwoobhoha! Oreenderwa wiimeerere embere wa Kaisari. Na omenye kubha, Taatabhugya arabhatuurya kwo orubhaango rwaaye bhoosi bhano muri murugeendo.’
ACT 27:25 Kweego mutakwa emitima bhamure, enye niriikirirya kubha gano Taatabhugya anibhuuriiri garakorwa.
ACT 27:26 Nawe emeeri yeetu erahunwa mukigiinga ekirebhe.”
ACT 27:27 Tukamara eziisiku ikumi ni inye, eno turahunwa no omukama muhaari eno ne eyo munyaanza ya Adiria. Mubhutiku gati, abhahokya bha mumeeri bhakiiseega kubha bhari haguhi kuhika kukyaaro ekyoomu.
ACT 27:28 Kweego bhakareenga obhutaambi bhwa amaanzi, bhakabhona obhutaambi bhwa amaanzi bhwaari amataambuka igana rimwe na miroongo ebhiri (120). Nawe kwiibhaga isuuhu hano bhaareengirye amaanzi gayo kweeki, bhakabhona obhutaambi bhwa amaanzi bhuhikiri amataambuka miroongo keenda (90).
ACT 27:29 Bhakoobhoha kubha emeeri yiingiitemiri kumatare, ekagirya bhakataasa eziinaanga inye mumaanzi inyuma we emeeri. Bhakasabha bhukye bhwaangu.
ACT 27:30 Abhahokya bha mumeeri bhakeenda kutoroka bhatige emeeri. Bhakiikya obhwaato obhusuuhu bhwo okutuurirya abhaatu mumaanzi, bhariikora kubha bhareenda kwiikya eziinaanga orubhaara rwe embere rwe emeeri.
ACT 27:31 Rugeendo rumwe, Pauro akamubhuurira omukuru wa abhasirikare hamwe na abhasirikare bhaaye, “Abhahokya bhano, eraabhe bhatakusaaga mumeeri muno hamwe neetwe, mutakuhona!”
ACT 27:32 Kweego, abhasirikare bhayo bhakatina eziisiri zino zaari zibhohiri emeeri yiyo, bhakatiga bhugegwe na amaanzi.
ACT 27:33 Hano bhwaari kweenda kukya, Pauro akataanga kukumiirirya abharikyaaye, bharye ebhyaakurya eno arabhuga, “Reero ni rusiku rwi ikumi na kane kweema mugwaatwe ne ehaho no okutama kurya ekigiro kyokyoosi.
ACT 27:34 Bhoono nirabhiisasaama murye, okubha mutakwa rwe enzara, kwo okubha naabhe oruzweeri rwo omutwe gwo owumwe weenyu rutakubhura.”
ACT 27:35 Hano Pauro yamariri kugaamba ego, akagega omukaate akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” embere waabhu bhoosi, akagubhega, akataanga okurya.
ACT 27:36 Rugeendo rumwe bhoosi bhakiitema eziikubhi, bhakataanga kurya.
ACT 27:37 Bhoosi bhano twaari mumeeri, twaari bhaatu magana abhiri na miroongo muhuungati na bhasaasabha (276).
ACT 27:38 Hano bhaamariri kwiiguta, bhakarekera engano munyaanza, okubha bhasuuhye obhurito bhwe emeeri.
ACT 27:39 Hano kwakiiri, abhahokya bhe emirimo bhayo, bhakarora ekyaaro kino enyaanza esikiiri mukyaaro ekyoomu, nawe bhataayimenyeekereerye ekyaaro kiyo. Kweego bhakaamura kugya kutuura emeeri yaabhu kyeego yaangaturikeeni.
ACT 27:40 Kweego, bhakatina eziisiri zye enaanga, bhakaziituumya mumaanzi, bhakanyeegya eziisiri zino zibhohiri eziimbaawa zyo okugeenderya emeeri. Bhakatiirya eriitaanga isuuhu rye embere, okubha riizurye obhukama, bhakagya kurungʼoongo.
ACT 27:41 Nawe, hano emeeri yiyo yiisukiri embere hasuuhu, bhakahika ahagiro hano emigeri gya amaanzi gyaari kusikanira. Embere we emeeri hakasima mumarobha kwa nguru, kyaamwe bhukaangira muyo. Orubhaara rwi inyuma rwe emeeri yiyo, ekabha eratemwatemwa na amabhooka, tee ekataanga kubhaaruka bhitinikatinika.
ACT 27:42 Omukoonyo gwa abhasirikare bhaari kweenda kwiita abhabhohwa bhoosi, okubha atabhaho naabhe wumwe waabhu wo okweerema no okumyooka.
ACT 27:43 Nawe omukuru wa abhasirikare wuyo, akeenda kumutuurya Pauro, kweego, akabharekya bhatakora ego. Akabhaswaagya bhano bhakutura kweerema, bheereme tee kurungʼoongo.
ACT 27:44 Abhaandi bhano bhataamenyiri kweerema, bhagege eziimbaawa ne ebhibhaawa bhye emeeri bhino bhibhaarukiri. Kwo okukora ego, abhaatu bhoosi bhakahona.
ACT 28:1 Hano twaarwiiri munyaanza muyo kisi, niho twaamenyiri kubha, tuhikiri mukigiinga kya Merita.
ACT 28:2 Abhiikari bha hayo, bhakatuginihya kisi bhukongʼu. Bhakatuhuutira omuriro, kwo okubha ryaari ibhaga rye embeho, ne embura yaari eratweeka. Bhakatuginihya twoosi twoote omuriro guyo.
ACT 28:3 Pauro akateenya omurigo musuuhu gwe eziikwe. Hano yaari kutuura eziikwe ziyo mumuriro, enzoka yo obhusuungu ekiigwa eryooya ekahurukamu, ekiinaazirira kukubhoko kwaaye.
ACT 28:4 Abhiikari bha mukigiinga kiyo, hano bhaaruuzi enzoka yiyo esuruungaaziri kukubhoko kwa Pauro, bhakiimoonyererya, “Omuutu wuno yaari mwiiti. Yiingabha ahoniri okutubhira munyaanza, omusaambwa gweetu gwe ekikari guno gukubhirikirwa Eheene, gutakumutiga ageenderere kubha muhoru.”
ACT 28:5 Nawe Pauro akakungʼuutira enzoka yiyo mumuriro, na ataanyahaarikiri naabhe hasuuhu.
ACT 28:6 Abhaatu bhayo, bhakabha bharaganya kurora kyeego Pauro araabhiimbe kasi okugwa haasi, akwe. Nawe hano bhaaganyiri kwiibhaga itaambi no okurora kubha kitariho kino kikumubhona, bhakakyoora obhugaambi bhwaabhu no okubhuga, ewe ni wumwe we emisaambwa gyaabhu.
ACT 28:7 Ahagiro hano twiitaambukiiri haari haguhi ne emiguundu gyo omukuru we ekigiinga kiyo, wuno yaari kubhirikirwa Puburio. Puburio wuyo, akatuginihya kisi owaaye, tukamara siku isatu.
ACT 28:8 Kwiibhaga riyo wiise waabhu Puburio yaari ahiindiiri kubhuriri, arwaariri ehooma na yaari arasaaha amanyiinga. Pauro akasikira munyuumba akamusabhira ku Taatabhugya, akamutuurira amabhoko iguru waaye, akamuhorya.
ACT 28:9 Hano gayo gaatuukiri, gakagirya abharweeri abhaandi bhoosi mukigiinga kiyo, bhakabha bharaaza ku Pauro, neewe akabhahorya.
ACT 28:10 Abhaatu bha hayo bhakabha bharatusuuka bhukongʼu. Na hano tukeenda kubhuuka, bhakatutiirirya mumeeri ebhigiro bhyeetu bhyoosi bhino twaari no obhweendi nabhyo.
ACT 28:11 Hano twaamariri emyeeri etatu mukigiinga muyo, tukataanga orugeendo kwe emeeri yimwe yino yaari etuuriri enaanga, eraganya eriibhaga rye embeho riyo rihwe. Emeeri yiyo, yaari ya mumugye gwa Arekizandiria, na yaari engʼoorirwe emisaambwa gyo okubhaazwa gya mbasa.
ACT 28:12 Tukagya tukahika mumugye gwa Sirakusi, tukiikara hayo kwa siku isatu.
ACT 28:13 Hano twaarwiiri hayo, tukiinogoora embarika we enyaanza, tukahika mumugye gwa Regio. Etabhoori yaho, omukama gukahuuta kurweera orubhaara rwa maamu, gukagirya tuhike orusiku rwa kabhiri mumugye gwa Puteori.
ACT 28:14 Hano twaahikiri eyo, tukasikana na abhiikirirya abharikyeetu, bhakatwiisasaama kubha twiikare nabho kwa siku muhuungati. Kyaamwe, tukagwaata enzira yo okugya mumugye gwa Rooma.
ACT 28:15 Abhiikirirya abharikyeetu bha Rooma, hano bhakiigwa kubha turi munzira turagya owaabhu, bhakaaza kutusuungʼaana kumuteera gwa Apio, na ahagiro hano haari kubhirikirwa Eziinyuumba Isatu zya Abhagini. Hano Pauro yabharuuzi akasaambaaruka bhukongʼu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.”
ACT 28:16 Hano twaahikiri mumugye gwa Rooma, Pauro akahaabhwa orugusa kubha asaage munyuumba yaaye omweene, ariikara na abhasirikare bho okumuriibha.
ACT 28:17 Eziisiku isatu zyaahitiri, akabhabhirikira abhakuru bha Abhayahudi bhasikane. Hano bhiikumeenie, akabhabhuurira, “Abhahiiri bhaane, atariho omuutu we ekigaambo kyeetu wuno nikamusariirya. Naabhe eziinyaangi zino twatigiirwe na bhazaazi bheetu, etariho yino niasarirye, nawe nikagwaatwa Yerusaremu, nikatuurwa mumabhoko ga Abharooma.
ACT 28:18 Hano Abharooma bhayo bhaamariri kunibhuurya, bhakeenda kunihaatira, kwo okubha bhataaruuzi kiyo kyoosi ekibhi kino nikakora no okugirya niitwe.
ACT 28:19 Nawe Abhayahudi bhakaanga kubha nitatazurwa. Kweego, nikasabha ekiina kyaane kitinirwe ku Kaisari. Etari kubha ndeenda kubhazoongera abhaatu bhe ekyaaro kyaane.
ACT 28:20 Gayo nigo gagirirye nibhabhirikiiri, okubha nibharore tugaambane hamwe. Enye nibhohirwe hano kwo okubha nimwiikiriirye Yeesu Krisito, ewe niwe obhwiisige bhwa Abhiiziraeri bhoosi.”
ACT 28:21 Hayo, abhakuru bha Abhayahudi bhakamukyoora Pauro bhakabhuga, “Etwe, tukyaari kubhona enyaarubha yiyo yoosi kurwa mukyaaro kya Yudea, yino ekukeerenerya iguru waazo. Na muutu wowoosi ateenda yiiza hano kugaamba ngʼana mbiihu iguru waazo.
ACT 28:22 Nawe etwe tureenda kwiigwa kyeego awe okwiiseega, kwo okubha tumenyiri enyaangi yino ogwaatiri, eragaambwa kibhi mbaara zyoosi.”
ACT 28:23 Kweego bhakiikirirania na Pauro orusiku runo bhariikumanie. Hano orusiku ruyo rwaahikiri, bhakaaza abhaatu bhaaru munyuumba yino yaari akwiikara. Pauro akabhakeerenerya iguru wo obhutemi bhwa Taatabhugya, kweema etabhoori tee engoroobha. Akasakya kubhatoongera bhoosi bhamwiikirirye Yeesu, kwo okubheegya okurwa mumigiro gya Musa na mubhitabhu bhya abharooti.
ACT 28:24 Abhaandi bhakiikirirya amangʼana gano Pauro yagaambiri na abhaandi bhataagiikiriirye.
ACT 28:25 Kweego abheene kwa abheene bhatiigwaaniri. Ambe, hano bhaagiiri, Pauro akabhabhuurira engʼana yimwe, “Ekoro Muhoreeru akagaamba amangʼana ge eheene na bhazaazi bheetu kuhitira kumurooti Isaya,
ACT 28:26 ‘Ogye kubhaatu bhano, obhabhuurire, “Okwiigwa muriigwa, nawe mutakumenyeekererya. Okurora murarora, nawe mutakumenyeekererya.
ACT 28:27 Erabha ego, kwo okubha eziikoro zya abhaatu bhano ni kongʼu, amatwi gaabhu marito okwiigwa, ameeso gaabhu bhahiindiriirye. Bhataaza kurora kwa ameeso gaabhu, naabhe bhatiigwa kwa amatwi gaabhu, naabhe eziikoro zyaabhu zitamenya, bhataaza bhakaanikyoorera na neenye nibhatuurye.” ’”
ACT 28:28 Pauro akabha arageenderera kubhuga, “Ambe, bhoono emenyekane kubha obhutuurya bhuno, bhurwiiri ku Taatabhugya, na bhuhirirwe kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Ebho bharabhugwaata!” [
ACT 28:29 Hano Pauro yamariri kugaamba amangʼana gayo, Abhayahudi bhakagya eno bharahakana bhukongʼu abheene kwa abheene.]
ACT 28:30 Pauro akiikara munyuumba yiyo emyaaka ebhiri migima, ewe yaari ayirihiiri akiikaramu omweene ego. Akabha arabhaginihya abhaatu bhoosi bhano bhaari kumugyaku.
ACT 28:31 Akarwaazira abhaatu kwo obhukaari iguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya na iguru wo Omukuru Yeesu Krisito, na ataarekiibhwe.
ROM 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omugya wa Krisito Yeesu. Enye niabhirikiirwe nibhe omweega waaye, nikasorwa nibhe nirarwaaza Amangʼana Amazomu okurwa ku Taatabhugya.
ROM 1:2 Amangʼana Amazomu gayo, nigo Taatabhugya yarageenie kweema ekare, kuhitira kubharooti bhaaye mu Makaamo Amahoreeru.
ROM 1:3 Amangʼana Amazomu gayo, nigo gari iguru yo Omwaana waaye. Omwaana wuyo, akiibhurwa kwe esimuka yo omuutu mukisyooko kyo omutemi Daudi.
ROM 1:4 Nawe kwe Ekoro Muhoreeru, Taatabhugya akamusora Omwaana waaye wo obhunagya bhwoosi, kwo okumuryoora kurwa mubhaku, na Yeesu Krisito omweene niwe Omukuru weetu.
ROM 1:5 Kwo okuhitira ku Yeesu Krisito, Taatabhugya akaaniha orubhaango rwo okubha omweega waaye, okubha nirabhabhirikira bhano bhatari Abhayahudi mubhyaaro bhyoosi, bhanagye okumwiikirirya no okumwiigwa Omukuru Yeesu, ne eriina ryaaye rikumibhwe.
ROM 1:6 Emwe muri gati waabhu na mubhirikiirwe kubha abhaatu bha Yeesu Krisito.
ROM 1:7 Nirabhakaamira emwe abhiikirirya bhoosi bhano muri Rooma eyo. Taatabhugya abhaseegiri bhukongʼu, na abhasoriri okubha mubhe abhaatu bhaaye abhahoreeru. Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
ROM 1:8 Nitaange kwo okubhuga, “Ozomirye Taatabhugya,” kuhitira ku Yeesu Krisito, kwiiguru weenyu bhoosi, kwo okubha amangʼana iguru yo obhwiikirirya bhweenyu gamenyekeeni mukyaaro kyoosi.
ROM 1:9 Taatabhugya aramenya kyeego nikubhahiita. Obhutiku no omwiisi nirabhasabhira ku Taatabhugya, wuno nikumuhokeerya kwe ekoro yaane yoosi kwo okubharaarikira abhaatu Amangʼana Amazomu go Omwaana waaye.
ROM 1:10 Kwiibhaga ryoosi niramusabha kubha, Taatabhugya araaseege akuuniha omweeya gwo okuuza kweemwe bhoono.
ROM 1:11 Nine enaamba bhukongʼu kurorana neemwe, okubha nigumirye obhwiikirirya bhweenyu kwo okubhaha orubhaango rwa Taatabhugya.
ROM 1:12 Kino nikweenda ni kubha, obhwiikirirya bhweenyu bhunitoongere ekoro enye, no obhwiikirirya bhwaane bhubhatoongere emwe.
ROM 1:13 Abhahiiri bhaane, ndeenda mumenye kubha, maanga maaru niari niriiseega kuuza kweemwe, nawe tee bhoono niribhiirwe. Ndeenda niize kweemwe, okubha nibharwaazire abhaatu gati weenyu bhamutuniirire Omukuru Yeesu, kyeego niakoriri kubhaatu abhaandi bhano bhatari Abhayahudi.
ROM 1:14 Taatabhugya aniswaagirye nibhe nirarwaaza Amangʼana Amazomu kubhaatu bhoosi, ku Bhayunaani na kubhano bhatari Abhayunaani, bho obhumenyi na bhano bhatana obhumenyi.
ROM 1:15 Kweego, niriigoomba bhukongʼu okuuza kweemwe Rooma eyo kubharwaazira Amangʼana Amazomu.
ROM 1:16 Enye nitakurora soni kuraarika Amangʼana Amazomu gayo, kwo okubha ni bhunagya bhwa Taatabhugya bhwo okutuurya abhaatu bhoosi bhano bhakumwiikirirya Yeesu, kweemera Abhayahudi tee abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ROM 1:17 Amangʼana Amazomu gayo, gareerekya kubhweero kyeego Taatabhugya akubhabharira abhaatu kubha bhe eheene embere waaye. Abhaatu bharabharirwa kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya kwe enzira yo obhwiikirirya. Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Omuutu we eheene, ariikara kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaaye.”
ROM 1:18 Taatabhugya omweene areerekya kubhweero okurwa mwiisaaro kubha, arabhatema abhaatu bhano bhakumwaanga no okukora ebhibhi. Abhaatu bhayo bharabhisa obhuheene bhwaaye ne ebhibhi bhyaabhu.
ROM 1:19 Nawe etari kubha bhatamenyiri amangʼana ga Taatabhugya. Taatabhugya omweene akabheerekya kubhweero amangʼana gaaye, okubha gamenyekeeni kubhaatu.
ROM 1:20 Obhweemero bhwe ekyaaro, Taatabhugya akateema ebhigiro bhyoosi. Kweema eriibhaga riyo, abhaatu bharanagya okumenya kyeego Taatabhugya ari, yiingabha bhatakumurora. Ebhigiro bhino yateemiri bhireerekya kubha Taatabhugya ana amanaga goosi ne esimuka yaaye, kweeki ewe ni Taatabhugya omweene, atariho owuundi. Kweego, abhaatu bhatakunagya kugaamba kubha bhatamumenyiri Taatabhugya.
ROM 1:21 Yiingabha bhamumenyiri Taatabhugya kyeego ari, nawe bhatakumuguungya naabhe okumubhuurira kubha azomirye kyeego ekweenderwa. Amiiseego gaabhu gatana bhweera, no obhwoongo bhwaabhu bhuri mukiirima.
ROM 1:22 Bhariizuungya kubha nibho bha amangʼeeni, nawe ni bhageege.
ROM 1:23 Bhatigiri kumuguungya Taatabhugya wa kirakeego, bhakaseengera emisaambwa gyo okubhaazwa gino gituubheeni na abhaatu bhano bhakukwa, ebhityeenyi, ebhinyonyi ne ebhityeenyi bhino bhikugeendera eziinda.
ROM 1:24 Kwe ekigirirye kya gayo, Taatabhugya akabhatiga bhabhe bharatuniirira eziinaamba zyaabhu eziimbiihu, bhakukorerana amangʼana ge eziisoni kumibhiri gyaabhu.
ROM 1:25 Bhakatiga obhuheene bhwa Taatabhugya, bhakatuniirira orurimi. Bhakaseengera ebhibhuumbwa no okubhihokeerya, nawe bhakatiga okukora gayo ku Taatabhugya Omubhuumbi wuno akweenderwa okukumibhwa kirakeego. Gabhe ego.
ROM 1:26 Kwe ekigirirye kiyo, Taatabhugya akabhatiga bhabhe bharakora amangʼana ge eziisoni kyeego bhaari bhakweenda. Abhakari bhakatiga okuhokeerya emibhiri gyaabhu kyeego gyabhuumbirwe, na bhakahokeerya kyeego gitiiseegeerwe.
ROM 1:27 Egoego abhasubhe nabho, bhakatiga okuhokeerya emibhiri gyaabhu, kyeego emibhiri gyo omusubhe no omukari gyabhuumbirwe. Abhasubhe bhariigoongeerya ebho kwe ebho, bharakora amangʼana ge eziisoni. Kwo okukora ego, bhiisoreeri abheene obhutemwa bhuno bhukuriingʼaana na amahokya gaabhu amabhi.
ROM 1:28 Ambe, abhaatu bhaangiri okumumenya Taatabhugya, kweego Taatabhugya neewe akabhatiga bhabhe bharatuniirira amiiseego gaabhu go okwiitubhuuzikania. Bhoono abhaatu bhakakora amangʼana gano gatakweenderwa kukorwa.
ROM 1:29 Bhiizwiiri obhubhi tuubho nzaru, bharakora ebhibhi bhyaaru, kweeki bhane eziinaamba zye ebhigiro bhyoosi na bhano omugono. Bhareenda obhutiindi, obhwiiti, eniku, bharagaamba orurimi na bhana amiiseego amabhi. Ni bhamoonyi bha abhaatu,
ROM 1:30 bha amatuki na bharamubhiihirirya Taatabhugya. Bhatakumura amangʼana ga abharikyaabhu, kweeki ni bhaatu bho obhwiizuungya no okwiiguungya. Eriibhaga ryoosi bharakomya eziinzira eziihya zyo okukora amabhi. Bhatakwiigwa abhiibhuri bhaabhu,
ROM 1:31 ni bhageege, bhatakukuunaania obhurage bhwaabhu, bhatana obhuseegi naabhe ebhigoongi.
ROM 1:32 Abhaatu bhamenyiri bhuzomu kubha, omuutu akukora amahokya amabhi kya gayo, areenderwa asikibhwe na Taatabhugya. Naabhe ego, bhatakumura! Bharageenderera okukora amabhi, kweeki bharakumya abhaatu bhano bhakukora amahokya amabhi kya gayo.
ROM 2:1 Ambe, awe Omuyahudi omurikyaane, wuno okutinira ekiina abhaandi, omenye kubha, otakunagya kwiisasaama ku Taatabhugya wuungabha weewi. Rora, hano okutinira ekiina abhaandi, oriitinira ekiina omweene, kwo okubha amangʼana amabhi gaabhu nigo gano okukora omweene.
ROM 2:2 Etwe tumenyiri kubha Taatabhugya aratinira ekiina kwe eheene abhaatu bhano bhakukora amangʼana kya gayo.
ROM 2:3 Nawe omurikyaane, oratinira ekiina abhaatu abhaandi eno awe omweene orakora amangʼana gayogayo! Oriiseega kubha oranagya kuryaara obhutini bhwe ekiina kya Taatabhugya?
ROM 2:4 Taatabhugya ni muzomu bhukongʼu, arakurorera ebhigoongi bhyaaru, na arakugumirira bhukongʼu. Nawe awe, bhoono oreenda okuzeera gayo goosi? Otamenyiri kubha arakweerekya obhuzomu bhwaaye, okubha ote ebhibhi bhyaazo?
ROM 2:5 Awe one ekisiraani, kweeki oraanga okuta ebhibhi bhyaazo. Kweego ambe, oriituurira obhutemwa kurusiku runo Taatabhugya araakore obhutini bhwe ekiina kyaaye kye eheene.
ROM 2:6 Orusiku ruyo, Taatabhugya arabhariha abhaatu bhoosi kuriingʼaana na amahokya gaabhu.
ROM 2:7 Arabhaha obhuhoru bhwa kirakeego abhaatu bhano bhakugeenderera okukora amazomu, kino bhakwiisiga Taatabhugya abhahe omukumo, obhusuuku no obhuhoru bhuno bhutakusarika.
ROM 2:8 Nawe aratiinda no okutema bho obhwiimani bhano bhakwaanga obhuheene no okukora amabhi.
ROM 2:9 Abhaatu bhoosi bhano bhakukora amangʼana amabhi, Taatabhugya arabhaha enyaako haari ne enzagara, kweemera Abhayahudi tee abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ROM 2:10 Nawe Taatabhugya arabhaha omukumo, obhusuuku no omureembe, abhaatu bhoosi bhano bhakukora amangʼana amazomu, kweemera Abhayahudi tee abhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
ROM 2:11 Taatabhugya atana bhwaahuri.
ROM 2:12 Abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhatamenyiri emigiro gya Musa, bharakora ebhibhi na bhabhurirye emigiro egiindi. Abhayahudi bhane emigiro, nawe bharakora ebhibhi, na bharatinirwa ekiina kuriingʼaana ne emigiro giyo.
ROM 2:13 Bharatinirwa ekiina, kwo okubha Taatabhugya atakubharira omuutu we eheene wuno okwiitegeerera emigiro giyo, nawe wuno akukora kyeego emigiro gikumweerekeererya akore.
ROM 2:14 Abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhayo bhatamenyiri emigiro giyo. Naabhe ego, bhakukora amazomu kuriingʼaana na amiiseego gaabhu, na amangʼana gayo ni kyeego emigiro gya Musa gikweerekeererya, hayo ereerekya kubha bhamenyiri kukora gano gakweenderwa.
ROM 2:15 Bhareerekya kwa amahokya gaabhu kubha kino kikugaambwa mumigiro, kikaamirwe muziikoro zyaabhu. Naabhe emitima gyaabhu, eriibhaga eriindi girabhatinira ekiina, ne eriibhaga eriindi girabheerekeererya kubha bharakora gano gakweenderwa.
ROM 2:16 Niigo eraabhe orusiku rwo okutina ekiina. Taatabhugya arabhatinira ekiina abhaatu okuhitira ku Krisito Yeesu, naabhe kwa amiiseego gaabhu ge embiso. Amangʼana Amazomu gano nikurwaaza, niigo gari.
ROM 2:17 Eraabhe awe oriibhirikira Omuyahudi heene, oriisiga kubha we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa. Na kweeki oriikumya kubha awe ni muutu wa Taatabhugya.
ROM 2:18 Oriirora kubha omenyiri obhuseegi bhwa Taatabhugya no okugiikirirya gano gano obhweera, kwo okubha wegiibhwe emigiro.
ROM 2:19 Oriirora kubha oreenderwa okukaangata abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, kyeego omuutu wuno akukaangata abhahoku, kasi kyeego etara yino ekumirika abhaatu bhano bhari mukiirima.
ROM 2:20 Kwo okubha emigiro girakubhuurira amangʼana ga amangʼeeni goosi no obhumenyi bhwe eheene, oriirora kubha awe ni mweegya wa abhageege na abhaatu bhano bhakyaari kukongʼa mumangʼana ga Taatabhugya.
ROM 2:21 Awe oreegya abhaatu abhaandi, nawe kwaki otakukora gano okweegya? Oreegya abhaandi kubha bhatiibha, nawe kwaki awe omweene oriibha?
ROM 2:22 Awe oreegya abhaatu kubha bhataseebheeta, nawe kwaki awe omweene oraseebheeta? Awe orabhiihirirya emisaambwa gyo okubhaazwa, nawe kwaki awe omweene oriibha ebhigiro okurwa muziinyuumba zyo okuseengera emisaambwa giyo?
ROM 2:23 Awe oriikumya kubha omenyiri emigiro gya Taatabhugya, nawe oramuzeera Taatabhugya kwo okusarya emigiro gyaaye.
ROM 2:24 Kweego, ni kya Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Eriina rya Taatabhugya riratukwa na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, kwe ekigirirye kya amahokya amabhi gano emwe Abhayahudi mukukora.”
ROM 2:25 Okusaarwa kwaazo kuno obhweera, eraabhe orakora kyeego emigiro gikugaamba. Nawe eraabhe orasarya emigiro, okusaarwa kwaazo kutana obhweera bhwobhwoosi, kweeki awe orabha kyo omuutu wuno atasaarirwe.
ROM 2:26 Kweego, omuutu wuno atasaarirwe, eraabhe arakora kyeego emigiro gikugaamba, Taatabhugya aramwiikirirya kyo omuutu wuno asaarirwe.
ROM 2:27 Abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhatasaarirwe, nawe eraabhe bharakora kyeego emigiro gikugaamba, amahokya gaabhu gareerekya kubha emwe Abhayahudi ni bhatemya bhe ebhibhi. Erabha ego, kwe ekigirirye emwe Abhayahudi musaarirwe, kweeki Mumenyiri emigiro gya Taatabhugya, nawe murasarya emigiro giyo.
ROM 2:28 Ambe, mumenye kubha, etari bhoosi bhano bhiibhwiirwe no Omuyahudi bharabha abhaatu bha Taatabhugya. Omuutu atakunagya kubha omuutu wa Taatabhugya kutuukana no okusaarwa kumibhiri ego.
ROM 2:29 Omuutu wa Taatabhugya ni wurya akumwiigwa Taatabhugya kwe ekoro yaaye. Okusaarwa kwe eheene kurakorwa ne Ekoro Muhoreeru mukoro, etari kwo okugwaata emigiro gya Musa. Omuutu kya wuyo, atakubhona omukumo okurwa kubhaatu, nawe arakumibhwa na Taatabhugya omweene.
ROM 3:1 Bhoono bhuriho bhweeraki okubha Omuyahudi? No okusaarwa kuna bhweeraki?
ROM 3:2 Ni heene, okubha Omuyahudi kuno obhweera bhwaaru. Eriingʼana ryo okutaanga ni kubha, Taatabhugya akabhaha Abhayahudi amangʼana gaaye.
ROM 3:3 Nawe Abhayahudi abhaandi bhataari bhaheene kwo okugwaata amangʼana gaaye. Ambe, tubhuge Abhayahudi bhayo bhamukoriri Taatabhugya neewe atige obhuheene kwo okukora amangʼana gano yabhugiri?
ROM 3:4 Zeyi, naabhe hasuuhu! Abhaatu bhoosi ni bhabheehi, nawe Taatabhugya yeerekirye kubha arakora kino akubhuga. Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga iguru waaye, “Oraahaye abhaatu kwe ebhibhi bhyaabhu, amangʼana gaazo ni ge eheene. Oraabhatinire ekiina, obhutini bhwe ekiina kyaazo ni bhwe eheene.”
ROM 3:5 Nawe, abhaandi bharanagya okugaamba, “Ebhibhi bhyeetu etwe Abhayahudi bhirakora ebhigiro ebhizomu, bhiragirya abhaatu bharore kyeego Taatabhugya ni we eheene kwo okutina ekiina kyaaye. Kweego, etari bhuzomu araatuteme, eheene?”
ROM 3:6 Zeyi, naabhe hasuuhu! Yiingabheeri ego, erabhabhwi Taatabhugya abhe we eheene okutinira ekiina abhaatu bhe ekyaaro?
ROM 3:7 Kweeki bharanagya okugaamba, “Etwe turaakore ebhibhi, abhaatu abhaandi bhararora kubhweero kubha Taatabhugya ni muheene. Bhoono, eraabhe ebhibhi bhyeetu bhiragirya Taatabhugya aguungibhwe, kwaki tukyaari turatinirwa ekiina kya abhaatu bhe ebhibhi?”
ROM 3:8 Yiyo ni kisi no okugaamba, “Tubhe turakora ebhibhi, okubha tubhone amazomu.” Abhaatu abhaandi bharatwiitaamirirya kubha tureegya ego, nawe enye niragaamba, abhaatu bhayo bhoosi bharatemwa kuriingʼaana na amabhi gaabhu.
ROM 3:9 Ambe, tubhugebhwi? Tubhuge kubha etwe Abhayahudi tuno obhweera kukira abhaatu abhaandi bhano bhatari Abhayahudi? Zeyi! Kya bhurya niamariri okweerekya, Abhayahudi na bhano bhatari Abhayahudi, bhoosi bharabhaahwa ne ebhibhi.
ROM 3:10 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Atariho omuutu we eheene embere wa Taatabhugya, naabhe owumwe.
ROM 3:11 Atariho omuutu wuno akumenya amangʼana ga Taatabhugya, kweeki atariho wuno akumukomya okumumenya.
ROM 3:12 Abhaatu bhoosi bhatigiri okumwiigwa Taatabhugya, bhoosi bhatakweenderwa kweeki embere waaye. Atariho omuutu wuno akukora amazomu, atariho naabhe owumwe.”
ROM 3:13 “Eminwa gyaabhu ni kye eziimbiihira zino ziri mwasi, Eziindimi zyaabhu ziragaamba orurimi.” “Okurwa muminwa gyaabhu, gararwa amangʼana go obhusuungu kya bhwe enzoka.”
ROM 3:14 “Eminwa gyaabhu giizwiiri amangʼana go okwiihiima, na amangʼana go obhururu.”
ROM 3:15 “Amaguru gaabhu garaanguhira kugya okwiita.
ROM 3:16 Hohoosi hano bhakugya, bharasarya no okusikya.
ROM 3:17 Bhatamenyiri kwiikara kwo omureembe hamwe na abhaandi.”
ROM 3:18 “Bhatakumusuuka Taatabhugya kimwe.”
ROM 3:19 Ambe, etwe tumenyiri kubha, hano Amakaamo Amahoreeru gakugaamba iguru ye emigiro, garagaambira abhaatu bhano bhaaheerwe emigiro gya Musa. Emigiro gikatuurwa, okubha bhoosi bhataaza kubha no obhwiitaamiriryo bhwo okwiisasaama hano Taatabhugya araatinire ekiina ekyaaro. Erarorekana kubhweero kubha, abhaatu bhoosi bhareenderwa okutinirwa ekiina na Taatabhugya.
ROM 3:20 Atariho omuutu wowoosi wuno akubharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa. Emirimo gye emigiro giyo, ni kweerekya kubha abhaatu bhoosi ni bhatemya bhe ebhibhi.
ROM 3:21 Nawe bhoono, Taatabhugya atweerekirye enzira yo okubharirwa bhe eheene embere waaye, ne etari kwe enzira ye emigiro. Naabhe amakaamo ge emigiro gya Musa na amakaamo ga abharooti garabhuga mwaasi amangʼana gayo.
ROM 3:22 Enzira yiyo niyo okumwiikirirya Yeesu Krisito. Abhaatu bhoosi bhano bhakumwiikirirya Yeesu Krisito, Taatabhugya arabhabhara bhe eheene embere waaye. Atakuhiingirirya omuutu wowoosi,
ROM 3:23 kwo okubha abhaatu bhoosi bhakoriri ebhibhi no obhwiikari bhwaabhu bhutakweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya.
ROM 3:24 Nawe kwo orubhaango rwa Taatabhugya, bharabharirwa kubha abhaatu bhe eheene embere waaye, okutama okumuriha kyokyoosi. Bhatuuriibhwe okurwa mubhibhi bhyaabhu okuhitira Krisito Yeesu.
ROM 3:25 Taatabhugya akamukora Yeesu abhe ekimweeso kyo okwiigwaania abhaatu na Taatabhugya, okubha abhaatu bhaabhirwe ebhibhi bhyaabhu, kwo okwiikirirya kubha Yeesu akakwa kwiiguru waabhu. Taatabhugya akakora ego, okubha yeerekye kubha ni we eheene, kwo okubha akagumira, ataabhatemiri kwe ebhibhi bhino bhaakoriri eriibhaga ri inyuma.
ROM 3:26 Akakora ego, okubha yeerekye eheene yaaye mwiibhaga rino, okubha abhe we eheene kwo okubharira omuutu wuno akumwiikirirya Yeesu kubha ni we eheene embere waaye.
ROM 3:27 Kweego, turanagya okwiiguungya? Zeyi, kwe ekigirye naabhe etwe tutakubharirwa kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya kwo okukora amazomu, nawe kwo okumwiikirirya Yeesu omweene.
ROM 3:28 Tumenyiri kubha Taatabhugya niwe akubharira omuutu we eheene kwo okumwiikirirya Yeesu omweene, etari kwo okugwaata emigiro gya Musa.
ROM 3:29 Mbe, Taatabhugya ni Taatabhugya wa Abhayahudi abheene, etari wa bhano bhatari Abhayahudi bhoosi? Niigo, Taatabhugya ni Taatabhugya wa abhaatu bhoosi!
ROM 3:30 Ariho Taatabhugya wumwe ego, kweeki eriho enzira yimwe ego yo okubhabharira abhaatu kubha bhe eheene embere waaye. Abhayahudi na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhoosi bhariikiriribhwa na Taatabhugya kubha bhe eheene kwo okumwiikirirya Yeesu omweene.
ROM 3:31 Bhoono mbe, hano tukukumiirirya okumwiikirirya Yeesu, ni bhwaheene no okugaamba kubha emigiro gya Musa gitana bhweera? Zeyi, naabhe hasuuhu! Nawe hano tukumwiikirirya Yeesu, niho tukubha tukuunaanirye goosi gano emigiro gya Musa gyeerekirye.
ROM 4:1 Igabhwi Taatabhugya akamubharira taata weetu Aburahamu kubha omuutu we eheene embere wa Taatabhugya?
ROM 4:2 Eraabhe heene Aburahamu akabharirwa kubha omuutu we eheene embere wa Taatabhugya kutuukana na amahokya gaaye amazomu, niho yiingabheeri ne ekigiro kyo okwiizuungya. Nawe obhuheene ni kubha, ataari na kyokyoosi kyo okwiizuungirya embere wa Taatabhugya.
ROM 4:3 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Aburahamu akamwiikirirya Taatabhugya, kweego Taatabhugya akamubharira kubha omuutu we eheene embere waaye.”
ROM 4:4 Ambe, hano omuutu akukora emirimo, amariho gaaye gatari saambo, nawe ni kigiro kino akweenderwa arihwe.
ROM 4:5 Nawe omuutu wuno atakwiisigira amahokya gaaye omweene, nawe aramwiikirirya Taatabhugya niwe akumubhara kubha we eheene, ambe, Taatabhugya aramura obhwiikirirya bhwo omuutu wuyo, no okumwiikirirya kubha omuheene. Aramubharira kubha omuutu we eheene kutuukana no obhwiikirirya bhwaaye.
ROM 4:6 Ni kyo omutemi Daudi yabhugiri iguru yo orubhaango rwo omuutu wuno Taatabhugya akumubharira kubha we eheene kutama okuroreerera amahokya gaaye. Akabhuga,
ROM 4:7 “Bhatweereerwe ebhite, abhaatu bhano Taatabhugya abhaabhiiri amabhi gaabhu no okubharuusiryaho ebhibhi bhyaabhu.
ROM 4:8 Atweereerwe ebhite, omuutu wuno Omukuru, Taatabhugya atakubhara ebhibhi bhyaaye.”
ROM 4:9 Bhoono, orubhaango ruyo ni kwiiguru ya abhaatu bhano bhasaarirwe ego, kasi na kubhaatu bhano bhatakusaarwa? Nirabhahiitya Amakaamo Amahoreeru gano gakubhuga, Taatabhugya akamubharira Aburahamu kubha omuutu we eheene kutuukana no obhwiikirirya bhwaaye.
ROM 4:10 Nawe ekatuuka ryoori? Taatabhugya akamubharira Aburahamu kubha omuutu we eheene eriibhaga rino yaari asaarirwe, kasi hano yaari akyaari kusaarwa? Ekatuuka akyaari kusaarwa!
ROM 4:11 Okusaarwa kwa Aburahamu kwaari ekyeerekenio kino kikeerekya kubha Taatabhugya akamubhara we eheene kutuukana no obhwiikirirya bhwaaye, yiingabha yaari akyaari kusaarwa. Kwe enzira yiyo, Aburahamu akakorwa kubha wiise wa abhiikirirya bhoosi, naabhe wa bhano bhakyaari kusaarwa, okubha naabhe ebho bhabharwe kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya.
ROM 4:12 Ego niigo, Aburahamu yakorirwe kubha wiise wa abhaatu bhano bhakusaarwa, eraabhe bharamwiikirirya Taatabhugya. Aburahamu ni wiise waabhu bhano bhakumwiikirirya Taatabhugya, kyeego akamwiikirirya Taatabhugya naabhe akyaari kusaarwa.
ROM 4:13 Taatabhugya akaragania Aburahamu na abhaatu bho orwiibhuro rwaaye kubha, arabhagabhya ekyaaro kyoosi kibhe engabho yaabhu. Taatabhugya ataarageenie ego kwo okubha Aburahamu yaari arakuunaania emigiro, nawe kwe ekigirirye yaari aramwiikirirya Taatabhugya. Niho Taatabhugya akamubharira Aburahamu kubha we eheene embere waaye.
ROM 4:14 Eraabhe abhaatu bhe emigiro bhiingasuungʼaaniri gano Taatabhugya yarageenie kwo okubha bharakuunaania emigiro, niho obhwiikirirya ku Taatabhugya bhutiingabheeri no obhweera. Kweeki, obhurage bhwa Taatabhugya nabhwo bhuungabheeri bhwo orurimi,
ROM 4:15 kwo okubha okusarya emigiro, kurareeta obhutemwa. Nawe kyeego gitariho emigiro, niho kutana okusarya emigiro.
ROM 4:16 Kiyo nikyo kikugirya obhurage bhwa Taatabhugya bhwiisige obhwiikirirya ego, kwe ekigirirye bhuriisigira orubhaango rwaaye. Kweego, goosi gano bhaaraganiibhwe abhaatu bhoosi bho orwiibhuro rwa Aburahamu, gabhe ge eheene, etari ku Bhayahudi abheene bhano bhakukuunaania emigiro, nawe na kubhano bhakumwiikirirya Taatabhugya kyeego Aburahamu yakoriri. Aburahamu niwe taata weetu etwe twoosi bhano tukumwiikirirya Taatabhugya.
ROM 4:17 Ni kyeego Taatabhugya yamubhuuriiri Aburahamu mu Makaamo Amahoreeru, “Nikutuuriri obhe wiise we ebhyaaro bhyaaru.” Aburahamu yaheerwe obhurage bhuyo okurwa ku Taatabhugya, hano yamwiikiriirye Taatabhugya wuno akubhaha abhaku obhuhoru, na wuno akuswaagya ebhigiro bhibheho bhino bhitaakabheeriho.
ROM 4:18 Hano Aburahamu yaabhuuriirwe amangʼana gayo, kwaari kukongʼu okugiikirirya. Nawe akageenderera okwiikirirya no okwiisiga kubha, Taatabhugya aramukora abhe wiise we ebhyaaro bhyaaru, kwo okubha Taatabhugya yaari amubhuuriiri, “Abhaatu bho orwiibhuro rwaazo bharabha bhaaru kye eziinzota.”
ROM 4:19 Eriibhaga riyo, Aburahamu yaari ne emyaaka igana rimwe (100). Akamenya kubha, omubhiri gwaaye gwaari kyamuna gukuuri, na Saara omukari waaye yaari muguumba. Nawe, obhwiikirirya bhwa Aburahamu bhutaasuuhiri.
ROM 4:20 Kweeki, ataari no obhwiitiimaati bhwobhwoosi iguru yo obhurage bhuno Taatabhugya yamurageenie. Nawe akageenderera kugumira mubhwiikirirya no okumuguungya Taatabhugya,
ROM 4:21 kwo okubha akamenya kwo obhuheene kubha Taatabhugya aranagya kukora gano yamurageenie.
ROM 4:22 Ni kutuukana no obhwiikirirya bhuyo Taatabhugya akamubhara kubha omuutu we eheene embere waaye.
ROM 4:23 Bhoono, amangʼana gano garabhuga, “Taatabhugya akamubhara kubha omuutu we eheene embere waaye,” gatakaamirwe kwiiguru wa Aburahamu omweene.
ROM 4:24 Nawe gaakaamirwe naabhe iguru weetu twoosi bhano tukwiikiiriribhwa kubha bhe eheene, na bhano tukumwiikirirya Taatabhugya wuno yamuryooriri Yeesu Omukuru weetu okurwa mubhaku.
ROM 4:25 Taatabhugya akamuruusya Yeesu, okubha akwe kwiiguru we ebhibhi bhyeetu, no okumuryoora okurwa mubhaku, okubha etwe tubharwe bhe eheene embere waaye.
ROM 5:1 Ambe, Taatabhugya atubhariri bhe eheene embere waaye, kutuukana no obhwiikirirya bhweetu. Kweego, tuno omureembe na Taatabhugya kwo okuhitira Omukuru weetu Yeesu Krisito.
ROM 5:2 Kwe enzira yo okumwiikirirya Yeesu, Taatabhugya atuheeri orubhaango rwaaye. Naabhe bhoono turageenderera okusuungʼaana orubhaango ruyo. Turazomererwa bhukongʼu, kwe ekigirirye turiisigira kubha hamwe na Taatabhugya mubhuguungo bhwaaye.
ROM 5:3 Zitari ziyo ezyeene, naabhe ziraatuuzeku eziinyaako zyozyoosi, etwe turageenderera kuzomererwa, kwe ekigirirye tumenyiri eziinyaako ziratureetera obhwiikongʼeererya.
ROM 5:4 Obhwiikongʼeererya nibhwo bhukutureetera obhukararu, no obhukararu nabhwo bhuratureetera eriisigo.
ROM 5:5 Eriisigo riyo ritakunagya kutusuukya, kwo okubha Taatabhugya atutuuriiri obhuseegi bhwaaye muziikoro zyeetu, okuhitira Ekoro Muhoreeru wuno yatuheeri.
ROM 5:6 Ambe, hano etwe twaari tukyaari bhanyookobhu, Krisito akaaza akakwa kwiiguru weetu abhabhi, kwe eriibhaga rino rikiiseegwa.
ROM 5:7 Eheene, ni kukongʼu kumuutu wowoosi yiikirirye okwiitwa kwiiguru yo omuutu we eheene. Hamwe eraturikana okwiiruusya okukwa kwiiguru wo omuutu omuzomu.
ROM 5:8 Nawe Taatabhugya akatweerekya kubha aratuseega bhukongʼu, kwo okumuruusya Krisito akwe kwiiguru weetu, hano etwe twaari tukyaari abhaatu bhe ebhibhi.
ROM 5:9 Bhoono, kwo okubha tubharirwe bhe eheene embere wa Taatabhugya kwe enzira yo oruku rwa Yeesu Krisito, eheene turatuuribhwa neewe okurwa kubhutemwa bhwa Taatabhugya.
ROM 5:10 Hano etwe twaari tukyaari abhabhisa bhaaye, Taatabhugya akatwiigwaania etwe neewe okuhitira oruku rwo Omwaana waaye. Kweego, kyeego tugwaateenwe okuhitira oruku rwaaye, eheene turatuuribhwa okurwa kubhutemwa bhwa Taatabhugya kwo okuhitira obhuhoru bhwo Omwaana waaye.
ROM 5:11 Ambe, kutuuma gayo goosi, Taatabhugya atukoriri tuzomererwe bhukongʼu, kwe ekigirirye kyo okuhitira Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha twiigwaaniri na Taatabhugya.
ROM 5:12 Ambe, ebhibhi bhikasikira mukyaaro kumuutu wumwe, niho bhikagirya oruku. Kutuukana na riyo, abhaatu bhoosi bharakwa, kwe ekigirirye bhoosi ni bhatemya bhe ebhibhi.
ROM 5:13 Kweema hano Adaamu yakoriri ebhibhi tee hano Musa yaheerwe emigiro, ebhibhi bhyaari bhireho mukyaaro. Nawe Taatabhugya ataabhabhariiri abhaatu kubha abhasarya bhe emigiro, kwe ekigirirye kye emigiro gikyaari gireho.
ROM 5:14 Bhoono, abhaatu bhoosi bhe eriibhaga riyo, bhakakwa. Oruku rukabhaaha, naabhe bhataakoriri ebhibhi bhyo okusarya obhuswaagyo bhwa Taatabhugya kya Adaamu. Ambe, Adaamu yaari ekireengyo kya Yeesu Krisito wuno akuuza ibhaga riindi.
ROM 5:15 Ebhibhi bhya Adaamu bhitakuriingʼaana no orubhaango rwa Taatabhugya. Ebhibhi bhyo omuutu wumwe, Adaamu, bhikakora abhaatu bhoosi bhakwe. Nawe ariho omuutu owuundi, Yeesu Krisito, ewe arabhaha abhaatu bhaaru esaambo yo orubhaango rwa Taatabhugya. Orubhaango ruyo rwa Taatabhugya rutana ekireengo, rurakira bhukongʼu ebhibhi bhya Adaamu!
ROM 5:16 Bhuriho obhwaahuri bhukuru gati ye ekihaanwa kyo orubhaango rwa Taatabhugya ne ebhibhi bhya Adaamu. Hano ebhibhi bhyakorirwe na Adaamu, Taatabhugya akatinira ekiina abhaatu no okubhaha obhutemwa. Nawe hano ebhibhi bhyaaru bhyakorirwe na abhaatu, Taatabhugya arabhabharira abhaatu kubha bhe eheene, kwe ekigirirye kye esaambo yo orubhaango rwaaye.
ROM 5:17 Ebhibhi bhyo omuutu owumwe, bhikagirya oruku rubhaahe abhaatu bhoosi. Nawe eheene bhoono, abhaatu bhoosi bhano bhakusuungʼaana orubhaango rwa Taatabhugya runo rutana ekireengo, bharabharirwa kubha bhe eheene. Bhayo bharakaangata mubhuhoru bhwa kirakeego, kuhitira owumwe wurya, Yeesu Krisito.
ROM 5:18 Kweego, kyaabhurya abhaatu bhoosi bhaatiniirwe ekiina kutuukana ne ebhibhi bhyo omuutu owumwe, egoego abhaatu bhoosi bharabharirwa kubha bhe eheene no okuhaanwa obhuhoru bhwa kirakeego, kutuukana ne eheene yo omuutu owumwe.
ROM 5:19 Omuutu owumwe akaanga okumwiigwa Taatabhugya, akagirya abhaatu bhoosi bhabhe abhaatu bhe ebhibhi. Egoego, omuutu owumwe wuno akamwiigwa Taatabhugya, aragirya abhaatu bhabhe bhe eheene embere wa Taatabhugya.
ROM 5:20 Emigiro gya Musa gikaaza, gikagirya ebhibhi bhyaaruhe. Naabhe ego, hano ebhibhi bhikaaruha, orubhaango rwa Taatabhugya narwo rukaaruha.
ROM 5:21 Ambe, ebhibhi bhyaari na amanaga go okukaangata abhaatu no okubhagirirya oruku. Egoego, orubhaango rwa Taatabhugya rurabhaaha abhaatu, kwo okubhabharira kubha bhe eheene. Rurabhaha obhuhoru bhwa kirakeego, kuhitira ku Mukuru weetu Yeesu Krisito.
ROM 6:1 Bhoono tubhugebhwi? Mbe, tugeenderere okukora ebhibhi, okubha Taatabhugya ageenderere kutuhaana orubhaango rwaaye?
ROM 6:2 Zeyi, naabhe hasuuhu! Etwe tubheeri kyeego abhaku kwa amangʼana go okukora ebhibhi. Kweego, tutakunagya okugeenderera kwiikara kweeki mubhibhi.
ROM 6:3 Mumenye kubha, hano twabatiizirwe, tukagwaatana na Krisito Yeesu muruku rwaaye.
ROM 6:4 Kweego, tukabhiikwa hamwe neewe kwe enzira yo okubatiizwa kwo oruku rwaaye. Kyeego, Krisito yaryoorirwe okurwa mubhaku kwa amanaga makuru ga Taatabhugya Taata, no okutuukana na riyo, naabhe etwe turanagya kwiikara obhwiikari bhuhya.
ROM 6:5 Eraabhe twagwaateeni na Krisito kwe enzira yo okukwa kyeego ewe, turagwaatana neewe egoego kwe enzira yo okuryoorwa kyeego ewe.
ROM 6:6 Tumenyiri kubha eziiteemo zyeetu zye ekare zikakwa hamwe na Krisito kumusaraba, okubha amanaga ge ebhibhi muusi weetu gatatubhaaha kweeki, no okutukora tubhe abhagya bhe ebhibhi.
ROM 6:7 Omuutu akukwa kwe etuubho yiyo, abheeri omuutu omwiiragaanzi bhukongʼu okurwa mumanaga ge ebhibhi.
ROM 6:8 Eraabhe tukuuri hamwe na Krisito, turiikirirya kubha turiikara hamwe neewe.
ROM 6:9 Tumenyiri kubha Krisito akaryooka okurwa mubhaku, na atakukwa kweeki. Oruku rutana obhuturo kweeki iguru waaye.
ROM 6:10 Hano yakuuri, akakwa maanga rumwe ego kwiiguru yo okuhiza ebhibhi bhyoosi. Bhoono ari muhoru, na ariikara kwiiguru yo okumuzomera Taatabhugya.
ROM 6:11 Kweego neemwe, mubhe muriirora kubha mukakwa hamwe neewe, ne ebhibhi bhitakunagya okubhakaangata kweeki. Egoego, mubhe muriirora kubha bhoono muri bhahoru, na muriikara kwiiguru yo okumuzomera Taatabhugya, kwo okugwaatana na Krisito Yeesu.
ROM 6:12 Kweego, mutiikirirya ebhibhi bhibhaahe emibhiri gyeenyu gino gikukwa. Mutiikirirya okurutwa ne eziinaamba eziimbiihu zye emibhiri gyeenyu.
ROM 6:13 Mutiikirirya ebhiimo bhyeenyu bhyo omubhiri bhikore emirimo gye ebhibhi, nawe mwiiruusye ku Taatabhugya ne ebhiimo bhyeenyu bhibhe ebhigiro bhyo okukora obhuheene.
ROM 6:14 Ebhibhi bhitakubhabhaaha kweeki, kwe ekigirirye mutakukaangatwa no obhuturo bhwe emigiro, nawe murakaangatwa no orubhaango rwa Taatabhugya.
ROM 6:15 Bhoono tubhugebhwi? Mbe, tugeenderere okukora ebhibhi, kwe ekigirirye tutakukaangatwa no obhuturo bhwe emigiro, nawe turakaangatwa no orubhaango rwa Taatabhugya? Zeyi, naabhe hasuuhu!
ROM 6:16 Mutamenyiri kubha, mukwiiruusya kumuutu no okukora gano akweenda, niho mubheeri muramwiigwa kyeego abhagya bhaaye? Ambe, kyeego mukubha muriiruusya okukora ebhibhi, murabha abhagya bhe ebhibhi, na amaaza gaaku ni ruku. Nawe mukubha muriiruusya okumwiigwa Taatabhugya, murabha abhagya bha Taatabhugya, na amaaza gaaku ni bhwiikari bhwe eheene.
ROM 6:17 Ekare, emwe mwaari abhagya bhe ebhibhi. Nawe niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye bhoono mwiikiriirye kwe eziikoro zyeenyu zyoosi okwiigwa ameegyo ga Krisito gano mwasuungʼaaniri.
ROM 6:18 Bhoono, Taatabhugya amariri kubhaha obhwiiragaanzi, okubha mutabha abhagya bhe ebhibhi. Abhakoriri kubha abhagya bhaaye, okubha mubhe murakora amangʼana ge eheene.
ROM 6:19 Nigaambiri neemwe kwo okuhokeerya ekireengyo kiyo kyo obhugya, okubha mumenye kino nikugaamba. Ekare, mwaari muraruusya emibhiri gyeenyu okukora amangʼana amanyaka, mwaari abhagya bhe ebhibhi, ne ebhibhi bhyeenyu bhikaaruha bhukongʼu. Nawe bhoono, mubhe muraruusya emibhiri gyeenyu ku Taatabhugya, mubhe abhagya bha amangʼana ge eheene, okubha mweeribhwe na Taatabhugya.
ROM 6:20 Ekare, hano mwaari abhagya bhe ebhibhi, mwaari abhiiragaanzi okwaanga kukora amangʼana ge eheene.
ROM 6:21 Nawe mbe, mukabhona obhweeraki kutuukana na amahokya geenyu amabhi, gano gakubhakora bhoono kurora eziisoni? Bhutariho obhweera bhwobhwoosi! Amangʼana gayo garareeta oruku rwa kirakeego.
ROM 6:22 Bhoono muheerwe obhwiiragaanzi na Taatabhugya, okubha mutabha abhagya bhe ebhibhi. Kweeki, abhakoriri kubha abhagya bhaaye, no okutuukana na gayo mubhweeni obhweera. Obhweera bhuyo ni kweeribhwa no okusuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.
ROM 6:23 Omuutu wowoosi wuno ni mugya we ebhibhi, amariho gaaye ni ruku rwa kirakeego. Nawe etwe, Taatabhugya aratuhaana obhuhoru bhwa kirakeego. Obhuhoru bhuyo bhutari amariho, nawe ni saambo yino tukusuungʼaana kuhitira Krisito Yeesu, Omukuru weetu.
ROM 7:1 Abhahiiri bhaane, niragaamba neemwe, abhaatu bhano mumenyiri bhuzomu emigiro gya Musa. Mumenyiri kubha omuutu areenderwa okugwaata emigiro eriibhaga ryoosi akubha akyaari muhoru.
ROM 7:2 Hiinga, nigarure eriingʼana riyo kwe ekireengyo. Emigiro girabhuga, omukari atakweenderwa kumutiga omusubhe waaye hano omusubhe waaye akyaari muhoru. Nawe eraabhe omusubhe waaye akuuri, niho akubha no obhwiiragaanzi okurwa kumigiro giyo.
ROM 7:3 Kweego, akukweerwa no omusubhe owuundi hano musubhe waaye akyaari muhoru, arabha omuseebheeti. Nawe eraabhe omusubhe waaye akuuri, emigiro giyo gitakumubhoha kweeki, aranagya okukweerwa no omusubhe owuundi, naabhe atari museebheeti.
ROM 7:4 Abhahiiri bhaane, amangʼana gayo niigo gari kweemwe kweeki. Naabhe emwe mutakubhohwa kweeki ne emigiro gya Musa, kwo okubha mukuuri hamwe na Krisito kumusaraba. Bhoono emwe ni bhaatu bhaaye, wuno yaryoorirwe okurwa mubhaku, kwiiguru yo obhwiikari bhweetu bhubhe ne emisumo emizomu kwiiguru wa Taatabhugya.
ROM 7:5 Eriibhaga rino enaamba yeetu yo omubhiri ekyaari eratubhaaha, emigiro gikakora eziinaamba zyeetu eziimbiihu zibhe na amanaga bhukongʼu kweetwe, tukiigoomba okukora ebhibhi eriibhaga ryoosi. Kutuukana na riyo, oruku rukabhaho.
ROM 7:6 Twaari tubhohirwe ne emigiro, nawe bhoono tukuuri hamwe na Krisito, na kweego tubhweeni obhwiiragaanzi okurwa mumigiro. Bhoono tutakumuhokeerya Taatabhugya kwe enzira ye ekare yo okugwaata emigiro gino gyakaamirwe, nawe kwe enzira ehya yo okukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru.
ROM 7:7 Bhoono tubhugebhwi? Tubhuge emigiro ni mibhi? Zeyi, naabhe hasuuhu! Nawe eraabhe emigiro gitaangabheeriho, nitaari kumenya kubha ebhibhi ni kigiroki. Kyeego gitaangabheeriho emigiro gino gikubhuga, “Otiigoomba ekigiro kyo omurikyaazo,” nitaari kumenya kubha okwiigoomba ekigiro kyo omuutu owuundi, ni kukora ebhibhi.
ROM 7:8 Nawe kwe enzira ye emigiro, ebhibhi bhikiimukya eziinaamba eziimbiihu zya tuubho nzaru muusi waane. Eraabhe emigiro giyo gitaangabheeriho, ebhibhi bhyaari bhirabha bhitana amanaga.
ROM 7:9 Kwe eriibhaga rino niari nitamenyiri emigiro, niari niriikara kyeego bhurya nikweenda. Nawe hano niamenyiri emigiro, nikangʼura kubha ebhibhi bhina amanaga bhukongʼu na bhirareeta oruku.
ROM 7:10 Nikarora kubha emigiro giyo, gino gyaari kwiiguru yo okuuniha obhuhoru, gikaanireetera oruku.
ROM 7:11 Ebhibhi bhikaaningʼeena kwe enzira ye emigiro giyo, no okunireetera oruku.
ROM 7:12 Naabhe ego, emenyekane kubha, emigiro ni mihoreeru, no obhuswaagyo bhwaaye nabhwo ni bhuhoreeru, ni bhwe eheene, kweeki ni bhuzomu.
ROM 7:13 Nawe eraabhe niigo, ni kigiro ekizomu kino kinireeteeri oruku? Zeyi, naabhe hasuuhu! Ebhibhi nibhyo bhikaanireetera oruku kwe enzira ye emigiro gino giri mizomu. Gaari amiiseego ga Taatabhugya kubha emigiro gibhe gireerekya kubhweero, ebhibhi ni kigiro kibhiihu bhukongʼu.
ROM 7:14 Tumenyiri kubha emigiro gikaruusibhwa na Taatabhugya, nawe enye kwe esimuka yaane ye ebhibhi, ni mugya we ebhibhi.
ROM 7:15 Enye nitakumenya kino nikukora. Niraseega kukora gano nikweenda, niho nitakugakora. Na gano nikubhiihirirya bhukongʼu, nigo nikukora.
ROM 7:16 Eraabhe niramenya gano nikukora gatari mazomu, obhumenyi bhuno bhureerekya kubha niriikirirya kubha emigiro ni mizomu.
ROM 7:17 Hayo obhona etari enye wuno nikukora engʼana yiyo, nawe ni bhibhi bhino bhiri muusi waane.
ROM 7:18 Nimenyiri kubha, kweenye, kusimuka yaane ye ebhibhi, kitarimu ekigiro ekizomu kyokyoosi. Ndeenda okukora amazomu, nawe nitana obhunagya bhwo okukora.
ROM 7:19 Amangʼana amazomu gano nikweenda kukora, nitakukora. Kweeki, amabhiihu gano nitakweenda okukora, niragakora.
ROM 7:20 Bhoono, eraabhe nirakora gano nitakweenda nikore, hayo etari enye wuno nikukora ebhibhi, nawe ni bhibhi bhino bhiri muusi waane.
ROM 7:21 Ambe, ningʼuriri kubha, hano nikweenda okukora ekigiro ekizomu, obhona nirarutwa okukora ekigiro ekibhiihu.
ROM 7:22 Emigiro gya Taatabhugya, niragiseega kwe ekoro yaane yoosi.
ROM 7:23 Nawe ningʼuriri kubha omubhiri gwaane, obhona gurabhaahwa na amanaga ge ebhibhi bhino bhikuhizana na amiiseego gaane amazomu. Kiyo nikyo kikukora nibhe omugya we ebhibhi bhino bhiri muusi waane.
ROM 7:24 Ndaaza kurora! Ni weewi wuno araanituurye okurwa mubhwiikari bhwaane bhuno bhukubhaawa ne ebhibhi no oruku?
ROM 7:25 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye ewe niwe anituurirye, kuhitira Yeesu Krisito, Omukuru weetu. Kweego ambe, enye omweene, ndahokeerya emigiro gya Taatabhugya kwa amiiseego gaane, nawe kwe esimuka yaane ye ebhibhi, obhona nirahokeerya emigiro gye ebhibhi.
ROM 8:1 Ambe bhoono, Taatabhugya atakubhatinira ekiina no okubhaha okubhatema abhaatu bhano bhagwaateeni na Krisito Yeesu.
ROM 8:2 Kwe enzira yo okugwaatana na Krisito Yeesu, amanaga ge Ekoro Muhoreeru wuno akureeta obhuhoru bhwa kirakeego, ganituuriri nibhe omwiiragaanzi, okubha nitige okukaangatwa na amanaga ge ebhibhi no oruku.
ROM 8:3 Emigiro gya Musa gyaari gitana amanaga go okututuura obhwiiragaanzi, kwe ekigirirye kye esimuka yeetu ye ebhibhi. Nawe kino emigiro giyo gitaanagirye okukora, Taatabhugya akakora. Akaragania Omwaana waaye omweene, yiize kweetwe mukyaaro akubha omuutu kyeego etwe bhe ebhibhi, okubha abhe ariiruusya kyeego ekimweeso kwiiguru we ebhibhi bhyeetu. Kwo okukora ego, Taatabhugya akasikya amanaga ge ebhibhi mubhwiikari bhweetu.
ROM 8:4 Taatabhugya akakora ego, okubha amangʼana goosi ge eheene gano gakweenderwa mumigiro gakuunaane bhuzomu muusi weetu. Etwe turakaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, na tutakukaangatibhwa kweeki ne esimuka yeetu ye ebhibhi.
ROM 8:5 Abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne esimuka yaabhu ye ebhibhi, bhariiseega amangʼana go omubhiri. Nawe bhano bhakukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, bhariiseega okukora amahokya gano gakumuzomera Ekoro Muhoreeru.
ROM 8:6 Abhaatu bhano bhakukaangatibhwa na amiiseego ge esimuka ye ebhibhi, bharabhona oruku rwa kirakeego. Nawe abhaatu bhano bhakukaangatibhwa na amiiseego ge Ekoro Muhoreeru, bharabhona obhuhoru bhwa kirakeego no omureembe.
ROM 8:7 Abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne esimuka yaabhu ye ebhibhi, bhayo ni bhabhisa bha Taatabhugya. Bhatakwiikirirya okugwaata emigiro gyaaye, kweeki bhatakunagya okugigwaata.
ROM 8:8 Kweego, abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne esimuka yaabhu ye ebhibhi, bhatakunagya okumuzomera Taatabhugya.
ROM 8:9 Nawe bhoono emwe, mutakukaangatwa ne esimuka yeenyu ye ebhibhi, nawe murakaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya, kwo okubha ariikara muusi weenyu. Omuutu wowoosi wuno atana Ekoro wa Krisito, wuyo heene atari omwaanamweega wa Krisito.
ROM 8:10 Bhoono, Krisito ariikara muusi weenyu. Kweego, naabhe eraabhe emibhiri gyeenyu girakwa kutuukana ne ebhibhi, Ekoro Muhoreeru arabhaha obhuhoru, kwe ekigirirye Taatabhugya abhabhariri kubha bhe eheene embere waaye.
ROM 8:11 Ekoro Muhoreeru wuno akwiikara muusi weenyu, niwe Ekoro wa Taatabhugya wuno akamuryoora Krisito Yeesu okurwa mubhaku. Kweego, Taatabhugya araryoora naabhe emibhiri gyeenyu gino gikukwa, kwa amanaga ge Ekoro Muhoreeru wuno akwiikara muusi weenyu.
ROM 8:12 Kweego, abhahiiri bhaane, etakweenderwa etwe twiikare kwo okukaangatwa ne esimuka yeetu ye ebhibhi.
ROM 8:13 Eraabhe muriikara kwo okukaangatwa ne esimuka yeenyu ye ebhibhi, murakwa. Nawe, muryaange bhukongʼu kwe eziinguru zye Ekoro Muhoreeru kukora amangʼana gano esimuka yeenyu ye ebhibhi ekweenda mukore, muriikara kirakeego.
ROM 8:14 Bhoosi bhano bhakukaangatibhwa ne Ekoro wa Taatabhugya, bhayo nibho abhaana bha Taatabhugya.
ROM 8:15 Taatabhugya ataabhaheeri Ekoro Muhoreeru okubha mubhe kweeki abhagya bhano bhakwoobhoha, nawe akabhaha Ekoro waaye okubha mubhe abhaana bhaaye. Ekoro wuyo niwe akusakirya okumubhirikira Taatabhugya, “Taata weetu.”
ROM 8:16 Ekoro wuyo omweene aragaamba muziikoro zyeetu kubha, etwe ni bhaana bha Taatabhugya.
ROM 8:17 Ambe, eraabhe etwe ni bhaana bha Taatabhugya, tubheeri abhagabhi bhaaye. Turasuungʼaana engabho yeetu hamwe na Krisito. Nawe kino kikweenderwa kweetwe bhoono ni kubha, twiisaangye munyaako hamwe na Krisito, okubha na neetwe tuguungibhwe hamwe neewe.
ROM 8:18 Enye nirarora kubha, enyaako yeetu ye eriibhaga rino, etari ekigiro, nikugariingʼaania no obhuguungo bhuno Taatabhugya akutuhaana mwiibhaga rino rikuuza.
ROM 8:19 Ebhigiro bhyoosi bhino bhyateemirwe, bhiraganya kwe enaamba kuru eriibhaga rino Taatabhugya areerekye kubha bhaweewi nibho abhaana bhaaye.
ROM 8:20 Ebhigiro bhyoosi bhino bhyateemirwe, bhikiihiimwa. Etari kubha ebhyeene bhikeenda ego, nawe ni kyeego bhurya Taatabhugya omweene akeenda. Naabhe ego, bhiraganya kwe eriisigo eriibhaga riyo,
ROM 8:21 kwe ekigirirye bhiratuuribhwa okurwa obhugya bhwo obhusarya no oruku. Hayo niho bhiraahaanwe obhwiiragaanzi no obhuguungo bhuno Taatabhugya araabhahe abhaana bhaaye.
ROM 8:22 Tumenyiri kubha, tee bhoono ego, ebhigiro bhyoosi bhino bhyateemirwe bhirarwaara kwo obhuhaari, kyeego obhuhaari bhwo omukari wuno akwiibhura omwaana.
ROM 8:23 Kweeki, etari kubha ni bhigiro bhiyo ebhyeene nibhyo bhikurwaara, nawe naabhe etwe bhano tuheerwe Ekoro Muhoreeru okubha tusame obhuzomu bhuno turaahaabhwe, turarwaara muziikoro zyeetu. Turarwaara, kwe ekigirirye turaganya bhukongʼu eriibhaga rino Taatabhugya araatukuunaanie kubha abhaana bhaaye. Hayo niho turaatuuribhwe okurwa mubhusarya bhwoosi no okuhaanwa emibhiri emihya.
ROM 8:24 Tunaryo eriisigo kweema hano Taatabhugya yatutuurirye. Nawe eraabhe turiisiga ekigiro kino tukukirora, riyo ritari eriisigo. Mbe, weewi ariisiga kuhaanwa ekigiro kino anakyo?
ROM 8:25 Nawe tukwiisigira okuhaanwa ekigiro kino tutakukirora, niho tukwiigumirirya okuganya okutama okukwa emitwe.
ROM 8:26 Hamwe na gayo, Ekoro Muhoreeru niwe akutusakirya mubhunyookobhu bhweetu. Etwe tutamenyiri okumusabha Taatabhugya kyeego tukweenderwa, nawe Ekoro Muhoreeru omweene niwe akutusabhira ku Taatabhugya kwo okurwaara kuno kutakuhaywa.
ROM 8:27 Taatabhugya wuno ahiisuunza goosi gano gari muziikoro zyeetu, niwe amenyiri amiiseego ge Ekoro Muhoreeru, kwe ekigirirye Ekoro wuyo, arasabhira abhahoreeru bha Taatabhugya kyeego bhurya Taatabhugya akuseega.
ROM 8:28 Tumenyiri kubha, mumangʼana goosi, Taatabhugya arakora emirimo hamwe na bhoosi bhano bhakumuseega, kwo okubhaha amazomu, bhano bhabhirikiirwe kutuukana no obhuseegi bhwaaye.
ROM 8:29 Taatabhugya akamenya abhaatu bhaaye kweema ekyaaro kikyaari okubhuumbwa. Bhayo nibho akabhasora bhabhe kyeego Omwaana waaye Yeesu Krisito ari. Akakora ego okubha Omwaana waaye abhe omwiibhurwa wo okutaanga gati wa abhahiiri bhaaru.
ROM 8:30 Ambe, bharya yaari abhasoriri, nibho bhano yabhabhirikiiri, bhano akabhara bhe eheene, nibho bhano yarageenie kubha arabhaha obhuguungo.
ROM 8:31 Ambe, tubhugebhwi bhoono iguru ya amangʼana gayo? Eraabhe Taatabhugya ari rubhaara rweetu, ni weewi wuno akunagya kutuhiza?
ROM 8:32 Taatabhugya ataamuroreeri ebhigoongi Omwaana waaye omweene, nawe akamuruusya okubha akwe kwiiguru weetu bhoosi. Eraabhe akakora ego, mbe, atakutura kutuhaana amazomu agaandi?
ROM 8:33 Ni weewi wuno akunagya okuzoongera abhasorwa bha Taatabhugya? Atariho, kwo okubha Taatabhugya omweene niwe akubhabhara bhe eheene!
ROM 8:34 Kweeki ni weewi wuno akututinira ekiina? Atariho, kwo okubha Krisito Yeesu yakuuri no okuryoorwa, na yiikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya, ewe niwe akutusabhira.
ROM 8:35 Ni kigiroki kino kikunagya okututwaanikania no obhuseegi bhwa Krisito? Kitariho! Eraabhe turi munyaako kuru, turi munzagara, turi mutooga, turi munzara, turasuuhirwa emyeenda, turiisukira okubhurya obhuhoru, kasi okwiitwa, Krisito arageenderera kutuseega.
ROM 8:36 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Eziisiku zyoosi twiisiri oruku, kwe ekigirirye turakuhokeerya awe. Turakorerwa kyeego eziingʼoondu zino zikuhirwa okugwaaga.”
ROM 8:37 Nawe yiingabha gayo goosi garatuuzaku, etwe turageenderera okuhiza, kwo okubha turasakiribhwa na Krisito wuno akutuseega.
ROM 8:38 Nimenyiri kwo obhuheene kubha kitariho ekigiro kino kikunagya okututwaanikania no obhuseegi bhwa Taatabhugya. Taatabhugya arageenderera kutuseega, eraabhe turi bhahoru kasi tukuuri. Naabhe bhamaraika, kasi bho obhukaangati bhano bhari kwiisaaro, kasi ebhigiro bhya amanaga bhatakunagya okututwaanikania no obhuseegi bhwaaye. Naabhe amangʼana gano gakutuuka mwiibhaga rino kasi mwiibhaga rye embere, kasi kyokyoosi kino kiri mwiisaaro naabhe nyaari, kasi kyokyoosi mukyaaro, kitariho ekigiro kino kikunagya okututwaanikania no obhuseegi bhwa Taatabhugya. Obhuseegi bhuyo Taatabhugya abhukuundukwiiri kweetwe okuhitira ku Krisito Yeesu, Omukuru weetu.
ROM 9:1 Krisito amenyiri kubha, kino nikugaamba bhoono ni bhuheene. Naabhe omutima gwaane guno gukukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, nagwo guranierekya nitakugaamba orurimi.
ROM 9:2 Eheene, enye nine ebhigoongi bhukongʼu no obhururu bhuhaari mukoro
ROM 9:3 kwe ekigirirye kya abhaatu bhe ekyaaro kyaane. Eraabhe yaangaturikeeni, niingiikiriirye okwiihiimwa omweene no okwaahurwa na Krisito, eraabhe okukora ego kuungabheeri kurasakirya abhahiiri bhaane bhayo bhamwiikirirye Krisito.
ROM 9:4 Bhayo nibho Abhiiziraeri, abhaatu bhano Taatabhugya yabhasoriri bhabhe abhaana bhaaye, akabheerekya obhuguungo bhwaaye no okukora amaragano nabho. Kweeki akabhaha emigiro gyaaye, hamwe no obhurage bhwaaye, na akabheerekeererya kyeego ekweenderwa bhamuseengere.
ROM 9:5 Abhiiziraeri bhayo nibho abhiibhurwa bha bhazaazi bhaabhu Aburahamu, Isaaka na Yaakobo. Krisito kubhwiibhurwa bhwaaye, ewe ni Mwiiziraeri. Krisito ni Taatabhugya, Omukuru wa bhyoosi, akumibhwe kirakeego! Gabhe ego.
ROM 9:6 Nitakugaamba kubha Taatabhugya akatamwa kukuunaania obhurage bhwaaye ku Bhiiziraeri. Etari ego, kwo okubha Abhiiziraeri bhoosi bhatari abhaatu bha Taatabhugya.
ROM 9:7 Etari kubha abhiibhurwa bhoosi bha Aburahamu nibho abhaana bhaaye bhe eheene. Kweego Taatabhugya akamuragania Aburahamu, “Orwiibhuro rwaazo ruratuuka ku Isaaka.”
ROM 9:8 Obhugazuro bhwa amangʼana gayo ni kubha, abhaana bha Taatabhugya bhatari abhaana bhoosi bha Aburahamu bhano bhakiibhurwa kwo omubhiri, nawe ni bhiibhurwa bhaaye bhano bhakiibhurwa kuriingʼaana no obhurage bhwa Taatabhugya.
ROM 9:9 Taatabhugya yaari arageenie kubha, “Nirakyoora omwaaka guno gukuuza eriibhaga kya rino, na Saara arabha no omwaana we ekisubhe.”
ROM 9:10 Kweeki etari riyo ego, nawe Rebeka omukari wa zaazi weetu Isaaka akamwiibhurira bhaana mbasa.
ROM 9:11 Hano eziimbasa ziyo zyaari zikyaari kwiibhurwa, na hano zyaari zikyaari kukora kyokyoosi kibhe ekizomu kasi kibhiihu, Taatabhugya akamubhuurira Rebeka, “Omukuru aramuhokeerya omusuuhu waaye.” Eriingʼana riyo rireerekya kubha Taatabhugya aramubhirikira omuutu kuriingʼaana na amiiseego gaaye, etari kuriingʼaana ne eteemwa yo omuutu wurya.
ROM 9:13 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Yaakobo nimwiikiriirye, nawe Esau nimwaangiri.”
ROM 9:14 Bhoono tubhugebhwi? Tubhuge Taatabhugya atari we eheene? Zeyi, naabhe hasuuhu!
ROM 9:15 Taatabhugya omweene akamubhuurira Musa, “Enye niramurorera ebhigoongi omuutu wuno nikweenda kumurorera ebhigoongi, no okumwaabhira wuno nikweenda okumwaabhira.”
ROM 9:16 Kweego, Taatabhugya niwe akutura okumurorera omuutu ebhigoongi bhyaaye, etari kwo omukya kasi amiiseego go omuutu.
ROM 9:17 Rora, mu Makaamo Amahoreeru Taatabhugya akamubhuurira Farao, “Nikakutuura obhe omutemi, okubha nierekye abhaatu obhunagya bhwaane kuhitira awe, ne eriina ryaane ribhe rirarwaazwa mukyaaro kyoosi.”
ROM 9:18 Kweego ambe, Taatabhugya aramurorera ebhigoongi omuutu wuno akweenda, no okumukora omuutu owuundi wuno akweenda abhe ne ekoro kongʼu.
ROM 9:19 Bhoono, hamwe omuutu aranagya akabhuurya, “Eraabhe niigo eri, kwaki Taatabhugya araririirira omuutu wowoosi? Ni weewi wuno akunagya kwaanga amiiseego ga Taatabhugya gano akweenda kukora?”
ROM 9:20 Nawe awe omuutu, awe ni weewi kubhuurirania na Taatabhugya? Mbe, ekigiro kyo obhutoto kiranagya kubhuurirania na wuno yakikoriri no okubhuurya, “Kwaki onibhuumbiri ego?”
ROM 9:21 Etari kubha omubhuumbi we ebhibhiga ano obhunagya bhwo okukorera obhutoto kyeego akweenda? Aranagya kubhuumba ebhibhiga bhibhiri kwo obhutoto bhuyo akonyiri, ekibhiga kimwe kibhe kwiiguru yo orusiku rwa abhagini, ne ekiindi iguru ye eziisiku zyoosi.
ROM 9:22 Niigo eri ku Taatabhugya. Akeenda okweerekya abhaatu obhuhaari bhwaaye na amanaga gaaye, nawe akagumirira bhukongʼu abhaatu bhano bhakeenderwa kusikibhwa.
ROM 9:23 Akakora ego, okubha abhone okweerekya obhuguungo bhwaaye obhukuru kwiiguru wa abhaatu bhano akabhanura okusuungʼaana ebhigoongi bhyaaye. Akiiseega kweema ekare bhabhone obhuguungo bhwaaye.
ROM 9:24 Gati wa abhaatu bhano yabhirikiiri, turimu naabhe etwe. Ataabhirikiiri Abhayahudi abheene, nawe na bhano bhatari Abhayahudi.
ROM 9:25 Kiyo nikyo kino Taatabhugya abhugiri mukitabhu kyo omurooti Hosea, “Abhaatu bhano bhatari bhaane, nirabhabhirikira, ‘Abhaatu bhaane.’ Abhaatu bhano nitaabhaseegiri, nirabhabhirikira, ‘Abhaseegwa bhaane.’”
ROM 9:26 Kweeki abhugiri, “Harya hano bhakabhuurirwa, ‘Emwe mutari abhaatu bhaane,’ hayo niho bhakubhirikirwa, ‘Abhaana bha Taatabhugya wuno ari muhoru.’ ”
ROM 9:27 Kweeki, omurooti Isaya abhugiri iguru ya Abhiiziraeri, “Eraabhe Abhiiziraeri ni bhaaru kya amarobha ga kurungʼoongo rwe enyaanza, nawe bhano bhakutuuribhwa, ni bhasuuhu.
ROM 9:28 Omukuru, Taatabhugya arabhaha abhaatu bhe ekyaaro kyoosi obhutemwa bhuno bhukuunaaniri kutama okukeezera, kyeego yabhugiri.”
ROM 9:29 Ni kyeego omurooti Isaya yabhugiri ekare, “Etiingabheeri Omukuru wo Obhunagya Bhwoosi asaagirye abhiibhurwa bhasuuhu bha Abhiiziraeri, tuungabheeri tusikiri bhoosi kya abhaatu bha Sodoma na Gomora.”
ROM 9:30 Ambe, tubhugebhwi bhoono iguru wa amangʼana gayo? Abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri bhataakoriri omukya kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya, nawe Taatabhugya akabhabhara bhe eheene kwe ekigirirye kyo okumwiikirirya Krisito.
ROM 9:31 Abhiiziraeri bhaari bharakora omukya okugwaata emigiro gya Musa okubha bhabharwe bhe eheene embere wa Taatabhugya, nawe bhataanagirye.
ROM 9:32 Kwaki bhataabharirwe kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya? Ni kwo okubha bhakiiseega amahokya gaabhu na bhataamwiikiriirye Krisito. Krisito niwe eriigina rino bhiikuzirye,
ROM 9:33 kyeego Taatabhugya akabhuga mu Makaamo Amahoreeru, “Rora, nituuriri eriigina Sayuni. Eriigina riyo niryo rino abhaatu bhakwiikuzaku, na riragirirya abhaatu bhabhe bharagwa. Nawe omuutu wowoosi wuno araamwiikirirye wuyo, niwe eriigina riyo, atakusuukibhwa na rumwe!”
ROM 10:1 Abhahiiri bhaane, ndeenda kwe ekoro yaane yoosi kubha Abhiiziraeri bhatuuribhwe. Kiyo nikyo nikubhasabhira bhukongʼu ku Taatabhugya.
ROM 10:2 Ndabhabhuurira emwe, abhaatu bhayo, bhano omukya okumukomya Taatabhugya, naabhe bhatakumenya kyeego Taatabhugya aseegiri bhamukomye.
ROM 10:3 Kwo okubha bhataayimenyiri eheene yino ekurwa ku Taatabhugya, bhakamoohya okutuura eheene yaabhu abheene, bhatiituuriri iyaasi we eheene ya Taatabhugya.
ROM 10:4 Krisito akakuunaania emigiro gyoosi gya Musa, okubha abhaatu bhoosi bhano bhakumwiikirirya ewe, bhabharwe bhe eheene embere wa Taatabhugya.
ROM 10:5 Musa akakaama iguru yo okubharwa we eheene embere wa Taatabhugya kwe enzira yo okugwaata emigiro, “Omuutu wuno akukora gano gakweenderwa ne emigiro, arabha ariikara kwo okugwaata emigiro giyo.”
ROM 10:6 Nawe iguru yo okubharwa we eheene embere wa Taatabhugya kwe enzira yo okumwiikirirya, Musa akabhuga, “Mutiibhuurya muziikoro zyeenyu, ‘Ni weewi wuno akunagya okugya tee mwiisaaro?’ ” Okugaamba ego ni kyeego okumusabha Krisito yiize hano mukyaaro.
ROM 10:7 “Kweeki mwaamure muziikoro zyeenyu, ‘Ni weewi wuno akunagya okwiika tee nyaari?’” Kwo okugaamba ego ni kyeego tukweenda okumuryoora Krisito.
ROM 10:8 Nawe kino kikugaambwa mu Makaamo Amahoreeru ni kubha, “Engʼana ya Taatabhugya eri haguhi na naawe, eri mumunwa gwaazo na eri mukoro yaazo.” Bhoono, engʼana yiyo niyo engʼana yino tukurwaaza iguru yo okumwiikirirya Yeesu Krisito.
ROM 10:9 Engʼana yiyo ni kubha, oribhuga kwo omunwa gwaazo omweene, “Yeesu ni Mukuru,” no okwiikirirya mukoro yaazo kubha Taatabhugya akamuryoora okurwa mubhaku, oratuuribhwa na Taatabhugya.
ROM 10:10 Omuutu akwiikirirya Yeesu Krisito kwe ekoro yaaye, niho arabharwa we eheene embere wa Taatabhugya. Kweeki akwiikirirya obhwiikirirya bhwaaye kwo omunwa gwaaye, aratuuribhwa.
ROM 10:11 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Omuutu wuyo woosi wuno akumwiikirirya, atakusuukibhwa na rumwe!”
ROM 10:12 Amangʼana gayo gareerekya kubha bhutariho obhwaahuri gati wa Abhayahudi kasi bhano bhatari Abhayahudi. Ewe ni Mukuru wa bhoosi, wo obhuniibhi kubhoosi bhano bhakumusabha.
ROM 10:13 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Omuutu wuyo woosi wuno akusabha kwo okwiisiga eriina ryo Omukuru, aratuuribhwa.”
ROM 10:14 Bhoono, erabhabhwi abhaatu bharanagya okumusabha eraabhe bhakyaari kumwiikirirya? Kweeki igabhwi bharanagya okumwiikirirya eraabhe bhakyaari kwiigwa iguru waaye? Na igabhwi bharanagya okwiigwa iguru waaye eraabhe bhakyaari okurwaazirwa?
ROM 10:15 Kweeki igabhwi abhaatu bharanagya kugya okurwaaza amangʼana gayo eraabhe bhakyaari kutumwa? Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Okuhika kwo omuutu wuno akureeta Amangʼana Amazomu, kurabha kurazomera abhaatu!”
ROM 10:16 Naabhe ego, bhatari Abhiiziraeri bhoosi bhakiikirirya Amangʼana Amazomu gayo, bhaaru bhaangiri. Omurooti Isaya akabhuga, “Omukuru, ni weewi wuno yiikiriirye amangʼana geetu?”
ROM 10:17 Kweego, obhwiikirirya bhuratuukana no okwiigwa amangʼana, na amangʼana gayo garatuukana no okurwaazirwa engʼana ya Krisito.
ROM 10:18 Ambe, eraabhe niigo, nibhuurye eriibhuuryo. Mbe, Abhiiziraeri bhakyaari okwiigwa amangʼana gayo? Ni heene bhakiigwa, kyeego Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Amangʼana gaabhu gakiigweerwa mukyaaro kyoosi, na amangʼana gaabhu gakahika naabhe tee obhuteero bhwe ekyaaro.”
ROM 10:19 Nibhuurye eriibhuuryo eriindi kweeki. Mbe, hano Abhiiziraeri bhakiigwa amangʼana gayo, bhataagamenyeekereerye? Ni heene bhakagamenyeekererya, kwo okubha eriibhaga rya Musa, Taatabhugya akabhabhuurira Abhiiziraeri, “Ndabhakora mubharorere eriihari abhaatu bhano bhatari abhaatu bhaane, ndabhakora mubhe no obhururu iguru ye ekyaaro kya abhaatu abhageege.”
ROM 10:20 Kweeki, omurooti Isaya akagaamba amangʼana ga Taatabhugya kwo obhukaari, “Abhaatu bhano bhataanikomirye, nibho bhaniruuzi. Na abhaatu bhano bhatakubhuurya amangʼana gaane, nibho niyeerekirye kweebho.”
ROM 10:21 Nawe iguru wa Abhiiziraeri, Taatabhugya akabhuga, “Eziisiku zyoosi nikeenda okwiigwaana na abhaatu bhaane, nawe ni bhaatu bhano bhatari abhiigwa, kweeki ni bhaatu bhano bhakuniaanga.”
ROM 11:1 Bhoono nirabhuurya, mbe, Taatabhugya yaangiri abhaatu bhaaye? Zeyi, naabhe hasuuhu! Enye omweene ni Mwiiziraeri, okurwa murwiibhuro rwa Aburahamu, mukisyooko kya Benjamini.
ROM 11:2 Taatabhugya ataangiri abhaatu bhaaye bhano akabhasora kweema ekyaaro kikyaari kubhuumbwa. Mutamenyiri kino Amakaamo Amahoreeru gakubhuga iguru yo omurooti Eriya hano yamuriririiri Taatabhugya iguru wa Abhiiziraeri? Akabhuga,
ROM 11:3 “Omukuru, abhaatu bhano bhiitiri abharooti bhaazo, bhasarirye ahagiro ho okuruusirya ekimweeso. Enye nisaagiri omweene ego, neebho bhareenda kuniita!”
ROM 11:4 Nawe Taatabhugya akamukyoorabhwi? Akabhuga, “Niisaagiirye abhaatu ebhikwe muhuungati (7,000) bhano bhatakuseengera Baari.”
ROM 11:5 Naabhe bhoono ego niigo eri, bhasaagiri abhaatu bhasuuhu bhano Taatabhugya yabhasoriri kwo orubhaango rwaaye.
ROM 11:6 Bhasorirwe kwo orubhaango rwa Taatabhugya, kweego bhatakutuuribhwa kwe ekigirirye kya amahokya gaabhu. Kyeego bhaangatuuriibhwe kwe ekigirirye kya amahokya gaabhu, ambe orubhaango rutaangabheeri orubhaango kweeki.
ROM 11:7 Kweego, amangʼana gaazo gari ego. Abhiiziraeri bhakakomya bhe eheene embere wa Taatabhugya, nawe bhataabhweeni. Ni bharya bhano bhaasorirwe na Taatabhugya, nibho bhakabhona. Abhaandi bhoosi bhano bhakasaaga, Taatabhugya akabhakora bhabhe ne eziikoro kongʼu.
ROM 11:8 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Taatabhugya akabhakora bhabhe ne eziikoro kongʼu, akabharibha ameeso okubha bhatarora, kweeki akabharibha amatwi okubha bhatiigwa. Niigo bhari reero yino.”
ROM 11:9 No omutemi Daudi akabhuga, “Hano bhakukora eziinyaangi zyaabhu kwo obhuzomererwa, Taatabhugya azikyoosye zibhe ekitiimbo kyo okubhatiimbya, ne ekitiimbo kyo okugwiisya, na zibhe obhutemwa kweebho.
ROM 11:10 Ameeso gaabhu gabhe mamwaamu, okubha bhatarora kyokyoosi kweeki, ne emigoongo gyaabhu gigeenderere okwiikiika, okutuukana ne eziinyaako zyaabhu.”
ROM 11:11 Bhoono nirabhuurya, mbe, Abhiiziraeri bhakiikuza okubha bhagwe no okusikibhwa bhukongʼu? Zeyi, naabhe hasuuhu! Nawe, ni kutuukana no okwaanga kwaabhu obhutuurya bhubhahikiiri abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri. Kwe enzira yiyo, Taatabhugya akeenda Abhiiziraeri bhiigwe eriihari ryo okubhona obhutuurya kyeego abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri bhaabhweeni.
ROM 11:12 Bhoono, abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri, bhakabhona orubhaango orukuru kwo okubha Abhiiziraeri bhakamwaanga Omutuurya. Ambe bharabhona naabhe orubhaango orukuru kukiraho hano Abhiiziraeri bhoosi bharaabhe bhatuuriibhwe.
ROM 11:13 Bhoono, niragaamba na neemwe, abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri. Eheene Taatabhugya akaanituma nibhe omweega kwiiguru wa abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri. Niraguungya emirimo giyo gino niheerwe,
ROM 11:14 nawe kwo okuhitira emirimo gyaane giyo, niriisiga kubha, Abhiiziraeri abharikyaane bhariigwa eriihari ryo okubhona obhutuurya kyeego emwe mwabhweeni, okubha abhamwe bhaabhu kweeki bhatuuribhwe.
ROM 11:15 Rora, hano Abhiiziraeri bhaamwaangiri Omutuurya, Taatabhugya neewe yabhaangiri, akiigwaana na abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri. Kweego, hano Taatabhugya ariikirirya Abhiiziraeri kweeki, erabha kya abhaku bharyookiri!
ROM 11:16 Eraabhe omuutu aramuruusirya Taatabhugya obhutoongore bhwa amagesa gaaye, ambe amagesa gaaye goosi garabha ni kwiiguru wa Taatabhugya. Kweeki, eraabhe omuutu aramuruusirya Taatabhugya emiri gyo omuzeituni, ambe naabhe amasagya gaaku goosi garabha ni kwiiguru wa Taatabhugya.
ROM 11:17 Bhoono, agamwe ga amasagya gatinirwe, na amasagya agaandi go omuzeituni gwa mwiitirigo geemiibhwe gatigati wa amasagya go okutaanga. Amasagya goosi garabhona ebhyaakurya okurwa mumiri giryagirya gyo omuzeituni. Emwe bhoono, niimwe amasagya ge emizeituni gya mwiitirigo.
ROM 11:18 Kweego, mutazeera amatu gano gakatinwa. Mutiizuungya, na muhiite, emiri gitakubhiisigira emwe, nawe emwe niimwe mukugiisigira emiri.
ROM 11:19 Ahaandi muranagya okugaamba, “Amasagya gayo gakatinwa, okubha enye niemibhwe hagiro haabhu.”
ROM 11:20 Yiyo ni heene. Amasagya gayo gakatinwa kwo okubha gatiikiriirye, na naawe ori kyeego ori kwo okubha oriikirirya. Kweego, otiizuungya, nawe omwoobhohe Taatabhugya.
ROM 11:21 Eraabhe Taatabhugya akatema Abhiiziraeri bhano bhari simuka ya amatu ge emizeituni, naabhe awe, aranagya okukutema.
ROM 11:22 Murore kyeego Taatabhugya akukorera obhuzomu abhaatu abhaandi, na bhurya akutema abhaatu abhaandi kwo obhutemwa obhuhaari. Aratema bhano bhakaanga okumwiikirirya, na arakukorera obhuzomu awe, kyeego okugeenderera okumwiikirirya. Nawe kyeego oritiga okumwiikirirya, awe woosi oratinwa.
ROM 11:23 Eraabhe Abhiiziraeri bhayo bhariikyoora no okumwiikirirya Taatabhugya, bhareemibhwa kweeki mumuzeituni gyaabhu, kwo okubha Taatabhugya ano obhunagya bhwo okweemya kweeki.
ROM 11:24 Awe wuno otari Mwiiziraeri, awe ni kye eriitu ryo omuzeituni gwa mwiitirigo. Okatinwa no okweemibhwa mumuzeituni guno okeemibhwa na abhaatu, yiingabha kiyo ni kigiro kigini kukorwa. Bhoono ongʼure kubha, gutari murimo mukongʼu ku Taatabhugya okukyoorera okweemya Abhiiziraeri bhano bhaari amatu ge emizeituni mumuti guno gwaari ni gwaabhu abheene.
ROM 11:25 Abhahiiri bhaane mubhwiikirirya, ndeenda mumenye iguru ya amiiseego ga Taatabhugya gano gaari giibhisiri ekare, okubha mutaaza kwiirora bha amangʼeeni bhukongʼu. Abhamwe bha Abhiiziraeri bharabha ne eziikoro kongʼu eriibhaga iguhi ego, tee obhubhari bhukuunaane bhwa abhaatu bhano bhatari Abhiiziraeri bhasuungʼaane obhutuurya.
ROM 11:26 Kwe enzira yiyo, Abhiiziraeri bhoosi bharatuuribhwa. Ni kyeego Taatabhugya akabhuga mu Makaamo Amahoreeru, “Omutuurya araaza okurwa mumugye gwa Sayuni, arakora abhiibhurwa bha Yaakobo bhatige okumwaanga Taatabhugya.
ROM 11:27 Hayo niho eriiragano ryaane neeryo riraakuunaane, hano niraabhaabhire ebhibhi bhyaabhu.”
ROM 11:28 Hano Abhiiziraeri bhaari bhaangiri Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu Krisito, bhakiikora kubha abhabhisa bha Taatabhugya. Nawe eriingʼana riyo ribheeri kwo obhweera bhweenyu, emwe abhaatu bhano mutari Abhiiziraeri. Naabhe, Taatabhugya akyaari aseegiri Abhiiziraeri, kwe ekigirirye yaari asoriri bhazaazi bhaabhu no okukora eriiragano nabho.
ROM 11:29 Taatabhugya araasore abhaatu bhaaye no okubhatweera ebhite, atakunagya okwiikyoosya amiiseego gaaye.
ROM 11:30 Ekare, emwe mutaari kumwiigwa Taatabhugya, nawe bhoono musuungʼaaniri ebhigoongi bhya Taatabhugya, kwo okubha Abhiiziraeri bhataamwiigwiiri.
ROM 11:31 Kwe eheene niigo eraabhe. Bhoono Abhayahudi bhatakumwiigwa Taatabhugya, nawe bharasuungʼaana ebhigoongi bhya Taatabhugya kyeego abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhabhweeni ebhigoongi bhya Taatabhugya.
ROM 11:32 Taatabhugya akatiga abhaatu bhoosi bhageenderere kumwaanga okumwiigwa no okubhohwa mubhwaangi bhwaabhu, okubha abharorere ebhigoongi abhaatu bhayo bhoosi.
ROM 11:33 Weyaa! Ni weewi wuno akunagya okumenya kyeego bhuri obhuniibhi, amangʼeeni no obhumenyeekererya bhwa Taatabhugya? Bhirakira okumenyeekererya kweetu! Atariho omuutu wuno akunagya okumenya obhwaamuri bhwaaye kasi amiiseego gaaye.
ROM 11:34 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Ni weewi wuno akunagya okumenya amiiseego go Omukuru, Taatabhugya? Ni weewi wuno akumutoongera?”
ROM 11:35 “Ni weewi wuno akamuha Taatabhugya ekigiro kino Taatabhugya areenderwa kumukyoorerya?”
ROM 11:36 Taatabhugya niwe wuno akateema ebhigiro bhyoosi. Kwo okuhitira kweewe ebhigiro bhyoosi bhirageenderera kubhaho, ne ebhigiro bhyoosi bhiriho kwiiguru wo obhuguungo bhwaaye. Taatabhugya aguungibhwe kirakeego! Gabhe ego.
ROM 12:1 Bhoono abhahiiri bhaane, mumenyiri kyeego Taatabhugya araturorera ebhigoongi. Kweego, nirabhiisasaama kubha, mwiiruusye obhwiikari bhweenyu ku Taatabhugya. Mubhe kye ebhimweeso ebhihoru, ebhihoreeru, bhino bhikumuzomera. Okukora ego, nikwe enzira ye eheene yo okumuseengera Taatabhugya.
ROM 12:2 Muteega eziinyaangi zya abhaatu bhe ekyaaro kino, nawe mutige Taatabhugya akyoosye eziikoro zyeenyu, okubha mubhe na amiiseego amahya. Hayo niho mureega okumenya gano Taatabhugya akubheendera. Kino akubheendera ni mangʼana amazomu, gano gakuunaaniri, kweeki gakumuzomera.
ROM 12:3 Bhoono, Krisito aniheeri orubhaango nibhe omweega waaye. Kweego, ndabhabhuurira emwe mwoosi kubha, mutiirora kubha ni kigiro kukira kyeego mukweenderwa kubha. Amiiseego geenyu gabhe na kusuuhu kuriingʼaana ne ekireengo kyo obhwiikirirya bhuno Taatabhugya yabhaheeri abhaatu bhoosi.
ROM 12:4 Kyeego mumenyiri, omubhiri ni gumwe, nawe gune ebhiimo bhyaaru, ne ebhiimo bhyoosi bhirahokya emirimo egiindi.
ROM 12:5 Ego niigo na neetwe. Etwe turi bhaaru, nawe tubheeri omubhiri gumwe kwo okugwaatana na Krisito. Mumubhiri gwaaye, abhaatu bhoosi ni bhiimo bhya abharikyaabhu, na bhane emirimo gyaabhu.
ROM 12:6 Kweego, tuno obhuturo maanga maaru, kyeego Taatabhugya atuheeri kwo orubhaango rwaaye. Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo okuruusya obhurooti, ahokeerye obhuturo bhuyo kuriingʼaana no obhwiikirirya bhwaaye.
ROM 12:7 Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo okubhahokeerya abharikyaaye, abhahokeerye bhuzomu. Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo okweegya, yeegye bhuzomu.
ROM 12:8 Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo okubhatoongera ekoro abharikyaaye, akore bhuzomu. Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo okuginihya abhaatu, aginihye kwe ekoro yoosi. Omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwo obhukaangati, akaangate kwo omukya gwoosi. No omuutu wuno aheerwe obhuturo bhwe ebhigoongi, abharorere abhaatu ebhigoongi kwo obhuzomererwa.
ROM 12:9 Museege abharikyeenyu kwo obhuseegi bhwe eheene. Mubhiihirirye obhubhi, nawe mubhe murakora amazomu eriibhaga ryoosi.
ROM 12:10 Mwiiseege emwe kwe emwe kya abhahiiri. Mukore omukya okubhasuuka abharikyeenyu.
ROM 12:11 Mutabha bhatobhu kwo okukora emirimo gya Taatabhugya, nawe mukaangatwe ne Ekoro Muhoreeru okukora emirimo giyo kwo omukya. Mumuhokeerye Omukuru Yeesu.
ROM 12:12 Muzomererwe kwo okubha muriisiga mazomu goosi gano Taatabhugya yarageenie. Mugumire mwiibhaga rye enyaako, na mugeenderere okumusabha Taatabhugya.
ROM 12:13 Mubhasakirye abhahoreeru abharikyeenyu mumeendi gaabhu, na mubhe muraginihya abhagini muziinyuumba zyeenyu.
ROM 12:14 Musabhire abhaatu bhano bhakubhanyaakya, okubha Taatabhugya abhatweere ebhite. Mutabha murabhasabhira kubha bhiihiimwe.
ROM 12:15 Muzomererwe hamwe na bhano bhakuzomererwa, na murire hamwe na bhano bhakurira.
ROM 12:16 Mwiikare hamwe kwa amiiseego gamwe. Mutabha muriizuungya, nawe mwiiyiikye, mubhe no obhugwaatani na abhaatu bhi iyaasi. Mutiirora emwe ni bha amangʼeeni.
ROM 12:17 Hano abhaatu bhakubhakorera obhubhi, mutabhariha obhubhi kwo obhubhi. Nawe mwiiriihe okukora amazomu embere wa ameeso ga abhaatu bhoosi.
ROM 12:18 Mukore omukya okukora ryoryoosi rino emwe mukunagya, okubha mubhe no omureembe na abhaatu bhoosi.
ROM 12:19 Abhaseegwa bhaane, mutariha ekisiiyoomba, nawe mumutigire Taatabhugya yaamure ryo okukora. Niragaamba ego, kwo okubha mu Makaamo Amahoreeru Omukuru, Taatabhugya arabhuga, “Enye niwe wuno nikuriha ekisiiyoomba.”
ROM 12:20 Kweeki, Amakaamo Amahoreeru garabhuga iguru yo okutama kuriha ekisiiyoomba, “Eraabhe omubhisa waazo ane enzara, omuhe ebhyaakurya. Ne eraabhe ane enyoota, omuhe kyo okunywa. Orikora ego, orabha kyeego omukumaniirye amakara go omuriro kumutwe gwaaye.”
ROM 12:21 Otahizwa na amabhi gano abhaatu bhakukukorera, nawe ohize amabhi gayo kwo okubhakorera amazomu.
ROM 13:1 Abhaatu bhoosi bhareenderwa bhiigwe abhakaangati bhe ekitaake. Muhiite kubha, obhunagya bhwaabhu bhwoosi bhwo okukaangata, bhurarwa ku Taatabhugya, kweeki ewe niwe akabhatuura mubhukaangati.
ROM 13:2 Kweego, omuutu wowoosi wuno akwaanga obhunagya bhwaabhu, aramwaanga Taatabhugya wuno akabhatuura mubhukaangati. No omuutu akukora ego, ariireetera obhutini bhwe ekiina kya Taatabhugya.
ROM 13:3 Abhakaangati bhatakukaanga omuutu wuno akukora amazomu, nawe wuno akukora amabhiihu. Kweego, eraabhe otakweenda okwoobhoha omukaangati, obhe orakora amazomu, neewe arakukumya.
ROM 13:4 Kwo obhugazuro ewe ni muhokya wa Taatabhugya wuno akukora emirimo kwo obhweera bhwaazo. Nawe, orikora amabhiihu, mbe, oreenderwa woobhohe, kwo okubha eheene ano obhunagya bhwo okukutema. Ewe ni muhokya wa Taatabhugya, okubheerekya obhuhaari bhwaaye bhano bhakukora amabhiihu.
ROM 13:5 Kweego, mureenderwa okubhiigwa abhakaangati bhe eserikaare. Mutabhasuuka ego kwe ekigirirye kyo okwoobhoha obhuhaari, nawe mubhasuuke kwe ekigirirye mumenyiri bhuzomu mumitima gyeenyu, Taatabhugya areenda mubhe murakora ego.
ROM 13:6 Kweeki, kwe ekigirirye kiyo, murariha eriigooti. Abhakaangati bhe eserikaare, hano bhakukora omukya kukora emirimo gyaabhu, bharamuhokeerya Taatabhugya omweene.
ROM 13:7 Kweego, mubhe murakora amangʼana gano abhakaangati bhayo bhakweenderwa okukorerwa. Eraabhe muratunibhwa eriigooti, ambe mutobhe eriigooti. Ne eraabhe mureenderwa okumusuuka omuutu, ambe mumusuuke. Obhuseegi nibhwo enzira yo okukuunaania emigiro gya Taatabhugya.
ROM 13:8 Mutabha muratunibhwa kyokyoosi no omuutu wowoosi, nawe okuseegana. Kwo obhugazuro wuno akumuseega omurikyaaye, wuyo niwe akukuunaania emigiro gya Taatabhugya.
ROM 13:9 Rora, obhuswaagyo bhurabhuga, “Otaseebheeta, otiita, otiibha, no otiigoomba ekigiro kyo omurikyaazo.” Nawe, emigiro giyo ne egiindi gyoosi giragwaatanibhwa mumugiro gumwe guno gukubhuga, “Omuseege omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene.”
ROM 13:10 Omuutu wuno akumuseega omurikyaaye, atakumukorera obhubhi. Kweego, obhuseegi nibhwe enzira yo okukuunaania emigiro gya Taatabhugya.
ROM 13:11 Mubhe murakora gayo goosi, kwo okubha mumenyiri eriibhaga ryo okuruusyaho ebhigiro bhyoosi no okukora emirimo kwo omukya no okwiiriiha kyo omuutu wuno amariri okubhuuka okukora emirimo. Rora, eriibhaga ryo obhutuurya bhweetu riri haguhi bhukongʼu, kukira kubhutaangiro hayo hano twataangiri okumwiikirirya Yeesu.
ROM 13:12 Bhoono, obhutiku bhuhwiiri, no orusiku oruhya ruriisuka okutaanga. Kweego, tutige amahokya amabhiihu gano gakukorwa mukiirima, na tugwaate ebhigwaato bhyo obhweero.
ROM 13:13 Tubhe ne eteemwa nzomu kya abhaatu bhano bhakwiikara mubhweero bhwo orusiku. Tutabha abhaatu bhano bhakukora eziinyaangi zyo okunywa amaanzi go omuzabibu no obhunywi obhuraara. Tutakora etuubho yoyoosi yo obhutuungiri, naabhe okukora amangʼana ge eziisoni. Tutabha bhe eniku no omugono.
ROM 13:14 Nawe bhoono, mubhwiikari bhweenyu bhwoosi, mubhe murakaangatwa no Omukuru Yeesu Krisito. Mutiikirirya naabhe hasuuhu okukaangatwa ne esimuka yeenyu ye ebhibhi kasi okutuna eziinaamba zyeenyu eziimbiihu.
ROM 14:1 Mumwiikirirye omwiikirirya omurikyeenyu wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya bhwaaye. Mutahakana neewe iguru ya amiiseego gaaye go okuhabhana na ageenyu.
ROM 14:2 Omuutu wuno akongʼiri mubhwiikirirya bhwaaye, ararora kubha aranagya kurya kyokyoosi kirya, nawe owuundi wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya bhwaaye, kubha ariikiriribhwa kurya eziinyenyi ezyeene.
ROM 14:3 Omuutu wuno akurya kyokyoosi kirya, atamuzeera owuundi wuno akurya eziinyenyi ezyeene. No omuutu wuno akurya eziinyenyi ezyeene, neewe atamutinira ekiina owuundi wuno akurya kyokyoosi kirya, kwo okubha Taatabhugya amwiikiririirye kyeego ari.
ROM 14:4 Awe otana obhuturo bhwobhwoosi bhwo okutinira ekiina omuhokya wo omuutu owuundi, gino nigyo emirimo gyo omukuru waaye. Na Taatabhugya ni mukuru wa bhoosi, ewe niwe araamure omuhokya waaye, asarirye kasi zeyi. No omuhokya waaye arakora kyeego ekweenderwa, kwo okubha Omukuru Yeesu ano obhunagya bhwo okumwiimeererya abhe arakora ego.
ROM 14:5 Omuutu owumwe ararora orusiku orurebhe runo obhweera kukira orusiku oruundi, nawe omuutu owuundi ararora eziisiku zyoosi ziri bhwaheene. Abhaatu bhoosi bheerekye mubhwoongo bhwaabhu abheene.
ROM 14:6 Omuutu wuno akurora orusiku orurebhe runo obhweera kukira orusiku oruundi, arakora ego kwe ekigirirye areenda okumuzomera Omukuru Yeesu. No owuundi wuno akurya kyokyoosi kirya, arakora ego kwe ekigirirye areenda okumuzomera Omukuru Yeesu. Atakunagya kurya kyokyoosi kutama okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” No owuundi wuno akurya eziinyenyi ezyeene, arakora ego kwe ekigirirye areenda okumuzomera Omukuru Yeesu. Wuyo woosi aramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya.”
ROM 14:7 Niragaamba ego, kwo okubha atariho omuutu gati weetu wuno akwiikara kwiiguru waaye omweene, naabhe wuno akukwa kwiiguru waaye omweene.
ROM 14:8 Eriibhaga rino turi bhahoru, turiikara kwiiguru yo Omukuru Yeesu. Ne eriibhaga rino tukukwa, turakwa kwiiguru wo Omukuru Yeesu. Kweego, tukubha abhahoru kasi turaakwe, etwe ni bhaatu bhaaye.
ROM 14:9 Krisito akakwa no okuryooka, okubha abhe Omukuru wa abhaatu bhoosi, abhaku na abhahoru.
ROM 14:10 Bhoono, awe ni weewi okumutinira ekiina omwiikirirya omurikyaazo? Kwaki oramuzeera? Etwe twoosi turiimeerera embere we ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya, na aratina ekiina gati weetu.
ROM 14:11 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Eheene, Omukuru, Taatabhugya abhugiri, abhaatu bhoosi bharahigama embere waane, na abhaatu bhoosi bharanikumya kwe eziindimi zyaabhu.”
ROM 14:12 Kweego, abhaatu bhoosi gati weetu, bhariigaamba abheene embere wa Taatabhugya.
ROM 14:13 Kweego, tutiitinira ekiina. Twaamure okutiga kukora kyokyoosi kino kikugirya omwiikirirya omurikyeetu agwe.
ROM 14:14 Okutuukana na ameegyo go Omukuru Yeesu, nimenyiri kwo obhuheene kubha, bhitariho ebhyaakurya bhyobhyoosi bhya amakire. Nawe eraabhe omuutu ararora ebhyaakurya ebhirebhe ni bhinyaka, hayo niho ebhyaakurya bhiyo bhikubha ebhinyaka kweewe.
ROM 14:15 Kweego, kya awe orimugirya omwiikirirya omurikyaazo abhe ne ebhigoongi bhukongʼu mukoro yaaye, hano okurya ebhyaakurya ebhirebhe, hayo niho orabha otakukaangatwa no obhuseegi kumurikyaazo. Ambe, otiikirirya, kwe enzira ye ebhyaakurya bhyaazo, omubhurye omuutu wuno Krisito yamukweereeri!
ROM 14:16 Ekigiro kino okurora ni kizomu kwaawe, nawe abharikyaazo bhararora kubha ni kibhi, otakikora.
ROM 14:17 Amangʼana go obhutemi bhwa Taatabhugya gatari amangʼana iguru yo okurya kasi okunywa, nawe ni iguru yo okukora eheene, kubha no omureembe no okwiikara kwo obhuzomererwa. Gayo goosi garaturikana kwo obhusakirya bhwe Ekoro Muhoreeru.
ROM 14:18 Omuutu wowoosi wuno akumuhokeerya Krisito ego, aramuzomera Taatabhugya, kweeki ariikiriribhwa na abhaatu.
ROM 14:19 Kweego ambe, tukore omukya eriibhaga ryoosi kukora amangʼana gano gakureeta omureembe, na gano gakugumirya abharikyeetu mubhwiikirirya.
ROM 14:20 Otasarya emirimo gya Taatabhugya kwo okurya ebhyaakurya bhyobhyoosi bhino okweenda. Eheene, ebhyaakurya bhyoosi bhiriikiribhwa okuriibhwa, nawe ni kibhi kumuutu okurya ebhyaakurya bhyobhyoosi bhino bhikugirya omurikyaaye agwe.
ROM 14:21 Hakiriku otige okurya eziinyama, kasi okunywa amaanzi go omuzabibu, kasi okukora kyokyoosi kino kikunagya kumutiindya omurikyaazo.
ROM 14:22 Bhoono awe, kirya okwiikirirya iguru ye eriingʼana riyo, kibhe gati waazo na Taatabhugya omweene. Hakiriku omuutu wuno atakwiitinira ekiina hano akukora kigiro kino okurora kubha kiri kisi.
ROM 14:23 Nawe, omuutu wowoosi wuno ano obhwiitiimaati iguru ye ebhyaakurya bhino akurya, wuyo aratinirwa ekiina na Taatabhugya, kwe ekigirye, omuutu wuyo ariikirirya kino akukora ni kibhiihu embere wa Taatabhugya. Kyeego omuutu akukora kyokyoosi kino atakwiikirirya kubha ni kisi, hayo niho akoriri ebhibhi.
ROM 15:1 Ambe, etwe bhano tukongʼiri mubhwiikirirya bhweetu, tureenderwa tukongʼerye abharikyeetu bhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya bhwaabhu. Tubhasakirye mubhunyookobhu bhwaabhu, na tutakora amangʼana gano gakutuzomera etwe abheene ego.
ROM 15:2 Etwe twoosi gati weetu, tukore omukya okukora amangʼana go okumuzomera abhiikirirya abharikyeetu kwiiguru yo obhweera bhweetu, okubha bhagumire mubhwiikirirya bhweetu.
ROM 15:3 Naabhe Krisito woosi, ataakoriri amangʼana gano gakamuzomera ewe omweene. Nawe akakora kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Amatuki gano bhakukutuka Taatabhugya, gakaanibhona enye.”
ROM 15:4 Goosi gano gaakaamirwe ekare mu Makaamo Amahoreeru, gakakaamwa kwiiguru yo okutweegya etwe. Amakaamo gayo garatusakirya kukongʼera munyaako yeetu na garatutoongera, okubha tubhe ne eriisigo.
ROM 15:5 Taatabhugya niwe wuno akutuhaana okukongʼera no okututoongera. Bhoono, nirasabha kubha, abhakore mwiikare kwa amiiseego gamwe, kwo okumweega Krisito Yeesu.
ROM 15:6 Hayo niho emwe mwoosi mukunagya okumuguungya Taatabhugya, Taata wo Omukuru weetu Yeesu Krisito, kwe eriiseego rimwe na kwe eriiraka rimwe.
ROM 15:7 Bhoono, mubhe muriikirirania emwe kwe emwe, kyeego Krisito yabhiikiriirye emwe, okubha abhaatu bhamuguungye Taatabhugya.
ROM 15:8 Muhiite kubha, Krisito akaaza okusakirya Abhayahudi, okubha abheerekye obhuheene bhwa Taatabhugya. Kwe enzira ya Krisito, Taatabhugya akuunaanirye obhurage bhwoosi bhuno yarageenie bhazaazi bhaabhu.
ROM 15:9 Kweeki, akaaza okubha abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhamukumye Taatabhugya kwe ebhigoongi bhyaaye. Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Ambe, niramukumya gati wa abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi, nirakweembera ameembo go okumukumya awe.”
ROM 15:10 Kweeki, Amakaamo garabhuga, “Emwe abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, muzomereerwe hamwe na abhaatu bha Taatabhugya!”
ROM 15:11 Kweeki, Amakaamo garabhuga, “Emwe abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, mumukumye Omukuru, Taatabhugya. Emwe abhaatu bhe eziingaanda zyoosi mukyaaro, mumukumye bhukongʼu!”
ROM 15:12 Naabhe omurooti Isaya neewe akabhuga, “Omuutu owumwe okurwa murwiibhuro rwa Yeese araaza, neewe arakaangata ebhyaaro bhyoosi. Na abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi, bharamwiisiga kubha, niwe akubhatuurya.”
ROM 15:13 Taatabhugya niwe wuno tukwiisigira kubha arakora goosi gano akaturagania. Kweego, nirabhasabhira, abhahe omureembe mwaaru no obhuzomererwa bhwaaru hano mukugeenderera okumwiikirirya. Hayo niho mukubha ne eriisigo ikuru, kwo obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru.
ROM 15:14 Abhahiiri bhaane, enye omweene nino obhuheene kubha emwe ni bhaatu abhazomu bhukongʼu, na mumenyiri bhuzomu kyeego mukweenderwa kukora, kweeki muno obhunagya bhwo okweegyana.
ROM 15:15 Naabhe ego, nibhakaamiiri amangʼana agaandi munyaarubha yino kwo obhukaari, okubha nibhahiitye amangʼana gayo. Nikoriri ego, kutuukana no orubhaango runo Taatabhugya aniheeri,
ROM 15:16 okubha nibhe omuhokya wa Krisito Yeesu kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Niheerwe emirimo gyo okubharwaazira Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya kyo omuseengeri, okubha bhabhe kye ekimweeso kino kikumuzomera Taatabhugya no okweeribhwa ne Ekoro Muhoreeru.
ROM 15:17 Bhoono, kutuukana no okugwaatana kweenye na Krisito Yeesu, niranagya okwiikumirya emirimo gyaane kwiiguru wa Taatabhugya.
ROM 15:18 Neenye nitakugaamba eriingʼana ryoryoosi eriindi, nawe garya ageene gano Krisito yakoriri kuhitira kweenye. Akakora abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhamwiigwe, kuhitira amangʼana gano niari nikugaamba ne emirimo gino niari nirakora.
ROM 15:19 Bhakarutwa okumwiigwa, kwo okubha bhakarora amanaga ga Krisito kwe ebhyeerekenio ne ebhiruguuro. Nikanagya okugakora kwa amanaga ge Ekoro wa Taatabhugya. Kweego, nikiiruguura hagiro hoosi nirarwaaza Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito, kweemera mumugye gya Yerusaremu tee mumugye gwa Iruriko.
ROM 15:20 Mugayo goosi, ni miiseego gaane okuraarika Amangʼana Amazomu hagiro hohoosi hano abhaatu bhakyaari okurwaazirwa iguru wa Krisito. Nirakora ego, okubha nitakyoorera okutaanga bhuhya emirimo ahagiro hano omuutu owuundi amariri kukora.
ROM 15:21 Kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Abhaatu bhano bhakyaari okurwaazirwa amangʼana gaaye, bharaaza kurora, na abhaatu bhano bhakyaari kwiigwa, nibho bharaagamenye.”
ROM 15:22 Emirimo giyo nigyo ekigirirye, nikatamwa maanga kaaru okuuza kweemwe.
ROM 15:23 Nawe bhoono, nimariri emirimo gyaane muziimbaara zino, na kumyaaka myaaru nibheeri na amiiseego makuru go okuuza kweemwe,
ROM 15:24 ndiisiga okukora ego. Niingaseegiri okubharora hano niraahite kweemwe okugya mukyaaro kya Hisipania no okwiikara hamwe neemwe kwiibhaga iguhi Rooma hayo. Ndasabha musakiryeku murugeendo rwaane ruyo.
ROM 15:25 Nawe bhoono, niragya Yerusaremu kwiiguru yo okuhira obhusakirya kubhahoreeru bhe erya.
ROM 15:26 Abhahoreeru bhano bhari Makedonia na Akaaya, bhakarora ni bhuzomu okuruusya omusororo, bhasakirye abhataka gati wa abhahoreeru bhano bhari Yerusaremu eyo.
ROM 15:27 Bhayo abheene bhakaamura kukora ego. Nawe ni heene bharatunibhwa okubhasakirya, kwo okubha bhano bhatari Abhayahudi bhagwaateeni hamwe na Abhayahudi murubhaango rwo obhutuurya bhuno bhukuhitira ku Bhayahudi. Kweego, bhano bhatari Abhayahudi bhareenderwa bhagwaatane na Abhayahudi kwe ebhigiro bhyaabhu.
ROM 15:28 Hano nikubha nimariri emirimo giyo gyo okubhaha omusororo guyo, nirageenderera no orugeendo rwaane rwo okugya Hisipania, na nirahitira kweemwe.
ROM 15:29 Nimenyiri kubha, hano niraahike kweemwe no okwiikara hamwe neemwe, Krisito aratutweera ebhite kwo obhukuunaanio hano nikubha hayo.
ROM 15:30 Abhahiiri bhaane, kwo obhuturo bhwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, no okutuukana no obhuseegi bhuno Ekoro Muhoreeru atuheeri, nirabhiisasaama kwe ekoro yaane yoosi kubha, mukore omukya okugwaatana neenye kwo okunisabhira ku Taatabhugya.
ROM 15:31 Munisabhire kubha, abhaatu bha mukyaaro kya Yudea bhano bhatakumwiigwa Yeesu Krisito, bhataaza bhakaanikorera obhubhi. Kweeki musabhe okubha abhahoreeru bha Yerusaremu erya, bhiikirirye okusuungʼaana omusororo guno niraabhahirire.
ROM 15:32 Kweego, eraabhe Taatabhugya araaseege, niraaza kweemwe hayo kwo obhuzomererwa bhukongʼu, okubha nimuunye hamwe neemwe.
ROM 15:33 Taatabhugya wuno akubhaha omureembe, abhe hamwe neemwe. Gabhe ego.
ROM 16:1 Ndaseega okumumenyeekererya omusubhaati weetu Fibi. Ewe ni musakirya we ekanisa yino eri mumugye gwa Kenikirea.
ROM 16:2 Ndasabha mumuginihye bhuzomu, kwe ekigirirye neewe ni mwiikirirya wo Omukuru Yeesu. Mumuginihye kyeego ekweenderwa gati wa abhahoreeru bha Taatabhugya. Kweeki, nirasabha kubha, mumusakirye na kyokyoosi kino akweenda, kwo okubha ewe asakiirye abhaatu bhaaru, naabhe enye.
ROM 16:3 Mubhakeerye Prisika hamwe no omusubhe waaye Akiira. Bhayo ni bhahokya abharikyaane mumirimo gya Krisito Yeesu,
ROM 16:4 ebho bhakiiruusya naabhe okubhurya obhwiikari bhwaabhu kwiiguru waane. Etari enye omweene wuno nikubhabhuurira bhazomirye, nawe na amakanisa goosi ga bhano bhatari Abhayahudi, bharabhabhuurira bhazomirye bhukongʼu.
ROM 16:5 Kweeki, mubhakeerye abhiikirirya bhano obhona bhakwiikumania munyuumba yaabhu. Mumukeerye no omuseegwa waane Epaineto. Ewe niwe wo okutaanga okumwiikirirya Krisito mukyaaro kya Asia erya.
ROM 16:6 Mubhakeerye Mariamu wuno yakoriri omukya bhukongʼu okukora emirimo kwiiguru weenyu.
ROM 16:7 Mubhakeerye Andironiko na Yunia. Bhayo ni Bhayahudi abharikyaane bhano bhaabhohirwe hamwe neenye mukibhoho. Bhakaanikaangata okumwiikirirya Krisito, kweeki bharasuukwa bhukongʼu gati wa abheega.
ROM 16:8 Mumukeerye omuseegwa waane Ampuriato, kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu Krisito.
ROM 16:9 Mumukeerye Urubano, omuhokya omurikyeetu mumirimo gya Krisito, na naabhe omuseegwa waane Sitakisi.
ROM 16:10 Mumukeerye Apere. Ewe yaari omukongʼeru mubhusakya bhwaaru kwiiguru wa Krisito. Kweeki mubhakeerye abhaatu bha munyuumba ya Arisitoburo.
ROM 16:11 Mumukeerye Herodioni, Omuyahudi omurikyaane. Mubhakeerye abhaatu bha munyuumba ya Narikiso bhano bhakumwiikirirya Omukuru Yeesu Krisito.
ROM 16:12 Mubhakeerye Tirifaina na Tirifosa. Abhakari bhayo bhano omukya bhukongʼu kukora emirimo gyo Omukuru Yeesu Krisito. Kweeki, mumukeerye omuseegwa waane Perisisi. Wuno woosi ni omukari wuno akoriri omukya bhukongʼu kukora emirimo gyo Omukuru Yeesu Krisito.
ROM 16:13 Mumukeerye Rufo, omusorwa wo Omukuru Yeesu Krisito, hamwe na nina waabhu, wuno abheeri maayi kweenye woosi.
ROM 16:14 Mubhakeerye Asinikirito, Furegoni, Herime, Patiroba, Herima na abhiikirirya bhoosi bhano bhari hamwe nabho.
ROM 16:15 Mubhuteero, mubhakeerye Firorogo na Yuria, Nerea no omusubhaati waaye, na Orimpa, hamwe na abhahoreeru bhoosi bhano bhari hamwe nabho.
ROM 16:16 Mubhakeerye abhiikirirya bhoosi kwo obhuseegi bhwa Krisito. Abhaatu bha mumakanisa goosi, bharabhakeerya.
ROM 16:17 Bhoono, abhahiiri bhaane, nirabhiisasaama kubha, mubhe meeso na abhaatu bhano bhakugirya obhutwaanikani gati wa abhiikirirya. Abhaatu bhayo bhareenda kusarya obhwiikirirya bhwa abhaatu, no okwaanga ameegyo gano mukeegibhwa. Mwiiyaahure kure nabho!
ROM 16:18 Abhaatu bhe etuubho yiyo bhatakumuhokeerya Krisito, Omukuru weetu, nawe kino bhakweenda ni kutuniirira eziinaamba zyaabhu ezyeene. Bharagaamba amangʼana amazomu go okuzomeerya, nawe bharangʼeena abhiikirirya bhano bhatakwiisigira obhubhi bhwobhwoosi.
ROM 16:19 Abhaatu bhoosi bhiigwiiri kyeego mukumwiigwa Omukuru Yeesu. Eriingʼana riyo riranizomeerya bhukongʼu. Naabhe ego, ndeenda mubhe na amangʼeeni bhukongʼu kwo okukora amangʼana amazomu, na mutabha na amasoro gogoosi kwo okukora amabhi.
ROM 16:20 Taatabhugya wuno akubhaha omureembe, aramutazira haasi Seetaani ibhaga iguhiigo, no okubhaha obhuhizi iguru waaye. Orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe. [Gabhe ego.]
ROM 16:21 Timoteo, omuhokya omurikyaane, arabhakeerya. Kweeki, Abhayahudi abharikyaane Rukio, Yasoni na Sosipatiro, bharabhakeerya.
ROM 16:22 Enye Teritio, omukaami we enyaarubha yino ya Pauro, nirabhakeerya kyo omwiikirirya omurikyeenyu wo Omukuru Yeesu.
ROM 16:23 Enye Pauro wuno nikwiikara wa Gaayo, neewe Gaayo, hamwe na abhiikirirya bhoosi bhe ekanisa ya hano bhakwiikumaniryaho. Erasito niwe omubhiiki we eziimbirya zyo omugye guno, hamwe no omwiikirirya omurikyeetu Kwarito, bharabhakeerya. [
ROM 16:24 Orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe mwoosi. Gabhe ego.]
ROM 16:25 Bhoono, tumuguungye Taatabhugya! Ewe niwe akunagya okubhakora mubhe muragumira mubhwiikirirya bhweenyu, kwo okurwaazwa Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu Krisito no kwo okutuukana no obhukuundukuro bhwe eheene bhwe embiso yino yaari ebhisirwe ekare.
ROM 16:26 Nawe bhoono, obhuheene bhuyo, bhutuurirwe kubhweero, kwe enzira ya Amakaamo Amahoreeru ga abharooti, amangʼana gayo garamenyekana kubhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi. Taatabhugya wa kirakeego niwe arageenie amangʼana gayo garaarikwe kubhaatu bhoosi, okubha bhayo bhabhone okumwiikirirya no okumwiigwa Omukuru Yeesu.
ROM 16:27 Taatabhugya omweene ego niwe wa amangʼeeni goosi. Niwe aguungibhwe kirakeego, kwe enzira ya Yeesu Krisito! Gabhe ego.
1CO 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, hamwe na Sositenesi, omwiikirirya omurikyeetu.
1CO 1:2 Nirabhakaamira emwe bhano muri mukanisa ya Taatabhugya mumugye gwa Koriinto. Taatabhugya abheerirye no okubhasora mugwaatane na Krisito Yeesu, na abhabhirikiiri kubha abhahoreeru bhaaye, hamwe na neemwe mwoosi bhe eziimbaara zyoosi bhano bhakumusabha Yeesu Krisito. Wuno niwe Omukuru waabhu no Omukuru weetu twoosi.
1CO 1:3 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
1CO 1:4 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi kwiiguru weenyu, kwe ekigirirye kyo orubhaango runo abhaheeri kwe enzira ya Krisito Yeesu.
1CO 1:5 Kwo okugwaatana kweemwe na Krisito, muniibhiri mumangʼana goosi, kiindi kwo obhugaambi bhweenyu na mubhumenyeekererya bhweenyu.
1CO 1:6 Gayo gareerekya kubha amangʼana gano twabharwaaziiri iguru wa Krisito ni ge eheene.
1CO 1:7 Bhoono mutakusuuhirwa naabhe obhuturo bhumwe bhwe Ekoro Muhoreeru, mukubha muraganya kwe enaamba kuru okukyoora kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
1CO 1:8 Ewe niwe akubhagumirya tee mubhuteero okubha mutaaza kubha na amasoro, orusiku runo Omukuru weetu Yeesu Krisito araaze okutinira ekiina abhaatu.
1CO 1:9 Taatabhugya arakuunaania gayo kwo okubha ewe ni muheene. Ewe niwe akabhabhirikira emwe, mubhe no obhugwaatani no Omwaana waaye Yeesu Krisito, Omukuru weetu.
1CO 1:10 Bhoono, abhahiiri bhaane, nirabhiisasaama kwe eriina ryo Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha, mutatwaanikana mumakeerenio. Bhutabhaho obhutwaanikanio gati weenyu, nawe mubhe no obhumwe mugano mukwiisiga na mugano mukwiiseega.
1CO 1:11 Abhahiiri bhaane, abhaatu abharebhe bha mumugye gwa Koroe bhanibhuuriiri kubha rireho eriiyoge gati weenyu.
1CO 1:12 Bhoono, gano nigo nikweenda okugaamba, omuutu wuyo woosi gati weenyu aragaamba gaaye. Owumwe arabhuga, “Enye ni wa Pauro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Apooro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Kefa.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Krisito.”
1CO 1:13 Mbe, Krisito atwaanikeeni? Mbe, Pauro niwe akakwa kumusaraba kwiiguru weenyu? Mbe, mukabatiizwa kwe eriina rya Pauro?
1CO 1:14 Nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye nitamubatiiziri omuutu wowoosi gati weenyu, nawe Kirisipo na Gaayo.
1CO 1:15 Kweego, atariho wuno akunagya kugaamba kubha, abatiizirwe kwe eriina ryaane.
1CO 1:16 Nirahiita kubha, nikabatiiza kweeki abhaatu bhe enyuumba ya Sitefana. Nawe kukira bhayo, nitamenyiri eraabhe niamubatiiziri omuutu owuundi wowoosi.
1CO 1:17 Krisito ataanitumiri enye okubatiiza abhaatu. Akaanituma okurwaaza Amangʼana Amazomu, kutama okwiisiga amangʼeeni gaane go okugaamba bhuzomu, okubha oruku rwa Krisito kumusaraba rutabhura amanaga gaaye.
1CO 1:18 Abhaatu bhano bhakubhura bhararora kubha amangʼana go okukwa Krisito kumusaraba ni ga bhweene ego, nawe kweetwe bhano tukutuuribhwa, amangʼana gayo gareerekya amanaga ga Taatabhugya.
1CO 1:19 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Abhaatu bha amangʼeeni nirasarya amangʼeeni gaabhu. Abhangʼeeni nirabhurya amangʼeeni gaabhu.”
1CO 1:20 Bhoono bharihe bhano bhakwiiseega bhana amangʼeeni? Bhari hayi bhano bhakwiigaamba ni bheegya bhe emigiro gya Musa, naabhe abhaatu bhano bhamenyiri okugaamba bhuzomu eziisiku zino? Taatabhugya yeerekirye kubhweero kubha amangʼeeni ge ekyaaro kino ni bhutuumbaahu.
1CO 1:21 Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya kwa amangʼeeni gaaye, akaamura kubha abhaatu bhatakunagya okumumenya kwa amangʼeeni gaabhu abheene. Nawe Taatabhugya akaseega kubhatuurya bhano bhakumwiikirirya kwe enzira ya amangʼana gano tukurwaaza. Amangʼana gayo, abhaatu bhe ekyaaro bharabhuga kubha ni ga bhweene ego.
1CO 1:22 Kwa Abhayahudi abheene bhareenda ekyeerekenio okubha bhiikirirye, na Abhayunaani ebho bharamoohya amangʼeeni.
1CO 1:23 Nawe etwe, turarwaaza amangʼana iguru wa Krisito wuno akakwa kumusaraba. Amangʼana gayo garabhiihira Abhayahudi, na kubhano bhatari Abhayahudi ni mangʼana ga bhweene ego.
1CO 1:24 Nawe kubhano Taatabhugya yabhabhirikiiri kubha bhaaye, bhabhe Abhayahudi kasi bhabhe Abhayunaani, Krisito niwe amanaga na amangʼeeni ga Taatabhugya.
1CO 1:25 Amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhutuumbaahu bhwa Taatabhugya, garahita amangʼeeni ga abhaatu. Na gano bhakurora kubha ni bhunyookobhu bhwa Taatabhugya, gana amanaga kukira amanaga ga abhaatu.
1CO 1:26 Bhoono, abhahiiri bhaane, muhiite kyeego mwaari hano mwabhirikiirwe na Taatabhugya. Kwa amiiseego ga abhaatu, abhaaru gati weenyu bhataari na amangʼeeni. Kweeki abhaaru gati weenyu mutaari mumenyekeeni bhukongʼu, naabhe mutiibhwiirwe mumigye gya abhataake.
1CO 1:27 Nawe Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora ni ga bhweene ego, okubha abhasuukye bha amangʼeeni. Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhunyookobhu, okubha abhasuukye bha amanaga.
1CO 1:28 Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gatana obhusuuku na gano bhakugazeera, kweeki gano bhakurora kubha gatana obhugazuro, okubha asarye amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gana obhugazuro.
1CO 1:29 Akakora ego okubha omuutu wowoosi atiikumya embere wa Taatabhugya.
1CO 1:30 Taatabhugya niwe abhagwaateenie na Krisito Yeesu. Ewe amukoriri Krisito abhe amangʼeeni geetu. Kwe enzira ya Yeesu tubheeri bhe eheene embere wa Taatabhugya, tubheeri abhahoreeru na tutuuriibhwe.
1CO 1:31 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu wuyo woosi wuno akwiikumya, yiikumye kwiiguru wo Omukuru.”
1CO 2:1 Abhahiiri bhaane, hano nikaaza kweemwe okubharwaazira iguru ye embiso ya Taatabhugya yino yaari ebhisirwe, nitaagaambiri kwa amangʼana go obhusomi naabhe kwa amangʼeeni.
1CO 2:2 Hano niari kweemwe, nikaamura nigaambe amangʼana iguru wa Yeesu Krisito ego, kiindi okukwa kwaaye kumusaraba, kutama okugaamba kigiro ekiindi.
1CO 2:3 Eriibhaga riyo niari munyookobhu, niari ne ehaho, no okurigita bhukongʼu.
1CO 2:4 Hano niari nikweegya no okurwaaza, nitaagaambiri kwa amangʼeeni gaane, okubha nibhakorokoombe abhaatu kwe ekigirirye kya amangʼeeni, nawe amanaga ge Ekoro Muhoreeru gaari gareerekya obhuheene.
1CO 2:5 Nikakora ego, okubha obhwiikirirya bhweenyu bhutiisigira amangʼeeni ga abhaatu, nawe bhwiisigire amanaga ga Taatabhugya.
1CO 2:6 Bhoono etwe, turagaamba amangʼana ga amangʼeeni kubhaatu bhano bhakongʼiri mubhwiikirirya, nawe amangʼeeni gayo gatari ge ekyaaro kino, na gatari ga abhakaangati bhe ekyaaro kino bhano bharaabhure.
1CO 2:7 Amangʼeeni gano tukurwaaza ni mbiso ya Taatabhugya, yino yaari ebhisirwe okubha abhaatu bhatayimenya. Hano Taatabhugya yaari akyaari kuteema ekyaaro, akaamura kuhokeerya amangʼeeni gayo, okubha atukorere amazomu.
1CO 2:8 Atariho naabhe owumwe wa abhakaangati bhe ekyaaro kino, wuno yamenyiri amangʼeeni gayo, kwo okubha bhaangabheeri bhagamenyiri, bhatiingamutemereeri kumusaraba Omukuru wo obhuguungo.
1CO 2:9 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Gano Taatabhugya abhabhanuriiri bhano bhamuseegiri, atariho omuutu wuno yaakagaruuzi naabhe okugiigwa, atariho omuutu wuno yaakagatuuriri mukoro yaaye.”
1CO 2:10 Nawe etwe, Taatabhugya akatweerekya gayo kuhitira kwe Ekoro Muhoreeru, kwo okubha Ekoro Muhoreeru ariisuunza goosi, naabhe amiiseego ga Taatabhugya gano gabhisirwe.
1CO 2:11 Atariho omuutu wuno akunagya kumenya gano omuutu owuundi akwiiseega. Nawe ekoro yaaye omweene ego egamenyiri. Egoego na gano Taatabhugya akwiiseega, atariho wuno akunagya okugamenya. Nawe Ekoro wa Taatabhugya omweene agamenyiri.
1CO 2:12 Taatabhugya atuheeri etwe Ekoro yaaye, okubha tugamenye gano tuheerwe kwo orubhaango rwa Taatabhugya. Kweego tutakwiiseega kyeego abhaatu bhe ekyaaro bhakwiiseega.
1CO 2:13 Kweeki tutakugaamba amangʼana gano tweegiibhwe na amangʼeeni ga abhaatu, nawe amangʼana gano tweegiibhwe ne Ekoro wa Taatabhugya. Turagagarura amangʼana ge Ekoro wa Taatabhugya kubhano bhane Ekoro wuyo.
1CO 2:14 Nawe omuutu wuno atana Ekoro wa Taatabhugya, atakusuungʼaana gano gakurwa kwe Ekoro wa Taatabhugya, kwe ekigirirye kweewe gayo ni ga bhweene ego. Kweeki atakunagya kugamenya, kwe ekigirirye garamenyekana ageene kwo obhusakirya bhwe Ekoro wa Taatabhugya.
1CO 2:15 Omuutu wuno akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya aragamenya goosi, nawe ewe, atakunagya kumenyekana no omuutu wuyo woosi.
1CO 2:16 Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Ni weewi wuno amenyiri gano Omukuru, Taatabhugya akwiiseega? Kweeki ni weewi wuno akunagya kumutoongera?” Nawe, etwe turiiseega amangʼana kya gano Krisito akwiiseega.
1CO 3:1 Abhahiiri bhaane, hano niari kweemwe nitaari niragaamba na neemwe kya abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru. Nawe niari niragaamba na neemwe kya abhaatu bhano bhakukaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro, kweeki kyeego abhaana abharere kwo okumwiikirirya Krisito.
1CO 3:2 Abhaana abharere bharanywa amabheere ageene, bhatakuhaabhwa ebhyaakurya kya abhaatu abhakuru. Egoego enye nikabhaha ameegyo amahuhu kwe ekigirirye mwaari mukyaari kukongʼa. Naabhe bhoono mukyaari kukongʼa,
1CO 3:3 kwo okubha mukyaari murakaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro. Gati weenyu bhariho bho omugono ne eriiyoge, bhireerekya kubha mukyaari murakaangatibhwa na amangʼana ge ekyaaro no okwiikara kya abhaatu bhe ekyaaro.
1CO 3:4 Niragaamba ego kwo okubha omuutu wuyo woosi aragaamba agaaye, owumwe arabhuga, “Enye ni wa Pauro,” owuundi arabhuga, “Enye ni wa Apooro.” Bhoono gayo gareerekya, mukyaari murakora kya abhaatu bhe ekyaaro.
1CO 3:5 Ambe bhoono, Apooro ni weewi? Na Pauro ni weewi? Etwe twoosi ni bhahokya bhano Taatabhugya yatutumiri okubhasakirya emwe mumwiikirirye. Omuutu wowoosi arakora emirimo gino yaheerwe no Omukuru.
1CO 3:6 Enye nikeemya eziimbibho, Apooro akiitirira, nawe Taatabhugya niwe yamerirye no okukurya.
1CO 3:7 Kweego, wuno akweemya eziimbibho etari kigiro, naabhe wuno akwiitirira, nawe Taatabhugya wuno akukurya niwe wo okwiisigira.
1CO 3:8 Wuno akweemya na wuno akwiitirira bhoosi bhari kisi, Taatabhugya aramuha esaambo yaaye, okuriingʼaana na kyeego yakoriri emirimo gyaaye.
1CO 3:9 Niragaamba ego, kwo okubha emirimo gino tukukora enye na Apooro ni gya Taatabhugya, na neemwe ni muguundu gwaaye, kweeki emwe ni nyuumba yaaye.
1CO 3:10 Taatabhugya kwo orubhaango rwaaye anisakiirye okwoomboka obhurusa kyeego omwoomboki omuzomu wa amangʼeeni, no omuutu owuundi aroomboka iguru yo obhurusa bhuyo. Nawe bhoono, omuutu wowoosi arore bhuzomu, kyeego aroomboke iguru yo obhurusa bhuyo.
1CO 3:11 Akore ego, kwo okubha obhurusa bhuno bhumariri okwoombokwa ni Yeesu Krisito omweene. Kweego, atariho omuutu wuno akunagya okwoomboka obhurusa obhuundi.
1CO 3:12 Iguru yo obhurusa bhuyo, omuutu aranagya okwoomboka kwe ezahaabu, kwe eziimbirya, kasi kwa amagina go obhuguri bhukuru, kwe emiti, kwa amanyaaki, kasi kwa amatu,
1CO 3:13 no obhweera bhwe emirimo gyo omuutu wuyo woosi bhurarorekana kubhweero. Orusiku rurya rwo okutina ekiina, emirimo gyoosi girarorekana kubhweero, kwo okubha emirimo gyo omuutu, girareengibhwa kwo omuriro gwo okutina ekiina.
1CO 3:14 Eraabhe emirimo gyo omuutu gino yakoriri girageenderera kubhaho, arasuungʼaana esaambo.
1CO 3:15 Eraabhe emirimo gyo omuutu wuyo gisikiri, hayo arabhurya esaambo, nawe ewe omweene aratuuribhwa, yiingabha arabha kyo omuutu wuno ahoneeri rwo okwaagura okusikira mumuriro gwo obhutini bhwe ekiina.
1CO 3:16 Mbe, mutamenyiri kubha emwe ni iseengerero rya Taatabhugya, kweeki Ekoro wa Taatabhugya ariikara muusi weenyu?
1CO 3:17 Eraabhe omuutu arasarya eriiseengerero rya Taatabhugya, Taatabhugya aramusarya omuutu wuyo, kwe ekigirirye eriiseengerero rya Taatabhugya ni horeeru, ne eriiseengerero riyo niryo emwe.
1CO 3:18 Omuutu wowoosi gati weenyu atiikaangirirya ana amangʼeeni. Eraabhe omuutu akwiirora kubha ana amangʼeeni mukyaaro kino, abhe ariikora mugeege okubha abhone amangʼeeni ge eheene.
1CO 3:19 Akore ego, kwo okubha amangʼeeni ge ekyaaro kino, ni ga bhweene ego embere wa Taatabhugya. Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Taatabhugya arabhagwaata bha amangʼeeni muniku yaabhu.”
1CO 3:20 Kweeki ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Omukuru amenyiri amiiseego ga abhangʼeeni, gatana bhweera.”
1CO 3:21 Bhoono, omuutu wowoosi atiikumya kwo okubha ewe ni mwiikirirya wo omuutu omurebhe, kwo okubha Taatabhugya atutuuriri etwe twoosi tubhasakirye emwe,
1CO 3:22 ebhe enye Pauro, abhe Apooro, kasi Kefa. Kweeki Taatabhugya abhaheeri ebhigiro bhyoosi okubhasakirya, bhibhe bhya mukyaaro, kasi obhuhoru, kasi oruku, bhibhe bhireho bhoono, kasi bhiraabheho, bhyoosi ni bhyeenyu.
1CO 3:23 Nawe emwe, ni bha Krisito, neewe Krisito ni wa Taatabhugya.
1CO 4:1 Abhaatu bhatubhare etwe kubha ni bhabhagati bha Krisito, tuheerwe emirimo gyo okwiimeererera amangʼana ge embiso ya Taatabhugya.
1CO 4:2 Bhoono, omuutu wuno aheerwe emirimo, areenderwa abhe omuhokya omuheene.
1CO 4:3 Nawe kweenye, etari kigiro niraatinirwe ekiina neemwe, eraabhe niraatinirwe ekiina na abhatini bhe ekiina mukiina. Naabhe enye omweene nitakutura okwiitinira ekiina,
1CO 4:4 kwo okubha nitakurora ryoryoosi eriibhiihu mukoro yaane. Nawe riyo ritakugirya nitabha ni isarya. Omukuru Yeesu niwe akunitinira ekiina.
1CO 4:5 Bhoono, mutatinira ekiina abhaatu eriibhaga ryaabhu rikyaari kuhika, muganye tee orusiku runo Omukuru Yeesu araaze. Ewe niwe araarore ebhigiro bhyoosi bhino bhibhisirwe mukiirima no okweerekya gano gari muziikoro zya abhaatu. Niho omuutu akubhona omukumo guno akweenderwa, okurwa ku Taatabhugya.
1CO 4:6 Abhahiiri bhaane, nigaambiri amangʼana gayo goosi iguru waane na Apooro, okubha tubhe ekireengyo kwiiguru weenyu. Okutuukana kwe ekireengyo kiyo, mumenye gano gakugaambwa mubhugaambi bhuno, “Mutiitaambuka gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.” Eraabhe muratuniirira obhugaambi bhuyo, atakubhaho omuutu wowoosi wuno akumukumya omuutu owumwe no okumuzeera owuundi.
1CO 4:7 Bhoono, ni weewi wuno akukoriri obhe omukuru kukira owuundi? Ni kigiroki kino onakyo kino otaheerwe na Taatabhugya? Eraabhe oheerwe, kwaki oriikumya kyamuna otaheerwe?
1CO 4:8 Bhoono muriirora mwiigutiri! Muriirora muniibhiri! Muriirora abhatemi kukira etwe! Hakiriku muungabheeri abhatemi eheene, okubha etwe tubhaahe hamwe neemwe!
1CO 4:9 Nawe, niriiseega Taatabhugya atukoriri etwe abheega kubha abhaatu bho okuzeerwa kukira bhoosi. Tubheeri kya abhaatu bhano bhatiniirwe ekiina okwiitwa. Tutuurirwe kya abhaatu bho okusekwa mukyaaro, kubhamaraika na kubhaatu.
1CO 4:10 Abhaatu bhaaru bharaturora etwe bhatuumbaahu, kwo okubha turamuhokeerya Krisito, nawe emwe muriirora bha amangʼeeni kwo okubha muramutuniirira Krisito. Etwe turarorekana kubha bhanyookobhu, nawe emwe muriirora muna amanaga. Etwe turazeerwa, nawe emwe muriirora abhasuukwa.
1CO 4:11 Tee bhoono, tune enzara ne enyoota, na tutana eziingibho zyo okwiisa, turatemwa, na tutana ho okwiikara.
1CO 4:12 Turakora emirimo gyeetu kwo omukya na kwa amabhoko geetu abheene. Hano abhaatu bhakututuka, turabhatweera ebhite. Hano bhakutunyaakya, turiikongʼeererya.
1CO 4:13 Hano bhakutugaamba bhubhi, tukabhakyoora kwo okubhiisasaama. Naabhe, turarorwa kyo obhunyaka bhwe ekyaaro, na tutakweenderwa kwa ryoryoosi.
1CO 4:14 Nitakubhakaamira amangʼana gano kubhasuukya, nawe ndeenda okubharekya kya abhaana bhaane abhaseegwa,
1CO 4:15 kwo okubha yiingabha muna abhaatu ebhikwe ikumi (10,000) bhano bhakubharera mubhwiikari bhweenyu bhwe Ekikrisito, wuuso weenyu ni wumwe. Enye ni wuuso weenyu ku Krisito Yeesu, kwo okubha enye niwe niabharwaaziiri Amangʼana Amazomu.
1CO 4:16 Bhoono, nirabhiisasaama kubha, mubhe muratuniirira ekireengyo kyaane.
1CO 4:17 Riyo niryo rigirye nimutumeenie Timoteo, omwaana waane omuseegwa, omuheene mumirimo gyo Omukuru. Ewe arabhahiitya gano enye nikugatuniirira kwo okugwaatana na Krisito, gano nikweegya abhaatu ahagiro hayo hoosi mumakanisa goosi.
1CO 4:18 Bhoono abhaandi gati weenyu bhariizuungya, kwo okubha bhariiseega nitakuuza kweeki kweemwe.
1CO 4:19 Nawe Omukuru araaseege, niraaza kweemwe bhwaangu. Hayo niho niraamenye amangʼana gano bhakugaamba bhano bhakwiizuungya, ne etari okumenya amangʼana gayo ageene, nawe okumenya naabhe eziinguru zyaabhu.
1CO 4:20 Niragaamba ego kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya, bhutakurorekana mumangʼana ageene, kiindi muziinguru zyaabhu.
1CO 4:21 Bhoono, mureenda nikorebhwi? Mbe, niize kweemwe ne ehiimbo okubha nibhateme? Kasi niize kwo obhuseegi no obhunyoohu?
1CO 5:1 Eheene amangʼana gigwiirwe kubha, gati weenyu bhuriho obhuseebheeti. Obhuseebheeti kya bhuyo, bhutaakarorekeeni naabhe kubhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya. Ni bhuseebheeti bhwo omuutu kugeenda no omukari wa wiise waabhu.
1CO 5:2 Kwaki emwe muriizuungya? Hakiriku muungabheeri ne ebhigoongi no okumuruusyaho omuutu wuno akukora gayo gati weenyu!
1CO 5:3 Niragaamba ego, kwe ekigirirye kyo okubha hamwe neemwe mukoro, yiingabha nitari hamwe neemwe kwo omubhiri, na nimariri okumutinira ekiina omuutu wuyo. Riyo niryo niingakoriri, hano niingabheeri eyo.
1CO 5:4 Hano mukwiikumania kuriina ryo Omukuru weetu Yeesu, enye nirabha hamwe neemwe kwe ekoro, no obhunagya bhwo Omukuru weetu Yeesu, bhurabha hamwe neemwe.
1CO 5:5 Mumuruusyeho omuutu wuyo gati weenyu no okumutiga mubhukaangati bhwa Seetaani, okubha esimuka ye ebhibhi esikibhwe, nawe ewe omweene atuuribhwe orusiku rwo okukyoora kwo Omukuru Yeesu.
1CO 5:6 Obhwiizuungya bhweenyu bhutakweenderwa. Mutamenyiri kubha, ekibhwiisya kisuuhu kiratuunduurya obhutu bhwoosi?
1CO 5:7 Kweego, mubhe muriiyeerya, kwe enzira yo okumuruusyaho omuutu wuyo omubhi gati weenyu, kyeego okuruusya ekibhwiisya kye ekare. Hayo murabha abhaatu bhahya, ni kyo obhutu obhuhya bhuno bhutana ekibhwiisya. Ego niigo muri, kwo okubha Krisito, engʼoondu weetu we Enyaangi yo Okuhiita, amariri kuruusibhwa kubha ekimweeso okubha otutuurye.
1CO 5:8 Bhoono, tutakora Enyaangi yo Okuhiita, okubha kwo obhubhi ne ebhibhi, nawe tukore kwe emikaate gino gitana ekibhwiisya, niigo kwe ekoro enzomu ne eheene.
1CO 5:9 Munyaarubha yino niabhakaamiiri, nikabhabhuurira, mutagwaatana na abhaseebheeti.
1CO 5:10 Obhugazuro bhwaane bhutari kubha, mutagwaatana na abhaseebheeti, abhiimani, abhateesya, naabhe bhano bhakuseengera emisaambwa, eno bhatari abhiikirirya. Niingagaambiri ego, muungangʼariiri okureka mukyaaro hano.
1CO 5:11 Nawe, kino niagaambiri ni kubha, mutagwaatana no omuutu wuno akwiibhirikira omwiikirirya, eno ni museebheeti, mwiimani, omuseengeri we emisaambwa, omugwaatania, omunywi omuraara kasi omuteesya. Omuutu kya wuyo, mutige naabhe kurya nawe.
1CO 5:12 Ambe bhoono, gitari emirimo gyaane okutinira ekiina bhano bhatari abhiikirirya. Bhayo Taatabhugya omweene niwe araabhatinire ekiina. Nawe emwe mungʼariiri okubhatinira ekiina bhano bhari mukanisa, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu omubhi gati weenyu, mumuheebhe.”
1CO 6:1 Eraabhe owumwe gati weenyu ana amasemo iguru yo omwiikirirya omurikyaaye, igabhwi araamura okuhira amasemo gaaye kubhano bhatari abhiikirirya? Nyakara yaangahiriri kubhahoreeru bha Taatabhugya.
1CO 6:2 Mutamenyiri kubha, abhahoreeru bha Taatabhugya nibho bharaatinire ekiina ekyaaro kino? Ne eraabhe emwe abhiikirirya muratinira ekiina ekyaaro kino, kwaki mutamwe okutinira ekiina amasemo mahuhu gatigati weenyu?
1CO 6:3 Mutamenyiri kubha, turabhatinira ekiina naabhe bhamaraika? Eraabhe niigo, ambe, mureenderwa okumara amangʼana eziisiku zyoosi.
1CO 6:4 Bhoono, hano mukwiiyogenia iguru ya amangʼana eziisiku zyoosi, ndora murahira amasemo geenyu kubhataania bhano bhatakungʼarira mukanisa okubha bhatine ekiina?
1CO 6:5 Niragaamba ego, okubha murore eziisoni. Awee, gati weenyu atariho naabhe omuutu wumwe wa amangʼeeni, wuno akunagya kutina ekiina gati wa abhiikirirya?
1CO 6:6 Nawe, emwe mune eteemwa yo okumuzoongera omwiikirirya omurikyeenyu mukiina, embere wa bhano bhatari abhiikirirya!
1CO 6:7 Okwiisema kuyo, kureerekya kubha mutaamiibhwe bhukongʼu. Yiingabheeri hakiriku, okutiga omuutu akukora amabhiihu kasi akuteesye ebhigiro bhyaazo.
1CO 6:8 Nawe bhoono emwe, nibho mukwaangira kukora amabhiihu no okubhateesya abhaatu ebhigiro bhyaabhu, kweeki murakora gayo kubhiikirirya abharikyeenyu!
1CO 6:9 Mutamenyiri kubha, abhabhi bhatakusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya? Mutiikaangirirya! Abhaseebheeti, abhaatu bhano bhakuseengera emisaambwa, abhatuungiri, naabhe abhasubhe bhano bhakuhiindira na abhasubhe abharikyaabhu,
1CO 6:10 abhiibhi, abhiimani, abhanywi abharaara, abhagwaatania, abhateesya, bhayo bhoosi bhatakusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.
1CO 6:11 Abhaandi gati weenyu bhaari ego. Nawe bhoono, kwo okuhitira kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, na kwo obhuturo bhwe Ekoro wa Taatabhugya weetu, mwiisaabhiibhwe obhubhi bhweenyu, mweeriibhwe no okubharwa bhe eheene embere wa Taatabhugya.
1CO 6:12 Abhaatu abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Bhatuheeri orugusa kukora ebhigiro bhyoosi kyeego tukweenda.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhyoosi bhino bhino obhweera. Kweeki bharabhuga, “Bhatuheeri orugusa kukora ebhigiro bhyoosi kyeego tukweenda.” Nawe enye nitakubha omugya wa kyokyoosi.
1CO 6:13 Abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Hano tukubha ne enzara tungʼariiri kurya, kwe ekigirirye emibhiri gyeetu gireenda ebhyaakurya.” Niigo eri, nawe riraaza eriibhaga rino Taatabhugya araakyoosye emibhiri gyeetu gibhe gitakweenda ebhyaakurya. Mutagaamba tungʼariiri kukora obhutuungiri, kyeego ekweenderwa okurya hano tukubha ne enzara. Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya ataabhuumbiri emibhiri gyeetu kwiiguru yo obhuseebheeti, nawe akabhuumba kwiiguru yo okumuhokeerya Omukuru, neewe Omukuru aragituga emibhiri gyeetu.
1CO 6:14 Kweeki, Taatabhugya araturyoora etwe kwe eziinguru zyaaye, kyeego akamuryoora Omukuru okurwa muruku.
1CO 6:15 Mutamenyiri kubha, emibhiri gyeenyu ni bhiimo bhyo omubhiri gwa Krisito? Bhoono, muratura okugwaatania omubhiri gwa Krisito no omubhiri gwo omusiimbe? Zeyi, naabhe hasuuhu!
1CO 6:16 Mutamenyiri kubha, omuutu wowoosi wuno akugwaatana no omusiimbe, arabha omubhiri gumwe neewe? Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, “Abhabhiri bhano, bharabha mubhiri gumwe.”
1CO 6:17 Nawe omuutu wowoosi wuno akugwaatana no Omukuru, arabha ekoro eyimwe neewe.
1CO 6:18 Kweego mwiiriihe no obhuseebheeti. Ebhibhi ebhiindi bhyoosi, omuutu arakora igutu yo omubhiri gwaaye, nawe omuutu wuno akuseebheeta, wuyo ariikorera ebhibhi mumubhiri gwaaye omweene.
1CO 6:19 Mutamenyiri kubha, emibhiri gyeenyu nigyo eriiseengerero rye Ekoro Muhoreeru wuno Taatabhugya yabhaheeri, kweeki Ekoro Muhoreeru ariikara muusi weenyu? Kweego, emibhiri giyo gitari gyeenyu, nawe ni gya Taatabhugya.
1CO 6:20 Nikyo kikagirya mukagurwa kwo obhuguri bhukuru. Kweego mumuguungye Taatabhugya mumibhiri gyeenyu.
1CO 7:1 Bhoono niragaamba iguru ya amangʼana gano mwaanikaamiiri. Muragaamba kubha, “Ni bhuzomu omusubhe atige okuhiindira no omukari.”
1CO 7:2 Nawe kwo okubha murakora obhuseebheeti, omusubhe wowoosi abhe no omukari waaye omweene, no omukari wowoosi abhe no omusubhe waaye omweene.
1CO 7:3 Omusubhe abhe aramukorera omukari waaye kyeego ekweenderwa, no omukari woosi abhe aramukorera omusubhe waaye kyeego ekweenderwa.
1CO 7:4 Omukari atana obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye, nawe omusubhe waaye niwe wo obhunagya iguru yo omubhiri guyo. Neewe omusubhe atana obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye, nawe omukari waaye niwe wo obhunagya iguru yo omubhiri gwaaye.
1CO 7:5 Mutiiyiima, nawe eraabhe mwiikirireenie kukora ego kwiibhaga, okubha mubhone omweeya muzomu gwo okusabha ku Taatabhugya. Ibhaga riindi, mukyoorerane kweeki, okubha Seetaani ataaza kubhasakya kukora obhuseebheeti kwo okubha mutakunagya okwiibhaaha.
1CO 7:6 Nibhabhuuriiri amangʼana iguru yo okutaana kwiibhaga, nirabhatoongera ego, etari kwo okubhahatika.
1CO 7:7 Bhoono, niingaseegiri abhaatu bhoosi bhabhe kyeego enye niri, nawe etari ego kwo okubha omuutu wuyo woosi Taatabhugya amuheeri obhuturo bhwaaye, owumwe obhuturo bhuno, owuundi bhurya.
1CO 7:8 Bhoono, ndabhabhuurira abhaguru na abhatuumba gati weenyu, ni bhuzomu bhageenderere okwiikara ego okutama okukweera kasi okukweerwa, bhabhe kyeego enye niri.
1CO 7:9 Nawe eraabhe bhakutamwa okwiibhaaha, ni bhuzomu bhakweere kasi okukweerwa, kwo okubha ni hakiriku okukora ego kukira okubha ne enaamba yo omubhiri.
1CO 7:10 Kubhano bhiikweeriri, nirabhaha obhuswaagyo. Obhuswaagyo bhuyo bhutari bhwaane, nawe bhurwiiri ku Mukuru Yeesu, kubha, omukari atatwaanikana no omusubhe waaye.
1CO 7:11 Nawe eraabhe atwaanikeeni neewe, atakweerwa no omusubhe wuundi, hamwe, yiigwaane no omusubhe waaye no okukyoorerana. No omusubhe woosi, atamutiga omukari waaye.
1CO 7:12 Bhoono niragaamba na abhiikirirya abhaandi. Amangʼana gano nikugaamba ni miiseego gaane, gatari obhuswaagyo bhwo Omukuru Yeesu. Kyo omusubhe omwiikirirya akweeriri omukari wuno atari mwiikirirya, no omukari wuyo yiikiriirye okwiikara neewe, atamutiga.
1CO 7:13 Egoego, omukari omwiikirirya, neewe akweerirwe no omusubhe wuno atari mwiikirirya, no omusubhe wuyo yiikiriirye okwiikara neewe, atamutiga.
1CO 7:14 Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya amwiikiriirye omusubhe wuno atari mwiikirirya, kwe ekigirirye kyo omukari waaye. No omukari wuno atari omwiikirirya, Taatabhugya amwiikiriirye kwe ekigirirye kyo omusubhe waaye. Eraabhe etaangabheeri ego, abhaana bheenyu bhataangabheeri abhahoreeru bha Taatabhugya, nawe bhoono ni bhahoreeru bha Taatabhugya.
1CO 7:15 Nawe, eraabhe wuno atari mwiikirirya areenda okutaana no omurikyaaye omwiikirirya, mutige akore ego. Hayo omwiikirirya wuyo, atakubhohwa no obhukweeri bhuyo, nawe Taatabhugya atubhirikiiri okubha twiikare kwo omureembe.
1CO 7:16 Awe omukari omwiikirirya, otakunagya okumenya! Hamwe omusubhe waazo arabhona okumwiikirirya Krisito kwiiguru wo obhwiikirirya bhwaazo. Naawe omusubhe omwiikirirya, otakunagya kumenya! Hamwe omukari waazo arabhona okumwiikirirya Krisito kwiiguru wo obhwiikirirya bhwaazo.
1CO 7:17 Omuutu wowoosi yiikare kuriingʼaana na kyeego Omukuru akumweendera, na kyeego Taatabhugya yamubhirikiiri. Ego niigo nikuswaagya mumakanisa goosi.
1CO 7:18 Eraabhe omuutu yabhirikiirwe na Taatabhugya, eriibhaga yaari asaarirwe, atiikora kyeego atasaarirwe. Kweeki, eraabhe omuutu akabhirikirwa na Taatabhugya eriibhaga yaari atasaarirwe, atasaarwa.
1CO 7:19 Okusaarwa no okutama kusaarwa bhutariho obhweera. Kigiro kino kino obhweera ni kugwaata obhuswaagyo bhwa Taatabhugya.
1CO 7:20 Bhoono, omuutu wuyo woosi atame kyeego yaari hano Taatabhugya yamubhirikiiri.
1CO 7:21 Eraabhe Taatabhugya yakubhirikiiri hano waari mugya, riyo ritakunyaakya. Nawe eraabhe oraabhone omweeya gwo okwiiragaanza, okorere omweeya guyo.
1CO 7:22 Nibhugiri kubha, riyo ritakunyaakya, kwo okubha omuutu wuno yaari mugya hano yabhirikiirwe no Omukuru, wuyo arabha omwiiragaanzi ku Mukuru. Neewe wuno yabhirikiirwe hano yaari omwiiragaanzi, wuyo ni mugya wa Krisito.
1CO 7:23 Mukagurwa kwo obhuguri bhukuru. Kweego, mutabha abhagya bha abhaatu.
1CO 7:24 Abhahiiri bhaane, omuutu wuyo woosi atame embere wa Taatabhugya, kyeego yaari hano yabhirikiirwe neewe.
1CO 7:25 Bhoono, kubhaakya bhano bhatakweerirwe, nitana eriiswaagyo okurwa ku Mukuru Yeesu. Nawe nirabheerekeererya kwa miiseego gaane, enye wuno nikungʼarira okwiikiriribhwa kwe ekigirirye kye ebhigoongi bhya Taatabhugya.
1CO 7:26 Ambe, kwo okubha ziriho eziinyaako nzaru eziisiku zino, niriiseega ni bhuzomu omuutu atame kyeego ari.
1CO 7:27 Eraabhe okweeriri, otatigana na mukaazo. Eraabhe okyaari kukweera, otakweera.
1CO 7:28 Nawe eraabhe oraakweere, otakubha okoriri kibhi. No omuukya neewe, araakweerwe, atakubha akoriri kibhi. Nawe, bhano bhakweereeni bharabha ne eziinyaako mubhwiikari bhwaabhu. Neenye niingaseegiri eziinyaako ziyo zitaaza kubhabhona.
1CO 7:29 Abhahiiri bhaane, ndeenda okugaamba kubha, eriibhaga rino risaagiri ni iguhi, tee Krisito akyoore. Kweego, okurwa bhoono bhano bhakweeriri bhatige okwiiseega iguru wa abhakari bhaabhu ego, okubha bhakore emirimo gyo Omukuru.
1CO 7:30 Na bhano bhakurira, bhano bhakuzomererwa, bhano bhakugura ebhigiro,
1CO 7:31 na bhano bhakukorera obhwiikari bhwa mukyaaro kino, bhayo bhoosi bhatanyaakira bhukongʼu amangʼana gayo. Bhabhe bharakora emirimo gyo Omukuru, kwo okubha ekyaaro kino kyeego tukukirora, kirahita.
1CO 7:32 Ndeenda mutabha no obhwiitiimaati iguru ya amangʼana go obhwiikari bhuno. Omuutu wuno akyaari kukweera, ariinyaakya iguru ye emirimo gyo Omukuru, na ariiseega kyeego araamuzomeerye Omukuru.
1CO 7:33 Nawe omuutu wuno akweeriri, ahaanyaakira amangʼana go obhwiikari bhwaabhu, akwiiseega kyeego araamuzomeerye omukari waaye,
1CO 7:34 amiiseego gaaye gari mbaara ibhiri. Omukari kasi omuukya wuno atakweerirwe aramuhokeerya Omukuru, okubha abhe muhoreeru omubhiri ne ekoro. Nawe omukari wuno akweerirwe, ahaanyaakira amangʼana go obhwiikari bhuno, ariiseega kyeego araamuzomeerye omusubhe waaye.
1CO 7:35 Niragaamba amangʼana gayo kwo obhweera bhweenyu, etari kubha ndeenda kubharekya. Ndeenda mubhe muriikara kyeego ekweenderwa, mubhe muramuhokeerya Omukuru kwe ekoro yoosi.
1CO 7:36 Omuutu wowoosi wuno akurora kubha etari bhuzomu okutiga kumukweera omuukya wuno amuyuungirye, kweeki eraabhe enaamba yo omubhiri emuhiziri, omuutu wuyo ararora kubha, ereenderwa bhiikweere, akore kyeego akweenda, bhakweerane. Hayo atakubha akoriri ebhibhi.
1CO 7:37 Na eraabhe omuutu araamure mukoro yaaye kubha, atakumukweera omuukya wuyo, na kitariho ekigiro kino kikumuhatika okukweera, kweeki aranagya okubhaaha obhuseegi bhwaaye, ambe, arabha akoriri bhuzomu.
1CO 7:38 Kweego, wuno akwaamura kumukweera omuukya wuno amuyuungirye, arakora bhuzomu. Na wuno atakumukweera, arakora kisi bhukongʼu.
1CO 7:39 Omukari wuno akweerirwe, abhohirwe no obhukweerwa eriibhaga ryoosi rino omusubhe waaye akyaari muhoru. Nawe eraabhe omusubhe waaye akuuri, hayo arabha omwiiragaanzi okukweerwa no omusubhe wowoosi wuno akweenda, nawe omusubhe wuyo abhe omwaanamweega wo Omukuru.
1CO 7:40 Nawe hakiriku omutuumba wuyo asaage atakweerwa. Gayo ni miiseego gaane, na niriiseega kubha enye woosi Ekoro wa Taatabhugya aranikaangata okugaamba amangʼana gayo.
1CO 8:1 Bhoono niragaamba iguru ye ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa ekimweeso kumisaambwa gyo okubhaazwa. Ni heene kubha, “Etwe twoosi tuna amangʼeeni.” Nawe amangʼeeni garakora abhaatu bhiizuungye. Nawe obhuseegi nibhwo bhukukora bhagumire mubhwiikirirya.
1CO 8:2 Eraabhe omuutu ariirora kubha amenyiri eriingʼana eriirebhe, wuyo akyaari kumenya ryoryoosi kyeego bhurya akweenderwa kumenya.
1CO 8:3 Nawe omuutu wuno amuseegiri Taatabhugya, wuyo niwe amenyekeeni na Taatabhugya omweene.
1CO 8:4 Bhoono iguru yo okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, tumenyiri kubha emisaambwa giyo giraseengerwa, etari kigiro mukyaaro muno. Kweeki tumenyiri kubha ariho Taatabhugya owumwe ego.
1CO 8:5 Ni heene kubha abhaatu abhaandi bhariiseega kubha kune emisaambwa mwiisaaro naabhe mukyaaro. Eheene, kune ebhigiro bhyaaru bhino abhaatu bhakubhibhirikira kubha emisaambwa kasi abhakaangati.
1CO 8:6 Nawe kweetwe, ariho Taatabhugya owumwe ego, niwe Taata, niwe Omuteemi we ebhigiro bhyoosi. Etwe turiikara kwiiguru waaye. Kweeki ariho Omukuru owumwe ego, niwe Yeesu Krisito, ne ebhigiro bhyoosi bhyaateemirwe kuhitira kweewe, kweeki etwe turi bhahoru kutuukana na neewe.
1CO 8:7 Nawe etari kubha abhaatu bhoosi bhana amangʼeeni gayo, kwe ekigirirye bhariho abhaandi bhano bhaari ne eziinyaangi zyo okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa. Naabhe bhoono, hano bhakurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa, ebhyaakurya bhiyo bhirabhakora okwiiseega emisaambwa gyo okubhaazwa. Hayo bhariirora mumitima gyaabhu kubha bharakora ebhibhi, kwe ekigirirye bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya.
1CO 8:8 Bhoono, ebhyaakurya bhitakututuura kubha haguhi na Taatabhugya, kwe ekigirirye naabhe tukutiga okurya, tutakubhurya kigiro, kweeki naabhe turaarye, tutakwoongeribhwa kigiro.
1CO 8:9 Nawe mwiiroreerere kisi, obhwiiragaanzi bhweenyu bhutabha bhurabhasariirya bhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya.
1CO 8:10 Niragaamba ego, kwe ekigirirye omuutu wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya araarore wiikeeri mwiiseengerero rye emisaambwa gyo okubhaazwa orarya, bhoono atakwiiseega mumutima gwaaye kubha neewe areenderwa okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa?
1CO 8:11 Kwe enzira yiyo, omwiikirirya omurikyaazo wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya, wuno Krisito yamukweereeri, arabhura kutuukana na amangʼeeni gaazo.
1CO 8:12 Kweego, eraabhe murabhasariirya abhiikirirya abharikyeenyu bhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya, bhakore gano bhakurora Taatabhugya atakugiikirirya, no okubhanyahaara emitima gyaabhu, hayo murabha muramusariirya Krisito omweene.
1CO 8:13 Kweego, eraabhe ebhyaakurya bhino nikurya, bhiramugirya omwiikirirya omurikyaane akore ebhibhi, nitakurya kweeki ebhyaakurya bhya tuubho yiyo, okubha nitaaza kukora omwiikirirya omurikyaane akore ebhibhi.
1CO 9:1 Bhoono, enye nitari mwiiragaanzi? Enye nitari omweega? Enye nitaamuruuzi Omukuru weetu Yeesu? Kweeki emirimo gino enye niakoriri gitari nigyo gibhakoriri emwe mumwiikirirye Omukuru?
1CO 9:2 Naabhe eraabhe abhaatu abhaandi bhararora kubha enye nitari omweega, nawe kweemwe enye ni mweega, kwo okubha obhwiikirirya bhweenyu mu Krisito ni rukaamo runo rukweerekya kubha enye nitumirwe no Omukuru.
1CO 9:3 Abhaatu bhano bhakunihakania enye kubha, nitari omweega, ndabhabhuurira,
1CO 9:4 etwe tutakweenderwa kuhaanwa bhyo okurya na bhyo okunywa kwiiguru ye emirimo gyeetu gyo obhweega?
1CO 9:5 Bhoono, muriiseega kubha etwe tutana obhwiiragaanzi kugya na bhamukaabhu abhiikirirya murugeendo rwo okuraarika amangʼana iguru wa Krisito, kyeego bhurya abheega abhaandi na bhawamwaabhu Omukuru Yeesu bhakugya nabho, naabhe Kefa?
1CO 9:6 Kasi neenye na Barinaaba abheene, niitwe bhano tukweenderwa kukora emirimo okubha tubhone ebhigiro kwiiguru yo obhwiikari bhweetu?
1CO 9:7 Ni musirikareki wuno akugya mwiihi kwo okwiiriha omweene? Ni murimiki wuno akweemya emizabibu mumuguundu gwaaye, na atakurya emisumo gyaku? Kweeki ni muriisyaki wuno akuriisya emitugo, na atakunywa amabheere ge emitugo giyo?
1CO 9:8 Amangʼana gayo gano nikugaamba, gatari amiiseego ga abhaatu, naabhe emigiro gya Musa gyoosi gireerekya ego.
1CO 9:9 Mumigiro gya Musa ekaamirwe kubha, “Engʼoombe hano ekuhuura engano, otayibhoha omunwa.” Bhoono, nikwo okugaamba kubha mumangʼana gayo Taatabhugya ariiseega iguru we eziingʼoombe?
1CO 9:10 Kasi yaari aragaamba kwiiguru weetu? Niigo eri! Amakaamo gayo gakaamirwe kwiiguru weetu, kwo okubha wuno akurima na wuno akugesa, bhoosi bhareenderwa okwiisiga kubha bharabhona esoondo.
1CO 9:11 Etwe tukabharwaazira amangʼana iguru wa Krisito, kyeego omuutu wuno akweemya eziimbibho. Bhoono, ni ngʼana kongʼu kweemwe okutuha ebhigiro bhyo okurya no bhyo okunywa, okubha tubhone obhweera, kyeego omuutu wuno akugesa?
1CO 9:12 Eraabhe abhaandi bharangʼarira okuhaanwa ebhigiro kya bhiyo okurwa kweemwe, bhoono etwe, tutakungʼarira bhukongʼu kuhaanwa ebhigiro bhiyo? Nawe etwe tutakutunia gano tungʼariiri kuhaanwa na neemwe, nawe twiikongʼeereerye mugoosi, okubha tutaaza kubharibhira abhaatu okwiikirirya Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito.
1CO 9:13 Mbe, mutamenyiri kubha bhano bhakukora emirimo mwiiseengerero rya Taatabhugya, bharabhona ebhyaakurya bhyaabhu okurwa mwiiseengerero muyo? Kweeki, mutamenyiri kubha bhano bhakukora emirimo gya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, bharabhona esoondo yaabhu, okurwa mubhigiro bhino bhikuruusibhwa ekimweeso?
1CO 9:14 Kweeki Omukuru Yeesu aswaagirye egoego, bhano bhakurwaaza Amangʼana Amazomu, bhabhe bharabhona ameendi gaabhu kutuukana ne emirimo giyo.
1CO 9:15 Nawe enye nikyaari kutunia naabhe rumwe mugano nikungʼarira kuhaanwa. Kweeki nitakukaama ego, okubha nihaabhwe gayo. Kweenye hakiriku okukwa kukira kusakiribhwa ebhigiro okurwa kweemwe, kwo okubha nitakweenda omuutu wowoosi anirekye okwiiguungya kwiiguru yo okuraarika Amangʼana Amazomu, kwe enzira yo okuuniha ebhigiro.
1CO 9:16 Enye nitakungʼarira okwiiguungya kwe ekigirirye kyo okurwaaza Amangʼana Amazomu, kwo okubha emirimo giyo nigyo nitumirwe kukora. Kweeki niraaza kurora enye, eraabhe nitakurwaaza Amangʼana Amazomu gayo.
1CO 9:17 Eraabhe niingabheeri nirakora emirimo gino kwo obhuseegi bhwaane omweene, niingisigiri kubhona esaambo. Nawe etari ego kweenye, kwe ekigirirye Taatabhugya aniheeri omurimo guno kwo obhuseegi bhwaaye, okubha nigukore.
1CO 9:18 Bhoono esaambo yaane niki? Esaambo yaane niyo okurwaaza Amangʼana Amazomu kutama kurihwa, kutama kutunia gano nikungʼarira kuhaanwa kwiiguru yo okurwaaza Amangʼana gayo.
1CO 9:19 Enye nitari omugya wo omuutu wowoosi, niri mwiiragaanzi. Nawe niituuriri kubha omugya wa abhaatu bhoosi, okubha okubhasakirya abhaatu bhaaru bhamwiikirirye Krisito.
1CO 9:20 Ku Bhayahudi, niari kyeego Omuyahudi, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito. Enye omweene nitari iyaasi we emigiro gya Musa, nawe nikiituura iyaasi we emigiro giyo, kubhano bhakutuniirira emigiro giyo, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito.
1CO 9:21 Kubhano bhatana emigiro gya Musa, niari kyeego omuutu wuno atana emigiro giyo, okubha nibhasakirye bhamwiikirirye Krisito. Yiyo etana obhugazuro kubha nitana emigiro embere wa Taatabhugya. Nawe ninagyo kwe ekigirirye nirakaangatibhwa ne emigiro gya Krisito.
1CO 9:22 Kubhano bhakyaari kukongʼa mubhwiikirirya, niari kyeego wuno akyaari kukongʼa mubhwiikirirya okubha okubhasakirya bhamwiikirirye Krisito. Nikakora goosi kubhaatu bhoosi, okubha kwe tuubho yoyoosi yirya nibhatuurye nyakara abhamwe bhaabhu.
1CO 9:23 Nirakora gayo goosi kwiiguru ya Amangʼana Amazomu okubha nigwaatane na abhaandi murubhaango rwaaye.
1CO 9:24 Mutamenyiri kubha abhaatu bhano bhakuhizana okuryaara, bhararyaara bhoosi, nawe wuno akusuungʼaana esaambo ni wumwe ego? Bhoono mubhe muraryaarya bhukongʼu, okubha musuungʼaane esaambo.
1CO 9:25 Bhano bhakuhizana mwiibharaana, bhariiriibha mumaaru kwiiguru ya mahizano. Bhakukora ego okubha bhasuungʼaane orusaangarya rwe eriibhaga iguhi ego. Nawe etwe turakora ego, okubha tusuungʼaane orusaangarya runo ruragumira kirakeego.
1CO 9:26 Kwe ekigirirye kiyo enye nitakuryaara kyo omuutu wuno akuryaara bhusa, kweeki nitakurwaana kyo omuutu wuno akutaasa ekuundi bhusa.
1CO 9:27 Nawe niragunyaakya no okugunarya omubhiri gwaane kukongʼera, okubha okuhita yo okubharwaazira abhaatu Amangʼana Amazomu, enye omweene nitaaza okwaangibhwa embere wa Taatabhugya.
1CO 10:1 Abhahiiri bhaane, ndeenda muhiite kubha, eriibhaga bhazaazi bheetu bhakareka Misiri, bhoosi bhaari bharakaangatibhwa ne eriisaaro, kweeki bhoosi bhakahita gatigati we enyaanza.
1CO 10:2 Hano bhaakaangatiibhwe ne eriisaaro no okuhita gatigati we enyaanza, bhoosi bhakabha bhabatiiziibhwe kubha abhaanabheega bha Musa.
1CO 10:3 Bhoosi bhakarya ebhyaakurya bhino bhyaarwiiri mwiisaaro.
1CO 10:4 Kweeki bhoosi bhakanywa amaanzi garya gano Taatabhugya akabhaha kwe enzira yo okuruguurya, okurwa kwiitare. Eriitare riyo ryaari ni Krisito. Ewe yaari arageenda hamwe nabho.
1CO 10:5 Nawe abhaaru gati waabhu, bhaari bharakora gano gatamuzomeeri Taatabhugya, kweego bhakasikibhwa, ebhituundu bhyaabhu bhikanyaragana mwiitirigo.
1CO 10:6 Ambe, amangʼana gayo goosi ni bhireengyo kweetwe, okubha tutabha turiigoomba amabhiihu, kyeego bhurya ebho bhaari bhakwiigoomba amabhiihu.
1CO 10:7 Mutabha muraseengera emisaambwa, kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaari bhakukora. Iguru waabhu ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Abhaatu bhakiikara okurya no okunywa, na ibhaga riindi bhakiimeerera okubhina no okukora amangʼana ge eziisoni.”
1CO 10:8 Kweeki tutatuungira, kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaari bharakora, tee orusiku rumwe bhakasikibhwa abhaatu ebhikwe miroongo ebhiri na bhatatu (23,000).
1CO 10:9 Kweeki tutabha turamusakya Omukuru, kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhaamusakirye, bhakarumwa ne eziinzoka, bhakakwa.
1CO 10:10 Kweeki mutiiririirira kyeego bhurya abhaandi gati waabhu bhakaririirira, bhakiitwa na maraika omusikya.
1CO 10:11 Ambe, amangʼana gayo goosi gano gakabhabhona ebho, gakaamirwe okubha gabhe ebhireengyo bhyo okuturekya etwe bhano tukwiikara muziisiku zino zyo obhuteero.
1CO 10:12 Kweego, wuno akwiirora kubha yiimeereeri bhugumiru mubhwiikirirya, yiirore, ataaza kugwa.
1CO 10:13 Obhusakya bhuno bhubhabhweeni, ni kyeego bhuno abhaatu abhaandi bhaabhweeni eziisiku zyoosi. Taatabhugya ni muheene, ewe atakubhatiga musakibhwe kukira amanaga geenyu. Hano emwe mukusakibhwa, Taatabhugya arabhaha amanaga go okukongʼera ne enzira yo okuhurukira.
1CO 10:14 Kweego, abhaseegwa bhaane, mwiiriihe mutaseengera emisaambwa gyo okubhaazwa.
1CO 10:15 Niragaamba na neemwe bhano muna amangʼeeni, kweego mwiiseege emwe abheene iguru wa gano nikugaamba.
1CO 10:16 Bhoono, hano tukunyweera ekikoombe eriibhaga rye ebhyaakurya bhyo Omukuru, kwiiguru yo okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” turabha turiisaangya mumanyiinga ga Krisito. Kweeki, hano tukubhega omukaate no okurya, turabha tugwaateeni mumubhiri gwa Krisito.
1CO 10:17 Omukaate guyo guno tukugwaatana etwe twoosi ni gumwe. Kweego, etwe twoosi ni mubhiri gumwe, yiingabha turi bhaaru.
1CO 10:18 Murore Abhiiziraeri. Abhaatu bhano bhakurya bhino bhiruusiibhwe ekimweeso ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, bharagwaatana na Taatabhugya kwe enzira ye ekimweeso kiyo.
1CO 10:19 Bhoono, ndeenda kugaambaki? Ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa kumisaambwa gyo okubhaazwa bhino obhweera bhwobhwoosi? Kasi emisaambwa gyo okubhaazwa nagyo ni kigiro?
1CO 10:20 Zeyi! Ndeenda okubhuga ekimweeso kino bhakuruusya abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, bhatakumuruusirya Taatabhugya, nawe bhararuusya kumasaambwa amabhi. Na neenye nitaseegiri emwe mugwaatane na amasaambwa.
1CO 10:21 Mutakweenderwa okunyweera ekikoombe kyo Omukuru na kya amasaambwa. Mutakweenderwa kurya ebhyaakurya bhyo Omukuru na bhya amasaambwa.
1CO 10:22 Kasi, tureenda kumukora Omukuru abhe ne eriihari? Muriiseega kubha tune eziinguru kukira ewe?
1CO 10:23 Abhaatu abhaandi gati weenyu bharabhuga, “Ebhigiro bhyoosi bhiikiririibhwe kukorwa.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhyoosi bhino bhino obhweera kweetwe. Kweeki bharabhuga, “Ebhigiro bhyoosi bhiikiririibhwe kukorwa.” Nawe enye niragaamba kubha, bhitari bhigiro bhyoosi bhino bhikusakirya obhwiikirirya bhweetu bhugumire.
1CO 10:24 Omuutu atakomya gano gakumusakirya ewe omweene ego, nawe akomye gano gakusakirya abharikyaaye.
1CO 10:25 Murye ebhigiro bhyoosi bhino bhikuguribhwa mumuteera mutabhuuryabhuurya, okubha mutanyaaka mumitima gyeenyu,
1CO 10:26 kwo okubha Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Ekyaaro hamwe ne ebhigiro bhyoosi bhino bhiri muusi wamu, ni bhyo Omukuru.”
1CO 10:27 Eraabhe omuutu wuno atari mwiikirirya abhaginihirye okurya, neemwe mwiikiriirye kugya, murye ebhigiro bhyoosi bhino abhabhanuriiri mutabhuuryabhuurya, okubha mutanyaaka mumitima gyeenyu.
1CO 10:28 Nawe eraabhe omuutu aribhabhuurira, “Ebhyaakurya bhino bhiseengeerwe emisaambwa gyo okubhaazwa,” hayo mutarya ebhyaakurya bhiyo, kwiiguru yo omuutu wuno abhabhuuriiri, kweeki kwiiguru ya amasemo go omutima.
1CO 10:29 Hano nikugaamba kubha, “Kwiiguru ya amasemo ga mumutima,” nitakugaamba iguru ye emitima gyeetu, nawe iguru yo omutima gwo omuutu wuno abhabhuuriiri. Nawe kwaki amasemo ga mumutima gwo owuundi, garibhire obhwiiragaanzi bhwaane?
1CO 10:30 Eraabhe enye nirarya ebhyaakurya bhiyo kwo okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwaki nitukwe kwe ekigirirye kye ebhyaakurya bhino nibhugiri, “Ozomirye, Taatabhugya?”
1CO 10:31 Ambe bhoono, kyokyoosi kino mukukora, ebhe kurya, ebhe kunywa, kasi ekigiro ekiindi, mukikore kwiiguru yo okumuguungya Taatabhugya.
1CO 10:32 Mutabha murasariirya Abhayahudi, naabhe abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, naabhe abhaatu bhe ekanisa ya Taatabhugya.
1CO 10:33 Mubhe kyeego enye niri. Ndakora omukya kubhazomeerya abhaatu bhoosi kwa amangʼana goosi gano nikukora. Etari kubha nirakora ego, okubha nibhone obhweera omweene, nawe nirakora ego okubha abhaatu bhaaru bhabhone obhweera kwo okubhona obhutuurya.
1CO 11:1 Kweego muniege enye, kyeego enye woosi nikumweega Krisito.
1CO 11:2 Nirabhakumya kwe ekigirirye muranihiita mumangʼana goosi, no okugwaata ameegyo gano niabhaheeri.
1CO 11:3 Nawe bhoono ndeenda mumenye kubha obhukaangati bhwo omusubhe wowoosi bhurareka ku Krisito, no obhukaangati bhwo omukari bhurareka kumusubhe waaye, no obhukaangati bhwa Krisito bhurareka ku Taatabhugya.
1CO 11:4 Kweego, omusubhe wowoosi wuno akukuundikirya omutwe hano akusabha, kasi hano akuruusya obhurooti, wuyo aramusuukya Krisito, wuno niwe omukaangati waaye.
1CO 11:5 Neewe omukari wuno atakukuundikirya omutwe gwaaye hano akusabha, kasi hano akuruusya obhurooti, wuyo aramusuukya omusubhe waaye, wuno niwe omutwe gwaaye. Erabha ego, kwo okubha arabha kyo omukari wuno amwiiri oruhara.
1CO 11:6 Eraabhe omukari atakukuundikirya omutwe gwaaye, amwe eziinzweeri zyaaye! Nawe ni soni kwo omukari okumwa eziinzweeri zyaaye, kweego, hakiriku akuundikirye omutwe gwaaye.
1CO 11:7 Etakungʼarira kumusubhe okukuundikirya omutwe, kwo okubha ewe ni tuubho no obhuguungo bhwa Taatabhugya. Nawe omukari areerekya obhuguungo bhwo omusubhe waaye.
1CO 11:8 Niragaamba ego, kwe ekigirirye Taatabhugya atamubhuumbiri omusubhe okurwa kumukari, nawe akamubhuumba omukari okurwa kumusubhe.
1CO 11:9 Naabhe Taatabhugya atamubhuumbiri omusubhe kwiiguru yo omukari, nawe akamubhuumba omukari kwiiguru yo omusubhe.
1CO 11:10 Kwiiguru ya riyo, kweeki kwiiguru ya bhamaraika, omukari areenderwa okukuundikirya omutwe gwaaye, okweerekya kubha ari iyaasi yo obhukaangati bhwo omusubhe waaye.
1CO 11:11 Nawe kwo okugwaatana no Omukuru, omukari aramwiisiga omusubhe, neewe omusubhe ariisiga omukari.
1CO 11:12 Niragaamba ego, kwo okubha kyeego omukari yabhuumbirwe okurwa kumusubhe, niigo ego omusubhe woosi ariibhurwa no omukari. Nawe ebhigiro bhyoosi bhirarwa ku Taatabhugya.
1CO 11:13 Bhoono mwaamure abheene, ereenderwa omukari okumusabha Taatabhugya okutama kukuundikirya omutwe gwaaye?
1CO 11:14 Ndora naabhe emibhiri egyeene gireerekya kubha, ni soni kumusubhe kubha ne eziinzweeri taambi!
1CO 11:15 Nawe kumukari kubha ne eziinzweeri taambi kuramukora asuukwe, kwe ekigirirye aheerwe eziinzweeri taambi okubha zibhe kyo omweenda gwo okukuundikirya omutwe.
1CO 11:16 Nawe eraabhe omuutu areenda kuhakana iguru ya amangʼana gayo, na amenye kubha etwe tutana nyaangi eziindi kukira ziyo, naabhe mumakanisa ga Taatabhugya zitariho nyaangi eziindi.
1CO 11:17 Ambe, mubhuswaagyo bhuno, nitakubhakumya, kwo okubha hano mukwiikumania mutakukora go obhweera, nawe murakora gano gatana obhweera.
1CO 11:18 Niigwiiri kubha, hano mukwiikumania mukanisa, kuno obhutwaanikani gati weenyu. Na neenye niriikirirya kusuuhu kubha niigo eri.
1CO 11:19 Obhutwaanikani bhureenderwa bhutuuke gatigati weenyu, okubha bhe eheene bhamenyekane.
1CO 11:20 Nawe, hano mukwiikumania hamwe mutakurya ebhyaakurya bhyo Omukuru kyeego ekweenderwa,
1CO 11:21 kwo obhugazuro omuutu wuyo woosi ararya ebhyaakurya bhyaaye okutama kuganya abhaandi. Kweego, abhaandi bharasaaga ne enzara, abhaandi bhagwaatirwe.
1CO 11:22 Bhoono, mutana nyuumba yino mukunagya okurya no okunywa? Kwaki murazeera abhaatu bha Taatabhugya no okubhasuukya bhano bhatana kigiro? Nibhabhuurireki? Nibhakumye? Zeyi! Nitakubhakumya kwiiguru ya amangʼana gayo.
1CO 11:23 Ameegyo gano nikasuungʼaana okurwa ku Mukuru Yeesu, nigo gano niabhaheeri emwe kubha, obhutiku bhurya bhuno bhaamuriiri omukoonyo, akagega omukaate,
1CO 11:24 akamubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” akagubhega, akabhuga, “Guno nigwo omubhiri gwaane guno guraaruusibhwe kwiiguru weenyu. Mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.”
1CO 11:25 Egoego, hano bhaamariri kurya ebhyaakurya, akagega amaanzi go omuzabibu mukikoombe, akabhuga, “Amaanzi go omuzabibu gano gariimeererera eriiragano eriihya rino Taatabhugya akukora, kuhitira amanyiinga gaane. Hano mukunyweera ekikoombe kino, mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.”
1CO 11:26 Kweego, hano mukurya omukaate guyo no okunyweera ekikoombe kiyo, murabha muraraarika okukwa kwo Omukuru tee hano araaze.
1CO 11:27 Omuutu wowoosi wuno akurya omukaate guyo kasi okunyweera ekikoombe kiyo kyeego etakweenderwa, arabha akoriri ebhibhi, arabha azeeriri omubhiri na amanyiinga go Omukuru.
1CO 11:28 Kweego, omuutu wowoosi yiisuunze omweene hiinga, niho arye omukaate no okunywa amaanzi go omuzabibu.
1CO 11:29 Niragaamba ego, kwo okubha omuutu wuno akurya omukaate no okunywa amaanzi go omuzabibu okutama okumenya kubha ano obhumwe no omubhiri gwo Omukuru, wuyo arabha yiitiniiri ekiina omweene.
1CO 11:30 Kiyo nikyo ekigirye gati weenyu bhariho abhanyookobhu na abharweeri bhaaru, na abhaandi bhakuuri.
1CO 11:31 Eraabhe tuungisuunziri abheene, Taatabhugya atiingatutiniiri ekiina.
1CO 11:32 Nawe bhoono, hano tukutinirwa ekiina no Omukuru, hayo turabha turakyoorwa, okubha Taatabhugya ataaza akatutinira ekiina kyeego akubhatinira abhaatu bhano bhatakumwiigwa ewe.
1CO 11:33 Kweego, abhahiiri bhaane, hano mukwiikumania okurya ebhyaakurya bhyo Omukuru, mwiiganye hiinga.
1CO 11:34 Eraabhe omuutu ane enzara, arye owaaye, okubha okwiikumania kweenyu kutabhakora okutinirwa ekiina. Amangʼana agaandi gano gasaagiri, hano nikuuza niragatuura kisi.
1CO 12:1 Bhoono, abhahiiri bhaane, ndagaamba iguru yo obhuturo okurwa kwe Ekoro Muhoreeru, kwo okubha ndaseega mubhumenye bhuzomu.
1CO 12:2 Mumenyiri kubha hano mwaari mukyaari abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, mukangʼeenwa no okukaangatwa kwo okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa, yiingabha emisaambwa gitana obhuhoru!
1CO 12:3 Kweego, ndabhabhuurira omuutu wowoosi wuno akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya atakunagya okugaamba, “Yeesu yiihiimirwe.” Kweeki omuutu wowoosi atakunagya okugaamba, “Yeesu ni Mukuru,” eraabhe atakukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru.
1CO 12:4 Bhuriho obhuturo bhwa tuubho maanga maaru, nawe Ekoro Muhoreeru wuno akutwaania obhuturo bhuyo ni wuyowuyo.
1CO 12:5 Kweeki turamuhokeerya Omukuru kwa tuubho maanga maaru, nawe Omukuru wuno tukumuhokeerya ni wuyowuyo.
1CO 12:6 Kweeki turakora emirimo gya tuubho nzaru, nawe Taatabhugya wuno akutusakirya twoosi kukora emirimo giyo ni wuyowuyo.
1CO 12:7 Ekoro Muhoreeru ariikuundukura kubhaatu bhoosi, okubha abhaatu bhoosi bhabhe bharabhona obhweera.
1CO 12:8 Ekoro Muhoreeru aramuha omuutu wumwe okugaamba amangʼana ga amangʼeeni, owuundi aramuha amangʼana go obhumenyi.
1CO 12:9 Ekoro Muhoreeru wuyowuyo aramuha owuundi obhuturo bhwo okubha no obhwiikirirya bhukuru, owuundi obhuturo bhwo okuhorya,
1CO 12:10 owuundi obhuturo bhwo okukora ebhitiika, owuundi obhuturo bhwo okuruusya obhurooti. Ekoro Muhoreeru wuyowuyo aramuha owuundi obhuturo bhwo okumenya eraabhe amangʼana garwiiri kuziikoro eziimbiihu kasi kwe Ekoro Muhoreeru, owuundi obhuturo bhwo okugaamba ebhigaambo ebhiindi, owuundi obhuturo bhwo okugarura ebhigaambo bhiyo.
1CO 12:11 Ekoro Muhoreeru wuyowuyo owumwe arakora emirimo giyo gyoosi. Ewe aramuha omuutu wuyo woosi obhuturo bhwaaye, kyeego akuseega omweene.
1CO 12:12 Omubhiri gwo omuutu gune ebhiimo bhyaaru, nawe ebhiimo bhiyo ni mubhiri gumwe. Niigo eri kumubhiri gwa Krisito nigwe ekanisa.
1CO 12:13 Niragaamba ego, kwo okubha etwe twoosi, tubhe Abhayahudi kasi tubhe abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi, tubhe abhagya kasi tubhe abhiiragaanzi, tukabatiizwa kwe Ekoro Muhoreeru wumwe no okuhaabhwa Ekoro wuyo owumwe, okubha tubhe omubhiri gumwe.
1CO 12:14 Ambe, omubhiri gutana ekiimo kimwe ego, nawe gune ebhiimo bhyaaru.
1CO 12:15 Kyeego okuguru kuungagaambiri, “Enye nitari kubhoko, kweego enye nitari hagiro ho omubhiri,” gutiingabheeri hagiro ho omubhiri kwe ekigirirye kiyo eheene?
1CO 12:16 Nakwo okutwi kuungagaambiri kubha, “Enye nitari riiso, kweego enye nitari hagiro ho omubhiri,” kutiingabheeri hagiro ho omubhiri kwe ekigirirye kiyo eheene?
1CO 12:17 Eraabhe omubhiri gwoosi guungabheeri eriiso, omuutu yaranagyabhwi okwiigwa? Kasi omubhiri gwoosi guungabheeri okutwi, omuutu yaari aranagyabhwi okwiihuziirirya?
1CO 12:18 Nawe bhoono, Taatabhugya yabhituuriri ebhiimo bhyoosi kumubhiri, kyeego bhurya yaseegiri omweene.
1CO 12:19 Eraabhe ebhiimo bhyoosi bhiingabheeri kiimo kimwe, omubhiri gutiingabheeri mubhiri.
1CO 12:20 Nawe ebhiimo ni bhyaaru, nawe omubhiri ni gumwe.
1CO 12:21 Eriiso ritakunagya kubhuurira okubhoko, “Awe nitakukweenda.” Naabhe omutwe gutakunagya kubhuurira amaguru, “Emwe nitakubheenda.”
1CO 12:22 Kutuuma gayo, ebhiimo bhyo omubhiri bhino bhikurorekana, ni bhinyookobhu, nibhyo bhikweenderwa bhukongʼu.
1CO 12:23 Kweeki ebhiimo bhino bhikurorekana kubha, bhitakungʼarira okusuukwa, nibhyo tukubhisuuka bhukongʼu. Ebhiimo bhyo omubhiri gweetu kyeego bhikurorekana kubha, bhirareeta eziisoni, nibhyo tukubhituga bhukongʼu,
1CO 12:24 hano ebhiimo bhino bhitakureeta eziisoni, bhitakweenderwa kutugwa kyeego ebhiindi. Taatabhugya omweene agutuuriri bhuzomu omubhiri. Ebhiimo bhino bhitakusuukwa bhukongʼu, abhikoriri bhisuukwe,
1CO 12:25 okubha omubhiri gutatwaanikana, nawe ekiimo ekimwe kisakiranie ne ekiimo ekiindi kyaku.
1CO 12:26 Eraabhe ekiimo kimwe kyo omubhiri kikunyahaarika, bhyoosi bhiranyahaarika hamwe nakyo. Kweeki ekiimo kimwe kikukumibhwa, bhyoosi bhirazomererwa hamwe nakyo.
1CO 12:27 Ambe, emwe mwoosi ni mubhiri gwa Krisito, na bhoosi ni kiimo kumubhiri guyo.
1CO 12:28 Taatabhugya akatuura abheega mukanisa, bha kabhiri abharooti, bha katatu abheegya. Kweeki atuuriri bhano bhakukora ebhitiika, bho obhuturo bhwo okuhorya abharweeri, bho obhuturo bhwo okubhasakirya abhaandi, bho obhuturo bhwo okukaangata, na bho obhuturo bhwo okutorima ebhigaambo ebhiindi.
1CO 12:29 Bhoono, abhaatu bhoosi ni bheega? Abhaatu bhoosi ni bharooti? Abhaatu bhoosi ni bheegya? Abhaatu bhoosi bharakora ebhitiika?
1CO 12:30 Kweeki, abhaatu bhoosi bhane obhuturo bhwo okuhorya abharweeri? Abhaatu bhoosi bharatorima ebhigaambo ebhiindi? Abhaatu bhoosi bhano obhuturo bhwo okugarura ebhigaambo bhiyo?
1CO 12:31 Ambe, mwiigoombe kubhona obhuturo bhukuru. Nawe hiinga ndeenda kubhabhuurira enzira yino ni nzomu bhukongʼu.
1CO 13:1 Naabhe niingagaamba kwe ebhigaambo bhya abhaatu na bhya bhamaraika, eraabhe nitana obhuseegi, nirabha kyo omuhuumbuuto gwe eriidebe rino ritana kigiro, kasi kyeego ekituri kye etoongori yino ekurira bhusa.
1CO 13:2 Kweeki niingaruusya obhurooti no okumenya eziimbiso zyoosi no okubha no obhunagya bhwoosi, naabhe niingabheeri no obhwiikirirya bhukuru bhwo okunagya okusaamya ebhiguru, eraabhe nitana obhuseegi, enye nitari kigiro.
1CO 13:3 Kweeki niraaruusye ebhigiro bhyaane bhyoosi okubhaha abhataka, naabhe niraaruusye omubhiri gwaane okubha gwookibhwe mumuriro, eraabhe nitana obhuseegi, nitakubhona bhweera bhwobhwoosi.
1CO 13:4 Obhuseegi bhuramukora omuutu agumire, abhe muzomu, abhe atana mugono, abhe atana obhwiizuungya, kweeki abhe atana kisiraani.
1CO 13:5 Obhuseegi bhurakora omuutu abhe arabhasuuka abhaandi, bhutakumukora yiiseege amangʼana gaaye omweene, naabhe kutiinda bhwaangu, bhutakubhara amabhi.
1CO 13:6 Obhuseegi bhurakora omuutu atazomererwa obhubhi, nawe arazomererwa obhuheene.
1CO 13:7 Obhuseegi bhurakora abhe aragumira mugoosi, abhe ano obhwiikirirya eriibhaga ryoosi, abhe no obhwiisige eriibhaga ryoosi, kweeki abhe ariikongʼeererya mugoosi.
1CO 13:8 Obhuseegi bhutakusuuhirwa kigiro kyokyoosi. Nawe obhumenyeekererya bhwo okuruusya obhurooti no okugaamba ebhigaambo ebhiindi, no okubha na amangʼeeni, obhuturo bhuyo bhwoosi bhuno obhuteero.
1CO 13:9 Niragaamba ego kwo okubha tumenyiri amangʼana masuuhu ego, kweeki turaruusya obhurooti bhweetu kwa hasuuhwiigo, kutari obhukuunaanio.
1CO 13:10 Nawe hano obhukuunaanio bhukuuza, gano gatakuunaaniri garahwa.
1CO 13:11 Hano niari mwaana omurere, niari niragaamba kyo omwaana, amiiseego gaane nikiiseega kyo omwaana. Nawe bhoono, ge ekyaana nigatigiri, kwo okubha nibheeri muutu mukuru.
1CO 13:12 Kyeego tukurora bhoono, turarora ebhigiro kyamuna bhiri mareembeeri, nawe ibhaga riindi turabhirora bhyoosi kubhweero. Bhoono nimenyiri hasuuhu, nawe ibhaga riindi niramenya bhukongʼu kyeego Taatabhugya animenyiri enye.
1CO 13:13 Ambe bhoono, ebhigiro bhitatu bhino bhikugumira ni bhwiikirirya, eriisigo no obhuseegi. Na mumangʼana atatu gano, eriikuru ni bhuseegi.
1CO 14:1 Mutuniirire obhuseegi na mwiigoombe okubhona obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, kiindi obhuturo bhwo okuruusya obhurooti.
1CO 14:2 Omuutu wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, atakugaamba na abhaatu, nawe aragaamba na Taatabhugya, kwo okubha kino akugaamba atariho wuno akukimenya. Ewe arabha aragaamba amangʼana ge embiso mukoro yaaye.
1CO 14:3 Nawe wuno akuruusya obhurooti, aragaamba na abhaatu amangʼana go okubhagumirya mubhwiikirirya, go okubhatoongera ekoro na go okubhagosorerya.
1CO 14:4 Wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, ariigumirya omweene mubhwiikirirya, nawe wuno akuruusya obhurooti arabhasakirya abhiikirirya bhano bhiikumeenie okusabha.
1CO 14:5 Enye ndeenda emwe mwoosi mubhe muragaamba ebhigaambo ebhigini, nawe ndeenda bhukongʼu mubhe muraruusya obhurooti. Niragaamba ego, kwo okubha okuruusya obhurooti kurasakirya abhiikirirya abhaandi kukira okugaamba ebhigaambo ebhigini, eraabhe atariho wuno akubhigarura ebhigaambo bhiyo. Kweego, wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini abhigarure okubha asakirye abhiikirirya bhano bhiikumeenie okusabha, bhagumire mubhwiikirirya.
1CO 14:6 Bhoono, abhahiiri bhaane, niraaze kweemwe no okugaamba ebhigaambo ebhigini, muranagya kubhona bhweeraki? Mutakubhona obhweera bhwobhwoosi. Nawe ndabhabhuurira gano Taatabhugya anikuundukuriiri, kasi nirabhaha obhumenyi, niraruusya obhurooti kasi nireegya, hayo murabhona obhweera.
1CO 14:7 Niigo eri naabhe kwe ebhigiro bhino bhitari bhihoru, hano bhikuruusya eriiraka, ebhe ekireere, kasi ezeeze. Eraabhe bhiraruusya eriiraka rino ritana wayo, omuutu aranagyabhwi okumenya kubha guyo ni mweemboki?
1CO 14:8 Kweeki, eraabhe ekoombyo eraruusya eriiraka rino ritakumenyekana kubhaatu, ni weewi wuno ariibhanure kwe eriihi?
1CO 14:9 Niigo eri na kweemwe. Eraabhe muragaamba amangʼana gano gatakumenyekana, ni weewi wuno akunagya okumenya kino mukugaamba? Kweego gano mukugaamba garagya no obhukama.
1CO 14:10 Mukyaaro kune ebhigaambo bhya tuubho nzaru, nawe kitariho naabhe ekigaambo kimwe kino kitana obhugazuro bhwaku.
1CO 14:11 Bhoono, eraabhe nitamenyiri ebhigaambo bhino owuundi akugaamba, nirabha kyo omugini kumuutu wuyo, neewe arabha kyo omugini kweenye.
1CO 14:12 Niigo eri na kweemwe. Bhoono, kwo okubha muriigoomba okubhona obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, mukomye bhukongʼu kubha no obhuturo bhuno bhukusakirya abhiikirirya bhano mwiikumeenie okusabha.
1CO 14:13 Kweego, omuutu wuno akugaamba ebhigaambo ebhigini, amusabhe Taatabhugya okubha amusakirye okugarura kino akugaamba.
1CO 14:14 Niragaamba ego, kwo okubha hano nikusabha kwe ebhigaambo ebhiindi, ekoro yaane niyo ekusabha, nawe obhwoongo bhwaane bhutakubhona obhweera bhwobhwoosi.
1CO 14:15 Bhoono ndeenderwa kukoraki? Ndasabha kwe ekoro kukigaambo ekigini kino kitakumenyekana, kweeki ndasabha kwo obhwoongo. Ndeemba kukigaambo ekigini mukoro, kweeki ndeemba kwo obhwoongo.
1CO 14:16 Oraamukumye Taatabhugya kwe ekoro ego, omuutu owuundi wuno atana obhuturo bhuyo bhwo okumenya ebhigaambo ebhigini, aranagyabhwi okwiitabha ozomirye ku Taatabhugya kwo okugaamba, “Gabhe ego”? Atamenyiri gano okugaamba!
1CO 14:17 Ni heene okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwaazo kuyo kuratura kubha kuzomu, nawe kutakumusakirya kugumira mubhwiikirirya.
1CO 14:18 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye niragaamba kwe ebhigaambo ebhiindi kukira emwe mwoosi,
1CO 14:19 nawe mukanisa niraseega bhukongʼu okugaamba kwo obhwoongo amangʼana ataano gano gakumenyekana, okubha nibheegye abhaandi. Riyo niryo eriizomu kukira okugaamba amangʼana ebhikwe ikumi (10,000) mukigaambo ekiindi.
1CO 14:20 Abhahiiri bhaane, mutiiseega kya abhaana, nawe mubhe muriiseega kya abhaatu abhakuru. Nawe iguru yo obhubhi, mubhe kya abhaana abharere bhano bhakyaari kukora ngʼana embi.
1CO 14:21 Gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omukuru arabhuga, ‘Niragaamba na abhaatu bhano kuhitira abhagini bha kure, bhano bhakugaamba ebhigaambo ebhigini, naabhe ego bhatakuniitegeerera.’ ”
1CO 14:22 Okugaamba ebhigaambo ebhiindi ni kyeerekenio kya amanaga ga Taatabhugya iguru wa abhaatu bhano bhatari abhiikirirya, etari kyeerekenio iguru wa abhiikirirya. Nawe obhurooti bhuraruusibhwa kwiiguru wa abhiikirirya, etari kwiiguru ya abhaatu bhano bhatari abhiikirirya.
1CO 14:23 Bhoono, eraabhe abhiikirirya bhiikumeenie okusabha, okumara bhoosi bhataange okugaamba ebhigaambo ebhiindi, niho bhasikire abhaatu bhano bhatana obhuturo bhwo okumenya ebhigaambo ebhiindi, naabhe bhano bhatari abhiikirirya, bhatakubhuga muyaangahiri?
1CO 14:24 Nawe bhoosi bhakubha bhararuusya obhurooti, okumara asikire omuutu wuno atana obhuturo bhwo okumenya ebhigaambo ebhiindi, kasi wuno atari mwiikirirya, gano akwiigwa okurwa kubhoosi garamukora okumenya obhubhi bhwaaye. Kweeki gano akwiigwa garamutinira ekiina.
1CO 14:25 Gano giibhisiri mukoro yaaye, garabha mwaasi, niho bhakahigama haasi bhubhuumari no okwiihiinya obhusyo tee haasi okumuseengera Taatabhugya, akugaamba, “Eheene Taatabhugya ari gati weenyu!”
1CO 14:26 Bhoono, abhahiiri bhaane, tubhugebhwi? Hano mwiikumeenie kusabha, owumwe areemba omweembo, owuundi areegya, owuundi arabhuga gano Taatabhugya amukuundukuriiri, owuundi aragaamba ebhigaambo ebhiindi, no owuundi aragarura. Amangʼana gayo goosi gakoreke okugumirya abhiikirirya.
1CO 14:27 Eraabhe bhariho bhano bhakugaamba ebhigaambo ebhiindi, bhagaambe bhabhiri kasi bhatatu ego, bhatakira bhayo, agaambe owumwe kwo owumwe, kweeki abheho omuutu wo okugarura gano bhakugaamba.
1CO 14:28 Eraabhe atariho omuutu wo okugarura, wuno akugaamba ebhigaambo ebhiindi atige okugaamba mukanisa, nawe agaambe na Taatabhugya mukoro yaaye.
1CO 14:29 Na bhano bhakuruusya obhurooti, bhagaambe bhabhiri kasi bhatatu, na abhaandi bhagareengye amangʼana gaabhu.
1CO 14:30 Nawe eraabhe owuundi mubhano bhakwiitegeerera akuundukuriirwe engʼana okurwa ku Taatabhugya, wo okutaanga wuno yaari akugaamba akire.
1CO 14:31 Kwe enzira yiyo, emwe mwoosi murabhona omweeya gwo okuruusya obhurooti, okubha abhaatu bhoosi bheegiibhwe no okutoongerwa ekoro.
1CO 14:32 Obhuturo bhwo okuruusya obhurooti, bhurakaangatwa na wuno ano obhuturo bhuyo,
1CO 14:33 kwo okubha Taatabhugya weetu atari wo orwaambi, nawe ni wo omureembe. Kyeego eri mumakanisa goosi ga abhahoreeru,
1CO 14:34 hano mukubha mwiikumeenie, abhakari bhakire mukanisa, kwo okubha bhatakwiikiriribhwa okugaamba. Bhabhe abhiigwa kyeego emigiro gya Musa gikubhuga.
1CO 14:35 Eraabhe bhareenda okumenya eriingʼana eriirebhe, bhabhe bharabhabhuurya abhasubhe bhaabhu mumigye gyaabhu, kwo okubha ni soni omukari okugaamba mukanisa.
1CO 14:36 Mbe, engʼana ya Taatabhugya erwiiri kweemwe? Kasi ebhahikiiri emwe abheene ego?
1CO 14:37 Eraabhe omuutu ariirora kubha ano obhuturo bhwo okuruusya obhurooti, kasi ano obhuturo obhuundi bhwe Ekoro Muhoreeru, amenye kubha, gano nikubhakaamira, ni bhuswaagyo okurwa ku Mukuru.
1CO 14:38 Nawe omuutu wuno akurega gayo, neewe abhe araregwa.
1CO 14:39 Kweego, abhahiiri bhaane, mukore omukya bhukongʼu okuruusya obhurooti, mutabha muramuribhira omuutu okugaamba ebhigaambo ebhigini.
1CO 14:40 Nawe amangʼana goosi gakorwe bhuzomu, kweeki kwo obhuzaabhi.
1CO 15:1 Bhoono, nirabhahiitya abhahiiri bhaane, Amangʼana Amazomu gano niarwaaziri kweemwe, na neemwe mwagasuungʼaaniri. Amangʼana amazomu gayo nigo gabhakoriri mwiimeereeri bhugumiru.
1CO 15:2 Eraabhe muragwaata amangʼana gano niarwaaziri kweemwe, hayo murabhona obhutuurya. Nawe eraabhe mutakugagwaata, obhwiikirirya bhweenyu bhurabha bhutana obhweera.
1CO 15:3 Nikabheegya ameegyo go obhweera gano enye omweene niasuungʼaaniri, kubha Krisito akakwa kwiiguru we ebhibhi bhyeetu, kyeego gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.
1CO 15:4 No okubha, akabhiikwa na akaryoorwa orusiku rwa katatu, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru.
1CO 15:5 Akiiyeerekya ku Kefa, kweeki akiiyeerekya kubheega bhaaye ikumi na bhabhiri.
1CO 15:6 Ibhaga riindi akiiyeerekya kubhiikirirya bhano bhaari bhakiriri magana ataano (500) kwa hamwe. Abhaaru gati waabhu bhakyaari bhahoru tee bhoono, nawe abhaandi bhamariri kukwa.
1CO 15:7 Kyaamwe akiiyeerekya ku Yaakobo, na akiiyeerekya kubheega bhoosi.
1CO 15:8 No obhuteero bhwa abhaatu bhoosi, Yeesu akiiyeerekya kweenye Pauro, nikabha omweega waaye, kwiibhaga rino nitaari na wayo.
1CO 15:9 Otakunagya kuniriingʼaania enye na abheega abhaandi bhoosi, nitakungʼarira naabhe okubhirikirwa omweega, kwo okubha nikabhanyaakya abhiikirirya.
1CO 15:10 Nawe orubhaango rwa Taatabhugya nirwo rukoriri enye nibhe omweega. No orubhaango rwaaye runo obhweera kweenye, kwo okuhitira orubhaango ruyo, nikoriri emirimo kukira abheega bhoosi. Nitaakoriri gayo kwa amanaga gaane omweene, nawe Taatabhugya kwo orubhaango rwaaye niwe yakoriri emirimo hamwe neenye.
1CO 15:11 Ambe, nibhe enye, kasi bhabhe abheega abhaandi, turarwaaza amangʼana garyagarya, nigo mukugiikirirya.
1CO 15:12 Bhoono, eraabhe turwaaziri kubha Krisito yaryoorirwe okurwa mubhaku, erabhabhwi abhaandi gati weenyu bharabhuga abhaku bhatakuryoorwa?
1CO 15:13 Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, ambe, Krisito neewe ataaryoorirwe.
1CO 15:14 Ne eraabhe Krisito ataaryoorirwe, obhurwaazi bhweetu bhutana bhweera, naabhe obhwiikirirya bhweenyu bhutana bhweera.
1CO 15:15 Kweeki, etwe tuungarorekeeni kubha abhamenyeekererya bho orurimi iguru wa amangʼana ga Taatabhugya, kwo okubha tureerekya kubha Taatabhugya akamuryoora Krisito okurwa mubhaku. Nawe eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, ambe, Taatabhugya ataamuryooriri Krisito.
1CO 15:16 Niragaamba ego, kwe ekigirirye eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, neewe Krisito ataaryoorirwe.
1CO 15:17 Ne eraabhe Krisito ataaryoorirwe, obhwiikirirya bhweenyu bhurabha bhutana bhweera, kweeki murabha mukyaari kutuuribhwa okurwa mubhibhi bhyeenyu.
1CO 15:18 Kutuuma gayo, abhaatu bhoosi bhano bhakuuri bhamwiikiriirye Krisito, bhabhuriri kimwe.
1CO 15:19 Eraabhe eriisigo ryeetu ku Krisito ni ryo okubhona obhuhoru bhwa mukyaaro kino ekyeene, hayo niho tukubha abhaatu bho okurorerwa ebhigoongi kukira abhaatu bhoosi.
1CO 15:20 Nawe bhoono, obhuheene ni kubha Krisito akaryoorwa okurwa mubhaku, neewe niwe omutaangi okuryoorwa mubhaku.
1CO 15:21 Kyeego oruku rwareetirwe no omuutu wumwe mukyaaro, niigo ego obhuryoori bhwa abhaku nabhwo bhwareetirwe no omuutu wumwe.
1CO 15:22 Na kyeego abhaatu bhoosi bhakukwa kwo okugwaatana kwaabhu na Adaamu, ego niigo abhaatu bhoosi bhararyoorwa kwe ekigirirye kyo okugwaatana kwaabhu na Krisito.
1CO 15:23 Nawe omuutu wowoosi araryoorwa kwiibhaga ryaaye, Krisito niwe omutaangi okuryoorwa, okumara abhaatu bhaaye bhararyoorwa, hano Krisito araaze.
1CO 15:24 Hayo niho bhukuuza obhuteero bhwe ebhigiro bhyoosi, hano Krisito araamuhe Taatabhugya Taata obhutemi, hano araamare okusikya abhakaangati bhoosi, bho obhunagya bhwoosi na bha amanaga goosi.
1CO 15:25 Niragaamba ego, kwo okubha Krisito areenderwa akaangate tee, Taatabhugya abhahize abhabhisa bhaaye bhoosi no okubhatuura iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.
1CO 15:26 Omubhisa wo obhuteero okusikibhwa ni ruku.
1CO 15:27 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Taatabhugya atuuriri ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.” Amangʼana gayo “ebhigiro bhyoosi,” gatana obhugazuro kubha neewe Taatabhugya ateerwe iyaasi wo obhukaangati bhuyo. Zeyi, kwo okubha ewe niwe atuuriri ebhigiro bhiyo iyaasi wo obhukaangati bhwa Krisito.
1CO 15:28 Na hano ebhigiro bhyoosi bhiraabhe bhiteerwe iyaasi wo obhukaangati bhwo Omwaana waaye, niho Omwaana woosi, ariituura iyaasi wo obhukaangati bhwa Taatabhugya wuno atuuriri ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwo Omwaana waaye, okubha Taatabhugya abhe omukaangati wa bhyoosi.
1CO 15:29 Bhoono, abhaatu bhano bhakubatiizwa kwiiguru wa abhaku bhariisiga kubhonaki? Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa naabhe orusiku rumwe, kwaki abhaatu bharabatiizwa kwiiguru waabhu?
1CO 15:30 Na neetwe kwaki turiituura ahabhi eziisiku zyoosi?
1CO 15:31 Abhahiiri bhaane, eziisiku zyoosi enye niri ahabhi ho okukwa. Na yino ni heene, kyeego nikwiikumya iguru weenyu, kwo okubha mugwaateeni na Krisito Yeesu Omukuru weetu.
1CO 15:32 Eraabhe eriisigo ryaane riingabheeri rye ekyaaro kino ego, okwiitana kwaane na abhabhisa bhaane bhano bhakutuubhana kye ebhityeenyi ebhihaari mumugye gwa Efeso kuunganisakiiryeki? Eraabhe abhaku bhatakuryoorwa, kweego tuunganagirye okukora kyeego bhakugaamba, ambe, “Tubhe turarya no okunywa, kwo okubha tabhoori turakwa.”
1CO 15:33 Mutangʼeenwa na abhaatu bhano bhakugaamba ego, kwo okubha, “Abhasaani abhabhi, bharasarya eteemwa enzomu.”
1CO 15:34 Mutaange okuhokeerya obhwoongo kyeego ekweenderwa, na mutakora ebhibhi, kwo okubha abhaandi gati weenyu bhatamumenyiri Taatabhugya. Niragaamba gayo, okubha nibhasuukye.
1CO 15:35 Omuutu aratura okubhuurya, “Abhaku bhararyoorwa igabhwi? Na bharabha no omubhiri gwa tuubhoki?”
1CO 15:36 Gayo ni amabhuuryo ge ekigeege! Okweemya eziimbibho, zitakutura kumera okutama kukwa.
1CO 15:37 Embibho yino mukweemya, ebhe engano kasi embibho eyiindi, etakutuubhana ne ekituutu kyaku.
1CO 15:38 Taatabhugya arayiha embibho eriikaanda kyeego akweenda, embibho yiyo yoosi arayiha eriikaanda kwe etuubho yaku.
1CO 15:39 Ebhigiro bhyoosi bhine emibhiri, nawe mumibhiri giyo gitatuubheeni. Emibhiri gya abhaatu ni tuubho yimwe, gye ebhityeenyi ni tuubho yiindi, gye ebhinyonyi ni tuubho yiindi, nagyo gye eziiswe ni tuubho yiindi.
1CO 15:40 Kweeki giriho emibhiri gya mwiisaaro ne emibhiri gya mukyaaro. Obhuzomu bhwe emibhiri gya mwiisaaro bhuri bhuundi, no obhuzomu bhwe emibhiri gya mukyaaro bhuri bhuundi.
1CO 15:41 Obhuzomu bhwo omubhaso bhuri bhuundi, obhuzomu bhwo omweeri bhuri bhuundi no obhuzomu bhwe eziinzota bhuri bhuundi. Eziinzota nazyo, yimwe yazyo eno obhuzomu bhwaaye.
1CO 15:42 Ego niigo eraabhe, eriibhaga hano abhaku bharaaryoorwe. Kyeego eziimbibho zikweemibhwa, ni kyeego omubhiri guno gukubhiikwa gukusarika, nawe guno gukuryoorwa gutakusarika.
1CO 15:43 Hano omubhiri gukubhiikwa, gurazeerwa, nawe hano gukuryoorwa, gurazoma. Hano gukubhiikwa, gubheeri munyookobhu, nawe hano gukuryoorwa, gurabha na amanaga.
1CO 15:44 Hano gukubhiikwa ni mubhiri gwe esimuka, nawe hano gukuryoorwa ni mubhiri omuhya guno tukuhaabhwa ne Ekoro Muhoreeru. Guriho omubhiri gwe esimuka, kweego guriho omubhiri omuhya guno Ekoro Muhoreeru akutuha.
1CO 15:45 Gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu wo okutaanga ni Adaamu, akabhuumbwa akabha muutu muhoru,” nawe Adaamu wo obhuteero ni Krisito, niwe Ekoro wuno akubhaha abhaatu obhuhoru.
1CO 15:46 Nawe omubhiri guno gukukaangata ni gwe esimuka, niho gukuuza omubhiri muhya guno tukuhaabhwa ne Ekoro Muhoreeru.
1CO 15:47 Omuutu wo okutaanga mukyaaro ni Adaamu, akabhuumbwa kwo obhutoto. Omuutu wa kabhiri, Krisito, akarwa mwiisaaro.
1CO 15:48 Eraabhe abhaatu bhoosi mukyaaro bhano omubhiri gwa mukyaaro kyo omubhiri gwa Adaamu. Na abhaatu bhoosi mwiisaaro bharabha no omubhiri gwa mwiisaaro kyo omubhiri gwa Krisito.
1CO 15:49 Kyeego tutuubheeni na Adaamu, wuno yabhuumbirwe kwo obhutoto, ego niigo turaatuubhane na Krisito, wuno yarwiiri mwiisaaro.
1CO 15:50 Abhahiiri bhaane, kino nikweenda kugaamba ni kubha, emibhiri gyeetu gino tunagwo na amanyiinga bhitakunagya kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya, na bhino bhikukwa bhitakunagya kubha no obhuhoru bhwa kirakeego.
1CO 15:51 Mwiitegeerere, ndabhabhuurira embiso, etwe twoosi tutakukwa, nawe twoosi turiikyoora.
1CO 15:52 Kituukiro, okuhiindirirya no okuramukya, hano ekoombyo yo obhuteero, eraarire. Hayo niho, abhaku bhararyoorwa na bharabha ne emibhiri gino gitakusarika kweeki, na neetwe bhano tukyaari bhahoru, turiikyoora twoosi.
1CO 15:53 Erabha ego, kwo okubha emibhiri gino gikusarika gireenderwa giikyoore gibhe emibhiri gino gitakusarika, emibhiri gino gikukwa giikyoore gibhe emibhiri gino gitakukwa.
1CO 15:54 Ambe, omubhiri guno gukusarika no okukwa, hano gukwiikyoora kubha omubhiri guno gutakusarika no okukwa, hayo niho rikubha rikuunaaniri eriingʼana rino rikakaamwa mu Makaamo Amahoreeru gano gakubhuga, “Taatabhugya ahiziri oruku, kwa amanaga gaaye!”
1CO 15:55 “Awe Oruku, obhuhizi bhwaazo bhuri hayi? Gari hayi amanaga gaazo go okureeta obhururu?”
1CO 15:56 Amanaga go oruku garatuukana ne ebhibhi bhino tukukora, na amanaga ge ebhibhi garatuukana ne emigiro.
1CO 15:57 Nawe tumubhuurire, “Ozomirye, Taatabhugya.” Ewe aratuha obhuhizi kwe enzira yo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
1CO 15:58 Kweego, abhahiiri bhaane abhaseegwa, mugumire mubhwiikirirya bhuyo, mutige kuhuumba. Mugeenderere kukora emirimo gyo Omukuru kwo omukya eziisiku zyoosi, kwo okubha mumenyiri emirimo gino mukukora kwiiguru wo Omukuru, gitari gya bhusa.
1CO 16:1 Bhoono, niragaamba iguru ye emisororo gyo okubhasakirya abhahoreeru bha mumugye gwa Yerusaremu. Emwe kweeki mukore kyeego niabhabhuuriiri abhaatu bha mumakanisa ge ekyaaro kya Garatia.
1CO 16:2 Eziisiku zyoosi zyo okutaanga zyo obhutuuro, omuutu wowoosi gati weenyu abhe aratuura ehata kuriingʼaana no okubhona kwaaye, okubha eriibhaga hano nikuuza kweemwe, mubhe mumariri kukumania omusororo.
1CO 16:3 Hano niraaze, nirabhatuma ne eziinyaarubha zyo okumenyeekererya abhaatu bhano mubhasoriri okubha bhahire emisororo giyo mumugye gwa Yerusaremu.
1CO 16:4 Ne eraabhe erirorekana kubha, enye woosi nireenderwa kugya, niragya hamwe nabho.
1CO 16:5 Niraaza kweemwe eyo, hano nikurwa mukyaaro kya Makedonia, kwo okubha ndeenda hiinga nihitire mukyaaro kya Makedonia.
1CO 16:6 Hano niraaze, hamwe niriikara neemwe kwiibhaga iguhi, kasi kwe eriibhaga ryoosi rye embeho, okubha munisakirye okugeenderera no orugeendo rwaane rwo okugya hohoosi hano nikweenda kugya.
1CO 16:7 Nitaseegiri kurorana neemwe bhoono no okuhita ego. Niriisiga kwiikara kweemwe kwiibhaga, eraabhe Omukuru araaniikirirye.
1CO 16:8 Nawe bhoono nirasaaga mumugye gwa Efeso, tee orusiku rwe enyaangi ya Pentekositi ruhike.
1CO 16:9 Nirakora ego, kwo okubha Taatabhugya aniiguriiri enzira yo okukora emirimo mikuru mumugye guno, yiingabha bhariho abhaatu bhaaru bhano bhakunirekya.
1CO 16:10 Hano Timoteo akuuza kweemwe, mumusuungʼaane bhuzomu, okubha yiikare okutama kubha ne ehaho, kwo okubha ewe arakora emirimo gyo Omukuru kyeego enye.
1CO 16:11 Omuutu wowoosi atamuzeera, nawe mumusakirye ageende kwo omureembe, okubha anagye kukyoora kweenye, kwo okubha enye niramuganya hamwe na abhiikirirya abharikyeetu.
1CO 16:12 Bhoono, iguru yo omwiikirirya omurikyeetu Apooro, nimwiisasaamiri bhukongʼu kubha, yiize oweenyu eyo, hamwe na abhiikirirya abhaandi. Nawe ewe ateendiri kuuza bhoono. Araaza eriibhaga rino akubhona omweeya.
1CO 16:13 Muteengeeze, mugumire mubhwiikirirya, kweeki mubhe abhakaari na bha amanaga.
1CO 16:14 Amangʼana geenyu goosi mubhe murakora kwo obhuseegi.
1CO 16:15 Abhahiiri bhaane, mumenyiri kubha Sitefana hamwe na abhaatu bha yiika waaye, nibho bhaataangiri okumwiikirirya Yeesu Krisito mumugye gwa Akaaya, nabho bhiiruusirye okubhasakirya abhahoreeru. Kweego, nirabhiisasaama,
1CO 16:16 mubhe murabhiigwa abhaatu kya bhayo, na abhaandi bhoosi bhano bhakukora emirimo giyo hamwe nabho kwo omukya.
1CO 16:17 Nirazomererwa bhukongʼu hano Sitefana, Foritunato na Akaiko, bhakaaza hano. Ebho bhakaaniha gano niasuuhiirwe kwe ekigirirye kye emwe okutama kubhaho hano.
1CO 16:18 Bhasaambaarukirye ekoro yaane, ne eziikoro zyeenyu. Kweego, mubhamenye kisi abhaatu kya bhano.
1CO 16:19 Abhaatu bha mumakanisa mukyaaro kya Asia, bharabhakeerya. Akiira na mukaaye Prisika, hamwe na abhiikirirya bhano bhakwiikumania yiika waabhu, bharabhakeerya bhukongʼu kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu.
1CO 16:20 Abhiikirirya bhoosi bha hano, bharabhakeerya. Mubhakeerye abhiikirirya bhoosi kwo obhuseegi bhwa Krisito.
1CO 16:21 Enye Pauro nirakaama obhukeerya bhuno kwo okubhoko kwaane omweene.
1CO 16:22 Omuutu wowoosi wuno atakumuseega Omukuru Yeesu, yiihiimwe. Nawuuze Omukuru weetu!
1CO 16:23 Orubhaango rwo Omukuru Yeesu rubhe neemwe.
1CO 16:24 Nirabhaseega emwe mwoosi, kwo okugwaatana na Krisito Yeesu.
2CO 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, nikabhirikirwa kubha omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, hamwe na Timoteo, omwiikirirya omurikyeetu. Nirabhakaamira emwe bhano muri mukanisa ya Taatabhugya mumugye gwa Koriinto. Tubhakaamiiri emwe hamwe na abhahoreeru bhoosi bha Taatabhugya bhano bhari mukyaaro kya Akaaya.
2CO 1:2 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
2CO 1:3 Akumibhwe Taatabhugya, Taata wo Omukuru weetu Yeesu Krisito, Taata we ebhigoongi, niwe Taatabhugya wuno akutugosorerya mugoosi.
2CO 1:4 Ewe aratugosorerya munyaako yeetu yoosi, okubha na neetwe tunagye kubhagosorerya abhaandi bhano bhari munyaako ya tuubho maanga maaru, kyeego tukugosororibhwa na Taatabhugya.
2CO 1:5 Kyeego tukugeenderera kubhona enyaako kwiiguru wa Krisito, egoego Taatabhugya arageenderera kutugosorerya kuhitira ku Krisito.
2CO 1:6 Hano tukunyaaka, turanyaaka kwiiguru wo obhugosorerwa bhweenyu no obhutuurya bhweenyu. Kweeki, hano etwe tukugosororibhwa, niho neemwe mukusuungʼaana obhugosorerwa. Obhugosorerwa bhuyo, bhurabhasakirya okukongʼera munyaako yiryayirya yino na neetwe tukunyaakira.
2CO 1:7 Eriisigo ryeetu kweemwe ni ikuru, kwo okubha tumenyiri kubha, kyeego mukunyaaka kye etwe, niigo mukugosororibhwa kye etwe.
2CO 1:8 Abhahiiri bheetu, tureenda mumenye kyeego twanyaakiri mukyaaro kya Asia. Enyaako yino twabhweeni, ekatutama kukira obhunagya bhweetu, naabhe tukiiseega kubha tuungakuuri.
2CO 1:9 Kwe eheene tukiiyiigwa kyamuna twaari tutiniirwe ekiina kyo okukwa. Riyo rikatuuka, okubha tutige okwiisigira eziinguru zyeetu, nawe tumwiisige Taatabhugya, wuno akuryoora abhaku.
2CO 1:10 Ewe niwe akatutuurya okurwa muhabhi hakuru ho okukwa, kweeki arageenderera kututuurya. Etwe turamwiisigira kubha ewe arakora ego eriibhaga ryoosi,
2CO 1:11 eraabhe murasakirania na neetwe kwo okutusabhira ku Taatabhugya. Ewe ariigwa amasabhi geenyu no okututweera etwe ebhite. Niho abhaatu bhaaru bharaamukumye Taatabhugya kwiiguru weetu.
2CO 1:12 Ambe, etwe turiikumya kwiingʼana rimwe. Emitima gyeetu giratumenyeekererya kubha, twiikeeri kwo obhuhoreeru na kwo obhuheene muno bhukurwa ku Taatabhugya. Tutaakoriri ego kwa amangʼeeni geetu, nawe kwo orubhaango rwa Taatabhugya. Niigo twiikeeri mukyaaro hano, na kiindi mubhwiigwaani bhweetu na neemwe.
2CO 1:13 Tutakubhakaamira amangʼana makongʼu, nawe turabhakaamira gano mukunagya kusoma no okumenya bhuzomu. Nine eriisigo kubha, muratumenyeekererya bhuzomu,
2CO 1:14 yiingabha kwa bhoono muratumenyeekererya kwa hasuuhu. Niriisiga kubha muramenyeekererya bhuzomu okubha orusiku runo Omukuru Yeesu araakyoore, muriikumya iguru weetu, kyeego na neetwe tukwiikumya iguru weenyu.
2CO 1:15 Niari no obhuheene bhwa amangʼana gayo, na gayo nigo gagirirye niari ndeenda kuhika hiinga kweemwe, okubha mubhone orubhaango kabhiri kwo okutaarirwa neenye.
2CO 1:16 Nikeenda kuhita kweemwe eyo, eriibhaga ryo okugya mukyaaro kya Makedonia ne eriibhaga ryo okurwa Makedonia, okubha munisakirye murugeendo rwaane rwo okugya Yudea.
2CO 1:17 Bhoono, muriiseega kubha nikaamura kukubhya orugeendo rwaane rwo okuuza kweemwe, kwo okubha enye ni muutu wo okwiikyoorakyoora? Kasi muriiseega kubha nirakaangatibhwa na amiiseego gaane ageene, niigo gakukora nigaambe “Niigo” eriibhaga rimwe, ne eriibhaga eriindi kweeki nibhuge “Zeyi”?
2CO 1:18 Nawe bhoono, kyeego Taatabhugya ari muheene, gano tukabhabhuurira emwe, gatabheeri go omuutu abhuge, “Niigo” ne eriibhaga riindi abhuge, “Zeyi.”
2CO 1:19 Nirabhuga ego, kwo okubha Yeesu Krisito, Omwaana wa Taatabhugya, wuno enye, Sirwano na Timoteo twaabharwaaziiri emwe, ataari omuutu wo okubhuga, “Niigo,” eriibhaga rimwe, ne eriibhaga eriindi kweeki abhuge, “Zeyi.” Nawe kweewe eriibhaga ryoosi arabhuga, “Niigo.”
2CO 1:20 Niigo, kwe ekigirirye goosi gano Taatabhugya akaragania, gakuunaaniri kuhitira ku Yeesu Krisito. Nikyo tukugaamba kuhitira Yeesu Krisito, “Gabhe ego,” kwiiguru yo okumuguungya Taatabhugya.
2CO 1:21 Ambe, Taatabhugya niwe akutugumirya etwe na neemwe kwo okumwiikirirya Krisito. Atusoriri
2CO 1:22 no okutubhaasa orubhaaso kwo okutuhaana Ekoro Muhoreeru muziikoro zyeetu, okubha abhe omwiimeerereri wa goosi gano Taatabhugya akutuha.
2CO 1:23 Gano nikubhuga ni ge eheene, naabhe Taatabhugya niwe omumenyeekererya waane! Nitaakyooriri kweemwe Koriinto, kwe ekigirirye niteendiri okunyahaara eziikoro zyeenyu.
2CO 1:24 Kino nikweenda kubhuga ni kubha, tutakweenda okubhaaha obhwiikirirya bhweenyu, kwo okubha mugumiiri mubhwiikirirya. Nawe, etwe ni bhabhagati hamwe na neemwe, kwiiguru yo obhuzomererwa bhweenyu.
2CO 2:1 Kweego, nikaamura kubha, nitaaza kweeki kweemwe, okubha nitagirya mubhe ne ebhigoongi.
2CO 2:2 Eraabhe enye niraagirye mubhe ne ebhigoongi, ni weewi araanikore nizomererwe? Ni neemwe abheene bhano niabhakoreeri ebhigoongi!
2CO 2:3 Kiyo nikyo ekigirirye nikabhakaamira munyaarubha yirya, kubha nitakuuza kweemwe, nitaaza kubhona ebhigoongi kweemwe, bhano mukweenderwa kunikora nizomererwe. Nino obhuheene kubha hano nikuzomererwa, neemwe mwoosi murazomererwa.
2CO 2:4 Nikabhakaamira enyaarubha yirya kwe eziinyaako haari na kwe ebhigoongi mukoro yaane, kweeki kwe eziingusuri nzaru. Ekigirirye kyaane kitari kubha mubhe ne ebhigoongi, nawe niari nireenda mumenye kyeego nibhaseegiri bhukongʼu.
2CO 2:5 Eraabhe, omuutu wuno amukoreeri ebhigoongi omurikyaaye, ataanikoreeri enye omweene, nawe kwe enzira endebhe abhakoreeri neemwe mwoosi. Nawe bhoono nitakweenda kukurya amangʼana bhukongʼu.
2CO 2:6 Enyaako yino omuutu wuyo yabhweeni okurwa kubhwaaru bhweenyu, yiisiri.
2CO 2:7 Bhoono, mureenderwa okumwaabhira no okumugosorerya omuutu wuyo, okubha ataaza kubha ne ebhigoongi bhyaaru, tee okukwa ekoro.
2CO 2:8 Kweego, nirabhiisasaama mumweerekye kubha mumuseegiri.
2CO 2:9 Ekigirirye ekiindi kino kyakoriri nikabhakaamira enyaarubha yirya, kyaari ni kubhareengya, okubha nimenye kyeego muunganiigwiiri mugoosi.
2CO 2:10 Hano mukwaabhira omuutu wurya, na neenye woosi niramwaabhira. Ne eraabhe rireho eriingʼana rino nikweenderwa kumwaabhira, nimariri okumwaabhira embere wa Krisito kwiiguru weenyu,
2CO 2:11 okubha Seetaani ataaza kutuhiza, kwe ekigirirye tumenyiri bhuzomu obhungʼeeni bhwaaye.
2CO 2:12 Ambe, hano niahikiri mumugye gwa Turoa okurwaaza Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito, nikabhona Omukuru amariri okuniigurira enzira yo okukora emirimo gyaaye eyo.
2CO 2:13 Nawe ntaari no omureembe mukoro yaane, kwe ekigirirye nitamubhweeni Tito eyo, omwiikirirya omurikyaane. Kweego, nikabharaga abhaatu bhe eyo, nikabhuuka kugya mukyaaro kya Makedonia.
2CO 2:14 Nawe turamubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye aratukaangata eriibhaga ryoosi kuziirira obhuhizi bhwa Krisito. Kweeki aratukora etwe tunyaraganie obhumenyi bhwa amangʼana iguru wa Krisito hagiro hoosi, kyeego obhuraangaasiro bhuzomu bhukunyaragana hoosi.
2CO 2:15 Niigo, kwo okubha etwe ni kyeego amaguta go omuruumbaaso amazomu gano Krisito akumuruusirya Taatabhugya. Amaguta gayo garabhahikira abhaatu bhoosi, bhano bhakutuuribhwa na bhano bhakubhura.
2CO 2:16 Kubhano bhakubhura, obhuhuzu bhuyo ni bhubhiihu, bhurareeta oruku. Nawe kubhano bhakutuuribhwa, obhuhuzu bhuyo ni bhuzomu, bhurareeta obhuhoru. Bhoono, ni weewi wuno akunagya kukora emirimo giyo gyo okurwaaza amangʼana amazomu ga Krisito?
2CO 2:17 Etwe tutari kya abhaatu abhaandi bhano bhakukorera obhusuruzya engʼana ya Taatabhugya, okubha bhabhone obhweera. Nawe etwe, kwa amanaga ga Krisito, turarwaaza engʼana ya Taatabhugya kwo obhuheene bhwoosi kyeego abhaatu bhano twatumirwe na Taatabhugya, tukubha tugwaateeni na Krisito.
2CO 3:1 Mbe, muriiseega kubha turataanga kweeki okwiikoombakoomba kweemwe? Zeyi, etwe tutari kya abhaatu abhaandi bhano bhakubhareetera eziinyaarubha zyo okumumenyeekererya, kasi kusabha okurwa kweemwe eziinyaarubha zyo okumumenyeekererya kubhaatu abhaandi.
2CO 3:2 Emwe niimwe enyaarubha yeetu, yino ekaamirwe muziikoro zyeetu, na abhaatu bhoosi bharanagya okuyisoma no okuyimenyeekererya.
2CO 3:3 Mureerekya kubhweero kubha mubheeri enyaarubha yo okurwa ku Krisito, yino ekweerekya emirimo gino twaakoriri kweemwe. Enyaarubha yiyo etaakaamirwe kwo obhwiino, nawe ekaamirwe ne Ekoro wa Taatabhugya wuno ari muhoru. Kweeki etaakaamirwe kumabhaara ga kwiitare, nawe ekaamirwe muziikoro zya abhaatu.
2CO 3:4 Turagaamba gayo, kwo okubha tuno obhwiisige bhuyo ku Taatabhugya kuhitira Krisito.
2CO 3:5 Etari turiiseega kubha turanagya kukora kyokyoosi kwo obhunagya bhweetu abheene, nawe obhunagya bhweetu bhurareka ku Taatabhugya.
2CO 3:6 Ewe niwe akatuha obhunagya bhwo okubha abhahokya bhe eriiragano eriihya. Eriiragano riyo ritakutuukana ne emigiro gino gyakaamirwe, nawe rirarwa kwe Ekoro Muhoreeru, kwo okubha emigiro girareeta oruku, nawe Ekoro wa Taatabhugya arareeta obhuhoru.
2CO 3:7 Emigiro gino gyakaamirwe kumagina, gino gikareeta oruku, gikaaza kwo obhuguungo bhuno bhukumesya, tee Abhiiziraeri bhakatamwa kumurora Musa mubhusyo. Bhakatamwa kwo okubha obhuguungo bhuyo bhukamesya bhukongʼu, nawe bhukamesya kwiibhaga iguhi ego, okumara bhukazuunzazuunza. Eraabhe obhuhokya bhwe emigiro gino gikureeta oruku gikaaza kwo obhuguungo kya bhuyo,
2CO 3:8 bhoono obhuhokya bhwe Ekoro Muhoreeru bhutakubha no obhuguungo kutuumaho?
2CO 3:9 Eraabhe emirimo gino gikukora abhaatu okutinirwa ekiina gino obhuguungo, emirimo gino gikukora abhaatu kubha bhe eheene embere wa Taatabhugya gino obhuguungo bhukuru kutuumaho!
2CO 3:10 Kweego, obhuguungo bhwe eriiragano rye ekare bhutakuriingʼaana no obhuguungo bhwe eriiragano eriihya, kwo okubha eriiragano eriihya rino obhuguungo bhukuru kukiraho.
2CO 3:11 Eraabhe kino kyaariho kwiibhaga iguhi kyaari no obhuguungo, bhoono kino kiraabheho kirakeego kino obhuguungo kukiraho.
2CO 3:12 Ambe, kwo okubha tune eriisigo riyo, turakora kwo obhukaari.
2CO 3:13 Etwe tutakukora kya Musa, wuno akiikuundikirya mubhusyo kwe ekitaambaara, okubha Abhiiziraeri bhatarora obhweero bhuno bhwaari bhukusiriikirira.
2CO 3:14 Nawe Abhiiziraeri bhateendiri kumenyeekererya. Tee bhoono hano bhakusoma Eriiragano rye Ekare, bharatamwa okumenyeekererya obhuheene, bharabha kya bhano bharibhirwe ekitaambaara kirya. Ekitaambaara kiyo kikyaari kuruusibhwaho, kiraruusibhwaho hano omuutu akumwiikirirya Krisito.
2CO 3:15 Ni heene, tee reero yino, hano bhakusoma ebhitabhu bhye emigiro gya Musa, ekitaambaara kiyo kirakuundikirya eziikoro zyaabhu, bhatamenyeekererya obhuheene.
2CO 3:16 Nawe omuutu wowoosi wuno aramukyoorera Omukuru, Omukuru aramuruusya ekitaambaara kiyo.
2CO 3:17 Bhoono, Omukuru niwe Ekoro, na hano Ekoro wo Omukuru ariho, niho obhwiiragaanzi bhuri.
2CO 3:18 Ambe, etwe twoosi bhano tutakwiikuundikirya mubhusyo ne ekitaambaara, tureerekya obhuguungo bhwo Omukuru kyeego ekirore kikweerekya epicha. Na neetwe turakyoosibhwa okurwa obhuguungo tee obhuguungo obhukuru eziisiku zyoosi. Omukuru niwe Ekoro, neewe arakora emirimo giyo, okubha tutuubhane neewe.
2CO 4:1 Ambe, kwo okubha Taatabhugya atuheeri emirimo gino kwe ebhigoongi bhyaaye, tutakukwa emitwe.
2CO 4:2 Twaangiri kimwe kukora amangʼana go obhwiibhisi na ge eziisoni. Tutakukaangirirya abhaatu, tutakusaangya engʼana ya Taatabhugya no orurimi. Nawe, turagaamba obhuheene kubhweero, okubha abhaatu bhoosi bhamenye mumitima gyaabhu kubha etwe ni bhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya.
2CO 4:3 Nawe, eraabhe Amangʼana Amazomu gano tukurwaazira abhaatu gatakumenyekana bhuzomu, gatakumenyekana kubhano bhakubhura abheene.
2CO 4:4 Abhaatu bhayo bhatakumwiikirirya Yeesu, kwe ekigirirye kya Seetaani, omutemi we ekyaaro kino, akuundikiirye obhwoongo bhwaabhu. Kiyo nikyo kigirirye bharatamwa kurora obhweero bhwa Amangʼana Amazomu iguru yo obhuguungo bhwa Krisito, wuno niwe atuubheeni na Taatabhugya.
2CO 4:5 Etwe tutakuraarika amangʼana geetu, nawe turaraarika kubha Yeesu Krisito niwe Omukuru, neetwe ni bhagya bheenyu, kwo okubha turamuhokeerya Yeesu.
2CO 4:6 Taatabhugya akabhuga, “Obhweero bhubhare mukiirima.” Na neewe niwe akubhara muziikoro zyeetu, no okutukora tumenyeekererye obhuguungo bhwaaye, bhuno bhukubhara mubhusyo bhwa Yeesu Krisito.
2CO 4:7 Nawe etwe bhano tuno obhweero bhuyo, turi kye ebhigiro bhyo obhutoto, okubha emenyekane kubhweero kubha, amanaga amakuru go okukora emirimo giyo gararwa ku Taatabhugya, etari kuneetwe.
2CO 4:8 Turabhona eziinyaako nzaru, nawe tutakuhizwa. Turabhona obhwiitiimaati, nawe tutakukwa emitwe.
2CO 4:9 Turanyaakibhwa, nawe Taatabhugya atakututiga abheene ego. Bharatusiinda haasi, nawe tutakukwa.
2CO 4:10 Kwo okuhitira enyaako, emibhiri gyeetu girageenderera okugwaatana kuruku rwa Yeesu, okubha obhuhoru bhwa Yeesu bhurorekane mumibhiri gyeetu.
2CO 4:11 Etwe abhahoru, turageenda no oruku eriibhaga ryoosi kwiiguru wa Yeesu, okubha obhuhoru bhwaaye bhurorekane mumibhiri gyeetu gino gikukwa.
2CO 4:12 Kweego, etwe turaseetwa no oruku, nawe emirimo gyeetu nigyo gikubhakora emwe murabhona obhuhoru.
2CO 4:13 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Nikamwiikirirya Taatabhugya, nikyo ekigirye nikabhuga.” Na neetwe kweeki turiikirirya, nikyo tukubhuga.
2CO 4:14 Tumenyiri kubha, Taatabhugya wuno akamuryoora Omukuru Yeesu, araturyoora etwe, na aratureeta hamwe neemwe embere waaye.
2CO 4:15 Eziinyaako zyoosi zino tukubhona ni kwiiguru weenyu, okubha orubhaango rwa Taatabhugya rubhahikire abhaatu bhaaru kukiraho na kukiraho, bhamukumye Taatabhugya bhukongʼu. Okutuukana na riyo, Taatabhugya arageenderera kuguungibhwa.
2CO 4:16 Kweego, tutakukwa emitwe. Yiingabha emibhiri gyeetu gikuunguhiri, nawe muusi weetu Taatabhugya aratukora abhahya eziisiku zyoosi.
2CO 4:17 Niragaamba ego, kwo okubha enyaako yeetu ni ihuhu na kwiibhaga iguhi ego. Kweeki, eratubhanurira obhuguungo bhwa kirakeego. Obhuguungo bhuyo ni bhukuru bhukongʼu, kukira eziinyaako zyoosi.
2CO 4:18 Kweego, tutakwiiseega ebhigiro bhino bhikurorekana, nawe, bhino bhitakurorekana, kwo okubha bhino bhikurorekana ni bhi ibhaga iguhi ego, nawe, bhino bhitakurorekana, ni bhya kirakeego.
2CO 5:1 Tumenyiri kubha, emibhiri gyeetu ni kye eriibhuru rye eriibhaga iguhi mukyaaro muno. Nawe tumenyiri kubha, hano gikusarika, Taatabhugya aratuha enyuumba yino etakwoombokwa kwa amabhoko ga abhaatu, nawe ni nyuumba yino eri mwiisaaro rya kirakeego.
2CO 5:2 Mumibhiri gyeetu gya bhoono turanyahaarika, kweego turiigoomba bhukongʼu kuhaanwa eziinyuumba zyeetu eziihya, no okwiibhohibhwa emibhiri gyeetu emihya gya mwiisaaro.
2CO 5:3 Hano tukwiibhohibhwa emibhiri emihya, tutakubha kingʼaabhi.
2CO 5:4 Eriibhaga tukyaari mubhihuuna bhyeetu, turanyahaarika bhukongʼu muziikoro zyeetu, kwo okubha amangʼana maaru garatutama. Etari kubha tureenda okuruusya emibhiri gino gikukwa, nawe tureenda okwiibhohibhwa emibhiri gino gitakukwa, okubha emibhiri gino gikukwa gimirwe na gino gitakukwa.
2CO 5:5 Taatabhugya niwe atubhanwiiri kwiiguru wa amangʼana gayo, na atuheeri Ekoro Muhoreeru, okubha abhe omwiimeerereri wa gayo.
2CO 5:6 Kweego, tune eriisigo eriibhaga ryoosi, yiingabha tumenyiri kubha, hano tukwiikara mumibhiri gino, turi kure no Omukuru.
2CO 5:7 Turiikara kwe enzira yo obhwiikirirya, etari kwe enzira yo okurora kwa ameeso.
2CO 5:8 Eheene tune eriisigo, na turarora hakiriku tuungatigiri emibhiri gino, no okugya kwiikara no Omukuru.
2CO 5:9 Kweego, eraabhe turiikara mumibhiri gino, kasi eraabhe turiikara kwo Omukuru, eriiseego ryeetu ni kumuzomeerya ewe.
2CO 5:10 Niigo, tukweenderwa etwe twoosi turiimeerera embere we ekituumbi kyo omuriinga kya Krisito, okubha wuyo woosi atinirwe ekiina na ahaabhwe amariho kuriingʼaana na gano yakoriri mukyaaro kino kwo omubhiri gwaaye, gabhe mazomu kasi mabhiihu.
2CO 5:11 Ambe, tumenyiri kubha tureenderwa okumusuuka no okumwiigwa Omukuru. Kweego, turakora omukya okubharuta abhaandi, okubha bhabhone okumwiikirirya. Taatabhugya atumenyiri bhuzomu kyeego turi, na neenye nine eriisigo kubha emwe mutumenyiri bhuzomu mumutima gyeenyu.
2CO 5:12 Etari kubha turiikoombakoomba kweemwe, nawe tureenda okubhaha omweeya gwo okwiikumya kwiiguru weetu. Kwe enzira yiyo, murabha na amangʼana go okubhakyoora bhano bhakwiikumiirya gano bhakoriri embere ya abhaatu, etari kyeego bhari muziikoro zyaabhu.
2CO 5:13 Eraabhe turarorekana kya abhayaanga, ni kwiiguru wa Taatabhugya, nawe eraabhe turarorekana tuno obhwoongo, ni kwiiguru weenyu.
2CO 5:14 Obhuseegi bhwa Krisito bhuratukaangata etwe, kwo obhugazuro bhuyo, tumenyiri kubha omuutu wumwe akakwa kwiiguru wa abhaatu bhoosi, obhugazuro bhwaku ni kubhuga abhaatu bhoosi bhakakwa.
2CO 5:15 Neewe akakwa kwiiguru wa abhaatu bhoosi, okubha bhano bhakwiikara, bhatige kwiikara kwiiguru waabhu abheene, nawe bhiikare kwiiguru wa wuno akakwa no okuryooka kwiiguru waabhu.
2CO 5:16 Kweego, kweemera bhoono tutakumureengya kweeki omuutu wowoosi kwo okumurora ego. Yiingabha eriibhaga eriirebhe twaari turamureengya Krisito kwe enzira yiyo, nawe bhoono tutakukora ego kweeki.
2CO 5:17 Omuutu wowoosi wuno agwaateeni na Krisito, abheeri omuutu omuhya, amangʼana ge ekare gahitiri, amahya gahikiri!
2CO 5:18 Gayo goosi ni mirimo gya Taatabhugya. Ewe atugwaateenie neewe kwe enzira ya Krisito. Na neetwe atuheeri emirimo gyo okweerekya abhaatu enzira yo okwiigwaanibhwa na Taatabhugya.
2CO 5:19 Niigo okubhuga kubha, kuhitira ku Krisito, Taatabhugya yaari arabhiigwaania abhaatu neewe, okutama okubhabharira ebhibhi bhyaabhu. Na atuheeri etwe omurimo gwo okubhabhuurira abhaatu amangʼana go obhwiigwaani bhuyo.
2CO 5:20 Ambe, Krisito atutumiri kukora emirimo gyaaye, kwo okuhitira kweetu Taatabhugya arabhasabha mwiigwaane neewe. Kiyo nikyo kikugirya turabhasabha kwiiguru wa Krisito kubha, mwiigwaane neewe.
2CO 5:21 Krisito ataari ne ebhibhi bhyobhyoosi, nawe Taatabhugya akamubharira ebhibhi bhyeetu bhyoosi, okubha etwe tubharwe bhe eheene embere wa Taatabhugya kuhitira kweewe.
2CO 6:1 Bhoono, kwo okubha turakora emirimo hamwe na Taatabhugya, turabhiisasaama kubha orubhaango rwa Taatabhugya runo musuungʼaaniri, mutarutiga rubhure bhusa.
2CO 6:2 Taatabhugya arabhuga mu Makaamo Amahoreeru, “Kwe eriibhaga rino rikweenderwa, nikakwiigwa, orusiku rwo obhutuurya, nikakusakirya.” Ambe itegeerera, eriibhaga rino rikweenderwa ni rino, orusiku rwo obhutuurya ni runo!
2CO 6:3 Tutakumukorera omuutu wowoosi engʼana yoyoosi yino ekumubhiihira, okubha obhuhokya bhweetu bhutagaambwa bhubhi.
2CO 6:4 Nawe, tureerekya mumangʼana goosi kubha, etwe ni bhahokya bha Taatabhugya. Turiikongʼeererya bhukongʼu munyaako nzaru.
2CO 6:5 Tutemirwe bhubhi, tubhohirwe mukibhoho, na amahizo ga abhaatu bhatumwaayiiri. Tukoriri emirimo mikongʼu, tukateengeeza no okuraambuka ne enzara.
2CO 6:6 Kweeki turiiyeerekya kubha abhabhagati bha Taatabhugya kwo obhuheene, kwo obhumenyi, kwo obhwiikongʼeererya, kwo obhuzomu, kwo obhukaangati bhwe Ekoro Muhoreeru, kwo obhuseegi bhwe eheene
2CO 6:7 na kwo obhurwaazi bhwa amangʼana go obhuheene. Turakora gayo goosi kwo obhuturo bhwa Taatabhugya. Eheene nikyo ekigwaato kyeetu, orubhaara rwo obhuryo na rwo obhumosi.
2CO 6:8 Etwe turamuhokeerya Taatabhugya, abhaatu bharaatusuuke kasi kutuzeera, bharaatukumye kasi kutugaamba bhubhi. Turarorekana kubha turi bhabheehi, nawe turagaamba obhuheene.
2CO 6:9 Turarorekana kya bhano tutamenyekeeni, nawe turamenyekana bhuzomu. Turarorekana kya bhano tukukwa, nawe turi bhahoru! Tutemirwe bhubhi, nawe tukyaari kwiitwa.
2CO 6:10 Turarorekana kya abhaatu bhe ebhigoongi, nawe eriibhaga ryoosi tuno obhuzomererwa. Turarorekana kya abhataka, nawe tubhaniibhirye bhaaru. Turarorekana tutana kyokyoosi, nawe tune ebhigiro bhyoosi.
2CO 6:11 Emwe Abhakoriinto, tugaambiri neemwe kubhweero bhukongʼu, kwo okubha turabhaseega kwe eziikoro zyeetu zyoosi.
2CO 6:12 Etwe tukyaari kutiga kubhaseega emwe, nawe emwe niimwe mutigiri kutuseega etwe.
2CO 6:13 Bhoono ndagaamba neemwe kya abhaana bhaane, kubha mubhe muratuseega kwe eziikoro zyeenyu zyoosi, kyeego etwe tukubhaseega emwe.
2CO 6:14 Mutagwaatana na abhaatu bhano bhatari abhiikirirya. Mbe, eheene no obhubhi bhuratura kwiigwaana heene? Obhweero ne ekiirima bhiraturabhwi kubha hamwe?
2CO 6:15 Kweeki Krisito na Beriari bharaturabhwi kwiigwaana? Omwiikirirya na wuno atari omwiikirirya bhano obhwiigwaanoki?
2CO 6:16 Bhuriho obhwiigwaanoki gati we eriiseengerero rya Taatabhugya ne emisaambwa gyo okubhaazwa? Etwe ni iseengerero rya Taatabhugya wuno ari muhoru! Kyeego Taatabhugya omweene akabhuga, “Ndiikara hamwe nabho no okugeenda gati waabhu. Ndabha Taatabhugya waabhu, nabho bharabha abhaatu bhaane.”
2CO 6:17 Kweego Omukuru akabhuga, “Murwe gati waabhu, mwiiyaahure nabho. Mutakunia kigiro ekinyaka, niho neenye niraabhasuungʼaane.”
2CO 6:18 Kweeki akabhuga, “Ndabha Wuuso weenyu, neemwe murabha abhamura na abhaakya bhaane. Omukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi abhugiri!”
2CO 7:1 Bhoono, abhaseegwa bhaane, Taatabhugya arageenie okutuha gayo goosi, kweego, twiiyeerye kwo okutigana na amakire goosi, go omubhiri na ge ekoro. Tubhe abhahoreeru kumangʼana goosi kwe enzira yo okumusuuka no okumwiigwa Taatabhugya.
2CO 7:2 Mutuhe omweeya muziikoro zyeenyu, kwo okubha tutaamusariirye muutu wowoosi, tutaamunyahaariri wowoosi, na tutaamukaangiriirye wowoosi.
2CO 7:3 Nitakugaamba amangʼana gayo okubhatinira ekiina, kwo okubha nimariri kugaamba, emwe muri muziikoro zyeetu, turi hamwe neemwe ebhe ni kwiikara hamwe, naabhe ni kukwa hamwe.
2CO 7:4 Ndagaamba neemwe kwo obhukararu bhukuru, kweeki ndiikumya bhukongʼu kwiiguru weenyu. Munigosoreerye bhukongʼu na mukoriri nibhe no obhuzomererwa bhukuru, yiingabha turanyaaka bhukongʼu.
2CO 7:5 Hano twaahikiri Makedonia, tukatamwa okumuunya, kwo okubha twaari ne enyaako mbaara zyoosi. Igutu haari ne eriihi, muziikoro zyeetu twaari ne ehaho.
2CO 7:6 Nawe Taatabhugya wuno akubhagosorerya bhe ebhigoongi, akatugosorerya kwo okuuza kwa Tito.
2CO 7:7 Ne etari kwo okuuza kwa Tito omweene okutugosorerya, nawe neemwe mukamugosorerya ewe. Akatubhuurira kyeego mukwiigoomba okuundora, na kyeego mukubha ne ebhigoongi no okuninyaakira enye. Gayo ganikoriri nizomererwe bhukongʼu.
2CO 7:8 Yiingabha enyaarubha yino niabhakaamiiri ekagirya mubhe ne ebhigoongi, nitakubhaabhayira. Ni heene kubha, niabhaabhayiiri kubhutaangiro, kwo okubha nimenyiri enyaarubha yiyo ekabhaha ebhigoongi, nawe kwiibhaga iguhi ego.
2CO 7:9 Nawe bhoono nirazomererwa kubha nikakaama enyaarubha yirya, etari kwo okubha mukabha ne ebhigoongi, nawe kwo okubha ebhigoongi bhyeenyu bhibhakoriri mute ebhibhi bhyeenyu. Mukakorerwa ebhigoongi kyeego Taatabhugya akeenda, kweego tutaabhanyahaariri kwe enzira yoyoosi.
2CO 7:10 Ebhigoongi bhino bhikutuukana no obhugirirye bhwa Taatabhugya, bhurakora abhaatu bhate ebhibhi bhyaabhu. Okuta ebhibhi kuyo kutari engʼana yo okubhaabhayira, kwo okubha bhurareeta obhutuurya. Nawe ebhigoongi bhino bhiratuukana na amangʼana ge ekyaaro, bhirareeta oruku.
2CO 7:11 Rora kyeego bhurya ebhigoongi bhino Taatabhugya akeenda, bhibhareeteeri obhweera bhukuru! Bhubhakoriri kubha no obhwiigoombi bhukuru kwo okukora gano gakweenderwa no okwiisasaama kugano mukukora. Kweeki bhubhakoriri okubhiihirirwa obhubhi, okumusuuka no okumwiigwa Taatabhugya, okwiigoomba okunirora, no okubha no omukya gwo okurora kubha wuno asarirye, asuungʼaaniri obhutemwa bhwaaye. Muziinzira ziyo zyoosi, mweerekirye kubha mutana isarya mumangʼana gayo.
2CO 7:12 Kweego, yiingabha nikabhakaamira enyaarubha yirya, nitaabhakaamiiri kwiiguru yo omuutu wuno amusariirye bhubhi owuundi, kasi iguru ya wuno asariirwe bhubhi. Nawe nikeenda murore abheene embere wa Taatabhugya, kyeego mukwiiruusya kwiiguru weetu.
2CO 7:13 Muriyo mutugosoreerye. Kutuuma riyo, tukazomererwa bhukongʼu hano twamuruuzi Tito kyeego yaari no obhuzomererwa, kwo okubha emwe mwoosi mukamuzomeerya ekoro yaaye.
2CO 7:14 Enye nikabhakumya bhukongʼu embere waaye, na neemwe mutaanisuukirye. Goosi gano twaari tukubhabhuurira gaari ge eheene. Kweego, gano tukabhakumya embere wa Tito, nago gamenyeekereerwe kubha ge eheene.
2CO 7:15 Obhuseegi bhwa Tito kweemwe bhurageenderera kwaaruha, hano akuhiita obhwiigwa bhweenyu mwoosi na kyeego mukamusuungʼaana kwo obhusuuku na kwo okurigita.
2CO 7:16 Bhoono ndazomererwa bhukongʼu, kwo okubha ndanagya kubhiisiga bhukongʼu.
2CO 8:1 Bhoono, abhahiiri bheetu, tureenda tubhabhuurire iguru yo orubhaango rwa Taatabhugya runo abhaheeri abhaatu bha amakanisa mukyaaro kya Makedonia.
2CO 8:2 Abhaatu bhayo ni bhataka bhukongʼu, kweeki bhakasakibhwa munyaako nzaru, nawe bhaari no obhuzomererwa bhukuru bhuno bhukabhagirya bhakabha abhasaambaaruku bhukongʼu bho okuruusya ebhigiro bhyaabhu.
2CO 8:3 Nirabhamenyeekererya kubha, bhakaruusya ebhigiro bhyaaru, naabhe kuhita obhunagya bhwaabhu. Kweeki bhakaruusya kwo obhuseegi bhwaabhu obhweene.
2CO 8:4 Bhaari bharatwiisasaama bhukongʼu kubha, bhabhone omweeya okugwaatana mumirimo gyo okubhasakirya abhahoreeru bha Yerusaremu.
2CO 8:5 Bhakakora ego, kukira kyeego twaari tukwiisiga. Bhakiiruusya hiinga ku Mukuru, okumara bhakiiruusya kweetwe, kyeego Taatabhugya akweenda.
2CO 8:6 Kweego, tukamwiisasaama Tito, yiize abhasakirye emwe okumara emirimo giyo gyo orubhaango, kwo okubha niwe yaagitaangirye kweemwe.
2CO 8:7 Muno obhuniibhi bhwa amangʼana goosi. Muno obhwiikirirya, obhunagya bhwo okugaamba bhuzomu, obhumenyi, omukya mukuru gwo okukora amazomu, no obhuseegi bhweenyu kweetwe. Ambe, ego niigo, mubhe abhaniibhi bho orubhaango mumirimo gino gyo okubhasakirya abhaandi.
2CO 8:8 Nitakugaamba gayo okubha nibhaswaagye, nawe nireenda kurora eraabhe obhuseegi bhweenyu ni bhwe eheene, kwo okubheerekya kyeego abhaandi bhano bhano omukya gwo okusakirya.
2CO 8:9 Emwe mumenyiri orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha, akiikora mutaka kwiiguru weenyu, yiingabha yaari muniibhi, okubha kuhitira mubhutaka bhwaaye, emwe mubhe bhaniibhi.
2CO 8:10 Bhoono, nirabhatoongera rino rikweenderwa kweemwe. Omwaaka guno gwahitiri, mwaari bho okutaanga okwiigoomba okusorora no okutaanga kukora ego.
2CO 8:11 Bhoono, mumare emirimo giyo kwo okwiigoomba kuyokuyo, kyeego mwaari nagwo hano mweendiri okugitaanga, mwiiruusye kuriingʼaana na bhino munabhyo.
2CO 8:12 Eraabhe omuutu ane ekoro yo okusakirya, Taatabhugya arasuungʼaana kukino akuruusya kuriingʼaana na bhino anabhyo. Taatabhugya atakumura kino omuutu ataanakyo.
2CO 8:13 Nitakugaamba gayo, okubha emwe munyaake, na abhaandi bhabhe hakiriku,
2CO 8:14 nawe nireenda muriingʼaane. Eriibhaga rino mune ebhigiro bhyaaru. Kweego, mubhasakirye bhano bhatana ebhigiro, okubha nabho hano bhakubha ne ebhigiro bhyaaru bhabhasakirye emwe muraasuuhirwe kigiro. Kwo okukora ego murabha muriingʼeeni,
2CO 8:15 kyeego ekaamirwe mu Amakaamo Amahoreeru, “Wuno yaakumeenie bhyaaru, ataahiingikeeni, na wuno yaakumeenie bhisuuhu, ataasuuhiirwe.”
2CO 8:16 Niramukumya Taatabhugya wuno amuheeri Tito ekoro yino enye woosi ninayo yo okubhasakirya emwe.
2CO 8:17 Niragaamba ego, kwo okubha hano twaamusabhiri yiize kweemwe, akiikirirya. Kweeki, araaza kweemwe kwo okweenda kwaaye omweene, akubha no obhwiigoombi bhukuru bhwo okubhasakirya.
2CO 8:18 Hamwe neewe turamutuma omwiikirirya omurikyeetu owuundi, wuno arakumibhwa mumakanisa goosi kwe ekigirirye kye emirimo gyaaye gyo okuraarika Amangʼana Amazomu.
2CO 8:19 Kweeki amakanisa gamusoriri omuhiiri wuyo, okubha abhe hamwe neetwe hano tukuhira obhusakirya kubhaatu. Emirimo giyo gyo obhuseegi giramuguungya Omukuru, na gireerekya kyeego tune ekoro yo okusakirya abhaandi.
2CO 8:20 Tutakweenda tuririirirwe no omuutu wowoosi iguru wo obhwiimeerereri bhweetu bhwo okuhira ebhigiro bhino abhaatu bharuusirye kwo obhusaambaaruku bhwaabhu.
2CO 8:21 Obhugirirye bhweetu ni kukora amazomu, etari embere wo Omukuru omweene, nawe ne embere wa abhaatu.
2CO 8:22 Turamutuma omwiikirirya omurikyeetu owuundi hamwe na bha Tito. Omuhiiri wuyo yiiyeerekirye kweetwe maanga nzaru kwe enzira nzaru kubha ariigoomba kukora emirimo. Bhoono ariigoomba bhukongʼu kukira kubhutaangiro, kwo okubha ane eriisigo ikuru kweemwe.
2CO 8:23 Bhoono, eraabhe omuutu areenda kumenya amangʼana ga Tito, ewe ni murikyaane, na arakora emirimo hamwe neenye okubhasakirya emwe. Ne eraabhe omuutu areenda kumenya amangʼana ga abhaandi bhano bhakuuza hamwe neewe, bhayo bhatumirwe na amakanisa, nabho bharareeta obhuguungo ku Krisito.
2CO 8:24 Kweego, mubheerekye abhaatu bhayo obhuseegi bhweenyu, okubha amakanisa gamenye kubha tunabhwo obhugirirye bhwo okwiikumya iguru weenyu.
2CO 9:1 Bhoono nitana kyo okubhakaamira iguru yo obhusakirya bhweenyu kubhahoreeru bha Yerusaremu,
2CO 9:2 kwo obhugazuro nimenyiri kubha mune ekoro yo okubhasakirya abhaandi. Nikyo ekigirirye niriikumya iguru weenyu kubhaatu bha Makedonia, ndabhabhuurira kubha, emwe abhaatu bhe ekanisa ya mukyaaro kya Akaaya, mukiibhanura okuruusya omwaaka guno guhitiri. Omukya gweenyu guyo, gubhakoriri bhaaru gati waabhu kubha ne ekoro yo okuruusya.
2CO 9:3 Ambe, ndabhatumania abhiikirirya abharikyeetu bhano, okubha munagye okweerekya eheene mukiibhanura okuruusya, kyeego nikabhabhuurira abhaatu bha Makedonia. Amangʼana gano nikiikumya iguru weenyu, nitakweenda garorekane kubha gatana bhugazuro.
2CO 9:4 Eraabhe niraaze kweemwe hamwe na abhaatu abhaandi bha Makedonia no okubhona mukyaari kwiibhanura, hayo murabha mutusuukirye, kyeego twaari ne eriisigo ikuru kweemwe. Kweeki na neemwe murabha ne eziisoni zino zitakuhaywa.
2CO 9:5 Kweego, nduuzi kubha ni bhuzomu nibhasabhe abhiikirirya abharikyeetu bhano, bhatukaangatire okuuza kweemwe eyo, okubha bhabhanure ebhigiro bhirya mukaragania okuruusya. Kwe enzira yiyo murabha muruusirye kwo okweenda, etari kwo okuhatikwa.
2CO 9:6 Muhiite engʼana yino, “Omuutu wuno akweemya bhisuuhu, aragesa bhisuuhu, na wuno akweemya bhyaaru, aragesa bhyaaru.”
2CO 9:7 Omuutu aruusye kwo obhusaambaaruku mukoro yaaye, etari kwe ebhigoongi kasi kwo okuhatikwa, kwo okubha Taatabhugya aramuseega omuutu wuno akuruusya kwe ekoro yo obhuzomererwa.
2CO 9:8 Taatabhugya aranagya okubhatweera ebhite kukira bhino mukweenda, okubha eriibhaga ryoosi mubhe na bhyoosi bhino mukweenda, mugeenderere kukora amazomu maaru go okusakirya abhaandi.
2CO 9:9 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Aruusirye kwe ekoro yoosi, okubhaha abhataka, ebhigoongi bhyaaye ni bhya kirakeego.”
2CO 9:10 Taatabhugya niwe akumuha omuutu eziimbibho zyo okweemya ne ebhyaakurya ebhyeene. Egoego, arabhaha no okwoongerya obhuturo bhweenyu no okugirya amagesa go obhusaambaaruku gati weenyu.
2CO 9:11 Arabhaha obhuniibhi mugoosi, okubha munagye kubha abhasaambaaruku eziisiku zyoosi. Hayo niho abhaatu bharabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwiiguru we ebhigiro bhino tukubhahirira okurwa kweemwe.
2CO 9:12 Erabha ego, kwo okubha emirimo gino gyo okuginihya gino mukukora, gitakusakirya abhiikirirya bha Yerusaremu bhano bhasuuhiirwe abheene, nawe girakora abhaatu bhaaru bhamuguungye Taatabhugya bhukongʼu.
2CO 9:13 Bharaamuguungye Taatabhugya, kwo okubha emirimo gyeenyu gireerekya kubha emwe ni bhabhagati bhazomu. Kweeki bharamuguungya kwe ekigirirye kyo obhusuuku bhweenyu kwo okwiikirirya Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito, na kwe ekigirirye kyo obhusaambaaruku bhweenyu bhwo okubhasakirya ebho na abhaandi bhoosi.
2CO 9:14 Bharabha bharabhasabhira ku Taatabhugya kwo obhuseegi bhukuru, kwe ekigirirye kyo orubhaango rwaaru runo Taatabhugya abhaheeri emwe.
2CO 9:15 Tubhe turamubhuurira Taatabhugya azomirye, kwe esaambo kuru yo okuruguurya yino atuheeri.
2CO 10:1 Ambe, abhaatu abhaandi bharabhuga, enye Pauro ni munyoohu hano nikubha hamwe neemwe, nawe omuhaari hano nikubha kure. Kweego, ndabhiisasaama kwo obhusuuku no obhunyoohu bhwa Krisito.
2CO 10:2 Nirabhiisasaama kubha, mutaanikora nibhe muhaari hano nikuuza kweemwe eyo. Niragaamba ego, kwo obhugazuro, nimenyiri niranagya kubha muhaari kubhaatu bhoosi bhano bhakwiiseega kubha, etwe turiikara kya abhaatu abhaandi bha mukyaaro kino.
2CO 10:3 Yiingabha turiikara mukyaaro kino, tutakurwaana eriihi kya abhaatu bha mukyaaro kino.
2CO 10:4 Ebhigwaato bhye eriihi ryeetu bhitari bhino abhaatu bhakurwaanira mukyaaro kino, nawe ni bhino bhine eziinguru zya Taatabhugya, na bhiragwiisya eriigoobhe ryoosi ryo omubhisa.
2CO 10:5 Turasarya amiiseego goosi go orurimi na amangʼana goosi go okwiikumya gano gakuribhira abhaatu okumumenya Taatabhugya. Kweeki turagwaata amiiseego goosi, okubha gamwiigwe Krisito.
2CO 10:6 Na hano mukubha abhiigwa mugoosi, etwe turabha twiibhanwiiri okutina ekiina kumangʼana goosi gano gatari go obhwiigwa.
2CO 10:7 Mugaroreerere amangʼana gano gari embere wa ameeso geenyu! Omuutu wowoosi wuno akwiirora kubha ewe ni wa Krisito, ahiite kubha neetwe twoosi ni bha Krisito, kyeego ewe.
2CO 10:8 Hamwe niriikumya bhukongʼu iguru yo obhunagya bhuno Omukuru atuheeri. Nawe nitakurora soni, kwo okubha obhunagya bhuyo bhutakubhasarya, nawe bhurabhagumirya mubhwiikirirya.
2CO 10:9 Nitakweenda nirorekane kweemwe kubha, ndeenda kubhakaanga muziinyaarubha zyaane.
2CO 10:10 Niragaamba ego, kwo okubha bharabhuga, “Eziinyaarubha zya Pauro zina amangʼana makongʼu, kweeki amangʼana mahaari. Nawe hano akubha hamwe neetwe atakubha na amanaga, kweeki amangʼana gaaye garabha gatana bhweera.”
2CO 10:11 Omuutu wuno akubhuga ego, amenye kubha, gano tukubhakaamira hano turi kure, nigo gano turaakore hano tukubha hamwe neemwe.
2CO 10:12 Etwe tutakusakya okwiibhara hamwe na abhaatu bhano bhakwiikumya! Nawe bhatamenyiri ryoryoosi kwo okubha bhariiriingʼaania abheene kwa abheene no okwiituubhya abheene kwa abheene.
2CO 10:13 Nawe etwe tutakwiikumya kuhita ekireengo kye emirimo gino tuheerwe. Turiikumya ego iguru we emirimo gino Taatabhugya atuheeri. Emirimo giyo nigyo gino tukukora naabhe kweemwe.
2CO 10:14 Tutakwiikumya kuhita ekireengo kye emirimo gyeetu, eraabhe tuungabheeri turakora tukyaari okuhika kweemwe. Nawe etwe twaari bho okutaanga okubhareetera Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito.
2CO 10:15 Kweeki tutakwiikumya iguru we emirimo gya abhaatu abhaandi, emirimo gino etwe tutaheerwe. Nawe turiisigira kubha, eraabhe obhwiikirirya bhweenyu bhurageenderera okukura, niigo emirimo gyeetu gatigati weenyu gikubha giriiyoongerya.
2CO 10:16 Hayo niho tukunagya okuraarika Amangʼana Amazomu mubhyaaro ebhiindi bhino amangʼana gayo gakyaari kuraarikwa. Nikyo tutakwiikumya iguru we emirimo gino omuutu owuundi yaagikoriri hagiro ahaandi.
2CO 10:17 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Omuutu wuyo woosi wuno akwiikumya, yiikumye kwiiguru wo Omukuru.”
2CO 10:18 Obhugazuro bhwaku ni kubha, omuutu wuyo woosi wuno akwiikumya omweene atakwiikiriribhwa, nawe wuno Omukuru akumuzomera, niwe akwiikiriribhwa.
2CO 11:1 Yiingabha ndagaamba kyo omugeege, ndasabha muniitegeerere.
2CO 11:2 Enye ndabharorera eriihari emwe, eriihari rino rikurwa ku Taatabhugya, kwo obhugazuro muri kyo omuukya wuno atamumenyiri musubhe, wuno niamuyuungiirye omusubhe wumwe, niwe Krisito.
2CO 11:3 Nawe bhoono ndoobhoha, kyeego Haawa yaangʼeenirwe ne enzoka engʼeeni yirya, na neemwe mutaaza kungʼeenwa, mubhutige obhuseegi bhweenyu bhwe eheene ku Krisito.
2CO 11:4 Niragaamba ego kwo okubha emwe mbaangu okusuungʼaana omuutu wuno akuuza okurwaaza Yeesu owuundi, wuno etwe tutaamurwaaziri. Kweeki, murasuungʼaana ekoro owuundi kasi amangʼana agaandi, gano mutasuungʼaaniri okurwa kweetwe.
2CO 11:5 Enye nirarora kubha nitasuuhiirwe kigiro kyokyoosi, kino bhanakyo bhayo bhakwiikora abheega abhakuru.
2CO 11:6 Naabhe niraarorekane kubha nitakugaamba bhuzomu, nawe obhumenyi bhwaane ni bhukuru. Tweerekirye riyo kweemwe eriibhaga ryoosi na kwe eziinzira zyoosi.
2CO 11:7 Nikiiyiikya kwe enzira yo okuraarika Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya kweemwe okutama kubhona amariho, okubha emwe mukumibhwe. Nikakora kibhi engʼana yiyo?
2CO 11:8 Eriibhaga nikakora emirimo kweemwe, niari ndasuungʼaana obhusakirya okurwa mumakanisa agaandi. Ni kyeego niari nikubharuusya ebhigiro bhyaabhu, okubha nibhasakirye emwe.
2CO 11:9 Hano niari hamwe neemwe, nitaari murigo kumuutu wuyo woosi kukusuuhirwa. Abhiikirirya bhano bhaarweereeri Makedonia bhakaaniha bhino niari nikweenda. Kweego nikiiriiha okubha nitabha murigo kweemwe naabhe hasuuhu, kweeki niroongera okwiiriiha.
2CO 11:10 Atariho omuutu naabhe wumwe mukyaaro kyoosi kya Akaaya, wuno araaniribhire okwiikumya iguru wa amangʼana gayo. Ndagaamba gano kwo obhuheene bhwa Krisito bhuno bhuri muusi waane.
2CO 11:11 Nitakugaamba ego kwo okubha nitabhaseegiri, Taatabhugya amenyiri kubha ndabhaseega.
2CO 11:12 Niroongera kukora kyeego nikukora bhoono, okubha abheega bhano bhakubhuga nibho abhakuru, bhatamwe okwiikumya kubha bharakora kyeego etwe.
2CO 11:13 Abhaatu kya bhayo ni bheega bho orurimi, nibho abhabhagati abhangʼeenererya, bhariikora kya abheega bha Krisito.
2CO 11:14 Muriyo tutakuruguura, kwe ekigirirye naabhe Seetaani omweene ariikora kyeego maraika wo obhweero.
2CO 11:15 Kweego tutakuruguura hano abhahokya bhaaye bhakwiikora kya abhabhagati bhe eheene. Obhuteero bhwaabhu bharasuungʼaana gano gakuriingʼaana ne emirimo gyaabhu.
2CO 11:16 Ndabhabhuurira kweeki, omuutu atiiseega kubha enye ni mugeege! Nawe eraabhe muriiseega kubha enye ni mugeege muniitegeerere kyo omugeege, okubha niikumye hasuuhu kyo omugeege yiingiikumirye.
2CO 11:17 Amangʼana gano nikugaamba bhoono go okwiikumya, nitaheerwe no Omukuru, nawe niragaamba kyo omuutu omugeege.
2CO 11:18 Abhaaru bhariikumya kwiiguru ya amangʼana ga mukyaaro, kweego, ambe, na enye tiga niikumye.
2CO 11:19 Emwe kwo okubha muriirora muna amangʼeeni, nikyo mukwiikongʼeererya abhageege kwo obhuzomererwa.
2CO 11:20 Muriikongʼeererya no okumwiikirirya naabhe omuutu wuno akubhakora kyamuna emwe ni bhagya bhaaye, arabhiibhira no okubhateesya ebhigiro bhyeenyu, kweeki ariirora ni mukuru kukira emwe no okubhatema mubhusyo.
2CO 11:21 Nirarora eziisoni okugaamba kubha etwe twaari bhanyookobhu bhukongʼu kukora gayo! Bhoono niragaamba kyo omugeege kubha, eraabhe ariho omuutu wuno akweenderwa okwiikumya iguru wa kyokyoosi, na neenye nireenderwa okwiikumya.
2CO 11:22 Eraabhe ebho ni Abheeburania, na neenye ni Mweeburania. Eraabhe ebho ni Abhiiziraeri, na neenye ni Mwiiziraeri. Eraabhe ebho ni bhe ekisyooko kya Aburahamu, na neenye ni we ekisyooko kya Aburahamu.
2CO 11:23 Bhoono nigaambe kyo omuyaanga, eraabhe ebho ni bhahokya bha Krisito, enye ni muhokya wa Krisito kukira ebho. Enye nikoriri omukya kukora emirimo kukiraho, maanga maaru nibhohirwe munyuumba ya abhabhohwa, kweeki nitemirwe bhukongʼu, maanga maaru niari muhabhi ho okukwa.
2CO 11:24 Nitemirwe na Abhayahudi ebhiteme miroongo etatu na keenda (39), nikorirwe ego maanga kataano.
2CO 11:25 Nitemirwe eziihiimbo na Abharooma katatu koosi, nitemirwe na amagina rugeendo rumwe, emeeri enisarikiiri katatu koosi, kweeki nikiikara munyaanza obhutiku no omwiisi.
2CO 11:26 Maanga kaaru, muziingeendo zyaane, niari muhabhi ho okuzoorwa ne ebhitaaro, muhabhi ho okugwaatwa na abhateesya, muhabhi ho okutemwa na Abhayahudi abharikyaane na abhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Niari muhabhi mumigye, mwiitirigo na munyaanza. Niari muhabhi ho okunyaakibhwa na bhano bhakwiikora abhiikirirya abharikyeetu.
2CO 11:27 Nikoriri emirimo mikongʼu gyo okurosya kwiibhaga itaambi, niteengeeziri, ndaambukiri ne enzara, ne enyoota, maanga maaru nihaasiibha no okwiikara muumbeho nitana ngibho zyo okwiisa.
2CO 11:28 Hamwe na gayo goosi, eziisiku zyoosi nirahizwa ne emirimo gyaane iguru ya amakanisa goosi.
2CO 11:29 Eraabhe omuutu wumwe ni munyookobhu, na enye niriiyiigwa munyookobhu. Eraabhe omuutu wumwe amugirirye owuundi akore ebhibhi, na neenye nirabha no obhururu.
2CO 11:30 Eraabhe ereenderwa okwiikumya, niriikumya iguru wo obhunyookobhu bhwaane.
2CO 11:31 Taatabhugya, Taata wo Omukuru Yeesu Krisito, wuno akweenderwa okukumibhwa kirakeego, amenyiri kubha nitakugaamba orurimi.
2CO 11:32 Eriibhaga niari mumugye gwa Damesiko, omukaangati wo omugye guno yaari mubhutemi bhwa Areta, akatuura abhariibhi mubhiseku bhyo omugye guyo okubha bhanigwaate.
2CO 11:33 Nawe abhaatu abharebhe bhakaaniituumya mugusehi kuhitira mwiidirisha rino ryaari munyiki yo omugye, nikahona okugwaatwa.
2CO 12:1 Nireenderwa okwiikumya, yiingabha kutana bhweera bhwobhwoosi. Nawe, ndeenda okwiikumya iguru wo obhurori na amangʼana agaandi gano Omukuru Yeesu anierekirye.
2CO 12:2 Nimumenyiri omuutu wumwe Omukrisito, wuno emyaaka ikumi ne ene gino gyaahitiri, akagegwa kugya mwiisaaro. Nitamenyiri hano yagegirwe yaari no omubhiri guno, kasi ataari na mubhiri. Taatabhugya niwe amenyiri.
2CO 12:3 Nimenyiri kubha omuutu wuyo akagegwa tee kuhika erya Paradiso. Kweeki ndabhuga, nitamenyiri eraabhe yagegirwe no omubhiri guno, kasi ataari no omubhiri guno hano yagegirwe. Taatabhugya niwe amenyiri. Mwiisaaro eyo, akiigwa amangʼana go okuruguurya bhukongʼu gano omuutu atakunagya kugaamba, na gatakweenderwa kugagaambwa.
2CO 12:5 Bhoono, niriikumya iguru yo omuutu wuyo, nawe nitakwiikumya kyeego niri. Niriikumya omweene iguru yo obhunyookobhu bhwaane.
2CO 12:6 Naabhe niingeendiri okwiikumya, nitiingabheeri mugeege, kwo okubha niari ndagaamba ge eheene. Nawe ndiiriiha okwiikumya, okubha omuutu wowoosi atige okunirora enye kubha nirangʼarira bhukongʼu kukira gano bhakugarora no okugiigwa okurwa kweenye.
2CO 12:7 Nawe, okubha amangʼana gano amakuru gano nikuundukuriirwe gataanikora nigwaatwe okwiizuungya, nikahaabhwa enyaako kumubhiri gwaane yino ni kye eriihwa rino rikusoma. Enyaako yiyo ni mugya wa Seetaani wuno atumirwe okubha aninyaakye, nitaaza okwiikumya bhukongʼu.
2CO 12:8 Nikamusabha Omukuru katatu koosi anituurye munyaako yiyo.
2CO 12:9 Nawe ewe akaanibhuurira, “Orubhaango rwaane ruriisa, kwo okubha mubhunyookobhu nimwe amanaga gaane garakuunaana.” Kweego nirabha ndiikumya kwo obhuzomererwa bhukuru iguru yo obhunyookobhu bhwaane, okubha amanaga ga Krisito gabhe muusi waane.
2CO 12:10 Kweego, nino obhuzomererwa iguru yo obhunyookobhu, okutukwa, eziinyaako maanga maaru zyo okuniriimbozenia iguru wa Krisito. Nino obhuzomererwa, kwo okubha hano nikubha munyookobhu, niho nikubha ne eziinguru.
2CO 12:11 Bhoono, niragaamba kyo omugeege, kwo okubha emwe niimwe munigirirye nigaambe ego. Emwe mwaari mureenderwa munikumye, yiingabha ndarorekana kubha nitakungʼarira, enye nitari mweega omusuuhu kukira bhano mukubhuga kubha, abheega abhakuru.
2CO 12:12 Hano niari kweemwe, niari no obhwiikongʼeererya, kweeki nikakora ebhyeerekenio, ebhiruguuro ne ebhitiika bhino bhikweerekya kubha enye ni mweega.
2CO 12:13 Kitariho kyokyoosi kino niakoriri mumakanisa agaandi, kino nikyaari kukora kweemwe. Hamwe nikabhasariirya hano nitaari murigo kweemwe? Eraabhe riyo niryo obhubhi bhwaane, muniabhire!
2CO 12:14 Bhoono niriibhanura okuuza kweemwe kurugeendo rwaane rwa katatu, nawe nitakubha murigo kweemwe. Nitakweenda ebhigiro bhyeenyu, nawe nirabheenda emwe. Niragaamba riyo kwo okubha abhaana bhatakweenderwa okubhiika ebhigiro bhibhe bhya abhiibhuri, nawe abhiibhuri bhareenderwa okubhiika ebhigiro okubha bhibhe bhya abhaana.
2CO 12:15 Enye ndazomererwa okuruusya ebhigiro bhyaane naabhe okwiiruusya omweene okubhasakirya emwe. Nawe, erarorekana kubha, hano nikwoongerya okubhaseega, niho emwe murasuuhya obhuseegi bhweenyu kweenye.
2CO 12:16 Muriikirirya kubha nitaari murigo kweemwe, nawe naabhe ego abhaandi bharabhuga, “Pauro ni mungʼeeni, abhakorokoombiri kwo obhungʼeenereru.”
2CO 12:17 Bhoono, nikagega kyokyoosi kwo obhungʼeenererya, kwo okuhitira abhaatu bhano nikabhatuma?
2CO 12:18 Nikamwiisasaama Tito hamwe no omwiikirirya omurikyeetu okubha yiize kweemwe. Bhoono, Tito akagega kyokyoosi kweemwe? Mutakurora kubha enye na neewe ni kigiro kimwe mumirimo, naabhe eteemwa yeetu ni yimwe?
2CO 12:19 Hamwe muriiseega kubha eriibhaga rino ryoosi, turiisasaama embere weenyu? Nawe turagaamba gano embere wa Taatabhugya, kwo okubha turabha tugwaateeni na Krisito. Abhaseegwa bhaane, gano goosi tukukora ni kwiiguru yo okubhasakirya mugumire mubhwiikirirya.
2CO 12:20 Bhoono ndoobhoha kubha, eriibhaga rino nikuuza kweemwe, ndabhabhona mune eteemwa yino etakunzomera enye. Riyo riranigirya nikore gano mutakuzomerwa emwe. Ndoobhoha kubha niranagya kubhabhona muno eriiyoge, omugono, obhururu, obhwiimani, obhumoonyi, orurimi, obhwiizuungya no orwaambi.
2CO 12:21 Kweeki ndoobhoha kubha hano nikuuza kweemwe, Taatabhugya waane araniikya embere weenyu. Nirabha ne ebhigoongi kurora abhaatu bhaaru gati weenyu bhano bhakakora ebhibhi hiinga, bhakyaari okuta ebhibhi. Bhakyaari bhane eziiteemwa eziimbiihu zya amakire, obhuseebheeti na amangʼana agaandi ge eziisoni.
2CO 13:1 Runo rurabha orugeendo rwaane rwa katatu okuuza kweemwe. Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Obhusarya bhwoosi bhutinirwe ekiina kwo okubhaho abhamenyeekererya bhabhiri kasi bhatatu bho okumenyeekererya.”
2CO 13:2 Hano niiziri kweemwe rugeendo rwa kabhiri nikabhabhuurira, hano nikuuza kweeki nitakubha ne ebhigoongi na abhaatu bhano bhakoriri ebhibhi. Bhoono ndabhabhuurira kweeki nikyaari kure neemwe, nitakubha ne ebhigoongi kweebho.
2CO 13:3 Nirakora riyo kwo okubha mureenda ekyeerekenio kyo okumenya kubha Krisito aragaamba okuhitira kweenye. Krisito atari munyookobhu kweemwe, nawe ane eziinguru zyo okukora emirimo gati weenyu.
2CO 13:4 Ni heene kubha Krisito akabhaambwa kumusaraba mubhunyookobhu, nawe bhoono ni muhoru kwo obhuturo bhwa Taatabhugya. Niigo ego etwe tuno obhunyookobhu kyeego Krisito yaari, nawe hano tukubhahokeerya emwe, turabha bhahoru kyeego ewe ari kwo obhuturo bhwa Taatabhugya.
2CO 13:5 Bhoono mwiireengye na mwiisuunze abheene, okubha mumenye eraabhe muno obhwiikirirya. Mutamenyiri kubha Yeesu Krisito ari muusi weenyu? Eraabhe etari ego, hayo obhona mutamirwe ekireengo kyo obhwiikirirya.
2CO 13:6 Nawe ndiisiga muramenya kubha, etwe tukyaari kuhizwa ekireengo.
2CO 13:7 Turamusabha Taatabhugya mutakora engʼana yoyoosi embi. Etari kwe ekigirirye tureenda turorekane kubha tungʼariiri okuhiza ekireengo kiyo. Nawe tureenda mukore amazomu, naabhe etwe turorekane kubha tuhizirwe.
2CO 13:8 Ndabhuga ego, kwo okubha tutakunagya okwaanga obhuheene, nawe turanagya okugeenderera okuraarika obhuheene.
2CO 13:9 Turazomererwa kwe ekigirirye etwe ni bhanyookobhu, nawe emwe mune eziinguru. Turamusabha Taatabhugya abhasakirye mugumire mubhwiikirirya bhweenyu.
2CO 13:10 Nirabhakaamira amangʼana gano nkyaari kuuza, okubha hano nikubha kweemwe, ntagarora gano gakutura okunikora nibhe omuhaari kuriingʼaana no obhunagya bhuno Omukuru aniheeri. Ndagaamba ego, kwo okubha obhunagya bhuno Omukuru aniheeri bhutari obhunagya bhwo okusarya, nawe ni bhwo okubhasakirya mugumire mubhwiikirirya.
2CO 13:11 Bhoono, abhahiiri bhaane, tubhuukiri! Mukuunaane mubhwiikirirya bhweenyu, mugosoreranie, mubhe no obhumwe no omureembe. Neewe Taatabhugya wo obhuseegi no omureembe arabha hamwe neemwe.
2CO 13:12 Mukeerenie kwo obhuseegi bhwa Krisito. Abhahoreeru bhoosi bha hano bharabhakeerya.
2CO 13:13 Orubhaango rwo Omukuru Yeesu Krisito, no obhuseegi bhwa Taatabhugya, no obhugwaatani bhwe Ekoro Muhoreeru, bhubhe hamwe neemwe mwoosi.
GAL 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, enye ni mweega wuno nitaatumirwe na abhaatu naabhe kuswaagibhwa no omuutu omurebhe, nawe nikatumwa na Yeesu Krisito omweene na Taata Taatabhugya wuno yamuryooriri Yeesu okurwa mubhaku.
GAL 1:2 Enye na abhiikirirya abharikyeetu bhoosi bhano turi hamwe, turabhakeerya emwe bhano muri mumakanisa ga Taatabhugya mumugye gwa Garatia.
GAL 1:3 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
GAL 1:4 Krisito akaruusya obhwiikari bhwaaye kwiiguru yo okuruusyaho ebhibhi bhyeetu, okubha atutuurye kurwa mumabhiihu goosi ge ekyaaro kino kya bhoono. Akakora ego kuriingʼaana na amiiseego ga Taatabhugya Taata weetu.
GAL 1:5 Taatabhugya aguungibhwe kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
GAL 1:6 Enye niraruguura bhukongʼu iguru weenyu! Ni ibhaga iguhi ego mumutigiri Taatabhugya wuno yabhabhirikiiri kwo orubhaango rwa Krisito. Kweeki, mutuniiriiri ameegyo agaandi gano abhaatu abhaandi bharagabhirikira kubha ni Mangʼana Amazomu.
GAL 1:7 Obhuheene ni kubha gatariho Amangʼana Amazomu agaandi. Nawe bhariho abhaatu bhano bharabhabhusa na bhareenda okukyoosya Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito.
GAL 1:8 Eraabhe omuutu wowoosi naabhe ni wumwe weetu kasi maraika okurwa mwiisaaro, arabharwaazira Amangʼana Amazomu gogoosi gano gatari gano twaabharwaaziiri, omuutu wuyo yiihiimwe na Taatabhugya!
GAL 1:9 Nirakyoorera kubhabhuurira kweeki, kyeego nikabhabhuurira eriibhaga rirya kubha, eraabhe omuutu arabharwaazira Amangʼana Amazomu agaandi gano gatari tukabharwaazira, omuutu wuyo yiihiimwe na Taatabhugya!
GAL 1:10 Bhoono, muriiseega kubha, niramoohya kwiikiriribhwa na abhaatu? Zeyi, enye niramoohya kwiikiriribhwa na Taatabhugya omweene ego. Kasi muriiseega kubha, niramoohya kubhazomeerya abhaatu? Eraabhe niingamoohirye kubhazomeerya abhaatu, nitiingabheeri omugya wa Krisito.
GAL 1:11 Abhahiiri bhaane, ndeenda mumenye kubha, Amangʼana Amazomu gano enye nikabharwaazira gatarwiiri kubhaatu.
GAL 1:12 Na nitaheerwe amangʼana gayo no omuutu wowoosi, naabhe niteegiibhwe no omuutu wowoosi. Nawe, Yeesu Krisito omweene niwe yaanikuundukuriiri.
GAL 1:13 Niriiseega kubha mwiigwiiri eteemwa yaane ye ekare, kyeego niari nikurwaanira enyaangi ye Ekiyahudi. Mumenyiri kyeego nabhanyaakirye bhukongʼu abhaatu bha mukanisa ya Taatabhugya, no okweenda kuyisikya bhukongʼu.
GAL 1:14 Nikabhakira abharikyaane bhaaru bhe eriikura ryaane kwo okwiitanira enyaangi yeetu ye Ekiyahudi. Nikakora omukya bhukongʼu okugwaata ameegyo ga abhataata bheetu.
GAL 1:15 Nawe Taatabhugya akaanisora nikyaari kwiibhurwa, akaanibhirikira kwo orubhaango rwaaye, akeenda
GAL 1:16 kunikuundukurira kyeego Omwaana waaye ari. Akaamura kukora ego, okubha niraarike Amangʼana Amazomu iguru yo Omwaana waaye kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Enye nitamoohirye abhaatu bho okunitoongera kino niraakore.
GAL 1:17 Nitaagaambiri, “Hiinga nigye Yerusaremu kubhano bhaakaangatiri kubha abheega bha Yeesu.” Nawe kino nikakora ruunga rumwe ni kugya mukyaaro kya Arabia. Kyaamwe, okuhita kwe eriibhaga eriirebhe, nikakyoora kweeki Damesiko.
GAL 1:18 Hano emyaaka etatu gyaahitiri, nikagya Yerusaremu okubha nisikane eyo na Kefa. Nikiikara owaaye eziisiku ikumi ni isaano ego.
GAL 1:19 Nitaaruuzi abheega abhaandi, nawe Yaakobo, wamwaabhu Omukuru Yeesu.
GAL 1:20 Taatabhugya amenyiri kubha amangʼana gano nikubhakaamira ni ge eheene, gatari go orurimi!
GAL 1:21 Ambe, ibhaga riindi nikagya mukyaaro kya Siria na kya Kirikia.
GAL 1:22 Eriibhaga riyo, enye nitaari nimenyekeeni na abhaatu bhano bhamwiikiriirye Krisito mumakanisa gano gari mukyaaro kya Yudea.
GAL 1:23 Ekigiro kino bhaari bhamenyiri iguru waane ni mangʼana gano bhakiigwa, “Omuutu wuno yaari aratunyaakya kubhutaangiro hayo, eziisiku zino ararwaaza obhwiikirirya bhuryabhurya bhuno yeendiri kubhusikya!”
GAL 1:24 Ambe, bhakamukumya Taatabhugya kwiiguru ya gano yaari anikoreeri.
GAL 2:1 Hano emyaaka ikumi ne ene gyaahitiri, nikatiira kweeki kugya Yerusaremu. Nikahirana na Barinaaba, na nikamugega Tito tukagya neewe.
GAL 2:2 Nikatiira kugya Yerusaremu kwiibhaga riyo, kwo okubha Taatabhugya yaari anikuundukuriiri kubha nigeende. Hano niari hayo, nikasikana na abhakaangati bhe ekanisa kibhezo. Nikabhuurira abhakaangati bhayo Amangʼana Amazomu gano niari nikurwaazira abhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Nikaamura kubhabhuurira ego, okubha emirimo gino niari nikukora na gino nikyakora gitaaza kuhita bhusa.
GAL 2:3 Bhakiikirirania na neenye. Naabhe omurikyaane Tito wuno atari Omuyahudi, ataasiingʼiriibhwe okusaarwa.
GAL 2:4 Engʼana yiyo yo obhusaari ekabhuuribhwa na abhaatu bhano bhaari bhariikora kubha ni bhiikirirya abharikyeetu, nawe bhakiisikirya kwo obhungʼeeni kwiisuunza obhwiiragaanzi bhweetu bhuno tuheerwe na Krisito Yeesu. Obhugirirye bhwaabhu bhwaari ni kutukora tubhe abhabhagati bhe emigiro gya Musa.
GAL 2:5 Tutiikirireenie nabho naabhe hasuuhu, okubha obhuheene bhwa Amangʼana Amazomu bhutame kweemwe kyeego bhuri.
GAL 2:6 Nawe abhakaangati bharya bhe ekanisa bhano bhakusuukwa bhukongʼu na abhaatu, bhataari ne engʼana yoyoosi ehya yo okunibhuurira. Ni heene bhakasuukwa bhukongʼu, nawe kweenye yiyo etana obhugazuro, kwo okubha Taatabhugya atakumura obhukaangati bhwo omuutu.
GAL 2:7 Abhakaangati bhayo bhakamenyeekererya kubha Taatabhugya akaanituma enye nirwaaze Amangʼana Amazomu iguru ya Yeesu kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, kyaabhurya yamutuuriri Petero arwaaze ku Bhayahudi.
GAL 2:8 Kyeego Taatabhugya yamusakiirye Petero kubha omweega waaye ku Bhayahudi, ego niigo yanisakiirye enye kubha omweega waaye kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi.
GAL 2:9 Ambe, Yaakobo, Kefa na Yohana, nibho bhaari abhakaangati abhakuru, bhakamenyeekererya kubha Taatabhugya niwe akaaniha emirimo gino kwo orubhaango rwaaye. Kweego bhakatugwaata amabhoko enye na Barinaaba kye ekyeerekenio kyo obhugwaatanio. Niho tukiikirirania kubha etwe tugye kukora emirimo kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, neebho bhakore emirimo ku Bhayahudi.
GAL 2:10 Abhakaangati bhayo, bhakatusabha engʼana yimwe kubha, tugeenderere kubhahiita abhataka gati wa abhiikirirya bha Yerusaremu eyo. Na neenye nino omukya bhukongʼu gwo okukora engʼana yiyo.
GAL 2:11 Ambe, hano Kefa yaari ahikiri Antiokia, orusiku rumwe nikamwaangira kubhweero, kwo okubha yaari asarirye.
GAL 2:12 Petero hano yahikiri, yaari ararya ebhyaakurya hamwe na abhiikirirya bhano bhatari Abhayahudi atana enyaako. Nawe hano abhaatu abharebhe bhakahika okurwa ku Yaakobo, akiiyaahura na abhiikirirya bhayo bhano bhatari Abhayahudi, akatiga kurya nabho ebhyaakurya. Akakora ego, kwe ekigirirye kyo okwoobhoha abhaatu bhano bhaari bhakukumiirirya kubha abhiikirirya bhoosi bhabhe bharasaarwa.
GAL 2:13 Ambe, naabhe abhiikirirya abhaandi bhe Ekiyahudi bhakataanga kukora kyaabhurya yaari akukora Petero, bhakumenya kubha ni rurimi. Naabhe Barinaaba neewe akangʼeenwa akagwaatana murubheehi ruyo.
GAL 2:14 Ambe, hano naruuzi kubha bhatakukora kyeego obhuheene bhwa Amangʼana Amazomu bhuri, nikamubhuurira Kefa kubhweero, “Awe ni Muyahudi, nawe ohaakora kya abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhakukora. Ni kwaki bhoono osingʼiriirye abhaatu bhano bhatari Abhayahudi okutuniirira eziinyaangi zya Abhayahudi?”
GAL 2:15 Ni heene etwe twiibhwiirwe Abhayahudi, etari kyeego abhaatu bhano bhatari Abhayahudi bhano tukubhabhirikira bhe ebhibhi.
GAL 2:16 Nawe etwe tumenyiri kubha, omuutu atakunagya kubharwa kubha omuutu we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa, nawe ni kwo okumwiikirirya Yeesu Krisito omweene ego. Kweego na neetwe kweeki tumwiikiriirye okubha tubharwe kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya kwo okumwiikirirya Krisito, etari kwo okugwaata emigiro gya Musa. Ni heene kubha atariho omuutu wuno akunagya kubharwa kubha muutu we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa.
GAL 2:17 Etwe turamoohya okubharwa kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaatana na Krisito, nawe abhaatu abhaandi bharabhuga kubha etwe twoosi tubheeri bhe ebhibhi. Mbe ni heene Krisito aratukora kubha abhaatu bhe ebhibhi? Zeyi!
GAL 2:18 Nawe eraabhe nirakyoorera okwiikirirya obhuzaabhi bhwe ekare bhwo okugwaata emigiro, obhuzaabhi bhurya nikaanga, ambe nireerekya kubha enye ni musarya.
GAL 2:19 Kwe enzira yo okugwaata emigiro, emigiro gikanitinira ekiina. Nawe bhoono nitakwiikara kwo okugwaata emigiro giyo, okubha ninagye kwiikara kyeego Taatabhugya akweenda.
GAL 2:20 Obhwiikari bhwaane bhwe ekare bhurya, bhukuuri hamwe na Krisito kumusaraba. Bhoono niri muhoru, nawe etari enye kyaabhurya niari ekare, kwo okubha ni Krisito niwe ari muhoru muusi waane. Obhwiikari bhuno ninabhwe eriibhaga rino, niriikara kwo obhwiikirirya ku Mwaana wa Taatabhugya. Ewe akaaniseega na akaruusya obhwiikari bhwaaye kweenye okubha anituurye.
GAL 2:21 Nitakwaanga orubhaango rwa Taatabhugya. Kyo omuutu aranagya kubharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa, ambe Krisito akakwa bhusa!
GAL 3:1 Emwe Abhagaratia, mubheeri bhatuumbaahu heene! Weewi abharogiri? Nibheerekirye kubhweero amangʼana iguru wa Yeesu Krisito na kyeego yabhakweereeri kumusaraba.
GAL 3:2 Bhoono hiinga nibhabhuurye engʼana yimwe. Mbe, mukasuungʼaana Ekoro Muhoreeru kwo okugwaata emigiro gya Musa, kasi ni kwo okubha mukiitegeerera no okwiikirirya Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu?
GAL 3:3 Ni kwaki mubheeri bhatuumbaahu ego? Emwe mukataanga goosi kwa amanaga ge Ekoro Muhoreeru, nawe eriibhaga rino mureenda okumara kwa amanaga geenyu?
GAL 3:4 Mbe, enyaako yoosi yino yabhabhweeni, muriiseega yaari ya bhusa? Etabheeri ya bhusa!
GAL 3:5 Mumbuurire, Taatabhugya abhaheeri Ekoro Muhoreeru no okukora ebhitiika gati weenyu kwe ekigirirye mukagwaata emigiro gya Musa, kasi kwe ekigirirye mukiitegeerera no okwiikirirya Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu?
GAL 3:6 Mwiiseege amangʼana ga Aburahamu. Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Akamwiikirirya Taatabhugya, kweego Taatabhugya akamubhara kubha omuutu we eheene.”
GAL 3:7 Ambe bhoono, mumenye kubha abhaatu bhano bhakumwiikirirya Taatabhugya, nibho abhaana bha Aburahamu!
GAL 3:8 Amakaamo Amahoreeru gakaroota kubha, Taatabhugya yaangabhariri abhaatu bhano bhatari Abhayahudi kubha abhaatu bhe eheene kwo obhwiikirirya bhwaabhu. Taatabhugya akakaangata kumuraarikira Aburahamu Amangʼana gayo Amazomu akabhuga, “Kwiiguru waazo, abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bharatweerwa ebhite.”
GAL 3:9 Ambe, abhaatu bhano bhakumwiikirirya Taatabhugya, bharatweerwa ebhite, kyeego Aburahamu yatweereerwe ebhite kwo okubha akiikirirya.
GAL 3:10 Nawe bhoosi bhano bhakwiisiga kutuuribhwa kwo okukora gano gakweenderwa ne emigiro gya Musa, bhari iyaasi wa amiihiime. Kwo obhugazuro bhuno, Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Wowoosi wuno atakugwaata no okukora goosi gano gakaamirwe mukitabhu kye emigiro, wuyo yiihiimirwe.”
GAL 3:11 Ni bhuheene kubha atariho omuutu wuno akubharwa kubha omuutu we eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro gya Musa, kwo okubha Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Omuutu we eheene, ariikara kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaaye.”
GAL 3:12 Emigiro gya Musa gitakwiisiga obhwiikirirya, nawe giriisiga amahokya go omuutu gano akukora. Ni kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Omuutu wuno akukora gano gakweenderwa ne emigiro, arabha ariikara kwo okugwaata emigiro giyo.”
GAL 3:13 Krisito akatutuurya okurwa mumiihiime ge emigiro kwo okugega amiihiime gayo kwiiguru weetu. Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Wowoosi wuno akuungiriirwe kumusaraba, yiihiimirwe.”
GAL 3:14 Akatutuurya, okubha orubhaango runo akahaabhwa Aburahamu, rubhahikire abhaatu abhaandi bhano bhatari Abhayahudi kuhitira Krisito Yeesu. Ambe bhoono etwe twoosi turanagya okusuungʼaana Ekoro Muhoreeru wuno Taatabhugya akaragania kutuhaana kwe enzira yo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
GAL 3:15 Abhahiiri bhaane, hiinga niruusye ekireengyo. Tubhuge kubha bhariho abhaatu bhabhiri bhiikirireenie iguru wa amangʼana amarebhe. Eraabhe eriiragano rikorirwe no okutuurwa orusigiso, atariho omuutu wo okwaanga kasi okwoongerya eriingʼana eriirebhe mumiigwaano gaabhu.
GAL 3:16 Ambe Taatabhugya akaruusya obhurage ku Aburahamu zaazi weetu, hamwe no omwiibhurwa waaye. Amakaamo Amahoreeru gatakugaamba, “Na kubhiibhurwa bhaaye,” obhugazuro bhwaku ni kubha bhatari bhaaru, nawe garabhuga, “Ni mwiibhurwa waaye,” obhugazuro bhwaku ni wumwe, neewe ni Krisito.
GAL 3:17 Kino nikweenda kugaamba ni kubha, Taatabhugya akakora eriiragano ryaaye emyaaka magana ane na miroongo etatu (430) gino gyaahitiri, niho Taatabhugya akamuha Musa emigiro. Kweego, emigiro giyo gitakutura okusarya eriiragano riyo naabhe okukyoosya obhurage bhwaaye.
GAL 3:18 Kyeego abhaatu bhiingasuungʼaaniri engabho yaabhu kurwa ku Taatabhugya kwo okugwaata emigiro, ambe engabho yiyo yaari etakunagya kweeki okwiisiga obhurage bhwa Taatabhugya. Nawe, Taatabhugya kwo orubhaango rwaaye, akamuha Aburahamu engabho ye eriiragano kwo obhurage bhwaaye ego.
GAL 3:19 Bhoono, emigiro gine emirimoki? Emigiro gikatuurwa kwiiguru yo obhusarya bhwa abhaatu. Gikatuurwa tee eriibhaga rino araaze omwiibhurwa wa Aburahamu, wuno Taatabhugya yarageenie kubha araaza. Emigiro giyo, Taatabhugya akamuha Musa kuhitira kubhamaraika, Musa akabha omwiigwaania gati wa Taatabhugya na abhaatu bhaaye.
GAL 3:20 Omwiigwaania areenderwa kubhaho eraabhe mbaara ibhiri zireenda kukora eriiragano. Nawe Taatabhugya ni wumwe, ewe omweene akakora eriiragano na Aburahamu okutama kubhaho omwiigwaania.
GAL 3:21 Ambe bhoono, emigiro giraangana no obhurage bhwa Taatabhugya? Zeyi! Kyeego bhuungabheeriho obhuturo bhwe emigiro okubhaha abhaatu obhuhoru, ambe tuunganagirye okubharwa kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro.
GAL 3:22 Nawe etari ego. Amakaamo Amahoreeru garabhuga kubha abhaatu bhoosi bhabhohirwe mubhukaangati bhwe ebhibhi. Kwe ekigirirye kiyo, Taatabhugya akaragania okubhaha kino akaragania bhoosi bhano bhakumwiikirirya Yeesu Krisito.
GAL 3:23 Eriibhaga ryo okumwiikirirya Yeesu Krisito ryaari rikyaari kuuza, emigiro gya Musa gyaari giraturiibha no okutukora kubha abhabhagati bhaaye. Twaari turaganya eriibhaga rino obhwiikirirya bhwa Yeesu Krisito bhukuundukurwe.
GAL 3:24 Emigiro gya Musa gyaari giratukaangata kyo omureri weetu, tee eriibhaga rino Krisito akaaza. Kweego, ni kwo okumwiikirirya Krisito kubha turanagya kubharwa abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya.
GAL 3:25 Bhoono, obhwiikirirya bhwa Krisito Yeesu bhumariri kuhika, kweego tutari kweeki iyaasi wo omureri weetu emigiro.
GAL 3:26 Bhoono emwe bhoosi ni bhaana bha Taatabhugya kwo obhwiikirirya bhweenyu, kwo okubha mugwaateeni na Krisito Yeesu.
GAL 3:27 Emwe mwoosi bhano mubatiiziibhwe, mugwaateeni na Krisito, mubheeri kyeego mumwiibhohiri Krisito.
GAL 3:28 Kweego, bhutariho obhwaahuri gati yo Omuyahudi na wuno atari Omuyahudi, omugya kasi omwiiragaanzi, kasi omusubhe no omukari. Bhoosi ni kigiro kimwe, kwo okubha mugwaateeni na Krisito Yeesu.
GAL 3:29 Emwe ni bha Krisito, kweego, emwe ni bho orwiibhuro rwa Aburahamu, na murasuungʼaana engabho yino Taatabhugya akaragania.
GAL 4:1 Ambe, engʼana yino nikweenda kubhabhuurira ni kubha, omwaana wuno araagabhe ebhigiro bhya wiise waabhu, arakorwa kyo omugya kwe eriibhaga ryoosi rino akyaari mwaana, yiingabha ebhigiro bhyoosi ni bhyaaye.
GAL 4:2 Eriibhaga riyo ryoosi, omugabhi obhona aratugwa na abhareri na abhaatu bhano bhakwiimeererera ebhigiro bhyaaye, tee eriibhaga rino wiise waabhu yaari abhabhuuriiri.
GAL 4:3 Na neetwe twoosi niigo ego, eriibhaga rino Krisito yaari akyaari kuuza, twaari abhagya bhe eziikoro zino zikubhaaha ekyaaro kino.
GAL 4:4 Nawe eriibhaga rino ribhanwiirwe rihikiri, Taatabhugya akamuragania Omwaana waaye mukyaaro kino. Omwaana waaye wuyo, akiibhurwa no omukari kye etwe, akabha kyo omugya iyaasi we emigiro gya Musa.
GAL 4:5 Akatumwa okubha atutuurye etwe bhano twaari abhabhagati bhe emigiro gya Musa. Akakora ego, okubha etwe twoosi tubhe abhaana bha Taatabhugya.
GAL 4:6 Kwo okubha turi abhaana bha Taatabhugya, Taatabhugya akaragania Ekoro yo Omwaana waaye muziikoro zyeetu. Ekoro yiyo, niyo ekutukora tumubhirikire Taatabhugya, “Taata weetu.”
GAL 4:7 Ambe, bhoono emwe mutari abhagya kweeki, nawe mubheeri abhaana bha Taatabhugya. Eraabhe mubheeri abhaana, murasuungʼaana engabho yino Taatabhugya abhagabhirye abhaana bhaaye.
GAL 4:8 Emwe ekare mutaamumenyiri Taatabhugya. Eriibhaga riyo, mwaari abhagya bhe emisaambwa gino gitari Taatabhugya.
GAL 4:9 Nawe bhoono, mumumenyiri Taatabhugya, neewe abhamenyiri kukiraho. Bhoono ni kwaki murakyoora okuseengera eziikoro zino zikubhaaha ekyaaro kino? Eziikoro ziyo zitana obhuturo kasi obhugazuro bhwobhwoosi. Mureenda kweeki kubha abhagya bhe eziikoro ziyo?
GAL 4:10 Mukyaari muragwaata eziisiku zye Ekiyahudi? Murasuuka orusiku orurebhe rwo obhutuuro, emyeeri ne emyaaka, kubha ni nyaangi yo okumusuuka Taatabhugya?
GAL 4:11 Nine ehaho kubha hamwe emirimo gyaane gyoosi gino naakoriri kweemwe, giratura gikabha ni gya bhusa ego.
GAL 4:12 Abhahiiri bhaane, nirabhasabha mubhe abhaatu abhiiragaanzi kyeego enye, kwo okubha noosi nibheeri kye emwe bhano mutari mumigiro giyo. Nikiikara neemwe nawe mutaanikoreeri obhubhi bhwobhwoosi.
GAL 4:13 Mumenyiri kubha, obhweemero obhurweeri bhuno niari nabhwo, nibhwo bhukagirya nikabhona omweeya gwo okubharwaazira Amangʼana Amazomu.
GAL 4:14 Yiingabha niari munyookobhu, mutaanizeeriri kasi okunianga. Nawe kino mwaakoriri ni kunisuungʼaana kyeego muungamusuungʼaaniri maraika wa Taatabhugya, kasi Krisito Yeesu omweene.
GAL 4:15 Eriibhaga rirya mwaari no obhuzomererwa, nawe bhoono, niki kituukiri? Niragaamba obhuheene kubha, kyeego yiingaturikeeni muungiihiri ameeso geenyu no okuuniha enye.
GAL 4:16 Mbe, bhoono nibheeri omubhisa weenyu kwo okubhabhuurira obhuheene?
GAL 4:17 Abheegya bho orurimi bharya, bhano omukya okubhanyaakira, nawe engʼana yino bhakubhakomeerya etari nzomu. Bhareenda kubhatwaanikania neenye, okubha emwe mukore omukya kubhanyaakira bhayo.
GAL 4:18 Ni ngʼana nzomu okukora omukya, nawe ebhe kwo okukora amahokya amazomu. Mukore ego eriibhaga ryoosi, naabhe kwe eriibhaga rino nitakubha hamwe neemwe.
GAL 4:19 Abhaana bhaane, runo ni ruunga rwaane rwa kabhiri okurora obhururu kwiiguru weenyu, kyeego omukari omuritohe hano akubha no obhusuungu kwiibhaga ryo okwiituurania. Ndiyiigwa egoego, tee eteemo ya Krisito eraarorekane muziiteemo zyeenyu.
GAL 4:20 Niingaseegiri bhukongʼu kubha hamwe neemwe eriibhaga rino, hamwe niingakeereenie na neemwe kwo obhunyoohu. Nino obhwiitiimaati iguru weenyu kwo okutama okugwaata ameegyo agaandi!
GAL 4:21 Bhoono munibhuurire, emwe bhano mukweenda kubha abhabhagati iyaasi we emigiro gya Musa, mumenyiri kyeego emigiro gikubhuga?
GAL 4:22 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru kubha, Aburahamu yaari na abhaana bhabhiri. Akiibhura owumwe na Hajiri wuno yaari ni mukari omuhokya, no owuundi Saara wuno yaari ni nyakisaho.
GAL 4:23 Omwaana wo omukari omuhokya akatuukana ne eriiseego rya abhaatu. Nawe omwaana wa nyakisaho, ewe akiibhurwa kutuukana no obhurage bhwa Taatabhugya.
GAL 4:24 Abhakari abhabhiri bhayo bharanagya kugegwa kyeego ebhireengyo bhya amaragano abhiri. Hajiri ni kireengyo kye eriiragano ryo okutaanga rino ryaakorirwe mu Kiguru kya Sinai. Abhaana bhaabhu bhakiibhurwa kya abhabhagati iyaasi we emigiro gya Musa.
GAL 4:25 Abhaatu bha Yerusaremu bha bhoono ni bhagya iyaasi we emigiro gya Musa. Bhayo ni bhagya kyeego abhaana bha Hajiri wuno aratuubhanibhwa ne eriiragano rino Taatabhugya yakoriri mu Kiguru kya Sinai mukyaaro kya Arabia.
GAL 4:26 Nawe Saara ariimeerera mumugye gwa Yerusaremu ya mwiisaaro, guno ni mugye omwiiragaanzi, na nigwe maayi weetu.
GAL 4:27 Mu Makaamo Amahoreeru, ekaamirwe iguru waaye, “Ozomererwe awe omuguumba wuno otakunagya kwiibhura, tiirya eriiraka awe wuno okyaari okwiigwa obhusuungu bhwo okwiibhura omwaana, kwo okubha abhaana bha wurya yaari atigirwe omweene ego ni bhaaru, kukira wuno ano omusubhe waaye.”
GAL 4:28 Ambe bhoono, abhahiiri bhaane, emwe ni bhaana kutuukana no obhurage bhwa Taatabhugya, kyeego Isaaka yaari.
GAL 4:29 Nawe muziisiku zirya, omwaana wuno yiibhwiirwe kutuukana no obhuzaabhi bhwa abhaatu, akamunyaakya omwaana wuno yiibhwiirwe kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru. Reero yino kweeki, amangʼana gari egoego.
GAL 4:30 Nawe Amakaamo Amahoreeru garabhugabhwi? Garabhuga, “Muheebhe omukari omuhokya hamwe no omwaana waaye, kwo okubha omwaana wo omuhokya, atakunagya kugega engabho hamwe no omwaana wa nyakisaho.”
GAL 4:31 Kweego, abhahiiri bhaane, etwe tutari abhaana bho omuhokya, nawe ni bhaana bha nyakisaho.
GAL 5:1 Krisito atuheeri obhwiiragaanzi okubha twiikare mubhwiiragaaanzi. Kweego mugumire, mutiikirirya kukyoora kweeki mubhutumwa bhwe emigiro.
GAL 5:2 Mwiitegeerere kino enye Pauro nikubhabhuurira! Eraabhe muriikirirye okusaarwa kwiiguru yo okugwaata emigiro gya Musa, hayo Krisito atakubha no obhugazuro bhwobhwoosi kweemwe.
GAL 5:3 Ndabhabhuurira kubhweero kweeki kubha, omusubhe wowoosi wuno ariikirirya kusaarwa, areenderwa okugwaata emigiro gyoosi gya Musa.
GAL 5:4 Eraabhe muriiseegera kubharwa kubha abhaatu bhe eheene embere wa Taatabhugya kwo okugwaata emigiro, ambe mumenye kubha mwiiyaahwiiri ku Krisito, na mutigiri orubhaango rwa Taatabhugya.
GAL 5:5 Nawe etwe, kino tukwiisigira kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru ni kubha, Taatabhugya aratubharira kubha abhaatu bhe eheene, kwo okubha turamwiikirirya Yeesu.
GAL 5:6 Kyeego tugwaateeni na Krisito Yeesu, okusaarwa kasi okutama kusaarwa bhutariho obhugazuro bhwobhwoosi. Obhugazuro ni bhwiikirirya bhweetu bhuno bhukurorekana kwo okuseega abhaandi.
GAL 5:7 Kubhutaangiro, mwaari murakora bhuzomu! Bhoono ni weewi abharekirye mutagwaata ameegyo go obhuheene?
GAL 5:8 Obhukorokoombi bhuyo bhutakurwa ku Taatabhugya wuno abhabhirikiiri.
GAL 5:9 Nawe mumenye kubha, ameegyo go orurimi gayo, ni kya abhaatu bharabhuga, “Ekibhwiisya kisuuhwiigo kiratuunduurya obhutu bhwoosi!”
GAL 5:10 Nino obhuheene kubha, mutakwiikirirya okungʼeenwa kwo okubha mugwaateeni no Omukuru Yeesu. Nawe omuutu wowoosi naabhe abhe weewi wuno akubhangʼeena, araaza kutemwa.
GAL 5:11 Abhahiiri bhaane, abhaatu abhaandi bharabhuga, enye nikyaari nirarwaaza kubha abhasubhe bhoosi bhareenderwa bhasaarwe. Kyeego yiingabheeri eheene kubha nirarwaaza ego, kwaki bhoono Abhayahudi bharaninyaakya? Eraabhe niingabheeri nirarwaaza ego, okurwaaza kweenye iguru ya amangʼana go omusaraba gwa Yeesu, kitiingagirirye Abhayahudi bhanibhiihirirye.
GAL 5:12 Niriigoomba kubha, abhaatu bhano bhakubhabhusa kwa amangʼana go obhusaari, bhaangiizigarya ebho abheene!
GAL 5:13 Abhahiiri bhaane, Taatabhugya abhabhirikiiri okubha mubhe abhaatu abhiiragaanzi. Nawe mutakorera obhwiiragaanzi bhweenyu kyeego omweeya gwo okutuniirira enaamba yo omubhiri, nawe musakiranie kwo obhuseegi.
GAL 5:14 Emigiro gyoosi gya Musa girakumanibhwa hamwe, muusi wo obhuswaagyo bhumwe bhuno bhukubhuga, “Omuseege omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene.”
GAL 5:15 Nawe kyeego mukwiiruma no okwiiyirya kye ebhityeenyi, mwiiroreerere okubha mutaaza mukiisikya.
GAL 5:16 Ambe kino nikubhabhuurira ni kubha, eteemo yeenyu ebhe erakaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru. Muraakore ego, mutakutuniirira kweeki enaamba yo omubhiri.
GAL 5:17 Ndabhabhuurira ego, kwe ekigirirye bhyoosi bhino enaamba yo omubhiri ekwiigoomba, etari kyeego Ekoro Muhoreeru akweenda, na kyeego Ekoro Muhoreeru akweenda, etari kyeego enaamba yo omubhiri ekwiigoomba. Ekoro Muhoreeru ne enaamba yo omubhiri bhirahakana, kwe ekigirirye kiyo mutakweenderwa kukora kyokyoosi kino mukweenda mukore.
GAL 5:18 Eraabhe murikaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, mutakubha abhabhagati iyaasi we emigiro.
GAL 5:19 Ambe, amangʼana gano garakorwa kwe esimuka ye enaamba yo omubhiri gwaazo kubhweero, nago ni bhuseebheeti, amakire, okukora amangʼana ge eziisoni,
GAL 5:20 okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa, obhurogi, obhubhisa, eriiyoge, obhururu, obhwiimani, obhutwaanikani, orurimi, omugono, obhunywi obhuraara, obhusoohu na amangʼana agaandi goosi gano gakutuubhana na gayo. Ndabhabhuurira kweeki kyeego niari nibhabhuuriiri kubha, abhaatu bhano bhakukora amangʼana gayo, bhatakugabha kyokyoosi mubhutemi bhwa Taatabhugya.
GAL 5:22 Nawe kyeego tukukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, turabha no omusumo gwaaye nigwo, obhuseegi, obhuzomererwa, omureembe, obhwiikongʼeererya, obhuzomu, obhusaambaaruku, obhuheene,
GAL 5:23 obhunyoohu na kusuuhu. Gutariho omugiro guno gukurekya omuutu atakora amangʼana gayo.
GAL 5:24 Abhaatu bhano bhagwaateeni na Krisito Yeesu, obhona bhatakubhaahwa no obhwiikari bhwe esimuka ye ebhibhi, hamwe ne eziinaamba zyaabhu na amiiseego gaabhu mabhiihu. Ni kyeego bhakagituruungazya kumusaraba gwa Yeesu.
GAL 5:25 Ekoro Muhoreeru atuheeri obhwiikari obhuhya, ambe tutuniirire obhukaangati bhwaaye.
GAL 5:26 Tutiikumya bhusa, tutiisoka naabhe okurorerana omugono.
GAL 6:1 Abhahiiri bhaane, eraabhe muraangʼure kubha omurikyeenyu asarirye, emwe bhano mukukaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, mumurekye na mumukyoore kwo obhunyoohu. Nawe mwiiriihe, mutaaza mukasakibhwa kubha ne eteemo yaaye.
GAL 6:2 Mubhe muriisakirya kwo okugegerana emirigo gyeenyu emirito, hayo niho mukugukuunaania omugiro gwa Krisito.
GAL 6:3 Ambe, omuutu wowoosi wuno akwiirora kubha ano obhweera kukira abharikyaaye, wuyo atana obhweera bhwobhwoosi, ariikaangirirya.
GAL 6:4 Nawe omuutu wowoosi yiisuunze eteemo yaaye omweene. Kyeego omuutu akukora amazomu, hayo aranagya okwiikumirya amangʼana amazomu gano akoriri, atiiriingʼaania na amangʼana gano omuutu owuundi akoriri.
GAL 6:5 Kwo obhugazuro bhuyo, omuutu wowoosi areenderwa agege omurigo gwaaye omweene.
GAL 6:6 Omuutu wuno akweegibhwa engʼana ya Taatabhugya, abhe aramusoondera omweegya waaye ebhigiro bhizomu bhino abhweeni.
GAL 6:7 Mutiikaangirirya, Taatabhugya atakuzibhurwa. Kino omuutu akweemya, nikyo araagese.
GAL 6:8 Ambe, omuutu wuno akukomya enaamba yo omubhiri, nimwe araagese kusikibhwa ne enaamba yiyo. Nawe wuno akukomya Ekoro Muhoreeru, niwe araagese obhuhoru bhwa kirakeego okurwa kwe Ekoro wuyo.
GAL 6:9 Kweego, tutarosa okukora amahokya amazomu! Eraabhe turiigumiirirya kukora amazomu, turagesa bhuzomu eriibhaga ryo okugesa riraahike.
GAL 6:10 Ambe, eriibhaga ryoryoosi tukubha no omweeya, tukorere abhaatu bhoosi amazomu, kiindi abhiikirirya abharikyeetu.
GAL 6:11 Murore kyeego amakaamo gaane amakuru, okuhitira okubhoko kwaane omweene.
GAL 6:12 Abhaatu bhayo bhakubhasiingʼiirirya emwe musaarwe, okubha bhasuukwe na Abhayahudi. Bhareenda bhataaza bhakanyaakibhwa kwiiguru yo okurwaaza amangʼana iguru yo omusaraba gwa Krisito.
GAL 6:13 Yiingabha bhayo bhasaarirwe, naabhe ebho abheene bhatakugwaata emigiro gyoosi. Ekigiro kino bhakweenda emwe musaarwe, okubha bhiikumye iguru ye esaaro ye emibhiri gyeenyu.
GAL 6:14 Neenye, kino nitakweenda kubha ni kigiro kyo okwiikumya, nawe omusaraba gwo Omukuru weetu Yeesu Krisito. Amangʼana gano abhaatu bhe ekyaaro kino bhakugarora kubha gano obhugazuro, kweenye gatana obhugazuro bhwobhwoosi, kwe ekigirirye kyo oruku rwa Krisito kumusaraba.
GAL 6:15 Okusaarwa kasi okutama kusaarwa, bhutariho obhugazuro bhwobhwoosi bhurya. Ekigiro ekikuru ni kukorwa bhuhya na Taatabhugya.
GAL 6:16 Omureembe ne ebhigoongi bhino bhikurwa ku Taatabhugya bhibhe na abhaatu bhoosi bhano bhakuroreerera obhuheene bhuyo, bhayo nibho abhaatu bha Taatabhugya.
GAL 6:17 Ambe, kweemera bhoono omuutu wowoosi ataninyaakya kweeki, kwo okubha enye nine eziikoru zyo okutemwa na amagina ne eziityaanya mumubhiri gwaane kwiiguru yo okumuhokeerya Yeesu.
GAL 6:18 Abhahiiri bhaane, orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe. Gabhe ego.
EPH 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, nikabhirikirwa kubha omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya. Nirabhakaamira emwe abhahoreeru bhano mukwiikara mumugye [gwa Efeso], emwe abhaheene abharikyeetu kwo okugwaatana na Krisito Yeesu.
EPH 1:2 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
EPH 1:3 Akumibhwe Taatabhugya, Taata wo Omukuru weetu Yeesu Krisito, kwo okubha kwo okugwaatana kweetwe na Krisito, atutweereeri ebhite kwo okutuhaana orubhaango runo rukureka mukyaaro kino kitakurorekana.
EPH 1:4 Hano Taatabhugya yaari akyaari kuteema ekyaaro, akatusora tubhe abhaaye kwo okugwaatana na Krisito. Akakora ego, okubha tubhe abhahoreeru bhano tutana masoro embere waaye. Kwe ekigirirye kyo obhuseegi bhwaaye,
EPH 1:5 Taatabhugya yaari yeendiri kweemera ekare, atukore tubhe abhaana bhaaye kwe enzira ya Yeesu Krisito. Akakora ego, kwo okuseega kwaaye.
EPH 1:6 Kweego tukumye obhuguungo bhwo orubhaango rwaaye rwo okuruguurya, bhuno akatuhaana kuhitira Omwaana waaye omuseegwa.
EPH 1:7 Taatabhugya atutuurirye kwe enzira ya amanyiinga ga Yeesu, okubha atwaabhiiri ebhibhi bhyeetu bhyoosi, kuriingʼaana no obhwaaru bhwo orubhaango rwaaye.
EPH 1:8 Akatwaaruhirya orubhaango rwaaru na amangʼeeni goosi no obhumenyeekererya.
EPH 1:9 Taatabhugya akatuzweenia amiiseego ge embiso yaaye, yino akeenda okweerekya kuhitira ku Krisito. Akakora ego, kwo okuseega kwaaye.
EPH 1:10 Amiiseego gaaye ni kubha, hano eriibhaga rino yiiseegeeri riraahike, arareeta ebhigiro bhyoosi hamwe, bhya mwiisaaro na mukyaaro kubhukaangati bhwa Krisito.
EPH 1:11 Taatabhugya atusoriri etwe Abhayahudi kuhitira Krisito tubhone obhutuurya. Akakora amangʼana gayo kuriingʼaana no obhuseegi bhwaaye, kyeego akeenda kweema ekare.
EPH 1:12 Etwe Abhayahudi twaakaangatiri okumwiisiga Krisito, kweego tumukumye no okumuguungya Taatabhugya.
EPH 1:13 Neemwe mwoosi abhaatu bhano mutari Abhayahudi mumariri kwiigwa engʼana ye eheene, nigo Amangʼana Amazomu gano gakubhareetera obhutuurya. Kweeki mumariri kumwiikirirya Krisito, no okubhaaswa orubhaaso kwo okuhaanwa Ekoro Muhoreeru wuno mwaari murageenwe. Kwo okukora ego, akeerekya kubha, emwe mwoosi ni bhaatu bhaaye.
EPH 1:14 Ekoro Muhoreeru wuyo, ni kyo omwiimeerereri wo okubhona goosi garya Taatabhugya akabharagania abhaatu bhaaye. Engʼana yino eratukumiirirya kubha Taatabhugya arabhatuurya bhukongʼu abhaaye bhoosi. Kweego tukumye obhuguungo bhwaaye.
EPH 1:15 Nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye kiyo, kweema nikabhona amangʼana go okumwiikirirya kweenyu Omukuru Yeesu, no okuseega abhaatu abhahoreeru bhoosi.
EPH 1:16 Nitakutiga okubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwiiguru weenyu, na nirabhahiita kumasabhi gaane.
EPH 1:17 Niramusabha Taatabhugya wo Omukuru weetu Yeesu Krisito, Taata wo obhuguungo, abhahe emwe ekoro ya amangʼeeni ga Taatabhugya na yo obhukuundukuro bhwo okumumenya ewe.
EPH 1:18 Kweeki niramusabha akuundukure eziikoro zyeenyu ziture okurora obhweero, okubha mumenye obhwiisige bhwo okubhirikirwa kweenyu ku Taatabhugya. Na mumenye obhuniibhi bhwo obhuguungo bhwo obhugabhi bhwaaye kyeego bhuri kubhahoreeru.
EPH 1:19 Ndasabha mumenye obhunagya bhwaaye obhukuru kyeego bhuri kweetwe abhiikirirya. Obhunagya bhuyo, bhurakora emirimo muusi weetu kwe eziinguru zyo obhuturo bhwaaye,
EPH 1:20 bhuno akakora ku Krisito hano yamuryooriri mubhaku, akamutuura murubhaara rwaaye rwo obhuryo mubhuguungo bhwaaye mukyaaro kino kitakurorekana.
EPH 1:21 Kweego, Krisito niwe ari iguru bhukongʼu kukira obhutemi bhwoosi, obhunagya, amanaga no obhukaangati, na amariina goosi gano gagaambirwe mukyaaro muno, ne ekyaaro kino kikuuza.
EPH 1:22 Taatabhugya akabhituura ebhigiro bhyoosi haasi wo obhukaangati bhwa Krisito, akamutuura abhe omukaangati iguru wa bhyoosi kwiiguru we ekanisa.
EPH 1:23 Ekanisa niyo omubhiri gwa Krisito, no obhukuunaanio bhwaaye, ewe niwe akukuunaania goosi kubhigiro bhyoosi.
EPH 2:1 Emwe mwaari mukuuri mumitima gyeenyu, kwe ekigirirye kyo obhusarya ne ebhibhi bhyeenyu.
EPH 2:2 Kwiibhaga riyo, mwaari murakora amangʼana amabhi ge ekyaaro kino. Mukabha muratuniirira Seetaani omukaangati wo obhunagya bhwa amasaambwa ga kwiisaaro, wuno akubhabhaaha abhaatu bhano bhatakumwiigwa Taatabhugya.
EPH 2:3 Etwe twoosi twaari kyeego ebho, tukiikara kwo okutuniirira enaamba embi ye emibhiri gyeetu, na amangʼeeni geetu. Tukiibhurwa no obhubhi bhwa simuka kya abhaandi, kweego Taatabhugya yaari atutiindiiri na tukeenderwa kutemwa.
EPH 2:4 Nawe, Taatabhugya ni we ebhigoongi bhyaaru, akatuseega kwo obhuseegi bhwaaye obhukuru bhuno bhutana ekireengo.
EPH 2:5 Yiingabha etwe twaari abhaku kwe ekigirirye kyo obhubhi bhweetu, akatukora kubha bhahoru hamwe na Krisito, okubha tutuuriibhwe kwo orubhaango rwaaye.
EPH 2:6 Taatabhugya akaturyoora hamwe na Krisito okurwa mubhaku, akatwiikarya hamwe neewe tukaangate na Krisito Yeesu mukyaaro kino kitakurorekana.
EPH 2:7 Taatabhugya akakora ego, okubha yeerekye eriibhaga rino rikuuza, obhuzomu bhwaaye no obhwaaru bhwo orubhaango rwaaye kweetwe kuhitira ku Krisito Yeesu.
EPH 2:8 Taatabhugya akabhatuurya kwo orubhaango rwaaye, kwo okubha mumwiikiriirye Yeesu Krisito, nawe bhutatuukiri kwo obhuhokya bhweenyu bhwo omukya gweenyu, ni kwo obhuturo bhwa Taatabhugya.
EPH 2:9 Naabhe obhutuurya bhweenyu bhutakutuukana na amahokya geenyu amazomu, kweego omuutu wowoosi ataaza kwiizuungya.
EPH 2:10 Taatabhugya niwe akatubhuumba etwe, na akatubhuumba bhuhya kwo okugwaatana na Krisito Yeesu, okubha tukore amahokya amazomu, gano okurwa obhweemero Taatabhugya akagakora tugeenderere kugakora.
EPH 2:11 Kweego, emwe kwe esimuka ni bhaatu bhano mutari Abhayahudi, na Abhayahudi bharabhabhirikira abhariisya. Nawe ebho bhariibhirikira bhano bhasaarirwe, obhusaari bhwo omubhiri bhuno bhurakorwa kwa amabhoko ga abhaatu.
EPH 2:12 Muhiite ekare harya mwaari mutamumenyiri Krisito, mutaari hamwe na abhaatu bha Iziraeri, kweeki mwaari abhagini bhano mutaari bha amaragano go obhurage bhwaabhu. Mwaari mutana obhwiisige mukyaaro muno na mwaari mutamumenyiri Taatabhugya.
EPH 2:13 Nawe, kwo okugwaatana na Krisito Yeesu emwe bhano ekare hayo mwaari kure na Taatabhugya, bhoono mwiisukiri haguhi kwe enzira ya amanyiinga ga Krisito.
EPH 2:14 Krisito ewe omweene niwe omureembe gweetu, wuno yakoriri Abhayahudi na abhaatu bhe ebhyaaro ebhiindi kubha abhamwe, akaruusya obhubhisa bhuno bhwaari kyo orugito rwa gati runo rwaari kututwaanikania.
EPH 2:15 Woosi akakora ego, kwo okuruusyaho emigiro no obhuswaagyo bhwa Taatabhugya. Akakora omureembe gati wa Abhayahudi na bhano bhatari Abhayahudi okubha abhabhiri bhayo bhabhe omuutu owumwe omuhya, muusi wo omutima gwaaye.
EPH 2:16 Krisito akaruusya obhubhisa bhweetu kwo okuhitira oruku rwaaye kumusaraba. Akiigwaania amahizo abhiri gayo, kubha wumwe no okutugwaatania na Taatabhugya.
EPH 2:17 Ambe, Krisito akaaza kurwaaza Amangʼana Amazomu go omureembe kweemwe bhano mutari Abhayahudi bhano mwaari kure na Taatabhugya, neetwe Abhayahudi bhano twaari haguhi neewe.
EPH 2:18 Kweego, kwo okuhitira Yeesu, etwe twoosi turanagya okumwiisukiirira Taata kwe Ekoro Muhoreeru.
EPH 2:19 Ambe, okurwa bhoono emwe mutari abhagini naabhe abhahiti, nawe emwe mubheeri abhiikari hamwe na abhahoreeru, ni bhaana bha Taatabhugya.
EPH 2:20 Emwe mubheeri kyeego enyuumba yino yoombokirwe iguru wo obhurusa bhwa abheega na abharooti, neewe Krisito Yeesu omweene niwe eriigina eriikuru ryo obhurusa bhuyo.
EPH 2:21 Kweego, Krisito Yeesu ararigwaatania bhuzomu eriikiindaasi ryoosi, okubha ribhe eriiseengerero eriihoreeru ku Mukuru.
EPH 2:22 Kwo okuhitira Krisito emwe mugwaataniibhwe hamwe na abhaatu bhoosi bhano bhatari Abhayahudi no okubha emenyo ya Taatabhugya, kwe enzira ye Ekoro Muhoreeru.
EPH 3:1 Kweego, enye Pauro wuno nibhohirwe kwe ekigirirye kyo okukora emirimo gya Krisito Yeesu, kweemwe bhano mutari Abhayahudi, nirabhasabhira.
EPH 3:2 Kwe eheene mumariri kwiigwa iguru we emirimo gino Taatabhugya aniheeri orubhaango rwaaye nibharaarikire emwe.
EPH 3:3 Taatabhugya omweene akaanikuundukurira embiso yaaye, kyeego niari nibhakaamiiri iguru wa amangʼana masuuhu.
EPH 3:4 Kwo okusoma gayo, muranagya okumenya kyeego nimenyiri embiso ya Taatabhugya iguru wa Krisito.
EPH 3:5 Ekare hayo, Taatabhugya yaari ataabhakuundukuriiri abhaatu bhe eziinyiibhuro zyoosi, kyeego abhakuundukuriiri abheega na abharooti bhaaye abhahoreeru kwe enzira ye Ekoro Muhoreeru.
EPH 3:6 Embiso eyeene ni yino, kwe enzira yo okugiikirirya Amangʼana Amazomu, abhaatu bhano bhatari Abhayahudi nibho abhagabhi hamwe na Abhayahudi, ebhiimo bhyo omubhiri gumwe na bhiisaangye hamwe no obhurage bhwaaye kwe enzira ya Krisito Yeesu.
EPH 3:7 Taatabhugya akaanikora kubha omuhokya wo okuraarika Amangʼana Amazomu, okutuukana ne esaambo yo orubhaango rwaaye. Akaaniha esaambo yiyo kwo obhunagya bhwaaye obhukuru.
EPH 3:8 Yiingabha enye ni musuuhu kukira kubhahoreeru bhoosi, nawe Taatabhugya akaaniha orubhaango runo, nibharwaazire abhaatu bhano bhatari Abhayahudi obhuniibhi bhwaaru bhwo orubhaango rwa Amangʼana Amazomu gano gakubhoneka ku Krisito.
EPH 3:9 Kweeki, akaaniha emirimo gyo okubhabhuurira abhaatu bhoosi, bhamenye amangʼana ge embiso yaaye yino yaari ebhisirwe kweema obhweemero, na Taatabhugya, Omubhuumbi we ebhigiro bhyoosi.
EPH 3:10 Bhoono, kwe enzira ye ekanisa, amangʼeeni goosi ga Taatabhugya gabhone kumenyekana kubhakaangati bha mukyaaro kino kitakurorekana.
EPH 3:11 Gayo goosi, Taatabhugya akakora ego kwe ekigirirye kya amiiseego gaaye ga kirakeego, kwo okuhitira Krisito Yeesu Omukuru weetu.
EPH 3:12 Kwo okuhitira ku Krisito, kwo okubha turamwiikirirya no okugwaatana neewe, tuno obhunagya bhwo okumwiisukiirira Taatabhugya kwo obhukaari, na tutana bhwoobha.
EPH 3:13 Kweego, nirabhasabha mutakwa emitima kwe ekigirirye kye enyaako yaane kwiiguru weenyu, gayo ni kwo obhuguungo bhweenyu.
EPH 3:14 Gayo nigo gakugirya niramwiihigamira no okumusabha Taata.
EPH 3:15 Ewe niwe Omuteemi we esimuka ye ebhigiro bhyoosi bhya mwiisaaro na mukyaaro.
EPH 3:16 Niramusabha Taatabhugya wo obhuguungo bhwaaru, abhahe eziinguru muziikoro zyeenyu kwe enzira ye Ekoro yaaye mugumire,
EPH 3:17 okubha Krisito yiikare muziikoro zyeenyu kwo obhwiikirirya. Niramusabha mubhone kubha eriitina no obhurusa bhwo obhuseegi.
EPH 3:18 Nirasabheego kubha, mubhone okumenya hamwe na abhahoreeru bhoosi, kyeego bhuri obhuseegi bhwa Krisito kwo obhugari no obhutaambi, no okugya iguru na koongoriko.
EPH 3:19 Nirasabha mumenye kubha, obhuseegi bhwa Krisito kyeego bhwaaruhiri, bhuno bhukuhita obhumenyeekererya bhwa abhaatu. Nirasabheego okubha eteemo yeenyu etuubhane na Taatabhugya omweene.
EPH 3:20 Ambe, tumuguungye Taatabhugya, ewe aranagya okukora amangʼana ge ekiruguuro bhukongʼu, kukira goosi gano tukusabha kasi tukwiiseega. Ewe arakora kuriingʼaana no obhunagya bhuno bhukukora emirimo muusi weetu.
EPH 3:21 Kweego, Taatabhugya aguungibhwe mumakanisa na mu Krisito Yeesu, kuziinyiibhuro zyoosi, kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
EPH 4:1 Ambe, enye omubhohwa kwiiguru yo okukora emirimo gyo Omukuru Yeesu, nirabhatoongera mwiikare mubhwiikari bhuno bhukweenderwa mumbirikiriro yino mukabhirikirirwa.
EPH 4:2 Eriibhaga ryoosi mubhe abhasuuku, abhanyoohu, mwiikongʼeereranie no okwiigegerana mubhuseegi.
EPH 4:3 Mukore omukya no okugeenderera no obhumwe bhuno bhukureetwa ne Ekoro Muhoreeru kwe enzira yo okwiikara kwo omureembe.
EPH 4:4 Etwe bhoosi ni mubhiri gumwe, na tukasuungʼaana Ekoro Muhoreeru, kyeego Taatabhugya yatubhirikiiri mubhwiisige bhumwe.
EPH 4:5 Kweeki tuno Omukuru wumwe, obhwiikirirya bhumwe no obhubatiizo bhumwe.
EPH 4:6 Twoosi turamuseengera Taatabhugya wumwe, niwe Taata weetu twoosi. Ewe ari iguru wa bhyoosi, arahokya emirimo kuhitira kweetwe twoosi na ariikara muusi weetu twoosi.
EPH 4:7 Nawe, etwe twoosi tuheerwe orubhaango kwe ekireengo kyaaye omweene kwo obhuturo bhwa Krisito. Akasoondya obhuturo bhuyo kyeego omweene akeenda.
EPH 4:8 Nikyo Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Hano yagegirwe iguru mwiisaaro, akagwaata abhabhisa bhaaye akagya nabho, akabhaha abhaatu obhuturo.”
EPH 4:9 Ambe, eriingʼana riyo, “Akagegwa iguru,” obhugazuro bhwaku niki? Obhugazuro bhwaku ni kubhuga, hano Krisito yaari akyaari kugegwa iguru akataanga okwiituuma tee mukyaaro?
EPH 4:10 Yeesu niwe akiituuma mukyaaro hano, niwe akagya kuhita amasaaro goosi, okubha yiizure mukyaaro kyoosi.
EPH 4:11 Ewe niwe akatuura abhaandi kubha abheega, na abhaandi kubha abharooti na abhaandi abharwaazi bha Amangʼana Amazomu, na abhaandi kubha abhariisya na abheegya.
EPH 4:12 Akakora ego, okubha abhone okubhanura abhaatu abhahoreeru okukora emirimo gya Krisito, okubha omubhiri gwa Krisito guzaame.
EPH 4:13 Engʼana yiyo, erageenderera tee hano etwe turaabhe abhamwe mubhwiikirirya bhweetu, no okumumenya Omwaana wa Taatabhugya. Turabha abhaatu bhano bhakongʼiri kya Krisito.
EPH 4:14 Ambe, tutakunagya kubha kya abhaana abharere, turataaswataaswa eno ne eyo no okugegwa no obhukama bhwa ameegyo go omukoonyo gwa abhaatu, kwo orurimi rwaabhu, kwo okutuniirira ameegyo go orurimi.
EPH 4:15 Nawe, tubhe turiibhuurira obhuheene kubhuseegi, tubhe tugumiiri mumangʼana goosi, naabhe turiingʼaane na Krisito. Ewe niwe omukaangati iguru wa bhyoosi no omutwe gwa abhiikirirya.
EPH 4:16 Ewe aragwaatania abhaatu bhaaye bhoosi no okubha abhamwe, na arabhigwaatania hamwe kye ebhiimo bhyo omubhiri. Na ebhiimo bhyoosi hano bhikukora emirimo gyaku bhwaheene, omubhiri gwoosi gurakiina no okubha muzomu kwo obhuseegi.
EPH 4:17 Kweego kwo obhuturo bhuno Omukuru Yeesu akaaniha, nirabhatoongera kubha, okweemera bhoono mutiikara kya abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya kyeego bhakwiikara, kwo obhubhi bhwa amiiseego gaabhu.
EPH 4:18 Abhaatu bhayo, obhwoongo bhwaabhu bhuri mukiirima, na bhaahwiirwe kure no obhuhoru bhwa Taatabhugya, kwiiguru yo obhugeege bhwaabhu no obhukongʼu bhwe eziikoro zyaabhu.
EPH 4:19 Kweego bhatakurora soni, bhariisikirya mumakire, no okuseega kukora amangʼana amabhiihu gano gatakweenderwa.
EPH 4:20 Nawe emwe, muteegiibhwe ego Amangʼana gayo ga Krisito.
EPH 4:21 Nino obhuheene kubha, mukiigwa amangʼana ga Yeesu no okweegibhwa amangʼana ge eheene kwiiguru waaye.
EPH 4:22 Mukeegibhwa kubha, mutige eziiteemo zyeenyu zye ekare. Eriibhaga rirya mwaari murasarika kwo okukaangiriribhwa ne eziinaamba zyeenyu.
EPH 4:23 Na mukeegibhwa kubha, mukorwe bhuhya muziikoro na mumiiseego geenyu,
EPH 4:24 mubhe abhaatu abhahya bhano muteemirwe kwe etuubho ya Taatabhugya, mubhe murakora ge eheene na mugaambe obhuheene no obhuhoreeru.
EPH 4:25 Kweego mutige orurimi, nawe mugaambe eheene kumuutu wuyo woosi, kwo okubha turi bhiimo bhyo omubhiri gumwe.
EPH 4:26 Hano mukutiinda, mutakora ebhibhi, naabhe mutiikara no obhururu tee hano eryoobha rikutubhira,
EPH 4:27 naabhe mutamuha Seetaani omweeya.
EPH 4:28 Omwiibhi atiibha kweeki, nawe omuutu we eteemwa yiyo ereenderwa akore emirimo emizomu kwa amabhoko gaaye, abhone ekigiro kyo okumusoondera wuno ataanakyo.
EPH 4:29 Amangʼana amabhi gatarwa muminwa gyeenyu, nawe gabhe mazomu kwiiguru yo okubhasakirya abhaandi, kuriingʼaana no obhweendi bhwaabhu. Kweego, bhano bhakubhiigwa gabhasakirye.
EPH 4:30 Mutamukorera Ekoro Muhoreeru wa Taatabhugya ebhigoongi, wuno emwe mukabhaaswa orubhaaso kwiiguru yo orusiku rwo obhutuurya.
EPH 4:31 Muruusye obhutiindi, obhururu, obhuhaari, eriiyoge, amatuki ne eziiteemwa eziimbi zyoosi.
EPH 4:32 Mubhe murakorerana bhuzomu, mubhe ne ebhigoongi, na mwaabhirane kyeego Taatabhugya abhaabhiiri emwe kwe enzira ya Krisito.
EPH 5:1 Kweego, mutuniirire eteemwa ya Taatabhugya, kwo okubha emwe ni bhaana bha Taatabhugya bhano museegirwe.
EPH 5:2 Mwiikare obhwiikari bhwo obhuseegi, kyeego Krisito akatuseega etwe, akiiruusya kwiiguru weetu kubha ekimweeso kyo obhuraangaasiro bhwo omuruumbaaso ku Taatabhugya.
EPH 5:3 Nawe, mutige obhuseebheeti gati weenyu kimwe, naabhe amakire gogoosi ne enaamba ye ebhigiro, kwo okubha amangʼana gayo gatakweenderwa mubhamwe bha abhahoreeru.
EPH 5:4 Na hatabhaho amakeerenio amabhiihu ge eziisoni, kasi amangʼana ge ekizabhuri ne ekizebhe, gayo gatakweenderwa, nawe mugaambe amangʼana go okuzomya ku Taatabhugya.
EPH 5:5 Omuutu we enaamba embi, ni kyo omuutu wuno akuseengera emisaambwa. Mumenye kubha, omuseebheeti no omwiimani na we enaamba embi, bhayo bhatakugabha kyokyoosi mubhutemi bhwa Krisito na Taatabhugya.
EPH 5:6 Omuutu wowoosi atabhakaangirirya kwa amangʼana gano gatana bhweera, Taatabhugya arabhatema kwe ekigirirye kya bhano bhatakumwiigwa.
EPH 5:7 Kweego, mutagwaatana na abhaatu bhayo kumangʼana gano bhakukora.
EPH 5:8 Ekare hayo, emwe mwaari mukiirima, nawe bhoono muri mubhweero kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu. Kweego, mwiikare kya abhaatu bho obhweero.
EPH 5:9 Hano omuutu akwiikara mubhweero arakora obhuzomu bhwoosi kuheene no obhuheene.
EPH 5:10 Kweego, mubhe no omukya okukora gano gakumuzomera Omukuru.
EPH 5:11 Mutagwaatana okukora amangʼana gano gatakweenderwa ge ekiirima, nawe mugaange mubhweero.
EPH 5:12 Amangʼana gano gakukorwa na abhaatu abhabhi kwo obhwiibhisi ni ge eziisoni naabhe no okugagaamba.
EPH 5:13 Nawe kyokyoosi kino kituurirwe mubhweero eheene abhaatu bharakirora kyeego kiri,
EPH 5:14 kwo okubha obhweero nibhwe bhukukora ebhigiro bhyoosi bhirorekane. Kino nikyo ekigirirye kirabhuga, “Bhuuka, awe wuno ohiindiiri, oryooke orwe mubhaku, Krisito woosi arakubharira.”
EPH 5:15 Kweego, mwiiriihe mubhwiikari bhweenyu, mutiikara kya abhaatu bhano bhatana amangʼeeni, nawe kya bhano bhana amangʼeeni.
EPH 5:16 Mutabhurya eriibhaga, kwo okubha eriibhaga rino niryo obhubhi.
EPH 5:17 Kweego, mutabha abhageege, nawe mumenye obhuseegi bhwo Omukuru bhuribhwi.
EPH 5:18 Kweeki mutagwaatwa, kwo okubha mubhunywi bhurimu obhubhiihu, nawe mubhe mwiizuriibhwe ne Ekoro Muhoreeru.
EPH 5:19 Mubhe mureemba ezaburi na ameembo go okumukumya Taatabhugya, eno muramweembera no okumusaambaarukira Omukuru muziikoro zyeenyu.
EPH 5:20 Mubhe muramubhuurira, “Ozomirye, Taata Taatabhugya,” eziisiku zyoosi, kwo okuhitira eriina ryo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
EPH 5:21 Musuukane emwe kwa abheene kwo okubha muramusuuka Krisito Yeesu.
EPH 5:22 Emwe abhakari, mubhe murabhiigwa abhasubhe bheenyu kyeego mukumwiigwa Omukuru Yeesu.
EPH 5:23 Mureenderwa mukore ego, kwo okubha omusubhe ano obhukaangati iguru wa mukaaye, kyeego Krisito woosi niwe omukaangati iguru wa bhyoosi kwiiguru we ekanisa, neeryo ni mubhiri gwaaye, neewe Krisito ni Mutuurya wo omubhiri.
EPH 5:24 Ambe, kyeego ekanisa ekumwiigwa Krisito, ego neego na abhakari nabho ereenderwa bhabhiigwe abhasubhe bhaabhu kwa ngʼana yoyoosi.
EPH 5:25 Emwe abhasubhe, mubhaseege abhakari bheenyu, kyeego Krisito akayiseega ekanisa, akiiruusya kwiiguru weetu kubha ekimweeso iguru wayo.
EPH 5:26 Akakora ego, okubha ayeerye ekanisa kwo okuhitira engʼana ya Taatabhugya kwo obhubatiizo bhwa amaanzi,
EPH 5:27 abhone okuyireetera ekanisa enguungo, yino etana eriibhati naabhe ekomo naabhe gogoosi kya gayo, nawe ehoreeru yino etana isoro.
EPH 5:28 Ego niigo ekweenderwa abhasubhe okubhaseega abhakari bhaabhu kyeego emibhiri gyaabhu abheene. Omusubhe wuno aseegiri mukaaye yiiseegiri omweene.
EPH 5:29 Atariho omuutu wuno akugubhiihirira omubhiri gwaaye omweene, nawe araguhaana ebhyaakurya no okugutuga bhwaheene, kyeego Krisito akuyituga ekanisa yaaye.
EPH 5:30 Etwe twoosi ni bhiimo bhyo omubhiri gwaaye.
EPH 5:31 Kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Kwe ekigirirye kino, omusubhe aramutiga wiise na nina waabhu, aragwaatana na mukaaye, na abhabhiri bhano bharabha mubhiri gumwe.”
EPH 5:32 Embiso yiyo ni kuru, nawe enye niragaamba iguru wa Krisito ne ekanisa.
EPH 5:33 Kweego, emwe mwoosi mubhaseege abhakari bheenyu kyeego mukwiiseega mumitima gyeenyu, na abhakari bhareenderwa bhabhiigwe abhasubhe bhaabhu.
EPH 6:1 Emwe abhaana, mubhiigwe abhiibhuri bheenyu kwo okubha mugwaateeni no Omukuru Yeesu, okukora ego niryo eriingʼana eriizomu.
EPH 6:2 Taatabhugya hano yatuuriri obhuswaagyo bhwaaye, akataanga no obhurage bhuno bhukubhuga, “Mubhe murasuuka wuuso na nyoko weenyu.
EPH 6:3 Kwo okukora ego, orabhona orubhaango no obhwiikari bhwaaru mukyaaro.”
EPH 6:4 Emwe bhataata, mutabhazabhura abhaana bheenyu, nawe mubharere bhwaheene kwa amaragiriro go Omukuru Yeesu.
EPH 6:5 Emwe abhagya, mubhiigwe abhakuru bheenyu, kwo okubhasuuka na kwe ekoro yimwe, kyeego mukumwiigwa Krisito.
EPH 6:6 Mutakora ego embere wa ameeso gaabhu abheene, okubha mwiikoombekoombe kweebho, nawe mukore emirimo kya abhagya bha Krisito. Mukore obhuseegi bhwa Taatabhugya kwe ekoro yimwe.
EPH 6:7 Mukore emirimo kwe ekoro yimwe, kyaabhurya muramukorera emirimo Omukuru Yeesu na etari kwo okukorera abhaatu.
EPH 6:8 Mumenye kubha, Omukuru aramuha omuutu wuyo woosi esaambo kwa ryoryoosi eriizomu rino akoriri, kyeego ewe ni mugya kisya omuutu wuno ni mwiiragaanzi.
EPH 6:9 Emwe abhakuru, mubhakorere abhagya bheenyu gayogayo. Mutabhakaanga, kwo okubha mumenyiri kubha emwe ni kye ebho, munawe Omukuru Yeesu wuyowuyo wuno ari mwiisaaro, neewe atana bhwaahuri.
EPH 6:10 Mubhuteero, mubhe abhakaari no okugumira kwo Omukuru Yeesu, no okubha no obhunagya ne eziinguru zyaaye.
EPH 6:11 Mwiibhohe ebhigwaato bhyoosi bhino Taatabhugya akubhaha, okubha munagye kwaanga omukoonyo gwa Seetaani.
EPH 6:12 Niragaamba ego kwo okubha, okuhizana kweetu kutari iguru wa abhaatu, nawe turahizana iguru ya amasaambwa amabhi mukyaaro kino kitakurorekana, ni iguru yo obhutemi no obhunagya, na iguru ya abhakuru bhe ekiirima.
EPH 6:13 Kweego, mwiibhohe ebhigwaato bhyoosi bhino Taatabhugya akubhaha, okubha munagye okwiiribhira orusiku rwo obhusarya runo rukuuza neemwe hano mukumara kukora goosi, mwiimeerere tiri.
EPH 6:14 Ambe, mwiibhanure kwe eriihi riyo obhuheene na bhubhe kyo omukena mukiribhizi, no okwiibhoha engubha ye eheene mukikubha,
EPH 6:15 no omukya gwo okurwaaza Amangʼana Amazomu go omureembe, gubhe kye ebhikweera mumaguru geenyu.
EPH 6:16 Hamwe na gayo goosi, obhwiikirirya bhubhe kye engubha mumabhoko geenyu, ebhasakirye okugirimya emibhwe gyo omuriro gwa Seetaani, omubhi wurya.
EPH 6:17 Musuungʼaane obhutuurya kyeego engohiira yeenyu ye ekyooma, ne engʼana ya Taatabhugya kyeego nyaambato yino muheerwe ne Ekoro Muhoreeru.
EPH 6:18 Eriibhaga ryoosi hano mukusabha Taatabhugya kumasabhi goosi, muteengeeze eriibhaga ryoosi eno murakaangatibhwa ne Ekoro Muhoreeru, mubhe murabhasabhira abhahoreeru bhoosi.
EPH 6:19 Munisabhire neenye woosi, okubha hano nikurwaaza Taatabhugya anihe amangʼana go okugaamba, ninagye okubhazweenia embiso ya Amangʼana Amazomu kwo obhukaari.
EPH 6:20 Enye neenye omwiimeerereri wa Amangʼana Amazomu ga Krisito Yeesu, gano gagirirye nibhe omubhohwa. Musabhe kubha nibhone okugarwaaza kwo obhukaari kyeego ekweenderwa.
EPH 6:21 Omwiikirirya omurikyeetu omuseegwa Tikiko, kweeki omuhokya omuheene ku Mukuru, arabhazweenia amangʼana gaane goosi, okubha omenye kino nikukora.
EPH 6:22 Nimutumiri kweemwe okubha abhaganire amangʼana geetu no okubhatoongera eziikoro zyeenyu.
EPH 6:23 Omureembe gubhe kubhiikirirya abharikyeetu no obhuseegi hamwe no obhwiikirirya okurwa ku Taatabhugya Taata no Omukuru Yeesu Krisito.
EPH 6:24 Orubhaango rubhe kubhoosi bhano bhamuseegiri Omukuru weetu Yeesu Krisito kwo obhuseegi bhuno bhutakuhwa.
PHI 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, hamwe na Timoteo, omugya omurikyaane wa Krisito Yeesu. Turabhakaamira abhiimeerereri na abhasakirya bhe ekanisa, na neemwe abhahoreeru abhaandi bhoosi kwo okugwaatana na Krisito Yeesu, bhano mukwiikara mumugye gwa Firipi.
PHI 1:2 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru weetu Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
PHI 1:3 Eriibhaga ryoosi hano nikubhahiita emwe, niramubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye, Omukuru waane.”
PHI 1:4 Kweeki, eriibhaga ryoosi hano nikubhasabhira, nirabhasabhira kwo obhuzomererwa,
PHI 1:5 kwo okubha emwe mugwaateeni neenye okuraarika Amangʼana Amazomu, kweema orusiku runo mukiigwa no okwiikirirya tee reero.
PHI 1:6 Nino obhuheene kubha Taatabhugya wuno yataangiri emirimo emizomu muziikoro zyeenyu, aragigeendererya tee gikuunaane kwo orusiku runo Krisito Yeesu araakyoore.
PHI 1:7 Ni bhuzomu niiseege gano iguru weenyu mwoosi, kwo okubha nibhaseegiri bhukongʼu. Muragwaatana murubhaango rwa Taatabhugya hamwe neenye, eraabhe nibhohirwe mukibhoho kisya eraabhe niriisasaama no okumenyeekererya Amangʼana Amazomu.
PHI 1:8 Taatabhugya amenyiri kubha niragaamba obhuheene, hano nikukumiirirya kubha niriigoomba bhukongʼu okurorena neemwe kweeki. Nibhaseegiri emwe kwo obhuseegi bhuryabhurya, kyeego Krisito Yeesu abhaseegiri.
PHI 1:9 Nirabhasabhira ku Taatabhugya kubha obhuseegi bhweenyu bhugeenderere kwaaruha bhukongʼu, kweeki mubhe na amangʼeeni no obhumenyeekererya,
PHI 1:10 okubha mubhone okugiikirirya gano gano obhweera. Hayo niho murabha abhaheene, murabha mutana amasoro tee orusiku rurya Krisito araakyoore.
PHI 1:11 Obhwiikari bhweenyu bhuriizura amangʼana ge eheene, gano gakubhoneka kuhitira Krisito Yeesu. Gayo goosi gamuguungye no okumukumya Taatabhugya.
PHI 1:12 Ambe, abhahiiri bhaane, ndeenda mumenye bhuzomu kubha gano gaambweeni, gasakiirye bhukongʼu kuraarika Amangʼana Amazomu.
PHI 1:13 Kweego, abhariibhi bhoosi bhe enyuumba yo obhutemi, hamwe na abhaandi bhoosi, bhamenyiri kubha nibhohirwe kwo okubha niramuhokeerya Krisito.
PHI 1:14 Hamwe na gayo, nimenyiri kubha okubhohwa kwaane eno, kubhakoriri abhiikirirya abharikyeetu bhaaru bhagumire eziikoro ku Mukuru Yeesu, naabhe bharabharwaazira abhaatu engʼana ya Taatabhugya kwa amanaga goosi, bhatana haho.
PHI 1:15 Ni heene kubha, bhariho abhaandi bhano bhakurwaaza amangʼana ga Krisito kwo okubha bhano omugono na bharahizana neenye. Naabhe ego, bhariho abhaandi bhano bhakurwaaza kumiiseego amazomu.
PHI 1:16 Bhano bhakukora ego kwo obhuseegi, eno bhamenyiri bhuzomu kubha Taatabhugya anituuriri mukibhoho okubha nimeererere Amangʼana Amazomu.
PHI 1:17 Nawe bharya bho obhwiimani, bhararwaaza amangʼana ga Krisito kwe enzira yo okuhizana neenye, naabhe etari kwe ekoro nzomu. Bhareenda kwoongerya enyaako yaane mukibhoho.
PHI 1:18 Nawe garasarikaki? Amangʼana ga Krisito gakurwaazwa, gabhe kumiiseego amabhi kasi kumiiseego mazomu. Neenye kwe ekigirirye kye eriingʼana riyo nirazomererwa. Kweeki, nirageenderera kubha no obhuzomererwa.
PHI 1:19 Nimenyiri kubha mugoosi gano gambweeni, niratuuribhwa, kwo okubha muranisabhira ku Taatabhugya, ne Ekoro Muhoreeru wa Yeesu Krisito aranisakirya.
PHI 1:20 Niraganya kwe enaamba kuru no okwiisiga kubha, nitakusuukibhwa kwe enzira yoyoosi. Nawe kwo obhukaari bhwoosi, kyeego eziisiku zyoosi na bhoono egoego, Krisito aguungibhwe mugoosi gano nikukora, hano nikubha muhoru kasi nikuuri.
PHI 1:21 Kweenye hano niraasaage muhoru nikumuhokeerya Krisito, na hano niraakwe, nirabha no obhweera bhukongʼu.
PHI 1:22 Nawe niraageenderere kwiikara mukyaaro, nirageenderera kurora obhweera bhwe emirimo gino nikukora. Bhoono nisore riihe? Enye nitamenyiri!
PHI 1:23 Nirarutwa gati wa amangʼana abhiri. Niriigoomba okurwa mukyaaro hano, ndeenda niikare hamwe na Krisito. Rino niryo rino obhweera bhukongʼu.
PHI 1:24 Nawe ereenderwa kukiraho, enye nigeenderere kwiikara mukyaaro kwiiguru weenyu.
PHI 1:25 Nino obhuheene bhwe engʼana yiyo, kweego nimenyiri kubha nirageenderera kwiikara mukyaaro. Kweeki, nirabha hamwe neemwe mwoosi, okubha nibhasakirye mukiine mubhwiikirirya bhweenyu no okubha no obhuzomererwa.
PHI 1:26 Hano niraabhe hamwe neemwe, murabha ne ekigirirye kyo okurora enguungo iguru waane kwo okugwaatana na Krisito Yeesu, kwo okubha arabha anisakiirye nikyoore kweemwe.
PHI 1:27 Ambe, engʼana yino ekweenderwa ni kubha eteemwa yeenyu eriingʼaane na Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito. Hano nikuuza kubharora kisya niritama kuuza, niigwe murageenderera kwiimeerera bhugumiru no okubha no obhumwe, kwe ekoro yimwe eno murarwaana eriihi ryo obhwiikirirya bhuno bhukutuukana na Amangʼana Amazomu.
PHI 1:28 Mutabhoobhoha abhabhisa bheenyu kwe engʼana yoyoosi. Yiyo niyo eraabheerekye kubha ebho bhareerekera kusikibhwa, nawe emwe mureerekera kutuuribhwa. Gayo goosi ni mirimo gya Taatabhugya.
PHI 1:29 Mutaheerwe okumwiikirirya Krisito omweene, nawe muheerwe naabhe okunyaakibhwa kwiiguru waaye.
PHI 1:30 Muriitana eriihi riryarirya, rino niteeni naryo, kyeego mwaruuzi. Naabhe bhoono muriigwa kubha nirageenderera kwiitana naryo.
PHI 2:1 Awe, muratoongerwa ekoro kuriingʼaana no okubha abhaatu bha Krisito? Awe, muragosororibhwa no obhuseegi bhwaaye? Mbe, munabhwo obhugwaatani ne Ekoro Muhoreeru? Mbe, muraseegwa no okurorerwa ebhigoongi na Krisito?
PHI 2:2 Eraabhe niigo eri, niho mukuunaanie obhuzomererwa bhwaane kwo okubha no obhwiigwaani no obhuseegi emwe kwe emwe. Kweeki, mubhe no obhumwe muziikoro zyeenyu na mubhe na amiiseego gamwe.
PHI 2:3 Mutakora eriingʼana ryoryoosi kwe ekoro yo obhwiimani naabhe kwo obhwiizuungya. Nawe mubhe no obhusuuku no okubhara abhaandi kubha bhazomu kukira emwe abheene.
PHI 2:4 Omuutu atiiseega amangʼana gaaye omweene ego, nawe kweeki yiiseege amangʼana ga abhaandi.
PHI 2:5 Amiiseego geenyu gabhe garyagarya gano yaari nago Krisito Yeesu.
PHI 2:6 Yiingabha ewe kwe esimuka yaari Taatabhugya, ataaruuzi ni kisi asaage agwaatiriiri riyo.
PHI 2:7 Nawe, ewe akaritiga riyo, akiiyiikya, akabha kyeego omugya, akiibhurwa mutuubho yo omuutu, akabha omuutu.
PHI 2:8 Neewe akabha ne etuubho yo omuutu, akiiyiikya, akabha omwiigwa ku Taatabhugya, akiikirirya okukwa, naabhe kukwa kumusaraba!
PHI 2:9 Kweego Taatabhugya akamutiirya iguru kukira ebhigiro bhyoosi, akamuha eriina eriikuru kukira amariina goosi,
PHI 2:10 okubha kwo obhusuuku bhwe eriina rya Yeesu, ebhigiro bhyoosi bhihigame kweewe, bhya mwiisaaro, bhya mukyaaro na bhya nyaari.
PHI 2:11 Kweeki, abhaatu bhoosi bhiikirirye kubha Yeesu Krisito ni Mukuru, kwo obhuguungo bhwa Taatabhugya Taata.
PHI 2:12 Awee, abhaseegwa bhaane, eriibhaga hano niari kweemwe, mwaari muramwiigwa Taatabhugya eziisiku zyoosi. Kweego ego, naabhe bhoono hano niri kure neemwe mugeenderere kukora gano gakweenderwa kubhaatu bhano Taatabhugya abhatuurirye. Mukore gayo kwo okurigita kuno kukutuukana no okumwoobhoha Taatabhugya.
PHI 2:13 Ambe, mukore ego kwo okubha Taatabhugya niwe akukora emirimo muusi weenyu, okubha museege no okukora amangʼana gano akuseega gakorwe.
PHI 2:14 Amangʼana goosi gano mukukora, mukore kutama kuririirira naabhe kuhakana.
PHI 2:15 Kweego, mubhe abhaana bha Taatabhugya abhaheene bhano bhatari na amasoro. Kweeki, mubhe abhaatu bhano bhatakugaambwa bhubhi gati wa abhaatu bha bhoono bhano bhiizwiiri amabhi na bhano bhabhuriri. Gati wa abhaatu bhayo, emwe murorekane kyo obhweero bhuno bhukubhara mukyaaro.
PHI 2:16 Kweeki, mubharwaazire abhaatu bhagumire mungʼana ya Taatabhugya yino ekubhaha obhuhoru bhwa kirakeego. Mukore ego okubha niizuungye murusiku runo Krisito araakyoore, kubha emirimo gino nikakora kwo omukya gati weenyu gitaari gya bhusa.
PHI 2:17 Naabhe eraabhe obhuhoru bhwaane bhuraruusibhwa kye ekimweeso kya amaanzi go omuzabibu, hamwe no obhwiikirirya bhweenyu bhuno mukukora ekimweeso embere wa Taatabhugya, enye nirazomererwa. Obhuzomererwa bhuyo bhuragwaatana hamwe na neemwe mwoosi.
PHI 2:18 Na neemwe muzomererwe egoego, kweeki muriiryaate hamwe neenye.
PHI 2:19 Omukuru Yeesu ariiseega, nine eriisigo kumuragania Timoteo hano haguhiigo, yiize kweemwe, okubha araakyoore eno, anitoongere ekoro hano akunibhuurira amangʼana geenyu.
PHI 2:20 Kwo okubha nitana muutu wuundi wuno akubhamenya emwe heene heene kya Timoteo.
PHI 2:21 Abhaandi bhoosi bharamenya amangʼana gaabhu abheene, bhatakumenya amangʼana ga Krisito Yeesu.
PHI 2:22 Nawe mumenyiri kyeego Timoteo yiiyeerekirye kubha muutu muzomu. Ahokirye neenye mumirimo gyo okurwaaza Amangʼana Amazomu, kyeego omwaana na wiise waabhu.
PHI 2:23 Kweego niriisiga kubha, niramuragania kweemwe okutama kukeezera bhwaangu hano niraamenye amangʼana gano garaanibhone.
PHI 2:24 Kweeki, niriisiga kubha Omukuru Yeesu aranikiririirya enye niize kweemwe haguhiigo.
PHI 2:25 Bhoono nirarora bhuzomu okumuragania kweemwe omwiikirirya omurikyaane Epafurodito, wuno akukora emirimo gya Taatabhugya hamwe neenye. Niwe omusirikare omurikyaane mwiihi ryo okwiitanira Amangʼana Amazomu. Kweeki, niwe mukamuragania kweenye okunisakirya no okunihokeerya mubhigiro bhino nikusuuhirwa.
PHI 2:26 Niramuhaatira kwo okubha ewe ariigoomba kurorana neemwe mwoosi, kweeki, ekoro yaaye ene ebhigoongi kwo okubha mwiigwiiri yaari murweeri.
PHI 2:27 Eheene yaari murweeri bhukongʼu, wo okukwa. Bhoono Taatabhugya akamurorera ebhigoongi, akamuhorya. Etaari kubha Taatabhugya yaari ne ebhigoongi kweewe omweene, nawe yaari ne ebhigoongi naabhe kweenye, okubha ebhigoongi bhyaane bhitiiyoongerya iguru ye ebhigoongi ebhiindi.
PHI 2:28 Kwe ekigirirye kiyo, niramuragania kweemwe kwa bhwaangu, okubha hano mukumurora kweeki, muzomererwe ne ehaho yaane ehwe.
PHI 2:29 Mumusuungʼaane kwo obhuseegi bhwo Omukuru Yeesu na kwo obhuzomererwa bhwoosi. Omuutu wowoosi kya wuyo, mumusuuke,
PHI 2:30 kwo okubha yaari haguhi kukwa kwiiguru ye emirimo gya Krisito. Kweeki, yaari abhanwiiri okubhurya obhwiikari bhwaaye, okubha ahikye obhusakirya bhuno emwe mukatamwa okubhuhikya kweenye kwo okubha niari kure neemwe.
PHI 3:1 Mubhuteero, abhahiiri bhaane, muzomererwe kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu. Amangʼana gano naamariri kubhakaamira, nitakurosa kukyoorera kubhakaamira, kwo okubha gayo ni kye engubha yeenyu yo obhwiikirirya.
PHI 3:2 Mwiiriihe na abheegya bho orurimi bhano bhakusikirya emigiro gye Ekiyahudi mukanisa. Abheegya bhayo ni kye eziimbwa, ni bhano bhakutemya obhubhi, bharakumiirirya kubha otinwe niho otuuribhwe.
PHI 3:3 Rora etwe nibho tusaarirwe kwe eheene na Taatabhugya, kwo okubha Ekoro Muhoreeru atusakiirye okumuseengera Taatabhugya. Etwe turiikumya iguru wa Krisito Yeesu no okumwiisiga. Kweeki, etwe tutakwiisiga amahokya geetu ge emibhiri okubhona obhutuurya,
PHI 3:4 yiingabha enye omweene niinganagirye okwiisiga amangʼana go omubhiri. Eraabhe ariho omuutu wuno ariirora anago amahokya go omubhiri gano akunagya okwiisiga, enye ninago maaru go okwiisiga kukira ewe.
PHI 3:5 Enye nikasaarwa orusiku rwa kanaane okurwa okwiibhurwa, nikarwa mukisyooko kya Benjamini, we ekyaaro kya Iziraeri. Enye ni Mweeburania eheene. Kwo okugigwaata emigiro gye Ekiyahudi, enye nikagigwaata bhuzomu, kwo okubha niari Mufarisayo.
PHI 3:6 Kweeki, nikiigoomba bhukongʼu kukora gano nikiiseega kubha niigo Taatabhugya akweenda. Kiyo nikyo kyagirirye nikabhanyaakya Abhakrisito. Kwe eheene yino ekutuukana ne emigiro, niari nitana amasoro gogoosi.
PHI 3:7 Nawe, gayo goosi gano niari kurora kubha gano obhweera, bhoono nirarora gatana bhweera kwo okumutuniirira Krisito.
PHI 3:8 Naabhe gatari gayo ageene, nawe nirarora goosi kubha gatana bhweera okuriingʼaania no obhweera obhukuru bhwo okumumenya Krisito Yeesu, Omukuru waane. Kwiiguru waaye, nitigiri agaandi goosi. Nirabhara gayo kyo obhunyaka, okubha nibhe omuutu wa Krisito,
PHI 3:9 na nigwaatane neewe. Nitakwiisigira kweeki, eheene yino ekurwa kwo okwiigwa emigiro, nawe eheene yirya yino ekurwa kwo okumwiikirirya Krisito. Eheene yiyo, erahaanwa na Taatabhugya kubhano bhamwiikiriirye Krisito.
PHI 3:10 Ndeenda okumumenya Krisito kukiraho no okubha na amanaga gano gaamuryooriri Krisito kurwa mubhaku. Ndeenda obhugwaatani neewe munyaako yaaye no okutuubhana neewe muruku rwaaye.
PHI 3:11 Ndeenda amangʼana gayo okubha nibhe gati wa abhaatu bhano Taatabhugya araabharyoore okurwa mubhaku.
PHI 3:12 Enye nitakugaamba nimariri kuhikira obhuteero bhwa amangʼana gayo goosi, kasi nimariri kubha omuheene, zeyi, nawe nirageenderera kwo omukya okubha nibhone gayo. Gayo nigo Krisito Yeesu akaanibhirikirira nibhone.
PHI 3:13 Abhahiiri bhaane, nitakwiibhara kubha nimariri okugwaata gayo. Nawe nirakora ekigiro kimwe, nitigiri okwiiseega gano gahitiri na nirakora omukya okubha nibhone gano gari embere.
PHI 3:14 Nirageenderera kwo omukya okubha nihike mubhuteero no okuhaanwa esaambo yaane. Esaambo yiyo niyo embirikiro ya Taatabhugya kusikira mwiisaaro kwo okuhitira Krisito Yeesu.
PHI 3:15 Kweego, etwe twoosi bhano tukongʼiri mukoro, tureenderwa kubha no obhukongʼeru bhuyobhuyo. Kyeego muna amiiseegi gano gatatuubheeni na amangʼana gano, Taatabhugya niwe arabhakuundukurira okubha mugamenye kyeego gari.
PHI 3:16 Bhoono ekigiro ekikuru ni kubha tugye embere kwe enzira yiyoyiyo yino tuyiituniiriiri tee bhoono ego.
PHI 3:17 Abhahiiri bhaane, mwoosi mweege eteemo yaane. Kweeki, mweege kubhaatu bhano bhakutuniirira eteemwa yeetu.
PHI 3:18 Nimariri kubhabhuurira maanga nzaru eriingʼana rino nikweenda kugaamba, bhoono nirarikyoorera kweeki naabhe kwe eziingusuri, bhariho abhaatu bhaaru kuteemo yaabhu bhariikara kya abhabhisa bho omusaraba gwa Krisito.
PHI 3:19 Obhuteero bhwa abhaatu bhayo ni bhusikibhwa, enaamba yaabhu niyo Taatabhugya waabhu. Ebho bhariikumirya amahokya ge eziisoni gano bhakukora. Kweeki, bharakorera amangʼana ge ekyaaro ageene.
PHI 3:20 Nawe, etwe ni bhiikari bha mwiisaaro na turaroreerera kwe enaamba ekuru yo okurwa eyo kwo Omutuurya, Omukuru Yeesu Krisito.
PHI 3:21 Ewe anazyo eziinguru zyo okutuura ebhigiro bhyoosi bhibhe iyaasi wo obhukaangati bhwaaye. Kwe enzira ya amanaga gayo, arakyoosya emibhiri gyeetu gyo okunyoheera, gibhe no obhuguungo kyeego omubhiri gwaaye.
PHI 4:1 Kweego, abhahiiri bhaane, mwiimeerere bhugumiru kwo okumwiisiga Omukuru. Nibhaseegiri na niriigoomba okurorana neemwe, abharikyaane. Emwe ni bhuzomererwa bhwaane na ni saambo yaane yino niheerwe kwe emirimo gino nikoriri.
PHI 4:2 Nirabhiisasaama bhukongʼu Euodia na Sintike bhabhe na amiiseego gamwe, kwo okubha bhoosi bharamutuniirira Omukuru Yeesu.
PHI 4:3 Naabhe awe omuhokya omurikyaane omuheene, nirasabha obhasakirye abhakari abhabhiri bhayo bhabhe na amiiseego gamwe. Bhayo bhoosi bhabhiri bhakakora omukya bhukongʼu hamwe neenye kwo okuraarika Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito Yeesu. Kweeki, abhakari bhayo bhaari bharakora emirimo hamwe na Kirementi na abhahokya abharikyaane abhaandi. Amariina ga abhaatu bhayo bhoosi gakaamirwe mukitabhu kyo obhuhoru.
PHI 4:4 Muzomererwe eziisiku zyoosi, kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu, nirabhuga kweeki, muzomererwe!
PHI 4:5 Obhunyoohu bhweenyu bhumenyekane kubhaatu bhoosi. Omukuru Yeesu ari haguhi kuuza.
PHI 4:6 Mutige kwiitiimaata kwe ekigiro kyokyoosi, nawe kumangʼana goosi, kwo okusabha no okwiisasaama, hamwe no okubhuga, “Ozomirye,” obhweendi bhweetu bhumenyekane na Taatabhugya.
PHI 4:7 Ambe, omureembe guno gukurwa ku Taatabhugya, guno gukuhita obhumenyi bhwoosi bhwa abhaatu, bhuriibhe eziikoro na amiiseego geenyu, kwo okugwaatana na Krisito Yeesu.
PHI 4:8 Mubhuteero, abhahiiri bhaane, amangʼana go obhuheene, amangʼana gano gakweenderwa kusuukwa, amangʼana ge eheene, amangʼana gano gakyaari okwiisaanginia no obhubhi, amangʼana gano gakuzomera, amangʼana amazomu, amangʼana gano gakweenderwa okukumibhwa, mugiiseege amangʼana gayo.
PHI 4:9 Mugeenderere kukora gano mweegiri no okusuungʼaana okurwa kweenye, gano mukiigwa nibhugiri, kweeki mukarora nigakoriri. Niho, Taatabhugya wuno akubhaha omureembe arageenderera kubha hamwe neemwe.
PHI 4:10 Nizomereerwe bhukongʼu kwo okugwaatana no Omukuru Yeesu, kwo okubha mubhuteero, mutaangiri kweeki okuniiseegera enye. Nimenyiri kubha eziisiku zyoosi mwaari muraniseegera, nawe mutamirwe enzira yo okutumania obhusakirya bhweenyu kweenye.
PHI 4:11 Nitakugaambeego kwe ekigirirye nino obhweendi, zeyi. Enye niegiri okwiiswa mwiibhaga ryoryoosi.
PHI 4:12 Kweego nimenyiri okusuuhirwa ebhigiro, kweeki nimenyiri okubhona ebhigiro bhyaaru. Nimenyiri okwiiswa kwiibhaga ryo okubha ne ebhyaakurya bhyaaru kasi rye enzara, eraabhe eriibhaga ryo obhuniibhi kasi ryo okusuuhirwa.
PHI 4:13 Niranagya kukora goosi gayo, kwo okubha Krisito niwe akuuniha amanaga.
PHI 4:14 Naabhe ego, mukakora bhuzomu okugwaatana neenye munyaako yino niari nayo.
PHI 4:15 Kyeego mumenyiri emwe Abhafiripi, hano nataangiri okubharwaazira Amangʼana Amazomu, na hano narwiiri mukyaaro kyeenyu kya Makedonia, emwe abheene niimwe mwaari muranisakirya. Ekanisa yeenyu eyeene niyo yaari no obhugwaatani neenye kwo okuruusya no okusuungʼaana ebhigiro.
PHI 4:16 Naabhe hano niari mumugye gwa Tesaronike, muhaanitumira enye ebhigiro bhyo okunisakirya.
PHI 4:17 Nitakugaambeego kwo okubha ndeenda okusuungʼaana ebhigiro okurwa kweemwe, zeyi. Nawe niseegiri nirore orubhaango runo Taatabhugya araabhahe kutuukana no obhusaambaaruku bhweenyu.
PHI 4:18 Bhoono, ebhigiro bhirya bhyoosi bhino mukamuha Epafurodito okunireetera, nibhisuungʼaaniri. Bhiisiri mubhweendi bhwaane bhwoosi, kweeki ni kukiraho kyaabhurya niari kweenda. Obhusakirya bhuyo bhubheeri kyeego ekimweeso kino kikuraangasira bhuzomu, ekimweeso kino kiikiririibhwe no okumuzomera Taatabhugya.
PHI 4:19 Ambe, Taatabhugya waane arabhaha obhweendi bhweenyu bhwoosi kuriingʼaana no obhuniibhi bhwaaye obhukuru. Arakora ego kwe enzira ya Krisito Yeesu.
PHI 4:20 Taatabhugya Taata weetu, aguungibhwe kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
PHI 4:21 Mubhakeerye abhahoreeru bhoosi bha Firipi kwo okugwaatana na Krisito Yeesu. Abhiikirirya abharikyaane bhano bhari hamwe neenye bharabhakeerya emwe.
PHI 4:22 Kweeki, abhahoreeru bhoosi bhano bhakwiikara mumugye guyo bharabhakeerya, kiindi bhano bhakukora emirimo munyuumba ya Kaisari.
PHI 4:23 Orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe. Gabhe ego!
COL 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, nikabhirikirwa kubha omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, niari hamwe na Timoteo, omwiikirirya omurikyeetu.
COL 1:2 Turabhakaamira emwe abhahoreeru bhano mukwiikara mumugye gwa Korosai, emwe abhaheene abharikyeetu kwo okugwaatana na Krisito. Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, bhibhe neemwe.
COL 1:3 Kyoomeera turamubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye, Taata wo Omukuru weetu Yeesu Krisito,” hano tukubhasabhira emwe.
COL 1:4 Turakora ego, kwo okubha twiigwiiri kyeego mukumwiikirirya Krisito Yeesu, no okubhaseega abhahoreeru bhoosi.
COL 1:5 Obhwiikirirya bhweenyu no obhuseegi bhweenyu bhuratuukana ne eriisigo ryeenyu kubha, murasuungʼaana orubhaango runo Taatabhugya abhatuuriiri mwiisaaro. Mumariri kwiigwa iguru ye eriisigo riyo hano mwarwaaziirwe amangʼana go obhuheene, nago nigo Amangʼana Amazomu.
COL 1:6 Amangʼana Amazomu gayo gaahikiri kweemwe, bhoono garanyaragana mukyaaro kyoosi. Garageenderera kugirya abhaatu bhamukyoorere Taatabhugya, kyeego ekatuukira kweemwe kweema orusiku runo mwiigwiiri iguru yo orubhaango rwa Taatabhugya, no okumenya obhuheene iguru yo orubhaango rwaaye.
COL 1:7 Emwe mukeega Amangʼana Amazomu gayo okurwa ku Epafura, omurikyeetu omuseegwa. Ewe ni muhokya omuheene wa Krisito kwiiguru weenyu.
COL 1:8 Woosi atubhuuriiri iguru yo obhuseegi bhweenyu bhuno bhukutuukana ne Ekoro Muhoreeru.
COL 1:9 Kwe ekigirirye kiyo, tukyaari kutiga kubhasabhira, kweema orusiku runo tukiigwa amangʼana geenyu. Turasabha Taatabhugya abhahe amangʼeeni goosi kugano ewe akweenda. Na kuriyo, abhahe amangʼeeni goosi no obhumenyi bhuno bhukurwa kwe Ekoro Muhoreeru.
COL 1:10 Niho muraanagye kwiikara kyeego Omukuru Yeesu akweenda, no okumuzomeerya mumangʼana goosi. Obhwiikari bhweenyu bhuramuzomera kwe emirimo gyeenyu emizomu, kweeki murakiraho okumumenya Taatabhugya.
COL 1:11 Kweeki turasabha Taatabhugya abhe arabhagumirya kwo obhuturo bhwaaye obhukuru, okubha munagye kukongʼera. Ambe, mubhe no obhuzomererwa kugoosi
COL 1:12 mukubhuga, “Ozomirye, Taata Taatabhugya,” kwo okubha abhasakiirye okungʼarira kusuungʼaana engabho ya abhahoreeru bhano abhatuuriiri mubhutemi bhwo obhweero.
COL 1:13 Atutuurirye okurwa mubhutemi bhwe ekiirima, atusaamirye no okutusikirya mubhutemi bhwo Omwaana waaye omuseegwa.
COL 1:14 Kwo okuhitira Omwaana waaye tutuuriibhwe, kwo okubha ebhibhi bhyeetu bhyaabhiirwe.
COL 1:15 Omwaana wa Taatabhugya niwe ekireengyo kyeego Taatabhugya ari, yiingabha Taatabhugya omweene atakurorekana. Ewe niwe omukuru wo obhuturo iguru ye ebhigiro bhyoosi,
COL 1:16 kwo okubha kwo okuhitira kweewe, ebhigiro bhyoosi bhyaateemirwe, bhino bhiri mwiisaaro na bhino bhiri mukyaaro, bhino bhikurorekana na bhino bhitakurorekana, bho obhunagya kasi abhatemi, abhakuru kasi bha amanaga. Bhyoosi bhyaateemirwe kwo okuhitira ewe na kwiiguru waaye.
COL 1:17 Ewe yaari ariho bhikyaari kubhaho ebhigiro bhyoosi okuteemwa, na aragirya ebhigiro bhyoosi bhihaagwaatana hamwe.
COL 1:18 Ewe niwe omutwe gwo omubhiri, no omubhiri nigwe ekanisa. Ewe niwe obhweemero, kweeki, yaari omutaangi okuryooka okurwa mubhaku, okubha abhe omukuru iguru we ebhigiro bhyoosi.
COL 1:19 Niigo, kwo okubha ekazomera Taatabhugya kubha, obhukuunaanio bhwaaye bhwoosi bhuri muusi wo Omwaana waaye.
COL 1:20 Kweeki, ekamuzomera Taatabhugya kubha, yiigwaanie ebhigiro bhyoosi neewe kwo okuhitira Omwaana waaye, ebhigiro bhino bhiri mukyaaro muno na bhino bhiri mwiisaaro. Akakora ego kwo okureeta omureembe, okuhitira amanyiinga go Omwaana waaye gano gakiitika kumusaraba.
COL 1:21 Inyuma hayo, neemwe mwaari kure na Taatabhugya. Mwaari abhabhisa bhaaye, mumiiseego geenyu, gano gaagirirye eziiteemwa zyeenyu eziimbiihu. Nawe bhoono Taatabhugya abhiigwaanirye neewe,
COL 1:22 kwe enzira yo oruku rwo omubhiri gwa Krisito. Akakora ego okubha abhareete embere waaye murabha abhahoreeru, mutana isarya naabhe amasoro.
COL 1:23 Nawe mureenderwa okugeenderera kwiikirirya Amangʼana Amazomu, mukubha bhagumiru no okubha na amanaga. Mutangʼeenwa na abhaandi okutiga eriisigo rino mukabhona hano mukiigwa Amangʼana Amazomu. Amangʼana gayo Amazomu garwaazirwe kubhaatu bhoosi bha mukyaaro hano, na neenye Pauro nibheeri omuhokya waaye.
COL 1:24 Bhoono nirazomererwa enyaako yino nikubhona kwiiguru weenyu. Mumubhiri gwaane niragwaatana ne enyaako ya Krisito kwiiguru yo omubhiri gwaaye, nigwe ekanisa.
COL 1:25 Taatabhugya anituuriri enye kubha omuhokya we ekanisa yaaye, okubha nibharwaazire emwe engʼana yaaye yoosi kyeego eri,
COL 1:26 nikyo okugaamba, embiso yaaye yino yabhisirwe kweema ekare kurwiibhuro rwoosi. Nawe bhoono Taatabhugya ayikuundukuriiri abhahoreeru bhaaye.
COL 1:27 Taatabhugya akaseega okubhakuundukurira obhuzomu bhwe embiso yo okuruguurya no obhuguungo kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Embiso yiyo ni Krisito ari muusi weenyu, ewe niwe eriisigo ryeetu kubha tusikire mubhuguungo bhwa Taatabhugya.
COL 1:28 Krisito niwe wuno tukumurwaaza hano tukurekya no okweegya abhaatu bhoosi kwa amangʼeeni goosi. Kweego turamurwaaza ewe, okubha tureete bhoosi embere wa Taatabhugya, bhagumiiri kutuukana no okugwaatana kwaabhu na Krisito.
COL 1:29 Ni kwe ekigirirye kiyo nirabha no omukya kuhizana ne emirimo kwo okuhokeerya amanaga maaru gano Krisito akuuniha.
COL 2:1 Ndeenda mumenye kyeego nikuhizana ne emirimo kwiiguru weenyu, na kubhaatu bha mumugye gwa Raodikia bhano bhakyaari kunirora, na kwiiguru ya abhaandi bhoosi bhano bhakyaari kunirora enye.
COL 2:2 Nirakora ego okubha mutoongerwe ekoro no okugwaatanibhwa mubhuseegi, na mwiizuribhwe obhuheene bhwaaru mumangʼeeni goosi gano gakubhaha obhuheene. Niho muramenya embiso ya Taatabhugya, nayo ni kumumenya Krisito omweene.
COL 2:3 Muusi waaye nimwe ziibhisiri eziihata zyoosi zya amangʼeeni no obhumenyi.
COL 2:4 Nirabhakaamira gayo, okubha mutiikirirya okungʼeenwa no omuutu wowoosi kumangʼana go orurimi, naabhe kwa amangʼana go okusaambaarukya bhukongʼu.
COL 2:5 Niragaamba ego, kwe ekigirirye kyo okubha hamwe neemwe mukoro, yiingabha nitari hamwe neemwe kwo omubhiri. Nirazomererwa kwo okubha niriigwa iguru yo obhumwe bhweenyu no obhukongʼeru bhwo obhwiikirirya bhweenyu ku Krisito.
COL 2:6 Ambe bhoono, kwo okubha mumwiikiriirye Krisito Yeesu kubha ni Mukuru, mugeenderere kwiikara kwo okugwaatana neewe.
COL 2:7 Kweego, emiri gyeenyu gibhe muusi waaye, na mwoomboke obhuhoru bhweenyu iguru waaye, eno mukukongʼera mubhwiikirirya kyeego mukeegibhwa. Kweeki mubhe abhaatu bhano bhakubhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi.
COL 2:8 Mwiiriihe mutaaza kukaangiribhwa kwa ameegyo ga bhusa na go orurimi gano gakutuukana ne eziinyaangi zya abhaatu. Ameegyo gayo gariisigira eziikoro zino zirabhaaha ekyaaro kino na ameegyo gayo gatari ga Krisito,
COL 2:9 kwo okubha obhukuunaanio bhwoosi bhwa Taatabhugya bhuri muusi wo omubhiri gwa Krisito.
COL 2:10 Neemwe muheerwe obhukuunaanio bhwoosi bhwo okugwaatana na Krisito. Ewe niwe Omukuru iguru wa bho obhunagya na abhatemi bhoosi mukyaaro kino kitakurorekana.
COL 2:11 Eriibhaga mwagwaateeni na Krisito, mukasaarwa kwe esaaro yino etakukorwa kwa amabhoko ga abhaatu, nawe kwe enzira ya Krisito, okubha aruusye omubhiri gwe ebhibhi.
COL 2:12 Eriibhaga mwabatiizirwe, mukakwa no okubhiikwa hamwe na Krisito, kweeki mukaryooka hamwe neewe, kwo okubha mukiikirirya eziinguru zya Taatabhugya wuno yamuryooriri okurwa mubhaku.
COL 2:13 Neemwe mwaari abhaku kwe ekigirirye kye ebhibhi bhyeenyu, kweeki mutasaarirwe omutima gweenyu gwe ebhibhi. Nawe Taatabhugya abhaheeri obhuhoru hamwe na Krisito na atwaabhiiri ebhibhi bhyeetu bhyoosi.
COL 2:14 Hano Yeesu yanyaakiibhwe kumusaraba, amakaamo ge emigiro gano gakatutinira ekiina, gakanyaakibhwa hamwe neewe, nikyo tukugaamba eriibhaga riyo Taatabhugya akayiruusya esiiri yeetu ye ebhibhi.
COL 2:15 Kweego Taatabhugya akabharuusya abhatemi bhoosi obhunagya mukyaaro kino kitakurorekana, akabhahiza kimwe.
COL 2:16 Ambe, omuutu wowoosi atabhatinira ekiina kwo okubha murarya ebhyaakurya ne ebhinyweebhwa bhino bhakubhuga migiro, kasi kwo okubha mutakutuniirira Enyaangi yo Okuhiita, kasi enyaangi yo okutaazwa omweeri, kasi orusiku rwo okumuunya.
COL 2:17 Gayo goosi ni kizuruuru kya amangʼana gano Abhayahudi bhaari bhariiseegera kubha garaaza. Nawe amangʼana ageene gari ku Krisito omweene.
COL 2:18 Bhariho abhaatu bhano bhakukumiirirya bhukongʼu amangʼana go obhusuuku bhwi igutu na go okuseengera bhamaraika. Mutabhiikirirya bhataaza bhakabharuusya esaambo yeenyu ya kirakeego. Abhaatu bhayo bhariizuungya, kwo okubha bharabhuga bharuuzi amangʼana gayo mubhurori. Nawe kwe eheene, bhatuumbaahiri kwa amiiseego gaabhu mabhiihu ge ekyaaro.
COL 2:19 Abhaatu bhayo, bhiiyaahwiiri na Krisito wuno akukaangata ekanisa, araabhe omutwe gwo omubhiri gwaaye. Krisito niwe arariisya no okugwaatania hamwe ebhiimo ne emigiha gyoosi. Kweego, omubhiri gwaaye gwoosi gurakiina bhuzomu kyeego Taatabhugya akweenda.
COL 2:20 Emwe, mukakwa hamwe na Krisito, na kweego akabhatuurya okurwa mubhubhaahi bhwe eziikoro zino zikubhaaha ekyaaro kino. Ambe, ni kwaki muriikara kyeego abhaatu bha mukyaaro muno? Mutiikirirya okwiigwa obhuswaagyo kya bhuno,
COL 2:21 “Mutagwaata kino! Mutakunia kirya! Mutasama kiyo!”
COL 2:22 Gayo goosi ni iguru we ebhigiro bhino bhikusarika kwiibhaga iguhi okumara okuhokeeribhwa, eheene ni migiro na ameegyo ga abhaatu abheene.
COL 2:23 Ni heene, bhano bhakutuniirira obhuswaagyo bhuyo bhararorekana kubha bhana amangʼeeni. Bharatuniirira obhusabhi bhuno bhiituuriiri abheene, obhusuuku bhwiigutu no okubhaaha emibhiri gyaabhu kwo obhuhaari. Nawe obhuswaagyo bhuyo bhutakutura kuribhira enaamba embiihu yo omubhiri.
COL 3:1 Bhoono, kwo okubha muryookiri hamwe na Krisito, mukomye amangʼana ga mwiisaaro, eno Krisito yiikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya.
COL 3:2 Mwiiseege amangʼana gano gari mwiisaaro, mutiiseega ga mukyaaro muno,
COL 3:3 kwo okubha mukuuri hamwe na Krisito. Bhoono muriikara hamwe na Krisito embere wa Taatabhugya. Nawe obhwiikari bhuyo hamwe neewe bhutakurorekana kubhaatu abhaandi.
COL 3:4 Kweego, obhuhoru bhweenyu bhuratuukana na Krisito. Eriibhaga rino araarorekane, niho neemwe muraarorekane hamwe neewe no okugwaatana mubhuguungo bhwaaye.
COL 3:5 Ambe bhoono, mutaase kure amangʼana goosi ga mukyaaro kino gano gari muusi weenyu, nago ni bhuseebheeti, amakire, enaamba embiihu, amiiseego mabhiihu ne enaamba ye ebhigiro. Kubha ne enaamba ye ebhigiro ni kisi no okuseengera emisaambwa, okutiga kumuseengera Taatabhugya.
COL 3:6 Amangʼana kya gayo, nigo gakukora Taatabhugya atiindire abhaatu bhano bhatakumwiigwa.
COL 3:7 Hano mwaari muragwaatana na abhaatu kya bhayo, neemwe mwaari muriikara kuriingʼaana na amangʼana gayo amabhiihu.
COL 3:8 Nawe bhoono, mutige bhukongʼu amangʼana goosi gayo, kyeego obhuhaari, obhururu, obhubhi, amatuki na amangʼana amabhi ge eziisoni gano gatakweenderwa muminwa gyeenyu.
COL 3:9 Mutabhuurirana orurimi, kwo okubha muruusirye eziiteemo zyeenyu zye ekare hamwe na amahokya gaaye,
COL 3:10 na mwiibhohiri omutima omuhya. Taatabhugya omweene akateema omutima omuhya, na arageenderera kugukora gutuubhane bhukongʼu neewe, okubha munagye okumumenya bhuzomu.
COL 3:11 Kweego, bhutariho obhwaahuri gati yo Omuyahudi na wuno atari Omuyahudi, wuno asaarirwe na wuno atasaarirwe, omuutu wuno akurweera ekyaaro kya kure naabhe abhe omutuumbaahu, abhe omugya kasi wuno atari mwiiragaanzi. Nawe Krisito niwe omurito, na neewe ari muusi wa bhoosi.
COL 3:12 Bhoono, kwo okubha emwe mubheeri abhasorwa bha Taatabhugya, na abhahoreeru abhaseegwa, mubhe bhe ebhigoongi, abhazomu, abhasuuku, abhanyoohu na abhiikongʼeererya.
COL 3:13 Kweego mwiigumiirirye ne eraabhe owumwe weenyu ane engʼana kumurikyaaye, mwaabhirane kyeego Omukuru yabhaabhiiri emwe.
COL 3:14 Kukira gayo goosi mwiiseege, kwo okubha obhuseegi nibhwo bhurabhagwaatania bhoosi mubhumwe bhuno bhukuunaaniri.
COL 3:15 Omureembe gwa Krisito gubhaahe muziikoro zyeenyu. Emwe mubheeri omubhiri gumwe, kweego mubhirikiirwe kwiikara kwo omureembe. Kweeki mubhe murabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.”
COL 3:16 Engʼana ya Krisito yiikare kwo obhwaaru muusi weenyu, eno muriiyeegya no okurekyana no okwiikyoora kwa amangʼeeni goosi. Mumweembere Taatabhugya kwe eziikoro zyeenyu no okubhuga, “Ozomirye,” kwe ezaburi na ameembo go okumukumya Taatabhugya.
COL 3:17 Gogoosi gano mukugaamba kasi kukora, mukore kuriina ryo Omukuru Yeesu, mukubhuga, “Ozomirye, Taata Taatabhugya,” kuhitira kweewe.
COL 3:18 Emwe abhakari, mubhe murabhiigwa abhasubhe bheenyu, kyeego ekweenderwa kubhaatu bhano bhakumwiigwa Omukuru Yeesu.
COL 3:19 Neemwe abhasubhe, mubhe muraseega abhakari bheenyu, mutabha bhahaari kweebho.
COL 3:20 Neemwe abhaana, mubhe murabhiigwa abhiibhuri bheenyu mugoosi, kwo okubha okukora ego kuramuzomera Omukuru Yeesu.
COL 3:21 Neemwe bhataata, mutabhazabhura abhaana bheenyu, okubha bhataaza bhakakwa emitwe.
COL 3:22 Neemwe abhagya, mubhiigwe abhakuru bheenyu bha mukyaaro hano kwe emirimo gyoosi. Mutakora ego hano bhakubharora ego okubha mwiiyeerekye kubha mureenderwa, nawe mubhasuuke eriibhaga ryoosi kwo obhuheene bhwe ekoro, kwo okubha muramusuuka Omukuru Yeesu.
COL 3:23 Ryoryoosi rino mukukora, mukore kwe ekoro yimwe, kwe ekigirirye kyo Omukuru, ne etari iguru ya abhaatu.
COL 3:24 Muhiite kubha Omukuru wuno mukumuhokeerya niwe Krisito, na niwe akubhaha engabho yino abharagiiri.
COL 3:25 Nawe wowoosi wuno akukora amabhi arasuungʼaana kuriingʼaana no obhubhi bhwaaye, kwo okubha Omukuru atana bhwaahuri.
COL 4:1 Neemwe abhakuru, mubhe murabhakorera abhagya bheenyu kwe eheene na kyeego ekweenderwa. Muhiite kubha neemwe mwoosi munawe Omukuru mwiisaaro.
COL 4:2 Mubhe murasabha eziisiku zyoosi, murateengeeza no okumubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye.”
COL 4:3 Mutusabhire na neetwe okubha Taatabhugya atwiigurire enzira yo okurwaaza engʼana yaaye iguru wa Krisito, yino ekare yaraarikiri embiso yaaye. Na neenye nibhohirwe kwiiguru yo okurwaaza amangʼana gayo.
COL 4:4 Kweego, mubhe murasabha Taatabhugya kubha, nibhe na amanaga go okurwaaza kubhweero amangʼana gayo kyeego nikweenderwa kugaamba.
COL 4:5 Mubhe na amangʼeeni mubhwiigwaani bhweenyu na bhano bhatakumwiikirirya Omukuru Yeesu. Mutabhurya eriibhaga.
COL 4:6 Amangʼana geenyu gabhe mazomu na go okusakirya, okubha mumenye kyeego mukweenderwa kukyoora abhaatu bhoosi bhuzomu.
COL 4:7 Omwiikirirya omurikyeetu omuseegwa Tikiko ni muhokya omuheene. Turakora emirimo gyo Omukuru Yeesu kwa hamwe. Ewe arabhabhuurira amangʼana gaane goosi.
COL 4:8 Nimutumiri kweemwe okubha abhaganire amangʼana geetu no okubhatoongera eziikoro zyeenyu.
COL 4:9 Araaza hamwe na Onesimo, omwiikirirya omurikyeetu. Ewe niwe omuutu wo oweenyu no omuseegwa omuheene. Bharabhabhuurira amangʼana goosi gano gakukorwa oweetu hano.
COL 4:10 Aristariko, wuno abhohirwe hamwe na neenye mukibhoho hano, arabhakeerya. Mariko, wamwaabhu Barinaaba, arabhakeerya. Mumariri kusuungʼaana amaragiriryo iguru waaye. Hano araahike kweemwe, mumusuungʼaane bhuzomu.
COL 4:11 Yeesu neewe, wuno akubhirikirwa Yusito, arabhakeerya. Gati wa Abhayahudi bhano bhiikiriirye Krisito, bhano ego nibho bhakukora emirimo kubhutemi bhwa Taatabhugya hamwe na neenye, nabho bhanitoongeeri ekoro bhukongʼu.
COL 4:12 Epafura, omugya wa Krisito Yeesu no omuutu wo oweenyu, arabhakeerya. Eriibhaga ryoosi arakora omukya kubhasabhira emwe kubha mugumire mubhwiikirirya bhweenyu no okukongʼa, mukubha no obhukaari kugoosi gano Taatabhugya akweenda.
COL 4:13 Ndamumenyeekererya kubha, arakora emirimo kwo omukya kwiiguru weenyu na kubhaatu bhe emigye gya Raodikia na Hierapori.
COL 4:14 Omugabhu weetu omuseegwa Ruuka na Dema, bharabhakeerya.
COL 4:15 Emwe, mubhakeerye abhiikirirya abharikyeetu bha Raodikia. Kweeki mumukeerye Nimufa, na abhaatu bhe ekanisa bhano bhakusikanira munyuumba yaaye.
COL 4:16 Hano mukumara okusoma enyaarubha yino kweemwe, muyihikye kubhiikirirya bhe ekanisa ya Raodikia okubha bhayo nabho bhayisome. Neemwe mukomye enzira yo okubhona enyaarubha yino nikabhatumira ebho muyisome.
COL 4:17 Mumubhuurire Arikipo kubha, amare bhuzomu emirimo gino Omukuru amuheeri.
COL 4:18 Enye Pauro nirakaama obhukeerya bhuno kwo okubhoko kwaane omweene. Muhiite kubha niri mukibhoho. Orubhaango rwa Taatabhugya rubhe hamwe neemwe.
1TH 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, hamwe na Sirwano na Timoteo. Tubhakaamiiri enyaarubha yino emwe bhano muri mukanisa yo omugye gwa Tesaronike, bhano mumwiikiriirye Taata Taatabhugya no Omukuru Yeesu Krisito. Orubhaango no omureembe bhibhe neemwe.
1TH 1:2 Eriibhaga ryoosi turabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwiiguru weenyu mwoosi, na turabhasabhira okutama kurosa.
1TH 1:3 Hano tukubhasabhira ku Taata weetu Taatabhugya, turahiita emirimo gino mukukora kubhwiikirirya embere waaye. Turahiita omukya gweenyu guno guratuukana no obhuseegi bhweenyu, kweeki kyeego mwiimeereeri kutuukana ne eriisigo ryeenyu ryo okukyoora kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
1TH 1:4 Emwe abhahiiri bheetu, bhano Taatabhugya abhaseegiri, tumenyiri kubha Taatabhugya abhasoriri kubha abhaatu bhaaye.
1TH 1:5 Tumenyiri ego, kwo okubha hano twarwaaziri kweemwe Amangʼana Amazomu, tutaarwaaziri kumangʼana ageene ego. Nawe tukarwaaza kwa amanaga na kwe Ekoro Muhoreeru, twaari no obhuheene kubha amangʼana gayo ni ge eheene. Emwe mumenyiri bhuzomu kyeego twaari hamwe neemwe, okubha tubhasakirye.
1TH 1:6 Yiingabha mukanyaakibhwa bhukongʼu kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhweenyu, mukasuungʼaana amangʼana gayo kwo obhuzomererwa bhuno bhukurwa kwe Ekoro Muhoreeru. Kyeego mukakora ego, mukeega ekireengyo kyeetu ne ekireengyo kyo Omukuru Yeesu.
1TH 1:7 Kweego, mubheeri ekireengyo ekizomu kubhiikirirya bhoosi bhano bhari mukyaaro kya Makedonia na kya Akaaya.
1TH 1:8 Kutuukana neemwe, abhaatu bhaaru bhiigwiiri Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu. Etari abhaatu bha Makedonia na Akaaya abheene, nawe obhwiikirirya bhweenyu ku Taatabhugya bhumenyekeeni ahagiro hoosi. Kweego tutakweenda kwiinyaakya okugaamba kyokyoosi iguru yo obhwiikirirya bhweenyu.
1TH 1:9 Hoosi hano tukugya, abhaatu bharakeerenia iguru ya kyeego mukatusuungʼaana bhuzomu hano twiiziri kweemwe. Bharatugaambira kyeego mukatiga emisaambwa gyeenyu gyo okubhaazwa no okumukyoorera Taatabhugya, okubha mumuhokeerye ewe wuno ari muhoru na we eheene,
1TH 1:10 no okuganya Omwaana waaye Yeesu okurwa mwiisaaro. Ewe niwe Taatabhugya akamuryoora, kweeki Yeesu niwe araatutuurye mubhuhaari bhwa Taatabhugya bhuno bhukuuza.
1TH 2:1 Emwe abhahiiri bheetu, mumenyiri kubha etwe okuuza oweenyu, kutaari bhusa.
1TH 2:2 Kweeki mumenyiri kubha hano twaari tukyaari kuhika kweemwe, tukanyaakibhwa no okutukwa mumugye gwa Firipi. Yiingabha kweemwe kwaari no obhuhakani bhukongʼu, nawe Taatabhugya akatuha amanaga go okurwaaza Amangʼana gaaye Amazomu.
1TH 2:3 Amangʼana gano tukubhakumiirirya, gatakutuukana no orurimi, kisya kwo obhubhi, naabhe kwo okubhakaangirirya.
1TH 2:4 Nawe turarwaaza kwo okubha Taatabhugya akaturora kubha tuno obhweera, akatuha emirimo gyo okurwaaza Amangʼana Amazomu. Tutakweenda kubhazomeerya abhaatu, nawe tureenda okumuzomera Taatabhugya, wuno akwiisuunza muziikoro zyeetu.
1TH 2:5 Mumenyiri kubha, twaari tutakugaamba amangʼana okubha mutuseege, naabhe okugaamba amangʼana gano gatari ge eheene okubha tubhone obhweera. Taatabhugya niwe omumenyeekererya weetu!
1TH 2:6 Kweeki tutaari kukomya omukumo okurwa kubhaatu, naabhe kweemwe, naabhe kubhaandi bhoosi. Kwo okubha etwe ni bheega bha Krisito, tungeendiri ebhigiro ebhirebhe okureka kweemwe, nawe tutaakoriri ego.
1TH 2:7 Twaari bhanyoohu kweemwe kyeego omukari akurera abhaana bhaaye.
1TH 2:8 Tukabhaseega emwe bhukongʼu. Nikyo tukazomererwa etari kwo okubhabhuurira Amangʼana Amazomu okurwa ku Taatabhugya omweene, nawe okwiiruusya obhwiikari bhweetu kwo okubhasakirya, kwo okubha emwe mubheeri abhaseegwa bheetu.
1TH 2:9 Abhahiiri bheetu, murahiita omukya gweetu no okunyaaka kweetu hano twaari hamwe neemwe. Twaari turakora emirimo obhutiku no omwiisi, okubha hano tukurwaaza Amangʼana Amazomu okurwa ku Taatabhugya tutaaza kumunyaakya omuutu wowoosi gati weenyu.
1TH 2:10 Emwe ni bhamenyeekererya bheetu, na Taatabhugya woosi, kubha eteemwa yeetu kweemwe abhiikirirya yaari nzomu na ye eheene, okutama kuruusirwa amasoro.
1TH 2:11 Kweeki mumenyiri kubha hano twaari oweenyu twaari turabhakorera mwoosi kyeego bhurya taata arabhakorera abhaana bhaaye. Twaari turabhagumirya eziikoro no okubhagosorerya no okubhatoongera,
1TH 2:12 okubha mubhe muriikara kyeego ekweenderwa ku Taatabhugya. Taatabhugya niwe arabhabhirikira, musikire mubhutemi na mubhuguungo bhwaaye.
1TH 2:13 Kweeki turabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi, kwo okubha hano mukiitegeerera engʼana yaaye okurwa kweetwe, mutarisuungʼaaniri kye engʼana yo omuutu. Nawe mukasuungʼaana kye engʼana okurwa ku Taatabhugya, eheene niigo eri. Engʼana yiyo erakora emirimo muziikoro zyeenyu, emwe bhano mumwiikiriirye.
1TH 2:14 Abhahiiri bheetu, garya gakabhabhona abhaatu bhano bhamwiikiriirye Krisito Yeesu mumakanisa ga Taatabhugya gano gari mukyaaro kya Yudea, niigo neemwe gaabhabhweeni. Abhaatu bheenyu bhakabhanyaakya, kyeego ebho Abhayahudi abharikyaabhu bhakabhanyaakya.
1TH 2:15 Abhayahudi bhayo, nibho bhakamwiita Omukuru Yeesu na abharooti bhe ekare. Kweeki nibho bhakatunyaakya etwe na bharamutiindya Taatabhugya. Kweeki nibho abhabhisa bha abhaatu bhoosi,
1TH 2:16 kwo okubha bharaturekya okubharwaazira Amangʼana Amazomu abhaatu bhano bhatari Abhayahudi. Bhatakweenda abhaatu bhatuuribhwe. Kweego bharageenderera okukora ebhibhi bhyoosi bhino bhakukora eriibhaga ryoosi. Nawe bhoono obhuhaari bhwa Taatabhugya bhubhahikiiri!
1TH 2:17 Abhahiiri bheetu, okutwaanikana kweetu na neemwe kwaari kwe eriibhaga isuuhwiigo, kweeki okutwaanikana kuyo kwaari kwo omubhiri, etari kwe eziikoro. Na kwiibhaga riyo ryoosi, twaari turiigoomba tubharore kweeki.
1TH 2:18 Niho tukeenda tuuze kweemwe, kiindi enye Pauro niari ndeenda kuuza maanga kaaru, nawe Seetaani akaturibhira.
1TH 2:19 Omukuru Yeesu hano araaze, neemwe murabha abhataangi bhe eriisigo ryeetu, obhuzomererwa bhweetu no orusuurya rwo obhuhizi runo tukwiizuumira.
1TH 2:20 Eheene, emwe niimwe bhano mukutukora twiizuume no okuzomererwa.
1TH 3:1 Mubhuteero tukatamwa okukongʼera, kwo okubha tutaamenyiri gano gakukorwa eyo. Niho tukarora kubha, etwe tusaage abheene mumugye gwa Atene,
1TH 3:2 tukamutuma Timoteo omuhiiri weetu, okubha yiize abhagumirye no okubhagosorerya mubhwiikirirya bhweenyu. Ewe ni mubhagati omurikyeetu wa Taatabhugya, wo okurwaaza Amangʼana Amazomu iguru wa Krisito.
1TH 3:3 Tukakora ego, okubha omuutu wowoosi gati weenyu atakwa ekoro kwe ekigirirye kye enyaako yino mukabhona. Emwe mumenyiri kubha, tureenderwa okuhitira enyaako.
1TH 3:4 Mumenyiri gayo, kwo okubha hano twaari neemwe, tukabhabhuurira kubha turanyaakibhwa. Bhoono niigo gaatuukiri.
1TH 3:5 Kino nikyo kyagirirye nikatamwa okwiikongʼeererya, nikamutuma Timoteo kweemwe, okubha nimenye amangʼana iguru yo obhwiikirirya bhweenyu. Nikakora ego, kwo okubha ataaza omuzoogenia wurya Seetaani abhe amariri okubhasakya no okubhabhurya. Niho emirimo gyoosi gino tukoriri kweemwe, gibhe gya bhusa.
1TH 3:6 Nawe bhoono, Timoteo yiiziri okurwa kweemwe, atubhuuriiri amangʼana amazomu iguru yo obhwiikirirya no obhuseegi bhweenyu. Atubhuuriiri kubha muratuhiita bhuzomu eriibhaga ryoosi, na muratwiigoomba okurorena neetwe, kyeego neetwe twaari tureenda okurorena neemwe.
1TH 3:7 Abhahiiri bheetu, amangʼana iguru yo obhwiikirirya bhweenyu gatugumiriirye eziikoro, mutaabhu ne enyaako yeetu yoosi.
1TH 3:8 Bhoono turaheezera, kwo okubha twiigwiiri mwiimeereeri obhugumiru ku Mukuru Yeesu.
1TH 3:9 Bhoono turanagya kumuriha Taatabhugya kigiroki, okubha azomirye kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhweenyu? Naabhe kwe ekigirirye kyo obhuzomererwa bhukuru bhuno tunabhwe embere wa Taatabhugya kwiiguru weenyu?
1TH 3:10 Turamusabha Taatabhugya kwo omukya obhutiku no omwiisi, atusakirye tuuze kweeki kweemwe, okubha tubhasakirye kino musuhiirwe iguru yo obhwiikirirya bhweenyu.
1TH 3:11 Turamusabha Taatabhugya omweene, Taata weetu, no Omukuru weetu Yeesu, atubhanurire enzira yo okuuza kweemwe.
1TH 3:12 Omukuru Yeesu abhoongerye no okukiraho obhuseegi bhwo okuseegana emwe kwa neemwe no okubhaseega abhaandi bhoosi, kyeego etwe tubhaseegiri emwe.
1TH 3:13 Kweeki abhagumirye eziikoro zyeenyu, okubha mubhe abhaatu abhahoreeru mutana amasoro embere wa Taata weetu Taatabhugya, eriibhaga rino Omukuru weetu Yeesu araaze hamwe na abhahoreeru bhaaye bhoosi.
1TH 4:1 Bhoono abhahiiri bheetu, mweegiri okurwa kweetwe kyeego mukweenderwa kwiikara, okubha mumuzomeerye Taatabhugya. Ni heene niigo mukwiikara. Bhoono, turabhiisasaama kubhuturo bhwo Omukuru Yeesu, mubhe murageenderera okukora ego na kukiraho.
1TH 4:2 Mumenyiri bhuzomu obhuswaagyo bhuno tukabhaswaagya kwo obhuturo bhwo Omukuru Yeesu.
1TH 4:3 Taatabhugya areenda mubhe ni bhaatu abhahoreeru, mwiiriihe okukora obhuseebheeti.
1TH 4:4 Emwe mwoosi mubhaahe emibhiri gyeenyu, mubhuhoreeru no okwiisuuka.
1TH 4:5 Mutabha ne enaamba embiihu kyeego abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya.
1TH 4:6 Kugayo, Omukrisito wowoosi atamusariirya omurikyaaye, naabhe kumukaangirirya. Tumariri kubhabhuurira no okubharekya kubha, bhoosi bhano bhakukora gayo, Omukuru Yeesu niwe araabhatinire ekiina.
1TH 4:7 Taatabhugya ataatubhirikiiri kukora amakire gogoosi, nawe akatubhirikira kubha twiikare mubhuhoreeru.
1TH 4:8 Kweego omuutu wowoosi wuno araange ameegyo gano, atakumwaanga muutu, nawe aramwaanga Taatabhugya, wuno akubhaha emwe Ekoro Muhoreeru.
1TH 4:9 Bhoono, etakweenderwa tubhakaamire emwe iguru yo okuseegana, kwo okubha emwe abheene mweegiibhwe na Taatabhugya okuseegana.
1TH 4:10 Eheene murabhakorera ego abharikyeenyu bhoosi bhano muri mukyaaro kyoosi kya Makedonia. Bhoono turabhasabha, abhahiiri bheetu, mugeenderere kukora ego no okukira.
1TH 4:11 Mubhe ne ekoro yo okwiikara obhwiikari bhwo omureembe. Omuutu wowoosi atiisikirya mumangʼana ga abhaandi, nawe akore emirimo gyaaye omweene, kyeego tukabhaswaagya.
1TH 4:12 Hayo murabha mweerekirye eteemwa enzomu kubhaatu bhano bhatari Abhakrisito. Kweeki mutakubha abhaatu bhano bhakwiiteengera bhya abhaandi.
1TH 4:13 Emwe abhahiiri bheetu, tureenda mumenye gano garaatuuke ku Bhakrisito bhano bhakuuri, okubha mutabha ne ebhigoongi kyeego abhaatu abhaandi bhano bhatana obhwiisige bhwo okuryooka.
1TH 4:14 Etwe tumenyiri kubha, Yeesu akakwa no okuryooka no okubha muhoru kweeki. Kweego, turiisigira kubha Taatabhugya araabharyoore no okubhareeta hamwe na Yeesu abhiikirirya bhoosi bhano bhaakuuri.
1TH 4:15 Ambe, gano tukubhabhuurira ni meegyo go Omukuru Yeesu, kubha etwe bhano tukubha abhahoru hano ewe araakyoore, tutakubhakaangatira bhano bhaakuuri kurorana neewe.
1TH 4:16 Omukuru omweene ariituuma okurwa mwiisaaro. Arabhuga kwe eriiraka rya amanaga, hamwe ne eriiraka rya maraika omukuru ne eriiraka rye ekoombyo ya Taatabhugya. Niho bhano bhaakuuri bhamwiikiriirye Krisito, bhararyoorwa obhutaangiro.
1TH 4:17 Okumara etwe bhano turaabhe bhahoru, turasaakurwa hamwe nabho mumasaaro, okubha tumusuungʼaane Omukuru kwiisaaro. Niho turiikara hamwe neewe kirakeego.
1TH 4:18 Bhoono mugosoreranie kumangʼana gayo.
1TH 5:1 Abhahiiri bheetu, tutakweenderwa tubhakaamire emwe iguru ye eriibhaga ne eziisiku zyo okuuza Omukuru Yeesu.
1TH 5:2 Emwe abheene muramenya kubha orusiku rwo okuuza kwo Omukuru, rurabha rwe ekituukiro kyeego omwiibhi akuuza obhutiku.
1TH 5:3 Hano abhaatu bharaagaambe, “Tuno omureembe, kweeki turi bhwaheene,” hayo niho obhusarya bhuraabhiizeku. Obhusarya bhuyo bhurabhatakyaku, kyeego obhusuungu bhwo okwiibhura bhukumuuzaku omukari amuritohe. Naabhe abhaatu bhatakunagya okwiiriiha mugayo.
1TH 5:4 Nawe emwe, abhahiiri bheetu, orusiku ruyo rutakubhatakya kyeego omwiibhi, kwo okubha emwe mutari mukiirima kya abhaandi.
1TH 5:5 Emwe mwoosi ni bhaana bho obhweero, kweeki bho omwiisi. Etwe bhoosi tutari abhaatu bho obhutiku kasi mukiirima.
1TH 5:6 Bhoono, tutige kubha kyeego abhaandi bhano bhakuhiindira eziitiro, nawe twiiriihe na kubha na kusuuhu.
1TH 5:7 Abhaatu bhano bhakuhiindira eziitiro, bharahiindira obhutiku. Kweeki bhano bhakugwaatwa, bharagwaatwa obhutiku.
1TH 5:8 Nawe kwo okubha etwe ni bhaatu bho omwiisi, tubhe na kusuuhu. Tubhe no obhwiikirirya no obhuseegi, kweego bhirabha kye engubha mukikubha. Kweeki tumwiisige Taatabhugya kututuurya, niho turabha kyeego twiibhohiri engohiira ye ekyooma kumitwe.
1TH 5:9 Taatabhugya ataatusoriri etwe okubha atusikye kwo obhuhaari bhwaaye, nawe akatusora okubha tubhubhone obhutuurya kwe enzira yo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
1TH 5:10 Wuyo niwe akakwa kwiiguru weetu, okubha twiikare hamwe neewe, tubhe bhahoru naabhe turibha tukuuri hano Yeesu araakyoore.
1TH 5:11 Bhoono, mugosoreranie no okwiisakirya eziikoro kyeego mwaari mukukora.
1TH 5:12 Bhoono abhahiiri bheetu, turabhasabha mubhasuuke bhano bhakukora emirimo gya Taatabhugya gati weenyu, no okubhakaangata kwo obhuturo bhwo Omukuru Yeesu no okubharekya.
1TH 5:13 Mubhasuuke bhukongʼu no okubhaseega kuriingʼaana ne emirimo gyaabhu. Kweeki mubhe muriikara kwo omureembe.
1TH 5:14 Abhahiiri bheetu, turabhiisasaama, mubhe murabharekya abharosu no okubhagosorerya bhano bhakuuri eziikoro. Kweeki mubhe murabhatugika bhano bhatana amanaga no okubhakongʼeererya abhaatu bhoosi.
1TH 5:15 Murore, muutu wowoosi atamukyoorerya omurikyaaye obhubhi kwo obhubhi. Nawe eriibhaga ryoosi mubhe murakorerana amazomu abheene no okubhakorera abhaatu bhoosi.
1TH 5:16 Mubhe no obhuzomererwa eriibhaga ryoosi,
1TH 5:17 kweeki mubhe murasabha eriibhaga ryoosi.
1TH 5:18 Mubhe murabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kugoosi, kwo okubha gayo nigo ewe akweenda mubhe murakora kyeego Krisito Yeesu atweerekirye.
1TH 5:19 Mutamuribhira Ekoro Muhoreeru.
1TH 5:20 Kweeki mutabhuzeera obhurooti,
1TH 5:21 nawe mugasakye amangʼana go obhurooti no okugega amazomu,
1TH 5:22 na mwiiriihe na amabhi goosi.
1TH 5:23 Taatabhugya omweene wuno akutuha omureembe, abheerye emwe mugoosi. Ewe abhariibhe eziikoro zyeenyu no obhuhoru bhweenyu ne emibhiri gyeenyu, okubha mubhe mutakuririirirwa tee hano Omukuru weetu Yeesu Krisito hano araaze.
1TH 5:24 Taatabhugya omweene wuno akubhabhirikira, arabhakorera gayo, kwo okubha ni we eheene.
1TH 5:25 Abhahiiri bheetu, neetwe mutusabhire ku Taatabhugya.
1TH 5:26 Mubhakeerye abhiikirirya bhoosi kwo obhuseegi bhwa Krisito.
1TH 5:27 Nirabhiirahiirirya kubhuturo bhwo Omukuru Yeesu kubha, enyaarubha yino mubhasomere abhahiiri bhoosi.
1TH 5:28 Orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe mwoosi.
2TH 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, hamwe na Sirwano na Timoteo, tubhakaamiiri emwe abhiikirirya na abhahoreeru abhaandi bhoosi, mumwiikiriirye Taatabhugya Taata weetu no Omukuru Yeesu Krisito bhano mukwiikara mumugye gwa Tesaronike.
2TH 1:2 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taata Taatabhugya no Omukuru Yeesu Krisito bhibhe neemwe.
2TH 1:3 Abhahiiri bheetu, ereenderwa tubhuge, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi kwiiguru weenyu, kwo okubha obhwiikirirya bhweenyu bhurakura bhukongʼu, kweeki okuseegana kweenyu kurageenderera kukura.
2TH 1:4 Kweego, turiikumya mumakanisa ga Taatabhugya kwe ekigirirye kyo okwiikongʼeererya no obhwiikirirya bhweenyu, munyaako yoosi yino mukubhona.
2TH 1:5 Gayo goosi gareerekya kubha, obhutini bhwe ekiina kya Taatabhugya ni bhwe eheene. Na kwe ekigirirye kiyo, emwe murabharwa kubha mureenderwa mubhutemi bhwaaye, bhuno mukunyaakira.
2TH 1:6 Taatabhugya arakora ge eheene, ewe arabhaha enyaako bhano bhakubhanyaakya emwe,
2TH 1:7 na arabhaha obhumuunyi emwe bhano mukunyaaka, hamwe neetwe. Arakora gayo hano Omukuru Yeesu araaze okurwa mwiisaaro hamwe na bhamaraika bhaaye bha amanaga,
2TH 1:8 mumireengeeri gyo omuriro. Yeesu niwe arabhatema bhoosi bhano bhakumwaanga Taatabhugya na bhano bhatakwiigwa Amangʼana Amazomu go Omukuru weetu Yeesu.
2TH 1:9 Obhutemwa bhwaabhu bhurabha bhwo okusikibhwa kirakeego, no okutuurwa kure no Omukuru no obhuguungo bhwaaye obhukuru.
2TH 1:10 Obhutemwa bhuyo bhurabha orusiku rurya Omukuru araaze kuguungibhwa na abhahoreeru bhaaye, no okusuungʼaana obhusuuku bhwoosi okurwa kubhoosi bhano bhamwiikiriirye. Neemwe mwoosi murabha gati waabhu, kwo okubha mwiikiriirye amangʼana gano tukabhabhuurira.
2TH 1:11 Kwe ekigirirye kiyo, turabhasabhira eriibhaga ryoosi, kubha Taatabhugya weetu abhasakirye okwiikara kyeego ekweenderwa mubhubhirikirwa bhweenyu. Kweeki turamusabha kubha, amare amangʼana amazomu goosi gano mukweenda kukora, ne emirimo gyeenyu gyoosi gyo obhwiikirirya.
2TH 1:12 Turasabha ego, okubha eriina ryo Omukuru weetu Yeesu ribhe riraguungibhwa kwe ekigirirye kyeenyu. Kweeki neemwe mubhe muraguungibhwa kwe ekigirirye kyaaye. Gano garatuukana no orubhaango rwa Taatabhugya weetu no Omukuru Yeesu Krisito.
2TH 2:1 Bhoono abhahiiri bheetu, turabhakaamira iguru yo okuuza kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, na kyeego turiikumanie kweewe. Turabhasabha kubha,
2TH 2:2 mutiitiimaata bhwaangu no okubha ne ehaho orusiku rwo okuuza kwo Omukuru ruhikiri. Hamwe mwiigwiiri ego, okurwa mumangʼana amarebhe go obhurooti, kasi go okurwaaza, kasi enyaarubha yino eriiseegwa kubha erwiiri oweetu.
2TH 2:3 Mutiikirirya muutu wowoosi abhakaangirirye kuryoryoosi rirya, kwo okubha orusiku ruyo rutakuhika, tee eziisiku zirya abhaatu bhaaru bharaamwaange Taatabhugya, hano omwaangi wurya araarorekane kubhweero. Niwe wuyo araasikibhwe kubhuteero.
2TH 2:4 Ewe araanga ebhigiro bhyoosi bhino abhaatu bhararora kubha ni isaambwa, kasi bhino bhakuseengera, na ariituura iguru ya bhyoosi. Kweeki arasikira no okwiikara mwiiseengerero rya Taatabhugya no okwiikora kubha ewe niwe Taatabhugya.
2TH 2:5 Mutakuhiita kubha, hano niari hamwe neemwe, nikabhabhuurira gayo goosi?
2TH 2:6 Na mumenyiri kino kikumweerekya bhoono ego, okubha arorekane kwiibhaga rino rikweenderwa.
2TH 2:7 Naabhe bhoono, omwaangi wuyo arakora emirimo eno yiibhisiri. Nawe atakurorekana tee wuno akumurekya okukora emirimo kubhweero araaruusibhweho.
2TH 2:8 Hayo niho omwaangi wuyo araarorekane. Nawe Omukuru Yeesu hano araaze, aramwiita no omwiika okurwa mumunwa gwaaye, na aramusikya kwo obhuguungo bhwo okuuza kweewe.
2TH 2:9 Eriibhaga ryo okuuza kwaaye, omwaangi wuyo, araaza na amanaga goosi ga Seetaani no okukora ebhyeerekenio ne ebhitiika bhyo orurimi.
2TH 2:10 Arabhakaangirirya kwe eziinzira nzaru, bhoosi bhano bhari munzira yo okubhura, kwo okubha bhatakwiikirirya kuseega obhuheene okubha bhatuuribhwe.
2TH 2:11 Kweego Taatabhugya abhaheeri omweeya bhakaangatwe no obhunagya bhwo okubhabhurya, okubha bhageenderere okwiikirirya orurimi.
2TH 2:12 Hayo, bhoosi bhano bhatakwiikirirya obhuheene, nawe bharazomererwa ebhibhi, bharatinirwa ekiina.
2TH 2:13 Nawe etwe, tureenderwa tumubhuurire Taatabhugya, “Ozomirye,” eriibhaga ryoosi kwiiguru weenyu, emwe abhahiiri bheetu bhano museegirwe no Omukuru Yeesu. Tureenderwa kukora ego, kwo okubha Taatabhugya akabhasora emwe okurwa obhweemero bhwo kubhuumbwa, okubha mutuuribhwe. Obhutuuribhwa bhuyo mubhusuungʼaaniri kwe Ekoro Muhoreeru wuno abheerirye, na kwo okwiikirirya obhuheene.
2TH 2:14 Taatabhugya akabhabhirikira, okubha mutuuribhwe kwe enzira ya Amangʼana Amazomu gano twaabharwaaziiri oweenyu. Abhabhirikiiri okubha mubhone okwiisaangya mubhuguungo bhwo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
2TH 2:15 Bhoono abhahiiri bheetu, mwiimeerere bhugumiru no okugwaata ameegyo gano mukasuungʼaana, eraabhe ni kwo obhurwaazi bhweetu, kasi kwe eziinyaarubha zyeetu.
2TH 2:16 Taata weetu Taatabhugya atuseegiri, na kwo orubhaango rwaaye aratugosorerya kirakeego no okutuha eriisigo eriizomu. Turamusabha ewe hamwe no Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha,
2TH 2:17 abhagosorerye eziikoro no okubhagumirya, okubha mubhone okugaamba no okukora amangʼana goosi amazomu.
2TH 3:1 Bhoono abhahiiri bheetu, mutusabhire okubha Amangʼana iguru wo Omukuru Yeesu gageenderere kunyaragana bhwaangu, okubha abhaatu bhagasuungʼaane kwo obhusuuku, kyeego gaari kweemwe.
2TH 3:2 Mutusabhire okubha Taatabhugya atutuurye mubhaatu abhabhi na bhe ebhibhi, kwo okubha etari bhoosi bhano bhakwiikirirya amangʼana gayo.
2TH 3:3 Nawe Omukuru Yeesu ni muheene, ewe arabhagumirya emwe no okubhariibha na Seetaani, omubhi wurya.
2TH 3:4 Neewe Omukuru aratuha eriisigo ikuru iguru weenyu, kubha bhoono murakora gano tukabharagania, kweeki mukyageenderera okugakora.
2TH 3:5 Omukuru abhakaangate eziikoro zyeenyu mubhuseegi bhwa Taatabhugya no obhwiikongʼeererya bhuno bhukeerekibhwa na Krisito.
2TH 3:6 Abhahiiri bheetu, turabharagania kwe eriina ryo Omukuru Yeesu Krisito kubha, mwiiriihe na abhahiiri bhoosi bhano ni bhatobhu, bhano bhatakugwaata ameegyo gano tukabhaha.
2TH 3:7 Turabhuga ego, kwo okubha emwe mumenyiri kyeego ekweenderwa okweega ekireengyo kyeetu. Hano twaari neemwe, tutaari bhatobhu,
2TH 3:8 kweeki twaari tutakurya ebhyaakurya kumuutu wowoosi bhusa. Nawe twaari turakora emirimo kwo omukya obhutiku no omwiisi, okubha tutamunyaakya muutu wowoosi kweemwe.
2TH 3:9 Tukakora ego, etari kubha tutakweenderwa okubhona ekigiro okurwa kweemwe, nawe tukeenda tubhe ekireengyo kweemwe okubha mutweege.
2TH 3:10 Kweeki hano twaari hamwe neemwe, tukabhaswaagya, “Muutu wowoosi wuno atakweenda okukora emirimo, atarya ebhyaakurya.”
2TH 3:11 Tubhugiri amangʼana gayo, kwo okubha twiigwiiri bhariho abhaatu abhaandi oweenyu ni bhatobhu, bhatakukora kyokyoosi, nawe bhariisikirya mumangʼana ga abhaandi.
2TH 3:12 Abhaatu bhayo turabharagania no okubhatoongera kubhuturo bhwo Omukuru Yeesu Krisito kubha, bhabhe bharakora emirimo kwo obhusuuku, okubha bhabhone ebhyaakurya bhyaabhu abheene.
2TH 3:13 Nawe emwe abhahiiri bheetu, mutakwa emitwe okukora amazomu.
2TH 3:14 Kyeego omuutu wowoosi atakweenda okugwaata obhuswaagyo bhweetu, bhuno bhuri munyaarubha yino, mwiiriihe no omuutu wuyo. Mutagwaatana neewe, okubha arore eziisoni.
2TH 3:15 Nawe mutamurora kyo omubhisa, mubhe muramuhiinya kyo omurikyeenyu.
2TH 3:16 Bhoono, Omukuru Yeesu omweene, niwe esimuka yo omureembe, abhe arabhaha omureembe eriibhaga ryoosi muziinzira zyoosi. Omukuru abhe hamwe neemwe mwoosi.
2TH 3:17 Enye Pauro nirabhakaamira obhukeerya bhuno kwo okubhoko kwaane omweene. Runo nirwo orukaamo muziinyaarubha zyaane zyoosi, na niigo nikukaama.
2TH 3:18 Orubhaango rwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe mwoosi.
1TI 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omweega wa Krisito Yeesu. Nitumirwe kubha omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuswaagyo bhwa Taatabhugya Omutuurya weetu, na Krisito Yeesu niwe eriisigo ryeetu.
1TI 1:2 Nirakukaamira awe Timoteo, omwaana waane we eheene mubhwiikirirya. Orubhaango, ebhigoongi no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata, na ku Krisito Yeesu Omukuru weetu, bhibhe naawe.
1TI 1:3 Hano natanwiiri kugya mumugye gwa Makedonia, nikakusabha wiikare mumugye gwa Efeso, nikakukumiirirya okubha obharekye abhaatu bhano bhakweegya ameegyo go orurimi.
1TI 1:4 Obharekye bhatige okugwaatirira amagano gano gatana bhweera, no okwiinyaakya no obhuzaabhi bhwa amariina ga bhazaazi gano gatana obhuteero. Amangʼana gayo goosi garakora obhuhakani, gatakusakirya abhaatu okumwiikirirya Taatabhugya, kyeego gari amiiseego gaaye go obhutuurya bhuno bhukutuukana no obhwiikirirya.
1TI 1:5 Obhugirirye bhwe eriiragiriro riyo ni kubha, abhiikirirya bhaseegane kwo obhuseegi bhwe eheene, kumitima mizomu no obhwiikirirya bhwe eheene.
1TI 1:6 Nawe abheegya abhaandi bhatigiri gayo, bhiikyooriri, bharagaamba amangʼana gano gatana bhweera.
1TI 1:7 Bhareenda bhabhe abheegya bhe emigiro gya Musa, yiingabha gano bhakubhuga no okukumiirirya, bhatagamenyiri.
1TI 1:8 Nawe etwe tumenyiri kubha, emigiro gya Musa ni mizomu, kyeego omuutu araagituniirire kyeego ekweenderwa.
1TI 1:9 Kweeki, tureenderwa kumenya kubha, emigiro gitatuurirwe kubhe eheene, nawe kubhano bhakusarya emigiro na bhano bhakwaanga, kubhano bhatakumuseengera Taatabhugya na abhasarya. Na gyatuurirwe kubhano bhatakumwiigwa Taatabhugya na abhabhi, kubhano bhakwiita bhawiise na bhanina waabhu, na kubhiiti bha abhaatu,
1TI 1:10 kubhaseebheeti na bhano bhakuhiindira na abhasubhe abharikyaabhu kya abhakari, kubhano bhakuratira abhaatu no okubhagurya mubhutumwa, abhabheehi, na kubhano bhakwiirahira kwo orurimi. Emigiro gituurirwe kumangʼana goosi gano gatakweendana na ameegyo go obhuhoru.
1TI 1:11 Ameegyo gayo, garabhoneka mu Mangʼana Amazomu, gano gakweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya murubhaango rwoosi. Amangʼana gayo nigo nikahaabhwa na Taatabhugya nibharwaazire.
1TI 1:12 Nirabhuga, “Ozomirye, Krisito Yeesu Omukuru weetu.” Ewe akaaniha amanaga, kwo okubha akaanimenya ni muheene no okunisora nibhe omuhokya waaye.
1TI 1:13 Na yiingabha kubhutaangiro hayo, nikamutuka no okunyaakya abhaatu bhaaye, niari omuzabhuri, nawe ewe akaanirorera ebhigoongi. Akakora ego, kwe ekigirirye niari nirakora gayo kwo obhugeege na nitaari no obhwiikirirya.
1TI 1:14 Eheene Omukuru weetu Krisito Yeesu akaanitweera ebhite bhukongʼu, kweeki akaaniha obhwiikirirya no obhuseegi kwo okugwaatana neewe.
1TI 1:15 Engʼana yino ni ye eheene, na ereenderwa okwiikiriribhwa kubha, “Krisito Yeesu akaaza mukyaaro, okubha atuurye bhe ebhibhi.” Na gati we ebhibhi bhayo, enye neenye nikoriri ebhibhi kukira bhoosi.
1TI 1:16 Nawe kwe ekigirirye kiyo, Yeesu Krisito akaanirorera ebhigoongi! Akaanierekya okwiikongʼeererya kwaaye kweenye we ebhibhi kukira bhoosi, okubha nibhe ekireengyo kubharya bharaamwiikirirye no okusuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.
1TI 1:17 Ambe, Taatabhugya niwe omutemi wuno atana obhuteero, atakukwa, naabhe atakurorekana, na niwe omweene. Ewe asuungʼaane obhusuuku no obhuguungo kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
1TI 1:18 Timoteo omwaana waane, nirakuha amaragiriro gano, kuriingʼaana na amangʼana go obhurooti gano gaagaambirwe iguru waazo. Amangʼana gayo gakusakirye kye ekigwaato mwiihi rya Taatabhugya izomu.
1TI 1:19 Ogwaatirire obhwiikirirya no omutima muzomu. Abhaatu abhaandi bharegiri okukora garya bhamenyiri kubha ni heene, riyo rikoriri bhatige obhwiikirirya bhwaabhu.
1TI 1:20 Mubhaatu bhayo arimu Himenayo, na Arekizanda. Bhayo nibhatigiiri Seetaani okubha bheege, bhatige kumutuka Taatabhugya.
1TI 2:1 Ambe, obhweemero bhwa goosi, nirakusabha awe hamwe na abhiikirirya bhoosi mubhe murasabhira abhaatu bhoosi, kumasabhi ga maanga goosi. Kweeki, mubhe muramubhuurira Taatabhugya “Ozomirye” kwiiguru ya abhaatu bhoosi.
1TI 2:2 Mureenderwa kubhasabhira abhatemi na abhaandi bhoosi bho obhukaangati, okubha twiikare kwo omureembe, tumutuniirire Taatabhugya no okubha ne eteemwa nzomu.
1TI 2:3 Eriingʼana rino ni zomu, kweeki riramuzomera Taatabhugya Omutuurya weetu.
1TI 2:4 Ewe areenda abhaatu bhoosi bhatuuribhwe, no okumenya obhuheene.
1TI 2:5 Tumenyiri kubha gayo ni go obhuheene, kwo okubha ariho Taatabhugya wumwe ego, no omuutu wumwe wuno okwiigwaania abhaatu na Taatabhugya, neewe ni Krisito Yeesu.
1TI 2:6 Ewe akaruusya obhwiikari bhwaaye omweene, okubha abhatuurye abhaatu bhoosi. Bhuno nibhwo obhweerekenio bhuno Taatabhugya akatuha, kwiibhaga rino yateeriho.
1TI 2:7 Na kwe ekigirirye kiyo, enye nikatuurwa kubha omweega nigeende okurwaaza no okweegya bharya bhatari Abhayahudi amangʼana go obhwiikirirya no obhuheene. Niragaamba ge eheene, nitakugaamba orurimi.
1TI 2:8 Kweego, ahagiro hoosi hano mukwiikumania kusabha, ndeenda abhasubhe bhagororokye amabhoko iguru okusabha. Bhakore ego kwa amiiseego mazomu, bhasabhe bhatana obhuhaari naabhe kuhakana.
1TI 2:9 Kweego ndeenda abhakari bhiibhoohe kyeego ekweenderwa, bhabhe ne eteemo nzomu na kusuuhu. Bhataseega kungʼarira kwo okusuka eziinzweeri, kasi kwo okwiibhoha ebhigiro bhye ezahaabu na bhino bhikubharyabharya, kasi eziingibho zyo obhuguri bhukuru.
1TI 2:10 Nawe bhabhe ne eteemo nzomu, kyeego bhakweenderwa abhakari bhano bhiikiriirye kumuseengera Taatabhugya.
1TI 2:11 Hano abhakari bhakubha bhareega, bhabhe abhiitegeereri na abhiigwa.
1TI 2:12 Nitakubhaha abhakari omweeya gwo okweegya naabhe okukaangata abhasubhe, nawe bhabhe abhiitegeereri.
1TI 2:13 Niragaambeego, kwo okubha Taatabhugya akabhuumba Adaamu kubhweemero, okumara Haawa.
1TI 2:14 Naabhe Adaamu ataangʼeenereerwe, nawe omukari niwe akangʼeenererwa, akasarya obhuswaagyo bhwa Taatabhugya.
1TI 2:15 Nawe abhakari bharasuungʼaana obhutuurya kwe enzira yo okwiibhura abhaana, kyeego bhakugeenderera kwiikara mubhwiikirirya, obhuseegi, obhuhoreeru no okubha na kusuuhu.
1TI 3:1 Eriingʼana rino ni rye eheene, “Omuutu wuno areenda emirimo gyo okubha omwiimeerereri we ekanisa, wuyo yiigoombiri emirimo emizomu.”
1TI 3:2 Ambe, omwiimeerereri we ekanisa, abhe omuutu wuno atakusororibhwa. Abhe no omukari wumwe ego, abhe na kusuuhu, kweeki abhe wa amangʼeeni, omuutu wuno akusuukwa, musaambaaruku, no omuutu wuno amenyiri okweegya.
1TI 3:3 Atabha omunywi omuraara, atabha omurwaani, abhe munyoohu wuno aseegiri omureembe. Kweeki atabha wuno aseegiri eziimbirya.
1TI 3:4 Abhe omwiimeerereri omuzomu we enyuumba yaaye, bhano bhamenyiri okweegya abhaana eteemwa yo okwiigwa no obhusuuku.
1TI 3:5 Eraabhe omuutu aratamwa okwiimeererera enyuumba yaaye omweene, aranagyabhwi okuriibha abhiikirirya mukanisa ya Taatabhugya?
1TI 3:6 Kweeki, atabha omwiikirirya omuhya, ataaza okwiizuungya. Okwiizuungya kuyo kuramukora atinirwe ekiina kyeego Seetaani akatinirwa ekiina.
1TI 3:7 Nawe, abhe omuutu wuno akugaambwa bhuzomu naabhe na abhaatu bhano bhatari Abhakrisito, okubha ataaza kubha na amasoro no okutiimbwa mukitiimbo kya Seetaani.
1TI 3:8 Abhasakirya bhe ekanisa nabho, bhabhe ne eteemwa nzomu, bhatabha abhabheehi, bhatabha abhanywi abharaara, bhatabha bhano bhaseegiri eziimbirya.
1TI 3:9 Nawe, bhabhe abhaatu bhano bhakugwaatirira obhuheene bhwo obhwiikirirya bhweetu kwo omutima muzomu.
1TI 3:10 Bhayo nabho, bhasakibhwe obhutaangiro. Na bharirorekana kubha bhatana amasoro, niho bhakore emirimo giyo.
1TI 3:11 Kweego, abhakari bhaabhu bhabhe bhe eteemo nzomu, bhatabha abhamoonyi, bhabhe na kusuuhu, bhabhe abhaheene mumangʼana goosi.
1TI 3:12 Abhasakirya bhabhe no omukari wumwe wumwe, na bhabhe bhariimeererera bhuzomu abhaana bhaabhu na abhaandi bhano bhari munyuumba yaabhu.
1TI 3:13 Bharya bhano bhakukora emirimo gyo obhusakirya bhuzomu, bharabha bharasuukwa. Hayo bharaabhe no obhukaari bhwaaru bhwo kuraarika amangʼana go obhwiikirirya bhwaabhu mu Krisito Yeesu.
1TI 3:14 Nirakukaamira amangʼana gayo, yiingabha niriisiga okuuza owaazo bhwaangu hano.
1TI 3:15 Nawe nirikeezera, omenye gano bhakweenderwa abhaatu okukora munyuumba ya Taatabhugya. Abhaatu bhayo nibho ekanisa ya Taatabhugya wuno ari muhoru, ne ekanisa niyo etimu no obhurusa bhwo obhuheene.
1TI 3:16 Obhuheene bhuno Taatabhugya yeerekirye ni bhwo okuruguurya, neebhwo ni bhuno, Krisito akiiyeerekya kwo omubhiri gwaaye, akeerekibhwa ne Ekoro kubha omuheene, akarorekana kubhamaraika, akarwaaza mubhyaaro bhyoosi, akiikiriribhwa na abhaatu mukyaaro kyoosi, akagegwa okugya iguru mubhuguungo.
1TI 4:1 Bhoono, Ekoro Muhoreeru aragaamba atakubhisa kubha, muziisiku zyo obhuteero, abhaandi bharaaza okutiga obhwiikirirya bhwe eheene, no okutuniirira eziikoro zyo obhungʼeenererya, na ameegyo ga amasaambwa.
1TI 4:2 Ameegyo gayo, gareegibhwa na bho orurimi, kweeki bho orurimi bhano emitima gyaabhu gikuuri kyeego gyookiibhwe kwe ekyooma kyo omuriro.
1TI 4:3 Bhayo bharabharekya abhaandi kubha bhatige okukweera, kasi kurya ebhyaakurya ebhiindi. Nawe Taatabhugya akabhibhuumba okubha bhisuungʼaanwe kwo okuzyomya na abhiikirirya, kwo okubha bhamenyiri obhuheene.
1TI 4:4 Ebhigiro bhyoosi bhya Taatabhugya ni bhizomu, naabhe kitariho kyo okwaangwa. Bhyoosi bhisuungʼaanwe kwo okuzyomya,
1TI 4:5 kwo okubha eriingʼana rya Taatabhugya na amasabhi geetu, garabhikora ebhigiro bhiyo bhyeeribhwe.
1TI 4:6 Oraabhahe abhahiiri bheetu ameegyo gano, hayo niho oraabhe omuhokya omuzomu wa Krisito Yeesu. Kweeki orabha okiiniiri bhuzomu mubhuheene bhwo obhwiikirirya bhweetu na mumeegyo amazomu gano ogatuniiriiri.
1TI 4:7 Otigane na amagano ga abhaatu bhe ekare gano gatari ge enyaangi gano gatana bhweera, nawe wiinarye okwiikara kyeego Taatabhugya akweenda.
1TI 4:8 Emenyekeeni kubha, “Okunarya omubhiri okubhona amanaga, kuno obhweera hasuuhu. Nawe, wiinarye okwiikara kyeego Taatabhugya akweenda, bhuriho obhweera bhwa maanga goosi, kwo okubha bhuratuha obhurage bhwo okubhona obhuhoru bhwa bhoono na bhuno bhukuuza.”
1TI 4:9 Engʼana yiyo ni ye eheene, abhaatu bhareenderwa bhasuungʼaane.
1TI 4:10 Riyo niryo riragirya turakora omukya, kwo okubha turamwiisigira Taatabhugya wuno ari muhoru, Omutuurya wa abhaatu bhoosi, kiindi bhano bhakwiikirirya.
1TI 4:11 Amangʼana gayo, ogeegye no okugaswaagya.
1TI 4:12 Omuutu wowoosi atakuzeera awe kwo okubha okyaari mumura, nawe okore omukya obhe ekireengyo kya abhiikirirya mubhugaambi, muteemo, na mubhuseegi, mubhwiikirirya na kwe eheene.
1TI 4:13 Okore omukya kusomera abhaatu Amakaamo Amahoreeru, orwaaze no okweegya, tee hano niraaze eyo.
1TI 4:14 Otatiga kuhokeerya obhuturo bhuno Taatabhugya akuheeri kuhitira amangʼana go obhurooti, eriibhaga okatuurirwa amabhoko na abhakaruka bhe ekanisa.
1TI 4:15 Ogwaatirire amangʼana gayo, okubha abhaatu bhoosi bharore omukya gwaazo mubhwiikari bhwaazo.
1TI 4:16 Wiiriibhe eteemo yaazo na ameegyo gaazo, no ogeenderere okukora ego. Hano okukora gayo oriituurya awe omweene na bhano bhakukwiitegeerera.
1TI 5:1 Otabhiiyogya abhakaruka, nawe obhatoongere kyeego okutoongera wuuso weenyu. Abhamura obhatoongere kyeego abhahiiri bhaazo,
1TI 5:2 abhakiikuru kyeego nyoko weenyu, na abhaakya obhakorere kwe ekoro nzomu kyeego abhasubhaati bheenyu.
1TI 5:3 Obhasuuke abhatuumba bhano bhatana wo okubhasakirya.
1TI 5:4 Nawe, eraabhe omutuumba wowoosi ana abhaana kasi abhazukuru, bhayo bheege okusakirya abhahiiri bhaabhu. Hano bhakukora ego, niho bharariha abhiibhuri bhaabhu amazomu gano bhabhakoreeri. Ego niigo Taatabhugya akweenda.
1TI 5:5 Omutuumba wuno atana muutu wo okumusakirya, wuyo aramwiisiga Taatabhugya, aramuseengera no okumusabha Taatabhugya amusakirye obhutiku no omwiisi.
1TI 5:6 Nawe omutuumba wuno akuseega enaamba ye ekyaaro, wuyo akuuri yiingabha ararorekana muhoru.
1TI 5:7 Amangʼana gayo, obhabhuurire abhiikirirya, okubha bhataaza kubha na amasoro.
1TI 5:8 Nawe omuutu wowoosi wuno atakusakirya abhaatu bhaaye, kiindi bha munyuumba yaaye, wuyo arabha atigiri obhwiikirirya, kweeki abheeri mubhiihu kukira omuutu wuno atari mwiikirirya.
1TI 5:9 Omutuumba ariikiriribhwa okubharwa mubhatuumba, eraabhe ahikirye emyaaka kweemera miroongo esaasabha (60), kweeki yaari mukari wo omusubhe wumwe.
1TI 5:10 Abhe ano omukumo muzomu kumahokya gaaye. Abhe areriri abhaana bhaaye bhuzomu, abhe araginihya abhagini, abhe arabhiisaabhya abhahoreeru amaguru gaabhu, abhe arabhasakirya bhano bhakunyaakibhwa, kweeki abhe ariiruusya na yiibhanwiiri okukora amahokya amazomu.
1TI 5:11 Nawe, abhakari abhatuumba, otabhaha omweeya kusikira mubhubharwa, kwo okubha enaamba yo omubhiri erabhatama kukira okwiiruusya ku Krisito, hayo bhareenda okukweerwa.
1TI 5:12 Kwo okukora ego, bharabha bhatiniirwe ekiina, kwo okubha bhatigiri obhurage bhwaabhu ku Krisito bhwo okusaaga bhakyaari kukweerwa.
1TI 5:13 Abhatuumba kya bhayo, bhanariri eteemo yo obhutobhu, bharageendageenda muziinyuumba zya abhaatu. Kweeki, bharabha abhagwaatania no okwiisikirya mumangʼana ga abhaandi, eno bharabhuga amangʼana gano gatakweenderwa.
1TI 5:14 Bhoono, enye ndeenda abhatuumba abhasubhaati, bhabhe bharakweerwa, bhiibhure abhaana no okutuga eziinyuumba zyaabhu, okubha abhabhisa bheetu bhatige okutugaamba bhubhi.
1TI 5:15 Rora kubha abhatuumba abhasubhaati abhaandi bhamariri okubhura no okumutuniirira Seetaani.
1TI 5:16 Kyo omukari omwiikirirya ana abhatuumba mubhahiiri bhaaye, abhasakirye. Akore ego, okubha ekanisa etigwe kutamirwa, niho ekanisa erabha no omweeya gwo okusakirya abhatuumba abhaandi bhano bhatana obhusakirya.
1TI 5:17 Abhakaruka bhe ekanisa bhano bhakwiimeererera ekanisa bhuzomu, bhasuukwe no okukorerwa amazomu, kiindi bhano bhakwiiruusya okurwaaza no okweegya engʼana ya Taatabhugya.
1TI 5:18 Niragaamba ego, kwo okubha ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Engʼoombe hano ekuhuura engano, otayibhoha omunwa.” Kweeki ekaamirwe, “Omuhokya wuyo woosi areenderwa ahaabhwe amariho gaaye.”
1TI 5:19 Otiikirirya amasemo iguru yo omukaruka we ekanisa, otana obhumenyeekererya bhwa abhaatu bhabhiri kasi bhatatu.
1TI 5:20 Nawe abhakaruka bhe ekanisa bhano bhakugeenderera okukora amabhi, obharekye embere wa bhoosi, okubha abhaandi bhayo bhoobhohe.
1TI 5:21 Nirakuswaagya embere wa Taatabhugya, ne embere ya Krisito Yeesu na bhamaraika abhasorwa kubha, ogwaatirire gayo, otatina ekiina kwa bhwaangu kasi okuseega orubhaara rumwe.
1TI 5:22 Otiikirirya kwa bhwaangu kumutuurira omuutu amabhoko akore emirimo gyo Omukuru, kwo okubha orimutuurira omuutu omubhi amabhoko, awe orabha wiisaangirye mubhubhi bhwaaye. Awe wiiriihe, okubha osaage kubha omuheene.
1TI 5:23 Kweemera bhoono, awe otanywa amaanzi ageene, nawe obhe oranywa na amaanzi go omuzabibu masuuhu kwiiguru yo obhurweeri bhwaazo bhwe enda na amarweeri agaandi gano gakukunyaakya.
1TI 5:24 Abhaatu abhaandi, ebhibhi bhyaabhu bhirarorekana kubhweero, naabhe bhakyaari kutinirwa ekiina. Nawe abhaatu abhaandi, ebhibhi bhyaabhu bhiibhisiri, bhirarorekana ibhaga riindi.
1TI 5:25 Egoego, amahokya amazomu gararorekana kubhweero. Na garya giibhisiri, garabha kubhweero.
1TI 6:1 Abhagya bhoosi abhiikirirya, bhasuuke abhakuru bhaabhu, okubha eriina rya Taatabhugya na ameegyo geetu gatazeerwa.
1TI 6:2 Abhagya bhano abhakuru bhaabhu ni bhiikirirya, bhatabhazeera kwo okubha ebho ni bhahiiri. Bhareenderwa kubhahokeerya bhuzomu no okukira, kiindi kwo okubha bharabha bharabhasakirya abhiikirirya abharikyaabhu, kweeki ni bhaseegwa bhaabhu. Gayo obheegye no okurekya.
1TI 6:3 Bhariho abhaatu bhano bhakweegya ameegyo go orurimi. Bhareegya gano gatakwiikirirania na ameegyo go obhuheene bhwo Omukuru weetu Yeesu Krisito, kweeki gatakwiikirirania na ameegyo gano gakubhakaangata abhaatu okumutuniirira Taatabhugya.
1TI 6:4 Bhayo bhiizwiiri obhwiizuungya, kweeki bhatamenyiri riyo ryoosi. Abhaatu bhayo bhariibhaamba haka zino zitana obhweera iguru ye ehingʼana hisuuhu. Mugayo gurarweeramu omugono, eriiyoge, amatuki, amiiseego mabhiihu,
1TI 6:5 kweeki eziisiku zyoosi garasarya obhwiigwaani. Abhaatu bhayo bhasarikiri obhwoongo, bhatana obhuheene. Bhariiseega kubha okumutuniirira Taatabhugya niyo enzira yo okubhona obhuniibhi.
1TI 6:6 Eheene, okumutuniirira Taatabhugya no okwiiswa ne ebhigiro bhino anabhyo, kuramukora omuutu abhone obhweera bhukongʼu,
1TI 6:7 kwo okubha mukyaaro muno, tutiiziri na kyokyoosi, naabhe tutakugya na kyokyoosi.
1TI 6:8 Ambe, eraabhe tune ebhyaakurya na bhyo okwiibhoha, twiiswe nabhyo.
1TI 6:9 Nawe bhano bhakweenda obhuniibhi, bharagweera mubhitiika, no okutiimbwa mubhitiimbo, na munaamba nzaru ye ekigeege. Eziinaamba ziyo zirabhasarya tee bhasike,
1TI 6:10 kwo okubha okuseega bhukongʼu eziimbirya nikwo obhweemero bhwo obhubhi bhwaaru. Abhaandi bhaseegiri obhuniibhi, bhangʼeenereerwe, bhatigiri obhwiikirirya, bhoono bhariireetera obhururu bhwaaru no okunyaaka mukoro.
1TI 6:11 Nawe awe, omuutu wa Taatabhugya, ogaryaare gayo. Otuniirire obhuheene, obhusuuku bhwa Taatabhugya, obhwiikirirya, obhuseegi, obhwiikongʼeererya no obhunyoohu.
1TI 6:12 Orwaane eriihi izomu ryo obhwiikirirya, ogwaate obhuhoru bhwa kirakeego. Obhuhoru bhuyo, nibhwe okabhirikirirwa hano okiikirirya obhwiikirirya bhwaazo embere wa abhamenyeekererya bhaaru.
1TI 6:13 Nirakukumiirirya embere wa Taatabhugya wuno akubhiha obhuhoru ebhigiro bhyoosi, ne embere ya Krisito Yeesu wuno yaruusirye obhumenyeekererya bhwe eheene embere wa Pontio Pirato,
1TI 6:14 ogwaatirire obhuswaagyo bhuyo kwo okugiigwa no okutama okutitiikana, tee hano Omukuru weetu Yeesu Krisito araaze.
1TI 6:15 Okuuza kwaaye kuraabhe eriibhaga hano Taatabhugya yeendiri. Taatabhugya niwe araguungibhwa, ewe omweene niwe Omukaangati, niwe Omutemi wa abhatemi bhoosi, no Omukuru wa abhakuru bhoosi.
1TI 6:16 Ewe omweene niwe atakukwa, yiikeeri mubhweero bhuno omuutu atakunagya kubhwiisukiirira. Kweeki atariho omuutu wuno amuruuzi, naabhe wuno akunagya kumurora. Obhusuuku no obhunagya bhubhe bhwaaye, kirakeego. Gabhe ego.
1TI 6:17 Obhabhuurire abhaniibhi bhatige okwiiguungya, naabhe okwiisiga obhuniibhi bhwaabhu bhwe ekyaaro kino, bhuno ni bhwi ibhaga iguhi. Nawe bhamwiisige Taatabhugya wuno akutuha ebhigiro bhyoosi kwo obhusaambaaruku bhwaaye, okubha tubhihokeerye kwo obhuzomererwa.
1TI 6:18 Kweeki obhabhuurire bhakore amazomu, niho bhabhe abhaniibhi mumahokya amazomu. Bhabhe bhararuusya ebhigiro no okwiisaangya hamwe na abhaandi kubhigiro bhyaabhu.
1TI 6:19 Kwo okukora ego, bhariituurira ekibhuumbiko kyo obhurusa obhugumiru kuziisiku zino zikuuza, okubha bhasuungʼaane obhuhoru bhwe eheene.
1TI 6:20 Weyaa Timoteo, gwaatirira bhuzomu obhuheene bhuno oheerwe. Otige kwiisikirya mumangʼana gano gatari ge enyaangi na gatana obhugazuro bhwobhwoosi. Kweeki otiisikirya mubhuhakani bhwe ekigeege, gano abhaatu abhaandi bhariisiga kubha amangʼeeni.
1TI 6:21 Abhaatu abhaandi bhano bhagwaatiriri gayo, bhatigiri obhwiikirirya bhwaabhu. Orubhaango gubhe hamwe neemwe.
2TI 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, okubha niraarike amangʼana go obhuhoru. Taatabhugya akaragirira kubha obhuhoru bhuyo bhurabhoneka kwo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
2TI 1:2 Nirakukaamira awe Timoteo, omwaana waane omuseegwa. Orubhaango, ebhigoongi no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata, na ku Krisito Yeesu Omukuru weetu, bhibhe naawe.
2TI 1:3 Nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” wuno nikumuhokeerya emirimo kwo omutima muzomu, kyeego bhakakora bhazaazi bhaane. Kwiibhaga ryoosi nirakuhiita mumasabhi gaane obhutiku no omwiisi.
2TI 1:4 Hano nikuhiita eziingusuri zyaazo, eriibhaga ryo okuragana, nikabha niriigoomba bhukongʼu kusikana naawe kweeki, okubha nibhe no obhuzomererwa bhukuru.
2TI 1:5 Nirahiita obhwiikirirya bhwaazo bhwo obhuheene. Obhwiikirirya bhuyo, yaari nabhwe nyakukuru Roisi na nyoko weenyu Eunike. Nino obhuheene kubha awe woosi onabhwe.
2TI 1:6 Kwe ekigirye kiyo, nirakuhiitya kubha, okongʼere okuhokeerya obhuturo bhuno Taatabhugya yakuheeri eriibhaga niakutuuriiri amabhoko.
2TI 1:7 Okore ego, kwo okubha ekoro yino Taatabhugya yatuheeri etari ya bhwoobha, nawe yo okutuha amanaga, obhuseegi na kusuuhu.
2TI 1:8 Ambe, otarora eziisoni okugaamba amangʼana iguru yo Omukuru weetu, kasi kurora eziisoni kwo okubha niri mukibhoho kwiiguru waaye. Nawe, okongʼere munyaako hamwe neenye iguru wa Amangʼana Amazomu, kyeego okahaabhwa amanaga na Taatabhugya.
2TI 1:9 Ewe akatutuurya no okutusora tubhe abhaatu bhaaye abhahoreeru. Ataakoriri ego kwe ekigirirye kya amahokya geetu amazomu, nawe akakora kwo obhuseegi bhwaaye no orubhaango rwaaye. Akatuha orubhaango ruyo kwe enzira ya Krisito Yeesu, hano ekyaaro kikyaari kubhuumbwa.
2TI 1:10 Nawe bhoono, Taatabhugya yeerekirye orubhaango rwaaye kweetwe, kwo okuuza Krisito Yeesu Omutuurya weetu. Ewe ahiziri amanaga go oruku, yeerekirye obhuhoru bhwa kirakeego kwe enzira ya Amangʼana Amazomu.
2TI 1:11 Kwiiguru ya Amangʼana Amazomu gayo, nisorirwe kubha omurwaazi, omweega, kweeki omweegya.
2TI 1:12 Enye niranyaaka kwe ekigirye kiyo. Nawe nitakurora soni, kwo okubha nimumenyiri wuno nimwiikiriirye. Nimenyiri kubha, amangʼana go obhuheene gano waheerwe, aragariibha bhuzomu tee orusiku rurya rwo okukyoora kwaaye.
2TI 1:13 Ogwaate bhuzomu ameegyo ge eheene gano nakweegirye. Weegye gayo no okusaaga no obhuseegi bhuyo bhurabhoneka kwo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
2TI 1:14 Amangʼana Amazomu gano okahaabhwa, ogariibhe kwo obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru wuno ari muusi weetu.
2TI 1:15 Awe omenyiri kubha, abhaatu bhoosi bha mukyaaro kya Asia bhanitigiri. Gati waabhu bharimu Figero na Herimogene.
2TI 1:16 Ndasabha Omukuru abharorere ebhigoongi abhaatu bha munyuumba ya Onesiforo, kwo okubha maanga maaru yaari aranzomeerya ekoro yaane. Kweeki, ataanduuziiri eziisoni okuuza kunirora mukibhoho.
2TI 1:17 Hano yiiziri mumugye gwa Rooma, akakora omukya okunikomya tee akaanibhona.
2TI 1:18 Naawe omenyiri bhuzomu, amaaru gano yaanikoreeri mumugye gwa Efeso eyo. Omukuru Yeesu amwaabhire orusiku rwo obhutini bhwe ekiina.
2TI 2:1 Bhoono, omwaana waane, obhe na amanaga kunzira yo orubhaango runo twabhweeni kwo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
2TI 2:2 Wiigwiiri ameegyo gano nakweegirye embere wa abhamenyeekererya bhaaru. Bhoono obheegye abhaatu abhaheene, bhano bhakunagya okweegya abhaandi.
2TI 2:3 Okongʼere munyaako, kyeego omusirikare omuzomu wa Krisito Yeesu.
2TI 2:4 Atariho omusirikare wuno akubha mwiihi amare akore emirimo gino gitari gye ekisirikare, okubha amuzomeerye omukuru waaye.
2TI 2:5 Naabhe wuno akuhizana mwiibharaana, atakunagya kuhaanwa esaambo yo obhuhizi araatame kugwaatirira emigiro gye eriibharaana.
2TI 2:6 Kweeki, omurimi wuno akurima kwo omukya, wuyo areenderwa kubha wo obhutaangiro kubhona amagesa.
2TI 2:7 Timoteo, wiiseege bhukongʼu iguru ya amangʼana gano nikubhuuriiri. Omukuru, Taatabhugya arakuha obhunagya bhwo okumenya goosi.
2TI 2:8 Omuhiite Yeesu Krisito we ekisyooko kyo omutemi Daudi, Taatabhugya akamuryoora okurwa mubhaku. Gayo nigo Amangʼana Amazomu gano nikurwaaza.
2TI 2:9 Kwiiguru ya amangʼana gayo, enye niranyaaka no okubhohwa ne eminyororo kya we ebhibhi. Nawe engʼana ya Taatabhugya etakunagya kubhohwa!
2TI 2:10 Kweego, niragumira mugoosi kwiiguru ya abhaatu bhano bhasorirwe na Taatabhugya, okubha nabho bhasuungʼaane obhutuurya kuhitira Krisito Yeesu, hamwe no obhuguungo bhwa kirakeego.
2TI 2:11 Eriingʼana rino ni rye eheene, kubha, “Eraabhe tukuuri hamwe na Krisito, turiikara hamwe neewe.
2TI 2:12 Eraabhe turagumira, turakaangata hamwe neewe. Eraabhe turamwaanga ewe, neewe aratwaanga.
2TI 2:13 Eraabhe etwe tutari abhaheene kweewe, ewe arasaaga kubha muheene, kwo okubha ewe ni we eheene.”
2TI 2:14 Obhahiitye abhiikirirya amangʼana gayo, no okubharekya embere wa Taatabhugya, bhatige obhuhakani iguru wa amangʼana masuuhusuuhu. Obhuhakani bhuyo bhutana bhweera, nawe bhurabhasarya bhano bhakwiigwa.
2TI 2:15 Okore omukya kweegya engʼana yo obhuheene, kyeego ekweenderwa ku Taatabhugya. Hayo orabha omuhokya wuno atana soni kwiiguru ye emirimo gyaaye. Okukora ego nikwe Taatabhugya akwiikirirya.
2TI 2:16 Wiiriihe na amangʼana gano gatana bhweera bhwobhwoosi, kwo okubha gayo garatuura abhaatu kure bhukongʼu na Taatabhugya.
2TI 2:17 Ameegyo gaabhu ni kyeego eriigaati rino ritakuhora rirarya omubhiri. Gati waabhu bharimu Himenayo na Fireto.
2TI 2:18 Bhayo bhabhuriri bhukongʼu, bhatigiri obhuheene. Bharabhuga obhuryoori bhwa abhaku bhumariri kutuuka. Kwo okweegya ego, bharazinzigania obhwiikirirya bhwa abhaatu abhaandi.
2TI 2:19 Nawe, naabhe bhayo bharakora ego, abhaatu bhano bhakwiimeerera obhugumiru, ni kyeego obhurusa obhuzomu bhuno bhuteerwe na Taatabhugya. Ni iguru wo obhurusa bhuyo, Taatabhugya atuuriri orukaamo runo rukaamirwe amangʼana gano, “Omukuru, Taatabhugya amenyiri abhaatu bhaaye,” no, “Omuutu wowoosi wuno akwiibhirikira kubha, ewe ni wo Omukuru, Taatabhugya, atige ebhibhi.”
2TI 2:20 Munyuumba yo omuniibhi, bhirimu ebhigiro bhya tuubho zyoosi, bhirimu bhye ezahaabu ne eziimbirya, bhya amatoto na amati. Ebhiindi ni bhyo okuhokeerya abhagini, ebhiindi bhyo okuhokeerya eziisiku zyoosi.
2TI 2:21 Bhoono, omuutu akwiiyeerya kwo okutiga ebhibhi bhyoosi, arabha kye ekigiro kyo okusuukwa kino kisorirwe, arabha arangʼarira ku Mukuru waaye, arabha yiibhanwiiri kwe emirimo gyoosi emizomu.
2TI 2:22 Otige enaamba embi yo obhumura, otuniirire obhuheene, obhe no obhwiikirirya, obhuseegi no okwiikara mumureembe hamwe na bhoosi bhano bhakumuseengera Omukuru kwe ekoro nzomu.
2TI 2:23 Wiibheze eziihaka zye ekigeege zino zitana bhweera, kwo okubha omenyiri kubha ziyo zirareeta obhutiindi.
2TI 2:24 Kweeki, etakweenderwa omugya wo Omukuru kubha omutiindi. Nawe abhe mugumiru, munyoohu kubhaatu bhoosi, no omuutu wuno amenyiri okweegya.
2TI 2:25 Areenderwa abhe arabharekya kwo obhunyoohu abhaatu bhano bhakuhakana neewe, okubha Taatabhugya abhahe okuta ebhibhi no okumenya obhuheene.
2TI 2:26 Niho, amangʼeeni gaabhu gabhakyoorere, bhatuuribhwe okurwa mukitiimbo kya Seetaani. Ewe abhatiimbirye, okubha bhabhe bharakora amiiseego gaaye.
2TI 3:1 Bhoono, omenye kubha, muziisiku zyo obhuteero hano Krisito akyaari kukyoora mukyaaro, kurabhaho eriibhaga rye enyaako bhukongʼu.
2TI 3:2 Eriibhaga riyo, abhaatu bhariiseega abheene, bharabha bhe enaamba ye eziimbirya, bharabha bhariikumya, bharabha bhe ekisiraani, bharabha bha amatuki, bharabha bhatakubhasuuka abhiibhuri bhaabhu, bharabha bhatakubhuga, “Ozomirye,” na bharabha bhatakumwiigwa Taatabhugya.
2TI 3:3 Kweeki, bhataaseege muutu wowoosi, bhataaseege okwiigwaana, bharabha bharamoonya, bhatakubha na kusuuhu, bharabha bharahaara na bhatakuseega amazomu.
2TI 3:4 Bharabha abhari bho omukoonyo, bharakora kibhikibhi na bhariizuungya. Bharaseega enaamba ye ekyaaro kukira okumuseega Taatabhugya.
2TI 3:5 Abhaatu bhayo bhararorekana ni bhaatu bhe enyaangi, nawe muziikoro zyaabhu bharaanga amanaga ga Taatabhugya gano gakutura okubhakyoora eziiteemo zyaabhu. Wiiriihe na abhaatu bhe eziiteemo ziyo!
2TI 3:6 Gati waabhu bharimu bhano bhakusikira kumiiseego amabhiihu mumigye gya abhaatu, no okungʼeenererya abhakari abhageege. Abhakari bhayo bhatamiiriirwe ne ebhibhi, bhararutwa ne eziinaamba zya tuubho nzaru.
2TI 3:7 Abhakari bhayo bhareega kira orusiku, nawe bharatamwa okumenya obhuheene.
2TI 3:8 Abhaatu bharya, bharasikira mumigye gya abhaatu, bharahakania obhuheene, kyeego Yane na Yambure, bhano bhaahakeeni na Musa. Abhaatu bhayo obhwoongo bhwaabhu bhusarikiri, bhatigiri kumwiikirirya Taatabhugya.
2TI 3:9 Nawe bhatakunagya kuhika hohoosi, kwo okubha obhugeege bhwaabhu bhuramenyekana kubhaatu bhoosi, kyeego yaari ku Yane na Yambure.
2TI 3:10 Nawe awe, otuniiriiri ameegyo gaane, eteemo yaane, eriiseego ryaane, obhwiikirirya bhwaane, okwiikongʼeererya kwaane, obhuseegi bhwaane no obhwiigumiirirya bhwaane.
2TI 3:11 Omenyiri kyeego abhaatu bhakaaninyaakya, hano niari mumigye gya Antiokia, Ikonio na Risitura. Kweeki, omenyiri okubha nikagumira amakongʼu goosi, no Omukuru akaanituurya mugayo goosi.
2TI 3:12 Ambe, bhoosi bhano bhakumwiikirirya Krisito Yeesu na bhareenda kwiikara obhwiikari bhwo okumuseengera Taatabhugya, bharabha bharanyaakibhwa.
2TI 3:13 Nawe abhaatu bhe ebhibhi na abhangʼeenererya, bharageenderera okutemya ebhibhi bhukongʼu, bharabha bharangʼeena no okungʼeenwa.
2TI 3:14 Nawe awe, wiikare mumangʼana go obhuheene gano okeegibhwa. Bhoono ogumire mugayo, kwo okubha omenyiri bhano bhakweegirye.
2TI 3:15 Okurwa obhwaana, omenyiri Amakaamo Amahoreeru. Amakaamo gayo garakuha amangʼeeni, tee kusuungʼaana obhutuurya kwe enzira yo okumwiikirirya Krisito Yeesu.
2TI 3:16 Amakaamo Amahoreeru goosi gakaamirwe kubhukaangati bhwa Taatabhugya. Gayo garangʼarira kwo okweegya obhuheene, okubharekya abhaatu kubha bhatige ebhibhi bhyaabhu, okubhakaangata hano bhakusarya, no okubheerekya kino kikweenderwa embere wa Taatabhugya.
2TI 3:17 Amakaamo gayo garakora omuutu wa Taatabhugya abhe abhanwiirwe no okwiibhanura kukora emirimo gyoosi emizomu.
2TI 4:1 Nirakuswaagya gano embere wa Taatabhugya ne embere wa Krisito Yeesu, wuno akubhatinira ekiina abhahoru na abhaku, na wuno araaze okukaangata kyo omutemi.
2TI 4:2 Bhoono, obhe orarwaaza eriingʼana rya Taatabhugya. Obhe obhanwiiri okukora ego eriibhaga ryoryoosi, kwiibhaga izomu ne eriibhi. Obhe orarekya, orabhahiinya, orabhatoongera abhaatu. Okore ego, eno oreegya kwo obhugumiru bhwoosi.
2TI 4:3 Nirakubhuurira ego kwo okubha eriibhaga riraaza, rino abhaatu bharabha bhatakwiigwa ameegyo go obhuheene. Bharabha bhareenda kwiitegeerera gano gakubhazomera, no okusora abheegya bhaaru bho okubheegya gano bhaseegiri okwiigwa.
2TI 4:4 Bharatiga okwiitegeerera obhuheene, na bharatuniirira amagano ge ekare gano gatana bhweera bhwobhwoosi.
2TI 4:5 Nawe awe, obhe na kusuuhu mumangʼana goosi, ogumire enyaako, okore emirimo gyo okurwaaza Amangʼana Amazomu, okore bhuzomu mubhubhagati bhwaazo bhwoosi.
2TI 4:6 Nirakubhuurira gayo, kwo okubha amanyiinga gaane gari haguhi okuruusibhwa kye ekimweeso kya amaanzi go omuzabibu. Eriibhaga ryaane ryo okukwa rihikiri haguhi.
2TI 4:7 Niteeni eriihi izomu ryo obhwiikirirya, orugeendo nirumariri, kweeki nigwaatiriri obhwiikirirya.
2TI 4:8 Bhoono esaagiri kuhaabhwa orusuurya rwe eheene. Omukuru Yeesu, omutini we ekiina we eheene, aranihaana orusiku rurya rwo okuuza kwaaye. Nitari enye omweene ego, nawe na abhaandi bhoosi bhano bhakwiigoomba okukyoora kwaaye.
2TI 4:9 Timoteo, okore omukya bhwaangu okuuza owaane,
2TI 4:10 kwo okubha Dema anitigiri. Ewe akaseega amangʼana ga mukyaaro, akaamura kugya mumugye gwa Tesaronike. Kiresike agiiri mumugye gwa Garatia, na Tito agiiri mumugye gwa Darimatia.
2TI 4:11 Ruuka omweene niwe asaagiri hano hamwe neenye. Bhoono, oraaze eno, wuuze na Mariko kwo okubha aranagya kunisakirya emirimo gya Taatabhugya.
2TI 4:12 Nikamutuma Tikiko mumugye gwa Efeso.
2TI 4:13 Hano oraaze, wuuze ne ekabhuuti yaane yino nikatiga wa Karipo, mumugye gwa Turoa, hamwe ne ebhitabhu bhyaane kiindi bhirya bhya amasaakwa.
2TI 4:14 Arekizanda, wurya omuturi we ebhyooma, anikoreeri obhubhi bhukongʼu. Omukuru aramutinira ekiina kuriingʼaana na amahokya gaaye.
2TI 4:15 Naawe, wiiriibhe neewe, kwo okubha yaari araanga ameegyo geetu bhukongʼu.
2TI 4:16 Hano nikiisasaama mwiibaraza orugeendo rwaane rwo okutaanga, ataari ariho naabhe muutu wumwe wuno yiimeereeri orubhaara rwaane, bhoosi bhakaanitiga. Nirasabha Taatabhugya atige kubhabharira ebhibhi bhiyo.
2TI 4:17 Nawe, Omukuru yaari hamwe neenye, akaaniha amanaga okurwaaza Amangʼana Amazomu goosi, okubha abhaatu bhoosi bhano bhatari Abhayahudi bhiigwe. Akaanituurya muruku, kwo okubha niari mumunwa gwe endwi.
2TI 4:18 Nimenyiri kubha aranituurya mumabhiihu goosi, no okuniriibha tee mubhutemi bhwaaye bhwa mwiisaaro. Omukuru aguungibhwe kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
2TI 4:19 Okeerye Akiira na mukaaye Prisika, na bhano bhari munyuumba ya Onesiforo.
2TI 4:20 Erasito akasaaga mumugye gwa Koriinto. Torofimo nikamutiga mumugye gwa Mireto, yaari murweeri.
2TI 4:21 Bhoono, okore bhwaangu kuuza rikyaari eriibhaga rya nyamabheho. Euburo, Pude, Rino na Kiraudia, hamwe na abhiikirirya bhoosi, bharakukeerya.
2TI 4:22 Omukuru abhe hamwe naawe. Orubhaango rubhe hamwe neemwe.
TIT 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omugya wa Taatabhugya, kweeki omweega wa Yeesu Krisito. Nitumirwe kwiiguru yo okweerekeererya abhaatu bhano bhasorirwe na Taatabhugya, okubha bhasakiribhwe okumenya obhuheene iguru wa Yeesu Krisito. Obhuheene bhuyo bhurabhakaangatya okumuseengera Taatabhugya,
TIT 1:2 no okubhaha obhwiisige bhwo obhuhoru bhwa kirakeego. Taatabhugya akaragirira obhuhoru bhuyo, hano yaari akyaari kuteema ekyaaro, ewe atakunagya kugaamba orurimi.
TIT 1:3 Bhoono, eriibhaga rino rikungʼarira niryo Taatabhugya Omutuurya weetu yeerekirye kubhweero Amangʼana gaaye Amazomu gayo, na aswaagirye nirwaaze amangʼana gayo.
TIT 1:4 Ndakukaamira awe Tito, omwaana waane we eheene mubhwiikirirya bhuno tukwiisanginia hamwe. Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata na ku Krisito Yeesu Omutuurya weetu, bhibhe naawe.
TIT 1:5 Hano narwiiri Kirete eyo, nikakutiga awe okubha otuure kisi amangʼana agaandi gano gasaagiri, hamwe no okusora abhakaruka bhe ekanisa mumigye gyoosi, kyeego nakuswaagirye.
TIT 1:6 Omukaruka wowoosi we ekanisa, areenderwa kubha muutu wuno atana amasoro gogoosi. Areenderwa abhe omuheene kumukari waaye, abhaana bhaaye bhabhe abhiikirirya, bhatabha abhazabhuri kisya bhano bhatakumwiigwa.
TIT 1:7 Omukaangati we ekanisa wuyo, areenderwa kubha muutu wuno atana amasoro gogoosi, kwo okubha ni mwiimeerereri we emirimo gya Taatabhugya. Atabha muutu muregenu, omururu, omunywi omuraara, omurwaani, kweeki atabha ne enaamba embiihu yo okubhona eziimbirya.
TIT 1:8 Nawe abhe omuginihya, aseegiri amazomu, abhe na kusuuhu, omuheene, muhoreeru, na wuno akwiibhaaha.
TIT 1:9 Abhe aragwaata bhuzomu amangʼana go obhuheene iguru wa Yeesu Krisito, kyeego akeegibhwa. Hayo niho, akunagya okugumirya abhaatu kumeegyo go obhuheene, no okubheerekeererya bhano bhakwaanga ameegyo gayo.
TIT 1:10 Nirakubhuurira ego, kwo okubha Kirete hayo bhaari bhariho abhaatu bhaaru bhano bhatakwiigwa, bharabhuga amangʼana gano gatana bhweera, kweeki ni bhakaangirirya, kiindi abhamwe bhano bharwiiri munyaangi ya Abhayahudi. Abhaatu bhayo bharekibhwe okweegya,
TIT 1:11 kwo okubha bharabhurya abhaatu muziinyuumba nzaru. Bhareegya amangʼana gano gatakweenderwa, okubha bhabhone eziimbirya kuteemo embiihu.
TIT 1:12 Ekare haari no omurooti wumwe Mukirete, wo waabhu abheene, wuno yabhugiri, “Abhakirete ni bhabheehi eziisiku zoosi, ni kye ebhityeenyi ebhibhi, bhasoohu na abhatobhu!”
TIT 1:13 Obhugaambi bhuyo ni bhwe eheene. Kweego, obhe orabharekya bhukongʼu abhaatu bhayo, okubha bhagwaate ameegyo go obhuheene.
TIT 1:14 Bhatige okwiitegeerera amagano ge Ekiyahudi gano gatana obhweera, no obhuswaagyo bhwa abhaatu bhano bhatigiri obhuheene.
TIT 1:15 Kubhaatu bhe eziikoro nzomu embere wa Taatabhugya, ebhigiro bhyoosi bhyeeriibhwe. Nawe, kubhaatu makire na bhano bhatari abhiikirirya, ebhigiro bhyoosi ni makire, kwo okubha amiiseego gaabhu ne emitima gyaabhu, giizwiiri amakire.
TIT 1:16 Bharabhuga abheene bharamumenya Taatabhugya, nawe amahokya gaabhu gareerekya kubha bharamwaanga. Bhayo nibho abhazabhuri, bhatakungʼarira kwe engʼana yoyoosi enzomu.
TIT 2:1 Nawe awe Tito, obhe oreegya abhaatu kuriingʼaana na ameegyo go obhuheene.
TIT 2:2 Obhabhuurire abhakaruka bhabhe na kusuuhu, bho obhusuuku na bhano bhakwiibhaaha. Kweeki, bhabhe no obhwiikirirya bhwe eheene, bhabhe no obhuseegi no obhwiikongʼeererya.
TIT 2:3 Egoego na abhakiikuru nabho, obhabhuurire kubha bhabhe ne eteemwa yino ekumuguungya Taatabhugya. Bhatabha abhamoonyi, bhatabha abhanywi abharaara, nawe bhareenderwa okweegya ameegyo ge esiira enzomu,
TIT 2:4 okubha bhabhe bharabheegya abhaakya kubhaseega abhasubhe bhaabhu na abhaana bhaabhu.
TIT 2:5 Kweeki, bhabhe bharabheegya kubha na kusuuhu, bhabhe ne ekoro nzomu, bhakore bhuzomu emirimo muziinyuumba zyaabhu, bhabhe bhazomu na bhano bhakusuuka abhasubhe bhaabhu. Obhabhuurire bhakore ego, okubha engʼana ya Taatabhugya etazeerwa.
TIT 2:6 Egoego na abhamura, obharekye bhabhe na kusuuhu.
TIT 2:7 Naawe, mumangʼana goosi, obhe ekireengyo kyo okweegwa kweebho kwo okukora amazomu. Obhe omuheene no omugumiru mumeegyo gaazo.
TIT 2:8 Ameegyo gaazo gabhe ge eheene na gatabha na amasoro kubhaatu. Naabhe omuutu areenda kugahakana, arasuukibhwa, kwo okubha atakubha ne engʼana yo okutugaamba bhubhi.
TIT 2:9 Kweeki abhagya nabho, obhabhuurire kubha bhabhasuuke abhakuru bhaabhu mugoosi, bhabhasaambaarukye, na bhatahakana nabho.
TIT 2:10 Bhatabha bhiibhi, nawe bhabhe abhaheene, okubha emirimo gyaabhu gyoosi, gikore abhaatu bharutwe na ameegyo ga Taatabhugya Omutuurya weetu.
TIT 2:11 Obhe oreegya amangʼana gayo, kwo okubha Taatabhugya abheerekirye orubhaango rwaaye, kwo okureeta obhutuurya kubhaatu bhoosi.
TIT 2:12 Orubhaango ruyo, ruratweegya okwaanga obhubhi ne enaamba ye ekyaaro. Kweego, hano tukyaari mukyaaro kino, tubhe na kusuuhu, bhe eheene, na abhaatu bhano bhakwiikara obhwiikari bhwo okumuseengera Taatabhugya.
TIT 2:13 Twiikare ego, eriibhaga rino tukwiisigira orusiku rwo orubhaango, hano Yeesu Krisito araakyoore arorekane mubhuguungo bhwaaye. Ewe niwe Taatabhugya weetu Omukuru no Omutuurya weetu.
TIT 2:14 Akiiruusya kwiiguru weetu, okubha atutuurye okurwa mubhibhi bhyoosi. Akeenda okutweerya, okubha tubhe abhaatu bhaaye bhe eheene, bhano bhakwiiruusya okukora amazomu.
TIT 2:15 Ambe bhoono, obhe oreegya amangʼana gayo goosi. Oheerwe obhuturo bhwoosi bhwo okugumirya no okurekya abhaatu. Kweego, otazeerwa na muutu wowoosi.
TIT 3:1 Obhe orabhahiitya abhaatu kubha, bhabhe bharasuuka no okwiigwa abhakaangati na bho obhunagya. Bhabhe bhiibhanwiiri okukora amangʼana goosi amazomu.
TIT 3:2 Obhabhuurire bhatatuka muutu wowoosi, bhatabha bhatiindi, bhabhe bhanyoohu na abhasuuku kubhaatu bhoosi.
TIT 3:3 Naabhe etwe abheene twaari bhageege na tutaari tumenyiri amangʼana ga Taatabhugya, abhaangi na tukaangiririibhwe, eno tubheeri abhagya bhe eziinaamba mbiihu zya tuubho nzaru. Obhwiikari bhweetu bhwaari bhubhi no omugono. Abhaatu bhaari bharatubhiihirirya, neetwe twaari turabhabhiihirirya.
TIT 3:4 Nawe Taatabhugya, Omutuurya weetu, akatweerekya obhuzomu no obhuseegi bhwaaye, akatutuurya.
TIT 3:5 Atatutuurirye kwe ekigirirye kya amahokya geetu amazomu, nawe kwe ekigirirye kye ebhigoongi bhyaaye. Atweerirye ebhibhi bhyeetu, kuyo nikwo okwiibhurwa bhuhya. Kweeki atuheeri obhwiikari bhuhya kwo okuhitira Ekoro Muhoreeru.
TIT 3:6 Taatabhugya akatwiikirya Ekoro Muhoreeru, kwo okuhitira Yeesu Krisito Omutuurya weetu.
TIT 3:7 Akakora ego, no okutubhara kubha bhe eheene kwe enzira yo orubhaango rwaaye, okubha tubhone okugabha obhuhoru bhwa kirakeego, kyeego tukwiisiga.
TIT 3:8 Amangʼana gayo ni ge eheene. Ndeenda awe ogakumiirirye, okubha bhoosi bhano bhamwiikiriirye Taatabhugya, bhagagwaatirire no okubha no omukya kukora amazomu. Amangʼana gayo ni mazomu, kweeki gano obhweera kubhaatu bhoosi.
TIT 3:9 Nawe, wiiriihe no obhuhakani bhwe ekigeege, obhuzaabhi bhwa amariina ga bhazaazi, eriiyoge no obhuhakani iguru we emigiro gya Musa. Gayo goosi gatana bhweera bhwobhwoosi.
TIT 3:10 Omuutu wuno akutwaanikania abhaatu, omurekye orugeendo rwo okutaanga kisya rwa kabhiri. Hano okubhona atakwiigwa, tigana neewe.
TIT 3:11 Omenyiri kubha omuutu kya wuyo atigiri obhuheene, ni muutu wuno akukora ebhibhi, yiitiniiri ekiina omweene.
TIT 3:12 Ndabhatuma Aritema kasi Tikiko kwaawe. Hano araahike owaazo, okore omukya ombone mumugye gwa Nikapori. Niendiri kwiikara eyo eriibhaga rye embeho.
TIT 3:13 Okore omukya kumusakirya Zena, omukaari we emigiro, na Apooro. Obhahe bhyoosi bhyo okubhasakirya munzira, bhatasuuhirwa kigiro.
TIT 3:14 Abhiikirirya abharikyeetu nabho, bheege okukora amazomu kwo omukya, okubha bhasakirye bhano bhakweenda obhweendi bhwe eheene. Bharaakore ego, obhwiikari bhwaabhu bhurabha no obhweera.
TIT 3:15 Abhaatu bhoosi bhano bhari hamwe neenye, bharakukeerya. Bhoono naawe woosi, obhakeerye abhaseegwa bheetu mubhwiikirirya. Orubhaango rwa Taatabhugya rubhe hamwe neemwe mwoosi.
PHM 1:1 Enye Pauro, nibhohirwe kwiiguru yo okurwaaza Amangʼana Amazomu ga Krisito Yeesu. Nirakukaamira enyaarubha yino hamwe na Timoteo omuhiiri weetu, kwaawe Firemoni omuseegwa weetu no omuhokya omurikyeetu.
PHM 1:2 Turamukeerya omusubhaati weetu Afia no omusirikare omurikyeetu wo obhwiikirirya Arikipo, hamwe na abhiikirirya bhano bhakwiikumania munyuumba yaazo.
PHM 1:3 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata, na ku Mukuru weetu Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
PHM 1:4 Eriibhaga ryoosi nirakuhiita no okukusabhira, nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,”
PHM 1:5 kwo okubha niriigwa orageenderera kumwiikirirya Omukuru Yeesu no okubhaseega abhahoreeru bhoosi.
PHM 1:6 Nirasabha Taatabhugya kubha obhwiikirirya bhuno ogwaateeni hamwe neetwe, bhukusakirye okumenya kukiraho orubhaango rwoosi runo tunarwo kwo okugwaatana na Krisito.
PHM 1:7 Omuhiiri waane, obhuseegi bhwaazo bhuniheeri obhuzomererwa no okunigosorerya bhukongʼu, kwo okubha osaambaarukirye eziikoro zya abhahoreeru.
PHM 1:8 Kwe ekigirirye kiyo, okutuukana no obhunagya bhuno naheerwe na Krisito, niranagya okukuswaagya okukora kino okweenderwa kukora, nawe nitakukora ego.
PHM 1:9 Kweego kwiiguru yo obhuseegi, niruuzi nikusabhe, enye Pauro, omukaruka wuno niri mubhohwa, kwiiguru wa Krisito Yeesu.
PHM 1:10 Nirakusabha iguru yo omwaana waane Onesimo mubhwiikirirya, wuno nimusakiirye amwiikirirye Yeesu Krisito, eno niri mukibhoho.
PHM 1:11 Inyuma hayo, ewe yaari atakukungʼarira, nawe bhoono aratungʼarira twoosi, awe na neenye.
PHM 1:12 Bhoono niramukyoorya Onesimo kwaawe, wuno nimuseegiri kwe ekoro yaane yoosi.
PHM 1:13 Niingaseegiri yiikare owaane, okubha abhone omweeya gwo okunisakirya kwiiguru waazo, hano niraabhe mukibhoho kwiiguru ya Amangʼana Amazomu.
PHM 1:14 Nawe niteendiri okukora ryoryoosi okutama orugusa rwaazo, okubha nitakweenda okukusingʼirirya kubha onisakirye, nawe ndeenda okore amazomu kwo okweenda kwaazo omweene.
PHM 1:15 Hamwe, Onesimo akatanura owaazo kwe eriibhaga ego, okubha obhe neewe ibhaga riindi kirakeego.
PHM 1:16 Kweemera bhoono, ewe atari kyo omugya owaazo, nawe ewe ni muzomu kukira omuhokya, ni kyo omuhiiri omuseegwa. Enye niramuseega bhukongʼu, awe oramuseega kukiraho, kyeego omugya munyuumba yaazo, kwo okubha awe na neewe muragwaatana no Omukuru Yeesu.
PHM 1:17 Ambe, bhoono eraabhe oraanimenya kubha enye niri bhugwaatani naawe, omusuungʼaane wuyo kyeego wuunganisuungʼaaniri enye omweene.
PHM 1:18 Na kyeego Onesimo akusariirye ngʼana yoyoosi, kisya oramutunia ekigiro, ontunie enye.
PHM 1:19 Enye Pauro, nikaamiri kwo okubhoko kwaane omweene, kweego ndakuriha. Ndiiseega nitakukuhiitya kubha ndakutunia esiiri, kwo okubha kutuukana no okurwaaza kwaane, awe okatuuribhwa.
PHM 1:20 Bhoono, omuhiiri waane, onikorere rino kwiiguru wo Omukuru, osaambaarukye ekoro yaane kwiiguru wa Krisito.
PHM 1:21 Nirakukaamira gano, kwo okubha nimenyiri oragiikirirya, kweeki orakora kukira gano nisabhiri.
PHM 1:22 Hamwe na gayo, onibhanurire ahagiro ho okwiikara, kwo okubha nine eriisigo kubha kumasabhi geenyu, Taatabhugya aranisakirya niize kweemwe.
PHM 1:23 Epafura, wuno abhohirwe hamwe neenye kwiiguru wa Krisito Yeesu, arakukeerya.
PHM 1:24 Na abhabhagati abharikyaane, Mariko, Aristariko, Dema na Ruuka, bharakukeerya.
PHM 1:25 Orubhaango rwo Omukuru Yeesu Krisito, rubhe neemwe mwoosi.
HEB 1:1 Ekare hayo, Taatabhugya akakeerenia na bhazaazi bheetu maanga maaru kwa nzira nzaru, okuhitira kubharooti.
HEB 1:2 Nawe muziisiku zino zyo obhuteero, Taatabhugya agaambiri na neetwe kuhitira ku Mwaana waaye. Akamusora Omwaana wuyo agabhe ebhigiro bhyoosi, kweeki kuhitira kweewe Taatabhugya akateema ekyaaro.
HEB 1:3 Omwaana wuyo ni rumesyo rwo obhuguungo bhwa Taatabhugya, na niwe ekireengyo kye eheene kya Taatabhugya. Aragirya ebhigiro bhyoosi bhye ekyaaro bhigeenderere kubhaho kubhunagya bhwe engʼana yaaye yo obhuturo. Neewe akiiruusya kubha ekimweeso kyo okuruusya abhaatu ebhibhi, akagya mwiisaaro, akiikara orubhaara rwo obhuryo rwo Omukuru, Taatabhugya.
HEB 1:4 Taatabhugya akamukora Omwaana waaye abhe omukuru kukira bhamaraika, kyeego yamuheeri eriina rino ni ikuru kukira ga bhamaraika.
HEB 1:5 Ni heene, kwo okubha atariho maraika wuno Taatabhugya yamubhuuriiri amangʼana gano yabhuuriiri Yeesu, “Awe ni Mwaana waane, reero niho nibharaarikiiri kubha awe ni mwaana waane.” Na Taatabhugya ataagaambiri kwiiguru wa maraika wowoosi, “Enye ndabha Wiise waabhu, neewe arabha Omwaana waane.”
HEB 1:6 Kweeki, hano Taatabhugya yamutumiri Omwaana waaye omweene mukyaaro, akabhuga, “Bhamaraika bhoosi bha Taatabhugya bhamuseengere Omwaana wuyo.”
HEB 1:7 Na iguru wa bhamaraika akabhuga, “Enye nirakora bhamaraika bhaane bhabhe kyo obhukama, na abhabhagati bhaane bhabhe kye emireengeeri gyo omuriro.”
HEB 1:8 Nawe iguru wo Omwaana waaye akabhuga, “Awe Taatabhugya orabhaaha kirakeego na kirakeego, no obhukaangati bhwaazo bhurabha bhwe eheene.
HEB 1:9 Awe oseegiri eheene, na ohaabhiihirirwa amabhi. Kweego enye, Taatabhugya waazo, nikuhakiri amaguta go obhuzomererwa, okubha nikukore omukuru, kukira abharikyaazo bhoosi.”
HEB 1:10 Kweeki Taatabhugya akamubhuurira Omwaana waaye, “Awe Omukuru naawe okateema ekyaaro kubhutaangiro hayo, awe naawe okateema eriisaaro ni mirimo gya amabhoko gaazo.
HEB 1:11 Ebhigiro bhiyo bhyoosi, bhiranyara kye eziingibho, nawe awe orabhaho kirakeego.
HEB 1:12 Awe orabhikunyakunya ebhigiro bhiyo kye eziingibho, bhirakyoosibhwa kye eziikabhuuti. Nawe awe otakwiikyoosya na rumwe, naabhe emyaaka gyaazo gitana bhuteero.”
HEB 1:13 Taatabhugya ataamubhuuriiri maraika wowoosi, “Wiikare orubhaara rwaane rwo obhuryo, tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo iyaasi wa amaguru gaazo.”
HEB 1:14 Kweego, bhamaraika ni kigiroki? Ni bhabhagati bha Taatabhugya, kweeki ni koro zino Taatabhugya akuzitumania, zigeende kubhahokeerya abhaatu bhano bharaatuuribhwe.
HEB 2:1 Kweego, twiiriihe bhukongʼu kumangʼana gano twiigwiiri, okubha tutaaza tukagatiga.
HEB 2:2 Tumenyiri kubha emigiro gya Taatabhugya gino bhazaazi bheetu bhaasuungʼaaniri okuhitira kubhamaraika, gyaari no obhuturo. Kweego, abhaatu bhoosi bhano bhataari kugigwaata no okwiigwa, Taatabhugya akabhatema kuriingʼaana ne ebhibhi bhyaabhu.
HEB 2:3 Eraabhe gakakoreka ego kweebho, bhoono etwe turanagyabhwi kuhona okutemwa, eraabhe tutakumura obhutuurya obhukuru kya bhuno? Omukuru Yeesu niwe akataanga kuraarika obhutuurya bhuyo, na abhaatu bhano bhaamwiigwiiri, bhakamenyeekererya kweetwe kubha ni bhwe eheene.
HEB 2:4 Taatabhugya woosi yaari areerekya kubha obhutuurya bhuyo ni bhwe eheene kwo okukora ekyeerekenio, ebhitiika ne ebhiruguuro bhya tuubho maanga nzaru. Kweeki akabhatwaania abhaatu ebhihaanwa bhye Ekoro Muhoreeru kyeego bhurya omweene yaari akweenda.
HEB 2:5 Tumenyiri kubha Taatabhugya ataatuuriri ekyaaro ekihya, kino tukugaamba amangʼana gaaku, iyaasi wo obhukaangati bhwa bhamaraika. Nawe omuutu wumwe aruusirye obhumenyeekererya bhuno mu Makaamo Amahoreeru,
HEB 2:6 “Omuutu ni kigiroki naabhe awe Taatabhugya omwiiseegere? Omuutu ni weewi naabhe omumurye?
HEB 2:7 Okamukora omuutu kubha omusuuhu kukira bhamaraika kwe eriibhaga iguhi. Omuheeri obhuguungo no obhusuuku,
HEB 2:8 no okutuura ebhigiro bhyoosi iyaasi wo obhukaangati bhwaaye.” Kweego Taatabhugya akamutuura omuutu okubha abhe arakaangata ebhigiro bhyoosi, okutama kutiga naabhe ekigiro kimwe. Obhugazuro bhwaku ni kubha, kitaariho kigiro kyokyoosi kino omuutu atakibhaahiri. Nawe kwa bhoono tutakumurora omuutu arakaangata ebhigiro bhiyo bhyoosi.
HEB 2:9 Nawe turamurora Yeesu, wuno Taatabhugya akamukora kubha omusuuhu kukira bhamaraika kwe eriibhaga iguhi. Taatabhugya yeerekirye abhaatu orubhaango kwo okumutuura Yeesu akwe kwiiguru ya abhaatu bhoosi. Bhoono Taatabhugya amuheeri obhuguungo no obhusuuku, kwe ekigirirye kyo okunyaakibhwa no okukwa kwaaye.
HEB 2:10 Kwo okubha akeenderwa ewe, wuno kwiiguru waaye na kwe enzira yaaye ebhigiro bhyoosi bhibheeriho, okureeta abhiikirirya bhaaru bhabhuhikire obhuguungo bhwaaye. Kweego akamukuunaania Yeesu kwe enzira yo okunyaakibhwa, okubha abhe omutaangi wo obhutuurya.
HEB 2:11 Yeesu hamwe na abhaatu bhano akubheerya ebhibhi bhyaabhu, bhoosi bhaanawe Wiise wumwe. Nikyo ekigirirye Yeesu atakurora eziisoni okubhabhirikira abhahiiri bhaaye.
HEB 2:12 Yeesu akabhuga ku Taatabhugya, “Niragaamba amahokya gaazo amakuru kubhahiiri bhaane, ndeemba ameembo go okukukumya gatigati we esaango yaabhu.”
HEB 2:13 Kweeki akabhuga, “Nirabha niramwiisigira Taatabhugya.” Na kweeki akabhuga, “Enye niri hano hamwe na abhaana bhano Taatabhugya aniheeri.”
HEB 2:14 Ambe, kwo okubha abhaana bhayo bhane emibhiri na amanyiinga, Yeesu neewe akaaza akabha no omubhiri kya neetwe. Akakora ego, okubha kuhitira oruku rwaaye, ahize managa ga Seetaani, wuno ano obhunagya bhwo okugirya abhaatu bhabhe bharakwa.
HEB 2:15 Yeesu akakwa okubha abhatuure obhwiiragaanzi abhaatu bhano bhaari abhagya kwe ekigirirye kyo okwoobhoha oruku mubhwiikari bhwaabhu bhwoosi.
HEB 2:16 Kweego, gari mwaasi kubha Yeesu atiiziri kubhasakirya bhamaraika, nawe akaaza okubhasakirya abhaatu bho orwiibhuro rwa Aburahamu.
HEB 2:17 Kwo obhugazuro bhuyo, akeenderwa kubha kya abhahiiri bhaaye mumangʼana goosi, okubha abhe Omuseengeri Omukuru we ebhigoongi no omuheene mumirimo gyaaye embere wa Taatabhugya. Kwe enzira yiyo abhe ekimweeso kyo okwiigaania abhaatu na Taatabhugya, okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu ebhibhi bhyaabhu.
HEB 2:18 Kwo okubha Yeesu akasakibhwa no okunyaaka, aranagya okubhasakirya naabhe bhano bhakusakibhwa.
HEB 3:1 Kweego, abhahiiri bhaane abhahoreeru, bhano mukugwaatana mumbirikiriro ya Taatabhugya, mwiiseege iguru wa Yeesu, wuno ni Mweega wa Taatabhugya kweeki ni Museengeri Omukuru wuno tukumwiikirirya.
HEB 3:2 Yeesu yaari muheene kukora goosi gano Taatabhugya yamusoriri akore, kyeego Musa neewe yaari omukaangati omuheene wa abhaatu bhoosi bha munyuumba ya Taatabhugya, nibho Abhiiziraeri.
HEB 3:3 Omwoomboki ahaahaabhwa obhusuuku kukira enyuumba yino yoombokiri, egoego Yeesu neewe areenderwa okuguungibhwa bhukongʼu kukira Musa.
HEB 3:4 Enyuumba yoyoosi ehoombokwa no omwoomboki omurebhe, nawe Taatabhugya niwe Omwoomboki Omukuru we ebhigiro bhyoosi.
HEB 3:5 Musa yaari omubhagati omuheene kubhaatu bha munyuumba ya Taatabhugya. Emirimo gyaaye gyaari ni kubhabhuurira abhaatu bhayo goosi gano Taatabhugya yaari yiiseegiri okugaamba embere eyo.
HEB 3:6 Nawe, Krisito ni Mwaana omuheene wuno akwiimeererera abhaatu bha munyuumba ya Taatabhugya. Na neetwe ni bhaatu bhe enyuumba yaaye kyeego turaageenderere okwiikongʼeererya no okwiizuungya mugano tukwiisigira.
HEB 3:7 Kweego, tukweenderwa okwiitegeerera gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mu Makaamo Amahoreeru, “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya,
HEB 3:8 mutabha murazikora eziikoro zyeenyu kubha kongʼu, kyeego bhazaazi bheenyu bhaari bhakwaanga okukaangatibhwa neenye, hano bhaari bhakunisakya mwiitirigo.
HEB 3:9 Mwiitirigo eyo, niyo bhazaazi bheenyu bhaari bhakunisakya yiingabha nikabhakorera ebhitiika bhyaaru kwe emyaaka miroongo ene (40).
HEB 3:10 Kwe ekigirirye kiyo nikabhiihirirwa no orwiibhuro runo, nikabhuga, ‘Eziisiku zyoosi ni bhaatu bhano bhabhuriri muziikoro zyaabhu, ni bhaatu bhano bhatakweenda okutuniirira eziinzira zyaane.’
HEB 3:11 Kweego nikatiinda no okwiirahira, nikabhuga, ‘Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.’ ”
HEB 3:12 Abhahiiri bhaane, mwiiriihe okubha ataaza akabhaho omuutu wowoosi gatigati weenyu wuno ane ekoro embiihu, wuno atakwiikirirya, kweeki araanga okumutuniirira Taatabhugya wuno ari muhoru kirakeego.
HEB 3:13 Nawe mwiitoongere ekoro emwe kweemwe eziisiku zyoosi zino tukubhirikira “Reero,” okubha mutaaza mukangʼeenwa ne ebhibhi no okwaanga okumwiikirirya Taatabhugya.
HEB 3:14 Eraabhe turakora omukya okumwiisigira Taatabhugya tee obhweemero bhwo obhuhoru bhweetu, kyeego tukumwiisigira okurwa obhweemero, turi hamwe na Krisito.
HEB 3:15 Muhiite gano gakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya, mutabha murazikora eziikoro zyeenyu kubha kongʼu, kyeego bhazaazi bheenyu bhaari bhakwaanga okukaangatibhwa neenye.”
HEB 3:16 Angu, ni bhaatuki bhano bhiigwiiri eriiraka rya Taatabhugya, nawe bhakaanga okukaangatibhwa neewe? Mbe, bhataari bhoosi bhano bhaakaangatiibhwe na Musa okurwa mukyaaro kya Misiri?
HEB 3:17 Kweeki, ni bhaatuki bhano Taatabhugya yabhatiindiiri kwe emyaaka miroongo ene (40)? Mbe, bhatari bhoosi bhano bhaakoriri ebhibhi no okukwa mwiitirigo?
HEB 3:18 Kweeki, ni bhaatuki bhano Taatabhugya akiirahira kubha atakubhahaatira na rumwe kusikira ahagiro ho okumuunya hano abhanwiiri kwiiguru waabhu? Mbe, bhatari bhoosi bhano bhakaanga okumwiigwa?
HEB 3:19 Kweego, tumenyiri kubha, abhaatu bhayo bhakatamwa kusikira ahagiro ho okumuunya, kwo okubha bhakaanga okumwiikirirya Taatabhugya.
HEB 4:1 Ambe, obhurage bhwa Taatabhugya bhwa abhaatu kusikira ahagiro haaye ho okumuunya bhukyaari bhuriho. Kweego tubhe meeso, okubha omuutu wowoosi gati weenyu ataaza kutamwa kusikira ahagiro hayo.
HEB 4:2 Etwe turwaaziirwe amangʼana amazomu ga ahagiro ho okumuunya, kyeego bhazaazi bheetu nabho bhaarwaaziirwe. Nawe amangʼana gayo gataabhasakiirye kyokyoosi, kwo okubha bhakiigwa, nawe bhatiikiriirye.
HEB 4:3 Etwe bhano tukumwiikirirya Taatabhugya, turasikira hagiro hayo ho okumuunya. Nawe kubhano bhatakumwiikirirya, Taatabhugya arabhuga, “Nikatiinda no okwiirahira, nikabhuga, ‘Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.’ ” Taatabhugya akabhuga kweego, yiingabha yaari akuunaanirye emirimo gyaaye gyoosi kweemera okuteemwa kwe ekyaaro.
HEB 4:4 Ahagiro aharebhe mu Makaamo Amahoreeru, gakaamirwe iguru yo orusiku rwa muhuungati kubha, “Orusiku rwa muhuungati, Taatabhugya akamuunya okukora emirimo gyaaye gyoosi.”
HEB 4:5 Nawe mu Makaamo Amahoreeru gi iguru hayo, Taatabhugya akabhuga, “Nitakubhiikirirya na rumwe abhaatu bhayo okusikira hagiro ho okumuunya, hano nibhanwiiri kwiiguru waabhu.”
HEB 4:6 Yiingabha bhazaazi bheetu bhaari bho okutaanga kurwaazirwa amangʼana amazomu ga ahagiro ho okumuunya, nawe bhakatamwa okusikira hagiro hayo, kwe ekigirirye bhaari bhatakumwiigwa Taatabhugya. Ambe, okutuukana na gayo, omweeya guriho kubhaatu abhaandi okusikira hagiro hayo ho okumuunya.
HEB 4:7 Kweego, Taatabhugya akatuura orusiku oruundi rwo okusikira hagiro ho okumuunya, runo rukubhirikirwa, “Reero.” Bhazaazi bheetu bhaatamirwe okusikira ahagiro ho okumuunya. Kweego kwe emyaaka myaaru okuhita, Taatabhugya akagaamba orusiku oruundi kuhitira kumutemi Daudi, amangʼana gano gamariri kugaambwa, “Reero, hano muriigwe eriiraka rya Taatabhugya, mutabha murazikora eziikoro zeenyu kubha kongʼu.”
HEB 4:8 Eraabhe Yoshua yaangabheeri abhaheeri abhaatu ahagiro ho okumuunya, Taatabhugya atiingagaambiri kweeki kwiiguru yo orusiku oruundi rwo okumuunya.
HEB 4:9 Kweego, kukyaari kuriho okumuunya kwa abhaatu bha Taatabhugya.
HEB 4:10 Omuutu wowoosi wuno akusikira hagiro hayo ho okumuunya hano Taatabhugya abhanwiiri, aramuunya okukora emirimo gyaaye, kyeego Taatabhugya akamuunya hano yamariri mirimo gyo okuteema ekyaaro.
HEB 4:11 Ambe, tukore omukya kusikira ahagiro hayo ho okumuunya. Tubhe turakora ego, okubha ataaza kubhaho muutu wowoosi atamwe okusikira kwe ekigirirye kyo okutama okumwiigwa Taatabhugya, kyeego bhazaazi bheetu bhaakoriri.
HEB 4:12 Engʼana ya Taatabhugya ni horu, kweeki ene eziinguru, kweeki yoogohiri bhukongʼu kukira nyaambato yoyoosi. Kyeego bhurya nyaambato ekunagya okumusoma omuutu tee mumaguha gaaye, egoego engʼana ya Taatabhugya eranagya okumusoma omuutu no okusikira muusi bhukongʼu mukoro yaaye. Kweeki erakuundukura amiiseego gano ekoro yo omuutu ekweenda.
HEB 4:13 Kitariho kigiro kyokyoosi kino kiibhisiri embere wa Taatabhugya. Ebhigiro bhyoosi bhiri mwaasi embere waaye, neetwe tureenderwa okumubhuurira amahokya geetu kyeego tukiikara.
HEB 4:14 Ambe, tuno Omuseengeri Omukuru wuno akagya no okusikira mwiisaaro, niwe Yeesu Omwaana wa Taatabhugya. Kwe ekigirirye kiyo, tugwaatirire gano tukugiikirirya.
HEB 4:15 Omuseengeri Omukuru wuyo, niwe amenyiri obhunyookobhu bhweetu, kwo okubha akasakibhwa na Seetaani kwe eziinzira zyoosi kyeego etwe, nawe ewe ataakoriri ebhibhi.
HEB 4:16 Kweego tubhe abhakaru okwiisuka embere we ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya wo orubhaango, okubha aturorere ebhigoongi no okutuha orubhaango rwo okutusakirya eriibhaga rya ameendi geetu.
HEB 5:1 Abhaseengeri abhakuru bhoosi bhahaasorwa gati wa abharikyaabhu, okubha bhiimeererere emirimo gya Taatabhugya kwiiguru wa abhaatu. Kweeki ebho bhahaamuruusirya Taatabhugya ekimweeso kwiiguru we ebhibhi bhya abhaatu.
HEB 5:2 Omuseengeri omukuru aranagya kubharorera ebhigoongi abhaatu bhano bhakukora ebhibhi okutama okumenya, kwe ekigirirye omweene ni mutemya we ebhibhi.
HEB 5:3 Nikyo ekigirirye areenderwa okuruusya ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi bhyaaye omweene, kyeego akuruusya ebhimweeso ebhiindi kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu abhaandi.
HEB 5:4 Atariho omuutu wuno akunagya okwiituura kubha omuseengeri omukuru, nawe Taatabhugya niwe wuno akumusora, naabhe Haruuni yaari asorirwe na Taatabhugya.
HEB 5:5 Niigo ego, Krisito atiikomeereerye omweene obhusuuku bhwo okubha Omuseengeri Omukuru, nawe Taatabhugya niwe akamusora no okumubhuurira, “Awe ni Mwaana waane, reero niho nibharaarikiiri kubha awe ni mwaana waane.”
HEB 5:6 Kweeki akagaamba ahagiro ahaandi mu Makaamo Amahoreeru, “Awe naawe omuseengeri kirakeego, kyeego Merikizedeki yaari.”
HEB 5:7 Hano Yeesu yaariho mukyaaro kino, akasabha, akiisasaama no okurira kwiiraka ikuru na kwe eziingusuri ku Taatabhugya wuno ana amanaga go okumutuurya okurwa muruku. Taatabhugya yaari arasuungʼaana amasabhi gaaye kwe ekigirirye kyo okwiiyiikya kwaaye.
HEB 5:8 Yiingabha Yeesu ni Mwaana wa Taatabhugya, akeega okumwiigwa Taatabhugya kwe enzira ye enyaako yino yaari ekumubhona.
HEB 5:9 Ambe, kuriingʼaana na gayo, Taatabhugya akamukora angʼarire kubha esimuka yo obhutuurya bhwa kirakeego kubhaatu bhoosi bhano bhakumwiigwa Yeesu.
HEB 5:10 Taatabhugya akamutuura kubha Omuseengeri Omukuru kyeego Merikizedeki yaari.
HEB 5:11 Tuna amangʼana maaru go okugaamba iguru wa Yeesu kubha Omuseengeri Omukuru, nawe ni kukongʼu kubhabhuurira kwe ekigirirye mutari bhaangu okugamenya.
HEB 5:12 Kwiibhaga rino emwe mureenderwa kubha abheegya bha abharikyeenyu, nawe emwe mukyaari mureenda omuutu wo okubheegya ameegyo go obhweemero bhwe engʼana ya Taatabhugya! Emwe muri kya abhaana abharere bhano bhakukooka, na bharatamwa kurya ebhyaakurya ebhikongʼu.
HEB 5:13 Kweego, omuutu wuno akukooka ni murere wuno atamenyiri amazomu naabhe amabhiihu.
HEB 5:14 Nawe abhaatu bhano bhakongʼiri nibho bhano obhona bhakurya ebhyaakurya bhikongʼu. Abhaatu bhayo bheegiri okumenya amazomu na amabhiihu.
HEB 6:1 Kweego, tutasaaga kugano tukeega kwiiguru wa Krisito mubhutaangiro, nawe tukore omukya okugeenderera okweega, okubha tubhe twiikongʼeererye mubhwiikirirya. Tutoomboka kweeki obhurusa bhwa ameegyo go okuta iguru ya amahokya gano gakureeta oruku na ameegyo iguru yo okumwiikirirya Taatabhugya.
HEB 6:2 Tutabha turakyoora okweega ameegyo go obhubatiizo, go okutuurira abhaatu amabhoko, go okuryooka kwa abhaku na go obhutini bhwe ekiina kya kirakeego.
HEB 6:3 Nawe, turageenderera okukura no okukongʼa mubhwiikirirya, eraabhe Taatabhugya araaseege.
HEB 6:4 Ambe, bhariho abhaatu bhano bhaaheerwe obhweero bhwo okumenya obhuheene bhuno bhukurwa ku Taatabhugya, naabhe bhakabhona esaambo ya mwiisaaro, bhakakorwa kubha abhamwe ne Ekoro Muhoreeru.
HEB 6:5 Kweeki bhakabhona okusama obhuzomu bhwe eriingʼana rya Taatabhugya wa amanaga go obhukaangati bhwa Taatabhugya kwiibhaga rino araakaangate mukyaaro ekihya.
HEB 6:6 Nawe bhoono bhatigiri okumwiikirirya Taatabhugya. Etakuturikana kimwe okubhakyoorya abhaatu bhayo, okubha bhamwiikibhukire Taatabhugya kweeki. Kwe enzira yo okumwaanga Omwaana wa Taatabhugya, bhamubhaambe kumusaraba rugeendo rwa kabhiri no okumusuukya kubhweero!
HEB 6:7 Esi yino ekusuungʼaana embura maanga maaru no okunyenyeetya amagesa gano gakumuha obhweera omurimi, esi yiyo eratweerwa ebhite na Taatabhugya.
HEB 6:8 Nawe esi yino ekumerya amahwa ne ekitoki, etakumusakirya omurimi kyokyoosi, Taatabhugya arayiihiima. Mubhuteero esi erookibhwa kwo omuriro.
HEB 6:9 Abhaseegwa bhaane, yiingabha nibhakaamiiri kwa amangʼana mahaari, nawe nino obhuheene kubha murakora amazomu gano gakweerekya kubha mutuuriibhwe.
HEB 6:10 Taatabhugya ni we eheene, atakunagya kweebha amahokya amazomu gano mukoriri no obhuseegi bhuno mukweerekya kwiiguru waaye, kwe enzira yo okubhasakirya abhahoreeru abharikyeenyu okurwa mubhutaangiro tee bhoono.
HEB 6:11 Turiigoomba bhukongʼu kubha emwe mwoosi mweerekye omukya guyoguyo tee obhuteero, okubha garya mukwiisigira gakuunaane.
HEB 6:12 Mutabha abhatobhu, nawe mubhe kyeego bharya bhano kwe enzira yo okwiikirirya no okwiigumiirirya, bharasuungʼaana gano Taatabhugya akaragania okubhahaana.
HEB 6:13 Ambe, eriibhaga Taatabhugya akamuha Aburahamu obhurage, akiirahira kwe eriina ryaaye omweene, kwo okubha ataari ariho omukuru kumukira ewe.
HEB 6:14 Taatabhugya akamwiirahirira Aburahamu kubha, “Eheene nirakutweera ebhite no okukwoongerya orwiibhuro rwaazo.”
HEB 6:15 Kweego Aburahamu akaganya no okwiigumiirirya, akabhona garya goosi gano Taatabhugya yamurageenie.
HEB 6:16 Eraabhe abhaatu bhariirahira, bhariirahira kwe eriina ryo omuutu wuno ni mukuru kukira ebho. Okwiirahira kuyo kureerekya kubha goosi gano bhakugaamba ni ge eheene. Okukora ego kuramara obhuhakani.
HEB 6:17 Kweego ego Taatabhugya neewe akeerekya obhuheene bhwo obhurage bhwaaye kwe enzira yo okwiirahira. Akakora ego, kwo okubha akeenda okweerekya kubhweero abhaatu bhano bhakubhona gano yarageenie kubha, gatakwiikyoora.
HEB 6:18 Ambe, Taatabhugya akakora ebhigiro bhibhiri bhino, okuragira no okwiirahira, na Taatabhugya atakubhikyoosya na rumwe, kwo okubha ewe atari mubheehi. Akakora ebhigiro bhibhiri bhiyo, okubha atutoongere ekoro etwe bhano turyaariri kweewe, kugeenderera kwiisigira amangʼana gano gakuuza.
HEB 6:19 Tunaryo eriisigo igumiru kye enaanga muziikoro zyeetu. Eriisigo riyo ni Yeesu, wuno yasikiiri mwiisaaro Ahahoreeru ha Ahahoreeru kuhitira kumweenda.
HEB 6:20 Yeesu akakaangata kusikira ahagiro hayo kwiiguru weetu. Neewe abheeri Omuseengeri Omukuru kirakeego kyeego Merikizedeki yaari.
HEB 7:1 Merikizedeki wuyo yaari ni mutemi wo omugye gwa Saremu, na yaari omuseengeri wa Taatabhugya Wuno Ari Iguru we Ebhigiro Bhyoosi. Aburahamu hano yaari akurwa mwiihi eno akabhiita abhatemi, Merikizedeki akasikana neewe na akamutweera ebhite.
HEB 7:2 Neewe Aburahamu akaruusya ahagiro hi ikumi he ebhigiro bhino yateesirye mwiihi no okumuha Merikizedeki. Obhugaruro bhwe eriina rya Merikizedeki ni mutemi we eheene. Kweeki arabhirikirwa omutemi wa Saremu, obhugazuro bhwaku, omutemi wo omureembe.
HEB 7:3 Gatariho amangʼana gano gaakaamirwe iguru wa wiise Merikizedeki, naabhe nina waabhu, naabhe amariina ga bhazaazi bhaabhu. Kweeki amangʼana go okwiibhurwa na go okukwa kwaaye gatakumenyekana. Ewe ni museengeri wa kirakeego kyo Omwaana wa Taatabhugya.
HEB 7:4 Rora kyeego Merikizedeki yaari omukuru! Naabhe zaazi weetu Aburahamu akamuha ahagiro hi ikumi he ebhigiro bhino yateesirye mwiihi.
HEB 7:5 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, abhaatu bhoosi okurwa mukisyooko kya Abharaawi bhano ni bhaseengeri, bhareenderwa okusuungʼaana ahagiro hi ikumi okurwa ku Bhiiziraeri abharikyaabhu. Bhareenderwa kukora ego, yiingabha bhoosi bhararweera kuzaazi waabhu Aburahamu.
HEB 7:6 Yiingabha Merikizedeki ataarweereeri mukisyooko kya Abharaawi, nawe akasuungʼaana ahagiro hi ikumi okurwa ku Aburahamu. Kweeki Merikizedeki akamutweera ebhite Aburahamu, yiingabha Aburahamu niwe omuutu wuno yasuungʼaaniri obhurage bhwa Taatabhugya.
HEB 7:7 Bhutariho obhwiitiimaati naabhe hasuuhu, omuutu wuno akutweera ebhite ni mukuru kukira wuno akutweerwa ebhite.
HEB 7:8 Kweeki abhaseengeri bhayo okurwa mukisyooko kya Abharaawi, bhano bhakusuungʼaana hagiro hi ikumi, ni bhaatu bhano bhakukwa. Nawe Merikizedeki wuno akasuungʼaana hagiro hi ikumi okurwa ku Aburahamu, aragaambwa mu Makaamo Amahoreeru kubha ari muhoru.
HEB 7:9 Kweego, turanagya okubhuga, naabhe Raawi wuno abhaatu bhe ekisyooko kyaaye bharasuungʼaana hagiro hi ikumi, neewe akaruusya hagiro hi ikumi haaye okuhitira ku Aburahamu.
HEB 7:10 Niragaamba ego, kwe ekigirirye eriibhaga rino Merikizedeki akasikana na Aburahamu, Raawi yaari mubhukeeneende bhwa Aburahamu.
HEB 7:11 Abhiiziraeri bhakahaabhwa emigiro gya Musa, ne emigiro giyo gyatuukeeni no obhuseengeri bhwa Abharaawi. Nawe obhukuunaanio bhutakunagya kubhonekana kwe enzira yo obhuseengeri bhuyo. Kwe ekigirirye kiyo, bhwaari bhureenderwa obhuseengeri obhuundi kya bhwa Merikizedeki bhuno bhutari kya Abharaawi na Haruuni.
HEB 7:12 Ambe, eraabhe obhuseengeri bhuriikyoosya, ereenderwa emigiro gyoosi giikyoosye.
HEB 7:13 Omuutu wuno akugaambwa hano ni Mukuru weetu Yeesu wuno atari Omuraawi. Ataari ariho omuutu wowoosi okurwa mukisyooko kyaaye kino yaari akukora emirimo gyo obhuseengeri.
HEB 7:14 Obhugazuro ni kubha, Omukuru Yeesu, akarweera mukisyooko kya Yuuda, kweeki hano Musa yakeerenie iguru yo obhuseengeri, ataagaambiri kyokyoosi kukisyooko kiyo.
HEB 7:15 Amangʼana gano nikugaamba gari kubhweero bhukongʼu, kwo okubha omuseengeri owuundi wuno ari kya Merikizedeki atuukiri.
HEB 7:16 Ewe atari museengeri kwe ekigirirye akakuunaania emigiro gino gikuswaagya kubha abhaseengeri bhatuuke mukisyooko kya Abharaawi. Nawe ni kwe eziinguru zyo obhuhoru bhwaaye bhuno bhutana obhuteero.
HEB 7:17 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Awe naawe omuseengeri kirakeego, kyeego Merikizedeki yaari.”
HEB 7:18 Ambe, Taatabhugya akaruusyaho omugiro gurya gwe ekare iguru wa abhaseengeri, kwo okubha gutaari na nguru, kweeki gutaanagirye kutusakirya.
HEB 7:19 Akaguruusyaho kwe ekigirirye kyo okubha emigiro giyo gitaari no obhunagya bhwo okukuunaania ekigiro kyokyoosi. Nawe bhoono, Taatabhugya atuheeri eriisigo eriindi rino rizomiri bhukongʼu, rino rikutukora tumwiisukire Taatabhugya.
HEB 7:20 Eriibhaga rino Abharaawi bhaari bhakutuurwa kubha abhaseengeri, Taatabhugya atiirahiiri kyokyoosi kweebho. Nawe, hano Taatabhugya yamutuuriri Yeesu kubha omuseengeri, akiirahira, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omukuru yiirahiiri, kweeki atakukyoosya amiiseego gaaye na rumwe. ‘Awe naawe omuseengeri kirakeego.’ ”
HEB 7:22 Ambe, kwo okwiirahira kuyo, Yeesu niwe abheeri omwiimeerereri we eriiragano eriihya rino ni izomu kukiraho.
HEB 7:23 Eriibhaga rye eriiragano rye ekare, abhaseengeri bhaari ni bhaaru. Bhataageendereeri kukora emirimo gyaabhu kwe ekigirirye kyo okubha bhaari bharakwa.
HEB 7:24 Nawe, Yeesu ni Museengeri kirakeego kwe ekigirirye ewe ni muhoru kirakeego.
HEB 7:25 Kwe ekigirirye kiyo, ewe ano obhuturo bhwo okubhatuurya kimwe abhaatu bhoosi bhano bhakugya ku Taatabhugya kuhitira kweewe. Ewe ari muhoru kirakeego, arabhasabhira ku Taatabhugya eriibhaga ryoosi.
HEB 7:26 Omuseengeri omukuru we etuubho yiyo, niwe akweenderwa bhukongʼu kweetwe kwo okubha ewe ni muhoreeru, atana obhubhi, kweeki ataakoriri ebhibhi bhyobhyoosi. Taatabhugya akamwaahura okurwa kubhatemya bhe ebhibhi, akamutiirya kugya mwiisaaro.
HEB 7:27 Abhaseengeri abhaandi abhakuru bhaari bhareenderwa okuruusya ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi bhyaabhu. Niho bhahaaruusya ebhimweeso ebhiindi kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu abhaandi. Kweeki bhaari bharakora ego maanga maaru. Nawe Yeesu ataakoriri kyeego abhaseengeri abhakuru bhayo. Ewe akiiruusya kumusaraba rugeendo rumwe ego kwiiguru ye ebhibhi bhya abhaatu bhoosi.
HEB 7:28 Okutuukana ne emigiro gya Musa, abhaatu bhaari bharatuurwa kubha abhaseengeri abhakuru, yiingabha bhaari bharatemya ebhibhi. Nawe, hano eriibhaga rye emigiro ryahitiri, Taatabhugya akiirahira na akamutuura Omwaana waaye wuno amukoriri kubha Omuseengeri wuno akuunaaniri kirakeego.
HEB 8:1 Engʼana ekuru mugoosi gayo niryo rino. Tunawe Omuseengeri Omukuru wuno yiikeeri mwiisaaro orubhaara rwo obhuryo rwe ekituumbi kyo omuriinga kyo Omukuru, Taatabhugya.
HEB 8:2 Mwiisaaro eyo arakora emirimo gyo omuseengeri omukuru hagiro ahahoreeru, muusi we eriibhuru rirya rye eheene rino Omukuru omweene akoomboka, etari muutu.
HEB 8:3 Taatabhugya obhona arabhasora abhaseengeri abhakuru okubha bhabhe bhararuusya ebhimweeso. Niigo ego Omuseengeri weetu Omukuru areenderwa neewe abhe ne ekigiro kyo okumuruusirya Taatabhugya.
HEB 8:4 Eraabhe Yeesu yaangageendereeri kwiikara mukyaaro kino, atiingabheeri omuseengeri, kwo okubha mukyaaro kino bhariho abhaseengeri bhano bhakuruusya ekimweeso kuriingʼaana ne emigiro gya Musa.
HEB 8:5 Amangʼana gano abhaseengeri bhakukora ahagiro ahahoreeru, ni kireengyo ego kya garya ge eheene gano gari ahagiro ahahoreeru mwiisaaro eyo. Nikyo ekigirirye hano Musa yaari ariibhanura okwoomboka eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, Taatabhugya akamubhuurira, “Okore ebhigiro bhyoosi kuriingʼaana na goosi gano nikakweerekya ku Kiguru kya Sinai.”
HEB 8:6 Nawe, Taatabhugya amuheeri Yeesu emirimo gyo obhuseengeri bhwo obhweera kukira girya gya abhaseengeri bho obhutaangiro. Yeesu niwe akubhiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano izomu kukira rino ebho bhakurihokeerya. Kweeki eriiragano riyo, ryoombokirwe kubhurusa bhuzomu, obhugazuro bhwaku ni iguru yo obhurage bhuzomu kukira obhurage bhurya bhwe eriiragano rye ekare.
HEB 8:7 Eraabhe eriiragano ryo okutaanga riingisiri, kutiingabheeri no obhweendi bhwe eriiragano rya kabhiri.
HEB 8:8 Nawe, hano Omukuru, Taatabhugya yaruuzi obhubhi bhwa abhaatu bhaaye, akabhuga, “Mwiitegeerere, eriibhaga riraaza, rino niraakore eriiragano eriihya na abhaatu bha Iziraeri na abhaatu bha Yuuda.
HEB 8:9 Eriiragano eriihya riyo ritakubha kya rirya rye ekare rino niakoriri na bhazaazi bhaabhu, hano niabhakaangatiri kwa amabhoko okurwa mukyaaro kya Misiri. Ebho bhataari bhaheene kwe eriiragano ryaane rye ekare. Kino nikyo ekigirirye nikabhatiga kyeego bhari. Ego niigo enye Omukuru nikubhuga.
HEB 8:10 Rino niryo eriiragano eriihya, rino niraakore na Abhiiziraeri eziisiku zino zikuuza. Ndatuura emigiro gyaane mumiiseego gaabhu, ndazikaama muziikoro zyaabhu. Enye nirabha Taatabhugya waabhu, neebho bharabha abhaatu bhaane.
HEB 8:11 Atakubhaho omuutu wowoosi wuno akubha aramweegya omurikyaaye, kasi wo okumubhuurira omurikyaaye, ‘Omumenye Omukuru, Taatabhugya.’ Abhaatu bhoosi okweemera obhusuuhu tee obhukuru bharanimenya enye.
HEB 8:12 Nirabhaabhira obhubhi bhwaabhu, naabhe nitakuhiita kweeki ebhibhi bhyaabhu.”
HEB 8:13 Kwo okuribhirikira eriiragano rino eriihya, Taatabhugya arikoriri eriiragano ryo obhweemero kubha ikuungu. Ambe, ekigiro kyokyoosi kino kibheeri kye ekare na kikuunguhiri, kiri haguhi kubhura.
HEB 9:1 Eriiragano ryo okutaanga ryaari ne emigiro gino abhaatu bhaari bhakugiigwa hano bhakumuseengera Taatabhugya. Kweeki eriiragano riyo ryaari na ahagiro ahahoreeru ho okumuseengera Taatabhugya mukyaaro kino.
HEB 9:2 Rikoombokwa eriibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya. Eriibhuru riyo ryaari ne ebhyuumba bhibhiri. Ekyuumba kyo okutaanga kyaari ne etimu yo okutuurira eziitara ne emeeza yo okutuura emikaate embere wa Taatabhugya. Ekyuumba kyo okutaanga kiyo bhakakibhirikira Ahahoreeru.
HEB 9:3 Mwiibhuru riyo haari harimu omweenda omukuru guno gwaari gukutwaanikania ekyuumba kyo okutaanga na kya kabhiri. Ekyuumba kya kabhiri bhakakibhirikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru.
HEB 9:4 Mukyuumba kiyo haari na ahagiro he ezahaabu ho okuguundirirya omuruumbaaso. Kweeki yaari erimu Ehuunguro ye Eriiragano yino yaari ehakirwe ezahaabu mbaara zyoosi. Muhuunguro yiyo haari ne ekibhiga kye ezahaabu kino kyaari na mana, ehiimbo ya Haruuni yino ekasibhuka amatu na amagina abhiri gano gakaamirwe emigiro ikumi gye eriiragano.
HEB 9:5 Iguru ye ehuunguro yiyo gyaari giriho emisaambwa gyo okubhaazwa gye ebhityeenyi bhibhiri bhino bhyaari bhikweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya. Ebhigiro bhiyo bhyaari na amabhabha gano gakakuundikirya ehuunguro hagiro hano hakubhirikirwa kubha, ekituumbi kye ebhigoongi. Nawe eriibhaga rino tutakunagya kugaamba ebhigiro bhino bhoono kwa kaniire.
HEB 9:6 Hano ebhigiro bhyoosi bhiyo bhyabhanwiirwe no okutuurwa mubhuzaabhi obhuzomu, abhaseengeri bhahaasikira eziisiku zyoosi mukyuumba kirya kyo okutaanga no okumuhokeerya Taatabhugya emirimo gyo obhuseengeri.
HEB 9:7 Nawe omuseengeri omukuru omweene ego niwe wuno akiikiriribhwa kusikira mukyuumba kirya kya kabhiri, neewe yaari arasikira rugeendo rumwe ego kumwaaka. Kweeki akeenderwa kubha na amanyiinga ge emitugo. Amanyiinga gayo nigo gaari ekimweeso ku Taatabhugya kwiiguru ye ebhibhi bhyaaye ne ebhibhi bhya abhaatu abhaandi bhano bhaari bhakubhikora okutama okumenya.
HEB 9:8 Kuriingʼaana no obhuzaabhi bhwoosi bhuyo, Ekoro Muhoreeru aratweerekya kubha enzira yo okusikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru yaari ekyaari kwiigurwa kubhaatu abhaandi, kwe ekigirirye eriibhuru rirya ryo okutaanga ryaari rikyaari ririho.
HEB 9:9 Emirimo gyoosi gino gyaari gikukorwa mwiibhuru rirya ni kireengyo kwiiguru we eriibhaga rino. Ekireengyo kino kireerekya kubha, ebhimweeso bhino bhikuruusibhwa ku Taatabhugya, bhitakutura okweerya emitima gya abhaatu bhano bhakumuseengera Taatabhugya.
HEB 9:10 Amangʼana gayo goosi garatunia ebhyaakurya, ebhinyweebhwa no okwiiyeerya omubhiri. Goosi gayo ni mangʼana gi igutu ego. Goosi gayo gaahwiiri hano Taatabhugya yareetiri amangʼana amahya.
HEB 9:11 Krisito yiiziri okubha abhe Omuseengeri Omukuru wo obhuzaabhi obhuhya bhuno bhutureeteeri amangʼana goosi amazomu. Ewe niwe wuno akukora emirimo mwiibhuru eriindi rino ni izomu, kweeki rikuunaaniri kukira rirya ryo okutaanga. Eriibhuru riyo ritoombokirwe na abhaatu, nikwo okugaamba ni ibhuru rino ritari rya mukyaaro kino.
HEB 9:12 Ewe akasikira rugeendo rumwe ego Ahahoreeru ha Ahahoreeru. Ataasikiiri na amanyiinga ge emburi naabhe ge ekimoori, nawe akasikira na amanyiinga gaaye omweene, okubha atutuurye kirakeego.
HEB 9:13 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, abhaseengeri bhaari bharasusuutya amanyiinga ge eziimburi na ge eziigeeni ne ekibhu kye ebhimoori kubhaatu bhano bhaari makire okubha bhabheerye emibhiri gyaabhu.
HEB 9:14 Nawe amanyiinga ga Krisito gane eziinguru kukira amanyiinga ge emitugo giyo! Kwe enzira ye Ekoro wa kirakeego, ewe akiiruusya ku Taatabhugya kubha ekimweeso kino kitana isoro. Amanyiinga gaaye nigo gano gakutweerya emitima gyeetu iguru ye ebhibhi bhino bhikugirya oruku okubha tumuhokeerye Taatabhugya wuno ari muhoru.
HEB 9:15 Kwe ekigirirye kiyo, Yeesu niwe wuno akubhiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano eriihya okubha abhaatu bhano Taatabhugya abhasoriri, bhabhone obhuhoru bhwa kirakeego kubhano akaragania okubhaha. Gano garatura kukoreka ego kwe ekigirirye Yeesu akakwa okubha abhatuurye abhaatu okurwa mubhibhi bhino bhaari bhakukora mwiiragano rye ekare.
HEB 9:16 Eraabhe omuutu akaamiri kwiiguru yo obhugabhi bhwe ebhigiro bhyaaye bhino yaari nabhyo, gano akaamiri nigo gakukora emirimo kyo omuutu wuyo akuuri.
HEB 9:17 Gano akaamiri gatakubha na amanaga eraabhe omuutu wuno akaamiri ni muhoru, nawe garabha na amanaga eraabhe omuutu wuyo akuuri.
HEB 9:18 Nikyo ekigirirye naabhe eriiragano rirya rye ekare ritaari na amanaga kutama okwiitira amanyiinga ge emitugo.
HEB 9:19 Hano Musa yamariri kuraarika embere wa Abhiiziraeri obhuswaagyo bhwoosi kyeego bhwaakaamirwe mumigiro gya Taatabhugya, akagega amanyiinga ge ekimoori na ge emburi, akasaangya na amaanzi. Hano yakoriri ego, akasusuutirya amanyiinga gayo kukitabhu kye emigiro na kubhaatu bhoosi kwo okukorera epaamba ekaangaaru yino ekabhohwa kuriitu ryo omuti guno gwabhirikiirwe hisopo.
HEB 9:20 Niho Musa akabhabhuurira abhaatu bhoosi, akabhuga, “Gano ni manyiinga gano gakwiimeererera eriiragano rya Taatabhugya rino abharageenie kubha mubhe murarituniirira.”
HEB 9:21 Niigo ego, Musa akasusuutirya amanyiinga eriibhuru ne ebhigiro bhyoosi bhino bhaari bhakuhokeerya hano bhakumuseengera Taatabhugya.
HEB 9:22 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, nyamuunga ebhigiro bhyoosi bhiranagya kweeribhwa kwa amanyiinga, nawe kutama amanyiinga okwiitika, Taatabhugya ataari kubhaabhira abhaatu ebhibhi bhyaabhu.
HEB 9:23 Eriibhuru ne ebhigiro bhyoosi bhino abhaseengeri bhaari bhakuhokeerya okuruusya ekimweeso, bhyaari ebhireengyo bhye ebhigiro bhino bhiri mwiisaaro. Eriibhuru ne ebhigiro bhiyo bhyaari bhireeribhwa kwe enzira ya amanyiinga ge emitugo, nawe ebhigiro bhya mwiisaaro bhireenderwa okweeribhwa ne ekimweeso kino ni kizomu kukira amanyiinga gayo ge emitugo.
HEB 9:24 Krisito ataasikiiri Ahahoreeru ha Ahahoreeru hano hoombokirwe na abhaatu, hano ni kireengyo kya hagiro he eheene hano hari mwiisaaro. Nawe akasikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru mwiisaaro, hano bhoono akutusabhira embere wa Taatabhugya.
HEB 9:25 Omuseengeri omukuru wa Abhayahudi ahaasikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru rumwe kumwaaka na amanyiinga ge emitugo. Nawe Krisito ataasikiiri mwiisaaro okubha yiiruusye ekimweeso maanga maaru. Ewe akiiruusya kubha ekimweeso rugeendo rumwe ego.
HEB 9:26 Etiingabheeri ego, ambe yaangabheeri areenderwa kunyaaka maanga maaru kweemera hano Taatabhugya yateemiri ekyaaro. Nawe ewe muziisiku zino zyo obhuteero, yiiziri no okwiiruusya kubha ekimweeso rugeendo rumwe ego okubha atweerye ebhibhi bhyeetu.
HEB 9:27 Kyeego bhurya abhaatu bhoosi bhakukwa rugeendo rumwe ego, kweeki okumara yo okukwa, Taatabhugya arabhatinira ekiina.
HEB 9:28 Kweego ego Taatabhugya akamuruusya Krisito okubha akwe no okubha ekimweeso rugeendo rumwe ego, okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu bhaaru ebhibhi bhyaabhu. Krisito araaza rwa kabhiri. Atakuuza okubha Taatabhugya abhaabhire abhaatu ebhibhi, nawe araaza okubhaha obhutuurya abhaatu bhano bhakumuganya kwo omukya.
HEB 10:1 Ambe, emigiro gya Musa ni kireengyo ego kya amangʼana amazomu gano gakuuza ge embere, nawe gatari obhuheene bhwa amangʼana gayo ageene. Nikyo, ebhimweeso bhino abhaatu bhakuruusya mwaaka kumwaaka kutuukana ne emigiro giyo, bhitakutura na rumwe okubheerya abhaatu bhano bhakumuseengera Taatabhugya.
HEB 10:2 Eraabhe ebhimweeso bhiyo bhiingabheeri bhibheerirye ebhibhi bhyaabhu, bhatiingabheeri bhariiyiigwa mumitima gyaabhu ni bhatemya bhe ebhibhi. Kweeki bhaangabheeri bhatigiri okuruusya ebhimweeso bhyaabhu, kwo okubha bhaari bhamariri okweeribhwa rugeendo rumwe.
HEB 10:3 Nawe, ebhimweeso bhino bhakuruusya mwaaka kumwaaka obhona bhirabhahiitya ebhibhi bhyaabhu,
HEB 10:4 kwo okubha amanyiinga ge eziimburi na ge eziigeeni gatana amanaga go okuruusyaho ebhibhi bhya abhaatu.
HEB 10:5 Kweego hano Krisito akaaza mukyaaro kino, akamubhuurira Taatabhugya, “Awe otakweenda ebhimweeso bhye emitugo, naabhe ebhimweeso ebhiindi, nawe ombanuriiri omubhiri gwaane kubha ekimweeso.
HEB 10:6 Awe otakuzomerwa ne ebhimweeso bhyo okusikya kasi bhino abhaatu bhakuruusya kwiiguru we ebhibhi.
HEB 10:7 Niho nikabhuga, ‘Ee Taatabhugya waane! Enye niri hano, okubha nibhe nirakora obhuseegi bhwaazo, kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru iguru waane.’ ”
HEB 10:8 Ryo okutaanga Krisito akabhuga, “Awe otakweenda ebhimweeso bhye emitugo, ebhimweeso bhyo okusikya, ebhimweeso kwiiguru we ebhibhi ne ebhimweeso ebhiindi, awe otaazomereerwe nabhyo.” Yiingabha ebhimweeso bhyoosi bhiyo bhaari bhakuruusya kuriingʼaana ne emigiro gya Musa.
HEB 10:9 Kyaamwe akabhuga, “Ee Taatabhugya waane! Enye niri hano, okubha nibhe nirakora obhuseegi bhwaazo.” Kweego Taatabhugya akaruusyaho ebhimweeso bhye eriiragano ryo okutaanga no okutuura ekimweeso kya Krisito, okubha ariimeererye eriiragano rya kabhiri.
HEB 10:10 Yeesu Krisito akakora obhuseegi bhwa Taatabhugya, kwo okwiiruusya rugeendo rumwe ego kubha ekimweeso kyeetu. Kwe ekigirirye kiyo, Taatabhugya atweerirye ebhibhi bhyeetu.
HEB 10:11 Kuriingʼaana ne eriiragano rye ekare, eziisiku zyoosi abhaseengeri bhahaamuseengera no okumuhokeerya Taatabhugya. Bhahaamuruusirya ebhimweeso bhiryabhirya maanga kaaru, bhino bhitaanagirye kuruusyaho ebhibhi naabhe hasuuhu.
HEB 10:12 Nawe Krisito akiiruusya rugeendo rumwe kubha ekimweeso, okubha atweerye ebhibhi bhyeetu. Ewe ni kimweeso kya kirakeego. Kweego yiikeeri mukubhoko kwo obhuryo ku Taatabhugya.
HEB 10:13 Ewe ari mwiisaaro eyo, arageenderera okuganya tee hano Taatabhugya abhatuure abhabhisa bhaaye iyaasi wa amaguru gaaye.
HEB 10:14 Kwe enzira ya Yeesu okwiiruusya rugeendo rumwe ego, abhakuunaanirye abhahoreeru kirakeego.
HEB 10:15 Ekoro Muhoreeru woosi aramenyeekererya amangʼana gayo kweetwe kwo okubhuga,
HEB 10:16 “Omukuru, Taatabhugya arabhuga, rino niryo eriiragano eriihya rino niraakore na abhaatu bhaane eziisiku zino zikuuza. Ndatuura emigiro gyaane muziikoro zyaabhu, ndazikaama mumiiseego gaabhu.”
HEB 10:17 Kweeki arabhuga, “Nitakubhihiita kweeki ebhibhi bhyaabhu, naabhe amahokya gaabhu amabhi.”
HEB 10:18 Ambe, eraabhe Taatabhugya abhaabhiiri abhaatu ebhibhi, bhutariho obhweendi bhwo okuruusya ekimweeso kweeki.
HEB 10:19 Abhahiiri bhaane, kwe enzira ya amanyiinga ga Yeesu, etwe turi bhiiragaanzi okusikira Ahahoreeru ha Ahahoreeru okutama okwoobhoha.
HEB 10:20 Ewe akatwiigurira enzira ehya yo obhuhoru, okubha tubhe turasikira embere wa Taatabhugya kuhitira mumweenda, nagwo ni mubhiri gwaaye.
HEB 10:21 Bhoono, etwe tuno Omuseengeri Omukuru, wuno akwiimeererera enyuumba ya Taatabhugya.
HEB 10:22 Kweego, tubhe turagya ne emitima mizomu no obhwiikirirya bhuno bhukuunaaniri, kwo okubha Taatabhugya atweerirye eziikoro zyeetu eziimbi kwe enzira ya amanyiinga ga Yeesu no okutwiisaabhya na amaanzi mazomu.
HEB 10:23 Tukore omukya bhukongʼu okugagwaatirira gano tukugiikirirya no okugiisigira, kwo okubha Taatabhugya wuno yarageenie, ni muheene.
HEB 10:24 Kweeki tureenderwa okutoongerana eziikoro okubha tuseegane no okukorerana amazomu etwe kwe etwe.
HEB 10:25 Tutatiga okwiisaanga hamwe kyeego abhaatu abhaandi bhatigiri okwiisaanga. Nawe tugeenderere okutoongerana eziikoro etwe kwe etwe, kwo okubha tumenyiri kubha orusiku rwo okukyoora kwo Omukuru ruri haguhi.
HEB 10:26 Eraabhe turageenderera kukora ebhibhi kwe enzabhuro, eno tumenyiri obhuheene bhwa Taatabhugya, ambe kitariho ekimweeso ekiindi kino kikutura okutweerya ebhibhi.
HEB 10:27 Nawe, kino kikusaaga ni kuganya obhutini bhwe ekiina bhwa Taatabhugya bhuno bhuroobhohya no omuriro guno guraasikye abhaatu bhoosi bhano bhakumwaanga Taatabhugya.
HEB 10:28 Omuutu wuno yaari akusarya emigiro gya Musa, yaari ariitwa okubhura ebhigoongi, eraabhe abhamenyeekererya bhabhiri kasi bhatatu bhamenyeekereerye kubha, eheene akoriri gayo.
HEB 10:29 Mwiiseege! Mbe, obhutemwa bhurabha igabhwi kumuutu wuno akumuzeera Omwaana wa Taatabhugya na amanyiinga ge eriiragano gano gakamweerya ebhibhi bhyaaye? Mbe, obhutemwa bhurabha igabhwi kumuutu wuno akumutuka Ekoro Muhoreeru wo orubhaango?
HEB 10:30 Tumenyiri Taatabhugya niwe akabhuga, “Okuriha ekisiiyoomba ni mirimo gyaane, enye niwe wuno nikuriha ekisiiyoomba.” Kweeki akabhuga, “Enye Omukuru, Taatabhugya nirabhatinira ekiina abhaatu bhaane.”
HEB 10:31 Engʼana yo okwoobhohya bhukongʼu, ni kutinirwa ekiina na Taatabhugya wuno ari muhoru.
HEB 10:32 Nawe, muhiite eziisiku zino mukataanga okumwiikirirya Krisito. Yiingabha mwaari murabhona enyaako ekuru, naabhe ego mwaari muriikongʼeererya enyaako yiyo.
HEB 10:33 Eriibhaga riindi abhaatu bhaari bharabhatuka no okubhagirirya enyaako embere wa abhaatu bhaaru. Ibhaga riindi mwaari murabhasakirya bhano bhaari bhakubhona eziinyaako kya ziyo.
HEB 10:34 Kweeki mwaari murabharorera ebhigoongi abharikyeenyu bhano bhabhohirwe munyuumba ya abhabhohwa. Kweeki mukiikongʼeererya okuruusibhwa ebhigiro bhyeenyu, na mukageenderera kubha no obhuzomererwa, kwo okubha mukamenya munabhyo ebhigiro bhizomu bhino bhikwiikara kyoomeera.
HEB 10:35 Kwe ekigirirye kiyo, mugeenderere kubha no obhukaru bhuyo, kwo okubha kwe enzira yiyo murasuungʼaana esaambo ekuru bhukongʼu okurwa ku Taatabhugya.
HEB 10:36 Mureenderwa mubhe muriigumiirirya, okubha mukore gano Taatabhugya akweenda. Kwe enzira yiyo, murasuungʼaana gano Taatabhugya akaragania okubhaha.
HEB 10:37 Ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Risaagiri eriibhaga iguhi bhukongʼu, wuno akuuza, araaza, kweeki atakukeezera.
HEB 10:38 Omuutu waane we eheene, ariikara kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaaye. Nawe eraabhe omuutu wuyo aratiga okunituniirira enye, nitakuzomerwa neewe.”
HEB 10:39 Etwe tutari gati wa abhaatu bhano bhakutiga okumutuniirira Taatabhugya no okubhura. Nawe turi hamwe na bhano bhakumwiikirirya no okutuuribhwa.
HEB 11:1 Obhwiikirirya ni kubha no obhuheene bhwa amangʼana gano tukugiisigira. Kweeki ni kwiikirirya amangʼana gano tutakugarora kwa bhoono.
HEB 11:2 Kwo obhwiikirirya bhwaabhu, bhazaazi bheetu bhakamuzomera Taatabhugya.
HEB 11:3 Kwo obhwiikirirya, tumenyiri kubha Taatabhugya akateema ekyaaro kwe engʼana yaaye. Akateema ebhigiro bhino bhikurorekana okurwa mubhirya bhitakurorekana.
HEB 11:4 Obhwiikirirya bhukagirya Abeeri akamuruusirya Taatabhugya ekimweeso ekizomu kukira kino Kaini yaruusirye. Kweego Taatabhugya akamubharira Abeeri kubha omuutu we eheene kwo okusuungʼaana ekimweeso kyaaye. Yiingabha Abeeri akakwa, naabhe ego obhwiikirirya bhwaaye bhurageenderera kubha ekireengyo ekizomu kweetwe tee reero.
HEB 11:5 Obhwiikirirya bhukagirya Enoki akagegwa okurwa mukyaaro hano akyaari kukwa. Atarorekeeni kweeki, kwo okubha Taatabhugya akamugega kugya mwiisaaro. Naabhe Amakaamo Amahoreeru gareerekya kubha, eriibhaga hano yaari akyaari kugegwa, yaari aramuzomera Taatabhugya.
HEB 11:6 Atariho muutu wuno akunagya okumuzomera Taatabhugya eraabhe atana obhwiikirirya. Abhaatu bhano bhakweenda kumwiisukira Taatabhugya, bhareenderwa okwiikirirya kubha Taatabhugya ariho no okubha arabhaha esaambo bhano bhakweenda okumumenya.
HEB 11:7 Obhwiikirirya bhukagirya Nuhu akamwiigwa Taatabhugya, eriibhaga rino yamurekirye iguru ya amangʼana gano gakyaari kutuuka. Akakora esafina okubha atuurye enyuumba yaaye. Kwo obhwiikirirya bhwaaye, akiiyaahura na abhaatu bhe ekyaaro, okubha bhatinirwe ekiina. Kweeki kwo obhwiikirirya bhwaaye, Taatabhugya akamubharira kubha omuutu we eheene embere waaye.
HEB 11:8 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu akamwiigwa Taatabhugya, eriibhaga rino Taatabhugya yamubhuuriiri kubha arwe mukyaaro kyaaye, agye mukyaaro kino yarageenie okumuha. Aburahamu akatanura mukyaaro kyaaye, yiingabha ataamenyiri hano akugya.
HEB 11:9 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu akiikara kyo omugini mukyaaro kino akaraganibhwa na Taatabhugya. Yaari ariikara eyo mwiibhuru. Isaaka na Yaakobo bhoosi bhaari bhariikara mumabhuru. Ebho bhaari bharagwaatana hamwe no obhurage bhuryabhurya bhwa Aburahamu bhuno yasuungʼaaniri.
HEB 11:10 Aburahamu akakora ego, kwe ekigirirye yaari ariisiga kwiikara mumugye omuzomu gwe eriibhaga ryoosi, omugye guno Taatabhugya omweene yagubhanwiiri no okugwoomboka.
HEB 11:11 Obhwiikirirya bhukagirya Saara akabhona obhuturo bhwo okugega enda, yiingabha yaari akuunguhiri, kwo okubha yaari ariikirirya kubha Taatabhugya arakuunaania obhurage bhwaaye.
HEB 11:12 Kweego, okurwa kumuutu wumwe, Aburahamu, wuno yaari akuunguhiri bhukongʼu, bhakiibhura abhaatu bhaaru, bhano bhatakunagya kubharwa, kye eziinzota zya mwiisaaro, kweeki kya amarobha ga mumwaaro.
HEB 11:13 Abhaatu bhayo bhoosi bhaageendereeri kubha no obhwiikirirya tee okukwa. Bhakakwa bhakyaari kubhona gano Taatabhugya yaari abharagiiri, nawe kwo obhwiikirirya bhakarora obhurage bhwa Taatabhugya bhurakuunaanibhwa embere na bhakazomererwa. Na bhakiikirirya kubha bhaari bhagini na abhahiti mukyaaro kino.
HEB 11:14 Abhaatu bhano bharagaamba amangʼana kya gayo, bhareerekya kubhweero kubha bhareenda ekyaaro kyaabhu abheene.
HEB 11:15 Eraabhe bhaangabheeri bhariiseega iguru we ekyaaro kyaabhu hano bhaarweereeri, ambe bhaangabheeri no omweeya gwo okukyoora eyo.
HEB 11:16 Nawe abhaatu bhayo bhaari bhariigoomba ekyaaro ekizomu, ne ekyaaro kiyo ni mwiisaaro. Nikyo Taatabhugya atakurora soni okubhirikirwa Taatabhugya waabhu, kwo okubha abhabhanuriiri omugye.
HEB 11:17 Obhwiikirirya bhukagirya Aburahamu, eriibhaga rino Taatabhugya yamusakirye, akiikirirya okumuruusya Isaaka omwaana waaye abhe ekimweeso ku Taatabhugya. Aburahamu niwe akasuungʼaana obhurage okurwa ku Taatabhugya, nawe akiikirirya okumuruusya mwaana waaye omweene abhe ekimweeso,
HEB 11:18 yiingabha Taatabhugya yaari amubhuuriiri Aburahamu, “Orwiibhuro rwaazo ruratuuka ku Isaaka.”
HEB 11:19 Aburahamu akiikirirya kubha, Taatabhugya ano obhuturo naabhe bhwo okumuryoora Isaaka okurwa mubhaku. Na Aburahamu akamubhona kweeki Isaaka wuno yaari kyamuna akuuri, okumara akaryoorwa.
HEB 11:20 Obhwiikirirya bhukagirya Isaaka akabhatweera ebhite abhaana bhaaye Yaakobo na Esau kwiiguru ya amangʼana gano gakutuuka embere.
HEB 11:21 Obhwiikirirya bhukagirya Yaakobo hano yiisukiri kukwa, akabhatweera ebhite abhaana bhabhiri bha Yusufu no okumuseengera Taatabhugya eno yiisagwiiri ehiimbo yaaye yo okugeendera.
HEB 11:22 Obhwiikirirya bhukagirya Yusufu, hano akeenda kukwa, akagaamba amangʼana ga Abhiiziraeri bharareka mukyaaro kya Misiri. Kweeki akaragania kubha bhagege amaguha gaaye no okugya okugabhiika mukyaaro kya Kanaani.
HEB 11:23 Obhwiikirirya bhukagirya abhiibhuri bha Musa bhakamubhisa Musa kwe emyeeri etatu okurwa hano yiibhwiirwe. Bhakakora ego kwo okubha bhakarora kubha Musa akiibhurwa muzomu, naabhe bhatoobhohiri okusarya obhuswaagyo bhwa Farao, omutemi wa Misiri.
HEB 11:24 Obhwiikirirya bhukagirya Musa hano yaari omuutu mukuru, akaanga okubhirikirwa omwaana wo omuukya wa Farao.
HEB 11:25 Ewe akarora ni hakiriku anyaake hamwe na abhaatu bha Taatabhugya kukira okwiizomeerya mubhibhi kwiibhaga iguhi.
HEB 11:26 Musa akamenya kubha, okunyaaka kwiiguru wa Masiya ni hata kuru kukira okubhona eziihata zyoosi zya mukyaaro kya Misiri. Akarora ego kwe ekigirirye yaari ariisiga esaambo yino Taatabhugya araamuhe eriibhaga rino rikuuza.
HEB 11:27 Obhwiikirirya bhukagirya Musa akatanura mukyaaro kya Misiri, atoobhohiri obhururu bhwo omutemi. Akiigumiirirya, kwo okubha yaari kyeego omuutu wuno amuruuzi Taatabhugya wuno atakurorekana.
HEB 11:28 Obhwiikirirya bhukagirya Musa akaswaagya Abhiiziraeri bhazomererwe Enyaangi yo Okuhiita. Akabhabhuurira bhahake amanyiinga kubhisa bhye ebhiseku, okubha maraika wuno akusikya abhiibhurwa bho okutaanga hano araahite, atiita abhaana bhaabhu bho okutaanga.
HEB 11:29 Obhwiikirirya bhukagirya Abhiiziraeri bhakaambuka Enyaanza ya Shamu kwa amaguru, kyeego abhaatu bhakugeenda mukyaaro ekyoomu. Nawe hano Abhamisiri bhaasakirye okukora ego, amaanzi gakabhakuundikirya, bhakakwa bhoosi.
HEB 11:30 Obhwiikirirya bhukagirya Abhiiziraeri bhakiiruguura omugye gwa Yeriko kwe eziisiku muhuungati, ne eziinyiki zyaaye zikagwa.
HEB 11:31 Obhwiikirirya bhukagirya Rahaabu wuno yaari omusiimbe, ataasikiibhwe hamwe na abhaatu bhano bhataari kumwiigwa Taatabhugya. Akahona, kwe ekigirirye akaginihya abhazeengi Abhiiziraeri kwo omureembe.
HEB 11:32 Ambe, bhoono nigaambeki kukira gayo? Nitana eriibhaga ryo okugaamba kwiiguru yo obhwiikirirya bhwa Gidioni, Baraki, Samusoni, Yefuta, Daudi, Samweeri na abharooti.
HEB 11:33 Okutuukana no obhwiikirirya bhwaabhu, bhakarwaana eriihi na abhatemi bhe ebhyaaro ebhiindi, bhakabhahiza. Bhakakora amangʼana ge eheene no okusuungʼaana gano Taatabhugya yabharageenie. Na bhakabha no obhuturo bhwo okubhuunda eminwa gye eziindwi.
HEB 11:34 Bhakarimya emiriro emihaari, bhakahona okwiitwa kwa nyaambato. Nabho bhaari bhanyookobhu, nawe Taatabhugya akabhaha amanaga go okuhiza eriihi no okuheebha abhasirikare bhe ebhyaaro ebhiindi.
HEB 11:35 Obhwiikirirya bhukagirya abhakari abharebhe bhakasuungʼaana abhaseegwa bhaabhu bhano bhaari bhakuuri, nawe bhakaryooka. Abhaandi bhakanyahaarwa bhukongʼu no okwiitwa. Nawe bhatiikiriirye okutazurwa, kwo okubha bhaari bharamwiisigira Taatabhugya yiingabharyooriri, okubha bhabhone obhwiikari bhuzomu bhuno bhukubhoneka okuhitira obhuryoori.
HEB 11:36 Abhaandi bhakamwaayirwa no okutemwa emijariti. Abhaandi bhakabhohwa ne eminyororo no okurekerwa muziinyuumba zya abhabhohwa.
HEB 11:37 Kweeki abhaandi bhakiitwa kwo okutemwa na amagina, abhaandi kwo okutinwa ebhitinika bhibhiri ne emisumeno, na abhaandi kwo okutinwa na nyaambato. Abhaandi bhakiiruguuraruguura bhiibhohiri amasaakwa ge eziingʼoondu na ge eziimburi. Bhaari bhataka bhano bhakanyaakibhwa no okukorerwa amabhi maaru.
HEB 11:38 Abhaatu bhayo bhakageyageya mwiitirigo na mubhiguru, bhaari bhariikara mumabhigi na mumaruuma. Ekyaaro kiteendirwe kubha na abhaatu bhayo.
HEB 11:39 Abhaatu bhayo bhoosi bhakamuzomera Taatabhugya kwe ekigirirye kyo obhwiikirirya bhwaabhu. Nawe atariho naabhe owumwe wuno akasuungʼaana gano Taatabhugya yarageenie.
HEB 11:40 Bhataabhweeni gano Taatabhugya yabharagiriiri, kwo okubha yaari atubhanuriiri amangʼana amazomu bhukongʼu, okubha etwe tukuunaanibhwe hamwe nabho, kwo okubhona gano yarageenie.
HEB 12:1 Ambe, kwo okubha tune esaango ekuru ya abhamenyeekererya bhano bhatwiiruguuriri, turuusyeho bhyoosi bhino bhikuturibhira no okutiga ebhibhi bhino bhikutugwiisya. Kweeki tukore omukya okukora gano Taatabhugya atuuriri embere weetu, kyeego omuutu wuno akuryaara endyaari kwo okwiigumiirirya.
HEB 12:2 Hano tukukora ego, tubhe turamuroreerera Yeesu. Ewe Yeesu niwe omutaangi no omukuunaania wo obhwiikirirya bhweetu. Akiigumiirirya oruku kumusaraba naabhe ataruuzi soni, kwe ekigirirye kyo obhuzomererwa bhuno bhwaari embere waaye. Bhoono yikeeri orubhaara rwo obhuryo rwe ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya.
HEB 12:3 Mwiiseege kyeego Yeesu akiigumiirirya kugano abhatemya bhe ebhibhi bhaari bhakumukorera no okumuhakania. Kweego, mutakwa emitwe na mutarosa okumwiikirirya Taatabhugya.
HEB 12:4 Yiingabha murakora omukya okuhiza ebhibhi, nawe mukyaari okwiitana ne ebhibhi tee okwiitira amanyiinga.
HEB 12:5 Mbe, mweebhiri amangʼana gano Taatabhugya yabhatoongeeri kya abhaana bhaaye? Taatabhugya akabhuga, “Omwaana waane, otazeera gano Omukuru, Taatabhugya waazo, akukurekya. Otakwa omutwe hano akukutema.
HEB 12:6 Kwo okubha, Omukuru aramurekya omuutu wuyo woosi wuno akumuseega. Kweeki aramutema omuutu wuyo woosi wuno Omukuru akumwiikirirya abhe omwaana waaye.”
HEB 12:7 Ambe, mwiigumiirirye hano Taatabhugya akubhatema. Arakora ego kwo okubha emwe ni bhaana bhaaye. Atariho omwaana wuno atakutemwa na wiise.
HEB 12:8 Taatabhugya arabhatema abhaana bhaaye bhoosi. Kweego, eraabhe Taatabhugya atakubhatema, mumenye kubha emwe ni kya kigwi ibhaanza, mutari abhaana bhaaye.
HEB 12:9 Hamwe na gayo, tunabho bhataata bhano bhatwiibhwiiri, bhaari bharatutema, na neetwe tukabhasuuka. Eraabhe niigo, tureenderwa okumwiigwa bhukongʼu Taata weetu wa mwiisaaro, okubha tubhe no obhuhoru.
HEB 12:10 Bhataata bheetu, bhakatutema kwiibhaga, kwo okurora kwaabhu ni bhuzomu. Nawe Taatabhugya aratutema kwiiguru weetu etwe abheene, okubha tubhe hamwe neewe mubhuhoreeru bhwaaye.
HEB 12:11 Atariho omuutu wuno akuzomererwa hano akutemwa, nawe arabha ne ebhigoongi. Nawe, abhaatu bhano bheegiri eteemwa enzomu kwe enzira yo okutemwa, bhariikara kwo omureembe na bharakora amangʼana ge eheene.
HEB 12:12 Ambe bhoono, mutuure amanaga mumabhoko geenyu go obhunyookobhu na amaru geenyu gano gakurigita.
HEB 12:13 Mugeende muziinzira zino zigororokiri, okubha bha amagata bhataaza kunyahaarika, nawe bhahoribhwe.
HEB 12:14 Ambe, mukore omukya okwiikara kwo omureembe na abhaatu bhoosi. Kweeki mukore omukya kwiikara mubhuhoreeru, kwo okubha atariho omuutu wuno akunagya kumurora Omukuru eraabhe atari muhoreeru.
HEB 12:15 Mwiiriihe, okubha omuutu wowoosi atabhurwa orubhaango rwa Taatabhugya. Atatuuka omuutu gati weenyu, wuno ari kyo omuri omururu. Omuutu kya wuyo, arabhanyaakya no okubhakora makire abhaatu bhaaru.
HEB 12:16 Mubhe meeso, okubha gati weenyu atabhaho omuutu omuseebheeti kasi omuutu wuno atakumusuuka Taatabhugya kya Esau. Ewe akagurya obhuheene bhwo obhwiibhurwa bhwaaye bhwo okutaanga kwiiguru ye ebhyaakurya bhyo orusiku.
HEB 12:17 Mumenyiri kubha, hano Esau yeendiri abhone orubhaango, akaangwa. Atabhweeni omweeya gwo okuta ebhibhi bhyaaye, yiingabha akakomya omweeya guyo kwe eziingusuri.
HEB 12:18 Emwe mutaahikiri ku Kiguru kirya kya Sinai kino bhakatura kukigwaataku, kino kyaari kwaaka omuriro, kyaari ne ekiirima no obhukama bhuhaari bhukongʼu.
HEB 12:19 Kweeki mutaahikiri hano Abhiiziraeri bhiigwiiri ekoombyo erarira na bhakiigwa eriiraka ikuru rya Taatabhugya. Hano bhiigwiiri eriiraka rirya, Abhiiziraeri bhakoobhoha bhukongʼu, bhakamwiisasaama Taatabhugya, kubha atakeerenia nabho kweeki.
HEB 12:20 Bhakagaamba ego, kwo okubha bhataanagirye okwiikongʼereerya obhuswaagyo bhuno Taatabhugya yaswaagirye, “Naabhe eraabhe ni kityeenyi kino kyakunirye ekiguru kino, kireenderwa okutemwa amagina.”
HEB 12:21 Goosi gano gakatuuka mu Kiguru kya Sinai gakabhoobhohya abhaatu bhukongʼu, naabhe Musa akabhuga, “Ndarigita bhukongʼu kwe ekigirirye kye ehaho.”
HEB 12:22 Nawe, emwe muhikiri mu Kiguru ekiindi, Ekiguru kya Sayuni, omugye gwa Taatabhugya wuno ari muhoru, Yerusaremu ya mwiisaaro. Mumugye guyo, bhiikumaniiryemu bhamaraika ebhikwe ne ebhikwe kwo obhuzomererwa.
HEB 12:23 Emwe, muhikiri musaango ekuru ya abhiikirirya bhoosi, bhuno Taatabhugya arabhabhirikira abhiibhurwa bhaaye bho obhutaangi bhano amariina gaabhu gakaamirwe mwiisaaro. Muhikiri embere wa Taatabhugya, omutini we ekiina wa abhaatu bhoosi, ne embere zya abhaatu abhaheene bhano bhaakuuri na bhano Taatabhugya abhakuunaanirye.
HEB 12:24 Emwe muhikiri ku Yeesu, wuno akwiigwaania abhaatu na Taatabhugya mwiiragano eriihya, na kweeki muhikiri kumaanyiinga gaaye. Amanyiinga gayo gakiitika kumusaraba kwiiguru yo okuruusyaho ebhibhi bhyeetu, amanyiinga gayo gatakutunia ekisiiyoomba kyeego amanyiinga ga Abeeri gakutunia.
HEB 12:25 Kweego, mubhe meeso mutaaza kwaanga kumwiitegeerera wuno akugaamba neemwe. Kyeego bhano bhaangiri okumwiitegeerera Musa hano yaari akubharekya mukyaaro, bhoono, etwe turanagyabhwi okuhona obhutemwa eraabhe twaangiri okumwiitegeerera Taatabhugya hano akuturekya okurwa mwiisaaro?
HEB 12:26 Eriibhaga rirya rino Taatabhugya yagaambiri okurwa mu Kiguru kya Sinai, ekyaaro kyoosi kikarigita. Nawe, bhoono arageenie, “Ndarigitya ekyaaro kweeki. Nawe etari ekyaaro ekyeene, ndarigitya ne eriisaaro ryoosi.”
HEB 12:27 Riyo rireerekya kubhweero kubha, ebhigiro bhyoosi bhino bhyaateemirwe, bhirasiingisibhwa no okuruusibhwaho, okubha bhisaage ebhigiro bhino bhitakunagya okusiingisibhwa.
HEB 12:28 Kweego, tubhe turamubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwo okubha atwiikiriirye twiisaangye mubhutemi bhwaaye bhuno bhutakusiingisibhwa. Tubhe turamuseengera Taatabhugya, kwe enzira yino ekumuzomera na kwo okwiiyiikya no obhusuuku,
HEB 12:29 kwo okubha Taatabhugya weetu ni kyo omuriro omuhaari guno gukusikya bhukongʼu.
HEB 13:1 Mugeenderere okwiiseega emwe kwe emwe kya abhahiiri.
HEB 13:2 Muteebha okubhaginihya abhagini muziinyuumba zyeenyu, kwo okubha munzira yiyo, abhaatu abhaandi bhabhaginihirye bhamaraika bha Taatabhugya bhutamenya.
HEB 13:3 Mubhahiite bhano bhabhohirwe mukibhoho. Mubhe kyamuna mubhohirwe hamwe nabho. Mubhahiite bhano bhakunyaakibhwa, mubhe kyamuna neemwe mukunyaakibhwa.
HEB 13:4 Obhukweeri bhureenderwa bhusuukwe na abhaatu bhoosi. Omusubhe no omukari bhiiriihe no obhuseebheeti, kwo okubha Taatabhugya arabhatinira ekiina abhaseebheeti na abhatuungiri.
HEB 13:5 Mutabha ne eteemwa yo okuseega eziimbirya, nawe mwiiswe na bhino munabhyo, kwo okubha Taatabhugya omweene akabhuga, “Nitakukutiga naabhe nitakukweebha na rumwe.”
HEB 13:6 Nikyo ekigirirye turanagya okugaamba kwo obhwiisige, “Omukuru, Taatabhugya niwe akunisakirya, nitakwoobhoha kigiro. Omuutu arankoraki?”
HEB 13:7 Mubhahiite abhakaangati bheenyu bhano bhaari bhakubheegya engʼana ya Taatabhugya. Mwiiseege iguru we eteemo yaabhu kyeego bhaari bhakwiikara, na mutuniirire obhwiikirirya bhwaabhu.
HEB 13:8 Yeesu Krisito atakwiikyoora. Ewe ni wuryawurya, izo, reero na kirakeego.
HEB 13:9 Mutakaangiribhwa na ameegyo agaandi amagini, kwo okubha orubhaango rwa Taatabhugya nirwo rukugumirya eziikoro zeenyu, naabhe gitari emigiro iguru ye ebhyaakurya. Emigiro giyo, gitakubhasakirya kyokyoosi bhano bhakugituniirira.
HEB 13:10 Etwe tuna Yeesu kyeego ekimweeso kyeetu. Abhaatu bhano bhakugeenderera kuruusya ekimweeso mwiibhuru rya Abhayahudi bhatakwiikiriribhwa kubhona obhweera bhwe ekimweeso kya Yeesu.
HEB 13:11 Kuriingʼaana ne emigiro gya Musa, omuseengeri omukuru ahaagega amanyiinga ge emitugo no okugya nago Ahahoreeru ha Ahahoreeru, okubha aruusye ekimweeso kwiiguru ye ebhibhi. Nawe eziinyama zye emitugo giyo zihaagegwa no okwookibhwa igutu wo omugye.
HEB 13:12 Nikyo ekigirirye Yeesu neewe akanyaakibhwa no okwiitwa igutu yo omugye gwa Yerusaremu, okubha abheerye abhaatu ebhibhi bhyaabhu kwe enzira ya amanyiinga gaaye.
HEB 13:13 Kweego na neetwe tumutuniirire igutu yo omugye, no okubhona eziisoni zino ewe yabhweeni.
HEB 13:14 Tukore ego kwo okubha mukyaaro kino tutana mugye guno gukugumira kirakeego, nawe turaganyirira kusikira mumugye gwa mwiisaaro guno gukuuza.
HEB 13:15 Ambe, tugeenderere okumukumya Taatabhugya kuhitira ku Yeesu kirakeego. Kwo okubha amangʼana geetu go okukumya eriina ryaaye, ni kye ekimweeso kino tukumuruusirya.
HEB 13:16 Mugeenderere okubhasakirya abharikyeenyu no okugwaatana nabho kubhigiro bhino munabhyo, kwo okukora ego, nikyo ekimweeso kino kikumuzomera Taatabhugya.
HEB 13:17 Mubhiigwe abhakaangati bheenyu no okutuniirira gano bhakubhaswaagya, kwo okubha ebho nibho bhakuteengeeza na bhareenderwa okukeerenerya emirimo gyaabhu embere wa Taatabhugya. Kweego mubhiigwe, okubha bhakore emirimo gyaabhu kwo obhuzomererwa. Nawe eraabhe mutakubhiigwa, bharakora emirimo kwe ebhigoongi, ne emirimo gyaabhu gitakubha na bhweera bhwobhwoosi kweemwe.
HEB 13:18 Mugeenderere kutusabhira. Tuno obhuheene kubha, emitima gyeetu ni mizomu, kwo okubha tureenda okukora ge eheene kubhaatu bhoosi.
HEB 13:19 Ndabhiisasaama bhukongʼu, mubhe muranisabhira ku Taatabhugya, okubha ninagye kukyoora kweemwe bhwaangu.
HEB 13:20 Taatabhugya omweene wuno akutuha omureembe akamuryoora Omukuru weetu Yeesu. Ewe niwe Omuriisya Omukuru we eziingʼoondu, kwe enzira yo okwiitira amanyiinga gaaye gano gakweerekya eriiragano rya kirakeego.
HEB 13:21 Taatabhugya abhahe amazomu goosi, okubha mukore obhuseegi bhwaaye. Kweeki akore muziikoro zyeetu gano gakumuzomera kwe enzira ya Yeesu Krisito. Ewe aguungibhwe kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
HEB 13:22 Ndabhiisasaama abhahiiri bhaane, mubhe muratuniirira amangʼana gayo go okubhatoongera ekoro, kwo okubha nibhakaamiiri enyaarubha nguhi ego.
HEB 13:23 Ndeenda mumenye kubha, omwiikirirya omurikyeetu Timoteo, yiiguriirwe okurwa munyuumba ya abhabhohwa. Eraabhe araanguha kuuza, niraaza neewe oweenyu okubhataarira.
HEB 13:24 Mubhakeerye abhakaangati bheenyu bhoosi, na abhahoreeru bhoosi bhano bhari eyo. Abhahoreeru okurwa mukyaaro kya Itaria, bharabhakeerya.
HEB 13:25 Orubhaango rwa Taatabhugya rubhe hamwe neemwe mwoosi.
JAM 1:1 Enye Yaakobo, omugya wa Taatabhugya na wo Omukuru Yeesu Krisito, ndabhakaamira emwe ebhisyooko ikumi na bhibhiri, bhino bhinyarageeni mubhyaaro. Ndabhakeerya!
JAM 1:2 Abhahiiri bhaane, mubhe no obhuzomererwa hano mukubha murasakibhwa kumasakyo ga maanga maaru,
JAM 1:3 kwo okubha, mumenyiri okusakibhwa kwo obhwiikirirya bhweenyu kurabhareetera okwiikongʼeererya.
JAM 1:4 Mubhe no obhuheene kubha muriikongʼeererya tee kubhuteero, okubha mubhe mungʼariiri muziikoro zyeenyu, mutaaza kusuuhirwa ne ekigiro.
JAM 1:5 Nawe eraabhe owumwe weenyu wuno asuuhiirwe amangʼeeni, ereenderwa amusabhe Taatabhugya wuno akuhaana bhoosi kwo obhuseegi, nawe atakurekya, neewe arahaabhwa.
JAM 1:6 Nawe hano akusabha Taatabhugya, ereenderwa yiikirirye atige okwiitiimaata, kwo okubha eraabhe omuutu ariitiimaata arabha kye eriibhooka rya munyaanza rino rikurekerwa no obhukama eno ne eyo.
JAM 1:7 Omuutu we etuubho yiyo, atiiseega kubha arabhona kigiro kyokyoosi kurwa ku Mukuru.
JAM 1:8 Omuutu wa amiiseego abhiri aratitiikana kuziinzira zyaaye zyoosi.
JAM 1:9 Omwiikirirya omurikyeetu omutaka wuno atari ekigiro, areenderwa azomereerwe kwo okubha aratiiribhwa na Taatabhugya.
JAM 1:10 Nawe omwiikirirya omurikyeetu omuniibhi wuno ane ebhigiro bhyoosi azomererwe kwo okubha Taatabhugya aramwiitumya, araaza kubhura kye ebhibharyo bhya mwiitirigo.
JAM 1:11 Hano eryoobha rikusomoka no omubhaso gukubhara, amatu garanyaara ne ebhibharyo bhiragwa na bhitakuzomera kweeki. Kweego ego omuniibhi neewe, akubha mumirimo gyaaye, muyomuyo nimwe akukweera.
JAM 1:12 Hakiriku omuutu wuno akwiikongʼeererya mubhusakibhwa, kwo okubha hano araahize okusakibhwa, Taatabhugya aramuha esaambo yaaye yo obhuhoru, kyeego yaragiri okubhaha bhoosi bhano bhamuseegiri.
JAM 1:13 Hano omuutu akusakibhwa, atakweenderwa abhuge, “Nirasakibhwa na Taatabhugya,” kwo okubha Taatabhugya atakusakibhwa na amabhi, na ewe atakumusakya omuutu wowoosi.
JAM 1:14 Nawe omuutu ahaasakibhwa kwo okurutwa no okukaangiriribhwa ne enaamba yaaye embi.
JAM 1:15 Hano enaamba ekukongʼa, ehaareeta ebhibhi, na hano ebhibhi bhikukongʼa, bhihaareeta oruku.
JAM 1:16 Abhahiiri bhaane abhaseegwa, mutangʼeenwa.
JAM 1:17 Ebhigiro bhyoosi ebhizomu bhino tukuhaabhwa, bhirarwa mwiisaaro ku Taatabhugya, Omuteemi we emireengeeri. Na atakubha ariikyoosya kye ekizuruuru kino kihaasaamasaama.
JAM 1:18 Kyeego omweene yeendiri, akatukora tubhe abhaana bhaaye, kwe enzira ye engʼana yaaye yo obhuheene, okubha tubhe bhe embere wa bhyoosi bhino akateema.
JAM 1:19 Abhahiiri bhaane abhaseegwa, muniitegeerere kisi! Abhaatu bhoosi bhabhe bhaangu okwiitegeerera, nawe bhatabha bhaangu okugaamba no okutiinda,
JAM 1:20 kwo okubha, hano omuutu akutiinda, atakukora gano gakweenderwa na Taatabhugya.
JAM 1:21 Kweego mugaruusyeho amahokya ge ekibhweene ego, hamwe na amabhi maaru gano gakirireho. Kyeego Taatabhugya yateeri engʼana yaaye muziikoro zyeenyu, muyigwaate kwo obhunyoohu, kwo okubha niyo ekunagya kubhatuurya.
JAM 1:22 Na mutabha muriingʼeenererya kwo okwiigwa ego engʼana ya Taatabhugya. Nawe muhokye kyeego akabhuga,
JAM 1:23 kwo okubha wuno akwiigwa ego engʼana yaaye, nawe atakuyihokya kyeego akabhuga, wuyo arabha kyo omuutu wuno akubha ariirora mukirore.
JAM 1:24 Na hano yiiruuzi, akarwa kukirore, rugeendo rumwe akeebha kyeego yatuubheeni.
JAM 1:25 Nawe omuutu wuno akwaangarira emigiro gye eheene gino gikureeta obhwiiragaanzi, akakora gayo no okutama okweebha gano akiigwa no okugatuniirira, wuyo niwe akutweerwa ebhite kukino akukora.
JAM 1:26 Eraabhe omuutu akwiisiga kubha arakora gano gakumuzomera Taatabhugya, nawe atakukibha orurimi rwaaye, eno ariingʼeenererya, okumutuniirira Taatabhugya kwaaye kuyo ni bhusa.
JAM 1:27 Amahokya gano gakumuzomera Taatabhugya Taata weetu, gano akurora gatana bhubhi, ni kusakirya abhaana bhano bhakweereerwe wiise na nina waabhu, na abhatuumba muziinyaako zyaabhu, no okwiiriibha ne ebhibhi bhye ekyaaro kino.
JAM 2:1 Abhahiiri bhaane, kyaabhurya mumwiikiriirye Omukuru weetu Yeesu Krisito wo obhuguungo, mutabha no obhwaahuro mubhaatu.
JAM 2:2 Tubhuge omuutu yaangasikiiri musaango yeenyu, yiibhohiri emyeenda emizomu ne eseeri ye ezahaabu kukyaara. Niho yaangasikiiri omutaka, wuno yiibhohiri emyeenda emituunduuru.
JAM 2:3 Kyaamwe, mukamuginihya wuno yiibhohiri bhuzomu no okumweerekya obhusuuku na mukamubhuurira, “Ikara hano, niho ahazomu.” Nawe omutaka wuyo, mukamubhuurira, “Awe wiimeerere harya,” kasi, “Wiikare haasi hano mumaguru gaane.”
JAM 2:4 Kwo okukora ego mukyaari okwiiyaahura mubhaatu, na mutakurora kubha mutiniri ekiina, kwa amiiseego geenyu amabhi?
JAM 2:5 Abhahiiri bhaane abhaseegwa, muniitegeerere kisi! Ti, abhataka bhe ekyaaro kino bhasorirwe na Taatabhugya okubha bhabhe abhaniibhi bho obhwiikirirya, na bhagabhe obhutemi bhuno akabharagania bhano bhamuseegiri?
JAM 2:6 Nawe, emwe murabhazeera abhataka bhukongʼu! Mbe, abhaniibhi bhayo tiinibho bhakubhakyoorya emwe haasi, bharabhahira embere wa abhataania kumigiro,
JAM 2:7 no okutuka eriina eriizomu rya Yeesu Krisito rino mukutoonibhwa?
JAM 2:8 Mu Makaamo Amahoreeru, emigiro gyo obhutemi bhwa Taatabhugya girabhuga, “Omuseege omurikyaazo kyeego wiiseegiri omweene.” Eraabhe murakora ego, murakora bhwaheene.
JAM 2:9 Nawe, hano mukwaahura abhaatu, niho mukukora ebhibhi, ne emigiro girabhazoongera kubha emwe ni bhasarya.
JAM 2:10 Omuutu ariigwe emigiro gyoosi, nawe asarye ogumwe gwagyo, niho araabharwe kubha asarirye gyoosi.
JAM 2:11 Kwo okubha, wurya atuuriri emigiro gino gikugaamba, “Otaseebheeta,” niwe atuuriri na gino gikugaamba, “Otiita.” Kweego, yiingabha otaseebheetiri, nawe omariri kwiita, orabharwa kubha osarirye emigiro.
JAM 2:12 Kweego, mubhe muragaamba no okukora, mubhe murahiita kubha Taatabhugya akyaabhatinira emigiro gino gikureeta obhwiigurirwa.
JAM 2:13 Taatabhugya atakubha ne ebhigoongi hano akubha aramutinira ekiina omuutu wuno atana ebhigoongi. Nawe eraabhe omuutu akarorera ebhigoongi abhaandi, Taatabhugya neewe aramurorera ebhigoongi kurusiku rwo obhutini bhwe ekiina.
JAM 2:14 Abhahiiri bhaane, bhuriho bhweeraki kwo omuutu wuno akwiigaamba kubha ano obhwiikirirya nawe atana amahokya amazomu? Kwe eheene obhwiikirirya bhwaaye bhutakunagya kumutuurya.
JAM 2:15 Eraabhe omwiikirirya omurikyaazo we ekisubhe kasi we ekikari atana ngibho naabhe ebhyaakurya,
JAM 2:16 no owumwe weenyu aramubhuurira, “Noogye no omureembe, na obhe ne eryooya no okwiiguta,” nawe atakusakirya kwo okumwiibhohya hamwe okumwiigutya, ni bhweeraki bhuno amukoreeri?
JAM 2:17 Niigo ego, mukubha no obhwiikirirya, nawe mutana amahokya amazomu, obhwiikirirya bhweenyu, bhukuuri.
JAM 2:18 Bhoono omuutu wuundi yaangabhugiri, “Awe, ono obhwiikirirya na neenye nina amahokya amazomu.” Nawe niramubhuurira, “Onierekyabhwi obhwiikirirya bhwaazo, eno otana amahokya amazomu. Nirakweerekya obhwiikirirya bhwaane kwa amahokya gaane amazomu.”
JAM 2:19 Awe wiikiriirye kubha ariho Taatabhugya wumwe ego? Niigo! Okoriri bhuzomu! Ndora amasaambwa amabhi nago, gariikirirya gayo no okurigita kwo obhwoobha!
JAM 2:20 Awe ni mugeege! Okyaari oreenda kweerekibhwa kubha obhwiikirirya bhuno bhutana amahokya amazomu, bhutana bhweera?
JAM 2:21 Ndora Taatabhugya ataamubhariri zaazi weetu Aburahamu kubha angʼariiri kubharwa kubha we eheene, iguru wa amahokya amazomu gano yakoriri? Akamuruusya omwaana waaye Isaaka, abhe ekimweeso kyo okwiitirwa ahagiro ho okuruusirya ekimweeso.
JAM 2:22 Mbe, otakurora obhwiikirirya bhwa Aburahamu, bhwaari bhurahirana hamwe na amahokya gaaye, no obhwiikirirya bhwaaye, bhukakorwa kwa amahokya gaaye?
JAM 2:23 Gayo gakakorwa kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Aburahamu akamwiikirirya Taatabhugya, kweego Taatabhugya akamubharira kubha omuutu we eheene embere waaye.” Aburahamu, niwe yaari aragaambwa, kubha ni musaani wa Taatabhugya.
JAM 2:24 Ambe, murarora kubha Taatabhugya akamubharira kubha we eheene, kwo okuhokya amahokya amazomu, nawe etari kwe enzira yo obhwiikirirya obhweene.
JAM 2:25 Naabhe Rahaabu omusiimbe wurya, woosi akabharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya, iguru wa amahokya amazomu gano yakoriri. Akaginihya abhazeengi bharya no okubhasakirya bhagye zyaabhu, kwo okuhitira enzira eyiindi.
JAM 2:26 Kweego, eraabhe omuutu yaangabheeri no obhwiikirirya nawe atana amahokya amazomu, niho obhwiikirirya bhwaaye bhuyo, bhurakwa, kyo omubhiri guno gutana ekoro, neegwe gukuuri.
JAM 3:1 Abhahiiri bhaane, obhwaaru bhweenyu mutabha abheegya, kyaabhurya mumenyiri kubha etwe abheegya turatinirwa ekiina bhukongʼu kukira abhaandi.
JAM 3:2 Kwe eheene, etwe twoosi turabha turasarya kwe enzira ya maanga maaru. Eraabhe omuutu wuyo woosi atakuhabha kumagaamba gaaye, ewe ni muutu wuno angʼariiri, neewe aranagya kubhaaha no omubhiri gwaaye gwoosi.
JAM 3:3 Rora, turahatika eziifaraasi zitwiigwe, hano tukutuura ekyooma ekisuuhu kino kikunyirwe muminwa gyaabhu, tukubha turakaangata emibhiri gyaabhu gyoosi.
JAM 3:4 Rora ne emeeri yoosi, yiingabha ni kuru bhukongʼu, ne erahunwa no omukama omuhaari, nawe erakaangatibhwa no orusukaani orusuuhu bhukongʼu rwo okugeenderya, okugya hohoosi omukaangati akweenda egye.
JAM 3:5 Niigo ego, orurimi rwoosi ni kiimo kisuuhu kumubhiri, nawe runa amiiheemo amakuru bhukongʼu. Rora na kyeego omuriro omusuuhu guratimika no okusikya eriitirigo eriikuru!
JAM 3:6 No orurimi rwoosi ni kyo omuriro, nirwe rwiizwiiri ebhibhi bhyoosi, na ruri mubhiimo bhyeetu bhyo omubhiri. Ruranyaragania obhubhi kumuutu woosi, rurasikya obhwiikari bhweetu kyo omuriro gwo okurwa nyaari.
JAM 3:7 Abhaatu bharanagya kutuga ebhityeenyi bhya maanga goosi, ebhinyonyi, ebhityeenyi bhino bhikugeendera eziinda ne eziiswe zya munyaanza.
JAM 3:8 Nawe atariho omuutu wuno akunagya kutuga orurimi, ni rubhi, rutakubhaahwa na runo obhusuungu bhwo okwiita.
JAM 3:9 Kwo orurimi turamuguungya Taata Omukuru weetu, na kwo orurimi ruyoruyo turiihiima abhaatu bhano bhateemirwe na Taatabhugya kwe etuubho yaaye.
JAM 3:10 Mumunwa guyoguyo ogumwe nimwe gakurwa amangʼana go okuguungya, na go okwiihiima. Abhahiiri bhaane, gayo gatakweenderwa gabhe ego.
JAM 3:11 Na kitariho ekisima kino kingaruusirye amaanzi goosi amazomeereru na amaanzi amaruru!
JAM 3:12 Abhahiiri bhaane, eraturikana kubha omuti gwo omutiini gwiibhure emisumo gye emizeituni? Hamwe omuti gwo omuzabibu gwiibhure emisumo gyo omutiini? Naabhe ekisima kya amaanzi go omuunyu kitakunagya kuruusya amaanzi amazomeereru.
JAM 3:13 Ni weewi gati weenyu, wuno ana amangʼeeni no okumenya? Ambe yeerekye amangʼeeni no okumenya kwaaye kwo okukora amahokya amazomu, kwo obhunyoohu bhuno bhukutuukana no obhungʼeeni.
JAM 3:14 Nawe eraabhe muno omugono, obhururu no obhwiimani muziikoro zyeenyu, mutiikumya kubha muna amangʼeeni, eno muragaamba orurimi ha amaheene.
JAM 3:15 Amangʼeeni gaanga gayo, gatakurwa mwiisaaro, ne eteemwa ya abhaatu ni mangʼeeni amabhiihu ge ekyaaro, gano gakurwa ku Seetaani.
JAM 3:16 Hohoosi hakubha no omugono no obhwiimani, niho orwaambi no okukora amabhi agaandi goosi.
JAM 3:17 Nawe, amangʼeeni go okurwa mwiisaaro, ni mazomu, na go omureembe, no obhunyoohu, gabheeri go okwiitegeerera amangʼana ga abhaatu. Giizwiiri ebhigoongi ne emisumo mizomu, na gatana obhwiiyaahuri no obhugozenia.
JAM 3:18 Abhaatu bho omureembe, bhareemye embibho yo omureembe, niho bharagesa obhuheene.
JAM 4:1 Eriihi ne eriiyoge bhiri gati weenyu, bhirareetwa naki? Ndora bhirareetwa ne eziinaamba zino zikuhigana muusi weenyu.
JAM 4:2 Muriigoomba ebhigiro ebhingʼania, na, hano mukubhurwa, mwiibhanwiiri kwiita. Muragwaatwa no omugono kubhya abhaatu, na mutana nzira yo okubhibhona, muriitana no okwiiyogenia. Na bhino mukweenda, mutakubhibhona kwo okubha mutakubhisabha ku Taatabhugya.
JAM 4:3 Naabhe mukumusabha mutakubhona kwo okubha muramusabha kwe enzira embiihu, okubha mubhone kino mukweenda kwe eziinaamba zyeenyu.
JAM 4:4 Emwe ni bhaatu bhano mutana obhuheene ku Taatabhugya, kya abhaseebheeti. Mutamenyiri kubha okugwaata obhusaani ne ekyaaro, ni kubha omubhisa wa Taatabhugya? Kweego, wowoosi wuno akweenda kugwaatana obhusaani ne ekyaaro, arabha omubhisa wa Taatabhugya.
JAM 4:5 Ambe! Mutiiseega kubha ekaamirwe bhusa mu Makaamo Amahoreeru kubha, Ekoro yino Taatabhugya atutuuriiri muusi weetu ane eriihari bhukongʼu.
JAM 4:6 Nawe, aratwoongererya orubhaango, nikyo ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Taatabhugya ahaabhaanga bhano bhakwiigega nawe, ahaabhaha abhanyoohu orubhaango.”
JAM 4:7 Kweego, mubhe muramwiigwa Taatabhugya. Nawe Seetaani, mubhe muramwaanga, niho araabhangʼose.
JAM 4:8 Mubhe muramwiisukiirira Taatabhugya, niho woosi, araabhiisukiirire. Emwe bhe ebhibhi, mute ebhibhi bhyeenyu no okukora amazomu, emwe bha amiiseego abhiri, mumutuniirire kwe eziikoro zyeenyu zyoosi.
JAM 4:9 Mwiigwe obhururu, murire no okwaaramira. Ekiseko kyeenyu, kiikyoore okurira, no obhuzomererwa bhweenyu, bhwiikyoore obhururu.
JAM 4:10 Mwiiyiikye iyaasi embere wo Omukuru, neewe arabhatiirya.
JAM 4:11 Abhahiiri bhaane, mutabha muriitaamirirya, kwo okubha, wowoosi wuno akwiitaamirirya iguru wo omurikyaaye, kasi okumutinira emigiro, niho akubha agiitaamiriirye emigiro gya Taatabhugya. Na hano okutinira ekiina emigiro, eno otari omukori we emigiro, orabha obheeri omutini we ekiina.
JAM 4:12 Taatabhugya omweene, niwe akutuura emigiro, na niwe omutaania waazo. Niwe aranagya okutuurya no okusikya. Nawe awe ni weewi, naabhe oramutinira omunyaroobho waazo emigiro?
JAM 4:13 Bhoono, muniitegeerere kisi, bhano mukubhuga, “Reero kasi izo, turaaza kugya orugeendo mumugye omurebhe. Na turiikara eyo mwaaka mugima, turasuruzya no okubhona obhweera.”
JAM 4:14 Ndora mutamenyiri gano garaabhoneke izo! Obhwiikari bhwaazo niki? Ndora ni kye eryooki, rirarorekana kwiibhaga isuuhu, rugeendo rumwe rirabhura!
JAM 4:15 Mureenderwa, mubhe murabhuga, “Kyeego Omukuru akweenda, turabha no obhwiikari na turakora kino kasi kirya.”
JAM 4:16 Nawe emwe bhoono, muriiyeerekya kubha munabhyo no okwiikumya. No okwiikumya kuyo, ni kubhi.
JAM 4:17 Kweego, wowoosi wuno amenyiri okukora amazomu nawe atakukora, hayo arakora ebhibhi.
JAM 5:1 Emwe abhaniibhi, muniitegeerere kisi! Murire no okwaaramira kwiiraka ikuru, kwo okubha ye enyaako ekuru yino ekubhaazaku.
JAM 5:2 Obhuniibhi bhweenyu bhubhoriri, ne emyeenda gyeenyu giriirwe ne eziisere.
JAM 5:3 Ezahaabu yeenyu ne eziimbirya, zibheeri no omweenyi, no omweenyi gwaku nigwo guraabhamenyeekererye emwe kyeego mukukorera bhubhi obhuniibhi bhweenyu, nagwo gurarya emibhiri gyeenyu kyo omuriro. Na mwiibhuumbiiri ebhibhuumbiko bhye ebhibhi kuziisiku zo obhuteero.
JAM 5:4 Mwiitegeerere, abhahokya bheenyu bhakuririirira! Bhakabhahokeerya mumiguundu gyeenyu, nawe mutaabharihiri. Na bhano bhabhageseeri amagesa, nabho bhakaririirira ne ekiriro kyaabhu kiigwiirwe mumatwi go Omukuru wo Obhunagya Bhwoosi.
JAM 5:5 Mwiikeeri no okuzomererwa mubhuniibhi bhweenyu bhwaaru mukyaaro kino, no okwiinenehya kyo omutugo guno gukwiinenehya okutama kumenya kubha gubhanwiirwe kurusiku rwo okugwaagwa.
JAM 5:6 Mubhaamurire ebhiina no okubhiita abhaheene bhano bhataari kubhaangira ageenyu.
JAM 5:7 Kweego abhahiiri bhaane, mubhe muriikongʼeererya tee kuhikya kwiibhaga rino Omukuru akuuza. Rora omurimi araganya amagesa amazomu go obhweera, ariikongʼeererya kwiiguru waaye naabhe garaabhone embura yo okutaanga na yo obhuteero.
JAM 5:8 Neemwe mwoosi mwiikongʼeererye, na mwiitoongere muziikoro zyeenyu, kwo okubha okuuza kwo Omukuru kwiisukiri.
JAM 5:9 Abhahiiri bhaane, mutiiririirirya mutaaza kutinirwa ekiina. Murore, Omutaania we emigiro ari haguhi!
JAM 5:10 Abhahiiri bhaane, muhiite abharooti bhano bhaagaambiri kuriina ryo Omukuru, bhabhe ekireengyo kyo okwiikongʼeererya munyaako.
JAM 5:11 Na turabhabhirikira bho orubhaango kwo okwiikongʼeererya kwaabhu. Mwiigwiiri amangʼana go obhwiikongʼeererya bhwa Ayubu, na mumenyiri kyeego Omukuru yamukoreeri amazomu kubhuteero. Gayo goosi ni kwo okubha Omukuru yiizwiiri ebhigoongi.
JAM 5:12 Abhahiiri bhaane, kukira goosi, mutiirahira naabhe kwe eriisaaro, ekyaaro ne ekigiro kyokyoosi kirya. Mubhuge “Heene” eraabhe ni heene, na mubhuge “Zeyi” eraabhe ni zeyi, eraabhe tiigo muratinirwa ekiina.
JAM 5:13 Arimu omuutu gati weenyu wuno akunyaaka? Areenderwa asabhe Taatabhugya. Kasi ariho wuyo woosi wuno akuzomererwa? Ereenderwa yeembe emyeembo gyo okukumya.
JAM 5:14 Muna omurweeri gati weenyu? Areenderwa abhabhirikire bhakaruka bhe ekanisa, bhiize okumusabhira owaaye no okumuhaka amaguta kwe eriina ryo Omukuru.
JAM 5:15 Na hano bhakumusabhira kwo obhwiikirirya, Omukuru aramuhorya, ne eraabhe akoriri ebhibhi, araabhirwa.
JAM 5:16 Kweego, mubhe muriisasaama ebhibhi bhyeenyu no okwiisabhira ku Taatabhugya, tee hano muraahoribhwe amarweeri geenyu. Amasabhi go omuutu omuheene gana amanaga na garakora emirimo.
JAM 5:17 Omurooti Eriya, yaari omuutu kye etwe, na akasabha kwo omukya kubha embura etatweeka kukyaaro, ne embura etaatweekiri kumyaaka etatu ne emyeeri esaasabha.
JAM 5:18 Niho kweeki, akamusabha Taatabhugya kubha embura etweeke, ne eyo ekatweeka tee hano ekyaaro kyaruusire ebhyaakurya.
JAM 5:19 Abhahiiri bhaane, owumwe weenyu araahabhe eriibhaga eriindi no okubha kure no obhuheene, no owuundi amukyoorye kweeki kunzira yo obhuheene,
JAM 5:20 mumenye kubha, wuno akukyoorya omuutu we ebhibhi kurwa mubhibhi bhyaaye, arabha amuhonirye ekoro yaaye kurwa muruku, ne ebhibhi bhyaaye bhyaaru bhiraabhirwa.
1PE 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Petero, omweega wa Yeesu Krisito. Ndabhakaamira emwe bhano musorirwe na Taatabhugya, bhano mukunyaragana no okwiikara kya abhagini mubhyaaro bhya Poonto, Garatia, Kapadokia, Asia na Bitinia.
1PE 1:2 Kweema ekare, Taata Taatabhugya akabhamenya no okubhasora kwiiguru waaye. Ekoro waaye akabhakora mubhe abhahoreeru, okubha mumwiigwe Yeesu Krisito no okweeribhwa na amanyiinga gaaye. Orubhaango no omureembe mwaaru bhibhe neemwe.
1PE 1:3 Tumukumye Taatabhugya, Taata wo Omukuru weetu Yeesu Krisito. Kwe ebhigoongi bhyaaye bhyaaru, akatwiibhura kabhiri kwe enzira yo okumuryoora Yeesu Krisito okurwa mubhaku. Kweego, tubhweeni eriisigo ryo obhuhoru.
1PE 1:4 Bhoono etwe twoosi turaganya okugabha orubhaango runo Taatabhugya abhiikiri mwiisaaro, kwiiguru wa abhaatu bhaaye. Orubhaango ruyo rutakutura kubhora, kusarika, naabhe kunyaara.
1PE 1:5 Taatabhugya arabhariibha emwe kwe eziinguru zyaaye, kwo okubha muramwiikirirya Yeesu Krisito. Arageenderera okubhariibha tee orubhaango rwo obhutuurya ruraarorekane kwe eziisiku zyo obhuteero.
1PE 1:6 Ambe, muzomererwe bhukongʼu kumangʼana gayo, yiingabha bhoono kwe eriibhaga iguhi murabha ne ebhigoongi iguru yo obhusakya bhwa tuubho nzaru.
1PE 1:7 Naabhe ezahaabu ni kigiro kino kikusakibhwa kwo okwookibhwa mumuriro, naabhe erasarika. Egoego obhwiikirirya bhweenyu, bhuno obhuguri bhukuru kukira ezahaabu, bhurareengibhwa no obhusakya, no okurorekana kubha nibhwo obhweene. Kweego, Yeesu Krisito orusiku runo araaze okwiiyeerekya mwaasi, arabhaha omukumo, obhuguungo no obhusuuku.
1PE 1:8 Emwe mukyaari kumurora, nawe muramuseega. Kweeki yiingabha mutakumurora bhoono, nawe muramwiikirirya. Kweego, munabhwo obhuzomererwa bhukuru bhwo obhuguungo, bhuno bhutakuhaywa,
1PE 1:9 kwo okubha, murasuungʼaana obhutuurya bhweenyu. Obhutuurya bhuyo nibhwo obhureengererya bhwo obhwiikirirya bhweenyu.
1PE 1:10 Abharooti bhe ekare bhakakora omukya okumenya obhutuurya bhuyo, nabho bhakaroota kwiiguru yo orubhaango rwa Taatabhugya runo rubhahikiiri emwe.
1PE 1:11 Ekoro wa Krisito yaari muusi waabhu, akaroota kubha Krisito aranyaakibhwa, no okuhita enyaako yiyo, arabhona obhuguungo. Abharooti bhayo bhakakomya bhukongʼu bhamenye kubha, amangʼana gayo garabha ryoori, na garamubhonabhwi.
1PE 1:12 Taatabhugya akabhakuundukurira abharooti bhayo kubha, amangʼana gano bhaari bharootiri, gataabhatunirye ebho abheene, nawe emwe. Amangʼana gano bhaagaambiri, nigo mukarwaazirwa na bhano bhaabhareeteeri Amangʼana Amazomu iguru wa Yeesu Krisito. Nabho bhakabhakeerenerya Amangʼana gayo Amazomu kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru wuno yatumirwe okurwa mwiisaaro. Amangʼana gayo, naabhe bhamaraika bhariigoomba bhukongʼu okugamenya.
1PE 1:13 Kweego, mwiibhanure bhuzomu kwo okuteengeeza no okubha na kusuuhu. Mutuure eriisigo ryoosi murubhaango runo muraasuungʼaane hano Yeesu Krisito araaze okwiiyeerekya mwaasi.
1PE 1:14 Emwe ni bhaana bha Taatabhugya. Ambe bhoono, mumwiigwe, mutiikirirya okutuniirira kweeki eziinaamba zino mwaari nazyo, hano mwaari mukyaari kumumenya Yeesu Krisito.
1PE 1:15 Taatabhugya wuno yabhabhirikiiri, ni muhoreeru. Bhoono emwe kweeki mureenderwa mubhe abhahoreeru muteemwa yeenyu yoosi,
1PE 1:16 kwo obhugazuro Taatabhugya abhugiri mu Makaamo Amahoreeru, “Mubhe abhahoreeru, kwo okubha enye ni muhoreeru.”
1PE 1:17 Taatabhugya atakuhiingirirya omuutu wowoosi. Arabhatinira ekiina abhaatu bhoosi kuriingʼaana na amahokya gano bhakoriri. Emwe muramubhirikira Taata, kweego mwiikare kwo okumwiigwa Taatabhugya mwiibhaga rino risaagiri, ryo okwiikara kya abhagini mukyaaro hano.
1PE 1:18 Emwe, mwaari muriikara kuriingʼaana ne eziiteemwa zino zitaari no obhugazuro, kyeego mukagabha okurwa kubhazaazi bheenyu. Bhoono mumenye kubha, Taatabhugya ataabhatuurirye emwe okurwa muteemwa yiyo kwo okuriha ebhigiro bhino bhikusarika, kye eziimbirya ne ezahaabu.
1PE 1:19 Nawe, akabhatuurya kwe enzira ya amanyiinga gano gano obhuguri bhukuru, kweeki amanyiinga ge engʼoondu gano gatana obhurema naabhe ibhati. Amanyiinga gayo nigo ga Krisito.
1PE 1:20 Kweema ekyaaro kikyaari kubhuumbwa, Taatabhugya yaari amariri okumusora kwe ekigirirye kiyo. Nawe akaganya tee eziisiku zino zyo obhuteero, niho akamureeta no okumweerekya mwaasi kubhaatu bhoosi mukyaaro. Gayo goosi yakoriri kwiiguru weenyu.
1PE 1:21 Kuhitira ku Krisito, muramwiikirirya Taatabhugya. Ewe yamuryooriri no okumuha obhuguungo na kiyo nikyo kikukora emwe muramwiikirirya no okumwiisiga Taatabhugya.
1PE 1:22 Emwe muriikara kuriingʼaana na ameegyo ge eheene iguru wa Yeesu. Kweego, mweeriibhwe na bhoono muranagya okuseega abharikyeenyu eheene. Ambe, mwiiseege kwe ekoro yoosi na kwe ekoro nzomu,
1PE 1:23 kwo okubha mwiibhwiirwe kabhiri. Okwiibhurwa kuyo, kutakutuukana na bhawuuso weenyu, ebho bharakwa, nawe mwiibhwiirwe kwe engʼana ya Taatabhugya yino ekuruusya obhuhoru na eragumira tee kirakeego.
1PE 1:24 Kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Abhaatu bhoosi ni kya amatu, no obhuzomu bhwaku ni kye ebhibharyo bhino bhikwiimerya. Amatu garanyaara ne ebhibharyo bhiragwa,
1PE 1:25 nawe engʼana yo Omukuru eragumira kirakeego.” Engʼana yiyo niyo Amangʼana Amazomu gano mukarwaazirwa.
1PE 2:1 Ambe, mutige ebhibhi bhyoosi, obhungʼeenererya bhwe eziituubho zyoosi, orurimi no omugono, naabhe mutamoonya naabhe kusuuhu.
1PE 2:2 Bhoono mumariri kungʼura kubha Omukuru Yeesu ni muzomu. Ambe, kyeego abhaana abharere bhano bhakweenda amabheere ga nina waabhu, emwe mubhe ne enyoota ya amabheere amazomu ge engʼana ya Taatabhugya, gano mukunywa, muranagya okukura no okumumenya Taatabhugya kimwe.
1PE 2:4 Yeesu niwe eriigina eriihoru ryo okwoombokera. Eriigina riyo, abhaatu bhakaryaanga, nawe Taatabhugya akarisora, kweeki rino obhuguri bhukuru mumeeso gaaye. Ambe, mukumwiisukira Yeesu,
1PE 2:5 murabha kya amagina go obhuhoru, mwoombokwe no okubha eriikiindaasi rye ekoro. Kweeki murabha abhaseengeri abhahoreeru bhano musorirwe okumuruusirya Taatabhugya ebhimweeso bhye ekoro, bhino bhikumuzomera kwe enzira ya Yeesu Krisito.
1PE 2:6 Kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Murore, mumugye gwa Sayuni niratuura eriigina eriikuru ryo obhurusa, kweeki niryo eriigina ryo obhuguri obhukuru rino niasoriri. Na wowoosi wuno akumwiikirirya Yeesu Krisito kubha niwe eriigina riyo, atakusuukibhwa na rumwe!”
1PE 2:7 Kweemwe bhano mukwiikirirya eriigina riyo, ni ryo obhuguri obhukuru. Nawe, kwiiguru ya bhano bhatakuriikirirya, Amakaamo Amahoreeru garabhuga iguru waabhu, “Eriigina rino abhoomboki bhaaryaangiri, niryo ribheeri eriigina eriikuru ryo obhurusa.”
1PE 2:8 Kweeki, Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Eriigina riyo niryo rino abhaatu bhakwiikuzaku, na riragirirya abhaatu bhabhe bharagwa.” Abhaatu bharagwa, kwo okubha bhatakwiigwa engʼana ya Taatabhugya. Ego niigo bhaari bhatuuriirwe kweema ekare.
1PE 2:9 Nawe emwe ni kisyooko ekisorwa, abhaseengeri bho Omutemi, abhaatu bhaaye abhahoreeru, abhaatu bha Taatabhugya omweene, okubha muraarike amahokya amakuru ga Taatabhugya. Ewe akabhabhirikira okurwa mukiirima, akabhasikirya mubhweero bhwaaye obhukuru bhwo okuruguurya.
1PE 2:10 Eziisiku zino zyahitiri mutaari bhaatu bha Taatabhugya, nawe bhoono emwe ni bhaatu bhaaye. Kweeki mutaari mwaabhiirwe na Taatabhugya, nawe bhoono, mwaabhiirwe.
1PE 2:11 Abhaseegwa bhaane, emwe ni bhagini na abhahiti mukyaaro kino. Kweego, nirabhiisasaama kubha, mutiikirirya eziinaamba zyeenyu eziimbiihu, zino zikuhakana neemwe, zibhahize.
1PE 2:12 Mubhe ne eteemwa nzomu gati wa abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, okubha kyeego bhakubhiitaamirirya kubha, murakora obhubhi, bharore amahokya geenyu amazomu. Niho bhakunagya okumukumya Taatabhugya kwiiguru weenyu, kurusiku rwo okuuza kwaaye.
1PE 2:13 Mubhe murasuuka abhakaangati bha abhaatu, kwiiguru yo okumusuuka Omukuru Yeesu. Musuuke omutemi weenyu, kwo okubha ewe niwe omukaangati omukuru mukyaaro kyeenyu.
1PE 2:14 Kweeki musuuke abhakaangati bhe emigye, abheene bhakasorwa no omukaangati wuyo. Bhakasorwa okubha bhabhe bharatuura obhutemwa bhwa abhaatu bhano bhakukora obhubhi, no okukumya bhano bhakukora amangʼana amazomu.
1PE 2:15 Obhuseegi bhwa Taatabhugya ni kubha, mukore amangʼana amazomu, okubha mukirye abhageege bhano bhatamenyiri amangʼana gaaye.
1PE 2:16 Mwiikare kwo obhwiiragaanzi, nawe mutakorera obhwiiragaanzi bhuyo okubhisa amabhi. Mwiikare kyeego abhagya bha Taatabhugya bhakweenderwa kwiikara.
1PE 2:17 Mubhasuuke abhaatu bhoosi, na museege abhiikirirya abharikyeenyu. Mumwiigwe Taatabhugya, na mumusuuke omutemi weenyu.
1PE 2:18 Emwe abhagya, mubhasuuke bhukongʼu abhakuru bheenyu kwo obhusuuku bhwoosi, bhabhe ni bhazomu na abhanyoohu, kasi bhahaari.
1PE 2:19 Mwiikongʼeererye eziinyaako zino zitakweenderwa, kwiiguru yo okumusuuka Taatabhugya, hayo muramuzomera.
1PE 2:20 Kyeego muriikongʼeererya eziinyaako zino mukweenderwa kwe ekigirirye kyo obhubhi bhweenyu, bhutariho obhweera. Nawe eraabhe muriikongʼeererya eziinyaako kwiiguru yo okukora amazomu, hayo muramuzomera Taatabhugya.
1PE 2:21 Mureenderwa mwiikongʼeererye ego, kwo okubha Krisito omweene akanyaakibhwa kwiiguru weenyu. Kwo okukora ego, akabhatigira ekireengyo, okubha mubhe muramweega.
1PE 2:22 Ewe ataakoriri ebhibhi bhiyo bhyoosi, naabhe okugaamba orurimi ruyo rwoosi.
1PE 2:23 Hano yatukirwe, ataakyooriri engʼana yiyo yoosi. Hano yanyaakiibhwe, ataabharekirye abhanyaakya kubha, arabharihira ekisiiyoomba. Nawe, akamutigira Taatabhugya goosi, atine ekiina kwe eheene.
1PE 2:24 Krisito omweene akagega ebhibhi bhyeetu kumubhiri gwaaye, akanyaakibhwa kumusaraba. Akakora ego, okubha etwe tutabhaahwa kweeki ne ebhibhi, nawe twiikare obhwiikari bhuno bhukweenderwa embere wa Taatabhugya. Emwe muhonirwe kwo okuhitira okutemwa kwaaye.
1PE 2:25 Mwaari kye eziingʼoondu zino zikubhura, nawe bhoono, mumukyooreeri ewe omuriisya weenyu wuno akubhariibha.
1PE 3:1 Kweego emwe abhakari, mubhiigwe abhasubhe bheenyu, okubha eraabhe bhariho bhano bhatakutuniirira ameegyo ga Taatabhugya, bharore eziiteemwa zyeenyu eziinzomu na bharutwe nabho. Kweego bharanagya okumwiikirirya Taatabhugya kutama kubhuurirwa ngʼana.
1PE 3:3 Mutabha abhaatu bho okwiizomya kwiigutu ego, kyaabhurya okusuka eziinzweeri, okwiibhoha ebhigiro bhye ezahaabu kasi emyeenda gyo obhuguri bhukuru.
1PE 3:4 Nawe obhuzomu bhweenyu bhutaangire muziikoro, bhuno bhutakunagya kusarika naabhe okukuunguha. Obhuzomu bhuyo, ni kubha ne ekoro nzomu no obhunyoohu, na nibhwo obhuzomu bhuno bhuno obhuguri obhukuru mumeeso ga Taatabhugya.
1PE 3:5 Ego niigo ekare hayo abhakari abhahoreeru bhano bhaamwiisigiri Taatabhugya, bhahiizomya kwo okubhiigwa abhasubhe bhaabhu.
1PE 3:6 Owumwe waabhu yaari ni Saara, omukari wa Aburahamu. Ewe yaari aramwiigwa omusubhe waaye bhuzomu, akumubhirikira omukuru waaye. Egoego emwe kweeki, eraabhe murakora amazomu kutama okwoobhoha riyo ryoosi, ambe mubheeri abhaana bhaaye.
1PE 3:7 Neemwe abhasubhe, mwiikare na abhakari bheenyu kwa amangʼeeni, mukumenya kubha bhatana amanaga kyeego emwe. Mubhatuge kwo okubhasuuka, kwe ekigirirye ebho bhoosi bharagabha orubhaango rwo obhuhoru. Kweego abhasubhe, mukore ego, okubha amasabhi geenyu gataribhirwa.
1PE 3:8 Mubhuteero, nirabhabhuurira mwoosi kubha, mubhe na amiiseego gamwe, mugwaatane, museegane kya abhahiiri, murorerane ebhigoongi, na mubhe bhanyoohu.
1PE 3:9 Mutariha amabhi kwa amabhi, kasi ituki kwi ituki, nawe mubhatweere ebhite. Taatabhugya abhabhirikiiri okukora ego, na arabhatweera ebhite kwo okukora gayo.
1PE 3:10 Kyeego Amakaamo Amahoreeru gakubhuga, “Omuutu akweenda kwiikara bhuzomu no okubha no obhuzoma, atige okumoonya no okungʼeenererya.
1PE 3:11 Na atige okukora amabhi, akore amazomu. Kweeki akore omukya okwiikara kwo omureembe na abharikyaaye,
1PE 3:12 kwo okubha Omukuru, Taatabhugya arabhatuga bhano bhakukora eheene, na ariigwa amasabhi gaabhu. Nawe, bhano bhakukora amabhi, arabhaanga eziisiku zyoosi.”
1PE 3:13 Weewi arabhakorera amabhi, eraabhe murakora amazomu kwo omukya eriibhaga ryoosi?
1PE 3:14 Naabhe ego, eraabhe muranyaaka kwo okukora eheene, Taatabhugya arabhatweera ebhite. Kweego, mutatuurirwa obhuhoobhi naabhe okwoobhoha bhano bhakubhanyaakya. Nawe mumukore Krisito abhe Omukuru omweene muziikoro zyeenyu.
1PE 3:15 Mwiibhanure eriibhaga ryoosi okumukyoora wowoosi wuno akubhabhuurya kino mukwiisiga. Mukore ego kwo obhunyoohu no obhusuuku,
1PE 3:16 muraabhe no omutima mweero, okubha eraabhe bharabhiitaamirirya kwa amangʼana amazomu gano mukukora iguru wa Krisito, ambe bharore eziisoni.
1PE 3:17 Hakiriku okunyaaka kwe ekigirirye kyo okukora amazomu, eraabhe ni miiseego ga Taatabhugya, kukira okunyaaka kwo okukora amabhi.
1PE 3:18 Niigo ego, kwo okubha Krisito omweene akanyaakibhwa, kwe ekigirirye kye ebhibhi bhya abhaatu, yiingabha ewe ataari ne ebhibhi. Akakwa rugeendo rumwe ego ne ekiisa, okubha atwiigwaanie na Taatabhugya. Akiitwa omubhiri, nawe kwo obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru akabhona kweeki obhuhoru.
1PE 3:19 Kwe enzira ye Ekoro wuyo, akagya okurwaazira abhaatu bhano bhaakuuri, na bhoono eziikoro zyaabhu zibhohirwe.
1PE 3:20 Eziikoro ziyo ni zya bhano bhataamwiigwiiri Taatabhugya ekare hayo, hano Nuhu yaari akukora emeeri. Taatabhugya akiikongʼeererya ebhibhi bhyaabhu tee emeeri hano yakorirwe, nawe mubhuteero abhaatu bhanaane abheene ego, nibho bhano bhakatuuribhwa kwe enzira ya amaanzi.
1PE 3:21 Amaanzi gayo ni kireengyo kyo obhubatiizo, bhuno bhukubhatuurya, bhutari kwo okuruusyaho eriikwe mumubhiri, nawe ni kwo okumusabha Taatabhugya abhahe omutima omweero. Amangʼana gayo, garaturikana kwo okuhitira okuryooka kwa Yeesu Krisito.
1PE 3:22 Ewe akagya mwiisaaro, na bhoono yiikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya. Arakaangata bhamaraika ne ebhigiro bhyoosi bhino bhikubhaaha na bhyo obhunagya.
1PE 4:1 Ambe, kyaabhurya Krisito akanyaaka kumubhiri gwaaye, emwe kweeki mubhe mwiibhanwiiri mumiiseego geenyu okunyaaka kyeego ewe yanyaakiri. Niragaamba ego, kwo okubha, omuutu wuno amariri kunyaaka kumubhiri gwaaye, atakubhaahwa kweeki ne ebhibhi.
1PE 4:2 Kwe enzira yiyo, obhwiikari bhwaaye bhwoosi bhuno bhusaagiri, ariikara kuriingʼaana na kyeego Taatabhugya akuseega, etari kwe eziinaamba zya abhaatu.
1PE 4:3 Muziisiku zino zihitiri, mwaari murakora amangʼana ga abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya. Mukatuniirira eziinaamba zyeenyu eziimbiihu zyo okuseega abhakari naabhe abhasubhe bhaaru. Kweeki mukaseega obhunywi obhuraara, obhusoohu, no okuseengera emisaambwa gyo okubhaazwa, gino gyaangirwe na Taatabhugya. Mwaari murakora amangʼana gayo kwe eriibhaga rino riisiri. Bhoono gabheere hayo.
1PE 4:4 Bhoono, abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya, bhararuguura hano bhakurora kubha mutakwiisaangya nabho naabhe hasuuhu okukora amabhi gano gahitireenie, kweego, bharabhatuka.
1PE 4:5 Nawe, abheene bhareenderwa okwiisasaama embere wo Omukuru Yeesu wuno yiibhanwiiri okutinira ekiina abhaatu bhoosi, abhahoru na abhaku.
1PE 4:6 Kiyo nikyo ekigirirye kya abhaatu bhano bhaakuuri, bhaarwaaziirwe Amangʼana Amazomu bhakubha bhakyaari bhahoru, okubha yiingabha bharatinirwa ekiina mubhwiikari bhwaabhu kya abhaandi, bhiikare kwo obhuturo bhwe Ekoro Muhoreeru, kyeego Taatabhugya ari muhoru.
1PE 4:7 Obhuteero bhwa amangʼana goosi bhuhikiri. Kweego, mubhe na kusuuhu no okwiiriiha kwa amiiseego go obhweera, okubha munagye okusabha.
1PE 4:8 Kukira gayo goosi, mwiiseege bhukongʼu, kwo okubha obhuseegi bhuraabhira ebhibhi bhyaaru.
1PE 4:9 Mubhe abhaatu bho okuginihya abharikyeenyu kutama kwiiririirira.
1PE 4:10 Bhoosi bhaheerwe obhuturo okurwa ku Taatabhugya, okubha bhasakirye abhaandi. Bhareenderwa kubhikorera bhuzomu, kyeego abhiimeerereri abhazomu bho orubhaango rwa Taatabhugya.
1PE 4:11 Eraabhe omuutu aheerwe amangʼana go okugaamba, agaambe kyeego gakurwa ku Taatabhugya. Na kyeego omuutu aheerwe obhunagya okubhahokeerya abharikyaaye, ahokye kwo obhunagya bhuno bhukurwa ku Taatabhugya. Kwe enzira yiyo, Taatabhugya araguungibhwa kuhitira Yeesu Krisito mumangʼana goosi. Ewe omweene ano obhuguungo no obhunagya bhwa kirakeego na kirakeego. Gabhe ego.
1PE 4:12 Abhaseegwa bhaane, mutaruguura iguru ye enyaako haari yino ekubhabhona gati weenyu okusakya obhwiikirirya bhweenyu. Mutarora ni kye ekigiro ekigini kino kikubhabhona.
1PE 4:13 Nawe muzomererwe kubha, muranyaaka kyeego Krisito yanyaakiri. Muzomererwe bhoono, okubha mubhe no obhuzomererwa reke, hano araaze okweerekya obhuguungo bhwaaye.
1PE 4:14 Eraabhe muratukwa kwe ekigirirye kye eriina rya Krisito, mumenye kubha muratweerwa ebhite. Eriingʼana riyo rireerekya kubha Ekoro wa Taatabhugya wo obhuguungo ari hamwe neemwe.
1PE 4:15 Ambe, omuutu ataaza kubhona enyaako kwe ekigirirye kyo obhwiiti, obhwiibhi, okukora amabhi kasi okwiisikirya mumangʼana ga abhaandi.
1PE 4:16 Nawe wuyo woosi wuno araanyaakibhwe kwo okubha Omukrisito, atarora soni. Nawe amukumye Taatabhugya, abhirikiirwe kwe eriina riyo.
1PE 4:17 Mumenye kubha, eriibhaga ryo okutina ekiina rihikiri, na Taatabhugya arataanga kwo okubhatinira ekiina abhaatu bhaaye. Bhoono eraabhe okutina ekiina kurataangira kweetwe abhaatu bhaaye abheene, erabhabhwi kubhano bhakwaanga Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya?
1PE 4:18 Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Eraabhe ni kukongʼu ku bhe eheene okutuuribhwa, erabhabhwi ku bhe ebhibhi bhano bhatakumuseengera Taatabhugya?”
1PE 4:19 Kweego, bhano bhakunyaakibhwa mumiiseego ga Taatabhugya, bhiituure kwo Omubhuumbi omuheene wuyo, bhageenderere kukora amazomu.
1PE 5:1 Bhoono niragaamba neemwe abhakaruka bhe ekanisa. Enye ni mukaruka omurikyeenyu, niruuzi kwa meeso gaane kyeego Krisito yanyaakiibhwe. Kweeki, ndiigwaatania mubhuguungo bhuno bhuraarorekane. Kweego nirabhiisasaama emwe,
1PE 5:2 mubhe abhariisya abhazomu bhe ekanisa yino mukahaabhwa na Taatabhugya. Kweeki muyiriibhe kwe ekoro nzomu, nawe etari kwo okuhatikwa. Mutakora emirimo gyeenyu kwe enaamba ye eziimbirya, nawe kwe ekoro yo omukya.
1PE 5:3 Mutabha abhariisya abhabhaandirirya kubhano muheerwe okubhakaangata, nawe obhwiikari bhweenyu bhubhe ekireengyo kizomu kweebho.
1PE 5:4 Yeesu Krisito niwe Omuriisya Omukuru we ekanisa, hano araarorekane kubhweero, murasaambirwa esaambo yo obhuguungo bhuno bhutana obhuteero.
1PE 5:5 Egoego neemwe abhamura, mubhasuuke abhakaruka. Neemwe mwoosi mureenderwa kubha abhanyoohu na bho okusakirania na abharikyeenyu. Mukore ego, kwo okubha Amakaamo Amahoreeru garabhuga, “Taatabhugya ahaabhaanga bhano bhakwiigega, nawe, ahaabhaha abhanyoohu orubhaango.”
1PE 5:6 Ambe, mubhe muriiyiikya iyaasi wo obhunagya bhwa Taatabhugya, neewe arabhatiirya eriibhaga ryaaye hano riraahike.
1PE 5:7 Mumutigire Taatabhugya eziinyaako zyeenyu zyoosi, kwo okubha ewe arabhatuga.
1PE 5:8 Muteengeeze, na mubhe meeso eriibhaga ryoosi, kwo okubha omubhisa weenyu, Seetaani, arageendageenda kyeego endwi yino ekuruma, erageendageenda ekomye omuutu, emurye.
1PE 5:9 Ambe, mumwaange Seetaani, mwiimeerere tiri kwo okumwiikirirya Taatabhugya. Mumenye kubha, abhiikirirya abharikyeenyu mukyaaro hoosi, bharanyaakibhwa kyeego emwe.
1PE 5:10 Taatabhugya arabhaha orubhaango rwoosi! Akabhabhirikira emwe, okubha mugwaatane neewe mubhuguungo bhwaaye bhwa kirakeego, hamwe na Krisito. Hano mukunyaaka kwiibhaga iguhi, nawe ewe omweene arabhagumirya, arabhaha eziinguru no okubhamenyeekererya.
1PE 5:11 Taatabhugya abhaahe kirakeego! Gabhe ego.
1PE 5:12 Nibhakaamiiri enyaarubha enguhi yino, kwo obhusakirya bhwa Sirwano. Enye nimumenyiri bhuzomu, kubha ni muheene. Amiiseego gaane ni kubhatoongera ekoro no okubheerekya, amangʼana gano ni rubhaango rwe eheene rwa Taatabhugya. Kutuukana no orubhaango ruyo, mwiimeerere tiri!
1PE 5:13 Abhiikirirya bhe ekanisa yino eri Babeeri, abhasorwa abharikyeenyu, bharabhakeerya. Na Mariko woosi, omwaana waane mubhwiikirirya, arabhakeerya.
1PE 5:14 Mubhakeerye abhiikirirya bhoosi kwo obhuseegi bhwa Krisito. Abhiikirirya bha Krisito, omureembe gubhe hamwe neemwe.
2PE 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Simooni Petero, omugya kweeki omweega wa Yeesu Krisito. Nirabhakaamira emwe bhano mubhweeni obhwiikirirya bhwo obhuguri obhukuru. Etwe twoosi tubhweeni obhwiikirirya bhuyo kuhitira eheene ya Yeesu Krisito, wuno niwe Taatabhugya no omutuurya weetu.
2PE 1:2 Orubhaango no omureembe mwaaru bhibhe neemwe, kwo okumumenya Taatabhugya na Yeesu, Omukuru weetu.
2PE 1:3 Taatabhugya atuheeri amangʼana goosi gano tukweenda, kwo obhuturo bhwaaye, okubha twiikare kyeego Taatabhugya akweenda kwe enzira yo okumumenya. Ewe omweene atubhirikiiri mubhuguungo no obhuzomu bhwaaye.
2PE 1:4 Kugayo, aturageenie amangʼana go obhuguri bhukuru. Kwe enzira yiyo, turanagya okutiga amabhi gano gakureetwa ne enaamba embi ye ekyaaro kino, okubha tugwaatane ne esimuka ya Taatabhugya.
2PE 1:5 Kwe ekigirirye kiyo, mubhe murakora omukya okubha obhwiikirirya bhweenyu bhwoongeribhwe obhuzomu. No obhuzomu bhuyo, bhwoongeribhwe obhumenyi.
2PE 1:6 Kweeki obhumenyi bhuyo bhwoongeribhwe okwiibhaaha, okwiibhaaha kuyo kwoongeribhwe okwiikongʼeererya, okwiikongʼeererya kuyo kwoongeribhwe no okwiikara kyeego Taatabhugya akweenda.
2PE 1:7 Okwiikara kuyo kwoongeribhwe okuseegana abhahiiri kwa abhahiiri, okuseegana kuyo kwoongeribhwe kwo okuseega abhaatu bhoosi.
2PE 1:8 Hano muraabhe no omukumo guyo, na kyeego murageenderera okwoongeribhwa, gurabhakora mubhe no omukya gwo okuruusya emisumo kwo okumumenya Omukuru weetu Yeesu Krisito.
2PE 1:9 Nawe omuutu wuno atana eziiteemwa ziyo, ewe ni kyo omuutu wuno okurora mareembeeri, kwo okubha yeebhiri kubha Taatabhugya amweerirye ebhibhi bhyaaye.
2PE 1:10 Ambe, abhahiiri bhaane, mukore omukya bhukongʼu okumenyeekererya kubha Taatabhugya abhabhirikiiri no okubhasora. Eraabhe muriikara ego, mutakukora ebhibhi kimwe.
2PE 1:11 Kweego, muraginihibhwa bhuzomu mubhutemi bhwa kirakeego bhwo Omukuru no Omutuurya weetu Yeesu Krisito.
2PE 1:12 Kweego, nirageenderera kubhahiitya amangʼana gayo kyoomeera, yiingabha mumariri okugamenya no okugumira mubhuheene bhuno mukeega.
2PE 1:13 Nirarora kubha, nireenderwa nibhe nirabhahiitya iguru ya amangʼana gayo, eriibhaga ryoosi rino nikwiikara mukyaaro muno.
2PE 1:14 Niragaamba ego kwo okubha nimenyiri kubha, niratanura hano mukyaaro kwiibhaga rino ritari itaambi, ego niigo Omukuru weetu Yeesu Krisito kyeego yaanikuundukuriiri.
2PE 1:15 Kiyo nikyo kikugirya kuziisiku zino zikuuza nirakora omukya okukora gakaamwe, okubha hano niraabhe nikuuri mubhe murahiita amangʼana gaane gayo.
2PE 1:16 Hano twaari tukweegya kyeego araaze kwo obhunagya bhwaaye, Omukuru weetu Yeesu Krisito, tutiisigiiri amagano ge ekare gano gakaamirwe kwo obhungʼeeni. Nawe etwe tukabhurora obhuguungo bhwaaye kwa ameeso geetu abheene.
2PE 1:17 Etwe twaari hamwe na Yeesu mukiguru ekihoreeru, hano yaheerwe obhusuuku okurwa ku Taata Taatabhugya. Eriibhaga riyo, eriiraka rino rikurwa mubhuguungo obhukuru, mwiisaaro ku Taatabhugya omweene, rirabhuga, “Wuno niwe Omwaana waane omuseegwa, niwe akunizomera.” Kweego etwe abheene twaari abhamenyeekererya bhano tukiigwa amangʼana gayo.
2PE 1:19 Hamwe na gayo, tuna amangʼana ga abharooti na tumenyiri kubha ni ge eheene. Emwe murakora bhuzomu eraabhe muragagwaata. Amangʼana gayo ni kye etara yino ekumurika mukiirima, tee hano bhukukya, ne enzota ye etabhoori niyo Krisito Yeesu angʼarire muziikoro zyeenyu.
2PE 1:20 Nawe, kutuuma gayo, muhiite kubha bhutariho obhurooti bhwa Amakaamo Amahoreeru bhuno abharooti bhaagarwiiri kutuukana na amiiseego gaabhu abheene,
2PE 1:21 kwo okubha gatariho amangʼana go obhurooti bhuno bhwatuukeeni no obhuseegi bhwo omuutu. Nawe abhaatu bhakaruusya obhurooti okurwa ku Taatabhugya bhakukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru.
2PE 2:1 Nawe eriibhaga rya abharooti bhe ekare, bhakatuuka abharooti bho orurimi gati wa Abhiiziraeri. Niigo ego abheegya bho orurimi bharaatuuke gati weenyu. Abhaatu bhayo bharasikirya ameegyo ge eniku okubhurya abhaatu, naabhe bharamwaanga Omukuru Yeesu, wuno yabhatuurirye. Kwe enzira yiyo, bharagirya bhasikibhwe bhwaangu.
2PE 2:2 Kweeki abhaatu bhaaru bharazituniirira eziinzira zyaabhu eziimbiihu. Kwe ekigirirye kya abheegya bhayo bho orubheehi, enzira yo obhuheene eratukwa.
2PE 2:3 Kwe eziinaamba zye ebhigiro, bharabha bharabhabhuurira amagano go orurimi okubha bhabhone kino bhakweenda kuhitira kweemwe. Nawe Taatabhugya akaamura okweema ekare, okubhatinira ekiina kyaabhu ne eheene yiibhanwiiri okubhasikya!
2PE 2:4 Na Taatabhugya ataabhatigiri bhamaraika hano bhaakoriri ebhibhi, nawe akabharekera mumwoobho guno gune ekiirima ahagiro ha nyaari, na bhabhohirwe ne eminyororo, bharaganya orusiku rwo okutinirwa ekiina.
2PE 2:5 Kweeki eriibhaga rirya rya Nuhu, Taatabhugya ataabharoreeri ebhigoongi abhaatu bhano bhatakumuseengera, nawe akareeta omusabhuko gwa amaanzi mukyaaro, abhaatu bhakakwa. Nuhu niwe yaari arwaaziiri abhaatu kubha, bhakore kyeego Taatabhugya akweenda. Kweego Taatabhugya akamutuurya Nuhu hamwe na abhaandi muhuungati.
2PE 2:6 Kweeki Taatabhugya akatinira ekiina no okusikya kwo omuriro abhaatu bhe emigye gya Sodoma na Gomora, gikabha ekibhu. Na akagikora gibhe ekireengyo kugano garaabhabhone abhaatu bhano bhatakumuseengera Taatabhugya.
2PE 2:7 Taatabhugya akamutuurya Roti, omuutu we eheene, wuno yabhweeni ebhigoongi bhukongʼu kwe eziiteemwa eziimbiihu bhukongʼu zya abhasarya bhayo.
2PE 2:8 Omuutu wuyo omuheene yaari ariikara gati waabhu kwa siku nzaru, naabhe akakwa ekoro kwiiguru we eziiteemwa zyaabhu eziimbiihu zino yaruuzi no okwiigwa.
2PE 2:9 Kweego, Omukuru, Taatabhugya amenyiri kyeego akutuurya abhaatu bhaaye bhano bhakumwiigwa mubhusakya bhwaabhu. Kweeki amenyiri kyeego araabhateme abhaatu bhe ebhibhi kurusiku rwo obhutini bhwe ekiina,
2PE 2:10 kiindi bhano bhakutuniirira eziinaamba zyo omubhiri no okuzeera obhuturo bhwa Taatabhugya. Abheegya bho orurimi bhayo bhane eteemwa ye eziihaka no obhwiizuungya, naabhe bhatakwoobhoha okutuka ebhigiro ebhiguungibhwa bhya mwiisaaro.
2PE 2:11 Yiingabha bhamaraika bhane eziinguru no obhunagya kukira abheegya bho orurimi, nawe bhatakuzoongera no okutuka ebhigiro bhiyo, embere wo Omukuru, Taatabhugya.
2PE 2:12 Abheegya bhayo hano bhakutuka ebhigiro ebhiguungibhwa bhiyo, bhatabhimenyiri. Bharatuubhana kye ebhityeenyi bhino bhitana amangʼeeni, bhiriibhurwa ego okubha okugwaatwa no okugwaagwa! Ego niigo bharaasikibhwe kwo okutuukana no obhusarya bhwaabhu.
2PE 2:13 Kweeki bhararihwa enyaako kya yirya bhakagirirya abhaatu abhaandi. Bhano obhuzomererwa okukora amangʼana ge eziinaamba zyaabhu eziimbiihu kubhweero. Naabhe hano bhakurya hamwe neemwe, bharazomererwa kukora amabhi gayo, na kweego bharabhakaangirirya. Kwe enzira yiyo, bharabhakora mubhe ne eziisoni kasi amakire.
2PE 2:14 Ameeso gaabhu giizwiiri obhuseebheeti ne eziinaamba zyaabhu zyo okukora ebhibhi zitana obhuteero. Bharangʼeena abhaatu bhano bhakyaari kugumira mubhwiikirirya. Bhanarirye eziikoro zyaabhu okwiigoomba ebhigiro, nawe Taatabhugya abhiihiimiri!
2PE 2:15 Bhatigiri enzira yo obhweema, bhabhuriri no okutuniirira enzira ya Baramu, omwaana wa Beori, wuno yaseegiri okurihwa kwe enzira yo okukora ebhibhi.
2PE 2:16 Nawe, Baramu akarekibhwa ne etikiri iguru we ebhibhi bhyaaye. Etikiri ni mutugo nawe ekagaamba kwe eriiraka ryo omuutu okubha emurekye omurooti wuyo, atige okukora amangʼana ge ekigeege.
2PE 2:17 Abhaatu bhayo ni kye ebhitaaro bhino bhyoomiri, ni kya amasaaro gano garagegwa no omukama. Ahagiro he ekiirima ekikuru kya nyaari, habhanwiirwe kwiiguru waabhu.
2PE 2:18 Kwo okugaamba amangʼana go obhwiizuungya na gano gatana obhweera, bharakaangirirya abhaatu nabho bhagwaate eziinaamba zyaabhu eziimbiihu zyo omubhiri. Abhaatu bhayo bhatana ibhaga itaambi okurwa hano bhiiyaahwiiri kubhano bhakukora amabhi.
2PE 2:19 Abheegya bho orurimi bhayo, bharagiriiri abhaatu abhaandi kubha bharabha abhiiragaanzi, eno ebho abheene nibho abhagya bhe ebhibhi, kwo okubha omuutu arabha omugya wa kyokyoosi kino kimutamiri.
2PE 2:20 Kweego, abhaatu bhano bharyaariri obhunyaka bhwe ekyaaro kino, bhamenyiri bhuzomu amangʼana go Omukuru no Omutuurya weetu Yeesu Krisito. Kyaamwe bhakagwaatwa kweeki, no okutamwa okurwa mumakire, bharabha munyaako bhukongʼu, kukira kubhweemero harya.
2PE 2:21 Yiingabheeri hakiriku kweebho, kyeego bhatiingamenyiri enzira yiyo yo okweenderwa embere wa Taatabhugya, kukira bhayimenye, kyaamwe bhakatiga obhuswaagyo obhuhoreeru bhuno bhaheerwe.
2PE 2:22 Kiriho ekireengyo kyo obhuheene kino kikubhuga, “Embwa erakyoorera okurya amaruki gaaye,” kweeki kune ekireengyo ekiindi kino kikubhuga, “Embiizi yino yiisaabhiibhwe ehaakyoorera okwiibhurugania mubhutoto.” Ego niigo ekutuukira kweebho.
2PE 3:1 Abhaseegwa bhaane, enyaarubha yino ni ya kabhiri okubhakaamira. Muziinyaarubha zyoosi ibhiri nikoriri omukya kusisimukya amiiseego geenyu amazomu mumangʼeeni geenyu kwo okubhahiitya.
2PE 3:2 Ndeenda muhiite amangʼana gano abharooti abhahoreeru bhaagaambiri ekare hayo, no okuhiita gano Omukuru no Omutuurya weetu yaswaagirye, gano muheerwe na abheega bhaaye.
2PE 3:3 Ekigiro ekikuru kino mukweenderwa okumenya ni kubha, muziisiku zyo obhuteero bharatuuka abhaatu bho obhuzibhuri, bhano bhakutuniirira eziinaamba zyaabhu eziimbiihu.
2PE 3:4 Bharazibhura bharabhuga, “Krisito akaragania kubha arakyoora! Bhoono ari hayi? Kweema bhazaazi bheetu bhakwe, amangʼana goosi gari bhuryabhurya kyeego gaari okweema obhweemero bhwe ekyaaro!”
2PE 3:5 Abhaatu bhayo, bhariikora kyeego bheebhiri kubha ekare hayo Taatabhugya akagaamba engʼana, eriisaaro ne ekyaaro bhikateemwa. Akateema ekyaaro okurwa mumaanzi na kwe enzira ya amaanzi.
2PE 3:6 Kwe engʼana yaaye na kwa amaanzi go omusabhuko, ekyaaro kye eriibhaga rirya kikasikibhwa.
2PE 3:7 Na kwe engʼana yiyoyiyo Taatabhugya abhiikiri eriisaaro ne ekyaaro kino, okubha bhyookibhwe kwo omuriro. Abhituuriri kwiiguru yo orusiku runo araabhatinire ekiina abhaatu bhano bhatakumuseengera Taatabhugya no okubhasikya.
2PE 3:8 Nawe, abhaseegwa bhaane, muteebha engʼana yino kubha, ku Mukuru, Taatabhugya, orusiku rumwe ni kye emyaaka kikwe kimwe (1,000), ne emyaaka kikwe kimwe (1,000) kweewe ni kyo orusiku rumwe.
2PE 3:9 Abhaatu abhaandi bhariiseega kubha, Omukuru, Taatabhugya arakeezera kukora gano yarageenie, nawe atakukeezera okugakora. Ewe akongʼeeri kwiiguru weenyu, kwo okubha atakweenda omuutu wowoosi abhure. Kino akweenda, bhoosi bhate ebhibhi bhyaabhu.
2PE 3:10 Orusiku rwo okuuza kwo Omukuru Yeesu ruraaza kyo omwiibhi. Orusiku ruyo, eriisaaro rirarwaho kwo omurumo omukuru, ebhigiro bhino bhiri muyo bhirookibhwa kwo omuriro, ekyaaro nakyo kirasika hamwe ne ebhigiro bhyoosi bhino bhiri muyo.
2PE 3:11 Ambe, kwo okubha ebhigiro bhyoosi bhirasikibhwa kwe enzira yiyo, mbe, emwe mureenderwa kubha ni bhaatu bha teemwaki? Mureenderwa okwiikara kyeego Taatabhugya akweenda kwo obhuhoreeru,
2PE 3:12 hano mukuganya orusiku rwa Taatabhugya rurya, no okukora ruuze bhwaangu. Orusiku ruyo, eriisaaro rirookibhwa kwo omuriro no okusikibhwa, ne ebhigiro bhino bhiri muyo bhirayaaya kwo omuriro.
2PE 3:13 Nawe etwe turaganya eriisaaro eriihya ne ekyaaro ekihya kyeego yaturageenie, ahagiro hano hiizwiiri eheene, kyoomeera.
2PE 3:14 Kweego abhaseegwa bhaane, hano mukuganya orusiku rurya, mukore omukya kubha ne ekoro nzomu, mutabha na amasoro embere wa Taatabhugya, na mubhe no omureembe neewe.
2PE 3:15 Mumenye kubha Omukuru ariikongʼeererya okubha mutuuribhwe. Ego niigo omurikyeetu Pauro omuseegwa akabhakaamira kwa amangʼeeni gano yaheerwe na Taatabhugya.
2PE 3:16 Muziinyaarubha zyaaye zyoosi arakeerenerya amangʼana gayo. Gariho amangʼana agaandi makongʼu okugamenyeekererya muziinyaarubha zyaaye ziyo. Amangʼana gayo, abhaatu bhano bhatana obhumenyi na bhakyaari kugumira mubhwiikirirya, bharagatubhuuzikania, kyeego bhakutubhuuzikania Amakaamo Amahoreeru agaandi. Kweego, bhariigirirya obhusikibhwa bhwaabhu.
2PE 3:17 Kweego, emwe abhaseegwa bhaane, kwo okubha muzweeniibhwe amangʼana gayo, mwiiriibhe, abheegya bhayo bho orurimi bhataaza kubhatubhuuzikania kwo orurimi rwaabhu okubha mugwe no okutiga obhuheene bhweenyu bhuno mukugwaata.
2PE 3:18 Nawe, mugeenderere kukongʼa kwe enzira yo orubhaango rwo Omukuru no Omutuurya weetu Yeesu Krisito, no okumumenya bhukongʼu. Aguungibhwe, bhoono na kirakeego.
1JO 1:1 Turabharaarika amangʼana iguru ye Engʼana yo obhuhoru, Engʼana wuyo yaari ariho okurwa obhweemero. Etwe tukamwiigwa no okumurora kwa ameeso geetu, tukamwiisuunza no okumubhabhaata na amabhoko geetu.
1JO 1:2 Obhuhoru bhuyo bhukarorekana, na neetwe tukabhurora. Bhoono, turabhamenyeekererya no okubharwaazira amangʼana iguru ya wuno ni Ngʼana yo obhuhoru bhwa kirakeego. Ewe yaari ku Taata Taatabhugya, akarorekana kweetwe.
1JO 1:3 Tukamurora no okumwiigwa, na bhoono turabharwaazira amangʼana iguru waaye, okubha mubhe no obhumwe neetwe mubhwiikirirya. Obhumwe bhuno tunabhwe hamwe na Taata Taatabhugya, no Omwaana waaye Yeesu Krisito.
1JO 1:4 Turabhakaamira gano, okubha obhuzomererwa bhweetu bhuhike.
1JO 1:5 Ambe, amangʼana gano tukiigwa okurwa ku Krisito Yeesu, nigo tukubharwaazira, kubha Taatabhugya ni bhweero, atana kiirima kyokyoosi muusi waaye.
1JO 1:6 Eraabhe turabhuga tuno obhumwe na Taatabhugya, eno turageenderera kwiikara mukiirima, turagaamba orurimi, na tutakukora go obhuheene.
1JO 1:7 Nawe, eraabhe turiikara mubhweero, kyeego Taatabhugya ari mubhweero, niho tuno obhumwe etwe abheene kwa abheene. Kweeki amanyiinga go Omwaana waaye Yeesu garatweerya ebhibhi bhyeetu bhyoosi.
1JO 1:8 Eraabhe turabhuga kubha etwe tutana ebhibhi bhyobhyoosi, turiingʼeena abheene, naabhe obhuheene bhutari muusi weetu.
1JO 1:9 Nawe, eraabhe turiisasaama ebhibhi bhyeetu, Taatabhugya aratwaabhira ebhibhi bhyeetu no okutweerya obhubhi bhwoosi, kwo okubha ewe ni muheene na mweene heene.
1JO 1:10 Eraabhe turabhuga kubha tukyaari kukora ebhibhi, turamukora Taatabhugya kubha mubheehi, naabhe engʼana yaaye etari muusi weetu.
1JO 2:1 Abhaana bhaane abhaseegwa, nirabhakaamira amangʼana gayo, okubha mutakora ebhibhi. Nawe, kyo omuutu wowoosi arikora ebhibhi, tunawe wuno akutwiimeererera ku Taata Taatabhugya. Wuyo niwe Yeesu Krisito omuheene.
1JO 2:2 Ewe niwe ekimweeso kyo okuruusyaho ebhibhi bhyeetu no okutwiigwaania na Taatabhugya. Kweeki, etari ebhibhi bhyeetu ebhyeene, nawe ni bhibhi bhya abhaatu bhoosi bhe ekyaaro.
1JO 2:3 Turaagwaate obhuswaagyo bhwa Taatabhugya, niho tukumenya kubha turamumenyeekererya.
1JO 2:4 Wowoosi wuno akubhuga kubha, amumenyiri Taatabhugya eno atakwiigwa obhuswaagyo bhwaaye, ni mubheehi, naabhe obhuheene bhutari muusi waaye.
1JO 2:5 Nawe omuutu wuno akwiigwa engʼana yaaye, eheene obhuseegi bhwa Taatabhugya bhukuunaaniri muusi waaye. Kweego turamenya kubha tuno obhumwe na Taatabhugya.
1JO 2:6 Omuutu wuno akubhuga ano obhumwe na Taatabhugya, areenderwa yiikare kyeego Yeesu akiikara.
1JO 2:7 Abhaseegwa bhaane, obhuswaagyo bhuno nikubhakaamira bhutari bhuhya, nawe ni bhuswaagyo bhuryabhurya bhwe ekare bhuno mwaari mumenyiri kweema hano mwaataangiri okwiikirirya Yeesu Krisito. Obhuswaagyo bhuyo bhwe ekare, ni ngʼana yirya yino mukiigwa iguru yo okuseegana.
1JO 2:8 Kweeki, obhuswaagyo bhuno nikubhakaamira, nibhwo obhuhya. Obhuheene bhwo obhuswaagyo bhuyo, bhukarorekana mubhwiikari bhwa Yeesu Krisito na mubhwiikari bhweenyu, bhuno bhukutweerekya kubha ekiirima kirarwaho no obhweero bhwe eheene bhumariri kubhara.
1JO 2:9 Omuutu wowoosi wuno akubhuga, ariikara mubhweero eno aramubhiihirirya omurikyaaye, akyaari ariikara mukiirima.
1JO 2:10 Wuyo woosi wuno akuseega omurikyaaye, ariikara mubhweero. Kitariho kyokyoosi muusi waaye kyo okumugirirya akore ebhibhi.
1JO 2:11 Nawe, wuno akumubhiihirirya omurikyaaye, ari mukiirima. Kweeki, arageenda mukiirima, atakumenya eno akugya, kwo okubha ekiirima kikuundikiirye ameeso gaaye.
1JO 2:12 Nirabhakaamira abhaana bhaane abhaseegwa, kwo okubha ebhibhi bhyeenyu bhyaabhiirwe kwo okuhitira Yeesu Krisito.
1JO 2:13 Nirabhakaamira emwe bhataata, kwo okubha mumumenyiri Yeesu Krisito, wuno yaariho kweema obhweemero. Nirabhakaamira emwe abhamura, kwo okubha mumuhiziri Seetaani, omubhi wurya. Nirabhakaamira emwe abhaana, kwo okubha mumumenyiri Taata Taatabhugya.
1JO 2:14 Nirabhakaamira emwe bhataata, kwo okubha mumumenyiri Yeesu Krisito, wuno yaariho kweema obhweemero. Nirabhakaamira emwe abhamura, kwo okubha muna amanaga, murageenderera okugwaata eriingʼana rya Taatabhugya, kweeki, mumuhiziri Seetaani, omubhi wurya.
1JO 2:15 Kweego, mutaseega obhubhi bhwe ekyaaro kino na goosi gano garimu. Omuutu wowoosi hano akuseega amangʼana ga mukyaaro, atakumuseega Taata Taatabhugya.
1JO 2:16 Obhubhi bhwe ekyaaro nibhwo bhuno, enaamba embiihu yo omubhiri, enaamba yo okubha nakyo kyokyoosi kino omuutu akiruuzi, no obhwiizuungya bhuno bhukutuukana no obhuniibhi. Eziiteemwa ziyo zitakureka ku Taata Taatabhugya, nawe zirareka mukyaaro muno.
1JO 2:17 Ekyaaro kino hamwe ne eziinaamba zyakyo eziimbiihu, zirahita. Nawe wowoosi wuno akukora gano gakumuzomera Taatabhugya, arabha no obhuhoru bhwa kirakeego.
1JO 2:18 Abhaana bhaane abhaseegwa, eziisiku zyo obhuteero zihikiri! Mwiigwiiri kubha omwaangi wa Krisito araaza, naabhe bhoono abhaangi bhaaru bha Krisito bhamariri kuuza. Ego niigo tumenyiri kubha turi muziisiku zyo obhuteero.
1JO 2:19 Abhaatu bhayo bharwiiri gati weetu, nawe bhataari no obhumwe bhwe eheene na neetwe. Eraabhe bhiingabheeri no obhumwe bhwe eheene na neetwe, bhiingatamiri kweetwe. Nawe bhakatanura, okubha emenyekane kubhoosi kubha bhataari no obhumwe neetwe.
1JO 2:20 Nawe emwe, Omuhoreeru Yeesu abhaheeri Ekoro yaaye, bhoono emwe mwoosi mumenyiri obhuheene.
1JO 2:21 Nirabhakaamira enyaarubha yino, etari kwo okubha mutamenyiri obhuheene, nawe mubhumenyiri. Kweeki, mumenyiri kubha rutariho orurimi rworwoosi runo rukutuukana no obhuheene.
1JO 2:22 Omuutu omubheehi ni weewi? Omuutu omubheehi ni wowoosi wuno akugaamba kubha Yeesu atari Krisito. Wowoosi wuno akwaanga Taata Taatabhugya na Yeesu Omwaana waaye, niwe omwaangi wa Krisito.
1JO 2:23 Omuutu wowoosi wuno akumwaanga Omwaana wa Taatabhugya, atana obhumwe na Taata Taatabhugya. Nawe, wuno akumwiisasaama Omwaana embere wa abhaatu, ano obhumwe na Taata Taatabhugya kweeki.
1JO 2:24 Bhoono, mugeenderere okugagwaata muziikoro zyeenyu amangʼana gano mweegiibhwe go okumwiikirirya Yeesu, kweema obhweemero. Eraabhe murageenderera okugwaata ameegyo gayo, niho murageenderera kubha no obhumwe no Omwaana na Taata Taatabhugya
1JO 2:25 na bhuno nibhwo obhuhoru bhwa kirakeego bhuno akaturagania.
1JO 2:26 Nirabhakaamira amangʼana gayo, okubharekya iguru wa abhaatu bhano bhakusakya okubhabhurya.
1JO 2:27 Nawe emwe, Krisito abhaheeri Ekoro Muhoreeru, wuno akwiikara muusi weenyu. Wuyo niwe akubheegya goosi, na ameegyo gaaye ni ge eheene, gatari go orurimi. Kweego, mutakweenderwa okweegibhwa no owuundi. Kyeego Ekoro Muhoreeru abheegirye, mugeenderere kubha no obhumwe na Krisito.
1JO 2:28 Bhoono abhaana bhaane abhaseegwa, mugeenderere kubha no obhumwe na Krisito, okubha eriibhaga rino araakyoore kweeki, tubhe no obhukaari embere waaye, tutiibhisa kwe eziisoni.
1JO 2:29 Mumenyiri kubha Krisito ni mweene heene. Kweego mumenye kubha wowoosi wuno akukora ge eheene, niwe omwaana wa Taatabhugya.
1JO 3:1 Murore kyeego Taata Taatabhugya akutuseega bhukongʼu, kubha etwe tubhirikiirwe abhaana bhaaye! Eheene niigo turi. Nawe abhaatu bhano bhatakumwiigwa Taatabhugya, bhatakumenyeekererya kubha etwe ni bhaana bha Taatabhugya, kwo okubha bhatamumenyiri ewe.
1JO 3:2 Abhaseegwa bhaane, tumenyiri kubha bhoono ego etwe ni bhaana bha Taatabhugya, nawe etamenyekeeni kyaabhurya turaabhe. Nawe tumenyiri kubha eriibhaga rino Krisito araakyoore kweeki, turatuubhana neewe, kwo okubha turamurora kyeego ari.
1JO 3:3 Omuutu wowoosi wuno akwiisiga kubha aratuubhana na Krisito, yiyeerye okubha abhe muhoreeru, kyeego Krisito omweene ni muhoreeru.
1JO 3:4 Wowoosi wuno akukora ebhibhi, arasarya emigiro gya Taatabhugya, kwo okubha okukora ebhibhi, nikwo okusarya emigiro.
1JO 3:5 Mumenyiri kubha Krisito akaaza mukyaaro, okubha abhiruusyeho ebhibhi bhyeetu. Kweeki ewe atana bhibhi bhyobhyoosi muusi waaye.
1JO 3:6 Bhoono eri mwaasi kubha, wowoosi wuno akugeenderera kubha no obhumwe neewe, atakugeenderera kukora ebhibhi. Nawe wowoosi wuno akugeenderera kukora ebhibhi, akyaari kumurora, naabhe atamumenyiri Krisito ni weewi.
1JO 3:7 Bhoono, abhaana bhaane abhaseegwa, mutiikirirya kubha omuutu wowoosi abhabhurye. Wowoosi wuno akukora amangʼana ge eheene, ni muheene embere wa Taatabhugya, kyeego Krisito ni we eheene.
1JO 3:8 Nawe wowoosi wuno akugeenderera kukora ebhibhi, ni muutu wa Seetaani. Tumenyiri ego, kwo okubha Seetaani ageendereeri kukora ebhibhi kweema obhweemero. Nikyo ekigirirye Omwaana wa Taatabhugya akaaza mukyaaro, okubha agisarye emirimo gya Seetaani.
1JO 3:9 Wowoosi wuno abheeri omwaana wa Taatabhugya, atakugeenderera kukora ebhibhi, kwo okubha ano obhuhoru okurwa ku Taatabhugya. Atakunagya kugeenderera kukora ebhibhi, kwo okubha ni mwaana wa Taatabhugya.
1JO 3:10 Nawe, omuutu wuno atakukora amangʼana ge eheene kasi wuno atakumuseega omurikyaaye, wuyo atari omwaana wa Taatabhugya. Gayo nigo gakwaahura gati wa abhaana bha Taatabhugya na abhaana bha Seetaani.
1JO 3:11 Kweema eriibhaga hano mwaataangiri okwiikirirya, mwiigwiiri amangʼana kubha tureenderwa okuseegana etwe kwe etwe.
1JO 3:12 Tutabha kya Kaini, omwaana wa Seetaani, omubhi wurya, wuno akiita omusuuhu waaye. Ni kwaki akamwiita? Akamwiita kwo okubha amahokya gaaye Kaini gaari mabhiihu, nawe go omusuuhu waaye gaari ge eheene.
1JO 3:13 Kweego abharikyaane, mutaruguura eraabhe abhaatu bhano bhatakumwiigwa Taatabhugya bharabhiihirirwa.
1JO 3:14 Etwe tumenyiri kubha tuhoniri oruku, na bhoono tuno obhuhoru bhwa kirakeego. Tumenyiri ego, kwo okubha tubhaseegiri abharikyeetu. Omuutu wowoosi wuno atana obhuseegi, akyaari kuhona oruku.
1JO 3:15 Wowoosi wuno amubhiihiriirye omurikyaaye, ni mwiiti. Mumenyiri kubha atariho omwiiti wuno ano obhuhoru bhwa kirakeego muusi waaye.
1JO 3:16 Krisito, hano yaruusirye obhwiikari bhwaaye kwiiguru weetu, akatweerekya obhuseegi bhwe eheene. Kweeki na neetwe egoego, tureenderwa okuruusya obhwiikari bhweetu kwiiguru ya abharikyeetu.
1JO 3:17 Omuutu wowoosi we ebhigiro bhyo okwiisa, arimurora omurikyaaye ano obhweendi, nawe atana ebhigoongi bhyo okumusakirya, eheene ano obhuseegi bhwa Taatabhugya?
1JO 3:18 Abhaana bhaane abhaseegwa mubhwiikirirya, tutaseegana kwa amangʼana ageene, nawe tuseegane kwe eheene no okukorerana amazomu.
1JO 3:19 Turiseegana ego, niho tukubha abhaatu bhe eheene kubha turatuniirira obhuheene, kweeki eziikoro zyeetu zirahiinyika embere wa Taatabhugya.
1JO 3:20 Naabhe turitinirwa ekiina muziikoro zyeetu, kubha tukoriri ebhibhi, tumenyiri kubha Taatabhugya niwe Omukuru kukira eziikoro zyeetu, neewe amenyiri goosi.
1JO 3:21 Abhaseegwa bhaane, eraabhe tutakutinirwa ekiina muziikoro zyeetu, turanagya kubha no obhukaari bhwo okusabha embere wa Taatabhugya.
1JO 3:22 Kweeki turasuungʼaana okurwa kweewe ryoryoosi rino tukumusabha, kwo okubha tugwaatiri obhuswaagyo bhwaaye no okukora gano gakumuzomera.
1JO 3:23 Obhuswaagyo bhwaaye nibhwe bhuno, kubha twiikirirye eriina ryo Omwaana waaye, Yeesu Krisito no okuseegana, kyeego akaturagania.
1JO 3:24 Omuutu wowoosi wuno akwiigwa obhuswaagyo bhwa Taatabhugya, ano obhumwe neewe. Taatabhugya kweeki ano obhumwe neewe. Tumenyiri kubha Taatabhugya ariikara mubhumwe neetwe, kwo okubha tune Ekoro Muhoreeru wuno atuheeri.
1JO 4:1 Abhaseegwa bhaane, mutiikirirya omuutu wowoosi wuno akubhuga ane Ekoro Muhoreeru wa Taatabhugya. Nawe mwiisuunze bhuzomu eraabhe omuutu arakaangatwa ne Ekoro Muhoreeru wa Taatabhugya kasi zeyi. Ni kuzomu okumenyeekererya kisi ego, kwo okubha abharooti bhaaru bho orurimi bhari mukyaaro.
1JO 4:2 Enzira yo okumumenya omuutu wuno akukaangatwa ne Ekoro Muhoreeru wa Taatabhugya niyo yino: wowoosi wuno akwiikirirya kubha Yeesu Krisito akaaza mukyaaro no omubhiri gwo omuutu, wuyo niwe akukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya.
1JO 4:3 Nawe wowoosi wuno atakwiikirirya kubha Yeesu yaari no omubhiri gwo omuutu, atakukaangatwa ne Ekoro wa Taatabhugya. Omuutu wuyo arakaangatwa ne ekoro yo omwaangi wa Krisito. Neemwe, mwiigwiiri kubha ekoro yo omwaangi wuyo eraaza, na bhoono emariri kuuza mukyaaro.
1JO 4:4 Nawe, abhaana bhaane abhaseegwa mubhwiikirirya, emwe ni bhaana bha Taatabhugya, neemwe muhiziri abharooti bhayo bho orurimi. Mukanagya okubhahiza kwo okubha Ekoro ya Taatabhugya eri muusi weenyu. Ewe ano obhunagya kukira ekoro ya Seetaani wuno ari mukyaaro.
1JO 4:5 Abharooti bhayo bho orurimi ni bha mukyaaro, kweego bharagaamba amangʼana ge ekyaaro. Na abhaatu bha mukyaaro bhano bhatakumwiigwa Taatabhugya, bharabhiitegeerera.
1JO 4:6 Etwe ni bhaana bha Taatabhugya. Wowoosi wuno amumenyiri Taatabhugya, aratwiigwa. Nawe wuno atari omwaana wa Taatabhugya, atakutwiigwa. Ego niigo tumenyiri obhwaahuri gati wa abhaatu bhano bhakukaangatibhwa ne Ekoro we eheene, na bhano bhakukaangatibhwa ne ekoro yo orurimi.
1JO 4:7 Abhaseegwa bhaane, tuseegane, kwo okubha obhuseegi bhurarwa ku Taatabhugya. Omuutu wowoosi wuno akuseega abharikyaaye, ni mwaana wa Taatabhugya, kweeki niwe amumenyiri Taatabhugya.
1JO 4:8 Nawe, wowoosi wuno atakuseega abharikyaaye, atamumenyiri Taatabhugya, kwo okubha Taatabhugya ni bhuseegi.
1JO 4:9 Taatabhugya akeerekya obhuseegi bhwaaye kweetwe, kwe enzira yo okuragania Omwaana waaye omweene mukyaaro, okubha kuhitira kweewe tubhone obhuhoru bhwa kirakeego.
1JO 4:10 Bhuno nibhwo obhuseegi, etari kubha etwe tukamuseega Taatabhugya, nawe ewe niwe akatuseega etwe. Nikyo akaragania Omwaana waaye, okubha abhe ekimweeso kyo okuruusyaho ebhibhi bhyeetu no okutugwaatania na Taatabhugya.
1JO 4:11 Abhaseegwa bhaane, kwo okubha Taatabhugya akatuseega etwe, ereenderwa na neetwe twiiseege.
1JO 4:12 Atariho omuutu wowoosi wuno amuruuzi Taatabhugya kimwe. Nawe turiiseege, Taatabhugya ariikara mubhumwe na neetwe, no obhuseegi bhwaaye bhurakuunaana muusi weetu.
1JO 4:13 Etwe tuno obhumwe na Taatabhugya, neewe Taatabhugya ano obhumwe na neetwe. Tumenyiri ego, kwo okubha atuheeri Ekoro yaaye.
1JO 4:14 Etwe tumuruuzi no okubhamenyeekererya abhaandi kubha Taata Taatabhugya akamutuma mukyaaro omwaana waaye, okubha abhe Omutuurya wa abhaatu bhoosi.
1JO 4:15 Omuutu wowoosi wuno akwiikirirya kubha Yeesu ni Mwaana wa Taatabhugya, Taatabhugya arabha no obhumwe neewe, neewe arabha no obhumwe na Taatabhugya.
1JO 4:16 Bhoono, etwe tumenyiri no okwiikirirya kubha Taatabhugya aratuseega. Taatabhugya ni bhuseegi. Wowoosi wuno akwiikara kwo obhuseegi, niwe ano obhumwe na Taatabhugya, Taatabhugya woosi ano obhumwe neewe.
1JO 4:17 Kwe enzira yiyo, obhuseegi bhukuunaaniri muusi weetu, okubha tubhe no obhukaari kurusiku rwo okutinirwa ekiina. Obhuseegi bhuyo bhukuunaaniri, kwo okubha obhwiikari bhweetu mukyaaro muno, bhuratuubhana na kyeego Yeesu akiikara.
1JO 4:18 Omuutu wuno ano obhuseegi, atana ehaho, kwo okubha obhuseegi bhwe eheene bhuraruusya ehaho yoosi. Omuutu ane haho hano okwoobhoha obhutini bhwe ekiina. Omuutu wuno ane ehaho, obhuseegi bhukyaari kukuunaana muusi waaye.
1JO 4:19 Etwe turamuseega Taatabhugya na abharikyeetu kwo okubha Taatabhugya niwe akakaangata kutuseega etwe.
1JO 4:20 Eraabhe omuutu wowoosi arabhuga kubha aramuseega Taatabhugya, eno aramubhiihirirya omurikyaaye, ni mubheehi. Tumenyiri kubha ni mubheehi, kwo okubha aribha atakumuseega omurikyaaye wuno akumurora kwa ameeso, atakunagya kumuseega Taatabhugya wuno akyaari kumurora.
1JO 4:21 Ambe, Taatabhugya atuheeri obhuswaagyo bhuno kubha, wowoosi wuno akumuseega Taatabhugya, areenderwa amuseege omurikyaaye.
1JO 5:1 Omuutu wowoosi wuno akwiikirirya kubha Yeesu ni Krisito, wuyo niwe omwaana wa Taatabhugya. Wowoosi wuno akumuseega taata, arabhaseega naabhe abhaana bha taata wuyo.
1JO 5:2 Tumenyiri kubha, turabhaseega abhaana bha Taatabhugya kwe enzira yo okumuseega Taatabhugya, no okugwaata obhuswaagyo bhwaaye.
1JO 5:3 Okumuseega Taatabhugya nikwe okugwaata obhuswaagyo bhwaaye. Kweeki, okugwaata obhuswaagyo bhwaaye kutari kukongʼu,
1JO 5:4 kwo okubha abhaana bhoosi bha Taatabhugya bharahiza obhubhi bhwe ekyaaro. Kuno nikwo okuhiza ekyaaro kwo obhwiikirirya bhweetu.
1JO 5:5 Awee, ni weewi wuno akunagya okuhiza obhubhi bhwe ekyaaro? Ni wuno akwiikirirya kubha Yeesu ni Mwaana wa Taatabhugya.
1JO 5:6 Yeesu Krisito niwe akakuundukurirwa kubha omwaana wa Taatabhugya kwa amaanzi go obhubatiizo bhwaaye na amanyiinga gaaye gano gakiitika kumusaraba. Ateerekirye ego kwo okubatiizwa kwa amaanzi ageene, nawe kwo okwiitira amanyiinga gaaye kumusaraba.
1JO 5:7 Kweeki neewe Ekoro Muhoreeru niwe wuno akumenyeekererya kubha ni ge eheene, kwo okubha Ekoro Muhoreeru niwe obhuheene.
1JO 5:8 Mbe, bhariho abhamenyeekererya bhatatu, bhano bhakweerekya amangʼana ga Yeesu [mwiisaaro, ni Taata, Engʼana ne Ekoro Muhoreeru, na abhatatu bhano ni bhamwe.
1JO 5:9 Kweeki, bhiriho bhitatu bhino bhikumenyeekererya mukyaaro], nabhyo ni Koro, amaanzi na amanyiinga, ne ebhitatu bhiyo bhiriikirirania. Eraabhe turiikirirya obhumenyeekererya bhwa abhaatu, eheene turanagya okwiikirirya obhumenyeekererya obhukuru bhuno Taatabhugya akaruusya iguru yo Omwaana waaye.
1JO 5:10 Wowoosi wuno akumwiikirirya Omwaana wa Taatabhugya, yiikirirye kubha obhumenyeekererya bhuyo ni bhwe eheene. Nawe wuno atakwiikirirya amangʼana ga Taatabhugya, arabhuga Taatabhugya ni mubheehi, kwo okubha akyaari kubhwiikirirya obhumenyeekererya bhuno Taatabhugya aruusirye iguru yo Omwaana waaye.
1JO 5:11 Obhumenyeekererya bhuyo nibhwo bhuno, Taatabhugya atuheeri obhuhoru bhwa kirakeego. Obhuhoru bhuyo, tubhweeni kwe enzira yo okwiikirirya Omwaana waaye.
1JO 5:12 Wowoosi wuno akubha no obhumwe no Omwaana wa Taatabhugya, anabhwo obhuhoru. Nawe wuno atana obhumwe no Omwaana wa Taatabhugya, atana obhuhoru.
1JO 5:13 Nibhakaamiiri amangʼana gayo, bhano mukwiikirirya eriina ryo Omwaana wa Taatabhugya, okubha mumenye kubha muno obhuhoru bhwa kirakeego.
1JO 5:14 Etwe tuno obhukaari bhukuru embere wa Taatabhugya, kwo okubha tumenyiri aratwiigwa hano tukumusabha ryoryoosi kutuukana no obhuseegi bhwaaye.
1JO 5:15 Tumenyiri kubha aratwiitegeerera hano tukumusabha, nikyo tuno obhuheene bhwo okutuhaana bhino tukumusabha.
1JO 5:16 Kya wowoosi wuno akumurora omurikyaaye arakora ebhibhi bhino bhitakumwaahura omuutu kure na Taatabhugya kirakeego, amusabhire ku Taatabhugya, na Taatabhugya aramuha obhuhoru. Erabha ego kubhano bhakukora ebhibhi bhiyo. Nawe bhiriho ebhibhi bhino bhikumwaahura omuutu kure na Taatabhugya kirakeego. Enye nitakugaamba amusabhire ku Taatabhugya kubhibhi bhiyo.
1JO 5:17 Okukora ryoryoosi rino ritakungʼarira embere wa Taatabhugya, nikwo okukora ebhibhi. Nawe, hamwe na gayo, bhiriho ebhibhi bhino bhitakumwaahura omuutu kure na Taatabhugya kirakeego.
1JO 5:18 Tumenyiri kubha abhaana bha Taatabhugya bhatakugeenderera kukora ebhibhi, kwo okubha Omwaana wa Taatabhugya arabhariiha, okubha Seetaani, omubhi wurya atamwe okubhakora ryoryoosi.
1JO 5:19 Tumenyiri kubha etwe ni bhaana bha Taatabhugya, ne ekyaaro kyoosi kirabhaahwa no omubhi wurya, Seetaani, omubhi wurya.
1JO 5:20 Kweeki tumenyiri kubha, Omwaana wa Taatabhugya amariri kuuza, na atuheeri amangʼeeni, okubha tumumenye Taatabhugya. Bhoono, tuno obhumwe na Taatabhugya we eheene, kwo okubha tuno obhumwe no Omwaana waaye Yeesu Krisito. Wuno niwe Taatabhugya we eheene no obhuhoru bhwa kirakeego.
1JO 5:21 Abhaana bhaane abhaseegwa mubhwiikirirya, mwiiriihe mutaaza kuseengera emisaambwa.
2JO 1:1 Enye omukaruka we ekanisa, nirakukaamira awe omusubhaati wuno osorirwe na Taatabhugya, hamwe na abhaana bhaazo bhano nikubhaseega kwe eheene. Etari enye omweene, nawe na abhaandi bhoosi bhano bhamenyiri obhuheene.
2JO 1:2 Nirabhaseega kwo okubha etwe na neemwe tumenyiri obhuheene, kweeki turageenderera okubhumenya kirakeego.
2JO 1:3 Orubhaango, ebhigoongi no omureembe okurwa ku Taata Taatabhugya no Omwaana waaye Yeesu Krisito, bhibhe etwe twoosi bhano tukutuniirira obhuheene no obhuseegi.
2JO 1:4 Nikazomererwa bhukongʼu kurora abhaana bhaazo abhamwe bharatuniirira enzira yo obhuheene, kyeego Taata Taatabhugya akatuswaagya.
2JO 1:5 Bhoono, omusubhaati omuseegwa, munyaarubha yino, nirakusabha kubha wiigwe obhuswaagyo bhuno bhukubhuga tuseegane. Emigiro giyo gitari mihya, nawe ni giryagirya gino twaari nagyo kweema hano mwaataangiri okwiikirirya.
2JO 1:6 Okuseegana nikwo okwiigwa obhuswaagyo bhwa Taatabhugya. Obhuswaagyo bhuno mukiigwa okurwa obhweemero nikwo okwiikara kwo obhuseegi.
2JO 1:7 Niragaamba ego kwo okubha abhangʼeenererya bhaaru bharweereeri mukyaaro. Bharabhuga kubha Yeesu Krisito akaaza mukyaaro akabha atana omubhiri gwo omuutu. Omuutu wowoosi wuno akubhuga ego ni mungʼeenererya, kweeki ni mwaangi wa Krisito.
2JO 1:8 Ambe, mwiiriihe abheene, okubha emirimo gyeetu gitaaza kubhura bhusa, nawe musuungʼaane okurwa ku Taatabhugya amariho amazomu.
2JO 1:9 Wowoosi wuno atakugeenderera kugwaata ameegyo ga Krisito, kweeki aragakyoosya, wuyo atana obhumwe na Taatabhugya. Nawe, wuno akugeenderera okugwaata ameegyo ga Krisito, wuyo ano obhumwe na Taata Taatabhugya no Omwaana waaye woosi.
2JO 1:10 Eraabhe wowoosi araaza kweemwe wuno atakweegya ameegyo gayo, mutamuginihya muziinyuumba zyeenyu, naabhe mutamukeerya kyo Omukrisito omurikyeenyu.
2JO 1:11 Omuutu wowoosi wuno akumukeerya ego, ari hamwe neewe mubhibhi bhino akukora.
2JO 1:12 Nina amangʼana maaru go okukaama, nawe nitakweenda kukaama gayo kunyaarubha. Ndiisiga kuuza kweemwe okubhataarira no okukeerenia hamwe neemwe obhusyo kwo obhusyo, okubha obhuzomererwa bhweetu bhukuunaane.
2JO 1:13 Abhaana bha musubhaati waazo wuno asorirwe na Taatabhugya, bharakukeerya.
3JO 1:1 Enye omukaruka we ekanisa, nirakukaamira awe Gaayo omuseegwa waane. Nikuseegiri kwe eheene.
3JO 1:2 Bhoono, omuseegwa waane, ndakusabhira ku Taatabhugya obhe muhoru, na amangʼana gaazo goosi gageenderere kisi kyeego okugeenderera mumangʼana ga mukoro.
3JO 1:3 Nikazomererwa bhukongʼu, hano abharikyeetu abharebhe hano bhiiziri eno no okunibhuurira kubha, awe orageenderera okugwaata obhuheene no okwiikara kwo obhuheene.
3JO 1:4 Kitariho kigiro kino kikuuniha obhuzomererwa bhukongʼu kukira okwiigwa kubha, abhaana bhaane bharageenderera okwiikara kwo obhuheene.
3JO 1:5 Omuseegwa waane, awe ni mwiikirirya kugano okubhakorera abhahiiri bheetu, yiingabha ni bhagini bhaazo.
3JO 1:6 Abhahiiri bhayo bhabhabhuuriiri abhaatu bhe ekanisa ya hano kwiiguru yo obhuseegi bhwaazo. Nirakwiisasaama, ogeenderere okubhasakirya kyeego ekumuzomera Taatabhugya, okubha bhageenderere no orugeendo rwaabhu.
3JO 1:7 Hano bhaari kugeenderera murugeendo rwaabhu okumuhokeerya Yeesu Krisito, bhatasuungʼaaniri obhusakirya bhwobhwoosi okurwa kubhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya.
3JO 1:8 Kweego, etwe tureenderwa kubhasakirya abhaatu kya bhayo, okubha tubhe twiisaangiinie hamwe nabho mumirimo gyo okuraarika obhuheene.
3JO 1:9 Nikayikaamira ekanisa enyaarubha nguhi, nawe Diotirefe ewe araseega okwiituura embere kyeego niwe omukaangati wa bhoosi, atakwiikirirya obhunagya bhweetu.
3JO 1:10 Kweego, niraaze eyo, niragatuura kubhweero amangʼana gano akukora na kyeego akuruusya obhuzeema iguru weetu kumangʼana amabhi. Gatari gayo ego, nawe araanga okuginihya abhahiiri bheetu bhano bhari murugeendo. Na abhaatu bhano bhakweenda kubhaginihya, ewe arabharekya no okubhaheebha bharwe mukanisa.
3JO 1:11 Bhoono, omuseegwa waane Gaayo, oteega amangʼana amabhiihu, nawe weege amangʼana amazomu. Wowoosi wuno akukora amazomu, wuyo ni mwaana wa Taatabhugya. Nawe wuno akukora amabhiihu, wuyo atamumenyiri Taatabhugya.
3JO 1:12 Abhaatu bhoosi bharabhuga kubha, Demetirio ni muutu muzomu, no obhwiikari bhwaaye bhurariingʼaana no obhuheene. Naabhe na neetwe, turabhuga ego, no omenyiri kubha obhumenyeekererya bhweetu ni bhwe eheene.
3JO 1:13 Nina amangʼana maaru go okukaama, nawe nitakweenda kukaama gayo kunyaarubha.
3JO 1:14 Ndiisiga kukutaarira no okukeerenia hamwe naawe obhusyo kwo obhusyo.
3JO 1:15 Omureembe gubhe hamwe naawe. Abhasaani bhaazo bha hano bharakukeerya. Na naawe, obhakeerye abhasaani bheetu bhe eyo, kumariina gaabhu.
JUD 1:1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Yuuda, omugya wa Yeesu Krisito, wamwaabhu Yaakobo. Nirabhakaamira emwe bhano museegirwe, mukabhirikirwa na Taatabhugya Taata, murariibhwa bhuzomu kwiiguru wa Yeesu Krisito.
JUD 1:2 Taatabhugya abhoongerye ebhigoongi, omureembe no obhuseegi.
JUD 1:3 Abhaseegwa bhaane, nikiigoomba bhukongʼu kubhakaamira iguru yo obhutuurya bhuno tukugwaatana twoosi hamwe. Nawe, niruuzi kubha, nireenderwa nibhakaamire enyaarubha yino okubhatoongera mukore omukya okuriibha obhwiikirirya bhuno Taatabhugya abhaheeri abhaatu bhaaye abhahoreeru rugeendo rumwe.
JUD 1:4 Nirabhakaamira enyaarubha yino kwo okubha bhariho abhaatu abharebhe bhano bhatakumuseengera Taatabhugya, bhiisikiirye kwe embiso gati weenyu no okwiisaangya neemwe. Abhaatu bhano bharakyoosya amangʼana go orubhaango rwa Taatabhugya weetu kyo omweeya gwo okukora eziiteemwa eziimbiihu, no okumwaanga Omukuru weetu Yeesu Krisito, Omukaangati weetu omweene. Nawe, ekaamirwe okweema ekare kubha, abhaatu bhano bharatinirwa ekiina.
JUD 1:5 Yiingabha mumenyiri bhuzomu gano goosi, ndeenda kubhahiitya kubha, Omukuru akatuurya Abhiiziraeri okurwa mukyaaro kya Misiri muno bhaari bhakunyaakibhwa, nawe hano yamariri akabhasikya bhano bhaangiri okumwiikirirya.
JUD 1:6 Kweeki, muhiite bhamaraika bhano bhatiisirwe no obhukuru bhwaabhu, na bhakatiga obhwiikari bhwaabhu. Taatabhugya abhabhohiri mukiirima ne eminyororo emigumiru. Bharaganya orusiku orukuru rwo okutinirwa ekiina.
JUD 1:7 Muhiite kweeki gano gaabhabhweeni abhaatu bhe emigye gya Sodoma na Gomora, na bharya bhe emigye gya haguhi. Bhakakora amangʼana kya gano bhamaraika bhayo bhaakoriri. Abhaatu bhayo bhaari bharakora obhuseebheeti no okutuna eziinaamba zyo omubhiri zino zitakweenderwa na kyeego bhurya bhaabhuumbirwe. Kweego, bhakatinirwa ekiina kyo okunyaakibhwa mumuriro gwa kirakeego, kibhe ekireengyo kubhaatu bhoosi.
JUD 1:8 Ego niigo na abhaatu bhano bhatakumwiigwa Taatabhugya bhakutuubhana. Bharanyakahya emibhiri gyaabhu kutuukana ne ebhirooto bhyaabhu, bharaanga obhukaangati bhwa Taatabhugya no okutuka ebhigiro bhyo obhuguungo bhino bhiri mwiisaaro.
JUD 1:9 Naabhe, Mikaeri maraika omukuru, eriibhaga rino yabhuurireenie no okuhakana na Seetaani iguru yo omubhiri gwa Musa, atasakirye okutinira ekiina Seetaani kwo okuririirira. Akamubhuurira, “Omukuru, Taatabhugya omweene akurekye!”
JUD 1:10 Nawe abhaatu bhayo bharatuka amangʼana gano bhatagamenyiri. Bharasikibhwa kwa amangʼana gano bhagamenyiri kweema simuka, kyeego ebhityeenyi bhino bhitana amangʼeeni.
JUD 1:11 Bharaaza kurora, kwo okubha bhatuniiriiri enzira ya Kaini yo okukora ebhibhi. Bhiisikiirye mururimi okubha bhabhone obhuniibhi, kyeego Baramu yakoriri. Bharaaza kurora, kwo okubha bharasika okutuukana no obhwaangi bhwaabhu, kyeego Koora yasikiri kwe ekigirirye kyo obhwaangi.
JUD 1:12 Abhaatu bhayo, hano bhakurya ebhyaakurya hamwe neemwe muziinyaangi zyo obhuseegi, bhararya kwo okwiimenya okweene ego, okutama okurora eziisoni zyozyoosi. Abhaatu bhayo ni kya amatare ga munyaanza gano gatakurorekana, ni mabhi kweemwe. Kweeki abhaatu bhayo bhatana obhugazuro, ni kya amasaaro gano gatana embura na garahuumbuutwa no obhukama hagiro hoosi. Kweeki ni kye emiti gino gitana emisumo eriibhaga rye eriigesa, gikuuri kimwe, kweeki giihirwe.
JUD 1:13 Bharatamwa okwiiribhira kya amabhooka amakuru ga munyaanza, na amahokya gaabhu ge eziisoni garanyaragana kyeego eriihuro rya amabhooka. Bhari kye eziinzota zino zikubhura. Taatabhugya abhatuuriiri ahagiro he ekiirima ekikuru kya nyaari, habhanwiirwe kwiiguru waabhu kirakeego.
JUD 1:14 Enoki, omuutu wo orwiibhuro rwa muhuungati okurwa ku Adaamu, akaruusya obhurooti iguru ya abhaatu bhano kubha, “Rora, Omukuru, Taatabhugya araaza hamwe ne ebhikwe kwe ebhikwe bhya bhamaraika bhaaye abhahoreeru.
JUD 1:15 Araaza okubha atinire ekiina abhaatu bhoosi no okweerekya amahokya gaabhu goosi amabhi, hamwe na amangʼana goosi amabhiihu gano abhatemya bhe ebhibhi bhabhugiri iguru wa Taatabhugya.”
JUD 1:16 Abhaatu bhayo bharangʼunyirira no okwiiririirirya, bharatuniirira eziinaamba zyaabhu eziimbiihu. Bhariikumya bhukongʼu na bharagaamba amangʼana go okusaambaarukya abhaatu kwiiguru yo obhweera bhwaabhu.
JUD 1:17 Nawe emwe abhaseegwa, muhiite amangʼana gano gaagaambirwe ekare hayo na abheega bho Omukuru weetu Yeesu Krisito.
JUD 1:18 Bharabhabhuurira, “Orusiku rwo obhuteero bharatuuka abhaatu bho obhuzibhuri, bhano bhakutuniirira eziinaamba zyaabhu eziimbiihu.”
JUD 1:19 Abhaatu bhayo nibho bhakureeta obhutwaanikani, bhariiseega amangʼana ga mukyaaro ageene, bhatana Ekoro wa Taatabhugya.
JUD 1:20 Nawe emwe abhaseegwa, mugumire mubhwiikirirya bhweenyu bhwo obhuhoreeru bhukongʼu, na mubhe murasabha kwo obhunagya bhwe Ekoro Muhoreeru.
JUD 1:21 Mwiiriihe ego mubhuseegi bhwa Taatabhugya, eno mukugeenderera kuganya ebhigoongi bhyo Omukuru weetu Yeesu Krisito, wuno araabhahe obhuhoru bhwa kirakeego.
JUD 1:22 Mubharorere ebhigoongi abhaatu bhano bhakiitiimaata iguru yo obhwiikirirya bhwaabhu.
JUD 1:23 Abhaandi mubhatuurye kwo okubhasaakura okurwa mumuriro gwa kirakeego, abhaandi mubharorere ebhigoongi, nawe mwiiriihe, no okwiibharuruka no obhubhi bhwaabhu bhwoosi.
JUD 1:24 Taatabhugya niwe wa amanaga go okubhariibha okubha mutaaza kubhura. Kweeki ano obhunagya bhwo okubhareeta embere waaye mubhuguungo bhwaaye, mutana amasoro, eno murazomererwa.
JUD 1:25 Ewe niwe Taatabhugya omweene, Omutuurya weetu kwe enzira ya Yeesu Krisito Omukuru weetu. Taatabhugya akumibhwe! Ano obhukuru, amanaga no obhuturo, kweema ekare, bhoono na tee kirakeego. Gabhe ego.
REV 1:1 Bhuno nibhwo obhukuundukuro bhwa Yeesu Krisito. Akahaabhwa obhukuundukuro bhuyo na Taatabhugya, okubha abheerekye abhabhagati bhaaye amangʼana gano gakweenderwa gatuuke kwiibhaga iguhi. Yeesu neewe akaragania maraika waaye okureeta obhukuundukuro bhuyo kumugya waaye Yohana.
REV 1:2 Yohana akagaamba amangʼana goosi gano akarora. Amangʼana gano akarora ni go obhuheene, bhuno bhwakuundukwiirwe na Yeesu Krisito, niyo engʼana ya Taatabhugya.
REV 1:3 Taatabhugya arabhaha orubhaango abhaatu bhoosi bhano bhakubhasomera abharikyaabhu amangʼana go obhurooti bhuyo. Kweeki arabhaha orubhaango bhano bhakwiitegeerera no okutuniirira gano gakaamirwe muno, kwo okubha eriibhaga rya amangʼana gayo okutuuka ni haguhi.
REV 1:4 Enye Yohana nirabhakaamira enyaarubha yino, abheega bha Yeesu bha amakanisa muhuungati gano gari mukyaaro kya Asia Suuhu. Mubhone orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya wuno ariho, wuno yaari ariho, na arabhaho, na kwe eziikoro muhuungati zino ziri embere we ekituumbi kyaaye kyo omuriinga,
REV 1:5 no okurwa ku Yeesu Krisito. Yeesu Krisito wuyo, niwe omumenyeekererya omwiikirirya. Yaari wo okutaanga kuryoorwa na kweeki ni mukaangati wa abhatemi bhoosi mukyaaro. Yeesu niwe akutuseega na atwiiguriiri okurwa mubhibhi bhyeetu kwo okukwa kwiiguru weetu.
REV 1:6 Akoriri tubhe obhutemi bhwa abhaseengeri okubha tumuhokeerye Taatabhugya, neewe ni Wiise. Obhuguungo no obhunagya bhuri ku Yeesu kirakeego na kirakeego! Gabhe ego.
REV 1:7 Murore! Araaza na amasaaro. Abhaatu bhoosi bharamurora, naabhe abhaatu bhano bhaamusomiri. Eziingaanda zyoosi mukyaaro ziraaramira kwiiguru waaye. Eheene, erabha ego. Gabhe ego.
REV 1:8 Omukuru, Taatabhugya arabhuga ego, “Enye neenye Obhweemero no Obhuteero. Wuno ndiho, niari ndiho na ndabhaho. Enye ni Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi.”
REV 1:9 Enye Yohana ni mwiikirirya omurikyeenyu. Turagwaatana na neemwe okwiigumiirirya, no okunyaaka kwiiguru wa Yeesu no obhutemi bhwaaye. Nikabhohwa mukigiinga kino kikubhirikirwa Patimo, kwe ekigirirye kyo okuraarika engʼana ya Taatabhugya no okugaamba kwiiguru wa Yeesu.
REV 1:10 Orusiku rumwe rwo okumuseengera Omukuru Yeesu, Ekoro Muhoreeru akaaniikira. Kituukiro inyuma waane nikiigwa eriiraka ikuru riragaamba kye ekoombyo.
REV 1:11 Eriiraka riyo rikabhuga, “Kaama mukitabhu amangʼana goosi gano okurora. Kyaamwe oraganie ekitabhu kiyo mumakanisa gano gari mumigye muhuungati ga Efeso, Simurina, Perigamo, Tiatira, Saridi, Firaderifia na Raodikia.”
REV 1:12 Ambe, nikiikibhuka kurora wuno yaari akugaambana neenye, nikarora ebhisuunga muhuungati bhye ezahaabu bhyo okutuurira eziitara muyo.
REV 1:13 Gatigati ye eziitara ziyo, nikarora omuutu kyo Omwaana wo Omuutu. Yiibhohiri omweenda mutaambi no omukena mugari guno gukorirwe kwe ezahaabu guri mukikubha.
REV 1:14 Eziinzweeri zyaaye zyaari ni nzero kyeego amabhuri ameero, kweeki, kyo omusoke mweero pee. Ameeso gyaaye gakabharya kye emireengeeri gyo omuriro.
REV 1:15 Amaguru gaaye gaari garabharya bhukongʼu kye eshaba yino yookiibhwe mumuriro. Omurumo gwaku gwaari ni kya amaanzi maaru mukitaaro.
REV 1:16 Yaari ne eziinzota muhuungati mukubhoko kwaaye kwo obhuryo. Nyaambato ekarwa mumunwa gwaaye. Obhusyo bhwaaye bhwaari bhuramesya kyo omubhaso omuhaari.
REV 1:17 Hano niamuruuzi, nikagwa mumaguru gaaye nikabha kya wuno nikuuri. Nawe akatuura okubhoko kwaaye kwo obhuryo iguru waane, akaanibhuurira, “Otoobhoha! Enye ni wo obhweemero na wo obhuteero.
REV 1:18 Enye neenye obhuhoru! Niari nikuuri, nawe bhoono orore, niri muhoru kirakeego na kirakeego! Neenye nino omusiimo gwo oruku na nyaari.
REV 1:19 “Bhoono, kaama amangʼana gano ogaruuzi, gano gariho bhoono ego na gano garaatuuke eriibhaga rye embere.
REV 1:20 Okarora eziinzota muhuungati mukubhoko kwaane kwo obhuryo, ne ebhisuunga muhuungati bhye ezahaabu bhyo okutuurira eziitara. Obhugazuro bhwe eziimbiso zino ni bhuno, ebhisuunga muhuungati bhirya bhye ezahaabu bhyo okutuurira eziitara ni makanisa muhuungati garya, ne eziinzota muhuungati zirya ni bhamaraika bhaabhu.”
REV 2:1 Omuutu wuyo kyo Omwaana wo Omuutu, akageenderera okunibhuurira, “Omukaamire maraika we ekanisa ya Efeso, ogaambe ego: “Enye nine eziinzota zirya muhuungati mukubhoko kwaane kwo obhuryo, enye nirageenda gatigati we ebhisuunga bhirya muhuungati bhye ezahaabu bhyo okutuurira eziitara. Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira!
REV 2:2 “Nimenyiri amahokya geenyu, omukya gweenyu no obhugumiru bhweenyu. Kweeki nimenyiri kubha mutakugwaatana na abhaatu abhabhi, na kubha mukasakya bhano bhakwiibhirikira abheega yiingabha bhatari, mukamenya bhaari bho orurimi.
REV 2:3 Kweeki, nimenyiri muriigumiirirya no okunyaaka bhukongʼu kwiiguru waane, na mukyaari kurosa.
REV 2:4 “Nawe kune engʼana yimwe yino ekuninyaakya iguru weenyu. Kubha, mutigiri obhuseegi bhweenyu bhuno mwaari nabho obhweemero.
REV 2:5 Muhiite kyeego mukakora eriibhaga hano mwaataangiri kuniikirirya. Kyaamwe mute ebhibhi, mukore garya mukakora eriibhaga rirya. Muritama okuta ebhibhi bhyeenyu, niraaza no okuruusyaho ekigiro kyeenyu kyo okutuurira eziitara.
REV 2:6 Nawe kune engʼana yimwe yino mukukora bhuzomu. Murabhiihirirwa amangʼana amabhi gano Abhanikorai bhakukora. Naabhe enye ndabhiihirirwa nago bhukongʼu.
REV 2:7 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa. Omuutu wowoosi wuno araahize, niramwiikirirya okurya emisumo gyo omuti guno gukuruusya obhuhoru. Omuti guyo guri mwiisaaro mumuguundu gwa Taatabhugya.
REV 2:8 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Simurina, ogaambe ego: “Enye ni wo obhweemero na wo obhuteero. Nikakwa, nikaryooka na bhoono ni muhoru! Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira!
REV 2:9 “Nimenyiri enyaako yeenyu no obhutaka bhweenyu. Nawe eheene emwe ni bhaniibhi! Kweeki nimenyiri amatuki gano bhakugaamba iguru weenyu. Bhano bhakubhatuka gayo, bhariibhirikira Abhayahudi, nawe bhatari, bhayo ni bhaatu bha Seetaani.
REV 2:10 Mutoobhoha enyaako yino ekuuza kweemwe. Murore! Seetaani arabhasakya kwo okubhatuura abharikyeenyu mukibhoho, na neemwe muranyaaka eziisiku ikumi. Nawe mubhe abhaheene kweenye tee okukwa, neenye nirabhahaana esaambo yo obhuhoru bhwa kirakeego.
REV 2:11 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa. Omuutu wowoosi wuno araahize, atakugwaatwaku no omuriro gwa kirakeego. Omuriro guyo ni ruku rwa kabhiri.
REV 2:12 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Perigamo, ogaambe ego: “Nina nyaambato. Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira!
REV 2:13 “Nimenyiri hano mukwiikara, ni hagiro hano Seetaani akubhaaha. Nawe murageenderera okuniikirirya. Naabhe eriibhaga rirya omumenyeekererya waane omwiikirirya Antipasi, akiitwa mumugye gweenyu guno Seetaani akwiikara, mutaaniangiri kubha abhaanabheega bhaane.
REV 2:14 “Nawe kuna amangʼana masuuhu gano gakuninyaakya iguru weenyu. Gati weenyu, bhariho bhano bhakutuniirira ameegyo ga Baramu. Baramu wuyo, akeegya Baraki okutiimbya Abhiiziraeri okubha bhakore ebhibhi bhyo okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa ekimweeso kumisaambwa, no okukora obhuseebheeti.
REV 2:15 Kwe eteemo yiyoyiyo, bharimu abhaandi bhano bhakutuniirira ameegyo ga Abhanikorai.
REV 2:16 Ambe mute ebhibhi! Nawe, muritama okuta ebhibhi, niraaza bhwaangu okubha nirwaane na abhaatu bhayo, nyaambato yino ekurwa mumunwa gwaane.
REV 2:17 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa. Omuutu wowoosi wuno araahize, niramuha ebhyaakurya bhya mana bhino bhibhisirwe. Kweeki niramuha eriigina eriirabhu. Eriigina riyo, rirabha rikaamirwe eriina eriihya. Atariho omuutu wuno akumenya eriina riyo, nawe ewe wuno akurisuungʼaana.
REV 2:18 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Tiatira, ogaambe ego: “Enye neenye Omwaana wa Taatabhugya. Nina ameeso kyo orurimi rwo omuriro na amaguru go okumesya kye eshaba yino yookiibhwe mumuriro. Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira!
REV 2:19 “Nimenyiri amahokya geenyu, obhuseegi bhweenyu, obhwiikirirya bhweenyu, emirimo gyeenyu, no obhwiigumiirirya bhweenyu. Kweeki nirabharora emwe kubha murakora bhuzomu, kukira obhweemero bhweenyu.
REV 2:20 “Nawe kune engʼana yimwe yino ekuninyaakya iguru weenyu. Emwe muriikongʼeererya amangʼana go omukari wurya Yezebeeri wuno akwiibhirikira omurooti, nawe atari. Mumwiikiriirye angʼeenereerye abhagya bhaane bhakore obhuseebheeti, no okurya ebhyaakurya bhino bhikuruusibhwa ekimweeso kumisaambwa.
REV 2:21 Enye nikamuha omweeya atige ebhibhi bhyaaye, nawe atakweenda okutiga obhuseebheeti bhwaaye.
REV 2:22 Mwiitegeerere! Kwe ekigirirye kiyo, niramutuurira enyaako yo obhurweeri bhuno bhuraamuhize okubhuuka kubhuriri. Na abhaatu bhoosi bhano bharakora neewe obhuseebheeti, nirabhanyaakya bhukongʼu, eraabhe bharaatamwe okutiga amahokya gaabhu amabhi.
REV 2:23 Kweeki, eheene nirabhiita abhaanabheega bhaaye. Niho abhaatu bha mumakanisa goosi bharamenya kubha, enye nimenyiri amiiseego na gano goosi gari muziikoro zya abhaatu. Kweeki nirariha emwe mwoosi kuriingʼaana na amahokya geenyu.
REV 2:24 “Nawe, gati weenyu bharimu abhaheene Tiatira eyo, bhano bhatakutuniirira ameegyo ga Yezebeeri wuyo, naabhe bhatakumenya gayo abhaandi bharabhuga ni mbiso. Kwe eheene eziimbiso ziyo ni meegyo ga Seetaani. Kubhaatu abhaheene bhano nirabhuga kubha, nitakubhoongerya emwe omurigo oguundi,
REV 2:25 bhoono mugwaatirire amazomu gano munago tee hano niraaze.
REV 2:26 “Omuutu wowoosi wuno araahize no okugeenderera okukora obhuseegi bhwaane tee obhuteero, ‘Niramuha obhunagya kukaangata ebhyaaro bhyoosi.
REV 2:27 Arabhakaangata no omubhagaasi gwe ekyooma, kwo okubhabhuna bhoosi kye ebhigiro bhyo obhutoto.’ “Omuutu wowoosi wuno araahize, arabhona obhunagya kyeego enye nikahaabhwa obhunagya na Taata.
REV 2:28 Kweeki niramuha enzota ye etabhoori.
REV 2:29 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa.
REV 3:1 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Saridi, no ogaambe ego: “Enye nirakaangata eziikoro muhuungati zya Taatabhugya na nine eziinzota zirya muhuungati. Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira! “Nimenyiri amahokya geenyu. Murarorekana kubha bhahoru, nawe mukuuri.
REV 3:2 Muteengeeze! Mukongʼerye amangʼana amazomu gano gasaagiri, nago gari haguhi kubhurirayo, kwo okubha amahokya geenyu gakyaari kurorekana bhwaheene embere wa Taatabhugya waane.
REV 3:3 Muhiite gano mukeegibhwa, mwiigwe no okuta ebhibhi. Muritama kuteengeeza, niraaza kyo omwiibhi na mutakumenya eriibhaga rino niraahike.
REV 3:4 “Nawe, bhariho abhaanabheega bhasuuhu Saridi eyo, bhano bhakyaari kwiikonia kwo okukora ebhibhi. Ambe, bharabha hamwe na Yeesu, bhakubha muziingibho ndabhu, kwo okubha abhaatu bhayo bhareenderwa.
REV 3:5 Omuutu wowoosi wuno araahize, niramwiibhohya omweenda omurabhu kya bhayo. Nitakuriruusya eriina ryaaye mukitabhu kyo obhuhoru, nawe niramwiikirirya embere wa Taata na bhamaraika bhaaye kubha wuno ni waane.
REV 3:6 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa.
REV 3:7 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Firaderifia, na ogaambe ego: “Gano nigo amangʼana okurwa kweenye wuno niri muhoreeru na we eheene. Kweeki enye nino omusiimo gwo omutemi Daudi. Nikwiigara ekiseku, atariho owuundi wuno akunagya kwiigura. Nikwiigura, atariho owuundi wuno akunagya kwiigara.
REV 3:8 “Nimenyiri amahokya geenyu goosi. Mwiitegeerere! Enye nibhiiguriiri ekiseku, atariho omuutu wuno akunagya kwiigara. Yiingabha amanaga geenyu ni masuuhu, nawe mugwaatiri ameegyo gaane, naabhe mutaaniangiri.
REV 3:9 Mwiitegeerere! Ndabhaha abhaatu bharya bha Seetaani, bhano bhakwiibhirikira Abhayahudi, nawe bhatari, kweeki ni bhabheehi. Ambe, bhano ndabhakora bhaaze bhabhahigamire. Bhayo bhoosi bharamenya kubha ndabhaseega emwe.
REV 3:10 “Riraaza eriibhaga rye enyaako mukyaaro kyoosi, na abhaatu bhoosi bharasakibhwa. Nawe eriibhaga riyo, nirabhariibha emwe, kwo okubha mukagumira enyaako kyeego nikabharagania.
REV 3:11 Niri haguhi kuuza bhwaangu! Mugagwaatirire bhuzomu amazomu gano munago, okubha omuutu ataaza abhateesye orusuurya rweenyu.
REV 3:12 “Omuutu wowoosi wuno araahize, ndamukora abhe etimu mwiiseengerero rya Taatabhugya waane, neewe atakureka muyo kimwe. Okumara niramukaama eriina rya Taatabhugya waane ne eriina ryo omugye gwa Taatabhugya. Omugye guyo ni Yerusaremu ehya, guriika okurwa mwiisaaro ku Taatabhugya. Kweeki niramukaama eriina ryaane eriihya.
REV 3:13 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa.
REV 3:14 “Omukaamire maraika we ekanisa ya Raodikia, na ogaambe ego: “Enye neenye nikubhirikirwa Gabhe ego, omumenyeekererya omwiikirirya wo obhuheene iguru wa Taatabhugya. Enye neenye omutaangi wa Taatabhugya kubhubhuumbi bhwe ebhigiro. Mwiitegeerere gano nikubhabhuurira!
REV 3:15 “Nimenyiri amahokya geenyu. Nimenyiri kubha ni bho obhuhyooku. Hakiriku mubhe omuriro kasi embeho!
REV 3:16 Nawe kwo okubha ni bho obhuhyooku, mutana omuriro naabhe embeho, nirabharuka murwe mumunwa gwaane.
REV 3:17 Murabhuga kubha, ‘Etwe ni bhaniibhi. Twiiniibhirye bhukongʼu. Tune ebhigiro bhyoosi, tutakusuuhirwa naabhe hasuuhu!’ Nawe mutamenyiri kubha emwe ni bhanyookobhu, mureenderwa okurorerwa ebhigoongi, mukyaari bhataka, mukyaari bhahoku, kweeki mukyaari kingʼaabhi.
REV 3:18 Kweego nirabhatoongera mugure okurwa kweenye ezahaabu yino yookiibhwe no omuriro, okubha mubhe bhaniibhi. Mugure omweenda omurabhu kweenye, mukuundikirye ekingʼaabhi kyeenyu okubha mutarora eziisoni. Mugure omuti gwo okuhaka mumeeso okubha murore.
REV 3:19 “Abhaatu bhano nibhaseegiri, enye nirabharekya no okubhakyoora. Ambe, mubhe no omukya na mute ebhibhi.
REV 3:20 Mwiitegeerere! Enye niimeereeri mukiseku nirabhuga hanoo. Omuutu wuno akwiigwa eriiraka ryaane no okwiigura, nirasikira na turarya hamwe.
REV 3:21 “Omuutu wowoosi wuno araahize, niramwiikirirya okwiikara neenye kukituumbi kyaane kyo omuriinga, kyeego enye naahiziri, nikiikara na Taata kukituumbi kyaaye kyo omuriinga.
REV 3:22 “Wa amatwi yiitegeerere amangʼana gano Ekoro Muhoreeru akubhuga mumakanisa.”
REV 4:1 Hano gayo gaahitiri, nikarora obhurori obhuundi. Nikarora ekiseku kiri mwaasi mwiisaaro. Okumara nikiigwa eriiraka rirya kye ekoombyo, riragaamba kweeki, riranibhuurira, “Nawuuze, tiira iguru eno, okubha nikweerekye amangʼana gano gakweenderwa gatuuke inyuma wa gayo.”
REV 4:2 Rugeendo rumwe, Ekoro Muhoreeru akaaniikira, nikarora ekituumbi kyo omuriinga mwiisaaro, kiikariirwe no owumwe.
REV 4:3 Wuyo, yaari aramesyamesya bhukongʼu kye eraangi ekaangaaru enzomu ya amagina ga yasipi na akiki, gano gano obhuguri bhukuru. Ekituumbi kiyo kyo omuriinga kyaari kiiruguurirwe ne eriitabhaasi rye embura rino ryamesirye bhukongʼu kye ezumaridi.
REV 4:4 Bhyaari bhireho ebhituumbi ebhiindi bhyo obhutemi miroongo ebhiri na bhine (24) bhiiruguuriri ekituumbi kyo omuriinga. Kubhituumbi bhiyo, bhaari bhiikeeri abhakaruka miroongo ebhiri na bhane (24). Bhaari bhiibhohiri eziingibho eziindabhu no orusuurya rwe ezahaabu kumitwe.
REV 4:5 Ekituumbi kiyo kyo omuriinga kyaari kiraruusya orukubha ne eriiraka rye ekirumo. Embere waaye haari ne eziitara muhuungati zyo omuriro zino zikwaaka. Eziitara ziyo ni koro muhuungati zya Taatabhugya.
REV 4:6 Hayo embere we ekituumbi kyo omuriinga, haari ne ekigiro kye enyaanza ye ekirore. Enyaanza yiyo, yaari kye eriigina ryo okumesyamesya bhukongʼu. Mbaara zyoosi zye ekituumbi kyo omuriinga, haari ne ebhityeenyi bhine bhyo obhuhoru. Bhyaari na ameeso mbaara zyoosi.
REV 4:7 Ekityeenyi kyo okutaanga kituubheeni ne endwi, kya kabhiri kituubheeni ne ekigeeni, kya katatu kyaari kituubheeni no obhusyo kya bhwo omuutu, na kya kane kituubheeni ne eriitoonyi rino rikwiibhururuka.
REV 4:8 Ebhityeenyi ebhine bhiyo, bhyaari na amabhabha asaasabha. Amabhabha nago gaari na ameeso hagiro hoosi. Bhyaari bhireemba obhutiku no omwiisi bhitakumuunya. Omweembo ogweene gwaari ni guno, “Omuhoreeru, Omuhoreeru, Omuhoreeru, ni Mukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi, wuno ariho, wuno yaari ariho, na arabhaho.”
REV 4:9 Ebhityeenyi ebhine bhiyo, bhyaari bhiramukumya no okumusuuka kwo okubhuga, “Ozomirye, awe wuno wiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, na wuno okwiikara kirakeego.”
REV 4:10 Eriibhaga ryoosi Taatabhugya yaari arakumibhwa ne ebhigiro bhirya, abhakaruka miroongo ebhiri na bhane (24) bhayo, bhaari bharamugweera embere waaye no okumuseengera wuno akwiikara kirakeego. Nabho bhaari bharamuruusirya eziisuurya zyaabhu embere we ekituumbi kyo omuriinga, bharabhuga ego,
REV 4:11 “Omukuru na Taatabhugya weetu, oreenderwa okuguungibhwa, okusuukwa no okubha no obhunagya bhwoosi. Awe naawe okateema ebhigiro bhyoosi, kwo okuseega kwaazo bhyateemirwe, kweeki bhireho.”
REV 5:1 Kyaamwe, nikarora ekitabhu mukubhoko kwo obhuryo kwa wuno yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga. Ekitabhu kiyo kyaari kikaamirwe mbaara zyoosi ibhiri, kweeki kyaari kibhohirwe ebhikuundiko muhuungati.
REV 5:2 Kweeki nikarora maraika wo obhunagya bhukuru akuraarika kwe eriiraka ikuru, akabhuurya, “Ni weewi akweenderwa kungʼaarura ebhikuundiko no okukuundukura ekitabhu kino?”
REV 5:3 Nawe ataabhonekeeni muutu naabhe mwiisaaro eyo, naabhe mukyaaro, naabhe nyaari wuno yaari akweenderwa kukikuundukura no okukisoma.
REV 5:4 Ambe, nikataanga okurira bhukongʼu, kwo okubha ataabhonekeeni wowoosi wuno akweenderwa kukikuundukura ekitabhu kiyo naabhe okukisoma.
REV 5:5 Niho owumwe wa abhakaruka bharya akaanibhuurira, “Tiga kurira! Rora! Endwi ye ekisyooko kya Yuuda, orwiibhuro rwa Daudi, ahiziri. Ewe niwe akweenderwa kungʼaarura ebhikuundiko muhuungati mukitabhu kiyo no okukikuundukura.”
REV 5:6 Niho nikarora Engʼoondu yiimeereeri hayo haguhi ne ekituumbi kyo omuriinga. Neewe yaari yiinogoorirwe ne ebhityeenyi bhine bhirya bhyo obhuhoru na abhakaruka bharya miroongo ebhiri na bhane (24), yaari ararorekana kya hano agwaagirwe. Na yaari ne eziiheembe muhuungati na ameeso muhuungati. Ameeso gayo ni koro muhuungati zya Taatabhugya zino zyaari zirageenwe mukyaaro kyoosi.
REV 5:7 Engʼoondu wuyo, akagya akagega ekitabhu kirya okurwa mukubhoko kwo obhuryo kwa wuno yaari yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga.
REV 5:8 Hano yaagegiri ekitabhu kiyo, ebhityeenyi bhine na abhakaruka bharya bhakamugweera mumaguru. Bhoosi bhaari ne eziizeeze ne ebhitubha bhye ezahaabu bhiizwiiri omuruumbaaso. Omuruumbaaso guyo, nigo amasabhi ga abhahoreeru.
REV 5:9 Bhakamweembera Engʼoondu omweembo omuhya guno gwaari gukubhuga, “Awe oreenderwa kugega ekitabhu kiyo no okungʼaarura ebhikuundiko, kwo okubha awe okiitwa. Kwa amanyiinga gaazo okamugurira Taatabhugya abhaatu bhe eziingaanda zyoosi, ebhigaambo bhyoosi, abhahiiri bhoosi ne ebhyaaro bhyoosi.
REV 5:10 Awe okabhakora abhaatu bhayo, bhabhe obhutemi bhwa abhaseengeri, bhamuhokeerye Taatabhugya, nabho bharakaangata mukyaaro.”
REV 5:11 Niho nikarora no okwiigwa eriiraka rya bhamaraika bhaaru bhukongʼu, ebhikwe kwe ebhikwe, naabhe bhatakunagya kubharwa. Bhamaraika bhayo, bhaari bhiiruguuriri ekituumbi kyo omuriinga, hamwe ne ebhityeenyi na abhakaruka bharya.
REV 5:12 Nikabhiitegeerera bhareemba kwe eriiraka ikuru, bharabhuga, “Engʼoondu wuno yiitirwe, areenderwa okusuungʼaana obhunagya, obhuniibhi na amangʼeeni. Eziinguru, obhusuuku, obhuguungo no omukumo ni bhyaaye!”
REV 5:13 Hayo nikiigwa ebhigiro bhyoosi mwiisaaro, mukyaaro, nyaari na munyaanza bhireemba kwa hamwe, “Ewe wuno yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, ne Engʼoondu ya Taatabhugya, bhakumibhwe, bhasuukwe, bhahaanwe obhuguungo no obhunagya kirakeego na kirakeego!”
REV 5:14 Ne ebhityeenyi ebhine bhirya bhyo obhuhoru bhikiitabha bhikabhuga, “Gabhe ego!” Neebho abhakaruka bharya bhakamugweera mumaguru, bhakaseengera Taatabhugya no Omwaana wa Taatabhugya.
REV 6:1 Kyaamwe, nikarora Engʼoondu ya Taatabhugya arangʼaarura ekikuundiko kyo okutaanga bhye ebhikuundiko muhuungati bhirya. Okumara ekimwe kye ebhityeenyi bhine bhyo obhuhoru, kikaruusya eriiraka kyo orukubha, kirabhuga, “Nawuuze!”
REV 6:2 Niho nikarora efaraasi endabhu no omuutu ayitiiriri iguru waku. Omuutu wuyo yaari atiimbiriiri obhuta, neewe yaari aheerwe orusuurya rwo obhutemi Akarwa mwiisaaro yaari muhizi okubha ageenderere kuhiza.
REV 6:3 Kyaamwe, Omwaana wa Taatabhugya akangʼaarura ekikuundiko kya kabhiri. Niho nikiigwa ekityeenyi kya kabhiri kyo obhuhoru, kirabhuga, “Nawuuze!”
REV 6:4 Niho, ekatuuka efaraasi eyiindi ekaangaaru bhukongʼu. Na wurya yaari ayitiiriri, akahaabhwa nyaambato ekuru no obhunagya bhwo okureeta eriihi mukyaaro, okubha abhaatu bhiiyiite.
REV 6:5 Hayo, Omwaana wa Taatabhugya akangʼaarura ekikuundiko kya katatu, neenye nikiigwa ekityeenyi kya katatu kyo obhuhoru, kirabhuga, “Nawuuze!” Nirakuha ameeso, nikarora efaraasi emwaamu. No omuutu wuno yaari ayitiiriri, yaari ane eratiri mukubhoko kwaaye.
REV 6:6 Nikiigwa eriiraka okurwa gatigati ye ebhityeenyi bhirya ebhine bhyo obhuhoru, rirabhuga, “Amariho go orusiku orugima garagura eratiri yimwe yo obhutu bhwe engano. Na amariho go orusiku rugima garagura eziiratiri isatu zyo obhutu bhwe eshayiri. Nawe otasarya amaguta naabhe amaanzi go omuzabibu.”
REV 6:7 Ambe, Engʼoondu ya Taatabhugya akangʼaarura ekikuundiko kya kane, nikiigwa ekityeenyi kirya kya kane kyo Obhuhoru, kirabhuga, “Nawuuze!”
REV 6:8 Nikarora efaraasi ye ekibhu. No omuutu wuno yaari ayitiiriri arabhirikirwa Oruku no omurikyaaye, wuno akubhirikirwa Nyaari, yaari aramutuniirira inyuma waaye. Nabho bhakahaabhwa obhunagya bhwo okwiita eyimwe ya kane ya abhaatu mukyaaro kwe eriihi, enzara, amarweeri na kubhityeenyi ebhihaari bhya mwiitirigo.
REV 6:9 Ambe, Engʼoondu ya Taatabhugya akangʼaarura ekikuundiko kya kataano, ni iyaasi wa ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, nikarora eziikoro zya abhaatu. Abhaatu bhayo bhaari bhiitirwe kwe ekigirirye kyo okwiikirirya engʼana ya Taatabhugya no okumenyeekererya abhaandi.
REV 6:10 Niho eziikoro ziyo, zikatema ekituri zikabhuga, “Ee Taatabhugya, Omukuru wo Obhunagya Bhwoosi, omuhoreeru na we eheene, ndora orakumiirirya? Ryoori orabhatinira ekiina abhaatu bha mukyaaro bhano bhaatwiitiri?”
REV 6:11 Niho bhayo bhoosi bhano bhiitirwe, bhakahaanwa eziingibho eziindabhu. Bhakabhuurirwa kubha bhaganye kwe eriibhaga iguhi, tee abhahiiri bhaabhu, bhano ni bhabhagati abharikyaabhu, bhiitwe kyeego ebho, okubha amabhari gaabhu gakuunaane.
REV 6:12 Kyaamwe, nikarora Omwaana wa Taatabhugya arangʼaarura ekikuundiko kya kasaasabha. Kukatuuka ekirigito ekikuru kye esi. Eryoobha rikiikyoora, rikabha imwaamu tii kya amakara, no omweeri gukabha mukaangaaru bhukongʼu kya amanyiinga.
REV 6:13 Eziinzota zikagwa mukyaaro, kye emisumo gyo omuti gino gikyaari kukongʼa gikutoondobhoka hano omuti gukusiingisibhwa no obhukama bhuhaari.
REV 6:14 Eriisaaro rikiitweekerera kye eriingʼaara rikukunywa. Ebhiguru bhyoosi ne ebhigiinga bhyoosi bhikaruusibhwaho okurwa ahagiro haabhu.
REV 6:15 Niho abhatemi bhe ekyaaro, abhakaangati, abhakuru bha abhasirikare, abhaniibhi, abhataake, hamwe na abhaatu bhoosi abhaandi, bhabhe abhagya naabhe abhiiragaanzi, bhoosi bhakiibhisa mumabhigi na mumagina ga mubhiguru.
REV 6:16 Bhakabhuurira ebhiguru bhiyo na amatare, “Mutugweere! Mutubhise tutaaza kurorwa na wuno yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, no okubhonwa no obhutemwa bhuyo bhwe Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 6:17 Bhoono, orusiku rurya orukuru rwo obhutemwa okurwa ku Taatabhugya no Omwaana wa Taatabhugya ruhikiri. Ni weewi akunagya kugumira?”
REV 7:1 Hano gayo gaahitiri, nikarora obhurori obhuundi. Nikarora bhamaraika bhane, bhiimeereeri mbaara inye zye ekyaaro. Nabho bhaari bharikiingitiirirya obhukama okurwa mbaara zyoosi inye zye ekyaaro, okubha bhutahuumbuuta okuuza mukyaaro, munyaanza naabhe kumuti gwogwoosi.
REV 7:2 Bhamaraika bhayo bhaari bhaheerwe obhunagya bhwo okusarya ekyaaro ne enyaanza. Kyaamwe, nikarora maraika owuundi aratiira iguru okurwa ruguru, agegiri orubhaaso rwa Taatabhugya wuno ari muhoru. Akatiirya eriiraka akabhabhuurira bhamaraika bhane bhayo,
REV 7:3 akabhuga, “Muganye! Mutasarya ekyaaro, enyaanza naabhe emiti, tee tutuure orubhaaso mubhisyoosyo bhya abhagya bhoosi bha Taatabhugya weetu.”
REV 7:4 Kyaamwe, nikabhuurirwa obhubhari bhwa abhaatu bhano bhatereerwe orubhaaso rwa Taatabhugya mubhisyoosyo. Nabho bhoosi bhaari ni kikuundiko kimwe ne ebhikwe miroongo ene ni inye (144,000), okurwa ebhisyooko bhyoosi ikumi na bhibhiri bhya Abhiiziraeri.
REV 7:5 Gati waabhu bhaari abhaatu ebhikwe ikumi na bhibhiri (12,000) bhe ekisyooko kya Yuuda, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Rubeeni, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Gaadi.
REV 7:6 Ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Asheeri, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Nafutaari, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Manase.
REV 7:7 Ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Simioni, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Raawi, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Isakari.
REV 7:8 Ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Zaburooni, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhye ekisyooko kya Yusufu, ne ebhikwe ikumi na bhibhiri bhe ekisyooko kya Benjamini.
REV 7:9 Hano gayo gaahitiri, nikarora esaango ya abhaatu ekuru, yino ataari ariho omuutu wo okunagya kubhara, bhaari bhiimeereeri embere we ekituumbi kyo omuriinga ne embere ye Engʼoondu ya Taatabhugya. Abhaatu bhayo, bhaarwiiri ebhyaaro bhyoosi, eziingaanda zyoosi, abhahiiri bhoosi ne ebhigaambo bhyoosi. Bhiibhohiri eziingibho ndabhu na bhaari bhagwaatiriiri amatu ge emiteende.
REV 7:10 Bhakabha bharatiirya eriiraka bharabhuga, “Obhutuurya bhurarwa ku Taatabhugya weetu, wuno yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, na kwe Engʼoondu ya Taatabhugya!”
REV 7:11 Bhamaraika bhoosi bhaari bhiimeereeri okwiiruguura ekituumbi kyo omuriinga, abhakaruka bharya ne ebhityeenyi ebhine bhirya bhyo obhuhoru. Bhakamugweera mumaguru embere we ekituumbi kiyo, bhakamuseengera Taatabhugya,
REV 7:12 bharabhuga, “Gabhe ego! Mumukumye Taatabhugya weetu, niwe wo obhuguungo, mumubhuurire, ‘Ozomirye,’ mumusuuke, niwe wa amangʼeeni, obhunagya na amanaga kirakeego na kirakeego. Gabhe ego!”
REV 7:13 Kyaamwe, owumwe wa abhakaruka bharya akaanibhuurya, “Mbe, abhaatu bhano bhiibhohiri eziingibho eziindabhu ni bha weewi? Bharweereeri hayi?”
REV 7:14 Nikamukyoora, “Ee omukuru waane, awe naawe omenyiri.” Akaanibhuurira, “Abhaatu bhano nibho bhano bhakurwa muziinyaako eziikuru zirya. Bhahuriri eziingibho zyaabhu kwa amanyiinga ge Engʼoondu ya Taatabhugya, zikabha nzero pee.
REV 7:15 Nikyo bhari embere we ekituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya. Bharamuhokeerya obhutiku no omwiisi mwiiseengerero ryaaye. Neewe Taatabhugya yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, arabha hamwe nabho no okubhariiha.
REV 7:16 Nabho bhatakubha ne enzara naabhe enyoota kweeki, naabhe bhatakwookibhwa ne eryoobha naabhe okubhona eryooya ryoryoosi.
REV 7:17 Erabha ego, kwo okubha Engʼoondu ya Taatabhugya wuno ari haguhi ne ekituumbi kyo omuriinga, niwe omuriisya waabhu. Arabhakaangata bhoosi kugya mukitaaro kya amaanzi go obhuhoru. Neewe Taatabhugya arabhatarikya eziingusuri zyaabhu.”
REV 8:1 Hano Engʼoondu ya Taatabhugya yangʼaarwiiri ekikuundiko kya muhuungati, mwiisaaro hakabha obhukiru bhukongʼu kwiibhaga isuuhu.
REV 8:2 Kyaamwe nikarora bhamaraika bharya muhuungati bhano bhiimeereeri embere wa Taatabhugya, na bhakahaabhwa eziikoombyo muhuungati.
REV 8:3 Maraika owuundi akaaza, akiimeerera embere ya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso. Yaari agwaatiri ekigiro kye ezahaabu kyo okuguundirirya omuruumbaaso. Akahaabhwa omuruumbaaso mwaaru, hamwe na amasabhi ga abhahoreeru bhoosi, aruusirye goosi muhagiro he ezahaabu ho okuruusirya ekimweeso kino kyaari embere we ekituumbi kyo omuriinga.
REV 8:4 Hayo omwooki gwo omuruumbaaso hamwe na amasabhi ga abhahoreeru gakatiira iguru embere wa Taatabhugya okurwa mukubhoko kwa maraika.
REV 8:5 Niho maraika wuyo, akagega ekigiro kirya kyo okuteramu omuruumbaaso, akiizurya omuriro guno gwaari ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, akagurekera kukyaaro. Eriiraka ryo orukubha rukabharuka, kukabha no obhumeme ne ekirigito kye ekyaaro.
REV 8:6 Kyaamwe, bhamaraika muhuungati bhano bhaari ne eziikoombyo muhuungati, bhakiibhanura okuhuuta eziikoombyo zyaabhu.
REV 8:7 Maraika wo okutaanga akahuuta ekoombyo yaaye. Embura yo omusoke no omuriro, guno gwiisaangiinie na amanyiinga, bhikarekerwa mukyaaro. Omuriro guyo gukookya eyimwe ya katatu ye ekyaaro, gukasikya emiti na amanyaaki ahagiro hayo.
REV 8:8 Maraika wa kabhiri akahuuta ekoombyo yaaye. Ekigiro kye ekiguru kikuru bhukongʼu kiraaka omuriro, kikarekerwa munyaanza. Hano kyagwiiri munyaanza, eyimwe ya katatu ye enyaanza ekiikyoora amanyiinga.
REV 8:9 Ebhityeenyi bhya munyaanza bhyo orubhaara ruyo bhikakwa bhyoosi, ne eziimeeri zikasarika.
REV 8:10 Maraika wa katatu akahuuta ekoombyo yaaye. Enzota ekuru bhukongʼu ekagwa okurwa mwiisaaro. Yaari eraaka kyo omweenge, yoosi ekagweera eyimwe ya katatu ye ebhitaaro ne emisabhuko.
REV 8:11 Enzota yiyo, yaari erabhirikirwa Obhururu. Ekakyoora amaanzi gakabha maruru. Ambe, abhaatu bhaaru bhakakwa, kwo okubha bhakanywa amaanzi maruru gayo.
REV 8:12 Maraika wa kane akahuuta ekoombyo yaaye. Eyimwe ya katatu ye eryoobha, omweeri ne enzota, bhyoosi bhikabha kiirima. Eyimwe ya katatu yo omwiisi, obhutiku nabhwo bhukabhura obhweero.
REV 8:13 Kyaamwe nikarora eriitoonyi rirabhuururuka iguru kwiisaaro, riragaamba kwiiraka ikuru, “Muraaza kurora! Muraaza kurora! Muraaza kurora bhano mukwiikara mukyaaro. Bhamaraika bhatatu bhano bhasaagiri bhiiratiri okuhuuta eziikoombyo zyaabhu bhoono ego!”
REV 9:1 Kyaamwe, maraika wa kataano akahuuta ekoombyo yaaye. Nikarora enzota yino yaari egwiiri mukyaaro okurwa kwiisaaro. Ekahaabhwa omusiimo gwa mumwoobho gwa nyaari.
REV 9:2 Ekiigura omwoobho guyo, gukarweeramu omwooki mwaaru kyo omwooki gwe eriibheri eriikuru. Naabhe omubhaso ne eriisaaro bhikabha kiirima kwe ekigirirye kyo omwooki guyo.
REV 9:3 Mumwooki guyo, zikarweeramu eziingigi, zikanyaragana mukyaaro. Zikahaanwa obhunagya bhwo okuruma kye ebhitoromooni.
REV 9:4 Eziingigi ziyo, zikaswaagibhwa kubha zitasarya amanyaaki naabhe emiti gyogyoosi. Nawe, zibhanyahaare abhaatu bhano bhatana orubhaaso rwa Taatabhugya mubhisyoosyo bhyaabhu.
REV 9:5 Kweeki, eziingigi zikahaabhwa obhunagya bhwo okunyaakya abhaatu kwe emyeeri etaano egyeene, nawe zitabhiita. No obhururu bhwaabhu bhwaari kyo obhururu bhwo okurumwa ne ekitoromooni.
REV 9:6 Eziisiku ziyo, abhaatu bharabhuga hakiriku okukwa, nawe bhatakukwa. Bhariigoomba okukwa, nawe oruku rurabhangʼosa.
REV 9:7 Eziingigi zino zyaari zituubheeni kye eziifaraasi zino zibhanwiirwe kugya mwiihi. Kumitwe gyaabhu zikiibhoha ebhigiro kyo orusuurya rwe ezahaabu, no obhusyo bhwaabhu bhwaari bhutuubheeni no obhusyo bhwa abhaatu.
REV 9:8 Eziingigi ziyo, zyaari ne eziinzweeri taambi kya zya abhakari. Zyaari na ameeno kya garya ge endwi.
REV 9:9 Mubhikubha bhyaabhu bhyaari bhikuundikiriibhwe ne ebhigiro kye eziingubha zye ekyooma. Hano zikubhururuka, amabhabha gaabhu garahuumbuuta kye eriiraka rye eziimootoka zyo okurutwa nzaru ne eziifaraasi zino zikuryaarira mwiihi.
REV 9:10 Emikira gyaabhu gyaari giraruma kye ebhitoromooni, na gyaari gino obhururu bhwo okunyahaara abhaatu emyeeri etaano.
REV 9:11 Eziingigi ziyo zyaari no omutemi waabhu. Omutemi wuyo yaari maraika omukuru wa nyaari, eriina ryaaye ku Kieburania arabhirikirwa Abadooni na ku Kiyunaani arabhirikirwa Aporioni, obhugazuro bhwaaye ni Musikya.
REV 9:12 Oruku rwo okutaanga ruhitiri, nawe zikyaari ziriho eziinku ibhiri zino zikuuza.
REV 9:13 Kyaamwe, maraika wa kasaasabha akahuuta ekoombyo yaaye. Nikiigwa eriiraka rimwe okurwa muziiheembe inye zya ahagiro ho okuruusirya ekimweeso kye ezahaabu, yino eri embere wa Taatabhugya.
REV 9:14 Eriiraka riyo rikamubhuurira maraika wa kasaasabha wuno yaari ne ekoombyo mukubhoko, “Bhiigurire bhamaraika bhane bhano bhabhohirwe kukitaaro ekikuru kye Efuraati.”
REV 9:15 Bhamaraika bhane bhayo bhakiigurirwa, okubha bhiite eyimwe ya katatu ya abhaatu bhoosi mukyaaro. Bhaari bhabhanwiirwe kwe esa yiyoyiyo, orusiku ruyo, omweeri guyo gwo omwaaka guyoguyo.
REV 9:16 Nikiigwa obhubhari bhwe eriihizo rya abhasirikare bhano bhatiiriri eziifaraasi, bharahika ebhikuundiko magana abhiri (200,000,000).
REV 9:17 Mubhurori bhwaane, nikazirora eziifaraasi na bharya abhasirikare bhano bhatiiriri iguru yazyo. Abhasirikare bhayo bhiibhohiri mubhikubha eziingubha kaangaaru, buruu na manjaano. Nikarora emitwe gye eziifaraasi gyaari kye emitwe gye endwi. Muminwa gyaabhu, gikarweeramu emireengeeri gyo omuriro, omwooki no obhuhuzu bhwe ekibhiriiti.
REV 9:18 Bhakiitwa abhaatu eyimwe ya katatu kwe eziinku isatu ziyo. Eziinku isatu ziyo nizyo, emireengeeri gyo omuriro, omwooki no obhuhuzu bhwe ekibhiriiti, nizyo eziinku zino zikarwa muminwa gye eziifaraasi ziyo.
REV 9:19 Obhunagya bhwe eziifaraasi ziyo, bhwaari muminwa na mumikira gyaabhu. Ne emikira gyaabhu gyaari kye eziinzoka zino zikutura okunyahaara abhaatu.
REV 9:20 Abhaatu bhano bhatakuuri kwe eziinku ziyo, bhataatigiri ebhibhi bhyaabhu. Bhakageenderera okuseengera amasaambwa amabhi ne emisaambwa gyo okubhaazwa, gino bhakagikora abheene kwe ezahaabu, eziimbirya, eshaba, amagina ne eziimbao. Emisaambwa giyo gitakurora, naabhe gitakwiigwa, naabhe gitakugeenda.
REV 9:21 Naabhe bhataatigiri ebhibhi bhyo okwiita, obhurogi, obhuseebheeti no obhwiibhi bhwaabhu.
REV 10:1 Hano gaahitiri gayo, nikarora maraika owuundi wo obhunagya ariika okurwa mwiisaaro. Maraika wuyo, yaari yiiruguurirwe na amasaaro, na iguru yo omutwe gwaaye kwaari ne eriitabhaasi rye embura. Obhusyo bhwaaye bhwaari bhuramesya kye eryoobha, na amaguru gaaye gaari kye eziitimu zino zikwaaka omuriro.
REV 10:2 Na mukubhoko kwaaye yaari ne ekitabhu ekisuuhu kino kyaari kikuundukwiirwe. Akiimeererya okuguru kwo obhuryo munyaanza no okuguru kwo obhumosi mukyaaro.
REV 10:3 Akabhirikira kwe eriiraka ikuru, yaari kye endwi yino ekuruma. Hano maraika yabhirikiiri, omurumo gukiikyoorera rugeendo muhuungati.
REV 10:4 Hano emirumo muhuungati giyo gyarumiri, niari ndeenda okukaama gano gaagaambirwe no omurumo, nawe nikiigwa eriiraka okurwa mwiisaaro rikubhuga, “Gayo amangʼana go omurumo, otagakaama! Ni mbiso.”
REV 10:5 Kyaamwe maraika wuno niamuruuzi yiimeereeri okuguru okumwe munyaanza no okuundi mukyaaro, akagororokya okubhoko kwaaye kwo obhuryo okweerekera mwiisaaro.
REV 10:6 Akiirahira kwe eriina rya Taatabhugya wuno akwiikara kirakeego, wuno yateemiri eriisaaro, ekyaaro, enyaanza ne ebhigiro bhyoosi bhino bhiri muusi wamu. Maraika akabhuga, “Eriibhaga ryo okuganya rihwiiri.
REV 10:7 Hano maraika wa muhuungati araateme ekoombyo yaaye, niho Taatabhugya araakuunaanie amiiseego gaaye ge embiso. Erakuunaanibhwa kyeego akabharagania abhagya bhaaye abharooti.”
REV 10:8 Niho eriiraka rirya okurwa mwiisaaro rikaanibhuurira kweeki, “Noogye kumaraika wuno yiimeereeri okuguru kwo obhuryo munyaanza no okuundi mukyaaro. Ogege ekitabhu kirya kino kikuundukwiirwe mukubhoko kwaaye.”
REV 10:9 Ambe nikagya, nikamubhuurira maraika anihe ekitabhu ekisuuhu kirya, neewe akabhuga, “Kino hano! Kigege okirye. Mumunwa gwaazo kirabha kizomeereru kyo obhuuki, nawe muunda yaazo kirabha kiruru.”
REV 10:10 Nikagega ekitabhu ekisuuhu kiyo okurwa mukubhoko kwa maraika wuyo, nikakirya. Mumunwa gwaane, kyaari ekizomeereru kyo obhuuki, nawe hano niakimiriri, nikiigwa obhururu muunda.
REV 10:11 Nikabhuurirwa, “Oreenderwa okuruusya obhurooti kweeki iguru ya abhaatu bhaaru, ebhyaaro bhyaaru, ebhigaambo bhyaaru na abhatemi bhaaru.”
REV 11:1 Kyaamwe, nikahaabhwa maara ryo okureengera. Nikabhuurirwa, “Noogye oreengye eriiseengerero rya Taatabhugya na ahagiro ho okuruusirya ekimweeso. Kweeki obhare abhaatu bhoosi bhano bhakumuseengera muyo.
REV 11:2 Nawe otareengya mwiigoobhe rye eriiseengerero rya Taatabhugya, kwo okubha ritigiirwe abhaatu bhano bhatamumenyiri Taatabhugya. Abhaatu bhayo, nibho bharagutaza omugye omuhoreeru gwa Yerusaremu kwe eriibhaga rye emyeeri miroongo ene ne ebhiri (42).
REV 11:3 Enye ndabhatumania abhamenyeekererya bhaane bhabhiri, nirabhaha obhunagya bhwo okuruusya obhurooti eziisiku kikwe kimwe magana abhiri na miroongo esaasabha (1,260), bhiibhohiri emyeenda gya amagonera okweerekya ebhigoongi.”
REV 11:4 Abhamenyeekererya bhabhiri bhayo, ni kye emizeituni ebhiri ne ebhigiro bhibhiri bhyo okutuurira eziitara, bhino bhikubhaho embere wo Omukuru, Taatabhugya wuno akukaangata ekyaaro.
REV 11:5 Omuutu wowoosi akweenda kubhanyahaara, ariitwa no omuriro guno gukurwa muminwa gyaabhu. Niigo omuutu wowoosi wuno akweenda kubhanyahaara, arakwa.
REV 11:6 Abhamenyeekererya bhabhiri bhayo, bhano obhunagya bhwo okugwaata embura, okubha etatweeka eriibhaga bhakuruusya obhurooti. Ne eriibhaga ryoryoosi rino bhakweenda, bharanagya okukyoora amaanzi kubha amanyiinga, no okureeta eziinku zyozyoosi mukyaaro muno.
REV 11:7 Hano bharaamare okuraarika engʼana ya Taatabhugya, etyeenyi ekuru yino ekutiira okurwa mumwoobho gwa nyaari, erarwaana nabho. Erabhahiza no okubhiita.
REV 11:8 Ebhituundu bhya abhamenyeekererya bhayo, bhirahiindira kunzira ekuru yo omugye omukuru. Omugye guyo nigwe guno Omukuru waabhu Yeesu yatemereerwe kumusaraba. Omugye guyo gune eteemwa kyo omugye gwa Sodoma ne ekyaaro kya Misiri.
REV 11:9 Abhaatu bha abhahiiri bhoosi, eziingaanda zyoosi, ebhigaambo bhyoosi ne ebhyaaro bhyoosi, bharasoomya ebhituundu bhya abhamenyeekererya bhabhiri bhayo kwe eziisiku isatu ni itinika. Atariho omuutu wuno akwiikiriribhwa okubhabhiika.
REV 11:10 Oruku rwa abharooti bhabhiri bhayo, rurakora abhaatu bhano bhatakumwiikirirya Taatabhugya mukyaaro bhazomererwe no okukora enyaangi no okwiihaana eziisaambo. Bharakora ego, kwo okubha abharooti bhayo bhaabhanyaakirye bhukongʼu.
REV 11:11 Okweema oruku rwaabhu, eziisiku isatu ne eriitinika zyahitiri, omwiika gwo obhuhoru okurwa ku Taatabhugya gukabhasikira, nabho bhakiimeerera. Bhoosi bhano bhaabharuuzi, bhakoobhoha bhukongʼu.
REV 11:12 Abhamenyeekererya bhabhiri bhayo, bhakiigwa eriiraka ikuru okurwa mwiisaaro rirabhuga, “Muuze iguru eno!” Nabho bhakagegwa ne eriisaaro kugya mwiisaaro, eno abhabhisa bhaabhu bhakubharora.
REV 11:13 Esa yiyoyiyo, ekyaaro kikarigita bhukongʼu, eyimwe yi ikumi yo omugye gukasarika. Ekirigito kiyo, kikagirya abhaatu ebhikwe muhuungati (7,000) bhakakwa, na abhaandi bhoosi bhano bhaasaagiri bhakoobhoha, bhakamukumya Taatabhugya wa mwiisaaro.
REV 11:14 Ambe, eziinku zya kabhiri zihitiri, nawe zikyaari ziriho eziinku zya katatu zino ziri haguhi kuuza.
REV 11:15 Kyaamwe, maraika wa muhuungati akahuuta ekoombyo yaaye. Nikiigwa eriiraka ikuru mwiisaaro rirabhuga, “Obhutemi bhwe ekyaaro bhubheeri bhwo Omukuru weetu Taatabhugya, na Krisito waaye wuno amusoriri kutuurya abhaatu. Ewe Taatabhugya arabhaaha kirakeego na kirakeego.”
REV 11:16 Niho, abhakaruka miroongo ebhiri na bhane (24) bhano bhaari bhiikeeri kubhituumbi bhyaabhu embere wa Taatabhugya, bhakamugweera mumaguru, bhakamuseengera Taatabhugya,
REV 11:17 bhakubhuga, “Ozomirye, Omukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi. Waari oriho na bhoono oriho. Ohokereerye obhunagya bhwaazo obhukuru na bhoono orakaangata ekyaaro kyoosi.
REV 11:18 Abhaatu bhano bhatakwiikiriirye bhakatiinda, nawe, eriibhaga ryaazo ryo okubharihirya rihikiri. Bhoono ni ibhaga ryaazo ryo okubhatinira ekiina abhaatu bhano bhakuuri. Na niryo eriibhaga ryo okubhasaambira abhagya bhaazo abharooti, na abhahoreeru bhaazo bhoosi bhano bhakukwiigwa, abhakuru na abhasuuhu. Rino niryo eriibhaga ryo okusikya bhano bhakusarya ekyaaro.”
REV 11:19 Kyaamwe, ekiseku kyo okusikirira mwiiseengerero rya Taatabhugya mwiisaaro, rikiigurwa, ne ehuunguro ye eriiragano ryaaye rikarorekana mwiiseengerero riyo. Nikarora obhumeme na nikiigwa omurumo gwo orukubha. Ekyaaro kikarigita ne embura nzaru yo omusoke ekatweeka.
REV 12:1 Kyaamwe, mwiisaaro eyo kukarorekana ekyeerekenio kyo okuruguurya bhukongʼu. Kwaari no omukari wuno yiibhohiibhwe eryoobha, no omweeri gwaari iyaasi wa amaguru gaaye. Kweeki, yaari yiibhohiri orusuurya rwe eziinzota ikumi ni ibhiri kumutwe gwaaye.
REV 12:2 Omukari wuyo, yaari aritohiri, na akiigwa obhusuungu akarira hano yaari akwiibhura.
REV 12:3 Kyaamwe, mwiisaaro eyo kukarorekana ekyeerekenio ekiindi kyo okuruguurya. Nikarora! Oguzoka ogukuru gukaangaaru gukatuuka gwaari ne emitwe muhuungati ne eziiheembe ikumi, ne emitwe gyoosi gyaari ne eziisuurya.
REV 12:4 Omukira gwo oguzoka guyo gukakurura eyimwe ya katatu ye eziinzota ekazitaasa kukyaaro. Oguzoka gukiimeerera embere wo omukari wuno yaari kweenda kwiibhura, okubha hano ariibhure gurye omwaana.
REV 12:5 Kyaamwe, omukari wuyo akiibhura omwaana we ekisubhe, wuno araakaangate ekyaaro kyoosi kwo obhunagya obhukuru. Hano oguzoka gwaari kweenda okumurya, omwaana wuyo akasaakurwa, akahirwa ku Taatabhugya kukituumbi kyaaye kyo omuriinga.
REV 12:6 Omukari wuyo akaryaarira mwiitirigo, ahagiro hano Taatabhugya yaari amubhanuriiri okubha amutuge eyo kwe eziisiku ekikwe kimwe magana abhiri na miroongo esaasabha (1,260).
REV 12:7 Niho kukatuuka eriihi mwiisaaro. Maraika omukuru, wuno akubhirikirwa Mikaeri, hamwe na bhamaraika bhaaye, bhakiitana no oguzoka na bhamaraika bhaaye.
REV 12:8 Nawe oguzoka na bhamaraika bhaaye bhakahizwa no okuheebhwa okurwa mwiisaaro.
REV 12:9 Oguzoka gukarekerwa mukyaaro. Yino niyo enzoka ye ekare yino ekubhirikirwa Ibirisi kasi Seetaani, wuno akungʼeena abhaatu bhoosi bhakore ebhibhi. Eheene gukarekerwa mukyaaro hamwe na bhamaraika bhaaye.
REV 12:10 Kyaamwe, nikiigwa eriiraka ikuru okurwa mwiisaaro rirabhuga, “Bhoono, obhutuurya bhuhikiri ne eziinguru no obhutemi bhwa Taatabhugya weetu, no obhuturo bhwa Krisito waaye. Kwo okubha omuzoongeri wa abhiikirirya abharikyeetu arekeerwe haasi. Na yaari embere wa Taatabhugya okubhahaya abharikyeetu obhutiku no omwiisi.
REV 12:11 Nabho bhamuhiziri Seetaani kwa amanyiinga ge Engʼoondu ya Taatabhugya, na kwe engʼana yo obhumeenyekererya bhuno bhakabhuruusya. Bhakiiruusya obhwiikari bhwaabhu naabhe kukwa.
REV 12:12 Kweego, muzomererwe, emwe bhamaraika bhoosi bhano mukwiikara mwiisaaro eyo! Nawe, muraaza kurora bhano mukwiikara mukyaaro na munyaanza, kwo okubha Seetaani yiituumiibhwe gati weenyu. Ano obhururu bhukongʼu, kwo okubha amenyiri eziisiku zyaaye zisaagiri suuhu.”
REV 12:13 Hano oguzoka gukarora gurekeerwe mukyaaro, gukamutuniirira omukari wurya wuno yaari yiibhwiiri omwaana we ekisubhe.
REV 12:14 Nawe, Taatabhugya akamuha omukari wuyo amabhabha abhiri kya ge eriitoonyi eriikuru, okubha abhururuke agye mwiitirigo kure no oguzoka. Hayo aratugwa kuziisiku ekikwe kimwe magana abhiri na miroongo esaasabha (1,260).
REV 12:15 Oguzoka gukaruusya amaanzi maaru kye ekitaaro kurwa mumunwa gwaaye, okubha omukari wuyo agegwe na amaanzi gayo.
REV 12:16 Nawe, ekyaaro kikamusakirya omukari, kwo okwiikuundukura kyo omunwa, kikamira amaanzi goosi okurwa mumunwa gwo oguzoka.
REV 12:17 Oguzoka gukamutiindira bhukongʼu omukari wuyo, gukagya kwiitana na abhaana abhaandi bho omukari wuyo bhano bhaasaagiri. Abhaana bhayo, nibho bhano bhakwiigwa obhuswaagyo bhwa Taatabhugya no okugaamba iguru wa Yeesu.
REV 12:18 Ambe, oguzoka gukiimeerera embarika we enyaanza.
REV 13:1 Kyaamwe nikarora etyeenyi ekuru erarweera munyaanza. Yaari ne emitwe muhuungati ne eziiheembe ikumi, ne eziiheembe zyoosi zyaari ne eziisuurya. Emitwe gyoosi gyaari gikaamirwe amariina go okumutuka Taatabhugya.
REV 13:2 Etyeenyi ekuru yino nikarora yaari ni kye engwe, nawe amaguru gaaye gaari kya ge edubu no omunwa gwaaye gwaari kya gwe endwi. Oguzoka gurya gukaha etyeenyi ekuru amanaga gaaye, ekituumbi kyaaye kyo obhutemi no obhunagya bhwaaru.
REV 13:3 Omutwe ogumwe gwe etyeenyi ekuru gwaari no oruguma rubhi kya rwo okukwa. Nawe oruguma ruyo rwaari ruhoriri! Rukagirya abhaatu bhoosi mukyaaro okuruguura etyeenyi yiyo no okuyituniirira.
REV 13:4 Kweeki bhakaseengera oguzoka guyo, kwo okubha gukaha etyeenyi yiyo obhunagya bhwaaye bhwo okukaangata, na bhakaseengera etyeenyi yiyo ekuru bharabhuga, “Ni weewi wuno atuubheeni ne etyeenyi yino? Kweeki ni weewi wuno akunagya kwiitana nayo? Atariho!”
REV 13:5 Ambe, etyeenyi ekuru ekahaabhwa obhunagya bhwo okwiiguungya no okugaamba amangʼana go okumutuka Taatabhugya. Ekahaabhwa kweeki okukaangata emyeeri miroongo ene ne ebhiri (42).
REV 13:6 Etyeenyi ekuru ekataanga okumutuka Taatabhugya, eriina ryaaye, ahagiro hano akwiikara na bhoosi bhano bhakwiikara mwiisaaro.
REV 13:7 Ekahaabhwa okwiitana na abhahoreeru no okubhahiza. Ekahaabhwa obhunagya bhwo okukaangata abhaatu bhe eziingaanda zyoosi, abhahiiri bhoosi, ebhigaambo bhyoosi ne ebhyaaro bhyoosi.
REV 13:8 Abhaatu bhoosi mukyaaro kyoosi bharaseengera etyeenyi ekuru, nawe abhaatu bhano amariina gaabhu gakaamirwe mukitabhu kyo obhuhoru kweema ekyaaro kikyaari kubhuumbwa bhatakuyiseengera. Ekitabhu kino ni kye Engʼoondu ya Taatabhugya wuno yagwaagirwe.
REV 13:9 Wa amatwi, yiitegeerere.
REV 13:10 Omuutu wuno yiiseegeerwe kugegwa obhugwaatwa, aragegwa obhugwaatwa. Omuutu wuno yiikiririibhwe okwiitwa na nyaambato, ariitwa na nyaambato. Hayo niho abhahoreeru bhareenderwa bhiigumiirirye na bhabhe no obhwiikirirya.
REV 13:11 Kyaamwe, nikarora etyeenyi eyiindi ekutiira okurwa mukyaaro. Etyeenyi yiyo yaari ne eziiheembe ibhiri suuhu kya zye ekinena kye engʼoondu, nawe eriiraka ryaaye ryaari kyo oguzoka.
REV 13:12 Rikakora amangʼana kwo obhunagya bhwoosi bhwe etyeenyi yirya yo okutaanga, na kwiiguru yaaye. Etyeenyi ya kabhiri ekahatika abhaatu bhoosi bhe ekyaaro, bhaseengere etyeenyi ekuru yo okutaanga yino yaari no oruguma rubhi kya rwo okukwa runo ruhoriri.
REV 13:13 Etyeenyi ekuru ya kabhiri yiyo, ekakora ekyeerekenio kyo okuruguurya, naabhe ekagirya omuriro okwiika okurwa mwiisaaro tee mukyaaro embere ya abhaatu bhakurora.
REV 13:14 Kwe ebhitiika bhino bhino yaheerwe kukora kwiiguru ye etyeenyi ekuru yo okutaanga, ekangʼeena abhaatu bhano bhakwiikara mukyaaro. Ekabhabhuurira abhaatu bhakore omusaambwa gwo okubhaazwa kwo okusuuka etyeenyi yo okutaanga, yino yangʼerirwe kwa nyaambato, nawe ekageenderera kwiikara.
REV 13:15 Kyaamwe, etyeenyi ya kabhiri ekahaabhwa obhunagya bhwo okuhuutira omwiika gwo obhuhoru mumusaambwa guyo, okubha gubhone okugaamba no okukora bhiitwe bhoosi bhano bhaangiri okuguseengera.
REV 13:16 Etyeenyi ya kabhiri ekagirya abhaatu bhoosi, abhakuru na abhasuuhu, abhaniibhi na abhataka, abhiiragaanzi na abhagya, bhabhe no orubhaaso mukubhoko kwo obhuryo naabhe mukisyoosyo.
REV 13:17 Omuutu aritama kutuurirwa orubhaaso atakunagya kugura naabhe kugurya. Orubhaaso ruyo ni riina rye etyeenyi yo okutaanga, kisya obhubhari bhwe eziikaamo zyoosi zye eriina ryaaye.
REV 13:18 Engʼana yino ereenda amangʼeeni. Wa amangʼeeni, anagye okumenya obhugazuro bhwo obhubhari bhwe etyeenyi yiyo, kwo okubha ni bhubhari bhwa abhaatu. No obhubhari bhwaaye ni magana asaasabha miroongo esaasabha ni isaasabha (666).
REV 14:1 Kyaamwe, nikarora Engʼoondu ya Taatabhugya yiimeereeri iguru ye Ekiguru kya Sayuni, hamwe na abhaatu kikuundiko kimwe ne ebhikwe miroongo ene ni inye (144,000). Abhaatu bhayo, bhaari bhakaamirwe mubhisyoosyo eriina ryo Omwaana wa Taatabhugya ne eriina rya Wiise.
REV 14:2 Nikiigwa eriiraka okurwa mwiisaaro kyo omurumo gwe emigeri gya amaanzi maaru, na kye eriiraka ryo orukubha. Eriiraka riyo niigwiiri, ryaari kya rya abhatemi bhe ezeeze, bharatema eziizeeze zyaabhu.
REV 14:3 Abhaatu kikuundiko kimwe ne bhikwe miroongo ene ni inye (144,000) bhayo, bhaari bhiimeereeri embere we ekituumbi kyo omuriinga, ne embere we ebhityeenyi ebhine bhirya bhyo obhuhoru na abhakaruka miroongo ebhiri na bhane (24). Bhaari bhareemba omweembo omuhya, na atariho owuundi wuno yanagirye okweega omweembo guyo, nawe abhaatu bhayo bhano bhaari bhatuuriibhwe okurwa mukyaaro.
REV 14:4 Abhaatu bhayo bhaari bhakyaari kwiituura mumakire, kwo okubha bhakyaari kuhiindira na abhakari. Bhayo nibho bhakumutuniirira Engʼoondu ya Taatabhugya hohoosi eno akugya. Bhakatuuribhwa okurwa gati wa abhaatu abhaandi, nabho bhakaruusibhwa ekimweeso kya amagesa go okutaanga ku Taatabhugya no Omwaana wa Taatabhugya.
REV 14:5 Nabho bhakyaari kugaamba orurimi, na bhatana masoro gayo goosi.
REV 14:6 Kyaamwe, nikarora maraika owuundi arabhururuka gatigati mwiisaaro. Yaari ana Amangʼana Amazomu ga kirakeego, araraarikira abhaatu bhano bhakwiikara mukyaaro, abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi, eziingaanda zyoosi, ebhigaambo bhyoosi na abhahiiri bhoosi.
REV 14:7 Ambe, maraika wuyo akagaamba kwe eriiraka ikuru, akabhuga, “Mumwoobhohe Taatabhugya no okumukumya, kwo okubha eriibhaga ryo okutina ekiina rihikiri. Mumuseengere wuno yateemiri eriisaaro, ekyaaro, enyaanza ne emisabhuko gya amaanzi.”
REV 14:8 Kyaamwe, maraika owuundi wa kabhiri akatuniirira, akubhuga, “Omugye omukuru gwa Babeeri gusikiri! Omugye guyo gukakora abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bhakanywa amarwa amaruru ne enaamba yo obhuseebheeti bhwaaye.”
REV 14:9 Niho, maraika owuundi wa katatu akatuniirira, akabhuga kwe eriiraka ikuru, “Eraabhe omuutu araaseengere etyeenyi ekuru no omusaambwa guno gutuubheeni ne etyeenyi yiyo, no okubhaaswa orubhaaso mukisyoosyo naabhe mumabhoko,
REV 14:10 omuutu wuyo aranywa amaanzi go omuzabibu go obhururu bhwa Taatabhugya. Amaanzi gano gatuurirwe mukikoombe kyo obhuhaari bhwaaye, gano gatasaangiibhwe na amaanzi. Omuutu wuyo, aranyaakibhwa mumuriro muhaari bhukongʼu ne ekibhiriiti embere wa bhamaraika abhahoreeru ne embere we Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 14:11 Omwooki gwo omuriro guno gukubhanyaakya guratiira iguru kirakeego. Abhaatu bhayo bharanyaaka obhutiku no omwiisi, kwo okubha bhakaseengera etyeenyi ekuru no omusaambwa gwaaye gwo okubhaazwa no okubhaaswa eriina ryaaye.”
REV 14:12 Bhoono, abhahoreeru bhareenderwa bhiigumiirirye, bhayo nibho bhakwiigwa obhuswaagyo bhwa Taatabhugya no okumwiikirirya Yeesu.
REV 14:13 Nikiigwa eriiraka okurwa mwiisaaro, rikubhuga, “Kaama kubha, hakiriku abhaatu bhano bhakukwa kweemera bhoono, eno bhamwiikirirye Omukuru Yeesu.” Ambe, Ekoro wa Taatabhugya akabhuga, “Eheene, bhabhone okumuunya okurwa munyaako yaabhu, kwo okubha amahokya gaabhu amazomu garahirana nabho.”
REV 14:14 Kyaamwe, nikarora eriisaaro eryeero, iguru kwiisaaro yaari yiikeeri omuutu kyo Omwaana wo Omuutu. Omuutu wuyo yaari yiibhohiri orusuurya rwe ezahaabu kumutwe gwaaye, eno mukubhoko kwaaye agwaatiri eriihiro eriihaari.
REV 14:15 Hayo maraika owuundi akarwa mwiiseengerero, akatiirya eriiraka akamubhuurira wuno yaari yiikeeri iguru kwiisaaro, “Tuura eriihiro ryaazo ogese, kwo okubha amagesa ge ekyaaro gaari gabhanwiirwe ne eriibhaga ryo okugesa rihikiri.”
REV 14:16 Niho wurya yiikeeri iguru kwiisaaro akarekera eriihiro ryaaye mukyaaro, akagesa amagesa gayo mukyaaro.
REV 14:17 Kyaamwe, maraika owuundi akarwa mwiiseengerero mwiisaaro eyo, neewe yaari agwaatiriiri eriihiro ihaari.
REV 14:18 Niho, akarweera maraika owuundi ahagiro ho okuruusirya ekimweeso, neewe yaari ariimeererera omuriro. Akatiirya eriiraka, akamubhuurira maraika mweene eriihiro ihaari, “Tuura eriihiro ryaazo ihaari, ogye otine eziisagye zye eziizabibu zye ekyaaro, kwo okubha emisumo ginogiri.”
REV 14:19 Kweego maraika wuyo akarekera eriihiro ryaaye, akagesa eziizabibu zye ekyaaro, akazituura mwiitobheeryo ryo okuzitobheerya eziizabibu. Eriitobheeryo riyo rireerekya obhururu bhwa Taatabhugya.
REV 14:20 Eziizabibu zikamitirwa mwiitobheeryo ryo omugye omukuru. Zikaruusya amanyiinga, na amanyiinga gayo gakabha ekitaaro kitaambi. Obhutaambi bhwe ekitaaro bhwaari ni kya amataambuka ebhikwe magana atatu (300,000) ne ekiryoonge itaambuka rimwe ni itinika.
REV 15:1 Kyaamwe, nikarora ekyeerekenio ekiindi mwiisaaro, kyaari kikuru no okuruguurya. Nikarora bhamaraika muhuungati bhaari bharareeta eziinku muhuungati zyo obhuteero. Eziinku ziyo, zyaari ziramariirya obhururu bhwa Taatabhugya.
REV 15:2 Kweeki, nikarora ekigiro kino kyaari kye enyaanza ye ekirore yino yiisaangiinie no omuriro. Ne embarika hayo bhaari bhiimeereeri abhaatu bharya bhano bhaari bhahiziri etyeenyi ekikuru yirya, omusaambwa gwaaye gwo okubhaazwa, hamwe no obhubhari bhwe eriina ryaaye. Abhaatu bhayo bhaari bhagwaatiri eziizeeze mumabhoko gaabhu, zino bhaari bhaheerwe na Taatabhugya okubha bhamuseengere.
REV 15:3 Bhaari bhareemba omweembo gwa Musa omugya wa Taatabhugya na gwe Engʼoondu ya Taatabhugya, bharabhuga, “Omukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi, amahokya gaazo ni makuru na go okuruguurya. Awe naawe Omutemi we ebhyaaro bhyoosi, ne eziinzira zyaazo ni zye eheene no obhuheene.
REV 15:4 Ee Omukuru, abhaatu bhoosi bhakwoobhohe no okukumya eriina ryaazo, kwo okubha awe omweene ego naawe omuhoreeru. Abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bharaaza no okukuseengera, kwo okubha amahokya gaazo ge eheene gararorekana mwaasi.”
REV 15:5 Hano gayo gaahitiri, nikarora eriiseengerero riigwiirwe mwiisaaro, ryaari ni ibhuru ryaaye ryo obhwiimeerereri bhwo okubhaho ku Taatabhugya.
REV 15:6 Bhamaraika muhuungati bharya bhe enziinku muhuungati bhakahuruka muyo. Bhaari bhiibhohiri emyeenda emizomu gyo obhuguri giramesya, bhiibhoheeri emikena emigari gino gikorirwe ne ezahaabu giri mubhikubha bhyaabhu.
REV 15:7 Ekimwe kye ebhityeenyi bhirya ebhine bhyo obhuhoru, kikabhaha bhamaraika bharya muhuungati ebhitubha bhye ezahaabu, bhino bhiizwiiri obhururu bhwa Taatabhugya wuno akwiikara kirakeego na kirakeego.
REV 15:8 Mwiiseengerero muyo hakiizura omwooki guno gwatuukeeni no obhuguungo bhwa Taatabhugya no obhunagya bhwaaye. Atariho wuno akunagya kusikira mwiiseengerero tee eziinku ziyo muhuungati zya bhamaraika bharya, hano ziraamariibhwe.
REV 16:1 Kyaamwe, nikiigwa eriiraka ikuru okurwa mwiiseengerero rya Taatabhugya, rirabhabhuurira bhamaraika muhuungati bharya, “Mugeende mwiitire mukyaaro ebhitubha muhuungati bhyo obhururu bhwa Taatabhugya.”
REV 16:2 Ambe, maraika wo okutaanga akagya, akiitira mukyaaro ekitubha kyaaye kyo obhururu bhwa Taatabhugya. Hayohayo, abhaatu bhoosi bhano bhakutuurirwa orubhaaso rwe etyeenyi na bharaseengera omusaambwa gwaaye gwo okubhaazwa, bhakarwaara amahuti amabhi.
REV 16:3 Niho maraika wa kabhiri neewe akiitira ekitubha kyaaye munyaanza. Amaanzi gakiikyoora kya amanyiinga ge ebhituundu, ne ebhigiro bhyoosi ebhihoru munyaanza bhikakwa.
REV 16:4 Maraika wa katatu neewe akiitira ekitubha kyaaye mubhitaaro ne emisabhuko, na amaanzi gayo goosi gakiikyoora amanyiinga.
REV 16:5 Kyaamwe, nikiigwa maraika omwiimeerereri wa amaanzi akubhuga, “Taatabhugya Omuhoreeru, wuno waari oriho na wuno oriho bhoono, awe ni we eheene, no obhutini bhwe ekiina kyaazo ni bhwe eheene.
REV 16:6 Kwo okubha abhaatu bhe ebhibhi bhakiitira amanyiinga ga abhahoreeru bhaazo na abharooti bhaazo, naawe Omukuru obhaheeri amanyiinga, bhaganywe. Niigo bhareenderwa bhakorerwe!”
REV 16:7 Niho nikiigwa eriiraka okurwa ahagiro ho okuruusirya ekimweeso rikubhuga, “Ee Omukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi, obhutini bhwe ekiina kyaazo ni bhwe eheene no obhuheene.”
REV 16:8 Maraika wa kane akiitira ekitubha kyaaye kuryoobha. Kweego omubhaso gukahaabhwa obhunagya bhwo okwookya abhaatu.
REV 16:9 Abhaatu bhakookibhwa bhubhi bhukongʼu. Bhakamutuka Taatabhugya, kwo okubha yaari no obhuturo iguru ye eziinku zino, nawe bhataatigiri ebhibhi naabhe bhatamuguungirye.
REV 16:10 Niho maraika wa kataano akiitira ekitubha kyaaye kukituumbi kyo obhutemi kye etyeenyi. Rugeendo rumwe, ekiirima kikakuundikirya obhutemi bhwaaye na abhaatu bhakiirumaruma eziindimi zyaabhu kwo obhururu.
REV 16:11 Bhakamutuka Taatabhugya wa mwiisaaro kwo obhururu obhuhaari na amahuti gaabhu amabhiihu. Nawe bhataatigiri amahokya gaabhu amabhi.
REV 16:12 Maraika wa kasaasabha neewe akiitira ekitubha kyaaye mukitaaro ekikuru kya Efuraati, na amaanzi gakooma. Kweego, enzira ekakorwa kubhatemi bhano bhakurwa ruguru.
REV 16:13 Niho nikarora amasaambwa amabhi atatu gano gatuubheeni ne ebhikerwe. Erimwe rikahuruka mumunwa gwo oguzoka, eriindi rikarwa mumunwa gwe etyeenyi ekuru, ne eriindi rikarwa mumunwa gwo omurooti wurya wo orurimi.
REV 16:14 Amasaambwa amabhi gayo, gaari no obhunagya bhwo okukora ebhyeerekenio, ne emirimo gyaabhu ni kugya kubhatemi bhoosi mukyaaro, okubhakumania kwiiguru we eriihi orusiku orukuru rwa Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi.
REV 16:15 Omukuru Yeesu arabhuga, “Murore! Niraaza kyo omwiibhi. Aratweerwa ebhite wuno akuteengeeza no okwiibhanura emyeenda gyaaye okubha ataaza kugeenda kingʼaabhi no okusuuka.”
REV 16:16 Ambe, amasaambwa gayo gakabhakumania abhatemi bhoosi na abhasirikare bhaabhu ahagiro hano hakubhirikirwa Harimagedoni ku Kieburania.
REV 16:17 Niho, maraika wa muhuungati akiitira ekitubha kyaaye mubhukama. Neenye nikiigwa eriiraka ikuru okurwa kukituumbi kyo omuriinga kya mwiiseengerero rya Taatabhugya, rirabhuga, “Goosi gahwiiri!”
REV 16:18 Hakabha no obhumeme, omurumo gwo orukubha, ne ekyaaro kikarigita bhukongʼu. Eriirigito riyo, ryaari ikuru ryo okuhitira goosi kweema abhaatu okubhuumbwa.
REV 16:19 Niho omugye omukuru gwa Babeeri gukatwaanikana katatu, ne emigye emikuru gye ebhyaaro gikasarika gyoosi. Neewe Taatabhugya ateebhiri ebhibhi bhyo omugye omukuru gwa Babeeri, akagunyweesya ekikoombe kya amaanzi go omuzabibu kwo obhururu bhwaaye obhukuru.
REV 16:20 Eriirigito rirya rikagirya ebhigiinga bhyoosi bhikabhura, ne ebhiguru bhyoosi bhitaarorekeeni kweeki.
REV 16:21 Embura yo omusoke ekatweeka. Omusoke omukuru kye eratiri miroongo etaano (50) kwo ogumwe, gukagweera abhaatu okurwa mwiisaaro. Abhaatu bhakamutuka Taatabhugya kwo obhutemwa bhwe embura ya amagina yiyo, kwo okubha zyaari eziinku mbiihu bhukongʼu.
REV 17:1 Kyaamwe, owumwe wa bhamaraika muhuungati bhano bhaari ne ebhitubha bhirya bhyo obhururu bhwa Taatabhugya akaaza kweenye, akaanibhuurira, “Nawuuze, nirakweerekya obhutemwa bhwo omusiimbe wuno yiikariiri amaanzi maaru.
REV 17:2 Omusiimbe wuyo niwe abhatemi bhe ekyaaro bhakoriri nawe obhuseebheeti, na abhaatu bha mukyaaro nabho bhakagwaatwa no obhuseebheeti bhuyo kyeego omuutu akugwaatwa na amaanzi go omuzabibu.”
REV 17:3 Mbe, Ekoro wa Taatabhugya akaaniikira. Maraika akaanikaangata tee mwiitirigo. Hano naahikiri eyo, nikarora omukari yiikeeri iguru ye etyeenyi ekuru ekaangaaru. Etyeenyi yiyo, yaari ne emitwe muhuungati ne eziiheembe ikumi. Yaari yiizuriibhwe amariina go okumutuka Taatabhugya.
REV 17:4 Omukari wuyo, yaari yiibhohiri emyeenda emizomu gye ezambaraau ne ekaangaaru. Kweeki yaari yiingʼatirye kwe ezahaabu, amagina go obhuguri ne eziiruuru. Mukubhoko kwaaye, yaari agwaatiriiri ekikoombe kye ezahaabu kino kiizwiiri amabhi ne ebhigiro ebhinyaka bhyo obhuseebheeti bhwaaye.
REV 17:5 Mukisyoosyo kyaaye ryaari rikaamirwe eriina rino obhugazuro bhwaku bhwaari bhwiibhisiri. Eriina eryeene ni rino,
REV 17:6 Nikarora omukari wuyo agwaatirwe kwo okunywa amanyiinga ga abhahoreeru bhano bhakiitwa kwe ekigirirye bhaari abhamenyeekererya bha Yeesu. Eriibhaga niamuruuzi, nikaruguura bhukongʼu.
REV 17:7 Nawe, maraika wurya akaanibhuurya, “Kwaki oraruguura? Ganya nikubhuurire obhugazuro bhwe embiso yo omukari wuyo, ne etyeenyi yino emugegiri yino ene emitwe muhuungati ne eziiheembe ikumi.
REV 17:8 Etyeenyi yino wayiruuzi yaari horu, nawe bhoono ekuuri. Bhoono eri haguhi okurwa nyaari, nawe Taatabhugya arayisikya. Abhaatu bhoosi bhano bhakwiikara mukyaaro, bhano amariina gaabhu gatakaamirwe mukitabhu kyo obhuhoru kweema okuteemwa ekyaaro, bhararuguura okurora etyeenyi yiyo erakyoora kweeki ekyaari horu.”
REV 17:9 Maraika wuyo akaanibhuurira, “Eriingʼana rino rireenda amangʼeeni. Emitwe muhuungati giyo, gireerekya ebhiguru muhuungati bhino omukari wurya yaari yiikariiri.
REV 17:10 Kweeki emitwe muhuungati gireerekya abhatemi muhuungati. Abhatemi bhataano bhakuuri, owumwe arakaangata, owuundi arakaangata ibhaga riindi. Nawe, omutemi hano akuuza, areenderwa akaangate eriibhaga iguhi.
REV 17:11 Ne etyeenyi yino yaari horu nawe ekuuri, ni mutemi wa kanaane. Wuyo woosi ni wumwe waabhu wa abhatemi muhuungati bharya, nawe Taatabhugya aramusikya woosi.
REV 17:12 “Eziiheembe ikumi zirya waziruuzi ni bhatemi ikumi bhano bhakyaari kukaangata. Bhayo bhoosi bharahaanwa obhunagya bhwo okukaangata hamwe ne etyeenyi yiyo, kwe esa yimwe.
REV 17:13 Abhatemi ikumi bhayo, bharabha na amiiseego gamwe, bharaha etyeenyi yiyo eziinguru zyaabhu no obhunagya bhwaabhu bhwoosi.
REV 17:14 Bharagwaatana ne etyeenyi yiyo okukora eriihi ne Engʼoondu ya Taatabhugya. Nawe, Engʼoondu ya Taatabhugya hamwe na abhaatu bhaaye arabhahiza, kwo okubha ewe ni Mukuru wa abhakuru no Omutemi wa abhatemi. Abhaatu bhaaye bhayo ni bhano Taatabhugya yabhabhirikiiri no okubhasora, nabho ni bhiikirirya.”
REV 17:15 Kyaamwe, maraika akaanibhuurira, “Amaanzi garya wagaruuzi omusiimbe wurya yiikariiri, gareerekya amahizo ga abhahiiri bhoosi, ebhyaaro bhyoosi ne ebhigaambo bhyoosi.
REV 17:16 Eziiheembe ikumi zino waruuzi ne etyeenyi yiyo, bhiramubhiihirira omusiimbe wuyo. Bhiragega ebhigiro bhyaaye bhyoosi no okumutiga kingʼaabhi. Bhiramurya eziinyama zyaaye, na amasaagyo gaaku bharagasikya mumuriro.
REV 17:17 Taatabhugya omweene abhakoriri bhabhe na amiiseego gamwe, no okuyihaana etyeenyi yiyo obhunagya bhwaabhu bhwo okukaangata, tee amangʼana ga Taatabhugya gakorwe.
REV 17:18 Omukari wuno okarora, ariimeererera omugye omukuru gurya, guno gukukaangata abhatemi bhoosi bhe ekyaaro.”
REV 18:1 Eriibhaga gayo gaahitiri, nikarora maraika owuundi ariika okurwa mwiisaaro. Maraika wuyo yaari no obhunagya obhukuru, arabharya no obhuguungo bhwaaye bhurabharira ekyaaro.
REV 18:2 Neewe, akatiirya eriiraka ikuru bhukongʼu, arabhuga, “Gugwiiri! Omugye omukuru gwa Babeeri gusikiri, Bhoono gubheeri ahagiro ho okwiibhisa kwa tuubho zyoosi zya amasaambwa amabhi. Omugye gubheeri ahagiro he ebhinyonyi bhyoosi ebhinyaka no okubhiihirirya.
REV 18:3 Gugwiiri kwo okubha abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi, bhaanywiiri amaanzi go omuzabibu amaruru ge enaamba yo obhuseebheeti bhwaaye. Abhatemi bhe ekyaaro bhaari bhaseebheetiri neewe. Abhasuruzya bhe ekyaaro bhaaniibhiri kwe eziinguru kwiiguru yo obhuniibhi bhwaaye.”
REV 18:4 Niho nikiigwa eriiraka eriindi okurwa mwiisaaro, rirabhuga, “Abhaatu bhaane, murwe kweewe, okubha mutagwaatana neewe kukora ebhibhi bhyaaye no okubha mutatuurirwa obhutemwa neewe.
REV 18:5 Ebhibhi bhyaaye bhibheeri bhyaaru, naabhe bhihikiri mwiisaaro. Taatabhugya aranagya kumuha obhutemwa kwa amahokya gaaye amabhi.
REV 18:6 Kyeego yabhakoreeri abhaandi, neemwe mumukorere egoego. Na neemwe mumukorere kabhiri koosi kumabhi gano akabhakorera abhaandi. Mumukorere amatemyo amakuru bhukongʼu kabhiri koosi kukira amatemyo gano akabhatemerya.
REV 18:7 Mumuteme na mumunyaakye kuriingʼaana na kyeego yiibhoneeri omukumo no obhuniibhi. Kwe ekigirirye kubha ariizuuma mukoro yaaye ariigaambira, ‘Niikeeri okukaangata kyo omukaangati omukari, nitari mutuumba, nitakwaaramira!’
REV 18:8 Kweego, arabhona eziinku zyoosi kwo orusiku rumwe, oruku, obhwaaramiri ne enzara. Arasikibhwa no omuriro, kwo okubha Omukuru, Taatabhugya wuno akumutinira ekiina niwe wo obhunagya.”
REV 18:9 Abhatemi bhe ekyaaro bhano bhaaseebheetiri neewe no okwiikara neewe obhwiikari bhwo obhuniibhi, bharaaramira no okurira hano bharaarore omwooki gwo omugye guyo gukusika.
REV 18:10 Abhatemi bhayo, bhariimeerera kure no omugye guyo. Bhararira bharabhuga, “Muraaza kurora, omugye omukuru gurya, Babeeri, omugye gwe eziinguru! Obhutini bhwe ekiina kyaazo bhukuhikiiri kwe esa yimwe.”
REV 18:11 Abhasuruzya bhe ekyaaro bhararira no okwaaramira, kwo okubha atariho omuutu wo okugura ebhigiro bhyaabhu.
REV 18:12 Atariho omuutu kweeki wo okugura ebhigiro bhyaabhu bhye ezahaabu, eziimbirya, eziiruuru naabhe amagina go obhuguri bhukuru. Atariho omuutu wo okugura eziingibho nzomu zye ekitani, eziingibho zye ezambaraau, zye ehariri ne eziikaangaaru. Kweeki atariho omuutu wo okugura ebhigiro bhye eziimbao zyo obhweera, naabhe ebhigiro bhino bhikorirwe ne eziiheembe zye eziinzugu, bhye eziimbao zyo obhuguri, naabhe bhye eshaba, ekyooma naabhe marumaru.
REV 18:13 Atariho omuutu wo okugura omudarasini, ebhiruungo, omuruumbaaso, manemane, naabhe amaanzi go omuzabibu, amaguta go omuzeituni, obhutu bhuzomu ne engano. Kweeki atariho omuutu wo okugura eziingʼoombe, eziingʼoondu, eziifaraasi, eziimootoka zyo okurutwa ne eziifaraasi, na abhagya naabhe obhuhoru bhwa abhaatu.
REV 18:14 Ambe, abhasuruzya bharabhuga, “Ebhigiro bhino waari okwiigoomba bhukongʼu bhirwiireho. Bhyoosi bhyo obhuzoma na bhyo obhuniibhi bhibhuriri. Bhitariho no otakunagya kubhibhona kweeki.”
REV 18:15 Abhasuruzya bhano bhaaniibhiri kweewe, bhariimeerera kure kwo okwoobhoha eziinyaako zyaaye, bharaaramira no okurira.
REV 18:16 Bharabhuga, “Muraaza kurora, omugye omukuru gurya. Waari ohiibhoha emyeenda emizomu bhukongʼu gye ekitani, gye ezambaraau ne ekaangaaru. Waari oriizoomya kwe ezahaabu, amagina go obhuguri bhukuru ne eziiruuru.
REV 18:17 Nawe obhuniibhi bhuyo bhwoosi bhusikiibhwe kwa hamwe.” Abhakuru bhoosi bhe emeeri, abhaatu bha murugeendo bhoosi, abhageendya bhe emeeri na abhahokya bhariimeerera kure.
REV 18:18 Eriibhaga bhararora omwooki gwo okusikya kweewe, bhararira kwe eriiraka bharabhuga, “Gutariho omugye oguundi kyeego omugye omukuru guno!”
REV 18:19 Abhaatu bhayo, bhariiyiirurira oruteeri mumitwe gyaabhu okweerekya kubha, bhaari ne ebhigoongi. Bhararira bharabhuga, “Muraaza kurora, omugye omukuru gurya. Omugye ogweene gwaabhakoriri bhoosi bhe eziimeeri bhabhe abhaniibhi kwiiguru yo obhuniibhi bhwaaye. Nawe omugye gwoosi gusikiri kwe esa yimwe.”
REV 18:20 Muzomererwe iguru waaye, emwe bhano mukwiikara mwiisaaro. Muzomererwe abhahoreeru, abheega na abharooti, kwo okubha Taatabhugya atiniiri ekiina omugye guyo ku garya gubhakoreeri.
REV 18:21 Kyaamwe maraika wa amanaga, akagororokya eriigina kye orubhwe rwo okuseera, akarekera munyaanza, akabhuga, “Kwa amanaga maaru kyeego, omugye omukuru gwa Babeeri guraarekerwe no okubhura kimwe.
REV 18:22 Na mumugye muyo bhatakwiigwa kweeki eriiraka rya abhaatu bhareemba, bhakutema ezeeze, ekireere naabhe ekoombyo. Hatakubhaho omutaake wa maanga yoyoosi, naabhe hatakwiigweerwa eriiraka ryo orubhwe rikusya kweeki.
REV 18:23 Hayo hatakwaaka obhweero bhwe eziitara kweeki. Hatakubhaho ne eriiraka ryo omukweeri naabhe omweenga. Omugye gwa Babeeri gurakorwa ego, kwo okubha abhasuruzya bhaaye bhaari abhakuru bhe ekyaaro, ne ebhyaaro bhyoosi bhingʼeenereerwe no obhurogi bhwo omugye guyo.
REV 18:24 Mumugye muyo gaarorekeeni amanyiinga ga abharooti na amanyiinga ga abhahoreeru, hamwe na amanyiinga ga abhaatu bhoosi bhano bhiitirwe mukyaaro.”
REV 19:1 Eriibhaga gayo gaahitiri nikiigwa eriiraka ikuru kye esaango ekuru mwiisaaro, rirabhuga, “Akumibhwe Taatabhugya! Obhutuurya, obhuguungo no obhunagya ni bhya Taatabhugya weetu,
REV 19:2 kwo okubha obhutini bhwaaye bhwe ekiina ni bhwe eheene ne eheene. Atiniiri ekiina omusiimbe omukuru, wuno yasarirye ekyaaro kwo obhuseebheeti bhwaaye. Taatabhugya amurihiiri kwiiguru ya amanyiinga ga abhagya bhaaye.”
REV 19:3 Rugeendo rwa kabhiri bhakabhuga, “Akumibhwe Taatabhugya! Omwooki okurwa mumugye guyo guragya iguru kirakeego.”
REV 19:4 Abhakaruka miroongo ebhiri na bhane (24) bharya, hamwe ne ebhityeenyi bhirya ebhine bhyo obhuhoru bhakamugweera mumaguru, bhakamuseengera Taatabhugya wuno yiikeeri kukituumbi kyo omuriinga, bharabhuga, “Gabhe ego! Akumibhwe Taatabhugya!”
REV 19:5 Kyaamwe, nikiigwa eriiraka eriindi okurwa kukituumbi kyo omuriinga rirabhuga, “Mumukumye Taatabhugya weetu, emwe abhagya bhaaye bhoosi. Mumukumye bhano mukumuseengera, abhakuru kwa abhasuuhu!”
REV 19:6 Kyaamwe, nikiigwa eriiraka kye esaango ekuru. Eriiraka riyo, ryarumiri kya amaanzi maaru gakuruma, na ryaari kye eriiraka ryo orukubha. Rikabhuga, “Akumibhwe Taatabhugya, kwo okubha Omukuru, Taatabhugya weetu wo Obhuturo Bhwoosi abhaahiri.
REV 19:7 Na neetwe, tuzomererwe, tumuriiryaatire no okumukumya, kwo okubha enyaangi ye Engʼoondu ya Taatabhugya ehikiri, no omweenga waaye amariri kwiibhanura.
REV 19:8 Aheerwe emyeenda gye ekitani emizomu gyo okumesyamesya bhukongʼu.” Emyeenda giyo, obhugazuro bhwaku ni mahokya ge eheene ga abhahoreeru.
REV 19:9 Maraika wuyo akaanibhuurira, “Kaama kubha, hakiriku bhano bharaarikirwe enyaangi ye Engʼoondu ya Taatabhugya.” Kweeki akaanibhuurira, “Gano nibhugiri ni mangʼana ge eheene ga Taatabhugya.”
REV 19:10 Niho nikamugweera mumaguru maraika wuyo, okubha nimuseengere. Nawe akaanibhuurira, “Tiga! Enye noosi ni mubhagati omurikyaazo hamwe na abhahiiri bhaazo bhano bhakwiimeererera iguru wa Yeesu. Mumuseengere Taatabhugya omweene, kwo okubha obhumenyeekererya bhwa Yeesu nibhwe obhweemero bhwo obhurooti.”
REV 19:11 Eriibhaga gayo gaahitiri, nikarora eriisaaro ririiguka. Nikarora efaraasi endabhu no owumwe yiikeeri iguru waku. No omuutu wuyo arabhirikirwa Omuheene na We Eheene. Neewe aratina ekiina no okwiitana eriihi kwe eheene.
REV 19:12 Ameeso gaaye gaari kye emireengeeri gyo omuriro, na yaari yiibhohiri eziisuurya nzaru zyo obhutemi kumutwe gwaaye. Yaari akaamirwe eriina rino ataariho omuutu wuno yarimenyiri nawe ewe omweene.
REV 19:13 Yaari yiibhohiri omweenda guno gutobhirwe mumanyiinga. Eriina ryaku rirabhirikirwa, Engʼana ya Taatabhugya.
REV 19:14 Abhasirikare bha mwiisaaro bhaari bhiibhohiri omweenda gwe ekitani endabhu enzomu, nabho bhaari bhatiiriri eziifaraasi eziindabhu.
REV 19:15 Nyaambato ehaari erarwa mumunwa gwaaye, okubha ahize ebhyaaro. Arabhibhaaha kwo obhunagya obhukuru. Wuno niwe akutaza eziizabibu mwiitobheeryo ryo okuzitobheerya. Eriitobheeryo rireerekya obhururu bhwa Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi.
REV 19:16 Kumweenda gwaaye kwiitaango ryaaye, haari hakaamirwe eriina rino,
REV 19:17 Kyaamwe, nikarora maraika owumwe yiimeereeri iguru kuryoobha. Maraika wuyo, akatiirya eriiraka, akabhirikira ebhinyonyi bhyoosi bhino bhikubhururuka iguru, akabhuga, “Muuze, mwiikumanie munyaangi ekuru ya Taatabhugya.
REV 19:18 Muuze murye eziinyama zya abhatemi, zya abhakuru bhe eriihi, zya abhaatu bha amanaga. Mubhone okurya eziinyama zye eziifaraasi na abhatiiri bhe eziifaraasi ne eziinyama zya abhaatu bhoosi, abhagya na abhiiragaanzi, abhakuru na abhasuuhu.”
REV 19:19 Kweeki, nikarora etyeenyi ekuru yiyo na abhatemi bhe ekyaaro na abhasirikare bhaabhu bhiikumeenie hamwe. Bhakeenda okwiitana na wuno yiikeeri iguru we efaraasi endabhu hamwe na abhasirikare bhaaye.
REV 19:20 Nawe, etyeenyi ekagegwa kwa nguru, hamwe no omurooti wo orurimi wuno yakoriri ebhyeerekenio iguru waaye. Kwo okukora ebhyeerekenio bhino, yangʼeeniri abhaatu bhano bhiikiriirye okungʼoorwa orungʼooro rwe etyeenyi no okuseengera omusaambwa gwaaye. Bhoosi bhabhiri bhakarekerwa bhahoru munyaanza yo omuriro gwe ekibhiriiti.
REV 19:21 Omuutu wuno yaari yiikeeri iguru ye efaraasi endabhu, akahokeerya nyaambato yaaye yino erwiiri mumunwa gwaaye okwiita abhasirikare bhoosi. Ne ebhinyonyi bhikarya eziinyama zyaabhu no okwiiguta bhukongʼu.
REV 20:1 Kyaamwe, nikarora maraika ariika okurwa mwiisaaro, yaari no omusiimo gwa mumwoobho gwa nyaari no omunyororo omukuru mukubhoko kwaaye.
REV 20:2 Akagwaata oguzoka gurya, enzoka yirya ye ekare yino ekubhirikirwa Ibirisi kasi Seetaani, akagubhoha eminyororo emyaaka kikwe kimwe (1,000). Akagurekera nyaari, akiigara ekiseku no okungʼoora orungʼooro iguru waaye, okubha ataaza angʼeene kweeki abhaatu bhe ebhyaaro. Na hano eriibhaga riyo riraahite, gureenderwa gwiiguriirwe kwiibhaga iguhi.
REV 20:4 Niho nikarora ebhituumbi bhyo obhutemi na bhiikariirwe na bhano bhaari bhaheerwe obhunagya bhwo okutina ekiina. Bhayo bhaari ni koro zya abhaatu bhano bhaatinirwe emitwe kwo okwiimeererera iguru ya Yeesu no okuraarika amangʼana ga Taatabhugya. Bhataaseengeeri etyeenyi yirya naabhe omusaambwa gwaaye gwo okubhaazwa. Bhatiikiriirye okutuurirwa orubhaaso rwe etyeenyi yiyo mubhisyoosyo bhyaabhu naabhe mumabhoko gaabhu. Abhaatu bhayo bhaaryoorirwe, bhakakaangata hamwe na Krisito emyaaka kikwe kimwe (1,000).
REV 20:5 Abhaku abhaandi bhatakuryooka tee emyaaka kikwe kimwe (1,000) gihwe.
REV 20:6 Kuno nikwe okuryooka kwa abhaku bho okutaanga. Hakiriku bhano bharaaryookemu, nabho nibho abhahoreeru. Oruku rwa kabhiri rutakubha na amanaga kweebho. Nabho bharabha abhaseengeri bha Taatabhugya na Krisito, na bharakaangata neewe kwe eriibhaga rye emyaaka kikwe kimwe (1,000).
REV 20:7 Emyaaka kikwe kimwe (1,000) okuhita, Seetaani ariigurirwa okurwa mukibhoho.
REV 20:8 Ambe, hano ariigurirwe, araaza angʼeene ebhyaaro kumbaara zyoosi zye ekyaaro, zino zikubhirikirwa Gogu na Magogu. Seetaani arabhakumania bhiitane eriihi, nabho bharabha bhaaru kya amarobha ge enyaanza.
REV 20:9 Nabho bharageenda mbaara zyoosi zye ekyaaro no okwiinaarya omugye gwa abhahoreeru guno Taatabhugya aguseegiri. Nawe hano bharaakore ego, omuriro guriika okurwa mwiisaaro no okubhasikya.
REV 20:10 Seetaani wuno yabhangʼeeniri, ararekerwa munyaanza yo omuriro gwe ekibhiriiti. Hayo niho ahagiro hano harekeerwe etyeenyi no omurooti wo orurimi wurya. Nabho bharanyaakibhwa obhutiku no omwiisi, kirakeego na kirakeego.
REV 20:11 Kyaamwe, nikarora Taatabhugya yiikeeri kukituumbi ekikuru kyo omuriinga ekirabhu. Eriisaaro ne ekyaaro bhikabhura embere waaye na bhitaarorekeeni kweeki.
REV 20:12 Nikarora abhaku bhoosi, abhakuru na abhasuuhu, bhiimeereeri embere we ekituumbi kyo omuriinga kirya. Niho ebhitabhu bhino bhyaakaamirwe amahokya ga abhaatu bhoosi bhikakuundukurwa. Na kikakuundukurwa ekitabhu ekiindi, na kiyo kyaari ekitabhu kyo obhuhoru. Abhaku bhayo bhakatinirwa ekiina kuriingʼaana na amahokya gaabhu gano gakaamirwe mubhitabhu muyo.
REV 20:13 Enyaanza ekahurukya abhaku bhaamu. Oruku na Nyaari nabhyo bhikahurukya abhaku bhaamu. Bhoosi bhakatinirwa ekiina kuriingʼaana na amahokya gaabhu.
REV 20:14 Kyaamwe, Oruku na Nyaari bhikarekerwa munyaanza yo omuriro. Enyaanza yiyo, niyo oruku rwa kabhiri.
REV 20:15 No omuutu wowoosi wuno eriina ryaaye ritarorekeeni rikaamirwe mukitabhu kyo obhuhoru, ewe akarekerwa munyaanza yo omuriro.
REV 21:1 Kyaamwe, nikarora ekyaaro ekihya ne eriisaaro eriihya, kwo okubha ekyaaro kyo okutaanga ne eriisaaro ryo okutaanga bhyaari bhibhuriri, ne enyaanza yoosi yaari ebhuriri.
REV 21:2 Nikarora omugye omuhoreeru, Yerusaremu ehya, guriika okurwa mwiisaaro ku Taatabhugya. Omugye guyo, gwaari gubhanwiirwe kyo omweenga wuno akugya kumusubhe waaye.
REV 21:3 Nikiigwa eriiraka ikuru okurwa kukituumbi kyo omuriinga, rikubhuga, “Itegeerera! Emenyo ya Taatabhugya ni hamwe na abhaatu. Nabho bharabha abhaatu bhaaye, neewe arabha Taatabhugya waabhu. Ariikara hamwe neebho.
REV 21:4 Aratarikya eziingusuri zyaabhu zyoosi. Eriibhaga riyo, oruku rutakubhaho, hatakubhaho naabhe obhwaaramiri, hatakubhaho ekiriro naabhe obhururu, kwo okubha amangʼana ge ekare gahitiri.”
REV 21:5 Kyaamwe wuno yaari yiikariiri ekituumbi kyo omuriinga akabhuga, “Bhoono nirakora ebhigiro bhyoosi bhihya!” Akaanibhuurira, “Kaama gano, kwo okubha ni mangʼana ge eheene no okwiikiriribhwa.”
REV 21:6 Kweeki akaanibhuurira, “Gahwiiri! Enye neenye Obhweemero no Obhuteero, enye neenye Omutaangi na Waraga. Omuutu wowoosi wuno ane enyoota, niramuha amaanzi ga bhusa anywe okurwa kumusabhuko gwa amaanzi go obhuhoru.
REV 21:7 Wowoosi wuno araahize, niramuha gayo goosi. Ewe arabha omwaana waane, neenye nirabha Taatabhugya waaye.
REV 21:8 Nawe abhoobha, na bhano bhatakumwiikirirya Taatabhugya, bhano bhakumutiindya Taatabhugya, abhiiti, abhaseebheeti, abharogi, bhano bhakuseengera emisaambwa na abhabheehi, bhayo bhoosi ahagiro haabhu ni nyaanza yo omuriro omuhaari. Runo nirwo oruku rwa kabhiri.”
REV 21:9 Kyaamwe, maraika owumwe wa bharya muhuungati bhano bhaari ne ebhitubha muhuungati bhye eziinku muhuungati zyo obhuteero akaaza akaanibhuurira, “Nawuuze hano, na nirakweerekya omweenga, wuno araabhe omukari we Engʼoondu ya Taatabhugya.”
REV 21:10 Niho, Ekoro Muhoreeru akaaniikira, maraika wurya akaanihira tee iguru we ekiguru ekikuru kitaambi. Akaanierekya omugye omuhoreeru gwa Yerusaremu, guriika okurwa mwiisaaro ku Taatabhugya.
REV 21:11 Omugye guyo gwaari no obhuguungo bhwa Taatabhugya, gwaari guramesyamesya kye eriigina ryo obhuguri bhukuru rya yasipi ne eriirabhu kye ekirore.
REV 21:12 Gwaari ne enyiki ekuru ne etaambi, ene ebhiseku ikumi na bhibhiri. Ebhiseku bhyoosi bhyariibhirwe na maraika, kweeki ebhiseku bhyaari bhikaamirwe eriina rye ehamati yimwe ya bhirya ebhisyooko ikumi na bhibhiri bhya Iziraeri.
REV 21:13 Mbaara zyoosi zyaari ne ebhiseku bhitatu, ruguru, range, maamu na nyaanza.
REV 21:14 Enyiki yo omugye guyo, yaari yoombokirwe iguru wa amagina ikumi na abhiri go obhurusa. Ne eriigina kye erimwe ryaari rikaamirwe eriina rimwe rya abheega ikumi na bhabhiri bhe Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 21:15 Ambe, maraika wuno yaari kugaamba neenye, yaari ne ehiimbo ye ezahaabu yo okureengerya, okubha areengye omugye guyo, ebhiseku bhyaaye ne enyiki yaaye.
REV 21:16 Kyaamwe, akareengya omugye gurya, obhutaambi bhwaku, obhugari bhwaku no obhutaambi bhwo okugya iguru bhwaari ni kireengyo kimwe. Akabhona amataambuka ebhikuundiko miroongo ebhiri na amagana ane (2,400,000).
REV 21:17 Akareengya obhugari bhwe enyiki yiyo, nabhwo bhukabha ni mataambuka miroongo esaasabha ni isaasabha (66). Neewe yaari arahokeerya ekireengo kya abhaatu.
REV 21:18 Enyiki yiyo yaari yoombokirwe kwa amagina go obhuguri bhukuru bhwa yasipi. Omugye nagwo gwaari gwoombokirwe kwe ezahaabu nzomu yo okumesyamesya kye ekirore.
REV 21:19 Obhurusa bhwe enyiki yiyo yo omugye bhwaari bhuzomiibhwe na amagina go obhuguri bhukuru maanga nzaru. Eriigina ryo okutaanga ryaari yasipi, rya kabhiri ryaari ni yakuti samawi, rya katatu ryaari karikedoni. Eriigina rya kane ryaari zumaridi,
REV 21:20 rya kataano ryaari eriigina rino rikubhirikirwa saridoniki, rya kasaasabha ryaari akiki. Eriigina rya muhuungati ryaari kirisorito, rya kanaane ryaari zabarajadi, ne eriigina rya keenda ryaari yakuti ya manjaano. Eriigina ri ikumi ni kirisopiraso, ri ikumi na rimwe ryaari hiakinito na ri ikumi ni ibhiri ni ametisito.
REV 21:21 Ebhiseku bhiyo ikumi na bhibhiri bhyoosi bhyaari bhikoreerwe kwe eziiruuru. Ebhiseku bhyaari bhikoreerwe kwe eruuru yimweyimwe! Enzira ekuru yo omugye guyo yaari ekoreerwe kwe ezahaabu nzomu, yino yaari eramesyamesya kye ekirore.
REV 21:22 Nitaaruuzi eriiseengerero mumugye muyo, kwo okubha Omukuru, Taatabhugya wo Obhuturo Bhwoosi ne Engʼoondu ya Taatabhugya nibho eriiseengerero.
REV 21:23 Omugye guyo, gutana obhweendi bhwo obhweero bhwe eryoobha naabhe omweeri, kwo okubha obhuguungo bhwa Taatabhugya bhuragubharira obhweero, ne etara yaaye wuno Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 21:24 Abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bhariikara mubhweero bhwo omugye guyo, na abhatemi bhe ekyaaro bharasikira muyo okuhira ebhigiro bhyaabhu bhyo obhuguri.
REV 21:25 Ebhiseku bhyoosi bhyo omugye bhirabha mwaasi eriibhaga ryoosi, kwo okubha hatakubhaho no obhutiku.
REV 21:26 Abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi mukyaaro, bharareeta obhuniibhi bhwaabhu ne ebhigiro bhyaabhu bhyo obhuguri mumugye muyo.
REV 21:27 Nawe kitariho kigiro kyokyoosi kya amakire kino kiraasikire mumugye muyo, naabhe omuutu wowoosi wuno akukora amangʼana ge eziisoni naabhe go orurimi. Abhaatu bhano bharaasikire omugye guyo, ni bhano amariina gaabhu gakaamirwe mukitabhu kyo obhuhoru kye Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 22:1 Kyaamwe, maraika akaanierekya ekitaaro kya amaanzi go obhuhoru, kiramesya kye ekirore, kirarwa kukituumbi kyo omuriinga kya Taatabhugya ne Engʼoondu ya Taatabhugya.
REV 22:2 Ekitaaro kiyo, kyaari kiragera gatigati ye enzira ekuru yo omugye guyo. Omuti gwo obhuhoru gwaari mbaara zyoosi zye ekitaaro, guno gukwiibhura emisumo gye eziituubho ikumi ni ibhiri kumweeri. Na amatu gaaku ni ryoogo ryo okuhorya ebhyaaro.
REV 22:3 Omugye guyo, gutakubha ne ekigiro kyokyoosi kino kiihiimirwe na Taatabhugya. Ne ekituumbi kirya kyo omuriinga kya Taatabhugya ne Engʼoondu ya Taatabhugya kirabha mumugye muyo, na abhagya bhaaye bharamuseengera Taatabhugya.
REV 22:4 Bhariirora obhusyo kwo obhusyo, ne eriina ryaaye rirakaamwa mubhisyoosyo bhyaabhu.
REV 22:5 Mumugye guyo, hatakubhaho no obhutiku kweeki. Abhaatu bhatakubha no obhweendi bhwe etara naabhe eryoobha, kwo okubha Omukuru, Taatabhugya arabha obhweero bhwaabhu. Abhaatu bhayo bharabhaaha kirakeego na kirakeego.
REV 22:6 Kyaamwe, maraika wuyo akaanibhuurira, “Amangʼana gano ni ge eheene na go okwiikiriribhwa. Omukuru, Taatabhugya wuno arabhaha abharooti Ekoro yaaye, neewe akaragania maraika waaye okweerekya abhagya bhaaye amangʼana gano gakweenderwa gatuuke kwiibhaga iguhi.”
REV 22:7 Yeesu arabhuga, “Murore! Niri haguhi kuuza bhwaangu. Taatabhugya arabhaha orubhaango bhano bhakwiigwa no okugagwaata amangʼana go obhurooti bhwe ekitabhu kino.”
REV 22:8 Enye Yohana nikarora no okwiigwa amangʼana gayo. Hano niamuruuzi no okwiigwa, nikahigama tee haasi embere wa maraika wuyo, okubha nimuseengere wuno anierekirye amangʼana gano.
REV 22:9 Nawe akaanibhuurira, “Tiga otakora ego! Enye woosi ni mubhagati omurikyaazo, hamwe na abhahiiri bhaazo abharooti, na abhaandi bhoosi bhano bhakugwaata amangʼana ge ekitabhu kino. Ambe, mumuseengere Taatabhugya omweene!”
REV 22:10 Kyaamwe, maraika wuyo akaanibhuurira, “Otagabhisa amangʼana go obhurooti bhwe ekitabhu kino, kwo okubha eriibhaga riyo riri haguhi kuhika.
REV 22:11 Ambe, omuutu wuno akukora amabhi, ageenderere kukora amabhi, na wuno akubha omunyaka, ageenderere kukora obhunyaka. Omuutu wuno akukora eheene, ageenderere kukora eheene, no omuutu omuhoreeru, ageenderere kubha omuhoreeru.”
REV 22:12 Yeesu arabhuga, “Rora! Niraaza bhwaangu, nibharihe abhaatu bhoosi kuriingʼaana na amahokya gaabhu.
REV 22:13 Enye neenye Obhweemero no Obhuteero, enye neenye Omutaangi na Waraga.”
REV 22:14 Bharatweerwa ebhite abhaatu bhano bhakuhura eziingibho zyaabhu, okubha bhabhone omweeya gwo okusikira omugye omuhya kuhitira ekiseku kyaaye, no okurya emisumo gyo omuti gwo obhuhoru.
REV 22:15 Nawe abharogi bhoosi, abhaseebheeti, abhiiti, bhano bhakuseengera emisaambwa na bhoosi bhano bhakuseega okugaamba orurimi, bharabha igutu yo omugye guyo kye embwa.
REV 22:16 “Enye Yeesu, nikamutuma maraika waane yiize abhamenyeekererye emwe abhaatu bha amakanisa amangʼana gano. Enye neenye orwiibhuro orukuru rwo omutemi Daudi, neenye enzota ye etabhoori yino ekumesya.”
REV 22:17 Ekoro no omweenga wo Omwaana wa Taatabhugya bharabhuga, “Nawuuze!” Na wuno akwiigwa amangʼana gayo abhuge, “Nawuuze!” Wowoosi we enyoota, wuno akweenda amaanzi, yiize anywe amaanzi go obhuhoru bhusa.
REV 22:18 Ndabhamenyeekererya bhoosi bhano mukwiigwa amangʼana go obhurooti gano gari mukitabhu kino, omuutu wowoosi wuno akwoogerya kyokyoosi mumakaamo gano, Taatabhugya woosi aramwoongerya eziinku zino zakaamirwe mukitabhu kino.
REV 22:19 Omuutu wowoosi ariruusyaho engʼana yoyoosi okurwa amangʼana go obhurooti bhwe ekitabhu kino, Taatabhugya aramuruusya eheene yaaye yo okwiikara mumugye omuhoreeru, ne eheene yaaye yo okurya emisumo gyo omuti gwo obhuhoru.
REV 22:20 Ewe wuno akumenyeekererya amangʼana gano arabhuga, “Eheene, niraaza bhwaangu.” Gabhe ego. Nawuuze Omukuru Yeesu!
REV 22:21 Orubhaango rwo Omukuru Yeesu Krisito, rubhe hamwe neemwe mwoosi. Gabhe ego.
