RUT 1:1 Tetiamu, Iahova tesa vat xil mei latetutou ni mol‑Isrel xil, vengan xa suv toto nae tehe tovuol tamu tengan valaxat xil mu valepis rin nae xil. E melele nen ak, mae kekaten tei xa eilep tekapis e tan xa mol‑Isrel lateti en. Reitin, us tamus ti aveti xil holu e misak ni anien tovuol e mae di nggat moletin xil. Misak ni, moletin tei te metimal te hal Betlehem e tan na mol‑Sudah xil, xi tehe kantri te hal Moab, hisen Elimelek, e xi texo vatimol xa mahulong na Efrat. Xi teha tetel atou nan, hisen Noume, e tetel horamue lu nalu, hisealu Malon xal Kilion. E xil ba lateti e tan na mol‑Moab xil huram vahis.
RUT 1:3 E melele xa lateti rute ak, Elimelek temat, ma Noume teta tasen tang tetel horamue nan xalu.
RUT 1:4 Di, horamue nan xalu ak luteteli mi atou lu te hal Moab, hisealu Oripa e Rut. Melele xa huram he xalu (10) mei tetavi,
RUT 1:5 Malon xal Kilion mun lutelel. Ma, Noume tetat temak tang, tiramue nan e horamue nan xalu mun latehe tovuol.
RUT 1:6 Aveti vahis mei mitavi, e Noume milongeong ni xa Hi di duxol xat moletin nan xil nggo rin xa di misak ni anien sae xil di meul bos rilomun. Misak ni, Noume bue xat xi tengan ihe reling kantri te hal Moab itel havnahin xalu.
RUT 1:7 Xatel vus latobituei latoba tengan latotilomun latohe tan na mol‑Sudah xil. E melele xa di latoba,
RUT 1:8 Noume biteni mi xalu bit, “Multilomun mun tang mulihe visal ninemil xati xalu e multit itel xalu. Inou nasis tengan Hi ipisen hosien mi xamil ixoni ngan taxa mutepisen ni minou tetel horamue navan xalu xa lulel tuei.
RUT 1:9 Nasisi mun xa Hi ipol ni xamil mulkila muliteli rilomun e mulikamet hosien itel tiramue hu namil xalu.” Di, Noume po xat xalu tengan istokovein xalu laliha. E xalu di lumuis
RUT 1:10 e lubiteni mi Noume lubit, “!Masakras li malhe relinguk! Xamel malhusiluk, ratiha ratti vituei itel moletin nam xil.”
RUT 1:11 E Noume bit rilomun ni mi xalu bit, “Havuxahin xalu, bos mak mu xa multilomun muliha. ?Veneh ma mubit mulhusil inou? ?Munemi mubit inou nikila niling horamue lu mun tengan muliteli mun itel xalu?
RUT 1:12 !E‑e! !Muliha! Inou nabe tovolih pupu tengan nateli rilomun. ?Tave ti neta xosxa inou nanemi namit nakila niteli mun xosali tang, e niling horamue lu mun,
RUT 1:13 xamil mukila multatil xalu ha vuma … lalimatu lalipin ni tetelien? E‑e, ngan ak misakras vastal vamak. Havuxahin xalu, xos mukila mulikamet hosien mu e meulien namil, e inou nasakras. Mulnahusil nou ti. E meulien navan, napus longpangasien holu vengan xa he Iahova di nggeih da xat inou.”
RUT 1:14 Xalu lumuis vatei mun. Di, Oripa maheah xat avu sasa nan, misep lingi, e ba tengan vatilomun vahe visal vatimol nan xil. E Rut, xi miteli en nggeih, ien ti tavei vahe reling Noume.
RUT 1:15 Ma Noume biteni mini bit, “?Rut, pus ti? Tumahin di dilomun tengan vahe visal moletin nan xil e hi nan xil. Xouk mun uhusili muliha ha upus vatimol nam xil.”
RUT 1:16 E Rut bit rilomun ni mini bit, “!Onasil nou ti tengan name relinguk! Umaen nou li nihusiluk. !Rute xave xa uha en, inou mun niha en! !Rute xave xa uta en, inou mun nita en! Moletin nam xil, lihe moletin navan xil mun. E Hi nam, ihe Hi navan mun.
RUT 1:17 Rute xave xa umat en, inou mun nimat en, e litihin nou e rute ak. Nasakras namaen neta tova vahur rat nou ra xouk ha vuma … tei ralu imat. !Ngan ak be hitxatien navan e Iahova isa pangasien te xeih mei iti xat nou xosxa nihur xotehi!”
RUT 1:18 Melele xa Noume pus kila xa Rut, nenemien nan nggeih tengan ihusili, xi tasak ti mun tengan vasila vahe relingi.
RUT 1:19 Ma xalu lukakao vuma … ba luduxoh metimal te hal Betlehem. E melele xa be lustal en, moletin xil vus te rute ak latemanin ni xalu. E atou xil lamesep pupu labit, “?Noume mak xiak?”
RUT 1:20 E Noume bit rilomun ni mi xil bit, “Munakes nou ti mun ni ‘Noume’ e mukes nou ni ‘Mara’ vengan xa Iahova pol ni meulien navan mei mikon ni longpangasien.
RUT 1:21 Melele xa natehe reling rute ak, heok xalu tepolu ni hosien, e taxeak, Hi nggur rilomun ni nou mei nabe heok hon tang. ?Veneh ma mukes nou ni Noume vengan xa Hi te Xeihen tepol ni texeih pupu minou e tesa longpangasien minou?”
RUT 1:22 Nggo sexien ak, Noume nggo kantri te hal Moab e dilomun bemei e tan te hal Isrel del havnahin Rut, xa be ate‑Moab. E melele xa mei lustal e metimal te hal Betlehem, bale mun tehe temetu e naho sa mol‑Isrel xil.
RUT 2:1 E metimal te hal Betlehem, eilep tei da en xa holesok nan holu, hisen Boas. Xi nggo vatimol xati na Elimelek, tiramue na Noume.
RUT 2:2 Vatei, Rut misis Noume bit, “Umaen nou nihe naho tova tengan nileh viton bale xil xa moletin te polien xil laki rasi di nga tengan mei ihe anien aralu. Xos nikila nikamet moletin tova xa imaen nou nipol e naho san.” Ma Noume maen ni bit, “Havuxahin, bos tang, ha upol ni.”
RUT 2:3 Ma Rut ba be naho tei e di pol dutou ni moletin te polien xil e di mileh viton bale xil. Rut ba mileh rut bale xa xil laki rasi di nga. E Rut, xi takil ti xa naho xa di pol en sa Boas xa nggo vatimol xati na Elimelek, tiramue na Noume.
RUT 2:4 Tavehi ti, Boas nggo metimal te hal Betlehem e mei mistal mi moletin te polien nan xil e mikei ba ni xil bit, “!Iahova iti mi xamim!” Ma xil labit rilomun ni mini labit, “!Iahova ituxol xatuk mun!”
RUT 2:5 Di, Boas misis vat te polien nan bit, “?Atul maxoe xai be na visi?”
RUT 2:6 Ma vat ak bit rilomun ni mini bit, “Atou xai be te hal Moab, e be xal Noume iaxa lumei.
RUT 2:7 Xi misis nou tengan nimaen ni iha ti ihusil moletin te polien xil e ti ileh viton bale xil xa laki rasi di nga. Xi temei makoe roroh tamu e di ni polien duxoh taxeak. Xi ba mingel vuteili tang pe horao iaxor.”
RUT 2:8 Di, Boas ba misepin del Rut bit, “Ei, atuli. Uteong ni nou, ieok bei tengan upol e naho savan sangas visal atou te polien navan xil. Onaha ti mun naho na mosav tengan oleh viton bale en.
RUT 2:9 Rute xave xa xil ti lipol en, xouk mun utat visal xil. Nasep xol moletin navan xil tuei tengan linapol ti nasa minuk. E xosxa meruru iatuk, ma uha umu ti oei e valoei xa langgutihi tuei di.”
RUT 2:10 Melele xa Rut milonge mak, mitingeiril e valnaon ba duxoh tan. Xi bit rilomun ni mini bit, “?Veneh ma di onexo ve nou? ?Veneh ma di opol ni bos minou xa nabe ngan halesav tei tang?”
RUT 2:11 Boas bit rilomun ni mini bit, “Inou nalongeong ni sexien hos xil xa otepisen ni mi avu sasa nam melele xa tiramue nam temat. Nakila xa xouk otehe reling tamom e ninom e kantri xati nam tengan mei odi mi moletin xil xa otnakil ti xil tetiamu.
RUT 2:12 Nasis mi Iahova tengan isa xoles hosien xa otepisen ni mini. Reitin, Iahova, Hi na mol‑Isrel xil, isa sanien tei xa ihos pupu minuk vengan xa xouk oteling nenesien nam en tengan ilaxatuk e isikoe xol meulien nam.”
RUT 2:13 Di, Rut bit rilomun ni mini bit, “O eilep navan, xouk opol ni bos pupu minou li. Neta sav xa inou natapin ti tengan name atou te polien tei nam, xouk osepin kuhi minou e odal rat nenemien navan.”
RUT 2:14 E piniae, melele xa moletin te polien xil di langganien, Boas biteni mi Rut bit, “Amei visal xamem, a ti beret e usa ni ihe uaen xa mikon xiak.” Ma xi dotan del moletin te polien xil, e Boas misa rut bale xa ladin ni meses mini. Xi ngganien pipin e miserev kuh anien an xa ngga lingi ba di.
RUT 2:15 Melele xa Rut dilomun ba tengan vapol, Boas misel xat moletin te polien nan xil bit, “Mumaen ni ileh viton bale e rute xil vus xa ien bei. Tave ti neta xosxa ileh rerati ra vanute xil xa mubar viton ni ngamu di, munasep xole ti.
RUT 2:16 E tei mun, bos xa muleh rerat ti bale ra vanute xil e muso ni ihe tan tengan atou ak mei ti ilehi.”
RUT 2:17 Ma Rut mileh viton bale e naho ak ba duxoh mahis. E melele xa bas rerat utute, mikameti xa utut bale xil vus xa milehi, kilo nen be lu e le tei (12 kg).
RUT 2:18 Mileh utut bale xil ak dilomun be tim e ba pisen ni mi avu sasa nan. Di, rut anien xa teserev kuhi, ngan ak mun, Rut misa ni mini.
RUT 2:19 Melele xa Noume pusi, mitemanin e misisi bit, “?Xosali, oleh viton utut bale xil ak ingga xave? ?Naho sasi vari iaxa xouk otepol en? Tuxolxatien na Hi iti mi moletin xa pusuk e pol bos minuk mak.” Ma Rut biteni mi Noume bit, “Natepol e naho sa moletin tei xa hisen Boas.”
RUT 2:20 Noume mikei nggeih bit, “!Tuxolxatien na Iahova iti mini! Iahova di pisen hosien nan mi ralu xa rumeul rudi e mi tiramue naralu xalu xa lulel ngamu. Moletin xai nggo vatimol xati na tiramue naralu xalu. E nggusil sexien na mol‑Isrel xil, xi iaxa ilaxat kuh rin naralu.”
RUT 2:21 Ma Rut bit, “E ngan bos mak mu, xi biteni minou bit tit nileh viton bale itel moletin te polien nan xil ha ituxoh melele xa lileh vuol ni bale ra naho san xil.”
RUT 2:22 Noume biteni mi Rut bit, “O havuxahin, bos mak mu xa xouk tit upol itel atou xil xa di lapol e naho sa Boas. Vengan xosxa upol e naho sa mosav, vahit moletin tova vapol vasa minuk.”
RUT 2:23 Ma Rut pol del xat atou te polien xil na Boas ba vuma … duxoh melele xa laleh vuol ni bale, e dutou, laleh uit mun ra naho san xil vus. E Rut nggulehi dat visal tova nan.
RUT 3:1 Vatei, Noume biteni mi Rut bit, “Havuxahin, bos xa nikamet tiramue tova tengan muliteli e ilaxat kuh xouk.
RUT 3:2 ?Onem xat Boas, moletin xa di otepol tetel atou te polien nan xil? Xi nggo vatimol na tiramue naralu xalu. Ma uteong kuhi ni sepinien navan. Xosali mahis, xi iha ihas rerat utut bale ra valite.
RUT 3:3 Ma xouk uha uxul, using ihos, e uhas ti vokon e xouk. Ti, uhe von polien nan, e onapol ni ti xa xi nakila xa xouk ode rute ak. Utatil melele xa xi ianien e imu ti uaen ivus
RUT 3:4 e upus xat kuh rute xa xi ha ipat en. Melele xa xi ipor vovong, uha ulat kutei man e ha upat uting xat kaelen tengan ipisen ni xa usisi tengan ilaxat kuh rin nam xil. Ti, xi sung ihit naha xa xouk upol ni.”
RUT 3:5 Rut bit rilomun ni mini bit, “Inou nipol vuol ni neta xil vus xa obiteni minou tengan nipol ni.”
RUT 3:6 Ma Rut be von polien na Boas, e pol ni nggoni ngan xa tova nan tehiteni mini.
RUT 3:7 Melele xa Boas ngganien e mu uaen bus, xi milonge bos. Di, be visal seri tatit bale xa mitihu di e ba pat. Melele xa xi por vovong, Rut mika merou ba, milat kutei man e ba pat miting xat kaelen.
RUT 3:8 E hilaep te vongien, Boas mitemanin ni neta tei. E melele xa mea biles, pusi xa atou tei di pat e di miting xat kaelen.
RUT 3:9 Ma misisi bit, “?Ei, xouk visi xiak?” E Rut bit rilomun ni mini bit, “Inou Rut li tang, atou te polien nam. Suv, xouk obe tei e vatimol na tiramue navan xa mat tuei. Misak ni, nggusil sexien namim xil, xouk iaxa ulaxat kuh rin xil navan, e ukila uhur nou mei nihe atou nam.”
RUT 3:10 E Boas bit rilomun ni mini bit, “Rut, Iahova ituxol xatuk. Di opisen sexien xa bos mi vatimol namem xil xa be eilep mak mu mili naha xa di opisen ni mi tova nam xa be tunau namem. Xouk, vongite xa ova olang ni tiram maxoe sav tova ngamu, ngan xa holesok nan holu mu ngan xa holesok nan tovuol, e xouk otapol ni ti.
RUT 3:11 Ma xouk onanem ti nahe holu usil naha xa istal. Inou nipol vuol ni holesok xil xa otesis nou ven tengan nilaxat rin nam xil vengan xa xouk obe atou tei xa moletin xil vus lapus kil hosien nam.
RUT 3:12 Reitin mak xa inou nabe ngan xa ilaxat kuh rin nam xil vengan xa nabe vatimol xati na tiramue nam xa temat e nakila nihuruk e nilaxatuk. E moletin tei mun de vatimol namem xa xi mak mu be sangas ni tiramue nam, e xi mikila itiamu ni nou tengan ihuruk e ilaxat rin xil nam. E xos ien ti navei, ma inou sung nipol ni.
RUT 3:13 E vongien ak, bos xa uta tak. Ti, sangas ut ilan, ma ralikameti e ralikila xa xi ien ihei tengan ilaxatuk mu ien ti navei. Xos ien ihei, ma bos, e xos ien ti navei, ma inou nabiteni reitin pe met Iahova xa inou sung, nihuruk e ti nilaxatuk. E xosali vongien, upat uta tak ituxoh makoe.”
RUT 3:14 Ma Rut pat miting xat kaelen duxoh makoe. E makoe roroh tamu, xi mitamea tengan vaha, vengan xa Boas ien ti tavei tengan moletin xil lakila xa atou tei temei tepat e von polien nan.
RUT 3:15 E diamu xa bit vaha, Boas biteni mini bit, “Hur rat kot nam e uten ni itak.” Melele xa Rut miten ni, Boas mirang utut bale xa kilo nen duxoh hanutap tei e he xalu mun (30 kg) ba en. Di, dutou ni po rati de vatuvun e Rut poe dilomun be tim. E Boas, xi be metimal.
RUT 3:16 Melele xa Rut duxoh tim, tova nan misisi bit, “?Havuxahin midep?” Ma Rut bit vuol ni holesok xil xa Boas biteni mini.
RUT 3:17 E Rut biteni mun mini bit, “E xi ien ti tavei xa heok vaka hon melele xa nadilomun namei tim mei napusuk, ma misa utut bale xil ak xa kilo nen be hanutap tei e he xalu mun (30 kg) minou.”
RUT 3:18 Noume bit rilomun ni mini bit, “Onanexo ti. Utatili tengan upus ti xa rin ak istal itep, vengan xa Boas misakras vangel ha vuma … imal ni rin xil vus nam.”
RUT 4:1 E makoe ak, Boas ba dotan e von totanen xa de sangas visal puiteh te vioh te metimal te hal Betlehem. Di, Boas pus moletin xa di tesep usili bit xi be sangas mu ni tiramue na Rut. Melele xa Boas pusi xa di mikakao tengan vali, mikesi bit, “Tua navan, amei mu, totan ti inggaxalei.” Ma moletin ak bemei dotan visali.
RUT 4:2 Di, Boas ba mikamet eilep xil labe he xalu (10) tengan limei liteong ni rin nalu. Melele xa xil vus lamei vituei,
RUT 4:3 Boas biteni mi tua nan ak bit, “Noume xa dilomun nggo kantri te hal Moab bemei, xi ien bei tengan vapos ni tan xil na tiramue nan Elimelek iha mi vatimol tei nan xa tehe vatimol naralu.
RUT 4:4 E inou nanemi momal xa nisep kila minuk. Ma xosxa xouk iem ihei, ma ukila uxale pe met ngan xil xa ladotan ladi xiak. E xosxa iem ti navei, ma uhiteni, vengan xa xouk obe sangas mu mi tiramue na Noume mili nou e ukila uxal rat tan ak itiamu. E xosxa onaxale ti, ma inou sung nixale.” E moletin ak bit, “E‑e, inou nixale.”
RUT 4:5 Di, Boas biteni mini bit, “Bos pupu. E melengien xa uxal rat tan ak ra Noume, uhur tunau Rut mun xa be ate‑Moab. Ixo suse ak, ma muimol namil ikila ihur tan e holesok sav xil na tiramue na Rut xa mat tuei tengan vatimol nan navop ti.”
RUT 4:6 Melele xa moletin ak milonge mak, bit rilomun ni mini bit, “Ve rin ak, inou ninaxal ti tan ak, vengan xa inou nasakras nasa rati mi horamue xati navan xil vahe nae. Itep, ma xouk tang uxale, inou ieok ti tavei mun.”
RUT 4:7 (E melele nen ak, sexien na moletin xil mak: melele xa labit lapos ni tan tei mu neta sav tova, ma moletin xa tan nan ileh rerat sandel tei nan, e isa ni mi ngan xa ixale. Sexien ak ipisen ni xa lasep maen ni ngamu tengan lixal rat tan ak.)
RUT 4:8 Ma melele xa moletin ak maen tan ak mi Boas tengan vaxale, xi mileh rat sandel nan e misa ni mini.
RUT 4:9 Di, Boas di bithiteni mi eilep xil e ngan tesav xil mun bit, “Xamim vus mupus rin xa mistal xosali xa inou nanggal rat holesok xil vus ra he Noume xa tehe na Elimelek del horamue nan xalu xa hisealu tehe Kilion e Malon.
RUT 4:10 E rin tei mun, nihur Rut mun, ate‑Moab xa teteli tetel Malon tetiamu, mei ihe atou navan. Nggoni sexien nar, muimol namel xa ihe malohos ikila ihur xat holesok xil vus xa vahe na Malon. Ngan ak isak ni vatimol xil na Elimelek navop ti, xil lixulehi liti visal xir e melengien xil xa ti imei. Xamim vus mupus naha xa mistal taxeak.”
RUT 4:11 Eilep xil e moletin sav xil mun labiteni mini labit, “Io, xamem mapus holesok xil xa mistal xosali. Xamem musis mi Iahova tengan ipol ni atou ak xa mei iti e tim sam mei ixoni Resel xal Leah, xa lutepes horamue xil holu na avu Siekob xa mei labe vatimol xil xa mahulong te hal Isrel. E, e rin nam, musis mun tengan Iahova ipol ni xouk uhe eilep tei xa moletin xil xa langgo vatimol na Efrat limerere ni. Reitin, xi isa his tei minuk xa ihe eilep e metimal nar te hal Betlehem.
RUT 4:12 Musis xa Iahova isa horamue xil minuk ixo ate maxoe ak xa lisak ni vatimol nam mei ihe mahulong ixoni vatimol na Peres, nat Sudah xa Tamar telingi.”
RUT 4:13 Ma Boas nggur Rut mei be atou nan e Iahova duxol xati. Ma xi di ni tuvava tei, e milingi be malohos.
RUT 4:14 Atou xil labiteni mi Noume labit, “!Rapet rat his Iahova! Xosali, xi misa havmali tei tengan ti ilaxat kuh xouk. Masis tengan horamue ak mei ihe eilep tei e kantri te hal Isrel.
RUT 4:15 Havmahin, eheien nan eilep pupu e xouk. Holesok xil vus xa pol ni minuk bos mak mu mili xosxa natumali xil latehe lu e he sav (7). Horamue xa Rut tehuri xiak isak ni meulien nam ihe neta hu rilomun, vengan xa melele xa umei uhe tovolih kuhi, xi ikila ilaxatuk.”
RUT 4:16 Ma Noume po rat tuvava ak, bulu xati e di milaxati.
RUT 4:17 Atou xil xa ladi sangas mi xil mei laling his tuvava ak be ‘Obed.’ Labiteni mi moletin xil vus labit, “Tutut horamue tei, Noume nggur xao ni be nan.” Melele xa mei matu, Obed mei be tame Tiese, xa mei be tame suv toto Deved.
RUT 4:18 E ngan ak be vatimol xa testal texo Peres: Peres tehe tame Hesron.
RUT 4:19 Hesron tehe tame Ram xa tehe tame Aminatap.
RUT 4:20 Aminatap tehe tame Nason xa tehe tame Salmon.
RUT 4:21 Salmon tehe tame Boas xa tehe tame Obed.
RUT 4:22 E Obed tehe tame Tiese xa tehe tame suv toto Deved.
JON 1:1 E tan te hal Isrel, provet tei da en, hisen Siona, nat Amitai. Vatei, Iahova misa sepinien tei mini bit,
JON 1:2 “Utemanon uhe taon xa mahulong te hal Nineva, e usel xat moletin xil xa ladi en. Uhiteni mi xil xa sexien nae xil pupuru pupu pe metok.”
JON 1:3 E Siona, ien ti tavei vahusil suse xa be ist tengan ha vasa sepinien na Iahova mi mol‑Nineva xil xa ladi e kantri tei xa de ist. Mak, ma xi biles be wes e suse sav tengan valesae rani. Siona ba duxoh pasis e taon te hal Siopa, e mikamet tuturil tei xa di labue xat xi tengan vahe Spen, kantri tei xa be sotin pilei mak e rin xa wes. Ma xi minggal suse nan e be tuturil ak del boskru xil teni. Di, tuturil ak miloh tengan vahe Spen del Siona xa di milesae ra Iahova.
JON 1:4 Melele xa tuturil ak di miloh ba, Iahova pol ni votiang mu e tas misa xa misa, e sangas tuturil ak vamahoe lel.
JON 1:5 Boskru xil ulixil mikan pupu, e xil kekes di ladakes hi nae xil tengan lasa tutouen mi xil. Di, laleh rat holesok xil xa ladi vangit tuturil e laso ni be tas tengan vapol ni tuturil ak vameit mu. E melele xa holesok xil ak di mistal, Siona dit por sae e vangit tuturil ak.
JON 1:6 E melele xa vatihos te tuturil ak be vangit, mikamet Siona e biteni mini bit, “!Ei! ?Veneh ma di opat mak? !Utamea, e usis mi hi nam ve tutouen! Xos xi iaxa mikila ien isae e xir e iteh meulien e xir.”
JON 1:7 Di, boskru xil lamei vituei e laling nenemien nae tengan lilihi hisexil tengan lakameti xa visi e xil di milihi an tesa ak ba xat xil. E melele xa lapol ni, lalihi his Siona.
JON 1:8 Ma ba lasepin mini labit, “?Ei, uhiteni mi xamem, veneh ma an tesa ak di bas xir? ?Polien eah iaxa xouk di opol ni? ?Xouk onggo kantri xave e moletin nam xil labe hisit moletin eah?”
JON 1:9 Ma Siona biteni mi xil bit, “Inou nabe ngan Isrel tei e di namot mi Iahova, Hi te ut nesao xa tepol ni tan e tas.”
JON 1:10 Di, Siona bit rat xi mi xil bit xi di milesae ra Iahova. Melele xa boskru xil lalonge mak, ulixil mikan pupu ma lasel mini labit, “?Veneh ma otepol ni tesaen ak?”
JON 1:11 E melele xa lapusi xa votiang di bemei nggeih pilei mu, lasis Siona labit, “?Uhiteni mi xamem, mupol ni itep tengan isak ni an tesa ak ihe tan?”
JON 1:12 Ma Siona bit rilomun ni mi xil bit, “Mupo nou e muso nou nihe tas. Melele xa mupol ni imak, ma tas mei ihos rilomun. Nakila xa votiang ak bas xir mak venou vari.”
JON 1:13 E boskru xil iexil ti tavei tengan laso Siona vahe tas. Misak ni xil lasak tengan lavalis ni tuturil ak vahe ut, e lasakras vengan xa tahe xil mei labe tellep mu e votiang mei nggeih pilei sung.
JON 1:14 Ma di, xil ladakes Iahova labit, “O Iahova, masis minuk li xa onasa pangasien ti mi xamem ve maten na moletin xai. Reitin, onahas xamem ti li vengan xa xouk, Iahova, otepol ni holesok xil ak testal texo hem e tehusil lingxatien nam kestang.”
JON 1:15 Di, lapo rat Siona e laso ni be tas. E vatakes, tas mei bos rilomun.
JON 1:16 Melele xa boskru xil lapusi mak, lamerere ni Iahova himetu. Ma lasa sanien eo tei te memesien mini e xil kekes lapol ni hitxatien nae xil dela.
JON 1:17 E Siona tamat ti. Iahova misil meseo tei xa mahulong mei miromi e Siona meul tang de vang meseo ak melengien tol.
JON 2:1 Melele xa Siona de vang meseo ak, xi misis mi Iahova, Hi nan, bit,
JON 2:2 “O Iahova, melele xa longpangasien navan mei mahulong pupu natekei tehat minuk li, e xouk oteteong ni nou e otetutou ni nou. Melele xa natenemi natehit di nabe von maten, natetakesuk, e xouk oteteong ni nou li.
JON 2:3 Xouk oteso nou natehe mesavuol e natemerir natehe huinep te tas. E inggak, tas teta xol nou e tahe xil mun latekilkiles ni nou.
JON 2:4 Natenemi natehit otesil rat nou natehe relinguk, e ninapus ti mun Nim Eo nam.
JON 2:5 Tas teta xol nou, natemerir natehe tan e lulum te tas tevar xat vatuk.
JON 2:6 Natehe tan teha vuma … natetuxoh vatit hu xil xa ladi pe tas, e natelonge lehit ngan xa natetuxoh von maten e nateta tuok. E xouk Iahova, Hi navan, otemei sung otehur rat nou ra pe tas ak tengan nameul rilomun.
JON 2:7 O Iahova, melele xa natelonge texoni ngan xa meulien navan sangas vavus, natenem rilomun ni xouk. Natesis tehat minuk, e otelong nou e Nim Eo nam.
JON 2:8 Ngan xil xa di lamot mi nanao votei xil, xil di lastokovein xouk xa obe vatit hosien nae.
JON 2:9 E inou, ti nikikei minuk itel memesien, e nisa sanien eo tei ihat minuk. Naha xa natehit xati minuk tengan nipol ni, nipol sen ni. O Iahova, xouk kestang di oteh meulien e moletin xil.”
JON 2:10 Melele xa Siona misis bus, Iahova misemae ni meseo ak tengan vahe ut. Ma meseo ak ba, miluh rat Siona be suhon.
JON 3:1 Iahova misepin vatei mun mi Siona bit,
JON 3:2 “Uhe taon xa mahulong te hal Nineva, e uhit mesen sepinien xa nisa ni minuk mi xil.”
JON 3:3 Ma Siona milong xat Iahova e ba be Nineva. Taon te hal Nineva be mahulong pupu. Xosxa moletin de rin tei e minemi bit vahe rin sav, xi ikakao melengien ihe tol vari.
JON 3:4 Ma Siona ba be taon ak e mikakao en melengien tei. Di, melele xa de hilaep te taon ak, Siona mikei be nesao ba mi moletin xil bit, “Melengien be hanutap lu (40) sutang di tengan Hi ihu len vari ni taon ak te hal Nineva.”
JON 3:5 Melele xa moletin xil te hal Nineva lalonge mak, lake reitin e sepinien na Iahova. Ma labithiteni mi moletin xil vus, ngan xil xa latellep ba latuxoh ngan xil xa latereli, tengan lihal ni anien e lising ni talmusu xil tengan lipisen ni xa lalonge misa ve tesaen nae xil.
JON 3:6 Melele xa suv toto te hal Nineva milongeong ni usil naha xa Siona tehithiteni, xi mun milonge misa pupu. Ma mitamea ra hor nan e mileh rat eising hos nan xil. Di, mising ni talmusu xil tang e ba dotan de husupang xil.
JON 3:7 Di, misemae ni tengan latis mesen rae nan ak iha mi mol‑Nineva xil vus tengan ti lihusili. Rae xa bit: “Ngan ak be rae na suv toto del eilep nan xil. Moletin xil vus itel vongoro sae xil mun linakar pis ti anien e linamu ti oei.
JON 3:8 Moletin xil vus itel vongoro sae xil mun lising ni talmusu xil e ti litakes Hi ve esaeen nan. Xil lihiles ra tutuen nae xil e sexien tesa nae xil mun.
JON 3:9 Melele xa ripol ni imak, ma xos Hi nasa ti mun pangasien namei xat xir. Xos xi ikila ihiles nenemien nan e nahas vin xir ti natel ekaten nan xa nggeih pupu.”
JON 3:10 Melele xa Hi pus naha xa latepol ni, e pusi xa latehiles ra sexien tesa nae xil, xi biles nenemien nan e tasa pangasien ti mun mi xil vaxoni ngan xa tehiteni.
JON 4:1 Melele xa Siona pusi xa Iahova ien misae e moletin xil te hal Nineva, xi milonge misa e ien mikat pupu.
JON 4:2 Ma misis mi Iahova bit, “O Iahova, melele xa nada tamu e tim savan, nakila ngamu xa xouk upol ni imak. Ve rin ak vari iaxa natelesae natehe Spen. Natekila xa xouk obe hisit Hi tei xa di opisen eheien e esaeen mi moletin xil. Xouk di onggur xat ekaten nam e di opisen hosien nam mi moletin xil. Vehakut di obiles nenemien nam tengan onasa pangasien ti mi moletin xil.
JON 4:3 !O Iahova, taxeak, uhur rat meulien navan! !Vahit namat vahos mak mu vali ngan taxa nameul nada xiak!”
JON 4:4 E Iahova bit rilomun ni mini bit, “?Onemi obit momal tang tengan ti iem vakat vamak?” E Siona tavit rilomun ni ti sepinien mini.
JON 4:5 Di, Siona be reling taon ak e ba dotan e rute tei xa be ist xa mikila vapus taon te hal Nineva. E inggak, xi pet horao tei e dotan de paen vengan xa bit vapus ti mu naha iaxa vaxul taon ak.
JON 4:6 Di, Iahova misak ni uval tei meul katen nggusil horao xa Siona tepeti tengan vasak ni ut vamerir vuteili tengan vatutou ni Siona. E melele xa Siona pusi, besi xi pupu ven.
JON 4:7 E visuvong nen, melele xa ut milan, Hi misa vueang tei mei mingas uval ak xa misak ni mei bue e mat.
JON 4:8 E melele xa eai bemei nesao, Hi misa votiang tei nggo ist xa mitin pupu. Eai minggasil xat vat Siona ma ven memel. Misak ni, ien bei maten e biteni bit, “!Vahit namat vahos mak mu vali ngan xa nameul nada xiak!”
JON 4:9 E Hi biteni mini bit, “?Onemi obit momal tang tengan ti iem vakat vamak ve uval ak?” E Siona bit rilomun ni bit, “!Io! Momal tang tengan nalonge mak. !Ieok mikat pupu ve rin ak! !E vahit namat, vahos mak mu!”
JON 4:10 Ma Iahova biteni mini bit, “Uval ak meul bemei nesao e vongien tei tang, di, mat e vongien sav. Xouk otapol ni ti neta ven, e tave xouk ti iaxa opol ni vameul. Tave ti neta xa mak, e xouk di odesi e odang ve maten nan.
JON 4:11 ?Ma midep? ?!Tamal ti tengan inou nipisen esaeen navan mi moletin xil te hal Nineva!? !Ngan xil xa di lameul e taon ak lali taosen be handred tei e hanutap tei mun (120,000) xa latakil ti vari neta xa bos e neta xa misa! E vongoro xil mun xa ladi en labe holu xa labe holu pupu. Siona, momal tevi tengan ieok isae ve meulien na moletin xil ak.”
MAT 1:1 Ngan ak be vatimol xil na Iesu Kristo, xa tehe tei e vatimol na suv toto Deved tetiamu, xa tehe tei e vatimol na Ebraham tetiamu.
MAT 1:2 Ebraham, xi tehe tame Aesak, xa tehe tame Siekob, xa tehe tame Sudah tetel tuneli xil.
MAT 1:3 Sudah, xi tehe tame Peres xal Siera, xa ninexalu Tamar. E Peres, xi tehe tame Hesron, xa tehe tame Ram.
MAT 1:4 Ram, xi tehe tame Aminatap, xa tehe tame Nashon, xa tehe tame Salmon.
MAT 1:5 Salmon, xi tehe tame Boas, e ninen Rehab. E Boas tehe tame Obed, e ninen Rut. E Obed tehe tame Tiese,
MAT 1:6 xa tehe tame suv toto Deved. Suv toto Deved, xi tehe tame Solomon, e ninen tehe tunau na Uraea.
MAT 1:7 Solomon, xi tehe tame Rehoboam, xa tehe tame Abitsa, xa tehe tame Asa.
MAT 1:8 Asa, xi tehe tame Sehosavat, xa tehe tame Sehoram, xa tehe tame Usaea.
MAT 1:9 Usaea, xi tehe tame Siotam, xa tehe tame Ehas, xa tehe tame Hesekaea.
MAT 1:10 Hesekaea, xi tehe tame Manase, xa tehe tame Amon xa tehe tame Sosaea.
MAT 1:11 E Sosaea, xi tehe tame Sekonaea e tuneli xil. E melele nen ak, mol‑Babilon xil mei latehas tan ni mol‑Isrel xil e lateleh rerat xil latehe kantri te hal Babilon.
MAT 1:12 Ngan xil sung ak, xil labe avu xil xa latemei tetutou ni melele xa mol‑Isrel xil latehe reling kantri te hal Babilon: Sekonaea, xi tehe tame Seltiel, xa tehe tame Serubabel.
MAT 1:13 Serubabel, xi tehe tame Apiut, xa tehe tame Eliakim, xa tehe tame Asor.
MAT 1:14 Asor, xi tehe tame Sadok, xa tehe tame Akim, xa tehe tame Eliud.
MAT 1:15 Eliud, xi tehe tame Eliesar, xa tehe tame Matan, xa tehe tame Siekob.
MAT 1:16 Siekob, xi tehe tame Siosep, xa tehe tiramue na Meri, xa tehe nine Iesu, xa latekesi ni Mesaea xa Hi tehit xati tehit isa ni imei.
MAT 1:17 Mak, ma melele xa labuli vatit avu xil xa lateti e vatimol na Iesu, Ebraham tetuxoh suv toto Deved, lakameti xa latehe hat e le tei (14). E lakameti xa Deved tetuxoh melele xa mol‑Isrel xil latehe kantri te hal Babilon, vatit avu xil ak latehe hat e le tei (14). E melele xa mol‑Isrel latehe reling hal Babilon tetuxoh melele xa Mesaea tepot e ut etan, vatit avu xil ak mun latehe hat e le tei (14).
MAT 1:18 Ngan ak be tumulen usil naha xa testal tetiamu ni poten na Iesu xa tehe Mesaea na Hi. Meri xa ihe nine Iesu, latesikoe xole ngamu tengan mei ihe atou na Siosep. E melele xa lutnati vituei ti mu, latekameti xa Meri teti tuei ni tuvava texo xeihen na Ninin Eo.
MAT 1:19 Vengan xa Siosep, tiramue na Meri, sexien nan xil momal pe met Hi, xi tenemi tehit isil rati. E xi ien ti tavei vapol ni Meri vahe unoun pe met moletin xil. Ma xi bit xalu lalitasil e suse xa moletin xil linakil ti.
MAT 1:20 E melele xa Siosep di tamu minem usil rin ak, masxaxa tei na Hi Suv mei mistal mini e metuveen tei e biteni mini bit, “Siosep, vatimol na suv toto Deved tetiamu, ulum nakan ti tengan uhur Meri ihe atou nam, vengan xa tuvava xa di ni nggo xeihen na Ninin Eo.
MAT 1:21 Meri iling horamue ak, e xouk uling hisen ihe ‘Iesu’ xa koute teni be ‘Iahova di miteh meulien,’ vengan xa xi iteh meulien e moletin nan xil ra tesaen nae xil.”
MAT 1:22 Holesok xil ak mei mistal tengan vapol ni sepinien xa Hi Suv tehit lelen ni texo provet nan mei vahe reitin xa tehit,
MAT 1:23 “!Muteong kuhi! Atul maxoe tei xa takil ti mu tiramue, xi di ni tuvava tei. Ti, ilingi ihe malohos e liling hisen ihe ‘Imanuel’ xa koute teni be ‘Hi di mi xir.’”
MAT 1:24 Melele xa Siosep milale, xi pol nggusil naha xa masxaxa na Hi Suv tesemae ni mini. Ma xi nggur Meri mei be atou nan e ludi vituei.
MAT 1:25 E xi tapat ti vatela ba duxoh melele xa Meri miling horamue nan. E melele xa miling horamue ak, Siosep miling hisen be Iesu.
MAT 2:1 Iesu tepot e metimal te hal Betlehem xa de provins te hal Sudea, e melele xa Herod xa Mahulong tehe suv toto te provins ak. E dutou ni poten na Iesu, rut eilep xil langgo ist e lamei e taon te hal Serusalem. Eilep xil ak langgur kilakilen tengan lipus kil naha xa istal e ut etan nggo suse na hitu xil.
MAT 2:2 E melele xa lastal e hal Serusalem, lasis moletin xil labit, “?Tuvava xa tepot be suv toto na Siu xil da xave? Vengan melele xa mateti tamu e ut samem e ist, matepus kokot ni xa hitu nan testal. Ve rin ak, mamei taxeak tengan masa merereen mini.”
MAT 2:3 Melele xa suv toto Herod xa Mahulong milongeong ni, xi minexo pupu del moletin xil vus te hal Serusalem.
MAT 2:4 Ma Herod mikes viton vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis e misis xil bit, “?Mesaea xa Hi tehit xati mi Siu xil, ipot ingga xave?”
MAT 2:5 Xil labit rilomun ni mini labit, “Ipot e metimal te hal Betlehem e provins te hal Sudea, vengan xa Hi tesepin texo tisen na provet tei nan tehit,
MAT 2:6 ‘Tave ti neta xa metimal te hal Betlehem be hokorong mak mu ni metimal savsav xil vus na mol‑Sudah xil, e nisak ni suv toto tei mei istal ixo en. Xi ilaxat kuh mol‑Isrel xil vus ixoni moletin tei xa di milaxat kuh sipsip san xil.’”
MAT 2:7 Melele xa suv toto Herod xa Mahulong milonge mak, mikes xuxus ni eilep xil ak tengan lamei visali. Di, misis pilei xil tengan lihiteni mini melengien xati vari xa xil latepus rohon ni xa hitu ak testal.
MAT 2:8 Di, Herod misil xil labe Betlehem e biteni mi xil bit, “Muha mulang kuhi ni horamue ak. E melele xa mukameti, mutilomun mei muhiteni minou tengan xa inou mun niha nimot mini.”
MAT 2:9 Melele xa eilep xil ak lalong sepinien na suv toto, laba tengan lalang ni horamue ak. E melele xa di langgusil suse nae laba, hitu xa latepusi tetiamu melele xa lateti tamu e ist mistal rilomun. E melele xa lapus hitu ak, labesi xil pupu. Hitu ak diamu ni xil e ba da kat e rute vari xa horamue ak da en.
MAT 2:11 Ma melele xa labe nim, lapus horamue del ninen Meri ludi. E melele xa lapus horamue ak, latingeiril e lasa merereen nae mini. Di, laleh rerat sanien hos nae xil e lasa ni mini. Xil lasa gol, forangkansen, e mir.
MAT 2:12 E vongien, Hi misep xol xil nggo metuveen tei xa linatilomun ti mun linave visal Herod. Ma xil langgusil suse sav ladilomun labe tim sae.
MAT 2:13 Melele xa eilep xil ak ladilomun laba, masxaxa tei na Hi Suv mei mistal mi Siosep nggo metuveen tei e biteni mini bit, “!Tamea! !Temanon, hur horamue xal ninen, e mutilesae mutihe Isip! Mutiti rute ak ituxol melele xa inou nihit mutilomun en. Upol ni imak vengan xa, navehi ti, Herod ilang ves horamue ak tengan vahas vini.”
MAT 2:14 Misak ni, e vongien nen tak, Siosep mea po xat horamue e, del ninen, latlesae latbe kantri te hal Isip.
MAT 2:15 Latodi rute ak ba duxoh melele xa suv toto Herod xa Mahulong mat. Ngan ak mistal tengan vapol ni sepinien na Hi Suv xa tehit lelen ni texo provet Hosea mei mistal be reitin xa tehit, “Nakes natuxoli tengan imea ra hal Isip.”
MAT 2:16 Melele xa Herod minem kila xa eilep xil te hal ist lateluvosi, ien mikat pupu. Ma, misemae ni moletin te vaeen nan xil tengan lihe metimal te hal Betlehem e ut xil mun xa di sangas tengan ha lihas malohos xil ngasen xa huram nae lu e be tan. Herod pol ni mak nggusil melele xati xa eilep xil te hal ist latehiteni mini xa latepus rohon ni hitu ak testal.
MAT 2:17 Ngan ak mistal tengan vapol ni sepinien xa Hi Suv tehiteni texo provet Seremaea mei mistal be reitin xa tehit,
MAT 2:18 “Moletin xil te hal Rama lalong neta tei, lalong tangen tei xa nggeih di mistal. Resel di muis pupu ve horamue nan xil xa lalel. Ien ti tave tengan moletin ti napet rat nenemien nan, vengan xa horamue nan xil latovuol mun.”
MAT 2:19 Melele xa xatel latodi tamu e kantri te hal Isip, Herod xa Mahulong mat. Ma masxaxa tei mei mistal mi Siosep nggo metuveen tei
MAT 2:20 e biteni mini bit, “!Tamea! Utel horamue xal ninen muttilomun mutihe tan na mol‑Isrel xil, vengan xa ngan xil xa latehit lihas vin horamue ak, lalel tuei.”
MAT 2:21 Ma, Siosep mitamea, del horamue xal ninen latdilomun latbe Isrel.
MAT 2:22 E melele xa Siosep milongeong ni xa Arkelaos nggur vonine tamen, Herod xa Mahulong, mei be suv toto te provins te hal Sudea, xi ulin mikan tengan latohe rute ak. E Hi mun mike xati nggo metuveen tei tengan latnava ti Sudea. Ma latbe provins te hal Kaleli
MAT 2:23 e latdi rute ak e taon te hal Nasaret. Ngan ak misak ni naha xa Hi Suv tehit lelen ni texo provet xil mei mistal be reitin xa tehit, “Likesi ni ngan Nasaret tei.”
MAT 3:1 Huram xil holu mei mitavi, e moletin tei ba de uruvuol e provins te hal Sudea, hisen Sion. Xi di baptaes ni moletin xil e di bithiteni bit,
MAT 3:2 “!Muhiles ra tesaen namim xil, vengan xa Hi Suv dat sangas visal xamim e bit mei vahe suv toto e meulien namim!”
MAT 3:3 Xi vari be ngan xa Hi tesep usili texo provet Aesea melele xa tehit, “Lalong rae tei di mikei e uruvuol xa bit, ‘!Musak mesen suse na Suv! !Mupol ni suse nan imal!’”
MAT 3:4 Sion, eising nan lapol ni ni hili kamel e mituatu ni mavulut hilbe buluk. Anien an be kelmenamen xil del hani.
MAT 3:5 Moletin xil hao di lateha tengan lateong ni. Rute langgo taon te hal Serusalem e rute sav xil mun langgo ut sav xil e provins te hal Sudea. E ngan tesav xil mun, langgo rute xil sangas ni Oeisal Sodan.
MAT 3:6 E melele xa lapusi, labit rerat tesaen nae xil mini, e Sion baptaes ni xil e Oeisal Sodan.
MAT 3:7 Farasi e Satusi xil holu mun lamei visal Sion tengan vabaptaes ni xil. E melele xa Sion pus xil, misepin nggeih mi xil bit, “!Xamim munggoni vanut tetal sasa xil xa di langas vin moletin xil ni vulongexil! ?Visi misel xat xamim tengan mulesae ra longpangasien xa Hi isa ni mi moletin xil te ut etan?
MAT 3:8 Bos mak mu xa itiamu, mupol ni sexien xil xa ipisen ni xa mubiles ra tesaen namim xil ngamu.
MAT 3:9 E munanemi ti munahit mutit ihos vengan xa Ebraham be vatit avu namim. !E‑e! Nabiteni reitin mi xamim, Hi ikila isak ni hat xil ak mei lihe moletin xil xa labe vatimol na avu Ebraham.
MAT 3:10 Taxeak, akis mese tuei ve vatit vatiei xil vus. E ngan xil xa latahur huit hosien ti, lite rat xil e liso ni ihe upang.
MAT 3:11 “Inou nabaptaes ni xamim ni oei tang tengan vapisen ni xa mubiles ra tesaen namim, e ngan xa itutou ni nou, xi ibaptaes ni xamim itel xat Ninin Eo e upang. Xeihen nan mili navan, e natapin ti tengan name slev nan e naleh rat sandel nan.
MAT 3:12 Xi bue xat xi ngamu tengan vaseti moletin xil vus. Xi ipol ni ixoni moletin tei xa po savel nan e di miso rerat utut uit ra valite. Utut uit xil xa labos, ileh viton ni ha ilingi e nim nen, e valite xa misa, itin ni ni upang tei xa mahulong xa misakras vamat.”
MAT 3:13 E melele nen ak, Iesu nggo provins te hal Kaleli e xi mun bemei e Oeisal Sodan tengan Sion vabaptaes ni.
MAT 3:14 E melele xa Sion pusi, misak pisi tengan vahiles nenemien na Iesu, ma biteni bit, “!E‑e! ?Xouk di omei visal nou veneh? Momal tengan xouk ubaptaes ni nou vengan xouk obe eilep mak mu oli nou.”
MAT 3:15 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Bos xa ubaptaes ni nou taxeak. Vengan xa, imak, ti ralipol ni holesok xil vus xa imal pe met Hi.” Misak ni, Sion maen ni, e baptaes ni Iesu.
MAT 3:16 E melele xa Sion baptaes ni Iesu bus, Iesu mea ra oei. Vatei takes, tilang hat misaha, e xi pus Ninin na Hi mingga merou nggoni mae e mei dotan en.
MAT 3:17 E rae tei mistal nggo ut nesao bit, “Ngan ak be Natuxoli reitin xa eheien navan di en. Inou nabesi nou pupu ven.”
MAT 4:1 Melele xa Iesu baptaes bus, Ninin Eo dela be uruvuol tengan vahur sakpisien vaxo he Temat.
MAT 4:2 Ba de uruvuol e di bal ni anien. Melengien hanutap lu (40) mei mitavi, e mae nggati tova tang.
MAT 4:3 Di, Temat xa di misak pis moletin xil bemei visali. Xi biteni mi Iesu bit, “Xosxa reitin xa obe Nat Hi, ma usemae ni hat xil ak tengan lihiles mei lihe beret am.”
MAT 4:4 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!E‑e! Ninapol ni ti, vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, ‘Moletin misakras vameul e anien kestang. Xi di meul e sepinien xil vus xa mistal nggo vulonge Hi.’”
MAT 4:5 Di, Temat nggur Iesu lube Serusalem, taon eo na Hi. Xi miling Iesu misoh e ramut Nim Eo xa be nesao pupu.
MAT 4:6 E melele xa ludi nesao, Temat biteni mini bit, “Xosxa obe nat Hi reitin, hut he tan. Vengan xa Vanuvei Eo na Hi biteni bit, ‘Iahova isemae ni masxaxa nan xil tengan lilaxat kuh xouk. Xil lipo xatuk ni hexil, tengan xouk onatun lem ti e hat.’”
MAT 4:7 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!E‑e, ninapol ni ti! Vengan xa Vanuvei Eo biteni mun bit, ‘Munasak pis Iahova ti xa be Hi namim tengan mukameti xa xi di mi xamim.’”
MAT 4:8 Di, Temat nggur Iesu lube vathu tei xa be nesao xa be nesao. E rute ak, pisen kantri xil vus te ut etan mini e neta xil xa bos di en.
MAT 4:9 Xi biteni mini bit, “Holesok xil vus ak, nisa lelaxatien te xil minuk xosxa utingeiril tang e umot minou.”
MAT 4:10 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!Setan, he reling nou! Ninapol ni ti vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, ‘!Mumot mi Iahova xa be Hi namim e muteong xat xi kestang!’”
MAT 4:11 Di, Temat be relingi, e masxaxa xil mei ladutou ni.
MAT 4:12 Melele xa Iesu di tamu e uruvuol, milongeong ni xa Herod Antipas, xa be suv toto te provins te hal Kaleli, xi tetal xat Sion Baptis e teso ni tehe nim te xeih. Ma, Iesu dilomun be provins te hal Kaleli.
MAT 4:13 E xi tava ti mun e metimal te hal Nasaret, xi ba sung di taon te hal Kapaniam xa be sangas ni Oei Kaleli. Taon ak de tan na vatimol na Sebiulon xal Navtali tetiamu.
MAT 4:14 Ngan ak mistal tengan vapol ni naha xa Hi tehit lelen ni texo provet Aesea mei mistal be reitin xa tehit,
MAT 4:15 “Nanggur longeongen tei ba mi moletin xil xa ladi e tan na vatimol xil na Sebiulon e tan na vatimol xil na Navtali. Longeongen ak iha mi ngan xil xa ladi sangas ni Oei Kaleli xa de ist ni Oeisal Sodan. Reitin, iha mi moletin xil te hal Kaleli, e rute xil xa ngan xil xa latave Siu ti lapolu en.
MAT 4:16 Ngan xil xa ladi e maluxoluken te tesaen, xil lipus miehen na Hi xa mahulong. Reitin, moletin xil xa lalonge, tetiamu lateti pe mamel te maten, e taxeak, xil lipusi xa ut milan sung xiak.”
MAT 4:17 E melele nen ak ba, Iesu ba di bithiteni mi moletin xil bit, “!Muhiles ra tesaen namim xil, vengan xa Hi Suv dat sangas visal xamim e bit mei vahe suv toto e meulien namim!”
MAT 4:18 Vatei, Iesu mikakao nggusil seri Oei Kaleli. E melele xa mikakao ba, pus timue lu xa di luso net nalu be oei. Hisealu Saemon (xa laling hisen tei mun be Pita) e Andru (xa be tunali), e lube moletin te sar meseo en.
MAT 4:19 E Iesu biteni mi xalu bit, “Lumei luhusil nou. Xosali di mulihi meseo xil tang, e inou nisak ni xamil ti mulihi moletin xil.”
MAT 4:20 Vatei takes, lustokovein net xil nalu e lunggusili.
MAT 4:21 E melele xa latkakao latoba, Iesu pus timue lu mun, hisealu Temis xal Sion, xa lube nat Sepeti. Ludi bot del tamealu e di latdil pilei net natel xil. E melele xa Iesu mikes xalu,
MAT 4:22 vatei takes, lube reling bot e tamealu, e lunggusil Iesu.
MAT 4:23 Melele xa Iesu mikes moletin hat (4) ak, xatel latnggusili e labe rute xil holu e provins te hal Kaleli. E rute xil vus xa laba en, Iesu pispisi mi moletin xil e nim te pispisienna Siu xil. Xi di bithiten longeongen hos xa Hi di bemei tengan vahe suv toto na moletin nan xil, e di dal rerat moletin xil ra mesien nae xil vus.
MAT 4:24 E longeongen usili mikapis e provins te hal Siria mun. Misak ni, moletin xil te rute ak laleh ngenexil xa lamesei ni mesien savsav xil: ngan xil xa tenbexil pangas, ngan xil xa ninin tesa xil ladi e xil, ngan xil xa di lamemat, e ngan xil mun xa rut tenbexil mat. Laleh xil lamei visal Iesu e xi midal rerat xil vus ra mesien nae xil.
MAT 4:25 E melele xa Iesu di mikakao, vanut moletin xil holu di langgusili. Xil langgo provins te hal Kaleli e provins te hal Sudea. Langgo taon te hal Serusalem, e provins te hal Dekapolis. E langgo ut xil mun xa ladi ist te Oeisal Sodan.
MAT 5:1 Melele xa Iesu pus tatit moletin xil xa eilep xiak, xi be nesao e hu tei del moletin nan xil e dotan tengan vapispisi mi xil.
MAT 5:3 Iesu biteni mi xil bit, “Tuxolxatien iti mi ngan xil xa lamei visal Hi be he hon tang, vengan xa xi mei ihe suv toto nae e ilaxat kuh hisit moletin xil xa lamak.
MAT 5:4 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa di ladang, vengan xa Hi ipet rat nenemien na hisit moletin xil xa lamak.
MAT 5:5 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa labe hanmerou e nenemien nae be tan, vengan xa Hi isa rute xil vus e ut etan ihe na hisit moletin xil xa lamak.
MAT 5:6 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa iexil bei pupu ni tengan limal pe met Hi, vengan xa xosxa imak, ma xi ipol ni mei ihe reitin e meulien nae.
MAT 5:7 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa esaeen nae di e mosav xil, vengan Hi ipisen sexien te esaeen mi hisit moletin xil xa lamak.
MAT 5:8 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa langgusil xat Hi del nenemien xa memese, vengan xa hisit moletin xil xa lamak lipus kuh Hi sung ni metexil.
MAT 5:9 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa di laling tomat di mi moletin xil, vengan xa likes hisit moletin xil xa lamak ni horamue xil na Hi.
MAT 5:10 Tuxolxatien iti mi ngan xil xa di langgur longpangasien vengan xa di lapol ni naha xa momal pe met Hi, vengan xa Hi mei ihe suv toto na hisit moletin xil xa lamak e ilaxat kuh xil.
MAT 5:11 “Tuxolxatien iti mi xamim melele xa moletin xil di lasep xar ba ni xamim, di lasa pangasien mi xamim, e di lasep usil xamim ni luvosen xil hao xa misa pupu vengan xa di munggusil xat nou.
MAT 5:12 Reitin, texo sexien nen xil tak, latesa pangasien teha mi provet xil xa lateti tetiamu ni xamim. E muhesi xamim tang vengan muhur huite teni sung xa ihe eilep e ut nesao.”
MAT 5:13 Iesu misepin rilomun bit, “Xamim munggoni sol xa lalingi del xat moletin xil te ut etan. ?E xosxa neta xa di misak ni sol ak bos be relingi, ma lipol ni mei ihos rilomun itep? !Lasakras lapol ni vamak! Sol xa tavos ti, lasakras lapol ni ti neta ni. Bos tengan liso ni iha e moletin xil ti lihes tan tang en.
MAT 5:14 “Xamim munggoni laet tei xa di mileluv ba mi moletin xil e ut etan. E nggoni ngan taxa taon tei xa de nesao e hu tei misakras vaxus, neketen namim mun, moletin xil ti lipus kila.
MAT 5:15 Moletin tovuol xa vasahan laet, ti, vaha vaso xati ni pesin tova. !E‑e! Xi di misoxolen ni de nesao tengan ti ileluv kuhi e vangit nim ve moletin xil xa ladi en.
MAT 5:16 Nggusil sexien nen tak, laet te neketen namim ileluv kuhi iha mi moletin xil. Imak, ma melele xa moletin xil lipus sexien hos xil namim, xil ti lipet rat his Hi Tamemim xa de ut nesao.”
MAT 5:17 Iesu pispisi mi moletin xil bit, “Munanemi ti munahit inou namei tengan naso rerat rae xil na Mosis del pispisien xil na provet xil vaha. !E‑e, tamak ti! Natamei ti tengan naso rerat xil. E inou namei tengan nisak ni naha xa rae xil ak di lasep usili mei istal ihe reitin.
MAT 5:18 E nabiteni reitin mi xamim xa holesok xil vus xa di e rae xil na Hi, mavulut sepinien xil vus xa latetisi teti en misakras vakesae. Vatova, ut nesao e ut etan lalikesae, e sepinien xil na Hi misakras vakesae ituxoh melele vari xa ipol vuol ni polien xil teni.
MAT 5:19 Mak, ma ngan xil xa di langgur xoteh rae tei takes na Hi xa hokorong tang e lapispisi ni mi moletin sav xil tengan lipol ihusili, ma, e melele xa Hi te ut nesao mei ihe suv toto na moletin xil, xil mei lihe neta sav tang. E ngan xil xa di lalong xat rae xil na Hi e di lapispisi ni mi moletin sav xil tengan lipol ihusili, xil mei lihe eilep mak mu e moletin xil na Hi Suv.
MAT 5:20 Vengan nabiteni mi xamim, xosxa momalen namim pe met Hi nali ti momalen na titsa xil te rae na Mosis e momalen na Farasi xil mun, ma musakras mupus ti rute xa Hi be suv toto en.”
MAT 5:21 Iesu biteni mun mi xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae ak mi avu namim xil tetiamu tehit, ‘Munahas vin ti moletin,’ e moletin xa ipol ni imak ha lilepisi e lisa pangasien mini.
MAT 5:22 E inou nabiteni mi xamim xa moletin xil vus xa ti iexil iat tua nae xil, Hi ilepis xil e isa pangasien mi xil. Reitin, xosxa moletin tei biteni mi tuneli bit, ‘vatum tovuol,’ lihur moletin ak ha lilepisi e koten na Siu xil e lisa pangasien mini. E xosxa moletin tei biteni mi tuneli bit, ‘otalang,’ xi di nggusil suse tengan ha ihe Upang xa misakras vamat.
MAT 5:23 “Mak, ma xosxa xouk uha tengan osa sanien eo nam mi Hi e hor te sanien, e, e rute ak, onem rilomun ni neta tei xa moletin sav bit otepol ni mini xa tenamal ti,
MAT 5:24 ustokovein sanien nam iti nga e rute ak sangas ni hor te sanien eo. Ti, uha mu userev rin nam itela. E melele xa userev xamil ivus, utilomun uha e usa sanien nam sung mi Hi.
MAT 5:25 “E xosxa moletin tei bit vahuruk ove kot ve neta ngan xa xi bit otepol ni mini, ma utemanon ha userev rin nam itela melele xa di tamu munggusil suse tengan mulihe von koten. Maxani, xosxa onapol ni ti, melele xa multuxoh kot, xi ilinguk e he moletin te lepisien. Ma moletin ak mikila ilinguk e he polis, e polis mikila ilinguk e nim te xeih.
MAT 5:26 Reitin li nabiteni minuk, xouk utat rute ak e osakras ovaha vem vamase vatuxoh melele xa uxal rat vuol ni faen xa lalingi di xatuk.”
MAT 5:27 E Iesu pispisi mun mi xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae ak mi avu namim xil tetiamu tehit, ‘Munakan ni atou mu tiramue na mosav ti.’
MAT 5:28 E inou nabiteni mi xamim xa melele xa moletin tei xa miteli ngamu pus atou tei e ngguri e nenemien nan tang, e pe met Hi, nggoni ngan xa mikan ni ngamu vengan pol misa tuei dela e nenemien nan.
MAT 5:29 “Xosxa metom metu isak ni xouk umot e tesaen, ukis rati e uso ni iha. Ihos mak mu xa rut tenbom tang ikesae, ili ngan xa liso sen tenbom xil vus ha ikesae e Upang xa misakras vamat.
MAT 5:30 E xosxa hem metu isak ni xouk umot e tesaen, uta xotehi e uso ni iha. Ihos mak mu xa rut tenbom tang ikesae, ili ngan xa liso sen tenbom xil vus ha ikesae e Upang xa misakras vamat.”
MAT 5:31 Iesu pispisi mun mi moletin xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae tei mi avu nar xil tetiamu tehit, ‘Moletin xa bit vastokovein atou nan, ha ipus moletin te lepisien xa ipol kuh Setifiket te Silaen nalu. Ti, mikila istokovein ni sung.’
MAT 5:32 E inou nabiteni mi xamim xa melele xa tiramue tei miteli del atou tei lunastokovein xalu ti pe met Hi. E xosxa tiramue tei mistokovein atou nan, xa tamaen xi ti mi tiramue sav, tiramue ak di pol ni tesaen pe met Hi. Vengan naha xa tiramue ak di pol ni isak ni atou ak ha ihur moletin sav xa be tesaen pe met Hi. E moletin xa nggur atou ak, pe met Hi nggoni ngan taxa di mikan ni atou na tiramue ak.”
MAT 5:33 Iesu pispisi mun mi moletin xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae tei mi avu nar xil tetiamu tehit, ‘Munaluvos ni his Hi ti e sepinien xil namim, e mupol vuol ni naha xa mutehit xati pe met Hi tengan mupol ni.’
MAT 5:34 E inou nabiteni mi xamim xa munasuv xat hitxatien namim xil ti natel his ut nesao, vengan xa rute ak be vontoen na Hi.
MAT 5:35 E munasuv xati ti mun natel his ut etan vengan xa be von kaele Hi. E munasuv xati ti mun ni his Serusalem, vengan be taon na Hi xa be suv toto.
MAT 5:36 E munasuv xati ti mun ni vatumim vengan musakras muviles hilimim tei takes mei vamieh mu vamaluxoluk.
MAT 5:37 Mak, ma melele xa mubit neta tei, muhiteni tang muhit, ‘Io, be reitin,’ mu, ‘E‑e, tave reitin ti.’ Vengan xosxa musuv xat sepinien namim ni neta tei, ma sexien ak nggo Temat vari tang.”
MAT 5:38 Iesu pispisi mun mi moletin xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae tei mi avu nar xil tetiamu tehit, ‘Xosxa moletin tei purun met moletin sav, ma ngan xil te lepisien lipurun meten. E xosxa moletin tei diroh luh moletin sav, ma xi mun, litiroh luhon.’
MAT 5:39 E inou nabiteni mi xamim xa munasa rilomun ni ti sexien tesa mi moletin tei xa pol misa mi xamim. Mak, ma xosxa moletin tei mei mileves vim metu, umaen ni mun ileves vim meil.
MAT 5:40 E xosxa moletin tei milinguk e kot ve kaon nam, e nggeih xatuk tengan usa eising nam mini ixo kaon nam, ma umaen ni ihur kot nam te masoh mun.
MAT 5:41 Xosxa moletin tei te vaeen nggeih xatuk tengan upo ateli nan ha ituxoh kilomita tei, xouk upoe sung ha ituxoh kilomita ihe lu.
MAT 5:42 E xosxa moletin tei dakesuk ve neta ngan, usa ni mini. E melele xa moletin tei ien bei tengan vahur neta tei nam vahe vuteili tang, onakenin ni ti, e umaen ni tang mini.”
MAT 5:43 Iesu pispisi mun mi xil bit, “Xamim mutelonge xa Mosis tesa rae ak mi avu namim xil tetiamu tehit, ‘Iemim ihei tuemim xil.’ E, ‘Iemim iat elu namim xil.’
MAT 5:44 E inou nabiteni mi xamim xa iemim ti ihei elu namim xil e ti musis ve ngan xil xa di lapurun xamim.
MAT 5:45 Ixo sexien ak, mupisen ni xa mube horamue xil na Tamemim xa de ut nesao. Vengan xa xi iaxa di pol ni eai misinasin xat moletin tesa xil del ngan xil mun xa labos. E misak ni us mus tengan vakas naho sa ngan xil xa lamal pe meten e ngan xil mun xa latamal ti.
MAT 5:46 ?Xosxa eheien nam di mi ngan xil kestang xa eheien nae di e xouk, onemi obit Hi isa sanien tova minuk ven? !E‑e, tamak ti! !Vengan ngan xil mun xa di laleh takis xil di lapisen eheien mi tua nae xil!
MAT 5:47 ?E xosxa di onggur pilei tumali xil kestang, sexien ak ihos ili sexien na mosav xil itep? Vengan ngan xil mun xa latakil ti Hi di lapol ni sexien ak.
MAT 5:48 “E xamim, bos xa mumal tevi ixoni ngan taxa Tamemim xa de ut nesao momal tevi.”
MAT 6:1 Iesu pispisi mi moletin xil bit, “Melele xa mupol ni sexien xil xa Hi di biteni bit lamal pe meten, mulaxat kuh xamim tengan munapol ni ti pe met moletin xil tengan limerere ni xamim ven. Vengan xa xosxa mupol ni imak, ma Tamemim xa de ut nesao nasa ti huite teni mi xamim.
MAT 6:2 “Mak, ma melele xa musa neta ngan mi hoeo tei, munapol ni ti naxoni ngan xil xa lamese nggo hilbexil tang. Vengan melele xa di lasak mesen xil tengan lasa neta tei, xil labe nim te pispisienmu labe suse xil xa mahulong, e di lapol ni moletin te polien nae xil labui amaru tengan likes viton moletin xil limei e mei lipus naha xa xil lipol ni e lisa merereen mi xil. Nabiteni reitin mi xamim, xil di tuei langgur huite ve naha xa lapol ni xiak, e linahur ti mun huite teni e ut nesao.
MAT 6:3 E melele xa mututou ni hoeo xil, mupol xuxus ni tang e suse xa tua hos namim xil linakil ti vari.
MAT 6:4 Imak, ma moletin xil linakil ti tutouen xa di musa ni mi mosav xil. E Tamemim xa di pus naha xa moletin xil di lapol xuxus ni, xi vari iaxa isa huite teni mi xamim.”
MAT 6:5 Iesu pispisi mi moletin xil mun bit, “Melele xa musis, munapol ni ti naxoni ngan xil xa di lapol ni nggo hilbexil tang. Vengan iexil bei tang tengan lasoh e lasis e nim te pispisien xil mu e seri suse xil xa mahulong tengan moletin xil holu lipus naha xa di lapol ni. Nabiteni reitin mi xamim, xil di tuei langgur huite ve naha xa lapol ni xiak.
MAT 6:6 E melele xa musis mi Hi, ihos mak mu tengan muhe nim, mukoe xol puiteh, e musis mi Hi Tamemim xa moletin xil lasakras lapusi. E Tamemim xa di pus naha xa moletin xil di lapol xuxus ni, xi vari isa huite teni mi xamim.
MAT 6:7 “E melele xa di musis, munasepin ni sepinien xil ti nahe holu xa be neta sav tang naxoni ngan xil xa latakil ti Hi reitin. Vengan xa ngan xil ak di lanemi labit hi nae xil liteong ni sisen nae xil melele xa limangang eilep ni sepinien xil holu.
MAT 6:8 Reitin, munapol ni ti naxoni xil, vengan melele xa mutasis ti mu, e Tamemim mikil vuol ni ngamu naha xa mube tamure ni.
MAT 6:9 “Mak, ma melele xa musis, muhiteni imak, ‘Hi Tamemem xa ode ut nesao, hisom be eo e momal tengan musa merereen minuk.
MAT 6:10 Masis tengan mei uhe suv toto namem e ulaxat kuh xamem. E nenemien xil vus nam istal ihe reitin e ut etan ixoni ngan xa testal ngamu e ut nesao.
MAT 6:11 Usa anien li mi xamem ipin te melengien xil vus.
MAT 6:12 Onaketeh ti mun nasa mi xamem ve holesok xil xa di mapol ni xa tamal ti. Upol ni ixoni ngan xa xamem mun di maketeh bos rilomun mi ngan xil xa di lapol misa mi xamem.
MAT 6:13 Onamaen sakpisien xil te xeih ti namei e xamem, e usikoe xol xamem ra he Temat.’
MAT 6:14 “Xosxa mosav tei pol misa mi xamim e muketeh bos rilomun mini, ma Hi Tamemim mun xa de ut nesao iketeh ihos ni xamim ve naha xa mupol ni.
MAT 6:15 E xosxa munaketeh ti navos mi mosav xil, ma Hi Tamemim mun naketeh ti navos mi xamim.”
MAT 6:16 Iesu pispisi mi moletin xil mun bit, “Melele xa mubal ni anien ve sisen, munapol ni ti naxoni ngan xil xa di lapol ni nggo hilbexil tang. Vengan xa melele xa labal ni anien, xil di lapol ni valnaoxil mikenu tengan moletin xil lipus kila xa mae nggat pangas xil. Inou nabiteni reitin mi xamim xa xil langgur huite teni ngamu.
MAT 6:17 E melele xa mubal ni anien ve sisen, bos mak mu tengan mukas valnaomim e musak kuh hilemim ixoni ngan taxa di mupol vehakut ni.
MAT 6:18 Imak, ma mosav xil linapus kil ti xa di mubal ni anien. E Hi Tamemim xa moletin xil lasakras lapusi, xi kestang ipus kila. Reitin, Hi Tamemim xa di pus kil naha xa moletin xil di lapol xuxus ni, xi vari iaxa isa huite teni mi xamim.”
MAT 6:19 Iesu pispisi mi moletin xil mun bit, “Munaserev holesok namim xil ti nahe holu e ut etan. Vengan holesok xil te ut etan ak, pipei xil e turara likila lipangei, e moletin te kanen mun mikila ihe nim e ha ikan ni.
MAT 6:20 E ihos mak mu tengan muserev holesok namim xil ihe holu e ut nesao. Vengan xa, e rute ak, pipei xil e turara lasakras lapangei, e moletin te kanen mun misakras vahe nim e ha vakan ni.
MAT 6:21 Vengan nenemien namim iti e rute xa di muserev holesok namim xil iti en.
MAT 6:22 “Metemim nggoni laet te tenbemim. Xosxa metemim bos, ma muti e miehen e tenbemim mikila ipol ni sexien xil xa bos.
MAT 6:23 E xosxa metemim isa, ma muti e maluxoluken e ti mupol ni sexien tesa xil. E xosxa miehen xa vate xouk ihe tovuol, ma maluxoluken xa ite meulien nam ihe eilep pupu.”
MAT 6:24 E Iesu biteni bit, “Moletin tei misakras vapol mi masta vahe lu (2). Maxani, ien iat tei e ien ihei ngan tesav; mu nenemien nan iti tei ixeih, e isin ni ngan tesav. Ve rin ak, musakras muhusil xat Hi vatel mani.
MAT 6:25 “Ma vengan rin ak be reitin, bos tengan munanexo ti ve naha xa mua ni mu naha xa mumu ni, mu naha xa musing xol tenbemim ni. ?Midep, meulien nar be te anien en tang? ?Mu tenbexir be tengan taxa ti rasing xole? !E‑e, tamak ti! Meulien xa di e xamim bos mili anien e naha xa di musing ni.
MAT 6:26 Mupus pis tuman xil xa di langga xolol. Xil latalih ti neta, e lataserev ti anien ae vati e povah mae xil. E tave ti neta xa latapol ni ti, e Tamemim xa de ut nesao iaxa di bangan xil. E pe met Hi, xamim mubos mak mu muleli tuman xil ak. Ma mukil kuhi xa xi ilaxat kuh xamim.
MAT 6:27 Nenexoen ve neta ngan misakras vaso rin ni haoa tei mun vate meulien namim.
MAT 6:28 “?Mak, ma veneh iaxa di munexo ve rin te eising? Munem pis hungovae xil xa di lameul. Xil latapol ti e latatil ti eising nae.
MAT 6:29 E nabiteni mi xamim xa suv toto Solomon tetiamu, eising nan xil tehos xa tehos, e hungovae xil ak, lasing xol xil bos mak mu laleli.
MAT 6:30 Hi mising xol hungovae xil ak bos xa bos, tave ti neta xa di lameul usil suse melengien tei takes, di, e melengien sav nen, lameles e lakiri. Di, ladaveas viton ni e laso ni be upang. ?E xosxa Hi di mising xol xil mak, ma munemi mubit misakras vasing xol xamim vamak? !Ei, neketen namim hokorong tova tang!
MAT 6:31 “Ma munanexo ti ve naha xa mua ni, ve naha xa mumu ni, mu ve naha xa musing ni.
MAT 6:32 Vengan hisit nenexoen xil xa mak be na ngan xil xa latakil ti Hi reitin. Vengan Hi Tamemim mikil vuol ni holesok xil vus xa mube tamure ni e meulien namim.
MAT 6:33 E ngan xa eilep mak mu iaxa mumaen Hi mei ihe suv toto e meulien namim e mupol ni naha xa momal pe meten. Melele xa mupol ni imak, holesok xil mun te meulien, Hi isa ni mi xamim.
MAT 6:34 Ma munanexo ti mun ve neta xil xa mulehi visuvong, vengan mukila munem usili sung visuvong. Vengan melele te xeih xil xa di mubisu ni xosali, pipin te xosali tang. Munaleh nenexoen xil te visuvong ti namei nave te xosali.”
MAT 7:1 Iesu pispisi mun mi moletin xil bit, “Onalepis moletin sav ti tengan opisen tesaen nan xil. Vengan xosxa upol ni imak, ma Hi mun ilepis xouk tengan ipisen tesaen nam xil.
MAT 7:2 Vengan Hi ilepis xouk ixo hisit sexien taxa xouk di opol ni mi moletin sav. Ixo sexien xa di olepis mosav xil, Hi iaxa ilepis xouk ihusili.
MAT 7:3 “?Veneh ma di opus kil saxut liei tei xa hokorong tang xa de met tumali, e otapus kil ti vari merut liei xa mahulong xa da xat metom?
MAT 7:4 ?Veneh ma di osis tumali obit, ‘Tua li, maen nou namur rat saxut liei xai ra metom,’ melele xa merut liei tei xa mahulong dat e metom?
MAT 7:5 Xouk di opol ni sexien hos xil nggo hilbom tang. Bos mak mu tengan upo rat merut liei xa da xat metom, ti, uketeh kuhi sung tengan ukila uhur rat saxut liei ra met tumali.
MAT 7:6 “Holesok eo na Hi, munasa ni ti mi kuli xil, maxani, lihiles e lingas rilomun ni xamim. Reitin, munaso holesok xil ti xa bos mi vueili xil vengan lihe tan tang en.”
MAT 7:7 Iesu pispisi mi moletin xil mun bit, “Xosxa iem ihei neta ra Hi, usisi, ma isa ni minuk. Reitin, xosxa ulang vesi, ma ukameti. Sisen nam ixoni ngan taxa ti urei puiteh na Hi, ma xi isaha minuk.
MAT 7:8 Vengan moletin xil vus xa di lasisi ve neta ngan, xil di langguri; ngan xil xa di lalang ves neta ngan, lakameti; e puiteh di misaha mi ngan xil xa di larei.
MAT 7:9 “?Visi e xamim tata xil mikila vasa meralihat tei mi horamue nan melele xa misisi ve anien?
MAT 7:10 ?Mu vasa tetal sasa tei mini melele xa misisi ve meseo?
MAT 7:11 Ma, tave ti neta xa mube moletin tesa xil, e mukil kuh sexien mak xa ti musa sanien xa bos mi horamue namim xil. ?E midep ni sexien na Hi Tamemim xa bos pupu xa de ut nesao? Sexien nan bos mili sexien namim, e isa holesok xil xa bos mi ngan xil xa ti lisisi.”
MAT 7:12 E Iesu biteni mun mi moletin xil bit, “E holesok xil vus xa di mupol ni, mupol ni mi moletin sav xil ixoni ngan taxa iemim bei tengan xil lipol rilomun ni mi xamim. Vengan xa nenemien ak be vatite te rae xil na Mosis e Tisen na provet xil tetiamu.”
MAT 7:13 Di, Iesu biteni bit, “Xamim, suse tengan muve ut nesao tave temale ti. Bos tengan muxo puiteh te suse xa hokorong tang. Vengan puiteh tei mun xalu xa eilep da, e moletin xil holu iaxa di langgo en e di langgusil suse nen xa be temale tang. E e hoxalit suse ak, xil likamet longpangasien xa mahulong pupu.
MAT 7:14 E puiteh xa be te suse xa nggeih xa hoxalite teni be meulien sal, puiteh ak hokorong tang. Moletin xil di lalang vesi, e vahis tang likameti e lixo en.”
MAT 7:15 Iesu misel xat moletin xil bit, “Mulaxat kuh xamim tengan provet xil te luvosen mei linaluvos xamim ti. Vengan xil langgoni sipsip xil xa labos e lamerou nggo hilbexil tang. E e tinexil, xil langgoni kuli reran xil xa lasa xa di langas purun moletin xil.
MAT 7:16 Xamim mupus kil xil ixo huite te meulien nae. Moletin misakras valeh huit tavu ra vatit ai, mu huit manggo ra vatit vilu.
MAT 7:17 Usil rin ak, vatiei xil vus xa bos di laso huite xil xa bos, e vatiei xil xa misa di laso huite xil xa misa.
MAT 7:18 Vatiei xil xa bos, lasakras laso huite xil xa misa, e vatiei xa misa lasakras laso huite xil xa bos.
MAT 7:19 E vatiei xil vus xa lataso huite ti vahos, lite rat xil e ha liso xil lihe upang.
MAT 7:20 Usil sexien ak vari, mupus kil provet te luvosen xil ak ixo huite te meulien nae.
MAT 7:21 “Moletin xil hao xa, taxeak, di lakes nou ni ‘suv,’ xil linava ti rute xa Hi te ut nesao be suv toto en. Ngan xil kestang xa di lapol ni naha xa Tata navan e ut nesao ien bei tengan xil ti lipol ni, xil iaxa ha liti visali.
MAT 7:22 E Melengien te Lepisien, moletin xil hao limei visal nou e ti lisepin e rin nae lihit, ‘!Suv, Suv! ?Midep? E hisom matehit rat sepinien na Hi, matehol rerat ninin tesa xil, e matepol ni merekel xil holu.’
MAT 7:23 Ti, inou nihiteni mi xil kekes nihit, ‘!Muhe reling nou xamim xa di mupol misa! !Natakil ti vari xamim!’”
MAT 7:24 Di, Iesu misepin kor mi moletin xil nggo vole tei bit, “Xosxa xamim mulong sepinien navan xil ak e ha mupol ihusili, ma xamim munggoni moletin tei xa be metisou xa mikili ni nim man de tan tei xa nggeih.
MAT 7:25 Us mus, oei mileh be eilep, e votiang bas nim ak, e tameru ti vengan misoh e tan xa nggeih.
MAT 7:26 E xamim xa di mulong sepinien navan xil ak e di mutahusili ti, munggoni unu tei xa mikili ni nim man dat suhon tang.
MAT 7:27 Us mus, oei mileh be eilep, e votiang bas nim ak. !Ma nim man meru e mikiri lel vari tang!”
MAT 7:28 Melele xa Iesu pispisi mi tatit moletin xil ak bus, xil lamesep pupu ve pispisien nan xil.
MAT 7:29 Vengan xa xi pispisi mi xil nggoni ngan xa pispisien nan xil nggo vulonge Hi vari tang. Pispisien nan xil taxoni na titsa xil te rae na Mosis ti xa dit labit rilomun ni sepinien na titsa sav xil tang.
MAT 8:1 Melele xa Iesu pispisi mi moletin xil bus, xi bemei etan ra hu ak, e tatit moletin xil langgusili.
MAT 8:2 Di, latemanin e moletin tei xa mesien leporsi da en bemei e hilaep te xil, mitingeiril pe met Iesu, e biteni mini bit, “Suv, xosxa iem bei li, xouk ukila upol ni hilbeok mei imese rilomun.”
MAT 8:3 Ma, Iesu mite hen duxoli e biteni mini bit, “Bos, ieok bei tengan napol ni. !Umese rilomun!” Vatei takes, moletin ak, mesien nan be relingi e hilben mei memese rilomun.
MAT 8:4 Di, Iesu biteni mini bit, “!Uteong ni nou! Onahiteni ti mi moletin tova naha xa mistal ni xouk. Uha upisen xouk mi pris tova e Nim Eo, e usa ni mi Hi sanien xa Mosis tesemae ni moletin xil tengan lisa ni. Sexien nam xil ak ipisen ni mi xil xa tenbom bos ngamu e omese rilomun.”
MAT 8:5 Iesu mikakao be taon te hal Kapaniam. E melele xa mistal en, vat na moletin xil te vaeen te hal Rom bemei visali e misis tutouen mini bit,
MAT 8:6 “Suv li, slev tei navan de tim e di milong pangas xi holu. Rin tei mat e da nga voninen.”
MAT 8:7 Ma Iesu biteni mini bit, “Niha nihur rat mesien nan ihe relingi.”
MAT 8:8 E vat ak bit rilomun ni mini bit, “O suv, onanexo pupu ti venou vengan xa natapin ti tengan mei ove tim savan. E nakila xa xosxa usepin tang, ma slev navan ilonge ihos rilomun.
MAT 8:9 Vengan xa eilep navan da, e inou mun nabe vat na moletin xil te vaeen. Misak ni, melele xa nabiteni mi tei e xil nabit, ‘He inggaxor,’ ma xi ba. E melele xa nabit, ‘Amei,’ xi bemei. E melele nabiteni mi slev navan nabit, ‘Upol ni netak,’ ma pol ni.”
MAT 8:10 Melele xa Iesu milong sepinien nan, mitemanin ni e biteni mi ngan xil xa di langgusili bit, “Reitin mak, nabiteni mi xamim xa, e rin na mol‑Isrel xil, natakameti mu moletin tova xa neketen nan nggeih nggoni ngan Rom ak.
MAT 8:11 E rute xa Hi be suv toto en, xi ipol ni anien tei xa mahulong itel moletin nan xil. E melele nen ak, moletin xil holu xa latave Siu ti mei lianien vituei itel Ebraham, Aesak e Siekob, avu nar xatel tetiamu.
MAT 8:12 E holu e mol‑Isrel xil xa Hi tehosei moletin nae xil tengan mei lave nan, xi iso rerat xil lihe hale e rute tei xa maluxoluk, e xil ti limuis, e ti lingas luhexil ve longpangasien nae xil.”
MAT 8:13 Di, Iesu biles e biteni mi vat ak bit, “Utilomun uhe tim sam. Holesok xil istal ixoni ngan taxa di oneket en.” E melele nen ak vari, slev na vat ak, tenben bemei bos rilomun.
MAT 8:14 Melele xa Iesu duxoh tim sa Pita, be nim e pusi xa avu kokon nan di pat de voninen, ven nggan.
MAT 8:15 Melele xa pusi mak, Iesu mite hen duxol he tovolih ak. E melele xa duxoli, mesien nan be relingi e mitamea. Di, tovolih ak nggur rut anien tei e misa ni mi Iesu.
MAT 8:16 Melele xa meteneai be tan, moletin xil laleh ngan xil xa ninin tesa xil di xat xil, e Iesu nggol rerat ninin tesa xil ak labe reling xil nggo sepinien nan kestang. E ngan xil xa lamesei, xi dal rat xil vus ra mesien nae.
MAT 8:17 Iesu pol ni mak tengan vasak ni naha xa Hi tehiteni texo provet Aesea mei ihe reitin xa tehit, “Xi mileh rerat mesien nar xil e po rat longpangasien nar xil mun.”
MAT 8:18 E melele xa Iesu pusi xa tatit moletin xa mahulong ladi xorelisi, xi misemae ni moletin nan xil tengan livue xat bot tei tengan lihe ri Oei Kaleli.
MAT 8:19 E melele xa Iesu e moletin nan xil di laba, titsa tei te rae na Mosis bemei visali e bit, “Titsa, ut xave xa uha en, inou nihusiluk.”
MAT 8:20 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Asu xil, vale mae xil di, e tuman xil mun, nunu mae xil di. E Nat Moletin, tim san xati te pat en tovuol.”
MAT 8:21 E moletin tei mun xa di nggusil Iesu biteni mini bit, “Suv, ieok bei tengan namusiluk. E itiamu, umaen nou nitilomun nihe tim savan e nilaxat tata navan ituxoh melele xa imat e nitihin ni.”
MAT 8:22 E Iesu biteni mini bit, “Xouk uhusil xat nou xosali, e uling ngan xil xa lamat tengan ti litihin ngenexil xa lamat.”
MAT 8:23 Melele xa Iesu misepin bus, xi be bot e moletin nan xil langgusil xati tengan lave ri Oei Kaleli.
MAT 8:24 E melele xa di lalis laba, Iesu por sae. E tavehi ti, latemanin ni votiang tei xa mea e mu nggeih. Ngan ak misak ni oei nggelial holu, e tahe bemei e bot, sangas vamerir. E Iesu, xi por vovong.
MAT 8:25 E moletin nan xil laba lasiasi ni labit, “!Suv, ututou ni xamem li! !Ramat xi tak!”
MAT 8:26 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Ulimim di mikan veneh? !Neketen namim hokorong tova tang!” Di, mitamea e misemae ni votiang e oei bit, “!Luhe tan!” E vatei takes, xalu lube tan e an mei bos rilomun.
MAT 8:27 Melele xa moletin nan xil lapusi mak, latemanin e lasis pilei xil mun tang labit, “?Moletin ak be hisit moletin eah? !Neta sav xa votiang e oei, xalu mun di lulong xat raen!”
MAT 8:28 Melele xa lamei ut e ri oei, Iesu del moletin nan xil laduxoh tan te hal Kadara. Vatei takes, moletin lu lunggo vangihat xil xa be von tehinen e lumei visal Iesu. Moletin xalu ak, ninin tesa xil ladi e xalu e lasak ni xalu di lubas purun moletin xil vus xa lamei sangas e rute ak. Misak ni moletin xil lasakras laka pas rute xa ludi en.
MAT 8:29 Melele xa lamei sangas, lukei nggeih ba ni Iesu lubit, “!Nat Hi! ?!Upol ni naha mi xamem!? ?Omei inggak tengan osa pangasien mi xamem? ?Onatatil ti melengien xati teni xa ti imei?”
MAT 8:30 Tave sotin ti ra rute xa ladi en, tatit vueili xil holu di lasu.
MAT 8:31 Ma ninin tesa xil ak ladakes Iesu labit, “Xosxa uhit uhol rerat xamem, ma umaen xamem muhe vueili xil xor.”
MAT 8:32 Ma Iesu biteni mi xil bit, “!Muha!” Ma ninin tesa xil ak labe xat vueili xil. E vatei takes, tatit vueili xil ak laloh ba lakiri labe meteh etan, e ba lamerir e Oei Kaleli, e xil vus lalel.
MAT 8:33 Ngan xil xa di lalaxat vueili xil ak, ulixil mikan, ma laloh labe taon. E taon, latumul usil naha xil xa latepusi e naha xa testal mi moletin xalu xa ninin tesa xil lateti xat xalu.
MAT 8:34 Misak ni moletin xil vus te taon ak laba tengan lapus ti Iesu. E melele xa lapusi, ladakesi tengan vahe reling ut sae.
MAT 9:1 Iesu del moletin nan xil labe bot e langgur xoteh Oei Kaleli ladilomun labe Kapaniam, taon xati nan.
MAT 9:2 Melele xa laduxoh taon, rut moletin xil lapo moletin tei del vet man tang e lamei ve Iesu vengan xa ri moletin ak mat. E melele xa Iesu pus kila xa neketen nae di, xi biteni mi moletin xa rin tei mat bit, “Natuxoli, umaal. Ninaketeh ti mun nasa minuk ve tesaen nam xil.”
MAT 9:3 Rut titsa xil te rae na Mosis ladi sangas e lalonge. Ma labiteni mi xil mun tang labit, “!Ei, moletin ak di misep xar ni Hi, vengan xa di misepin nggoni ngan taxa lehit xi be Hi vari tang!”
MAT 9:4 E Iesu mikil naha xa di lanem usili. Ma biteni mi xil bit, “?Veneh ma munggur xat nenemien tesa xil ak di e tinemim?
MAT 9:5 ?Midep, sepinien eah iaxa be temale mak mu tengan namiteni: namit, ‘Ninaketeh ti mun nasa minuk ve tesaen nam xil,’ mu namit, ‘Utamea e ukakao’?
MAT 9:6 E tengan xamim mupus kila xa Nat Moletin nggur xeihen e ut etan tengan vaketeh vahos rilomun mi moletin xil, mupus ngan ak …” E Iesu biles, pus moletin xa rin tei mat e biteni mini bit, “!Utamea, uvulun vet mam, e upoe utilomun uhe tim sam!”
MAT 9:7 Vatei takes, moletin ak mea e mikakao rilomun be tim san.
MAT 9:8 Melele xa moletin xil lapusi mak, latemanin ni e ulixil mikan. Xil lapet rat his Hi xa misa hisit xeihen ak mi moletin tei tengan vapol ni sexien xil ak.
MAT 9:9 E melele xa Iesu be reling rute ak e mikakao ba, xi pus moletin tei di dotan de nim te polien nan xa hokorong, hisen Matiu. Xi di mileh takis ra Siu xil tengan vasa ni vaha mi kavmen te hal Rom. E melele xa Iesu pusi, mikesi bit, “!Amei! !Uhusil xat nou e mei uhe moletin tei navan!” Ma Matiu mea, mistokovein polien nan xil, e nggusil xat Iesu.
MAT 9:10 Ma Matiu del Iesu e moletin nan xil labe tim san. Xi pol ni anien tei e melele xa ladotan e di langganien, moletin hau te takis e moletin sav xil mun xa lasa pe met Siu xil lamei e langganien vituei del Iesu e moletin nan xil.
MAT 9:11 Melele xa Farasi xil lapusi mak, lasis moletin xil na Iesu labit, “?Veneh ma titsa namim di ngganien vituei del moletin xil te takis e moletin tesa xil mun?”
MAT 9:12 E melele xa Iesu milonge, biteni mi xil bit, “Moletin xil xa latamesei ti labit linakil ti tokta. E ngan xil kestang xa lamesei iexil bei tengan lapus tokta.
MAT 9:13 E xamim, muha mulang ves koute te sepinien ak xa de Vanuvei Eo na Hi xa bit, ‘Ieok ti tavei sanien eo xil kestang namim, e ieok bei mak mu tengan iemim isae e moletin sav xil.’ Vengan xa natamei ti tengan nakes moletin xil xa lamal ngamu pe met Hi tengan lihiles lihusil nou. E‑e, namei tengan nakes ngan xil xa lapol ni tesaen tengan mei lihiles ra tesaen nae xil e lihusil nou.”
MAT 9:14 Di, moletin xil na Sion Baptis lamei visal Iesu e lasisi labit, “Melengien xil holu, xamem del Farasi xil mun di mabal ni anien tengan masis e mapisen ni xa malonge misa ve tesaen namem xil. E mapusi xa moletin nam xil latapol ni ti sexien ak. ?Veneh vari?”
MAT 9:15 Iesu dei vole ak mi xil bit, “Melele xa moletin tei miteli, ngan xil xa lamei ve anien nen ak, labesi xil. ?Xamim munemi xa lilonge isa e lipol ni sexien xil te tangen melele xa moletin ak di tamu visal xil? !E‑e, lasakras! E melengien tei di bemei xa moletin xil mei lihur rat moletin nen ak ra xil. E melengien ak vari, xil lilonge isa e lihal ni anien.”
MAT 9:16 Di, Iesu dei vole tei mun mi xil bit, “Moletin tovuol xa vatil xol eising matu tei vatel saxut kaliko tei xa be neta hu. Vengan xa melele xa ikasi, kaliko xa be neta hu mei ileten pupu, ma ital papas eising matu ak e mei imeseh mak mu.
MAT 9:17 “Nggusil suse nen tak, moletin tovuol xa vateh uaen hu vahe valite matu tei xa lapol ni ni hilbe sipsip vengan nggeih ngamu. Vengan xa xosxa ipol ni, ma uaen hu ak ikaio e valite teni imeseh. Maxani, valite ak isa e uaen imie ihe tan. Misak ni, moletin xil ti liteh uaen hu ihe valite xa be neta hu vengan memerou tamu, mikila ikaio. Imak, ma valite teni ihos e uaen mun xa di en ihos.”
MAT 9:18 Melele xa Iesu di tamu misepin usil holesok xil ak, vat tei na Siu xil bemei visali, mitingeiril mini e biteni mini bit, “Natuxahin mat taxeak tang. Amei li, mei uling hem en, ma imeul rilomun.”
MAT 9:19 Ma Iesu mea e nggusil vat ak del moletin nan xil laba.
MAT 9:20 Melele xa di lakakao laba, atou tei nggo pe tou Iesu bemei e duxol seri eising nan. Atou ak, mesien na atou xil basi huram lu e le tei (12) e misakras vavus.
MAT 9:21 Xi duxoli vengan minemi bit, “Xosxa nituxol seri eising nan tang, ma nilonge ihos rilomun.”
MAT 9:22 Melele xa atou ak duxol eising nan, Iesu biles, pusi e biteni mini bit, “Atou li, umaal. Nggo neketen nam, mesien nam be relinguk ngamu.” E melele nen ak vari, mesien be relingi.
MAT 9:23 Di, lakakao laba e laduxoh tim sa vat ak. E melele xa labe nim, Iesu pus rut moletin xil di lapol ni kikeien tei te maten, e vanut moletin tei xa mahulong lase vangit nim e di ladang ve atuli ak.
MAT 9:24 E Iesu biteni mi xil bit, “!Mustal! Atuli ak tamat ti, xi di pat tang.” E moletin xil lamen pepamen ni.
MAT 9:25 E melele xa lasil rerat moletin xil labe hale, Iesu be vangit nim. Xi ba pus atuli, e dal xat hen. Melele xa dal xati, atuli ak meul mun, milale e mitamea.
MAT 9:26 Longeongen usil naha xa Iesu tepol ni mikapis e ut xil vus e rute ak.
MAT 9:27 E melele xa Iesu be reling tim sa vat ak e di nggusil suse ba, metevar lu lumei visali e lunggusili. Xalu lukei nggeih ba ni lubit, “!Ei, xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e xamel!”
MAT 9:28 Lunggusili duxoh melele xa Iesu be nim tei. Metevar xalu ak mun lunggusili lube vangit nim ak e Iesu misis xalu bit, “?Midep? ?Xamil muke reitin xa inou nikila nisak ni xamil muliketeh rilomun?” E lubit rilomun ni mini lubit, “O suv, make reitin xa ukila upol ni.”
MAT 9:29 Di, Iesu mite hen duxoh metealu e biteni bit, “Holesok xil istal ixoni ngan taxa di muneket en.”
MAT 9:30 E metealu mei bos e luketeh rilomun. E Iesu misep xol xalu nggeih bit, “!Mulnahit naha ti xa napol ni mi xamil xiak mi moletin ti!”
MAT 9:31 E melele xa lube relingi, ba lubithiten naha xa Iesu tepol ni mi xalu, ma longeongen teni mikapis e ut xil vus e rute ak.
MAT 9:32 Melele xa moletin xalu ak lube hale, rut moletin xil lamei visal Iesu e ladel moletin tei xa be vut. Moletin ak misakras vasepin vengan xa ninin tesa tei da en.
MAT 9:33 E melele xa Iesu nggol rat ninin tesa ak be relingi, moletin ak misepin rilomun. Melele xa rut moletin xil ak lapusi mak, latemanin ni e labiteni mi xil mun tang labit, “!Ei termali, xir mol‑Isrel xil ratapus ti mu neta tova vamak!”
MAT 9:34 E Farasi xil labit, “Moletin ak nggur xeihen nan nggo Temat tengan vahol rerat ninin tesa xil vengan Temat be suv nae.”
MAT 9:35 Dutou ni ngan ak, Iesu mikakao mikapis e taon e metimal xil vus mun e rute ak. Melele xa be rute tei, xi pispisi mi moletin xil e nim te pispisienna Siu xil, di bithiten longeongen hos xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil, e di midal rerat mesien ra moletin xil vus xa lamesei.
MAT 9:36 Melele xa xi pus tatit moletin xil ak xa labe holu pupu, xi polu ni esaeen vengan xa pusi xa nenemien nae milangalu holu e latakil ti xa likamet tutouen ixo xave. Iesu pus xil langgoni sipsip xil xa moletin xa valaxat xil tovuol.
MAT 9:37 Misak ni, xi biteni mi moletin nan xil bit, “Anien holu temetu di tuei e naho, e moletin xil te polien labe vuteili tang tengan ha lalehi vamei.
MAT 9:38 Ma musis Suv te naho tengan isa ti moletin xil te polien lihe holu mu mei lileh anien xa di naho nan.”
MAT 10:1 Iesu mikes viton moletin nan xil xa labe lu e le tei (12). Melele xa lamei visali, misa xeihen mi xil tengan likila lihol rerat ninin tesa xil e lital rerat mesien ihe reling ngan xil xa lamesei ni mesien savsav xil.
MAT 10:2 E ngan ak be his na eloheoh xil xa labe lu e le tei (12) na Iesu: Ngan xa diamu, Saemon (xa hisen tei mun be Pita) e Andru (xa tuneli Pita). Temis (nat Sepeti) e Sion (xa tuneli Temis).
MAT 10:3 Pilip, Batalomiu, Tomas, Matiu (xa teleh takis), Temis (nat Alveas), e Tatios.
MAT 10:4 Saemon (xa temos e vanut moletin tei xa iexil bei pupu tengan lameluv ra he mol‑Rom xil), e Sudas Eskariot (xa tesa rat Iesu tehe he moletin tesa xil).
MAT 10:5 Moletin lu e le tei (12) nen ak, Iesu misil lelen xil tengan ha lipol itel xat sepinien ak xa bit, “Xamim munava ti visal ngan xil xa latave Siu ti, mu ngan xil xa ladi taon xil na mol‑Sameria xil.
MAT 10:6 Muha visal mol‑Isrel xil kestang xa langgoni sipsip xil xa lakesae.
MAT 10:7 E melele xa di muba, muhithiten longeongen hos ak mi xil muhit, ‘!Hi di bemei tengan mei vahe suv toto na moletin xil!’
MAT 10:8 Muleh rerat mesien xil ihe reling moletin xil xa lamesei, e ngan xil xa lamat, mutal rerat xil ra maten. Ngan xil xa langgur mesien leporsi, mupol ni hilbexil mei imese rilomun, e muhol rerat ninin tesa ihe reling moletin xil. E melele xa ti mututou ni moletin xil, xil linaxal xamim ti, vengan xa holesok xil vus xa xamim mungguri, mutaxale ti ra Hi.
MAT 10:9 E kakaoen namim, munahur ti mani
MAT 10:10 mu ateli. Munahur ti mun eising, sandel mu eitingil. Nabiteni mak vengan xa momal tengan moletin te polien xil lianien ixo he ngan xil xa lapol mi xil.
MAT 10:11 “Melele xa mumei e taon mu metimal tei, mukamet moletin tei xa momal pe met Hi tengan vahur pilei xamim. Muti kat mutit tim san ituxoh melele xa muhe reling rute ak.
MAT 10:12 E melele xa muba tengan muti e tim tei, itiamu, musa tuxolxatien tei mi ngan xil xa ladi en muhit, ‘Tomat na Hi iti mi xamim.’
MAT 10:13 Xosxa moletin xil te tim ak lamal pe met Hi, ma mupus kila xa tomat namim iti mi xil. E xosxa xil mupus kila xa latamal ti pe met Hi, ma tomat namim itilomun imei mi xamim, e muhe reling xil.
MAT 10:14 E xosxa moletin tovuol xa ien vahei tengan vahur pilei xamim mu valong sepinien namim, muhe reling xil. E melele xa mumea ra tim sae mu taon nae, muhas rerat meas te rute ak ra lemim pe met xil. Ngan ak ipisen ni mi xil xa lapol misa pe met Hi.
MAT 10:15 Reitin mak nabiteni mi xamim, e Melengien te Lepisien, pangasien xa Hi isa ni mi moletin xil xa ladi e taon ak ixeih mak mu ili ngan xa isa ni mi ngan xil xa lateti e taon te hal Sodom e Komorah tetiamu.”
MAT 10:16 Iesu misel xat moletin nan xil bit, “!Muteong ni nou! Inou di nasil lelen xamim tengan muha e muxoni sipsip xil xa di mube hilaep te kuli reran xil. Ma xamim muxuxou kuhi tengan sexien namim imese kuhi.
MAT 10:17 Reitin, muxuxou kuhi ve xamim vengan xa vat xil na Siu xil lital xat xamim e liling xamim musoh e von lepisien nae. E xil limeas pangas xamim ni ao te xeih xil e nim te pispisiennae xil.
MAT 10:18 E vengan xa di munggusil xat nou, lipol ni xamim ha musoh pe met vat xil te kavmen, e pe met suv toto xil mun. Imak, ma mukila muhithiten longeongen hos mi xil e mi ngan xil mun xa latave Siu ti.
MAT 10:19 E melele xa xil lital xat xamim, munanexo ti ve naha xa ti muviteni mi xil mu ti musa sepinien mi xil itep. Vengan xa, e melele nen ak, Ninin Eo iaxa isa naha xa mukila muhithiteni.
MAT 10:20 Reitin, nave xamim ti xa ti musepin, e ihe Ninin Eo na Tamemim iaxa isepin ixo xamim.
MAT 10:21 “Moletin xil limaen tuexil tengan ha lihas vin xil, e tata xil mun ti lipol ni imak tang mi horamue nae xil. E horamue xil mun lihiles ni tamexil e ninexil mun, e limaen xil lihe he ngan xil xa lihas vin xil.
MAT 10:22 Moletin xil vus iexil iat xamim vengan di munggusil xat nou. E xamim xa musoh ixeih ituxoh hoxalite te sakpurunien xil ak, ma Hi iteh meulien e xamim.
MAT 10:23 Melele xa moletin xil ti lipurun xamim e metimal tei, ha mulesae muhe metimal sav. Reitin mak nabiteni mi xamim xa munahe taon xil vus ti mu te hal Isrel, e Nat Moletin itilomun imei.
MAT 10:24 “Moletin tei xa nggur pispisien nggo titsa tei, xi nanemi ti nahit xi be eilep mak mu mili titsa nan. E suse nen ak, slev tei nanemi ti nahit xi be eilep mak mu mili suv nan.
MAT 10:25 Ma xamim xa di munggur pispisien xil navan, muhesi xamim tengan mumei muxoni inou, titsa namim. Reitin, xamim xa munggoni slev navan, mumaal tengan mei muxoni nou, suv namim. E xosxa lakes inou, suv namim, ni ‘Belsepul,’ his tei xa misa, ma mukila xa likes xamim ni his xil mun xa isa mak mu vengan xa mube navan.
MAT 10:26 “Misak ni, ulimim nakan ni xil ti. Holesok xil xa moletin tei bit vakutaxole, Hi isak ni mei iti kesao. Reitin, neta ngan xa miling xuxus ni, Hi ileh rerati imei e valkesao tengan moletin xil lipus kila.
MAT 10:27 Holesok xil xa inou di nabiteni mi xamim melele xa ut maluxoluk, xamim ti muhit lelen ni mi moletin xil e miehen. E neta xa di nabit xuxus ni mi xamim, ha muhithiteni pe met moletin xil holu.
MAT 10:28 “Ulimim nakan ni ngan xil ti xa lakila lavas vin tiei namim e lasakras lavas vin ninin namim. Ulimim ikan ni Hi kestang, vengan xa xi mikila ihas vin moletin tei, e nggo xeihen mun tengan iso ninin nan mun ihe Upang xa misakras vamat.
MAT 10:29 Munem usil tutut tuman xil ak. Mukila muxal lu ni mani tei xa be hokorong tang. E xosxa Hi Tamemim namaen ni ti, ma ti e xil misakras vamot vamat.
MAT 10:30 E xamim, Hi buli sen hilumim xil vus xa di e vatumim.
MAT 10:31 Misak ni, ulimim nakan ti vengan xa, pe met Hi, meulien namim be eilep mak mu mili meulien na tutut tuman xil ak.
MAT 10:32 “Moletin xa bit rati xa xi be moletin navan pe met moletin sav xil, ma inou mun, nihit rati xa xi be moletin navan pe met Tata navan xa de ut nesao.
MAT 10:33 E ngan xa di bit rati pe met moletin xil xa xi misin nou, inou mun, nihit rati pe met Tata navan xa de ut nesao xa nasin moletin ak.
MAT 10:34 “Munanemi ti munahit inou namei tengan niling tomat e ut etan. E‑e. Natamei ti tengan niling tomat, e namei tengan nisak ni moletin xil ti livae mi xil mun tang.
MAT 10:35 Nggoni ngan taxa Vanuvei Eo na Hi di biteni, inou namei tengan nisak ni … ‘tiramue xil lihiles livae itel tamexil, atuli xil lihiles livae itel ninexil, e havnahin xil lihiles livae itel avu sasa atou nae xil.
MAT 10:36 Reitin, moletin ihe elu mi ngan xil xa ladi vituei dela e tim san xati.’
MAT 10:37 “Ngan xil xa eheien nae di e tamexil mu ninexil mak mu mili nou, ma latapin ti tengan mei lave moletin navan xil. E ngan xil xa eheien nae di e horamue mu atuli nae xil mak mu mili nou, ma xil mun latapin ti tengan mei lave moletin navan xil.
MAT 10:38 Ngan xil xa latapo eivave te longpangasien nae ti tengan lavusil xat nou, xil latapin ti tengan mei lave moletin navan xil.
MAT 10:39 Ngan xil xa di lasak pisi tengan lakenin meulien nae ve xil tang, ma meulien nae ikesae reling xil. E ngan xil xa ti limaen meulien nae ikesae vengan di langgusil xat nou, ma, e ut nesao, xil likamet meulien sal.
MAT 10:40 “E kakaoen namim, ngan xil xa ti lihur pilei xamim, ixoni ngan taxa ti lihur pilei nou. E ngan xil xa ti lihur pilei nou, ixoni ngan xa ti lihur pilei Tata navan xa misil nou namei.
MAT 10:41 Reitin, moletin xa ihur pilei provet tei na Hi vengan xa mikila xa be provet tei, Hi isa huite teni mini ixoni ngan xa xi mun be provet tei nan. E moletin xa ihur pilei moletin xa momal vengan mikila xi momal pe met Hi, Hi isa huite teni mini ixoni ngan xa xi mun momal pe meten.
MAT 10:42 E moletin xa misa tutouen mi moletin tei navan xa be hokorong tang pe met moletin sav xil vengan mikila xi di nggusil xat inou, tave ti neta xosxa be oei te merir tang, reitin li nabiteni mi xamim, e ut nesao, moletin ak ihur sen huite teni.”
MAT 11:1 Melele xa Iesu misel xat moletin nan xil xa labe lu e le tei (12) bus, xi misil rerat xil laba. E xi mun be reling rute ak e ba be taon sav xil e provins te hal Kaleli. E melele xa di mikakao ba, di pispisi mi moletin xil e di bithiten longeongen hos na Hi mi xil.
MAT 11:2 E melele nen ak, Sion Baptis teta tamu e nim te xeih. Xi milongeong usil holesok xil xa Iesu di pol ni. Ma misil rut moletin nan xil tengan liha visal Iesu e lisis pilei usil polien nan.
MAT 11:3 Misak ni, xil lamei visal Iesu e lasisi labit, “?Xouk iaxa obe Mesaea xa Hi tehit xat xa isila imei, mu mutatil tova tesav?”
MAT 11:4 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Mutilomun muha e muhiteni mi Sion naha xa di mulonge e di mupusi.
MAT 11:5 Ngan xil xa mete tevar, di laketeh; ngan xil xa latesakras lakakao, di lakakao; ngan xil latehur mesien leporsi, hilbexil mei bos; ngan xil vurangexil tevon, vurangexil metal; ngan xil latemat, lameul rilomun; e ngan xil xa latehe hoeo di langgur longeongen hos na Hi.
MAT 11:6 E Hi ituxol xat ngan xil xa tine nasoh ti ve pispisien mu sexien xil navan.”
MAT 11:7 Melele xa moletin xil na Sion Baptis di laba, Iesu misep usili mi vanut moletin xil bit, “?Melele xa mutehe uruvuol tengan mupus Sion Baptis, mutenemi mutehit ti mupus hisit moletin eah? ?Muteha tengan mupus moletin tei xa taxeih ti nggoni husmunae tei xa teviei xa misakras vasomal melele xa votiang di buhi? E‑e.
MAT 11:8 ?Ma muteha tengan mupus naha? ?Moletin tova xa mising ni eising xil xa bos pupu? E‑e. Vengan xa moletin xil xa di lasing mak ladi e nim xil xa mahulong ma suv toto xil.
MAT 11:9 ?Muhiteni minou, muteha tengan mupus naha vari? ?Provet tova? !Reitin! Nabiteni mi xamim xa moletin ak be eilep mak mu mili provet sav xil.
MAT 11:10 Vengan Sion be xi xa Vanuvei Eo na Hi di misep usili bit, ‘Upusi. Inou nisil eloheoh navan itiamu ni xouk. Xi iaxa iha tengan isak mesen suse ve meien nam.’
MAT 11:11 “Reitin li nabiteni mi xamim, moletin sav tovuol xa latepesi e ut etan xa be eilep mak mu mili Sion. E xosxa moletin votei tei imaen Hi te ut nesao mei ihe suv toto nan, ma xi ihe eilep mak mu ili Sion pe met Hi.
MAT 11:12 E melele xa Sion di tehithiten sepinien na Hi duxoh xosali, Hi di pol nggeih tengan vasak ni haxot te lelaxatien nan mei vahe eilep mu, e ngan xil xa nenemien nae nggeih di lamos en.
MAT 11:13 Vengan xa tisen xil na provet xil vus tetiamu tetel rae xil na Mosis teha tetuxoh Sion latesep usil melele xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil.
MAT 11:14 E xosxa xamim mubesi xamim tengan muke reitin en, ma Sion be Ilaetsa xa Hi tehit xati tehit isila imei.
MAT 11:15 Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni.
MAT 11:16 “?Xamim, moletin xil te xosali, munggoni naha? Xamim munggoni tutut horamue xil xa di ladotan sangas ni von posen e di lake xat xil mun tang labit,
MAT 11:17 ‘Melele xa xamem di mapol ni nggoni ngan xa di mabas kitar e sien, iemim ti tavei tengan muvol vatel xamem. E melele xa di mapol ni nggoni ngan xa di madang, iemim ti tavei tengan mutang vatel xamem.’
MAT 11:18 Xamim munggoni tutut xil ak vengan xa iemim ti tavei nou mu Sion mun. Melele xa Sion Baptis bemei, xi di bal ni anien ve sisen e tamu ti uaen, e xamim iemim ti tavei mubit, ‘!Sion, ninin tesa tei da en!’
MAT 11:19 Di, melele xa inou, Nat Moletin, namei, nangganien e namu uaen. E xamim iemim ti tavei nou mubit, ‘!Pus ti moletin ak! Xi di ngga vin xi ni anien e di mumun tova tang. E xi di mikes moletin xil te takis e moletin tesa sav xil ni timue.’ E sexien nar kekes ipisen ni xa visi e xir di nggusil metisouen na Hi.”
MAT 11:20 Di, Iesu misepin nggeih xat moletin xil te taon xil xa xi teha tepol ni merekel xil holu en. Vengan neta sav xa latepusi, latnaviles ti ra sexien tesa xil nae.
MAT 11:21 Xi biteni bit, “!Aue li! !Isa pupu mi xamim, Siu xil te hal Korasin! !E isa pupu mun mi xamim, Siu xil te hal Betsaeta! Vengan xamim mutesin merekel xil xa natepol ni pe metemim, Hi isa pangasien ihe holu mi xamim. Vengan xa vahit moletin xil te hal Taer e Saedon xa latave Siu ti, lapus hisit merekel xil vaxoni ngan xa mistal mi xamim, ma xil laviles ra tesaen nae xil nousav ngamu. Io, xil lapisen ni xa lalonge vasa vamak: lasing ni talmusu xil e laxul ni vulmeas.
MAT 11:22 Reitin li nabiteni mi xamim xa, e Melengien te Lepisien, longpangasien xa Hi isa ni mi xamim ixeih mak mu ili ngan xa isa ni mi ngan xil xa lateti e taon xalu te hal Taer e Saedon.
MAT 11:23 ?E xamim, Siu xil te hal Kapaniam, munemi xa Hi ipet rat xamim muhe ut nesao? !E‑e! !Xi iso xamim muhe etan e Upang xa misakras vamat! Vengan xa vahit moletin xil te hal Sodom lapus merekel xil vaxoni ngan xa natepol ni tetel xeihen pe metemim, taon ak vata tang vatuxoh xosali.
MAT 11:24 Reitin li nabiteni mi xamim xa, e Melengien te Lepisien, longpangasien xa Hi isa ni mi xamim ixeih mak mu ili ngan xa isa ni mi ngan xil xa lateti e taon te hal Sodom ili xamim.”
MAT 11:25 E melele nen ak, Iesu misis bit, “Tata, xouk obe Suv te ut nesao e ut etan. Namesuk holu vengan xa di oling xuxus ni holesok xil ak ra ngan xil xa labe metisou e lakilakil kuhi. E di opisen koute teni mi ngan xil xa langgoni tutut horamue xil xa latasukul kuhi ti.
MAT 11:26 Tata, ngan ak be reitin vengan xa nggusil naha xa xouk iem bei tengan vastal. Reitin.”
MAT 11:27 Di, Iesu misepin mi moletin xil bit, “Tata navan miling holesok xil vus di e heok. E moletin xil latapus kil ti Nat Hi vengan xa Tamen kestang di pus kila. E moletin xil latakil ti Hi vengan xa Natneli kestang mikila del ngan xil mun xa Natneli bosei xil tengan ipisen ni mi xil.
MAT 11:28 “Mumei visal nou, xamim xa di mulong pangas xamim ve holesok xil xa meas xa di mupoe e meulien namim, e inou nisa ngengelen mi xamim.
MAT 11:29 Muteong ni nou e muhusil xat nou, vengan xa inou nabe hanmerou e nenemien navan be tan. Imak, ma mukamet ngengelen e meulien namim.
MAT 11:30 Ve pispisien navan xil taxeih ti e holesok xil xa nilingi e xamim tengan mupol ni memeit tang.”
MAT 12:1 Vatei, e Sabat, Iesu e moletin nan xil di lakakao langgur xoteh naho tei te uit. E melele xa di lakakao laba, moletin nan xil, mae nggat xil, ma laki xoteh utut uit xil e di langga ni.
MAT 12:2 E melele xa Farasi xil lapusi, lasepin mi Iesu labit, “Pus ti mu. Naha xa moletin nam xil di lapol ni di langgur xoteh rae na Mosis usil Sabat.”
MAT 12:3 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Xamim mutavuli ti naha xa suv toto Deved e moletin nan xil latepol ni melele xa mae teat xil?
MAT 12:4 Deved tehe vangit Nim Tavolin na Hi e tehur beret eo xa pris xil kestang lakila lava ni. E Deved del moletin nan xil latea beret ak, neta sav xa latehur xoteh rae tei na Mosis.
MAT 12:5 ?Midep? ?E ut sav, mutavuli ti xa e Sabat xil vus, pris xil xa di lapol e Nim Eo di langgur xoteh rae na Mosis usil Sabat, e pe met Hi, latapol ni ti tesaen?
MAT 12:6 E xosali, moletin tei mistal xa be eilep mak mu mili Nim Eo na Hi.
MAT 12:7 Vanuvei Eo na Hi di biteni bit, ‘Ieok ti tavei sanien eo namim xil kestang, e ieok bei mak mu tengan iemim isae e moletin sav xil.’ Xosxa mukil koute te sepinien ak, ma munasa ti sepinien te xeih ak mi ngan xil xa latapol ni ti neta vasa.
MAT 12:8 Moletin navan xil latapol ni ti neta vasa vengan xa xil di langgusil xat nou, Nat Moletin. E inou nabe eilep mak mu nali Sabat.”
MAT 12:9 Di, Iesu e moletin nan xil labe reling rute ak e labe nim te pispisienna Farasi xil ak.
MAT 12:10 E moletin tei xa hen mikavui da. E rut moletin xil mun ladi xa iexil bei tengan liso sepinien tova iha xat Iesu ve neta ngan. Misak ni, xil lasisi labit, “Hiteni mi xamem. ?Rae xil na Mosis maen ni tengan lapol ni moletin tei mei bos rilomun e Sabat?”
MAT 12:11 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Xosxa tei e xamim, sipsip tei san mot be vul e Sabat, ma ipol ni naha mini? Xi ha ipo rati ra vul ak.
MAT 12:12 E moletin tei bos mak mu mili sipsip tei. Ma rae nar xil maen xir ti ripol ni sexien hos xil e Sabat.”
MAT 12:13 Di, xi biteni mi moletin xa hen mikavui bit, “Te momal ni hem.” Ma melele xa miso hen momal, mei bos rilomun nggoni hen tei mun tesav.
MAT 12:14 E Farasi xil lastal e di lasep ves suse tova tengan lihas vin Iesu ixo en.
MAT 12:15 E Iesu mikila xa Farasi xil ak iexil bei tengan lihas vini, ma xi be reling rute ak. E tatit moletin xil holu langgusil Iesu e xi midal rerat mesien ra ngan xil vus xa lamesei.
MAT 12:16 E melele xa di pol ni, di misep xol xil tengan linavit ti mi moletin sav usil naha xa xi di tepol ni mi xil.
MAT 12:17 E holesok xil ak testal tengan vasak ni naha xa Hi tesep lelen ni texo provet Aesea mei ihe reitin xa tehit,
MAT 12:18 “Ngan ak be moletin te polien navan xa natehosei, eheien navan di en e nabesi nou ven. Nise xati ni Ninin navan, e xi ihithiteni mi moletin xil te ut etan xa latave Siu ti xa Hi ipol ni naha xa momal mi xil.
MAT 12:19 Xi nangor ti natel mosav xil e nameun votei ti. Io, moletin ti nalong raen nave nesao usil suse xil.
MAT 12:20 Ve esaeen nan di e ngan xil xa lataxeih ti, xi napol ni ti neta naxeih mi xil. E ngan xil xa lamerou tang, xi napangei xil ti. Xi ipol ni imak ituxoh melele xa isak ni sexien xil xa momal pe meten mei ili sexien xil xa tamal ti.
MAT 12:21 E moletin xil te ut etan mei liling nenesien nae e hisen.”
MAT 12:22 Di, rut moletin xil ladel moletin tei bemei visal Iesu. Moletin ak, meten bar e misakras vasepin vengan ninin tesa tei da en. Ma Iesu misak ni moletin ak mei miketeh e misepin rilomun.
MAT 12:23 Ngan xil xa lapusi, latemanin ni labit, “?Midep? ?Moletin ak be ngan xa istal ixo vatimol na suv toto Deved xa Hi tehit xati tengan isa ni imei?”
MAT 12:24 E melele xa Farasi xil lalong sepinien na moletin xil ak, labiteni mi xil labit, “!E‑e! Moletin ak mikila vahol rerat ninin tesa xil tang vengan di pol del xeihen xa Belsepul, suv toto na ninin tesa xil, di misa ni mini.”
MAT 12:25 E Iesu mikil nenemien nae, ma biteni mi xil bit, “Xosxa moletin xil na suv toto tei di labae mi xil mun tang, ma xeihen na suv toto ak mei ihe neta sav tang. E xosxa moletin xil xa ladi vituei e metimal mu vatimol tei di labae mi xil mun tang, ma his metimal mu vatimol ak ikesae.
MAT 12:26 Ma xosxa Belsepul di minggol rerat ninin tesa nan xil, ma xi di bae mi xi mun tang. Xosxa imak, ma xeihen te lelaxatien nan ilesae relingi.
MAT 12:27 ?E xosxa Belsepul di misa xeihen minou tengan nahol rerat ninin tesa nan xil, ma midep mi moletin namim xil? ?Xil langgol rerat ninin tesa xil ra moletin xil del xeihen na visi? Xil iaxa di lapisen ni xa neta xa di musep usili tamal ti.
MAT 12:28 E xosxa inou di nanggol rerat ninin tesa xil ra moletin xil nggo xeihen xa Ninin na Hi di misa ni minou, ma ngan ak di pisen ni xa lelaxatien na Hi xa be suv toto di mistal tuei mi xamim.
MAT 12:29 “Nihit kila mi xamim ixo vole tei. Moletin tei misakras vahe nim ma silixin tei tengan vakan ni holesok nan xil melele xa xi da tamu e tim san. Itiamu, ha ivar xat silixin ak. Ti, ikila ihe nim man e ileh vuol ni holesok nan xil vus.
MAT 12:30 “Ngan xil xa latamos ti vatel nou, xil di labae del nou. E ngan xil xa latatutou ni nou ti tengan maleh viton moletin xil vaxoni sipsip xil, xil di langgol rerat xil e di laloh tetasil.
MAT 12:31 E nabiteni mi xamim, Hi mikila vaketeh vamal rilomun mi ngan xil xa lapol ni hisit tesaen savsav xil mu lasep purun his Hi mu his moletin sav. E moletin xa misep purun his Ninin Eo, Hi misakras vaketeh vahos rilomun mini.
MAT 12:32 Reitin, ngan xil xa di lasepin misa minou, Nat Moletin, Hi mikila vaketeh vahos rilomun mi xil. E ngan xil xa lasepin misa mi Ninin Eo, Hi naketeh ti navos rilomun mi xil, xosali mu melele xa ti imei.
MAT 12:33 “Xosxa vatiei tei bos, ma huite teni mun ihos. E xosxa vatiei tei misa, ma huite teni mun isa. Huiei iaxa di pisen ni xa vatiei tei bos mu misa.
MAT 12:34 !E xamim munggoni vanut tetal sasa xil xa di langas vin moletin xil ni vulongexil! ?Xamim mukila musep usil holesok xil xa bos itep? !Musakras! Vengan xa moletin xil di lasep usil naha xa di e iexil, e xamim mube moletin tesa xil.
MAT 12:35 Moletin hos tei, ien polu ni nenemien hos xil, ma di misepin usil holesok xil xa bos. E moletin tesa tei, ien polu ni nenemien tesa xil, ma xi di misepin usil holesok xil xa misa.
MAT 12:36 Nabiteni mi xamim, e Melengien te Lepisien, Hi ilepis sepinien talang namim xil vus xa di muso ni, e isa pangasien mi xamim ven.
MAT 12:37 Reitin, itel sepinien namim xil tang, Hi ipus kila xa mumal mu mukavui, e isa naha xa imal mi xamim vus ihusili.”
MAT 12:38 Di, rut titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil mun lamei visal Iesu e labiteni mini labit, “Titsa, iemem bei tengan upol ni neta tova xa eilep tengan mapus kila xa be reitin xa xouk onggo visal Hi.”
MAT 12:39 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim, moletin xil te xosali ak, mukavui e mustokovein Hi nggoni atou xa mistokovein tiramue xati nan tengan vahur tiramue sav tova. Ve rin ak, iemim bei tengan mupus neta tova xa eilep tengan muke reitin xa natexo visal Hi namei. E ninapol ni ti neta xa eilep ve xamim. Mupus neta tei takes xa ixoni ngan xa testal mi provet Siona tetiamu.
MAT 12:40 Vengan provet Siona tete vang meseo melengien e vongien tol (3). Nggusil sexien nen tak, inou mun, Nat Moletin, nite pe huitan te maten melengien e vongien ihe tol (3).
MAT 12:41 E Melengien te Lepisien, mol‑Nineva xil lisoh e lisepin iha xat sexien na moletin xil te xosali. Reitin, xil lisepin iha xat xamim vengan xa melele xa xil latehe elu mi Siu xil, latelong sepinien na Hi xa provet Siona tehithiteni mi xil, xil latehiles ra sexien tesa nae xil. E xosali, tei xa be eilep mak mu mili Siona dak ngamu.
MAT 12:42 Reitin, e Melengien te Lepisien, suv toto te hal Seba tetiamu xa tehe atou, xi isoh e isepin iha xat moletin xil te xosali. Vengan xi texo sotin pupu tengan mei valong metisouen na suv toto Solomon. E xosali, tei xa be eilep mak mu mili Solomon dak ngamu.
MAT 12:43 “Melele xa ninin tesa tei be reling moletin tei ba, di mikapis e uruvuol tengan vakamet ut tova xa bos te ngengelen. E melele xa takameti,
MAT 12:44 ihiteni mi xi mun tang ihit, ‘Nitilomun nihe nim mavan xa natehe relingi natemei.’ E melele xa itilomun imei, ma ikameti xa ladaveas tuei e nim ak, laling pilei holesok xil, e ninin tesav tovuol en.
MAT 12:45 Isak ni, xi iha e ileh ninin lu e he sav (7) xa lasa mak mu lali xi. E xil lihe nim, ha liti en. Nim ak be moletin tei, e lisak ni meulien na moletin ak isa mak mu ili ngan xa teti en tetiamu. Ngan istal mi xamim, moletin tesa xil te xosali ak.”
MAT 12:46 Melele xa Iesu di tamu misepin mi vanut moletin xa mahulong xiak, ninen e tuneli xil lamei. Lamei lasoh ladi nga e hale e labit lisepin mini.
MAT 12:47 Ma moletin tei bemei visal Iesu e bit mesen ni mini bit, “Ninom e tumali xil lasoh ladi nga hale iaxor, e labit lasepin minuk.”
MAT 12:48 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Visi iaxa be nana navan? ?Visi iaxa be tua navan xil?”
MAT 12:49 Di, miti mikapis e moletin nan xil e biteni bit, “?Mupusi? Ngan xil ak labe nana navan xil e tua navan xil.
MAT 12:50 Vengan ngan xil xa di lapol ni naha xa Tata navan xa de ut nesao ien bei tengan ti lipol ni, xil iaxa labe nana navan xil, tuxoli xil, e hinoxoli xil mun.”
MAT 13:1 E melengien nen tak, Iesu be reling nim ak e ba dotan de seri Oei Kaleli.
MAT 13:2 E vengan xa vanut moletin xil labe holu pupu xa di lakapis xole, Iesu but be bot tei e ba dotan da en. E moletin xil lasoh ladi nga ut.
MAT 13:3 Di, xi dei vole xil holu mi xil bit, “!Muteong kuhi! Vatei, moletin tei be naho tengan vaso utiei en.
MAT 13:4 E melele xa miso ni, rut utiei xil lakiri e suse xa tan nen nggeih, e tuman xil mei lada rerati.
MAT 13:5 Rut utiei xil lakiri e tan xa hat xil holu di en e tan nen mahin tang. E inggak, utiei xil ak lateh manon vengan xa tan nen mahin.
MAT 13:6 E melele xa eai bemei nesao, ngga vin ngan xil xa lateteh, e lameles lamat. Lamat vengan xa amulite xil tave tan pupu ti.
MAT 13:7 Rut utiei xil mun lamot e tan xa munae tesa di meul en. E melele xa lateh, munae tesa xil ak lameul xol vin xil.
MAT 13:8 E rut utiei xil ak, lamot e tan xa bos. Ma xil lameul bos, e laba ni huite xil. Ngan xil, laba ni huite xil holu; ngan xil mun laba ni huite xil holu mak mu; e ngan tesav xil mun, xil iaxa ladaxao xa ladaxao ni huite xil.
MAT 13:9 !Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni!”
MAT 13:10 Melele xa Iesu misepin bus, moletin nan xil lamei visali e lasisi labit, “?Veneh ma xouk di odei vole xil mi moletin xil?”
MAT 13:11 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim iaxa Hi tehosei xamim tengan mukil kuh koute te sepinien xuxus usil itep iaxa xi mei ihe suv toto na moletin nan xil. E moletin sav xil, Hi tenahosei xil ti tengan lakila.
MAT 13:12 Ngan xil xa lakil kuh koute te sepinien xil ak, ma Hi isak ni xil likilakil pilei mak mu ha vuma … lipolu ni kilakilen nan. E ngan xil xa latakil ti koute xil teni, ma hokorong xa di langguri, Hi ihur rati ra xil.
MAT 13:13 Inou di nasepin mi xil nggo vole xil tengan, tave ti neta xa di lapus neta ngan, e xil latapus kil ti koute teni. Reitin, tave ti neta xa di lalong neta ngan, e xil latalong kil ti.
MAT 13:14 Sexien nae di misak ni sepinien na provet Aesea tetiamu mei be reitin xa bit, ‘Xamim muteong vuma … e munalong kil ti neta. Muketeh vuma … e munapus kil ti neta.
MAT 13:15 Tine moletin xil ak xa nggeih mei nggeih pilei sung, e di laki xol vurangexil e di label xat metexil. Xil lapol ni mak vengan iexil ti tavei tengan lapus kil neta ngan ni metexil, mu lalong kil neta ngan ni vurangexil. Vengan xosxa linamak ti, ma xil likil kuh koute te sepinien navan, tinexil mei imerou e lihiles meulien nae, e inou mei nital rat xil ra mesien nae xil.’
MAT 13:16 “E tuxolxatien na Hi di tuei e xamim, moletin navan xil, vengan melele xa mupus neta tei ni metemim, mupus kila. E melele xa mulong neta ngan ni vurangemim, mulong kila.
MAT 13:17 Reitin li nabiteni mi xamim, tetiamu, provet xil holu e moletin sav xil xa latemal pe met Hi, iexil tehei mak mu tengan lapus naha xa xamim di mupusi xiak, e xil latnapus ti. Io, iexil tehei tengan lalong naha xa xamim di mulonge xiak, e xil latnalong ti.
MAT 13:18 “Muteong kuhi ni koute te vole xa natehiteni usil moletin xa milih kon e hisit tan tesav xil.
MAT 13:19 Utut kon ngan xil xa lakiri e suse xa tan nen nggeih, xil langgoni moletin tei xa milong sepinien usil rin xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil. E melele xa milonge, xi talong kil ti koute teni. E Temat mitemanon bemei, nggur rat sepinien xa mot de tinen.
MAT 13:20 Utut kon ngan xil xa lakiri e tan xa hat xil holu di en, xil langgoni moletin xa milong sepinien na Hi e, vatei takes, ngguri del sien.
MAT 13:21 E vengan xa amulite xil te neketen nan tameul ti mu, moletin ak misoh e neketen nan be terume tang. E melele xa sakpurunien xil e melengien te xeih xil bemei ni ve sepinien ak, vatei takes, xi mot e neketen nan.
MAT 13:22 E utut kon ngan xil xa lakiri e tan xa munae tesa di meul en, xil langgoni moletin tei xa milong sepinien na Hi e minexo pupu ve holesok xil te ut etan e eheien nan di e mani mak mu holu. Ma holesok xil ak lameul xol vin sepinien na Hi xa ngguri, ma tava ni ti huite e meulien nan.
MAT 13:23 E utut kon xil xa lakiri e tan xa bos, xil langgoni moletin xa milong sepinien na Hi e milong kila. E meulien nan, sepinien nen ak ba ni huite. E meulien na rut moletin xil, ba ni huite xil holu; e ngan tesav xil, ba ni huite xil holu mak mu; e ngan tesav xil mun, sepinien ak daxao xa daxao ni huite xil e meulien nae.”
MAT 13:24 E Iesu dei vole tei mun mi vanut moletin xil bit, “Suse xa Hi mei ihe suv toto te meulien na moletin xil ixoni moletin tei xa milih utut uit e naho san.
MAT 13:25 E melele xa moletin xil vus ba lapat, elu tei na moletin ak bemei e naho san e miso utut munae tesa xil mun ba lamosos del uit xil ak. Di, milesae ba.
MAT 13:26 Misak ni, melele xa uit xil ak lateh, lameul lamei nesao e langgur vei, munae tesa xil mun lameul vituei tang del xil.
MAT 13:27 “Melele xa moletin xil te polien laba tengan lapus naho sa masta nae, lapus kil munae tesa xil en. Ma ladilomun ba labiteni mini labit, ‘!Masta! ?Midep? ?Utut uit xil xa oteso xil e naho sam latehos mu latesa tang? ?Vengan xosxa latehos, ma munae tesa xil ak latexo xave latemei?’
MAT 13:28 “E masta nae bit rilomun ni mi xil bit, ‘!E‑e! Elu tei navan iaxa tepol ni.’ “Ma moletin te polien nan xil lasisi labit, ‘?Ma midep? ?Iem bei tengan mava maput rerat munae tesa xil ak?’
MAT 13:29 “E masta nae bit rilomun ni mi xil bit, ‘E‑e. Muling xil limeul liti nga, maxani mutnaput rerat uit xil xa labos melele xa di muput rerat munae tesa xil ak.
MAT 13:30 Muling uit e munae tesa xil tit lalimeul vituei tang ituxoh melele te leh anien en. E melele xa moletin xil ti limei tengan lileh anien, nihiteni mi xil tengan ha lileh rerat munae tesa xil ak itiamu, e livar viton xil lihe vanute xil. Ti, nimei niso munae tesa xil ak lihe upang. Ti, moletin xil ak litilomun ha lileh uit xil e ha liserev kuh xil liti e povah navan.’”
MAT 13:31 E Iesu dei vole tei mun mi vanut moletin xil bit, “Suse xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil ixoni utut mastad xa moletin tei ngguri e ba milihi e naho nan.
MAT 13:32 Tave ti neta xa utut mastad hokorong mak mu ni utiei sav xil, e melele xa meul, di meul tepiei be nesao ba vuma … mei mahulong pupu mili holesok sav xil xa di lalih xil e naho. E melele xa matu, xi mei be holiei tei xa mahulong xa pipin tengan tuman xil limei lipol ni nunu mae xil e halite xil.”
MAT 13:33 Iesu dei vole tei mun tesav mi xil bit, “Suse xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil ixoni is vutei xa atou tei milehi e bilesi del pulaoa xa mahulong. E tave ti neta xa miso is be hokorong tang en, is ak pol ni pulaoa mikaio ba vuma … mei be mahulong xa mahulong.”
MAT 13:34 E holesok xil xa Iesu misep usili mi vanut moletin xil, xi di misa ni mi xil nggo vole kestang. Xi tenavit kil ti koute nen mi xil.
MAT 13:35 Iesu pol ni mak tengan vasak ni sepinien xa Hi tesa ni mi provet tei mei vahe reitin xa bit, “Inou nitei vole xil. Reitin, nggo vole xil, nihithiten usil holesok xil xa di texus e melele xa Hi tepeas ni ut etan, e minggus duxoh xosali.”
MAT 13:36 Melele xa Iesu misepin mi vanut moletin xil bus, be reling xil e dilomun be nim xa da en. Moletin nan xil langgusili lamei visali, e lasisi labit, “?Vole usil munae tesa xil, ukila uhit kil koute teni mi xamem?”
MAT 13:37 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Koute teni mak. Inou, Nat Moletin, nabe moletin xa naso utut uit xa bos.
MAT 13:38 Naho ak be ut etan, e utut uit xil xa lameul bos labe moletin xil xa Hi be suv toto nae. E munae tesa xil labe moletin xil xa Temat be suv toto nae.
MAT 13:39 Elu na moletin xa teso xil be Temat. Melele te leh anien en be hoxalite te melengien xil xa radi en. E moletin xil xa mei lileh anien labe masxaxa xil.
MAT 13:40 “Nggoni ngan xa laput rerat munae tesa xil e laso xil labe upang, lipol ni imak e hoxalite te melengien xil xa radi en.
MAT 13:41 Reitin, e melele nen ak, inou, Nat Moletin, nisil masxaxa navan xil tengan ha lihe ut xil vus xa di nalaxati, e liput rerat ngan xil xa di lapol misa e holesok sav xil mun xa di misak ni moletin xil di lamot e tesaen.
MAT 13:42 Ti, masxaxa xil ha liso moletin tesa xil ak lihe upang xa mahulong, e, e rute ak, xil ti limuis e ti lingas luhexil ve longpangasien nae xil.
MAT 13:43 Ti, ngan xil xa lamal pe met Hi, liminehin ixoni eai e rute xa Tamexil be suv toto en. !Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni!”
MAT 13:44 Iesu misepin rilomun mi moletin nan xil bit, “?Melele xa Hi mei be suv toto e meulien na moletin tei, ngan ak nggoni naha? Ixoni bokis tei xa holesok holu xa bos di en xa moletin tei teling xuxus ni tete naho tei. Bokis ak da vuma … moletin sav tei ba mikameti. E melele xa pusi, milonge bos xa bos ven. Ma miling xuxus rilomun ni da ngga. Di, dilomun be tim san e pos ni holesok xil vus nan e mileh mani nen ba nggal rat tan xa bokis ak da en be nan.
MAT 13:45 “?Reitin, melele xa Hi mei be suv toto e meulien na moletin tei, ngan ak nggoni naha? Ixoni moletin tei te bisnis xa di milang ves valit vatiei hos xil te tas.
MAT 13:46 E melele xa mikamet valit vatiei hos tei te tas xa mani teni mahulong, xi mitemanin. Ma dilomun be tim san, e pos ni holesok nan xil vus. Di, mileh mani nen e ba nggal valit vatiei te tas ak be nan.
MAT 13:47 “?Vatei mun, melele xa Hi mei be suv toto e meulien na moletin tei nggoni naha? Ixoni melele xa laso net tengan laleh meseo xil. Melele xa laso ni be tas, laleh hisit meseo sav xil holu.
MAT 13:48 Melele xa net polu ni meseo xil, lalihi be ut. Di, moletin xil te meseo ladotan xorelisi e laso viton kuh meseo xil xa bos labe valeat xil. E meseo xil xa lasa, laso xil laba.
MAT 13:49 Imak vari e hoxalite te melengien xil xa radi en. Masxaxa xil mei lilepis moletin xil te ut etan ihusil suse nen tak. Xil lileh rerat moletin xil xa lasa ra ngan xil xa lamal pe met Hi,
MAT 13:50 e ha liso moletin xil ak lihe upang xa mahulong. E rute ak, xil ti limuis e ti liat luhexil ve longpangasien nae xil.
MAT 13:51 “?Midep, xamim mukil kuh koute te holesok xil ak, mu …?” E moletin nan xil labit rilomun ni mini labit, “Io, makila.”
MAT 13:52 Iesu biteni mi xil bit, “Nggusil nenemien ak, titsa xil vus te rae na Mosis xa lamaen Hi mei be suv toto e meulien nae tengan lihusil kuh pispisien nan xil, xil langgoni eilep tei xa holesok nan xil holu. Ma xi mikila ihe nim man e ileh rerat holesok xil xa bos pupu, ngan xil xa be te nousav, e ngan xil mun xa be neta hu.”
MAT 13:53 Melele xa Iesu dei vole xil ak bus, xi be reling rute ak
MAT 13:54 e ba be Nasaret, metimal xati nan. E rute ak, Iesu be nim te pispisien, dotan e di pispisi mi moletin xil. E melele xa lalong pispisien nan xil, latemanin ni e labiteni mi xil mun tang labit, “?Moletin ak nggur kilakilen e xeihen ak nggo xave?
MAT 13:55 ?Tave nat moletin ti taxa di tepol ni nim xil tang? Nana nan be Meri. E tuneli xil labe Temis, Sioses, Saemon e Sudas tang.
MAT 13:56 Hineli xil vus ladi visal xir e rute ak. !Moletin ak be tei e xir tang! ?Mak, ma xi nggur holesok xil ak nggo xave?”
MAT 13:57 Ve rin ak, moletin xil tine misoh e lanem male ni Iesu. E Iesu biteni mi xil bit, “Moletin xil vus di lamerere ni provet tei na Hi. E moletin xil te metimal xati nan e vatimol xati nan mun, xil tit lanem male ni.”
MAT 13:58 Misak ni, e rute ak, Iesu tapol ni ti merekel xil vahe holu vengan xa neketen nae tovuol en.
MAT 14:1 E melele nen ak, suv toto Herod Antipas xa milaxat provins te hal Kaleli milongeong ni holesok xil xa Iesu di pol ni.
MAT 14:2 Ma Herod biteni mi moletin te polien nan xil bit, “Iesu ak be Sion Baptis vari. Tave ti neta xa xi mat, e temea rilomun ra maten. Ve rin ak iaxa nggur xeihen tengan vapol ni merekel xil.”
MAT 14:3 Suv toto Herod Antipas minexo pupu mak vengan xi vari tesa raen tengan moletin te vaeen nan xil ha lital xat Sion, livar xati, e liso ni ihe nim te xeih. Xi tepol ni temak vengan xa Sion tesepin texeih teha xati tehit, “Herod, sexien nam xil tamal ti vengan oteli del Herodias, atou na tumali Pilip. Naha xa di opol ni nggur xoteh rae na Hi.”
MAT 14:5 E tave ti neta xa Herod bit vahas Sion vamat, xi tenapol ni ti vengan ulin tekan ni ekaten na moletin xil vengan xil di latenemi latehit Sion Baptis tehe provet tei.
MAT 14:6 Di, vatei, latepol ni anien ve melengien xa latepes suv toto Herod en. E melengien ak, atuli na Herodias tehol pe met moletin xil vus e tesak ni Herod tehesi xi pupu ven.
MAT 14:7 Misak ni, xi pol ni hitxatien tei te xeih mi atuli ak xa isa naha vari xa xi ien bei mini.
MAT 14:8 Ma atuli ak be visal ninen e misepin mini. Di, dilomun ba pus suv toto Herod e biteni mini bit, “Taxeak, ieok bei tengan uhas vin Sion Baptis, uta xoteh vatin, e usa ni minou ite tre tova.”
MAT 14:9 Melele Herod milonge mak, xi milonge misa pupu. E neta sav xa milonge mak, xi misemae ni moletin nan xil tengan ha lipol ni, vengan ien ti tavei vahur xoteh hitxatien nan pe met moletin xil.
MAT 14:10 Ma moletin te vaeen nan xil labe nim te xeih, e lada xoteh vat Sion ra tiei nan.
MAT 14:11 Di, laling vatin de tre tei e lapoe ba lasa ni mi atuli ak. E xi sung, ngguri ba misa ni mi ninen.
MAT 14:12 Melele xa moletin xil na Sion lalongeong ni xa xi mat, lamei e lapo tiei nan, ba ladihin ni. Di, ba labit mesen ni mi Iesu.
MAT 14:13 Melele xa Iesu milongeong ni xa Sion mat, xi but be bot del moletin nan xil e labalis labe ri oei e rute xa moletin xil latovuol en. E melele xa moletin xil lalonge, xil langgo taon nae xil e ba langgusili.
MAT 14:14 Ma melele xa Iesu but be reling bot, xi pus vanut moletin xil xa mahulong di ladatili tuei. E melele xa pus xil, ien misae e xil e midal rat ngan xil xa lamesei ra mesien nae xil.
MAT 14:15 E melele xa eai minu, moletin nan xil lamei visali e labiteni mini labit, “Rute ak be toun ut e da be vongien tuei xiak. Bos xa usil rerat vanut moletin xil ak liha tengan ha lihe metimal xil e lixal ti anien ae.”
MAT 14:16 E Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Rinasil rerat xil ti linaha. Xamim tang musa anien mi xil tengan lia ni.”
MAT 14:17 E xil labit rilomun ni mini labit, “!Ei! ?Mupol ni itep, vengan xa anien ar tapin ti? Pusi xiak, beret be lim e meseo mun be lu tang.”
MAT 14:18 Iesu biteni mi xil bit, “Musa ni vamei minou.”
MAT 14:19 Di, xi biteni mi vanut moletin xil tengan litotan e rute tei xa bos xa husmunae di en. Melele xa ladotan bus, mileh beret lim (5) del meseo lu (2), miketeh be nesao e misa memesien ba mi Hi ven. Di, bul papas beret xil e misa ni mi moletin nan xil tengan liseti beret ak itel meseo mun mi vanut moletin xil.
MAT 14:20 Moletin xil vus langganien kuhi e vange polu. E melele xa moletin xil na Iesu laba mun tengan laleh saxut anien xil, lase ni be valeat lu e le tei (12) ba vuma … xil vus lapolu.
MAT 14:21 E melele nen ak, tiramue xil xa langganien duxoh taosen lim (5000). E atou e horamue xil, latavuli xil ti.
MAT 14:22 Melele xa langganien bus, Iesu biteni mi moletin nan xil tengan litiamu ni lihe ri Oei Kaleli. E xi kestang ita tengan isil rerat vanut moletin xil lihaha.
MAT 14:23 Melele xa misil rerat moletin xil bus, xi mika sen tang be nesao e vathu tei tengan ha vasis. E inggak Iesu da tasen ba duxoh vongien.
MAT 14:24 E melele nen ak, moletin xil na Iesu ladi e bot nae e Oei Kaleli, sotin ra ut. E xil di lakameti nggeih tengan lavalis vengan labisu ni votiang tei xa nggeih e tahe xil mun mei di bas bot nae.
MAT 14:25 E makoe roroh, ut taluv pilei ti mu, Iesu bemei visal xil e di mikakao e ramut oei nggoni ngan taxa di mikakao e tan tang.
MAT 14:26 E melele xa moletin nan xil lapusi xa di mikakao e ramut oei, ulixil mikan tova tang e lameun be nesao labit, “!Aue li! !Ninin tei!”
MAT 14:27 E vatei takes, Iesu misepin mi xil bit, “!Ulimim nakan ti! !Inou tang! Tinemim namulul ti.”
MAT 14:28 E Pita bit rilomun ni mini bit, “!Suv, xosxa be xouk reitin, usemae ni tengan nikila nikakao e ramut oei e nihat visaluk!”
MAT 14:29 Ma Iesu biteni mini bit, “!Amei!” Misak ni Pita but reling bot e di mikakao e ramut oei ba ni Iesu.
MAT 14:30 E melele xa Pita pusi xa votiang di bemei nggeih, ulin mikan, ma da merir be tan e oei. Melele xa pusi mak, mikei be nesao bit, “!O suv, ututou ni nou li!”
MAT 14:31 Vatei takes, Iesu misa hen e dal xati bit, “!Neketen nam hokorong pupu! ?Veneh ma otanesi ti e nou?”
MAT 14:32 E melele taxa lube bot, votiang be tan.
MAT 14:33 Melele xa lapusi mak, moletin xil xa ladi e bot lamot mi Iesu e labiteni mini labit, “!O reitin mak, xouk vari iaxa obe Nat Hi!”
MAT 14:34 Di, langgur xoteh Oei Kaleli ba vuma … laduxoh ut e tan te hal Kenesaret.
MAT 14:35 E melele xa moletin xil te rute ak lapus kila xa be Iesu, lasa sepinien ba mikapis rute xil vus xa di sangas. Misak ni, moletin xil holu laleh ngenexil xa di lamesei lamei lapus Iesu.
MAT 14:36 E ladakesi tengan imaen xil lituxol seri eising nan tang. E xil vus xa laduxoli, mesien nae be reling xil.
MAT 15:1 Vatei, Farasi xil e titsa xil te rae na Mosis langgo Serusalem, lamei visal Iesu e lasisi labit,
MAT 15:2 “?Veneh ma moletin nam xil latahusil xat ti sexien xil xa elda nar xil tetiamu latesa ni mi xir? Vengan moletin nam xil di latakas he xil ti mu vamese, ti, lavanien sung.”
MAT 15:3 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?E veneh vari xamim di munggur xoteh rae xil na Hi tengan muhusil kuh pispisien namim xil tang?
MAT 15:4 Vengan Hi biteni bit, ‘Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’ E biteni mun bit, ‘Xosxa moletin tei isuhol tamen mu ninen, ma lihasi imat.’
MAT 15:5 E xamim di mupispisi mi moletin xil xa likila lihiteni mi tamexil e ninexil lihit, ‘Holesok xil navan xa nakila nitutou ni xamil ni, ngan xil ak nasikoe xole ngamu tengan nisa ni mi Hi kestang.’
MAT 15:6 Nggo rin ak, di mupispisi mi moletin xil xa linamerere ti mun ni tamexil e ninexil natel holesok nae xil. Ma pispisien namim xil di pol ni sepinien xil na Hi mei be neta sav tang.
MAT 15:7 !Xamim mumese nggot hilbemim tang! Naha xa Hi tehit lelen ni usil xamim texo provet Aesea momal xa tehit,
MAT 15:8 ‘Moletin xil ak di lamerere ni nou del sepinien nae xil kestang, e tine di sotin ra nou.
MAT 15:9 Tave ti neta xa di lamot minou, inou nabit ninakil ti. Vengan xil di lasa pispisien xil xa be na moletin xil tang, e di labiteni xa inou iaxa ieok bei tengan lihusili.’”
MAT 15:10 Di, Iesu biles e mikes vanut moletin xil lamei visali e biteni mi xil bit, “!Muteong kuhi tengan mukila!
MAT 15:11 Tave holesok xil ti xa moletin tei ngguri nggo vulongen be tinen iaxa di misak ni mei tamese ti pe met Hi. !E‑e, tamak ti! E sepinien xa mistal nggo vulongen iaxa mikila vasak ni moletin ak mei namese ti pe meten.”
MAT 15:12 Melele xa Iesu be reling vanut moletin xil, moletin nan xil labiteni mini labit, “?Xouk okila xa Farasi xil tine tesoh melele xa latelong sepinien nam?”
MAT 15:13 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Farasi xil ak langgoni vatiei xil xa Tata navan xa de ut nesao tenalih xil ti. E limei liput rat xil itel lite xil.
MAT 15:14 Mustokovein xil liti nga. Xil labe metevar, e di lasak pisi tengan ti litiamu ni metevar sav xil mun. E xosxa metevar tei di diamu ni metevar tei mun, ma xalu vus lalikiri lalihe vul tei.”
MAT 15:15 E Pita biteni mini bit, “Hit kil koute te vole ak mi xamem li.”
MAT 15:16 Di, Iesu misis xil bit, “?!Midep, xamim mutakil ti mu!?
MAT 15:17 ?Mutakil ti xa holesok xil xa mungga ni nggo vulongomim ba be vangemim tang? Ma di, mistal be reling tiei namim, e ba be tisok tang.
MAT 15:18 E holesok xil xa di tinemim e musepin ni nggo vulongomim, xi vari iaxa di pol ni xamim mutamese ti pe met Hi.
MAT 15:19 Vengan melele xa tine moletin tei misa, xi di pol ni hisit sexien tesa xil ak: minem usil holesok xil xa misa, bas vin moletin xil, mikan ni atou na mosav xil, di pat vituei del mosav melele xa lutateli ti mu, di mikan ni neta na mosav xil, di miluvos ni his mosav xil e kot, e di misep purun his mosav xil mun.
MAT 15:20 Sexien xil ak di lapol ni moletin xil latamese ti pe met Hi. E xosxa moletin tei takas hen ti mu vamese, ti, vanien sung, ngan ak misakras vapol ni xa moletin tei namese ti.”
MAT 15:21 Di, Iesu be reling rute ak e ba be rute sav tei xa be sangas ni metimal xalu te hal Taer e Saedon.
MAT 15:22 E ate‑Kenan tei xa de rute ak bemei visal Iesu e dakesi bit, “!O suv li, xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae e nou li! Ninin tesa tei da xat atuli navan e di pangei tova tang.”
MAT 15:23 E Iesu tasa ti sepinien tova mini. Ma moletin nan xil lamei visal Iesu e labiteni mini labit, “Usil rat atou ak iha vengan di mikei nggeih bemei mi xir.”
MAT 15:24 Misak ni, xi biles e biteni mi atou ak bit, “Hi misil nou tengan namei ve mol‑Isrel xil kestang xa langgoni sipsip xil san xa lakesae.”
MAT 15:25 E ate‑Kenan ak bemei e mitingeiril pe meten e dakesi nggeih bit, “!O suv! !Tutou ni nou li!”
MAT 15:26 E xi bit rilomun ni mini bit, “Tamal ti xa namur anien ae e naso ni tang vaha mi kuli xil.”
MAT 15:27 E atou bit rilomun ni mini bit, “Suv, ngan ak be reitin. E kuli xil mun xa ladi xorelis von anien en lakila lava saxut anien xil xa suv nae di ngga lingi.”
MAT 15:28 Di, Iesu biteni mini bit, “!Atou li, neketen nam mahulong tova tang! Naha xa di osis nou ni mei istal ihe reitin.” E vatei takes, atuli nan mei bos rilomun.
MAT 15:29 Melele xa Iesu be reling tan te hal Kenesaret, xi del moletin nan xil langgusil seri Oei Kaleli. Di, labe hu tei e ba ladotan ladi en.
MAT 15:30 Di, vanut moletin xil holu lamei tengan lapus Iesu e laleh ngan nae xil xa lamesei: ngan xil xa lasakras lakakao, ngan xil xa mete bar, ngan xil xa le mikavui, ngan xil xa labe vut, e holu mun xa langgur hisit mesien savsav xil. Laling kekes ni xil pe met Iesu, e xi pol ni xil vus mei labos rilomun.
MAT 15:31 E melele xa moletin xil lapus naha xa Iesu pol ni, latemanin pupu vengan xa ngan xil xa labe vut, di lasepin; ngan xil xa le xil mikavui, le mei momal; ngan xil xa lasakras lakakao, di lakakao; e ngan xil xa labe metevar, di laketeh. Melele xa lapusi mak, lapet rat his Hi na mol‑Isrel xil ven.
MAT 15:32 Di, Iesu mikes viton moletin nan xil e biteni mi xil bit, “Ieok misae li e moletin xil ak vengan ladi visal xir melengien tol ngamu e anien ae tovuol. Ieok ti tave tengan nasil rerat xil latilomun lave tim sae xil melele xa mae dit nggat xil. Maxani, vexil namal e mete xil namaluxoluk e suse.”
MAT 15:33 E moletin nan xil lasisi labit, “!Inggak be uruvuol! ?Rikamet anien e rute xave tengan rakila risa ni mi vanut moletin xil xa mahulong xiak?”
MAT 15:34 E Iesu misi xil bit, “?Beret vahis mungguri?” Labit rilomun ni mini labit, “Beret lu e he sav (7) tang e tutut meseo vahis.”
MAT 15:35 Ma Iesu misemae mi vanut moletin xil tengan litotan e tan.
MAT 15:36 Melele xa ladotan bus, Iesu nggur beret lu e he sav (7) e meseo vahis e misa memesien ba mi Hi ven. Di, bul papasi e misa ni mi moletin nan xil tengan ha liseti mi moletin xil.
MAT 15:37 Moletin xil vus langganien e vange polu. E melele xa moletin xil na Iesu laba mun tengan laleh viton saxut anien xil, lase valeat lu e he sav (7) ba vuma … xil vus polu.
MAT 15:38 Tiramue xil xa langganien e melengien ak laduxoh taosen hat (4000). E atou xil del horamue nae xil latavuli xil ti.
MAT 15:39 E melele xa Iesu misil rerat vanut moletin xil ak labaha, xi del moletin nan xil labe bot e ba labe rute tei xa lakesi ni Makatan.
MAT 16:1 Vatei, Farasi e Satusi xil lamei visal Iesu tengan lasak pisi. Ma lasisi tengan vapol ni neta tova xa eilep xa vapisen ni xa xi texo visal Hi reitin.
MAT 16:2 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Melele xa eai minu, xamim mubiteni mubit, ‘?Mupusi? Tilang hat pili. Ngan ak pisen ni xa an ihos visuvong.’
MAT 16:3 E melele xa ut milan, mubiteni mubit, ‘Tilang hat pili. Ngan ak pisen ni xa an isa xosali.’ Xamim mupus kil naha xa di mistal e tilang hat, e musakras mupus kil naha xa eilep xa Hi di pol ni xosali.
MAT 16:4 Xamim moletin xil te xosali ak, mubit mupus ti neta tova xa eilep xa vapisen ni xa natexo visal Hi reitin. Di mubit mupusi vengan xa meulien namim mikavui e munggoni atou tei xa be na Hi, e di maen xi mi ngan tesav xil mun. E ninapol ni ti neta tova xa eilep tengan mupusi. Ti mupus neta tei takes xa ixoni ngan xa testal mi provet Siona tetiamu.” Di, Iesu biles e be reling xil.
MAT 16:5 Di, Iesu del moletin nan xil langgur xoteh Oei Kaleli. E melele xa laduxoh rin, moletin nan xil lanem rilomun ni xa iexil bovorong ni beret ae.
MAT 16:6 E melele xa laba, Iesu biteni mi xil bit, “Muketeh kuhi ve ‘is’ na Farasi e Satusi xil.”
MAT 16:7 Melele xa lalong sepinien nan, lasep usili del xil mun tang labit, “Xi misepin mak mi xir vengan xa rataleh ti beret ar.”
MAT 16:8 E Iesu milong kil naha xa di lasep usili. Ma ba biteni mi xil bit, “!Neketen namim hokorong pupu! ?Veneh ma di musep usil beret xa ar tovuol?
MAT 16:9 ?!Mutakil ti mu!? ?Iemim bovorong ni ngamu xa natehangan tiramue xil latehe taosen lim (5000) tetel beret lim (5) tang? ?E valeat vahis polu ni rut anien xil xa muteleh viton ni?
MAT 16:10 E munem usil melele xa natehangan moletin latehe taosen hat (4000) tetel beret lu e he sav (7) tang. ?E valeat vahis polu ni rut anien xil xa muteleh viton ni?
MAT 16:11 ?Ma veneh ma mutakil ti mu xa inou natasep usil beret ti? E muketeh kuhi ve ‘is’ na Farasi e Satusi xil.”
MAT 16:12 Ma xil lanem kila sung xa xi taviteni ti tengan liketeh kuhi ve is te beret, e ve pispisien xil na Farasi e Satusi xil.
MAT 16:13 Iesu e moletin nan xil lakakao laba, laduxoh rute tei sangas ni taon te hal Seseria‑Filipae. E inggak, xi misis moletin nan xil bit, “?Moletin xil labiteni xa inou, Nat Moletin, nabe visi vari?”
MAT 16:14 E labit rilomun ni mini labit, “Rut moletin xil labit obe Sion Baptis. E rute ngan xil labit obe provet Ilaetsa. E rute sav xil mun labit xouk obe provet Seremaea tetiamu mu provet sav tei.”
MAT 16:15 E xi misis xil bit, “?E xamim, ma midep? ?Mubit inou nabe visi vari?”
MAT 16:16 E Saemon Pita mitamea bit, “Xouk obe Mesaea. Reitin, obe Nat Hi xa meul da.”
MAT 16:17 E Iesu biteni mini bit, “Saemon, nat Siona, tuxolxatien na Hi di minuk ngamu. Vengan xa tave moletin ti xa vahit rat ngan ak minuk. Tata navan xa de ut nesao, xi vari bit rati minuk.
MAT 16:18 E nabiteni minuk xa obe ‘Pita’ xa koute teni be ‘vatihat.’ E vatihat ak, nikili ni Sias navan. E xeihen xil vus na Temat e maten lasakras mei lapurun ni.
MAT 16:19 Nisak ni xouk mei uhe vat na moletin navan xil. Ve rin ak, naha xa uhit xole e ut etan ak, Hi mun ihit xole. E naha xa umaen ni e ut etan, Hi mun imaen ni.”
MAT 16:20 Di, Iesu misep xol moletin nan xil tengan linavit rati ti mi moletin tova xa xi be Mesaea xa Hi tehit xati tengan imei.
MAT 16:21 E melele nen ak ba, Iesu misep kila mi moletin nan xil xa ihe Serusalem. E melele xa ituxoh Serusalem, xi ihur longpangasien ihe holu ixo he elda xil, vat xil na pris xil, e titsa xil te rae na Mosis. Xi bit mesen ni xa xil lihas vini. Ti, e melengien tol nen, imea rilomun ra maten.
MAT 16:22 Melele xa Iesu biteni mak, Pita dela be rin, e misepin nggeih xati bit, “!Suv, onasepin ti namak! !Holesok xil ak misakras vastal minuk!”
MAT 16:23 E Iesu biles, pus Pita e biteni mini bit, “!Temat, he reling nou! Nenemien ak be neta tei xa di misak pisi tengan ipol ni nou nisavut e suse navan. Vengan xouk di onggusil xat nenemien na moletin xil te ut etan, e otahusil nenemien na Hi ti.”
MAT 16:24 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Xosxa moletin tova ien bei tengan ihusil nou, ma istokovein holesok xil te meulien nan, ti, ipo eivave te maten nan e ihusil xat nou.
MAT 16:25 Vengan xa ngan xil xa di lasak pisi tengan likenin meulien nae ve xil tang, ma meulien nae ikesae reling xil. E ngan xil xa lamaen meulien nae ikesae vengan di langgusil xat nou, ma, e ut nesao, xil likamet meulien sal.
MAT 16:26 ?Naha tova bos mi moletin xa di mileh holesok xil vus te ut etan ak, e di misa rat meulien nan tengan valehi? !Neta tovuol vari! Vengan xi misakras vasa neta tova tengan vahur rilomun ni meulien nan.
MAT 16:27 “Nave nousav ti, inou, Nat Moletin, nitilomun itel xeihen xa tellep xa Tata navan isa ni minou e itel masxaxa nan xil. E melele nen ak, nisa kekes ni huit polien mi moletin xil vus ihusil naha xa xil di latepol ni.
MAT 16:28 Reitin nabiteni mi xamim, rut xamim xa di lasoh del nou xosali, linamat ti mu e lipus melele xa inou, Nat Moletin, nimei tengan mei nihe suv toto na moletin xil vus.”
MAT 17:1 Melele xa melengien tei e he sav (6) mei mitavi, Iesu nggur Pita, Temis del Sion (xa be tua na Temis) e del xatel latobe nesao e vathu tei tengan xatel ak kestang latiti vituei en.
MAT 17:2 E inggak, latopus tenbe Iesu biles. Valnaon mihinehin nggoni eai, e eising nan xil mei mieh pupu e mihinehin nggoni laet.
MAT 17:3 Vatei takes, latpus Mosis e Ilaetsa lustal e ba lusepin del Iesu.
MAT 17:4 Melele xa Pita pus xalu, biteni mi Iesu bit, “!Suv, bos xa xametel matodi inggak! Xosxa iem bei, ma matikili ni horao ihe tol: tei ihe mam, tei ihe ma Mosis, e tei ihe ma Ilaetsa.”
MAT 17:5 Melele xa di tamu misepin, momah tei xa mihinehin pupu mei mikutaxol xatel. E latlong rae tei mistal nggo en xa bit, “Ngan ak be Natuxoli reitin xa eheien navan di en. Inou nabesi nou pupu ven. !Muteong xati!”
MAT 17:6 Melele xa Pita xatel latlong rae ak, uli xatel mikan pupu, e latomot latobe tan.
MAT 17:7 Melele xa ladi tamu e tan, Iesu bemei e duxol xatel bit, “Totamea. Ulimitel nakan ti mun.”
MAT 17:8 E melele xa latpet rat metexatel, lattapus ti mun moletin xalu ak, Iesu kestang de visal xatel.
MAT 17:9 Melele xa di latsuvul ra vathu ak, Iesu misep xol xatel bit, “Mutnahiteni ti mi moletin tova usil naha xa mutepusi ituxoh melele xa inou, Nat Moletin, nimea rilomun ra maten.”
MAT 17:10 E moletin nan xatel latsisi latbit, “?Veneh ma titsa xil te rae na Mosis labiteni xa Ilaetsa imei itiamu ni Mesaea xa Hi tehit xati?”
MAT 17:11 E Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin xa Ilaetsa imei tengan ipol ni holesok xil vus mei imal rilomun.
MAT 17:12 E nabiteni mi xamitel xa Ilaetsa temei ngamu e moletin xil latnapus kil ti. Xil latepol tesa mini texoni ngan xa iexil tehei. E ixo suse nen tak, nave nousav ti, inou mun, Nat Moletin, nihur longpangasien ixo hexil.”
MAT 17:13 Melele xa Iesu biteni mak, ma latlong kila sung xa xi di bit usil Sion Baptis.
MAT 17:14 Melele xa Iesu xatel latsuvul ra vathu ak, latbisu mi vanut moletin xil. E moletin tei bemei visal Iesu, mitingeiril pe meten,
MAT 17:15 e biteni mini bit, “O suv, iem isae li e natuxoli, vengan xa xi di memat e milong pangas xi pupu ven. Melengien holu, xi di mot be upang mu oei.
MAT 17:16 Natehuri temei visal moletin nam xil, e xil lasakras lapol ni mei vahos rilomun.”
MAT 17:17 Melele xa Iesu milonge mak, biteni bit, “!Iva! !Xamim moletin xil te xosali ak, mukavui e neketen namim tovuol vari! ?Niti visal xamim ituxoh vilieh? Veok buol ni xamim xa neketen namim tovuol. Muhur horamue ak vamei visal nou inggak.”
MAT 17:18 E melele xa Iesu pus horamue ak, minggol rat ninin tesa be relingi, e vatei takes, horamue ak mei bos rilomun.
MAT 17:19 Dutou ni melele nen ak, melele xa Iesu ba da sen tang, moletin nan xil lamei visali e lasisi labit, “?Veneh ma xamem matesakras mavol rerat ninin tesa ak?”
MAT 17:20 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Vengan xa neketen namim hokorong pupu. Reitin nabiteni mi xamim, xosxa munggur neketen xa hokorong nggoni utut mastad, mukila muviteni mi vathu ak muvit, ‘Umea ra rute ak, e uha xor,’ ma iha xor. Xosxa neketen namim di, ma neta tovuol vaxeih tengan mupol ni.”
MAT 17:21 
MAT 17:22 Di, lamea reling rute ak e lakakao labe provins te hal Kaleli. E melele xa di lakakao laba, Iesu biteni mi xil bit, “Nave nousav ti, inou, Nat Moletin, limaen ni nou ihe he moletin xil te ut etan.
MAT 17:23 Xil lihas vin nou. E, e melengien tol nen, nimea rilomun ra maten.” Melele xa moletin nan xil lalonge mak, lanexo pupu.
MAT 17:24 Vatei, Iesu del moletin nan xil di lakakao e lamei e taon te hal Kapaniam. Inggak, moletin xil xa laleh mani te takis te Nim Eo lamei visal Pita e lasisi labit, “?Midep? ?Titsa nam di nggal takis te Nim Eo, mu taxali ti?”
MAT 17:25 E Pita bit rilomun ni mi xil bit, “Io, xi di nggale.” Di, Pita dilomun be tim. Xi tasepin ti mu, e Iesu misis bit, “?Saemon Pita, onemi midep? ?Suv toto xil te ut etan di laleh takis e duti ra moletin si xil? ?Lalehi ra horamue nae xati, mu ra moletin sav xil tang?”
MAT 17:26 E Pita bit rilomun ni mini bit, “Lalehi ra moletin sav xil.” Iesu biteni mini bit, “Imak, ma horamue nae xati xil linaxal ti takis.
MAT 17:27 E tave ti neta xa Hi xa be suv toto te holesok xil vus be Tata naralu, ralixal takis te Nim Eo nan vengan xa tavos ti xa ralosak ni moletin xil ak tine vasoh xat ralu. Ma ha, uhe Oei Kaleli e uso huk. Meseo xa usare itiamu, usah vulongen, e ukamet mani tei xa ipin tengan uxal rat takis naralu ni. Ti, uhuri e ha usa ni mi moletin xil ak.”
MAT 18:1 E melele nen ak, moletin xil na Iesu lamei visali e lasisi labit, “?Visi iaxa be eilep mak mu e ngan xil xa Hi be suv toto nae?”
MAT 18:2 Iesu mikes tutut horamue tei e pol ni mei misoh pe metexil.
MAT 18:3 Di, biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, xosxa munaviles nenemien namim ti tengan mei muxoni horamue ak, ma musakras muve rute xa Hi be suv toto en.
MAT 18:4 Misak ni, ngan xil xa lapol ni nenemien nae be tan nggoni horamue ak, xil lihe eilep mak mu e rute xa Hi be suv toto en.
MAT 18:5 E moletin tei xa nggur pilei horamue tei nggoni ngan ak e hisok, ma nggoni ngan xa di nggur pilei nou.
MAT 18:6 “E xosxa moletin tova isak ni moletin tei xa nggusil xat nou nggoni horamue ak tengan imot e tesaen, ma Hi isa pangasien xa isa mak mu mini. Bos mak mu xosxa lavar xat hat tova xa mahulong pupu vate huraen, e laso ni ha vamerir e huinep te tas.
MAT 18:7 Reitin xa holesok xil xa di lasak pis moletin tei tengan vamot e tesaen di bemei. !E isa mak mu mi ngan xil xa labe suse te tesaen xil ak!
MAT 18:8 “!Nggusil nenemien ak, xosxa hem mu lem misak ni xouk di omot e tesaen, ma uta xotehi e uso ni iha! Ihos mak mu xa rut tenbom tang isa e uhur meulien sal, ili ngan xa hem xalu e lem xalu lihos tang laliti e liso xouk uhe Upang xa misakras vamat.
MAT 18:9 Xosxa metom tei misak ni xouk di omot e tesaen, ukis rati e uso ni iha. Ihos mak mu xa metom tei ikesae e uhur meulien sal, ili ngan xa metom xalu vus laliti tang e liso xouk uhe Upang xa misakras vamat.”
MAT 18:10 Melele xa horamue ak di tamu misomal pe metexil, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Muxuxou kuhi tengan munanem male ni moletin xil ti xa di langgusil xat nou nggoni horamue ak. Reitin li nabiteni mi xamim xa masxaxa nae xil ladit pe met Tata navan e ut nesao. E xil lihit mesen ni xosxa moletin tei di pangei xil.
MAT 18:11 
MAT 18:12 “?Xamim munemi midep? ?Xosxa moletin tei, sipsip san xil duxoh handred tei (100) e tei e xil mikesae, ma xi ipol ni itep? ?Munemi mubit xi ihe reling sipsip sav san xil xa labe hanutap hat e hat e le tei mun (99) liti e seri hu tei tengan ha ilang ves ngan xa mikesae? !Io!
MAT 18:13 E reitin li nabiteni mi xamim xa, xosxa ikameti, ma ihesi xi pupu ven, ili sipsip sav san xil xa latakesae ti.
MAT 18:14 Nggusil rin ak, Tamemim xa de ut nesao ien ti tavei tengan moletin ti xa di nggusil xat nou nggoni horamue ak vakesae.”
MAT 18:15 Iesu dit ni ngan taxa di misepin mi moletin nan xil usil ngan xil xa di lapol misa mi mosav xil bit, “Xosxa tumali tei pol misa minuk, xouk tasom uhe visali e upisen naha xa xi tepol ni xa tenamal ti minuk. Xosxa iteong kuhi ni xouk e mulimal ni xamil, ma uhesi xouk vengan muliti ihos rilomun.
MAT 18:16 E xosxa xi nateong ni sepinien nam ti, utilomun uhe visali itel moletin sav tei mu lu mun. Xalu mun lalipusi e lalisepin mini e rin nam xa be reitin xa otesak pisi tengan umal ni xamil.
MAT 18:17 E xosxa tumali ien ti tavei tengan vateong ni xamitel, ma ha mutihit mesen ni pe met vanut moletin xil te Sias na Hi. E xosxa moletin ak ien ti tavei tengan vateong ni ngan xil te Sias mun, ma mupusi ixoni ngan taxa xi takil ti Hi mu be moletin tesa tei nggoni ngan xil xa di laleh takis.
MAT 18:18 “Reitin li nabiteni mi xamim, naha xa xamim di musep xole e ut etan, ixoni ngan xa Hi mun xa de ut nesao di misep xole. E naha xa di mumaen ni e ut etan, ma ixoni ngan xa Hi mun xa de ut nesao di maen ni.
MAT 18:19 “Reitin li nabiteni mi xamim xa xosxa xamil lu xa mudi e ut etan ak mulimei e nenemien tei usil neta ngan e mulisis ven, ma Tata navan xa de ut nesao isa huit sisen namil.
MAT 18:20 Vengan xa melele xa moletin lu mu tol latomei vituei e hisok, inou mun nite visal xatel e rute ak.”
MAT 18:21 Di, Pita bemei visal Iesu e misisi bit, “?Suv, xosxa tua navan pol misa minou, niketeh ihos rilomun mini ihe vahis? ?Ituxoh lu e he sav (7)?”
MAT 18:22 Iesu bit rilomun ni mini bit, “E‑e, tave lu e he sav (7) ti. Uketeh ihos rilomun mini ihe valu e he sav (7), ti, upol ni ihe valu e he sav (7) mun, ti, upol ni ihe valu e he sav mun (7) ha vuma … osakras ovuli mun.
MAT 18:23 “Nihit kil sexien ak ni vole tei. Melele xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil, ngan ak ixoni suv toto tei xa ien bei tengan imal ni kaon xa moletin te polien nan xil latepol ni tetela.
MAT 18:24 E melele xa xi di momal ni kaon xil ak, ladel moletin tei xa kaon nan mili gol mani xa be milian he xalu (10,000,000).
MAT 18:25 E vengan xa suse tovuol tengan moletin ak vaxal rat kaon nan, suv toto nan misemae ni tengan lipos ni xi, atou nan, e horamue nalu xil vus mei lihe slev xil, e lipos ni holesok xil vus nan mun. Ixo suse ak, suv toto bit mani nen mei ixal rat kaon xil vus nan.
MAT 18:26 “Melele xa moletin ak milonge mak, mitingeiril pe met suv toto e dakesi bit, ‘!Aue li! !Usa mesal tova mun xa hokorong minou li, e nixal rat holesok xil vus xa di kaon navan!’
MAT 18:27 Melele xa suv toto ak milonge mak, ien misae en. Ma misil len kaon nan e maen ni ba ven mase.
MAT 18:28 “E melele xa moletin ak mistal, mikamet moletin te polien sav tei xa kaon nan dela be gol mani vahis tang. E melele xa pusi, miki xat huraen e biteni mini bit, ‘!Uxal rat mani xil vus xa otehuri ranou!’
MAT 18:29 “E moletin te polien ak mitingeiril pe meten e dakesi bit, ‘!Aue li! !Usa mesal tova mun xa hokorong minou li, e nixal rat holesok xil vus xa di kaon navan!’
MAT 18:30 “E moletin ak ien ti tavei vasa mesal mini. E ba sung, miso moletin ak be nim te xeih tengan ita en ituxoh melele xa ixal rat kaon nan xil vus.
MAT 18:31 E melele xa moletin te polien sav xil lapus naha xa testal, xil lalonge misa pupu e ba labit mesen ni mi suv toto nae.
MAT 18:32 “Di, suv toto mikes moletin ak bemei visali e misepin nggeih mini bit, ‘!Xouk xa obe moletin tei navan di opol misa xa misa! Melele xa otetakes nou tengan ieok isae e xouk, ma natesil len kaon nam e natemaen xouk ba vem temase.
MAT 18:33 ?Misak ni, veneh ma xouk iem tasae ti moletin te polien sav navan vaxoni ngan xa inou natepol ni minuk?’
MAT 18:34 Suv toto ien mikat, ma misa rat moletin nan ak ba tengan ihur pangasien ixo he moletin xil e nim te xeih ituxoh melele xa ixal rat kaon nan xil vus.
MAT 18:35 “E Tata navan xa de ut nesao mun ipol ni imak tang mi xamim vus xosxa munaketeh ti navos rilomun mi tua namim xil ixo tinemim tevi.”
MAT 19:1 Melele xa Iesu misepin usil rin xil ak bus, xi be reling provins te hal Kaleli del moletin nan xil. Ma xil labe rute tei xa mili Oeisal Sodan e provins te hal Sudea.
MAT 19:2 Vanut moletin xil holu langgusili labe rute ak, e xi pol ni xil vus mei labos rilomun.
MAT 19:3 E melele nen ak, rut Farasi xil lamei visali tengan ti lisak pisi. Misak ni, lasisi labit, “Uhit pisi mi xamem. ?Rae nar xil di maen ni tengan moletin tei ikila istokovein atou nan ve nenemien xil vus tang?”
MAT 19:4 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Xamim mutavuli ti Vanuvei Eo na Hi? Vengan xi di biteni xa, tetiamu, e melele xa Hi tepol ni holesok xil e ut etan, ‘Hi pol ni moletin, tei pol ni be malohos, e tei mun, pol ni be atou.’
MAT 19:5 E biteni mun bit, ‘Ve rin ak, tiramue imea reling tamen xal ninen, e ihisti itel atou nan, e xalu mei lalihe tei takes.’
MAT 19:6 Misak ni xalu lutave lu ti mu, e mei lube tei takes. Ma naha xa Hi tehistin ni, moletin tovuol mikila vaseti xalu mun.”
MAT 19:7 E Farasi xil lasisi labit, “Vahit vamak, veneh ma Mosis ma tesemae ni xir tehit, ‘Moletin xa bit vastokovein atou nan, isa Setifiket te Silaen mini. Ti, mikila istokovein ni sung.’”
MAT 19:8 E Iesu bit rilomun ni bit, “Mosis temaen xamim tengan mustokovein atou namim xil vengan xa vatumim nggeih pupu. E sexien ak tovuol e melele xa Hi tepol kokot ni holesok xil.
MAT 19:9 E nabiteni mi xamim xa xosxa moletin tei mistokovein atou nan e melele xa atou ak tapol ni ti vasa vatel tiramue sav, xi di pol ni neta xa misa pe met Hi. E xosxa, moletin ak mea e miteli rilomun del atou sav, pe met Hi, nggoni ngan xa xi di pol misa del atou ak.”
MAT 19:10 Melele xa misepin mi xil bus, moletin nan xil mei labiteni mini labit, “Vahit vamak mi tiramue del atou nan, ma bos mak mu tengan tiramue tei ita tasen tang e nateli ti.”
MAT 19:11 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Tave moletin xil vus ti iaxa lakila lavusil pispisien ak. E rut moletin ngan xil, Hi di misa xeihen mi xil tengan lihusili.
MAT 19:12 Vengan rut moletin xil lasakras lateli vengan ut eo nae misa melele xa latepes xil. E ngan tesav xil lasakras lateli vengan xa moletin sav tepangei ut eo nae. E rute moletin sav xil mun lapol ni nenemien nae xa linateli ti tengan lipol mi Hi xa be suv toto nae. Ngan xil xa lakila lavusil sexien ak, ma bos tengan lihusili.”
MAT 19:13 Di, moletin xil laleh tutut horamue nae xil lamei visal Iesu tengan xi valing hen e xil e vatuxol xat xil. E melele xa moletin nan xil lapus xil, labul xat xil.
MAT 19:14 E Iesu misepin mi xil bit, “Mumaen tutut horamue xil ak lamei visal nou, e munasikoe xol xil ti. Vengan xa Hi be suv toto na hisit moletin xil mun xa langgoni xil.”
MAT 19:15 Ma melele xa lamei visali, Iesu miling hen e xil e misa tuxolxatien mi xil. Di, Iesu del moletin nan xil labe reling rute ak.
MAT 19:16 Melele xa Iesu nggusil suse ba, moletin tei bemei visali e misisi bit, “?Titsa, nipol ni naha xa bos tengan nikila nihur meulien sal?”
MAT 19:17 Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Veneh ma di osis nou usil naha xa bos? Hi kestang bos. E xosxa iem bei ovur meulien sal, ma uteong xat rae nan xil vus.”
MAT 19:18 Di, moletin ak misisi bit, “?E rae xave vari e xil tengan nihusili?” E Iesu bit rilomun ni mini bit, “‘Munahas vin ti moletin. Munakan ni atou mu tiramue na mosav ti. Munakan ni ti neta na mosav xil. Munaluvos ni his mosav xil ti.
MAT 19:19 Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’ E, ‘Iemim ihei moletin sav xil ixoni ngan taxa xamim vus di iemim bei xamim mun tang.’”
MAT 19:20 E tiram maxoe ak bit rilomun ni mi Iesu bit, “Inou di nanggusil xat rae xil vus ak. ?Naha mun iaxa natapol ni ti?”
MAT 19:21 Ma Iesu biteni mini bit, “Xosxa xouk iem bei tengan mei omal tevi, ma ha upos ni holesok xil vus nam e usa mani nen mi ngan xil xa holesok nae tovuol. E xosxa upol ni imak, ma holesok nam xil e ut nesao ihe holu. Ti, utilomun e uhusil xat nou.”
MAT 19:22 E melele xa tiram maxoe ak milong sepinien nan, xi milonge misa e be relingi vengan xa holesok nan xil labe holu e ien ti tave tengan vastokovein ni.
MAT 19:23 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, nggeih tova tang tengan moletin xa holesok nan holu vamaen Hi mei vahe suv toto e meulien nan.
MAT 19:24 ?Munemi xa kamel tei xa be mahulong mikila vakital vaxo met nitil tei xa hokorong xa hokorong pupu? E‑e, misakras. E moletin tei xa holesok nan xil holu, nggeih mak mu mili ngan ak tengan imaen Hi mei ihe suv toto e meulien nan.”
MAT 19:25 Melele xa moletin xil na Iesu lalonge mak, latemanin pupu e lasisi labit, “?Imak, ma Hi mikila vateh meulien e visi vari?”
MAT 19:26 Iesu miketeh kapis e xil e bit, “!Iaxai vari! Moletin misakras vapol ni, e Hi kestang mikila ipol ni holesok xil vus.”
MAT 19:27 Di, Pita biteni mini bit, “?Opusi? Xamem mastokovein holesok xil vus namem tengan mavusiluk. ?Xos imak, ma Hi isa naha mi xamem?”
MAT 19:28 E Iesu biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, e melele xa Hi ipol pilei ni holesok xil vus te ut etan mei ihe neta hu, inou, Nat Moletin, nitotan e von lelaxatien navan itel minehinen te xeihen navan. E melele nen ak, xamim kekes mun ti mutotan itel nou e von xeihen namim xa ihe lu e le tei (12). Ti, mulepis mol‑Isrel xil vus xa langgo vatimol lu e le tei (12) xa mahulong nae.
MAT 19:29 E moletin xil vus xa di lastokovein tim sae, mu tua nae xil, mu hinexil, mu tamexil, mu ninexil, mu horamue nae xil, mu naho sae xil venou, ma Hi isa rilomun ni mi xil huite teni xa ihe handred tei (100) ili ngan xa latestokovein ni. E xil lihur meulien sal mun.
MAT 19:30 E moletin holu xa labe eilep xil xosali ak, xil mei lihe neta sav tang. E holu xa labe movotei xil xosali, xil mei lihe eilep xil sung.”
MAT 20:1 Melele xa Iesu di misepin del moletin nan xil, xi dei vole ak mi xil bit, “Suse xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil ixoni hortan tei xa ba makoe roroh tamu tengan valeh viton moletin te polien xil tengan mei lapol e urvatiei san.
MAT 20:2 Melele xa ba misepin mi xil, xil lamaen ni tengan lipol mini ve mani tei xa imal te melengien tei. Di, misil xil laba tengan lava lapol e urvatiei san.
MAT 20:3 “Melele xa meteneai bemei nesao vuteili, hortan ak dilomun ba, e pus moletin sav xil xa dit laborang votei tang e von posen, e latapol ni ti neta.
MAT 20:4 Ma xi biteni mi xil bit, ‘Ei, xamim mun ha mupol e urvatiei savan, e nixal xamim ni naha xa imal.’
MAT 20:5 Ma xil mun laba lapol. “E piniae, xi dilomun ba, e pol ni nggoni ngan taxa tepol ni ngamu. Di, ba pol ni mun e melele xa meteneai da be tan vuteili.
MAT 20:6 E melele xa meteneai ba sangas tengan vanu, xi dilomun ba e pus rut moletin xil mun dit lasoh votei tang. Ma xi misis xil bit, ‘?Veneh ma di musoh votei mak, e mutapol ni ti neta e makoe mei duxoh mahis xiak?’
MAT 20:7 “Ma xil labit rilomun ni mini labit, ‘Vengan moletin ti tamei tengan valeh xamem mava mapol mini.’ “Ma hortan ak biteni mi xil bit, ‘Xamim mun muha mupol e urvatiei savan.’
MAT 20:8 “Melele xa meteneai ba minu, hortan te urvatiei ak ba biteni mi vat na moletin te polien xil bit, ‘Ukes viton moletin xil te polien limei, e usa huit polien nae mi xil. Itiamu, usa ni mi ngan xil xa lamei dutou iha vuma … ituxoh ngan xil xa latemei tetiamu.’
MAT 20:9 “Ma, ngan xil xa lamei e melele xa meteneai ba sangas tengan vanu, vat te polien misa huit polien nae momal ni ngan te melengien tevi tei.
MAT 20:10 Misak ni, melele xa ngan xil xa latemei tetiamu lapusi mak, xil di lanemi labit xil lihuri ihe eilep mak mu. E melele xa lamei, xil mun langgur huit polien nae momal ni ngan te melengien tevi tei tang.
MAT 20:11 E melele xa langguri, xil laseputut ba xat hortan ak
MAT 20:12 labit, ‘Ngan xil xa lamei dutou tang, e melele xa meteneai ba sangas tengan vanu, xil lapol haoa tei takes, e onggal xil nggoni xamem tang xa makon ni polien, mapo vetin, e eai ngga pangas tenbemem.’
MAT 20:13 “E hortan ak bit rilomun ni mi xil bit, ‘Tua navan xil, inou natapol ti vasa mi xamim. Xamim mumaen ni tengan mupol minou ve huit polien xa momal te melengien tevi tei.
MAT 20:14 Ma muleh mani namim muha. Inou ieok bei tengan nixal ngan xil xa latemei tetutou ipin ni ngan taxa xamim mungguri.
MAT 20:15 Ngan ak be mani navan, e nikila nipol ni ixoni ngan xa ieok bei ni. ?Mu midep? ?Xamim di munem misa ni xil vengan di nasa tutouen mi xil?’
MAT 20:16 “Ma, usil sexien xil ak vari, moletin holu xa labe movotei xil tang xosali ak, xil mei lihe eilep xil. E holu e ngan xil xa labe eilep xil xosali ak, xil mei lihe neta sav tang.”
MAT 20:17 Melele xa Iesu di mikakao ba tengan vahe Serusalem, xi mileh moletin nan xil xa labe lu e le tei (12) ba laka se xil vuteili e biteni mi xil bit,
MAT 20:18 “?Mupusi? Taxeak di raba ve Serusalem xiak. E rute ak, xil limaen nou, Nat Moletin, ha nihe he vat xil na pris xil e titsa xil te rae na Mosis. Ivus ti, xil lihur nou nihe kot e limaen rat meulien navan tengan ha nimat.
MAT 20:19 Ti, lisa rat nou ha nihe he moletin xil xa latave Siu ti, e xil lipol pepamen ni nou, limeas pangas nou ni ao te xeih xil xa sanute di en, e liti xat nou e eivave. E melele xa melengien tol mei itavi, inou nimea rilomun ra maten.”
MAT 20:20 Di, nine Temis xal Sion, nat Sepeti xalu, del xalu latomei tengan latopus Iesu. Xi mitingeiril pe meten tengan vasis neta tova mini.
MAT 20:21 Iesu misisi bit, “?Atou li, iem bei neh?” Ma xi bit rilomun ni mini bit, “Ieok bei li tengan umaen horamue navan xalu ak ha lalitotan sangas visaluk e melele xa mei uhe suv toto. Tei ite rim metu, e tei ite rim meil.”
MAT 20:22 Ma Iesu biles miketeh pus natneli xalu e misis xalu bit, “Xamil mutakil ti naha xa di musis nou ni. ?Midep? ?Xamil mukila tamak mulihur sakpurunien xil e pangasien xil ixoni ngan taxa inou ha nihuri?” E lubit rilomun ni mini lubit, “!Io, makila!”
MAT 20:23 Di, Iesu biteni mi xalu bit, “Reitin, xamil mulihur sakpurunien xil e pangasien xil ixoni ngan xa inou nihuri. E tave ti neta xa imak, nave nou ti iaxa nihosei visi tengan mei itotan e riuk metu mu e riuk meil. Vontoen xalu ak xa tellep xiak be na ngan xalu xa Tata navan bosei xalu ngamu tengan lalihuri.”
MAT 20:24 E melele xa moletin sav xil na Iesu xa labe he xalu (10) lalongeong usili, iexil nggat xalu.
MAT 20:25 Ma Iesu mikes viton xil vus lamei visali e biteni mi xil bit, “Mukila xa vat na moletin xil xa latave Siu ti iexil bei mak mu tengan lisak ni moletin nae xil lipus kila xa xil mak mu labe tellep lali xil. E suv nae xil mun di lapol ni nggeih mi ngan xil xa ladi pe hexil.
MAT 20:26 E xamim, sexien namim namak ti. Xosxa tei e xamim ihit mei ihe eilep mak mu ili xamim, xi mei ipol mi xamim ixoni moletin te polien tei namim.
MAT 20:27 E xosxa tei e xamim ien bei tengan vatiamu ni xamim, xi mei ihe moletin te tutouen namim ixoni slev tei.
MAT 20:28 Vengan inou mun xa nabe Nat Moletin, natamei ti tengan moletin xil ti latutou ni nou. !E‑e! Inou namei tengan nitutou ni mosav xil e nisa meulien navan tengan nixal rat moletin xil holu mei limeluv ra xeihen te tesaen.”
MAT 20:29 Iesu del moletin nan xil ba laka pas taon te hal Seriko. E melele xa di laba, vanut moletin tei xa eilep di langgusili.
MAT 20:30 E rute ak, moletin lu xa metealu bar ludotan ludi seri suse e lulonge xa Iesu mikakao mei mitavi ba. Ma xalu lukei ba ni lubit, “!Suv! !Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e xamel!”
MAT 20:31 E vanut moletin xil ak labul xat xalu tengan lalotit votei. E tave ti neta xa mak, xalu lukei nggeih pilei sung lubit, “!Suv! !Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e xamel!”
MAT 20:32 Melele xa Iesu milonge, misoh e mikes xalu tengan lalomei visali. Di, misis xalu bit, “?Iemil bei tengan napol ni naha mi xamil?”
MAT 20:33 Ma xalu lubit rilomun ni mini lubit, “Suv li, iemel bei tengan upol ni metemel ihos rilomun.”
MAT 20:34 E melele xa Iesu pus xalu, ien polu ni esaeen ve xalu. Ma misasa duxol metealu, e vatei takes, xalu vus luketeh rilomun e lunggusil Iesu luba.
MAT 21:1 Melele xa Iesu del moletin nan xil lamei sangas ni Serusalem, xil mei lastal e metimal te hal Betfas xa de sangas ni Vathu te Urvatiei te Olip. E rute ak, Iesu misil moletin nan lu
MAT 21:2 del sepinien ak bit, “Mulihe metimal xa da iaxor. E melele xa ha mulistal en, mulikamet dongki tei xa labar xati del tuten. Mullal rat xalu e mulitel xalu lalimei visal nou.
MAT 21:3 E xosxa moletin tei isak pisi tengan vasikoe xol xamil, mulhiteni mini mulihit, ‘Suv iaxa ien bei xalu,’ ma vatei takes, xi imaen xalu mi xamil.”
MAT 21:4 Ngan ak testal tengan vasak ni naha xa Hi tehit lelen ni texo provet nan mei ihe reitin xa tehit,
MAT 21:5 “Uhiteni mi moletin xil xa ladi e taon te hal Serusalem uhit, ‘!Mupus ti! Suv toto namim bemei tengan valaxat xamim. Xi be hanmerou tang e di miloh nggo dongki tei tang di bemei. Reitin, xi dotan de sulut dongki tei tang e di bemei.’”
MAT 21:6 Ma moletin na Iesu xalu ak luba e lupol ni nggoni ngan taxa xi tehiteni mi xalu.
MAT 21:7 Xalu ludel dongki ak del tuten latomei. Di, luden kot nalu da xol tei xalu e Iesu dotan en.
MAT 21:8 Vanut moletin xil xa mahulong mei lasak mesen suse tengan Iesu mei iloh ixo en. Laden kot nae xil e suse nan, e rute ngan xil ladei anguit liei xil xa ute di en e laling kuhi di suse.
MAT 21:9 Holu e vanut moletin xil ak xa di ladiamu ni Iesu del ngan xil xa di langgusili ladutou di lakei nggeih labit, “!Ripet rat xi xa mistal nggo vatimol na suv toto Deved! ‘!Tuxolxatien iti mi ngan xa di bemei e his Iahova!’ !Ripet rat his Hi xa de ut nesao!”
MAT 21:10 E melele xa Iesu ba duxoh Serusalem, longeongen usili ba mikapis e ut xil vus e taon, e mol‑Serusalem xil latemanin e di latumul usili labit, “?Visi iaxa bemei xiak?”
MAT 21:11 E vanut moletin xil labit rilomun ni labit, “Ngan ak be Iesu, provet tei te hal Nasaret xa de provins te hal Kaleli.”
MAT 21:12 Melele xa laduxoh Serusalem, Iesu be vangit vioh te Nim Eo na Hi. Melele xa pusi xa moletin xil di lapos ni holesok xil holu en, ien mikat e nggol rerat xil. Xi midivin rerat tep na ngan xil xa di laso papas mani e von totanen na ngan xil xa di lapos ni mae xil te sanien eo na Hi.
MAT 21:13 E melele xa di pol ni mak, xi bul xat xil bit, “E Vanuvei Eo na Hi, latetisi latehit, ‘Lakes nim mavan ni nim te sisen.’ E xamim mupol ni sung mei be ‘Nim ma vati kanen xil.’”
MAT 21:14 E melele xa Iesu da tamu e vangit vioh te Nim Eo, moletin xil xa metexil bar del ngan xil xa lasakras lakakao lamei visali, e xi pol ni xil mei labos rilomun.
MAT 21:15 E melele nen mun tak, tutut horamue xil di lakekei e vangit vioh te Nim Eo labit, “!Ripet rat xi xa mistal nggo vatimol na suv toto Deved!” E melele xa vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis lapus merekel xil e holesok sav xil xa tellep xa Iesu di pol ni e lalong naha xa horamue xil di lakekei ni, iexil mikat xa mikat.
MAT 21:16 Ma lasis Iesu labit, “?Di olong naha xa tutut horamue xil di lakekei ni iaxai?” E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Io, nalonge. ?E midep? ?Xamim di mutavuli ti e Vanuvei Eo na Hi? Vengan misepin ni bit, ‘Hi, xouk osak mesen suse tengan uteong ni memesien xil xa ihat visaluk, ixo tutut horamue xil e tuvava xil mun.’”
MAT 21:17 Di, Iesu mistokovein xil e be reling taon te hal Serusalem. Xi be taon te hal Betani del moletin nan xil, e ba lapat en.
MAT 21:18 E makoe roroh, melele xa Iesu di mikakao tengan vatilomun vahe Serusalem, mae nggati e suse.
MAT 21:19 Ma miketeh e pus vatit fik tei xa dat seri suse. E melele xa be sangas visali, xi mikameti xa huite tovuol, e be ute xil tang. Misak ni, Iesu biteni mi vatit fik ak bit, “!Onataxao ti mun!” Vatei takes, ut fik xil ak mei lameles e vatite mingguxu.
MAT 21:20 Melele xa moletin nan xil lapusi, latemanin e lasisi labit, “?Vatit fik ak mei meles e mingguxu vari nga tang midep?”
MAT 21:21 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, xosxa neketen namim di e mutanem male ni ti naha xa di musisi, xamim mun mukila mupol ni naha xa inou napol ni mi vatit fik ak. E tave ngan ak ti kestang, mukila mun musemae ni vathu ak muhit, ‘Umea uhe reling voninom e uha uso xouk uhe tas,’ ma istal ihe reitin.
MAT 21:22 Xosxa uke reitin xa neta tei mei istal, neta xil vus xa usis Hi ven imei istal ihe reitin.”
MAT 21:23 Melele xa laduxoh Serusalem, Iesu be vangit vioh te Nim Eo. E melele xa di pispisi mi moletin xil, vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil lamei visali e lasisi labit, “?Xouk di opol ni holesok xil ak e his visi? ?Visi vari maen xouk tengan opol ni?”
MAT 21:24 Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Inou mun nisis xamim ni neta tei. Xosxa muhit rilomun ni minou, ma inou mun nihit kila mi xamim xa di napol ni holesok xil ak e his visi.
MAT 21:25 ?Muhit pisi minou, Sion tebaptaes ni moletin xil e di tepol ni e his visi? ?Hi mu moletin tova tang?” Xil laba, di lasep usili mi xil mun tang labit, “?Rihit naha? Xosxa rihiteni rihit, ‘Sion di tepol e his Hi,’ ma xi ihiteni mi xir ihit, ‘?Xosxa temak, veneh ma mutnake reitin ti e sepinien nan?’
MAT 21:26 E xosxa rihiteni rihit, ‘xi di tepol e his moletin tang,’ ulixir mikan ni vanut moletin xil xa eilep xiak vengan xa xil vus lanemi labit Sion Baptis tehe provet tei na Hi.”
MAT 21:27 Ma xil labit rilomun ni mi Iesu labit, “Xamem matakil ti xa xi di tepol e his visi.” Ma Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa imak, ma inou mun ninaviteni ti xa inou di napol ni holesok xil ak e his visi.”
MAT 21:28 Di, Iesu dei vole ak mi vat xil na Siu xil bit, “?Xamim munemi midep? Moletin tei, natneli lube lu. Vatei, moletin ak ba pus ngan xa be muimol e biteni mini bit, ‘Natuxoli, xosali, ha upol e urvatiei saratel.’
MAT 21:29 “E horamue ak bit rilomun ni mini bit, ‘Ieok ti tavei nama.’ E dutou ni, xi biles nenemien nan e ba pol.
MAT 21:30 “Di, tamealu ba pus ngan xa dutou e bit sepinien taxa tehiteni tetiamu mi muimol nan. Ma horamue ak bit rilomun ni mi tamen bit, ‘Bos ngamu tata, niha.’ E xi tava ti.
MAT 21:31 “?Visi e xalu iaxa pol ni naha xa tamealu ien bei?” E xil labit, “Ngan xa diamu.” Ma Iesu biteni mi xil bit, “Reitin nabiteni mi xamim xa ngan xil xa di laleh viton mani te takis del hoeaso xil, Hi mei ihe suv toto e meulien nae itiamu ni xamim.
MAT 21:32 Vengan Sion temei tengan vapisen suse xa momal pe met Hi mi xamim tengan ti muvusili. E xamim mutake reitin ti e sepinien nan. E ngan xil xa laleh mani te takis e hoeaso xil lalonge e lake reitin e sepinien nan. E tave ti neta xa mupus holesok xil xa lapol ni, mutaviles ti ra tesaen namim e mutake reitin ti e sepinien nan.”
MAT 21:33 Di, Iesu dei vole tei mun mi vat xil na Siu xil bit, “Vatei, hortan tei milihi urvatiei te grep tei san. Xi pol ni vioh mikapis xole, e minggil vul tei da en xa ti lipel kikis huit grep xil en tengan lihur rat sute. Di, mikili ni vet tei xa be nesao tengan ti liketeh xole en. Melele xa pol vuol ni holesok xil ak, xi maen moletin sav xil tengan mei lilaxati. E xil labit xati mini xa lisa ti huit grep mini melele xa limen. Di, hortan ak mikakao ba de kantri sav tei.
MAT 21:34 “Melengien hao mei mitavi, huit grep xil ak mei men. Ma hortan ak misil rut slev nan xil tengan ha lisis ngan xil xa di lalaxat urvatiei te grep san e lisa ti huite san xil mini.
MAT 21:35 E melele xa laduxoh urvatiei ak, moletin xil xa di lalaxati ladal xat slev nan xil ak: labas purun tei; tei mun, lamu vini; tei mun xatel, langgove.
MAT 21:36 Di, hortan ak misil rut slev xil mun xa lali ngan xil xa tesil xil tetiamu. E moletin xil xa lalaxat urvatiei ak lapol ni mi xil nggoni ngan taxa latepol ni tetiamu.
MAT 21:37 Ma di, hortan ak misil natneli xati be visal xil vengan minemi bit, ‘Xil limerere ni natuxoli xati.’
MAT 21:38 “E melele xa ngan xil xa di lalaxat urvatiei ak lapus natneli bemei, labiteni mi xil mun tang labit, ‘!Ei, nat hortan xati iaxa di bemei iaxor! Xi vari ihur urvatiei ak melele xa tamen imat. !Mumei, rava ravas vini! !Imak, ma holesok nan xil mei ihe nar sung!’
MAT 21:39 Ma xil laba, ladal xati, lakuvun rati ra urvatiei ak, e labas vini.”
MAT 21:40 Di, Iesu misis vat xil na Siu xil xa di lateong ni vole ak bit, “?Ma midep? ?Melele xa hortan te urvatiei itilomun imei, ma ipol ni naha mi moletin xil ak?”
MAT 21:41 Ma xil labit rilomun ni mini labit, “Xi isa rilomun ni maten xa isa pupu mi moletin tesa xil ak. Ti, imaen urvatiei san mi moletin sav xil xa ti lisa rut huit grep xil mini e melele xa limen kuhi.”
MAT 21:42 Di, Iesu biteni mi xil bit, “?Midep? ?Xamim di mutavuli ti Vanuvei Eo? Vengan xa xi biteni bit, ‘Pos xa moletin te polien xil di lasin ni, xi vari iaxa mei be seteman xati te nim e mili sen pos nen xil vus. Ngan ak, Hi vari pol ni, e rapusi xa naha xa xi tepol ni bos pupu.’
MAT 21:43 “Ma, nabiteni mi xamim, hosien na Hi xa be suv toto xa di e xamim taxeak, Hi ileh rerati reling xamim Siu xil. E isa ni sung mi moletin xil te kantri sav xil xa likila lilong xat raen e lipisen huit hosien teni e meulien nae.
MAT 21:44 Ngan xil xa lasin seteman ak, xosxa imot ita xat tei e xil, sin xil imavul ivus. E xosxa seteman ak imot ita xat tei e xil, ita xat kikisi.”
MAT 21:45 Melele xa vat xil na pris xil del Farasi xil lalong vole xil xa Iesu dei, lakila sung xa di misep usil xil.
MAT 21:46 Ma di lalang ni suse tengan lital xati. E ulixil mikan ni vanut moletin xil xa eilep xiak xa di lanemi labit Iesu be provet tei.
MAT 22:1 Melele xa Iesu da tamu e vangit vioh te Nim Eo, xi dei vole ak mun mi moletin xil bit,
MAT 22:2 “Hi xa be suv toto e meulien na moletin nan xil nggoni suv toto tei xa, vatei, misak mesen anien te tetelien tei na natneli.
MAT 22:3 Xi misil slev nan xil laba tengan lakes ngan xil xa suv toto ak tesilasil ve xil ngamu tengan limei e anien ak. E moletin xil ak labit linamei ti.
MAT 22:4 “Ma suv toto ak misil slev sav nan xil e biteni mi xil bit, ‘Ha muhiteni mi ngan xil xa natesilasil ve xil muhit, “!Mumei! Inou nasak mesen anien holu ngamu. Labas buluk savan xil e sulut buluk xil mun xa lakaio kuhi be te anien ak. Reitin, holesok xil vus te anien te tetelien ak mese tuei di. Ma mutemanon mumei.”’
MAT 22:5 “E moletin xil ak lanem male ni raen tang, e laba sung di lapol ni polien nae xil. Tei be naho nan, e tei mun ba pol e sitoa nan.
MAT 22:6 E moletin tesav xil ladal xat slev nan xil ak, labas purun xil e lamu vin xil.
MAT 22:7 E melele xa suv toto ak milongeong usili, ien mikat xa mikat. Misak ni, misil moletin te vaeen nan xil laba lamu vuol ni ngan xil xa latehas vin slev nan xil, e ladin taon nae.
MAT 22:8 “Di, suv toto ak biteni mi slev sav nan xil bit, ‘Anien te tetelien meses tuei di. E ngan xil xa natesilasil ve xil, meulien nae tapin ti tengan lamei lava ni.
MAT 22:9 Ma ha muhe suse xil te taon e musilasil ni moletin xil vus xa mukamet xil tengan mei lia anien te tetelien ak.’
MAT 22:10 Misak ni xil labe suse xil e lakes viton moletin xil vus xa lakamet xil, ngan xil xa labos e ngan xil xa lasa. E nim xa anien te tetelien da en polu kuhi ni moletin xil.
MAT 22:11 “Ngan xil xa lamei e tetelien ak, lasing kuhi ni eising xil te tetelien. E melele xa suv toto bemei tengan vapus ti ngan xil xa lamei, xi miketeh e mikamet moletin tei xa tasing ni ti eising te tetelien.
MAT 22:12 Ma suv toto ak be visali e misisi bit, ‘?Tuxoli, omei e nim ak midep vari xa otasing ni ti eising te tetelien?’ E moletin ak dat votei, e takil ti naha xa ihiteni.
MAT 22:13 “Misak ni, suv toto biles e misemae ni moletin te polien nan xil bit, ‘Muvar viton hen e len xil, e mukuvun rati ihe hale e ha ita nga e ut te maluxoluk. E rute ak moletin xil ti limuis e ti lingas luhexil ve longpangasien nae xil.’”
MAT 22:14 Di, Iesu misep kor usil vole ak bit, “Reitin, Hi misilasil ve moletin xil holu tengan lamei visali, e xil vahis tang iaxa bosei xil tengan liti visali.”
MAT 22:15 Melele xa Farasi xil lalong vole xil xa Iesu di biteni ba xat xil, xil laba di lalang ni mesal tova xa likila lital xati ixo en ve sepinien nan xil.
MAT 22:16 Misak ni, lasil rut moletin nae xil del rut Siu sav xil mun xa ladi rin na suv toto Herod Antipas laba. Xil labe visal Iesu e labiteni mini labit, “Titsa, xamem makila xa xouk obe hisit moletin tei xa moletin sav xil likila liling nenesien nae iti en. E makila mun xa xouk di opispisi mi moletin xil ni suse te reitinen xa Hi ien bei tengan moletin nan xil lihusili. Xouk di osepin mi moletin xil vus nggoni ngan xa xil vus lapin tang, tave ti neta xa labe eilep xil mu movotei xil tang.
MAT 22:17 Ma, usa ti nenemien nam mi xamem usil rin ak. ?Rae na Mosis maen ni tengan Siu xil ti lixal takis iha mi suv toto te hal Rom, mu tamaen ni ti?”
MAT 22:18 E Iesu pus kil nenemien tesa nae e bit rilomun ni mi xil bit, “!Xamim mubos nggot hilbemim tang! ?Veneh ma di musak pis nou?
MAT 22:19 Musa mani tova xa di langgal takis ni.” Melele xa lasa ni mini
MAT 22:20 xi misis xil bit, “?Valnao visi vari iaxa da en? ?E his visi iaxa de mani ak?”
MAT 22:21 Xil labit rilomun ni mini labit, “Neta xalu vus xa ludi en be na Sisa, suv toto xa mahulong te hal Rom.” Ma Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa mak, ma momal tang tengan musa naha xa be na Sisa mini, e naha xa be na Hi, musa ni mini.”
MAT 22:22 E melele xa lalong sepinien nan, latemanin pupu ni. Ma, labe relingi e laba.
MAT 22:23 E melengien xati nen tak, Satusi xil xa labit moletin misakras vamea rilomun ra maten labe visal Iesu, e lasisi labit,
MAT 22:24 “Titsa, Mosis tetis rae ak tehe nar xa tehit, ‘Xosxa moletin tei mat e mistokovein atou nan e horamue nalu tovuol, ma tunali sav ihur mei iteli itel tunau nan. Imak, ma isa horamue mini xa ihur his tunali xa mat ngamu.’
MAT 22:25 Ma vatei, tua tatei xil latehe lu e he sav (7) lateti visal xamem. Ngan xa tehe muimol teteli tetel atou tei. Di, xi temat e horamue nalu tehe tovuol. Misak ni, tuneli xa tetutou ni mei tehur tunau nan. E xi mun temat, e tuvava nalu tehe tovuol.
MAT 22:26 Di, sexien nen tak testal mun mi tuneli xa tetutou ni. Ma di, testal mun mi ngan xa tehe tol nen e dit temak tang teha vuma … tetuxoh ngan xa tehe tasite e tua xil ak.
MAT 22:27 E tetutou ni holesok xil ak, atou ak mun temat.
MAT 22:28 ?Ma xosxa mea rilomunen be reitin, melele xa moletin xil vus limea rilomun ra maten, ngan xave e tua xil xa labe lu e he sav (7) xiak iaxa ihur atou ak ihe nan xati, vengan xil vus lateteli tetela?”
MAT 22:29 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim di mule ras suse namim vengan xa mutakil kuh ti Vanuvei Eo na Hi mu xeihen nan.
MAT 22:30 Vengan e melele xa moletin xil limea rilomun ra maten, xil mei lixoni masxaxa xil xa ladi ut nesao, e sexien te tetelien ihe tovuol mun.
MAT 22:31 ?E veneh ma mutake reitin ti xa moletin xil likila limea rilomun ra maten? ?Mutavuli ti mu naha xa Hi tesepin ni mi xamim? Vengan xi tehit,
MAT 22:32 ‘Inou nabe Hi na Ebraham, Hi na Aesak, e Hi na Siekob.’ ?Mulonge? Xi be Hi na ngan xil xa lameul tamu ladi, e tave na ngan xil ti xa labe tovuol ngamu.”
MAT 22:33 E melele xa vanut moletin xil xa eilep xiak lalong pispisien nan xil, xil latemanin ni.
MAT 22:34 Melele xa Farasi xil lalongeong ni xa Iesu bas vin upang na Satusi xil, xil mei labe vituei e laba lapus Iesu.
MAT 22:35 Tei e xil xa be titsa tei te rae na Mosis bemei tengan vasak pis Iesu ni sepinien nan xil.
MAT 22:36 Misak ni, xi misisi bit, “?Titsa, rae xave vari iaxa be eilep mak mu mili sen rae xil vus?”
MAT 22:37 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “‘Iemim ihei Iahova xa be Hi namim ixo tinemim tevi, ixo meulien tevi namim, e ixo nenemien tevi namim.’
MAT 22:38 Rae ak iaxa be eilep mak mu mili sen rae sav xil.
MAT 22:39 E tei mun xa nggoni tang xa be lu nen di biteni bit, ‘Eheien namim iti e moletin sav xil ixoni ngan taxa eheien namim di e xamim mun tang.’
MAT 22:40 Holesok xil vus xa di e rae xil na Mosis del Tisen xil na provet xil tetiamu di ngamu e rae xalu ak.”
MAT 22:41 E melele xa Farasi xil ladi vituei tamu dela, Iesu misis xil sung bit,
MAT 22:42 “?Xamim munemi midep usil Mesaea? ?Xi istal ixo vatimol na visi?” E xil labit rilomun ni mini labit, “Xi istal ixo vatimol na suv toto Deved tetiamu.”
MAT 22:43 Ma Iesu biteni mi xil bit, “?Xosxa ngan ak be reitin, veneh ma Ninin na Hi tesa nenemien mi Deved tengan ikes Mesaea ak ni ‘Suv’? Vengan xa xi tehiteni tehit,
MAT 22:44 ‘Iahova biteni mi Suv navan bit, “Utotan inggak e riuk metu, ituxoh melele xa niling elu nam xil e hem.”’
MAT 22:45 Suv toto Deved vari tekes Mesaea ni ‘Suv nan.’ ?E vengan xa tata tei misakras vakes natneli ni ‘suv,’ Mesaea istal ixo vatimol na Deved itep?”
MAT 22:46 E moletin xil lasakras lasa rilomun ni sepinien nan. Ma e melele nen ak ba, moletin xil ulixil mikan tengan lasis ti mun neta mini.
MAT 23:1 Melele xa Iesu da tamu e vangit vioh te Nim Eo na Hi, misepin mi vanut moletin xil del moletin nan xil mun bit,
MAT 23:2 “Titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil ladi tengan laxoles Mosis e lavit kil rae xil na Hi mi moletin xil.
MAT 23:3 Ma bos xa xamim mulong xat xil e muhusil holesok xil vus xa di labiteni mi xamim tengan mupol ni. E xamim, munapol ni ti sexien xil naxoni ngan xa xil di lapol ni, vengan xil latahusil kuh ti pispisien xil xa di lapispisi ni mi mosav xil.
MAT 23:4 Xil di laling rae xil hao xa meas da xat mar moletin xil. E xil, iexil ti tavei tengan lasa hexil vatutou ni xil tengan lapoe.
MAT 23:5 “Ngan xil ak, holesok xil vus xa di lapol ni, lapol ni tengan taxa moletin xil ti lapusi e ti lasa merereen mi xil ven. Xosxa mosav xil di labar xat tutut bokis tei di he xa sepinien na Hi da en, ma xil sung lapol ni nae eilep mak mu mili. Xosxa mosav xil di laling ao xil xa tepepiei di murur e kusut eising nae, xil sung di lapol ni ao nae xil latepiei pilei mu mili.
MAT 23:6 E anien xil xa tellep, e nim te pispisienxil mun, xil di lalepis vontoen xil xa bos xa be na ngan xil kestang xa lapo his xil xa latellep.
MAT 23:7 E von posen xil mun, xil iexil bei pupu tengan moletin xil lisemin xil itel merereen e likes xil ni ‘titsa.’
MAT 23:8 “E xamim, linakes xamim ni titsa xil ti vengan titsa namim tei takes, e xamim vus mube tua xil tang.
MAT 23:9 E munakes ti moletin e ut etan ak ni ‘tata’ vengan Tata namim tei takes tang, ngan xa de ut nesao.
MAT 23:10 E linakes ti mun xamim ni ‘suv’ vengan suv namim tei takes, xi be Mesaea.
MAT 23:11 Ngan xa di misa tutouen mi xamim nggoni slev namim, xi iaxa mei ihe eilep mak mu ni xamim.
MAT 23:12 Vengan ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be nesao, Hi ipol ni xil lihe tan. E ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be tan, Hi ipet rat hisexil ihe nesao.
MAT 23:13 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Hi isa pangasien mi xamim vengan xamim iemim ti tavei tengan mupol ni Hi mei vahe suv toto e meulien namim. E melele xa mosav xil iexil bei tengan Hi mei vahe suv toto nae, xamim di musikoe xol xil.
MAT 23:14 
MAT 23:15 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Hi isa pangasien mi xamim vengan di munggur xoteh tas e tan tengan taxa mukamet moletin ngan e muviles nenemien nan tengan vahusil xamim. E melele xa biles e nggusil pispisien xil namim, xamim mupol ni mei misa pilei sung mili xamim. E momal tang tengan xi mun ihur pangasien itel xamim e Upang xa misakras vamat.
MAT 23:16 “!Isa pupu mi xamim xa di musak tengan ti mutiamu ni moletin xil, tave ti neta xa metemim xil bar! Pangasien xa muhuri ihe eilep pupu vengan di mupispisi mi moletin xil mubit, ‘Xosxa moletin tei pol ni hitxatien tei nan e his Nim Eo, hitxatien nan be neta sav tang. E xosxa xi pol ni hitxatien nen e his gol xa di Nim Eo, ma ihur xat hitxatien ak ixeih.’
MAT 23:17 !Metemim bar e mutalang tova tang! ?Ngan xave be eilep mak mu, gol te Nim Eo, mu Nim Eo na Hi vari xa di misak ni gol ak be eo?
MAT 23:18 E di mupispisi mi moletin xil mun mubit, ‘Xosxa moletin tei pol ni hitxatien tei nan e his hor te sanien, hitxatien nan be neta sav tang. E xosxa xi pol ni e his sanien xa lalingi di xati, ma ihur xat hitxatien ak ixeih.’
MAT 23:19 !O, metemim li bar tova tang! ?Ngan xave be eilep mak mu, sanien mu hor te sanien xa di misak ni sanien ak mei be eo?
MAT 23:20 Ma moletin xa di pol ni hitxatien nan e his hor te sanien di pol ni mun e his holesok xil vus xa di xati.
MAT 23:21 E moletin xa pol ni hitxatien nan e his Nim Eo, xi di pol ni e his Hi xa da en.
MAT 23:22 E moletin xa di pol ni hitxatien nan e his ut nesao, xi di pol ni e his vontoen te xeihen na Hi e e his ngan xa di dotan da en.
MAT 23:23 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Hi isa pangasien mi xamim vengan di muteong xat tutut rae xil nggoni sexien xa musa taet ni tutut uvei xil te kuken ba mi Hi. E rae xil xa latellep nggoni ngan xil xa di labit mupisen sexien xil te esaeen, te neketen, e mupol ni naha xa momal pe met Hi, xamim mutateong xati ti. Vahos mak mu vahit muteong xat rae xil xa latellep vatel ngan xil xa labe tereli mun.
MAT 23:24 !Tave ti neta xa metemim bar, e di musak tengan mutiamu ni mosav xil! Xamim di musev kuh oei mamim tengan munamu ti tutut anon tova xa tamese ti, e mutamea sung murom tevi kamel tei xa mahulong xa misa mak mu mili.
MAT 23:25 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Hi isa pangasien mi xamim vengan munggoni kap e pelet xa di lakas moten ni e hale tang, e vangite mumu nggoni tinemim xa polu ni nenemien te hokanen e holesok sav xil xa lasa.
MAT 23:26 !Metemim bar tova tang! Itiamu, mukas moten vangit meulien namim. Imak, ma hale mun imese.
MAT 23:27 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Xamim munggoni von tehinen xil xa lapol kuhi ni e lapen kuhi ni mieh. Ut xa hale, lapusi bos xa bos. E vangite xil polu ni si moletin xil e neta sav xil mun xa misa xa misa pupu.
MAT 23:28 Usil sexien ak, xamim mumal nggot hilbemim tang, e tinemim, mupolu ni luvosen e sexien tesa xil.
MAT 23:29 “!Isa pupu mi xamim, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil xa di munggusil Hi nggot hilbemim tang! Pangasien namim isa mak mu vengan xa mupol pilei ni von tehinen na provet xil e di mupilas kuhi ni von tehinen na ngan xil xa lamal pe met Hi.
MAT 23:30 E di mubiteni mubit, ‘Vahit mateti e melengien na avu namem xil tetiamu, xamem manamos ti natel xil e melele xa latehas vin provet xil ak.’
MAT 23:31 !Iaxai vari! Nggo sepinien xati namim, di mubiteni reitin xa mube vatimol xati na ngan xil xa latehas vin provet xil.
MAT 23:32 E melele xil namim sung, xamim ti mupol vuol ni naha xa avu namim xil tetiamu latepol kokot ni.
MAT 23:33 “!Xamim mube tetal sasa xil! Reitin, mube vanut tetal sosomen xil xa di mungas vin moletin xil ni vulongomim. ?Mulesae reling pangasien te Upang xa misakras vamat itep vari? !Musakras!
MAT 23:34 Misak ni, nisil provet xil, ngan xil xa lakilakil kuhi, e titsa xil mun ha lisel xat xamim tengan muhiles ra tesaen xil namim. E xamim, muhas vin rute xil e muti xat xil e eivave xil. E rute ngan xil mun, mumeas purun xil ni ao te xeih xil xa sanute di en e nim te pispisien xil namim. Muhol xil ha mutal xat xil e taon namim xil e e taon sav xil mun.
MAT 23:35 Isak ni, pangasien ve maten na moletin xil vus xa lamal pe met Hi iti e hemim. Reitin, maten na Ebel xa temal pe met Hi xa avu namim tetiamu tehas rohon ni temat teloh teha tetuxoh maten na provet Sakaraea, nat Berekae, xa avu namim xil latehov vini e hilaep te Nim Eo e hor te sanien, maten nae xil vus iti xat xamim.
MAT 23:36 Reitin li nabiteni mi xamim, Hi isa pangasien ve maten xil ak iha xat xamim te xosali ak.
MAT 23:37 “!O moletin xil te hal Serusalem! Xamim iaxa mutehas vin provet xil e mutehov vin eloheoh xil xa Hi tesil xil latemei ve xamim. Melengien xil holu, ieok bei pupu tengan nakes viton xamim e nasikoe xol xamim vaxoni toatou tei xa mikes viton tuten xil e muhin xol xil ni aveoun. E xamim iemim ti tavei.
MAT 23:38 !Ma xamim mupus ti sung! Hi nasikoe xol xamim ti mun, e imaen Nim Eo namim mei ita hon tang, moletin ti mun nava en.
MAT 23:39 Nabiteni mi xamim, taxeak iha, munapus ti mun nou ituxoh melele xa muhiteni muhit, ‘!Tuxolxatien iti mi ngan xa di bemei e his Iahova!’”
MAT 24:1 Melele xa Iesu del moletin nan xil di labe reling vangit vioh te Nim Eo, moletin nan xil di lati nim xil xa bos te Nim Eo mini.
MAT 24:2 Ma Iesu biteni mi xil bit, “?Xamim di mupus holesok xil vus ak? Reitin li nabiteni mi xamim, melengien tei di bemei xa hat xil ak xa latepol ni Nim Eo ak ni navistin xil ti mun. Moletin xil mei lihu lelen xil vus ihe tan.”
MAT 24:3 Di, Iesu be nesao e Vathu te Urvatiei te Olip del moletin nan xil. E melele xa ba dotan, xil kestang lamei visali e lasisi labit, “?Uhiteni mi xamem, holesok xil ak usil Nim Eo istal vilieh vari? ?E naha vari ipisen ni xa xouk umei, e hoxalite te melengien xil xa radi en di bemei sangas?”
MAT 24:4 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Muxuxou kuhi ve xamim, e munamaen ti moletin mei naluvos xamim.
MAT 24:5 Vengan moletin xil holu limei e hisok e lihiteni lihit, ‘!Inou nabe Mesaea!’ Ma liluvos moletin xil holu.
MAT 24:6 Mulongeong ni xa vaeen xil xa tellep di bemei, e muhur longeongen mun usil vaeen xil xa di rute xil xa be sotin. E munatemanin ni ti. Holesok xil ak iaxa mei istal itiamu, e nave hoxalite te ut etan ti mu.
MAT 24:7 Ut tei ivae itel ut tei mun, e kantri xil lihas tan ni kantri sav xil. Ut xil hao e ut etan, mae kekaten ihas moletin xil e lul holu ilil.
MAT 24:8 E tave ti neta xa holesok xil ak mei isa itiamu ni melele xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil, ngan ak nave hoxalite ti mu. Ixoni melele xa atou tei milong rohon ni mar pangasien xa di pisen ni xa, nave nousav ti, iling tuvava nan.
MAT 24:9 “Ti, xil mei lital xat xamim e lisa rat xamim muha tengan ha lisa pangasien mi xamim e lihas vin xamim. Moletin xil te kantri xil vus iexil iat pangas xamim vengan di munggusil xat nou.
MAT 24:10 E melele nen ak, moletin xil hao likavitou ra neketen nae e limaen rat tua nae xil lihe he elu nae xil e iexil ti iat xil mun tang.
MAT 24:11 E provet te luvosen xil hao mei listal e liluvos moletin xil holu.
MAT 24:12 E vengan sexien te tesaen mei ihe holu mak mu, eheien na moletin xil holu nati ti mun e mosav.
MAT 24:13 E ngan xil xa lisoh ixeih e neketen nae ituxoh hoxalite te holesok xil vus ak, Hi iteh meulien e xil.
MAT 24:14 E melele xa longeongen usil Hi xa mei ihe suv toto na moletin xil ha ituxoh rute xil vus e ut etan tengan moletin xil vus lakilakil ni, e melele nen ak vari, ihe hoxalite te holesok xil vus.
MAT 24:15 “Xamim mupus sepinien na Hi xa texo provet Daniel mei istal ihe reitin xa bit, ‘Xil liso neta tei xa be muis pupu ite vangit Nim Eo xa isak ni namese ti mun pe met Hi.’ (Xouk xa di obuli sepinien ak, bos tengan ukil kuh koute teni.)
MAT 24:16 E melele xa mupusi, ngan xil xa ladi Sudea litemanon lilesae ha lixus liti e vathu xil.
MAT 24:17 Xosxa moletin tova di mingel e hale, mesal ihe tovuol tengan vatilomun vahe nim e vahur neta tova nan.
MAT 24:18 E xosxa moletin tei di pol e naho, xi nava ti mun tim tengan vahur eising tova nan.
MAT 24:19 E melele nen xil ak, isa pupu mi atou xil xa ladi ni tuvava xil e ngan xil mun xa di latunat ni tuvava xil.
MAT 24:20 Musis mi Hi tengan melengien xa ti mulesae en nave an tesa ti mu nave Sabat ti,
MAT 24:21 vengan longpangasien xil te melengien tesa xil ak isa ili melengien sav xil vus te ut etan: e melele xa Hi tepeas ni ut etan miloh mei duxoh xosali. E hisit melengien xil ak ihe tovuol mun e melengien xil mun xa ti imei itutou.
MAT 24:22 E Hi teta xoteh melengien tesa xil ak mei be tamure mu vengan xi di minem usil ngan xil xa tehosei xil labe nan. Vengan vahit napol ni ti namak, moletin ti mun nameul.
MAT 24:23 “E melele nen ak, xil lihiteni lihit, ‘!Mupus ti! !Ngan ak be Mesaea xa Hi tehosei!’ Mu lihiteni lihit, ‘!Mupus ti mu! !Xi iaxa da iaxor!’ E xamim, munake reitin ti e sepinien xil ak.
MAT 24:24 Vengan Mesaea te luvosen xil e provet te luvosen xil mun limei. E melele xa limei, lipol ni merekel xil e holesok xil xa tellep xa isak ni moletin xil limesep pupu ven. Xil lipol ni tengan liluvos moletin xil holu lihusil xil. Nahe di lisak tengan lalihi rerat ngan xil mun xa Hi tehosei xil labe nan.
MAT 24:25 Ma muteong kuhi ni sepinien xil ak, vengan, inou, nabit usil holesok xil hao ngamu mi xamim xa mei istal.
MAT 24:26 “Ma xosxa moletin tei mei ihiteni mi xamim ihit, ‘Mesaea da nga xor e uruvuol,’ munaha ti rute ak. E xosxa lihiteni mi xamim lihit, ‘Mesaea xi tak, dat vangit nim ak,’ munake reitin ti en.
MAT 24:27 Vengan, melele xa inou, Nat Moletin, nitilomun nimei, moletin xil vus lipus kila ixoni melele xa lapus an milangas e miehen teni nggur vuol ni tilang hat nggo rin tei e ist ba duxoh rin mun e wes.
MAT 24:28 Moletin xil vus lipus kil rute xa Nat Moletin itilomun en vengan xa imei itel pangasien holu. Reitin, lipus kila ixo hisit sexien xa di lale kil rute xa neta tei mat da en e melele xa lapus vanut angelu xil ladi ut tei.
MAT 24:29 “E melele xati xa melengien tesa xil ak ivus, ‘Eai imei imaluxoluk e aveti namem ti mun.’ ‘Hitu xil likiri ra tilang hat, e holesok xil mun xa di nesao, Hi imulul ni xil.’
MAT 24:30 “Reitin, e melele xati nen ak, neta tei istal e tilang hat xa ipisen ni xa inou, Nat Moletin, di namei. E moletin xil vus te ut etan ti lites xil mun tang melele xa lipusi. Xil lipus ‘Nat Moletin imei etan itel momah xil te tilang hat.’ Xi imei itel xeihen, e minehinen te xeihen nan ihe eilep.
MAT 24:31 Xi ihui amaru nan ixeih tengan vasa rerat masxaxa nan xil. E xil lihe rute xil vus e ut etan, lixo rin tei ha lihe rin tei mun, e lileh viton moletin xil vus xa Hi tehosei xil labe nan.
MAT 24:32 “Xamim muhur pispisien ixo vatit fik. Melele xa lite xil miso rohon ni ute xil xa be neta hu, xamim mukila xa melele te an te tin di bemei.
MAT 24:33 Usil sexien nen tak, melele xa mupus holesok xil ak mei istal, mukila xa mei rilomunen navan di bemei sangas. Reitin, da ngamu e puiteh.
MAT 24:34 Reitin li nabiteni mi xamim, holesok xil ak mei istal e melele xa moletin xil te xosali ak limeul tamu liti.
MAT 24:35 Nabiteni reitin vengan xa neta sav xa ut etan itel tilang hat mun lalikesae e melengien tei, sepinien navan misakras vakesae vatova.”
MAT 24:36 Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Moletin tovuol xa vakil melengien xati xa inou, Nat Moletin, nitilomun en. Reitin, masxaxa xil xa ladi ut nesao, e inou mun, Nat Moletin, matakil ti. Hi Tamer kestang mikil haoa xati teni.
MAT 24:37 Mei rilomunen navan, Nat Moletin, ixoni melengien xil na Noah tetiamu.
MAT 24:38 Vengan, e melele nen xil ak, tetiamu ni ngan xa oei xa mahulong temei, moletin xil di lateanien e di latemun, tiramue xil e atou xil di lateteli ba tetuxoh melele xa Noah tehe vangit tuturil.
MAT 24:39 Xil latnakil ti vari naha xa mei istal ba tetuxoh melele xati xa oei xa eilep temei e mei tehas xil vus latelel. Ixo rin tak, moletin xil litemanin ni mei rilomunen navan, Nat Moletin.
MAT 24:40 E melele nen ak, moletin lu ti lalipol e naho tei takes, e Hi mei ihur rat tei xalu ihe visali e ut nesao, e teimun isin ni e ilingi ita.
MAT 24:41 Reitin, atou lu ti lalipol ni anien, e Hi ihur rat tei xalu iha visali e ut nesao, e teimun isin ni e ilingi ita.
MAT 24:42 “Ma, muxuxou kuhi ve xamim, vengan mutakil ti melengien eah iaxa Suv namim itilomun en.
MAT 24:43 E mukila xa xosxa moletin tei, xa nim man da, mikil melele xati xa moletin te kanen imei en, xi mikila ita nga e iketeh xole tengan moletin te kanen namei ti e nim man.
MAT 24:44 Ma muvue xat xamim. Vengan, usil sexien nen tak, inou, Nat Moletin, nitilomun nimei e melele tei xa moletin xil linakil ti ixoni moletin te kanen.
MAT 24:45 “?Visi iaxa be moletin te polien xa be metisou kuhi e di miteong xat rae na suv nan? Xi be ngan xa suv nan milingi be vat na moletin te polien sav xil e tim san tengan ti isa anien mi xil e melele xati teni.
MAT 24:46 Tuxolxatien iti mi moletin te polien xa, melele xa suv nan itilomun imei, ikameti xa xi di pol ni polien nan xil.
MAT 24:47 Reitin li nabiteni mi xamim xa suv nan ipet rat moletin te polien ak ihe nesao tengan ti ilaxat holesok sav nan xil mun.
MAT 24:48 “E xosxa moletin te polien ak, vatin isa, ma ti ihiteni mi xi mun tang ihit, ‘Suv navan namei ti mok.’
MAT 24:49 Ma iha ti ihas pangas moletin te polien sav xil mun, e ti ianien e ti imun itel vat munien xil.
MAT 24:50 E suv nan itilomun imei e melele tei xa moletin te polien ak nakil ti.
MAT 24:51 E melele xa suv nan imei, ihas pangasi, e ikuvun rati ha ite von longpangasien itel ngan xil xa di langgusil Hi nggot hilbexil tang. E xil ti limuis e ti lingas luhexil ve longpangasien nae xil.”
MAT 25:1 Melele xa Iesu di tamu misepin mi moletin nan xil usil rin xa ti livue xat xil ve meien nan, xi dei vole ak mi xil bit, “Melele xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil imak: Vatei, atul maxoe he xalu (10) laba tengan lapus tetelien tei. E melele xa ut da maluxoluk, laleh laet nae xil e laba tengan lavisu mi tiramue xa iteli e lihusili lihe rute xa tetelien ita en.
MAT 25:2 Xil lim (5), vatixil tovuol, e xil lim (5) iaxa langgur vati.
MAT 25:3 Ngan xil xa vatixil tovuol laleh laet nae, e latahur ti mun oel vatel xat xil.
MAT 25:4 E ngan xil xa langgur vatixil, xil vus lapin e valihe xil xa oel di en del xat laet nae xil.
MAT 25:5 E vengan xa tiramue xa iteli tamei ti mu vamanon, atul maxoe xil ak, vexil memel, ma lapat.
MAT 25:6 “Maxani, e hilaep te vongien, xil lalong moletin xil di lakekei ni labit, ‘!Xi bemei! !Ngan xa iteli di bemei! !Mei rava ravisu mini e rihusili riha!
MAT 25:7 “Melele xa atul maxoe xil ak lalonge, latamea e lapol kuhi ni laet nae xil.
MAT 25:8 E ngan xil xa vatixil tovuol labiles lasis ngan xil xa langgur vatixil labit, ‘Musa ti oel li mi xamem, vengan laet namem sangas vamat xiak.’
MAT 25:9 “E ngan xil xa langgur vatixil labit, ‘E‑e, masakras li. Vengan xa oel namem tapin ti tengan vahe laet namim, ti, e vahe namem mun. Muha tang e sitoa nen, e ha muxal ti namim.’
MAT 25:10 “E melele xa rut atul maxoe xil ak laba tengan laxal ti oel nae, tiramue xa iteli mei mistal. Ma atul maxoe xil xa latevue xat kuh xil langgusili ba labe nim xa anien te tetelien da en. Di, lakoe xol puiteh teni.
MAT 25:11 “E dutou ni, atul maxoe sav xil ak mun mei lastal. Xil lamei visal nim te tetelien e lakei be nesao labit, ‘!Suv, suv! !Sah puiteh li mi xamem!’
MAT 25:12 “E tiramue xa miteli bemei e bit rilomun ni mi xil bit, ‘Nabiteni reitin li, inou natakil ti vari xamim.’”
MAT 25:13 Di, Iesu misepin kor e vole ak bit, “Ma, muvue xat kuh xamim e munapat ti, vengan mutakil ti melele xati xa inou nitilomun en.”
MAT 25:14 Iesu de vole te mun mi moletin nan xil bit, “Melele xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil imak: Vatei, eilep tei misak xat holesok nan xil tengan vahe rute tei xa be sotin. Di, mikes viton moletin te polien nan tol (3) e miling xatel tengan latilaxat holesok nan xil
MAT 25:15 pipin ni metisouen natel. Mi tei, eilep ak miling gol mani be taosen lim (5000) di e hen. Mi tei mun, miling gol mani be taosen lu (2000) di e hen. E mi ngan xa be tol nen, miling gol mani be taosen tei (1000) di e hen. Bus di, eilep ak ba sung.
MAT 25:16 “Melele xa eilep ak ba, vatei takes, ngan xa nggur gol mani be taosen lim (5000) ba pol sorin ni mani ak ba vuma … bas xoles gol mani taosen lim (5000) mun mei del xat ngan xa da ngamu.
MAT 25:17 Usil sexien tak, ngan xa tehur gol mani tehe taosen lu (2000), xi mun ba pol sorin ni e bas xoles gol mani be taosen lu (2000) mun.
MAT 25:18 E moletin te polien xa tehur gol mani xa tehe taosen tei (1000), xi ba, minggil vul, e midihin soson mani na suv nan di en.
MAT 25:19 “Melengien xil hao mei mitavi, e eilep natel dilomun e mikes viton xatel tengan valong kuhi xa latepol ni naha tetel mani xil xa telingi teti heatel.
MAT 25:20 Moletin te polien nan xa tehur gol mani tehe taosen lim (5000) bemei del xat taosen lim (5000) mun e biteni bit, ‘Suv, oteling gol mani tehe taosen lim (5000) teti e heok. E taxeak, pus ti. Natepol sorin ni e natehas xoles taosen lim (5000) mun mei del xati.’
MAT 25:21 “Melele xa suv nan pusi, biteni mini bit, ‘!Bos pupu! Xouk obe moletin tei te polien xa bos e nenesien navan di e xouk. E vengan xa di olaxat kuh holesok xil xa tereli xa natelingi teti e hem, nilinguk sung mei ulaxat holesok navan xil xa holu. Amei pus hosien itel suv nam.’
MAT 25:22 “Di, moletin te polien nan xa tehur gol mani tehe taosen lu (2000) bemei e biteni bit, ‘Suv, oteling gol mani tehe taosen lu (2000) teti e heok. E taxeak, pus ti. Natepol sorin ni e natehas xoles taosen lu (2000) mun mei del xati.’
MAT 25:23 “Melele xa suv nan pusi, biteni mini bit, ‘!Bos pupu! Xouk obe moletin te polien tei xa bos e nenesien navan di e xouk. E vengan xa di olaxat kuh holesok xil xa tereli xa natelingi teti e hem, nilinguk sung mei ulaxat holesok navan xil xa holu. Amei pus hosien itel suv nam.’
MAT 25:24 “Di, moletin te polien nan xa tehur gol mani tehe taosen tei bemei visali e biteni mini bit, ‘Suv, inou nakila li xa xouk obe moletin te xeih tei xa di oleh huiei xil ra vatiei xil xa tave xouk ti olihi, e di oleh anien mun xa mosav xil tang latelihi teti e naho sam xil.
MAT 25:25 Uluk mikan ni xouk, ma ba nadihin mani nam de vul tei. Pus ti mu, mani xil vus nam xiak.’
MAT 25:26 “Melele xa suv nan pusi mak, misepin nggeih mini bit, ‘!Xouk obe moletin te polien tesa tei xa obe mah tova tang! Xouk okil kuhi xa inou nabe moletin te xeih tei xa di naleh huiei xil ra vatiei xil xa tave nou ti nalihi, e di naleh anien mun xa mosav xil tang latelihi teti e naho savan xil.
MAT 25:27 Ma, vahit vahos mak mu xa ova oling mani navan vate bangk tova tengan, melele xa natilomun namei, nakila ma namur rat rilomun ni e vatin vata xati.’
MAT 25:28 “Di, eilep ak biles pus moletin te polien sav nan e biteni mini bit, ‘Hur rat gol mani ra moletin te polien xai, e ha ulingi ite he ngan xa nggur gol mani taosen he xalu (10,000) ngamu.
MAT 25:29 Vengan ngan xil xa di lapol del xat naha xa de hexil ngamu, lisa ti mun mi xil tengan isak ni hexil mei ipolu mu. E ngan xil xa latapol ni ti neta ni ngan xa de hexil ngamu, tave ti neta xa holesok nae tereli tang, lileh rerati ihe reling xil.
MAT 25:30 Ma ha mukuvun rat moletin te polien tesa ak ihe hale, ha ite rute xa maluxoluk itel xat ngan xil xa ti limuis e ti lingas luhexil ve longpangasien nae xil.’”
MAT 25:31 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Melele xa Nat Moletin itilomun en, minehinen te xeihen istal en e imei itel xat masxaxa xil vus. Ti, itotan e voninen te xeihen e ilepis moletin xil.
MAT 25:32 E melele nen ak, moletin xil te kantri xil vus mei lihe vituei e rute tei takes. Xil mei lisoh pe meten, e xi iseti xil lihe vanute lu. Xi ipol ni ixoni moletin tei xa di milaxat sipsip xil xa di miseti nani xil reling sipsip san xil.
MAT 25:33 Ngan xil xa langgoni sipsip xil, iling xil liti e rin metu. E ngan xil xa langgoni nani xil ha liti e rin meil.
MAT 25:34 “Ti, xi isepin mi xil nggoni suv toto nae. Ihiteni mi ngan xil xa ladi e rin metu ihit, ‘!Mumei, xamim xa tuxolxatien na Tata navan di e xamim! Mei muleh holesok xil xa xi tesak mesen ni ve xamim melele xa tepeas ni ut etan.
MAT 25:35 Vengan xa melele xa mae teat nou, mutesa anien minou; melele xa meruru teat nou, mutesa oei minou natemu ni; e melele xa natemei natexoni ngan halesav tei, mutehur pilei nou natemei e tim samim xil.
MAT 25:36 Reitin, melele xa eising navan tehe tovuol, xamim mutesing xol nou; melele xa natemesei, xamim mutelaxat kuh nou; e melele xa natete nim te xeih, xamim mei mutesao ni nou.’
MAT 25:37 “Ti, ngan xil xa lamal pe met Hi xa liti e rin metu lihit rilomun ni mini lihit, ‘?Suv, vilieh vari iaxa matepusuk xa mae teatuk e matesa anien minuk; mu meruru teatuk e matesa oei minuk tengan omu ni?
MAT 25:38 ?Vilieh vari iaxa matepusuk otexoni ngan halesav tei e matehur pilei xouk otemei e tim samem; mu eising nam tehe tovuol e matesing xolok?
MAT 25:39 ?E vilieh mun iaxa matepusuk otemesei e matelaxatuk; mu otete nim te xeih e matehat matesao ni xouk?’
MAT 25:40 “Ma, suv toto ak ihiteni mi xil ihit, ‘Reitin li nabiteni mi xamim, holesok xil vus xa mutepol ni mi tuak xil ak, tave ti neta xa xi tehe movotei tei tang, e pe metok, lehit ngan xa mutepol ni minou vari tang.’
MAT 25:41 “Ti, ihiteni mi ngan xil xa liti e rin meil ihit, ‘!Xamim, ngan xil xa Hi tesa halesil mi xamim, muhe reling nou! !Ha muhe Upang xa misakras vamat vatova xa Hi tesak mesen ni ngamu tengan ihe vonine Temat itel masxaxa nan xil!
MAT 25:42 Vengan melele xa mae teat nou, mutnasa ti anien minou; melele xa meruru teat nou, mutnasa ti oei minou namu ni;
MAT 25:43 e melele xa natemei natexoni ngan halesav tei, mutnahur pilei nou ti namat e tim samim xil. E melele xa eising navan tehe tovuol, mutnasing xol nou ti; melele xa natemesei, xamim mutnalaxat kuh nou ti; e melele xa natete nim te xeih, xamim mutnasao ni nou ti.’
MAT 25:44 “Ti, moletin xil ak lisisi lihit, ‘?Suv, vilieh vari iaxa matepusuk xa mae mu meruru teatuk, mu otemei texoni ngan halesav tei, mu eising nam tehe tovuol, mu otemesei, mu otete nim te xeih e matnatutou ni xouk ti?’
MAT 25:45 “Ma, xi ihiteni mi xil ihit, ‘Reitin li nabiteni mi xamim, holesok xil vus ak, xosxa mutnapol ni ti mi tuak xil ak, tave ti neta xa xi tehe movotei tei tang, e pe metok, lehit ngan xa mutnapol ni ti minou vari tang.’
MAT 25:46 “Ma xil vus xa latamal ti pe meten, Nat Moletin iso rerat xil vus ha liti rute xa longpangasien nae xil misakras vavus vatova. E ngan xil xa lamal pe meten ha lihur meulien sal.”
MAT 26:1 Melele xa Iesu pispisi ni holesok xil ak mi moletin nan xil bus, xi biteni mi xil bit,
MAT 26:2 “Nggoni ngan taxa mukila ngamu, melengien lu sutang di, ti, ripol ni Anien te Tavien. E melele nen ak vari, limaen nou, Nat Moletin, nihe he elu navan xil tengan ha liti xat nou e eivave.”
MAT 26:3 E melele taxa Iesu di misepin, e tim xa eilep sa Kaeafas xa be vatixar na pris xil, vat xil na pris xil del elda na Siu xil lamei vituei.
MAT 26:4 Xil di lalang ves suse tengan latal xat xuxus ni Iesu e lavasi vamat vaxo en.
MAT 26:5 Ma labiteni labit, “Rinapol ni ti e melengien te Anien te Tavien vengan, maxani, moletin xil linavae mi xil mun tang.”
MAT 26:6 E melele xa Iesu da tamu e metimal te hal Betani, xi ba di ngganien e tim sa Saemon xa, tetiamu, mesien leporsi teat tenben.
MAT 26:7 Di, atou tei bemei nim e nggur valit vokon tei xa lapol ni valite ni hat hos tei xa lakesi ni alabasta. Vokon ak, von bos xa bos e mani teni mun nggeih. E xi bemei visal Iesu e rute xa dotan da en, e mideh vokon ak ba xat vatin tengan vapisen merereen nan mini.
MAT 26:8 E melele xa moletin na Iesu xil lapusi, iexil nggati e laseputut ni labit, “?!Veneh ma di purun vokon ak mak!?
MAT 26:9 Vahos mak mu vahit vaha vapos ni ni mani tova xa eilep. Ti, mani nen mikila vatutou ni hoeo xil.”
MAT 26:10 E Iesu mikil naha xa di lasep usili, ma biteni mi xil bit, “?Xamim di mubul xat atou ak veneh? Xi pol ni neta tei xa bos pupu minou.
MAT 26:11 Vengan hoeo xil liti visal xamim vehakut, e inou, nasakras nate visal xamim vahehi.
MAT 26:12 Melele xa mideh vokon ak ba xat tiei navan, xi di misak mesen nou ve tehinen navan.
MAT 26:13 Reitin li nabiteni mi xamim, e rute xil vus xa lihithiten longeongen hos usil nou en, xil lihit usil naha xa atou ak tepol ni minou. E isak ni moletin xil linem xati ven.”
MAT 26:14 Di, Sudas Eskariot, xa be tei e xil xa labe lu e le tei (12) na Iesu, ba pus vat xil na pris xil.
MAT 26:15 Xi misis xil bit, “?Xosxa nisa rat Iesu mei ite hemim, ma musa naha minou?” Ma xil labuli silva mani ba duxoh hanutap tei e he xalu mun (30) tengan lisa ni mini.
MAT 26:16 Ma Sudas maen ni. Di, e melele nen ak ba, xi milang ves suse tengan isa rat Iesu ha ihe hexil ixo en.
MAT 26:17 E melengien kokot te Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En, moletin na Iesu xil lamei visali e lasisi labit, “?Rute xave iaxa iem bei tengan masak mesen Anien te Tavien en?”
MAT 26:18 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Muhe taon te hal Serusalem xa da iaxor, e mukamet moletin tei e rute ak. Muhiteni mini muhit, ‘Titsa bit, “Melengien navan bemei sangas. E inou mei nia Anien te Tavien e tim sam itel moletin navan xil.”’”
MAT 26:19 Ma moletin nan xil laba e lapol ni nggoni ngan taxa Iesu tehiteni mi xil. E rute ak, xil lasak mesen Anien te Tavien en.
MAT 26:20 E melele xa meteneai ba minu, Iesu bemei e dotan e von anien en del moletin nan xil xa labe lu e le tei (12).
MAT 26:21 E melele xa di langganien, Iesu bit lelen ni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, tei e xamim iaxa isa rat nou nihe he elu navan xil.”
MAT 26:22 Melele xa lalonge mak, xil lalonge misa pupu, ma xil kekes di lasis Iesu labit, “?Suv midep li, onemi obit inou?”
MAT 26:23 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin, tei e xamim vari xa di mungganien vituei del nou iaxa isa rat nou niha.
MAT 26:24 E be reitin xa inou, Nat Moletin, nimat ixoni ngan xa Vanuvei Eo di misepin ni. !E isa pupu mi ngan xa isa rat nou! Moletin ak, vahos mak mu vahit linapesi ti vengan pangasien xa Hi isa ni mini ihe eilep pupu.”
MAT 26:25 Di, Sudas xa isa rati iha misisi bit, “?Titsa midep, onemi obit inou?” Ma Iesu bit rilomun ni mini bit, “Ixoni ngan taxa xouk obiteni.”
MAT 26:26 E melele xa di langganien, Iesu nggur beret e memes Hi ven. Di, bul pasi, e melele xa di miseti mi moletin nan xil, xi biteni bit, “Muhuri mua ni. Ngan ak be tiei navan.”
MAT 26:27 Di, Iesu nggur kap xa uaen ba en, memes Hi ven, e melele xa misa ni mi xil, xi biteni bit, “Xamim vus mumu ni.
MAT 26:28 Uaen ak be ra navan xa isak ni hitxatien hu te xeih na Hi mei istal e ihe reitin. Reok xa ileh ve moletin xil holu ihe sanien tei iha mi Hi tengan naketeh ti mun nasa mi xil ve tesaen nae xil.
MAT 26:29 Nabiteni mi xamim, ninamu ti mun uaen ak ituxoh melele xa nimu uaen hu itel xamim e rute xa Tata navan be suv toto en.”
MAT 26:30 Melele xa langganien e lakikei ni sisien tei bus, xil lastal e ba labe Vathu te Urvatiei te Olip.
MAT 26:31 Melele xa laduxoh Vathu te Urvatiei te Olip, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “E vongien tak, xamim vus mulesae reling nou ixoni ngan xa Hi tesepin ni e Vanuvei Eo xa bit, ‘Inou nihas moletin xa di milaxat sipsip xil, e sipsip san xil liletasil relingi.’
MAT 26:32 E melele xa nimea rilomun ra maten, inou nitiamu ni xamim ha nite Kaleli.”
MAT 26:33 E Pita mitamea e biteni mini bit, “!Tave ti neta xa moletin sav xil lilesae relinguk, inou ninave relinguk ti vatova!”
MAT 26:34 Ma Iesu bit rilomun ni mini bit, “Reitin li nabiteni minuk, e vongien tak, melele xa ut nalan ti mu e tuto xil linakorat ti mu, e xouk uhiteni ihe vatol ngamu xa otakil ti nou.”
MAT 26:35 E Pita biteni nggeih pilei sung bit, “!E‑e, namak ti! !Tave ti neta xa nimat itelak, inou nisakras namiteni xa natakil ti xouk!” E ngan tesav xil mun labiteni nggoni tang.
MAT 26:36 Di, Iesu be rute tei xa lakesi ni Ketsemani del moletin nan xil. Melele xa laduxoh rute ak, xi biteni mi xil bit, “Mutotan muti tak e ti mutatil nou. Inou nitiamu niha nisis inggaxor.”
MAT 26:37 Xi nggur Pita del nat Sepeti xalu latonggusili. E melele xa latoba, nenemien na Iesu basi holu e milonge misa pupu.
MAT 26:38 Ma xi biteni mi xatel bit, “Tinok li polu ni nenexoen, e nalonge lehit ngan xa bit vahas vin nou. Muti tak, e ti mutiketeh itel nou.”
MAT 26:39 Di, Iesu mikakao reling xatel vuteili tang, mitingeiril be tan e misis mi Hi bit, “Tata li, xosxa suse sav tova mun da tamu, uhur rat longpangasien ak ihe reling nou li. E onapol ni ti naxoni ngan xa ieok bei, e upol ni ixoni ngan kestang xa xouk iem bei.”
MAT 26:40 Di, xi dilomun be visal xatel e mikameti xa di latopat. Ma xi biteni mi Pita bit, “?Midep xiak? ?Mutsakras mutketeh vatel nou vahe haoa tei takes?
MAT 26:41 Mutketeh e ti mutisis tengan mutnamot ti e melele xa sakpisien xil imei e xamitel. E tinemitel, iemitel bei tengan mutipol ni neta tei xa momal, e vemitel memel.”
MAT 26:42 Di, Iesu dilomun ba e misis bit, “Tata li, xosxa suse sav tovuol e be tengan xa nihur vuol ni longpangasien xil ak, ma upol ni ixoni ngan kestang xa xouk iem bei.”
MAT 26:43 E melele xa Iesu dilomun, mikameti xa termali latopat mun vengan lasakras latohur xat metenoh natel.
MAT 26:44 Ma xi be reling termali mun, e ba misis be vatol nen ni sisen nan xati tang.
MAT 26:45 E melele xa Iesu dilomun bemei visal termali, biteni mi xatel bit, “?Di tamu mutopat? ?Di tamu mutongel? !Topus ti! Taxeak be melele xati xa lisa rat nou, Nat Moletin, nihe he moletin tesa xil.
MAT 26:46 !Tomea, ratoha! Moletin xa isa rat nou, xi tu xa di bemei iaxor.”
MAT 26:47 Melele xa Iesu di tamu misepin, Sudas, tei e xil xa labe lu e le (12) nan, mistal. Xi bemei del xat vanut moletin xil xa di laleh xat tiei del homenda xil te vaeen. Xil lamei langgusil nenemien na vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil.
MAT 26:48 Sudas xa tehein xati tengan isa rat Iesu teling xati tehit, “Moletin xa nipesum ni vin, xi vari iaxa be ngan xa iemim bei. Mumei mutal xati.”
MAT 26:49 Ma Sudas mika mal be visal Iesu, pesum ni vin e bit, “Titsa, bos vongien li.”
MAT 26:50 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Tuxoli, pol ni tang vaxoni ngan xa xouk omei ven.” Di, vanut moletin xil ak lamei ladal xat Iesu.
MAT 26:51 E moletin tei na Iesu milihi rat tiei te vaeen nan e da xoteh vurang slev tei na vatixar na pris xil.
MAT 26:52 E Iesu misel mini bit, “Singin xat tiei nam mun vate voninen, vengan ngan xil xa di labae del tiei, tiei na mosav xil lihas vini.
MAT 26:53 Vahit ngan xa ieok vahei, inou nakila nasis Tata navan, ma vatei takes, vasa vanut masxaxa te vaeen xil lali lu e le (12) xa mahulong tengan mei livae e rin navan.
MAT 26:54 ?E vahit napol ni, ma Vanuvei Eo xa bit xati xa holesok xil ak istal imak mei ihe reitin itep?”
MAT 26:55 Di, Iesu biles pus vanut moletin xil ak e biteni mi xil bit, “?Veneh ma di muleh tiei e homenda xil te vaeen tengan mei mutal xat nou? ?Munemi mubit inou di nadiamu ni moletin xil tengan ha mavae vatel kavmen nar? !E‑e! Melengien xil ngasen nadotan nade vangit vioh te Nim Eo e di napispisi mi moletin xil e mutamei ti tengan mutal xat nou.
MAT 26:56 E holesok xil vus ak mei mistal tengan vasak ni naha xa provet tetis usili e Vanuvei Eo mei vastal vahe reitin.” E melele xa ladal xati, moletin nan xil vus lalesae relingi.
MAT 26:57 Ngan xil xa ladal xat Iesu ladela labe tim sa Kaeafas, xa be vatixar na pris xil. E rute ak, titsa xil te rae na Mosis del elda xil na Siu xil labe vituei ngamu ladi.
MAT 26:58 E Pita di mika xus e di nggusil vanut moletin xil xa di ladel Iesu laba vuma … laduxoh vioh te tim sa vatixar ak. E rute ak, Pita be vangit vioh e ba dotan del mereketeh xil te nim ak tengan vapus ti xa lipol ni naha mi Iesu.
MAT 26:59 Vat xil na pris xil del eilep sav xil mun na Siu xil di lalang ni moletin tova xa mei iluvos xa Iesu pol ni tesaen tei xa likila lihasi imat ven.
MAT 26:60 E tave ti neta xa moletin holu lapol ni luvosen ba xat Iesu, latakamet ti neta xa lakila lasa rati ha vamat ven. Di, moletin lu mei lusoh
MAT 26:61 e lusepin mi kaonsel ak lubit, “Xamel matelonge xa moletin ak tehit, ‘Inou nikila nihu len Nim Eo na Hi. Ti, nikili ni mun e melengien tol tang.’”
MAT 26:62 Ma vatixar mitamea e misis Iesu bit, “?Ma midep? Xouk di olong sepinien xa di laso ni ba xatuk. ?Neta tovuol xa obit oviteni?”
MAT 26:63 E Iesu dat votei tang. Ma vatixar misisi mun bit, “E pe met Hi xa meul, inou nasemae ni xouk tengan usepin ni reitinen. ?Reitin xa xouk obe Mesaea, Nat Hi?”
MAT 26:64 Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nggoni ngan xa di obiteni. E nabiteni mi xamim xa taxeak iha, mupus … ‘Nat Moletin itotan ite ri metu na Hi Suv te Xeihen. !E mupusi imei e ut etan ixo momah xil te tilang hat!’”
MAT 26:65 Melele xa vatixar milong sepinien nan, ien mikat xa mikat, dal papas eising nan e mikei nggeih bit, “?!Mulonge!? !Xi misep purun his Hi vari! ?Veneh ma di ralang ni sepinien tova mun tengan vaha xati? !Xamim vus mulonge xa di misep purun his Hi!
MAT 26:66 ?Munemi midep vari?” Xil vus labit rilomun ni labit, “!Momal tang tengan imat!”
MAT 26:67 Di, xil lakusah ba xat valnaon e ladi. E rute ngan xil mun lalevesi
MAT 26:68 e labit, “?!Xosxa obit obe Mesaea xati, uhit pisi, visi iaxa diuk!?”
MAT 26:69 Melele xa Pita di tamu dotan e vangit vioh te nim ma vatixar na pris xil, atuli tei te polien bemei visali e biteni mini bit, “Xouk mun di otehusil Iesu te hal Kaleli.”
MAT 26:70 E Pita muun xole pe met moletin xil bit, “!Tave reitin ti! Inou natakil ti naha xa di obiteni iaxai.”
MAT 26:71 Di, Pita mitamea e mikakao ba ve puiteh te vioh. E rute ak, atuli te polien tei mun pusi, ma biteni mi moletin xil bit, “!Moletin ak mun be tei e xil xa di latehusil Iesu te hal Nasaret!”
MAT 26:72 Ma vatei mun, Pita muun xole e bit, “!Pe met Hi, nabiteni reitin xa natakil ti moletin ak vari!”
MAT 26:73 Tavehi, moletin xil xa dit lasoh lamei visal Pita e labiteni mini labit, “Xouk vari obe moletin tei nan vengan sepinien nam nggoni ngan Kaleli xil tang.”
MAT 26:74 E Pita misepin nggeih bit, “!Natakil ti moletin xai vari xa di musep usili iaxai! !Hi isa halesil iha xat nou xosxa sepinien navan be luvosen!” Vatei takes, tuto tei mikorat.
MAT 26:75 E melele xa milonge, Pita minem rilomun ni naha xa Iesu tehiteni mini tehit, “Ut nalan ti mu e tuto xil linakorat ti mu, e xouk uhiteni ihe vatol xa xouk otakil ti inou.” Ma milonge misa xa misa e be reling vangit vioh ak, ba di muis nggeih.
MAT 27:1 E makoe roroh, vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil lamei e nenemien tei takes tengan lakin maten mi Iesu.
MAT 27:2 Ma labar xati e ladela be visal Paelet xa be vat te kavmen te rute ak tengan lasa rati vaha mini.
MAT 27:3 Melele xa Sudas xa tesa rat Iesu pusi xa lamaen ni tengan Iesu vaha vamat, xi biles nenemien nan e misak tengan vasa rilomun ni silva mani xa be hanutap tei e he xalu mun (30) vaha mi vat xil na pris xil del elda xil.
MAT 27:4 Xi bit rati bit, “Inou napol misa pupu, vengan natesa rat moletin ak xa tenapol ni ti neta vasa tengan ha vamat ven.” E xil labit rilomun ni mini labit, “Xamem mabit munakil ti. Ngan xai be nam sung.”
MAT 27:5 Ma Sudas mirang lelen mani ak be tan e vangit vioh te Nim Eo, e milesae. Di, ba nggur ao tei e misar xoteh hiraen ni.
MAT 27:6 Melele xa ba, vat xil na pris xil ba lale viton silva mani xil ak e labiteni labit, “Mani ak tamese ti vengan xa latexal rat meulien na moletin tei ni. Ma usil rae nar xil, tamal ti tengan raso ni vahe ateli te Nim Eo.”
MAT 27:7 Lasep usili, ma lamae e nenemien tei. Ma laleh mani xil ak e ba lapus moletin tei xa di pol ni holesok xil ni tan te pili. Del mani ak, xil langgal rat mavulut tan tei rani tengan mei ihe von tehinen tova xa ti litihin ngan halesav xil en.
MAT 27:8 Ve rin ak, lakes rute ak ni ‘Tan te Ra’ duxoh xosali.
MAT 27:9 Ma naha xa Hi tehit lelen ni texo provet Seremaea mei be reitin xa bit, “Xil laleh silva mani hanutap tei e he xalu mun (30), xa momal ni mani xa mol‑Isrel xil lateling xati tengan lixal rat meulien nan ni.
MAT 27:10 E del mani ak, xil langgal rat mavulut tan tei ra moletin tei xa di pol ni holesok xil ni tan te pili, nggoni ngan xa Hi Suv tesemae ni minou.”
MAT 27:11 E melele xati xa Sudas di misar hiraen, Iesu ba misoh pe met suv Paelet xa be vat te kavmen tete hal Sudea. Di, Paelet misisi bit, “?Midep? ?Be reitin xa xouk obe suv toto na Siu xil?” Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nggoni ngan taxa xouk obiteni.”
MAT 27:12 E melele xa vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil lasepin ba xati, xi tavit ti neta tengan vatutou ni rin nan.
MAT 27:13 Ma Paelet misisi bit, “?Otalong ti sepinien xil xa di labiteni ba xatuk iaxai?”
MAT 27:14 E Iesu dat votei tang, e tavit rilomun ni ti sepinien nae. Melele xa suv Paelet pus sexien nan, mesep pupu ven.
MAT 27:15 Be sexien matu tei na suv Paelet xa, e melengien xati te Anien te Tavien, xi di maen moletin tei xa moletin xil labosei tengan ha ven imase ra nim te xeih.
MAT 27:16 E melele nen ak, vatxeih tei tete nim te xeih, hisen Barabas xa moletin xil lakil kuhi mak ve sexien tesa xil xa xi di tepol ni.
MAT 27:17 Ma melele xa suv Paelet pusi xa vanut moletin xil ak mei ladi vituei, misis xil bit, “?Ngan xave iaxa iemim bei tengan nimaen ni ha ven imase: Barabas mu Iesu xa lakesi ni Mesaea?”
MAT 27:18 Xi misis xil mak vengan xa pus kila xa vat xil na pris xil latesa rat Iesu mini vengan di lanem misa ni tang.
MAT 27:19 E melele xa suv Paelet di tamu dotan e von koten nan, atou nan misa sepinien tei mini bit, “Onapol ni ti neta naha xat moletin ak, vengan xi momal tevi. Xosali, nanexo pupu ve metuveen tei xa natepusi usili.”
MAT 27:20 E vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil lasi petine vanut moletin xil ak tengan lasis Paelet vamaen Barabas ha ven imase e ihas Iesu imat.
MAT 27:21 Paelet ba misis vanut moletin xil ak vatei mun bit, “?Ngan xave e xalu iaxa iemim bei tengan nimaen ni ha ven imase?” Ma xil vus lakei ba ni labit, “!Barabas!”
MAT 27:22 Ma Paelet misis xil mun bit, “?Xosxa imaxai, ma nipol ni naha mi Iesu xa lakesi ni Mesaea?” E xil vus lakei be nesao labit, “!Ti xati e eivave!”
MAT 27:23 Di, Paelet misis xil mun bit, “?Veneh? ?Xi pol ni naha misa?” E lakei nggeih pilei sung labit, “!Ti xati e eivave!”
MAT 27:24 Melele xa Paelet pusi xa misakras vahiles nenemien nae e sangas lapol ni vaeen, xi po oei e mikas hen pe met moletin xil vus. E melele xa di pol ni, xi biteni mi xil bit, “Taxeak, nakas rat ra te maten na moletin ak ra heok, vengan napusi xa xi tapol ni ti neta vasa tengan ha vamat ven. !Ma xosxa imat, ren iti e hemim sung!”
MAT 27:25 E vanut moletin xil ak labit rilomun ni mini labit, “!Bos tang, ren iti e hemem itel horamue namem xil mun!”
MAT 27:26 Ma, nggusil eheien nae, Paelet maen Barabas ba ven mase. E mi Iesu, xi misemae ni tengan moletin te vaeen nan xil ha limeas pangasi ni ao te xeih xa sanute di en, ti, litela ha liti xati e eivave.
MAT 27:27 Melele xa lameas pangas Iesu bus, moletin te vaeen xil na Paelet ladela labe vangit vioh te nim mae xa mahulong e lakes viton moletin te vaeen sav xil vus xa ladi vituei tengan lamei.
MAT 27:28 Xil ladal rat eising na Iesu e lasing xole ni kaliko tei xa pili nggoni ngan na suv toto xil.
MAT 27:29 Di, lapol pepamen ni nggoni ngan xa be suv toto tei. Langgil xat vatluvoluv tei ni ao tei xa sanute xil tepiei di en, e lasili xol vatin. Laling liei tei de hen metu, e di latingeiril pepamen pe meten nggoni ngan xa di lasa merereen nae mini. E melele xa di lapol ni, labiteni mini labit, “!O suv toto na Siu xil, xamem di mamerere ni xouk!”
MAT 27:30 Di, lakusah ba xati, lalihi rat eitingil ak rani, e labas vatin ni.
MAT 27:31 Melele xa lapol pepamen ni bus, langgur rat kaliko te pili ak be relingi, e lasing xole ni eising nan mun. Di, ladela ba tengan ha liti xati e eivave.
MAT 27:32 Melele xa moletin te vaeen xil ladel Iesu laba, xil labisu ni moletin tei e suse, hisen Saemon te hal Saerin. Lamei visali e langgeih xati tengan vapo eivave na Iesu.
MAT 27:33 Di, ladel Iesu ba labe nesao e Vathu Kolkota, xa koute teni be ‘Valvat Moletin.’
MAT 27:34 E rute ak, lasa uaen mi Iesu xa labilesi del neta tei xa mikon. E melele xa Iesu mu pisi, misin ni.
MAT 27:35 Di, moletin te vaeen xil ak ladi xati e eivave. E melele xa murur da en, xil di laso daes tengan vapisen ni xa visi e xil iaxa ileh mavulut eising xil na Iesu.
MAT 27:36 E rute ak, xil ladotan e di laketeh xole.
MAT 27:37 E eivave nan, ladi xat tisen tei de nesao ni vatin xa bit mesen rin xa ladi xati ven. Tisen ak ladisi labit, ‘Ngan ak be Iesu, suv toto na Siu xil.’
MAT 27:38 E melele nen ak, lateti xat moletin lu xa lutepol tesa luteti e eivave lu mun. Tei tete rin metu, e tei tete rin meil.
MAT 27:39 Melele xa Iesu murur de eivave, moletin xil xa di lakakao langgo visali di lakuvun vatixil e di langue xati
MAT 27:40 labit, “!Ei, xouk xa otehiteni otehit uhu len Nim Eo na Hi, ti, ukili ni mun e melengien tol tang, bos mak mu tengan uteh meulien e xouk mun tang! !Xosxa obe Nat Hi reitin, amei etan reling eivave xai!”
MAT 27:41 Usil sexien nen xil tak, vat xil na pris xil, titsa xil te rae na Mosis, del elda na Siu xil mun lapol pepamen ni Iesu.
MAT 27:42 Xil labiteni mini labit, “!Mupus ti mu! Xi di teteh meulien e moletin sav xil, e misakras vateh meulien e xi mun tang. !Xosxa be reitin xa xi be suv toto na mol‑Isrel xil, bos xa, taxeak tang, imei etan ra eivave ak! Xosxa imak, ma xamem muke reitin en sung.
MAT 27:43 Xi miling nenesien nan e Hi e tehiteni tehit, ‘Inou nabe Nat Hi.’ Ma bos, xosxa Hi ien bei moletin xai, ma mei ihur rati.”
MAT 27:44 E usil sexien nen tak, moletin tesa xalu xa lateti xat xalu luteti e rin, xalu mun lusep pepamen ba ni.
MAT 27:45 E piniae, maluxoluken mei da xol ut xil ngasen e dat mak duxoh haoa tol (3).
MAT 27:46 E melele xa haoa xatel ak mei lattavi, Iesu mikei nggeih nggo sepinien xati nan xa be Arameak bit, “!Ilae! !Ilae! ?Lama sabaktani?” Koute te sepinien ak be, ‘!Hi navan! !Hi navan! ?!Veneh ma ostokovein nou!?’
MAT 27:47 Melele xa rut moletin xil xa lasoh ladi lalonge, xil labit, “?Mulonge? Xi di mikes provet Ilaetsa iaxai.”
MAT 27:48 Vatei takes, tei e xil miloh ba, nggur mavulut kaliko tei, e miterir ni be uaen xa mikon. Di, milingi de kusut liei tei e mei misa ni be nesao tengan Iesu vavisi.
MAT 27:49 E rute ngan xil mun labiteni labit, “Veter mu, ratiluvoluv tamu e rapus ti. ?Ilaetsa imei etan mei iteh meulien en, mu namei ti?”
MAT 27:50 Di, Iesu mikei nggeih vatei mun, milihi kor ni votiang, di, mat.
MAT 27:51 E melele nen ak vari, kaliko xa mettel xa lalihi dakoe xol ut eo tei e Nim Eo, mesel be rin lu, nggo kusute nesao bemei duxoh kusute etan. E lul tei milil, hat xil mahoe
MAT 27:52 e misak ni von tehinen xil lamahoe e mangang dit mak. E moletin na Hi xil holu xa latelel lateti en, xil lamea rilomun ra maten.
MAT 27:53 Xil labe reling von tehinen nae xil e lakakao. (E melele xa Iesu temea rilomun ra maten, moletin xil holu latepus moletin xil ak e hal Serusalem xa be taon eo na Hi.)
MAT 27:54 Melele xa vat na moletin xil te vaeen del moletin nan xil xa di lateketeh xol Iesu lalong lul ak e lapus holesok xil ak testal, ulixil mikan pupu. Xil labiteni labit, “!Reitin li, ngan ak tehe Nat Hi vari tang!”
MAT 27:55 E tatit atou vutei xil lasoh ladi nga sotin vuteili ra eivave, e di lapus holesok xil xa di mistal. Tatit atou xil ak di latetutou ni Iesu e Kaleli e latehusili mun latemei e Serusalem.
MAT 27:56 E xatel tol xa latemos e atou xil ak tehe Meri te hal Makdela; Meri, nine Temis xal Siosep; e nine horamue na Sepeti xalu.
MAT 27:57 Sangas ut vamaluxoluk e Sabat mun di bemei sangas. Ma moletin tei be visal suv Paelet, hisen Siosep. Xi te metimal te hal Aramatea e holesok nan holu. Xi mun be tei e xil xa di tehusil xat Iesu.
MAT 27:58 Melele xa ba misoh pe met Paelet, xi misisi tengan vamaen tiei na Iesu mini. Ma Paelet misemae ni moletin nan xil te vaeen tengan ha lipo rati e lisa ni mini.
MAT 27:59 Ma Siosep ba poe e pis xole ni kaliko te mieh tei xa memese.
MAT 27:60 Di, poe e ba milingi de vangihat te tehinen nan xati xa lateseh moten rohon ni tang. Di, midivin hat tei xa eilep mei dakoe xol puiteh te vangihat ak e be relingi ba.
MAT 27:61 Meri te hal Makdela del Meri tei mun ludotan ludi nga sotin vuteili ra rute ak, momal ni puiteh te vangihat ak.
MAT 27:62 Melele xa ut milan e Sabat, vat xil na pris xil del Farasi xil ba lapus suv Paelet.
MAT 27:63 Xil lamei visali e labiteni mini labit, “Suv, manem xati xa melele xa vat luvosen ak temeul tamu teta, xi tehiteni tehit, ‘Melengien tol mei itavi, e inou nimea rilomun ra maten.’
MAT 27:64 Ma usemae ni moletin te vaeen nam xil ha liketeh xol kuh vangihat te tehinen nan ha ituxoh melele xa melengien tol ak mei itavi. Vengan xosxa onapol ni ti, moletin nan xil likila ha likan ni tiei nan. Ti, likila lihithiteni xa xi mea rilomun ra maten. E xosxa holesok xil ak mei istal, ma luvosen kor ak mei isa pilei sung ili luvosen xa tetiamu melele xa xi tehit xi be Mesaea na Hi.”
MAT 27:65 Melele xa Paelet milonge mak, xi maen ni e biteni bit, “Bos ngamu. Muleh tatit moletin tova te vaeen, e ha liketeh xol vangihat ak ihusil sexien xa xamim iemim bei.”
MAT 27:66 Ma laba vituei del moletin te vaeen xil ak, e labilit xol hat xa mahulong xa dakoe xol puiteh teni ni tan tepili. Di, laling tatit moletin te vaeen xil ak tengan xil liketeh xole.
MAT 28:1 Sabat bus. Di, ut milan e Sande, Meri te hal Makdela del Meri sav mun luba tengan ha lalosao ni vangihat te tehinen na Iesu.
MAT 28:2 Vatei takes, lul tei milil nggeih vengan masxaxa tei na Hi Suv nggo ut nesao bemei etan. Xi mei midivin rat hat xa tetakoe xol puiteh, e dotan da en.
MAT 28:3 Masxaxa ak, tenben minehin pupu nggoni an xa milangas, e eising nan xil mieh xa mieh.
MAT 28:4 Melele xa moletin te vaeen xil lapusi, ulixil mikan pupu e lexil malili. Lakiri labe tan e iexil bon pupu, lasakras mun lapol ni ti neta.
MAT 28:5 E masxaxa ak biteni mi atou xalu ak bit, “!Ulimil nakan ti! Nakila xa di mullang ni Iesu xa lateti xati e eivave.
MAT 28:6 E xi tara ti mun inggak. Reitin, xi temea rilomun ngamu ra maten nggoni ngan taxa tehiteni. Lumei ha lupus ti rute xa lateling tiei nan teta en.
MAT 28:7 Taxeak tang, multemanon ha mulhiteni mi moletin nan xil mulhit, ‘Iesu mea rilomun tuei ra maten e xi itiamu ni xamim ha ite Kaleli. Xamim ha mupusi e rute ak.’ Ngan ak be sepinien xa Hi misil nou tengan mei nihiteni mi xamil.”
MAT 28:8 Ma rumali lube reling vangihat e luloh temanon luba tengan ha lalihithiteni mi moletin xil na Iesu. Ulixalu mikan, e tave ti neta xa mak, iexalu polu ni sien.
MAT 28:9 Melele xa di tamu luba, vatakes, Iesu bisu mi xalu e biteni mi xalu bit, “!Bos makoe! Tomat na Hi iti mi xamil.” Melele xa lupusi, lumei visali, lumot ludal xat len xalu, e lusa merereen nalu mini.
MAT 28:10 Di, Iesu biteni mi xalu bit, “Ulimil nakan ti. Ha mulhiteni mi tua navan xil e neketen tengan lihe Kaleli, e ha lipus nou en.”
MAT 28:11 Melele xa atou xalu ak di tamu luba, rut moletin te vaeen xil xa di lateketeh xol vangihat ak ladilomun labe Serusalem e ba labit vuol ni holesok xil xa testal mi vat xil na pris xil.
MAT 28:12 Ma vat xil na pris xil lasepin del elda xil na Siu xil e lamei e nenemien tei. Ma langgal moletin te vaeen xil ak ni mani tei xa eilep
MAT 28:13 e labiteni mi xil labit, “Xamim ha muhithiteni muhit, ‘Melele xa matepat vovong, moletin na Iesu xil latemei e hilaep te vongien, e mei latekan ni tiei nan.’
MAT 28:14 Ma xosxa longeongen teni ituxoh suv Paelet, xamem iaxa musepin e rin namim tengan musikoe xol xamim e xi nasa ti pangasien mi xamim ven.”
MAT 28:15 Ma moletin te vaeen xil ak laleh mani e ba lapol ni nggoni ngan xa xil latehiteni mi xil. Ma longeongen ak mikapis e rute xil vus xa Siu xil ladi en e miloh bemei duxoh xosali.
MAT 28:16 Ma moletin na Iesu xil xa labe tei e le tei (11) xa lateti, xil labe Kaleli e ba labe vathu tei xa Iesu tehiteni ngamu mi xil.
MAT 28:17 E rute ak, iaxa xil lapus Iesu. E melele xa lapusi, lamot mini. E rut moletin nan xil latake reitin kuhi ti mu en.
MAT 28:18 Di, Iesu bemei visal xil e biteni mi xil bit, “Tata navan miling holesok xil vus xa di ut nesao e ut etan di e heok.
MAT 28:19 Ma muha ve moletin xil te kantri xil vus e mupol ni xil mun mei lihe moletin navan xil. E melele xa mei lihusil nou, xamim mubaptaes ni xil e his Hi Tamer, e his Hi Natneli, e his Hi Ninin Eo.
MAT 28:20 E mupispisi mi xil tengan lilong xat holesok xil vus xa natesemae ni mi xamim. E inou, nite visal xamim vehakut ha ituxoh hoxalite te melengien xil xa radi en.”
MAR 1:1 Ngan ak be longeongen hos na Iesu Kristo, Nat Hi.
MAR 1:2 Longeongen ak temei rohon mi xir texoni ngan xa tisen na provet Aesea tehiteni melele xa Hi tesepin mi Mesaea tehit, “!Uteong kuhi! Inou nisa eloheoh tei navan tengan isak mesen suse nam.
MAR 1:3 Lalong rae tei xa di mikei e uruvuol xa bit, ‘!Musak mesen suse na Suv! !Mupol ni suse nan imal!’”
MAR 1:4 Eloheoh xa Aesea di tehit usili, hisen Sion. Moletin ak tete uruvuol e latekesi ni Sion Baptis vengan tebaptaes ni moletin xil holu tehit, “!Muhiles ra tesaen namim xil! Ti, mumei minou e nibaptaes ni xamim tengan vapisen xa Hi di miketeh bos rilomun mi xamim.”
MAR 1:5 Ma moletin xil holu xa holu pupu latexo provins te hal Sudea tetel taon te hal Serusalem latemei visal Sion. Labit rerat tesaen nae xil mini e Sion baptaes ni xil e Oeisal Sodan.
MAR 1:6 Xi tesing ni eising xa latepol ni ni hili kamel e tetuatu ni mavulut hilbe buluk. Anien an tehe kelmenamen del hani xa di mikameti e uruvuol.
MAR 1:7 E xi biteni mi moletin xil bit, “Itutou ni nou, moletin tei xa eilep pupu imei. Xi be eilep mak mu mili nou e natapin ti tengan name slev nan xa ti valeh rat sandel nan.
MAR 1:8 Inou di nabaptaes ni xamim ni oei tang, e xi ibaptaes ni xamim ni Ninin Eo.”
MAR 1:9 E melele xa Sion di baptaes ni moletin xil mak, Iesu nggo Nasaret e provins te hal Kaleli e bemei visali. Di, Sion baptaes ni Iesu e Oeisal Sodan.
MAR 1:10 E melele xa Iesu mea ra oei, miketeh be nesao e pus tilang hat misaha, e Ninin Eo mei dotan en nggoni mae tei.
MAR 1:11 E Hi misepin mini nggo ut nesao bit, “Xouk obe Natuxoli, ngan xa eheien navan da en. E nabesi nou pupu ve xouk.”
MAR 1:12 Di, e melele nen ak vari, Ninin Eo misak ni Iesu ba be uruvuol.
MAR 1:13 Iesu de rute ak melengien hanutap lu (40) del vuran xil e di nggur sakpisien xil nggo he Temat. E melele xa melengien xil ak bus, masxaxa xil mei ladutou ni.
MAR 1:14 Dutou ni ngan ak, Iesu milongeong ni xa lateso Sion tehe nim te xeih. Di, Iesu dilomun be provins te hal Kaleli e bithiten longeongen hos na Hi mi moletin xil bit,
MAR 1:15 “!Taxeak be melengien xa momal tengan lelaxatien na Hi imei iti visal xir! !Misak ni muhiles meulien namim ra tesaen xil namim, e muling neketen namim iti e longeongen hos nan!”
MAR 1:16 Vatei, melele xa Iesu mikakao nggusil seri Oei Kaleli, pus moletin lu te sar meseo en, hisealu Saemon xal Andru xa be tuneli. Pusi xa di luso net nalu be oei.
MAR 1:17 E Iesu mei biteni mi xalu bit, “Lumei luhusil inou. Xosali di mulihi meseo xil tang, e inou nisak ni xamil mulihi moletin xil sung.”
MAR 1:18 Vatei takes, lustokovein net xil nalu di, e lunggusil xat Iesu.
MAR 1:19 E melele xa latkakao latoba vuteili, Iesu pus timue lu mun, hisealu Temis xal Sion, xa lube nat Sepeti. Ludi bot del tamealu e di latdil pilei net natel xil.
MAR 1:20 Melele xa pus xalu, vatakes, Iesu mikes xalu tengan lalohusili. Ma, lube reling tamealu e bot del moletin te polien sav xil, e lunggusil Iesu.
MAR 1:21 Iesu mikakao del moletin nan xil labe taon te hal Kapaniam. E Sabat, labe nim te pispisienna Siu xil e Iesu di pispisi mi moletin xil en.
MAR 1:22 Xil vus xa lalong sepinien nan lamesep, vengan xa sexien te pispisien nan misav ni titsa xil te rae na Mosis. Vengan xa melele xa misetu, biteni momal ni xil del xeihen.
MAR 1:23 E melele xa Iesu di tamu pispisi, moletin tei xa ninin tesa da en be vangit nim te pispisien ak. Xi mikei nggeih xat Iesu bit,
MAR 1:24 “!Iesu te hal Nasaret! ?!Usak ni naha mi xamem!? ?Omei inggak tengan umu vin xamem? !Inou nakilak, xouk obe Moletin Eo na Hi!”
MAR 1:25 Iesu mike xat ninin tesa ak bit, “!Utat votei, e uhe reling moletin ak!”
MAR 1:26 Di, ninin tesa ak bas tan ni moletin ak, muis kei, di, be relingi.
MAR 1:27 Ngan xil vus xa lapusi lamesep pupu ni. E di labiteni mi xil mun tang labit, “?Hisit pispisien eah xiak? Moletin ak di misepin del xeihen. E melele xa misemae ni ninin tesa xil tengan lave reling moletin xil, vatakes lalong xati.”
MAR 1:28 E tave nousav ti, longeongen usil naha xa Iesu di pol ni mikapis ba duxoh rute xil vus e provins te hal Kaleli.
MAR 1:29 E melele xa Iesu be reling nim te pispisien, del Temis xal Sion, latobe tim sa Saemon Pita xal Andru.
MAR 1:30 Melele xa laduxoh tim, labit mesen ni mi Iesu xa avu atou kokon na Saemon Pita, mesei dat vet man, ven minggan pupu.
MAR 1:31 Ma Iesu be visali, dal xat hen e dutou ni mitamea. Vatakes, mesien nan be relingi, milonge bos, e ba pol ni anien ae.
MAR 1:32 E vongien nen ak, melele xa eai minu e Sabat bus, moletin xil holu laleh ngan xil xa lamesei del ngan xil xa ninin tesa di e xil lamei visal Iesu.
MAR 1:33 Lamei, lamei ba vuma … moletin xil vus te metimal ak mei langgonaxon pupu e puiteh te nim xa xi da en.
MAR 1:34 E Iesu dal rat moletin xil holu ra mesien nae xil, e ngan tesav xil mun, nggol rerat ninin tesa ra xil. E tamaen ninin tesa xil ti tengan lasepin vengan xa lakila xa xi be Mesaea xa Hi tehosei.
MAR 1:35 E makoe roroh, melele xa ut bovoli tamu, Iesu mitamea e be rute tei xa mikila vatasen en e di misis.
MAR 1:36 E melele xa Saemon Pita del ngan tesav xil lamea, di lalang ves Iesu.
MAR 1:37 Lalang vesi ba vuma … lakameti e labiteni mini labit, “!Moletin xil vus te metimal ak di lalang vesuk!”
MAR 1:38 E Iesu biteni mi xil bit, “Rave metimal sav xil mun xa ladi sangas ni rute ak, vengan namei vari tengan niha nisetu ni longeongen hos na Hi mi moletin xil vus.”
MAR 1:39 Ma, lakapis e rute xil vus e provins te hal Kaleli. E xi di misetu mi moletin xil e nim te pispisien na Siu xil e di nggol rerat ninin tesa xil ra moletin xil.
MAR 1:40 Melele xa Iesu di tamu mikapis e provins te hal Kaleli, moletin tei xa mesien leporsi di bas purun tenben xil mei mitingeiril pe met Iesu e dakesi bit, “Xosxa iem bei li, ma ukila upol ni tenbeok mei imese rilomun.”
MAR 1:41 Melele xa Iesu pusi, ien misae en. Ma misa hen ba duxoli e biteni mini bit, “Namaen ni. !Nasak ni tenbom mei memese ngamu!”
MAR 1:42 E melele nen ak vari tang, mesien ak be relingi e tenben mei memese rilomun.
MAR 1:43 Di, Iesu misemae mini bit,
MAR 1:44 “Onahit rat naha ti xa natepol ni minuk mi moletin tova. E uhe Nim Eo kestang tengan uhit rat rin nam mi pris tei, e usa sanien eo nam mi Hi ixoni ngan xa Mosis tehiteni. Imak, ma ngan xil xa lilepis tenbom lipus kila xa xouk omese tevi.” Di, Iesu misil moletin ak ba.
MAR 1:45 E melele xa moletin ak be reling Iesu, xi mikapis e rute xil vus e buhu raen holu bit usil naha xa Iesu tepol ni mini. Mak, ma vengan xa vanut moletin xil mei labe mahulong pupu, Iesu misakras mun vahe metimal xil. E neta sav xa Iesu da nga ut xil xa labe sotin ra metimal xil, moletin xil lakakao langgo rute xil vus tengan mei lapusi.
MAR 2:1 Melengien vahis mei mitavi, e Iesu dilomun be taon te hal Kapaniam. E moletin xil te rute ak lalongeong ni xa de tim.
MAR 2:2 Ma moletin xil holu mei lapolu e nim ak, e moletin xil holu mun dit lasoh e hale. E Iesu di misetu ni sepinien na Hi mi xil.
MAR 2:3 Melele xa Iesu di tamu misetu, moletin hat (4) lamei e lapo moletin tei xa misakras vakakao de suon man tengan lalingi pe met Iesu.
MAR 2:4 E vengan xa moletin xil langgonaxon pupu, lapusi xa lasakras lave sangas visal Iesu. Ve rin ak, xil lapeou labe hilim nesao, ladal rerat rut hilim ak momal ni rute xa Iesu da en, e lapol ni mei be mesal tei. Di, lasae ni moletin ak de suon man be tan e rute xa Iesu da en.
MAR 2:5 E melele xa Iesu pus naha xa xil lapol ni, pus kil neketen nae e biteni mi moletin ak bit, “Tuxoli, xosali, inou naserev rin nam ra tesaen nam xil pe met Hi.”
MAR 2:6 E melele xa titsa xil te rae na Mosis xa ladotan inggak lalong sepinien xa Iesu biteni, laseputut ni nggo nenemien nae labit,
MAR 2:7 “?Veneh ma moletin xai di misa hisit sepinien ak ba xat Hi? !Xi di pet rat tasen ni xi bit xi pipin ni Hi vari! Vengan xa Hi kestang mikila vaserev rin na moletin xil ra tesaen nae xil pe meten.”
MAR 2:8 Melele xa di lanem usil holesok xil ak, Iesu mikil nenemien nae, ma biteni mi xil bit, “?Veneh ma di munem mak?
MAR 2:9 Temale tang tengan namiteni mi moletin ak xa misakras vakakao namit, ‘Naserev rin nam ra tesaen nam xil pe met Hi’ vengan xa musakras mupusi xosxa nanggur xeihen tengan nipol ni. E nggeih tengan namiteni mini namit, ‘Utamea, uvulun suon mam, e ukakao uha,’ vengan xa xamim ti mupus kila xosxa nanggur xeihen tengan nipol ni.
MAR 2:10 E tengan xamim mupus kila xa Nat Moletin nggur xeihen e ut etan tengan vaserev rin na moletin xil ra tesaen nae xil e tengan vasak ni moletin xil mei vahos rilomun, mupus ngan ak …” Di, Iesu biles, pus moletin xa misakras vakakao e biteni mini bit,
MAR 2:11 “!Nabiteni minuk, utamea, uvulun suon mam, e utilomun uhe tim!”
MAR 2:12 Vatakes, pe met moletin xil, moletin ak mitamea, bulun suon man e poe ba be reling xil. Melele xa moletin xil lapusi mak, latemanin e lapet rat his Hi labit, “!Ueee la la li! !Ratapus ti mu neta tova xa vamak!”
MAR 2:13 Di, Iesu be reling rute ak e mikakao ba be seri Oei Kaleli. Moletin holu mei lakapis xole e xi di pispisi mi xil.
MAR 2:14 E melele xa Iesu di mikakao ba, xi pus moletin tei xa dotan de nim te polien nan xa hokorong, hisen Matiu Livae, nat Alveas. Xi di mileh takis ra Siu xil tengan vasa ni sung vaha mi kavmen te hal Rom. E melele xa Iesu pusi, mikesi bit, “!Amei! !Uhusil xat inou e mei uhe moletin tei navan!” Ma Matiu Livae mea, mistokovein polien nan xil, e nggusil xat Iesu.
MAR 2:15 Dutou ni, Iesu del moletin nan xil labe tim sa Matiu Livae e ladotan del moletin hao te takis e moletin sav xil mun xa lasa pe met Siu xil xa latehusil Iesu latehe nim ak. E melele xa Iesu del moletin nan xil ladotan e di langganien vituei, rut moletin tesa sav xil ak di langganien vituei del xil.
MAR 2:16 Rut titsa xil te rae na Mosis, xa labe Farasi xil mun, lapusi xa Iesu di ngganien del moletin xil te takis del moletin tesa sav xil. Misak ni, xil lasis moletin xil na Iesu labit, “?Veneh ma titsa namim di ngganien del hisit moletin tesa xil xa lamak?”
MAR 2:17 E melele xa Iesu milonge, biteni mi xil bit, “Moletin xil xa lanemi labit lamal ngamu iexil ti tavei tengan lava lapus tokta. E ngan xil kestang xa lakila xa lamesei iexil bei tengan lapus tokta. Ma inou natamei ti tengan nakes moletin xil xa lanemi labit lamal ngamu tengan lihiles e lihusil inou. E‑e, namei tengan nakes ngan xil xa lapus kil mesien te tesaen nae xil tengan lihiles meulien nae e lihusil nou.”
MAR 2:18 Vatei, e melele xa moletin xil na Sion Baptis del Farasi xil di labal ni anien, rut moletin xil mei lasis Iesu labit, “Moletin na Sion xil del Farasi xil di labal ni anien tengan lasis. E mapusi xa moletin nam xil latapol ni ti sexien ak. ?Veneh vari?”
MAR 2:19 Ma, Iesu dei vole ak mi xil bit, “Melele xa moletin tei miteli, ngan xil xa lamei ve anien nen ak, labesi xil, ma lasakras laval ni anien e melele xa xi da tamu visal xil.
MAR 2:20 E melengien xil ti imei xa moletin xil mei lihur rat ngan xa miteli ihe reling xil. E melengien ak vari, xil lilonge isa ven e lihal ni anien sung.”
MAR 2:21 Di, Iesu dei vole tei mun mi xil bit, “Moletin tovuol xa vatil xol eising matu tei vatel saxut kaliko tei xa be neta hu. Vengan melele xa ikasi, kaliko xa be neta hu mei ileten pupu, ma ital papas eising matu ak e mei imeseh mak mu.
MAR 2:22 E suse nen ak, moletin tovuol vateh uaen hu vahe valite matu tei xa lapol ni ni hilbe sipsip vengan nggeih ngamu. Vengan xa xosxa ipol ni, ma uaen hu ak isak ni valite teni ikaio e imahoe. Maxani, valite ak isa, e uaen imie ihe tan. Misak ni, moletin xil ti liteh uaen hu ihe valite xa be neta hu vengan xa memerou tamu e mikila ikaio. Imak, ma valite teni ihos e uaen mun xa di en ihos.”
MAR 2:23 E Sabat tei, Iesu del moletin nan xil langgur xoteh naho tei te uit. E melele xa di lakakao laba, mae nggat moletin nan xil, ma di laki xoteh utut uit xil e di langga ni.
MAR 2:24 E melele xa Farasi xil lapusi, lasepin mi Iesu labit, “Pus ti mu. Moletin nam xil di lapol ni polien tei xa nggur xoteh rae na Mosis usil Sabat.”
MAR 2:25 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Xamim mutavuli ti naha xa suv toto Deved e moletin nan xil latepol ni melele xa mae teat xil e iexil tehei pupu tengan lavanien ti?
MAR 2:26 Deved tehe vangit Nim Tavolin na Hi e tehur beret eo teni. Ngan ak testal e melele xa Abiatar tehe vatixar na pris xil. E xi temaen suv toto Deved tengan vahur beret ak, neta sav xa pris xil kestang lakila lava ni, e Deved tesa ni sung mi moletin nan xil tengan lava ni.”
MAR 2:27 Di, Iesu bit kil koute te sepinien nan mi xil bit, “Hi tepol ni Sabat tengan vatutou ni moletin xil. Tenapol ni moletin xil ti tengan latutou ni Sabat.
MAR 2:28 Mak iaxa, Nat Moletin be Suv te holesok xil vus, e te Sabat mun.”
MAR 3:1 Iesu dilomun be nim te pispisien. E moletin tei de rute ak xa hen misa.
MAR 3:2 E rut moletin xil mun ladi xa iexil bei tengan lalang ves neta tova xa misa xa Iesu pol ni. Ma, di lale mah xat Iesu tengan lapus pisi xos ipol ni he moletin ak mei ihos rilomun e Sabat.
MAR 3:3 Misak ni, Iesu mikes moletin ak tengan mei vasoh pe met moletin xil.
MAR 3:4 Di, misis moletin sav xil bit, “?Rae na Mosis di maen xir tengan rakila rapol ni naha e Sabat? ?Tengan ritutou ni moletin, mu ripurun ni? ?Tengan riteh meulien en, mu rihas vini?” E xil latavit ti neta mini.
MAR 3:5 E melele xa Iesu miketeh mikapis xol xil, ien nggat xil. E melele nen mun tak, ien misae e xil vengan xa nenemien nae bon pupu. Di, Iesu biles biteni mi moletin xa hen misa bit, “!Tei momal ni hem!” E melele xa dei momal ni, hen mei bos rilomun.
MAR 3:6 E melele xa Farasi xil lapusi, lastal e, vatakes, ba lamos del rut Siu xil xa di lasuv xat lelaxatien na suv toto Herod, e lasep ves suse tova tengan lavas vin Iesu vaxo en.
MAR 3:7 Iesu del moletin nan xil labe Oei Kaleli, e moletin holu mun langgusili: ngan xil te provins te hal Kaleli, Sudea,
MAR 3:8 e Itumea; e ngan xil te taon te hal Serusalem, Taer e Saedon; e ngan xil mun xa langgo rin sav te Oeisal Sodan. Moletin xil vus ak lamei visal Iesu vengan xa lalongeong ni naha xa xi di pol ni.
MAR 3:9 E vengan xa xil labe holu mak e di langgonaxon pupu, Iesu biteni mi moletin nan xil bit ha lisak mesen bot tei xa ikila itotan en tengan moletin xil linating xati ti.
MAR 3:10 Ngan xil xa lamesei lating mak vengan xa lapusi xa Iesu di pol ni moletin xil holu ngamu mei labos rilomun, e labit lituxoli tengan xi isak ni mesien nae ihe reling xil.
MAR 3:11 E melele xa ngan xil xa ninin tesa di e xil lapusi, xil mei latingeiril mini, e lamuis kei labit, “!Xouk obe Nat Hi!”
MAR 3:12 E Iesu mike xat ninin tesa xil ak nggeih bit linavit rati ti mun xa xi be visi.
MAR 3:13 Di, Iesu be nesao e hu tei e mikes viton moletin xil xa ien bei tengan lihusili, e lamei visali.
MAR 3:14 Di, bosei lu e le tei (12) e xil tengan mei lihe eloheoh nan xil, lihusil xati, e ha lihithiten longeongen hos mi mosav xil,
MAR 3:15 e lihol rerat ninin tesa xil ra moletin xil ixo xeihen te hisen.
MAR 3:16 E ngan ak be his na eloheoh xil xa labe lu e le tei (12) xa Iesu bosei xil: Saemon (xa Iesu miling hisen tei mun be Pita);
MAR 3:17 Temis del tuneli Sion xa Iesu tekes xalu ni ‘nat veta xalu’ (xa tamealu Sepeti);
MAR 3:18 Andru, Pilip, Batalomiu, Matiu, Tomas, Temis (nat Alveas), Tatios, Saemon (xa temos e vanut moletin tei xa iexil bei pupu tengan lameluv ra he mol‑Rom xil);
MAR 3:19 e Sudas Eskariot xa tesa rat Iesu tehe he moletin tesa xil.
MAR 3:20 Melele xa Iesu bosei eloheoh nan xil bus, labe nim tei e taon te hal Kapaniam, e moletin xil holu lamei tengan lapusi. Misak ni, mesal tovuol mun tengan Iesu e moletin nan xil lavanien.
MAR 3:21 E melele xa ninen e tua na Iesu xil lalongeong ni xa moletin xil di labiteni xa Iesu di pol talang, xil laba tengan lasep xole e ladal xati.
MAR 3:22 E titsa xil te rae na Mosis latexo Serusalem, e mei laso sepinien ba xat Iesu labit, “Belsepul di mise xat moletin ak. Vengan xi be suv toto na ninin tesa xil, e di misa xeihen mini tengan vahol rerat ninin tesa xil ra moletin xil.”
MAR 3:23 Misak ni, Iesu mikes Farasi xil lamei visali e misepin mi xil nggo vole xil ak bit, “?Temat mikila ihol rat xi mun tang itep?
MAR 3:24 Xosxa moletin xil na suv toto tei di labae mi xil mun tang, ma xeihen na suv toto ak mei ihe neta sav tang.
MAR 3:25 E xosxa vatimol tei di labae del xil mun tang, ma his vatimol ak ikesae.
MAR 3:26 Ma xosxa Temat di minggol rerat ninin tesa nan xil, ma xi di bae mi xi mun tang. Xosxa imak, ma xeihen nan ihe relingi mei ihe neta sav tang.
MAR 3:27 “Nihit kila mi xamim ixo vole tei. Moletin tei misakras vahe nim ma silixin tei tengan valeh rerat holesok nan xil melele xa xi di tamu miketeh xole. Itiamu, ha ivar xat silixin ak. Ti, ikila ihe nim man e ileh vuol ni holesok nan xil vus.
MAR 3:28 “Reitin li nabiteni mi xamim, Hi mikila iketeh ihos rilomun mi ngan xil xa lapol ni hisit tesaen xil holu, mu lasep purun his Hi mun tang.
MAR 3:29 E moletin xil xa lasep purun Ninin Eo e polien nan, Hi misakras vaketeh vahos rilomun mi xil. Tesaen ak iti xat rin nae iha vuma … hoxalite teni ihe tovuol.”
MAR 3:30 Iesu biteni mak vengan xa Farasi xil latehit xi di pol nggo xeihen na ninin tesa tei xa da en.
MAR 3:31 Ma di, nine Iesu del tuneli xil lamei, e lasoh ladinga hale e nim xa da en. E lasa sepinien be nim tengan Iesu mei vapus xil.
MAR 3:32 E melele nen ak, moletin holu di ladotan lakapis xol Iesu, e xil labiteni mini labit, “Pus ti mu. Ninom e tumali xil ladi nga hale, e labit lapusuk.”
MAR 3:33 E Iesu misis xil bit, “?Ninok be visi? ?E tuxoli xil labe visi?”
MAR 3:34 Di, miketeh mikapis xol moletin xil xa di ladotan xorelisi e biteni mi xil bit, “Mupus ti, ngan xil ak labe nana navan xil e ngan xil ak labe tuxoli xil.
MAR 3:35 Ngan xil xa di lapol ni naha xa Hi ien bei, xil labe nana navan xil del tuxoli e hinoxoli xil.”
MAR 4:1 Di, Iesu ba mun e seri Oei Kaleli, e pispisi mi moletin xil inggak. E vengan xa vanut moletin xil holu pupu lakapis xole, Iesu be bot tei e ladivin rati vuteili ra ut. E vanut moletin xil lasoh ladi nga ut.
MAR 4:2 Di, Iesu dei vole xil holu mi xil tengan vapispisi mi xil bit,
MAR 4:3 “!Muteong kuhi! Vatei, moletin tei be naho tengan vaso utiei xil en.
MAR 4:4 E melele xa di miso ni, rut utiei xil lamot e suse xa tan nen nggeih, e tuman xil mei langga ni.
MAR 4:5 Rut utiei xil lamot e tan xa hat xil holu di en e tan nen mehin tang. E inggak, utiei xil ak lateh manon vengan xa tan mehin.
MAR 4:6 E melele xa eai bemei nesao, ngga vin ngan xil xa lateteh, e lameles lamat. Lamat vengan xa amulite xil tave tan pupu ti.
MAR 4:7 Rut utiei xil mun lamot e tan xa munae tesa xil di lameul en. E melele xa lateh, munae tesa xil ak lameul xol vin xil. Misak ni, lataso huite ti.
MAR 4:8 E rut utiei xil ak lamot e tan xa bos. Ma xil lameul bos, e laba ni huite xil. Ngan xil, laba ni huite xil holu; ngan xil mun laba ni huite xil holu mak mu; e ngan tesav xil mun, xil iaxa ladaxao xa ladaxao ni huite xil.”
MAR 4:9 Di, Iesu biteni mi xil bit, “!Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni!”
MAR 4:10 Melele xa Iesu ba da tasen, rut moletin xil del moletin lu e le tei (12) nan lamei visali e lasisi tengan ihit kil koute te vole xil ak mi xil.
MAR 4:11 Ma, xi biteni mi xil bit, “Xamim iaxa Hi tehosei xamim tengan mukil koute te sepinien xuxus usil itep xa xi mei ihe suv toto na moletin nan xil. E moletin sav xil xa Hi tave suv toto nae ti, xil lalong sepinien nan nggo vole xil kestang xa latalong kil ti.
MAR 4:12 Hi tesep usili tehit, ‘Xil liteong vuma … e linalong kil ti neta. Liketeh vuma … e linapus kil ti neta. Vengan xosxa linamak ti, ma lihiles meulien nae, e Hi iketeh ihos rilomun mi xil.’”
MAR 4:13 Di, Iesu biteni mi xil bit, “?Reitin xa xamim mutakil ti koute te vole ak? ?Imak, ma mikila mukil koute te vole sav xil itep?
MAR 4:14 Ma, vole ak, moletin ak miso utiei xil xa be sepinien na Hi.
MAR 4:15 Rut moletin xil, tinexil nggoni suse xa tan nen nggeih xa utiei xil ak lakiri en. E melele xa lalong sepinien na Hi, Temat mitemanon bemei e nggur rat sepinien xa mot de tinexil.
MAR 4:16 E rute sav xil, tinexil nggoni tan xa hat xil holu di en. E melele xa lalong sepinien na Hi, vatakes, langguri del sien.
MAR 4:17 E vengan xa amulit neketen nae tameul ti mu, lasoh vuteili e neketen nae. E melele xa labisu ni sakpurunien mu melengien xil te xeih ve sepinien ak, vatei takes, lamot e neketen nae.
MAR 4:18 Moletin sav xil, tinexil nggoni tan xa munae tesa xil di lameul en. Lalong sepinien na Hi,
MAR 4:19 e lanexo pupu ve holesok xil te ut etan e eheien nae di e mani mak mu mili. Ma holesok xil ak di lameul xol vin sepinien na Hi xa langguri, ma tava ni ti huite e meulien nae.
MAR 4:20 E moletin sav xil mun, tinexil nggoni tan xa bos. E melele xa lalong sepinien na Hi, lalong kila e langgur xati be nae. Ma, e meulien nae, sepinien nen ak ba ni huite. E meulien na rut moletin xil, ba ni huite xil holu; e ngan tesav xil, ba ni huite xil holu mak mu; e ngan tesav xil mun, sepinien ak daxao xa daxao ni huite xil e meulien nae.”
MAR 4:21 Iesu dei vole tei mun mi xil bit, “Moletin tovuol tamu xa vasahan laet nan, ti, vaha vaso xati ni pesin mu vaha valingi vate pe vet man. E‑e. Vehakut, melele xa moletin tei misahan laet bus, misoxolen ni de nesao e voninen.
MAR 4:22 Nggo rin ak, holesok xil xa di minggus mu di lasepin xuxus ni, Hi isak ni imei kesao tengan moletin xil vus likila.
MAR 4:23 Xosxa vurangemim di, muteong kuhi ni naha xa di nabiteni.”
MAR 4:24 Di Iesu biteni mun mi xil bit, “Muteong kuhi ni neta xil vus xa nabiteni mi xamim. Vengan Hi isa kilakilen teni mi xamim ipin ni longxatien namim. Ma xosxa mulong xati, ma isa kilakilen te sepinien nan mak mu mi xamim.
MAR 4:25 Ma ngan xil xa langgur sepinien navan xil e langgusili, Hi ipol ni xil likilakil kuhi mu. E ngan xil xa latahusil ti neta xa langguri, hokorong xa langguri ngamu, Hi ileh rat sen ni ra xil.”
MAR 4:26 Ma di, Iesu dei vole teimun mi xil bit, “Lelaxatien na Hi nggoni utiei xil xa moletin tei miso ni e naho san.
MAR 4:27 E tave ti neta xa moletin ak di pat e vongien, e di bovarang e melengien, utiei xil ak di lateh e lameul. E moletin ak takil ti xa di lameul midep.
MAR 4:28 Be tan tang iaxa di pol ni utiei xil lameul. Reitin, lateh, lameul labe nesao, e mei laso huite xil.
MAR 4:29 E melele xa huite xil men, moletin te naho ba midei e milehi be tim.”
MAR 4:30 E Iesu misis moletin xil bit, “?Lelaxatien na Hi nggoni naha vari? ?Nihit kila mi xamim ixo vole eah?
MAR 4:31 Lelaxatien nan nggoni utut vaak tei xa be hokorong mak mu ni utiei sav xil xa di lameul e tan.
MAR 4:32 E melele xa matu, xi mei be vatiei tei xa eilep mak mu mili vatiei savsav xil xa halite xil mahulong pupu, pipin tengan tuman xil mei lipol ni nunum mae xil en.”
MAR 4:33 Nggo vole xil xa lamak, Iesu misa sepinien na Hi mi moletin xil, pipin ni naha xa lakila lavuri.
MAR 4:34 Mi vanut moletin xil, Iesu misepin nggo vole xil kestang. E melele xa da tasen del eloheoh nan xil, ma misep kil koute te vole xil ak mi xil.
MAR 4:35 E melengien nen ak, melele xa ut mei maluxoluk, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Rava ravur xoteh Oei Kaleli ak.”
MAR 4:36 Misak ni, labe reling moletin sav xil ladi, e eloheoh xil labe bot xa Iesu di dotan en. Di, langgur xoteh Oei Kaleli e rut moletin sav xil mun langgusil Iesu langgo bot nae xil.
MAR 4:37 E melele xa di lalis laba, Iesu por sae e vangit bot. E tavehi ti, latemanin, votiang te xeih tei mea. Ngan ak misak ni oei nggelial holu, e tahe xil bemei e bot e di mise vangite. E Iesu milung de pilo tei e por vovong. Melele xa moletin nan xil lapus naha xa mistal, ulixil mikan pupu e ba lasiasi ni labit, “!Titsa, sangas mamat xiak! ?!Otanem ti xamem!?”
MAR 4:39 Ma Iesu mitamea, e mike xat votiang xal oei bit, “!Luhe tan!” Vatakes, xalu vus lube tan, e an mei bos rilomun.
MAR 4:40 Di, biteni mi moletin nan xil bit, “?Veneh ma ulimim mikan mak? ?Neketen namim tovuol tamu?”
MAR 4:41 Melele xa moletin nan xil lapusi mak, latemanin e lasis pilei xil mun tang labit, “?Moletin ak be hisit moletin eah? Neta sav xa votiang e oei, xalu mun di lulong xat raen.”
MAR 5:1 Iesu del moletin nan xil lamei ut e ri Oei Kaleli, e tan na moletin xil te metimal te hal Kerasa.
MAR 5:2 E melele xa Iesu mea reling bot, moletin tei xa ninin tesa da en nggo vangihat xil xa be von tehinen bemei visali.
MAR 5:3 Moletin ak di pat e vangihat te tehinen xil ak. Moletin xil latesak pisi tengan lavar xati ni sen xil te xeih, e lasakrasi.
MAR 5:4 Vengan xa melele xil vus xa latevar xat hen e len, xi tetal xoteh sen xil xa latevar xat hen xalu ni, e teti xoteh aean xa di dakoe xol len xalu. E moletin ti taxeih vapin tengan vatal xati.
MAR 5:5 Melengien e vongien xil, moletin ak di mikapis e von tehinen e hu xil xa di sangas. E vehakut, di muis kei nggeih e di dapas tenben ni hat xil xa mikan.
MAR 5:6 Melele xa moletin ak pus Iesu da tamu sotin, miloh ba ni e mitingeiril pe valnaon.
MAR 5:7 Di, muis kei bit, “?Iesu, Nat Hi xa be eilep mak mu mili, obit upol ni naha minou? !Uhit xati minou li e his Hi xa onasa longpangasien minou ti!”
MAR 5:8 Biteni mak vengan xa Iesu tesemae ni ninin tesa ngamu tengan ihe reling moletin ak.
MAR 5:9 Misak ni, Iesu misisi bit, “?Hisom visi?” E moletin ak bit rilomun ni mini bit, “!Hisok Vanute! Vengan xa mabe vanut ninin tesa xil holu iaxa madi xat moletin ak.”
MAR 5:10 Xi midakes Iesu tengan nasil rerat xil ti linave reling tan xa ladi en.
MAR 5:11 Sangas ni rute ak, vueili xil holu di langganien e seri hu.
MAR 5:12 Misak ni, ninin tesa xil ak ladakes Iesu labit, “Maen xamem mava xat vueili xil xa iaxor.”
MAR 5:13 Ma Iesu maen ni tengan lava. Ma ninin tesa xil ak, labe reling moletin ak, e laba xat vueili xil ak sung. E vueili xil xa sangas lave taosen lu (2000) laloh laba lakiri langgo meteh labe oei. E xil vus lamerir lalel.
MAR 5:14 Melele xa moletin xil xa di lalaxat vueili xil ak lapus neta xa mistal, latemanon laba, labithiteni e taon e rute sav xil mun xa ladi sangas. Di, moletin xil xa lalongeong ni laba labit lapus ti naha xa testal xiak.
MAR 5:15 Ma laba labe visal Iesu, e lapus moletin xa vanut ninin tesa xil latehe relingi. Nenemien nan mei bos ngamu, mising ni eising, e di dotan visal Iesu. Ma melele xa lapus kila xa be xi xa vanut ninin tesa xil lateti en, moletin xil ak ulixil mikan pupu.
MAR 5:16 E ngan xil xa latepus naha xa testal e rin te moletin xa ninin tesa xil lateti en, e rin te maten na vueili xil mun, xil di latumul usili mi moletin sav xil.
MAR 5:17 Misak ni, moletin xil ladakes Iesu tengan vahe reling tan nae.
MAR 5:18 Misak ni, Iesu ba mun be bot tengan vahe reling xil. E moletin xa ninin tesa xil lateti xati be visal Iesu e dakesi tengan vahusili.
MAR 5:19 E Iesu tamaen ni ti. E biteni mini bit, “Utilomun uhe tim sam e upus timue nam xil. Ti, uhithiteni mi xil naha xa Hi Suv tepol ni e meulien nam, e tetep iaxa tepisen esaeen nan minuk.”
MAR 5:20 Ma moletin ak ba mikapis e rute xil vus te taon he xalu (10) xa lakes xil ni Dekapolis e di misep usil sexien hos xa Iesu tepol ni mini. E ngan xil vus xa lalonge lamesep pupu.
MAR 5:21 Melele xa Iesu nggur xoteh Oei Kaleli vatei mun, vanut moletin tei xa mahulong ladatili ladi e ut, e mei lakapis xole.
MAR 5:22 Di, moletin tei bemei e mitingeiril pe le Iesu, hisen Saeros. Xi be vat tei te nim te pispisienna Siu xil.
MAR 5:23 E mei di dakes Iesu tengan vatutou ni bit, “Atuli navan sangas li vamat xiak. Ieok bei mei uling hem en tengan mei ihos rilomun e imeul.”
MAR 5:24 Misak ni, Iesu nggusili luba. E melele xa Iesu di ba, moletin xil labe holu pupu xa di langgusili e langgonaxon e rin xil vus.
MAR 5:25 Di, latakil ti, e atou tei xa temos e vanut moletin xil ak bemei sangas visali. Xi temesei huram lu e le tei (12) ni mesien na atou xil xa misakras vavus.
MAR 5:26 Atou ak teha tepus tokta xil holu xa latepol ni holesok hao mini tengan vatal rati ra mesien nan, e latesakrasi. Xi tesa sen mani nan xil mi tokta xil ak, e talonge ti vahos. Mesien nan mei misa pilei sung.
MAR 5:27 Atou ak telongeong usil Iesu, ma bemei pe tou Iesu del vanut moletin sav xil, misa hen e duxoh eising nan.
MAR 5:28 Atou ak pol ni mak vengan xa minemi bit, “Xos xa nituxoh eising nan tang, ma nilonge ihos vari.”
MAR 5:29 E melele xa duxoli, vatakes, mesien nan bus relingi. E milong kila xa tenben mei bos rilomun.
MAR 5:30 E melele nen tak, Iesu mikila xa xeihen xa di en tepol ni neta ngan mi moletin. Ma biles, pus vanut moletin xil ak e misis xil bit, “?Visi iaxa duxoh eising navan?”
MAR 5:31 Eloheoh nan xil labiteni mini labit, “?Opusi? Vanut moletin xil ak di langgonaxon pupu e di laduxoluk e rim xil vus. ?Misak ni, veneh ma di olang ves moletin xa duxoluk?”
MAR 5:32 E neta sav xa mak, Iesu nggulehi di milang ves ngan xa duxoli.
MAR 5:33 Atou ak milong kila xa tenben mei bos rilomun, ma bemei visal Iesu, len mulul, e mitingeiril pe valnaon. Di, bit rat sen tumulen te mesien nan mini.
MAR 5:34 E Iesu biteni mini bit, “Hinoxoli, neketen nam misak ni mei olonge bos e omese ra mesien nam. !Bos! Uha, e tomat iti minuk.”
MAR 5:35 Melele xa Iesu di tamu misepin, rut moletin xil langgo tim sa Saeros lamei, e labiteni mini labit, “Atuli nam mikesae ngamu. Ma onasis ti mun titsa xai tengan nakon namei.”
MAR 5:36 Iesu milong naha xa xil labiteni e xi biteni mi Saeros bit, “Ulum nakan ti. Uneket tang.”
MAR 5:37 Xi nggur Pita, Temis del Sion (xa be tuneli Temis) e tamaen ti mun mosav xil tengan lavusili.
MAR 5:38 Melele xa laduxoh tim sa Saeros, lapus moletin xil di latangal pupu. Di lamuis e di ladang ve atuli ak.
MAR 5:39 Di, Iesu be vioh te nim ak e biteni mi xil bit, “?Veneh ma di mutangal e di mudang mak? Atuli ak tamat ti, di pat tang.”
MAR 5:40 E moletin xil langue xati. Misak ni, Iesu misil rat xil ra vangit nim, e nggur tame atuli ak xal ninen kestang del moletin nan tol labe rute xa laling atuli ak da en.
MAR 5:41 Di, Iesu misasa dal xat hen e biteni mini nggo sepinien nae bit, “!Talita koum!” xa koute teni bit, “!Tutut atuli, tamea!”
MAR 5:42 Vatakes, atuli ak mitamea e mikakao (huram nan tehe lu e le tei (12) ngamu). Ngan xil xa lapusi xa meul mak, iexil bon.
MAR 5:43 E Iesu mike xat xatel tengan latnavit rat ti naha xa xi tepol ni mi moletin sav xil. Di, biteni mi tamen e ninen ak tengan lalisa ti anien mi atuli nalu.
MAR 6:1 Iesu be reling rute ak e dilomun be metimal nan xati te hal Nasaret, del xat eloheoh nan xil.
MAR 6:2 E Sabat, Iesu be nim te pispisientengan vapispisi ni sepinien na Hi en. Moletin holu lamei, e melele xa lalonge pispisien nan xil latemanin ni. E lasis xil mun tang labit, “?Moletin ak nggur kilakilen e metisouen ak nggo xave? ?E mupus merekel eah xil iaxa di mistal nggo hen xalu?”
MAR 6:3 Di, labiteni labit, “?E tave moletin xai ti iaxa di tepol pilei ni holesok xil te nim? Ngan xai nat Meri tang. E tuneli xil labe Temis, Sioses, Sudas e Saemon. Tunehin xil vus ladi visal xir e rute ak. !Moletin ak be tei e xir tang!” Ve rin ak, moletin xil tine misoh e lanem male ni Iesu.
MAR 6:4 E Iesu biteni mi xil bit, “Moletin xil vus lamerere ni provet tei na Hi. E moletin xil te metimal xati nan e vatimol xati nan mun, xil lanem male ni vari.”
MAR 6:5 Misak ni, e rute ak, Iesu tapol ni ti merekel xil vahe holu. Miling hen e rut moletin xil tang e dal rat xil ra mesien nae xil.
MAR 6:6 E mesep pupu xa moletin nan xati xil lataling ti neketen nae en. Di, Iesu ba mikapis e metimal xil xa ladi rute ak, e pispisi mi moletin xil en.
MAR 6:7 Di, mikes viton eloheoh lu e le tei (12) nan tengan vasil lelen xil lave lulu. Melele xa lamei visali, misa xeihen mi xil tengan lakila lihol rerat ninin tesa xil ra moletin xil.
MAR 6:8 E misemae ni mi xil bit, “E kakaoen namim, munaleh ti neta natel xat xamim, muleh eitingil namim kestang. Reitin, munaleh ti anien, mu ateli, mu mani.
MAR 6:9 Muhes sandel namim tang, e munaleh ti mun eising.”
MAR 6:10 Di, biteni mun mi xil bit, “Melele xa mumei e rute tei, xosxa moletin tei nggur pilei xamim e nim man, ma muti kat en ituxoh melele xa muling rute ak.
MAR 6:11 E xosxa moletin xil latahur pilei xamim ti e rute tei mu iexil ti tavei tengan lalong sepinien namim, ma melele xa muheling rute ak, muhas rerat meas te rute ak ra lemim pe metexil. Ngan ak ihe selxatien mi xil xa Hi pus sexien nae e isa rilomun ni mi xil.”
MAR 6:12 Misak ni, eloheoh nan xil laba e labithiteni mi moletin xil xa momal tengan lihiles ra tesaen nae xil e limei visal Hi.
MAR 6:13 Langgol rerat ninin tesa xil holu ra moletin xil. E mi ngan xil xa lamesei, laduxol xil ni oel te olip e xil mei labos rilomun.
MAR 6:14 E melele nen ak, suv toto Herod Antipas nggur longeongen usil holesok xil xa Iesu di pol ni. Milonge xa rut moletin xil di labiteni labit, “Xos xi be Sion Baptis xa temea rilomun ra maten. Ve rin ak iaxa nggur xeihen tengan vapol ni merekel xil.”
MAR 6:15 Rut moletin xil mun labit, “Ngan ak be provet Ilaetsa.” E rute sav xil labit, “Xi be provet hu tei, e nggoni provet xil tetiamu.”
MAR 6:16 E melele xa suv toto Herod milong usil Iesu, xi minemi bit, “!Ngan ak be Sion Baptis vari! !Tave ti neta xa inou natesemae ni tengan lita xoteh vatin, e xi temea rilomun ra maten!”
MAR 6:17 Suv toto Herod Antipas minexo pupu mak vengan xa xi vari tesa raen tengan moletin te vaeen nan xil ha lital xat Sion, livar xati, e liso ni ihe nim te xeih. Xi tepol ni temak vengan xa Sion tesepin texeih teha xati tehit, “Herod, sexien nam xil tamal ti vengan di onggur Herodias xa tehe atou na tumali Pilip mei be atou nam. Naha xa di opol ni nggur xoteh rae na Hi.”
MAR 6:19 Ve rin ak, Herodias ien teat Sion, e ien tehei tengan lavas vini, e Herod tenamaen ni ti.
MAR 6:20 Herod tesikoe xol Sion vengan xa temerere ni e tekila xa xi tehe moletin eo na Hi xa momal pe meten. E Herod ien bei tengan vaha valong sepinien na Sion, tave ti neta xa tesak ni nenemien nan tehas pupu ni.
MAR 6:21 Di, vatei, Herodias pus mesal tengan vahas vin Sion. E melele nen ak, di latepol ni anien ve melengien xa latepes suv toto Herod en. Ma, latekes viton eilep xil vus te kavmen, vat xil na moletin te vaeen xil, e moletin sav xil mun te provins te hal Kaleli xa latellep tengan limei.
MAR 6:22 E melengien ak, atuli na Herodias tehol pe met Herod tetel moletin xil e tesak ni xil vus latehesi xil tehe holu ven. Misak ni, Herod tehiteni mi atuli ak tehit, “!Naha xa iem bei tengan ovuri, inou nisa vari ni minuk!”
MAR 6:23 Di, tepol ni hitxatien te xeih mini pe met moletin xil tehit, “Nabiteni reitin xa neta tova xa usisi, nisa ni minuk. Ninakenin ni ti.”
MAR 6:24 Misak ni, atuli ak tetamea, ba tesis ninen tehit, “?Nisisi ni naha vari?” E ninen tehiteni mini tehit, “Ha usisi tengan isa vat Sion Baptis minuk.”
MAR 6:25 Ma, atuli ak teloh temanon tetilomun tehe visal Herod e tesisi tehit, “Taxeak tang, ieok bei tengan usa vat Sion Baptis minou ite tre tova.”
MAR 6:26 Melele xa Herod milonge mak, xi milonge misa pupu. E vengan xa tepol ni hitxatien te xeih tei mini pe met eilep xil ak, misakras vasin raen.
MAR 6:27 Misak ni, tesemae ni mereketeh nan tei tengan iha e itilomun itel vat Sion. Ma, tehe nim te xeih e teta xoteh vatin ra tiei nan.
MAR 6:28 Di, teling vatin tete tre tei e tehuri ba tesa ni mi atuli ak. E atuli ak sung, tehuri ba tesa ni mi ninen.
MAR 6:29 Melele xa moletin xil na Sion latelongeong ni xa xi mat, latemei e latepo tiei nan, ba latetihin ni.
MAR 6:30 Melele xa moletin xil na Iesu lapol bus, ladilomun lamei visal Iesu. Di, latumul mini usil holesok xil xa latepol ni e latepispisi ni.
MAR 6:31 E Iesu pusi xa moletin xil holu lamei visali, e di misak ni xi del moletin nan xil lasakras lavanien mu langel vuteili. Misak ni, Iesu biteni mi xil bit, “Riha rihe rute tova xa moletin xil latovuol en tengan xir rikila ringel en vuteili.”
MAR 6:32 Ma, labe bien ba labe bot tei. Di, labe ri oei e rute tei xa moletin xil latovuol en.
MAR 6:33 E melele xa laba, moletin xil holu lapus xil e bot e lale kil xil. Misak ni, langgo metimal nae xil e ba langgusil xil. Laloh ladiamu ba laduxoh rute xa Iesu del moletin nan xil di laba ven.
MAR 6:34 Ma, melele xa Iesu be ut, pus vanut moletin xil xa mahulong di ladatili tuei. Pus xil langgoni sipsip xil xa moletin tovuol valaxat xil, e ien misae e xil. Misak ni, nggur pilei xil e pispisi mi xil ni holesok xil holu.
MAR 6:35 E melele xa eai ba minu, eloheoh nan xil lamei visal Iesu e labiteni mini labit, “Rute ak be toun ut tei e be vongien tuei xiak.
MAR 6:36 Bos xa usil rerat vanut moletin xil ak liha tengan ha lihe metimal xil e rute sav xil xa ladi sangas e lixal ti anien ae.”
MAR 6:37 E Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “E‑e, xamim tang musa anien mi xil lia ni.” E labit rilomun ni mini labit, “!Ei! Vahit mavur mani vapin ni melengien handred lu (200) te polien, ma ngan ak napin ti mu tengan maxal beret a moletin xil ak.”
MAR 6:38 E Iesu misis xil bit, “?Beret vahis iaxa mulehi? Ha mupus pisi mu.” E melele xa lakameti, labiteni mini labit, “Beret lim tang del meseo lu mun.”
MAR 6:39 Di, Iesu biteni mi eloheoh nan xil tengan lihiteni mi moletin xil litotan e rute tei xa bos xa husmunae di en.
MAR 6:40 Misak ni, laseti moletin xil ladotan e vanute xil xa moletin xil labe hanutap lu e he xalu mun (50) e vanute xil xa moletin handred tei (100) ladi en.
MAR 6:41 Melele xa ladotan, Iesu mileh beret xa be lim xiak del meseo lu, miketeh be nesao e memes Hi ven. Di, bul pas beret ak e misa ni mi eloheoh nan xil tengan laseti mi moletin xil. E lapol ni mun del meseo.
MAR 6:42 Moletin xil vus langganien e vange polu kuhi.
MAR 6:43 E melele xa eloheoh xil laba mun tengan laleh saxut beret e meseo xil, lase ni be valeat lu e le tei (12) ba vuma … xil vus lapolu.
MAR 6:44 E melele nen ak, tiramue xil xa langganien laduxoh taosen lim (5000).
MAR 6:45 Melele xa langganien bus, vatakes Iesu misemae ni eloheoh nan xil tengan lave bot e litiamu ni lihe Betsaeta, xa de ri Oei Kaleli. E xi kestang ita tengan isil rerat vanut moletin xil lihaha.
MAR 6:46 Ma melele xa laba, Iesu misep ling moletin xil e be nesao e vathu tei tengan vasis.
MAR 6:47 Di, e hilaep te vongien, Iesu mika sen be seri oei e miketeh pus bot xa de hilaep te Oei Kaleli.
MAR 6:48 E pusi xa eloheoh nan xil di lakameti nggeih tengan lavalis vengan xa di labisu ni votiang tei xa nggeih. Ma, e makoe roroh, ut taluv pilei ti mu, Iesu bemei visal xil e di mikakao e ramut oei nggoni ngan taxa di mikakao e tan tang. E pol ni nggoni ngan xa itavi e xil iha.
MAR 6:49 E melele xa moletin nan xil lapus Iesu di mikakao e ramut oei mak, ulixil mikan tova tang e lameun be nesao labit, “!Aue li! !Temat tei!” E vatakes, Iesu misepin mi xil bit, “!Ulimim nakan ti! !Inou tang! Tinemim namulul ti.”
MAR 6:51 Di, Iesu ba be bot del xil. E melele taxa be bot, votiang be tan e moletin nan xil latemanin pupu ni.
MAR 6:52 Latemanin ni vengan latanem kil ti xeihen nan, tave ti neta xa latepusi tetep iaxa tesa anien mi moletin xil xa lateli taosen lim (5000). Nenemien nae bon tamu e latanem kil ti koute te merekel ak.
MAR 6:53 Melele xa langgur xoteh Oei Kaleli e mei laduxoh tan na mol‑Kenesaret xil, labe ut e labar bot nae.
MAR 6:54 Melele xa labe reling bot nae, vatakes, moletin xil lapus xil e lapus kil Iesu.
MAR 6:55 Ma, moletin xil laloh ba lakapis e rute xil vus xa di sangas tengan lavit usil meien nan. Misak ni, moletin xil holu laleh ngenexil xa di lamesei ladi suon mae xil labe rute xa lalongeong ni xa Iesu da en.
MAR 6:56 E rute xil vus xa Iesu ba en, neta sav xos be metimal xil, mu taon xil, mu rute xa moletin vahis tova ladi en, moletin xil laleh ngan xil xa lamesei e labe von vitueien nae xil. E ladakes Iesu tengan ital rat ngan xil xa lamesei ra mesien nae xil mu imaen ngan xil xa lamesei tengan lituxol kusut eising nan. E xil vus xa laduxoli, mesien nae be reling xil.
MAR 7:1 Vatei, Farasi xil e titsa xil te rae na Mosis langgo Serusalem, lamei visal Iesu e lakapis xole.
MAR 7:2 Xil lapusi xa eloheoh nan xil di langganien del hexil xa tamese ti vahusil sexien te kekasen na Siu xil.
MAR 7:3 Vengan xa Farasi xil del Siu xil vus mun di langgusil kuh sexien metu te kekasen xa bit, e melele te anien en, itiamu, moletin xil likas kuh hexil. Avu nae xil tetiamu latepispisi ni sexien ak mi xil tengan linave muis ti pe met Hi.
MAR 7:4 E melele xa langgal anien e ut te posen, xil lakas moten ni mu, ma di, langga ni. E langgusil hisit sexien sav xil holu na Siu xil, nggoni hisit sexien tei takes xa di lakas kap e sospen nae xil en del ketel nae xil mun xa lapol ni ni aean xa be brons.
MAR 7:5 Misak ni, Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lasis Iesu labit, “?Veneh ma moletin nam xil latahusil xat ti sexien xil xa avu nar xil tetiamu latepispisi ni mi xir? Vengan moletin nam xil latakas hexil ti mu vaxo sexien nar, e di langganien tang.”
MAR 7:6 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Naha xa Hi tehiteni texo provet Aesea usil xamim xa di munggusil Hi nggo hilbemim tang momal xa bit, ‘Moletin xil ak di lamerere ni nou del sepinien nae xil kestang, e tinexil di sotin ra nou.
MAR 7:7 Tave ti neta xa di lamot minou, nabit ninakil ti. Vengan xil di lasa pispisien xil xa be na moletin xil tang, e di labiteni xa inou iaxa natehiteni natehit xil lihusili.’
MAR 7:8 Xamim di munggur xoteh rae xil na Hi tengan muhusil kuh pispisien namim xil tang.”
MAR 7:9 Di, Iesu misepin rilomun mi xil bit, “Reitin, xamim mube metisou tova tang e rin xa di muling rae xil na Hi di nga tengan mukila muvusil pispisien namim xil tang.
MAR 7:10 Vengan Mosis tesemae ni tehit, ‘Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’ E biteni mun bit, ‘Xosxa moletin tei isuhol tamen mu ninen, ma lihasi imat.’
MAR 7:11 E xamim di mupispisi mi moletin xil xa likila lihiteni mi tamexil e ninexil lihit, ‘Holesok navan xil xa nakila nitutou ni xamil ni, di nakenin ni vengan xa nate pol ni hitxatien tei tuei tengan nisikoe xole ihe na Hi kestang.’
MAR 7:12 Nggo sexien ak, di mupispisi mi moletin xil ni suse xa likila lisikoe xol holesok nae xil ixo en tengan linatutou ni ti mun tamexil e ninexil ni.
MAR 7:13 Mak, ma pispisien namim xil di pol ni sepinien xil na Hi mei be neta sav tang. E di mupol ni holesok xil holu xa lamak.”
MAR 7:14 Di, Iesu biles e mikes rilomun ni vanut moletin xil tengan lamei visali e biteni mi xil bit, “!Xamim vus muteong kuhi ni sepinien navan tengan mukila!
MAR 7:15 Tave holesok xil ti xa moletin tei ngguri nggo vulongen be tinen iaxa di misak ni mei tamese ti pe met Hi. !E‑e, tamak ti! E sepinien xa mistal nggo vulongen iaxa mikila vasak ni moletin ak mei namese ti pe meten.”
MAR 7:16 
MAR 7:17 Melele xa be reling vanut moletin xil e be nim, eloheoh nan xil lasisi tengan vahit kil koute te sepinien nan mi xil.
MAR 7:18 Ma Iesu biteni bit, “?!Midep, xamim mutakil ti mu!? ?Mutakil ti xa holesok xil xa mungguri nggo vulongomim misakras vapol ni xamim mei munamese ti pe met Hi?
MAR 7:19 Vengan xa be vangemim tang e, di, mistal be reling tenbemim, ba be tisok tang.” Nggo sepinien ak, Iesu misep kila xa anien xil vus bos te anien en.
MAR 7:20 Di, biteni mun bit, “Be holesok xil xa di tine moletin, xa di misepin ni nggo vulongen, iaxa di pol ni moletin mei tamese ti pe met Hi. Holesok xil kestang xa mistal nggo xouk iaxa pol ni xouk otamese ti.
MAR 7:21 Vengan melele xa tine moletin tei misa, xi di pol ni hisit sexien tesa xil ak: di pat vituei del mosav melele xa lutateli ti mu, di mikan ni neta na mosav xil, e di bas vin moletin xil.
MAR 7:22 Xi di mikan ni atou na mosav, be hokan, di minem usil holesok xil xa misa, di miluvos ni mosav xil, e di minem usil sexien xil holu te suse. Di minem misa ni mosav xil, di misep usil mosav xil, be koai, e di nggusil sexien na unu xil tang.
MAR 7:23 Reitin, sexien xil vus ak vari langgo tine moletin, e xil iaxa di lapol ni moletin tei mei tamese ti pe met Hi.”
MAR 7:24 Di, Iesu be reling rute ak e ba be rute sav tei xa be sangas ni taon te hal Taer. Xi be vangit nim tei e ien ti tavei tengan moletin tova vakil rute xa xi da en. E misakras vaxus.
MAR 7:25 E melele nen ak, atou tei da xa ninin tesa tei ba de tutut atuli nan. E melele xa milongeong ni xa Iesu de sangas, vatakes, bemei visal Iesu e mitingeiril mini.
MAR 7:26 Atou ak tave Siu ti, xi be ate‑Siria tei te provins te hal Fonesia. Xi dakes Iesu tengan vahol rat ninin tesa vahe reling atuli nan.
MAR 7:27 E Iesu biteni mini bit, “Namei tengan nilaxat horamue navan xil mu xa labe Siu. Vengan tamal ti xa namur anien ae e naso ni tang vaha mi kuli xil.”
MAR 7:28 E atou ak bit rilomun ni mini bit, “Suv, ngan ak be reitin. E kuli xil mun xa ladi xorelis von anien en lakila lava saxut anien xil xa horamue xil di langga lingi.”
MAR 7:29 Di, Iesu biteni mini bit, “!Reitin li, sepinien nam di pisen ni xa neketen nam mahulong! Misak ni, ve rin ak, utilomun uhe tim vengan xa ninin tesa be reling atuli nam ngamu.”
MAR 7:30 E melele xa atou ak duxoh tim, mikameti xa atuli nan de vet man, e ninin tesa tehe relingi ngamu.
MAR 7:31 Melele xa Iesu be reling tan te hal Taer, ba mika pas tan te hal Saedon e be rute tei sangas visal Oei Kaleli xa lakesi ni Dekapolis.
MAR 7:32 E rute ak, moletin xil ladel tiramue tei xa vurangen bon e misakras vasepin kuhi bemei visali e ladakes Iesu tengan valing hen en tengan mei vahos rilomun.
MAR 7:33 Ma, Iesu dela be sotin vuteili ra vanut moletin xil. Di, miling vakuhen de vurang moletin ak. E dutou ni, mikusah, e miduxol me tiramue ak.
MAR 7:34 Di, Iesu miketeh be nesao, misehseh, e biteni mi tiramue ak e sepinien na Siu xil bit, “Epapata,” xa koute teni be ‘metal.’
MAR 7:35 Vatakes, vurang tiramue ak metal, e mikila valong holesok xil vaxo en. E men mei bos e mei misepin kuhi sung.
MAR 7:36 Di, Iesu misep xol moletin xil tengan linaviteni ti mi moletin tova naha xa tepol ni. E tave ti neta xa biteni vatei mun mi xil, xil ba labithiteni mi mosav xil.
MAR 7:37 E moletin xil vus xa lalong usili lamesep labit, “Holesok xil vus xa Iesu di pol ni bos xa bos. Tave ti neta xos vurang moletin bon, xi misak ni mei milongeong kuhi; mu moletin xa misakras vasepin, ma misak ni mei misepin.”
MAR 8:1 E melele sav mun, vanut moletin xil holu lamei vituei tengan lapus Iesu. E melele xa anien ae bus, Iesu mikes eloheoh nan xil lamei visali e biteni mi xil bit,
MAR 8:2 “Ieok di misae e moletin xil ak vengan xa ladi visal nou melengien tol (3) ngamu e anien ae tovuol mun.
MAR 8:3 Ieok ti tavei tengan nasil rerat xil latilomun lave tim sae xil melele xa mae dit nggat xil. Maxani, vexil namal e metexil namaluxoluk e suse, vengan rute xil langgo sotin lamei.”
MAR 8:4 E eloheoh nan xil lasisi labit, “!Inggak be uruvuol! ?Rikamet anien e rute xave tengan rakila risa anien mi vanut moletin xil xa mahulong xiak?”
MAR 8:5 Ma Iesu misi xil bit, “?Beret vahis iaxa mulehi?” Labit rilomun ni mini labit, “Beret lu e he sav (7) tang.”
MAR 8:6 Di, Iesu biteni mi vanut moletin xil tengan latotan e tan. Melele xa ladotan bus, Iesu nggur beret lu e he sav (7) e misa memesien ba mi Hi ven. Di, bul papasi e misa ni mi eloheoh nan xil tengan ha liseti mi moletin xil, ma xil lapol ni.
MAR 8:7 E laleh meseo vahis mun bemei mi Iesu. E melele xa memes Hi ven bus, misemae ni moletin nan xil tengan ha laseti.
MAR 8:8 Moletin xil vus langganien e vange polu. E melele xa moletin xil na Iesu laba mun tengan laleh saxut anien xil, lase valeat lu e he sav (7) ba vuma … xil vus lapolu.
MAR 8:9 Moletin xil xa langganien e melengien ak laduxoh taosen hat (4000). Melele xa langganien bus, Iesu misil rerat xil ladilomun labe tim sae xil.
MAR 8:10 E melele xa Iesu misil rerat vanut moletin xil ak labaha bus, vatakes, xi del moletin nan xil labe bot e labe rute tei xa lakesi ni Dalmanuta.
MAR 8:11 Vatei, Farasi xil lamei visal Iesu tengan lasak pisi. Ma, mei langor dela e lasisi tengan vapol ni neta tova xa eilep vaxo ut nesao tengan vapisen ni xa xi texo visal Hi reitin.
MAR 8:12 Melele xa lasisi mak, Iesu milonge misa e biteni mi xil bit, “?Veneh ma xamim, moletin xil te xosali ak, mubit mupus ti neta tova xa eilep tengan vapisen ni xa natexo visal Hi reitin? !E nabiteni reitin mi xamim xa ninapol ni ti neta tengan mupus reitinen usil inou vaxo en!”
MAR 8:13 Di, Iesu mea, be reling xil, e ba be bot. Di, del moletin nan xil, langgur xoteh Oei Kaleli labe rin.
MAR 8:14 Melele xa Iesu del moletin nan xil ladi tamu e bot, moletin nan xil lanem rilomun ni xa iexil bovorong ni tengan laleh beret ae vapin ni xil. Latehur beret tei takes temei e bot nae.
MAR 8:15 E melele xa laba, Iesu misel xat xil bit, “Muxuxou kuhi ve ‘is’ na Farasi xil e ‘is’ na suv toto Herod.”
MAR 8:16 Melele xa lalong sepinien nan, lasep usili del xil mun tang labit, “Xos xi di bit usil is vengan xa xir rataleh ti beret ar.”
MAR 8:17 E Iesu minem kil naha xa di lasep usili. Ma misis xil bit, “?Veneh ma di musep usil beret ar xa tovuol? ?!Mutakil ti mu!? ?Be reitin xa nenemien namim bon?
MAR 8:18 Metemim di, e mutapus kil ti neta. Vurangemim di, e mutalong kil ti neta. ?Iemim bovorong ni
MAR 8:19 melele xa natehul papas beret lim (5) tang tengan nasa ni mi moletin taosen lim (5000)? ?E valeat vahis iaxa polu ni rut anien xil xa muteleh viton ni?” Labit, “Valeat lu e le tei (12).”
MAR 8:20 E Iesu bit rilomun ni bit, “?E melele xa natehul papas beret lu e he sav (7) tang tengan nasa ni mi moletin taosen hat (4000), valeat vahis iaxa polu ni rut anien xil xa muteleh viton ni?” Labit, “Valeat lu e he sav (7).”
MAR 8:21 Di, misis xil bit, “?Ma, veneh ma xamim mutakil ti mu koute te holesok xil ak?”
MAR 8:22 Melele xa Iesu bemei e metimal te hal Betsaeta del moletin nan xil, rute moletin xil ladel moletin tei xa meten bar bemei visal Iesu e ladakesi tengan vatuxoli.
MAR 8:23 Iesu dal xat he moletin ak e dela be reling metimal. Di, Iesu miling kusahen nan e met moletin ak, e miling hen en. Di, misisi bit, “?Taxeak, mikila opus kil neta tova?”
MAR 8:24 Ma moletin ak miketeh xorelis xi e biteni bit, “Napus kil moletin xil, e napusi xa langgoni vatiei xil xa di lakakao.”
MAR 8:25 Di, Iesu miling hen e meten xalu vatei mun. Di, melele xa moletin ak miketeh pisi mun, meten xalu mei bos e pus kil holesok xil vus.
MAR 8:26 Di, Iesu misemae ni bit, “Onaha ti mun e metimal, e uhe tim vari.”
MAR 8:27 Melele xa Iesu e moletin nan xil lakakao laba, laduxoh rute tei sangas visal taon te hal Seseria‑Filipae. E inggak, xi misis moletin nan xil bit, “?Moletin xil labit inou nabe visi vari?”
MAR 8:28 Xil labit rilomun ni labit, “Rut moletin xil labit obe Sion Baptis. E rute ngan xil labit xouk obe provet Ilaetsa. E rute sav xil mun labit xouk obe tei e provet sav xil tetiamu.”
MAR 8:29 E xi misis xil bit, “?E xamim, ma midep? ?Mubit inou nabe visi vari?” E Pita mitamea e bit rilomun ni mini bit, “Xouk obe Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.”
MAR 8:30 Di, Iesu misep xol moletin nan xil tengan linaviteni ti mi moletin tova xa xi be Mesaea.
MAR 8:31 E melele nen ak ba, Iesu bit lelen ni mi moletin nan xil xa xi, Nat Moletin, iha ihur longpangasien holu, e elda xil, vat xil na pris xil, e titsa xil te rae na Mosis lisin ni. Ti, lihas vini. E melele xa melengien tol (3) mei itavi, xi imea rilomun ra maten.
MAR 8:32 Iesu bit kil holesok xil vus ak mei memese kuhi mi xil. E Pita dela be rin e misepin nggeih xati tengan nasepin ti namak.
MAR 8:33 E melele xa Iesu biles pus moletin nan xil, xi misepin nggeih mi Pita bit, “!Temat, uhe reling nou! Nenemien nam ak di nggusil xat nenemien na moletin xil te ut etan, e tahusil nenemien na Hi ti.”
MAR 8:34 Di, Iesu mikes viton eloheoh nan xil del vanut moletin xil xa ladi sotin vuteili tengan lamei visali. Di, biteni mi xil bit, “Xosxa moletin tova ien bei tengan ihusil nou, ma istokovein holesok xil te meulien nan, ti, ipo eivave te maten nan e ihusil xat nou.
MAR 8:35 Vengan xa ngan xil xa lasak pisi tengan likenin meulien nae ve xil tang, ma meulien nae ikesae ra xil. E ngan xil xa lamaen meulien nae ikesae vengan di langgusil xat inou del longeongen hos, ma, e ut nesao, xil likamet meulien sal.
MAR 8:36 ?Naha ihos xosxa moletin tei ileh holesok xil vus te ut etan ak, e istokovein meulien sal nan tengan ileh holesok xil ak? !Navos ti vari!
MAR 8:37 Vengan xa xi misakras vasa neta ngan tengan vahur rilomun ni meulien sal nan.
MAR 8:38 Moletin xil te xosali ak, sexien nae mikavui tang e latave reitin ti mi Hi. Langgoni atou tei xa mikila be na tiramue tei, e ba, di maen xi mi ngan tesav mun. E ngan xil xa labe unoun tengan lavit rati xa di langgusil inou mu sepinien navan pe met moletin xil ak, inou mun, Nat Moletin, nihe unoun tengan nihit rati xa labe moletin navan xil melele xa nitilomun nimei itel masxaxa xil na Tata navan e itel minehinen te xeihen xa xi isa ni minou.”
MAR 9:1 Di, Iesu biteni bit, “Nabiteni reitin mi xamim xa rut xamim xa di lasoh del nou xosali, ti lipus neta tei mei istal e melele xa lameul tamu ladi xa ipisen ni xa xeihen te lelaxatien na Hi bemei ngamu.”
MAR 9:2 Melele xa melengien tei e he sav (6) mei mitavi, Iesu nggur Pita, Temis del Sion e del xatel latobe nesao e vathu tei tengan xatel ak kestang latoti vituei en. E melele xa latodi rute ak, latpus tenbe Iesu biles.
MAR 9:3 Eising nan xil mei mieh xa mieh nggoni laet.
MAR 9:4 E di, latpus Mosis e provet Ilaetsa lustal e ba lusepin del Iesu.
MAR 9:5 Melele xa Pita pus xalu, biteni mi Iesu bit, “!Titsa, bos xa matdi inggak! Xosxa iem bei, ma matikili ni horao ihe tol: tei ihe mam, tei ihe ma Mosis, e tei ihe ma Ilaetsa.”
MAR 9:6 Xi del rumali ulixatel mikan pupu, misak ni xi takil ti xa ihit neh.
MAR 9:7 Di, momah tei mei mikutaxol xatel, e latlong rae tei mistal nggo en xa biteni bit, “Ngan ak be Natuxoli, ngan xa eheien navan di en. !Muteong xat raen!”
MAR 9:8 E vatakes, melele xa latketeh be nesao, lattapus ti mun moletin xalu ak, Iesu kestang de visal xatel.
MAR 9:9 Melele xa di latsuvul ra vathu ak, Iesu misep xol xatel bit, “Mutnahiteni ti mi moletin tova usil naha xa mutepusi ha ituxoh melele xa inou, Nat Moletin, nimea rilomun ra maten.”
MAR 9:10 Xatel latlong xat sepinien nan, e latsis xatel mun tang usil koute te sepinien nan xa bit, ‘nimea rilomun ra maten.’
MAR 9:11 Di, latsisi latbit, “?Veneh ma titsa xil te rae na Mosis labiteni xa provet Ilaetsa imei itiamu ni Mesaea xa Hi tehit xati?”
MAR 9:12 E Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin xa latetisi e sepinien na Hi tehit Ilaetsa imei tengan ivue xat holesok xil vus mei imese. E nabiteni mi xamitel xa Ilaetsa temei ngamu e moletin xil latnapus kil ti. Xil latepol tesa mini texoni ngan xa iexil tehei. E suse nen tak, nggusil sepinien na Hi, inou mun, Nat Moletin, nihur longpangasien holu e moletin xil lisin nou.”
MAR 9:14 Melele xa Iesu xatel latsuvul ra vathu ak, latbe rute xa eloheoh sav xil ladi en. E melele xa latduxoh xil, latpus vanut moletin xil holu di lasoh lakapis xol xil, e rut titsa te rae na Mosis di langor del xil.
MAR 9:15 Melele xa moletin xil lapus Iesu mei mistal, latemanin e laloh tengan lavur pilei.
MAR 9:16 Di, Iesu misis eloheoh nan xil bit, “?Di mungor del xil usil naha?”
MAR 9:17 Ma, tei e vanut moletin xil ak biteni mini bit, “Titsa, inou nanggur horamue navan bemei visaluk vengan xa ninin tesa tei da en xa misak ni misakras vasepin.
MAR 9:18 E melele xa ninin tesa ak dal xati, bas tan ni e misak ni mingas luhon, rurungon misol nggo vulongen, e tenben mei nggeih pupu. Natesis moletin nam xil tengan lavol rati, e lasakras lapol ni.”
MAR 9:19 Melele xa Iesu milonge mak, biteni bit, “!Iva! !Xamim moletin xil te xosali ak, neketen namim tovuol vari! ?Niti visal xamim ituxoh vilieh? Veok buol ni xamim xa neketen namim tovuol. Muhur horamue xai vamei visal nou.”
MAR 9:20 Ma ladel horamue ak ba mi Iesu. E melele xa ninin tesa ak pus Iesu, dal xat horamue ak e bas tan ni. Misak ni mikilkile e rurungon misol nggo vulongen.
MAR 9:21 Di, Iesu misis tame horamue ak bit, “?Xi di pol ni mak huram vahis tuok?” E tamen bit rilomun ni bit, “Melele xa tehe hokorong tamu.
MAR 9:22 Melengien holu, ninin tesa ak misak pisi tengan vahas vini vaxo suse xa misak ni di mot be upang mu oei. !E xosxa okila upol ni, ma iem isae li e xamel e ututou ni xamel!”
MAR 9:23 E Iesu bit, “?Veneh ma di obiteni obit ‘xosxa okila opol ni’? Vengan Hi mikila vapol ni neta xil vus e rin na moletin tei xa neketen nan da.”
MAR 9:24 Vatakes, tame horamue dakesi bit, “Neketen navan da, e tapin ti. !Tutou ni nou li tengan namur ti mun!”
MAR 9:25 E melele xa Iesu pusi xa vanut moletin xil laloh lamei visal xalu, xi biteni mi ninin tesa ak bit, “!Nabiteni minuk ninin tesa, xouk xa di osikoe xol horamue ak tengan misakras vateong mu vasepin, uhe relingi e onamei ti mun en!”
MAR 9:26 Melele xa biteni mak, ninin tesa ak meun be nesao ra horamue ak e misak ni mot be tan e mulul nggeih. Di, be relingi. Melele xa moletin xil lamei visal horamue ak, lapusi dat mak tang nggoni tiei votei tei e labiteni labit, “Xi mat tuei.”
MAR 9:27 E Iesu dal xat hen e dutou ni mei misoh. Di, Iesu be reling xil.
MAR 9:28 Dutou sung, melele xa Iesu be vangit nim xa da en e moletin nan xil lapusi xa be xil tang, lamei visali e lasisi labit, “?Veneh ma xamem matesakras mavol rat ninin tesa ak?”
MAR 9:29 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Hi di misa xeihen tengan vahol rerat hisit ninin tesa ak nggo sexien te sisen.”
MAR 9:30 Di, lamea reling taon te hal Seseria‑Filipae ak e lakakao labe rute sav e provins te hal Kaleli xa moletin xil tovuol en vengan ien ti tavei moletin ti vakil rute xa ladi en.
MAR 9:31 Iesu pol ni mak vengan xa ien bei tengan vapispisi mi moletin nan xil. Ma, biteni mi xil bit, “Nave nousav ti, moletin tei isa rat inou, Nat Moletin, nihe he moletin xil te ut etan e lihas vin inou. E, e melengien tol nen, nimea rilomun ra maten.”
MAR 9:32 E xil latakil ti koute te pispisien nan ak, e ulixil mikan tengan lasisi ni.
MAR 9:33 Iesu bemei e taon te hal Kapaniam del xat eloheoh nan xil e labe tim. Melele xa labe nim, Iesu misis xil bit, “?E suse, xamim di mutesep usil naha?”
MAR 9:34 E xil ladit votei vengan xa di latengor e suse usil visi e xil iaxa eilep mak mu mili.
MAR 9:35 Misak ni, Iesu dotan e mikes viton moletin lu e le tei (12) nan. Di, biteni mi xil bit, “Xosxa moletin tei ien bei tengan mei vahe eilep mak mu vali mosav xil, ma iling xi ihe tan. Imak, ma mei ihe moletin te polien na moletin xil vus.”
MAR 9:36 Di, Iesu midel tutut horamue tei bemei visal xil. Miso hen ngga xole pe metexil, e biteni mi xil bit,
MAR 9:37 “Moletin tei xa nggur pilei movotei tei xa nggoni horamue ak vengan xa xi di nggusil inou, nggoni ngan xa moletin ak di nggur pilei inou. E tei xa di nggur pilei nou, nggoni ngan xa di nggur pilei ngan xa tesil inou namei.”
MAR 9:38 Sion Sepeti biteni mi Iesu bit, “Titsa, xamem mapus moletin tei di nggol rerat ninin tesa xil e hisom, ma masep xole tengan napol ni ti mun vengan xa xi tamos ti e xamem.”
MAR 9:39 E Iesu biteni mi xil bit, “Munasep xole ti vengan xa ngan xa di pol ni merekel xil nggo hisok misakras vamea sung e vasepin vasa vaha xat inou.
MAR 9:40 Vengan xa moletin xa di tavae ti vatel xir di mos e rin nar.
MAR 9:41 Reitin li nabiteni mi xamim xa xosxa moletin tei isa oei tang mi xamim vengan xa mupol nggo hisok, Hi isa huite teni mini ven.”
MAR 9:42 E Iesu biteni mun bit, “E, e rin sav nen, xosxa moletin tova isak ni moletin tei xa nggusil xat nou nggoni horamue ak tengan imot e tesaen, ma Hi isa pangasien xa isa mak mu mini. Bos mak mu xa lavar xat hat tova xa mahulong pupu vate huraen, e laso ni vamerir e huinep te tas.
MAR 9:43 “!Nggusil nenemien ak, xosxa hem misak ni xouk di omot e tesaen, ma uta xotehi iha! Ihos mak mu xa rut tenbom isa e uhur meulien sal, ili ngan xa hem xalu lubos tang ludi e liso xouk uhe Upang xa misakras vamat.
MAR 9:44 
MAR 9:45 !E xosxa lem misak ni xouk di omot e tesaen, ma uta xotehi iha! Ihos mak mu xa rut tenbom isa e uhur meulien sal, ili ngan xa lem xalu lubos tang ludi e liso xouk uhe Upang xa misakras vamat.
MAR 9:46 
MAR 9:47 !E xosxa metom tei misak ni xouk di omot e tesaen, ukis rati iha! Ihos mak mu xa metom tei ikesae e uhur meulien sal, ili ngan xa metom xalu vus ludi tang e liso xouk uhe Upang xa misakras vamat.
MAR 9:48 E rute ak, xouk ulong pangasuk vehakut xa vehakut. Tomasis xil tit lia sal ni xouk, e upang teni ia pangasuk e namat ti vatova.
MAR 9:49 “Hi di maen ni xir rihisu ni melele te xeih xil tengan vasak ni xir ramese pe meten nggoni ngan xa sol e upang di misak ni sanien eo tei mei memese.
MAR 9:50 “Sol bos. ?E xosxa neta xa misak ni sol ak bos be relingi, ma lipol ni mei ihos rilomun itep? !Lasakras! Ma, bos xa sexien namim ixoni sol xa ti isak ni vitueien namim mei ihos mak mu e muti vituei e tomat.”
MAR 10:1 Melele xa Iesu misepin mi moletin nan xil bus, xi be reling provins te hal Kaleli del moletin nan xil. E labe rute tei xa mili Oeisal Sodan e provins te hal Sudea. Vanut moletin xil holu lamei visal Iesu e, nggusil sexien metu nan, xi pispisi mi xil.
MAR 10:2 E melele nen ak, rut Farasi xil lamei visali tengan lasak pisi. Misak ni, lasisi labit, “?Uhit pisi mi xamem, rae nar xil di maen ni tengan moletin tei istokovein atou nan?”
MAR 10:3 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Mosis tesa rae eah mi xamim?”
MAR 10:4 Xil labiteni mini labit, “Mosis temaen ni tengan tiramue tei istokovein atou nan tehit, ‘Moletin xa bit vastokovein atou nan, isa Setifiket te Silaen mini. Ti, mikila istokovein ni sung.’”
MAR 10:5 E Iesu bit rilomun ni bit, “Mosis tetis rae ak ve xamim vengan xa vatumim nggeih pupu.
MAR 10:6 E sexien ak tehe tovuol e melele xa Hi tepol kokot ni holesok xil e ut etan. Ralonge xa, ‘Hi pol ni moletin, tei be malohos, e tei mun be atou.’
MAR 10:7 E biteni mun bit, ‘Ve rin ak, tiramue imea reling tamen xal ninen, e ihisti itel atou nan,
MAR 10:8 e xalu mei lalihe tei takes.’ Misak ni xalu lutave lu ti mu, e mei lube tei takes.
MAR 10:9 Ma naha xa Hi tehistin ni, moletin ti mun naseti.”
MAR 10:10 Dutou sung, melele xa ladilomun labe tim, moletin nan xil lasisi usil rin ak.
MAR 10:11 Ma, biteni mi xil bit, “Xosxa moletin tei mistokovein atou nan e, di, miteli del atou sav tei, pe met Hi nggoni ngan taxa di pol misa dela e di purun atou nan xa diamu.
MAR 10:12 E nggo suse nen tak, atou xa mistokovein tiramue nan e ba miteli del tiramue sav, pe met Hi nggoni ngan xa xi pol misa dela.”
MAR 10:13 Di, moletin xil laleh tutut horamue nae xil lamei visal Iesu tengan xi valing hen e xil e vasa tuxolxatien mi xil. E melele xa moletin nan xil lapus xil, labul xat xil.
MAR 10:14 E melele xa Iesu pus kil naha xa di lapol ni, ien mikat e misepin mi xil bit, “Mumaen tutut horamue xil ak lamei visal nou, e munasikoe xol xil ti. Vengan xa Hi be suv toto na hisit moletin xil xa langgoni xil tang.
MAR 10:15 Reitin li nabiteni mi xamim, ngan xil xa lataling xil ti pe lelaxatien na Hi vaxoni tutut horamue tei, Hi nave suv toto te meulien nae ti.”
MAR 10:16 Di, miso hen nggaxol horamue xil ak, miling hen e xil, e misa tuxolxatien ba mi xil kekes.
MAR 10:17 Melele xa Iesu di nggusil suse ba, moletin tei miloh bemei visali, mitingeiril mini e misisi bit, “?Titsa hos, nipol ni naha tengan nikila nihur meulien sal?”
MAR 10:18 Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Veneh ma okes inou obit nabos? Moletin tovuol vahos, Hi kestang bos.
MAR 10:19 Xouk okil naha xa rae xil labiteni. ‘Munahas vin ti moletin. Munakan ni atou mu tiramue na mosav ti. Munakan ni ti neta na mosav xil. Munaluvos ni his mosav xil ti. Munaluvos mosav xil ti tengan muvur neta tova nae. Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’”
MAR 10:20 E tiram maxoe ak bit rilomun ni mi Iesu bit, “Inou di nanggusil xat rae xil vus ak melele xa natehe tutut horamue tamu mei duxoh xosali ak.”
MAR 10:21 Di, Iesu miketeh momal ni tiram maxoe ak e eheien nan di en. Ma, biteni mini bit, “Neta tei takes iaxa otapol ni ti mu. Uha, upos ni holesok xil vus nam e usa mani nen mi ngan xil xa holesok nae tovuol. E xosxa upol ni imak, ma holesok nam xil e ut nesao ihe holu. Ti, utilomun e uhusil xat inou.”
MAR 10:22 E melele xa tiram maxoe ak milong sepinien nan, xi milonge misa e be reling Iesu, vengan xa holesok nan xil labe holu e ien ti tavei tengan vastokovein ni.
MAR 10:23 Iesu miketeh mikapis e moletin nan xil e biteni mi xil bit, “Nggeih tova tang tengan moletin xa holesok nan holu vamaen Hi mei vahe suv toto e meulien nan.”
MAR 10:24 Moletin nan xil latemanin ni sepinien nan. E Iesu biteni mun mi xil bit, “Reitin li, nggeih tova tang tengan moletin xil lamaen Hi mei vahe suv toto e meulien nae.
MAR 10:25 ?Munemi xa kamel tei xa be mahulong mikila vakital vaxo met nitil tei xa hokorong xa hokorong pupu? E‑e, misakras. E moletin tei xa holesok nan xil holu, nggeih mak mu mili ngan ak tengan imaen Hi mei ihe suv toto e meulien nan.”
MAR 10:26 Melele xa moletin xil na Iesu lalonge mak, latemanin pupu e lasis xil mun tang labit, “?Imak, ma Hi mikila vateh meulien e visi vari?”
MAR 10:27 Iesu miketeh mikapis e xil e bit, “!Iaxai vari! Moletin misakras vapol ni, e Hi kestang mikila ipol ni, vengan xi mikila vapol ni holesok xil vus.”
MAR 10:28 Di, Pita biteni mini bit, “?Imak, ma itep mi xamem? Xamem matestokovein holesok xil vus namem tengan mavusiluk.”
MAR 10:29 E Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, moletin xil vus xa di lastokovein tim sae, mu tua nae xil, mu hinexil, mu tamexil, mu ninexil, mu horamue nae xil, mu naho sae xil venou e ve longeongen hos,
MAR 10:30 ma, e ut etan ak, Hi isa rilomun ni mi xil huite teni xa ihe handred tei (100) ili ngan xa latestokovein ni. Reitin, lihur rilomun ni nim xil, tua xil, hinexil, ninexil, horamue xil, naho xil, itel sakpurunien xil mun. E, e ut nesao, xil lihur meulien sal.
MAR 10:31 E moletin holu xa labe eilep xil xosali ak, xil mei lihe neta sav tang. E holu xa labe movotei xil xosali ak, xil mei lihe eilep xil sung.”
MAR 10:32 Melengien vahis mei mitavi, e Iesu del moletin nan xil laduxoh suse xa be Serusalem. Di, Iesu ba di mikakao diamu ni xil. E melele xa moletin nan xil lapusi mak, latemanin holu, e ngan tesav xil xa ladutou, ulixil di mikan pupu. Vatei mun, Iesu mileh eloheoh nan xil laka se xil vuteili, e bit lelen naha xa mei istal mini mi xil.
MAR 10:33 Xi biteni bit, “?Mupusi? Taxeak di raba ve Serusalem xiak. E rute ak, xil limaen nou, Nat Moletin, ha nihe he vat xil na pris xil e titsa xil te rae na Mosis. Ivus ti, xil lihur nou nihe kot e limaen rat meulien navan tengan ha nimat. Ti, lisa rat nou ha nihe he moletin xil xa latave Siu ti.
MAR 10:34 Xil lipol pepamen ni nou, likusah iha xat inou, limeas pangas nou ni ao te xeih xil xa sanute di en, e lihas vin nou. E melele xa melengien tol mei itavi, inou nimea rilomun ra maten.”
MAR 10:35 Di, Temis xal Sion, nat Sepeti xalu, lumei lupus Iesu, e lusisi lubit, “Titsa, xamel iemel bei tengan opol ni neta tei e rin namel.”
MAR 10:36 Iesu misis xalu bit, “?Naha vari?”
MAR 10:37 Ma lubit rilomun ni lubit, “Melele xa mei uhe suv toto e uhur xeihen nam, ma umaen xamel tengan malitotan visaluk, tei ite rim metu, e tei ite rim meil.”
MAR 10:38 E Iesu miketeh pus xalu e misis xalu bit, “Xamil mutakil ti naha xa di musis nou ni. ?Midep? ?Xamil mukila tamak mulihur hisit sakpurunien xil e longpangasien xil ixoni ngan taxa inou ha nihuri?”
MAR 10:39 E lubit rilomun ni mini lubit, “!Io, makila!” Di, Iesu biteni mi xalu bit, “Reitin, xamil mulihur hisit sakpurunien e longpangasien xil ixoni ngan xa inou nihuri.
MAR 10:40 E tave ti neta xa imak, nave nou ti xa nihosei visi iaxa mei itotan e riuk metu mu e riuk meil. Von xeihen xalu ak be na ngan xalu xa Tata navan bosei xalu ngamu tengan lalihuri.”
MAR 10:41 E melele xa moletin sav xil na Iesu xa labe he xalu (10) lalongeong usili, iexil nggat Temis xal Sion.
MAR 10:42 Ma Iesu mikes viton xil vus lamei visali e biteni mi xil bit, “Mukila xa suv na ngan xil xa latave Siu ti di lapet rat xil tang mei labe nesao mili ngan xil xa di lalaxat xil, e vat nae xil mun di pol ni nggeih mi ngan xil xa ladi pe he xil.
MAR 10:43 E xamim, sexien namim namak ti. Xosxa tei e xamim ihit mei ihe eilep mak mu ili xamim, xi mei ipol mi xamim ixoni moletin te polien tei namim.
MAR 10:44 E xosxa tei e xamim ien bei tengan vatiamu ni xamim, xi mei ihe moletin te tutouen namim ixoni slev tei.
MAR 10:45 Vengan inou mun xa nabe Nat Moletin, natamei ti tengan moletin xil ti latutou ni nou. !E‑e! Inou namei tengan nitutou ni mosav xil e nisa meulien navan tengan nixal rat moletin xil holu mei limeluv ra pangasien te tesaen nae xil.”
MAR 10:46 Iesu del moletin nan xil ba laka pas taon te hal Seriko, e vanut moletin tei xa eilep di langgusili. E melele xa di labe reling Seriko, e seri suse ak, moletin tei xa meten bar di dotan, hisen Batimeas, nat Timaes. Xi di miram ni moletin xil ve mani.
MAR 10:47 E melele xa milongeong ni xa be Iesu te hal Nasaret iaxa di mikakao mei mitavi ba, mikei ba ni bit, “!Iesu! !Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
MAR 10:48 Moletin xil holu labul xati tengan vatat votei. E tave ti neta xa mak, xi mikei nggeih pilei sung bit, “!Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
MAR 10:49 Melele xa Iesu milonge, misoh kat e mikesi tengan imei visali. Ma, rut moletin xil lakes moletin xa meten bar labit, “Uhesi xouk. Mea soh. Xi di mikesuk.”
MAR 10:50 Ma xi mistokovein kot nan, mitamea, e bemei visal Iesu.
MAR 10:51 Di, Iesu misisi bit, “?Xouk iem bei tengan napol ni naha minuk?” E ngan xa meten bar bit rilomun mini ni bit, “Titsa, ieok bei tengan upol ni nou niketeh rilomun.”
MAR 10:52 Ma, Iesu biteni mini bit, “Neketen nam pol ni metom mei bos rilomun. Ha mun tim.” E vatakes, moletin ak miketeh rilomun e nggusil Iesu e suse nan luba.
MAR 11:1 Melele xa Iesu del moletin nan xil lamei sangas ni Serusalem, xil mei lastal e metimal xalu te hal Betfas e Betani xa ludi sangas ni Vathu te Urvatiei te Olip. E rute ak, Iesu misil moletin nan lu
MAR 11:2 del sepinien ak bit, “Mulihe metimal xa da iaxor. E melele xa ha mulistal en, mulkamet sulut dongki tei xa labar xati xa moletin tovuol tamu vatotan e marin. Mullal rati e multela imei visal nou inggak.
MAR 11:3 E xosxa moletin tei isis xamil ihit, ‘?Veneh ma di mulopol ni mak?’ ma mulhiteni mini mulhit, ‘Suv iaxa ien bei tengan vapol ni neta tei vatela, e navehi ti, isa rilomun ni imei.’”
MAR 11:4 Ma, rumali luba e lukamet sulut dongki tei xa de hale e ri suse, lasare de sangas visal puiteh te nim tei. E melele xa di lulal rat ao nen,
MAR 11:5 rut moletin xil xa di lasoh sangas lapus naha xa di lupol ni e mei lasis xalu labit, “?Veneh ma di mulal rat ao ra sulut dongki xai?”
MAR 11:6 Ma eloheoh xalu lubit rilomun ni mi xil nggoni ngan xa Iesu tehiteni mi xalu, ma moletin xil ak lamaen xalu tengan lalihur dongki ak laliha.
MAR 11:7 Ma, ludel sulut dongki ak be visal Iesu, xalu luden kot nalu da xol mar dongki ak e Iesu dotan en.
MAR 11:8 Melele xa Iesu di nggo dongki ba, moletin xil holu mei lasak mesen suse nan. Laden kot nae xil e suse nan, e rute ngan xil ladei anguit liei xil xa ute di en e laling pilei di suse.
MAR 11:9 Holu e vanut moletin xil ak xa di ladiamu ni Iesu del ngan xil xa di langgusili ladutou, xil di lakei nggeih labit, “!Ripet rat his Hi! !Tuxolxatien iti mi ngan xa di bemei e his Iahova!
MAR 11:10 !Hi Suv ituxol xat xi xa di bemei tengan ilaxat xir ixoni ngan xa suv toto Deved tetiamu tepol ni! !Ripet rat his Hi xa de ut nesao!”
MAR 11:11 E melele xa Iesu ba duxoh Serusalem, ba be Nim Eo na Hi e miketeh mikapis e holesok xil vus. Di, vengan xa ut sangas vamaluxoluk, mistal mun e dilomun be metimal te hal Betani del eloheoh lu e le tei (12) nan xil e lapat en.
MAR 11:12 Ut milan, melele xa di lakakao langgo Betani tengan latilomun lave Serusalem, mae nggat Iesu e suse.
MAR 11:13 Ma miketeh be sotin vuteili e pus vatit fik tei da xa ute holu. Ma be sangas visali tengan valang vesi xos huit fik ti ladi en. E mikameti xa huite tovuol, be ute xil tang, vengan xa tave melele xati teni ti tengan vaso huite.
MAR 11:14 Misak ni, Iesu biteni mi vatit fik ak bit, “!Moletin ti mun naxa huit xouk vatova!” E eloheoh nan xil lalong sepinien nan.
MAR 11:15 Melele xa laduxoh Serusalem, Iesu be vioh te Nim Eo na Hi. Melele xa pusi xa rut moletin xil holu di lapos e di langgal holesok xil holu en, ien mikat, ma nggol rerat xil. Xi midivin rerat tep na ngan xil xa di laso papas mani e von totanen na ngan xil xa di lapos ni mae xil xa be sanien eo xil mi Hi.
MAR 11:16 E tamaen ti vari moletin vapo neta tova e vahur xoteh vioh te Nim Eo vatela.
MAR 11:17 Iesu pispisi mi moletin xil bit, “E Vanuvei Eo na Hi, latetisi latehit, ‘Likes nim mavan ni nim te sisen na moletin xil te kantri xil vus.’ E xamim mupol ni sung mei be ‘nim ma vati kanen xil.’”
MAR 11:18 E melele xa vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis lalong sepinien nan, lalang ves suse tengan lavas vin Iesu vaxo en. Vengan ulixil mikan ni Iesu e sexien xa moletin xil vus di latemanin ni xeihen te pispisien nan xil e di langgusili.
MAR 11:19 Di, melele xa ut sangas vamaluxoluk, Iesu be reling Serusalem del eloheoh nan xil, e labe Betani tengan lapat en.
MAR 11:20 Ut milan, melele xa di langgusil suse labe Serusalem, eloheoh xil lapus vatit fik, e lakameti xa ut fik ak nesao meles e vatite etan mat tuei.
MAR 11:21 E Pita minem rilomun ni naha xa testal e biles biteni mi Iesu bit, “!Titsa, pus ti mu! Vatit fik xa otesa halesil teha xati mingguxu ngamu.”
MAR 11:22 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Muling neketen namim e Hi.
MAR 11:23 Reitin li nabiteni mi xamim, xosxa tei e xamim isemae ni vathu ak ihit, ‘Umea uhe reling voninom e ha uhe tas,’ e mutanem male ni ti naha xa di musisi, ma istal ihe reitin. Hi ipol ni e rin namim.
MAR 11:24 Misak ni, nabiteni mi xamim xa melele xa musis ve neta ngan e muneket en xa mei muhuri reitin, ma Hi isa ni mi xamim.
MAR 11:25 “E melele xa tei e xamim di misoh e misis, e minem neta tei xa misa xa moletin sav pol ni mini, iling ekaten nan iti e iketeh ihos rilomun mi moletin ak. Imak, ma Hi Tamemim mun xa de ut nesao iketeh ihos mini ve neta tesa xa xi pol ni.”
MAR 11:26 
MAR 11:27 Iesu dilomun be Serusalem del eloheoh nan xil. E melele xa labe vioh te Nim Eo, vat xil na pris xil, titsa xil te rae na Mosis, del elda xil na Siu xil lamei visal Iesu.
MAR 11:28 Xil lasisi labit, “?Xouk di opol ni holesok xil ak e his visi? ?Visi vari maen xouk tengan opol ni?”
MAR 11:29 Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Inou mun nisis xamim ni neta tei. Xosxa muhit rilomun ni minou, ma inou mun nihiteni mi xamim xa di napol ni holesok xil ak e his visi.
MAR 11:30 ?Xamim muhit pisi minou, Sion Baptis tebaptaes ni moletin xil e di tepol e his visi? ?Hi mu moletin tova tang?”
MAR 11:31 Ma xil laba, di langor mi xil mun tang labit, “?Rihit naha? Xosxa rihiteni rihit, ‘Sion di tepol e his Hi,’ ma xi ihiteni mi xir ihit, ‘?Xosxa temak, veneh ma mutnake reitin ti e sepinien nan?’
MAR 11:32 E xosxa rihiteni rihit, ‘Xi di tepol e his moletin tang,’ ulixir mikan ni vanut moletin xil xa eilep xiak vengan xa xil vus lake reitin xa Sion Baptis tehe provet tei na Hi vari.”
MAR 11:33 Ma xil mei labit rilomun ni mi Iesu labit, “Xamem matakil ti xa xi di tepol e his visi.” Ma Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa imak, ma inou mun ninaviteni ti xa inou di napol ni holesok xil ak e his visi.”
MAR 12:1 Di, Iesu dei vole tei mi vat xil na Siu xil bit, “Vatei, moletin tei milih urvatiei te grep tei san. Hortan ak pol ni vioh mikapis xole, e minggil vul tei da en xa ti lipel kikis huit grep xil en tengan sute teni ileh. Di, mikili ni vet tei xa be nesao tengan ti liketeh xole en. Melele xa pol vuol ni holesok xil ak, hortan ak maen moletin sav xil tengan mei lilaxati. E xil labit xati mini xa lisa ti huit grep mini melele xa limen. Di, xi mikakao ba de kantri sav tei.
MAR 12:2 “Huram vahis mei mitavi, e huit grep xil ak mei men. Ma hortan ak misil slev nan tei tengan ihe visal ngan xil xa di lalaxat urvatiei te grep san e ileh ti huite e itilomun mei isa ni mini.
MAR 12:3 E melele xa duxoh urvatiei ak, moletin xil xa di lalaxati ladal xat slev ak, labas purun ni, e lasil rati ba e taleh ti neta.
MAR 12:4 “Ma, hortan ak misil slev nan teimun ba mi xil, e moletin xil xa lalaxat urvatiei ak labas vatin, lasak purun ni, e lasil rati ba.
MAR 12:5 Di, hortan ak misil slev nan teimun tengan ha vapus xil, e labas vini sung. Misil slev nan holu mun e moletin xil ak lapol ni mi xil nggoni ngan taxa latepol ni tetiamu: rut slev xil labas purun xil, e rute xil mun labas vin xil vari.
MAR 12:6 Hortan ak pol ni mak ba vuma … natneli sutang da xa be siskes nan, ngan xa eheien nan di en. Ma di, hortan ak misil natneli xati be visal xil vengan minemi bit, ‘Xil limerere ni natuxoli xati sung.’
MAR 12:7 “E melele xa ngan xil xa di lalaxat urvatiei ak lapus natneli bemei, labiteni mi xil mun tang labit, ‘!Ei, nat hortan xati iaxa di bemei iaxor! Xi vari ihur urvatiei ak melele xa tata nan imat. !Mumei, rava ravas vini! !Imak, ma holesok nan xil mei ihe nar sung!’
MAR 12:8 Ma xil laba, ladal xati, e labasi mat. Di, lakuvun rat tiei nan ra urvatiei ak.”
MAR 12:9 Di, Iesu misis vat xil na Siu xil xa di lateong ni vole ak bit, “?Ma midep? ?Hortan te urvatiei ak mei ipol ni naha mi moletin xil ak? Xi, itilomun e ihas lelen ngan xil xa latelaxat urvatiei san. Ti, imaen urvatiei san mi moletin sav xil tengan ti lilaxati.
MAR 12:10 ?Midep? ?Xamim di mutavuli ti Vanuvei Eo? Vengan di misep usili bit, ‘Pos te nim xa moletin te polien xil di lasin ni, xi vari iaxa mei be seteman xati te nim xa mili sen pos nen xil vus.
MAR 12:11 Ngan ak, Iahova vari pol ni, e rapusi xa naha xa xi tepol ni tellep pupu.’”
MAR 12:12 Melele xa Iesu misepin bus, vat xil na Siu xil lalong kila xa Iesu di dei vole ak ba xat rin nae. Ma iexil bei tengan latal xati, e ulixil mikan ni vanut moletin xil xa mahulong xiak xa di lamerere ni. Misak ni, labe relingi laba.
MAR 12:13 Di, vat xil na Siu xil iexil bei tengan lalang ni mesal tova xa likila lital xat Iesu ixo en ve sepinien nan. Misak ni, lasil rut Farasi xil del rut Siu sav xil mun xa lasuv xat lelaxatien na suv toto Herod Antipas ba lapus Iesu tengan lasisi ni rin savsav xil.
MAR 12:14 Ma, xil labe visal Iesu e labiteni mini labit, “Titsa, xamem makila xa xouk obe hisit moletin tei xa, vehakut, di osepin ni neta xa be reitin, e otapet rat ti moletin tova vali moletin sav. Xouk di osepin mi moletin xil vus nggoni ngan xa xil vus lapin tang, e di opispisi mi xil vus ni sexien xa lakila lavusil xat suse na Hi vaxo rin xa be reitin. Ma, usa ti nenemien nam mi xamem usil rin ak. ?Rae na Mosis maen ni tengan xir, Siu xil, ti rixal takis iha mi suv toto te hal Rom, mu tamaen ni ti?”
MAR 12:15 E Iesu pus kila xa di lapol bos mini nggo hilbexil tang, e nenemien nae misa xati. Ma, bit rilomun ni mi xil bit, “?Veneh ma di musak pisi tengan muvoh xol inou? Musa mani tova xa di langgal takis ni mei nipus ti.”
MAR 12:16 Melele xa lasa ni mini, misis xil bit, “?Valnao visi vari iaxa da en? ?E his visi iaxa de mani ak?” E labit rilomun ni mini labit, “Neta xalu vus xa ludi en be na suv toto te hal Rom.”
MAR 12:17 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa mak, ma momal tang tengan musa naha xa be na suv toto te hal Rom mini, e naha xa be na Hi, musa ni mini.” E melele xa lalong sepinien nan, latemanin pupu ni.
MAR 12:18 E melele nen ak, rut Satusi xil xa labit moletin misakras vamea rilomun ra maten labe visal Iesu, e lasisi labit,
MAR 12:19 “Titsa, Mosis tetisi tehit xosxa moletin tei imat reling atou nan e horamue nalu tovuol, ma tuneli sung iteli itel tunau ak. Imak, ma melele xa lalihur horamue tei nalu, lipusi ixoni ngan xa be na tiramue xa mat.
MAR 12:20 Vatei, tua tatei xil latehe lu e he sav (7) lateti vituei. Ngan xa tehe muimol teteli tetel atou tei. Di, xi temat e horamue nalu tehe tovuol.
MAR 12:21 Misak ni, tuneli xa tetutou ni mei tehur tunau nan. Luteti vituei teha vuma … xi temat e horamue nalu tehe tovuol. Di, sexien nen tak testal mun mi tuneli xa tetutou ni. Ma di, testal mun mi ngan xa tehe hat nen
MAR 12:22 e dit mak tang teha vuma … tetuxoh ngan xa tehe tasite e tua xil ak, e xi mun temat. E tua lu e he sav (7) ak, horamue nae tehe tovuol. E tetutou ni holesok xil ak, atou ak mun temat.
MAR 12:23 ?Ma xosxa mea rilomunen be reitin, melele xa moletin xil vus limea rilomun ra maten, ngan xave e tua xil xa labe lu e he sav (7) xiak iaxa ihur atou ak ihe nan xati, vengan xil vus lateteli tetela?”
MAR 12:24 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim di mule ras suse namim vengan xa mutakil kuh ti Vanuvei Eo na Hi mu xeihen nan.
MAR 12:25 Vengan e melele xa moletin xil limea rilomun ra maten, xil mei lixoni masxaxa xil xa ladi ut nesao, e sexien te tetelien ihe tovuol mun.
MAR 12:26 ?E veneh ma mutake reitin ti xa moletin xil likila limea rilomun ra maten? ?Mutavuli ti mu tisen na Mosis e melele xa Hi tesepin mini texo holiei tei? Vengan Hi tehit, ‘Inou nabe Hi na Ebraham, Hi na Aesak, e Hi na Siekob.’
MAR 12:27 ?Mulonge? Xi be Hi na ngan xil xa lameul tamu ladi, e tave na ngan xil ti xa lamat. Ngan ak di pisen ni xa nenemien namim tamal ti vari.”
MAR 12:28 Titsa tei te rae na Mosis di miteong ni naha xa Satusi xil latesis Iesu ni e tetep xa Iesu tehit rilomun ni sepinien xa tehos mi xil. Ma xi mea, be visal Iesu e misisi bit, “?Rae xave vari iaxa be eilep mak mu mili sen rae xil vus?”
MAR 12:29 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Rae xa be eilep mak mu mili sen rae sav xil, xiak, ‘!Mol‑Isrel xil, muteong! Iahova xa di ramot mini, xi kestang be Hi.
MAR 12:30 Iemim ihei Iahova xa be Hi namim ixo tinemim tevi, ixo meulien tevi namim, ixo nenemien tevi namim, e ixo xeihen tevi namim.’
MAR 12:31 E teimun xa nggoni tang e be lu nen di biteni bit, ‘Eheien namim iti e moletin sav xil ixoni ngan taxa eheien namim di e xamim mun tang.’ E rae sav xil mun tovuol xa vahe eilep mak mu vali rae xalu ak.”
MAR 12:32 Titsa te rae na Mosis biteni mini bit, “Titsa, sepinien nam momal tevi. Reitin mak xa Iahova kestang be Hi, e hi sav tovuol, nggoni ngan xa obiteni.
MAR 12:33 E reitin mun xa iexir ihei Iahova xa be Hi nar ixo tinexir tevi, ixo nenemien tevi nar, e ixo xeihen tevi nar. E reitin mun xa eheien nar iti e mosav xil ixoni ngan xa eheien nar di xir mun tang. Rae xalu ak lube eilep mak mu luli sanien eo xil vus xa rakila rasa ni vaha mi Hi.”
MAR 12:34 Melele xa Iesu miteong ni xa moletin ak misepin del metisouen, biteni mini bit, “Sangas tang tengan Hi mei vahe suv toto e meulien nam.” Ma, e melele nen ak ba, moletin xil ulixil mikan xa lasis ti mun neta mini.
MAR 12:35 Melele xa Iesu di pispisi mi moletin xil e vioh te Nim Eo, misis xil bit, “?Veneh ma titsa xil te rae na Mosis di labiteni labit Mesaea mei istal ixo vatimol na suv toto Deved?
MAR 12:36 Vengan Deved iaxa tekesi ni ‘Suv’ e melele xa Ninin Eo tesa nenemien ak mini tengan ihit, ‘Iahova biteni mi Suv navan bit, “Utotan inggak e riuk metu, ituxoh melele xa niling elu nam xil e hem.”’
MAR 12:37 Suv toto Deved vari tekes Mesaea ni ‘Suv nan.’ ?E vengan xa rakila xa tata tei misakras vakes natneli ni ‘suv,’ Mesaea istal ixo vatimol na Deved itep?” Moletin xil holu di lateong ni sepinien na Iesu, di labesi xil tova tang ve pispisien nan xil.
MAR 12:38 Melele xa Iesu di tamu pispisi mi moletin xil e vioh te Nim Eo, biteni mi xil bit, “Muxuxou kuhi ve sexien na titsa xil te rae na Mosis. Vengan xa di lapol ni sexien xil taxa mosav xil ti lipus xil e ti lisa merereen mi xil ven. Iexil bei tengan lasing ni eising hos xil xa tepiei na eilep xil, e likakao e von posen xil tengan moletin xil lipus kil xil e lisemin xil itel merereen.
MAR 12:39 E melele xa labe nim te pispisienxil mu anien xil xa tellep, xil di lalepis vontoen xil xa bos xa be na ngan xil kestang xa lapo his xil xa latellep.
MAR 12:40 E, ve hokanen nae, titsa xil ak di laleh xuxus ni holesok xil holu ra tunau xil. E pe met moletin xil, di lapol ni sisen xil xa tepiei. !Ve rin ak, Hi isa pangasien xil xa isa pupu iha xat xil ili ngan tesav xil!”
MAR 12:41 Melele xa Iesu da tamu e vioh te Nim Eo na Hi, miketeh e pus moletin xil xa di lasa mani tengan vatutou ni polien te Nim Eo. Moletin holu lamei xa holesok nae xil holu, e xil di laso mani holu.
MAR 12:42 Di, miketeh mun e pus tunau tei xa be hoeo bemei, e xi miso selen lu (2) tang.
MAR 12:43 Ma Iesu mikes viton eloheoh nan xil e biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, tunau xa be hoeo iaxai misa sanien nan mili sen ngan tesav xil xa laso mani tengan vatutou ni Nim Eo.
MAR 12:44 Vengan xa ngan tesav xil di lasa sanien nae xa be rute tang te holesok nae xil, e eilep be nae. E tunau ak xa be hoeo tang, xi di misa vuol ni mani xa vahe te anien an.”
MAR 13:1 Melele xa Iesu be reling vioh te Nim Eo del eloheoh nan xil, tei e xil biteni bit, “Titsa, pus ti mu nim xil xa mahulong xiak te Nim Eo xa latepol kuhi ni ni hat xil xa mahulong iaxai.”
MAR 13:2 Ma Iesu biteni mi xil bit, “?Xamim di mupus nim hos xil ak xa mahulong mak? Reitin li nabiteni mi xamim, melengien tei di bemei xa hat xil ak navistin xil ti mun. Moletin xil mei lihu lelen xil vus ihe tan.”
MAR 13:3 Di, Iesu be Vathu te Urvatiei te Olip e ba dotan e seri hu e di miketeh pus Nim Eo de rin. Ma, Pita, Temis, Sion, e Andru labe visali, e xatel latsisi tengan vahit kil sepinien nan latbit,
MAR 13:4 “?Uhiteni mi xametel li, lihu lelen Nim Eo vilieh vari? ?E naha vari ipisen ni xa holesok xil ak di bemei sangas?”
MAR 13:5 Di, Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Muxuxou kuhi ve xamim, e munamaen ti moletin mei naluvos xamim.
MAR 13:6 Vengan moletin xil holu limei e hisok e lihiteni lihit, ‘!Inou nabe Mesaea!’ Ma liluvos moletin xil holu.
MAR 13:7 Ti mulongeong ni xa vaeen xil xa tellep di bemei, e muhur longeongen mun usil vaeen xil xa di rute xil xa be sotin. E munatemanin ti ven. Holesok xil ak iaxa mei istal itiamu, e nave hoxalite te ut etan ti mu.
MAR 13:8 Vengan xa ut tei ivae itel ut tei mun, e kantri xil lihas tan ni kantri sav xil. E ut xil hao e ut etan, lul holu ilil e mae kekaten ihas moletin xil holu. E ngan ak nave hoxalite ti mu. Holesok xil ak mei istal ixoni melele xa atou tei xa milong rohon ni mar pangasien xa di pisen ni xa, nave nousav ti, iling tuvava nan.
MAR 13:9 “Muketeh kuhi ve xamim. Melengien tei imei xa moletin xil mei lital xat xamim e lilepis xamim e kot nae xil e lihas purun xamim e nim te pispisiennae xil. E vengan xa munggusil inou, lileh xamim ha musoh pe met vat e suv toto na moletin xil. Melele ihe mesal tengan muhithiten longeongen hos na Hi mi xil.
MAR 13:10 Vengan, itiamu, longeongen hos na Hi ha ituxoh rute xil vus e ut etan tengan moletin xil vus likila, ti, hoxalite te holesok xil vus mei istal sung.
MAR 13:11 “E melele xa xil lital xat xamim e lileh xamim muhe kot nae, munanexo ti ve naha xa ti muviteni mi xil. Vengan xa, e melele nen ak, Ninin Eo isa naha xa mukila muhithiteni. Reitin, nave xamim ti xa ti musepin, e ihe Ninin Eo iaxa ti isepin ixo xamim.
MAR 13:12 “E melele nen ak, moletin xil ti limaen tuexil tengan ha lihas vin xil, e tata xil mun ti lipol ni imak tang mi horamue nae xil. E horamue xil mun lihiles ni tamexil e ninexil e limaen xil lihe he ngan xil xa lihas vin xil.
MAR 13:13 Moletin xil vus iexil iat xamim vengan xa di munggusil xat nou. E xamim xa ti musoh ixeih ituxoh hoxalite te sakpurunien xil ak, ma Hi iteh meulien e xamim.
MAR 13:14 “E melele xa mupus ‘neta tei xa be muis pupu pe met Hi’ ite ut eo xa tamal ti tengan vata en, ma momal tengan ngan xil xa ladi e provins te hal Sudea litemanon lilesae ha lixus liti e vathu xil. (Xouk xa di obuli sepinien ak, bos tengan ukil kuh koute teni.)
MAR 13:15 Xosxa moletin tova di mingel e hale, mesal ihe tovuol tengan vatilomun vahe nim e vahur neta tova nan.
MAR 13:16 E xosxa moletin tei di pol e naho, xi nava ti mun tim tengan vahur eising tova nan.
MAR 13:17 E melele nen xil ak, isa pupu mi atou xil xa ladi ni tuvava xil e ngan xil mun xa di latunat ni tuvava xil.
MAR 13:18 Musis mi Hi ve holesok xil ak, tengan mei natuxoh xamim ti e melengien te an tesa.
MAR 13:19 Vengan longpangasien xil te melengien tesa xil ak isa ili melengien sav xil vus te ut etan, e melele xa Hi tepeas ni ut etan mei duxoh xosali, mu e melengien xil mun xa ti imei.
MAR 13:20 E Hi Suv teta xoteh melengien tesa xil ak mei ihe tamure mu vengan xa xi di minem usil ngan xil xa tehosei xil labe nan. Vengan vahit napol ni ti namak, ma moletin ti mun nameul.
MAR 13:21 “E melele nen ak, xil lihiteni lihit, ‘!Mupus ti! !Ngan ak be Mesaea xa Hi tehosei!’ Mu lihiteni lihit, ‘!Mupus ti mu! !Xi iaxa da iaxor!’ E xamim, munake reitin ti e sepinien xil ak.
MAR 13:22 Vengan mesaea te luvosen xil e provet te luvosen xil mun limei. E melele xa limei, lipol ni merekel xil e holesok xil xa tellep xa isak ni moletin xil limesep pupu ven. Xil lipol ni tengan liluvos moletin xil holu tengan mei lihusil xil. E lisak pisi tengan lilihi rerat ngan xil mun xa Hi tehosei xil labe nan xosxa lakila lapol ni.
MAR 13:23 Ma muxuxou kuhi, e munem xati xa natehit lelen ni ngamu mi xamim holesok xil ak xa mei istal.
MAR 13:24 “E melele xa melengien tesa xil ak ivus, ‘Eai ihiles mei imaluxoluk e aveti namem ti mun.’
MAR 13:25 ‘Hitu xil likiri ra tilang hat, e holesok xil mun xa di nesao, Hi imulul ni xil.’
MAR 13:26 Ti, moletin xil lipus ‘Nat Moletin imei etan itel momah xil te tilang hat.’ Xi imei itel minehinen te xeihen nan xa ihe mahulong pupu.
MAR 13:27 Xi isil masxaxa nan xil lihe rute xil vus e ut etan, lixo rin tei ha ituxoh rin tei mun, tengan lileh viton moletin xil vus xa Hi tehosei xil labe nan.”
MAR 13:28 Iesu biteni mun mi Pita xatel bit, “Momal tengan xamim muhur pispisien ixo vatit fik. Melele xa lite xil miso rohon ni ute xil xa be neta hu, xamim mukila xa melele te an te tin di bemei.
MAR 13:29 Usil sexien nen tak, melele xa mupus holesok xil ak mei istal, mukila xa mei rilomunen navan, Nat Moletin, di bemei sangas. Reitin, da ngamu e puiteh.
MAR 13:30 Reitin li nabiteni mi xamim, holesok xil ak mei istal e melele xa moletin xil te xosali ak limeul tamu liti.
MAR 13:31 Nabiteni reitin, vengan xa neta sav xa ut etan itel tilang hat mun lalikesae e melengien tei, sepinien navan misakras vakesae vatova. Ma mukila muke reitin en.”
MAR 13:32 Di, Iesu biteni mun bit, “Moletin tovuol xa vakil melengien xati xa inou, Nat Moletin, nitilomun en. Reitin, masxaxa xil xa ladi ut nesao, e inou mun, Nat Hi, matakil ti. Hi Tamer kestang mikil haoa xati teni.
MAR 13:33 Ma, muketeh kuhi e ti muvue xat xamim, vengan xa mutakil ti melengien xa nitilomun en.
MAR 13:34 Ixoni ngan xa vahit eilep tei vahe reling tim san tengan vahe rute sav tei. Ma, iling moletin te polien nan xil tengan lilaxat kuh holesok nan xil, ti lipol ni polien savsav xil xa miseti mi xil, e ngan xa be mereketeh tengan iketeh kuhi ve mei rilomunen nan.
MAR 13:35 !Mak, ma muketeh kuhi! Vengan mutakil ti xa inou, eilep namim, nitilomun vilieh. Xos nimei e mahis, mu e hilaep te vongien, mu ut nalan ti mu, mu e makoe.
MAR 13:36 E melele xa nistal en, munatemanin ni ti. Isa xosxa nikameti xa di mupat.
MAR 13:37 Mak, ma sepinien xa di nabiteni mi xamim taxeak, nabiteni mun mi moletin xil vus, ‘!Muketeh kuhi!’”
MAR 14:1 Melengien vahis mei mitavi, e melengien lu sutang di e ihe Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En. E melengien kokot teni vari, xil lapol ni Anien te Tavien. E vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis di lalang ves suse tengan latal xat xuxus ni Iesu e lavasi vamat vaxo en.
MAR 14:2 E labiteni labit, “Rinapol ni ti e melengien te Anien te Tavien vengan, maxani, moletin xil linavae mi xil mun tang.”
MAR 14:3 E melele xa Iesu da tamu e metimal te hal Betani, xi ba di ngganien e tim sa Saemon xa, tetiamu, mesien leporsi tepurun tenben. Di, atou tei bemei nim e nggur valit vokon tei xa lapol ni valite ni hat hos tei xa lakesi ni alabasta. Vokon ak, mani teni nggeih. E xi bemei visal Iesu e rute xa dotan da en, e mideh vokon ak ba xat vatin tengan vapisen merereen nan mini.
MAR 14:4 E melele xa rut moletin xil lapusi, iexil nggati e laseputut ni labit, “?!Veneh ma di purun vokon ak mak!?”
MAR 14:5 Ma labul xati labit, “Vahos mak mu vahit ha vapos ni vokon ak ni mani tova xa eilep. Ti, mani nen mikila vatutou ni hoeo xil.”
MAR 14:6 E Iesu biles e biteni mi xil bit, “!Ei, mustokovein ni! ?Veneh ma xamim di mubul xat atou ak? Xi pol ni neta tei xa bos pupu minou.
MAR 14:7 Vengan hoeo xil liti visal xamim vehakut, e mukila musa tutouen mi xil e melengien xil vus. E inou, nasakras nate visal xamim vahehi.
MAR 14:8 Atou ak di pol ni naha xa xi mikila vapol ni e rin navan. Vengan xa melele xa mideh vokon ak ba xat tenbeok, xi di misak mesen nou ve tehinen navan.
MAR 14:9 Reitin li nabiteni mi xamim, e rute xil vus xa lihithiten longeongen hos usil nou en, xil lihit usil naha xa atou ak tepol ni minou. E isak ni moletin xil linem xati ven.”
MAR 14:10 Di, Sudas Eskariot, xa be tei e xil xa labe lu e le tei (12) na Iesu, ba pus vat xil na pris xil tengan vapol ni suse xa vasa rat Iesu mi xil vaxo en.
MAR 14:11 E melele xa lalong sepinien nan, lamaal pupu e labit xati xa lixale ven. Mak, ma Sudas ba di milang ni mesal xa bos tengan isa rat Iesu ihe hexil ixo en.
MAR 14:12 E melengien kokot te Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En, e melele xa di labas sulut sipsip xil ve Anien te Tavien, moletin na Iesu xil lamei visali e lasisi labit, “?Rute xave iaxa iem bei tengan masak mesen Anien te Tavien en?”
MAR 14:13 Ma Iesu misil moletin nan lu del sepkilaen ak bit, “Luha. Mulhe taon te hal Serusalem, e moletin tei xa di po valoei tei xa mahulong mei ihisu mi xamil. Mulhusili
MAR 14:14 e mulihe nim xa xi iha en. Ti, mulsis moletin xa nim ak be man mulihit, ‘Titsa bit, “?Vontoen xave iaxa nitel moletin navan xil mei mua Anien te Tavien en?”’
MAR 14:15 Xi itel xamil mulhe von toen nesao e nim man e ipisen rute tei xa mahulong xa lasak xati ngamu datil xamil. Rute ak vari iaxa mulsak mesen holesok xil vus en.”
MAR 14:16 Ma xalu lube Serusalem, e lupus holesok xil vus nggoni ngan taxa Iesu tehiteni mi xalu. E lusak mesen Anien te Tavien en.
MAR 14:17 E melele xa eai ba minu, Iesu bemei e dotan e von anien en del moletin lu e le tei (12) nan.
MAR 14:18 E melele xa di langganien, Iesu bit lelen ni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, tei e xamim xa di ngganien vituei del inou taxeak, xi iaxa isa rat nou nihe he elu navan xil.”
MAR 14:19 Melele xa lalonge mak, xil lalonge misa pupu, ma xil kekes di lasis Iesu labit, “?Suv midep li, onemi obit inou?”
MAR 14:20 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin, tei e xamim vari xa di ngganien vituei del inou iaxa isa rat nou niha.
MAR 14:21 Be reitin xa inou, Nat Moletin, nimat ixoni ngan xa Vanuvei Eo di misepin ni. !E isa pupu mi ngan xa isa rat nou! Moletin ak, vahos mak mu vahit linapesi ti vengan xa pangasien xa Hi isa ni mini ihe eilep pupu.”
MAR 14:22 Melele xa di langganien, Iesu nggur beret tei e memes Hi ven. Di, bul pasi, e melele xa di miseti mi moletin nan xil, xi biteni bit, “Muhuri mua ni. Ngan ak be tenbeok.”
MAR 14:23 Di, nggur kap xa uaen di en, memes Hi ven, e melele xa misa ni mi xil, xil vus lamu ni vuteili.
MAR 14:24 Di, biteni mi xil bit, “Uaen ak be ra navan xa isak ni hitxatien hu te xeih na Hi mei istal e ihe reitin. Reok ileh ve moletin xil holu.
MAR 14:25 Reitin li nabiteni mi xamim, ninamu ti mun uaen ak ituxoh melele xa nimu uaen hu e rute xa Tata navan be suv toto en.”
MAR 14:26 E melele xa langganien bus, lakikei ni sisien tei e lastal labe Vathu te Urvatiei te Olip.
MAR 14:27 Melele xa laduxoh Vathu te Urvatiei te Olip, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Xamim vus mulesae reling nou ixoni ngan xa Hi tehiteni e Vanuvei Eo xa tehit, ‘Inou nihas moletin xa di milaxat sipsip xil, e sipsip san xil liletasil relingi.’
MAR 14:28 E melele xa nimea rilomun ra maten, inou nitiamu ni xamim ha nite Kaleli.”
MAR 14:29 E Pita mitamea e biteni mini bit, “!Tave ti neta xa moletin sav xil vus lilesae relinguk, inou ninave relinguk ti vatova!”
MAR 14:30 Ma Iesu bit rilomun ni mini bit, “Reitin li nabiteni minuk, e vongien tak, melele xa ut nalan ti mu e tuto xil linakorat ti mu nave valu, e xouk uhiteni ihe vatol xa otakil ti nou.”
MAR 14:31 E Pita biteni nggeih pilei sung bit, “!E‑e, namak ti! !Tave ti neta xa nimat itelak, inou nasakras namiteni xa natakil ti xouk!” E ngan tesav xil mun labiteni mak tang.
MAR 14:32 Di, Iesu be rute tei xa lakesi ni Ketsemani del moletin nan xil. Melele xa laduxoh rute ak, xi biteni mi xil bit, “Mutotan muti tak e ti mutatil nou. Inou niha nisis inggaxor.”
MAR 14:33 Xi nggur Pita, Temis e Sion latnggusili. E melele xa latoba, nenemien na Iesu basi holu e milonge misa pupu.
MAR 14:34 Ma xi biteni mi xatel bit, “Tinok li meas pupu, e nalonge lehit ngan xa bit vahas vin nou. Mutti tak, e ti mutiketeh itel nou.”
MAR 14:35 Di, Iesu mikakao reling xatel vuteili tang, mitingeiril be tan e misis mi Hi tengan vahur rat longpangasien te melele te xeih ak xa di bisu ni vahe relingi nggusil nenemien nan.
MAR 14:36 Misak ni, xi misis bit, “Tata navan li, xosxa suse sav tova mun da tamu, uhur rat longpangasien ak ihe reling nou li. E onapol ni ti naxoni ngan xa inou ieok bei, e upol ni ixoni ngan xa xouk kestang iem bei.”
MAR 14:37 Di, xi dilomun be visal xatel e mikameti xa di latopat. Ma xi biteni mi Pita bit, “?Saemon Pita, veneh ma di opat mak? ?Mutsakras mutoketeh vatel inou vahe haoa tei takes?
MAR 14:38 Mutiketeh e ti mutisis tengan mutnamot ti e melele xa sakpisien xil imei e xamitel. E tinemitel, iemitel bei tengan mutopol ni neta tei xa momal, e tenbemitel memel.”
MAR 14:39 Di, Iesu dilomun ba e misis ni sisen taxa tesis ni tuei.
MAR 14:40 E melele xa Iesu dilomun, mikameti xa termali latopat mun vengan latsakras latohur xat metxeih natel. E melele xa latlale, latbe unoun, e lattakil ti naha xa lathiteni mini. Di, Iesu be reling xatel vatei mun ba.
MAR 14:41 E melele xa Iesu dilomun bemei visal termali vatol nen, bul xat xatel bit, “?Di tamu mutopat? ?Di tamu mutongel? !Mutopat pipin! !Topus ti! Taxeak be melele xati xa lisa rat nou, Nat Moletin, nihe he moletin tesa xil.
MAR 14:42 !Tomea, ratoha! ?Mutpusi? Moletin xa isa rat inou, xi tuei xa di bemei iaxor.”
MAR 14:43 Melele xa Iesu di tamu misepin, Sudas xa be tei e eloheoh lu e le tei (12) nan mistal. Xi bemei del xat vanut moletin xil xa di laleh xat tiei del homenda xil te vaeen. Xil lamei langgusil nenemien na vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis e elda xil na Siu xil.
MAR 14:44 E be Sudas iaxa teling nenemien nan tengan isa rat Iesu mi elu nan xil. E tehit kil suse xa ipisen Iesu mi xil ixo en tehit, “Moletin xa nipesum ni vin, ma xi vari xiak. Mumei mutal xati e mereketeh namim xil litela iha.”
MAR 14:45 E melele xa lamei, Sudas mika mal be visal Iesu e bit, “Titsa, bos vongien li.” Di, mei po xati e pesum ni vin.
MAR 14:46 Di, vanut moletin xil ak lamei ladal xat Iesu.
MAR 14:47 E moletin tei xa misoh visal Iesu milihi rat tiei te vaeen nan e da xoteh vurang slev tei na vatixar na pris xil.
MAR 14:48 E Iesu misepin mi xil bit, “?Veneh ma di muleh tiei e homenda xil te vaeen tengan mei mutal xat nou? ?Munemi mubit inou iaxa di nadiamu ni moletin xil tengan mavae vaha xat kavmen nar? !E‑e!
MAR 14:49 Melengien xil ngasen nateti vangit vioh te Nim Eo e di natepispisi mi moletin xil, e xamim mutnamei ti tengan mutal xat nou. E holesok xil vus ak mei mistal tengan vasak ni naha xa latetisi e Vanuvei Eo mei vastal vahe reitin.”
MAR 14:50 E melele xa ladal xati, moletin nan xil vus lalesae relingi.
MAR 14:51 E tei xil tehe horam maxoe xa tepis xol xi ni kaliko tang. Melele xa lapo xat pisi,
MAR 14:52 xi be reling eising nan e miloh hon tang ba.
MAR 14:53 Ngan xil xa ladal xat Iesu ladela labe tim sa vatixar na pris xil. E rute ak, vat xil na pris xil, titsa xil te rae na Mosis del elda xil na Siu xil di lamei vituei.
MAR 14:54 E Pita di mika xus e di nggusil vanut moletin xil xa di ladel Iesu laba vuma … laduxoh vioh te tim sa vatixar ak. E rute ak, Pita be vangit vioh e ba dotan del mereketeh xil sangas visal upang nae tengan vatali.
MAR 14:55 Vat xil na pris xil del eilep sav xil mun na Siu xil di lalang ni moletin tova xa mei ihit rat neta tova xa misa xa Iesu tepol ni tengan likila lihasi imat ven. E lasakras.
MAR 14:56 Vengan xa, tave ti neta xa moletin holu lamei e lapol ni luvosen ba xat Iesu, sepinien nae xil vus misav ni xil.
MAR 14:57 Di, moletin vahis mei lasoh e laluvos ni sepinien nae ba xat Iesu mi ngan xil e kot labit,
MAR 14:58 “Xamem matelonge xa moletin ak tehit, ‘Inou nihu len Nim Eo na Hi xa moletin xil tang latepol ni. Ti, nikili ni teimun e melengien tol tang xa nave moletin ti napol ni.’”
MAR 14:59 E sepinien ak mun, sepinien nae tamal ti.
MAR 14:60 Ma vatixar mitamea pe met moletin xil vus e misis Iesu bit, “?Ma midep? Xouk di olong sepinien xa di lasepin ni ba xatuk. ?Neta tovuol xa obit oviteni?”
MAR 14:61 E Iesu dat votei, tavit ti sepinien vari. Ma vatixar misisi mun bit, “?Reitin xa xouk obe Mesaea xa Hi tehit xati xa isa ni imei? ?Xouk obe Nat Xi xa di rapet rat Hisen?”
MAR 14:62 Iesu bit rilomun ni bit, “Inou vari. E navehi ti, xamim mupus … ‘Nat Moletin itotan ite ri metu na Hi Suv te Xeihen. !E mupusi imei e ut etan ixo momah xil te tilang hat!’”
MAR 14:63 Melele xa vatixar milong sepinien nan, ien mikat xa mikat, dal papas eising nan e mikei nggeih bit, “?!Mulonge!? ?Veneh ma di ralang ni sepinien tova mun tengan vaha xati?
MAR 14:64 !Xamim vus mulonge xa di misep purun his Hi! ?Munemi xa ti ripol ni naha mini?” E xil vus lamae e nenemien tei takes xa momal tang tengan imat.
MAR 14:65 Di, rute ngan xil lakusah ba xati e labar xat meten. Di, lalevesi e labit, “?!Hit lelen neta tova mi xamem, visi iaxa diuk!?” E mereketeh xil mun labas purun ni.
MAR 14:66 Melele xa Pita di tamu dotan e vangit vioh te nim ma vatixar na pris xil, atuli tei te polien nan bemei sangas visali.
MAR 14:67 Melele xa pus Pita di dal upang, miketeh momal ni e biteni bit, “!Xouk mun di otehusil Iesu te hal Nasaret!”
MAR 14:68 E Pita muun xole bit, “!Tave reitin ti! Inou natakil ti naha xa di obiteni iaxai.” Di, Pita mitamea e mikakao ba ve puiteh te vioh. E tuto tei mikorat.
MAR 14:69 Atuli te polien ak bemei e pus rilomun ni Pita. Ma, biteni vatei mun mi moletin xil xa di lasoh sangas visali bit, “!Moletin ak mun be tei e xil!”
MAR 14:70 E, vatei mun, Pita muun xole. Tavehi ti, e moletin xil xa lasoh ladi visal Pita labiteni mini labit, “Xouk vari obe tei e xil vengan sepinien nam nggoni ngan Kaleli xil tang.”
MAR 14:71 E Pita misepin nggeih bit, “!Natakil ti moletin xai vari xa di musep usili iaxai! !Hi isa halesil iha xat nou xosxa sepinien navan be luvosen!”
MAR 14:72 Vatei takes, tuto mikorat be valu nen. E melele xa Pita milonge, minem rilomun ni naha xa Iesu tehiteni mini tehit, “Ut nalan ti mu e tuto xil linakorat ti mu nave valu, e xouk uhiteni ihe vatol xa otakil ti nou.” Ma tinen pangas e di muis nggeih.
MAR 15:1 E makoe roroh, vat xil na pris xil latemanon lamei vituei del elda xil na Siu xil, titsa xil te rae na Mosis, e ngan xil vus xa ladi e kaonsel na Siu xil. Lasep usil rin na Iesu e lamei e nenemien tei takes tengan ha imat. Ma, labar xati e ladela be visal Paelet xa be vat te kavmen te rute ak tengan lasa rati vaha mini.
MAR 15:2 Melele xa suv Paelet pusi, misisi bit, “?Midep? ?Be reitin xa xouk obe suv toto na Siu xil?” Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nggoni ngan taxa xouk di obiteni.”
MAR 15:3 Di, vat xil na pris xil lamei e labit rat holesok holu xa misa xa labit Iesu di tepol ni.
MAR 15:4 Ma Paelet misis Iesu bit, “?Otalong ti sepinien xil xa di labiteni ba xatuk xiak? ?Sepinien nam tovuol tengan ovit rilomun ni mi xil?”
MAR 15:5 E Iesu dat votei tang. Melele xa Paelet pus sexien nan, mesep pupu ven.
MAR 15:6 Be sexien matu tei na suv Paelet xa, e melengien xati te Anien te Tavien, xi di maen moletin tei xa moletin xil labosei tengan ha ven imase ra nim te xeih.
MAR 15:7 E melele nen ak, vatxeih tei de nim te xeih del vat vaeen sav xil, hisen Barabas. Xil latehas vin moletin tei e melele xa latevae tetel kavmen te hal Rom.
MAR 15:8 Ma melele xa Paelet pusi xa vanut moletin xil ak di lamei visali tengan lasisi vamaen moletin tova ha ven vamase vahusil sexien matu nan,
MAR 15:9 misis xil bit, “?Midep, iemim bei tengan nimaen suv toto na Siu xil ha ven imase?”
MAR 15:10 Paelet misis xil mak vengan xa pus kila xa vat xil na pris xil di lasa rat Iesu mini vengan xa di lanem misa ni tang.
MAR 15:11 E vat xil na pris xil lasi petine vanut moletin xil ak tengan lisis Paelet imaen Barabas ha ven imase, e nave Iesu ti.
MAR 15:12 Ma, Paelet misis xil vatei mun bit, “?Xosxa imaxai, ma nipol ni naha mi Iesu xa xamim mukesi ni suv toto na Siu xil?”
MAR 15:13 E lakei be nesao labit, “!Ti xati e eivave!”
MAR 15:14 Paelet misis xil bit, “?Veneh? ?Xi pol ni naha xa misa?” E lakei nggeih pilei sung labit, “!Ti xati e eivave!”
MAR 15:15 Paelet ien bei tengan vasak ni nenemien na vanut moletin xil ak vahe tan, ma nggusil eheien nae, xi maen Barabas ba ven mase. E mi Iesu, xi misemae ni tengan moletin te vaeen nan xil ha limeas pangasi ni ao te xeih xa sanute xil di en, ti, litela iha tengan liti xati e eivave tei.
MAR 15:16 Melele xa lameas pangas Iesu bus, moletin te vaeen xil ladela labe vangit vioh te nim xa eilep ma Paelet xa be vat te kavmen te rute ak. Di, lakes viton moletin te vaeen sav xil vus xa ladi en tengan lamei vituei.
MAR 15:17 Xil lasing xol Iesu ni kaliko tei xa pili nggoni ngan na suv toto xil. Di, langgil xat vatluvoluv tei ni ao tei xa sanute xil tepiei di en, e lasili xol vatin.
MAR 15:18 Di, lapol pepamen ni nggoni ngan xa xi be suv toto tei e labiteni mini labit, “!O suv toto na Siu xil, xamem di mamerere ni xouk!”
MAR 15:19 Di, labasi ni liei tei di vatin e lakusah ba xati. Di, latingeiril pepamen pe meten nggoni ngan xa di lasa merereen nae mini.
MAR 15:20 Melele xa lapol pepamen ni bus, langgur rat kaliko te pili ak be relingi, e lasing xole ni eising nan mun. Di, ladela ba tengan ha liti xati e eivave tei.
MAR 15:21 Melele xa moletin te vaeen xil di ladel Iesu laba, xil labisu ni moletin tei e suse xa nggo rute sav e di bemei be Serusalem, hisen Saemon te hal Saerin, tame Aleksanda xal Rufas. Ma moletin te vaeen xil lamei visali e langgeih xati tengan vapo eivave na Iesu.
MAR 15:22 Di, ladel Iesu ba labe nesao e Vathu Kolkota, xa koute teni be ‘Von Valvat Moletin.’
MAR 15:23 E rute ak, lasa uaen mi Iesu xa labilesi del ut mir xil tengan vahas tan ni pangasien nan. E xi misin ni.
MAR 15:24 Di, moletin te vaeen xil ak ladi xati e eivave. E melele xa murur da en, xil di laso daes tengan vapisen hisit eising eah na Iesu ihuri.
MAR 15:25 Melele xa lateti xati e eivave tehe naen klok makoe.
MAR 15:26 E lateling tisen tei xa bit mesen rin xa ladi xati ven bit, “Ngan ak suv toto na Siu xil.”
MAR 15:27 E melele nen ak, lateti xat moletin lu xa lutepol tesa luteti e eivave lu mun. Tei tete rin metu, e tei tete rin meil.
MAR 15:28 
MAR 15:29 Melele xa Iesu di murur de eivave, moletin xil xa di lakakao langgo visali lakuvun vatixil e di langue xati labit, “Ei, xouk iaxa otehiteni otehit uhu len Nim Eo na Hi, ti, ukili ni mun e melengien tol tang.
MAR 15:30 !Bos mak mu tengan uteh meulien e xouk mun tang, e umei etan reling eivave xai!”
MAR 15:31 Usil sexien nen xil tak, vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis mun lasep pepamen ni Iesu mi xil mun tang labit, “!Mupus ti mu! Xi di teteh meulien e moletin sav xil, e misakras vateh meulien e xi mun tang.
MAR 15:32 !Xosxa be reitin xa xi be Mesaea, suv toto na mol‑Isrel xil, bos xa, taxeak tang, imei etan ra eivave ak! Xosxa xamem mupusi imak, ma muke reitin en sung.” E moletin tesa xalu xa lateti xat xalu luteti rin, xalu mun lusep pepamen ni.
MAR 15:33 E piniae xati, maluxoluken mei da xol ut xil ngasen e dat mak duxoh haoa tol (3).
MAR 15:34 E melele xa haoa xatel ak mei latavi, Iesu mikei nggeih nggo sepinien xati nan xa be Arameak bit, “!Ilae! !Ilae! ?Lama sabaktani?” Koute te sepinien ak be, ‘!Hi navan! !Hi navan! ?Veneh ma ostokovein nou?’
MAR 15:35 Melele xa rut moletin xil xa lasoh ladi lalonge, xil labit, “?Mulonge? Xi di mikes provet Ilaetsa iaxai.”
MAR 15:36 Ma, tei e xil miloh ba, nggur neta tei xa nggoni mavulut kaliko tei, e miterir ni be uaen xa mikon. Di, milingi de kusut liei tei e mei misa ni be nesao tengan Iesu vavisi. Di, biteni bit, “Veter mu e ti ripus pisi. ?Ilaetsa imei etan e ihur rati tamak ra eivave?”
MAR 15:37 Di, Iesu mikei nggeih, milihi kor ni votiang, di, mat.
MAR 15:38 E melele nen tak vari, kaliko xa mettel xa lalihi dakoe xol ut eo te Nim Eo mesel be rin lu, nggo kusute nesao bemei duxoh kusute etan.
MAR 15:39 Vat tei na moletin te vaeen xil tesoh temal ni Iesu e xi pusi midep iaxa Iesu telihi kor ni votiang nan e mat. Ma, biteni bit, “!Reitin li, ngan ak tehe Nat Hi vari tang!”
MAR 15:40 E tatit atou vutei xil mun lasoh ladi nga sotin vuteili ra eivave, e di lapus holesok xil xa di mistal. Tatit atou xil ak di latehusil Iesu e latetutou ni e Kaleli e latehusili mun melele xa Iesu tehe Serusalem. E xatel tol xa latemos e atou xil ak tehe Meri te hal Makdela; Meri, nine Sioses xal Temis; del Salome.
MAR 15:42 Sangas ut ba tengan vamaluxoluk. Ma moletin xil di labue xat kuh xil vengan xa Sabat mun da bemei sangas.
MAR 15:43 E moletin tei be visal suv Paelet, hisen Siosep te hal Aramatea. Xi tehe vat tei na Siu xil xa di tetotan e kot na Siu xil, e Siu xil lamerere ni. E xi mun di datil melengien xa Hi imei istal ihe suv toto na moletin xil. E melele xa ba misoh pe met Paelet, ulin takan ti e misisi tengan vamaen tiei na Iesu mini.
MAR 15:44 Paelet mitemanin melele xa milonge xa Iesu mat ngamu. Ma mikes vat na moletin te vaeen nan xil tengan vamei. Misisi tengan vakil ti xa Iesu mat reitin mu tamat ti mu.
MAR 15:45 E melele xa vat ak bit mesen ni xa Iesu mat reitin, Paelet maen tiei nan mi Siosep.
MAR 15:46 Ma Siosep ba, minggal kaliko tei xa mieh. Di, ba po rat tiei na Iesu ra eivave. Xi pis xole ni kaliko te mieh tei. Di, poe ba, milingi de vangihat te tehinen tei xa lateseh moten rohon ni tang. Di, midivin hat tei xa eilep mei dakoe xol puiteh te vangihat ak e be relingi ba.
MAR 15:47 E Meri te hal Makdela del Meri, nine Sioses xal Temes, lunggusili e lupus rute xa miling tiei na Iesu da en.
MAR 16:1 Melele xa eai ba minu e Sabat bus, Meri te hal Makdela, Meri nine Sioses xal Temis, xatel Salome latoba latnggal vokon tatei xil tengan ha latitehi iha xat tiei na Iesu.
MAR 16:2 Di, e Sande makoe roroh, melele xa ut di milan vuteili, atou xatel ak latkakao latoba tengan latosao ni vangihat te tehinen na Iesu.
MAR 16:3 E melele xa di latoba, di latsis xatel latobit, “?Visi iaxa itivin rat hat xa mahulong xa dakoe xol puiteh te vangihat?”
MAR 16:4 E melele xa latomei sangas, latketeh ba e latpus hat xa mahulong xiak, ladivin rati ngamu be reling puiteh.
MAR 16:5 E melele xa latbe vangite, uliatel mikan pupu vengan xa latpus horam maxoe tei dotan de riatel metu, e eising nan xil mieh xa mieh.
MAR 16:6 Xi biteni mi xatel bit, “Ulimitel nakan ti. Nakila xa di mutlang ni Iesu te hal Nasaret, xa lateti xati tete eivave. Xi tara ti mun inggak. Xi mea rilomun tuei ra maten. Toketeh topus ti rute xa lateling tiei nan teta en.
MAR 16:7 Ma taxeak, mutiha muthit mesen ni mi moletin nan xil, e mutihit xati mi Pita mak mutihit, ‘Iesu itiamu ni xamim ha ite provins te hal Kaleli. Xamim ha mupusi e rute ak ixoni ngan taxa tehiteni tuei mi xamim.’”
MAR 16:8 Ma atou xatel ak latobe reling vangihat e latoloh temanon latoba vengan xa uliatel mikan pupu e tineatel mulul. E vengan xa uliatel mikan mak, melele xa latoba latbe vut, ma latasepin ti mi moletin tova.
MAR 16:9 E makoe roroh e Sande, melele xa Iesu mea rilomun ra maten, xi mistal kokot mi Meri te hal Makdela, ngan xa tehol rerat ninin tesa lu e he sav (7) latehe relingi.
MAR 16:10 Di, Meri ba bit mesen ni mi moletin xil na Iesu xa di ladang e di lamuis.
MAR 16:11 E melele xa lalonge xa Meri bit pus Iesu xa mea rilomun ra maten, xil latake reitin ti en.
MAR 16:12 Dutou ni, Iesu ba mistal mi moletin nan lu e melele xa di lukakao lube reling taon te hal Serusalem. E lutapus kil ti vengan xa valnaon biles.
MAR 16:13 E melele xa ludilomun e lubit rati mi rut moletin na Iesu xil mun, xil latake reitin ti en.
MAR 16:14 Di, Iesu mei mistal mi moletin tei e le tei (11) nan e melele xa xil ladotan e di langganien, e bul xat xil vengan xa vatixil nggeih pupu. Reitin, bul xat xil vengan xa neketen nae tapin ti e latake reitin ti e sepinien na ngan xil xa latehiteni xa latepusi temea rilomun ra maten.
MAR 16:15 Di, Iesu biteni mi xil bit, “Ha muhe rute xil vus e ut etan e muhithiten longeongen hos na Hi mi moletin xil vus.
MAR 16:16 Ngan xil vus xa laling neketen nae en e ba labaptaes ni xil tengan vapisen reitinen te neketen nae, ma Hi iteh meulien e xil. E ngan xil xa lataneket ti, ma Hi ihit rati xa xil lapin tengan lihur longpangasien ve tesaen nae xil.
MAR 16:17 E ngan xil xa laneket e nou likila lipol ni merekel xil xa lamak: e hisok, lihol rerat ninin tesa xil, e lisepin ni sepinien hu xil xa latnakil ti mu tetiamu.
MAR 16:18 Tave ti neta xa xil lileh tetal xil mu limu hangan, linamonout ti. E xosxa xil liling hexil e ngan xil xa lamesei, ma lital rat xil ra mesien nae e xil mei lihos rilomun.”
MAR 16:19 Melele xa Suv Iesu bit sepinien ak bus, e xil dit tamu lapusi, Hi nggur rat Iesu be ut nesao, e ba dotan de ri metu na Hi.
MAR 16:20 E eloheoh nan xil, laba e labithiten longeongen hos na Hi e rute xil vus. E Suv Iesu dutou ni xil e misak ni merekel xil di mistal. Merekel xil ak lasak ni moletin xil mei lake reitin e sepinien nae. Ngan ak be hoxalite te longeongen hos usil Iesu Kristo xa Mak tetisi. Reitin.
LUK 1:1 Bos makoe bat minuk Teopolis, eilep navan. Melele xa Iesu di tamu temeul e ut etan, moletin xil holu latepus holesok xil xa xi tepol ni e latehusili. Rut moletin xil mei latehe eloheoh nan xil e latesep usil holesok xil xa latepus Iesu tepol ni. E moletin xil holu xa latelonge latetis xat kuhi.
LUK 1:3 E inou, Luk, natehusil kuh holesok xil vus ak, e rin te polien nan e ut etan teha tetuxoh melele xa tetilomun tehe ut nesao. Misak ni, nanemi nabit bos tengan inou mun nitis mesen holesok xil ihusil sexien xa testal en. Ve rin ak, xouk, Teopolis, eilep navan,
LUK 1:4 ukila uke reitin e holesok xil xa mosav xil latepispisi minuk usili.
LUK 1:5 E melele xa Herod xa mahulong tehe suv toto te hal Sudea, pris tei teta, hisen Sakaraea. Xi tehe tei e vanut pris na Abitsa. Atou nan, hisen Elsavet, e xi mun tehe vatimol tei na pris Eron tetiamu.
LUK 1:6 Sakaraea xal atou nan lumal pe met Hi e lunggusil vuol ni rae nan xil.
LUK 1:7 Sakaraea be momatu ngamu e horamue nalu tovuol vengan xa tovolih nan be lumalum.
LUK 1:8 Vatei, vanut pris xil xa Sakaraea mos e xil laba tengan lapol ni polien savsav nae xil e Nim Eo na Hi.
LUK 1:9 Nggusil sexien matu na pris xil, xil lalihi his tengan vapisen ni xa visi e xil iaxa ihe Nim Eo e itin vokon e hor eo iha mi Hi. E melele xa lalihi, lalihi his Sakaraea.
LUK 1:10 E melele xa Sakaraea de nim, ngan xil xa lamei tengan lamot mi Hi ladi nga hale e di lasis.
LUK 1:11 Vatei takes, masxaxa tei na Hi Suv mei mistal mi Sakaraea e misoh de ri matu te hor eo xa xi di din vokon xil en.
LUK 1:12 E melele xa Sakaraea pus masxaxa ak, mitemanin e ulin mikan xa mikan.
LUK 1:13 E masxaxa biteni mini bit, “!Sakaraea, ulum nakan ti! Hi milong sisen nam ngamu. Atou nam, Elsavet, nave nousav ti iling natumali tei, e uling hisen ihe ‘Sion.’
LUK 1:14 Poten nan isak ni xamil mulihesi xamil, e moletin sav xil mun lihesi xil ven.
LUK 1:15 Natumali ihe eilep tei pe met Iahova. Ihe eo e meulien tevi nan e namu ti vari uaen mu oei te xeih. Melele xa ita tamu e vang ninen, Ninin Eo mei ipolu en.
LUK 1:16 E isak ni mol‑Isrel xil holu lihiles ra tesaen nae xil e ha lihusil Iahova, Hi nae.
LUK 1:17 Xeihen na Ninin Eo ita en ixoni ngan xa tete provet Ilaetsa tetiamu. Xi iha itiamu ni Hi Suv tengan ileh viton tata xil itel horamue nae xil liti e tomat, e isak ni ngan xil xa latalong xat Hi ti lihiles ra tesaen nae xil e lihusil metisouen na ngan xil xa lamal pe meten. Xi isak ni moletin na Hi xil livue xat xil ve meien na Suv nae.”
LUK 1:18 Ma Sakaraea biteni mi masxaxa ak bit, “Inou nabe momatu ngamu e atou navan be tovolih pupu. ?Ma, inou nikila nihur horamue itep? ?Upol ni naha tengan nikila nike reitin e sepinien nam?”
LUK 1:19 E masxaxa bit rilomun ni mini bit, “Inou Kavriel, vatixar na masxaxa xil, xa di nasoh pe met Hi vehakut. Xi vari tesil nou tengan mei nihit mesen longeongen hos ak minuk.
LUK 1:20 E vengan xa otake reitin ti e neta xa natehiteni, xouk uhe vut. Osakras osepin ha ituxoh melengien xa holesok xil ak mei istal en.”
LUK 1:21 E melele xa Sakaraea da tamu e Nim Eo, vanut moletin xil xa di ladatili lanemi labit, “?Veneh ma ba da be nousav?”
LUK 1:22 E melele xa Sakaraea mistal, misakras vasepin. Dit misak tengan vasepin vaxo hen vengan xa be vut. Misak ni, lapus kila xa Hi tepisen neta tei mini.
LUK 1:23 Di, Sakaraea pol ni polien sav xil e Nim Eo ba duxoh melele xa polien na vanut pris nan xil bus. Pol bus e dilomun be tim.
LUK 1:24 E melele xa Sakaraea ba pus atou nan, Elsavet mei di ni tuvava. E Elsavet dat tim ba duxoh melele xa aveti nan be lim (5).
LUK 1:25 E melele xa dat tim, biteni mi xi tasen bit, “Iahova ien misae e nou xa nabe lumalum. Xi duxol xat nou e maen ni nou nadi ni tuvava. Reitin, xi teleh rat unounen navan pe met moletin xil.”
LUK 1:26 Melele xa aveti na Elsavet be tei e he sav (6), Hi misil masxaxa Kavriel be taon te hal Nasaret xa de provins te hal Kaleli.
LUK 1:27 Kavriel nggur sepinien tei tengan ha ihit mesen ni mi ate maxoe tei, hisen Meri. Meri, latesikoe xole tuei tengan vateli vatel moletin tei, hisen Siosep, xa nggo vatimol na suv toto Deved tetiamu.
LUK 1:28 Melele xa masxaxa ak mei mistal mi Meri, biteni mini bit, “!Tomat iti minuk! Iahova memaal ve xouk e di minuk.”
LUK 1:29 E melele xa Meri milonge mak, minexo pupu e di minem ves koute te sepinien ak.
LUK 1:30 Di, masxaxa biteni mi Meri bit, “Meri, ulum nakan ti. Hi besi xi pupu ve xouk.
LUK 1:31 Xouk uti ni tuvava tei e ulingi ihe horamue. Ti, uling hisen ihe ‘Iesu’ xa koute teni be ‘Hi di miteh meulien e moletin xil.’
LUK 1:32 Xi ihe eilep tei xa likesi ni ‘Nat Hi xa de ut nesao.’ E Hi Suv ipol ni mei ihe suv toto ixoni avu nan tetiamu, suv toto Deved.
LUK 1:33 Xi ilaxat kuh mol‑Isrel xil vehakut, xa latexo ra na avu Siekob tetiamu. E lelaxatien nan, hoxalite teni ihe tovuol.”
LUK 1:34 Meri bit rilomun ni mi masxaxa bit, “?Inou niti ni tuvava itep, vengan xa natakil ti mu tiramue?”
LUK 1:35 Ma masxaxa biteni mi Meri bit, “Ninin Eo imei visal xouk, e xeihen na Hi isak ni xouk uti ni tuvava. Ve rin ak, horamue xa ulingi ihe eo, e likesi ni ‘Nat Hi.’
LUK 1:36 ?Okil tumahin Elsavet? Xi mun iling natneli, tave ti neta xa xi be tovolih ngamu. !Reitin mak! Elsavet xa moletin xil labit be lumalum, taxeak, aveti nan be tei e he sav (6).
LUK 1:37 Mak, ma neta tovuol xa Hi misakras vapol ni.”
LUK 1:38 Melele xa Meri milonge mak, biteni mi masxaxa bit, “Bos tang. Meulien navan de he Hi, e xi ikila ipol ni naha xa ien bei. Ipol ni minou ixoni ngan taxa xouk di obiteni.” Di, masxaxa be relingi ba.
LUK 1:39 Dutou ni melele nen ak, Meri mea e mitemanon be metimal xa Elsavet da en xa de vathu xil te provins te hal Sudea.
LUK 1:40 Melele xa duxoh metimal ak, be vangit nim ma Sakaraea xalu e mikes Elsavet.
LUK 1:41 E melele xa Elsavet milong rae Meri, tuvava nan nggelial e vangen. Di, Ninin Eo mei mise xat Elsavet
LUK 1:42 xa mikei be nesao bit, “!Tuxolxatien na Hi di minuk mili atou sav xil, e tuxolxatien nan di mi tuvava xa de vangom!
LUK 1:43 Inou natapin ti tengan nine Suv navan mei vasao ni nou.
LUK 1:44 Nalong kil holesok xil ak vengan melele xa natelong xouk otekes nou, tuvava xa de nou besi xi e nggelial.
LUK 1:45 Tuxolxatien na Hi di minuk vengan xa oteneket xa sepinien nan xa holesok xil ak mei istal minuk ixoni ngan xa tehiteni minuk.”
LUK 1:46 E Meri biteni bit, “E nenemien navan, di napet rat his Iahova.
LUK 1:47 Namaal pupu ve Hi navan xa di miteh meulien e nou.
LUK 1:48 Xi ien tabong ni nou ti, neta sav xa nabe atou votei te polien nan tang. Xosali iha, moletin xil vus ti lihithiteni xa Hi tetuxol xat nou.
LUK 1:49 Hi te xeihen tepol ni holesok xil xa tellep minou, e hisen be eo.
LUK 1:50 Xi ien isae e ngan xil xa di lamerere ni, ngan xil xa ladi taxeak, e ngan xil xa ti limei itutou.
LUK 1:51 Nggo xeihen nan, Hi tepol ni holesok xil xa latellep, e di nggol rerat valkoai xil xa nenemien nae be nesao.
LUK 1:52 Xi mileh rerat suv toto xil ra von xeihen nae, e di pet rat moletin votei xil sung.
LUK 1:53 Melele xa moletin xil xa di mae nggat xil lamei visal Hi, di misa anien hos xil mi xil. E melele xa ngan xil xa holesok nae holu lamei visali, misil rerat xil laba hon tang.
LUK 1:54 Xi bemei misa tutouen mi mol‑Isrel xil xa langgo vatit vatimol na avu Siekob tetiamu, xa tehe moletin te polien nan. Xi di dutou ni xil vengan xa di minem xat hitxatien nae tengan ipisen esaeen mi xil.
LUK 1:55 Xi di pol nggusil hitxatien xil xa tepol ni mi avu nar xil, mi Ebraham e mi vatimol nan xil xa labe mol‑Isrel xil. Hitxatien nan ak misakras vavus.”
LUK 1:56 E Meri de visal Elsavet aveti tol (3). Di, dilomun be tim san.
LUK 1:57 Melengien bemei pipin tengan Elsavet valing horamue nan, ma milingi be malohos.
LUK 1:58 Melele xa vatimol nan xil e moletin sav xil xa ladi sangas visali lalonge xa Iahova pol ni bos pupu mini e rin xa temaen ni tehur natneli, xil labesi xil pupu.
LUK 1:59 E melele xa melengien na tuvava ak be tol e he sav (8), nggusil sexien na Siu xil, langguri be vexahu. Ngan xil xa lamei tengan lapusi iexil bei tengan laling his tamen vata en xa be ‘Sakaraea.’
LUK 1:60 E Elsavet bit, “!E‑e! Hisen ihe ‘Sion.’”
LUK 1:61 E labit rilomun ni mini labit, “!Moletin tovuol tamu e vatimol nalu xa tehur his ak! !Sexien ak tamal ti!”
LUK 1:62 Misak ni, ba lasis pis tame tuvava ak nggo hexil tengan vahiteni xa ien bei tengan laling hisen vahe visi.
LUK 1:63 Ma Sakaraea misis xil tengan lasa neta te tisen mini. E midisi bit, “Hisen be Sion.” Melele xa labuli, lamesep pupu ven.
LUK 1:64 E melele nen tak, Sakaraea mikila vasepin rilomun, e pet rat his Hi del sepinien nan xil.
LUK 1:65 Melele xa vatimol nalu e ngan xil xa ladi sangas visal xalu lapus merekel xa mistal, latemanin ni. Misak ni, longeongen usil holesok xil xa testal mi Sakaraea, Elsavet e tuvava nalu mikapis e metimal xil xa ladi e hu xil e provins te hal Sudea.
LUK 1:66 Ngan xil xa lalong usili lakila xa xeihen na Hi di e meulien na tuvava ak e lanemi labit, “?Melele xa imeul ihe eilep, mei ihur polien eah vari?”
LUK 1:67 E melele nen ak, Ninin Eo bemei mise xat Sakaraea ma xi bit lelen ni usil naha xa imei bit,
LUK 1:68 “Rimes Iahova, Hi na moletin xil te hal Isrel, vengan xa xi mei misao ni moletin nan xil e di miteh meulien e xil.
LUK 1:69 Hi di misa moletin teteh meulien mi xir. Xi nggur xeihen e nggo vatimol na suv toto Deved xa tehe moletin te polien na Hi.
LUK 1:70 Hi tehit xati texo provet eo xil tetiamu
LUK 1:71 xa moletin ak mei iteh meulien e xir ra he elu nar xil, e ra xeihen na ngan xil xa di laketeh misa mi xir.
LUK 1:72 Xi tehit xati mun xa ipisen esaeen nan mi avu nar xil tetiamu, e inem xat hitxatien te xeih nan
LUK 1:73 xa tepol ni tetel avu nar Ebraham tetel sepinien tei xa texeih.
LUK 1:74 Hi tehit xati xa ileh rerat xir ra he elu nar xil tengan rakila rimot mini e rihusil xati ixo sexien xa ulixir nakan ti mun.
LUK 1:75 Reitin, rakila rimot mini e melengien xil vus e meulien nae itel meulien tei xa ihe eo e imal pe meten.”
LUK 1:76 Di, Sakaraea biteni mi tuvava nan bit, “E xouk, natuxoli, likesuk lihit obe provet tei na Hi te ut nesao. E xouk utiamu ni Suv tengan ha usak mesen suse nan.
LUK 1:77 Upisen ni mi moletin nan xil xa Hi iteh meulien e xil e naketeh ti mun nasa mi xil ve tesaen nae xil.
LUK 1:78 Hi polu ni eheien e esaeen. Isa ‘moletin te teh meulien en’ mei istal mi xir, ixoni ngan xa eai di mistal e di misa miehen mi xir.
LUK 1:79 Reitin, sepinien nan ixoni miehen xa ileluv xol ngan xil xa ladi e maluxoluken e ulikanen vengan xa ladi pe xeihen te maten. Ileluv mun tengan ipisen suse te tomat mi xir tengan rihusili.” Melele xa misepin bus, Sakaraea xatel ladilomun labe tim.
LUK 1:80 Huram xil mei mitavi, e tuvava ak meul mei be horam maxoe tei. E xeihen na Ninin Eo polu en. E melele xa mei be tiramue, ba da tasen e uruvuol ba duxoh melele xa mistal mi mol‑Isrel xil e pol kokot ni polien nan.
LUK 2:1 E melengien xil ak xa Sion tepot en, Okastas tehe Sisa te hal Rom. Xi tesa rae nan teha mi eilep nan xil te kavmen tehit ha litis xat his moletin xil ngasen te ut xil vus tengan
LUK 2:2 Ngan ak tehe pupuluen kokot vari xa latepol ni e melele xa Karinias tehe eilep te kavmen te hal Siria xa provins te hal Sudea da en.
LUK 2:3 Misak ni, moletin xil ngasen latetilomun latehe metimal xati na vatimol nae tengan ngan xil te kavmen lakila livuli kuh xil e lihur hisexil.
LUK 2:4 Misak ni, e melele nen ak, Siosep mea, be reling metimal te hal Nasaret xa de provins te hal Kaleli. Di, nggusil suse xa teviei ba be Betlehem xa de provins te hal Sudea. Be Betlehem vengan xa be metimal xati na suv toto Deved, e Siosep be vatimol tei nan.
LUK 2:5 Siosep nggur Meri lukakao lube Betlehem, vengan xa tesikoe xole ngamu tengan ihuri mei ihe atou nan. Meri, navehi ti iling tuvava.
LUK 2:6 E melele xa ludi tamu e metimal te hal Betlehem, melengien nan pipin tengan valing tuvava.
LUK 2:7 Xalu luba ludi e nim ma vongoro xil vengan xa ut sav tovuol e nim tengan laloti en. E inggak, Meri miling muimol nan xa be malohos. Pis xole ni kaliko tei, di milingi pat e rute xa di laling husmunae a vongoro xil en.
LUK 2:8 E vongien nen tak, moletin tatei xil di lalaxat sipsip xil e valkesao tei sangas visal metimal te hal Betlehem.
LUK 2:9 Vatei takes, masxaxa tei na Iahova bemei mistal mi xil, e minehinen te xeihen na Hi mileluv xol moletin xil ak. Xil latemanin e uli mikan pupu.
LUK 2:10 E masxaxa biteni mi xil bit, “!Ulimim nakan ti! Namei del longeongen hos tei xa isak ni moletin xil ngasen mei lipolu ni sien.
LUK 2:11 Taxeak, e hal Betlehem, metimal na suv toto Deved tetiamu, moletin te teh meulien en pot tuei ve xamim. Xi be Mesaea xa Iahova tehit xati xa isa ni imei.
LUK 2:12 Suse xa mupus kila en imak: mukamet tuvava tei xa lapis xole ni kaliko tei e lalingi pat de rute xa di laling husmunae a vongoro xil en.”
LUK 2:13 Melele xa masxaxa di tamu misepin, vatei takes, vanut masxaxa tei xa mahulong pupu langgo ut nesao e mei lastal. E pe met moletin xil ak, lames Hi nggo kikeien labit,
LUK 2:14 “Merereen mi Hi xa de ut nesao, e ut etan tomat iti mi moletin xil ngasen xa Hi memaal ve xil.”
LUK 2:15 Melele xa lakikei bus, masxaxa xil labe reling xil e ladilomun labe ut nesao. Di, moletin xil xa di lalaxat sipsip xil lasem xil labit, “Rave Betlehem, rava rapus ti neta xa Iahova tehiteni mi xir.”
LUK 2:16 Ma xil latemanon laba e lakamet rute xa Meri xal Siosep ludi en. E lapus tuvava nalu di pat de rute xa di laling husmunae a vongoro xil di en.
LUK 2:17 Melele xa moletin xil ak lapus tuvava Iesu, labit mesen sepinien xa masxaxa tehiteni mi xil usil tuvava ak mi xalu.
LUK 2:18 E ngan xil vus xa lalong tumulen nae lamesep pupu ni.
LUK 2:19 E melele xa Meri milong sepinien xil ak, miling xat kuhi e nenemien nan, e di minem usili vehakut.
LUK 2:20 E melele xa moletin te sipsip xil ladilomun, xil lames Hi e lapet rat hisen ve holesok xil xa latelonge e latepusi. Vengan xa holesok xil ak testal texoni ngan xa masxaxa tehiteni mi xil.
LUK 2:21 Melele xa melengien na tuvava Iesu be tol e he sav (8), nggusil sexien na Siu xil, tamen xal ninen lungguri be vexahu. E melele nen ak, luling hisen be ‘Iesu’ nggoni ngan xa masxaxa tehiteni mi Meri melele xa tenati ni tuvava ti mu.
LUK 2:22 Melengien hanutap lu (40) dutou ni melele xa Iesu tepot en, Siosep xal Meri lunggur tuvava Iesu latobe Serusalem tengan lalopol ni sanien eo tei e rin na Meri tengan mei vamese rilomun vaxoni ngan xa rae na Mosis tehiteni. Ma, xalu luleh mae lu be Nim Eo e lasa mae xalu ak lube sanien eo nalu mi Hi. E melele nen ak mun, lunggur tuvava Iesu tengan ha lalipisen ni mi Iahova tengan pris tei ituxol xati ixoni ngan xa rae nan biteni xa bit, “Muimol xil ngasen xa labe horamue, lihe horamue eo na Iahova.”
LUK 2:25 Melele xa Meri, Siosep del Iesu latdi tamu e Nim Eo, moletin tei de rute ak, hisen Simeon. Sexien nan xil momal e eheien nan di e Hi. Di datil melengien xa Hi isa Mesaea imei isak ni mol‑Isrel xil limeluv ra he kavmen sav xil. Ninin Eo di mi Simeon
LUK 2:26 e tehiteni mini xa namat ti mu ituxoh melele xa ipus Mesaea xa Iahova tehit xati tengan isa ni imei.
LUK 2:27 E melele xa Meri xal Siosep lunggur Iesu be vioh te Nim Eo tengan lalikamet pris tova tengan vatuxol xat tuvava nalu vaxoni ngan xa rae na Hi biteni, Ninin Eo tehiteni mi Simeon tengan ihe rute ak.
LUK 2:28 E melele xa Simeon pus xatel, po xat tuvava Iesu. E melele xa di poe, xi memes Hi bit,
LUK 2:29 “Suv, inou nabe moletin te polien nam. E taxeak, ukila umaen ni nou nimat e tomat, vengan naha xa otehit xati minou mistal ngamu.
LUK 2:30 Inou napus horamue ak tuei ni metok, ngan xa iteh meulien e moletin nam xil.
LUK 2:31 E upol ni moletin xil vus e ut etan lipusi.
LUK 2:32 Xi isak ni ngan xil xa latave Siu ti liti e miehen nam, tengan xil lipus kil xouk e limerere ni xouk. E ipet rat his mol‑Isrel xil xa labe moletin nam xil.”
LUK 2:33 Melele xa tame Iesu xal ninen lulong naha xa Simeon tehiteni, lumesep pupu.
LUK 2:34 Di, Simeon misa tuxolxatien tei mi xatel e biteni mun mi Meri bit, “Tuvava nam isak ni moletin holu te hal Isrel lihusil xat Hi, e isak ni rute e xil lihiles ra ni. Tuvava ak mei ihe simeleleen tei na Hi xa moletin holu lisin ni.
LUK 2:35 Isak ni nenemien xuxus xil na moletin xil limei kesao. E naha xa istal mini isak ni xouk mun ulonge isa, ixoni ngan xa tiei tei di misal vinuk.”
LUK 2:36 E melele nen tak, provet tei de vioh te Nim Eo, hisen Anna. Xi be tovolih ngamu, e tamen be pris Vanuel xa nggo vatimol na pris Aser. Melele xa Anna di tamu tehe ate maxoe, teteli. E melele xa huram lu e he sav (7) tang mei tetavi, tiramue nan temat.
LUK 2:37 Misak ni, tehe tunau teha vuma … huram nan mei be hanutap hat e hat e he tei mun (84). E melengien xil ngasen, makoe ba duxoh vongien, xi di mot mi Hi e vioh te Nim Eo, e melengien hao di bal ni anien e di misis.
LUK 2:38 E melele xa Siosep xal Meri ludi tamu e Nim Eo del tuvava Iesu, Anna bemei visal xatel e memes Hi ve tuvava ak. E dutou ni, ba di mitumul usil tuvava ak mi moletin xil ngasen xa di ladatil melele xa Hi isa Mesaea nan imei tengan isak ni Serusalem itel moletin nan xil limeluv ra xeihen na kantri sav xil.
LUK 2:39 Melele xa Siosep xal Meri lupol sen naha xa rae na Iahova biteni, xatel latdilomun latbe Nasaret, metimal natel xati xa de provins te hal Kaleli.
LUK 2:40 E tuvava Iesu di matu, e ven mei nggeih. E melele xa di matu mak, moletin xil lapus kila xa polu ni metisouen e tuxolxatien na Hi di en.
LUK 2:41 E huram xil vus, tame Iesu xal ninen lube Serusalem tengan lalopol ni Anien te Tavien en.
LUK 2:42 Ma, melele xa huram na Iesu be lu e le tei (12), lube anien ak nggoni ngan xa di lupol vehakut ni, e lunggur Iesu latoba.
LUK 2:43 Melele xa Anien te Tavien mei mitavi, tame Iesu xal ninen lunggur suse tengan laltilomun lalihe tim, e lutakil ti xa Iesu da tamu e hal Serusalem.
LUK 2:44 Ma xalu lukakao melengien tevi tei del vanut moletin xil vengan lunemi xa Iesu di nggusil timue tei mu moletin sav tei e vatimol nae. E melele xa ut maluxoluk, lulang vesi sung.
LUK 2:45 E melele xa lutakameti ti e vanut moletin xil xa ludi en, xalu ludilomun lube Serusalem tengan lalolang vesi e rute ak.
LUK 2:46 Lulang ves Iesu melengien tol (3), di lukameti sung xa dotan de vioh te Nim Eo. Xi di miteong ni pispisien na titsa xil na Siu xil e di misis pilei xil usili.
LUK 2:47 Xil vus xa lalong sepinien na horamue Iesu lamesep ve kilakilen xa di pisen ni melele xa misa rilomun ni sepinien mi titsa xil.
LUK 2:48 Melele xa Siosep xal Meri lukameti, lutemanin pupu. E ninen biteni mini bit, “?Natuxoli, veneh ma opol ni mak mi xamel? Opol ni xamel manexo pupu e di malang vesuk e ut ngasen.”
LUK 2:49 E Iesu bit rilomun ni mi xalu bit, “?Mullang ves nou veneh? ?Mutakil ti xa inou ti nite nim ma Tata navan?”
LUK 2:50 E xalu lutakil ti koute te sepinien nan.
LUK 2:51 E nine Iesu miling kuh naha xa mistal de nenemien nan, e di minem usili vehakut. Di, horamue Iesu dilomun be Nasaret del xalu, e milong xat xalu.
LUK 2:52 Xi matu, e mei be moletin xa polu ni metisouen. E Hi del moletin xil mun lamaal ven.
LUK 3:1 E melele xa Taeberias tehe Sisa te hal Rom huram lim e le tei (15), moletin hat (4) iaxa di latetutou ni lelaxatien nan: Herod Antipas tehe suv toto te hal Kaleli; tunali Pilip, tehe suv toto te hal Ituria tetel Trakonaetas; Lisanias tehe suv toto te hal Abilin; e Pontias Paelet tehe vat te kavmen te hal Sudea.
LUK 3:2 E melele nen ak, Anas xal Kaeafas lunggur polien te vatixar na pris xil. E melele ak, Hi misa sepinien tei mi Sion, nat Sakaraea, e uruvuol.
LUK 3:3 Ma Sion mikakao e ut xil ngasen xa ladi sangas visal Oeisal Sodan e di bithiten sepinien na Hi mi moletin xil bit, “!Muhiles ra tesaen namim xil! Ti, mumei minou e nibaptaes ni xamim tengan vapisen ni xa Hi di miketeh bos rilomun mi xamim.”
LUK 3:4 Provet Aesea tetis usil Sion tetiamu tehit, “Lalong rae tei xa di mikei e uruvuol xa bit, ‘!Musak mesen suse na Hi Suv! !Mupol ni suse nan imal!
LUK 3:5 Mutihin sesale xil, e muhil lelen hu xil mei lihe motan. Suse xil xa lakavui, mupol ni mei limal tevi, e mutihin suse xil xa misa.
LUK 3:6 Ti, moletin xil vus lipusi xa Hi ti iteh meulien e xil itep.’”
LUK 3:7 Vanut moletin xil holu lamei tengan Sion vabaptaes ni xil. E Sion mea e misepin nggeih mi vat xil na Siu xil xa lamei mini bit, “!Ei, xamim mube vanut tetal tesa xil xa di langas vin moletin xil ni vulongomim! ?Visi iaxa tesel xat xamim tengan mulesae ra pangasien xa Hi isa ni mi xamim?
LUK 3:8 Ihos mak mu xa, itiamu, mupol ni sexien xil xa ipisen ni xa mubiles ra tesaen namim xil reitin. E munahiteni ti munahit, ‘Xamem munahur ti pangasien vengan xa Ebraham be avu namem e Hi tehosei xamem mabe nan.’ E nabiteni mi xamim xa ngan ak tave reitin ti, vengan xa Hi mikila vahosei hat xil ak tengan mei lave havneli xil e mei lave moletin nan xil xati.
LUK 3:9 Taxeak tang, Hi bue xat akis nan ngamu tengan itei vatiei xil ngasen xa latataxao ni ti huite xil xa bos. Reitin, itei xoteh xil e iso xil lihe upang.”
LUK 3:10 E vanut moletin xil ak lasis Sion labit, “?Ma xamem mupol ni naha vari?”
LUK 3:11 Sion biteni mi xil bit, “Xosxa tei e xamim, eising nan lu, ma isa tei mi mosav xa nan tovuol. Xosxa anien amim di, ma musa rute mi mosav xa an tovuol.”
LUK 3:12 Di, moletin xil te takis lamei tengan Sion vabaptaes ni xil, e xil lasisi labit, “?Titsa, xamem mupol ni naha vari tengan mei mumal pe met Hi?”
LUK 3:13 Ma Sion biteni mi xil bit, “Munaleh mani te takis ti nali naha xa rae te kavmen di biteni.”
LUK 3:14 E moletin xil te vaeen mun lamei lasisi labit, “?E itep mi xamem? ?Xamem mupol ni naha tengan mei mumal pe met Hi?” Ma Sion biteni mi xil bit, “Munaxeih xat moletin xil ti tengan lasa mani mi xamim. E munahur ti mani naxo suse xa muluvos mosav e kot en. Mulonge ihos tang ve mani xa di mungguri.”
LUK 3:15 Melele xa moletin xil lalong naha xa Sion di biteni, lanem holu usili del sien e labiteni mi xil mun tang labit, “Xos Sion vari iaxa be Mesaea xa Hi tehit xati tehit isa ni imei.”
LUK 3:16 Melele xa Sion milonge mak, bit rilomun ni mi xil bit, “Inou natave Mesaea ti. Inou di nabaptaes ni xamim ni oei tang. E tei xa imei itutou ni nou, xi iaxa ihe eilep mak mu ili nou, e inou natapin ti tengan nalal rat sandel nan. Xi vari ibaptaes ni xamim ni Ninin Eo e ni upang.
LUK 3:17 Xi bue xat xi tengan vaseti moletin xil ngasen ixoni moletin xa di po savel tengan vaseti utut uit ra valite. Utut uit xa bos, ileh xati ha ihe nim man; e valite xil teni, iso ni ihe upang xa misakras vamat.”
LUK 3:18 E sexien nen tak, Sion misel xat moletin xil e bithiten longeongen hos na Hi mi xil.
LUK 3:19 E melele xa Sion di pol ni polien nan, di misepin nggeih ba xat suv toto Herod vengan xa tehur atou na tunali tehe atou nan, hisen Herodias. E Sion di misepin ba xat Herod mun ve holesok xil vus xa di pol ni xa tamal ti.
LUK 3:20 Misak ni, Herod pol ni neta tei xa misa pupu mili sexien sav nan xil. Xi misemae ni tengan moletin te vaeen nan xil iha ital xat Sion e liso ni ihe nim te xeih.
LUK 3:21 Melele xa Sion di tamu tebaptaes ni moletin xil, Iesu mun temei mini tengan Sion vabaptaes ni. E melele xa Iesu di tesis, tilang hat tesaha
LUK 3:22 e Ninin Eo temei e tan texoni mae e mei tetotan en. E rae tei tekei texo ut nesao tehit, “Xouk obe natuxoli reitin xa eheien navan di e xouk, e nabesi nou pupu ve xouk.”
LUK 3:23 Melele xa Iesu tepol kokot ni polien nan, huram nan tehe hanutap tei e he xalu mun (30). Moletin xil vus lanemi labit xi be nat Siosep. E avu na vatimol na Siosep xil, hisexil temak: Siosep tehe nat Heli.
LUK 3:24 E Heli tehe nat Matat, xa tehe nat Livae, xa tehe nat Melki, xa tehe nat Sanae, xa tehe nat Siosep.
LUK 3:25 Siosep tehe nat Matataeas, xa tehe nat Amos, xa tehe nat Neham, xa tehe nat Esli, xa tehe nat Nanggae.
LUK 3:26 Nanggae tehe nat Mahat, xa tehe nat Matataeas, xa tehe nat Semein, xa tehe nat Sosek, xa tehe nat Soda.
LUK 3:27 Soda tehe nat Soanan, xa tehe nat Resa, xa tehe nat Serubabel, xa tehe nat Seltiel, xa tehe nat Neri.
LUK 3:28 Neri tehe nat Melki, xa tehe nat Adi, xa tehe nat Kosam, xa tehe nat Elmadam, xa tehe nat Er.
LUK 3:29 Er tehe nat Sosua, xa tehe nat Eliesar, xa tehe nat Sorim, xa tehe nat Matat, xa tehe nat Livae.
LUK 3:30 Livae tehe nat Simeon, xa tehe nat Sudah, xa tehe nat Siosep, xa tehe nat Sonam, xa tehe nat Eliakim.
LUK 3:31 Eliakim tehe nat Melea, xa tehe nat Mena, xa tehe nat Matataha, xa tehe nat Netan, xa tehe nat Deved.
LUK 3:32 E Deved tehe nat Tiese, xa tehe nat Obed, xa tehe nat Boas, xa tehe nat Salmon, xa tehe nat Nason.
LUK 3:33 Nason tehe nat Aminatap, xa tehe nat Atmin, xa tehe nat Ani, xa tehe nat Hesron, xa tehe nat Peres, xa tehe nat Sudah.
LUK 3:34 Sudah tehe nat Siekob, xa tehe nat Aesak, xa tehe nat Ebraham, xa tehe nat Terah, xa tehe nat Nahor.
LUK 3:35 Nahor tehe nat Seruk, xa tehe nat Rehu, xa tehe nat Pelek, xa tehe nat Eber, xa tehe nat Sela.
LUK 3:36 Sela tehe nat Kenan, xa tehe nat Arpaksat, xa tehe nat Sem, xa tehe nat Noah, xa tehe nat Lamek.
LUK 3:37 Lamek tehe nat Metuselah, xa tehe nat Inok, xa tehe nat Saret, xa tehe nat Mahalalil, xa tehe nat Kenan.
LUK 3:38 Kenan tehe nat Inos, xa tehe nat Set, xa tehe nat Adam. E Adam tehe nat Hi.
LUK 4:1 Melele xa Iesu be reling Oeisal Sodan, Ninin Eo xa da en midela be uruvuol.
LUK 4:2 E rute ak, Temat di misak pis Iesu melengien be hanutap lu (40). E melele nen ak, Iesu taxanien ti. Ma, e hoxalite te melengien xil ak, mae nggat pupu ni.
LUK 4:3 Ve rin ak, Temat mei misak pisi bit, “Xosxa obe Nat Hi reitin, ma usemae ni hat xil ak lihiles mei lihe beret am.”
LUK 4:4 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!E‑e! Ninapol ni ti namak vengan xa Vanuvei Eo na Hi biteni bit, ‘Moletin misakras vameul e anien kestang.’”
LUK 4:5 Di, Temat del Iesu be nesao e vathu tei, e vatei takes, pisen kantri xil vus te ut etan mini.
LUK 4:6 E misak pisi bit, “Xeihen te kantri xil vus ak de heok. E inou nakila nasa rati mi moletin eah xa ieok bei tengan nasa ni mini. Misak ni, nakila nasa rat lelaxatien te xil itel holesok xil vus xa di en minuk.
LUK 4:7 Misak ni, xosxa umot minou tang, ma nisa sen holesok xil ak minuk.”
LUK 4:8 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Inou ninapol ni ti vengan xa Vanuvei Eo na Hi biteni bit, ‘!Mumot mi Iahova xa be Hi namim, e mulong xat xi kestang!’”
LUK 4:9 Di, Temat nggur Iesu be Serusalem e milingi misoh e rute tei xa be nesao pupu e taep te Nim Eo na Hi. E rute ak, Temat misak pisi bit, “Xosxa obe Nat Hi reitin, uhut uhe tan.
LUK 4:10 Vengan xa Vanuvei Eo di biteni bit, ‘Hi isemae ni masxaxa nan xil tengan mei lisikoe xolok.’
LUK 4:11 E, ‘Xil lipo xatuk itel hexil tengan onasip hat ti ni lem.’”
LUK 4:12 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!E‑e! Ninapol ni ti, vengan xa Vanuvei Eo biteni mun bit, ‘Munasak pis Iahova ti xa be Hi namim tengan mukameti xa xi di mi xamim.’”
LUK 4:13 Melele xa Temat misak pis Iesu e rin xil vus, be relingi ha ituxoh melele sav xil xa pus mesal tengan vasak pisi.
LUK 4:14 Melele xa Iesu be reling uruvuol, xi polu ni xeihen na Ninin Eo, e dilomun be provins te hal Kaleli. Longeongen usili mikapis e ut ngasen xa di sangas visal rute ak.
LUK 4:15 Xi ba be nim te pispisien na Siu xil e di pispisi mi moletin xil en. E ngan xil vus xa lalonge lapet rat hisen.
LUK 4:16 Iesu mikakao ba duxoh taon te hal Nasaret, rute xa tematu en. E Sabat, Iesu be nim te pispisien nggoni ngan taxa di pol vehakut ni. E melele xa mea misoh tengan vavuli Vanuvei Eo na Hi,
LUK 4:17 xil lasa vanuvei na provet Aesea mini e xi buli bit,
LUK 4:18 “Ninin Eo na Hi Suv di mise xat nou, vengan xi tehosei nou tengan nihit longeongen hos nan mi ngan xil xa labe hoeo. Xi tesil inou namei tengan namiteni mi moletin xil xa ladi e nim te xeih ha vexil vamase. E nihiteni mi ngan xil xa metexil bar mei liketeh rilomun. E nihiteni mi ngan xil xa ladi pe he mosav xil xa limeluv liha.
LUK 4:19 Xi tesil inou tengan nihithiteni xa Iahova tehosei melele nen ak tengan itutou ni moletin nan xil en.”
LUK 4:20 Melele xa Iesu buli bus, boh xol vanuvei ak, di, misa rilomun ni ba mi moletin te tutouen, e dotan tengan vapispisi mi moletin xil. Melele xa met moletin xil vus xa lateti e nim ak da en,
LUK 4:21 Iesu biteni mi xil bit, “Vanuvei Eo na Hi xa mutelong nou natevuli, taxeak tang, sepinien xil teni mei be reitin.”
LUK 4:22 Moletin xil xa lalong pispisien hos xil xa di misa ni mi xil lamesep ven e lapet rati ve sepinien nan xil. E di, rute e xil lanem male ni labit, “!Ei! Xi be nat Siosep tang.”
LUK 4:23 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Nakila xa muhiteni minou sepinien matu xa bit, ‘Tokta, upol ni ngenom xil mu mei lilonge ihos rilomun,’ vengan xa iemim bei tengan nipol inggak, e metimal xati navan, holesok xil vus xa mutelonge xa natepol ni e taon te hal Kapaniam tengan muke reitin e nou ixo en.
LUK 4:24 E nabiteni reitin mi xamim, provet tovuol tamu xa ngenen xil latehur pilei e metimal nan xati.
LUK 4:25 Tetiamu, e melengien xil na provet Ilaetsa, us tenamus ti huram tehe tol e rute, e moletin xil vus, mae teat xil. E, e mol‑Isrel xil, tunau xil latehe holu.
LUK 4:26 E Hi tesil Ilaetsa teha mi tunau tei xa tave te hal Isrel ti. Xi de metimal te hal Sarevat sangas visal taon te hal Saedon.
LUK 4:27 Teimun, e melengien xil na provet Elisa, moletin holu te hal Isrel latehur mesien leporsi. E Elisa tenapol ni ti tenbexil vamese, xi tepol ni Neman te hal Siria kestang xa tenave te hal Isrel ti tenben mei temese rilomun.”
LUK 4:28 Melele xa moletin xil xa ladi nim te pispisien lalong sepinien nan, xil vus iexil mikati ven.
LUK 4:29 Ma latamea, lameru xati be reling metimal nae, e ladela labe seri meteh xa de haxot te metimal nae vengan xa labit lativin rat Iesu vamot vaha en.
LUK 4:30 E Iesu, xi biles, e mikakao nggo hilaep te vanut moletin xil ak. Di, be reling xil e nggusil suse nan ba.
LUK 4:31 Di, Iesu be metimal te hal Kapaniam xa de provins te hal Kaleli. E Sabat, Iesu di pispisi mi moletin xil inggak.
LUK 4:32 Moletin xil lamesep ni pispisien nan xil vengan xa di bit kil koute teni mi xil nggoni ngan xa nggo Hi vari.
LUK 4:33 E melele nen ak, moletin tei xa ninin tesa da en de vangit nim te pispisien. Xi mikei nggeih xat Iesu bit,
LUK 4:34 “!Ei, Iesu, ngan Nasaret! ?!Obit upol ni naha mi xamem!? ?Omei inggak tengan omu vin xamem? !Inou nakilak, xouk obe Moletin Eo na Hi vari!”
LUK 4:35 Iesu mike xat ninin tesa ak bit, “!Utat votei! !E uhe reling moletin ak!” Ninin tesa bas tan ni moletin ak pe met moletin xil vus. Di, be reling moletin ak e neta ti taxula.
LUK 4:36 Moletin xil vus lamesep e di lasis xil mun tang labit, “?Hisit pispisien eah xiak? !Moletin ak di misepin del xeihen, e melele xa misepin nggeih mi ninin tesa xil, lalong xati e labe reling moletin xil!”
LUK 4:37 Ma longeongen usil Iesu mikapis ut ngasen xa de sangas visal metimal te hal Kapaniam.
LUK 4:38 Melele xa Iesu be reling nim te pispisien te hal Kapaniam, be tim sa moletin tei, hisen Saemon Pita. Melele xa duxoh tim san, milonge xa avu atou kokon na Saemon Pita, ven minggan pupu. Ma lasis Iesu tengan vatal rati ra mesien nan.
LUK 4:39 Ma Iesu be visali e misemae ni mesien ak bit, “!Uhe relingi!” E, vatei takes, atou ak milonge bos, mitamea, e ba pol ni anien ae.
LUK 4:40 E melele xa eai minu e Sabat bus, moletin xil lakila lapol ni neta. Ma moletin xil holu laleh tua nae xil xa lamesei lamei visal Iesu. Xi miling hen e xil kekes e pol ni ngan xil vus ak mei labos.
LUK 4:41 E melele xa Iesu nggol rerat ninin tesa xil ra moletin xil holu, lamuis kei ba mini labit, “!Xouk obe Nat Hi reitin!” E xi misep xol xil tengan linasepin ti vengan lakila xa xi be Mesaea xa Hi tehosei.
LUK 4:42 E visuvong nen, e makoe roroh, Iesu mika sen be uruvuol. E melele xa moletin xil latapus ti, laba tengan lalang ni. Melele xa lakameti, lasak pisi tengan ladak kesi nave reling xil ti.
LUK 4:43 E Iesu biteni mi xil bit, “Niha nihithiten longeongen hos usil lelaxatien na Hi mi moletin xil e rute sav xil mun. Vengan xa Hi tesil inou namei tengan napol ni hisit polien xil ak.”
LUK 4:44 Ma Iesu be metimal xil na Siu xil e dit bithiten longeongen hos na Hi e nim te pispisien nae xil.
LUK 5:1 Vatei, Iesu misoh de suhon te Oei Kaleli sangas ni Kenesaret. E moletin xil labe holu pupu e mei lating xat Iesu tengan lalong ti sepinien na Hi xa di misa ni mi xil.
LUK 5:2 Di, Iesu pus bot lu (2) xa moletin xil teni lateling xalu ludi e ut tengan lava lakas moten net nae xil.
LUK 5:3 Di, Iesu be bot tei xa be na Saemon Pita, e misisi tengan vativin ni valis luvoluv vahe reling ut. Di, Iesu dotan de bot ak e di pispisi mi vanut moletin xil xa mahulong xa ladi ut.
LUK 5:4 Melele xa Iesu misepin mi xil bus, biteni mi Saemon Pita bit, “Xamitel, tohalis ni bot valis vahe huinep, e mutiso net namitel inggak tengan mutisar ti meseo.”
LUK 5:5 E Saemon Pita bit rilomun ni mi Iesu bit, “Suv, vongien duxoh makoe ak, xamem mabilao tova tang e matasar ti meseo vari. E vengan xa xouk obiteni, ma bos tang, nisa sepinien tengan muha muso rilomun ni net namem.”
LUK 5:6 E melele xa ba laso net nae xil be tan, laleh meseo xil holu xa holu pupu … sangas langgur papas net nae xil.
LUK 5:7 Ma laso hexil ba ni tua nae xil tengan lalis bot nae vamei e litutou ni xil. Ma, melele xa laduxoh xil, lase xat bot xalu vus ni meseo ba vuma … polu tova tang, sangas lalomerir.
LUK 5:8 Saemon Pita e moletin xil vus xa ladi e bot ak latemanin xa meseo xil xa lalehi labe holu xa labe holu pupu mak. E melele xa Saemon Pita pus kil naha xa mistal, be visal Iesu, mitingeiril pe meten, e biteni mini bit, “!O Suv, inou natapin ti tengan nate visaluk! Uhe reling nou vengan xa nabe moletin tesa tang.”
LUK 5:10 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!Ulum nakan ti! Duxoh xosali, xouk otelihi meseo xil tang, e taxeak iha, ulihi moletin xil sung.” Moletin lu mun xa lupol vituei del Saemon Pita, hisealu Temis xal Sion xa lube nat Sepeti. Xalu mun lutepus holesok xa testal e lutemesep ni.
LUK 5:11 Misak ni, melele xa lalihi bot nae be ut, Pita, Temis e Sion latstokovein holesok natel xil di, e latoba latonggusil Iesu.
LUK 5:12 Vatei, Iesu temei tehe taon tei. E rute ak, moletin tei da en xa mesien leporsi tepurun tenben. E melele xa moletin ak pus Iesu, bemei visali e mitingeiril be tan pe meten, valnaon ba duxoh tan. Di, midakes Iesu bit, “!Suv, xosxa iem bei, xouk okila opol ni veok vamese!”
LUK 5:13 Ma Iesu misa hen ba duxoli, e biteni mini bit, “Ieok bei li tengan nipol ni. !Vem imese rilomun!” Vatei takes, mesien nan be relingi vari.
LUK 5:14 E Iesu misepin nggeih mini bit, “!Onahit rati ti mi mosav xil! E uha mu, upisen xouk mi pris tova xa de Nim Eo tengan ipus kuh tenbom. Ti, usa sanien eo nam ihusil naha xa rae na Mosis di biteni. Ixo suse ak, moletin xil vus lipus kila xa mesien nam bus, e omese tevi.”
LUK 5:15 E neta sav xa mak, longeongen usil Iesu mikapis miloh be ut sav xil mun xa be sotin. Ma, vanut moletin xil holu lamei tengan ti lilong pispisien nan xil e ti lisisi tengan ileh rerat mesien ra xil.
LUK 5:16 E vehakut, Iesu mea be reling moletin xil tengan ita tasen tang e ti isis.
LUK 5:17 Vatei, melele xa Iesu di pispisi mi vanut moletin xil, rut Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lamei ladotan sangas visali e di lataeong ni pispisien nan xil. Xil latexo metimal sav xil e provins xalu te hal Kaleli xal Sudea, e rute xil latexo taon te hal Serusalem mun tengan mei lapus Iesu. E Hi Suv di misa xeihen mi Iesu tengan mikila valeh rerat mesien xil ra moletin xil holu.
LUK 5:18 E melele nen ak, rut moletin xil lamei lapo moletin tei del vet man tang e lamei ve Iesu vengan xa ri moletin ak mat. E melele xa lasak pisi tengan lapoe vahe nim tengan lalingi pe met Iesu,
LUK 5:19 lasakras, vengan vanut moletin xil xa ladi e nim langgonaxon pupu. Mak toma, lapeou labe hilim nesao, e ladal rerat rut hilim ak ba. Di, lasae ni moletin ak xa da tamu e vet man be tan e hilaep te moletin xil, momal ni rute xa Iesu da en.
LUK 5:20 Melele xa Iesu pus naha xa lapol ni e mile kil neketen nae, biteni mi moletin xa rin tei mat bit, “Tuxoli, Hi naketeh ti mun nasa minuk ve tesaen nam xil.”
LUK 5:21 Melele xa Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lalonge mak, laseputut ni e nenemien nae labit, “!Ei! ?!Moletin ak minemi bit xi be visi!? !Xi di misep xar ni Hi! !Xi bit nggur xeihen nggoni Hi, vengan Hi kestang mikila valeh rat tesaen ra moletin tei!”
LUK 5:22 E Iesu mikil nenemien nae, ma biteni mi xil bit, “?Veneh ma di munemi xa natahur ti xeihen vapin tengan naleh rat tesaen ra moletin tei?
LUK 5:23 ?Naha vari be temale mak mu tengan namiteni mi moletin ak? ?Tengan namit, ‘Hi naketeh ti mun nasa minuk ve tesaen nam xil,’ mu namit, ‘Utamea e ukakao’? Temale tang tengan namiteni xa Hi naketeh ti mun nasa mini vengan xa musakras mupus kila xa mistal mu tastal ti.
LUK 5:24 E taxeak, mupus kila xa Nat Moletin nggur xeihen e ut etan tengan valeh rerat tesaen ra moletin xil pe met Hi.” Di, Iesu pus moletin xa rin tei mat e biteni mini bit, “!Utamea, uvulun vet mam, e upoe utilomun uhe tim sam!”
LUK 5:25 Vatei takes, moletin ak mitamea pe met moletin xil. Xi po vet man, e mikakao be tim san. E melele xa de suse misa memesien ba mi Hi.
LUK 5:26 Moletin xil vus latemanin e lanem pupu usili. Lames Hi labit, “!Xosali, xir rapus neta tei xa eilep pupu!”
LUK 5:27 Dutou ni melele nen ak, Iesu mistal nggo nim e mikakao ba. E kakaoen nan, pus Siu tei xa di pol mi kavmen te hal Rom, hisen Livae. Xi di dotan de von polien nan tengan valeh takis vaxo moletin xil tengan isa ni iha mi kavmen te hal Rom. Melele xa Iesu pusi, mikesi bit, “!Amei, uhusil nou!”
LUK 5:28 Misak ni, Livae mea, mistokovein holesok nan xil di, e ba nggusil Iesu.
LUK 5:29 Ma Livae del Iesu e moletin nan xil labe tim san e pol ni anien tei xa mahulong ve Iesu. Ma misilasil ve vanut moletin xil holu tengan mei lavanien vituei: ngan xil xa laleh takis del rut moletin sav xil mun.
LUK 5:30 Farasi xil e rut titsa te rae na Mosis di laseputut ni Iesu mi moletin xil labit, “?Veneh ma Iesu di mingganien e di mumun del moletin xil te takis e del rut moletin tesa sav xil ak?”
LUK 5:31 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Moletin xil xa di lanemi labit latamesei ti, iexil ti tavei tengan ha lapus tokta. Tokta be na ngan xil kestang xa lakila labit lamesei.
LUK 5:32 Inou natamei ti tengan ti nikes moletin xil xa labit meulien nae momal ngamu. E‑e, namei tengan ti nikes moletin tesa xil tengan ti lihiles meulien nae ra tesaen nae xil.”
LUK 5:33 Melele xa Iesu da tamu e nim ma Livae, rut moletin xil mei labiteni mini labit, “Vehakut, moletin xil na Sion Baptis di lasis mi Hi e di labal ni anien ven. E moletin xil na Farasi xil mun mak tang. E xamem mapusi xa moletin nam xil latapol ni ti vamak. Vehakut, dit langganien e di lamun. ?Veneh vari?”
LUK 5:34 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “E melele te tetelien tei, moletin xil limei ve anien teni. Osakras osak ni xil laval ni anien e melele xa moletin xa miteli dat tamu visal xil.
LUK 5:35 E melengien imei xa moletin tesa xil lihur rat moletin xa miteli ihe reling xil. E melele nen ak vari, xil ti lihal ni anien sung.”
LUK 5:36 Di, Iesu dei vole mi xil bit, “Moletin tovuol xa vatal pas eising hu tei nan tengan vahur rut kaliko teni e vatil xol eising matu nan xa mahoe ni. Maxani, ipurun eising hu nan, e samulit eising hu ak tamal pupu ti ni eising matu nan.
LUK 5:37 E moletin tovuol xa vateh uaen hu vahe valite matu xa lapol ni ni hilbe sipsip vengan xa nggeih ngamu. Maxani, uaen hu ikaio vuma … isak ni valite matu iposou e imahoe. Ti, uaen imie ihe tan, e valite mun isa.
LUK 5:38 E‑e, namak ti. Ihos xa uaen hu ihe valite hu xa mavoh tang.
LUK 5:39 E moletin xil xa di lamu uaen matu, xil iexil ti tavei tengan lamu uaen hu vengan xa lanemi labit, ‘Uaen matu bos mak mu.’”
LUK 6:1 Vatei, e Sabat, Iesu del moletin nan xil di lakakao langgo naho tatei te uit. E melele xa di lakakao, moletin nan xil di laki xototeh uit xil ak, langgo utute, e langga ni.
LUK 6:2 Misak ni, rut Farasi xil mei lasisi labit, “?Veneh ma di mupol ni sexien xa rae na Mosis bit ti rinapol ni ti e Sabat?”
LUK 6:3 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Xamim mutakil ti naha xa suv toto Deved tetel moletin nan xil latepol ni e melele xa mae teat xil?
LUK 6:4 Tave ti neta xa rae bit pris xil kestang lia beret eo, Deved tehe Nim Eo na Hi, tehur beret xa pris xil latesa ni tuei mi Hi e tea ni. Di, tesa rute mi moletin nan xil latea ni.”
LUK 6:5 Di, Iesu biteni mi xil bit, “Nat Moletin vari iaxa be eilep mu mili Sabat.”
LUK 6:6 E Sabat teimun, Iesu ba di pispisi e nim te pispisientei. E rute ak, moletin tei da xa hen metu mikavui.
LUK 6:7 Rut titsa xil te rae na Mosis del rut Farasi xil labit lipus pisi xos Iesu ipol ni he moletin ak mei ihos rilomun e Sabat. Vengan xosxa ipol ni, ma likila lisa sepinien iha xat rin nan vengan xa di nggur xoteh rae xa misikoe xol Siu xil tengan linapol ti e Sabat.
LUK 6:8 E Iesu mikil nenemien nae, ma biteni mi moletin ak bit, “Amei. Usoh inggak visal inou.” Ma moletin ak mea, ba misoh rute ak pe met moletin xil.
LUK 6:9 Di, Iesu biteni mi xil bit, “?Nasis xamim, rae na Mosis maen ni tengan ti ripol ni naha e Sabat? ?Ripol ihos, mu ripol isa? ?Ritutou ni meulien na mosav, mu rihas vini?”
LUK 6:10 Iesu miketeh mikapis e xil. Di, biteni mi moletin ak bit, “Te momal ni hem.” E melele xa pol ni, hen mei bos rilomun.
LUK 6:11 Xil iexil mikat pupu, e lasep vesi xa lipol ni naha mi Iesu.
LUK 6:12 Vatei, Iesu be nesao e hu tei tengan ha vasis. Xi misis mi Hi e vongien nen ak ba duxoh makoe.
LUK 6:13 Melele xa ut milan, xi ba mikes moletin nan xil vus tengan lamei visali. E xi bosei moletin lu e le tei (12) tang tengan mei lave eloheoh nan xil:
LUK 6:14 Saemon (xa Iesu miling hisen teimun be ‘Pita’) del tunali Andru; Temis xal Sion; Pilip xal Batalomiu;
LUK 6:15 Matiu e Tomas; Temis nat Alveas; e Saemon (xa lakesi ni Silixin);
LUK 6:16 Sudas nat Temis; e Sudas Eskariot xa imaen Iesu ihe he ngan xil xa lihasi imat.
LUK 6:17 Melele xa Iesu del moletin nan xil langgo vathu ak e labe tan, labe rute tei xa be motan xa vanut moletin xil holu xa di langgusil Iesu di ladatili. E Iesu pus vanut moletin savsav xil mun lamei: rute xil langgo taon te hal Serusalem e metimal savsav xil xa ladi e provins te hal Sudea, e rut moletin xil mun xa latave Siu xil ti langgo taon te hal Taer xal taon te hal Saedon xa ludi sangas visal Tas Medeterenia.
LUK 6:18 Xil lamei tengan lateong ni Iesu e lasisi tengan ileh rerat mesien nae xil. Ngan xil mun xa ninin tesa xil di purun xil lamei, ma Iesu nggol rerat ninin tesa xil ak ra xil e pol ni xil mei labos rilomun.
LUK 6:19 Moletin xil vus lasak tengan latuxol Iesu, vengan xeihen xa da en di mileh rerat mesien ra moletin xil ngasen e pol ni xil mei labos rilomun.
LUK 6:20 Melele xa Iesu da tamu del moletin xil ak, miketeh pus moletin nan xil e biteni bit, “Tuxolxatien iti mi xamim xa holesok namim xil tapin ti, vengan xa holesok xil xa ladi he Hi labe namim.
LUK 6:21 Tuxolxatien iti mi xamim xa, taxeak, mae di nggat xamim, vengan xa Hi isak ni xamim mupolu kuhi. Tuxolxatien iti mi xamim xa, taxeak, di mudang, vengan xa Hi isak ni xamim mumen.
LUK 6:22 Tuxolxatien iti mi xamim melele xa moletin xil di iexil nggat xamim e di lasin xamim ve nou. Reitin, tuxolxatien iti mi xamim melele xa di lasepsisil xamim e di lapurun hisemim vengan xa di munggusil xat Nat Moletin.
LUK 6:23 Mumaal melele xa xil di lapol ni mak mi xamim e muhutahut itel sien, vengan xa Hi pusi xa mupin tengan muvur huite teni xa ihe eilep e ut nesao. Vengan xa avu nae xil tetiamu latepurun provet xil tetiamu temak tang, e Hi tepus provet xil lamal pe meten.
LUK 6:24 “E isa pupu mi xamim xa holesok namim holu taxeak, vengan xa mutehur sen hosien namim ngamu.
LUK 6:25 Isa pupu mi xamim xa mupolu kuhi taxeak, vengan xa mae ti iat xamim. Isa pupu mi xamim xa di mumen taxeak, vengan xa ti mumuis e ti mutang.
LUK 6:26 E isa pupu mi xamim melele xa moletin xil vus di lapet rat hisemim, vengan xa avu nae xil tetiamu latepol ni temak tang mi provet te luvosen xil.”
LUK 6:27 Di, Iesu misa sepinien ak mi moletin xil vus bit, “Nabiteni mak mi xamim vus xa di mulong sepinien navan xil ak: iemim ihei elu namim xil, mupol ni ihos mi ngan xil xa di laketeh misa mi xamim.
LUK 6:28 Musis Hi tengan ituxol xat ngan xil xa di lasuhol xamim, e musis ve ngan xil xa di lapurun xamim.
LUK 6:29 Xosxa moletin tei mileves vimim, musa ri vimim mun tengan ilevesi. E xosxa moletin tei misil rat kot namim, mumaen ni tengan ileh eising sav namim xil mun.
LUK 6:30 Xosxa moletin tei dakes xamim ve neta tei, ma musa ni tang mini. E melele xa moletin tei nggur rat neta tei namim, munasis ti munahit nasa rilomun ni mi xamim.
LUK 6:31 Mupol ni mi mosav xil ixoni ngan xa xamim iemim bei tengan xil lipol ni minuk.
LUK 6:32 “?Xosxa iemim bei moletin xil kestang xa di iexil bei xamim mun tang, veneh ma di munemi mubit Hi ituxol xat xamim ven? !Moletin tesa xil mun di lapol ni mak!
LUK 6:33 ?E xosxa xamim di mupol bos mi moletin xil kestang xa di lapol bos mi xamim, veneh ma Hi ituxol xat xamim ven? !Moletin tesa xil mun di lapol ni mak!
LUK 6:34 ?E xosxa mumaen mani mi moletin xil kestang xa mukila mubit lisa rilomun ni mi xamim, veneh ma di munemi mubit Hi ituxol xat xamim ven? !Moletin tesa xil mun di lamaen mani nae mi moletin tesa sav xil tengan, ti, lisa xolesi!
LUK 6:35 !E xamim, munapol ni ti namak! Eheien namim iti mi ngan xil xa di laketeh misa mi xamim e mupol ihos mi xil. Mumaen mani mi mosav xil e munanemi ti munahit lisa rilomun ni mi xamim. Xosxa mupol ni imak, ma Hi xa de ut nesao isa huite teni xa ihos pupu mi xamim e muhe horamue nan xil. Vengan Hi mun di pol ni bos mi moletin tesa xil xa lakavui e langgur votei ni holesok xil xa di misa ni mi xil.
LUK 6:36 Mak, ma esaeen namim iti e mosav xil, ixoni ngan xa esaeen na Hi Tamemim mun di e mosav xil.”
LUK 6:37 E Iesu biteni mun bit, “Munaketeh ti nasa mi mosav xil ve tesaen nae xil. Xosxa munapol ni ti, ma Hi naketeh ti nasa mi xamim ve tesaen namim xil. E munasepin ti nasa naha xat mosav xil ve sexien tesa nae. Xosxa munapol ni ti, ma Hi nasepin ti nasa naha xat xamim ve sexien tesa namim xil. E xosxa mosav tei pol misa mi xamim, muketeh ihos tang mini. Mak, ma Hi iketeh ihos mi xamim melele xa di mupol misa.
LUK 6:38 Melele xa musa tutouen mi mosav xil, ma Hi isa tutouen mi xamim. E melele xa xi isa tutouen mi xamim, ihe holu mu. Ixoni ngan taxa moletin tei minggutih raes amim ni kap tei xa mahulong pupu e polu ma … dit kiri lel. Mak, ma sexien xil xa di mupol ni mi moletin sav xil, Hi ipol ni imak tang mi xamim.”
LUK 6:39 Di, Iesu dei vole tei bit, “Moletin xa meten bar misakras vatel moletin teimun xa meten bar. Xosxa ipol ni imak, ma xalu vus lalikiri lalihe vul.
LUK 6:40 Moletin xa nggur pispisien nggo titsa tei, xi nanemi ti nabit xi bos mak mu mili titsa nan. E xosxa xi ihur sen sukul nan, ma mei sung ixoni titsa nan.
LUK 6:41 “?Veneh ma di mupus kil saxut liei xa hokorong tang xa de met tuemim, e mutapus kil ti vari xa marut liei xa mahulong de metemim?
LUK 6:42 ?Veneh ma di mubiteni mi tuemim mubit, ‘Tua li, umaen ni xamem muhur rat saxut liei ra metom,’ e di mutapus ti vari xa marut liei dat e metemim? !Xamim mumese e hilbemim tang! Momal tengan, itiamu, muhur rat merut liei ra metemim. Ti, mukila sung muhit rat saxut liei ra met tuemim.”
LUK 6:43 Iesu biteni mi vanut moletin xil ak bit, “Vatiei xa bos, taso ti huite xa misa. E vatiei xa misa, taso ti huite xa bos.
LUK 6:44 Vatiei xil vus, lapus kila nggo huite xil xa di laso ni. Musakras muleh huit manggo ra vatit vilu, e musakras muleh huit tavu ra vatit ai.
LUK 6:45 Moletin xa meulien nan polu ni hosien, huit hosien di mistal nggo en. E moletin xa meulien nan polu ni tesaen, huit tesaen di mistal nggo en. Sepinien na moletin tei di pisen ni xa meulien nan polu ni naha.”
LUK 6:46 Iesu biteni mun mi moletin xil bit, “?Veneh ma di mukes nou mubit, ‘Suv, Suv,’ e mutapol ni ti naha xa nabiteni mi xamim?
LUK 6:47 Nitei vole tei usil hisit moletin xa bemei visal nou, di milong xat sepinien navan, e di pol nggusili.
LUK 6:48 Xi nggoni moletin tei xa di mikili ni nim man. Ma milang ves liei xil xa nggeih e mahulong tengan lihe pos xil teni. Di, mikili kuhi ni xil, e pol sen nim man. Di, melele xa us mus e votiang nggeih bemei midep, e misakras vahu len nim man. Nim man misoh nggeih tang da.
LUK 6:49 E moletin xa di miteong ni sepinien navan e di tapol ti vahusili, xi nggoni moletin xa mileh votei ni liei tesa xil tang, e mikili ni nim man ni. E melele xa us mus e votiang nggeih bemei, nggu len nim man vari.”
LUK 7:1 Melele xa Iesu pispisi mi moletin xil bus, xi be Kapaniam.
LUK 7:2 E taon ak, vat tei na moletin xil te vaeen te hal Rom da. E tim san, slev nan tei xa bos mak mu e nenemien nan mesei pupu, sangas vamat.
LUK 7:3 E melele xa vat ak milonge xa Iesu bemei, misil rut elda xil na Siu xil laba tengan lasis Iesu vamei vahur rat mesien ra slev nan.
LUK 7:4 Ma elda xil ak labe visal Iesu e ladakesi labit, “!Amei temanon e ututou ni vat ak li! Vengan xa xi be moletin hos tei xa xamem vus di mamerere ni.
LUK 7:5 Eheien nan di e Siu xil e xi di tetutou ni xamem melele xa matehil nim te pispisiennamem.”
LUK 7:6 Ma Iesu be xil laba. E melele xa Iesu di be sangas ni tim san, vat ak misil rut timue nan xil laba labit mesen sepinien nan mi Iesu labit, “Suv, onakon ti ve rin navan, vengan inou natapin ti tengan xouk omei e tim savan.
LUK 7:7 E natapin ti mun tengan namei visaluk. E xosxa usepin tang, neta sav xosxa ode sotin, e nakila xa slev navan ilonge ihos rilomun.
LUK 7:8 Ixoni melele xa eilep navan di misa sepinien tei minou, e di napol nggusil xat raen. E melele xa inou mun nasa sepinien navan mi moletin te vaeen tei navan, xi mun di pol nggusil xat raeok. Nakila nasemae ni ngan xa de pe heok namit, ‘!Ha!’ ma xi iha. Mu namit, ‘!Amei!’ ma xi imei. E nakila nasemae ni slev tei navan namit, ‘!Pol ni netak!’ ma xi ipol ni.”
LUK 7:9 Melele xa Iesu milong sepinien nan ak, mitemanin e biles pus vanut moletin xil xa di langgusili e biteni mi xil bit, “Reitin mak, e mol‑Isrel xil, natapus ti mu hisit neketen xa moletin ak xa tave Siu ti di pisen ni.”
LUK 7:10 E melele xa timue xil na vat ak ladilomun labe tim, lakameti xa slev nan milonge bos ngamu.
LUK 7:11 Dutou ni ngan ak, Iesu del moletin nan xil langgusil suse nae laba e laduxoh metimal te hal Naen. E vanut moletin xil holu di langgusil xil.
LUK 7:12 Melele xa xil lamei sangas visal puiteh te vioh te metimal ak, xil lapus vanut moletin tei di lapo vet tei. Tiei na horam maxoe tei xa mat de vet ak e lava tengan latihin ni. Horam maxoe ak be siskes na tunau tei.
LUK 7:13 Melele xa Suv Iesu pus tunau ak, ien misae en e biteni mini bit, “Onatang ti.”
LUK 7:14 Di, Iesu be visal xil e misa hen ba duxol vet xa di lapoe. Ma, xil lasoh ladit mak. Di, Iesu biteni bit, “!Horam maxoe, nabiteni minuk, meul rilomun ra maten!”
LUK 7:15 Ma horamue ak meul, mitamea, e misepin mun. Di, Iesu biteni mi ninen bit, “Nana, natumali xiak.”
LUK 7:16 Moletin xil vus latemanin e lapet rat his Hi labit, “!Xosali, provet tei xa eilep mak mu de visal xir!” E labiteni mun labit, “!Hi bemei tuei tengan vatutou ni rin na moletin nan xil!”
LUK 7:17 Ma longeongen usil Iesu mikapis e ut ngasen e provins te hal Sudea del rute xil vus xa be sangas visali.
LUK 7:18 Longeongen usil Iesu duxoh moletin xil na Sion Baptis, ma ba lasep usili mini.
LUK 7:19 Misak ni, Sion misil rumali lu luba tengan lalisis Suv Iesu lalihit, “?Xouk iaxa obe ngan xa Hi tehit xati tehit imei, mu mutatil tova mun tesav?”
LUK 7:20 Melele xa ba lupus Iesu, lusisi lubit, “Sion Baptis tesil xamel tengan mei malsisuk imak, ‘?Xouk iaxa obe ngan xa Hi tehit xati tehit imei, mu mutatil tova mun tesav?’”
LUK 7:21 E melele nen ak, Iesu di dal rat moletin xil ra mesien nae e misak ni ngan xil xa lalong pangas xil mei lalonge bos rilomun. E di nggol rerat ninin tesa xil ra ngan tesav xil. E ngan xil xa metexil bar, xi pol ni xil mei laketeh rilomun.
LUK 7:22 Ma Iesu bit rilomun ni mi moletin xalu na Sion bit, “Muliha mun e mulihit mesen naha xa mulonge e mupusi. Ngan xil xa metexil tevar, lakila laketeh rilomun; e ngan xil xa latesakras latekakao, lakakao rilomun. Moletin xil xa latehur mesien leporsi, tenbexil mei memese rilomun; e ngan xil xa vurangexil tevon, lalongeong mun. Ngan xil xa latemat, lameul rilomun ra maten; e setutuen te longeongen hos di ba mi hoeo xil.
LUK 7:23 Muliha mulihit mesen ni mi Sion mulihit ngan xil xa nenemien nae tave lu ti usil inou e holesok xil xa di napol ni, ma tuxolxatien na Hi iti mi xil.”
LUK 7:24 Melele xa moletin xalu na Sion luba, Iesu misep usil Sion mi vanut moletin xil bit, “?Melele xa xamim mutehe uruvuol tengan mupus Sion, mutehe tengan mupus hisit moletin eah? ?Muteha tengan ha mupus ngan xa taxeih ti xa nggoni sulut vatiei tei xa misakras vasomal melele xa votiang bui nggeih? !E‑e!
LUK 7:25 ?Muteha tengan ha mupus hisit moletin eah? ?Moletin tei xa mising kuhi ni eising xil xa bos pupu? !E‑e! Ngan xil xa lasing mak, meulien nae polu ni holesok holu e ladit e tim xa mahulong na eilep xil kestang.
LUK 7:26 ?Mak, ma muteha tengan ha mupus visi vari? ?Provet tei? !Io! Sion be provet tei, e nave provet tei kestang.
LUK 7:27 Sion be ngan xa latetis usili e Vanuvei Eo latehit, ‘Upusi. Inou nisa eloheoh navan itiamu ni xouk. Xi iaxa iha tengan isak mesen suse ve meien nam.’
LUK 7:28 “Reitin li nabiteni mi xamim, moletin sav tovuol xa lapesi e ut etan xa vahe eilep mu vali Sion. E xosxa moletin votei tei imaen Hi mei ihe suv toto nan, ma xi ihe eilep mak mu ili Sion pe met Hi.”
LUK 7:29 Moletin votei xil del moletin xil te takis xa lateong ni mak lakil reitinen te sepinien na Iesu. Vengan xa xil latelong kil suse xa momal na Hi texo pispisien na Sion, e latemaen Sion tebaptaes ni xil.
LUK 7:30 E Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lasin ni naha xa Hi ien bei tengan vapol ni e meulien nae vengan xa latamaen Sion ti tengan vabaptaes ni xil.
LUK 7:31 Iesu biteni mun bit, “?Moletin xil te xosali ak, langgoni naha? ?Sexien nae nggoni naha?
LUK 7:32 Xil langgoni tutut horamue xil xa di ladotan sangas ni von posen e di lake xat xil mun tang labit, ‘Melele xa xamem makikei e sien, e xamim mutahol ti. Melele xa xamem di madang, e xamim mutamuis ti.’
LUK 7:33 Nabiteni mak vengan xa xamim, vat xil na Siu xil, di museputut ba xat inou xamel Sion mun vengan xa matahusil sexien namim xil ti. Vengan xa melele xa Sion Baptis temei, xi di tehal ni anien ve sisen e di tamu ti uaen, e xamim museputut ba ni mubit, ‘!Sion, ninin tesa da en!’
LUK 7:34 Di, melele xa inou, Nat Moletin, natemei, nangganien e namumun, e xamim mubiteni museputut ba ni nou mubit, ‘!Pus ti mu moletin ak! !Be vat anienen e vat munien tang! Xi di mikes moletin te takis xil e moletin tesa xil mun ni timue nan xil.’
LUK 7:35 E neta sav tang, inou nabiteni mi xamim xa ngan xil labe horamue xil na Hi lapus kil metisouen nan, e meulien nae di pisen reitinen teni.”
LUK 7:36 Dutou ni melele nen ak, Farasi tei misis Iesu tengan mei vanien vatela, hisen Saemon. Ma Iesu be tim san e dotan tengan vanien.
LUK 7:37 E rute sav tei e taon ak, atou tei te suse milonge xa Iesu bemei tengan vanien e tim sa Farasi ak. Ma, atou ak nggur valit vokon tei xa mani teni be nesao, e ba be nim ak.
LUK 7:38 Melele xa be nim, atou ak mei misoh pe tou Iesu e di muis. Melele xa muis mak, simeten di mileh be tan e di mikas le Iesu, ma mitingeiril e misihi len xalu ni hilin. Melele xa len xalu lumese, mideh vokon xat xalu.
LUK 7:39 Melele xa Farasi xa tesilasil ni Iesu pus netak, misep tasen bit, “Xosxa moletin ak be provet reitin, xi vakila xa visi iaxa di duxoli e be hisit atou eah. !Xi vakila xa atou ak be atou tei te suse!”
LUK 7:40 Ma Iesu biteni mi Farasi ak bit, “Saemon, ieok bei namit neta tei minuk.” Ma Saemon bit rilomun ni mini bit, “Bos tang. Hiteni.”
LUK 7:41 Di, Iesu dei vole ak mini bit, “Vatei, rumali lu luleh mani ra eilep tei. Tei xalu nggur mani be handred taosen lim (500,000), e teimun tesav nggur mani be taosen hanutap lu e he xalu mun (50,000).
LUK 7:42 Dutou sung, rumali xalu ak lusakras lalosa xoles mani nan. Misak ni, eilep ien misae e xalu e biteni mi xalu xa ien ibong ni kaon nalu. Ma Saemon di nasisuk mak. ?Ngan xave e rumali xalu ak iaxa eheien nan iti e eilep ak ili?”
LUK 7:43 Saemon bit rilomun ni bit, “Nanemi nabit ngan xa kaon nan mahulong mak mu xa eilep ak ien bovong ni.” Melele xa Iesu milonge mak biteni mini bit, “Obiteni momal.”
LUK 7:44 Di, Iesu biles pus atou ak e biteni mi Saemon bit, “?Xouk opus atou ak? Melele xa namei e tim sam, xouk otasa ti oei minou tengan nakas leok ni. E atou ak, tekas leok ni simeten e tesihia tevue ni hilin.
LUK 7:45 Xouk otapesum ni viuk ti tengan ovur pilei nou e tim sam. E atou ak, melele kokot xa temei nim, xi tepesum ni leok xa tangel ni ti.
LUK 7:46 Xouk otasa ti oel minou tengan naxul maxoe ni nou ni tengan nivue xat nou ve anien ak, e atou ak mikas leok ni vokon hos.
LUK 7:47 Misak ni, nabiteni minuk mak: kaon xa mahulong te tesaen xil na atou ak, ieok bovong ni e ninaketeh ti mun nasa mini ven. Ve rin ak, eheien xa di pisen ni minou mahulong pupu. E ngan xa kaon te tesaen nan hokorong tang, neta sav xa ieok bovong ni kaon nan e di naketeh bos rilomun mini, eheien xa di pisen ni minou hokorong tang. E ngan ak nggoni xouk Saemon.”
LUK 7:48 Di, Iesu biles e biteni mi atou ak bit, “Xosali, Hi tanem ti mun tesaen nam xil, e di miketeh bos rilomun mi xouk.”
LUK 7:49 Melele xa moletin sav xil xa di langganien vituei lalong sepinien nan, labiteni mi xil mun tang labit, “?Xi minemi be visi xa mikila vahiteni xa Hi di miketeh bos rilomun e moletin xil?”
LUK 7:50 E Iesu biteni mi atou ak bit, “Ve neketen nam e nou, Hi di miteh meulien e xouk. Uha itel xat tomat na Hi.”
LUK 8:1 Dutou ni melele nen ak, Iesu mikapis e rut taon e metimal xil. E melele xa di mikakao ba, di misetu usil longeongen hos xa midep iaxa Hi mei ihe suv toto te meulien na moletin nan xil. E melele nen ak, moletin lu e le tei (12) nan di langgusili.
LUK 8:2 E rut atou xil mun di langgusili: ngan xil xa Iesu tehol rerat ninin tesa latehe reling xil; e ngan xil mun xa teleh rerat mesien tehe reling xil. Tei e xil tehe Meri te hal Makdela xa Iesu tehol rerat ninin tesa lu e he sav (7) latehe relingi.
LUK 8:3 Rut atou xil mun lateleh mani nae e latutou ni Iesu e moletin nan xil tetela: tei e xil tehe Susana, e teimun tehe Soana xa tehe atou na Xusa, vat te polien xa di milaxat holesok xil na suv toto Herod.
LUK 8:4 Vatei, moletin xil holu langgo metimal xil e lamei vituei tengan lalong ti sepinien na Iesu. E melele xa Iesu pus xil, dei vole ak mi xil bit,
LUK 8:5 “Vatei, moletin tei ba tengan vaso utiei e naho nan. E melele xa miso lelen utiei xil be tan, rut utiei xil lamot e suse xa tan nen nggeih, e moletin xil lapel xati e tuman xil mei lada rerati.
LUK 8:6 Rut utiei xil lamot e tan xa hat xil holu ladi en. Utiei xil ak lateh manon, e tavehi ti, lameles vengan xa tan mahin e oei tapin ti en.
LUK 8:7 Rut utiei xil lamot e tan xa munae tesa xil di lameul en. E melele xa lateh, munae tesa xil ak mun lameul e lameul xol vin xil.
LUK 8:8 E rut utiei xil lamot e tan xa bos. Ma lameul bos e ladaxao bos tengan xil kekes laso huite holu mili hanutap lim (100).” Melele xa Iesu dei vole ak bus, biteni mi moletin xil bit, “!Xosxa vurangemim di, muteong kil naha xa di nabiteni!”
LUK 8:9 Dutou ni melele nen ak, moletin xil na Iesu lasisi tengan vahit kil koute te vole ak mi xil.
LUK 8:10 Ma xi bit rilomun ni mi xil bit, “Koute te sepinien xuxus usil lelaxatien na Hi, inou ti nihit kila mi xamim kestang. E mi mosav xil, di nabit usili nggo vole xil kestang tengan, ‘Xil liteong vuma … e linalong kil ti neta. Liketeh vuma … e linapus kil ti neta.’”
LUK 8:11 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Koute te vole ak mak: utiei xil be sepinien na Hi.
LUK 8:12 Utiei xil xa lamot e suse xa tan nen nggeih, nggoni moletin xil xa lataeong ni sepinien na Hi, e dutou ni, Temat bemei e mileh rerat utut sepinien xil ak ra nenemien nae. Misak ni, lasakras laling nenesien nae en e lavur meulien sal vaxo en.
LUK 8:13 Utiei xil xa lamot e tan xa hat xil holu ladi en nggoni moletin xil xa lalong utut sepinien na Hi, e, vatei takes, langguri del sien. E vengan xa amulit neketen nae tameul kuhi ti mu, laling neketen nae e sepinien ak vuteili tang. E melele xa sakpisien xil lamei, xil lamot e neketen nae.
LUK 8:14 E utiei xil xa lamot e tan xa munae tesa xil di lameul en nggoni moletin xil xa lalong utut sepinien na Hi e minexo pupu ve holesok xil te ut etan e eheien nan di e mani holu mak mu. Ma holesok xil ak di lameul xol vin sepinien na Hi xa langguri, ma tava ni ti huite e meulien nae.
LUK 8:15 E utiei xil xa lamot e tan xa bos nggoni moletin xil xa lalong utut sepinien na Hi e laling neketen nae nggeih en del nenemien tei xa bos e momal. Sakpisien xil te xeih lamei, e sepinien ak nggulehi di meul ba vuma … miso huite e meulien nae.”
LUK 8:16 Iesu dei vole teimun bit, “Moletin tovuol xa vasahan laet nan, ti, vaha vakutaxole ni pesin mu vaha valingi vate pe vet man. E‑e. Vehakut, melele xa moletin xil lasahan laet bus, lasoxole ni de nesao tengan ngan xil xa lamei e vangit nim lakila lapus kil miehen teni.
LUK 8:17 “Reitinen xa di minggus, Hi ipisen ni mei e valkesao. E sepinien xa latehit xuxus ni tetiamu, lihithiteni pe met moletin xil tengan likila.
LUK 8:18 Misak ni, muxuxou kuhi tengan mulong kuh sepinien navan xil. Vengan moletin xa di nggur xat koute teni, Hi isa metisouen ihe holu mu mini. E moletin xa tahur kuh ti koute teni, vuteili xa xi minemi bit mikila ngamu, Hi ihur rat rani.”
LUK 8:19 E melele nen ak, nine Iesu del tunali xil latomei tengan latopusi. E latsakras latohe visali vengan xa vanut moletin xil ak labe holu e langgonaxon pupu.
LUK 8:20 Ma moletin tei ba bit mesen ni mi Iesu bit, “Ninom del tumali xatel mei latosoh latdi nga hale, e latbit latpusuk.”
LUK 8:21 E Iesu biteni mi xil bit, “Nana e tua navan xil labe moletin xil xa lalong sepinien na Hi e di lalong xati.”
LUK 8:22 Vatei, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Bos xa rihur xoteh Oei Kaleli rihe rin.” Ma labut labe bot tei e laba.
LUK 8:23 E melele xa laloh e bot ak laba, Iesu ba pat. Tavehi ti, votiang tei mistal e misak ni tehe xil milati hao, e oei bemei e vangit bot. Ngan xil xa ladi en lakameti nggeih e lapusi xa sangas tuturil nae imerir.
LUK 8:24 Misak ni labe visal Iesu, lakes rati ra paten nan, e lake xati labit, “!Suv, suv! !Sangas ramerir xiak!” Ma Iesu mitamea, e misemae ni votiang e tehe xil tengan lihe tan. Vatei takes, votiang e tehe xil lalong xat sepinien nan e labe tan, e an mei bos mun.
LUK 8:25 Di, Iesu misis moletin nan xil bit, “?Midep, neketen namim e nou tovuol tamu?” Melele xa lapus naha xa Iesu pol ni, lamesep pupu e ulixil mikan. Lasis xil mun tang labit, “?Moletin ak be hisit moletin eah? !Tave ti neta xa votiang e tehe xil, melele xa misemae ni xil, lalong xat raen!”
LUK 8:26 Melele xa Iesu del moletin nan xil lade bot tei, langgur xoteh Oei Kaleli e labe ut sangas ni taon te hal Nggerasa.
LUK 8:27 Melele xa Iesu but reling bot be ut, bisu mi moletin tei te hal Nggerasa xa ninin tesa xil ladi en. Be nousav xa moletin ak ti tenakavue ti e ti tenapat ti e nim. Dit pat e vangihat xil te tehinen.
LUK 8:28 Vehakut, ninin tesa ak misak ni moletin ak mitalang pupu. Moletin sav xil latetal xat pisi tengan nakakao ti mun. Latevar xat hen xalu e len xalu ni sen te xeih xil. E neta sav xa mak, tetal xoteh sen xil ak. Di, ninin tesa di tetivin moletin ak ba teta tasen tang e uruvuol. Melele xa pus Iesu, muis nggeih be nesao, bemei visali e mitingeiril mini. Di, Iesu misemae ni ninin tesa tengan vahe reling moletin ak. Misak ni, ninin tesa xa di en mike be nesao mini bit, “!Iesu, Nat Hi te ut nesao! ?!Upol ni naha minou!? !Nadakesuk tengan onasa pangasien ti li minou!”
LUK 8:30 Iesu misisi bit, “?Hisom visi?” E moletin ak bit rilomun ni bit, “!Vanute!” Biteni mak vengan xa vanut ninin tesa xil iaxa ladi xati.
LUK 8:31 Ninin tesa xil ak ladakes Iesu tengan nasil rerat xil ti linave vangavul xa hoxalite teni tovuol.
LUK 8:32 Sangas ni rute ak, vueili xil holu di langganien e seri hu. Misak ni, ninin tesa xil ladakes Iesu tengan vamaen ni xil lava xat vueili xil ak, ma Iesu maen xil laba.
LUK 8:33 Ninin tesa xil ak labe reling moletin ak laba xat vueili xil sung. E xil lasak ni vueili xil laloh laba lakiri langgo meteh labe oei, e xil vus lamerir lalel.
LUK 8:34 Melele xa moletin xil xa di lalaxat vueili xil ak lapus naha xa mistal, latemanon laba, e labit usili e taon e rute sav xil mun xa ladi sangas.
LUK 8:35 Di, moletin xil xa lalongeong ni laba labit lapus ti naha xa testal xiak. Ma laba labe visal Iesu, e lapus moletin xa ninin tesa xil latehe relingi. Nenemien nan mei bos rilomun, mising ni eising e di dotan visal Iesu. Melele xa lapusi, latemanin e ulixil mikan ni Iesu.
LUK 8:36 E ngan xil xa latepus naha xa testal latumul mi moletin xil usil suse xa Iesu tesak ni moletin ak mei bos rilomun.
LUK 8:37 Melele xa lalonge mak, moletin xil te rute ak xa ladi sangas ni metimal te hal Nggerasa lasis Iesu tengan ihe reling xil vengan xa ulixil mikan pupu. Mak toma, Iesu ba mun be bot del moletin nan xil tengan lihe reling xil.
LUK 8:38 E moletin xa ninin tesa xil lateti xati midakes Iesu tengan vamaen ni vahusil xil. E Iesu misila ba del sepinien ak bit,
LUK 8:39 “Utilomun uhe tim sam, ti uhithiteni mi moletin sav xil naha xa Hi tepol ni e meulien nam.” Ma moletin ak ba mikapis e rute xil vus e taon ak e misep usil neta xa bos xa Iesu tepol ni mini.
LUK 8:40 Melele xa Iesu duxoh ri Oei Kaleli de moletin nan xil e bot tei, lamei ut sangas ni taon te hal Kapaniam. E rute ak, vanut moletin tei langgur pilei vengan xa di ladatil meien nan.
LUK 8:41 Di, moletin tei bemei e mitingeiril momal pe valnaon, hisen Saeros. Xi be vat tei te nim te pispisienna Siu xil. Xi dakes Iesu tengan laloha mu e tim san,
LUK 8:42 vengan xa atuli xa be siskes nan vari xa huram nan be lu e le tei (12) tang, sangas vamat xiak. E melele xa Iesu di nggusil Saeros luba, moletin xil holu di langgonaxon pupu e rin xil vus.
LUK 8:43 E vanut moletin xil ak, atou tei da xa mesei huram lu e le tei (12) ngamu ni mesien na atou xil xa misakras vavus. Atou ak teha tepus tokta xil holu e tesa sen mani nan mi xil, e latesakras latepol ni valonge vahos mun.
LUK 8:44 Misak ni, atou ak bemei pe tou Iesu e misa hen ba duxol seri eising nan. Vatei takes, mesien nan bus vari.
LUK 8:45 E Iesu milong kila, ma misis moletin xil bit, “?Visi iaxa duxol nou?” Moletin xil vus labiteni xa latatuxoli ti. E Pita biteni mini bit, “Suv, moletin xil labe holu pupu, e di langgonaxon e laduxol xouk e rim xil vus.”
LUK 8:46 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “E‑e, moletin tei duxol nou, vengan xa rut xeihen be reling nou.”
LUK 8:47 Melele xa atou ak pusi xa misakras mun vaxus, bemei visal Iesu. Len di mulul, e mitingeiril pe valnaon. Di, pe met moletin xil, atou ak bit rati veneh ma duxol eising na Iesu, e midep iaxa mesien nan be relingi e melele taxa duxoli.
LUK 8:48 Di, Iesu biteni mi atou ak bit, “Hinoxoli, neketen nam misak ni mei olonge bos ra mesien nam. Ma uha itel tomat na Hi e onanexo ti mun.”
LUK 8:49 Melele xa Iesu di tamu misepin, moletin tei nggo nim ma Saeros e mei biteni mi Saeros bit, “Atuli nam mikesae ngamu. Onasis ti mun titsa xai nakon namei.”
LUK 8:50 Melele taxa Iesu milong sepinien ak, biteni mi Saeros bit, “!Ulum nakan ti! Nenesien nam ixeih xa atuli nam imeul mun e mei istal ihe reitin.”
LUK 8:51 E melele xa Iesu duxoh tim sa Saeros, lapusi xa moletin xil di latangal pupu. Di lamuis e di ladang ve atuli ak. E Iesu biteni mi xil bit, “!Xamim munatang ti! Atuli ak tamat ti, xi di pat tang.” E xil di langue xati vengan lakila xa atuli ak mat tuei. Melele xa be vangit nim e rute xa atuli da en, Iesu maen Pita, Sion, Temis, tame atuli del ninen kestang latnggusili.
LUK 8:54 Di, Iesu dal xat he atuli e misepin mini bit, “!Atuli, mea!”
LUK 8:55 Vatei takes, meulien na atuli dilomun bemei en e mea misoh. Di, Iesu biteni mi tamen e ninen tengan lalisa ti anien mi atuli nalu.
LUK 8:56 Tamen e ninen lumesep pupu e Iesu misep xol xalu tengan lalnavithiteni ti mi mosav xil usil naha xa testal.
LUK 9:1 Iesu mikes viton moletin nan xil xa labe lu e le tei (12). Di, misa xeihen mi xil tengan likila ti lihol rerat ninin tesa e lileh rerat mesien savsav xil ra moletin xil.
LUK 9:2 Di, Iesu misil lelen xil laba tengan ha lisetu usil lelaxatien na Hi e meulien na moletin xil e suse xa mei ihe suv toto nae ixo en, e ha lileh rerat mesien ra moletin xil.
LUK 9:3 E biteni mi xil bit, “E kakaoen namim, munaleh ti neta natel xat xamim. Reitin, munaleh ti eitingil, ateli, mu mani. Munahur ti eising mu anien.
LUK 9:4 Melele xa muhe rute tei, xosxa moletin tei nggur pilei xamim e nim man, ma muti kat en ituxoh melele xa muhe reling rute ak.
LUK 9:5 E xosxa moletin xil linahur pilei xamim ti e metimal tei, ma melele xa muheling rute ak, muhas rerat meas te rute ak ra lemim pe metexil. Ngan ak ihe selxatien mi xil xa Hi pus sexien tesa nae e isa rilomun ni mi xil.”
LUK 9:6 Melele xa Iesu misepin mi xil bus, moletin nan xil lamea laba labe metimal xil vus e di lasetu usil longeongen hos na Hi. E xil laleh rerat mesien ra moletin xil e rute xil vus xa laba en.
LUK 9:7 E melengien nen ak, Herod Antipas be suv toto te provins te hal Kaleli. Melele xa milong usil holesok xil xa Iesu di pol ni, minem holu usili vengan xa rut moletin ngan xil di latumul holu usili. Rute xil labit Iesu be Sion Baptis xa temea rilomun ra maten.
LUK 9:8 Rute sav xil di labiteni xa xi be provet Ilaetsa xa mistal rilomun xiak, e rut moletin xil mun di labiteni xa provet tei tetiamu temea rilomun ra maten.
LUK 9:9 E Herod biteni bit, “Inou vari tang iaxa natesemae ni tengan lita xoteh vat Sion temese. ?E visi vari iaxa di nalongeong usili xiak?” Ve rin ak, misak tengan vapus ti Iesu.
LUK 9:10 Melele xa moletin xil na Iesu lapol bus, ladilomun e lasep mesen ni mini holesok xil xa ba latepol ni. Ma Iesu mileh kes ni xil ba labe taon tei xa lakesi ni ‘Betsaeta.’
LUK 9:11 E melele xa vanut moletin ngan xil lalongeong ni xa Iesu ba, lamea e langgusili. E melele xa Iesu pus xil, nggur pilei xil e di misetu mi xil usil lelaxatien na Hi e meulien na moletin xil e suse xa mei ihe suv toto nae ixo en. E ngan xil xa lamesei, Iesu mileh rerat mesien ra xil.
LUK 9:12 Iesu pol del moletin xil ba vuma … eai ba minu. Ma moletin nan xil xa labe lu e le tei (12) lamei visali e labiteni mini labit, “Rute ak be toun ut e da be vongien tuei xiak. Bos xa usil rerat vanut moletin xil ak liha lihe metimal xil mu rute sav xil tengan ha likamet anien ae e ut te paten mae.”
LUK 9:13 E Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Xamim tang musa anien mi moletin xil tengan lia ni.” E labit rilomun ni mini labit, “!Ei! ?Mupol ni itep? Pusi xiak, xamem maleh xat beret be lim (5) e meseo be lu (2) tang. ?Midep? ?Iem bei mava maxal ti anien vapin mi vanut moletin xa be mahulong xiak?”
LUK 9:14 (Tata xil vus xa ladi e melele nen ak sangas labe taosen lim (5000), e atou e horamue xil latavuli xil ti.) Ma Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Ha museti moletin xil ha litotan e vanute xil xa moletin xil sangas lihe hanutap lu e he xalu mun (50) liti e vanute tei.”
LUK 9:15 Ma moletin nan xil lapol usil naha xa xi biteni, misak ni moletin xil vus ladotan.
LUK 9:16 Di, Iesu mileh beret lim del meseo lu xiak, e miketeh be nesao e misa memesien mi Hi ven. Di, bul papas beret e meseo xil e misa ni mi moletin nan xil tengan ha liseti mi vanut moletin xil.
LUK 9:17 Moletin xil vus langganien kuhi e vange polu. E melele xa moletin nan xil laleh viton rut anien xil xa moletin xil latea lingi, lase ni be valeat lu e le tei (12) xa lapolu ni.
LUK 9:18 Vatei, Iesu di misis tasen tang e moletin nan xil ladit sangas. Di, Iesu biles e misis xil bit, “?Vanut moletin xil di labiteni xa inou nabe visi?”
LUK 9:19 E labit rilomun ni mini labit, “Rut moletin xil labit obe Sion Baptis. E rute ngan xil labit obe provet Ilaetsa. E rute sav xil mun labit xouk obe provet tetiamu xa temea rilomun ra maten.”
LUK 9:20 E Iesu misis pilei xil bit, “?E xamim, ma midep? ?Mubit inou nabe visi vari?” E Pita mitamea e bit rati bit, “Xouk, obe Mesaea xa Hi tehit xati tengan imei.”
LUK 9:21 Di, Iesu misep xol xil tengan linavit sepinien ak ti mi moletin sav xil.
LUK 9:22 E biteni mi xil bit, “Hi teling xati ngamu tengan inou, Nat Moletin, ti nilong pangas inou ihe holu. E elda xil na Siu xil, vat xil na pris xil, e titsa xil te rae na Mosis, xil ngasen ti lisin nou e lihas vin nou. E melele xa melengien tol mei itavi, nimea rilomun ra maten.”
LUK 9:23 Di, Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa moletin tova ien bei tengan ihusil nou, ma istokovein holesok xil te meulien nan. Ti, e melengien xil vus, ipo eivave te maten nan e ihusil xat nou.
LUK 9:24 Vengan xa moletin xa misak pisi tengan ikenin meulien nan ve xi tang, ma meulien nan ikesae ra ni. E moletin xa di maen meulien nan ikesae vengan xa di nggusil xat inou, ma, e ut nesao, xi ikamet meulien sal.
LUK 9:25 ?Naha ihos xosxa moletin tei ileh holesok xil vus te ut etan ak, e istokovein meulien sal nan tengan ileh holesok xil ak? !Navos ti vari!
LUK 9:26 Xosxa moletin tei be unoun tengan vahit rati xa di nggusil nou e pispisien navan xil, ma inou mun, Nat Moletin, nihe unoun ni e melele xa itilomun itel masxaxa eo xil e minehinen te xeihen navan, e itel xeihen xa Tata navan isa ni minou.
LUK 9:27 Reitin li nabiteni mi xamim xa rut xamim xa di lasoh del nou xosali, ti lipus neta tei mei istal e melele xa lameul tamu ladi xa ipisen ni xa xeihen te lelaxatien na Hi bemei ngamu.”
LUK 9:28 Melele xa melengien tol e he sav (8) mei mitavi xa Iesu tehit kil holesok xil ak mi moletin nan xil, xi be nesao e vathu tei tengan vasis, e nggur Pita, Sion e Temis latnggusili.
LUK 9:29 E melele nen ak, Pita, Sion e Temis, met xeihen bas xatel e ba lapat. E melele xa Iesu di misis, valnaon biles, e eising nan mei mieh xa mieh pupu nggoni laet xa mileluv nggeih. E vatakes, moletin lu mun lustal e ba lusepin dela, tei xalu be Mosis, e teimun be provet Ilaetsa. Xalu mun luminehin pupu. Lubit kila mi Iesu xa itep ipol sen polien nan xil e hal Serusalem, ti, imat. E melele xa holesok xil ak di mistal, Pita, Sion e Temis, lattamea latketeh ba, e lattemanin pupu. Latpusi xa tenbe Iesu di minehin e di misoh del moletin lu mun.
LUK 9:33 E latopus kila xa be Mosis xal Ilaetsa iaxa lusepin del Iesu, e sangas lalohe relingi. Ma Pita mea e biteni mi Iesu bit, “!Suv, bos mak mu xa xamem madi tak! Matikili ni horao ihe tol: tei ihe mam, tei ihe ma Mosis, e tei mun ihe ma Ilaetsa.” Pita takil ti naha xa di biteni.
LUK 9:34 E melele xa Pita di tamu misepin, momah tei xa mattel miloh bemei da xol xil, e uliatel mikan pupu.
LUK 9:35 Di, latolong rae tei nggo momah xa bit, “Ngan ak be Natuxoli xati xa natehosei xa eheien navan di en. !Muteong xat raen!”
LUK 9:36 Melele xa rae ak misepin bus, lattapus ti mun rumali, Iesu kestang di misoh del xatel. E neta xa xatel latopusi, latnggur xati be natel tang. Lattavit pas ti mi moletin sav xil e melele nen xil ak.
LUK 9:37 E makoe nen, Iesu xatel Pita, Sion e Temis latdilomun latnggo vat hu latomei e tan. E melele xa latomei e tan, lapus vanut moletin xil holu di ladatil Iesu.
LUK 9:38 Di, moletin tei xa de hilaep te vanut moletin xil ak mikei ba ni Iesu bit, “!Titsa! Ieok bei xouk li himetu tengan mei upus ti mu natuxoli xa be siskes navan.
LUK 9:39 Vengan xa ninin tesa tei da en. E melele xa bemei en, misak ni di mikei nggeih, malili tova tang, e pol ni rurungon mun di misol. Vehakut, ninin tesa ak di purun ni e nggeih pupu tengan vahe relingi.
LUK 9:40 Nadakes moletin nam xil tengan lavol rati vahe relingi, e xil lasakras.”
LUK 9:41 Melele xa Iesu milonge mak, biteni mi moletin nan xil bit, “!Iva! !Xamim moletin xil te xosali, mukavui e neketen namim tovuol vari! ?Niti visal xamim ituxoh vilieh? Veok buol ni xamim xa neketen namim tovuol.” Di, misemae ni tame horamue bit, “Hur horamue nam vamei inggak.”
LUK 9:42 E melele xa horamue ak di mikakao bemei visal Iesu, ninin tesa xa da en bas tan ni e misak ni mikilkile e tan. Di, Iesu mike xat ninin tesa, ma be reling horamue ak. Di, horamue ak milonge bos mun e Iesu mideli ba misa rilomun ni mi tamen.
LUK 9:43 Ngan xil xa ladi sangas lamesep tova tang ni xeihen na Hi xa lapusi. Melele xa moletin xil di labesi xil ve naha xa Iesu tepol ni, xi biteni mi moletin nan xil bit,
LUK 9:44 “Xamim muteong kuhi ni sepinien navan. Nave nousav ti, moletin tei isa rat nou, Nat Moletin, nihe he moletin xil te ut etan.”
LUK 9:45 E moletin nan xil latakil ti koute te sepinien nan vengan xa minggus tamu ra xil. E ulixil mikan tengan lasisi ve kout sepinien nan.
LUK 9:46 Dutou ni melele nen ak, moletin xil na Iesu di langor mi xil mun tang usil visi e xil iaxa be eilep mak mu e xil.
LUK 9:47 E Iesu mikil nenemien nae. Misak ni, mideli tutut horamue tei bemei, e misak ni mei misoh e rin.
LUK 9:48 Di, biteni mi xil bit, “Moletin xa nggur pilei horamue tei xa mak e hisok, nggoni ngan xa di nggur pilei inou. E ngan xa di nggur pilei inou, nggoni ngan xa di nggur pilei ngan xa tesil nou namei. Vengan xa moletin xa be neta sav tang pe metemim, xi iaxa be eilep mak mu mili xamim vus pe met Hi.”
LUK 9:49 E Sion biteni mi Iesu bit, “Suv, xamem matepus moletin tei xa di nggol rerat ninin tesa xil e hisom. Misak ni, xamem masep xole tengan napol ni ti mun vengan xa xi tave tei e xir ti.”
LUK 9:50 E Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “E‑e. Munasep xole ti, vengan xa moletin xa di tavae ti vatel xamim, xi di mos e rin namim.”
LUK 9:51 Melele xa melengien bemei sangas tengan Iesu ihe ut nesao, xi pol ni nenemien nan tengan vahe Serusalem.
LUK 9:52 Ma misil rut moletin nan xil tengan ladiamu ni laba. Xil labe metimal tei na mol‑Sameria xil tengan lasak mesen holesok xil ven.
LUK 9:53 E moletin xil te metimal ak labit Iesu nava ti visal xil vengan lakila xa Iesu di nggusil suse nan tengan vahe Serusalem.
LUK 9:54 Melele xa Temis xal Sion lulong usili, iexalu mikat e lusis Iesu lubit, “?Suv, midep? ?Iem bei tengan malokei ve upang vaxo ut nesao mei vaa len xil?”
LUK 9:55 E Iesu biles e bul xat xalu.
LUK 9:56 Di, Iesu del moletin nan xil laka sal labe metimal sav tei.
LUK 9:57 E melele xa di laba, moletin tei bemei visal Iesu e biteni mini bit, “Ut xave uha en, inou nihusil xatuk.”
LUK 9:58 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Asu xil vangavul te paten mae di, e tuman xil mun nunum mae di. E inou, Nat Moletin, tim savan xati tengan ningel kuhi en tovuol.”
LUK 9:59 Iesu biteni mi moletin sav tei bit, “!Husil xat inou!” E moletin ak biteni mini bit, “Bos tang, nihusiluk. E Suv, itiamu, umaen nou nitilomun niha, e nilaxat kuh tata navan ituxoh melele xa imat e nitihin ni.”
LUK 9:60 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Ustokovein ngan xil xa lamat e neketen nae tengan litihin ngan xil xa lamat. E xouk iaxa umei uhithiten longeongen hos usil suse xa Hi mei ihe suv toto e meulien na moletin xil ixo en.”
LUK 9:61 Moletin teimun bemei e biteni mini bit, “Suv, inou nihusiluk. E itiamu, umaen nou nitilomun niha e nisep ling kor ni vatimol navan xil.”
LUK 9:62 E Iesu biteni mini bit, “Moletin xa nggur kokot ni polien na Hi, e dutou sung, di minem holu usil naha xa testokovein ni, ma xi tapin ti tengan vahur polien ak.”
LUK 10:1 Dutou ni melele nen ak, Iesu bosei moletin sav xil xa latehe hanutap tol e he xalu mun (70). Di, misil xil labe lu lu tengan lave metimal xil vus. Iesu biteni xa xil litiamu ni, e navehi ti, xi mun ha imos e xil.
LUK 10:2 Iesu biteni mi xil bit, “Anien holu xa temetu di tuei e naho, e moletin xil te polien labe vuteili tang tengan ha lalehi vamei. Ma musis Suv te naho tengan isil moletin xil te polien lihe holu mu mei lileh anien xa di e naho nan.
LUK 10:3 Taxeak muha. E muketeh kuhi vengan xa di nasil xamim nggoni ngan xa mube sulut sipsip xil xa di labe rute xa kuli reran xil labe holu en.
LUK 10:4 E melele xa muba, munaleh ti holesok xil. Munaleh ti mani, mu ateli, mu sandel ti mun natel xat xamim. E munahas ti melengien namim natel moletin xil e suse.
LUK 10:5 E melele xa mukamet moletin tei xa besi xi tengan vahur pilei xamim, ma mutit nim man. E melele xa muba rohon e nim man, muhiteni muhit, ‘Tomat na Hi iti mi xamim vus xa mudi e nim ak.’
LUK 10:6 E xosxa ngan xil xa ladi e nim ak labe moletin te tomat e di langgur pilei xamim, ma tomat na Hi xa di e xamim iti mi xil. E xosxa xil lasin xamim, ma tomat na Hi istokovein xil e itit mi xamim melele xa muhe reling xil.
LUK 10:7 Muti kat tang e nim ma moletin xa nggur pilei xamim, e anien mu oei eah xa lasa ni mi xamim, muhuri tang. Vengan momal tengan moletin te polien xil lihur huit polien nae. Munalil ti e nim xil.
LUK 10:8 E melele xa mube taon tei e moletin xil te rute ak langgur pilei xamim, anien eah xa lasa ni mi xamim, mua ni tang.
LUK 10:9 Muha mutal rat mesien ra ngan xil xa lamesei, e muhithiteni mi moletin xil te rute ak muhit, ‘Hi dat sangas visal xamim e bit vahe suv toto e meulien namim.’
LUK 10:10 “E xosxa mube taon tei xa moletin xil teni latahur pilei xamim ti, ma muha musoh e valkesao e muhithiteni muhit,
LUK 10:11 ‘Vengan xa mutahur pilei xamel ti, di mabas rerat meas te vonemim ra lemel pe metemim. Ngan ak ihe selxatien mi xamim xa Hi pus sexien tesa namim e isa xolesi mi xamim. Mutakil ti vari xa xosali ak, Hi temei sangas ni xamim e tehit mei ihe suv toto e meulien namim, e xamim mutesin ni.’
LUK 10:12 Reitin li nabiteni mi xamim, e Melengien te Lepisien, pangasien xa Hi isa ni mi moletin xil xa ladi e rute ak ixeih ili pangasien xa isa ni mi moletin xil xa lateti e taon te hal Sodom tetiamu.”
LUK 10:13 Xi biteni bit, “!Aue li! !Isa pupu mi xamim, Siu xil te hal Korasin! !E isa pupu mun mi xamim, Siu xil te hal Betsaeta xil! Vengan xamim mutesin merekel xil xa natepol ni pe metemim, Hi isa pangasien ihe holu mi xamim. Vengan, vahit moletin xil te hal Taer e Saedon xa latave Siu ti, lapus hisit merekel xil vaxoni ngan xa mistal mi xamim, ma xil laviles ra tesaen nae xil nousav ngamu. Io, xil lapisen ni xa lalonge vasa vamak: lasing ni talmusu xil e laxul ni vulmeas.
LUK 10:14 E Melengien te Lepisien, esaeen xa Hi ipisen ni mi moletin xil te hal Taer e Saedon ili ngan xa ipisen ni mi xamim.
LUK 10:15 ?E xamim, Siu xil te hal Kapaniam, munemi xa Hi ipet rat xamim muhe ut nesao? !E‑e! !Xi iso xamim muhe etan e von maten vari!”
LUK 10:16 Di, Iesu misil moletin xil del sepinien ak bit, “Ngan xil xa ti liteong xat sepinien namim, ixoni ngan xa di lateong xat sepinien navan. E ngan xil xa lisin xamim, ixoni ngan xa di lasin inou. E ngan xil xa lisin inou, ixoni ngan xa di lasin ngan xa tesil inou namei.” Di, Iesu misil xil labe lulu laba.
LUK 10:17 Melele xa moletin hanutap tol e he xalu mun (70) xa Iesu tesil xil tengan ha lapol ladilomun, xil labesi xil holu. Labiteni mi Iesu labit, “!Suv, xamem matetal rerat mesien ra moletin xil e matepusi mun xa ninin tesa xil latelong xat xamem melele xa matesemae ni xil e hisom tengan lava!”
LUK 10:18 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Inou natepus Temat vari temot ra ut nesao e temei e ut etan texoni an xa milangas.
LUK 10:19 !Muteong kuhi! Inou natesa xeihen mi xamim tengan mupel xat tetal xil xa misa, skopion, e holesok sav xil mun xa ladi e xeihen na Temat. Reitin, mupel tan ni xil e neta ti naxul xamim.
LUK 10:20 E munahesi xamim ti vengan xa ninin tesa xil di lalong xat xamim. Bos mak mu xa ti muhesi xamim vengan xa Hi midis xat hisemim ngamu di e Vanuvei te Meulien xa de ut nesao.”
LUK 10:21 E melele nen ak, Ninin Eo misak ni Iesu mei polu ni sien e biteni bit, “Tata, xouk obe Suv te holesok xil ngasen e ut nesao e ut etan. Namesuk himetu vengan xa di ososon holesok xil ak tengan ngan xil xa langgur metisouen e kilakilen te ut etan lasakras lakil koute teni. E di opisen koute teni mi ngan xil xa langgoni tutut horamue xil xa latasukul kuhi ti. Reitin Tata, xouk di opol ni mak vengan xa di nggusil nenemien nam xa oteling xati ngamu teta.”
LUK 10:22 Di, Iesu biteni mi vanut moletin xil bit, “Tata navan teling holesok xil vus ladi pe heok. Moletin xil latapus kil ti Nat Hi, Tamen kestang pus kila. E moletin xil latakil ti Hi Tamen, Natneli kestang mikila. E ngan xil kestang xa Natneli di ien bei tengan vapisen Tamen mi xil, xil mun iaxa likil xi.”
LUK 10:23 Di, Iesu biles, pus moletin nan xil e biteni mi xil kestang bit, “Tuxolxatien na Hi di ngamu e xamim xa di mupus holesok xil xa di mistal xiak ni metemim.
LUK 10:24 Reitin li nabiteni mi xamim, e melengien xil tetiamu, provet xil holu e suv toto xil holu mun iexil tehei mak mu tengan lapus ti naha xa xamim di mupusi, e latnapus ti. E iexil tehei tengan lalong ti sepinien xil xa xamim di mulonge, e latnalong ti.”
LUK 10:25 E melele nen ak, titsa tei te rae na Mosis bemei visal Iesu tengan vasak pisi. Ma misis Iesu bit, “?Titsa, nipol ni naha tengan nihur meulien sal?”
LUK 10:26 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Rae xil na Mosis di bit naha? ?Xouk uhiteni minou?”
LUK 10:27 Ma moletin ak biteni mini bit, “‘Iemim ihei Iahova xa be Hi namim ixo tinemim tevi, ixo meulien tevi namim, ixo polien tevi namim, e ixo nenemien tevi namim.’ E ‘Eheien namim iti e moletin sav xil ixoni ngan taxa eheien namim di e xamim mun tang.’”
LUK 10:28 Iesu bit rilomun ni mini bit, “Sepinien nam momal tevi. Xosxa upol ni imak, ma uhur meulien sal.”
LUK 10:29 E vengan xa moletin ak bit vapisen momalen nan pe met moletin xil, misis Iesu vatei mun bit, “?E moletin si vari iaxa be tua navan?”
LUK 10:30 Ma Iesu dei vole tei mini bit, “Vatei, Siu tei mea nggo Serusalem e mikakao bit vahe taon te hal Seriko. E melele xa di nggusil suse nan ba, moletin tatei xil te kanen lamei ladal xati. Langgur rat eising nan e labasi. Sangas moletin ak vamat e lastokovein ni da nga.
LUK 10:31 Di, bos xa pris tei na Siu xil di nggusil suse bemei e pusi pat da. E melele xa pusi, tava ti sangas visal e ba be seri suse e rin sav e mitavi tang ba.
LUK 10:32 Tave nousav ti, Siu tei xa nggo vatimol xa mahulong na Livae e di pol e Nim Eo na Hi nggusil suse bemei e pusi moletin ak pat da. E melele xa pusi, xi mun ba be seri suse e rin sav e mitavi tang ba.
LUK 10:33 Di, ngan Sameria tei, xa Siu xil di laketeh misa mi xil, di nggusil suse bemei e pusi moletin ak pat da. E melele xa pusi mak, ien misae pupu li en.
LUK 10:34 Misak ni, xi bemei visali, e mikas moten menuk nan xil ni uaen, bas oel en, e pis xol von menuk xil. Di, po rati, miling kuhi e dongki san. Di, poe ba be nim te ngelen tei e milaxat kuhi.
LUK 10:35 E makoe nen, ngan Sameria misa mani taosen lu (2000) mi moletin xa di milaxat nim ak. Di, biteni mini bit, ‘Ulaxat kuh moletin xa xiak. E xosxa mani ak tapin ti, naha mun xa upol ni e rin nan, ma nixal rati e melele xa nitilomun nimei.’”
LUK 10:36 Di, Iesu misis titsa te rae na Mosis bit, “?Onemi obit naha? ?Visi e moletin xatel ak iaxa tepisen ni xa xi be tua hos tei na moletin xa moletin te kanen xil latehas purun ni?”
LUK 10:37 E xi bit rilomun ni mi Iesu bit, “Moletin xa tepisen esaeen mini.” Ma Iesu biteni mini bit, “Bos, ma xouk mun ha upol ni imak tang.”
LUK 10:38 Melele xa Iesu del moletin nan xil di lakakao tengan lave Serusalem, xil lamei e metimal te hal Betani. E metimal ak, atou tei da en, hisen Merta, e xi nggur pilei xil lamei e nim man.
LUK 10:39 Tunehin, hisen Meri. E xi bemei visal Iesu e dotan sangas visal len. Xi di miteong kuhi ni pispisien nan xil.
LUK 10:40 E Merta misakras vateong kuhi vengan xa xi di bilao ni polien te anien ae. E vengan xa xi di pol pupu, bemei visal Iesu e biteni mini bit, “?Suv, midep? ?Onemi obit bos tang xa tuxahin di miling polien xil ak di tengan inou tasok ti nipol ni? !Hiteni mini tengan vatamea mei vatutou ni nou!”
LUK 10:41 E Suv biteni mini bit, “Merta, Merta, onexo pupu e nenemien nam di mikon ve holesok xil holu.
LUK 10:42 E neta tei takes momal tengan xamil mulipol ni. Meri teling nenemien nan tuei tengan vapol ni neta xa momal, e inou ninahur rati ti rani.”
LUK 11:1 Vatei, Iesu de rute tei e di misis. E melele xa misis bus, moletin nan tei misisi bit, “Suv, pispisi mi xamem li usil sexien te sisen ixoni ngan taxa Sion Baptis tepispisi ni mi moletin nan xil.”
LUK 11:2 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Melele xa musis, muhiteni imak muhit, ‘Hi Tamemem, hisom be eo e momal tengan musa merereen minuk. Masis tengan mei uhe suv toto namem e ulaxat kuh xamem.
LUK 11:3 Usa anien li mi xamem ipin te melengien xil vus.
LUK 11:4 Onaketeh ti mun nasa mi xamem ve holesok xil xa mapol ni tamal ti. Upol ni ixoni ngan xa xamem mun di maketeh bos rilomun mi ngan xil xa di lapol misa mi xamem. E onamaen sakpisien xil te xeih ti namei e nasak ni xamem munamot e tesaen.’”
LUK 11:5 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Vahit tei e xamim vahe tim sa tuneli e hilaep te vongien e vasisi vahit, ‘?Tuak, okila osa ti anien minou?
LUK 11:6 Vengan xa timue tei nggo sotin bemei e tim savan, e anien tovuol tengan nasa ni mini.’
LUK 11:7 “E tuneli xa de nim vahit rilomun ni mini vahit, ‘!Ei, onasa polien ti minou! Puiteh mikoe ngamu, e inou del horamue navan xil mun di mapat ngamu madi vet namem. Ve rin ak, nasakras namea nasa neta tova minuk.’
LUK 11:8 Nabiteni mi xamim, tave ti neta xa ien ti tavei tengan vamea vasa ti anien minuk vengan xa xouk obe tunali, e vengan xa otave unoun ti tengan osisi, osisi, osisi vuma … xi imea e isa holesok xil vus minuk xa iem bei.
LUK 11:9 “Misak ni, nabiteni mi xamim xa xosxa iemim bei neta ngan, ma musis Hi ven e isa ni mi xamim. Xosxa mulang ni, ma mukameti. E xosxa murei puiteh ven, ma isah puiteh mi xamim.
LUK 11:10 Vengan xa ngan xil vus xa di lasis neta lihuri; e ngan xil xa lalang ni neta likameti; e ngan xil xa di larei puiteh, isah puiteh mi xil.
LUK 11:11 “Vahit xouk ove tata tei xa natumali misisuk tengan usa meseo tova mini vaa ni. ?Usa tetal xa misa mini?
LUK 11:12 Mu vahit natumali misisuk tengan usa rel tuto tei mini. ?Usa skopion tei mini xa mikila vatil vini? !E‑e, unapol ni ti namak!
LUK 11:13 Misak ni, mupusi xa xamim, tata xil, mukila musa neta xa bos mi horamue namim xil, neta sav xa mube moletin tesa xil te ut etan. E nabiteni mi xamim xa Tamemim e ut nesao bos mak mu mili xamim. Ve rin ak, melele xa musisi tengan vasa Ninin Eo mi xamim, isa ni vari.”
LUK 11:14 Vatei, Iesu pus moletin tei xa be vut vengan xa ninin tesa da en e misak ni misakras vasepin. Ma Iesu minggol rati be relingi e moletin ak mei misepin sung. E vanut moletin xil xa lapusi latemanin ni.
LUK 11:15 E rut Farasi xil labiteni labit, “Moletin xai di nggol rerat ninin tesa xil ra moletin xil nggo xeihen xa Belsepul, suv na ninin tesa xil iaxa di misa xeihen mini.”
LUK 11:16 E rut moletin sav ngan xil labit lisak pis Iesu, ma lasisi tengan vapol ni merekel tova vaxo ut nesao tengan vapisen ni xa xeihen na Hi di mini.
LUK 11:17 E Iesu mikil nenemien nae e biteni mi xil bit, “Xosxa moletin xil na suv toto tei di labae mi xil mun tang, ma xeihen na suv toto ak mei ihe neta sav tang. E xosxa moletin xil te vatimol tei tang di labae mi xil mun, ma his vatimol ak ikesae.
LUK 11:18 ?E xosxa ninin tesa xil na Belsepul di labae mi xil mun tang, ma ihur xat xeihen nan itep? Nabiteni mak vengan xa xamim, Farasi xil, mubiteni mubit inou di nanggol rerat ninin tesa xil nggo xeihen xa Belsepul di misa ni minou.
LUK 11:19 ?E xosxa vamak, ma midep mi moletin namim xil? ?Xil di langgol rerat ninin tesa xil ra moletin xil del xeihen na visi? Xil vari iaxa di lapisen ni xa naha xa di mubiteni tamal ti.
LUK 11:20 E xosxa di nanggol rerat ninin tesa ra moletin xil del xeihen na Hi, ma ngan ak di pisen ni xa xeihen te lelaxatien na Hi mistal tuei mi xamim.
LUK 11:21 “Belsepul nggoni silixin tei xa di miketeh xol nim man del holesok xil vus te vaeen nan tengan neta ti mei napangei holesok nan xil.
LUK 11:22 E melele xa moletin tei xa nggeih mak mu mili silixin ak mei mistal mini e bas tan ni, xi ileh rerat holesok xil te vaeen nan, itel holesok xil xa ladi e nim man. Reitin, ileh rerat vuol ni holesok nan xil e iseti mi moletin nan xil sung.
LUK 11:23 “Mak, ma ngan xil xa latamos ti vatel nou, xil di labae minou. E ngan xil xa latatutou ni nou ti tengan maleh viton moletin xil vaxoni sipsip xil, xil di langgol rerat xil laloh tasil ra nou.”
LUK 11:24 Di, Iesu biteni mi vanut moletin xil bit, “Melele xa ninin tesa be reling moletin tei, di ba mikapis e uruvuol tengan vakamet rute tova tengan vangel kuhi en. E xosxa takamet ti, ma ihiteni mi xi mun tang ihit, ‘Nitilomun nihe nim mavan xa natehe relingi natemei.’
LUK 11:25 E melele xa itilomun imei, ma ikameti xa ladaveas tuei e nim ak, laling pilei holesok xil, e ninin tesav tovuol en.
LUK 11:26 Misak ni, xi iha e ileh ninin lu e he sav (7) xa lasa mak mu mili xi. E xil lihe nim, e ha liti en. Nim ak be moletin tei, e lisak ni meulien na moletin ak isa mak mu ili ngan xa teti en tetiamu.”
LUK 11:27 Melele xa Iesu di tamu misepin usil rin ak, atou tei xa de hilaep te vanut moletin xil mikei ba ni bit, “Hi isa tuxolxatien mi ninom xa telinguk e telaxat kuh xouk.”
LUK 11:28 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Hi isa tuxolxatien mi ngan xil mak mu xa di lalong sepinien na Hi e di lalong xati.”
LUK 11:29 Melele xa vanut moletin xil mei labe holu, Iesu misepin mi xil bit, “Moletin xil te xosali ak lasa tang. Di lasis nou tengan nipol ni merekel tova xa lakila lake reitin e nou vaxo en. E ninapol ni ti merekel tova tengan lipusi. Tei takes vari iaxa lipusi xa ihe merekel xa testal mi Siona.
LUK 11:30 Merekel xa testal mi Siona tepisen ni xa sepinien xa Hi tesa ni mini tengan vahit mesen ni mi mol‑Nineva xil tehe reitin. E ixo sexien ak, Hi ipol ni ixoni mi Nat Moletin tengan vapisen ni mi moletin xil te xosali ak xa sepinien navan be reitin.
LUK 11:31 “E Melengien te Lepisien, moletin xil te xosali limea rilomun ra maten tengan Hi ilepis rin nae xil. E melele nen ak, Kuin te hal Siba xa tave Siu ti imeul mun, e xi ihit rat sexien tesa namim xil. Ipol ni mak vengan xa xi tekakao sotin temei tengan valong sepinien te metisouen na suv toto Solomon tetiamu. !E taxeak, tei xa eilep mak mu mili suv toto Solomon da xiak e xil di lasin ni!
LUK 11:32 E, e Melengien te Lepisien ak, moletin xil te hal Nineva mun xa latave Siu ti limei e lihit rat sexien tesa na moletin xil te xosali ak, vengan xa xil iaxa latehiles meulien nae melele xa latelong sepinien na Hi xa provet Siona tesa ni mi xil. !E taxeak, nabiteni reitin mi xamim xa tei xa mili provet Siona da xiak e xil latake reitin ti e sepinien nan e lataviles meulien nae ti!”
LUK 11:33 Di, Iesu dei vole tei mi xil bit, “Moletin tovuol xa vasahan laet, ti, vaha vasoso ni mu vakutaxole ni pesin tova. !E‑e! Melele xa misahan ni bus, poe ba misoxolen ni de kesao. Mak, ma melele xa moletin ngan xil lamei e nim lakila lapusi xa laet di mileluv e nim.
LUK 11:34 Metexir mun nggoni laet te tenbexir. Xosxa metexir bos, ma nggoni ngan xa meulien nar di e miehen e rakila rapus kil naha xa be reitin. E xosxa metexir bar, ma nggoni ngan xa meulien nar di e maluxoluken e rasakras rapus kil naha xa be reitin.
LUK 11:35 Misak ni, xamim muxuxou kuhi xa meulien namim iti e miehen, e nati ti e maluxoluken.
LUK 11:36 Xosxa meulien namim di e miehen, e maluxoluken tovuol en, ma meulien namim ipolu ni miehen e mupus kil holesok xil vus.”
LUK 11:37 Melele xa Iesu misepin bus, Farasi tei mei misisi tengan ha vaanien vatela e tim san. Ma Iesu be xalu lube tim san e dotan e vet te anien en nan.
LUK 11:38 E Farasi ak mitemanin melele xa pusi xa Iesu takas hen ti e ba dotan tengan vaanien.
LUK 11:39 Ma Suv Iesu biteni mini bit, “O reitin, xamim Farasi xil munggoni kap e pelet xa di lakas moten ni e hale tang, e vangite mumu nggoni tinemim xa polu ni nenemien te hokanen e holesok sav xil xa lasa.
LUK 11:40 !Xamim mube unu xil vari! ?Mutakil ti xa Hi xa tepol ni hale te moletin xil, xi vari iaxa tepol ni vangite mun?
LUK 11:41 E ihos mak mu xosxa musa oei xa de vangit kap e anien xa de vangit pelet mi ngan xil xa labe hoeo. Imak, ma meulien namim imese kuhi pe met Hi.
LUK 11:42 “Isa pupu mi xamim, Farasi xil, vengan xa pangasien xil xa imei e xamim ihe mahulong. Xamim di mungguxou kuhi tengan muhusil rae xil xa labe hokorong tang. Ve rin ak, di mubuli kuhi ni tutut uvei xil te kuk en tengan mukila muhur rat taet teni tengan musa ni mi Hi. E mutahusil ti rae xil xa labe mahulong nggoni sexien xa di mupisen eheien namim mi Hi e mi mosav xil. Momal mak mu tengan, itiamu, muhusil rae xil xa labe mahulong tengan mupisen sexien te eheien. E, itutou sung, iemim nabong ni ti tengan muhusil rae xil xa labe hokorong mun.
LUK 11:43 “Isa pupu mun mi xamim, Farasi xil, vengan melele xa mube nim xil te pispisien iemim bei tengan mutotan e von merereen na eilep xil. E melele xa mube von posen mun, iemim bei tengan moletin xil ti likes kuh xamim e ti limerere ni xamim.
LUK 11:44 Isa pupu mi xamim, vengan xa meulien namim tamese ti. Munggoni von tehinen xil xa lataling simeleleen ti vati en, xa moletin xil di lakakao sangas visali e latakil ti xa neta vutei bo di en.”
LUK 11:45 Titsa tei te rae na Mosis biteni mi Iesu bit, “Titsa, melele xa di osepin mak, di osep purun xamem mun.”
LUK 11:46 Ma Iesu biteni mi xil mun bit, “Isa pupu mun mi xamim titsa xil te rae na Mosis, vengan xa di muling xat rae xil holu xa meas da xat mar moletin xil. E xil lasakras lalehi. E di, iemim ti tavei tengan musa hemim vatutou ni xil tengan lalehi.
LUK 11:47 Isa pupu mun mi xamim, vengan xa di mupol kuhi ni tutut nim xil xa da xol von tehinen na provet xil, provet xil xa, tetiamu, avu namim xil vari latehas vin xil.
LUK 11:48 Reitin, xil latehas vin provet xil, e xamim di mupol ni nim te tehinen nae. Nggo sexien ak iaxa di mupisen ni xa mumae e nenemien na avu namim xil melele xa latehas vin xil.
LUK 11:49 Ngan ak nggoni naha xa Hi xa be metisou pupu tehiteni xa tehit, ‘Inou nisil provet xil e eloheoh navan xil liha mi moletin navan xil. E moletin navan xil lihas vin rute ngan xil e lisak purun tesav xil.’
LUK 11:50 Ve rin ak, Hi isa pangasien mi xamim, moletin xil te xosali ak, vengan xa pusi xa hemim be muis ni re provet xil vus xa latehur sepinien na Hi e melele xa xi tepeas ni ut etan mei duxoh xosali, provet xil ak xa avu namim xil iaxa latehas vin xil.
LUK 11:51 Reitin mak nabiteni mi xamim, re moletin xil vus na Hi xa avu namim xil latehas vin xil di lasak ni hemim be muis, maten na Ebel ba teha vuma ... tetuxoh maten na provet Sakaraea xa latehas vini e hilaep te hor te sanien e Nim Eo na Hi. E Hi isa pangasien ve maten xil ngasen nae mi xamim vus te xosali ak.
LUK 11:52 “Isa pupu mun mi xamim titsa xil te rae na Mosis, vengan xa moletin xil labit lamei visal Hi e xamim di musoson ki te puiteh xa lakila laxo en tengan mei lakil Hi. !Xamim iemim ti tavei tengan muxo puiteh ak tengan ha mukil Hi, e di musikoe xol moletin sav xil mun xa iexil bei tengan laxo en e mei lakil Hi!”
LUK 11:53 Melele xa Iesu be reling nim te pispisien ak, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil, iexil mikat pupu ni ven. Misak ni, e melengien ak ba, xil latesak pisi tengan lasis Iesu ni holesok xil xa nggeih.
LUK 11:54 Xil laling nenemien nae labit lisak pis Iesu tengan isa sepinien tova mu ipol ni neta tova xa likila lital xati ven.
LUK 12:1 E melele nen tak, moletin xil labe holu xa labe holu pupu xa lamei, e lating e dit lapel xat lexil tengan lapus Iesu. E Iesu biles misepin mu mi moletin nan xil bit, “Muketeh kuhi ve pispisien xil na Farasi xil xa lamese e hilbexil kestang. Nggoni is xa di pol xuxus ni pulaoa mei mikaio, pispisien nae mikila vapurun xuxus ni nenemien na moletin xil.
LUK 12:2 E holesok xil xa moletin di mikutaxole, Hi ital rati imei valkesao. E neta xa moletin misak pisi tengan valing xuxus ni, Hi ileh rerati imei e valkesao tengan moletin xil vus lipus kila.
LUK 12:3 Holesok xil vus xa di lasep usili e maluxoluken, moletin xil lilong usili e miehen tang. E holesok xil xa moletin di misep piao ni e nim man, likekei ni pe met moletin xil tengan likila.”
LUK 12:4 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Nabiteni mi xamim, tuxoli xil, ulimim nakan ni ti ngan xil xa likila lihas vin tenbemim. Vengan xa, itutou ni, lasakras lapol ni ti neta mun mi xamim.
LUK 12:5 E nihit kila mi xamim visi vari ulimim ikan ni. Ulimim ikan ni Hi kestang, vengan xa xi mikila ihas vin moletin tei, e nggur xeihen mun tengan iso ni ihe Upang xa misakras vamat. !Reitin mak, ulimim ikan ni Hi kestang!
LUK 12:6 “Tuholaea xil xa latereli tang, moletin mikila vaxale vahe lim ni rut mani tei xa hokorong tang. E Hi ien tabong ni ti tova vari.
LUK 12:7 E meulien namim eilep mak mu pe met Hi mili tutut tuman xil ak e ilaxat kuh xamim. Reitin mak, Hi mikil sen hilimim kekes xa di e vatumim. Ma, munanexo ni ti neta.”
LUK 12:8 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Nabiteni reitin mi xamim, xosxa moletin di bit rati pe met moletin xil bit di nggusil nou, ma inou, Nat Moletin, nihit rati mun pe met masxaxa xil na Hi nihit xi be moletin navan.
LUK 12:9 E xosxa moletin di bit rati pe met moletin xil bit di misin nou, ma inou, Nat Moletin, nihit rati mun pe met masxaxa xil na Hi nihit di nasin ni.
LUK 12:10 “E ngan xil vus xa lasepin misa ba xat hisok xa nabe Nat Moletin, Hi ikila iketeh ihos rilomun mi xil. E ngan xil xa lasepin misa ba xat his Ninin Eo, ma Hi naketeh ti navos rilomun mi xil.
LUK 12:11 “E melele xa moletin xil lital xat xamim e lileh xamim ha musoh pe met vat xil te nim te pispisienna Siu xil mu pe met eilep xil te kavmen, munanexo ti. Munanem ti nahe holu usil sepinien xa ti muhithiteni.
LUK 12:12 Vengan xa, e melele nen ak, Ninin Eo iaxa ipispisi mi xamim ni sepinien eah xa mukila muhithiteni.”
LUK 12:13 Moletin tei xa de vanut moletin xil ak mei misis Iesu bit, “Titsa, tata navan mat. Hiteni mi tua navan tengan vaseti holesok xil na tamemel mi xamel.”
LUK 12:14 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Tuxoli, visi iaxa teling nou tengan nilepis rin namil mu niseti holesok xil na tamemil mi xamil?”
LUK 12:15 Di, xi biteni mi moletin xil vus bit, “Muxuxou kuhi e muketeh kuhi xol xamim tengan eheien te holesok xil nalihi nenemien namim ti. Vengan xa holesok xil te ut etan ak nave vatit meulien namim ti, neta sav xos holesok namim xil labe holu midep.”
LUK 12:16 Di, Iesu dei vole ak mi xil bit, “Vatei, moletin tei da xa holesok nan holu. E naho nan xil, anien xil labe holu xa labe holu pupu.
LUK 12:17 Di, nggur nenemien tei bit, ‘?Nipol ni itep? Ut tapin ti e nim mavan xil tengan niserev anien xil ak en.
LUK 12:18 !Aha nakila! Inou nipol ni imak. Nita lelen nim xil xa hokorong tang xiak, e ti, nipol ni nim xil xa lihe mahulong mak mu tengan niserev kuh anien xil ak itel holesok sav xil navan liti en.
LUK 12:19 Ti, nite meulien tei xa ihos itel holesok navan xil. Ningel kuhi, nianien kuhi, nimun kuhi, e nihesi nou vehakut.’”
LUK 12:20 Di, Iesu biteni bit, “E Hi ihiteni mini ihit, ‘!Xouk obe unu tova tang! E vongien nen tak, nihur rat meulien nam ra xouk. ?Imak, ma holesok nam xil ak xa di oserev kuhi, visi vari ilehi?’”
LUK 12:21 Melele xa Iesu dei vole ak bus, biteni bit, “E Hi ipol ni imak mi ngan xil xa di laso viton holesok xil holu mei be nae kestang tengan lakila lalonge vahos vatela, e naha xa eilep mak mu pe met Hi tovuol e meulien nae.”
LUK 12:22 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Vengan xa ngan ak be reitin, di nabiteni mi xamim, munanexo ti ve meulien namim: ve naha xa ti mua ni, mu ve naha xa ti musing xol tenbemim ni.
LUK 12:23 Vengan xa mutahur meulien namim ti tengan muanien kestang, e mutahur tenbemim ti tengan musing xole kestang.
LUK 12:24 Mupus ti mu tuman xil ak. Xil latapol ni ti naho tengan ti laleh anien vaxo en. Reitin, povah mae tovuol tengan laserev xat anien ae vati en. E neta sav xa mak, Hi di misa anien ae. E pe met Hi, xamim mube eilep mak mu mili tuman xil ak.
LUK 12:25 Nenexoen misakras vatutou ni moletin tei tengan vasak ni meulien nan vahe teviei luvoluv mu.
LUK 12:26 ?E xosxa nenexoen misakras vapol ni neta xa hokorong vamak e meulien namim, ma veneh iaxa di munem pupu usil holesok sav xil mun xa iemim bei?
LUK 12:27 “Munem pisi usil hungovae xil e sexien xa di lameul en. Xil latapol ti e latatil ti eising nae. E nabiteni mi xamim, suv toto Solomon tetiamu, eising nan xil tehos xa tehos, e hungovae xil ak, lasing xol xil bos mak mu laleli.
LUK 12:28 Reitin, Hi di mising xol kuh hungovae xil ak bos xa bos, tave ti neta xa di lameul melengien tei takes, e melengien sav tang, lameles e lakiri. Di, ladaveas viton ni e laso ni be upang. ?E xosxa Hi di mising xol xil mak, veneh ma di munexo xa nalaxat kuh xamim ti? !Ei, nenesien namim en hokorong tova tang!
LUK 12:29 “Tavos ti xa munexo ve naha xa mua ni mu mumu ni.
LUK 12:30 Vengan xa hisit nenexoen xil ak labe na ngan xil xa latakil ti Hi. E Hi xa be Tamemim mikil naha xa xamim mube tamure ni e meulien namim.
LUK 12:31 E bos xa musa xamim ve holesok xil xa be eilep mak mu pe met Hi xa be suv toto namim. E xi ilaxat kuh rin namim.
LUK 12:32 “Xamim munggoni sulut sipsip savan xil. Misak ni, ulimim nakan ti e munanexo ti vengan xa Tamemim memaal himetu tengan vasa holesok xil xa be nan mi xamim. Reitin, xamim mulaxat viton rute xil vus xa xi be suv toto en.
LUK 12:33 Ve rin ak, ha mupos vuol ni holesok namim xil e musa mani teni mi hoeo xil. Imak, ma Hi ipus kil sexien xil namim e isa huite teni xa ihos xa ihos mi xamim e ut nesao, e rute xa pipei xil lasakras lapangei, e moletin te kanen xil lasakras lakan ni.
LUK 12:34 Nabiteni mak vengan xa nenemien e eheien namim iti e rute xa di muserev naha xa be eilep mak mu e meulien namim di en.”
LUK 12:35 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Vehakut, muvue xat meulien namim ve naha xa imei ixoni ngan xa di musing ni eising te polien e laet namim di pili.
LUK 12:36 Xamim muxoni slev xil xa di ladatil suv nae xa ba be anien te tetelien tei, e latakil ti melele eah xa imei mun en. Misak ni, xil livue xat xil vehakut tang ve melele xa suv nae imei rilomun e ikes xil. Imak, ma melele xa ikes xil, vatakes lisah puiteh ven.
LUK 12:37 E xosxa suv ak imei rilomun e ipusi xa slev nan xil di ladatili mak e latapat ti, ma ihesi xi ihe holu ve xil, e xil lipus hosien nan e meulien nae. Reitin li nabiteni mi xamim xa suv nae ipol ni ihos mi slev nan xil. Xi vari ising ni eising te polien, ikes slev nan xil mei lianien, e xi iaxa isa anien ae.
LUK 12:38 Tave ti neta xos suv nae bemei e hilaep te vongien mu e makoe roroh, hosien iti mi slev xil xa labue xat xil vehakut ve mei rilomun en na suv nae.
LUK 12:39 “Reitin, muvue xat xamim vehakut. Mukila vahit moletin tei, vakil melele xati xa moletin te kanen imei e nim man, xi mikila iketeh xole tengan moletin te kanen namei ti en.
LUK 12:40 Vengan, usil sexien nen tak, inou, Nat Moletin, nimei rilomun e melele tei xa moletin xil linakil ti ixoni moletin te kanen. Mak, ma muvue xat kuh xamim.”
LUK 12:41 Di, Pita misis Iesu bit, “?Suv, otetei vole ak usil xamem kestang xa mabe moletin nam xil, mu usil moletin xil vus?”
LUK 12:42 Ma Suv Iesu bit rilomun ni mini nggo vole teimun bit, “?Visi iaxa be moletin te polien xa be metisou kuhi e di miteong xat rae na suv nan? Xi be ngan xa suv nan milingi be vat na moletin te polien sav xil e tim san tengan ti isa anien mi xil e melele xati teni.
LUK 12:43 E tuxolxatien iti mi moletin te polien xa, melele xa suv nan itilomun imei, ikameti xa xi di tamu pol ni polien nan xil.
LUK 12:44 Reitin li nabiteni mi xamim xa suv nan ipet rat moletin te polien ak ihe nesao tengan ti ilaxat holesok sav nan xil mun.
LUK 12:45 “E xosxa moletin te polien ak xa suv nan telingi tehe vat te nim man di minemi bit, ‘Ei, suv navan da nousav, e tamei ti mok.’ Misak, ni di bas tiramue e atou sav xil te polien e nim ak, e di ngga vin xi e di mumun vuma mitalang.
LUK 12:46 E suv nan imei rilomun e melele tei xa xi tanemi ti vahit imei en. E melele xa imei rilomun, suv ak ihas purun ni e iso rati ha ite von longpangasien itel ngan tesav xil xa di lalong ras rae na suv nae.
LUK 12:47 “Xosxa moletin te polien tei mikil kuh naha xa suv nan ien bei tengan vapol ni, e tavue xat xi ti tengan vapol ni, ma suv nan ihas purun ni e isak ni ilong pangas pupu ni xi ven.
LUK 12:48 E xosxa moletin te polien tei takil ti naha xa suv nan ien bei tengan vapol ni, e ba pol ni neta tei xa misa, ma suv nan ihasi ihe vuteili tang e isak ni ilong pangas xi ihe hokorong tang. Vengan ngan xil xa Hi tesa holesok holu mi xil, xi ien bei tengan ipus huite holu mei ixo xil. E ngan xil xa Hi teling holesok xil holu mu teti hexil, Hi ien bei tengan ipus huite xil lihe holu mak mu mei listal lixo en.”
LUK 12:49 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Inou namei tengan nasahan upang tei vaa moten ut etan. E vahit upang ak vamei ngamu, ma vahos.
LUK 12:50 Nave nousav ti, ha nihur longpangasien holu. E di nalong pangas nou ven ha ituxoh melele xa nipol sen polien navan xil.
LUK 12:51 ?Xamim munemi mubit inou namei tengan niling tomat e ut etan? E‑e, ninaling tomat ti mu. E nipol ni moletin xil ti liseti xil ve nou.
LUK 12:52 Mak, ma taxeak iha, vatimol tei ti liti pas xil, e ngan xil xa ladi e vatimol tei, liketeh isa ni ngan tesav xil.
LUK 12:53 Tata xil lisel mi horamue nae xil, e horamue xil lisel mi tamexil. Nana xil lisel mi atuli nae xil, e atuli xil lisel mi ninexil. Atou xil lisel mi havnahin xil, e xil lisel mi avu sasa nae xil.”
LUK 12:54 Iesu biteni mun mi vanut moletin xil bit, “Melele xa mupus momah xa maluxoluk bemei nggo ist e votiang xa di mukesi ni ‘toio,’ mukila xa us vamus xiak, ma mus.
LUK 12:55 E melele xa mupus votiang xa di mistal nggo notwes xa mukesi ni ‘aru,’ mukila xa ut vavue xiak, ma ut bue.
LUK 12:56 !Xamim, mube vat luvosen xil tang! Melele xa mupus neta tei xa mistal e ut etan mu e tilang hat, mukil kuh koute teni. ?E veneh ma mutapus kil ti sung koute te naha xa Hi di pol ni taxeak?
LUK 12:57 “Xamim vus mukil naha xa momal tengan mupol ni, e di mutapol ni ti.
LUK 12:58 Xosxa moletin tei bit vahuruk ove kot ve neta ngan xa xi bit otepol ni mini, ma momal tengan utemanon ha userev rin nam itela melele xa di tamu munggusil suse tengan mulihe von koten. Maxani, xosxa onapol ni ti, melele xa multuxoh kot, xi ilinguk e he moletin te lepisien. Ma moletin ak ilinguk e he polis, e polis ilinguk e nim te xeih.
LUK 12:59 Reitin li nabiteni minuk, xouk utat rute ak e osakras ha vem vamase ha vuma … uxal rat vuol ni faen xa lalingi di xatuk.”
LUK 13:1 E melele nen ak, rut moletin xil ladi xa latumul mi Iesu usil Siu xil te hal Kaleli xa latehe Nim Eo na Hi tengan lisa sanien eo xil nae mini. E melele xa di tamu latepol ni, moletin te vaeen xil na suv Paelet mei latehas xil e rute ak. E rexil teleh tehiles tetel re vongoro xil xa latehasi tehe sanien nae xil.
LUK 13:2 Ma Iesu biteni mi xil bit, “?Midep? ?Munemi mubit suse xa ngan Kaleli xil ak latelel texo en di pisen ni xa tesaen nae tehe eilep mak mu teli ngan xa di e rin na moletin sav xil te hal Kaleli?
LUK 13:3 !E‑e, tave reitin ti! Nabiteni mi xamim, xosxa munaviles meulien namim ti ra tesaen namim, ma xamim mun mulel imak tang.
LUK 13:4 Munem usil pis usil moletin tol e le sav (18) xa latelel sangas ni rute tei xa lakesi ni Saelom e melele xa nim te ketehen xa teviei tehe nesao temot mei teta xat xil. ?Midep? ?Munemi mubit latelel vengan xa tesaen nae xil tehe tellep mak mu teli tesaen na moletin sav xil te hal Serusalem?
LUK 13:5 !E‑e, tave reitin ti! Nabiteni mi xamim, xosxa munaviles meulien namim ti ra tesaen namim xil, ma xamim mun mulel imak tang.”
LUK 13:6 Di, Iesu dei vole tei mi moletin xil ak bit, “Vatei, moletin tei da xa di misis moletin te polien nan tengan vaha valih vatit fik tei vate urvatiei te grep san. E melele xa vatit fik ak di meul, vehakut, xi ba tengan valang ni huite. E vehakut, mikameti xa huite tovuol en.
LUK 13:7 Ma, biteni mi moletin xa di milaxat urvatiei san bit, ‘Huram tol tuei iaxa natemei tengan nalang ves huite e vatit fik ak, e natakamet ti neta vari. !Ta rati vaha vengan xa dat votei e tan ak!’
LUK 13:8 “E moletin xa di pol e urvatiei san bit rilomun ni mini bit, ‘Suv, lingi vata munamun mu vahe huram tova tang. Inou nihil kuh tan xa di mikapis xole mei imerou, e niso tan xa bos en tengan itutou ni mei imeul ihos.
LUK 13:9 Xosxa iva e huram xor, ma bos. E xosxa nava ti, ma nita rati sung iha.’”
LUK 13:10 Vatei, e Sabat, Iesu di pispisi mi moletin xil e nim te pispisientei.
LUK 13:11 E pusi xa atou tei de rute ak xa ninin tesa tepurun marin huram tehe tol e le sav (18) e misak ni misakras vasoh vamal.
LUK 13:12 Melele xa Iesu pusi, mikei ba ni bit, “Nana, nalal ratuk omeluv ra mesien nam.”
LUK 13:13 Iesu miling hen en, e vari nga atou ak misomal e memes Hi ven.
LUK 13:14 Melele xa vat te nim te pispisienak pusi xa Iesu pol ni mar atou ak mei bos e Sabat, ien mikat. Ma, misel ba ni vanut moletin xil ak bit, “Melengien tei e he sav (6) iaxa moletin ikila ipol en. Xamim mukila mumei e melengien xil ak tengan lileh rerat mesien ra xamim, e nave Sabat ti.”
LUK 13:15 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “!Iva, xamim mumese e hilbemim tang! Xamim mun di mupol e Sabat. Reitin, xamim di mulal rat buluk samim xil e muleh xil ba di langganien e lamu oei e Sabat.
LUK 13:16 ?E midep mi atou ak xa be natnahin tei na Ebraham xa Temat tevar xati huram be tol e le sav (18) xiak? ?Munemi mubit rasakras ralal rati vameluv ra mesien nan e Sabat?”
LUK 13:17 Sepinien na Iesu misak ni moletin xil xa laketeh misa ni labe unoun. E moletin sav xil labesi xil tova tang ve polien hos xil xa Iesu di pol ni.
LUK 13:18 Di, Iesu biteni mi vanut moletin xil bit, “?Hi imei ihe suv toto na moletin xil itep? ?Nihit kila mi xamim itep?
LUK 13:19 Sexien teni nggoni utut mastad tei xa hokorong xa hokorong xa moletin tei ngguri e milihi e naho san. Neta sav xa utut mastad ak be hokorong mak, meul tepiei be nesao ba vuma ... mei be mahulong pupu mili holesok sav xil xa di lalih xil e naho. Reitin, melele xa matu, mei pipin tengan tuman xil mei lipol ni nunu mae xil e halite xil.”
LUK 13:20 Di, Iesu biteni mi xil bit, “?Hi imei ihe suv toto na moletin xil itep? ?Nihit kila mi xamim itep?
LUK 13:21 Sexien teni nggoni is vutei xa atou tei ngguri e bilesi del pulaoa xa mahulong. E tave ti neta xa miling is hokorong tang en, is ak pol ni pulaoa ak mikaio ba vuma … mei be mahulong xa mahulong.”
LUK 13:22 Melele xa Iesu di nggusil suse nan tengan vahe Serusalem, xi misao ni metimal e taon xil hao e di pispisi mi moletin xil holu.
LUK 13:23 Vatei, moletin tei misisi bit, “?Suv, midep? ?Hi iteh meulien e moletin xil holu, mu rut moletin xil tang?”
LUK 13:24 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Vehakut, xamim di musak pisi tengan muxo puiteh xa hokorong muve ut nesao. Vengan xa be reitin xa moletin holu di lasak pisi tengan laxo en, e lasakras.
LUK 13:25 Melele tei di bemei xa Suv te nim ak mei ikoe xol puiteh e ilok xole. E melele nen ak, xamim mei musoh e hale, ti muti puiteh, e mukei iha mi Suv muhit, ‘!Suv li, sah puiteh tengan mavat nim!’ “E xi ihiteni mi xamim ihit, ‘E‑e, munamei ti nim vengan xa natakil ti xamim e natakil ti xa munggo xave.’
LUK 13:26 “Ma xamim muhiteni mini muhit, ‘E, okil xamem. Vengan xa mateanien e matemun tetelak. Xouk otepispisi mi xamem e metimal namem.’
LUK 13:27 “E xi ihiteni mi xamim ihit, ‘E‑e, inou natakil ti vari xa xamim munggo xave. !Muhe reling nou, xamim vus xa mukavui!’
LUK 13:28 E melele nen ak, Suv iso rat xamim, Siu xil, mutit hale tang, e ti mumuis e ti muat luhemim ve longpangasien namim. E muti nga sotin, ti mupus Ebraham, Aesak e Siekob itel provet xil tetiamu xa ladi e nim na Hi e ut nesao.
LUK 13:29 E moletin xil xa latave Siu ti lixo rute xil vus te ut etan, e mei liti e rute xa Hi ihe suv toto nae en. Xil mei litotan e von anienen nan itela.
LUK 13:30 Reitin, ngan xil xa di mupus xil langgoni neta sav tang, xil mei lihe eilep mak mu lileli xamim. E xamim xa munemi mubit mube eilep mak mu, mei muhe neta sav tang pe met Hi.”
LUK 13:31 E melele nen tak, rut Farasi xil lamei visal Iesu e labiteni mini labit, “!Bos xa umea e uhe reling rute ak uha, vengan xa suv toto Herod Antipas bit vahas vinuk!”
LUK 13:32 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Mutilomun muha e muhiteni mi kuli reran ak muhit, ‘Xosali e visuvong, ti nihol rerat ninin tesa xil e nileh rerat mesien ra moletin xil. E, e melengien tol nen, nipol sen polien xa natemei ven.
LUK 13:33 Io, xosali, visuvong, e heis, nihusil suse navan nihe Serusalem. Reitin, nihe Serusalem e lihas vin nou en, vengan xa rute sav xil tavos ti tengan Siu xil lavas vin provet tei na Hi en.
LUK 13:34 “!O moletin xil te hal Serusalem! Xamim iaxa mutehas vin provet xil e mutehov vin eloheoh xil xa Hi tesil xil latemei ve xamim. Melengien xil holu, ieok bei pupu tengan nakes viton xamim e nasikoe xol xamim vaxoni tuto tei xa mikes viton tuten xil mei mite aveoun e muhin xol xil. E xamim iemim ti tavei.
LUK 13:35 Misak ni, Hi istokovein xamim e nasikoe xol xamim ti mun. Imaen Nim Eo namim mei ita hon tang, moletin ti mun nava en. Nabiteni reitin mi xamim, munapus ti mun inou ituxoh melele xa muhiteni muhit, ‘!Tuxolxatien iti mi ngan xa di bemei e his Iahova!’”
LUK 14:1 E Sabat tei, Iesu ba mingganien e tim sa vat tei na Farasi xil. E Farasi sav xil lamei tengan lipus ti xos ipol ni neta tova xa tamal ti e Sabat xa likila lilihi ihe von koten nae ven.
LUK 14:2 Di, moletin tei xa len e hen mitep bemei nim e misoh pe met Iesu.
LUK 14:3 Ma Iesu biles pus titsa xil te rae na Mosis e Farasi xil e misis xil bit, “?Rae nar di maen xir tengan rital rat moletin tova ra mesien nan, mu tamaen ni ti?”
LUK 14:4 E xil ladit votei, latavit ti neta. Ma Iesu duxol moletin ak e pol ni ven mei bos rilomun. Di, misil moletin ak ba.
LUK 14:5 Di, Iesu biteni mi xil bit, “?Vahit tova xamim, horamue nan mu buluk san vamot vahe vul e Sabat, ma vapol ni naha? Vatakes, vatal rat vari ni. ?Midep, ngan ak be reitin?”
LUK 14:6 E xil lasakras lasa rilomun ni sepinien nan.
LUK 14:7 E anien ak, Iesu pus kila xa rut moletin xa lasilasil ni xil di lale kis ni von totanen xil xa bos. Ma dei vole tei mi xil bit,
LUK 14:8 “Melele xa moletin tei misilasil ni xouk e anien te tetelien tei, onatemanon ti tengan onahur von totanen xa bos mak mu. Vengan xosxa latesilasil ni moletin tei xa be eilep mak mu mili xouk,
LUK 14:9 ma melele xa imei, ngan xa tesilasil ni xouk mei ihiteni minuk ihit, ‘Umea e umaen eilep ak mei ihur voninom.’ Imak, ma xouk uhe unoun pe met moletin xil, e ha uhur von totanen xa misa tang.
LUK 14:10 Misak ni, xosxa lasilasil ni xouk, ha utotan e von totanen xa tavos ti. Imak, ma ngan xa tesilasil ni xouk imei visaluk e ihiteni ihit, ‘Tua, amei nesao e von totanen xa bos inggak.’ Ti, moletin te nim ak isa merereen minuk pe met moletin xil vus.
LUK 14:11 Vengan ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be nesao, Hi ipol ni xil lihe tan. E ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be tan, Hi ipet rat hisexil ihe nesao.”
LUK 14:12 Di, Iesu biteni mi moletin xa tesilasil ni bit, “Xosxa opol ni anien tei, onasilasil ni ti tua nam xil, mu vatimol nam xil, mu ngan xil xa holesok nae holu e ladit sangas visaluk. Vengan xa xil lakila lasilasil ni xouk mun, e uhur rilomun ni naha xa otepol ni mi xil.
LUK 14:13 E‑e. Melele xa opol ni anien tei, ihos mak mu xa usilasil ni hoeo xil, moletin xil xa lasakras lakakao, ngan xil xa rut tenbexil mat, e ngan xil xa metexil bar.
LUK 14:14 Vengan xa xil lasakras lasa xoles neta xa otepol ni mi xil. Imak, ma Hi ituxol xatuk e isa rilomun ni huite teni minuk e melengien xa ngan xil xa lamal pe met Hi limea rilomun ra maten.”
LUK 14:15 Melele xa moletin tei xa de anien ak milong sepinien na Iesu, biteni mini bit, “!Sien iti mi ngan xil xa lianien vituei e anien xa mahulong na Hi e melele xa isak ni lelaxatien nan mei istal e ut etan!”
LUK 14:16 Melele xa Iesu milong sepinien na Farasi ak, dei vole ak mini bit, “Vatei, eilep tei bit vapol ni anien tei xa eilep. Ma misilasil ba mi moletin xil holu.
LUK 14:17 Di, momal e melengien xati te anien ak, xi misil eloheoh nan tengan vaha vahit mesen ni mi moletin xil xa tesilasil ni xil vahit, ‘Mumei, holesok xil te anien ak mese tuei.’
LUK 14:18 “E xil vus lasin ni tengan lamei en vengan lanemi labit holesok sav xil be eilep mak mu mili anien ak. Tei e xil bit, ‘Inou natexal tan tei e niha mu nisao ni. Ve rin ak, nasakras namat.’
LUK 14:19 “Tei mun bit, ‘Inou natexal buluk te polien he xalu (10) tengan lilihi aean xa itei tan savan, e nabit nama mu nasak pis xil. Ve rin ak, nasakras namat.’
LUK 14:20 “Tei mun bit, ‘Inou nateli rohon tang. Ve rin ak, nasakras namat.’
LUK 14:21 “Misak ni, eloheoh ak dilomun ba bit mesen sepinien xil ak mi eilep nan. E melele xa milonge, eilep ak ien mikat pupu, e biteni mi eloheoh nan bit, ‘!Utemanon, uhe suse xil te metimal ak! Ha uleh hoeo xil, moletin xil xa lasakras lakakao, ngan xil xa metexil bar, e ngan xil xa rut tenbexil mat.’
LUK 14:22 “Tavehi ti, eloheoh dilomun e biteni mini bit, ‘Suv, napol sen holesok xil xa otesemae ni, e ut pipin ni moletin xil holu tamu.’
LUK 14:23 “Ma eilep biteni mini bit, ‘Ha uhe ut xil ngasen e suse xil vus e ukes moletin xil limei, tengan isak ni nim mavan ipolu kuhi ni moletin xil.
LUK 14:24 !E nabiteni minuk, tovuol e ngan xil xa natesilasil ni xil tetiamu likar pis ti anien ak!’” Melele xa Iesu ngganien bus, be reling nim ma Farasi ak ba.
LUK 14:25 E melele xa Iesu di mikakao mikapis e metimal xil, vanut moletin xil holu di langgusili. Vatei, Iesu biles e biteni mi xil bit,
LUK 14:26 “Xosxa moletin tei bit vahusil nou, eheien nan e nou ili eheien xa di e tamen, ninen, atou nan, horamue nan xil, tuneli e hineli xil, e xi mun tang. Xosxa namak ti, ma xi misakras vahe moletin navan.
LUK 14:27 Ngan xil xa iexil ti tavei tengan lapo eivave te maten nae e lavusil xat nou, xil lasakras mei lave moletin navan xil.
LUK 14:28 “Xosxa tei e xamim di minemi bit vahil nim tei xa mahulong, itotan mu e inem usili xa mani te nim ituxol mani eah. Ti, ipusi xa mani nan pipin mu tapin ti tengan ipol vuol ni nim ak.
LUK 14:29 Maxani, ipol ni rute tang e napol vuol ni ti. Xosxa imak, ma moletin xil vus xa lipusi, lisepsisili lihit,
LUK 14:30 ‘!Xi miling hen e polien te nim man, e misakras vapol vuol ni!’
LUK 14:31 “Nggusil nenemien ak, sexien ak nggoni suv toto tei xa mileh viton moletin xil taosen he xalu (10,000) tengan ha lavae vatel suv toto sav tei xa di bemei del moletin nan xil xa labe taosen hanutap tei (20,000). Itiamu, xi itotan e inem kuhi xa xi nggur xeihen pipin tengan vavae vatel suv toto ak e moletin nan xil.
LUK 14:32 E xosxa pus kila xa tahur ti xeihen vapin, ma isil ti eloheoh nan xil liha lipus suv toto sav ak melele xa xi da tamu sotin tengan lisep ves suse tova te tomat.
LUK 14:33 Ma, e hisit sexien ak, xamim vus munem kuhi mu. Xosxa xouk tasom osakras oling holesok nam xil vus, ma osakras mei ove moletin navan.”
LUK 14:34 E Iesu misel xat vanut moletin xil bit, “Xamim munggoni sol. Sol bos. ?E xosxa xa kekasen teni be relingi, ma likila liling rilomun ni itep?
LUK 14:35 Sol ak tavos ni ti tova, e vahos mak mu vahit laso ni vaha. !Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi!”
LUK 15:1 Vatei, moletin te takis xil del moletin tesa sav xil mun lamei visal Iesu tengan lateong ni pispisien nan xil.
LUK 15:2 E melele xa Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lapusi, di laseputut ni labit, “Moletin ak di nggur pilei moletin tesa xil e di mingganien vituei mun del xil.”
LUK 15:3 Ma Iesu dei vole ak mi xil bit,
LUK 15:4 “?Xosxa tei e xamim, sipsip san xil labe handred tei (100) e tei e xil mikesae, ma xi ipol ni itep? Iling ngan tesav xil liti e valkesao lia husmunae e ha ilang ni ngan xa mikesae iha vuma … ikameti.
LUK 15:5 E melele xa ikameti, ihesi xi ihe holu xa ihe holu pupu, ipoe ite vatuvun, e itilomun ihe tim.
LUK 15:6 E melele xa ituxoh tim san, ikes viton tuneli xil e ngan xil xa ladi sangas visali, e ihiteni mi xil ihit, ‘!Rihesi xir vengan xa nakamet sipsip savan xa tekesae!’
LUK 15:7 Nabiteni mi xamim, ngan xil te ut nesao di labesi xil mak mu melele xa moletin tei takes xa mikesae e tesaen biles meulien nan tengan ihusil Hi, ili moletin xil holu xa labit lamal ngamu pe meten, ma labit linaviles ti.”
LUK 15:8 E Iesu dei vole tei mun bit, “?Xosxa atou tei miling kuh mani nan xa be he xalu (10) di, e pusi xa tei e xil mikesae, ma ipol ni itep? Isahan laet, itaveas e nim, e ilang kuhi ni mani xa mikesae e ut xil vus iha vuma … ikameti.
LUK 15:9 E melele xa mikameti, ikes viton timue nan xil e ngan xil xa ladi sangas visali e ihiteni mi xil ihit, ‘!Rihesi xir vengan xa nakamet mani navan xa tekesae!’
LUK 15:10 Nabiteni mi xamim, masxaxa xil na Hi labesi xil mak mu melele xa moletin tei xa mikesae e tesaen biles meulien nan tengan ihusil Hi.”
LUK 15:11 Iesu dei vole teimun bit, “E rute tei, tiramue tei da del natneli lu.
LUK 15:12 Vatei, ngan xa be tasite mei biteni mi tamen bit, ‘Tata, ha useti holesok nam xil xa ihe namel. Ti, usa navan taxeak.’ Ma tamealu miseti holesok nan xil mi xalu.
LUK 15:13 “Melengien vahis mitavi, e natneli xa be tasite pos vuol ni tan nan e holesok sav nan xil, nggur xat mani teni, e be reling tim sa tamen ba. Di, be rute tei xa be sotin e purun sen mani nan e sexien xil te suse.
LUK 15:14 E melele xa horamue ak tepos vuol ni mani nan xil bus, rute xa da en, us tamus ti e anien tovuol. Misak ni, mae kekaten bemei e horamue ak mei be hoeo vari.
LUK 15:15 Misak ni, ba pol mi moletin tei te rute ak xa misila tengan vati vatel vueili san xil e vahangan xil.
LUK 15:16 E melele xa di bangan xil mak, ien bei tengan vaa ti anien a vueili xil ak, e moletin tovuol xa mei vasa anien mini vahe an.
LUK 15:17 Di, vatei, minem kila sung e biteni mi xi tasen bit, ‘Moletin te polien xil vus na tata nava, anien ae holu. E inou, navehi ti, mae ikar vin nou inggak.
LUK 15:18 Nimea, niha mun nipus tata nava, E melele xa nipusi nihiteni mini nihit, “Tata, napol misa li pe met Hi e pe metom.
LUK 15:19 Natapin ti mun tengan okes nou ni natumali. Upol ni minou ixoni ngan xa nabe moletin te polien tei nam.”’
LUK 15:20 Ma mea, e nggur suse tengan itilomun ihe tim sa tamen. “E melele xa di tamu sotin vuteili ra tim, tamen pusi. Melele xa tamen pusi de suse, ien misae en, e mitamea miloh be visali. Melele xa duxoli, miso hen nggaxol natneli e pesum ni vin.
LUK 15:21 E natneli biteni mini bit, ‘Tata, napol misa li pe met Hi e pe metom. Natapin ti mun tengan okes nou ni natumali.’
LUK 15:22 “Tasepin ti mu vavus, e tamen di mikes moletin te polien nan xil lamei e biteni mi xil bit, ‘!Mutemanon! Muleh eising xil xa bos vamei mei musing xole ni. Muling ring e vakuhen tengan vapisen ni xa xi be natuxoli. E musa sandel ihesi tengan vapisen ni xa tave hoeo ti mun.
LUK 15:23 !Ti, muhas sulut buluk tova xa mikaio kuhi tengan ripol ni anien tei xa mahulong, vengan xa rabesi xir holu xa holu pupu xosali!
LUK 15:24 Rabesi xir vengan xa natuxoli temat, e xosali, nggoni ngan xa meul rilomun. Reitin, xi tekesae, e taxeak, rakameti mun.’ Ma xil langganien, lakikei, e labol del sien.
LUK 15:25 “Melele xa holesok xil ak di mistal, horamue xa be muimol nan tete naho. E melele xa dilomun bemei sangas visal tim, milonge xa moletin xil di lakikei e di labol.
LUK 15:26 Ma mikes moletin te polien tei bemei visali, e misisi bit, ‘?Naha xiak?’
LUK 15:27 “E xi bit rilomun ni mini bit, ‘Tumali dilomun bemei tim e tamom bas sulut buluk tei xa mikaio kuhi vengan pusi xa natneli meul tang da e bemei mun mi xir.’
LUK 15:28 “E melele xa muimol ak milonge mak, ien mikat, e bit nave ti nim. Ma tamen mistal be hale e dakesi tengan vahe nim vatel xil.
LUK 15:29 E muimol misa sepinien ba mi tamen bit, ‘!Uteong ni nou! !Huram holu ngamu di napol minuk nggoni ngan xa nabe moletin te polien nam tang! !Inou natateong ras ni ti raem! ?E naha tova iaxa otesa ni minou ven? !Neta tovuol! Otasa pas nani tova minou tengan nipol ni anien tova itel timue navan xil.
LUK 15:30 !E melele xa natumali xai bemei mistal mun e tim, ngan xa tepurun sen holesok nam xil e hoeaso xil, omea obas sulut buluk xa mikaio kuhi ven!’
LUK 15:31 “E tamen bit rilomun ni mini bit, ‘Natuxoli, vehakut xouk oda visal nou, e holesok xil vus navan be nam.
LUK 15:32 E momal tang tengan ripol ni anien ak, e rihesi xir holu ven. Vengan xa tumali temat, e taxeak, di meul mun. Reitin, xi tekesae, e taxeak, rakameti mun.’”
LUK 16:1 Melele xa Iesu di tamu e suse tengan vahe Serusalem, dei vole ak mi moletin nan xil bit, “Vatei, eilep tei da xa pol ni bisnis tei, e xi teling moletin te polien nan tei tengan vahe vat te bisnis ak. Vat ak pol ba vuma … eilep nan nggur longeongen bit vat nan di purun holesok nan xil.
LUK 16:2 Ma mikes vat ak bemei visali e biteni mini bit, ‘?Naha iaxa di nalonge usiluk xiak? Uha utis usil polien xil vus xa di otepol ni e rin navan, vengan xa, navehi ti, niso ratuk ra polien ak.’
LUK 16:3 “Melele xa vat ak milonge mak, misep tasen bit, ‘Suv navan vaso rat nou ra polien navan xiak. ?Xosxa imak, ma nipol ni naha vari? Veok taxeih ti vapin tengan nata len tan, e nabe unoun pupu tengan naram ni moletin xil ve mani.
LUK 16:4 !Aha! Nakila naha xa nipol ni. Xosxa nipol ni imak, ma melele xa nivus ra polien ak, timue navan xil liti e lihur pilei nou e tim sae xil.’
LUK 16:5 “Ma vat ak mikes kekes ni moletin xil xa kaon nae di del suv nan. Ngan xa bemei diamu, vat ak misisi bit, ‘?Kaon nam be naha del suv navan?’
LUK 16:6 “E moletin ak bit rilomun ni mini bit, ‘Nateleh tiram oel te olip tehe handred tei (100).’ “Ma vat biteni mini bit, ‘Utemanon, uhur uvei nam, e utei kaon nen imei etan ituxoh tiram oel hanutap lu e he xalu mun (50) kestang.’
LUK 16:7 “Di, mikes ngan tesav bemei e misisi bit, ‘?E xouk, kaon nam be naha?’ “E xi bit rilomun ni bit, ‘Nateleh bak pulaoa tehe taosen tei (1000).’ “E vat biteni mini bit, ‘Uhur uvei nam e utei kaon nam imei etan ituxoh bak handred tol e he sav (800) kestang.’
LUK 16:8 “Melele xa suv na vat ak milonge xa pol ni vatin mak, suv ak mei biteni mini bit, ‘Tave ti neta xa otepol ni vatum temak, sexien nam di pisen metisouen nam vengan xa di onem usil melele xa ti imei e melele xa niso ratuk ra polien ak.’” Di, Iesu bit kil koute te vole ak mi moletin xil bit, “Nabiteni mak vengan xa moletin xil te ut etan di lapol ni vatixil melele xa lapol del tua nae xil tengan linem ihos mi xil e melele xa ladi tamu e ut etan. E sexien nae bos mak mu mili sexien na ngan xil xa ladi e miehen.
LUK 16:9 E nabiteni mi xamim, mani namim misakras vata vahehi. Ma muleh moletin sav xil mei lihe timue namim xil e mututou ni xil itel holesok namim xil te ut etan ak. Vengan xa melele xa mustokovein holesok namim xil te ut etan, timue namim xil lihur pilei xamim e rute xa ita vehakut e ut nesao.
LUK 16:10 “Moletin xa di milaxat kuh neta tei xa hokorong, xi mikila valaxat kuh neta tei xa mahulong. E moletin tei xa di purun neta tei xa hokorong, xi mikila mun vapurun neta tei xa eilep.
LUK 16:11 Ve rin ak, xosxa otepol ni sexien xil xa tepisen ni xa moletin xil lasakras lanesi e xouk vatel holesok nae xil te ut etan, ma Hi mun misakras vanesi e xouk vatel holesok hos nan xil xa be eilep mak mu mili.
LUK 16:12 E xosxa mutalaxat kuh holesok xil ti te ut etan xa Hi di milingi e hemim, ma misakras vasa ti mun neta mi xamim e ut nesao.
LUK 16:13 “Moletin te polien tei misakras vapol mi suv lu. Maxani, ien iat tei, e eheien nan iti e tei xalu. Mu ilong xat tei, e iketeh isa ni tei xalu. Osakras omot mi Hi e mi mani mun.”
LUK 16:14 Melele xa Farasi xil lalong sepinien xil ak, lasep pepamen ni Iesu, vengan xa eheien nae di e mani holu.
LUK 16:15 E Iesu biteni mi Farasi xil bit, “Xamim iaxa di mupol nggeih tengan vasak ni mosav xil lanem labit xamim mumal tevi, e Hi mikil nenemien namim. Vengan xa holesok xil xa moletin xil di lanemi labit bos, ngan ak pupuru pupu pe met Hi.
LUK 16:16 “Tetiamu, rae xil na Mosis e tisen na provet xil latepisen suse na Hi mi moletin xil ba duxoh melele xa Sion temei e di tebaptaes ni moletin xil. E xosali iha, di labithiten longeongen hos usil suse xa Hi mei be suv toto te meulien na moletin xil. Longeongen hos ak di mikapis e ut xil ngasen, e moletin xil holu di lakal tengan lasak ni Hi mei vahe suv toto te meulien nae.
LUK 16:17 “Neta sav xos ut nesao e ut etan lalivus e melengien tei xa ti imei, e mavulut sepinien xil vus te rae xil na Hi, xeihen teni misakras vavus vatova.
LUK 16:18 Ve rin ak, tiramue xa mistokovein atou nan e nggur atou sav di pol ni tesaen dela. E tiramue xa miteli del atou xa testokovein tiramue nan, xi mun di pol ni tesaen dela.”
LUK 16:19 Iesu mitumul mi moletin xil bit, “Vatei, moletin tei da xa holesok nan holu. Xi mising ni eising xil xa bos e mani nan be holu, ma mikila vaxal holesok xil ngasen xa ien bei. E meulien nan, xi milonge bos vehakut.
LUK 16:20 E sangas visal puiteh te vioh xa di mikapis xol nim man, hoeo tei di pat, hisen Lasaros. Holesok nan tovuol, misakras vakakao, e tenben be menuk xil kestang.
LUK 16:21 E melele xa dat mak, kuli xil lamei di lamun menuk nan xil. E Lasaros ien bei pupu ni tengan vaa saxut anien xa moletin xa holesok nan holu di miso ni ba.
LUK 16:22 “Ludi mak ba vuma … hoeo ak mat, e masxaxa xil langguri ba lalingi dotan vituei del avu Ebraham e anien xa mahulong e ut nesao. Tave nousav ti, moletin xa holesok nan holu mun mat, e ladihin ni.
LUK 16:23 E moletin ak ba de ut sa Temat, e milong pangas xi pupu. E melele xa miketeh be sotin, pus avu Ebraham nesao, e Lasaros dotan de rin.
LUK 16:24 Misak ni, xi mikei be nesao bit, ‘!Avu Ebraham, iem isae li e nou! Usil Lasaros imei tengan isa rut oei nimu ni tengan vasak ni meok vamerir timoli. Vengan xa nalong pangas nou pupu e upang ak.’
LUK 16:25 “E Ebraham biteni mini bit, ‘Natuxoli, unem pisi mu. E meulien nam tetiamu, xouk otepus kuh hosien vehakut, e Lasaros tepus longpangasien kestang. E taxeak, xi sung di pus hosien inggak, e xouk, di olong pangasuk inggaxai.
LUK 16:26 E teimun, poal tei xa mahulong da xoteh xouk ra xamel xa be tan xa be tan e hoxalite teni tovuol. Misak ni xamel malsakras malihur xotehi malihat visal xouk. E xouk e ngan xil mun xa ladi delak musakras mumei visal xamel.’
LUK 16:27 “Ma moletin xa holesok nan tehe holu biteni mini bit, ‘O avu Ebraham, imak ma nadakesuk li tengan usil Lasaros ihe tim sa tata navan.
LUK 16:28 Vengan xa e rute ak, tuxoli lim (5) ladi en. Umaen ni Lasaros ha isel xat xil tengan xil sung linamei ti e ut te longpangasien ak.’
LUK 16:29 “E Ebraham bit rilomun ni mini bit, ‘Rae xil na Mosis del sepinien na provet xil tetiamu di ngamu xa di misel xat vatimol nam xil. Momal tengan ti lilong xat sepinien xil ak.’
LUK 16:30 “E moletin ak bit rilomun ni mini bit, ‘!E‑e! !Avu Ebraham, ngan ak tapin ti mu! E vahit moletin tova vamea rilomun ra maten e vahe visal xil, ma xil lipus kila sung, e lihiles meulien nae ra sexien tesa nae xil.’
LUK 16:31 “E Ebraham misa sepinien kor mini bit, ‘Xosxa xil latalong xat ti rae xil na Mosis e sepinien na provet xil, ma lasakras lalong xat sepinien na moletin tei xa mea rilomun ra maten.’”
LUK 17:1 Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Be reitin xa sexien xil xa ipol ni moletin imot e tesaen ti imei. !E isa pupu mi moletin xa be suse te tesaen xil ak xa bemei e mosav xil!
LUK 17:2 Vengan xa pangasien xa Hi isa ni mi ngan xil xa di lapol ni moletin tei xa taxeih ti e neketen nan mot e tesaen isa xa isa pupu. Reitin, pangasien xa isa ni mi xil ili longpangasien na moletin tei xa labar xat hat tei xa mahulong de hiraen e laterir ni be huinep te tas.
LUK 17:3 !Ma muxuxou kuhi xa munapol ni tuemim xil ti e neketen linamot e tesaen! “Xosxa tumali e neketen di pol ni tesaen tei ba minuk, umal ni. E xosxa xi biles meulien nan ra tesaen ak, ma uketeh ihos rilomun mini.
LUK 17:4 E neta sav xos tumali ak pol ni tesaen ba minuk be valu e he sav (7) e melengien tei, e, e melele xil ngasen, xi bemei visaluk e biteni minuk bit, ‘Napol misa pupu li minuk e ninapol ni ti mun vari namak,’ xa momal xa uketeh ihos rilomun mini.”
LUK 17:5 Melele xa moletin nan xil lalonge mak lasis Iesu labit, “O Suv li, upol ni neketen namem mei ixeih mu.”
LUK 17:6 Ma xi biteni mi xil bit, “Reitin xa neketen namim hokorong pupu. Vengan xa xosxa neketen namim hokorong nggoni tutut utiei tei, ma mukila mupol ni merekel xil ixoni ngan xa muhiteni mi vatiei xa mahulong xiak muhit, ‘!Put ratuk ra tan ak, e ha, ulih xouk tasom ute tas inggaxor!’ e xi ilong xat rae namim.”
LUK 17:7 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Xamim mukil sexien na masta tei ngamu xa di misil slev nan tengan ha vapol e naho nan mu valaxat sipsip san xil. Melele xa slev nan pol bus, masta nan misakras vahiteni mini vahit, ‘!Amei, utotan kuhi e uanien!’
LUK 17:8 !E‑e, sexien na masta tei tamak ti! Xi ihiteni mi slev nan imak ihit, ‘Ha usak mesen anien avan mu. Ti, using xoles eising nam e uleh anien avan imei. Utatil nou mu nianien. Ti, xouk sung okila uanien.’
LUK 17:9 ?E midep? ?Masta ak imes slev nan vengan xa di nggusil naha xa di misemae ni mini? E‑e, misakras.
LUK 17:10 E hisit sexien ak, melele xa mupol sen polien xil xa Hi biteni mi xamim tengan mupol ni, momal tengan muhiteni tang muhit, ‘Xamem mabe slev nan xil kestang, e di mapol nggusil naha xa Hi di misa ni mi xamem tengan mapol ni.’”
LUK 17:11 Melele xa Iesu del moletin nan xil di langgusil suse tengan lave taon te hal Serusalem, xil langgo provins te hal Kaleli e langgur xoteh provins te hal Sameria laba.
LUK 17:12 Melele xa xil lakakao labe metimal tei, labisu ni moletin he xalu (10) e suse xa mesien leporsi di bas purun tenbexil. Melele xa lapus Iesu, dit lasoh sotin
LUK 17:13 e lakei ba ni labit, “!Suv Iesu! !Iem isae li e xamem!”
LUK 17:14 Iesu miketeh ba e biteni mi xil bit, “Muha, mupisen xamim mi pris xil tengan lilepis kuh tenbemim.” E melele xa moletin xil ak langgusil suse nae laba, tenbexil mei memese rilomun ra mesien nae.
LUK 17:15 Melele xa tei e xil pus kila xa tenben mei memese rilomun, xi dilomun bemei visal Iesu, e mikei be nesao ni memesien xil ba mi Hi.
LUK 17:16 Moletin ak mitingeiril pe met Iesu e misa memesien nan mini. E moletin ak tave ngan Siu ti, be ngan Sameria.
LUK 17:17 E Iesu misis moletin nan xil bit, “Moletin he xalu (10) iaxa tenbexil temei temese rilomun. ?Ngan tesav xil xa labe hat e he sav (9) ladi xave?
LUK 17:18 Moletin ak tave Siu ti. ?Veneh ma xi kestang dilomun bemei tengan vasa memesien nan mi Hi?”
LUK 17:19 Misak ni, Iesu biteni mi moletin ak bit, “Umea e uhusil suse nam uha. Neketen nam iaxa tesak ni tenbom mei memese.”
LUK 17:20 Vatei, rut Farasi xil mei lasis Iesu labit, “?Hi mei ihe suv toto na moletin xil vilieh?” E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Lelaxatien na Hi namei ti naxo suse xa moletin xil lakila lipusi ni metexil.
LUK 17:21 Moletin ti misakras vahiteni vahit, ‘!Pus ti mu, xi tak!’ mu ‘!Iaxa da inggaxor!’ vengan xa lelaxatien na Hi di mi xamim ngamu, e tine ngan xil xa xi be suv toto te meulien nae.”
LUK 17:22 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Melele te xeih xil ti imei, e inou ninara ti mun visal xamim. E melengien xil ak, iemim ti ihei tengan Nat Moletin imei isak ni xamim mei muti e hosien itela, tave ti neta xos ihe te melengien tei takes. E nastal ti e melengien xil ak ti.
LUK 17:23 E mulong moletin xil lihit, ‘!Mupus ti mu Nat Moletin iaxor!’ mu ‘!Xi tak!’ E munaha ti e munahusil xil ti.
LUK 17:24 Nabiteni mak mi xamim, melengien xa Nat Moletin imei rilomun en moletin xil vus lipus kila e litemanin ni ixoni melele xa lapus an milangas e miehen teni nggur vuol ni tilang hat nggo rin tei ba duxoh rin sav mun.
LUK 17:25 E itiamu, xi ilong pangas pupu ni xi, e moletin xil te xosali ak lisin ni.
LUK 17:26 “Melengien xil na Nat Moletin mei istal ixoni melengien xil na Noah tetiamu xa moletin xil latnavue xat xil ti.
LUK 17:27 E melele nen ak, moletin xil ngasen di lateanien, di latemun, e di lateteli teha tetuxoh melengien xa Noah tehe tuturil nan xa mahulong. Latetemanin, e oei teleh xol rute xil vus e moletin xil vus latmerir.
LUK 17:28 “Melengien xil na Lot mun temak tang. Moletin xil ngasen di lateanien e di latemun, rute xil di latepos ni neta e rute sav xil mei latexale, di latepol ni naho e di latekili ni nim xil mun.
LUK 17:29 E melele xa Lot temea tehe reling moletin xil te hal Sodom, upang e hatupang xil texo ut nesao temei e tan e tehas lelen moletin xil vus.
LUK 17:30 E melengien xa Nat Moletin mei istal en ixoni melele xalu ak xa moletin xil latetemanin ni.
LUK 17:31 “E melengien nen ak, xosxa moletin tova di mingel e hale, mesal ihe tovuol tengan vatilomun vahe nim e vahur neta tova nan. E xosxa moletin tei di pol e naho, xi nava ti mun tim tengan vahur neta tova ra tim san.
LUK 17:32 Munem usil longpangasien xa testal e meulien na atou na Lot.
LUK 17:33 Ngan xil xa lasak pisi tengan likenin meulien nae ve xil tang, ma meulien nae ikesae ra xil. E ngan xil xa limaen meulien nae ikesae, ma xil iaxa likamet meulien sal.
LUK 17:34 Nabiteni mi xamim, e melele nen ak, tiramue xal atou nan lalipat e rong tei takes, e Hi ihur rat tei xalu ihe visali e ut nesao, e teimun isin ni e ilingi ita.
LUK 17:35 Atou lu ti lalipol ni anien e ut tei takes, e Hi ihur rat tei xalu ihe visali e ut nesao, e teimun isin ni e ilingi ita.”
LUK 17:36 
LUK 17:37 Sepinien nan misak ni moletin nan xil lasisi labit, “?Suv, Nat Moletin imei rilomun e rute xave?” Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Moletin xil vus lipus kil rute xa Nat Moletin itilomun imei en vengan xa imei itel pangasien holu. Reitin, lipus kila ixo hisit sexien xa di lapus kil rute xa neta tei mat da en e melele xa lapus vanut angelu xil ladi e ut tei.”
LUK 18:1 Di, Iesu dei vole tei mi moletin nan xil tengan vapispisi mi xil xa ti lisis vehakut e linamaen nenemien nae ti namot.
LUK 18:2 Xi biteni mi xil bit, “E metimal tei, moletin te lepisien tei da, xa di tamerere ni Hi mu moletin sav xil ti.
LUK 18:3 E metimal ak, tunau tei da xa vehakut ba pus moletin te lepisien tengan vatakesi vahit, ‘Moletin tei di pol tavos ti minou. !Umea, ulepis rin namel e upol ni naha xa momal e rin navan!’
LUK 18:4 “E melengien xil vus, tunau ak dakesi dakesi dakesi ba vuma … moletin te lepisien ak pol ni naha xa misisi ven. Vengan minemi bit, ‘Tave ti neta xa natamerere ni Hi mu moletin xil ti,
LUK 18:5 e vengan xa tunau ak dit dakes nou ve tutouen vehakut mak, bos xa nipol ni naha xa momal e rin nan. Vengan xa xosxa ninapol ni ti, ma xi ixulehi imei vehakut e mei nitalang.’”
LUK 18:6 Di, Iesu bit kil koute te vole ak mi moletin xil bit, “Neta sav xa sexien na moletin te lepisien ak tamal ti, mulonge xa biteni xa ipol ni naha xa momal e rin na tunau ak.
LUK 18:7 ?Ma munemi midep e rin te sexien na Hi? ?Munemi mubit Hi xa momal mak mu mili moletin ak misakras valepis rin na moletin nan xil ixo sexien xa momal? ?Munemi mubit napol ni ti naha xa momal e rin na ngan xil xa tekes xil labe nan, xa di ladakesi ve tutouen melengien e vongien?
LUK 18:8 Reitin li nabiteni mi xamim, Hi itemanon ilepis rin nae ihusil sexien xa momal e ipol ni ihos mi xil. ?E melele xa Nat Moletin imei rilomun mi moletin xil te ut etan, munemi mubit ikameti xa neketen nae nggeih en, mu nakameti ti?”
LUK 18:9 E melele nen ak, rut moletin xil ladi inggak xa lanemi labit lamal ngamu pe met Hi ve polien hos nae xil. E lanem male ni mosav xil. Ma Iesu dei vole ak mi xil bit,
LUK 18:10 “Vatei, moletin lu lube vioh te Nim Eo na Hi tengan lalisis. Tei xalu be Farasi, e teimun be moletin te takis.
LUK 18:11 Ngan xa be Farasi mikakao bemei sangas visal puiteh te Nim Eo e misoh misis bit, ‘Hi, namesuk vengan xa inou nataxoni mosav xil ti xa di labe hokan, xa di lapol ni tesaen ba xat mosav xil, e xa di laleh atou na mosav xil. Namesuk mun vengan xa inou nataxoni moletin te takis ti xa da iaxor.
LUK 18:12 Vengan xa inou di nabal ni anien ve sisen melengien lu e wik tei, e di nasa taet te holesok navan xil minuk.’
LUK 18:13 “E moletin te takis misoh de sotin vuteili ra Nim Eo e tapet rat vatin ti vahe nesao vengan xa bit napin ti tengan vaketeh vahe ut nesao. Melele xa minem usil meulien tesa nan, simeten mereh e misis bit, ‘!O Hi, iem isae li e nou! !Nabe moletin tesa tang!’”
LUK 18:14 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Nabiteni mi xamim, melele xa lusis bus e ludilomun lube tim salu, moletin te takis iaxa momal pe met Hi, e tave Farasi ti. Vengan xa moletin xil xa di lapet rat xil labe nesao, Hi ipol ni xil lihe tan. E ngan xil xa di laling nenemien nae be tan, Hi ipet rat xil lihe nesao.”
LUK 18:15 E melele nen ak, rut moletin xil di laleh tutut horamue nae xil labe visal Iesu tengan valing hen e xil e vasa tuxolxatien nan mi xil. E melele xa moletin nan xil lapus naha xa moletin xil di lapol ni, lasikoe xol xil e labul xat xil ven.
LUK 18:16 E Iesu mikes tutut horamue xil ak lamei visali e biteni mi moletin nan xil bit, “Munasikoe xol xil ti. Mumaen xil tang tengan limei visal nou. Vengan xa Hi be suv toto e meulien na hisit moletin xil xa langgoni tutut horamue xil ak.
LUK 18:17 Reitin li nabiteni mi xamim, moletin xil xa lasakras laling nenemien nae vahe tan vaxoni tutut horamue tei, lasakras lavur tuxolxatien te lelaxatien na Hi e meulien nae.”
LUK 18:18 E melele nen ak, vat tei na Siu xil bemei visal Iesu e misisi bit, “Titsa, xouk obos li mak. ?Nipol ni naha tengan nihur meulien sal?”
LUK 18:19 E Iesu misis rilomun ni ba mini bit, “?Veneh ma obit nabos? Moletin ti tavos, Hi kestang bos.
LUK 18:20 Xouk okil rae xil na Hi ngamu, ‘Munakan ni atou mu tiramue na mosav ti. Munahas vin ti moletin. Munakan ni ti neta. Munaluvos ni his mosav xil ti. Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’”
LUK 18:21 Vat ak bit rilomun ni mini bit, “E melele xa natehe horamue mei duxoh xosali natahur xoteh ti rae xil ak.”
LUK 18:22 Melele xa Iesu milonge mak, biteni mini bit, “Neta tei mun otapol ni ti mu. Upos vuol ni holesok nam xil e useti mani teni mi hoeo xil. Imak, ma e ut nesao, holesok nam xil imei ihe holu mu. Ivus, ti umei uhusil nou.”
LUK 18:23 E melele xa vat ak milong sepinien na Iesu, xi milonge misa vengan xa holesok nan holu pupu.
LUK 18:24 Melele xa Iesu pusi xa vat ak milonge misa biteni mi moletin xil bit, “Nggeih pupu mi ngan xil xa holesok nae holu tengan lamaen Hi vamei vahe suv toto te meulien nae.
LUK 18:25 Minggeih pupu tengan kamel tei vakital vaxo vulut nitil tei. E minggeih mak mu mili mi moletin tei xa holesok nan holu tengan Hi vamei vahe suv toto te meulien nan.”
LUK 18:26 Ngan xil xa lalong sepinien na Iesu lasisi labit, “?Imak, ma visi vari ikila ihur meulien sal?”
LUK 18:27 Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin xa moletin xil lasakras lapol ni neta tova tengan vasak ni xil lavur meulien sal. E Hi mikila vahiteni xa visi iaxa ihur meulien sal.”
LUK 18:28 Di, Pita biteni mini bit, “?E midep e xamem? Matestokovein holesok xil namem e mei manggusil xatuk.”
LUK 18:29 E Iesu biteni mi moletin xil bit, “Nakila. E reitin li nabiteni mi xamim xa Hi isa huite teni mi ngan xil vus xa lastokovein tim sae, mu atou nae, mu tua nae xil, mu tamexil, mu ninexil, mu horamue nae xil mun tengan lavusil xat Hi e lasak ni mei vahe suv toto e meulien nae.
LUK 18:30 Reitin, Hi isa xoles neta mi xil xa ihe holu mak mu ili holesok xil ak e ut etan. E, e ut nesao mun, xil lihur meulien sal.”
LUK 18:31 Iesu mileh viton moletin nan xil xa labe lu e le tei (12) ba ladi se xil, e xi biteni mi xil bit, “!Muteong ni nou! Taxeak, di raba ve Serusalem. E rute ak, holesok xil vus xa provet xil tetiamu di latehit lelen ni usil Nat Moletin mei istal ihe reitin.
LUK 18:32 Rut moletin xil limaen ni ihe he moletin xil xa latave Siu ti. E ngan xil lisep purun ni, lipol isa mini, e likusah iha xati.
LUK 18:33 Limeas pangasi, e lihasi imat. E melengien tol nen, xi imea rilomun ra maten.”
LUK 18:34 E moletin nan xil latanem kil ti holesok xil ak. Koute te sepinien nan minggus ra xil. Misak ni xil latakil ti naha xa Iesu di misep usili.
LUK 18:35 Melele xa Iesu del ngan xil xa di langgusili lamei sangas ni taon te hal Seriko, moletin tei xa meten bar dotan de seri suse e di miram ve tutouen.
LUK 18:36 Melele xa milong vanut moletin xil ak di lakakao lali rute xa da en, misis xil bit, “?Naha xiak?”
LUK 18:37 E xil labit rilomun ni mini labit, “Iesu te hal Nasaret iaxa mei mitavi ba iaxai.”
LUK 18:38 Melele xa metevar ak milonge mak, mikei nggeih bit, “!Iesu, nat suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
LUK 18:39 Melele xa biteni mak, moletin xil xa di lakakao diamu labul xati labit, “!Utat votei!” E tavei ti neta xa mak, xi mikei nggeih pilei sung bit, “!O nat suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
LUK 18:40 E melele xa Iesu milong keien nan, misoh e biteni mi moletin xil bit, “Mutel moletin xai vamei inggak.” E melele xa bemei visali, Iesu misisi bit,
LUK 18:41 “?Iem bei tengan nipol ni naha minuk?” E metevar ak biteni bit, “Suv, ieok bei li tengan niketeh rilomun.”
LUK 18:42 Ma Iesu biteni mini bit, “!Bos, keteh rilomun! Metom xalu mei lubos rilomun nggusil neketen nam.”
LUK 18:43 Vatakes, metevar ak mikila vaketeh rilomun. Ma misa memesien ba mi Hi e nggusil xat Iesu. Melele xa vanut moletin xil ak lapusi, xil vus lames Hi ven.
LUK 19:1 Melele xa Iesu di tamu nggusil suse ba be Serusalem, di mika pas taon te hal Seriko.
LUK 19:2 E taon te hal Seriko, Siu tei xa be vat na moletin te takis xil da en. Hisen Sakias xa holesok nan xil holu.
LUK 19:3 Xi bit vapus ti xa Iesu be visi, e misakras vengan xa xi be tamure tang e vanut moletin xil xa di langgusil Iesu labe holu pupu.
LUK 19:4 Ma Sakias miloh diamu ni vanut moletin xil ak, e ba peou e vatit sikamor tei tengan ipus Iesu melele xa ihusil suse mei ileli rute xa da en.
LUK 19:5 E melele xa Iesu bemei momal ni rute ak, miketeh be nesao e biteni mi Sakias bit, “Sakias, utemanon umei e tan, vengan xa mei nisao ni xouk e tim sam xosali.”
LUK 19:6 Misak ni, Sakias mitemanon bemei e tan. Xi besi xi e del Iesu luba, e nggur pilei e tim san.
LUK 19:7 Moletin xil vus xa lapusi laseputut ba xat Iesu labit, “Moletin xai ba be tim sa moletin tesa tei.”
LUK 19:8 Melele xa Iesu e moletin sav xil ladi tamu e tim san, Sakias mitamea misoh e biteni mi Iesu bit, “!Suv, uteong ni nou! Inou nabit xati xa niseti holesok xil vus navan ihe vanute lu, e vanute tei nisa ni mi hoeo xil. E xosxa natekan ni mani na moletin tova texo polien navan xil, ma nabit xati tengan nisa xolesi mini e nisa hat (4) mun itel xati.”
LUK 19:9 Melele xa biteni mak, Iesu biteni mini bit, “Xosali, di opisen ni xa Hi miteh meulien e xouk del ngenom xil. Reitin, xouk mun obe nat Ebraham tei vengan xa di oling neketen nam e Hi nggoni ngan xa xi tepol ni.
LUK 19:10 Nat Moletin bemei e ut etan tengan valang ni hisit moletin xil vamak xa latekesae, tengan mei vateh meulien e xil.”
LUK 19:11 Melele xa Iesu da tamu e taon te hal Seriko, moletin xil di lanem usil naha xa mei istal e taon te hal Serusalem. Moletin xil holu lanemi xa melele xa Iesu ituxoh Serusalem, xi mei ihe suv toto e isak ni lelaxatien na Hi mei istal.
LUK 19:12 Ve rin ak, Iesu dei vole ak mi xil bit, “Vatei, eilep tei di bue xat xi tengan vastokovein kantri nan xati tengan ha vapus suv toto xa mahulong xa di milaxat kantri xil vus. Xi ba tengan suv toto xa mahulong ak isa xeihen mini tengan itilomun e mei ihe suv toto te kantri nan xati e ilaxat moletin xil en.
LUK 19:13 E diamu, xi mikes viton moletin xil te polien nan xa labe he xalu (10) lamei tengan iseti mani handred taosen (100,000) mi xil kekes. Di, biteni mi xil bit, ‘Muleh mani xil ak e mupol itela ituxoh melele xa nitilomun en.’
LUK 19:14 “Ma eilep ba, e moletin xil te kantri nan xati iexil ti tavei. Misak ni, xil lasil eloheoh nae xil laba tengan lihiteni mi suv toto xa mahulong lihit, ‘Xamem iemem ti tavei moletin ak tengan vamei vahe suv toto namem.’
LUK 19:15 E tave ti neta xa iexil ti tavei, suv toto xa mahulong xa di milaxat kantri xil vus milingi be suv toto nae. Di, eilep ak dilomun be kantri nan xati tengan valaxati. “Melele taxa eilep ak dilomun nggoni suv toto, mikes moletin te polien nan xil lamei tengan vakil ti xa xil latepol ni naha tetel mani xa teseti mi xil.
LUK 19:16 Ngan xa diamu bemei visali e biteni bit, ‘Suv, inou natepol tetel mani nam, ma natekamet mani xa be milian tei (1,000,000) da xat ngan xa otesa ni minou.’
LUK 19:17 “Suv toto ak biteni mini bit, ‘!Bos pupu! Xouk obe moletin te polien tei xa bos. E vengan xa otelaxat kuh neta xa hokorong, nilinguk tengan ti ulaxat taon he xalu (10) navan.’
LUK 19:18 “Teimun bemei e biteni mini bit, ‘Suv, inou natepol tetel mani nam, ma nakamet mani xa be handred taosen lim (500,000) da xat ngan xa otesa ni minou.’
LUK 19:19 “Ma suv toto ak biteni mini bit, ‘Xouk iaxa ulaxat taon lim (5) navan.’
LUK 19:20 “E moletin te polien teimun bemei e biteni bit, ‘Suv, mani nam xiak. Natepis xol kuhi ni kaliko tei e ba natesoso ni tang teta.
LUK 19:21 Natepol ni temak vengan xa uluk tekan ni xouk. Xouk di onggur neta xa otapol ti ven, e di onggur anien xa moletin sav xil di lapol ven e naho sam xil.’
LUK 19:22 “Di, suv toto ak biteni mini bit, ‘!Xouk obe moletin te polien tei xa osa tang! !Nipol ni sepinien nam xil ak mei ihe am mun tang! Xouk okila xa inou nabe moletin te xeih, di nanggur neta xa di natapol ti ven, e di nanggur anien xa moletin sav xil di lapol ni e naho navan.
LUK 19:23 ?Ve rin ak, veneh ma otaso mani navan ti vahe bangk tova? Suse ak be temale tang, e melele xa natilomun nakila navur rilomun ni mani navan xil vatel tuten mun xa vata xati.’
LUK 19:24 “Di, suv toto ak biteni mi ngan xil xa lasoh ladi sangas visali bit, ‘Muleh rat mani ak ra moletin xai, e musa ni mi moletin te polien navan xa nggur mani milian tei (1,000,000).’
LUK 19:25 “E xil labiteni mini labit, ‘!E suv toto, xi nggur mani milian tei (1,000,000) ngamu!’
LUK 19:26 “E xi bit rilomun ni mi xil bit, ‘Nabiteni reitin mi xamim, ngan xil xa di lapol del xat naha xa di nalingi de hexil, xil lihur huite teni ihe mahulong mak mu. E ngan xil xa di latapol ti vatel xat naha xa di naling e hexil, neta sav xos vahe hokorong tang, nileh rati ra xil.’
LUK 19:27 “Dutou ni ngan ak, suv toto ak biteni mun mi moletin nan xil bit, ‘E taxeak, ha utel elu navan xil xa iexil ti tavei tengan mei name suv toto nae tengan limei visal nou. Ti, muhas vin xil pe metok.’”
LUK 19:28 Melele xa Iesu dei vole ak bus, nggusil suse nan tengan vahe Serusalem del moletin nan xil.
LUK 19:29 Melele xa Iesu bemei sangas ni metimal te hal Betfas e Betani, sangas ni Vathu te Urvatiei te Olip, xi mikes moletin nan lu (2) tengan lalitiamu laliha.
LUK 19:30 E biteni mi xalu bit, “Mulihe metimal xa da iaxor. E melele xa muba en, mulikamet sulut dongki tei xa lasare da, xa moletin tovuol tamu vatotan en. Mullal rati e multeli imei inggak.
LUK 19:31 Xosxa moletin tei isis xamil xa mulal rati veneh, ma mulhiteni mini xa Suv iaxa ien bei.”
LUK 19:32 Misak ni, xalu luba e lupus holesok xil vus momal ni naha xa Iesu tehiteni mi xalu.
LUK 19:33 E melele xa di lulal rat sulut dongki ak, moletin xil xa sae lasis xalu labit, “?Veneh ma di mullal rat sulut dongki samem?”
LUK 19:34 E xalu lubit rilomuni mi xil lubit, “Suv iaxa ien bei.” Melele xa lalonge mak, moletin xil ak lamaen ni mi xalu.
LUK 19:35 Ma ludel sulut dongki ak be visal Iesu. Luden kot nalu da xol mar dongki, e ludutou ni Iesu ba dotan en.
LUK 19:36 E melele xa xi di muloh en e di nggusil suse ba, moletin xil laden kuh eising nae xil e suse nan tengan lapisen merereen nae mini.
LUK 19:37 E melele xa xi bemei sangas ni Serusalem, momal ni suse xa be Vathu te Urvatiei te Olip, moletin nan xil del vanut moletin sav xil mun xa di langgusili lakei ni memesien nae mi Hi. Xil lameun be nesao ve merekel xil xa di latepusi testal. Xil labit,
LUK 19:38 “!Tuxolxatien iti mi ngan xa di bemei e his Iahova! Xi iling tomat mi moletin xil itel Hi, e xil lipet rat hisen ihe ut nesao.”
LUK 19:39 E melele xa rut Farasi xa ladi e vanut moletin xil ak lalong sepinien nae, labul xat Iesu labit, “!Titsa, semae ni moletin nam xil tengan litit votei!”
LUK 19:40 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Nabiteni mi xamim, xosxa xil litit votei, ma hat xil ak sung likekei ni.”
LUK 19:41 Melele xa Iesu bemei sangas ni Serusalem, miketeh pusi, e muis ven
LUK 19:42 bit, “O mol‑Serusalem xil, vahit mupus kil suse te tomat, ma mukila muvuri. E taxeak, di mule rasi.
LUK 19:43 Reitin li, melengien tei di bemei xa elu namim xil mei livae itel xat xamim. Xil mei likapis xol taon namim e musakras mulesae ra hexil.
LUK 19:44 Xil lihu lelen holesok namim xil vus, e hat xil vus te vioh e nim namim xil linavil xat xil ti mun, vengan xa xamim mutapus kil ti melele xa Hi temei tengan vateh meulien e xamim.”
LUK 19:45 Melele xa Iesu duxoh Serusalem, be Nim Eo na Hi. E melele xa be vioh teni, pusi xa moletin xil holu di lapos ni sipsip e tuman xil holu te sanien eo e von moten. Misak ni, Iesu ien mikat pupu e minggol rerat xil ra rute ak
LUK 19:46 bit, “Latetis xati e Vanuvei Eo na Hi bit, ‘Nim Eo navan ihe nim te sisen.’ E xamim mupol ni sung mei be ‘nim ma vati kanen xil.’”
LUK 19:47 Dutou sung, e melengien xil vus te wik ak, Iesu dilomun be vioh te Nim Eo na Hi e di pispisi mi moletin xil en. E vat xil na pris xil, titsa xil te rae na Mosis, e vat sav ngan xil mun na Siu xil lasep ves suse tengan lavas vin Iesu vaxo en.
LUK 19:48 E xil lasakras vengan xa, vehakut, vanut moletin xil di langgorelisi vengan xa iexil bei mak mu tengan lateong kuhi ni sepinien nan xil.
LUK 20:1 Vatei, melele xa Iesu di pispisi mi moletin xil usil longeongen hos na Hi e vioh te Nim Eo, vat xil na pris xil, titsa xil te rae na Mosis, e elda xil mun lamei visali.
LUK 20:2 E lasisi labit, “?Hiteni mi xamem, visi iaxa temaen xouk tengan otehol rerat moletin xil ra vioh te Nim Eo ak? ?!Visi vari maenuk tengan mei opol ni polien xil ak!?”
LUK 20:3 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Itiamu, inou nisis pilei neta tei mi xamim. E xosxa muhit rilomun ni minou, ma inou sung nihit rilomun ni naha xa musis inou ni. ?Muhiteni minou,
LUK 20:4 visi iaxa temaen Sion tengan mei vabaptaes ni moletin xil, Hi mu moletin tang?”
LUK 20:5 E vat xil ak lasel mi xil mun tang labit, “?Rihiteni itep? Xosxa rihit, ‘Hi iaxa temaen ni,’ ma xi ihit rilomun ni mi xir ihit, ‘?E veneh ma mutake reitin ti e pispisien na Sion?’
LUK 20:6 E xosxa rihit, ‘Moletin tang temaen ni,’ ma vanut moletin xil ak lihov vin xir vengan xa xil laneket xa Sion be provet tei na Hi.”
LUK 20:7 Misak ni, xil labit rilomun ni mi Iesu labit, “Matakil ti visi iaxa temaen Sion tengan vapol ni polien nan.”
LUK 20:8 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa mak, ma inou mun ninavit kil ti mi xamim xa visi iaxa di maen nou tengan napol ni polien xil ak.”
LUK 20:9 Melele xa vat xil na Siu xil di tamu lalonge, Iesu dei vole ak mi moletin xil bit, “Vatei, moletin tei milih urvatiei tei te grep e tan san. Milihi bus, hortan ak miling urvatiei ak de he moletin sav xil tengan ti lilaxati del nenemien xa xil ti lisa rut huite teni mini melele xa lamen. Di, hortan te urvatiei ak ba be ut tei xa de sotin, e ba da en huram vahis.
LUK 20:10 Melele xa hortan ak mikila xa melele momal tengan laleh viton huit grep xa men, misil slev nan tei ba tengan vasis ngan xil xa di lalaxat urvatiei san tengan lisa ti huite xil xa labe san xati mini. “E melele xa slev nan ba visal xil, ngan xil xa lalaxat urvatiei ak lapurun ni. Di, langgol rati ba, e latasa ni ti neta mini.
LUK 20:11 Misak ni, hortan ak, misil slev nan teimun ba visal xil. E ngan xil xa lalaxat urvatiei san labasi mun, e lasak purun ni mili ngan xa tetiamu. Di, langgol rati ba, e latasa ni ti neta mini.
LUK 20:12 Di, hortan ak misil slev nan xa be tol nen ba visal xil. E melele xa duxoh moletin tesa xil ak, labasi ba vuma ... sangas vamat e lakuvun rati ra urvatiei ak.
LUK 20:13 “Ma hortan te urvatiei ak minemi bit, ‘?Nipol ni itep sung? !Aha, nakila! Nisil natuxoli xati xa eheien navan da en iha. Xil limerere ni xi sung.’
LUK 20:14 “E melele xa moletin xil xa di lalaxat urvatiei ak lapusi bemei, xil lasem xil labit, ‘?Mupus ti? Ngan ak be nat hortan xati xa urvatiei te grep ak mei ihe san. !Rihas vini vari! !Imak, ma urvatiei te grep ak ihe sar sung!’
LUK 20:15 Ma xil laba, ladal xati, lakuvun rati ra urvatiei ak, e labasi mat.” Melele xa Iesu dei vole ak bus, miketeh pus moletin xil e misis xil bit, “?Midep? ?Hortan te urvatiei ipol ni naha mi ngan xil xa di lalaxat urvatiei san?
LUK 20:16 Nabiteni mi xamim, xi imei ihas vin xil vus. Ti, imaen urvatiei te grep san mi moletin sav xil tengan lilaxat kuhi.” E melele xa moletin xil lalonge mak, labiteni mini labit, “!Ei, Hi misakras vamaen rin ak mei vastal!”
LUK 20:17 Iesu miketeh pus xil e misis xil bit, “Xosxa nastal ti, ma veneh ma Vanuvei na Hi di biteni mak bit, ‘Pos xa moletin te polien xil di lasin ni, xi vari iaxa mei be seteman xati te nim e mili sen pos nen xil vus.’
LUK 20:18 ‘!Ngan xil xa mei lasavut en imot e sixil limavul tova tang! E xosxa seteman ak imot imal e moletin tei, ma moletin ak imat vari.’”
LUK 20:19 Melele xa titsa xil te rae na Mosis del vat xil na pris xil lalonge mak, lalong kila xa Iesu dei vole ak ba xat rin nae bit xil iaxa labe ngan xil xa di lalaxat urvatiei te grep. Misak ni, iexil bei pupu ni tengan latal xati, e ulixil mikan ni moletin xil xa di lakapis xole vehakut.
LUK 20:20 Vengan xa titsa xil te rae na Mosis del vat xil na pris xil ulixil mikan ni moletin xil, lalang ni mesal tova xa likila lital xati ixo en. Misak ni, lasil xuxus ni rut moletin nae xil tengan ha lipus Iesu e lisis pilei ni neta ixoni ngan xa labe moletin hos xil. Lanemi xa xosxa lakila lasak ni Iesu isavut e sepinien nan, lakila lalingi e he kavmen te hal Rom.
LUK 20:21 Ma, moletin te luvosen xil ak lamei visal Iesu e labiteni mini labit, “Titsa, xamem makila xa naha xa di obiteni e naha xa di opispisi ni mi moletin xil momal tevi. Makila mun xa xouk di opus moletin xil ngasen lapin tang, ngan xil xa latellep del moletin votei xil mun. E xouk di opispisi mi moletin xil vus usil suse te reitinen xa Hi ien bei tengan moletin xil lihusili.
LUK 20:22 Ve rin ak, xamem iemem bei tengan makil ti neta. ?E rin te takis xil xa di rasa ni ba mi Sisa te hal Rom, rae xil na Hi di maen xir tengan rasa ni, mu tamaen xir ti?”
LUK 20:23 E Iesu mile kil luvosen nae. Misak ni, biteni mi xil bit,
LUK 20:24 “!Sa mani tova xa di langgal takis ni minou! Xamim mupus pisi. ?Valnao visi e his visi iaxa da en?” E xil labit, “Na Sisa te hal Rom.”
LUK 20:25 Ma Iesu biteni mi xil bit, “Mak, ma musa naha xa be na Sisa iha rilomun ni mi Sisa. !E naha xa be na Hi, musa rilomun ni mi Hi!”
LUK 20:26 E Farasi xil lamesep vari ni metisouen te sepinien nan, e ladit votei. Lapusi xa lasakras lapol ni Iesu vamot e sepinien nan pe met moletin xil.
LUK 20:27 Di, rut Siu xil xa lamos e vanut Siu xil xa lakes xil ni ‘Satusi’ lamei visal Iesu. Satusi xil lanemi labit moletin misakras vamea rilomun ra maten. Ma xil lamei labit lisak pis Iesu, e labiteni mini labit,
LUK 20:28 “Titsa, Mosis tetis rae ak tehe nar xa tehit, ‘Xosxa moletin tei mat e mistokovein atou nan e horamue nalu tovuol, ma tunali sav ihur mei iteli itel tunau nan. Imak, ma isa horamue mini xa ihur his tunali xa mat ngamu.’
LUK 20:29 Ma vatei, tua xil latehe lu e he sav (7). E ngan xa tehe muimol teteli tetel atou tei. Di, xi temat e horamue nalu tehe tovuol.
LUK 20:30 Misak ni, tuneli xa tetutou ni mei tehur tunau nan. E xi mun temat, e tuvava nalu tehe tovuol.
LUK 20:31 Ma di, sexien ak testal mun mi ngan xa tehe tol nen e dit temak tang teha vuma … tetuxoh ngan xa tehe tasite e tua xil ak. Xil ngasen latelel e tuvava nae tehe tovuol.
LUK 20:32 E tetutou ni holesok xil ak, atou ak mun temat.
LUK 20:33 ?Ma xosxa mea rilomunen be reitin, melele xa moletin xil vus limea rilomun ra maten, ngan xave e tua xil xa labe lu e he sav (7) xiak iaxa ihur atou ak ihe nan xati, vengan xil vus lateteli tetela?”
LUK 20:34 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “E ut etan ak, tiramue xil e atou xil lakila lateli.
LUK 20:35 E, e melengien tei xa di bemei, ngan xil xa lamal pe met Hi limea rilomun ra maten, e linateli ti mun.
LUK 20:36 Xil mei lixoni masxaxa xil xa lasakras lalel. E melele xa moletin xil limea rilomun ra maten, ipisen ni xa labe horamue xil na Hi.
LUK 20:37 E Mosis mun tehit kila xa ngan xil xa lamat, limea rilomun ra maten. E tumulen usil holiei xa upang tepili en e tenaxa ni ti, Mosis tetisi xa Hi Suv tehiteni tehit ‘Inou nabe Hi na Ebraham, Hi na Aesak, e Hi na Siekob.’
LUK 20:38 ?Mulonge? Neta sav xa lattelel ngamu, di tamu latmeul pe met Hi te ut nesao. Hi di meul, e xi be Hi na ngan xil xa di lameul, e tave Hi ti na ngan xil xa lalel. Vengan xa, pe meten, moletin xil vus di lameul.”
LUK 20:39 Melele xa rut titsa te rae na Mosis lalong sepinien na Iesu, labiteni mini labit, “!Titsa, sepinien xa otesa ni mi xil momal tevi!”
LUK 20:40 Ve rin ak, vat xil na Siu xil ulixil mikan tengan lasisi ve neta tova mun.
LUK 20:41 Di, Iesu misis vat xil na Siu xil bit, “?Midep? ?Mesaea istal ixo vatimol na suv toto Deved itep?
LUK 20:42 Vengan xa Deved vari tang tehiteni e sam nan tei tehit, ‘Iahova biteni mi Suv navan bit, “Utotan inggak e riuk metu,
LUK 20:43 ituxoh melele xa niling elu nam xil e hem.”’
LUK 20:44 ?Mulonge? Suv toto Deved vari tekes Mesaea ni ‘Suv nan.’ ?E vengan xa tata tei misakras vakes natneli ni ‘suv,’ Mesaea istal ixo vatimol na Deved itep?”
LUK 20:45 Melele xa moletin xil di tamu lateong ni sepinien nan, Iesu misel xat moletin nan xil bit,
LUK 20:46 “Muxuxou kuhi tengan munapol ni ti sexien xil naxoni ngan xa titsa xil te rae na Mosis di lapol ni. Vengan xa xil iexil bei tengan lasing ni eising xil xa bos e teviei vaxoni eilep xil. Xil di lasing mak e di lakapis e valkesao tengan mosav xil lakila lipus xil e likes xil itel merereen. E melele xa ba labe nim te pispisienxil e anien xil xa latellep, ba ladotan e von totanen xa laserev kuhi be na eilep xil.
LUK 20:47 Di lapol ni sisen xil xa teviei tengan moletin xil linemi lihit lamal tevi. E labe vati kanen tang xa di lakan ni holesok holu ra tunau xil. !Ve rin ak, pangasien xa imei mi xil ihe mahulong mak mu ili pangasien xa imei mi moletin tesa sav xil!”
LUK 21:1 Melele xa Iesu di tamu pispisi mi moletin xil e vioh te Nim Eo na Hi, miketeh ba e pus moletin xil xa holesok nae holu di lasa sanien nae xil tengan vatutou ni polien te Nim Eo.
LUK 21:2 Di, miketeh mun e pus tunau tei xa be hoeo bemei e miso selen lu (2) tang.
LUK 21:3 Ma Iesu biteni bit, “Nabiteni mi xamim, tunau xa be hoeo iaxai, sanien xa xi milingi mili sen sanien xa mosav xil latesa ni.
LUK 21:4 Vengan moletin sav xil di lasa sanien nae xa be rute tang te holesok nae xil, e eilep be nae. E tunau ak xa be hoeo tang, xi di misa vuol ni mani xa vahe te anien an.”
LUK 21:5 Rut moletin xil na Iesu di laketeh mikapis e Nim Eo na Hi e holesok xil xa di e vioh teni. Lapusi xa lasak xati bos xa bos del hat xil xa laminehin pupu e del sanien hos sav xil. Melele xa di lasep usili, Iesu biteni mi xil bit,
LUK 21:6 “Melengien tei di bemei xa lihu len sen holesok xil xa di mupusi iaxai. Hat ti vari nasoh.”
LUK 21:7 Ma moletin xil na Iesu lasisi labit, “?Titsa, holesok xil ak istal vilieh? ?E naha vari iaxa istal xa ipisen ni xa ngan ak di bemei sangas?”
LUK 21:8 Iesu biteni mi xil bit, “Muxuxou kuhi vengan xa moletin holu limei tengan liluvos pis xamim. Xil liluvos lihit di lasepin e hisok lihit, ‘!Inou nabe Mesaea xa Hi tehit xati!’ E liluvos mun lihit, ‘!Hoxalite te holesok xil bemei sangas xiak!’ E munake reitin ti e sepinien nae e munahusil xil ti.
LUK 21:9 Melele xa mulongeong ni xa kantri tei di bae del kantri sav mun, mu moletin xil di labae mi xil mun tang, ulimim nakan ti. Sexien xil ak istal itiamu, e nave hoxalite te holesok xil ti mu.”
LUK 21:10 Xi biteni mun bit, “Kantri tei ti ivae itel kantri sav mun, e suv toto tei ti ivae itel suv toto teimun.
LUK 21:11 Lul ilil ixeih e an tesa xil holu mei istal. E ut xil holu e ut etan, mae iat vanut moletin xil holu e mesien xil te xeih mei ihas vin moletin xil. E tilang hat nesao, neta xil hao listal xa isak ni moletin xil ulixil ikan pupu.
LUK 21:12 “E itiamu, melele xa holesok xil ak nastal ti mu, moletin xil mei lital xat xamim e lisak purun xamim. Liling xamim muhe he eilep xil te nim te pispisienxil e lisa xamim muhe nim te xeih. Litel xamim ha musoh pe met suv toto xil e vat xil te kavmen vengan xa mube moletin navan xil e di mupol e hisok.
LUK 21:13 E ngan ak ihe mesal tengan muhithiten longeongen hos mi xil.
LUK 21:14 Ve rin ak, bos xa mupol ni nenemien namim tengan munanexo pupu ti ve sepinien eah xa muvue xati tengan ha muhithiteni mi xil e rin namim.
LUK 21:15 Vengan inou iaxa nisa sepinien te metisouen mi xamim xa elu namim xil lasakras lavit ti neta mun ven, mu lavit rilomun ni sepinien tova mi xamim.
LUK 21:16 Tamemim e ninemim xil, tuemim xil e vatimol namim xil mun tang, xil iaxa limaen xamim muhe he elu namim xil, e lihas vin rut xamim mulel.
LUK 21:17 Moletin xil vus iexil iat xamim vengan xa di mupol e hisok.
LUK 21:18 E lasakras lapurun meulien sal xa xamim ti muhuri.
LUK 21:19 Reitin, xosxa musoh ixeih e neketen namim, ma muhur meulien sal.
LUK 21:20 “Melele xa mupus moletin te vaeen xil mei likapis xol taon te hal Serusalem, ma mukila xa navehi ti lihu lelen ni.
LUK 21:21 E melele nen ak, ngan xil xa ladi en, litemanon lihe reling. E ngan xil xa ladi e ut sav xil sangas visali linasak pisi ti tengan litilomun en. E ngan xil xa liti e ut sav xil e provins te hal Sudea, lilesae ha liti e vathu xil.
LUK 21:22 Melele nen ak ihe ‘Melengien xil te Longpangasien’ xa Hi ipol ni mei istal ixoni ngan xa tehit xati e Vanuvei Eo nan.
LUK 21:23 E melele nen xil ak, isa pupu mi atou xil xa ladi ni tuvava xil e ngan xil mun xa di latunat ni tuvava xil. Vengan xa melengien xil xa ixeih pupu mei istal, e moletin xil ak lilong pangas xil ihe holu pupu ve ekaten na Hi xa ita xat xil.
LUK 21:24 E melele te vaeen, litil vin rute xil ni tiei te vaeen xil, e rute ngan xil mun livar xat xil e lileh xil ha liti pe he suv toto xil te kantri sav xil. E Hi imaen taon te hal Serusalem mi ngan xil xa latave Siu ti tengan lipurun ni ha ituxoh melele xa Hi ihiteni ihit melengien nae ipin.
LUK 21:25 “Holesok xil holu istal e meteneai, aveti e hitu xil mun. Misak ni, e ut etan, lisak ni tahe xil xa tellep limea e lihas lelen kantri xil holu. Melele xa moletin xil lipusi, linexo pupu, limuis e liat luhexil ve ulikanen.
LUK 21:26 Melele xa moletin xil vus lipus holesok xil ak xa di mistal e ut etan e lipusi xa holesok xil te tilang hat di bilhiles, holu e xil limermesil ve ulikanen nae.
LUK 21:27 E melele xa liketeh ihe nesao, lipus ‘Nat Hi mei istal ixo momah xil te tilang hat’ itel xeihen e minehinen te xeihen nan.
LUK 21:28 Melele xa holesok xil ak mei istal, musoh ixeih e mupet rat vatumim ihe nesao vengan xa Hi sangas vamei tengan vateh meulien e moletin nan xil.”
LUK 21:29 Di, Iesu dei vole ak mi moletin nan xil bit, “Munem pis vatit fik xil itel vatiei savsav xil mun.
LUK 21:30 Melele xa lite xil miso rohon ni ute xil xa be neta hu, xamim mukila xa melele te an te tin di bemei.
LUK 21:31 Usil sexien nen tak, melele xa mupus holesok xil ak mei istal, mukila xa melele xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil te ut etan di bemei sangas xiak.
LUK 21:32 “Nabiteni reitin mi xamim, moletin xil xa lameul ladi xosali ti lipus longpangasien xil ak mei listal e taon te hal Serusalem.
LUK 21:33 Ut nesao e ut etan lalivus, e sepinien navan xil misakras vavus vatova.”
LUK 21:34 Iesu misel xat moletin nan xil bit, “!Muxuxou kuhi! Munamaen nenemien te anienen, mu munien, mu nenexoen sav xil te ut etan ak namei nalih nenemien namim ti. Maxani, melengien xa Nat Moletin itilomun en imei, e xamim mutemanin ni ixoni ngan xa moletin mitemanin melele xa mitam ras suse nan e be siling tei.
LUK 21:35 Vengan melengien ak mei istal mi moletin xil vus e ut etan.
LUK 21:36 Misak ni, muvue xat xamim vehakut. E ti musis tengan muvur xeihen tengan mutuxoh hoxalit longpangasien ak, tengan munave unoun ti e melele xa ha musoh pe met Nat Moletin.”
LUK 21:37 E melengien xil vus, Iesu di pispisi mi moletin xil e vioh te Nim Eo. E melele xa vongien bemei, xi ba pat e Vathu te Urvatiei te Olip del moletin nan xil.
LUK 21:38 E, e makoe roroh xil vus, moletin xil labe vioh te Nim Eo na Hi tengan lateong ni pispisien nan xil.
LUK 22:1 Melele bemei sangas tengan Siu xil lanem rilomun ni Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En. Melengien kokot teni vari, xil lapol ni anien xa lakesi ni Anien te Tavien.
LUK 22:2 Vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis di lalang ves suse tengan lakila lavas xuxus ni Iesu vamat vaxo en. Iexil ti tavei tengan lapol ni e melele xa moletin xil di lakapis xol Iesu vengan ulixil mikan xa linapol ni neta tova mi xil.
LUK 22:3 Melele xa vat xil ak di latumul usili, Temat bemei misa nenemien tesa tei mi Sudas Eskariot xa be tei e moletin lu e le tei (12) na Iesu.
LUK 22:4 Ma Sudas ba pus vat xil na pris xil del vat xil na mereketeh xil te Nim Eo usil suse xa xi mikila iling Iesu ihe hexil ixo en.
LUK 22:5 Xil labesi xil pupu ve tutouen nan e labit xati xa lixale ven.
LUK 22:6 Mak, ma Sudas maen ni tengan vatutou ni xil. E melele xa dilomun ba, di milang ves suse xa bos tengan iling Iesu ihe hexil ixo en e melele xa moletin xil linave holu ti en.
LUK 22:7 E melengien kokot te Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En, be melele xati xa moletin xil di labas sulut sipsip xil ve Anien te Tavien.
LUK 22:8 Ma Iesu misil Pita xal Sion del xat sepinien ak, “Muliha mulisak mesen Anien te Tavien tengan ha ria vituei ni.”
LUK 22:9 Ma xalu lusisi lubit, “?Rute xave iaxa iem bei tengan malsak mesen Anien te Tavien en?”
LUK 22:10 Xi bit rilomun ni mi xalu bit, “Melele xa mulihe taon te hal Serusalem, mulhisu ni moletin tei xa di po valoei tei. Mulhusili ha mulhe nim xa xi iha en.
LUK 22:11 Ti, mulsis moletin te nim ak mulihit, ‘Titsa bit, “?Inou mei nia Anien te Tavien itel moletin navan xil e rute xave?”’
LUK 22:12 E xi itel xamil mulihe nesao e nim man e ipisen von toen tei xa mahulong xa langgur revi ngamu datil xamil. Rute ak vari iaxa mulisak mesen holesok xil vus en.”
LUK 22:13 Misak ni, Pita xal Sion luba, e lupus holesok xil vus nggoni ngan taxa Iesu tehiteni mi xalu. Ma xalu lusak mesen Anien te Tavien e rute ak.
LUK 22:14 Momal ni melele te anien en, Iesu bemei vituei del moletin nan xil e lakapis xol vet te anien en.
LUK 22:15 Melele xa ladotan bus, Iesu biteni mi xil bit, “Ieok tehei pupu tengan nama Anien te Tavien ak vatel xamim. Ti, niha sung nihur longpangasien navan.
LUK 22:16 Nabiteni mi xamim, ninaxa ti mun anien ak iha vuma ... koute te Anien te Tavien ak mei istal ihe reitin e melele xa Hi mei e isak ni lelaxatien nan iti e ut etan.”
LUK 22:17 Di, Iesu nggur kap xa uaen ba en, memes Hi ven, e biteni bit, “Muhuri, e xamim vus mumu ni.
LUK 22:18 Nabiteni mi xamim, taxeak iha ninamu ti mun uaen ak ha ituxoh melele xa Hi imei istal ihe suv toto na moletin xil.”
LUK 22:19 Di, Iesu nggur beret, memes Hi ven, bul pasi e miseti mi moletin nan xil bit, “Ngan ak be tiei navan xa di nasa ni ve xamim. Mupol ni imak tengan ti munem xat nou.”
LUK 22:20 Usil sexien tak, melele xa langganien bus, Iesu nggur kap xa uaen ba en, misa ni mi xil e biteni bit, “Uaen ak be reok xa di mileh ve xamim tengan vasak ni hitxatien te xeih hu na Hi mei istal e ihe reitin.
LUK 22:21 “!E muteong ni nou! Ngan xa imaen ni nou nihe he elu navan xil da tak. Reitin, xi di ngganien vituei del nou e vet ak.
LUK 22:22 Be reitin xa Nat Moletin ha imat ixoni ngan taxa Hi tehit xati ngamu tengan istal. !E isa xa isa pupu mi ngan xa ihe suse teni!”
LUK 22:23 Melele xa lalonge mak, moletin nan xil lasis xil mun tang xa visi e xil iaxa ikila ipol ni sexien ak.
LUK 22:24 Melele xa moletin xil na Iesu ladi tamu e von anien en, di langor mi xil mun tang usil visi e xil iaxa be eilep mak mu mili.
LUK 22:25 Ma Iesu biteni mi xil bit, “E kantri sav xil, suv toto xil na moletin xil xa latakil ti Hi di lapol ni nggeih mi ngan xil xa ladi pe hexil tengan vapisen xeihen nae. E melele xa di lapol ni nggeih mi moletin xil mak, di labit usil rin nae labit, ‘Xamem mabe timue hos na moletin xil e di madutou ni xil tang.’
LUK 22:26 E rin xa namim, namak ti. Ngan xa be eilep e xamim mei ihur nenemien xa ihe tan ixoni ngan xa be moletin xa be neta sav tang. E ngan xa be vat namim, xi mei itutou ni ngan tesav xil e xamim ixoni ngan be slev nae tang.
LUK 22:27 ?Visi iaxa be eilep mak mu, ngan xa dotan di ngganien e vet tei, mu ngan xa di misa anien mini? Moletin xil vus lanemi labit ngan xa dotan di ngganien. E inou, nade visal xamim nggoni slev tei xa di misa anien mi xamim.
LUK 22:28 “Xamim muteti visal inou e melele te xeih xil e melele te xeih xil vus xa natehisu ni.
LUK 22:29 E nggoni ngan taxa Tata teling xat lelaxatien te holesok nan xil tete heok, inou mun niling xat lelaxatien ak ite hemim.
LUK 22:30 E melele xa nitotan e von lelaxatien navan ixoni suv toto, xamim ti muanien e ti mumun itel nou. E xamim mun mutotan e von lelaxatien e ti mulaxat vatimol xil xa mahulong lu e le tei (12) na mol‑Isrel xil e mulepis rin nae xil.”
LUK 22:31 Di, Iesu biteni mi Saemon Pita bit, “!Saemon, Saemon, uteong ni nou! Temat tesis Hi tengan isak pis xamim vus, e Hi temaen ni tengan vakil ti reitinen te neketen namim.
LUK 22:32 E inou natesis ve xouk, Saemon, tengan neketen nam navus relinguk ti. E melele xa uhiles meulien nam e neketen nam imei ixeih mun, ha ututou ni tumali xil tengan neketen nae mun mei ixeih.”
LUK 22:33 E Pita mitamea e biteni mini bit, “!Suv, inou nabue xat nou tengan nihe nim te xeih itelak e nimat itelak!”
LUK 22:34 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nabiteni minuk Pita, melele xa tuto nakora ti mu e ut nalan ti mu, e xouk umuun xole ihe vatol (3) xa otakil ti nou.”
LUK 22:35 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Melele xa natesil rerat xamim tengan ha mupol, mutnaleh ti mani, ateli, mu sandel. ?E midep, mutehe terume ni neta tova?” E labit rilomun ni mini labit, “E‑e, matnave terume ni ti neta.”
LUK 22:36 Iesu biteni mi xil bit, “E taxeak, tei xa mani mu ateli nan di, ihur xati itela. E xosxa tiei te vaeen nan tovuol, ma ipos ni eising tova nan e ixal tiei tova.
LUK 22:37 Nabiteni mi xamim, imak ma sepinien xa de Vanuvei Eo na Hi mei ihe reitin usil nou xa bit, ‘Xi temaen xi tengan lasak purun ni vaxoni moletin tesa xil.’ Reitin, e melele nen tak naha xa latetisi usil nou di bemei be reitin.”
LUK 22:38 Melele xa moletin nan xil lalong selxatien nan, labiteni mini labit, “!Suv, pus ti mu! Tiei lu te vaeen xiak.” E Iesu bit rilomun ni bit, “!Ngan ak pipin!”
LUK 22:39 Melele xa langganien bus, Iesu be reling taon te hal Serusalem e ba be Vathu te Urvatiei te Olip nggoni ngan taxa di pol vehakut ni, e moletin nan xil langgusili.
LUK 22:40 Melele xa laduxoh rute ak, Iesu biteni mi xil bit, “Xamim ti musis tengan munamot ti e melele xa sakpisien xil imei mi xamim.”
LUK 22:41 Di, Iesu be reling xil e be sotin vuteili. E rute ak, mitingeiril be tan e misis bit,
LUK 22:42 “Tata, xosxa omaen ni, ma hur rat longpangasien ihe reling nou li. E onapol ni ti naxoni ngan xa inou ieok bei, e upol ni uhusil naha xa xouk kestang di iem bei.”
LUK 22:43 E masxaxa tei te ut nesao mei mistal mini e misak ni ven e nenemien nan mei nggeih mu.
LUK 22:44 Iesu minem holu usil naha xa imei, e midakes Hi nggeih vatei mun. E melele xa misis, vetin nan mileh holu e mot be tan nggoni ra.
LUK 22:45 Melele xa Iesu misis bus, xi mea, ba rilomun visal moletin nan xil. E mikameti xa xil vus di lapat. Di lapat vengan xa nenexoen di bas xil e misak ni xil vexil labuol.
LUK 22:46 Ma Iesu biteni mi xil bit, “?Veneh ma di mupat? !Mutamea! !Musis tengan Hi itutou ni xamim tengan munamot e tesaen ti e melele xa sakpisien xil imei!”
LUK 22:47 Melele xa Iesu di tamu misepin mi moletin nan xil, Sudas xa be tei e moletin lu e le tei (12) nan di mikakao bemei del tatit moletin tatei xil. Melele xa pus Iesu, bemei visali tengan vapesum ni vin.
LUK 22:48 Ma Iesu misisi bit, “?Sudas, veneh ma mei opesum ni nou nggoni ngan xa nabe timue hos nam e melele xa di osa rat nou, Nat Moletin, tengan name he elu navan xil?”
LUK 22:49 Melele xa moletin xil na Iesu lapus naha xa di mistal, lasis Iesu labit, “?Suv, rakila ravae vatel tiei te vaeen nar xiak?”
LUK 22:50 Tei xil milihi rat tiei nan e da xoteh vurang metu na slev tei na vatixar na pris xil.
LUK 22:51 E Iesu misel mini bit, “!Ei, pipin!” Di, mitang duxol vurang moletin ak e misak ni vurangen mei bos rilomun.
LUK 22:52 Di, Iesu biteni mi vat xil na pris xil, mereketeh xil te Nim Eo, del elda xil na Siu xil xa lamei tengan latal xati bit, “?Veneh ma di muleh tiei e homenda xil te vaeen tengan mei mutal xat nou? ?Munemi mubit inou di nadiamu ni moletin xil tengan mavae vaha xat kavmen nar?
LUK 22:53 !E‑e! Melengien xil ngasen nadotan nade vangit vioh te Nim Eo e di napispisi mi moletin xil, e xamim mutamei ti tengan mutal xat nou. E melele xa ut maluxoluk mak, ma di mupol ni, vengan xa ngan ak be melele namim, e be melele na ngan xil vus xa ladi pe xeihen te maluxoluken.”
LUK 22:54 Xil ladal xat Iesu e ladeli ba be nim ma vatixar na pris xil. E Pita di mika xus e di nggusil xil.
LUK 22:55 Melele xa laduxoh nim ak, lasahan upang tei di minggan e hilaep te vioh teni. Ma Pita ba mos del ngan xil xa di ladotan xorelisi.
LUK 22:56 Melele xa Pita di dotan visal upang mak, atou te polien tei pusi, miketeh momal ba ni, e biteni bit, “!Ei, moletin ak mun be tei e ngan xil xa latehusil xat Iesu!”
LUK 22:57 E Pita muun xole bit, “!Atou, inou natakil ti moletin xai!”
LUK 22:58 Tave nousav ti, moletin teimun pus kil Pita ma biteni mini bit, “!Xouk mun obe tei e xil!” E Pita muun xole vatei mun bit, “!Ei, natave tei e xil ti!”
LUK 22:59 Di, be nousav vuteili, moletin sav mun pusi e misepin nggeih xati bit, “!Reitin mak! Tiramue ak be tei e moletin xil na Iesu vengan xa sepinien nan nggoni ngan Kaleli xil tang.”
LUK 22:60 E Pita muun xole nggeih vatol nen bit, “!Tave reitin ti! !Inou natakil ti vari naha xa di obit usili iaxai!” Vatei takes, melele xa di tamu misepin, tuto tei mikora.
LUK 22:61 E melele nen tak, Suv Iesu biles e miketeh momal ba ni Pita. Di, Pita minem rilomun ni naha xa Suv tehiteni mini tehit, “Melele xa tuto nakora ti mu e ut nalan ti mu, e xouk umuun xole ihe vatol (3) xa otakil ti nou.”
LUK 22:62 Ma Pita milonge misa xa misa e mistal be reling vangit vioh ak, ba di muis nggeih.
LUK 22:63 Mereketeh xil te Nim Eo xa di laketeh xol Iesu lasep pepamen ni e di labas purun ni.
LUK 22:64 Labar xol meten e labasi. E melele xa tei xil basi, xil lasisi labit, “?!Xosxa obe provet reitin, uhit pisi, visi iaxa basuk!?”
LUK 22:65 E lasep purun ni ni holesok hao mun xa mak.
LUK 22:66 Melele xa ut milan, elda xil na Siu xil, vat xil na pris xil, del titsa xil te rae na Mosis lamei vituei e von koten nae. Di, ladel Iesu bemei misoh pe metexil.
LUK 22:67 Xil lasisi labit, “?Hit pisi mi xamem, be reitin xa xouk iaxa obe Mesaea xa Hi tehosei?” E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xosxa nihiteni mi xamim, ma munake reitin ti en.
LUK 22:68 E xosxa nisis xamim xa veneh ma mutake reitin ti en, ma musakras muvit kuhi minou.
LUK 22:69 E nihiteni imak, taxeak iha, Nat Moletin itotan e von xeihen e ri metu na Hi te xeihen.”
LUK 22:70 Melele xa Iesu biteni mak, xil vus lasisi labit, “?Midep? ?Di obiteni obit xouk iaxa obe Nat Hi?” Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Nggoni ngan taxa xamim di mubiteni.”
LUK 22:71 Misak ni vat xil na Siu xil labiteni labit, “?!Veneh ma di rilang ves moletin tova tengan isa sepinien iha xati!? !Xir vus ralong sepinien tesa xil xa mistal nggo vulongen ihe an mun tang!”
LUK 23:1 Vat xil na Siu xil vus xa ladi e kot lamea e ladel Iesu ba misoh pe met Suv Paelet xa be vat te kavmen e provins te hal Sudea.
LUK 23:2 Di, xil labit rat holesok holu ba xat rin na Iesu mi Paelet labit, “Xamem makameti xa moletin ak iaxa di miling nenemien xil xa misa mi Siu xil. Xi di misep xol xil tengan linaxal takis ti nava mi Sisa e kavmen nan te hal Rom. E xi di bithiteni xa be Mesaea xa Hi tehosei tengan mei vahe suv toto tei.”
LUK 23:3 Ma Paelet misis Iesu bit, “?Midep? ?Be reitin xa xouk iaxa obe suv toto na Siu xil?” E Iesu bit rilomun ni bit, “Nggoni ngan taxa obiteni.”
LUK 23:4 Di, Paelet biteni mi vat xil na pris xil del tatit moletin xil ak bit, “Inou natakamet ti neta xa misa vata xat rin na moletin ak.”
LUK 23:5 E xil laso rut sepinien ba xat rin na Iesu labit, “Pispisien nan di misi petine moletin xil tengan livae itel xil mun tang. Xi tepol kokot ni e provins te hal Kaleli, e taxeak, di pol ni inggak e provins te hal Sudea.”
LUK 23:6 Melele xa suv Paelet milonge mak, misis xil bit, “?Be reitin xa moletin ak be ngan Kaleli?”
LUK 23:7 Melele xa Paelet milong kila xa Iesu be ngan Kaleli tei, rute xa suv toto Herod Antipas di milaxati, misil Iesu ba pusi vengan xa Herod de Serusalem e melele nen ak.
LUK 23:8 E melele xa suv toto Herod pus Iesu, besi xi pupu. Besi xi vengan, be nousav ngamu, xi ien tehei tengan vapus ti ni meten xati. Xi minemi bit vahit Iesu vapol ni merekel tova tengan vapus ti.
LUK 23:9 Ma Herod misis rovui Iesu e rin xil holu, e Iesu dat votei, tasa rilomun ni ti sepinien tova mini.
LUK 23:10 Vat xil na pris xil del titsa xil te rae na Mosis mei lasoh pe met Herod e laso sepinien xil xa nggeih xat Iesu.
LUK 23:11 Di, Herod del moletin te vaeen nan xil mun lasepin misa ba xati. Xil lapol pepamen ni Iesu e lasing xole ni kaliko tei xa bos nggoni suv toto tei. Di, lasa rilomun ni be visal suv Paelet.
LUK 23:12 E melengien nen ak vari, Herod del Paelet mei lube timue hos. E diamu ni melele nen ak, lutehe elu mi xalu.
LUK 23:13 Paelet mikes viton vat xil na pris xil, eilep xil na Siu xil, del moletin sav xil mun.
LUK 23:14 Di, biteni mi xil bit, “Xamim mutehur moletin ak temei visal nou e mutehiteni xa xi iaxa di miling nenemien xil xa misa mi Siu xil. E taxeak, pe metemim, natelepis rin nan xil vus, e natakamet ti rin tova xa misa xa xamim mubit xi di pol ni.
LUK 23:15 E suv toto Herod mun takamet ti rin tova xa misa vata xati. Mak iaxa misa rilomun ni bemei visal xir. Moletin ak tenapol ni ti neta tengan ha imat ven.
LUK 23:16 Mak, ma nisemae ni moletin navan xil tengan ha limeas pangasi, ti, nimaen ni ha ven imase.”
LUK 23:17 
LUK 23:18 Vatei takes, vanut moletin xil ak lakei be nesao labit, “!Has vin moletin xai! !Maen Barabas ha ven imase!”
LUK 23:19 Barabas tete nim te xeih vengan xa tehas vin moletin tei e hal Serusalem e melele xa latevae tetel kavmen te hal Rom en.
LUK 23:20 Paelet ien bei tengan vamaen Iesu vaha ven vamase, ma biteni mi vanut moletin xil ak vatei mun bit, “!Nimaen Iesu ha ven imase!”
LUK 23:21 E moletin xil lakei nggeih pilei sung labit, “!Ti xati e eivave! !Ti xati e eivave!”
LUK 23:22 Vatol nen, Paelet misak pisi tengan vasepin mi xil bit, “?Xi tepol ni naha xa tesa? !Natakamet ti neta tova xa xi tepol ni tengan vaha vamat ven! Misak ni, moletin navan xil ha limeas pangasi, ti, nimaen ni ha ven imase.”
LUK 23:23 E vanut moletin xil langgulehi di lakei nggeih pilei mu tengan ha liti xat Iesu e eivave. Dit lapol ni, lapol ni, lapol ni ba vuma … Paelet maen ni sung.
LUK 23:24 Ma Paelet pol ni naha xa moletin xil di lasisi ven.
LUK 23:25 Nggusil keien nae, xi maen ngan xa tehas vin moletin tei e vaeen tei tetel kavmen te hal Rom tengan ha ba ven imase ra nim te xeih. E Iesu sung, Paelet misa rati be he moletin te vaeen nan xil tengan lihusil naha xa vanut moletin xil ak iexil tehei, ma ba tengan liti xati e eivave.
LUK 23:26 Melele xa moletin te vaeen xil na Paelet ladel Iesu laba, labisu ni moletin tei te hal Saerin xa di mikakao bemei tengan vahe Serusalem, hisen Saemon. Ma ladal xati, e laling eivave na Iesu de vatuvun tengan ipoe ihusil xil.
LUK 23:27 Tatit moletin tei xa mahulong mun di langgusil Iesu laba. E rute xil labe atou xil xa di lamuis e di ladang ven.
LUK 23:28 E Iesu biles, miketeh pus xil e biteni mi xil bit, “Atou xil te hal Serusalem, munates nou ti. E mutes xamim mun tang itel horamue namim xil.
LUK 23:29 Vengan melengien tesa xil di bemei xa moletin xil ti lihiteni lihit, ‘Ihos pupu mi atou xil xa labe lumalum, ngan xil xa lataling ti mu horamue, e ngan xil xa latatunat ni ti tuvava.’
LUK 23:30 E ti lihiteni mun mi vathu xil lihit, ‘!Tetu xat xamem!’ e mi hu xil lihit, ‘!Soson xamem!’
LUK 23:31 ?Vengan xosxa upang te pangasien di ngga len moletin hos tei xa nggoni vatiei xa memas, ma itep mi moletin tesa xil xa langgoni vatiei xil xa langguxu? Upang na Hi mei ia lelen xil vus.”
LUK 23:32 E melele nen ak, di ladel moletin lu mun xa lutepol tesa luba tengan ha lihas vin xalu itela.
LUK 23:33 Melele xa laduxoh rute xa lakesi ni ‘Valvat Moletin,’ ladi xat Iesu de eivave. E moletin tesa xalu, ladi xat xalu ludi e eivave lu mun. Tei de rin metu, e tei de rin meil.
LUK 23:34 Melele xa Iesu di murur e eivave, biteni bit, “Tata, unaketeh ti nasa ni xil vengan xa xil latakil ti naha xa di lapol ni.” Sangas visal Iesu, moletin te vaeen xil laso daes tengan laseti eising nan mi xil.
LUK 23:35 E tave sotin pupu ti, moletin xil hao lasoh ladi tengan lapusi. Vat xil na Siu xil di lasep pepamen mini labit, “Mupus pisi. Xi miteh meulien e moletin sav xil. !Bos! !E xosxa be Mesaea reitin xa Hi tehosei, ma iteh meulien e xi tasen tang!”
LUK 23:36 Moletin te vaeen xil mun, di lasep pepamen mini. Labe visali, e lasa uaen xa mikon mini tengan vamu ni.
LUK 23:37 Labiteni labit, “!Xosxa obe suv toto na Siu xil, uteh meulien e xouk tasom tang!”
LUK 23:38 Di, xil ladi xat tisen tei de nesao ni vat Iesu xa bit, “Ngan ak be suv toto na Siu xil.”
LUK 23:39 Tei e moletin tesa xalu xa di murur e eivave misepin misa ba mi Iesu bit, “?Be reitin xa obe Mesaea? !Uteh meulien e xouk itel xamel mun!”
LUK 23:40 E teimun xalu misepin nggeih ba ni tua nan bit, “?Midep? ?Ulum takan ni Hi ti? Longpangasien naratel pipin tang.
LUK 23:41 E ralu, momal tang xa ralihur longpangasien ak vengan xa rupol misa. E moletin ak tapol ni ti neta xa vasa.”
LUK 23:42 Di, xi biteni mi Iesu bit, “Melele xa mei uhe suv toto e uhur xeihen nam, unem xat inou li.”
LUK 23:43 E, Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nabit xati minuk, xosali tang, xouk uta itel xat nou e rute tei xa ihos xa ihos pupu.”
LUK 23:44 E piniae xati, ut biles bemei maluxoluk e dat mak duxoh tri klok mahis,
LUK 23:45 vengan xa eai taxan ti mun. Di, kaliko xa dakoe xol ut eo te Nim Eo na Hi mesel e hilaep be rin lu.
LUK 23:46 E melele nen ak, Iesu mikei be nesao mi Hi bit, “Tata, naling meulien navan de hem.” Melele xa biteni mak, Iesu milihi kor ni votiang, di, mat.
LUK 23:47 Melele xa vat na moletin xil te vaeen pus naha xa mistal, xi pus kil xeihen na Hi nggo holesok xil xa di mistal e biteni bit, “Reitin mak, moletin ak temal tevi e tenapol ni ti neta vasa.”
LUK 23:48 Moletin sav xil holu latemei tengan lapus holesok xil xa testal mi Iesu teha tetuxoh maten na Iesu e sexien xa di mat. E melele xa latepus naha xa mistal, ladang e lamuis ba labe tim sae xil.
LUK 23:49 E ngan xil xa latekil kuh Iesu, del atou xil xa di latehusili melele xa latexo provins te hal Kaleli latemei, xil lasoh ladi nga sotin vuteili, e di lapus holesok xil xa di mistal.
LUK 23:50 Moletin tei da e rute ak, hisen Siosep te hal Aramatea e provins te hal Sudea. Xi be moletin hos tei e sexien nan xil momal. Neta sav xa be tei e kaonsel xa latepol ni kot mi Iesu,
LUK 23:51 xi tenamae ti e lingxatien nae tengan lavas vini. E xi mun di datil melele xa Hi imei ihe suv toto na moletin xil te ut etan.
LUK 23:52 Xi be visal Paelet e misisi tengan vamaen ni tiei na Iesu ha vatihin ni. Ma Paelet maen ni mini.
LUK 23:53 Di, Siosep ba po rat tiei na Iesu ra eivave, e pis xole ni kaliko te mieh tei xa memese. Di, poe e ba milingi de vangihat te tehinen hu tei xa lateseh moten rohon ni tang.
LUK 23:54 Be Fraede mahis, e Sabat bemei sangas xa Siu xil lasakras lapol en.
LUK 23:55 Melele xa Siosep di po tiei na Iesu, atou xil xa di latehusil Iesu latexo Kaleli latemei lapusi. Ma xil langgusil xuxus ni e lapus vangihat ak e midep iaxa teling tiei na Iesu da en.
LUK 23:56 Di, xil ladilomun labe tim, e labue xat vokon e oel tengan lixul maxoe ni tiei na Iesu ni. E langel e Sabat nggoni ngan xa rae na Mosis tesemae ni.
LUK 24:1 E Sande makoe roroh, atou xil lakakao labe vangihat del vokon e oel taxul maxoe en xa lateling xati tuei teti tengan livue xat tiei na Iesu ni.
LUK 24:2 E melele xa laduxoh vangihat ak, lakameti xa vatihat xa dakoe xol puiteh te vangihat, ladivin rati ngamu.
LUK 24:3 E melele xa labe vangite, latapus ti tiei na Suv Iesu.
LUK 24:4 Misak ni, lanexo e di lanem vesi xa tiei na Iesu ba xave. Vatakes, rumali lu xa eising nalu mihinehin pupu mei lustal mi xil.
LUK 24:5 Atou xil ulixil mikan pupu e latingeiril mi xalu. E rumali xalu ak lubiteni mi xil lubit, “?Veneh ma di mulang ni ngan xa meul e von maten?
LUK 24:6 Xi tara ti ak, mea rilomun ra maten ngamu. Munem xat naha xa xi tehiteni mi xamim melele xa xi teta tamu e Kaleli.
LUK 24:7 Xi tehiteni xa lisa rat Nat Moletin ihe he moletin tesa xil. Ti, xil liti xati e eivave e imat. E melele xa melengien tol mei itavi, imea rilomun ra maten.”
LUK 24:8 Ma atou xil lanem rilomun ni sepinien na Iesu.
LUK 24:9 Di, labe reling vangihat te tehinen e ladilomun ba lapus moletin xil na Iesu xa labe tei e le tei (11) e labit mesen holesok xil vus mi xil del mosav xil mun xa latehusil xat Iesu.
LUK 24:10 Atou xil ak latehe Meri te hal Makdela, Soana, e Meri xa be nine Temis, del rut atou xil mun. E melele xa atou xil ak laba labit mesen holesok xil ak mi eloheoh xil,
LUK 24:11 xil lanemi labit tumulen na atou xil ak be luvosen tang, ma latake reitin ti e xil.
LUK 24:12 E Pita mitamea e miloh be vangihat. E melele xa duxoli, mitei hiraen be vangite e pus kaliko te mieh xa latepis xol Iesu ni da, e tapus ti tiei nan. Di, xi dilomun be tim e di minem ves naha xa mistal.
LUK 24:13 E melengien nen tak, moletin lu xa lutehusil xat Iesu di lukakao lube metimal tei xa lakesi ni Emeas. Metimal ak be sotin vuteili, kilomita teni be tei e le tei (11) ra hal Serusalem.
LUK 24:14 Xalu lukakao luba e di lutumul usil holesok xil vus xa testal.
LUK 24:15 E melele xa di tamu lutumul mak, Iesu vari bemei dutou ni xalu e mei mos e xalu latoba.
LUK 24:16 E Hi misikoe xol nenemien nalu tengan lulnale kil ti.
LUK 24:17 Melele xa latkakao mak, Iesu misis xalu bit, “?Xamil di mutumul usil naha e suse namil?” Xalu lusoh kat, e valnao xalu be tan.
LUK 24:18 Tei e xalu xa hisen Kleopas misis Iesu bit, “?Midep? ?Xouk kestang xa otemei e hal Serusalem iaxa otakil ti holesok xil xa testal e melengien vahis xa tetavi?”
LUK 24:19 Ma Iesu misis xalu bit, “?Holesok eah?” E xalu lubit rilomun ni mini lubit, “Holesok xil xa testal mi Iesu te hal Nasaret. Moletin ak tehe provet tei na Hi xa eilep pupu pe meten e pe met moletin xil mun xa tesepin e tepol tetel xeihen.
LUK 24:20 E vat xil na pris xil del eilep xil na Siu xil latesa rati teha tehe he kavmen te hal Rom. E xil iaxa latekin maten mini, lateti xati e eivave, e temat.
LUK 24:21 E xamem di matenesi matehit xi iaxa ileh rerat mol‑Isrel xil ha vexil imase ra he ngan xil xa di lapol ni nggeih mi xil. E neta tei mun, holesok xil testal melengien tol ngamu xa tetavi.
LUK 24:22 E xosali, makoe roroh tamu, rut atou xil xa di lamos e xamem latehe vangihat te tehinen nan, e latetumul ni neta xa misak ni xamem mamesep pupu.
LUK 24:23 Xil latetilomun latemei e latehit mesen ni mi xamem xa latnapus ti tiei na Iesu e vangihat ak. Latehiteni mun xa latepus masxaxa lu xa lutestal mi xil xa lutehiteni mi xil xa Iesu temea rilomun ra maten.
LUK 24:24 Di, rute e xamem latehe vangihat ak e latekameti xa holesok xil vus texoni ngan taxa atou xil ak latehiteni. E tiei nan latnapus ti.”
LUK 24:25 Melele xa Iesu milong tumulen nalu, biteni mi xalu bit, “!Xamil mube varu tova tang! !Muraru pupu tengan muke reitin e holesok xil xa provet xil tetiamu latehiteni!
LUK 24:26 Vengan xa xil latehiteni xa, itiamu, Mesaea ihur longpangasien xa mak. Ti, ihur his xa eilep e ha ihur von lelaxatien itel minehinen te xeihen nan.”
LUK 24:27 Di, Iesu bit kil holesok xil vus xa di e Vanuvei Eo xa di misep usil xi: ngan xil xa langgo tisen xil na Mosis mei duxoh tisen xil na provet xil mun.
LUK 24:28 Melele xa latomei sangas visal metimal te hal Emeas, Iesu bit ha ihur sal ni suse iha.
LUK 24:29 E xalu ludakesi lubit, “Uta tamu visal xamel li vengan xa meteneai ba tu xiak, e navehi ti ut imaluxoluk.” Ma be xatel latodi.
LUK 24:30 E melele xa Iesu dotan tengan vaanien vatel xalu, nggur beret, memes Hi ven, bul pasi e misa ni mi xalu.
LUK 24:31 Vatei takes, nenemien nalu miluv e lupus kila xa xi be Iesu. E melele xa di tamu luketeh lupusi, Iesu mikesae reling metealu.
LUK 24:32 E xalu lubiteni mi xalu mun tang lubit, “!Moletin ak tehe Iesu vari! Melele xa di tamu tehit kil sepinien xil te Vanuvei Eo mi ralu, rulong kila nggo tineralu xa xi iaxai.”
LUK 24:33 Misak ni, e melele nen ak vari, xalu lutamea e ludilomun lube Serusalem. Melele xa luduxoh hal Serusalem, lukamet moletin tei e le tei (11) na Iesu xa ladi vituei del rut moletin sav xil mun xa latehusil xat Iesu.
LUK 24:34 E xil labiteni mi xalu labit, “!Be reitin! !Suv Iesu temea rilomun ra maten, vengan xa testal ni Saemon Pita!”
LUK 24:35 Di, moletin xalu ak sung lusep kil naha xa testal mi xalu e suse, e midep iaxa lutepus kil Iesu melele xa tevul pas beret.
LUK 24:36 Melele xa rumali di tamu lusep usil holesok xil ak mi xil, Suv Iesu vari mei misoh e hilaep te xil e biteni mi xil bit, “Tomat iti mi xamim.”
LUK 24:37 Xil lamesep pupu e ulixil mikan vengan xa lanemi labit di lapus ninin nan tang.
LUK 24:38 E xi biteni mi xil bit, “?Ulimim di mikan ni nou veneh? ?E veneh ma nenemien namim be lu usil nou e mutake reitin ti xa natemea rilomun ra maten reitin?
LUK 24:39 Muketeh mupus heok xalu e leok xalu. Inou mak xiak. Mutang mei mutuxol inou tengan muteong kila xa hisi e siuk di, vengan xa ninin tei, hisi e sin xil latovuol en.”
LUK 24:40 E melele xa biteni mak, pisen hen xalu del len xalu mi xil.
LUK 24:41 Melele xa lapusi, lapolu e sien, e nggeih tamu tengan lake reitin xa be xi iaxai. Misak ni, Iesu misis xil bit, “?Rut anien ti di tak tengan nama ni?”
LUK 24:42 Ma xil lasa rut meseo tei xa meses mini,
LUK 24:43 e Iesu ngguri e ngga ni pe metexil.
LUK 24:44 Di, Iesu biteni mi xil bit, “Holesok xil xa testal tehusil xat naha xa natehiteni mi xamim e melele xa nateta tamu visal xamim. E testal minou tengan vasak ni holesok xil xa latetisi usil nou e rae xil na Mosis, tisen xil na provet xil, e sepinien te Sam xil mun mei vahe reitin.”
LUK 24:45 Di, misah nenemien nae tengan lalong kil sepinien xil xa di e Vanuvei Eo.
LUK 24:46 E biteni mi xil bit, “Koute te tisen xil ak mak: Mesaea xa Hi tehosei ha ihur longpangasien e imat. Ti, melele xa melengien tol mei itavi, imea rilomun ra maten.
LUK 24:47 E, e hisen, moletin xil ha lihithiteni xa Hi iketeh ihos rilomun mi ngan xil vus xa labiles ra tesaen nae xil. Itiamu, lihithiten longeongen hos ak mi moletin xil te hal Serusalem. Ti, ha lihithiteni e rute xil vus te ut etan.
LUK 24:48 Xamim xa di mupus holesok xil ak e di mulong sepinien nan ti muhit rati mi mosav xil.
LUK 24:49 !Muteong kuhi! Inou nisa Ninin Eo xa Hi Tata tehit xati tehit isa ni mi xamim. Ve rin ak, xamim mutit inggak e taon te hal Serusalem ituxoh melele xa xeihen na Hi imei ise xat xamim.”
LUK 24:50 Di, Iesu del moletin nan xil labe reling taon te hal Serusalem e labe metimal te hal Betani. E rute ak, mitei momal ni hen e misa tuxolxatien mi xil.
LUK 24:51 Melele xa di tamu misa tuxolxatien mi xil, Hi nggur rati be reling xil e ngguri be ut nesao.
LUK 24:52 Melele xa lapusi mak, lamot mini. Di, del sien, ladilomun labe Serusalem.
LUK 24:53 E melengien xil vus, xil labe vioh te Nim Eo di lasa memesien nae ba mi Hi.
JOH 1:1 Tetiamu nousav, melele xa Hi tenapeas ni ut nesao mu ut etan ti mu, Vatit Sepinien teta ngamu. Xi xa be Vatit Sepinien teta tetel xat Hi, e xi tehe Hi e rin xil vus.
JOH 1:2 Xi teta tetel xat Hi ngamu e melele xa holesok xil latehe tovuol tamu.
JOH 1:3 E texo xi, Hi tepeas ni holesok xil vus. E vahit nave xi ti, ma neta vahe tovuol.
JOH 1:4 Vatit Sepinien ak be vatite te meulien. E mei be miehen mi moletin xil tengan lakila lale kil holesok xil vus vaxo en.
JOH 1:5 Ngan xa be miehen ak mileluv e maluxoluken, e ngan xil xa ladi e maluxoluken ak lasakras lanem kila mu laleli.
JOH 1:6 Hi tesa moletin tei temei, hisen tehe Sion.
JOH 1:7 Xi temei tengan vahit usil xi xa be miehen ak, e tengan vasak ni moletin xil vus mei laling neketen nae en.
JOH 1:8 Sion tenave miehen ak ti. E xi temei tengan vahit usil xi xa be miehen ak.
JOH 1:9 Reitin, Sion temei tengan vahit usil meien na ngan xa be miehen reitin xa mei ileluv e nenemien na moletin xil vus tengan lile kil reitinen na Hi.
JOH 1:10 Ngan xa be miehen ak temei tete ut etan. E tave ti neta xa holesok xil vus e ut etan latestal latexo xeihen nan, moletin xil te ut etan latnakil ti xi.
JOH 1:11 Xi temei mi moletin nan xil xati, e moletin nan xil latnahur pilei ti.
JOH 1:12 E ngan xil vus xa latehur pilei e lateneket en, xi tepol ni suse temal tengan mei lihe horamue xil na Hi.
JOH 1:13 Xil mei latehe neta hu reitin, e tenaxo rin te pesisen ti xa di mistal nggo eheien mu lingxatien na moletin xil. E xil latemei latehe horamue xil na Hi vengan xa Hi vari tang tehosei xil mei latehe nan.
JOH 1:14 Vatit Sepinien ak temei tehe moletin xa ven teta. Xi temei tete visal xir e xamem matepus minehinen te xeihen nan, vengan xa xi be Nat Hi tei takes reitin xa tepolu ni eheien hos e reitinen.
JOH 1:15 Sion tehit usil xi xa xi be visi tehit, “Moletin ak be ngan xa di natesep usili. Ngan xa natehiteni natehit imei itutou ni nou xa ihe eilep ili nou. Be eilep mili nou vengan xa xi teta ngamu tetiamu nousav, e melele xa nana taling nou ti mu.”
JOH 1:16 Xi polu ni eheien hos, ma di duxol xat xir vus holu xa holu pupu mili naha xa momal tengan ravuri.
JOH 1:17 Texo Mosis tetiamu, Hi tesa rae nan xil mi moletin xil. E, nggo Iesu Kristo, Hi di pisen eheien hos e reitinen nan mi moletin xil.
JOH 1:18 Moletin tovuol tamu iaxa vapus Hi ni meten xati. E moletin xil mei lakil Hi nggo Natneli xa be siskes nan, ngan xa de ri Tamen.
JOH 1:19 Ngan ak be tumulen usil naha xa Sion Baptis tehit rati usil Iesu. Vatei, vat xil na Siu xil e hal Serusalem lasil rut pris xil del ngan xil xa lastal langgo vatimol na Livae xa di lapol e Nim Eo tengan lava lapus Sion e lasis pilei xa xi be visi. Ma melele xa lastal e rute xa Sion da en lasisi labit, “?Xouk obe visi?”
JOH 1:20 E Sion tasin ni ti tengan vasa rilomun ni sepinien nae e bit rati bit, “Inou natave Mesaea ti xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.”
JOH 1:21 Misak ni, xil lasisi labit, “?Xos imaxai, ma xouk obe visi vari? ?Obe provet Ilaetsa?” E Sion bit rilomun ni mi xil bit, “E‑e, natave xi ti.” Lasisi mun labit, “?Xouk obe Provet xa Mosis tehit lelen ni tehit Hi isa ni imei?” E xi biteni bit. “E‑e.”
JOH 1:22 Ma xil ladakesi labit, “Hit rati li mi xamem xa xouk obe visi tengan mukila muhit mesen ni mi vat namem xil xa lasil xamem mamei tengan makil ti. ?Di obit naha usil xouk tasom?”
JOH 1:23 Misak ni, Sion misa sepinien na provet Aesea mi xil xa bit, “Inou nabe rae tei xa di mikei e uruvuol bit, ‘!Musak mesen suse na Suv! !Mupol ni suse nan imal!’”
JOH 1:24 Rut moletin xil ak xa latemei, tehe Farasi xil iaxa latesil xil lamei visal Sion.
JOH 1:25 E xil iaxa mei lasis Sion labit, “?Xosxa xouk otave Mesaea ti, mu Ilaetsa ti, mu Provet xa Hi tehit xati ti, veneh ma di obaptaes ni moletin xil?”
JOH 1:26 E Sion bit rilomun ni mi xil bit, “Inou di nabaptaes ni moletin xil del oei tang. E, e hilaep te xamim, moletin tei da ngamu xa xamim mutakil ti.
JOH 1:27 Xi iaxa imei itutou ni nou xa be eilep mak mu mili inou. E inou natapin ti tengan mei name slev nan tang xa naleh rerat sandel nan.”
JOH 1:28 Holesok xil vus ak testal e rute xa Sion di baptaes ni moletin xil en, ist te Oeisal Sodan e sangas visal taon te hal Betani.
JOH 1:29 E melengien sav nen, Sion miketeh ba e pus Iesu di bemei visali. Melele xa pusi, Sion bit rati mi moletin xil bit, “!Mupus ti! Sulut sipsip xa Hi tesila di bemei. Xi iaxa ileh rerat tesaen xil ra moletin xil te ut etan.
JOH 1:30 Xi vari be ngan xa natesep usili natehit, ‘Moletin tei imei itutou ni nou e xi ihe eilep mak mu ili nou. Vengan xi teta ngamu e melele xa nana taling nou ti mu.’
JOH 1:31 Melele xa natesep usili, inou mun natnakil kuh ti mu xa xi be visi. E Hi tesil inou tengan namei inggak e nabaptaes ni moletin xil, e napisen xi mi mol‑Isrel xil.”
JOH 1:32 Sion biteni mun bit, “Reitin. Tetiamu, inou natnakil ti xa xi be visi. E Hi xa tesil nou namei inggak tengan nabaptaes ni moletin xil vatel oei, xi tehiteni minou tehit, ‘Melele xa upus Ninin Eo imei etan e mei ite moletin tei, xi vari iaxa ihe ngan xa ti ibaptaes ni moletin xil itel Ninin Eo.’ Misak ni, tave nousav ti, natepusi xa xi temei visal inou, e natepus Ninin Eo texo ut nesao e temei texoni mae mei teta kat en.
JOH 1:34 Reitin li nabiteni mi xamim xa natepusi ngamu. E di nabit rati mi xamim xa moletin ak vari be Nat Hi reitin.”
JOH 1:35 E melengien sav nen, Sion dilomun be rute ak del moletin nan lu.
JOH 1:36 E melele xa Sion pus Iesu di mikakao ba, xi bit rati mi moletin xil bit, “?Mupusi? !Ngan ak be sulut sipsip xa Hi tesila temei!”
JOH 1:37 Melele xa moletin nan xalu lulong naha xa biteni, luba lunggusil Iesu.
JOH 1:38 E melele xa Iesu di mikakao ba, xi biles e pus xalu xa di lunggusili. Ma, misis xalu bit, “?Iemil bei naha?” E xalu lubit rilomun ni mini lubit, “Titsa, iemel bei tengan malkil ti xa oda xave.”
JOH 1:39 Iesu biteni mi xalu bit, “Mulimei e mulipusi.” Melele xa di latkakao latoba, be mahis ngamu e eai da be tan vuteili. E ludi visal Iesu duxoh vongien.
JOH 1:40 Tei e xalu xa telong sepinien na Sion e tehusil Iesu, hisen Andru, xa be tua na Saemon Pita.
JOH 1:41 E melele xa misepin del Iesu bus, vatakes, ba pus Saemon Pita e biteni mini bit, “Tuxoli, xamel makamet Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.”
JOH 1:42 Di, Andru del Saemon Pita e lube visal Iesu. E melele xa Iesu pus Saemon, biteni bit, “Xouk obe Saemon, nat Sion. E taxeak iha, hisom ihe Pita.” Koute te Pita be ‘hat.’
JOH 1:43 E melengien sav nen, Iesu pol ni nenemien nan tengan vahe reling rute xa de sangas ni Oeisal Sodan, e ihe provins te hal Kaleli. Ma, ba mikamet moletin tei xa hisen Pilip e biteni mini bit, “Amei, uhusil inou.”
JOH 1:44 Pilip be ngan Betsaeta tei, taon xa Andru xal Pita lutexo en.
JOH 1:45 Pilip maen ni e ba milang ni tuneli xa hisen Nataniel. Melele xa mikameti, xi biteni mini bit, “Xamem makamet Mesaea xa Mosis tetis usili e tisen te rae xil, ngan xa provet xil mun latetis usili. Hisen Iesu, nat Siosep te hal Nasaret.”
JOH 1:46 Melele xa milong sepinien ak, Nataniel misisi bit, “?Reitin mak? Inou natanem ti xa neta tova vahos vamak mikila vaxo taon votei te hal Nasaret.” E Pilip bit rilomun ni mini bit, “Amei, mei upus ti.” Ma lukakao lube visal Iesu.
JOH 1:47 Melele xa Iesu pus Nataniel bemei visali, bit usili bit, “Ngan ak be moletin tei xa taluvos ti, ngan xa pipin tengan likesi ni ‘ngan Isrel tei.’”
JOH 1:48 Melele xa Nataniel milonge mak, misisi bit, “?Xouk okil nou midep?” Iesu bit rilomun ni mini bit, “Natepusuk ngamu e melele xa di tamu otetotan pe mamel te vatit fik, e melele xa Pilip tenavat ti mu tengan vakes xouk.”
JOH 1:49 Nataniel mesep pupu e biteni mini bit, “!Titsa, xouk obe Nat Hi reitin! !Xouk obe suv toto te hal Isrel xa di madatili!”
JOH 1:50 Iesu biteni mini bit, “Xouk oneket e nou vengan xa nabiteni tang minuk xa natepusuk melele xa di tamu otetotan pe mamel te vatit fik. E navehi ti, upus holesok savsav xil xa lihe tellep mak mu mili ngan ak.
JOH 1:51 Reitin li nabiteni minuk xa upus tilang hat imesel e masxaxa na Hi xil ti likakao lihe nesao e limei etan lixo nou, Nat Moletin, ixoni ngan xa nabe suse tei.”
JOH 2:1 Melengien lu mei mitavi. E, e melengien tol nen, moletin xil te metimal te hal Kena xa de provins te hal Kaleli lapol ni anien te tetelien tei. Nine Iesu tehe xil lateti e tetelien ak.
JOH 2:2 E latesilasil mun teha mi Iesu tetel moletin nan xil tengan mei lianien itel xil e tetelien ak.
JOH 2:3 Melele xa di langganien, nine Iesu milongeong ni xa uaen tovuol mun tengan lasa ni mi moletin xil. Misak ni, be visal Iesu e biteni mini bit, “Uaen mae tovuol mun. Ututou ni xil li.”
JOH 2:4 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Nana, rin naralu tovuol en. Melele xati tengan nipisen ni mi moletin xil xa nabe visi tamei ti mu.”
JOH 2:5 E ninen be visal moletin te polien xil e biteni mi xil bit, “Mupol sen holesok xil xa xi ihiteni mi xamim.”
JOH 2:6 E rin tei, Iesu pus valoei tei e he sav (6) xa eilep xa Siu xil lase oei ba en tengan likila likas moten holesok nae xil ni mei imese ihusil rae na Siu xil. Xil kekes pipin tengan lise oei iha en ihe lita handred tei (100).
JOH 2:7 Melele xa Iesu pusi, biteni mi moletin te polien xil bit, “Muse xat valoei xil xa latellep xiak ni oei.” Ma, lase xat xil mei lapolu duxoh vulongexil nesao.
JOH 2:8 Lapol ni bus, Iesu biteni mi xil bit, “Muhutih ti oei ak ni kap tova. Ti, ha musa ni mi vat te anien ak tengan imu pisi.” Ma, lapol ni nggoni ngan xa xi biteni.
JOH 2:9 E melele xa vat ak mu pis oei ak, mu ni be uaen e takil ti xa nggo xave. E moletin te polien xil xa latehutih oei ak lakila. Ma, vat ak mikes moletin xa miteli
JOH 2:10 e misepin bos mini bit, “Mosav xil xa lapol ni anien tei xa eilep, diamu, lasa uaen hos xa mani nen nggeih mi moletin xil. E melele xa moletin xil latalang holu, xi misa uaen sung xa tavos kuhi ti mi xil. E xouk, oling kuh uaen xil xa bos tengan ukila usa ni mi xamem sung itutou.”
JOH 2:11 Misak ni, e taon te hal Kena e provins te hal Kaleli, Iesu tepisen kokot ni xa xeihen da en nggo merekel ak. E melele xa moletin nan xil lapus xeihen nan, laling neketen nae en.
JOH 2:12 Melele xa tetelien bus, Iesu, ninen, tuneli xil, del moletin nan xil labe taon te hal Kapaniam. E ladi rute ak melengien vahis.
JOH 2:13 Melele te Anien te Tavien bemei sangas, Siu xil holu labe Serusalem tengan lasa sanien eo xil teni e Nim Eo. Misak ni, Iesu mun ba del moletin nan xil.
JOH 2:14 E melele xa Iesu be vioh te Nim Eo, mikameti xa moletin xil holu di lapos ni buluk, sipsip, e tuman xil tengan lave sanien eo. E moletin xil holu ladotan lade tep nae xil e di laso papas mani na moletin xil.
JOH 2:15 Melele xa Iesu pus holesok xil xa moletin xil ak di lapol ni, ien mikat pupu. Ma, mileh mavulut ao vutei xa ladi e tan, minggil viton ni mei be teviei e nggeih, e minggol rerat ngan xil vus ak ra vioh te Nim Eo, del buluk e sipsip sae xil mun ni ao ak. Di, Iesu midivin rerat tep na ngan xil xa di laso papas mani e mani nae xil mikora lel be tan.
JOH 2:16 E mi ngan xil xa di lapos ni mae xil tengan vahe sanien eo xil, Iesu bul xat xil bit, “!Muleh holesok namim xil ak muhaha! !Munapol ni nim ma Tata navan ti mei nahe nim te posen!”
JOH 2:17 Melele xa moletin nan xil lapus naha xa Iesu tepol ni, xil lanem xati xa Vanuvei Eo biteni bit, “O Hi, vengan xa di namerere ni Nim mam holu, ieok nggat pupu ni ngan xil xa latamerere ni ti.”
JOH 2:18 E melele xa vat xil na Siu xil lapus naha xa Iesu tepol ni, lamesep pupu e lasepin nggeih mini labit, “?Visi iaxa maen xouk tengan opol ni holesok xil ak? Xosxa be reitin xa xouk onggur xeihen pipin tengan opol ni vamak, ma upol ni merekel tova mapusi.”
JOH 2:19 Ma Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Xosxa muhu len Nim Eo ak, inou nipet rilomun ni e melengien ihe tol (3) tang.”
JOH 2:20 Vat xil ak latemanin ni sepinien nan labit, “!Iva! Moletin xil latepol huram hanutap lu e tei e he sav mun (46) tengan lapol pilei Nim Eo ak. E xouk obit ukila upet rilomun ni e melengien ihe tol tang. !E‑e, osakras!”
JOH 2:21 E melele xa Iesu misep usil Nim Eo ak, di misep usil tenben.
JOH 2:22 E tetutou sung, e melele xa temea rilomun ra maten, moletin nan xil latenem rilomun ni sepinien nan, e lateneket e naha xa tehiteni e naha xa Vanuvei Eo tesep usili.
JOH 2:23 Melele xa Iesu da tamu e Serusalem e melele te Anien te Tavien, moletin xil holu lapus merekel xil xa di pol ni e laling neketen nae en.
JOH 2:24 E Iesu take reitin ti xa neketen nae en be reitin vengan xa xi minem kil naha xa di nenemien na moletin xil vus.
JOH 2:25 Moletin ti tavit kila mini, e xi minem kil holesok xil vus xa moletin xil di lanem usili e di iexil bei.
JOH 3:1 E taon te hal Serusalem, Farasi tei da en xa be tei e ngan xil xa ladi e Kaonsel na Siu xil, hisen Nikodimas.
JOH 3:2 E vongien tei, xi ba tengan vasepin vatel Iesu e biteni mini bit, “Titsa, xamem makila xa xouk obe titsa tei xa Hi tesila tengan imei. Makila vengan vahit Hi nata ti natel xouk, ma osakras opol ni merekel xil ak.”
JOH 3:3 E Iesu bit rilomun mini bit, “Reitin li nabiteni minuk, xosxa moletin tei tenamei ti tenave neta hu rilomun, ma xi misakras mei vate pe lelaxatien na Hi.”
JOH 3:4 Melele xa Nikodimas milonge mak, xi mitemanin e biteni bit, “?Moletin tei xa mahulong ngamu mei ihe neta hu rilomun itep? !Vengan xa moletin misakras vatilomun vahe vang ninen vatei mun tengan valingi mei vahe neta hu rilomun!”
JOH 3:5 Misak ni, Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin li nabiteni minuk, moletin xa tave neta hu ti vatel oei e Ninin Eo, xi misakras mei vate pe lelaxatien na Hi.
JOH 3:6 Melele xa lapes moletin tei mei be neta hu nggusil suse na moletin xil, xi nggur tenbe moletin e sexien nan mei nggoni moletin tei tang. E melele xa moletin tei mei be neta hu nggusil suse na Ninin Eo, xi nggur ninin e sexien nan mei nggoni Ninin.
JOH 3:7 Munatemanin ti xa nabiteni mi xamim xa xamim vus mei muhe neta hu rilomun.
JOH 3:8 Polien na Ninin Eo nggoni polien te votiang xa di misisi nggusil nenemien nan. Xamim mukila mulong kil votiang, e mutakil ti xa nggo xave bemei mu di ba xave. Usil sexien nen tak, musakras mupus Ninin Eo. E mukila mupus kil polien nan e meulien na ngan xil xa xi mei mise xat xil e misak ni xil mei labe neta hu rilomun.”
JOH 3:9 E Nikodimas misisi bit, “?E netak mikila istal itep?”
JOH 3:10 Ma Iesu bit rilomun mini bit, “Xouk obe titsa tei na mol‑Isrel xil. ?Veneh ma otakil ti koute te sepinien navan xil?
JOH 3:11 Nabiteni reitin minuk xa inou del ngenok xil di mabit usil holesok xil xa makila ngamu, e di mabit rat naha xa matepusi tuei. E xamim vat xil na Siu xil mutake reitin ti e sepinien namem.
JOH 3:12 Xouk otake reitin ti e sepinien navan melele xa nabit kila nggo holesok xil ak te ut etan. ?Mak, ma ukila uke reitin e sepinien navan xil itep xosxa nisep usil holesok xil te ut nesao?
JOH 3:13 Inou, Nat Moletin, nakila nasepin usili vengan xa inou natexo ut nesao e namei e ut etan ak. E moletin tovuol mun vahe ut nesao.
JOH 3:14 “Tetiamu, e melele xa Mosis tete uruvuol, tepol ni tetal tei ni aean brons e teti xati tete liei tei e tepet rati tehe nesao. E ixo sexien nen ak, liti xat Nat Moletin ite liei tei e lipet rati ihe nesao.
JOH 3:15 E ngan xil vus xa lineket en lihur meulien sal.
JOH 3:16 E vengan xa eheien na Hi di e moletin xil vus te ut etan holu xa holu pupu, xi temaen xoteh meulien na Natneli xa be siskes nan tengan ngan xil vus xa laneket en lasakras lakesae, e ha lihur meulien sal sung.
JOH 3:17 Hi tenasa Natneli ti tenamei e ut etan tengan valepis rin na moletin xil e vasa pangasien mi xil ve sexien tesa nae xil. E‑e, Hi tesa Natneli temei tengan vahe suse xa iteh meulien na moletin xil te ut etan ixo en.
JOH 3:18 “Ngan xil xa laneket e Nat Hi, Hi nasa pangasien ti mi xil. E ngan xil vus xa lataneket ti en, xil lalihi pangasien na Hi bemei e xil ngamu, vengan xa lataneket ti e Natneli xa be siskes nan.
JOH 3:19 Hi tesa miehen nan ngamu temei e ut etan. E moletin xil lasin ni e iexil bei maluxoluken mak mu mili miehen nan, vengan xa sexien nae misa. Misak ni, xi ilepis rin na moletin xil ihusil naha xa lapol ni del miehen ak.
JOH 3:20 Ngan xil vus xa di lapol ni tesaen, iexil di nggat miehen. E xil latava ti visal miehen ak vengan xa iexil ti tavei tengan miehen ak vapisen rat sexien nae xil xa lakavui.
JOH 3:21 E ngan xil xa langgusil suse te reitinen labe visal miehen xa ileluv kuhi xa sexien nae xil di nggusil naha xa Hi ien bei.”
JOH 3:22 Melele xa Iesu misepin bus, ba be rute tei e provins te hal Sudea xa da sen nga tang. De rute ak del moletin nan xil e di baptaes ni moletin xil xa lamei visali.
JOH 3:23 E, e rute sav xa lakesi ni Aenon, Sion Baptis mun di baptaes ni moletin xil holu xa lamei visali vengan xa oei holu di e rute ak. Rute ak de provins te hal Sameria, sangas visal taon te hal Salim.
JOH 3:24 E melele nen ak, latnaso Sion ti mu vahe nim te xeih.
JOH 3:25 E melele xa Sion de rute ak, Siu tei bemei visal moletin na Sion xil. Xi mingor del xil usil sexien eah xa momal tengan moletin tei ikas moten tenben imese ixo en tengan mei imal pe met Hi.
JOH 3:26 Misak ni, xil labe visal Sion e labiteni mini labit, “?Titsa, onem xat moletin xa otepisen ni mi xamem e seri Oeisal Sodan, ngan xa otehit rati otehit xi be Mesaea? !Xi mun di baptaes ni moletin xil, e, taxeak, moletin xil vus di labe visali sung!”
JOH 3:27 Sion bit rilomun ni bit, “Moletin tovuol xa mikila vahur polien tei xosxa Hi te ut nesao tamaen ni ti.
JOH 3:28 Xamim vari mutelong sepinien navan e melele xa natehiteni natehit inou natave Mesaea ti xa Hi tehit xati tengan isa ni imei. E Hi tesil nou tengan mei nisak mesen suse nan.
JOH 3:29 Iesu nggoni tiramue tei xa mei iteli itel atou tei. E atou ak be nan xati. E inou nanggoni tuneli tei xa di nadatili tengan nisoh e rin e nilong sepinien xa xi ihit rati. E melele xa tiramue xa iteli bemei, tuneli di besi xi holu melele xa milong raen. Ma, inou nabesi nou mak vengan xa Mesaea bemei ngamu tengan vahur voninen xati.
JOH 3:30 Momal xa xi mei ihe nesao mak mu, e inou nihe etan mak mu.”
JOH 3:31 Sion biteni mun bit, “Iesu nggo ut nesao e be eilep mak mu mili holesok sav xil vus. Ngan xil xa langgo ut etan labe te ut etan tang, e di lasepin nggoni moletin xil te ut etan. E ngan xa nggo ut nesao bemei be eilep mak mu mili xil vus.
JOH 3:32 Xi di misepin usil holesok xil xa pusi e miteong ni e ut nesao, e moletin xil latake reitin ti e sepinien nan.
JOH 3:33 E ngan xil vus xa lake reitin e sepinien nan lakil kuhi xa naha xa Hi di biteni be reitin.
JOH 3:34 Reitin, ngan xa Hi tesila tengan imei di misa sepinien xati na Hi, vengan xa Hi mise xat kuh meulien nan ni Ninin Eo nan.
JOH 3:35 Hi Tamer, eheien nan di e Natneli, e di misa rat holesok nan xil vus de pe hen.
JOH 3:36 Mak, ma ngan xil vus xa laneket e Nat Hi lihur meulien sal. E ngan xil xa lasin ni linahur ti meulien, vengan ekaten na Hi di xat xil e litit ni ngan taxa ti lihur pangasien ven.”
JOH 4:1 E melele nen ak, longeongen ba duxoh Farasi xil xa moletin xil holu di langgusil Iesu mili ngan xil xa di langgusil Sion. E lalongeong ni mun xa Iesu di baptaes ni moletin xil holu mili ngan xil xa Sion di baptaes ni xil.
JOH 4:2 E ngan ak tave reitin ti vengan tave Iesu ti iaxa di baptaes ni xil, be moletin nan xil iaxa di lapol ni.
JOH 4:3 E melele xa Iesu milong kila xa Farasi xil lalongeong ni usil polien nan, xi be reling provins te hal Sudea, e dilomun be provins te hal Kaleli.
JOH 4:4 Usil suse nae tengan lave Kaleli, Iesu del moletin nan xil laka pas provins te hal Sameria xa de hilaep te provins xalu ak.
JOH 4:5 E melele xa di lakakao laba, laduxoh taon tei na mol‑Sameria xil, ngan xa lakesi ni Saekar. Saekar de sangas visal tan tei xa avu Siekob tesa ni mi natneli Siosep tetiamu.
JOH 4:6 E rute ak, vulut oei tei da xa avu Siekob vari tehili. Melele xa Iesu del moletin nan xil laduxoh vulut oei ak be piniae, e Iesu milonge ven memel e ba dotan visal vulut oei ak tengan vangel ti mu.
JOH 4:7 E melele xa di mingel, moletin nan xil labe taon tengan lalang ni ti anien ae. Tave nousav ti, ate‑Sameria tei bemei tengan vahutih oei. Melele xa mei duxoh vulut oei ak, Iesu misisi bit, “Sa ti oei li minou namu ni.”
JOH 4:9 E atou ak bit rilomun ni mini bit, “Xouk obe Siu tei e inou nabe ate‑Sameria tei. E Siu xil lasakras lavanien vituei e pelet tei takes mu lamun vituei e kap tei takes vatel xamem. ?Ma, veneh ma osis nou tengan nisa ti oei minuk umu ni?”
JOH 4:10 Iesu bit rilomun mini bit, “Xouk otakil ti sanien hos xa Hi bit vasa ni minuk. E otakil ti xa inou xa di nasis oei minuk nabe visi. Vengan xa vahit okila, ma osis nou ve oei te meulien e nisa ni minuk.”
JOH 4:11 Ma atou ak biteni mini bit, “E suv, valoei nam tovuol, e vulut oei ak be tan xa be tan vari. ?Ma, obit uhur oei te meulien ak ixo xave?
JOH 4:12 ?Midep? ?Oei xa di obit usili bos mak mu mili oei ak? Vengan xa avu Siekob vari iaxa tesa vulut oei ak mi xamem. E tehe oei ak xi temu ni, natneli xil latemu ni, e buluk tetel sipsip san xil mun latemu ni. ?Ma midep, di obiteni xa xouk obe eilep mak mu oli avu Siekob?”
JOH 4:13 Iesu bit rilomun ni bit, “Ngan xil vus xa lamu oei ak, meruru iat rilomun ni xil.
JOH 4:14 E ngan xil xa limu oei xa inou nisa ni mi xil, meruru naxat ti mun xil. Oei xa nisa ni mi xil mei ihe oeisal tei xa ti ileh e tinexil e isa meulien sal mi xil.”
JOH 4:15 Atou ak biteni mini bit, “!Suv, sa ti oei ak minou li! Imak, ma meruru naxat nou ti mun, e ninakakao ti mun ninamei inggak vehakut tengan nihutih oei.”
JOH 4:16 Iesu biteni mini bit, “Ha ukes tiramue nam, ti multilomun mulimei.”
JOH 4:17 Atou bit rilomun ni mini bit, “Tiramue navan tovuol.” E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Xouk obiteni reitin melele xa obit tiramue nam tovuol.
JOH 4:18 Vengan xa, e meulien nam, xouk oteteli tetel tiramue lim (5) ngamu. E moletin xa oda vituei dela xosali, otateli ti vatela. Ma, naha xa otehiteni minou be reitin.”
JOH 4:19 Melele xa atou ak milonge mak, mesep pupu e biteni bit, “Suv, napus kila xa xouk obe provet tei.
JOH 4:20 ?Mak, ma uhit kila mu minou, rute xave iaxa momal tengan moletin xil ha limot mi Hi en? Vengan xa avu namem xil tetiamu, latemot mi Hi inggak e Vathu Kerasim. E xamim, Siu xil, mubit Serusalem be rute xa momal tengan moletin xil vus ha limot mi Hi en.”
JOH 4:21 E Iesu biteni mini bit, “Reitin li nabiteni minuk, melele tei di bemei xa nave ti neta xosxa moletin tei imot mi Hi Tamer e vathu ak mu e Serusalem mu e rute sav tova.
JOH 4:22 Xamim, mol‑Sameria xil, di mumot mi Hi e mutakil kuhi ti. E xamem, Siu xil, mamot mi Hi e makila. Vengan xa Hi tesa hitxatien mi Siu xil xa isa Mesaea nan imei, ngan xa iteh meulien e moletin xil vus.
JOH 4:23 E melele tei di bemei xa ngan xil xa labe reitin del Hi Tamer ti limot mini itel xeihen na Ninin Eo ixo sexien xil xa ihe reitin. Melele ak bemei ngamu. E Hi di milang ves hisit moletin xil ak tengan lamot mini.
JOH 4:24 Hi be ninin e tahur ti tenben vaxoni xir. Ma, momal tengan ngan xil xa lamot mini lipol ni itel xeihen na Ninin Eo e ihusil sepinien te reitinen nan.”
JOH 4:25 Atou ak biteni mini bit, “Nakila xa Hi tehit xati xa isil Mesaea nan imei. E melele xa imei, xi ihit kil holesok xil vus mi xamem.”
JOH 4:26 Iesu bit rilomun ni bit, “Inou xa di nasepin minuk, inou nabe xi.”
JOH 4:27 E melele nen tak, moletin xil na Iesu ladilomun, e lamesep pupu melele xa lapus Iesu di misepin del atou ak vengan xa tahusil sexien nae ti. E tovuol e xil vasis atou ak vahit, “?Iem bei naha?” mu vasis Iesu vahit, “?Veneh ma di osepin del atou ak?”
JOH 4:28 Di, atou ak be reling valoei nan da nga, dilomun be taon, e ba mikes moletin xil lamei e bit,
JOH 4:29 “!Mumei mupus ti moletin xa bit lelen holesok xil vus xa natepol ni e meulien navan! Xos xi be Mesaea xa Hi tehit xati tengan isila imei.”
JOH 4:30 Ma, moletin xil holu labe reling taon tengan ha lipus Iesu.
JOH 4:31 Melele xa atou ak teta tamu e taon, moletin xil na Iesu labiteni mini labit, “Titsa, amei a rut anien xil ak.”
JOH 4:32 E xi bit rilomun ni mi xil bit, “Anien tei avan da xa xamim mutakil ti.”
JOH 4:33 Melele xa lalonge mak, xil lasis xil mun tang labit, “?Midep xiak? ?Moletin tova tesa anien tuei mini tea ni?”
JOH 4:34 Misak ni, Iesu biteni mi xil bit, “Melele xa nanggusil nenemien na Hi xa tesil inou namei tengan nipol vuol ni polien nan, nateong ni nggoni ngan xa nangganien ngamu.
JOH 4:35 Moletin xil di labiteni labit, ‘Aveti hat (4) mei itavi e rileh rerat anien ar.’ E inou nabiteni mi xamim nabit muketeh kuhi ikapis e naho sa Hi. Anien teni men ngamu tengan lalehi.
JOH 4:36 E ngan xil vus xa di laleh viton anien xil teni, Hi di miling kuh huit polien nae iti. E anien ak be moletin xil xa di langgur meulien sal. Ma, ngan xil xa lalih utut sepinien na Hi e meulien na moletin xil e ngan xil mun xa di laleh viton anien xil teni, xil vus lihesi xil pupu ve naha xa di lapol ni.
JOH 4:37 Ngan ak nggoni sepinien te metisouen xa biteni bit, ‘Moletin tei milih naho tei, e moletin sav mileh viton anien teni.’
JOH 4:38 Inou nasil xamim tengan ha muleh viton anien ixo naho tei xa moletin sav xil ba latepol en tetiamu ni xamim. E ihe xamim iaxa ti mupus huite te polien nae.”
JOH 4:39 Melele xa Iesu di tamu misepin mi moletin nan xil, mol‑Sameria xil holu langgo taon lamei. Lamei e lake reitin en vengan xa latelong sepinien na atou xa tehiteni tehit, “!Mumei mupus moletin xa bit lelen holesok xil vus xa natepol ni e meulien navan!”
JOH 4:40 Misak ni, melele xa lamei, ladakes Iesu tengan vate visal xil. Ma, Iesu del moletin nan xil ladi visal xil melengien lu mun.
JOH 4:41 E melele xa mol‑Sameria xil lalong sepinien na Iesu, xil holu mun lake reitin en.
JOH 4:42 Ma, laba e labiteni mi ate‑Sameria ak labit, “Tetiamu, mateke reitin e xi ve naha xa xouk otehiteni. E taxeak, make reitin xa xi be Mesaea xa iteh meulien e moletin xil vus te ut etan vengan xa di malong sepinien nan ni vurangemem xati vari.”
JOH 4:43 Ngan ak nggoni ngan xa Iesu vari tehiteni tehit, “Provet tei, tave ti neta xa moletin sav xil di lamerere ni, e moletin xil te kantri nan xati latamerere ni ti.” E melele xa de visal xil melengien lu bus, Iesu del moletin nan xil laba sung labe provins te hal Kaleli.
JOH 4:45 Melele xa Iesu duxoh provins te hal Kaleli, moletin xil holu te rute ak langgur pilei. Holu e xil latetilomun ra Anien te Tavien e hal Serusalem e latepus holesok xil xa Iesu tepol ni en. Ma, mol‑Kaleli xil iexil bei tengan lapus ti Iesu vapol ni holesok xil ak e ut sae mun.
JOH 4:46 Iesu mikakao duxoh metimal te hal Kena, rute xa tehiles oei mei tehe uaen en. E metimal ak, eilep tei na suv toto Herod nggur longeongen xa natneli xa de taon te hal Kapaniam mesei pupu.
JOH 4:47 Melele xa eilep ak milonge xa Iesu nggo provins te hal Sudea e bemei ngamu e provins te hal Kaleli, xi be visali e dakesi tengan vahe xalu lalohe Kapaniam tengan vahur rat mesien ra natneli xa sangas vamat.
JOH 4:48 Iesu biteni mini bit, “!Iva! Vehakut, xamim di mudakes nou ve merekel xil mu neta tova mun xa eilep. E xosxa natapol ni ti, ma xamim di mutake reitin ti e nou.”
JOH 4:49 E eilep ak biteni mini bit, “O suv li, ralotemanon raloha tengan natuxoli namat ti.”
JOH 4:50 E Iesu biteni mini bit, “Husil suse nam uha. Horamue nam milonge bos tuei.” Melele xa eilep ak milong naha xa Iesu biteni, xi mike reitin en e nggusil suse nan ba.
JOH 4:51 Melengien tei mei mitavi, e melele xa eilep ak da tamu e suse nan, rut moletin xil te polien nan xa langgo Kapaniam mei labisu mini. Xil labiteni mini labit, “Natumali milonge bos tuei.”
JOH 4:52 Melele xa eilep ak misis xil tengan lihit kil melele xati vari iaxa latepus horamue nan telonge tehos en, xil labit rilomun ni mini labit, “Horamue nam, ven tean pupu tetuxoh wan klok piniae. Di, mesien nan tehe relingi e telonge tehos rilomun.”
JOH 4:53 Melele xa labiteni mak, eilep ak minem kila xa ngan ak mistal e melele xati vari xa Iesu tehiteni mini xa horamue nan milonge bos tuei. Ma, xi del ngenen xil vus e nim man lake reitin e Iesu.
JOH 4:54 Ngan ak be merekel xa be lu nen xa Iesu tepol ni e provins te hal Kaleli, melele xa tetilomun ra provins te hal Sudea.
JOH 5:1 E melengien sav tei, Iesu dilomun be taon te hal Serusalem vengan xa mol‑Isrel xil di laba tengan lapus melengien eo tei nae en.
JOH 5:2 E melele xa Iesu duxoh taon, xi mikakao be sangas visal vangoei tei xa lakesi ni Betsaeta. Rute ak tave sotin ti ra puiteh xa lakesi ni Puiteh te Sipsip xil, e horao lim (5) iaxa mikapis xol oei ak.
JOH 5:3 E vangit horao xil ak, vanut moletin xa eilep xa lamesei ladi en: ngan xil xa metexil bar, ngan xil xa lasakras lakakao, e ngan xil mun xa rut tenbexil misa.
JOH 5:4 
JOH 5:5 Moletin tei xa di mesei de rute ak. E mesien nan tehasi huram hanutap tei e tol e le sav mun (38).
JOH 5:6 Melele xa Iesu pus moletin ak pat da, xi mikila xa xi tepat temak tehe nousav pupu. Ma, be visali e misisi bit, “?Iem bei tengan olonge vahos rilomun?”
JOH 5:7 E moletin ak bit rilomun mini bit, “Suv, moletin tovuol xa mikila vatutou ni nou name vangit oei melele xa oei nggururi vengan melele xa nasak tengan ha naxul en, moletin sav tei diamu ni nou e ba minggul en.”
JOH 5:8 E Iesu biteni mini bit, “!Utamea! Uleh rong mam e ukakao uha.”
JOH 5:9 Vatakes, tenbe moletin ak mei bos rilomun. Ma, mitamea, mileh rong man e mikakao ba. Ngan ak testal e Sabat.
JOH 5:10 Melele xa moletin xa Iesu pol ni milonge bos di mikakao ba, vat xil na Siu xil lapusi e labul xati labit, “!Ei, be Sabat xosali! Rae nar biteni xa tamal ti tengan oleh rong mam xosali.”
JOH 5:11 E moletin ak bit rilomun mi xil bit, “Moletin xa pol ni tenbeok mei bos rilomun iaxa biteni minou bit nileh rong mavan e nikakao niha.”
JOH 5:12 Xil lasisi labit, “?Visi iaxa tehiteni minuk tengan opol ni vamak?”
JOH 5:13 E moletin ak takil ti. Vengan melele xa tetamea, tepusi xa Iesu tekesae ngamu.
JOH 5:14 Tave nousav ti, Iesu be vioh te Nim Eo. E melele xa di mikakao en, mikamet moletin ak e biteni mini bit, “?Opusi? Xouk olonge bos ngamu. E uxuxou kuhi xa onapol ni ti mun tesaen. Vengan, vahit vamak, ma xos neta tova sung xa isa pilei mak mu mei ipurun xouk.”
JOH 5:15 Di, moletin ak ba, milang ni vat na Siu xil ak, e biteni mi xil xa moletin xa tepol ni ven mei tehos rilomun, hisen Iesu.
JOH 5:16 Melele xa vat xil ak lakil visi iaxa tepol ni moletin ak telonge tehos e Sabat, xil mei lasak purun Iesu holu mak mu.
JOH 5:17 E melele xa lasepin misa ve naha xa di pol ni, Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Tata navan xa de ut nesao di pol vehakut, ma inou mun di napol vehakut nggoni xi.”
JOH 5:18 Sepinien ak misak ni vat xil ak mei iexil nggati pilei sung e lapol ni nenemien nae tengan lavasi vamat. Vengan xa, e nenemien nae, Iesu di nggur xoteh rae te Sabat. E, ngan xa misa mak mu, xi di po rat xi mei be nesao mu bit xi pipin ni Hi, vengan di biteni bit Hi be Tamen xati.
JOH 5:19 Melele xa Iesu mikila xa vat na Siu xil ak iexil nggati vengan biteni bit Hi be Tamen xati, biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, natneli tei tapol ni ti neta vahusil nenemien nan tasen tang. E di pol kes ni naha xa di pus tamen di pol ni. Mak iaxa, inou xa nabe Nat Hi di napol nggusil Tata navan tang.
JOH 5:20 Nakila napol ni mak vengan xa Tata navan, eheien nan di e inou, e di pisen holesok xil xa tellep minou xa xi di pol ni. E xi ipisen ni minou holesok xil xa tellep mak mu xa inou ti nipol ni xa ili ngan xa mutepus inou natepol ni ngamu, e isak ni xamim ti mumesep ven.
JOH 5:21 Reitin mak, vengan xa e hisit sexien xa Tata navan mikila vasak ni moletin tei vamea rilomun ra maten e vasa meulien mini, inou mun xa nabe Natneli nikila nisa meulien mi ngan xil xa ieok bei tengan nisa ni mi xil.
JOH 5:22 E rin sav mun, Tata navan di talepis rin na moletin xil ti, e xi miling polien ak de heok tengan ti nilepis rin na moletin xil vus.
JOH 5:23 Tata navan pol ni mak tengan vasak ni moletin xil vus lamerere ni nou xa nabe Natneli vaxo hisit sexien xa di lamerere mini. E ngan xil xa di latamerere ni nou ti xa nabe Natneli, ma xil di lapisen ni xa latamerere ni Tata navan ti xa tesil inou namei.
JOH 5:24 Reitin li nabiteni mi xamim, ngan xil vus xa lalong sepinien navan e lake reitin xa Hi tesa inou namei, xil vari iaxa lihur meulien sal. Ngan xil ak, Hi nalepis ti mun rin nae tengan vasa pangasien mi xil. Ngan xil ak lameluv ngamu ra xeihen te maten, e langgur meulien xa misakras vavus.
JOH 5:25 “Reitin li nabiteni mi xamim, melele tei di bemei xa ngan xil xa lalel tuei lilong rae Nat Hi e limea rilomun ra maten limeul. Reitin, melele ak bemei ngamu.
JOH 5:26 Tata navan be vatit meulien. E usil rin tak, xi misak ni nou, Natneli, tengan mei nabe vatit meulien xa nakila nasa meulien mi moletin xil.
JOH 5:27 E, vengan xa inou nabe Nat Moletin, Tata navan misa xeihen minou tengan nilepis rin na moletin xil e nisa pangasien mi xil ihusil sexien nae xil.
JOH 5:28 Munatemanin ti ve sepinien navan xil. Vengan melengien tei di bemei sangas xa ngan xil xa lalel tuei liteong ni raeok.
JOH 5:29 E melele xa lilonge, xil limea ra von tehinen nae. Ngan xil xa latepol temal e meulien nae, xil limea rilomun ra maten e lihur meulien xa hoxalite teni ihe tovuol. E ngan xil xa latepol tenamal ti, xil limea rilomun ra maten e ha lihur pangasien xa hoxalite teni ihe tovuol.”
JOH 5:30 E Iesu biteni mun mi xil bit, “Inou, natapol ni ti neta vahusil nenemien navan tasok. Melele xa nalepis rin tei, nenemien navan xil di nggusil naha xa Hi di biteni minou. Reitin, naha xa nabiteni momal vengan xa natasa ni ti vahusil nenemien navan, e di nasa naha taxa Hi Tata navan ien bei, ngan xa tesil inou namei.
JOH 5:31 Vahit inou tang iaxa ti nabit rat neta tei usil inou tasok, ma vamal tang tengan munake reitin ti en.
JOH 5:32 E vengan xa Tata navan di bit rati xa nabe visi, momal tengan muke reitin e nou, vengan nakila xa sepinien nan usil nou be reitin.
JOH 5:33 E melele xa mutesil moletin namim xil tengan lava lapus Sion Baptis, naha xa xi tehit rati usil nou be reitin.
JOH 5:34 E, e rin navan, inou nataling nenesien navan ti vate naha xa moletin xil te ut etan ak di labit rati usil nou. E di nasep usil sepinien xa Sion tehiteni usil inou tengan xamim mukila muke reitin en e Hi iteh meulien e xamim ixo en.
JOH 5:35 Vengan xa Sion temei texoni laet tei xa tepili e teleluv kuhi ve holesok xil. E, vuteili tang, xamim mutehesi xamim tengan muteti e miehen te pispisien nan.
JOH 5:36 “E neta tei di bit rati mak mu xa nabe reitin mili naha xa Sion tehit rati usil inou. Polien xil xa Tata tesa ni minou tengan napol ni, xil di lasepin e rin navan labit rati xa inou nabe Nat Hi reitin. Reitin, polien navan xil di lapisen ni xa Tata vari iaxa tesil inou namei. E inou nipol vuol ni naha xa xi telingi tete heok tengan ti nipol ni.
JOH 5:37 E Tata xa tesil inou namei, xi mun di bit rati xa inou nabe reitin. E xamim mutnalong ti mu raen e mutnapus ti mu valnaon.
JOH 5:38 Di mupisen ni xa sepinien nan tara ti e meulien namim, vengan xa mutake reitin ti e nou xa xi tesil nou.
JOH 5:39 “Xamim di musak tengan mulang ves reitinen nggo sepinien xil te Vanuvei Eo vengan xa di munemi mubit mukamet meulien sal ixo en. E sepinien nen ak vari tang di bit rat reitinen usil inou.
JOH 5:40 E tave ti neta xa mak, xamim mupol ni nenemien namim tengan munamei ti visal nou tengan muvur meulien sal vaxo inou.
JOH 5:41 “Tave ti neta e nou xosxa moletin xil lisa memesien minou mu linasa ni ti.
JOH 5:42 E nakil xamim, e nakila xa eheien na Hi tovuol e meulien namim.
JOH 5:43 Tave ti neta xa namei e his Tata navan, xamim mutahur pilei nou ti. E vahit moletin tova vamei e hisen tasen tang, xamim muvur pilei vari.
JOH 5:44 Xamim di mupol ni holesok xil tengan mukila musa memesien mi xamim mun tang. E mutapol ni ti holesok xil tengan mukila muvur memesien vaxo Hi vari. Misak ni, natamesep ti xa mutake reitin ti e nou.
JOH 5:45 “E munanemi ti munahit ihe inou iaxa nisa sepinien iha xat rin namim e melele xa musoh pe met Tata navan. E‑e. Ihe Mosis vari tang xa di muling nenesien namim de sepinien nan iaxa isepin iha xat rin namim.
JOH 5:46 Vengan, vahit vahe reitin xa di muke reitin e sepinien na Mosis, ma muke reitin e inou mun, vengan xi tetis usil inou.
JOH 5:47 ?E xosxa mutake reitin ti e naha xa Mosis tetisi usil inou, ma mukila mukei reitin e naha xa inou di nabiteni itep?” Di, Iesu be reling xil.
JOH 6:1 Melengien vahis mei mitavi, e Iesu be bot del moletin nan xil e langgur xoteh Oei Kaleli (lakes oei ak ni Oei Taeberias mun).
JOH 6:2 E melele xa Iesu ba, vanut moletin xil holu langgusili langgo ut vengan xa latepus merekel xil xa tepol ni e tetep iaxa tesak ni ngan xil xa latemesei latelonge tehos rilomun.
JOH 6:3 Melele xa Iesu duxoh ri oei, xi be nesao e vathu tei e dotan en del moletin nan xil.
JOH 6:4 Ngan ak testal sangas ni melele te Anien te Tavien.
JOH 6:5 Melele xa ladotan mak, Iesu miketeh ba e pus vanut moletin xil holu di lamei visali. Ma, misis Pilip bit, “?Rute xave iaxa rikila rixal anien ipin tengan risa ni mi tatit moletin xa eilep xiak?”
JOH 6:6 Iesu mikila ngamu naha xa ipol ni, e biteni mak tengan vasak pis Pilip.
JOH 6:7 E Pilip bit rilomun ni mini bit, “!Ei! Tave ti neta xosxa huit polien nar vapin ni aveti tei e he sav (6) tengan raxal beret ni, anien ak napin ti tengan moletin xil vus ak lavur mavulut beret xa hokorong tang vahe ae.”
JOH 6:8 Andru, xa be moletin teimun na Iesu e tua na Saemon Pita, xi biteni bit,
JOH 6:9 “E horamue tei da tak xa mileh beret lim (5) xa lapol ni ni bale, del meseo lu. E anien ak tapin ti vari mi vanut moletin xa mahulong xiak.”
JOH 6:10 Ma, Iesu biteni bit, “Muhiteni mi moletin xil ak tengan litotan.” E rute ak, husmunae holu di, ma vanut moletin xil ak ladotan en. Moletin xil vus sangas laduxoh taosen lim (5000).
JOH 6:11 Melele xa ladotan bus, Iesu mileh beret, misa memesien mi Hi ven, e misa ni mi moletin nan xil tengan liseti mi vanut moletin xil vus xa ladotan ladi. Di, pol ni mak tang mi meseo mun. Moletin xil vus langganien ba duxoh melele xa xil vus lalonge labit pipin.
JOH 6:12 Melele xa moletin xil vus langganien pipin, Iesu biteni mi xil bit, “Ha muleh viton rut anien xil xa ladi tengan rinapurun ni ti.”
JOH 6:13 Ma, xil laba e laleh viton rut anien xa di nggo beret bale lim (5) tang xa moletin xil langga rasi di. E lamesep pupu melele xa lapusi xa lase ni be valeat lu e le tei (12) ba vuma ... xil vus lapolu.
JOH 6:14 Melele xa vanut moletin xil ak lapus kil merekel xa Iesu pol ni, labiteni labit, “Reitin li, ngan ak be Provet xa Hi tehit xati tengan isila imei e ut etan.”
JOH 6:15 Iesu mikila xa nenemien na vanut moletin xil ak bit mei lixeih xati tengan mei ihe suv toto nae. Ma, Iesu be reling xil ladi nga, e mika tasen tang be vathu.
JOH 6:16 Melele xa mahis bemei, moletin na Iesu xil labe tan e bien.
JOH 6:17 Lapusi xa Iesu tamei ti mu vastal visal xil, e ut maluxoluk ngamu. Ma, labe bot nae e labalis tengan lavur xoteh oei latilomun lave Kapaniam.
JOH 6:18 Melele xa di laba, lakameti nggeih tengan lavalis vengan xa di labisu ni votiang tei xa nggeih e oei mun misa xa misa.
JOH 6:19 Melele xa labalis ba duxoh kilomita lim (5), xil lamesep pupu xa lapus Iesu di bemei visal xil e di mikakao e ramut oei nggoni ngan taxa di mikakao e tan tang. Melele xa lapusi, ulixil mikan pupu.
JOH 6:20 E Iesu biteni mi xil bit, “!Ulimim nakan ti! !Inou nabe xi!”
JOH 6:21 Melele xa lapusi xa be xi reitin, labesi xil tengan lavuri vamei e bot. E melele xa Iesu bemei e bot, latemanin xa laduxoh ut e rute xati xa labit lava en.
JOH 6:22 Melele xa ut da milan, vanut moletin xil xa ladi tamu e ri oei di lanemi labit lipus Iesu, vengan xa lakila xa tehe moletin nan xil kestang xa latehe bot tei takes nae lateha, e latestokovein Iesu e ri oei nae.
JOH 6:23 E melele nen ak, moletin sav xil xa langgo taon te hal Taeberias lamei del bot nae xil. Xil lamei ut sangas e rute xa Iesu temes Hi ve beret e tesa ni mi tatit moletin xil lava ni.
JOH 6:24 Melele xa moletin xil ak lapusi xa Iesu del moletin nan xil latari ti e rute ak, xil labe bot na mol‑Taeberias xil e labe taon te hal Kapaniam tengan lalang ni.
JOH 6:25 Moletin xil lakamet Iesu e ri Oei Kaleli. E melele xa lakameti lasisi labit, “?Titsa, otemei inggak vilieh?”
JOH 6:26 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim xa mutalang ni nou ti vengan xa mule kil koute te merekel xil xa di napol ni. E‑e. Di mulang ni nou vengan xa natesak ni vangemim mei tepolu ni beret.
JOH 6:27 Munasa xamim ti ve anien tang xa di mungga ni e, tavehi ti, di mikesae mun. E ihos pupu tengan musa xamim ve anien xa misakras vakesae xa mikila vasa meulien sal mi ngan xil vus xa langguri. Inou, Nat Moletin, nikila nisa ni mi xamim vengan xa Hi, Tata navan, tehosei inou e besi xi ve nou.”
JOH 6:28 Ma, moletin xil lasisi labit, “?Hi ien bei tengan xamem mupol ni naha?”
JOH 6:29 E Iesu bit rilomun ni bit, “Naha xa Hi ien bei tengan xamim mupol ni mak: muling neketen namim iti e ngan xa xi tesila temei.”
JOH 6:30 Ma, xil lasis Iesu labit, “?Upol ni merekel eah mupusi tengan muling neketen namem e xouk? ?Reitin, upol ni naha vari?
JOH 6:31 Melele xa avu namem xil di latekakao e uruvuol, latea manna xa Mosis tesa ni mi xil, vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, ‘Xi tesa beret texo ut nesao tengan mei vahe ae.’”
JOH 6:32 E Iesu biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, ngan xa tesa beret texo ut nesao tengan vahe ae tenave Mosis ti. Tehe Tata navan iaxa tesa ni mi xil. E xosali, xi di misa beret xa nggo ut nesao reitin mi xamim.
JOH 6:33 Vengan xa beret xa Hi di misa ni be ngan xa nggo ut nesao bemei e di misa meulien mi moletin xil te ut etan.”
JOH 6:34 Melele xa lalonge mak, xil lasisi labit, “Suv, sa beret ak mi xamem li vehakut.”
JOH 6:35 Ma, Iesu biteni mi xil bit, “Inou nabe beret xa di misa meulien. Ngan xil vus xa lamei visal nou, mae naxat xil ti mun. E ngan xil xa laneket e nou, meruru naxat xil ti mun.
JOH 6:36 E tave ti neta xa natehiteni mi xamim xa mutepus nou e merekel xil xa natepol ni, mutaneket ti mu e nou.
JOH 6:37 Ngan xil vus xa Tata navan bosei xil tengan mei labe moletin navan xil, xil mei lihusil xat kuh inou. E inou ti nihur pilei ngan xil vus xa di langgusil xat nou, ninasil rerat xil ti linave reling nou.
JOH 6:38 “Nihur pilei xil vengan xa ngan ak be naha xa ngan xa tesil nou ien bei inou nipol ni. E vehakut di napol ni naha xa xi ien bei e natapol ni ti naha xa inou tasok tang ieok bei.
JOH 6:39 E ien bei tengan nilaxat kuh holesok xil vus xa telingi teti heok tengan neta ti nakesae. E, e hoxalite te holesok xil vus, moletin navan xil vus limea rilomun ra maten.
JOH 6:40 Vengan xa Tata navan ien bei tengan ngan xil vus xa lapus Natneli e laneket en mei lihur meulien sal. E, e hoxalite te holesok xil vus, inou nisak ni xil limea rilomun ra maten limeul.”
JOH 6:41 Melele xa Siu xil lalong Iesu bit xi be beret te meulien xa nggo ut nesao bemei, xil laseputut ba xati labit,
JOH 6:42 “Xamem makil moletin ak. E makil tamen xal ninen mun. Xi be Iesu, nat Siosep tang. ?Ma, veneh di biteni xa xi texo ut nesao bemei?”
JOH 6:43 Iesu bit rilomun ni bit, “Munaseputut ti mun ve sepinien navan xil.
JOH 6:44 Be reitin xa Hi Tata tesil nou namei, e ngan xil kestang xa xi di bosei xil lakila mei lihe moletin navan xil. E inou nisak ni xil limea rilomun ra maten e hoxalite te holesok xil vus.
JOH 6:45 Provet xil tetiamu latetisi latehit, ‘Hi vari ipispisi mi moletin xil vus.’ E ngan xil xa lalong rae Hi e langgur pispisien nggo en di lamei visal nou.
JOH 6:46 Nataviteni ti namit moletin tei tepus Hi Tata ni meten xati. Inou kestang natepus Tata navan ngamu vengan xa natexo visali.
JOH 6:47 Reitin li nabiteni mi xamim xa ngan xil vus xa laling neketen nae e nou langgur meulien sal.
JOH 6:48 Inou nabe beret te meulien.
JOH 6:49 Avu namim xil latea manna e uruvuol. E neta sav xa mak, xil latelel.
JOH 6:50 E inou nabe beret xa nggo ut nesao bemei e tan. E ngan xil xa langga beret ak linalel ti.
JOH 6:51 Reitin, inou nabe beret xa nggo ut nesao bemei e tan xa di misa meulien. Moletin xa ia beret ak imeul iha vuma … navus ti. Beret xa nisa ni mi xamim be tenbeok. E di nasa ni mi moletin xil te ut etan tengan likila lihur meulien sal ixo en.”
JOH 6:52 Melele xa Siu xil lalong sepinien na Iesu lamesep pupu ven. E langor mi xil mun tang labit, “?Ei, midep xiak? ?Moletin ak isa tenben mi xir tengan ria ni itep?”
JOH 6:53 E Iesu biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, xosxa xamim munaxa tenbe Nat Moletin ti, e munamu ren ti, meulien tovuol e xamim.
JOH 6:54 Ngan xil xa langga tenbeok e lamu reok, nisak ni xil limea rilomun ra maten e hoxalite te holesok xil vus.
JOH 6:55 Vengan xa tenbeok be neta tei te anienen reitin, e reok be neta tei te munien reitin.
JOH 6:56 Ngan xil xa langga tenbeok e lamu reok labisti del xat inou, e inou mun nabisti del xat xil.
JOH 6:57 “Tata navan be vatit meulien, e inou nanggur meulien nggo en. Xi tesil inou namei, e ngan xil xa langga nou lihur meulien ixo inou.
JOH 6:58 Ma, tenbeok be beret xa nggo ut nesao bemei etan. E beret ak taxoni beret ti xa avu namim xil latea ni, e tetutou ni sung latelel. Vengan moletin xa ia beret ak imeul vehakut xa vehakut tang.”
JOH 6:59 Iesu misa sepinien xil ak melele xa xi di pispisi e nim te pispisienna Siu xil e taon te hal Kapaniam.
JOH 6:60 Melele xa ngan xil xa di langgusil Iesu lalong sepinien nan xil, labiteni mi xil mun tang labit, “Ei, pispisien xil ak nggeih pupu tengan ravuri. ?Visi vari mikila vake reitin en?”
JOH 6:61 E Iesu mikila xa moletin nan xil di laseputut usil pispisien nan xil. Ma, ba pus xil e biteni mi xil bit, “?Midep? ?Pispisien xil ak di misak ni xamim mumesep e musavut e neketen namim?
JOH 6:62 E ti mumesep e ti musavut reitin xosxa vahit mupus inou, Nat Moletin, nihe ut nesao, rute xa natexo en tetiamu.
JOH 6:63 Ninin na Hi kestang di misa meulien mi moletin xil. Moletin misakras vakamet meulien vaxo xeihen nan tasen. E sepinien xil xa inou iaxa di nasa ni mi xamim lastal langgo Ninin Eo e di lasa meulien.
JOH 6:64 E rut xamim lataling neketen nae ti e nou.” Iesu biteni mak vengan xa, e melele xa tepol kokot ni polien nan, xi tekila ngamu visi e xil linaling neketen nae ti en, e visi iaxa isa rati ihe he elu nan xil.
JOH 6:65 Di, Iesu biteni mun mi xil bit, “Vengan xa nakila xa moletin xil holu linaling neketen nae ti e nou, inou natehiteni mi xamim ngamu xa ngan xil kestang xa Hi Tata di bosei xil iaxa lakila mei lihe moletin navan xil.”
JOH 6:66 E melele nen tak, moletin xil holu labe relingi e latahusili ti mun vari.
JOH 6:67 Melele xa Iesu pusi xa moletin xil di labe relingi, xi biles pus moletin nan xil xa labe lu e le tei (12) e misis xil bit, “?E itep mi xamim? ?Xamim mun mubit muhe reling nou?”
JOH 6:68 E Saemon Pita bit rilomun ni mini bit, “?Suv, xosxa xamem muhe relinguk, ma muhe visal visi mun? Vengan xouk kestang di osa sepinien xil xa di misa meulien sal.
JOH 6:69 E xamem maling neketen namem e xouk e mapus kila xa xouk iaxa obe Mesaea, Moletin Eo na Hi.”
JOH 6:70 Ma, Iesu biteni mi xil bit, “Inou iaxa nabosei xamim xa mube lu e le tei (12) tengan muvusil nou. E tave ti neta xa mak, tei e xamim be Temat.”
JOH 6:71 Iesu di misep usil Sudas, nat Saemon Eskariot. Vengan, tave ti neta xa xi be tei e moletin lu e le tei (12) nan, xi isa rat Iesu ihe he elu nan xil.
JOH 7:1 Dutou ni ngan ak, Iesu mikakao mikapis e rute xil holu e provins te hal Kaleli. E xi ien ti tavei vahe provins te hal Sudea, vengan xa mikila xa vat xil na Siu xil di lalang ni mesal tova tengan lavasi vamat vaxo en.
JOH 7:2 E melele xa Wik te Horao xil bemei sangas,
JOH 7:3 tua na Iesu xil labiteni mini labit, “Onata ti kestang inggak e provins te hal Kaleli. Ihos mak mu xa uhe provins te hal Sudea tengan ngan xil xa iexil bei tengan lihusil xouk likila lipus merekel xil xa di opol ni.
JOH 7:4 Uhe Sudea sung vengan xa moletin xa ien bei tengan mei vahe eilep tei misakras ti vapol xuxus. Ma, xosxa be reitin xa okila opol ni merekel xil, ma upol ni e valkesao tengan upisen xouk mi moletin xil te ut etan.”
JOH 7:5 Tuneli xil labiteni mak mini vengan xa, tave ti neta xa xil labe tuneli xil, xil mun latake reitin ti en xa xi be Mesaea.
JOH 7:6 E Iesu biteni mi xil bit, “Melele xati tengan nipisen nou mi moletin xil vus tamei ti mu. E xamim mukila mupol ni naha xa iemim bei tengan mupol ni e melengien xil ngasen.
JOH 7:7 Moletin xil te ut etan iexil taxat xamim ti. E iexil di nggat nou vengan xa di nabit rati e valkesao xa sexien nae misa.
JOH 7:8 Xamim ha mupus melengien eo xil ak e inou ninava ti mu, vengan xa melele nen ak tamal ti mu tengan nama.”
JOH 7:9 Melele xa Iesu biteni mak, xi dat e provins te hal Kaleli.
JOH 7:10 Melele xa tua na Iesu xil labe Serusalem tengan lapus Wik te Horao xil en, Iesu dat e tim melengien vahis. Di, xi mun ba, e pol xuxus ni tang del moletin nan xil tengan moletin sav xil linakil ti.
JOH 7:11 E hal Serusalem, vat xil na Siu xil di lalang ves Iesu e hilaep te vanut moletin xa lamei tengan lapus melengien eo xil ak. Xil di lasis moletin xil labit, “?Moletin ak da xave?”
JOH 7:12 Moletin xil xa lamei tengan lapus melengien eo xil ak lasep xuxus holu usil Iesu. Rute xil labit, “Xi be moletin hos tei.” E tesav e xil labit, “E‑e, xi di miluvos moletin xil.”
JOH 7:13 E moletin xil latasepin ti e valkesao usil Iesu vengan xa ulixil mikan xa vat xil na Siu xil linalong ti e linapol ni naxeih mi xil.
JOH 7:14 Melele xa Siu xil ladi tamu lapol vituei ni holesok xil e hilaep te Wik te Horao xil, Iesu bemei e hal Serusalem, be vioh te Nim Eo, e di pispisi mi moletin xil en.
JOH 7:15 E melele xa vat xil na Siu xil lalong pispisien nan xil, latemanin e labit, “?Moletin ak nggur kilakilen ak nggo xave, vengan xa xi tava ti e sukul tengan lapispisi mini?”
JOH 7:16 Iesu bit rilomun mi xil bit, “Holesok xil xa di napispisi ni taxo nou ti. Xil vus langgo Hi xa tesil nou namei.
JOH 7:17 Ngan xil xa iexil bei tengan lapol ni naha xa Hi ien bei, xil likila xa pispisien navan xil nggo visal Hi e taxo nou tasok ti.
JOH 7:18 Moletin xa misa sepinien xil xa nggo xi tasen, xi ien bei vapet rat xi tasen vahe nesao. E moletin xa di misak pisi tengan vapet rat ngan xa misila, xi be reitin e luvosen tovuol en.
JOH 7:19 Xamim vus mukila xa Mosis tesa rae xil mi xamim. E tovuol e xamim valong xat vuol ni rae xil ak. ?Ma, veneh iaxa di mulang ni mesal tova tengan muvas vin nou vaxo en?”
JOH 7:20 Vanut moletin xil xa lalong sepinien nan labiteni mini labit, “Xos temat tova de xouk xa biles nenemien nam. ?Visi vari iaxa di misak tengan vahas vinuk?”
JOH 7:21 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Inou natepol ni tutut polien tei e Sabat e xamim musepin pupu ven e mubit natepol tesa.
JOH 7:22 Tetiamu, Mosis tesa rae te vexahu mi xamim, xa xi tehuri texo vatit avu nar xil tetiamu. E tengan muhusil xat rae ak, xamim vari di mupol ni vexahu ni rut tenbe horamue namim xil e melele xa melengien nae be tol e he sav (8) xati.
JOH 7:23 E neta sav xa di mupol ni polien ak e Sabat, mutahur xoteh rae te Sabat ti. ?Misak ni, veneh ma iemim di nggat inou xa natepol ni tenbe moletin tevi tei mei temese rilomun e Sabat?
JOH 7:24 Ma, munalepis rin navan ti nahusil naha xa moletin xil di lapusi e hale tang, e mulepis rin navan ihusil naha xa momal reitin tengan ripol ni.”
JOH 7:25 Melele xa moletin xil e hal Serusalem lapus Iesu di pispisi labiteni labit, “?Tave moletin ak ti xa vat nar xil iexil bei tengan lavas vini?
JOH 7:26 !E mupus ti! Xi di misepin e valkesao pe met moletin xil ak, e vat xil ak latavit ti neta. Xos lakila be reitin xa moletin ak be Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.
JOH 7:27 E labiteni xa melele xa Mesaea imei, moletin ti nakil ti xa xi nggo xave bemei. Ma, xi tave Mesaea ti vengan xa rakil rute xa xi texo en.”
JOH 7:28 Melele xa Iesu di pispisi e vioh te Nim Eo, xi misepin be nesao bit, “?Midep? ?Be reitin xa xamim mukil nou e rute xave xa natexo en? E natamei ti inggak vahusil nenemien navan tasok. E namei inggak nggusil nenemien na Hi xa tesil inou namei. Xi vari be reitin, e xamim mutakil ti xi.
JOH 7:29 Inou nakila, vengan xa natexo visali, e xi iaxa tesil inou namei e tan.”
JOH 7:30 Melele xa lalong sepinien nan, rut moletin xil lasak tengan latal xati. E moletin ti tapol ni vengan xa melengien nan xati tamei ti mu.
JOH 7:31 E moletin xil holu lake reitin xa xi be Mesaea vengan xa labiteni labit, “Xir ralonge xa melele xa Mesaea imei, xi ipol ni merekel xil holu. !E moletin tovuol xa mikila vapol ni merekel xil vahe holu mak mu vali ngan xil xa Iesu di pol ni!”
JOH 7:32 Farasi xil lalong naha xa moletin xil di lasep piao ni usil Iesu. Ma, xil del vat xil na pris xil lasil mereketeh xil xa di laketeh xol Nim Eo na Hi tengan lava latal xat Iesu.
JOH 7:33 Melele xa mereketeh xil laba, Iesu biteni bit, “Inou nite visal xamim nave nousav ti. Ti, nitilomun nihe visal ngan xa tesil inou natemei.
JOH 7:34 Xamim ti mulang ni nou, e munakamet nou ti. Xamim munakamet nou ti vengan xa musakras muve rute xa inou ha nita en.”
JOH 7:35 Melele xa lalonge mak, vat xil na Siu xil ak labiteni mi xil mun tang labit, “?Moletin ak iha xave iaxa xir rasakras rakameti? ?Xos ihe visal Siu xil xa ladi e kantri na mol‑Kris xil nggoni ngan halesav xil, mu xos ha ipispisi mi mol‑Kris xil vari?
JOH 7:36 ?Naha vari be koute te sepinien nan xa bit ti rilang ni e rinakameti ti, e rasakras rave rute xa xi ha ita en?”
JOH 7:37 E melengien eo kor te Wik te Horao xil, ngan xa be eilep mak mu mili melengien sav xil teni, Iesu misoh e vioh te Nim Eo e misepin be nesao bit, “Xamim xa meruru nggat xamim mumei visal nou.
JOH 7:38 Moletin xa mineket e nou imei imu ni. Imak, ma naha xa Vanuvei Eo bit usili mei istal ihe reitin xa bit, ‘Inou nisak ni oei xa misa meulien mei istal ixo tin moletin, e ileh ihe holu ixoni oeisal tei xa mahulong.’”
JOH 7:39 Oei xa Iesu di bit usili be vole tei usil Ninin Eo xa mei ise xat ngan xil xa laneket en xa xi be Mesaea. E melele nen ak, Ninin Eo tenamei ti mu e xil vengan xa Hi tenasa ti mu Iesu vaha vahur minehinen te xeihen nan.
JOH 7:40 Melele xa moletin xil lalong sepinien xil na Iesu, rute xil labiteni labit, “!Reitin mak xa moletin ak be Provet xa ixoni Mosis xa Hi tehit xati tengan isila imei!”
JOH 7:41 E rute xil labit, “E‑e, xi be Mesaea vari.” E rute sav xil mun labit, “Xi misakras vahe Mesaea vengan xa Mesaea misakras vastal vaxo provins te hal Kaleli.
JOH 7:42 Vengan Vanuvei Eo bit lelen ni xa Mesaea imei ixo vatimol na suv toto Deved, e lipesi e hal Betlehem, taon xa Deved teta en tetiamu.”
JOH 7:43 Ma, vanut moletin xil ak langgur nenemien savsav xil usil Iesu.
JOH 7:44 E rute e xil iexil bei tengan latal xati, e tovuol e xil vaha tengan vapol ni.
JOH 7:45 Mereketeh xil te Nim Eo xa vat na pris xil del Farasi xil latesil xil tengan lava latal xat Iesu lalong naha xa Iesu di biteni. Di, ladilomun labe visal vat nae xil. E melele xa vat na pris xil del Farasi xil lapusi xa lamei hon tang, xil labiteni labit, “?Veneh vari mutatal xat Iesu ti?”
JOH 7:46 E mereketeh xil labit rilomun ni mi xil labit, “Matatal xati ti vengan xa sepinien nan xil bos pupu. Pispisien nan xil taxoni na moletin sav xil ti.”
JOH 7:47 Ma Farasi xil labul xat xil labit, “?Midep? ?Moletin ak miluvos xamim mun?
JOH 7:48 Tovuol e xamem Farasi xil del eilep xil maneket en mu mavusili.
JOH 7:49 Be movotei xil tang xa latakil ti rae xil na Mosis iaxa di laneket en. E ve rin ak, halesil ite meulien nae.”
JOH 7:50 Nikodimas, xa teha tuei tengan vasepin mi Iesu, xi mos e xil e be xil ladi. E melele xa milong sepinien nae xil biteni bit,
JOH 7:51 “?Midep? ?Rae nar xil lamaen ni tengan rakin pangasien tei mi moletin tei melele xa ratalepis rin nan ti e von koten tengan rakamet naha tova xa xi pol ni xa misa? E‑e, tamaen ni ti.”
JOH 7:52 Vat sav xil labul xati xeih labit, “!Ei! ?Midep? ?Xouk mun obe ngan Kaleli? Xosxa usak tengan ulang pisi e Vanuvei Eo, ma ukameti xa provet tovuol xa vaxo provins te hal Kaleli.”
JOH 7:53 Di, xil vus ladilomun labe tim sae xil.
JOH 8:1 Iesu be Vathu te Urvatiei te Olip del moletin nan xil e laba lapat en.
JOH 8:2 Ut milan, Iesu dilomun be Serusalem e ba be vioh te Nim Eo. Moletin xil holu lamei visali e lakapis xole. Ma, Iesu dotan e pispisi mi xil.
JOH 8:3 Melele xa di tamu pispisi, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil ladiamu ni atou tei xa latekameti di pat tetel tiramue tei xa tave tiramue nan xati ti. Ma ladel atou ak ba misoh pe met moletin xil.
JOH 8:4 Di, labiteni mi Iesu labit, “Titsa, atou ak, melele xa lakameti, xi dit pat del tiramue tei xa tave tiramue nan xati ti.
JOH 8:5 Rae na Mosis biteni xa rihov vin hisit atou xil xa lamak. ?E xouk, uhit naha?”
JOH 8:6 Xil lasis Iesu mak tengan vasak pisi e rin te sepinien nan tengan xos isa sepinien tova xa imaen xil ha lital xati ven. E Iesu mitingeiril, e midis neta tei e tan ni vakuhen.
JOH 8:7 E xil dit lasi petinen tengan isa nenemien nan mi xil usil rin ak. Ma, Iesu mea misoh e biteni mi xil bit, “Visi e xamim xa tapol ni ti tesaen, xi vari iaxa ihov kokot ni.”
JOH 8:8 Di, mitingeiril mun e midis neta teimun e tan.
JOH 8:9 Melele xa titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil lalonge mak, xil kekes labaha. Ngan xil xa lamatu ladiamu, di, tesav xil mun laba ba vuma … Iesu tasen tang da, e atou ak di tamu misoh pe meten.
JOH 8:10 Di, Iesu mea misoh e biteni mini bit, “?Atou, moletin xil laba xave? ?Midep? ?Ti xil tara ti ak tengan vahit umat ve tesaen nam?”
JOH 8:11 Atou bit rilomun ni mini bit, “Suv moletin tovuol.” Ma Iesu biteni mini bit, “E inou mun ninavit neta ti nava xat rin nam. E utilomun uhe tim, e xosali iha, onapol ti mun nasa.”
JOH 8:12 Melele xa Iesu di tamu e vioh te Nim Eo, misepin rilomun mi moletin xil bit, “Inou nabe miehen xa di mileluv e meulien na moletin xil te ut etan. E moletin xa di nggusil nou nakakao ti e maluxoluken, vengan xa miehen navan xa iti en ileluv kuh suse te meulien mini.”
JOH 8:13 Farasi xil xa lalong sepinien nan labiteni mini labit, “Xouk di obit rat sepinien xil ak e rin nam tasom tang. Misak ni, xamem masakras make reitin e sepinien nam.”
JOH 8:14 Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin xa di nabit rat holesok xil holu e rin navan. E naha xa di nabit rati be reitin vengan xa nakil rute xa natexo en, e nakil rute xa niha en. E xamim mutakil ti rute xa natexo en mu rute xa niha en.
JOH 8:15 Melele xa mulepis rin navan, munggusil nenemien na moletin xil te ut etan tang. E inou, di natalepis rin na moletin xil ti.
JOH 8:16 E vahit ieok bei tengan nilepis rin na moletin tei, naha xa nihiteni ihe reitin. Vengan xa tave inou tasok ti xa nipol ni, e inou xamel Tata navan xa misil inou namei malilepis vituei ni rin ak.
JOH 8:17 E rae xil na Mosis xa xamim vari di munggusil xati biteni xa melele xa sepinien na moletin lu usil neta tei lupin, moletin xil likila like reitin xa naha xa lubiteni be reitin.
JOH 8:18 Mak, ma inou nasepin e rin navan, e Tata navan xa misil inou namei, xi mun di misepin e rin navan.”
JOH 8:19 Ma, xil lasisi labit, “?Xosxa mak, tata nam da xave?” Iesu bit rilomun ni bit, “Xamim mutakil ti nou e mutakil ti Tata navan mun. Vengan, xosxa mukil inou, ma mukila mukil Tata navan mun.”
JOH 8:20 Melele xa Iesu bit holesok xil ak, de vioh te Nim Eo, sangas visal rute xa laling kuh mani te Nim Eo di en. E tave ti neta xa rute ak de sangas ni rute xa vat na Siu xil ladi vituei en, moletin tovuol vatal xati. Latatal xati ti vengan xa melele nan xati tamei ti mu.
JOH 8:21 Di, Iesu bit rilomun ni mi titsa xil te rae na Mosis e Farasi xil bit, “Inou nihe reling xamim e, neta sav musak pisi tengan mulang ni nou, munakamet nou ti. Xamim muxulehi mupol ni tesaen e muhur huite teni e von maten tang. Mak, ma xamim musakras muve rute xa inou niha en.”
JOH 8:22 Vat xil na Siu xil latakil ti koute te sepinien na Iesu. Ma, lasepin mi xil mun tang labit, “?Veneh ma xi biteni xa xir rasakras rave rute xa xi iha en? ?Itep? ?Ihas vin tasen ni xi tang?”
JOH 8:23 Iesu bit rilomun ni bit, “Xamim mube te ut etan ak tang. E inou, nabe te ut nesao. Xamim mube moletin xil te ut etan, e inou natave te ut etan ti.
JOH 8:24 Mak, ma nabiteni xa xamim muhur huit tesaen namim xil e von maten tang. Vengan xa xosxa munake reitin ti en xa inou nabe xi, reitin xa mumat itel xat tesaen namim xil.”
JOH 8:25 Xil latemanin ni sepinien nan e labit, “?Xouk obe visi vari?” E Iesu bit rilomun ni bit, “Tetiamu mei duxol xosali, di nabit lelen ni mi xamim xa nabe visi.
JOH 8:26 Inou nikila nihit rat neta holu xa misa iha xat rin namim. E di nabit lelen ni mi moletin xil te ut etan naha xa Tata biteni minou vengan xa nakila xa ngan xa tesil nou namei be reitin.”
JOH 8:27 Melele xa Iesu di bit usil Tata nan, xil latakil ti xa Iesu di bit usil Tata nan xa de ut nesao.
JOH 8:28 Mak, ma Iesu biteni mi xil bit, “Melele xa mupo rat Nat Moletin ihe nesao, mupus kila xa inou nabe xi. E melele nen ak mukila sung xa natapol ni ti neta vahusil nenemien navan tasok. E di nabit naha kestang xa Tata navan di pispisi minou.
JOH 8:29 E ngan xa misil nou namei, xi di minou e tastokovein nou ti. Vengan xa, vehakut, di napol kes ni neta xa xi besi xi ven.”
JOH 8:30 Melele xa Iesu bit holesok xil ak, moletin xil holu lake reitin en xa xi be Mesaea na Hi reitin.
JOH 8:31 Di, Iesu pusi xa rut Siu xil lake reitin en, ma biteni mi xil bit, “Xosxa muxulehi ni ngan taxa ti mulong xat pispisien navan xil, ma mupisen ni xa xamim mube moletin navan xil reitin.
JOH 8:32 Mukil naha xa be reitin, e reitinen ak isak ni xamim mei mumeluv reitin.”
JOH 8:33 E xil labit, “Xamem mabe vatimol na Ebraham, e matave slev na moletin ti vatova. ?Mak, ma veneh vari obiteni xa xamem mei mumeluv reitin?”
JOH 8:34 Iesu biteni mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim xa moletin xil vus xa di lapol ni tesaen labe slev xil teni.
JOH 8:35 E slev tei, voninen tovuol e vatimol xati na masta nan. E nat masta ak, voninen xati e vatimol nan da vehakut.
JOH 8:36 Mak, ma xosxa Nat Hi pol ni xouk mei omeluv, ma omeluv reitin.
JOH 8:37 Nakila xa xamim mube vatimol xil na Ebraham. E neta sav xa mak, di musak pisi tengan mulang ni suse xa muvas vin inou vaxo en. E iemim bei tengan muvas vin inou vengan xa ut tovuol e tinemim tengan sepinien navan vaha vata en.
JOH 8:38 Inou di nabit mesen naha xa natepusi e melele xa natete visal Tata navan. E xamim, ihos xa ti mupol ni naha xa Tata di biteni mi xamim tengan ti mupol ni.”
JOH 8:39 Xil labit rilomun ni labit, “Tata namem Ebraham.” E Iesu biteni bit, “Xosxa xamim mube horamue xil na Ebraham reitin, ma sexien namim xil ixoni sexien nan xil.
JOH 8:40 Inou nabit mesen ni mi xamim reitinen xa Hi biteni minou. E xamim, musak tengan muvas vin inou. Ngan ak tave sexien xil na Ebraham ti.
JOH 8:41 E‑e. Sexien xil namim nggoni sexien xil na tata namim xati.” E xil labiteni labit, “!Ei! !Tave xamem ti iaxa mabe horamue xil te suse! Tata namem tei takes, xi be Hi vari.”
JOH 8:42 Iesu biteni mi xil bit, “Xosxa be reitin xa Hi be Tata namim, eheien namim vati e nou. Vengan xa inou natexo visal Hi, e xosali nade visal xamim inggak. Natamei ti vahusil nenemien navan, e Hi iaxa tesil inou namei.
JOH 8:43 E nakila veneh ma xamim musakras mulong kil naha xa nabiteni. Vengan xa iemim ti tavei mukil sepinien navan xil.
JOH 8:44 Tata namim be Temat vari e iemim bei tengan mupol ni naha xa xi ien bei xamim tengan mupol ni. Vengan xa xi misak ni moletin xil labas vin moletin sav xil e melengien xil tetiamu mei duxol xosali. Xi tara ti e rin te reitinen, vengan reitinen tovuol en. Melele xa miluvos, di misa sepinien nan xati, vengan xa xi be vat luvosen, e be tata na ngan xil xa di laluvos.
JOH 8:45 Mak, ma vengan naha xa inou nabiteni mi xamim be reitin, xamim mutake reitin e nou ti.
JOH 8:46 ?Visi e xamim mikila vahit rat naha xa inou di napol ni xa misa? Tovuol e xamim mukila vapol ni. ?Ma xosxa di nabit naha xa be reitin, veneh vari mutake reitin ti e sepinien navan xil?
JOH 8:47 Ngan xil xa labe horamue xil na Hi di lalong kil sepinien nan xil. E xamim mutave horamue xil na Hi ti, ma mutalong kil ti.”
JOH 8:48 Ma Siu xil lasepsisil Iesu labit, “!Ei! Mabiteni reitin melele xa mabit osa tova tang e onggoni ngan Sameria tei e temat tei de xouk.”
JOH 8:49 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Temat tovuol e nou. Inou namerere ni Tata navan, e xamim mutamerere ni nou ti.
JOH 8:50 Natasak pis ti tengan napet rat hisok vahe nesao. E tei da xa ien bei tengan vapet rat hisok, e xi iaxa ilepis rin namim.
JOH 8:51 Reitin li nabiteni mi xamim xa ngan xil xa lalong xat pispisien navan xil linapus ti maten vatova.”
JOH 8:52 Vat na Siu xil labiteni mini labit, “Taxeak makil kuhi sung xa temat tei de xouk. Vengan Ebraham temat, e provet xil na Hi mun latelel. E xouk di obiteni xa ngan xil xa lalong xat pispisien nam xil linapus ti maten vatova.
JOH 8:53 ?Midep? ?Di obiteni xa xouk obe eilep mak mu mili avu Ebraham tetiamu xa temat? ?E midep e rin te provet xil? ?Di obiteni xa xouk obe eilep mak mu mili xil, vengan xil mun lalel? ?Di obiteni xa xouk obe visi vari?”
JOH 8:54 Iesu bit rilomun ni bit, “Xosxa inou di napet rat tasok ni hisok, his ak be neta sav tang. E be Tata navan xa di pet rat hisok. Tata navan be ngan xa xamim mubit be Hi namim,
JOH 8:55 e mutakil ti xi vari. E inou nakila, e nasakras naluvos namit natakil ti. Vengan xosxa vamak, name vat luvosen vaxoni xamim tang. Reitin, inou nakil xi, e di nalong xat sepinien nan xil.
JOH 8:56 Ebraham, avu namim, xi minem kila xa melengien navan mei istal, ma besi pupu ni xi ven.”
JOH 8:57 Siu xil labiteni mini labit, “Huram nam tatuxoh hanutap lu e he xalu mun (50) ti mu. ?Mak, ma obit otepus Ebraham midep?”
JOH 8:58 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Reitin li nabiteni xamim xa melele xa Ebraham tenapot ti mu, inou NABE.”
JOH 8:59 Melele xa Siu xil lalong naha xa Iesu biteni, laleh hat xil labit lihov vini. E Iesu minggus ra xil e be reling vioh te Nim Eo.
JOH 9:1 Melele xa Iesu di mikakao ba, pus moletin tei xa meten bar xa tevar ngamu melele xa ninen telingi.
JOH 9:2 E melele xa moletin xil na Iesu lapusi, lasis Iesu labit, “?Titsa, tesaen na visi iaxa tesak ni met moletin ak tevar e melele xa ninen telingi? ?Tesaen nan tang, mu tesaen na tamen xal ninen?”
JOH 9:3 Iesu bit rilomun ni bit, “Tave tesaen nan ti, mu tesaen na tamen mu ninen iaxa tepol ni met moletin ak tevar melele xa ninen telingi. Xi be metevar mak tengan Hi ikila ipisen xeihen nan ixo meulien nan.
JOH 9:4 Melele xa meteneai di tamu nesao, rixulehi ti ripol ni polien na Hi xa misil inou namei. Vengan vongien di bemei, e, e melele nen ak, moletin misakras mun vapol.
JOH 9:5 E melele xa nada tamu e ut etan, inou nabe miehen teni.”
JOH 9:6 Melele xa misepin bus, Iesu mikusah be tan e pol ni mei be mame. Di, miling mame ak e met moletin ak.
JOH 9:7 Di, Iesu biteni mini bit, “Uha ukas valnaom e Vangoei Saelom.” (His Saelom, koute teni be ‘misila’). Ma, metevar ak ba mikas valnaon. Melele xa mikasi bus, mikameti xa mikila vaketeh. Di, dilomun be tim.
JOH 9:8 Melele xa dilomun be tim san, ngenen xil del ngan xil mun xa lapus kila xa xi iaxa be ngan xa di miram ni moletin xil ve mani latemanin ni e labit, “?Midep? ?Be reitin xa ngan ak be metevar xa, vehakut, matepusi di tetotan e di tetakes moletin xil ve mani?”
JOH 9:9 Rute xil labit, “Reitin, xi iaxai.” E rute ngan xil labit, “E‑e, be moletin sav xa mapusi nggoni xi.” E xi vari di biteni mi xil bit, “!Be inou vari!”
JOH 9:10 Ma xil dit lasisi labit, “?Naha vari testal xa tesak ni xouk okila oketeh vamak?”
JOH 9:11 Xi bit rilomun ni bit, “Moletin tei, hisen Iesu, pol ni mame e milingi de metok xalu. Di, biteni minou tengan nihe Vangoei Saelom e nikas valnaok en. Melele xa napol ni, vatakes nakila naketeh.”
JOH 9:12 Moletin xil lasisi labit, “?E moletin ak da xave?” E ngan xa meten tevar bit, “Natakil ti.”
JOH 9:13 Ngenen xil ladiamu ni ngan xa meten tevar be visal Farasi xil.
JOH 9:14 Melele xa Farasi xil lapus moletin ak, lasisi xa meten mei bos midep xa mikila miketeh mak. Ma, moletin ak biteni mi xil bit, “Iesu iaxa teling mame tete metok xalu. E melele xa natekas valnaok, nakila naketeh sung.” Melele xa Iesu tepol ni mame e tesak ni meten mei tehos, tehe Sabat.
JOH 9:16 Melele xa Farasi xil lalong tumulen na moletin xa tehe metevar, rute xil labit, “Iesu misakras vaxo visal Hi, vengan xi talong xat rae xil te Sabat ti.” E rute xil mun labit, “?Xosxa be reitin xa be moletin tesa tei xa taxo visal Hi ti, ma midep iaxa mikila vapol ni merekel xil xa mak?” Ma, Farasi xil langgur nenemien lu (2) usili.
JOH 9:17 Misak ni, Farasi xil lasis moletin ak vatei mun labit, “Be xouk iaxa moletin ak tepol ni metom xalu mei bos tengan okila oketeh. ?Onem naha usil moletin ak? ?Be visi vari?” Moletin ak bit rilomun ni bit, “Inou nake reitin xa xi be provet tei.”
JOH 9:18 Melele xa vat xil na Siu xil lapus moletin ak, latake reitin ti xa, tetiamu, tehe metevar tei. E lakila sung xa be reitin melele xa lasis tamen xal ninen lumei e lasis pilei xalu usili.
JOH 9:19 Lasis xalu labit, “?Be reitin xa moletin ak be horamue namil? E xamil mubit be metevar melele xa ninen telingi. ?Mak, ma, midep iaxa mikila sung vaketeh taxeak?”
JOH 9:20 Xalu lubit rilomun ni lubit, “Xamel makila xa be horamue namel. E makila mun xa meten tevar melele xa ninen telingi mei duxoh xosali.
JOH 9:21 E matakil ti sung tetep iaxa mikila vaketeh taxeak, mu visi vari tepol ni meten xalu mei lubos rilomun. E xamim mukila musisi ni, vengan xi matu pipin tengan vasepin e rin nan tasen.”
JOH 9:22 Tame moletin ak xal ninen lubiteni mak vengan xa ulixalu mikan tengan lalihit his Iesu mi vat xil na Siu xil. Lulongeong ni xa moletin xil vus xa labit rati xa Iesu be Mesaea, vat xil liso rat xil ra nim te pispisienna Siu xil.
JOH 9:23 Mak, ma xalu lubiteni mi vat xil ak xa horamue nalu matu pipin tengan vasepin e rin nan.
JOH 9:24 Misak ni, vatei mun, vat xil na Siu xil lasis moletin xa meten tevar tengan mei vasoh pe metexil. Di, labul xati labit, “!Uhit xati e his Hi xa be eilep pupu xa naha xa di obiteni be reitin! Vengan xa xamem makila xa Iesu ak be moletin tei xa misa.”
JOH 9:25 Ma moletin ak bit rilomun ni bit, “Natakil ti xos moletin ak be moletin tesa tei, mu be visi mun. E neta tei takes nakila. Tetiamu, metok tevar, e xosali, di naketeh.”
JOH 9:26 E xil lasisi mun labit, “?Xi tepol ni naha minuk? ?Tepol ni metom xalu mei tehos texo sexien xave?”
JOH 9:27 Ma, moletin ak bit rilomun ni mi xil bit, “Nabiteni ngamu mi xamim, e xamim iemim ti tavei tengan mulonge. ?Veneh ma iemim bei tengan muteong ni tumulen navan vatei mun? ?Xos xamim mun iemim bei tengan mei muve moletin nan xil?”
JOH 9:28 Melele xa lalonge mak, vat xil na Siu xil lasepin misa ba xat moletin ak labit, “!Ei, xouk vari obe moletin nan tei! E xamem, mabe moletin xil na Mosis.
JOH 9:29 Xamem makila xa Hi tesepin mi Mosis e tesa xeihen mini. E, e rin na moletin xai, matakil ti rute xa xi nggur xeihen nan nggo en.”
JOH 9:30 Ma, moletin xa mei miketeh bit rilomun ni bit, “Natemanin ni sepinien namim xil. Mubiteni xa mutakil ti rute xave xa xi nggur xeihen nan nggo en, neta sav xa pol ni metok xalu mei lubos rilomun.
JOH 9:31 Rakila xa Hi tateong ni ti moletin tesa xil xa lasisi ve neta ngan. E di milong sisen na moletin tei xa di merere ni e di pol nggusil naha xa xi ien bei.
JOH 9:32 Melele xa Hi tepeas kokot ni ut etan mei duxoh xosali, moletin sav tovuol xa vapol ni met moletin tei xa tehe metevar melele xa ninen telingi mei vahos rilomun.
JOH 9:33 E moletin nen ak tepol ni. Xosxa Iesu taxo visal Hi ti, ma misakras vapol ni merekel xil ak.”
JOH 9:34 Melele xa lalonge mak, vat xil na Siu xil lasepin nggeih mini labit, “!Xouk osa pupu e melele xa latepesuk mei duxoh xosali! ?Veneh ma di osak pisi tengan opispisi mi xamem?” Ma laso rati ra nim te pispisien nae.
JOH 9:35 Melele xa Iesu milongeong ni xa lateso rat moletin xa mei miketeh ra nim te pispisien na Siu xil, ba tengan valang ni. Melele xa mikameti, misisi bit, “?Xouk oke reitin e Nat Moletin?”
JOH 9:36 E moletin ak bit rilomun ni bit, “Suv, uhiteni minou li xa xi be visi. Imak, ma nikila nike reitin en.”
JOH 9:37 Ma, Iesu biteni mini bit, “Xouk otepusi ngamu. Inou xa di nasepin delak iaxa nabe xi.”
JOH 9:38 Melele xa milonge mak, moletin ak biteni bit, “O Suv li, nake reitin e xouk vari.” Ma, be tan e di mot mini.
JOH 9:39 Iesu bit, “Namei e ut etan ak tengan nilepis rin na moletin xil. Reitin, namei tengan nipol ni ngan xil xa metexil bar taxeak, mei liketeh; e nipol ni ngan xil xa labit lakila laketeh, metexil mei ivar.”
JOH 9:40 Rut Farasi xil ladi sangas, e melele xa lalong sepinien na Iesu lasisi labit, “?Midep? ?Di obiteni xa metemem bar?”
JOH 9:41 Iesu bit rilomun ni bit, “Xosxa metemim bar reitin, munahur pangasien ti ve naha xa misa xa xamim di mupol ni. E vengan xa mubit mukila muketeh bos, ma xamim mudi tamu e tesaen namim xil.”
JOH 10:1 Iesu biteni mi Siu xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, moletin xil ak langgoni sipsip xil na Hi xa ladi e vangit vioh nan. E xosxa ngan xil xa labit litiamu ni sipsip xil na Hi di lasin puiteh e di lasak pisi tengan lave vangit vioh ak vaxo suse sav mu di labut xorao e vioh ak, ma ngan xil ak labe moletin te kanen xil xa lasa.
JOH 10:2 E ngan xa be vangit vioh nggo puiteh xati teni, xi be moletin xati xa di milaxat kuh sipsip san xil.
JOH 10:3 Melele xa bemei, ngan xa di miketeh xol vioh pus kila, ma misah puiteh mini. E melele xa xi mikes kekes ni sipsip san xil ni hisexil xati, sipsip xil lalong kil raen e di langgusili labe hale.
JOH 10:4 E melele xa mileh rerat san xil vus labe hale, di mikakao diamu ni xil. E sipsip san xil langgusil xati vengan xa lalong kil raen.
JOH 10:5 Xil lasakras lavusil moletin sav tova. Reitin, lilesae rani vengan xa latakil ti e latalong kil ti raen.”
JOH 10:6 Siu xil lalong vole xa Iesu biteni mi xil, e latakil ti koute teni.
JOH 10:7 Iesu misepin mun mi xil bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, inou nabe puiteh xa sipsip xil langgo en tengan lave vangit vioh nae.
JOH 10:8 Moletin xil xa latemei tetiamu ni nou, xil vus latehe moletin xil te kanen xa latesa. E sipsip xil latalong xat xil ti.
JOH 10:9 Moletin te kanen xil lamei tengan lakan ni neta, lavas vin sipsip xil, e lapurun holesok xil. E inou nabe puiteh te vioh. E ngan xil xa lamei nim langgo nou, Hi iteh meulien e xil. Xil limei nim e lihe hale lixo nou e likamet husmunae xa ihos. Reitin, namei tengan nakila nasa meulien mi moletin xil, meulien tei xa polu ni hosien.
JOH 10:11 “E inou nabe moletin hos te lelaxatien na sipsip xil mun. E inou nabue xat inou tengan nimaen xoteh meulien navan e nimat tengan nihinat sipsip savan xil.
JOH 10:12 Xosxa moletin te polien tang di milaxat sipsip xil e pus kuli reran tei bemei, ulin ikan e ilesae reling sipsip xil vengan xa latave san xati ti. Isak ni, kuli reran ak imei ingas vin rut sipsip xil ak e ihol tetasil ni ngan tesav xil.
JOH 10:13 Reitin, moletin te polien di milesae tang vengan xa di milaxat xil tengan vahur huit polien teni tang, e eheien nan tara ti e sipsip xil.
JOH 10:14 E inou nabe moletin hos te lelaxatien na sipsip xil. E hisit sexien xa Tata navan mikil inou e inou nakila, inou nakil sipsip savan xil e xil lakil inou. E nabue xat inou tengan nimaen xoteh meulien navan e nimat nihinat xil.
JOH 10:16 “Sipsip sav xil savan ladi xa lasav ni sipsip xil xa ladi e vioh ak. Momal tengan niha nileh xil mun limei. Xil lilong raeok, e limei limos itel sipsip xil ak. Imak, ma limei lihe tatit sipsip tei takes, e inou nihe moletin te lelaxatien tei takes nae.
JOH 10:17 Tata navan, eheien nan di e nou vengan xa nabue xat inou tengan nisa xoteh meulien navan ve rin nae. E itutou, nikila nihur rilomun ni.
JOH 10:18 Moletin tovuol mikila vahur rat meulien navan ra nou. E napol ni nenemien navan tengan nasa rati. Inou nanggur xeihen tengan nasa rat meulien navan, e nanggur xeihen tengan nihur rilomun ni. Ngan ak be naha xa Tata navan tesemae ni nou tengan nipol ni.”
JOH 10:19 Melele xa moletin xil lalong sepinien nan xil, nenemien na Siu xil be lu (2) usil Iesu.
JOH 10:20 Xil holu di labiteni labit, “!Temat tei da en xa di misak ni misep talang mak! ?Veneh vari xamim di mulong sepinien nan xil?”
JOH 10:21 E rute xil mun di labiteni labit, “Sepinien nan taxoni sepinien na moletin tei ti xa temat da en. E moletin xa temat da en misakras vapol ni met metevar tei mei vahos vaxoni ngan xa Iesu tepol ni.”
JOH 10:22 Aveti lu mei mitavi, e be Disemba, melele xa momal tengan lapol ni Wik Eo te Tuxolxatien te Nim Eo e hal Serusalem.
JOH 10:23 E melele nen ak, Iesu bemei e di mikakao e vioh te Nim Eo, rute tei e vioh xa eilep xa lakesi ni veranda na Solomon.
JOH 10:24 Melele xa Siu xil lapusi, lakapis xole e lasisi labit, “?Vilieh vari uhit kuhi mi xamem xa obe visi vari? Xosxa obe Mesaea reitin xa Hi tehit xati tehit isa ni imei, uhit rati imese tang.”
JOH 10:25 E Iesu bit rilomun ni bit, “Nabit rati mi xamim ngamu. E xamim mutake reitin ti en. Holesok xil xa napol ni nggo xeihen na Tata navan di lapisen ni xa inou nabe visi.
JOH 10:26 E neta sav xa mak, xamim mutake reitin ti e nou vengan xa mutave sipsip savan xil ti.
JOH 10:27 Vengan sipsip savan xil lalong kil raeok. Inou nakil xil, e xil langgusil nou.
JOH 10:28 Mi xil iaxa di nasa meulien sal e linakesae ti vatova. E moletin tovuol mikila valeh rerat xil ra heok.
JOH 10:29 Tata navan tesa xil minou, e xi be eilep mak mu mili holesok xil vus. Mak, ma moletin tovuol mikila valeh rerat xil ra he Tata.
JOH 10:30 E Tata navan e inou mabe tei takes.”
JOH 10:31 Melele xa lalonge mak, Siu xil laleh hat xil tengan laxov vini.
JOH 10:32 E Iesu biteni mi xil bit, “Tata navan tesa xeihen minou tengan napol ni holesok holu xa bos pe metemim. ?Di mubue xat xamim tengan muhov vin inou ve polien hos eah?”
JOH 10:33 Xil labit rilomun ni mini labit, “!Xamem iemem ti navei mavov vinuk ve polien hos tei, e mabit mavov vinuk vengan xa di musep xar ni his Hi vari! !Xouk obe movotei tei tang te ut etan, e di opo rat xouk e sepinien nam obit onggoni Hi vari!”
JOH 10:34 Iesu bit rilomun ni bit, “Ladisi de rae namim xil bit, ‘Inou di nabiteni xa xamim mube hi xil.’
JOH 10:35 Rakila xa sepinien na Hi taviles ti. Misak ni, xosxa Vanuvei Eo mikes moletin xil ak ni hi xil,
JOH 10:36 be reitin mak mu usil inou. Vengan xa inou nabe ngan xa Tata tehosei nou e tesil nou tengan namei e ut etan. Mak, ma natasep xar ni his Hi ti e melele xa nabiteni nabit nabe Natneli.
JOH 10:37 “Xosxa natapol ni ti merekel xil xa Tata navan tesa ni minou tengan ni pol ni, momal tengan mutake reitin ti e nou.
JOH 10:38 E xosxa di napol ni merekel xil, neta sav xa mutake reitin ti e nou, momal tang xa muke reitin e holesok xil xa di napol ni. Imak, ma mukila xa Tata di bisti del nou, e inou di nabisti dela.”
JOH 10:39 Vatei mun, lasak tengan latal xat Iesu, e xi mea reling hexil.
JOH 10:40 Di, Iesu ba be Oeisal Sodan e ba nggur xotehi be rin. Iesu de rute ak del moletin nan xil, e rute xa, tetiamu, Sion di tebaptaes ni moletin xil en.
JOH 10:41 Moletin xil holu lamei tengan lapusi. E di labiteni mi xil mun tang labit, “Neta sav xa Sion tenapol ni ti merekel tova, holesok xil vus xa xi tehiteni usil moletin ak mei be reitin.”
JOH 10:42 E moletin xil holu e rute ak laneket xa Iesu be Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.
JOH 11:1 E metimal te hal Betani, moletin tei da en, hisen Lasaros. Hineli xalu, Meri xal Merta. (Ihe Meri xa mei iteh vokon iha xat le Suv e isihia ni hilin.) Ma melele xa Lasaros mei mesei holu,
JOH 11:3 hineli xalu lusa sepinien ba mi Iesu bit, “Suv, ngan xa eheien nam di en mesei pupu.”
JOH 11:4 Melele xa Iesu milonge, biteni bit, “Hoxalit mesien ak nave maten ti. Ngan ak di mistal tengan vapet rat his Hi e isak ni moletin xil mei lipet rat his Natneli mun.”
JOH 11:5 E neta sav xa eheien na Iesu de Merta, Meri e Lasaros eilep pupu,
JOH 11:6 melele xa nggur longeongen xa Lasaros mesei mak, da kat e rute xa da en melengien lu mun.
JOH 11:7 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Ritilomun rihe provins te hal Sudea.”
JOH 11:8 E moletin nan xil lasisi labit, “Titsa, tenave nousav ti, Siu xil te rute ak latesak tengan lavov vinuk. ?Ma xouk iem bei tengan utilomun uha veneh?”
JOH 11:9 Iesu misepin bit, “E melengien tei, eai di ngan haoa lu e le tei (12). E ngan xil xa di lakakao e miehen lasakras lasavut vengan xa miehen xa bemei e ut etan ak di misak ni xil di lapus kil holesok xil vus.
JOH 11:10 E ngan xil xa lakakao e maluxoluken lasavut, vengan xa miehen tovuol e xil.”
JOH 11:11 Di, Iesu bit rilomun ni bit, “Tua nar Lasaros ba pat li. E inou niha nisiasi ni tengan ilale.”
JOH 11:12 Ma, moletin nan xil labiteni labit, “Suv, xosxa xi pat kuhi, ma di meul e, ti, ilonge ihos rilomun.”
JOH 11:13 Xil lanemi xa Iesu di misepin usil paten na Lasaros, e xi di bit usil maten na Lasaros vari.
JOH 11:14 Mak, ma Iesu bit lelen ni mi xil bit, “Lasaros mat ngamu.
JOH 11:15 E nabesi nou xa natnara ti visal xil e melele nen ak, vengan xa ngan ak itutou ni xamim tengan muke reitin mak mu e nou. Rihe visali.”
JOH 11:16 Mak, ma Tomas, ngan xa lakesi ni Meah, biteni mi xil bit, “Xir vus riha tengan ha rimat itela.”
JOH 11:17 Melele xa Iesu duxoh metimal te hal Betani, xi mikameti xa lateling tiei na Lasaros de vangihat te tehinen melengien hat (4) ngamu.
JOH 11:18 Betani tave sotin ti ra hal Serusalem, be kilomita tol (3 km) tang.
JOH 11:19 Ma, Siu xil holu lamei tengan lasa esaeen nae mi Merta e Meri ve maten na tua nalu.
JOH 11:20 Melele xa Merta milongeong ni xa Iesu di bemei, xi ba tengan ha vahisu mini. E Meri dat tim.
JOH 11:21 Melele xa Merta pus Iesu, biteni mini bit, “Suv, vahit xouk otete inggak, tua navan namat ti li.
JOH 11:22 E nakila xa xosali ak, Hi isa ni minuk naha xa di osisi ven.”
JOH 11:23 Iesu biteni mini bit, “Tumali imea rilomun ra maten.”
JOH 11:24 Merta bit rilomun ni bit, “Nakila xa xi imea rilomun ra maten e hoxalite te holesok xil vus.”
JOH 11:25 Iesu biteni mini bit, “Inou nabe vatit mea rilomunen e nabe vatit meulien. Ngan xil xa lake reitin e nou, neta sav xa lamat, xil limea rilomun ra maten e limeul.
JOH 11:26 E ngan xil xa lameul tamu ladi e lake reitin e nou, xil linamat ti vatova. ?Midep? ?Oke reitin e ngan ak?”
JOH 11:27 Xi bit rilomun ni bit, “Suv, nake reitin xa xouk obe Mesaea, Nat Hi, ngan xa xi tehit xati tengan isila imei e ut etan.”
JOH 11:28 Melele xa Merta misepin mi Iesu bus, dilomun be tim e mikes xuxus ni tunehin Meri. Ngguri be rin e biteni mini bit, “Titsa bemei inggak e di misisuk.”
JOH 11:29 Melele xa Meri milonge mak, mea katen e be hale tengan ha vapusi.
JOH 11:30 Melele xa ngan xil xa di ladang dela lapusi xa mea katen mak, langgusili. Lanemi labit xi di be vangihat te tehinen tengan ha vatang en. Iesu datil Meri e rute xa Merta tehisu ni e seri metimal te hal Betani.
JOH 11:32 Melele xa Meri duxoh rute xa Iesu da en, pusi ma mitingeiril sangas ni len e midang bit, “!O Suv, vahit otete inggak, tua navan li namat ti!”
JOH 11:33 Melele xa Iesu pusi di midang mak, e pusi midep moletin xil xa lamei dela di ladang, xi mun milonge misa e tinen muis.
JOH 11:34 Misis xil bit, “?Mutetihin ni ingga xave?” Labit rilomun ni labit, “Suv, amei pusi.”
JOH 11:35 Melele xa di laba, simete Iesu mileh.
JOH 11:36 E ngan xil xa lapusi labiteni labit, “Pus ti mu. Eheien nan di pupu e tua nan.”
JOH 11:37 E rute xil labiteni labit, “Xi tepol ni met metevar mei miketeh. ?Veneh vari tenapol ni Lasaros tengan namat ti?”
JOH 11:38 Melele xa laduxoh vangihat te tehinen, Iesu milonge misa mun. Pusi xa ladivin hat tei xa eilep da xol puiteh te vangihat ak.
JOH 11:39 Ma, Iesu biteni bit, “Mutivin rat hat ak vaha.” Merta, hine ngan xa temat, bit rilomun ni bit, “Suv, tiei nan bo ngamu vengan xa mat melengien hat (4) tuei.”
JOH 11:40 E Iesu biteni mini bit, “Nabiteni tuei minuk xa upus minehinen te xeihen na Hi xosxa uke reitin en.”
JOH 11:41 Ma, moletin xil ladivin rat hat ak ba. Di, Iesu miketeh be nesao e misis bit, “Tata, namesuk vengan xa di olong nou.
JOH 11:42 Nakila xa vehakut di olong nou, e nabit lelen sepinien ak ve moletin xil ak, tengan isak ni xil like reitin xa xouk iaxa otesil nou namei.”
JOH 11:43 Melele xa bit sepinien ak bus, Iesu mikei nggeih bit, “!Lasaros, amei hale!”
JOH 11:44 E moletin xa temat mea e bemei hale. Mavulut kaliko xil di tamu bar xat tenben, hen e len del valnaon mun. Misak ni, Iesu biteni mi moletin xil bit, “Muleh rerat kaliko rani e mumaen ni ha ven imase.”
JOH 11:45 Melele xa Siu xil xa langgusil Meri lapus naha xa Iesu pol ni, holu e xil lake reitin en.
JOH 11:46 E rute xil labe visal Farasi xil, e labit mesen ni mi xil naha xa Iesu tepol ni.
JOH 11:47 Mak, ma Farasi xil e vat xil na pris xil lakes viton kaonsel nae. Melele xa lamei vituei, lasis xil mun tang labit, “?Ripol ni naha vari mi Iesu? Xi dit pol ni merekel xil holu.
JOH 11:48 Xosxa rimaen ni tengan ixulehi ipol imak, ma moletin xil vus mei like reitin en e lisak pisi tengan lilingi mei ihe suv toto nae. !Xosxa imak, ma mol‑Rom xil mei lihu len Nim Eo nar, e lipurun sen mol‑Isrel xil vus e kantri nar!”
JOH 11:49 Tei e kaonsel, hisen Kaeafas. Xi be vatixar na pris xil e huram ak. E melele xa milong sepinien na ngan xil te kaonsel, biteni mi xil bit, “!Xamim mutakil ti neta!
JOH 11:50 Ihos mak mu xosxa moletin tei takes imat e rin na moletin xil, ili xosxa rimaen mol‑Rom xil mei lipurun sen mol‑Isrel xil vus e kantri nar.”
JOH 11:51 Kaeafas taviten sepinien ak ti vaxo nenemien nan tasen. E, texo polien nan usil vatixar na pris xil te huram ak, xi tehit lelen ni xa Iesu imat ihinat mol‑Isrel xil.
JOH 11:52 E bit lelen ni mun xa Iesu imat e rin na horamue xil vus na Hi xa ladi e kantri sav xil tengan ileh viton xil mei lihe tatit moletin tei takes.
JOH 11:53 Misak ni, e melele nen ak ba, vat xil na Siu xil lapol ni lingxatien tei tengan lihas vin Iesu.
JOH 11:54 Mak, ma Iesu takakao ti mun e valkesao pe met Siu xil. Be reling rute ak e be metimal sav tei xa lakesi ni Efrem, xa de sangas ni uruvuol. E de rute ak del moletin nan xil melengien vahis.
JOH 11:55 Melengien eo xil te Anien te Tavien di bemei sangas, e Siu xil hao langgo ut xil vus te kantri ak e labe Serusalem. Di laba tengan lapol ni sexien xil xa ipol ni xil mei limese pe met Hi tengan likila lipol ni holesok xil te anien eo ak.
JOH 11:56 E moletin xil di lalang ves Iesu. Melele xa lamei vituei e vioh te Nim Eo, di lasis xil mun tang labit, “?Munemi midep? ?Iesu imei e anien eo ak, mu namei ti?”
JOH 11:57 Labiteni mak vengan xa vat xil na pris xil e Farasi xil latesemae ni xa moletin tova xa mikil rute xa Iesu da en imei ihit mesen ni mi xil tengan likila liha lital xati.
JOH 12:1 Melengien tei e he sav (6) diamu ni Anien te Tavien, Iesu be metimal te hal Betani. Ba misao ni Lasaros e tim san, moletin xa tepol ni temea rilomun ra maten.
JOH 12:2 Ma, xil lapol ni anien tei xa eilep tengan lapisen memesien nae mini. Merta mileh anien bemei, e Lasaros dotan vituei e tep te anienen del Iesu e moletin sav xil mun.
JOH 12:3 Di, Meri nggur valit vokon tei xa lapol ni ni nard xa mani nen be nesao pupu. Be sangas visal Iesu e mitahi ba xat le Iesu tengan vamerere ni. Di, Meri misihi moten len ni hilin. Melele xa pol ni mak, vut vokon xa bos xiak nggur sen rute xil vus e nim.
JOH 12:4 E, melele xa tei e moletin lu e le tei (12) na Iesu pusi, xi tavesi xi ti ven. His moletin ak Sudas Eskariot, ngan xa isa rat Iesu ihe he elu nan xil. Ma, xi bit,
JOH 12:5 “?Veneh ma latapos ni vokon ti xa xiak tengan lasa mani nen mi hoeo xil? Vengan xa mani teni pipin ni silva mani handred tol (300).”
JOH 12:6 Xi taviten sepinien ak ti vengan xa ien misae pupu ni hoeo xil. !E‑e! Xi misepin mak vengan xi be moletin te kanen tei. Vengan xa xi iaxa milaxat ateli te mani na Iesu e ngenen xil, e di mikan ni mani ra ni.
JOH 12:7 E Iesu biteni mini bit, “!Lingi! Atou ak nggal vokon ak tengan vavue xat tenbeok vamese ve melele te tehinen navan.
JOH 12:8 Hoeo xil liti visal xamim vehakut. E inou, ninata ti visal xamim vehakut.”
JOH 12:9 Melele xa moletin xil lalonge xa Iesu de metimal te hal Betani, moletin xil holu xa holu pupu lamei tengan lapusi. Lamei mun tengan lapus ti Lasaros xa Iesu tesak ni temea rilomun ra maten.
JOH 12:10 E melele xa vat xil na pris xil lalongeong ni, lapol ni lingxatien tengan lihas vin Lasaros mun.
JOH 12:11 Labit lihas vini vengan lapusi xa merekel xa mistal en pol ni moletin xil holu lake reitin e Iesu, e latahusil xil ti mun.
JOH 12:12 Ut milan, vanut moletin xil xa lamei e hal Serusalem tengan lapol ni Anien te Tavien en lalonge xa Iesu di bemei.
JOH 12:13 Ma, ladei ut emeil xil e ba labisu mini e suse. E melele xa lakakao laba, lameun be nesao labit, “!Memesien ba mi Hi! !Tuxolxatien iti mi ngan xa bemei e his Iahova! !Tuxolxatien iti mi suv toto te hal Isrel!”
JOH 12:14 Iesu mikamet sulut dongki tei e miloh nggo en ba. Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo tehiteni xa tehit,
JOH 12:15 “Xamim xa mudi e taon te hal Serusalem e Vathu Saeon ulimim nakan ti. !Mupusi! Suv toto namim di bemei tengan valaxat kuh xamim. Reitin, di dotan e sulut dongki tei tang e di bemei.”
JOH 12:16 Melele xa holesok xil ak di mistal, moletin lu e le tei (12) na Iesu latakil ti koute teni. E, dutou sung, melele xa Hi tetal rat Iesu tehe nesao tengan vahur xeihen nan, lanem xati xa holesok xil xa testal mini tehusil xat naha xa Vanuvei Eo tehit lelen ni usili.
JOH 12:17 Holu e vanut moletin xil ak latehur longeongen usil Iesu texo ngan xil xa latehithiteni xa tetep iaxa xi tekes rat Lasaros ra vangihat te tehinen e tesak ni temea rilomun ra maten.
JOH 12:18 Ve rin ak, moletin xil holu pupu latelongeong tumulen usil merekel ak, e laba tengan lavisu mi Iesu e suse.
JOH 12:19 E melele xa Farasi xil lapus tatit moletin xil xa mahulong xiak, labiteni mi xil mun tang labit. “!Mupus ti mu! !Moletin xil vus e ut etan di langgusil xati ngamu! Misakras mun mupol ni ti neta tova vaha xati.”
JOH 12:20 Melele xa Siu xil labe Serusalem tengan lava lamot mi Hi e melele te Anien te Tavien ak, rut mol‑Kris xil mun laba.
JOH 12:21 Mol‑Kris xil ak ba lapus Pilip, xa nggo metimal te hal Betsaeta e provins te hal Kaleli. E labiteni mini labit, “Xamem iemem bei tengan mapus Iesu.”
JOH 12:22 Ma, Pilip ba bit mesen ni mi Andru, e xalu luba lubiteni mi Iesu.
JOH 12:23 E Iesu bit rilomun ni bit, “Melengien bemei xiak tengan Hi ipet rat his Nat Moletin.
JOH 12:24 Nitei vole usil reitinen tei mi xamim. Xosxa utiei tei namot ti vahe tan e latatihin ni ti naxoni ngan xa mat, ma utiei ak itat imak tang. E xosxa itihin utiei ak e tan ixoni ngan xa mat, ma itutou sung, imeul rilomun e ihur huite xil lihe holu.
JOH 12:25 Ngan xil xa iexil bei meulien nae, meulien ak ha ikesae ra xil. E ngan xil xa iexil nggat meulien nae e ut etan ak, xil vari lihur xat meulien nae iti vehakut.
JOH 12:26 Ngan xil xa iexil bei tengan lapol minou, xil lihusil nou. Vengan rute xave xa inou nada en, moletin te polien navan xil mun liti en. E Tata navan isa merereen mi ngan xil xa di lapol minou.
JOH 12:27 “Xosali, tinok li polu ni nenexoen. ?E nihit neh? Vahit nisis Tata navan tengan iteh meulien e nou tengan ninahisu ni ti melengien te xeih ak. E ninapol ni ti. Vengan xi tesil nou namei tengan nihisu ni longpangasien xil ak.”
JOH 12:28 Di, Iesu misis bit, “O Tata li, upisen ni xa hisom be eilep mak mu.” Melele xa misis mak, rae tei misepin nggo ut nesao bit, “Natepisen ni xa hisok be eilep mak mu ngamu, e nipol rilomun ni.”
JOH 12:29 Vanut moletin xil xa lasoh ladi e rute ak lalong rae ak, e rute xil labiteni labit be veta tang xa di posou. E rute xil mun labit, “!Masxaxa tei misepin mini!”
JOH 12:30 E Iesu biteni mi xil bit, “Rae ak tasepin ti tengan vatutou ni nou. E misepin mak tengan vatutou ni xamim.
JOH 12:31 Melele bemei ngamu tengan Hi isa pangasien ihusil lepisien nan ve tesaen na moletin xil te ut etan ak. Melele bemei ngamu tengan Hi ihu len xeihen na Temat xa tehe vat na moletin xil holu te ut etan e ihol rati iha.
JOH 12:32 E melele xa moletin xil lipo rat inou e nimurur nihe nesao, nileh moletin xil vus limei visal nou.”
JOH 12:33 Iesu biteni mak tengan vahit lelen sexien xa imat ixo en.
JOH 12:34 Vanut moletin xil ak labit rilomun ni labit, “Vanuvei Eo na Hi di biteni xa Mesaea ita vehakut. ?Ma, veneh ma di obiteni xa lipo rat Nat Moletin e imurur ihe nesao? ?Visi vari iaxa be Nat Moletin nen ak?”
JOH 12:35 Iesu biteni mi xil bit, “Miehen iti mi xamim ihe vuteili mun. Ma, bos xa ti mukakao kuhi e melele xa miehen di tamu mileluv tengan maluxoluken nakutaxol xamim ti. Vengan ngan xil xa lakakao e maluxoluken latakil ti rute xa di laba en.
JOH 12:36 Ma, muke reitin e miehen ak melele xa di tamu mileluv, tengan mei muhe moletin xil te miehen.” Melele xa Iesu misepin mi moletin xil bus, be reling xil e ba minggus ra xil.
JOH 12:37 E neta sav xa Iesu pol ni merekel xil holu pe metexil, tave moletin xil vus ti xa lake reitin en.
JOH 12:38 Ngan ak mistal be reitin nggusil naha xa provet Aesea tehiteni tehit, “?Iahova, vahit moletin tei vahit usil longeongen ak tetiamu, visi vari vake reitin en? ?O Iahova, visi mikila vapus kil hem vaxo sexien xil xa di mistal xiak?”
JOH 12:39 Misak ni, xil lasakras lake reitin en, vengan xa Aesea tehiteni mun tehit,
JOH 12:40 “Hi misak ni xil di label xat metexil e tinexil mei nggeih pilei sung. Imak, ma linapus kil ti neta ni metexil, e linanem kil ti neta naxo tinexil. Vengan xosxa namak ti, ma lihiles meulien nae, e Hi ital rat xil ra mesien nae xil.”
JOH 12:41 Provet Aesea tesa sepinien ak vengan xa tepus kil minehinen te xeihen na Iesu e tehit lelen ni usili.
JOH 12:42 E neta sav xa rin ak be reitin, moletin xil holu, del rut vat xil na Siu xil mun, lake reitin e Iesu, e ulixil mikan tengan lavit rati. Ulixil mikan mak vengan xa Farasi xil labiteni xa ngan xil xa labit rati xa Iesu be Mesaea, liso rat xil ra nim te pispisiennae xil.
JOH 12:43 Melele xa ngan xil ak ladit votei mak, lapisen ni xa iexil bei mak mu tengan mei lihe eilep pe met moletin xil ili ngan xa lihe eilep pe met Hi.
JOH 12:44 Iesu mikei nggeih bit, “Ngan xil xa laneket e nou, tave ti inou kestang xa laneket en. Di lapisen ni xa di laneket mun e ngan xa tesil inou namei.
JOH 12:45 Vengan ngan xil xa lapus nou, nggoni ngan taxa di lapus ngan xa tesil inou namei.
JOH 12:46 Namei nabe miehen xa di mileluv xol moletin xil te ut etan, tengan ngan xil vus xa lake reitin e nou linati ti mun e maluxoluken.
JOH 12:47 Xosxa moletin tei milong sepinien navan e talong xati ti, inou ninasa pangasien ti mini. Vengan xa natamei ti e ut etan tengan nasa pangasien mi moletin xil teni. E‑e, namei tengan niteh meulien e xil.
JOH 12:48 E ngan xil xa lasin nou e laling nenemien nae tengan linake reitin ti e sepinien navan, tei da xa isa pangasien mi xil. E, e hoxalite te holesok xil, e Melengien te Lepisien, sepinien navan xil iat xil e ipisen ni xa imal tengan lihur pangasien ak.
JOH 12:49 Ngan ak ihe reitin, vengan xa natavit ti neta xa vaxo nenemien navan tasok, e di nabit neta xil xa Tata xa tesil inou namei tesemae ni minou tengan nihiteni.
JOH 12:50 Ma, di nabit mesen sepinien kestang xa Hi tesemae ni minou tengan nihiteni, vengan xa nakila xa moletin xil likamet meulien sal ixo en.”
JOH 13:1 Be melengien tei sutang da, e ihe melengien eo te Anien te Tavien. Iesu mikila ngamu xa melele xa istokovein ut etan e ihe visal Tamen di bemei sangas. Ma, vengan xa eheien nan di e moletin xil xa Hi tesa ni mini, Iesu ien bei tengan vapisen eheien nan mi xil ha ituxoh hoxalit meulien nan.
JOH 13:2 E Temat tesa nenemien ngamu mi Sudas, nat Saemon Eskariot, tengan isa rat Iesu ha ihe he elu nan xil. Di, e vongien, Iesu di ngganien del moletin nan xil.
JOH 13:3 E xi minem kila xa Tata teling holesok xil ngasen de hen ngamu, e mikila mun xa xi texo visal Hi e itilomun iha ite visali.
JOH 13:4 Misak ni, mitamea ra von anien en, misil rat kot xa mising ni, e mituatu ni taol tei.
JOH 13:5 Mising mak bus, miteh oei be pesin tei, di, poe be visal moletin nan xil. Bus, Iesu mikas kekes ni le moletin nan xil. Di, misihi lexil ni taol xa mituatu ni.
JOH 13:6 Melele xa Iesu duxoh Saemon Pita, Pita biteni mini bit, “?Suv, veneh vari di obit ukas leok?”
JOH 13:7 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Taxeak otakil ti mu naha xa di napol ni, e itutou sung, mei ukila.”
JOH 13:8 E Pita biteni nggeih bit, “!E‑e, xouk onakas leok ti vatova!” E Iesu bit, “Xosxa natakas lem ti, ma rin nam tovuol e nou.”
JOH 13:9 Ma Saemon Pita bit, “!Suv li, xosxa imak, ma onakas leok ti kestang! !E ukas heok xalu e vatuk mun!”
JOH 13:10 Iesu biteni mini bit, “Ngan xil xa langgul tuei lamese, linakas ti mun tenbexil vus. Ihe lexil kestang iaxa likas rilomun ni. E xamim mumese ngamu, e tave xamim vus ti xa mumese.”
JOH 13:11 Iesu biteni xa tave xil vus ti iaxa lamese, vengan xa tekila ngamu visi iaxa isa rati ha ihe he elu nan xil.
JOH 13:12 Melele xa Iesu mikas lexil bus, mising rilomun ni kot nan e dotan de von anien en. Di, biteni mi xil bit, “?Xamim mukil koute te naha xa napol ni mi xamim xiak?
JOH 13:13 Mukes inou ni ‘Titsa’ mu ‘Suv,’ e momal tengan mupol ni mak, vengan xa be reitin.
JOH 13:14 Ma, vengan xa inou, xa nabe Suv e Titsa namim, di naling nenemien navan be tan e nakas moten lemim, ma momal tengan xamim ti mukas moten lemim xil mun tang.
JOH 13:15 Inou napol ni sexien ak tengan xamim mukila mupol ni ixoni nou. Imak, ma ha mututou ni mosav xil itel nenemien xa be tan, ixoni ngan taxa inou di napol ni mi xamim.
JOH 13:16 Reitin li nabiteni mi xamim, slev tei nave eilep ti nali masta nan, e eloheoh tei nave eilep ti nali ngan xa di misila.
JOH 13:17 Xosxa mukil reitinen ak, tuxolxatien iti mi xamim xosxa mupol ihusili.”
JOH 13:18 Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “E nataviteni ti xa tuxolxatien ak iti mi xamim vus. Melele xa natehosei xamim tengan mei muhusil inou, nakil xamim ngamu. E natehosei tei e xamim mun tengan naha xa Vanuvei Eo tehit lelen ni mei ihe reitin xa bit, ‘Moletin xa ngganien del nou, xi vari biles e pol misa minou.’
JOH 13:19 “Sexien ak tamei ti mu, e di nabit mesen ni mi xamim taxeak tengan, melele xa mei istal, xamim muke reitin xa inou nabe xi.
JOH 13:20 Reitin li nabiteni mi xamim, moletin xa nggur pilei moletin tei xa nasila, nggoni ngan xa di nggur pilei inou mun. E moletin xa di nggur pilei inou, nggoni ngan xa xi di nggur pilei ngan xa tesil inou namei.”
JOH 13:21 Melele xa Iesu bit sepinien ak bus, tinen polu ni nenexoen e bit lelen ni bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, tei e xamim isa rat inou ha nihe he elu navan xil.”
JOH 13:22 Melele xa moletin nan xil lalonge mak, laketeh mikapis e xil mun tang, e latakil ti visi vari iaxa Iesu di bit usili.
JOH 13:23 Tei e moletin nan xil, ngan xa eheien na Iesu da en holu, xi di dotan e ri Iesu.
JOH 13:24 Ma, Saemon Pita misepin mini nggo hen bit xi isis Iesu xa di bit usil visi vari.
JOH 13:25 Misak ni, moletin nan ak milis be visal Iesu e misisi bit, “?Suv, visi vari?”
JOH 13:26 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Niso saxut beret ak ihe sup xa iaxor e nisa ni mini. Xi vari iaxai.” Ma, Iesu nggur rut beret tei, miso ni be sup, e di, misa ni mi Sudas, nat Saemon Eskariot.
JOH 13:27 Ma Sudas nggur rut beret ak. Bus di, Temat mei mise xat nenemien nan. E Iesu misepin mi Sudas bit, “Neta xa onemi obit upol ni, utemanon ha upol ni.”
JOH 13:28 Tovuol e xil xa ladotan e von anien en ak vakila veneh ma Iesu bit sepinien ak mini.
JOH 13:29 Rute e xil lanemi labit Iesu di misila tengan ha vaxal neta tei ve anien ak, mu tengan vasa neta tova mi hoeo xil vengan xa Sudas iaxa di milaxat mani nae.
JOH 13:30 Ma, dutou ni ngan xa tehur rut beret ak, Sudas mitemanon be hale. E be vongien ngamu.
JOH 13:31 Melele xa Sudas ba, Iesu biteni bit, “Taxeak be melele xa momal tengan Hi isa ni minou, Nat Moletin, his tei xa eilep. E naha xa ti nipol ni ipisen ni xa his Hi be eilep mak mu.
JOH 13:32 E vengan xa naha xa nipol ni ipisen ni xa hisen be eilep mak mu, ma Hi vari iaxa ipisen ni xa hisok, Nat Moletin, be eilep mun. E ipol ni xosali tang.
JOH 13:33 “Xamim li munggoni tutut horamue navan xil. E nite visal xamim vuteili mun. Ivus, ti mulang ni nou, e munapus ti nou. Nabiteni mi xamim sepinien xa natesa ni mi vat xil na Siu xil melele xa nabit, ‘Rute xa inou niha en, xamim musakras muva en.’
JOH 13:34 E di nasa rae hu tei mi xamim: eheien namim iti e xamim mun tang. Ixo hisit sexien xa inou di napisen eheien navan mi xamim, xamim mun ti mupisen eheien namim mi xamim mun.
JOH 13:35 Xosxa xamim di mupisen eheien mi xamim mun tang, ma moletin xil vus lipus kila xa mube moletin navan xil.”
JOH 13:36 Saemon Pita misis Iesu bit, “?Suv, uha xave?” E Iesu bit rilomun ni bit, “Rute xa inou niha en, xouk osakras ova en taxeak. E itutou sung, xouk uhusil inou.”
JOH 13:37 E Pita misisi bit, “?Suv, veneh vari nasakras namusiluk taxeak? !Inou nabue xat inou tengan nimat e rin nam!”
JOH 13:38 Iesu bit rilomun ni bit, “?Reitin mak xa obue xatuk tengan umat ve nou? Reitin li nabiteni minuk xa ut nalan ti mu, e tuto nakorat ti mu, e xouk uhiteni ihe vatol ngamu xa otakil ti nou.”
JOH 14:1 Iesu misepin mi moletin nan xil bit, “Munanexo ti e munalonge ti nasa. Muneket e Hi e muneket e nou mun.
JOH 14:2 E rute xa Tata navan da en, vontoen holu ladi en. E inou niha tengan nisak mesen vonemim. Ngan ak be reitin, vengan vahit nave reitin ti, ma ninaviteni ti mi xamim.
JOH 14:3 E vengan xa be reitin xa niha nisak mesen vonemim, reitin mak mu xa nitilomun e nileh xamim mumei visal inou. Isak ni, xamim muti e rute xa inou ha nita en.
JOH 14:4 E xamim mukil suse ngamu xa be rute xa inou niha en.”
JOH 14:5 E Tomas biteni mini bit, “Suv, xamem matakil ti rute xa uha en. ?Misak ni, xamem mukil suse nen itep?”
JOH 14:6 Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Inou nabe suse, inou nabe reitinen, e inou nabe meulien. Moletin tovuol mikila vahe visal Hi Tata xosxa naxo inou ti.
JOH 14:7 Xosxa xamim mukila xa nabe visi, ma mukil Tata navan mun. Ma, xosali iha, mukil kuh Hi Tata ixoni ngan taxa mutepusi reitin.”
JOH 14:8 Ma Pilip biteni mini bit, “Suv, upisen Hi Tata mi xamem, e ngan ak iaxa ipin ni xamem.”
JOH 14:9 Iesu bit rilomun ni bit, “Pilip, natete visal xamim be nousav ngamu. ?Veneh ma otakil ti nou mu? Moletin xa pus inou, nggoni ngan xa di pus Tata mun. ?Veneh vari di osis nou tengan nipisen Tata mi xamim?
JOH 14:10 ?Be reitin iaxa otake reitin ti mu xa inou nabisti del Tata, e Tata bisti del nou? Sepinien xil xa di nabiteni mi xamim tastal ti vaxo inou tasok. Tata xa di nabisti dela iaxa di misa ni minou, e xi misak ni nou di napol ni polien nan xil.
JOH 14:11 Muke reitin xa inou nabisti del Tata, e Tata di bisti del inou. E neta sav xa musakras muke reitin e rin ak, muneket e nou tang ve polien xil xa di napol ni.
JOH 14:12 Reitin li nabiteni mi xamim, ngan xil xa laneket e nou ti lipol ni holesok xil xa tellep ixoni nou. Reitin, xil lipol ni holesok xil xa ihe eilep mak mu ili ngan xa inou di napol ni, vengan xa inou ha nite visal Tata.
JOH 14:13 Ma melele xa musis ve neta e hisok, inou nipol ni tengan inou, Nat Hi, nikila nisak ni his Tata navan ihe nesao mak mu.
JOH 14:14 Reitin, xosxa musis ve neta tova e hisok, inou nipol ni.”
JOH 14:15 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Xosxa eheien namim di e nou, ma mulong xat rae navan xil.
JOH 14:16 Imak, ma nisis Tata navan, e xi isa xoles teimun tesav tengan mei isa tutouen mi xamim e iti mi xamim vehakut.
JOH 14:17 Di nasep usil Ninin xa di pisen reitinen na Hi mi moletin xil. E nara ti mi ngan xil xa labe te ut etan tang vengan xa lasakras lapus kila e latakil ti xi. E xamim mupus kila vengan xa xi di bisti del xamim e iti mi xamim.
JOH 14:18 “Melele xa niha, ninastokovein xamim ti naxoni ngan xa mube timaru xil. Vengan xa nitilomun nimei visal xamim.
JOH 14:19 Nave nousav ti, ngan xil xa labe te ut etan tang linapus ti mun inou, e xamim mupus inou e melele xa nimeul rilomun. E vengan xa nimeul rilomun, mukila xa xamim mun mumeul rilomun.
JOH 14:20 E melele nen ak, xamim mukila xa inou nabisti del Tata navan, e xamim mubisti del inou, e inou nabisti del xamim.
JOH 14:21 Ngan xil xa langgur rae navan xil e lalong xati, di lapisen ni xa eheien nae de nou. E ngan xil xa eheien nae de nou, eheien na Tata navan ite xil, e eheien navan mun ite xil e nipisen inou mi xil.”
JOH 14:22 Sudas, xa tave Sudas Eskariot ti, bemei visal Iesu e misisi bit, “?Suv, itep vari iaxa ti upisen xouk mi xamem e nave mi ngan tesav xil te ut etan?”
JOH 14:23 Iesu biteni mini bit, “Ngan xil xa eheien nae di e inou lilong xat neta xa nabiteni. Imak, ma eheien nan Tata navan iti mi xil. Xamel malimei maliti visal xil.
JOH 14:24 E ngan xil xa eheien nae tara ti e nou, latalong xat ti neta xa di nabiteni. E naha xa di mulong inou di nabiteni taxo ti e nou tasok, di nggo visal Tata xa tesil nou namei.
JOH 14:25 “Di natehit holesok xil ak melele xa nateta tamu visal xamim.
JOH 14:26 E hisok, Tata isil Ninin Eo xa imei ihe ngan te tutouen. Xi imei ipispisi mi xamim ni holesok xil vus e isak ni xamim munem xat holesok xil vus xa di natehiteni mi xamim.
JOH 14:27 Reitin xa nihe reling xamim, e di nasa tomat navan ite tinemim. Tomat xa nasa ni mi xamim taxoni ti naha xa ngan xil te ut etan di lasa ni. Ma, munanexo ti e ulimim nakan ti.
JOH 14:28 “Xamim di mulong nou nabiteni xa nihe reling xamim, e ivus, nitilomun nimei visal xamim. Xosxa eheien namim de nou reitin, ma muhesi xamim ihe holu xa nihe visal Tata navan. Vengan xi be eilep mak mu mili nou.
JOH 14:29 Di nabit holesok xil ak mi xamim taxeak tengan, e melele xa mei istal ihe reitin, xamim mupus kila e muke reitin e naha xa natehiteni.
JOH 14:30 Ninasepin ti mun nave holu mi xamim vengan xa Temat, ngan xa be vat na moletin xil holu te ut etan, di bemei. Xi taxur ti xeihen vali nou,
JOH 14:31 e niha nihe hen ixoni ngan xa Tata tesemae ni nou tengan ti nipol ni. Imak, ma moletin xil te ut etan lipus kila xa eheien navan de Tata navan. “E taxeak, mumea, rave reling rute ak.”
JOH 15:1 E Iesu dei vole mi moletin nan xil bit, “Inou nabe vatite xa be reitin e Tata navan nggoni moletin xa di milaxati.
JOH 15:2 E lite xil ngasen xa lataso ti huite, xi ita xoteh xil liha. E lite xil xa laso huite, xi ita moten xil tengan isak ni xil mei liso huite ihe holu mu.
JOH 15:3 E xamim mumese ngamu vengan xa mutehur sepinien xil xa natesa ni mi xamim.
JOH 15:4 Ma muxulehi muhisti itel nou, e inou mun nixulehi nihisti itel xamim. E hisit sexien xa lite xil xa latavisti ti vatel vatite lasakras laso tase ni huite, xamim mun musakras muso huite e meulien namim xosxa munavisti ti natel inou.
JOH 15:5 “Inou nanggoni vatite ak, e xamim munggoni lite xil teni. Ngan xil xa labisti del inou, e inou del xil, ti liso huite ihe holu e meulien nae. E xosxa munavisti vatel inou, misakras mupol ni ti neta.
JOH 15:6 Ngan xil xa latavisti ti vatel nou langgoni lite xil xa langguxou e labue. Hisit lite xil xa lamak, Hi ileh viton xil, e iso xil lihe upang xa ia len xil vari.
JOH 15:7 E xosxa mubisti del inou, e munggusil xat sepinien navan xil, xamim mukila musis ve neta xa iemim bei, e Hi ipol ni.
JOH 15:8 E di mumerere ni Hi Tata melele xa muso huite xil lihe holu e meulien namim. Imak, ma mupisen ni xa mube moletin navan xil reitin.
JOH 15:9 “Eheien navan di mi xamim e hisit sexien xa eheien na Tata de inou. Muxulehi muhisti itel inou tengan eheien navan iti mi xamim vehakut.
JOH 15:10 Xosxa mulong xat rae navan xil, ti mupisen ni xa di mubisti del inou reitin e eheien navan iti mi xamim. Ngan ak nggoni ngan taxa inou di nalong xat rae xil na Tata navan tengan nipisen ni xa di nabisti dela e eheien nan de nou.
JOH 15:11 “Nabit holesok xil ak mi xamim tengan vasak ni sien navan vati e meulien namim e tengan mei mupolu kuhi itela.
JOH 15:12 Rae xa di nasa ni mi xamim xiak: iemim ihei xamim mun ixoni ngan taxa inou di ieok bei xamim.
JOH 15:13 Sexien xil xa di pisen ni xa eheien na moletin tei de tuneli xil mak: melele xa di maen xoteh meulien nan tengan vamat vahinat xil. Sexien ak be eilep mak mu mili sexien sav xil te eheien.
JOH 15:14 E xamim mube tua navan xil xosxa mupol ni naha xa nasemae ni mi xamim.
JOH 15:15 Ninakes xamim ti mun ni moletin te polien navan xil, vengan xa moletin te polien xil latakil ti naha xa masta nae di pol ni. E di nakes xamim ni tua navan xil, vengan xa natehit mesen ni mi xamim ngamu holesok xil vus xa Tata navan tehiteni minou.
JOH 15:16 Tave xamim ti xa mutehosei inou tengan ti muhusil inou, e be inou vari iaxa natehosei xamim. E natesil xamim tengan ha mupol. Ma, ha muso huite ihe holu, huite xa ita vehakut. Ma, isak ni Tata isa ni mi xamim neta xa musisi ni e hisok.
JOH 15:17 Vatei mun, ha mupol ni naha xa di nasemae ni mi xamim xiak: iemim ihei xamim.”
JOH 15:18 Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Xosxa moletin xil te ut etan iexil di nggat xamim, ma munem xati xa, tetiamu, iexil di teat inou.
JOH 15:19 Xosxa xamim mube moletin xil te ut etan, ngan xil te ut etan iexil ihei xamim vengan lipus xamim muxoni xil tang. E inou natehosei rat xamim ra xil tengan mei musav ni ngan xil te ut etan. Misak ni, xil iexil di nggat xamim.
JOH 15:20 Munem xat naha xa natehiteni mi xamim xa slev tei nave eilep ti nali masta nan. Ve rin ak, xosxa moletin xil latesak purun ni nou, ma be reitin xa xil ti lisak purun ni xamim mun. E xosxa moletin xil latelong xat pispisien navan xil, ma be reitin xa xil ti lilong xat pispisien namim mun.
JOH 15:21 E xil lipol ni holesok xil ak mi xamim, vengan xa mube navan xil e di mupol e hisok e latakil ti ngan xa tesil inou namei.
JOH 15:22 Vahit natnamei ti e natnaviteni ti neta mi xil, ma naha xa di lapol ni nave tesaen ti. E vengan xa natemei ngamu visal xil e latesin sepinien navan xil, lasakras mun lamuun xole lavit latnakil ti xa di lapol ni tesaen.
JOH 15:23 Moletin xa ien nggat inou, xi di pisen ni xa di ien nggat Tata navan mun.
JOH 15:24 Vahit natnamei ti, e natnapol ni ti merekel xil xa moletin sav xil lasakras lapol ni, ma naha xa di lapol ni nave tesaen ti. E vengan xa natemei ngamu visal xil e natepol ni hisit merekel xil pe metexil xa mosav xil lasakras lapol ni, di lapisen ni xa sexien tesa xil ak de rin nae. E vengan xa latesin merekel xil ak, di lapisen ni xa iexil di nggat inou e Tata navan mun.
JOH 15:25 Ngan ak di mistal mak tengan vasak ni sepinien xil xa latetisi tete rae nae xil xa mei be reitin xa bit, ‘Iexil iat votei ni nou tang.’
JOH 15:26 “Melele xa nite visal Tata navan, nisil Ninin te tutouen imei ve xamim e ise xat xamim. Xi ipisen reitinen nan mi xamim e ihit lelen reitinen usil inou.
JOH 15:27 E xamim mun muhit rat reitinen usil inou mi moletin sav xil, vengan xa xamim iaxa muteti visal inou e melele xa natepol kokot mei duxoh xosali.”
JOH 16:1 Iesu misepin mun mi moletin nan xil bit, “Nabit holesok xil ak mi xamim tengan munasavut ti e neketen namim melele xa muhisu ni sakpurunien xil.
JOH 16:2 Rut Siu xil xa lasa liso rat xamim ra nim te pispisiennae xil. E melengien tei di bemei xa moletin xil linemi lihit Hi ihesi xi melele xa laba tengan lavas vin xamim.
JOH 16:3 Xil ti lipol ni imak vengan xa latakil ti xa nabe visi, e latakil ti Tata navan mun.
JOH 16:4 E nabit holesok xil ak mi xamim tengan, melele xa mei istal, munem xati xa natehit lelen ni mi xamim ngamu.” Iesu biteni mun mi moletin nan xil bit, “Natnavit holesok xil ak ti mi xamim tetiamu vengan xa nateta tamu visal xamim.
JOH 16:5 E xosali, nihe visal ngan xa tesil nou namei. E xamim mutasis nou ti mun xa nihe ut xave.
JOH 16:6 Mutasis nou ti vengan xa tinemim polu ni nenexoen ve naha xa di nabiteni mi xamim.
JOH 16:7 E neta sav xa mak, nabiteni reitin mi xamim xa ihos mak mu xa nihe reling xamim niha. Vengan xosxa ninava ti, ma Ninin te tutouen namei ti visal xamim. E xosxa niha, ma nisila imei visal xamim.
JOH 16:8 E melele xa Ninin imei, ipisen ni mi moletin xil xa nenemien nae tamal ti usil tesaen nae, momalen navan, e sexien te lepisien na Hi.
JOH 16:9 Ninin Eo mei ipisen ni xa be tesaen xa lataneket e nou ti.
JOH 16:10 Ipisen ni momalen navan mi xil vengan xa ha nite visal Hi Tata e xamim munapus ti mun inou.
JOH 16:11 E ipisen ni xa be reitin xa Hi ilepis rin na moletin xil vengan xa telepis rin na Temat ngamu, ngan xa tehe vat na moletin xil holu te ut etan.
JOH 16:12 “Ieok bei tengan namit kil holesok sav xil holu mi xamim, e xosali, imeas tova tang tengan muvur xil.
JOH 16:13 E melele xa Ninin Eo xa di pisen reitinen mi moletin xil imei, xi ipispisi mi xamim ni reitinen na Hi tengan mukila. Xi nasepin ti vaxo nenemien nan tasen tang, e ihit mesen ni mi xamim holesok xil vus xa miteong ni nggo ut nesao. Reitin, xi ihit lelen ni mi xamim holesok xil xa ti imei.
JOH 16:14 Xi ipet rat hisok ihe nesao vengan xa ihur neta xa nabiteni e mei ihit mesen ni mi xamim.
JOH 16:15 Holesok xil vus na Tata navan be navan mun. Misak ni, inou nakila namiteni xa Ninin Eo ihur neta xa nabiteni e mei ihit mesen ni mi xamim.”
JOH 16:16 Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Navehi ti, munapus ti mun inou. Ti, nave nousav ti xa itutou, e mupus rilomun ni nou.”
JOH 16:17 Di, rut moletin nan xil lasis xil mun tang labit, “?Naha vari iaxa be koute te sepinien nan melele xa bit, ‘Navehi ti munapus ti mun inou. Ti, nave nousav ti xa itutou, e mupus rilomun ni nou’? ?E naha vari be koute te, ‘Nihe visal Tata’?
JOH 16:18 ?E, ‘Navehi ti’ be naha? !Xir ratakil ti vari naha xa xi di bit usili!”
JOH 16:19 Iesu mikila xa moletin nan xil iexil bei tengan lasisi ni holesok xil ak. Ma, biteni mi xil bit, “Nakila xa xamim di mubit usil sepinien navan melele xa nabit, ‘Navehi ti munapus ti mun inou. Ti, nave nousav ti, e mupus rilomun ni nou.’
JOH 16:20 Reitin li nabiteni mi xamim xa melele xa niha, xamim mumuis e mutang ve nou, e moletin sav xil te ut etan lihesi xil ihe holu. Ihe reitin xa xamim mulonge isa, e, itutou sung, longpangasien namim ihiles mei ihe sien.
JOH 16:21 Melele xa atou tei sangas valing tuvava e mei duxoh melele te longpangasien nan, xi di milonge misa ven. E, dutou sung, melele xa miling tuvava nan ngamu e ut etan, ien bovong ni longpangasien teni vengan xa sien xa da en be holu mak mu mili.
JOH 16:22 Ngan ak nggoni xamim. Xosali mulonge misa. E melele xa nitilomun mei nipus xamim, ma sien xa ite xamim mei ihe himetu. E moletin ti misakras vahur rat sien ak ra xamim.
JOH 16:23 “Melele xa ripus rilomun ni xir, xamim munasis ti mun inou ve neta tova. Reitin li nabiteni mi xamim, xosxa musis Tata navan ni neta tova e hisok, ma xi isa ni mi xamim.
JOH 16:24 Tetiamu mei duxol xosali, mutnasis ti mu neta tova e hisok. Ma melele xa musis ve neta ngan, muhuri. E melele xa muhuri, mupolu kuhi ni sien.
JOH 16:25 “Melele xa di nasepin mi xamim usil holesok xil xa mei ti istal, di nasep xuxus ni nggo vole xil. E melele tei di bemei xa ninasepin ti mun naxo vole xil. E melele nen ak, nisep kil usil Tata navan ixo sepinien xil xa imese tevi.
JOH 16:26 E melele nen ak, xamim musis Tata navan e hisok, e xi isa ni. Nave inou ti mun xa nisis mini e rin namim,
JOH 16:27 vengan xa eheien na Hi Tata di ngamu e xamim. Xi ien bei xamim vengan xa eheien namim de inou e muke reitin xa inou natexo visali.
JOH 16:28 E be reitin mak xa inou natexo visal Tata e namei e ut etan. E xosali, nihe reling ut etan e nitilomun nihe visal Tata navan.”
JOH 16:29 E moletin nan xil labiteni mini labit, “Reitin mak, xosali di obit lelen holesok xil vus mei memese. Otasepin ti mun vaxo vole xil.
JOH 16:30 Xosali, xamem makila xa okil holesok xil vus. E xamem munasisuk ti mun ni neta, vengan xouk okila ngamu naha xa de nenemien namem. Nggo sexien ak make reitin xa xouk otexo visal Hi vari tang.”
JOH 16:31 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Be reitin xa muke reitin e nou sung?
JOH 16:32 Muteong pisi mu. Melele tei di bemei xa xamim te vusien muletasil, e xamim kekes iloh itilomun ihe tim san. Reitin xa muhe reling inou nitat tasok. E neta sav xa imak, ninata tasok ti, vengan xa Tata dat visal nou vehakut.
JOH 16:33 Nabit holesok xil ak mi xamim tengan muhisti kuhi itel inou, e, isak ni, tomat ite e tinemim. Melele xa mudi e ut etan ak, ti muhur sakpurunien xil. !E muxeih! Vengan xa inou nabas tan ni xeihen na Temat ngamu, ngan xa be vat na moletin xil holu te ut etan.”
JOH 17:1 Melele xa Iesu bit usil holesok xil ak bus, miketeh be nesao e misis bit, “O Tata, melele te longpangasien bemei ngamu. Nasis minuk tengan upet rat hisok, xa nabe Natumali, tengan inou nikila nipet rat hisom.
JOH 17:2 Oteling meulien na moletin xil vus tete heok tengan nikila nisa meulien sal iha mi ngan xil vus xa otesa xil minou.
JOH 17:3 E meulien sal be tengan moletin xil likila likil kuh xouk, xa xouk kestang obe Hi reitin, e tengan likila likil kuh inou mun, Iesu Kristo xa otesa ni bemei.
JOH 17:4 Inou natepet rat hisom pe met moletin xil te ut etan vengan xa natepol vuol ni polien xil xa otesa ni minou tengan nipol ni.
JOH 17:5 Mak, ma Tata, nasisuk tengan upet rat hisok e usak ni nou mei nihur his xa ihe eilep itelak ixoni ngan xa natehuri ngamu tetelak e melele xa nateti tamu visaluk e melele xa otnapeas ni ut etan ti mu.
JOH 17:6 “Inou natepisen xouk mi ngan xil xa otesa xil minou, ngan xil xa xouk otehosei xil ra moletin xil te ut etan. Xil labe nam, e otesa xil minou. E xil latelong xat sepinien nam.
JOH 17:7 E xosali, xil lakila xa holesok xil vus xa xouk otesa ni minou, texo visaluk.
JOH 17:8 Sepinien xil xa otesa ni minou, inou natesa ni sung mi xil, e xil latehuri. E lakila xa be reitin xa inou natexo visaluk, e lake reitin xa xouk otesa nou namei.
JOH 17:9 “Natasis ti ve moletin xil vus te ut etan. E di nasis tengan ututou ni ngan xil xa otesa xil minou vengan xa labe nam.
JOH 17:10 Ngan xil vus xa di langgusil xat inou labe moletin nam xil, e moletin nam xil vus labe navan mun. E meulien nae di pisen ni xa hisok be eilep mak mu.
JOH 17:11 Di nabat visaluk, e ninara ti mun e ut etan. E xil liti tamu inggak. O Tata, obe eo xa obe eo pupu. Usikoe xol meulien na moletin navan xil itel xeihen te hisom, his xa otesa ni minou. Imak, ma xil mei livituei lihe tei takes ixoni ngan xa xouk del inou rube tei takes.
JOH 17:12 Melele xa nateta tamu visal xil, natesikoe xol xil tetel xeihen te hisom, his xa otesa ni minou. Reitin, nateketeh xol xil e ti e xil tenakesae. Tei takes e xil iaxa tehe reling inou e teha tekesae, ngan xa otehosei tengan vakesae xa tesak ni naha xa Vanuvei Eo tehit lelen ni usili mei tehe reitin.
JOH 17:13 “Nave nousav ti, nitilomun nihat visal xouk. E xosali, melele xa nada tamu e ut etan ak, nabit lelen holesok xil ak minuk tengan vasak ni sien xa de nou, mei ipolu e tine moletin navan xil mun.
JOH 17:14 Natesa sepinien nam mi xil, e misak ni, ngan xil xa labe te ut etan tang, iexil di nggat xil ven. Iexil di nggat xil vengan xa lapus kila xa ngenen xil latave te ut etan ti, nggoni ngan xa inou mun natave te ut etan ti.
JOH 17:15 Tata, natasisuk ti tengan oleh rat xil ra ut etan, e nasisuk li tengan usikoe xol xil ra Temat, ngan xa be vat tesaen.
JOH 17:16 Moletin navan xil latave te ut etan ti, nggoni ngan xa inou mun natave te ut etan ti.
JOH 17:17 Uling rat xil tengan mei lihe moletin eo nam xil ixo reitinen nam. E likamet reitinen nam ixo sepinien nam xil xa be vatit reitinen.
JOH 17:18 Di nasil xil tengan ha lapol e ut etan ixoni ngan taxa xouk otesil nou namei e ut etan ak.
JOH 17:19 E tengan nitutou ni rin nae, inou mun di naling rat meulien navan mei nabe moletin eo nam. Ve rin ak, xil mun lakila liling rat meulien nae mei lihe moletin eo nam xil ixo sepinien te reitinen nam.”
JOH 17:20 Iesu misis mun bit, “Tata, natasisuk ti ve moletin xil ak kestang, e di nasis ve ngan xil mun xa like reitin e nou ixo sepinien xil xa moletin navan xil ti lisa ni mi xil.
JOH 17:21 Tata, nasisuk tengan xil vus mei lihe tei takes. Reitin, xil lihisti vituei itel ralu ixoni ngan taxa xouk obisti del inou, e inou nabisti del xouk. Vengan xa, melele xa mei labe tei takes, moletin xil te ut etan like reitin xa xouk vari iaxa otesil nou namei.
JOH 17:22 His xa eilep xa otesa ni minou, inou di nasa ni mi xil. Mak, ma xil lihe tei takes ixoni ngan xa ralu rabe tei takes.
JOH 17:23 Inou nihisti vituei itel xil ixoni ngan taxa ralu di rabisti vituei. Imak, ma xil mei livituei lihe tei takes, e moletin xil te ut etan lipus kila xa xouk vari iaxa otesil nou namei e eheien nam di e xil nggoni ngan taxa de nou.
JOH 17:24 “Tata, ieok bei tengan ngan xil xa otesa xil minou mei liti visal nou e ut nesao, e lipus minehinen te xeihen navan. Reitin, ieok bei tengan xil lipus minehinen te xeihen navan xa usa ni minou vengan xa eheien nam tete nou e melele xa otnapeas ni ut etan ti mu.
JOH 17:25 “Tata, xouk omal tevi. E tave ti neta xa moletin xil te ut etan latakil ti xouk, inou nakilak. E ngan xil xa otesa xil minou, xil lakila xa xouk otesa nou namei.
JOH 17:26 Inou natepisen ratuk mi xil, e nitit ni ngan xa di napol ni. Imak, ma eheien nam xa de inou, iti e xil. E inou mun niti e xil.”
JOH 18:1 Melele xa Iesu misis bus, xi mea del moletin nan xil e laba labe ri Poal Kidron. E rute ak, urvatiei tei te olip di en, ma laba en.
JOH 18:2 Sudas mikil rute xa laba en vengan xa melele xil holu Iesu di teleh viton moletin nan xil en. Ma, melele xa Sudas ba tengan vapol ni suse xa isa rat Iesu ha ihe he elu nan xil ixo en,
JOH 18:3 xi del tatit moletin te vaeen tei te hal Rom, del xat mereketeh xil te Nim Eo xa vat xil na pris xil e Farasi xil latesil xil laba. Xil lamei del laet nae xil, e di langgur xat tiei e homenda te vaeen nae xil.
JOH 18:4 Iesu mikil vuol ni holesok xil vus xa mei istal mini, ma ba bisu mi xil e misis xil bit, “?Xamim di mulang ves visi?”
JOH 18:5 Xil labit rilomun ni labit, “Iesu te hal Nasaret.” Xi bit, “Inou nabe xi.” Sudas xa di misa rati be he xil di mos del xat xil.
JOH 18:6 Melele xa Iesu bit, “Inou nabe xi,” xil lali tou e lamot labe tan.
JOH 18:7 Iesu misis xil mun bit, “?Xamim di mulang ves visi?” E labiteni vatei mun labit, “Iesu te hal Nasaret.”
JOH 18:8 E xi bit, “Inou nabiteni mi xamim ngamu, inou nabe xi. E xosxa di mulang ves nou, ma mumaen ngan xil ak liha.”
JOH 18:9 Xi bit sepinien ak tengan isak ni naha xa xi tehiteni mei ihe reitin melele xa tehit, “Tata, ti e ngan xil xa otesa xil minou tenakesae.”
JOH 18:10 Di, Saemon Pita, ngan xa nggur xat tiei tei xa eilep, xi milihi rati tengan vahas moletin tova ni. E melele xa mikuvun tiei ak, da xoteh vurang metu na slev na vatixar na pris xil. His slev ak be Malkas.
JOH 18:11 E Iesu misepin nggeih mi Pita bit, “!Uling rilomun ni tiei nam ite voninen! Tata navan vari iaxa tesak mesen longpangasien ak tengan nihur vuol ni.”
JOH 18:12 Di, moletin te vaeen xil te hal Rom lamei del vat nae, e mereketeh xil te Nim Eo lamei ladal xat Iesu e labar xati.
JOH 18:13 Diamu, ladela be visal Anas, avu sasa na Kaeafas, ngan xa be vatixar na pris xil te huram nen ak.
JOH 18:14 E tehe Kaeafas vari iaxa tesel xat ngan xil te Kaonsel na Siu xil tehit, “Ihos mak mu xosxa moletin tei takes imat ve rin na moletin xil, ili xosxa rimaen mol‑Rom xil mei lipurun sen mol‑Isrel xil vus te kantri nar.”
JOH 18:15 Saemon Pita e moletin teimun na Iesu luka xus e lunggusil Iesu. E vengan vatixar na pris xil mikil moletin teimun ak, maen ni tengan vahusil Iesu vahe vioh te nim xa eilep man.
JOH 18:16 E Pita dit misoh e hale, sangas ni puiteh te vioh ak. Ma, moletin teimun na Iesu, ngan xa vatixar mikila, xi be hale e misepin mi atou xa di miketeh xol puiteh. Misak ni, atou ak maen Pita mun tengan vahe vioh.
JOH 18:17 Di, atou xa di miketeh xol puiteh pus Pita e biteni mini bit, “?Midep? ?Xouk mun obe tei e moletin xil na moletin ak?” E Pita muun xole bit, “E‑e, tave nou ti.”
JOH 18:18 Di, Pita ba mos del mereketeh xil e moletin xil te polien na vatixar na pris xil xa latesupang ni sakol e di laso xorelisi ladale vengan xa di lalong masoh mikat.
JOH 18:19 E vangit nim ma vatixar Anas, xi di misis pilei Iesu usil moletin nan xil e pispisien nan xil.
JOH 18:20 E Iesu bit rilomun ni bit, “Holesok xil xa natesep usili, natehit rati mi moletin xil vus. Melele xa di natepispisi, natepol ni e nim te pispisiennar tetel vioh te Nim Eo. Ma natepol ni e rute xil xa Siu xil holu di lamei vituei en. E natnavit xuxus ni ti neta tova.
JOH 18:21 ?Misak ni, di osis nou usili veneh vari? Usis ngan xil xa lateteong ni naha xa natehiteni mi xil, vengan xa xil lakil naha xa natehiteni.”
JOH 18:22 Melele xa Iesu misepin mak, mereketeh tei na vatixar na pris xil mileves valnao Iesu e bul xati bit, “?!Veneh vari di osepin mak ba mi vatixar na pris xil!?”
JOH 18:23 Iesu bit rilomun ni mini bit, “Xosxa natehit neta tova xa misa, ma uhit rati. ?E xosxa naha xa natehiteni momal, ma oleves nou veneh vari?”
JOH 18:24 Bus di, Anas misa Iesu xa ao te xeih da tamu e hen xalu tengan vahe visal vatixar na pris xil xa be Kaeafas.
JOH 18:25 Melele xa Pita misoh da tamu sangas visal upang e di midale, tei e moletin xil ak misisi bit, “?Midep? ?Xouk mun obe tei e moletin xil na moletin xai?” E Pita muun xole bit, “E‑e, tave inou ti.”
JOH 18:26 Di, slev tei na vatixar na pris xil misisi bit, “?E tave xouk ti iaxa natepus xouk oteta tetel Iesu e urvatiei te olip?” Slev ak be vatimol na slev na vatixar xa Pita teta xoteh vurangen.
JOH 18:27 E be vatol nen, Pita muun xole bit, “E‑e, tenave nou ti.” E melele nen tak vari, tuto mikorat.
JOH 18:28 E makoe roroh, vat na Siu xil ladel Iesu be reling tim sa vatixar Kaeafas, e ladela be tim sa Paelet, vat te kavmen te rute ak, e latave vangit nim man ti. Vat xil na Siu xil latave vangit nim man ti vengan xa xi tave ngan Siu ti e lanemi labit isak ni xil mei lihe muis pe met Hi, ma lasakras lava Anien te Tavien sung.
JOH 18:29 Ma, Paelet be hale tengan vapus xil. Melele xa pus xil, misis xil bit, “?Naha vari iaxa be tesaen xa mubiteni ba xat rin na moletin ak?”
JOH 18:30 Ma xil labit rilomun ni mini labit, “Moletin ak be moletin tesa tei. Vahit nave reitin ti, munasa ni ti minuk tengan osa pangasien mini.”
JOH 18:31 Ma Paelet biteni mi xil bit, “Xosxa imak, ma xamim muhuri e mulepis rin nan ihusil rae namim xil. Ivus ti, musa pangasien mini ihusili.” E xil labit rilomun ni labit, “Rae xil te kantri ak di misikoe xol xamem bit xamem Siu xil masakras makin maten mi moletin tova e kot namem.”
JOH 18:32 Ngan ak testal tengan vasak ni sepinien na Iesu vamei vahe reitin melele xa tehit lelen sexien eah xa imat ixo en.
JOH 18:33 Ma, Paelet dilomun be nim man e misis moletin te vaeen nan xil tengan litel Iesu vamei pe meten. Melele xa pusi, Paelet misisi bit, “?Midep? ?Xouk iaxa obe suv toto na Siu xil reitin?”
JOH 18:34 Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Di osis nou mak ve rin nam tasom, mu vengan xa moletin sav xil latehit usil inou minuk?”
JOH 18:35 Paelet bit rilomun ni bit, “Rin navan tovuol e xouk vengan xa natave Siu ti. Be moletin nam xil xati del vat na pris xil iaxa lasa ratuk omei e heok. ?Veneh? ?Otepol ni naha tova xa misa?”
JOH 18:36 Iesu biteni bit, “Tave ngan xil ti te ut etan xa di labosei nou tengan nihur xeihen te lelaxatien. Vengan, vahit vamak, moletin navan xil ti livae e rin navan tengan ninave he vat xil na Siu xil ti. E ngan xa di misa xeihen te lelaxatien minou tave ti te ut etan ak.”
JOH 18:37 Ma, Paelet misisi bit, “?Ma, xouk obe suv toto reitin?” Iesu bit rilomun ni bit, “Xouk iaxa obiteni reitin xa nabe suv toto tei. E natepot e natemei e ut etan ak tengan nipol ni polien tei takes. Natemei tengan nihithiten reitinen na Hi iha mi moletin xil. E ngan xil vus xa iexil bei reitinen, xil di lalong xat sepinien navan xil.”
JOH 18:38 E Paelet misisi bit, “?Visi vari mikila vakil ti reitinen?” Melele xa Paelet misepin del Iesu bus, be hale e misepin mun del Siu xil bit, “Inou natapus ti neta tova vasa e rin nan xa momal tengan nasa pangasien mini ven.
JOH 18:39 E nggusil sexien metu naralu, e melengien te Anien te Tavien ak, di namaen moletin tei xa xamim mubosei tengan iha ven imase ra nim te xeih. ?Misak ni, xamim iemim bei tengan nimaen suv toto na Siu xil ha vameluv?”
JOH 18:40 E tatit moletin xil lakei nggeih labit, “!E‑e, iemem ti tavei moletin xai! Iemem bei Barabas tengan istal imeluv iha.” Barabas tehe vatxeih tei xa tevae tetel kavmen te hal Rom.
JOH 19:1 Melele xa moletin xil lasin ni tengan lamaen Iesu ha ven vamase, Paelet misemae ni tengan limeasi ni ao xa mikan.
JOH 19:2 Ma, moletin te vaeen nan xil langgur Iesu e laba. Langgil xat vatluvoluv tei ni ao tei xa sanute xil tepiei di en e lasili xol vatin. Lasing xole ni kaliko tei xa pili nggoni ngan xa be suv toto tei.
JOH 19:3 Di, lapol pepamen ni labit, “!O suv toto na Siu xil, xamem mamerere ni xouk!” E melele xa labiteni mak, langgulehi lamei visali e lalevesi de valnaon.
JOH 19:4 Di, Paelet dilomun visal vanut moletin xil vatei mun e biteni mi xil bit, “?Mupusi? Di nanggur moletin ak bemei visal xamim tengan mupus kila xa, e ketehen navan, natakamet ti neta xa vasa vaha xat rin nan.”
JOH 19:5 Ma ladel Iesu be pe metexil, vatluvoluv xa sanute di en de vatin e mising ni kaliko tei xa pili nggoni be suv toto tei. Di, Paelet biteni mi xil bit, “Mupusi. !Xi xiak!”
JOH 19:6 Melele xa vat xil na pris xil del mereketeh xil te Nim Eo lapusi, lakei nggeih labit, “!Ti xati e eivave! !Ti xati e eivave!” Ma, Paelet biteni mi xil bit, “!Xamim vari muhuri e muti xati e eivave! Vengan xa, e ketehen navan, natakamet ti neta tova xa vasa vaha xat rin nan.”
JOH 19:7 E vat na Siu xil labit rilomun ni labit, “Usil rae nar, momal tengan ha imat, vengan di mikes tasen ni xi ni Nat Hi.”
JOH 19:8 Melele xa Paelet milonge, ulin mikan holu mak mu.
JOH 19:9 Xi dilomun be nim e misis Iesu bit, “?Xouk onggo xave vari?” E Iesu tavit ti neta.
JOH 19:10 E Paelet biteni mun bit, “?Midep? ?Onasepin ti minou? ?Otakil ti xa inou nanggur xeihen tengan nimaen xouk ha vem imase, mu nimaen ni liti xatuk e eivave?”
JOH 19:11 Iesu bit rilomun ni bit, “Xosxa Hi te ut nesao namaen ni ti, ma xeihen nam ihe tovuol e meulien navan. Ma, ngan xa tesa rat inou mei nade hem, naha xa xi tepol ni misa mak mu mili ngan xa xouk iaxa di opol ni.”
JOH 19:12 Melele xa Paelet milonge mak, xi di misak tengan vakamet suse tova tengan vamaen Iesu ha ven vamese vaxo en, e Siu xil lakei rilomun ba mi Paelet labit, “!Xosxa umaen moletin xai ha ven imase, di opisen ni xa xouk otave reitin ti mi Sisa, suv toto nam te hal Rom! !Vengan moletin xa di pet rat tasen ni xi bit be suv toto tei be elu del Sisa!”
JOH 19:13 Melele xa Paelet milong sepinien nae, mikei tengan latel Iesu vamei visali, e xi dotan de von koten nan tengan vasa nenemien kor nan usil rin na Iesu. Rute ak lakesi ni ‘Kabata’ e sepinien Hibru xa koute teni be ‘Von Ngengelen te Hat.’
JOH 19:14 Melele xa pol ni mak, sangas be piniae e melengien xa di lasak xat holesok xil ve Sabat te wik te Anien te Tavien en. E Paelet biteni mi Siu xil bit, “!Suv toto namim xiak!”
JOH 19:15 E moletin xil lakei nggeih labit, “!Has vini! !Has vini vari! !Ti xati e eivave!” Paelet misis rilomun ni xil bit, “?Reitin? ?Iemim bei tengan niti xat suv toto namim ite eivave?” E vat xil na pris xil labit rilomun ni labit, “!Sisa te hal Rom, xi kestang be suv toto namem!”
JOH 19:16 Ma, Paelet misa rat Iesu be he moletin te vaeen nan xil tengan litela iha e liti xati e eivave. Ma, moletin te vaeen ladel Iesu,
JOH 19:17 e langgeih xati tengan vapo tasen ni eivave nan. Xil laba labe ‘Von Valvat Moletin’ xa lakesi ni ‘Kolkota’ e sepinien Hibru.
JOH 19:18 E rute ak vari, ladi xat Iesu en. Ladi xati de hilaep na moletin lu mun xa lateti xat xalu lutete eivave nalu e rin xalu.
JOH 19:19 Di, laling tisen tei de nesao e eivave na Iesu xa Paelet tetis en tehit, “Iesu te hal Nasaret, suv toto na Siu xil.”
JOH 19:20 Tetis sepinien ak texo sepinien tol: Hibru, Latin, e Krik. Moletin holu latele usil sepinien ak, vengan xa rute xa lateti xat Iesu en tenave sotin ti ra taon.
JOH 19:21 Melele xa vat xil na pris xil lale usili, ladilomun ba lapus Paelet e labiteni mini labit, “Onatisi ti onahit, ‘Suv toto na Siu xil,’ e momal tengan utisi uhit, ‘Moletin ak tehiteni tehit xi be suv toto na Siu xil.’”
JOH 19:22 E Paelet bit rilomun ni mi xil bit, “Naha xa natetisi tuei itat imak.”
JOH 19:23 Melele xa moletin te vaeen xil ladi xat Iesu bus, laleh eising nan xil xa latesil rati ra ni, e laseti be tatite hat, pipin ni moletin hat te vaeen xil ak. E eising nan xa teviei xa bos da nga, ngan xa latepol ni ni ul xa latehei sal ni tang.
JOH 19:24 Ma, moletin te vaeen xil ak labiteni mi xil mun tang labit, “Rinatal papasi ti. Riso daes e rikameti xa visi e xir ihuri.” Ngan ak testal tengan vasak ni naha xa Vanuvei Eo tehiteni mei vahe reitin xa tehit, “Lateseti eising navan xil mi xil mun tang, e lateso daes ve eising tepiei navan.” E ngan ak vari be naha xa moletin te vaeen xil latepol ni.
JOH 19:25 Tave sotin ti ra eivave xa Iesu da en, atou hat (4) lasoh ladi: ninen xal tunehin, e Meri (atou na Klopas) del Meri te hal Makdela.
JOH 19:26 Melele xa Iesu pus ninen e pusi xa moletin nan xa eheien nan di en di misoh visali, Iesu biteni mi ninen bit, “Nana, moletin ak ihe natumali.”
JOH 19:27 Di, biteni mi moletin ak bit, “Atou ak ihe ninom.” Ma, e melengien ak ba, moletin ak nggur nine Iesu tengan ha ite visali e tim san.
JOH 19:28 E melele nen ak, Iesu mikila xa holesok xil xa temei e ut etan tengan vapol ni duxoh hoxalite teni. Ma, tengan vasak ni naha xa de Vanuvei Eo mei vastal vahe reitin, xi biteni bit, “Meruru nggat nou.”
JOH 19:29 Valite tei da xa polu ni uaen xa mikon. Ma, tei e moletin xil xa ladi e rute ak nggur mavulut eising tei, mikasi ni uaen ak, milingi de kusut liei tei, e misa ni be nesao tengan Iesu vavisi.
JOH 19:30 Melele xa mu rut uaen ak, Iesu biteni bit, “!Natepol sen holesok xil vus!” Di, mitamet be tan, e mat.
JOH 19:31 Melele xa Iesu mat, be melengien xa di lasak xat holesok xil ve Sabat, e Sabat ak be eo mak mu vengan ti lipol ni e wik te Anien te Tavien. Ma, Siu xil lasis Paelet tengan ha vasemae ni moletin te vaeen nan xil tengan lava lamuvul le xatel xa di lamurur ladi e eivave natel tengan latolel vamanon. Imak, ma likila lileh rat tiei natel ak imei e tan ra eivave tengan xatel latnapurun Sabat ak ti vengan Sabat ak be eo pupu te wik te Anien te Tavien.
JOH 19:32 Ma, moletin te vaeen xil laba, langguvul le moletin xa diamu. Di, langguvul ngan tesav mun xa lateti xati tete sangas visal Iesu.
JOH 19:33 E melele xa lamei visal Iesu, lapusi xa xi mat ngamu. Ma, lataxuvul len xalu ti.
JOH 19:34 E moletin te vaeen tei misal valxou Iesu ni soso nan. E vatakes, ra del siben mileh nggo en.
JOH 19:35 (Moletin taxa pus holesok xil ak mistal di bit rati tengan mukila muke reitin en, e sepinien nan be reitin.)
JOH 19:36 Ngan ak testal tengan vasak ni naha xa Vanuvei Eo tehit lelen ni mei vahe reitin xa tehit, “Sin tovuol namavul.”
JOH 19:37 E sepinien teimun e Vanuvei Eo xa tehiteni tehit, “Moletin xil lipus ngan xa latesal vini.”
JOH 19:38 Dutou ni, moletin tei te hal Aramatea bemei, hisen Siosep. Xi mun tehe tei e xil xa tehusil xat Iesu, e tepol xuxus ni tang vengan xa ulin tekan ni vat xil na Siu xil. Xi ba pus Paelet e misisi tengan vamaen ni vapo tiei na Iesu. Paelet maen ni, ma Siosep ba po rat tiei nan.
JOH 19:39 Nikodimas mun bemei del vokon xil holu xa mir e alo xil di en xa kilo nen mili hanutap tei e he xalu mun (30). Tehe Nikodimas ak iaxa temei tesao ni Iesu tetiamu e vongien tei.
JOH 19:40 Xalu lupo rat tiei na Iesu, lubas vokon xil en nggusil sexien te tehinen na Siu xil, e lupis xole ni kaliko tei xa mieh e memese.
JOH 19:41 Sangas visal rute xa lateti xat Iesu en, urvatiei tei da xa vangihat tei te tehinen da en, ngan xa latetei ngamu e be neta hu tang, lataling ti mu tiei na moletin tova xa mat vata en.
JOH 19:42 Ma, vengan xa be melengien xa di lasak xat holesok xil ve Sabat, e sangas ut vamaluxoluk xa Siu xil lasakras mun lapol en, xalu ba luling tiei na Iesu de rute ak vengan xa dat sangas.
JOH 20:1 E makoe roroh e Sande, ut talan ti mu, Meri te hal Makdela ba misao ni vangihat te tehinen na Iesu. E melele xa ba duxoli, mikameti xa hat xa eilep xa tetakoe xol puiteh teni, ladivin rati ngamu be relingi.
JOH 20:2 Ma, miloh be visal Saemon Pita del ngan xa eheien na Iesu da en, e biteni mi xalu bit, “!Latepo rat Suv ra vangihat te tehinen! !E xamem matakil ti rute xave xa latelingi teti en!”
JOH 20:3 Melele xa lulonge mak, Pita del moletin sav na Iesu lube vangihat.
JOH 20:4 Xalu vus luloh, e ngan tesav miloh ba mili Pita e duxoh vangihat diamu ni.
JOH 20:5 Xi tava ti vangite, e mitei hiraen be vangite e pus kaliko te mieh xa latepis xol Iesu ni da.
JOH 20:6 E melele xa Saemon Pita xa di tetutou ni bemei, vatei takes, xi mika sal be vangit vangihat. Xi mun pus kaliko te mieh xa latepis xol Iesu ni da.
JOH 20:7 E xi pusi mun xa kaliko te mieh sav xa latepis xol vat Iesu ni tara ti vatel kaliko sav xil. Latepis xol kuhi da nga tasen e rin sav.
JOH 20:8 Di, ngan tesav xa tetuxoh vangihat tetiamu, xi mun be vangite. E melele xa pus holesok xil ak, xi mike reitin e Iesu.
JOH 20:9 Vengan, duxoh melele nen ak, lutnakil kuh ti mu xa Vanuvei Eo tehit lelen ni xa xi imea rilomun ra maten.
JOH 20:10 Di, rumali ludilomun lube tim.
JOH 20:11 Melele xa moletin na Iesu xalu luba, Meri dit misoh e hale te vangihat e di muis. E melele xa di muis mak, mitei hiraen tengan vaketeh vahe vangit vangihat.
JOH 20:12 E mitemanin melele xa pus masxaxa lu xa lusing ni eising te mieh. Ludotan ludi rute xa, tetiamu, tiei na Iesu teta en. Tei de von vatin e tei de von kaelen xalu.
JOH 20:13 Xalu lusisi lubit, “?Atou, veneh ma di omuis?” Meri bit rilomun ni bit, “Latepo rat Suv navan ra rute ak e natakil ti xa latelingi da xave.”
JOH 20:14 Melele xa bit ngan ak bus, biles e pus Iesu misoh sangas visali. E Meri takil ti xa ngan ak be Iesu vari.
JOH 20:15 E Iesu misisi bit, “?Atou, veneh ma di omuis? ?Di olang ves visi?” Meri minemi bit xi be ngan xa di milaxat urvatiei ak. Ma, biteni mini bit, “O suv, xosxa xouk iaxa otepo rati be rute sav, uhit rati li rute xave xa otelingi teta en tengan niha nipoe.”
JOH 20:16 E Iesu mikesi bit, “Meri.” Melele xa milong raen, Meri biles pus kila e biteni mini bit, “!Raboni!” Koute te sepinien ak be ‘Titsa’ e sepinien Hibru.
JOH 20:17 Iesu biteni mini bit, “Onasak ni ti tengan otal xat nou vamak vengan xa natava ti mu visal Tata navan. E xouk uha upus tua navan xil e uhit mesen ni mi xil xa, nave nousav ti, ha nite visal Tata navan xa be Tata nae, ngan xa be Hi navan e be Hi nae mun.”
JOH 20:18 Ma, Meri te hal Makdela dilomun e ba biteni mi moletin na Iesu xil bit, “!Inou napus Suv!” E bit mesen naha xa xi tehiteni mini.
JOH 20:19 E Sande vongien, moletin xil na Iesu ladi vituei e nim tei e lalok xol puiteh xil teni vengan ulixil mikan xa vat xil na Siu xil linamei linatal xat xil. Di, latemanin xa Iesu vari mei mistal mi xil e misoh de hilaep te xil. E biteni mi xil bit, “Tomat iti mi xamim.”
JOH 20:20 Melele xa biteni mak, pisen hen xalu e valxoun mi xil. Misak ni, moletin nan xil lapus kila xa Suv nae meul reitin, e labesi xil pupu ven.
JOH 20:21 Di, Iesu biteni mun mi xil bit, “Tomat iti mi xamim. Nggoni ngan xa Tata navan tesil inou, inou di nasil xamim.”
JOH 20:22 E melele xa biteni mak, buhi xil e biteni bit, “Ninin Eo mei ise xat xamim.
JOH 20:23 Xosxa muketeh ihos iha mi moletin sav xil xa latepol tesa, ma Hi mun iketeh ihos iha mi xil. E xosxa munaketeh ti navos mi xil, ma Tata namim mun naketeh ti navos mi xil.”
JOH 20:24 Melele xa Iesu mei mistal mi moletin nan xil, tei e xil tenara ti, hisen Tomas xa lakesi mun ni Meah.
JOH 20:25 Ma, melele xa bemei visal moletin sav xil na Iesu, labiteni mini labit, “!Xamem matepus Suv!” E Tomas biteni mi xil bit, “Ninake reitin ti mu en ituxoh melele xa nipus von xoxo vari e kaehen xalu, nisingin vakuheok ihe von xoxo xalu ak, e niling heok ihe rute xa latesal valxoun en.”
JOH 20:26 Wik tei mei mitavi, e moletin xil na Iesu ladi vituei vatei mun e nim ak. E melele nen ak Tomas tehe xil lateti. Tave ti neta xa lalok xol puiteh xil, latemanin xa Iesu mei mistal mi xil, e misoh de hilaep te xil e biteni bit, “Tomat iti mi xamim.”
JOH 20:27 Di, biteni mi Tomas bit, “Amei visal nou. Usingin vakuhem vahe inggak, e upus ti heok xalu. Utei momal ni hem e ulingi ite valxouk. Nenemien nam nave lu ti mun usil nou, e mei uke reitin e nou.”
JOH 20:28 E Tomas bit rilomun ni bit, “!Xouk obe Suv navan! !Xouk iaxa obe Hi navan!”
JOH 20:29 Iesu biteni mini bit, “Xouk oneket e nou vengan xa opus nou. E tuxolxatien iti e meulien na ngan xil xa di lake reitin e nou, tave ti neta xa latapus ti nou.”
JOH 20:30 E meulien nan, Iesu tepol ni merekel sav xil holu mun pe met moletin nan xil xa natnatis xati ti vati e vanuvei ak.
JOH 20:31 E natetis holesok xil ak tengan vasak ni moletin xil mei lake reitin xa Iesu be Mesaea, Nat Hi. E xamim mukil kuhi xa ngan xil xa lake reitin en, xil lihur meulien sal ixo hisen.
JOH 21:1 E melengien sav tei, dutou ni holesok xil ak, Iesu mei mistal mi rut moletin nan xil e seri Oei Kaleli, xa lakesi mun ni Oei Taeberias. Ngan ak be tumulen usili xa tetep iaxa Iesu tepisen xi mi xil.
JOH 21:2 E melele nen ak, Saemon Pita, Tomas (ngan xa lakesi ni Meah), Nataniel (te metimal te hal Kena e provins te hal Kaleli), nat Sebede xalu, e moletin sav lu mun na Iesu ladi vituei e rute ak.
JOH 21:3 Saemon Pita biteni mi ngan tesav xil ak bit, “Nama naso net xiak.” E xil labiteni mini labit, “Xamem mun muhusil xouk.” Ma, labe bot, e ba laso net e vongien ba vuma … ut milan, e latasar ti meseo tova.
JOH 21:4 Melele xa eai da mistal, Iesu bemei misoh e seri oei. E moletin nan xil latakil ti xa be Iesu iaxai.
JOH 21:5 E xi mikei ba ni xil bit, “?Tiram maxoe xil, midep vari? ?Mutasar ti neta?” Lakei rilomun ni labit, “Tovuol vari.”
JOH 21:6 Ma, biteni mi xil bit, “Muso net namim ihe ri metu te bot. Imak, ma muhas ti xil.” Ma, laso net nae. E melele xa lalihi, lapusi xa lasakras lalihi rat net ak vengan xa labas pupu ni meseo xil.
JOH 21:7 Moletin xa eheien na Iesu di en pus kila e biteni mi Pita bit, “!Be Suv iaxai!” Melele xa Pita milonge xa be Suv, mising rilomun ni eising nan xil (vengan tehur rat rut eising nan xil tengan vapol) e but be oei.
JOH 21:8 E moletin sav xil labalis labe ut. Xil lalihi net nae xa polu ni meseo xil. Xil di lalihi mak vengan xa latari ti vahe sotin ra ut, be mita hanutap lim tang (100 m).
JOH 21:9 Melele xa laduxoh ut, lapusi xa Iesu misupang ni sakol e di midin rut meseo xil del rut beret en.
JOH 21:10 Iesu biteni mi xil bit, “Muleh ti meseo xil xa mubasi iaxai vamei.”
JOH 21:11 Ma, Saemon Pita ba be bot, e milihi rat net xa polu ni meseo xil holu xa latellep. Melele xa labul xil vus, lakameti xa labas meseo handred tei, hanutap lu e tol e le tei mun (153). E tave ti neta xa labe holu mak, latatal papas net nae ti.
JOH 21:12 Iesu biteni mi xil bit, “Mumei muanien.” Moletin nan xil ulixil mikan tengan lasisi xa xi be visi, vengan lakila ngamu be Suv.
JOH 21:13 Ma, Iesu be visal xil, nggur beret, e miseti mi xil. Di, pol ni mak mun del meseo.
JOH 21:14 Ngan ak tehe vatol nen xa Iesu testal mi moletin nan xil tetutou ni melele xa temea rilomun ra maten.
JOH 21:15 Melele xa langganien bus, Iesu misis Saemon Pita bit, “?Saemon, nat Sion, be reitin xa eheien nam di e nou mili moletin sav xil ak?” Pita bit rilomun ni bit, “Suv, okila xa be reitin xa ieok bei xouk nggoni ngan xa obe tua navan.” Iesu biteni mini bit, “Uhangan sulut sipsip savan xil.”
JOH 21:16 Be valu nen, Iesu misisi bit, “?Saemon, nat Sion, be reitin xa eheien nam di e nou?” “Suv, okila xa ieok bei xouk nggoni ngan xa obe tua navan.” Iesu biteni mini bit, “Ulaxat kuh sipsip savan xil.”
JOH 21:17 Di, be vatol nen, Iesu misisi mun bit, “?Saemon, nat Sion, be reitin xa iem bei nou nggoni ngan xa nabe tumali?” Pita milonge misa e tinen muis xa Iesu tesisi tehe vatol nen bit, “?Be reitin xa iem bei nou nggoni ngan xa nabe tumali?” Misak ni, Pita bit rilomun ni mini bit, “Suv, xouk okil holesok xil vus. Okila xa be reitin xa ieok bei xouk nggoni ngan xa obe tua navan.” Iesu biteni mini bit, “Imak, ma uhangan sipsip savan xil.
JOH 21:18 E reitin li nabiteni minuk xa melele xa otehe tiram maxoe tamu, otevue xatuk e otekila otekakao oteha e rute xil vus xa iem tehei. E melele xa mei uhe momatu, utei momal ni hem e moletin sav ising xolok e itelak uhe rute tei xa iem ti navei tengan ova en.”
JOH 21:19 Iesu biteni mak tengan vahit lelen suse xa Pita ipet rat his Hi ixo maten nan. Di, Iesu biteni mini bit, “Utit ni ngan taxa ti uhusil inou.”
JOH 21:20 Pita biles, e pus moletin xa eheien na Iesu di en, ngan xa tetotan sangas visal Iesu melele xa di lateanien vituei e tesisi tehit, “?Suv, visi iaxa isa ratuk uhe he elu nam xil?”
JOH 21:21 Melele xa Pita pusi, misis Iesu bit, “?Suv, itep mi moletin ak?”
JOH 21:22 Iesu bit rilomun ni bit, “Xosxa ieok bei tengan moletin ak imeul itat imak ituxoh melele xa nitilomun en, ngan ak tave ti tengan xouk okila. !E xouk, utit ni ngan taxa ti uhusil inou!”
JOH 21:23 Ve sepinien ak, longeongen mikapis xa moletin ak namat ti. E Iesu tenaviteni ti xa xi namat. Tehiteni tang tehit, “Xosxa ieok ihei tengan imeul itat imak ituxoh melele xa nitilomun en, ngan ak tave ti tengan xouk okila.”
JOH 21:24 Inou vari iaxa nabe moletin xa Iesu di tesep usili xiak, hisok Sion. Inou natesep usil holesok xil ak e natetis xati, e nakila xa holesok xil vus xa di natesep usili be reitin.
JOH 21:25 Iesu tepol ni holesok xil holu mak mu mili naha xa natetis xati. Xosxa latis xat holesok xil vus xa xi tepol ni vati e vanuvei xil, ma nanemi nabit ut tapin ti e ut xil vus te ut etan tengan laling xil en.
ACT 1:1 Tuxoli Teopolis, Nadis vanuvei ak bat minuk. E tisen xa natetisi tehat minuk tetiamu, natehit usil holesok xil xa Iesu di tepol ni e di tepispisi ni e melele xa tepol kokot ni polien nan xil
ACT 1:2 ba duxoh melele xa Hi tehur rati tehe ut nesao. E melele xa Iesu teta tamu e ut etan, texo xeihen na Ninin Eo, xi tepispisi mi moletin xil xa tehosei xil mei latehe eloheoh nan xil.
ACT 1:3 Melele xa Iesu tehur longpangasien nan e temat, xi testal mi moletin nan xil melengien hanutap lu (40) e suse holu xa tepisen ni xa xi temeul rilomun reitin ra maten. E, e melele nen xil ak, Iesu tesepin tetel xil usil suse xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil en.
ACT 1:4 E melele xa Iesu teta tamu tetel moletin nan xil, tesel xat xil tehit, “Munahe reling Serusalem ti mu. E mutatil sanien te Ninin Eo xa natehiteni mi xamim xa Tata navan tehit xati tengan isa ni mi xamim.
ACT 1:5 Vengan xa, tetiamu, Sion tebaptaes ni moletin xil ni oei tang, e navehi ti, Hi ibaptaes ni xamim ni Ninin Eo.”
ACT 1:6 Di, e melengien tei mun, eloheoh xil lamei vituei del Iesu e lasisi labit, “?Suv midep? ?Taxeak, melengien momal tengan xouk omei ove suv toto na mol‑Isrel xil vaxoni suv toto Deved tetiamu, mu tamal ti mu?”
ACT 1:7 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Melengien ak, Tata kestang nggur xeihen tengan ihosei. Tave tengan ti xa xamim mukil melele xa xi teling xati tengan istal en.
ACT 1:8 E xamim mukil ngan ak kestang, melele xa Ninin Eo mei ise xat xamim, mupolu ni xeihen. Ma ti muhithiten holesok xil xa natehiteni e natepol ni. Mupol ni e taon te hal Serusalem, e rute sav xil mun e provins te hal Sudea. Ivus, ti muhithiteni e provins te hal Sameria, e ut sav xil mun iha ihur vuol ni ut etan.”
ACT 1:9 Melele xa bit sepinien ak bus e xil dit tamu lapusi, Hi nggur rat Iesu be ut nesao, e momah tei mei da xole e latapus ti mun.
ACT 1:10 E melele xa di tamu laketeh be tilang hat, vatei takes, moletin lu xa lusing ni eising te mieh lusoh visal xil.
ACT 1:11 E lubiteni mi xil lubit, “?Mol‑Kaleli xil, xamim di musoh e di muketeh be nesao mak veneh? Iesu xa Hi nggur rati ra xamim e ngguri be ut nesao, xi vari tang itilomun imei ixo hisit sexien taxa di mupusi be ut nesao iaxai.”
ACT 1:12 Di, eloheoh xil labe reling Vathu te Urvatiei te Olip e ladilomun labe Serusalem xa tave sotin ti.
ACT 1:13 Melele xa laduxoh taon, labe von toen xa be nesao e nim xa ladi en. Ngan xil xa ladi vituei e melele nen ak labe Pita, Sion, e Temis; Andru, Pilip e Tomas; Batalomiu e Matiu; Temis (xa be nat Alveas), Saemon (xa lakesi ni Silixin) e Sudas (nat Temis).
ACT 1:14 Vehakut, eloheoh xil ak lamei di lasis vituei. E moletin sav xil mun xa mei di lasis vituei del xil labe Meri (nine Iesu), tua na Iesu xatel, del rut atou xil mun.
ACT 1:15 Melengien vahis mei mitavi, e moletin xil xa laling neketen nae e Iesu lamei vituei. Moletin xil vus sangas laduxoh handred tei e hanutap tei (120). Melele xa ladi vituei mak, Pita mitamea misoh pe metexil e biteni mi xil bit,
ACT 1:16 “Tuxoli e hinoxoli xil, sepinien xa suv toto Deved tehit lelen ni e Vanuvei Eo mei mistal be reitin usil Sudas Eskariot xa tetel ngan xil xa latemei latetal xat Iesu.
ACT 1:17 Sudas tehe tei e xamem xa Iesu tehosei, e xi mun tepol vituei tetel xamem e polien namem.”
ACT 1:18 (Vat xil na pris xil latesa mani mi Sudas ve tesaen xa tepol ni. E melele xa Sudas temat, latehur mani nan e latexal rut tan ni. Ngan ak tehe tan taxa xi temot en, xa tesak ni vangen temesel e tinen xil testal.
ACT 1:19 Melele xa longeongen usil rin xa Sudas temat texo en tekapis e ut xil vus te hal Serusalem, lakes rute ak ni ‘Akeldama,’ xa koute teni be ‘Tan te Ra.’)
ACT 1:20 E Pita biteni mun bit, “Reitin, suv toto Deved tehit lelen ni usil Sudas e Sam tei tehit, ‘Hi Suv, upol ni vatimol nan iha ikesae, e horamue tovuol mun nati e tim san.’ Deved tehit lelen ni mun tehit, ‘Bos xa moletin tei mei ixolesi e ihur voninen.’
ACT 1:21 Ve rin ak, momal tengan moletin sav tei mei imos e xamem, tei xa tehusil xamem tetiamu e melele xa matehusil rohon ni Suv Iesu, e texulehi tehusil xamem e melele xil vus xa matekakao tetela.
ACT 1:22 Reitin, muhosei moletin tova xa teta tetel xat xir e melele xa Sion di tebaptaes ni moletin xil, mei duxoh melengien xa Hi tehur rat Iesu tehe ut nesao. Rihosei tova e xil vari tengan mei ipol itel xamem e ti ihit rati mi mosav xil xa be reitin xa tepus Iesu temea rilomun ra maten.”
ACT 1:23 Ma xil labosei moletin lu: Siosep Barsabas (xa hisen tei mun be Sastas) e Matias.
ACT 1:24 Di, lasis mi Hi labit, “Suv, xouk okil nenemien na moletin xil vus. Ma upisen ni mi xamem xa visi e moletin xalu ak iaxa otehosei
ACT 1:25 tengan mei ipol ixoni eloheoh nam. ?Visi e xalu mei ixoles von Sudas, xa testokovein polien ak tengan ha ihe voninen xati te maten?”
ACT 1:26 Di, lasis xalu tengan mei lalitis hisealu iti e hat lu. Di, laso hat xalu ak lube valit neta tei. E melele xa lalihi rat hat tei, lakameti xa be ngan xa his Matias da en. Misak ni, be Matias iaxa langguri mei mos e eloheoh xil xa latehe tei e le tei (11).
ACT 2:1 Melele xa melengien te anien xa lakesi ni ‘Pentekos’ bemei, moletin xil vus xa laling neketen nae e Iesu lamei ladi vituei e nim tei.
ACT 2:2 Vatei takes, lalong tangalen tei xa nggo ut nesao e bemei nggoni votiang tei xa mu nggeih. Tangalen ak mise sen nim xa di ladotan en.
ACT 2:3 Di, neta tei mistal e nim ak xa pili nggoni upang xa mitasil ba misoh e vatixil kekes.
ACT 2:4 E melele nen ak, xil vus mei lapolu ni Ninin Eo. E Ninin misa xeihen mi xil xa misak ni xil di lasepin nggo hisit sepinien sav xil xa tave nae xati ti.
ACT 2:5 E melele nen ak, Siu xil xa latexo kantri sav xil holu ladi e taon te hal Serusalem. Latemei vengan xa neketen nae e Hi nggeih e iexil bei tengan lamot mi Hi e melengien te Pentekos.
ACT 2:6 Melele xa moletin xil ak lalong tangalen ak, xil holu lamei vituei tengan lakil ti naha iaxa di mistal xiak. E melele xa lamei sangas, latemanin vengan xa di lalong kil sepinien na moletin xil na Iesu nggo sepinien savsav nae xil.
ACT 2:7 Xil lamesep pupu e lasis xil mun tang labit, “!Ei, moletin xil xa di lasepin iaxai, xil vus labe ngan Kaleli xil tang!
ACT 2:8 ?Ma veneh iaxa di ralonge xa xil di lasepin nggo sepinien savsav xati nar xil?
ACT 2:9 Xir rabe ngan Partia, Midia, e Ilam; ngan Mesopotemia, Sudea e Kapadosia; ngan Pontas e Esia;
ACT 2:10 ngan Frikea e Pampilia; ngan Isip e rin xil xa be Libia sangas visal Saerin. Rute e xir rabe Siu xil te hal Rom, e ngan tesav e xir labe te hal Rom xa labit xati tengan lihusil Hi e rae na Siu xil.
ACT 2:11 Rute sav mun labe ngan Krit e Arebia. !E tave ti neta xa ranggo ut sav xil holu xa mak, e xir vus di ralong xil di lasepin e sepinien nar xati xil usil holesok xil xa tellep pupu xa Hi di tepol ni!”
ACT 2:12 Xil vus latemanin e lanem holu usili. Ma lasis pilei xil mun labit, “?Naha vari koute te holesok xil ak?”
ACT 2:13 E rute xil lasep pepamen ni eloheoh xil labit, “!Moletin xil xai lamun tova tang e latalang ni!”
ACT 2:14 Di, Pita misoh del eloheoh sav xil xa labe tei e le tei (11), e mikei nggeih ba mi vanut moletin xil ak bit, “Xir Siu xil, e xamim vus xa mudi e Serusalem e melele ak, muteong ni nou e nihit kil koute te holesok xil ak mi xamim.
ACT 2:15 Moletin xil ak latamun ti vaxoni ngan xa di munemi. Taxeak be naen klok makoe tang.
ACT 2:16 E‑e. Naha xa di mupusi nggoni ngan taxa Hi tehit lelen ni texo provet Soel tetiamu tehit,
ACT 2:17 ‘E melengien kor xil, inou nisa Ninin Eo navan mi moletin xil ngasen. Horamue e atuli namim xil lihit lelen sepinien navan xil. E horam maxoe xil ti lipus kil nenemien xuxus xil ixo Hi, e momatu xil lipus kil neta ixo metuveen xil.
ACT 2:18 E melengien xil ak, inou niteh rat Ninin Eo navan ha ise xat moletin navan xil vus ituxoh tiramue e atou xil mun xa labe slev tang. Reitin, xil mun, ti lihit lelen sepinien navan xil.
ACT 2:19 Inou nipol ni holesok xil xa tellep listal e tilang hat, e nipisen xeihen navan e ut etan. E ut etan, nipol ni holesok xil listal ixoni melele te vaeen: ra ileh, e upang e eas ituvan e ut ngasen.
ACT 2:20 E tilang hat, meteneai mei imaluxoluk, e aveti imei ipili ixoni ra. Melele xa moletin xil lipus holesok xil ak mei istal, lipus kila xa melengien xa eilep na Hi Suv sangas vastal xa mei ilepis rin na moletin xil vus.
ACT 2:21 E melele nen ak, ngan xil vus xa likes nou ve tutouen, inou, Hi Suv, niteh meulien e xil.’”
ACT 2:22 Pita biteni mun mi xil bit, “!Tuxoli xil te hal Isrel, muteong ni sepinien xil ak! Melele xa Iesu te hal Nasaret teta tamu tetel xamim, Hi tepisen kila xa xi tehe Mesaea nan texo xeihen xa tesa ni mini tengan vapol ni merekel xil e holesok sav xil xa tellep pe valnaomim xa vasak ni mutemanin. Xamim vus mukil kuhi xa ngan ak be reitin.
ACT 2:23 E nggusil lingxatien nan, Hi xa mikil holesok xil vus xa di mistal teling Iesu pe hemim. E xamim, mutesa maten mini melele xa mutexeih xat ngan xil xa latahusil ti rae xil na Hi tengan liti xati e eivave.
ACT 2:24 E Hi tesak ni temea rilomun ra maten tengan nahur ti mun longpangasien teni. Vengan xa xeihen te maten misakras vahur xati.
ACT 2:25 Ngan ak nggoni ngan xa suv toto Deved tetiamu tehit lelen ni usil Iesu tehit, ‘Vehakut, napus Hi Suv de riuk metu. E uluk nakan ti vengan xa xi de visal nou.
ACT 2:26 Reitin, nabesi nou e nasa memesien ba mini. E naling nenesien navan en xa isikoe xol tenbeok.
ACT 2:27 Reitin, nakila xa namaen ninin navan ti nate von maten. E namaen ni ti tiei navan, moletin eo nan, tengan navolel e vul te tehinen.
ACT 2:28 Xi pisen suse te meulien minou. Nihesi nou vehakut vengan xa xi de visal nou.’”
ACT 2:29 Pita biteni mun mi vanut moletin xil bit, “Tuxoli xil te hal Isrel, inou nihiteni imal tang mi xamim usil Deved, avu nar. Xi temat, e latetihin ni. E von tehinen nan da tak duxoh xosali.
ACT 2:30 Rakila xa xi tehe provet tei. Xi tekila xa Hi tepol ni hitxatien te xeih tei mini xa isak ni tei e vatimol nan ihur voninen e mei ihe suv toto.
ACT 2:31 Suv toto Deved tepus kil naha xa Hi ipol ni e melengien xil xa ti imei. Ma tesep usil mea rilomunen na Mesaea melele xa tehiteni tehit, ‘Hi namaen ninin navan ti nate von maten. E namaen ni ti tiei navan, moletin eo nan, tengan navolel e vul te tehinen.’
ACT 2:32 Ngan ak di misepin usil Iesu xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten, e xamem vus matepusi xa be reitin.
ACT 2:33 Hi tepet rati tehe ut nesao tengan ha vate von xeihen xa de rin metu. E Tamen tesa Ninin Eo mini nggoni ngan taxa xi tehit xati mi xamem. E taxeak, naha xa mupusi e mulonge be Ninin Eo ak xa Iesu di misa ni mi xamem.
ACT 2:34 Xir vus rakila xa tenave suv toto Deved ti iaxa tehe ut nesao. E Deved vari tang tesepin usil Iesu Kristo melele xa tesa sepinien ak tehit, ‘Hi Suv biteni mi Suv navan bit, “Utotan e riuk metu,
ACT 2:35 ituxoh melele xa niling ngan xil xa labe elu minuk mei liti pe hem.”’
ACT 2:36 Misak ni, momal tengan xamim e mol‑Isrel xil vus mukil kuhi mak xa Iesu vari iaxa Hi tepol ni be Mesaea e be Suv nar. !E be xi vari xa xamim muteti xati e eivave!”
ACT 2:37 Melele xa moletin xil lalong sepinien nan, iexil bon e tinexil muis. Ma lasis Pita del eloheoh sav xil mun labit, “?Tua xil, naha li vari iaxa makila mapol ni?”
ACT 2:38 Ma Pita bit rilomun ni mi xil bit, “Xamim kekes muhiles ra tesaen xil namim e mumaen xamem mubaptaes ni xamim e his Iesu Kristo. Imak, ma Hi ileh rerat tesaen namim xil e iketeh ihos rilomun mi xamim. Ivus, Hi isa Ninin Eo nan mi xamim ixoni sanien tei.
ACT 2:39 Xamim vus mupol ni imak vengan xa Hi tepol ni hitxatien ak tetel xamim e horamue namim xil, e tetel ngan xil vus xa ladi sotin. Reitin, Hi Suv tehit xati xa xi isa Ninin Eo nan mi ngan xil ngasen xa xi di mikes xil tengan mei lihe moletin nan xil.”
ACT 2:40 Pita misel xat xil nggeih del sepinien sav xil mun. E dakes xil bit, “!Musis Hi tengan iteh meulien e xamim ra pangasien xa isa ni imei mi moletin tesa xil te xosali ak!”
ACT 2:41 Di, moletin xil holu lake reitin e sepinien nan, ma lamaen eloheoh xil labaptaes ni xil. E melengien nen ak, moletin xil laduxoh taosen tol (3000) xa mei lamos del ngan xil xa laling neketen nae e Iesu.
ACT 2:42 E melengien xil ngasen, moletin xil ak di langgusil xat sexien xil ak: lamei vituei, lateong xat naha xa eloheoh xil di lapispisi ni mi xil, laseti anien mi xil, langgur Anien Eo na Suv, e di lasis vituei.
ACT 2:43 Melengien xil holu mei mitavi, e Hi di pol ni merekel xil e sexien xil holu xa tellep nggo he eloheoh xil. Misak ni, moletin xil vus latemanin ni e lamerere ni Hi mak mu.
ACT 2:44 Ngan xil vus xa laneket e Iesu, vehakut labe vituei, e di laso viton holesok nae xil tengan ti litutou ni ti e xil xa labe tamure ni neta ngan.
ACT 2:45 E rute ngan xil di lapos ni tan nae mu rut holesok nae xil, e lasa mani teni ba tengan vatutou ni ngan xil xa labe tamure ni neta.
ACT 2:46 Melengien xil ngasen, xil lamei vituei e vioh te Nim Eo na Hi. E tim sae xil, laso viton anien ae del tinae hos e di langganien vituei del sien.
ACT 2:47 Xil di latepet rat Hi, e moletin xil vus di lamerere ni xil. E melengien xil vus, Suv Iesu di misak ni moletin holu mu mei di lamos e xil e xi di miteh meulien e xil.
ACT 3:1 Vatei, e tri klok mahis xa be melele te sisen na Siu xil, Pita xal Sion lube Nim Eo na Hi tengan lalosis.
ACT 3:2 E melele nen ak, rut moletin xil lapo tua tei nae xa misakras vakakao vengan xa len tesa melele xa ninen telingi. Xil lalingi sangas ni puiteh te vioh te Nim Eo xa lakesi ni ‘Puiteh xa Bos.’ E melengien xil ngasen, xil di lapoe ba lalingi e rute ak tengan ti varam ni mani ra moletin xil xa di lamei e Nim Eo.
ACT 3:3 Melele xa moletin ak pus Pita xal Sion lumei sangas visali tengan lalohe nim, miram ni xalu tengan lalosa neta tova mini.
ACT 3:4 Xalu luketeh momal ba ni, e Pita biteni mini bit, “!Keteh pus xamel!”
ACT 3:5 Ma xi miketeh pus xalu e minemi bit ti ihur neta tova ra xalu.
ACT 3:6 E Pita biteni mini bit, “Mani navan tovuol vari, e naha xa nangguri, nisa ni minuk. !E his Iesu Kristo te hal Nasaret, tamea e kakao!”
ACT 3:7 Di, Pita dal xat hen metu e dutou ni mitamea e misoh. Vatei takes, len xalu mei lunggeih.
ACT 3:8 Moletin ak butahut be nesao, misoh e mikakao. Di, nggusil Pita xalu latbe vioh te Nim Eo na Hi. E inggak mun, moletin ak di mikakao, di butahut, e di memes Hi holu.
ACT 3:9 Melele xa moletin xil lapusi xa di mikakao e di memes Hi mak,
ACT 3:10 lapus kila xa be ngan xa, vehakut, di tetotan sangas visal ‘Puiteh xa Bos’ te vioh te Nim Eo e di miram mi moletin xil ve mani. E xil vus iexil bon e latemanin ni naha xa mistal mini.
ACT 3:11 Melele xa moletin ak xa mei mikakao di tamu nggusil xat Pita xal Sion, moletin xil vus latemanin e di labesi xil holu. Ladi e rute tei e vioh te Nim Eo xa lakesi ni ‘Veranda na Solomon.’
ACT 3:12 Melele xa Pita pus moletin xil ak, biteni mi xil bit, “?Tuxoli xil te hal Isrel, veneh ma di mumesep mak? ?Veneh ma di mule mah xat xamel mak? ?Munemi mubit moletin ak mikakao nggo xeihen namel tang? ?Mu munemi xa di mikakao vengan xa sexien namel momal pe met Hi? !E‑e, tamak ti!
ACT 3:13 Hi vari tesak ni mei bos rilomun. Hi ak be Hi na Ebraham, na Aesak, na Siekob, e na avu nar xil mun. Xi vari iaxa tepet rat his Iesu, moletin te polien nan, be nesao. E xamim, mutesi ni pe met Paelet e mutelingi tehe hen tengan vahasi vamat. Paelet ien tehei tengan vamaen ni ha ven vamase, e xamim mutamaen ni ti.
ACT 3:14 Xi xa be moletin eo xa momal tevi pe met Hi, xamim iaxa mutesi ni. Di, mutesis Paelet tengan vamaen moletin tei xa tehas vin moletin mi xamim.
ACT 3:15 Xamim iaxa mutesak ni latehas vin ngan xa be Vatit Meulien. E Hi tesak ni temeul rilomun ra maten. Xamel matepusi, e taxeak di malsep mesen ni mi xamim.
ACT 3:16 Xeihen xa di e his Iesu iaxa tesak ni le moletin ak mei bos. Naha xa mupusi mistal xiak, mistal vengan xa moletin ak teling neketen nan de his Iesu Kristo. E ve rin ak xi dat bos tang pe metemim xosali.
ACT 3:17 “Tua navan xil, nakila xa naha xa xamim tetel vat namim xil mutepol ni mi Iesu, mutepol ni vengan xa mutnakil ti.
ACT 3:18 E suse ak, Hi tepol ni lingxatien nan mei testal tehe reitin. Vengan xa tetiamu, Hi tehit lelen ni texo provet xil xa Mesaea nan mei ilong pangas xi.
ACT 3:19 Mak, ma mulonge isa ve tesaen namim xil e muhiles sexien namim xil. Mumei visal Hi tengan iketeh ihos rilomun mi xamim,
ACT 3:20 isak ni sien iti e meulien namim, e isa rilomun ni Iesu, Mesaea xa xi tehosei, tengan mei iteh meulien e xamim.
ACT 3:21 E Iesu itat e ut nesao iha vuma … imal ni melengien xa holesok xil vus mei ituxoh hoxalite teni e Hi isak ni mei ihe neta hu. Ixoni naha xa Hi tehit lelen ni tetiamu texo provet eo nan xil.
ACT 3:22 Ixoni ngan xa Mosis tehiteni tehit, ‘Hi, Suv namim, ipet rat tei e xamim tengan mei ihe provet tei ixoni nou. Muteong xat holesok xil ngasen xa xi ihiteni mi xamim.
ACT 3:23 E xosxa ti e xamim linateong xat provet ak ti, ma Hi isil rerat xil ra vanut moletin nan xil e ihas xil lilel.’”
ACT 3:24 E Pita biteni mun mi xil bit, “Reitin mak, provet Samuel del provet xil xa latemei tetutou ni, xil vus latehit lelen holesok xil xa di mistal taxeak.
ACT 3:25 Xir del provet xil ak, rabe mol‑Isrel xil. Misak ni, hitxatien te xeih xa Hi tepol ni tetel xil be nar vus. Nggoni ngan xa Hi tehit xati mi Ebraham tehit, ‘Vatimol nam xil lihe suse te tuxolxatien navan iha mi vanut moletin xil vus te ut etan.’
ACT 3:26 Mak, ma melele xa Hi tesa moletin te polien nan temei, tesa ni mi xir tetiamu. Xi ien tehei tengan vatuxol xat xir vaxo sexien xa isak ni xir rihiles ra sexien tesa nar xil.”
ACT 4:1 Melele xa Pita xal Sion di tamu lusepin mi moletin xil, rut pris xil mei lastal del mereketeh xil te Nim Eo del Satusi xil mun.
ACT 4:2 Iexil mikat vengan xa eloheoh xalu ak di lupispisi mi moletin xil xa Iesu temea rilomun ra maten, e, ve rin ak, be reitin xa xil mun likila limea rilomun ra maten.
ACT 4:3 Ma xil ladal xat xalu e laling xalu e nim te xeih ba duxoh melengien sav vengan xa be mahis ngamu.
ACT 4:4 E moletin holu xa lalong sepinien nalu lake reitin en. Misak ni, ngan xil xa laling neketen nae e Iesu sangas laduxoh taosen lim (5000).
ACT 4:5 E makoe nen, vat xil na Siu xil, elda xil, del titsa xil te rae na Mosis lamei vituei e kaonsel na Siu xil e hal Serusalem.
ACT 4:6 Xil ladotan del Anas xa be vatixar na pris xil, e ngan xil mun xa lastal langgo vatimol na vatixar na pris xil xa Kaeafas, Sion, e Aleksanda latbe tol e xil.
ACT 4:7 Melele xa xil vus ladotan, ladel Pita xal Sion mei lusoh pe metexil. E lasis xalu labit, “?Neta xa xamil mupol ni, munggur xeihen teni nggo xave? ?Mutepol ni netak e his visi?”
ACT 4:8 E xeihen na Ninin Eo mei polu e Pita, ma bit rilomun ni mi xil bit, “Vat xil e elda xil na Siu xil,
ACT 4:9 xosali, mudel xamel tengan musis xamel usil sexien hos xa mapol ni mi moletin xa len tesa. Mubit mukil ti xa xi bemei bos nggo sexien eah.
ACT 4:10 Mak, ma malisep kila mi xamim e mi mol‑Isrel xil vus xa le moletin ak bemei bos e xi di misoh pe metemim xosali nggo xeihen xa di e his Iesu Kristo te hal Nasaret. Ngan ak tehe Iesu taxa xamim muteti xati e eivave e temat. Ngan xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten.
ACT 4:11 Vanuvei Eo na Hi tesep usil Iesu tehit, ‘Pos xa moletin te polien xil di lasin ni, xi vari iaxa mei be seteman xati te nim e mili sen pos nen xil vus.’
ACT 4:12 Iesu kestang mikila iteh meulien e xir. Vengan xa e ut etan, his moletin sav tovuol mun xa Hi tesa ni tengan vateh meulien e xir.”
ACT 4:13 Melele xa vat xil te kaonsel lalong sepinien hos na Pita xal Sion, latemanin ni xalu. Vengan xa, tave ti neta xa lutasukul kuhi ti, lapusi xa ulikanen tovuol e xalu. E lapus kila xa xalu di lutehusil xat Iesu.
ACT 4:14 E melele xa lapus moletin xa len mei bos di tamu misoh e rin nalu, lasakras laso sepinien tova vaha xat xalu.
ACT 4:15 Ma xil lasil rerat xatel latbe hale vuteili. Melele xa latoba, xil lasep tetavoe mi xil mun tang usil rin natel
ACT 4:16 labit, “?Ripol ni itep mi xalu? Moletin xil vus te hal Serusalem lakila xa xalu ak lutepol ni merekel tei xa eilep pupu. Rasakras raviteni ravit tave reitin ti.
ACT 4:17 Xosxa rihit moletin xil linalongeong ti mun usil merekel ak, momal tengan rike xat xalu tengan lalnasepin ti mun mi moletin xil usil Iesu.”
ACT 4:18 Di, lakes rilomun ni xalu lumei nim, e lake xat xalu nggeih tengan lalnasepin ti e lalnapispisi ti mun mi moletin xil usil Iesu.
ACT 4:19 E Pita xal Sion lubit rilomun ni mi xil lubit, “Xamim mulepis rin namel. ?Momal mak mu tengan xamel ti maliteong xat xamim, mu maliteong xat Hi? ?Munemi midep?
ACT 4:20 Vengan xa xamel masakras malhit malnasepin ti usil naha xa matepusi e matelonge usil Iesu.”
ACT 4:21 Ma vat xil te kaonsel lake xat xalu nggeih rilomun e lamaen xalu ba vexalu mase. Lamaen xalu luba vengan xa lasakras lasa pangasien mi xalu vengan xa moletin xil vus di lapet rat his Hi ve naha xa testal.
ACT 4:22 Moletin xil lakila xa naha xa testal be merekel tei vengan moletin xa len mei tehos, huram nan mili huram hanutap lu (40).
ACT 4:23 Melele xa vat xil te kaonsel lamaen Pita xal Sion ba vexalu mase, ludilomun ba lupus timue nalu xil xa laling neketen nae e Iesu. E melele xa lupus xil, lubit mesen sepinien xil vus mi xil xa vat xil na pris xil, del elda xil latehiteni mi xalu.
ACT 4:24 E melele xa lalonge, xil vus lasis vituei ba mi Hi labit, “Hi Suv, xouk otepol ni ut nesao, ut etan, tas, e holesok xil vus xa ladi en.
ACT 4:25 Nggo xeihen te Ninin Eo, xouk otesepin texo avu namem Deved xa tehe moletin te polien nam otehit, ‘?Veneh ma ngan xil xa latave Siu ti di iexil mikat? ?Moletin xil di lapol ni lingxatien xil xa mei be neta sav tang veneh?
ACT 4:26 Suv toto xil te ut etan di labue xat xil ve vaeen, e vat xil lamei vituei tengan lavae vatel Hi Suv e vatel Mesaea nan xa xi tehosei.’
ACT 4:27 Reitin mak, suv toto Herod e Pontias Paelet mei lutevituei e Serusalem tetel Siu xil e ngan xil xa latave Siu ti tengan lavae vatel Iesu, xa be moletin eo te polien nam.
ACT 4:28 Naha xa latepol ni mi Iesu tehusil naha xa xouk oteling xati tuei texo xeihen nam tengan mei istal.
ACT 4:29 Hi Suv, taxeak, uteong kuhi ni sepinien te xeih xil xa di laso ni ba xat rin namem, moletin te polien nam xil. Uhur rat ulikanen ihe reling xamem tengan mukila muhithiten sepinien nam itel xeihen.
ACT 4:30 Usa xeihen nam mi xamem li tengan mukila mutal rerat mesien ra ngan xil xa lamesei, e mupol ni merekel e holesok sav xil xa tellep ixo his Iesu xa be moletin eo te polien nam.”
ACT 4:31 Melele xa lasis bus, nim xa ladi en mulul. E xil vus mei lapolu ni Ninin Eo, e ulixil takan ti mun. Ma ba di lasetu ni sepinien na Hi del xeihen.
ACT 4:32 Vanut moletin xil xa laling neketen nae e Iesu, ladi vituei bos e nenemien nae be tei takes. Tovuol e xil vahe hokan ni neta ngan, xil vus lamaen holesok nae xil tengan latutou ni mosav xil ni.
ACT 4:33 Del xeihen na Ninin Eo, eloheoh xil di labit usil mea rilomunen na Iesu. E Hi di duxol xat holesok xil vus xa di lapol ni.
ACT 4:34 Xil latave tamure ni ti neta, vengan xa vatei nga, ngan xil xa tan nae mu nim mae di, lapos ni. Di, langgur mani nen
ACT 4:35 e lasa ni ba ni eloheoh xil. Di, laseti mani xil ak tengan vatutou ni ngan xil xa holesok nae tovuol.
ACT 4:36 E melele nen ak, moletin tei teta, hisen Siosep te hal Saepras. Xi nggo vatimol na Livae. Ve sexien hos nan, eloheoh xil laling hisen teimun nan be ‘Banabas’ xa koute teni be ‘moletin xa di pet rat nenemien na mosav xil.’
ACT 4:37 E melele nen tak, xi pos ni tan tei nan e misa mani nen ba ni eloheoh xil.
ACT 5:1 E melele nen ak, moletin teimun di mos e xil, hisen Ananaeas. E xi del atou nan xa hisen Savira lupos ni rut tan tei nalu.
ACT 5:2 E xalu lupol ni lingxatien tei nalu xa lalkixat xat rut mani nen ihe nalu. Di, Ananaeas mileh rut mani tang e ba misa ni mi eloheoh xil bit, “Xamel mapos ni rut tan namel e mani xil vus teni xiak.”
ACT 5:3 Di, Pita biteni mini bit, “?Ananaeas, veneh ma otemaen Temat mei tepurun nenemien nam? ?Veneh ma obit oluvos Ninin Eo melele xa otepos ni rut tan nam e otekixat xat rut mani teni be nam?
ACT 5:4 Tetiamu, tan ak tehe nam. E melele xa otepos ni, mani xil vus nen be nam. ?Misak ni, veneh ma obit opol ni vamak? !Luvosen xa di opol ni xiak, otapol ni ti vaha xat xamem tang, e di opol ni ba xat Hi vari!”
ACT 5:5 Melele xa Ananaeas milonge mak, vatei takes, mot e mat. Moletin xil vus xa lalongeong ni, le mulul holu ven.
ACT 5:6 Di, rut horam maxoe xil lamei nim e lapis xol tiei nan. Di, lapoe ba, ladihin ni.
ACT 5:7 Haoa tol mei mitavi, e atou nan bemei nim. E xi takil ti vari xa tiramue nan mat.
ACT 5:8 E Pita misisi bit, “?Hit kuhi mu minou, ngan ak be mani xil vus xa xamil tiramue nam mutehuri e tan xa mutepos ni?” Atou ak bit rilomun ni mini bit, “Io, xil vus iaxai.”
ACT 5:9 Ma Pita biteni mini bit, “?Veneh ma xouk del tiramue nam mubit mulosak pis Ninin na Hi? ?Olonge? Ngan xil xa latetihin tiramue nam di lamei sangas, ladi ngamu e puiteh. E mei lipo tiei nam mun iha.”
ACT 5:10 Vatakes, atou ak mun mot e mat sangas visal le Pita. E melele xa horam maxoe xil lamei nim, lakameti xa xi mun mat. Misak ni, lapoe ba e ladihin ni de ri tiramue nan.
ACT 5:11 Ngan xil vus te sias te hal Serusalem, del mosav xil mun xa lalongeong ni naha xa mistal, ulixil mikan tova tang ven.
ACT 5:12 E melele nen ak, eloheoh xil di lapol ni merekel xil del sexien xil holu xa tellep pe met moletin xil. Vehakut, ngan xil xa laneket e Iesu mei di labe vituei e rute tei e vioh te Nim Eo xa lakesi ni ‘Horao ma suv toto Solomon.’
ACT 5:13 Neta sav xa moletin xil ngasen lamerere ni xil, moletin xil xa lataneket ti mu, uli mikan tengan lamei vituei vatel xil.
ACT 5:14 E Hi mileh moletin holu lamei e laneket e Iesu. Misak ni xil mei labe holu mu.
ACT 5:15 Ve polien xa eloheoh xil di lapol ni, moletin xil laleh ngan xil xa lamesei mei laling xil ladi suon mae e seri suse. Xil labit xosxa nini Pita tang ituxol xil melele xa ikakao imei, ma xil lilonge ihos.
ACT 5:16 E vanut moletin xil holu lamei langgo taon xil xa mikapis e Serusalem. Xil ladel ngan xil xa lamesei e ngan xil xa ninin tesa xil lapolu e xil. E xil vus mei lalonge bos rilomun.
ACT 5:17 Di, vatixar na pris xil del Satusi xil lanem misa ni eloheoh xil e labit lisa pangasien mi xil.
ACT 5:18 Misak ni, ladal xat xil e laso xil labe nim te xeih.
ACT 5:19 E vongien nen tak, masxaxa tei na Hi mei misah puiteh te nim te xeih e del xil lastal. Di, xi biteni mi xil bit,
ACT 5:20 “Muha, musoh e vioh te Nim Eo na Hi. Musa sen sepinien xil ngasen usil meulien hu ak mi moletin xil.”
ACT 5:21 Ma eloheoh xil lalong xat sepinien nan, e melele xa ut da milan, xil labe vioh te Nim Eo na Hi e di lapispisi mi moletin xil. E melele nen tak, vatixar na pris xil del vat sav xil lamei e lakes viton elda xil na Siu xil lamei vituei e totanen tei na Kaonsel nae. Di, lasil mereketeh xil labe nim te xeih tengan lileh eloheoh xil ak limei lisoh pe met xil.
ACT 5:22 E melele xa mereketeh xil labe nim te xeih, latapus ti xil. Ma ladilomun ba labit mesen ni mi vat xil te Kaonsel labit,
ACT 5:23 “Melele xa mabe nim te xeih, mapusi xa puiteh mikoe nggeih tang, e mereketeh xil dit laketeh xole. !E melele xa masah puiteh mabe nim, matale xoteh ti moletin!”
ACT 5:24 Melele xa vat xil na pris xil del vat na mereketeh xil te Nim Eo lalong sepinien ak, latakil ti naha xa nggul eloheoh xil.
ACT 5:25 Di, moletin tei bemei visal xil e biteni bit, “!Muteong! !Moletin xil xa muteling xil e nim te xeih, taxeak, di lapispisi mi moletin xil e vioh te Nim Eo na Hi!”
ACT 5:26 Ma vat na mereketeh xil del rut moletin nan xil ba laleh eloheoh xil labe von Kaonsel. Xil latapol ni ti vaxeih mi xil vengan ulixil mikan xa moletin xil linahop vin xil.
ACT 5:27 Laleh eloheoh xil lamei nim, e lapol ni xil lasoh pe met moletin xil te Kaonsel ak. Di, vatixar na pris xil misis xil bit,
ACT 5:28 “Matesemae ni xamim texeih tengan munapispisi ti mun usil his moletin ak. E xamim dit mupispisi ni ba tang. Ma taxeak, Serusalem polu ni pispisien namim. !E mubit muling maten nan mun vata xat xamem!”
ACT 5:29 E Pita del eloheoh xil labit rilomun ni mini labit, “!Xamem muteong xat Hi kestang, e nave moletin xil ti!
ACT 5:30 Hi na avu nar xil tepol ni Iesu temea rilomun ra maten, ngan xa xamim mutehas vini melele xa mutesak ni xil lateti xati e eivave.
ACT 5:31 E xi, Hi tepet rati ba de rin metu e misa xeihen mini tengan mei ihe Vat ni moletin xil vus e iteh meulien e xil. Mak, ma Hi di misa mesal mi mol‑Isrel xil tengan lihiles ra tesaen nae e mei iketeh ihos rilomun mi xil.
ACT 5:32 Xamem iaxa di masep usil holesok xil ak, e Ninin Eo mun di pisen ni be reitin. Ninin Eo ak, Hi misa ni mi moletin xil xa di lalong xati.”
ACT 5:33 Melele xa vat xil te Kaonsel lalong sepinien ak, iexil nggat pupu ni eloheoh xil e labit lavas vin xil.
ACT 5:34 E Farasi tei mitamea misoh, hisen Kameliel. Xi be titsa tei te rae na Mosis e moletin xil vus di lamerere ni. Xi misis vat te Kaonsel tengan vasil rerat eloheoh xil lastal vuteili mu.
ACT 5:35 Di, biteni mi Kaonsel bit, “Tua navan xil te hal Isrel, mulaxat xamim ve naha xa mubit mupol ni mi moletin xil ak.
ACT 5:36 ?Munem moletin tei xa hisen Teotas? Huram vahis xa ba ngamu, xi testal e tevae tetel mol‑Rom xil. Xi tehiteni tehit xi be eilep tei, e moletin xil xa lamos en labe handred hat (400). E melele xa mol‑Rom xil labas vin ni, moletin nan xil lateletasil, ma polien nan telel.
ACT 5:37 Dutou ni ngan ak, Sudas te hal Kaleli testal e melele xa kavmen tepol ni pupuluen te moletin xil. Xi teleh vanut moletin tei latehusili e xil mun latevae tetel mol‑Rom xil. Xi mun labas vin ni, ma moletin nan xil xa lathusili lateletasil.
ACT 5:38 Mak, ma e rin na moletin xil ak, inou nabiteni mi xamim mak: !Vat nae mat ngamu! !Munapol ni ti neta nasa mi xil! !Muling xil liti nga! Xosxa naha xa xil laling xati e lapol ni mistal nggo nenemien na moletin tang, ma mei ilel.
ACT 5:39 E xosxa mistal nggo Hi, ma xamim musakras musikoe xol xil. Maxani, munatemanin ni xa di mubae mi Hi.” Melele xa lalong sepinien nan, xil lamaal e nenemien nan.
ACT 5:40 Di, lakes rilomun ni eloheoh xil lamei nim, e Lasemae ni mereketeh nae xil tengan lameas pangas xil. Di, lake xat xil tengan linavit usil ti mun Iesu, e lamaen xil ba vexil mase.
ACT 5:41 Melele xa eloheoh xil labe reling Kaonsel, labesi pupu ni xil vengan lakila xa Hi di pet rat xil melele xa maen xil langgur pangasien ve his Iesu.
ACT 5:42 E melengien xil ngasen, e vioh te Nim Eo e e tim sae xil mun, xil dit lapispisi e lasetu ni longeongen hos usil Iesu xa be Mesaea xa Hi tehosei.
ACT 6:1 E melengien xil ak, melele xa moletin xil xa laneket e Iesu mei labe holu mu, ngongoren tei mistal. Rut Siu xil xa lasepin ni sepinien Krik laseputut labit melele xa ngan xil xa lasepin ni sepinien Hibru di laseti anien ba mi hoeo xil, di latasa kuhi ti mi tunau xil xa di lasepin ni sepinien Krik.
ACT 6:2 Ma eloheoh xil xa labe lu e le tei (12) lakes viton moletin xil vus xa laneket mei labe vituei. Di, labiteni mi xil labit, “Tamal ti tengan xamem eloheoh xil maling polien namem xa di masa sepinien na Hi tengan ti maseti anien xil ak.
ACT 6:3 Tua xil, bos mak mu xa xamim muhosei moletin xil lihe lu he sav (7) xa nenesien namim di e xil, xa mupus kila labe metisou e lapolu ni xeihen na Ninin Eo. Ti, muling xil iaxa ti lilaxat polien ak.
ACT 6:4 Imak, ma xamem mukila musa xamem tengan ti musis e ti musetu ni sepinien na Hi mi xamim.”
ACT 6:5 Ma vanut moletin xil lamaal pupu ve nenemien na eloheoh xil. Ma xil labosei Stivin xa neketen nan nggeih e polu ni xeihen na Ninin Eo. Labosei Pilip mun, del Prokorus, Nikanor, Timon, Parmenas, e Nikolaus. Nikolaus be ngan Kris tei te hal Antiok xa tehusil xat rae na Siu xil, e dutou sung mei miling neketen nan e Iesu.
ACT 6:6 Di, ladel xil ba lasoh pe met eloheoh xil xa laling he e xil, e lasis Hi tengan ituxol xat polien na moletin xil ak.
ACT 6:7 Ma di, longeongen hos usil Iesu mikapis e rute xi vus e Serusalem, e moletin holu mun lamei laling neketen nae e Iesu. E pris xil holu mun laling neketen nae e Iesu e mei lamos e xil.
ACT 6:8 E melele nen ak, Hi di duxol xat Stivin e di misa xeihen mini. Misak ni xi di pol ni merekel xil e sexien xil holu xa tellep xa pol ni moletin xil di lamesep ven.
ACT 6:9 E rut Siu xil mei langor mi Stivin. Ngan xil ak, langgo ‘nim te pispisienna ngan xil xa lameluv.’ Rute xil lastal langgo taon te hal Saerin e taon te hal Aleksandria. E rute xil langgo provins xalu te hal Silisia e Esia.
ACT 6:10 E melele xa xil langor del Stivin, Ninin Eo misa metisouen mini e lasakras lavit rilomun ni ti neta vaha xat sepinien nan xil.
ACT 6:11 Misak ni, xil langgal xuxus ni moletin tatei xil tengan mei liluvos lihit, “!Xamem matelong moletin xai tesa sepinien tesa teha xat Mosis e teha xat Hi mun!”
ACT 6:12 Sepinien nae misak ni moletin xil, elda xil, del titsa xil te rae na Mosis, nenemien nae misa ni Stivin. Ma laba ladal xati e lalihi ba misoh pe met kaonsel na Siu xil.
ACT 6:13 Di, lakes rut moletin xil tengan limei liluvos iha xat rin na Stivin. E xil labiteni labit, “Vehakut, moletin ak di misepin misa ba xat Nim Eo nar e ba xat rae xil na Mosis mun.
ACT 6:14 Xamem malonge xa xi di biteni xa Iesu te hal Nasaret mei ihu len Nim Eo na Hi e ihiles sexien xil xa Mosis tesa ni mi avu nar xil.”
ACT 6:15 E ngan xil vus xa di ladotan e kaonsel ak lale mah xat Stivin. E latemanin xa valnaon di minehin nggoni valnao masxaxa tei.
ACT 7:1 Di, vatixar na pris xil misis Stivin bit, “?Midep? ?Sepinien xil ak be reitin?”
ACT 7:2 Stivin bit rilomun ni mi xil bit, “!Tata xil e tuxoli xil, muteong ni nou! Tetiamu, melele xa avu nar Ebraham tenava ti mu tengan vate taon te hal Heran, Hi te minehinen testal mini e kantri te hal Mesopotemia.
ACT 7:3 E Hi tehiteni mini tehit, ‘Umea uhe reling kantri nam itel vatimol nam xil, e ha uhe ut tei xa inou nipisen ni minuk.’
ACT 7:4 Ma avu Ebraham tehe reling kantri xa teta en xa be na mol‑Kaltia xil, e xi tehe taon te hal Heran e ba tehe sangas visali. E dutou ni ngan xa tamen temat, Hi tesila mei tete kantri ak xa xamim, Siu xil, mudi en taxeak.
ACT 7:5 E Hi tenasa ti tan ak mini. Reitin, tenasa ti mavulut tan mini xa vahit vahe nan xati. E Hi tehit xati xa isa ni mi vatimol nan xil xa, itutou, listal lixo en tengan mei ihe tan nae xati. Hi tepol ni hitxatien ak tetel Ebraham, neta sav xa horamue nan tehe tovuol tamu.
ACT 7:6 “Ngan ak tehe naha xa Hi tehiteni mini tehit, ‘Vatimol nam xil lihe kantri na mosav xil e liti e tan sa moletin xil teni. Lihe slev xil na moletin xil te rute ak xa ti lisak purun xil huram ihe handred hat (400).
ACT 7:7 Itutou ni, inou nilepis rin na moletin xil ak e nisa pangasien mi xil. Ti, vatimol nam xil limea ra rute xa latehe slev xil en, e litilomun mei limot minou inggak.’
ACT 7:8 Di, Hi tesa sexien te vexahu mi Ebraham tengan vapisen ni xa xi del vatimol nan xil labe moletin xil na Hi. Vi rin ak, melele xa latepes Aesak e melengien nan tehe tol e he sav (8) xati, Ebraham tepol ni tehe vexahu. E Aesak mun tepol ni Siekob tehe vexahu, e Siekob tepol ni natneli lu e le tei (12) latehe vexahu. Ngan xil ak iaxa latehe avu nar xil.
ACT 7:9 “E avu nar xil ak xa latehe nat Siekob xil iexil teat Siosep xa tehe tua nae. Ma latepos ni teha tehe slev tei e kantri te hal Isip. E Hi teti mini
ACT 7:10 e tesikoe xol meulien nan ra sakpurunien xil xa tehisu ni. E melele xa Siosep tesoh pe met suv toto te hal Isip, Hi tesa metisouen mini e tesak ni suv toto ak tehesi xi pupu ven e tehosei Siosep tengan ilaxat kantri nan itel holesok xil vus xa teti e nim man mun.
ACT 7:11 Di, melele te mae kekaten tei xa eilep mei tekapis e kantri xalu te hal Isip tetel Kenan, e tesak ni moletin xil ngasen lalong pangas xil holu. E avu nar xil tetiamu mun lasakras lakamet anien tova.
ACT 7:12 E melele xa Siekob telongeong ni xa anien teti e kantri te hal Isip, tesil natneli xil xa labe avu nar xil lateha. Ngan ak tehe kakaoen kokot nae xa latehe Isip.
ACT 7:13 Di, e kakaoen nae xa tehe valu nen xa latehe Isip, Siosep tehit kil xi mi tuneli xil, e suv toto te hal Isip tepus kil vatimol xil na Siosep.
ACT 7:14 Ma Siosep tesa sepinien teha mi tamen xa Siekob, tetel vatimol nan xil vus xa latehe hanutap tol e lim e le tei mun (75) tengan limei liti visali e Isip.
ACT 7:15 Misak ni, avu Siekob tehe kantri te hal Isip e teta en teha vuma ... temat, xi tetel vatit avu nar xil vus.
ACT 7:16 E tetutou sung, lateleh rilomun ni tiei nae xil latehe taon te hal Sekem, e latetihin xil e von tehinen xa Ebraham texal rati ra vatimol xil na Hamor ni mani tei.
ACT 7:17 “Huram holu mei tetavi, e Siu xil xa lateti Isip mei latehe holu. E Hi tepusi xa be sangas ni melele xa xi teling xati tengan isak ni hitxatien nan xa tepol ni tetel Ebraham mei vastal vahe reitin.
ACT 7:18 E melele nen ak, suv toto teimun xa takil ti Siosep e naha xa tepol ni temei telaxat kantri te hal Isip.
ACT 7:19 Suv toto ak tepol ni tesa mi Siu xil xa latexo avu nar xil e tesak purun xil. Xi texeih xat xil tengan listokovein tuvava hu nae xil liti nga hale tengan lilel.
ACT 7:20 Mosis, latepesi e melele nen ak vari. E xi tehe tuvava tehos tei pe met Hi. E tamen xal ninen lutelaxati e tim aveti tol (3).
ACT 7:21 E melele xa lutelingi tete hale, atuli na suv toto te hal Isip tekameti e telaxati texoni natneli xati.
ACT 7:22 Misak ni, latepispisi mini ni kilakilen xil vus te hal Isip. E xi mei tesepin e tepol tetel xeihen.
ACT 7:23 “Melele xa huram na Mosis tetuxoh hanutap lu (40), tepol ni nenemien nan tengan vakil ti moletin nan xil xati, mol‑Isrel xil, ma teha tesao ni xil.
ACT 7:24 E melele xa tepus ngan Isip tei xa di tehas purun ngan Isrel tei, Mosis teha tetutou ni. Ma xi tesa xoles sakpurunien teha mi ngan Isip ak, e tehasi temat.
ACT 7:25 Xi tenemi tehit mol‑Isrel xil xa latehe vatimol nan xati lile kila xa Hi di miteh meulien e xil nggo hen, e xil latnale kil ti.
ACT 7:26 “E melengien sav nen, Mosis tepus ngan Isrel lu xa di lutevae mi xalu mun tang. Ma xi teha tengan vamal ni rin nalu tehit, ‘!Ei, xamil, muliteong ni nou! Xamil vus mube ngan Isrel tang. ?Ma di mubae mi xamil veneh?’
ACT 7:27 “E ngan xa di tehas purun tuneli tetivin rat Mosis tehe rin e tesisi texeih tehit, ‘?Visi vari milinguk tengan mei ove vat namem e ti olepis rin namem?
ACT 7:28 ?Obit ovas inou mun vaxoni ngan taxa otehas vin ngan Isip nanganoh?’
ACT 7:29 Melele xa Mosis telonge temak, ulin tekan holu, ma telesae tehe reling kantri te hal Isip, e tete sotin e teta tete tan na mol‑Midia xil. E rute ak, tehur atou tei xa teling natneli lu.
ACT 7:30 “Mosis tete rute ak huram hanutap lu (40). Di, melele xa Mosis tehe rute tei xa be uruvuol, sangas visal Vathu Senae, masxaxa tei mei testal mini texoni upang xa tepili e holiei tei.
ACT 7:31 Melele xa Mosis tepusi, temesep pupu e telis tehe sangas visali tengan vale kuhi. E melele xa temei sangas, telong rae na Hi Suv xa tehiteni mini tehit,
ACT 7:32 ‘Inou nabe Hi na avu nam xil: na Ebraham, na Aesak, e na Siekob.’ Melele xa telonge temak, Mosis temalili pupu e ulin tekan tengan vaketeh.
ACT 7:33 E Hi Suv tehiteni mini tehit, ‘Usil rat sandel nam vengan xa tan xa di osoh en be ut eo.
ACT 7:34 Inou natepus kil longpangasien xil xa moletin navan xil xa di langguri e hal Isip, e natelong tangen nae. Misak ni, namei etan tengan niteh meulien e xil. Amei, inou nisilak utilomun uhe Isip.’
ACT 7:35 “Ngan ak tehe Mosis nen tak xa mol‑Isrel xil latesin ni melele xa latesisi latehit, ‘?Visi vari milinguk tengan mei ove vat namem e ti olepis rin namem?’ E masxaxa xa testal mini texo upang xa pili e holiei tei tehiteni tehit Hi di tesil Mosis ha ihe vat na mol‑Isrel xil tengan ilaxat xil e isak ni ha vexil imase e limeluv liha.
ACT 7:36 Melele xa xi teleh rerat mol‑Isrel xil ra hal Isip, Mosis tepol ni merekel xil e sexien xil xa tellep e Isip, e Tas Tepili, e, e uruvuol xa lateti en huram hanutap lu (40).
ACT 7:37 Mosis nen tak tehiteni mi mol‑Isrel xil tehit, ‘Hi isa provet tei xa ixoni nou xa istal ixo xamim tang.’
ACT 7:38 Mosis ak be ngan taxa teti tetel mol‑Isrel xil e melele xa lateti e uruvuol. Xi teti tetel avu nar xil tetiamu, melele xa masxaxa tei tesepin tetela e Vathu Senae. E xi tehur sepinien te meulien texo Hi e tesa ni mi xir.
ACT 7:39 “E avu nar xil latehit linalong xat ti sepinien na Mosis. Xil latesin ni e latepol ni nenemien nae latehit litilomun lihe Isip.
ACT 7:40 Ma latehiteni mi Eron latehit, ‘Pol ni hi sav xil ihe namem tengan ti litiamu ni xamem, vengan xa matakil ti naha xa nggul Mosis xai xa teleh rerat xir ra hal Isip.’
ACT 7:41 Ma e melele nen ak, latepol ni nanao tei xa tehur nini buluk. Di, latemot mini e latehas vongoro tei tehe sanien eo nae mini. Di, latepol ni anien tei xa eilep e lateanien ve nanao xa latepol xati ni hexil tang.
ACT 7:42 Ma Hi tekavitou ni xil e temaen xil latemot mi hitu xil. Ngan ak nggoni ngan taxa Hi tehit usili e tisen tei na provet xil tehit, ‘Mol‑Isrel xil, melele xa muteti e uruvuol huram hanutap lu (40), mutnavas ti vongoro tengan vahe sanien eo namim minou.
ACT 7:43 E mutetamea sung, mutepo xat nim tavolin na hi Molek, e muteleh xat nanao na hi Revan xa tehur nini hitu xil. Xamim mutepol ni nanao xalu ak tengan ti mumot mi xalu. Misak ni, inou nisil rerat xamim muha muhe slev xil e rute xil xa lihe sotin pupu ha ili hal Babilon.’”
ACT 7:44 Stivin biteni mun mi xil bit, “Avu nar xil latemot mi Hi e nim tavolin melele xa lateti tamu e uruvuol. Nim tavolin ak, latepol ni tehusil xat naha xa Hi tehiteni e tepisen ni mi Mosis.
ACT 7:45 Tetutou ni sung, moletin xil ak latesa ni teha mi avu nar xil, e xil latepo xat nim tavolin ak melele xa latehusil Sosua ba latehur tan na vanut moletin xil xa Hi tehol rerat xil ra rute ak. E nim tavolin ak tetak ba tetuxoh melele xa Deved mei tehe suv toto.
ACT 7:46 Hi tehesi xi ve Deved xa tesisi tengan vamaen ni vapet kuh nim hos tova vahe na Hi, xi xa be Hi na Siekob. E Hi tamaen ni ti.
ACT 7:47 E tehe Solomon sung iaxa tehil nim na Hi.
ACT 7:48 E Hi te ut nesao misakras vate nim xa moletin tang pol ni. Ngan ak nggoni ngan taxa Hi tehit lelen ni texo provet Aesea tehit,
ACT 7:49 ‘Inou nade von xeihen navan e ut nesao e di nalaxat kuh holesok xil en e ut etan be rute xa di naling leok di en. ?Hisit nim eah iaxa mukila muhili ihe mavan? Musakras muvil nim tova xa vapin tengan mei nangel en.
ACT 7:50 Holesok xil ngasen xa di e ut nesao e ut etan, inou tang natepol ni.’”
ACT 7:51 Di, Stivin misepin nggeih mi vat xil na Siu xil bit, “!Vatumim nggeih tova tang, e vurangemim bon ni sepinien na Hi! !Vehakut, holesok xil xa di mupol ni nggoni ngan xil xa latakil ti Hi! !Xamim munggoni avu namim xil tang, xa vehakut di latesin holesok xil xa Ninin Eo tepol ni!
ACT 7:52 Vengan xa avu namim xil iaxa latesak purun provet xil vus. Tetiamu, xil latehas vin ngan xil xa latehit lelen ni usil meien na Moletin te Momalen na Hi. E taxeak, be xamim vari tang iaxa musa rati be he ngan xil xa latehas vini. Ven rin ak, ren di xat hemim.
ACT 7:53 Be xamim iaxa mutehur xat rae xil na Hi xa masxaxa xil latesa ni temei mi avu namim xil. !E neta sav xa mak, xamim mutalong xati ti!”
ACT 7:54 Melele xa vat xil te kaonsel na Siu xil lalong sepinien na Stivin, iexil mikat pupu e mete pili xati.
ACT 7:55 E xeihen na Ninin Eo mei polu e Stivin, e xi miketeh momal be ut nesao. Melele xa miketeh nesao, pus minehinen te xeihen na Hi e pus Iesu di misoh de rin metu.
ACT 7:56 Ma xi biteni mi xil bit, “?Mupusi? !Napus tilang hat di masel e Nat Hi di misoh de ri metu na Hi!”
ACT 7:57 Melele xa vat xil te kaonsel lalong sepinien ak na Stivin, laki xol vurange, lakei nggeih, e xil vus laloh laba latal xati.
ACT 7:58 Di, lakuvun rati be hale ra taon, e ngan xil xa lateso sepinien teha xat rin nan e kaonsel lamei tengan lihov kokot ni. Ma laling kot xil nae teti e he tiram maxoe tei, hisen Sol. Di, xil del moletin sav xil mun langgove.
ACT 7:59 E melele xa di langgov Stivin, xi mikei be nesao bit, “!Suv Iesu, uhur pilei ninin navan ihat visaluk!”
ACT 7:60 Di, mitingeiril etan e mikei nggeih bit, “!O Suv li, onaketeh ti nasa naha xat moletin xil ak ve tesaen xil xa di lapol ni xiak!” Stivin biteni mak, di, mat.
ACT 8:1 Melele xa Stivin mat, rut moletin xa neketen nae nggeih e Hi laba lapo tiei nan e ba ladihin ni. Xil ladang nggeih ve maten nan. E moletin tei da xa minem bit momal xa latehas vin Stivin temak, hisen Sol. E melele nen ak vari, sakpurunien tei xa eilep mistal nggo he Siu xil ba xat ngan xil te sias te hal Serusalem. Misak ni, holu e ngan xil xa laling neketen nae e Iesu lalesae labe reling taon te hal Serusalem e labe rute sav xil e provins xalu te hal Sudea e Sameria. E eloheoh xil na Iesu latnalesae ti, xil ladi kat e hal Serusalem.
ACT 8:3 E Sol misa xi tengan ihu lelen sias na Iesu Kristo, ma ba misak purun ngan xil xa laling neketen nae e Iesu. Xi be vangit nim xil vus, tei bus teimun. E di dal xat tiramue e atou xil vus xa laling neketen nae e Iesu. E melele xa dal xat xil, ba miso xil labe nim te xeih.
ACT 8:4 Melele xa moletin xil xa laling neketen nae e Iesu latelesae ra hal Serusalem, xil labe ut xil ngasen. E, e rute xil vus xa laba en, di labithiten longeongen hos usil Iesu mi moletin xil.
ACT 8:5 Tei e xil xa laling neketen nae e Iesu tehe taon tei xa eilep e provins te hal Sameria, his moletin ak be Pilip. E ba bithiteni mi moletin xil te rute ak xa Iesu iaxa be Mesaea xa Hi tehit xati tehit isa ni imei.
ACT 8:6 E melele xa vanut moletin xil te rute ak lalong sepinien na Pilip e lapus holesok xil xa tellep xa di tepol ni, xil vus lateong kuhi ni holesok xil vus xa biteni.
ACT 8:7 Xil lapusi xa tehol rerat ninin tesa xil ra moletin xil holu xa latehe reling moletin xil holu tetel tangen xil xa nggeih. E moletin xil holu xa rut tenbexil temat mu latsakras lakakao, xil vus mei labos rilomun.
ACT 8:8 Misak ni, moletin xil vus te rute ak labesi pupu ni xil.
ACT 8:9 E taon ak, moletin tei da en xa di tesak ni mol‑Sameria xil latemesep ve vongou xil xa di tepol ni, hisen Saemon. E pe met moletin xil, x di po xi bit be eilep tei xa nggur xeihen.
ACT 8:10 Ma moletin xil vus te rute ak, ngan xil xa latellep ba duxoh movotei xil mun, xil vus latenemi latehit, “Moletin ak be eloheoh tei na Hi xa lakesi ni ‘Xeihen xa Mahulong.’”
ACT 8:11 Xil di latehusili nousav vengan xa vongou xil xa di tepol ni tesak ni xil latmesep ven.
ACT 8:12 E melele xa moletin xil lalong longeongen hos xa Pilip di biteni usil sexien xa Hi mei ihe suv toto te meulien nae e usil Iesu xa be Mesaea xa xi tesila, moletin xil holu lake reitin en. E melele xa tiramue xil e atou xil ak laling neketen nae e Hi, xil mei lamaen Pilip tengan vabaptaes ni xil.
ACT 8:13 Saemon mun mike reitin e sepinien na Pilip e maen ni baptaes ni. Di, Saemon nggusil xat Pilip e mesep pupu ve merekel xil e sexien sav xil mun xa tellep xa Pilip di pol ni.
ACT 8:14 Longeongen usil naha xa di mistal e provins te hal Sameria duxoh eloheoh xil na Iesu e Serusalem. Xil lalonge xa mol‑Sameria xil di lake reitin e sepinien na Hi. Misak ni, lasil Pita xal Sion lube visal xil.
ACT 8:15 Melele xa ba lustal mi mol‑Sameria xil, lusis ve xil xa Ninin Eo mei ise xat xil
ACT 8:16 vengan xa Ninin Eo tenamei ti mu e tova xil. Pilip tebaptaes ni xil e his Iesu kestang.
ACT 8:17 Ma melele xa Pita xal Sion luling he xalu e xil, Ninin Eo mei polu e xil.
ACT 8:18 Saemon pusi xa melele xa eloheoh xalu luling he xalu e moletin xil, Hi di misa Ninin Eo mi xil. Misak ni, Saemon misa mani mi xalu e biteni bit,
ACT 8:19 “Nixal xamil xosxa mulisa xeihen xai minou li tengan inou mun nikila nisa Ninin Eo mi moletin eah xa niling heok en.”
ACT 8:20 E Pita misep pangasi bit, “!Xouk uhe Von Upang itel xat mani nam! !Osakras oxal rat sanien na Hi ni mani!
ACT 8:21 Xouk otapin ti tengan omos e polien namem vengan meulien nam tamal ti pe met Hi.
ACT 8:22 Itiamu, uhiles nenemien tesa nam, e usis mi Hi Suv tengan nasa pangasien ti minuk ve nenemien tesa xa obit opol ni. E vahit xi vaketeh vahos rilomun mi xouk.
ACT 8:23 Taxeak, uhiles meulien nam vengan napusi xa di onem misa ni xamem ve xeihen xa Hi di misa ni mi xamem. E napusi mun xa tesaen di bar xolok.”
ACT 8:24 Melele xa Saemon milong sepinien ak, dakes Pita xal Sion bit, “Lusis mi Hi Suv ve rin navan li tengan holesok xil xa di musep usili nastal ti minou.”
ACT 8:25 Pita xal Sion lutehit usili mi mol‑Sameria xil holesok xil xa Suv Iesu tepol ni e tehiteni melele xa luteti tamu visali. Melele xa lupol ni bus, ludilomun lube Serusalem. E, e suse nalu, lusao ni metimal xil holu te hal Sameria e lubithiten longeongen hos usil Iesu Kristo mi mol‑Sameria xil.
ACT 8:26 Vatei, masxaxa tei na Hi mei mistal mi Pilip e biteni mini bit, “Uvue xatuk e ukakao uhusil suse xa be saot. Uhusil suse xa nggo taon te hal Serusalem e ba be taon te hal Kasa.” Suse ak di nggur xoteh uruvuol.
ACT 8:27 Ma Pilip bue xat xi e ba. E melele nen ak, eilep tei te kantri te hal Itiopia di nggusil suse ak. Xi be eilep tei xa di milaxat mani xil vus na suv toto te hal Itiopia xa be atou, hisen Kandis. Eilep ak tehe Serusalem tengan vamot mi Hi,
ACT 8:28 e di, nggusil suse nan tengan vatilomun vahe ut san. E melele xa ba, di miloh e kat tei xa hos milihi. E melele xa dotan de kat, di buli rut sepinien e Vanuvei Eo na Hi xa provet Aesea tetisi.
ACT 8:29 Ma Ninin Eo biteni mi Pilip bit, “Uha, ha uhe sangas visal moletin xa di miloh e kat iaxor.”
ACT 8:30 Misak ni, Pilip miloh be sangas visal kat ak e milonge xa eilep ak di buli sepinien xa provet Aesea tetisi. Ma misisi bit, “?Xouk okil koute te naha xa di obuli iaxai?”
ACT 8:31 Eilep ak bit rilomun ni mini bit, “?Xosxa moletin ti navit kila minou, ma nikil koute teni itep?” Ma eilep ak misis Pilip tengan vapeou vaha vatotan vatela e kat nan.
ACT 8:32 Melele xa Pilip ba dotan dela, pusi xa eilep ak di buli rut sepinien te Vanuvei Eo na Hi xa biteni bit, “Moletin ak, texoni sulut sipsip tei xa ladela tengan ha lavasi vamat, xi tenavit pas ti sepinien. Io, xi tenatangal ti nggoni sipsip tei e melele xa di lakot rerat hilin.
ACT 8:33 Melele xa latelepis rin nan, latnapol ni ti tenamal mini. Lasakras lanem usil horamue nan xil vengan xa latehur xoteh meulien nan e ut etan.”
ACT 8:34 Eilep ak misis Pilip bit, “Hiteni minou li. ?Provet ak di misep usil visi vari xiak? ?Di misep usil xi mun tang, mu moletin tova?”
ACT 8:35 Ma Pilip bit kil koute te sepinien ak mini e misetu mun ni longeongen hos usil Iesu Kristo mini. Melele xa biteni mak, eilep ak mike reitin en.
ACT 8:36 E melele xa di lunggusil suse luba, lumei e rute tei xa oei di en. Ma eilep ak biteni mi Pilip bit, “!Pus ti! Oei xi tak. Xosxa onemi obit bos, ma ubaptaes ni nou li en.”
ACT 8:37 E Pilip bit rilomun ni mini bit, “Nakila nibaptaes ni xouk en xosxa oke reitin en nggo meulien tevi nam.” Ma xi biteni bit, “Inou nake reitin xa Iesu Kristo be Nat Hi.”
ACT 8:38 Ma, eilep ak biteni mi moletin nan tengan vapol ni kat nan vangel. Di, xal Pilip, lukakao lube oei, e Pilip baptaes ni en.
ACT 8:39 E melele xa xalu di lukakao lumea reling oei, vatei takes, Ninin Eo na Hi mei nggur rat Pilip ra rute ak. E eilep ak tapus ti mun. E neta sav xa mak, eilep nggusil suse nan ba del memesien mi Hi.
ACT 8:40 E Pilip mitemanin melele xa pusi xa da ngamu e taon tei xa lakesi ni Asotas. E kakaoen nan, Pilip di bithiten longeongen hos e taon xil vus xa di misao ni e suse nan ba vuma … duxoh taon te hal Sesaria.
ACT 9:1 E melele nen tak, Sol di tamu misa sepinien xil te xeih bit ihas vin ngan xil vus xa di laling neketen nae e Iesu. Misak ni, be visal vatixar na pris xil
ACT 9:2 e misisi tengan itis uvei xil xa isep kil polien nan mi vat xil te nim te pispisienxil na Siu xil xa ladi e taon te hal Damaskas. Ma vatixar misa uvei tei mini xa maen ni. Uvei ak biteni xa melele xa Sol ikamet tiramue mu atou tei xa di mineket e Iesu, ikila ital xati e ilihi imei mun e hal Serusalem.
ACT 9:3 Melele xa Sol di bemei sangas visal taon te hal Damaskas, vatei takes, miehen tei xa minehin pupu nggo ut nesao e mei mileluv xole.
ACT 9:4 Sol mot be tan. E melele xa de tan, milong rae tei xa biteni mini bit, “!Sol, Sol! ?Veneh ma di osak purun nou del moletin navan xil mak?”
ACT 9:5 E Sol biteni mini bit, “?Suv, xouk visi?” E rae ak biteni mini bit, “Inou Iesu, ngan xa di osak purun ni.
ACT 9:6 E taxeak, umea uhe taon xai te hal Damaskas. E rute ak lihiteni minuk naha iaxa upol ni sung.”
ACT 9:7 Moletin xil xa di lakakao del xat Sol, lalong rae ak, e xil latapus ti moletin tova. Ma ulixil mikan holu e ladit votei.
ACT 9:8 Melele xa Sol mitamea ra tan e miketeh ba, mikila sung xa meten bar. Misak ni, tuneli xil ladal xat hen e ladeli be Damaskas.
ACT 9:9 Sol dat mak e taon ak melengien tol. Meten bar e bit naxanien ti e namu ti neta.
ACT 9:10 E taon te hal Damaskas, moletin tei xa miling neketen nan e Iesu da en, hisen Ananaeas. E Suv Iesu mistal mini nggo metuveen tei e biteni mini bit, “!Ananaeas!” E xi bit rilomun ni bit, “Io Suv, inou iaxale.”
ACT 9:11 Ma Suv biteni mini bit, “Uvue xatuk e uha uhusil suse xa lakesi ni ‘Suse xa Momal.’ E tim sa Sudas, usis ves moletin tei te hal Tarsis, hisen Sol. E melele nen tak, xi di misis.
ACT 9:12 E metuveen tei, tepus moletin tei xa hisen Ananaeas xa bemei e miling hen en tengan vasak ni vaketeh rilomun.”
ACT 9:13 Ananaeas bit rilomun ni bit, “Suv, moletin xil holu di latumul usil moletin ak ve holesok holu xa misa xa di pol ni mi moletin nam xil e hal Serusalem.
ACT 9:14 Labiteni xa bemei inggak del xeihen na vatixar na pris xil tengan mei ital xat moletin xil vus xa di laling neketen nae e xouk.”
ACT 9:15 E Suv Iesu biteni mini bit, “Ha pusi, vengan inou nabosei xi ngamu tengan ipol minou. Xi ti isep usil hisok mi ngan xil xa latave Siu ti, mi suv toto xil, e mi mol‑Isrel xil mun.
ACT 9:16 E inou vari iaxa ti nipisen ni mini hisit longpangasien xil xa ihuri ve polien xa ipol ni e hisok e melele xil xa ti imei.”
ACT 9:17 Ma Ananaeas ba mikamet tim xa Sol da en e be tim. Melele xa pus Sol, be visali e miling hen en bit, “Tua Sol, Suv Iesu xa testal minuk e suse melele xa di omei inggak, xi vari iaxa misil nou. Xi misil nou namei tengan nisis ve rin nam tengan uketeh rilomun e mei upolu ni Ninin Eo.”
ACT 9:18 Vatei takes, neta tei xa nggoni kahbe meseo mot reling meten, e Sol mikila vaketeh rilomun. Di, melele xa mitamea, maen Ananaeas vabaptaes ni.
ACT 9:19 E melele xa ngganien bus, tenbe Sol mei nggeih rilomun. Sol da melengien vahis mun e taon te hal Damaskas del moletin xil xa laling neketen nae e Iesu.
ACT 9:20 Melele xa Sol miketeh rilomun, vari tang, mika mal be nim te pispisien xil na Siu xil e di bithiteni mi moletin xil xa Iesu be Nat Hi reitin.
ACT 9:21 Ngan xil vus xa lalong sepinien nan latemanin, e lasis xil mun tang labit, “?Ei, tave xi ti iaxa di tehas vin ngan xil xa di laling neketen nae e Iesu e hal Serusalem? Malonge xa bemei inggak tengan vatal xat ngan xil xa langgusil Iesu e valeh xil lava mun visal vat xil na pris xil. ?Midep vari?”
ACT 9:22 E Sol mei nggeih pilei sung e sexien xa di bit kila xa Iesu vari iaxa be Mesaea xa Hi tehosei tengan vamei. E Siu xil xa ladi e hal Damaskas lasakras lavit rilomun ni sepinien tova vaha xat sepinien na Sol.
ACT 9:23 Melengien hao mei mitavi, e rut Siu xil lamei vituei e lapol ni lingxatien tei tengan lihas vin Sol.
ACT 9:24 Ma e melengien xil vus, makoe be duxoh vongien, xil di laketeh xol puiteh te vioh xa mahulong xa mikapis xol taon ak tengan livulu xati e lihas vini. E Sol milongeong ni lingxatien nae.
ACT 9:25 Misak ni, e vongien tei, ngan xil xa laling neketen nae e Iesu nggo pispisien na Sol, lasoson ni de ateli tei xa eilep. Di, lasar xat ao da en e laso kital ni nggo mesekital tei xa de nesao e seri vioh te taon ak. Di, lasae ni be tan. Ma, nggo sexien ak, Sol milesae be reling taon te hal Damaskas.
ACT 9:26 Sol dilomun be Serusalem e misak pisi tengan mei vamos e ngan xil xa laling neketen nae e Iesu. E xil vus ulixil mikan ni e latake reitin ti e melele xa Sol biteni bit be tei e xil.
ACT 9:27 Di, tei e xil xa bemei e dutou ni, hisen Banabas. Xi mei del Sol lube visal eloheoh xil na Iesu, e dap lelen kuhi sung mi xil xa Sol tepus Iesu e suse e tetep iaxa Suv tesepin mini. Xi biteni mun mi xil xa Sol ulin takan ti melele xa di tehit usil Iesu e taon te hal Damaskas.
ACT 9:28 Ma lamaen Sol mei mos e xil. E xi ba mikapis e ut xil ngasen e hal Serusalem e di misepin usil Suv Iesu del xeihen.
ACT 9:29 Di misep tetavoe del Siu xil xa lasepin ni sepinien Krik. E melele xa lapus kila xa lasakras laleli sepinien nan xil, lalang ves suse tova tengan lakila lavas vini vaxo en.
ACT 9:30 E melele xa ngan xil xa laneket lalongeong ni, xil ladel Sol ba be taon te hal Sesaria. E rute ak, lalingi be sip tei tengan vahe taon xati nan te hal Tarsis tengan vasikoe xol meulien nan.
ACT 9:31 Dutou ni ngan ak, ngan xil te Sias na Iesu xa ladi e provins xil te hal Sudea, Kaleli e Sameria, xil latehisu ni melele te tomat. Ma xil mei langgeih pilei sung e neketen nae. Lamerere kuhi mi Suv Iesu, e Ninin Eo dutou ni xil e misa xeihen mi xil. Ve rin ak, moletin xil holu mei latemos e xil.
ACT 9:32 Eloheoh Pita mikakao ba misao ni ngan xil xa lateling neketen nae e Iesu xa lateti e rute savsav xil. E vatei, ba misao ni moletin xil na Hi xa ladi e taon te hal Lita.
ACT 9:33 E rute ak, Pita pus moletin tei xa rin tei mat, hisen Aeneas. Huram tol e he sav (8) xi takakao ti, e pat dat rong mak tang.
ACT 9:34 Melele xa Pita pusi, biteni mini bit, “Aeneas, Iesu Kristo pol ni tenbem bos ngamu. !Utamea e uvulun suon mam!” Vatei takes, Aeneas mitamea e misoh.
ACT 9:35 E melele xa moletin xil vus te taon xalu te hal Lita e Saron lapusi midep iaxa tenben mei bos rilomun, xil labiles meulien nae e mei laling neketen nae e Suv Iesu.
ACT 9:36 E taon te hal Siopa, atou tei da en xa teling neketen nan e Iesu, hisen Tapita. E moletin xil lakesi ni Dorkas, hisen sav e sepinien te hal Krik. Vehakut, atou ak di misa xi tengan vapol ni polien hos xil tengan vatutou ni hoeo xil.
ACT 9:37 E melele xa Pita da tamu e taon te hal Lita, atou ak nggur mesien tei e mat. Timue nan xil lakas moten tiei nan mei memese tengan ha litihin ni. Di, lalingi pat e von toen nesao e nim man.
ACT 9:38 E melele xa moletin xil e hal Siopa lalongeong ni xa Pita dat sangas e taon te hal Lita, lasil tiramue lu lube visali del xat sepinien ak lubit, “!Utemanon li, umei visal xamem!”
ACT 9:39 Melele xa lubit mesen rin nalu mi Pita, xi bue xat xi e be xatel latoba. Melele xa latduxoh tim sa Dorkas, timue nan xil ladel Pita be von toen nesao e nim ak. E rute ak, tiei na Dorkas de vet tei e tunau xil di lasoh lakapis xole. Melele xa lapus Pita, ladang e lapisen ni mini eising xil xa Dorkas tetili melele xa temeul tamu teta.
ACT 9:40 Di, Pita misis xil tengan lihe relingi lihe hale. Melele xa labe, mitingeiril e misis mi Hi. Di, pus tiei na Dorkas e biteni bit, “!Tapita, tamea!” Vatei takes, met Dorkas milale. E melele xa pus Pita, mitamea e dotan de vet man.
ACT 9:41 Di, Pita dal xat hen e dal rati misoh. Melele xa misoh, Pita mikes viton moletin xil na Hi e tunau xil mun lamei, e Pita pisen ni mi xil xa Dorkas meul tang da.
ACT 9:42 Longeongen usili ba mikapis e ut xil ngasen sangas visal taon te hal Siopa. Ma moletin holu mei laling neketen nae e Suv Iesu.
ACT 9:43 E Pita de visal xil melengien vahis mun e hal Siopa e nim ma moletin tei xa di pol kuh hilbe buluk tengan ikila ipol ni holesok hos xil ni, hisen Saemon.
ACT 10:1 E taon te hal Sesaria, ngan Rom tei da en xa hisen Konilias. Xi be vat tei na vanut moletin te vaeen xil xa lakes xil ni ‘mol‑Itali xil.’
ACT 10:2 Xi be moletin tei xa merere pupu ni Hi na Siu xil e di mot mini, xi del ngenen xil. Vehakut, di misa tutouen mi hoeo xil e di misis mi Hi.
ACT 10:3 Vatei, e 3 klok mahis, Konilias di misis e tim san e pus neta tei xa nggoni metuveen tei. E metuveen ak, pus masxaxa tei na Hi xa bemei sangas visali e mikesi bit, “!Konilias!”
ACT 10:4 Konilias miketeh momal ni masxaxa ak e ulin mikan pupu ni. E bit rilomun ni mini bit, “O‑o. ?Suv, di okes nou?” Masxaxa biteni mini bit, “Hi milong sisen nam xil e pus kil tutouen xa di osa ni ba mi hoeo xil. Holesok xil vus xa di opol ni nggoni vo sanien eo tei xa ba mi Hi, e di pongosi xa von mikon e besi xi ven.
ACT 10:5 Taxeak, usil rut moletin nam xil tengan lihe taon te hal Siopa e ha lipus moletin tei, hisen Saemon Pita, tengan litela imei e tim sam.
ACT 10:6 Xi de visal moletin tei xa di pol ni holesok xil ni hilbe buluk. Moletin ak, hisen Saemon, e nim man de sangas visal tas.”
ACT 10:7 Melele xa masxaxa be relingi, Konilias mikes viton moletin te polien nan lu del moletin te vaeen tei xa di dutou ni e tim san xa xi mun di mot mi Hi.
ACT 10:8 E melele xa mitumul mi xatel usil holesok xil xa testal mini bus, misil xatel latobe taon te hal Siopa.
ACT 10:9 E visuvong nen, sangas vahe piniae, moletin xatel ak latemei sangas ni Siopa. E melele nen tak, Pita be nesao e nim xa da en tengan vasis.
ACT 10:10 Melele xa di misis, milonge xa mae nggati e bit vanien, e anien tameses ti mu. E melele xa di misis mak, Pita pus neta tei nggoni metuveen tei.
ACT 10:11 E metuveen ak, pus tilang hat masel e neta tei nggoni kaliko xa mahulong xa di lasae ni nggo kusute hat (4) nggo ut nesao bemei e ut etan.
ACT 10:12 E hilaep te kaliko ak, Pita pus hisit vongoro sav xil, tetal xil, e tuman xil.
ACT 10:13 Melele xa pusi mak, milong rae tei xa misepin mini bit, “!Pita, utamea! Uhas ti xil e ua ni.”
ACT 10:14 E Pita misepin rilomun mini bit, “!Suv, nasakras napol ni vamak! E meulien navan, natakar pis ti mu neta xa tamese ti mu tamal ti tengan lava ni pe metom.”
ACT 10:15 Rae ak misepin rilomun mini bit, “!Holesok xil xa Hi pol ni lamese ngamu, xouk onahiteni ti onahit latamese ti pe meten!”
ACT 10:16 Sexien ak mistal mi Pita be vatol. Di, kaliko ak dilomun be ut nesao.
ACT 10:17 Melele xa Pita di tamu minem usil koute te neta xa tepusi, moletin xatel xa Konilias tesil xatel, latkamet nim ma Saemon e latemei latesoh sangas visal puiteh te vioh.
ACT 10:18 Latsoh e hale e latkei latbit, “?Moletin tova dat tak xa hisen Saemon Pita?”
ACT 10:19 E melele nen tak, melele xa Pita di tamu minem usil naha xa tepusi, Ninin Eo mei misepin mini bit, “Moletin tol mei latdi tak e di latolang ni xouk.
ACT 10:20 Utamea, ha upus xatel, e ulum nakan ti tengan uhusil xatel mutiha. Uhusil xatel vengan xa inou vari iaxa natesil xatel latemei ve xouk.”
ACT 10:21 Ma Pita be visal moletin xatel ak biteni bit, “Inou iaxa nabe ngan xa di mutolang ni. ?Mutomei ve neta tova?”
ACT 10:22 Ma xatel latbiteni mini latbit, “Vat namatel xa hisen Konilias, xi iaxa tesil xametel matomei. Xi be moletin hos tei xa di mot mi Hi, e Siu xil vus di lamerere pupu ni. Tave nousav ti, masxaxa tei na Hi mei testal mini e tehiteni mini xa isil xametel matimei tengan matkila matsis xouk mei uhe tim san. Masxaxa ak biteni mini bit bos xa xi ilong kil ti naha xa xouk ukila uhiteni mini.”
ACT 10:23 Melele xa Pita milong sepinien natel, misis xatel tengan latiti visali e nim ak ituxoh visuvong nen. Ut milan, Pita del rut moletin ngan xil te hal Siopa xa laneket labue xat xil, e langgusil xatel laba.
ACT 10:24 Lakakao laba e, e visuvong nen, laduxoh taon te hal Sesaria. E Konilias dat tim e di datil Pita. Dat tim del vatimol nan xil e rut timue nan xil mun xa tesilasil ni xil tengan limei.
ACT 10:25 E melele xa Pita duxoh tim, Konilias mei bisu mini, mitingeiril pe meten, e pol ni nggoni ngan xa imot mini.
ACT 10:26 E Pita dal rati e bit, “Mea soh. Inou mun nabe moletin tang.”
ACT 10:27 Ma Konilias mea e diamu ni be nim, e melele xa di lukakao luba, di lusepin vituei. Melele xa labe vangit nim man, Pita mikameti xa moletin xil holu lamei vituei ngamu e di ladatili.
ACT 10:28 Ma Pita misepin mi xil bit, “Xamim vus mukil kuhi xa rae na Siu xil biteni bit xamem masakras mati vituei vatel ngan xil xa latave Siu ti. E Hi tepisen ni tuei minou xa ninahiteni ti ninahit hisit moletin tei tamese ti mu tamal ti pe meten.
ACT 10:29 Misak ni, melele xa mutesilasil ve nou, uluk tenakan ti tengan namei. ?E ieok bei tengan nakila, mutesilasil ve nou veneh?”
ACT 10:30 Misak ni, Konilias biteni mini bit, “Melengien tol xa mitavi ba, e tri klok mahis, nggoni ngan taxa radi en xiak, inou di natesis e nim mavan. Vari nga tang, natepus moletin tei tesing ni eising xa minehin pupu xa di misoh visal nou.
ACT 10:31 Xi biteni minou bit, ‘Konilias, Hi milong sisen xil nam e pus kil tutouen xa di osa ni ba mi hoeo xil.
ACT 10:32 Taxeak, usil rut moletin nam xil tengan lihe taon te hal Siopa e ha lipus moletin tei, hisen Saemon Pita, tengan litela imei e tim sam. Xi de visal moletin tei xa di pol ni holesok xil ni hilbe buluk. Moletin ak, hisen Saemon, e nim man de sangas visal tas.’
ACT 10:33 Misak ni, natemanon nasa sepinien bat tengan nasilasil ve xouk omei. E bos mak mu xa omei mak. Ma xamem vus mei madi vituei inggak pe met Hi Suv tengan xa mateong ni holesok xil xa Hi tesemae ni minuk tengan uhiteni mi xamem.”
ACT 10:34 Di, Pita misa sepinien ak mi xil bit, “Taxeak, nakil kuhi sung xa Hi tapus ti hisit moletin tei vahos mak mu vali hisit moletin sav xil.
ACT 10:35 Hi memaal ve ngan xil vus xa di lamot mini e di lapol naha xa momal pe meten, tave ti neta xa labe moletin xil te kantri sav tei.
ACT 10:36 Xamim mukil sepinien xa Hi tesa ni tuei mi mol‑Isrel xil tengan likila liti e tomat itela. Reitin, likila liti e tomat itel Hi ixo naha xa Iesu Kristo tepol ni e rin nar. !E Iesu be Suv na moletin xil vus!
ACT 10:37 Mukila ngamu xa longeongen hos ak tekapis e provins te hal Sudea. Testal kokot e provins te hal Kaleli, tetutou ni melele xa Sion di tehithiteni xa moletin xil lihiles ra tesaen nae xil e limaen ni ibaptaes ni xil.
ACT 10:38 Mukila usili ngamu xa tetep iaxa Hi tesa Ninin Eo mei tese xat Iesu te hal Nasaret e tesa xeihen mini. E Iesu tekakao tekapis e di tepol ni polien hos xil. Xi tetal rerat ngan xil vus xa lateti pe xeihen na Temat tengan lameluv rani e ha vexil vamase. Xi tekila tepol ni temak vengan xa Hi teti visali.
ACT 10:39 E xamem, eloheoh xil, iaxa matepus holesok xil xa di tepol ni e taon te hal Serusalem e rute sav mun e provins te hal Sudea. E di, lateti xati tete eivave e temat.
ACT 10:40 E melele xa melengien tol tetavi, Hi tesak ni temea rilomun ra maten e mei testal
ACT 10:41 mi rut xamem tang xa Hi tehosei xamem ngamu tengan mapusi. Reitin mak, dutou ni melele xa temea rilomun ra maten, xamem mateanien e matemun tetela.
ACT 10:42 E be Iesu vari iaxa tesemae ni xamem tengan ti muhithiten longeongen hos usili mi moletin xil e musep kila xa xi iaxa be ngan xa Hi tehosei tengan ti ilepis rin na moletin xil vus, ngan xil xa lameul ladi e ngan xil xa lalel ngamu.
ACT 10:43 Provet xil vus di latesepin usili latehit ngan xil vus xa laling neketen nae e hisen, Hi iketeh ihos rilomun mi xil.”
ACT 10:44 Melele xa Pita di tamu misepin, Ninin Eo bemei polu e ngan xil xa di lataeong ni sepinien nan.
ACT 10:45 Siu xil xa laneket xa latexo Siopa latemei latehe Sesaria tetel Pita, xil lamesep pupu melele xa lapusi xa Hi maen ngan xil mun xa latave Siu ti tengan lavur sanien te ni Ninin Eo nan vaxoni ngan xa di pol ni mi Siu xil.
ACT 10:46 Xil lakila xa Ninin Eo iaxa di bemei e xil reitin vengan xa lalong xil lasepin nggo sepinien sav xil xa tave nae xati ti e di lapet rat his Hi. Melele xa Pita pusi mak, biteni mi ngan xil xa latehusili bit,
ACT 10:47 “Ngan xil ak lapolu ngamu ni Ninin Eo nggoni xir tang. ?Mak, ma visi tova mikila vasikoe xol xir tengan rinabaptaes ni xil ti e oei?”
ACT 10:48 Misak ni, Pita misemae tengan labaptaes ni Konilias xatel e his Iesu Kristo. Melele xa Pita baptaes ni xil bus, Konilias e ngenen xil lasisi tengan latiti itel xil melengien ihe vahis mun.
ACT 11:1 E provins te hal Sudea, eloheoh xil del Siu sav xil mun xal laling neketen nae e Iesu langgur longeongen xa bit ngan xil xa latave Siu ti lake reitin e Iesu e di langgusil sepinien na Hi.
ACT 11:2 E melele xa Pita dilomun be Serusalem, Siu xil xa laneket e Iesu mei laseputut ba ni
ACT 11:3 labit, “?Veneh vari oteha otete tim sa ngan xil xa latave Siu ti e di oteanien vituei mun tetel xil? !Okila xa rae nar xil tamaen ni ti tengan ramos vituei vatel ngan xil lamak xa latave Siu xil ti!”
ACT 11:4 Ma Pita misep kila mi xil usil holesok xil xa testal kokot mini ba duxoh hoxalite teni bit,
ACT 11:5 “Melele xa natete taon te hal Siopa, di natesis. E melele xa di tamu natesis, natepus hisit metuveen tei. E metuveen ak, tilang hat temasel e kaliko tei xa mahulong xa latesae ni texo kusute xatel texo ut nesao temei temal vari ni nou.
ACT 11:6 E melele xa nateketeh teha en, natepus hisit vongoro sav xil, ngan xil xa lamah e ngan xil xa labe vuran, tetal xil e tuman xil mun.
ACT 11:7 Di, natelong rae tei xa tehiteni minou tehit, ‘!Pita, utamea! Uhas ti xil e ua ni.’
ACT 11:8 “E inou natehit rilomun ni natehit, ‘!Suv, nasakras napol ni vamak! E meulien navan, natakar pis ti mu neta xa latamese ti mu tamal ti tengan lava ni pe metom.’
ACT 11:9 “Di, rae xa texo ut nesao tesepin rilomun minou tehit, ‘!Holesok xil xa Hi pol ni memese ngamu, xouk onahiteni ti onahit hisit moletin tei tamese ti pe meten!’
ACT 11:10 Sexien ak testal minou tehe vatol. Di, kaliko ak tetilomun tehe ut nesao.
ACT 11:11 “Vari nga tang, moletin tol xa latosil xatel latexo Sesaria latemei latetuxoh nim xa nateta en.
ACT 11:12 E Ninin Eo tehiteni minou tengan nihusil xatel matiha, e ninanem ti ninavit xatel latamese ti vengan xa latave Siu ti. E melele xa nateha, moletin tei e he sav (6) ak te hal Siopa iaxa latehe xametel mateha matehe vangit nim na moletin xa tesilasil ve nou, hisen Konilias.
ACT 11:13 Xi tehiteni mi xametel xa masxaxa tei mei testal mini e tesoh sangas visali e tim san. Masxaxa ak tehiteni mini tehit, ‘Usil rut moletin nam xil tengan lihe taon te hal Siopa e lisilasil ni moletin tei, hisen Saemon Pita, tengan itela imei e tim sam.
ACT 11:14 Moletin ak ihiteni minuk itel ngenom xil vus suse xa muhur meulien sal ixo en.’
ACT 11:15 “E melele xa di tamu natesepin mi xil, Ninin Eo mei tepolu e xil texoni ngan xa testal rohon e melele xa tepolu ni xir tetiamu.
ACT 11:16 Melele xa natepusi, natenem rilomun ni naha xa Suv Iesu tehiteni tehit, ‘Sion tebaptaes ni moletin xil ni oei tang, e Hi ibaptaes ni xamim ni Ninin Eo.’
ACT 11:17 ?Misak ni, xosxa Hi bit moletin xil ak lakila lavur sanien nan nggoni ngan taxa tesa ni mi xir e melele xa rateling neketen nar e Iesu Kristo, ma inou nabe visi vari iaxa nikila nisikoe xol polien na Hi?”
ACT 11:18 Melele xa lalong sepinien na Pita, latasepin ni ti mun neta vaha xati. E xil vus lapet rat his Hi labit, “Taxeak, Hi misah suse tengan ngan xil mun xa latave Siu ti lakila laviles ra tesaen nae xil e mei lavur meulien sal vaxo en.”
ACT 11:19 Melele xa vat xil na Siu xil te hal Serusalem latehov vin Stivin e lateha latesak purun ngan xil te Sias, holu e ngan xil xa laling neketen nae e Iesu latetasil latehe rute sav xil. Rute e xil latelesae latehe sotin ba latetuxoh tan te hal Ponisia, rute latehe aelan te hal Saepras, e rute sav mun latehe taon xa mahulong te hal Antiok. E melele xa lateti e rute xil ak, di latehithiten longeongen hos usil Iesu mi Siu xil kestang.
ACT 11:20 E rute e ngan xil ak latehe te hal Saepras xal Saerin. E melele xa xil latelesae ra hal Serusalem e latehe taon te hal Antiok, xil di latehithiten longeongen hos usil Iesu mi ngan xil xa latave Siu ti.
ACT 11:21 Xeihen na Suv di mi xil, e moletin holu labiles ra tesaen nae xil e laling neketen nae e Suv Iesu.
ACT 11:22 Melele xa vat xil e Sias te hal Serusalem langgur longeongen xa ngan xil xa latave Siu ti di laling neketen nae e Iesu, lasil Banabas be Antiok tengan vapus kil rin nae.
ACT 11:23 Melele xa duxoh taon xa mahulong te hal Antiok, besi xi melele xa pusi xa tuxolxatien na Hi di mi xil. Ma misel xat xil tengan lisoh ixeih e neketen nae e lihusil kuh Suv Iesu e meulien nae.
ACT 11:24 Banabas be moletin hos tei xa neketen nan nggeih e polu ni xeihen na Ninin Eo. Moletin holu inggak langgur selxatien nan be nae, labiles ra tesaen nae, e mei laling neketen nae e Suv Iesu.
ACT 11:25 Di, vatei, Banabas ba be taon te hal Tarsis tengan valang ves Sol.
ACT 11:26 Melele xa mikameti, Sol nggusili e lukakao vituei ludilomun lube Antiok. Xalu lupol vituei huram tevi tei del ngan xil te sias te hal Antiok e di lupispisi mi moletin xil holu. E rute ak vari, latekes kokot ni ngan xil xa laling neketen nae e Iesu ni ‘Kristin.’
ACT 11:27 E melele nen ak, rut provet ngan xil te sias te hal Serusalem lamei e Antiok.
ACT 11:28 E totanen tei, xeihen na Ninin Eo mei polu e tei e xil xa hisen Akabas. Misak ni, misoh e hilaep te moletin xil e bit lelen ni xa melele te mae kekaten imei ikapis xol ut xil vus xa ngan xil te hal Rom di lalaxati (ngan ak testal sung e melele xa Klodias tehe suv toto xa mahulong te hal Rom).
ACT 11:29 Kristin xil kekes te hal Antiok lapol ni hitxatien xa lisa sanien eah xa likila lipol tengan ha itutou ni tua xil te neketen xa ladi provins te hal Sudea.
ACT 11:30 Ma laso viton sanien nae xil ak, e lalingi e he Banabas xal Sol tengan ha lalisa ni mi elda xil te sias te hal Serusalem.
ACT 12:1 E melele nen tak, suv toto Herod misis moletin te vaeen nan xil tengan liha lital xat Kristin xil e sias te hal Serusalem.
ACT 12:2 Di, misemae ni tengan lita xoteh hurae Temis xa be tuneli Sion.
ACT 12:3 E melele taxa Herod pusi xa Siu xil labesi xil ve neta xa tepol ni, misis moletin te vaeen nan xil tengan ha lital xat Pita mun. Xi pol ni mak momal ni Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En.
ACT 12:4 Melele xa ladal xat Pita, ba laso ni be nim te xeih e Herod misemae ni tengan vanut moletin xil te vaeen hat liketeh xole. Herod minemi bit ipisen ni mi moletin xil e ihas vini itutou ni Anien te Tavien.
ACT 12:5 E melele xa Pita da tamu e nim te xeih, ngan xil te sias te hal Serusalem di latangel ni ti sisen ven.
ACT 12:6 E vongien xati xa diamu ni melele xa Herod bit ilepis rin na Pita e kot nan, neta tei testal. Pita di pat e nim te xeih e latevar xat hen xalu ni sen e tete hilaep te moletin te vaeen lu xa di luketeh xole. E, e hale mun te puiteh, moletin te vaeen sav lu mun lutesoh e di luteketeh xol nim te xeih ak.
ACT 12:7 Vatei takes, masxaxa tei na Suv mei mistal, e minehinen teni mileluv xol ut xa Pita da en. E masxaxa ak mei dil valxou Pita e milale ni bit, “!Utemanon utamea!” Melele xa biteni mak, sen xalu lumeluv reling hen xalu.
ACT 12:8 Di, masxaxa biteni mini bit, “Using ni kot nam, ulih xat atuatu nam, e uhes xat sandel nam.” Ma Pita pol ni. Di, masxaxa biteni mun mini bit, “Uhusil nou raliha.”
ACT 12:9 Ma Pita mitamea, nggusil masxaxa lustal ra nim te xeih. Pita takil ti mu xa naha xa di pol ni del tutouen na masxaxa be reitin. Minemi bit holesok xil be metuveen tei tang.
ACT 12:10 Xalu lukakao luba lutavi ni vanut moletin te vaeen tei. Di, luba vuteili mun, e luli vanut moletin te vaeen tei mun. E melele xa luduxoh puiteh te vioh te nim te xeih xa be aean, lupusi xa misaha tasen. Misak ni, lustal lube hale e lukakao e suse tei e Serusalem luba. Vatei takes, Pita mikameti xa di mikakao tasen tang, e masxaxa ak tehe relingi ngamu.
ACT 12:11 Di, melele xa Pita minem kila xa neta xa di mistal mini be reitin, misep tasen bit, “!Be reitin! Hi Suv tesil masxaxa nan tei bemei tengan vahur rat nou ra he suv toto Herod e ra holesok xil xa Siu xil di lanemi labit ti lipol ni minou.”
ACT 12:12 Melele xa Pita minem kil holesok xil ak, ba be nim ma Meri, nine Sion Mak. E rute ak, Kristin xil holu ladi vituei e di lasis.
ACT 12:13 Melele xa Pita mei mirei puiteh te nim ak, atou te polien tei xa hisen Roda bemei tengan vakes pilei visi iaxa de hale.
ACT 12:14 E melele xa Roda milong kil rae Pita, mesep e besi pupu ni xi ven. E ien bovorong ni tengan vasah puiteh, e xi miloh sung ba biteni mi ngan xil xa ladi nim bit, “!Pita vari tang iaxa misoh de hale xiak!”
ACT 12:15 Xil labit, “?!Otalang!?” E Roda nggulehi dit biteni xa milong rae Pita reitin. Ma xil labiteni mini labit, “Xos be masxaxa nan tang iaxa di olonge iaxai.”
ACT 12:16 Melele xa di tamu lasepin usili, Pita nggulehi dit miti puiteh ba vuma … tei e xil misaha. E melele xa lapusi xa be xi reitin, lamesep pupu.
ACT 12:17 Pita mike xat xil nggo hen bit litit votei. Di, bit kila mi xil suse xa Suv tesak ni testal reling nim te xeih ha ven temase. Biteni mun mi xil bit, “Muhit mesen holesok xil ak mi elda Temis e ngan tesav xil mun xa di laneket.” Di, Pita be reling xil ba be rute sav tei.
ACT 12:18 E makoe nen, moletin te vaeen xil xa di lateketeh xol Pita lanexo pupu vengan xa latakil ti xa Pita teha xave.
ACT 12:19 Melele xa Herod milong usili, misemae ni moletin te vaeen nan xil tengan lava lalang ni, e xil mun latakamet Pita ti. Di, misis pilei ngan xil xa lateketeh xol Pita usil naha xa testal. E melele xa lasakras lavit kila mini, mikin maten mi xil. Dutou ni ngan ak, suv toto Herod be reling provins te hal Sudea e ba be taon xa mahulong te hal Sesaria.
ACT 12:20 Melele xa Herod di tamu e taon te hal Sesaria, moletin xil te taon xalu te hal Taer xal Saedon lapol ni neta tei xa misak ni Herod ien nggat xil. Misak ni, misemae bit moletin nan xil linasa ti mun anien mi xil. Ma moletin xil te rute xalu ak, lasil vanut moletin tei tengan lava lapus Herod. E diamu ni melele xa labit ha lipus Herod, lasis tutouen nggo eilep nan xa nenesien na Herod di en, hisen Blastas. E del tutouen na eilep ak, Herod maen ni xa liling xat melengien tei xa moletin xil te hal Taer e Saedon likila limei tengan lipol ni hitxatien te tomat itela.
ACT 12:21 E melengien xati teni, Herod mising ni eising tei xa bos xa bos na suv toto, e bemei dotan de hor te xeihen nan. Di, misa sepinien tei ba mi moletin xil.
ACT 12:22 Moletin xil labit lisak ni xi valonge vahos, ma lakei ba ni labit, “!Ngan ak tave moletin ti! !Xi be hi vari tang vengan xa raen bos xa bos pupu!”
ACT 12:23 Melele xa suv toto Herod milonge xa di lapet rat hisen mak, besi xi pupu e tasa merereen ti vaha mi Hi. Misak ni, vatei takes, masxaxa tei na Hi Suv bemei e pol ni mei mesei holu. Tavehi ti, tomasis xil langga tinen ba vuma … mat.
ACT 12:24 E sepinien eo na Hi xa Herod di tevae tetela mei be eilep mak mu, e moletin xil holu mun mei lake reitin en.
ACT 12:25 E rin na Banabas xal Sol, melele xa lutepol sen polien nalu tengan lalsa tutouen mi hoeo xil e hal Serusalem, ludilomun lube taon te hal Antiok, e Sion Mak nggusil xalu latoba.
ACT 13:1 E sias te hal Antiok, rut moletin xil mei labe provet e titsa xil, hisexil labe Banabas, Simeon (xa be timaluxoluk tei), Lusias (te hal Saerin), Manaen (xa tehe timue hos tei na suv toto Herod), e Sol.
ACT 13:2 Vatei, melele xa di lamot mi Hi e di labal ni anien, Ninin Eo bemei misepin mi xil bit, “Muling Banabas xal Sol lalihe rin tengan ti lalipol ni polien tei xa natehosei xalu ngamu tengan ti lalipol ni.”
ACT 13:3 Misak ni, melele xa laduxoh hoxalite te melele xa latelingi tengan laval ni anien e lasis, laling he e Banabas e Sol e lasil rat xalu luba.
ACT 13:4 Melele xa lasil Banabas xal Sol ra hal Antiok luba nggusil nenemien na Ninin Eo, xalu lube taon te hal Selusia. E rute ak, lunggo tuturil tei e lube aelan te hal Saepras.
ACT 13:5 Melele xa lube ut e metimal te hal Salamis, xalu lube nim te pispisienxil e di lusetu ni sepinien na Hi mi Siu xil en. Sion Mak mun be xatel e di dutou ni xalu.
ACT 13:6 Banabas xal Sol lupol ni mak e rute xil vus te aelan te hal Saepras ba vuma ... luduxoh taon te hal Pampos. E inggak, lubisu mi Siu tei, hisen Bar‑Iesu, mu Eleimas e sepinien Krik. Xi be eimas tei xa di miluvos moletin xil nggo vongou xil xa xi be provet tei na Hi.
ACT 13:7 Vehakut, Eleimas de sangas visal vat tei te kavmen xa di milaxat rute ak, hisen Serkias Polas. Xi be moletin tei xa tehe eimae, e melele xa nggur longeongen usil Banabas e Sol, misilasil ni xalu tengan mei lalsetu ni sepinien na Hi mini tengan iteong ni.
ACT 13:8 E Eleimas misepsisil hisealu tengan vasak pisi vapol ni vat te kavmen ak nakei reitin ti e Iesu.
ACT 13:9 Melele xa Eleimas di pol ni mak, xeihen na Ninin Eo bemei polu e Sol (xa hisen tei mun e sepinien Krik be Pol). Ma miketeh momal ni Eleimas
ACT 13:10 e misepin nggeih ba mini bit, “!Xouk obe nat Temat vari! !Di obae del xat holesok xil vus xa momal! !Opolu ni hisit luvosen xil vus e vehakut di opurun mosav xil! E xosali, di osak pisi tengan oviles pispisien xil na Suv Iesu xa lamal mei lakavui tang.
ACT 13:11 Ve sexien ak, Suv isa pangasien mi xouk. Metom xalu mei ivar e onapus ti mun miehen ihe nousav vuteili.” E, vatei takes, met Eleimas be momah. Misak ni, Eleimas dit mitavuel mikapis tengan vakamet moletin tova vatal xat hen e vapisen suse mini.
ACT 13:12 Melele xa vat te kavmen pusi mak, mesep pupu e mei mike reitin e pispisien nalu usil Suv Iesu.
ACT 13:13 Pol e ngan xalu xa di latopol vituei lathe reling taon te hal Pampos e latnggo tuturil tei xa teling xatel e taon te hal Perka xa de provins te hal Pampilia. E rute ak, Sion Mak mistokovein xalu e dilomun be Serusalem.
ACT 13:14 Di, Pol xal Banabas luli hal Perka e ba lube taon te hal Pisitia Antiok. E Sabat, xalu lube nim te pispisien na Siu xil e ba ludotan ludi en.
ACT 13:15 Melele xa moletin tei buli sepinien tei nggo rae xil na Mosis e tisen tei nggo provet xil bus, vat xil te nim te pispisienak lasil moletin tei ba misis Pol xal Banabas bit, “Tuxoli xalu, xosxa munggur xat neta tova tengan mulohiteni vatutou ni moletin xil ak, ma bos xa mei mulhiteni.”
ACT 13:16 Ma Pol mea, misa hen be nesao tengan liti votei, e biteni mi xil bit, “Xamim xa mube Siu, e xamim xa mutave Siu ti xa di mumot mi Hi, bos xa muteong ni nou.
ACT 13:17 Hi na Siu xil iaxa tehosei avu nar xil. E xi iaxa tesak ni moletin nar xil mei latehe holu tova tang e melele xa lateti e kantri te hal Isip, kantri xa tenave nae xati ti. E Hi teleh rerat xil ra rute ak texo xeihen nan xa mahulong.
ACT 13:18 Hi telaxat kuh xil e uruvuol huram hanutap lu (40), tave ti neta xa sexien nae xil tesa.
ACT 13:19 Di, Hi tehas lelen vanut moletin xil te kantri lu e he sav (7) xa latehe mahulong pupu xa lateti e tan xa mahulong te hal Kenan. E tan ak, Hi tesa ni mi avu nar xil mei tehe tan nae xati.
ACT 13:20 Reitin, melele xa Hi tesak ni avu nar xil latetuxoh rohon ni kantri te hal Isip ba tetuxoh melele xa tan te hal Kenan mei tehe tan nae xati, huram handred hat e hanutap lu e he xalu mun (450) tetavi. “Di, Hi tepet rat kekes ni vat xil tengan ti lilaxat mol‑Isrel xil e ti lilepis rin nae ba tetuxoh melele xa tepet rat Samuel mei tehe provet nae.
ACT 13:21 E melele xa provet Samuel di tamu telaxat xil, mol‑Isrel xil latesis Hi tengan vasa suv toto tova mi xil. Ma Hi tehosei Sol, nat Kis xa texo vatimol na Bensamin. E xi telaxat mol‑Isrel xil huram hanutap lu (40).
ACT 13:22 Di, melele xa Hi tesin Sol, tepet rat Deved sung mei tehe suv toto nae e tehit usili tehit, ‘Deved, nat Tiese, napusi xa xi be hisit moletin tei xa di pol nggusil nenemien navan e ipol sen holesok xil vus xa ieok bei tengan ipol ni.’
ACT 13:23 “E nggo vatimol na suv toto Deved, Hi tesak ni Mesaea tei mei testal mi mol‑Isrel xil tengan mei vateh meulien e moletin xil vaxoni ngan xa tehit xati. Mesaea ak be Iesu.
ACT 13:24 E melele xa Iesu tenapol ni ti mu neta, Sion di tamu tehithiteni mi mol‑Isrel xil vus tengan limaen ni mei ibaptaes ni xil tengan vapisen ni xa di labiles ra tesaen nae xil.
ACT 13:25 E melele xa polien na Sion sangas vavus, tesep kila mi moletin xil tehit, ‘Xos munemi mubit nabe Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei. E inou natave Mesaea ti. E tei xa imei itutou ni nou, xi iaxa ihe eilep mak mu ili nou, e inou natapin ti tengan nalal rat sandel nan.’
ACT 13:26 “!Tuxoli xil te vatimol na Ebraham, del xamim vus xa mutave Siu ti xa di mumot mi Hi, muteong kuhi ni nou! Hi tesa sepinien nen ak mi xir tengan vateh meulien e xir vaxo en.
ACT 13:27 E hal Serusalem, Siu xil e vat nae xil latelong rohon ni sepinien ak, e xil latele rasi xa Iesu be Mesaea xa di miteh meulien e xil. Reitin, xil latnalong kil ti sepinien na provet xil xa di latevuli e Sabat xil vus. E melele xa latekin maten mini, di latepol ni sepinien xil ak mei testal tehe reitin.
ACT 13:28 Tave ti neta xa latnakamet ti neta vasa xa Iesu tepol ni tengan lakin maten mini ven, e latesi petine Paelet tengan vasemae ni lavas vini.
ACT 13:29 E melele xa latepol ni holesok xil ngasen mini xa Vanuvei Eo tehit lelen ni, Iesu temat e latehur rat tiei nan ra eivave. Di, ba latelingi tete vangihat te tehinen tei.
ACT 13:30 !E Hi tesak ni temea rilomun ra maten!
ACT 13:31 E melengien xil holu, Iesu testal mi ngan xil xa latehe xil latexo Kaleli mei latehe Serusalem. E taxeak, ngan xil ak di lasep usil naha xa latepusi mi Siu xil.
ACT 13:32 “E xosali, xamel Banabas mamei tengan malosep kil longeongen hos ak mi xamim. Naha xa Hi tehit xati mi avu nar xil tetiamu,
ACT 13:33 xosali, xi di pol ni bemei be reitin mi xir, horamue nae xil. E rakila xa be reitin vengan xa tesak ni Iesu temea rilomun ra maten. Ngan ak nggoni ngan taxa Hi tehiteni usil Iesu e Sam xa be lu (2) tehit, ‘Xouk obe Natuxoli, e xosali, inou mei nabe Tamom.’
ACT 13:34 Hi tesak ni Iesu temea rilomun ra maten e tenamaen ni ti mun tengan tiei nan tenavo lel. Ngan ak nggoni ngan taxa Hi tehit usili tehit, ‘Hitxatien eo xa natepol ni tetel Deved, nipol ni mun itel xamim.’
ACT 13:35 E Deved tehit lelen ni e Sam teimun tehit, ‘Hi Suv, onamaen ni ti tiei na moletin eo nam navolel ti e von maten.’
ACT 13:36 E melele xa Deved tepol vuol ni holesok xil xa Hi teling xati tengan ipol ni e melele xa di tamu temeul, xi temat sung. E melele xa temat, latelingi tepat e von tehinen tetel avu nan xil, e tiei nan tevo lel.
ACT 13:37 E ngan xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten, tiei nan tenavo lel ti.
ACT 13:38 “Tuxoli xil, xamel di mabithiten longeongen hos ak mi xamim vengan xa iemel bei tengan mukil kuhi xa moletin ak be suse xa e isak ni Hi iketeh ihos mi moletin xil ixo en.
ACT 13:39 Reitin, nggo naha xa Iesu tepol ni, ngan xil vus xa laling neketen nae en mei lameluv ra tesaen xil xa rae xil na Mosis misakras valeh rat xil rani.
ACT 13:40 Misak ni, muxuxou kuhi tengan pangasien xa Hi tehit lelen ni texo provet xil namei ti e xamim texoni ngan xa tehiteni tehit,
ACT 13:41 ‘!Muteong ni nou! E melele ak xa xamim mumeul tamu mudi, di napol ni polien tei xa mahulong. Tave ti neta xosxa moletin tei imei e ihit kil polien ak mi xamim, musakras muke reitin en. E vengan xa di munem male ni, nisa pangasien tei mi xamim xa isa pupu. !E melele xa pangasien ak imei, mutemanin ni e mumat ve ulikanen!’”
ACT 13:42 Melele xa Pol xal Banabas lusepin bus e lube hale ra nim te pispisien, moletin xil lasis xalu tengan lalitilomun e Sabat xa itutou imei tengan lalisep usil holesok xil ak vatei mun.
ACT 13:43 Melele xa totanen ak bus e moletin xil di latetasil, xil holu langgusil Pol xal Banabas. Rute xil labe Siu e rute sav xil di langgusil Hi na Siu xil. E xalu lusepin mi xil e lusel xat xil tengan lixulehi liling nenesien nae e Hi xa di pisen eheien hos nan mi moletin xil.
ACT 13:44 Melele xa Sabat sav bemei, sangas moletin xil vus te taon te hal Pisitia Antiok lamei tengan lalong sepinien nalu usil Suv Iesu.
ACT 13:45 E melele xa Siu xil lapus vanut moletin xil xa mahulong xiak, lanem misa ni xalu. Misak ni, laseputut ba mi Pol e lasep sisin holesok xil vus xa di misep usili.
ACT 13:46 Ma Pol xal Banabas lusepin nggeih ba ni xil lubit, “Momal tengan mamei e masep kokot ni sepinien na Hi mi xamim Siu xil. E vengan xa xamim di musin ni, ma di pisen ni xa mutapin ti tengan muvur meulien sal. Misak ni, xosali di mabe reling xamim, e maba sung mi ngan xil xa latave Siu ti.
ACT 13:47 Ngan ak nggoni ngan taxa Hi Suv tesemae mi xamel tengan malipol ni tehit, ‘Nisak ni xouk mei uhe laet tei xa ileluv kuhi iha ituxoh moletin xil te kantri sav xil, tengan usa longeongen mi moletin xil vus te ut etan xa inou nimei tengan niteh meulien e xil.’”
ACT 13:48 Melele xa ngan xil xa latave Siu ti lalonge mak, labesi xil pupu e lapet rat sepinien na Hi. E ngan xil vus xa Hi tehosei xil tengan lihur meulien sal, xil laling neketen nae e Iesu.
ACT 13:49 Ma longeongen hos usil Suv Iesu miloh mikapis e ut xil ngasen te rute ak.
ACT 13:50 E rut Siu xil labe Pisitia Antiok tengan lihiles nenemien na moletin xil tengan mei linem isa iha ni Pol xal Banabas. Ma ba lapus rut vat xil del rut atou ngan xil mun xa labe eilep e di langgusil neketen na Siu xil. Ve rin ak, lasi petine moletin xil tengan lisak purun xalu e lihol rerat xalu ra taon nae.
ACT 13:51 E melele xa Pol xal Banabas luba, lutamea lubas rat meas te taon ak ra kaelealu tengan vahe selxatien tei mi xil usil pangasien xa Hi isa ni mi xil ven. Di, luba lube taon te hal Aekoniam.
ACT 13:52 E moletin xil te hal Pisitia Antiok xa lateling neketen nae e Iesu labesi xil holu e xeihen te Ninin Eo bemei polu e xil.
ACT 14:1 Melele xa Pol xal Banabas luduxoh taon te hal Aekoniam, lunggusil sexien matu nalu e lube nim te pispisienna Siu xil. Melele xa lupispisi bus, Siu xil holu del ngan xil xa latave Siu ti mei laling neketen nae e Iesu.
ACT 14:2 E rut Siu xil xa latake reitin ti e pispisien nalu, lasi petine ngan tesav xil xa latave Siu ti tengan linem isa iha xat ngan xil xa labe Kristin.
ACT 14:3 Pol xal Banabas ludi be nousav e rute ak e ulixalu takan ti tengan lalosetu kuhi mi moletin xil usil eheien hos na Iesu. E Suv di pisen ni xa sepinien nalu be reitin nggo xeihen xa misa ni mi xalu tengan lupol ni merekel xil e sexien sav xil xa tellep.
ACT 14:4 Ma moletin xil te taon te hal Aekoniam ladi pas xil be vanute lu: vanute tei ladi e rin na Siu xil, e vanute sav ladi e rin na eloheoh xalu.
ACT 14:5 E Siu xil e ngan xil xa latave Siu ti, del vat nae xil, lapol ni lingxatien tei tengan lasak purun xalu e ha lavov vin xalu.
ACT 14:6 E melele xa eloheoh xalu lulongeong ni lingxatien ak, lulesae lube tan te hal Laekonia. E rute ak ba ludi e taon xalu te hal Derbi xal Listra e rute sav xil mun xa ladi sangas visal xalu.
ACT 14:7 E rute xil ak, xalu di lubithiten longeongen hos usil Iesu mi moletin xil vus.
ACT 14:8 E taon te hal Listra, moletin tei da en xa misakras vakakao vengan xa len xalu tesa melele xa latepesi.
ACT 14:9 Xi dotan tang da e di miteong ni sepinien na Pol. Pol pusi e pus kila xa neketen nan pipin tengan mei ihos. Ma miketeh momal ni
ACT 14:10 e mikei ba mini bit, “!Xouk, tamea soh!” Melele xa moletin ak milonge mak, but be nesao e mikakao.
ACT 14:11 Melele xa vanut moletin xil ak lapus holesok xil xa tellep ak xa Pol di pol ni, xil lakei nggeih nggo sepinien nae te hal Laekonia labit, “!Ngan xalu ak lube hi lu xa lutexo ut nesao xa lutehiles vexalu mei lunggoni moletin!”
ACT 14:12 Ma lakes Banabas ni ‘hi Sius’ e Pol ni ‘hi Hermis’ vengan xa Pol be tei e xalu xa di misepin e rin nalu.
ACT 14:13 Sangas ni taon ak, nim eo tei da xa moletin xil te rute ak latepeti tengan ti limot mi hi Sius en. E melele xa pris teni nggur longeongen usil xalu, bemei visal xalu e puiteh te vioh te taon ak del xat buluk lu xa lasoxolen hungovae de huraealu. Pris ak del vanut moletin xil labit lavas buluk xalu ak vahe sanien eo tei nae mi eloheoh xalu.
ACT 14:14 Melele xa Pol xal Banabas lule kil naha xa xil labit ti lipol ni, lulonge misa pupu. Ludal papas eising nalu e luloh lube hilaep te vanut moletin xil ak e lukei nggeih lubit,
ACT 14:15 “!Moletin xil! ?Veneh ma di mupol ni sexien xil ak? !Xamel mabe moletin tang manggoni xamim! Mamei inggak tengan malosa longeongen hos na Hi mi xamim. Xi bit muviles ra nanao votei xil ak e mumot mini kestang. Xi iaxa meul e tepol ni ut nesao e ut etan, tas del holesok xil vus xa ladi e xatel.
ACT 14:16 Tetiamu, xi temaen moletin xil te kantri xil vus tengan lavusil nenemien nae xil tang e di lamot mi hi sav xil.
ACT 14:17 E tave ti neta xa latakil ti, xi di pisen xi mi xil nggo sexien hos nan xil. Di misa us mi xamim nggo ut nesao e mei mikas anien samim xil e naho tengan lameul kuhi. Xi bos pupu nggo rin xa di misa anien holu mi xamim e di pol ni di mubesi xamim.”
ACT 14:18 E tave ti neta xa xalu lusa sepinien xil ak, sangas lalsakras lalosikoe xol moletin xil ak tengan linavas buluk xalu ti ak nave sanien eo nae mi xalu.
ACT 14:19 Melele xa Pol xal Banabas ludi tamu e taon te hal Listra, rut Siu xil langgo taon te hal Pisitia‑Antiok e taon te hal Aekoniam mei lastal e Listra. Xil labilhiles nenemien na moletin xil ak tengan lanem vasa vaha xat eloheoh xalu. Ma rut moletin xil lamei langgov Pol. Di, lalihi tenben ba laso ni be reling taon nae vengan xa lanemi labit langgov vini ngamu.
ACT 14:20 E dutou sung, Kristin xil labe rute xa lateso tenbe Pol en e lakapis xole. Vatei takes, xi mitamea e dilomun be Listra del xil. Ut milan, xal Banabas luba sung e taon te hal Derbi.
ACT 14:21 E taon te hal Derbi, Pol xal Banabas lusetu ni longeongen hos mi moletin xil, e xil holu mei laling neketen nae e Iesu. Di, ludilomun lunggusil suse nalu lube taon xalu te hal Listra xal Aekoniam. Di, lunggur sal ni lube taon te hal Pisitia Antiok.
ACT 14:22 E ut xil ngasen ba lusao ni Kristin xil, e lusel xat xil tengan lipol ni nenemien nae mei ixeih mu tengan lisoh ixeih e neketen nae. Di lupispisi mi xil lubit, “Tengan xir rakila rave rute xa Hi be suv toto en, rihusil suse te sakpurunien xil.”
ACT 14:23 E sias xil ngasen xa lusao ni, di luling elda xil tengan lilaxat Kristin xil. E diamu ni melele xa lubit laloha, xalu lubal ni anien e lusis mi Suv Iesu tengan ilaxat kuh elda xil xa laling neketen nae en.
ACT 14:24 Di, lunggusil rilomun ni suse nalu ba lunggur xoteh tan te hal Pisitia e lube provins te hal Pampilia.
ACT 14:25 E rute ak, xalu lusetu ni sepinien na Hi e taon te hal Perka. Di, lupol ni mak tang e taon te hal Atalia.
ACT 14:26 E taon ak, lube tuturil tei e ludilomun lube taon xa mahulong te hal Antiok. Antiok tehe rute xa moletin xil lateling hexil e xalu tengan Hi iti mi xalu e polien te kakaoen nalu. E taxeak, lupol vuol ni.
ACT 14:27 Melele xa mei lustal e taon te hal Antiok, luleh viton ngan xil te sias. Melele xa lamei vituei bus, xalu lutumul usil holesok xil vus xa Hi tepol ni texo polien nalu. Lusep kila xa Hi tesah suse mi moletin xil xa latave Siu ti, e mei laling neketen nae e Iesu.
ACT 14:28 E Pol xal Banabas ludi aveti vahis del Kristin xil e rute ak.
ACT 15:1 Melele xa Pol xal Banabas ludi tamu e taon te hal Antiok, rut moletin xil langgo provins te hal Sudea lamei tengan lasao ni Kristin xil. E melele xa lamei, di lapispisi mi Kristin xil te hal Antiok labit, “Rae xil na Mosis biteni bit Hi misakras vateh meulien e xamim xosxa munave vexahu ti.”
ACT 15:2 Melele xa Pol xal Banabas lulonge mak, xalu lungor pupu del xil usil rin ak. Misak ni, Kristin xil te hal Antiok labosei Pol, Banabas, del rute sav xil mun tengan lihe Serusalem e ha lisep tetavoe usil rin te vexahu itel eloheoh xil e elda xil te Sias.
ACT 15:3 Melele xa ngan xil te sias te hal Antiok lasil xil e di lakakao laba, lasao ni Kristin xil e rute xil vus e tan te hal Ponisia del provins te hal Sameria. E melele xa lapus xil, labit mesen ni mi xil tetep iaxa moletin hao xa latave Siu ti di latehiles meulien nae e mei laling neketen nae e Iesu. Longeongen ak misak ni Kristin xil ngasen ak labesi pupu ni xil.
ACT 15:4 Melele xa laduxoh Serusalem, eloheoh xil, elda xil, e moletin sav xil mun te sias langgur pilei xil. Di, Pol xal Banabas lutumul usil holesok xil vus xa Hi tepol ni mi ngan xil xa latave Siu ti texo xalu.
ACT 15:5 E melele xa xalu di tamu lusepin, rut Farasi xil xa mei latehe Kristin xil lasoh e labiteni labit, “Xosxa ngan xil xa latave Siu ti iexil bei tengan mei lamos e xir, bos xa xil mun lihe vexahu e lilong xat rae xil na Mosis.”
ACT 15:6 Di, eloheoh xil del elda xil mei ladotan vituei e kaonsel tei tengan lalepis rin te vexahu ak del rin te rae xil na Mosis mun.
ACT 15:7 Lasep tetavoe usili be nousav. Di, Pita misoh e biteni mi xil bit, “Tuxoli xil, xamim vus mukila xa, tetiamu, Hi tehosei nou ra xamim tengan ha nihithiten longeongen hos usil Iesu mi ngan xil xa latave Siu ti tengan lilonge e liling neketen nae en.
ACT 15:8 E Hi, xa mikil vuol ni nenemien na moletin xil, tepisen ni xa xi temaen ngan xil ak xa latave Siu ti mei labe moletin nan xil melele xa tesa Ninin Eo mi xil texoni ngan xa tesa ni mi xir.
ACT 15:9 Naha xa Hi di pol ni mi xil pipin tang ni naha xa tepol ni mi xir. Nggoni xir, xi mikas moten meulien nae ra tesaen vengan xa laling neketen nae e Iesu.
ACT 15:10 ?Ma taxeak, veneh ma di musak pis Hi melele xa mubit muling rae na Siu xil mei vameas xat vatuvu ngan xil latave Siu ti? Vengan rae xil ak lameas pupu, e xir del avu nar xil tetiamu rasakras rapoe.
ACT 15:11 !Rinapol ni ti namak! Xir xa raling neketen nar e Iesu, di rake reitin xa rihur meulien sal ixo eheien hos nan kestang. Ma xil mun imak tang.”
ACT 15:12 Melele xa Pita misa sepinien xil ak bus, ngan xil vus te kaonsel ak ladit votei e lamaen Banabas xal Pol lutumul usil merekel xil e holesok xil xa tellep xa Hi tepol ni texo xalu mi moletin xil xa latave Siu ti.
ACT 15:13 E melele xa xalu lusepin bus, vat na elda xil te sias, hisen Temis, mea e misepin mi xil bit, “Tuxoli xil, muteong ni nou.
ACT 15:14 Saemon Pita misep kila ngamu tetep iaxa Hi tepisen eheien nan tetiamu mi ngan xil xa latave Siu ti e teleh rerat rute e xil tengan mei lihe moletin nan xil e ti lipet rat hisen.
ACT 15:15 Sepinien na Saemon Pita nggoni sepinien xa Hi tehit lelen ni texo provet xil tetiamu tehit,
ACT 15:16 ‘Itutou ni holesok xil ak, inou nitilomun e nipol ni vatimol na suv toto Deved isoh rilomun. Reitin li, neta sav xa vatimol nan temot, inou nipol ni isoh ixeih mu.
ACT 15:17 Nipol ni imak tengan moletin sav xil te ut etan likila limei visal nou ixo en. Reitin, ngan xil xa latave Siu ti xa natehosei xil labe navan, xil limei visal nou.
ACT 15:18 Ngan ak be sepinien navan xa nabe Hi Suv xa natehit mesen ni nousav temei.’”
ACT 15:19 Di, elda Temis biteni mun bit, “Ngan ak be nenemien navan. Nanemi nabit bos xa rinapol ni ti naxeih pupu mi ngan xil xa latave Siu ti xa di lasa meulien nae xil mi Hi. !E‑e!
ACT 15:20 E bos xa risa uvei iha mi xil, e risep xol xil tengan linaxa ti anien xil xa latesa ni tehe sanien eo teha mi nanao xil vengan xa ngan ak tamese ti pe met Hi. Linaxa ti ra, mu hisi te vongoro xil xa lasar xoteh huraexil tang e latnatei xoteh huraexil ti tengan ra valeh rani. E xil linapat ti natel atou mu tiramue sav xil xa latateli ti vatel xil.
ACT 15:21 Momal tengan lihusil xat rae xil ak vengan xa e taon xil vus xa Siu xil ladi en, di lapispisi ni rae xil ak na Mosis mi xil. Vengan xa, tetiamu bemei duxoh xosali, e Sabat xil vus, moletin xil di lalong kil rae xil na Mosis melele xa di labuli e nim te pispisienxil.”
ACT 15:22 Di, ngan xil vus te sias te hal Serusalem lamaen ni tengan eloheoh xil e elda xil lihosei rut moletin nae xil tengan lisil xil lihe taon te hal Antiok itel xat Pol xal Banabas. Ma labosei vat lu te Sias tengan laliha, hisealu Saelas del Sudas (xa hisen tei mun Barsabas).
ACT 15:23 E lasa uvei ak mi xil tengan lihuri liha. Uvei ak biteni mak bit, “Xamem, eloheoh xil del elda xil, mabit mavit bos makoe mi xamim, tua namem xil xa mutave Siu ti xa mudi taon te hal Antiok, e rute sav xil e provins te hal Siria e provins te hal Selisia.
ACT 15:24 “Malongeong ni xa rut moletin namem xil latehat e latesa sepinien tei xa tepol ni lemim temalili e nenemien namim tenata kat ti. Xamem matnasa ti sepinien tova mi xil tengan lavat laviteni mi xamim vamak.
ACT 15:25 E xamem matetotan vituei e matemei e nenemien tei takes. Matehosei moletin lu e di masil xalu lubat tengan lalihit mesen nenemien namem usil rin namim mi xamim. Xalu di luka vituei del xat Banabas xal Pol xa lube tua hos nar.
ACT 15:26 Ngan xalu ak, sangas meulien nalu tekesae ve polien na Iesu Kristo, Suv nar.
ACT 15:27 Ma masil Sudas xal Saelas lubat. Xalu lalihit rat sepinien xil taxa momal ni ngan xa madisi xiak.
ACT 15:28 Ninin Eo bit bos tengan nasa ti mun rae xil mi xamim, ma xamem mun mamae en tengan munasa ti mun rae xil xa meas nati xat vatuvumim. E muhusil kes ni hisit rae xil xa latellep xiak:
ACT 15:29 munaxa ti anien xil xa latesa ni tehe sanien eo teha mi nanao xil; munaxa ti ra; munaxa hisi te vongoro xil xa ra di tamu en; munaxa ti mun vongoro xil xa latesar xoteh huraexil tang e latnatei xoteh huraexil ti tengan ra valeh rani; e munapat ti natel atou mu tiramue sav xil xa mutateli ti vatel xil. Xosxa muhusil kuh rae xil ak, ma ihos pupu mi xamim. “Ngan ak be hoxalit sepinien namem. Bos mahis mi xamim vus.”
ACT 15:30 Ma sias te hal Serusalem lasil Sudas, Saelas, Pol del Banabas latobe Antiok. Melele xa laduxoh rute ak, lakes viton Kristin xil vus e lasa uvei ak mi xil.
ACT 15:31 Melele xa moletin xil labuli, labesi xil himetu ve sepinien te selxatien xil xa di en.
ACT 15:32 Sudas xal Saelas lube provet, e lusepin teviei del xil. Lupet rat nenemien nae e lusak ni xil lasoh nggeih mu e neketen nae.
ACT 15:33 Sudas xal Saelas ludi vituei del Kristin xil te hal Antiok be nousav vuteili. E melele xa lubit laloha rilomun e Serusalem, Kristin xil lasil xalu del xat tomat na Hi tengan laltilomun lalihe visal ngan xil xa latesil xalu lutemei.
ACT 15:34 E Saelas bit ita tamu visal xil.
ACT 15:35 E Pol xal Banabas ludi nousav vuteili e Antiok. E melele xa ludi tamu e rute ak, xalu del moletin sav xil holu mun di lapispisi mi moletin xil xa e di lasetu ni sepinien na Suv mi xil.
ACT 15:36 Melengien holu mei mitavi, e vatei, Pol biteni mi Banabas bit, “Bos xa ralitilomun ralihe taon xil xa ratehithiten sepinien usil Suv Iesu en, e ha ralisao ni ngan xil xa di laling neketen nae e Iesu e ralipus ti xa ladi midep.”
ACT 15:37 Banabas mae en, e bit bos xa lalihur Sion Mak ihe xatel.
ACT 15:38 E Pol minemi xa tamal ti tengan lalihuri, vengan xa, tetiamu, melele xa tehusil xat xalu lattehe taon te hal Pampilia, Sion Mak tehiles nenemien nan e testokovein polien nan xa tepol ni tetel xalu teta nga. Di, telesae reling xalu e tetilomun tehe tim san e Serusalem.
ACT 15:39 Ngongoren na Pol xal Banabas mei nggeih e misak ni luseti xalu. Ma Banabas nggur Sion Mak ba lubut e tuturil tei lube aelan te hal Saepras.
ACT 15:40 E Pol bosei Saelas tengan ihe xalu. Di, Kristin xil lasis ve xalu tengan Hi Suv te eheien hos ilaxat kuh polien nalu.
ACT 15:41 Di, Pol xalu ba di lukapis e provins te hal Siria e Silisia e di lusao ni Kristin xil e sias xil. E lusak ni xil mei lasoh nggeih mu e neketen nae.
ACT 16:1 E kakaoen na Pol xal Saelas, lusao ni taon xalu te hal Derbi e Listra. E rute ak, horam maxoe tei da xa miling neketen nan e Iesu, hisen Timoti. Ninen be Siu tei xa xi mun be Kristin, e tamen be ngan Krik.
ACT 16:2 Kristin sav xil te hal Listra e Aekoniam lanemi labit Timoti be moletin hos tei.
ACT 16:3 Misak ni, Pol pol ni nenemien nan tengan lalihur Timoti ihe xatel e kakaoen natel. E diamu, Pol misak ni Timoti ba be vexahu, vengan xa mikila xa ti lihisu mi Siu xil e rute xil xa liha en xa lakila xa tame Timoti tave Siu ti. E Pol ien ti tavei tengan Siu xil lanem male ni Timoti ven.
ACT 16:4 Melele xa Pol, Saelas e Timoti latoba, latkakao latobe taon xil holu. E taon xil vus, latbit mesen nenemien na eloheoh xil del elda xil te sias te hal Serusalem usil rae vahis tang xa latesis Kristin xil xa latave Siu ti tengan lilong xati.
ACT 16:5 Ma e sias xil vus, Kristin xil mei langgeih pilei mu e neketen nae. E, e melengien xil ngasen, moletin sav xil holu mun lamei lamos del xil.
ACT 16:6 E kakaoen na Pol xatel Saelas e Timoti, Ninin Eo tamaen xatel ti tengan latohe provins te hal Esia tengan latihithiten sepinien na Hi en. Misak ni, xatel latnggot tan te hal Frikea e provins te hal Kalesia.
ACT 16:7 E melele xa latduxoh haxot te provins te hal Misia e provins te hal Bitinia, Ninin Eo na Iesu tamaen xatel ti tengan latohe Bitinia.
ACT 16:8 Ma xatel latkakao latoba latnggo provins te hal Misia e ba latbe taon te hal Troas.
ACT 16:9 Melele xa latodi e Troas, e vongien nen tak, Pol metuve e pus moletin tei te provins te hal Masedonia. Moletin ak misoh e di mikesi bit, “!Amei li e Masedonia! !Mei tutou ni xamem li!”
ACT 16:10 E makoe, melele xa Pol milale, minem kila xa Hi ien bei tengan xatel latihe provins te hal Masedonia tengan latihithiten longeongen hos mi moletin xil en. Misak ni, latbue xat xatel. E inou mun, Luk, namos e xatel e kakaoen natel matoba.
ACT 16:11 E taon te hal Troas, xametel matbe tuturil tei e matnggur xoteh tas matbe aelan te hal Samotres. Di, e makoe nen, tuturil ak be ut e taon te hal Neapolis.
ACT 16:12 Di, matbe reling Neapolis e matkakao matbe taon te hal Pilipae xa be taon tei xa eilep e provins te hal Masedonia. E kavmen te hal Rom tesil mol‑Rom xil holu tengan ha liti en. Xametel matdi en melengien vahis.
ACT 16:13 E Sabat, matbe reling taon e matbe rute tei sangas ni oeisal tei. Matonemi matobit rute ak iaxa be von sisen na Siu xil. Ma matdotan e di matsepin del atou votei xil xa mei ladi vituei ngamu.
ACT 16:14 Tei e xil xa di miteong ni sepinien nametel, hisen Lidia. Xi te hal Taeatira e di inggak tengan vapos ni kaliko xil xa bihili e bos pupu. E tave ti neta xa tave Siu ti, xi mike reitin e Hi e vehakut di mot mini. E melele xa Lidia milong naha xa Pol di misepin usili, Hi misah puiteh e meulien nan tengan vakei reitin en.
ACT 16:15 Ma, e melengien nen tak, Lidia del ngenen xil vus lamaen Pol baptaes ni xil. Di, misis xametel bit, “Xosxa mutbit nabe moletin na Hi reitin, mei mutti e nim mavan.” Ma matmaen ni ba matodi e nim man.
ACT 16:16 Vatei, matoba tengan mathe von sisen e hal Pilipae, e melele xa matoba, matbisu mi atuli tei xa be slev. Atuli ak, ninin tesa tei da en xa misak ni mikila vahit lelen naha xa istal e melengien xil xa ti imei. Atuli ak, moletin xil holu lamei tengan lalong pis naha xa mei istal e meulien nae, e masta xil na atuli ak di latlihi mani xil holu nggo en.
ACT 16:17 Atuli ak di nggusil Pol e xametel e di mikei nggeih bit, “!Moletin xil ak labe slev xil na Hi xa mili hi sav xil! !Xil di lasep kil suse xa Hi iteh meulien e xamim ixo en!”
ACT 16:18 Melengien holu xi di pol ni mak e misak ni Pol ien mikat. Ma, vatei, Pol biles biteni mi ninin tesa ak bit, “!E his Iesu Kristo, nasemae ni xouk tengan uhe reling atuli xai uha!” E vatakes, ninin tesa ak be relingi.
ACT 16:19 Melele xa masta xil na atuli ak lapus kila xa lasakras mun lalihi mani vaxo atuli ak, iexil mikat pupu. Ve rin ak, ladal xat Pol xal Saelas e ladel xalu lube von koten xa de hilaep te taon.
ACT 16:20 Laling xalu ba lusoh pe met moletin xil te lepisien e labiteni mi xil labit, “Moletin xalu ak di lupol ni ngongoren holu e taon nar. Xalu lube Siu
ACT 16:21 e di lupispisi xa xir, mol‑Rom xil, rihusil sexien nae xil. E rae nar xil bit rasakras rapol ni naha xa di labiteni.”
ACT 16:22 Melele xa moletin xil lalonge mak, xil vus lasepin nggeih ba xat Pol xal Saelas e lasak tengan lati xalu. Di, moletin te lepisien xil lasemae ni moletin te vaeen xil ladal papas eising na Pol xal Saelas e labas pangas xalu ni liei.
ACT 16:23 Melele xa labas purun xalu bus, ba laso xalu lube nim te xeih. E labiteni mi vat te ni te xeih ak tengan ivar xat kuh xalu.
ACT 16:24 Melele xa moletin ak milong sepinien ak, ba miso xalu lube namba sikis e bar xat le xalu del xat liei tei xa meas tengan lalsakras lalipol ni ti neta.
ACT 16:25 E hilaep te vongien, Pol xal Saelas di lusis e di lukikei ni sisien xil te memesien ba mi Hi. E ngan tesav xil mun xa ladi e nim te xeih di lateong ni xalu.
ACT 16:26 E melele xa di tamu lupol ni mak, latemanin e lul tei xa nggeih milil, e misak ni nim te xeih ak mulul pupu. Puiteh xil vus lasaha e sen xil vus xa teti xat ngan xil xa ladi e nim te xeih lamea reling xil e lakiri labe tan.
ACT 16:27 Lul ak misak ni vat te nim te xeih mitemanin holu. E melele xa mitamea, pusi xa puiteh xil vus milel e minemi bit vatxeih xil vus xa ladi e nim te xeih nan lalesae. Misak ni, milihi rat tiei te vaeen nan e bit vatil vin xi mun tang ni.
ACT 16:28 E Pol mikei nggeih ba ni bit, “!Onahasuk ti! Xamem vus madi tak.”
ACT 16:29 Ma vat ak mikei tengan lapo laet tova vamei. Di, miloh be rute xa Pol xal Saelas ludi en, mitingeiril pe metealu e len mulul pupu ve ulikanen.
ACT 16:30 Melele xa miling kuh moletin sav xil e nim te xeih ak, midel Pol xalu lustal ra nim te xeih. Di, misis xalu bit, “?Suv xalu, nipol ni itep tengan Hi iteh meulien e nou?”
ACT 16:31 Xalu lubit rilomun lubit, “Uling neketen nam e Suv Iesu e xi iteh meulien e xouk, xouk itel ngenom xil vus.”
ACT 16:32 Di, lusa sepinien usil Suv Iesu mini e mi ngenen xil mun.
ACT 16:33 E vongien nen tak, vat te nim te xeih ak mileh xalu e ba mikas moten menuk xil e vatuvualu e rute xa latehas xalu en. Di, Pol baptaes ni del ngenen xil mun tengan vapisen ni xa laling neketen nae e Iesu reitin.
ACT 16:34 Di, vat ak nggur pilei Pol xal Saelas latbe nesao e nim man, e misa anien mi xalu. E xil vus labesi xil holu vengan xa xil mei laneket e Hi.
ACT 16:35 Melele xa ut milan, moletin xil te lepisien lasil polis nae xil be nim te xeih del sepinien ak, “Ha mumaen moletin xalu xai ha vexalu imase.”
ACT 16:36 Ma vat te nim te xeih bit mesen ni mi Pol bit, “Moletin xil te lepisien lamaen xamil muliha vemil imase. Ma mukila mulistal muliha itel xat tomat na Hi.”
ACT 16:37 E Pol bit rilomun ni mi polis xil ak bit, “Neta sav xa latnakamet ti naha xa xamel matepol ni xa tesa, latesemae ni tengan lavas purun xamel pe met moletin xil. Di, laso xamel mabe nim te xeih. E xamel mabe hortan xalu te kantri te hal Rom. ?E taxeak, xil iexil bei tengan lasil xuxus ni xamel maloha? !E‑e, namak ti! Xil tang limei e lihit sore mi xamel, e liling kuh xamel e suse namel sung.”
ACT 16:38 Ma polis xil ladilomun ba labit mesen sepinien xil ak mi moletin te lepisien xil. E melele xa lalonge xa Pol xal Saelas lube hortan te kantri te hal Rom, ulixil mikan holu xa vat nae xil nalong ti xa latehas purun xalu votei tang.
ACT 16:39 Ma moletin te lepisien laba labit sore nae mi Pol xal Saelas. Di, ladel xalu lustal ra nim te xeih e latsis xalu tengan lalihe reling taon nae.
ACT 16:40 Melele xa Pol xal Saelas lumea reling nim te xeih, ludilomun ba lupus Lidia. E nim man, lukes viton Kristin xil e lusel xat xil vatei mun tengan lisoh ixeih e neketen nae. Di, lunggusil suse nalu luba.
ACT 17:1 Pol xal Saelas lukakao luba, lunggur sal lunggo taon te hal Ampipolis del Apolonia e mei lustal e taon xa mahulong te hal Tesalonaeka. E rute ak, nim te pispisientei na Siu xil da en.
ACT 17:2 Pol be nim te pispisien ak nggoni ngan taxa di pol vehakut ni. E Sabat tol, xi di misep kil sepinien xil xa di e Vanuvei Eo na Hi mi moletin xil.
ACT 17:3 Pol pisen ni memese mi xil xa Vanuvei Eo tehit lelen ni xa Mesaea na Hi imei, ilong pangas xi, ha imat, ti, imea rilomun ra maten. Biteni mak bit, “Mesaea xa Hi tehit xati xiak, ngan ak be Iesu xa di nasep usili mi xamim.”
ACT 17:4 Rute xil xa lateong ni sepinien nan lake reitin en e mei lamos e Pol xal Saelas. Mol‑Kris holu xa lamot mi Hi, del rut atou xil te rute ak xa labe eilep langgusil xalu.
ACT 17:5 E melele xa Siu xil lapusi mak, lanem misa ni xalu. Ma laleh viton vatxeih tatei xil xa labe te suse tang, e lasis xil tengan lisi petine moletin xil te hal Tesalonaeka tengan lisak purun Pol xal Saelas. E melele xa di lalang ves Pol xal Saelas tengan laleh xalu lalohe kot, lapol ni rumen tei xa eilep e moletin xil holu langgusil xil. Lanemi labit xalu ludi nim ma Tiesen, ma ba langgulen puiteh te nim man.
ACT 17:6 E melele xa latakamet ti xalu, xil ladal xat Tiesen del rut Kristin xil mun e lalihi xil mei lasoh pe met vat xil te taon ak tengan lapol ni kot vaha xat rin nae. Vatxeih xil ak lakei nggeih ba xat rin nae labit, “!Moletin xil xai di labilhiles nenemien na moletin xil vus te ut etan! E taxeak, xil lamei tengan lapol ni e taon nar.
ACT 17:7 E Tiesen xai di nggur pilei xil e nim man. Xil vus di langgur xoteh rae xil na suv toto nar te hal Rom vengan xa di lapet rat suv toto tei mun xa di lakesi ni Iesu.”
ACT 17:8 Melele xa vat xil del moletin sav xil lalong sepinien ak, iexil mikat pupu ven.
ACT 17:9 Misak ni, lasemae ni Tiesen del ngan tesav xil tengan lisa mani tova xa eilep mi xil labit, “Xamem muleh xat mani e namim xil ak. E xosxa tuemim xalu lalipol ni neta tei mun xa isa, ma mani namim xil ak ikesae reling xamim mei ihe mani namem sung.” Di, lamaen xil laba.
ACT 17:10 Melele xa vongien bemei, Kristin xil te hal Tesalonaeka lasil Pol xal Saelas lube taon te hal Beria tengan vasikoe xol meulien nalu. E melele xa ba lustal e hal Beria, luka sal lube nim te pispisien na Siu xil.
ACT 17:11 Lukameti xa moletin xil te taon ak langgur pilei sepinien nalu mili Siu xil te hal Tesalonaeka. Misak ni, e melengien xil vus, labuli kuhi ni Vanuvei Eo na Hi tengan lalang ves pis reitinen te naha xa Pol di pispisi ni mi xil.
ACT 17:12 Misak ni, holu e Siu xil del mol‑Kris tatei xil e ate‑Kris xil holu xa labe eilep e hal Beria mei laling neketen nae e Iesu.
ACT 17:13 E melele xa Siu xil xa ladi Tesalonaeka lalongeong ni xa Pol di bithiten sepinien na Hi e taon te hal Beria, xil labe rute ak mun. Mei lasi petine moletin xil te hal Beria tengan lisak purun Pol xal Saelas.
ACT 17:14 Vatakes, Kristin xil te hal Beria lasil Pol ba be bien tengan vahur tuturil tei. E Saelas xal Timoti ludit e Beria.
ACT 17:15 Rut Kristin xil ladel Pol labe taon te hal Atens, e laling pilei e rute ak. Di, ladilomun labe Beria del xat sepinien na Pol xa biteni bit Saelas xal Timoti laltemanon mei lalipusi e taon te hal Atens.
ACT 17:16 Melele xa Pol di datil Saelas xal Timoti e taon te hal Atens, xi milonge misa pupu vengan xa pusi xa nanao na hi sav xil labe holu tova tang e rute xil vus te taon ak.
ACT 17:17 Ma xi be nim te pispisien na Siu xil e di misep kil sepinien na Hi mi Siu xil del ngan xil xa latave Siu ti xa laneket e Hi. E melengien xil ngasen mun, be von bovarangen e taon ak e di misepin del xat hisit moletin xil vus xa di bisu mi xil.
ACT 17:18 Rut moletin xil xa mei lasep tetavoe del Pol labe titsa na vanut moletin lu, tei lakesi ni Epikiurias, e tei xalu mun lakesi ni Stoik. Xil lasis moletin xil usil pispisien na Pol labit, “!Ei! ?Unu xai di misep usil naha vari?” E rut moletin sav xil labit, “Lehit moletin ak di misep usil hi sav tatei xil xa ratakil ti mu.” Labiteni mak vengan xa Pol di misetu usil ‘Iesu’ e ‘Mea Rilomunen.’
ACT 17:19 Ma, vatei, lasis Pol tengan vamei e von totanen tei te taon ak xa lakesi ni ‘Ariopakas.’ Labiteni mini labit, “Xamem mabit makil ti pispisien hu nam iaxa di opispisi ni mi moletin xil.
ACT 17:20 Rut sepinien xil xa xouk di obiteni be neta hu mi xamem, e mabit makil ti koute teni.”
ACT 17:21 Xil labiteni mak vengan xa moletin xil vus te taon xa mahulong te hal Atens e ngan halesav xil mun xa ladi en, vehakut, iexil bei tengan latumul e ti lateong usil holesok hu xil vus xa di mistal tengan likila ti lisep usili.
ACT 17:22 Ma Pol ba misoh pe met kaonsel te taon ak e moletin sav xil mun. Di, biteni mi xil bit, “Inou napusi xa xamim, moletin xil te hal Atens, di mumerere kuhi ni hi namim xil nggo sexien namim xil vus.
ACT 17:23 Vengan xa, melele xa di nakakao nakapis e taon namim, napus kila xa di mumot mi holesok xil holu. E nakamet von moten tei xa latetis en latehit, ‘Hor na Hi xa xamem matakil ti.’ Misak ni, xosali, nihit kil Hi ak mi xamim, ngan xa di mumot mini, neta sav xa mutakil ti.
ACT 17:24 Hi ak tepol ni ut etan e holesok xil vus xa ladi en. Xi tasen iaxa be Suv te ut nesao e ut etan. E xi tara ti e nim mu hor tova xa moletin xil tang di lapol ni.
ACT 17:25 Xir rasakras ravatutou ni ni neta tova, vengan xa xi tasen tang iaxa be vatit meulien xa tepol ni moletin xil del holesok nae xil vus.
ACT 17:26 Nggo moletin tei takes, Hi ak tepol ni hisit moletin savsav xil e miling kekes ni xil e ut xil vus te ut etan tengan liti e tan nae xati. Reitin, xi tepol ni haxot te tan xa ladi en. E xi di buli xat melengien nae xil vus e mikil kuhi xa meulien nae ihe teviei itep.
ACT 17:27 Xi tepol ni xil tengan ti lilang vesi ha vuma … xos ti e xil likameti. Vengan xa xi tara ti sotin ra xir.
ACT 17:28 Nggoni ngan taxa moletin tei tehiteni xa tehit, ‘Nggo xeihen nan kestang, xir di rameul, di rakakao e di rapol ni neta ngan.’ E nggoni ngan taxa rut moletin te tisen namim xil latetisi latehit, ‘Xir mun rabe horamue nan xil.’
ACT 17:29 “Reitin, e vengan xa rabe horamue nan xil, rakila xa Hi meul. Rinanemi ti rinahit xi tameul ti nggoni nanao tei xa moletin pol ni nggo gol mu silva mu hat nggusil metisouen e nenemien nan tang.
ACT 17:30 Tetiamu, e melele xa moletin xil latnakil ti mu Hi, xi tenasa pangasien ti ve hisit tesaen xil vus xa latepol ni. E taxeak, xi di misemae ni moletin xil vus e ut xil ngasen tengan lihiles ra tesaen nae xil.
ACT 17:31 Xil lihiles meulien nae vengan xa xi teling xat Melengien te Lepisien ngamu. E tehosei moletin tei tuei xa ilepis rin na moletin xil vus te ut etan ihusil sexien xa imal. E rakila xa Hi tehosei moletin ak vengan xa tesak ni temea rilomun ra maten.”
ACT 17:32 Melele xa moletin xil lalong Pol misep usil moletin tei xa temea rilomun ra maten, rute xil lapol pepamen ni e rute sav xil labiteni labit, “Iemem bei tengan mulong xouk usep usil rin ak e melengien sav tova sung.”
ACT 17:33 Ma melele xa Pol misepin bus, be reling xil e von totanen ak.
ACT 17:34 E rut moletin xil langgusili e mei laling neketen nae e Iesu. Tei e xil tehe moletin tei te kaonsel ak, hisen Daionaisas. Atou tei mun teke reitin e sepinien na Pol, hisen Damaris. Xalu del rut moletin sav xil mun.
ACT 18:1 Melele xa Pol misepin mi ngan xil te kaonsel te hal Atens bus, ba sung be taon xa mahulong te hal Korin.
ACT 18:2 E inggak, Pol mikamet Siu tei, hisen Akuila xa be ngan Pontas. Xi temei rohon tang e Korin tetel atou nan xa hisen Prisila. Xalu lutexo Itali lutemei e Korin e melele xa suv toto Klodias tesa rae tei tehit Siu xil vus lihe reling Rom e litilomun lihe vonine xati. Ma Pol ba misao ni xalu.
ACT 18:3 Pol mikameti xa Akuila di pol ni nim tavolin xil. E vengan xa ngan ak be polien xati xa Pol di tepol ni tetiamu, Akuila xal Prisila lubit bos xa Pol ite visal xalu e latipol vituei.
ACT 18:4 E Sabat xil vus, Pol be nim te pispisienna Siu xil. E inggak, xi di misep tetavoe del xil e misak pisi tengan vahit kil reitinen usil Iesu mi Siu xil del ngan xil xa latave Siu ti tengan likila liling neketen nae en.
ACT 18:5 E melele xa Saelas xal Timoti lunggo provins te hal Masedonia lumei e taon te hal Korin e provins te hal Akea, Pol mistokovein polien nan te nim tavolin e misa xi tengan ihithiten longeongen hos kestang. Xi be nim te pispisien na Siu xil e bit kila mi xil xa Iesu be Mesaea xa Hi tehit xati tengan imei iteh meulien e moletin xil.
ACT 18:6 E xil lasin sepinien nan e di lasepsisili tang. Misak ni, Pol mirang rerat meas te nim te pispisien ak ra eising nan pe metexil tengan vahe selxatien tei mi xil xa Hi isa pangasien mi xil vengan xa latahur pilei xi ti mu longeongen hos xa ngguri. Pol biteni mi xil bit, “!Be xamim Siu xil vari iaxa di mulihi pangasien bemei xat xamim mun tang, e rin navan tovuol en! !Ma taxeak, niha nihithiten longeongen ak iha mi ngan xil xa latave Siu ti!”
ACT 18:7 Ma Pol be reling nim te pispisien ak del Siu xil, e ba be nim ma moletin tei xa tave Siu ti e di mot mi Hi, hisen Titias Sastas. Nim man dat sangas visal nim te pispisien na Siu xil.
ACT 18:8 Vat te nim te pispisienak, hisen Krispas. Xi del ngenen xil lateling neketen nae e Suv Iesu. E mol‑Korin xil holu mun xa lateteong ni sepinien na Pol, xil mun laling neketen nae e Iesu e lamaen Pol baptaes ni xil.
ACT 18:9 E vongien tei, Suv misepin mi Pol nggo metuveen tei bit, “!Onata votei ti! !Ti uhithiten sepinien navan xil e ulum nakan ti!
ACT 18:10 Inou nadat visaluk e di nadutou ni xouk. Ninamaen ni ti neta naxul xouk vengan xa moletin xil holu xa ladi e taon ak labe navan.”
ACT 18:11 E Pol tete Korin huram tei e aveti tei e he sav (6), e di tepispisi mi moletin xil usil sepinien na Hi.
ACT 18:12 Melele xa Pol teta tamu e taon te hal Korin, kavmen te hal Rom teling xoles vat te provins te hal Akea xa Korin da en. Vat hu ak xa nggur voninen, hisen Kalio. Melele xa Siu xil lapusi mak, xil holu ba ladal xat Pol, e langguri be kot tengan Kalio ilepis rin nan.
ACT 18:13 Xil labiteni mi Kalio labit, “!Moletin ak di misak pisi tengan vapol ni moletin namem xil ti lamot mi Hi nggo sexien tei xa nggur xoteh rae namem xil!”
ACT 18:14 Pol tasepin ti mu, e Kalio biteni mi Siu xil bit, “Xamim Siu xil, xosxa xamim mubit moletin ak pol ni neta tei xa misa ba xat rae xil te hal Rom mu sexien sav tei xa eilep, ma momal tang tengan inou niteong ni sepinien namim.
ACT 18:15 E vengan xa di mungor usil rut sepinien namim xil kestang, usil his moletin namim xil, e usil rae namim xil tang, ma ihos mak mu xa xamim tang mumal ni. Inou ieok ti tavei tengan nalepis hisit rin xil xa mak.”
ACT 18:16 E Kalio misil rerat xil ra kot nan.
ACT 18:17 Di, vanut moletin xil xa ladi inggak ladal xat vat te nim te pispisien na Siu xil, hisen Sostenis, e labasi e von koten vari. Kalio pusi, e bit nakil ti.
ACT 18:18 Pol da e taon te hal Korin melengien holu. Di, pol ni nenemien nan tengan itilomun ihe provins te hal Siria. Misak ni, misep ling Kristin xil te hal Korin, e mikakao ba be taon te hal Senkaria xa pasis te tuturil xil da en. E Prisila xal Akuila lunggusil Pol latoba. Melele xa latduxoh Senkaria, Pol kot hilin be vatumas tengan vapisen ni xa tepol vuol ni hitxatien tei xa tepol ni tetel Hi. Di, xatel latnggur tuturil tei e latoba latobe provins te hal Siria.
ACT 18:19 Melele xa laduxoh taon te hal Efeses, Pol ba be nim te pispisien e misepin del Siu xil en. Di, Pol bit bos tengan iling Prisila xal Akuila inggak.
ACT 18:20 Siu xil te hal Efeses lasis Pol tengan vata vatel xil melengien vahe vahis mun, e xi tamaen ni ti.
ACT 18:21 E melele xa miling xil, biteni bit, “Xosxa Hi imaen ni, ma nitilomun nimei visal xamim.” Di, be reling Efeses e nggo tuturil tei ba.
ACT 18:22 Melele xa tuturil ak duxoh pasis te hal Sesaria, Pol be ut e mikakao ba be Serusalem tengan vasao ni ngan xil te sias inggak. Pol da vuteili tang del xat xil, di, mikakao melengien vahis ba be taon te hal Antiok.
ACT 18:23 Pol de inggak aveti vahis. Di, be reling taon te hal Antiok e ba tengan vasao ni vanut Kristin xil holu e tan te hal Frikea e provins te hal Kalesia. E rute xil vus, Pol di dutou ni Kristin xil e misak ni neketen nae e Iesu mei nggeih mu.
ACT 18:24 E melele nen ak, Siu tei te hal Aleksandria temei tete taon te hal Efeses, hisen Apolos. Xi be moletin tei xa di misepin kuhi mak e mikil kuh sepinien xil xa di e Vanuvei Eo na Hi.
ACT 18:25 Melele xa bemei, telong longeongen hos usil Iesu ngamu. E melele xa tesep usili, sepinien nan momal e di pispisi mi moletin xil del eimaeen. E xi mikil kes ni sexien te baptaes xa Sion tepol ni xa tepisen ni xa moletin tehiles ra tesaen nan xil.
ACT 18:26 E melele xa Apolos di misepin e nim te pispisien na Siu xil, lapusi xa ulikanen tovuol en. Ma melele xa Prisila xal Akuila lulonge, lusisi tengan ihusil xalu latihe tim salu. Di, ludotan dela e lusep kil longeongen hos mini tengan vakil kuhi mu.
ACT 18:27 Melengien vahis mei mitavi, e Apolos pol ni nenemien nan tengan ihe taon te hal Korin e provins te hal Akea. Ma Kristin xil te hal Efeses ladutou ni e ladis uvei tei ba ni Kristin xil te provins te hal Akea tengan xa lihur pilei melele xa istal mi xil. E melele xa Apolos duxoh xil, dutou ni ngan xil xa mei labe Kristin xil nggo eheien hos na Hi.
ACT 18:28 Melele xa Siu xil te hal Korin lamei tengan lasep tetavoe vatel Kristin xil pe met moletin xil, Apolos pisen kila nggo Vanuvei Eo na Hi xa Iesu iaxa be Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei.
ACT 19:1 Melele xa Apolos di tamu e taon te hal Korin, Pol mikakao nggo vathu xil te provins te hal Kalesia e mei mistal e taon te hal Efeses. E inggak, xi mei bisu ni rut Kristin xil.
ACT 19:2 Ma misis xil bit, “?Melele xa mei muneket e Hi, Ninin Eo temei tepolu e xamim, mu tenapolu ti e xamim?” E labit rilomun ni mini labit, “E‑e. Xamem matakil ti xa Ninin Eo be naha.”
ACT 19:3 Ma Pol misis xil mun bit, “?Ma xamim munggur hisit baptaes eah?” E xil labiteni mini labit, “Manggur hisit baptaes nggoni ngan taxa Sion di tepol ni.”
ACT 19:4 Ma Pol biteni mi xil bit, “Sion tebaptaes ni moletin xil tengan vapisen ni xa latehiles ra tesaen nae xil. E xi tehiteni mi Siu xil xa xil mei liling neketen nae e ngan xa imei itutou ni. E moletin ak be Iesu.”
ACT 19:5 Melele xa lalong sepinien na Pol, lamaen ni baptaes ni xil e his Suv Iesu.
ACT 19:6 Di, Pol miling hen e xil, e Ninin Eo mei polu e xil, e misak ni xil di lasepin ni hisit sepinien sav xil xa latnakil ti mu tetiamu, e labit lelen sepinien xa Ninin Eo di pisen ni mi xil.
ACT 19:7 Moletin xil ak sangas labe lu e le tei (12).
ACT 19:8 Pol dat Efeses e ba di be nim te pispisienna Siu xil aveti tol (3), e ulin takan ti tengan vasep tetavoe vatel moletin xil usil suse xa moletin xil mei liti pe lelaxatien na Hi tengan xi mei ihe suv toto e meulien nae.
ACT 19:9 E rute ngan xil te nim te pispisien vatixil nggeih e latake reitin ti e sepinien xil na Pol. E pe met moletin xil, moletin xil ak laso sepinien xil xa misa ba ni Kristin xil xa langgusil xat suse na Suv Iesu. Misak ni, Pol mistokovein xil, E ngan xil xa laling neketen nae e Iesu langgusili. E ba sung be von vitueien na moletin tei, hisen Tiranas. E inggak, e melengien xil vus, Pol di misep tetavoe del hisit moletin xil vus.
ACT 19:10 Pol pol ni mak huram lu (2), e moletin xil vus xa ladi e provins te hal Esia, Siu xil e ngan xil mun xa latave Siu ti, lateteong ni longeongen hos usil Suv Iesu.
ACT 19:11 E melele nen ak, Hi di tepol ni hisit merekel sav xil tehe holu texo polien na Pol.
ACT 19:12 Vengan xa, tave ti neta xa ngan xil xa lamesei latamei ti visali, xosxa laduxoh saxut kaliko xa Pol di tepol tetela, ma mesien nae mu ninin tesa xa da e xil lalesae reling xil.
ACT 19:13 E melele nen ak, vanut Siu vutei xil di latekapis e rute xil e di latehit lakila lavol rerat ninin tesa xil ra moletin xil. E melele xa lapusi xa his Suv Iesu nggur xeihen, xil laba labiteni mi ninin tesa xil labit, “!E his Iesu xa Pol di bit usili, nasemae ni xouk tengan uhe reling moletin ak!”
ACT 19:14 Siu lu e he sav (7) ladi xa di lapol ni hisit sexien ak. Xil labe nat vatixar na pris xil, hisen Skeva.
ACT 19:15 Vatei, melele xa di lasak pisi tengan lapol ni vamak, ninin tesa tei bit rilomun ni mi xil bit, “Iesu nakila, e Pol mun nakila. ?E xamim, mube visi vari?”
ACT 19:16 Di, moletin xa ninin tesa da en but xat xil e bas purun xil misa xa misa. Dal papas eising nae reling xil e mikal kukul tenbexil. Ma nat Skeva xil ak langgul ni re e laloh reling tim san, laka hon tang laba.
ACT 19:17 Melele xa moletin xil vus te hal Efeses lalongeong usil rin ak, xil vus ulixil mikan pupu. E Siu xil del ngan xil mun xa latave Siu ti lapet rat his Iesu be nesao mu e lamerere ni.
ACT 19:18 E melele nen ak, moletin xil holu mu mei laling neketen nae e Iesu, e pe met moletin xil labit rerat tesaen xuxus nae xil.
ACT 19:19 E holu e ngan xil xa latepol ni eimas laleh viton vanuvei nae xil xa sepinien te eimas di en, e mei ladin ni pe met moletin xil. E melele xa labit lakil kuh ti xa mani te vanuvei xil ak be mani eah, lakameti xa mani nen duxoh milian be hanutap lu e he xalu mun (50,000,000).
ACT 19:20 Mak, ma moletin xil lapus kil xeihen na Hi, e moletin holu mu mei lake reitin e longeongen hos usil Iesu Kristo.
ACT 19:21 Dutou ni ngan xa holesok xil ak testal, Pol milonge nggoni ngan xa Ninin Eo ien bei tengan itilomun ikakao ihe provins xalu te hal Masedonia del Akea e suse nan tengan ihe Serusalem. Xi minemi bit, “Melele xa nihe Serusalem ivus, ti, niha sung e taon xa mahulong te hal Rom.”
ACT 19:22 Ma misil moletin lu te tutouen tengan laltiamu ni lalihe provins te hal Masedonia, hisealu Timoti xal Urastas. E Pol da luvoluv tamu e taon te hal Efeses e provins te hal Esia.
ACT 19:23 Melele xa Pol da tamu e Esia, ngongoren tei xa eilep testal xa mi Kristin xil xa di langgusil xat suse na Suv Iesu.
ACT 19:24 E hal Efeses, moletin tei da xa di pol ni nanao xil ni silva xa langgur nini nim te moten na hi tei xa lakesi ni hi Artemis. Moletin ak, hisen Demitrias, e xi del moletin sav xil mun xa di lapol ni hisit polien ak di langgur mani holu nggo en.
ACT 19:25 Misak ni, Demitrias mikes viton ngan xil vus xa di lapol ni nanao xil nggoni xi. Melele xa lamei vituei, biteni mi xil bit, “Tiramue xil, xamim mukila xa xir di rapus hosien nar nggo hisit polien ak.
ACT 19:26 Xamim di mupusi e di mulong naha xa Pol di pol ni. E taon ak te hal Efeses e e rute xil vus e provins te hal Esia, xi di bilhiles nenemien na moletin xil holu bit hi xil xa moletin xil tang di lapol ni, xil latave reitin ti. Ve rin ak, moletin xil holu di latamot ti mun mi hi Artemis.
ACT 19:27 !Ngan ak misa pupu mi xir! Sepinien nan ipurun meulien te polien nar. Vengan hi Artemis be eilep mak mu, e momal tengan moletin xil vus te provins te hal Esia lamerere ni. !E sepinien na moletin ak ikila ipol ni moletin xil linem isa mi hi nar e ipol ni his hi Artemis mei ihe neta sav tang! !Ngan ak misa tova tang!”
ACT 19:28 Melele xa vanut moletin xil ak lalong sepinien xil ak, iexil mikat pupu. Ma latamea e lakekei ni nggeih labit, “!Artemis be hi na mol‑Efeses xil! !Ripet rat hisen!”
ACT 19:29 Rumen te ekaten nae ba mikapis e rute xil vus te taon ak. Misak ni, moletin xil vus laloh lamei vituei e vanut moletin xil xa mahulong. E laba ladal xat moletin lu te provins te hal Masedonia xa di lunggusil Pol lumei, hisealu Keas e Aristakas. Ladal kakao ni xalu mei ba laling xalu e von vitueien xa eilep te hal Efeses.
ACT 19:30 Melele xa Pol nggur longeongen usil naha xa di mistal, ien bei tengan vahe pe met moletin xil ak tengan vasep kil rin nan mi xil. E Kristin xil te rute ak lasikoe xole bit nava ti.
ACT 19:31 Rut vat xil mun te provins ak xa labe timue xil na Pol mun lasa sepinien ba mini labit nava ti visal von vitueien ak.
ACT 19:32 E von vitueien ak, moletin xil di lapol ni rumen tei xa mahulong. Rut moletin xil di lameun ni neta tei. E ngan tesav xil di lameun ni neta sav mun. E moletin xil holu latakil ti veneh ma di lamei vituei mak.
ACT 19:33 Di, rut Siu xil ladivin vat tei nae mei misoh pe met moletin xil tengan isep kila xa rin na Siu xil tovuol e holesok xil ak, hisen Aleksanda. Misak ni, misa hen tengan vapol xil mei lati votei.
ACT 19:34 E melele xa lapus kila xa Aleksanda be Siu tei, xil vus lakekei ni nggeih vatei mun labit, “!Artemis be hi na mol‑Efeses! !Ripet rat hisen!” Xil langgulehi lameun mak ba vuma … duxoh haoa lu (2).
ACT 19:35 Di, melele xa klak te hal Efeses bemei e misak ni moletin xil ladi votei, biteni mi xil bit, “!Moletin xil te hal Efeses! Moletin xil vus lakila xa taon nar di miketeh xol nim te moten na hi Artemis. E xir di raketeh xol nanao eo nan xa temot texo ut nesao e temei e etan mi xir.
ACT 19:36 Moletin tovuol mikila vahit netak be luvosen. Misak ni, mupol ni nenemien namim ihe tan, e munapol ni ti mun sexien xil xa mitalang.
ACT 19:37 Xamim mudel moletin xalu ak lumei inggak, e xalu lutnakan ni ti neta ra nim te moten na hi nar, mu lutnaso ti sepinien xil xa vasa vaha xati.
ACT 19:38 Ve rin ak, xosxa Demitrias del moletin te polien sav xil xa di langgusili iexil bei tengan laso sepinien tova xa misa vaha xat rin na moletin tei, xil likila lipol ni sung ixo sexien xa momal teni vengan von koten iaxa be rute xa momal tengan limal ni rin ak en.
ACT 19:39 E xosxa iemim bei neta ti mun, ma mutatil melengien xati te totanen nar xa ti imei, e moletin xil te kaonsel te taon ak iaxa limal ni sung.
ACT 19:40 !Vengan naha xa di rapol ni xosali ak tamal ti! E vat xil te taon nar likila lileh xir ngasen rihe von koten. E xosxa xil lipol ni imak, ma xir rasakras ravit kila mi xil veneh ma di rapol ni rumen xa eilep xiak.”
ACT 19:41 Melele xa misepin bus, klak ak misil rerat moletin xil labe tim sae xil.
ACT 20:1 Melele xa rumen te ekaten ak e hal Efeses bus e nenemien na moletin xil be tan, Pol mikes viton Kristin xil e pet rat nenemien nae del sepinien nan. Di, misep ling xil e ba be provins te hal Masedonia.
ACT 20:2 E rute xil vus e provins xalu ak, Pol misao ni Kristin xil e misa sepinien te selxatien tengan vatutou ni xil ni. Di, mikakao ba be provins te hal Akea.
ACT 20:3 E inggak, Pol ba mikapis e taon xil aveti tol (3). E melele xa di bue xat xi tengan vahe reling rute ak e vatilomun vahe provins te hal Siria, Pol milong kila xa rut Siu xil di lapol ni lingxatien tei tengan lihas vini e suse nan. Misak ni, Pol biles nenemien nan e dilomun nggusil suse nan be provins te hal Masedonia.
ACT 20:4 Pol mikakao del moletin xil ak: Sopata xa be nat Piras te hal Beria; Aristakas xal Sekandas te hal Tesalonaeka; Nggeas te hal Derbi; Tikikas xal Tropimas te hal Esia; e Timoti mun xa be ngan Listra tei.
ACT 20:5 Melele xa laduxoh taon te hal Pilipae, rut moletin xil ak langgo tuturil tei labe taon te hal Troas diamu ni Pol e ladatili e taon te hal Troas.
ACT 20:6 E xamem xal Pol, madi e hal Pilipae duxoh hoxalite te Melengien xil te Beret xa Is Tovuol En. Di, inou Luk natekakao vituei tetel xil e kakaoen nae. Ma mastokovein Pilipae e manggo tuturil tei e maloh en melengien lim (5), di, maduxoh Troas. Inggak, xamem mabituei del ngan xil xa latetiamu, e madi e taon te hal Troas wik tei.
ACT 20:7 E melele xa di mabue xat xamem tengan mave reling rute ak, mamei vituei del Kristin xil te hal Troas e Sarere vongien tengan mavur vituei ni anien eo na Suv. Pol mikila xa, makoe nen tang, ihe reling xil. Misak ni, misetu mi moletin xil e dit misepin ba vuma … duxoh hilaep te vongien.
ACT 20:8 Rute xa di madi vituei en be von toen xa de nesao xa be tol nen. E laet holu di lapili en.
ACT 20:9 E melele nen ak, horam maxoe tei di dotan de windo, hisen Iutikas. E melele xa Pol di tamu misepin, horam maxoe ak miteong ni sepinien nan ba vuma … meten minoh, ma pat. Latemanin, e horam maxoe ak mot nggo windo nesao mei mirum e tan. E melele xa ba lapusi, lakameti xa mat.
ACT 20:10 E Pol be visali, mitingeiril be tan, e por xati. Di, biteni mi xil bit. “!Munanexo ti, xi tamat ti, meul tang da!”
ACT 20:11 Di, Pol del moletin sav xil ladilomun labe von toen xa de nesao, e langganien vituei. Langganien bus, Pol misepin rilomun mi xil ba vuma … ut milan. E makoe nen ak, Pol e ngan xil xa lakakao dela lastokovein xil laba.
ACT 20:12 E horam maxoe ak, ladela labe tim san, e labesi xil himetu vengan xa meul tang da.
ACT 20:13 Pol mistokovein taon te hal Troas e mikakao tengan vahe taon te hal Asos xa tave sotin ti. E xamem mabe pasis tengan maxo tuturil tei e ha muhur Pol e Asos.
ACT 20:14 E melele xa maduxoh Asos, mapusi xa Pol di datil xamem ngamu. Ma mangguri be xamem e tuturil e mabituei mabe taon te hal Mitilen.
ACT 20:15 Tuturil xa madi en be reling Mitilen e miloh ba. Ut milan, maduxoh Kios. Di, e makoe sav nen, mastal e aelan te hal Samos. Di, e melengien sav nen, mabe ut e taon te hal Maelitas.
ACT 20:16 Tuturil ak tava ti e taon te hal Efeses vengan xa Pol tepol ni nenemien nan tuei tengan navas melengien ti nave holu e provins te hal Esia. Ien bei mak mu tengan vatuxoh Serusalem vatemanon vatiamu ni melengien te Pentekos.
ACT 20:17 Melele xa madi tamu e taon te hal Maelitas, Pol misil eloheoh nan tei ba pus elda xil te sias te hal Efeses bit limei lipusi.
ACT 20:18 E melele xa lamei, madotan vituei e Pol biteni mi xil bit, “Xamim mukil sexien navan xil e melele xa natemei nateti tetel xamim e provins te hal Esia, e melengien kokot teni tetuxoh melengien xa natehe reling xamim nateha.
ACT 20:19 E melele nen ak, di natepol ni polien na Suv tetel nenemien xa be tan e, melele xil holu, simetok teleh ve xamim. Natepol ni temak, tave ti neta xa melengien holu natekameti te xeih ve lingxatien xil xa rut Siu xil latepol ni teha xat nou.
ACT 20:20 Mukila xa natesa sen holesok xil tengan vatutou ni meulien namim texo neta xa natehithiteni mi xamim e natepispisi ni. Melele xa ratemei vituei e von vitueien mu nim nar xil, natnasoson ti neta vari ra xamim.
ACT 20:21 Natesel xat xamim vus, Siu xil del ngan xil xa latave Siu ti, tengan muhiles ra tesaen xil namim e mumei visal Hi. E natesel xat xamim mun tengan muling neketen namim e Suv Iesu.
ACT 20:22 “E taxeak, Ninin Eo di del nou tengan name Serusalem. E natakil ti naha tova iaxa ixul nou en.
ACT 20:23 Vengan xa e rute xil vus xa di natesao en, Ninin Eo di pisen ni minou xa nave nousav ti, nihe nim te xeih e ti lisak purun nou.
ACT 20:24 Tave ti neta xa mak, natanem ti tave holu usil meulien navan. E ieok bei tengan nipol vuol ni polien xa Suv Iesu tesa ni minou tengan ti nihithiten longeongen hos usil eheien hos na Hi. Ieok bei tang tengan xa ti nihusil xat suse te lohen xa Suv teling nou en ha ituxoh hoxalite teni.
ACT 20:25 “Melele xa nateti tamu visal xamim, ba natekapis e ut xil vus namim e di natehithiteni mi xamim suse xa mei muhe moletin xil na Hi e muti pe lelaxatien nan. E taxeak, nakila xa xamim vus musakras mupus rilomun ni nou.
ACT 20:26 Ve rin ak, xosali, ieok bei namit mesen ni mi xamim xa xosxa tei e xamim ikesae e taling ti mu neketen nan e Iesu, rin navan tovuol en.
ACT 20:27 Vengan xa inou natnasoson ti neta ra xamim. E natesep vuol ni holesok xil xa Hi ien bei tengan vapol ni e meulien na moletin xil.
ACT 20:28 Ma muxuxou kuhi ve xamim e ve moletin xil na Hi xa Ninin Eo miling xil ladi e hemim. Mulaxat kuh xil vengan xa labe Sias na Hi xa texal rat xil texo re Natneli xati.
ACT 20:29 Nakila xa itutou ni ngan xa niha, rut moletin xil mei listal e lisak purun xamim ixoni kuli reran xil xa mei lastal langas vin sipsip xil e latanem pupu ni ti usil meulien nae.
ACT 20:30 Xos rut moletin xil mei listal lixo ngan xil xa di lamos e sias namim, xa mei lihiles reitinen na Hi e lisep luvos Kristin sav xil tengan lihusil pispisien nae xil.
ACT 20:31 Misak ni, muxuxou kuhi ve xamim. Munem usil huram tol (3) xa nateti mi xamim, e tetep iaxa, melengien tetuxoh vongien, di natesel xat xamim tetel simetok xa teleh tengan munake reitin ti e pispisien sav xil.
ACT 20:32 “Ma, xosali, naling xamim e he Hi tengan ilaxat kuh xamim. Sepinien usil eheien hos nan isak ni neketen namim mei ixeih mu. E nggo sepinien xil na Hi, xi di bit xati xa isa tuxolxatien mi xamim e mi ngan xil vus xa tepol ni xil labe moletin eo nan xil.
ACT 20:33 Melele xa nateti mi xamim, natnasis ti moletin tengan vasa mani mu eising xil minou.
ACT 20:34 Xamim mukil kuhi mak xa natepol tetel heok xalu tengan makamet holesok xil xa inou tetel moletin navan xil iemem tehei tengan muvuri.
ACT 20:35 Texo sexien navan xil xa natepol ni pe metemim, natepisen ni xa melele xa rapol nggeih, rakila ti ritutou ni ngan xil xa lamerou. Ngan ak ixoni sepinien xa Suv Iesu vari tang xa tehiteni melele xa tehit, ‘Sien te sanien xa di osa ni di mili sien te naha xa di ongguri.’”
ACT 20:36 Melele xa Pol misepin bus, mitingeiril be tan del xil vus e misis ve xil.
ACT 20:37 Xil vus lamuis e lasa hexil ngga xole. Di, lapesum e vin e lasep lingi.
ACT 20:38 Lalonge misa himetu vengan xa Pol tehiteni mi xil xa xil linapus ti mun. Di, lalingi be tuturil, e ladilomun labe tim sae xil.
ACT 21:1 Melele xa masep ling elda xil te sias te hal Efeses bus, mabe tuturil ak e mabe aelan te hal Kos. Di, visuvong nen, mei maduxoh aelan te hal Rods. Rods bus, tuturil ak miling xamem e taon te hal Patara.
ACT 21:2 E inggak, makamet tuturil teimun xa di labue xati tengan vahe tan te hal Fonesia, ma mabut en maba.
ACT 21:3 Maloh e tuturil ak e mei matavi e aelan te hal Saepras e rin xa be saot. Maba vuma ... maduxoh taon te hal Taer e provins te hal Siria. E inggak, tuturil miso rat holesok xil xa teti e vangite.
ACT 21:4 E taon te hal Taer, makamet rut Kristin xil e madi visal xil wik tei. E melele xa madi tamu visal xil, Ninin Eo pisen kila xa neta tei xa misa di datil Pol e hal Serusalem. Ma lasak pisi tengan laviles nenemien na Pol, e lasakras.
ACT 21:5 E melele xa tuturil bue xat xi tengan vaha, Kristin xil vus te hal Taer, tiramue xil, atou nae xil del horamue nae xil mun laba tengan laling xamem e tuturil. E bien, xamem vus matingeiril e masis vituei.
ACT 21:6 Di, lasep ling xamem, laling xamem e tuturil, e ladilomun labe tim sae xil.
ACT 21:7 Ma tuturil be reling taon te hal Taer e ba be taon te hal Patolemas. E inggak, masao ni Kristin xil e madi visal xil melengien tei.
ACT 21:8 Di, visuvong nen, tuturil xa madi en miloh ba be taon te hal Sesaria. Inggak, masao ni Kristin tei xa hisen evanselis Pilip, e madi vituei e tim san. Xi be tei e dikon xil xa labe lu e he sav (7) xa latehosei kokot ni e hal Serusalem.
ACT 21:9 Natnahin xil labe hat (4) xa latateli ti mu. Melele xil holu, Ninin Eo mei di pisen sepinien xil mi xil e di labit lelen ni sung mi mosav xil.
ACT 21:10 Xamem madi e tim sa Pilip melengien vahis. E melele xa madi inggak, provet tei mei mistal nggo Sudea, hisen Akabas.
ACT 21:11 Melele xa pus xamem, bemei visal xamem e nggur rat atuatu na Pol. E del atuatu nan, Akabas bar xat tasen ni len e hen xalu. Di, bit lelen ni bit, “Ninin Eo iaxa di biteni xa moletin xa atuatu nan xiak, Siu xil livar xati imak e melele xa ha ituxoh Serusalem. Ti, lisa rati ihe he ngan xil xa latave Siu ti.”
ACT 21:12 Melele xa malonge mak, xamem del moletin sav xil mun madakes Pol tengan nava ti mu Serusalem.
ACT 21:13 E Pol bit rilomun ni bit, “?Veneh ma di mumuis mak? Di musak ni tinok mun di muis. E inou nabue xat nou ngamu tengan livar xat nou mu lihas nou nimat e Serusalem ve neketen navan e Suv Iesu.”
ACT 21:14 Melele xa mapusi xa masakras maviles nenemien nan, ma malingi da nga tang. E mabiteni tang mini mabit, “Masis tengan Suv ipol ni mi xouk ixoni ngan xa xi ien bei.”
ACT 21:15 Melele xa madi e Sesaria melengien vahis, mabue xat xamem tengan mave Serusalem.
ACT 21:16 Rut Kristin xil te hal Sesaria mun mei lakakao vituei del xamem e laling kuh xamem e tim sa moletin tei, hisen Neson te hal Saepras. E melele xa Sias be neta hu, Neson be tei e ngan xil xa lateling kokot ni neketen nae e Iesu.
ACT 21:17 Melele xa xamem maduxoh taon te hal Serusalem, Kristin xil langgur pilei xamem del sien.
ACT 21:18 E visuvong nen, Pol be xamem ba mapus elda Temis del elda sav xil mun te sias.
ACT 21:19 Melele xa Pol bit bos makoe mi xil, mitumul mi xil usil holesok xil ngasen xa Hi di tepol ni mi ngan xil xa latave Siu ti texo polien nan xil.
ACT 21:20 Melele xa elda xil lalong holesok xil xa Pol di bit usili, xil vus lames Hi ven. E labiteni mini labit, “Tua Pol. ?Opusi? Siu xil holu pupu mei lateling neketen nae e Suv Iesu. E xil vus nenemien nae nggeih tova tang tengan lihusil xat rae xil na Mosis.
ACT 21:21 E xil latehur longeongen xa xouk di opispisi mi Siu xil xa ladi e tan na moletin xil xa latave Siu ti tengan ti linahusil ti mun rae xil na Mosis. Latelongeong ni mun xa di otehiteni mi xil tengan linapol ni horamue nae xil ti linave vexahu, e linahusil xat ti mun sexien matu nar xil.
ACT 21:22 Navehi ti, xil lilongeong ni xa xouk ostal ngamu inggak. ?Ma, ti ripol ni itep?
ACT 21:23 Ve rin ak, momal tengan upol ni naha xa di mabiteni minuk. Moletin hat (4) ladi inggak xa latepol ni hitxatien tei tetel Hi.
ACT 21:24 Ha umos itel xil muhe Nim Eo na Hi e muhusil xat sexien xil te serev moten moletin en. E melele xa muha tengan musa sanien eo namim, xouk iaxa uxal sipsip namim xil. Melele xa mupol vuol ni, ma mukila mukot hilimim mei muhe vatumas tengan ipisen ni xa mutepol vuol ni hitxatien namim tetel Hi. Imak, ma moletin xil vus lipus kila xa longeongen tesa xa di langguri usiluk tave reitin ti. Xil lipus kila sung xa di tamu omerere ni rae xil na Mosis e di olong xat xil.
ACT 21:25 E usil rin na ngan xil xa latave Siu ti xa lamei labe Kristin, xamem matesa uvei tei tuei tehat mi xil. E uvei ak, matesis xil tengan linaxa ti anien xil xa latesa ni tehe sanien eo teha mi nanao xil; linaxa ti ra; linaxa ti hisi te vongoro xil xa ra di tamu en xa lasar xoteh huraexil tang e latatei xoteh huraexil tengan ra valeh rani; e linapat ti natel atou mu tiramue sav xil xa latateli ti vatel xil.”
ACT 21:26 Pol mae e nenemien nae. Misak ni, e makoe nen, xi mikas moten xi nggusil sexien na Siu xil. Di, Pol ba be vioh te Nim Eo na Hi del tuneli xil e bit mese ni mi pris xil melengien xil xa lipol ni sexien te serev moten moletin en tengan mei limese pe met Hi. Di, miling xat melengien mun vari xa xil litilomun e lisa kekes ni sanien eo nae xil iha mi Hi en.
ACT 21:27 E melele xa melengien lu e he sav (7) xa Pol xatel di laserev moten xatel en sangas mei vatavi, rut Siu xil xa latexo provins te hal Esia lamei e Serusalem. E melele xa xil lamei e vioh te Nim Eo, lapus kil Pol. Ma lasi petine vanut moletin xil tengan liha lital xati.
ACT 21:28 Melele xa ladal xati, lakei nggeih ba mi moletin xil labit, “!Tua namem xil, mumei! !Mututou ni xamem! Moletin ak vari iaxa di pispisi mi moletin xil vus e rute xil vus tengan linem isa iha xat xir, ngan Isrel xil, iha xat rae xil xa Mosis tesa ni mi xir, e iha xat Nim Eo nar. E taxeak, xi di mileh moletin xil xa latave Siu ti lamei e Nim Eo ak vari, e di misak ni ut eo nar mei pupuru pe met Hi.”
ACT 21:29 Labiteni mak vengan, melele xa latepus Pol e taon, xi tekakao tetel moletin tei te hal Efeses xa tave Siu ti, hisen Tropimas. Ma xil latenemi latehit be xi iaxa Pol tehuri lutemei e vioh te Nim Eo ak.
ACT 21:30 Longeongen usil naha xa di mistal miloh mikapis e rute xil vus e taon te hal Serusalem. E moletin xil holu xa holu pupu laloh lamei e vioh te Nim Eo ak. Ladal xat Pol, e ladel kakao be hale. Di, vatakes, pris xil lakoe xol puiteh xil teni.
ACT 21:31 Melele xa vanut moletin xil ak di lasak tengan lavas vin Pol, vatixar tei na moletin xil te vaeen milongeong ni xa vaeen tei xa mahulong mistal e Serusalem.
ACT 21:32 Ma, vatakes, vatixar ak mileh viton vat sav xil del moletin te vaeen nae xil, e latemanon labe visal vanut moletin xil ak. E melele xa Siu xil lapus moletin xil te vaeen, lastokovein Pol e latavasi ti mun.
ACT 21:33 Vatixar na moletin xil te vaeen mikakao be visal Pol, dal xati, e misemae ni tengan moletin nan xil livar xati ni sen lu. Di, misis pilei vanut moletin xil bit, “?Moletin ak be visi? ?Xi tepol ni naha xa tesa?”
ACT 21:34 Rut moletin xil lakekei ni neta tei. E rute ngan xil mun lakekei ni neta sav. E vengan xa vanut moletin xil latangal holu, vatixar te moletin xil te vaeen misakras valong kuhi xa vatit rumen ak testal tetep. Ma misemae ni tengan moletin nan xil lihur Pol ha lilingi ite nim ma moletin te vaeen xil tengan likila lisis pilei.
ACT 21:35 E melele xa ladel Pol lamei sangas ni nim mae, nenemien na Siu xil mei nggeih pupu tengan lital rat Pol ra hexil e lihas vini. Misak ni, moletin te vaeen lapo rat Pol dat nesao tengan vanut moletin xil ak linavas vini ti.
ACT 21:36 E melele xa laba, Siu xil langgulehi di langgusil xil e lakekei ni be nesao labit, “!Rihasi! !Rihas vini!”
ACT 21:37 Melele xa moletin te vaeen xil lamei sangas ni puiteh te nim mae, Pol misepin mi vatixar nae e sepinien Krik bit, “?Nakila namit neta tei minuk?” Ma vatixar ak biteni mini bit, “?Ei, xouk okila osepin ni sepinien Krik?
ACT 21:38 Inou di nanemi nabit xouk obe silixin te hal Isip xa testal tave nousav ti. Moletin ak teleh viton vanut moletin xil latehe taosen hat (4000) latehe uruvuol xa ba latevae xuxus e di, latesak pisi tengan lapangei polien na kavmen te hal Rom.”
ACT 21:39 Pol bit rilomun ni mini bit, “E‑e, tave inou ti. Inou nabe Siu tei xa te hal Tarsis, taon taxa be eilep e provins te hal Silisia. Nasisuk tengan umaen nou li nisepin vuteili mi vanut moletin xil ak.”
ACT 21:40 Vatixar ak maen ni. Ma Pol misa hen be nesao tengan vasak ni moletin xil latit votei. Di, misepin mi xil ni sepinien Hibru.
ACT 22:1 Pol biteni mi vanut Siu xil bit, “!Tuxoli xil e tata navan xil te hal Isrel, muteong ni nou! Nisak pisi tengan nisep kil rin navan pe metemim.”
ACT 22:2 Melele xa lalonge taxa di misepin mi xil nggo sepinien Hibru, xil ladit votei e lateong kuhi ni. Di, Pol biteni mi xil bit,
ACT 22:3 “Inou nabe Siu tei xa natestal natexo taon te hal Tarsis e provins te hal Silisia. E natematu sung e Serusalem. Inggak, Kameliel vari tepispisi kuhi minou usil rae xil na avu nar xil. Natehusil xat rae xil ak e eheien navan te xeih e Hi nggoni xamim vus xa mudi inggak xosali.
ACT 22:4 Inou vari natesak purun ngan xil xa latehusil xat Iesu teha vuma … natesak ni xil holu latelel. Tiramue xil e atou xil mun, natetal xat xil e nateso xil latehe nim te xeih.
ACT 22:5 Vahit musis pis vatixar na pris xil vatel vat xil te kaonsel nar, ma xil lakila lavit rati xa sepinien navan be reitin. Xil vari iaxa latetis uvei xil tengan nilehi iha mi tua nar xil xa ladi e hal Damaskas. Ma natehur suse navan nateha tengan nital xat Kristin xil te rute ak e nileh xil litilomun e limei Serusalem tengan mei lihur pangasien inggak ven.”
ACT 22:6 Pol biteni mun mi xil bit, “Melele xa di natekakao natehe sangas ni taon te hal Damaskas, e piniae vari, miehen tei xa teminehin pupu texo ut nesao e mei teleluv xol nou.
ACT 22:7 Misak ni natemot natehe tan e natelong rae tei xa tehiteni minou tehit, ‘!Sol, Sol! ?Veneh ma di osak purun nou del moletin navan xil mak?’
ACT 22:8 “E natesis pilei natehit, ‘?Suv, xouk obe visi?’ “E xi tehiteni minou tehit, ‘Inou Iesu te hal Nasaret xa di osak purun ni.’
ACT 22:9 Tiramue xil xa latehe xamem latepus miehen ak, e latnalong ti rae xa tesepin minou.
ACT 22:10 “Ma natesisi natehit, ‘?Suv, inou nipol ni naha?’ “Ma Suv tehiteni minou tehit, ‘!Tamea e uhe Damaskas! Inggak, moletin tei mei ihit mesen ni mi xouk holesok xil vus xa Hi teling xati tengan ti upol ni.’
ACT 22:11 Melele xa rae ak tesepin tevus, natetemanin xa metok xalu lutevar ve miehen xa teleluv xol nou. Tesak ni, ngan xil xa latehe xamem latetal xat heok e lateteli nou tang matehe Damaskas.
ACT 22:12 “E taon, moletin tei mei tesao ni nou, hisen Ananaeas. Xi tehe Siu tei xa eheien nan nggeih e Hi. Xi tehusil xat vuol ni rae nar xil, e Siu xil vus xa ladi e taon ak di latemerere ni.
ACT 22:13 Xi temei tesoh sangas visal nou e tehiteni minou tehit, ‘!Tuxoli Sol, keteh rilomun!’ E melele nen tak vari, nateketeh rilomun e natepusi.
ACT 22:14 Di, xi tehiteni minou tehit, ‘Hi na avu nar xil tehosei xouk tengan ukil nenemien nan, upus Moletin te Momalen nan, e uteong xat raen.
ACT 22:15 Xi pol ni mak vengan xa tehosei xouk tengan ha ti uhit mesen ni mi moletin xil vus te ut etan naha xa otepusi e otelonge.
ACT 22:16 !Ma onararu ti mun! Utamea e utakes Iesu tengan isak ni xouk mei umese ra tesaen nam xil. Uling nenesien nam iti en e umaen ni nou nibaptaes ni xouk.’ Misak ni, natetamea e natemaen Ananaeas tebaptaes ni nou.
ACT 22:17 “Tetutou sung, natetilomun natemei e Serusalem. E melele xa natetak, natehe vioh te Nim Eo tengan nasis. E melele xa di natesis, natepus metuveen tei.
ACT 22:18 E metuveen ak, Suv Iesu testal minou e tehiteni tehit, ‘Utemanon uhe reling Serusalem vengan xa moletin xil inggak iexil ti tavei tengan lataeong ni sepinien nam xil usil nou.’
ACT 22:19 “E natehit rilomun ni mini natehit, ‘Suv, moletin xil ak lakil kuh nou. Lakila xa inou iaxa di natehe nim te pispisienxil e natetal xat ngan xil xa laneket e xouk en, e ba di natehas purun xil.
ACT 22:20 Xil latekila xa inou iaxa natemos tetel ngan xil xa latehov vin Stivin vengan xa tesep usiluk mi moletin xil. E inou natemae melele xa latekin maten mini e natelaxat kot na ngan xil xa latehov vini.’
ACT 22:21 “E Suv tehiteni minou tehit, ‘!E‑e, uhe reling rute ak! Vengan xa inou di nasilak tengan uha uhe ut xil xa sotin ve ngan xil xa latave Siu ti.’”
ACT 22:22 Moletin xil di lataeong kuh sepinien xil na Pol. E melele xa misep kokot usil ngan xil xa latave Siu ti, lakekei nggeih be nesao e labit, “!Rihasi! !Rihur xoteh meulien nan! !Tavos ti tengan xa xi vameul!”
ACT 22:23 E melele xa di lakekei ni mak, lasil rerat kot nae xil e labuil ni ba xat vulmeas e tan e mituveas be nesao.
ACT 22:24 Melele xa vatixar na moletin xil te vaeen pus sexien na vanut moletin xil ak, misemae ni moletin nan xil tengan lihur Pol ihe nim nae, e ha limeas pangasi tengan ihit kil ti veneh ma Siu xil ak di lamaxan ni mak.
ACT 22:25 E melele xa moletin te vaeen xil labar xat Pol tengan lameas pangasi, biteni mi vat nae xa di misoh sangas visali bit, “?Midep? ?Rae na mol‑Rom xil di maen ni tengan umeas hortan xati te hal Rom xosxa latalepis ti mu rin nan?”
ACT 22:26 Melele xa vat ak milonge mak, mitemanin ni, ba pus vatixar nan, e misisi bit, “?Di opol ni naha xiak? ?!Okila xa moletin xai be hortan te hal Rom vari!?”
ACT 22:27 Ma vatixar ak be visal Pol e misis pilei bit, “!Uhit rati minou! ?Reitin mak xa xouk obe hortan te hal Rom xati?” E Pol bit rilomun ni bit, “Ngan ak be reitin.”
ACT 22:28 Ma vatixar bit, “Inou mei natehe hortan te hal Rom texo suse xa natexale ni mani tei xa eilep.” E Pol biteni mini bit, “E inou, mei natehe hortan te hal Rom texo suse xa nana teling nou en.”
ACT 22:29 Melele xa vatixar milong mak, mitemanin ve ulikanen e, vatakes, labe relingi e latapol ni ti neta mun mini. Ulixil mikan vengan rae nae xil tamaen ni ti tengan lavar xat hortan tei te hal Rom e lavas pangasi melele xa latalepis ti mu rin nan e kot nae.
ACT 22:30 Vatixar na moletin xil te vaeen ien bei tengan vakil ti xa Siu xil di labit naha vari ba xat rin na Pol. Misak ni, ut milan, misemae ni moletin nan xil tengan lalal rerat sen xil ra he Pol. Di, misis vat xil na pris xil tengan litotan vituei itel vat na Siu xil e kaonsel nae. Di, vatixar na moletin te vaeen xil del Pol ba misoh pe metexil.
ACT 23:1 Melele xa laling Pol pe met Siu xil te Kaonsel, miketeh momal mi xil e biteni mi xil bit, “Tuxoli xil te hal Isrel, melele xa nanem usil polien xil te meulien navan mei duxoh xosali ak, e suse xil ngasen xa natehusili, natave unoun ti pe met Hi.”
ACT 23:2 Melele xa lalonge mak, vatixar na pris xil xa hisen Ananaeas misemae ni tengan ngan xil xa lasoh ladi visal Pol tengan limuxol pon.
ACT 23:3 Melele xa lamuxol pon, Pol bit rilomun ni mini bit, “!Hi vari imuxol pom xa di oluvos obit omese pe met moletin xil! Di odotan inggak tengan olepis rin navan vahusil rae xil na Hi, e xouk vari tang di onggur xoteh rae xil ak melele xa otesemae tengan lamuxol pok.”
ACT 23:4 Ngan xil xa lasoh ladi visal Pol lasel xati labit, “?Ulum takan ti xa di osepsisil vatixar na pris xil na Hi iaxai?”
ACT 23:5 E Pol bit rilomun ni mi xil bit, “Tuxoli xil, natnakil ti li xa xi be vatixar na pris xil. Vahit nakila, ma ninapol ni ti namak vengan xa Vanuvei Eo na Hi di biteni bit, ‘Munaso ti sepinien xil xa misa naha xat vat tei na moletin namim xil.’”
ACT 23:6 Melele xa Pol pus kila xa rute e ngan xil xa ladi e Kaonsel ak labe Satusi xil, e rute ngan xil mun labe Farasi xil, mikei nggeih bit, “Tuxoli xil te hal Isrel, inou nabe Farasi tei e nabe nat Farasi tei. !E di nasoh inggak pe metemim vengan xa nake reitin xa moletin mikila imea rilomun ra maten!”
ACT 23:7 Melele xa misepin mak, Farasi xil del Satusi xil langor del xil mun tang e ladipas xil labe vanute lu.
ACT 23:8 Langor mak vengan xa Satusi xil latake reitin ti xa moletin mikila imea rilomun ra maten, e lanemi labit masxaxa del ninin xil latovuol. E Farasi xil lake reitin e neta xatel vus ak.
ACT 23:9 Ngongoren ak mei be himetu, e rut titsa xil te rae na Mosis xa lamos e Farasi xil lamea e lasepin nggeih labit, “Xamem matakamet ti neta vasa vata xat rin na moletin ak. !Xos be reitin mak xa masxaxa mu ninin tova tesepin mini!”
ACT 23:10 Ngongoren ak mei be himetu e sangas vaeen vastal en. Misak ni, vatixar na moletin xil te vaeen ulin mikan xa linatal papas Pol. Ma misemae ni moletin nan xil tengan lihe tan e lital rat Pol ra hexil, e litel rilomun ni lihe nim mae.
ACT 23:11 E vongien nen tak, Pol pus Suv Iesu mei misoh visali e biteni mini bit, “Ulum nakan ti. Xouk otesep usil kuh nou inggak e Serusalem. Ma ha usepin ni imak mun tang e Rom.”
ACT 23:12 Ut milan e melengien sav, rut Siu xil lamei vituei e labein xati tengan linaxanien ti mu linamu ni ti neta ituxoh melele xa lihas vin Pol.
ACT 23:13 Ngan xil vus xa latemae e lingxatien ak lateli hanutap lu (40).
ACT 23:14 Di, labe visal vat xil na pris xil del elda nae xil mun e labit mesen ni mi xil labit, “Xamem mabein xati nggeih xa munaxa ti mu neta ituxoh melele xa muhas vin Pol. E xosxa muhur xotehi, ma Hi isa pangasien mi xamem.
ACT 23:15 Mak, ma xamim itel ngan xil te Kaonsel musa sepinien iha mi vatixar na moletin te vaeen xil tengan itel Pol imei mun visal xamim. Muluvosi taxa iemim bei tengan muteong kuhi ni vatei mun tengan mukila mulepis kuh rin nan. E xamem, muxus tili e suse tengan muhas vini, e natuxoh xamim ti inggak.”
ACT 23:16 E metilou na Pol nggur longeongen usil lingxatien ak. Misak ni, miloh ba be nim ma moletin te vaeen xil xa maen ni tengan vapus pap nan. Di, bit mesen lingxatien ak mi Pol.
ACT 23:17 Ma Pol mikes moletin te vaeen tei bemei e biteni mini bit, “Utel horam maxoe ak iha tengan ha ipus vatixar namim vengan xi nggur sepinien tei tengan ihit rati mini.”
ACT 23:18 Ma moletin te vaeen ak dela ba pus vatixar nan e biteni mini bit, “Pol xa de nim te xeih tekes nou natehe visali, e misis nou tengan nitel horam maxoe ak imei visaluk vengan xa xi nggur sepinien tei tengan ihit rati minuk.”
ACT 23:19 Ma vatixar dal xat he horam maxoe ak, e melele xa be xalu kestang ludi e misisi bit, “?Naha vari obit ovit rati minou?”
ACT 23:20 Ma xi biteni mi vatixar ak bit, “Rut Siu xil labein xati ngamu da xa visuvong, mei lisisuk tengan utel Pol ihe visal Kaonsel nae ixoni ngan xa iexil bei tengan lilong ti mun neta usil rin nan.
ACT 23:21 E onahusil ti li naha xa xil lihiteni vengan xa vanut moletin nae xil ti lixus tili. Reitin, moletin hanutap lu (40) mu mili iaxa labein xati nggeih xa linaxanien ti mu linamu ti neta ituxoh melele xa lihas vin Pol. E taxeak tang, di labue xat xil ngamu e ladatiluk sutang tengan umaen Pol ihe hexil.”
ACT 23:22 Melele xa vatixar ak milong sepinien nan xil, biteni mini bit, “Onahiteni ti mi moletin tova xa omei obit sepinien ak minou.” Di, misil horam maxoe ak ba.
ACT 23:23 Ma, e mahis nen tak, vatixar mikes vat lu na vanut moletin te vaeen xil lumei e biteni mi xalu bit, “Mulivue xat moletin xil te vaeen xil namim xa lihe handred lu (200) tengan muhe taon te hal Sesaria e naen klok vongien tak. Mukakao vituei itel moletin hanutap tol e he xalu mun (70) xa liloh ni hos xil, e itel moletin te sosoen xil mun lihe handred lu (200).
ACT 23:24 Musa hos tova mun mi Pol tengan iloh en, e mutel kuhi ha mulingi pe he Filiks xa be vat te kavmen te hal Sudea xa de taon te hal Sesaria.”
ACT 23:25 Di, vatixar ak midis uvei tei tengan ha lisa ni mi vat Filiks xa misepin ni mak:
ACT 23:26 “Vat tehos te kavmen Filiks, “Inou, Klodias Lisias, nabit bos mahis minuk.
ACT 23:27 “Moletin xa nasa ni bat iaxai, Siu xil latetal xati e sangas lavas vini. E melele xa natekameti xa xi be hortan xati te hal Rom, natemanon tetel moletin te vaeen navan xil e ba matehur rati ra hexil.
ACT 23:28 “Di, ieok tehei tengan nakil ti xa latemaxan veneh, ma natetela tehe visal kaonsel nae.
ACT 23:29 E melele xa di nateong ni sepinien nae, natekameti xa di lasepsisili latehit tehur xoteh rae nae xil kestang e rin te neketen nae. E moletin ak tenapol ni ti neta vasa xa vapin tengan lavas vini mu lalingi e nim te xeih ven.
ACT 23:30 “Dutou sung, natehur longeongen usil lingxatien tei xa vanut moletin xil lapol ni tengan lavas vini. Misak ni, vatakes, nasa ni bemei mi xouk. E natesemae ni ngan xil xa di lasepsisili tengan lihat lihit kil rin nae minuk. Ngan ak be holesok xil xa nakila namiteni usili rin ak. Namesuk.”
ACT 23:31 Moletin te vaeen xil lalong xat naha xa vatixar nae tesemae ni mi xil. Ma e vongien nen tak, xil ladel xat Pol ba labe taon te hal Antipatris.
ACT 23:32 Ut milan, moletin te vaeen xil xa latekakao tang ladilomun labe Serusalem. E ngan xil xa laloh e hos xil ladel Pol nga tang laba.
ACT 23:33 Melele xa laduxoh taon te hal Sesaria, laba labe visal vat te kavmen, e lasa uvei na vatixar nae mini. Di, laling Pol de hen.
ACT 23:34 Melele xa vat te kavmen Filiks buli uvei ak bus, misis Pol tengan vahit kila xa xi nggo provins xave. Melele xa mikameti xa Pol be te hal Silisia,
ACT 23:35 biteni mini bit, “Momal. Inou nilepis ngongoren namim e von koten navan melele xa ngan xil xa di lasepsisiluk limei lituxoh inggak.” Di, Filiks misemae ni tengan ha liketeh xol Pol e nim xa mahulong xa suv toto Herod tepol ni.
ACT 24:1 Melengien lim (5) mei mitavi, e Ananaeas xa be vatixar na pris xil be taon te hal Sesaria del rut elda na Siu xil te hal Serusalem. Loea nae mun nggusil xil lamei, hisen Tetalas. E melele te kot, xil ba lasoh pe met Filiks tengan likila lihit rat rin nae iha xat Pol.
ACT 24:2 Lamei vituei bus, Filiks misemae ni tengan litel Pol imei nim. Melele xa bemei, Tetalas misa sepinien nan ba xat rin na Pol pe met Filiks bit, “Vat te kavmen Filiks, vengan xa di olaxat kuh xamem del hosien nam, xamem madi e tomat vehakut. Del metisouen nam, otehiles holesok holu mei bos pupu tengan vatutou ni moletin xil te kantri ak.
ACT 24:3 E ut xil vus, xamem mamaal ve lelaxatien nam, e mabit mamesuk ven.
ACT 24:4 “Xosali, iemem ti tavei tengan mavas ti melele nam xil, e, nggusil hosien nam, madakes xouk tengan usa vurangom li e uteong vuteili ni rin namem usil rin na moletin ak.
ACT 24:5 Xamem makameti xa moletin ak be vatxeih tei xa di pol ni ngongoren xil xa tellep mei di mistal mi vanut Siu xil e rute xil vus e ut etan xa xi di ba en. Xi be vat tei na vanut moletin xil xa di langgusil pispisien na moletin tei te hal Nasaret.
ACT 24:6 E, e hal Serusalem, xi tesak pisi tengan vasak ni Nim Eo na Siu xil mei vahe muis pe met Hi. E ve rin ak, xamem matetal xati.
ACT 24:7 
ACT 24:8 E xosxa ulepis kuh rin na moletin ak, ma ulong kila ixo xi mun tang xa holesok xil xa di mabit rati usili be reitin.”
ACT 24:9 E Siu xil vus xa ladi e von koten ak lamae e sepinien na Tetalas labit holesok xil vus xa biteni be reitin.
ACT 24:10 Melele xa Tetalas misepin e rin na Siu xil bus, vat Filiks pisen ni nggo hen tengan Pol imei e ihit kil rin nan mini. Ma Pol bemei e biteni mini bit, “Vat Filiks, xosali, inou namei pe metom tengan nisep kil rin navan usil ngongoren ak itel sien. Nabesi nou vengan xa nakila xa huram xil holu, xouk di otelepis moletin xil te kantri ak texo sexien xa momal.
ACT 24:11 Xosxa usis moletin xil ak, ma ulong kila xa melengien lu e le tei (12) tang tetavi xa inou natehe Serusalem tengan namot mi Hi en.
ACT 24:12 E melele xa Siu xil latekamet nou, natnangor ti vatel moletin tova e vioh te Nim Eo, mu natnapol ni ti selen mi moletin xil e nim te pispisientova mu e rute sav xil mun e hal Serusalem.
ACT 24:13 Siu xil xai lasakras lapisen kil reitinen te sexien tesa tova xa di labiteni xa natepol ni.
ACT 24:14 “E neta tei xa latehiteni usil nou be reitin, inou di namot mi Hi na avu namem xil nggusil sexien xil xa Iesu tepispisi ni mi xamem, sexien xa Siu xil ak labit tamal ti. E inou mun nake reitin xa holesok xil vus xa latetisi e rae xil na Mosis tetel uvei xil na provet xil.
ACT 24:15 Nenesien navan vatei takes e nenesien nae xa bit Hi isak ni moletin xil vus limea rilomun ra maten tengan Hi ilepis rin nae, ngan xil xa lamal pe meten e ngan xil xa latamal ti.
ACT 24:16 Ve rin ak, vehakut di nasak tengan napol ni holesok xil e suse tei xa isak ni nou ninave unoun ti pe met Hi mu pe met moletin sav xil.
ACT 24:17 “Huram xil holu natnata kat ti e hal Serusalem. Di, tenave nousav ti, natetilomun natemei tetel rut mani tatei tengan vaha vatutou ni rut hoeo xil te hal Isrel, e tengan nasa sanien eo navan xil vaha mi Hi.
ACT 24:18 E melele xa di natepol ni holesok xil ak, Siu xil ak latekamet nou e vioh te Nim Eo na Hi. E melele nen ak, di natepol vuol ni sexien xil te serev moten moletin en pe met Hi. E melele xa latekamet nou, natnata ti vatel vanut moletin tova, e natnapol ni ti selen tova. Natetat temak tang.
ACT 24:19 “E melele nen ak, rut Siu xil xa latexo provins te hal Esia latemei, e xil vari latepol ni ngongoren ak. Vahos mak mu vahit xil mun lati inggak xosali tengan lasep kil sexien tesa xa labit latepus nou natepol ni.
ACT 24:20 Mu umaen ni ngan xil xa ladi inggak tengan lihit kil neta tova xa misa xa latekameti e melele xa natesoh pe met kaonsel nae e latelepis rin navan.
ACT 24:21 Vahit lakila laviteni tang xa natesoh pe metexil e natekekei ni natehit, ‘!Di nasoh inggak pe metemim xosali vengan xa nake reitin xa moletin mikila imea rilomun ra maten!’”
ACT 24:22 Melele xa Pol misepin bus, Filiks, xa mikil kuh sexien xa Kristin xil di langgusil pispisien xil na Iesu, misemae ni tengan koten nan ingel mu ituxoh melengien sav tova. Filiks biteni bit, “Melele xa Lisias, vatixar na moletin te vaeen xil, imei ituxoh inggak, inou nimal ni ngongoren namim sung.”
ACT 24:23 Di, Filiks misemae ni moletin te vaeen nan xil tengan litel Pol iha e liketeh xole, e limaen ni tengan ikakao vuteili e nim te xeih e limaen ni timue nan xil tengan mei lisao ni e litutou ni.
ACT 24:24 Melengien vahis mei mitavi, e Filiks bemei del atou nan xa hisen Drusila lube rute xa Pol da en. Atou nan be ate‑Siu tei. Di, Filiks misa sepinien tengan litel Pol imei tengan luteong ni sepinien nan usil neketen nan e Iesu Kristo.
ACT 24:25 E sepinien nan, Pol bit usil midep iaxa Hi ien bei tengan moletin xil lipol ni naha xa momal, lixuxou kuhi ve sexien nae, e itep iaxa Hi ilepis rin na moletin xil vus e Melengien te Lepisien e hoxalite te holesok xil vus. E melele xa vat Filiks milonge mak, ulin mikan holu. Ma biteni mi Pol bit, “Osepin pipin te xosali. Utilomun uha, e melele xa nakamet mesal tova mun, nikes rilomun ni xouk.”
ACT 24:26 E melele nen ak, Filiks di minemi bit vahit Pol vasa mani tova mini. Ve rin ak, Filiks mikes Pol vehakut tengan mei isepin itela.
ACT 24:27 Huram lu mei mitavi, e moletin tei minggoles von Filiks e mei be vat hu te kavmen te hal Sudea, hisen Porkas Festas. E melele nen ak, Filiks tamaen Pol ti vaha vameluv ra nim vaxoni ngan xa rae te hal Rom tesemae ni. E‑e, mistokovein ni da tang vengan xa ien ti tavei tengan vapol ni nenemien na Siu xil mei vasa xati.
ACT 25:1 Festas temei e taon te hal Sesaria tengan vahur kokot ni polien te vat te kavmen te provins te hal Sudea. Di, melengien tol mitavi, nggo Sesaria e be Serusalem.
ACT 25:2 E rute ak, vat xil na pris xil del vat xil na Siu xil lamei lapusi. Pe met Festas, Siu xil ak laseputut xat Pol, e lasisi
ACT 25:3 tengan vapol ni xil lalonge vahos e vamaen Pol vamei e nim te xeih e hal Serusalem. Xil lasisi mak vengan xa lateling xati ngamu xa lihas vin Pol e suse.
ACT 25:4 E Festas biteni mi xil bit, “Pol da nga nim te xeih e Sesaria. E navehi ti, inou nitilomun nihe rute ak.
ACT 25:5 Xosxa itep, ma vat namim xil mei lihe xamem muvituei muhe Sesaria. Xosxa moletin ak tepol ni neta tova xa tesa, ma xil likila lihit rati inggaxor.”
ACT 25:6 Festas bas melengien xos tol e he sav (8) mu he xalu (10) del xat xil. Di, dilomun be Sesaria. E visuvong nen, xi dotan e von koten nan, e misemae ni xa lavur Pol vamei nim.
ACT 25:7 Melele xa Pol bemei, Siu xil xa latexo Serusalem mei lakapis xole e labit rat sexien tesa hao xa tellep xa labit Pol di tepol ni. E xil lasakras lapisen kil reitinen te naha xa labit Pol di tepol ni.
ACT 25:8 E Pol misep moten rin nan bit, “Inou natnapol ni ti neta xa vasa vaha xat rae na Siu xil, mu vaha xat Nim Eo na Hi, mu vaha xa suv toto xa mahulong te hal Rom.”
ACT 25:9 E Festas ien bei tengan vasak ni Siu xil lamaal ve polien nan. Misak ni, misis Pol bit, “?Xouk iem bei ove Serusalem tengan ha nilepis rin nam en?”
ACT 25:10 Ma Pol bit rilomun ni mini bit, “E‑e. Natamaen ni ti. Taxeak, di nasoh ngamu nade von koten te kavmen te hal Rom. Ma e rute ak vari iaxa momal tengan ulepis rin navan en. Xouk okila ngamu xa inou natapol ni ti neta vasa mi Siu xil.
ACT 25:11 Xosxa be reitin xa natehur xoteh rae tei mu natepol ni neta tei xa misa tengan ha nimat ven, ma ninasak pisi ti tengan nilesae rani. E xosxa sepinien nae usil inou be luvosen tang, ma moletin tovuol mikila vamaen nou name hexil. Ve rin ak, nasisuk Festas tengan umaen nou nihe Rom tengan suv toto vari iaxa ilepis rin navan usil ngongoren ak e von koten nan.”
ACT 25:12 Ma Festas misepin del moletin xil te tutouen nan e lasep kil rae xil mini. Di, Festas bit rilomun ni mi Pol bit, “Xouk osis nou tengan ha upus suv toto xa mahulong te hal Rom, ma nisanuk ha upusi.”
ACT 25:13 Rut melengien xil mei mitavi, e suv toto Akripa bemei e taon te hal Sesaria del hineli xa hisen Bernis, tengan lalsa sepinien te hurpilien nalu mi Festas ve polien hu nan.
ACT 25:14 Melele xa ludi visali melengien vahis, Festas misep usil rin na Pol mi suv toto Akripa bit, “Melele xa Filiks tehe vat te kavmen inggak, xi teling moletin tei e nim te xeih, e da tamu xiak.
ACT 25:15 E melele xa natehe Serusalem, vat xil na pris xil del elda xil na Siu xil mei latepus nou. Siu xil ak latesepsisil moletin ak e latsis nou tengan nikin maten mini.
ACT 25:16 E natehiteni mi xil xa ngan ak tave sexien na mol‑Rom xil ti tengan mamaen moletin tei vaha valong pangas xi vatiamu melele xa tava ti mu von koten. E‑e, itiamu, rilepis rin nan e von koten tengan ipus kila xa visi iaxa di miso sepinien ba xati e ilong kil naha xa xil labit tepol ni xa tesa. Ti, ramaen ni tengan isep moten rin nan pe metexir.
ACT 25:17 “Ma melele xa latemei inggak, natnararu ti. E‑e. Ut milan tang, natekes viton moletin xil limei e matetotan e von koten. Di, natesemae ni tengan moletin te vaeen navan xil litel Pol mei isoh pe metok.
ACT 25:18 E melele xa elu nan xil latesoh tengan lateso sepinien vaha xati, sepinien nae tenatuxoh ti naha xa natenem usili.
ACT 25:19 Xil latengor mini usil neta ngan e rin te neketen nae, usil hisit sexien nae xil, e usil moletin tei xa hisen Iesu. Siu xil labit temat vuol vari, e Pol mike reitin xa xi meul tang da.
ACT 25:20 “E melele nen ak, inou natnakil ti vari tengan nikamet reitinen te sepinien nae itep. Ma nasis Pol tengan vamaen ni vahe Serusalem tengan lilepis rin te naha xa labit xi tepol ni.
ACT 25:21 E Pol ien ti tavei, e tesis nou tengan itat e heok inggak ituxoh melele xa nikila nisa ni ihe Rom tengan ha suv toto xa mahulong ilepis kuh rin nan e von koten nan.”
ACT 25:22 Melele xa suv toto Akripa milonge mak, biteni mi vat Festas bit, “Inou mun, ieok bei tengan niteong ni sepinien na moletin ak.” Ma Festas biteni mini bit, “Bos tang. Visuvong vari uteong ni sung.”
ACT 25:23 E visuvong nen, lamerere kuhi mi suv toto Akripa xal Bernis del anien tei xa mahulong e langgur pilei xalu lumei nim e von koten. Vat xil te taon ak del vat xil na vanut moletin xil te vaeen ladel xalu lamei del merereen, e ladotan e von vitueien tei xa mahulong. Melele xa ladotan bus, Festas misemae tengan litel Pol imei nim.
ACT 25:24 Di, Festas biteni mi xil bit, “Suv toto Akripa e xamim vus xa mudi visal xamem, taxeak di nanggur pilei xamim vus. Pe metemim, moletin tei di misoh xa Siu xil vus te hal Serusalem e rute ak mun di lasepsisili minou. Xil di ladakes nou nggeih be nesao labit momal tengan mavur xoteh meulien nan.
ACT 25:25 E inou natnakamet ti neta tova xa misa xa xi tepol ni tengan ha vamat ven. Ma melele xa moletin ak tesis nou tengan nisa ni ihe Rom tengan suv toto xa mahulong ikila ilepis rin nan e von koten nan, inou natemaen ni.
ACT 25:26 E natahur ti mu neta tova xa momal tengan nitis usili veneh ma di nasa ni vahe Rom ven. Mak iaxa, nangguri mei misoh pe metom, suv toto Akripa, e pe metemim vus, tengan melele xa risis pilei e rikamet rin nan, ma nikila sung nitis neta tova usili.
ACT 25:27 Vengan xa di nanemi nabit tamal pupu ti xa nasa vatxeih tei vaha mi suv toto xa mahulong xosxa ninavit kil ti neta xa di nasa ni ven.”
ACT 26:1 Di, suv toto Akripa biteni mi Pol bit, “Namaen ni xouk tengan usep kil rin nam usil holesok xil xa misa xa di labit usili ba xatuk.” Ma, nggo hen, Pol misis moletin xil tengan litit votei. Di, misepin bit,
ACT 26:2 “Suv toto Akripa, namaal pupu ve mesal xa osa ni minou tengan nisep kil rin navan usil holesok xa misa xa labiteni labit di natepol ni.
ACT 26:3 Bos tengan ulonge, vengan xa okil kuh sexien xil vus na Siu xil ngamu del ngongoren namem xil. Ma nasisuk tengan uteong ni nou li ihe vuteili tang.
ACT 26:4 “Siu xil vus lakil meulien navan, melele xa natehe horamue mei duxoh xosali ak, e naha xa natepol ni e ut xati navan del taon te hal Serusalem mun.
ACT 26:5 Xosxa usis xil, xil tang likila lihiteni minuk xa, tetiamu, inou natemos tetel vanut Siu tei xa lakes xil ni Farasi xil e nanggusil xat kuh rae xil namem mili vanut Siu sav xil vus.
ACT 26:6 Ma taxeak, di nasoh e von koten ak vengan xa di naling nenesien navan e hitxatien xa Hi tepol ni tetel xat avu namem xil tetiamu.
ACT 26:7 Moletin xil vus xa lastal langgo vatimol lu e le tei (12) namem, xa di lamot mi Hi melengien e vongien xil, xil vus mun di laling nenesien nae xa hitxatien ak mei istal ihe reitin. Mak ma suv toto, ve vatit nenesien navan e hitxatien ak, Siu xil ak di lasepsisil nou.”
ACT 26:8 Di, Pol biles pus Siu xil xa ladi e von koten ak e biteni mi xil bit, “?Veneh vari xamim, Siu xil, mutake reitin ti xa Hi mikila isak ni moletin tei imea rilomun ra maten?
ACT 26:9 Tetiamu, inou mun natenemi temal tengan nisak purun ngan xil xa laling neketen nae e Iesu te hal Nasaret.
ACT 26:10 E natepol ni temak e hal Serusalem. Vat xil na pris xil latesa xeihen minou tengan nital xat moletin xil na Hi e niso xil lihe nim te xeih. E melele xa vat xil na Siu xil iexil tehei tengan lavas vin rut Kristin xil, inou mun natemae e nenemien nae.
ACT 26:11 E melengien xil holu, natehe nim te pispisienna Siu xil tengan nilang ni xil. E melele xa natekamet rute ngan xil en, natesak purun xil texeih tengan vasak ni xil lasepin vasa vaha xat his Iesu e lapol ni hitxatien xa linahusili ti mun. Ieok teat pupu ni xil, misak ni di natehe taon sav xil mun tengan nihol rerat xil en.”
ACT 26:12 Pol misepin mi moletin xil mun bit, “Usil nenemien nen tak, vat xil na pris xil latesil nou natehe Damaskas tetel xeihen nae tengan nipol vuol ni rae xil nae.
ACT 26:13 E nabiteni reitin minuk, suv toto, melele xa di natehusil suse nateha, e piniae vari, miehen tei testal texo ut nesao xa teminehin pupu teli eai temei teleluv xol nou tetel moletin xil xa latetel xat nou mateha.
ACT 26:14 Mak, ma xamem vus matekiri matehe tan. E inou, natelong rae tei xa tesepin minou texo sepinien Hibru tehit, ‘!Sol, Sol! ?Veneh ma di osak purun nou? Di osa pangasien mi xouk mun tang melele xa di obae del nou. Xouk onggoni buluk tei xa masta nan di measi melele xa di pol ni vatin.’
ACT 26:15 “E inou natehiteni natehit, ‘?Suv, xouk obe visi?’ “E xi tehit rilomun ni minou tehit, ‘Inou Iesu, xa di osak purun ni.
ACT 26:16 !Tamea! Di nastal minuk xosali vengan xa natehosei xouk tengan mei uhe moletin te polien navan. Nateling xati ngamu xa xouk uha uhit mesen naha xa otepusi usil nou xosali, e naha xa nipisen ni minuk e melengien xil xa ti imei.
ACT 26:17 Inou nisikoe xolok tengan moletin nam xil napurunuk ti. E nisikoe xolok mun ra ngan xil xa latave Siu ti xa di nasilak tengan uhe eloheoh navan mi xil.
ACT 26:18 Di nasilak ve xil tengan ukila ututou ni xil lipus kil miehen navan te reitinen tengan mei lihiles ra maluxoluken xa ladi en. Reitin, itutou ni xil limea reling he Temat e xeihen nan, e mei liti pe he Hi e xeihen nan. Mak, ma melele xa liling neketen nae e nou, xa nabe Kristo, Hi iketeh ihos rilomun mi xil e nanem ti mun tesaen nae xil. Ti, Hi ihur pilei xil mei lihur vonine itel moletin sav xil xa Hi tehosei xil labe nan vengan xa di laling neketen nae e nou.’”
ACT 26:19 Pol biteni mun bit, “Ma, suv toto Akripa, natehusil kuh metuveen xa natepusi xa temei minou texo ut nesao.
ACT 26:20 Misak ni, e hal Damaskas, natehithiteni mi Siu xil vus xa momal tengan lihiles ra tesaen nae xil e lipol ni holesok xil xa ipisen ni xa latsa meulien nae mi Hi. Di, natehithiten vatit sepinien ak mi Siu xil e hal Serusalem, e e ut xil vus e provins te hal Sudea. Di, natehithiteni mun mi ngan xil xa latave Siu ti.
ACT 26:21 Ve sexien ak vari iaxa, Siu xil latetal xat nou e vioh te Nim Eo e latesak pisi tengan lavas vin nou.
ACT 26:22 “E Hi di dutou ni nou e polien ak melele xa testal rohon ni nou mei duxoh xosali ak. Misak ni, nakila nasoh inggak pe metemim e nabithiten longeongen hos usil Iesu Kristo mi xamim vus, mi eilep xil be duxoh movotei xil mun. E naha xa di nabit usili nggoni ngan taxa Mosis del provet xil tetiamu latehit lelen ni latehit mei istal.
ACT 26:23 Xil latehiteni xa Mesaea xa Hi tehit xati tengan isa ni imei, xi ilong pangas xi e ha imat. Ti, imea rilomun ra maten itiamu ni moletin sav xil tengan ipisen suse te miehen mi moletin xil vus, mi Siu xil e mi ngan xil xa latave Siu ti.”
ACT 26:24 Melele xa Pol di tamu misep kil rin nan e von koten mak, vat Festas men bit, “!Pol, otalang tova tang! Otevuli pupu ni vanuvei nam xil e mei otalang pupu.”
ACT 26:25 E Pol bit rilomun ni mini bit, “Suv Festas, inou natatalang ti. Sepinien xil xa di nasa ni mi xamim taxeak be reitinen e metisouen da en.
ACT 26:26 Suv toto xa xiak mikil holesok xil ak ngamu, e nakila namiteni vamal tang mini. Xi mikil kuhi vengan xa holesok xil ak tastal ti vaxo suse te xusen.”
ACT 26:27 “?Ma midep e xouk, suv toto Akripa, oke reitin e naha xa provet xil latetisi? Nakila xa di oke reitin en.”
ACT 26:28 E Akripa bit rilomun ni mini bit, “?Pol, onemi obit ukila uhiles nenemien navan tengan mei nihe Kristin imanon imak? E‑e, osakras.”
ACT 26:29 E Pol biteni mini bit, “Inou di nasis mi Hi ve xouk, e ve xamim vus xa di muteong ni sepinien navan xosali, ti xamim mei muhe Kristin ixoni nou … e, e xamim, sen xil ak ihe tovuol e hemim. E inou, tave ti neta xosxa mei uhe Kristin itemanon mu e melengien sav tei xa ti imei.”
ACT 26:30 Melele xa Pol misepin bus, suv toto Akripa, vat te kavmen Festas, Bernis, del xil vus xa latotan tetel xatel e von koten ak latamea laba.
ACT 26:31 E melele xa di laba, labiteni mi xil mun tang labit, “Moletin ak tapol ni ti neta vasa tengan ha vamat ven mu vahe nim te xeih ven.”
ACT 26:32 E Akripa biteni mi Festas bit, “Vahit ngan xa moletin ak nasisuk ti tengan usa ni vaha vapus suv toto xa mahulong te hal Rom, ma bos tengan omaen ni ha ven vamase.”
ACT 27:1 Melele xa vat Festas pus mesal tengan valing Pol vahe tuturil tei xa di ba ve taon xa mahulong te hal Rom e provins te hal Itali, miling moletin sav xil mun en xa lateti e nim te xeih. E inou Luk mun nanggusil xil maba. E Festas miling xamem vus e he moletin tei xa hisen Sulias. Xi be vat na moletin te vaeen xil xa lakes xil ni ‘vanut moletin na suv toto xa mahulong te hal Rom.’
ACT 27:2 Tuturil ak texo taon te hal Atramitiam e di labue xati tengan vahe pasis xil e provins te hal Esia. Di, xamem maba del xat ngan Masedonia tei xa texo taon te hal Tesalonaeka, hisen Aristakas.
ACT 27:3 Maloh e tuturil ak e, melengien sav, maduxoh pasis te taon te hal Saedon. E vat Sulias bit vapol ni vahos mi Pol, ma maen ni tengan ha vapus ti timue nan xil e hal Saedon tengan likila lisa ti tutouen mini.
ACT 27:4 Melele xa mabe reling Saedon, votiang miseten nggeih. Misak ni maba makapis e rin sav te aelan te hal Saepras xa tas merou vuteili en.
ACT 27:5 Di, manggur xoteh tas sangas ni provins xalu te hal Silisia del Pampilia, e ba masotiei e taon te hal Mira xa de provins te hal Lisia.
ACT 27:6 E rute ak, mabut mabe ut e Sulias mikamet tuturil tei mun na mol‑Aleksandria xil xa di bue xat xi tengan vahe Itali. Ma misis vatihos tengan vamaen xamem mava en.
ACT 27:7 Melele xa di maloh e tuturil ak, lakameti xa votiang nggeih pupu, ma dat miloh merou tang melengien vahis. Melengien hao mei mitavi, di, maduxoh rute tei sangas visal taon te hal Nitas. E vatihos pusi xa tuturil ak misakras valoh vamal vengan votiang nggeih tamu, misak ni, biles tuturil nan ba nggusil aelan te hal Krit, e rin xa tas be tan vuteili en. Di, tuturil miloh ba sangas ni meteh xil xa tave sotin ti ra metimal te hal Salmone.
ACT 27:8 Vatihos mikameti nggeih tengan vasak ni tuturil nan valoh, ma maloh merou ba vuma … maduxoh rute tei xa bos xa lakesi ni ‘Pasis xa Bos’ xa de sangas visal taon te hal Lasia.
ACT 27:9 E rute ak, mapusi xa matehas melengien hao ngamu e suse e, ve rin ak, madi ngamu e melengien xil te an tesa (melengien xil xa Siu xil di labal ni anien ve ‘Melengien te langgal Rat Tesaen ni Ra’ mitavi ngamu.) Misak ni, melele xa vat te moletin te vaeen xil del ngan xil te tuturil di lanem usil suse nae, Pol mei misa nenemien nan mi xil bit,
ACT 27:10 “Suv navan xil li, e ketehen navan, xosxa ti riha nga tang, napusi xa suse nar ixeih pupu. Tuturil ak imahoe lel, holesok xil xa di vangite ikesae, e moletin ngan xil mun lilel.”
ACT 27:11 E Sulias, xa be vat na moletin te vaeen xil, xi mae e nenemien na vatihos te tuturil del moletin xa tuturil ak be man. E xi minem male ni sepinien na Pol.
ACT 27:12 Xalu lubiteni mi Sulias lubit pasis xa madi en tavos ti e melengien xil te an tesa. Ve rin ak, sangas moletin xil vus xa ladi e tuturil ak iexil bei tengan lasak pisi laloh lave pasis xa bos xa de hal Finiks e rin sav te aelan ak te hal Krit tengan liti en ituxoh hoxalite te melengien xil te an tesa. Pasis ak nggur mesal e rin lu, tei nggo saotwes, e tei mun nggo notwes.
ACT 27:13 Melele xa votiang hos tei xa nggo saot mistal mi xamem, moletin xil te tuturil lanemi labit bos tengan mava vaxoni lingxatien nae. Misak ni lalihi rat angka e manggo sangas tang ni ut maba.
ACT 27:14 Tavehi ti, votiang tei xa nggeih pupu xa nggo ut bemei e divin tuturil be mesal.
ACT 27:15 Vengan xa votiang bas pupu ni tuturil e masakras maviles matilomun mavusil suse namem mava, ma mamaen votiang ak tengan vativin xamem mava mave mesal.
ACT 27:16 Xamem manggus vuteili melele xa mabe rin xa be saot e tutut aelan te hal Kaoda. E rute ak, mapol nggeih tengan maling kuh bot te tuturil ak.
ACT 27:17 Melele xa boskru xil te tuturil lapo rat bot ak bemei nesao bus, laso ao xil be tas mei langgo pe tuturil e malet xat xil tengan tas naxu len tuturil ak ti. Ulixil mikan xa tuturil naxon e mae te kantri te hal Libia, misak ni laseti sel be tan e laso angka be tan tengan vasak ni tuturil valoh merou mu.
ACT 27:18 E melengien sav teni, mapusi xa votiang ak nggeih tamu e tas di bas tuturil xa madi en misa tang. Misak ni, laso rut holesok xil xa di vangit tuturil be tas tengan vasak ni tuturil ak mei vameit mu.
ACT 27:19 E melengien sav xa be vatol nen, mun, xil laso rut holesok xil te tuturil xa meas be tas.
ACT 27:20 Maloh mak melengien hao xa matapus ti eai mu hitu xil tengan mapus kil suse namem vaxo en vengan xa momah xil mikoe xol tilang hat e votiang nggeih xa nggeih. Misak ni, nenesien namem mot e manemi mabit be te maten tuei iaxa madi xiak.
ACT 27:21 Di, melele xa Pol pusi xa moletin xil lataxanien ti melengien xil holu, mitamea misoh pe metexil e biteni mi xil bit, “Tiramue xil, vahit muteong ni nou e munave reling Krit ti, ma ratit vahos tang e tuturil ak e holesok xil mun xa ladi en nakesae ti nave tas namak.
ACT 27:22 E tave ti neta xa mak, ulimim nakan ti mun. Moletin ti nakesae. Tuturil kestang iaxa ikesae.
ACT 27:23 Nakil rin ak vengan xa, e vongien, masxaxa tei na Hi navan xa di namot mini mei testal minou e tehiteni minou tehit,
ACT 27:24 ‘Pol, ulum nakan ti. Hi miling xati ngamu xa xouk ha usoh pe met suv toto xa mahulong te hal Rom. E nabiteni reitin xa Hi imaen ni xa moletin xil vus mun xa ladi e tuturil ak del xouk linalel ti.’
ACT 27:25 !Misak ni, tiramue xil, ulimim nakan ti! Nanesi e Hi xa holesok xil istal ixoni ngan taxa masxaxa ak tehiteni minou.
ACT 27:26 E be reitin xa tuturil ak ha ixon ite aelan tova.”
ACT 27:27 Melele xa mateloh e votiang ak wik lu e Tas te hal Medeterenia xa xiak, e hilaep te vongien, rut moletin xil xa di lapol e tuturil lanemi labit sangas mave ut e rute tei.
ACT 27:28 Misak ni, laso ao be tas tengan lakameti xa tas ak be huinep midep, e lakameti xa be huinep duxoh mita hanutap tei e lu e le sav mun (37 m). Ma melele xa maloh vuteili mun e laso rilomun ni ao, lakameti xa be huinep duxoh mita hanutap tei e lu e he sav mun (27 m).
ACT 27:29 Ulixil mikan xa tuturil ak naxon nate hat ti. Misak ni, laso tiei ni angka hat (4) xa di pe vil tuturil e moletin xil ngasen lasis mi hi nae xil tengan ut valan katen.
ACT 27:30 E rut moletin xil xa di lapol e tuturil lapol ni lingxatien tei labit listokovein sip ak e lilesae relingi. Xil laluvos labit liha tengan liling xat angka xil iti vat tuturil mun, ma laling bot te tuturil be tas.
ACT 27:31 E melele xa Pol pusi mak, ba biteni mi vat na moletin te vaeen xil del moletin nan xil bit, “Xosxa moletin xil te tuturil ak lilesae rani, ma xamim vus musakras mumeul.”
ACT 27:32 Ma moletin xil te vaeen lada xoteh ao xa dal xat bot e lastokovein ni misal ba.
ACT 27:33 Sangas ut valan, Pol misel xat moletin xil vus tengan lavanien bit, “Wik lu ngamu xiak xa di munexo pupu e mutaxanien ti.
ACT 27:34 Mak, ma bos xa muanien tengan vemim ixeih e mukila mumeul. E munanexo ti vengan xa nakila xa tovuol e xamim nakesae.”
ACT 27:35 Melele xa Pol misepin bus, mileh beret vutei e memes Hi ven pe met xil. Di, bul pasi e ngga ni.
ACT 27:36 Melele xa lapusi mak, ulikanen be reling xil, e xil mun langga anien vutei.
ACT 27:37 Xil vus xa ladi e tuturil ak laduxoh handred lu e hanutap tol e tei e le sav mun (276).
ACT 27:38 Melele xa xil vus langganien pipin, laso bak pulaoa xil vus xa teti vangite be tas tengan vasak ni tuturil vameit mu.
ACT 27:39 Melele xa ut da miluv kuhi, moletin xil te tuturil lale ras rute xa ladi en, e lale kil tutut pasis tei xa be suhon. Ma lanemi labit xosxa itep, ma lipol ni tuturil ha isal xat suhon ak.
ACT 27:40 Ve rin ak, lada xoteh angka xil tengan lamerir lave huinep te tas, e lada xoteh ao xil xa dal xat stia. Di, lalihi rut sel xil xa di vat tuturil be nesao tengan votiang ikila itivin tuturil ak ihe ut. Mak, ma tuturil xa madi en miloh be visal suhon ak.
ACT 27:41 E melele xa tuturil di miloh ba, minggon e mae tei e misakras mun valisalis ti. Reitin, vat tuturil ak minggon, ma tahe xil xa nggeih mei di nggol len tuturil nggo toun.
ACT 27:42 Moletin xil te vaeen lapol ni lingxatien tei labit lihas vin vatxeih xil vus xa ladi pe hexil tengan lasakras laxul lave ut e, lavit xil lalesae.
ACT 27:43 E vat nae tamaen ni ti vengan ien bei tengan vateh meulien e Pol. Ma misemae ni moletin xil vus xa lakil xulen tengan lavut lave tas e laxul lave ut.
ACT 27:44 E moletin xil xa latakil ti xulen, misemae ni tengan liha sung itutou itel xat mavulut bilang xil te tuturil e lisal itela lihe ut. Ma nggo sexien ak vari, xamem vus ba maduxoh ut e mameul tang madi.
ACT 28:1 Melele xa xamem vus ba maduxoh ut, malong kila sung xa aelan ak, lakesi ni ‘Malta.’
ACT 28:2 Moletin xil te rute ak lapol ni bos mi xamem e langgur pilei xamem. Xil lapol ni upang tei xa eilep e di madale vengan xa us mus e masoh nggat xamem.
ACT 28:3 Pol mun di mileh viton av tengan vaso ni vahe upang. E melele xa di miso ni be upang, tetal tesa tei mistal nggo vanut av xil ak, mei mingar xat hen, e murur tang en.
ACT 28:4 Melele xa moletin xil te rute ak lapusi xa tetal ak di murur de he Pol, labiteni mi xil mun tang labit, “Xos moletin ak tehas vin moletin tova vengan xa, tave ti neta xa tamat ti e tas, hi nar xa rakesi ni ‘Hi te lepisien’ tamaen ni ti tengan vameul vata.”
ACT 28:5 E Pol misin rat tetal ak be upang, e neta ti taxula.
ACT 28:6 Moletin xil di ladatili tengan hen vatep mu vamot tang vamat. E melele xa ladi nousav e latapus ti neta vaxula, xil labiles nenemien nae e labit, “!Ei, xos moletin ak be hi tova!”
ACT 28:7 Tave sotin ti ra rute xa matetuxoh ut en, moletin tei xa eilep te aelan ak da, hisen Pablias. Xi nggur pilei xamem e tan nan e milaxat kuh xamem melengien tol (3).
ACT 28:8 E melele nen ak, tame Pablias mesei. Ven minggan e miloh en pupu, misak ni, pat dat mak. Pol milong usili e ba misao ni. Melele xa be nim man, miling hen da en e misis xole. Pol ni bus, ma tame Pablias mei bos rilomun.
ACT 28:9 Melele xa moletin xil te aelan ak lalongeong ni, mosav xil mun te aelan ak xa lamesei lamei visal Pol, e Hi pol ni xil vus mei labos rilomun.
ACT 28:10 Misak ni, xil lasa sanien xil holu mi xamem. E laso viton holesok xil hao mun tengan itutou ni suse namem melele eah xa mustokovein xil muha.
ACT 28:11 Madi aelan ak te hal Malta aveti tol (3). Di, makamet tuturil tei na mol‑Aleksandria xil xa texus tete aelan ak ra an tesa. Tuturil ak, lateseh nanao na hi lu xa lubit lube meah en, hisealu be Kasta xal Polakis. E lamaen xamem maba en.
ACT 28:12 Ma, maloh ba e maduxoh taon tei e kantri te hal Sisili xa lakesi ni Serakus. Madi rute ak melengien tol (3).
ACT 28:13 Di, maloh ba maduxoh taon tei te hal Itali xa lakesi ni Rikiam e provins te hal Itali, e madi en melengien tei. Di, ut milan, votiang tei mistal nggo saot e mei divin temanon ni xamem. Misak ni, e melengien lu tang, ba maduxoh taon te hal Puteoli.
ACT 28:14 E rute ak, makamet moletin vutei xil xa labe Kristin ngamu, e lasis xamem tengan mati visal xil wik tei. Melele xa mabe reling xil, maba mun e suse namem tengan mave taon xa mahulong te hal Rom.
ACT 28:15 Melele xa Kristin xil te hal Rom lalongeong ni usil meien namem, lakakao lamei tengan lavisu mi xamem e suse. Rute xil ladatil xamem e taon xa lakesi ni ‘Von Posen na Apias,’ e rute xil ladi nga e taon xa lakesi ni ‘Nim te Paten Tol.’ E melele xa Pol pus xil, xi besi xi pupu e memes Hi ve xil.
ACT 28:16 Melele xa maduxoh taon xa mahulong te hal Rom, kavmen te hal Rom maen Pol tengan ha ita nga tasen e nim tei itel xat moletin te vaeen tei xa di miketeh xole ituxoh melele xa lilepisi e von koten.
ACT 28:17 Melele xa melengien tol mitavi, Pol mikes viton vat xil na Siu xil lamei vituei e totanen tei. Melele xa mei ladi vituei, Pol biteni mi xil bit, “Tuxoli xil te hal Isrel, namei inggak nggoni vatxeih tei vengan xa mol‑Serusalem xil latetal xat nou e lateling nou natete e he mol‑Rom xil. Latepol ni minou, neta sav xa natnapol ni ti neta vasa vaha xat moletin nar xil, mu vaha xat sexien hos xil xa avu nar xil latepispisi ni mi xir.
ACT 28:18 Melele xa mol‑Rom xil latelepis rin navan, iexil tehei tengan lamaen nou ha veok vamase vengan xa latnakamet ti neta vasa xa inou natepol ni tengan lakin maten minou ven.
ACT 28:19 “E melele xa vat xil na Siu xil latesin nenemien nae, napusi xa suse navan minggonaxon. Misak ni, natesisi tengan limaen nou nimei inggak tengan ha nipus suv toto xa mahulong te hal Rom e xi iaxa ilepis rin navan e von koten nan. E natnapol ni ti tengan masa nenemien tesa vaha xat mol‑Isrel xil xa labe moletin navan xil xati.
ACT 28:20 Mak iaxa nakes viton xamim mumei visal nou tengan nipus xamim e nikila nisep kil holesok xil xa testal minou mi xamim. E ieok bei tengan xamim mukila xa sen xil ak di xat nou vengan xa naling nenesien navan e ngan xa Hi tehit xati mi mol‑Isrel xil xa isa ni imei tengan iteh meulien e xir.”
ACT 28:21 Vat na Siu xil labit rilomun ni mini labit, “Xamem matahur ti uvei vaxo provins te hal Sudea xa vahit usiluk mi xamem. Mu tuemem tovuol xa vamei inggak vatel longeongen tei mu sepinien tova xa vasa usiluk.
ACT 28:22 E xamem iemem bei tengan mateong ni ti mu nenemien nam xil vengan xa makila xa, e ut xil ngasen, moletin xil di lasepin misa ba ni vanut Kristin xil xa xouk obe tei e xil.”
ACT 28:23 Ma vat xil na Siu xil laling xat melengien tei xa Pol mikila isepin mi xil. E melengien nen ak, Siu xil holu lamei e rute xa Pol da en. E makoe nen ak ba duxoh vongien, Pol misep kil suse xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil en mi xil. Pol misak pisi tengan vapisen ni vaxo rae xil na Mosis e tisen xil na provet xil xa Iesu be Mesaea na Hi.
ACT 28:24 Rute e xil lake reitin e sepinien nan. E rute e xil, latake reitin ti en.
ACT 28:25 Ma xil di langor mi xil mun tang. E melele xa labit ti lava, Pol miso sepinien ak ba mi xil bit, “Naha xa Ninin Eo tehiteni mi avu namim xil texo provet Aesea temal tevi xa tehit,
ACT 28:26 ‘Ha uhit lelen ni mi moletin xil ak uhit, “Xamim muteong vuma … e munalong kil ti neta. Muketeh vuma … e munapus kil ti neta.”
ACT 28:27 Vengan xa tinexil nggeih, di laki xol vurangexil e di label xat metexil. Xil lapol ni mak vengan iexil ti tavei lapus kil neta ngan ni metexil, mu lalong kil neta ngan ni vurangexil. Reitin, xosxa linamak ti, ma xil likil kuh koute te sepinien navan, tinexil mei imerou e lihiles meulien nae, e inou mei nital rat xil ra mesien nae xil.’”
ACT 28:28 E hoxalite te sepinien na Pol, xi biteni mi xil bit, “Mak, ma ieok bei tengan mukila xa Hi di misa longeongen hos nan usil suse teteh meulien en ba mi ngan xil xa latave Siu ti. !Xil iaxa lilonge e liling neketen nae en!”
ACT 28:29 
ACT 28:30 Huram lu (2), Pol de nim tei xa di minggale e aveti xil vus ni mani nan. Inggak, di nggur pilei moletin xil ngasen xa mei di lasao ni.
ACT 28:31 E rute ak, Pol mikila vahithiteni usil suse xa Hi mei ihe suv toto na moletin xil mi ngan xil vus xa lamei visali, e di pispisi mi xil usil Suv Iesu Kristo. Moletin tovuol vamei vasak tengan vasikoe xol naha xa Pol di pol ni. Ma Pol ulin takan ti e di pol del sien.
ROM 1:1 Inou Pol, nabe moletin tei te polien na Iesu Kristo xa Hi tekes nou tengan mei nihe eloheoh tei nan. E xi tehosei inou tengan ti nihithiten longeongen hos nan.
ROM 1:2 Longeongen hos ak, Hi tehit xati nousav ngamu texo sepinien nan xa provet nan xil tetiamu latetisi tete Vanuvei Eo.
ROM 1:3 Longeongen hos ak di misep usil Natneli, xa latepesi mei tehe moletin tei texo ra na suv toto xil xa latestal e vatimol na suv toto Deved.
ROM 1:4 E Hi tepisen ni mun xa ngan ak be Natneli reitin tetel xeihen melele xa Ninin Eo tesak ni xi temea rilomun ra maten. Ngan ak be Iesu Kristo, Suv nar.
ROM 1:5 Ve naha xa Iesu tepol ni, Hi di pisen eheien hos nan mi xamem e misak ni nou nabe eloheoh nan. Inou nabe eloheoh nan tei tengan nihe ut sav xil e nitel ngan xil xa latave Siu ti mei liling nenesien nae e Kristo e mei lilong xat Hi. Imak, ma ipisen ni xa his Hi be eilep xa eilep pupu.
ROM 1:6 Longeongen hos ak tetuxoh xamim mun xa mudi e taon te hal Rom, e Hi tekes rat xamim tuei mei mube moletin xil na Iesu Kristo.
ROM 1:7 Mak iaxa di nadis uvei ak bat mi xamim xa mudi e Rom xa Hi tekes rat xamim tuei mei mube moletin nan xil vengan xa eheien nan di e xamim. Nasis Hi Tamer e Suv Iesu Kristo tengan lalisa eheien hos e tomat nalu mi xamim vus.
ROM 1:8 Itiamu, ve naha xa Iesu Kristo tepol ni e rin nar, nabit nasa memesien navan vaha mi Hi navan ve xamim vus, vengan xa moletin sav xil di lasep usil neketen namim e rute xil vus e ut etan.
ROM 1:9 Inou di napol mi Hi del meulien tevi navan tengan nikila nihithiten longeongen hos usil Natneli mi moletin xil vus. E xi mikil kuhi xa be reitin xa inou di nanem usil xamim vehakut e sisen navan xil.
ROM 1:10 E nasis mak tengan, xosxa imal ihusil nenemien nan, ma Hi ipol ni suse navan imese tengan mei nisao ni xamim ixoni ngan xa ieok tehei nousav ngamu tengan nipol ni.
ROM 1:11 Vengan xa ieok bei pupu tengan nipus xamim e nisa tuxolxatien xil mi xamim xa ixo visal Ninin Eo xa isak ni neketen namim mei ixeih mu.
ROM 1:12 Reitin, ihos xa nihat tengan xir vus ti ripet rat nenemien nar xil ve neketen xa de xir.
ROM 1:13 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei pupu ni tengan mukila xa nousav ngamu natesak pisi tengan mei nasao ni xamim. E vehakut, holesok xil latesikoe xol nou. Ieok bei pupu xa namat napol vatel xamim tengan nikila nipus huit polien navan istal e meulien namim ixoni ngan xa di mistal e meulien na mosav xil xa latave Siu ti e melele xa di napol del xil.
ROM 1:14 Nalonge nggoni ngan xa be polien xati navan tengan niha nihithiten longeongen hos mi ngan xil xa latave Siu ti, xa rute e xil labe mol‑Kris xil xa lakil kuh neta, e rute sav xil mun labe ngan xil te rute sav xil xa latasukul kuhi ti.
ROM 1:15 Mak iaxa, ieok bei pupu tengan nihat nihithiten longeongen hos mun mi xamim xa mudi e taon te hal Rom.
ROM 1:16 Longeongen hos ak, inou natave unoun ti tengan nihithiteni mi mol‑Rom xil vengan xa xeihen na Hi da en tengan iteh meulien e ngan xil vus xa langgur neketen: tetiamu, mi Siu xil, e xosali, mi ngan xil mun xa latave Siu ti.
ROM 1:17 Longeongen hos ak di pisen suse xa Hi di misak ni moletin xil mei lamal pe meten nggo en. E ngan xil xa langgur neketen lakila xa neketen ak kestang be suse te momalen, vatite ba duxoh hoxalite teni. Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni xa bit, “Ngan xa di nggusil Hi del neketen nan, xi momal pe meten.”
ROM 1:18 Momal tengan moletin xil lihusil Hi itel neketen, vengan xa ngan xa de ut nesao di pisen ekaten nan mi moletin xil vus xa latahusili ti, ngan xil xa tesaen nae di misikoe xol xil latapus kil ti reitinen usil xi.
ROM 1:19 Reitin, Hi isa pangasien mi xil vengan xa xil lakil usili ngamu, vengan xa tepisen xi tasen mi xil tuei.
ROM 1:20 Vengan xa, tetiamu nousav, e melele xa Hi tepeas ni holesok xil vus te ut etan mei duxoh xosali, Hi di pisen xi mi moletin xil. Tave ti neta xa rasakras rapusi ni metexir, e rapus kila xa hoxalite te xeihen nan tovuol e di rapus kil sexien nan xil nggo holesok xil xa xi tepeas ni xil ladi. Vengan xa ngan ak be reitin, moletin xil lasakras laviteni xa latakil ti xa Hi da.
ROM 1:21 E tave ti neta xa latekila xa Hi da, iexil ti tenavei tengan lamerere ni, e latnamesi ti ve holesok xil xa xi di pol ni ve rin nae. Nenemien nae mikoe, e nggoni ngan xa dit latavuel e maluxoluken.
ROM 1:22 Xil lanemi labit labe metisou, e labe unu vari tang.
ROM 1:23 E di langgoles Hi xa be eilep pupu xa da vehakut ni nanao xil xa di lapol ni xil tengan lavur nini moletin, mu nini tuman, mu nini vongoro, mu nini tetal xil te ut etan tang xa di lakesae.
ROM 1:24 Vengan xa di latemot mi nanao xil, Hi testokovein xil tengan eheien tesa xil xa di e tinexil itel xil tengan lipol ni holesok holu xa tamese ti pe meten. E tesak ni xil ba latepol ni tesaen xil holu ni tenbexil tetel xil mun tang xa momal tengan lave unoun ni.
ROM 1:25 Xil di langgoles reitinen usil Hi ni luvosen tang. E lamot mi nanao xil xa langgur nini holesok xil xa Hi tepeas ni e lapol nggusil nenemien nae. E mi Hi reitin xa tepeas ni holesok xil ak, latamot ti mini e latapol ti vahusil nenemien nan. !Neta sav xa xi iaxa momal tengan lapet rat hisen vehakut xa vehakut tang! Reitin.
ROM 1:26 Vengan xil lasin Hi mak, xi be reling moletin xil tengan ti lihusil xat naha xa tenbexil di ien bei, naha xa momal tengan lave unoun ni. Atou xil laling sexien xil xa momal tengan ti lapol ni vatel tiramue xil di, e laba sung di lapat del atou xil mun tang.
ROM 1:27 E nggo hisit sexien ak, tiramue xil mun laling sexien xil xa momal tengan ti lapol ni mi atou xil di, e eheien nae bas nenemien nae vehakut tang tengan lipol isa itel tiramue xil mun tang. Reitin, tiramue xil di lapol misa holu del xil mun tang nggo sexien xa momal tengan lave unoun ni. Mak, ma di lalihi pangasien ve sexien nae xil xa mikavui mei iha xat xil mun tang.
ROM 1:28 E vengan xa moletin xil iexil ti tavei tengan lakil Hi, ma xi be reling xil e nenemien nae mei polu ni holesok xil xa tavos ti e lapol ni tesaen xil xa tamal ti tengan lapol ni.
ROM 1:29 Reitin, xil mei lapolu ni sexien savsav xil holu xa tamal ti: lapol misa holu, labe hokan, e sexien nae tamal ti. Labe elu mi mosav xil, langor, e labas vin moletin xil. Laluvos, lalang ves suse tengan ti lapangei moletin xil vaxo en, e laseputut usil mosav xil.
ROM 1:30 Lasepsisil rin na mosav xil, tinexil di nggat Hi, e di lanem holu usil suse sav xil xa lakila lapol ni tesaen sav xil vaxo en. Lapo rat xil labe nesao mili mosav xil, labe koai, e lasin rae tamexil e ninexil.
ROM 1:31 Xil labe unu, langgur xoteh hitxatien nae xil, e latapisen hosien mu esaeen ti mi mosav xil.
ROM 1:32 Lakila xa rae xil na Hi di biteni xa moletin xil xa di lapol ni hisit sexien tesa xil ak, momal tengan lihur pangasien teni xa be maten. E tave ti neta xa lakila, langgulehi dit lapol ni tesaen xil ak e dit lapet rat his moletin sav xil mun xa di lapol ni.
ROM 2:1 ?Mak, ma vengan xa mukila xa Hi isa pangasien mi ngan xil xa di lapol ni hisit tesaen xil xa mak, veneh ma rut xamim di mulepis rin na mosav xil? Vengan, melele xa di mubiteni mubit momal tengan xil ti lihur pangasien ve tesaen nae xil, di mulihi pangasien bemei e xamim mun tang. Mak tang, vengan xa, neta sav xa di mulepis rin nae, xamim di mupol ni hisit tesaen nen xil tak.
ROM 2:2 Xamim mukila xa momal tengan Hi ihusil momalen nan e isa pangasien mi ngan xil xa di lapol ni hisit tesaen xil ak.
ROM 2:3 E, e melele nen tak xa di mulepis rin na moletin sav xil, xamim mun tang di mupol ni sexien tesa xil ak. ?Midep? ?Munemi mubit mukila mulesae ra he Hi e ra pangasien xa isa ni iha xat ngan xil xa di lapol misa? !Musakras!
ROM 2:4 Mu, xos di munem male ni Hi, vengan xa xi polu ni hosien, ien takat temanon ti, e nenemien nan teviei. E Hi di pisen hosien nan mi xamim tengan vatiamu ni xamim mei muhiles ra tesaen namim xil.
ROM 2:5 E vengan xa tinemim e vatumim nggeih, mutaviles ti ra tesaen namim xil. Misak ni, di muso rin ni pangasien xa iha xat rin namim mei ihe mahulong mak mu e Melengien te Lepisien, melele xa Hi ilepis rin na moletin xil en. Vengan, e melele nen ak, Hi ipisen ekaten nan iha xat tesaen xil e ilepis rin na moletin xil ihusil nenemien nan xa momal tevi.
ROM 2:6 E melele nen ak, Hi isa kekes ni huit sexien xil vus mi moletin xil ihusil naha xa xil latepol ni.
ROM 2:7 Hi isa meulien sal mi ngan xil xa langgulehi di lapol ni neta xa bos, e lasak tengan lakamet holesok xil xa latellep, lapolu ni merereen, e liti vehakut.
ROM 2:8 E mi ngan xil xa di lanem usil xil kestang e di lasin reitinen na Hi tengan lakila tit lavusil sexien xil xa mikavui, Hi, tinen misoh, e ti ipisen ekaten nan mi xil.
ROM 2:9 Reitin, moletin xil vus xa di lapol ni holesok xil xa lasa, xil lihur pangasien e ti lilonge isa pupu ven. Iha mi Siu xil itiamu. Ti, iha sung mi ngan xil xa latave Siu ti.
ROM 2:10 E Hi isa merereen, tomat e his xa eilep mi ngan xil vus xa di lapol ni holesok xil xa bos, iha mi Siu xil itiamu, e ti, iha mi ngan xil mun xa latave Siu ti.
ROM 2:11 Vengan melele xa moletin xil mei lisoh pe met Hi, ilepis xil kekes ipin tang ixo sexien tei takes imal ni naha xa latepol ni.
ROM 2:12 Reitin xa ngan xil xa latave Siu ti, xa latahur rae xil na Mosis ti, Hi nalepis rin nae xil ti nahusil rae xil ak. E tave ti neta xa mak, Hi ikin maten mi xil ve tesaen nae xil. E mi Siu xil xa latehur rae xil na Hi ngamu, Hi ilepis rin nae ihusili e ikin maten mi xil ve tesaen nae xil.
ROM 2:13 Vengan xa tave ngan xil ti xa lalong rae xil na Hi xa lamal pe meten, e be ngan xil xa di lapol ni naha xa rae xil ak biteni iaxa lamal pe meten.
ROM 2:14 Holu e ngan xil xa latave Siu ti latahur ti rae xil na Mosis. E neta sav xa mak, tinexil di milihi xil tengan lapol ni sexien xil xa rae xil ak di labiteni. Melele xa lapol ni mak, xil lapisen ni xa rae xil ak di ngamu e tinexil, tave ti neta xa xil latavuli ti mu rae xil ak.
ROM 2:15 Reitin, sexien nae xil pisen ni xa Hi midis xat rae nan xil di ngamu e tinexil, e nenemien nae di bit mesen naha xa be reitin e momal mi xil. Ma, nenemien nae di misel xat xil bit, “Sexien ak misa,” mu “Sexien ak bos.”
ROM 2:16 E Melengien te Lepisien, Hi imaen Iesu Kristo mei ilepis rin na moletin xil vus ihusil nenemien xuxus nae xil. Ngan ak ihusil pispisien xil xa di nasa ni mi moletin xil melele xa di nabithiten longeongen hos mi xil.
ROM 2:17 ?E itep mi xamim xa di mukes xamim ni Siu xil e di munemi xa Hi iteh meulien e xamim vengan xa munggur rae nan xil? ?Itep mi xamim xa di mube koai mubit xamim kestang mukil Hi?
ROM 2:18 ?Itep mi xamim xa mubit mukil naha xa Hi ien bei xamim tengan mupol ni e di mupus kil naha xa bos vengan xa latepispisi mi xamim ngamu texo rae nan xil?
ROM 2:19 ?Itep mi xamim xa mubit mukila mutel ngan xil xa metexil bar, e mube miehen xa di muleluv rat suse mi ngan xil xa ladi e maluxoluken?
ROM 2:20 ?Itep mi xamim xa mubit mukila mumal ni ngan xil xa labe unu e mukila mupispisi mi ngan xil xa latakil ti Hi vaxoni ngan xa labe tutut horamue xil, vengan xa munggur rae xil xa be vatit kilakilen e reitinen na Hi?
ROM 2:21 Ihos mak mu xa xamim xa mubit mukila mupispisi ni mosav xil, itiamu mupispisi mi xamim mun tang. ?Midep? ?Melele xa musel xat mosav xil mubit, “Munakan ni ti neta,” veneh ma di mukan ni neta?
ROM 2:22 ?E melele xa mubiteni mubit, “Munahur atou mu tiramue na mosav ti,” veneh ma xamim mun tang di munggur atou e tiramue na mosav xil? ?E veneh vari xamim xa di mupus nanao xil mubit lasa, e di mukan ni neta nggo nim eo nae?
ROM 2:23 ?Veneh vari iaxa di mube koai mubit munggur rae xil na Hi, e xamim di mubiles e munggur xoteh rae xil nen tak? Ve rin ak, mupisen ni xa mutamerere ni ti ngan xa tesa rae xil ak.
ROM 2:24 Naha xa Vanuvei Eo biteni be reitin xa bit, “Ngan xil xa latave Siu ti di lasepsisil his Hi ve sexien tesa xa xamim di mupol ni.”
ROM 2:25 Xosxa xamim Siu xil mube vexahu ngamu, ngan ak bos xosxa mulong xat rae sav xil mun. E xosxa munggur xoteh rae xil, vexahu namim mei be neta sav tang.
ROM 2:26 E xosxa ngan xil xa latave Siu ti di langgusil kuh naha xa di e rae xil, neta sav xa latave vexahu ti, xil lamal pe met Hi nggoni ngan xa lehit labe vexahu ngamu.
ROM 2:27 Mak, ma ngan xil xa latave vexahu ti xa di lalong xat rae xil, xil lisa sepinien iha xat rin namim e Melengien te Lepisien. Vengan xa, tave ti neta xa xamim mutehur rae xil e simeleleen te vexahu, di munggur xototeh rae nan sav xil.
ROM 2:28 Moletin misakras vahe Siu vaxo sexien te vexahuen kestang xa di lapol ni ni hilbe malohos xa de valkesao tang.
ROM 2:29 E be ngan xa di nggusil Hi nggo tinen iaxa be Siu reitin. E moletin tei be vexahu reitin melele xa di maen Ninin Eo mei biles tinen, tave ti vengan xa lapol ni neta tei e hilben. E tave ti neta xosxa moletin xil e ut etan latasa memesien nae ti mini, moletin ak di nggur memesien nggo Hi vari.
ROM 3:1 ?Mak, ma naha bos e rin na Siu xil? ?Naha iaxa bos e rin te vexahu?
ROM 3:2 Reitin li xa holesok holu bos e rin xalu vus. Vengan, tetiamu, Hi tesa sepinien nan mi Siu xil e teling nenesien e xil tengan lilaxat kuhi.
ROM 3:3 E be reitin xa ti e xir Siu xil latahusil kuhi ti. E neta sav xa latahusil sepinien nan xil ti, Hi ipol sen holesok xil vus xa tehiteni. ?Midep, be reitin xa xil lakila lapol ni holesok xil xa Hi tehiteni mei vahe neta sav tang?
ROM 3:4 !E‑e, lasakras! Vengan xa, tave ti neta xosxa moletin xil vus di laluvos, Hi di pisen ni xa be reitin vehakut. Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni bit, “O Hi, melele xa di olepis rin navan, sepinien nam xil vus be reitin. Nenemien nam momal e melele xa di osa pangasien minou.”
ROM 3:5 E vahit moletin tei vahiteni vahit, “Melele xa xir, Siu xil, rapol tamal ti, ngan ak di pisen ni mak mu xa Hi di pol momal vehakut. Ma, vengan xa neta xa bos di mistal nggo tesaen nar xil, Hi di pol tamal ti mi xir melele xa ien nggat tesaen nar xil e di misa pangasien mi xir ven.” (Ngan ak nenemien na rut moletin xil.)
ROM 3:6 !E tamak ti! Hi di pol momal vehakut. Vengan xosxa Hi di pol ni neta xa tamal ti e melele xa di ien nggat tesaen nar xil, ma xi tapin ti mun tengan valepis rin na moletin xil te ut etan.
ROM 3:7 E vahit moletin tei vahiteni vahit, “Luvosen navan di pisen ni mak mu xa Hi be reitin tevi, e misak ni moletin xil di lapet rat hisen be nesao. Ve rin ak, Hi pol tamal ti e melele xa di milepis rin navan e di misa pangasien minou nggoni ngan xa nabe moletin tesa tei.”
ROM 3:8 E nalonge xa rut moletin xil di laluvos labit inou iaxa di nasa sepinien tesa ak nabit, “Momal tengan ti ripol isa iaxa isa mesal tengan neta xa ihos mei istal ixo en.” E ngan ak tave reitin ti. !Momal tevi tengan Hi isa pangasien mi ngan xil xa labiteni mak e melele xa ilepis rin na moletin xil!
ROM 3:9 ?Ma midep xiak? ?Be reitin xa Hi ti ipol ni ihos mak mu mi xir, Siu xil, ili ngan xil xa latave Siu ti? !E‑e! Vengan xa natepisen ni ngamu xa moletin xil vus ladi pe xeihen te tesaen, tave ti neta xa labe Siu mu latave Siu ti.
ROM 3:10 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni xa bit, “Moletin tovuol vamal. Reitin, tovuol li vari.
ROM 3:11 Moletin tovuol vakila. Moletin tovuol vari xa ien bei tengan vakil Hi.
ROM 3:12 Xil vus latehiles rani. Xil vus mei labe neta sav tang pe meten. Moletin tovuol xa ti vapisen sexien xa vahos mi mosav xil. Reitin, tovuol li vari.”
ROM 3:13 “Sepinien nae xil pupuru vari nggoni vo tiei na moletin tei xa mat e di bo e vangavul, e vulongexil polu ni luvosen vehakut tang.” “Reitin, sepinien nae nggoni neta xa misa xa di mistal nggo vulonge tetal tesa xil melele xa di langas vin moletin xil.”
ROM 3:14 “Sepinien nae polu ni halesil xil xa lasa pupu.”
ROM 3:15 “Moletin xil ak latemanon tengan lapangei mosav xil e ha lavas vin xil.
ROM 3:16 E rute xil vus xa laba en di labas lelen holesok xil vus e di lasak ni moletin sav xil lalonge misa.
ROM 3:17 Xil latakil ti suse te tomat.”
ROM 3:18 “E latakil ti mu xa momal tengan ti limerere ni Hi.”
ROM 3:19 Sepinien xil ak xa nggo rae na Hi di pisen kila mi xir xa moletin tovuol vamal pe meten. E rakila xa rae xil na Hi di misepin momal mi Siu xil vengan xa tesa rae nan xil ak mi xil. Mak iaxa moletin tovuol vakila vasoh pe met Hi e vahit, “Inou namal tevi.” !E‑e, tovuol vari! E momal tang tengan moletin xil vus ti lihur pangasien ve tesaen nae xil.
ROM 3:20 Vengan xa moletin tovuol vakila vapol sen ni holesok xil xa rae xil di biteni tengan mei vamal pe met Hi. E be polien xati te rae xil ak tengan vasak ni moletin xil mei lapus kil tesaen nae xil.
ROM 3:21 E xosali, Hi di pisen suse ngamu tengan rakila mei ramal pe meten. Suse ak, rae na Mosis e tisen na provet xil mun latesep usili, e taxo ti suse te longxatien te rae xil.
ROM 3:22 Hi pus ngan xil vus xa di laling neketen nae e Iesu Kristo iaxa lamal pe meten. Reitin, ien ti tavei tengan vakil ti xos moletin tei be Siu mu tave Siu ti, e di misak ni ngan xil vus xa laling neketen nae e Kristo mei lamal pe meten.
ROM 3:23 Vengan xa moletin xil vus lapol misa, lasakras latuxoh hosien xa eilep xa Hi teling xati tengan moletin xil liti en.
ROM 3:24 E ve eheien hos na Hi, xi tesak ni xil mei lamal pe meten texo Iesu Kristo xa texal rat xil mei lameluv ra pangasien te tesaen nae xil.
ROM 3:25 Nggusil lingxatien nan, Hi tesil Iesu tengan ha imat ixoni sanien eo tei, e ren teleh tengan vakas moten xir ramese ra tesaen nar xil. Hi tepol ni temak tengan vapisen momalen nan. E di pus ngan xil xa laling neketen nae e Iesu Kristo nggoni ngan xa lamal pe meten. Hi tepisen ni mun xa di nggur xat ekaten nan, vengan xa, tetiamu ni maten na Iesu, xi tenasa pangasien ti mi moletin xil ve tesaen xil vus xa latepol ni ngamu.
ROM 3:26 Reitin, tetiamu xi di tehur xat ekaten nan temak tengan, xosali, xi mikila vapisen momalen nan vaxo rin xa di misak ni ngan xil vus xa di laling neketen nae e Iesu Kristo mei lamal pe meten.
ROM 3:27 ?Ma xir rikila risep koai ve naha vari? !Neta tovuol! ?Rikila risep koai vengan xa di ranggusil xat rae xil? !E‑e, rasakras! E ti risep koai vengan xa di ranggusil suse te neketen.
ROM 3:28 Vengan rapusi xa ramei ramal pe met Hi nggo neketen nar kestang, e tave ti vengan xa di rapol sen holesok xil vus xa rae xil na Mosis di biteni.
ROM 3:29 ?Midep xiak? ?Hi be Hi na visi? ?Na Siu xil kestang? !E‑e! Xi be Hi na Siu xil del ngan xil mun xa latave Siu ti.
ROM 3:30 Vengan xa Hi be tei takes. E xi di misak ni ngan xil xa labe vexahu mei lamal pe meten nggo rin te neketen. E xi iaxa di misak ni ngan xil mun xa latave vexahu ti mei lamal pe meten nggo rin te hisit neketen ak.
ROM 3:31 ?Ma midep? ?Rakila raso rat rae xil ak lava vengan xa di ranggusil suse te neketen? !E‑e, namak ti! E xir di rasak ni rae xil ak di lapol sen polien nae e melele xa di ranggusil xil nggo neketen.
ROM 4:1 ?E midep e rin na Ebraham, vatit avu namem Siu xil? ?Xi temei temal pe met Hi texo suse xave?
ROM 4:2 Vengan xosxa Ebraham temei temal pe met Hi texo holesok xil xa tepol ni, ma xi vakila vasep koai ven pe met moletin sav xil. E pe met Hi, xi misakras vasep koai ve naha xa xi tepol ni.
ROM 4:3 ?E Vanuvei Eo bit naha usil rin ak? Biteni bit, “Ebraham miling neketen nan e hitxatien na Hi. E ve rin ak, Hi bit rati xa Ebraham momal pe meten.”
ROM 4:4 Ngan xil xa lapol di langgur huit polien nae ven, e momal tengan lavuri. Latahur ti vaxoni sanien tei.
ROM 4:5 E Hi mikila vasak pilei rin na moletin tesa xil. Misak ni, melele xa moletin tei miling neketen nan e Hi, tave ti neta xa moletin ak tahusili ti vaxo suse te rae xil, e Hi bit rati xa moletin ak momal tuei pe meten.
ROM 4:6 Ngan ak nggoni naha xa Deved tehiteni e melele xa tesep usil sien na ngan xil xa Hi pus xil lamal pe meten, tave ti neta xa latapol ni ti neta tengan lavuri.
ROM 4:7 “Sien iti mi ngan xil xa Hi taketeh ti mun vasa mi xil ve tesaen nae xil, mi ngan xil xa xi di miketeh bos mi xil.
ROM 4:8 Sien iti mi ngan xil xa Iahova tavuli ti mun tesaen nae xil vaha xat rin nae.”
ROM 4:9 ?E midep? ?Sien ak xa Deved tesep usili be na ngan xil kestang xa labe vexahu nggoni Siu xil? !E‑e! Sien ak be na ngan xil mun xa latave vexahu ti. Vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Ve neketen nan, Hi bit rati xa Ebraham momal pe meten.”
ROM 4:10 ?E Hi tehit rati xa Ebraham temal pe meten e melele xave vari? ?Tetiamu ni melele xa Ebraham tehe vexahu, mu tetutou ni? !Tehit rati tetiamu ni! Ma xi tenave vexahu ti mu, e Hi tehit rati ngamu xa xi temal pe meten.
ROM 4:11 Reitin, Hi tesa sexien te vexahu mi Ebraham tengan ihe simeleleen tei xa ipisen ni xa xi temal pe meten tuei texo neketen nan e melele xa tenave vexahu ti. Nggusil sexien ak, Ebraham mei be avu na ngan xil xa mei lamal pe met Hi nggo suse te neketen, neta sav xa latave vexahu ti.
ROM 4:12 E rin sav mun, Ebraham mei be avu na ngan xil xa labe vexahu e di langgusil xat Hi del hisit neketen xa avu nar Ebraham tetiamu tehuri melele xa tenave vexahu ti mu.
ROM 4:13 Melele xa Hi tehit xati mi Ebraham tetel vatimol nan xil xa ti lihur holesok xil te ut etan xa xi tehit xati mi xil, tenave ti vengan xa Ebraham telong xat rae nan xil. !E‑e! Hi tehit xati temak vengan xa tehit rati xa xi momal ngamu pe meten texo suse te neketen.
ROM 4:14 Xosxa be reitin xa Hi isa naha xa tehit xati mi ngan xil kestang xa lalong xat rae nan xil, ma moletin tovuol vakila vahuri. E isak ni neketen mei ihe neta sav tang, e hitxatien na Hi mun mei ihe neta hon tang.
ROM 4:15 Vengan xa rae xil di lalihi ekaten na Hi bemei etan ba xat ngan xil xa latahusili ti. E melele xa rae xil labe tovuol, moletin xil lasakras lavur xotehi.
ROM 4:16 Mak iaxa, hitxatien xa Hi tepol ni di nggusil suse te neketen. Ve rin ak, nggusil eheien hos nan, Hi isak ni hitxatien nan mei ihe reitin e meulien na ngan xil vus xa labe vatimol na avu Ebraham. E nave Siu xil kestang ti xa di langgusil xat rae xil na Hi iaxa lipus huit hitxatien nan xil. E ngan xil mun xa di laling neketen nae e hitxatien na Hi ixoni ngan taxa Ebraham tepol ni iaxa ti lipus reitinen teni istal. Vengan xa Ebraham be avu nar xil vus xa di ranggusil suse te neketen.
ROM 4:17 Ngan ak nggoni ngan xa Hi tehiteni mi Ebraham e Vanuvei Eo tehit, “Nipol ni xouk mei uhe vatit moletin na tatit moletin xil holu xa lixo kantri xil holu.” E hitxatien ak mei tehe reitin pe met Hi vengan xa Ebraham teling neketen nan en vengan tekila xa Hi xa tesak ni holesok xil xa latehe tovuol tamu mei testal tehe reitin texo raen, mikila mun vapol ni neta xa mat mei meul rilomun.
ROM 4:18 Tave ti neta xa suse tovuol mun xa Ebraham vakila vahur horamue nan xati vaxo en, xi teling neketen nan e hitxatien xa Hi tepol ni mini melele xa tehit xi mei ihe “vatit moletin te tatit moletin xil holu xa lixo kantri xil holu.” Reitin, xi teling neketen nan e Hi xa tehiteni mini tehit, “Vatimol nam xil lihe holu xa lihe holu pupu lixoni hitu xil ak.”
ROM 4:19 Ebraham tenamot ti e neketen nan, tave ti neta xa huram nan sangas vatuxoh handred tei (100) ngamu e xi tehe momatu pupu. Reitin, neketen nan texeih tamu, tave ti neta xa Serah tehe lumalum e tesakras vahur tuvava tova vahe nalu. Ma, e rin te tuvava, tenbexalu tesakras mun vengan xa lutehe momatu pupu.
ROM 4:20 Ebraham tenastokovein neketen nan ti, e temes Hi vengan tekila xa Hi mikila isak ni naha xa tehit xati mini mei istal ihe reitin. Misak ni, neketen na Ebraham tesak ni nenemien nan mei texeih mu.
ROM 4:22 E “ve neketen nan, Hi bit rati xa Ebraham momal pe meten,”
ROM 4:23 E sepinien xa bit, “Hi bit rati xa Ebraham momal pe meten.” latnatisi ti ve Ebraham kestang.
ROM 4:24 Latetisi ve xir mun vengan xa Hi bit rati xa xir mun xa raling neketen nar en ramal pe meten. E be xi iaxa tesak ni Iesu, Suv nar, temea rilomun ra maten.
ROM 4:25 E tehusil nenemien nan, temaen xoteh meulien na Iesu tengan imat ve tesaen nar xil, e tepol ni temea rilomun ra maten tengan isak ni xir mei rimal pe meten.
ROM 5:1 E vengan xa mei ramal pe met Hi nggo suse te neketen, di radi e tomat del Hi nggo naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni.
ROM 5:2 Reitin, ve naha xa Iesu tepol ni e vengan xa di raling neketen nar di en, rakila ravur eheien hos na Hi xa radi en xosali. Misak ni, di rasep koai vengan xa rakil kuhi xa rihisti itel Hi e minehinen te xeihen nan xa eilep.
ROM 5:3 E rakila rasep koai mun ve longpangasien xil xa di rangguri nggo he mosav xil ve neketen nar, vengan xa rakila xa longpangasien xil ak di misak ni nenemien nar mei be teviei mak mu.
ROM 5:4 E nenemien xa teviei di misak ni xir rapin tengan risoh ixeih mak mu e melele xa holesok xil xa misa di bemei. E melele xa mei rapin, ngan ak di misak ni xir rakil kuhi xa holesok xil xa di raling nenesien nar en be reitin.
ROM 5:5 E nenesien ak misakras vapol ni nenemien nar vamot, vengan rakila xa eheien xa Hi di pisen ni mi xir mahulong pupu. Rakila xa ngan ak be reitin vengan xa Hi tesa Ninin Eo mi xir nggoni sanien tei tengan ise xat tinexir.
ROM 5:6 Rakila xa eheien na Hi be reitin vengan xa melele xa rasakras rapol ni ti neta tengan vatutou ni rin nar mun tang, e melele xati nen tak, Hi tehit momal tengan Kristo vamei vamat vahinat xir, moletin xil xa rateti sotin ra ni.
ROM 5:7 Sangas moletin vahe tovuol xa vamaen xoteh meulien nan tengan vamat vateh meulien e mosav tei xa meulien nan momal tevi. E nahe xos moletin tova da xa imaen xoteh meulien nan tengan vatutou ni moletin tova xa bos xa bos.
ROM 5:8 E Hi tepisen eheien nan mi xir texo sexien ak: melele xa xir ratepuru tamu, Kristo temaen xoteh meulien nan e tehinat xir.
ROM 5:9 E re Iesu Kristo mileh e mikas moten xir ra tesaen nar xil, e misak ni xir mei ramal pe met Hi. E vengan xa ngan ak be reitin, rakil kuhi xa Iesu iteh meulien e xir ra ekaten na Hi xa ba xat tesaen.
ROM 5:10 Mak iaxa, melele xa di tamu ratehe elu tetel Hi ve tesaen nar xil, Natneli temat tengan isak ni xir riti e tomat itela. Ma, vengan xa be reitin xa maten nan misak ni xir radi e tomat del Hi, mea rilomunen na Kristo ra maten di pisen ni xa be reitin mak mu xa xi di miteh meulien e xir ra ekaten na Hi.
ROM 5:11 E ngan xa be mahulong mak mu, rakila rasep koai ve naha xa Hi tepol ni e rin nar texo Iesu Kristo, Suv nar. Vengan xa Kristo tesak ni xir rakila radi e tomat dela xosali ak.
ROM 5:12 Tesaen temei e ut etan texo moletin tei takes, ngan ak tehe Adam. E tesaen nan tepol ni suse te maten. Misak ni, xir vus rilel vengan xa xir vus rapol ni tesaen.
ROM 5:13 Reitin xa tesaen tete ut etan tetiamu ni melele xa Hi tesa rae nan xil mi Mosis. E melele xa rae tovuol, lasakras laviteni xa moletin tei di nggur xotehi.
ROM 5:14 E maten nggur xeihen e meulien na moletin xil vus xa lateti e melengien xil na Adam mei tetuxoh melengien xil na Mosis. Reitin, moletin xil vus latelel, tave ti neta xa latnahur xoteh ti rae xa Hi tehit kila mi xil vaxoni ngan xa Adam tepol ni. Naha xa Adam tepol ni, huite teni teha tetuxoh moletin xil vus. E, texo hisit suse nen ak, moletin teimun testal tetutou ni Adam. E naha xa xi tepol ni, huite teni mei duxoh moletin xil vus mun.
ROM 5:15 E naha xa xalu lutepol ni tesav. Vengan xa, texo moletin tei takes, moletin xil holu di lalel ve tesaen nae. Ngan ak be Adam. E ngan xa be eilep mak mu, texo eheien hos na moletin sav, Hi di pisen eheien hos nan mi moletin xil holu e di misa momalen mi xil nggoni sanien tei. E moletin sav ak be Iesu Kristo vari tang.
ROM 5:16 E momalen xa Hi di misa ni mi xir nggoni sanien tei, misav ni naha xa temei e xir texo tesaen na moletin tei takes. Vengan xa tesaen na moletin tei takes telihi pangasien temei e xir e tesak ni xir ralel. E be sanien tei xa Hi di misa momalen mi ngan xil xa latepol tesa holu, e xi di miling pilei xil mei labos rilomun pe meten.
ROM 5:17 Be reitin xa maten temei tetuxoh moletin xil vus texo tesaen xa moletin tei takes tepol ni. E xosxa ngan ak be reitin, ma be reitin mak mu xa meulien imei ituxoh moletin xil vus ixo eheien hos e momalen xa Hi di misa ni xa be sanien tei tang nggo naha xa moletin teimun, Iesu Kristo, tepol ni e rin nae.
ROM 5:18 Misak ni, be reitin xa tesaen xa moletin tei takes tepol ni di misak ni moletin xil vus mei latamal ti pe met Hi e langgur pangasien te maten. E tave ti neta xa mak, sexien xa momal xa moletin teimun tepol ni tesak ni moletin xil vus lakila mei lamal pe met Hi e lavur meulien.
ROM 5:19 Vengan, tave ti neta xa longrasien na moletin tei takes tesak ni moletin xil vus mei lateti e tesaen, longxatien na moletin teimun isak ni moletin xil holu mei liti e momalen.
ROM 5:20 E melele xa Hi tesa rae nan temei, ngan ak tesak ni moletin xil latepus kil tesaen nae xil mak mu. E melele xa di lapus kil tesaen nae xil mak mu, ma lapus kila xa eheien hos xa Hi di pisen ni mi xil mahulong xa mahulong mak mu mili tesaen nae xil.
ROM 5:21 Misak ni, tetiamu, xeihen te tesaen temei tehe eilep e meulien na moletin xil e di tevar xat xil ni ao te maten. E taxeak, eheien hos na Hi di bemei be eilep mak mu e meulien na moletin xil, e di milal rat xil ra ao te maten, e di misak ni xil mei lamal pe met Hi. Misak ni, xir di ranggur meulien sal nggo naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni ve rin nar.
ROM 6:1 ?Ma, rihit naha usil rin ak? Xos ti e xamim di lanemi labit bos xa xir rixulehi tit ripol ni tesaen tengan Hi ikila tit ipisen eheien hos nan mi xir ihe mahulong mak mu.
ROM 6:2 !E‑e, tamak ti! Vengan melele xa ratemei visal Iesu, texoni ngan xa ratemat tetela. E vengan xa ratemat, tesaen tahur ti mun xeihen e meulien nar. Misak ni, rinamaen tesaen ti namei vahe vat te meulien nar.
ROM 6:3 Vengan bos xa mukila xa melele xa latehe baptaes ni xir tengan vapisen ni xa di ratehisti tetel Iesu Kristo, ratehisti tetel maten nan mun.
ROM 6:4 Misak ni, melele xa latehe baptaes ni xir ni oei, texoni ngan xa latetihin meulien matu nar tetela e ratehisti tetela e maten nan. Mak iaxa, melele xa ratemea rilomun ra oei, texoni ngan xa ratemea rilomun ra maten tetel Kristo xa Hi Tamer tetal rati ra maten tetel xeihen nan xa mahulong pupu. Nggo sexien ak, Hi di misa meulien hu mi xir tengan rakila rameul en.
ROM 6:5 Kristo temat. E melele xa rabisti dela, nggoni ngan xa xir mun ratemat tetela. E vengan xa ngan ak be reitin, be reitin mak mu xa rimea rilomun ra maten e rihur meulien hu ixoni ngan xa testal mini.
ROM 6:6 E bos xa rakila xa meulien matu nar, nggoni ngan xa lateti xati tetel Kristo tete eivave nan. Reitin, maten nan ak tehas tan ni xeihen te tesaen e meulien hu nar tengan rinave slev te tesaen ti mun.
ROM 6:7 Vengan rakila xa melele xa moletin tei mat, xi meluv ngamu ra xeihen te tesaen.
ROM 6:8 E vengan xa di ratemat tetel Iesu, rake reitin xa rimeul mun itela.
ROM 6:9 E rakila xa Hi tesak ni Kristo temea rilomun ra maten, e namat ti mun vatova. Reitin, maten nahur ti mun xeihen e meulien nan.
ROM 6:10 Vengan melele xa temat, xi temea ra xeihen te tesaen, e namat ti mun vatova. E vengan xa temea ra xeihen te tesaen, taxeak di meul tengan vapet rat his Hi.
ROM 6:11 E hisit suse nen ak, e rin te tesaen, vengan xa di mubisti dela, muling nenemien namim taxa xamim mun mutemat e mutemea ra xeihen te tesaen. E rin na Hi, xamim mumeul del Iesu Kristo e munggur meulien hu xa misak ni xamim ti muhusil xat naha xa Hi ien bei tengan ti mupol ni.
ROM 6:12 Mak, ma munamaen tesaen ti namei nave vat te tenbemim tengan naxeih xat xamim tengan ti mupol ni naha xa xi ien bei.
ROM 6:13 Reitin, munamaen ti mun rut tenbemim xil linapol nasa. E musa tenbemim xil mi Hi xa tetal rat xamim ra maten e tesa meulien hu mi xamim. Reitin, musa sen tenbemim xil vus mi Hi tengan mupol ni neta xa momal pe meten.
ROM 6:14 Tesaen nave vat te meulien namim ti, vengan xa mutari ti mun pe he rae xil na Mosis, e di mudi pe he eheien hos na Hi.
ROM 6:15 ?Ma midep? ?Vengan xa ratati ti mun pe he rae xil e di radi pe he eheien hos na Hi, be reitin xa rikila ripol ni tesaen sung? !E‑e, namak ti!
ROM 6:16 Vengan mukila xa melele xa muling xamim pe he moletin tei tengan mulong xat raen nggoni slev nan, mei mube slev nan reitin. Nggo hisit sexien nen ak, melele xa mulong xat tesaen, ma mei mube slev teni, e hoxalit suse ak be maten tang. E melele xa mulong xat Hi, ma mei mube slev nan, e, e hoxalit suse ak, Hi ihit rati xa mumal pe meten.
ROM 6:17 !E rimes Hi ihe holu mak mu! Vengan xa, tetiamu, xamim mutehe slev xil te tesaen. E taxeak, del meulien tevi namim, di mulong xat reitinen xa mukameti e pispisien xil xa mutehuri.
ROM 6:18 Reitin, mumeluv ra ao te tesaen e mei mube slev xil te momalen.
ROM 6:19 Sepinien navan xil usil slev xil be vole tang xa be temale tang tengan munem kil koute teni vengan xa mutepisen ni xa nenemien namim memerou tamu usil holesok xil te neketen. Tetiamu, muteling xamim pe xeihen te tesaen e mutepol tesa tetel rut tenbemim xil texoni ngan xa mutehe slev teni, e muteha sung di mutepol ni holesok xil xa tesa xa tesa pilei mak mu. Ma taxeak, ti muling xamim pe he momalen tengan ti mupol ni holesok xil xa momal ixoni ngan xa mube slev teni. Imak, ma ti mupisen ni xa mube moletin eo xil na Hi.
ROM 6:20 Melele xa muteti tamu pe xeihen te tesaen, mutnari ti pe xeihen te momalen na Hi. Ma mumeluv tengan muhusil kes ni rae te tesaen tang.
ROM 6:21 ?E mutehur naha xa tehos texo holesok xil xa mutepol ni xa di mube unoun ven xosali ak? Neta tovuol vengan xa hoxalit suse te sexien tesa nen xil ak be maten tang.
ROM 6:22 E taxeak, Hi di misak ni xamim mumeluv ra tesaen e mei mube slev nan xil. E melele xa mube slev xil na Hi, ngan ak bos mak mu, vengan xa mei mube moletin eo nan xil, e hoxalit suse teni be meulien sal.
ROM 6:23 Vengan xa huit polien te tesaen nar xil be maten. E Hi di misa meulien sal nggoni sanien tei mi xir vus xa di rabisti del Iesu Kristo, Suv nar.
ROM 7:1 Tuxoli e hinoxoli xil, xamim vus mukil sexien te rae xil. Rae xil langgur xeihen e meulien na moletin tei melele xa meul tamu da.
ROM 7:2 Nggusil nenemien ak, melele xa atou tei miteli, rae nen misak ni xi di bisti del xat tiramue nan e melele xa xi meul tamu da. E xosxa tiramue nan mat, ma atou ak meluv ra rae xa tevistin xalu lutevituei.
ROM 7:3 Ve rin ak, xosxa atou ak ba nggur moletin sav teimun e melele xa tiramue xati nan meul tamu da, ma momal tengan lakes atou ak ni ‘atou te suse.’ E xosxa tiramue xati na atou ak mat, ma atou ak meluv ra rae te tetelien. Misak ni, xosxa ba mun miteli del moletin sav teimun, ma xi tapol ni tesaen ti.
ROM 7:4 Tuxoli e hinoxoli xil, vole ak nggoni xamim. Xamim xa muling neketen namim e Iesu Kristo, nggoni ngan xa mutemat tetela. E maten ak misak ni xamim mutateli ti mun vatel rae nar xil. Misak ni, taxeak, mumeluv tengan mukila muhe na Iesu, ngan xa temea rilomun ra maten, tengan muhisti itela. Ixo suse ak, ma rakila raso huite e meulien nar xa imal pe met Hi.
ROM 7:5 Vengan xa, tetiamu, melele xa rateti tamu e meulien matu nar, rae xil latelihi nenemien nar teha e tesak ni xir ratenem usil holesok holu xa tesa. Tesak ni mun xa eheien xil te tenbexir latehas xir vehakut. E hoxalit suse te sexien xil ak be maten tang.
ROM 7:6 E taxeak, xir rameluv ra ao te rae xil xa latevar xat xir. E nggo Iesu, nggoni ngan xa ramat del rae xil ak. Misak ni, ratave slev ti mun pe he rae xil xa latetis xat xil lateti e vanuvei tei. E‑e, taxeak, ranggur meulien hu e di ralong xat Ninin Eo xa di dutou ni xir tengan rapol mi Hi.
ROM 7:7 ?E rihit naha e rin te rae xil na Hi? ?Reitin xa rae xil xa Mosis tetisi tesa? !E‑e, tamak ti! Rae xil ak iaxa tepispisi minou tengan nakil naha vari be tesaen. Vengan xa vahit rae ak naviteni ti navit, “Eheien namim nati ti e holesok xil na mosav,” inou ninakil ti xa hisit eheien xa xiak be tesaen.
ROM 7:8 Mak iaxa, nggo rae ak, tesaen nggur mesal tengan isak ni eheien navan iti e holesok na mosav xil mak mu. Vengan xa melele xa rae tovuol, tesaen tahur ti xeihen e meulien navan.
ROM 7:9 Tetiamu, melele xa natnakil ti mu rae xil ak, natenemi natehit meulien navan momal. E melele xa natelong usil rae xil na Hi, mei napus kila sung xa tesaen di e meulien navan.
ROM 7:10 Melele xa napus kil tesaen ak, mei nakila mun xa momal tang tengan nimat ven e ha nite sotin ra Hi vehakut xa vehakut tang. Mak, ma rae xa bit xati tengan isa meulien mi ngan xil xa di langgusil xati, e rin navan, di tekin maten minou.
ROM 7:11 Vengan xa, melele xa natelong rae ak, tesaen tehur mesal e meulien navan tengan valuvos nou e vahas vin nou.
ROM 7:12 Misak ni, rae xa Mosis tetisi be eo tevi. E holesok xil xa xi tesemae ni be eo, momal e bos tengan rihusili.
ROM 7:13 ?Mak ma midep? ?Be reitin xa rae na Mosis xa bos mak di tesak ni nou nimat? !E‑e, tamak ti! Be tesaen vari tang iaxa telihi maten temei e nou texo rae xil xa bos. Ngan ak be reitin vengan xa rae xil ak di lasak ni moletin xil vus di lapus kil tesaen xa di e meulien nae, e di lasak ni xil mei lanem kila xa tesaen ak pupuru tova tang.
ROM 7:14 Rakila xa rae xil na Hi bos vengan xa texo Ninin nan. E inou nabe moletin tei te ut etan tang, e namei nabe slev te tesaen.
ROM 7:15 Misak ni, natakil ti veneh ma di napol ni sexien xil xa di napol ni. Vengan xa naha xa ieok bei tengan nipol ni, natapol ni ti. E naha xa pupuru pe metok, ngan ak vari di napol ni.
ROM 7:16 E melele xa di napol ni naha xa ieok ti tavei tengan napol ni, ngan xa nakil kuhi be tesaen, di napisen ni xa di nake reitin xa rae xil ak bos.
ROM 7:17 Misak ni, tave nou ti iaxa di napol ni sexien tesa xil ak, e be tesaen xa di meul de nou iaxa di pol ni.
ROM 7:18 Reitin xa nabe moletin tei te ut etan tang e neta tovuol xa vahos vate nou. Vengan xa, tave ti neta xa ieok bei tengan nipol ni neta xa ihos, e nasakras napol ni.
ROM 7:19 Natapol ni ti neta vahos xa di ieok bei tengan napol ni. E nakameti xa di napol ni neta xa pupuru xa ieok ti tavei tengan napol ni.
ROM 7:20 E xosxa napol ni neta xa ieok ti tavei tengan napol ni, tave nou ti iaxa di napol ni, e be tesaen xa di meul de nou iaxa di pol ni.
ROM 7:21 Misak ni, nakameti xa sexien tei di mistal e meulien navan. Vengan melele xa nabit napol ni neta xa bos, tesaen xa de nou di misak ni nou di napol ni tesaen vehakut tang.
ROM 7:22 E tinok, nabesi nou pupu ve rae xil na Hi.
ROM 7:23 E di napus kila xa sexien sav tei iaxa di pol e rut tenbeok. E sexien ak di bae del rae xil na Hi xa di e tinok. Sexien ak di misak ni nou mei nabe slev te tesaen xa di pol e rut tenbeok xil.
ROM 7:24 !Aue li! !Nalonge misa holu! ?Visi tova mei iteh meulien e nou ra eheien te tenbeok ak xa di milihi inou nihe suse te maten?
ROM 7:25 !E names pupu ni Hi vengan xa xi vari iaxa di miteh meulien e nou nggo naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni! Misak ni, napusi xa ngan ak be reitin e meulien navan: e tinok, nalong xat rae na Hi nggoni ngan xa nabe slev teni; e eheien te tenbeok di misak ni nou nalong xat sexien te tesaen nggoni ngan xa nabe slev teni mun.
ROM 8:1 Misak ni, vengan xa Iesu Kristo di miteh meulien e xir xa rabisti dela, rakila xa Hi nasa pangasien ti mun mi xir.
ROM 8:2 Vengan xa rae na Ninin Eo xa tesak ni xir ratehisti tetel Iesu Kristo di pol e xir e di misa meulien mi xir. E rae nan di misak ni xir rameluv ra rae na Mosis xa di pisen tesaen mi xir e di milihi maten bemei e xir.
ROM 8:3 E naha xa rae na Mosis misakras vapol ni vengan xa tenbexir memerou tang, Hi vari tepol ni. Vengan Hi iaxa tesil Natneli xati temei tehe moletin xa tenben teta texoni moletin xil te ut etan xa tenbexil di lalihi xil tengan lapol ni tesaen. Nggo suse ak, pangasien te tesaen xa moletin xil te ut etan di lapol ni del tenbexil, Hi telingi sung tete Natneli xa tehas tan ni xeihen te tesaen ak e meulien nae.
ROM 8:4 Hi pol ni mak tengan Natneli mikila ihur sen pangasien xa rae na Mosis bit momal tengan xir rihuri. Ve rin ak, rinahusil ti mun naha xa tenbexir ien bei tengan ripol ni, e ti rihusil xat naha xa Ninin Eo ien bei xir tengan ripol ni.
ROM 8:5 Vengan xa ngan xil xa di langgusil xat holesok xil te ut etan, xil di laling nenemien nae e naha xa tenbexil tang di ien bei. E ngan xil xa di langgusil xat Ninin Eo, xil di laling nenemien nae e naha xa xi di ien bei xil tengan lapol ni.
ROM 8:6 Ma moletin xa di miling nenemien nan e holesok xil xa tenben di ien bei, xi de suse te maten. E ngan xa di miling nenemien nan e holesok xil xa Ninin Eo ien bei, xi de suse te meulien e tomat.
ROM 8:7 Reitin, moletin xa di miling nenemien nan e holesok xil xa tenben di ien bei, xi be elu mi Hi, vengan xa talong xat ti rae nan. Xi misakras vari tang.
ROM 8:8 Ngan xil xa di lalong xat eheien te tenbexil lasakras lasak ni Hi vahesi xi ve xil.
ROM 8:9 E xamim mutahusil ti mun eheien te tenbemim. Di munggusil naha xa Ninin Eo ien bei vengan xa xi di meul de tinemim. E ngan xil xa Ninin na Kristo tara ti e tinexil, xil latave moletin nan xil ti.
ROM 8:10 E xosxa Kristo meul de tinemim nggo Ninin nan, di munggur meulien hu ngamu vengan xa mei mumal tuei pe met Hi, tave ti neta xa tenbemim ha imat ve tesaen.
ROM 8:11 Xosxa Ninin na Hi, xa tesak ni Iesu temea rilomun ra maten, di meul e xamim, Ninin ise xat tenbemim ni meulien hu tei.
ROM 8:12 Misak ni, tuxoli e hinoxoli xil, kaon nar del Hi da. E tave ti tengan ha rihusil xat eheien te tenbexir.
ROM 8:13 Vengan xa, xosxa muhusil xat eheien te tenbemim, ma mumat vari. E xosxa mubiles ra eheien te tenbemim del tutouen na Ninin Eo, ma mumeul.
ROM 8:14 Vengan xa ngan xil xa Ninin na Hi di del xil, xil vari iaxa labe nat Hi xil.
ROM 8:15 Vengan xa Ninin xa Hi tesa ni mi xamim tasak ni xamim ti mumalili e ulimim vakan vaxoni slev xil xa di lamalili pe met suv nae. E‑e, Hi tehur xao ni xamim mei mube horamue nan xil xa mukila muviteni mini muvit, “!O Tata, obe Tamemem reitin!”
ROM 8:16 E Ninin xa Hi tesa ni mi xir di bit mesen ni mi xir nggo tinexir xa rabe horamue xil na Hi reitin.
ROM 8:17 E xosxa be reitin xa xir rabe horamue nan xil, ma holesok xil vus xa di e he Hi, xa tehit xati tengan ihe na horamue nan xil, xir vari iaxa rilehi itel Kristo vengan xa xir mun di ranggur longpangasien xil ve neketen nar nggoni ngan xa Kristo tehuri. Imak, ma xir mun rihur his xa eilep ixoni ngan xa xi tehuri.
ROM 8:18 Melele xa nanem usil longpangasien xil xa di rangguri taxeak, napusi xa be tereli tang, vengan nakila xa neta xil xa Hi ipisen ni mi xir e melele tei xa ti imei tellep xa tellep pupu ili longpangasien xil ak.
ROM 8:19 Vengan xa holesok xil vus xa Hi tepeas ni iexil bei mak mu tengan lapus ti melele xa Hi ipisen ni xa visi xil iaxa labe horamue nan xati.
ROM 8:20 Vengan xa Hi tesak ni holesok xil xa xi tepeas ni lasakras mun lapol sen polien nae xati. E Hi tenapol ni ti vahusil naha xa holesok nen xil ak iexil bei, e tepol ni tehusil nenemien nan tasen. E holesok xil vus te ut etan di laling nenesien nae en xa,
ROM 8:21 e melele tei xa ti imei, Hi ipol ni xil mei limeluv ra ao te maten. Reitin, Hi mikila xa, e melele nen ak, liti itela e minehinen te xeihen nan itel horamue nan xil xa limeluv tevi.
ROM 8:22 Vengan rakila xa, tetiamu nousav mei duxoh xosali, holesok xil vus xa Hi tepeas ni xil di lamuis ve longpangasien. Reitin, langgoni atou xa di muis ve longpangasien te tuvava xa sangas valingi.
ROM 8:23 E tave holesok xil kes ti xa Hi tepeas ni iaxa di lamuis. Xir mun xa ratehur rohon ni Ninin Eo xa Hi tesa ni mi xir di ramuis. Di ramuis vengan xa di tamu radatil melele xa Hi ihur rat xir mei rihe horamue nan xil xati, e melengien xa isak ni vexir mei imase ra ao xil vus te ut etan, e isak ni tenbexir mei ihe neta hu.
ROM 8:24 Melele xa rateling nenesien nar e naha xa Hi tehit xati mi xir, xi teteh meulien e xir. Reitin xa ratehur hitxatien ak ngamu, e vengan xa ratnahur ti mu huite teni, del nenesien, di radatil melele xa huite teni mei istal. ?Vengan visi tova di datil neta tei del nenesien e melele xa tehuri ngamu? Moletin tovuol.
ROM 8:25 E xosxa raling nenesien nar xa ripus huite te hitxatien na Hi xa ratapus ti mu, di radatil melele xa Hi ipisen ni itel nenemien nan xa teviei.
ROM 8:26 E hisit sexien xa nenesien nar di dutou ni xir, Ninin mun di dutou ni xir e melele xa ralonge vexir memel. Vengan xa melele xa ratakil ti mun naha iaxa momal tengan ti rasis Hi ven, Ninin Eo vari di misis mini e rin nar. Reitin, melele xa Ninin di dakes Hi e rin nar, mike ba mini del isien xil xa sepinien nar tapin ti tengan vahiteni.
ROM 8:27 E Hi, xa miketeh ril e tinexir, xi di minem kil nenemien na Ninin. Vengan xa Ninin Eo di dakesi e rin na moletin nan xil nggusil naha xa Hi vari ien bei.
ROM 8:28 E rakila xa, e holesok xil vus xa di mistal, Hi di pol ni mei ihos ihusil nenemien nan. Reitin, ipol ni mei itutou ni rin na ngan xil xa eheien nae di en, xa xi tekes xil tengan lave nan.
ROM 8:29 Vengan, ngan xil ak, Hi tekil xil tetiamu nousav ngamu, e teling xati xa xil mei lixoni Natneli. Mak iaxa, moletin xil holu lakila mei lave nat Hi xil, xa Iesu be muimol e xil.
ROM 8:30 Ngan xil xa Hi tehosei tengan mei lihe nan, tekes xil. E ngan xil xa xi tekes xil, xi tepol ni xil lamal pe meten. E ngan xil xa tepol ni xil lamal pe meten, xi temaen xil liti visali e minehinen te xeihen nan.
ROM 8:31 ?Xosxa mak, ma holesok xil vus ak di lapisen naha mi xir? ?Xosxa Hi di dutou ni rin nar, ma visi vari vakila vavae vatel xir?
ROM 8:32 Hi pisen ni xa xi di dutou ni rin nar vengan xa tenakenin Natneli xati ti. E tesa ni temei tengan imat ihinat xir vus. E xosxa tesa Natneli temei ve rin nar, pisen ni xa isa holesok xil vus mun nan mi xir ixoni sanien tang.
ROM 8:33 ?Visi mikila vasa sepinien vaha xat rin na moletin xil xa Hi tehosei xil mei latehe nan? !Moletin tovuol, vengan xa Hi vari tang tesak ni xil lamal ngamu pe meten!
ROM 8:34 Reitin, moletin tovuol vakila vasak ni Hi vasa pangasien mi xir. Vengan xa Iesu Kristo, xa temat e temea rilomun ra maten, xi vari de ri matu na Hi e di misepin mini e rin nar.
ROM 8:35 ?Mak, ma visi sung mikila valeh rat xir ra he Kristo xa eheien nan di e xir? Vengan xa, tave ti neta xa xil di lasa longpangasien e sakpurunien xil mi xir e lasak ni xir di rabisu ni melengien xil te xeih, e lasakras lavur rat eheien nan ra xir. E tave ti neta xa lasak ni xir di rabisu ni mae kekaten mu laleh rerat holesok xil ngasen ra xir, lapurun xir mu labas vin xir, e lasakras lavur rat eheien na Iesu Kristo ra xir.
ROM 8:36 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni xa bit, “Iahova, vehakut di mabisu ni maten nggo he mosav xil, vengan xa mabe moletin nan xil. Xil labit momal tengan lavas vin xamem vaxoni ngan xa mabe sipsip xil xa momal tengan ladiamu ni xil tengan ha lamu vin xil.”
ROM 8:37 Reitin, tave ti neta xa di rabisu ni holesok tesa xil ak, Kristo, xa eheien nan de xir, misak ni xir mei rabe eilep mak mu e xil, e mei rileli xil vus.
ROM 8:38 Vengan xa, tave ti neta xos rimat mu rimeul, tave ti neta xa ti ripus xeihen na masxaxa xil mu na temat xil, e tave ti neta naha xa di mistal xosali mu istal e melengien xil xa ti imei, nakil kuhi xa neta ti misakras valeh rerat xir ra lelaxatien na Iesu Kristo.
ROM 8:39 Reitin, tave ti neta naha xa ti istal e ut nesao mu e ut etan, neta ti e holesok xil xa Hi tepeas ni vakila valeh rerat xir ra eheien nan xa di e xir ve naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni e rin nar.
ROM 9:1 Nabit nasepin mi xamim usil tua navan xil xa labe Siu. Inou nabe moletin tei na Kristo e Ninin Eo xa de nou di bit kila minou xa nabiteni reitin e nataluvos ti melele xa nabiteni xa
ROM 9:2 di nalonge misa holu e tinok pangas
ROM 9:3 ve Siu xil xa labe moletin navan xil xati. E vengan xa tinok pangas ve xil mak, xosxa nikila nitutou ni rin nae, ma nihur vonexil e nimaen Hi isa halesil minou tengan ninavisti ti mun natel Kristo. E nasakras namur vonexil.
ROM 9:4 Tetiamu, Hi tehosei mol‑Isrel xil tengan mei lihe moletin nan xil. E tepol ni xil latehe horamue nan xil e tepisen xeihen nan xa eilep pupu mi xil. Xi tepol ni hitxatien te xeih xil tetel xil e tesa rae nan xil mi xil. Hi tepispisi mi xil ni sexien xa momal tengan ti limot mini ixo en, e tehit xati xa ipol ni holesok xil holu xa ihos mi xil.
ROM 9:5 Xil lastal langgo ra na avu nae xil tetiamu texoni Ebraham, Aesak, e Siekob. E melele xa Mesaea temei etan mei tehe moletin xa tenben teta, xi testal texo vatimol nae. Xi be Hi xa be eilep pupu mili holesok xil vus. E momal tevi tengan hisen ihe nesao vehakut xa vehakut tang. Reitin.
ROM 9:6 Tetiamu, Hi tehit xati xa iteh meulien e mol‑Isrel xil. E melele xa mol‑Isrel xil latesin lingxatien na Hi, tave hitxatien nan ti iaxa temot. Vengan xa tave mol‑Isrel xil vus ti xa lave moletin xil na Hi reitin.
ROM 9:7 E tave ngan xil vus ti xa langgo ra na Ebraham iaxa labe horamue nan xati pe met Hi. Vengan, neta sav xa horamue sav xil na Ebraham lateti, e Hi tehiteni mini tehit, “Vatimol xil xa natehit xati minuk, listal lixo Aesak.”
ROM 9:8 Ngan ak di pisen ni xa tave horamue xil vus ti xa langgusil ren iaxa lave horamue xil na Hi. E be horamue xil xa langgusil xat hitxatien nan xil iaxa labe horamue nan xati pe meten.
ROM 9:9 Vengan xa Hi tehosei ngan xa ihur hitxatien nan melele xa tehit, “E melele nen ak e huram xor, Serah iling natumali.”
ROM 9:10 Vatei mun, Hi tehosei ngan xa xi ien tehei tengan vahur hitxatien nan e melele xa Rebekah teti ni meah lu na Aesak, avu nar tetiamu.
ROM 9:11 Vengan xa melele xa xalu luteti tamu e vang ninexalu, Hi tesepin mini tehit, “Ngan xa istal itiamu mei ipol pe he ngan xa istal itutou.” Hi tehit sepinien ak e melele xa meah xalu ak lutnapol ni ti mu neta xa tehos mu tesa. Ngan ak tepisen ni xa Hi di mikes moletin xil nggusil nenemien nan kestang e tahusil polien nae xil ti.
ROM 9:13 Ngan ak nggoni naha xa Hi tehit usili e Vanuvei Eo tehit, “Eheien navan di e Siekob; e di nasin Esao.”
ROM 9:14 ?Midep, sexien ak pisen ni xa Hi di pol tamal ti? !E‑e, tamak ti!
ROM 9:15 Vengan xa tehiteni mi Mosis tehit, “Inou tasok nihosei moletin si xa ieok ti isae en, e nitutou ni visi xil kestang xa di nenemien navan tengan nitutou ni xil.”
ROM 9:16 Mak, ma Hi di bosei moletin nggusil esaeen nan kestang, e tahusil ti naha xa moletin xil te ut etan di iexil bei tengan lapol ni.
ROM 9:17 Ngan ak nggoni ngan xa Hi tehiteni mi suv toto te hal Isip e Vanuvei Eo tehit, “Inou nateling xatuk mei obe suv toto mak tengan nikila nipisen xeihen navan ixo xouk tengan lihithiten usil hisok xa eilep e rute xil vus e ut etan.”
ROM 9:18 Mak, ma de Hi kestang tengan ihosei visi e moletin xil xa lihur esaeen nan, e visi xil iaxa isak ni nenemien nae mei ivon tengan lisin ni.
ROM 9:19 Vahit tei e xamim vahiteni minou vahit, “?Xosxa Hi kestang di bosei visi iaxa ihur esaeen nan e visi iaxa isin ni, ma ikameti xa latepol tesa tetep e melele xa ilepis rin nae? ?Vengan visi vari iaxa ikila ipol ni neta isav ni ngan xa Hi teling xati ngamu tengan ipol ni?”
ROM 9:20 ?E xouk xa obe moletin te ut etan tei tang, onemi xa obe visi tengan ti osel vatel Hi? Valihe xa moletin pol ni ni tan tepili misakras vangor vatela vahit, “?Veneh ma otepol ni inou namak?”
ROM 9:21 Vengan xa moletin xa pol ni valihe xil ni tan tepili mikila vapol ni xil vahusil nenemien nan. Di e xi kestang xosxa ien bei tengan vapol ni tan tepili mei vahe valihe lu (2), tei xa ipol ni mei ihos te anien xil xa tellep, e teimun tesav xa ipol ni mei ihe neta votei tang te melengien xil vus.
ROM 9:22 E ngan ak nggoni naha taxa Hi di pol ni. Xi ien bei vapisen ekaten nan vaha xat tesaen e vasak ni moletin xil lakil xeihen nan. E tave ti neta xa tepeas ni rut moletin xil momal tengan ihu len xil ve tesaen nae xil, nenemien nan teviei e di dal xat ekaten nan tengan napangei xil ti mu.
ROM 9:23 E di dal xat ekaten nan tengan vapisen ni xa xi polu ni hosien. Misak ni, xi di miteh meulien e ngan xil xa tehosei xil tengan lihur esaeen nan, vengan xa tevue xat xil ngamu tengan ha liti vituei itela e minehinen te xeihen nan e ut nesao.
ROM 9:24 E xir mun rabe ngan xil nen tak, xa xi tekes rat xir ra Siu xil e ra ngan xil mun xa latave Siu ti.
ROM 9:25 Ngan ak be naha xa Hi tesep usili texo provet Hosea tehit, “Moletin xil xa ‘latave moletin navan xil ti’ nikes pilei xil ni ‘moletin navan xati.’ E ngan xil xa ‘eheien navan tovuol e xil,’ nikes pilei xil ni ‘ngan xil xa eheien navan di e xil.’”
ROM 9:26 “E rute xa Hi tehit rati mi xil tehit, ‘Xamim mutave moletin navan xil ti,’ e rute nen ak vari, ikes xil ni ‘horamue xil na Hi xa meul vehakut.’”
ROM 9:27 E provet Aesea mun tehit lelen neta mun usil mol‑Isrel xil tehit, “Tave ti neta xa mol‑Isrel xil labe holu langgoni suvien xil te tas, Hi iteh meulien e rute xil kestang.
ROM 9:28 Vengan xa Hi ilepis rin na moletin xil vus te ut etan, e xi isa katen ni pangasien mi xil ihusil naha xa xi pusi bit momal.”
ROM 9:29 Ngan ak nggoni naha xa Aesea tehiteni tetiamu tehit, “Tetiamu, Iahova, suv toto te ut nesao, tepisen esaeen nan mi xir e temaen horamue nar xil latemeul. Vahit Hi Suv napol ni ti namak, ma xir vus mei raxoni Sodom mu Komorah ngamu xa ekaten na Hi tehu lelen moletin xil xa lateti en.”
ROM 9:30 Ma, rapusi xa ngan xil xa latave Siu ti, xa di latasak pisi ti tengan mei lamal pe met Hi, xil vari iaxa laduxoli e langgur momalen nggo suse te neketen.
ROM 9:31 E mol‑Isrel xil xa di lasak pisi tengan mei lamal pe meten nggo suse te rae xil, xil latnahuri ti.
ROM 9:32 ?E veneh vari latahur ti momalen? Vengan xa latahusil suse te neketen ti tengan lavuri. E xil di lasak pisi tengan lavuri vaxo naha xa xil kestang di lapol ni. Ve rin ak, xil di lasavut e hat xa Hi telingi tengan moletin xil ti lisavut en.
ROM 9:33 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo tehiteni usil Kristo tehit, “!Mupusi! Inou nateling hat tei e hal Saeon, e hilaep te mol‑Isrel xil tengan ti lisavut en e ti limot. E ngan xil xa laling neketen nae en, xi nasak ni xil ti linave unoun.”
ROM 10:1 O tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei pupu li tengan Hi iteh meulien e moletin navan xil xati. E vehakut di nasis nggeih mini ve rin nae.
ROM 10:2 Nakila namiteni mi xamim xa mol‑Isrel xil iexil bei pupu tengan lavusil xat Hi, e latapol ni ti vaxo sexien xa vamal vaxoni ngan xa Hi tepisen ni mi xil.
ROM 10:3 E vengan xa latakil ti suse xa Hi telingi teta tengan moletin xil lakila mei limal pe meten, xil di lasak pisi tengan lapol ni suse sav tengan mei lavur momalen ak vaxo en. Misak ni, lateling nenemien nae tengan linahusil ti suse te momalen xa Hi telingi ngamu ve xil.
ROM 10:4 E melele xa moletin xil di lasak pisi tengan lavur momalen vaxo rae xil na Mosis mei duxoh hoxalite teni. Vengan, taxeak, ngan xil xa di laling neketen nae e Iesu Kristo iaxa mei langgur momalen pe met Hi.
ROM 10:5 Mosis tetis usil moletin xil xa lasak pisi tengan lavur momalen vaxo rae xil tehit, “Ngan xil xa di lalong xat sepinien xil vus te rae xil ak iaxa limeul.”
ROM 10:6 E rin te sepinien xa bit usili xa itep moletin mei imal pe met Hi ixo suse te neketen, Vanuvei Eo di biteni bit, “Onasis ti naxo nenemien nam onahit, ‘?Visi iaxa ihe ut nesao tengan ikameti?’” Vengan xa ngan ak nggoni ngan xa iemim bei tengan Kristo vamei rilomun e ut etan tengan vasep usili. E xi bemei e ut etan ngamu.
ROM 10:7 “E onasisi ti onahit, ‘?Visi iaxa ihe etan e von maten tengan ikameti?’” Vengan ngan ak nggoni ngan xa iemim bei tengan Kristo vamea rilomun ra maten vatei mun tengan vasep usili. E xi temea rilomun ra maten ngamu.
ROM 10:8 E naha xa Mosis tehit usili xiak, “Sepinien na Hi dat sangas visal xamim, da tuei e vulongomim e tinemim.” E ngan ak be sepinien usil neketen xa xamem di mabithiteni.
ROM 10:9 Vengan xa xosxa mubit rati nggo vulongomim xa Iesu be Suv namim, e muke reitin en nggo tinemim xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten, Hi iteh meulien e xamim.
ROM 10:10 Vengan xa melele xa moletin tei mike reitin nggo tinen, Hi pusi nggoni ngan xa momal ngamu pe meten. E melele xa bit rati nggo vulongen, Hi di miteh meulien en.
ROM 10:11 Vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Ngan xil xa laling neketen nae en, xi nasak ni xil linave unoun.”
ROM 10:12 Ngan ak di misep usil xir vus. Vengan xa, pe met Hi, neta tovuol vasav ni Siu xil e ngan xil xa latave Siu ti. Hi be hisit Suv na moletin xil vus, e di misa tuxolxatien xa tellep mi ngan xil vus xa di lakei mini ve tutouen.
ROM 10:13 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Moletin xil vus xa lakei ba mi Iahova ve tutouen, xi iteh meulien e xil.”
ROM 10:14 ?E moletin xil likila likei mi Hi ve tutouen itep xosxa lataneket ti mu en? ?E lineket en itep xosxa latalong ti mu sepinien usili? ?E lilong sepinien usili itep xosxa moletin tovuol tengan vaha vahithiteni mi xil?
ROM 10:15 ?E moletin xil likila lihithiten sepinien ak itep xosxa moletin ti nasil xil tengan lava? Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Melele xa moletin xil langgur longeongen hos bemei, meien nae bos xa bos.”
ROM 10:16 E tave moletin xil vus ti iaxa lalong xat sepinien xil te longeongen hos ak. Vengan xa provet Aesea tehiteni mun tehit, “?Iahova, visi mike reitin e sepinien namem? Moletin tovuol.”
ROM 10:17 Mak, ma itiamu, moletin tei iha ihithiten longeongen hos usil Iesu Kristo mi moletin xil. Ti, moletin xil likila lilonge. E melele xa lilonge, likila liling neketen nae en.
ROM 10:18 E nasis xamim, “?Midep, be reitin xa mol‑Isrel xil latalong ti mu longeongen hos usil Kristo?” Io, lalonge ngamu. Vengan xa ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Nggo rae xil, di labithiten longeongen usili mikapis e rute xil vus, e sepinien nae usili ba duxoh moletin xil ngasen te ut etan.”
ROM 10:19 Nasis xamim vatei mun nabit, “?Midep, be reitin xa mol‑Isrel xil latalong ti mu naha xa Hi tehit lelen ni xa ipol ni?” E‑e, lalonge tuei. Vengan xa Mosis tetisi xa Iahova vari tesep usili tehit, “Inou nipol ihos mi tatit moletin sav xil tengan nisak ni xamim, mol‑Isrel xil, iemim ihei naha xa di napol ni e meulien nae. Reitin, iemim ikat xa nipisen inou mi ngan xil xa xamim di mukes xil ni unu xil.”
ROM 10:20 E Hi tehit kila mak mu melele xa tesepin texo provet Aesea tehit, “Ngan xil xa latalang ves nou ti, xil iaxa latekamet nou. Reitin, natepisen nou mi ngan xil xa latnakes nou ti.”
ROM 10:21 E Hi tehit usil mol‑Isrel xil tehit, “E melengien xil vus, di nate momal ni heok tengan namur pilei moletin navan xil, e xil latalong xat nou ti, e vatixil nggeih pupu.”
ROM 11:1 Nasis xamim mun nabit, “?Midep, reitin mak xa Hi tesin moletin nan xil?” !E‑e tamak ti! Vengan xa inou vari nabe ngan Isrel, nanggo ra na Ebraham, e nanggo vatimol xa eilep na Bensamin.
ROM 11:2 Hi tasin moletin nan xil ti xa tepus kil xil ngamu e tehosei xil tetiamu nousav tengan mei lihe nan. Xamim mukil neta xa provet Ilaetsa tehiteni e Vanuvei Eo melele xa teseputut xat mol‑Isrel xil mi Hi tehit,
ROM 11:3 “O Iahova, xil latehas vin provet nam xil vus e latehu lelen hor xil xa di matesa sanien eo namem xil minuk en. !Inou kestang nameul tamu nada, e di lasak tengan lihas vin inou mun nimat!”
ROM 11:4 ?Ma Hi tesa rilomun ni sepinien eah teha mini? Tehiteni tehit, “Inou natesikoe xol moletin xil latehe taosen lu e he sav (7000) xa di langgusil xat nou tengan limeul. Ngan xil ak, latnamot ti mu mi hi Baal.”
ROM 11:5 E, nggoni melele nen tak, xosali mun, Hi tepisen eheien hos nan e rin xa tehosei rut mol‑Isrel xil tengan ti lihusil xati.
ROM 11:6 Reitin, Hi tehosei moletin nan xil tehusil eheien hos nan e tahusil ti naha xa xil tang di latepol ni. Vengan vahit Hi vahosei moletin xil tengan mei lave nan vahusil naha xa xil di lapol ni, ma napol ni ti mun nahusil eheien hos nan.
ROM 11:7 Ma, rapusi xa mol‑Isrel xil holu di lalang ves suse tengan mei lamal pe met Hi, e latakameti ti. E be vanut moletin vahis tang iaxa Hi tehosei xil tengan likameti. E ngan tesav xil vus, Hi tesak ni vurangexil tevon ni keien nan.
ROM 11:8 Ngan ak nggoni ngan taxa latetisi e Vanuvei Eo latehit, “Hi tesak ni nenemien nae tekoe, e mei duxoh xosali, nggoni ngan xa metexil bar e vurangexil bon.”
ROM 11:9 E suv toto Deved tehiteni tehit, “O Hi, usak ni lisavut e naha xa di langgur sien nggo en, e usa rilomun ni pangasien mi xil ixoni ngan xa xil latesa ni mi mosav xil.
ROM 11:10 Usak ni metexil ivar tengan lisakras liketeh, e upol ni xil lilonge isa ni mar pangasien ve polien te xeih xil xa ti lipol ni ixoni ngan xa labe slev xil.”
ROM 11:11 Nasis xamim mun nabit, “?Midep, melele xa mol‑Isrel xil lasavut mak, lamot vari xa linamea ti mun vatova?” !E‑e, tamak ti! Hi temaen xil lasavut mak tengan ikila iteh meulien e ngan xil xa latave Siu ti. Imak, ma isak ni Siu xil mei iexil ihei naha xa xi di pol ni e meulien nae.
ROM 11:12 E neta xa tesa xa Siu xil latepol ni tesah suse tengan moletin xil vus te ut etan likila lipus tuxolxatien na Hi. Reitin, longrasien nae misak ni ngan xil xa latave Siu ti tengan mei lapolu ni hosien na Hi. E xosxa ngan ak be reitin, ma be reitin mak mu xa moletin xil vus lipus kila xa tuxolxatien na Hi be eilep xa be eilep pupu e melele xa Siu xil vus xa Hi tehosei xil mei lihur neketen nae.
ROM 11:13 E, taxeak, nabit nasepin mi xamim xa mutave Siu ti. Hi tehosei nou tengan nihe eloheoh tei nan xa nihat mi xamim, e nabesi nou ve polien navan.
ROM 11:14 Xos polien xa di napol ni del xamim ikila isak ni moletin navan xil xati iexil ihei naha xa Hi di pol ni e meulien namim. Xosxa imak, ma rute xil lihiles e Hi iteh meulien e xil.
ROM 11:15 Melele xa Hi tesin mol‑Isrel xil, tepol ni suse tengan iserev rin na moletin sav xil te ut etan. Ma melele xa ihur pilei rilomun ni mol‑Isrel xil ak, ihos pilei sung. Ixoni ngan xa di lameul rilomun ra maten.
ROM 11:16 Melele xa moletin tei biles pulaoa e, diamu, pol ni beret ni xa misa ni be sanien eo mi Hi, beret xa ipol ni itutou mun ihe beret eo. E melele xa moletin tei bosei vatiei tei bit ihe vatiei eo sa Hi, lite xil e huite xil mun lihe eo.
ROM 11:17 Mol‑Isrel xil, langgoni vatit olip eo na Hi, e xi tetal vuvul rut lite xil ra ni. Di, teha telang ves lit olip sav xil e urmatu, e tehistin xil mei latehur vonexil. Mak, ma xosali, xamim xa mutave Siu ti, di munggur tuxolxatien na Hi nggoni ngan xa mube mol‑Isrel xati xil.
ROM 11:18 Mak, ma xamim xa mutave Siu xil ti, munanem male ni Siu xil ti xa Hi tesin xil e tetal vuvul xil nggoni ngan xa latehe lit olip san xil. ?Veneh ma di musep koai usil rin namim? Xamim mube lite xil tang xa mutatutou ni vatite ti. Be vatite iaxa di dutou ni xamim.
ROM 11:19 E vahit tei e xamim vahiteni minou vahit, “E Hi tepisen ni xa eheien nan di e xamem xa matave Siu ti vengan xa tetal vuvul Siu xil xa latelong rasi tengan vasak ni mesal vati e vahistin xamem mei mavur vonexil.”
ROM 11:20 Ngan ak be reitin. Hi tetal vuvul xil vengan xa lataling neketen nae ti e Kristo. E xamim mudi e vatite ak vengan xa muteling neketen namim en. E munasep koai ti. Ihos mak mu xa ulimim ikan e mulaxat kuh xamim.
ROM 11:21 Vengan xosxa Hi ikila ital vuvul mol‑Isrel xil ra vatit olip san xa labe lite xati teni, ma ihe temele tang mini tengan ital vuvul xamim mun.
ROM 11:22 Ma, munem pisi mu usil hosien e ekaten na Hi vengan xa xi tepol ni texeih mi Siu xil xa latemot ngamu, e tepol ni tehos mi xamim xa mutave Siu ti. E xamim tit mupus hosien nan xosxa muhe reitin mini. E xosxa munave reitin ti mun mini, ma xi ital vuvul xamim mun muha.
ROM 11:23 E xosxa Siu xil lihiles e liling neketen nae e Kristo, Hi nggur xeihen tengan ihistin xil mun liti e vonexil xati.
ROM 11:24 Xamim xa mutave Siu ti, tetiamu muteti sotin ra Hi, e xi tehur pilei xamim mei mube nan. Munggoni lit olip xil te urmatu xa tehistin xamim muti e vatit olip san xa xi di milaxat kuhi. E xosxa Hi mikila vapol ni sexien ak mi xamim, temele tang mini tengan ileh lit olip xil xati te vatit olip san e ihistin xil liti mun e vonexil xati.
ROM 11:25 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei tengan xamim xa mutave Siu xil ti mukil nenemien xuxus tei xa Hi di pisen ni tengan ti munasep koai ti munahit mube metisou mak mu. Hi vari tang iaxa tesak ni mol‑Isrel xil holu, tinexil mei nggeih. E tinexil ixeih imak ha vuma ituxoh melele xa Hi teling xati ngamu tengan istal e melele xa ngan xil xa latave Siu ti xa mei lihisti itel moletin xil na Hi mei ituxoh pupuluen xati teni.
ROM 11:26 Ti, Hi iteh meulien e mol‑Isrel xil vus ixoni ngan xa tesep usili tuei e Vanuvei Eo tehit, “Moletin te teh meulien en istal ixo Serusalem e Vathu Saeon e xi ileh rerat tesaen xil vus ra ngan xil xa lastal langgo ra na Siekob.”
ROM 11:27 “E nipol ni hitxatien te xeih navan itel moletin nan xil e melele xa nileh rerat tesaen nae ra xil.”
ROM 11:28 Vengan xa ien bei tengan xamim mulong longeongen hos, Hi mei tehe elu mi mol‑Isrel xil xa tinexil texeih. E vengan xa Hi minem usil avu nae xil, eheien nan di tamu e Siu xil.
ROM 11:29 Reitin, eheien nan di tamu e mol‑Isrel xil vengan xa neta tovuol mikila vahiles nenemien na Hi usil ngan xil xa xi tehosei xil, mu usil ngan xil xa tehit xati tengan ituxol xat xil.
ROM 11:30 Tetiamu, xamim xa mutave Siu ti mutelong ras Hi. E taxeak, Hi di pisen esaeen nan mi xamim vengan xa Siu xil di lalong rasi.
ROM 11:31 Misak ni, longrasien nae misak ni Hi tepol ni suse te esaeen xa mei duxoh meulien namim. E ixo suse te esaeen ak xa Hi tepol ni ve xamim, xi ipisen esaeen mi Siu xil mun.
ROM 11:32 Vengan xa Hi ien bei tengan vapisen ni xa moletin xil vus, Siu xil e ngan xil xa latave Siu ti, ladi e voh te longrasien. Ma, ve rin ak, xi mikila vapisen esaeen nan mi xil vus.
ROM 11:33 !Napet rat his Hi! Xi polu ni hosien, metisouen, e kilakilen. ?Visi iaxa mikila vakil sen nenemien nan? Xir rasakras rapus kil vatite te holesok xil xa xi di pol ni.
ROM 11:34 Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo biteni xa bit, “?Visi mikil nenemien na Iahova? ?Visi iaxa mikila ipisen suse mini?”
ROM 11:35 “?Visi iaxa mikila vasa sanien tei mini tengan vasak ni Hi vasa rilomun ni mini?”
ROM 11:36 Vengan xa holesok xil vus xa ladi, Hi iaxa tepol ni. Ladi pe hen, e ladi tengan ti lipet rat hisen. Ma xir, ti ripet rat his Hi xa minehinen te xeihen nan da vehakut xa vehakut tang. Reitin.
ROM 12:1 Mak, ma tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa Hi tepisen esaeen nan xa bos mak mu mi xir vus, nadakes xamim tengan musa sen meulien namim mi Hi ixoni sanien eo namim mini. E sanien eo ak namim tamat ti, meul tang da. Reitin, musa xamim tengan mupol mini e mupol ni holesok xil xa xi imaal ven. Reitin, musa xamim mi Hi, vengan xa ngan ak be sexien xa momal tengan ti mumot mini ixo en.
ROM 12:2 Sexien namim xil nahusil sexien xil ti na ngan xil te ut etan. E mumaen Hi tengan ihiles tinemim ixo suse xa di misak ni nenemien namim mei ihe neta hu. Imak, ma xamim mukila mukil nenemien na Hi e naha xa xi ien bei tengan mupol ni. Reitin, mei mukil naha xa bos, naha xa xi memaal ven, e naha xa momal pe meten tengan mupol ni.
ROM 12:3 Hi di pisen eheien hos nan minou melele xa tehosei nou tengan name eloheoh tei nan. Ma, nabiteni mi xamim vus xa munanemi ti munahit mube eilep mak mu muli naha xa momal pe met Hi. E munem kil xamim ixo sexien xa momal ihusil neketen xa Hi tesa ni mi xamim kekes.
ROM 12:4 E tenbexir, rut tenben holu ladi en, e xil vus di lapol ni polien savsav xil.
ROM 12:5 Nggusil hisit nenemien ak, tave ti neta xa rabe holu, e melele xa rabisti del Kristo, mei rabe tenben xa be tei takes. E ve rin ak, rabisti del xir mun tang nggoni ngan xa rut tenben xil di lapol vituei e tenben tei takes.
ROM 12:6 E Ninin Eo di misa sanien savsav xil mi xir kekes. Ma, ti ripol itel sanien nar xil xa Hi tesa ni mi xir tehusil eheien hos xa tepisen ni mi xir. Xosxa onggur sanien tengan uhit lelen sepinien na Hi, ma upol ni ihusil neketen xa otehuri.
ROM 12:7 Xosxa onggur sanien tengan ututou ni mosav xil, ma ututou ni xil. Xosxa onggur sanien tengan upispisi mi moletin xil, ma upispisi mi xil.
ROM 12:8 Xosxa onggur sanien tengan usel xat moletin xil, ma usel xat xil. Xosxa onggur sanien xa sien di e xouk melele xa osa neta ngan tengan vatutou ni mosav xil ni, ma usa ni mi xil. Xosxa onggur sanien tengan mei ove vat tei na moletin nan xil, ma upol ixeih en vehakut. E xosxa onggur sanien tengan iem isae e mosav xil, ma iem isae e xil itel sien.
ROM 12:9 E holesok xil vus xa mupol ni, mupol ni itel nenemien te eheien xa be reitin. Sexien xil xa misa, mustokovein ni. E sexien xil xa bos iaxa mutal xati ixeih e meulien namim.
ROM 12:10 Iemim ihei xamim mun ixoni ngan taxa mube vatimol tei takes tang. E musak pisi mak mu tengan mupisen sexien te merereen mi mosav xil.
ROM 12:11 Muhe imae e polien xil vus namim e munave mah ti. Reitin, ti mupol mi Hi Suv itel nenemien tevi namim.
ROM 12:12 Mumaal vehakut vengan mukila xa naha xa muling nenesien namim en be reitin. Musoh ixeih melele xa mubisu mi longpangasien xil. E tit musis mi Hi vehakut.
ROM 12:13 Melele xa moletin sav xil na Hi labe tamure ni neta ngan, musa naha xa mukila musa ni mi xil tengan mututou ni xil. E melele xa mupus ngan halesav xil, muhur pilei xil e tim samim.
ROM 12:14 Musis mi Hi tengan ituxol xat ngan xil xa di lasak purun xamim ve neketen namim. Reitin, musis mini tengan ituxol xat xil, e nave ti tengan vasa halesil mi xil.
ROM 12:15 Muhesi xamim itel ngan xil xa labesi xil, e mutang itel ngan xil xa di ladang.
ROM 12:16 Mutit ihos itel Kristin sav xil itel nenemien xa xamim mupin tang pe met Hi. Munanemi ti munahit xamim mube eilep mak mu muli xil, mu kilakilen namim mili kilakilen nae. E mupol ni nenemien namim ihe tan.
ROM 12:17 Melele xa moletin tei pol ni neta tei xa misa minuk, onasa xoles ti neta xa misa mini. Musak pisi tengan mupol ni neta xa moletin xil vus lanemi labit bos.
ROM 12:18 Mupol ni holesok xil vus xa mukila mupol ni tengan muti ihos e tomat itel moletin xil vus.
ROM 12:19 Tuxoli e hinoxoli xil, munasa xoles sexien tesa xil ti xa moletin xil di lapol ni mi xamim. E‑e. Mumaen Hi tengan ipisen ekaten nan mi xil ve naha xa di lapol ni, vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Inou, Iahova vari, nabiteni xa nisa xoles neta xa misa xa xil latepol ni. Reitin, inou nisak ni xil lia huit sexien tesa nae xil.”
ROM 12:20 Misak ni, ti mupol ni naha xa Vanuvei Eo biteni xa bit, “Xosxa mae nggat elu namim xil, ma musa anien mi xil. E xosxa meruru nggat xil, ma musa neta tova mi xil tengan limu ni. Vengan xa imak, ma sexien namim xil isak ni xil lihe unoun e lihiles.”
ROM 12:21 Ma munamaen sexien tesa na mosav xil ti nasak ni xamim mun munapol nasa. E ihos mak mu xosxa muleli nenemien na ngan xil xa lapol misa mi xamim itel sexien hos xil.
ROM 13:1 Momal tengan moletin xil vus na Hi lilong xat vat nae xil te kavmen, vengan Hi iaxa temaen vat xil vus langgur xeihen nae, e xi vari tang iaxa teling xil e vonexil.
ROM 13:2 Moletin xil xa lasin lelaxatien na vat xil di lasin naha xa Hi teling xati. E ngan xil xa di lapol ni sexien ak di lalihi pangasien bemei e xil mun tang.
ROM 13:3 Vengan ngan xil xa lapol ni sexien xil xa bos lasakras ulixil vakan ni vat xil te kavmen. Ngan xil kestang xa di lapol ni tesaen xil iaxa ulixil di mikan ni xil. Ma, xosxa iemim ti navei tengan ulimim vakan ni vat xil ak, ma mupol ni neta xa bos. Imak, ma xil linem ihos mi xamim.
ROM 13:4 Vengan Hi miling vat xil te kavmen tengan lihe moletin te polien nan xil xa ti litutou ni xamim. E xosxa mupol ni tesaen, momal tengan ulimim ikan ni xil vengan xeihen xa Hi di milingi de hexil be reitin xa xil ti mak lisa pangasien mi ngan xil xa lapol misa. Reitin, xil di lapol nggusil nenemien na Hi e di lasa pangasien mi ngan xil xa lapol misa.
ROM 13:5 Vengan xa rin ak be reitin, momal tengan mulong xat vat te kavmen xil ak, tave ti ve ulimim di mikan ni pangasien xa xil lakila lasa ni, e mulong xat xil vengan xa xamim mukila xa sexien xil ak momal pe met Hi.
ROM 13:6 Misak ni, momal tengan muxal takis namim mi xil vengan xa xil di lapol ni polien nae nggoni moletin te polien na Hi.
ROM 13:7 Reitin, muxal sen neta xa momal tengan lavuri. Muxal takis mi vat xil teni, e muxal takis te holesok sav xil xa di mupos ni nggo mosav xil iha mi vat xil teni. E mupisen merereen mi xil vus.
ROM 13:8 Momal tengan muxal sen kaon namim xil del mosav xil e melengien xil xa momal teni. E kaon tei takes iaxa momal tengan ti musa xolesi vehakut, ngan ak be sexien te eheien xa di mupisen ni mi xamim mun tang. Vengan xosxa mupisen sexien te eheien mi mosav xil, nggoni ngan xa mulong xat rae xil vus na Hi.
ROM 13:9 Rae xil na Hi mak: “Munakan ni atou mu tiramue na mosav ti, munahas vin moletin ti, munakan ni ti neta na mosav xil, e eheien namim nati ti e holesok na mosav xil.” E rae sav xil vus mun ladi e rae tei takes ak xa bit, “Eheien namim iti e moletin sav xil ixoni ngan taxa eheien namim di e xamim mun tang.”
ROM 13:10 Xosxa iemim bei mosav xil, musakras mupol ni neta xa vasa vaha xat xil. Mak, ma eheien be suse xa mukila mulong xat rae xil vus xa Hi tesa ni.
ROM 13:11 Reitin, muhusil sexien te eheien vengan xa melele xa Hi iteh meulien e xir di bemei sangas. Mak, ma mumea ra paten namim vengan xa rakila xa, taxeak, melele xa Hi iteh meulien e xir di bemei sangas mak mu mili melele xa ratehur rohon ni neketen nar.
ROM 13:12 Reitin, vongien xa teviei ak sangas vavus e miehen di bemei xiak. Misak ni, ristokovein sexien xil te maluxoluken, e rising ni xir ni sexien hos xil te miehen ixoni ngan xa labe eising te vaeen nar xil.
ROM 13:13 Rixuxou kuhi ve sexien nar xil tengan ripisen ni xa rabe moletin xil xa radi e miehen. Ma rinapol ni ti sexien xa misa melele xa ramei vituei e anien xil xa mahulong e rinamun ti nave holu. Rinapol ti nasa mi mosav xa ratateli ti vatela mu rinapol ni ti sexien sav xil xa misa natel tenbexir. Rinaseputut xat mosav xil ti e rinanem ti nasa naha xat xil.
ROM 13:14 E ihos mak mu xa sexien namim ihusil sexien na Suv Iesu Kristo. Ma munamaen ti mun tesaen mu eheien xil te tenbemim nalihi nenemien namim.
ROM 14:1 Momal tengan muhur pilei ngan xil xa neketen nae memerou tang tengan mei limos itel xamim. E munangor ti natel xil usil naha xa lanemi labit Hi maen xil tengan lapol ni e meulien nae.
ROM 14:2 Rut moletin xil xa langgur neketen lake reitin xa Hi maen xil tengan lia anien xil vus. E rut moletin xil xa neketen nae memerou tang di lake reitin xa Hi tamaen xil ti tengan lava kovi.
ROM 14:3 Ngan xil xa langga holesok xil vus linanem male ni ti ngan xil xa lanemi labit lasakras lava kovi. E ngan xil xa lataxa hisi ti linalepis rin na moletin ti xa di ngga holesok xil vus linahit di pol ni tesaen, vengan xa Hi tehuri ngamu mei tehe moletin nan.
ROM 14:4 ?Xamim mube visi tengan ti mulepis rin na moletin te polien na moletin sav tei? Be suv nan xati iaxa ilepis rin nan e ihiteni xa xi pol momal pe meten mu tamal ti. E Hi Suv iaxa ipusi xa xi momal ngamu vengan xa xi mikila vasak ni xi mei vamal pe meten.
ROM 14:5 Rut moletin xil lanemi labit melengien tei be melengien eo mak mu mili melengien sav xil pe met Hi. E rut moletin sav xil labit melengien xil vus pipin tang. E moletin xil kekes ti liling nenemien nae tengan lipol ni naha xa labit Hi ien bei tengan lapol ni.
ROM 14:6 Ma, ngan xil xa labit melengien tei be melengien eo mak mu mili melengien sav xil, ti lipol ni tengan limerere ni Hi Suv ixo en. E ngan xil xa labit lakila lava anien xil vus, ti lipol ni tengan limerere ni Hi Suv ixo en, vengan xa di lasa memesien mini ve anien nen ak. E ngan xil xa labit lakila lava rut anien xil tang, ti lipol ni tengan limerere ni Hi Suv ixo en, e xil mun di lasa memesien mini ve anien ak.
ROM 14:7 Xir ratameul ti tengan ti ravusil naha xa xir tang iexir bei tengan rapol ni. E nggusil nenemien ak, ratalel ti vahusil naha xa di iexir bei tengan vastal.
ROM 14:8 Vengan xosxa rimeul, ti rimeul tengan ti rihusil xat naha xa Suv ien bei. E xosxa rimat, ti rimat tengan rihusil xat naha xa Suv ien bei tengan vastal. Mak, ma tave ti neta xosxa rimeul mu rimat, xir rabe moletin xil na Suv.
ROM 14:9 Vengan xa Kristo temat e temea rilomun ra maten tengan mei vahe Suv na ngan xil xa lameul e ngan xil mun xa lamat.
ROM 14:10 ?Ve rin ak, xamim xa mutaxa kovi ti, veneh ma di mulepis rin na moletin sav xil mubit xil lapol ni tesaen? ?E xamim sav xa mungga anien xil vus, veneh ma di munem male ni tuemim xil e neketen ve nenemien nae? Vengan xa xir vus ha risoh pe met Hi, e xi iaxa ilepis rin nar.
ROM 14:11 Vengan xa Vanuvei Eo biteni xa, “Iahova biteni bit, ‘Nggoni ngan xa be reitin xa nabe Hi xa nameul, be reitin mun xa moletin xil vus mei litingeiril minou, e lisa memesien minou.’”
ROM 14:12 Ve rin ak, be reitin xa xir kekes ha rihit rat rin nar pe met Hi ihusil naha xa xir ratepol ni.
ROM 14:13 Ma, rinalepis ti mun rin na Kristin sav xil. E muling nenemien namim tengan munapol ni ti neta xa vakila vasak ni tuemim xil e neketen lasavut e lamot e tesaen.
ROM 14:14 Vengan xa nakila xa nabisti del Suv Iesu, nakila mun xa anien tovuol iaxa vasak ni nou ninamese ti pe met Hi. E xosxa moletin tei mike reitin xa anien tei mikila isak ni xi mei namese ti pe met Hi, ma be reitin xa isak ni xi namese ti pe meten.
ROM 14:15 E xosxa neta xa di ongga ni di misak ni mosav tei milonge misa ven, ma sexien nam tahusil ti mun sexien te eheien. !Munamaen anien ti xa di mungga ni napurun neketen na moletin sav xa Kristo temat tehinat rin nan!
ROM 14:16 Ma, tave ti neta xa mukila xa neta tei bos tengan muvuri, munapol ni ti xosxa sexien ak mikila vapurun moletin sav xil tengan xil linasep purun xamim ti ven.
ROM 14:17 Vengan xa di ratapisen lelaxatien na Hi ti e meulien nar vaxo naha xa di rangga ni mu di ramu ni. E di rapisen ni nggo sexien te momalen, sexien xa di radi vituei bos del mosav xil e tomat, e sexien te sien xa Ninin Eo di misa ni mi xir.
ROM 14:18 E melele xa moletin tei di pol ni sexien xil ak vengan xa di nggusil Kristo, Hi ihesi xi ven e mei imal pe met moletin sav xil mun.
ROM 14:19 Ve rin ak, vehakut, ti riling nenemien nar xil tengan ripol ni sexien xil xa isak ni moletin xil liti vituei e tomat, e itutou ni moletin sav xil tengan mei lixeih mu e neketen nae.
ROM 14:20 Muxuxou kuhi tengan naha xa di mungga ni napurun ti naha xa Hi di pol ni e meulien na mosav xil. Be reitin xa anien xil vus bos te anien en pe met Hi. E tavos ti xa di mungga neta tei xa vasak ni mosav vamot e tesaen.
ROM 14:21 Mak, ma bos tengan munahur ti kovi, natel uaen, mu holesok sav xil xa mikila vapol ni tuemim xil linasavut ti e tesaen.
ROM 14:22 Naha xa neketen nam tasom di maen xouk tengan opol ni, ngan ak be namil Hi kestang. Tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa lakila xa holesok xil xa di lapol ni momal pe meten.
ROM 14:23 E xosxa nenemien na moletin tei tara kat ti e di pol lualu usil naha xa bos tengan vapol ni, melele xa xi mingga anien tei xa takil ti xa bos mu misa tengan vahuri, ma Hi isa pangasien mini ven, vengan xa naha xa xi tepol ni tahusil ti neketen xa ngguri. Reitin, sexien xil xa moletin tei di pol ni xa tahusil neketen nan ti be tesaen.
ROM 15:1 Xir, Kristin xil xa neketen nar nggeih, ihos mak mu xa ritutou ni Kristin xil xa neketen nae memerou e di lanemi labit holesok xil holu mikila vasak ni xil mei linamal ti pe met Hi. Momal tengan ti rinem usil xil mun e rinapol ni ti holesok xil xa isak ni xir kestang rihesi xir ven.
ROM 15:2 Reitin, xir kekes rinem usil tua nar xil e neketen, e tit ripol ni holesok xil xa itutou ni xil, tengan isak ni xil lihesi xil ni, e isuv xat neketen nae.
ROM 15:3 Vengan xa Kristo mun tenanem ti usil xi tasen tang. Xi tepol ni nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “O Hi, sepinien tesa xil xa di laso ni ba xatuk, nalonge nggoni ngan xa xil di lapol ni ba xat inou.”
ROM 15:4 Holesok xil vus xa latetisi teti e Vanuvei Eo tetiamu, latetisi tengan ipispisi mi xir xosali. Reitin, latetis holesok xil ak tengan vasuv xat neketen nar e vapo rat nenemien nar mei vahe teviei mak mu.
ROM 15:5 E be Hi iaxa di misak ni nenemien nar ihe teviei mak mu e di po rat nenemien nar. Misak ni, di nasisi tengan isak ni xamim mei muti vituei e tomat ixoni ngan xa Iesu Kristo mun tepol ni.
ROM 15:6 Imak, ma xamim vus ti mupet rat vituei ni his Hi xa be Tame Iesu Kristo, Suv nar.
ROM 15:7 Ma, vengan xa Iesu Kristo tehur pilei xamim mube nan, xamim mun ti muhur pilei Kristin savsav xil ixoni ngan xa labe tuemim xil e neketen tengan isak ni ngan xil xa lipus sexien namim xil lipet rat his Hi ihe nesao.
ROM 15:8 Vengan xa nabiteni mi xamim xa Kristo mei be moletin te tutouen na Siu xil tengan vasak ni holesok xil xa Hi tehit xati mi avu nae xil tetiamu mei vastal vahe reitin.
ROM 15:9 E nggo suse nen ak, Iesu misak ni ngan xil mun xa latave Siu ti tengan mei likila limes Hi ve esaeen xa xi di pisen ni mi xil. Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni xa bit, “Misak ni, inou nihithiten usil hosien nam mi ngan xil xa latave Siu ti, e nipet rat hisom itel kikeien xil te memesien.”
ROM 15:10 E rute sav, biteni bit, “!Xamim xa mutave Siu ti, muhesi xamim itel moletin xil na Hi!”
ROM 15:11 E rute sav mun biteni bit, “Xamim vus xa mutave Siu ti, mumes Iahova. !Reitin, moletin xil vus, mumesi!”
ROM 15:12 E vatei mun, provet Aesea tehit lelen ni tehit, “Moletin tei xa imea ixo vatimol na suv toto Deved mei istal. Xi mei ilaxat ngan xil xa latave Siu ti, e xil liling nenesien nae en.”
ROM 15:13 Xir rakila raling nenesien nar e Hi xa di pol sen holesok xil vus xa tehit xati tengan ipol ni. E di nasis mini tengan isak ni xamim mei mupolu ni sien xil vus e muti e tomat ve neketen xa mungguri. Imak, ma nenesien namim en mei ixeih mak mu e meulien namim ixo xeihen na Ninin Eo.
ROM 15:14 Tuxoli e hinoxoli xil, inou nakila xa xamim mupolu ni holesok xil xa bos, mupolu ni kilakilen, e mukila mupispisi mi xamim mun tang ni holesok holu usil Hi.
ROM 15:15 E, e uvei ak, di nasel xat xamim nggeih usil rut holesok xil tengan nisiasi ni xamim mulale. E napol ni mak vengan xa Hi, ngan xa tepisen eheien hos nan minou, xi iaxa tesa polien hos ak minou.
ROM 15:16 Xi iaxa teling nou tengan nihe moletin te polien na Iesu Kristo tengan nipol itel ngan xil xa latave Siu ti. Reitin, napol del xil nggoni ngan xa inou nabe pris tei na Hi tengan nihithiten longeongen hos na Hi mi xil, e nisa meulien nae mini ixoni sanien eo tei. Vengan xa xi tehosei xil labe nan e melele xa tesa Ninin Eo mi xil.
ROM 15:17 E vengan xa nabisti vituei del Iesu Kristo, nakila nasep koai ve polien xa di napol ni ve Hi.
ROM 15:18 E di nasep koai ve holesok xil xa Kristo tepol ni texo inou tengan vatel ngan xil xa latave Siu ti mei lalong xat Hi. Iesu tepol ni holesok xil ak texo sepinien e polien xil,
ROM 15:19 tetel xeihen te merekel xil e sexien sav xil xa latellep, e del xeihen na Ninin na Hi. Mak, ma nateha natepol e ut xil vus tengan nikila nihithiten sen longeongen hos usil Iesu Kristo mi moletin xil, e hal Serusalem teha sotin tetuxoh provins te hal Ilirikam.
ROM 15:20 Vehakut, ieok bei tengan namithiten longeongen hos ak e rute xil xa moletin xil latalong ti mu usil Kristo en. Di napol ni mak vengan xa ieok ti tavei tengan ha nipol e rute xil xa moletin xil latepol en ngamu.
ROM 15:21 Ngan ak nggusil naha xa Vanuvei Eo biteni melele xa bit, “Xil lipus kil ngan xa latalong ti mu usili, e linem kil holesok xil sung xa latnakil ti mu tetiamu.”
ROM 15:22 E vengan xa di napol tengan nasa longeongen hos e rute sav xil, melengien holu polien ak misikoe xol nou tengan nasakras namat nasao ni xamim.
ROM 15:23 E xosali, napusi xa natepol sen polien navan xil e rute xil ak. Ma, di naling nenemien navan tengan nihat nisao ni xamim e hal Rom ixoni ngan xa ieok tehei nousav ngamu tengan nipol ni.
ROM 15:24 Reitin, ieok bei tengan nisao ni xamim e suse navan e melele xa nihe kantri te hal Spen. Nanemi nabit nihat nite visal xamim vuteili. Ti, mukila mututou ni nou e suse navan tengan niha.
ROM 15:25 E taxeak, di nabue xat nou tengan name Serusalem e nitutou ni moletin xil na Hi inggaxor.
ROM 15:26 Vengan xa sias xil xa ladi e provins xalu te hal Masedonia e Akea labesi xil tengan lasa hexil vaha vatutou ni ngan xil xa ladi e sias te hal Serusalem xa labe tamure ni holesok xil holu.
ROM 15:27 Reitin, labesi xil tengan lapol ni, e ngan ak momal vengan nggoni ngan xa xil di lasa xoles tuxolxatien xa latehuri texo xil. Vengan xa Siu xil lasa tuxolxatien te neketen mi ngan xil xa latave Siu ti. Ma, momal xa ngan xil xa latave Siu ti lisa rut mani xa Hi tetuxol xat xil ni tengan ha ihe tuxolxatien mi Siu xil.
ROM 15:28 Melele xa nipol sen polien ak e nisa rat mani xil vus xa lateso viton ni, niha nihe Spen. E, e suse navan, nihat nisao ni xamim.
ROM 15:29 E melele xa nihat visal xamim, nakila xa nihat itel tuxolxatien xil vus na Kristo tengan nisa ni mi xamim.
ROM 15:30 Tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa rabisti vituei del Iesu Kristo, Suv nar, e vengan xa eheien na Ninin Eo de xir, nadakes xamim tengan mumei vituei e sisen mi Hi itel nou e rin navan.
ROM 15:31 Musis tengan Hi isikoe xol meulien navan ra he moletin xil te provins te hal Sudea xa latake reitin ti e Iesu. Musis mun tengan polien xa nipol ni e hal Serusalem imal pe met moletin xil na Hi inggaxor.
ROM 15:32 Musis imak tengan, xosxa ihusil nenemien na Hi, nihat nisao ni xamim itel sien, e riti vituei tengan nilonge ihos ve vitueien nar.
ROM 15:33 E inou di nasis tengan Hi, xa be vatit tomat, iti mi xamim vus. Reitin.
ROM 16:1 Nabit namit kila mi xamim usil hinexir hos tei xa hisen Fibi. Xi di pol e sias te hal Kengkria.
ROM 16:2 Melele xa ihat visal xamim, muhur pilei e his Suv ixo sexien xa ipisen ni xa muhe moletin xil na Hi. E nasis xamim tengan mututou ni ni neta xil vus xa xi be tamure ni, vengan xa xi tetutou ni moletin xil holu, e tetutou ni nou mun.
ROM 16:3 Muhit ‘bos makoe’ navan mi Prisila xal Akuila xa lutepol vituei tetel nou e polien xa Iesu Kristo tesa ni mi xametel.
ROM 16:4 Sangas xalu lalomat tengan lalotutou ni nou. Ma, names xalu holu pupu, e tave inou ti kestang. Sias xil vus na ngan xil mun xa latave Siu ti di lames xalu.
ROM 16:5 E nabit ‘bos makoe’ mi ngan xil mun xa lalah vituei e tim salu. E mi Epaenetas xa xi vari e provins te hal Esia teling rohon ni neketen nan e Kristo, nabit ‘bos makoe’ mini.
ROM 16:6 ‘Bos makoe’ navan ba mun mi Meri, ngan xa tepol texeih e rin namim.
ROM 16:7 ‘Bos makoe’ navan ba mun mi Andronikas xal Sunias. Xalu lube Siu xa matteti vituei e nim te xeih. Eloheoh xil lakil kuh xalu, e mei lutehe Kristin tetiamu ni nou.
ROM 16:8 ‘Bos makoe’ mi Ampliatas, tua hos tei navan vengan xa neketen namel e Kristo tei takes.
ROM 16:9 E nabit ‘bos makoe’ navan ba mi Obanas xa di rapol vituei mi Kristo, e mi Stakis mun, xa be tua hos tei.
ROM 16:10 ‘Bos makoe’ mi Apeles xa tepisen ni ngamu xa neketen nan e Kristo be reitin. ‘Bos makoe’ mun mi ngan xil xa ladi tim sa Aristobolas.
ROM 16:11 ‘Bos makoe’ mi Herodion xa be Siu tei nggoni nou, e mi ngan xil xa ladi e tim sa Nasisas xa laling neketen nae e Suv nar.
ROM 16:12 Nabit ‘bos makoe’ mun mi Trifaena xal Trifosa, xa di lupol mi Suv. E ‘bos makoe’ navan ba mi Perisis, tua hos navan xa di pol nggeih ve Suv.
ROM 16:13 Nasa ‘bos makoe’ navan ba mi Rufas, moletin hos tei xa Suv tehosei mei be nan, e mi ninen xa vehakut di telaxat kuh inou texoni ngan taxa natehe horamue nan xati.
ROM 16:14 ‘Bos makoe’ mun mi Asingkritas, Flegon, Heremes, Patrobas, Heremas, e tuxoli e hinoxoli xil xa ladi visal xil.
ROM 16:15 ‘Bos makoe’ mun mi Filolokas xal Sulia, mi Nereas xal hineli, e mi Olimpas e mi moletin xil vus mun na Hi xa ladi visal xil.
ROM 16:16 Melele xa mubit ‘bos makoe’ mi xamim, musa hemim metu tengan vapisen eheien eo mi xamim. E moletin xil e sias xil vus na Kristo di labit ‘bos makoe’ bat mi xamim.
ROM 16:17 Tuxoli e hinoxoli xil, nasel xat xamim tengan muketeh xol kuh xamim, vengan xa rut moletin xil di lamos del moletin xil na Hi e di lapol ni ngongoren xil, di labiles nenemien na moletin xil ra reitinen, e di lapurun neketen na moletin xil holu. Ngan xil ak di labae del xat pispisien xil xa xamim mutehuri ngamu. Ma, di nasel xat xamim tengan muti sotin ra hisit moletin xil ak.
ROM 16:18 Vengan xa ngan xil xa lapol ni holesok xil ak latapol ti mi Kristo, Suv nar. Io, di lapol ni holesok xil ak tengan lakila lavur naha xa xil tang iexil bei. Sepinien nae xil mikas e di lasa sepinien xil tengan vapet rat nenemien na ngan xil xa latakil kuh ti holesok xil te neketen tengan lakila laluvos xil.
ROM 16:19 Moletin xil vus latelongeong usili xa xamim mutehur kuh longeongen hos usil Iesu Kristo. Mak, ma nabesi nou holu ve xamim. E ieok bei tengan xamim muhe metisou e rin te holesok xil xa bos, e mumese tevi e rin te holesok xil xa misa.
ROM 16:20 E Hi xa be vatit tomat, navehi ti, ihe tan ni Temat e isak ni xamim muleli. Nasis tengan eheien hos na Iesu, Suv nar, iti mi xamim vus.
ROM 16:21 Timoti xa mapol vituei, xi bit ‘bos makoe’ nan mi xamim. E Lusias, Tiesen e Sosipata, xa latbe Siu nggoni nou, latbit ‘bos makoe’ mi xamim.
ROM 16:22 Inou, Tosias, moletin xa di midis uvei ak e rin na Pol, nasa ‘bos makoe’ navan mi xamim e his Suv.
ROM 16:23 Nggeas, xa nggur pilei nou e tim san e di maen moletin xil te sias lasukul en, xi mun di bit ‘bos makoe’ mi xamim. E Erastas, moletin xa di milaxat mani te taon ak, e tua nar Kuotas, xalu mun lubit ‘bos makoe’ nalu mi xamim.
ROM 16:24 
ROM 16:25 !Ripet rat his Hi ihe nesao! Xi ikila isak ni xamim musoh ixeih e neketen namim ixo longeongen hos xa di mungguri. Longeongen hos ak usil Iesu Kristo be nenemien xuxus tei na Hi xa teling xuxus ni tetiamu nousav mei duxoh xosali.
ROM 16:26 E taxeak, Hi te vehakut di misemae ni tengan xir rihithiten longeongen hos ak xa di nggo tisen xil na provet xil iha mi moletin xil te kantri xil vus tengan likila liling neketen nae en e lilong xati.
ROM 16:27 !Ripet rat his Hi ihe nesao vengan xa xi kestang be metisou mak mu! !Rimesi vehakut e his Iesu Kristo! Reitin.
1CO 1:1 Inou, Pol, xa Hi tekes nou tengan mei name eloheoh na Iesu Kristo nggusil lingxatien nan, di nadis uvei ak del Sostenis xa be tua tei nar e neketen.
1CO 1:2 Di madis uvei ak bat mi xamim xa mube Sias na Hi e hal Korin, xa Hi tepol ni xamim mei mutehe nan texo naha xa Iesu Kristo tepol ni. Reitin, Hi tekes xamim mei mube moletin eo nan xil, nggoni ngan xa tepol ni e meulien na Kristin xil e rute xil vus xa laling neketen nae e Iesu Kristo, Suv nae e Suv nar mun.
1CO 1:3 Nasis tengan Hi Tamer e Suv Iesu Kristo lalisa eheien hos e tomat nalu ha iti mi xamim.
1CO 1:4 Names Hi vehakut ve xamim vengan xi tepisen eheien hos nan mi xamim xa mubisti del Iesu Kristo.
1CO 1:5 Reitin, vengan melele xa mutevisti tetela, xamim mei mutepolu ni holesok xil vus te neketen texo suse xa Hi temaen xamim mei mutekil sepinien nan e mukila muvithiteni mi mosav xil.
1CO 1:6 Texo suse ak, longeongen hos na Iesu Kristo xa xamem matehiteni mi xamim mei tehur huite e meulien namim tengan mosav xil lakila lapus kila.
1CO 1:7 Reitin, xamim mutave tamure ni ti sanien te xeih xa Ninin Eo di misa ni. E di mupol nggeih del sanien xil ak melele xa di mudatil melengien xa Hi isak ni Iesu Kristo, Suv nar, mei istal en.
1CO 1:8 Hi isa xeihen mi xamim tengan musoh ixeih e neketen namim ituxoh melele xa Iesu Kristo itilomun en. Xi ipol ni imak tengan melele xa ilepis moletin xil, nakamet ti neta xa nasa e rin namim.
1CO 1:9 Hi pipin tengan muling nenesien namim en. E xi iaxa tekes xamim tengan muvisti vatel Natneli, xa be Iesu Kristo, Suv nar.
1CO 1:10 Tuxoli e hinoxoli xil e neketen, e his Iesu Kristo, Suv nar, nasel xat xamim tengan muti e tomat itel xamim. Reitin, e holesok xil vus xa di mupol ni, mupol vituei ni. E, e holesok xil vus xa di muneket en, nenemien namim ihe tei takes. Sexien te ngongoren e tipasien ihe tovuol e xamim.
1CO 1:11 Di nabiteni mak vengan xa natehur longeongen texo ngan xil e nim ma Kloe xa xamim, tuxoli e hinoxoli xil, di mungor del xamim mun tang.
1CO 1:12 Reitin, natelongeong ni xa xamim di mudipas xamim. Rut xamim labit, “Xamem di manggusil xat Pol.” E rute sav xil di labit, “Xamem di manggusil xat Apolos.” E rute ngan xil mun labit, “Xamem di manggusil xat Pita.” E rut xamim mun tang di labit, “Xamem di manggusil xat Kristo.”
1CO 1:13 ?!Midep, xamim munemi mubit mukila mutipas tenbe Iesu Kristo vamak!? ?Midep? ?Tehe inou, Pol, iaxa natemat e eivave ve rin namim? ?Latebaptaes ni xamim e hisok tengan mei muve moletin navan xil? !E‑e, tenamak ti!
1CO 1:14 Melele xa natelongeong ni rin ak, natemes Hi xa natnabaptaes ni xamim ti vahe holu. Natepol ni tang mi Krispas tetel Nggeas.
1CO 1:15 Natehesi nou ve rin xa tovuol e xamim vahiteni xa natebaptaes ni e hisok.
1CO 1:16 O reitin li, ieok tebong ni xa natebaptaes ni Stefanas tetel ngenen xil. E natanem ti mun visi tova e xamim xa natebaptaes ni.
1CO 1:17 Vengan melele xa Iesu Kristo tesil nou, tenave ti tengan ha ti nabaptaes ni moletin xil. E‑e. Xi tesil nou tengan namit longeongen hos usili. E nataviteni ti vahusil metisouen na moletin xil. Vengan tavos ti xosxa moletin xil ti laling nenesien nae e sepinien hos xil navan, e linaling nenesien nae ti e xeihen xa nggo maten na Iesu Kristo e eivave.
1CO 1:18 Natnasa sepinien navan ti vaxo metisouen na moletin xil, vengan melele xa ngan xil xa langgusil suse te maten di lalong longeongen usil maten na Kristo e eivave, xil labiteni labit, “Sepinien ak mitalang tang.” E melele xa xir di ralong usil longeongen hos ak, di rabiteni rabit, “Sepinien ak di pisen xeihen na Hi.” Vengan nggo en, Hi di miteh meulien e xir ra longpangasien te tesaen nar.
1CO 1:19 Nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Nimu len metisouen na ngan xil xa labe metisou, e nisak ni kilakilen na ngan xil lakilakil mei ihe neta sav tang.”
1CO 1:20 ?Mak, ma itep ni ngan xil xa labit labe metisou? ?Mu ngan xil xa labit langgur kilakilen? ?Mu ngan xil xa, taxeak, iexil bei pupu tengan ti lasep usil holesok xil holu te ut etan tang? Hi kestang di misak ni metisouen xil vus na hisit moletin xil ak te ut etan mei be te talangen tang.
1CO 1:21 Ngan ak be reitin vengan Hi xa be metisou tepol ni moletin xil te ut etan ak lasakras lakameti vaxo hisit metisouen nae. E‑e, Hi tepol ni tengan sepinien namem, xa xil labit be te talangen tang, mei ihe suse xa iteh meulien e moletin xil xa mei laneket e Iesu Kristo nggo en.
1CO 1:22 Io, lateong ni nggoni ngan xa sepinien namem be te talangen tang. Vengan Siu xil iexil bei tengan lipus merekel xil tengan like reitin e neta ngan, e ngan xil xa latave Siu xil ti iexil bei tengan lilong sepinien te metisouen tengan like reitin en.
1CO 1:23 E xamem, melele xa mabithiten naha xa Iesu Kristo tepol ni ve xamem e melele xa lateti xati e eivave, Siu xil latake reitin ti en, vengan tamal ti e nenemien nae. E ngan xil mun xa latave Siu xil ti latake reitin ti en, vengan lanemi labit be te talangen tang.
1CO 1:24 E mi ngan xil xa Hi tekes xil, tave ti neta xa labe Siu mu latave Siu xil ti, longeongen hos usil Kristo di pisen xeihen e metisouen na Hi.
1CO 1:25 Vengan naha xa lanemi labit di pisen talangen na Hi, ngan ak iaxa di pisen ni xa Hi be metisou pilei mili moletin xil te ut etan. E naha xa di pisen merouen na Hi, ngan ak di pisen ni xa Hi nggeih pilei sung mili xeihen na moletin xil vus.
1CO 1:26 Tuxoli e hinoxoli xil, munem pisi mu usil nenemien ak. ?Muteti tetep melele xa Hi tekes xamim tengan mei muve nan? E nenemien na moletin xil te ut etan, tave holu ti e xamim xa mutehe metisou, mu muvur xeihen, mu muve eilep xil. Xamim holu mube movotei xil tang.
1CO 1:27 E Hi tehosei xamim xa mube talang tang pe met moletin xil te ut etan mei mube nan, tengan vasak ni ngan xil xa labe metisou mei lave unoun ni. E Hi tehosei ngan xil xa latahur ti xeihen e ut etan tengan vasak ni ngan xil xa langgur xeihen e ut etan mei lave unoun ni.
1CO 1:28 Reitin, Hi tehosei movotei xil tang xa moletin sav xil di lapus mele ni xil e di lanemi labit labe neta sav tang. Di pol ni mak tengan vasak ni eilep xil te ut etan mei vahe neta sav tang.
1CO 1:29 Mak, ma moletin tovuol mikila vasep koai tasen ni xi pe met Hi.
1CO 1:30 Vengan Hi kestang iaxa tesak ni xamim mei mubisti del Iesu Kristo. Ma Iesu sung, xi mei be metisouen e momalen nar. Xi kestang iaxa texal rat xir rabe nan e misak ni xir mei rabe eo e ramese ra tesaen nar xil.
1CO 1:31 Mak, ma nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Tei xa ien bei vasep koai, ti isep koai ve neta xil kestang xa Iahova di pol ni.”
1CO 2:1 Tuxoli e hinoxoli xil e neketen, melele xa natemei visal xamim tengan namit rat nenemien xuxus na Hi xa tepisen ni minou, natnamei ti vatel sepinien xil xa mikas tengan nalihi moletin xil ni, mu sepinien te metisouen te ut etan.
1CO 2:2 E‑e, melele xa natete visal xamim, natepol ni nenemien navan tengan nisepin usil Iesu Kristo kestang, e tetep iaxa temat e eivave tehinat xir. Reitin, nateling nenemien navan tengan ninasepin ni ti mun neta.
1CO 2:3 E melele xa nateta tetel xat xamim, natelonge texoni ngan xa natemerou tang e natemalili pupu ve ulikanen.
1CO 2:4 Pispisien e sepinien xil xa natesa ni mi xamim, natnaviteni ti vatel sepinien hos te metisouen xil te ut etan. E‑e. Melele xa natesepin, mutekila xa tehe reitin vengan mutepus kila xa Ninin na Hi di tepol tetel xeihen.
1CO 2:5 Natepol ni temak tengan neketen namim nati ti e metisouen na moletin xil te ut etan. !E‑e! Neketen namim vati e xeihen na Hi kestang.
1CO 2:6 E mi Kristin xil xa neketen nae matu ngamu, naha xa xamem mabiteni be sepinien xil te metisouen. Sepinien namem taxo ti metisouen te xosali ak, e taxo ti moletin xil te ut etan xa latellep, vengan Hi di pol ni xeihen nae mei be neta sav tang.
1CO 2:7 E metisouen xa di mabithiteni be nenemien xuxus na Hi, xa tesoson ni ra moletin xil. Reitin, tetiamu ni melele xa Hi tepeas ni ut etan, xi tepol ni nenemien nan tengan ipol ihos mi xir usil suse te metisouen nan.
1CO 2:8 E moletin xil xa latellep te ut etan latakil ti nenemien na Hi. Vengan vahit lakila, ma linati xat Suv te minehinen nar ti nate eivave.
1CO 2:9 E xil latakil ti nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Ngan xa latnapus ti mu, ngan xa latnateong ti mu, ngan xa latnanem ti mu usili ngan ak be neta vari xa Hi tesak mese ni ngamu ve ngan xil xa eheien nae di en.”
1CO 2:10 E mi xir, Hi tepisen nenemien xuxus nan texo Ninin nan. Vengan Ninin nan di pus kil holesok xil vus, e mikil holesok xil vus mun xa di e huinep te kilakilen na Hi xa moletin xil lasakras lakila.
1CO 2:11 Nggoni rin taxa ninin na moletin kestang mikil nenemien xil vus nan, Ninin na Hi kestang mikil nenemien xil vus na Hi.
1CO 2:12 Xir ratnahur ti ninin xa be te ut etan. !E‑e! Xir ratehur Ninin xa Hi tesa ni tengan xir rikil sanien hos xil xa Hi di misa ni mi xir, e holesok xil xa xi di pol ni e rin nar.
1CO 2:13 Mak, ma melele xa xamem di masepin usil holesok xil ak, matasepin ni ti sepinien xil xa moletin xil tang te ut etan latepispisi ni mi xamem texo metisouen nae. !E‑e! Mi moletin xil xa Ninin na Hi di e xil, xamem di mapispisi ni mi xil usil holesok xil xa Ninin di misa ni mi xamem.
1CO 2:14 E moletin xa Ninin na Hi tara ti en, xi bit nalong ti holesok xil xa nggo visal Ninin na Hi. Hisit moletin ak misakras vakil holesok xil ak. Milonge nggoni ngan xa be sepinien te talangen tang, vengan Ninin Eo kestang mikila vasep kil reitinen teni e nenemien nan.
1CO 2:15 Xir xa Ninin na Hi di e xir, xir rakila rapus kil holesok xil vus xa Ninin di pisen ni mi xir. E moletin xa Ninin na Hi tara ti en, xi misakras vanem kil xir.
1CO 2:16 Xi misakras vanem kila nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Moletin tovuol vakil kuh nenemien na Iahova. Moletin misakras vapispisi mini.” E xir, Kristin xil, iaxa rakila vengan xa ranggur nenemien na Kristo de xir.
1CO 3:1 Tuxoli e hinoxoli xil, melele xa natete visal xamim, natesakras nasepin mi xamim vaxoni ngan xa namit namiteni mi moletin xil xa Ninin Eo de xil. E‑e. Natesepin mi xamim texoni ngan xa mube te ut etan tang. Reitin, natesepin mi xamim texoni ngan xa mutehe xil tamu e neketen namim e Kristo.
1CO 3:2 Melele xa natepispisi mi xamim, natesa pispisien xil xa tehe temele tang mi xamim tengan muvuri nggoni ngan xa nana tei di misa sus mi tuvava nan. Io, nggoni tuvava xil xa lasakras lava anien xil xa nggeih, inou natnapispisi ti mi xamim usil holesok xil xa nggeih vengan xa natekila xa xamim mutnamatu kuhi ti mu e neketen namim. E taxeak mun, neketen namim tamatu kuhi ti mu tengan muvur pispisien xil xa nggeih.
1CO 3:3 E nabiteni mak vengan xa sexien namim xil nggoni sexien xil na moletin xil te ut etan tamu. Reitin, melele xa di munem misa e di mungor mi xamim mun tang, sexien ak di pisen ni xa mube moletin te ut etan tang, vengan di munggusil sexien teni xil.
1CO 3:4 Vengan melele xa tei xamim bit, “Inou di nanggusil Pol,” e tei mun bit, “Inou di nanggusil Apolos,” hisit sexien ak di pisen ni xa xamim mube moletin xil te ut etan tang.
1CO 3:5 ?Munemi midep? ?Apolos be visi? ?E inou, Pol, nabe visi? Xamel mabe moletin te polien na Hi tang xa matetel xamim tengan muvur neketen e Iesu Kristo. Xamel dit mapol ni polien xa Suv di misa ni mi xamel.
1CO 3:6 Ngan ak nggoni ngan xa natemei tengan nalih utiei te neketen e meulien namim. E Apolos xa temei tetutou ni nou, xi texoni moletin xa tekas tutut vatiei ak ni oei. E Hi kestang iaxa mikila vapol ni neketen namim vameul mei vahe eilep.
1CO 3:7 Ngan xa telihi e ngan tekasi, xalu vus lube neta sav tang. E Hi kestang iaxa be eilep, vengan xi kestang tepol ni utiei te neketen namim temeul.
1CO 3:8 Ngan xa telihi e ngan xa tekasi, lupol nggusil nenemien tei takes. E Hi isa huit polien mi xalu vus ihusil polien xa xalu lutepol kekes ni.
1CO 3:9 Reitin, xamel mabe moletin te polien xalu na Hi xa mapol vituei e naho nan. E xamim mube naho nan. E vole tei mun, xamim mube nim na Hi mun.
1CO 3:10 E inou, nanggoni moletin xa mikila vapol kuhi ni nim xil. Tetel metisouen xa Hi tesa ni minou ve eheien hos nan, texoni ngan xa natemei natepol ni vatite te nim ak. E moletin te polien sav xil latemei e latekili ni nim tesoh e naha xa inou natepol ni. E xamem kekes, moletin xil te polien, ixuxou kuhi xa ti ikili ni nim ak itep.
1CO 3:11 E vatite te neketen namim xa nateling xati tuei be Iesu Kristo. E moletin sav ti mun naling vatite sav nata xati.
1CO 3:12 Rut moletin te polien xil lakili ni nim te neketen namim da xat vatite ak del pispisien hos xil xa nggeih nggoni gol, silva mu hat xil xa bos. E rute ngan xil lakili ni nim del pispisien xil xa temele tang nggoni vatit hinu, rong e robae.
1CO 3:13 E melele xa Iesu Kristo itilomun en, xi isak pis polien nae xil tengan vakamet xeihen teni. Vengan, e melele nen ak, ixoni ngan xa upang mei ia len polien xil xa latepol ni. Ngan xa bos, naxa len ti, isoh ixeih tang. E ngan xa misa, upang ak ia len ni.
1CO 3:14 E xosxa upang naxa len nim ti xa moletin tei tekili ni tesoh e vatite xiak, xi ihur huit polien teni.
1CO 3:15 E xosxa upang ia len nim xa tepol ni, polien nan xil vus ikesae relingi. Be reitin xa Hi iteh meulien en, e ixoni ngan xa moletin milesae hon tang ra nim xa upang di ngga ni.
1CO 3:16 Bos xa xamim mukila xa mube Nim Eo na Hi, e Ninin nan di e meulien namim.
1CO 3:17 Mak, ma xosxa moletin tei bemei tengan vapurun Nim Eo na Hi vatel pispisien nan xa tave reitin ti, Hi ipurun moletin ak vengan xa Nim nan be eo. E xamim, mube Nim Eo nan ak.
1CO 3:18 Munaluvos xamim ti mun tang. Rute e xamim lanemi labit labe metisou nggusil metisouen na moletin xil te ut etan. E vahos mak mu vahit mei lave talang tang pe met ngan xil te ut etan tengan mei lave metisou ni holesok xil te ut nesao pe met Hi.
1CO 3:19 Vengan naha xa moletin xil te ut etan di lanemi labit be metisou, ngan ak be te talangen tang pe met Hi. Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo biteni bit, “Moletin xa minemi bit metisouen nan mahulong, Hi misak ni sepinien te metisouen nan mei ihe voh tei xa ivoh xol xi tasen ni.”
1CO 3:20 E Vanuvei Eo biteni mun bit, “Tave ti neta xa moletin xil di lanemi labit metisouen nae mahulong, Hi Suv mikila xa nenemien nae be neta sav tang.”
1CO 3:21 Mak, ma xamim munasep koai ti munahit moletin xa di munggusili be eilep mak mu mili eilep sav xil. Vengan Hi misa xil vus tengan mei latutou ni xamim.
1CO 3:22 Hi tesa inou, Apolos, e Pita mi xamim tengan mei matutou ni xamim, e xametel matnggoni holesok sav xil mun te ut etan xa Hi di misa ni tengan vatutou ni xamim. Reitin, tave ti neta xosxa mumeul mu mulel, naha xa istal e meulien namim xosali mu melengien xil xa ti imei, Hi isak ni holesok xil ak mei ti itutou ni xamim.
1CO 3:23 E naha xa be eilep mak mu, xamim mube moletin xil na Iesu kestang, e Iesu be na Hi.
1CO 4:1 Misak ni, melele xa di munem usil xamem, mukil kuhi xa xamem mabe moletin xil te polien na Iesu Kristo, e Hi tesa nenemien xuxus nan mi xamem tengan ti mulaxati.
1CO 4:2 E be eilep mak mu xa melele xa suv tei miling neta tei de he moletin te polien nan tengan valaxati, moletin te polien ak ipol kuhi itela.
1CO 4:3 Inou di napol mi Iesu Kristo, e nabit ninakil ti xosxa xamim mu mosav xil te ut etan mubit mulepis polien navan tengan mukameti xa momal pe metemim. Reitin, tave ti neta xosxa inou tasok di nalepis rin navan.
1CO 4:4 Melele xa nanem usil polien navan xil, nenemien navan xil memese. E ngan ak tapisen ni ti xa inou namese reitin. Suv kestang di milepis nou del polien navan xil.
1CO 4:5 Mak, ma munatemanon ti munahit polien na moletin ak bos e na ngan xor misa tang. Bos mak mu tengan mutatil melengien xa momal teni e melele xa Iesu Kristo itilomun en. Vengan, e melele nen ak, xi ital rat holesok xil xa di langgus e maluxoluken mei liti e miehen. E xi ipisen kil naha xa minggus de nenemien na moletin xil tengan mei iti e valkesao. Ti, Hi isa sepinien te memesien mi moletin xil kekes ihusil naha xa tepol ni.
1CO 4:6 Tuxoli e hinoxoli xil, nabit holesok xil ak mi xamim tengan vatutou ni nenemien namim usil Apolos e inou. Xosxa muhusil xat kuh naha xa latetis xati di Vanuvei Eo e mutasorin ni ti nenemien xil mun vata xati, ma munasep koai usil vat tei ti nali vat sav.
1CO 4:7 ?Veneh ma di mupus xamim nggoni ngan xa mubos mak mu mili Kristin tesav xil? ?Naha tova iaxa mungguri xa tastal ti vaxo Hi? !Holesok xil vus namim nggo Hi! ?E xosxa Hi tesa holesok xil vus mi xamim, veneh ma di musep koai nggoni ngan xa mungguri nggo xeihen namim tang?
1CO 4:8 ?Midep? ?Be reitin xa muleh holesok xil vus xa iemim bei? ?Be reitin xa xamim mupolu ni sanien xil vus xa Ninin Eo di misa ni? ?Be reitin xa xamim mei mube suv toto xil ngamu pe met Hi, e di mulaxat holesok xil vus te ut etan? ?Be reitin xa xamim mei mutehe suv toto xil pe met Hi texo xeihen namim tang e tenaxo tutouen namem ti? !E‑e, tave reitin ti! Vahos pupu xosxa vahe reitin xa mei mutehe suv toto xil ngamu. Vahit vamak, xamem mun makila mei mave suv toto xil e malaxat holesok xil te ut etan vatel xamim.
1CO 4:9 E tamak ti. E ketehen navan, napusi nggoni ngan xa Hi misak ni xamem, eloheoh xil, mei mabe moletin kor xil mi moletin sav xil. Io, xamem manggoni ngan xil xa ladel xil labe von maten melele xa moletin te vaeen xil ladilomun ra vaeen tei. Reitin, nalonge nggoni ngan xa masoh madi pe met moletin xil vus te ut etan e pe met masxaxa xil mun, tengan, navehi ti, xil lipus maten namem.
1CO 4:10 O reitin, e nenemien namim, xamim te hal Korin, mubos mak mu muli xamem eloheoh xil. Munemi mubit xamem matalang tang, e xamim mube metisou. Munemi mubit xamem mamerou tang, e xamim munggeih mak mu muli xamem. Munemi mubit moletin xil di lanem male ni xamem tang, e di lamerere ni xamim. E tavos ti xa di muling nenemien namim be nesao mak.
1CO 4:11 Vengan, e meulien namem, eloheoh xil, duxoh xosali ak, mae e meruru di nggat xamem. Masing ni eising xil xa mumu tang e tim samem tovuol. Mosav xil di labas purun xamem,
1CO 4:12 e xamem di mabas xamem mun tang ni polien. Melele xa lasep purun xamem, masis mi Hi tengan ituxol xat xil. Melele xa lasa pangasien mi xamem, mangguri tang.
1CO 4:13 Melele xa laseputut ni xamem, masepin kuhi mi xil. Xamem mei mabe tisok tang pe met moletin xil te ut etan. Reitin, taxeak e vehakut, mapuru tang pe metemim.
1CO 4:14 Nadis sepinien te selxatien ak mi xamim tave tengan ti xa napol ni xamim muve unoun. E‑e. E ieok bei tengan nasel xat xamim vaxoni ngan xa mube navan xil xa eheien navan di e xamim.
1CO 4:15 Vengan, tave ti neta xosxa titsa taosen he xalu (10,000) latepispisi mi xamim usil Kristo, tamemim tei takes. Vengan, melele xa xamim mutehur rohon ni meulien hu e Iesu Kristo texo longeongen hos xa natesa ni mi xamim, inou iaxa mei natehe tamemim.
1CO 4:16 Mak, ma nadakes xamim tengan muhusil Kristo ixo hisit sexien xa inou mun di napol ni.
1CO 4:17 Tengan nitutou ni xamim muhusil selxatien navan xil ak, di nasil Timoti bat visal xamim. Eheien e nenesien navan di en nggoni ngan xa be navan xati xa be reitin minou vehakut. Xi ihit rilomun ni mi xamim usil kakaoen navan e Iesu Kristo. Vengan xa kakaoen navan momal tang ni naha xa di napispisi ni e sias xil e ut xil vus.
1CO 4:18 E rut xamim di lasep koai vengan lanemi labit nasakras namaat napus ti mun xamim.
1CO 4:19 E xosxa Suv imaen ni, nave nousav ti, nihat visal xamim. E melele nen ak, nipus ti sung xa be reitin xa valkoai xil ak di lapol del xeihen na Hi, mu dit lasepin votei tang.
1CO 4:20 Vengan melele xa Hi mei be suv toto na vanut moletin tei, latapisen ni ti vaxo sepinien nae kestang. E‑e, tamak ti. Di lapisen ni nggo xeihen e sexien nae xil.
1CO 4:21 ?Iemim bei tengan nipisen sexien eah melele xa nihat visal xamim? Xosxa di tamu musep koai mak, ma nihat itel liei tengan nimal ni xamim ni. E xosxa muhiles ra sepkoaien namim, ma nihat itel eheien e nipol ni ihos mi xamim.
1CO 5:1 Inou nalongeong ni xa tei e xamim di pat vituei nggusil nenemien tesa tei xa misa pilei mak mili sexien xa ngan xil xa latakil ti Hi di lapol ni. Vengan xi di pat vituei del atou xa tamen xati tehuri tetutou.
1CO 5:2 ?Xosxa sexien ak be reitin, ma veneh iaxa di musep koai usil rin namim? Vahos pupu vahit mulonge vasa ve sexien tesa xa moletin ak di pol ni, e musil rati ra sias namim.
1CO 5:3 Tave ti neta xa nade sotin ra xamim, e nenemien navan, nadat visal xamim. Mak, ma nasa nenemien navan ngamu usil moletin xa di pol ni sexien tesa ak.
1CO 5:4 Misak ni, melele xa mumei vituei tengan mulepis rin na moletin ak, musa pangasien mini ihusil nenemien navan xil e itel xeihen na Iesu Kristo, Suv nar.
1CO 5:5 Musil rat moletin ak ra sias namim tengan ha ita ti mu e he Temat. Xos longpangasien xa ihuri isak ni istokovein sexien tesa te tenben. Imak, ma Hi iteh meulien e ninin nan melele xa Suv itilomun en.
1CO 5:6 Melele xa di musep koai usil rin namim e di mumaen tesaen xil ak di e sias namim, ma rin ak tamal ti. Vengan sepinien ak be reitin xa bit, “Supun is tei takes tang di misak ni pulaoa xil vus mikaio.”
1CO 5:7 Mak, ma mupol ni ixoni ngan xa Siu xil di lapol ni e melele te Anien te Tavien. E melele nen ak, xil di laleh rerat is xil vus ra tim sae xil tengan lia beret xa imese tevi xa is tovuol en. Nggusil sexien nen tak, xamim mumoten xamim ra tesaen xil namim tengan mei mumese tevi. E melele nen ak mun, Siu xil di labas sipsip xil tengan Hi vateh meulien e xil. Nggusil sexien nen tak, Kristo mei nggoni sipsip sar, e latehasi ngamu ve rin nar tengan vateh meulien e xir.
1CO 5:8 Ve rin ak, e meulien nar, nggoni ngan xa di rapol ni Anien te Tavien del sien. E rixuxou kuhi tengan rinapol ni ti natel is te tesaen, xa be sexien te ekaten e sexien xil xa mikavui. E‑e, ripol ni itel beret xa is tovuol en ixoni ngan xa xir ramese kuhi e di ranggusil xat reitinen.
1CO 5:9 E uvei xa natetisi mi xamim ngamu, natehiteni mi xamim tengan munavituei ti natel moletin xil xa di lapat del mosav xil xa latateli ti mu vatel xil.
1CO 5:10 Natesep usil ngan xil te Sias tang. Nataviteni ti namit munavituei ti natel ngan xil xa latakil ti Hi xa di lapol misa del tenbexil, mu di labe hokan, mu di lakan ni holesok xil, mu di lamot mi nanao xil. Musakras, vengan xosxa imak, ma ha muhe reling moletin xil vus te ut etan.
1CO 5:11 Koute te sepinien xa natetisi mak, munaha ti sangas visal ngan xil xa labit labe tua namim e neketen e di lapol misa ni tenbexil del mosav xil, labe hokan, di lakan ni holesok xil, labe vat munien, di laseputut, mu di lamot mi nanao xil. Hisit moletin ak, munamaen ni ti tengan mei navituei natel xamim, e naanien ti natel xamim.
1CO 5:12 Vengan, ngan xil xa ladi se ra sias, nave inou ti iaxa nilepis rin te meulien nae. Hi kestang ipol ni mi xil. E ngan xil xa ladi e sias namim, momal tang tengan mulepis rin nae ixoni naha xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Muso rat moletin tesa ihe reling xamim.”
1CO 6:1 Xosxa tei e xamim minemi bit tua tei nan e neketen pol misa mini, tamal ti tengan valihi vahe von koten na ngan xil xa latakil ti Hi. Ihos mak mu xa ilihi iha mi moletin xil na Hi tengan limal ni.
1CO 6:2 E rin te lepisien, ihos mak mu xa mukil rin ak. Melengien tei di bemei xa moletin na Hi xil ti lilepis rin na moletin xil vus te ut etan. ?E xosxa ngan ak be reitin, veneh ma, xosali ak, mutahur ti metisouen vapin tengan mumal ni tutut ngongoren namim?
1CO 6:3 E rin nen tei mun, xir ti rilepis rin na masxaxa xil mun. Mak, ma tutut vaeen xil xa tereli pupu e ut etan ak, bos tengan rimal ni.
1CO 6:4 ?E melele xa neta tei mistal mi xamim Kristin xil, veneh ma di muba mi ngan xil xa latave Kristin ti xa ladi se ra Sias tengan xil lalepis rin namim? !Sexien ak tavos ti!
1CO 6:5 Nabiteni mak tengan muve unoun ni. ?Midep, be reitin xa tovuol e xamim, Kristin xil e hal Korin, vahur metisouen vapin tengan vamal ni tutut ngongoren namim?
1CO 6:6 E xamim di munggusil sexien ak: Kristin tei di milihi Kristin tei mun lube kot, e lumaen ngan xil xa latakil ti Hi tengan lamal ni rin nalu. !Sexien ak tamal ti vari!
1CO 6:7 Tavos ti tengan ti mulihi xamim mun tang muve kot. Sexien ak di pisen ni xa xamim mumot ngamu e neketen namim. Vahos mak mu vahit iemim vabovorong ni rin namim. Vahos mak mu vahit moletin tei xa tepol tesa mi xamim mu tekan ni neta namim, munalihi ti nave kot.
1CO 6:8 E xamim, sexien namim xil misav. Xamim di mupol misa e di mukan ni neta ngan ra mosav, tave ti neta xa xil labe tua namim xil e neketen.
1CO 6:9 Mupol ni nggoni ngan xa mutakil ti xa ngan xil xa di lapol misa mak lasakras lave rute xa Hi be suv toto en. !Xamim di muluvos xamim mun tang! Ngan xil xa di lapol misa del mosav ni tenbexil, mu di lamot mi nanao xil, mu di laleh atou mu tiramue na mosav xil, mu di langgur mani nggo tenbexil, mu tiramue xa di pat del tiramue sav; hisit moletin xil ak lasakras lava lati e rute xa Hi be suv toto en.
1CO 6:10 Reitin, ngan xil xa di lakan, mu labe hokan, mu labe vat munien, mu di laseputut ni mosav xil, mu labas moletin tengan lakan ni holesok nan: tovuol e xil mikila vaha vate rute xa Hi be suv toto en.
1CO 6:11 E tetiamu, rut xamim di latepol ni sexien tesa xil ak. E Hi tekas moten meulien namim e tehosei xamim ra mosav xil tengan mei muhe nan xati. Ve naha xa Iesu Kristo xa be Suv nar tepol ni, Hi tepol ni xamim mei mutemal pe meten texo xeihen na Ninin Eo nan.
1CO 6:12 Natelongeong ni xa rut xamim di labit, “Hi maen xamem tengan mapol ni holesok xil vus.” Ngan ak be reitin, e rut holesok xil ak tavos ni xamim ti. Inou mun nakila namiteni namit, “Hi maen inou tengan ha nipol ni holesok xil vus.” E natamaen ni ti neta mei vahe eilep mak mu vali Kristo e meulien navan.
1CO 6:13 Rut xamim mun di labiteni labit, “Hi tepol ni anien te vangexir, e tepol ni vangexir te anien.” Ngan ak mun be reitin. E, e melele xa ti imei xa rihur tenbexir hu, anien e vang moletin ihe tovuol e linaxanien ti mun. E nggusil hisit nenemien ak tang, rut xamim di lanemi labit Hi tepol ni tenbexir tengan rapat vatel mosav xil tengan ralonge vahos ni, tave ti neta xosxa latave nar xati ti. E ngan ak tave reitin ti, vengan Hi tenasa tenbexir ti mi xir tengan ti rapol vasa vatela. Hi tesa tenbexir tengan rapet rat his Suv itela, e xi be Suv te tenbexir.
1CO 6:14 Mak, ma ripol ihos itel tenbexir vengan Hi isak ni tenbexir limea rilomun ra maten itel xeihen nan. Reitin, isak ni limea rilomun ixoni ngan xa tepol ni tenbe Suv Iesu temea rilomun ra maten.
1CO 6:15 Xamim di mupol ni sexien xil nggoni ngan xa mutakil ti xa tenbemim be rut tenbe Iesu Kristo. ?Munemi mubit momal xa di mubistin tenbe Iesu del tenbe hoeaso xa nggur mani nggo en? !E‑e, ngan ak tamal ti!
1CO 6:16 ?Midep, mutakil ti xa moletin xa maen xi tengan vahisti vatel hoeaso tei, xalu mei lalihe tei takes? Ngan ak be reitin, vengan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Melele xa tiramue ihisti itel atou nan, xalu lalihe tei takes.”
1CO 6:17 E rin tei mun, moletin xa bisti del Suv Iesu, ninin nan del Ninin na Suv mei lube tei takes.
1CO 6:18 Mak, ma melele xa di mupus mesal tei tengan mupol vasa ni tenbemim vatel moletin sav, mulesae relingi. Vengan melele xa mupol ni tesaen sav xil, mupurun xamim e hale. E melele xa mupol ni tesaen nggo tenbemim del mosav xil, di mupurun xamim nggo iemim vari.
1CO 6:19 Xamim di mupol ni nggoni ngan xa mutakil ti xa tenbemim be Nim Eo, e Ninin Eo xa Hi tesa ni mi xamim da en. Bos tengan mukila xa meulien namim tave namim ti mun. Meulien namim be na Hi.
1CO 6:20 Vengan xi texal rat xamim ni meulien na Natneli xa be neta tei xa eilep pupu. Ma bos tengan mupet rat his Hi ixo holesok xil xa ti mupol ni itel tenbemim.
1CO 7:1 Ieok bei tengan nihit rilomun ni sepinien xa mutetisi temei minou xa mubit, “Xamem manemi mabit bos xa tiramue tei namei ti sangas ni atou tei.”
1CO 7:2 E vengan xa moletin xil holu di langgur xuxus ni hanusav xil xa latateli ti vatel xil, momal tang tengan tiramue kekes tei xa miteli ihe xal atou nan kestang. E atou kekes tei mun xa miteli ihe xal tiramue nan kestang.
1CO 7:3 Tiramue xa miteli imaen tenben mi atou nan kestang. E nggusil sexien nen tak, atou xa miteli imaen tenben mi tiramue nan kestang. Sexien te vitueien ak momal ni ngan xil xa lateli kestang.
1CO 7:4 Vengan atou xa miteli tave vat ti te tenben, e tiramue nan iaxa be vat teni. Usil sexien nen tak, tiramue xa miteli tave vat ti te tenben, e atou nan iaxa be vat teni.
1CO 7:5 Tiramue e atou xa luteli, lalnasikoe xol xalu ti tengan mei lalivisti vituei. Xos lalikila lalisikoe xol xalu ihe terume tang tengan lalsa melele nen ak tengan ha lalsis. Ma ti, mei lalihisti vituei mun. Ixo rin ak, ma munasa ti mesal mi Temat tengan vasak pis xamim vengan xa musakras muvuli xat eheien te tenbemim.
1CO 7:6 E ngan ak tave rae na Hi ti tengan lalisikoe xol xalu tengan ha lalosis, e inou tang iaxa di namaen ni.
1CO 7:7 Reitin, e nenemien navan, nanemi nabit bos tengan tiramue xil vus lixoni nou xa eheien te tenbeok tavas nou ti. E ngan ak be sanien xa Hi tesa ni minou. E Hi di misa hisit sanien savsav xil mi moletin sav xil. Misa sanien tei mi moletin tei, e misa tei mun tesav mi moletin sav.
1CO 7:8 E mi ngan xil xa latateli ti mu, mu labe tunau xil, nabiteni nabit bos tengan linateli ti ixoni nou.
1CO 7:9 E xosxa lasakras lavur xat eheien te tenbexil, ma bos tengan liteli sung. Vengan xa sexien te tetelien bos mak mu mili sexien xa eheien te tenbexil di bas xil vehakut.
1CO 7:10 Mi ngan xil xa lateli, nasa rae ak (tave nou ti, e be Suv Iesu iaxa misa ni): atou nastokovein tiramue nan ti.
1CO 7:11 E xosxa ipol ni, ma xi itat imak e nateli ti mun, mu itilomun ihe visal tiramue nan. E nggusil sexien nen tak, tiramue mun nastokovein atou nan ti.
1CO 7:12 Mi xamim sav xil, inou di nasa sepinien ak (be inou e tave Suv ti): xosxa tiramue tei be Kristin, e atou nan xa tave Kristin ti maen ni tengan laliti vituei, ma xi nastokovein ni ti.
1CO 7:13 E xosxa atou tei be Kristin e miteli del tiramue tei xa tave Kristin ti xa maen ni tengan laliti vituei, xi mun nastokovein ni ti.
1CO 7:14 Rute e xamim munemi mubit Kristin xil xa lateli del moletin xil xa latave Kristin ti latamese ti pe met Hi. E ngan ak tave reitin ti. Melele xa atou tei mei nggur neketen, Hi di pusi xa tetelien nalu momal. E tiramue tei mun xa mei nggur neketen, Hi pusi xa tetelien nalu momal tang. Vahit nave reitin ti, ma nalu xil linamese ti pe met Hi. E vengan be reitin, nalu xil lamal pe met Hi.
1CO 7:15 E vahit moletin xa tave Kristin ti ien vahei tengan vahe reling ngan xa be Kristin. E melele nen ak kestang, ngan xa be Kristin naxeih xat ngan ti xa tave Kristin ti tengan laloti vituei. E Hi mikes xamil tengan muliti vituei e tomat.
1CO 7:16 Vengan xa, xouk atou, otakil ti xos tiramue nam mei ihur neketen ixo xouk. E xouk tiramue, otakil ti xos atou nam mei ihur neketen ixo xouk xosxa muliti vituei.
1CO 7:17 E ngan ak be selxatien tei xa di napispisi ni mi sias xil vus: bos mak mu xa moletin xil liti tang e hisit meulien xa Hi teling xil tengan liti en. Vengan ngan ak be hisit meulien xa Hi iaxa tekes xil tengan liti en.
1CO 7:18 Nggoni, xosxa moletin xa tehe vexahu melele xa Hi tekesi tengan mei vahe Kristin tei, ma xi nasak pisi ti tengan vasu len von vexahu ak ra tenben. Nggusil nenemien nen tak, xosxa moletin tei tenave vexahu ti mu melele xa Hi tekesi tengan mei vahe Kristin tei, ma moletin ak nasak pisi ti tengan ha vahe vexahu.
1CO 7:19 E pe met Hi, xosxa moletin tei tehe vexahu mu tenave vexahu ti, ngan ak tave ti neta. E ngan xa be eilep pe met Hi mak mu xosxa moletin ak di milong xat naha xa di misemae ni.
1CO 7:20 Ma bos tengan xamim kekes itat e hisit meulien xa teta en melele xa Hi tekesi tengan mei vahe Kristin tei.
1CO 7:21 Xosxa rut xamim latehe slev xil melele xa Hi tekes xil, bos tengan linanem pupu ti ven. E xosxa masta nae maen xil tengan ha vexil vamase, ma lipol ni sung.
1CO 7:22 Vengan melele xa Hi mikes slev tei tengan mei vahe Kristin tei vaxo his Iesu, xi misak ni mei be moletin tei nan reitin xa meluv ra xeihen na Temat. Nggo rin ak, melele xa Hi mikes moletin tei xa ven mase ngamu tengan mei vahe Kristin tei, xi misak ni mei be slev na Iesu Kristo.
1CO 7:23 Hi texal rat xamim ni neta tei xa eilep xa eilep. Ma xamim xa vemim mase ngamu, munamaen xamim ti tengan mei muve slev na moletin ti te ut etan.
1CO 7:24 Tuxoli e hinoxoli xil e neketen, hisit meulien xa Hi tekes xamim tengan mei muti en melele xa mei mutehe Kristin xil, bos tengan mutit en, e muti ni ngan taxa ti muhusil xat Hi.
1CO 7:25 Ieok bei tengan namit usil naha xa mutetisi temei minou usil rin na ngan xil xa latateli ti. Hi tenasa ti rae tova minou usil xil. E nisa nenemien navan mi xamim usil rin ak, e mukila muling nenesien namim e nou vengan natehe moletin na Hi Suv texo eheien hos nan.
1CO 7:26 Ve longpangasien xa nggo he mosav xil di bemei e meulien namim, nanemi nabit bos tengan moletin tei itat e hisit meulien xa da en tuei.
1CO 7:27 Xosxa muteli del atou tuei, ma munastokovein ni ti. E xosxa mutateli ti mu, ma munalang ni ti atou.
1CO 7:28 E xosxa mubit muteli, ngan ak bos tang, mutapol ni ti tesaen. E xosxa atul maxoe tei miteli, xi mun tapol ni ti tesaen. E bos tengan mukila xa ngan xa miteli ihur longpangasien holu ixo mosav xil ili ngan xa ngenen tovuol. Ma ieok bei tengan nisikoe xol xamim tengan munalonge ti nasa pupu.
1CO 7:29 Tuxoli e hinoxoli xil, koute te sepinien xil ak mak: melele xa Hi teling xati tengan Iesu Kristo itilomun en, nave nousav ti mei istal. Ma moletin xil vus lihusil xat Hi ili holesok xil te ut etan. Moletin xil xa lateli, linamaen ni ti atou nae nasikoe xol xil ra Hi.
1CO 7:30 Ngan xil di ladang, mu di labesi xil ve neta ngan, mu di langgal holesok xil, linamaen ni ti rin xil ak te ut etan nasikoe xol xil ra Hi.
1CO 7:31 Reitin xa rut xir di lapol ni polien xil e ut etan ak. E linamaen ni ti polien ak nasikoe xol xil ra Hi. Vengan ut etan xa radi en taxeak, nave nousav ti, ikesae.
1CO 7:32 Di nabiteni mak vengan ieok bei pupu tengan vemim vamase ra nenexoen xil te ut etan. Vengan moletin xa tateli ti, nenemien nan xil di e holesok xil na Hi Suv, e itep ikila isak ni Suv ihesi xi ven.
1CO 7:33 E moletin xa miteli, nenemien nan dit e holesok xil te ut etan, e itep iaxa isak ni atou nan ihesi xi.
1CO 7:34 Ma moletin ak, nenemien nan be lu. E atou xil xa latateli ti mu, mu atul maxoe xil, di lanem holu usil holesok xil na Hi Suv. Iexil bei tengan lamese tevi pe met Hi vatel tenbexil e nenemien nae. E atou xa miteli, nenemien nan dit e holesok xil te ut etan, e itep isak ni tiramue nan ihesi xi.
1CO 7:35 Di nabiteni mak vengan ieok bei tengan ti natutou ni xamim. E natavit holesok xil ak ti tengan vasikoe xol xamim. !E‑e! Ieok bei tengan nitutou ni kakaoen namim mei imal tevi, e neta ti nasikoe xol vitueien namim ra Hi Suv.
1CO 7:36 Xamim mutetis minou usil rut horam maxoe xil xa latesikoe xol atul maxoe xil be nousav ngamu, e latakil ti naha xa momal tengan lipol ni. Xosxa lanemi labit di lapurun nenemien na atul maxoe nae xil vengan huram nae xil di ba mili ngan xa momal tengan lateli en, e xosxa eheien te tenbe horam maxoe xil ak nggeih e xil tengan lateli, ma bos tengan liteli tang. Ngan ak tave tesaen ti.
1CO 7:37 E xosxa tei e horam maxoe xil ak, nenemien nan nggeih tang tengan nateli ti, e mikila vatal xat xi ra eheien te tenben, ma momal tang tengan nateli ti mi atul maxoe xa tesikoe xole.
1CO 7:38 Ma moletin xa miteli, xi pol bos. E moletin xa tateli ti, xi pol bos mak mu.
1CO 7:39 Atou xa miteli, ita kat tang itel tiramue nan melele xa meul tamu da. E xosxa tiramue nan mat, atou ak mikila iteli rilomun itel tiramue sav xa ien bei xosxa be Kristin tei.
1CO 7:40 E inou nanemi nabit ihesi xi mak mu xosxa itat imak e nateli ti mun. E nenemien xil ak xa di nasa ni mi xamim xiak, nanemi nabit Ninin na Hi di dutou ni nou ni.
1CO 8:1 Ieok bei tengan nihit rilomun ni usil sepinien xa mutetisi temei minou usil rin te anien xil xa latesa ni mi nanao xil. Mutehiteni minou xa xamim vus mukilakil ni xa nanao xil tave reitin ti. E kilakilen xil ak di misak ni xamim di musep koai ven. Vahos mak mu vahit mututou ni moletin sav xil tengan lavusil suse te eheien.
1CO 8:2 Moletin xa minemi bit nggur kilakilen xil vus ngamu, xi di miluvos xi tasen e di pisen ni xa kilakilen nan tapin ti mu.
1CO 8:3 E ngan xa eheien nan nggeih e Hi, Hi mikil moletin ak.
1CO 8:4 Rinem usili. ?Momal tang tengan ti mua anien xa moletin xil di lasa ni mi nanao xil, mu tamal ti? Sepinien xa mutetisi minou be reitin xa bit, “Makila xa nanao xil tave hi xil reitin ti.” E mubiteni mun mubit, “Makila xa Hi tei takes, e hi sav xil latovuol mun.”
1CO 8:5 Be reitin xa moletin xil di lamot mi holesok xil holu xa lakesi ni hi mu suv nae, xa lanemi labit ladi e ut nesao mu ut etan.
1CO 8:6 E mi xir, Hi tei takes. Xi be Tamexir, e xi be vatite te holesok xil vus xa di. Ma xir radi tengan ti rimot mini e ti ripet rat hisen. E Suv nar be tei takes. Xi be Iesu Kristo xa Hi tesak ni xi tepeas ni holesok xil vus xa di. E, nggo en, xir ranggur meulien.
1CO 8:7 Tave ti neta xa nanao xil latave reitin ti, tave Kristin xil vus ti iaxa lakil rin ak. Vengan, rut xamim xa neketen nae memel tamu, e meulien tevi nae, melele xa latesa anien mi nanao xil tengan lamot mi xil, lateanien vituei e latepol tesa tetel ngan tesav xil e nim eo te hi nae xil ak. Misak ni, xosali, melele xa langga anien xil xa latesa ni mi nanao xil, latelonge nggoni ngan xa di tamu lamot mini. Mi xil, xosxa latea anien ak, ma xil lanemi labit latamese ti pe met Hi, e di misak ni neketen nae mot.
1CO 8:8 Be reitin xa anien misakras vasak ni xir ramei sangas mu visal Hi, mu vati pas xir ra ni. Xosxa moletin taxa ni ti, ngan ak tasak ni ti mei vasa pupu vali ngan xil xa di langga ni. E xosxa moletin tei ngga ni, ngan ak tasak ni ti mei vahos mak mu vali ngan xil xa lataxa ni ti.
1CO 8:9 Be reitin xa xamim holu mumeluv tengan ha ti mupol ni sexien xil holu. E muxuxou kuhi xa holesok xil xa ha mupol ni nasak ni ngan xil ti xa neketen nae memel linamot e tesaen.
1CO 8:10 Xamim mukila mupurun xil vaxo rin ak. Xamim xa munggur kilakilen xa nanao xil labe neta sav tang muhe rute xa di lamot mi nanao xil en. E ti, mua anien e rute ak. E xosxa ngan xil xa neketen nae memel tamu lipus xamim, ma ilihi xil tengan lihusil sexien namim xil e ha lia anien xil ak xa be tesaen mi xil.
1CO 8:11 Ixo sexien ak, kilakilen namim ipurun neketen na tua namim xil xa lamerou xa Iesu Kristo temat ve xil.
1CO 8:12 E melele xa mupurun neketen na tua namim xil xa lataxeih ti, mupol ni tesaen ba mi xil. E melele xa mupol ni tesaen ba mi xil, mupol ni tesaen ba mi Iesu Kristo.
1CO 8:13 Ma, e rin navan, xosxa nakila xa anien xa di nangga ni di misak ni tua navan xil lamot e tesaen, ma ninaxa ti mun anien ak. Vengan ieok ti tavei napol ni tua navan xil lamot e tesaen.
1CO 9:1 ?Midep vari? ?Munemi mubit inou natameluv ti tengan napol ni sexien xil vus? ?Munemi mubit inou natave eloheoh tei ti reitin? ?Munemi mubit inou natnapus ti Iesu, Suv nar? ?E midep, tave xamim ti iaxa mube huit polien xil xa natepol ni ve Suv?
1CO 9:2 E tave ti neta xa moletin sav xil latake reitin ti xa nabe eloheoh tei, xamim ti muke reitin en mak mu. Vengan neketen namim iaxa be huit polien navan xil mi Suv, e di pisen ni xa nabe eloheoh tei reitin.
1CO 9:3 Mi ngan xil xa di lalepis inou labit tamal ti tengan xamim musa tutouen minou, nisep usil rin navan imak:
1CO 9:4 xamem xa mabe eloheoh xil na Suv, momal tang tengan mavur anien e oei ve polien namem.
1CO 9:5 E xosxa atou namem xil ladi, momal tang tengan lavusil xamem e kakaoen namem nggoni ngan xa Pita, tua xil na Iesu, e eloheoh sav xil di lapol ni.
1CO 9:6 Eloheoh xil vus lakila lavur tutouen ve polien xa di lapol ni. ?E midep? ?Be inou del Banabas kestang iaxa malsakras malhuri?
1CO 9:7 Melele xa moletin xil te vaeen di lapol, amy di nggal holesok nae xil ve polien nae. E moletin xil xa lalih naho di langga anien xil teni. E moletin xil mun xa di lalaxat sipsip xil lakila lamu melik xa langgum rati ra sipsip sae xil.
1CO 9:8 Vole xatel ak nalehi nggo meulien nar, e rae na Hi mun di biteni mak tang.
1CO 9:9 Reitin, vengan, e rae na Mosis, latetisi latehit, “Xosxa buluk sam di pol ve xouk e naho te uit, onavar xol vulongen ti, umaen ni tengan ia rut uit ak.” ?Midep vari, Hi di minem usil buluk ak kestang?
1CO 9:10 E‑e, melele xa Hi tehiteni temak, di tenem usil xir. E latetisi tengan vatutou ni xir. Vengan, ngan xil xa ladei tan te naho, lapol ni del nenemien tengan lihur neta tei ixo en. E ngan xil xa di laleh rerat anien ra naho, di lapol ni del nenemien xa lileh rut anien xil ak ihe ae.
1CO 9:11 Melele xa xamel mateti visal xamim, matelih xat utiei xil te neketen e meulien namim. ?Ma, midep? ?Tamal ti tengan malhur huit polien ak vaxo xamim tengan vatutou ni meulien namel?
1CO 9:12 Moletin sav xil xa mei lapol mi xamim, momal tang tengan musa huit polien nae mi xil. E nanemi nabit momal mak mu tengan xamel Banabas mun malihur neta tova ixo xamim. E xamel matnasis xamim ti tengan musa huit polien mi xamel melele xa di matepol mi xamim. E‑e, vengan iemal ti tavei tengan ni ti neta ngan tengan vasikoe xol longeongen hos na Kristo. Ma manemi mabit bos mak mu tengan malhisu ni melele te xeih xil.
1CO 9:13 Xamim mukila xa moletin xil xa di lapol e Nim Eo di langgur anien ae nggo sanien xil xa moletin xil di lalehi. E pris xil xa laling sanien eo na moletin xil e hor te sanien, xil laleh rute be ae.
1CO 9:14 Usil nenemien ak, Suv Iesu tesemae ni xa ngan xil xa di lasetu ni longeongen hos lihur huit polien nae ven.
1CO 9:15 Tave ti neta xa momal tengan namur huit polien ve longeongen hos xa di nabithiteni, natnasis xamim ti tengan musa ni minou. E natatis uvei ak ti tengan nasis xamim ve tutouen. E‑e, nanemi nabit ihos mak mu xos nimat mu ili ngan xa nimeul e nitakes xamim ve tutouen. Vengan xa nabithiteni xa setutuen navan xil be sanien tang. Ma ieok ti tavei tutouen na moletin tova tengan vasak ni sepinien te koaien navan vahe neta sav tang.
1CO 9:16 Xosxa nihithiten longeongen hos mi moletin xil, nasakras nati valhasok ven. Vengan Iesu tesemae ni nou tengan nipol ni, e vasa pupu minou vahit ninavithiteni ti.
1CO 9:17 Vahit vahe nenemien navan tang tengan napol ni polien ak, momal tang tengan namur huit polien ven. E di napol ni polien ak vengan xa Hi teling nenesien nan e nou, e misil nou tengan ha nipol ni.
1CO 9:18 ?Ma nihur hisit huite eah? Huit polien navan be sien xa nangguri melele xa nasa longeongen hos nggoni sanien tei tang, tave ti neta xa momal tengan namur huit polien ven.
1CO 9:19 Inou natave ti slev na moletin tova. E inou nikila nipol ni naha xa ieok bei tengan nipol ni. E tave ti neta xa mak, di napol nggoni slev na moletin xil vus tengan nakila naleh moletin xil holu mu mei laling nenesien nae e Iesu.
1CO 9:20 Melele xa natepol tetel Siu xil, natehusil sexien nae xil tengan nakila naleh xil. Reitin, melele xa natepol tetel ngan xil xa latehusil xat rae xil na Mosis, inou mun natehusil xat rae xil ak tengan nakila naleh ngan xil xa di langgusili, tave ti neta xa nameluv ra ao teni.
1CO 9:21 Usil suse nen tak, melele xa natepol tetel ngan xil xa latnahusil xat rae xil na Siu xil ti, inou mun natehusil xat sexien nae xil tengan nakila naleh xil. Tave ti neta xa di natahusil xat rae xil ti xa Hi tesa ni texo Mosis e di nanggusil xat rae xil na Iesu Kristo.
1CO 9:22 Melele xa nade visal moletin xil xa lanemi labit Hi tamaen xil ti tengan lapol ni holesok xil holu vengan neketen nae memel, inou mei nanggoni xil tang e natapol ni ti holesok xil ak tengan nakila naleh xil lamei visal Iesu. Nggo sexien ak, di nasak pisi tengan napol ni naha xa moletin xil lanemi labit momal tengan nikila nileh rute xil limei visal Iesu tengan iteh meulien e xil.
1CO 9:23 Holesok xil vus xa di napol ni, napol ni tengan longeongen hos mikila vahe rute xil vus. E nggo suse ak, inou nakila namur tuxolxatien teni vatel moletin xil ak.
1CO 9:24 Neketen namim nggoni lohen tei xa moletin xil holu di laloh en, e moletin tei takes ha ihur huite teni. Ma, e lohen te neketen namim, muloh ixeih tengan muhur huite te neketen namim.
1CO 9:25 E ut etan, moletin te lohen xil langguxou kuhi ve sexien nae xil tengan lasak xat xil ve lohen ak. E xil, di lapol ni tengan lakila lavur huit lohen xa be sanien tei tang xa, navehi ti, imerer. E xir, di rapol ni tengan ravur huite te ni xa misakras vamerer.
1CO 9:26 Ma, e meulien navan, nangguxou kuhi ve sexien e nenemien navan xil. E lohen te neketen, naloh momal tengan nakila natuxoh hoxalite teni. Nanggoni moletin te tutouen mun. Di nataso voten heok ti vahe rute xil vus. E‑e, nasak tengan naso heok vamal e melele xil vus.
1CO 9:27 Vehakut, napol ni nggeih minou tengan nixuxou kuhi ve eheien te tenbeok. Napol ni mak tengan, melele xa nihit vuol ni sepinien na Hi mi mosav xil, Hi naviteni ti minou navit nasakras mun namur huit neketen navan.
1CO 10:1 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei tengan munem rilomun ni naha xa testal mi avu nar xil xa latehusil Mosis tetiamu. E kakaoen nae, Hi tesikoe xol xil texo momah nan e tesak ni xil latehur xoteh Tas te Pili.
1CO 10:2 Melele xa latepol ni nenemien nae xil tengan lavusil Mosis, texoni ngan taxa momah ak e tas ak tebaptaes ni xil, e mei latehusil xat Mosis.
1CO 10:3 Xil vus latea hisit beret tei takes xa tehe manna xa Hi tesa ni mi xil.
1CO 10:4 E xil vus latemu hisit oei tei takes xa Hi tesak ni mei testal texo hat tei xa mahulong. Hat xa mahulong xiak tehe vole tei usil Kristo xa tehusil xil e tesa oei mi xil e kakaoen nae.
1CO 10:5 E tave ti neta xa Hi telaxat kuh xil, sangas mol‑Isrel xil vus, Hi tenavesi xi ti ve xil. Misak ni Hi tesak ni xil holu latelel, e tiei nae xil telel teti nga tang e uruvuol, e latnatuxoh von tuxolxatien ti.
1CO 10:6 Holesok xil ak xa testal mi xil be simeleleen tei tengan vasel xat xir e rinapol ni ti holesok xil xa misa naxoni ngan xa xil latepol ni.
1CO 10:7 Munamot ti mi nanao xil naxoni ngan xa xil latepol ni. Vengan melele xa di latepol ni, tehe tesaen nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni xa bit, “Melele xa mol‑Isrel xil latetotan e anien xa eilep tengan lamot mi nanao xa tehur nini buluk, latemun tehe holu e latepat vituei tetel ngan tesav e xil mun tang.”
1CO 10:8 Xir rinapol ni ti nasa ni tenbexir naxoni ngan xa rut xil latepol ni. Vengan xa Hi tesa pangasien mi xil ve tesaen ak, e moletin xil taosen hanutap tei e tol mun (23,000) latelel e melengien tei takes.
1CO 10:9 Xir rinasak pis Kristo ti tengan rinalihi ekaten nan namei e xir naxoni melele xa rut mol‑Isrel xil xa latesak pis Hi, e xi tesak ni tetal tesa xil ba latengas vin xil.
1CO 10:10 Rinaseputut ti ve naha xa Hi di pol ni naxoni ngan xa mol‑Isrel xil latepol ni, ma Hi tesa masxaxa tei temei tengan vahas vin xil.
1CO 10:11 Holesok xil ak xa testal mi xil tehe simeleleen xil tengan vasel xat moletin sav xil. E latetis xat xil tengan vahe selxatien mi xir xa rameul radi e melele ak, xa, navehi ti, ut etan e holesok xil vus xa di en likesae.
1CO 10:12 Ma, xosxa munemi mubit di musoh nggeih tamu e neketen namim, muxuxou kuhi tengan munamot ti e tesaen.
1CO 10:13 Sakpisien xil vus xa di mungguri e meulien namim nggoni sakpisien xil xa di bemei mi moletin xil vus. E Hi di pol nggusil hitxatien nan xil tengan vatutou ni moletin nan xil. E xi tamaen xamim ti tengan muvisu ni sakpisien tova xa musakras muli. E melele xa tesaen imei tengan vasak pis xamim, Hi di misa suse mi xamim tengan muhe relingi.
1CO 10:14 Mak, ma tua navan xil, munamot ti mi nanao xil. Reitin, muloh muhe reling sexien xil ak.
1CO 10:15 Di nasepin mi xamim nggoni ngan xa mube moletin xil xa vatixil di. Xamim mulepis kuh sepinien navan xil tengan mupusi xa be reitin mu tave reitin ti.
1CO 10:16 Munem pisi mu. Melele xa di ramu uaen te Anien Eo na Suv xa di rames Hi ven, di ranem usil re Iesu xa teleh ve xir. E melele xa rabul papas beret e rangga vituei ni, di ranem usil tenbe Kristo e tetep iaxa temat e eivave ve xir. Nggo sexien ak, di rapisen ni xa xir mei rabe tenbe Kristo xa be tei takes.
1CO 10:17 Xir di rabul papas beret tei takes. Ma, melele xa di rangga vituei ni, di rapisen ni xa, tave ti neta xa rabe holu, mei rabe tenbe Kristo xa be tei takes.
1CO 10:18 Munem pis mol‑Isrel xil. Melele xa langga rut anien xil te sanien eo xa latelingi tete hor te sanien, xil latehe tei takes e moten nae mi Hi.
1CO 10:19 ?Koute te sepinien navan be naha vari? ?Nanao tei be hi tova xa be reitin? ?E anien xil te sanien eo xa lasa ni mini be neta tova pe met Hi?
1CO 10:20 !E‑e, be neta sav tang! Di nabiteni xa buluk e sipsip xil xa rut xil te hal Korin xa latakil ti Hi di labas xil e laling xil ladi e hor te sanien na nanao xil, di lasa ni ba mi temat xil tang, latasa ni ti vaha mi Hi. E inou ieok ti tavei tengan mumot mi temat xil e muvisti vatel xil.
1CO 10:21 Musakras mumu uaen te Anien Eo na Suv, ti vatutou ni, ha mumu uaen e rute xa di lamot mi temat xil en. Musakras muva anien e tep te Anien Eo na Suv, ti vatutou ni, ha muvanien mun e tep tei xa di lasa sanien xil mi temat xil en.
1CO 10:22 ?Midep vari? ?Mubit musak ni Suv ien vakat vengan mubit muvusil suv sav? ?Munemi mubit munggur xeihen tengan mukila mulesae reling ekaten nan?
1CO 10:23 Di mubiteni mubit, “Holesok xil vus momal tengan Kristin xil ti lipol ni.” Ngan ak be reitin, e rut holesok xil ak tavos ti mi xamim. Xamim mukila muvit sepinien ak, e holesok holu misakras vatutou ni meulien mu neketen namim.
1CO 10:24 Munapol ni ti holesok xil tengan vatutou ni xamim kestang. E‑e, ixo sexien xil vus namim, musak pisi tengan mututou ni mosav xil ni.
1CO 10:25 Ma, mupol ni imak: hisi te vongoro xil xa lalehi bemei e von posen, momal tengan muxale e mua ni. E munasis xil ti tengan mukameti xa hisi xil ak lalehi nggo sanien xil xa latesa ni mi nanao xil tengan munapurun nenemien namim ti.
1CO 10:26 Vengan Vanuvei Eo biteni bit, “Ut etan del holesok xil vus xa di en be na Hi.”
1CO 10:27 E xosxa moletin tei xa tave Kristin ti misilasil ve xouk tengan ova ovanien e tim san, e xouk omae en, ha ua anien xil vus xa di misa ni. Onasisi ti onahit, “?Anien xil ak nggo xave?” tengan ukameti xa momal tengan ova ni.
1CO 10:28 E xosxa moletin ak biteni minuk xa anien xil ak latesa ni mi nanao xil, onaa ni ti. Vengan xos biteni minuk vengan minemi bit tamal ti tengan ova ni. E xosxa imak, ma upurun nenemien nan.
1CO 10:29 Neta sav xa mutanemi ti vamak, e vengan xa moletin sav xil di lanemi mak, ma munaxa ni ti. E xosxa moletin tovuol xa vahit anien ak tamal ti, bos xa xamim munanem ti nahe holu usili. Ihos mak mu xa mua ni tang e munanem ti usil naha xa momal te anienen.
1CO 10:30 Xosxa di mumes Hi ve anien xa di mungga ni, ma moletin tovuol mikila vahiteni xa di mupol tamal ti.
1CO 10:31 Mak, ma melele xa mungga neta tei, mu mumu neta tei, mu, e neta xil vus xa di mupol ni, mupol ni ixo sexien xa ipet rat his Hi.
1CO 10:32 Io, sexien namim napurun nenemien na Siu xil ti, mu nenemien na ngan xil xa latave Siu xil ti, mu nenemien na ngan xil xa ladi e Sias na Hi.
1CO 10:33 Ma mupol ni ixoni ngan xa inou di napol ni: e holesok xil vus xa di napol ni, di nasak pisi tengan nipol ni naha xa momal pe met moletin xil. Natanem ti neta xa itutou ni nou kestang, e nanem usil naha xa itutou ni moletin sav xil tengan xil likila lihur neketen ixo en. Imak, ma Hi ikila iteh meulien e xil.
1CO 11:1 Ma muhusil sexien navan xil, ixoni ngan xa inou di nanggusil sexien xil na Iesu.
1CO 11:2 Names xamim vengan, vehakut, di munem xat nou e di munggusil pispisien xil xa natesa ni mi xamim.
1CO 11:3 E ieok bei tengan mukila xa Iesu be vat na tiramue xil vus, e tiramue tei be vat na atou nan, e Hi be vat na Iesu.
1CO 11:4 Ma, xosxa tiramue tei di bar xol vatin e di misis mu di misep kil sepinien na Hi pe met moletin xil vus, xi di misa unounen mi vat nan xa be Kristo.
1CO 11:5 E xosxa atou tei tavar xol vatin ti, e di misis mu di misep kil sepinien na Hi pe met moletin xil, xi di misa unounen mi vat nan xa be tiramue nan. Sexien ak nggoni unounen xa atou tei ngguri melele xa lakoti be vatumas.
1CO 11:6 E xosxa atou tei ihit navar xol vatin ti, momal tang tengan likoti ihe vatumas. Ma ihos mak mu xa ivar xol vatin ni kaliko tova.
1CO 11:7 Tiramue xil, bos tengan linavar xol vatixil ti vengan Hi pol ni xil nggoni xi tang, e di lapisen ni xa Hi be eilep mak mu. E atou xil, xil di lapisen ni xa tiramue nae xil labe eilep nae.
1CO 11:8 Vengan Hi tenapol ni tiramue ti tenaxo atou, e xi tepol ni atou testal texo tiramue.
1CO 11:9 E Hi tenapol ni tiramue ti tengan vatutou ni atou, e tepol ni atou tengan vatutou ni tiramue.
1CO 11:10 Ma, momal tengan atou tei ivar xol vatin tengan vapisen ni xa tiramue nan be vat nan. Ipol ni sexien ak tengan isak ni masxaxa xil lihesi xil melele xa lipus sexien te merereen nan.
1CO 11:11 Neta sav xa mak, e meulien nar e Iesu, momal tengan atou xil del tiramue xil ti lipol vituei. Vengan vahit tiramue vahe tovuol, atou mun vahe tovuol. E vahit atou xil lave tovuol, ma tiramue xil mun lave tovuol.
1CO 11:12 Vengan, e sexien xa Hi tepol ni atou testal texo tiramue, Hi tepol ni tiramue mei mistal nggo atou melele xa milingi be tuvava. E holesok xil vus xa di, nggo visal Hi.
1CO 11:13 Xamim mulepis rin ak: ?Momal tengan atou vasis mi Hi pe met moletin xil melele xa tavar xol vatin ti? E‑e.
1CO 11:14 Vengan, melele xa rapus tiramue tei xa hilin tepiei, rapusi xa tamal ti e be unounen tang mini.
1CO 11:15 E melele xa atou tei, hilin xil tepiei, rapusi bos e rapet rat hisen. Vengan Hi tesa hilin mini tengan vavar xol vatin.
1CO 11:16 E xosxa ti e xamim mubit museputut ve sexien xa atou xil di labar xol vatixil melele xa lasis, ma inou nabit namiteni xa sias xil vus na Hi di langgusil sexien ak melele xa lamei vituei tengan lamot mi Hi. Usil rin ak, xamem eloheoh xil matamaen ti mun sexien sav xil.
1CO 11:17 E, e rin xa nisep usili taxeak, natapet rat xamim ti ven. Vengan xa melele xa mumei vituei, tave ti tengan mupol ni holesok xil xa bos, e be tengan ti mupol ni sexien xil xa misa tang.
1CO 11:18 Ngan xa ti nisep usili itiamu imak: nalongeong ni xa melele xa di mumei vituei, di mudi pas xamim mube vanute sav xil. E melele xa natelonge, natekila xa longeongen ak be reitin.
1CO 11:19 E xos bos xa di mudi pas xamim mak, vengan imak, ma ti ripus kila xa visi e xamim be na Hi reitin.
1CO 11:20 Melele xa mumei vituei tengan muvur Anien Eo na Suv, xamim mutapol ni ti vatel nenemien xa di munem usil Suv Iesu.
1CO 11:21 Vengan melele xa mupol ni anien ak, rute e xamim laleh anien ae be holu e latasotil ngan tesav xil ti. Misak ni, xil di langga vuol ni anien ae diamu, e ngan xil xa lamei dutou, mae di nggat xil. E rut xamim di lamun ba vuma … latalang ni.
1CO 11:22 ?Midep vari? ?Tim samim tovuol tengan ti muvanien mu mumun en? ?Veneh ma di mupurun Sias na Hi e di musak ni ngan xil xa labe hoeo tengan lave unoun? ?Munemi mubit nimes xamim ve sexien ak? !E‑e, nasakras!
1CO 11:23 Pispisien usil Anien Eo na Suv Iesu xa natesa ni mi xamim be pispisien xati xa xi vari tesa ni minou. E vongien xa latesa rat meulien nan, xi tehur beret tei.
1CO 11:24 E melele xa temes Hi ven, tevul papasi e tehiteni tehit, “Ngan ak be tenbeok xa di nasa ni e rin namim. Mupol ni imak tengan ti munem usil nou ixo en.”
1CO 11:25 Usil sexien nen tak, melele xa lateanien tevus, Iesu tehur kap te uaen e tehiteni tehit, “Uaen ak be ra navan xa isak ni hitxatien te xeih hu na Hi mei ixeih e ihe reitin. Mupol ni imak tengan ti munem usil nou ixo en.”
1CO 11:26 Ma, ituxoh melele xa Iesu itilomun en, e melele xil ngasen xa mua beret ak e mumu uaen ak, di mubithiteni xa Suv temat tehinat moletin xil.
1CO 11:27 Ma xosxa moletin tei ngga beret mu mu uaen te Anien Eo na Suv Iesu nggusil sexien tei xa tamal ti, xi ihur pangasien ven vengan xa di pol ni tesaen ba xat tenbe Iesu del ren.
1CO 11:28 Ma, itiamu ni melele xa mua beret e mumu uaen ak, xamim vus munem kil koute teni e mulepis meulien namim.
1CO 11:29 Vengan xosxa mua beret e mumu uaen ixo suse tei xa ti ipurun moletin sav xil xa labe tenbe Suv, di mulihi longpangasien na Hi bemei mi xamim.
1CO 11:30 Ve sexien namim ak, holu e xamim di lamesei e tenbexil memel, e rut xamim lalel tuei.
1CO 11:31 E xosxa rilepis meulien nar itiamu, ma longpangasien na Hi namei ti e xir.
1CO 11:32 E melele xa Hi misa pangasien mi xir xosali, xi di pol ni tengan vamal ni xir. Vengan melele xa mei ramal rilomun pe meten, xir rinahur ti mun pangasien ven e Melengien te Lepisien xa mei isa pangasien mi moletin xil te ut etan.
1CO 11:33 Mak, ma tuxoli e hinoxoli xil e neketen, melele xa mumei vituei tengan mua Anien Eo na Suv, mutatil ngan tesav xil tengan ti museti anien amim itel xil.
1CO 11:34 E xosxa mae nggat xamim, muanien e tim samim itiamu. Imak, ma melele xa mumei vituei, munalihi longpangasien na Hi ti namei mi xamim. E rin te holesok sav xil mun, nipispisi ni mi xamim melele xa nihat.
1CO 12:1 Tuxoli e hinoxoli xil, nabit nihit rilomun ni sepinien xa mutetisi minou usil sanien xil na Ninin Eo, vengan ieok bei tengan mukil reitinen teni.
1CO 12:2 Mukil kuhi mak xa, tetiamu, melele xa mutnakil ti mu Hi, holesok sav xil holu latetel xamim tengan ha mukesae e suse sav. Ve rin ak, mutemot mi nanao xil xa lasakras lasepin mi xamim vengan latameul ti.
1CO 12:3 Mak, ma ieok bei tengan mukil naha xa pisen ni xa Ninin Eo de moletin tei. Ngan xil xa Ninin Eo di e xil, lasakras lasepsisil Iesu. E ngan xil xa Ninin Eo tara ti e xil, lasakras laviteni lavit, “Iesu be Suv reitin.”
1CO 12:4 Hisit sanien sav xil labe holu, e Ninin tei takes iaxa di misa xil.
1CO 12:5 Hisit tutouen sav xil labe holu, e xir rapol mi Suv tei takes.
1CO 12:6 E hisit polien sav xil mun labe holu, e Hi tei takes iaxa misa xeihen mi xir tengan rapol ni.
1CO 12:7 Ninin Eo di pisen xi e meulien na Kristin xil kekes, tengan vatutou ni Kristin xil vus te Sias.
1CO 12:8 Mi moletin tei, Ninin misak ni mikila vahit rat sepinien te metisouen xa nggo visal Hi. Mi moletin tei mun, Ninin nen tak pisen neta tei mini tengan vasep mesen ni mi moletin sav.
1CO 12:9 Mi moletin tei, Ninin ak di misa neketen mini xa neta tei mei istal ihe reitin. E mi moletin sav mun, Ninin nen tak misak ni mikila vapol ni tenbe moletin xil mei vahos.
1CO 12:10 Mi tei, misa xeihen tengan vapol ni merekel xil; e mi tei mun, misa xeihen tengan vahit rat sepinien xil xa Hi tesa ni mini. Mi tei mun tesav, misak ni mikila vale kil naha xa nggo Ninin na Hi, e naha xa nggo ninin tesa xil. Mi moletin tei, Ninin maen ni tengan vasepin ni hisit sepinien sav xil, e mi moletin sav, maen ni tengan valong kil sepinien xa di biteni.
1CO 12:11 Holesok xil vus ak be sanien xil xa Ninin tei takes di misa ni. E xi vari iaxa di miseti sanien xil ak mi moletin kekes xil nggusil nenemien nan.
1CO 12:12 Ninin Eo di misa kekes ni sanien xil mi ngan xil xa langgusil Iesu vengan Kristin xil ak langgoni rut tenbe xil holu xa labisti vituei e tenbe tei takes. Tave ti neta xa rut tenbe xil labe holu, labe tenbe tei takes.
1CO 12:13 Reitin, tave ti neta xosxa rabe Siu xil mu ratave Siu xil ti, rabe slev xil mu rameluv. Vengan labe baptaes ni xir e Ninin Eo tei takes, e xi misak ni xir mei rabe vanut moletin tei takes xa be tenbe Kristo. E Ninin nen tak mei mise xat xir vus.
1CO 12:14 Be reitin pupu, e tenbe moletin tei, rut tenbe xil holu ladi en.
1CO 12:15 Xos le moletin tei vahiteni vahit, “Inou natave he moletin ti, ma natavisti ti vatel tenbe moletin ak,” e tasak ni len ak ti tengan navisti ti vatel tenben.
1CO 12:16 E xos vurangen tei vahiteni vahit, “Inou natave meten tei ti, ma natavisti ti natel tenbe moletin ak,” e tasak ni ti tengan vurangen ak navisti ti natel tenben.
1CO 12:17 ?Vahit tenbe moletin vahe meten kestang, ma valong neta vatep? ?Vahit tenbe moletin vahe vurangen kestang, ma vapongos kil neta vatep?
1CO 12:18 Tamak ti. Vengan Hi miling kuh rut tenbe moletin nggusil nenemien nan.
1CO 12:19 Vahit tenbe moletin tei vahe rut tenben tei takes, ma tave tenbe moletin tei ti.
1CO 12:20 E tamak ti, vengan rut tenben sav xil di labisti vituei tengan mei lave tenbe moletin tei takes.
1CO 12:21 Ma meten tei misakras vahiteni mi hen vahit, “Inou kestang nitak, e ieok ti tavei xouk.” Mu vatin misakras vahiteni mi len vahit, “Inou kestang nitak, e ieok ti tavei xouk.”
1CO 12:22 Tamak ti, vengan xa rut tenbe xil xa rapusi xa tahur ti xeihen, polien nae di. E tenbe moletin tei misakras vameul vahos xosxa rut tenben xil linati ti en.
1CO 12:23 Rut tenbe xil xa di ranem male ni xil, di rasing xol kuh xil. E rut tenbe xil xa di rabe unoun ni, di rangguxou kuhi ve xil.
1CO 12:24 E rut tenbe xil xa ladit kesao, xir ratasing xol xil ti. E Hi miling kuh rut tenbe xil ladi e vonine xati tengan ngan xil xa di ranem male ni xil, rimerere ni xil ixo sexien xa di rasing xol kuh xil.
1CO 12:25 Hi tepol ni temak tengan vasak ni rut tenbe xil linati pas xil ti. Ien bei tengan rut tenbe xil vus ti lipol vituei ni polien nan, e ti lilaxat kuh rut tenben sav xil.
1CO 12:26 Mak, ma xosxa rut tenbe moletin tei milonge misa, ma tenben xil vus di lalonge misa dela. E xosxa lapet rat rut tenben tei, ma tenben xil vus di lalonge bos dela.
1CO 12:27 Di nabit usil sexien te rut tenbe xil vengan xa xamim mube rut tenbe Iesu Kristo.
1CO 12:28 Tenben ak be Sias na Hi, e xi miling rut tenbe xil en xa mak: ngan xa diamu, miling eloheoh xil; ngan xa be lu nen, miling provet xil te xosali; e ngan xa be tol e xil, miling titsa xil te Sias. E dutou ni ngan xil ak, Hi tesa xeihen mi moletin sav xil te sias: ngan xil xa lakila lapol ni merekel; ngan xil xa lakila latal rat moletin ra mesien; ngan xil xa di ladutou ni mosav xil; ngan xil xa labe vat xil; e ngan xil xa lakila lasepin ni hisit sepinien sav xil xa latnakil ti tetiamu.
1CO 12:29 Tave moletin xil vus ti te sias iaxa labe eloheoh xil, mu provet xil, mu titsa xil, mu langgur xeihen tengan lapol ni merekel.
1CO 12:30 Tave xil vus ti iaxa langgur xeihen tengan latal rat moletin xil ra mesien nae, mu lakila lasepin ni hisit sepinien sav xil, mu lasep kil koute te sepinien xil xa latehiteni.
1CO 12:31 E xamim iemim ihei sanien xil mak mu xa tellep tengan vatutou ni moletin xil e Sias na Hi. E itiamu, nipispisi ni mu mi xamim usil neta tei xa bos mak mu mili sanien xil ak.
1CO 13:1 Xosxa nanggur sanien tengan nakila nasepin ni hisit sepinien sav xil te ut etan vatel sepinien na masxaxa xil mun, e natapisen eheien ti mi mosav xil, ma sanien ak be neta sav tang. Vengan xa, xosxa eheien navan e mosav tovuol, ma sepinien navan xil be te tangalen tang nggoni ngan xa di nabas voten vangivue mu bel tei.
1CO 13:2 Xos nanggur xeihen tengan nasep kil sepinien na Hi, mu nakil holesok xil vus xa di minggus e kilakilen sav xil. Mu xos neketen navan nggeih tengan nakila napol ni neta tova xa eilep vaxoni ngan xa nalisan vat hu tei ra voninen. E tave ti neta xa nakila napol ni holesok xil vus ak, xosxa eheien navan tovuol, inou nabe neta sav tang.
1CO 13:3 Xos di nasa holesok navan xil vus ba mi hoeo xil, mu ba nanggur sakpurunien xil vengan xa di nanggusil xat Iesu tengan ti nasep koai ven. E xosxa di napol ni holesok xil ak, e eheien navan e mosav xil tovuol, Hi nasa ti neta minou ven.
1CO 13:4 Melele xa eheien xa be reitin di e moletin tei, xi di pisen ni nggo sexien xil ak: nenemien nan teviei, be hanmerou, naketeh ti nasa mi mosav xil, nasep koai ti, e nanem male ni mosav xil ti.
1CO 13:5 Moletin xa eheien di en napurun moletin sav xil ti, e nave hokan ti. Ien nakat ti namanon, e nanem pupu ti usil naha xa tamal ti xa moletin sav tepol ni mini.
1CO 13:6 Moletin ak navesi xi ti ve holesok xil xa misa, e ihesi xi mak mu ve holesok xil xa nggusil reitinen na Hi.
1CO 13:7 Eheien di misak ni xir rakila rasoh vaxeih e melele xil vus, e neketen nar ixeih vehakut. Eheien di misak ni xir rakila raling nenesien nar e Hi vatel hitxatien nan xil, e rinamot ti, neta sav xa naha imei.
1CO 13:8 Sexien te eheien ita vehakut e misakras vakesae vatova. E sexien xa labit kil sepinien na Hi, ngan ak ikesae. Sepinien sav xil xa rut moletin xil di labithiteni, xi ikesae. E kilakilen xa langguri nggo Ninin Eo, xi mun ikesae.
1CO 13:9 Vengan naha xa rakila, e naha xa rabit lelen ni, Hi pisen ni vuteili tang mi xir.
1CO 13:10 E melele xa Hi ipisen holesok xil vus mi xir, vuteili xa tepisen ni mi xir tuei, ha ikesae.
1CO 13:11 Melele xa natehe tutut horamue tamu, natesepin texoni tutut horamue tei, nenemien navan xil texoni tutut horamue, e natenem usil holesok xil texoni tutut horamue. E melele xa namatu mei nabe tiramue, nastokovein sexien xil na tutut horamue.
1CO 13:12 Vengan, taxeak, ratakil vuol ni ti holesok xil na Hi. Ngan ak nggoni ngan xa di rasak tengan rapus nini holesok xil ak e tutut kilas tei. E melele xil xa ti imei, ti ripus vuol ni holesok xil ak ni metexir vari. Reitin, naha xa rakila taxeak be hokorong tang. E, e melele nen ak, rikil vuol ni holesok xil ixoni ngan taxa Hi mikil vuol ni xir ngamu.
1CO 13:13 E xosali, xir riti ni ngan taxa ti ripol ni sexien xatel ak: ti riling neketen nar e Iesu, ti riling nenesien nar e Hi xa iteh meulien e xir, e eheien nar iti mi Hi e mi moletin sav xil. E ngan xa eilep mak mu e sexien xatel ak be sexien te eheien.
1CO 14:1 Xamim mutit ni ngan taxa ti mupisen eheien mi moletin sav xil, e iemim ihei sanien xil xa Ninin na Hi di misa ni mi moletin nan xil. E sanien xa iemim ihei mak mu tengan muhuri ihe sanien xa isak ni moletin mikila vasep kil sepinien na Hi.
1CO 14:2 Moletin xil xa langgur sanien xa misak ni xil lakila lasepin ni hisit sepinien sav xil, xil latasepin ni ti mi moletin sav xil, di lasepin ni mi Hi kestang. E di lasep usil holesok xil xa minggus nggo xeihen na Ninin Eo. E moletin tovuol xa valong kil naha xa di lasep usili.
1CO 14:3 E moletin xa di misep kil sepinien na Hi di misepin mi moletin xil. E sepinien nan di dutou ni xil, misa xeihen mi xil, e di pet rat nenemien nae.
1CO 14:4 Ngan xil xa di lasepin ni hisit sepinien sav xil dit ladutou ni xil tang. E ngan xil xa di lasep kil sepinien na Hi di ladutou ni moletin xil vus te sias.
1CO 14:5 Inou ieok bei tengan xamim vus mukila musepin ni hisit sepinien sav xil. E ieok bei mak mu tengan muhur sanien xa isak ni xamim mukila musep kil sepinien na Hi. Reitin, moletin xa mikila vasep kil sepinien na Hi di dutou ni moletin sav xil mili ngan xil xa di lasepin ni hisit sepinien sav xil tang. Hisit sepinien sav xil bos xosxa moletin tei da xa mikila vasep kil koute teni mi moletin sav xil tengan itutou ni meulien nae.
1CO 14:6 ?Tuxoli e hinoxoli xil, xosxa nihat e nisepin mi xamim ni hisit sepinien sav xil xa mutakil ti, ma ngan ak ikila itutou ni xamim? !E‑e, misakras! ?E xosxa nihat tengan nipisen neta tei na Hi mi xamim, mu nisa kilakilen tei, mu nisep kil sepinien na Hi, mu nipispisi ni neta tei mi xamim, ma ngan ak ikila itutou ni xamim? !Io, itutou ni xamim!
1CO 14:7 Kitar del iukalele lube neta lu xa meulien nalu tovuol, e dit ludei vole usil nenemien ak mi xir. Xosxa moletin tei bas tei xalu e takixatxat string nen ti vaxeih, moletin xil lasakras lalong kil tun nen.
1CO 14:8 ?E xosxa moletin tei bui amaru tengan vakes moletin te vaeen xil tengan lasak xat xil ve vaeen, e tasa kuh rae teni ti, visi iaxa mikila isak xat xi ven? Moletin tovuol.
1CO 14:9 Usil suse nen tak, xosxa tei xamim di misepin ni hisit sepinien sav tei xa moletin xil latakil ti, xil lasakras lalong kila. Xi di misepin votei tang.
1CO 14:10 Be reitin xa hisit sepinien sav xil labe holu e ut etan, e xil vus koute teni di.
1CO 14:11 E xosxa moletin tei bemei visal nou e misepin minou nggo hisit sepinien tei xa natakil ti, xi be ngan halesav tei minou, e inou mun nabe ngan halesav tei mini.
1CO 14:12 Ma, vengan xa iemim bei pupu tengan muvur sanien xil xa Ninin Eo di misa ni, musak pisi tengan muleh sanien xil mak mu xa lakila litutou ni moletin xil te Sias na Hi.
1CO 14:13 Ma bos xa moletin xa nggur sanien tengan ikila isepin hisit sepinien sav xil isis mi Hi tengan ihur sanien mun xa ikila isep kil koute teni.
1CO 14:14 Vengan xosxa nasis nggo hisit sepinien sav tei, ninin navan di misis, e nenemien navan tapol ni ti neta.
1CO 14:15 ?Ma ti nipol ni naha vari? Bos tengan nitit ni ngan taxa ti nisis itel ninin navan, e nisis itel nenemien navan mun. Bos tengan nitit ni ngan taxa ti nikikei itel ninin navan, e nikikei itel nenemien navan mun.
1CO 14:16 Xosxa moletin tei di misepin ni sepinien sav tei xa nggo ninin tang tengan vapet rat Hi, ma moletin sav xil xa lalonge lasakras lalong kil koute teni, e lasakras laviteni lavit, “Reitin,” ven.
1CO 14:17 Vengan tave ti neta xosxa sisen nan te memesien momal, tatutou ni ti mosav xil.
1CO 14:18 E rin navan, names Hi xa maen nou tengan nasepin ni hisit sepinien sav xil mili xamim vus.
1CO 14:19 E melele xa Kristin xil lamei vituei tengan lasukul, nanemi nabit ihos mak mu xa nisa huit sepinien ihe lim tang xa moletin xil ti lilong kila xa ipispisi mi xil, mili ngan xa nasa hisit sepinien sav tei vahe taosen he xalu (10,000) xa mosav xil linalong kil ti.
1CO 14:20 Tuxoli e hinoxoli xil, munanem ti mun usil holesok xil ak naxoni ngan xa mube tutut horamue xil. Muhe tutut horamue xil e rin te tesaen kestang, e, e rin te holesok xil na Hi, ti munem usili ixoni ngan xa mube moletin matu xil.
1CO 14:21 E sepinien na Hi tetiamu, latetisi latehit, “Nggo moletin xil xa di lasepin ni hisit sepinien sav xil e nggo vulonge ngan halesav xil mun, inou, Hi Suv, nisepin mi moletin navan xil. E neta sav xa mak, e melele nen ak mun, xil linalong xat nou ti.”
1CO 14:22 Ma, sanien te hisit sepinien sav xil be simeleleen tei tengan vapisen xeihen na Hi mi ngan xil xa latahur ti neketen, e tave na ngan xil ti xa langgur neketen ngamu. E sanien tengan lasep kil sepinien na Hi di pisen xeihen na Hi mi ngan xil xa langgur neketen ngamu, e tave na ngan xil ti xa neketen nae tovuol.
1CO 14:23 Xosxa xamim vus te sias mumei vituei e xamim vus mudit ni ngan xa di musepin ni hisit sepinien sav xil, ngan xil xa latakil ti sexien ak, mu ngan xil xa neketen nae tovuol xa ladi, xil linemi lihit xamim vus mutalang pupu.
1CO 14:24 E xosxa xa xamim vus di musep kil sepinien na Hi, ma ngan xil xa limei lipus kil tesaen nae e lipus kila xa momal tengan lihur longpangasien ven xosxa linaviles meulien nae ti.
1CO 14:25 Moletin xil ak likila xa Hi mikil nenemien xil vus nae xa di minggus. Imak, ma limot mi Hi e lihiteni lihit, “O reitin li, Hi dat visal xamim.”
1CO 14:26 ?Tuxoli e hinoxoli xil, naha vari iaxa di mupol ni melele xa mumei vituei tengan mumot mi Hi? Mupol ni imak: xamim kekes isa neta tei tengan itutou ni moletin xil te sias ni. Nggoni, rut xamim lisa sisien tei xa moletin xil lakila lakikei ni, e moletin tei ipispisi, tei ihit kil sepinien na Hi, tei mun isepin ni hisit sepinien sav, e tei mun tesav xa milong kila ihit rat koute teni.
1CO 14:27 Xosxa rut moletin xil iexil bei tengan lasepin ni sepinien sav, ma ihe moletin lu tang xa lalisepin, e nali tol ti: tei itiamu, ti, tei mun, e moletin tei ihit kil koute te naha xa latbiteni.
1CO 14:28 E xosxa moletin tovuol xa mikila vahit kil koute te sepinien natel, bos tengan latitit votei e vitueien namim. Xatel latisepin ni sepinien sav natel mi Hi kestang melele xa latiti tasexatel.
1CO 14:29 Mumaen moletin lu mu tol mei latsep kil sepinien na Hi, e xamim mulepis sepinien natel.
1CO 14:30 E xosxa Hi pisen kilakilen mi moletin tei mun xa di dotan del xamim, ma ngan xa di misep kil sepinien na Hi ingel, e imaen ngan xa dotan isa sepinien nan mu.
1CO 14:31 Xamim vus mukila musep kil kekes ni sepinien na Hi tengan xamim vus mukila muhur tutouen ixo en.
1CO 14:32 Ngan xil xa di lasep kil sepinien na Hi lakila latal xat sepinien nae.
1CO 14:33 Vengan Hi nar tave Hi ti xa di pol lualu ni holesok xil. Xi be Hi tei xa di pol ni holesok xil vus nggusil suse xa momal. Bos xa muhusil sexien xa di lapol ni e sias xil vus.
1CO 14:34 Atou xil litit votei e vitueien xil te sias. Xamem eloheoh xil matamaen atou xil ti tengan lasepin e sias. E bos xa xil ti limerere ni vat nae xil ixoni ngan xa rae na Mosis mun di biteni.
1CO 14:35 Xosxa iexil bei tengan lakil ti neta tei xa di lasep usil e sias, xil ti lisis tiramue nae xil ni sung e tim. Vengan ihe unounen xosxa atou tei isepin melele xa di lasukul e sias.
1CO 14:36 ?Midep vari? ?Melele xa sepinien na Hi testal rohon, testal texo xamim moletin xil te hal Korin kestang? ?Mu mei tetuxoh xamim kestang? !E‑e!
1CO 14:37 E xosxa tei xamim minemi bit xi be provet tei na Hi, mu Ninin na Hi da en, xi ikila xa naha xa nadisi mi xamim be naha xa Suv Iesu vari di misemae ni.
1CO 14:38 E xosxa moletin tei bit nakil ti sepinien navan, ma xamim mun munakil ti moletin ak.
1CO 14:39 Ma, tuxoli e hinoxoli xil, iemim ihei mak mu tengan musep kil sepinien na Hi, e munasikoe xol ngan xil ti xa di lasepin ni hisit sepinien sav xil.
1CO 14:40 E, e holesok xil vus xa di mupol ni, mupol ni itel sexien xa momal e ihusil suse xati teni.
1CO 15:1 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei tengan munem rilomun ni longeongen hos xa natehithiteni mi xamim. Longeongen hos ak, mutehuri tehe namim e mutesoh texeih en.
1CO 15:2 Longeongen hos ak xa natehiteni mi xamim, di miteh meulien e xamim melele xa muling neketen namim nggeih en. E xosxa muhusil suse sav, neketen namim mei ihe neta sav tang.
1CO 15:3 Vengan longeongen hos xa eilep pupu xa inou natehuri, natesa rati tehat mi xamim. E sepinien teni xil mak: Iesu temat ve tesaen nar nggusil naha xa latetisi tete Vanuvei Eo.
1CO 15:4 Melele xa temat, latetihin ni. E melengien tol nen, Hi tetal rati ra maten nggusil naha xa latetisi tete Vanuvei Eo.
1CO 15:5 Melele xa temea rilomun, xi testal mi Pita, di, mi eloheoh nan xa latehe lu e le tei (12).
1CO 15:6 Di, vatei, xi testal mi ngan xil xa di latehusili xa latehe handred lim (500) xa ladi rute tei takes. Holu e xil lameul tamu ladi taxeak. E rute ngan xil lalel tuei.
1CO 15:7 Di, testal mi Temis, e tetutou ni, testal mi eloheoh nan xil vus.
1CO 15:8 Di, latemanin ni xa, tetutou ni xil vus, Iesu testal minou, nggoni ngan taxa latemanin ni tuvava tei xa bemei e melele xa tamal ti tengan vastal en.
1CO 15:9 Ve rin ak, di nanemi nabit nabe hokorong pupu ni eloheoh sav xil, e nalonge nggoni ngan xa natapin ti tengan namur his te eloheoh vengan, tetiamu, natehas purun moletin xil te Sias na Hi.
1CO 15:10 E ve eheien hos na Hi, inou mei nabe eloheoh tei reitin. E eheien hos xa xi tepisen ni minou tave neta votei ti. Vengan inou napol nggeih mili eloheoh sav xil. E tave nou ti kestang iaxa di napol, e be eheien hos na Hi xa di pol nggo nou.
1CO 15:11 Ma, xosxa longeongen hos ak usil Iesu Kristo texo nou, mu texo eloheoh sav xil, ngan ak be naha xa xamem vus di mabithiteni, e ngan ak be naha xa xamim vus mei muteneket en.
1CO 15:12 Xamem di mabithiteni xa Iesu temea rilomun ra maten. ?Mak, ma veneh rut xamim di labiteni labit ngan xil xa lalel lasakras lamea rilomun ra maten?
1CO 15:13 Vahit ngan ak vahe reitin, ma Iesu mun misakras vamea rilomun ra maten.
1CO 15:14 E xosxa be reitin xa Iesu tenamea rilomun ti ra maten, longeongen hos xa xamem di mabiteni mi xamim be neta sav tang, e neketen namim mun be neta sav tang.
1CO 15:15 E xosxa vamak, ma sepinien namem xil usil Hi mun be te luvosen tang, vengan mabiteni xa Hi iaxa tetal rat Iesu ra maten. E xosxa be reitin xa ngan xil xa latelel lasakras lamea rilomun ra maten, Hi mun misakras vatal rat Iesu ra maten.
1CO 15:16 Vengan xosxa ngan xil xa lalel lasakras lamea rilomun, Iesu mun misakras vamea rilomun ra maten.
1CO 15:17 E vahit Iesu tenamea rilomun ti ra maten, ma neketen namim vahe neta sav tang. Vamak, ma xamim muve muis tamu vatel xat tesaen xil namim.
1CO 15:18 E xosxa vamak, ma ngan xil xa laneket e Iesu xa latemat ngamu, xil mun lakesae vatel xat tesaen nae xil.
1CO 15:19 E xosxa nenesien nar e Iesu di dutou ni xir e meulien ak kestang, e misakras vatutou ni xir e meulien xa ti imei, ma neketen nar be neta sav tang, e momal tang tengan ralonge vasa vali moletin sav xil.
1CO 15:20 E be reitin xa Iesu temea rilomun ngamu ra maten. E mea rilomunen nan di pisen ni xa ngan xil xa lalel, xil mun limea rilomun. Iesu nggoni anien hu xa laleh rohon ni xa di pisen ni xa lileh anien sav xil holu mun listal ra naho ak.
1CO 15:21 Maten temei mi xir texo moletin tei takes. E nggusil suse nen ak, mea rilomunen ra maten mun temei mi xir texo moletin tei takes.
1CO 15:22 Ve naha xa Adam tepol ni, xir xa rastal ranggo en, ramat nggoni xi. E, ve naha xa Iesu tepol ni, ngan xil xa labisti dela limea rilomun ra maten ixoni xi.
1CO 15:23 E xir kekes, rimea rilomun e melele xati teni xa momal: Iesu temea tetiamu, e melele xa itilomun imei, xir sung xa rabe nan, rimea rilomun.
1CO 15:24 E itutou ni melele nen ak, hoxalite te holesok xil vus imei. E melele nen ak, Iesu ivae itel ngan xil vus xa lasa xa labe tellep e langgur xeihen, e ihas tan ni xil vus. Ti, lelaxatien te holesok xil vus, xi isa ni mi Hi Tamer.
1CO 15:25 Nggusil nenemien na Hi, Kristo ilaxat holesok xil mu ituxoh melele xa elu nan xil vus liti pe hen.
1CO 15:26 E elu kor xa Iesu ihas tan ni ihe maten.
1CO 15:27 Ixoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Hi miling holesok xil vus xa tepol ni di pe hen.” E melele xa biteni bit, “holesok xil vus xa tepol ni di pe hen,” rakila xa taviteni ti xa Hi teling xi tasen teti pe he Natneli.
1CO 15:28 Ma melele xa Hi isak ni holesok xil vus iti pe he Natneli, Natneli iling xi mun ite pe he Hi. Ixo suse ak, ma Hi vari tang ihe eilep te holesok xil, e moletin xil vus likil xeihen nan.
1CO 15:29 ?E rin tei mun usil mea rilomunen, xosxa be reitin xa moletin xil lasakras lamea rilomun ra maten, veneh ma rut moletin xil di labe baptaes ni xil e rin na ngan xil xa lalel ngamu?
1CO 15:30 ?E xosxa be reitin xa moletin xil lasakras lamea rilomun ra maten, veneh ma inou del eloheoh sav xil di maba tengan di mavur sakpurunien xil vehakut?
1CO 15:31 Reitin, vehakut, di nabisu ni maten. Tuxoli e hinoxoli xil, naha xa di nabiteni mi xamim taxeak be reitin nggoni ngan taxa be reitin xa di nasep koai ve neketen xa xamim mungguri e Iesu Kristo, Suv nar.
1CO 15:32 Vatei, mol‑Efeses xil mei latekapis xol nou e latesak tengan latal papas nou ve sepinien na Hi xa di natehiteni mi xil. Reitin, latepol tesa minou texoni ngan xa labe kuli reran xil ?E xosxa natepol ni tetel nenemien xil tang te ut etan, e moletin xil lasakras lamea rilomun ra maten, ma itutou ni nou itep? Vengan xosxa imak, ma vahos mak mu vahit ravusil nenemien matu na Siu xil xa latenemi latehit lilel xa bit, “Rianien e rimun, vengan xa visuvong, rilel.”
1CO 15:33 Munamaen tua namim xil ti linaluvos xamim e linahiles nenemien hos namim mei nasa. Sexien nae nggoni sepinien matu ak xa bit “Melele xa omos del moletin tesa xil, meulien hos nam mei ihe muis.”
1CO 15:34 Ma, muhiles nenemien namim xil mei lihos rilomun e munapol ni ti mun tesaen namim xil. E ketehen navan, sexien namim xil di pisen ni xa rut xamim latakil ti Hi vari. Ngan ak be unounen mi xamim.
1CO 15:35 Xosxa moletin tova isisi ihit, “?Moletin xil limea rilomun ra maten itep? ?E melele xa limea rilomun, tenbexil itep vari?”
1CO 15:36 Ma moletin ak, nenemien nan tovuol. Vengan moletin xil vus lakil rin ak: melele xa mulih utiei tei e tan, utiei ak imat mu tengan isak ni neta tei ituv istal ixo en e imeul.
1CO 15:37 E melele xa mulih neta tei, mutalih ngan ti xa meul ngamu be eilep. !E‑e! Mulih utute xil xa nggoni kon, bin e kavis.
1CO 15:38 E di Hi sung tengan isak ni imeul ihe eilep itep. Nggo hisit utiei xil vus, Hi misak ni xil di lameul nggusil sexien xati teni xil.
1CO 15:39 E ngan ak nggoni holesok xil xa di meul xa tenbexil di. Tenbe moletin xil misav ni tenbe vongoro xil, e tenbe vongoro xil mun misav ni tenbe tuman xil. E tenbe tuman xil mun misav ni tenbe meseo xil.
1CO 15:40 E usil nenemien nen tak, holesok xil xa ladi tilang hat, lasav ni holesok xil xa ladi ut etan. Holesok xil te tilang hat labos nggo sexien tei xa misav ni holesok xil te ut etan.
1CO 15:41 E xil mun lasav ni xil mun tang. Miehen te eai misav ni miehen te aveti, xa misav mun ni miehen te hitu xil. E hitu xil mun, miehen nae misav ni xil mun tang.
1CO 15:42 Ma, usil nenemien ak, tenbe ngan xil xa lalel isav ni tenbexil xa lihuri melele xa limea rilomun ra maten. Melele xa ladihin tenbe moletin tei, tiei nan ivo ixoni utiei tei xa lalihi. E melele xa moletin ak imea rilomun ra maten, tenben isav tengan ita vehakut e misakras mun vamat.
1CO 15:43 Melele xa ladihin moletin tei, lapus tiei nan nggoni neta tei xa tavos ti e memerou tang. E melele xa imea rilomun ra maten, lipus tenben ixoni neta xa bos pupu e xeihen da en.
1CO 15:44 Melele xa ladihin ni, tiei na moletin ak pipin tengan vatat ut etan, e melele xa imea rilomun ra maten, tenben ak ipin tengan ite ut nesao. Vengan tenbe moletin te ut etan da, rakila xa tenben te ut nesao mun da.
1CO 15:45 Ve rin ak, Vanuvei Eo biteni xa Adam, moletin xa Hi tepol kokot ni, mei tehe moletin xa temeul. E Adam xa tetutou, xa be Kristo, xi temei texo Ninin xa di misa meulien mi moletin xil.
1CO 15:46 Hi tenasa ti mu tenbexir mi xir xa vahe te ut nesao. E‑e. Tetiamu, xi tesa tenbexir mi xir xa pipin tengan riti e ut etan. E itutou sung, xi isa tenbexir mi xir xa ipin tengan ritit e ut nesao.
1CO 15:47 Tetiamu nousav, Hi tepol kokot ni tenbe Adam, moletin xa tetiamu, ni tan te ut etan. E Adam xa temei tetutou, xi texo ut nesao.
1CO 15:48 Ngan xil xa ladi e ut etan langgoni Adam xa Hi tepol ni texo tan. E ngan xil xa ha liti e ut nesao lixoni xi xa texo ut nesao.
1CO 15:49 Nggoni ngan taxa xir ranggur nini Adam, moletin xa Hi tepol ni texo tan, xir mei rihur nini Kristo, moletin mun xa texo ut nesao.
1CO 15:50 Tuxoli e hinoxoli xil, naha xa di nabiteni mak: xir rasakras ha ravur vonexir e ut nesao xa Hi be suv toto en vatel xat tenbexir te ut etan tang. Vengan tenbexir xa mikila vamat e vavo misakras vaha vati e rute xa holesok xil lasakras lalel en.
1CO 15:51 Muteong kuhi e nisep kil nenemien na Hi xa texus tetiamu xa xi di pisen ni xosali: nave xir vus ti iaxa rilel, e xir vus tenbexir ihiles.
1CO 15:52 Mei istal imak: vatova, melele xa lihui kor ni amaru na Hi, ngan xil xa lalel limea rilomun ra maten e linalel ti mun. E xir vus xa rameul tamu radi, tenbexir ihiles. Holesok xil ak mei istal imanon tang ixoni melele taxa mubel xat metemim, di, muketeh mun.
1CO 15:53 Vengan ixoni ngan taxa rileh rerat tenbexir xa mikila lalel e lavo tengan rixoles ni xil itel tenbexir xa misakras lalel e lavo.
1CO 15:54 Melele xa ngan ak mei istal, sepinien xa de Vanuvei Eo mei istal ihe reitin xa bit, “Maten, Hi bas tan ni ngamu.”
1CO 15:55 “Maten misakras vahas tan ni xir. Maten tahur ti xeihen tengan vapurun xir.”
1CO 15:56 Naha xa misak ni maten mikila vapurun moletin xil be tesaen. E tesaen nggur xeihen melele xa rakil rae xil na Hi e ranggur xotehi.
1CO 15:57 E rames Hi vengan naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni misak ni xir rabas tan ni xeihen te tesaen e te maten mun.
1CO 15:58 Mak, ma tuxoli e hinoxoli xil, vengan mea rilomunen be reitin e rabas tan ni xeihen te tesaen e maten, musoh ixeih e munaxeleal ti e neketen namim. Vehakut mupol ixeih ni polien xil na Hi Suv vengan xa mukila xa polien namim nave polien votei ti.
1CO 16:1 Bos tengan nisep usil naha xa mutetisi usil mani xa di muso viton ni tengan vatutou ni moletin na Hi xil e hal Serusalem. Xamim mupol ni ixoni ngan xa natehiteni mi moletin xil e sias xil e provins te hal Kalesia.
1CO 16:2 E Sande te wik xil vus, xamim kekes ileh rerat rut mani ihusil naha xa xi mikameti e polien nan e iserev kuhi iti. Imak, ma melele xa nihat, munalang ni ti mun mani xil ak.
1CO 16:3 Melele xa nihat, nitis uvei te sepkilaen ve ngan xatel xa xamim muhosei xatel tengan ha latileh sanien namim xil ihe hal Serusalem.
1CO 16:4 Xosxa napusi bos tengan inou mun niha, ma xatel ak latihusil xat inou.
1CO 16:5 Be reitin xa inou nihat nisao ni xamim. E itiamu, niha nika pas provins te hal Masedonia.
1CO 16:6 Xos nihat nite visal xamim ihe vuteili tang, mu xos nita e aveti xil vus te an tesa. Itutou ni, xamim mukila mututou ni nou e suse navan tengan nihe rute xave xa nihit niha en.
1CO 16:7 Ieok ti tavei xa namaat e napus xamim vahe te melengien vahis tang. Xosxa Suv imaen ni, ieok bei tengan nita ihe teviei itel xat xamim.
1CO 16:8 E nita tak e taon te hal Efeses ituxoh melengien te Pentekos,
1CO 16:9 vengan napus kila xa Hi misah puiteh tengan isak ni polien navan e rute ak ihur huite ihe holu, tave ti neta xa elu navan xil labe holu.
1CO 16:10 Xosxa Timoti ihat istal mi xamim, muhur pilei tengan xi nanexo ti melele xa ite visal xamim vengan xi mun di pol mi Suv Iesu nggoni nou tang.
1CO 16:11 Ma, moletin ti nasin ni. Mututou kuhi ni tengan iha mun e kakaoen nan itel tomat, vengan di nasotili del rut tua xil mun e neketen.
1CO 16:12 Mutesis nou usil tua nar Apolos. Natesak tengan namiteni mini vahat vasao ni xamim vatel rut tua xil mun e neketen, e xi ien ti tenavei vahat e melele nen ak. Xosxa ipus mesal tova, ma ihat visal xamim sung.
1CO 16:13 E rin te neketen namim, muxuxou kuhi tengan musoh ixeih. Nenemien namim xil ixeih e ulimim nakan ti.
1CO 16:14 E polien xil vus namim, mupol ni itel eheien.
1CO 16:15 Tuxoli e hinoxoli xil, xamim mukil Stefanas del ngenen xil xa latehur neketen tetiamu ni moletin sav xil e provins namim te hal Akea. Xil latesa meulien tevi nae tengan latutou ni moletin na Hi xil.
1CO 16:16 Nasel xat xamim tengan musa sen xamim e mupol itel hisit moletin xil xa lamak itel moletin sav xil vus mun xa di lapol nggeih del xil.
1CO 16:17 Natehesi nou pupu melele xa natepus Stefanas temei tetel Fortunatas e Akaekas xa latexo visal xamim, vengan xatel latteti visal nou e lattetutou ni nou e rin namim.
1CO 16:18 Xatel latepet rat nenemien navan, e nakila xa latipet rat nenemien namim mun. Ma, mumerere ni hisit moletin xil xa lamak.
1CO 16:19 Tua namim xil e sias inggak e provins te hal Esia labit ‘bos makoe’ mi xamim. Akuila xal Prisila mun lubit ‘bos makoe’ mi xamim e his Suv, del xat ngan xil xa lasukul vituei e tim salu.
1CO 16:20 Kristin xil vus te rute ak mun labit ‘bos makoe’ mi xamim. Mupo xat xamim itel eheien na Hi.
1CO 16:21 Mupusi, del xat heok xati nadis sepinien ak, Inou Pol nabit bos makoe mi xamim.
1CO 16:22 Moletin xa eheien nan tara ti e Suv Iesu, halesil tei ita xati. !Suv namem, amei! !Reitin, maranata!
1CO 16:23 Eheien hos na Suv Iesu iti mi xamim.
1CO 16:24 Eheien navan iti mi xamim vus xa rabisti vituei del Iesu Kristo.
2CO 1:1 Inou Pol, eloheoh na Iesu Kristo nggusil nenemien na Hi, di nadis uvei ak del Timoti, xa rabe tua e neketen. Nadis bat mi xamim xa mudi e sias na Hi e taon te hal Korin, e iha mun mi moletin tesav xil na Hi xa ladi ut sav xil e provins te hal Akea.
2CO 1:2 Nasis tengan Hi Tamer e Suv Iesu Kristo lalisa eheien hos e tomat nalu mi xamim.
2CO 1:3 Xamem di masa memesien ba mi Hi xa be Tame Iesu Kristo, Suv nar. Xi be Tamemem xa pisen esaeen nan mi xamem e di pet rat nenemien namem.
2CO 1:4 Reitin, xi di pet rat nenemien namem e melele te xeih xil vus xa di mabisu ni. Mak, ma del nenemien hos xa Hi di pet rat xamem ni, xamem mun makila ti mupet rat nenemien na mosav xil mun xa di labisu ni melele te xeih xil.
2CO 1:5 Vengan xa xamem manggusil xat Iesu, di mabisu ni melele te xeih xil nggo he mosav xil nggoni ngan taxa latepol ni mini. E rin sav mun, usil hisit sexien taxa Hi tepet rat nenemien na Iesu, Hi di pet rat pupu ni nenemien namem xil mun.
2CO 1:6 Xamem, eloheoh xil, di mabisu ni melele te xeih xil tengan mukila mupet rat nenemien namim e mututou ni neketen namim. Reitin, melele xa Hi pet rat nenemien namem, pol ni mak tengan xamem mukila mupet rat nenemien namim melele xa di mubisu ni melele te xeih xil e mupol ni nenemien namim be teviei. E bos xa mukila xa melele te xeih xil xa xamim di mubisu ni nggo he moletin sav xil nggoni ngan taxa xamem mun di mabisu ni.
2CO 1:7 Mak, ma tave ti neta xa malonge xa xamim di mubisu ni melele te xeih xil nggoni ngan xa xamem di mabisu ni, makil kuhi xa Hi di pet rat nenemien namim nggoni ngan xa xi di pet rat nenemien namem.
2CO 1:8 Tuxoli e hinoxoli xil, mabit mavit mesen ni mi xamim xa, melele xa mateti e provins te hal Esia, moletin holu latepol ni te xeih mi xamem. Melele te xeih xil xa di matehisu ni tehas tan ni xamem, ma matnanemi ti mun mavit mameul.
2CO 1:9 Nenemien namem temot texoni moletin tei xa langguri be von koten e lakin maten mini. E matepus kila xa holesok xil ak testal tengan vasak ni xamem manaling ti mun nenesien namem e xamem tang. Ngan ak mistal tengan vasak ni xamem maling nenesien namem e Hi xa di misak ni moletin xil lamea ra maten.
2CO 1:10 Reitin, Hi teteh meulien e xamem ra melele te xeih xil xa tehe te maten tang. Mak, ma mapus kila xa Hi nen tak mikila vateh meulien e xir ra holesok sav xil mun. Ve rin ak, xamem maling nenesien namem nggeih di en xa iteh meulien e xir mun e melengien sav xil xa di bemei.
2CO 1:11 Hi ipol ni imak vengan xa xamim mudutou ni xamem nggo sisen xil namim. E ixo sisen xil namim e sisen na mosav xil mun ve xamem, moletin holu ti limes Hi melele xa ti lipus tuxolxatien xil xa xi ti isa ni mi xamem.
2CO 1:12 Xamem mabesi xamem vengan manemi mabit holesok xil vus xa di mapol ni momal pe met Hi. E ut etan ak, mangguxou kuhi tengan sexien namem xil ti ihusil nenemien xa be reitin e memese nggoni ngan xa Hi ien bei. Mapol ni nggusil eheien hos na Hi, e tahusil metisouen na moletin xil ti te ut etan. E matepol ni sexien hos xil ak tehe holu mu e melele xa mateti visal xamim.
2CO 1:13 Naha xa di nadisi bat mi xamim be holesok xil xa mukila muvuli e be temale tang tengan mukila. E ieok bei tengan mukilakil kuhi ni.
2CO 1:14 E tave ti neta xosxa mutakil kuh ti mu xamem, e melele xa Suv Iesu itilomun en, xamim mei ti musep koai ve xamem ixoni ngan taxa xamem mun di masep koai ve xamim.
2CO 1:15 Vengan xa nake reitin xa xamim mubesi xamim ve nou, melele xa natehe reling taon te hal Efeses, nateling nenemien navan tengan nihat nisao ni xamim e hal Korin mun. Di, natenemi natehit niha nipol e provins te hal Masedonia. E melele xa polien e rute ak ivus, ma nitilomun nihat tengan mukila muhur tuxolxatien te polien e sepinien navan vatei mun. E imak, ma natenemi natehit mukila musil nou nihe provins te hal Sudea itel tutouen namim.
2CO 1:17 E kakaoen navan xa natehit xati tengan nipol ni tehiles, ma natnavat ti mun napus xamim vaxoni ngan xa natehiteni. ?Mak, ma midep? ?Xamim mukila munesi e sepinien xil navan? Nalonge xa mubit di napol ni hitxatien xil navan nggusil nenemien na moletin xil tang te ut etan. Munemi mubit inou nabe moletin te luvosen tei xa di miluvos bit, “reitin nipol ni netak,” e dutou ni, di nabit, “e‑e, ninapol ni ti mun.”
2CO 1:18 !E tave reitin ti! Natave moletin te luvosen ti. Nggoni ngan xa Hi di pol vuol ni hitxatien nan xil e misakras valuvos, sepinien namem xil mun tave luvosen ti. E sepinien xil namem, melele xa mabit, “io, ha mupol ni netak,” masakras mun mavit, “e‑e, munapol ni ti mun.”
2CO 1:19 Io, di mataluvos. Vengan xa Iesu Kristo, Nat Hi xa Saelas, Timoti, e inou di matsep usili mi xamim, xi di taluvos. Vehakut, melele xa Iesu bit, “Reitin, nipol ni netak,” xi di pol vari ni.
2CO 1:20 Io, di mataluvos, vengan Hi di taluvos. Hitxatien xil vus nan, Iesu pol ni xil ngasen mei mistal be reitin. Ve rin ak, melele xa rasis mi Hi, rabit, “reitin” e his Iesu Kristo tengan rapet rat his Hi xa be eilep xa be eilep.
2CO 1:21 E Hi vari tang iaxa misak ni xamem del xamim mun rasoh nggeih e neketen nar melele xa rabisti del Iesu Kristo. E Hi vari di tehosei xir mei rabe nan.
2CO 1:22 Xi tetis xat hisen e meulien nar, e tesa Ninin Eo nan mi xir tengan mei ite tinexir. Hi pol ni mak tengan vapisen ni xa xi ti isa vuol ni holesok xil xa tehit xati mi xir.
2CO 1:23 Mak iaxa natnavat ti mun napus xamim e taon te hal Korin vengan xa, vahit namaat, ma nasepin mi xamim vaxeih mu e nasak ni xamim mulonge vasa mun. Hi mikila xa sepinien xil navan be reitin.
2CO 1:24 Xamem iemem ti tavei mave eilep namim tengan masemae ni xamim mupol vahusil nenemien namem vehakut, vengan di musoh nggeih e neketen namim ngamu. Xamem iemem bei mak mu xa ti mapol vituei vatel xamim tengan masak ni xamim mei mupolu ni sien.
2CO 2:1 Ma, napol ni nenemien navan tengan ninavat ti mun tengan munalonge ti mun nasa ve selxatien navan xil.
2CO 2:2 ?Vengan, xosxa nipol ni xamim mulonge isa, ma visi iaxa da tengan ipol ni nou nihesi nou? Moletin ihe tovuol, vengan napol ni xamim mulonge misa pupu tuei.
2CO 2:3 Ma natetis uvei tei tehat mi xamim tengan mukila muviles ra sexien namim xil xa tamal ti. Mak, ma melele xa nihat nisao rilomun ni xamim, ninalonge ti nasa ve sexien tesa xil namim. Reitin, ieok bei mak mu xa xamim mupol ni nou nilonge ihos. Nake reitin xa xamim vus mupol vuol ni naha xa nabiteni tengan sien navan mei ihe sien namim.
2CO 2:4 Melele xa natetis uvei ak tehat mi xamim tengan vasel xat xamim, tinok tepangas e simetok temereh tehe tan. E natnatisi ti tengan vasak ni mulong pangas xamim. E‑e. Natetisi tengan nasak ni xamim mukila xa eheien navan e xamim mahulong pupu.
2CO 2:5 Nabit nisep usil moletin xai xa tepol ni tesa. Neta xa tepol ni, tenapol ni nou ti kestang natelonge tesa. E rin tei, tesaen nan tepol ni xamim vus mutelonge tesa.
2CO 2:6 Pangasien xa xamim holu mutesa ni mini pipin ngamu.
2CO 2:7 Ma, taxeak, bos xa muketeh ihos rilomun mini e mupet rat nenemien nan. Imak, ma longpangasien nan nakutaxol vuol ni meulien nan ti.
2CO 2:8 Ma, nasis xamim tengan musak ni mei ikila xa eheien namim di en.
2CO 2:9 Melele xa natetis uvei mi xamim tetiamu, natepol ni tengan napus ti xa xamim mube reitin minou e mukila mulong xat naha xa di nabiteni. E nakameti be reitin xa di mulong xat naha xa di nabiteni.
2CO 2:10 E taxeak, ieok bei tengan xamim muketeh ihos mini. E melele xil vus xa xamim muketeh ihos rilomun mi moletin tei, ma inou mun ti niketeh ihos mini. E xosxa be reitin xa tepol ni neta tei xa tesa teha xat inou, ma, pe met Iesu Kristo, inou niketeh ihos itela tengan itutou ni vitueien namim.
2CO 2:11 Di rapol ni mak vengan xa rakil kuh nenemien xil na Temat xa bit ti vapangei xir. Ma di misak pisi tengan vasak ni xir rati pas xir e rinavituei ti mun.
2CO 2:12 Dutou ni melele xa natesa uvei navan tehat mi xamim, natekakao ba natehe taon te hal Troas tengan ti namithiten longeongen hos usil Iesu Kristo en. E natekameti xa Suv tesah puiteh minou tengan nipol ni polien nan e rute nen ak.
2CO 2:13 E melele xa natnapus ti tuxoli Taetas xa natesila tehe rute ak, natenexo pupu ven. Ma natesep ling moletin xil te rute ak, e natetilomun natehusil suse navan ba natehe provins te hal Masedonia tengan nalang vesi.
2CO 2:14 E tave ti neta xa di natenexo temak, di names pupu ni Hi. Namesi vengan xi tesak ni Iesu Kristo tehas tan ni elu nan xil, e vehakut xi di del xamem pe met moletin xil. E rute xil vus xa di del xamem maba en, longeongen hos di misak ni moletin xil mei lakil Hi mikapis e rute xil vus.
2CO 2:15 Rut moletin xil, Hi di miteh meulien e xil, e rute sav xil mun di langgusil suse te maten tang. E melele xa xamem mabithiten longeongen hos usil Iesu Kristo mi moletin xil, Hi besi xi holu ven nggoni ngan xa xi besi xi melele xa di pongos vokon te sanien eo tei.
2CO 2:16 E melele xa ngan xil xa Hi di miteh meulien e xil lateong ni longeongen hos ak, di pisen suse te meulien mi xil. E melele xa ngan tesav xil lateong ni, di pisen ni mi xil xa di langgusil suse te maten tang. ?Visi vari iaxa momal tengan vahur polien ak tengan vahithiten longeongen hos na Hi? !Moletin tovuol!
2CO 2:17 E xamem mataxoni titsa te luvosen xil holu ti xa di lapos ni longeongen hos na Hi nggoni ngan xa be tutut neta tei tang. !E‑e! Vengan xa Hi tesil xamem maba mabe eloheoh nan xil tengan mava mavithiten longeongen hos usil Iesu Kristo. E mangguxou kuhi tengan sexien namem ihusil nenemien xa be reitin e memese tevi ixoni ngan xa Hi ien bei, vengan makila xa met Hi di e xamem vehakut.
2CO 3:1 Melele xa di nadis sepinien ak bat mi xamim usil polien namem, eloheoh xil, natapol ni ti tengan ti napet rat rilomun ni hisemem pe metemim. ?Mu midep? ?Iemim bei muvur uvei te hitkilaen vaxo eilep xil te sias tengan mukila muling nenesien namim vate xamem? ?Mu xamim tang ti mutis uvei te hitkilaen e rin namem tengan mosav xil lakila laling nenesien nae vate xamem? !E‑e!
2CO 3:2 Vengan xamim vari tang mube uvei xa di bit kila xa mabe reitin xa moletin xil vus lakila lavuli e lapus kila. Eheien namem di e xamim nggoni ngan xa Hi tetis xat hisemim teti e tinemem.
2CO 3:3 Reitin, neketen namim xa be reitin nggoni uvei tei xa Kristo vari tang midisi tengan vahit kil xamem vaxo en. E tenatisi ti ni pen tova. E‑e. Tetisi tetel Ninin na Hi xa meul. E tenatis ti e hat tenaxoni rae xil xa Mosis tetisi. E‑e. Xi tetis xati teti e tinemim vari.
2CO 3:4 Xamem makila maviteni vamak vengan xa manesi xa Hi tehosei xamem texo Iesu Kristo tengan mapol ni polien ak.
2CO 3:5 Mataviteni ti xa xamem kestang mapin tengan mapol ni holesok xil mu masak ni huit polien vastal. Makila xa holesok xil xa di mapol ni xa huite teni di, xil vus nggo visal Hi.
2CO 3:6 Reitin, xi kestang misak ni xamem mei mapin tengan mave moletin nan xil tengan ti musepin e rin te hitxatien hu te xeih nan. Hitxatien hu te xeih ak, vatite teni tave rae xil ti xa latetisi, vengan rae xil di misa maten mi ngan xil xa langgur xotehi. E vatit hitxatien hu te xeih ak be Ninin xa di misa meulien mi ngan xil xa langgusili.
2CO 3:7 Tetiamu, melele xa Hi tesa rae nan xil mi Mosis xa tesehi teti e hat, xi tesa ni tetel minehinen te xeihen nan. E melele xa Mosis tetilomun temei visal mol‑Isrel xil, xil latesakras laketeh vamal ni valnaon vengan xa minehinen te xeihen na Hi di teleluv texo en. E tetutou ni, minehinen te xeihen na Hi xa teta en tehe tan teha vuma … tekesae rani. E rae xil ak lasa maten mi moletin xil vengan xa lasakras lavusili. E xosxa Hi tesa rae nan xil tetel minehinen te xeihen nan xa mak,
2CO 3:8 ma xi isak ni hitxatien hu te xeihen xa Ninin Eo di pol nggusili tengan imei itel minehinen te xeihen xa ihe eilep mak mu ili.
2CO 3:9 Vengan melele xa Hi tesa rae xil ak mi moletin xil, tesa ni tetel minehinen te xeihen nan xa eilep pupu. E rae xil ak tesak ni xil latepus kila xa latamal ti pe meten e momal tengan lavur pangasien ven. E xosxa xi tesa rae xil ak tetel minehinen xa eilep, hitxatien hu te xeihen xa misak ni moletin xil mei lamal pe meten di bemei del minehinen te xeihen xa eilep mak mu mili.
2CO 3:10 Reitin mak, naha xa temei tetel minehinen te xeihen na Hi tetiamu, rapusi xa minehinen teni tekesae relingi, vengan xa minehinen te xeihen xa xi tesa ni tetutou ni be eilep mak mu mili.
2CO 3:11 Naha xa Hi tesa ni tetiamu tetel minehinen te xeihen xa tekesae relingi, xi telingi tete rin tengan vasa hitxatien te xeih hu xa ita vehakut. Ma, rakila xa minehinen te xeihen teni be eilep pupu e ita ha vuma … navus ti.
2CO 3:12 Ma, vengan xa nenesien namem di e hitxatien hu te xeihen ak na Hi, di manggusili e di mapol mini del imaeen.
2CO 3:13 Matapol ni ti taxoni Mosis xa tekutaxol valnaon ni kaliko tei tengan vasak ni mol‑Isrel xil lasakras lapus kila xa minehinen te xeihen xa tete valnaon di mikesae vengan xa Hi di teling hitxatien matu ak tehe rin.
2CO 3:14 Reitin, Hi tesak ni mol‑Isrel xil latesakras lanem kil koute teni nggoni ngan taxa neta tei di tekutaxol nenemien nae. E xosali mun, melele xa mol‑Isrel lalong moletin tei di buli sepinien te hitxatien te xeih matu, nenemien nae xil bon tamu. Latakil ti reitinen te hitxatien hu te xeihen nggoni ngan xa kaliko tei di mikutaxol nenemien nae. E, e melele xa mei labisti del xat Iesu Kristo, nggoni ngan xa Hi nggur rat kaliko xa tekutaxol nenemien nae ni tengan mei linem kil naha xa Hi di pol ni.
2CO 3:15 Reitin, mei duxoh xosali, melele xa di labuli rae xil na Mosis, nggoni ngan xa kaliko di tamu mikutaxol nenemien na mol‑Isrel xil.
2CO 3:16 E melele xa tinexil biles e lamei visal Suv, Hi nggur rat kaliko ak ra nenemien nae.
2CO 3:17 Suv ak be Ninin Eo. E melele xa Ninin na Hi Suv de tinexir, mei rameluv ra rae xil xa di misikoe xol xir ra Hi.
2CO 3:18 Ma, xir vus xa raling nenesien nar e Suv, naha xa mikutaxol nenemien nar, Hi nggur rati tuei. Misak ni, rapus kil minehinen te xeihen na Suv, e di biles xir ba vuma … meulien nar di nggur nini Hi nggoni kilas tei xa nggur nini neta tei. E be Nini Suv xa di pol ni holesok xil ak e meulien nar.
2CO 4:1 E be Hi vari tang iaxa di misa polien ak mi xamem tengan masep kil hitxatien hu te xeihen nan. Ma, vengan xa Hi tesa polien ak mi xamem nggusil eheien hos nan tengan ti musa longeongen hos nan, nenemien namem misakras vamot e munastokovein polien ak ti.
2CO 4:2 Xamem masin sexien tesa xil xa moletin xil di lapol xuxus ni vengan xa labe unoun ni. E maling nenemien namem tengan munaluvos moletin sav xil ti, mu munavilhiles sepinien na Hi ti namei nasav. Pe met Hi, di mabit usil holesok xil vus xa be reitin nggusil sexien xa moletin sav xil ti lipusi lihit momal.
2CO 4:3 E xosxa ngan xil xa ladi suse te maten latakil kuh ti koute te longeongen hos xa di mabithiteni mi xil, latakil ti vengan xa nenemien nae mikoe nggoni ngan xa kaliko di tamu mikutaxole.
2CO 4:4 Latake reitin ti en vengan xa Temat, xa moletin xil te ut etan di langgusili nggoni hi nae, xi di mikoe xol nenemien nae. Mak iaxa, lasakras lapus kil minehinen te xeihen te longeongen hos usil Iesu Kristo. E Kristo nggoni Hi vari tang e rin xil vus.
2CO 4:5 Mak iaxa, melele xa maba tengan masepin mi moletin xil, di matasep usil xamem ti, e di masep usili xa Iesu Kristo be Suv, e mabiteni xa di mapol mini nggoni ngan xa mabe slev namim.
2CO 4:6 Melele xa Hi tepeas ni ut etan, xi tehiteni tehit, “Mae ni miehen vastal ra maluxoluken, ma ut miluv.” E xi be hisit Hi xa di pol ni miehen nan di mileluv e tinexir tengan mei rakil kuh minehinen te xeihen nan. E ngan xil xa lapus kil valnao Kristo, xil lapus kil minehinen te xeihen na Hi.
2CO 4:7 Reitin, minehinen te xeihen te hitxatien hu te xeihen ak bos pupu. E Hi milingi tengan valeluv vaxo meulien nar. Ngan ak nggoni moletin tei xa misoson neta tei xa bos pupu de valihe tei xa lapol ni ni tan te pili tang xa taxeih ti. Valihe ak nggoni vemem xa taxeih ti. E melele xa di mapol del xeihen, mosav xil lipus kila xa tastal ti taxo xamem tang, e di mistal nggo visal Hi vari.
2CO 4:8 Melengien holu, di manggur longpangasien e rin xil vus, e nenemien namem tara kat ti. Tave ti neta xa di manexo, e neketen namem takesae ti.
2CO 4:9 Moletin xil holu di lasak purun xamem, e Hi tastokovein xamem ti. Tave ti neta xa labas tan ni xamem, e latavas vuol ni xamem ti.
2CO 4:10 Nggo longpangasien te sakpurunien xil ak, tenbemem di bisti del xat Iesu xa tehur longpangasien te maten e tenben. Nggo suse ak, moletin xil likila lipus kil meulien na Iesu Kristo ixo meulien namem.
2CO 4:11 Vengan xa melele xa rameul tamu radi, moletin sav xil di lakin maten mi xamem vengan xa di manggusil Iesu. Nggo suse ak, moletin xil lakila lapus kil meulien na Iesu vaxo tenbemem xa memerou tang.
2CO 4:12 E tave ti neta xa xamem di mabisu ni maten vehakut tengan mavur longeongen hos vahat mi xamim, xamim di munggur meulien sal.
2CO 4:13 Vanuvei Eo biteni bit, “Vengan xa naneket e Hi, dit nasepin.” E vengan xa xamem maneket mak, dit masepin.
2CO 4:14 E dit masepin vengan xa makila xa Hi xa misak ni Suv Iesu temea ra maten, xi mun tang isak ni xamem mun mumea ra maten vengan di mabisti del Iesu. Reitin, xi ital rerat xamem itel xat xamim mun tengan ha risoh pe meten.
2CO 4:15 Reitin, longpangasien e melele te xeih xil xa mabisu ni, di mangguri tengan makila mavithiten longeongen hos. Vengan makila xa longeongen hos ak di dutou ni xamim, e dutou ni ngan tesav xil mun xa di lalong kil eheien hos na Hi. E melele xa lilong kila, ma likila limes Hi ven, e lipet rat hisen ve xeihen nan xa mahulong pupu.
2CO 4:16 Mak, ma xamem masakras mamaen nenemien namem vamot. Tave ti neta xa tenbemem e hale di ba tengan vamat, e neketen xa de tinemem, vehakut mei di be neta hu mu.
2CO 4:17 Vengan xamem mapus longpangasien xa di mangguri nggoni neta tei xa hokorong tang. E melele xa di mabisu ni, makila xa muhur neta tei xa ihos mak mu xa misakras vakesae e ut nesao.
2CO 4:18 Vengan melele xa xamem di mapus holesok xil te ut etan ni metemem, mataling ti neketen namem en vengan xa makila xa iti melengien ihe vahis tang. Xamem maketeh be holesok xil te ut nesao xa met moletin misakras vapusi, e di maling neketen namem di en, vengan xa makila xa iti ihe nousav e misakras vavus.
2CO 5:1 Bos xa ti rinanem pupu ti usil tenbexir, vengan xa rakila xa tenbexir nggoni nim tavolin tei tang xa radi en e ut etan. E melele xa lilihi rati e ristokovein ni, ha riti e nim xa Hi vari tang pol ni. E nim ak, xa be tenbexir hu, momal tengan riti en e ut nesao ihe nousav.
2CO 5:2 E melele xa radi tamu e nim tavolin ak, di ramuis vengan xa iexir bei tengan ravur tenbexir hu xa ihe tim sar e ut nesao.
2CO 5:3 E melele xa rimat, ninin nar naka hon ti vengan rikameti xa Hi tesing xol ninin nar ngamu ni tenbexir hu.
2CO 5:4 Melele xa radi tamu e nim tavolin ak, di ramuis vengan longpangasien xa di rangguri meas pupu. E ramuis vengan xa iexir ti tavei tengan ramat e rastokovein nim tavolin ak. E iexir bei mak mu xa tenbexir te ut etan ak vahiles mei vahe ngan xa be neta hu xa ita vehakut.
2CO 5:5 E Hi vari tang iaxa misak mesen xir tengan ravur tenbexir hu ak. E xi tesa Ninin nan mei meul de xir nggoni simeleleen tei tengan vapisen ni xa be reitin xa ipol ni naha xa xi tehit xati.
2CO 5:6 Xosali radi tamu e nim tavolin ak, e ratati ti mu e rute xa Suv Iesu da en. E tave ti neta xa mak, nenemien nar ixeih
2CO 5:7 Vengan melele xa radi tamu e ut etan, di ranggusil Iesu del neketen nar, ratahusili ti vengan xa di rapusi ni metexir.
2CO 5:8 Reitin, nenemien nar nggeih, vengan xosxa rimat e rihe reling tenbexir inggak, ma rihesi xir tang vengan xa rakila xa ha rimeul itel Suv Iesu e tim sar hu ingga xor e ut nesao.
2CO 5:9 E tave ti neta xosxa radi inggak mu riti ingga xor, di rasak pisi tengan Suv ihesi xi ve holesok xil vus xa di rapol ni.
2CO 5:10 Vengan xa xir vus ha risoh pe met Iesu Kristo von koten nan e melele xa ilepis rin na moletin xil vus. E xir vus rihur huit kakaoen nar e ut etan ak, ngan ihos mu ngan isa.
2CO 5:11 Ma, vengan xa xamem di mamerere ni Suv e makila xa moletin xil ha lisoh pe meten vatova, masak pisi di madakes moletin xil tengan ti liling nenesien nae e Kristo. Hi mikil kuhi xa di mapol ni del nenemien xa momal, e iemem bei tengan xamim mukila.
2CO 5:12 Xamem matasak pisi ti tengan mapet rat xamem mun tang pe metemim. E masak pisi tengan ti masep kil polien namem xil tengan muvesi xamim ve xamem. Mak, ma xamim mukila musepin e rin namem mi titsa te luvosen xil xa di lasepin holu usil naha xa momal tengan moletin xil lipol ni itel tenbexil e hale tang. E latanem ti usil naha xa de tine moletin.
2CO 5:13 Xosxa munemi mubit xamem di mapol ni holesok xil nggoni ngan xa matalang, ma di mapol ni mak vengan manggusil xat Hi. E xosxa munemi mubit xamem di mapol ni holesok xil del nenemien xa bos, ma di mapol ni tengan vatutou ni xamim.
2CO 5:14 E holesok xil vus xa di mapol ni, mapol ni vengan makila xa eheien na Kristo be eilep e meulien namem. Vengan make reitin xa moletin tei temat tengan vahinat moletin xil vus te ut etan. E ve rin ak, nggoni ngan xa xir vus mun ratemat tetela.
2CO 5:15 Reitin, xi mat ve xir ngasen tengan vasak ni xir xa ranggur meulien hu, rinameul ti mun nahusil nenemien nar kestang. Momal tengan rimeul ihusil xat nenemien na Kristo xa temat e temea rilomun ra maten ve xir.
2CO 5:16 Mak, ma xamem munalepis ti mun rin na moletin tova nahusil nenemien na moletin xil te ut etan tang. Be reitin xa tetiamu, matelepis rin na Kristo tehusil nenemien na moletin xil tang te ut etan. E matapol ni ti mun vamak.
2CO 5:17 Melele xa moletin tei bisti del xat Iesu Kristo, mei be neta hu. Meulien matu nan mikesae, e xi nggur meulien hu tei.
2CO 5:18 Be Hi iaxa di biles xir mak. Tetiamu, ratehe elu mini. E ve naha xa Iesu Kristo tepol ni ve rin nar, Hi misak ni xir mei radi e tomat dela. Ma taxeak, xi misa polien mi xamem tengan ha ti mavit mesen ni mi moletin xil xa xil mun likila liti e tomat itela.
2CO 5:19 Reitin, Hi tesak ni naha xa Iesu Kristo tepol ni mei be suse tengan moletin xil te ut etan likila liti e tomat itela. Ma Hi navuli ti mun tesaen nae xil nava xat rin nae. E xosali, longeongen hos usil suse te tomat ak, Hi misa ni mi xamem tengan ha ti muhithiteni mi moletin xil vus.
2CO 5:20 Ma, xamem di maba mi moletin xil vus e rin na Iesu Kristo, e Hi vari tang di misepin mi xil nggo xamem. Mak iaxa, e his Iesu Kristo, xamem madakes xamim tengan munave elu ti mun natel Hi. E mei muti e tomat itela.
2CO 5:21 Iesu Kristo, tesaen tovuol en. E vengan xa Hi minem usil xir, xi teling tesaen nar xil vus teha xat Iesu, e tesa vuol ni pangasien teni mini. Ma, vengan xa rabisti del xat Iesu, Hi di pus xir nggoni ngan xa ramal tevi pe meten.
2CO 6:1 Mak, ma vengan xa di mapol vituei del xat Hi vari tang, madakes xamim xa munggur eheien hos nan ngamu tengan munanem male ni eheien hos nan ti.
2CO 6:2 Muteong ni sepinien na Hi melele xa tehit, “E melele xati xa momal, natelong isien namim, e namei tengan nitutou ni xamim e niteh meulien e xamim.” !Reitin, xosali be melengien xati tengan Hi vamei vatutou ni xamim! !Xosali be melengien xa xi iteh meulien e xamim!
2CO 6:3 E polien e meulien xil namem, masak pisi tengan mapol ni holesok xil xa momal pe met moletin sav xil. Munapol sasavon ni ti sexien xil xa nasak ni moletin tova nasavut e neketen nan.
2CO 6:4 E holesok xil vus xa di mapol ni, masak pisi di mapisen ni xa mabe moletin te polien na Hi. Tave ti neta xa moletin sav xil di lasak pis neketen namem, lasa longpangasien mi xamem, e lapol ni nggeih mi xamem, dit mangguri tang del nenemien xa teviei.
2CO 6:5 Di labas xamem, laling xamem e nim te xeih, e labae del xamem del ekaten. Polien te xeih di bas xamem, mae kekaten di bas xamem, e vongien xil holu di matapat ti.
2CO 6:6 Di mapisen ni xa mabe na Hi reitin nggo sexien xil xa memese, nggo kilakilen xa Hi di misa ni mi xamem, e nggo holesok xil xa mangguri del nenemien xa teviei. Di mapol ni bos mi mosav xil e mapol ni holesok xil del eheien xa be reitin. E di mapol del holesok xil xa Ninin Eo misa ni mi xamem.
2CO 6:7 Sepinien namem be reitin e di mapol del xeihen na Hi. Nggoni moletin xil te vaeen, sexien namem xa momal nggoni tiei te vaeen xa mabae dela e rin na Hi, e mei nggoni eivae xa di misikoe xol longeongen hos dela.
2CO 6:8 Manggulehi di mapol ni polien xa Hi di misa ni mi xamem, tave ti neta xosxa moletin xil di lamerere ni xamem mu latamerere ni xamem ti, di lapet rat hisemem mu di labe tan en. Tave ti neta xa naha xa di mabit usili be reitin, e xil di lapol ni mi xamem nggoni ngan xa mabe moletin te luvosen xil.
2CO 6:9 Tave ti neta xa moletin holu lakil xamem, e xil di lapol ni mi xamem nggoni ngan xa latakil ti xamem. Melele xil hao di lameas pangas xamem e lasak pisi tengan lavas vin xamem. E xamim mupusi xa xamem mameul tamu madi.
2CO 6:10 Tave ti neta xa malonge misa ve holesok xil holu, sien di iemem vehakut. Tave ti neta xa mani namem tovuol, masak ni moletin sav xil mei lapolu ni holesok xil na Hi. Reitin, tave ti neta xa holesok xil namem e ut etan tovuol, e holesok xil vus na Hi be namem.
2CO 6:11 Tuxoli xil te hal Korin, xamem masa vuol ni nenemien namem, e matnasoson ti neta ra xamim. Eheien namem di e xamim vehakut e di masah puiteh te tinemem mi xamim.
2CO 6:12 Xosxa neta tei di purun vitueien nar, taxo ti e xamem, e nggo xamim xa mukoe xol tinemim mi xamem.
2CO 6:13 Di nasepin mi xamim nggoni ngan xa mube navan xati xil. E nasis xamim tengan musah puiteh te tinemim mi xamem tengan mupisen eheien namim mi xamem.
2CO 6:14 Munavisti ti natel ngan xil xa lataneket ti e Hi. Vengan xa ngan xil xa di langgusil suse xa momal lasakras lakakao vituei vatel ngan xil xa di langgusil suse xa mikavui. ?Midep, miehen e maluxoluken lalikila laliti vituei?
2CO 6:15 ?Midep, Iesu Kristo e Temat lalikila lalimei e nenemien tei takes? !Lusakras! Nggo hisit sexien nen tak, moletin tei xa minesi e Iesu Kristo misakras vavisti vatel moletin tei xa tanesi ti en.
2CO 6:16 E hisit sexien xa tamal ti xa moletin xil lave Nim Eo na Hi tengan lamot mi nanao na hi sav xil en, tamal ti tengan xir ramot vituei vatel ngan xil xa di lamot mi nanao xil. Vengan xir rabe Nim Eo na Hi xa meul. Ngan ak nggoni naha xa Hi biteni melele xa bit, “Inou niti e tine moletin xil e niti vituei itel xil. Inou nihe Hi nae e xil lihe moletin navan xil.”
2CO 6:17 Mak ma Hi Suv biteni mun bit, “Xamim muhe reling xil e mutasil ra xil. Xosxa mutatuxol holesok xil ti xa be muis pe metok, ma inou nihur pilei xamim.”
2CO 6:18 “Inou xa nabe Hi Suv te xeihen nabiteni xa nihe Tamemim e xamim muhe natuxoli xil e natuxahin xil.”
2CO 7:1 Tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa ranggur hitxatien xil ak nggo Hi, momal tengan rikas moten meulien nar xil imese ra holesok xil xa mikila vasak ni tenbexir e ninixir vahe muis. Reitin, bos xa ripisen ni xa meulien nar be eo vengan xa di ramerere ni Hi.
2CO 7:2 Xamem masis xamim tengan musah puiteh e tinemim ve xamem. Vengan xa matnapol ni ti neta vasa vaha xat xamim, matapangei ti moletin, e matasak pisi ti tengan maluvos moletin tova tengan makila maleh holesok nan xil.
2CO 7:3 Reitin xa rut xamim di lapurun hisemem. E natavit sepinien ak ti tengan vasak ni xamim muve unoun. E‑e. Vengan, nggoni ngan xa nabiteni tuei, eheien namem di pupu e xamim. E neta sav xosxa mumat mu mumeul, eheien namem iti e xamim vehakut.
2CO 7:4 Inou nanesi e xamim e di nasep koai ve xamim. Tave ti neta xa mabisu ni melele te xeih xil holu nggo he mosav xil, melele xa nanem usil xamim, ngan ak di pet rat nenemien navan e di misak ni nou napolu ni sien.
2CO 7:5 Nggoni ngan xa natehiteni tetiamu, melele xa xametel mattetuxoh provins te hal Masedonia, matsakras matongel. Holesok xil holu temei e tehas tan ni xametel: moletin xil di latepangei tenbexametel e latengor tetel xametel, e nenexoen di tehas tan ni nenemien nametel.
2CO 7:6 E Hi xa di pet rat ngan xil xa nenemien nae mot, xi tepet rat nenemien nametel melele xa mattepus Taetas temei testal mi xametel.
2CO 7:7 E tave ti ve meien nan kestang xa tepet rat nenemien nametel. E xi tehur longeongen xa xamim mutepet rat nenemien nan vengan tepusi xa xamim iemim bei pupu tengan mupus ti nou. Xi tepusi mun xa mulonge misa ve naha xa mupol ni, e nenemien namim nggeih tengan musoh ixeih e rin navan pe met ngan xil xa di lateseputut ni nou. Melele xa natehur longeongen ak, nalonge bos xa bos.
2CO 7:8 Melele xa nalonge xa xamim mulonge misa melele xa mutehur uvei xa natetisi tehat mi xamim, inou mun natelonge tesa vuteili. E xosali, natalonge ti mun vasa ven.
2CO 7:9 Reitin, xosali nabesi nou himetu, e tave vengan ti xa xamim mulonge misa. Nabesi nou vengan xa longpangasien namim tesak ni xamim mutehiles ra tesaen xil namim. Reitin, longpangasien xil xa mattesa ni mi xamim, Hi tehilesi mei tehe tutouen mi xamim.
2CO 7:10 Vengan longpangasien xa nggo visal Hi misak ni moletin tei tengan vahiles ra tesaen nan xil. Melele xa Hi pusi xa moletin tei biles ra tesaen nan xil, di miteh meulien en. Ma, hisit longpangasien xa mak, moletin misakras valonge vasa ven. E longpangasien tei mun da xa be te ut etan tang. Hisit longpangasien ak tasak ni moletin ti vahiles ra tesaen nan xil. Hisit longpangasien ak di misak ni moletin tengan vate suse te maten e vate sotin ra Hi vehakut.
2CO 7:11 Mupus pis naha xa Hi tepol ni e meulien namim texo longpangasien xil namim. Ngan ak iaxa tesak ni xamim iemim tehei pupu tengan musak ni hisemim mei vahos ve naha xa mutepol ni. Reitin, melele xa mutehur uvei navan, mutemesep ni e iemim tevon ni. Mutelonge tesa pupu e iemim tehei tengan mupol ni naha xa momal. E, vari nga tang, mutesa pangasien mi ngan xa tepol tenamal ti. E rin xil vus xa natetis usili, xamim mutesak pupu tengan mumal ni e mei mumese rilomun.
2CO 7:12 Melele xa natetis uvei ak mi xamim, natatisi ti tengan vasak ni xamim musa pangasien mi ngan xa tepol tesa, mu tengan mututou ni ngan xa xi tepol tesa mini. E‑e. Natetisi tengan, pe met Hi, xamim mukila mupisen ni vahe reitin xa eheien namim di e xametel midep.
2CO 7:13 Longeongen ak pet rat nenemien nametel holu. E sien nametel tehe holu melele xa mattepus sien na Taetas. Vengan melele xa tehur longeongen usil xamim tetiamu, nenemien nan tenata kat ti. E melele xa tehat tepus xamim, sexien namim misak ni nenemien nan mei tehos rilomun.
2CO 7:14 Melele xa natesil Taetas tehat mi xamim, natesep koai holu usil xamim mini natehit di munggusil xat Hi e meulien namim. E nabesi nou holu xa mutnapol ni ti sepinien navan mei vahe te luvosen tang tengan vasak ni nou name unoun. Vengan e hisit sexien xa sepinien xil vus xa mattesa ni mi xamim tehe reitin, Taetas tepusi xa holesok xil vus xa natesep koai usili e rin namim mun be reitin.
2CO 7:15 E eheien na Taetas e xamim mei nggeih pilei sung. Vengan xa xi di minem xati xa xamim vus mutelong xat sepinien navan xil, e tetep mutehur pilei xi tetel ulikanen e malilien vengan xa temei e his Hi.
2CO 7:16 Ma, nabesi nou holu vengan nalonge xa neketen namim be reitin.
2CO 8:1 Tuxoli e hinoxoli namem xil, xamem iemem bei tengan xamim mukil huite te eheien hos na Hi xa di mistal nggo meulien na Kristin xil te sias xil e provins te hal Masedonia.
2CO 8:2 Tave ti neta xa moletin xil di lapol ni nggeih ve neketen nae, lapolu ni sien. E tave ti neta xa holesok nae tovuol, xil latesa mani holu tengan vatutou ni mosav xil.
2CO 8:3 Nakila namiteni mi xamim xa mani xa latesa ni tetel sien tehusil naha xa lakila lasa ni, e be eilep mak mu mili.
2CO 8:4 Xil latetakes xamem texeih tengan mamaen xil lasa hexil tengan vatutou ni moletin xil na Hi xa ladi hal Serusalem.
2CO 8:5 Naha xa latesa ni mahulong mili naha xa xamem matenem usili. E ngan xa bos mak mu mili ngan ak, tetiamu, xil latesa xil vari tang mi Hi Suv, e di, latesa xil mi xamem e matetel xil mei latehusil nenemien na Hi.
2CO 8:6 Ma matesis Taetas, xa tepol rohon ni polien ak tetel xamim, tengan ihat ipus xamim mun tengan ipol vuol ni polien hos ak tengan xamim muso viton mani xil vus xa mutehit xati tengan musa ni.
2CO 8:7 Xamim mupisen ni ngamu xa holesok xil vus xa di mupol ni bos pupu. Xamim holu langgur sanien te neketen ngamu, xamim holu langgur sanien tengan lakila lisetu ni sepinien na Hi, e xamim holu langgur sanien te kilakilen. Di mupisen ni mun xa iemim bei pupu tengan ti mututou ni mosav xil, e eheien namim e xamem mahulong xa mahulong. Mak, ma xamem iemem bei tengan musa xamim ve polien xa xiak tengan ti musak mesen sanien tova ha itutou ni ngan xil xa ladi e provins te hal Sudea.
2CO 8:8 Natasemae ni xamim ti tengan ti musa tutouen ak. E‑e. E di nasak pisi tang tengan nakil kuhi xa eheien xa di xamim be reitin nggoni ngan xa di napusi e meulien na Kristin sav xil te hal Masedonia.
2CO 8:9 Xamim mukil kuh eheien hos xa Iesu Kristo, Suv nar, tepisen ni mi xir. Tave ti neta xa holesok nan xil e ut nesao tehe holu pupu, e tehe relingi temei e ut etan e mei tehe moletin xa holesok nan tehe tovuol. E xi tepol ni temak tengan vatutou ni xamim. Reitin, xi temei etan e holesok nan xil tehe tovuol tengan vasak ni xamim mupolu ni holesok xil vus na Hi.
2CO 8:10 E huram xa ba ngamu, xamim mutepol ni hitxatien tei tengan xamim kekes musa sanien mi Kristin xil e hal Serusalem. Di, mutepol kokot ni tetel sien. E, duxoh xosali, e mutapol sen ni ti mu. Misak ni nanemi nabit momal tengan
2CO 8:11 mupol vuol ni polien ak ihusil naha xa mukila musa ni. Ixo rin ak, mupisen ni xa sien xa di e xamim e melele xa mupol vuol ni polien ak, ixoni sien xa teti e xamim melele xa mutepol kokot ni hitxatien teni.
2CO 8:12 Xosxa musa tutouen ak itel sien, ma imal pe met Hi. Xi ien bei xa sanien namim ihusil naha xa mukila musa ni. Tave nenemien nan ti tengan musa neta vali naha xa mukila mupol ni.
2CO 8:13 Ieok ti tavei xa xamim musa holesok vahe holu tengan xil mei lapolu ni holesok xil e xamim mei muve hoeo. E‑e. E vahos vahit sanien namim vapol ni xil mei lapin tang mi xamim.
2CO 8:14 Reitin, xosali, xamim mupolu ni holesok xil hao. Mak, ma momal tengan mututou ni ngan xil xa holesok nae tovuol. Imak, ma melele xa xil lapolu ni holesok, xos xil mun likila litutou ni xamim. Ixo suse ak, xamim vus muhuri ipin tang.
2CO 8:15 Ixoni ngan xa Vanuvei Eo misepin ni bit, “Ngan xil xa laleh manna holu pupu, lapusi pipin ni moletin xil e tim sae, e ngan xil xa lalehi vuteili tang, xil mun lapusi pipin ni xil.”
2CO 8:16 E xamem mames Hi vengan xa xi tesak ni Taetas tehesi pupu ni xi ve xamim nggoni ngan taxa xamem mun di mabesi xamem ve xamim.
2CO 8:17 Vengan melele xa matesis Taetas tengan ihat itutou ni xamim, xi tehesi xi pupu tengan vapol ni, vengan tehusil naha xa xi mun tang ien tehei tengan vapol ni.
2CO 8:18 E xamem di masil tua tei mun del Taetas xa Kristin xil te sias xil di lamerere ni. Di lamerere ni vengan, vehakut, di misao ni sias xil tengan vahithiten longeongen hos na Hi.
2CO 8:19 E ngan xa bos mak mu iaxa sias xil latehosei moletin ak tengan ihusil xamem melele xa muha tengan ha musa sanien te tutouen ak. Sanien ak ipisen ni xa Kristin xil xa latave Siu xil ti iexil bei pupu tengan litutou ni tua nae xil xa labe Siu. Polien te eheien ak ipet rat his Suv xa be eilep xa be eilep pupu.
2CO 8:20 Xamem masil tua xalu ak lukakao vituei tengan moletin ti naseputut ni xamem usil suse xa di maleh viton sanien xa mahulong xiak, e ha museti itep.
2CO 8:21 Vengan iemem bei mak mu xa ti mupol ni neta xa momal pe met Hi Suv, e momal pe met moletin xil mun.
2CO 8:22 E del xat xalu, di masil tua tei mun. Xi, di mapusi xa holesok xil vus xa malingi di hen tengan vapol ni, xi di pol ni bos pupu del sien. E melele xa xi telong usili xa tetep iaxa xamim mutepisen reitinen te neketen namim, ien tehei mak mu tengan vahat vasao ni xamim.
2CO 8:23 Xamem di masil Taetas vengan xa be tua navan xa di mapol vituei e rin namim. E tua xalu ak mun, sias xil inggak di lasil xalu e rin nae. E holesok xil vus xa di lapol ni di pet rat his Iesu Kristo nggo en.
2CO 8:24 Melele xa Taetas xatel latihat latipus xamim e hal Korin, bos xa muhur pilei xatel itel eheien. Sexien ak ipisen ni xa holesok xil vus xa di masep koai usil xamim mi sias sav xil vus be reitin.
2CO 9:1 Ninatis ti mun navat mi xamim usil tutouen xa musa ni iha mi moletin xil na Hi xa ladi e provins te hal Sudea.
2CO 9:2 Vengan nakila xa xamim iemim bei mak mu xa musa ti tutouen. Melele xa di nakakao e nasao ni moletin xil inggak e provins te hal Masedonia, di nasep koai holu usil xamim, Kristin xil te hal Korin xa mudi e provins te hal Akea. Natehiteni xa xamim mutevue xat xamim tuei e huram xa teha ngamu vengan mutehe imae pupu. E melele xa Kristin xil te hal Masedonia di lalong usil imaeen namim, ma xil mun labesi xil tengan ti lisa tutouen nae.
2CO 9:3 Mak, ma di nasil tua xatel ak tengan latihat latitutou ni xamim musak mese kuhi ni holesok xil ixoni ngan xa di nabithiteni mi moletin xil. Isa pupu xosxa naha xa di natesep koai usil xamim ven mei ihe sepinien votei tang.
2CO 9:4 Xosxa rut moletin xil e provins te hal Masedonia lihusil nou muhat tengan muhur sanien te tutouen namim e likameti xa xamim mutavue xat xamim ti mu, ma isak ni xamem muhe unoun pupu. E isak ni xamim iaxa muhe unoun mak mu.
2CO 9:5 Mak iaxa, nanemi nabit bos tengan musil tua xatel ak tengan hat lattiamu ni nou tengan latitutou ni xamim musak mese ni sanien te mani xa mahulong xa mutehit xati tengan musa ni. Imak, ma melele xa mei nistal mi xamim, mupisen ni xa sanien namim di nggusil naha xa iemim bei tengan musa ni, e nave ti naha xa xamem tang di manggeih xat xamim tengan musa ni.
2CO 9:6 Munemi xa moletin xa milih utute vahis tang e naho san, anien xa ileh rerati ihe vuteili tang. E moletin xa milih utute holu e naho san, anien xa ileh rerati ihe holu.
2CO 9:7 Bos xa xamim kekes isa sanien ihusil nenemien nan. Navos ti xosxa isa ni itel nenexoen vengan moletin sav tepol ni texeih mini tengan vapol ni. Vengan eheien na Hi di e ngan xil xa di lasa sanien nae del sien.
2CO 9:8 E xi mikila vasak ni xamim mupolu ni holesok xil tengan vapin ni xamim vehakut. Imak, ma xamim mukila musa hemim ihe holu mu tengan itutou ni polien hos xil vus.
2CO 9:9 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “Hi di misa tutouen nan be rute xil vus, e di misa sanien ba mi ngan xil vus xa labe terume ni neta, e xi di pisen momalen nan vehakut.”
2CO 9:10 Hi di misa utiei mi ngan xil xa di lalihi, e misak ni xil langga huit naha xa lalihi. Ve rin nen tak, Hi isa holesok mi xamim tengan mukila musa ni mi moletin sav xil. E xi ituxol xat naha xa musa ni del nenemien xa momal.
2CO 9:11 Reitin, e suse holu xamim mupolu ni holesok holu tengan mukila mututou ni mosav xil ni vehakut. E melele xa xil lihur sanien namim ixo hemem, xil limes pupu ni Hi ven.
2CO 9:12 Vengan xa polien ak xa mupol ni di dutou ni moletin na Hi xil xa labe terume ni neta. E ngan xa eilep mak mu, sanien namim di misak ni moletin holu lames Hi holu mu.
2CO 9:13 Melele xa Kristin xil e provins te hal Sudea lipus sanien namim xil, ma lipet rat his Hi ihe nesao. Xil lipus kila xa neketen namim e longeongen hos usil Iesu Kristo be reitin ixo longxatien namim e ixo sanien hos namim mi xil e mi moletin sav xil.
2CO 9:14 E isak ni eheien nae iti mi xamim. E lisis mi Hi ve xamim vengan lipus kil eheien hos na Hi xa di pol e meulien namim.
2CO 9:15 E momal tengan rimes Hi ve sanien xa xi misa ni mi xir xa be Natneli vari tang. Reitin, sanien nan bos xa bos pupu, e sepinien xil tovuol xa vapin tengan vasep kila.
2CO 10:1 Nakila xa rut moletin ngan xil di labiteni labit, “Melele xa Pol di sotin e di midis uvei xil mi xir, ien mikat pupu e sepinien nan xil nggeih. E melele xa dat sangas visal xir, sexien nan memerou tang e di misepin del nenemien xa be tan.” Ve rin ak, di nadis uvei ak del merouen e hosien tang, xa nggoni merouen e hosien na Iesu Kristo.
2CO 10:2 Nadakes xamim tengan melele xa nimei, munapol ni nou ti ninasepin naxeih naha xat ngan xil xa di labiteni labit xamem di mapol nggusil nenemien na moletin xil te ut etan tang.
2CO 10:3 Be reitin xa xamem mabe moletin xil xa madi e ut etan. E matavae ti vatel moletin xil vahusil nenemien na moletin xil te ut etan.
2CO 10:4 Xamem manggoni moletin te vaeen xil na Hi. E matavae ti vatel holesok xil te vaeen na moletin xil te ut etan. E‑e. Holesok xil xa di mabae dela nggo Hi vari tang, e langgeih pupu e lapin tengan limu len xeihen sav xil. Del xeihen ak na Hi, xamem di mamu len sepinien xil xa tave reitin ti.
2CO 10:5 Sepinien xil vus te koaien, e pispisien xil ngasen xa di dakoe xol moletin xil tengan lasakras lakil kuh Hi, xamem di mapisen ni xa latave reitin ti. E nenemien xil vus na moletin xil xa di sotin, xamem mabilesi mei di lalong xat Iesu Kristo.
2CO 10:6 E melele xa malongeong ni xa xamim holu mei mulong xat kuh pispisien xa matesa ni, ma xamem muhat e musa pangasien mi ngan xil xa di tamu latalong xat ti pispisien namem.
2CO 10:7 !Muketeh kuhi! Xosxa xamim di munemi mubit mube na Iesu Kristo reitin, ma bos tengan mukila xa xamem mun mabe nan.
2CO 10:8 Tave ti neta xa natesep koai pupu usil xeihen xa Hi tesa ni mi xamem, e natave unoun ti ven. Vengan Hi tesa xeihen ak mi xamem tengan mapet rat xamim ni, tave tengan ti xa mavas tan ni xamim ni.
2CO 10:9 Melele xa di nasa uvei tei bat mi xamim, natapol ni ti tengan vasak ni xamim ulimim vakan.
2CO 10:10 Vengan nakila xa rut moletin ngan xil di labiteni labit, “Melele xa Pol misa uvei mi xir, sepinien nan xil meas e nggeih pupu. E melele xa bemei de visal xir, ma rapusi xa ven memel e sexien te sepinien nan xil tamal kuhi ti.”
2CO 10:11 Reitin xa madi nga sotin ra xamim, e di masa sepinien te xeih mi xamim nggo uvei xil. E bos xa ngan xil xa di laseputut xat xamem likil kuhi xa, melele xa mumei visal xamim, xamem ti mupol ihusil sepinien namem xil ak.
2CO 10:12 Xamem matasak pisi ti tengan ti mapisen xa mabos mak mu mali titsa te luvosen xil xa di lapet rat tase ni xil. Vengan xil di lapol ni nenemien nae tang usil naha xa lanemi labit bos. Di, lapisen ni xa labos mak mu nggusil nenemien xa xil latelingi. Nggo sexien xil ak, lapisen ni xa vatixil tovuol.
2CO 10:13 E, e rin namem, ti musep koai ihusil kes ni polien xa di mapol ni e rute xil xa Hi tesil xamem tengan ha mupol en. E haxot te polien namem xil bat duxoh xamim te hal Korin vengan xa Hi tesil xamem tengan muhat visal xamim.
2CO 10:14 Reitin, melele xa matekakao sotin tengan mapus xamim, matnaleli haxot ti xa Hi tesa ni mi xamem. Vengan tehe xamem iaxa matehur longeongen hos usil Iesu Kristo xa xamim mutelong kokot ni.
2CO 10:15 Titsa te luvosen xil ak di lasep koai usil polien xa moletin sav xil di lapol ni, e xamem matapol ni sexien ak ti. Xamem iemem bei tengan xamim mei mumeul kuhi e neketen namim. Imak, ma xamem mukila mupol ni holesok holu mu itel xamim.
2CO 10:16 Ti, mukila muhe rute sav xil mun xa ileli ut xa xamim mudi en tengan xamem ha muhithiten longeongen hos usil Iesu Kristo en. Iemem ti tavei tengan mapol e rute xil xa mosav xil latepol tuei en, vengan xa iemem ti tavei masep koai usil huit polien na moletin sav xil na Hi.
2CO 10:17 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni melele xa bit, “Moletin xa ien bei vasep koai ve neta ngan, bos xa isep koai ve naha xa Iahova di pol ni.”
2CO 10:18 Vengan xa Hi tavesi xi ti ve ngan xil xa di lapo rat xil mun tang. E‑e. Hi Suv besi xi ve ngan xil xa xi tang di po rat xil mei labe nesao.
2CO 11:1 Nasis xamim tengan mumaen nou nisep koai ixoni ngan xa lehit natalang vuteili. Io, mumaen nou li mu nipol ni.
2CO 11:2 Inou natesikoe xol xamim tengan muve na Kristo kestang nggoni ngan xa moletin tei di misikoe xol atuli nan xa memese tamu da tengan iteli itel tiramue tei e ihe nan kestang. Mak, ma di naketeh xol xamim nggoni ngan xa Hi vari tang di pol ni, vengan ieok ti tavei xa rut moletin sav xil lamei sangas visal xamim e lapurun xamim.
2CO 11:3 Uluk mikan xa moletin sav xil mei linaluvos xamim e linalihi nenemien namim nahe reling Kristo e munasa ti mun meulien namim mini natel eheien namim xa memese. Vengan, texo hisit sexien nen tak, tetal teluvos Iv texo sepinien nan xa tekas.
2CO 11:4 Mabiteni mak vengan xa melele xa titsa te luvosen xil lamei visal xamim, tave ti neta xa naha xa labithiteni usil Iesu misav ni ngan xa xamem di mabithiteni, xamim mukaten tengan muke reitin en. Reitin, melele xa pispisien nae usil Ninin Eo e longeongen hos na Hi misav ni pispisien namem, xamim mubesi xamim vari tang tengan muvuri.
2CO 11:5 Moletin xil ak lakes tasexil ni ‘eloheoh tellep xil.’ E inou natave hokorong ni xil ti.
2CO 11:6 Be reitin xa inou natnasukul kuhi ti usil sexien te sepinien, e natehur kuh kilakilen. E xamem mapisen ni xa kilakilen namem be reitin nggo sexien namem xil e texo holesok sav xil xa di matepol ni melele xa mateti visal xamim.
2CO 11:7 Melele xa natete visal xamim natepol ni nenemien navan tehe tan e natesa longeongen hos na Hi mi xamim texoni sanien tang. Natesa ni temak tengan makila mapet rat xamim vatel longeongen hos ak. E rut xamim lanemi labit pispisien navan xil be neta sav tang vengan xa natasis xamim ti tengan muxal rati ranou. ?Midep xiak? ?Tenamal ti xa natepol ni nenemien navan tehe tan temak? !E‑e, naha xa natepol ni temal tang!
2CO 11:8 E melele xa natepol tetel xamim e hal Korin, moletin xil e sias sav xil di latesa tutouen minou. Io, nggoni ngan xa lehit di natekan ni mani na Kristin sav xil tengan nakila napol vatel xamim.
2CO 11:9 Vengan xa melele xa nateti tetel xamim e natehe terume ni neta ngan, natnapol ni ti vaxeih mi xamim tengan mututou nou ni. Vengan xa Kristin xil e provins te hal Masedonia latemei e latesa naha xa natehe terume ni. E, e melengien xil xa ba ngamu, natnapol ni ti vaxeih mi xamim tengan musa tutouen minou, e nitit ni ngan xa nipol ni imak e melengien sav xil xa ti imei.
2CO 11:10 E melele xil vus xa nihat ti nipus xamim e provins te hal Akea, nabiteni reitin e his Iesu Kristo xa nixulehi tit nisep koai xa natnahur ti neta ra xamim melele xa natepol tetel xamim.
2CO 11:11 E rut xamim lanemi labit di natahur ti tutouen vaxo xamim vengan xa eheien navan tovuol e xamim. !E tave reitin ti! Hi mikila xa eheien navan e xamim mahulong pupu.
2CO 11:12 Inou nixulehi tit nisa longeongen hos na Hi mi moletin xil ixoni sanien tang vengan ieok ti tave nasa mesal mi titsa te luvosen xil tengan ti lisep koai lihit polien nae nggoni polien xa xamem di mapol ni.
2CO 11:13 Ngan xil ak labe eloheoh te luvosen xil tang. Lasing xol xil ni sexien na eloheoh xil na Iesu Kristo tengan mei lapol vatel xamim e ti laluvos xamim.
2CO 11:14 E rinatemanin ni sexien nae xil ti. Vengan xa Temat mun di mising xol xuxus ni xi nggoni ngan xa be masxaxa tei xa minehinen te xeihen na Hi da en.
2CO 11:15 Mak ma rinatemanin ti melele xa di rapusi xa moletin te polien nan xil mun dit laluvos labit labe moletin te polien xil na Hi e sexien nae momal. E, e hoxalite te meulien nae, Hi isa huit polien nae mi xil xa imal ihusil sexien te luvosen nae.
2CO 11:16 Ieok ti tavei xa ti munemi muvit inou natalang. E nasis xamim rilomun xa mumaen nou tengan nisep koai ihe terume tang ixoni ngan xa natalang vuteili.
2CO 11:17 Melele xa di nasep koai ve holesok xil ak, natapol ni ti vahusil sexien xa Suv bit ti nipol ni. E‑e, dit nasepin nggoni moletin tei xa mitalang.
2CO 11:18 E vengan xa titsa te luvosen xil holu di lasep koai nggusil nenemien na moletin xil te ut etan tang, inou mun nisep koai imak.
2CO 11:19 Xamim munemi mubit mube metisou pupu. E mupisen ni xa mube unu xil tang vengan xa mubesi xamim tengan muvur pispisien xil vaxo ngan xil xa latalang.
2CO 11:20 Vengan xa melele xa titsa te luvosen xil mei lapol ni nggeih mi xamim tengan ti muvusil xat nenemien nae, ma mumaen ni tang. Mumaen xil lakan ni holesok namim xil, laling xamim mudi pe hexil, lapet rat xil pe metemim, e laleves xamim.
2CO 11:21 ?Midep xiak? ?Munemi mubit nabe unoun vengan xa matnapol ni ti vaxeih xat xamim vaxoni ngan xa xil di lapol ni? E‑e, natave unoun ti ven. E naha xa titsa te luvosen xil di lasep koai ven, inou mun nisep koai usili ili xil (mukila xa di nasepin nggoni ngan xa lehit natalang tang).
2CO 11:22 ?Midep xiak? ?Xil labit labe Siu xil? Inou mun nabe Siu. ?Xil labit labe mol‑Isrel xil? Inou mun nabe ngan Isrel. ?Xil labit ladi vatimol na Ebraham? Inou mun nade vatimol nan.
2CO 11:23 ?Midep? ?Xil labit labe moletin te polien na Kristo? Inou nabe moletin te polien tei xa bos mak mu mili xil. (!Ei, di nasep koai nggoni ngan xa lehit natalang pupu!) Vengan polien navan xil holu mak mu mili polien nae xil, e lateling nou e nim te xeih melele xil holu mak mu teli xil. Moletin xil latemeas pangas nou teha vuma … nasakras mun navuli, e natehisu ni maten mun melele xil holu.
2CO 11:24 Valim (5), Siu xil latemeas tenbeok ni ao tei xa mekan tetuxoh hanutap tei e hat e le tei mun (39).
2CO 11:25 Vatol (3), moletin xil latehas purun nou ni liei. Vatei, sangas latexov vin nou ni hat xil. Vatol (3), tuturil xa nateta en temerir. E vatei, natesal e mesavuol te tas melengien tevi tei tetel vongien teni mun.
2CO 11:26 Melele xil holu natekakao ve polien na Suv, e, e suse navan xil, natehisu ni melele te xeih xil. Usil suse navan, natekon melele xa natehur xoteh oeisal xil, e natekon pupu melele xa e natehisu mi moletin te kanen xil. Natekon ni he moletin xil xati navan te hal Isrel xa latepol texeih xat nou, e natekon ni he ngan xil mun xa latave Siu xil ti xa latepol texeih xat nou. Di nabisu ni melele te xeih xil melele xa nade taon tei, mu uruvuol, mu e tas mun. E di nalong pangas nou nggo he ngan xil xa di laluvos labit labe tua navan xil e neketen.
2CO 11:27 Nalong pangas nou vengan napol nggeih xa nggeih. Vongien holu natnapat ti. Melele holu mae kekaten del maruruen di tehas pupu ni nou. Melele xil holu eising navan xil tenapin ti, ma masoh di teat pupu ni nou.
2CO 11:28 E tei mun xa mili holesok xil ak, e melengien xil vus dit nanexo pupu ve Kristin xil e sias xil vus.
2CO 11:29 Vengan xa melele xa nalong usil moletin tei xa neketen nan memerou, inou mun nalonge nggoni ngan xa namerou. E melele xa nalonge xa moletin sav xil di lasak ni Kristin tei misavut e neketen nan, tinok minggan pupu ven.
2CO 11:30 Xosxa nisep koai usil nou mi xamim, ma nixulehi tit nisep koai usil holesok xil xa di pisen ni xa namerou tang.
2CO 11:31 Holesok xil vus xa nabit rati mi xamim be reitin. Hi, Tame Iesu Kristo (xa di napet rati vehakut), mikila xa nataluvos xamim ti.
2CO 11:32 Vatei, melele xa natete taon te hal Damaskas, vat na kavmen e rute ak xa suv toto Aretas telingi tesemae ni moletin nan xil tengan liketeh xol vioh te taon tengan lital xat inou.
2CO 11:33 E vengan xa uluk tekan pupu, natemaen tuxoli xil e neketen latese nou natehe ateli tei xa eilep e lateso kital ni nou natexo mesal tei te vioh te taon xa be nesao pupu. Di, latesae ni nou natehe tan. Melele xa natetuxoh tan, natelesae tang tengan ninave ti he vat te kavmen ak.
2CO 12:1 Nitit ni ngan taxa ti nisep koai, tave ti neta xa tatutou ni nou mu mosav xil ti. Nihit rati mi xamim holesok xil xa Hi tepisen ni minou texo metuveen xil.
2CO 12:2 Inou nakil Kristin tei xa da, xa huram hat e le tei (14) ngamu, Hi tehur rati tehe ut nesao, rute xa be nesao mak mu mili momah e hitu xil, rute xa Hi vari tang da en. Natakil ti xa teha tetel tenben mu ninin tang. Hi kestang iaxa mikila.
2CO 12:3 Reitin, nabit rilomun ni xa natakil ti xa moletin ak tehe ut nesao tetel tenben mu ninin tang tehe ut nesao, Hi kestang iaxa mikila.
2CO 12:4 E moletin ak, latehur rati tehe ut nesao, rute xa bos xa bos. E inggak, xi miteong ni holesok xil xa moletin xil te ut etan lasakras lasep usili.
2CO 12:5 Mak, ma nisep koai usil moletin ak. E, e rin navan, nisep koai usil holesok xil xa di pisen ni xa namerou tang.
2CO 12:6 E xosxa nihit nisep koai ve holesok xil xa di napol ni, ma natasep talang ti vengan xa holesok xil ak be reitin. E ninapol ni ti vengan ieok ti tavei xa moletin xil mei lisa his tova xa vahe eilep minou ve sepkoaien navan xil. Ihos mak mu xa linem usil holesok xil xa di lapus nou di napol ni e di lalong nou nabiteni.
2CO 12:7 E tengan ninasep koai ti ve holesok hos xil xa natepusi texo metuveen xil ak, Hi tesa longpangasien tei temei e tenbeok xa nggoni sanut aoven xil xa temavul teti nga tang e hilbeok. Reitin, ngan ak di misak ni nou nalong pangas nou vehakut nggoni ngan xa neta tei na Temat de nou tengan vasak ni nou ninasep koai ti nave holu.
2CO 12:8 Vatol, natetakes Hi tengan vahur rati vahe reling nou.
2CO 12:9 E xi bit rilomun ni minou bit, “E‑e, ninahur rati ti ra xouk. E nitutou ni xouk ve eheien hos navan. Ngan ak ipin mi xouk. Vengan xa melele xa omerou, di pisen xeihen navan mak mu.” Mak, ma nisep koai ihe holu mu itel sien ve merouen navan. Vengan, imak, ma xeihen na Kristo mei ite meulien navan.
2CO 12:10 Ma, vengan xa nakila xa di nanggur sakpurunien xil ak ve his Iesu Kristo, melele xa moletin xil ti liseputut minou, ninalonge ti nasa ve merouen navan. Ninanexo ti melele xa moletin xil ti lipol ni ixeih minou, ti lisak purun nou, e lisa longpangasien minou. Ninanexo ti vengan xa nakila xa melele xa namerou, e melele nen ak vari, xeihen na Kristo bemei di pol nggeih mak mu nggo nou.
2CO 12:11 Melele xa di nasep koai mak, di nasep talang tang. E xamim vari iaxa musak ni nou napol ni. Vahit vahe xamim iaxa ti musep koai venou, vengan xa natave hokorong ti ni titsa te luvosen xil xa di lakes xil ni ‘eloheoh tellep xil.’ E tave ti neta xa inou nabe moletin votei tei tang, nabe eloheoh na Iesu Kristo reitin.
2CO 12:12 Melele xa natete visal xamim, tave ti neta xa natehisu ni melele te xeih xil, dit natepol. Reitin, natepol ni merekel xil holu e simeleleen sav xil xa tepisen ni xa nabe eloheoh tei reitin.
2CO 12:13 ?Midep xiak? ?Naha vari iaxa natnapol ni ti vatel xamim xa natepol ni mi moletin xil e sias sav xil? Neta tei takes iaxa natnapol ni ti. Natnasis xamim ti tengan musa ti mani mei vatutou ni nou. ?Mak, ma veneh vari iaxa di mubiteni xa natepol tesa mi xamim?
2CO 12:14 Muteong kuhi. Di nabue xat nou tengan mei nisao ni xamim vatei mun xa ihe vatol nen. E melele nen ak mun, ninasis xamim ti tengan mei mututou ni nou. Vengan ieok ti tavei holesok namim xil. E ieok bei tengan musa xamim vari tang minou. Vengan xa nalonge nggoni ngan xa mube horamue navan xil. E xil lataso viton holesok nae xil ti tengan vatutou ni tamexil e ninexil. E be tamexil e ninexil iaxa di laso viton holesok tengan vatutou ni nae xil.
2CO 12:15 Nabesi nou holu tengan nisa holesok navan xil e nisa meulien tevi navan mun tengan itutou ni xamim. ?E xosxa eheien navan mi xamim mahulong pupu, ma veneh iaxa eheien namim minou hokorong mak?
2CO 12:16 Xamim vus mukila xa natnaleh ti neta ra xamim. E tave ti neta xa mak, titsa te luvosen xil di laseputut ni inou labit, “Pol teluvos xir e di telihi nenemien nar texo sepinien xil xa mikas.”
2CO 12:17 ?Natepol ni tetep? Ngan xil xa natesil xil tengan hat lavat lapus xamim latnasak pisi ti tengan laleh holesok namim vaxo suse te luvosen.
2CO 12:18 Inou natesis Taetas tengan vahat vasao ni xamim vatel tua tei e neketen. E Taetas tenaluvos xamim ti tengan valeh holesok namim. E nenemien e sexien namel be tei takes.
2CO 12:19 ?Midep xiak? ?Xamim munemi mubit holesok xil vus xa di masepin ni e uvei ak di masepin ni tengan vasep xol rin namem? !E‑e, tamak ti! Tuxoli e hinoxoli xil, pe met Hi, xamem xa mabisti del xat Iesu Kristo di mabiteni reitin e melele xa mabiteni xa holesok xil vus xa di mapol ni, mapol ni tengan vatutou ni xamim.
2CO 12:20 Uluk mikan xa melele xa nihat nipus rilomun ni xamim, ninakameti ti xa munaxoni naha xa ieok bei. Isa pupu xosxa nikameti xa sexien namim xil taviles ti, e xamim mun munakameti xa namei del xat ekaten. Uluk mikan xa ninakamet ngongoren, eluen, ekaten, sepututen, luvosen, koaien, tetasilen, nenemien namim napolu ni xamim, e ti muketeh nasa ni xamim mun tang.
2CO 12:21 Reitin, uluk mikan xa melele xa nitilomun ve xamim, Hi navan napol ni nou ninave unoun pe metemim e ninalonge nasa vengan xa xamim holu lataviles ti mu ra tesaen nae xil. Reitin, uluk mikan xa ninakameti xa mutaviles ti mu ra sexien xil xa be muis, e dit mupat del ngan xil xa mutateli ti vatel xil, e dit mupol ni tesaen sav xil del tenbemim xa pisen ni xa unounen namim tovuol.
2CO 13:1 Vanuvei Eo di biteni bit, “Melele xa moletin tei biteni xa moletin sav tei pol misa, moletin lu mu tol xa latepusi iaxa latimei latihiteni xa be reitin xa tepol ni. Ti, lisa pangasien mini.” E vengan xa ihe vatol xa nimei nisao ni xamim, nimei tengan nipus reitinen te sexien namim xil e nisa pangasien mi xamim.
2CO 13:2 Melele xa natemei natepus xamim tehe valu, natesel xat xamim xa ninasa ti mun mesal mi ngan xil xa di lapol misa. E taxeak mun, tave ti neta xa natara ti visal xamim, ieok bei xa nisa selxatien mun mi xil. Xosxa nitilomun ve xamim, nabiteni reitin xa nisa pangasien mi ngan xil xa di latepol tesa tetiamu, e langgulehi dit lapol ni taxeak.
2CO 13:3 Vengan xa xamim mubit mupusi xa be reitin xa Iesu Kristo di misepin nggo inou, e, nave nousav ti, mupusi sung. Melele xa nimei, munapus ti mun merouen navan, e mupus xeihen xa Iesu Kristo tesa ni minou tengan nisa pangasien mi xamim.
2CO 13:4 Be reitin xa moletin xil holu latehiteni xa Iesu Kristo tepisen merouen nan melele xa lateti xati tete eivave e temat. E melele xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten e mei meul xosali, ngan ak pisen xeihen na Hi. Nggo rin ak, xamem mun xa di mapol mini mamerou tang. E melele xa muhat mupus xamim tengan mulepis tesaen xil namim, xamim mupus ti sung xeihen na Hi xa mangguri e hise Iesu Kristo.
2CO 13:5 Bos xa xamim kekes iketeh ilepis meulien nan tengan ipus kila xa neketen nan e Iesu Kristo be reitin mu tave reitin ti. Reitin, bos xa musak pis neketen namim. Isa pupu xosxa mukameti xa di muluvos e neketen namim.
2CO 13:6 E xosxa mukameti xa neketen namim be reitin, ma ipisen ni xa polien xa matepol ni tetel xamim nggoni eloheoh xil na Iesu Kristo be reitin. E ipisen ni mun xa matnaluvos xamim ti.
2CO 13:7 Xamem masis Hi tengan itutou ni xamim e munapol ni ti mun tesaen. Matasis ti vamak tengan vapisen ni xa polien namem bos, e vengan xa iemem bei tengan sexien namim imal tevi. Mak, ma tave ti neta xa rut moletin ngan xil labit mapol ni neta xa tamal ti pe metemim, bos tengan xamim mupol ni neta xa imal.
2CO 13:8 E naha xa di mapol ni, mapol ni tengan vapisen reitinen na Hi, e masakras mapol ni ti neta xa tahusil xat reitinen nan ti.
2CO 13:9 Mak iaxa, neta sav xosxa rut moletin ngan xil di labiteni xa xamem mamerou tang, e mabesi xamem melele xa mapusi xa xamim di musoh nggeih e neketen namim. Ma masis tengan xamim mei mumese e sexien namim xil vus.
2CO 13:10 Ma, di nadis selxatien xil ak bat mi xamim melele xa nade sotin tamu ra xamim. Imak, ma melele xa nitilomun nihat nipus xamim, ninasa ti mun pangasien mi xamim natel xeihen xa Hi Suv tesa ni minou. Vengan xi tesa xeihen ak minou tengan ti nipet rat xamim ixo en, tave tengan ti xa namu len xamim muve tan.
2CO 13:11 Tuxoli e hinoxoli hos xil, di nasa selxatien kor xil ak mi xamim: muling kuh holesok xil, muhusil kuh selxatien xil navan, nenemien namim ihe tei takes, e mutit e tomat itel xamim mun tang. Imak, ma Hi te eheien e te tomat iti mi xamim.
2CO 13:12 Mupo xat xamim itel eheien na Hi.
2CO 13:13 E moletin xil vus na Hi inggak labit ‘bos makoe’ bat mi xamim.
2CO 13:14 Eheien hos na Suv Iesu Kristo, eheien na Hi, e vitueien na Ninin Eo iti mi xamim vus.
GAL 1:1 Inou, eloheoh Pol, del Kristin xil e rute ak di masa uvei ak mi xamim, Kristin xil te sias xil e provins te hal Kalesia. E tave vanut moletin xil ti xa latehosei inou tengan nihe eloheoh tei, mu tengan hat nisepin mi xamim. E be Iesu Kristo xal Hi Tamer, xa tesak ni temea rilomun ra maten, iaxa lutehosei inou tengan mei nihe eloheoh nalu.
GAL 1:3 Nasis tengan eheien hos e tomat na Hi Tamer e Suv Iesu Kristo iti mi xamim.
GAL 1:4 Iesu temaen rat meulien nan e temat ve tesaen nar xil. E tepol ni temak tehusil nenemien na Hi tengan vasak ni xir rameluv ra holesok xil xa misa te xosali ak.
GAL 1:5 Hi be eilep pupu e momal tengan ripet rat hisen ihe nesao ha vuma … hoxalite teni ihe tovuol. Reitin.
GAL 1:6 Inou natemanin melele xa nalongeong ni xa di mustokovein Hi xa tepisen eheien hos nan mi xamim ve naha xa Iesu Kristo tepol ni, e xa tekes xamim mei mube nan. Reitin, di mustokovein ni e di mubiles munggusil xat longeongen sav tei.
GAL 1:7 E naha xa di munggusili tave longeongen hos ti mun. Vengan xa rut Siu xil iexil bei tengan lihiles reitinen te longeongen hos usil Iesu Kristo mei ihe neta sav tang. E lasak ni nenemien namim di pol lualu usili.
GAL 1:8 E inou nabiteni reitin mi xamim xa xosxa moletin tei ihat mi xamim e ihithiten longeongen sav tei xa isav ni ngan xa xamem matehithiteni mi xamim ngamu, ma pangasien xa Hi isa ni mini ihe eilep e hoxalite teni ihe tovuol. !Reitin, tave ti neta xosxa xi be eloheoh sav tei, mu masxaxa tei te ut nesao vari, xosxa longeongen nan isav ni ngan xa mutehuri ngamu, ma xi ihe Upang xa misakras vavus vatova!
GAL 1:10 Xamim mulong kila nggo sepinien te xeih navan xil ak xa natasak pisi ti tengan nasak ni moletin xil mei lavesi xil venou. E ieok bei pupu tengan Hi tang ihesi xi venou. Vengan xosxa di nasak pisi tengan napol ni moletin xil tang lavesi xil venou, nggoni ngan xa rut moletin xil di labiteni, nasakras mun name moletin te polien na Iesu Kristo.
GAL 1:11 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei tengan mukila xa longeongen hos xa natehithiteni mi xamim tenaxo nenemien na moletin xil ti.
GAL 1:12 Vengan longeongen hos ak, natnahuri ti tenaxo moletin tova mu tenaxo pispisien na mosav. E tehe Iesu Kristo vari tang iaxa tesep kil longeongen hos ak minou.
GAL 1:13 Xamim mutelonge xa, tetiamu, natehusil xat pupu ni rae xil na Siu xil. Ngan ak be reitin. E melele nen ak, natehe elu mi Kristin xil. Natehas purun xil hao, e natesak pisi tengan namu len Sias na Hi.
GAL 1:14 Natesa nou tengan namur sen pispisien xil na Siu xil. E kilakilen navan teli moletin holu xa huram nae tehe eilep mu teli navan. E natesak pisi tengan namusil vuol ni sexien xil xa avu namem xil tetiamu latesa ni mi xamem.
GAL 1:15 E natnakil ti xa, tetiamu ni melele xa latepes nou, Hi tehesi xi tengan vahosei nou. Io, vengan xa eheien hos nan mahulong, xi tekes inou e tepisen Natneli minou. Tepol ni temak tengan ha nihithiten longeongen hos usili mi ngan xil xa latave Siu xil ti. E melele xa tepisen Natneli minou, natnava ti tengan nasis moletin sav tova mei vapispisi minou usili.
GAL 1:17 E natnave Serusalem ti tengan ha nasepin vatel ngan xil xa mei latehe eloheoh xil tetiamu ni nou. E natemea, natehe uruvuol te kantri te hal Arebia. E tetutou ni, natetilomun natehe taon te hal Damaskas.
GAL 1:18 Di, melele xa huram tol mei tetavi, nateha sung e hal Serusalem tengan nasao ni Pita, e nateta tetela wik lu tang.
GAL 1:19 E natepus elda Temis, tua na Suv Iesu. E eloheoh sav xil, natnapus xil ti. Xil latnapispisi ti minou usil longeongen hos xa nangguri.
GAL 1:20 Naha xa di nadisi mi xamim be reitin, nataluvos xamim ti.
GAL 1:21 Di, natehe provins xalu te hal Siria xal Silisia.
GAL 1:22 E Kristin xil te sias xil e provins te hal Sudea latnapus kil nou ti mu.
GAL 1:23 Xil latelongeong ni sepinien usil nou tang xa tehit, “Moletin xa temei tengan vasak purun ngan xil xa laneket e Iesu, meulien nan biles ngamu. E taxeak, xi di bithiten longeongen hos xa, tetiamu, di tesak pisi tengan vahu len ni.”
GAL 1:24 E melele xa latelonge temak, latepet rat his Hi ve naha xa tepol ni e meulien navan.
GAL 2:1 Huram hat e le tei (14) mei tetavi, e nateha mun e taon te hal Serusalem tetel Banabas. E Taetas mun tehusil xamel.
GAL 2:2 Natehe Serusalem texoni ngan xa Hi tepisen ni minou tengan nipol ni. E melele xa natetuxoh Serusalem, natetotan tetel ngan xil kestang xa lateling xil latehe vat xil te sias. E natehit mesen longeongen hos xa natehithiteni mi ngan xil xa latave Siu ti. Ieok tehei tengan vat xil ak lalong kila e lamae en. Vengan ieok ti tavei xil lapol ni polien navan mei vahe neta sav tang.
GAL 2:3 E melele xa vat xil latelong sepinien navan xil, latemae en xa moletin xil mei lamal pe met Hi nggo suse te neketen nae e taxo ti suse te vexahu. E xil lapus kila xa Taetas, xa tehusil nou, be tua nae e neketen, tave ti neta xa xi be ngan Kris xa tave vexahu ti. Vat xil ak te sias latnapol ni ti tenaxeih mini tengan vahe vexahu.
GAL 2:4 E, e melele nen ak, rut moletin xil xa di lateluvos latehit labe Kristin latemos xuxus e totanen namem. Xil latemei tengan lalong xuxus ni rin xa nabit xir, Kristin xil xa raneket e Iesu Kristo, rameluv ra rae xil na Siu xil. Vengan iexil tehei tengan lixeih xat xir rihusil xat rae na Siu xil e mei rihe slev xil teni.
GAL 2:5 E xamem matnamae ti vari e nenemien nae xa tehit Kristin xil vus lihusil xat rae xil na Mosis ixoni ngan xa labe Siu xil. Matesoh texeih e reitinen te longeongen hos xa di matepispisi ni mi xamim tengan mukila tamu muling neketen namim en e muhusili.
GAL 2:6 E melele xa natesepin tetel ngan xil ak xa latepus xil texoni ngan xa latehe vat xil te sias, natepusi xa latesakras lasorin ni ti neta mun vatel pispisien xil xa di natehithiteni mi moletin xil. E neta sav xa mak, inou nabit ninakil ti xosxa moletin xil di lapet rat his vat xil ak be nesao, vengan xa moletin tovuol vahe nesao mu vahe etan mu pe met Hi.
GAL 2:7 Reitin, vat xil ak latasorin ni ti neta mun vatel pispisien xil navan, e latepus kila xa Hi tehosei nou tengan ha nisa longeongen hos nan mi ngan xil xa latave Siu ti. Reitin, tehosei inou e vatit sexien xa tehosei Pita mun tengan vasa longeongen hos nan mi Siu xil.
GAL 2:8 Vat xil lapus kila xa Pita be eloheoh na Hi mi Siu xil nggo xeihen xa Hi di misa ni mini tengan vapol vatel xil. E nggo vatit suse ak, latepus kila xa Hi di misa xeihen minou tengan nakila napol vatel ngan xil xa latave Siu xil ti vaxoni eloheoh nan mi xil.
GAL 2:9 Reitin, melele xa Temis, Pita tetel Sion, xa latbe seteman xil te sias e hal Serusalem, lattelong usili xa Hi tepisen eheien hos minou e rin xa di duxol xat polien navan del ngan xil xa latave Siu ti, latehur pilei xamel Banabas tetel hexil metu te vitueien. Latehesi xil tengan ha muxulehi mupol itel ngan xil xa latave Siu ti, e xil ti lixulehi lipol itel Siu xil.
GAL 2:10 Neta tei takes iaxa lattesis xamem tengan ti mupol ni tengan ti musa tutouen mi Kristin xil te hal Serusalem xa holesok nae tovuol. E natehesi nou melele xa natelonge, vengan xa teti nenemien navan ngamu tengan nipol ni.
GAL 2:11 E, vatei, Pita temei tengan vasao ni xamem e taon te hal Antiok. E melele xa bemei, xi teanien vituei tetel ngan xil xa latave Siu xil ti. Di, elda Temis tesil rut Siu xil latemei latepus xamem e Antiok. Xil ladi e vanut Kristin xil xa lanemi labit moletin xil vus lihe vexahu mu tengan mei limal pe met Hi. E melele xa moletin xil ak latemei, Pita tehiles e tenamos ti mun e ngan xil xa latave Siu xil ti. Reitin, tenaxanien vituei ti mun tetel xil vengan ulin tekan xa Siu xil ak linanem nasa ni. Ma melele natepusi xa sexien nan tehiles temak, natevul xati pe met Kristin sav xil.
GAL 2:13 E melele xa Kristin sav xil te hal Antiok xa labe Siu latepus sexien na Pita, xil mun latehusil luvosen ak e latepol texoni. E Banabas mun tang iaxa tetam ras suse nan e tepol ni texoni xil.
GAL 2:14 E melele xa natepusi xa sexien xa Siu xil ak latepol ni tenamal ti e tenahusil kuh reitinen te longeongen hos nar ti, natesepin mi Pita pe metexil natehit, “Tua navan, xouk obe Siu tei, e vatei, obesi xouk tengan ostokovein rae xil na Siu xil vati. Reitin, di ongganien vituei e opol ni rut sexien xil nggoni ngan xa di omos e ngan xil xa latave Siu ti. ?Mak, ma taxeak, veneh ma di obiles nenemien nam tengan oxeih xat ngan xil ak xa latave Siu ti tengan ti lihusil xat sexien na Siu xil, sexien xil xa xouk vari di ostokovein ni?” Reitin, natesepin temak mini.
GAL 2:15 ?Ma midep e rin namim, Siu xil? Be reitin xa ratehe Siu ngamu melele xa latepes xir. E ratepus ngan xil xa latave Siu ti xa latahusil rae nar xil ti texoni ngan xa latehe moletin tesa xil pe met Hi.
GAL 2:16 E neta sav xa temak, xir vus rakila sung xa moletin tovuol mei vamal pe met Hi vaxo suse xa di nggusil xat kuh rae xil vus na Siu xil. E rakila sung xa moletin xil vus lakila mei lamal pe met Hi melele xa laling neketen nae e Iesu Kristo, e tave ti vengan xa di ranggusil xat rae na Siu xil.
GAL 2:17 Ma melele xa di rabiteni xa Kristo kestang mikila vasak ni xir mei ramal pe met Hi, di rapisen ni xa rapus kila xa rabe moletin tesa xil nggoni ngan taxa rabe ngan xil xa latave Siu ti. ?Ma midep, be Kristo iaxa di misak ni xir mei rabe moletin tesa xil? !E‑e, tamak ti!
GAL 2:18 E vahit natilomun namusil xat rae xil na Siu xil xa natestokovein ni e natehu lelen ni ngamu, e napispisi mi mosav xil mun tengan lavusili, ma vahe reitin xa name moletin tesa tei xa di nanggur xoteh rae xil na Hi. E natapol ni ti vamak.
GAL 2:19 Vengan melele xa natepus kila xa nasakras vari mei namal pe met Hi vaxo rae xil na Siu xil, Hi tehur meulien matu navan xa natehusil xat kuh rae xil na Siu xil en, e xi teti xati tete eivave tetel Iesu Kristo. E melele nen ak, meulien matu navan temat, e rae xil labe neta sav tang minou. E Hi tepol ni temak minou tengan nakila nameul e napet rat xi tang vatel meulien hu navan.
GAL 2:20 Misak ni, tave nou ti mun xa nameul, e be Ninin na Iesu Kristo iaxa di meul de nou. Ma, taxeak, holesok xil vus xa di napol ni del veok, di napol ni del neketen e Nat Hi. Xi iaxa ien bei nou e temaen xoteh meulien nan temat tengan vahinat nou.
GAL 2:21 Inou nakila xa Hi di pus xir ramal vengan xa eheien hos nan mahulong. Misak ni, ninasak pisi ti mun tengan nasoh e momalen navan vaxo suse te rae xil vengan, xosxa imak, ma ipisen ni xa di nake neta sav tang e sanien eo xa xi di misa ni minou nggo Kristo nggusil eheien hos nan. Vengan, vahit moletin tei mikila mei vamal vaxo rae xil na Siu xil kestang, vaxoni ngan xa rut Siu xil di labiteni, ma Iesu Kristo temat votei tang. E rakila xa ngan ak tave reitin ti.
GAL 3:1 O mol‑Kalesia xil, sexien namim xil di pisen ni xa mube unu xil tang. ?Veneh ma mutemaen moletin xil mei latesep luvos xamim tetel sepinien xa bit ti muhusil xat rae xil na Siu xil tengan mei muve Kristin xil reitin pe met Hi? Vengan, pe metemim, inou natehit kila xa tetep iaxa Iesu Kristo temat e eivave.
GAL 3:2 Ma muhit kila minou li. ?Hi tesa Ninin Eo mi xamim vengan xa mutehusil xat kuh rae na Siu xil? E‑e. Tesa Ninin Eo mi xamim vengan xa muteneket e longeongen hos usil Kristo.
GAL 3:3 ?Misak ni, veneh ma di mupol ni sexien na unu xil? Vengan, tetiamu, muteka rohon e suse te neketen namim texo xeihen na Ninin Eo. E taxeak, di musak pisi tengan mutuxoh hoxalite te suse ak vaxo xeihen namim tang.
GAL 3:4 Xosxa muhiles ra suse te neketen xa be reitin, ma sakpurunien xil xa mutehuri ngamu ve neketen namim, mutehur votei ni tang.
GAL 3:5 E melele xa Hi tesa Ninin Eo mi xamim e tepol ni merekel xil mi xamim, tenapol ni ti vengan xa mutehusil xat kuh rae na Siu xil. Tepol ni vengan xa mutelong longeongen hos usil Iesu Kristo e muteling neketen namim en.
GAL 3:6 Rakila xa ngan ak be reitin vengan xa nggoni ngan xa Vanuvei Eo tehiteni usil Ebraham tehit, “Ebraham miling neketen nan e hitxatien na Iahova. Ma ve rin ak, Iahova besi xi ven e pus meulien nan momal pe meten.”
GAL 3:7 Ma bos xa mukila xa be ngan xil xa di laneket iaxa labe vatimol xati na Ebraham.
GAL 3:8 E Hi teling xati ngamu tengan vapol ni suse taxa ngan xil xa latave Siu ti likila mei limal pe meten ixo neketen. Longeongen hos ak, Hi tehit lelen ni mi Ebraham tetiamu tehit, “E xouk uhe suse te tuxolxatien navan iha mi moletin xil te vatimol xil vus te ut etan.”
GAL 3:9 Ve rin ak, tuxolxatien na Hi di mi ngan xil vus xa di langgur neketen nggoni ngan xa Ebraham tehuri.
GAL 3:10 E halesil tei iti mi ngan xil vus xa di lasak pisi tengan lavusil xat rae xil na Siu xil tengan mei lamal pe met Hi. Vengan xa Vanuvei Eo na Hi di biteni bit, “Halesil iti mi ngan xil vus xa latapol sen holesok xil vus ti xa latetis xati e rae xil na Mosis.”
GAL 3:11 Rakila xa moletin tovuol mikila mei vamal pe met Hi vaxo rae xil ak vengan ralonge xa, “Ngan xil xa di langgusil Hi del neketen, xil lamal pe meten.”
GAL 3:12 E ngan xil xa lasak pisi tengan mei lamal vaxo suse te rae xil, xil latahusil ti mun suse te neketen. E suse xa ladi en nggeih. Ngan ak nggoni ngan xa sepinien na Hi di biteni xa bit, “Moletin xa di misa xi tengan ipol ni rae xil na Hi, ma xi ipol sen xil vus.”
GAL 3:13 E neta sav xa halesil di bemei mi ngan xil vus xa latapol sen rae xil na Hi ti, Iesu Kristo misak ni xir rameluv ra longpangasien te halesil ak. Vengan xa xi iaxa tehur sen longpangasien te halesil nar texoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Halesil di e moletin xa mat e di murur de vatiei tei.”
GAL 3:14 Misak ni, nggo naha xa Iesu Kristo tepol ni, tuxolxatien xa Hi tehit xati mi Ebraham mikila vamei mun mi ngan xil xa latave Siu ti. Reitin, Iesu tehur longpangasien nar tengan rakila ravur Ninin Eo vaxo suse te neketen. Ngan ak be Ninin Eo xa xi tehit xati tengan isa ni mi moletin nan xil.
GAL 3:15 Tuxoli e hinoxoli xil e neketen, nihit kil nenemien ak mi xamim ixo sexien tei e meulien nar. Melele xa moletin lu lumae e lingxatien tei, xalu lupol ni hitxatien te xeih tetel xalu. Di, ludis xati e luling hisealu di en. E melele xa luteli bus, moletin sav mun misakras vaso rin ni sepinien tova mun vatela, mu vasak ni mei vahe neta sav tang.
GAL 3:16 E, nggoni ngan ak, melele xa Hi tepol ni hitxatien te xeih nan tetel Ebraham, tepol ni mun tetel “ngan xa istal ixo en.” Vanuvei Eo taviteni ti vahit tepol ni tetel “ngan xil xa listal lixo en.” Vengan melele xa bit “ngan xa istal ixo en,” di misep usil moletin tei takes. E moletin ak be Iesu Kristo.
GAL 3:17 Di nasep usil hitxatien te xeih ak tengan vapisen ni mi xamim xa rae xil xa Mosis tesa ni mi Siu xil tenasak ni ti hitxatien te xeih xa Hi tepol ni tetel Ebraham mei tehe neta sav tang. E‑e, tenamak ti. Vengan Hi tepol ni hitxatien te xeih nan tetel Ebraham tetiamu ni melele xa tesa rae nan mi xil. Reitin, huram handred hat e hanutap tei e he xalu mun (430) tetavi, e Hi tesa rae xil ak mi Mosis sung. E rae xil ak misakras vasak ni hitxatien tetiamu mei vahe neta sav tang.
GAL 3:18 Tuxolxatien xa Hi tehit xati tengan isa ni mi Ebraham tehe sanien tei tang. Xi tenahur ti vengan xa tepol sen rae xil na Hi. Vengan, vahit moletin tei mikila vahur tuxolxatien ak vaxo suse sav te rae xil, ma vapol ni hitxatien na Hi mei vahe neta sav tang. E rakila xa tuxolxatien xa Ebraham tehuri texo hitxatien na Hi tehe sanien tei tang.
GAL 3:19 ?Xosxa moletin xil mei lamal pe met Hi nggo neketen tang, veneh ma Hi tesa rae xil mi moletin nan xil? Hi tesa rae xil ak mi mol‑Isrel xil vengan xa di latepol ni tesaen vehakut. E tesa rae xil ak tengan lipus kil tesaen nae xil ituxoh melele xa “ngan xa istal” ixo Ebraham imei, ngan xa Hi tehit xati mini. E rae xil, Hi tesa ni mi masxaxa xil xa latehit mesen ni mi Mosis tengan xi iaxa ikila ihit mesen ni mi mol‑Isrel xil ixoni ngan xa xi be vulonge Hi.
GAL 3:20 Melele xa Hi tesa rae nan xil mi mol‑Isrel xil, tesa ni mi xil texo Mosis tang. E melele xa tepol ni hitxatien te xeih nan tetel Ebraham, Hi vari tang tepol ni. Ma, ngan ak pisen ni mi xir xa hitxatien te xeih nan tehe eilep mak mu teli rae xil xa tesa ni texo Mosis.
GAL 3:21 Vahit moletin tei vahiteni vahit, “Xosxa mak, ma Hi di biles nenemien nan. Vengan xa, tetiamu, tesa hitxatien nan, e tetutou sung, tesa rae nan xil.” E‑e, tamak ti. Vengan vahit vahe reitin xa rae xil ladi xa lakila lasa meulien mi xir, ma lakila mun lasak ni xir ramal pe met Hi. E rae xil lasakras lasa meulien mu lapol ni xir mei ramal.
GAL 3:22 E Vanuvei Eo na Hi di biteni xa moletin xil vus te ut etan ladi e nim te xeih te tesaen, e lasakras lalong xat rae nan xil. Hi tepol ni temak tengan iteh meulien e ngan xil vus xa di laling neketen nae e Iesu Kristo vaxoni ngan xa tehit xati.
GAL 3:23 Melele xa Kristo tenamei ti mu, xamem, Siu xil, mateti e nim te xeih te tesaen ak, e rae namem xil vari iaxa di lateketeh xol xamem. Di, e melele xa momal, Hi tepisen kila xa moletin tei mikila ha ven vamase ra nim te xeih ak vaxo suse te neketen.
GAL 3:24 Misak ni, Hi tesa rae ak tengan valaxat kuh xamem e vapisen suse xa momal mi xamem ba duxoh melele xa Kristo mei mistal e misak ni ngan xil xa laneket en mei lamal pe meten.
GAL 3:25 E vengan xa Kristo temei ngamu, xamem, Siu xil, xa maling neketen namem en ngamu munati ti mun pe rae ak.
GAL 3:26 E xamim vus xa muling neketen namim e Iesu Kristo mube horamue na Hi reitin.
GAL 3:27 Vengan melele xa labaptaes ni xamim e his Iesu Kristo, tepisen ni xa mutehisti tetel Kristo e mutehur meulien hu texoni ngan xa mutesing ni eising hu tei.
GAL 3:28 Misak ni, tave ti mun neta xosxa moletin be Siu tei mu tave Siu ti, meluv mu be slev tei xa de pe he moletin sav, mu be tiramue mu atou. Reitin, tave ti neta vengan xa xamim vus mubisti del Iesu Kristo ngamu e mei mube vanut moletin tei takes.
GAL 3:29 Misak ni, melele xa mubisti del Iesu Kristo, mei mube horamue xil na Ebraham, e muhur tuxolxatien xil xa Hi tehit xati tetiamu mini.
GAL 4:1 Tengan nihit kila mi xamim, nihiteni imak. E nim tei, horamue tei mikila xa, e melengien tei xa ti imei, holesok xil xa di e he tamen mei ihe nan. E neta sav xa mak, melele xa be horamue tamu, xi tahur ti xeihen e tim sa tamen nggoni ngan xa xi be slev tei tang.
GAL 4:2 Holesok xil xa di he tamen, moletin sav xil ti lilaxati ha ituxoh melele xa tamen teling xati tengan mei ihe he horamue nan.
GAL 4:3 Ngan ak nggoni xir tang. Melele xa ratahur ti mu neketen, texoni ngan taxa ratehe xil tamu, e ratehusil xat sexien e rae xil te ut etan. E rae xil ak di lateketeh xol sexien nar xil texoni ngan xa ratehe slev xil tang teni.
GAL 4:4 E, e melengien xati xa Hi teling xati ngamu tengan istal en, xi tesil Natneli temei e ut etan texo atou tei. Xi tepot tehe Siu tei xa tete pe rae na Siu xil.
GAL 4:5 Hi tesila tengan isak ni xir xa radi pe rae xil mei rimeluv ra ni. E misak ni xir rameluv tengan rikila rihur tuxolxatien xil vus xa Hi tehit xati tengan isa ni mi horamue nan xil.
GAL 4:6 E vengan xa xamim mube horamue xil na Hi ngamu, xi tesa Ninin na Natneli temei teti e tinemim. E Ninin Eo xa di pisen ni xa mube nan reitin di mikes Hi e rin namim bit, “Tata, tata navan li.”
GAL 4:7 Misak ni, xamim munave slev ti mu. E mube nat Hi reitin. E ti muhur tuxolxatien xil vus xa xi teling xati tengan horamue nan xil ti lihuri.
GAL 4:8 Melele xa xamim, mol‑Kalesia xil, mutnakil ti mu Hi, mutehe slev na hi xil xa latapin ti tengan moletin xil ti lakes xil ni hi e ti lamot mi xil.
GAL 4:9 E, taxeak, mei mukil Hi reitin. E xos ihos mak mu tengan nihiteni xa Hi mei mikil xamim. ?Misak ni, veneh ma iemim bei tengan muviles e muvusil rilomun ni rae xil te ut etan e sexien votei xil xa lasakras lateh meulien e xamim? ?Veneh ma iemim bei tengan mei muve slev xil teni vatei mun?
GAL 4:10 Nalongeong ni xa di mungguxou kuhi ve melengien eo e wik xil, e aveti xil, e e huram xil mun nggoni ngan xa Siu xil tang di lapol ni vengan xa di munemi xa isak ni xamim mei mumal mu pe met Hi.
GAL 4:11 Uluk mikan xa holesok xil vus xa natepispisi ni mi xamim e natepol ni mi xamim mei nahe neta sav tang.
GAL 4:12 Ma nadakes xamim, tuxoli xil e neketen, tengan mei muxoni nou xa nameluv ra xeihen te rae xil. E munem xati xa melele xa natemei ve xamim tetiamu, melele xa mutnahusil rae xil na Siu xil ti mu, inou mei natexoni xamim tang. Melele xa natemei kokot mi xamim, mutepol ni tehos minou.
GAL 4:13 Munem xati xa natemei e provins te hal Kalesia vengan xa mesien tei di tehas purun tenbeok. E, ve rin ak, natehithiten longeongen hos mi xamim.
GAL 4:14 E neta sav xa mesien navan tepol ni texeih mi xamim xa mutelaxat kuh inou, mutnapurun nou ti e mutnasin inou ti. Mutehur pilei nou texoni ngan xa natehe masxaxa tei na Hi, mu texoni natehe Iesu Kristo vari.
GAL 4:15 E melele nen ak iemim tehei pupu tengan mututou ni nou. Nanem xati xa mutevue xat xamim tengan muvur rat metemim tengan musa ni minou xosxa sexien ak mikila vatutou ni nou. ?E eheien xa mutepisen ni minou ba xave?
GAL 4:16 ?Midep, mei nabe elu mi xamim vengan xa di nabit reitinen na Hi mi xamim?
GAL 4:17 Siu xil ak xa di langgusil rae xil, lamei e lapol ni nggoni ngan xa di lapet rat xamim. E latapol ni ti tengan vatutou ni xamim. E‑e. Iexil bei tengan lapol ni xamim mei muhe elu mi nou xa di nanggusil xat reitinen tengan xamim iaxa mukila mupet rat xil mak mu e nenemien namim.
GAL 4:18 Sexien xa moletin tei di pet rat mosav be sexien hos tei xosxa di nggusil nenemien xa bos. Ngan ak reitin vehakut e tave melele kestang xa nadi visal xamim.
GAL 4:19 Eheien navan de xamim nggoni ngan xa mube natuxoli xil. E xosali, di nalong pangas inou ve xamim vatei mun nggoni ngan xa nabe ninemim. Vengan nggoni ngan xa maruk di pangas ve xamim ha ituxoh melele xa huit sexien na Kristo mei istal e meulien namim.
GAL 4:20 Ieok bei pupu ni xa ha nite visal xamim tengan nakila namiles selxatien te xeih navan mei vahe sepinien hos. E di nasepin mak mi xamim vengan xa di nanexo pupu ve sexien namim xil.
GAL 4:21 Xamim xa iemim bei tengan muhusil xat rae xil na Siu xil, bos xa ti mulong naha xa labiteni e vanuvei te rae xil xa Mosis tetisi.
GAL 4:22 Vengan xa xi tetisi xa Ebraham, natneli lu. Tehur tei texo atou tei xa tehe slev. E tehur natneli tei mun texo atou tei xa temeluv.
GAL 4:23 Natneli xa tehuri texo slev, tepot tehusil nenemien na moletin xil tang. E natneli xa tehuri texo atou xa temeluv, tepot tehusil hitxatien na Hi.
GAL 4:24 Atou xalu ak lube vole usil hitxatien te xeih lu xa Hi tepol ni xa lusav ni xalu. Hitxatien te xeih xa Hi tepol ni e Vathu Senae tetel rae nan xil, ngan ak texoni Hakar. Vengan ngan xil xa di latehusil rae xil ak mei latehe slev xil teni texoni ngan xa nat Hakar mun mei tehe slev.
GAL 4:25 E xosali, Hakar be nine ngan xil xa ladi e hal Serusalem. Ngan ak reitin vengan xa xil di tamu langgusil xat rae xil xa Hi tesa ni mi mol‑Isrel xil melele xa tepol ni hitxatien te xeih tetel xil e Vathu Senae e kantri te hal Arebia.
GAL 4:26 E Serusalem hu tei de ut nesao xa meluv ra holesok xil te ut etan ak. E ngan xil xa di langgusil hitxatien te xeih hu na Hi ha liti en. Vengan xir xa rameluv ra xeihen te rae xil ak e raling neketen nar e Kristo, xir ranggoni nat Serah xa temeluv.
GAL 4:27 Ngan ak nggoni naha xa provet Aesea tetisi tehit, “Uhesi xouk, xouk xa horamue nam tovuol. Ukikei itel sien, xouk xa otalong ti mu marum vapangas ve tuvava tova. Vengan xa horamue xil na atou xa be lumalum lihe holu mu lili horamue xil na atou xa moletin tehuri.”
GAL 4:28 Tuxoli e hinoxoli xil, nggo suse te neketen, xamim mei mube horamue xil te hitxatien nggoni Aesak xa Hi tehit xati mi Ebraham.
GAL 4:29 E Siu xil xa labe slev te rae xil langgoni Ismael xa tepot texo nenemien na moletin tang. Vengan Ismael tesak purun Aesak xa latepesi texo nenemien na Ninin na Hi, texoni ngan xa Siu xil di lasak purun xamim xosali.
GAL 4:30 ?E Vanuvei Eo bit naha usili? Di biteni bit, “!Sil rat slev ak xal horamue nan laliha! Vengan xa nat slev ak nahur ti neta tova naxo he Ebraham xa ihe he nat atou xa meluv.”
GAL 4:31 Tuxoli e hinoxoli xil e neketen, xir rataxoni ti nat slev ti. E ranggoni nat atou xa temeluv.
GAL 5:1 Kristo tesak ni xir rameluv tengan rimeluv tevi. Misak ni, ti musoh ixeih e munamaen moletin xil ti mun linasak ni xamim munave slev xil te rae xil.
GAL 5:2 !Muteong kuhi! Inou, eloheoh Pol, nabiteni xa xosxa mumae e nenemien na Siu xil ak, e muhe vexahu tengan mei mumal pe met Hi vaxo en, ma holesok xil xa Kristo tepol ni e rin namim misakras mun vatutou ni xamim.
GAL 5:3 Reitin, nabit rilomun ni xa moletin xil vus xa di lamaen xil tengan lihe vexahu ihusil rae na Siu xil, xil lihusil sen rae xil vus nae. E moletin misakras vapol ni.
GAL 5:4 E xamim vus xa mubit ti musak pisi tengan mei mumal pe met Hi vaxo rae na Siu xil, di mutavisti ti mun vatel Kristo, e di musin eheien hos na Hi.
GAL 5:5 E rin nar, di raneket xa risoh pe met Hi, e xi ihiteni xa ramal pe meten vengan xa rateling neketen nar e Kristo. Reitin, di radatil melengien hos ak del xat xeihen xa Ninin Eo di misa ni mi xir.
GAL 5:6 Vengan xa xir xa rabisti del Iesu Kristo, tave ti neta xosxa moletin tei tehe vexahu, mu tenave vexahu ti. Ngan xa eilep mak mu iaxa moletin tei di miling neketen nan e Kristo. E xosxa neketen nan be reitin, ma eheien nan mi Hi e mi moletin sav ti ipisen ni.
GAL 5:7 Tetiamu, xamim di muteloh tehos e lohen te neketen namim. ?Visi vari iaxa tesa nenemien tesa mi xamim tengan munaloh ti mun nahusil suse te reitinen?
GAL 5:8 Nenemien tesa ak tenamei ti mi xamim tenaxo Hi xa tekes xamim tengan mei muve horamue nan xil.
GAL 5:9 Pispisien te luvosen xa mutehuri nggoni is te beret. Vengan is xa hokorong tang mikila vahiles vahe pulaoa xa mahulong mei vakaio pupu. E pispisien te luvosen tei takes tang mikila vapurun vanut moletin xil xa mahulong tengan lavusili.
GAL 5:10 E nake reitin xa Suv Iesu isak ni xamim mei mumae e nenemien navan. E mi ngan xil xa di labilhiles nenemien namim, Hi isa pangasien ihe holu mi xil.
GAL 5:11 Tuxoli e hinoxoli xil, xosxa mulonge xa di napispisi mi moletin xil tengan ha lihe vexahu tengan mei limal pe met Hi, ngan ak tave reitin ti. ?Vengan, xosxa be reitin, veneh ma Siu xil iexil nggat nou e ladit ni ngan xa di tamu lasak purun nou? E lapol ni mak vengan xa pispisien navan tamal ti e nenemien nae melele xa nabiteni xa neketen e Iesu Kristo xa temat e eivave texoles rae xil na Siu xil.
GAL 5:12 !Ngan xil ak xa di lapurun nenemien namim del sepinien xil usil vexahu, nanemi nabit vahos mak mu xosxa xil lapol sen ni, e lata xoteh vari ni ut eo nae vaha!
GAL 5:13 Tuxoli e hinoxoli xil, Hi tehosei xamim tengan mumeluv ra hisit rae xil ak. E neta sav xa mumeluv mak, munanemi ti munahit mumeluv tengan mukila mupol ni tesaen xil vus xa iemim bei. E mumeluv tengan ti mututou ni Kristin sav xil vengan xa iemim ti ihei xamim.
GAL 5:14 Vengan rae xil vus ladi ngamu e rae tei takes xa bit, “Eheien namim iti e moletin sav xil ixoni ngan taxa eheien namim di e xamim mun tang.”
GAL 5:15 E xosxa xamim, Kristin xil, munggulehi di mungas xamim mun tang nggoni kuli reran xil, ma muxuxou kuhi maxani xamim mun tang munangas purun xamim.
GAL 5:16 Ma di nasel xat xamim tengan muhusil Ninin Eo e kakaoen te neketen namim. Vengan xosxa di munggusil naha xa Ninin Eo ien bei xamim tengan mupol ni, ma munahusil ti eheien te tenbemim.
GAL 5:17 Vengan naha xa tenbemim ien bei tengan mupol ni misav ni ngan xa Ninin Eo ien bei tengan mupol ni. E naha xa Ninin Eo ien bei tengan mupol ni misav ni ngan xa tenbemim ien bei tengan mupol ni. Xalu di lubae mi xalu e nenemien namim, e lusak ni musakras muhusil kes ni naha xa xamim tang iemim bei tengan mupol ni.
GAL 5:18 E xosxa di munggusil xat naha xa Ninin Eo ien bei tengan mupol ni, ma munati ti mun pe rae na Siu xil.
GAL 5:19 Sexien xil xa di pisen ni xa moletin xil di langgusil eheien te tenbexil mak: di lapat del mosav xil xa latateli ti vatela, di lapol ni sexien tesa xil xa tamese ti pe met Hi, e di lasa xil tengan lihusil sexien xil xa tenbexil tang ien bei.
GAL 5:20 Di lamot mi hi sav xil e di lapol ni eimas. Sexien nae xil polu ni ekaten, ngongoren, e labe elu mi mosav xil. Di lasak pisi tengan lapet rat xil tase tang, di lasepin nggeih xat mosav xil, e di ladi pas moletin xil.
GAL 5:21 Nenemien nae di e holesok na mosav xil, di lamun, di lapol ni sexien xil te suse, e di lapol ni hisit sexien tesa sav xil xa mak. Xosali, inou di nasel xat xamim nggoni ngan xa natesel xat xamim ni tetiamu, melele xa nateti tamu tetel xamim. Vengan xa natesel xat xamim xa moletin xil xa di lapol ni hisit sexien xil ak lasakras lapus tuxolxatien xil xa Hi bit isa ni mi horamue nan xil e rute xa be suv toto en.
GAL 5:22 Reitin, sexien namim xil isav. Vengan xosxa be reitin xa Ninin Eo di e meulien na moletin xil, sexien nae ipisen ni. Xil lipolu ni eheien, sien, e tomat. Nenemien nae ihe teviei, ti lipol ihos mi mosav xil e ti litutou ni xil, e mosav xil likila liling nenesien nae e xil.
GAL 5:23 Sexien nae imerou e likila lixuxou kuhi ve sexien nae xil. Rae tovuol xa ti vasemae ni moletin xil tengan linapol ni ti sexien hos xil ak.
GAL 5:24 Misak ni, ngan xil xa labe moletin xil na Iesu latahusil ti mun eheien te tenbexil vatel sexien e nenemien tesa xil teni. Reitin, nggoni ngan xa lateti xat meulien matu nar teti e eivave.
GAL 5:25 Xosxa Ninin Eo di e meulien nar reitin, ma ti rimaen ni itiamu ni xir e ipispisi mi xir ni sexien eah xa ti ripol ni.
GAL 5:26 Ve rin ak, ihos tengan rinasep koai ti, rinasak ti tengan mei rave eilep mu rali mosav xil, e eheien nar nati ti e holesok xil na mosav xil.
GAL 6:1 Tuxoli e hinoxoli xil, xosxa mukameti xa tei e tuemim xil di mot e tesaen, ma xamim, xa munggusil Ninin Eo nggeih, ha mumal ni ixo suse xa imerou tang. E melele xa di mupol ni, muxuxou kuhi tengan xamim mun mumot ti e tesaen.
GAL 6:2 Melele xa Kristin sav xil di lapusi nggeih e meulien nae, bos xa ha mututou ni xil. Nggo sexien ak, ti mupol sen naha xa Kristo tesemae ni Kristin xil tengan lipol ni.
GAL 6:3 E xosxa moletin tei minemi bit xi be eilep pupu mili mosav xil, ma xi di miluvos xi tasen e misakras vapol ni ti neta vahos.
GAL 6:4 Imal xa moletin xil kekes ilepis sexien nan tasen tengan vakil ti xos bos mu misa. Imak, ma mikila valonge vahos ve sexien nan kestang, e nalepis sexien nan ti natel sexien na mosav.
GAL 6:5 Vengan momal xa xamim kekes ti ipol sen naha xa di hen tengan vapol ni.
GAL 6:6 E momal mun xa ngan xil xa di langgur tutouen nggo pispisien na titsa tei isa rilomun ni tutouen iha mini.
GAL 6:7 Munaluvos xamim ti mun tang, Hi namaen xamim ti munem male ni xeihen nan xa eilep pupu. Vengan be reitin xa xi ilepis rin na moletin xil vus e isak ni xil lia vari ni huite te naha xa latelihi e meulien nae.
GAL 6:8 Vengan xa moletin xa di milih tesaen nggusil naha xa tenben ien bei, ma xi ia huite teni xa ihe maten. E moletin xa di milih hosien nggusil naha xa Ninin Eo ien bei, ma Ninin Eo ak isak ni xi ia huite teni xa ihe meulien sal.
GAL 6:9 Mak, ma vemim navuol ti tengan ti mupol ni sexien hos xil. Vengan, xosxa rinastokovein polien hos nar xil ti, ma ti ripus huite teni mei istal e melengien xati teni.
GAL 6:10 Misak ni, e melele xil vus xa di rapus mesal teni, ti ripol ni naha xa ihos tengan ritutou ni moletin xil vus, e ripol ni mak mu mi ngan xil xa labe tua nar xil e neketen.
GAL 6:11 Inou, Pol vari, di nadis sepinien kor ak del xat heok xa tisen xil teni mahulong mak.
GAL 6:12 Kristin xil xai xa labe Siu xil di lasak pisi tengan lapol ni vaxeih mi xamim tengan muve vexahu. E di lapol ni mak tang tengan vasak ni Siu sav xil lavesi xil ve polien nae. Di lanemi labit linahur ti mun sakpurunien naxo Siu sav xil ak vengan xa di langgusil xat Iesu xa temat e eivave.
GAL 6:13 Siu xil xa labe vexahu ngamu, xil mun latahusil xat kuh rae na Siu xil ti. E labit ha muhe vexahu vengan iexil bei tengan lisep koai usili mi Siu sav xil.
GAL 6:14 E rin navan, inou nisep koai kestang usil maten na Iesu Kristo, Suv nar. Maten nan tesak ni nou mun natemat e rin te holesok xil te ut etan vengan xa rin navan tovuol en. E holesok xil te ut etan napol ni ti mun neta e nou, vengan rin nan tovuol e nou.
GAL 6:15 E pe met Hi, tave ti neta xosxa moletin tei be vexahu, mu tava ti. Vengan xa naha xa eilep mak mu be xosxa moletin tei nggur meulien hu mu tahuri ti.
GAL 6:16 Ngan xil xa di langgusil nenemien ak, xil vari labe moletin na Hi reitin, e ipisen tomat e eheien hos mi xil.
GAL 6:17 E di nasel xat xamim tengan munamaen mosav xil ti linasep purun rin navan. Vengan xa tenbeok polu ni von menuk te pangasien xa natehuri ve polien navan mi Iesu.
GAL 6:18 Tuxoli e hinoxoli xil, di nasep ling xamim del sisen ak: eheien hos na Hi iti e tinemim ve naha xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni e rin namim. Reitin.
EPH 1:1 Inou Pol, xa Hi tehosei nou mei nabe eloheoh tei na Iesu Kristo, ieok bei tengan nasa sepinien navan vahat mi xamim, moletin xil na Hi xa mudi e taon te hal Efeses. Xamim di mupisen ni xa neketen namim nggeih e mubisti del xat Iesu Kristo.
EPH 1:2 Di nasis xa eheien hos e tomat na Hi Tamer xal Suv Iesu Kristo iti mi xamim.
EPH 1:3 Ti risa memesien iha mi Hi xa be Tame Iesu Kristo, Suv nar. Ve vitueien nar del Iesu Kristo, Hi duxol xat xir del sanien xil vus xa nggo ut nesao.
EPH 1:4 Tetiamu tamu nousav, melele xa Hi tenapeas ni ut etan ti mu, eheien na Hi teta ngamu e xir e xi tehosei xir tengan ihistin xir itel xat Kristo. Xi tepol ni temak tengan xir rihe moletin eo xil e meulien nar mun imal tevi pe meten.
EPH 1:5 Hi teling xati nousav ngamu xa ileh rerat xir mei rihe horamue nan xil ixo holesok xil xa Iesu Kristo tepol ni. Hi tepol ni temak tehusil xat nenemien nan vengan xa tehesi xi pupu tengan vapol ni.
EPH 1:6 Reitin, Hi tehosei xir tengan ripet rat hisen ihe nesao ve eheien hos xa di pisen ni mi xir. Tave ti neta xa xir ratapol ni ti neta tengan ravur eheien hos nan, e tepisen ni mi xir ve holesok xil xa Natneli tepol ni, Natneli xa eheien nan di en.
EPH 1:7 Hi di pisen ni xa eheien hos nan mahulong pupu nggo rin xa texal rat xir ra longpangasien ve tesaen nar texo re Natneli. Ve rin ak, xosali, xi di miketeh bos mi xir.
EPH 1:8 Reitin, eheien hos nan xa di pisen ni mi xir eilep pupu. Hi be metisou e mikil holesok xil vus.
EPH 1:9 Ve rin ak, besi xi tengan vapisen kil nenemien xuxus nan mi xir xa teling xati tengan ipol ni ixo Iesu Kristo.
EPH 1:10 Vengan Hi teling xati ngamu xa melele xa melengien teni ipin, xi ileh viton holesok xil vus xa di ut nesao e ut etan, e iling Kristo vari iaxa ihe vat teni.
EPH 1:11 Hi di misak ni holesok xil vus mei mistal nggusil lingxatien e nenemien nan. E nggusil nenemien nan, Hi tehosei xamem, Siu xil, mei mabisti del xat Kristo. E ve rin ak, di bosei xamim tengan mei muve moletin nan xil xati.
EPH 1:12 Ma pol ni mak tengan xamem xa mateneket e Kristo tetiamu, mukila mumeul tengan mupet rat his Hi ihe nesao.
EPH 1:13 E xamim mun, xa mutave Siu ti, mei mutelong longeongen hos te reitinen usil Kristo, e muteke reitin en. Mak, ma Hi teteh meulien e xamim e tesa Ninin Eo mi xamim xa xi tehit xati tengan isa ni. E Ninin Eo ak di pisen reitinen teni xa xamim mube nan.
EPH 1:14 Reitin, melele xa Hi misa Ninin Eo ak mi xamim, di pisen ni xa ti imaen holesok xa di hen mi xir. E di pisen ni mun xa Hi nggal rat xir ngamu, e vatova, ileh xir ha riti vituei itela ixoni moletin nan xati xil. Mak, ma rimeul e riti itela tengan ripet rat hisen ihe nesao.
EPH 1:15 Inou natelong usil neketen namim e Suv Iesu e sexien te eheien xa di mupisen ni mi moletin na Hi xil. E ve holesok xil ak xa bos xa Hi di pol ni e rin namim, di nasis ve xamim.
EPH 1:16 Reitin, e melele xil vus xa di nanem xat xamim e sisen xil navan, vehakut, dit nasa memesien ba mi Hi ve xamim.
EPH 1:17 Di nasis tengan Hi, Tame Iesu Kristo, Suv nar xa eilep pupu, ti isak ni xamim mupolu ni metisouen ixo Ninin Eo nan. E di nasis tengan Ninin Eo nan isak ni xamim mei mukil kuh xi ihe holu mu.
EPH 1:18 Ma melele xa Hi isah nenemien namim xil, xamim mei mukil kuh hosien nan e holesok hos xil xa xi tehit xati tengan isa ni mi moletin nan xil e melele xa ti imei, e mukila munesi en vatel nenemien namim xa be teviei.
EPH 1:19 E nasis mun tengan mukil kuh xeihen nan xa eilep pupu xa di pol dela e meulien nar xa di raneket e Kristo.
EPH 1:20 E texo xeihen ak xa mahulong pupu, xi tepol ni Kristo temea rilomun ra maten, e telingi tetotan e rin metu e ut nesao.
EPH 1:21 Mak, ma Kristo be eilep mak mu mili eilep savsav xil: ngan xil xa labe vat xil e ut nesao, e ngan xil mun xa labe vat xil e ut etan; suv toto xil xa lalaxat ut xa mahulong, e suv xil xa di lalaxat rute xil xa hokorong. Hisen be nesao pupu mili his eilep xil xa di latehur xeihen tetiamu, mu ngan xil mun xa langguri xosali. Hisen di mili his ngan xil mun xa ti lihur xeihen e melengien xil xa ti imei.
EPH 1:22 Hi teling holesok xil vus te ut etan lateti pe he Kristo, e tesak ni mei be eilep te holesok xil e mei be vat na moletin nan xil xa labe Sias nan.
EPH 1:23 Sias ak be tenben. E Kristo di mise xat Sias nan del meulien e xeihen nan nggusil vatit sexien xa di mise xat holesok xil vus del meulien e xeihen nan.
EPH 2:1 Tetiamu, Hi tepus xamim texoni ngan xa mulel tuei vengan xa mutelong ras raen e tesaen xil teti xat meulien namim.
EPH 2:2 E melele nen ak, mutehusil xat sexien tesa xil te ut etan e mutepol ni holesok xil xa Temat ien tehei. Xi be suv toto na ninin tesa xil xa di langga xolol e tilang hat, e xi di pol e meulien na ngan xil xa di latalong xat Hi ti.
EPH 2:3 Xir vus ratexoni xil tang xa ekaten na Hi di xat xir, vengan xa ratehusil xat naha xa iexir tehei tengan vapol ni tenbexir valonge vahos ni. Reitin, tetiamu, ekaten na Hi teti mi xir vengan, melele xa latepes rohon ni xir tang, nenemien xil te tesaen teti ngamu e xir texoni moletin sav xil vus e ut etan, e momal tengan rihur pangasien ven.
EPH 2:4 E vengan xa esaeen na Hi mahulong pupu e eheien nan mi xir be eilep mak mu, xi teteh meulien e xir.
EPH 2:5 Misak ni, melele xa di tamu ratelel pe meten ve longrasien nar, xi tesak ni xir ratehisti tetel Kristo. E pe met Hi, vengan xa ratehisti tetel Kristo, nggoni ngan xa tesak ni xir ratemeul tetela. Reitin, ve eheien hos nan kestang iaxa Hi teteh meulien e xamim.
EPH 2:6 E vengan xa di rameul vituei dela, nggoni ngan taxa tesak ni xir ratemea rilomun ra maten tetela, xi teling xir di radotan del Iesu Kristo e ut nesao tengan ti rilaxat holesok xil vus itela.
EPH 2:7 Hi tepol ni temak tengan, e melengien xil xa ti imei, ikila ipisen ni xa eheien hos nan mahulong pupu e di pol bos mi xir xa rabisti del xat Iesu Kristo.
EPH 2:8 Io, texo eheien hos na Hi kestang, xi teteh meulien e xamim vengan xa di muling nenesien namim e Kristo. Mutahur meulien sal ti vaxo neta tova xa xamim tang di mupol ni. E‑e, meulien sal ak be sanien tei xa Hi vari iaxa di misa ni.
EPH 2:9 Reitin, meulien ak tave huit polien na moletin ti tengan ti vasep koai ven.
EPH 2:10 Hi pol kuhi ni xir mei rabe neta hu rilomun mak vengan xa rabisti del Iesu Kristo. Hi pol ni mak tengan ti ripol ni polien hos nan xil xa teling xati tuei tengan ti ripol ni.
EPH 2:11 Bos xa xamim, mol‑Efeses xil, munem xati xa, melele xa latepes xamim, mutnave Siu ti. E Siu xil latekes xamim ni ‘ngan xil xa latave vexahu ti.’ E di lasep usil vexahu xa moletin tang di pol ni del hen e rut tenbe moletin xil.
EPH 2:12 Munem pisi xa mutehe visi tetiamu, e melele xa mutnavisti ti mu tenatel Kristo. Vengan xa, e melele nen ak, xamim mutehe ngan halesav xil e mutnave moletin xil na Hi ti vengan xa mutnave hortan xati ti vatel mol‑Isrel xil. Tesak ni, rin namim tehe tovuol e hitxatien te xeih xa Hi tepol ni tetel moletin nan xil. Xamim mutemeul muteti e ut etan ak, e neta tehe tovuol tengan muling nenesien namim vati en vengan xa mutnakil ti Hi.
EPH 2:13 Reitin, tetiamu, xamim muteti sotin ra Hi e moletin nan xil. E taxeak, vengan xa mubisti del Iesu Kristo, Hi tesak ni xamim mumei sangas visali. Pol ni mak vengan xa muling nenesien namim di e Kristo xa temaen ren teleh ve rin nar.
EPH 2:14 Re Iesu iaxa tekas moten metexir tengan vasak ni xir riti vituei e tomat e ti rinaketeh ti mun nasa mi xir. Io, tetiamu, texoni vioh tei xa eilep teta pas xamem, Siu xil, ra xamim xa mutave Siu ti. E maten na Iesu tehu lelen vioh ak tengan rakila mei rave vanut moletin tei takes.
EPH 2:15 Melele xa Iesu temat, tesak ni rae xil na Siu xil mei labe neta sav tang, del holesok sav xil xa moletin xil di lapol pisi ni tengan mei lamal pe met Hi. E Iesu tehistin xi tetel tatit moletin lu tengan vapol ni tomat vatel xat xalu, e vasak ni xalu mei lalohe vanut moletin tei takes xa ihe neta hu.
EPH 2:16 Texo maten nan e eivave, Iesu teserev ketehen tesa nalu. Io, texo naha xa tepol ni e eivave, Iesu tehistin xalu mei lube vanut moletin tei takes e misak pilei rin nalu pe met Hi.
EPH 2:17 Ma Kristo temei e tehithiten longeongen hos te tomat mi moletin xil vus: teha mi xamim xa mutave Siu ti xa muteti sotin ra Hi, e teha mi xamem mun, Siu xil xa mateti sangas visali.
EPH 2:18 E nggo Kristo, xir vus, Siu xil e ngan xil xa latave Siu ti, rakila ramei pe valnao Hi Tamer vengan xa Ninin tei takes de xir vus.
EPH 2:19 Mak, ma xamim xa mutave Siu ti, mutave ngan halesav ti mun. Taxeak, mudi e vatimol xati na Hi e mube hortan xati del moletin sav nan xil.
EPH 2:20 Moletin nan xil langgoni nim tei xa xi di mikili ni. Eloheoh xil na Iesu Kristo e provet xil na Hi, xil langgoni pos xil teni. E Iesu Kristo vari iaxa be seteman teni.
EPH 2:21 Kristo iaxa di misuv xat nim ak e misak ni bisti kuhi. Xi pol ni mei be Nim Eo xa pipin tengan Hi mei ita kat en.
EPH 2:22 E xamim xa mubisti ngamu del Kristo, xi di pol ni xamim del moletin sav xil na Hi mei mube vanut moletin tei takes. Nggo xeihen na Ninin Eo, xamim mei munggoni Nim Eo xa Hi da en.
EPH 3:1 Ve holesok xil vus xa Hi di tepol ni e rin namim, inou di nasis ve xamim. E xosali, nade nim te xeih ve polien xa Iesu Kristo tesa ni minou tengan nihithiten longeongen hos mi xamim xa mutave Siu ti.
EPH 3:2 Nanemi xa xamim mutelongeong ni ngamu xa Hi tepisen eheien hos nan minou e suse xa tesa polien ak minou tengan nihat nihit mesen longeongen hos nan mi xamim.
EPH 3:3 Xi tepisen nenemien xuxus nan minou tengan nikila. Ngan ak be naha xa natetis usili vuteili ngamu e uvei ak.
EPH 3:4 E vahit xamim mule usil naha xa natetisi, ma mukil kuh kilakilen xa natehuri usil nenemien xuxus na Hi usil Kristo.
EPH 3:5 Tetiamu, Hi tenavit kil ti nenemien xuxus ak mi moletin xil te ut etan. E taxeak, nggo Ninin nan, Hi pisen ni mi eloheoh eo xil na Iesu del provet nan xil te xosali ak tengan lakila.
EPH 3:6 Nenemien xuxus na Hi mak: nggo longeongen hos nan usil naha xa Iesu Kristo tepol ni, ngan xil xa latave Siu ti di lamos del Siu xil mei labe vanut moletin tei takes nggoni ngan xa labe tenben tei takes. Xil vus mei labe horamue xil xati na Hi e ti lileh holesok xil xa di e hen xa tehit xati tengan isa ni mi ngenen xil.
EPH 3:7 E rin te longeongen hos ak, Hi tesak ni nou napol mini del xeihen nan tengan nihithiteni. Reitin, Hi tepisen eheien hos minou nggoni sanien tei nan minou melele xa tesak ni nou mei nabe moletin te polien nan.
EPH 3:8 Neta sav xa inou nabe hokorong mu ni moletin sav xil vus na Hi, e ve eheien hos nan di e nou, xi temaen nou nanggur polien hos ak. Io, xi temaen nou tengan niha mi ngan xil xa latave Siu ti e nihithiten longeongen hos mi xil. Di nabit usil holesok xil vus xa bos pupu xa nggo visal Kristo xa moletin tovuol mikila vaxale.
EPH 3:9 Hi tepeas ni holesok xil vus, e tepol ni nenemien xuxus nan tetiamu nousav. E xi di maen nou tengan nihithiteni mi moletin xil vus mei lilong kila.
EPH 3:10 Taxeak, Hi di pol nggo Sias nan tengan vapisen suse xil te metisouen e xeihen nan mi ninin tesa xil e vat nae xil xa langgur xeihen xa ladi e tilang hat.
EPH 3:11 Hi pol ni mak nggusil nenemien xa xi teling xati tetiamu nousav, xa mei testal tehe reitin texo Iesu Kristo, Suv nar.
EPH 3:12 E vengan xa raling neketen nar e Iesu Kristo e rabisti dela, rakila ramei pe valnao Hi e ulixir nakan ni ekaten nan ti.
EPH 3:13 Misak ni, di nasis tengan nenemien namim namot ti ve longpangasien xil xa di nangguri ve xamim e nim te xeih ak. Bos xa musep koai ven, vengan di nangguri tengan vatutou ni rin namim.
EPH 3:14 Melele xa nanem usil holesok xil xa Hi Tamer tepol ni, di natingeiril e sisen pe meten.
EPH 3:15 Vengan xi be Tame ngan xil vus xa di laneket e langgur hisen: na ngan xil xa ladi e ut nesao, e na ngan xil xa ladi e ut etan.
EPH 3:16 Hi, holesok xil xa di lastal langgo en ve minehinen te xeihen nan labe holu xa labe holu pupu. E di nasisi tengan Ninin Eo nan isak ni tinemim ixeih mu ixo xeihen nan.
EPH 3:17 Nasis tengan Kristo imeul e tinemim vengan xa muling neketen namim di en. E nasis mun tengan musak ni suse te eheien mei ihe vatite te meulien namim, e sexien namim xil vus ipisen ni.
EPH 3:18 Imak, ma xamim e moletin sav xil mun na Hi likila likil kuhi xa eheien na Kristo eilep xa eilep pupu.
EPH 3:19 Reitin, neta sav xa eheien nan eilep pupu mili naha xa moletin xil lakila lanem usili, nasis Hi tengan isak ni xamim mukila. Imak, ma nenemien e sexien xil na Hi mei ise xat meulien namim.
EPH 3:20 !Imak, ma ripet rat his Hi! Nggo xeihen xa di pol dela e meulien nar, xi mikila ipol ni holesok xil hao ili naha xa xir rakila ranem usili mu rasisi ven.
EPH 3:21 Ti ripet rat hisen ihe nesao vengan xa xi be eilep, e di pol ni holesok xil xa tellep e Sias nggo Iesu Kristo. Xosali e melengien xil xa ti imei, moletin xil vus ti lipet rat hisen ihe nesao iha vuma … navus ti. Reitin.
EPH 4:1 Hi tesak ni xamim mei mube vanut moletin hu tei takes nan. Misak ni, inou Pol xa nade nim te xeih vengan xa napol mi Suv Iesu, di nasel xat xamim nggeih tengan musak ni meulien namim ipin ni ngan xil xa Hi tekes xil labe nan.
EPH 4:2 Vehakut, mupol ni nenemien namim ihe tan e sexien namim imerou tang. Mupol ihos mi xamim mun tang itel eheien e nenemien xa teviei.
EPH 4:3 Ninin Eo tesak ni xamim mei mube vanut moletin tei takes ngamu. Misak ni, musak pisi e rin xil vus tengan muti vituei e tomat.
EPH 4:4 Io, xir xa raneket rabe tenben tei takes, e Ninin Eo xa de iexir be tei takes. E, del nenemien xa be teviei, ranggur nenesien tei takes xa be reitin xa Hi tekes xir tengan riti vituei itela e ut nesao.
EPH 4:5 Di ranggusil Suv tei takes xa be Kristo, di ranggusil xat pispisien tei takes, e labaptaes ni xir tengan ramos e neketen tei takes.
EPH 4:6 Hi tei takes xa be Tame holesok xil vus. Xi be eilep mili holesok xil vus, di pol e meulien na moletin xil, e di meul e tine moletin xil.
EPH 4:7 E mi xir kekes, Kristo di miti sanien te xeihen tesav xil nggusil nenemien nan.
EPH 4:8 Ngan ak nggoni sepinien xa de Vanuvei Eo xa bit, “Melele xa be nesao e von merereen nan, xi diamu ni ngan xil xa tevae teli xil xa ladi pe hen. E mi moletin nan xil, xi misa sanien hos xil mi xil.”
EPH 4:9 Melele xa sepinien ak biteni xa xi “be nesao e von merereen nan” di pisen ni xa, tetiamu, Kristo teta ngamu e ut etan.
EPH 4:10 E xi xa tete ut etan, be xi vari tang iaxa be ut nesao e ba be von merereen xa mili ut sav xil te ut nesao tengan mei vahe eilep vali holesok xil vus.
EPH 4:11 E Kristo tesa “sanien hos xil” mi moletin nan xil tengan rute mei lihe eloheoh xil, rute mei lihe provet xil te xosali, rute ha lisetu ni longeongen hos, e rute ha lilaxat kuh vanut Kristin xil e ti lipispisi kuhi mi xil.
EPH 4:12 Kristo tesa sanien hos xil mi moletin nan xil ak tengan vasak mesen Kristin xil vus mei lapol ni polien hos xil tengan vatutou ni mosav xil. Nggo suse ak, ma Sias, xa be tenbe Kristo, mei ixeih mu e neketen.
EPH 4:13 Imak, ma ngan xil te Sias limei vituei tengan likil Nat Hi e liling neketen nae en, mei limatu kuhi e neketen nae, e limeul e rin xil vus iha vuma … mei limal tevi ixoni Kristo tang.
EPH 4:14 Rinaxoni tutut horamue xil ti mun e neketen nar xa latemanon tengan lake reitin e pispisien sav xil vus xa di lamei. E rinaxoni bot tei ti xa di miloh xolol tang e melele xa votiang sav xil lamei e di labuhi. Ma, rinamaen moletin te luvosen xil ti linamei linaluvos xir natel sepinien nae xil xa mikas.
EPH 4:15 E‑e, namak ti. Xir risepin usil reitinen na Hi e ti rihithiteni itel sexien te eheien. Imak, ma mei rimatu kuhi e rin xil vus e mei rixoni Kristo xa be Vat te Sias nan.
EPH 4:16 Xi di bistin moletin nan xil nggoni ngan xa labe rut tenben xil xa di labistin xil labe tei takes. E melele xa rut tenben xil ak di lapol ni polien xati nae xil, ma tenben ak mei ixeih e imatu kuhi. Misak ni, xosxa moletin xil te Sias ti lipol sen polien nae xil itel sexien te eheien, ma Sias mei ixeih mu e imatu kuhi.
EPH 4:17 Vengan xa xamim mube rut tenbe xil te Sias na Iesu Kristo, ieok bei tengan nisel xat xamim itel xeihen xa Suv Iesu tesa ni minou. Nasel xat xamim tengan munahusil ti mun sexien na ngan xil xa latakil ti Hi. Vengan nenemien nae bon, e di lanem usil holesok xil xa be neta sav tang.
EPH 4:18 Ladi tamu e maluxoluken e lasakras lanem kil holesok xil na Hi. Xil ladi sotin ra meulien hu xa Hi di misa ni vengan xa vatixil nggeih e iexil ti tavei lakil suse nan.
EPH 4:19 Melele xa di lapol ni tesaen, latave unoun ti ven. Xil latesa xil tengan lihusil sexien xil xa tenbexil tang iexil bei, di lapol ni holesok hao xa misa pupu, e iexil bei pupu tengan lixulehi ti lipol ni isa mak mu.
EPH 4:20 E ngan ak tave sexien xil ti xa mutepol ni melele xa latepispisi mi xamim usil Iesu Kristo.
EPH 4:21 Reitin li, latepispisi mi xamim usil reitinen na Iesu melele xa mutelong usili e mutevisti tetela.
EPH 4:22 Latepispisi mi xamim tengan mustokovein meulien matu namim del sexien tesa xil teni, ixoni ngan xa muso rat talmusu tei ba. Vengan, e melele nen ak, muteluvos xamim mun tang mutehit holesok xil xa tenbemim ien tehei tehos mak mu. E holesok xil ak di tepurun meulien namim tang.
EPH 4:23 Latepispisi mi xamim tengan mumaen Hi ihiles sexien te nenemien namim, e isak ni mei ihe neta hu.
EPH 4:24 E latepispisi mi xamim tengan muhur sexien hos xil te meulien hu namim ixoni ngan xa di musing ni eising hu tei xa bos xa bos. Misak ni, momal tevi xa sexien namim xil ti ipisen ni xa meulien hu xa Hi tesa ni mi xamim be eo e momal tevi, nggoni ngan xa xi vari be eo e momal tevi.
EPH 4:25 Vengan xa ratehur meulien hu xa Hi tesa ni mi xir, rinaluvos ti mun. Bos xa holesok xil vus xa di rasep usili del tua nar xil e neketen ihe reitin. Ripol ni imak vengan xa xir vus rabe rut tenbexil te Sias tei takes.
EPH 4:26 Momal tengan iemim ikat e melele xa mupus moletin tei di pol misa, e muxuxou kuhi tengan ekaten namim nasak ni xamim ti munamot e tesaen. E xosxa iemim nggat mosav tei, e melele nen tak, itiamu ni melele xa eai inu, mutemanon ha mumal ni rin namim.
EPH 4:27 Mak, ma munasa mesal ti mi Temat tengan natiamu ni xamim munahusil suse nan te tesaen.
EPH 4:28 Xosxa tei e xamim be moletin te kanen, ma istokovein sexien te kanen ak, e ha ipol itel hen xalu ihusil sexien hos tei. Imak, ma ikila isa tutouen mi ngan xil xa holesok nae tovuol.
EPH 4:29 Munaso ti sepinien xa misa, e musa kes ni sepinien hos te tutouen mi xil xa ipisen eheien hos na Hi. Imak, ma melele xa mupusi momal tengan mupol ni, musa sepinien hos xa ti isak ni ngan xil xa lalonge, nenemien nae mei ixeih mu.
EPH 4:30 Munapol ni sexien xil ti xa nasak ni Ninin Eo na Hi nalonge nasa. Vengan Hi tesa Ninin nan mi xamim tengan vapisen ni xa tesikoe xol xamim e texal rat xamim ngamu mube moletin nan xil e, e melele tei xa ti imei, ileh rerat xamim ra ut etan xa polu ni longpangasien.
EPH 4:31 Ma mustokovein sexien tesa xil ak. Munanem ti nasa, iemim naat xamim ti, e munaso ti sepinien te xeih naha xat xamim mun tang. Munavae ti natel xamim, munaseputut ni xamim ti, e munapol ni ti holesok sav xil mi xamim natel nenemien xa misa.
EPH 4:32 Momal xa mupol ihos e mupisen esaeen mi xamim mun tang. Muketeh ihos mun mi xamim ixoni ngan xa Hi di miketeh bos rilomun mi xamim ve holesok xil xa Kristo tepol ni.
EPH 5:1 Vengan xa mube horamue xil xati na Hi xa eheien nan di e xamim, sexien namim ihusil xat sexien hos nan xil.
EPH 5:2 Mupisen eheien namim mi mosav xil ixo sexien xil vus namim. Reitin, mupol ni itel eheien ixoni ngan xa Kristo tepol ni melele xa temaen tasen ni meulien nan mi Hi tengan vamat vahinat xir. E Hi tehesi xi ve maten nan nggoni ngan xa, tetiamu, tehesi xi melele xa latehas sipsip tei tengan vahe sanien eo tei e rin na moletin xil.
EPH 5:3 E vengan xa xamim mube moletin eo xil na Hi, sexien tesa xil ak ihe tovuol vari e xamim: munapat ti natel mosav xil xa mutateli ti vatela, munapol ni ti sexien tesa xil te suse, e munaso viton holesok namim xil ti nave holu.
EPH 5:4 Munasuhol ti, munasep talang ti, e munaso sepinien sav xil ti xa misa. Vengan tamal ti tengan moletin xil na Hi lasepin vamak. Ihos mak mu xa musa sepinien te memesien iha mi Hi ve holesok xil xa di pol ni e rin namim.
EPH 5:5 Bos xa mukil kuhi xa ngan xil xa di lapol ni sexien tesa xil ak linava ti e rute xa Hi xal Iesu Kristo lube suv toto en e xi nahur ti neta xa bos xa da en. Io, ngan xil xa di lapat del moletin tei xa latateli ti vatela, e ngan xil xa di lapol ni sexien xil te suse, xil linava ti rute ak. E ngan xil mun xa di laso viton holesok nae tengan vahe holu linava ti en vengan xa sexien nae di pisen ni xa di lamot mi holesok nae xil nggoni ngan xa be hi nae.
EPH 5:6 Munamaen moletin xil ti tengan mei linaluvos xamim linahit Hi nasa pangasien ti mi ngan xil xa di lapol ni hisit tesaen xil ak, vengan xa be reitin xa Hi ien nggat ngan xil xa di lalong ras raen e isa pangasien mi xil.
EPH 5:7 Misak ni, munamos ti natel hisit moletin xa di lapol ni sexien xil ak.
EPH 5:8 Vengan, tetiamu, melele xa mutnakil ti mu Hi, xamim mun muteti e maluxoluken. E xosali, mubisti del Suv Iesu e mudi e miehen na Hi. Misak ni, sexien xil te meulien namim ti ipisen ni xa mube horamue nan xil.
EPH 5:9 Vengan ngan xil xa ladi e miehen, sexien xil te meulien nae ipisen hosien, momalen, e reitinen.
EPH 5:10 Misak ni, musak pisi tengan mukil sexien eah xa isak ni Hi ihesi xi ven, e ti mupol ni.
EPH 5:11 Melele xa moletin sav xil di lapol ni sexien tesa xil te maluxoluken, rin namim ihe tovuol en, vengan xa neta ti xa bos nastal naxo en. Bos mak mu tengan muhit kila mi moletin xil xa hisit sexien xil ak tavos ti.
EPH 5:12 Vengan xa hisit sexien tesa xil ak xa ngan xil xa di lalong ras Hi di lapol xuxus ni, xir rinapol ni ti e rihe unoun tengan ti risep usili.
EPH 5:13 E melele xa miehen na Hi mei ileluv xati, ma ipisen kila tengan moletin xil vus ti lipus kila.
EPH 5:14 Reitin, miehen di misak ni moletin xil lapus kil reitinen te holesok xil vus. Ngan ak nggoni kikeien tei nar xa bit, “Xamim xa mupat, mutamea mulale. Xamim xa mumat, mumeul rilomun ra maten. Melele xa mudi e maluxoluken, miehen na Kristo ileluv e xamim.”
EPH 5:15 Misak ni, mungguxou kuhi ve kakaoen te meulien namim. Munapol ni ti sexien xil naxoni ngan xa mube unu xil, e muhe metisou.
EPH 5:16 Reitin, mupol ihos e melele xil vus xa di mupus mesal tengan mupol ni. Vengan xa radi e melengien xil xa moletin xil di lapol misa vehakut.
EPH 5:17 Munave unu ti, e mukil naha xa Hi ien bei tengan mupol ni, e ti mupol ni sung.
EPH 5:18 Munatalang ni uaen ti, vengan melele xa mupolu ni uaen, musakras muvur xat sexien namim xil. E mupolu ni Ninin Eo tang.
EPH 5:19 Vengan melele xa mupolu ni Ninin Eo mukila mupet rat his Suv Iesu melele xa mukikei vituei ni sam xil, sisien sav xil te neketen, e kikeien sav xil xa Ninin Eo di misa ni mi xamim tengan mumesi ixo tinemim tevi.
EPH 5:20 Mukila mumes Hi Tamer vehakut ve holesok xil vus xa di pol ni e rin nar nggo Iesu Kristo, Suv nar.
EPH 5:21 E mukila muling nenemien namim ihe etan tengan mupol ihusil nenemien na Kristin sav xil. Xosxa mupol ni imak, ma di mupisen ni xa di mumerere ni Kristo.
EPH 5:22 Atou xil, xamim ti mupol ni nenemien namim ihe etan tengan mupol ihusil nenemien na tiramue namim xil. Muhusil nenemien nae ixoni ngan xa di mupol ni mi Suv Iesu Kristo.
EPH 5:23 Vengan tiramue namim xil labe vat namim nggoni ngan xa Kristo be vat te Sias nan. Sias ak be tenben, e moletin xil xa labe nan xati ladi en. E xi di miteh meulien e xil vus.
EPH 5:24 E hisit sexien xa Kristin xil te Sias di laling nenemien nae be tan tengan lipol ihusil nenemien na Kristo, momal tengan atou xil mun ti liling nenemien nae ihe tan tengan lipol ihusil nenemien na tiramue nae xil.
EPH 5:25 Tiramue xil, eheien namim iti mi atou namim xil. Eheien namim ixoni eheien xa Kristo tepisen ni mi Sias nan melele xa tesa xoteh meulien nan tengan vahinati.
EPH 5:26 Iesu temat ve moletin xil te Sias nan tengan vapol ni xil mei limese tevi. Xi temotin xil texo oei te baptaes e texo sepinien nan xil.
EPH 5:27 Temotin ni tengan vasak ni Sias nan mei vamese tevi e vaminehin, e vasak ni tesaen e holesok xil xa be muis vahe tovuol en. Ien bei vapol ni vamak tengan vasak ni vamei vamese tevi pe meten.
EPH 5:28 E vatit sexien ak, tiramue tei ipisen eheien mi atou nan e ilaxat kuhi ixoni ngan xa ien bei tasen ni tenben e di milaxat kuhi. Vengan xa tiramue xa di ien bei atou nan, nggoni ngan xa di ien bei xi tasen.
EPH 5:29 Moletin tovuol xa ien vat tenben xati, vengan xi di misa anien mini e di misikoe xol kuhi. E Kristo mun di pol ni hisit sexien xil ak mi Sias nan
EPH 5:30 vengan xa xir rabe rut tenben xil.
EPH 5:31 Vanuvei Eo na Hi di misep usili melele xa bit, “Ve rin ak, tiramue imea reling tamen xal ninen, e ihisti itel atou nan, e xalu mei lalihe tei takes.”
EPH 5:32 Vatit nenemien tei di minggus e sepinien ak, vengan xa di misepin mun usil vitueien na Kristo xal Sias nan.
EPH 5:33 E, e rin namim tiramue xil, iemim ihei atou namim xil ixoni ngan xa iemim bei tenbemim tang. E xamim, atou xil, ti muling nenemien namim ihe tan e mupol ihusil nenemien na tiramue namim xil.
EPH 6:1 Xamim, horamue xil xa di mubisti del Kristo, mulong xat tamemim e ninemim xil vengan xa ngan ak momal.
EPH 6:2 Ngan ak be rae xa Hi tesa ni melele xa tehit, “Mumerere ni tamemim e ninemim xil.” E nggo rae xil, ngan ak vari Hi tesa kokot ni rae ak vari tetel hitxatien tei tehit,
EPH 6:3 “Imak, ma mupus hosien e meulien namim ihe teviei e ut etan.”
EPH 6:4 E xamim, tata xil, munapol ni ti naxeih pupu mi horamue namim xil tengan iexil naxat xamim ti. E mupispisi kuhi mi xil tengan likil holesok xil na Suv Iesu e itep likila lixuxou kuhi ve sexien nae xil.
EPH 6:5 Xamim slev xil, ti mulong xat masta namim xil e ut etan ak itel merereen, e mupol mi xil itel nenemien hos. Mulong xat xil e hisit sexien taxa di mulong xat Iesu Kristo nggo en.
EPH 6:6 Munalong xat xil ti kestang e melele xa di lapus xamim tengan lavesi xil ve xamim. E ihos mak mu tengan mulong xat xil vengan xa mube slev xil na Kristo, e mubesi xamim tengan ti mupol ni naha xa Hi ien bei xamim tengan mupol ni.
EPH 6:7 Reitin, mupol mi masta namim xil itel nenemien hos ixoni ngan xa di mupol mi Suv Iesu, e nave moletin xil ti kestang.
EPH 6:8 Ti mupol ni ihos imak vengan rakila xa Suv Iesu isa kekes ni huit polien ihusil naha xa xir di rapol ni, tave ti neta xosxa xir rabe slev mu rameluv tang.
EPH 6:9 E ihusil vatit sexien xil ak, xamim masta xil, mupol ihos mi slev namim xil. Munaso sepinien te xeih ti naha xat xil munahit ti musa pangasien mi xil xosxa linapol ti nahusil nenemien namim. Munem xati xa Masta nae xa de ut nesao be Masta namim mun. E melele xa ilepis rin namim xil vus, napus ti moletin nave eilep nali ngan tesav. Ipol ni ipin tang mi xamim vus.
EPH 6:10 Tengan nisep kor mi xamim, ieok bei nasel xat xamim tengan muxeih mu e neketen namim. Xeihen namim nggo Suv Iesu vari vengan xa di mubisti dela.
EPH 6:11 Muvue xat xamim ve vaeen te neketen ixoni moletin te vaeen tei xa di bue xat xi. Reitin, musing ni eising xil te vaeen xa Hi di misa ni mi xamim tengan mukila musoh ixeih melele xa Temat mei isak pisi tengan valuvos xamim mumot.
EPH 6:12 Vengan, e vaeen te neketen xa radi en, elu nar xil tave moletin xil te ut etan ti. E elu nar xil labe Temat e ninin tesa nan xil xa di langga xolol e tilang hat. Xil iaxa di langgur xeihen e ut etan ak e di lasak tengan lapol ni moletin xil lamot e tesaen, e lapol ni nenemien na moletin xil ak mei vamaluxoluk.
EPH 6:13 Misak ni, musing kuhi ni eising xil vus te vaeen xa Hi di misa ni. Imak, ma mukila musoh ixeih e melengien xil vus xa Temat e ninin tesa nan xil mei ti lisak purun xamim. E melele xa muvae itel xil iha vuma … ivus, xamim musoh ixeih tamu.
EPH 6:14 Misak ni, muvue xat kuh xamim itel eising te vaeen xil xa Hi di misa ni. Mukil kuh reitinen na Hi xa mutehuri ngamu. Reitinen ak mei ixoni atuatu namim xa ihur xat xamim. Munesi xa Hi isak ni xamim mei mumal pe meten, vengan xa imak, ma momalen nan isikoe xol meulien namim. Momalen ak mei ixoni eising te xeih xa di misikoe xol valhasemim.
EPH 6:15 Muling neketen namim e longeongen hos xa di misak ni xamim mudi e tomat del Hi. Imak, ma musoh ixeih mu e neketen namim. Longeongen hos ak mei ixoni but tei te xeih xa ivue xat xamim tengan musoh ixeih mu e munamot ti.
EPH 6:16 Itel holesok xil ak, mupol ni neketen namim e Iesu Kristo ixeih mu. Neketen ak mei ixoni eivae tei xa isikoe xol xamim ra tovasing xil vus na Temat xa misa pupu tengan linamei ti e meulien namim.
EPH 6:17 Mukil kuhi xa Hi teteh meulien e xamim ngamu. Misak ni, Temat misakras vasak ni nenemien namim ti vamot. Kilakilen ak isikoe xol nenemien namim ixoni eising te xeih tei xa di misikoe xol vatumim. Mukil kuh sepinien na Hi xa Ninin Eo di misa ni mi xamim tengan mukila muhithiteni vehakut. Sepinien na Hi ak mei ixoni tiei te vaeen namim.
EPH 6:18 E melele xa di musing mak, ma vehakut, ti musis mi Hi ihusil naha xa Ninin Eo di pisen ni mi xamim. E ti musis mun tengan Hi isa tutouen mi xamim. E melele xa musis, vemim navuol ni ti, e munaling ti sisen namim ve moletin savsav xil na Hi.
EPH 6:19 Musis ve inou mun tengan nikila nisepin kuhi ni sepinien eah xa Hi isa ni minou. Ieok bei tengan nihit kil koute te nenemien xuxus te longeongen hos nan, e uluk nakan ti.
EPH 6:20 Vengan xa inou nabe eloheoh tei tengan ha nihithiten longeongen hos ak na Hi. E ve rin ak, xil labar xat inou ni sen xil te xeih. Musis ve inou tengan nikila nihithiteni ixoni ngan xa momal tengan nipol ni, e uluk nakan ti.
EPH 6:21 Tengan mukil kuh naha xa testal minou e holesok xil xa di napol ni, di nasil Tikikas bat tengan ihit mesen ni mi xamim. Xi be tuxoli hos tei xa di nggusil kuh Suv Iesu.
EPH 6:22 Reitin, di nasila bat mi xamim tengan mukil kuh rin namem, e tengan ipet rat nenemien namim.
EPH 6:23 Nasis xa tomat na Hi iti mi xamim vus xa di muneket. E nasis tengan Hi isak ni eheien namim mei ihe mahulong mu, e neketen namim e Iesu Kristo mei ixeih mu.
EPH 6:24 E nasis tengan Hi ipisen eheien hos nan mi xamim vus xa di mupisen ni xa neta tovuol xa mikila vahiles eheien namim ra Iesu Kristo, Suv nar.
PHI 1:1 Inou Pol xamel Timoti, xa mabe moletin te polien lu na Iesu Kristo, di madis uvei ak. Madisi bat mi xamim moletin xil na Hi te hal Pilipae xa mubisti del Iesu Kristo, e mi elda e dikon xil mun namim.
PHI 1:2 Masis tengan eheien hos e tomat na Hi Tamer e Suv Iesu Kristo iti mi xamim vus.
PHI 1:3 Vehakut di names Hi navan e melele xil vus xa di nanem usil xamim.
PHI 1:4 Reitin, di nasis mi Hi vehakut e rin namim del sien.
PHI 1:5 Names Hi vengan xa, melele xa mutelong kokot ni longeongen hos mei duxoh xosali, di mupol vituei del nou tengan ti risak ni moletin sav xil likil longeongen hos usil Iesu Kristo.
PHI 1:6 E nake reitin xa Hi, xa tepol kokot ni polien hos ak e meulien namim, itit ni ngan xa ipol ni iha vuma … ipol sen ni e melele xa Iesu Kristo imei rilomun en.
PHI 1:7 Momal tengan nilonge ihos ve xamim vengan xa di mupisen eheien namim minou melele xa rapol vituei e polien xa Hi tesa ni minou nggusil eheien hos nan. Vengan xa xamim di mudutou ni nou e melele xa nade nim te xeih ak. E di mudutou ni nou mun e melele xa di nasep kila pe met moletin xil xa longeongen hos na Iesu Kristo be reitin.
PHI 1:8 Hi pus kila be reitin xa ieok bei holu tengan nipus rilomun ni xamim, vengan xa eheien navan de xamim mak mu nggoni ngan taxa eheien na Iesu Kristo mun de xamim.
PHI 1:9 Di nasis Hi tengan isak ni xamim mukil kuhi mu xa itep ma iemim ihei xamim ihe holu mu ixo sexien xa imal. E nasis mun tengan mukil naha xa momal tengan ti mupol ni e melengien xil vus.
PHI 1:10 Imak, ma e neta xil vus xa mei istal mi xamim, ti mukil kuh sexien hos xil tengan mupol ni, e ti, mupol ni sung. Isak ni, e melele xa Iesu Kristo itilomun en tengan ilepis moletin xil vus, xamim mukila musoh mumese pe meten e holesok ihe tovuol iha xat rin namim.
PHI 1:11 Imak vengan xa Iesu Kristo ipus kila xa meulien namim nggur huite te momalen xa nggo visali. E moletin sav xil xa lipusi lisa memesien iha mi Hi ven, e ti lipet rat hisen.
PHI 1:12 Tuxoli e hinoxoli xil, ieok bei tengan mukila xa longpangasien xa bemei minou, Hi di bilesi tengan vatutou ni longeongen hos ak vaha vakapis e rute xil vus mak mu.
PHI 1:13 Vengan mereketeh xil vus te taon xa mahulong te hal Rom e moletin sav xil vus mun lakila xa nade nim te xeih ak vengan xa di nanggusil xat Iesu Kristo.
PHI 1:14 Misak ni, tuxoli e hinoxoli xil holu xa ladi inggak, melele xa lapusi xa nade nim te xeih ve neketen navan, neketen nae e Suv Iesu mei nggeih pilei sung. Ma, ulikanen nae be reling xil tengan ha lihithiten sepinien na Hi pe met moletin sav xil.
PHI 1:15 Be reitin xa rut moletin xil di labit usil Iesu Kristo vengan xa di laketeh misa ni nou e iexil bei tengan lali inou. E rute ngan xil di labit usili vengan xa iexil bei tengan litutou ni moletin sav xil itela.
PHI 1:16 Ngan xil ak di lasep usil Iesu Kristo vengan xa eheien nae di e nou. Xil lakila xa lateling inou nade nim te xeih vengan xa di naketeh xol longeongen hos ak.
PHI 1:17 E moletin sav xil latavithiten longeongen hos usil Iesu Kristo ti vatel nenemien xa momal. Xil di lapol ni nggo nenemien tei xa be nesao vengan xa iexil bei tengan vasak ni longpangasien navan e nim te xeih ak mei vahe eilep pilei sung.
PHI 1:18 E neta sav xa mak, nabesi inou. Nabesi nou vengan xa moletin xil di labit usil Iesu Kristo e rin holu, rute xil del xat nenemien xa momal, e rute sav xil del xat nenemien xa tamal ti. E inou dit namaal tang ven.
PHI 1:19 Inou namaal vengan xa nakila xa Hi isa huit sisen namim e rin navan e nakila xa Ninin na Iesu Kristo isak ni holesok xil ak mei ihe suse xa ha veok imase ra nim te xeih ixo en.
PHI 1:20 Ieok bei mak mu e di nanesi xa be reitin xa ninapol ni ti neta xa isak ni nou nihe unoun ven. Ieok bei xa ulikanen navan ihe tovuol melele xa ti nisepin tengan nipet rat Iesu Kristo vehakut ixo tenbeok, neta sav xos nimeul mu nimat ven.
PHI 1:21 Vengan xosxa nimeul, nipet rat Iesu Kristo ixo meulien navan. E xosxa nimat, ngan ak ihos mak mu, vengan xa ha nite visali.
PHI 1:22 Ma xosxa nimeul tang nita itel xat tenbeok, ma nikila nipol e meulien navan tengan nihur huite ve Hi. E natakil kuh ti ngan xave iaxa ieok bei mak mu.
PHI 1:23 Ngan xalu ak di lulihi inou usil suse lu. Ngan xa bos pilei mak, ieok bei mak mu tengan nistokovein tenbeok e ha nite visal Iesu Kristo.
PHI 1:24 E ve xamim, bos mak mu xa nimeul tang nita itel xat tenbeok tengan nitit ni ngan xa ti nitutou ni xamim.
PHI 1:25 E nakila xa nimeul tang nita vengan xa nake reitin xa ti nitutou ni xamim tengan neketen namim mei imatu mu e mupolu ni sien.
PHI 1:26 Ma, melele xa nihat nipus rilomun ni xamim, mukila musep koai ihe holu ve naha xa Iesu Kristo tepol ni e rin navan.
PHI 1:27 E neta sav naha xa istal e meulien navan, musak ni meulien namim ihusil xat sexien hos na ngan xil xa di langgusil xat longeongen hos na Iesu Kristo. Imak, ma neta sav xosxa hat nipus xamim mu nisakras, niteong ni xa xamim di musoh vituei nggeih del nenemien tei takes, e di mubae vituei vengan xa di muling neketen namim e longeongen hos.
PHI 1:28 Ihos xa ulimim nakan ni ti elu namim xil. Vengan melele xa musoh nggeih pe metexil, di pisen ni xa naha xa di obit usili be reitin. E di pisen ni mun xa Hi ihas lelen xil, e iteh meulien e xamim. E be Hi vari xa di misak ni holesok xil ak mei mistal e rin namim.
PHI 1:29 Vengan xa xi pol bos pupu mi xamim melele xa maen xamim muling neketen namim e Iesu Kristo, e maen xamim munggur longpangasien ve hisen.
PHI 1:30 E be reitin xa di munggur hisit longpangasien ve neketen namim nggoni ngan taxa mutepusi xa inou natehuri melele xa nateti visal xamim, e xa mulonge di tamu nangguri inggak.
PHI 2:1 Vengan xa di mubisti del Iesu Kristo, nakila xa xi di misak ni xamim mei muxeih mu e neketen namim. Vengan xa mukila xa eheien nan di e xamim, ngan ak di pet rat nenemien namim. Vengan xa Ninin Eo de xamim, mupol ni bos mi mosav xil e iemim di misae e xamim mun.
PHI 2:2 Misak ni, nasis xamim tengan mupol ni sexien xil ak xa isak ni nou nipolu ni sien: nenemien namim ihe tei takes, eheien xa de xamim ihe tei takes, tinemim ihe tei takes, e mupol vituei ixoni moletin tei takes.
PHI 2:3 Ti xamim nasep koai mu naling xi nahe nesao mu nali mosav xil. Ihos mak mu xa xi iling nenemien nan ihe tan, ti ipus mosav xil ixoni ngan xa labos mak mu lali xi tasen.
PHI 2:4 Ti xamim nanem tasen ni xi ti, e ihos mak mu xa ti inem usil mosav xil.
PHI 2:5 Nenemien namim mei ixoni nenemien na Iesu Kristo xa tehe tan.
PHI 2:6 Vengan neta sav xa Kristo be Hi e rin xil vus, xi tenapol ni nenemien nan ti vahit vahur xat xeihen nan tengan vapin ni Hi.
PHI 2:7 E testokovein xeihen nan xa eilep e temei etan, mei tehe slev tei tang e rin xil holu. Xi tepot e ut etan e mei be moletin xa tenben da.
PHI 2:8 Tepol ni nenemien nan tehe tan e telong xat Hi teha vuma … temat. Reitin, xi temaen ni tengan vaha vamat e eivave vaxoni moletin tesa tei.
PHI 2:9 Ve rin ak, Hi tepet rat his Kristo tehe nesao, e tesa his tei xa eilep mini xa mili his sav xil vus.
PHI 2:10 Mak, ma e his Iesu, holesok xil vus mei limot mini: ngan xil xa ladi e ut nesao, ngan xil xa ladi e ut etan, e ngan xil mun xa ladi e ut te maten.
PHI 2:11 Reitin, xil vus ti lihithiteni lihit, “Iesu Kristo be Suv te holesok xil vus.” Imak, ma lipus kila mak mu xa Hi Tata be eilep xa be eilep pupu.
PHI 2:12 Tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa nenemien namim be tan nggoni Iesu, mulong xat inou ixoni ngan xa di mutepol vehakut ni, e melele xa natete visal xamim. E ihos mak mu xa mupol ni taxeak xa natara ti visal xamim. Ti mupol ixeih tengan muketeh kuhi xa sexien namim xil lipisen ni xa mube ngan xil xa Hi miteh meulien nae ra tesaen. Mupol ni imak itel merereen e ulikanen,
PHI 2:13 vengan xa be Hi iaxa di pol e meulien namim. E be xi iaxa di misak ni xamim di iemim bei tengan muvusil naha xa xi ien bei xamim tengan mupol ni, e di misa xeihen mun mi xamim tengan mukila mupol ni.
PHI 2:14 E holesok xil vus xa di mupol ni, munaseputut ti e munangor ti natel xamim mun tang.
PHI 2:15 Imak, ma sexien namim xil ipisen ni xa mube nat Hi xil xa mumese tevi, e neta tovuol vasa vate rin namim e melele xa mudi taxeak e ut etan del moletin tesa xil xa sexien nae xil mikavui. Imak, ma meulien namim ileluv e hilaep te xil ixoni ngan xa hitu xil di laleluv e maluxoluken te vongien.
PHI 2:16 Muhithiten longeongen hos mi xil xa mikila vasa meulien mi xil. Vengan, xosxa imak, ma nikila nisep koai e melele xa Iesu Kristo itilomun en. Nisep koai vengan xa meulien namim ti ipisen ni xa naduxoh hoxalit lohen navan e natapol votei ti. E polien navan nggur huite.
PHI 2:17 Neta sav xosxa lihas vin inou, nabesi nou tang e di napet rat his Hi ve xamim vus. Vengan xa meulien navan nggoni sanien eo tei xa di nasa ni ba mi Hi ve rin te neketen namim vus.
PHI 2:18 Nggo hisit sexien ak, melele xa xamim di munggur longpangasien xil, xamim mun mumes Hi e muhesi xamim itel inou.
PHI 2:19 Xosxa ihusil nenemien na Suv Iesu, nanemi nabit nisil Timoti ihat mi xamim navehi ti. Imak, ma melele xa itilomun visal inou, longeongen usil xamim xa isa ni minou isa sien minou.
PHI 2:20 Moletin tovuol mun vate visal inou xa vaxoni Timoti xa eheien nan di e xamim e ien bei tengan vatutou ni xamim vaxoni inou.
PHI 2:21 Moletin savsav xil di lapol ni neta xa xil kestang iexil bei tengan lapol ni, e latapol ni ti naha xa Iesu Kristo ien bei.
PHI 2:22 E Timoti tepisen ni ngamu mi xamim xa xi di pol mi Iesu. Vengan xamel malpol vituei ve longeongen hos na Hi nggoni ngan taxa horamue tei di pol vituei del tamen.
PHI 2:23 Misak ni, e melele xati xa nihe von koten e nilong kil naha xa ti lipol ni minou, nisil Timoti ihat visal xamim.
PHI 2:24 E nanesi xa, navehi ti, Suv imaen inou mun nimeluv nihat vis xamim.
PHI 2:25 E nanemi nabit bos tengan nisil tuxoli Epafrodaetas itilomun visal xamim. Xamim mutesila temei visal nou tengan vahe eloheoh namim minou e mei vatutou ni nou e rin namim. E xamel mapol vituei e di mabae vituei ve polien na Hi.
PHI 2:26 Xamim mutelonge xa xi temesei pupu e mutenexo ven. E melele xa Epafrodaetas telong usil nenexoen namim ven, xi milonge misa e bit vatilomun vahat vasao ni xamim.
PHI 2:27 E reitin li xa xi temesei pupu e sangas vamat. E Hi ien tesae en, e ien tesae e nou mun. Vengan xosxa imat, ma inou nilonge isa pilei mak mu.
PHI 2:28 Ma, namaal pupu tengan nisil rilomun ni ihat visal xamim tengan muhesi xamim ven melele xa mupusi. E imak, ma nenexoen navan mun ihe etan.
PHI 2:29 Misak ni, muhur pilei kuhi e his Suv Iesu itel sien. E momal tengan musa merereen mi hisit moletin xil xa lamak.
PHI 2:30 Vengan xi misa sen meulien nan e sangas vamat ve polien na Kristo. Xi, ulin takan ni melele te xeih xil e di pol sen polien xil xa xamim iemim bei tengan mupol ni.
PHI 3:1 Misak ni, tuxoli e hinoxoli xil, neta sav xa naha imei, muhesi xamim vengan xa di mubisti del Suv. Taxeih ti minou tengan nasel xat rilomun ni xamim usil holesok xil ak, vengan nakila xa di misikoe xol kuh meulien namim.
PHI 3:2 Muketeh kuhi ve titsa te luvosen xil xa lasa langgoni kuli reran xil. Moletin xil ak latamese ti pe met Hi. Xil di labiteni xa moletin itihi purun rut tenben ixo sexien te vexahu tengan mei ihe moletin xati na Hi.
PHI 3:3 E xir rataling nenesien nar ti e sexien xil xa di lapol ni e tenbe moletin tang nggot hale tengan vapol ni moletin tei mei vahe moletin xati na Hi. E‑e, xir ranggur vexahu xa be reitin nggo tinexir, vengan xa di ramot mi Hi nggo Ninin Eo nan e rabesi xir vengan xa di rabisti del xat Iesu Kristo.
PHI 3:4 Xosxa ieok bei, inou mun nikila niling nenesien navan e holesok xil xa mak xa moletin xil di lapol ni del tenbexil. Reitin, xosxa moletin tei di minemi bit xi mikila valing nenesien nan e neta xil xa xi di pol ni del tenben tengan vasak ni mei vamal pe met Hi, inou natepol ni mak mu teli.
PHI 3:5 Vengan inou natehe vexahu melele xa melengien navan tehe tol e he sav (8). Melele xa latepes inou, natehe ngan Isrel tei ngamu e nanggo vatimol xa mahulong na Bensamin. Reitin xa nabe Hibru xati. E rin te rae xil na Siu xil, inou nabe Farasi tei xa natehusil xati texeih.
PHI 3:6 E vengan xa ieok tehei pupu tengan nasak ni mosav xil mun ti lavusil rae xil ak, natesa pangasien xil holu mi ngan xil te Sias na Iesu Kristo. Natepol ni temak vengan xa natenemi natehit di lasak pisi tengan lasak ni rae xil na Hi vakesae. Ma xosxa inou nakila mei namal pe met Hi vaxo rin xa di nanggusil xat kuh rae nan xil ak, ma moletin tovuol mikila vakamet neta tova xa vasa vaha xat rin navan.
PHI 3:7 E neta sav xa holesok xil vus xa natepol ni tetiamu tengan navusil kuh rae xil na Hi latehe holu pupu, melele xa mei nabisti del Iesu Kristo, napus kila xa holesok xil ak be neta sav tang.
PHI 3:8 E tave holesok xil ak ti kestang. Inou nanemi xa holesok xil vus e meulien navan tehe neta sav tang. Vengan melele xa mei natekil Iesu Kristo, natepus kila xa xi be eilep mak mu mili holesok sav xil vus. Misak ni, tengan nihusil xati, di naso rerat holesok sav xil vus e meulien navan ba nggoni tisok tang tengan nikila nihusil kes ni Iesu Kristo ixeih mak mu.
PHI 3:9 Reitin, ieok bei mak mu tengan Hi ipus kila xa di nabisti del Iesu, e natamei ti namal pe meten vaxo longxatien navan e rae nan xil. E‑e, taxeak namal pe meten vengan xa neketen navan de Iesu Kristo. Reitin, Hi di misa momalen mi ngan xil kestang xa di laling neketen nae e Iesu Kristo.
PHI 3:10 Inou ieok bei pupu tengan nakil ti mu Iesu Kristo e nakil kuh xeihen na Hi e meulien navan. Ngan ak be xeihen xa Hi tepisen ni e melele xa tesak ni Iesu Kristo temea rilomun ra maten. E ieok bei mun xa namur rut longpangasien vaxoni ngan xa xi tehuri, neta sav xosxa nimat ixoni.
PHI 3:11 Vengan xosxa imak, ma nikila nihur naha xa nateling nenesien navan en, xa inou mun nimea rilomun ra maten.
PHI 3:12 E nataviteni ti xa namal tuei mu natehur sen huit neketen navan ngamu. E‑e. Di nasak pisi tengan niloh ixeih mak mu tengan huite ak mei ihe navan, vengan Iesu Kristo tepol texeih tengan vahur nou name nan.
PHI 3:13 Tuxoli e hinoxoli xil, nakila xa natahur sen huit neketen navan ti mu. E di napol ni neta tei, ieok di bovorong ni naha xa di pe touk, e di naloh nggeih tengan namur naha xa di diamu ni nou.
PHI 3:14 Reitin, di naloh nggeih tengan nituxoh hoxalit lohen te neketen navan e nihur huite teni. Huit neketen ak be tengan nihe ut nesao reitin vengan xa Hi tekes inou mei nabisti del Iesu Kristo.
PHI 3:15 Xir vus xa ramatu ngamu e neketen nar, ti rihur hisit nenemien xa natesep usili nesao. E xosxa rute e xamim langgur nenemien sav, ma Hi ipol ni xil mei lipus kil kuh reitinen teni.
PHI 3:16 E ngan xa be eilep mak mu iaxa ti rihusil xat reitinen xa Hi tepisen ni ngamu mi xir.
PHI 3:17 Tuxoli e hinoxoli xil, xamim vus ti muhusil xat sexien e nenemien navan xil. E muhusil xat ngan xil mun xa mupusi xa sexien nae nggoni sexien namem.
PHI 3:18 Vengan xa, nggoni ngan xa natehiteni mi xamim melele holu ngamu, e di nabiteni mun del simetok, sexien na moletin xil holu di pisen ni xa labe elu mi longeongen hos usil maten na Iesu Kristo e eivave.
PHI 3:19 E Hi ihu lelen xil vengan xa di langgusil xat kes ni naha xa tenbexil di iexil bei nggoni ngan xa be hi nae, e holesok xil xa momal tengan lihe unoun ven, xil di lasep koai ven sung. Reitin, xil di lanem usil holesok xil te ut etan tang.
PHI 3:20 E xir, rabe hortan xil te ut nesao. E di radatil moletin te teh meulien en nar xa ixo ut nesao imei, ngan ak be Suv Iesu Kristo.
PHI 3:21 E melele nen ak, Iesu ihiles tenbexir te ut etan xa memel tang, e ipol ni xil mei lixoni tenben hos te ut nesao xa minehinen te xeihen nan da en. E ipol ni imak itel hisit xeihen nan xa di pol ni holesok xil vus mei ladi pe hen.
PHI 4:1 Tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa rabe hortan xil te ut nesao, musoh ixeih e neketen namim e Suv Iesu. Eheien navan xa mahulong di e xamim, e ieok bei pupu tengan nipus xamim vatei mun. Vengan xamim di musak ni nou nabesi nou e neketen namim nggoni huit lohen te meulien navan.
PHI 4:2 Iuodia e Sintike, di nadakes xamil tengan mulsak pisi mulimei e nenemien tei takes vengan xa xamil vus di munggusil xat Suv tei takes.
PHI 4:3 E nasisuk, Susunggus, xa obe tua hos navan xa rupol vituei, tengan ha ututou ni atou xalu ak. Vengan xalu lutekon ni polien tetel xat inou tengan mattehithiten longeongen hos. Reitin, matepol vituei tetel Klemen e tua sav xil mun xa hisexil di e Vanuvei te Meulien na Hi xa di ladis his moletin xil xa lihur meulien sal e ut nesao di en.
PHI 4:4 Vehakut, sien iti mi xamim vengan xa di mubisti del Suv. Reitin, nabiteni mun xa muhesi xamim.
PHI 4:5 Ti muhe hanmerou mi moletin xil vus vengan xa, navehi ti, Suv itilomun imei.
PHI 4:6 Munanexo ti ve neta tova, e ti musis mi Hi ve holesok xil vus. E melele xa musis ve tutouen, mupol ni itel memesien.
PHI 4:7 Imak, ma tomat na Hi xa mili kilakilen na moletin xil te ut etan iti mi xamim. Reitin, vengan xa mubisti del xat Iesu Kristo, tomat ak isikoe xol kuh meulien e nenemien namim.
PHI 4:8 Tuxoli e hinoxoli xil, neta teimun xa nabit namiteni mi xamim be tengan xa ti muling nenemien namim iti e holesok xil xa ihos: ngan xa be reitin, ngan xa momal, ngan xa memase, ngan xa pipin tengan mumerere ni, ngan xa tellep, ngan xa di misak ni Hi besi xi ven, e ngan xa momal tengan risep koai ven. Reitin, holesok xil xa mak iaxa xamim ti munem usili.
PHI 4:9 Muxulehi mupol ni sexien xil xa natepispisi ni mi xamim e natesa ni mi xamim. Reitin, holesok xil xa mutelong nou natesep usili mu mutepus nou natepol ni, xamim sung ti mupol ni. E Hi, xa be vatit tomat, iti visal xamim.
PHI 4:10 Inou napolu ni sien e names Suv melele xa napus tutouen xa musa ni minou. Reitin xa tetiamu mutetutou ni nou, e be nousav vuteili xa mutnasa ti mun neta. Nakila xa iemim tabong ni nou ti, e mesal tovuol tengan mupisen eheien namim minou.
PHI 4:11 E nataviteni ti vamak vengan xa nabe tamure ni neta ngan. Vengan xa mei nakil sexien te sien sung, tave ti neta naha xa de heok.
PHI 4:12 Vengan nakila nameul vatel ngan xa hokorong, mu vatel ngan xa be holu. E mei nakil kuh sexien te sien, neta sav xosxa anien avan holu, mu mae nggat inou; neta sav xosxa holesok navan be holu mu tovuol.
PHI 4:13 Nakila namisu ni holesok xil vus vatel xeihen xa Iesu Kristo di misa ni minou.
PHI 4:14 E tave ti neta xa mak, ma names xamim ve tutouen xa di musa ni minou e melele xa di nabisu ni longpangasien navan xil.
PHI 4:15 Xamim mol‑Pilipae xil mukil kuhi xa, melele xa natehe reling provins te hal Masedonia e ba natehithiten rohon ni longeongen hos na Hi e rute sav xil, xamim kestang mutesa tutouen minou. Reitin, sias sav xil latnasa ti neta tengan vatutou ni nou, tehe xamim kestang.
PHI 4:16 E melele xa natehe taon te hal Tesalonaeka, tenave melele tei takes ti xa mutesa neta ngan tengan vatutou ni nou.
PHI 4:17 Nataviteni ti vamak vengan xa ieok bei tengan musa tutouen vatei mun minou. E‑e. E ieok bei tengan Hi ipus kil holesok xil xa di mupol ni e rin navan, e isa huite teni mi xamim e melengien tei xa ti imei.
PHI 4:18 Ieok bei tengan namit kila mi xamim xa natehur sen tutouen xa mutesa ni minou nggo he Epafrodaetas. E napusi xa be mahulong mak mu mili ngan xa di ieok bei. Sanien namim nggoni sanien eo xa momal tevi pe met Hi, e vokon teni bos pupu e di misa sien mini.
PHI 4:19 E nakila xa Hi navan polu ni holesok xil vus. E xi isa holesok xil vus mi xamim xa mube tamure ni vengan xa di mubisti del Iesu Kristo.
PHI 4:20 Ripet rat his Hi Tamer xa minehinen te xeihen nan iti ha vuma … navus ti vatova. Reitin.
PHI 4:21 Nabit ‘bos makoe’ mi moletin xil na Hi xa ladi visal xamim e di labisti del Iesu Kristo. E tuxoli xil e neketen xa ladi visal nou di labit ‘bos makoe’ nae bat mi xamim.
PHI 4:22 Reitin, moletin xil vus na Hi e rute ak di labit ‘bos makoe’ nae mi xamim, e ngan xil mun xa ladi e tim sa suv toto te hal Rom.
PHI 4:23 Nasis tengan eheien hos na Suv Iesu Kristo iti mi xamim vus.
COL 1:1 Inou Pol xa nabe eloheoh tei na Iesu Kristo nggusil nenemien na Hi di nadis uvei ak del Timoti xa be tua nar e neketen.
COL 1:2 Di nadis uvei ak bat mi xamim, moletin xil na Hi xa mudi e taon te hal Kolose. Xamim mube tuxoli e hinoxoli xil e neketen vengan xa rabisti vituei del Iesu Kristo. Malsis tengan eheien hos e tomat na Hi Tamer iti mi xamim.
COL 1:3 Melele xa xamel di masis ve xamim, vehakut di mames Hi, Tame Iesu Kristo, Suv nar.
COL 1:4 Mames Hi vengan xa malong usil neketen namim e Iesu Kristo, e eheien namim e moletin xil vus na Hi.
COL 1:5 Xamim mupol ni mak vengan xa di muling nenesien namim e Hi xa di misa xat kuh holesok hos xil ve xamim e ut nesao. E muling nenesien namim xa ngan ak be reitin e melele xa mulong sepinien te reitinen xa be longeongen hos usil Iesu Kristo.
COL 1:6 Melele xa longeongen hos temei rohon mi xamim e mei mukil kuh eheien hos na Hi, miso huite e meulien namim. Reitin, miso huite e xamim nggoni ngan xa di miso huite e meulien na moletin xil holu e ut etan.
COL 1:7 Xamim mutehur longeongen hos ak texo Epafras, moletin te polien hos na Iesu Kristo xa di pol vituei del xamem. Xi tasin polien nan ti e di pol e rin namim vehakut.
COL 1:8 E xi mitumul mi xamel usil eheien xa Ninin Eo di misa ni mi xamim.
COL 1:9 Ve rin ak, melele xa matelong usil sexien namim mei duxoh xosali ak, xamel matangel ti e sisen namel ve xamim. Di masis mi Hi tengan mukil kuh naha xa xi ien bei xamim tengan mupol ni, e mei mupolu kuhi ni metisouen e kilakilen xa nggo Ninin Eo nan.
COL 1:10 Imak, ma kakaoen namim imal ni ngan xil xa di langgusil xat Hi Suv e di misa sien mini. Reitin, Hi ihesi xi ve xamim melele xa meulien namim ti iso huite xil ihe holu e polien hos xil vus xa di mupol ni, e melele xa kilakilen namim usil xi mei ihe eilep mak mu.
COL 1:11 Xamel di masis mi Hi tengan ipol ni neketen namim mei ixeih mak mu itel xeihen nan xil vus xa tellep pupu. Masis mini tengan isak xat xamim tengan mukila musoh ixeih e melele te xeih xil xa ti limei e ti muhisu ni xil itel sien e nenemien xa ihe teviei.
COL 1:12 Masis tengan isak ni xamim mukila mumes Hi Tamer xa di misak ni xamim mupin tengan muvur holesok xil xa teling xati ngamu teti xa ihe na moletin nan xil xa ladi e miehen.
COL 1:13 Xi teteh meulien e xir ra xeihen te maluxoluken, e teling kuh xir radi e xeihen na Natneli tengan ilaxat kuh xir ixoni suv toto nar, Natneli xa eheien nan di en.
COL 1:14 Nggo naha xa Iesu tepol ni, Hi tepol ni suse tengan rameluv ra xeihen te tesaen nar xil, e Hi di miketeh bos rilomun mi xir.
COL 1:15 Moletin xil lasakras lapus Hi. E melele xa lapus Iesu Kristo, di lapus Hi vari. Iesu teta tetiamu ni holesok xil vus xa ladi, e nggoni muimol tei, xi be eilep mak mu mili holesok xil vus.
COL 1:16 Vengan xa, nggo xi, Hi tepeas ni holesok xil vus te ut nesao e te ut etan, ngan xa rakila rapusi e ngan xil mun xa rasakras rapusi. Texo Natneli, Hi tepol ni suv toto xil e kavmen xil, tetel masxaxa xil e ninin tesa xil mun xa di langgur xeihen. Reitin, Hi tepeas ni holesok xil vus texo Natneli, tengan ti limerere ni.
COL 1:17 Iesu Kristo teta ngamu tetiamu ni holesok xil vus, e di misak ni holesok xil vus di langgusil xat naha xa Hi teling xati.
COL 1:18 Iesu iaxa be vat te Sias e vatit meulien teni, e Sias be tenben. Xi be muimol na Hi e rin xa tesak ni temea rilomun ra maten tetiamu ni moletin sav xil. Misak ni, xi mei diamu mak mu mili holesok sav xil.
COL 1:19 Nggo Kristo, xir di rapus kuh Hi, vengan xa Hi vari besi xi tengan vate e Natneli.
COL 1:20 Nggo xi, Hi miserev rin te holesok xil vus xa tepeas ni del xi mun; ngan xil xa ladi e ut etan e ut nesao mun. Reitin, nggo maten na Natneli e eivave, Hi misak ni holesok xil xa xi tepeas ni mei ladi e tomat dela.
COL 1:21 Tetiamu, xamim muteti sotin ra Hi e mutehe elu tetela, vengan xa holesok xil xa mutepol ni e mutenemi latesa tang.
COL 1:22 E xosali, Iesu Kristo miserev rin namim e melele xa temaen tenben teha temat ve xamim. E ve rin ak, xamim mukila ha musoh pe met Hi ixoni moletin eo nan xil xa mumese tevi, e neta tovuol mun xa iha xat rin namim.
COL 1:23 Ngan ak be reitin xosxa xamim mutit ni ngan xa ti musoh ixeih e neketen namim e munaviles ti rani. Munastokovein neketen namim ti e Iesu Kristo xa mutehuri melele xa mutelong longeongen hos usili. Hisit longeongen hos ak, di labithiteni mi moletin xil vus te ut etan, e inou, Pol, mei nabe moletin te polien tei teni.
COL 1:24 Xosali, nabesi nou xa nakila namur longpangasien xa xiak tengan vatutou ni rin namim. Vengan xa, del tenbeok, di nanggur sen longpangasien xil xa Kristo teling xati ngamu tengan namuri vatutou ni Sias nan, Sias xa be tenben.
COL 1:25 Hi vari iaxa teling inou nabe moletin te polien tei te Sias. E xi tesa polien ak minou tengan ha nihit kil vuol ni sepinien nan iha mi xamim xa mutave Siu ti.
COL 1:26 E tetiamu duxoh xosali, koute te sepinien ak texus ra moletin xil. E xosali, Hi di misak ni moletin nan xil mei lakila.
COL 1:27 Reitin, Hi tehosei xil tengan likil lingxatien xuxus nan ak, xa Kristo di meul e tinemim xa mutave Siu ti. E ve rin ak, xamim mun mukila muling nenesien namim en, tengan mumos e ngan xil xa liti e hosien nan e ut nesao.
COL 1:28 Misak ni, xamel ba di mabithiten Iesu Kristo mi moletin xil vus. Del metisouen e kilakilen, di masel xat moletin xil e di mapispisi kuhi mi xil usili. Di mapol ni mak tengan makila maleh viton moletin xil vus mei lavisti vatel Kristo tengan ha lisoh pe met Hi ixoni moletin xil xa neketen nae matu ngamu.
COL 1:29 E ve rin ak vari, di napol nggeih del xeihen xa eilep xa Iesu Kristo di misa ni minou e di pol dela e meulien navan mun.
COL 2:1 E ieok bei tengan namiteni mi xamim xa midep iaxa di nakon pupu tengan natutou ni rin namim, rin na ngan xil mun xa ladi e taon te hal Laodisia, e rin na ngan xil vus xa natapus ti mu xil.
COL 2:2 Di napol nggeih mak tengan vasak ni neketen namim mei vaxeih pilei mu e vasak ni iemim ti vahei xamim mun tang tengan muve tei takes. Reitin, di nasak tengan xamim mukil sen nenemien hos na Hi xa teling xuxus ni tetiamu, e mukil kuhi xa koute teni be Iesu Kristo vari.
COL 2:3 Vengan xa xi be vatite te metisouen hos e kilakilen xil vus xa Hi teling xuxus ni tetiamu.
COL 2:4 Di nabit usil holesok xil ak mi xamim tengan munamaen ni ti moletin tova namei naluvos xamim natel sepinien xil xa mikas.
COL 2:5 Di nabiteni mak tengan vatutou ni xamim vengan xa, neta sav xa nade sotin ra xamim, nenemien navan de visal xamim vehakut. E nabesi nou melele xa nalong usili xa midep iaxa xamim di musoh vituei nggeih e neketen namim e Iesu Kristo.
COL 2:6 Vengan xa munggur Iesu Kristo ngamu mei be Suv namim, mutit ni hisit meulien tei xa di pisen ni xa di mubisti dela.
COL 2:7 Nggoni vatiei tei, musak ni lite xil te neketen namim lihe tan e liteli ixeih e Kristo. Imak, ma mumatu kuhi e neketen namim ihusil pispisien xil xa mutehuri tuei, e mupolu ni memesien.
COL 2:8 Rut moletin xil ladi visal xamim xa di lasak pisi tengan laluvos xamim del kilakilen xil xa be neta sav tang xa di nggusil rae xil xa moletin xil te ut etan di lasa ni mu langgusili nousav ngamu. E holesok xil ak tahusil ti reitinen usil Iesu Kristo. Misak ni, munamaen xil ti linaxeih xat xamim tengan ti muvusil naha xa xil di lasemae ni xamim tengan mupol ni.
COL 2:9 E xamim muhusil xat Kristo xa mei tehe moletin xa tenben teta, neta sav xa holesok xil xa di Hi di en.
COL 2:10 E vengan xa di mubisti del Kristo xa be vat na vat xil e eilep savsav xil vus, di misak ni xamim mei mupolu ni holesok xil te neketen.
COL 2:11 E vengan xa di mubisti del Iesu Kristo, pe met Hi, nggoni ngan xa mube vexahu ngamu. E tave vexahu ti xa moletin xil tang di lapol ni ni rut tenbe moletin, e Kristo tepol ni vexahu ni nini xamim melele xa tetihi rat sexien tesa ra xamim.
COL 2:12 E melele xa latehe baptaes ni xamim, texoni ngan xa latetihin xamim tetel Iesu Kristo. E melele xa mutemea ra oei ak, texoni ngan xa mutemea rilomun ra maten tetela. Hi tepol ni tehe reitin e meulien namim, vengan xa muteling neketen namim e hisit xeihen nan iaxa tesak ni Iesu Kristo temea rilomun ra maten.
COL 2:13 Tetiamu, xamim muteti tamu e tesaen namim xil e mutnamos ti vatel moletin xil na Hi xa latehe vexahu. Misak ni, vengan xa mutnakil ti Hi, pe meten, texoni ngan xa mutemat. E texo Kristo xa temea rilomun ra maten, Hi misak ni xamim mumeul reitin melele xa teketeh tehos rilomun mi xamim. Reitin, xi di miketeh bos rilomun mi xir e tanem ti mun usil tesaen nar xil xa tetiamu.
COL 2:14 Vengan xa tetiamu, texoni ngan xa latetis xat tesaen xil vus xa ratepol ni teha xat Hi e rae nan xil tete vanuvei tei. E neta sav xa mikila isa pangasien mi xir ven, Hi misihi lelen ni. Reitin, holesok xil xa teha xat rin nar, Hi tehur rati e telingi teha xat rin na Iesu melele xa lateti xati e eivave.
COL 2:15 E melele nen ak, texo naha xa Iesu tepol ni e eivave, Hi tehas tan ni vat xil, ninin tesa xil, e eilep sav xil mun e tehur rat xeihen nae. Xi tepisen ni pe met moletin xil xa xeihen nan eilep mak mu mili xeihen nae.
COL 2:16 Misak ni, munamaen ti moletin mei naso sepinien xa nasa naha xat xamim vengan xa mutahusil kuh rae na Siu xil ti e rin te naha xa di mungga ni mu mumu ni, mu sexien xa mutaxuxou kuhi ni melengien eo mu Sabat nae xil ti.
COL 2:17 Tetiamu, Hi tesa rae xil xa lamak mi Siu xil xa langgoni nini neta ngan xa isa ni imei mi moletin nan xil e melengien xil xa ti imei. E reitinen teni temei ngamu, xa be Iesu Kristo.
COL 2:18 Munamaen ni ti moletin tova tengan mei napurun nenemien namim nahit mei mumal pe met Hi ixo suse xa musa pangasien mi tenbemim e mumot mi masxaxa xil. Hisit moletin xil ak di lasep koai vehakut labit langgur metuveen hos tei ra Hi, e nenemien nae polu ni holesok xil te ut etan tang. Holesok xil xa di labit usili be neta sav tang,
COL 2:19 vengan xa latavisti ti vatel Iesu Kristo xa be vat te Sias nan xa be tenben. Vengan xa be Iesu Kristo iaxa di misa anien mi rut tenben xil vus e di bistin xil mei labe tenben tei takes. Reitin, Kristo vari di misak ni tenben mei meul kuhi nggusil naha xa Hi ien bei.
COL 2:20 E vengan xa mubisti del Iesu Kristo, mumat dela e mumeluv ngamu ra xeihen na Temat e ninin tesa xil. Misak ni, munapol ni ti mun naxoni ngan xa di mubisti del holesok xil te ut etan. Munalong xat ti mun rae xil xa moletin xil te ut etan di lasa ni mi xamim naxoni,
COL 2:21 “!Munatuxol ti holesok xil ak! !Munakar pis ti hisit anien xil ak! !E munamei ti sangas ni ngan xil ak!”
COL 2:22 Hisit rae e pispisien xil ak, di labit usil holesok xil xa di lakesae e melele xa ranggusili. Rae xil ak langgo nenemien na moletin xil tang te ut etan.
COL 2:23 Moletin holu di lanemi labit hisit rae xil ak lapolu ni metisouen vengan xa lasak pisi tengan laxeih xat moletin xil ha limot mi Hi, lipol ni nenemien nae ihe tan, e lixuxou kuhi ve sexien xil xa di mistal nggo en. E hisit rae xil ak be neta sav tang vengan xa lasakras latal xat eheien te tenbexir e sexien tesa nar xil.
COL 3:1 Reitin, tetiamu, texoni ngan xa xamim mutemat e tesaen namim. E vengan xa mubisti del Kristo xa temea rilomun ra maten, xamim mun mutemea rilomun ra maten tengan muvur meulien hu. Misak ni, muhusil xat holesok xil te ut nesao, ut xa Kristo di dotan e von xeihen e ri metu na Hi.
COL 3:2 Reitin, muling nenemien namim e holesok xil te ut nesao, e nati ti e holesok xil te ut etan.
COL 3:3 Vengan xa meulien namim tetiamu temat ngamu. E meulien hu xa mutehuri, Hi tesoson ni ngamu teti ut nesao visal Kristo.
COL 3:4 E melele xa Kristo xa tesa meulien mi xamim imei rilomun e ipisen xi, ipisen ni mun xa mubisti dela e minehinen te xeihen nan mei ihe minehinen namim mun.
COL 3:5 E vengan xa mumat del Kristo, muhas lelen sexien namim xil te ut etan. Ma, munapat ti natel ngan xa mutateli ti vatela. Munapol ni ti sexien tesa sav xil xa tamal ti tengan mupol ni. Munamaen ni ti eheien te tenbemim mu nenemien tesa xil nalihi xamim. E munave hokan ti ve mani naxoni ngan xa mei be hi tei e meulien namim.
COL 3:6 Reitin, munapol ni ti vengan xa Hi ien nggat hisit sexien xil ak e isa pangasien mi ngan xil xa di lapol ni e latalong xat xi ti.
COL 3:7 E, tetiamu, xamim mutepol ni hisit sexien xil ak.
COL 3:8 E xosali, xamim mustokovein hisit sexien xil ak. Iemim naat moletin ti e tinemim nahe tamure ti. Munapurun moletin sav ti, munahit usil xil ti, e munasuhol xil ti.
COL 3:9 Munaluvos xamim ti. Reitin, munapol ni sexien xil ak ti vengan xa mustokovein meulien matu namim del sexien xil teni nggoni ngan taxa mustokovein eising tei xa be talmusu.
COL 3:10 E musing xol kuh xamim ni meulien tei xa be neta hu. Meulien hu ak, Hi vari tepol ni. E vehakut, xi di misak pilei nenemien namim tengan mei muxoni xi mak mu, e mei mukil kuhi.
COL 3:11 E vengan xa Hi di misak ni xir mei rabe neta hu mak, xi tapus ti vahit ngan xil xa latave Siu ti lasav ni Siu xil, mu ngan xil labe vexahu lasav ni ngan xil xa latave vexahu ti. E ien ti tavei tengan vakil ti xa moletin tei nggo ut xave, mu misukul midep, mu be slev, mu ven mase. Vengan Kristo, xi vari be eilep mak mu mili rin xil ak, e xi di meul e xir vus xa rabisti dela.
COL 3:12 Misak ni, vengan xa Hi tehosei xamim tengan mei muhe moletin eo nan xil xa eheien nan di e xamim, musing xol xamim ni sexien hos xil. Mupol ni sexien te esaeen, hosien, e nenemien namim ihe etan. Muhe hanmerou e nenemien namim ihe teviei.
COL 3:13 Munapol ni ti nasa mi mosav xil xa lasav ni xamim, e iemim naat xil ti. E xosxa tei e xamim pol ni neta tei xa tamal ti pe met tuneli, ma lalimal ni rin nalu tengan laliketeh ihos rilomun mi xalu. Reitin, vehakut xamim vus mumal ni rin namim itel xamim mun tang e muketeh ihos rilomun mi xamim ixoni ngan taxa Suv tepol ni mi xamim vus.
COL 3:14 E ngan xa be eilep mak mu e sexien hos xil ak, musing xol kuh xamim ni sexien te eheien. Vengan xa xosxa iexir ihei xir mun tang, ma riti vituei e hosien e vitueien nar ihos tevi.
COL 3:15 Mumaen tomat na Kristo tengan itel meulien namim. Vengan xa Hi tekes xamim tengan muti vituei e tomat nggoni ngan xa mube tenben tei takes. E vehakut, mumes Hi ixo meulien tevi namim.
COL 3:16 Mumaen sepinien usil Kristo xa bos xa bos pupu mei ipolu e meulien namim. Mupispisi mi xamim e musel xat xamim itela ixo suse te metisouen. E, itel memesien, mukikei mi Hi ni sam xil, ni sisien xil te memesien, e kikeien sav xil mun xa Ninin Eo di misa ni mi xamim.
COL 3:17 E holesok sav xil vus xa di mubiteni mu di mupol ni, mupol ni itel sexien tei xa ipisen ni xa mube na Suv Iesu reitin. E ixo his Iesu, ti musa memesien namim mi Hi Tamen.
COL 3:18 Xamim, atou xil, vengan xa di munggusil xat Suv, momal tengan muling nenemien namim ihe etan tengan ti muhusil nenemien na tiramue namim xil.
COL 3:19 E xamim, tiramue xil, eheien namim iti mi atou namim xil e munapol ni ti naxeih mi xil.
COL 3:20 Xamim, horamue xil, mulong xat tamemim e ninemim xil vehakut, vengan xa ngan ak be polien xa momal xa Suv tesa ni mi xamim tengan ti mupol ni.
COL 3:21 Xamim, tata xil, munasak ni horamue namim xil ti tengan iexil ti naat xamim. Muxuxou kuhi tengan munasak ni nenemien namim ti namot.
COL 3:22 Xamim slev xil, mulong xat masta namim xil te ut etan e rin xil vus. Munapol kes ni ti e melele xa metexil di e xamim tengan vasak ni xil lamaal ve xamim. E vehakut, ti mupol mi xil itel tinemim tevi vengan xa di mumerere ni Suv Iesu.
COL 3:23 E holesok xil vus xa di mupol ni, mupol ni itel meulien tevi namim. Reitin, mupol ni ixoni ngan taxa di mupol ni ve Suv Iesu, e nave moletin ti te ut etan tang.
COL 3:24 Iesu Kristo vari be Suv namim xa di mupol mini. Misak ni, mupol ixeih vengan xa mukila xa Hi vari isa holesok nan xil ixoni sanien tei iha mi moletin nan xil.
COL 3:25 E mi ngan xil xa di lapol misa, Hi isa rilomun ni huit tesaen nae mi xil ihusil naha xa latepol ni. E xi ipol ni imak imal mi moletin xil vus.
COL 4:1 Xamim, masta xil, mupol ni ihos mi slev namim xil ixo suse xa imal. Munem xati xa, xamim mun, Masta tei namim de ut nesao.
COL 4:2 Vehakut, ti musis mi Hi itel memesien e vemim navuol ni ti.
COL 4:3 E ti musis mun ve xamem xa Hi isah suse tengan makila mavithiten nenemien xuxus nan usil Iesu Kristo iha mi moletin xil. Ve sepinien ak vari iaxa, xosali, nade nim te xeih.
COL 4:4 Reitin, musis ve nou xa nikila nihit rat sepinien ak imese pe met moletin sav xil ixoni ngan xa momal tengan nipol ni.
COL 4:5 E xamim, e melengien xil vus xa di mupus mesal tei, itel metisouen, mupol ni sexien hos xil iha mi ngan xil xa lataneket ti e Iesu.
COL 4:6 Reitin, mupol ni sexien namim tengan musepin itel hosien vehakut, ixo sexien tei xa mikila mulihi nenemien na moletin xil ixo en. Vengan xosxa ngan ak be sexien namim te vehakut, ma mukil kuh sepinien eah xa momal tengan musa rilomun ni mi moletin xil vus.
COL 4:7 Tikikas ihiteni mi xamim holesok xil xa di mistal e rin navan. Xi be tuxoli hos xa di mapol vituei mi Suv. Xi di dutou ni nou e rin holu e nenesien navan di en.
COL 4:8 Misak ni, di nasila bat mi xamim tengan ipet rat nenemien namim itel longeongen xa xamem madi midep.
COL 4:9 Di nasila del Onesimas xa be tei e xamim. Xi mun be tuxoli hos xa nenesien e eheien navan di en. Xalu lalhithiten holesok xil vus xa di mistal inggak mi xamim.
COL 4:10 Aristakas xa de nim te xeih del inou, xi di bit ‘bos makoe’ mi xamim. E Mak mun, xa be tua tei na Banabas, xi di bit ‘bos makoe’ mi xamim. Natesep usili ngamu mi xamim xa ti muhur pilei xosxa ihat.
COL 4:11 E Sosua Sastas mun xa de inggak di bit ‘bos makoe’ mi xamim. Nggo Siu xil, ngan xatel ak kestang di latopol vituei del inou tengan mavit usil lelaxatien na Hi e meulien na moletin xil. Vehakut, xatel di latdutou ni nou e di latpet rat nenemien navan.
COL 4:12 Epafras xa be tei e xamim e moletin te polien tei na Iesu Kristo, xi di bit ‘bos makoe’ mi xamim. Vehakut, xi di mikon ni sisen xil ve xamim. Xi di misis Hi tengan isak ni xamim musoh ixeih mu, neketen namim mei imatu kuhi, e mukil kuh naha xa Hi ien bei tengan ti mupol ni.
COL 4:13 Nakila nihiteni xa xi di pol nggeih tova tang tengan vatutou ni rin namim e rin na ngan xil mun te hal Laodisia e Hierapolis.
COL 4:14 Tokta Luk xa eheien navan di en, e Demas mun, lubit ‘bos makoe’ mi xamim.
COL 4:15 Inou mun nabit ‘bos makoe’ bat mi tuxoli e hinoxoli xil xa ladi e Laodisia, e bat mi Nimfa e ngan xil xa di lasukul e tim san.
COL 4:16 Melele xa xamim mubuli uvei ak bus, ma musa ni sung mi ngan xil te sias te hal Laodisia tengan xil mun livuli. E xamim muvuli uvei xa natesa ni mi xil.
COL 4:17 E muhiteni mi Akipas muhit, “Upol sen polien xa Suv tesa ni minuk tengan upol ni.”
COL 4:18 Tengan mupus kila xa inou vari iaxa natesa uvei ak bat mi xamim, inou Pol di nadis sepinien ak. Nabit ‘bos makoe’ mi xamim. Iemim nabong ni sen te xeih xil ti xa di labar xat inou ni. Di nasis tengan eheien hos na Hi iti mi xamim vus.
1TH 1:1 Inou, Pol, del Saelas e Timoti, matdis uvei ak bat mi xamim, moletin xil na Hi Tata e Suv Iesu Kristo xa mudi e sias te hal Tesalonaeka. Di matsis tengan eheien hos e tomat na Hi iti e meulien namim.
1TH 1:2 Xametel di matomes Hi vehakut ve xamim vus, e vehakut di matonem usil xamim e sisen nametel.
1TH 1:3 Melele xa matsis mi Hi Tamer ve rin namim, matonem xat neta xatel ak: midep iaxa neketen namim e Iesu Kristo di misak ni xamim mupol nggeih mi Hi, midep iaxa eheien namim mi xalu di misak ni xamim di mupol nggeih tengan mudutou ni mosav xil, e midep iaxa nenesien namim e mei rilomunen na Suv Iesu Kristo di misak ni xamim musokil e melele xa di mubisu ni melele te xeih xil.
1TH 1:4 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, matkila xa Hi ien bei xamim e tehosei xamim ngamu mube nan.
1TH 1:5 Matkila xa Hi tehosei xamim vengan melele xa mattehur longeongen hos tehat visal xamim, longeongen hos ak tenamei ti vatel sepinien kestang. E temei tetel xat xeihen e tetel polien xil na Ninin Eo mun, e mukil kuh reitinen teni e melele xa mattesepin mi xamim. Mutepus kil sexien xil te meulien nametel melele xa matteti visal xamim tengan mattutou ni xamim.
1TH 1:6 E xamim mutehusil sexien nametel e sexien na Suv Iesu. E tave ti neta xa mutehisu ni longpangasien ven, mutehesi xamim tengan muvur xat sepinien na Hi xa Ninin Eo tesa ni mi xamim.
1TH 1:7 Nggo sexien ak, xamim mei mutehe simeleleen tei mi Kristin xil vus xa ladi e provins xalu te hal Masedonia e Akea tengan lakila lavusil sexien namim xil.
1TH 1:8 Mutehithiten sepinien usil Suv Iesu mi mosav xil xa latehuri teha tetuxoh provins xalu ak, e teha tehe ut savsav xil mun. Reitin, longeongen usil neketen namim e Hi tesel teha texoni rae ameru tei xa mosav xil xa ladi sotin di lalonge. Misak ni, neta tovuol mun xa xametel matkila mathiteni usil neketen namim e Hi vengan xa moletin xil vus lakila ngamu.
1TH 1:9 Reitin, moletin xil vus xa ladi sotin ra xamim e rute xil ak di labit usili xa tetep iaxa mutehur pilei xametel melele xa mattehat matteti mi xamim. Di lasep usili xa tetep iaxa mutehiles ra nanao xil e mei mumot mi Hi e mupol mini, ngan xa meul e be reitin.
1TH 1:10 Di lasep usili xa tetep iaxa muteling neketen namim e Natneli xa Hi tesak ni temea rilomun ra maten. E lakila xa taxeak, di mudatil melele xa Iesu imei rilomun ixo ut nesao. Be xi iaxa isikoe xol xir ra pangasien xil xa di bemei ve ekaten te xeih na Hi ba xat tesaen xil.
1TH 2:1 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, mukila xa melele xa mattehat matteti mi xamim, matnavat votei ti. E‑e, huite teni teta en.
1TH 2:2 Mukila xa melele xa mattehat visal xamim e hal Tesalonaeka, xametel mattexo taon te hal Pilipae matemei. E rute ak, xil latesak purun xametel e latepangei xametel. E melele xa mattehat visal xamim, tave ti neta xa rut moletin xil latepol ni texeih mi xametel, Hi nar tesa xeihen mi xametel tengan matohithiteni mi xamim longeongen hos xa nggo visali.
1TH 2:3 Melele xa mattetakes xamim tengan muviles meulien namim, sepinien nametel huite teta en, vengan xa tenaxo ti e nenemien xa tamal ti mu sexien xil xa lakavui. Reitin, matnasepin ti tengan maluvos ti moletin.
1TH 2:4 E‑e, xametel di matsepin vehakut ni naha taxa Hi ien bei tengan matsepin ni, vengan xa xi tepisen ni xa xi tehosei xamim e teling nenesien nan teti e xametel tengan matkila mathithiten longeongen hos nan mi moletin xil. Ma, melele xa di matsepin, matnapol ni ti tengan moletin xil lavesi xil ve xametel. E‑e. Di mattepol ni tengan Hi kestang xa mikil nenemien e eheien nar xil mikila ihesi xi ven.
1TH 2:5 Xamim mukil kuhi xa melele xa mattehat visal xamim, matnavat ti vatel sepinien tova xa vakas tengan valihi nenemien namim, e matnapol xuxus ni ti neta tengan matoleh mani namim vaxo en vaxoni ho mani tei. Hi xa mikil nenemien nar mikila xa naha xa di matbiteni xiak be reitin.
1TH 2:6 Matnamei ti tengan xamim mu mosav xil ti mumes xametel ven.
1TH 2:7 Tave ti neta xa Iesu Kristo teling xamem mabe eloheoh xil e vat na Kristin xil, e makila masemae ni xamim tengan mumerere ni xamem mu musa neta ngan mi xamem, e xamem matnapol ni ti vamak. E‑e, melele xa mateti visal xamim, sexien nametel temerou tang texoni atou tei xa di milaxat kuh horamue nan xil.
1TH 2:8 Vengan xa eheien nametel di e xamim, mattehesi xametel tengan matsa longeongen hos xa nggo visal Hi mi xamim, e mattehesi xametel tengan matsa tutouen mi xamim e suse xil vus xa matkila matopol ni. !Reitin, eheien nametel di pupu e xamim!
1TH 2:9 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, munem rilomun usil sexien nametel e melele xa matteti visal xamim. Munem rilomun ni tetep iaxa mattepol texeih tetel hemetel melengien e vongien, e vetin nametel teleh tehe holu tengan matokamet ti mani vaxo en xa vapin tengan matokila matoxal rat naha xa iemetel tehei. Temak iaxa matnasa ti polien te meas mi xamim e melele xa mateti visal xamim e mattehithiten longeongen hos xa nggo visal Hi mi xamim.
1TH 2:10 Melele xa mateti visal xamim xa muke reitin e Iesu, mutepus kila xa sexien nametel temese, temal tevi, e neta tovuol vasa en. E Hi mun, xa mikil holesok xil vus, tepus kila.
1TH 2:11 Xamim mukila xa xamem matepol tehos mi xamim kekes texoni ngan taxa tata tei di milaxat kuh horamue nan xil.
1TH 2:12 Reitin, mattesel xat xamim, mattetutou ni xamim xa mutekameti texeih, e mattetakes xamim tengan mukakao ihusil sexien xa Hi ihesi xi ven. Vengan Hi tekes xamim tengan muve moletin nan xil e muti e lelaxatien e minehinen te xeihen nan.
1TH 2:13 Di matomes Hi vehakut ve neta teimun e melele xa di matsis ve xamim. Melele xa matehur sepinien na Hi tehat mi xamim, mutelonge e mutehur xati teti e xamim. Mutnahur xati ti vaxoni ngan xa tehe sepinien na moletin xil tang. E‑e. Mutehur xati texoni ngan xa be sepinien na Hi vari tang. Reitin, be sepinien nan iaxa di pol e xamim vus xa di muneket.
1TH 2:14 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, sakpurunien xa testal mi xamim nggoni ngan taxa di testal mi moletin xil na Iesu Kristo xa ladi e sias na Hi e provins te hal Sudea. Ngan ak reitin vengan xa melele xa xamim mun muteke reitin e sepinien na Hi, moletin namim xil tang te hal Kris latemea latesak purun xamim. E sakpurunien ak texoni ngan taxa tua namem xil latehuri texo moletin nae xil mun xa labe Siu xil te provins te hal Sudea.
1TH 2:15 E tehe Siu xil ak vari iaxa latehas vin provet xil tetiamu, xa latemea latehas vin Suv Iesu e latehol tetasil ni xamem ra tan nae. Ve sexien ak, xil di lalihi pangasien te ekaten na Hi bemei e xil. E lapisen ni xa labe elu mi moletin xil vus
1TH 2:16 e melele xa lasak pisi tengan lasikoe xol xamem munasepin ti mun mi ngan xil xa latave Siu ti. Iexil ti tavei tengan masep usil suse xa Hi iteh meulien e ngan xil xa latave Siu ti ra tesaen nae xil. Nggo suse ak, xil di laso viton pangasien ve tesaen nae xil ba vuma … be holu pupu ngamu. Ma mei laduxoh hoxalite teni tuei xa ti lipus ekaten te xeih na Hi.
1TH 2:17 E melele xa moletin xil latexeih xat xamem tengan mave reling xamim vahe vuteili tang, tuxoli e hinoxoli nametel xil, matelonge texoni ngan xa matehe timaru xil e iemetel tehei pupu tengan matotilomun matohat matopus xamim vatei mun. E tave ti neta xa tenbemetel di sotin ra xamim, nenemien nametel di visal xamim vehakut.
1TH 2:18 Reitin, iemetel bei tengan matotilomun matohat visal xamim e Temat tesikoe xol suse nametel. Inou, Pol, natesak pisi tengan natilomun namat visal xamim melele holu.
1TH 2:19 ?Matohat matopus xamim mun veneh? Vengan xa matopolu ni sien ve xamim vengan xa mube huit polien nametel. E matonesi xa matkila matsep koai pe met Iesu Kristo ve neketen namim e melele xa imei rilomun.
1TH 2:20 !Be reitin, xametel di matobut xametel del sien ve neketen namim!
1TH 3:1 Misak ni, melele xa nenexoen ve xamim mei texeih pupu e xametel, mattenemi mattehit bos tengan inou xamel Saelas malitit e taon te hal Atens,
1TH 3:2 e matesil Timoti tehat visal xamim tengan vatutou ni xamim e vasak ni neketen namim mei vaxeih mu. Xi be tua namel xa di pol vituei del xamel e polien na Hi xa di matbithiten longeongen hos usil Iesu Kristo mi moletin xil.
1TH 3:3 Xamel matesila tehat visal xamim tengan vasak ni xamim munamot ti e neketen namim ve sakpurunien xil xa di bemei mi xamim. Reitin, xamim mukila xa Hi teling xati tengan ti rihur sakpurunien xil ak e meulien nar.
1TH 3:4 Vengan melele xa matteti tamu visal xamim, mattehit kila mi xamim xa ti rihur sakpurunien xil. E nggoni ngan xa mukila ngamu, holesok xil vus xa testal tehusil naha xa mattehiteni.
1TH 3:5 Ma melele xa natnahur ti mu longeongen tova, natenexo pupu ve xamim. Ma natesil Timoti tehat tengan vakil ti xa neketen namim da midep. !Uluk tekan xa Temat xa di misak pis moletin xil nasak pis xamim tengan munahe reling suse xa momal e napol ni polien nametel mei nahe neta sav tang!
1TH 3:6 Ma Timoti xa tehat visal xamim, xosali, dilomun bemei visal xamel. E xi nggur longeongen hos bemei visal xamel usil neketen e eheien namim. Xi biteni mi xamel bit, vehakut, di munem kuh xametel, e iemim bei tengan mupus ti xametel nggoni ngan taxa iemetel bei pupu tengan matopus ti xamim mun.
1TH 3:7 Ma, tuxoli e hinoxoli nametel xil, tave ti neta xa di matnggur longpangasien e sakpurunien xil holu, longeongen ak usil neketen namim di pet rat nenemien nametel holu.
1TH 3:8 Reitin, melele xa matlongeong ni xa di tamu musoh nggeih e neketen namim e Suv Iesu, matlonge bos rilomun e meulien nametel.
1TH 3:9 Xametel matsakras matomes Hi vapin ve rin namim, e matopolu ni sien xa eilep pupu pe meten ve xamim.
1TH 3:10 Melengien xil e vongien xil, di matsis nggeih mi Hi tengan vamaen xametel matohat matopus rilomun ni valnaomim e matosa ti pispisien xil mi xamim xa mutnahuri ti mu tengan vatutou ni neketen namim.
1TH 3:11 Matsis tengan Hi Tamer e Iesu, Suv nar, lalisak mesen suse nametel tengan matilomun matihat visal xamim.
1TH 3:12 Matsis tengan Suv Iesu isak ni eheien xa di mupisen ni mi xamim mun mei imatu e ihe eilep mak mu ixoni hisit sexien xa eheien nametel di pupu e xamim.
1TH 3:13 E matsis mun tengan isak ni nenemien namim mei ixeih tengan muhe eo e mumese pe met Hi Tamer melele xa Iesu, Suv nar, imei rilomun en itel moletin nan xil.
1TH 4:1 Mak ma, tuxoli e hinoxoli nametel xil, xametel mattepispisi mi xamim ni sexien hos xil xa Hi ihesi xi tengan muhusili, xa di tuei mupol ni. E xosali, di matdakes xamim li e matsemae ni e his Suv Iesu tengan mei mupol ni ihos pilei mu.
1TH 4:2 Muhusil kuh pispisien xil xa matesa ni vengan xa xamim mukila xa xametel di matsepin e his Suv Iesu.
1TH 4:3 Hi ien bei pupu tengan vasak ni xamim mei muve eo. Misak ni, muhe sotin ra sexien tesa xa tiramue mu atou xil di lapat vituei del ngan xil xa latateli ti vatel xil.
1TH 4:4 Reitin, ien bei pupu tengan xamim kekes ixuxou kuhi tengan sexien xil xa di pol ni del tenben lihe eo pe meten e limal pe met moletin sav tengan limerere ni xamim ven.
1TH 4:5 Hi ien ti tavei tengan mumaen nenemien te hoeasoen valihi xamim tengan vasak ni mupol vasa vatel moletin sav vaxoni ngan xa Sentael xil xa latakil ti Hi di lapol ni.
1TH 4:6 Ve rin ak, ti e xamim napol nasa natel tuneli mu hineli tei e neketen, mu napurun rin nan ti naxo en. Vengan, nggoni ngan xa mattehiteni mi xamim ngamu e mattesel xat xamim texeih ni, Suv Iesu isa rilomun ni pangasien mi ngan xil xa di lapol ni hisit tesaen xil ak
1TH 4:7 Vengan xa Hi tenakes xir ti tengan ti rapol ni hisit tesaen xil ak. E‑e, xi ien bei tengan rihe eo e ripol ni sexien xil xa imese tevi.
1TH 4:8 Ve rin ak, xosxa moletin tei di misin pispisien xil ak, ma xi tasin ti moletin tova. E‑e, xi di misin vari ni Hi xa di misa Ninin Eo nan mi xamim.
1TH 4:9 Xamim mukil kuh sexien ngamu xa di mupisen eheien mi tuemim e hinemim xil vengan xa Hi tepispisi ni tuei mi xamim. Mak, ma tave tengan ti mun xa mattis mi xamim usili.
1TH 4:10 Be reitin xa xamim di tuei mupisen eheien mi tuemim e hinemim xil xa labe Kristin xa ladi e provins namim te hal Masedonia. E xamim xa eheien nametel di e xamim, matdakes xamim tengan mupol ni rin ak ixeih pilei mu.
1TH 4:11 E matdakes xamim tengan muling nenemien namim ixeih tengan mupol ni sexien xatel ak: muti e tomat itel xat moletin sav xil; munatup ngomim ti nahe rin na mosav xil; e mupol ixeih e polien namim xil tengan mulaxat kuh ngenemim xil. Neta xatel ak nggoni ngan taxa mattehiteni mi xamim e melele xa matteti visal xamim tetiamu.
1TH 4:12 Ixo suse ak, xamim munatatil ti mosav xil tengan mei lisa tutouen mi xamim, e sexien namim mi ngan xil xa latave Kristin ti imal e isak ni xil limerere ni xamim ven.
1TH 4:13 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, iemetel bei tengan mukil reitinen usil naha xa istal mi tuemim e hinemim xil xa latelel ngamu tengan munatang ti ven naxoni ngan xil xa nenesien nae tovuol, xa latake reitin ti e mea rilomunen.
1TH 4:14 Xir rakila xa Iesu temat e temea rilomun ra maten. Misak ni, rake reitin mun xa melele xa Iesu imei rilomun en, Hi isak ni ngan xil xa latelel ngamu xa lateling nenesien nae en tengan livituei itel Iesu e ileh xil lihe ut nesao.
1TH 4:15 Naha xa di mapispisi ni mi xamim tehe pispisien na Suv Iesu vari tang. Xi tehiteni xa xir xa rimeul tamu riti e melele xa imei rilomun en, rinatiamu ni ngan xil ti xa lalel ngamu e melele xa xir vus rihe ut nesao.
1TH 4:16 E‑e, istal imak. Suv Iesu vari imei etan ixo ut nesao e ikei ixeih ihe nesao. E, e melele nen tak, vatixar tei na masxaxa xil ikei ihe nesao e masxaxa tei ihui amaru na Hi. Ti, ngan xil xa lalel ngamu xa lateling nenesien nae e Iesu Kristo, xil limea ra maten itiamu.
1TH 4:17 Ti, xir xa rimeul tamu riti e melele nen ak, rimei vituei itel xil e ut tei takes e momah xil te tilang hat nesao tengan ha rihisu mi Suv Iesu. Ma, e melele nen ak iha, xir riti visal Suv Iesu vehakut xa vehakut tang.
1TH 4:18 Ma tit mupet rat nenemien namim mun tang itel sepinien xil ak.
1TH 5:1 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, matnatis ti mun navat mi xamim usil melele xil xa holesok xil ak mei listal en,
1TH 5:2 vengan xa mukil kuhi xa melengien te mei rilomunen na Suv Iesu isak ni moletin xil litemanin ni ixoni ngan taxa latemanin ni moletin te kanen tei xa bemei e vongien.
1TH 5:3 Reitin, e melele nen ak, moletin xil ti lihithiteni lihit, “Tomat di e ut ngasen e xir radi e hosien.” !E vatakes, litemanin e Hi isa pangasien tei xa eilep mei ipurun xil e lisakras lilesae rani! Io, xil litemanin ni longpangasien ak ixoni ngan taxa atou tei mitemanin ni longpangasien xa bemei en e melele xa di miling tuvava nan.
1TH 5:4 E xamim, tuxoli e hinoxoli nametel xil, mutari ti e maluxoluken. Mukil kuh naha xa mei istal. Ma munatemanin ni melele ak ti naxoni melele xa moletin te kanen bemei.
1TH 5:5 Munatemanin ni ti vengan xa xamim vus mube horamue xil na Hi e di mukakao e miehen te melengien. Xir ratave moletin xil ti xa di rakakao e maluxoluken te vongien.
1TH 5:6 Mak, ma xir rinapat ti naxoni moletin sav xil. Vehakut, riketeh kuhi e rixuxou kuhi ve sexien nar xil tengan ihusil nenemien xil xa momal.
1TH 5:7 Vengan xa vongien be melele xa moletin xil di lapat, vongien be melele xa moletin xil di lamun.
1TH 5:8 E vengan xa xir rabe moletin xil te miehen, sexien nar xil ihusil nenemien xil xa momal. E neketen nar, ripol ni ixoni ngan xa rabe moletin xil te vaeen na Iesu Kristo. Rising xol kuh xir ni neketen e eheien ixoni eising te vaeen xa isikoe xol valhasexir. E nenesien xa Hi iteh meulien e xir, rising xol xir ni ixoni neta xa di misikoe xol vatixir.
1TH 5:9 Ripol ni imak vengan melele xa Hi tehosei xir, tenave ti tengan ravur pangasien te ekaten nan. E‑e. Xi tehosei xir tengan vateh meulien e xir nggo Iesu Kristo, Suv nar.
1TH 5:10 Xi temat tehinat rin nar tengan rikila ha riti vituei itela e melele xa imei rilomun en, tave ti neta xa xir rimeul tamu riti mu rilel ngamu.
1TH 5:11 Mak, ma mupet rat nenemien namim xil e mututou ni xamim mei mumatu kuhi mu e neketen namim ixoni ngan taxa di tuei mupol ni.
1TH 5:12 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, xametel di matdakes xamim tengan mumerere kuhi mi ngan xil xa Suv Iesu teling xil tengan lihe vat namim xil, xa di lapol ve rin namim e di lasel xat xamim.
1TH 5:13 Mumerere kuhi ve xil ixo sexien te eheien ve polien xa di lapol ni. E muti e tomat itel xamim mun tang.
1TH 5:14 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, xametel di matdakes xamim tengan musel xat homah xil, mupet rat nenemien na ngan xil xa ulixil di mikan, mututou ni ngan xil xa lamerou e neketen nae, e mupol ni nenemien namim mei ihe teviei mu tengan iemim naxat mosav xil ti natemanon.
1TH 5:15 Muxuxou kuhi tengan ti e xamim nasa xoles sexien xa misa nava mi ngan xil xa di lapol ni sexien xa misa mi xamim. E melele xil vus, musak pisi tengan mupol ni naha xa bos mi xamim mun tang e mi mosav xil mun.
1TH 5:16 Muhesi xamim vehakut,
1TH 5:17 mutit ni sisen,
1TH 5:18 e mumes Hi ve holesok xil xa di bemei ve xamim, tave ti neta xa bos mu misa. Hi ien bei mak mu xa mupol ni sexien xatel ak vengan xa di mubisti del Iesu Kristo.
1TH 5:19 Munasikoe xol polien na Ninin Eo ti.
1TH 5:20 Ma melele xa Hi di misa sepinien nggo moletin tei nan, munasin ni ti.
1TH 5:21 Ihos mak mu tengan mulepis sepinien xil vus xa di bemei: ngan xa bos, muhur xati,
1TH 5:22 e naha xa misa, musin ni.
1TH 5:23 Di matsis tengan Hi xa di misa tomat mi xir isak ni xamim mei muhe eo tevi. Reitin, matsis tengan Hi isak ni ninin namim, nenemien namim, e tenbemim mei imese tevi ra tesaen xil vus. Imak, ma melengien xa Hi ilepis rin na moletin xil vus e melele xa Iesu Kristo imei rilomun en, nakamet ti neta xa nasa e rin namim.
1TH 5:24 Hi xa tekes xamim tengan muve nan di pol sen holesok xil xa di biteni, e xi isak ni holesok xil ak mei istal ihe reitin.
1TH 5:25 Tuxoli e hinoxoli nametel xil xa eheien nametel di e xamim, xamim mun musis ve xametel.
1TH 5:26 Xametel matobit ‘bos makoe’ nametel bat mi xamim, tuxoli e hinoxoli nametel xil e neketen. E musa hemim metu te eheien eo na Hi mi xamim mun e rin nametel.
1TH 5:27 Inou, Pol, di nasemae ni mi xamim e his Suv Iesu tengan muvuli uvei ak mi Kristin xil vus inggaxai.
1TH 5:28 Matsis tengan eheien hos na Iesu Kristo, Suv nar, iti mi xamim vus.
2TH 1:1 Inou Pol, del Saelas xal Timoti, matdis uvei ak mi xamim, moletin xil na Hi Tamer e na Suv Iesu Kristo xa mudi e sias te hal Tesalonaeka.
2TH 1:2 Matsis mi Hi Tamer e mi Suv Iesu Kristo tengan lalisa eheien hos e tomat nalu mei iti e meulien namim.
2TH 1:3 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, vehakut di matomes Hi ve xamim. E momal tengan matopol ni vamak vengan xa neketen namim di bemei nggeih mu e xamim kekes di mupisen eheien mak mu mi xamim mun tang.
2TH 1:4 Mak, ma xametel di matsep koai usil xamim mi Kristin xil e sias xil vus na Hi. Mattumul mi xil usil rin xa di musoh nggeih e neketen namim, tave ti neta xa di munggur sakpurunien e pangasien xil holu.
2TH 1:5 Melele xa di musoh nggeih e neketen namim mak, di mupisen ni xa nenemien xil na Hi momal tevi melele xa di maen xamim mubisu ni holesok xil ak tengan vasak ni xamim mupin tengan muve moletin xil xa mudi pe lelaxatien nan. E di mubisu ni longpangasien xil ak vengan xa mube nan.
2TH 1:6 Hi momal, e isa rilomun ni pangasien mi ngan xil xa di lasa pangasien mi xamim.
2TH 1:7 E isa ngengelen mi xamim xa di munggur pangasien e mi xamem mun. Ipol ni e melele xa Suv Iesu istal ixo ut nesao imei itel masxaxa te xeih nan xil.
2TH 1:8 Xil limei etan itel upang te xeih tengan lisa pangasien mi ngan xil xa labit linakil ti Hi e mi ngan xil xa labit linalong xat ti longeongen hos usil Suv Iesu.
2TH 1:9 Melele xa Hi ilepis rin nae ivus, isa pangasien xa misakras vavus mi xil. Imak, ma xil liti sotin ra minehinen te xeihen na Suv Iesu vehakut xa vehakut tang.
2TH 1:10 Holesok xil ak mei listal e melele xa Iesu imei rilomun en tengan moletin nan xil lipet rat hisen ihe nesao. Reitin, ngan xil xa lateling neketen nae en lipusi e limesep ve minehinen nan. E xamim mun muti vituei itel moletin nan xil ak vengan xa muteke reitin e sepinien xa mattehiteni mi xamim.
2TH 1:11 E vengan xa iemetel bei pupu tengan xamim muti vituei itel moletin xil ak, di matsis mi Hi nar ve rin namim tengan ipol ni xamim mupin tengan muhur meulien xa tekes xamim tengan muhuri. Matsis mun xa, ixo xeihen nan, xi isak ni xamim mukila mupol sen holesok xil xa bos xa ien bei tengan mupol ni vengan xa muteling neketen namim e Iesu Kristo.
2TH 1:12 Di matsis ve holesok xil ak tengan ngan xil xa di lapus naha xa Suv Iesu di pol ni e meulien namim lipetrat hisen ven. E xi sung ipet rat hisemim. Matkila xa holesok xil ak istal ihusil eheien hos na Hi nar e na Suv Iesu Kristo.
2TH 2:1 Tuxoli e hinoxoli nametel xil, iemetel bei tengan matsepin mi xamim usil melele xa Iesu Kristo, Suv nar, imei rilomun en e ileh viton xir tengan ha riti visali. Matdakes xamim li,
2TH 2:2 tengan munanexo ti e munatemanin ni ti ve sepinien te luvosen xa bit Suv Iesu temei rilomun ngamu. Tave ti neta xosxa moletin tei bit nggur longeongen ak nggo Ninin Eo, mu nggo moletin tova, mu nggo uvei tei nametel, munake reitin ti en.
2TH 2:3 Reitin, munamaen ti moletin namei naluvos xamim ni sepinien nan, vengan melele xa Suv Iesu imei rilomun en mei itutou ni melele xa moletin xil likavitou ni Hi e livae itela, e moletin xa di misin rae xil na Hi mei istal. Xi isepin iha xat holesok xil xa moletin xil di lamot mi xil e labit labe hi nae xil. Xi ipo xi mei ihe nesao ili xil vus. E ngan xa isa mak mu iaxa xi ha itotan ite vangit Nim Eo na Hi e ihithiteni xa xi be Hi reitin. E mukila xa Hi teling xati ngamu xa moletin ak ha ihe Upang.
2TH 2:5 ?Midep vari? ?Iemim bovorong ni xa natesep usil holesok xil ak ngamu e melele xa nateta tamu visal xamim?
2TH 2:6 E xosali, mukila xa Hi teling neta tei xa di misikoe xol moletin ak tengan nastal ti mu, vengan xa Hi teling xat melengien ngamu xa imaen moletin ak istal en.
2TH 2:7 E rapusi be reitin xa ngan xa di misak ni moletin xil di lasin rae xil na Hi di tuei pol xuxus. E Hi teling neta tei xa bar xati ituxoh melele xa teling xati tengan ha ven imase rilomun.
2TH 2:8 E melele xa imaen ni iha, moletin xa di misin rae xil na Hi mei istal. E melele xa Suv Iesu Kristo imei rilomun, minehinen te xeihen nan isak ni tenbe moletin ak imel ve ulikanen. Iesu ihui tang e moletin ak imat vari.
2TH 2:9 E itiamu ni melele xa Iesu Kristo istal en, Temat isa xeihen mi moletin ak xa di misin rae xil tengan isak ni ikila iluvos moletin xil ixo merekel xil e neta xil mun xa tellep xa xil litemanin ni.
2TH 2:10 Reitin, ixo suse xil holu, xi iluvos moletin xil vus xa ladi e suse tengan ha lihur pangasien xa misakras vavus. Xil lihur pangasien ak vengan xa iexil ti tavei tengan laling eheien nae e sepinien te reitinen xa mikila vateh meulien e xil.
2TH 2:11 Imak, ma Hi isa nenemien tei xa isak ni moletin xil linem ras reitinen tengan moletin ak mei iluvos xil e isak ni xil mei lineket e luvosen ak.
2TH 2:12 Imak, ma melele xa Hi ilepis rin na moletin xil, isa pangasien mi ngan xil vus xa latake reitin ti e sepinien te reitinen usil Iesu Kristo e iexil bei tesaen mak mu.
2TH 2:13 Tuxoli e hinoxoli nametel xil xa Hi Suv ien bei xamim vus, vehakut xametel di matomes Hi ve xamim. Ngan ak momal vengan melele xa Hi tenapeas ni ut etan ti mu, tehosei xamim ngamu tengan iteh meulien e xamim. Xi di miteh meulien e xamim nggo xeihen te Ninin Eo xa mikas moten meulien namim memese. E xi tehosei xamim texo neketen namim e sepinien te reitinen usil Iesu Kristo.
2TH 2:14 Hi tekes xamim texo longeongen hos xa mattehithiten mi xamim tengan mukila mumos e minehinen te xeihen na Iesu Kristo, Suv nar.
2TH 2:15 Ma, tuxoli e hinoxoli nametel xil, musoh ixeih e neketen namim e muteli ixeih e holesok xil xa mattepispisi ni mi xamim texo sepinien mu uvei nametel.
2TH 2:16 Eheien na Hi Tamer de xir, e nggo eheien hos nan, xi ti isak ni tinexir mei ihos vehakut xa vehakut, e ti isak ni nenesien nar en mei ixeih mu. E matsis tengan Iesu Kristo, Suv nar, xal Hi Tamer
2TH 2:17 lalisak ni nenemien namim mei ihos e lalisa xeihen mi xamim tengan kakaoen namim e sepinien namim xil vus imal tevi.
2TH 3:1 Ma, tuxoli e hinoxoli nametel xil, ieok bei tengan musis li ve xametel tengan sepinien na Hi ikila iloh itemanon ihe rute xil vus, e moletin xil xa lilonge liteli en e limerere ni ixoni ngan xa xamim mutepol ni.
2TH 3:2 Musis mun tengan Hi isikoe xol xametel ra moletin tesa xil xa sexien nae xil mikavui. Xil di lasak tengan lapurun xametel vengan xa xil holu latake reitin ti e longeongen hos ak.
2TH 3:3 E munem xati xa Hi pipin tengan muling nenesien namim en. Xi isak ni xamim muxeih mak mu e isikoe xol xamim tengan Temat xa be vatit tesaen misakras vapurun xamim.
2TH 3:4 E vengan xa di munggusil xat kuh Suv Iesu, matkil kuhi xa di mulong xat naha xa mattesemae ni mi xamim ngamu, e ti mupol sen naha xa di matbiteni e uvei ak.
2TH 3:5 Matsis tengan Suv Iesu itel xat xamim ha ituxoh melele xa mukil kuh eheien na Hi e isak ni xamim mei musoh ixeih e neketen namim ixoni ngan xa Iesu Kristo mun tepol ni.
2TH 3:6 Tuxoli e hinoxoli nametel xil li, di matsemae ni mi xamim e his Iesu Kristo, Suv nar, tengan munamos ti natel ngan xil te sias xa labe homah xil, xa di latahusil sexien ti xa mattesa ni mi xil.
2TH 3:7 Xamim mukil kuh sexien nametel xa matnave homah xil ti melele xa mateti visal xamim, ma momal tengan muhusil xat sexien nametel ak.
2TH 3:8 Anien xil vus xa mattea ni mattexale. Matepol te xeih e vetin nametel teleh tehe holu. Melengien xil e vongien xil di mattepol texeih tetel hemem tengan matokamet mani xa vapin ve meulien nametel tengan matnapol ni ti nameas mi xamim.
2TH 3:9 Tave ti neta xa matkila matsis tutouen mi xamim vengan xa matbe eloheoh xil na Iesu, matnapol ni ti. Matnapol ni ti vengan xa iemetel tehei tengan matopisen sexien te meulien xa xamim mukila muhusili.
2TH 3:10 Vengan, melele xa matteti tamu visal xamim, munem xati xa mattesemae ni mi xamim mattehit, “Xosxa moletin tova di misin ni tengan ti vapol, ma munasa ti anien mini.”
2TH 3:11 Matobit rilomun ni sepinien ak vengan mattehur longeongen xa rute e xamim labe homah xil tang. Latapol ti, e dit latup ngoxil e rin na mosav xil.
2TH 3:12 E his Suv Iesu Kristo, di matsemae ni hisit moletin xil ak e matosel xat xil tengan litit votei e lipol ixeih tengan likila lilaxat kuh tim sae xil.
2TH 3:13 E xamim, tuxoli e hinoxoli nametel xil, munave mah ti tengan ti mupol ni naha xa momal.
2TH 3:14 Xos rute e xamim xa mudi latalong xat ti sepinien xa mattetisi e uvei ak. Xosxa imak, ma mupus kil xil e munamos ti mun natel xil tengan mei lihe unoun ve sexien nae.
2TH 3:15 E munapol ni ti mi xil naxoni ngan xa labe elu namim xil. E‑e, musel xat xil ixoni ngan xa labe tuemim xil e neketen.
2TH 3:16 Matsis tengan Suv Iesu, xa be Suv te tomat, iti mi xamim vus, e isak ni tomat iti e meulien namim e melengien xil vus e ixo suse xil vus.
2TH 3:17 Inou Pol, di nasa bos makoe navan mi xamim. Sexien xa di nadis sepinien ak be simeleleen navan e uvei xil vus xa di nasa ni.
2TH 3:18 Matsis tengan eheien hos na Iesu Kristo, Suv nar, iti mi xamim vus.
1TI 1:1 Inou Pol iaxa nadis uvei ak. Nabe eloheoh tei xa di napol e his Iesu Kristo. Hi, xa di miteh meulien e xir, e Iesu Kristo, xa neketen nar di en, xalu iaxa luling nou e polien ak.
1TI 1:2 Bos makoe minuk Timoti. Ve neketen naralu, nalonge nggoni ngan xa xouk obe horamue navan xati. E nasis tengan eheien hos, esaeen e tomat na Hi Tamer e Iesu Kristo, Suv nar, iti minuk.
1TI 1:3 Timoti, ieok bei xa xouk utat e hal Efeses, nggoni ngan xa natehiteni minuk tuei melele xa natelinguk oteta en e inou natehe provins te hal Masedonia. Rut moletin xil xai di lapispisi ni hisit pispisien sav xil xa tamal ti usil suse te neketen, e ieok bei xa uhiteni mi xil tengan linapol ni ti mun namak.
1TI 1:4 Uhiteni mun mi xil tengan linapispisi mi moletin xil ti mun naxo tumulen te luvosen nae xil mu naxo vanut his avu na Siu xil xa hoxalite teni tovuol. Hisit tumulen xil ak di pol ni ngongoren xil tang, e tahusil ti pispisien xil na Hi xa rakila nggo neketen nar kestang.
1TI 1:5 Vatit selxatien ak be tengan isak ni eheien iti e xamim xa di mistal nggo nenemien xa memese, nggo neketen xa be reitin, e nggo sexien xil xa mukila mubit momal pe met Hi.
1TI 1:6 Rut moletin namim xil latehusil hisit sexien hos xil ak tetiamu. E taxeak, xil lakavitou ni sexien xil ak e dit lapurun melengien nae xil e sepinien xil xa be neta sav tang.
1TI 1:7 Xil di labiteni labit labe titsa xil te Rae na Hi. E tave ti neta xa di lamangang vehakut nggoni ngan xa lakilakil kuhi, xil latakil ti vari koute te holesok xil xa di labiteni.
1TI 1:8 Rakila xa rae na Hi bos mak mu xosxa ranggusil kuhi nggo sexien xa momal.
1TI 1:9 Rakila xa rae xil ak, Hi tenapol ni ti tengan ti vamal ni ngan xil xa langgusil sexien xil xa momal ngamu. E‑e. Hi tepol ni xil tengan vamal ni ngan xil xa sexien nae xil misa: ngan xil xa langgur xoteh rae xil e labe vatxeih xil, ngan xil xa lapol misa e latakil ti Hi, ngan xil xa latamerere ni Hi ti e meulien nae di sotin rani, ngan xil xa di labas vin mosav xil e labas vin tamexil e ninexil mun tang,
1TI 1:10 ngan xil xa di lapat vituei e latateli ti mu, e tiramue xil xa di lapat vituei del tiramue mun tang, ngan xil xa di lakan ni moletin xil e di lapos ni xil mei labe slev, ngan xil xa di laluvos vehakut e ngan xil xa di laluvos ni his mosav e koten, e ngan xil xa di lapol ni neta sav xil mun xa misav ni pispisien xil te reitinen na Hi.
1TI 1:11 Pispisien xil na Hi nggusil longeongen hos xa xi misa ni minou tengan nihithiteni mi mosav xil. Longeongen hos ak bos pupu e nggo Hi xa be eilep xa be eilep pupu.
1TI 1:12 Inou nasa memesien mi Iesu Kristo, Suv nar, vengan xa xi miling nenesien nan e nou tengan nipol mini, e misa xeihen minou tengan nikila nipol itela.
1TI 1:13 Tetiamu, natesepin tesa teha xati, natepol ni texeih mi ngan xil xa latehusili e natehe vat xaren tei. E neta sav xa temak, Hi ien tesae li e nou vengan xa natnaneket ti mu e Iesu e natnakil ti xa di natepol tesa.
1TI 1:14 E Iesu Kristo, Suv nar, tepisen eheien hos nan minou xa eilep pupu, e tesak ni nou nateling neketen e eheien navan teti en.
1TI 1:15 Nisep usil neta tei xa be reitin, ma bos tengan uhur xati: ‘Iesu Kristo temei e ut etan tengan iteh meulien e moletin tesa xil.’ E inou nasa mak mu mili mosav xil.
1TI 1:16 Ve rin ak, Hi tehosei nou tengan ien isae e nou e nasa pangasien ti mun minou. Xi tepol ni minou tengan ngan tesav xil xa mei lineket e Iesu e lihur meulien xa misakras vavus, xil lipus kil nenemien hos nan xa teviei pupu minou.
1TI 1:17 !Reitin mak! !Ripet rat his Hi! !Xi kestang iaxa be Hi e be suv toto vehakut! Metexir misakras vapusi, e xi dat nggoni ngan tang, misakras vamat. !Bos mak mu xa xir rimerere ni e rimesi! !Reitin!
1TI 1:18 Timoti, natuxoli, di nasa selxatien ak minuk xa nggusil sepinien xa provet nar xil latekei mese ni usiluk tetiamu. Xosxa unem xat sepinien xil ak e uhusil xati, ma mei uhe moletin te vaeen hos tei na Hi xa ivae ixeih e rin nan.
1TI 1:19 E melele xa upol ni, usoh ixeih e neketen nam e uhusil kes ni sexien xil xa okila obit momal pe met Hi. Rut moletin xil latapol ni ti sexien xil xa lakila labit momal, e di lapurun neketen nae. Xil langgoni vatihos te tuturil tei xa mikil suse xa momal e tahusili ti. E misak ni tuturil nan merir e meulien nan mikesae.
1TI 1:20 Moletin lu xa lupol mak, tei hisen Haemeneas, e tei mun xalu, hisen Aleksanda. Mak, ma inou nasil rat xalu ra xir tengan ha lalihur pangasien e he Temat. E suse ak, xalu lalipus kila xa lalnapispisi ti mun ni luvosen usil Hi.
1TI 2:1 Timoti, ieok bei pupu tengan xamim musa sisen xil mi Hi ve tutouen, ve memesien, e musis mun ve moletin xil vus,
1TI 2:2 ve ngan xil xa labe suv toto, e ve ngan xil mun xa labe eilep xil xa di lalaxat xir. Isak ni xir rikila riti e hosien e tomat itel mosav xil; e rikila rimot mi Hi e ripisen merereen mi mosav xil.
1TI 2:3 Hisit sisen xil ak bos e momal pe met Hi.
1TI 2:4 Xi ien bei vateh meulien na moletin xil vus e vapol ni xil mei lakil pispisien nan xil te reitinen xa mak:
1TI 2:5 Hi be tei takes; e moletin tei takes misoh pe met Hi e rin na moletin xil te ut etan, xi be Iesu Kristo.
1TI 2:6 Xi maen xoteh meulien nan mei mat tengan vaxal rat meulien na moletin xil vus ra maten. E melele xa temat ve xir, xi tepisen ni xa melengien momal tengan Hi vateh meulien na moletin xil.
1TI 2:7 Ve rin ak, Hi tepol ni nou mei natehe eloheoh nan e tesil nou tengan niha nihithiten longeongen hos nan mi ngan xil xa latave Siu ti, e nipispisi mi xil usil suse te neketen xa be reitin. !Ngan ak be reitin, nataluvos ni ti!
1TI 2:8 Misak ni, e melele xil ngasen xa ti mumei vituei tengan mumot mi Hi, ieok bei xa tiramue xil liling tesaen, ngongoren e ekaten nae xil, e mei lisis mi Hi.
1TI 2:9 Usil rin nen tak, atou xil linanem ti nahe holu usil eising nae xil. Linapilas ni hilixil ti, vurangexil ti, mu hiraexil ti e linavut xil ti natel eising xil xa mani nen nggeih. !E‑e! Ieok bei tengan lising xol xil ni sexien xil xa ipisen merouen e merereen nae mi mosav xil.
1TI 2:10 Ihos mak mu xosxa atou xil lipilas ni xil itel polien hos xil xa ipin ni atou xil xa labiteni labit di lamerere ni Hi.
1TI 2:11 Melele xa tiramue xil di lapispisi, atou xil linatangal ti. Xil ti lihur pispisien xil ak e ti lilong xati itel nenemien te merouen.
1TI 2:12 Inou natamaen atou xil ti tengan ti lipispisi mi tiramue xil mu lave vat na tiramue xil. Atou xil litit votei itel merereen e melele te pispisien.
1TI 2:13 Vengan xa Hi tepol ni Adam mu tetiamu, e Iv, tetutou tang.
1TI 2:14 E tenave Adam ti iaxa temot e luvosen. Tehe atou vari tang iaxa temot e luvosen e tehur xoteh rae na Hi.
1TI 2:15 E Hi iteh meulien e atou xil melele xa ti lileh horamue xil, xosxa meulien nae di pisen neketen, eheien, merouen, e sexien xil xa momal pe meten.
1TI 3:1 Sepinien matu ak be reitin, “Xosxa moletin tei bit mei vahe elda tei te sias, naha xa xi ien bei tengan vapol ni bos pupu.”
1TI 3:2 Mak ma moletin xa ihe elda, ihe hisit moletin ak: sexien nan imese tevi, nenemien nan iti atou nan xati kestang, ihe moletin xa ihusil nenemien hos xil kestang, mikila ixuxou kuhi ve sexien nan xil, e ihe hisit moletin tei xa mosav xil di lamerere ni. Xi ihe hisit moletin xa di nggur pilei moletin xil e tim san, e xi mikila vapispisi ni sepinien na Hi mi mosav xil.
1TI 3:3 Xi nave moletin te munien ti, mu nave moletin te vaeen ti, sexien nan imerou tang. Xi ti naso sepinien xil ti xa nggeih, e ti nave ho mani ti.
1TI 3:4 Xi ikila ilaxat kuh tim san e nan xil ti limerere ni e ti lilong xat raen.
1TI 3:5 ?Vengan moletin xa misakras valaxat ngenen xil, ma xi ikila ilaxat kuh moletin na Hi xil sung itep?
1TI 3:6 Xi nave neta hu ti e neketen nan. Vengan xa xosxa neketen nan be neta hu, nahe xos ti ipo xi ihe nesao e nenemien nan. Imak, ma Hi isa pangasien mini ixoni ngan xa misa ni mi Temat ve hisit sexien ak.
1TI 3:7 Sexien nan xil ipol ni moletin xil xa latahusil Hi ti lipus kila xa xi be moletin hos tei. Maxani, melele xa Temat isak pisi, xi imot e ipol ni neta ngan xa isak ni ihe unoun pe met moletin xil.
1TI 3:8 Usil sexien nen xil ak, dikon xil mun lihe hisit moletin xil xa mosav xil di lamerere ni xil. Xil ti linavilhiles sepinien xil ti, ti linave vat munien ti, e linave ho mani ti.
1TI 3:9 Xil ti lihur xat neketen nae iti mi xil e lihusili itel nenemien xa lakila labit momal pe met Hi. Reitinen te vatit neketen ak texus tetiamu, e taxeak, Hi di bit rati mi xir.
1TI 3:10 Itiamu ni ngan xa moletin tei ihit vahur polien ak, xamim muketeh kuhi mupus meulien nan. Xosxa neta ti nasa nata xati, ma xi ikila ihur polien te dikon.
1TI 3:11 Atou nae xil lihe hisit atou xil xa moletin xil di lamerere ni xil. Linave atou te sepututen ti. Sexien nae ihusil nenemien xa momal e lihe hisit atou xil xa mosav xil di laling nenesien nae di e xil.
1TI 3:12 Dikon tei, nenemien nan iti atou nan xati kestang, e xi ihe hisit moletin mun xa mikila milaxat kuh tim san.
1TI 3:13 Dikon xil xa di lapol bos, mosav xil ti limerere ni xil. Imak, ma ulixil nakan ti e melele xa ti lisep usil neketen nae e Iesu Kristo.
1TI 3:14 Nanemi nabit nave nousav ti, nihat nipusuk. E bos mak mu xa nadis uvei ak bat minuk,
1TI 3:15 vengan xosxa niraru, e xouk ukil kuh sexien xil ngamu xa ngan xil na Hi ti lihusili. Xir ramos e Sias na Hi xa meul, e ranggoni pos e seteman xil teni xa di misuv xat vesis del veat te sepinien te reitinen.
1TI 3:16 Reitin mak, vatit neketen nar xa Hi tesoson ni tetiamu bos pupu, e xosali, bithiteni xa be Iesu Kristo: Tehe xi iaxa temei e ut etan e mei tehe moletin reitin. Tehe xi iaxa Ninin Eo tesa xeihen mini tengan vapisen ni xa xi be Nat Hi. Tehe xi iaxa masxaxa xil latepusi. Tehe xi iaxa latesep usili mi ngan xil xa latave Siu ti. Tehe xi iaxa moletin xil holu te ut etan laneket en. E tehe xi mun tang iaxa Hi tehur rati tehe ut nesao e telingi e von merereen.
1TI 4:1 Ninin Eo bit kila xa e Melengien Kor xil, moletin xil holu listokovein neketen nae. Xil limaen ninin tesa xil liluvos xil e lihusil pispisien nae xil.
1TI 4:2 Hisit pispisien xil ak mistal nggo moletin te luvosen xil xa di lasepin nggot hilbexil tang, e latahusil ti mun reitinen. Mak ma xil latakil ti naha xa bos e naha xa misa.
1TI 4:3 Hisit moletin xil ak di lasep xol moletin xil tengan linateli ti. E di lasep xol xil mun labit rut anien tavos ti tengan lava ni. E Hi pol ni anien xil vus bos, ma xir xa di ranggusili e rakil kuh reitinen nan, rikila ria ni itel nenemien te memesien.
1TI 4:4 Holesok xil vus xa Hi pol ni bos. E melele xa rangguri e rangga ni del sisen te memesien, neta tovuol xa xir ravit raso ni vaha.
1TI 4:5 Rakila ravuri vengan xa Hi tehiteni ngamu texo sepinien nan xa xil vus bos, e ramesi tuei ven.
1TI 4:6 Xosxa usa pispisien xil ak mi ngan xil xa di langgusil xat Iesu, xouk uhe moletin hos tei te polien nan. E melele xati nen tak, neketen nam e Iesu imeul ihe eilep ixo sepinien na Hi e ixo pispisien te reitinen xa otehusili tetiamu tuei temei.
1TI 4:7 Ngan xil xa, vehakut, di lasep usil tumulen te luvosen xil na Siu xil, xa misakras vapol ni ti neta vahos e meulien na moletin xil, onamaen xil ti tengan mei linamos e xamim. Bos mak mu xa uvue xatuk tengan uhusil sexien xil xa isak ni xouk mei umal pe met Hi.
1TI 4:8 Xosxa ripol ni tenbexir ixeih mu, ngan ak ihos vuteili tang. E xosxa ripol ni neketen nar ixeih mu tengan rihusil xat kuh Hi e meulien nar, ngan ak ihos mak mu. Vengan xa sexien xil ak mikila ipol ni meulien nar ihos taxeak xa rameul ra di, e ihos mun e meulien xa rihuri itutou.
1TI 4:9 Sepinien ak be reitin, e bos xa moletin xil lihuri e linem xati.
1TI 4:10 Io, ve rin ak, rapol nggeih e vetin nar mileh tengan ravusil sexien xil xa bos. Rakila rapol ni vengan raling nenesien nar e Hi xa meul. Xi be Hi te teh meulien en na moletin xil vus, e mi ngan xil mak mu xa laling neketen nae e Iesu.
1TI 4:11 Pispisien xil xa nadisi xiak, upispisi ni mi ngan xil xa di olaxat xil tengan ti lilong xati.
1TI 4:12 Onamaen moletin xil ti linanem male ni xouk vengan xa obe horam maxoe tei tang. !E‑e! Uhe vat tei na ngan xil xa laneket ixo sexien hos xil ak: ixo sepinien nam, kakaoen nam, eheien nam e mosav xil, e ixo neketen nam mun. E holesok xil vus xa di opol ni, meulien nam imese.
1TI 4:13 Ha ituxoh melele xa nihat, xouk ti upol ni sexien hos xil ak: ti uvuli sepinien te Vanuvei Eo mi moletin xil, ti uhit kil koute teni e melele xa ti usetu ni sepinien na Hi mi xil, e ti upispisi mi xil ni suse xa lihusili e meulien nae.
1TI 4:14 Upol itel sanien xa Hi telingi e meulien nam, e onapat ti natela. Unem xati xa sanien ak temei e xouk melele xa provet xil latesepin ni, e elda xil lateling hexil e xouk.
1TI 4:15 Upol vehakut ni holesok xil ak e usa xouk ven, tengan isak ni moletin xil vus ti lipus kil polien hos xil nam.
1TI 4:16 Ulaxat kuh meulien nam e ulaxat kuh pispisien nam xil mun. Upol sen sexien hos xil ak, vengan xosxa upol ni, ma Hi iteh meulien e xouk e iteh meulien e ngan xil mun xa di lalong pispisien nam e di lalong xati.
1TI 5:1 Timoti, xosxa momatu tei pol misa, onasepin ti naxeih mini. !E‑e! Bos mak mu tengan usepin kuhi mini ixoni ngan taxa xi be tamom tei. Usil sexien nen tak, upol ihos mi horam maxoe xil ixoni ngan taxa xil labe tumali xil.
1TI 5:2 Mi tovolih xil, usepin kuhi mi xil ixoni ngan taxa xil labe ninom xil. E usepin mi atul maxoe xil itel nenemien xa memese ixoni ngan taxa xil labe tumahin xil.
1TI 5:3 Uhiteni mi moletin xil lilaxat kuh tunau xil xa moletin nae xil tovuol tengan lalaxat xil.
1TI 5:4 E xosxa tunau tei, horamue xil mu havneli xil ladi, ma xil vari lilaxati ixoni ngan xa Hi tehiteni. Imak, ma xil ti lisa rilomun ni lelaxatien mini, vengan xa Hi memaal ve sexien xil ak.
1TI 5:5 Tunau tei xa moletin nan tovuol tengan valaxati, xi di miling nenesien nan e Hi kestang, e di misisi ve tutouen e melengien e vongien.
1TI 5:6 E tunau tei xa di misa xi ve sexien tesa xil te ut etan, munalaxati ti. Tave ti neta xa meul da, neketen nan mat ngamu.
1TI 5:7 Usa pispisien xil ak mi moletin na Hi xil tengan lilaxat kuh tunau nae xil. Imak, ma moletin ti nasepin nasa mi xil.
1TI 5:8 E xosxa rut moletin xil latalaxat kuh tunau nae xil ti mu ngan xil mun xa ladi e vatimol nae, xil lapol ni sexien tei xa misa mak mu mili ngan xa latestokovein neketen nae mu latnaneket ti e Hi.
1TI 5:9 Tunau xil xa mututou ni xil, mutis hisexil ihe vanuvei te lelaxatien. Ngan xil ak, huram nae ili hanutap tol (60), e melele xa lateteli, nenemien nae teti tiramue nae xati kestang.
1TI 5:10 Tunau xil ak, moletin xil lipus kil sexien hos xil ak e meulien nae xa, tetiamu, latehe atou xil xa latelaxat kuh horamue nae xil, latehur pilei moletin xil e tim sae, e latetutou ni moletin xil na Hi texo sexien te merouen. Melele xa latepus moletin tei xa tekameti texeih e meulien nan, xil latesa tutouen mini. E xil latemaen xil ve polien xil vus xa tehos.
1TI 5:11 Tunau xil xa di mulaxat xil, xil lipol ni hitxatien tei xa lisa sen meulien nae mi Iesu e linateli ti mun. Mak, ma ngan xil xa latave tovolih pupu ti, munamaen ni ti tengan linatis hisexil ti nati vanuvei namim. Vengan melele xa eheien nae bas xil e misak ni xil labit lavur xoles tiramue tei mun, xil likila likavitou ni Iesu Kristo e liteli mun.
1TI 5:12 Mak, ma xil lihur xoteh hitxatien xa latepol ni tetiamu tetel Hi, e lilihi pangasien na Hi imei e xil mun tang.
1TI 5:13 Ma xil lihur sexien te mahen e tit likakao likapis e tim xil vus. E ngan xa isa pilei mak, xil ti liseputut e ti lisep usil holesok xil xa tamal ti.
1TI 5:14 Mak, ma bos pupu xa tunau xil xa latave tovolih ti, liteli rilomun, lileh horamue xil, e lilaxat tim sae xil. Imak, ma ngan xil xa labit lasep xar ni xir xa raneket e Iesu, xil lasakras vengan xa sexien xa di rapol ni mi tunau nar xil ak momal tang.
1TI 5:15 E rut tunau nar xil latekavitou ni suse xa momal ngamu, e latehusil suse xa tamal ti xa Temat ien bei tengan lavusili.
1TI 5:16 Xosxa atou tei xa mineket e Hi mikila xa tunau tei de vatimol nan, xi ihuri mei ilaxat kuhi. Nalingi ti nate he elda xil te sias, maxani, nasa polien nahe holu mi xil. Imak, ma elda xil ak likila lilaxat tunau xil xa ladit tasexil.
1TI 5:17 Elda xil xa di lalaxat kuh moletin xil te sias, xil likila lihur merereen e huit polien nae, vengan xa xil di lapol nggeih tengan lavithiten sepinien na Hi e di lapispisi mi moletin xil.
1TI 5:18 Xil lihur huit polien nae ixoni ngan taxa Vanuvei Eo di misep usili bit, “Xosxa buluk sam di pol minuk, onavar xol vulongen ti, umaen ni ianien ti.” E Vanuvei Eo biteni mun bit, “Ngan xil xa di lapol, momal tengan lihur huite teni.”
1TI 5:19 E xosxa moletin tei takes bit sepinien tei ba xat elda tei, onatemanon ti onake reitin en. Utatili ituxoh melele xa moletin lu mu tol mun mei latihit sepinien ak iha xati, ti, ulepis elda ak sung.
1TI 5:20 Elda xil xa lapol ni tesaen, uhit rat tesaen nae xil pe met moletin xil na Hi. Imak, ma ngan tesav xil, ulixil ikan tengan lapol ni tesaen.
1TI 5:21 E pe met Hi, pe met Iesu, e pe met masxaxa xil mun, nasel xatuk Timoti: xosxa elda tei mot e tesaen, uhusil sen naha xa nabiteni minuk xiak. Upol ni imak mi elda xil vus, tave ti neta xa xi be timue hos tei nam.
1TI 5:22 Onatemanon ti onaling hem e moletin tei tengan mei vahur polien na Hi. Vengan xosxa xi imot e tesaen, moletin xil iexil iatuk sung iti en. E rin nam, meulien nam imese tevi, onamot ti e tesaen. (
1TI 5:23 E onamu oei ti kestang, umu ti uaen vuteili mak ixoni meresin tengan itutou ni vangom xa di pangas vehakut e mesien sav xil nam.)
1TI 5:24 E rin te lepisien, tesaen na rut moletin ngan di kesao, e moletin xil vus lakila. E rut moletin ngan, tesaen nae xil di minggus e istal sung e melele te lepisien.
1TI 5:25 Usil nenemien nen tak, sexien hos xil mun, rut moletin ngan xil di lapol ni bemei kesao, e rute ngan xil dit lapol xuxus ni. E sexien xil vus ak misakras vaxus pe met Hi.
1TI 6:1 Nasel xat tua nar xil xa labe slev tengan ti limerere ni vat nae xil. Vengan xa xosxa linamerere ni xil ti, ma mosav xil lisepin isa iha mi his Hi itel pispisien nar xil.
1TI 6:2 Xosxa slev tei, vat nan mun di nggusil xat Hi, slev ak nanem male ni ti e nasep pepamen ni ti vengan xa xalu lusukul vituei. !E‑e! Xi ipol ihos pilei mak mu mini vengan xa xi di dutou ni moletin tei na Hi. Reitin, eheien nan iti en ihe holu mu vengan xa lube tua usil neketen nalu. Timoti, upispisi mi moletin xil ni holesok xil ak tengan ti lihusili.
1TI 6:3 Rut moletin xil di lapispisi mi moletin xil ni pispisien xil te luvosen xa misav ni pispisien na Iesu Kristo. Naha xa di lapispisi ni tapisen suse ti xa Hi ien bei tengan moletin nan xil ti lavusili.
1TI 6:4 Melele xa moletin ngan xil di lapol ni sexien xil xa mak, pisen ni xa xil lapolu ni koaien, e latakil ti naha xa di labit usili. Xil latalang vengan labit lasep mah usil mavulut sepinien xil vus xa di e tumulen matu na Siu xil. Hisit sexien xil ak di pol ni moletin xil labe elu mi xil, iexil di mikat, di lasuhol xil, e di lanem misa ni mosav xil.
1TI 6:5 Vehakut di labae mi xil. E vengan xa di tuei latepol ni sexien xil ak nousav temei, xil latapus kil ti mun naha xa be reitin e naha xa be luvosen. Xil laba di lapispisi mi moletin xil ni suse xa ti lihusil kuh Hi en, vengan xa di lanemi labit likila lihur holesok xil ihe holu ixo en.
1TI 6:6 Be reitin xa di raleh holesok xil te neketen xa bos melele xa ranggusil kuh Hi e ramaal tang ve holesok xil xa di e hexir ngamu.
1TI 6:7 Melele xa latepes xir ratemei e ut etan, rateka hon tang. E melele mun xa rimat, rika hon tang riha.
1TI 6:8 Ve rin ak, xosxa rut anien ar e rut eising nar di, ma rihesi xir tang ven.
1TI 6:9 Moletin xil xa labe ho mani lakila lamaen sakpisien xil litel xil ha lipol ni tesaen xil tengan lavuri. Suse te mani nggoni voh tei xa boh xol nenemien e eheien nae tengan lapol vasa e lapurun meulien nae.
1TI 6:10 Reitin mak, eheien te mani be vatite te sexien xil holu xa misa. Mani telihi nenemien na moletin xil holu latehe sotin reling pispisien te reitinen usil Iesu Kristo ngamu. E xosali ak, meulien nae di pangas pupu ve holesok tesa xil xa di latepol ni.
1TI 6:11 E rin nam Timoti, vengan xa xouk obe moletin tei na Hi, onahusil ti sexien xil ak vari. !E‑e! Uhusil hisit sexien xil xa Hi ien bei xouk tengan ti upol ni e onahe mah ni ti. Meulien nam imese, e sexien nam xil imal tevi. Uling nenesien nam e Hi, e ulong xati vehakut. Eheien nam iti e mosav xil, e utamerou mun ni sepinien nam xil.
1TI 6:12 E rin te neketen nam, upol ixeih ven, ixoni ngan xa xouk ode lohen tei. Xosxa upol imak, ma uhur huite teni xa be meulien sal. Hi tekesuk tengan mei uhuri e melele xa otehit rat neketen nam pe met vanut moletin xil holu.
1TI 6:13 Pe met Hi, xa misa meulien mi holesok xil vus te ut etan, e pe met Iesu, xa tehit rat reitinen usil xi mi Pontias Paelet, nasel xatuk mak:
1TI 6:14 uhusil kuh holesok xil vus xa Hi ien bei tengan opol ni ixo sexien hos xil xa mosav xil lasakras lasepin vaha xatuk ven. Onatam ras ti pispisien nan xil ha ituxoh melele xa Iesu Kristo, Suv nar, itilomun en.
1TI 6:15 Xi itilomun imei e melele xa Hi ipusi ihit momal. Hi ak vari, lelaxatien xil vus de hen e momal tengan lipet rati. Xi be suv toto na suv toto xil vus, e be Eilep na eilep xil vus.
1TI 6:16 Hi ak kestang ita xa ita. E vengan minehinen te xeihen xa de von lelaxatien nan mahulong pupu, moletin xil lasakras lave sangas visali e lapusi. Moletin xil vus lisa merereen mini e lipus kil xeihen nan ha vuma … navus ti vatova. Reitin.
1TI 6:17 Moletin xil xa lapolu ni holesok xil te ut etan, usel xat xil tengan ti linavut xil ti. Bos mak mu tengan liling nenesien nae e Hi, e linaling nenesien nae ti e holesok xil te ut etan xa mikila likesae reling xil. Hi di misa vuol ni holesok xil holu pipin tengan ti rihesi xir ven.
1TI 6:18 Usel xat xil tengan ti lipol ni holesok xil xa bos. Xil lipolu ni polien hos e livue xat xil tengan lisa tutouen mi mosav xil mun.
1TI 6:19 Itel sexien xil xa bos xiak, ngan xil xa holesok nae holu, xil likila liserev holesok xil xa bos iti nga e ut nesao. Vengan xa holesok xil te ut etan likesae, e holesok xil xa bos xa Hi miling xati ve xil iti vehakut. Melele xa xil lipol ni imak, xil lihur meulien tei xa be reitin vari tang.
1TI 6:20 Timoti, ulaxat kuh naha xa Hi milingi de hem. Onamos ti natel ngan xil xa di laso sepinien xil xa misa e tamal ti e pe met Hi. Ngan xil ak, di labit pispisien nae xil polu ni metisouen, e polu ni luvosen tang.
1TI 6:21 Rut moletin xil langgusil pispisien xil ak ngamu. Mak, ma xil latahusil ti mun suse te reitinen na Hi. Nasis tengan eheien hos na Hi iti mi xamim.
2TI 1:1 Inou Pol iaxa nadis uvei ak. Inou nabe eloheoh tei na Iesu Kristo nggusil nenemien na Hi xa bit xati xa isa meulien sal mi ngan xil xa di laling neketen nae e Iesu Kristo.
2TI 1:2 Nadis minuk Timoti xa onggoni natuxoli hos tei. Nasis tengan eheien, esaeen, e tomat na Hi Tamer e na Iesu Kristo xa be Suv nar iti e meulien nam.
2TI 1:3 Timoti, e vongien del melengien, ieok di tabong ni xouk ti e sisen xil navan e di names Hi ve xouk. Hi ak iaxa di nanggusil xati, nggoni ngan xa avu navan xil tetiamu di latepol ni, e nakila namusil xati nggo sexien xil xa nakila nabit momal pe meten.
2TI 1:4 Nanem xat simetom xa temereh melele xa rutetasil, e ieok bei tengan nipusuk rilomun e isak ni nou nipolu ni sien.
2TI 1:5 Nanem xat neketen hos nam xa be reitin. Neketen ak nggoni neketen hos na avu nam Loes e na ninom Iunis. E nakila xa de xouk mun.
2TI 1:6 Ve rin ak, nasel xatuk tengan utit ni ngan taxa ti upol itel sanien xa Hi tesa ni minuk melele xa natetuxol xatuk. Sanien ak nggoni upang na Hi e meulien nam e bos xa uhui xati tengan ileluv mei ihe eilep mu.
2TI 1:7 Upol ixeih vengan Ninin Eo xa Hi tesa ni mi xir di misak ni ulixir takan ti. Ninin Eo nan di pol ni xir rapol vituei del xeihen nan, tengan eheien nar iti e mosav e mikila raxuxou kuhi ve sexien nar xil.
2TI 1:8 Mak, ma onahe unoun ti tengan ovit rat sepinien xil usil Iesu xa be Suv nar. E onahe unoun ni nou ti mun xa nade nim te xeih vengan inou nabe moletin na Iesu. !E‑e! Itel xeihen xa Hi misa ni minuk, xouk mun uhusil suse te longpangasien ixoni nou ve longeongen hos usil Iesu.
2TI 1:9 Hi mileh rerat xir ra tesaen e misa meulien hu mi xir. Xi mikes xir tengan mei rave moletin nan xil, e tave ti ve naha xa xir di rapol ni. !E‑e! Xi pol ni mak nggusil nenemien nan e ve eheien hos nan mi xir. Tetiamu ni melele xa Hi tepeas ni ut etan, xi tehit xati xa xi isa Iesu mei ihe suse tengan isak ni eheien hos nan mei istal mi xir.
2TI 1:10 E xosali, hitxatien nan mei mistal be reitin e melele xa Iesu Kristo temei e ut etan e teteh meulien e xir. Xi tehas tan ni xeihen te maten, e longeongen hos teni pisen suse te meulien hu mi xir.
2TI 1:11 Ma vengan Hi ien bei tengan longeongen hos ak ihe ut xil vus, xi tehosei nou mei nabe eloheoh nan tengan nihit rati mi moletin xil vus e nipispisi ni reitinen nan mi xil.
2TI 1:12 Ma ve rin ak, iaxa inou di nalong pangas nou ven e nim te xeih ak. Inou natanexo ti vengan xa nakil kuh ngan xa inou di naling nenesien navan da en. E nakil kuhi xa xi nggur xeihen pipin tengan isikoe xol naha xa xi milingi e heok tengan ti nipol ni ituxoh melele Iesu itilomun en.
2TI 1:13 Xouk mun utal xat kuh sepinien te reitinen xa natepisisi ni minuk ngamu. Holesok xil xa otepus nou natepol ni e otelong nou natehiteni, xouk mun upol ni. E utal xat sexien xil te neketen e eheien ixoni ngan xil xa di langgusil xat Iesu Kristo.
2TI 1:14 Longeongen hos xa ongguri be neta ngan xa bos pupu. Misak ni, uketeh xole e uxuxou kuhi ven itel tutouen na Ninin Eo xa de xir.
2TI 1:15 Xouk otelong kila xa tua navan xil e provins te hal Esia, nggoni Fukelas xal Hemonggenes, xil vus latetasil reling nou ngamu.
2TI 1:16 Onesiforas, xi kestang temei visal nou e melele nen xil ak, e di pet rat nenemien navan. Nasis Hi tengan isa hosien mini itel ngenen xil vengan xa xi tave unoun ti tengan mei vasao ni nou e nim te xeih ak.
2TI 1:17 Io, melele xa tetuxoh taon xa eilep te hal Rom xi telang ni nou ba vuma … tekamet rute xa inou nada en.
2TI 1:18 E melele sav mun xa di natepol e taon te hal Efeses, xouk okil kuhi mak xa xi tetutou ni nou tehe holu. Misak ni, di nasis tengan Suv Iesu ipisen esaeen mini e melele xa xi imei rilomun en e ilepis moletin xil.
2TI 2:1 Timoti, natuxoli, usoh ixeih itel tutouen xa Iesu Kristo di misa ni mi xir.
2TI 2:2 Pispisien xil xa otelong nou natehiteni mi moletin xil, xouk uhuri e ha upispisi ni mi ngan xil xa nenesien nam di e xil. Mak, ma xil mun likila lipispisi ni mi mosav xil.
2TI 2:3 Melele xa sakpisien xil di bemei, xouk usoh ixeih ixoni moletin hos tei te vaeen na Iesu Kristo.
2TI 2:4 Melele xa moletin tei te vaeen di pol, xi di tamaen ni ti holesok xil te ut etan tengan valihi nenemien nan ra polien nan vengan ien bei tengan suv nan vamaal ven.
2TI 2:5 Xouk onggoni moletin te lohen mun. Moletin ak iloh ihusil xat rae xil te lohen. Xosxa xi nahusil xat rae xil vus ti, xi misakras vahur huite teni.
2TI 2:6 Xouk onggoni moletin te naho mun. Vengan moletin xa nggur vetin e naho san, momal tang tengan xi ihur anien en itiamu ni mosav xil.
2TI 2:7 Bos xa unem xat vole xatel ak xa nabiteni minuk, e Hi Suv isak ni xouk ukil kuh koute te xatel.
2TI 2:8 Unem xat Iesu Kristo: xa temea rilomun ra maten e xa testal texo ra na suv toto Deved. Ngan ak be vatit longeongen hos xa di nabit rati.
2TI 2:9 Ve longeongen hos ak, inou di nanggur longpangasien e labar xat nou ni sen e nim te xeih ak nggoni moletin tei te kanen. E sepinien na Hi, lasakras lavar xati.
2TI 2:10 Ve rin ak, namaen nou tengan nihur longpangasien xil ak. Vengan nakila xa melele xa nabit rat longeongen hos mi moletin xil, ngan xil xa Hi tehosei xil, likila lihur meulien hu xa mistal nggo Iesu Kristo. Mak, ma xil likila liti e minehinen te xeihen nan itela vehakut.
2TI 2:11 Usil nenemien ak, sepinien ak be reitin xa biteni bit: Xosxa ratemat tetel Iesu Kristo, ma rimeul itela.
2TI 2:12 Xosxa risoh ixeih ve hisen, ma xir rikila rilaxat ut xil e ut etan itela. E xosxa rihiteni rihit ratakil ti xi, ma xi mun ihiteni ihit takil ti xir.
2TI 2:13 E tave ti neta xosxa rimot e neketen nar, e xi misakras vastokovein xir, vengan xi misakras vapol vasav ni sexien nan xati xa momal tevi.
2TI 2:14 Bos tengan vehakut ti upispisi mi moletin xil ni pispisien xil ak. Usel xat xil e his Hi tengan linangor ti ve koute te mavulut sepinien xil vus. Sexien ak misakras vapol ni ti neta vahos. Sexien xil ak di purun moletin xil xa di lalonge.
2TI 2:15 Mak, ma Timoti, xouk ti usak pisi tengan upispisi ni sepinien te reitinen na Hi mi moletin xil. Mak, ma ukila usoh ixeih be met Hi ixoni moletin te polien tei xa tave unoun ti ni polien nan.
2TI 2:16 E onamos ti natel ngan xil xa sepinien nae be neta sav tang e tamal ti. Vengan xa hisit sepinien xil ak di midel moletin xil labe sotin mak mu ra Hi del sexien hos xil xa ien bei xil lavusili.
2TI 2:17 Ve naha xa di lasep usili mikapis mi moletin xil, e di purun nenemien nae. Sepinien nae nggoni menuk tei xa bo xa mistal e moletin, e ngga purun tenben xil vus. Moletin lu xa lumak lube Haemeneas e Faelitas.
2TI 2:18 Xalu di lupispisi ni mi moletin xil lubit mea rilomunen ra maten mistal ngamu. Mak, ma xalu di lupurun neketen na moletin sav xil e di lupisen ni xa lule ras suse te reitinen.
2TI 2:19 E tave ti neta xa di lupol ni mak, sepinien na Hi di tamu misoh nggeih nggoni simen te nim tei xa lakili ni be tan. Vengan xa xi biteni mak bit, “Iahova mikil kuh ngenen xil.” E biteni mun bit, “Ngan xil xa labit lavusil Iahova listokovein sexien tesa nae xil.”
2TI 2:20 Sias na Hi nggoni nim tei xa eilep xa tre xil e pelet xil holu di en. Rut tre ngan xil, lapol kuhi ni ni neta xil xa minehin, nggoni silva e gol; e rute xil mun, lapol ni ni liei e tan xa pili. Ngan xil xa bos pupu, laserevi datil polien hos tei; e ngan xil xa tavos pupu ti, dit lapol ni muis ba en.
2TI 2:21 Usil nenemien ak, xosxa moletin tei pol ni xi mese ra hisit sepinien tesa xil xa nasep usili, Hi ise revi ve polien hos xa tehosei ven. E vengan xa xi misa meulien nan mi Hi e misak xat kuh xi bos ve polien, Hi xa be Suv te Sias ihur xati e ipol ni polien hos xil ixo en.
2TI 2:22 Mak, ma Timoti, bos tengan uling sexien tesa xil xa tiram maxoe sav xil di langgusili. !Io! Xouk itel ngan xil xa di mumot mi Hi del nenemien hos, bos xa muloh ve sexien xil xa Hi ien bei nggoni momalen, neketen, eheien, itel tomat.
2TI 2:23 Uhe reling ngan xil xa di lasep talang ve holesok xil xa be neta sav tang, vengan hisit sepinien xil xa mak di pol ni ngongoren xil tang.
2TI 2:24 E vengan xa xouk obe moletin te polien na Hi, onangor ti natel moletin sav xil. Xouk uhos mi moletin xil vus e upispisi kuhi mi xil. Bos tengan utal xat nenemien nam tengan iem nakat ti namanon.
2TI 2:25 Ngan xil xa di laseputut ni xouk, xouk upispisi mi xil itel sexien te merouen. Xos Hi isak ni xil lihiles ra tesaen nae xil e mei likil reitinen nan.
2TI 2:26 Mak, ma xil mei lihur nenemien xa bos e lilesae ra voh xa Temat di boxol xil ni. Temat di dal xat xil vengan ien bei tengan lapol vahusil nenemien nan.
2TI 3:1 Timoti, bos xa ukil kuhi xa, e Melengien Kor xil, melele te xeih xil holu limei.
2TI 3:2 Vengan e melengien xil ak, moletin xil linem kes ni xil tang: nenemien nae iti e mani, lisep xoli xil e lihe koai. Xil lipurun mosav xil e linalong xat ti tamexil. Xil linem male ni tutouen xil xa mosav xil lasa ni e linem male ni holesok xil na Hi.
2TI 3:3 E melele nen ak, xil linanem ti meulien na mosav xil, esaeen nae ihe tovuol. Xil ti lisuhol purun mosav xil e lipol ni vaeen mi xil. Iexil ikat vehakut e liketeh isa ni holesok xil xa bos.
2TI 3:4 Xil ti lipol ni suse tengan ti lipurun mosav xil e linanem ti meulien nae mu na mosav. Xil lipolu ni nenemien te molepen e eheien nae iti e sien xil te ut etan, e nati ti e Hi.
2TI 3:5 Xil ti lihusil Hi ixot hilbexil tang, e xeihen nan ihe tovuol e meulien nae. !Hisit moletin xil xa lamak, onaha ti visal xil!
2TI 3:6 Rut moletin xil ak di lakapis e nim xil vus e di lasep luvos atou xil xa nenemien nae taxeih ti tengan lavusil pispisien nae. Atou xil ak, eheien te holesok xil te ut etan di e xil, e nenemien usil tesaen nae xil di bas tan ni xil vehakut.
2TI 3:7 E tave ti neta xa hisit atou xil ak di langgur pispisien xil vehakut, lasakras lakil ti reitinen teni.
2TI 3:8 Xosali ak, moletin xil holu di lasepin misa ba xat longeongen hos na Hi. Nenemien nae tamal ti e neketen nae be te luvosen tang. Xosali nggoni tetiamu, e melele xa provet te luvosen lu na suv toto te hal Isip lutesepin tesa teha mi Mosis, hisealu tehe Sanes e Sampres.
2TI 3:9 E nggoni provet te luvosen xalu ak, polien nae xil mei ihe neta sav tang vengan moletin xil vus lipus kila xa xil dit lapol ni unuen.
2TI 3:10 E xouk, Timoti, okil kuh pispisien xil navan e sexien navan xil ngamu. Okil kuh vatit nenemien xa di napol nggusili. E okil kuh neketen navan, eheien navan, e nenemien navan xa teviei. Okila mun xa inou natangel ti e polien navan.
2TI 3:11 Xouk okil kuh sakpurunien e longpangasien xil xa natehisu ni e taon xatel ak: Antiok, Aekoniam e Listra. Sakpurunien xil ak tehe holu pupu, e Hi tesikoe xol meulien navan ra xil vus.
2TI 3:12 Io, moletin xil vus xa iexil bei tengan lavusil Iesu Kristo e suse xil xa momal na Hi, xil lihur sakpurunien xil ven.
2TI 3:13 E moletin xil xa lasa e ngan xil xa di laluvos, xil mei lisa pilei sung. Xil ti liluvos mosav xil, e mosav xil mun ti liluvos xil.
2TI 3:14 E xouk Timoti, onaxoni xil ti, utit ni ngan taxa ti uhusil pispisien xil xa otehuri tetiamu e okila ngamu xa be reitin. Okil kuh hisit pispisien xil xa otehuri ra moletin xil xa nenesien nam di e xil.
2TI 3:15 E okil kuhi xa hisit pispisien xil ak di nggusil naha xa otelonge texo Vanuvei Eo e melele xa otehe horamue tamu mei duxoh xosali. Vanuvei Eo mikila vasak ni moletin xil lale kil suse xa lakila laling neketen nae e Iesu Kristo e lavur meulien hu vaxo en.
2TI 3:16 Sepinien xil vus xa di Vanuvei Eo, nenemien xil vus teni nggo Hi. Sepinien xil ak bos te pispisien, te selxatien, te sepkilaen usil suse xa momal, e tengan vapispisi mi moletin xil xa linapol ni ti mun sexien xil xa misa.
2TI 3:17 Nggo sexien xil ak, Vanuvei Eo di misak xat moletin xil na Hi tengan likila lipol vuol ni polien hos xil vus.
2TI 4:1 Timoti, Iesu Kristo itilomun e mei ihe suv toto. Mak, ma pe met Hi e pe met Iesu Kristo xa ilepis moletin xil xa lameul e ngan xil xa lalel, inou nasa selxatien xil ak minuk.
2TI 4:2 Uti ni ngan taxa ti uhit rat longeongen hos na Hi. E melele xa bos, e melele xa nggeih mun, ti usak xatuk ven. Mi ngan xil xa latakil ti Hi, usak ni xil like reitin en. Mi ngan xil xa di lapol ni tesaen, usel xat xil ni. E mi ngan xil xa di lalonge misa, upet rat nenemien nae ni. E uti ni ngan taxa ti upol ni sexien xil ak itel pispisien hos xil.
2TI 4:3 E melengien xil xa ti imei, moletin xil iexil ti navei tengan lalong pispisien hos te reitinen. !Io! Xil lihusil naha kestang xa iexil bei. Ma lileh viton titsa xil mei liti xorelis xil tengan lisa pispisien xil xa iexil bei tengan ti lilonge.
2TI 4:4 Xil lihiles ra sepinien te reitinen e lilong xat pispisien xil usil tumulen te luvosen xil.
2TI 4:5 E xouk, Timoti, uxuxou kuhi ve sexien nam xil. Usoh ixeih e longpangasien xil nam, uhit rat longeongen hos vehakut, e upol ni holesok xil vus xa Hi milingi di e hem.
2TI 4:6 Nasel xatuk nggeih mak vengan inou, meulien navan sangas vavus xa nggoni sanien kor navan ba mi Hi. Navehi ti, nihe reling ut etan.
2TI 4:7 Inou nanggoni moletin tei te vaeen e natevae texeih e rin na Iesu Kristo. E nanggoni moletin te lohen mun, xa natnagel ti e lohen te neketen. E taxeak, naduxol xoxalite teni ngamu. Natesoh texeih e neketen navan.
2TI 4:8 Ma taxeak, huit lohen navan datil nou e ut nesao vengan xa nanggusil naha xa Suv ien bei. Xi xa momal isa huite ak minou e melengien xa mei ilepis moletin xil en. E nave nou ti kestang, xi isa huite mun mi moletin xil vus xa iexil bei pupu tengan lipus meien nan.
2TI 4:9 Timoti, usak pisi li utemanon mei upus nou inggak.
2TI 4:10 Nasisuk tengan omei vengan xa Kresken ba ngamu pol e provins te hal Kalesia, e Taetas mun ba ngamu pol e taon te hal Dalmesia. E Dimas, xa eheien nan di e holesok xil te ut etan, xi milesae ra nou e be taon te hal Tesalonaeka.
2TI 4:11 Luk kestang be xamel madi. Mak, ma uhur Mak ihe xamil, vengan xi mikila itutou ni nou e polien navan ixoni ngan xa tepol ni tetiamu.
2TI 4:12 Nasil Tikikas di bat ni xamil e taon te hal Efeses.
2TI 4:13 E melele xa umei, bos tengan uhur kot navan xa natelingi tete he Karpas xa de taon te hal Troas. E uleh vanuvei navan xil, e ngan xa eilep mak mu, uleh tisen navan xil itel xat xamil.
2TI 4:14 Aleksanda xa di pol ni holesok xil ni aean, xi purun pupu ni nou. E Suv Iesu isa rilomun ni naha xa tepol ni minou ihe an.
2TI 4:15 Ulaxatuk ve moletin ak, vengan xi di bae pupu ba ni longeongen hos xa xir di rabithiteni.
2TI 4:16 Melele xa latehur kokot ni nou natehe kot, moletin tovuol mei vasoh e rin navan tengan vatutou ni nou ni sepinien. Xil vus latelesae reling nou. E natesis Hi tengan naketeh ti nasa mi xil ve rin ak.
2TI 4:17 E Suv iaxa tesoh e rin navan e tesa xeihen minou. Xi tesak ni nou natesepin kuhi ni longeongen hos nan tengan ngan xil xa latave Siu ti lakila lalonge. Xil sangas lasemae ni tengan lavas vin nou, e Hi tesikoe xol nou ra xil.
2TI 4:18 E Hi isikoe xol nou ra he ngan xil vus xa lasa xa labit ti lapurun nou. E xi ihur kuh nou tengan ha nite metimal nan xa eilep xa de ut nesao. Ripet rat his Hi ihe nesao e ita vehakut. Reitin.
2TI 4:19 Nabit bos makoe mi Prisila del tiramue nan, Akuila. Nabit bos makoe mun mi Onesiforas del ngenen xil.
2TI 4:20 Erastas dat e ut Korin, e naling Tropimas e ut Maelitas vengan temesei.
2TI 4:21 Usak pisi utemanon umei vengan an tesa xil di bemei. Epulas, Pudens, Laenus e Klodia, del tua sav xil mun inggak, labit bos makoe minuk.
2TI 4:22 Nasis tengan Hi iti minuk, Timoti, e eheien hos nan iti mi xamim vus.
TIT 1:1 Inou, Pol, iaxa nadis uvei ak e nabe moletin tei te polien na Hi e eloheoh tei na Iesu Kristo. Hi tehosei nou e tesil nou tengan ha nitutou ni neketen na ngan xil xa Hi tehosei xil mei labe nan. Xi tesil nou mun tengan nipispisi mi xil usil reitinen te suse xa likila mei limal pe meten.
TIT 1:2 Ngan xil ak likila lihusil hisit neketen ak vengan xa lanesi xa Hi isa meulien sal mi xil. Vengan xa, tetiamu ni melele xa Hi tepeas ni ut etan, tehit xati xa isa meulien ak mi xir, e Hi misakras valuvos.
TIT 1:3 E melele xa xi bit momal, Hi xa di miteh meulien e moletin xil misak ni naha xa tehit xati mei mistal be reitin sung. Reitin, naha xa Hi tesoson ni, xi di pisen ni nggo sepinien xa tesa ni minou e tesemae ni minou tengan ti nihithiteni mi mosav xil.
TIT 1:4 Nadis bat mi xouk, Taetas, xa onggoni natuxoli xati, ve neketen naralu be tei takes. Di nasisi tengan Hi Tamer e Iesu Kristo, xa di miteh meulien e xir, lalisa eheien hos itel tomat nalu iti minuk.
TIT 1:5 Melele xa natelinguk otete aelan te hal Krit, natesisuk tengan upol vuol ni rut polien xil xa rutepol lingi teti. E natesisuk tengan ti uhosei elda xil te sias e metimal xil vus xa di olaxati. Unem xat selxatien xil navan:
TIT 1:6 elda tei, meulien nan imal, e nenemien nan iti atou nan xati kestang. Horamue nan xil lihusil xat Iesu e sexien nae xil ihos tengan moletin sav xil ti linaseputut ni xil ti linavit vatixil nggeih e di latalong xat tamexil ti.
TIT 1:7 Melele xa uling moletin tei mei ihe vat te sias tengan ti valaxat moletin xil na Hi, sexien nan imese. Nahe moletin te koaien ti, e tinen nasoh ti namanon. Nahe moletin te munien ti, nahe moletin te tutuen ti, e nahe ho mani ti. !Namak ti!
TIT 1:8 Ihe hisit moletin xa di nggur pilei moletin sav xil e tim san, e di ien bei neta xil kestang xa bos. Nenemien nan ixeih e polien nan xil, kakaoen nan ihos, meulien nan imal, e mikila ixuxou kuhi ve sexien nan xil.
TIT 1:9 Elda ak, ihur xat kuh pispisien usil Iesu xa xir di rapispisi ni. Ikila xa pispisien xil ak be reitin. Imak, ma xi ikila ti itiamu ni mosav xil e suse te momalen, e ti ipispisi mi xil usil naha xa be reitin. E melele xa mosav xil laseputut ni pispisien nan xil, elda ak ikila ipisen ni mi xil xa naha xa xil di lasepin ni be neta sav tang.
TIT 1:10 Nasepin ni mak vengan xa moletin xil holu latamemere ni vat xil te sias ti. Pispisien na moletin xil ak be votiang tang xa reitinen tovuol en e di laluvos moletin sav xil tengan lihusil xat xil. Xil di lapispisi ni xa moletin xil vus na Hi lihe vexahu ixoni ngan xa Siu xil di lapol ni.
TIT 1:11 Taetas, usikoe xol pispisien nae xil. Vengan, xil di lapispisi ni holesok xil xa tamal ti tengan lavur mani vaxo en. E misak ni, moletin xil vus e tim xil di lastokovein neketen nae. !Ngan ak tamal ti!
TIT 1:12 Tehe provet tei nae tang te hal Krit iaxa tesep usil sexien nae xil tehit, “Mol‑Krit xil, vehakut di laluvos e sexien nae mikavui. Xil labe mah e, vehakut, di lanem kes ni vangexil tang.”
TIT 1:13 Sepinien ak be reitin. Ma bos xa xouk usepin ixeih mi xil. Ngan ak isak ni xil lihusil pispisien xil kestang xa momal.
TIT 1:14 Linahusil ti mun tumulen te luvosen xil na Siu xil, mu rae xil na ngan xil xa lasin reitinen na Hi.
TIT 1:15 Ngan xil xa meulien nae momal pe met Hi, holesok xil vus momal tang mi xil. E ngan xil xa meulien nae tamal ti pe met Hi e lataneket ti e Iesu, ma holesok xil vus tamal ti e xil vengan xa nenemien nae be muis. Ngan xil ak latakil ti naha xa momal e naha xa tamal ti.
TIT 1:16 Nggo vulonge, xil labit lakil Hi, e sexien nae xil di pisen ni xa latakil ti. Latalong xat Hi ti, sexien nae pupuru tang, e lasakras lapol ni neta tova vahos e meulien nae.
TIT 2:1 E xouk, uti ni holesok xil xa nggusil pispisien te reitinen.
TIT 2:2 Upispisi ni ngan xil xa labe momatu tengan liti merou, sexien nae xil ihusil nenemien hos xil kestang, e likila lixuxou kuhi ve sexien nae xil. Neketen nae e Hi ixeih, eheien nae iti e mosav xil, e tave ti neta xa melengien xil te xeih ti imei, xil lihusil xat Iesu vehakut.
TIT 2:3 Ihusil sexien nen tak, upispisi ni tovolih xil tengan lipisen sexien te merereen mi moletin xil vus. Xil ti linaseputut ni mosav xil ti, e linahe vat munien ti. !Namak ti! Xil ti lipispisi mi mosav xil ni sexien hos xil kestang.
TIT 2:4 Ixo sexien ak, xil ti lipispisi mi ate maxoe xil tengan ti lipisen eheien nae mi tiramue e horamue nae xil.
TIT 2:5 Tovolih xil ti lipispisi mi xil mun tengan lixuxou kuhi ve sexien nae xil e lipol ihos mi moletin sav. Xil limaen xil mi tiramue nae xil kestang e nave mi tiramue sav xil ti. Ate maxoe xil ak mei likila xa lilaxat kuh tim sae xil e ti liling nenemien nae ihe tan tengan lipol usil nenemien na tiramue nae xil tang. Sexien hos nae xil ak isak ni moletin sav xil lisakras ti lisep purun sepinien xil na Hi.
TIT 2:6 Ihusil nenemien xati ak, uhiteni mi tiram maxoe xil tengan lixuxou kuhi ve sexien nae xil.
TIT 2:7 Taetas, xouk mun, ixo sexien hos nam xil, upisen suse xa bos tengan mosav xil likila lihusili. E melele xa ti upispisi mi moletin xil, upol ihusil sexien tei xa moletin sav xil likila linesi en e limerere ni.
TIT 2:8 E sepinien nam xil, ti usepin usil neta kestang xa be reitin xa moletin sav xil lasakras lasep xar ni. Isak ni, ngan xil xa di laketeh misa ni xir lihe unoun vengan xa lasakras lavit ti neta vasa vaha xat xir.
TIT 2:9 Ngan xil xa labe slev, xil liling nenemien nae ihe tan e lipol ihusil nenemien na suv nae xil. E holesok xil xa ti lipol ni, lipol ni ihos tengan suv nae xil lihesi xil ven. Slev xil linaso rilomun ni ti sepinien xil naha xat suv nae xil,
TIT 2:10 e linakan ni ti neta ra xil. Lipol ihos imak tengan suv nae xil likila liling nenesien nae iti e xil. Sexien hos nae xil isak ni moletin xil vus ti linemi xa pispisien nar xil usil Hi xa miteh meulien e xir bos pupu.
TIT 2:11 Bos xa upispisi mi xil usil holesok xil ak vengan xa eheien hos na Hi mei mistal ngamu e di miteh meulien e xir vus.
TIT 2:12 Eheien hos na Hi ak di pispisi mi xir tengan ti ristokovein sexien tesa xil e rinamaen ni ti sexien xil te ut etan nalihi nenemien nar. !Namak ti! Eheien hos na Hi isak ni xir rixuxou kuhi ve sexien nar xil, rikakao ihos, e rihusil sexien xil xa momal tevi e melele xa rameul radi e ut etan.
TIT 2:13 Di rapol ni mak vengan xa di radatil melengien hos tei xa di bemei. E melengien nen ak, xir ranesi xa Iesu Kristo xa be Hi xa di miteh meulien e xir, xi mei istal itel minehinen te xeihen nan.
TIT 2:14 Xi maen xoteh meulien nan mei mat binat xir tengan valeh rerat xir ra xeihen te tesaen. Mak, iaxa xi miteh meulien e xir e misak ni xir mei rabe nan. Reitin, xi pol ni xir mei rameluv ra sexien xil xa mikavui e misak ni xir rabe vanut moletin tei nan xa rasav ni moletin tesav xil. Io, xir rabe moletin nan xil xa iexir bei pupu tengan ti ripol ni polien hos xil xa momal tevi pe meten.
TIT 2:15 Hi milinguk e polien nan e misa xeihen minuk. Ma, upol itel xeihen ak e melele xa ti upispisi mi moletin xil usil suse xa momal tengan ti lihusili, e melele xa ti usel xat xil tengan linahusil ti mun suse te tesaen. Usil sexien xil ak, onamaen xil ti linanem male ni xouk.
TIT 3:1 Usep rilomun ni mi moletin nam xil tengan ti liling nenemien nae ihe tan e ti lipol ihusil nenemien na moletin xil te kavmen e eilep sav nae xil e ti litaeong xat xil. Xil livue xat xil tengan lipol ni polien hos xil vus.
TIT 3:2 Uhiteni mun mi xil tengan linasepin ti nasa mi moletin sav e linangor ti natel xil. !Namak ti! Xil lipol ni ihos mi xil itel sexien te merouen, e ti lipisen merereen mi xil vehakut.
TIT 3:3 Iexir nabong ni ti xa, tetiamu, xir mun ratehe hisit moletin xil xa ratexoni xil tang: ratehe unu, ratnalong xat Hi ti, e di ratehusil suse xil vus te luvosen. Tetiamu, sexien tesa xil e eheien te holesok xil te ut etan tevulu xat xir e di tetel xir. Ratehe elu mi mosav xil, e ratehesi xir melele xa ratepus mosav xil latemot e tesaen. Moletin xil, iexil teat xir, e xir mun, iexir di teat xil.
TIT 3:4 E tave ti neta xa ratemak, Hi tepisen hosien e eheien nan mi xir e teteh meulien e xir.
TIT 3:5 Xi iaxa teleh rerat xir ra tesaen xil nar, tave ti ve holesok eah xa bos xa xir ratepol ni. !E‑e! Xi teleh rerat xir vengan ien misae e xir. Ma xi tesa Ninin Eo mi xir xa mikas moten xir ra tesaen nar xil e misa meulien hu e sexien hu xil mi xir.
TIT 3:6 E vengan xa hosien nan mahulong pupu, Hi tesa Ninin Eo mei tepolu e meulien nar. Maten na Iesu Kristo xa teteh meulien e xir iaxa tepol ni suse temese tengan Ninin Eo imei ve xir.
TIT 3:7 Eheien hos nan misak ni xi tepol ni xir ramal pe meten, tave ti neta xa rabe moletin tesa xil tang. Misak ni, xosali, xir rakila mei rabe horamue nan xil e ranesi en xa be reitin xa xir rihur holesok hos xil melele xa ha riti itela e ut nesao.
TIT 3:8 Sepinien xil xa di nabiteni minuk be reitin. Misak ni, vehakut, ieok bei xa xouk tit upispisi mi moletin xil usil holesok xil ak. Upol ni imak tengan ngan xil xa di langgusil Hi, nenemien nae ixeih tengan ti lipol ni polien hos xil. Hisit pispisien xil ak bos e di dutou ni xir vus.
TIT 3:9 Xouk onamaen xouk ti ha onasep tetavoe natel xil usil holesok xil xa be neta sav tang. Ngan xil ak di lasep usil avu kokot nae bemei duxoh xil, e iexil bei tengan ti langor pupu usil rae xil na Siu xil. Hisit sexien xil ak misakras vatutou ni ti moletin e be neta sav tang.
TIT 3:10 Xosxa moletin tei di pol ni sexien xil ak xa di misak ni moletin xil di latasil ra xil, vatei takes, ha usepin ixeih mini tengan istokovein sexien nan xil ak. E xosxa tastokovein sexien nan xil ti, ma ha usepin mini vatei mun. E xosxa dit nggulehi ni sexien nan xil, ma onamaen ni ti mun namei navituei natel xamim.
TIT 3:11 Vengan xa sexien nan xil nggeih, di pisen ni xa xi be hisit moletin tesa tei xa tekavitou ni reitinen na Hi ngamu e di milihi longpangasien bemei e xi tasen.
TIT 3:12 Taetas, nisil Artemeas mu Tikikas ihat minuk tengan tei e xalu ihur voninom. Ti, xouk usak pisi tengan mei upus nou e taon te hal Nikopolis, vengan xa inou nita tak ha ituxoh hoxalite te aveti xil te an tesa xa di bemei.
TIT 3:13 Usak pisi tengan ututou ni Apolos, itel Sinas xa be moletin te ling xat rae xil en. Xalu ti lalohusil suse nalu lalohat xiak. Ma nasisuk tengan upus rin nalu e usa holesok xil xa iexalu ihei tengan lalilehi itel xat xalu.
TIT 3:14 Moletin nar xil likila lisa xil ve polien xil xa bos. Imak, ma likila ti litutou ni ngan xil xa labe tamure ni holesok xil holu. Moletin nam xil linati votei ti. Bos mak mu lipol ni neta ngan xa ihos itel meulien nae.
TIT 3:15 Ngan xil xa madi vituei inggak, labit ‘bos makoe’ mi xouk. E uhit ‘bos makoe’ namem mi tuemem xil te neketen. Nasis tengan eheien hos na Hi iti mi xamim vus.
PHM 1:1 Inou Pol, nade nim te xeih vengan xa di nabit rat longeongen hos usil Iesu Kristo. Inou del tumali Timoti, mabit bos makoe minuk, Filimon. Xouk obe moletin hos tei te polien na Iesu nggoni xamel e eheien namel di e xouk.
PHM 1:2 Mabit malhit bos makoe mun mi Apia, xa be hinoxoli namel. E bos makoe mun mi Akipas, xa di pol mi Iesu nggoni moletin hos tei te vaeen nan nggoni xamel. E bos makoe mun mi ngan xil xa langgusil Hi xa di lasukul e tim sam.
PHM 1:3 Nasis tengan eheien hos e tomat na Hi Tamer e Suv nar, Iesu Kristo, iti mi xamim.
PHM 1:4 Tuxoli Filimon, melele xa di nanem xatuk e sisen xil navan, vehakut di names Hi ve xouk.
PHM 1:5 Nasis mak vengan xa nalongeong usil neketen nam e Iesu Kristo, e eheien xa di opisen ni mi moletin xil na Hi.
PHM 1:6 Nasis mi Hi tengan melele xa mumei vituei, isak ni neketen namim ixeih mu, e isak ni xamim mukilakil kuhi ni holesok hos xil vus xa be namim vengan mubisti del Iesu Kristo.
PHM 1:7 Tuxoli, eheien nam mi mosav misak ni nou nabesi pupu ni nou e di dal rat nenemien na moletin xil na Hi.
PHM 1:8 Vengan xa nakil kuh eheien nam mi mosav xil, inou nakila xa xosxa nisemae minuk e his Iesu Kristo tengan upol ni neta ngan, ma xouk upol ni.
PHM 1:9 E nabesi nou tang tengan nisisuk e upol ni naha xa ieok bei ve eheien nam e nou, xa nabe momatu ngamu e nade nim te xeih taxeak ve his Iesu Kristo.
PHM 1:10 Nasisuk ve rin na Onesimas. Xi nggoni horamue tei navan vengan xa, melele xa nade nim te xeih, natetutou ni e xi tekamet meulien hu.
PHM 1:11 Tetiamu, melele xa telesae relinguk, xi tenave moletin hos te tutouen ti. E taxeak, xi bos tengan itutou ni xouk, e itutou ni nou mun.
PHM 1:12 Eheien navan di pupu e Onesimas. E neta sav xa mak, di nasa rilomun ni bat minuk.
PHM 1:13 Ieok bei tengan namur xati vate visal nou vaxolesuk tengan vatutou ni nou e melele xa nade nim te xeih ve longeongen hos xa di nabithiteni.
PHM 1:14 E ieok ti tavei napol ni ti neta xa xouk otamaen nou ti tengan napol ni. !E‑e! Ieok bei tengan nipol ni naha xa xouk kestang di onemi obit bos. Isak ni, tutouen xa usa ni minou ihusil nenemien hos nam kestang, e nave ti vengan nanggeih xatuk tengan opol ni.
PHM 1:15 Nahe xos Hi maen Onesimas telesae relinguk vuteili tengan melele xa itilomun ihat, xi mikila ita kat visaluk vehakut.
PHM 1:16 E taxeak, xi tave slev nam ti tang. !E‑e! Xi bos mak mu mili slev tei, xi mei be tumali hos tei. Eheien navan di en, e xouk, eheien nam iti en ili, vengan xi be slev nam, e be tumali mun vari e his Suv Iesu.
PHM 1:17 Mak, ma xosxa onemi obit rupol mi Suv tei takes, ma uhur pilei ixoni ngan taxa ovur pilei nou.
PHM 1:18 Xosxa xi tepol ni neta tova tesa minuk, mu pol ni kaon tei delak, inou iaxa nixal rati.
PHM 1:19 !Pus ti mu! Nadis ngan ak ni heok xati: Inou Pol nixal rat holesok xil xa be kaon na Onesimas. (E xouk iem nabong ni kaon nam ti xa del xat nou, vengan xouk otehur meulien hu texo nou.)
PHM 1:20 Tuxoli hos navan li, ieok bei pupu tengan upol ni naha xa inou di nasisi minuk vengan ralu vus rube moletin na Iesu Kristo. Ngan ak isak ni nou nipolu ni sien.
PHM 1:21 Melele xa di ladis sepinien navan xil ak, inou nakil kuhi mak xa xouk upol ni ixoni ngan xa di nasisi. !Io! E nakila xa upol ni ili.
PHM 1:22 Nabit nasisuk mun ve neta tei: usak mesen vontoen tova e nim mam tengan mei nita en. Vengan nake reitin xa Hi isa huit sisen namim tengan nistal ra nim te xeih ak e nihat nite visal xamim rilomun.
PHM 1:23 Epapras xa de nim te xeih del nou ve his Iesu Kristo, xi bit ‘bos makoe’ minuk.
PHM 1:24 E Mak, Aristakas, Dimas e Luk mun xa di mapol vituei, xil mun labit lavit ‘bos makoe’ minuk.
PHM 1:25 Nasis tengan eheien hos na Suv Iesu iti mi xamim vus.
HEB 1:1 Tetiamu, Hi tesepin mi avu nar xil melele xil holu e texo suse xil holu texo provet xil.
HEB 1:2 E, e Melengien Kor xil xa radi en xiak, Hi tesepin mi xir texo Natneli xa tepeas kokot ni holesok xil xa ladi. E tehosei Natneli tengan iling holesok xil vus ak ihe hen.
HEB 1:3 Xi nggoni Hi e rin xil vus, e di pisen minehinen te xeihen na Hi nggoni kilas tei xa di pisen minehinen te eai. Del xeihen te sepinien nan, Natneli di misak ni holesok xil vus xa tepeas ni mei di tak duxoh xosali nggusil nenemien nan. E melele xa Nat Hi tepol vuol ni holesok xil tengan vakas moten moletin xil mei lamese ra tesaen nae xil tengan Hi vaketeh vahos rilomun mi xil, xi teha tetotan e ut nesao e rin metu te von xeihen na Hi xa minehinen te xeihen nan eilep pupu.
HEB 1:4 Hi tesak ni Natneli mei be eilep mak mu mili masxaxa xil. Vengan xa his xa Hi tesa ni mini be eilep mak mu mili hisexil.
HEB 1:5 Ngan ak be reitin vengan xa Hi tenaviteni ti mi masxaxa tova tenavit, “Xouk obe Natuxoli, e xosali, inou mei nabe Tamom.” E mi masxaxa tova mun, Hi tenaviteni ti tenavit, “Inou nihe Tamen, e xi ihe Natuxoli.”
HEB 1:6 Di, melele xa Hi tesil muimol nan temei e ut etan, tehiteni tehit, “Masxaxa xil vus na Hi ti limot mini.”
HEB 1:7 E, e rin te masxaxa xil, tehiteni tehit, “Hi misak ni masxaxa xil labe rute xa di misil xil laba en nggoni ngan xa labe votiang xil. E labe moletin te polien nan xil xa di misa xeihen mi xil nggoni ngan xa labe upang xa di minggan.”
HEB 1:8 E usil Natneli, Hi biteni bit, “Lelaxatien nam, O Hi, ita vehakut xa vehakut tang. Xouk di olaxat kuh moletin nam xil nggusil naha xa momal.
HEB 1:9 Iem bei holesok xil xa momal e iem nggat sexien xil xa mikavui. Mak, ma inou, Hi nam, natehosei xouk tengan uhur merereen e sien xa ileli ngan xa ngan xil xa ladi visaluk latehuri.”
HEB 1:10 E xi tehiteni mun tehit, “O Suv, tetiamu, otepeas ni ut etan, e otepol ni tilang hat tetel holesok xil xa ladi en.
HEB 1:11 Tave ti neta xa holesok xil ak likesae, e xouk uta vehakut. Holesok xil ak mei lihe neta metu e limerer lixoni talmusu xil.
HEB 1:12 Reitin, xouk uso viton xil lixoni talmusu xil e uso xil liha. E uxoles xil ixoni labe eising xil tang e upol ni holesok xil vus mei lihe neta hu. E xouk utat imak tang vehakut, meulien nam navus ti vatova.”
HEB 1:13 Hi tenaviteni ti mi masxaxa tova tenavit, “Xouk mei utotan e von xeihen inggak e riuk metu ituxoh melele xa niling ngan xil xa labe elu nam liti pe hem.”
HEB 1:14 ?Masxaxa xil labe naha? Xil labe ninin xil xa di lapol mi Hi. E xi di misil xil laba tengan latutou ni ngan xil xa xi tehosei xil tengan iteh meulien e xil.
HEB 2:1 Mak, ma vengan xa Nat Hi be eilep mak mu mili masxaxa xil, xir rixuxou kuhi tengan riteli ixeih e reitinen ak e rinamaen nenemien nar ti nasal nave relingi.
HEB 2:2 Rae xil tetiamu xa Hi tehithiteni mi avu nar xil texo masxaxa xil tehe reitin. E ngan xil xa latnahusili ti mu latnalong xati ti latehur pangasien xa momal tengan lavuri.
HEB 2:3 ?E xosxa avu nar xil lasakras lalesae reling pangasien ak, ma itep mi xir xosxa di ranem male ni longeongen xa eilep xiak usil midep iaxa Hi di miteh meulien e moletin xil? Pangasien xa imei mi xir ihe eilep pupu. E Suv Iesu vari tehithiten kokot ni longeongen hos ak. Di, ngan xil xa lateteong ni latehit rati temei e valkesao tengan mei rikila xa be reitin.
HEB 2:4 E Hi tepisen ni xa be reitin texo merekel xil e holesok sav xil xa tellep. E rapusi mun xa be reitin nggo sanien xil xa Ninin Eo di misa kekes ni mi moletin xil nggusil nenemien na Hi.
HEB 2:5 Melele xa di nasep usil ut etan xa Hi isak ni mei ihe neta hu, bos tengan mukila xa tenahosei masxaxa xil ti tengan valing holesok xil ak ha vati pe hexil.
HEB 2:6 Vengan nggoni ngan xa Vanuvei Eo tehiteni e ut tei tehit, “?O Hi, moletin xil labe naha iaxa di onem usil xil mak? ?Veneh ma di olaxat kuh nat moletin xil mak?
HEB 2:7 Otesak ni xil mei latehe etan mak mu ni masxaxa xil tehe vuteili tang. E tetutou sung, otesa von merereen mi xil e oteling vat luvoluv te lelaxatien teti e vatixil.
HEB 2:8 Xouk oteling holesok xil vus xa otepeas ni ladi pe hexil tengan lilaxati.” Melele xa biteni bit, Hi “teling holesok xil vus xa tepeas ni ladi pe hexil tengan lilaxati,” rakila xa neta tovuol xa latalaxati ti. Tave ti neta xa ngan ak be reitin, taxeak di ratapus xil ti xa holesok xil di lalong xat rae moletin xil.
HEB 2:9 E rapus Iesu xa tehe vuteili tang mei tehe tan mu ni masxaxa xil. E taxeak, rakila xa di nggur von merereen e vatluvoluv te lelaxatien de vatin vengan xa tehur longpangasien xil e temat tehinat xir. Reitin, ve eheien hos nan, Hi teling xati tengan Iesu imat ve rin na moletin xil vus.
HEB 2:10 Holesok xil vus xa Hi tesak ni xil ladi, ladi tengan lapisen xeihen nan e lapet rat hisen. E momal tevi xa Hi temaen Iesu tengan vahisu ni longpangasien xil tengan vasak ni mei vamal tevi tengan, itutou ni, ha imat e iteh meulien e moletin xil. Ve rin ak, Hi tesak ni Iesu mei tehe eilep mak mu ni horamue sav nan xil tengan itiamu ni xil ha liti visali e minehinen te xeihen nan.
HEB 2:11 Ma Iesu del ngan xil xa tekas moten xil lamese ra tesaen nae, Tamexil tei takes. Misak ni, Iesu tave unoun ti tengan vakes xil ni tuneli mu hineli xil.
HEB 2:12 Vengan xa xi tehiteni mi Hi tehit, “Inou nihithiten usiluk mi tuxoli e hinoxoli xil. Melele xa xamem mumei vituei, inou nisa memesien ihat minuk.”
HEB 2:13 Xi tehiteni mun tehit, “Inou niling nenesien navan e Hi.” E xi tehiteni mun tehit, “Inou xiak, del horamue xil xa Hi tesa ni minou.”
HEB 2:14 Vengan xa horamue xil ak labe moletin xil xa tenbexil e rexil di, Iesu mun temei texoni xil. Tepol ni temak tengan, texo maten nan, xi mikila vahas tan ni Temat xa di tetal xat xeihen te maten.
HEB 2:15 E texo rin ak, Iesu telal rat ngan xil xa ulikanen te maten tevar xat xil e melengien xil vus te meulien nae tengan ha lameluv.
HEB 2:16 Makila xa Iesu tenamei ti tengan vatutou ni masxaxa xil. Xi temei “tengan vatutou ni ngan xil xa lastal langgo vatimol na Ebraham.”
HEB 2:17 Mak, ma momal xa xi temei texoni tuneli e hineli xil e rin xil vus. E, texo suse ak, xi mei tepolu ni esaeen ve xil e mikila vatutou ni xil nggoni vatixar na pris xil xa tepol vuol ni holesok xil xa Hi teling xati tengan ipol ni. Xi tesa xoteh meulien nan texoni sanien eo tei tengan vaserev rin na moletin xil pe met Hi e vasak ni Hi mei vaketeh vahos rilomun mi xil e nanem ti mun usil tesaen nae xil.
HEB 2:18 E vengan xa xi mun tehur sakpisien e longpangasien xil, xi ikila itutou ni ngan xil xa di langgur sakpisien xil.
HEB 3:1 Tuxoli e hinoxoli xil, Hi xa de ut nesao tekes xir tengan mei rimos vituei e rihe moletin eo nan xil. Ihos pupu tengan munem usil Iesu Kristo, ngan xa Hi tesila texoni eloheoh nan mi xir, e tepol texoni vatixar na pris xil e rin te neketen nar pe met Hi.
HEB 3:2 E Iesu tepol vuol ni holesok xil vus xa Hi teling xati tengan ipol ni. Ngan ak texoni Mosis, xa “tepol vuol ni holesok xil e nim na Hi,” xa koute teni be moletin nan xil.
HEB 3:3 E moletin xa pol ni nim tei, lasa merereen mini mili merereen xa lapisen ni ve nim kestang. E nggusil rin ak, momal tengan merereen xa lasa ni mi Iesu ili ngan xa latesa ni mi Mosis.
HEB 3:4 Be reitin xa nim xil vus, moletin tei tepol ni. E Hi, xi vari tepol ni holesok xil vus.
HEB 3:5 Mosis tepol sen holesok xil vus xa tehos tehusil nenemien na Hi texoni moletin te polien hos tei e nim na Hi. E tesep usil holesok xil xa ti lisep usili e melele xil xa ti imei.
HEB 3:6 Kristo mun tepol sen holesok xil tehusil nenemien na Hi. E xi tepol texoni Natneli xa be eilep mak mu mili Mosis e nim na Hi. E xir vari iaxa rabe nim nan ak xosxa ulixir nakan ti, e nenemien nar ixeih e holesok xil xa di raling nenesien nar di en.
HEB 3:7 Bos tengan riteong ni selxatien na Ninin Eo melele xa biteni bit, “Xosali, xosxa mulong rae Hi,
HEB 3:8 munanem male ni ti naxoni avu namim xil xa tetiamu di latepol ni e melele xa latekavitou ni, e naxoni ngan ti mun xa latepol ni e uruvuol tengan lasak pisi.
HEB 3:9 Hi tesep usil xil tehit, ‘E rute ak, avu namim xil latehit lasak pis inou tengan lapus ti xa natete visal xil mu natnara ti visal xil, tave ti neta xa latepus holesok xil vus xa natepol ni ni metexil huram hanutap lu (40) ngamu.
HEB 3:10 Tesak ni, ieok teat ngan xil vus te melele nen ak. Vehakut, latepol ni vatixil texeih xat inou, e latehit linakil ti suse xil xa ieok bei tengan nitel xil liha en.
HEB 3:11 Tesak ni, ieok teat xil e natehit xati xa linava ti e rute xa nateling xati tengan liha lingel kuhi en.’”
HEB 3:12 Tuxoli e hinoxoli xil, muxuxou kuhi tengan xamim kekes munahur ti nenemien xil xa misa xa nasak ni neketen namim namot e munakavitou ni Hi ti xa meul.
HEB 3:13 ‘Xosali’ xa latesep usili xiak di tamu be melele xa radi en taxeak. Ve rin ak, mesal da tamu tengan muhiles meulien namim. Ma, vehakut xamim kekes ti musel xat xamim mun tang tengan munamaen tesaen ti naluvos xamim e nasak ni xamim ti munanem male ni rae na Hi.
HEB 3:14 Vengan xosxa risoh ixeih e neketen nar ha ituxoh hoxalit meulien nar, ma ripisen ni xa di rabisti del Kristo reitin.
HEB 3:15 Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo biteni bit, “Xosali, xosxa mulong rae Hi, munanem male ni ti naxoni ngan xa avu namim xil tetiamu latepol ni e melele xa latekavitou ni.”
HEB 3:16 ?Visi xil iaxa latelong rae Hi e latekavitou ni? Tehe ngan xil vus xa lateti pe he Mosis xa Hi teleh rerat xil ra kantri te hal Isip.
HEB 3:17 ?E visi iaxa Hi ien teat xil huram hanutap lu (40)? Ien teat moletin xil xa latepol tesa, ma tesak ni xil kekes latekiri e latelel e uruvuol.
HEB 3:18 ?E mi visi iaxa Hi tehit xati xa linava ti e rute xa teling xati tengan liha lingel kuhi en? Tehit xati temak mi ngan xil xa latelong ras raen.
HEB 3:19 Misak ni, rapusi xa xil latnava ti e rute ak vengan xa iexil ti tenavei tengan laling neketen nae en.
HEB 4:1 E xosali, ngengelen xa Hi tehit xati tehit isa ni mi moletin nan xil da tamu. Misak ni, rixuxou kuhi xa ti e xir nale ras suse nan xa ihuri ha ituxoh ut te ngengelen nen ak.
HEB 4:2 Vengan xa xir ralong longeongen hos nggoni ngan taxa mol‑Isrel xil tetiamu latelonge. E longeongen hos ak tenatutou ni ti xil vengan xa melele xa latelonge, latnahuri ti vatel neketen.
HEB 4:3 Nggoni ngan xa Hi tehiteni tehit, “Ieok teat xil e natehit xati xa linava ti e rute xa nateling xati tengan liha lingel kuhi en.” Xi tehit usil ngengelen ak, tave ti neta xa tepol vuol ni polien nan nousav ngamu melele xa tepeas ni ut etan. Ma, ngengelen ak da tamu tengan xir xa neketen nar di rikila rihuri.
HEB 4:4 Rakila xa ngan ak be reitin vengan xa rute tei e Vanuvei Eo biteni mak bit, “E melengien xa be lu he sav (7), Hi mingel ra polien nan xil vus.”
HEB 4:5 E rapusi ngamu xa Hi tehiteni tehit, “Linava ti e rute xa nateling xati tengan liha lingel kuhi en.”
HEB 4:6 Ngan xil xa latelong longeongen hos ak tetiamu, xil latnahur ti ngengelen ak vengan xa latelong ras rae Hi. Misak ni, ngengelen ak da tamu tengan moletin sav xil likila lihuri.
HEB 4:7 Vengan xa ngan ak be reitin, Hi teling xat melengien sav tei xa moletin xil likila mei lihur ngengelen nae en. Melengien ak be ‘xosali.’ Hi tesepin usil melengien ak texo suv toto Deved e huram xil holu tetutou ni melele xa tehit sepinien xa ratelonge ngamu xa tehit, “Xosali, xosxa mulong rae Hi, munanem male ni ti.”
HEB 4:8 E mol‑Isrel xil latnakamet ti ngengelen ak e tan te hal Kenan xa Sosua tetel xil lateha en tengan lavuri. ?Vengan xosxa latehur ngengelen nae tuei, veneh ma huram holu tetutou ni, Hi tehit usil melengien sav tei xa xil lihur ngengelen nae sung en?
HEB 4:9 E, vengan xa rin ak be reitin, melengien tei da tamu xa moletin xil na Hi lihur ngengelen hos nan.
HEB 4:10 Vengan xa, nggo hisit sexien xa Hi tepol sen polien nan e tengel kuhi, moletin nan xil mun lingel kuhi ra polien nae xil.
HEB 4:11 Mak, ma risak pisi ixeih tengan rihur ngengelen nen ak tengan ti e xir namot vengan milong ras sepinien na Hi nggoni ngan xa mol‑Isrel xil latepol ni tetiamu.
HEB 4:12 Mak, ma rilong xat sepinien na Hi, vengan xa xeihen e meulien da en. Sepinien nan mikan mili tiei xa mikan e rin xalu vus, vengan xa mikila vasal tine moletin tei vaha vuma … vali rute xa hisi di bisti del sin, e vatuxoh rute xa ninin e nenemien nan di en. Reitin, sepinien na Hi di midil tinexir e di pisen kil naha xa di e tinexir e nenemien nar xil, e di milepisi.
HEB 4:13 Neta tovuol mikila vaxus ra Hi, vengan xa xi mikil holesok xil vus. E melengien tei, xir kekes risoh pe meten e risepin ni rin nar mini.
HEB 4:14 Be reitin xa ti risoh pe met Hi. E be reitin mun xa Iesu, Nat Hi, be vatixar na pris xil e ba ngamu e ut nesao tengan ha isoh pe met Hi e rin nar. Misak ni, rihur xat neketen nar ixeih xa di rabit rati xa rangguri ngamu.
HEB 4:15 Vatixar nar mikil merouen te tenbe moletin e xi polu ni esaeen ve rin nar. Vengan xi mun tehur sakpisien xil e suse xil vus nggoni ngan taxa xir di rangguri, e xi tenamot ti e tesaen.
HEB 4:16 E vengan xa Iesu di pol ve rin nar, ulixir nakan ti tengan rihe visal Hi xa di dotan e von xeihen nan. Ma, e melengien xil vus xa iexir bei tutouen na Hi, ripusi xa xi ipisen esaeen e eheien hos nan mi xir.
HEB 5:1 Melele xa laling moletin tei mei be vatixar tei na pris xil, labosei ra moletin xil tengan vapol e vasoh pe met Hi ve rin nae. Misak ni, xi mikila vasa sanien eo xil mi Hi ve rin nae, e vasak ni re vongoro xil valeh ve tesaen nae xil.
HEB 5:2 E vengan vatixar mun be moletin tei xa merou, mikil kuh merouen na moletin xil. Mak, ma di pol merou del ngan xil xa latakil kuh ti suse xa momal e di lasavut vuteili en.
HEB 5:3 E vengan xa vatixar mun be moletin xa merou mak, xi isak ni re vongoro xil ileh ve tesaen nan tasen itel tesaen na mosav xil mun.
HEB 5:4 E moletin tei tahusil nenemien nan tasen ti tengan vahur polien xa eilep xiak, e be Hi kestang iaxa di bosei ngan xa mei ihe vatixar na pris xil, nggoni ngan xa tepol ni mi Eron.
HEB 5:5 E Kristo mun tenamei ti vahe vatixar vahusil nenemien nan tasen tengan vapet rat hisen. E Hi vari iaxa tehosei tengan vahur polien ak xa tehit, “Xouk obe Natuxoli, e xosali namei nabe Tamom.”
HEB 5:6 E rute sav mun biteni bit, “Xouk mei uhe pris tei te vehakut, ngan xa ixoni pris Melkisedek tetiamu.”
HEB 5:7 E meulien nan e ut etan, Iesu tesis teha mi Hi e tetakesi ve tutouen tetel simeten. Reitin, tekei texeih teha mi Hi xa mikila vateh meulien nan ra maten. E Iesu temerere ni Hi, tepol ni nenemien nan tehe tan, e teling meulien nan teti pe hen. Mak, ma Hi teteong ni sisen nan xil.
HEB 5:8 E neta sav xa xi be Nat Hi, Hi tepispisi mini ni sexien te longxatien texo longpangasien xa xi tehisu ni.
HEB 5:9 E melele xa Hi tepusi xa Iesu mei tepin tevi, tepol ni mei tehe vatixar na pris xil xa texoni pris Melkisedek tetiamu tengan vapol pe meten e rin na moletin xil. Nggo rin ak, Iesu Kristo mei teteh meulien e ngan xil vus xa lalong xati e tepol ni suse tengan lihur meulien sal ixo en.
HEB 5:11 Xamem manggur holesok holu xa iemem bei tengan maviteni mi xamim usil holesok xil, e minggeih tamu tengan mulong kila vengan xa iemim ti tavei mun tengan mulong kil sepinien xil ak.
HEB 5:12 Melengien pipin tengan xamim mumei muve titsa xil ngamu xa ti mupispisi mi moletin sav xil e rin te holesok xil te neketen. E neta sav xa mak, napusi tehit momal tengan xamim muvur pispisien kokot xil xa taxeih ti usil longeongen hos na Hi vatei mun. Xamim munggoni tutut horamue xil tamu xa mutamatu ti mu tengan muva anien xil xa nggeih, e di tamu musus xat pispisien xil xa lataxeih ti langgoni melik tang.
HEB 5:13 E ngan xil xa di lasus xat melik te pispisien xil xa lataxeih ti, labe tuvava tamu, e latapin ti tengan lalong kila xa itep iaxa moletin xil mei limal pe met Hi.
HEB 5:14 E pispisien xil xa nggeih vuteili langgoni anien xa nggeih be a ngan xil xa lamatu ngamu. Ngan xil ak lakila lapus kil naha xa bos e naha xa misa vengan xa, e meulien nae, vehakut di langgusil xat neta xa lakila labit nggusil sepinien na Hi.
HEB 6:1 Mak, ma ihos tengan ti risep usil pispisien sav xil xa isak ni xir mei rimatu kuhi e neketen nar. Reitin, rinatit ni ngan taxa di rasepin vehakut usil pispisien kokot xil usil Kristo xa tameas ti xa momal tengan mutehusili ngamu, pispisien xil xa be vatit neketen namim: ixoni itep iaxa muhiles ra sexien xil xa be neta sav tang xa lasakras lasa meulien mi xamim, e itep iaxa mukila muling neketen namim e Hi.
HEB 6:2 Tamal ti tengan xamem matilomun mei mapispisi mi xamim vatei mun usil sexien xa muhe baptaes ni moletin tei, sexien xa muling hemim en, mu naha xa istal e melele xa moletin xil limea rilomun ra maten e lisoh pe met Hi e Melengien te Lepisien.
HEB 6:3 Mak, ma xosxa Hi imaen ni, rihur pispisien xil xa isak ni xir ha rimatu pilei mu e neketen nar.
HEB 6:4 ?E itep mi ngan xil xa latehur neketen nae ngamu, e di, latestokovein ni mun? ?Hi ihiles xil vatei mun tengan lihur neketen nae vatei mun? E‑e, Hi naviles xil ti mun. Vengan xa, tetiamu, mei latele kil kuh miehen te longeongen hos na Hi, latekar pis sanien te ut nesao xa be meulien hu nae nggo Iesu Kristo, e Ninin Eo mei tese xat xil texoni ngan xa tepol ni mi Kristin sav xil.
HEB 6:5 Xil latekil kuhi xa sepinien na Hi bos, e latepus kuh xeihen xa Hi ti ipisen ni ixo holesok xil xa istal e melengien xil xa ti imei.
HEB 6:6 Ma, xosxa lakil holesok xil vus ak, e di, lastokovein neketen nae, Hi naviles xil ti vatova mun tengan mei lavur neketen vatei mun. Vengan xa sexien nae xil nggoni ngan xa xil vari iaxa di ladi xat Nat Hi de eivave vatei mun pe met moletin sav xil, e di lasak ni mosav xil mei lanem male ni.
HEB 6:7 Tine moletin nggoni tan. Rut tan, melele xa us di mus en vehakut e moletin xil di lapol en, anien hos xil di lastal e lameul en. Ma Hi di duxol xati.
HEB 6:8 E rut tan, husmunae e ao tesa tang di lastal e lameul en. Tan ak tavos ti pe met Hi e, nave nousav ti, isa halesil iha xati, ilas moten ni, e isahan upang ia len ni.
HEB 6:9 Tuxoli e hinoxoli xil, neta sav xa di nasel xat xamim mak, nanesi xa xamim di munggusil xat Hi nggeih, e sexien namim pipin ni ngan xil xa mutehur meulien hu vengan xa Hi teteh meulien e xamim.
HEB 6:10 Hi pol ni naha xa momal vehakut. E ien nabong ni ti holesok xil xa di mupol ni vengan xa eheien namim da en: polien xa di mupol ni e tutouen xa di tamu musa ni mi mosav xil xosali ak.
HEB 6:11 Xamem iemem bei tengan xamim kekes muling nenemien namim ixeih tengan mupol imak iha ituxoh melele xa mupus hoxalit lohen te neketen xa xamim mudi en. E ti mupol imak vengan mukila xa, e melele nen ak, mupusi xa holesok xil xa muling nenesien namim en be reitin.
HEB 6:12 Xamem iemem ti tavei tengan xamim muve mah, e ihos mak mu xa mupol ixoni ngan xil xa nenemien nae teviei e di lasoh nggeih e neketen nae. Vengan xa, nggo sexien xil ak, xil di langgur naha xa Hi tehit xati mi xil.
HEB 6:13 Melele xa Hi tepol ni hitxatien nan tetel avu Ebraham, xi tesuv xati tetel hisen vengan his tovuol mun xa vahe eilep mak mu vali hisen.
HEB 6:14 Xi tehiteni temak tehit, “Reitin li, inou iaxa nabit xati xa nituxol xatuk ihe eilep e nipol ni vatimol nam xil xa listal lixo xouk lihe holu xa lihe holu pupu.”
HEB 6:15 Mak, ma melele xa Ebraham tetatil huit hitxatien na Hi tetel nenemien xa tehe teviei teha vuma … tepus reitinen teni.
HEB 6:16 Melele xa moletin tei bit vasak ni hitxatien nan mei vaxeih, xi di misuv xati del neta tei xa nggeih mu mili xi tasen. Vengan, melele xa misuv xat hitxatien nan mak, ngan tesav xil like reitin en e latangor ti mun usili.
HEB 6:17 Nggo hisit sexien ak, melele xa Hi ien tehei tengan vapisen ni xa naviles nenemien nan ti mi ngan xil xa lihur huit hitxatien nan, tesuv xati tetel hisen.
HEB 6:18 Reitin, Hi xa misakras valuvos tepol ni sexien lu xa lusakras lalhilhiles. Xi tehit xati xa xi ituxol xat xir, e tesuv xat hitxatien nan tetel hisen. Misak ni, xir xa ranggus radi pe hen rihesi xir, vengan xa rakila ranesi xa neta xa Hi tehit xati tehit ipol ni e rin nar, ti ripus huite teni mei istal.
HEB 6:19 Nenesien ak nggoni angka te meulien nar xa ihur xat xir tengan rinasal ti. E rakila xa Hi ipol sen naha xa xi tehit xati vengan Iesu, xa nggoni pris Melkisedek tetiamu, xi di pol ve rin nar. Reitin, Iesu, xa raling nenesien nar da en, xi ba diamu ni xir be vangit Nim Eo xa de ut nesao, e di mikakao mili kaliko xa dakoe xol ut xa be eo xa be eo pupu xa Hi da en. E rute ak, xi di misoh pe met Hi ve rin nar nggoni vatixar na pris xil te vehakut.
HEB 7:1 Nihit kila mi xamim xa Melkisedek tehe visi. Tetiamu, xi tehe suv toto te taon te hal Salem e xi tepol texoni pris na Hi te hal ut nesao. Melele xa Ebraham tetilomun ra vaeen xa xi tetel moletin nan xil latehas tan ni suv toto hat (4), “Melkisedek teha tesao ni e tesa tuxolxatien tei mini.”
HEB 7:2 E “Ebraham tesa taet te holesok xil vus xa telehi texo vaeen ak mini.” Hisen Melkisedek, xa koute teni be ‘suv toto te momalen.’ E vengan xa tehe suv toto te hal Salem, xa koute te his taon ak be ‘tomat,’ xi tehe ‘suv toto te tomat’ mun.
HEB 7:3 Vanuvei Eo taviteni ti usil tamen mu ninen, taviteni ti usil poten mu maten nan, e taviteni ti usili xa avu nan xil latehe visi. Tesak ni, xi tehe pris te vehakut nggoni Nat Hi.
HEB 7:4 Xir rapus kila xa Melkisedek tehe eilep pupu vengan xa Ebraham, vatit avu nar, xi tesa taet mini texo holesok xil vus xa telehi texo vaeen.
HEB 7:5 E texo re Ebraham, Livae e ngan xil vus xa latestal texo vatimol xa mahulong nan, mei latehe pris xil. E melele xa Mosis temeul teta, tesemae ni xil tengan lileh taet ra mol‑Isrel sav xil, tave ti neta xa latehe tua nae xil e xil mun latexo re Ebraham.
HEB 7:6 E Melkisedek tenastal ti vaxo vatimol xa mahulong na Livae. E neta sav xa temak, rapusi xa xi tehur taet texo Ebraham e tesa tuxolxatien mini, ngan xa Hi tehit xati tengan vatuxol xati.
HEB 7:7 E rakila xa melele xa moletin tei di misa tuxolxatien mi moletin sav, xi xa misa ni be eilep mak mu mili ngan xa di ngguri.
HEB 7:8 E rin na pris xil xa di langgur taet, xil labe moletin xil tang xa lakila lalel. E, e rin na Melkisedek xa tehur taet, nggoni ngan xa xi di tamu meul vengan xa Vanuvei Eo tenasep usil maten nan ti.
HEB 7:9 E rakila raviteni vamak xa melele xa Ebraham tesa taet ak, texoni ngan xa tesa ni e rin na Livae e ngan xil mun xa lateti e vatimol xa mahulong nan xa latnastal ti mu.
HEB 7:10 Vengan xa tave ti neta xa Livae, latnapesi ti mu, melele xa Melkisedek temei tesao ni Ebraham, nggoni ngan xa Livae teta tamu e tenbe Ebraham xa be vatit avu nan.
HEB 7:11 Melele xa Hi tesa rae nan xil mi moletin xil te hal Isrel texo Mosis, xi tesa suse tengan pris xil e vatimol na Livae lakila lapol e rin na mol‑Isrel xil vus. E moletin xil lasakras mei lamal tevi vaxo polien na pris xil ak. Misak ni, latehit usil pris sav tei xa ixoni pris Melkisedek tetiamu, ngan xa nastal ti naxo re Eron xa texo vatimol xa mahulong na Livae.
HEB 7:12 E melele xa Hi tehosei pris sav tei tengan vaxoles pris xil tetiamu, momal tengan isa rae hu mun xa ixoles rae xil tetiamu.
HEB 7:13 E Suv nar, xa holesok xil ak di misep usili, xi testal texo vatimol sav tei xa moletin tovuol tamu vaxo en xa vapol vaxoni pris tei.
HEB 7:14 Reitin, Suv nar testal texo vatimol xa mahulong na Sudah. E Mosis tavit usil vatimol ak ti e melele xa tesep usil pris xil.
HEB 7:15 E rakil kuhi xa Hi texoles pris xil tetiamu melele xa rapusi xa tesak ni pris sav tei mei mistal, ngan xa nggoni pris Melkisedek tetiamu.
HEB 7:16 Vengan melele xa pris sav nen ak mei tehe pris, tenahusil ti rae xil tetiamu xa tehiteni tehit ixo vatimol na Livae. Xi mei tehe pris vengan xa meulien nan misakras vavus e xeihen de hen.
HEB 7:17 Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo tehit usili tehit, “Xouk mei uhe pris tei te vehakut, ngan xa ixoni pris Melkisedek tetiamu.”
HEB 7:18 Misak ni, di rapusi xa Hi teling rae xil tetiamu latehe rin vengan xa latapin ti e di lapol votei ni naha xa labit usili.
HEB 7:19 Vengan xa moletin tovuol vamei vamal tevi pe met Hi vaxo rae xil na Mosis. Misak ni, Hi tepol ni suse sav xa rikila riling nenesien nar iti en, xa isak ni xir rikila rimei sangas mu visali ixo en.
HEB 7:20 Melele xa Hi tehit usil suse sav ak, xi tesuv xati tetel hitxatien tei. E ratapus ti xa Hi tepol ni sexien ak e melele xa tehosei pris sav xil tengan mei lavur polien nae.
HEB 7:21 E melele xa Hi tehosei Iesu tengan mei ihe pris, tesuv xati ni sepinien nan tehit, “Inou nabe Iahova, e nabit xati xa xouk umei uhe pris tei te vehakut, e ninaviles nenemien navan ti usili.”
HEB 7:22 E vengan xa Hi tesuv xat hitxatien te xeih hu ak xa di pol ni del xir tetel hisen, rakila xa hitxatien ak bos mak mu mili ngan xa tetiamu. E Iesu mun iaxa di misuv xati.
HEB 7:23 E rin sav mun, Iesu misav ni pris xil tetiamu. Pris xil tetiamu latehe holu vengan melele xa lalel, xil lasakras mun lapol.
HEB 7:24 E vengan xa Iesu meul vehakut, polien nan nggoni pris tei iti hen vehakut, e nasa rati ti mun mi moletin tova.
HEB 7:25 Misak ni, xosali e vehakut, xi mikila vateh meulien e ngan xil xa lamei visal Hi. E vengan xa Iesu di meul vehakut, xi mikila vasoh pe met Hi vehakut e vatakesi ve rin na moletin xil xa di laling neketen nae en.
HEB 7:26 Misak ni, rapus kila xa momal tevi tengan Iesu mei ihe vatixar na pris xil xa di pol ve rin nar. Xi be eo, memese tevi, e tenapol ni ti neta vasa. E Hi tetal rat Iesu ra moletin tesa xil e tehur rati tengan ite ut nesao.
HEB 7:27 Xi taxoni pris xil tetiamu ti. Vengan xa xil latesa sanien eo xil mi Hi e melengien xil vus. E tetiamu, xil latesa sanien eo tei mi Hi ve tesaen nae vari. Di, tetutou sung, latesa sanien eo ve moletin sav xil. E Iesu, xi tesa sanien eo tei tekes e melele xa tesa xi tasen. E Hi tepus sanien eo ak texoni ngan xa pipin te vehakut.
HEB 7:28 Rapusi xa melele xa langgusil rae xil na Mosis tengan vahosei visi e moletin xil lakila lamei lave pris xil, di labosei moletin xil te ut etan xa lamerou tang. E tetutou ni rae xil ak na Mosis, Hi tehosei Natneli tengan mei vahe vatixar na pris xil, e tesuv xat sepinien nan ni hitxatien nan. E Natneli vari mei temal tevi tengan ihur polien ak vehakut.
HEB 8:1 Vatite te holesok xil vus xa xamem di mabiteni xiak: vatixar tei na pris xil da ngamu xa tepol sen holesok xil vus ak xa di matehit usili, e xi iaxa di pol e rin nar. E xi di dotan de rin metu te von xeihen na Hi e ut nesao.
HEB 8:2 Xi nggur polien te vatixar e rute xa be eo xa be eo pupu e vangit Nim Eo na Hi e ut nesao vari. Nim Eo ak be ngan xa Hi vari tekili ni, ngan xa bos mak mu mili Nim Tavolin xa moletin xil te ut etan tang latepol ni xa texoni ngan xa de ut nesao.
HEB 8:3 Ngan xil vus xa lateling xil mei latehe vatixar na pris xil latesa sanien eo mi Hi e latehas buluk e nani xil tengan vaserev moletin xil ra tesaen nae xil. Misak ni, momal tengan vatixar nar e ut nesao mun isa neta tova mi Hi.
HEB 8:4 Vahit xi vata tamu e ut etan, xi nave pris tei ti, vengan pris xil ladi ngamu xa di lasa sanien eo xil nggusil naha xa Hi tesemae ni texo Mosis.
HEB 8:5 Melele xa pris xil te ut etan ak di lamot mi Hi, di lapol ni e Nim Tavolin tang. E Nim Tavolin ak nggoni nini neta xa di rapusi e kilas tei xa reitinen teni be nim na Hi xa de ut nesao. Ngan ak nggoni naha xa Hi tehiteni mi Mosis e melele xa tesemae ni tengan vakili ni Nim Tavolin nan tehit, “Upol ni holesok xil vus te nim ak ihusil nini Nim Eo xa natepisen ni minuk e Vathu Senae.”
HEB 8:6 E xosali, polien xa Iesu di pol ni nggoni vatixar na pris xil bos mak mu mili ngan xa pris xil tetiamu latepol ni. E melele xa xi di pol pe met Hi e rin na moletin xil, di pol nggusil hitxatien te xeih hu xa bos mak mu mili hitxatien te xeih matu. Vengan melele xa Hi tepol ni, tesuv xati texo hitxatien tei xa tesak ni mei tehos mak mu.
HEB 8:7 Vahit vahe reitin xa hitxatien te xeih matu vamal tevi, ma Hi napol ni ti hitxatien te xeih teimun.
HEB 8:8 E vengan xa Hi tekameti xa moletin nan xil latehur xoteh hitxatien te xeih matu xa tepol ni tetel xil, xi tesep usil hitxatien te xeih teimun tehit, “Inou, Iahova, nabiteni xa melengien tei di bemei xa inou nipol ni hitxatien te xeih hu tei itel mol‑Isrel xil e mol‑Sudah xil.
HEB 8:9 Hitxatien te xeih hu ak naxoni hitxatien te xeih matu ti xa natepol ni tetel avu nae xil tetiamu, e melele xa natetel xil ni heok e natetiamu ni xil latehe reling kantri te hal Isip. E vengan xa xil latehur xoteh hitxatien te xeih xa latepol ni tetel nou, natekavitou ni xil.
HEB 8:10 Hitxatien te xeih hu xa nipol ni itel mol‑Isrel xil e melele nen ak imak: Inou, Iahova, niling rae navan xil iti e nenemien nae e nitis xati iti e tinexil. Inou nihe Hi nae, e xil lihe moletin navan xil.
HEB 8:11 Isak ni, ti e xil mun napispisi mi tuneli tengan vakil Iahova vengan xa xil vus likil nou ngamu, ngan xil xa latereli, ha ituxoh ngan xil xa latellep.
HEB 8:12 Reitin, xil likil esaeen navan vengan xa ninaketeh ti mun nasa mi xil ve holesok xil xa tamal ti xa latepol ni. Io, ninanem ti mun usil tesaen nae xil xa teha xat rin nae.”
HEB 8:13 Misak ni, melele xa Hi tesep usil “hitxatien te xeih hu” tepisen ni xa hitxatien te xeih xa tepol ni tetel xil mei be neta matu ngamu. E holesok xil xa be neta matu e tapol ti mun, nave nousav ti ma ha ikesae vari.
HEB 9:1 Melele xa Hi tepol ni hitxatien te xeih xa tetiamu tetel mol‑Isrel xil, tepisen suse mi xil tengan likili ni nim man xa ha ti lihisu mini en, e suse xa momal tengan ti limot mini ixo en.
HEB 9:2 Ma, xil latelihi tavolin tei xa mahulong, e vangite teni latekesi ni Ut Eo. E rute ak lateling laet tei xa tesoh, e sangas visali, lateling tep tei xa beret te sanien a Iahova teti en.
HEB 9:3 E vangit nim ak, latesaxolen kaliko tei tengan iti pas vangit nim ak mei ihe rum lu (2). E rum xa tehe lu nen, xil latelihi tavolin teimun mei tehe tutut rum tei. E latekes vangit rum ak ni ut xa be eo xa be eo pupu.
HEB 9:4 E rute ak, lateling pesin tei xa latepol ni ni gol tete tep nen, e latetin vokon eo xil en. E Bokis te Hitxatien te Xeih na Hi mun teta en, ngan xa latehas xol rin xil vus ni gol. E vangit bokis ak lateling valit manna xa latepol ni ni gol, lateling eitingil na Eron xa teso hunguite, e lateling hat lu (2) xa latetis xat rae he xalu (10) te hitxatien te xeih na Hi teti en.
HEB 9:5 E latepol ni nini masxaxa lu xa latekes xalu ni sereb lutetotan luteti e led te bokis ak e rin xalu. Melele xa lutetotan temak, lutete momal ni aveouxalu teta xol von esaeen na Hi. E melele nen ak tave melengien xati ti tengan namit kil holesok xil vus ak mi xamim.
HEB 9:6 Melele xa xil lateling kuh holesok xil vus e Nim Tavolin, vehakut e melengien xil vus, pris xil latehe vangit nim ak e rum xa tetiamu tengan lapol ni polien nae xati en.
HEB 9:7 E, e rum xa be lu (2) nen xa tehe eo xa tehe eo pupu, vatixar na pris xil kestang tekila teha en, e tekila vapol ni ihe vatei takes tang e huram xil vus. E melele xa teha en, tepo xat pesin tei xa ra te sanien eo tei teti en tengan vaserev rin nan vatel rin na mol‑Isrel sav xil mun ve tesaen xil xa latnakil ti e dit latepol ni.
HEB 9:8 Nggo sexien xil ak xa pris xil latepol ni, Ninin Eo tepisen ni xa suse xa vahe rum xa tehe eo xa tehe eo pupu xa Hi da en di tamu texus ra mol‑Isrel xil. E suse ak xa be Hi di tamu texus e melele xil vus xa moletin xil di tamu latehusil sexien te moten xa latepol ni e Nim Tavolin.
HEB 9:9 E holesok xil ak be vole tei tang mi xir te xosali ak tengan vapisen ni xa sanien eo xil vatel re buluk mu nani xil xa Siu xil di lasa ni mi Hi latapin ti. Latapin ti vengan xa sanien xil ak lasakras laserev nenemien nar mu vasak ni tinexir mei vamal tevi.
HEB 9:10 Lasakras lapol ni ti neta vengan xa di labit usil sexien xil te anienen, te munien, sexien te kas he xil en, e sexien sav xil mun tengan vasak ni tenbe moletin mei vamese vaxo hale tang. E Hi tesa sexien xil ak tengan moletin xil ti lipol ni ituxoh melele xa teling xati tengan iling kuh sexien xil xa moletin xil likila limot mini ixo en.
HEB 9:11 E melele xa Kristo temei, mei tehe vatixar te pris xil xa teleh holesok hos xil xa di rapusi ngamu. E xi di pol e Nim Eo te ut nesao xa be eilep mak mu mili Nim Tavolin te ut etan xa moletin xil tang latekili ni.
HEB 9:12 E melele xa Kristo be ut nesao, be rute xa be eo xa be eo pupu. E melele xa teha en, tenaleh ti re buluk mu re nani. E‑e, tehe sangas visal Hi tetel ren xati. Texo sexien nen tak, Iesu texal rat tesaen nar xil vus e teserev rin nar vehakut xa vehakut tang pe met Hi.
HEB 9:13 Melele xa pris xil latehusil xat rae xil tetiamu, latesak ni moletin xil xa latnamese ti pe met Hi tengan mei lamese mun del re nani xil e re buluk xil. E latepol ni xil mei latemese mun tetel oei xa latevuil xat xil ni xa latehilesi tetel vulmeas te sulut buluk xa latetin ni tehe sanien eo tei. E sexien xil ak tesak ni tenbexil mei temese texot hale tang.
HEB 9:14 E re Kristo mikila vapol ni neta xa be eilep mak mu e rin nar. Nggusil nenemien na Ninin Eo xa da vehakut, Iesu tesa xoteh meulien nan tasen xa temese tevi teha mi Hi. E ra te sanien eo nan di mikas moten nenemien nar ra sexien votei xil xa lasakras lateh meulien e xir. Reitin, ren tesak ni xir mei ramese pe met Hi xa meul vehakut tengan rakila ramot mini.
HEB 9:15 Re Kristo tesak ni hitxatien te xeih hu xa Hi tepol ni tetel moletin nan xil mei tehe reitin e texeih. Misak ni, xosali, Kristo di pol pe met Hi ve rin na ngan xil xa Hi tekes xil, tengan lakila lileh holesok xil vus xa ladi he Hi xa liti vehakut xa vehakut tang, holesok xil xa tehit xati tengan isa ni mi horamue nan xil. E rikila rileh holesok xil ak vengan xa maten nan texal rat xir ra pangasien xa imei mi xir vengan xa ratehur xoteh hitxatien te xeih tetiamu.
HEB 9:16 Nggusil sexien na moletin xil holu, melele xa moletin tei meul tamu, xi pol ni hitxatien te xeih tei tengan isa rat holesok xil xa di e hen mi horamue nan xil melele xa imat. E horamue nan xil linapus ti mu huite te hitxatien nan ha ituxoh melengien xa moletin ak imat. Ma lilehi sung e melele xa ngan xa tepol ni hitxatien te xeih ak imat.
HEB 9:18 Nggusil nenemien ak, hitxatien te xeih tetiamu na Hi mei tehe reitin tehusil suse te maten, e melele xa latesak ni re vongoro xil mei teleh.
HEB 9:19 E melele nen ak, Mosis tehit mesen ni mi moletin xil usil rae xil vus te hitxatien te xeih ak. Di, xil labit xati tengan lihusili. Di, Mosis tepo valihe tei xa re buluk e re nani di en, e tehilesi tetel oei. Di, tehur husmunae tei xa tepepiei xa lakesi ni hisop, tevar xat hil sipsip xa pipili tete kusute, e teterir ni e ra ak. Di, Mosis tevuil ni ra teha xat uvei xa rae xil na Hi lateti en, e tevuil ni ra teha xat moletin xil vus mun.
HEB 9:20 Melele xa tepol ni temak, Mosis tehiteni tehit, “Ra ak di misa xeihen mi hitxatien te xeih xa Hi di pol ni del xamim.”
HEB 9:21 E vatit suse ak, Mosis tevuil ni ra teha xat Nim Tavolin na Hi, e teha xat holesok xil vus xa tete vangit nim xa pris xil di latepol tetela melele xa di latemot mi Hi.
HEB 9:22 Reitin, melele xa latehusil rae xil tetiamu na Hi, sangas latevuil ni ra teha xat holesok xil vus, vengan, vahit latnasak ni ti re vongoro xil te sanien eo naleh, ma moletin xil lasakras laserev rin nae pe met Hi ve tesaen nae xil tengan vaketeh vahos rilomun mi xil.
HEB 9:23 Nim Tavolin e holesok xil ngasen xa lateti en latexoni vole tang usil reitinen te holesok xil xa di e ut nesao. E momal tengan lihusil sexien xil ak tengan isak ni holesok xil mei limese itel ra. Ma, momal mak mu tengan lisa sanien eo tei xa ihos mak mu xa isak ni holesok xil vus te ut nesao mei imese tevi.
HEB 9:24 Vengan xa Iesu tenave nim eo ti xa moletin xil tang latekili ni, ngan xa tehe vole tei tang te nim eo xa be reitin xa de ut nesao. Xi tehe rute xa be eo pupu xa de ut nesao vari, e ba misoh pe met Hi ve rin nar.
HEB 9:25 E melele xa Iesu tehe sangas visal Hi, tesa meulien nan mini vatei takes tang. Sexien nan misav ni naha xa vatixar na pris xil te ut etan di pol ni, vengan xa xi tehe vangit rum xa be eo xa be eo pupu e huram xil vus, e di tasa ren xati ti.
HEB 9:26 Vengan vahit Iesu mun vaha tengan vasa sanien eo nan e huram xil ngasen, ma xi vahur longpangasien e melele xa Hi tepol kokot ni ut etan ha vatuxoh xoxalite teni tengan vasa ren e huram xil vus. E tamak ti. Vengan, e melele nen ak xa sangas holesok xil vus vatuxoh hoxalite teni, Kristo ba misoh pe met Hi melele tei takes tang tengan vasa tasen ni meulien nan vaxoni sanien eo mini tengan vaxal rat tesaen na moletin xil.
HEB 9:27 Hi teling xati xa moletin xil vus lilel vatei takes. E itutou sung, xil lisoh pe meten e kot nan tengan ilepis rin nae xil.
HEB 9:28 Nggo hisit suse ak, Kristo mun tesa xoteh meulien nan e temat vatei takes. E Hi pus meulien nan be sanien eo tei xa mileh rerat vuol ni tesaen na moletin xil holu. E Kristo itilomun imei vatei mun, e nave ti mun tengan valeh rerat tesaen nar xil. Melele xa itilomun imei, iteh meulien e moletin xil vus xa nenemien nae nggeih en tengan litatil mei rilomunen nan.
HEB 10:1 Rae xil tetiamu xa Mosis tesa ni mi mol‑Isrel xil, latehe vole tang. Reitin, labe vole usil holesok hos xil xa ti imei, xa reitinen teni di e ut nesao. Ve rin ak, hisit sanien eo xil xa di lasa ni e huram xil vus lasakras lapol ni ngan xil xa ba labe visal Hi mei lamal tevi pe meten.
HEB 10:2 Vengan, vahit ngan xil xa di lamot mi Hi lamese tevi ra tesaen nae xil vahe reitin, linalonge ti mun nasa ve tesaen nae xil e linasa ti mun sanien eo xil nava mini.
HEB 10:3 E sanien eo xil xa di lasa ni e huram xil vus di lasak ni moletin xil di lanem xati xa tesaen nae xil di tamu.
HEB 10:4 Mak iaxa vengan xa re buluk e re nani lasakras laleh rerat tesaen xil ra moletin xil.
HEB 10:5 Misak ni, melele xa Kristo temei e ut etan, xi tehiteni mi Tamen tehit, “Sanien eo xil del holesok xil xa ladin xil bat minuk iem ti tavei. E otesa tenbeok minou tengan nimei e nimot minuk itela.
HEB 10:6 Otnavasi xouk ti melele xa di ladin hisi e von sanien eo, mu labas vongoro xil tengan vaserev rin nae pe metom.
HEB 10:7 E inou natehiteni minuk natehit, ‘Inou xiak. O Hi, namei tengan napol vahusil nenemien nam, vaxoni ngan xa latetisi di e Vanuvei Eo usil inou.’”
HEB 10:8 E sepinien xil ak, Kristo tehiteni tehit, “Sanien xil del holesok xil xa ladin xil bat minuk iem ti tavei … Otnavasi xouk ti melele xa di ladin hisi e von sanien eo, mu labas vongoro xil tengan vaserev rin nae pe metom.” E holesok xil ak labe naha xa rae na Hi tetiamu tesemae ni tengan lisa ni mini.
HEB 10:9 Bus di, Iesu tehiteni mun tehit, “Inou xiak. O Hi, namei tengan napol vahusil nenemien nam.” Mak, ma melele xa Iesu tesa xi tasen, texoni ngan xa teling sanien eo xil tetiamu tehe rin, e tesa xoteh meulien nan tehe sanien eo te vehakut tengan vahur xoles sanien eo xil xa tetiamu xiak.
HEB 10:10 Reitin, vengan xa Iesu Kristo tepol tehusil nenemien na Hi, melele xa tesa tasen ni tenben mini, sanien eo nan tesak ni xir mei ramese ra tesaen nar. E sanien tei takes nan e rin na moletin xil vus pipin te melengien xil ngasen.
HEB 10:11 E rin te polien nae, pris xil vus lapol ni polien nae e melengien xil ngasen. E di lasa mah ni hisit sanien eo xil vehakut e melengien xil ngasen xa misakras valeh rerat tesaen xil.
HEB 10:12 E rin na Kristo, xi tesa sanien eo tei takes nan xa pipin tengan valeh rerat moletin xil vus ra tesaen nae xil te melengien xil vus. E melele xa tesa ni tevus, “xi dotan de ri metu na Hi.”
HEB 10:13 E xi da tamu e rute ak “ituxoh melele xa Hi iling elu nan xil liti pe hen.”
HEB 10:14 Vengan xa, tetel sanien eo tei takes, xi tepol ni ngan xil xa lamese ra tesaen nae xil mei lamal tevi pe met Hi vehakut.
HEB 10:15 E Ninin Eo mun tesa sepinien xa di pisen ni xa ngan ak be reitin. Vengan tetiamu, tehiteni tehit,
HEB 10:16 “Hitxatien te xeih hu xa nipol ni itel moletin navan xil e melele nen ak imak: Inou, Iahova, niling rae navan xil liti e tinexil, e nitis xati iti e nenemien nae.”
HEB 10:17 Di, tehiteni mun tehit, “Reitin, ninanem ti mun usil tesaen nae xil, mu holesok xil xa tamal ti xa teha xat rin nae.”
HEB 10:18 Ma, melele xa Hi di miketeh bos rilomun mi moletin xil ngamu, linasa ti mun sanien eo xil ve tesaen nae xil.
HEB 10:19 Mak ma tuxoli e hinoxoli xil, vengan xa re Iesu tepol ni suse ve xir ngamu, ulixir nakan ti tengan rave sangas visal Hi e rute xa be eo xa be eo pupu.
HEB 10:20 Vengan melele xa Iesu temaen xoteh tenben e temat, kaliko xa lalihi tengan vasikoe xol moletin xil linava ti sangas visal Hi temesel tehe rin lu e tesah suse temese ve xir.
HEB 10:21 E xosali, Iesu mei be vatixar na pris xil e Nim Eo na Hi e di misoh ve rin nar.
HEB 10:22 Mak, ma rimei sangas visal Hi itel meulien xil xa memese e neketen xa be reitin. Melele xa ramei visali, rakila xa nggoni ngan xa Iesu tevuil ni ren xat xir e tesak ni meulien nar mei temese ra nenemien tesa xil, e tetel oei xa mexal e temese tevi, xi tekas moten tenbexir.
HEB 10:23 Mak, ma nenemien nar ita kat, e ti rital xat neketen nar ixeih xa di rabit rati xa di raling nenesien nar da en. Ripol ni imak vengan xa rakila ranesi e Hi xa di pol sen hitxatien nan xil.
HEB 10:24 E bos xa rinem usil suse xa rikila ritutou ni xir tengan eheien nar iti e xir e ripol ni sexien hos xil.
HEB 10:25 Rinastokovein sexien te vitueien ti naxoni ngan xa rut moletin xil di lapol ni. E ti risel xat xir ihe holu mak mu, vengan di rapusi xa melengien te mei rilomunen na Suv di bemei sangas mu.
HEB 10:26 Reitin, rixuxou kuhi vengan xosxa rakil reitinen usil Iesu Kristo ngamu, e di tamu rapol ni tesaen, ma sanien eo tovuol mun tengan vasak ni xir ramese rilomun ra tesaen nar xil.
HEB 10:27 Misak ni, momal tang xa ngan xil xa langgulehi di lapol ni tesaen ulixil ikan ihe holu melele xa di ladatil melengien xa Hi ilepis rin nae e ikin pangasien mi xil ihit lihe Upang xa misakras vamat xa ia len elu nan xil.
HEB 10:28 Be reitin xa melele xa moletin tei nggur xoteh rae xil na Mosis e “moletin lu mu tol latbit rati latbit be reitin,” linapisen esaeen ti mini, e likin maten vari mini.
HEB 10:29 Vengan ngan ak be reitin, munem usil naha xa mei istal e moletin xa mikil reitinen usil Kristo, e nggulehi dit pol ni tesaen. Moletin ak di pisen ni xa xi di misin Nat Hi. Xi di mike neta sav tang e re Iesu, ngan xa tesak ni hitxatien te xeih hu na Hi mei be reitin, e xa tesak ni moletin ak mei memese pe met Hi. E xi di misepin misa ba xat Ninin Eo xa di pisen eheien hos mini. Mak, ma be reitin xa naha xa mei istal mi hisit moletin xa mak isa xa isa pupu.
HEB 10:30 Ngan ak be reitin, vengan rakila xa Hi iaxa tehiteni tehit, “Inou, Iahova vari, nabiteni xa nisa xoles neta xa xil latepol ni. Reitin, inou nisak ni xil lia huit sexien tesa nae xil.” E tehiteni mun tehit, “Iahova iaxa ilepis rin na moletin nan xil.”
HEB 10:31 Ma, rixuxou kuhi vengan xosxa rihe hisit moletin xil xa imak, ma isa xa isa pupu mi xir e melele xa rihe he Hi xa meul.
HEB 10:32 Mak, ma munem rilomun ni sexien xil namim xa tetiamu, melele xa mule kil miehen na Hi. Munem rilomun ni xa tetep iaxa mutekameti texeih ve melele te xeih xil xa mutehisu ni, xa mutehuri tetel nenemien xa tehe teviei.
HEB 10:33 Melele xil holu moletin tesa xil latesepin tesa teha xat xamim e latesak purun xamim pe met moletin xil. E ulimim tenakan ti tengan mumos vatel ngan xil xa di langgur hisit sakpurunien xil xa mak.
HEB 10:34 Tetiamu, esaeen namim teti e ngan xil xa lateti e nim te xeih. E melele xa moletin xil latesa pangasien mi xamim vengan taxa mube Kristin xil e mei lateleh vuol ni holesok namim xil, xamim mutemaen kuhi mi xil tang tetel sien. Mutemaen ni vengan xa mutekila xa holesok namim xil te neketen iti vehakut e ihos xa ihos mak mu ili holesok xil xa lateleh rerati.
HEB 10:35 Mak, ma xosali, ulimim nakan ti, vengan xa be reitin xa huit neketen xa muhuri ihos mak mu.
HEB 10:36 Musak ni nenemien namim ihe teviei tengan mukila mupol ni neta xa Hi ien bei. Vengan xosxa imak, ma muhur xat naha xa xi tehit xati.
HEB 10:37 Ngan ak nggoni ngan xa Vanuvei Eo di biteni xa bit, “Nave nousav ti, ngan xa di bemei imei ihe reitin e nararu ti.
HEB 10:38 E ngan xa di nggusil Hi del neketen nan, xi momal pe meten. E Hi tavesi xi ti ve moletin xa di biles rilomun ra neketen nan ve ulikanen.”
HEB 10:39 E xir ratave moletin xil xa ti raviles rilomun ra neketen nar ve ulikanen, e ti rakesae ven. !E‑e! Xir rabe ngan xil xa di rasoh nggeih e neketen nar e Hi di misa meulien sal mi xir.
HEB 11:1 Neketen nar di e melele xa rakil kuhi xa ti ripus huite te naha xa raling nenesien nar en, xa rake reitin e holesok xil xa rasakras rapusi.
HEB 11:2 Vanuvei Eo tesepin tehos usil avu nar xil tetiamu ve neketen xa latehuri.
HEB 11:3 Vengan xa nggo neketen iaxa di ranem kila xa Hi tepeas ni ut etan tetel sepinien nan kestang. Ma, holesok xil vus xa di rapusi, Hi tepeas rohon ni texo holesok xil xa rasakras rapusi.
HEB 11:4 Vengan xa Ebel, neketen nan teta, xi tesa sanien eo tei mi Hi xa tehos mak mu teli sanien eo xa Ken tesa ni. Melele xa Hi tepus kil neketen nan, tehesi xi ven e tehesi xi ve sanien eo nan mun. Tesak ni, Vanuvei Eo tehiteni xa Ebel temal pe meten. E, neta sav xa Ebel temat, neketen xa tepisen ni di pispisi mi xir xosali.
HEB 11:5 Vengan xa Inok, neketen nan teta, xi tenamat ti. Hi tetal rati tehe ut nesao e moletin tovuol vakila vakameti mun. Vanuvei Eo tehiteni xa Hi tehesi xi ve Inok, e tehur rati tehe ut nesao.
HEB 11:6 E rakila xa moletin tovuol mikila vasak ni Hi vahesi xi ven xosxa neketen nan tovuol. Vengan xa ngan xil vus xa di lamei visal Hi lineket mu xa xi da e di misa huite mi ngan xil xa iexil bei tengan lamei visali.
HEB 11:7 Vengan xa Noah, neketen nan teta, xi telong xat Hi melele xa tesel xati usil holesok xil xa isa xa imei xa xi tenapus ti mu. E vengan xa Noah temerere ni Hi, xi tepol ni tuturil tei xa mahulong tengan vateh meulien e ngenen xil. E tuturil ak tehe simeleleen tei mi mosav xil tengan vapisen ni mi xil xa momal tengan xi vasa pangasien mi xil ve longrasien nae. Tesak ni, Hi tepusi xa Noah temal pe meten vengan xa, neketen nan teta.
HEB 11:8 Vengan xa Ebraham, neketen nan teta, xi telong xat Hi e melele xa tekesi tengan ihe kantri tei xa tehit xati tehit isa ni mini. E neta sav xa takil ti rute xave xa di teha en, Ebraham testokovein kantri nan xati e teha.
HEB 11:9 E vengan xa, neketen nan teta, melele taxa tetuxoh kantri xa Hi tehit xati mini, Ebraham teta en texoni ngan halesav tei. Reitin, xi tetel ngenen xil lateti e nim tavolin xil tang, texoni ngan xa Aesak xal Siekob mun lutepol ni xa lutestal texo vatimol nan tetutou. E hisit hitxatien xa Hi tesa ni mi Ebraham teha tetuxoh xalu mun del vatimol nalu xil.
HEB 11:10 Ebraham teta texoni ngan halesav temak vengan xa teling nenemien nan tengan vatatil taon xa mahulong xa de ut nesao. Ngan ak be taon xa Hi vari teling xati e tekili ni tehusil nenemien nan, taon tei xa ita vehakut.
HEB 11:11 Vengan xa Ebraham, neketen nan teta, Hi tesak ni mei tehe tata tei, neta sav xa tehe momatu kuhi ngamu e Serah tehe lumalum. Hi tepol ni temak vengan xa Ebraham tenesi xa Hi ipol sen holesok xil xa tehit xati mini.
HEB 11:12 Tesak ni, rapusi xa, neta sav xa Ebraham tehe momatu xa tehe momatu pupu e sangas vamat, Hi tesak ni “ngan xil xa listal lixo en lihe holu xa lihe holu pupu lixoni hitu xil te tilang hat mu lixoni suvien xil te tas xa moletin misakras vavuli sen ni.”
HEB 11:13 Melele xa Ebraham, Aesak xatel Siekob lattelel, neketen natel e hitxatien na Hi texeih tamu, neta sav xa latnaleh ti mu naha xa Hi tehit xati mi xatel. Texoni ngan xa latteketeh tehe sotin e lattelonge tehos pupu ven. Tesak ni, tetel sien, lattehit rati xa lattehe ngan halesav xatel xa tan natel xati e ut etan tovuol.
HEB 11:14 E rakila xa ngan xil xa di lasepin mak di lalang ves kantri tei xa mei ihe nae xati.
HEB 11:15 Xatel ak latnanem ti mun usil kantri xa latestokovein ni. Vengan xa vahit latotit ni ngan xa ti latonem usili, ma latkila latotilomun latoha en.
HEB 11:16 E eheien natel teti e kantri tei xa ihos mak mu, kantri xa de ut nesao. Misak ni, vengan xa neketen natel texeih en, Hi tave unoun ti tengan moletin xil lakesi ni Hi natel. Vengan xa be reitin xa tesak mesen taon xa mahulong tei e ut nesao tengan latiti en.
HEB 11:17 Vengan xa Ebraham, neketen nan teta, melele xa Hi tehit vapus kil reitinen te neketen nan, xi temaen xoteh meulien na natneli xa tehe Aesak tengan mei vahe sanien eo tei mini. Reitin, Ebraham tevue xat xi tengan vahas vin natneli xati xa tehe tei takes nan mei vahe sanien eo tei mi Hi, neta sav xa Hi tehit xati xa isa tuxolxatien mini ixo en.
HEB 11:18 Ebraham teneket en vengan xa Hi tesepin mini usil natneli ak tehit, “Vatimol xil xa natehit xati minuk, xil mei listal lixo Aesak.”
HEB 11:19 E Ebraham telong xati vengan xa tenemi xa Hi ikila ital rat Aesak ra maten. E, e rin tei, rakila raviteni xa tehe reitin xa Ebraham tehur rilomun ni Aesak ra maten.
HEB 11:20 Vengan xa Aesak, neketen nan teta, melele xa mei tematu kuhi, tesis Hi tengan ituxol xat Siekob xal Esao e melengien xil xa ti imei e meulien nalu.
HEB 11:21 Vengan xa Siekob, neketen nan teta, melele xa sangas vamat, tesis Hi tengan ituxol xat kekes ni nat Siosep xalu. Di, “Siekob tesuv xat xi ni eitingil nan e tepet rat his Hi.”
HEB 11:22 Vengan xa Siosep, neketen nan teta, melele xa sangas vamat, tesep usil melele xa Hi isak ni mol‑Isrel xil limea lihe reling kantri te hal Isip. E vengan xa teneket xa ngan ak mei istal ihe reitin, ma tesa sepinien mi xil usil naha xa ti lipol ni ni tiei nan melele xa liha.
HEB 11:23 Vengan xa tame Mosis xal ninen, neketen nalu teti, melele xa Mosis tepot, lutesoso ni aveti tol (3) vengan xa lutepusi xa tuvava ak tehos xa tehos pupu. Ve neketen nalu, ulixalu tenakan ti tengan lalolong ras rae na suv toto te hal Isip.
HEB 11:24 Vengan xa Mosis, neketen nan teta, melele xa temeul tehe eilep, tesin ni tengan latekesi ni nat atuli na suv toto te hal Isip.
HEB 11:25 E teling nenemien nan xa ihos mak mu xa ihur longpangasien itel moletin xil na Hi ili ngan xa itit ni tesaen xa di misak ni moletin xil lalonge bos tave hi ti.
HEB 11:26 Xi tepusi xa longpangasien xa di tehuri vengan di teling neketen nan e Mesaea xa Hi tehit isa ni imei ihos mak mu ili holesok hos xil xa teti e Isip. Tenemi temak vengan xa teketeh tehe sotin tetuxoh huit neketen xa Hi isa ni mini.
HEB 11:27 Vengan xa Mosis, neketen nan teta, testokovein kantri te hal Isip e ulin tenakan ni ti ekaten na suv toto teni. Mosis teling nenemien nan texeih xa ixulehi ihusil Hi vengan texoni ngan taxa tepusi di tetiamu ni teha, ngan xa moletin ti misakras vapusi.
HEB 11:28 Vengan xa Mosis, neketen nan teta, telong xat rae Hi e tepispisi mi mol‑Isrel xil ni sexien xa ti lipol ni Anien te Tavien ixo en e itep iaxa ti likas pos te puiteh mae xil ni ra. Isak ni, melele xa masxaxa tei mei ihas vin muimol xil vus xa latehe malohos, navas vin muimol xil na mol‑Isrel xil ti.
HEB 11:29 Vengan xa mol‑Isrel xil, neketen nae teta, latehur xoteh Tas te Pili e tan xa tevue. E melele xa mol‑Isip xil latesak pisi tengan lapol ni, Hi tepol ni tas mei tekutaxol xil, e xil vus latemerir e latelel.
HEB 11:30 Vengan xa mol‑Isrel, neketen nae teta, latekakao latekapis taon te hal Seriko tehe valu e he sav (7), e vioh xa mahulong te taon ak tekiri lel.
HEB 11:31 Vengan xa Rehab, neketen nan teta, xi xa tehe atou tei te suse tehur pilei moletin xalu te luvoluven na mol‑Isrel xil e tetutou ni xalu. Misak ni, xi tenamat ti vatel ngan xil xa latelong ras rae Hi.
HEB 11:32 Nakila masepin usil moletin sav xil holu, e melele nen ak tapin ti tengan masep usil neketen na Kideon e Barak, neketen na Samson e Seftah, neketen na Deved e Samuel, e neketen na provet xil mun.
HEB 11:33 E vengan xa neketen nae teta, lateha tan ni suv toto te kantri sav xil, latelaxat kuh moletin xil texo sexien xa temal, latehur huit hitxatien xil na Hi, latepus Hi teki xol vulonge laeon xil,
HEB 11:34 latehas upang tei xa mahulong temat, latelesae ra tiei te vaeen, tenbexil temerou, e mei latexeih rilomun, latepol ni holesok xil xa tellep e vaeen xil, e latehol rerat ngan xil xa di latevae ve rin na kantri sav xil lateha.
HEB 11:35 Vengan xa mama xil latehur neketen, xil latehur rilomun ni horamue nae xil xa latemea rilomun ra maten. E mama sav xil, horamue nae xil latehas vin xil vengan xa latesin ni tengan ha lameluv. Latemaen ni tengan ha lalel e he mosav xil tengan, itutou sung, likila lihur meulien tei xa ihos mak mu e melele xa limea rilomun ra maten.
HEB 11:36 Moletin sav xil, latepol pepamen mi xil, latemeas pangas xil ni ao xa tekan, lateso xil latehe nim te xeih, e lateling sen e xil.
HEB 11:37 E moletin tesav xil mun, latehov vin xil, lateta xoteh xil latehe rin lu, e latesal vin xil ni tiei te vaeen. Xil holu, moletin xil latesak purun xil e latepol ni tesa mi xil. Holesok nae xil latehe tovuol e latesing ni hilbe sipsip mu nani xil tang.
HEB 11:38 Ngan xil ak latekakao e uruvuol e rute xa vathu xil lateti en, e lateti e vangihat xil e vul xil tang. Hisit moletin xil ak latehos mak mu pe met Hi, e ut etan tapin ti tengan xil liti en.
HEB 11:39 Vengan xa neketen nae teta, Vanuvei Eo tesepin tehos usil moletin xil vus ak. E, e meulien nae, xil latnahur sen holesok xil ti xa Hi tehit xati mi xil.
HEB 11:40 Vengan xa Hi teling xati xa huite te naha xa tehit xati mi xil mei imal tevi ixo naha ti ipol ni e meulien nar e melele xa rituxoh hoxalit lohen te neketen nar.
HEB 12:1 Moletin xil ak latepisen ni xa neketen nae tete Hi. E nggoni ngan xa xil di lakapis xol xir e di lapet rat nenemien nar tengan ti riloh kuhi e lohen te neketen nar. Misak ni, e hisit sexien xa moletin te lohen di mistokovein holesok xil vus xa meas xat xi, momal tengan xir ristokovein neta xil vus xa di meas xat xir e tesaen xil xa di bil xat xir. Ti, riloh ixeih e lohen xa Hi teling xir en itel nenemien xa rituxoh hoxalite teni.
HEB 12:2 Riling metexir e Iesu xa teha tetiamu ni xir e suse te neketen, e tesak ni mei ramal tevi pe met Hi nggo neketen nar. E vengan xa Iesu tepus kil sien xa ihuri itutou, xi tehur nenemien xa tehe teviei e temaen tasen ni xi e teha temat e eivave. Xi tenave unoun ti tengan vahur hisit maten xa vamak xa be na moletin tesa xil. Misak ni, melele xa temat, Hi tepet rati e temaen ni tetotan e von merereen e rin matu te von xeihen nan.
HEB 12:3 Iesu tehur sakpurunien xil holu texo he ngan xil xa lapol ni tesaen, e tehuri tetel nenemien xa tehe teviei. Misak ni, melele xa xamim mulonge misa, munem usil xi tengan nenemien namim namot ti e munastokovein neketen namim ti.
HEB 12:4 Melele xa di musak del tesaen xil te ut etan ak, munem xati xa remim tenaleh ti mu e mutnamat ti mu ven.
HEB 12:5 E iemim nabong ni ti selxatien xa teha mi xamim vengan xa mube horamue xil na Hi xa tehit, “Horamue navan, uteong kuhi e melele xa Iahova di momal ni xouk ve neta ngan, e nenemien nam namot ti e melele xa di misa pangasien minuk.
HEB 12:6 Upol ni imak, vengan xa Iahova di momal ni ngan xil xa eheien nan di e xil e di misa pangasien mi ngan xil xa teleh rerat xil mei labe nan xati.”
HEB 12:7 Melele xa di mubisu ni longpangasien xil, muhuri itel nenemien xa ihe teviei ixoni ngan xa be Hi iaxa di momal ni xamim. E munalonge ti nasa vengan xa Hi di pol ni mi xamim nggoni ngan xa mube horamue nan xati. Vengan xa horamue tovuol xa tamen di tamal ni ti.
HEB 12:8 E vahit Hi namal ni xamim ti naxoni ngan xa di pol ni mi horamue nan xil vus, ma vapisen ni xa di pol ni mi xamim naxoni ngan xa mube horamue xil te suse e mutave horamue nan xil xati ti.
HEB 12:9 Melele xa tamexir te ut etan di lamal ni xir, ramerere ni xil. Mak, ma momal mak mu tengan riling nenemien nar ihe tan tengan rihusil nenemien na Tamexir xa de ut nesao tengan rihur meulien sal.
HEB 12:10 Tamexir te ut etan di lamal ni xir be tamure tang nggusil naha xa momal e nenemien nae. E Hi, xi di momal ni xir tengan vatutou ni xir tengan vasak ni xir mei rave eo vaxoni ngan xa xi be eo.
HEB 12:11 Melele xa lamal ni xir ve neta ngan, ratamaal ti ven. Reitin, di misak ni xir ralonge misa ven. E dutou ni sung, melele xa lapispisi mi xir ni naha xa momal nggo en, di rapus huite teni xa di mistal e meulien nar xa be tomat e momalen.
HEB 12:12 Ve rin ak, “musak ni hemim mei ixeih tengan ipol e lemim mei ixeih tengan musomal.”
HEB 12:13 E “muxuxou kuhi xa kakaoen namim imal,” tengan ngan xil xa di langgusil xamim xa lamerou mu lasakras lakakao kuhi e neketen nae, xil linasavut ti e linamot. Ihos mak mu xa mututou ni xil mei lixeih pilei mu.
HEB 12:14 Musak pisi tengan muti e tomat itel moletin xil vus, e musak pisi tengan kakaoen namim ihe eo. Mupol ni imak vengan xa ngan xil xa latave eo ti lasakras lapus Hi Suv.
HEB 12:15 Muxuxou kuhi tengan munahiles tinemim ra Hi xa tehur pilei xamim ve eheien hos nan. Vengan isa xosxa mupol ni imak, ma nenemien tesa namim naat purun xamim ti mun tang naxoni hing xa di nggat purun xuxus ni vatiei savsav xil.
HEB 12:16 Muxuxou kuhi tengan ti e xamim napat vituei natel hanusav tei xa tenateli ti tetela, e nanem male ni holesok xil na Hi tenaxoni ngan xa Esao tepol ni. Vengan xa xi tepos ni von muimol nan ve pelet te anien tei takes.
HEB 12:17 E xamim mukila xa, tetutou sung, Esao ien tehei tengan vahur tuxolxatien na muimol xil, e tamen tesin ni. E neta sav xa tetang ven, tepusi xa mesal tovuol mun tengan vahiles naha xa tepol ni ngamu.
HEB 12:18 Xamim mutamei ti visal Vathu Senae vaxoni ngan xa mol‑Isrel xil tetiamu latepol ni. Mutnamei ti e rute xa mukila mupusi e mutuxoli. Mutnapus ti upang xa mahulong xa tepili, momah xa maluxoluk xa di tetuvan, e votiang xa temu texeih.
HEB 12:19 Xamim mutnalong ti amaru xa tesel texeih xa texeih, e rae Hi xa tesak ni ngan xil xa latelonge, ulixil tekan pupu e latetakesi tengan nasepin ti mun imal ni xil.
HEB 12:20 Ulixil tekan temak melele xa lateteong ni rae na Hi xa tehit, “Xosxa neta tei imei sangas ituxoh vathu ak, ma muhov vini, neta sav xos be moletin mu vongoro tei.”
HEB 12:21 Reitin, melele xa Mosis tepusi, len mun temalili e tehit, “Leok di malili e uluk di mikan holu.”
HEB 12:22 E xamim mutamei ti sangas ni vathu tei te ulikanen xa temak. E xamim mumei visal Vathu Saeon te ut nesao, taon te hal Serusalem na Hi xa di meul vehakut xa vehakut tang. Mumei visal masxaxa nan xil xa labe holu xa labe holu pupu xa di lamei vituei tengan lapet rat hisen itel sien.
HEB 12:23 Mumei tengan mutit vituei itel horamue sav xil na Hi xa di langgur tuxolxatien holu nggoni ngan xa labe muimol nan xil, ngan xil xa latetis xat hisexil tete vanuvei na Hi e ut nesao. Xamim mumei visal Hi xa di milepis rin na moletin xil vus. E mumei e rute xa ninin na ngan xil xa lamal tevi pe met Hi ladi en.
HEB 12:24 E mumei visal Iesu xa di pol pe met Hi ve rin na moletin xil nggusil hitxatien te xeih hu nan. Re Iesu di misis Hi tengan iketeh ihos e xir. Ma, re Iesu bos mak mu mili re Ebel, xa tesis Hi tengan vasa halesil tei.
HEB 12:25 Misak ni, muxuxou kuhi tengan munasin ti ngan xa di misepin mi xamim. Munem xati xa mol‑Isrel xil xa latesin selxatien na Hi e ut etan, latnalesae ti ra ekaten nan. ?Vengan xa ngan ak be reitin, xamim xa di musin rae Hi xa di misepin mi xamim nggo ut nesao ti mulesae ra ni itep? !Musakras vari!
HEB 12:26 E melele xa Hi tesepin texo Vathu Senae, raen tesak ni tan temulul texeih. E xosali, xi tehit xati tuei tehit, “Nisak ni rute xil vus te ut etan imulul vatei mun, e nave ut etan ti kestang, ut nesao mun imulul.”
HEB 12:27 Sepinien xa bit, “vatei mun” di bit kila xa holesok xil vus xa Hi tepeas ni, xi ilul ni e ileh rerati ihe rin e ha ikesae vari. Isak ni, holesok xil kestang xa lasakras lamulul liti nga.
HEB 12:28 Lelaxatien na Hi misakras vamulul. E vengan xa di misa rat lelaxatien nan ak mi xir, momal tevi tengan rimesi ihe holu xa ihe holu mak mu e rimot mini itel merereen e ulikanen.
HEB 12:29 Rimot mini imak vengan xa xeihen na Hi nar nggoni upang tei xa mikila vaa len holesok xil vus.
HEB 13:1 Momal tengan xamim Kristin xil muxulehi tengan ti iemim ihei xamim mun tang.
HEB 13:2 Iemim nabong ni ti tengan ti muhur pilei ngan xil e tim samim xa labe ngan halesav. Munem xati xa rut moletin xil xa latepol ni, latakil ti xa di latehur pilei masxaxa xil.
HEB 13:3 Iemim nabong ni ti tengan ti musa tutouen mi ngan xil xa ladi e nim te xeih. Mupol ni ixoni ngan xa xamim mun mudi e nim te xeih itel xil. Iemim nabong ni ti tengan ti mututou ni ngan xil xa di langgur longpangasien xil holu nggo he mosav xil. Mupol ni ixoni ngan xa xamim mun di munggur longpangasien xil ak.
HEB 13:4 Xamim vus mumerere ni tetelien, e tiramue xal atou xa luteli lalihe reitin ve xalu kestang. Mupol ni imak vengan xa Hi ilepis rin na tiramue mu atou xa miteli ngamu e ba pat vituei del hanusav tei. E ilepis rin na ngan mun xa ba pat vituei del hanusav tei e melele xa lutateli ti mu.
HEB 13:5 Mupol ni meulien namim imeluv ra eheien te mani. Mulonge ihos tang e naha xa mungguri. Vengan xa Hi tehiteni tehit, “Ninastokovein xamim ti e ninasin xamim ti.”
HEB 13:6 Ma, risoh ixeih e rihit, “Iahova vari di dutou ni nou, misak ni uluk nakan ti. ?Vengan xosxa imak, visi vari mikila vapol ni neta vaha xat inou? Moletin tovuol.”
HEB 13:7 Munem xat vat xil xa latetel rohon ni xamim e neketen namim, xa latesa longeongen hos na Hi mi xamim. Munem rilomun ni usil sexien te kakaoen nae e melele xa latemeul tamu lateti, e tetep iaxa latemat, e mutepol texoni xil tang.
HEB 13:8 Iesu Kristo dat mak tang tetiamu, xosali, e vehakut tang, nahiles ti.
HEB 13:9 Munamaen pispisien savsav xil ti xa latave reitin ti tengan linatel xamim muhe reling suse na Hi xa momal. Ma ihos xa nenemien namim ixeih vengan xa mukil eheien hos xa Hi di pisen ni mi xamim. Munanem ti xa mumal pe meten vengan xa di mulong xat rae xil te anienen. Vengan xa hisit rae xil ak usil anien lasakras latutou ni ngan xil xa di langgusili.
HEB 13:10 E rin nar, Iesu temat texoni sanien eo tei xa lalingi de hor te sanien eo. E pris xil xa di lapol e Nim Tavolin xa langgulehi dit langgusil sexien matu na Siu xil, sanien eo ak na Iesu natutou ni xil ti.
HEB 13:11 Tetiamu, melele xa vatixar na pris xil na Siu xil latehas buluk mu nani tei, teserev kuh re vongoro ak tehe pesin tei tengan vahuri vahe visal Hi tengan xi vakas moten meten ra tesaen na moletin xil. Melele xa tepol ni tevus, pris sav xil latepo rat tiei teni tehe reling rute xa moletin xil lateti en, e latesupang e upang tea len ni vari tang.
HEB 13:12 Misak ni, Iesu mun tehur longpangasien xil e temat e hale te taon tengan, tetel ren xati, mikila vasak ni moletin nan xil mei lamese pe met Hi ve tesaen nae xil.
HEB 13:13 Misak ni, rinave unoun ti tengan rave reling rute xa moletin nar xil ladi en tengan rave visal Iesu xa di rabisti vituei dela e ti rihur hisit longpangasien xil ixoni ngan xa xi tehuri.
HEB 13:14 Vengan xa, e ut etan ak, taon tovuol xa mikila vata vehakut. E di ralang ni taon tei xa ti mei.
HEB 13:15 Misak ni, ve naha xa Iesu tepol ni e rin nar, vehakut ti risa memesien mi Hi ixoni sanien eo nar mini. E rihit rati xa Iesu be Suv nar e di raling neketen nar en.
HEB 13:16 E iemim nabong ni ti tengan mupol ihos mi mosav xil e mututou ni xil itel naha xa di e hemim tengan mupol ni, vengan xa Hi besi xi ve sexien xil ak.
HEB 13:17 Mulong xat vat namim xil te neketen e muhusil sepinien nae xil. Vengan xa xil di laketeh xol meulien e neketen namim. E melengien tei, xil lisoh pe met Hi tengan lihit rilomun ni sepinien mini ihusil polien xa xi telingi tete hexil. Mulong xat xil tengan likila lipol itel sien, e natel nenemien ti xa nasa, vengan nenemien tesa xa mak misakras vatutou ni xamim.
HEB 13:18 Musis li e rin namem vengan xa di mapol ni holesok xil vus del nenemien xa memese tevi, e di masak tengan sexien namem mi mosav xil momal e melengien xil vus.
HEB 13:19 E nadakes xamim mak mu tengan musis mi Hi xa itemanon ipol ni suse tengan nikila nitilomun nihat ve xamim nave nousav ti.
HEB 13:20 Hi be vatit tomat e xi tetal rat Iesu, Suv nar, ra maten. Iesu nggoni moletin te lelaxatien xa eilep na sipsip san xil. E Hi tesak ni hitxatien te xeih nan mei tehe reitin e ita vehakut texo re Iesu.
HEB 13:21 Misak ni, nasis tengan Hi ipol sen holesok xil xa ihos e meulien namim tengan mukila mupol sen naha xa xi ien bei xamim tengan mupol ni e ihesi xi ihe holu ve xamim. Ipol ni holesok xil ak ixo Iesu Kristo xa momal tengan risa memesien e merereen iha mini vehakut xa vehakut tang. Reitin.
HEB 13:22 Nadakes xamim, tuxoli e hinoxoli xil, tengan mulong kuh selxatien navan xil ak, vengan xa sepinien xil xa di nadisi xiak bat mi xamim tave teviei pupu ti.
HEB 13:23 Ieok bei tengan xamim mukila xa tua nar Timoti ba ven mase ra nim te xeih ngamu. E xosxa imei itemanon, ma nihuri itel inou e melele xa nihat nisao ni xamim.
HEB 13:24 Musa ‘bos makoe’ navan iha mi vat namim xil vus e mi moletin xil vus na Hi mun. Tuemim xil te neketen xa ladi e kantri te hal Itali di lasa ‘bos makoe’ nae bat mi xamim.
HEB 13:25 Di nasis tengan eheien hos na Hi iti mi xamim vus.
JAM 1:1 Inou, Temis, nabe moletin te polien na Hi e na Suv Iesu Kristo. Nabit ‘bos makoe’ mi xamim xa mustal munggo vatimol xa mahulong lu e le tei (12) te hal Isrel, xa sakpurunien xil tesak ni xamim muletasil ba mudi e rute xil vus nggoni ngan halesav xil.
JAM 1:2 Tuxoli e hinoxoli xil, melele xa di mubisu ni melele xil te xeih nggo suse sav xil munalonge ti nasa ven, e muhesi xamim tang.
JAM 1:3 Vengan xa mukila xa holesok xil xa di misak pis neketen namim ti isak ni xamim mei mukila musokil mak mu.
JAM 1:4 E melele xa musokil e neketen xil namim vehakut, isak ni mumatu kuhi e neketen namim e sexien namim imal tevi. Imak, ma munave tamure ni ti neta melele xa ti muhisu ni holesok xil vus xa ti imei.
JAM 1:5 E xosxa tei e xamim be tamure ni metisouen e meulien nan, ma isis Hi ni e xi isa ni mini. Isa ni mini vengan xa, vehakut, Hi besi xi tengan vasa holesok xil xa bos mi moletin xil.
JAM 1:6 E melele xa xamim di musis Hi ve neta ngan, muneket ixeih xa Hi di milong sisen namim e isa huite teni. Nenemien namim usili nave lu ti, vengan moletin xa taneket kuhi ti e Hi, xi tara kat ti e di pol lualu ni holesok xil nggoni tahe tei xa mea e mesal e votiang dit divinlil ni.
JAM 1:7 Hisit moletin xa mak nanem ti nahit Hi isak ni huit sisen nan mei istal,
JAM 1:8 vengan xa Hi mikila xa nenemien nan usil sisen nan be lu e xi tara kat ti e rin xil holu e meulien nan.
JAM 1:9 Xamim xa holesok namim e ut etan tovuol, mukila musep koai vengan xa mutehur his xa be nesao pe met Hi.
JAM 1:10 E xamim xa holesok namim holu, neta sav xa, vatei, holesok namim xil ikesae ixoni hosien te hungovae tei, mukila musep koai vengan xa mutehur hisit his xa pipin mi moletin sav xil pe met Hi.
JAM 1:11 Reitin, hungovae tei, melele xa eai be nesao e minggan nggeih, misin xat hungovae ak e misak ni hosien teni di mikesae, mei melles, e mot be tan. Nggusil hisit sexien ak, e melele taxa moletin tei xa holesok nan holu di tamu pol ni polien nan xil, xi ikesae itel holesok nan xil.
JAM 1:12 Tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa di lasokil e melele xa di labisu ni melele te xeih xil e sakpisien xil. Lihesi xil vengan xa ngan xil xa di lasokil e neketen nae mak lihur huit neketen nae xa ihe meulien sal xa Hi Suv tehit xati mi ngan xil xa eheien nae di en.
JAM 1:13 E melele xa di ranggur sakpisien tengan rapol ni neta xa vasa, rinanemi ti rinahit Hi iaxa di misak pis xir. Sakpisien ak misakras vaxo Hi vengan xa xi misakras vasak pis moletin tei vaxo rin te tesaen. Ngan ak be reitin vengan xa tesaen misakras vasak pis Hi vari.
JAM 1:14 E sakpisien xil nggo tine moletin tang, e melele xa eheien nan de neta tei xa misa, e maen ni milihi nenemien nan.
JAM 1:15 Di, eheien e neta xa misa xiak di meul xuxus e nenemien nan nggoni ngan xa tuvava tei di meul xuxus e vang ninen. Reitin, eheien tesa ak di meul xuxus ba vuma ... mei mistal e valkesao be sexien te tesaen. E melele xa tesaen ak mei imeul ihe eilep e meulien na moletin ak xa temaen ni tengan vameul, tesaen ak ihiles ihas vini vari.
JAM 1:16 O navan xil li, vengan xa rin ak be reitin, munahusil pispisien te luvosen xil ti usil Hi.
JAM 1:17 E bos xa mukila xa sanien xil vus xa bos e momal tevi di lastal langgo he Hi Tamer xa de ut nesao xa besi xi tengan ti vasa xil. Xi iaxa be vatit miehen xa tepol ni eai, aveti, e hitu xil. E sexien nan xil taviles ti vaxoni nini neta tei xa mieh e, di, bilhiles mei maluxoluk.
JAM 1:18 Nggusil nenemien nan, Hi tesak ni xir mei rabe neta hu texo sepinien te reitinen nan. Xi tepol ni temak vengan ien bei tengan vasak ni xir mei rave eilep raleli holesok sav xil vus xa xi tepeas ni, nggoni ngan xa rabe muimol teni.
JAM 1:19 Tuxoli e hinoxoli xil, bos mak mu tengan xamim vus mutemanon tengan muteong kuhi ni sepinien na mosav xil, e munatemanon ti tengan munaso sepinien tova. Ma munave hisit moletin xil ti xa iexil di mikat manon.
JAM 1:20 Vengan melele xa iemim di mikat, musakras mupol ni ti neta xa vamal pe met Hi.
JAM 1:21 Misak ni, muso sen sexien tesa xil liha vengan xa lapuru pupu e di labo e meulien namim. E itel nenemien xa ihe tan, muhur pilei sepinien xa Hi telih xati tete meulien namim e mupol ihusili. Reitin, muhur pilei vengan xa xeihen di en tengan vateh meulien e xamim.
JAM 1:22 Melele xa di mulong sepinien na Hi, bos xa ti mupol ihusili. Vengan xa ngan xil xa latahusili ti, xil di laluvos xil mun tang.
JAM 1:23 Reitin, xosxa moletin tei di milong sepinien na Hi e di tapol ti vahusili, ma xi nggoni moletin xa ba pus valnaon e kilas tei.
JAM 1:24 E melele xa be reling kilas ak, ien bovorong ni valnaon mun vari.
JAM 1:25 E xamim mube ngan xil xa di mupus rae na Hi xa momal tevi xa ikila isak ni xamim mumeluv ra ekaten te lepisien na Hi xa iha xat tesaen. Ma, munem xati e muhusil xat kuh naha xa di biteni. Imak, ma tuxolxatien na Hi iti e meulien namim.
JAM 1:26 Xosxa mubit mube moletin xil xa di munggusil kuh sexien xil te neketen pe met Hi, e mutaxuxou kuh ti ve sepinien namim xil, ma di muluvos xamim mun tang e neketen namim tave reitin ti.
JAM 1:27 Hisit sexien xil te neketen xa bos mak mu e memese tevi pe met Hi Tamer mak: ti mulaxat kuh timaru xil e tunau xil xa lakameti nggeih e meulien nae, e ti munamaen meulien namim ti mei nahe muis ni tesaen xil te ut etan.
JAM 2:1 Tuxoli e hinoxoli xil, xosxa neketen namim di e Suv Iesu Kristo xa hisen eilep mak mu mili sen his sav xil, munapet rat hisit moletin tei ti nali hisit moletin sav xil.
JAM 2:2 Ma, vahit moletin lu lalomei e vitueien tei namim, tei xa holesok nan holu xa mising bos e pilas ni xi ni ring xa be gol, e tei xa holesok nan tovuol xa mising ni talmusu xil tang.
JAM 2:3 E vahit mupus kil ngan xa mising bos muhit, “Amei li, utotan e vontoen xa bos xiak.” E ti, ha muviteni mi ngan xa mising ni talmusu muvit, “!Ha, usoh inggaxor!” mu “!Amei, utotan e tan inggak!”
JAM 2:4 Xosxa di mupol ni hisit sexien ak ma nenemien namim polu ni tesaen. Nenemien namim misa vengan xa di pisen ni xa di mulepis rin na moletin xil mubit rut moletin xil labos lali rute ngan xil.
JAM 2:5 !Tuxoli e hinoxoli xil, muteong kuhi! ?Midep? ?Mutakil ti xa Hi tehosei ngan xil xa holesok nae xil tovuol e ut etan tengan mei lipolu kuhi ni neketen? E tehit xati xa mei lihe vat xil te holesok xil xa ladi pe lelaxatien nan.
JAM 2:6 ?Ma veneh ma di munem male ni ngan xil xa holesok nae tovuol? Vengan be ngan xil xa holesok nae xil holu iaxa di lasak purun xamim. Xil iaxa di lalihi xamim mube von koten.
JAM 2:7 Be xil iaxa di lasepin misa ba xat his hos na Iesu, ngan xa mutehuri mei be Suv namim.
JAM 2:8 Bos mak mu xa muhusil xat rae na ngan xa be suv toto nar reitin xa tehiteni e Vanuvei Eo tehit, “Iemim ihei moletin sav xil ixoni ngan taxa xamim vus di iemim bei xamim mun tang.”
JAM 2:9 E xosxa ti mupet rat hisit moletin tei ili hisit moletin sav xil, ma ngan ak be tesaen ba xat rin namim, e rae na Hi di pisen kila xa di munggur xoteh rae nan.
JAM 2:10 Vengan, neta sav xa sangas muvur xat rae xil vus na Hi, e munggur xoteh tei takes, ma pe meten, nggoni ngan xa munggur xoteh rae nan xil vus.
JAM 2:11 Nggusil nenemien ak, Hi tesemae ni tehit, “Munakan ni ti atou mu tiramue na mosav.” E tesemae ni mun tehit, “Munahas vin ti moletin.” E xosxa mutakan ni ti atou mu tiramue na mosav, e muba sung mubas vin moletin tei, ma di tamu munggur xoteh rae na Hi.
JAM 2:12 Ma, vengan xa mukila xa rae na Hi ikila isak ni xamim mumese ra ekaten te lepisien nan ba xat tesaen, sepinien e sexien namim mi mosav xil ihusil rae nan te eheien.
JAM 2:13 Vengan moletin xa tapisen eheien ti mi mosav xil, xi nakamet ti eheien e Melengien te Lepisien. E ngan xa di pisen eheien mi mosav xil, xi ikamet eheien na Hi melele xa isoh pe meten e melele nen ak.
JAM 2:14 ?Tuxoli e hinoxoli xil, naha ihos mi moletin tei xa bit neketen nan da, e sexien hos nan xil tovuol? ?Midep, hisit neketen ak mikila vateh meulien e moletin ak? !E‑e, misakras!
JAM 2:15 Xos tuxoli mu hinoxoli tei namim da xa eising nan tovuol e anien an tapin ti.
JAM 2:16 E xosxa mubiteni tang mini mubit, “Uha itel tomat. Ulonge vem itin e ti uanien kuhi,” e mutatutou ni ti, ma neketen namim be neta sav tang.
JAM 2:17 Ma mupusi xa neketen xa sexien hos xil tahusili ti be neta sav tang. Reitin, hisit neketen ak mat.
JAM 2:18 E vahit moletin tei vahiteni minou vahit, “Rut moletin xil langgur neketen kestang, e rut moletin xil langgur neketen del sexien hos xil teni mun.” E nenemien na moletin ak tamal ti. Moletin ti misakras vapisen reitinen te neketen nan xosxa sexien hos xil teni tovuol. E inou nikila nipisen reitinen te neketen navan ixo sexien hos xil teni.
JAM 2:19 ?Be reitin xa di oke reitin xa Hi be tei takes? Ngan ak bos, e munem kila xa ninin tesa xil mun lake reitin e rin ak, e lexil di mulul del ulikanen ve pangasien xil xa di bemei e xil.
JAM 2:20 Di opisen ni xa vatum tovuol. Nipisen kila minuk xa neketen xa sexien hos xil tovuol en be neta sav tang.
JAM 2:21 Xamim munem usil Ebraham, vatit avu nar tetiamu. Xi mei temal pe met Hi texo sexien hos nan xil. Vengan melele xa Hi tesisi, Ebraham teling natneli Aesak e hor tengan vahas vini vahe sanien eo nan mini.
JAM 2:22 Mak, ma mupus kila xa neketen na Ebraham di pol vituei del sexien hos nan xil. Reitin, texo sexien hos nan xil, Ebraham tepisen ni xa neketen nan temal tevi.
JAM 2:23 Ngan ak tepisen reitinen te sepinien xa de Vanuvei Eo na Hi xa bit, “Ebraham miling neketen nan e hitxatien na Hi. E ve rin ak, Hi bit rati xa Ebraham momal pe meten.” E ve rin ak, lakes Ebraham ni timue hos na Hi.
JAM 2:24 Ma mupus kila sung xa moletin mei momal pe met Hi nggo sexien hos nan xil mun, e taxo neketen nan ti kestang.
JAM 2:25 Nggusil hisit sexien ak, Rehab xa tehe atou tei te suse mei temal pe met Hi tehusil sexien hos xil xa tepol ni. Vengan xi tepol ni temal melele xa tehur pilei moletin te luvoluven lu, e tesil xalu lutelesae lutexo suse sav luteha.
JAM 2:26 Mukila xa xosxa nini moletin tei be relingi, ma tenbe moletin ak mat. Nggusil hisit nenemien ak, xosxa sexien hos xil na moletin tei tovuol, ma neketen na moletin ak mun mat.
JAM 3:1 Tuxoli e hinoxoli xil, nave xir vus ti mei rinave moletin te pispisien xil e sias. Vengan Hi ilepis moletin te pispisien xil ixeih mu ili mosav xil.
JAM 3:2 Be reitin xa xir vus di rapol ni sexien holu xa tamal pupu ti. Vahit opus moletin tei xa sepinien xil vus xa di mistal nggo vulongen momal tevi vehakut, ma moletin ak matu kuhi e sexien nan momal tevi. Imak, ma xi mikila ixuxou kuhi ve sexien xil vus te tenben.
JAM 3:3 Munem usil ngan xil xa di laloh e hos xil. Melele xa di laling tutut aean tei de vulonge hos, lakila laviles tenbe hos tengan vasak ni vahusil nenemien nae e valong xat xil.
JAM 3:4 E munem mun usil sexien na ngan xil xa di laloh e tuturil tei. Neta sav xa tuturil ak eilep e di miloh nggo votiang tei xa nggeih, e vatihos te tuturil ak mikila vahilesi vatel stia tei xa hokorong tang tengan vasak ni vahusil nenemien nan.
JAM 3:5 Nggusil sexien ak, vulongexir hokorong tang, e mikila vasep koai usil holesok xil xa tellep. Munem usil sexien te upang. Tave ti neta xa hatupang tei hokorong tang, e mikila vaa len urmatu tei xa mahulong.
JAM 3:6 Vulongexir nggoni upang. Be rut tenbexir tei tang, e di pol pupu ni tesaen xil vus te ut etan, e mikila vasak ni tenbexir vus mei vahe muis pe met Hi. Reitin, vulongexir di milihi upang te Vangavul xa misakras vamat bemei di ngga len holesok xil vus e meulien nar.
JAM 3:7 Munem usili xa vongoro xil, tuman xil, moup xil, e holesok xil vus xa lameul ladi e tas labe holu pupu. E xil vus, moletin xil te ut etan iaxa lakila lasak ni xil mei lamah e dit lapol vehakut ni.
JAM 3:8 E, e rin te vulonge moletin, moletin tovuol mikila vasak ni mei vamah. Reitin, vulongexir dit purun mosav xil del holesok xil xa misa nggoni vulonge tetal tesa tei xa di mingas vin moletin xil.
JAM 3:9 Del vulongexir, di rasa memesien ba mi Hi Suv xa be Tamer. E del vulongexir mun tang di rasuhol moletin xil xa langgur nini Hi.
JAM 3:10 Ma di rapus sexien ak e meulien nar xa nggot vulonge moletin tei, memesien e susuholen xalu vus di lustal lunggo en. !Tuxoli e hinoxoli xil, tamal ti tengan rapol ni vamak!
JAM 3:11 ?Munemi mubit tas del oei xa mexal lalikila lalileh lalixo vangoei tei takes?
JAM 3:12 ?Mu munemi xa vatit tavu mikila vava ni huit vetei, mu vatit mal mikila vava ni huit tavu? !E‑e, misakras! E oei xa bos te munien misakras vastal vaxo metatum te tas. Ve rin ak, tuxoli e hinoxoli xil, sepinien xa istal ixo vulongexir ihos kestang.
JAM 3:13 ?Visi e xamim minemi bit xi polu ni metisouen e mikil neta? Xosxa imak, ma ipisen ni ixo meulien nan itel sexien hos xil xa di pol ni del nenemien xa be tan e del merouen xa di nggusil metisouen.
JAM 3:14 E xosxa munem misa pupu ni moletin sav xil vengan xa holesok nae xil labos mak mu lali holesok namim xil, e xosxa iemim bei tengan muhe nesao mak mu muli xil, ma munasep koai ti e munaluvos xamim ti munahit munggur metisouen nggo Hi ngamu.
JAM 3:15 Vengan nenemien tesa xil ak tastal ti vaxo Hi e ut nesao. Hisit nenemien ak nggot ut etan nggusil nenemien na moletin xil tang, e di mistal nggo Temat vari.
JAM 3:16 Ngan ak be reitin vengan melele xa rapus sexien xa moletin tei di minem misa ni moletin sav xil vengan xa holesok nae xil bos mak mu mili holesok nan, e ien bei tengan ihe nesao mak mu ili mosav xil, rikila ripus ngongoren xil holu e hisit sexien tesa sav xil mun xa lapuru tang.
JAM 3:17 E sexien na moletin xa nggur hisit metisouen xa nggo Hi te ut nesao isav. Itiamu, sexien nan imese tevi, e tomat e merouen iti en. Ien isae e mosav xil e ti ipol ihos mi xil. Vehakut ti iteong kuhi ni nenemien na mosav xil, e ti ipus moletin xil vus lipin tang. Xi misakras vapol ni neta vahusil nenemien te luvosen.
JAM 3:18 E melele xa moletin te tomat di milih utiei xil te sexien hos xil, xi ileh viton huite teni e meulien nan xa ihe momalen.
JAM 4:1 Natelongeong ni xa xamim di mubae e di mungor mi xamim mun tang. ?Sexien ak nggo xave? Sexien te ngongoren ak di nggo holesok xil xa misa xa di iemim bei xa di bae del neketen namim e tinemim.
JAM 4:2 Iemim bei pupu ni holesok xil na mosav xil xa namim tovuol, ma mupol ni suse tengan muvas vin xil ven. Reitin, muling nenemien namim e neta ngan, e mupusi xa musakras muvuri. Ma, di mubae e di mungor ven. E mutahur ti neta vengan xa mutasis Hi ti ven.
JAM 4:3 E melele xa di musisi ve neta, mutahuri ti. E mutahuri ti vengan xa iemim bei muvuri tengan vasak ni xamim kestang mulonge vahos ni.
JAM 4:4 Sexien namim nggoni atou tei xa miling tiramue nan xati e ba da vituei del tiramue sav. Vengan melele xa di iemim bei holesok xil te ut etan, di mupisen ni xa mube reling Hi. Misak ni, ngan xil xa iexil bei tengan laling eheien nae e holesok xil te ut etan, xil mei labe elu mi Hi tang.
JAM 4:5 Vanuvei Eo na Hi di biteni xa Hi tepeas ni nini moletin xil e teling xil lateti e moletin xil. ?E midep, munemi mubit sepinien na Hi dit misepin votei tang melele xa Hi ien bei pupu ni tengan ninin nar mei ihe reitin mini?
JAM 4:6 E eheien hos xa Hi di pisen ni mi xir mahulong pupu, nggoni ngan taxa labiteni labit, “Hi di misin ngan xil xa di lapet rat tase ni xil mun tang, e di pisen eheien hos nan mi ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be tan.”
JAM 4:7 Ma, ve rin ak, muling nenemien namim ihe tan tengan mupol ihusil nenemien na Hi. Musin nenemien na Temat. Xosxa mupol ni imak, ma xi ilesae reling xamim.
JAM 4:8 Reitin, mumei sangas visal Hi, e xi imei sangas visal xamim. Xamim xa mupolu ni tesaen, mumoten meulien namim. Xamim xa nenemien namim be lu, musak ni tinemim mei imese tevi.
JAM 4:9 Mulonge isa ve tesaen namim xil, mutang e mumuis ven. Menen namim ve sexien tesa xil ihiles mei ihe tangen. Sien ve neta xa mikavui ihiles mei mulonge isa ven sung.
JAM 4:10 Xosxa muling nenemien namim ihe tan pe met Hi, ma xi ipet rat xamim muhe nesao.
JAM 4:11 !Tuxoli e hinoxoli xil, munaseputut ni xamim ti! Xosxa museputut ni mosav tei, ma di mulepis rin nan. Mak, ma nggoni ngan taxa di museputut xat rae na Hi e di mulepisi mubit misa. E xosxa mulepis rae na Hi mubit misa, ma mupisen ni xa iemim ti tavei tengan muvusili e di muling xamim mube nesao muleli e mubit mupin tengan mulepisi.
JAM 4:12 E Hi kestang iaxa di misa rae xil, e xi kestang iaxa mikila ilepis neta xil. Di e xi kestang tengan iteh meulien e moletin xil, mu ihu lelen xil. ?Ma munemi mubit mupin tengan mulepis rin na tua namim xil? !E‑e, mutapin ti!
JAM 4:13 Muteong ni nou, xamim xa mubiteni mubit, “Xosali mu visuvong, nihe taon. E rute ak, nita ihe huram tei e nipol ni polien xil. Mak, ma niso xat mani navan xil ihe holu.”
JAM 4:14 E munasep koai ti namak vengan xa mutakil ti naha xa istal visuvong. ?Meulien namim be naha? Meulien namim nggoni eas xa mistal e da vuteili tang, di, mikesae ba.
JAM 4:15 Bos mak mu tengan ti muviteni muvit, “Xosxa Hi Suv ien bei, ma xamem mumeul muti e mupol ni holesok xil ak.”
JAM 4:16 E taxeak, nenemien namim be nesao pupu e di musep koai holu. Sexien te sepkoaien misa.
JAM 4:17 Misak ni, xosxa mukil naha ngamu xa bos tengan mupol ni e mutapol ni ti, ma di mupol ni tesaen iaxai.
JAM 5:1 Muteong ni nou, xamim xa holesok namim xil holu. Bos mak mu xa ti mumuis e ti mutang ve longpangasien xil xa mahulong xa di bemei mi xamim.
JAM 5:2 Holesok xil xa muteso xati tehe holu di bo, e pipei xil di lakar tatal eising namim xil.
JAM 5:3 Mani namim xil xa di muso xati di be turara tuei. E turara ak iaxa ipisen kila xa mube hokan. E longpangasien teni mei ia len xamim ixoni upang vengan xa muteso xat holesok holu tehe namim, e taxeak radi e Melengien Kor xil.
JAM 5:4 Mutesis moletin xil mei latepol e urvatiei samim xil e latepol vuol ni polien nae xil ngamu. Di, mutekixat xat huit polien nae xil. !E taxeak, muteong ni keien te longpangasien nae! Keien na ngan xil xa latepol e urvatiei samim xil be nesao duxoh vurange Iahova, suv toto te ut nesao.
JAM 5:5 E ut etan ak, xamim mutepus hosien holu e mutehur holesok xil xa misak ni xamim di mulonge bos. E munggoni buluk xil xa lakaio kuhi xa laleh xil laba e melengien xati xa latelingi tengan lavas vin xil en.
JAM 5:6 Hi isa pangasien mi xamim vengan xa mutelihi ngan xil xa rin nae momal mei latehe von koten, e latnasak ti tengan lasikoe xol rin nae. Muteso sepinien teha xat xil, e mutemaen ni tengan ha lilel. Ve rin ak, rexil di xat hemim.
JAM 5:7 Be reitin, tuxoli e hinoxoli xil, xa Suv Iesu imei rilomun, ma mupol ni nenemien namim ihe teviei. Mei muxoni moletin tei te naho xa nenemien nan teviei. Vengan melele xa milih holesok san xil bus, di datili del nenemien xa teviei ba vuma … us mus, eai ngga ni, di meul, e dutou ni, mikameti xa anien xil holu xa bos xa bos mei mistal nggo en.
JAM 5:8 Nggo sexien nen tak, nenemien namim ihe teviei. Ma, nenemien namim namot ti vengan xa meien na Suv di bemei sangas.
JAM 5:9 O tuxoli e hinoxoli xil, munaseputut ni xamim ti tengan munalihi lepisien na Hi namei e xamim ven. ?Mutakil ti? Ngan xa di bemei tengan valepis rin na moletin xil dat sangas taxeak.
JAM 5:10 Xamim munem usil sexien hos na provet xil tetiamu xa latesepin mi moletin xil e his Hi Suv. Xil latehur longpangasien xil texo he mosav xil tetel nenemien xa tehe teviei.
JAM 5:11 E rapus sexien nae bos vengan xa di rabiteni xa tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa di lasoh nggeih be nousav. Munem usil Siob xa tesoh texeih tehe nousav tetel longpangasien nan, e tetep iaxa Hi tesak ni hosien mei testal texo en. Reitin, Hi polu ni esaeen e eheien hos.
JAM 5:12 E tuxoli e hinoxoli xil, sexien teimun xa eilep mak mu tengan munapol ni ti iaxa, munasuv xat sepinien namim ti natel his neta te ut nesao mu te ut etan. Mak, ma melele xa mubit neta tei, muhiteni tang muhit, “Io,” ihe reitin tang. E melele xa mubit, “E‑e,” ihe e‑e tang. Vengan xosxa musuv xat sepinien namim ni neta tei, ma Hi ilepis sepinien namim ven.
JAM 5:13 ?Midep? ?Rute e xamim di lalonge misa? Bos xa ti lisis. ?Rute e xamim di lalonge bos? Bos xa ti limes Hi itel kikeien xil.
JAM 5:14 ?Rute e xamim di lamesei? Bos xa lisis elda xil limei, e lisis ve xil e liteh oel xat xil e his Suv.
JAM 5:15 Lipol ni imak vengan xa sisen xa lasa ni del neketen ikila itutou ni ngan xil xa lamesei. Reitin, Hi ital rat xil ra mesien nae. E xosxa di lamesei ve tesaen nae xil, ma Hi naketeh ti mun nasa mi xil ven.
JAM 5:16 Mak, ma melele xa mupol ni tesaen, bos xa ha ti muhit rat tesaen namim mi teimun e xamim, e ti musis ve xamim tengan Hi ipol ni xamim mei muhos rilomun ra mesien namim xil. Vengan xa xeihen di e sisen na moletin xa meulien nan momal pe met Hi e ihur huite.
JAM 5:17 Xamim munem usil Ilaetsa xa tehe moletin tei texoni xir tang. E xi tesis texeih tengan us namus ti, ma us tenamus ti e tan te kantri ak tetuxoh huram tol (3) e aveti tei e he sav (6).
JAM 5:18 Di, melele xa tesis rilomun ve us, us temus texo tilang hat e tekas kuh tan na moletin xil te kantri ak e tesak ni holesok sae xil lateteh, latemeul, e lateso huite.
JAM 5:19 Tuxoli e hinoxoli xil, xosxa tei e xamim di mile ras suse te reitinen xa da en, ma musak pisi tengan mutel rilomun ni mei ihusili.
JAM 5:20 Munem kila xa ngan xil vus xa lakila laviles moletin tei xa di mika talang e tesaen nan xil di lateh nini moletin ak ra maten, e lasak ni Hi naketeh ti mun nasa mini ve tesaen nan xil.
1PE 1:1 Inou Pita, eloheoh na Iesu Kristo. Di nadis uvei ak bat mi xamim, Kristin xil xa mudi e provins xil te hal Pontas, Kalesia, Kapadosia, Esia, e Bitinia. Hi tehosei xamim mei mube nan, xa xosali, sakpurunien tesak ni xamim muteletasil ba muteti e rute xil vus e ut etan nggoni ngan halesav xil.
1PE 1:2 Hi Tamer tekil xamim tetiamu nousav e tehosei xamim tehusil nenemien nan. Misak ni, Ninin nan di pol ni xamim mube eo tengan mulong xat Iesu Kristo e ren isak ni xamim mei mumese ra tesaen namim xil. Nasis mi Hi tengan meulien namim ipolu ni eheien hos e tomat nan.
1PE 1:3 !Risa memesien iha mi Hi xa be Tame Iesu Kristo, Suv nar! Vengan xa esaeen nan mahulong, Hi misak ni xir mei rabe neta hu e mei rabe horamue nan xil reitin. E ranesi xa rimea rilomun ra maten e rihur meulien sal vengan xa di rabisti del Iesu xa temea rilomun ra maten.
1PE 1:4 E rakil kuhi mun xa ti rihur neta xa Hi teling kuhi tengan ihe na moletin nan xil. Xi teling kuh neta xil ak ladi e ut nesao, e lasakras lamerer, lasakras lasa, e lasakras lave neta metu.
1PE 1:5 Holesok xil ak labe namim xa Hi di misikoe xol xamim del xeihen nan. Xi di misikoe xol xamim nggo neketen namim ituxoh hoxalite te holesok xil vus, xa ipisen ni mi xamim e melele xa mutuxoh hoxalit suse te neketen namim.
1PE 1:6 Misak ni, mukila muhesi xamim ihe holu, vengan xa holesok xil ak be reitin, neta sav xa, xosali ak di munggur longpangasien xil nggo melele te xeih xil xa di mubisu ni xa be te melengien vahis tang.
1PE 1:7 Melele te xeih xil ak di bemei tengan vapisen reitinen te neketen namim, xa bos mak mu mili gol xa memese tevi xa latelingi tete upang tengan vaa moten ni, vengan xa, vatova, gol ak ha ikesae. E vengan xa sexien namim xil di lapisen ni xa neketen namim be reitin, Hi isa memesien, his tei xa eilep, e merereen mi xamim e melele xa Iesu imei rilomun en.
1PE 1:8 Tave ti neta xa mutapus ti mu Iesu Kristo, eheien namim da en ngamu. Reitin, neta sav xa mutapus ti taxeak, e di muneket en tuei. Misak ni, di mulonge bos pupu e mupolu ni sien tei xa sepinien tovuol xa vapin tengan vahit usili.
1PE 1:9 Mupolu ni sien ak vengan xa di munggur huit neketen namim xa di mudatili, vengan xa be reitin xa Hi di miteh meulien e xamim.
1PE 1:10 Provet xil tetiamu latehit lelen rin xa Hi iteh meulien e xamim e itep iaxa xi ipisen eheien hos nan mi xamim. Xil latelang ves koute teni e latenem holu usili tengan mei lakil kuhi. Ma melele xa Ninin na Kristo tese xat provet xil ak, tesak ni xil latehit lelen ni usil longpangasien xa Kristo ihuri itiamu, itel his xa eilep xa ihuri itutou sung. E provet xil ak latesak pisi tengan lalang ni melele xati xa netak istal en e istal itep.
1PE 1:12 E Hi tepisen ni mi provet xil ak xa sepinien nae xil tenave te melele xil ti xa lateti en tengan vatutou ni xil, e be nar te xosali ak tengan vatutou ni xir. Reitin, naha xa xil latehit lelen ni usili tetiamu, moletin xil di labit usili xosali. Di labit usili e melele xa di lasa longeongen hos mi xamim nggo xeihen na Ninin Eo xa Hi te ut nesao tesila teha mi xamim. Reitin li, holesok xil di lastal ve rin namim xosali, masxaxa xil mun labesi xil pupu e melele xa di laketeh bemei e lapusi xa di mistal.
1PE 1:13 Ma, vengan xa longeongen hos xa Hi di miteh meulien e xir bos pupu, muvue xat nenemien namim tengan mupol ni neta xil ak: muxuxou kuhi ve sexien namim xil e muling sen nenesien namim iti e eheien hos xa Iesu Kristo ipisen ni mi xamim e melele xa mei istal en.
1PE 1:14 Mulong xat Hi ixoni horamue hos nan xil xa di lalong xat tamexil. Munapol ni ti mun sexien tesa xil xa mutepol ni tetiamu, e melele xa mutnahur ti mu kilakilen usil Iesu Kristo.
1PE 1:15 Ma sexien namim isav e muhe eo e holesok xil vus xa di mupol ni. Reitin, muhe eo vengan xa Hi xa tekes xamim mei mube nan, xi be eo.
1PE 1:16 Ngan ak be reitin, vengan xa latetisi e Vanuvei Eo latehit, “Muhe eo vengan xa inou nabe eo.”
1PE 1:17 Be reitin xa di musis mi Hi xa di milepis rin na moletin xil vus e tapus ti moletin tova xa be nesao mu be tan vali mosav xil, e di mukes ni Tata. Ve rin ak, momal mun tengan mupisen merereen namim mini itel meulien namim e melele xil ngasen xa mudi e ut etan nggoni ngan halesav xil.
1PE 1:18 Reitin, mumerere mi Hi itel meulien tevi namim vengan xa mukil neta hos xil ngamu xa Hi tepol ni tengan vaxal rerat meulien namim. Tetiamu, mutehusil xat sexien votei xil na avu namim xil xa tehe neta sav tang. E, taxeak, Hi texal rerat xamim mutemeluv ra sexien votei xil ak. E melele xa texal rerat xamim, tenapol ni ti vatel neta xa mikila mei vasa vatova vaxoni silva mu gol.
1PE 1:19 E‑e, Hi texal rerat xamim ni neta tei xa bos mak mu mili holesok xil ngasen te ut etan. Xi texal rerat xamim ni re Suv Iesu Kristo, ngan xa temat texoni sulut sipsip te sanien eo xa memese tevi e tesaen tovuol en.
1PE 1:20 Tetiamu nousav, e melele xa Hi tenapeas ni ut etan ti mu, xi tehosei Iesu tuei tengan isa rat meulien nan. E taxeak, sangas ni hoxalite te holesok xil vus, Hi tepisen xi mi xamim e melele xa tesa ni temei ve rin namim.
1PE 1:21 Iesu be suse xa xamim mei muneket e Hi, xa tesak ni temea rilomun ra maten e tesa his xa be eilep mini. Ve rin ak, di muling neketen e nenesien namim nggeih e Hi.
1PE 1:22 Melele xa mulong xat reitinen na Hi, misak ni xamim mumese ra tesaen xil namim. Ve rin ak, mupusi xa di iemim bei tuemim xil e neketen del eheien tei xa be reitin. Misak ni, itel meulien tevi namim, muxulehi ti mupisen eheien mi xamim.
1PE 1:23 Mupol ni imak vengan xa munggur meulien hu tei xa misav ni meulien xa mutehuri texo tamemim del ninemim xil te ut etan, xa hoxalite teni tehe maten tang. Mutehur meulien hu ak texo sepinien na Hi xa meul vehakut e misakras vakesae vatova.
1PE 1:24 Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Nggoni husmunae, meulien na moletin xil vus te ut etan nati ti navehi. E hosien xa di lapusi be te melengien vahis tang nggoni hungovae xil te urmatu. Reitin, husmunae xil mei langguxu katen e hungovae xil di lamereh labe tan,
1PE 1:25 e sepinien na Hi Suv ita vehakut xa vehakut tang.” Sepinien ak be longeongen hos xa latehithiteni mi xamim.
1PE 2:1 Vengan xa Hi pol ni xamim mei mube neta hu nggo sepinien nan, mustokovein sexien tesa xil ak: ekaten, luvosen, eluen, sepututen, e sexien xil xa di mupol ni nggot hilbemim.
1PE 2:2 E xamim iemim ihei tengan muhur pispisien xil te reitinen ixoni ngan xa tuvava xil xa laling rohon ni xil iexil bei tengan lasus e anien xati ae. Nggo hisit sexien ak, vengan xa Hi miteh meulien e xamim ngamu, iemim ihei mak mu tengan muhur ti mu reitinen nan xa isak ni neketen namim imeul mei imatu kuhi.
1PE 2:3 Mupol ni imak vengan xa “mutekar pisi tuei e meulien namim xa Hi Suv bos kuhi mak.”
1PE 2:4 Amei visal Suv Iesu xa nggoni vatiei tei xa di meul. Moletin xil holu latele male ni latehit tenavos ti, e Hi tepusi tehit xi bos mak mu e tehosei mei tehe seteman te Nim Eo nan.
1PE 2:5 E xosali, Hi ien bei tengan vapol ni Nim Eo nan e meulien namim tengan Ninin nan ha ita en. Mak, ma mumaen meulien namim mini e mei muxoni pos xil te Nim Eo nan xa di meul. E Nim Eo ak xa be neketen nar, xamim ti mupol mi Hi en ixoni pris nan xil e ti musa sanien eo xil mini. Ve naha xa Iesu Kristo tepol ni ve xir, Hi besi xi ve sanien eo xil ak te neketen namim xa labe sexien hos namim xil.
1PE 2:6 Ngan ak nggoni naha xa Hi tehit lelen ni e Vanuvei Eo tehit, “Mupusi, inou naling pos tei e hal Serusalem, ngan xa bos mak mu pe metok xa natehosei tengan mei ihe seteman te Nim navan. Moletin xil vus xa laling nenesien nae en, neta tovuol vasak ni xil mei lave unoun ven.”
1PE 2:7 Mi xamim xa muke reitin en, mukila xa ngan xa nggoni seteman ak bos pupu. E mi ngan xil xa latake reitin ti en, sepinien xa di e Vanuvei Eo be reitin xa biteni bit, “Pos xa moletin te polien xil latesin ni, xi vari iaxa mei be seteman xati te nim xa mili sen pos xil vus teni.”
1PE 2:8 E Vanuvei Eo biteni mun bit, “Pos ak, moletin xil lisavut en. Reitin, xil lisavut e ha limot en vari tang.” Xil di lasavut en vengan xa latake reitin ti e sepinien na Hi e latalong xati ti. Sexien nae nggusil xat naha xa Hi tehosei xil tengan lipol ni.
1PE 2:9 E xamim, mube vanut moletin xil xa Hi tehosei. Xi be suv toto namim e xamim mube pris nan xil. Reitin, mube moletin xil te kantri eo na Hi, e xi tehosei xamim mei mube moletin nan xati xil tengan ti mupet rat hisen e ha ti muhit usili mi moletin sav xil. Reitin, tehosei xamim tengan muhit usil xi xa tekes rerat xamim ra maluxoluken te tesaen e teling xamim mudi e miehen hos nan.
1PE 2:10 Rin ak nggoni naha xa provet Hosea tehit usili tehit, “Tetiamu, mutnave moletin na Hi xil ti, e xosali, mube moletin nan xati xil. Tetiamu, mutnahur ti esaeen na Hi, e xosali, di munggur esaeen nan.”
1PE 2:11 Tuxoli xil e neketen, xamim mudi e ut etan ak nggoni ngan halesav xil vengan xa mube hortan xati te ut nesao. Mak, ma nadakes pupu ni xamim tengan munapol ni ti sexien tesa xil te ut etan xa vasak ni tenbemim tang valonge vahos ni. Munapol ni ti namak, vengan xa sexien xil ak di labae del meulien te neketen namim te ut nesao.
1PE 2:12 Melele xa mudi vituei del ngan xil xa latakil ti Hi, sexien namim ihos mak mu. Vengan xosxa imak, melele xa lasak pisi tengan laseputut usil hisemim lavit musa tang, xil mei lipus kil sexien hos namim xil. E sexien hos namim isak ni xil ti lipet rat his Hi e melele xa imei ilepis rin na moletin xil vus e Melengien te Lepisien.
1PE 2:13 Nggo hisit nenemien ak, musak ni his Suv Iesu ihe nesao pe met eilep xil te ut etan. Mak, ma muling nenemien namim xil ihe tan tengan mupol ihusil nenemien na ngan xil xa di lalaxat moletin xil: neta sav xos xi be suv toto tei,
1PE 2:14 mu be vat te kavmen xa di milaxat rute tei xa di milepis rin na moletin xil e di mikin pangasien mi ngan xil xa di lapol misa e di misa memesien mi ngan xil xa di lapol bos.
1PE 2:15 Mupol ni imak vengan xa Hi ien bei xa sexien hos namim isak ni ngan xil xa labe unu xil xa di lasep talang usil xir litit votei ve unounen nae.
1PE 2:16 E melele xa mudi pe he kavmen, munem xati xa Iesu tesak ni xamim mei mumeluv ngamu. E munanemi ti munahit mumeluv tengan mupol rilomun ni sexien tesa xil. E‑e, ihos mak mu xa mupol ni holesok xil vus ixoni ngan xa mube moletin te polien xil na Hi.
1PE 2:17 Mak iaxa mumerere mi moletin xil vus e mupisen eheien namim mi tuemim xil te neketen. Mumot mi Hi e mupet rat hisen. E mi suv toto te hal Rom, mupisen sexien te merereen mini.
1PE 2:18 Xamim slev xil, mupol ni nenemien namim ihe tan tengan mupol ihusil nenemien na masta namim xil e musa merereen ihe holu mi xil. Munapol ni ti mi ngan xil kestang xa di lapol ni bos mi xamim. E‑e, mupol ni mun mi ngan xil xa sexien nae nggeih.
1PE 2:19 Vengan xosxa muhur pangasien xa tamal ti itel sexien te merouen vengan xa di munggusil Hi, ma Hi iketeh ihos mi xamim ve sexien hos xil ak.
1PE 2:20 ?E xosxa lameas pangas xamim vengan xa mutepol ni neta tova tesa, naha iaxa tehos en? !Neta tovuol! E xosxa mutehur pangasien xil, neta sav xa mutepol tehos, ma Hi ihesi xi e iketeh ihos mi xamim ven.
1PE 2:21 Reitin mak, Hi tekes xamim tengan muhur longpangasien itel nenemien xa ihe tan, ixoni longpangasien xa Iesu Kristo mun tehuri ve xamim tetel nenemien xa tehe tan. Bos xa ti munem xat sexien nan xil e mupol ixoni.
1PE 2:22 Vanuvei Eo bit usil sexien nan bit, “Xi tapol ni ti tesaen, e tenaluvos ti moletin.”
1PE 2:23 Reitin, melele xa lateseputut teha xati, Iesu tenasa rilomun ni ti sepinien tesa mi xil. E melele xa tehur longpangasien texo hexil, tenaviteni ti mi xil xa isa xolesi mi xil. E‑e, xi teling rin nan tete he Hi e tenesi xa Hi ilepis rin nae ihusil suse xa momal.
1PE 2:24 Iesu Kristo, xi vari tehur sen pangasien te tesaen nar xil e tenben melele xa tete eivave. Maten nan tesak ni xir mei rameluv ra xeihen te tesaen tengan ravusil suse xa momal. E menuk xil xa latepol ni teti e tenben, latesak ni tenbexir mei temase ra mesien nar xil.
1PE 2:25 Tetiamu, xamim mutexoni sipsip xil xa latele ras suse nae e latekesae. E xosali, xamim mei muhusil Iesu, ngan xa di milaxat kuh sipsip xil e ngan xa di miketeh xol meulien namim.
1PE 3:1 Itel nenemien te merereen nen ak, momal tengan xamim, atou xil, muling nenemien namim ihe tan e mupol ihusil nenemien na tiramue namim xil. Mak iaxa, xosxa tiramue tova take reitin ti e sepinien na Hi, ma sexien hos na atou nan kestang ilihi mei ike reitin en, e naxo sepinien nan ti kestang.
1PE 3:2 Vengan melele xa lipusi xa meulien namim momal e mupisen merereen mi xil, xil linem usili.
1PE 3:3 Xamim munanem ti nahe holu usili xa itep iaxa mukila mupilas kuhi ni tenbemim vaxoni sexien xa di mumesies ni hilimim, mu musing ni eising xil xa bos, mu mupe sen, mu mudel ring.
1PE 3:4 E ihos mak mu xa mupilas ni tinemim itel neta xil xa iti vehakut ixoni sexien te hosien e te merouen. Hisit sexien xil ak bos mak mu pe met Hi.
1PE 3:5 Tetiamu, atou xil xa latehe eo e lateling nenesien nae teti Hi, xil latepilas ni meulien nae tetel hisit sexien xa lateling nenemien nae tehe tan tengan lihusil nenemien na tiramue nae xil.
1PE 3:6 Serah tepol ni temak. Xi telong xat Ebraham e tekesi ni suv nan. E xosali, xamim mube natnahin xil e melele xa mupol ni neta xa bos e munamaen ti ulikanen xil usil naha xa ixul xamim tengan napurun neketen namim.
1PE 3:7 Nggo hisit sexien te merereen nen ak, xamim tiramue xil muti vituei e hosien itel xat atou namim xil. Mupisen merereen mi xil vengan xa mukila xa tenbexil taxeih ti vaxoni tenbemim. Xil mun lihur meulien sal xa Hi di misa ni. Reitin, muti vituei e hosien itel atou namim xil, ma neta ti nasikoe xol sisen namim.
1PE 3:8 E rin te sexien te merereen, ngan ak be nenemien kor navan usili. Xamim vus ti mumei e nenemien tei takes e muti vituei e hosien e merouen. Eheien namim iti mi xamim, iemim isae e mosav xil, e nenemien namim ihe etan.
1PE 3:9 Xosxa moletin tei pol ni neta ngan xa misa mi xamim, munasa xoles sexien tesa ti mini. E xosxa moletin tei di miseputut ni xamim, xamim munasa xoles sepututen ti mini. E‑e. Ihos mak mu tengan xamim mupol ni ihos mi xil, vengan xa Hi mikes xamim tengan mei mupol ihos mi moletin sav xil. E xosxa imak, ma Hi ipol ni ihos mi xamim sung ixoni ngan xa tehit xati mi ngan xil xa labe nan.
1PE 3:10 Ngan ak nggoni naha xa Vanuvei Eo biteni bit, “Ngan xil xa iexil bei meulien e iexil bei tengan lipus hosien e melengien nae xil, xil lixuxou kuhi tengan linasepin ti nasa e linaluvos mosav xil ti.
1PE 3:11 Xil lihiles ra holesok xil xa misa e ti lipol ni neta xil xa bos. Xil lipol ixeih tengan lipus tomat e meulien nae.
1PE 3:12 Vengan xa met Hi Suv di e moletin xil xa meulien nae momal, e di misa vurangen tengan vateong ni sisen nae xil. E ngan xil xa lapol misa, Hi di pol nggeih ba xat xil.”
1PE 3:13 ?Visi mikila vapurun xamim melele xa di musak tengan mupol ni neta ngan xa bos vatel sien?
1PE 3:14 E xosxa muhur longpangasien vengan xa di mupol ni neta xa momal, Hi ituxol xat xamim ven. Mak, ma “ulimim nakan ti e munanexo ti ve naha xa moletin sav xil ulixil di mikan ni.”
1PE 3:15 E‑e. E meulien namim, mupet rat Iesu Kristo e mumerere ni ixoni Suv namim. E melengien xil vus ti muvue xat xamim tengan ti muhit kes ni sepinien tei mi moletin xil vus xa lasis xamim tengan ti musep usil nenesien xa mungguri.
1PE 3:16 E melele xa ti musepin itel xil, ti mupol ni ixo sexien te merouen e merereen. Melele xa munem usil sexien namim xil, nenemien namim xil imese. Imak, ma moletin xil xa di laseputut mi xamim ve sexien hos xil xa di mupol ni vengan xa munggusil Iesu, xil mei lihe unoun.
1PE 3:17 Bos pupu vahit muvur longpangasien ve neta xa bos xa di mupol ni, xosxa ngan ak di nggusil nenemien na Hi. Reitin, ngan ak ihos pupu ili ngan xa vahit muvur longpangasien ve neta ngan xa tesa xa di mupol ni.
1PE 3:18 Xamim mupol ni imak vengan xa Iesu Kristo temat tehinat tesaen nar xil. Reitin, xi temat vatei takes, e maten nan pipin tengan vahinat xir te melengien xil vus. Xi xa momal kuhi mak temat tehinat xir xa ratamal ti tengan ikila itiamu ni xamim mumei visal Hi. Neta sav xa temat e latetihin tiei nan, Hi tesak ni temeul rilomun del xat ninin nan.
1PE 3:19 Texo ninin nan, Iesu teha tehithiten sepinien na Hi mi ninin na ngan xil xa Hi teso xil e nim te xeih na ninin tesa xil,
1PE 3:20 vengan xa tetiamu nousav, xil latnalong xat ti sepinien na Hi e melele xa Noah di teti tuturil nan. Hi, texo nenemien tehos nan, tetatil xil tengan laviles ra tesaen nae xil teha vuma … e xil latnaviles ti. Tesak ni, Hi teteh meulien e rut moletin xil tang, tol e he sav tang (8), xa latehe tuturil e latesal e oei xa mahulong xiak iaxa latemeul. E ngan tesav xil vus latelel vari.
1PE 3:21 Neta xa Hi tepol ni xiak tehe vole tei usil sexien te baptaes xa di pisen ni xa Hi teteh meulien e xamim texo maten e mea rilomunen na Iesu Kristo. E taxeak, melele xa labaptaes ni xamim, tave ti tengan lakas moten muis vahe reling tenbemim. E‑e, labaptaes ni xamim tengan vapisen ni xa mupol ni hitxatien del Hi mubit musoh e sexien xil xa lamese pe meten. E sexien ak di pisen ni mun xa munggur meulien hu xa Hi tehit xati mi xamim texo Iesu Kristo xa temea rilomun ra maten.
1PE 3:22 Meulien hu nggo Iesu Kristo xa tehe ut nesao ngamu, e, taxeak, di dotan de von merereen xa de ri matu na Hi xa latesak ni masxaxa xil vus del ninin sav xil xa xeihen di e xil ladi pe hen.
1PE 4:1 Melele xa di mubisu ni longpangasien ve neketen namim, ti muhur hisit nenemien xa Iesu tehuri melele xa telong pangas xi e tenben. Muhisu ni imak vengan xa melele xa di mulong pangas xamim e tenbemim ve neketen namim, di mupisen ni xa mutahusil ti mun suse te tesaen.
1PE 4:2 Misak ni, e melengien xil vus xa di mumeul mudi, munahusil ti eheien tesa xil te ut etan. E, muhusil sexien hos xil xa Hi kestang ien bei tengan xamim mupol ni.
1PE 4:3 Tetiamu, mutehas purun melengien namim xil holu texo hisit sexien xil na ngan xil xa latakil ti Hi. Mutepol ni hisit sexien tesa xil vus e mutehusil eheien namim vehakut, mutemun tova tang e mutepat vituei tetel malohos e atou xil xa mutnateli ti tenatel xil. Reitin, tetiamu mutepol ni sexien te hoeasoen holu e mutemot mi nanao xil xa latepuru tang.
1PE 4:4 E xosali, ngan xil xa latakil ti Hi di latemanin xa mutavituei ti mun vatel xil tengan mumos e hisit sexien te hoeasoen xa xil di lapol ni. Misak ni, xil di laseputut ni hisemim.
1PE 4:5 E ve sexien nae, xil mei lisoh e lisep usil rin nae pe met Hi xa ilepis rin na moletin xil vus, ngan xil xa lamat itel ngan xil xa lameul.
1PE 4:6 Ve rin ak, Hi tepol ni suse tengan ngan xil mun xa lalel ngamu lakila lalong longeongen hos usil Mesaea nan. Misak ni, tave ti neta xa latehur pangasien te maten e tenbexil nggoni ngan xa moletin xil vus langguri, e ninixil imeul vehakut ixoni ngan xa Hi di meul vehakut.
1PE 4:7 Hoxalite te holesok xil vus te ut etan di bemei sangas. Misak ni, muxuxou kuhi tengan nenemien namim e sexien namim xil imal vehakut tengan neta ti nasikoe xol sisen namim xil.
1PE 4:8 E iemim nabong ni ti tengan iemim ihei xamim mun tang, ve sexien te eheien di misak ni xamim di muketeh bos ni moletin sav xil, neta sav xosxa di lapol misa mi xamim.
1PE 4:9 Muhur pilei mosav xil e tim samim xil e munaseputut ti ven.
1PE 4:10 Ve eheien hos na Hi, xi di misa kekes ni sanien hos savsav xil mi xamim. Misak ni, nggoni ngan xa mube moletin hos nan xil te polien, mupol itel sanien namim xil ixo suse xa momal teni, e mututou ni mosav xil itela.
1PE 4:11 Reitin, moletin xa nggur sanien te sepinien, ihithiten sepinien xa Hi vari isa ni mini. E moletin xa nggur sanien te tutouen, xi itutou ni mosav xil itel xeihen xa Hi di misa ni mini. Ma, ixo Iesu Kristo, holesok xil vus xa di mupol ni ipet rat his Hi ihe nesao xa minehinen te xeihen nan iti en vehakut xa vehakut tang. Reitin.
1PE 4:12 Tuxoli xil e neketen, munatemanin ni ti longpangasien te xeih xil xa di mungguri tengan vasak pis reitinen te neketen namim. Munanemi ti munahit holesok xil ak linamei ti e xamim.
1PE 4:13 E‑e. Xosali, bos tengan mupolu ni sien vengan xa mudi e suse te longpangasien xa Iesu vari teta en. E, e hoxalit suse ak, melele xa Iesu ipisen minehinen te xeihen nan, xamim mei mupolu kuhi ni sien.
1PE 4:14 Xosxa lasepin misa ba xat xamim vengan xa di munggusil xat Iesu Kristo, munem xati xa tuxolxatien na Hi di mi xamim vengan xa Ninin na Hi xa be eilep mak mu di meul e xamim.
1PE 4:15 Reitin xa ti muhisu ni longpangasien xil, e isa xosxa tei e xamim ihisu ni longpangasien vengan xa tehas vin moletin sav, mu tekan ni neta, mu tepol ni neta tei xa tesa, mu di mitup ngon e rin na mosav xil. Ve sexien xil ak, momal tengan ihur longpangasien ven.
1PE 4:16 E xosxa muhur longpangasien vengan xa mube Kristin xil, munave unoun ti ven. E mumes Hi vengan xa moletin xil di lapus kila xa di munggusil Iesu Kristo.
1PE 4:17 Nabiteni mak vengan xa Melengien te Lepisien di bemei xiak xa Hi ilepis rin na moletin nan xil mu. ?E xosxa xir di rapus longpangasien e meulien nar, ma itep sung mi ngan xil xa latalong xat ti reitinen te longeongen hos xa Hi tesa ni? !Mi xil isa pilei mak mu!
1PE 4:18 Nggoni ngan xa Vanuvei Eo biteni bit, “?Xosxa nggeih tengan ngan xil xa sexien nae momal lavur meulien sal, ma naha vari ti imei mi ngan xil xa meulien nae tamal ti e di lapol misa?”
1PE 4:19 Ve rin ak, xosxa di munggur longpangasien ve neketen namim nggusil nenemien na Hi, bos xa mutit ni ngan taxa ti ihos e muling meulien namim iti pe hen. Mupol ni imak vengan xa xi tepol ni xamim e vehakut xi di pol sen naha xa di bit xati.
1PE 5:1 Ieok bei tengan nisel xat xamim xa mube elda xil vengan xa inou mun nabe elda tei. E pe metok, inou natepus longpangasien xil xa Iesu tehuri. E melele xa ipisen minehinen te xeihen nan mi moletin xil, inou mun nisoh vituei itela.
1PE 5:2 Nasel xat xamim tengan mulaxat kuh moletin xil xa Hi miling xil ladi pe hemim nggoni ngan taxa mube moletin xil xa di lalaxat kuh sipsip xil. Munapol ni ti naxoni ngan xa mosav xil di langgeih xat xamim tengan mupol ni, mu tengan muvur mani vaxo en. E mupol ni itel sien e itel nenemien xa ihos ixoni ngan xa Hi ien bei tengan mupol ni.
1PE 5:3 Reitin xa Hi teling xamim tengan ti mulaxat moletin nan xil, e munapol ni ti natel sexien te xeihen mu natel nenemien xa be nesao. E bos mak mu xa mupol ni sexien hos xil xa moletin xil likila lipol ihusili.
1PE 5:4 Reitin, Vat na ngan xil xa di lalaxat moletin nan xil mei istal. E melele xa imei, xi isa merereen e his tei xa eilep mi xamim xa ixoni vatluvoluv te lelaxatien xa minehinen teni iti vehakut.
1PE 5:5 E xamim xa mube horam maxoe xil, bos xa mulong xat elda xil te sias. E melele xa mudi vituei, xamim vus mupol ni nenemien namim ihe tan vengan xa Vanuvei Eo di biteni bit, “Hi di pol ni nggeih ba xat rin na ngan xil xa labe koai, e di pisen eheien hos nan mi ngan xil xa di lapol ni nenemien nae be tan.”
1PE 5:6 Ma, mupol ni nenemien namim ihe tan e muhusil xat nenemien na Hi te xeihen xa mudi pe hen. E xi ipet rat hisemim e melengien hos tei xa xi teling xati ngamu teta.
1PE 5:7 Reitin, del nenemien xa be tan musa sen nenexoen namim xil vus iha mi Hi, vengan xa eheien nan di e xamim e di milaxat kuh xamim.
1PE 5:8 Muxuxou kuhi e muketeh xol meulien namim vehakut, vengan xa Temat xa be elu namim di mikakao xuxus xorelis xamim e di milang ni suse tengan vapurun xamim vaxo en. Reitin, xi nggoni laeon tei xa mae nggati, xa di milang ves moletin tengan vatal papasi e vaa ni.
1PE 5:9 Ma, musoh ixeih e neketen namim e musikoe xole tengan namei ti sangas visal xamim. Musoh ixeih imak vengan xa mukila xa tuemim sav xil mun te neketen xa ladi e rute xil vus e ut etan di langgur hisit longpangasien xil taxa xamim di mungguri.
1PE 5:10 E melele xa mulong pangas xamim e tenbemim vuteili, Hi te eheien hos xil vus iling pilei xamim e itutou ni xamim. Xi isak ni neketen namim mei ixeih mu e isak ni nenesien namim naxelial ti mun. Hi xa tekes xamim tengan mei muvisti vatel Iesu Kristo xa minehinen te xeihen nan iti vehakut, xi ipol ni holesok xil ak ve xamim.
1PE 5:11 !Xeihen te lelaxatien na Hi iti vehakut xa vehakut tang! Reitin.
1PE 5:12 Inou di nadis uvei ak xa tamure tang mi xamim del tutouen na Saelas xa be tuxoli hos tei xa di nggusil xat Hi. E uvei ak, ieok bei tengan nasel xat xamim e namiteni xa sepinien xil ak be reitin usil naha xa Hi di pol ni e rin nar ve eheien hos nan. Ma mupol ihusili.
1PE 5:13 Moletin xil te sias xa xiak te hal ‘Babilon,’ xa Hi tehosei xil latehe nan, xil di labit ‘bos makoe’ bat mi xamim xa xamim mun mube nan. Mak mun, xa nggoni natuxoli e neketen, di misa ‘bos makoe’ nan bat mi xamim.
1PE 5:14 Musa hemim metu mi xamim itel eheien na Hi. Nasis xa tomat na Hi iti mi xamim vus xa di mubisti del Iesu Kristo.
2PE 1:1 Inou nabe Saemon Pita, moletin te polien na Iesu Kristo e eloheoh tei nan. Di nadis uvei ak bat mi xamim xa mutehur neketen hos xa bos pupu nggoni ngan xa xamem mangguri. Iesu Kristo tesa neketen ak mi xamim texo holesok xil xa xi tepol ni xa temal tevi. Xi iaxa be Hi nar e di miteh meulien e xir.
2PE 1:2 Nasis tengan eheien hos e tomat na Hi mei ipolu kuhi e meulien namim ixo naha xa mukila usil Hi e Iesu, Suv nar.
2PE 1:3 Nggo xeihen na Hi, xi tesa holesok xil vus xa ti rihuri tengan riti e meulien xa xi ien bei e rihusil suse xa momal. Di misa ni mi xir melele xa rakil kuh xi, ngan xa tekes xir ve hosien e minehinen te xeihen nan.
2PE 1:4 E nggo hosien e minehinen te xeihen nan, Hi di misa hitxatien tellep xil xa bos pupu mi xir. Di misa ni mi xir tengan rikila rilesae ra sexien tesa xil te ut etan xa di purun moletin xil, e ripol ni sexien xil xa momal kuhi ixoni ngan xa Hi mun momal tevi.
2PE 1:5 Misak ni, vengan xa Hi tepol ni holesok xil ak, xamim musak ixeih tengan musuv xat neketen namim itel sexien hos xil. E musuv xat sexien hos namim itel kilakilen te reitinen na Hi.
2PE 1:6 E musuv xat kilakilen ak itel nenemien xa muxuxou kuhi ve sexien namim xil. E musuv xat nenemien ak itel nenemien xa tit mupol ixeih ha vuma … ituxoh hoxalit meulien namim. E musuv xat nenemien ak itel sexien xil xa imal ixoni sexien xil na Hi.
2PE 1:7 E musuv xat sexien xa momal ak itel vitueien hos. E musuv xat vitueien hos ak itel sexien te eheien.
2PE 1:8 E xosxa sexien xil ak ladi e meulien namim e di lamatu kuhi e xamim, ma kilakilen namim e Iesu Kristo, Suv nar, mei ihe mahulong mak mu. E ipisen ni xa kakaoen namim di nggusil neketen namim e meulien namim ihur huite ihe holu.
2PE 1:9 E xosxa moletin tei tapol ni ti sexien hos xil ak, ngan ak di pisen ni xa nenemien nan be tamure tang, misakras vanem vaha mu, e di ien bovorong ni xa Hi tekas moten ni tuei ra tesaen xa tepol ni.
2PE 1:10 Misak ni, tuxoli xil e neketen, musak pisi ixeih tengan mupol ni sexien xil ak tengan ipisen ni ihe reitin xa Hi tehosei xamim e tekes xamim mei mube nan. Xosxa kakaoen namim ihusil reitinen ak, ma musakras musavut e neketen namim.
2PE 1:11 Vengan, nggo rin ak, Hi di pol ni suse mei memese tevi tengan ihur pilei xamim mumei e ut xa Iesu Kristo, Suv nar xa teteh meulien e xir, be suv toto en vehakut xa vehakut tang.
2PE 1:12 Misak ni, neta sav xa xamim mukil holesok xil ak ngamu e di musoh nggeih e reitinen xa mungguri, nanemi nabit bos xa nitit ni ngan taxa ti nihithiteni mi xamim tengan iemim nabong ni ti.
2PE 1:13 Reitin, e melele xil vus xa nimeul nita, nanemi nabit momal tengan tit nihithiten holesok xil ak mi xamim vehakut.
2PE 1:14 Vengan xa nakila xa nave nousav ti, nimat ixoni ngan xa Iesu Kristo, Suv nar, tehit lelen ni minou ngamu.
2PE 1:15 Misak ni, di nadis uvei ak bat mi xamim tengan nipol ni holesok xil xa nakila nipol ni tengan vatutou ni neketen namim. Imak, ma melele xa nimat, xamim mukila munem rilomun ni rin xil ak vehakut.
2PE 1:16 Di nadeli rilomun ni nenemien namim tengan mukila xa sepinien navan be reitin. Vengan melele xa xamem eloheoh xil na Iesu Kristo di masepin mi xamim usil xeihen e mei rilomunen na Iesu Kristo, Suv nar, matatumul ti usil tumulen xil xa moletin tei tang tepol ni tengan valihi nenemien na moletin sav xil vaxo en. E‑e, xamim matepus minehinen te xeihen nan ni metemem xati.
2PE 1:17 Reitin, xametel mateti tetel Iesu e vathu na Hi e melele xa Hi Tata tesa merereen e minehinen te xeihen mini. Xametel matelonge melele xa Hi te Xeihen tesep usili tehit, “Ngan ak be Natuxoli reitin xa eheien navan di en. Inou nabesi nou pupu ven.” Reitin mak, xametel vari mattelong rae nen ak xa texo ut nesao.
2PE 1:19 Mak iaxa, holesok xil vus xa xametel mattepusi e mattelonge di misak ni xir rakil kuhi xa sepinien xa provet xil tetiamu latehit lelen ni usil Mesaea be reitin tevi. Bos mak mu xa muhur kuh sepinien nae xil e ti mulong xati, vengan xa sepinien nae di mileluv xol holesok xil nggoni laet xa di mileluv kuhi e ut te maluxoluk. Mak, ma bos mak mu xa mupol itel laet te sepinien ak ituxol melengien hos xa Iesu imei rilomun en xa isak ni nenemien namim mei ileluv kuhi. Reitin, xi imei ixoni Melan, hitu te makoe xa di pisen ni xa ut da milan.
2PE 1:20 E ngan xa eilep mak mu tengan mukila xiak: sepinien xil vus xa Vanuvei Eo di bit lelen ni tenastal ti tenaxo nenemien na provet xil kestang.
2PE 1:21 Vengan xa hisit sepinien xa mak taxo moletin xil ti kestang. E be Hi iaxa di misepin nggo vulonge moletin xil e melele xa Ninin Eo di mise xat xil.
2PE 2:1 Tetiamu, provet te luvosen xil latestal e hilaep te mol‑Isrel xil. E, usil hisit sexien tak, titsa te luvosen xil ti listal e hilaep te xamim. Xil lileh xuxus ni pispisien te luvosen xil xa ipurun vuol ni neketen na ngan xil vus xa ti lihusili. E ngan xa isa mak mu iaxa xil likavitou ni Suv Iesu xa texal rat xil ra pangasien ve tesaen nae xil. Isak ni, xil ti lilihi pangasien imei itemanon mak mu mi xil mun tang xa lihuri e melele xa ha lisoh pe met Hi.
2PE 2:2 Moletin holu lihusil suse te sexien tesa na titsa te luvosen xil ak. E ve tesaen xil xa di lapol ni, moletin sav xil lisepin isa iha xat Suse te Reitinen xa di ranggusili.
2PE 2:3 Titsa te luvosen xil ak labe hokan e mei lipurun xamim itel tumulen xil xa di lasa ni tang tengan lakila lalah rat mani namim xil vaxo en. Nousav ngamu, Hi tevue xat xi tengan valepis rin na moletin xil ak. Reitin, xi xa ti ilepis rin na moletin xil ak tapat ti. E isa pangasien mi xil e ihu len vuol ni xil.
2PE 2:4 Hi isa pangasien mi titsa xil ak ixoni ngan xa tepol ni tetiamu. Rakila vengan xa, tetiamu, Hi tenastokovein masxaxa xil ti tengan litit ni ngan xa ti lipol ni tesaen. E Hi tesa pangasien mi xil ven. Reitin, tesil rerat xil latehe Vangavul te Upang xa misakras vamat e tevar xat xil ni sen te xeih e maluxoluken tengan litatil Melengien te Lepisien.
2PE 2:5 E, tehusil sexien tak, e melengien xil na Noah, Hi tenastokovein moletin xil ti tengan latit ni ngan xa ti lapol ni tesaen nae xil, e xi tesa pangasien mi xil. Reitin, xi tesa oei tei xa mahulong teleh mei tekutaxol ut etan tengan vahu len moletin tesa xil ak. Noah tesa sepinien xa tepisen suse te momalen mi moletin xil, e latesin ni. Tesak ni, teteh meulien e Noah kestang tetel ngenen xil xa latehe lu e he sav (7).
2PE 2:6 E melengien xil na Lot, Hi tesa pangasien mi moletin xil xa lateti e taon xalu te hal Sodom xal Komorah. Reitin, tesa upang xa mei tea len holesok xil vus xa teti e xalu teha vuma … taon xalu ak mei lutehe meas tang. Hi tepol ni temak tengan moletin sav xil lipus kila xa ngan ak be naha xa mei istal mi ngan xil xa di lapol misa.
2PE 2:7 E Hi teteh meulien e Lot vengan xa sexien nan xil temal pe meten e xi mun telonge tesa ve sexien tesa na moletin xil xa di latesin rae hos xil.
2PE 2:8 Reitin mak, Lot tetat visal xil, ma melengien xil vus tepus sexien nae xil xa tekavui e telong sepinien tesa nae xil. E vengan xa kakaoen na Lot temal, sexien nae xil tesak ni tinen tepangas ven teha vuma … sangas vatin mei vatalang ni.
2PE 2:9 Misak ni, di rapus kila xa midep iaxa Hi mikila vateh meulien e ngan xil xa lamal ra melele te xeih xil xa di labisu ni. Rakila mun xa Hi di milepis rin na ngan xil xa di lapol misa e di miso viton pangasien xa xil ti lihuri e Melengien te Lepisien.
2PE 2:10 Reitin, Hi ilepis rin na moletin xil vus xa di lapol misa, e ipol ni mak mu mi ngan xil xa di langgusil eheien xil te tenbexil tang xa tamal ti, e di lasin rae na vat nae xil. Titsa te luvosen xil ak, vatixil nggeih e ulixil takan ti tengan laseputut ni ngan xil xa labe eilep mak mu lali xil e ut etan e e ut nesao mun.
2PE 2:11 Vengan rapusi xa, tave ti neta xa masxaxa xil latellep e langgur xeihen lali titsa te luvosen xil ak, masxaxa xil latanemi ti lavit xil lapin tengan laseputut ni neta ngan. Reitin, pe met Hi, latasa ti sepinien tova vaha xat masxaxa sav xil vaxoni ngan xa titsa te luvosen xil ak di lapol ni.
2PE 2:12 E titsa xil ak di laseputut xat ngan xil xa latakil ti. E nggoni vongoro xil te ut etan xa ladi tengan mosav xil lital xat xil e lihas vin xil, kilakilen na titsa xil ak tovuol e di langgusil naha xa tenbexil tang di ien bei.
2PE 2:13 Reitin, Hi isa xoles longpangasien mi xil xa latesa ni mi mosav xil. Titsa te luvosen xil ak labesi xil tang tengan ti lapol ni sexien te hoeasoen xil e melengien tang. E melele xa titsa xil ak di langganien vituei del xamim e anien eo xil, langgoni tan xa di purun eising tei xa mieh. Di lapurun vitueien namim vengan xa di lapol misa tang, e unounen tovuol e xil vari.
2PE 2:14 Vehakut, mae di nggat xil ve tesaen e iexil bei mak mu tengan lasak pisi tengan ha lapol vasa vatel atou xil vus xa di labisu mi xil. Di ladel ngan xil xa neketen nae taxeih ti e suse te tesaen. Labe ho mani e latepispisi kuhi mi xil mun tang ni suse xil xa likila lihur mani na mosav xil ixo en. Halesil de meulien nae e lipus kil ekaten na Hi sung.
2PE 2:15 Xil latehe reling suse xa momal e latele ras suse nae. Dit langgusil suse na provet Balam, nat Beor, xa tehesi xi tengan vahur mani vaxo sexien tesa xil xa di tepol ni.
2PE 2:16 E ve sexien tesa ak, Hi tesel xati texo vulonge dongki san. Reitin, Hi tesak ni vongoro votei xiak, xa takil ti sepinien, mei tesepin ni rae moletin tengan vasikoe xol provet ak e napol ni ti mun sexien te talangen nan.
2PE 2:17 Titsa te luvosen xil ak di lasepin votei tang, e lasakras lapol ni naha xa di labiteni. Langgoni vangoei xil xa lames. Langgoni momah votei xil xa votiang di bui, e latasak ni ti us vamus. Hi teling xat vonexil tengan liha liti e ut xa imaluxoluk xa imaluxoluk pupu.
2PE 2:18 Di lasep koai holu, e sepinien nae be neta sav tang. E di laluvos moletin xil labit bos tengan lipol ni naha xa tenbexil tang di ien bei. E nggo sexien ak, di lalihi ngan xil xa neketen nae be neta hu tengan limot rilomun e sexien tesa xil ixoni moletin xil xa sexien nae xil mikavui. E be hisit sexien tesa xil ak iaxa latemeluv ra ni tave nousav ti.
2PE 2:19 Titsa te luvosen xil ak labit xati xa lisak ni moletin xil mei limeluv tevi, e xil vari labe slev xil te sexien tesa xil xa di bar xat xil e lasakras lameluv ra xil. Reitin, xil labe slev te sexien tesa nae xil xa di purun xil. Vengan moletin be slev te holesok xil xa be eilep e meulien nan.
2PE 2:20 ?E midep ni ngan xil xa lakil Iesu Kristo, Suv nar, ngamu, xa tesak ni xil latemeluv ra ao te sexien tesa xil te ut etan, e di, lamaen sexien tesa xil ak tengan mei vavar xat rilomun ni xil? Moletin xil ak likameti xa meulien nae mei isa mak mu ili ngan xa lateti en tetiamu.
2PE 2:21 Vengan xa pangasien xa ngan xil ak lihuri isa pilei sung, vengan xa latekavitou ni rae eo xil na Hi xa xamem eloheoh xil matesa ni mi xil. Xos vahos mak mu vahit linakil ti suse te momalen ak.
2PE 2:22 Naha xa di lapol ni pisen ni xa sepinien te metisouen xalu ak lube reitin xa lubit, “Kuli tei dilomun ba ngga luluhen nan,” e “Vueili xa latekas moten ni dilomun ba pat e mame man.”
2PE 3:1 Ngan ak be valu nen xa nadis uvei tei bat mi xamim xa eheien navan di e xamim. E uvei xalu vus natesak pisi tengan namithiten reitinen mi xamim xa mukila ngamu tengan munem rilomun ni holesok xil xa bos e momal.
2PE 3:2 Ieok bei tengan munem xat sepinien xil xa provet eo xil tetiamu latehiteni, e munem xat rae xil na Suv Iesu xa teteh meulien e xamim, xa xamem, eloheoh namim xil, matesa ni mi xamim.
2PE 3:3 Neta tei xa eilep mak mu tengan mukil kuhi xiak: e Melengien Kor xil, moletin xil mei listal xa ti liseputut ni holesok xil xa bos e lihusil sexien tesa xil xa tenbexil tang iexil ihei.
2PE 3:4 Xil lihit, “?Midep? ?Be reitin xa xi tehit xati xa imei rilomun? ?Xi da xave? Avu nar xil tetiamu latemat ngamu, e neta tovuol vahiles. Holesok xil vus dit mak tang e melele xa Hi tepeas ni ut etan mei duxoh xosali ak.”
2PE 3:5 Neta sav xa xil lakil reitinen xa Melengien te Lepisien imei, labit linakil ti. Vengan xa tetiamu, Hi tepeas ni ut nesao e ut etan texo sepinien nan. Reitin, texo sepinien nan, xi tepol ni oei mei tehe tan e tesak ni tan ak testal texo oei.
2PE 3:6 E del xat oei ak mun tang, Hi tehu len holesok xil vus xa latemeul lateti e ut etan e melele xa tesak ni oei ak temei tekutaxol ut xil vus.
2PE 3:7 E xosali, nggo sepinien nen mun tak, Hi di miling kuh ut nesao e ut etan tengan laliti ituxoh melele xa teling xati tengan imaen upang mei ia len xalu vus. Reitin, xi di miserev xalu ve Melengien te Lepisien xa ikin maten mi moletin tesa xil vus.
2PE 3:8 Ma xamim xa eheien navan de xamim, nasel xat xamim tengan iemim nabong ni netak ti. Pe met Hi Suv, huram taosen tei (1000) nggoni melengien tei tang. Reitin, xalu lupin tang nggusil ketehen nan.
2PE 3:9 Rut moletin xil lanemi labit Hi di miraru tengan vasak ni hitxatien nan usil mei rilomunen na Iesu vastal, e tave reitin ti. Nenemien nan teviei e rin namim e di misa mesal mi xamim tengan mukila muhiles ra tesaen namim xil, vengan xa ien ti tavei tengan moletin ti vakesae. Ien bei mak mu tengan moletin xil vus lihiles ra tesaen nae xil e mei lihe visali.
2PE 3:10 E melengien xa Suv Iesu imei istal rilomun mi xamim ixoni meien na moletin te kanen tei xa moletin xil litemanin ni. E melele nen ak, ut nesao ikesae itel tangalen tei xa mahulong; upang xa eilep ia lelen eai, aveti e hitu xil; e ut etan itel holesok xil ngasen xa ladi en ihe tovuol mun.
2PE 3:11 ?Ma, vengan xa Hi ihu lelen holesok xil vus ixo suse ak, xamim mei muhe hisit moletin eah vari? Meulien namim ihe eo e kakaoen namim ihusil naha xa Hi ien bei.
2PE 3:12 E mupol ni imak e melele xa di mudatil melengien xa Hi tehit xati xa Iesu imei rilomun en e mupol ni imei itemanon. E melengien nen ak, upang ia len tilang hat, e saluh teni ia len eai, aveti e hitu xil e holesok xil xa ladi e xil lixururi e likesae vari.
2PE 3:13 E neta sav xa holesok xil mei istal, xir di radatil naha xa Hi tehit xati mi xir. Radatil melele xa ut nesao e ut etan mei lalihe neta hu. E ngan xil kestang xa lamal pe met Hi likila liti en.
2PE 3:14 Xamim xa eheien navan di e xamim, vengan xa di mudatil melele nen ak, musak ixeih tengan Hi mei ikameti xa mudi e tomat nan, e di mupol ni kakaoen namim momal e memese tevi pe meten.
2PE 3:15 Mukila xa nenemien na Hi Suv nar teviei e di misa mesal mi moletin xil tengan iteh meulien e xil. E Pol, tua nar e neketen xa eheien nar di en, xi mun di tetis sepinien nen tak mi xamim tehusil kilakilen xa Hi di misa ni mini.
2PE 3:16 Reitin, e uvei nan xil vus, Pol di midis usil nenemien ak. Rut sepinien xil xa ladi e uvei nan xil nggeih tengan moletin xil lanem kila. E ngan xil xa iexil ti tavei tengan lakil ti e lataro kat ti e neketen nae, xil labilhiles sepinien nan xil mei be luvosen tang nggoni hisit sexien xa di labilhiles sepinien sav xil xa di e Vanuvei Eo. E melele xa lapol ni mak, di lalihi pangasien bemei e xil mun tang.
2PE 3:17 E xamim xa mube navan xil li, vengan xa mukil holesok xil xa di nabiteni xiak, mungguxou kuhi tengan moletin tesa xil linatel xamim ti ni pispisien xil xa tamal ti e linasak ni xamim ti munamot e neketen namim ra rute xa bos xa mudi en taxeak.
2PE 3:18 E bos mak mu xa mutit ni ngan taxa kilakilen namim usil Suv Iesu Kristo xa di miteh meulien e xamim e eheien hos nan ti meul mei ihe nesao mu. !Risa memesien mini xa minehinen te xeihen di en xosali e vehakut tang! Reitin.
1JO 1:1 Inou, Sion, nadis uvei ak bat mi xamim usil xi xa be ‘Vatit Sepinien te Meulien,’ ngan xa teta tetiamu ni holesok xil vus. Xi temei tehe moletin xa xamem matepusi. Reitin, tehe xi vari xa mateteong ni texo vurangemem, matepusi ni metemem, e matetuxoli ni hemem.
1JO 1:2 Tetiamu, Vatit Sepinien te Meulien ak temeul vehakut e tete visal Hi Tata. E tetutou ni, xi mei testal mi xamem. Xi vari iaxa xamem matepusi, ma taxeak di mabithiteni mi xamim.
1JO 1:3 Naha xa matepusi e mateteong ni, di mabit mesen ni mi xamim tengan mukila muhisti itel xamem xa di mabisti del Hi Tata e Natneli xa be Iesu Kristo.
1JO 1:4 E melele xa muke reitin e naha xa di madis usili, xir vus rimaal pupu.
1JO 1:5 Sepinien xa mateteong ni texo Nat Hi, xamem di mabithiteni mun mi xamim. E xi tehiteni mi xir xa Hi memese tevi, tesaen tovuol en. Xi nggoni miehen xa maluxoluken tovuol en.
1JO 1:6 Xosxa rabiteni rabit rabisti dela e radi tamu e maluxoluken te tesaen, ma di raluvos e sepinien nar e kakaoen te meulien nar tahusil reitinen ti.
1JO 1:7 E xosxa di rakakao e miehen nggoni ngan xa Hi de miehen, e sexien nar memese tevi, ma xir, Kristin xil, rikila rihisti itel xir mun tang. E melele xa di rakakao e miehen, re Iesu, Nat Hi, di mikas moten xir ra tesaen xil vus tengan mei ramese tevi.
1JO 1:8 E xosxa di rabiteni rabit tesaen nar tovuol, ma dit raluvos xir mun tang e reitinen tovuol e xir.
1JO 1:9 E xosxa di rabit rat tesaen nar xil mi Hi, xi xa, vehakut, di pol sen holesok xil xa biteni e di pol ni holesok xil xa momal, xi naketeh ti mun nasa mi xir ve tesaen nar xil e ikas moten xir rimese ra sexien nar xil xa tamal ti.
1JO 1:10 Hi tehit lelen ni xa xir vus rapol ni tesaen. E xosxa rabiteni rabit ratapol ni ti tesaen, ma di rabiteni xa Hi di miluvos. E xosxa imak, ma sepinien nan tovuol e xir.
1JO 2:1 Horamue navan xil li, di nadis sepinien ak bat mi xamim tengan munapol ni ti tesaen. E xosxa moletin tei di pol ni tesaen, ma ngan de visal Hi Tamer xa mikila vasepin vatela ve rin nar, xi be Iesu Kristo, ngan xa momal tevi.
1JO 2:2 Xi tesa meulien nan texoni sanien eo tei tengan vateh meulien e xir ra tesaen nar. E tenasa meulien nan ti ve xir kestang, e tesa ni tengan vateh meulien e moletin xil vus e ut etan ra tesaen nae xil.
1JO 2:3 ?Naha vari ipisen ni xa di rakil kuh Hi? Melele xa ralong xat rae nan xil, ma ipisen ni xa rakil xi.
1JO 2:4 E xosxa moletin tei di biteni bit xi mikil Hi, e talong xat rae nan xil ti, xi be vat luvosen e reitinen tovuol en.
1JO 2:5 E xosxa ralong xat sepinien nan, ma ti ripisen ni xa iexir bei Hi nggo hisit sexien xa xi ien bei. Nggo rin ak, rapus kila xa di rabisti del Hi.
1JO 2:6 Ma xosxa di rabiteni rabit rabisti del Hi, ma ti ripol ni kakaoen nar mei ixoni kakaoen na Iesu Kristo.
1JO 2:7 Timue navan xil li, di nadis usil rae tei xa momal tengan ti muhusili, e rae ak tave neta hu ti. E‑e, be rae matu tei xa biteni bit, “Iexir ti ihei xir.” Rae ak, xamim mutehuri ngamu e melele xa muteneket rohon e Iesu. Reitin, rae matu ak be sepinien tei xa mutelonge ngamu.
1JO 2:8 E tave ti neta xa mak, nggoni ngan taxa rae xa di nadisi bat mi xamim xosali be neta hu, vengan xa rapus reitinen teni e meulien na Iesu Kristo, e meulien namim mun. Maluxoluken e sexien tesa nar xil xa rateti en tetiamu di lakesae, e miehen te reitinen xa radi en xosali di mileluv kuhi.
1JO 2:9 E xosxa moletin tei di biteni bit, “Inou nade miehen na Hi,” e, e melele nen tak, ien nggat tuneli tei, ma xi da tamu e maluxoluken te tesaen.
1JO 2:10 E ngan xa di pisen eheien mi tuneli mu hineli e neketen, xi de miehen na Hi reitin. E hisit moletin xa mak, neta tovuol vata en xa mikila vasak ni vamot e tesaen.
1JO 2:11 E moletin xa di ien nggat tuneli, xi da tamu e maluxoluken te tesaen. Xi di mikakao e maluxoluken ak e tapus kil ti rute xa di ba en, vengan xa maluxoluken te tesaen nan di mikutaxol meten.
1JO 2:12 Di nadis bat mi xamim, horamue navan xil e neketen, vengan xa Hi di miketeh bos rilomun mi xamim nggo naha xa Iesu tepol ni e rin te tesaen namim xil.
1JO 2:13 Di nadis bat mi xamim, tata xil, vengan xamim mukil xi xa teta ngamu tetiamu ni holesok xil vus. Di nadis bat mi xamim, horam maxoe xil, vengan xa, e vaeen te neketen, xamim mubas tan ni Temat tuei.
1JO 2:14 Reitin, di nadis bat mi xamim, horamue navan xil, vengan xa xamim mukil Hi Tamer. Di nadis bat mi xamim, tata xil, vengan xa mukil xi xa teta ngamu tetiamu ni holesok xil vus. Di nadis bat mi xamim horam maxoe xil, vengan xa neketen namim nggeih, e sepinien na Hi di meul e xamim. Reitin, e vaeen te neketen, xamim mutehas tan ni Temat ngamu.
1JO 2:15 Vengan xa rin ak be reitin, eheien namim nati ti e holesok xil te ut etan. Xosxa moletin tei ien bei tesaen xil te ut etan mu sexien xil teni, ma eheien nan mi Hi Tamer tovuol en,
1JO 2:16 vengan xa sexien tesa xil te ut etan tastal ti vaxo Hi Tamer. Sexien xil te ut etan mak: sexien xa moletin ien bei tengan vapol ni holesok xil xa di milihi nenemien nan; sexien xa ien bei tengan valeh holesok xil xa di milihi meten; e sexien xa be koai ve holesok xil xa milehi.
1JO 2:17 Ut etan del holesok xil vus xa di en xa moletin xil di iexil bei di lakesae. E ngan xil xa langgusil xat nenemien na Hi lasakras lakesae, xil ti limeul vehakut xa vehakut tang.
1JO 2:18 !Horamue navan xil, muketeh kuhi vengan xa radi e Melengien Kor xil ngamu! Xamem matehiteni tuei mi xamim xa xi xa be elu mi Kristo imei. E taxeak, di rapusi xa moletin holu xa labe elu mi Kristo lastal ngamu. Ngan ak di pisen ni xa radi e Melengien Kor xil ngamu.
1JO 2:19 Moletin xil ak lastokovein vitueien nar xil vengan xa latavisti ti vatel xir e reitinen xa di ranggur xati. Vengan xa vahit xil lavisti vatel xir reitin, ma latit vituei vatel xir. E melele xa xil lateha, rapus kila sung xa tovuol e xil vahe tova xir.
1JO 2:20 E xamim, Iesu xa be eo mise xat xamim ngamu ni Ninin Eo, e xamim vus mukil reitinen na Hi.
1JO 2:21 Misak ni, natatis ti vahat mi xamim vengan xa mutakil ti reitinen. E‑e, di nadis bat vengan xa xamim mukila ngamu, e mukila mun xa luvosen misakras vastal vaxo reitinen na Hi.
1JO 2:22 ?Visi iaxa di miluvos? Ngan xil xa labit Iesu tave Mesaea reitin ti na Hi, xil di laluvos. Moletin xil ak labe elu mi Kristo vengan xa latake reitin ti xa Iesu be Nat Hi e Hi be Tamen.
1JO 2:23 Reitin, vengan xa ngan xil xa di lasin Nat Hi, lapisen ni xa latavisti ti vatel Tamen. E ngan xil xa lake reitin e Nat Hi, xil lapisen ni xa di labisti mun del Tamen.
1JO 2:24 Mak, ma sepinien te reitinen xa mutelonge e melele xa mutehur rohon ni neketen, muhur xati iti e meulien namim. Xosxa muhur xat sepinien ak xa bit Iesu be Kristo reitin, isak ni xamim mutit ni ngan taxa ti muhisti itel Iesu, Nat Hi, e itel Tamen.
1JO 2:25 E xosxa rabisti del xalu, rihur naha xa Iesu Kristo tehit xati tengan isa ni mi xir xa be meulien sal.
1JO 2:26 Di nadis bat mi xamim tengan nasel xat xamim usil ngan xil xa di lasak tengan laluvos xamim.
1JO 2:27 E Iesu Kristo mise xat xamim ni Ninin Eo nan tuei. Mak, ma melele xa Ninin Eo nan di e xamim, xi kestang mikila vapispisi mi xamim ni naha xa be reitin e naha xa be luvosen. Ma munasis ti mun moletin tova tengan mei napispisi mi xamim ni holesok sav xil. E mutit ni ngan taxa ti muhisti itel xat Iesu Kristo, ixoni ngan taxa Ninin Eo tepispisi ni mi xamim tuei.
1JO 2:28 Reitin, horamue navan xil li, muhisti itel Iesu tengan, melele xa xi mei istal rilomun e risoh pe meten, rinave unoun ti.
1JO 2:29 Ma, vengan xa mukila xa sexien xil na Iesu Kristo momal tevi, xamim xa di munggusil sexien xa momal tevi nggoni xi, di mupisen ni xa Hi tesak ni xamim mei mube neta hu, e mube horamue nan xil reitin.
1JO 3:1 !Eheien xa Hi Tamer di pisen ni mi xir mahulong pupu! Reitin, rakila xa eheien nan mahulong pupu vengan xa mikes xir ni horamue nan xil. E be reitin mak xa xir rabe horamue nan xil. E moletin xil te ut etan latapus kil ti xa xir rabe horamue xil na Hi vengan xa latakil ti Hi.
1JO 3:2 Timue navan xil li, be reitin xa xir rabe horamue xil na Hi tuei, e ratakil kuh ti mu xa tenbexir itep e melele xa ti imei. E tave ti neta xa mak, rakila xa melele xa Iesu Kristo imei rilomun en, xir rikil kuhi sung xa xi nggoni naha. E melele nen ak, tenbexir ihiles mei ixoni tenben.
1JO 3:3 E moletin xil vus xa lanesi e reitinen ak, lixuxou kuhi tengan meulien nae imese tevi ixoni ngan xa Iesu Kristo memese tevi.
1JO 3:4 Moletin xil xa langgulehi di lapol ni tesaen di langgur xoteh rae xil na Hi, vengan xa sexien xa di langgur xoteh rae nan xil be vatit tesaen.
1JO 3:5 Xamim mukila xa Iesu Kristo mistal tengan valeh rerat tesaen xil, e tesaen tovuol en.
1JO 3:6 Misak ni, moletin xil vus xa meulien nae bisti del Iesu Kristo, xil linaxulehi ti mun linapol ni tesaen. E ngan xil xa dit lapol ni tesaen, di lapisen ni xa latavisti ti vatel Iesu e latakil ti vari.
1JO 3:7 Horamue navan xil li, munamaen moletin sav ti naluvos xamim. Ngan xil xa lapol ni sexien xa momal, lamal tevi nggoni ngan taxa Iesu mun momal tevi.
1JO 3:8 Ngan xil xa langgulehi di lapol ni tesaen, xil labe horamue xil na Temat, vengan xa Temat tepol ni tesaen tetiamu nousav mei duxoh xosali ak. E Nat Hi testal ve rin ak, tengan vahas tan ni holesok xil xa Temat di pol ni.
1JO 3:9 Moletin xil xa Hi misak ni xil labe neta hu e mei labe horamue nan xil, xil lasakras laxulehi ti lapol ni tesaen vengan xa meulien na Hi di e xil. E vengan xa Hi xa tesaen tovuol en be Tamexil, xil lasakras laxulehi ti lapol ni tesaen.
1JO 3:10 Xir rakila rapus kil visi xil iaxa labe horamue xil na Hi mu horamue xil na Temat nggo rin ak: ngan xil xa di latapol ni ti naha xa momal mu eheien nae tovuol e tua nae xil, xil iaxa latave horamue xil na Hi ti, xil labe horamue xil na Temat vari.
1JO 3:11 Sepinien xa mutelonge e melele xa mutehur rohon ni neketen namim mak: iexir ihei xir.
1JO 3:12 Rinaxoni Ken ti xa tepisen ni xa be horamue tei na Temat e melele xa tehas vin tuneli Ebel. ?Ken tehas vini veneh? Vengan xa holesok xil xa xi tasen tepol ni tenamal ti, e holesok xil xa tuneli tepol ni temal.
1JO 3:13 Ma, tuxoli e hinoxoli xil, melele xa moletin xil te ut etan iexil nggat xamim, munatemanin ti.
1JO 3:14 Rakila xa rameluv ra xeihen te maten, e mei ranggur meulien sal. Rakil rin ak vengan xa eheien nar di e tua nar xil. Ngan xil xa eheien nae tovuol ladi tamu e xeihen te maten.
1JO 3:15 Ngan xil xa iexil nggat tuexil e hinexil, pe met Hi nggoni ngan taxa labas vini. E rakila ngamu xa ngan xil xa labas vin moletin, latahur ti meulien sal.
1JO 3:16 Iesu Kristo tepisen sexien te eheien mi xir temak: xi tetutou ni xir e melele xa temaen meulien nan tekesae ve rin nar. Ixo suse ak, xir mun ti ritutou ni tuexir e hinexir, tave ti neta xos meulien nar ikesae ve rin nae.
1JO 3:17 Melele xa rapus moletin sav tei xa holesok nan tovuol, e xir, xa holesok nar di, ratatutou ni ti, ma rapisen ni xa eheien nar e Hi tovuol.
1JO 3:18 Horamue navan xil, rinapisen eheien nar ti naxo sepinien nar xil kestang. E‑e, ti ripisen ni xa eheien nar be reitin ixo kakaoen nar xil e sexien te tutouen nar.
1JO 3:19 Melele xa di rapisen eheien nar nggo sexien nar e kakaoen nar xil, rakila xa radi e reitinen na Hi. Ma melele xa rakila xa radi e reitinen na Hi, tomat iti e nenemien nar e melele xa rihe sangas visal Hi,
1JO 3:20 neta sav lehit ralonge nggoni ngan xa kilakilen usil tesaen nar xil tetiamu di bas purun nenemien nar. Reitin, riti e tomat vengan xa rakila xa eheien hos na Hi mahulong mak mu mili nenemien nar e xi mikil holesok xil vus.
1JO 3:21 Mak, ma timue navan xil li, xosxa rinem usil holesok xil ak, ritemanon risoh kat tengan ulixir nakan ti pe met Hi.
1JO 3:22 Imak, ma rakila xa xir ti rihur holesok xil xa di rasisi ven, vengan xa xir raneket e rae nan xil e di rapol ni holesok xil xa xi memaal ven.
1JO 3:23 E ngan ak be rae na Hi: tengan riling neketen nar e Iesu Kristo xa be Natneli; e tengan iexir ti ihei xir ixoni ngan taxa Iesu Kristo tesemae ni mi xir.
1JO 3:24 Ngan xil xa lalong xat rae xil na Hi, xil labisti del Hi e xi mun bisti del xil. E rakila xa Hi bisti del xir vengan xa di meul e tinexir nggo Ninin Eo xa tesa ni mi xir.
1JO 4:1 Timue navan xil li, xosali ak, provet te luvosen xil holu di lakapis e ut xil vus. Mak, ma munake reitin ti e sepinien na moletin xil vus xa labit polien nae nggo Ninin Eo. E musak pis xil tengan mukameti xos ninin xa de xil nggo visal Hi reitin, mu taxo ti visali.
1JO 4:2 Ixo sexien xil ak, ma mupus kila xosxa be reitin xa Ninin na Hi de xil: xil lihit rati xa Iesu Kristo temei tehe moletin xa tenben teta.
1JO 4:3 E moletin xa misin reitinen ak usil Iesu, xi taxur ti Ninin Eo xa nggo visal Hi. Ninin xa di en mistal nggo ngan xa be elu mi Iesu Kristo. Tetiamu, mutelonge xa ninin ak imei, e taxeak, da ngamu e ut etan.
1JO 4:4 Horamue navan xil li, mube na Hi, e muli provet te luvosen xil tuei vengan xa musin pispisien nae xil. Muli xil vengan xa Ninin Eo xa de xamim eilep mak mu mili ninin na Temat xa de ngan xil xa labe te ut etan tang.
1JO 4:5 Provet te luvosen xil ak labe te ut etan tang e dit lasep usil holesok xil te ut etan. Mak, ma ngan xil xa labe te ut etan di lateong ni sepinien nae xil.
1JO 4:6 E xamem, mabe na Hi. Ma, ngan xil xa lakil Hi, xil di lateong ni pispisien namem xil. E ngan xil xa latateong ni xamem ti, latave na Hi ti. Nggo rin ak, xir rakila rapus kil visi vari iaxa Ninin te reitinen da en, e visi iaxa ninin te luvosen da en.
1JO 4:7 Timue navan xil li, iexir ihei tua nar xil, vengan xa eheien nggo visal Hi. Moletin xa eheien da en di pisen ni xa mikil kuh Hi xa tesak ni mei be neta hu e be horamue nan reitin.
1JO 4:8 Moletin xa eheien nan tara ti e mosav xil di pisen ni xa takil ti Hi, vengan xa Hi be vatit eheien.
1JO 4:9 E Hi tepisen eheien nan mi xir melele xa tesa Natneli xa be siskes nan temei e ut etan tengan rakila ravur meulien sal vaxo en.
1JO 4:10 Sexien te eheien mak: tenave sexien ti xa xir ratepisen ni mi Hi, e be sexien xa Hi tepisen ni mi xir e melele xa tesa Natneli temei tesa meulien nan texoni sanien eo tei tengan vateh meulien e xir ra tesaen nar xil.
1JO 4:11 Timue navan xil li, vengan xa Hi tepisen eheien nan mi xir temak, xir mun ti ripisen eheien nar mi tua nar xil.
1JO 4:12 Moletin tovuol iaxa vapus Hi xati. E melele xa di iexir bei xir, di rapisen ni xa Hi de xir e eheien nan di pol sen naha xa ien bei tengan vapol ni e meulien nar.
1JO 4:13 ?Xir rikila xa di rabisti del Hi e xi di bisti del xir midep? Rakila e melele xa rapus kila xa Ninin Eo xa xi tesa ni de xir.
1JO 4:14 Hi Tata tesa Natneli temei tengan vateh meulien e moletin xil te ut etan. E xamem, eloheoh xil, matepus Iesu e di mabithiteni xa naha xa xi tepol ni e rin na moletin xil be reitin.
1JO 4:15 Xosxa xir rabit rati xa Iesu be Nat Hi, ma ngan ak pisen ni xa di rabisti del Hi e xi di bisti del xir.
1JO 4:16 Mak, ma rakila xa eheien nan di e xir e raneket xa Hi ti ipisen eheien nan mi xir vehakut. Hi be vatit eheien, e ngan xil xa eheien di e xil, lapisen ni xa labisti del Hi e xi di bisti del xil.
1JO 4:17 E melele xa eheien nan pol sen polien nen e meulien nar, ulixir nakan ti tengan ha risoh pe met Hi e Melengien te Lepisien. Reitin, ulikanen ihe tovuol e xir vengan xa meulien nar di pisen sexien te eheien e ut etan nggoni ngan taxa Iesu tepisen ni.
1JO 4:18 Ulikanen ihe tovuol e ngan xil xa eheien na Hi di e xil. Mak iaxa vengan xa eheien di pol sen polien nan e meulien nar, di nggol rerat ulikanen ra xir. Ma, ngan xil xa di ulixil mikan ni pangasien te lepisien na Hi, eheien na Hi tapol sen polien nen ti e meulien nae.
1JO 4:19 Eheien nar mikila vati e mosav xil vengan xa, tetiamu, eheien na Hi teti e xir.
1JO 4:20 Xosxa rihiteni rihit iexir bei Hi e di iexir nggat tuexir mu hinexir, ma rabe moletin te luvosen xil tang. Vengan xosxa eheien nar tari ti e tuexir mu hinexir xa rakila rapus xil ni metexir, ma eheien nar misakras vati e Hi xa ratapus ti.
1JO 4:21 Ti ripisen eheien mi mosav xil vengan xa Hi tesa rae ak mi xir xa bit: moletin xa eheien nan de Hi, eheien nan iti e tuneli e hineli mun.
1JO 5:1 Moletin xa mike reitin xa Iesu be Mesaea xa Hi tesa ni, xi di pisen ni xa Hi tesak ni mei be neta hu e be horamue nan reitin. Melele xa moletin tei ien bei tata tei, ma di pisen eheien mi horamue nan xil mun.
1JO 5:2 Misak ni, rakila xa eheien nar de horamue xil na Hi reitin e melele xa eheien nar de Hi e di ralong xat rae nan xil.
1JO 5:3 Xir di rapisen eheien nar ba mi Hi e melele xa di ralong xat rae nan xil. E rae nan xil ak taxeih ti mi xir,
1JO 5:4 vengan xa ngan xil vus xa Hi tepol ni xil mei labe neta hu e labe horamue nan xil reitin lakila lasin sexien xil te ut etan. Neketen nar e Iesu Kristo di misak ni xir rikila rihas tan ni sexien tesa xil itel sakpisien xil te ut etan.
1JO 5:5 ?Visi iaxa mikila vahas tan ni holesok xil xa lasa xa ladi e ut etan? Ngan xil kestang xa lake reitin xa Iesu be Nat Hi reitin.
1JO 5:6 Iesu Kristo be ngan xa texo ut nesao temei e ut etan, ngan xa latebaptaes ni ni oei e xa ren teleh e melele xa teha temat. Io, Hi tepisen ni xa Iesu be reitin texo oei tetel ra, tave oei ti kestang. E Ninin Eo di pisen ni mi xir xa holesok xil ak usil Iesu be reitin vengan xa Ninin Eo be vatit reitinen.
1JO 5:7 Neta tol (3) ak di latepisen reitinen ak xa Iesu texo visal Hi:
1JO 5:8 Ninin Eo, oei, e ra. Xatel vus ak latepisen kila xa Iesu be Nat Hi reitin.
1JO 5:9 Melele xa moletin tei bit usil neta ngan mi xir, di rake reitin en. Misak ni, melele xa Hi di bit usil neta ngan, ma rike reitin en ihe holu mak mu. E xi tehit usil Iesu bit be Natneli reitin.
1JO 5:10 Mak, ma moletin xa di miling neketen nan e Iesu Kristo xa be Nat Hi, xi di mike reitin e sepinien na Hi. E moletin xa take reitin ti e naha xa Hi tehiteni usil Natneli, xi di pol ni nggoni ngan taxa Hi be vat luvosen tei tang.
1JO 5:11 Naha xa Hi di biteni mak: Hi misa meulien sal mi xir, e tepol ni Natneli mei be suse teni.
1JO 5:12 Mak, ma moletin xa bisti del Nat Hi, xi nggur meulien sal. E moletin xa tavisti ti vatel Nat Hi, xi tahur ti meulien sal.
1JO 5:13 Di nadis bat mi xamim xa muke reitin e Nat Hi tengan mukila xa di munggur meulien sal ngamu.
1JO 5:14 Mak, ma ulixir nakan ti e melele xa rihe visal Hi ixo sisen. Io, melele xa rasisi ve neta xa momal nggusil nenemien nan, rakila xa xi di miteong ni xir.
1JO 5:15 E vengan xa rakila xa xi di miteong ni sisen nar, rakila mun xa di misa huit sisen nar ngamu.
1JO 5:16 Xosxa tei e xamim pus tuneli mu hineli pol ni tesaen, bos xa isis mi Hi ven. Imak, ma Hi ilong sisen nan e ihilesi ra suse te maten tengan iling rilomun ni e suse te meulien sal. E rut moletin xil di lapol ni hisit tesaen xil xa di misak ni xil latasil ra Hi vehakut e lihur pangasien ven. Inou nataviteni ti namit xamim ti musis mi Hi ve rin ak.
1JO 5:17 Be reitin xa sexien xil vus xa lakavui labe tesaen, e rut tesaen xil ladi xa latasak ni ti moletin vatasil ra Hi vehakut.
1JO 5:18 Xir rakila xa ngan xil xa Hi tesak ni xil mei labe neta hu e labe horamue nan xil reitin, xil lataxulehi ti lapol ni tesaen. Reitin, Nat Hi di miketeh xol xil tengan Temat xa be vat tesaen misakras vapangei xil.
1JO 5:19 Xir rakila xa rabe na Hi, neta sav xa moletin sav xil vus te ut etan ladi pe he Temat.
1JO 5:20 Rakila xa Nat Hi temei e ut etan e di misa kilakilen mi xir tengan rakil kuh xi xa be reitin. Io, di rabisti del Hi reitin, e del Natneli. Xi be Hi reitin, e xi iaxa di misa meulien sal mi moletin xil.
1JO 5:21 !Horamue navan xil li, muketeh kuhi xa xamim munahusil ti hi xil xa tave reitin ti!
2JO 1:1 Inou, xa lakes nou ni Elda, iaxa di nadis uvei ak. Nadisi ba mi Atou xa Hi tehosei tehe nan e ba mi horamue nan xil: ieok bei xamim reitin, e tave nou ti kestang, ngan xil mun xa lakil reitinen iexil bei xamim.
2JO 1:2 Vengan xa reitinen ak di e xir, iti e xir vehakut.
2JO 1:3 Nasis tengan Hi Tata e Natneli, Iesu Kristo, lalisa eheien hos, esaeen e tomat nalu mi xir. Xatel latiti e meulien nar e melele xa di iexir bei xir e di ranggusil xat reitinen.
2JO 1:4 Di nabesi nou holu pupu melele xa natehur longeongen xa rut horamue nam xil di langgusil reitinen nggoni ngan xa Tata tesemae ni.
2JO 1:5 Navan xil li, bos xa taxeak ti iexir ihei xir. Naha xa di nadisi bat mi xamim tave sepinien hu ti. E‑e, be sepinien tei xa ratehuri ngamu e melele xa rateneket rohon.
2JO 1:6 Di rapisen eheien xa be reitin melele xa kakaoen nar di nggusil xat rae xil na Hi. E rae xa mutelonge tetiamu, e melele xa muteneket rohon temak: kakaoen namim ti ihusil xat sexien te eheien.
2JO 1:7 Moletin te luvosen xil holu di lakapis e ut etan, ngan xil ak latake reitin ti xa Iesu Kristo temei tehe moletin xa tenben teta. Hisit moletin xa mak be vat luvosen tei e be elu mi Iesu Kristo.
2JO 1:8 Mak, ma muketeh kuhi tengan huit neketen xa di rapol vituei ven nakesae ti ra xamim. Io, musoh ixeih tengan muhur sen huit neketen namim.
2JO 1:9 Ngan xil xa di lasorin ni neta ngan mun ba xat pispisien xil na Iesu Kristo, xil latavisti ti vatel Hi. E ngan xil xa di langgusil xat pispisien xil na Iesu, xil di labisti del Hi e del Natneli.
2JO 1:10 Mak, ma xosxa moletin tova bemei mi xamim xa pispisien nan tahusil reitinen ti, ma munakesi ti munahit xi be tuemim tei te neketen, e munahur pilei ti namei e tim samim.
2JO 1:11 Mupol ni imak vengan xa ngan xa di nggur pilei hisit moletin xa mak nggoni ngan xa be tuneli, xi pisen ni xa di bisti del moletin ak e sexien tesa xil xa xi di pol ni.
2JO 1:12 Holesok xil holu di xa nakila namiteni mi xamim, e ieok ti tavei tengan matisi vahe uvei tei. Ieok bei mak mu tengan nihat nisao ni xamim tengan ripus xir e ti risepin vituei. Imak, ma xir vus rihesi xir mak mu.
2JO 1:13 Inggak, horamue xil na Tumahin, ngan xil xa Hi tehosei xil, xil di labit bos makoe nae minuk.
3JO 1:1 Inou, xa lakes nou ni Elda, iaxa di nadis uvei ak. Di nadisi ba mi Nggeas, tua hos navan e reitinen xa eheien navan di en.
3JO 1:2 Tuxoli, natelongeong ni xa neketen nam di meul bos, e di nasis mi Hi tengan tenbom e holesok sav xil mun te meulien nam ihos.
3JO 1:3 Namaal pupu melele xa rut Kristin xil latemei visal nou e latesep usil kakaoen nam minou. Latehit rati xa tetep iaxa di onggusil pispisien te reitinen e meulien nam.
3JO 1:4 Neta tovuol vasak ni nou namaal mak mu vali melele xa natelongeong ni xa horamue navan xil e neketen di langgusil suse te reitinen e meulien nae.
3JO 1:5 Tuxoli, namesuk ve polien hos xa di opol ni mi tua nar xil xa di langgusil suse nae tengan lava lavithiten longeongen hos usil Iesu mi moletin xil. Tave ti neta xa otakil ti xil, e di omaen xil tengan lati vuteili visaluk.
3JO 1:6 Eheien xa di opisen ni mi xil, rute xil latesep usili mi Kristin xil inggak. Ihos pupu xosxa xouk utit ni ngan taxa ti ututou ni xil e uling rilomun ni xil e suse nae ixo sexien xa isak ni Hi ilonge ihos ven.
3JO 1:7 Ihos tengan utit ni ngan taxa ututou ni xil vengan xil di lakakao ve polien na Iesu Kristo e latahur tutouen ti vaxo ngan xil xa latake reitin ti e Hi.
3JO 1:8 Mak, ma bos pupu xa xir Kristin xil ti ritutou ni hisit moletin xil xa lamak. Isak ni, ripol vituei e polien nae ve reitinen.
3JO 1:9 Tetiamu, natetis uvei tei tehat mi moletin xil te sias nam. E Diotrefes, xa ien bei vapo rat xi mei vahe vat te sias, xi tesin rae navan.
3JO 1:10 Misak ni, melele xa nihat, nihit rat holesok xil vus xa xi di pol ni tengan valuvos moletin xil vahit xamem di mapol ni sexien xil xa tamal ti, e ngan ak tave reitin ti. E del xat rin ak, xi tahur pilei Kristin xil ti xa di lapol ni polien na Suv. Di, xi di misikoe xol ngan xil te sias mun xa iexil bei tengan lavur pilei xil. !E di misil rerat xil mun ra sias vari!
3JO 1:11 Tuxoli, onahusil ti neta xa misa. E uhusil kes ni neta xa bos. Ngan xil xa sexien nae bos, xil labe na Hi. E ngan xil xa sexien nae misa, xil di lapisen ni xa latakil ti Hi vari.
3JO 1:12 E rin na Demitrias xa di nasila bat mi xouk, ihos xa uhur pilei. Moletin xil vus lapet rat hisen e meulien nan nggusil reitinen e di pisen ni xa xi be moletin hos tei. E xamem mun mabiteni xa xi be moletin hos tei e xouk okila xa naha xa di mabit rati be reitin.
3JO 1:13 Holesok xil holu di xa nakila namiteni minuk, e ieok ti tavei tengan natisi vahe uvei tei.
3JO 1:14 Ieok bei mak mu tengan nihat nisao ni xouk nave nousav ti tengan ralipus ralu e ti ralisepin vituei.
3JO 1:15 Nasis tengan tomat na Hi iti minuk. Tua nam xil inggak di labit bos makoe nae bat minuk. Uhit bos makoe namem iha mi tua nar xil kekes xa ladi inggaxai.
JUD 1:1 Inou, Siud, iaxa di nadis uvei ak. Nabe moletin te polien na Iesu Kristo e Temis be tua navan xati. Di nadis bat mi xamim xa Hi Tata tekes xamim mube nan, xa eheien nan di e xamim. E xi di misikoe xol xamim tengan mukila muhe na Iesu Kristo kestang.
JUD 1:2 Nasis Hi tengan esaeen, tomat, e eheien nan mei ipolu mak mu e meulien namim.
JUD 1:3 Timue hos navan xil, melele xa di nabue xat nou tengan nitis ihat mi xamim usil meulien hu xa rangguri nggo neketen nar, nanem usil holesok xil xa tellep mak mu mili ngan ak tengan nisep usili mi xamim. Bos mak mu tengan nisel xat xamim tengan mutit ni ngan taxa ti musikoe xol neketen xa mutehuri, neketen taxa Iesu e eloheoh nan xil latelingi ngamu tete moletin xil na Hi e latenesi xa xil ti lilaxat kuhi.
JUD 1:4 Nabiteni mak vengan xa natehur longeongen tei xa rut moletin xil xa latamerere ni Hi ti mei latemos xuxus tetel xamim. Xil latehiles eheien hos na Hi mei tehe suse tei tengan lipol isa ixo en. Xil di lapispisi mi moletin xil xa lakila lapol ni tesaen xil vus vengan xa labit Hi nasa ti vari pangasien mi xil vengan xa eheien nan eilep mak mu mili tesaen nae xil. Mak, ma ngan xil ak di lasin Iesu Kristo xa xi kestang be Vat e Suv nar. Ve naha xa xil di lapol ni, Hi ilepis rin nae e isa pangasien mi xil ixoni ngan xa latetis usili tetiamu nousav e Vanuvei Eo tengan xi ipol ni mi xil.
JUD 1:5 Tave ti neta xa mukil tumulen xil ak ngamu, ieok bei tengan namiteni vatei mun mi xamim tengan munem kila xa Hi di misa pangasien mi ngan xil xa lapol misa. Tetiamu, Hi teteh meulien na mol‑Isrel xil tengan lave reling kantri te hal Isip. Ma di, melele xa rute ngan xil latepisen ni xa latnake reitin ti en, xi telepis rin nae e tehu lelen xil.
JUD 1:6 Unem xat naha mun xa testal mi masxaxa xil xa latnari ti e von lelaxatien xa Hi teling xil tengan lati en, e latestokovein vonexil xati. Misak ni, Hi telepis rin na masxaxa xil ak, tevar xat xil ni sen te xeih, e teso xil latehe ut te maluxoluken. Reitin, Hi teling xil liti e rute ak iha vuma … ituxoh Melengien te Lepisien.
JUD 1:7 Unemi mun usil naha xa testal mi moletin xil te hal Sodom, Komorah e metimal xil xa lateti sangas visal xalu. Vehakut, xil di latepol tesa tetel atou xil e tiramue xil mun. Misak ni Hi telepis rin nae, e pangasien xa tesa ni mi xil mei tepisen ni mi moletin sav xil xa pangasien te upang xa misakras vavus di datil ngan xil vus xa di langgusil hisit sexien nae xil.
JUD 1:8 E titsa te luvosen xil ak xa mei di lamosos del xamim, xil di langgusil hisit sexien na moletin tesa xil ak tetiamu. Xil labiteni labit di langgur metuveen xil xa di maen ni xil tengan lapol vasa vatel mosav xil ni tenbexil. Xil di lasin rae eilep nae xil e di lasepin misa usil masxaxa xil te ut nesao.
JUD 1:9 Reitin, tave ti neta xa Maekel be vatixar na masxaxa xil, xi tanem ti vahit xi pipin tengan vasepin vasa vaha xat masxaxa sav tei. Vengan melele xa Maekel di tesep tetavoe tetel Temat xa visi xalu ihur tiei na Mosis, Maekel tenanem ti tenavit xi pipin tengan vasepin vasa vaha xat Temat. Ma tehiteni temak tehit, “!Hi Suv isepin iha xat rin nam!”
JUD 1:10 E titsa xil ak di lasepin misa usil holesok xil vus xa latakil kuh ti. E di lapol ni sexien holu xa misa xa tenbexil tang di ien bei tengan lapol ni nggoni ngan xa labe vongoro xil xa nenemien nae tovuol. E nggo hisit sexien ak vari iaxa di lapurun xil mun tang.
JUD 1:11 !Aue li! !Hi ilepis rin nae e isa pangasien xa ihe eilep pupu mi xil! Isa ni mi xil vengan xa di langgusil suse xa misa pupu nggoni ngan xa Ken tetiamu tehusili xa tehas vin tuneli vengan xa teketeh tesa ni. Xil labe ho mani nggoni provet Balam tetiamu xa tetemanon teha temaen ni tengan ha itel moletin xil na Hi liha lipol isa tengan ikila ileh mani xil ixo en. Titsa te luvosen xil ak langgoni Korah tetiamu e moletin nan xil xa latesin lelaxatien na Mosis xa tehe vat nae. E nggoni ngan xa testal mi Korah e moletin nan xil, Hi ihu lelen titsa xil ak.
JUD 1:12 Melele xa moletin xil te sias lamei vituei tengan lavanien, titsa te luvosen xil ak mun lamei. Lamei e di lasak pisi tengan lalihi nenemien na mosav xil mun lapol vasa vatel xil. Xil langgoni mae te tas xa di minggus de pe tas tengan vasak ni tuturil tei mei vamahoe lel en. E tave ti neta xa di labit rati xa di labangan moletin xil ni anien te neketen nggoni moletin xil xa di lalaxat sipsip xil, di labangan kuh tase ni xil mun tang ni anien amim e unounen nae tovuol vari. Xil di labit xati xa pispisien nae xil lisa tuxolxatien mi moletin xil, e tave reitin ti. Xil langgoni momah votei xil xa votiang di bui xil xa di ranemi rabit lisa us, e latasa ti vari. Reitin, langgoni vatiei tei xa ranemi rabit itaxao ni huite, e, e melele xati teni, huite tovuol en vari. E pe met Hi, xil lamat ngamu, e ikin maten mi xil ixoni ngan xa di laput rerat vatiei xil xa di lataso ti huite, e mei lamat vari.
JUD 1:13 Nenemien nae tara kat ti nggoni tahe xil xa di lamavul xat xil mun tang. E nggoni xoxohin te tas xa di mistal nggo tahe xil ak, moletin xil di lapus kil sexien tesa nae xil. Rasakras raling nenesien nar vate xil tengan latel xir e suse xa momal vengan langgoni hitu xil xa di lastal tavehi ti. Di, lakesae mun labe rute xa Hi tepol ni ve xil xa maluxoluk xa maluxoluk pupu.
JUD 1:14 Inok xa temeul tetiamu nousav tehe muimol lu e he sav (7) xa tetutou ni Adam vari. E xi iaxa tehit lelen pangasien xa Hi isa ni mi titsa te luvosen xil ak tehit, “?Mupusi? Hi Suv di bemei del masxaxa nan xil xa labe holu xa labe holu pupu.
JUD 1:15 Di bemei tengan valepis rin na moletin xil e vasa pangasien mi xil ve sexien nae xil xa mikavui xa latepol ni teha xat Hi, e ve sepinien tesa nae xil vus xa latehiteni teha xat rin nan.”
JUD 1:16 Titsa te luvosen xil ak, vehakut di laseputut xat rin na mosav xil e di lapisen tesaen nae xil. E be titsa xil ak vari iaxa lapol ni sexien tesa xil xa tenbexil tang di ien bei. E neta sav xa mak, di lasep koai e di lasa sepinien xa mikas tengan lakila laleh holesok xil ra mosav xil vaxo en.
JUD 1:17 E mi xamim xa eheien navan di e xamim, bos xa munem xat naha xa eloheoh xil na Iesu Kristo, Suv nar, latehiteni mi xamim latehit imei istal.
JUD 1:18 Xil latehit, “E Melengien Kor xil, moletin xil mei listal xa ti liseputut iha xat holesok xil xa bos e ti lihusil xat sexien tesa xil tang.”
JUD 1:19 Hisit moletin xil ak di lasak ni xamim di muletasil. Di langgusil sexien xil te ut etan tang, e Ninin Eo tovuol e xil.
JUD 1:20 E xamim xa eheien navan di e xamim, mupol ni sexien xil xa lisak ni neketen eo namim imeul ihe eilep mak mu. E musis itel tutouen na Ninin Eo.
JUD 1:21 E bos xa ti mupisen ni xa meulien namim di polu ni eheien na Hi, e melele xa xamim di mudatil melengien xa Suv Iesu Kristo imei rilomun en e isa meulien sal mi xamim ve esaeen nan.
JUD 1:22 Mi ngan xil xa neketen nae e Hi tara kat ti mu, bos xa mututou ni xil ixo sexien te esaeen.
JUD 1:23 Mi ngan xil xa sangas ti lavut lave Upang, muleh rat xil lihe relingi. E mi ngan xil xa di lamosos del titsa te luvosen xil, iemim isae e xil e muxuxou kuhi xa linalihi nenemien namim ti. Iemim iat sexien nae xil xa pupuru tang, e musin ni vari.
JUD 1:24 Hi kestang pipin tengan mumesi. Vengan xi kestang mikila vahur xat xamim tengan munamot ti e neketen namim. Xi kestang mikila vasak ni meulien namim vamese tevi e mei musoh pe meten itel sien melele xa mupus minehinen te xeihen nan.
JUD 1:25 O reitin, Hi kestang be Hi reitin xa miteh meulien e xir nggo holesok xil xa Iesu Kristo, Suv nar, tepol ni. Munem kil minehinen te xeihen na Hi, hisen xa eilep xa ngguri, e lelaxatien nan xa mahulong. Tehur lelaxatien nan tetiamu nousav tamu mei duxoh xosali, e ihuri e melengien xil xa ti imei, vehakut xa vehakut tang. Reitin.
REV 1:1 Ngan ak be naha xa Hi tesa ni mi Iesu Kristo tengan ipisen ni mi eloheoh nan xil usil naha xa mei istal nave nousav ti. E Iesu Kristo tesil masxaxa nan temei minou, eloheoh nan tei, tengan vahit mesen sepinien ak minou. Hisok Sion.
REV 1:2 E holesok xil ngasen xa natepusi e nateteong ni usil naha xa Hi tehit kila, xa Iesu tehit mesen ni minou be reitin. Ngan ak vari iaxa di nadis usili xiak.
REV 1:3 E tuxolxatien na Hi iti mi moletin xa ti ivuli uvei ak, e tuxolxatien iti mi ngan xil mun xa lalong kil sepinien te kilakilen ak e lalong xat naha xa di en. Vengan xa melele tengan holesok xil ak mei istal ihe reitin di bemei sangas.
REV 1:4 Inou, Sion di nadis sepinien ak bat mi xamim, sias xil xa mube lu e he sav (7) xa mudi e tan xa mahulong te hal Esia. Hi xa da taxeak, teta tetiamu, e ita tang e melengien xil xa ti imei. E nasis mini tengan eheien hos e tomat nan iti mi xamim. E di misa xalu mi xir nggo Ninin lu e he sav (7) nan xa langgoni laet lu e he sav (7) xa ladi pe meten xa di dotan de von xeihen nan.
REV 1:5 Eheien hos e tomat ak lunggo Iesu Kristo mun xa rakila raling nenesien nar en. Xi bit kil reitinen usil naha xa Hi tepisen ni mini. Xi be muimol na ngan xil xa ti limea rilomun ra maten e be vat na suv xil vus te ut etan. Iesu ien bei xir, e ren xa mileh e maten nan misak ni xir rameluv ra pangasien te tesaen nar xil.
REV 1:6 Xi pol ni xir mei rabe vanut moletin tei xa Hi be suv toto te meulien nar. Reitin, xi pol ni xir mei rabe vanut pris xil xa di rapol mi Hi Tamen. Ve rin ak, di rabithiteni xa Iesu Kristo be eilep pupu e xeihen te lelaxatien nan iti vehakut xa vehakut tang. Reitin.
REV 1:7 !Muteong kuhi! Xi imei istal ixo momah xil e moletin xil vus lipusi. Reitin, ngan xil mun xa latesal vini tetiamu ti lipusi. Isak ni moletin xil te ut xil vus te ut etan limeun itel ulikanen. Reitin, xi imei istal imak vari.
REV 1:8 Hi Suv te xeihen xa da taxeak, teta tetiamu, e ita e melengien xil xa ti imei, xi di biteni bit, “E holesok xil vus xa di, inou nateta ngamu tetiamu ni xil, e nita mun itutou ni xil.”
REV 1:9 Inou nabe Sion, tua namim ve nenesien nar e Iesu Kristo tei takes. Nggoni xamim, inou mun di nanggur longpangasien te sakpurunien xil del nenemien xa teviei e melele xa di nadatil melengien xa lelaxatien na Hi mei istal en. Lateso nou nabe nim te xeih e tutut aelan te hal Patmos vengan xa di nabithiten naha xa Hi di pisen ni minou e reitinen usil Iesu Kristo mi moletin xil.
REV 1:10 E Sande xa be melengien eo na Suv Iesu, Ninin na Hi mei mise xat nou e nalong rae tei nggo petouk xa misel nggeih nggoni amaru tei.
REV 1:11 Xi biteni minou bit, “Utis rat naha xa ti upusi ihe vanuvei tei, e usa ni iha mi sias xil xa labe lu e he sav (7) te taon xil ak: Efeses, Samerna, Pegamam, Taeatira, Sadis, Piladelvia, e Laodisia.”
REV 1:12 Melele xa nabiles tengan napus ti visi iaxa di misepin minou, napus laet lu e he sav (7) xa lasomal ladi e lapol ni pos nen ni gol.
REV 1:13 E hilaep te xil, napus ngan xa nggoni Nat Moletin xa tenben nggoni moletin tei xa nggo ut nesao. Xi mising nggoni suv toto tei ni eising xa teviei xa ba duxoh len etan. E lasoxolen kaliko tei xa kala nen nggoni gol da xol valhasen.
REV 1:14 Hilin mieh xa mieh e meten minehin pupu nggoni upang.
REV 1:15 Kaelen minehin nggoni oei te venu e raen mirum nggeih nggoni melele xa tahe xa mahulong mei mavul xat vatihat xil.
REV 1:16 E hen matu, xi nggur xat hitu lu e he sav (7), e tiei tei xa mikan e rin xalu vus mistal nggo vulongen. E valnaon minehin nggoni eai xa di minggan e piniae.
REV 1:17 Melele xa napusi, namot nabe tan visal len e nasakras napol ni ti neta nggoni ngan xa namat. Di, xi miling hen matu e nou e biteni bit, “!Ulum nakan ti! Inou nateta tetiamu ni holesok xil vus xa ladi, e inou nihe hoxalite teni mun.
REV 1:18 Inou nabe ngan xa nameul. Tave ti neta xa natemat, taxeak opusi xa di nameul tang nada, e nitat imak vehakut xa vehakut tang. De heok, naleh xat ki xil te maten e Hedis, rute xa nini moletin xil xa lalel laba ladi en.
REV 1:19 Utis xat naha xa otepusi ngamu, naha xa di mistal taxeak, itel naha xa istal e melengien xil xa ti imei itutou.
REV 1:20 Koute te nenemien xuxus usil hitu lu e he sav (7) xa di opusi ladi e heok matu be vole usil sias lu e he sav (7) te hal Esia. E laet lu e he sav (7) xil ak xa labe gol, xil labe vole usil masxaxa lu e he sav (7) xa di laketeh xol sias xil ak.”
REV 2:1 Iesu biteni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Efeses uhit: “Ngan ak be selxatien xa nggo visal ngan xa nggur xat hitu lu e he sav (7) di e hen matu e di mikakao e hilaep te laet lu e he sav (7) xa be gol.
REV 2:2 Di napus kil polien te xeih namim e napus kila xa midep iaxa di mubisu ni melele te xeih xil del nenemien xa be teviei. Nakila xa di musin ngan xil xa di langgusil tesaen. E di mulepis rin na ngan xil xa labit labe eloheoh navan xil, e mupus kila xa labe moletin te luvosen xil tang.
REV 2:3 Nakila xa di mubisu ni melele te xeih xil del nenemien xa be teviei, e midep iaxa di munggur longpangasien xil holu ve hisok. E neta sav xa mak, di musokil e neketen namim, e vemim tavuol ti.
REV 2:4 “E ngan ak nangguri ba xat rin namim: taxeak, di mustokovein eheien xa mutepisen ni minou e mi moletin sav xil tetiamu.
REV 2:5 Ma ihos xa munem xat sexien te eheien xa di mutepisen ni tetiamu, e mupus kila xa mudi sotin ranou xosali. Muhiles ra sexien tesa namim e mupol ni sexien hos xil ixoni ngan xa mutepol ni tetiamu. Xosxa munapol ni ti, ma nimei visal xamim e nihur rat laet namim ihe reling voninen.
REV 2:6 E ngan ak napusi xa mupol ni momal: iemim nggat sexien xil na ngan xil xa langgusil pispisien na Nikolai nggoni ngan taxa inou mun ieok di nggati.
REV 2:7 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil! E vaeen te neketen, ngan xil xa lasoh nggeih, nimaen xil lia huit vatiei te meulien sal xa di meul e naho na Hi.”
REV 2:8 Di, Iesu bit rilomun ni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Samerna uhit: “Ngan ak be selxatien na ngan xa be vatite te holesok xil vus xa ladi, e be hoxalite teni mun; ngan xa temat e temea rilomun ra maten.
REV 2:9 Nakila xa di munggur longpangasien xil holu e holesok namim tovuol e ut etan vengan xa di munggusil xat inou. E, e rin te neketen namim, holesok namim be holu. Nakila xa vanut moletin tei xa labit labe Siu reitin di laseputut ni xamim. E inou napus xil nggoni ngan xa latave Siu reitin ti. E‑e, xil labe vanut moletin tei na Temat tang.
REV 2:10 Ulimim nakan ni longpangasien xil ti xa sangas ti muhisu ni. !Muteong kuhi! Nave nousav ti, Temat isak ni rut xamim muhe nim te xeih tengan muvur sakpisien xil, e mulonge isa melengien ihe he xalu (10). E nenemien namim namot ti. Musoh ixeih venou, tave ti neta xa ti lisak purun xamim ha vuma … rut xamim lilel. Imak, ma inou nisa huit neketen mi xamim xa be meulien sal.
REV 2:11 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil! E vaeen te neketen, ngan xil xa lasoh nggeih, xil linamat ti e maten xa be lu nen xa be te nousav.”
REV 2:12 Di, Iesu bit rilomun ni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Pegamam uhit: “Ngan ak be selxatien na ngan xa tiei xa mikan e rin xalu vus nggo vulongen.
REV 2:13 Nakil rute xa xamim mudi en, e taon xa Temat di pol pupu e meulien na moletin xil en. Tave ti neta xa mak, e xamim di tamu mube reitin minou e mutastokovein neketen namim ti. Reitin, di musomal nggeih e rute xa Temat nggur xeihen en, e melengien xil mun xa latehas vin Antipas xa tehusil xat inou e vehakut tehithiten longeongen hos usil inou mi mosav xil.
REV 2:14 “E ngan ak nangguri ba xat rin namim: mumaen rut xamim di langgusil xat hisit pispisien xa nggoni pispisien na provet Balam tetiamu. Vengan xa xi tepispisi mi suv toto Balak xa tetep iaxa xi tetel mol‑Isrel xil ba latemot e tesaen texo sexien xa latea anien xa latesa ni tuei teha mi nanao xil e latepol tesa mi atou xil.
REV 2:15 E rut xamim mun di langgusil hisit sexien tesa xil ak melele xa di langgusil pispisien xil na Nikolai e pispisien sav xil mun xa langgoni.
REV 2:16 !Mak iaxa, taxeak, muhiles ra tesaen namim xil! Xosxa munaviles ti ra pispisien xil ak, ma, nave nousav ti, inou nimei visal xamim e nivae iha xat xamim itel tiei xa mahulong xa di mistal nggo vulongok.
REV 2:17 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil! E vaeen te neketen, ngan xil xa lasoh nggeih, nisa ti manna xa di minggus mi xil. E nisa hat tei xa mieh mi xil kekes xa ladis hisexil hu di en, hisexil xa moletin sav xil linakil ti.”
REV 2:18 Di, Iesu bit rilomun ni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Taeatira uhit: “Ngan ak be selxatien mi xamim xa nggo Nat Hi xa meten minehin pupu nggoni upang e kaelen minehin nggoni oei te venu.
REV 2:19 Nakil naha xa xamim di mupol ni. Napus kil eheien namim, neketen namim, polien namim, e midep iaxa di mubisu ni melele te xeih xil del nenemien xa be teviei. E napus kila mun xa, xosali, di mupol holu mak mu mili holesok xil xa mutepol kokot ni e melele xa mutehur kokot ni neketen namim.
REV 2:20 “E ngan ak nangguri di xat rin namim: di mumaen atou xa sexien nan nggoni Sesebel tetiamu tengan mei vamos e xamim. Xi di mikes tasen ni xi bit be provet tei na Hi. E pispisien nan di miluvos moletin te polien navan xil xa bos tang tengan ti lipol ni sexien te hoeasoen e ti lia anien xa latesa ni tuei teha mi nanao xil.
REV 2:21 Inou natesa mesal mini tuei tengan vahiles ra tesaen nan xil, e xi ien ti tenavei tengan vahiles ra sexien te hoeasoen nan.
REV 2:22 Muxuxou kuhi, vengan xa inou nisa mesien tei xa mahulong mi atou ak xa isak ni ita kat tang e rong man. E xosxa ngan xil xa lapol misa dela linaviles ti ra sexien nae xil, ma xil mun lilonge isa pupu itela.
REV 2:23 Reitin, inou nihas vin moletin xil xa di langgusili. Isak ni, moletin xil te sias xil vus likila sung xa inou iaxa nakil naha xa di e nenemien e tin moletin xil vus, e nisak ni moletin xil kekes ti lia huit polien nae.
REV 2:24 “E xamim tesav xil te hal Taeatira, mutnahusil pispisien xil ak ti. Xamim mutesin pispisien ak xa mosav xil lakesi ni ‘kilakilen xil xa tellep na Temat.’ Ma, mi xamim, ninaling rae ti mun xa meas nata xat xamim.
REV 2:25 Muhur xat rae xil kestang xa mutehuri tuei ituxoh melele xa nimei rilomun en.
REV 2:26 “E vaeen te neketen, ngan xil xa lasoh nggeih e tit lipol ni polien navan xil ituxoh melele xa nimei rilomun en, inou nisa xeihen mi xil tengan ti lilaxat kantri xil.
REV 2:27 “Reitin, nisa xeihen te lelaxatien mi xil xa ixoni ngan xa Tata navan tesa ni minou, nggoni sepinien xa biteni bit, ‘Lelaxatien nae ixeih mak mu. Lihu len ngan xil vus xa ti livae itel xil, ixoni ngan xa langgu papas valoei xil xa be kilas mei be saxute xil.’
REV 2:28 E nisa Melan mun mi xil xa be hitu te makoe.
REV 2:29 !Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil!”
REV 3:1 Iesu bit rilomun ni minou bit: “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Sadis uhit: “Ngan ak be selxatien na ngan xa Ninin lu e he sav (7) na Hi di en xa langgoni laet lu e he sav (7) e xa nggur xat hitu lu e he sav (7). Nakil sen holesok xil xa di mupol ni. Tave ti neta xa moletin xil di lanemi labit neketen namim meul nggeih tang da, e inou nakila xa neketen namim mat.
REV 3:2 !Mak, ma mutamea musoh! Musak ni neketen xa munggur xati tamu da mei ixeih pilei mu. Xosxa munapol ni ti namak, ma neketen namim ak imat vuol vari. Di nabiteni mak vengan xa nakameti xa di mupol ni neta tei xa tavos ti pe met Hi.
REV 3:3 Mak, ma munem xat pispisien xil xa mutelonge e mutehur xati tuei. Muhiles ra tesaen namim xil e mulong xat pispisien xil ak. Xosxa di tamu mupat del neketen namim, ma nimei rilomun e melengien tei xa xamim munakil ti ixoni moletin te kanen tei e nilepis rin namim.
REV 3:4 “E xamim vahis te hal Sadis di langguxou kuhi tengan meulien nae nave muis ti nggoni ngan xa lasing ni eising xil xa memese tevi. Ngan xil ak kestang lapin pe met Hi tengan lising ni eising xa mieh e likakao itel nou.
REV 3:5 Ngan xil mun xa lasoh nggeih e vaeen te neketen, xil lising ni eising xa mieh ixoni xil tang. Inou ninasu lelen hisexil ti ra Vanuvei te Meulien. E pe met Tata navan e masxaxa nan xil, inou nihit rati xa xil labe navan.
REV 3:6 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil!”
REV 3:7 Di, Iesu bit rilomun ni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Piladelvia uhit: “Ngan ak be selxatien na ngan xa be eo e be reitin, ngan xa nggur xat ki te lelaxatien na suv toto Deved tetiamu. ‘Melele xa xi misah puiteh, moletin tovuol mikila vakoe xole; e melele xa mikoe xole, moletin tovuol mikila vasaha.’
REV 3:8 “Nakil naha xa di mupol ni. Tave ti neta xa mulonge nggoni ngan xa xeihen xa di e xamim hokorong tang, e di munggusil xat kuh pispisien navan xil e mutamuun xole ti xa mube navan. Ma nasah puiteh tei xa mukila mukital muxo en xa moletin tovuol mikila vakoe xole.
REV 3:9 !Muteong kuhi! Ngan xil xa di langgusil xat sexien matu na Siu xil e labit labe Siu reitin, xil dit langgusil xat nenemien na Temat e lamei di laluvos moletin xil holu. Inou nisak ni xil mei litingeiril pe metemim tengan lisa merereen nae mi xamim, e likila sung xa eheien navan di e xamim.
REV 3:10 “Vengan xa vehakut di mulong xat rae navan xil del nenemien xa teviei e melele xa di mubisu ni melele te xeih xil, inou ti nisikoe xol xamim ra longpangasien xil xa ti imei tengan isak pis moletin xil te ut etan.
REV 3:11 Nave nousav ti, inou nimei. Mak iaxa, muhur xat neketen namim ixeih. Imak, ma munamaen moletin ti namei tengan nakan ni huit neketen hos ak ra xamim.
REV 3:12 Ngan xil xa lasoh nggeih e neketen nae, nisak ni xil mei lihe seteman te Nim Eo na Hi navan, e liti en vehakut. Nitis xat his Hi iti e xil itel his taon nan xa be Serusalem Hu xa ixo ut nesao imei e tan. E nitis xat his hu navan mun iti e xil.
REV 3:13 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil!”
REV 3:14 Iesu bit rilomun ni minou bit, “Utis sepinien ak iha mi masxaxa xa di miketeh xol sias te hal Laodisia uhit: “Ngan ak be selxatien na ngan xa be Reitinen, e holesok xil xa di biteni be reitin e moletin xil lakila lake reitin en. Xi be vatite te holesok xil vus xa Hi tepeas ni.
REV 3:15 Nakil naha xa di mupol ni. Napus kila xa mutamerir ti e mutatin ti e neketen namim. !Ieok bei mak mu vahit muve tei e xalu!
REV 3:16 E vengan xa mumak tang, mutamerir ti e mutatin ti, inou nikusah rat xamim ra vulongok.
REV 3:17 Xamim mubit, ‘Holesok namem holu e madi e hosien, matave tamure ni ti neta.’ !E mutakil ti xa xamim mupin tang tengan moletin sav tei vapus male ni xamim e ien vasae e xamim tang! Pe met Hi mube hoeo, muka hon, e metemim bar.
REV 3:18 Mak, ma nasel xat xamim tengan mei muxal gol, eising xa mieh, e meresin te metemim ra nou. Gol xa muxale ra nou memese, isak ni xamim mupolu ni holesok xil te ut nesao. Eising xa mieh te momalen be tengan musing xol tenbemim ni tengan munave unoun ti mun vengan di muka hon. E meresin te metemim, mulingi ite metemim te neketen tengan mukila muketeh kuhi.
REV 3:19 “Ngan xil xa eheien navan di e xil, di namal ni xil e nameas pangas xil. Misak ni, mupol ni nenemien namim ixeih tengan muhiles ra tesaen namim xil.
REV 3:20 !Muteong kuhi! Inou nadatil xamim kekes nggoni ngan xa di nasoh e puiteh e di nakes xamim. Xosxa mulong raeok e musah puiteh te meulien namim minou, ma nimei nim e nianien itel xamim, e xamim mun muanien itel inou.
REV 3:21 E vaeen te neketen, ngan xil xa lasoh nggeih, nimaen xil litotan e von xeihen navan itel inou ixoni ngan taxa inou mun nasoh nggeih e vaeen te neketen, e xosali, di nadotan nade ri matu te von xeihen na Tata navan.
REV 3:22 “!Xosxa vurangemim di, ma muteong kuhi ni naha xa Ninin di biteni ba mi sias xil!”
REV 4:1 Melele xa nanggur sepinien ak bus, napus kil neta teimun nggo metuveen. Napus puiteh tei e ut nesao xa misaha. E rae xa nateong ni diamu xa misel nggeih nggoni amaru, xi biteni minou bit, “Amei nesao xalei tengan nipisen ni minuk naha xa istal e melengien xil xa ti imei.”
REV 4:2 Vatakes, Ninin na Hi mise xat nou e napus ngan xa di dotan de von xeihen te ut nesao.
REV 4:3 Tenben minehin holu nggoni hat hos xil xa laminehin melele xa laet pili di en xa kala nen nggoni hat xalu xa lakes xalu ni saspa e kanilian. E mikapis xol von xeihen nan, napus hinehin tei xa minehin nggoni hat hos xa lakesi ni emeral.
REV 4:4 E mikapis xol von xeihen nen ak, napus von totanen sav xil mun xa labe hanutap tei e hat mun (24). E elda hanutap tei e hat mun (24) di ladotan en xa lasing ni eising xa mieh e vat luvoluv te lelaxatien xa lapol ni ni gol di vatixil.
REV 4:5 E nggo von xeihen xa eilep, an di milangas e veta di mirum. Pe met ngan xa dotan en, laet lu e he sav (7) na Hi di pili de pos nen xil. Laet xil ak labe Ninin lu e he sav (7) na Hi.
REV 4:6 E tan xa von xeihen xa eilep da en mahulong pupu e mexal nggoni tas, e napusi di minehin nggoni kilas xa laet di pili da en. Di, napus neta hat (4) xa lameul ladi e rin hat (4) te von xeihen ak, e metexil ladi xorelis rute xil vus te tenbexil.
REV 4:7 Ngan xa diamu ni xil, napusi nggoni laeon. Ngan xa be lu e xil, napusi nggoni bul. Ngan xa be tol e xil, napus valnaon nggoni valnao moletin. E ngan xa be hat e xil, napusi nggoni vevaxum xa di mingga.
REV 4:8 E xil kekes, aveouxil tei e he sav (6) di en, e metexil ladi xorelis rute xil vus te tenbexil. E vongien e melengien xil vus, latangel ni ti sisien ak xa bit, “Eo, eo, eo, be Hi Suv te Xeihen. Teta tetiamu, da xosali, e ita e melengien xil xa ti imei.”
REV 4:9 Neta hat (4) xa xiak xa lameul di lapet rat his ngan xa dotan de von xeihen nan e di lasa merereen e memesien nae mini, mi xi xa da xa da, e nakesae ti vatova. E melele xa lapol ni mak,
REV 4:10 elda xil xa labe hanutap tei e hat mun (24) lamot labe tan mi ngan xa dotan de von xeihen xa eilep, ngan xa da vehakut tang. Pe meten, laleh rerat vat luvoluv te lelaxatien nae xil, e lasa ni mini tengan lapisen merereen nae mini. E melele xa di lapol ni, labiteni labit,
REV 4:11 “!O Hi, xouk obe Suv namem! Opin tengan ti masa merereen minuk, e mapus kil minehinen te xeihen nam xa be mahulong pupu, vengan otepeas vuol ni holesok xil vus. Reitin, nggusil nenemien nam, otesak ni holesok xil vus mei lastal e lameul ladi.”
REV 5:1 Melele xa napus holesok xil ak bus, napus ngan xa dotan de von xeihen nen di nggur xat uvei tei de hen metu xa sepinien di rin xalu vus. Labulun xati e labil xati ni siil lu e he sav (7).
REV 5:2 Di, napus vat tei na masxaxa xil xa mikei be nesao del rae tei xa nggeih bit, “?!Visi tova iaxa pipin tengan vavul papas siil xil ak e vavuli sepinien xa de uvei teni!?”
REV 5:3 E latakamet ti moletin tova e ut nesao mu e ut etan mu pe huitan xa vapin tengan vavul papas siil xil e vavuli sepinien xa de uvei ak.
REV 5:4 Misak ni, namuis nggeih vengan xa lasakras lakamet moletin tova xa vapin tengan valang rat uvei e vavuli sepinien xa da en.
REV 5:5 Di, tei e elda xil bemei e biteni minou bit, “Onamuis ti. Pusi ti mu. Ngan xa lakesi ni laeon te vatimol na Sudah di bemei. Xi be havneli tei na suv toto Deved e momal tengan vahur lelaxatien nan. E, e vaeen te neketen, xi tehu len xeihen na Temat tuei. Xi kestang pipin tengan vavul papas siil xil, valang rat uvei ak, e vavuli sepinien xa di en.”
REV 5:6 Di, napus ngan xa temaen xoteh meulien nan texoni sulut sipsip te sanien eo tei. Xi misomal dat sangas ni von xeihen, e hilaep te elda xil e neta hat (4) xa lameul ladi. Napusi nggoni mun xa latehu vini ngamu, di, mea rilomun e meul tang da. Hon te xeihen nan be lu e he sav (7) e meten mun be lu e he sav (7). Meten lu e he sav xa xiak labe Ninin lu e he sav (7) na Hi xa misil xil ba lakapis xol rute xil vus te ut etan.
REV 5:7 Ngan xa nggoni sulut sipsip ba be visal ngan xa dotan de von xeihen e nggur uvei ak ra hen matu.
REV 5:8 E melele xa ngguri, neta hat (4) xa lameul ladi del elda hanutap tei e hat mun (24) lamot labe tan mini. Xil kekes langgur xat harp tengan lipilei ni sisien xil mi Hi, e pesin hos tei xa lapol ni ni gol. E pesin xil ak, di ladin vokon hos xil en xa be sisen xil na moletin xil na Hi.
REV 5:9 E melele xa lapol ni mak, di lakikei ni sisien hu tei labit, “Xouk opin tengan ovur uvei ak, e ovul papas siil xil teni. Opin vengan xa latehu vinuk, e rem texal rat moletin xil mei labe na Hi. Reitin, otexal rat moletin xil ra vatimol xil ngasen e ra sepinien xil vus, ra kantri xil ngasen e ra tatit moletin savsav xil mun.
REV 5:10 Otepol ni xil mei labe vanut moletin xil xa di lamerere ni Hi nggoni suv toto te meulien nae. Xouk otesak ni xil mei lapol mini nggoni pris nan xil e mei lilaxat ut ngasen e ut etan.”
REV 5:11 Melele xa di naketeh mikapis, nalong rae masxaxa xil xa labe holu xa labe holu pupu, moletin misakras vavuli sen xil. Xil lasoh xorelis von xeihen xa mahulong na Hi del neta hat (4) xa lameul e elda xil mun.
REV 5:12 E masxaxa xil ak lakikei nggeih be nesao labit, “Di mapet rat his ngan xa latehu vini, ngan xa temat texoni sulut sipsip te sanien eo tei, e di, mea rilomun ra maten. Xi pipin tengan ihur xeihen, metisouen, lelaxatien, e ipolu ni holesok xil, e tengan ihur merereen, hosien, e his xa ihe eilep mak mu.”
REV 5:13 Di, nalong rae holesok xil vus xa lameul ladi di lakikei: ngan xil xa ladi ut nesao e ngan xil xa ladi e ut etan; ngan xil xa ladi pe huitan e ngan xil mun xa ladi e huinep te tas. Reitin, nalong xil vus di lakikei labit, “!Mapet rat ngan xa dotan de von xeihen xa mahulong e ngan mun xa nggoni sulut sipsip te sanien eo! !Xalu vus lupin tengan mamerere ni xalu e masa memesien mi xalu e minehinen te xeihen nalu iti vehakut xa vehakut tang!”
REV 5:14 Melele xa lasepin mak, neta hat (4) xa lameul ladi labit, “!Reitin li!” E elda xil vus lamot labe tan mi xalu e lapet rat hisealu.
REV 6:1 Di, napus ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil tei ra siil lu e he sav (7). Melele xa bul pasi, nalong tei e neta hat (4) xa lameul mikei del rae tei xa nggeih nggoni veta bit, “!Amei!”
REV 6:2 Melele xa naketeh ba, napus hos tei xa mieh. E ngan xa dotan en di nggur xat his te vaeen nan e vat luvoluv te lelaxatien de vatin. Kei miloh ba tengan vavae vatel ngan xil xa labe elu nan e vahas tan ni xil.
REV 6:3 Di, ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be lu e xil. Melele xa bul pasi, nalong ngan xa be lu nen e neta hat (4) xa lameul mikei bit, “!Amei!”
REV 6:4 E napus hos tei mun xa pipili mei mistal. E ngan xa dotan en, lasa xeihen mini tengan vasak ni vaeen xil mei vastal e rute xil vus te ut etan tengan vasak ni moletin xil ha lihas vin xil mun tang. Misak ni, lasa tiei te vaeen mini xa mahulong pupu.
REV 6:5 Di, ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be tol e xil. Melele xa bul pasi, nalong ngan xa be tol (3) nen e neta hat (4) xa lameul mikei bit, “!Amei!” Melele xa naketeh ba, napus hos teimun xa maluxoluk mei mistal. E ngan xa dotan en di po xat sikel tei de hen.
REV 6:6 Di, rae tei misel e nalonge nggoni ngan xa rae ak nggo hilaep te neta hat (4) xa lameul ladi. Rae ak biteni mi ngan xa de hos bit, “Uha usak ni anien ihe tamure e ut etan xa moletin ipol melengien tevi tei tengan ixal anien ihe hokorong tang. E onapurun urvatiei te olip mu grep xil ti xa lapol ni oel e uaen nggo huit xalu.”
REV 6:7 Di, ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be hat (4) e xil. Melele xa bul pasi, nalong ngan xa be hat nen te neta hat (4) xa lameul ladi mikei bit, “!Amei!”
REV 6:8 E melele xa naketeh ba, napus hos tei xa kala teni misa nggoni neta xa mat tuei e bo. E ngan xa dotan en, hisen Maten, e teimun xa lakesi ni Hedis di nggusil xati. Nggo moletin xil vus te ut etan, Hi maen rat tatit moletin tei mi xalu tengan lalihas vin xil ixo vaeen, mu mae kekaten, mu mesien, mu vuran xil. E tatit moletin tol (3) kestang lalnatuxol xil ti.
REV 6:9 Di, ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be lim e xil. Melele xa bul pasi, naketeh ba be pe hor te sanien eo, e napus nini moletin xil xa latehas vin xil vengan xa latehithiten sepinien na Hi e ulixil tenakan ti tengan lavit rati xa Iesu be Suv nae.
REV 6:10 Xil lakei be nesao ba mi Hi labit “!Hi Suv te xeihen, obe eo e obe reitin! ?Vilieh vari mei ulepis rin na moletin xil te ut etan e usa rilomun ni pangasien mi ngan xil xa latehas vin xamem?”
REV 6:11 Misak ni, mi xil kekes, Hi misa eising xa mieh e biteni mi xil bit, “Mungel vuteili mu. Vengan xa pupuluen xa nateling xati ve ngan xil xa limat ixoni xamim tavus ti mu. Nave nousav ti, moletin xil mei lihas vin moletin te polien sav xil navan xa labe tuemim e hinemim xil ve neketen nae.”
REV 6:12 Di, napus ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be tei e he sav (6) e xil. Melele xa bul pasi, lul tei xa mahulong milil e ut etan. Eai taxan ti mun e ut xil vus mei maluxoluk nggoni eising te maten. Mem te aveti biles mei pili nggoni ra.
REV 6:13 Hitu xil lakiri lamei e ut etan langgoni huit fik xil xa latamen ti mu e votiang te xeih tei mei mulul lelen xil lakiri labe tan.
REV 6:14 Napus tilang hat mesel be rin lu, e lukalu ni xalu ba luduxoh hoxalite te xalu. Vathu xil vus e aelan xil vus mun, lamea reling vonexil.
REV 6:15 Melele xa holesok xil ak mistal mak, moletin xil vus te ut etan lalesae labe vathu xil e langgus e vangihat xil mu seri hat xil xa mahulong: suv toto xil te ut etan del eilep sav xil, vat xil na moletin xil te vaeen del ngan xil mun xa langgur xeihen, ngan xil xa holesok nae holu del moletin votei xil mun, e ngan xil xa labe slev del ngan xil xa vexil mase.
REV 6:16 Ve ulikanen nae, xil vus lakei be nesao ba mi vathu xil e mi vatihat xil labit, “!Mukiri mumei musoson xamem tengan ngan xa dotan de von xeihen te ut nesao napus ti mun xamem! !Musoson xamem ra ekaten na ngan xa nggoni sulut sipsip tengan napangei xamem ti!
REV 6:17 ?Vengan xa melele te ekaten xa mahulong nalu di bemei li, visi vari ikila ihisu ni e imeul? Moletin tovuol.”
REV 7:1 Dutou ni holesok xil ak, napus masxaxa hat (4) xa di lasoh ladi e rin hat (4) te ut etan. Xatel di latsikoe xol votiang hat (4) tengan linahui lelen ti holesok xil te ut etan, mu te tas, mu vatiei xil.
REV 7:2 E napus masxaxa sav teimun xa mea nggo rute xa meteneai di mistal en, e xi nggur xat siil xa his Hi xa meul da en. Xi mikei nggeih ba mi masxaxa hat (4) xa Hi tesa xeihen mi xil tengan lapurun ut etan del tas.
REV 7:3 Masxaxa ak biteni bit, “Munapurun ti ut etan, tas mu vatiei xil ituxoh melele xa muling simeleleen e valnao moletin xil na Hi tengan ipisen ni xa labe nan.”
REV 7:4 E labiteni minou labit pupuluen na ngan xil xa latehur simeleleen na Hi latetuxoh moletin taosen be handred tei hanutap lu e hat mun (144,000). Labosei ngan xil ak langgo vatimol lu e le tei (12) na mol‑Isrel xil.
REV 7:5 Labosei moletin taosen lu e le tei (12,000) xa langgo vatimol xil kekes na mol‑Isrel xil ak: Sudah, Ruben, Kat, Aser, Navtali, Manase, Simeon, Livae, Isekar, Sebiulon, Siosep, e Bensamin.
REV 7:9 Di, naketeh ba, e napus vanut moletin xil xa labe holu xa labe holu pupu, xa moletin tovuol mikila vavuli sen xil vus. Xil lastal langgo hisit moletin savsav xil vus, langgo vatimol xil vus, langgo kantri xil vus, e langgo sepinien xil vus. Xil vus mei lasoh pe met ngan xa de von xeihen e pe met ngan xa nggoni sulut sipsip. Lasing ni eising xa mieh e laleh xat ut emeil xil di e hexil.
REV 7:10 E lakei be nesao labit, “!Mames Hi namem xa dotan de von xeihen e ngan xa nggoni sulut sipsip, vengan xalu di luteh meulien e xamem!”
REV 7:11 Melele taxa labiteni mak, masxaxa xil vus xa ladi xorelis von xeihen ak, elda xil, e neta hat (4) xa lameul ladi, xil vus lamot labe tan pe met Hi, valnaoxil ba duxoh tan e lamesi.
REV 7:12 E melele xa masxaxa xil ak lamesi, xil vus labiteni labit, “!Reitin li! !Xamem mapet rat hisom, e di masa memesien e merereen namem bat minuk! Xouk obe eilep pupu e metisouen nam mahulong, xeihen de hem e di olaxat kuh holesok xil vus. Obe Hi namem xosali e vehakut tang. !Reitin!”
REV 7:13 Di, tei e elda xil ak mei misis nou bit, “?Moletin xil ak xa lasing ni eising xil xa mieh xiak, okila obit langgo xave?”
REV 7:14 E nabit rilomun ni mini, nabit, “Eilep navan, inou natakil ti. E xouk okila.” Ma xi biteni minou bit, “Moletin xil ak labe ngan xil xa latesoh texeih e neketen nae teha tetuxoh hoxalite te melele te xeih xil xa mahulong xa temei e ut etan. Xil latekas eising nae ni re ngan xa temat texoni sulut sipsip te sanien eo e eising nae mei temieh.
REV 7:15 Ve rin ak, Hi maen xil mei lasoh pe meten. E vongien e melengien ladi e Nim Eo nan e di lamot mini. Reitin, di lamot mi ngan xa di dotan de von xeihen nan xa di milaxat kuh xil e di misikoe xol xil.
REV 7:16 Mae e maruru naxat ti mun xil, eai naxa pangas xil ti mun e upang teni napangei pupu ni xil ti,
REV 7:17 vengan xa ngan xa nggoni sulut sipsip xa di misoh de von xeihen ilaxat kuh xil. Itiamu ni xil ixoni ngan xa moletin tei di diamu kuhi ni sipsip san xil, e ipisen suse xa ba be vatit oei te meulien mi xil. E simetexil te longpangasien nae, Hi isihia ra metexil.”
REV 8:1 Melele xa ngan xa nggoni sulut sipsip bul pas siil xa be lu e he sav (7) e xil, holesok xil vus xa ladi ut nesao ladit votei vuteili.
REV 8:2 Di, napus vatixar lu e he sav (7) na masxaxa xil xa, vehakut, di lasomal pe met Hi. E lasa amaru lu e he sav (7) mi xil.
REV 8:3 Masxaxa teimun bemei e misoh visal hor te vokon eo. Xi nggur xat pesin tei xa lapol ni ni gol xa di ladin vokon eo xil en. Lasa vokon holu mini xa be sisen na moletin xil vus na Hi. Ma masxaxa ak milehi ba milingi di e hor te vokon eo xa lapol ni ni gol xa de sangas ni von xeihen na Hi.
REV 8:4 Xi po xat pesin ak e pisen ni mi Hi, e eas teni be nesao del sisen na moletin xil na Hi.
REV 8:5 Di, masxaxa nggur pesin ak e mise xati ni hatupang xil xa di tamu pili xa milehi ra hor teni. Di, mirang rati be ut etan. Ngan ak misak ni veta mirum, an bilahil, e lul milil nggeih.
REV 8:6 Di, vatixar lu e he sav (7) na masxaxa xil labue xat xil tengan lavui amaru nae.
REV 8:7 Melele xa vatixar xa be tei e xil bui amaru nan, saxut aes mikiri nggoni us e bemei e ut etan del upang xa ra di en. Nggo vatiei xil vus te ut etan, upang ak ngga tatit vatiei tei teni, e tatit vatiei lu kestang taxa len xil ti. E upang nen ak ngga len munae xil vus xa lameul ladi e ut etan.
REV 8:8 Di, vatixar xa be lu e xil bui amaru nan. Melele xa bui, napus neta tei nggoni vathu tei xa mahulong xa upang di pili en xa laso ni be tas.
REV 8:9 Nggo holesok xil vus xa lameul ladi tas, tatite tei teni lalel, ma tatite lu teni kestang latalel ti. E nggo tuturil xil xa ladi e tas, tatit tuturil tei teni mei labe saxute xil tang, ma tatit tuturil lu teni kestang mei latave saxute ti.
REV 8:10 Di, vatixar xa be tol (3) e xil bui amaru nan. Melele xa bui, hitu tei xa mahulong xa upang di pili en mot nggo tilang hat e bemei posou e tatite tei te oeisal e vangoei xil, ma tatite lu teni kestang tapurun xil ti.
REV 8:11 His hitu ak be ‘Mikon’ e misak ni oei nen xil ak biles mei mikon e misa e moletin holu lalel vengan xa lamu oei xa mikon xiak.
REV 8:12 Di, vatixar xa be hat (4) e xil bui amaru nan. Melele xa bui, neta tei mei posou e rin tei te meteneai e aveti, del tatit hitu tei mun. Ma rin lu te meteneai e aveti, del tatite lu te hitu xil kestang tapurun xil ti. Misak ni, xil latapili ti mun vaxoni tetiamu. Ma, e melengien xil vus, miehen teni minggan haoa tol e he sav (8) kestang, e haoa hat (4), miehen teni mei maluxoluk. E vongien xil vus mak tang, aveti mem haoa tol e he sav (8) kestang, e haoa hat (4), tamem ti.
REV 8:13 Di, naketeh be nesao e napus vevaxum tei di ngga e mesavuol. Nalong raen xa mikei nggeih bit, “!Aue li! !Aue li! !O aue li! !Isa xa isa pupu mi ngan xil xa ladi e ut etan e melele xa vatixar xatel xa latdi tamu latihui amaru natel!”
REV 9:1 Di, vatixar xa be lim (5) e xil bui amaru nan. Melele xa bui, napus masxaxa tesa tei xa mot bemei e ut etan nggoni hitu tei. Lasa ki te Vangavul xa hoxalite teni tovuol mini.
REV 9:2 Xi bemei misah puiteh te Vangavul ak, e eas holu mistal nggo en nggoni eas te upang tei xa mahulong. Eas ak misak ni miehen e tilang hat mei maluxoluk.
REV 9:3 Di, holesok xil xa langgoni kelmenamen lastal langgo eas ak e lamei e ut etan. Xil langgur poisen de xalexil nggoni skopion xa mikila isa longpangasien xa mahulong mi moletin xil melele xa itil xil ni.
REV 9:4 Lasemae ni xil tengan linapurun ti husmunae, vatiei mu holesok sav xil mun xa lateh e lameul ladi e ut etan. Hi maen xil tengan lipangei kes ni moletin xil taxa latahur ti simeleleen na Hi vati e valnaoxil.
REV 9:5 Aveti lim (5) iaxa Hi maen kelmenamen xil ak mei lasa longpangasien holu mi moletin xil, e tamaen xil ti tengan lavas vin xil. Longpangasien ak nggoni ngan xa moletin ngguri melele xa skopion dili.
REV 9:6 E melele nen ak, moletin xil lalang ni maten ve longpangasien nae, e lasakras lakameti. Reitin, xil iexil bei mak mu tengan lamat, e maten milesae ra xil.
REV 9:7 Kelmenamen xil ak, neta tei misikoe xol tenbexil xa misak ni napus xil nggoni hos xil xa lasak mesen xil ve vaeen. E vatixil, napus neta ngan xa nggoni vatluvoluv na suv toto xil xa lapol ni ni gol, e valnaoxil, napusi nggoni valnao moletin.
REV 9:8 Hilixil tepiei nggoni hil atou xil, e luhexil mikan nggoni luhe laeon.
REV 9:9 E valhasexil nggeih nggoni eising te vaeen xa lapol ni ni aean. E melele xa di langga, tangalen te aveouxil nggoni tangalen e melele xa hos xil lalihi kat te vaeen xil holu ba labe von vaeen.
REV 9:10 Poisen nae de xalexil nggoni skopion, e melele xa ladil moletin ni, moletin ak milong pangas xi holu xa holu pupu. E xil laba e ladil moletin xil duxoh aveti lim (5).
REV 9:11 Masxaxa tesa xa milaxat Vangavul xa hoxalite teni tovuol iaxa be suv toto nae. E sepinien na mol‑Isrel xil, hisen ‘Abadon,’ e, e sepinien na mol‑Kris xil, hisen ‘Apolion,’ xa koute te his xalu ak be ‘ngan xa di nggu lelen holesok xil.’
REV 9:12 !Aue li! Ngan ak be hoxalite te melele te longpangasien xa be vatei nen. !E aue, o aue li! Vengan, itutou ni ngan ak, melele te longpangasien lu mun mei lalistal.
REV 9:13 Di, vatixar na masxaxa xil xa be tei e he sav (6) e xil bui amaru nan. Melele xa bui, nalong rae tei xa mistal nggo rin hat (4) te hor te sanien eo xa lapol ni ni gol xa de pe met Hi.
REV 9:14 Rae nen ak biteni mi vatixar xa be tei e he sav (6) e xil bit, “Uhe visal masxaxa hat (4) xa latevar xat xatel latteti visal Oeisal Upretis, e umaen xatel ha veatel imase.”
REV 9:15 Hi teling masxaxa xil ak ladi inggak tengan litatil haoa xati ak te melengien ak te aveti ak te huram ak vari. Reitin, teling xil temak tengan, e melele nen ak vari, xil likila ha vexil imase e ha lihu vin tatite tei te moletin xil vus te ut etan, ma tatite lu (2) teni kestang linahu vin xil ti.
REV 9:16 E metuveen navan, napus kuh moletin te vaeen na masxaxa xil ak. Xil laloh e hos nae xil, e melele xa labuli xil, nalonge xa labe milian handred lu (200,000,000). Eising te vaeen nae pipili nggoni upang, memas nggoni tas, e meang nggoni sulfa. Vat hos xil langgoni vat laeon, e upang, eas, e sulfa di lastal langgo vulongexil.
REV 9:18 Nggo longpangasien xatel ak te upang, eas e sulfa xa lastal langgo vulongexil, tatite tei te moletin xil vus te ut etan lamat, ma tatite lu teni kestang lameul tang ladi.
REV 9:19 Xeihen na hos xil de vulongexil del xalexil. E xalexil mun mikila vapangei moletin vengan xa hoxalit xalexil, vat xil ladi en xa di ladil moletin xil nggoni tetal tesa xil.
REV 9:20 Moletin xil xa latalel ti mu e longpangasien xatel te upang, eas e sulfa, xil lataviles ti ra sexien tesa nae xil. Langgulehi tengan lamot mi ninin tesa xil e nanao xil xa lasakras laketeh, lasakras lataeong ni neta, e lasakras lakakao xa lapol ni xil ni gol, silva, brons, hat e liei xil del hexil tang.
REV 9:21 Reitin, moletin xil ak lataviles ti ra sexien xa di labas vin moletin sav xil, sexien te eimas, sexien te hoeasoen, e sexien te kakanen nae.
REV 10:1 Di, napus vatixar teimun na masxaxa xil xa nggo ut nesao bemei e ut etan. Momah tei mikutaxole e hinehin tei de nesao ni vatin. Valnaon di minehin nggeih nggoni eai e len xalu lupili lunggoni upang.
REV 10:2 E hen, xi nggur xat tutut uvei tei xa milanga da xa latetis sepinien xil en. Napusi miling len matu de tas, e len meil milingi de tan.
REV 10:3 Di, mikei nggeih nggoni laeon tei. E melele xa mikei mak, veta lu e he sav (7) mirum nggeih.
REV 10:4 Melele xa veta xil ak larum mak, inou nabue xat inou tengan nitisi. E nalong rae tei misepin minou nggo ut nesao bit, “Naha xa veta lu e he sav (7) nen ak labiteni be sepinien xuxus tei, onatis xati ti.”
REV 10:5 Di, napusi xa vatixar na masxaxa xil xa teling len tei tete tas e len teimun tete tan, xi pet rat hen matu e misa ni be nesao
REV 10:6 e pol ni hitxatien te xeih tei e his Hi, ngan xa meul vehakut, xa tepeas ni ut nesao e ut etan, tas e holesok xil ngasen xa ladi e xatel. Masxaxa biteni bit, “!Nabit xati xa Hi misakras vararu mun!
REV 10:7 Reitin, melele xa vatixar na masxaxa xil xa be lu e he sav (7) e xil ihui amaru nan, Hi ipol vuol ni lingxatien xuxus nan. Ipol ni ixoni ngan taxa tehit lelen ni tuei mi provet xil xa latehe moletin te polien nan xil.”
REV 10:8 Di, rae xa nateteong ni tetiamu misepin rilomun minou nggo ut nesao bit, “Uha uhur uvei xa lalanga tuei da xa de he masxaxa xa di misoh de tas e de tan.”
REV 10:9 Misak ni, nabe visal masxaxa nen ak e nasisi tengan vasa tutut uvei ak minou. E xi biteni minou bit, “Uhuri ua ni. E vulongom ikas ni ixoni hani, e vangom ikon ni.”
REV 10:10 Misak ni, nanggur rat tutut uvei ak ra hen e nangga ni. E nakameti xa vulongok mikas ni nggoni hani. E melele xa nangga ni bus, nateong ni biles, e vangok mei mikon ni.
REV 10:11 Di, xi misepin rilomun minou bit, “Xouk uha uhit lelen sepinien na Hi vatei mun usil naha xa ti ipol ni mi hisit moletin xil holu, mi kantri xil holu, mi sepinien xil holu, e mi suv toto xil holu.”
REV 11:1 Di, masxaxa tei misa liei tei minou xa nggoni eitingil xa nikila nivuli mita xil ni, e biteni minou bit, “Uha e uvuli mita te Nim Eo na Hi e mita te hor te sanien eo mun. E uvuli ngan xil xa di lamot mi Hi en.
REV 11:2 E vioh teni, onavuli mita teni ti, vengan Hi tesa ni ngamu mi ngan xil xa latakil ti xi. Xil mei lihes tan ni Taon Eo na Hi aveti ihe hanutap lu e lu mun (42).”
REV 11:3 Di, masxaxa ak biteni mun bit, “E inou nisa xeihen mi provet navan lu xa ha lalihit lelen ni usil reitinen navan melengien taosen tei handred lu e hanutap tol mun (1,260). Lalising ni eising te tangen e nisil xalu tengan ha lalihit usil sepinien navan mi moletin xil.”
REV 11:4 Moletin xalu ak lube vatit olip xalu e laet lu xa lusoh pe met Hi Suv xa di milaxat vuol ni holesok xil te ut etan.
REV 11:5 E xosxa moletin tova ihit ipurun xalu, upang istal ixo vulongexalu e ia len ngan xil xa di labae del xalu. Ma, ngan xil xa lihit lipurun xalu limat ixo suse ak.
REV 11:6 Hi isa xeihen mi xalu tengan lalisikoe xol us namus ti ituxoh hoxalite te melengien xil xa ti lalihit lelen sepinien na Hi en. Xalu lalihur xeihen tengan lalikila lalihiles oei xil vus mei ihe ra. E xeihen iti e xalu tengan lalikila lalisa longpangasien savsav xil ha ipurun moletin xil te ut etan e melengien xil vus xa xalu iexalu ihei.
REV 11:7 Melele xa lalihit vuol ni sepinien xa Hi tesa ni mi xalu, vongoro tesa tei imea ra Vangavul xa hoxalite teni tovuol. Xi ivae itel xalu e ihu vin xalu.
REV 11:8 Ti, tiei nalu lalipat lalitit e suse te Serusalem, taon xa eilep xa lateti xat Iesu e eivave en, ngan xa be Suv nalu. E melele xa labit usil taon xa eilep xiak, labit lelen ni xa nggoni Sodom mu Isip tetiamu.
REV 11:9 Moletin xil te kantri xil vus, vatimol xil vus, sepinien xil vus, e vatit moletin savsav xil vus mei lile mah xat tiei nalu melengien ihe tol e rute mun. Xil linamaen ni ti tengan litihin xalu.
REV 11:10 Moletin xil vus te ut etan lisep koai ve maten nalu. Xil lipol ni anien xil xa tellep, e lisa kekes ni sanien mi xil, vengan provet xalu ak lusak ni longpangasien holu mei mistal mi moletin xil te ut etan.
REV 11:11 Ti, e piniae te melengien hat nen, Hi isa sesehen te meulien mi xalu ma lalimea rilomun lalisoh. E ngan xil xa lipusi, lexil imulul holu ven.
REV 11:12 Ti, provet xalu ak lalilong rae tei ixo ut nesao ihit, “!Lumei nesao inggak!” Ma, pe met elu nalu xil, xalu lalixo momah tei lalihe ut nesao.
REV 11:13 E melele nen tak, lul tei xa eilep ilil. Ngan ak isak ni tatite tei te nim xil te taon xa eilep xiak likiri lel, ma tatit nim hat e he sav (9) kestang teni linakiri ti. E moletin taosen lu e he sav (7000) lilel. Melele xa moletin sav xil lipusi, lexil imulul ni e like reitin sung e xeihen na Hi xa de ut nesao.
REV 11:14 !Aue li! Ngan ak ihe hoxalite te melele te longpangasien xa be lu (2) nen. !E aue li, o aue li! Vengan, itutou ni ngan ak, melele te longpangasien xa be tol (3) nen mei istal nave nousav ti.
REV 11:15 Di, vatixar na masxaxa xil xa be lu e he sav (7) e xil bui amaru nan. Melele xa bui, nalong rae xil xa langgo ut nesao e lakei nggeih labit, “Xosali, xeihen te lelaxatien te ut etan mei di e he Hi Suv nar e ngan xa be Mesaea nan. E lelaxatien nan iti vehakut tang, navus ti.”
REV 11:16 Di, elda xil xa labe hanutap tei e hat mun (24) xa di ladotan e von xeihen nae xil pe met Hi, xil lamot mini, valnaoxil ba duxoh tan e di lapet rat hisen
REV 11:17 del kikeien nae xil labit, “!Hi Suv te Xeihen, oda xosali e oteta tetiamu! Mamesuk vengan xa di opisen xeihen nam xa mahulong e omei sung tengan olaxat rute xil vus te ut etan.
REV 11:18 Ngan xil xa latakil ti xouk, iexil teat xouk, e melengien te ekaten nam di bemei mi xil. Ngan ak be melele xa ulepis rin na moletin xil xa lalel ngamu. Ngan ak be melele mun xa usa huit polien mi provet xil xa labe moletin te polien nam xil, e mi moletin nam xil xa di lamerere ni xouk, ngan xil xa latellep ba duxoh ngan xil xa latereli. E ngan ak be melele mun xa upurun ngan xil xa di lapurun holesok xil te ut etan.”
REV 11:19 Di, puiteh te Nim Eo na Hi e ut nesao misaha, e napusi xa Bokis te Hitxatien te Xeih da en. E melele xa puiteh misaha mak, an milangas, veta mirum, lul tei milil nggeih, e saxut aes xil holu lakiri nggo tilang hat nggoni us.
REV 12:1 Di, napus neta tei xa eilep mistal nggo tilang hat xa misak ni nou nanem usil koute teni. Napus atou tei xa mising ni meteneai nggoni eising nan, e aveti de pe kaelen xalu xa pisen ni xa xi be eilep pupu. E vatluvoluv te lelaxatien de vatin xa hitu lu e le tei (12) di en.
REV 12:2 Atou ak, sangas valing tuvava, e longpangasien xil tengan valing tuvava nggeih pupu e misak ni muis holu.
REV 12:3 Di, napus neta teimun xa eilep mistal nggo tilang hat. Dragon tei xa eilep e pipili mei mistal. Vatin be lu e he sav (7) e hon xil labe he xalu (10), e vatluvoluv te lelaxatien de vatin lu e he sav (7) xil vus.
REV 12:4 Del xalen, xi koves rerat tatit hitu tei labe reling tilang hat e miso xil lamei e ut etan, ma tatite lu teni kestang takoves rerat xil ti. Xi bemei sangas visal atou ak tengan ikila ia tuvava nan melele xa ilingi.
REV 12:5 Di, atou miling tuvava tei xa be malohos, ngan xa ilaxat rute xil vus te ut etan itel xeihen nan. E tuvava ak, melele xa milingi, lapo rati e langguri ba visal Hi e ba lalingi dotan e von xeihen nan xa eilep.
REV 12:6 Atou ak milesae ba be uruvuol, ba be rute xa Hi misak mesen ni tuei tengan ha ita en. E rute ak, ilaxat kuhi ituxoh melengien taosen tei handred lu e hanutap tol mun (1,260).
REV 12:7 Di, e ut nesao, vaeen tei mistal. Vatixar Maekel del masxaxa nan xil labae del Dragon ak del masxaxa nan xil.
REV 12:8 Maekel del nan xil, labas tan ni xeihen na Dragon del masxaxa nan xil, e latamaen xil ti mun tengan lati e ut nesao.
REV 12:9 Reitin, Dragon ak xa eilep, ngan xa tehe tetal tetiamu xa latekesi ni Temat mu Setan, xil laso rati ra ut nesao. Ngan xa di miluvos moletin xil vus te ut etan, vatixar Maekel miso ni be ut etan del masxaxa nan xil vus.
REV 12:10 Di, nalong rae nggo ut nesao xa mikei nggeih bit, “!Xosali, Hi miteh meulien e moletin nan xil del xeihen nan! !Xosali, Hi pisen xeihen nan e bemei etan tengan valaxat xil! Xosali, xi miling xeihen xa eilep de he Mesaea xa xi tehosei. Vengan ngan xa misoh pe met Hi nar, ngan xa di misep xar ni his moletin nar xil melengien e vongien, xosali, laso rati tuei ra ut nesao.
REV 12:11 Moletin nar xil labae lali Temat vengan xa laling neketen nae e ngan xa ren teleh texoni sulut sipsip tei te sanien eo, e latave unoun ti tengan lavit usil reitinen teni mi moletin sav xil. Xil lamaen xoteh meulien nae tengan lakila lisoh ixeih e neketen nae, tave ti neta xa lamat ven.
REV 12:12 !Xamim vus xa mudi e ut nesao, muhesi xamim! E, aue li, isa mi xamim xa mudi e ut etan e tas, vengan Temat be tan visal xamim e ut etan. Xi polu ni ekaten, vengan xa mikila xa melengien nan xil be tamure sutang.”
REV 12:13 Melele xa Dragon tepus kila xa lateso rati tehe ut etan, xi minggol atou xa teling tutut tuvava tei.
REV 12:14 E atou ak, Hi pol ni aveou vevaxum lu xa mahulong lustal lunggo tenben. Del aveoun xalu, xi ba de rute tei e uruvuol xa lalaxat kuhi huram tol (3) e aveti tei e he sav mun (6). E rute ak xi mikila vaxus ra Dragon ak.
REV 12:15 Di, Dragon mei miluh rat oei holu xa mei be oeisal tei e mileh nggusil atou ak tengan vahuri vaha.
REV 12:16 E tan dutou ni atou ak nggo sexien xa masel be rin lu e mu sen oei xa mistal nggo vulonge Dragon.
REV 12:17 Melele xa pusi mak, Dragon ien nggat pupu ni atou ak. Misak ni, ba bit vapol ni vaeen vatel horamue nan xil: ngan xil xa di lalong xat rae na Hi e di labithiten reitinen usil Iesu mi moletin sav xil.
REV 12:18 E Dragon ba misoh de suhon te tas.
REV 13:1 Di, napus vongoro tesa tei xa mea ra tas. Vatin be lu e he sav (7) e hon xil be he xalu (10) xa vatluvoluv te lelaxatien xil di e hon he xalu (10) xil vus. E vatin xil vus langgur xat his tellep xil xa latekan ni ra Hi tengan mei vahe nae.
REV 13:2 Vongoro tesa nen ak, napus tenben nggoni tenbe lepard, len xil nggoni le bear, e vulongen nggoni vulonge laeon. Mi vongoro tesa ak, Dragon misa xeihen, von xeihen nan, e maen ni tengan valaxat holesok holu.
REV 13:3 Vongoro ak, neta tei nggul vatin tei xa lapusi xos imat ven. E melele xa mei meul bos rilomun, moletin xil te rute xil vus e ut etan latemanin ni e langgusil xati.
REV 13:4 Ngan xil vus ak, lamot mi Dragon vengan xa xi misa xeihen nan xa nggeih pupu mi vongoro tesa ak. E lamot mi vongoro tesa mun labit, “?Visi iaxa nggur xeihen nggoni? ?Visi iaxa mikila vavae vatela? !Moletin tovuol!”
REV 13:5 Hi maen vongoro tesa ak tengan vasep koai vahiteni xa xeihen nan pipin ni xeihen na Hi. Hi maen ni mun tengan vahur xeihen tengan valaxat rute xil vus e ut etan aveti hanutap lu e lu mun (42).
REV 13:6 Xi misepsisil Hi, misepin misa ba xat hisen e rute xa da en, e misep purun ngan xil mun xa ladi e ut nesao.
REV 13:7 E Hi maen ni mun tengan ivae itel moletin nan xil iha vuma … ihas tan ni xil. Reitin, Hi maen vongoro tesa ak tengan vahur xeihen vali vatimol savsav xil vus, vali hisit moletin savsav xil vus, vali sepinien savsav xil vus, e vali kantri savsav xil vus.
REV 13:8 Moletin xil vus te ut etan limot mini. E ngan xil kestang xa ladis hisexil de Vanuvei te Meulien na ngan xa temat texoni sulut sipsip tei te sanien eo, xil linamot ti mini. Hisexil, latetisi teti e Vanuvei te Meulien tetiamu nousav, e melele xa Hi tenapeas ni ut etan ti mu.
REV 13:9 !Xosxa vurangemim di, muteong kuhi!
REV 13:10 Xosxa Hi miling xati tengan lital xat moletin tei, litela iha e lital xati vari. E xosxa Hi miling xati tengan litil vin moletin tei ni tiei te vaeen, ma litil vini vari. Misak ni, Hi di misis moletin nan xil tengan lixulehi lisoh ixeih e neketen nae.
REV 13:11 Di, napus vongoro tesa teimun xa mea ra tan. Hon lu nggoni ho sipsip, e sepinien nan nggeih nggoni Dragon.
REV 13:12 Vongoro tesa ak milaxat holesok xil e rin na ngan xa diamu. E nggeih xat moletin xil xa ladi e ut etan tengan limot mi vongoro tesa xa diamu, ngan xa neta tei texula e temeul tehos rilomun.
REV 13:13 Vongoro xa bemei dutou, xi pol ni merekel xil xa latellep nggoni misak ni upang nggo ut nesao bemei etan tengan moletin xil vus lakila lapusi.
REV 13:14 Hi maen vongoro ak xa bemei dutou tengan ha ti iluvos moletin xil vus te ut etan ni merekel xil xa pol ni e rin na vongoro xa diamu. E vongoro ak miluvos moletin xil e misak ni xil lapol ni nanao xa lapusi nggoni vongoro xa latesal vini ni tiei te vaeen e temeul rilomun. Di, misis xil tengan lamerere ni.
REV 13:15 Hi maen vongoro tesa xa dutou tengan vasak ni nanao na vongoro xa diamu tengan vasehseh e vameul. Misak ni, nanao ak mikila vasepin e vasa lepisien te maten mi ngan xil xa latamot ti mini.
REV 13:16 Vongoro xa dutou nggeih xat moletin xil vus tengan lihur simeleleen tei iti e hexil metu mu e valnaoxil: ngan xil xa latellep ba duxoh movotei xil tang, ngan xil xa holesok nae holu ba duxoh hoeo xil, ngan xil xa vexil mase ba duxoh slev xil.
REV 13:17 Moletin xa tahur ti simeleleen ak, xi misakras vaxal mu vapos ni neta. E simeleleen ak be his vongoro tesa xa diamu e be pupuluen te hisen.
REV 13:18 Ngan xil xa iexil bei lave metisou linem kil koute te simeleleen ak, vengan ngan xil xa lakilakil kuhi likila lipol rat koute te pupuluen teni xa be vole usil moletin tei. Pupuluen te hisen be tei e he sav, tei e he sav, tei e he sav (666).
REV 14:1 Di, naketeh ba, e napusi xa ngan xa nggoni sulut sipsip di misoh de Vathu Saeon. E ngan xil xa di lasoh dela labe taosen handred tei hanutap lu e hat mun (144,000). Ngan xil ak langgur simeleleen de valnaoxil xa latetis his ngan xa nggoni sulut sipsip del his Tamen di en.
REV 14:2 Di, nalong rae tei nggo ut nesao xa misel nggeih nggoni melele xa tahe xil di lamavul xat hat xil, mu nggoni melele xa veta mirum nggeih. E tangalen teni bos nggoni melele xa moletin xil lapilei ni harp nae xil.
REV 14:3 Moletin taosen tei hanutap lu e hat mun (144,000) lamea lasoh pe met ngan xil xa ladi e ut nesao: ngan xa di dotan e von xeihen nan, neta hat (4) xa lameul ladi, del elda xil mun. Melele xa lasoh mak, di lakikei ni sisien hu tei xa be na moletin handred tei hanutap lu e hat mun (144,000) kestang xa Hi teteh meulien e xil ra ut etan. Moletin sav xil lasakras lakikei ni.
REV 14:4 Ngan xil ak lamese tevi e latnapat ti vatel atou xil. Reitin, xil lapol ni nenemien nae tengan lihusil xat Hi kestang e linavituei ti natel atou tova. Langgusil xat ngan xa nggoni sulut sipsip te sanien eo e rute xil vus xa xi diamu ni xil en. Hi texal rat xil ra moletin sav xil te ut etan del re Iesu tengan mei lisoh pe met Hi e pe met ngan xa nggoni sulut sipsip tengan mei lixoni sanien eo te anien hu te naho xa iha mi xalu.
REV 14:5 E meulien nae, latnaluvos ti moletin e sexien nae xil temese tevi.
REV 14:6 Di, napus masxaxa tei xa di mingga e tilang hat. Xi nggur longeongen hos xa da vehakut e di bithiteni mi moletin xil vus te ut etan: ngan xil te vatimol xil vus, ngan xil te sepinien xil vus, ngan xil te kantri xil vus, e mi hisit moletin xil vus mun.
REV 14:7 Xi di mikei be nesao bit, “!Mumerere ni Hi e mupet rat hisen xa be eilep mak mu! Vengan melengien di bemei tengan xi mei ilepis rin na moletin xil vus. !Ma mumei mumot mi Hi xa tepeas ni ut nesao, ut etan, tas e oeisal xil vus!”
REV 14:8 Dutou ni ngan ak, masxaxa xa be lu nen mingga e tilang hat e mikei bit, “!Taon xa mahulong xa lakesi ni Babilon mikiri lel! Hi misa pangasien te ekaten nan mi moletin xil teni vengan lasak ni moletin te kantri xil vus tengan lastokovein sexien hos xil e langgusil sexien tesa xil nggoni sexien na hoeaso tei xa misa uaen mi moletin ngan tengan vapol vasa vatela.”
REV 14:9 Dutou ni ngan ak, masxaxa xa be tol e xatel mingga e tilang hat nggusil ngan xalu xa lutetiamu, e xi mikei be nesao bit, “Xamim xa di mumot mi vongoro tesa xa diamu e mi nanao nan, e munggur simeleleen nan di e valnaomim mu e hemim,
REV 14:10 xamim vari ti muhur pangasien te ekaten na Hi xa ixeih xa ixeih pupu. Hi iso xamim muhe upang te xeih e mulong pangas xamim en pe met masxaxa eo xil e pe met ngan xa nggoni sulut sipsip.
REV 14:11 Reitin, xamim xa mumot mi vongoro tesa e nanao nan e munggur simeleleen te hisen, upang itit ni ngan taxa ti ia xamim iha vuma … hoxalite teni ihe tovuol e eas teni mun navus ti vatova.”
REV 14:12 Mak, ma di nasel xat moletin xil na Hi xa lalong xat rae nan xil e di langgusil xat Iesu, bos xa lixulehi lisoh ixeih e neketen nae.
REV 14:13 Di, nalong rae tei nggo ut nesao xa bit, “Utis sepinien ak: Xosali iha, tuxolxatien iti mi ngan xil xa limat ve neketen nae e Suv Iesu.” Ninin bit rilomun ni bit, “Reitin li. Xil lingel kuhi ra polien te xeih nae, e lihur huite xa ihos ve polien hos xil xa latepol ni.”
REV 14:14 Di, naketeh ba, e napus momah tei xa mieh. E moletin tei di dotan en xa napusi nggoni Nat Moletin xa tenben nggoni moletin tei xa nggo ut nesao. E vatin, vatluvoluv te lelaxatien xa be gol da en, e hen, xi di nggur xat huknaef tei xa mikan.
REV 14:15 Di, masxaxa teimun mistal nggo Nim Eo e mikei nggeih ba mi ngan xa dotan de momah bit, “Uhur xat huknaef nam e upol itela, vengan xosali be melengien xa holesok xil vus te ut etan men kuhi, e melele ak pipin tengan uleh viton moletin xil teni e ulepis rin nae.”
REV 14:16 Di, ngan xa di dotan de momah mikuvun huknaef nan be ut etan, e mileh viton holesok xil vus xa ladi en.
REV 14:17 Di, napus masxaxa teimun mistal nggo Nim Eo te ut nesao, e xi mun nggur xat huknaef tei xa mikan.
REV 14:18 Di, masxaxa teimun nggo visal hor te vokon eo, ngan xa di milaxat upang teni. Xi mikei nggeih ba mi masxaxa xa nggur xat huknaef xa mikan bit, “Moletin xil te ut etan mei lamen kuhi ve lepisien. Langgoni huite te urvatiei te grep melele xa lamen kuhi tengan lata rat xil. Ma uhur xat huknaef nam e uta rat moletin xil ak imak.”
REV 14:19 Misak ni, napusi xa masxaxa mikuvun huknaef nan e ut etan, e da rat huit grep xil ra vatite. Di, mileh viton xil e miso xil labe rute xa labekisi tengan sute vahe relingi xa be von pangasien te ekaten na Hi.
REV 14:20 E huit grep xa be moletin xil ak, labekis xil tengan sute vahe reling xil e hale te taon te hal Serusalem. E ra nae mileh nggoni oeisal xa teviei duxoh kilomita handred tol (300 km) e huinep teni sangas duxoh mita lu (2 m).
REV 15:1 Di, napus neta teimun xa eilep mistal nggo tilang hat xa misak ni nou di nanem usil koute teni. Napus masxaxa lu e he sav (7) xa di lapo xat longpangasien lu e he sav (7). Longpangasien xil ak labe longpangasien kor xil xa ipisen ni xa ekaten na Hi mei duxoh hoxalite teni.
REV 15:2 Di, e ut nesao, napus rute ak nggoni melele xa tas mieh e mexal nggoni kilas, e di minehin nggoni ngan xa upang da en. Napus ngan xil xa latesoh texeih e latevae teli e vaeen te neketen tetel vongoro tesa xa diamu, tetel nanao nan, e tetel pupuluen te hisen. Xil di lasoh sangas visal rute xa napus tan nen mahulong nggoni tas e mexal nggoni kilas, e lapo xat harp nae xil xa Hi tesa ni mi xil.
REV 15:3 Xil lakikei ni sisien xa nggoni ngan xa Mosis, eloheoh na Hi, tekikei ni tetiamu. Lakikei mak tengan lapet rat his ngan xa nggoni sulut sipsip labit, “Hi Suv te Xeihen, holesok xil xa di opol ni be tellep e bos pupu. Obe suv toto te kantri xil vus, e sexien nam xil vus momal e be reitin.
REV 15:4 Moletin xil vus limerere ni xouk. Xil lipet rat hisom ihe nesao, vengan xouk kestang obe eo. Kantri xil vus limei e limot minuk, vengan xa lapus kila xa sexien nam xil momal tevi.”
REV 15:5 Dutou ni, naketeh be nesao, e vangit Nim Eo na Hi, e napusi xa ladivin rat kaliko xa dakoe xol ut eo te Nim Tavolin.
REV 15:6 Masxaxa lu e he sav (7) lastal langgo en, e xil laleh xat longpangasien lu e he sav (7) tengan lisa ni mi moletin xil te ut etan. Xil lasing ni eising xil xa mieh xa lamese tevi e labos pupu, e lasoxolen kaliko xil da xol valhasexil xa kala nen nggoni gol.
REV 15:7 Di, tei e neta hat (4) xa meul, misa kekes ni pesin xa bos xa lapol ni ni gol ba mi masxaxa xil vus xa labe lu e he sav (7). Pesin nen xil ak lapolu ni ekaten na Hi xa meul vehakut tang.
REV 15:8 Eas xa nggo minehinen te xeihen na Hi mei mise xat vangit Nim Eo. Misak ni, moletin ti tave vangite ba vuma … longpangasien lu e he sav (7) xa masxaxa lu e he sav (7) laleh xati mei laduxoh hoxalite teni.
REV 16:1 Di, nalong rae tei xa nggeih di misepin nggo Nim Eo ba mi masxaxa lu e he sav (7) bit, “Muha muteh rat pesin ihe lu e he sav (7) te longpangasien te ekaten na Hi ihe ut etan.”
REV 16:2 Misak ni, masxaxa xa diamu ni xil ba miteh longpangasien xa di e pesin nan be ut etan. Ngan ak misak ni utua tesa xil lastal e ngan xil xa langgur simeleleen na vongoro tesa e lamot mi nanao nan. E xil lalong pangas xil holu xa holu pupu ven.
REV 16:3 Di, masxaxa xa be lu (2) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan be tas, ma tas mei nggoni hatura na moletin xa mat. Ngan ak misak ni holesok xil vus xa lameul ladi e tas lalel.
REV 16:4 Di, masxaxa xa be tol (3) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan be oeisal xil e vangoei xil. Misak ni oei xil vus ak biles mei be ra.
REV 16:5 E nalong masxaxa xa di milaxat oei xil te ut etan bit, “Hi xa obe eo, oda xosali e oteta tetiamu, lepisien xil ak xa di opol ni momal tang.
REV 16:6 Moletin xil ak latesak ni re moletin nam xil tetel provet xil teleh. Ma xouk di osa ra mi xil tengan limu ni. Nggo rin ak, di osa xoles naha xa latepol ni mi xil.”
REV 16:7 Di, nalong rae tei nggo hor te vokon eo xa bit, “!Hi Suv te Xeihen! !Reitin li, lepisien nam xil be reitin e momal tevi!”
REV 16:8 Di, masxaxa xa be hat (4) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan ba xat meteneai. Misak ni, meteneai mei mitin nggeih xa nggeih pupu e ngga purun tenbe moletin xil del upang teni.
REV 16:9 Meteneai ngga purun xil del titinen teni xa nggeih pupu. E neta sav xa mak, moletin xil lataviles ti ra tesaen nae xil, e latasa merereen mi Hi ti xa be eilep pupu. E‑e, xil lasepsisil ba xat his ngan xa xeihen te longpangasien xil ak de hen.
REV 16:10 Di, masxaxa xa be lim (5) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan ba xat von xeihen na vongoro tesa xa diamu. Misak ni, maluxoluken mei mikutaxol ut xil vus xa xi di milaxati. Moletin xil langas luhexil ve longpangasien xil xa di langguri.
REV 16:11 Ma lasepsisil ba xat Hi te ut nesao ve longpangasien e utua tesa nae xil. E xil lataviles ti vari ra sexien tesa nae xil.
REV 16:12 Di, masxaxa xa be tei e he sav (6) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan be oeisal Upretis xa eilep. Misak ni oeisal nen ak bemei mes e misa suse mi suv toto xil xa ladi e kantri xa ba ni ist tengan moletin te vaeen nae xil lakila lakakao en lava.
REV 16:13 Di, napus ninin tesa tol (3) xa lapus xatel latnggoni frog. Xatel kekes, tei mistal nggo vulonge Dragon, tei mistal nggo vulonge vongoro tesa, e tei mistal nggo vulonge provet te luvosen nan.
REV 16:14 Frog xatel ak latbe ninin tesa xatel xa di latopol ni merekel xil xa tellep. Ninin tesa xatel ak latbe visal suv toto xil vus te ut etan tengan latileh viton xil lihe rute tei takes. Lamei vituei tengan lisak mesen xil ve vaeen xa eilep xa ite Melengien te Lepisien na Hi te Xeihen.
REV 16:15 Xil limei vituei e rute xa lakesi ni ‘Armagedon’ nggo sepinien Hibru. Melele xa di napusi, Suv Iesu biteni bit, “!Muteong kuhi! Inou di namei nggoni moletin te kanen tei e melele xa xamim munakil ti. E tuxolxatien na Hi iti mi ngan xa tit iketeh e tit isak mesen xi vehakut ve mei rilomunen navan. Xi ixoni moletin xa di miketeh kuhi e mising pipin tengan nave unoun ti xa takavue xol xi ti xosxa itemanin ni neta tei e vongien.”
REV 16:17 Di, masxaxa xa be lu e he sav (7) e xil miteh longpangasien xa di e pesin nan be mesavuol. Melele xa pol ni mak, rae te xeih tei mikei nggo von xeihen xa de Nim Eo bit, “!Bus tuei!”
REV 16:18 E melele nen ak vari, an milangas, veta mirum e posou, e lul xa eilep milil. Lul ak minggeih mili sen lul sav xil xa latestal e melele xa Hi teling moletin xil e ut etan duxoh xosali.
REV 16:19 Misak ni, tan te taon xa eilep te hal Babilon mesel be rin tol (3), e taon xil xa latellep te kantri xil vus lakiri lel. Hi pol ni mak vengan xa minem xat tesaen xil na ngan xil te taon xa eilep te hal Babilon, e misa pangasien te ekaten nan xa eilep ba xat xil.
REV 16:20 Melele xa lul milil nggeih mak, aelan xil vus lamerir labe huinep te tas e vathu xil vus lakiri lel mei labe tovuol tang.
REV 16:21 Merut aes xil xa latellep lakiri langgo tilang hat xa kilo te xil kekes duxoh hanutap lu (40). Melele xa aes xil ak lakiri mak, longpangasien teni nggeih xa nggeih pupu, ma moletin xil labiles e di lasepsisil Hi ven.
REV 17:1 Di, tei e masxaxa lu e he sav (7) xa latepo pesin lu e he sav (7) bemei visal nou e bit, “Amei, nipisen ni minuk itep iaxa Hi ilepis rin na hoeaso xa eilep. Xi be taon tei xa eilep xa lakili ni de visal oeisal xil holu.
REV 17:2 Suv toto xil te ut etan latepol ni sexien tesa tetela, e moletin xil te ut etan mun latehur sexien te hoeasoen nan texoni ngan xa lamu uaen man teha vuma … mei latetalang ni.”
REV 17:3 Melele xa misepin minou bus. Ninin Eo mei mise xat inou, e masxaxa ak nggur nou nabe uruvuol tei. E rute ak, napus atou tei xa di dotan e vongoro tesa xa diamu. Tenben pipili, e vatin be lu e he sav (7) xa hon xil he xalu (10) ladi e xil. E ladis his tellep xil xa lakan ni ra Hi mei labe nan mikapis xol tenben.
REV 17:4 Atou nen ak mising ni eising na eilep xil xa be pepol e pipili. Misoxolen gol, hat tehos xil xa laminehin kuhi, del valit vatiei xil te tas xa bos. Di hen, xi di nggur xat kap tei xa be gol xa polu ni holesok xil xa mumu e be muis, xa labe huit hoeasoen nan xil.
REV 17:5 E valnaon, ladis his xuxus tei xa koute teni mak, “Ngan ak Babilon xa eilep, nine hoeaso xil vus e vatit sexien tesa xil te ut etan.”
REV 17:6 Atou nen ak di misak ni moletin sav xil di lamu vin moletin xil na Hi e ngan xil xa di labithiten reitinen usil Iesu. E napusi xa atou ak mitalang ni rexil nggoni ngan xa mitalang ni uaen. E melele xa napusi, natemanin pupu ni.
REV 17:7 E masxaxa misis nou bit, “?Otemanin veneh? Inou nihit lelen koute te nenemien xuxus usil atou ak itel vongoro ak xa xi di dotan en xa vatin lu e he sav (7) xa hon he xalu (10) da en.
REV 17:8 Vongoro xa opusi, xi teta tetiamu, tara ti mun xosali ak, e nave nousav ti, ti imea reling Vangavul xa hoxalite teni tovuol. Ti, litela iha e lihu vini. Moletin xil te ut etan xa hisexil latnatisi ti vati e Vanuvei te Meulien tetiamu e melele xa Hi tepeas ni ut etan, xil litemanin ni vongoro ak. Reitin, xil litemanin melele xa lipusi xa vongoro ak teta tetiamu, tara ti mun xosali, e imei istal mun e melele xa ti imei.
REV 17:9 “Koute te metuveen ak mei imese kuhi mi ngan xil xa nenemien te metisouen di e xil. Vatin lu e he sav (7) na vongoro ak be vathu lu e he sav xa atou ak di dotan en. Vatin lu e he sav (7) ak, koute teimun be suv toto lu e he sav (7).
REV 17:10 Suv toto lim (5) e xil lakesae ngamu, tei di milaxat ut xosali, e ngan xa be kor e xil, xi tamei ti mu. Melele xa imei, Hi imaen ni ilaxat ut nave nousav ti.
REV 17:11 E rin te vongoro tesa, ngan xa teta tetiamu e tara ti mun xosali, xi mun be suv toto xa be tol e he sav (8) e xil. E suv toto ak be tei e suv toto lu e he sav (7) tetiamu, e Hi itela iha e ihu vini.
REV 17:12 “Hon he xalu (10) xa opusi, xil labe suv toto xil xa latahur ti mu lelaxatien nae. Xil lihur xeihen te lelaxatien nae te haoa tei takes tengan lilaxat ut xil te ut etan itel vongoro tesa.
REV 17:13 Suv toto he xalu (10) nen ak, nenemien nae ihe tei takes tengan limaen xeihen te lelaxatien nae mi vongoro tesa.
REV 17:14 Xil ha livae itel ngan xa nggoni sulut sipsip te sanien eo itel ngan xil xa mikes xil e bosei xil tengan lihusili vehakut. Xi ihas tan ni vongoro tesa ak itel ngan xil xa di langgusili. Ihas tan ni xil vengan xa xi be Suv Toto xa mili sen suv toto sav xil, e xi be Vat mili sen vat sav xil.”
REV 17:15 Masxaxa biteni mun minou bit, “Oeisal xil xa opus atou xa be hoeaso di dotan en, xil labe vole usil moletin xil xa langgo hisit moletin savsav xil, langgo vatimol savsav xil, langgo kantri savsav xil, e langgo sepinien savsav xil te ut etan.
REV 17:16 Hon he xalu (10) del vongoro xa otepusi, xil mei iexil ti iat hoeaso ak. Xil mei lileh rerat holesok nan xil vus e listokovein ni ika hon tang iha. Reitin, xil lileh rerat sen holesok nan xil e lisa upang ia len ni.
REV 17:17 Suv toto he xalu (10) nen ak, Hi miling nenemien nan di e xil tengan lisak ni sepinien nan mei istal ihe reitin ixo rin xa limaen xeihen te lelaxatien nae mi vongoro tesa ituxoh melele xa lipol ni imak mi atou ak.
REV 17:18 Atou xa otepusi xiak, taxeak xi be taon xa eilep xa nggur xeihen te lelaxatien xa eilep mak mu e suv toto xil vus te ut etan ladi pe hen.”
REV 18:1 Dutou ni ngan ak, napus masxaxa teimun xa bemei etan nggo ut nesao. Lelaxatien nan mahulong e minehinen te xeihen nan mileluv mikapis e ut xil vus te ut etan.
REV 18:2 Xi mikei be nesao bit, “!Hi misak ni taon xa eilep te hal Babilon mikiri lel! !Xi mikiri lel vari! Moletin xil teni lihe tovuol mun. Vontoen xil teni imei ihe von xusen na temat xil e ninin tesa xil tang. Tuman tesa xil kestang ha ti lixus en.
REV 18:3 Taon xa eilep xiak bisu ni ekaten na Hi mak vengan xa sexien nan nggoni atou xa be hoeaso, xa milihi nenemien na moletin xil te kantri xil vus tengan mei lipol isa itela. Reitin, taon ak di ihur pangasien vengan xa pol misa del suv toto xil holu te ut etan, e vengan xa nggal holesok holu xa eheien nan di en ra moletin te posen xil holu te ut etan, ma misak ni mani nae be holu ven.”
REV 18:4 Di, nalong rae tesav teimun nggo ut nesao bit, “!Moletin navan xil mumea! !Mumea rani! !Munavituei ti natel tesaen nan xil! !Muxuxou kuhi tengan munahur ti longpangasien natela!
REV 18:5 Vengan tesaen nan xil mitihu ba duxoh ut nesao, e Hi minem xat sexien nan xil xa mikavui.
REV 18:6 Mupol ni mini ixoni ngan xa xi tepol ni mi xamim. Musa xoles longpangasien mini ihe valu ve naha xa xi tepol ni mi xamim. Kap te longpangasien xa xi tesa ni mi xamim tengan mumu ni, mutah uaen te longpangasien iha en xa xeihen teni ihe valu tengan xi sung imu ni.
REV 18:7 Musa longpangasien ihe eilep mini e mupol ni ilonge isa ihe holu. Reitin, mupol ni imak ipin ni his xa eilep xa xi tehuri e holesok xil holu te ut etan xa xi mitihu ni ve xi tasen. Vengan xi misep koai mi xi tasen bit, ‘Inou nabe Kwin xa eilep xa lelaxatien navan mahulong. Natave tunau tei ti e nasakras nalonge vasa.’
REV 18:8 Ve sepinien te koaien nan, longpangasien xil mei ipurun ni e ihu vini e melengien tei takes: xi ihisu ni mesien, tangen, e mae kekaten. Upang mei ia len ni, vengan xa Hi Suv xa di milepis rin nan, xeihen nan mahulong.”
REV 18:9 Suv toto xil latepol ni sexien tesa tetela e latepus hosien tetela ve holesok xil te ut etan xa tehuri. E melele xa xil lipus eas te upang xa di ngga len ni, litesi e simetexil ikiri.
REV 18:10 Xil lisoh sotin vengan xa ulixil ikan tengan linahur ti pangasien natela. Xil lihit, “!Aue li, misa xa misa pupu mi taon xa eilep te hal Babilon! Neta sav xa xeihen nan mahulong, e nggur sen longpangasien te lepisien nan e haoa tei takes.”
REV 18:11 Moletin te posen xil holu te ut etan, xil mun litesi e simetexil ikiri, vengan moletin ti mun naxal holesok ra xil.
REV 18:12 Reitin, moletin ti mun naxal neta xil xa lapol ni ni gol, silva, hat xa minehin, e valit vatiei xil te tas xa bos xa bos. ?Reitin, visi mun ixal eising hos xil xa mieh, pipili, e pepol del eising xa bos xa lakesi ni silk? Ihe tovuol. E moletin ti mun naxal neta xil xa lapol ni ni liei xil xa bos, ni luh vongoro xil, ni aean xa lakesi ni brons, e ni hat xa lakesi ni marbel.
REV 18:13 Neta xil xa di misak ni anien von mikon bos nggoni sinamon, e vokon xil xa nggoni mir e forangkansen liti nga tang. Anien xil xa langgoni uaen, oel, pulaoa e uit, linapos ni ti mun. Moletin ti mun naxal vongoro sae xil nggoni buluk, sipsip, e hos natel kat teni. Moletin tovuol tengan vaxal rat meulien na moletin xil tengan mei vahe slev nae xil.
REV 18:14 Moletin xil xa di lapos ni holesok xil lihiteni iha mini lihit, “Holesok xil xa bos xa iem bei tengan uhuri lakesae relinguk. E holesok xil xa otepolu ni tetiamu tetel holesok xil xa tesak ni xouk di otesep koai ven, xil latetasil ranuk xosali, e onakamet ti mun.”
REV 18:15 Ngan xil ak langgur mani holu nggo holesok xil xa xi texale ra xil, melele xa lapus longpangasien na Babilon, lasoh ladi nga sotin vengan ulixil mikan xa linahur ti longpangasien natela. Xil lamuis e ladang labit,
REV 18:16 “!Aue li, ngan ak misa xa misa pupu! Tetiamu, taon xa eilep te hal Babilon tesing ni eising xil xa tehos xa tehos xa temieh, tepili e tehe pepol. Tetiamu, xi tesoxolen gol, hat xil xa minehin, e valit vatiei xil xa tehos xa tehos.
REV 18:17 !E mapusi xa holesok nan xil vus lakesae relingi e haoa tei takes!” Melele xa vatihos xil te tuturil, boskru xil, moletin xil xa ladi en, e moletin sav xil xa lakamet meulien nae e tas lapusi, xil lasoh ladi nga sotin.
REV 18:18 Melele xa lapus eas te upang xa di ngga len taon ak, lamuis nggeih e labit, “!Aue li, taon sav tovuol mun vaxoni taon xa eilep xiak!”
REV 18:19 Ma, xil laso vulmeas be vatixil tengan vapisen ni xa lalonge misa holu, simetexil mikiri e ladesi labit, “!Aue li, ngan ak misa xa misa pupu! Tetiamu taon xa eilep te hal Babilon teleh neta holu texo tuturil xil, e moletin xil te tuturil latehur mani holu texo en. !E haoa tei takes, langgu len ni vari!”
REV 18:20 Di, nalong rae tei xa bit, “!Xamim te ut nesao, muhesi xamim vengan xa langgu len taon xa eilep xiak! Xamim moletin xil na Hi, eloheoh xil, e provet xil mun, mulonge ihos, vengan xa Hi misa pangasien te lepisien nan mini ve sexien tesa xil xa xi tepol ni mi xamim.”
REV 18:21 Di, napus vatixar tei na masxaxa xil bemei e po rat vatihat tei xa meas pupu e miso ni be tas. Melele xa pol ni biteni bit, “Usil rin tak, Hi ipo rat taon xa eilep te hal Babilon e iso ni ihe etan, e linapus ti mun moletin xil en.
REV 18:22 E taon ak, linalong ti mun rumen te harp, flut, hon mu rae moletin en. Ngan xil xa di labol, mu laseh liei, mu lapen ni neta, linapus ti mun xil en. Tangalen na ngan xil xa di labas utut uit mei be pulaoa, linalong ti mun.
REV 18:23 Laet napili ti mun en. E taon ak, rumen te sien e melele xa tiramue miteli del atou tei, linalong ti mun. Tetiamu, moletin xil xa di latepos ni holesok xil en, xil mei latehe eilep mak mu e ut xil vus te ut etan. E del sexien te vongou nan, xi miluvos moletin xil vus te ut etan.”
REV 18:24 Hi misa pangasien te lepisien nan mi taon te hal Babilon ak vengan xa mikamet re provet xil e re moletin nan xil en. Reitin, xi pusi xa Babilon tehas vin moletin xil holu xa latexo ut xil vus te ut etan.
REV 19:1 Dutou ni ngan ak, nalong tangalen tei xa mahulong nggo ut nesao xa nggoni vanut moletin tei xa mahulong xa lakei be nesao labit, “!Memesien ba mi Hi! !Xi kestang di miteh meulien, e minehinen te xeihen nan mahulong pupu!
REV 19:2 Lepisien nan xil be reitin e momal. Xi misa pangasien ba mi hoeaso xa tepurun ut etan tetel sexien tesa nan xil. Reitin, Hi misa xoles longpangasien mini vengan xa xi tehu vin moletin te polien nan xil.”
REV 19:3 Xil lakei be nesao vatei mun labit, “!Memesien ba mi Hi! Vengan xa xi tesak ni eas te upang xa di ngga len taon xa eilep xiak ve sexien tesa nan xil tengan ihe nesao vehakut xa vehakut tang.”
REV 19:4 Elda hanutap tei e hat mun (24) e neta hat (4) xa lameul ladi lamot mi Hi xa dotan de von xeihen nan. Xil labiteni labit, “!Reitin! !Memesien ba mi Hi!”
REV 19:5 Di, nalong rae tei xa di misepin nggo visal von xeihen na Hi xa biteni bit, “!Xamim xa di mupol mi Hi nar, mumesi! !Xamim xa mumerere ni, ngan xil xa latellep ba duxol ngan xil xa latereli, mumesi!”
REV 19:6 Di, nalong tangalen tei xa mahulong nggo ut nesao xa nggoni vanut moletin tei xa mahulong. Xil lakei nggeih nggoni melele xa tahe xa eilep di miti hat xil mu nggoni melele xa veta di posou nggeih. Nalong xil di lakei be nesao labit, “!Memesien ba mi Hi! Vengan Hi nar xa be Hi Suv te Xeihen, xi be suv toto xa di milaxat holesok xil vus.
REV 19:7 !Ma rihesi xir e ripet rat hisen! Rimes ngan xa minehinen te xeihen nan mahulong. Rimesi vengan xa melengien te tetelien na ngan xa nggoni sulut sipsip di bemei, e atou nan misak mesen xi ven.
REV 19:8 Mi atou nan, lasa eising hos tei xa mieh e minehin vengan memese mak mu.” (Eising ak be sexien hos xil na moletin xil na Hi.)
REV 19:9 Di, masxaxa biteni minou bit, “Utis sepinien ak: Tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa lasilasil ni xil tengan lave anien te tetelien na ngan xa nggoni sulut sipsip.” E masxaxa bit rilomun ni minou bit, “Ngan ak be sepinien te reitinen na Hi.”
REV 19:10 Melele xa biteni mak inou natingeiril e namot nabe tan visal len. E xi biteni minou bit, “!Onapol ni ti namak! Inou mun nabe ngan xa di napol mi Hi nggoni xouk e nggoni tumali xil xa lake reitin e sepinien usil Iesu. !Umot mi Hi kestang! Vengan reitinen usil Iesu be vatite te sepinien xa provet xil latehit lelen ni texo Ninin na Hi.”
REV 19:11 Di, napus puiteh te ut nesao misaha, e natemanin xa napus hos tei xa mieh di mistal nggo en. E ngan xa di miloh en be xi xa lakesi ni ‘Reitinen e Vatit Nenesien.’ Del sexien xa momal, xi di milepis rin na moletin xil, e di bae del elu nan xil.
REV 19:12 Meten minehin nggoni upang, e vatluvoluv te lelaxatien holu di e vatin. Ladis his tei xa eilep pupu da en xa mosav xil latakil ti, xi kestang mikil koute teni.
REV 19:13 E hisen teimun be ‘Vatit Sepinien na Hi.’ E ra ba xat rin xil vus te eising te mieh xa mising ni.
REV 19:14 Moletin xil te vaeen te ut nesao langgusili. Xil mun di laloh e hos xil xa lamieh e lasing ni eising xa mieh xa memese kuhi.
REV 19:15 Tiei xa mikan mistal nggo vulongen, e di bas tan vuol ni moletin tesa xil e kantri xil dela. Lelaxatien nan ixeih e ileh viton moletin tesa xil tengan ihu lelen xil e ipisen ni xa ekaten na Hi te Xeihen mahulong ba xat xil ve sexien tesa nae xil. Ipol ni mi xil ixoni melele xa labekis huit grep xil tengan sute valeh vaxo en.
REV 19:16 Latetis his tei tete eising nan xa teviei e tete marlen mun xa tehit, “Ngan ak Suv Toto na suv toto sav xil, e Vat na vat sav xil.”
REV 19:17 Di, napus masxaxa tei xa di misoh de meteneai. Xi mikei nggeih ba ni tuman xil vus xa di langga e tilang hat bit, “!Mumei! !Mumei vituei ve anien xa eilep na Hi!
REV 19:18 Mumei e mua tiei na suv toto xil, na vat xil te vaeen, na moletin te vaeen nae xil, na hos xil e na moletin xil mun xa di laloh en. Mumei e mua tiei na moletin xil vus ak: ngan xil xa vexil memase ba duxoh ngan xil xa labe slev, ngan xil xa latellep ba duxoh ngan xil xa latereli.”
REV 19:19 Di, napus vongoro tesa xa testal ra tas tetiamu, xi bemei vituei del suv toto xil te ut etan, e del moletin te vaeen nae xil mun. Xil lamei vituei tengan lavae vatel Iesu xa di miloh e hos nan e vatel moletin nan xil mun.
REV 19:20 Xi dal xat vongoro tesa del provet te luvosen nan xa tepol ni merekel xil pe met vongoro ak. Del merekel nae lateluvos ngan xil xa latehur simeleleen na vongoro e ngan xil mun xa latemot mi nanao nan. Iesu miso te meul ni xalu lube upang xa eilep xa di pili vehakut nggoni vulut upang te venu.
REV 19:21 Di, Iesu, xa miloh e hos nan, bas vin moletin te vaeen xil vus na vongoro ak del tiei xa mistal nggo vulongen. E tuman xil lamei langga vin xil ni tiei na moletin xil ak.
REV 20:1 Di, napus masxaxa tei bemei nggo ut nesao, e xi nggur xat ki te Vangavul xa hoxalite teni tovuol de hen del sen tei xa meas e eilep pupu.
REV 20:2 Xi dal xat Dragon xa eilep, tetal tetiamu xa lakesi ni Temat mu Setan, e bar xati ni sen ak da duxoh huram taosen tei (1000).
REV 20:3 Reitin, masxaxa miso ni be vangavul ak, mikoe xol puiteh teni, e milok xole nggeih. Pol ni mak tengan Temat misakras mun valuvos moletin xil te kantri xil ituxoh melele xa huram taosen tei (1000) mei itavi. E itutou ni huram xil ak, Hi imaen ni ha ven imase rilomun ihe vuteili tang.
REV 20:4 Di, napus moletin xil ladotan ladi e von xeihen nae xil e Hi maen xil lalepis rin na moletin xil. Napus ngan xil mun xa, tetiamu, lateta xoteh vatixil vengan xa latehithiten reitinen usil Iesu e sepinien na Hi. Reitin, ngan xil ak latnamot ti mi vongoro tesa mu nanao nan, e latnahur ti simeleleen nan tenati e valnaoxil mu e hexil. Napus ngan xil ak lamea rilomun ra maten e lameul lalaxat ut etan nggoni suv toto xil del Iesu Kristo huram taosen tei (1000).
REV 20:5 Ngan ak be mea rilomunen xa diamu. Moletin sav xil xa lalel limea rilomun itutou e melele xa huram taosen tei (1000) mei itavi.
REV 20:6 Tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa Hi bosei xil tengan limea ra maten e mea rilomunen xa diamu, e xil linamat ti mun e maten xa be lu nen xa be te nousav. Xil lihe pris eo xil na Hi e na Iesu Kristo, e lilaxat rute xil vus itel Iesu huram taosen tei (1000).
REV 20:7 Melele xa huram taosen tei (1000) mei itavi, Hi imaen Temat ha ven imase ra nim te xeih nan.
REV 20:8 E xi iha iluvos moletin xil te kantri xil iha ituxoh rin xil vus te ut etan, e likes xil ixo vole tei lihit langgoni Gog e Magog tetiamu. Temat ileh viton xil limei e rute tei takes tengan livae e rin nan, e xil mei lihe holu xa holu pupu ixoni suvien xil te tas xil vus te ut etan.
REV 20:9 Xil mei likakao xol ut xil vus e ti likapis xol rute xa moletin xil na Hi di lapol ni horao mae xil en e likapis xol Serusalem, taon xa eheien nan di en. E Hi isak ni upang ixo ut nesao e ia len xil.
REV 20:10 Ti, Temat xa di muluvos xil, Hi isak ni liso ni ihe Upang xa eilep xa nggoni upang te venu, rute xa lateso vongoro e provet te luvosen nan luteha en ngamu. E rute ak, upang ia xil melengien e vongien, e lilong pangas xil vehakut xa vehakut tang.
REV 20:11 Di, napus von xeihen te mieh tei xa eilep, e napus ngan xa dotan en. Ut etan e tilang hat nesao lulesae relingi, e lube tovuol mun vari.
REV 20:12 E napus moletin xil vus xa lalel ngamu mei lasoh sangas ni von xeihen ak, ngan xil xa latellep ba duxoh ngan xil xa latereli. Di, napusi xa lalang vanuvei xil xa ladis xat sexien xil vus na moletin xil kekes di en. E lalang vanuvei teimun, Vanuvei te Meulien, xa ladis xat his moletin xil en xa lihur meulien sal. Di, Hi milepis rin na ngan xil xa latemat nggusil sexien nae xil xa latetis xati teti en, e misa naha xa momal mi xil kekes.
REV 20:13 Tas misa rat ngan xil xa lalel en. E maten e Hedis, xalu mun lusa rat ngan xil xa lalel ladi e xalu. Reitin, ngan xil vus xa lamat, Hi milepis rin nae nggusil naha xa xil latepol ni.
REV 20:14 Di, Maten e Hedis, Hi misak ni laso xalu lube Upang xa be maten xa be lu nen xa be te nousav.
REV 20:15 Melele xa labuli Vanuvei te Meulien xa latetis xat his moletin xil xa lihur meulien sal teti en, ngan xil xa latakamet his nae ti vati en, laso xil labe Upang nen ak.
REV 21:1 Di, napusi xa ut etan e tilang hat mei lube neta hu, e ut etan e tilang hat tetiamu lutekesae, e tas tovuol mun.
REV 21:2 E napusi xa taon te hal Serusalem mun mei be neta hu. Reitin, taon eo ak mei mistal nggo visal Hi e ut nesao, e bemei etan. Taon ak bos xa bos e napusi nggoni atou xa mising bos pupu ve tetelien nan tengan vaha vapus tiramue nan.
REV 21:3 Di, nalong rae tei xa nggeih misepin nggo von xeihen na Hi bit, “!Xosali, tim sa Hi de vis moletin xil te ut etan! Xi ite visal xil, e xil lihe moletin nan xil. Hi vari iaxa iti mi xil, e ihe Hi nae.
REV 21:4 Xi isihi simetexil ra metexil. Maten e tangen ihe tovuol, isien e longpangasien ivus vari. Vengan sexien xil tetiamu te longpangasien e maten, linapus ti mun.”
REV 21:5 Di, ngan xa dotan de von xeihen xa eilep biteni bit, “Mupusi. Xosali, di napol ni holesok xil mei be neta hu.” Di, xi biteni mun minou bit, “Utis sepinien ak, vengan xa sepinien xil ak be reitin e moletin xil likila liling nenesien nae iti en.”
REV 21:6 E xi biteni bit, “!Bus tuei, napol vuol ni naha xa nateling xati! E holesok xil vus xa di, inou nateta tetiamu ni e ha nita itutou ni. Reitin, inou nabe vatite teni, e nihe hoxalite teni mun. Mi ngan xil xa meruru nggat xil, inou nisa oei ixo vangoei te meulien sal mi xil ixoni sanien tang tengan limu ni.
REV 21:7 Ngan xil xa latesoh texeih e vaeen te neketen, xil lihur holesok xil ak ra nou tengan ihe nae vehakut. E inou nihe Hi nae e xil lihe horamue navan xil.
REV 21:8 E rin na ngan xil xa labe vat ulikanen, ngan xil xa labiles ra Iesu, ngan xil xa langgusil sexien xil te ut etan, ngan xil xa labas vin moletin, ngan xil xa lapol ni sexien te hoeasoen xil, ngan xil xa lapol ni eimas, ngan xil xa lamot mi nanao xil, e ngan xil xa labe vat luvosen xil; ngan xil vus ak lihe Upang xa di pili vehakut nggoni upang te venu. Ngan ak be maten xa be lu nen xa ita vehakut tang.”
REV 21:9 Di, napus tei e masxaxa lu e he sav (7) xa latepo xat pesin lu e he sav (7) te longpangasien kor xil. Xi bemei e biteni minou bit, “Amei, e nipisen ni minuk atou xa iteli itel ngan xa nggoni sulut sipsip.”
REV 21:10 Di, Ninin na Hi mei mise xat inou e masxaxa nggur nou mabe nesao e hu tei xa mahulong. E rute ak, xi pisen Serusalem hu minou xa be taon eo na Hi. E napusi xa nggo visal Hi e ut nesao e di bemei e ut etan.
REV 21:11 Minehinen te xeihen na Hi di en. Reitin, napus minehinen teni nggoni hat hos tei xa laet di mileluv en, nggoni saspa xa mexal nggoni kilas.
REV 21:12 Vioh te taon eilep pupu e teviei be nesao. Puiteh teni xil labe lu e le tei (12) e masxaxa lu e le tei (12) laketeh xol xil. Nesao e puiteh xil ak ladis his vatimol lu e le tei (12) na mol‑Isrel xil di en.
REV 21:13 Puiteh tol ladi e rin xil vus: tol e rin xa be ist, tol e rin xa be saot, tol e rin xa be not, e tol e rin xa be wes.
REV 21:14 Vioh te taon ak, vatite teni be hat xil xa mahulong lu e le tei (12), e ladis his eloheoh lu e le tei (12) na ngan xa nggoni sulut sipsip di e xil.
REV 21:15 Masxaxa xa misepin minou nggur liei tei xa be gol xa mikila ivuli mita xil ni. Ma napusi xa xi ba e buli mita xil te taon ak, del mita te puiteh e vioh xil mun teni.
REV 21:16 Taon ak, rin xil vus teni pipin, e pipin mun ni ngan xa teviei be nesao. Melele xa masxaxa buli, mikameti xa teviei teni be stedia taosen lu e le tei (12,000).
REV 21:17 Di, masxaxa buli mita te vioh teni e mikameti xa ien duxoh kiubit handred tei hanutap lu e hat mun (144). Melele xa masxaxa buli mita te holesok nen xil ak, xi di nggusil sexien te pupuluen na moletin xil te ut etan.
REV 21:18 Vioh te taon ak, lapol ni ni hat hos xa minehin kuhi, ngan xa lakesi ni saspa. E taon xati, lapol ni ni gol xa memese xa minehin kuhi nggoni kilas e melele xa eai di mileluv en.
REV 21:19 Vatit vioh te taon ak, lapol ni ni hisit hat hos xil holu: ngan xa diamu (1) be saspa, ngan xa be lu (2) nen be safaea, e ngan xa be tol (3) e xil be akat. E nesao nen, ngan xa be hat (4) e xil be emeral.
REV 21:20 Ngan xa be lim (5) e xil be onikis, e ngan xa be tei e he sav (6) e xil be kanilian. Di, ngan xa be lu e he sav (7) e xil be krisolaet, ngan xa be tol he sav (8) e xil be beril, e ngan xa be hat he sav (9) e xil be topas. E nesao nen, ngan xa be he xalu (10) e xil be krisopres, ngan xa tei e le tei (11) e xil be takoes, e ngan xa be lu e le tei (12) e xil be ametis.
REV 21:21 Puiteh lu e le tei (12) lapol kekes ni xil ni valit vatiei hos te tas tei, ngan xa mahulong e minehin pupu. E suse xil te taon be gol xa memese kuhi e di minehin kuhi nggoni kilas xa mexal.
REV 21:22 E melele xa naketeh mikapis e taon ak, natapus ti Nim Eo tova vata en, vengan xa Hi Suv te Xeihen e ngan xa nggoni sulut sipsip ludi e mesal, e moletin xil lakila lamot mi xalu e rute xil vus teni.
REV 21:23 Taon ak, minehinen te xeihen na Hi kestang di mileluv en, e ngan xa nggoni sulut sipsip iaxa be miehen teni. Mak, ma moletin xil xa ladi en latanem pupu ni ti meteneai mu aveti.
REV 21:24 Moletin xil te ut etan ti likakao e miehen nalu. E suv toto xil ti lileh holesok hos nae xil liha e taon ak tengan ti lisa ni mi Hi e ngan xa nggoni sulut sipsip.
REV 21:25 Puiteh xil te taon ak lisaha vehakut. Linakoe xol xil ti vatova, vengan xa vongien ihe tovuol en.
REV 21:26 Moletin xil te ut etan lileh holesok hos nae xil liha en tengan lisa ni mi Hi e mi ngan xa nggoni sulut sipsip.
REV 21:27 E ngan xil xa lapol misa, laluvos, mu lapol ni holesok xil xa tamal ti mu tamese ti, xil lasakras lava en vengan xa vonexil ihe tovuol en. Vengan taon ak be na ngan xil kestang xa latetis hisexil teti e Vanuvei te Meulien na ngan xa nggoni sulut sipsip. E xil kestang lakila liha en e liti e taon ak.
REV 22:1 Di, masxaxa pisen ni minou oeisal xa oei te meulien di mileh en. Napusi xa mexal e minehin nggoni kilas xa eai di mileluv en, e di mileh nggo pe von xeihen xa be na Hi e na ngan xa nggoni sulut sipsip.
REV 22:2 Oeisal ak mileh e hilaep te suse xa mahulong te taon ak. E seri oei xalu vus, vatiei xil lameul en xa huite xil teni di lasa meulien sal. Xil di laso huite e aveti lu e le tei (12) xil vus te huram xil vus. E ute xil mikila vatal rat mesien ra ngan xil xa langgo kantri xil vus.
REV 22:3 E rute ak, halesil te tesaen napangei ti mun holesok xil xa ladi en. Von xeihen xa be na Hi e na ngan xa nggoni sulut sipsip iti e taon ak, e moletin te polien nan xil limot mini.
REV 22:4 Xil lipus valnaon e simeleleen xa hisen da en ite valnaoxil.
REV 22:5 Vongien ihe tovuol, e moletin xil linanem ni ti mun usil laet mu eai, vengan xa Hi Suv ihe miehen nae. E ti lilaxat ut xil vus ixoni suv toto xil vehakut xa vehakut tang.
REV 22:6 Di, masxaxa biteni minou bit, “Sepinien xil ak be reitin e moletin xil likila liling nenesien nae iti en. Hi Suv xa misa Ninin nan mi provet xil, xi di misil masxaxa nan xil tengan lipisen ni mi moletin te polien nan xil neta xa mei istal navehi ti.”
REV 22:7 Di, Iesu bit, “!Muteong kuhi! Nave nousav ti, inou nimei. E tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa lalong xat sepinien xa di nabit lelen ni nggo vanuvei ak usil naha xa mei istal.”
REV 22:8 Inou, Sion, iaxa nalonge e napus holesok xil vus ak. E melele xa nalonge e napusi bus, natingeiril e namot pe le masxaxa xa pisen holesok xil ak minou.
REV 22:9 E xi biteni minou bit, “!Onapol ni ti namak! Vengan inou mun nabe ngan te polien na Hi nggoni xouk, nggoni tua namim xil xa labe provet xil, e nggoni ngan xil vus xa di lalong xat sepinien xa di e vanuvei ak. !Momal tengan umot mi Hi kestang!”
REV 22:10 Xi biteni mun minou bit, “Onasoson sepinien xil ti xa di e vanuvei ak usil naha xa ti imei vengan melengien bemei sangas tengan holesok xil ak mei istal ihe reitin.
REV 22:11 Mak, ma ngan xil xa di lapol misa e sexien nae xil mikavui, lakila liti ni ngan taxa ti lipol ni holesok xil xa misa e mikavui. E ngan xil xa di lapol momal e meulien nae be eo, lakila litit ni ngan taxa ti lipol ni holesok xil xa momal e be eo.”
REV 22:12 Di, Iesu bit, “!Muteong kuhi! Nave nousav ti inou nimei. E mei nisa xolesi mi moletin xil kekes ihusil naha xa xi tepol ni.
REV 22:13 E holesok xil vus xa di, inou nateta tetiamu ni e ha nita itutou ni. Reitin, inou natehe vatite teni, e nihe hoxalite teni mun.”
REV 22:14 Tuxolxatien na Hi iti mi ngan xil xa meulien nae memese tevi nggoni ngan taxa lakas moten eising nae. Hi imaen xil tengan mei lia huit vatiei xa di misa meulien sal. E xi imaen xil limei e vangit taon nan lixo puiteh teni tengan mei liti en vehakut.
REV 22:15 E hale te taon ak, ngan xil xa di langgusil sexien xil te ut etan lati nga: ngan xil xa di lapol ni eimas, ngan xil xa di lapol ni sexien te hoeasoen, ngan xil xa labas vin moletin, ngan xil xa lamot mi hi sav xil, e ngan xil xa labe vat luvosen.
REV 22:16 “Inou, Iesu xa nasa masxaxa navan tengan vahit mesen holesok xil ak minuk tengan uhit mesen ni iha mi sias xil vus. Inou iaxa nabe ngan xa provet xil latehit lelen ni latehit nimei nixo vatimol na suv toto Deved e nihur xeihen te lelaxatien nan. Inou nabe Melan, hitu te makoe xa latehit lelen ni xa imei.”
REV 22:17 Ninin na Hi e atou na ngan xa nggoni sulut sipsip di lukesi lubit, “!Amei!” E xamim vus xa di mulong sepinien xil ak, ti mukesi muhit, “!Amei!” E mi xamim xa meruru di nggat xamim, xamim mumei. Io, mumei e mumu oei xa isa meulien sal mi xamim, vengan xa be sanien tei mi ngan xil vus xa iexil bei tengan lavuri.
REV 22:18 Inou, Sion, di nasa selxatien tei xa nggeih mi xamim vus xa di mulong sepinien xil xa di vanuvei ak xa bit lelen ni usil naha xa ti imei. Xosxa moletin tova iling xat sepinien tova mun isorin ngan ak, ma Hi iling xat pangasien xil liti en ixoni ngan xa latesep usili e vanuvei ak.
REV 22:19 E xosxa moletin tova ihur rat sepinien tova ihe reling vanuvei ak, ma Hi ihur rat voninen e ut nesao tengan naxa ti mun huit vatiei xa di misa meulien sal, e nava ti mun Taon Eo na Hi xa latesep usili e vanuvei ak.
REV 22:20 Ngan xa di bit lelen sepinien ak biteni bit, “!Reitin, nave nousav ti, inou nimei!” !Io li, amei Suv Iesu!
REV 22:21 Nasis tengan eheien hos na Suv Iesu iti mi xamim vus xa mube moletin nan xil. Reitin.
