MAT 1:1 Are wa' ri qui bi' ri u mam ri Jesús ojer. Ri Jesús Are rachalaxic ri ka mam David xukuje' ri ka mam Abraham ojer.
MAT 1:2 Ri ka mam Abraham are u tat ri ka mam Isaac. Ri ka mam Isaac are u tat ri ka mam Jacob. Ri ka mam Jacob are u tat ri ka mam Judá xukuje' tak ri e rachalal ri are'.
MAT 1:3 Ri ka mam Judá are u tat ri ka mam Fares xukuje' ri ka mam Zara. Ri qui nan c'ut are ri nan Tamar. Ri ka mam Fares are u tat ri ka mam Esrom. Ri ka mam Esrom are u tat ri ka mam Aram.
MAT 1:4 Ri ka mam Aram are u tat ri ka mam Aminadab. Ri ka mam Aminadab are u tat ri ka mam Naasón. Ri ka mam Naasón are u tat ri ka mam Salmón.
MAT 1:5 Ri ka mam Salmón are u tat ri ka mam Booz. Ru nan ri ka mam Booz are ri nan Rahab. Ri ka mam Booz are u tat ri ka mam Obed. Ru nan ri ka mam Obed are ri nan Rut. Ri ka mam Obed are u tat ri ka mam Isaí.
MAT 1:6 Ri ka mam Isaí are u tat ri ka mam David ri nim takanel. Ri ka mam David ri nim takanel ruc' ri chichu' ri xrixokilaj na ri tat Urías, e are' u nan u tat ri ka mam Salomón.
MAT 1:7 Ri ka mam Salomón are u tat ri ka mam Roboam. Ri ka mam Roboam are u tat ri ka mam Abías. Ri ka mam Abías are u tat ri ka mam Asa.
MAT 1:8 Ri ka mam Asa are u tat ri ka mam Josafat. Ri ka mam Josafat are u tat ri ka mam Joram. Ri ka mam Joram are u tat ri ka mam Uzías.
MAT 1:9 Ri ka mam Uzías are u tat ri ka mam Jotam. Ri ka mam Jotam are u tat ri ka mam Acaz. Ri ka mam Acaz are u tat ri ka mam Ezequías.
MAT 1:10 Ri ka mam Ezequías are u tat ri ka mam Manasés. Ri ka mam Manasés are u tat ri ka mam Amón. Ri ka mam Amón are u tat ri ka mam Josías.
MAT 1:11 Ri ka mam Josías are u tat ri ka mam Jeconías, xukuje' ri e rachalal. Pa tak ri k'ij ri' xec'am bi ri winak aj Israel, xeopan c'u pa ri tinimit Babilonia.
MAT 1:12 Aretak ri winak aj Israel e c'o chic pa ri tinimit Babilonia, ri ka mam Jeconías xc'oji jun u c'ojol, Salatiel u bi'. Ri ka mam Salatiel are u tat ri ka mam Zorobabel.
MAT 1:13 Ri ka mam Zorobabel are u tat ri ka mam Abiud. Ri ka mam Abiud are u tat ri ka mam Eliaquim. Ri ka mam Eliaquim are u tat ri ka mam Azor.
MAT 1:14 Ri ka mam Azor are u tat ri ka mam Sadoc. Ri ka mam Sadoc are u tat ri ka mam Aquim. Ri ka mam Aquim are u tat ri ka mam Eliud.
MAT 1:15 Ri ka mam Eliud are u tat ri ka mam Eleazar. Ri ka mam Eleazar are u tat ri ka mam Matán. Ri ka mam Matán are u tat ri ka mam Jacob.
MAT 1:16 Ri ka mam Jacob are ru tat ri a José ri rachajil ri María. We María ri' are c'u wa' ru nan ri Jesús ri cäbix Cristo che.
MAT 1:17 Je ri' chi cajlajuj juch'ob tataxelab cachi'l ri qui c'ojol e oc'owinak xchaptaj lok ruc' ri ka mam Abraham c'ä ruc' ri ka mam David. Cajlajuj chic xchaptaj lok ruc' ri ka mam David c'ä aretak xec'am bi ri winak aj Israel, xeopan pa ri tinimit Babilonia. Te c'u ri' e c'o chi cajlajuj chic c'ä xil na u wäch ri Cristo.
MAT 1:18 Are je wa' xbantajic aretak xil u wäch ri alaj a Jesús: Ri k'apoj al María ru nan u yo'm chi u tzij che c'ulanem ruc' ri a José. Mäja' c'u quec'uli'c aretak ri al María xcanaj yawab winak rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu.
MAT 1:19 Ri a José c'ut ri rachajil are jun achi ri jicom ranima' cho ri Dios, man craj tä c'ut cäresaj u q'uixbal ri al María chquiwäch ri winak. Rumal ri' xuchomaj u ya'ic canok xak chi c'uyal.
MAT 1:20 Aretak je' tajin cuchomaj wa', xpe jun ángel ri takom lok rumal ri Dios ri xuc'ut rib chuwäch ri a José pa ri u waram, xubij che: A José, at ba' at rachalaxic ri tat David. Maxej awib chuc'amic ri al María che awixokil, rumal chi ri ral ri quil na u wäch, are rech ri Lok'alaj Espíritu wa'.
MAT 1:21 Ri are' cäc'oji na jun ral ala, cacoj c'u na JESÚS che u bi'. (Ri “Jesús” quel cubij “To'l Ke”.) Je' u bi' wa' rumal chi queuto' na ru winakil, queresaj na pa ri qui mac, —xcha ri ángel.
MAT 1:22 Ronojel wa' xbantajic rech kas je' quel wi jas ru bim ri Kajaw Dios rumal ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri cubij:
MAT 1:23 Ri k'apoj ali cäcanaj na can yawab winak, cäril c'u na u wäch jun ral ala ri cäbix na Emanuel che, —cächa'. Quel cubij wa': Ri Dios c'o kuc', —cächa ri'.
MAT 1:24 Aretak xc'astaj ri a José che ru waram, xunimaj ri xbix che rumal ri ángel ri takom lok rumal ri Dios. Xuc'am ri al María che rixokil.
MAT 1:25 Man xquirik tä c'u na quib, xane c'ä te' aretak xil na u wäch ri ral ri al María. Ri a José xucoj c'u JESÚS che u bi'.
MAT 2:1 Ri alaj a Jesús xil u wäch pa ri tinimit Belén, ri c'o pa Judea. Are chi' c'o ri tat Herodes che nim takanel puwi' ronojel ri Judea. Xeopan c'u jujun achijab ajno'jab pa ri tinimit Jerusalén, jela' c'u quepe pa relbal k'ij.
MAT 2:2 Xquita' c'u u tzijol chila', xquibij: ¿Jawije' cäriktaj wi ri nim takanel ri cätakan na pa qui wi' ri winak aj Israel ri c'ä te' xil u wäch? Xa xkil ru ch'imil pa relbal k'ij, rumal ri' xujpe chuk'ijilaxic, —xecha'.
MAT 2:3 Aretak ri tat Herodes ri nim takanel xuta wa', sibalaj xsach u c'ux, je' xukuje' conojel ri niq'uiaj winak aj Jerusalén.
MAT 2:4 Xtakan c'u ri nim takanel che qui siq'uixic ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab, xuta' c'u chque jawije' quil wi na u wäch ri Cristo.
MAT 2:5 Ri e are' xquibij che: Pa ri tinimit Belén ri c'o pa Judea, rumal chi ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios je wa' xutz'ibaj:
MAT 2:6 Ri at tinimit Belén, at ri' ri rech ri rulew ri Judá, machomaj chi ri at man nim tä a k'ij at chquiwäch ri k'atal tak tzij ri e c'o chila', rumal chi awuc' at quel wi na jun nim c'amal be, ri cuc'am na qui be ri nu winak aj Israel, —cächa', —xecha ri tijonelab re ri Pixab.
MAT 2:7 Are c'u ri tat Herodes chelak'al xeusiq'uij ri ajno'jab, xuta' c'u chque jampa' kas xc'utun ri ch'imil.
MAT 2:8 Te ri' xeutak bi pa Belén, xubij bi chque: Jix ba' jela', chitatabela' jawije' c'o wi ri ac'al. Aretak quiriko, chixpe chubixic chwe, rech ri in xukuje' quine' na chuk'ijilaxic, —xcha chque.
MAT 2:9 Ri ajno'jab xuwi xquito ri xbix chque rumal ri nim takanel, xebe'c. Are c'u ri ch'imil ri xquil pa relbal k'ij xnabej chquiwäch, c'ä xopan na puwi' ri c'o wi ri ac'al, xtaq'ui c'u chila'.
MAT 2:10 Ri ajno'jab, aretak xquil ri ch'imil, sibalaj xequicotic.
MAT 2:11 Xeboc c'u bi pa ri ja, xquil c'u ri ac'al c'o ruc' ri al María ru nan. Xexuqui'c, xquik'ijilaj ri ac'al. Te c'u ri' xquijak u wi' ri qui c'olibal, xquisipaj k'än puak, incienso, xukuje' mirra che ri Are'.
MAT 2:12 Te c'u ri' xbix chque pa achic' chi meoc'ow chi jela' jawije' c'o wi ri tat Herodes. Xetzelej c'u bi pa ri qui tinimit, xquic'am bi jun be chic.
MAT 2:13 Aretak e benak chi ri ajno'jab, xpe jun ángel ri takom lok rumal ri Dios, xuc'ut rib chuwäch ri a José pa achic', xubij che: Chatwalijok, chac'ama bi ri ac'al, rachi'l ru nan, chixanimaj bic. Jix pa Egipto, chixcanaj c'u na can chila' c'ä quinbij na chiwe jampa' quixpetic. Je ri' chibana rumal chi ri tat Herodes cutzucuj na u cämisaxic ri ac'al, —xcha ri ángel che.
MAT 2:14 Xwalij c'u ri a José, xuc'am ri ac'al, rachi'l ru nan, chak'ab c'ut xebel bic, xebe' pa Egipto.
MAT 2:15 Chila' xec'oji wi na c'ä xcäm na ri tat Herodes. Je' xbantaj wa' rech kas je' quel wi jas ri xubij ri Dios rumal ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri cubij: “Pa Egipto xinsiq'uij wi lok ri nu C'ojol,” —cächa'.
MAT 2:16 Aretak ri tat Herodes xretamaj chi man are tä kas tzij ri xbix can che cumal ri ajno'jab, sibalaj xpe royowal. Xutak c'u qui cämisaxic conojel ri ac'alab alabom ri tz'akat chi quieb qui junab xukuje' ri mäja' cätz'akat quieb qui junab ri e c'o pa ri tinimit Belén xukuje' ri e c'o pa tak ri tinimit chunakaj ri Belén, je' jas ri k'ij ri xquibij can ri ajno'jab.
MAT 2:17 Xa je ri' kas je' xel wi jas ri xutz'ibaj can ri ka mam Jeremías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij:
MAT 2:18 Xtataj c'ut chi c'o jun ri curak u chi' pa ri tinimit Ramá, nimalaj ok'ej wa', nimalaj bis cäbanic. Are ri nan Raquel ri cubisoj qui wäch ri ral, ri man cuya' taj cäcu'bisax u c'ux rumal chi ya e cäminak chic ri ral, —cächa'.
MAT 2:19 Aretak c'ut cäminak chic ri tat Herodes, jun ángel ri takom lok rumal ri Dios xuc'ut rib chuwäch ri a José pa achic' jela' pa Egipto, xubij che:
MAT 2:20 Chatwalijok, chac'ama bi ri ac'al awuc', xukuje' ru nan, chixtzelej chi na jumul pa Israel. Xecäm c'u conojel ri cäcaj cäquicämisaj ri ac'al, —xcha che.
MAT 2:21 Xwalij c'u ri a José, xuc'am bi ri ac'al rachi'l ru nan, xtzelej chi na jumul pa Israel.
MAT 2:22 Aretak c'ut ri a José xuto chi are ri tat Arquelao chic c'o che nim takanel pa Judea chuq'uexel ri Herodes ru tat, xuxej rib xe' jela'. Xch'abex c'u rumal ri Dios pa achic', rumal ri' jela' xe' wi pa Galilea.
MAT 2:23 Aretak xopan chila', jela' xec'ol wi pa ri tinimit Nazaret. Je' xbantaj wa' rech kas je' quel wi ri xquibij can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, chi ri Jesús cäbix na aj Nazaret che.
MAT 3:1 Pa tak ri k'ij ri' ri tat Juan Kasal Ja' xopan pa Judea, pa tak ri juyub ri cätz'inowic. Tajin cutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 3:2 Cubij c'u chque ri winak: Chiq'uexa ri iwanima', chiq'uexa ri i chomanic, rumal chi xa jubik' chic man cuchaplej ru takanic ri Dios, —xcha chque.
MAT 3:3 We tat Juan ri' are wa' ri xtz'ibax can chrij ojer rumal ri ka mam Isaías, ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: C'o jun ri co cäch'aw pa tak ri juyub ri quetz'inowic, cubij: “Chibana u banic ri nim be ri cäbin wi ri Kajaw. Chisuc'umaj, chibana sibalaj jicom che,” —xcha ri ka mam Isaías.
MAT 3:4 Are c'u ri tat Juan xucoj atz'iak ri banom ruc' ri rismal jun awaj, camello u bi', tz'um c'u ru pas. Xa sac' xukuje' uwal che' xutijo.
MAT 3:5 Xepe c'u ri winak aj Jerusalén, xukuje' ri e c'o pa tak niq'uiaj tak tinimit chic re Judea xukuje' ri e c'o chunakaj ri nima' Jordán, xeopan c'u ruc' ri tat Juan chutatabexic ri cubij.
MAT 3:6 Aretak xquik'alajisaj ri qui mac, xban c'u qui kasna' rumal ri tat Juan pa ri nima' Jordán.
MAT 3:7 Aretak c'ut xril ri tat Juan chi e q'uia chque ri tata'ib fariseos xukuje' ri tata'ib saduceos xepetic rech cäban qui kasna', xubij chque: ¡Ri alak subanelab tak winak! ¿Jachin c'u ri xbin chech alak chi rajwaxic canimaj alak chuwäch ri nimalaj royowal ri Dios ri cäpetic?
MAT 3:8 Bana ba' alak ri takal u banic, ri cuk'alajisaj chi kas tzij xq'uextaj ri anima' alak, ri chomanic alak.
MAT 3:9 Mächaplej c'u alak u bixic pa anima' alak: “Ri uj, uj rachalaxic can ri ka mam Abraham.” Quinbij c'u chech alak chi ri Dios cäcowinic cuban chque tak we abaj ri' chi e rachalaxic can ri ka mam Abraham.
MAT 3:10 Cämic ri' tajin cäcoj ri iquiäj che tak ri qui xera' ri che' rech quet'oyic. Ronojel che' ri man cuya tä utzalaj u wäch, cät'oy c'u na wa', cäporox na pa ri k'ak'.
MAT 3:11 Ri in kas tzij quinban kasna' alak ruc' joron, c'utbal wa' chi q'uexom chi anima' alak, q'uexom chi ri chomanic alak. Cäpe chi c'u na jun chic ri cuban na kasna' alak ruc' ri Lok'alaj Espíritu xukuje' ruc' k'ak'. Ri Are' nim na u k'ij chnuwäch in, nim c'u na u banic. Man takal tä chwe in chi quinquir ru c'amal u xajäb.
MAT 3:12 Ri Are' are jas jun achi ri cujosk'ij ru trico. Ruc'am chi ru pala, cujopij c'u na ri trico, cutas che ri pajo. Cuc'ol na ri trico pa ri c'uja. Are c'u ri pajo cuporoj na pa jun k'ak' ri man cächup tä chic, —xcha chque.
MAT 3:13 Xel c'u lok ri Jesús pa Galilea, xopan chuchi' ri nima' Jordán ri c'o wi ri tat Juan rech cäban u kasna' rumal.
MAT 3:14 Man xraj tä c'u ri tat Juan, xane xubij che ri Jesús: Ri in man takal tä chwe chi quinban kasna' la. Rajwaxic ne chi ri lal cäban la nu kasna' in, —cächa'. ¿Jas che xpe la wuc' in? —xcha che ri Jesús.
MAT 3:15 Xubij c'u ri Jesús che: Che we chanim ri', chaya chwe chi je' quinban wa'. Are c'u wa' takalic rech cäka'no jachique ri cätakan wi ri Dios, —xcha che. Ri tat Juan c'ut xunimaj ri xubij.
MAT 3:16 Aretak c'ut xbantaj u kasna' ri Jesús, xel lok ri Are' pa ri ja'. ¡Chanim xjakjob ri caj! Ri Jesús c'ut xril ri Lok'alaj Espíritu xkaj lok puwi' ri Are', je' u banic jun palomäx.
MAT 3:17 Te ri' xtataj c'ut chi cäch'aw lok jun chicaj ri xubij: Are ri Lok'alaj nu C'ojol wa'. Cäquicot ri wanima' rumal, —xcha'.
MAT 4:1 Te c'u ri' ri Lok'alaj Espíritu xuc'am bi ri Jesús pa tak juyub ri quetz'inowic, rech cätakchi'x che mac chila' rumal ri Itzel.
MAT 4:2 Cawinak k'ij, cawinak ak'ab xc'oji chila', man c'o tä c'u jas ri xutijo. Te c'u ri' sibalaj xnumic.
MAT 4:3 Xpe c'u ri Itzel, xopan ruc' ri Jesús rech cutakchi'j ri Are' che mac, xubij che: We kas tzij chi lal u C'ojol ri Dios, takan la chque tak we abaj ri' chi cäca'n na wa, —xcha che.
MAT 4:4 Xch'aw ri Jesús, xubij che: Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: “Man xak tä xuwi rumal ri wa quec'asi na ri winak, xane xukuje' rumal ronojel ru Tzij ri Dios,” —cächa', —xcha ri Jesús che.
MAT 4:5 Ri Itzel xuc'am bi ri Jesús pa ri lok'alaj tinimit Jerusalén, xupakba c'u puwi' ri nimalaj rachoch Dios.
MAT 4:6 Te ri' xubij che: We kas tzij chi lal u C'ojol ri Dios, q'uiäka bi ib la iquim, rumal chi ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: Ri Dios queutak na lok ri ángeles awuc' che a chajixic. Catquichap na che ra k'ab che a to'ic rech man cachak'ij tä rawakan cho abaj, —cächa', —xcha ri Itzel che.
MAT 4:7 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Xukuje' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Mayac royowal ri Awajaw, ri a Dios,” —cächa', —xcha che.
MAT 4:8 Te c'u ri' ri Itzel xuc'am bi ri Jesús puwi' jun nimalaj juyub. Xeuc'ut c'u conojel tak ri tinimit ajuwächulew chuwäch ri Are', xukuje' ri qui k'inomal.
MAT 4:9 Xubij c'u che ri Jesús: Ronojel wa' quinya che la, we cäxuqui la, quink'ijilaj la, —xcha che.
MAT 4:10 Xch'aw ri Jesús, xubij che: Jat, Satanás, chatel chnuwäch rumal chi ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: “Chak'ijilaj ri Awajaw ri a Dios, xuwi c'u ri Are' chapatänij,” —cächa', —xcha che.
MAT 4:11 Xel c'u bi ri Itzel ruc' ri Jesús. Xepe c'u jujun ángeles rech quepatänin che ri Are'.
MAT 4:12 Ri Jesús, aretak xuto chi c'o ri tat Juan pa che', xe' pa Galilea.
MAT 4:13 Man xcanaj tä c'u can pa ri tinimit Nazaret, xane xa xc'oji pa Capernaum, jun tinimit Romano wa' ri c'o chi' ri mar chquinakaj ri ojer tak tinimit Zabulón ruc' Neftalí.
MAT 4:14 Je' xbantaj wa' rech kas je' quel wi jas ri xutz'ibaj can ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij:
MAT 4:15 Winak aj Zabulón, winak aj Neftalí, ix ri' ri nakaj ix c'o wi che ri mar, ch'äkäp che ri nima' Jordán, chila' pa Galilea jawije' e c'o wi winak ri man aj Israel taj.
MAT 4:16 Ri winak ri je' ta ne e c'o pa k'ekum xquil jun nimalaj sakil. E are' winak wa' ri e c'o pa ri qui mac, ri e c'o cho ri cämical, xpe jun nimalaj sakil pa qui wi', —xcha ri ka mam Isaías.
MAT 4:17 C'ä te ri' c'ut ri Jesús xuchaplej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, xubij c'u chque ri winak: Chiq'uexa ri iwanima', chiq'uexa ri i chomanic, rumal chi xa jubik' chic man cuchaplej ru takanic ri Dios, —xcha chque ri winak.
MAT 4:18 Oc'owem cuban ri Jesús chuchi' ri mar re Galilea, xeril c'u quieb achijab cachalal quib. Ri jun are ri tat Simón ri xukuje' cäbix Pedro che, ri jun chic are ri tat Andrés. Tajin cäquiq'uiäk bi jun c'at chapäbal cär pa ri cho rumal chi e chapal tak cär ri e are'.
MAT 4:19 Ri Jesús xubij chque: Chixsa'j wuc'. Quinban c'u na chiwe chi quixoc che qui mulixic winak che qui q'uexwäch ri cär, —xcha chque.
MAT 4:20 Chanim xquiya can ri qui c'at, xebe' ruc' ri Jesús.
MAT 4:21 Oc'owinak chi apan jubik' ri Jesús, xeril chi c'u quieb achijab chic cachalal quib. E are' ri tat Jacobo rachi'l ri tat Juan. E u c'ojol ri tat Zebedeo wa'. E c'o pa jun barco cachi'l ri qui tat, tajin cäquic'ojoj c'u ri qui c'at. Xesiq'uix c'u rumal ri Jesús.
MAT 4:22 Ri e are' c'ut chanim xquiya can ri barco ruc' ri Zebedeo ri qui tat, xebe' ruc' ri Jesús.
MAT 4:23 Ri Jesús xbin pa conojel tak ri tinimit re Galilea, xuya tijonic chque ri winak pa tak ri rachoch Dios. Xutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Xukuje' xucunaj ronojel u wäch yabil ri c'o chque.
MAT 4:24 Xtataj c'u u tzijol ri Jesús cumal ri winak pa conojel tak ri tinimit re Siria. Ri winak c'ut xequic'am lok conojel ri qui rikom c'äx rumal q'uia u wäch c'äxc'ol, yabil, k'oxom. Xequic'am lok ri e c'o itzel tak espíritus chque, xukuje' ri winak ri man utz tä chi qui jolom rumal chi e elinak ch'uj, xequic'am c'u lok ri cäminak qui cuerpo. Ri Jesús c'ut xeucunaj conojel.
MAT 4:25 E q'uia winak c'ut aj Galilea xebe' ruc' ri Jesús. Xukuje' e c'o winak aj Decápolis, aj Jerusalén, aj Judea, e c'o c'u ri xepe ch'äkäp che ri nima' Jordán.
MAT 5:1 Aretak ri Jesús xeril ri q'uialaj winak, xpaki puwi' ri juyub, xt'uyi chila'. Xquimulij c'u quib ru tijoxelab ruc'.
MAT 5:2 Ri Jesús xuchaplej qui tijoxic, je wa' xubij chque:
MAT 5:3 Utz que ri cäquina' pa canima' chi c'o ri rajwaxic chque ri cäpe chila' chicaj. Ri Dios c'ut cätakan na pa qui wi'.
MAT 5:4 Utz que ri quebisonic rumal chi ri Dios cäcu'bisan na qui c'ux.
MAT 5:5 Utz que ri man cäca'n tä nimal. Ri e are' c'ut cäquechbej na ri ulew ri u bim ri Dios chi cuya chque.
MAT 5:6 Utz que ri quenumic, ri cächaki'j qui chi' che jun c'aslemal jicom. Are c'u ri Dios cäyo'w na wa' chque.
MAT 5:7 Utz que ri quel qui c'ux chque niq'uiaj winak chic. Ri Dios c'ut cutok'obisaj na qui wäch ri e are'.
MAT 5:8 Utz que ri sak canima'. Ri e are' c'ut cäquil na u wäch ri Dios.
MAT 5:9 Utz que ri cäquitzucuj u ya'ic utzil chquixol ri winak. Ri Dios cubij na chi e are' ralc'ual ri Are'.
MAT 5:10 Utz que ri quetzelax qui wäch rumal ru banic ri jicomal cho ri Dios. Ri Dios c'ut cätakan na pa qui wi'.
MAT 5:11 Utz iwe ix aretak cäban c'äx chiwe cumal ri winak, quixyok' cumal, cäquibij ronojel u wäch ri man kas tzij taj chiwij, xa rumal chi quixcojon chwe in.
MAT 5:12 Chixquicot ba', chixtze'nok rumal chi quic'am na jun nimalaj tojbal iwe chila' chicaj. Je c'u c'äx wa' xban chque ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xec'oji can ojer, —xcha ri Jesús.
MAT 5:13 Ri ix, je' ta ne ix atz'am chque ri winak cho ruwächulew. We c'u man c'o chic u tzayil ri atz'am, ¿jas ta c'u lo cäban che rech c'o chi cupatänij? Man c'o tä chi u patän ri', xane xa cäq'uiäk na apanok, cätac'alex c'u na cumal ri winak.
MAT 5:14 Ri ix, je' ta ne ix sakil chque ri winak cho ruwächulew je' jas jun tinimit ri c'o puwi' jun juyub, ri amak'el cäk'alajinic.
MAT 5:15 Man cätzij tä jun chäj, te c'u ri' cäyi' chuxe' jun coxon, xane xa cäyi' ri' pa jun c'olibal chicaj rech cätunun pa qui wi' conojel ri e c'o pa ri ja.
MAT 5:16 Je wa' chibana ix xukuje', chibana' chi ri sakil ri c'o iwuc' cätunun chquiwäch ri winak. Je ri' rech aretak cäquil ri utzil ri quibano, cäquiya u k'ij ri i Tat ri c'o chila' chicaj.
MAT 5:17 Michomaj ix chi in petinak che resaxic ri Pixab ri xutz'ibaj can ri ka mam Moisés, o ri qui tijonic ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Man in petinak tä che resaxic, xane in petinak chubixic ri kas u banic ri Pixab xukuje' ri qui tijonic ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 5:18 Kas tzij quinbij chiwe, man c'o tä quesax na che ri Pixab, xane xa ronojel cäbantaj na. C'ä mäjok cäsach u wäch ri caj ulew, man c'o tä jun punto, man c'o tä jun alaj tz'ib ri quesax na che ri Pixab.
MAT 5:19 Rumal ri' jachin ri man cunimaj tä jun chque ri takanic re ri Pixab, pune are ri man nim tä u banic, xukuje' cuc'ut chquiwäch niq'uiaj winak chic chi man kas rajwaxic taj cänimax wa', ri are' man nim taj quil wi na chquixol ri winak ri cätakan na ri Dios pa qui wi'. Are c'u ri winak ri cunimaj ri Pixab, xukuje' cuc'ut chquiwäch niq'uiaj winak chic chi cäquinimaj wa', kas nim na u banic wa' chquixol ri winak ri cätakan na ri Dios pa qui wi'.
MAT 5:20 Quinbij c'u chiwe, chi we man jicom na ri i c'aslemal ix chuwäch ri qui c'aslemal ri tata'ib fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab, man quixoc tä ri' chquixol ri winak ri cätakan na ri Dios pa qui wi'.
MAT 5:21 Ri ix i tom chi xbix chque ri ka mam ojer: “Mixcämisanic, apachin c'u ri cäcämisanic cäk'at na tzij puwi',” —cächa'.
MAT 5:22 Are c'u ri in quinbij chiwe chi jachin ri cuyac royowal chrij ri rachalal cäk'at na tzij puwi'. Jachin ri c'äx cäch'aw che ri rachalal cäk'at na tzij puwi' cumal ri k'atal tak tzij. Xukuje' jachin ri cubij che ri rachalal chi xa are jun con, chi man c'o tä chi u patän, que' na ri' pa ri k'ak'.
MAT 5:23 Rumal c'u ri', we cac'am bi ri a sipanic cho ri ta'bal tok'ob, chila' c'ut cäna'taj chawe chi c'o jun c'äx ri cuna' ri awachalal chawij, chaya can ri a sipanic cho ri ta'bal tok'ob. Jat na ruc' ri awachalal rech catutzir ruc' nabe, te c'u ri' cuya' cattzelej cho ri ta'bal tok'ob chuya'ic ra sipanic cho ri Dios.
MAT 5:25 We c'o jun winak cuban u c'ulel chawe, catuc'am c'u bi pa ri k'atbal tzij, chatutzir na ruc' pa ri be rech man catujach tä pu k'ab ri k'atal tzij. We ta mat je ri', ri k'atal tzij catujach na pa qui k'ab ri mayor, ri mayor c'ut catquicoj na pa che'.
MAT 5:26 Kas tzij ba' ri quinbij chawe chi man c'o tä awelic lok chila' c'ä catoj na ronojel ri a multa, —xcha ri Jesús.
MAT 5:27 Ri ix i tom chi xbix can nabe: “Maban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ra c'ulaj,” —cächa'.
MAT 5:28 Are c'u ri in quinbij chiwe, chi jachin ri cuca'yej jun ixok, xak xuwi ruc' ru rayixic u wäch xmacun ri' ruc' pa ranima', —cächa ri Jesús.
MAT 5:29 We ri awak'äch re ri awiquiäk'ab cubano chi catzak pa mac, chawesaj, chaq'uiäka apanok. Are utz na chawe we quel jun ch'äkap che ra cuerpo, chuwäch wa' chi ronojel ra cuerpo cäq'uiäk bi pa ri k'ak'.
MAT 5:30 We c'u are ri a k'ab re ri awiquiäk'ab cubano chi catzak pa mac, chak'ata', chaq'uiäka apanok. Are c'u utz na chawe we quel jun ch'äkap che ra cuerpo, chuwäch wa' chi ronojel ra cuerpo cäq'uiäk bi pa ri k'ak', —xcha ri Jesús.
MAT 5:31 (Cäch'aw chi ri Jesús, cubij:) Xukuje' xbix can nabe: “Apachin ri cujach bi ri rixokil, rajwaxic cuya bi jun wuj che ri cubij wi chi jachom canok,” —cächa'.
MAT 5:32 Ri in c'ut quinbij chiwe, chi we jun achi cujach bi ri rixokil man rumal tä u ch'abexic jun achi chic, cuban ri' chi ri rixokil cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic. Jachin c'u ri cäc'uli ruc' jun ixok ri jachom bic, cuban ri' ri nimalaj mac ri äwas u banic, —xcha ri Jesús.
MAT 5:33 Xukuje' i tom ri' ri xbix chque ri ka mam ojer: “Kas chabana' jas ri xachi'j u banic ruc' juramento cho ri Kajaw Dios,” —xeuchixic.
MAT 5:34 Ri in c'ut quinbij chiwe, chi miban juramento aretak c'o ri quichi'j che jun winak chic. Miban juramento ruc' ri caj rumal chi chila' c'o wi ri Dios.
MAT 5:35 Miban juramento ruc' ruwächulew rumal chi are je' ta ne u tac'alibal ri rakan ri Dios. Miban juramento ruc' ri tinimit Jerusalén rumal chi are u tinimit ri Dios ri Nimalaj Takanel.
MAT 5:36 Xukuje' miban juramento ruc' ri i jolom, rumal chi man quixcowin taj quiban sak o k'ek che xa jun i wi'.
MAT 5:37 Xane xak xuwi chibij “je', je ri'” o “man je' taj”, —quixcha'. Are c'u ri tzij ri xak u wi' tzij chic, rech ri Itzel ri', —xcha ri Jesús chque.
MAT 5:38 Ri ix i tom chi xbix can nabe: “We jun cäresaj u wak'äch jun winak chic, quesax na ru wak'äch ri are'. We jun cäresaj u ware jun winak chic, quesax na ru ware ri are',” —cächa'.
MAT 5:39 Are c'u ri in quinbij chiwe: Chixel chuwäch ri itzel achi ri craj cäch'ojin iwuc'. Xane we c'o jun catch'ayow che ri juperaj a palaj, chaya ri juperaj a palaj chic chuwäch. Mitzelej u q'uexel ri c'äx ri cäban chiwe.
MAT 5:40 We c'o jun craj catusiq'uij pa k'atbal tzij, craj c'ut cumaj ri a camixa', chaya bi ra chaquet che xukuje'.
MAT 5:41 We c'o jun cucoj u chuk'ab chawe chi cac'am bi jun eka'n ri cäbinibej jun legua, chac'ama bi quieb legua ruc'.
MAT 5:42 Apachin ri c'o jas cuta' chawe, chaya che. Macowirisaj ri awanima' chuwäch ri winak ri craj cäkajan awuc'.
MAT 5:43 Xukuje' i tom ri' ri xbix can nabe: “Lok' chawila wi ri awachi'l, chawetzelaj c'u u wäch ri a c'ulel,” —cächa'.
MAT 5:44 Are c'u ri in quinbij chiwe: Lok' chiwila wi ri i c'ulel. Chibij: Ri Dios c'o pi wi', —quixcha chque ri winak ri queyok'on chiwe. Chibana utzil chque ri cäquetzelaj i wäch, chibana ba' orar pa qui wi' ri xak cäca'n c'äx chiwe.
MAT 5:45 We je' quiban wa' k'alaj ri' chi kas ix ralc'ual ri ka Tat ri c'o chila' chicaj. Are c'u ri ka Tat quesan lok ri k'ij pa qui wi' ri utzalaj tak winak, xukuje' pa qui wi' ri itzel tak winak. Cutak c'u lok ri jäb pa qui wi' ri cäca'n ri jicomal, xukuje' pa qui wi' ri man cäca'n tä ri jicomal.
MAT 5:46 Are c'u we xak xuwi queiwaj ri quixcaj ix, ¿jas ta c'u che cäyi' na tojbal re wa' chiwe rumal ri Dios? Xukuje' ne ri tok'il tak alcabal cäcaj quib ri e are'.
MAT 5:47 We xak xuwi quiya rutzil qui wäch ri iwachalal, ¿a quichomaj lo ri' chi i banom jun nimalaj utzil? Je c'u ne wa' xukuje' cäca'n ri man kas quetam tä u wäch ri Dios.
MAT 5:48 Je ba' chibana ix jas ri ka Tat ri c'o chila' chicaj. Ri Are' tz'akat pa ru chomabal. Ri ix xukuje' chibana tz'akat pa ri i chomabal, —xcha ri Jesús.
MAT 6:1 Ru patänixic ri Dios ri quibano, miban wa' chquiwäch ri winak xak rech cäquilo, cäquiya c'u i k'ij. We je' quiban wa', ri ka Tat ri c'o chila' chicaj man c'o tä tojbal iwe cuya na.
MAT 6:2 Rumal ri' aretak queito' ri c'o qui rajwaxic, mitzijoj chque conojel ri winak, je' jas ri cäca'n ri winak ri xak quieb qui wäch cäquitzijoj chque conojel ri winak pa tak ri rachoch Dios, pa tak ri be. Je' cäca'n wa' xak xuwi rech utz quech'aw ri winak chquij. Kas tzij c'ut quinbij chiwe chi ri cäbix chquij xuwi wa' ri tojbal que cäquirik na.
MAT 6:3 Xane ri ix aretak c'o jas u wäch jun tobanic ri quiya chque ri c'o qui rajwaxic, c'o jun metamanic. Mitzijoj ne wa' che ri utzalaj iwachi'l.
MAT 6:4 Chibana ba' ri utzil xak chelak'al. Ri ka Tat c'ut ri quilow ronojel ri quiban chelak'al, are cäyo'w na ri tojbal iwe, —xcha ri Jesús.
MAT 6:5 Ri ix aretak quiban orar miban iwe jas ri cäca'n ri winak ri xak quieb qui wäch, ri cäkaj chquiwäch xak e tac'atoj cäca'n orar pa tak ri rachoch Dios, pa tak ri u cruz tak be. Xak are cäcaj chi que'ilitaj cumal ri winak. Kas tzij quinbij chiwe chi xuwi wa' ri tojbal que cäquirik na.
MAT 6:6 Xane ri ix aretak quiban orar, chixoc pa ja, chitz'apij ri uchija. Chibana orar chuwäch ri ka Tat ri c'o iwuc' pa i tuquiel wi. Ri ka Tat c'ut ri quilowic chi tajin quiban orar chelak'al, are cäyo'w na ri tojbal iwe.
MAT 6:7 Aretak quiban orar, mibij q'uia tzij ri man c'o tä qui patän, jas ri cäca'n ri winak ri man kas quetam tä u wäch ri Dios. Ri e are' cäquichomaj chi ri Dios queutatabej xa rumal chi q'uia ri cäquibij pa tak ri oración ri cäca'no.
MAT 6:8 Miban ba' iwe jas ri cäca'n ri e are'. Rumal chi ri ka Tat retam chic jas ri rajwaxic chiwe c'ä mäja' quita' wa' che.
MAT 6:9 Rumal ri' aretak quiban orar, je wa' chibij: Ka Tat ri c'o la pa ri caj, chnimarisax ta na u k'ij ri bi' la.
MAT 6:10 Takan na la pa qui wi' conojel winak. Bana ba' na la ri rayibal la cho ruwächulew, jas ri cäban chila' chicaj.
MAT 6:11 Ya la chkawäch ri cäkatijo, jas ri rajwaxic chke cämic.
MAT 6:12 Sacha la ri ka mac ri ka'nom je' jas ri uj cäkasach ri qui mac ri cäca'n c'äx chke.
MAT 6:13 Mäya la chke chi cujtakchi'x che mac, xane chujto' la cho ri Itzel. Ronojel wa' cäkata' che la rumal chi ri lal cätakan la puwi' ronojel. C'o nimalaj chuk'ab uc' la puwi' ronojel, chnimarisax ta ba' k'ij la amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén. (Je wa' quibij aretak quiban orar, —xcha ri Jesús chque.)
MAT 6:14 We ri ix quisach qui mac niq'uiaj winak chic ri ca'nom c'äx chiwe, ri ka Tat ri c'o chila' chicaj xukuje' cusach na ri i mac ix.
MAT 6:15 Are c'u we man quisach qui mac niq'uiaj winak chic, ri ka Tat man cusach tä na ri i mac ix, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 6:16 Aretak ri ix quiban ayuno miban iwe jas ri cäca'n ri achijab ri xak quieb qui wäch. Ri e are' cäca'n che quib chi quebisonic. Je' cäca'n wa' xak rech cäquil ri winak chi tajin cäca'n ayuno. Kas tzij quinbij chiwe chi xuwi wa' ri tojbal que cäquirik na.
MAT 6:17 Ri ix c'ut aretak quiban ayuno, chich'aja ri i palaj, utz quiban chuxayic ri i wi'.
MAT 6:18 Je wa' quibano rech ri winak man cäquich'ob taj chi tajin quiban ayuno, xane xak xuwi ri ka Tat ri c'o iwuc' pa i tuquiel wi quilowic. Are c'ut cäyo'w na ri tojbal iwe.
MAT 6:19 Mimulij i k'inomal waral cho ruwächulew, rumal chi waral xa quechicopir ri jastak, xa quek'elobic, xa quelak'axic.
MAT 6:20 Xane are chimulij i k'inomal chila' chicaj, jawije' ri man quechicopir tä wi, man quek'elob taj, man quelak'ax tä c'ut.
MAT 6:21 Ri c'o wi ri i k'inomal, chila' ri' benak wi ri iwanima', —xcha ri Jesús.
MAT 6:22 Ri a wak'äch are je' jas jun candela ri cuya sakil chawe. We utz ri a wak'äch, k'alaj ri' ri a be chawäch.
MAT 6:23 We c'u man utz ra wak'äch, man k'alaj tä ri' ra be, at c'o ri' pa k'ekum. We ri sakil ri c'o pa ri awanima' cuban k'ekum, ¡sibalaj nim na ri k'ekum ri'! —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 6:24 Man c'o tä jun winak cäcowinic queupatänij quieb patrón. Cäretzelaj c'u na u wäch ri jun, lok' cäril na ri jun chic. Cuban ri jicomal ruc' ri jun, man nim tä c'u cäril wi ri jun chic. Jun winak man cuya' taj cupatänij ri Dios we benak u c'ux ruc' ri k'inomal, —xcha ri Jesús chque.
MAT 6:25 Rumal ri' quinbij chiwe: Mixoc il che jas ri quiban chuch'aquic ri i wa o ri quitijo. Mixoc il che ri iwatz'iak ri quicojo. Are c'u nim na u banic ri c'aslemal chuwäch ri quitijo, are c'u nim na u banic ri i cuerpo chuwäch ri atz'iak ri quicojo.
MAT 6:26 Chiwilampe ri chicop ri querapap chicaj. Man cäca'n tä tico'n, man cäquiyac tä c'u u wäch ri tico'n chuc'olic wa' pa tak c'uja. Pune je ri', ri ka Tat ri c'o chila' chicaj quetzukuwic. Nim c'u na i k'ij ix chquiwäch ri chicop ajuwocaj.
MAT 6:27 ¿A c'o lo jun chiwe ri cäcowinic cäc'asi chi na quieb oxib junab xa rumal chi sibalaj coc il che? ¡Man c'o taj! —xcha ri Jesús chque.
MAT 6:28 ¿Jas c'u che sibalaj quixoc il che ri iwatz'iak? Chiwilampe ri cotz'ij pa tak ri juyub jas cäca'no queq'uiyic. Man quebatz'in taj, xukuje' man quequiemen taj.
MAT 6:29 Quinbij c'u chiwe chi pune ta ne je ri', ri nim takanel Salomón, ruc' ronojel ru k'inomal, man xcowin tä xucoj jun ratz'iak je' jas jun chque we cotz'ij ri', —xcha chque.
MAT 6:30 We ri Dios je wa' u banom che ri catz'iak ri k'ayes ri e c'o cämic pa juyub, chuwek c'ut xa queyi' na pa ri k'ak', ¡e ta c'u lo ri ix! ¿A mat quixrilij na ri Dios che ri iwatz'iak? Ri ix xa jubik' quixcojonic, —xcha chque.
MAT 6:31 Rumal ri', mixoc ba' il, mibij: “¿Jawije' cäpe wi ri ka wa? o ¿jawije' cäpe wi ri cäkatijo? o ¿jawije' cäpe wi ri katz'iak?” —mixcha', —xcha chque.
MAT 6:32 Conojel c'u we jastak ri' are ri cäquitzucuj ri winak. Are c'u ri ix c'o ri i Tat chila' chicaj ri retam chi queajwataj wa' chiwe.
MAT 6:33 Rumal ri' are nabe chitzucuj chi ri Dios cätakan pa ri i c'aslemal, xukuje' chibana ri jicomal chuwäch ri Are', cäya'taj c'u na ronojel ri cajwataj chiwe.
MAT 6:34 Mixoc ba' il che ri chuwek. Ri chuwek c'o na ri c'äx cäriktajic jas ri cämic. Ruc' wa' ri i cosic re ri k'ij cämic, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 7:1 Mik'at tzij pa qui wi' niq'uiaj winak chic, rech ri Dios man cuk'at tä tzij pi wi' ix.
MAT 7:2 Ri Dios je' u k'atic tzij cuban na pi wi' ix jas ru k'atic tzij quiban ix pa qui wi' niq'uiaj winak chic. Jas ri pajbal ri quicoj ix chque niq'uiaj winak chic, je' cäcoj na chiwe ix.
MAT 7:3 ¿Jas che cabij tzij chquij niq'uiaj winak chic? ¡Je' ta ne chi cawil ri in nitz' mes ri c'o pa ru wak'äch ri awachalal, man cawil tä c'u ri a mac at ri je' jas jun cuta'm ri c'o pa ra wak'äch!
MAT 7:4 We ri at c'o jun cuta'm pa ra wak'äch, ¿a cuya' lo ri' cabij che ri awachalal: “Chaya chwe chi quinwesaj cok ri in nitz' mes ri c'o pa ra wak'äch”?
MAT 7:5 ¡Ri at xak quieb a wäch! Chawila' nabe jas u banic ra c'aslemal at, je' ta ne chi cawesaj jun cuta'm ri c'o pa ra wak'äch. Je ri' kas catca'y na che resaxic cok ri in nitz' mes ri c'o pa ru wak'äch ri awachalal.
MAT 7:6 Meiya ri lok'alaj tak jastak ri rech ri Dios chque tak ri tz'i', mepe c'u ne chiwij, cäca'n c'u ch'akatak chiwe. Meiya ri je'lalaj tak abaj perlas chquiwäch tak ri ak, xak c'u ne mäquitac'alej.
MAT 7:7 Chita' ri quiwaj, cäya'taj c'u na wa' chiwe rumal ri Dios. Chitzucuj ruc' ri Dios, quirik c'u na. Chic'oroc'a ri uchija, cäjaktaj c'u na wa' chiwäch.
MAT 7:8 Je ri', rumal chi jachin ri c'o jas cuta', cäya'taj na che. Jachin ri c'o cutzucuj, c'o curiko, jachin c'u ri cuc'oroc'a ri uchija, cäjaktaj na wa' chuwäch.
MAT 7:9 ¿A c'o lo jun chiwe ri cuya jun abaj che ri u c'ojol aretak cuta' u wa?
MAT 7:10 ¿A cuya ne lo jun cumätz che aretak cuta' jun cär?
MAT 7:11 We ri ix, ix ajmaquib, quixcowin chuya'ic utzalaj tak jastak chque ri iwalc'ual, ¿a mat ri i Tat ri c'o chila' chicaj queuya na utzalaj tak jastak chque ri cäquita' che?
MAT 7:12 Je c'u ri', jas ri quiwaj ix chi cäca'n ri winak chiwe, je' chibana ix chque ri e are' xukuje'. Are c'u je wa' ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xukuje' je wa' cubij tak ri wuj ri xquitz'ibaj can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 7:13 Chixoc bi pa ri uchibe ri latz' u wäch. Ri uchibe xukuje' ri be ri que' pa ri c'äx jawije' cäsach wi qui wäch ri winak, nim qui wäch. E q'uia c'ut ri queboc pa ri uchibe ri'.
MAT 7:14 Are c'u ri uchibe xukuje' ri be ri que' pa ri c'aslemal ruc' ri Dios, nu'ch qui wäch xukuje' sibalaj c'äx. Man e q'uia tä c'ut ri querikowic.
MAT 7:15 Chichajij iwib chquiwäch ri achijab ri xak e banal tak tzij, ri cäca'n che quib chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. E are c'u wa' quepe iwuc', sibalaj utz quepetic je' ta ne chij ri quij, are c'u chquipam e jik'ab tak utiw.
MAT 7:16 Ri ix quich'ob na jachin tak wa' rumal ri cäca'no. Je' jas jun che' cäch'obtaj u wäch rumal ru wächinic. ¿A c'o lo jumul ri quetam uvas chrij ri q'uix? ¿A quetam lo higos chrij ri tzäcäm? ¡Man je' taj!
MAT 7:17 Je c'u ri' ronojel utzalaj che' utz ri u wäch ri cuya'. Are c'u ri che' ri man utz taj, man utz tä ru wäch ri cuya'.
MAT 7:18 Ri utzalaj che' man cäcowin taj cuya ru wäch ri man utz taj. Ri che' ri man utz taj man cäcowin taj cuya utzalaj u wäch ri'.
MAT 7:19 Ronojel che' ri man cuya tä utzalaj u wäch, cät'akix na, cäq'uiäk na ri' pa ri k'ak'.
MAT 7:20 Je wa ri' ri ix kas quich'ob na jas qui banic ri winak rumal ri cäca'no, —xcha chque.
MAT 7:21 Man conojel tä winak queboc chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, pune cäquibij chwe: “Kajaw, Kajaw,” —quecha ri', xane xak xuwi ri quebanow ru rayibal ri nu Tat ri c'o chila' chicaj.
MAT 7:22 E q'uia ri cäquibij na chwe pa ri k'ij ri': “Kajaw, Kajaw, ri uj ka yo'm tzijonem pa ri bi' la. Pa ri bi' la xekesaj bi itzel tak espíritus chque ri winak, xukuje' are pa ri bi' la ri xka'n q'uia u wäch cajmabal,” —quecha na.
MAT 7:23 Ri in c'ut quinbij na chque: “Man wetam tä i wäch. Chixel bi chnuwäch, ri ix xak ix banal tak etzelal,” —quincha na chque, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 7:24 Je c'u ri' jachin ri cutatabej ri nu tzij, cuban c'ut jas ri quinbij, are je ri' jas jun achi ri c'o u no'j, ri xuyac ri rachoch pa abaj.
MAT 7:25 Xkaj c'u ri jäb, xeq'uiy tak ri ja', xpe jun nimalaj quiäkik' chrij ri ja, man xtzak tä c'ut rumal chi ru tac'alibal are abaj.
MAT 7:26 Jachin c'u ri cutatabej ri nu tzij, man cuban tä c'ut jas ri quinbij, junam ri' ruc' jun achi ri man cuch'ob taj jas ri cubano, ri xuyac ri rachoch puwi' ri senyäb.
MAT 7:27 Xkaj ri jäb, xeq'uiy tak ri ja', xpe jun nimalaj quiäkik' chrij ri ja, xtzak c'u ri ja. ¡Ronojel xa xwulijic! —xcha ri Jesús.
MAT 7:28 Aretak ri Jesús xto'taj che tzijonem, ri winak sibalaj xquicajmaj ru tijonic.
MAT 7:29 Je ri', rumal chi ri u tijonic cuc'utu chi are je' jas jun ri c'o u takanic pa qui wi', man je' taj jas ri xca'n ri tijonelab re ri Pixab.
MAT 8:1 Aretak ri Jesús xkaj lok cho ri juyub, e q'uia winak xeteri lok chrij.
MAT 8:2 Xopan c'u ruc' ri Jesús jun achi ri c'o itzel ch'a'c che. Xxuqui chuwäch ri Jesús, xubij che: Tat, ri in wetam chi cäcowin la che nu cunaxic we caj la, —xcha che.
MAT 8:3 Xuyuk c'u ru k'ab ri Jesús, xuchap cok ri achi, xubij che: ¡Cwaj! Chutzir ba' la, —xcha che. Xuwi wa' xubij ri Jesús. Xutzir c'u ri achi ri c'o ri itzel ch'a'c che.
MAT 8:4 Xubij c'u ri Jesús che: ¡Tampe la! C'o jas mäbij la che jachin jun. Oj la, jec'utu ib la cho ri sacerdote. Ya la ri sipanic ri takom can rumal ri ka mam Moisés chi cäyi'c aretak cäcunataj jun ri c'o itzel ch'a'c che. Are c'u k'alajisabal wa' chquiwäch ri winak chi utzirinak chi la, —xcha che.
MAT 8:5 Aretak xopan ri Jesús pa ri tinimit Capernaum, xpe jun achi ruc'. Are jun chque ri qui nimal soldados aj Roma. Xuta' c'u jun tok'ob che ri Jesús.
MAT 8:6 Je wa' xubij: Tat, ri ala ri patänil we kajinak pa ch'at cho ja, cäminak u cuerpo. Sibalaj c'äx u rikom rumal ri yabil, —xcha che.
MAT 8:7 Ri Jesús xubij che: Quine' na chucunaxic, —xcha che.
MAT 8:8 Ri qui nimal soldados xch'awic, xubij che ri Jesús: Tat, man takal tä chwe chi coc la pa ri wachoch. Xak xuwi takan la chi quel ri yabil che ri patänil we, ruc' c'u wa' cutzir na, —xcha che.
MAT 8:9 Ri in xukuje' c'o jun ri cätakan pa nu wi' ri nim u banic. Xukuje' ri in e c'o nu soldados ri quintakan pa qui wi'. Aretak quinbij che jun chque ri nu soldados chi que'c, que' c'ut. Aretak quinbij che jun chic chi cäpetic, cäpe c'u ri are'. Aretak quintak ri patänil we chubanic jun chac, ri are' cuban ri quinbij, —xcha ri qui nimal soldados che ri Jesús.
MAT 8:10 Aretak ri Jesús xuta wa', sibalaj xucajmaj, xubij c'u chque ri winak ri e teren chrij: Kas tzij quinbij chiwe, chi man c'o tä jumul ri nu rikom chquixol ri winak aj Israel jun achi jas we achi ri' ri sibalaj cäcojon chwe, —xcha chque.
MAT 8:11 Quinbij c'u chiwe chi e q'uia ri quepe na chrelbal k'ij, xukuje' chukajbal k'ij, ri quet'uyi na junam ruc' ri ka mam Abraham, ri ka mam Isaac, ri ka mam Jacob chuchi' ri mesa chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios.
MAT 8:12 Are c'u ri xa xquichomaj queboc chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, man queboc taj rumal chi man xecojon taj. Xane xa queq'uiäk na bi pa ri k'ekum. Chila' c'ut quebok' wi na, chila' cäquikuch'uch'ej wi na ri qui ware, —xcha ri Jesús chque ri winak.
MAT 8:13 Te ri' xubij ri Jesús che ri qui nimal soldados: Oj la cho ja. Rumal chi xcoj la chi cäcunataj ri ala, je c'u cäbantaj na, —xcha che. Tzare chi' c'ut xutzir ri ala aretak xubij ri Jesús wa' we tzij ri'.
MAT 8:14 Ri Jesús xe' cho rachoch ri tat Pedro, xril c'u ru ji' chichu' ri tat Pedro kajinak pa ch'at rumal jun nimalaj k'ak'.
MAT 8:15 Ri Jesús xuchap ri chichu' che ru k'ab, xel c'u ri k'ak' chrij. Chanim c'ut xwalijic, xuchap qui patänixic.
MAT 8:16 Aretak xk'ekal chic, e q'uia winak ri c'o itzelalaj tak espíritus chque xec'am bi cho ri Jesús. Xa c'u ruc' jun tzij ri xubij ri Jesús xebel bi ri itzelalaj tak espíritus, xukuje' xeucunaj conojel tak ri yawabib.
MAT 8:17 Je' xbantaj wa' rech je' quelic jas ri xubij ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios: “Ri Are' xurik c'äx rumal kech, xuya ka chuk'ab, xujucunaj che ri ka yabilal,” —xcha ri ka mam Isaías.
MAT 8:18 Ri Jesús xrilo chi e q'uia winak qui mulim quib ruc', xubij chque ru tijoxelab: Chujk'ax ch'äkäp che ri mar, —xcha chque.
MAT 8:19 Xpe c'u jun tijonel re ri Pixab, xkeb c'u ruc' ri Jesús, xubij che: Ajtij, cwaj quine' uc' la apawije' ta ne ri que' wi la, —xcha che.
MAT 8:20 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: Ri yac c'o qui jul, xukuje' ri chicop ri querapap cho ri caj c'o qui soc. Are c'u ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man c'o tä jawije' ri quinwar wi, —xcha che.
MAT 8:21 Jun achi chic, jun chque ru tijoxelab, xubij che ri Jesús: Tat, ya la chwe chi nabe quine'c, quinmuk can ri nu tat aretak cäcämic, —xcha che.
MAT 8:22 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: Tasa'j at wuc', chaya chque ri cäminakib chi chquimuku ri qui cäminak, —xcha ri Jesús che.
MAT 8:23 Te ri' xoc ri Jesús pa ri barco, ru tijoxelab c'ut xebe' ruc'.
MAT 8:24 Xpe c'u jun nimalaj quiäkik' ri sibalaj c'äx puwi' ri ja', je ri' chi ri nimak tak uwoja' tajin queboc pa ri barco. Are c'u ri Jesús tajin cäwaric.
MAT 8:25 Xebe' c'u ru tijoxelab, xequic'asuj, xquibij che: ¡Kajaw Jesús, chujto' la! ¡Tajin cujcämic! —xecha che.
MAT 8:26 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: ¿Jas che sibalaj quixej iwib? ¡Ri ix kas tzij man nim tä más ri i cojonic! —xcha chque. Xwalij c'u ri Jesús, xuyaj ri quiäkik' xukuje' ri mar. Xtäni c'u ri quiäkik', xlilob ronojel ru wi' ri mar.
MAT 8:27 Ri achijab sibalaj xquicajmaj, xquibij c'ut: ¿Jachin lo ri' we achi ri', chi ri quiäkik' xukuje' ri ja' re ri mar queniman che? —xecha ri achijab.
MAT 8:28 Aretak xeopan ch'äkäp che ri mar, pa ri qui tinimit ri winak aj Gadara, xebel lok quieb achijab pa ri campo santo chquixol tak ri mukubal, xeopan c'u ruc' ri Jesús. E c'o itzel tak espíritus chque we achijab ri'. Sibalaj xibibal quepetic, je ri' chi man c'o tä chi jun cäcowinic coc'ow pa ri be ri'.
MAT 8:29 Xquichap c'u u rakic qui chi', co xech'awic, xquibij che ri Jesús: ¿Jas caj la chke uj, Jesús, lal ri' ri u C'ojol ri Dios? ¿A petinak la waral chubanic c'äx chke pune mäja' curik ri k'ij? —xecha che ri Jesús.
MAT 8:30 E q'uia c'u ri ak tajin queyuk'ux apan chila' pa ri juyub ri'.
MAT 8:31 Ri itzel tak espíritus xebochi'n che ri Jesús, xquibij che: We cujesaj bi la, ya la chke chi cujoc chque ri ak, —xecha che.
MAT 8:32 Xubij c'u ri Jesús chque: Jix ba', chixoc chque ri ak, —xcha chque. Xebel c'u bi ri itzel tak espíritus chque ri achijab, xeboc bi chque ri ak. Conojel c'u ri ak xquiq'uiäk bi quib chutza'm ri juyub, xekaj c'u pa ri mar, xejik'ic.
MAT 8:33 Are c'u ri ajyuk'ab tak ak sibalaj xquixej quib, xeanimaj bic, xebe'c. Aretak xeopan pa ri tinimit xquesaj u tzijol wa' ri xquilo, xukuje' ri xbantaj cuc' ri achijab ri xec'oji ri itzel tak espíritus chque.
MAT 8:34 Conojel c'u ri winak ri e c'o pa ri tinimit xebe' jela' jawije' c'o wi ri Jesús. Aretak xquil ri Jesús, xquibochi'j, xquibij che chi chel bi pa ri qui tinimit.
MAT 9:1 Te c'u ri' xoc ri Jesús pa jun barco, xk'ax ch'äkäp che ri cho, xopan c'u pa ru tinimit ri Are'.
MAT 9:2 Xc'am c'u bi jun achi cho ri Jesús ri cäminak u cuerpo, k'oyol c'u ri' cho jun alaj ch'at. Aretak ri Jesús xrilo chi ri achijab ri e teleninak lok sibalaj quecojon che, xubij che ri yawab: Mäbison chi la, tat, ri mac la xesachtajic, —xcha che.
MAT 9:3 Jujun c'u chque ri tijonelab re ri Pixab tajin quechomanic, xquibij pa canima': “We achi ri' cubij ri äwas u bixic chrij ri Dios,” —xecha'.
MAT 9:4 Ri Jesús retam chic jas ri tajin cäquichomaj, xubij c'u chque: ¿Jas che c'o we itzel tak chomanic ri' pa anima' alak? —xcha chque.
MAT 9:5 ¿Jachique ri man c'äx tä u bixic: “Ri mac la xesachtajic”, o ru bixic: “Walij la, oj la cho ja”? —xcha ri Jesús chque.
MAT 9:6 Rech ba' quetamaj alak chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o c'u nu takanic pa qui wi' ri winak cho ruwächulew chusachic ri qui mac, ¡tampe alak ri quinbij! —xcha chque. Xubij c'u ri Jesús che ri achi ri cäminak u cuerpo: Walij la, oj la cho ja, c'ama bi la ri soc la, —xcha che.
MAT 9:7 Xwalij c'u bi ri achi ri cäminak u cuerpo, xe' cho rachoch.
MAT 9:8 Aretak xquil ri winak wa', xquixej quib. Xquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios, rumal chi u yo'm pa qui k'ab winak chi takal u banic we cajmabal ri'.
MAT 9:9 Xel bi ri Jesús chila'. Oc'owem cuban ri Are' jawije' ri cätoj wi ri alcabal, xril c'u u wäch jun achi, Mateo u bi', t'uyul chila'. Xubij c'u che: Tasa'j wuc', —xcha che. Xwalij c'u ri tat Mateo, xe' ruc' ri Jesús.
MAT 9:10 Pa jun k'ij c'ut t'uyul ri Jesús chi' ri mesa cho rachoch ri tat Mateo. E q'uia c'u ri tok'il tak alcabal, xukuje' niq'uiaj ajmaquib chic e t'uyul ruc' ri Jesús chi' ri mesa junam cuc' ru tijoxelab.
MAT 9:11 Xepe c'u ri tata'ib fariseos, xquil ronojel wa'. Xquita' c'u chque ru tijoxelab, xquibij: ¿Jas che cäwi' ri Jesús ri iwajtij cuc' ri tok'il tak alcabal xukuje' cuc' ri ajmaquib? —xecha chque.
MAT 9:12 Aretak xuta ri Jesús wa', xubij chque: Ri winak ri utz qui wäch, ri c'o qui chuk'ab, man rajwaxic tä cunal que, xane are rajwaxic wa' chque ri yawabib, —xcha chque.
MAT 9:13 Oj alak, jetamaj alak jas quel cubij wa' we tzij ri' ri tz'ibtal can pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Ri in are cwaj chi ri ix quitok'obisaj qui wäch ri winak. Man are tä cwaj chi queicämisaj tak awaj che qui sipaxic chnuwäch,” —cächa ri Dios, —xcha chque. Ri in, man in petinak tä che qui siq'uixic winak ri jicom canima' cho ri Dios, xane in petinak che qui siq'uixic ri ajmaquib rech cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic, —xcha chque.
MAT 9:14 Ru tijoxelab ri tat Juan Kasal Ja' xeopan ruc' ri Jesús, xquibij che: ¿Jas che ri uj xukuje' ri tata'ib fariseos amak'el cäka'n ri ayuno, are c'u ri tijoxelab la man cäca'n tä ri ayuno? —xecha che.
MAT 9:15 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: ¿A quebison lo ri winak ri e c'o pa jun c'ulanem aretak ri achi ri te' xc'uli'c c'o cuc'? Copan c'u na ri k'ij aretak quesax bi we achi ri' chquixol. Te c'u ri' cäca'n na ri ayuno pa ri k'ij ri', —xcha ri Jesús chque.
MAT 9:16 Xukuje' xubij ri Jesús chque: Man c'o tä jun winak ri cut'is jun c'ac' c'ojobal chrij jun k'el atz'iak. We ta je ri' ri c'ac' c'ojobal cuc'ol rib, cäresaj c'u bi jubik' che ri k'el atz'iak, cänimar c'u ru tek'tobic, —xcha chque.
MAT 9:17 Man c'o tä jun ri cuya c'ac' vino pa k'el tak k'ebal re tz'um. We ta je ri', ri vino cut'ubij na ri tz'um, quetzeletaj c'u na ri vino xukuje' tak ri tz'um. Rajwaxic c'ut chi ri c'ac' vino cäyi' pa tak c'ac' tak k'ebal re tz'um, rech ri vino xukuje' tak ri tz'um man quetzeletaj taj, —xcha ri Jesús chque.
MAT 9:18 Je wa' tajin cubij ri Jesús chque ri winak aretak xopan jun tata' qui nimal ri winak aj Israel. Xxuqui chuwäch ri Jesús, xubij che: Ri alaj nu mia'l c'ä te' xcäm canok. We c'u ri lal que' la wuc', cäya la ri k'ab la puwi', cäc'asi na, —xcha che.
MAT 9:19 Xe' c'u ri Jesús ruc' ri tata', e rachi'l ru tijoxelab.
MAT 9:20 C'o c'u jun ixok yawab, ri xque' cablajuj junab xak quel u quiq'uel. Xkeb c'u chrij ri Jesús, xuchap cok ru chi' ru k'u'.
MAT 9:21 Xubij c'u pa ranima': “Xuwi ta ne we quinchap cok ru k'u', quinutzir na,” —xcha ri ixok.
MAT 9:22 Ri Jesús c'ut xutzolk'omij rib, xril ri ixok, xubij che: Mäbison chi la, nan, xcunataj c'u la, rumal chi xcojon la chwe, —xcha che. Tzare chi' c'ut xutzir ri ixok.
MAT 9:23 Aretak ri Jesús xopan cho rachoch ri tata' ri qui nimal ri winak aj Israel, xrilo chi e c'o chi ri ajk'ojomab ri quebe' che ri muknajic, xukuje' xeril ri winak chi sibalaj cäquiq'uis quib che ok'ej, sibalaj cäquirak qui chi'.
MAT 9:24 Xubij c'u chque: ¡Chel na apan alak cho ja! Man cäminak tä ri ali, xane xa cäwaric, —xcha chque. Are c'u ri winak xa xquitze'j u wäch ri Jesús.
MAT 9:25 Ri Jesús c'ut xeresaj bi ri winak cho ja, te c'u ri' xoc bic. Xuchap ri ali che ru k'ab. Ri ali c'ut xwalijic.
MAT 9:26 Xel c'u u tzijol wa' ri xbantajic pa tak conojel ri tinimit chila'.
MAT 9:27 Aretak xel bi ri Jesús chila', quieb moyab xeteri bi chrij, xquirak qui chi', xquibij: ¡Tat, lal ri' ri Ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la ka wäch! —xecha che.
MAT 9:28 Aretak ri Jesús xoc bi pa ri ja, ri quieb moyab xekeb ruc'. Ri Jesús xuta' chque: ¿A cäcoj alak chi quincowin chubanic wa'? —xcha chque. Cäkacojo, Tat, —xecha ri e are'.
MAT 9:29 Ri Jesús xuchap cok ri qui wak'äch, xubij chque: Je' ta ba' chbantajic jas ri xcoj alak chi quincowin chubanic, —xcha chque.
MAT 9:30 Xutzir c'u ri qui wak'äch. Ri Jesús sibalaj xeupixbaj, xubij chque: Mätzijoj alak wa' che jachin jun, —xcha chque.
MAT 9:31 Te c'u ri', aretak xebel bic, xquichap u tzijoxic wa' jas ri xuban ri Jesús cuc' pa conojel tak ri tinimit ri c'o jela'.
MAT 9:32 Tajin quebel bi ri quieb moyab ri xecunaxic, aretak xc'am lok chuwäch ri Jesús jun achi mem ri c'o jun itzel espíritu che.
MAT 9:33 Aretak xesax bi ri itzel espíritu rumal ri Jesús, ri achi ri mem xuchaplej tzijonem. Ri winak sibalaj xquicajmaj wa', xquibij: Man c'o tä jumul ri je' kilom wa' waral pa Israel, —xecha'.
MAT 9:34 Are c'u ri tata'ib fariseos xquibij: We achi ri' queresaj bi ri itzel tak espíritus chque ri winak ruc' ru chuk'ab ri qui nimal ri itzel tak espíritus, —xecha'.
MAT 9:35 Ri Jesús xeusolij ri nimak tak tinimit xukuje' ri alaj tak tinimit. Pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak xuya tijonic, xutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Xucunaj ronojel u wäch yabil, xukuje' xresaj ronojel u wäch c'äx chque ri winak.
MAT 9:36 Aretak xeril ri q'uialaj winak, xel u c'ux chque rumal chi quebisonic, man c'o tä cäcu'bisan qui c'ux. E je' ta ne chij ri man c'o tä cajyuk'.
MAT 9:37 Xubij c'u chque ru tijoxelab: Kas tzij sibalaj nim ri k'atoj, xa c'u e quieb oxib ri ajchaquib.
MAT 9:38 Chibochi'j ba' ri Ajchak'el ri k'atoj chi queutak bi niq'uiaj ajchaquib chic pa ru chac, —xcha chque.
MAT 10:1 Ri Jesús xeusiq'uij ri cablajuj u tijoxelab. Xuya chque chi cäc'oji takanic pa qui k'ab che quesaxic bi ri itzel tak espíritus, xukuje' che qui cunaxic ri winak che ronojel u wäch yabil o ronojel u wäch c'äx ri c'o chque.
MAT 10:2 Are wa' ri qui bi' ri cablajuj apóstoles: nabe ri tat Simón ri xukuje' cäbix Pedro che, ruc' ri tat Andrés ri rachalal. Ri tat Jacobo ruc' ri tat Juan ri rachalal ri e u c'ojol ri tat Zebedeo.
MAT 10:3 Ri tat Felipe, ri tat Bartolomé, ri tat Tomás, xukuje' ri tat Mateo ri tok'il alcabal. Ri tat Jacobo ru c'ojol ri tat Alfeo. Ri tat Lebeo ri xukuje' cäbix Tadeo che.
MAT 10:4 Ri tat Simón ri cäbix u nimal tinimit che, xukuje' ri tat Judas Iscariote ri xjachow ri Jesús.
MAT 10:5 Ri Jesús xeutak bi we achijab ri', xeupixbaj bic, xubij chque: Mixe' pa tak ri qui tinimit ri winak ri man aj Israel taj. Man quixoc tä c'ut pa tak ri qui tinimit ri winak aj Samaria.
MAT 10:6 Xane are quixe' cuc' ri winak aj Israel, ri e je' ta ne chij e sachinak can pa tak juyub.
MAT 10:7 Jix, jibij chque chi xa jubik' man cuchaplej ru takanic ri Dios.
MAT 10:8 Cheicunaj ri yawabib, cheic'astajisaj ri cäminakib, cheicunaj ri c'o itzel tak ch'a'c chquij, cheiwesaj c'u bi ri itzel tak espíritus chque ri winak. Ri ix xak sipam wa' we cuinem ri' chiwe, c'o c'u ba' mita' che ri qui to'ic ri winak, —xcha chque.
MAT 10:9 Mic'am bi i rajil. Ri k'än puak, ri sak puak, ri quiäk puak mic'am c'u bic.
MAT 10:10 Mic'am bi ri i chim che ri be. Xa jun i camixa' quic'am bic. Mic'am bi i xajäb. Mic'am bi i ch'imiy. Je ri', rumal chi takal che ri ajchac chi cäyi' ri cajwataj che.
MAT 10:11 Apachique tinimit ri quixopan wi, we nim, we ch'utin, chitzucuj jun winak chila' ri kas quixc'ulaj. Chixcanaj can chila' c'ä quichap na bi jumul chic ri i be.
MAT 10:12 Aretak quixoc pa jun ja, chiya rutzil qui wäch ri e c'o pa ri ja. Quibij chque chi are utzil quiwaj chque.
MAT 10:13 We takal chque ri winak ri e c'o pa ri ja chi quiya can rutzil qui wäch ruc' utzil, chiya canok. We c'u man takal chque, miya can rutzil qui wäch.
MAT 10:14 Are c'u we man quixc'ulax cumal, we man cäcaj taj cäquitatabej ri i tzij, chixel bi cho ri ja ri' o pa ri tinimit ri'. Chitota' can ri ulew ri c'o che tak ri iwakan. (Chibana wa' chuk'alajisaxic chquij ri winak re ri tinimit ri' chi man utz tä ri cäca'no, c'o qui mac.)
MAT 10:15 Kas tzij quinbij chiwe chi pa ri k'ij ri cäk'at na tzij pa qui wi' ri winak ri' rumal ri Dios, nim na ri c'äjisabal qui wäch ri winak re ri tinimit ri' chuwäch ri c'äjisabal qui wäch ri winak aj Sodoma xukuje' ri winak aj Gomorra, —xcha chque.
MAT 10:16 ¡Chiwilampe'! Ri in quixintak bic je' ta ne chi ix chij chquixol ri utiw. Chixsac'laj ba' je' jas ri cumätz, chibana c'ut je' jas ri cuban ri palomäx ri man cuban tä c'äx.
MAT 10:17 Chiwila ba' iwib, rumal chi ri winak quixquijach na pa qui k'ab ri qui nimakil ri winak, quixquich'ay na pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak.
MAT 10:18 Quixquic'am na bi chquiwäch k'atal tak tzij, xukuje' chquiwäch nimak tak takanelab rumal wech in, rech quik'alajisaj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch ri e are' xukuje' chquiwäch ri winak ri man aj Israel taj.
MAT 10:19 Aretak c'ut quixc'am bic rech quixjach chquiwäch ri k'atal tak tzij, mixej iwib. Michomaj bic jas ri quibij, o jas ri quiban chubixic wa'. C'ol ba' pa i jolom chi aretak rajwaxic quixch'awic, ri Dios cäyo'w na chiwe ri tzij ri quibij.
MAT 10:20 Man ix tä c'u ri' ri quixtzijon na, xane are ri Lok'alaj Espíritu rech ri ka Tat cäyo'w na ri tzij pa ri iwanima', —xcha chque.
MAT 10:21 Ri winak quequijach na ri cachalal pa cämisaxic. Ri nan tat quequijach na ri calc'ual pa cämisaxic. Ri alc'ualaxelab cäquiyac na quib chquij ri qui nan qui tat, quequijach na pa cämisaxic.
MAT 10:22 Quetzelax na i wäch cumal conojel ri winak xa rumal wech in. Apachin c'u ri cuch'ij ri c'äx c'ä cäq'uis na ronojel curik na ru tobanic ri Dios.
MAT 10:23 Aretak cäban c'äx chiwe pa jun tinimit, chixanimaj bi pa jun tinimit chic. Kas tzij quinbij chiwe chi mäja' quixcowin chusolixic tak conojel ri tinimit ri e c'o wi ri winak aj Israel aretak quinpe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha chque ru tijoxelab.
MAT 10:24 Ri tijoxel man are tä nim na u banic chuwäch ru tijonel. Ri ajchac c'ut man are tä nim na u banic chuwäch ri u patrón.
MAT 10:25 Ri tijoxel rajwaxic cäcu'bi u c'ux chi cäjunamataj na ruc' ru tijonel. Ri ajchac c'ut rajwaxic cäcu'bi u c'ux chi cäjunamataj na ruc' ru patrón. We ri ajchak'el ja cäbix Beelzebú che xa che yok'bal re, ¿jas ta c'u lo cäbix chque ri rachalaxic ri are'?
MAT 10:26 Rumal ri' mixej iwib chquiwäch ri winak. Man c'o tä ri ch'uktalic ri mat quel na chi sak. Man c'o tä c'u ri c'u'talic ri mat quetamax na.
MAT 10:27 Ri quinbij chiwe ix pa ri k'ekum, chiya u bixic pa sakil. Ri quinbij chiwe chic'uyal, chiraka i chi' chubixic wa' pa tak ri be.
MAT 10:28 Mixej iwib chquiwäch ri winak ri quecowinic cäquicämisaj ri cuerpo, man quecowin tä c'u chucämisaxic ri ranima' jun. Xane are chixej iwib chuwäch ri Jun ri cäcowinic cusach u wäch ru cuerpo jun winak xukuje' ri ranima' ri are' pa ri k'ak'.
MAT 10:29 ¿A mat xa jun centavo queq'uiyix wi quieb alaj tak chicop ajuwocaj? Man c'o tä c'u jun chque we alaj tak chicop ri' ri cäcämic we ta mat craj ri i Tat.
MAT 10:30 Xukuje' ne ri rismal i wi', conojel wa' e ajilatal rumal ri Dios.
MAT 10:31 Mixej ba' iwib, ri ix sibalaj ix lok' na chquiwäch q'uia alaj tak chicop ajuwocaj, —xcha ri Jesús chque.
MAT 10:32 Conojel ri cäquik'alajisaj quib chquiwäch ri winak chi e cojoninak chwe, ri in xukuje' quink'alajisaj na chuwäch ri nu Tat ri c'o chila' chicaj chi e wachi'l in.
MAT 10:33 Apachin c'u ri cubij chquiwäch ri winak chi man retam tä nu wäch, ri in xukuje' quinbij chuwäch ri nu Tat ri c'o chila' chicaj chi man wetam tä u wäch ri are', —xcha ri Jesús.
MAT 10:34 Michomaj chi ri in petinak chuya'ic utzil chquixol ri winak cho ruwächulew, xane rumal wech in cäc'oji na ch'oj chquixol ri winak.
MAT 10:35 Cäbantaj na ch'oj rumal wech, jun tata' chrij ri u c'ojol, ru c'ojol c'ut chrij ru tat, jun chichu' chrij ri ral ali, ri ali c'ut chrij ru nan, xukuje' ne ri jun ali chic chrij ru nan ralib, ru nan ralib c'ut chrij ri are'.
MAT 10:36 Je ri' chi ri qui c'ulel ri winak chquijujunal, e are' ri cachalaxic ri e are', —cächa ri Jesús.
MAT 10:37 Apachin ri lok' na cäril ru nan u tat chnuwäch in, man takal tä ri' chi coc che nu tijoxel. Apachin ri lok' na cäril ru c'ojol o ru mia'l chnuwäch in, man takal tä ri' chi coc che nu tijoxel.
MAT 10:38 Apachin ri man cäpe tä wuc' in rumal chi man craj taj curik ri cämical jas ri quinrik in, man takal tä ri' chi coc che nu tijoxel.
MAT 10:39 Jachin ri craj cuto' u wi' ru c'aslemal waral cho ruwächulew, cäcäm na ri'. Jachin c'u ri cuya ru c'aslemal rumal wech in, cuto' na u wi' ri' ru c'aslemal.
MAT 10:40 Ri winak ri utz i c'ulaxic cubano, in ri' quinuc'ulaj. Jachin ri quinuc'ulaj in, are cuc'ulaj ri' ri Jun ri xintakow lok.
MAT 10:41 Jachin ri cuc'ulaj jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri takom lok rumal ri Dios, cuc'am na ri tojbal re jas ri cäyi' che jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Jachin ri cuc'ulaj jun utzalaj achi, cuc'am na ri tojbal re jas ri cäyi' che jun utzalaj achi rumal ri utzil ri cubano.
MAT 10:42 Apachin ri cuya jun vaso joron che jun chque we winak ri' ri man nim tä qui banic xa rumal chi are nu tijoxel wa', kas curik na ri tojbal re, —xcha ri Jesús chque.
MAT 11:1 Aretak ri Jesús xto'taj che qui pixbexic ri cablajuj u tijoxelab, xel bi chila' rech cuya tijonic chque niq'uiaj winak pa tak ri tinimit jela', xukuje' rech cutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque.
MAT 11:2 Are c'u ri tat Juan Kasal Ja' c'o pa che'. Xretamaj c'ut jas ri tajin cuban ri Cristo. Ri are' xeutak bi quieb chque ru tijoxelab ruc' ri Jesús.
MAT 11:3 Je' xubano rech cäquita' che: ¿A lal ri' ri Cristo ri cäpe na? o ¿A rajwaxic ne cäkeyej chi na jun chic? —xecha che.
MAT 11:4 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Oj alak, bij alak che ri tat Juan jas ri tajin quil alak, xukuje' ri tajin cäta alak.
MAT 11:5 Bij alak che chi ri moyab queca'y chic, ri ch'ocojib quebin chic, ri c'o itzel ch'a'c chquij tajin queutzir che ri qui yab. Bij alak che chi ri so'rab cäquita chic, ri cäminakib tajin quec'astajic, xukuje' chi ri meba'ib tajin cätzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque.
MAT 11:6 Utz re ri winak ri man cuban tä quieb u c'ux chwij, —xcha chque ru tijoxelab ri tat Juan.
MAT 11:7 Aretak xebe' ru tijoxelab ri tat Juan, ri Jesús xuchaplej u tzijoxic ri tat Juan chque ri winak, xubij chque: ¿Jas xe' alak che rilic pa ri juyub ri cätz'inowic? ¿A xe' alak che rilic jun aj ri tajin cäslabisax rumal ri quiäkik'?
MAT 11:8 We man are tä ri', ¿jas ri xil alak? ¿A xil alak jun achi ri je'l ri ratz'iak u cojom? Etam alak chi ri c'o je'lalaj tak catz'iak, e c'o ri e are' pa tak cachoch ri nimak tak takanelab.
MAT 11:9 ¿Jas c'u ri xe' alak che rilic? ¿A xil alak jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios? Je', je ri', —xcha'. Tzare c'u ri tat Juan nim na u banic chuwäch apachique k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 11:10 Ri tat Juan are wa' ri tz'ibam can chrij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic ri cubij: Quintak na bi ri nu tako'n, cänabej c'u na chawäch ri cuban na u banic ra be, —cächa ri', —xcha ri Jesús chque ri winak.
MAT 11:11 Kas tzij ri quinbij chiwe chi chquixol conojel ri winak ri e c'olinak c'ä we cämic ri', man c'o tä jun ri nim na u k'ij chuwäch ri tat Juan Kasal Ja'. Pune je ri', ri jun ri man kas nim tä u banic ri cätakan ri Dios pa ranima', are nim na u k'ij wa' chuwäch ri tat Juan Kasal Ja', —xcha chque.
MAT 11:12 Tzpa tak ri k'ij ri xpe ri tat Juan Kasal Ja' c'ä cämic, ri winak xquichaplej lok u tijic qui chuk'ab rech queboc pa ru takanic ri Dios. Ri cäquicoj qui chuk'ab cäquichomaj chi e are' quech'acan na.
MAT 11:13 Ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés cubij chi cäpe na ri Dios rech cätakan pa qui wi' ri winak, xukuje' je' xquibij conojel ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios c'ä xpe na ri tat Juan.
MAT 11:14 We c'u ri ix kas quiwaj quicoj wa', ri tat Juan are ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cäpe na jas ri xpe ri ka mam Elías ojer.
MAT 11:15 Jachin tak ri cäquijiquiba canima' chutatabexic ri nu tzij, chquitatabej ba', —xcha chque.
MAT 11:16 ¿Jas ruc' queinjunamaj wi ri winak re we k'ij junab ri'? Ri winak cämic quejunamataj cuc' ri ac'alab ri queetz'en pa tak ri c'ayibal, cäquirak qui chi' che qui ch'abexic ri cachi'l, cäquibij:
MAT 11:17 “Xkok'esaj ri su' chiwe, man xixxojow tä c'ut. Xka'n u k'ojom cäminak, man xixok' tä c'ut,” —quecha ri'.
MAT 11:18 Xpe c'u ri tat Juan ri man wi'j taj, ri man cutij tä vino. Ri winak c'ut cäquibij chi xa c'o jun itzel espíritu che.
MAT 11:19 Aretak c'ut xinpe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, ri quinwi'c, ri quintij vino, conojel c'ut cäquibij chi xa in jik'alaj achi, in k'abarel, in cachi'l ajmaquib xukuje' tok'il tak alcabal. Ri winak ri utz ru chac k'alaj wa' chi c'o ri u no'j ri Dios ruc', —xcha ri Jesús.
MAT 11:20 Ri Jesús c'ut xuchap qui yajic ri winak pa tak ri tinimit jawije' u banom wi q'uia tak cajmabal. Je ri', rumal chi ri winak ri e c'o chila' man qui q'uexom tä canima', man qui q'uexom tä c'u ri qui chomanic. Xubij c'u chque:
MAT 11:21 ¡C'äx iwe, winak re ri tinimit Corazín! ¡C'äx iwe, winak re ri tinimit Betsaida! We ta xeban wa' we cajmabal ri' pa tak ri tinimit Tiro, ri tinimit Sidón jas ri xebantaj iwuc' ix, q'uextajinak ta chi ri' ri canima', ri qui chomanic ri winak jela'. Xquicoj ta catz'iak ri' ri cuk'alajisaj chi quebisonic. Xukuje' c'o ta banom wi chi cuk'alajisaj chi are rumal ri qui mac chi quebisonic, —xcha'.
MAT 11:22 Quinbij c'u chiwe ix chi pa ri k'ij ri cuk'at na tzij ri Dios, nim na ri c'äjisabal i wäch quirik na chuwäch ri c'äjisabal qui wäch ri cäquirik na ri winak aj Tiro, aj Sidón.
MAT 11:23 Are c'u ri ix winak aj Capernaum, ri sibalaj quinimarisaj iwib, c'ä pa ri k'ak' c'ut quixkasax wi na. We ta cuc' ri winak aj Sodoma xeban wi tak ri cajmabal ri xebantaj iwuc' ix, c'o ta na ri' ri qui tinimit cämic.
MAT 11:24 Quinbij c'u chiwe chi pa ri k'ij aretak cuk'at na tzij ri Dios, nim na ri c'äjisabal i wäch ix quirik na chuwäch ri cäquirik ri winak aj Sodoma, —xcha ri Jesús.
MAT 11:25 Pa ri k'ij ri' xubij ri Jesús: Quinnimarisaj k'ij la, Tat, Rajaw ri cajulew. Je ri', rumal chi xc'u' la ri etambal la chquiwäch ri winak ri c'o qui no'j, ri c'o quetambal, are c'utum c'u la wa' chquiwäch ri man c'o tä quetambal, ri je' ta ne chi e ac'alab.
MAT 11:26 Je', Tat, rumal chi je ri' ri utzalaj rayibal la chque ri winak.
MAT 11:27 Ri nu Tat u jachom pa nu k'ab ronojel ri c'olic. Man c'o tä jun ri kas retam u wäch ru C'ojol ri Dios, xane xak xuwi ri ka Tat. Xukuje' man c'o tä jun ri kas retam u wäch ri ka Tat, xane xak xuwi ri in, in ri' ri u C'ojol, xukuje' jachin c'u tak chque ri cwaj quinbij wi jas ru banic ri ka Tat Dios.
MAT 11:28 Chixsa'j wuc' in, iwonojel ri ix cosinak, iwonojel ri c'o iweka'n, quinya c'u uxlanem chiwe.
MAT 11:29 Chic'ama ri ekbal yunt ri quinya chiwij. Chiwetamaj iwe wuc' in rumal chi ri in c'o nu paciencia, man quinnimarisaj tä wib. Cuxlan c'u na ri iwanima'.
MAT 11:30 Ri ekbal yunt ri quinya chiwij man c'äx tä ruc'axic. Ri eka'n c'ut ri quinya chiwij, man al tä ri'.
MAT 12:1 Pa jun k'ij re uxlanem ri Jesús tajin coc'ow xol tak ri trico. Are c'u ru tijoxelab xpe qui numic, xquichap c'u u ch'upic ru jolom tak ri trico. Xquibak pa qui k'ab, te c'u ri' xquitijo.
MAT 12:2 Aretak ri tata'ib fariseos xquilo, xquibij che ri Jesús: Chilampe la, ri tijoxelab la tajin cäca'n chac ri äwas u banic pa tak ri k'ij re uxlanem.
MAT 12:3 Ri Jesús xubij chque: ¿A mat c'o jumul ri siq'uim alak jas ri xuban ri ka mam David ojer aretak ri are' xuna' numic, xukuje' jas ri xca'n ri e c'o ruc'?
MAT 12:4 Xoc c'u bi ri ka mam David pa ri nimalaj rachoch Dios, xutij c'u re ri wa ri yo'm cho ri Dios, xuya c'u que ri e c'o ruc' xukuje'. Äwas c'u u tijic wa' cumal xak jachinok, xane xak xuwi chque ri sacerdotes ya'tal wi wa', —xcha'.
MAT 12:5 Xukuje' xubij: ¿A mat c'o jumul ri siq'uim alak pa ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, chi ri sacerdotes ri quepatänin pa ri rachoch Dios man queuxlan tä pa ri k'ij re uxlanem? Pune ta ne je ri' man mac tä c'u ri' chi je' cäca'n wa'.
MAT 12:6 Quinbij c'u chech alak, chi waral c'o Jun ri nim na u banic chuwäch ri nimalaj rachoch Dios.
MAT 12:7 Ri alak xa man cäch'ob tä alak jas quel cubij wa' we tzij ri' ri tz'ibtal can pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Ri in cwaj chi ri ix quiban tok'ob chque ri winak, man are tä cwaj chi queicämisaj awaj che qui sipaxic chnuwäch,” —cächa ri'. We ta kas cäch'ob alak wa', mat cäk'at alak tzij chi cäc'äjisax qui wäch ri winak ri man c'o tä qui mac.
MAT 12:8 Are c'u ri' ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o nu takanic puwi' ri k'ij re uxlanem xukuje', —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAT 12:9 Xel c'u bi ri Jesús chila', xoc bi pa jun chque ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak.
MAT 12:10 C'o c'u jun achi chila' ri cäminak jun u k'ab. Are c'u ri tata'ib fariseos cäcaj cäquitzucuj u mac ri Jesús, rumal ri' xquita' che: ¿A ya'talic cäcunax jun yawab pa ri k'ij re uxlanem? —xecha che.
MAT 12:11 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: We jun chiwe c'o jun u chij, cätzak c'u bi pa jun c'ua' pa jun k'ij re uxlanem, ¿a mat que' ri' che resaxic?
MAT 12:12 E ta c'u lo jun winak, are ri Dios nim na u banic cäril wi wa' chuwäch jun chij. Rumal ri' ya'tal u banic tok'ob pa tak ri k'ij re uxlanem, —xcha chque.
MAT 12:13 Xubij c'u ri Jesús che ri achi: Yuku ri k'ab la, —xcha che. Xuyuk ru k'ab, xutzir c'ut. Je' chic ri u k'ab ri' jas ri jun chic.
MAT 12:14 Xebel c'u bi ri tata'ib fariseos, xquitala qui no'j chbil tak quib jas ri cäca'n chucämisaxic ri Jesús.
MAT 12:15 Aretak ri Jesús xuch'ob ri qui chomanic ri tata'ib fariseos, xel bi chila'. E q'uia c'u ri winak xeteri bi chrij. Ri Jesús c'ut xeucunaj conojel tak ri yawabib.
MAT 12:16 Xeutak c'u ri winak, xubij chque chi c'o jachin che mäquibij wi jachin ri Are'.
MAT 12:17 Xubij ri Jesús wa' rech je' quel wi jas ri xubij lok ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri xubij:
MAT 12:18 Are wa' ri patänil we ri cha'tal wumal, ri sibalaj lok' chnuwäch, ri cäquicot ri wanima' rumal. Quinya na ri Lok'alaj nu Espíritu pa ranima' ri Are'. Cubij c'u na chque conojel qui wäch winak chi ri in quink'at na tzij pa qui wi'.
MAT 12:19 Man cäch'ojin taj, man curak tä u chi', man c'o ta jun cäto'w ri Are' co cäch'aw pa tak ri be.
MAT 12:20 We c'o jun winak ri je' jas jun aj ri cotaquic, man cuk'up taj. We ne c'o jun winak ri junam jas jun candela ri man nim tä ru k'ak'al, man cuchup tä ri'. Xane cächacun na che rilic chi copan na ri k'ij aretak kas cäk'at na tzij ruc' jicomal.
MAT 12:21 Conojel c'u qui wäch winak cho ruwächulew, cäcu'bi na qui c'ux chrij ri Are', —xcha ri Dios chuchi' ri k'alajisal re ru Lok' Pixab.
MAT 12:22 Xc'am c'u bi jun achi ruc' ri Jesús. Ri achi mem xukuje' moy, c'o c'u jun itzel espíritu ruc'. Xcunax c'u rumal ri Jesús, je ri' chi ri achi xcowinic xca'yic xukuje' xch'awic.
MAT 12:23 Conojel ri winak xquicajmaj wa', xquibij: ¿A mat are wa' ri Ralc'ual can ri ka mam David ri cäbixic chi cäpe na? —xecha'.
MAT 12:24 Aretak c'ut xquita ri tata'ib fariseos ri cäquibij ri winak, ri e are' xquibij: We achi ri' cäcowinic queresaj bi ri itzel tak espíritus chque ri winak xa rumal ru chuk'ab ri Beelzebú ri qui nimal ri itzel tak espíritus ri c'o ruc', —xecha'.
MAT 12:25 Ri Jesús xuch'obo jas ri tajin cäquichomaj, xubij c'u chque: Apachique k'atbal tzij ri u banom quieb, ri juch'ob k'atal tak tzij cäquiyac quib chquij ri juch'ob chic, ri k'atbal tzij ri' cäq'uis na u wäch. We jun tinimit o jun ja winak u banom quieb rumal chi c'o ch'oj chquixol, man naj tä ri' cuch'ijo.
MAT 12:26 Je ri' xukuje', we ta ri Satanás cäresaj bi ri Satanás, u banom quieb ri'. We ta je ri', ¿a naj ta c'u ri' cuch'ij ru takanic? ¡Man je' taj!
MAT 12:27 Ri alak cäbij alak chi ri in quinwesaj bi ri itzel tak espíritus ruc' ru chuk'ab ri Beelzebú. We ta je ri', ¿jachin cäyo'w qui chuk'ab ri tijoxelab alak che quesaxic bi ri itzel tak espíritus? Kas are ri e are' cäquik'alajisaj chi xa sachinak alak.
MAT 12:28 Ri in c'ut quinwesaj bi ri itzel tak espíritus ruc' ru chuk'ab ri Espíritu rech ri Dios ri c'o wuc'. Quel cubij wa' chi ri Dios c'o chi uc' alak rech cätakan puwi' alak, —xcha chque.
MAT 12:29 Man c'o tä jun cäcowinic coc pa rachoch jun achi ri sibalaj c'o u chuk'ab, cärelak'aj c'u bi ri jastak re, we ta mat nabe cuyut na ri achi ri c'o u chuk'ab. Te c'u ri' cäcowinic cärelak'aj bi ri jastak re.
MAT 12:30 Ri jun ri man junam tä u chomanic wuc', quinuc'ulelaj ri'. Ri jun ri man cächacun tä wuc', xak cutur ri' ri nu chac, —xcha chque.
MAT 12:31 Rumal ri' quinbij chech alak: Ronojel mac ri cäca'n ri winak cuya' cäsachtaj na qui mac ri' rumal ri Dios, xukuje' ronojel ri äwas u bixic chrij ri Dios ri cäquibij ri winak cuya' cäsachtaj na qui mac ri'. Are c'u we cäquibij ri äwas u bixic chrij ri Lok'alaj Espíritu man cuya' taj cäsachtaj ri qui mac ri'.
MAT 12:32 Apachin ri cubij tzij ri äwas u bixic chwij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, cäsachtaj na u mac ri' che. Apachin c'u ri cubij ri äwas u bixic chrij ri Lok'alaj Espíritu, man cäsachtaj tä na u mac ri' che waral cho we uwächulew. Man cäsach tä c'u u mac ri' pa ri jun c'aslemal chic ri cäpe na, —xcha ri Jesús.
MAT 12:33 We utz ri che', utz ru wäch ri cuya. We man utz tä ri che', man utz tä ru wäch ri' ri cuya. Ri jun che' rumal ru wäch cäch'obtajic jas u banic.
MAT 12:34 ¡Ri alak, alak subanelab tak winak! ¿A cäcowin lo alak ri' chubixic utzalaj tak tzij, alak itzel tak winak c'ut? Ri quel lok pu chi' ri winak, are wa' ri kas c'o pa ranima'.
MAT 12:35 Ri utzalaj winak, utz ri' ri cubij rumal rech ri utzil ri c'o pa ranima'. Ri itzel winak, man utz tä ri' ri cubij rumal chi etzelal wa' ri c'o pa ranima'.
MAT 12:36 Quinbij c'u chech alak, chi pa ri k'ij aretak cuk'at na tzij ri Dios, conojel ri winak cäquijach na cuenta rumal ronojel tzij ri qui bim ri man c'o tä u patän.
MAT 12:37 Jas c'u je' ri cätzijon ri winak, are je ri' ri k'atow tzij ri cäban na puwi'. Cäk'alajisax c'u na we c'o u mac o man c'o taj.
MAT 12:38 Jujun tata'ib fariseos cachi'l jujun tijonelab re ri Pixab, xquibij che ri Jesús: Ajtij, cäkaj chi cäban la jun cajmabal etal chkawäch rech cäkilo, —xecha che.
MAT 12:39 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri lawalo tak winak, ri man jicom tä canima', cäcaj chi quinban jun cajmabal etal chquiwäch. Man cäyi' tä c'u wa' chque, xane xak xuwi ri etal chrij ri Jonás ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer.
MAT 12:40 Je' jas ri Jonás xc'oji chupam ri jun nimalaj cär oxib k'ij, oxib ak'ab, are c'u je' quinban na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinc'oji c'u na xe' ri ulew oxib k'ij, oxib ak'ab.
MAT 12:41 Ri winak aj Nínive, pa ri k'ij re ri k'atow tzij aretak cäk'at tzij pa qui wi' ri winak ri e c'o cämic, cäquik'at na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch. Je ri', rumal chi ri winak aj Nínive, xquiq'uex ri canima', xquiq'uex c'u ri qui chomanic aretak ri Jonás xutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque. Waral c'ut c'o Jun ri nim na u banic chuwäch ri Jonás.
MAT 12:42 Xukuje' ri nimalaj takanel ixok ri xc'oji chumox ri relbal k'ij, cäc'oji na pa ri k'ij re ri k'atow tzij. Aretak cäk'at tzij pa qui wi' ri winak ri e c'o cämic, ri are' cuk'at na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch. Je ri', rumal chi ri ixok ri' naj xel wi lok, xpe c'u chutatabexic ri nimalaj retambal ri Salomón. Waral c'ut c'o wi Jun ri nim na u banic chuwäch ri Salomón.
MAT 12:43 Aretak jun itzelalaj espíritu quel bi che jun winak, xak cäwacatalob chic pa tak juyub ri cätz'inowic, cutzucuj jawije' cuxlan wi. Aretak man curik taj jawije' cuxlan wi, cubij:
MAT 12:44 “Quintzelej na bi cho ri wachoch jawije' ri xinel wi lok,” —cächa'. Aretak copanic, curika ri ranima' ri winak je' u banic jun ja tolonic, mesom chi u pam, utz c'u banom che.
MAT 12:45 Que' c'ut, queuc'ama chi na wukub itzelalaj tak espíritus ri sibalaj e lawalo na chuwäch ri are'. Conojel wa' queboc pa ranima' ri winak. Ri winak ri' nim na ri c'äx curik na chuwäch ri c'äx ri xurik nabe. Je c'u wa' ri cäquic'ulmaj na ri lawalo tak winak cämic, —xcha chque.
MAT 12:46 Ri Jesús tajin cätzijon na cuc' ri winak aretak xopan ru nan, e rachi'l ri rachalal. Xak c'u chrij ri ja e tac'atoj wi, cäcaj c'ut quetzijon ruc' ri Jesús.
MAT 12:47 C'o c'u jun ri xubij che ri Jesús: Ri nan la, xukuje' ri chak' la e c'o chrij ri ja, cäch'abex la cumal, —xecha che.
MAT 12:48 Xubij c'u ri Jesús che ri xbin che: ¿Jachin ri' ri nu nan, xukuje' jachin tak ri kas e wachalal? —xcha che.
MAT 12:49 Xeuc'ut ru tijoxelab chquiwäch ri winak, te c'u ri' xubij: E are wa' je' ta ne ri nu nan, xukuje' ri nu chak', —xcha'.
MAT 12:50 Je ri', rumal chi apachin ta ne ri cäbanow ru rayibal ri nu Tat ri c'o chila' chicaj, are wa' ri kas wachalal, ri nu chak', ri wanab, ri nu nan, —xcha ri Jesús chque.
MAT 13:1 Pa ri k'ij ri' ri Jesús xel lok cho ja, xe' c'u chuchi' ri mar, xt'uyi c'u chila'.
MAT 13:2 Xquimulij c'u quib q'uia winak ruc', je ri' chi xoc bi ri Are' pa jun barco, xt'uyi c'u chupam. Conojel ri winak xecanaj can cho ri ulew chuchi' ri mar.
MAT 13:3 Xeucoj c'u tak c'utbal che qui tijoxic ri winak chquij q'uia u wäch tak no'j, xubij chque: Xel bi jun ticol ija' cho rachoch, xe' chubanic u tico'n, —xcha chque.
MAT 13:4 Aretak tajin cujopij ri ija', xkaj jubik' ri ija' pa ri be. Xeopan c'u ri chicop ajuwocaj. Querapapic xekajic, xa xquitij bi ri ija'.
MAT 13:5 Xkaj chi jubik' xol tak ri abaj, ri man c'o tä wi q'uia ulew. Chanim c'ut xq'uiy ri jubik' ija' ri' rumal chi man pim tä ri ulew.
MAT 13:6 Aretak c'ut xel lok ri k'ij, xec'at ri alaj tak tico'n rumal, xechaki'jic rumal chi man kas tä c'u c'o qui xera'.
MAT 13:7 Xkaj chi c'u jubik' ri ija' pa tak ri k'ayes ri c'o qui q'uixol. Xeq'uiy c'u ri k'ayes, xequijik'isaj ri tico'n.
MAT 13:8 Are c'u ri niq'uiaj ija' chic xekaj pa utzalaj ulew. Sibalaj xewächinic. E c'o jujun tico'n xquiya jujun ciento qui wäch pa tak ri qui jolom ri trico chquijujunal, e c'o c'u jule' chic xquiya oxc'al qui wäch pa tak ri jujun qui jolom. Ri niq'uiaj tico'n chic xquiya juwinak lajuj qui wäch chquijujunal, —xcha ri Jesús chque ri winak.
MAT 13:9 We ri ix quijiquiba ri iwanima' chutatabexic ri nu tzij, ¡chitatabej ba'! —xcha chque.
MAT 13:10 Ru tijoxelab ri Jesús xekeb ruc', xquita' che: ¿Jas che cuc' tak c'utbal quetzijobej la ri winak? —xecha che.
MAT 13:11 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri ix yo'm chiwe rumal ri Dios ri retamaxic ri man quetam tä ri niq'uiaj winak chic chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Man ya'tal tä c'u chque ri e are' chi cäquich'ob wa'.
MAT 13:12 Ri winak ri c'o c'o ruc', cäyi' chi na niq'uiaj che rech cänimar ri c'o ruc'. Are c'u ri winak ri man c'o tä c'o ruc', ri jubik' ri c'o ruc' quesax na che.
MAT 13:13 Rumal ri' queintzijobej ri winak cuc' tak c'utbal, rumal chi pune jakal ri qui wak'äch, man quecowin tä chuch'obic ri cäquilo, je' ta ne chi man queca'y taj. Pune cäquitatabej ri kas tzij, man cäquich'ob tä ri' ri qui tatabem. Je' ta ne chi man cäquita tä ri quinbij.
MAT 13:14 Are c'u je' cäbantaj na wa' cuc' ri e are' jas ri xubij ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios: Ri ix, pune quitatabej ri kas tzij, man quich'ob taj. Pune quixca'yic, man quich'ob tä ri quiwilo.
MAT 13:15 Je ri', rumal chi abajarinak ri canima' we winak ri'. Man utz tä quetow tzij. Qui tz'apim c'u ri qui wak'äch rech man queca'y taj. Je' u banom ri canima' rech man cäquita taj, rech man cäkaj tä ri nu tzij pa canima', rech man quinquitzucuj taj rech queincunaj, —xcha ri Dios chuchi' ri k'alajisal re ru Lok' Pixab.
MAT 13:16 Are c'u ri iwe ix, sibalaj utz iwe, rumal chi tajin quiwil ri tajin quinbano, tajin quita ri tajin quinbij.
MAT 13:17 Kas tzij quinbij chiwe chi e q'uia k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' e q'uia utzalaj tak winak xcaj xquilo jas ri tajin quiwil ix cämic, man xquil tä c'ut. Xcaj xquita jas ri tajin quita ix cämic, man xquita tä c'ut, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 13:18 Chitatabej ba' jas quel cubij ri c'utbal chrij ri ticol ija', —xcha chque.
MAT 13:19 Ri ija' ri xekaj pa ri be, e are wa' jas ri winak ri cäquitatabej ru Lok' Pixab ri Dios chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, man cäquich'ob tä c'ut. Chanim cäpe ri Itzel, cäresaj c'u bi ri tzij ri xkaj pa canima'.
MAT 13:20 Ri ija' ri xekaj xol tak ri abaj, e are wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios ruc' quicotemal, je'l cäquito.
MAT 13:21 Rumal c'ut chi man kas tä c'o ri qui xera', xa quieb oxib k'ij cäquich'ijo. Aretak c'ut cäquichaplej u rikic c'äx, craj queyok'ic rumal rech ru Tzij ri Dios, chanim quetzak canok.
MAT 13:22 Ri ija' ri xekaj pa tak ri k'ayes ri c'o qui q'uixol, e are wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios, are c'u cäquilij na ri jastak rech we uwächulew ri', quesubtaj rumal ri k'inomal. Are c'u wa' cäjik'isan ru Tzij ri Dios, man cäwächin tä c'u ri' pa ri canima'.
MAT 13:23 Are c'u ri ija' ri xekaj pa utzalaj ulew, e are wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios, cäquich'obo. Cäquiya c'u q'uia qui wäch. E je' jas ri ija' ri xquiya jujun ciento qui wäch chquijujunal, niq'uiaj chic e je' jas ri ija' ri xquiya oxc'al qui wäch chquijujunal, jujun chic e je' jas ri ija' ri xquiya juwinak lajuj qui wäch chquijujunal, —xcha chque.
MAT 13:24 Ri Jesús xucoj jun c'utbal chic chquiwäch: Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, are junam ruc' jun achi ri xutic utzalaj ija' pa ri rulew.
MAT 13:25 Xpe c'u jun u c'ulel ri ajchak'el ri tico'n. Aretak conojel tajin quewaric, xoc bi pa ri ulew, xutica c'u can itzel tak k'ayes xol tak ri trico. Te c'u ri' xe'c.
MAT 13:26 Aretak xq'uiy ri trico, xechomakir ru jolom, xukuje' xeq'uiy ri itzel tak k'ayes.
MAT 13:27 Xebe' c'u ri ajchaquib, xequibij che ri qui patrón: “Tat, we kas utz ri ija' ri xtic la, ¿jawije' c'ut xpe wi wa' we itzel k'ayes ri'?” —xecha che.
MAT 13:28 Xubij c'u ri patrón chque: “Xa c'o jun nu c'ulel xbanow wa',” —xcha chque. Ri ajchaquib xquibij che ri qui patrón: “¿A caj la chi quekabok ri itzel tak k'ayes?” —xecha che.
MAT 13:29 Ri patrón xubij chque: “Man utz tä ri' we je' quibano, rumal chi we ne quibok bi ri trico junam ruc' ri itzel k'ayes.
MAT 13:30 Cheq'uiy na ri itzel tak k'ayes junam ruc' ri trico, chiweyej na c'ä curik ri k'atoj. Queintak c'u na bi ri ajchaquib rech nabe cäquimol ri itzel tak k'ayes, cäquixim pa tak yataj, te c'u ri' cäquiporoj. Are c'u ri trico cäquic'ol na pa ri nu c'uja,” —xcha chque.
MAT 13:31 Ri Jesús xucoj chi jun c'utbal chquiwäch, xubij: Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, junam wa' ruc' ri ija' re ri tico'n ri cäbix “mostaza” che, ri cutic jun achi pa ri rulew.
MAT 13:32 Kas tzij ri ija' ri' are ri sibalaj nitz' na chquiwäch conojel tak u wäch ija'. Aretak c'ut cäq'uiyic, are nim na que' chquiwäch conojel tak ri tico'n. Cuban jun nimalaj che', je ri' chi ri chicop ajuwocaj cäca'n ri qui soc xol tak ru k'ab, quemu'jan chupam, —xcha ri Jesús chque.
MAT 13:33 Ri Jesús xucoj chi jun c'utbal chquiwäch, xubij: Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, are je' jas ri ch'äm ri cuya jun ixok ruc' oxib pajbal c'äj, rech cuq'uiyisaj ronojel ri k'or re caxlan wa, —xcha ri Jesús chque.
MAT 13:34 Ronojel wa' we tzij ri' xubij ri Jesús chque ri winak cuc' tak c'utbal. Xak xuwi cuc' tak c'utbal xeutzijobej ri winak.
MAT 13:35 Je' xbantaj wa' rech kas je' quel wi jas ri xubij ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtal canok: Quintzijon na cuc' tak c'utbal, quinbij na ri man etamtal taj tzaretak ri Dios xuban ri cajulew, —xcha ri'.
MAT 13:36 Xtäni c'u ri Jesús che ru tzij, xeutak bi ri winak cho tak ri cachoch, ri Are' c'ut xoc pa ja. Are c'u ri tijoxelab xquirik quib ruc', xquibij che: Bij la chke jas quel cubij ri c'utbal chrij ri itzel k'ayes ri xtic can pa ri ulew, —xecha che.
MAT 13:37 Ri Jesús xubij chque: Ri cäticow ri utzalaj ija', in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
MAT 13:38 Ri ulew are ronojel ruwächulew. Ri utzalaj ija' e are wa' ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi'. Ri itzel k'ayes e are wa' ri winak ri e rech ri itzel.
MAT 13:39 Ri c'ulel ri xticow ri itzel k'ayes, are ri Itzel wa'. Ri k'atoj quel cubij ri q'uisbal re ruwächulew aretak cäq'uis ronojel. Ri quebanow ri k'atoj e are' ri ángeles.
MAT 13:40 Je' jas ri cäban che ri itzel k'ayes, cämolic, cäq'uiäk pa ri k'ak', are c'u je' cäban na pa ri q'uisbal re ruwächulew.
MAT 13:41 Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, queintak na lok ri nu ángeles che qui molic conojel ri winak ri quequitakchi'j niq'uiaj winak chic che mac, xukuje' ri banal tak etzelal.
MAT 13:42 Quequiq'uiäk c'u na bi pa ri nimalaj k'ak', jawije' quebok' wi na, cäquikuch'uch'ej na ri qui ware.
MAT 13:43 Are c'u ri cäca'n ri craj ri Dios, queopan na jawije' ri cätakan wi ri ka Tat chila' chicaj. Quejuluw na je' jas ri k'ij. We quijiquiba ri iwanima' chutatabexic ri quinbij, ¡chitatabej ba'! —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 13:44 Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, quinjunamaj ruc' jun coxon puak ri muktalic. Cäriktaj c'u ri puak rumal jun achi. Ri are' cumuk chi c'u can jumul chic chila'. Rumal ru quicotemal que'c, cuq'uiyij ronojel ri jastak re, culok' ri ulew, —cächa'.
MAT 13:45 Xukuje' quinjunamaj ru takanic ri Dios ruc' jun ajc'ay ri cutzucuj je'lalaj tak abaj ri quejuluwic.
MAT 13:46 Aretak curik jun ri sibalaj pakal rajil, que'c, cuq'uiyij ronojel ri jastak re, culok' ri perla ri xuriko, —cächa'.
MAT 13:47 Xukuje' quinjunamaj ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak ruc' jun c'at chapäbal cär ri cäq'uiäk bi pa ri ja', queboc c'u ronojel qui wäch cär chupam.
MAT 13:48 Aretak nojinak chi ri c'at, quesax lok cumal ri chapal tak cär, cäquiya chuchi' ri ja', te c'u ri' quet'uyi che qui cha'ic ri cär. Ri utzalaj tak cär quequiya pa tak chicäch, are c'u ri man e utz taj, quequiq'uiäk can pa ri ja', —cächa'.
MAT 13:49 Are je wa' cäbantaj na aretak cäq'uis ruwächulew. Quepe ri ángeles che qui cha'ic ri utzalaj tak winak chquixol ri man e utz taj.
MAT 13:50 Ri man e utz taj quequiq'uiäk na pa ri nimalaj k'ak'. Chila' quebok' wi na, cäquikuch'uch'ej na ri qui ware, —xcha ri Jesús chque.
MAT 13:51 Ri Jesús xuta' chque ri winak, xubij: ¿A quich'ob ronojel ri xinbij? —xcha chque. Cäkach'obo, —xecha che.
MAT 13:52 Xubij c'u ri Jesús chque: Aretak jun tijonel re ri Pixab craj cäretamaj ronojel chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, je' u banic ri' jas jun ajchak'el ja ri c'o q'uia jastak re. Aretak rajwaxic ri k'el che, cäresaj lok, cucojo. Aretak rajwaxic ri c'ac' che, cäresaj lok, cucojo, —xcha ri Jesús chque.
MAT 13:53 Aretak xto'taj ri Jesús che qui tijoxic ri winak cuc' tak we c'utbal ri', xel bi chila'.
MAT 13:54 Xopan c'u pa ri u tinimit ri Are'. Xuchaplej qui tijoxic ri winak pa ri rachoch Dios ri c'o chila'. Are c'u ri winak sibalaj xquicajmaj wa', xquibij: ¿Jawije' xretamaj wi we achi ri' we no'j ri'? ¿Jas lo cubano che qui banic ri nimak tak cajmabal ri tajin quebantaj rumal? —xecha'.
MAT 13:55 Are wa' ru c'ojol ri tata' ri kolol che', ru nan c'ut are ri nan María. Catz ri a Jacobo, ri a José, ri a Simón, xukuje' ri a Judas.
MAT 13:56 E c'o c'u ri ranab kuc' waral xukuje'. ¿Jawije' c'ut xretamaj wi wa' ronojel ri tajin cubano? —xecha'.
MAT 13:57 Rumal ri' ri winak xa tzel xquita ru tzij. Xubij c'u ri Jesús chque: Pa niq'uiaj tinimit chic, nim quil wi ronojel k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Xak xuwi pa ru tinimit ri are', xukuje' chquixol ri rachalal, xukuje' cho rachoch man nim tä quil wi, —xcha chque.
MAT 13:58 Man xcowin tä c'u ri Jesús chubanic q'uia tak cajmabal chila' rumal chi ri winak man xecojon tä che ri Are'.
MAT 14:1 Pa tak ri k'ij ri' ri tat Herodes, ri nim takanel pa Galilea, xretamaj ri tajin cuban ri Jesús.
MAT 14:2 Xubij c'u chque ri winak ri e c'o ruc': Are ri Juan Kasal Ja' ri' ri xc'astaj lok chquixol ri cäminakib, rumal ri' cäcowin ri are' chubanic q'uia u wäch cajmabal, —xcha ri tat Herodes chque.
MAT 14:3 Tzare c'u ri tat Herodes xtakan chuchapic ri tat Juan rech cäyutic, cäyi' pa che', xa rumal rech ri nan Herodías ri xc'uli ruc' are' pune are rixokil ri Felipe ru chak'.
MAT 14:4 Xubij c'u ri tat Juan che ri tat Herodes: Man takal tä che la chi cäban ixokil la che ri rixokil ri chak' la, —xcha che.
MAT 14:5 Ri tat Herodes sibalaj craj cucämisaj ri tat Juan, cuxej c'u rib chquiwäch ri winak. Je ri', rumal chi conojel quetam chi ri Juan Kasal Ja', are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 14:6 Xurik c'u ri nimak'ij re ri roc'owisaxic u junab ri tat Herodes. Are c'u ri ali ri ral ri nan Herodías xoc bi cuc', xuchap xojowem chquiwäch ri ula' ri e c'olic. Xkaj c'u ri ali chuwäch ri tat Herodes.
MAT 14:7 Sibalaj xkaj chuwäch, xuban c'u juramento chi cuya che ri ali apachique ta ne ri craj ri are'.
MAT 14:8 Ri ali c'ut cojom chi lok u c'ux rumal ru nan, xubij che ri tat Herodes: Cwaj chi cäya la chwe ru jolom ri Juan Kasal Ja' pa jun plato, —xcha che.
MAT 14:9 Sibalaj c'u xbison ri tat Herodes. Rumal c'u rech chi xubij wa' ruc' juramento chquiwäch conojel ri rula' chi cuya che ri ali apachique ri cuta' che, xtakan c'u chuya'ic wa' che.
MAT 14:10 Xtakan che resaxic ru jolom ri Juan Kasal Ja' ri c'o pa che'.
MAT 14:11 Xc'am lok pa jun plato, xyi' c'u che ri ali. Ri ali c'ut xuya che ru nan.
MAT 14:12 Xeopan c'u ru tijoxelab ri tat Juan, xquic'am bi ru cuerpo, xequiya can pa jun mukubal. Xebe' c'ut, xequibij che ri Jesús.
MAT 14:13 Ri Jesús, aretak xuto jas ri xbantaj che ri tat Juan, xel bi chila' u tuquiel, xoc pa jun barco, xe' c'u jela' jawije' ri man c'o tä wi winak. Xquetamaj c'u ri winak chi ri Jesús benak jela'. Xebel lok pa tak ri qui tinimit, xebe' c'u chi cakan churikic ri Jesús.
MAT 14:14 Aretak xel lok ri Jesús pa ri barco, xeril ri q'uialaj winak, xel c'u u c'ux chque. Xeucunaj ri yawabib ri xquic'am bi jela' cuc'.
MAT 14:15 Kajem c'u cuban ri k'ij, ru tijoxelab ri Jesús xekeb ruc', xquibij che: We juyub ri' ri uj c'o wi sibalaj cätz'inowic, benak chi c'u ri k'ij. Chetaka la bi ri winak rech quebe' pa ri alaj tak tinimit ri nakaj e c'o wi, rech cäquilok' c'u na ri qui wa, —xecha che.
MAT 14:16 Ri Jesús xubij chque: Man rajwaxic taj quebe'c, xane xa chiya ix ri cäquitijo, —xcha chque.
MAT 14:17 Xquibij c'u ru tijoxelab che: Xa job caxlan wa rachi'l quieb cär c'o kuc', —xecha che.
MAT 14:18 Ri Jesús xubij chque: Chic'ama lok chwe waral, —xcha chque.
MAT 14:19 Xtakan c'u ri Jesús chi quet'uyi ri winak cho ri räxalaj uwosak. Ri Jesús xeuc'am c'u ri job caxlan wa xukuje' ri quieb cär, xca'y chicaj, xeutewchij. Te c'u ri' xeupir ri caxlan wa, xeuya chque ri tijoxelab rech quequijach wa' chquiwäch ri winak.
MAT 14:20 Xewi' c'u conojel, xenoj c'ut. Te c'u ri' xequic'ol ri ch'akatak ri xecanaj canok. Xuban cablajuj chicäch wa' chi ronojel.
MAT 14:21 Craj are job mil achijab ri xewi'c. Man xeajilax tä c'u ri ixokib xukuje' ri ac'alab (ri xukuje' xewi'c).
MAT 14:22 Te c'u ri' ri Jesús xubij chque ru tijoxelab chi utz we queboc pa ri barco rech quebe'c, quenabej apan chuwäch ri Are' rech queopan ch'äkäp che ri mar. Are c'u ri Are' xcanaj na can cuc' ri q'uialaj winak che qui jachic bic.
MAT 14:23 Aretak e jachtajinak chi bi ri winak rumal ri Jesús, xe' ri Are' puwi' ri juyub u tuquiel chubanic orar. Aretak xoc ri ak'ab, ri Jesús u tuquiel c'o chila'.
MAT 14:24 Are c'u ri tijoxelab e c'o chi pa ri barco puwi' ri ja' pu niq'uiajal ri mar. Ri nimak tak uwoja' xupuq'uij rib chrij ri barco, rumal chi xa chquiwäch petinak wi ri quiäkik'.
MAT 14:25 Xa c'u jubik' man cäsakiric aretak xopan ri Jesús cuc', tajin cäbin puwi' ri ja'.
MAT 14:26 Aretak ri tijoxelab xquilo chi cäbin ri Jesús puwi' ri ja', xquixej quib. Rumal rech chi xquixej quib xquirak qui chi', xquibij: ¡Are jun xibinel wa'! —xecha'.
MAT 14:27 Chanim ri Jesús xeuch'abej, xubij chque: ¡In wa', mixej iwib, chichajij anima'! —xcha chque.
MAT 14:28 Xch'aw c'u ri tat Pedro, xubij che: We lal ri', Tat, takan la chi quinbin puwi' ri ja', rech quinopan uc' la, —xcha che.
MAT 14:29 Ri Jesús xubij che: Tasa'j ba', —xcha ri Jesús che. Ri tat Pedro xel bi pa ri barco, xuchaplej binem puwi' ri ja' rech curika ri Jesús.
MAT 14:30 Aretak c'ut xrilo chi sibalaj c'o u chuk'ab ri quiäkik', xuxej rib. Xe' ri rakan pa ri ja', xurak u chi', xubij che ri Jesús: ¡Wajaw, chinto' la! —xcha che.
MAT 14:31 Ri Jesús chanim xuchap che ru k'ab, xubij che: ¡Tzij ri' chi man kas tä catcojonic! ¿Jas che xuban quieb a c'ux? —xcha che.
MAT 14:32 Aretak c'ut xpaki ri Jesús pa ri barco, xtäni ri quiäkik'.
MAT 14:33 Ri e c'o pa ri barco xexuqui chuwäch ri Jesús, xquibij che: Kas tzij, lal ri' ri u C'ojol ri Dios, —xecha che.
MAT 14:34 Xek'ax pa ri mar, xeopan c'u chuchi' ri ulew pa Genesaret.
MAT 14:35 Aretak ri winak ajchila' xquich'ob u wäch ri Jesús, xquesaj u tzijol wa' pa tak ri tinimit. Xequic'am c'u lok conojel ri yawabib jawije' chi' c'o wi ri Jesús.
MAT 14:36 Xquibochi'j ri Jesús chi xuwi ta ne cuya chque chi cäquichap cok ru chi' ru k'u'. Conojel c'u ri xechapowic, xeutziric.
MAT 15:1 Te ri' jujun tata'ib fariseos xukuje' jujun chque ri tata'ib tijonelab re ri Pixab ri e petinak pa ri tinimit Jerusalén, xquimulij quib chrij ri Jesús, xquita' che:
MAT 15:2 ¿Jas che ri tijoxelab la man cäca'n taj jas ri e nak'atal wi ri ka nan ka tat ojer? Man cäca'n taj jas ri nak'atal u banic. Are wa' ru ch'ajic ri rij ri qui k'ab aretak mäja' quewi'c, —xecha che.
MAT 15:3 Xuta' c'u ri Jesús chque: E ri alak, ¿jas che yo'm can alak ru Lok' Pixab ri Dios? Chuq'uexwäch wa' are jiquibam anima' alak chrij ri nak'atal wi alak.
MAT 15:4 Cubij c'u ri Dios pa ri Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: “Nim cheawila wi ra nan a tat,” —cächa'. Xukuje' cubij: “Jachin ri cuyok' ru nan u tat, tzrajwaxic wi ri' cäcämisaxic,” —cächa', —xcha chque.
MAT 15:5 Ri alak c'ut cäbij alak chi xak xuwi rajwaxic cubij jun achi chque ru nan u tat: “Ronojel ri quincowinic quincoj che to'ic alak, nu yo'm cho ri Dios,” —cächa'.
MAT 15:6 We ri achi je' cubij wa', man cäya tä alak che chi c'o jas cuban che qui to'ic ru nan u tat. Je ri' man nim tä chic quil wi alak ru Tzij ri Dios, man c'o tä c'u u patän ru Lok' Pixab ri Dios chuwäch alak rumal ru banic ri nak'atal wi alak.
MAT 15:7 ¡Xak quieb wäch alak! Kas tzij ri xubij ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios chij alak aretak xutz'ibaj can we tzij ri' ri cubij:
MAT 15:8 We winak ri' xak chi qui chi' cäquinimarisaj nu k'ij, Man kas tä cäquijiquiba ri canima' chwij, —xcha'.
MAT 15:9 Xak lok' quek'ijilan chwe, xak c'u qui takanic winak cäquiya che tijonic, —xcha ri Dios chuchi' ri ka mam Isaías.
MAT 15:10 Ri Jesús xeusiq'uij ri winak ruc', xubij chque: Alak, onojel alak, tatabej alak ri nu tzij, ch'obo alak ri quinbij.
MAT 15:11 Ri cutij ri winak, man are tä ri' ri quetzelan u wäch ru c'aslemal, xane xa are ri quel lok pu chi' ri winak are wa' ri quetzelan u wäch ru c'aslemal, —xcha chque.
MAT 15:12 Xekeb c'u ri tijoxelab ruc' ri Jesús, xquibij che: ¿A etam la chi ri tata'ib fariseos c'äx xquina' ri xbij la? —xecha che.
MAT 15:13 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Apachique u wäch tico'n ri man xtic tä rumal ri nu Tat ajchicaj, cäbok na apanok.
MAT 15:14 Xak je' tak que la' ri fariseos. Ri e are' e je' jas moyab ri cäquic'am qui be niq'uiaj moyab chic. We jun moy cuc'am u be jun moy chic, ri quieb ri' quetzak na pa jun jul.
MAT 15:15 Xubij c'u ri tat Pedro che ri Jesús: Bij la chke jas quel cubij ri c'utbal ri xcoj la, —xcha che.
MAT 15:16 Ri Jesús xubij che: ¿A mat lo quich'ob wa' ri ix? —xcha che.
MAT 15:17 ¿A mat iwetam chi ronojel ri cutij ri winak pa ri rixco'l que' wi, quel c'u canok aretak cubana ru chul? —cächa chque.
MAT 15:18 Are c'u ri quel lok pu chi' ri winak, pa ranima' ri' quel wi lok. Are c'u wa' ri quetzelan u wäch ru c'aslemal.
MAT 15:19 Je ri', rumal chi pa ranima' ri winak quel wi lok ri itzel tak chomanic, ru banic cämisanic, ru banic ri nimalaj mac ruc' ri rixokil jun winak chic, ru banic jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, ru banic elak', ru banic ri banow tzij, xukuje' ru yaquic tzij chrij jun winak chic.
MAT 15:20 E are wa' we etzelal ri' ri quetzelan u wäch ru c'aslemal ri winak cho ri Dios. Are c'u we jun winak man cuban tä ri nak'atal u banic, man cuch'aj tä ri rij ru k'ab aretak mäja' cäwi'c, man cäretzelaj tä ru c'aslemal ri' cho ri Dios, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 15:21 Xel bi ri Jesús chila', xe'c, xopan pa Fenicia chunakaj ri tinimit Tiro, xukuje' ri tinimit Sidón.
MAT 15:22 Xpe c'u jun ixok aj Cananea ri c'o chila', xopan ruc' ri Jesús, xurak c'u u chi', xubij: ¡Tat, lal ri' ri rachalaxic can ri David, chel c'ux la chwe! Ri wal ali c'o jun itzel espíritu che, sibalaj curik c'äx rumal, —xcha che.
MAT 15:23 Ri Jesús c'ut man c'o tä jun tzij xubij che. Xepe c'u ru tijoxelab ri Jesús, xquita' tok'ob che, xquibij: Taka la bi ri chichu' rumal chi xak curak u chi' teren chkij, —xecha che.
MAT 15:24 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri Dios in u takom lok xak xuwi cuc' ri winak aj Israel, rumal chi ri e are' e je' ta ne chij ri e sachinak, —xcha chque.
MAT 15:25 Xpe c'u ri ixok, xkeb ruc' ri Jesús, xxuqui chuwäch, xubij che: ¡Tat, chinto' la! —xcha che.
MAT 15:26 Ri Jesús xubij che: Man utz tä ru chapic ri qui wa ri kas ralc'ual jun, cäq'uiäk ta c'u chquiwäch ri alaj tak tz'i', —xcha che.
MAT 15:27 Xubij c'u ri ixok che: Je', Tat. Xukuje' ne ri alaj tak tz'i' ri queboc pa ja, cäquitij ru xe'r tak qui wa ri cajaw ri quetzak pulew, —xcha che.
MAT 15:28 Ri Jesús xubij che ri ixok: ¡Kas tzij ba' chi nim ri cojonic la, nan! Chbantaj ta ba' jas ri caj la, —xcha che. Tzare chi' c'ut xutzir ri ral ali.
MAT 15:29 Xel bi ri Jesús chila', xoc'ow chuchi' ri mar re Galilea. Te c'u ri' xpaki puwi' jun juyub, xt'uyi c'u chila'.
MAT 15:30 Xeopan c'u q'uia winak ruc' cuc'am bi ch'ocojib, moyab, memab, winak ri c'äx u banom ri qui k'ab, xukuje' e q'uia ri c'o niq'uiaj yabil chic chque. Xequiya chuwäch ri Jesús, ri Are' c'ut xeucunaj.
MAT 15:31 Ri winak sibalaj xquicajmaj aretak xquilo chi ri memab xech'aw chic, ri c'äx u banom qui k'ab xeutziric, ri ch'ocojib xebin chic, ri moyab xeca'y chic. Xquichap c'u u nimarisaxic u k'ij ri Dios aj Israel.
MAT 15:32 Ri Jesús xeusiq'uij ru tijoxelab, xubij chque: Quel nu c'ux chque ri winak rumal chi oxib k'ij chi wa' e c'o wuc', man c'o tä c'u jas cäquitijo. Man cwaj taj queintak bi cho tak cachoch mäja' c'u quewi'c, quetzak ta c'u ne pa tak ri be, —xcha chque.
MAT 15:33 Ru tijoxelab xech'awic, xquibij che: ¿Jawije' ta c'u lo cäkarik wi ri wa ri cäkaya chque we q'uialaj winak ri' waral pa we juyub ri' ri cätz'inowic? —xecha che.
MAT 15:34 Xuta' c'u ri Jesús chque: ¿Janipa' caxlan wa c'o iwuc'? —xcha chque. Ri e are' xquibij: Wukub caxlan wa, rachi'l quieb oxib alaj tak cär, —xecha che.
MAT 15:35 Xtakan c'u ri Jesús chque ri q'uialaj winak chi quecu'bi pulew.
MAT 15:36 Te c'u ri' xeuc'am ri wukub caxlan wa, xukuje' ri alaj tak cär, xmaltioxinic. Xeupiro, xeuya chque ru tijoxelab rech cäquijach wa' chquiwäch ri winak. Je c'u ri' xca'no.
MAT 15:37 Xewi' c'u conojel ri winak, xenojic. Xequimulij c'u ri ch'akatak tak wa ri xecanaj canok. Ronojel wa' xuban wukub chicäch wa.
MAT 15:38 E quiejeb mil achijab c'ut ri xewi'c. Man xecajilaj tä c'u ri ixokib xukuje' ri ac'alab (ri xukuje' xewi'c).
MAT 15:39 Te c'u ri' ri Jesús xeujach bi ri winak rech quebe' cho tak cachoch. Ri Are' xoc bi pa ri barco, xe' pa ri tinimit Magdala.
MAT 16:1 Ri tata'ib fariseos xukuje' ri tata'ib saduceos xeopan ruc' ri Jesús. Te c'u ri' xquita' che chi cuc'ut chquiwäch jun cajmabal etal ri cäpe chicaj. Xquibij wa' che xak rech cäkaj ri Jesús pa qui k'ab.
MAT 16:2 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Pa benak tak k'ij cäbij alak: “Sak'ij wa' cubano rumal chi quiäk ri uwocaj,” —cächa alak.
MAT 16:3 Are c'u ri ak'abil cäbij alak: “Cämic cäpe jäb rumal chi quiäk ri uwocaj, xukuje' k'ekmuj,” —cächa alak. ¡Ri alak xak quieb wäch alak! Cäcowin alak chuch'obic ri u wäch ri caj, man cäch'ob tä c'u alak jas ri tajin cuc'ut ri Dios chuwäch alak pa tak we k'ij junab ri'.
MAT 16:4 We winak ri' ri e lawalo, ri man jicom tä canima', cäcaj chi quinban jun cajmabal etal chquiwäch. Man cäyi' tä chi c'u na jun etal chque, xane are quinna'taj chque ri etal rech ri Jonás, —xcha chque. Ri Jesús xeuya can wa' we achijab ri', xe'c.
MAT 16:5 Aretak xek'ax ru tijoxelab ri Jesús ch'äkäp che ri mar, xsach pa qui jolom ru c'amic bi qui wa.
MAT 16:6 Xubij c'u ri Jesús chque: ¡Chitampe'! Chichajij iwib chuwäch ri qui ch'amil ri tata'ib fariseos xukuje' chuwäch ri qui ch'amil ri tata'ib saduceos, —xcha chque.
MAT 16:7 Xquitzijobela c'u quib ri tijoxelab, xquibij: Ri Are' cubij wa' chke rumal chi man c'o tä ka wa ka c'amom lok, —xecha'.
MAT 16:8 Aretak ri Jesús xretamaj jas ri tajin cäquibij, xubij chque: ¿Jas che tajin quibij chi man c'o tä i wa? ¡Tzij ri' chi xa man kas tä quixcojonic! —xcha chque.
MAT 16:9 ¿A xak are mäja' quich'obo, man cäna'taj tä chiwe chi xinpir ri job caxlan wa, xinjach c'u wa' chquiwäch ri job mil winak? ¿A mat cäna'taj chiwe janipa' chicäch ch'akatak tak caxlan wa ri man xeq'uis taj ri xeic'olo?
MAT 16:10 ¿A mat c'u cäna'taj chiwe xukuje' chi xinpir ri wukub caxlan wa, xinjach c'u wa' chquiwäch quiejeb mil winak, janipa' chicäch ch'akatak tak caxlan wa ri man xeq'uis taj ri xeic'olo?
MAT 16:11 ¿Jas che man quich'ob taj chi ri in man are tä tajin quinbij ri caxlan wa aretak xinbij chi quichajij iwib chuwäch ri qui ch'amil ri tata'ib fariseos xukuje' ri tata'ib saduceos? —xcha ri Jesús chque.
MAT 16:12 Te c'u ri' ri tijoxelab xquich'obo chi ri Jesús man are tä xubij chque chi cäquichajij quib chuwäch ri ch'äm re caxlan wa, xane chuwäch ri qui tijonic ri tata'ib fariseos xukuje' ri tata'ib saduceos.
MAT 16:13 Aretak ri Jesús tajin cänakajin che ri tinimit Cesarea Filipo, xuta' chque ru tijoxelab, xubij chque: ¿Jas cäquibij ri winak chwij chi jachin ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak? —xcha chque.
MAT 16:14 Xquibij c'u che: E c'o jujun winak cäquibij chi lal ri' ri Juan Kasal Ja', xukuje' cäquibij jule' chic chi lal ri' ri ka mam Elías. E c'o chi niq'uiaj cäquibij chi lal ri' ri ka mam Jeremías o jun chic chque ri ojer k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha che.
MAT 16:15 Xuta' c'u ri Jesús chque: E c'u ri ix, ¿jachin ri in ri quibij ix? —xcha chque.
MAT 16:16 Xch'aw ri tat Pedro, xubij che: Lal ri' ri Cristo, ru C'ojol ri c'aslic Dios, —xcha che.
MAT 16:17 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Utz awe, Simón, u c'ojol ri tat Jonás, rumal chi man are tä jun winak ri xbin wa' chawe, xane are ri nu Tat ri c'o chila' chicaj.
MAT 16:18 Ri in quinbij chawe chi ri at, at Pedro. Puwi' c'u we nimalaj abaj ri' queinjekba wi na ri winak ri quecojon chwe. Man cäcowin tä c'u na ri cämical chusachic qui wäch, —xcha che.
MAT 16:19 Queinya chawe ri lawe re ri c'olibal ri takan wi ri Dios. Jachique ri cak'alajisaj chi man utz tä u banic cho ruwächulew, man utz tä u banic ri' chila' chicaj. Jachique ri cak'alajisaj chi utz u banic cho ruwächulew, utz u banic ri' chila' chicaj.
MAT 16:20 Ri Jesús c'ut xeupixbaj ru tijoxelab, xubij chque chi mäquitzijoj wa' che jachin jun chi ri Are' are ri Cristo.
MAT 16:21 Tzare chi' c'ut ri Jesús xuchaplej u k'alajisaxic chquiwäch ru tijoxelab chi ri Are' rajwaxic que' na pa ri tinimit Jerusalén. Xubij chi cäban na sibalaj c'äx che cumal ri qui nimakil ri winak, cumal ri qui nimakil ri sacerdotes, xukuje' cumal ri tijonelab re ri Pixab. Xukuje' rajwaxic chi cäcämisax na, te ri' cäc'astaj chi c'u na churox k'ij chquixol ri cäminakib.
MAT 16:22 Are c'u ri tat Pedro xuc'am bi ri Jesús u tuquiel wi. Xuchaplej u yajic, xubij che: ¡Mat craj ri Dios wa', Wajaw! ¡Mat je' cäc'ulmaj la wa'! —xcha che.
MAT 16:23 Xutzolk'omij c'u rib ri Jesús, xubij che ri tat Pedro: ¡Chatel chnuwäch, Satanás, xak at ya'l latz' chwe! Man cach'ob tä c'u ru chomanic ri Dios, xane xak xuwi cach'ob ri qui chomanic winak, —xcha che.
MAT 16:24 Ri Jesús c'ut xubij chque ru tijoxelab: We c'o jun craj cäpe wuc' in, rajwaxic chi muban chic xak jas ri craj ri are'. Rajwaxic cutelej lok ru cruz, cäpe wuc' in, —xcha chque. (Quel cubij wa' chi ri winak ri' man nim tä chic cäril ru c'aslemal, xane cuya u tzij pune ta ne curik ri cämical rumal rech ri Jesús.)
MAT 16:25 Je ri', rumal chi apachin ta ne ri craj cuto' u wi' ru c'aslemal cho ruwächulew, cäcäm na ri winak ri', cutzak na ronojel. Apachin c'u ri cuya ru c'aslemal pa ri c'äx rumal wech in, cuto' na u wi' ri' ri kas u c'aslemal wa'.
MAT 16:26 ¿Jas ta c'u lo ri cuch'ac jun winak we cärechbej ronojel ruwächulew, cutzak c'u na ri ranima'? ¿Jas ta c'u lo ri cäcowin ri winak chuya'ic chuq'uexwäch ri ranima'? —xcha chque.
MAT 16:27 Quinpe c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, e wachi'l ri lok'alaj tak ángeles. Cänimarisax na nu k'ij jas ru nimarisaxic u k'ij ri nu Tat. Quinya c'u na ri tojbal que ri winak chquijujunal jas ri xca'n ri e are' pa ri qui c'aslemal.
MAT 16:28 Kas tzij quinbij chiwe chi e c'o jujun chque ri e c'o waral ri man quecäm tä na c'ä quinquil na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, in petinak rech quintakan pa qui wi' ri winak, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 17:1 Xque' wakib k'ij u bim can ri Jesús wa', aretak xeuc'am bi ri tat Pedro, ri tat Jacobo, xukuje' ri tat Juan ru chak' ri tat Jacobo. Qui tuquiel wi xepaki puwi' jun nimalaj juyub.
MAT 17:2 Xq'uextaj c'u ru cayebal ri Jesús chquiwäch. Ru palaj ri Jesús xjuluwic je' jas ri k'ij. Ri ratz'iak xuban sibalaj sakloloj je' jas ri sakil.
MAT 17:3 Xak c'u te'talic xquic'ut quib quieb achijab ri tajin quetzijon ruc' ri Jesús. E are' ri ka mam Moisés rachi'l ri ka mam Elías.
MAT 17:4 Xch'aw c'u ri tat Pedro, xubij che ri Jesús: Kajaw, ¡sibalaj utz chi uj c'o waral! We caj la, cäka'n na oxib mo', jun che la, jun che ri ka mam Moisés, jun chic che ri ka mam Elías, —xcha che.
MAT 17:5 Aretak tajin cätzijon ri tat Pedro, xkaj lok jun sakloloj sutz' chquij, xech'uktaj c'u rumal. Te c'u ri' xch'aw lok Jun chupam ri sutz', xubij: Are ri lok'alaj nu C'ojol wa', sibalaj cäquicot ri wanima' rumal. Chitatabej ba' ri cubij, —xcha ri'.
MAT 17:6 Ri tijoxelab, aretak xquita wa', sibalaj xquixej quib. Xexuqui'c xquikasaj ri qui palaj cho ri ulew.
MAT 17:7 Are c'u ri Jesús xkeb cuc', xeuchap c'u kajok, xubij chque: Mixej ba' iwib. Chixwalijok, —xcha chque.
MAT 17:8 Ri e are' chanim xeca'ylobic. Man c'o tä chi c'u jachin xquilo, xane xak xuwi ri Jesús c'o cuc'.
MAT 17:9 Kajem que lok cho ri juyub, ri Jesús xeupixbaj, xubij chque: C'o jachin mitzijoj wi ri iwilom c'ä quinc'astaj na chquixol ri cäminakib, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha chque.
MAT 17:10 Ri tijoxelab xquita' che ri Jesús, xquibij che: ¿Jas che cäquibij ri tijonelab re ri Pixab chi rajwaxic cäpe na ri ka mam Elías nabe? —xecha che.
MAT 17:11 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Tzij ri' chi cäpe ri ka mam Elías nabe, rech cuban na u banic ronojel.
MAT 17:12 Ri in c'ut quinbij chiwe chi ya ulinak chic ri ka mam Elías. Ri winak c'ut man xquich'ob tä u wäch, xane xa xca'n che ri are' jas ri xcaj xca'no. Je c'u ri' xukuje' ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinrik na c'äx pa qui k'ab, —xcha chque.
MAT 17:13 Xquich'ob c'u ri tijoxelab chi ri tajin cubij ri Jesús chque, are ri Juan Kasal Ja'.
MAT 17:14 Aretak c'ut xeopan chila' jawije' e c'o wi ri q'uialaj winak, xpe jun achi, xopan ruc' ri Jesús, xxuqui c'u chuwäch, xubij che:
MAT 17:15 Tat, chel c'ux la che ri nu c'ojol, xa c'o jun itzel espíritu che, sibalaj c'u curik c'äx rumal. Q'uia mul cätzak pa ri k'ak', pa ri ja'.
MAT 17:16 Xinc'am lok, xinya chquiwäch ri tijoxelab la, ri e are' c'ut man xecowin tä chucunaxic, —xcha che ri Jesús.
MAT 17:17 Ri Jesús xch'awic, xubij: ¡Ay, ri alak winak ri man cäcojon tä alak che ri Dios! ¡Xak xuwi cäban alak jas ri caj alak! ¿A are lo caj alak chi xak tajin wi quinc'oji uc' alak ronojel k'ij? ¿A are lo caj alak chi xak quincuy alak? C'ama ba' alak lok ri ala chnuwäch, —xcha chque.
MAT 17:18 Ri Jesús c'ut xuyaj ri itzel espíritu ri c'o che ri ala, xresaj bic. Tzare chi' xutzir ri ala, utz chi c'u canok.
MAT 17:19 Ru tijoxelab ri Jesús xquita' che pa u tuquiel wi: ¿Jas che ri uj man xujcowin tä che resaxic bi ri itzel espíritu ri'? —xecha che.
MAT 17:20 Xubij ri Jesús chque: Are wa' rumal chi man kas tä c'o ri i cojonic, —xcha chque. Kas tzij quinbij chiwe chi we ta ri i cojonic je' jas ri in nitz' ija' re mostaza, quixcowin ri' quibij che we juyub ri': “¡Chatel bi chi', jat jela'!” —quixcha che. Ri juyub quel na bic. Man c'o tä ri mat quixcowin chubanic we ta kas tzij quixcojonic, —xcha chque.
MAT 17:21 Xak xuwi ruc' ru banic orar, xukuje' ruc' ru banic ayuno quel bi jun itzel espíritu ri je' u banic wa', —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 17:22 Aretak xetzelej bi cuc' ri q'uialaj winak, ri Jesús xubij chque ru tijoxelab: Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinjach na pa qui k'ab ri winak.
MAT 17:23 Quincämisax na, churox k'ij c'ut quinc'astaj na chquixol ri cäminakib, —xcha chque. Aretak xquita wa' ri tijoxelab, sibalaj xebisonic.
MAT 17:24 Aretak ri Jesús cuc' ru tijoxelab xeopan pa ri tinimit Capernaum, ri tok'il tak alcabal re ri nimalaj rachoch Dios xeopan ruc' ri tat Pedro, xquibij che: ¿A mat cutoj re ri ajtij alak ri alcabal re ri nimalaj rachoch Dios? —xecha che.
MAT 17:25 Je', je ri', —xcha ri tat Pedro chque. Aretak c'ut xoc bi ri tat Pedro pa ri ja, nabe xch'aw ri Jesús, xubij che: Simón, ¿jas cachomaj? ¿Jachin tak chque cäquita' wi ri alcabal o ri cuchuj ri nimak tak takanelab rech ruwächulew? ¿A cäquita' wa' chque ri qui winakil o chque ri man qui winakil taj? —xcha che.
MAT 17:26 Ri tat Pedro xch'awic, xubij che: Chque ri man qui winakil taj cäquita' wi wa', —xcha che. Ri Jesús xubij che: We je ri', ri winak ri quebel pa ri qui tinimit ri nimak tak takanelab man c'o tä alcabal ri' cäquitojo, —xcha che.
MAT 17:27 Man cwaj tä c'ut chi quinyac royowal jachin jun winak. Rumal ri' jat chuchi' ri mar, chaq'uiäka bi ri anzuelo pa ri ja'. Chawesaj lok ri nabe cär ri cachapo, pu chi' c'ut cawesaj wi jun puak. Ruc' ri puak ri' catoj ri alcabal re ri nimalaj rachoch Dios, ri wech in xukuje' ri awech at. Chac'ama c'u wa', cate' c'ut, catojo canok, —xcha che.
MAT 18:1 Pa ri k'ij ri' ri tijoxelab xquimulij quib ruc' ri Jesús, xquita' che: ¿Jachin ri nim na u banic chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios? —xecha che.
MAT 18:2 Ri Jesús xusiq'uij apan jun alaj ac'al, xuc'amo, xutac'aba chquiwäch ru tijoxelab.
MAT 18:3 Xubij c'u chque: Kas tzij quinbij chiwe. We ri ix man quiq'uex tä ri iwanima', ri i chomanic, we man quiban iwe jas ri cäca'n ri ac'alab man cäca'n tä nimal, man quixopan tä ri' chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, —xcha chque.
MAT 18:4 Je c'u ri' quinbij chiwe chi ri nim na u banic chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, are ri man nim tä cuban che rib, cuban c'ut jas we ac'al ri'.
MAT 18:5 Apachin ri cuc'ulaj jun ac'al jas we ac'al ri' rumal wech in, in ri' quinuc'ulaj, —xcha chque.
MAT 18:6 Apachin c'u ri cubano chi jun chque we ch'utik ri' ri quecojon chwe curik ri be ri man utz taj, are utz ri' we ta cäxim jun ca' re molino chukul ri winak ri', cäq'uiäk ta c'u bi pa ri mar.
MAT 18:7 ¡Sibalaj c'äx chque ri winak cho ruwächulew chi c'o jas ri cubano chi ri winak cäquirik ri be ri man utz taj! Amak'el c'ut cäquic'ulmaj wa'. Sibalaj c'äx c'u re ri winak ri cubano chi jun winak chic curik ri be ri man utz taj.
MAT 18:8 Rumal ri', we ri a k'ab o ri awakan cubano chi ri at carik ri be ri man utz taj, chak'ata', chaq'uiäka apanok. Are utz na chawe we carik na ri kas c'aslemal pune at cut o at ch'oco', chuwäch ri c'o quieb a k'ab o quieb awakan cate' pa ri c'atic jawije' c'o wi ri k'ak' ri man cächuptaj taj.
MAT 18:9 We are ri a wak'äch cubano chi carik ri be ri man utz taj, chawesaj, chaq'uiäka apanok. Are utz na chawe we carik na ri kas c'aslemal pune xa jun ra wak'äch c'olic, chuwäch ri c'o quieb a wak'äch, catq'uiäk bi pa ri nimalaj k'ak', —xcha ri Jesús chque.
MAT 18:10 Miwetzelaj ba' qui wäch jun chque we ch'utik ri' ri quecojon chwe. Quinbij c'u chiwe chi ri e are' amak'el ronojel k'ij c'o ri qui ángeles chuwäch ri nu Tat chila' chicaj.
MAT 18:11 Je ri', rumal chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, xinpe che qui to'ic ri winak ri e sachinak.
MAT 18:12 ¿Jas quichomaj chrij ri quinbij na? We c'o jun achi ri c'o jun ciento u chij, cätzak c'u can jun chque, ¿a mat queuya na can ri' ri jumuch' belejlajuj pa ri juyub, que' c'u chutzucuxic ri jun ri xtzak canok? Je', je ri'.
MAT 18:13 We curiko, sibalaj cäquicot na ruc'. Nim na ru quicotemal ruc' wa' chuwäch ru quicotemal cuc' ri jumuch' belejlajuj ri man xetzak taj.
MAT 18:14 Je c'u ri' ri i Tat ri c'o chila' chicaj man craj taj chi cätzak jun chque we ch'utik ri' ri quecojon chwe.
MAT 18:15 We ri awachalal cuban jun c'äx chawe, chattzijon ruc' pa u tuquiel wi, chabij che jas ru mac. We cucoj rib chupam, xatcowin ri' chuch'aquic ra wachalal.
MAT 18:16 We c'u ri awachalal man cucoj tä rib pa ru mac aretak cattzijon ruc', chasiq'uij jun o quieb winak chic, rech ronojel ri quibij quetamax wa' cumal quieb u oxib tal tak tzij.
MAT 18:17 We c'u man coc ri tzij pu jolom ri cäbix che cumal ri niq'uiaj chic, cheasiq'uij conojel ri niq'uiaj kachalal. We c'u man cuto jas ri cäquibij conojel ri kachalal, chabana che chi je' jas jun winak ri man cäcojon tä che ri Dios o jun tok'il alcabal.
MAT 18:18 Kas tzij quinbij chiwe chi jachique ri quik'alajisaj chi man utz tä u banic cumal ri winak cho ruwächulew, man utz tä u banic ri' chila' chicaj. Jachique c'u ri quik'alajisaj chi utz u banic cumal ri winak waral cho ruwächulew, utz u banic ri' chila' chicaj.
MAT 18:19 Xukuje' quinbij chiwe chi we c'o quieb chixol waral cho we uwächulew ri curik rib qui chomanic puwi' jun rajwaxic, cäca'n c'u orar chuta'ic wa', ri ka Tat ri c'o chila' chicaj cuya na wa' chque.
MAT 18:20 Je ri', rumal chi jawije' ri qui mulim wi quib quieb oxib winak rumal chi quecojon chwe, cuc' ri' in c'o wi, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 18:21 Xpe ri tat Pedro, xuta' c'u che ri Jesús: Kajaw, we ri wachalal q'uia mul cuban c'äx chwe, ¿janipa' mul rajwaxic quinsach u mac? ¿A craj ne wukub mul ri'? —xcha che.
MAT 18:22 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: Man quinbij tä chawe chi xa wukub mul casach u mac, xane rajwaxic casach u mac wukub mul chic, wukub mul chic, c'ä copan na pa job ciento, —xcha che.
MAT 18:23 Je ri', rumal chi ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, are je' jas jun k'inom achi ri xeumulij ri rajchaquib, xuchap c'u u ta'ic we c'o ri qui c'as, o we ne c'o u c'as ri are' cuc'.
MAT 18:24 Aretak tajin cuchaplej rajilaxic ri qui cuenta chquijujunal, xc'am lok jun ajchac ri u c'as q'uia mil quetzales.
MAT 18:25 Are c'u ri jun ajchac ri' man c'o tä cutojbej re ru c'as. Ri patrón xtakanic chi cäq'uiyix ri ajchac ri' pu k'ab jun winak chic rech cäpatänin che, rachi'l ri rixokil, ri ralc'ual, xukuje' conojel ri jastak re, rech cätojtaj ru c'as.
MAT 18:26 Are c'u ri ajchac xxuqui chuwäch ru patrón, xbochi'nic, xuta' tok'ob, xubij che: “Tat, chajij la paciencia wuc', quintoj na ronojel ri nu c'as,” —xcha che.
MAT 18:27 Ri patrón xutok'obisaj u wäch ri rajchac, xusach u mac, xubij che chi man cutoj tä chi ru c'as, xutzokopij c'u bic.
MAT 18:28 Te ri' ri ajchac ri xtzokopitaj bic, xurik jun rach ajchac ri u c'as quieb oxib quetzal ruc'. Xuchap ri rach ajchac chukul, xuchap u jitz'axic, xubij che: “¡Chatojo ra c'as wuc'!” —xcha che.
MAT 18:29 Ri rach ajchac xxuqui chuwäch, xbochi'nic, xuta' tok'ob che, xubij: “Chachajij paciencia wuc', quintoj na ronojel ri nu c'as,” —xcha che.
MAT 18:30 Ri are' c'ut man xusach tä u mac ri rach ajchac, xane xucoj pa che', xubij che chi rajwaxic cutoj na ru c'as.
MAT 18:31 Aretak xquil wa' ri niq'uiaj ajchaquib chic, sibalaj xebisonic. Xebe' c'ut, xequibij che ri qui patrón ronojel ri xbantajic.
MAT 18:32 Xpe c'u ri qui patrón, xtakan chusiq'uixic ri ajchac ri', xubij che: “¡Itzel ajchac! Ri in xincuy ra c'as rumal chi xata' tok'ob chwe.
MAT 18:33 Ri at xukuje' rajwaxic xatok'obisaj ta u wäch ri awach ajchac, jas ri xinban in chawe xintok'obisaj a wäch,” —xcha che.
MAT 18:34 ¡Ru patrón c'ut, sibalaj xpe royowal! Xtakanic chi cäc'äjisax u wäch ri rajchac c'ä cutoj na ru c'as.
MAT 18:35 Ri Jesús xuq'uisbej re ru tzij, xubij: Jas ri xuban ri patrón che ri rajchac, are je' cuban na ri nu Tat ri c'o chila' chicaj chiwe, we man kas quisach qui mac ri iwachalal, —xcha ri Jesús chque.
MAT 19:1 Aretak xto'taj ri Jesús chubixic ronojel wa' we tzij ri', xel bi pa Galilea, xe' pa tak ri tinimit re Judea, ch'äkäp che ri nima' Jordán.
MAT 19:2 E q'uia winak xeteri bi chrij, xeucunaj c'u tak ri yawabib chila'.
MAT 19:3 Xeopan c'u jujun tata'ib fariseos ruc' ri Jesús, xquita' che: ¿A takal che jun achi cujach bi ri rixokil pune man kas c'o u mac? —xecha che. Xquibij wa' che xak rech cäkaj ri Jesús pa qui k'ab.
MAT 19:4 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: ¿A mat siq'uim alak pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic jas ri xuban ri Dios pa ru chaplexic lok ronojel, “chi achi chi ixok xeubano”? —cächa'.
MAT 19:5 Xukuje' cubij: “Rumal wa' jun achi cuya na can ru nan u tat, cätuni c'u na ruc' ri rixokil. Xa e jun chic ri quieb winak ri',” —cächa'.
MAT 19:6 Je c'u ri' man e quieb tä chic, xane xa e jun chic. Rumal c'u ri', jas ri xeutunuba ri Dios, mäjach qui wäch wa' cumal ri winak, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAT 19:7 Xquibij c'u ri tata'ib fariseos: ¿Jas che ri ka mam Moisés xtakanic chi jun achi cuya' cutz'ibaj jun wuj ri cubij wi chi cujach bi ri rixokil? Je c'u ri' cuya' cujach bi ri rixokil, —xecha che.
MAT 19:8 Ri Jesús xubij chque: Xa rumal chi sibalaj abajarinak ri anima' alak, are rumal ri' xuya chech alak chi cuya' cäjach bi alak ri ixokil alak. Man je' tä c'u wa' aretak xchapletaj lok ronojel.
MAT 19:9 Ri in c'ut quinbij chech alak chi apachin ri cujach bi ri rixokil, we man rumal ru ch'abexic jun achi chic, cäc'uli chi c'u na ruc' jun ixok chic, ri achi ri' cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri nabe rixokil. Ri achi c'ut ri cäc'uli ruc' jun ixok ri jachom canok cuban ri nimalaj mac ri', —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAT 19:10 Xquibij c'u ru tijoxelab ri Jesús che ri Are': We jun achi man cuya' taj cujach bi ri rixokil, are utz na ri' chi man cäc'uli taj, —xecha che.
MAT 19:11 Ri Jesús xubij chque: Man conojel tä winak cäquich'ij wa' chi man quec'uli taj, xane xak xuwi ri yo'm chque rumal ri Dios chi cäquich'ijo.
MAT 19:12 C'o c'u jas che jujun achijab man quec'uli taj. E c'o jujun xa tzquech wi man quec'uli taj, e c'o niq'uiaj chic ri xa banom chque cumal ri achijab chi man quec'uli taj, e c'o c'u niq'uiaj chic cäquich'ijo man quec'uli taj xa rumal chi cäcaj cäquipatänij ri Dios. Jachin ri cäcowinic je' cuban wa', chubana', —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 19:13 Ri winak xequic'am lok ri ac'alab cho ri Jesús rech cuya ru k'ab pa qui wi', rech xukuje' cuban orar pa qui wi'. Ri winak ri xequic'am lok ri ac'alab xeyaj cumal ri tijoxelab.
MAT 19:14 Ri Jesús c'ut xubij chque: Chiya chque ri ac'alab chi quepe wuc', meik'atej rumal chi ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi' e are' winak ri e je' jas we ac'alab ri', —xcha chque.
MAT 19:15 Xuya c'u ru k'ab pa qui wi' ri ac'alab, te c'u ri' xel bi chila'.
MAT 19:16 Jun ac'al achi xopan ruc' ri Jesús, xuta' che: Utzalaj Ajtij, ¿jas u wäch utzil rajwaxic quinbano rech quinrik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic? —xcha che.
MAT 19:17 Ri Jesús xubij che: ¿Jas che cabij chwe chi utz ri in? Man c'o tä jun kas utz, xane xak xuwi ri Dios, —xcha che. We c'u cawaj carik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, chanimaj ru takanic ri Dios, —xcha che.
MAT 19:18 Ri achi xubij che: ¿Jachique tak ri' ru takanic ri Dios ri rajwaxic quinniman chque? —xcha che. Ri Jesús xubij che: Matcämisanic, maban ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil jun winak chic, maban ri elak', maban tzij chrij jun winak chic.
MAT 19:19 Nim cheawila wi ra nan a tat. Lok' cheawila wi ri awach winak jas ri at lok' cawil awib, —xcha ri Jesús che ri achi.
MAT 19:20 Ri achi xubij che ri Jesús: Ronojel wa' nu takem u banic tzaretak in ac'al na. ¿Jas ta chi c'u ri rajwaxic quinbano? —xcha che.
MAT 19:21 Ri Jesús xubij che: We cawaj cäjicomataj ra c'aslemal cho ri Dios, jat, cheaq'uiyij conojel ri jastak awe, chaya ri rajil chque ri meba'ib. Cäc'oji c'u na ra k'inomal chila' chicaj. Te ri' tasa'j wuc', —xcha che.
MAT 19:22 Aretak ri achi xuta ri xubij ri Jesús, xq'uextaj ru wäch, xbisonic, xe'c rumal chi q'uia ru k'inomal c'olic.
MAT 19:23 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab: Kas tzij quinbij chiwe, chi sibalaj c'äx cutij jun k'inom coc chquixol ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi'.
MAT 19:24 Are man c'äx tä ri roc'owisaxic jun awaj camello pa ru julil jun t'isombal bak, chuwäch ri roquic jun k'inom chquixol ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi', —xcha chque.
MAT 19:25 Ri tijoxelab aretak xquita wa', sibalaj xquicajmaj, xquibij c'u chbil tak quib: ¿Jachin ta c'u lo ri cäcowinic curik ru tobanic ri Dios? —xecha'.
MAT 19:26 Ri Jesús co xca'y chque, te ri' xubij: Man quecowin tä ri winak chubanic wa', cäcowin c'u na ri Dios che ronojel, —xcha chque.
MAT 19:27 Ri tat Pedro xubij che ri Jesús: Kajaw, chilampe la chi ri uj ka yo'm can conojel ri jastak ke, uj c'o uc' la. ¿Jas c'u ri cäyi' na chke? —xcha che.
MAT 19:28 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Kas tzij quinbij chiwe, copan na jun k'ij aretak cäban c'ac' che ronojel. Aretak ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quincu'bi na pa ri je'lalaj nu t'uyulibal, cänimarisax nu k'ij, are chi' c'ut chi ri ix, ri ix ri c'o wuc' quixcu'bi na xukuje' pa cablajuj je'lalaj tak t'uyulibal. Quik'at c'u na tzij pa qui wi' ri cablajuj tinimit re Israel.
MAT 19:29 Conojel ri qui yo'm can cachoch, cachalal, qui nan qui tat, quixokil, calc'ual, culew rumal wech in, cäquirik na jun ciento mul ri tojbal que, xukuje' cäquirik na ri c'aslemal ri man c'o ta u q'uisic pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na, —xcha chque.
MAT 19:30 E q'uia c'u ri winak ri nim que'il wi cämic ri man nim tä chi na que'il wi pa tak ri k'ij ri'. Xukuje' e q'uia ri man nim tä que'il wi cämic ri nim que'il wi na pa ri k'ij ri', —xcha chque ru tijoxelab.
MAT 20:1 Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, are je' jas jun achi ajchak'el jun nimalaj ulew. Xel bi sibalaj ak'ab che qui tzucuxic ajchaquib che qui mulixic ru wäch tak uvas.
MAT 20:2 Xeurik c'u jujun achijab, xuchomaj c'u cuc' chi cäquich'ac cacab quetzal che ri jun k'ij, xeutak c'u bi pa ri rulew che ri chac.
MAT 20:3 Xel chi c'u bi jumul pa ri u belej hora re ri ak'abil. Xeril niq'uiaj achijab chic ri xak tajin quekasan k'ij pa ri c'ayibal.
MAT 20:4 Xubij c'u chque: “Jix pa ri nu chac, quinya c'u na ri tojbal iwe ri takal chiwe,” —xcha chque. Ri e are' c'ut xebe' pa ri chac.
MAT 20:5 Ri patrón xel chi bi jumul pa ri niq'uiaj k'ij che qui tzucuxic ajchaquib, xukuje' pa ri urox hora re ri benak k'ij, junam xuban cuc' niq'uiaj ajchaquib chic.
MAT 20:6 Pa ri uro' hora chic re ri benak k'ij, xel chi bi jumul pa ri c'ayibal. Xeurika chi niq'uiaj achijab ri xak tajin quekasan k'ij, xubij c'u chque: “¿Jas che xak ix c'o waral juntir ri jun k'ij man c'o tä c'u chac quibano?” —xcha chque.
MAT 20:7 Ri e are' xquibij: “Xa man c'o tä jun ri cäbin chac chke,” —xecha che. Xubij c'u chque: “Jix pa chac wuc' in pa ri wulew, quinya c'u na ri tojbal iwe ri takal chiwe,” —xcha chque.
MAT 20:8 Aretak c'ut xoc ri ak'ab, ri patrón xubij che ri chajil que ri ajchaquib: “Cheasiq'uij ri ajchaquib, chaya bi ri tojbal que. Are cachap qui tojic nabe ri xeboc q'uisbal. Are c'u ri xeboc nabe queatoj wa' q'uisbal,” —xcha che.
MAT 20:9 Xepe c'u ri ajchaquib ri te' xeboc pa chac pa ri uro' hora re ri benak k'ij. Chquijujunal tz'akat cacab quetzal xyi' chque.
MAT 20:10 Te c'u ri', aretak hora chic chi quetoj ri oquinak nabe pa ri chac, ri e are' xquichomaj chi más na ri tojbal que cäyi' chquiwäch ri c'ä te' xeboc pa ri chac. Xukuje' c'u ri e are' xyi' cacab quetzal chque chquijujunal.
MAT 20:11 Aretak xquic'amo xquichap u yajic ri qui patrón.
MAT 20:12 Xquibij: “We ajchaquib ri' ri te' xebul q'uisbal, xa jun hora xechacunic. Xak junam c'u qui tojic xban la jas ri uj. Ri uj c'ut xkach'ij ronojel ri jun k'ij chac, xujchacun chuwäch ru chuk'ab ri k'ij,” —xecha che.
MAT 20:13 Ri patrón xubij che jun chque ri ajchaquib: “E ri at, man c'o tä jas ri tajin quinban chawe ri mat jicom. ¿A mat junam xkachomaj chi xak quieb quetzal ri tojbal awe?
MAT 20:14 C'ama bi ri tojbal awe, jat. Ri in cwaj quinya ri tojbal que we niq'uiaj ri' ri te' xeboc q'uisbal junam jas ri xinya chawe at.
MAT 20:15 ¿A mat pa nu k'ab c'o wi jachique ri cwaj quinban ruc' ri nu rajil? ¿A xa c'äx ne cana' chi in utz cuc' conojel?” —xcha ri patrón che ri ajchac.
MAT 20:16 Je c'u ri' ri winak ri man nim tä que'il wi cämic nim que'il wi na. Are c'u ri winak ri nim que'il wi cämic, man nim tä chi que'il wi na. E q'uia ri e siq'uim. Man e q'uia tä c'ut ri e cha'talic, —xcha chque ru tijoxelab.
MAT 20:17 Pakalem re ri Jesús pa Jerusalén, xeusiq'uij c'u ri cablajuj u tijoxelab pa qui tuquiel wi, xubij chque:
MAT 20:18 ¡Chiwilampe'! Benam ke, tajin cujpaki pa ri tinimit Jerusalén. Quinjach c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, pa qui k'ab ri qui nimakil ri sacerdotes, xukuje' pa qui k'ab ri tijonelab re ri Pixab. Cäquik'at c'u na tzij pa nu wi' chi quincämisax na.
MAT 20:19 Quinquijach c'u na pa qui k'ab ri niq'uiaj winak chic, cäquetz'bej na nu wäch, quinquich'ay na, quinquirip c'u na cho ri cruz. Quinc'astaj c'u na chquixol ri cäminakib churox k'ij, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 20:20 Te c'u ri' xekeb ru c'ojol ri tat Zebedeo ruc' ri Jesús. E are' ri tat Jacobo, ri tat Juan, cachi'l ri qui nan. Ri qui nan xxuqui chuwäch ri Jesús chuta'ic jun tok'ob che.
MAT 20:21 Ri Jesús xuta' che: ¿Jas caj la, nan? —xcha che. Ri chichu' xubij: Aretak cächaplej takanic la pa qui wi' ri winak, cwaj chi cäya la chque ri quieb wal chi quecu'bi uc' la, ri jun pa wiquiäk'ab la, ri jun chic pa ri moxk'ab la, —xcha che.
MAT 20:22 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri ix man quich'ob taj jas u wäch tok'ob ri tajin quita' chwe. ¿A quixcowinic quich'ij ri c'äx ri quinrik na in, quitij iwe ri c'o pa ri vaso ri quintij wi na we? ¿A quixcowinic cäban na i kasna' ix jas ri kasna' ri cäban na chwe in? —xcha chque. Xquibij c'u che: Cujcowinic, —xecha che.
MAT 20:23 Xubij ri Jesús chque: Kas tzij quirik na c'äx, quitij c'u na iwe ri c'o pa ri vaso ri quintij na we in, xukuje' cäban na i kasna' jas ri cäban na chwe in. Are c'u ri t'uyulem pa ri nu wiquiäk'ab o pa ri nu moxk'ab, man cuya' taj quinya in chiwe, xane are wa' quech ri e cha'tal rumal ri nu Tat chi quet'uyi pa tak ri t'uyulibal ri', —xcha chque.
MAT 20:24 Aretak ri lajuj tijoxelab chic xquita u bixic ronojel wa', xpe coyowal ri e are' chrij ri tat Jacobo, ri tat Juan.
MAT 20:25 Xeusiq'uij c'u ri Jesús, xubij chque: Ri ix iwetam chi ri winak ri yo'm chque chi quetakan pa qui wi' ri niq'uiaj winak chic, cäquina' chi kas c'o qui chuk'ab pa qui wi'. Ri qui nimakil ri winak c'ut quetakan pa qui wi', —xcha chque.
MAT 20:26 Man je' tä c'u wa' ri ix. Xane apachin chiwe ri craj chi nim quil wi, rajwaxic chi coc na che patänil que conojel.
MAT 20:27 Apachin chiwe ri craj coc che i nimal, rajwaxic chi coc na che patänil que ri niq'uiaj chic.
MAT 20:28 Are je ri', rumal chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man in petinak taj rech quinpatänixic, xane rech quinpatänin chque niq'uiaj chic, xukuje' rech quinya ri nu c'aslemal che tojbal re ri qui toric q'uia winak, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 20:29 Aretak ri Jesús tajin quel bi pa ri tinimit Jericó e rachi'l ru tijoxelab, e q'uia winak xeteri bi chrij.
MAT 20:30 E c'o c'u quieb achijab moyab t'uyul chi' ri be. Xquito chi ri Jesús tajin coc'ow chila', xquirak qui chi', xquibij che ri Jesús: ¡Tat, lal ri' ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la ka wäch! —xecha che.
MAT 20:31 Ri winak xa xequiyajo, xquibij chque chi chquitz'apij u pa qui chi'. Are c'u ri e are' man xquita taj, xane sibalaj co chi na xquirak qui chi', xquibij: ¡Tat, lal ri' ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la ka wäch! —xecha che.
MAT 20:32 Xtaq'ui c'u ri Jesús. Xeusiq'uij ri quieb moyab, xuta' chque: ¿Jas caj alak chi quinban chech alak? —xcha chque.
MAT 20:33 Ri moyab xquibij: Tat, cäkaj cujca'yic, —xecha che.
MAT 20:34 Te ri' ri Jesús xutok'obisaj qui wäch, xuchap c'u cok ri qui wak'äch. Chanim c'ut xecowinic xeca'yic, xebe' c'u ruc' ri Jesús.
MAT 21:1 Aretak nakaj chic e c'o wi che ri tinimit Jerusalén, xeopan pa ri alaj tinimit Betfagé. Tajin queoc'ow chuwäch ri Ujuyubal Olivos. Ri Jesús xeutak bi quieb chque ru tijoxelab.
MAT 21:2 Xubij bi chque: Jix pa ri alaj tinimit ri c'o apan chkawäch. Chila' quirik wi na jun ati't burro yukulic, rachi'l jun alaj burro. Chiquira', cheic'ama c'u lok chwe, —xcha chque.
MAT 21:3 We c'o jachin jun c'o jas cubij chiwe, chibij che chi xa cajwataj che ri Kajaw Jesús, chanim c'ut cutzelej chi na lok, —quixcha che.
MAT 21:4 Je' xbantaj wa' rech kas je' quelic jas ri xutz'ibaj can ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij:
MAT 21:5 Chibij chque ri winak re ri tinimit Jerusalén ri c'o puwi' ri juyub Sión: “¡Chiwilampe'! Ri Nimalaj i Takanel petem re iwuc'. Man nim tä u banic u banom che rib, xane quiejeninak chrij jun burro. Chrij ri alaj ral jun burro quiejeninak wi,” —cächa ri'.
MAT 21:6 Xebe' c'u ri quieb tijoxelab, je' xca'no jas ri xetak wi bi rumal ri Jesús.
MAT 21:7 Xquic'am lok ri ati't burro rachi'l ri ral. Xquiya c'u ri qui k'u' chrij, xquiejen c'u ri Jesús.
MAT 21:8 E q'uia c'u ri winak xquilic' ri qui k'u' pa ri be, xukuje' e c'o niq'uiaj chic ri xequiya u xak tak che' pa ri be ri xequich'upala pa tak ri juyub.
MAT 21:9 Ri winak ri e nabejinak chuwäch ri Jesús, xukuje' ri e teretoj chrij, co xech'awic, xquibij: ¡Chnimarisax u k'ij ri ralc'ualaxic ri ka mam David ri nim takanel! ¡Utz re ri petinak pa ru bi' ri Kajaw Dios! ¡Chnimarisax u k'ij ri Dios! —xecha'.
MAT 21:10 Aretak xoc ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, conojel ri winak xquituquij quib, xquitatabala chbil tak quib, xquibij: ¿Jachin wa' we achi ri'? —xecha'.
MAT 21:11 Ri winak xquibij: Are wa' ri Jesús, ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ri aj Nazaret re Galilea, —xecha'.
MAT 21:12 Te c'u ri' xoc bi ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, xeresax bi ri ajc'ayib xukuje' ri quequilok' tak jastak pa ri nimalaj rachoch Dios. Xeutzak ri qui mesa ri q'uexal tak puak xukuje' xeutzak ri qui tem ri ajc'ay tak palomäx.
MAT 21:13 Xubij chque ri winak: Tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: “Ri wachoch in are jun ja ri cäban wi orar,” —cächa'. Ri alak c'ut jun cachoch elak'omab banom alak che, —xcha chque.
MAT 21:14 Chila' pa ri nimalaj rachoch Dios, xeopan jujun achijab moyab ruc' ri Jesús, xukuje' jujun ch'ocojib. Xecunax c'u rumal ri Jesús.
MAT 21:15 Aretak c'ut ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' ri tijonelab re ri Pixab, xquil tak ri cajmabal ri xuban ri Jesús, xukuje' xquito chi ri ac'alab cäquirak qui chi' pa ri nimalaj rachoch Dios, cäquibij: “¡Nim u k'ij ri ralc'ual can ri nim takanel David ojer!” —quecha'. Ri e are' xpe coyowal.
MAT 21:16 Xquibij c'u che ri Jesús: ¿A cäta la jas ri tajin cäquibij ri ac'alab? —xecha che. Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Je', quinto, —xcha chque. ¿A mat siq'uim pu alak ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios? Je wa' cubij: Xya la chque ri ac'alab, chque ri alaj tak ac'alab ri quetu'nic chi kas tzij cäquibixoj bix ri cuya u k'ij ri Dios, —cächa', —xcha chque.
MAT 21:17 Xe' c'u ri Jesús, xeuya can ri qui nimakil sacerdotes xukuje' ri tijonelab re ri Pixab. Xel bi pa ri tinimit Jerusalén, xe' pa ri tinimit Betania. Chila' c'ut xcanaj can che ri chak'ab.
MAT 21:18 Ak'abil aretak tajin quetzelej bi pa Jerusalén, e petinak pa ri tinimit Betania, xnum c'u ri Jesús.
MAT 21:19 Xril apan jun u che'al higos ri c'o chuchi' ri be. Xerila', man c'o tä c'u u wäch xuriko, xane xak xuwi u xak. Xubij c'u ri Jesús che ri che': ¡Man c'o tä chi jumul chic cäc'oji a wäch! —xcha che. Chanim c'ut xchaki'jar ru che'al higos.
MAT 21:20 Ru tijoxelab ri Jesús aretak xquil wa' sibalaj xquicajmaj. Xquita' c'u che ri Jesús: ¿Jas che chanim xchaki'jar ru che'al higos? —xecha che.
MAT 21:21 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Kas tzij quinbij chiwe, we kas quixcojonic, man cuban tä c'u quieb i c'ux, man xuwi tä wa' quixcowin chubanic jas ri xinban in che ru che'al higos. Xane cuya' quibij che we juyub ri': “Chatel bi waral, chaq'uiäka bi awib pa ri mar,” —quixcha che. Cäbantaj c'u na wa', —xcha chque.
MAT 21:22 Ronojel c'u ri quita' che ri Dios cäya'taj na chiwe we kas quixcojonic, —xcha chque.
MAT 21:23 Ri Jesús xoc pa ri nimalaj rachoch Dios. Aretak tajin queutijoj ri winak chila', ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel xeopan ruc', xquita' che: ¿Jachin xtakow la chi cäban la ronojel wa' we ri'? ¿Jachin lo ri yo'winak che la chi je' cäban la wa'? —xecha che.
MAT 21:24 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri in xukuje' c'o ri quinta' chech alak. We cäcowin alak chubixic chwe jas ri quinta', quinbij na chech alak jachin ri yo'winak chwe chi c'o nu takanic rech je' quinban wa', —xcha chque.
MAT 21:25 Bij alak chwe: ¿Jachin xtakow ri tat Juan chubanic ri kasna'? ¿A are ri Dios o e are ri winak? —xcha chque. Xquichaplej c'u u tzijobexic quib, xquibij: We cäkabij chi are ri Dios xtakowic, cubij na chke: “¿Jas c'u che man xcojon tä alak che?” —cächa na.
MAT 21:26 We cäkabij chi e are ri winak xtakowic, cäkaxej kib chquiwäch ri winak. Conojel c'u ri winak cäquicojo chi ri tat Juan are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha'.
MAT 21:27 Rumal wa' xquibij che ri Jesús: Man ketam taj, —xecha che. Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Man quinbij tä c'u in chiwe jachin yo'winak chwe chi quinban wa' we ri', —xcha chque.
MAT 21:28 Ri Jesús xubij chque ri tata'ib fariseos: ¿Jas cächomaj alak che wa' ri quinbij chech alak ri'? C'o jun achi ri e c'o quieb u c'ojol. Xubij c'u che jun chque ru c'ojol: “Nu c'ojol, jat cämic pa ri nu chac che qui mulixic ru wäch tak ri uvas,” —xcha che.
MAT 21:29 Ri ala xubij che ru tat: “¡Man c'o tä quine' wi in!” —xcha che. Te c'u ri' xuq'uex ru chomanic, xe' na che ri chac.
MAT 21:30 Ri tata' xe' chi ruc' ri jun u c'ojol chic, xubij che: “Jat cämic pa ri nu chac che qui mulixic ru wäch tak ri uvas,” —xcha che. Ru c'ojol xubij che: “Je', tat, utz ri' quine'c,” —xcha che. Man xe' tä c'ut.
MAT 21:31 ¿Jachin c'u chque we quieb ri' xubano jas ri xraj ru tat chi cäbanic? —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos. Ri e are' xquibij: Are ri xtak nabe, —xecha che ri Jesús. Xubij ri Jesús chque: Kas tzij ri quinbij chech alak chi ri tok'il tak alcabal, xukuje' ri itzel tak ixokib nabe queboc na chuwäch alak chquixol ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi', —xcha chque.
MAT 21:32 Je ri', rumal chi ri Juan Kasal Ja' xpetic, xuc'ut chuwäch alak jas cäban alak rech jicom ri c'aslemal alak cho ri Dios, man xcoj tä c'u alak ru tzij. Are c'u ri tok'il tak alcabal, xukuje' ri itzel tak ixokib xquicojo. Are c'u ri alak, pune xil alak wa' ri xca'n ri e are', man xq'uex tä ri anima' alak, man xq'uex tä c'u ri chomanic alak. Man xcoj tä alak ri xubij ri tat Juan Kasal Ja' chech alak, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAT 21:33 Tatabej ba' alak we jun c'utbal chic ri', —xcha chque. C'o jun achi ri xuban jun ticbal uvas, xucoralij rij, te c'u ri' xuc'ot jun jul ri cäpitz' wi ri uvas, xuban xukuje' jun tac'aticalaj ja ri cäcoj che chajibal re ronojel. Xuya c'u can pa kajomal chque jujun achijab, te ri' xe' ri are' naj pa jun tinimit chic.
MAT 21:34 Xopan c'u ri k'ij ri xechäk'aj ri qui wäch ri uvas, ri ajchak'el xeutak bi jujun patänil tak re cuc' ri ajchaquib chuc'amic re ri qui wäch ri uvas.
MAT 21:35 Are c'u ri ajchaquib xequichap ri patäninelab, jun xquich'ayo, jun xquicämisaj, jun chic c'ut xca'n chabaj.
MAT 21:36 Ri ajchak'el ri ulew xeutak chi bi niq'uiaj tako'n chic. E q'uia chi na ri xeutak bic chuwäch ri nabe. Ri ajchaquib c'ut je' xca'n chque jas ri xca'n chque ri nabe tak tako'n.
MAT 21:37 Chuq'uisbal ronojel xutak bi ri u c'ojol, xuchomaj c'ut: “Kas nim cäquil wi na ri nu c'ojol,” —xcha'.
MAT 21:38 Aretak c'ut ri ajchaquib xquil ru c'ojol ri tata', xquitzijobela quib, xquibij: “Are wa' ri quechben na ronojel. Jo', kacämisaj rech cäk'ax can ronojel ri ulew pa ka k'ab uj,” —xecha'.
MAT 21:39 Xquichapo, xquesaj bi pa ri ticbal uvas, xquicämisaj.
MAT 21:40 Te c'u ri' ri Jesús xuta' chque, xubij: Aretak cäpe ri ajchak'el ri ulew ticbal uvas, ¿jas cuban na chque ri ajchaquib? —xcha chque.
MAT 21:41 Ri e are' xquibij che ri Jesús: Man cutok'obisaj tä na qui wäch, queucämisaj na ri itzel tak ajchaquib ri', cuya c'u na ri ticbal uvas chque niq'uiaj chic, ri cäquijach ru wäch ri tico'n aretak curik ri k'ij, —xecha che.
MAT 21:42 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿A mat siq'uim alak wa' we tzij ri' pa ru Lok' Pixab ri Dios? Je wa' cubij: Ri abaj ri man xcaj tä ri yacal tak ja, are abaj wa' xcoj che tok'ebal re ri ja. Je' banom wa' rumal ri Kajaw Dios. Kas cajmabal c'u wa' chkawäch, —cächa', —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAT 21:43 Rumal ri' quinbij chech alak chi ri Dios man cätakan tä chi na puwi' alak, xane ri Dios are cätakan na pa qui wi' ri winak ri utz cäca'n che ri qui chac, ri cäquijach cuenta cho ri Dios aretak curik ri k'ij.
MAT 21:44 Are c'u we c'o jun cätzak puwi' ri abaj, cäk'aj na. We c'u ne are ri abaj cätzak puwi' jun winak, cäc'äjisax na rumal ri abaj, —xcha chque.
MAT 21:45 Aretak ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' ri tata'ib fariseos xquita wa', xquich'obo chi chquij ri e are' xutzijoj wi wa' we c'utbal ri'.
MAT 21:46 Xcaj xquichap ri Jesús. Xquixej c'u quib chquiwäch ri winak, rumal chi ri winak xquicojo chi ri Jesús are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 22:1 Jumul chic ri Jesús xuchaplej qui tzijobexic ri winak cuc' tak c'utbal, xubij chque:
MAT 22:2 Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, junam ruc' jun nim takanel ri xuban jun nimak'ij che ru c'ulanem ru c'ojol.
MAT 22:3 Xeutak bi ri patänil tak re che qui siq'uixic lok ri winak ri e siq'uim pa ri c'ulanem, man xcaj tä c'u ri winak xepetic.
MAT 22:4 Ri tata' xeutak chi bi niq'uiaj chic patänil tak re, xubij bi chque: “Chibij chque ri winak ri e siq'uim chi xutzir ri wa. Xintakan che qui cämisaxic ri nu wacäx, ri awaj ri e nu k'obsam xepilitajic. Ronojel ri ulabal c'o chic, sa'j alak pa ri c'ulanem,” —quixcha chque.
MAT 22:5 Are c'u ri winak ri xesiq'uix che ri c'ulanem man xeboc tä il che ri xubij ri nim takanel. Xak xquitzucuj jas xca'no. Jun xe' chusolixic ri rulew, jun chic xe' che c'ayinic.
MAT 22:6 Ri niq'uiaj chic xequichap ri u tako'n ri nim takanel, xca'n c'äx chque, xequicämisaj.
MAT 22:7 Ri nim takanel sibalaj xpe royowal, xeutak c'u bi ru soldados che qui cämisaxic ri winak ri xecämisan ru tako'n. Xtakan che ru poroxic ri qui tinimit.
MAT 22:8 Xubij c'u chque ri patänil tak re: “Ronojel ri cajwataj che ri c'ulanem c'o chic, are c'u ri winak ri xekasiq'uij che ri c'ulanem man takal tä chque chi quepetic.
MAT 22:9 Rumal ri' jix pa tak ri nim be, cheisiq'uij lok conojel ri winak ri queiriko rech quepe pa ri c'ulanem,” —xcha chque.
MAT 22:10 Ru tako'n xebel bi che qui tzucuxic ri winak pa tak ri be. Xequimulij c'u lok conojel ri xequiriko, ri e utz xukuje' ri man e utz taj. Xnoj c'u ri ja cumal ri winak.
MAT 22:11 Xoc bi ri tata' che quilic conojel ri xesiq'uix pa ri c'ulanem. Xril c'u jun achi chquixol ri winak ri man u cojom tä atz'iak re c'ulanem.
MAT 22:12 Xubij che: E c'u ri at, “¿Jas che xatoc lok waral we man c'o tä awatz'iak re c'ulanem?” —xcha che. Ri achi man c'o tä jas xubij.
MAT 22:13 Ri nim takanel xubij chque ri que'ilow ri mesa: “Chiyutu ri rakan u k'ab. Jiq'uiäka can chrij ja pa ri k'ekum. Chila' c'ut cok' wi na, cukuch'uch'ej na ru ware,” —xcha chque.
MAT 22:14 E q'uia c'u ri e siq'uim, xak c'u e quieb oxib ri e cha'talic, —xcha chque.
MAT 22:15 Xebe' c'u ri tata'ib fariseos, xquitala qui no'j, xjunamataj c'u qui chomanic rech cäquic'ot u chi' ri Jesús xak rech cuya' cäquibij chi c'o u mac.
MAT 22:16 Rumal ri' xequitak bi jujun chque ri cachi'l junam cuc' niq'uiaj chic ri e rachi'l ri tat Herodes chubixic che ri Jesús: Ajtij, ketam chi jicom ri anima' la, xukuje' chi cäc'ut la ru beyal ru rayibal ri Dios chquiwäch conojel ri winak. Man cäxej tä ib la chquiwäch ri winak, pune c'o jas cäquichomaj chij la, rumal chi man nim tä quil la jun winak chuwäch ri jun chic.
MAT 22:17 Bij ba' la chke jas ri cächomaj la: ¿A takal chke cäkatoj alcabal che ri César o man takal taj? —xecha che.
MAT 22:18 Ri Jesús xretamaj c'ut ri itzel tak qui chomanic, xubij chque: Xak quieb wäch alak, ¿jas che cäta' alak wa' chwe? ¿A mat xa caj alak chi quinkaj pa k'ab alak?
MAT 22:19 C'amampe alak lok jun puak chnuwäch ri cätojbex re ri alcabal, —xcha chque. Xquic'am c'u lok ri jun puak.
MAT 22:20 Aretak ri Jesús xrilo, xubij chque: ¿Jachin ajchak'el we cayebal ri', xukuje' we bi'aj ri' ri tz'ibtal chuwäch? —xcha chque.
MAT 22:21 Ri e are' xech'awic, xquibij: Are rech ri César, —xecha che. Xubij c'u ri Jesús chque: Ya ba' alak che ri César ri rech ri César. Ya c'u alak che ri Dios ri rech ri Dios, —xcha chque.
MAT 22:22 Aretak ri tata'ib fariseos xquita ri xubij ri Jesús chque, sibalaj xquicajmaj u wäch. Xquiya c'u canok, xebe'c.
MAT 22:23 Pa ri k'ij ri' xeopan jujun tata'ib saduceos ruc' ri Jesús. Ri tata'ib ri' cäquibij chi man quec'astaj tä chi na ri cäminakib. Xquita' c'u che ri Jesús, xquibij:
MAT 22:24 Ajtij, bim can chke rumal ri ka mam Moisés chi we cäcäm jun achi, cäcanaj can ri rixokil pa malca'nil, man c'o tä c'u can ralc'ual ruc', rajwaxic chi ri rachalal chak'axel ri c'o canok cäc'uli ruc' ri ixok ri malca'n rech quec'oji ralc'ual ruc'. Ri ac'alab ri' e je' ta ne rech ri cäminak.
MAT 22:25 Chkaxol uj je' xc'ulmataj wa': Xec'oji wukub achijab cachalal quib. Ri nabeal xc'uli'c, xcäm c'ut. Man c'o tä ralc'ual xc'oji can ruc' ri rixokil, xa je ri' xcanaj can ri malca'n ixok che rixokil ri chak'axel rachalal.
MAT 22:26 Je' xc'ulmataj xukuje' ruc' ri ucab, ri urox rachalal, c'ä xeq'uis na ri wukub achalaxic.
MAT 22:27 E cäminak chic conojel, xcäm c'u bi ri ixok.
MAT 22:28 Aretak c'ut quec'astaj na ri cäminakib, ¿jachin chque wa' we wukub achijab ri' cäc'amow ri ixok che rixokil? Xc'oji c'u che quixokil ri wukub, —xecha che.
MAT 22:29 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri alak xa sachinak alak rumal chi man etam tä alak ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, man etam tä c'u alak ru chuk'ab ri Dios.
MAT 22:30 Aretak ri cäminakib quec'astajic, man quec'uli tä chic, man cäquiya tä c'u ri calc'ual che c'ulanem, xane xak e junam chic cuc' ri ángeles rech ri Dios ri e c'o chila' chicaj, —xcha chque.
MAT 22:31 Chrij c'u wa' chi quec'astaj na ri cäminakib, c'o na ri cwaj quinbij chech alak: ¿A mat siq'uim alak ri cubij wi ri Dios? Je wa' cubij:
MAT 22:32 “In ri', in ru Dios ri Abraham, ru Dios ri Isaac, ru Dios ri Jacob,” —cächa'. Ri ka Dios man are tä Dios quech ri cäminakib, xane quech ri e c'asc'oj, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib saduceos.
MAT 22:33 Aretak xquita ri winak wa' ri xubij ri Jesús, conojel sibalaj xquicajmaj ru tijonic.
MAT 22:34 Aretak ri tata'ib fariseos xquito chi ri saduceos xtz'apix u pa qui chi' rumal ri Jesús, ri e are' xquimulij quib.
MAT 22:35 Jun c'u chque ri fariseos are tijonel re ri Pixab. Xopan c'u ruc' ri Jesús rech cuc'am u pu chi', xubij che:
MAT 22:36 Ajtij, ¿jachique ri takanic ri nim na u banic ri c'o pa ri Pixab? —xcha che.
MAT 22:37 Ri Jesús xubij che: “Sibalaj chiwaj ri i Dios, ri Iwajaw, chijiquiba ri i c'ux, chijiquiba ri iwanima' chrij, chicojo ri i chomanic chubanic wa',” —xcha che.
MAT 22:38 Are wa' ri takanic ri nim na u banic, ri nabe chquiwäch conojel.
MAT 22:39 Ri ucab takanic ri nim na u banic ri junam ruc' ri nabe are wa': “Cheiwaj ri i wach winak, jas ri ix quiwaj iwib,” —xcha'.
MAT 22:40 We quieb takanic ri' e are wa' ri kas u c'ux ronojel ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xukuje' e are wa' u c'ux ri qui tijonic ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha che.
MAT 22:41 C'ä qui mulim quib ri tata'ib fariseos.
MAT 22:42 Ri Jesús xuta' chque: ¿Jas cächomaj alak chrij ri Cristo? ¿Ralc'ual jachinok? —xcha chque. Ri e are' xquibij: Ri Cristo are ralc'ual can ri ka mam David ojer, —xecha che.
MAT 22:43 Ri Jesús xubij chque: ¿Jas c'u che ri ka mam David ojer rumal ri Lok'alaj Espíritu xubij Kajaw che ri Cristo? Xubij c'ut:
MAT 22:44 Xubij ri Kajaw ri ka Dios che ri Wajaw: “Chatt'uyul pa ri nu wiquiäk'ab, c'ä quinya na chawe chi catch'acanic, cattakan c'u pa qui wi' conojel ri cäca'n qui c'ulel chawe,” —xcha ri ka mam David.
MAT 22:45 ¿Jas ta ne che ri Cristo are ralc'ual can ri David we ri ka mam David xubij Kajaw che ri Cristo? —xcha ri Jesús chque.
MAT 22:46 Man c'o tä chi c'u jachin jun xcowinic xch'awic, xubij ta chi jun tzij che ri Jesús. Pa tak c'u ri k'ij ri' xetani'c, man c'o tä chi jachin jun c'o jas xuta' che ri Jesús.
MAT 23:1 Ri Jesús xubij chque ri winak xukuje' chque ru tijoxelab:
MAT 23:2 Ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' ri tata'ib fariseos c'o takanic pa qui k'ab chuk'alajisaxic ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés.
MAT 23:3 Cheinimaj ba', chibana c'u ronojel ri cäquibij chiwe. Xuwi c'u miban iwe jas ri cäca'n ri e are', rumal chi jun wi ri cäquibij, jun chi c'u wi ri cäca'no.
MAT 23:4 Ri takanic ri cäquiya are je' jas jun eka'n ri sibalaj al, ri man c'o tä jun cuch'ij ri ra'lal. Cäcaj c'ut chi cäquinimaj ri winak. Ri e are' c'ut man c'o tä jubik' cäca'n che qui to'ic.
MAT 23:5 Ronojel ri cäca'no xak rech quilitaj cumal ri winak. Cäkaj chquiwäch cäquinac' paj tak tzij re ru Lok' Pixab ri Dios cho ru crucil ri qui palaj xukuje' che ri qui k'ab ri tz'ibtal cho rabara'k tak wuj. Xukuje' cäkaj chquiwäch cäquicoj charcha'k tak atz'iak ri c'o retz'balil nimak na chuwäch ri que ri winak.
MAT 23:6 Are cäquitzucuj ri t'uyulibal ri nim que'il wi na pa tak ri ula'nem, xukuje' ri t'uyulibal ri nimak qui banic pa tak ri rachoch Dios.
MAT 23:7 Cäcaj chi sibalaj utz qui ch'abexic cäban cumal ri winak pa tak ri be, xukuje' chi cäbix ajtij chque.
MAT 23:8 Are c'u ri ix mibano chi ri winak cäquibij ajtij chiwe. Iwonojel ri ix, iwachalal iwib, xa c'u jun ri Iwajtij c'olic, are ri Cristo.
MAT 23:9 Miban i tat che jun winak cho ruwächulew, xa c'u jun ri i Tat, are ri c'o chila' chicaj.
MAT 23:10 Miban che iwib chquiwäch ri winak chi ix c'amal tak qui be, xuwi c'u ri Cristo are C'amal i Be.
MAT 23:11 Jachin ri queupatänij conojel, are wa' ri nim na u banic chixol.
MAT 23:12 Jachin ri nim cuban che rib man nim tä quil wi na. Jachin c'u ri man nim tä cuban che rib are ri' nim quil wi na.
MAT 23:13 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Quek'atej alak ri winak rech man queboc tä chquixol ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi'. Xak quek'atej alak ri cäcaj queboquic, man coc tä c'u alak xukuje'.
MAT 23:14 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Cätokij alak ri cachoch ri malca'nib tak ixokib, te ri' cäyuk alak u tza'm ri tzij alak aretak cäban alak orar, rech man k'alaj tä ri etzelal ri cäban alak. Rumal ri' nim na ri c'äjisabal wäch alak aretak cäk'at na tzij pa qui wi' ri winak.
MAT 23:15 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Ri alak cäwacat alak cho ronojel ruwächulew, cäk'ax alak ch'äkäp che tak ri mar chuch'aquic jun winak ruc' ri tijonic alak. Aretak c'ut cäcowin alak chuch'aquic, cäban alak che chi takalic que' pa ri k'ak' nabe chuwäch alak.
MAT 23:16 ¡C'äx ech alak, ri alak moyab c'amal tak be! Ri alak cäbij alak: “We jun winak cucoj ru bi' ri nimalaj rachoch Dios pa ru tzij aretak cuban juramento, man kas rajwaxic tä ri' cubano jas ri xuchi'j u banic. Are c'u we cucoj pa ru tzij ri k'än puak ri cojom che ri nimalaj rachoch Dios, rajwaxic wi ri' cubano jas ri xuchi'j,” —cächa alak.
MAT 23:17 ¡Xak alak con, xak alak moyab! ¿Jachique nim na u banic: ri k'än puak o ri nimalaj rachoch Dios ri cuban nim u banic che ri k'än puak?
MAT 23:18 Xukuje' cäbij alak: “We jun winak cucoj ri ta'bal tok'ob pa ru tzij aretak cuban juramento, man kas rajwaxic tä ri' cubano jas ri xuchi'j u banic. We c'u are cucoj ri sipanic ri c'o puwi' ri ta'bal tok'ob pa ru tzij, rajwaxic ri' cubano jas ri xuchi'j,” —cächa alak.
MAT 23:19 ¡Xak alak con, xak alak moyab! ¿Jachique ri nim na u banic: ri sipanic o ri ta'bal tok'ob ri cuban sibalaj lok' che ri sipanic?
MAT 23:20 Jachin ri cucoj ri ta'bal tok'ob pa ru tzij, man xuwi tä ri ta'bal tok'ob ri' cucoj pa ru tzij, xane ronojel ri c'o puwi' ri ta'bal tok'ob.
MAT 23:21 Jachin ri cucoj ri nimalaj rachoch Dios pa ru tzij man xuwi tä ri nimalaj rachoch Dios ri' cucoj pa ru tzij, xane xukuje' ri Dios ri c'o chila'.
MAT 23:22 Xukuje' jachin ri cucoj ri caj pa ri u tzij aretak cuban juramento, man xuwi tä cucoj ri je'lalaj u t'uyulibal ri Dios pa ru tzij, xane xukuje' ri Dios ri t'uyul puwi'.
MAT 23:23 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Ri alak cäya alak che ri Dios ru lajujil ri k'ebun, ri anís, ri comino, yo'm c'u can alak u banic ri tijonic ri nim u banic ri c'o pa ri Pixab. Man cäban tä alak ri jicomal, man cätok'obisaj tä alak qui wäch niq'uiaj winak chic, man kas tä cäcojon alak che ri Dios. Are wa' ri rajwaxic cäban alak, man cäya tä c'u can alak u banic ri niq'uiaj chic.
MAT 23:24 ¡Ri alak, xak alak moyab c'amal tak be! Cäban ech alak jas cuban jun achi, man craj taj cubik' bi jun amalo. Je' ta ne chi cäbik' bi alak jun awaj camello.
MAT 23:25 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Utz cäban alak chquiwäch ri winak xak rech utz quil wi alak cumal. Kas tzij c'ut quelak'an alak, cärayij alak ri quech niq'uiaj winak chic. Je' ri banic alak jas ri lak ri xuwi ch'ajtal ri rij, are c'u ru pam tz'il na.
MAT 23:26 Alak moyab tak fariseos. Are rajwaxic nabe cäch'aj ru pam ri vaso xukuje' ri plato, te c'u ri' cäch'aj ri rij.
MAT 23:27 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Junam alak cuc' ri mukubal que tak ri cäminakib ri tz'ajom ri rij che chun. Rumal ri' sibalaj je'l quelic. Are c'u ru pam nojinak che qui bakil tak cäminakib, xukuje' nojinak che ronojel chulaj tz'ilol.
MAT 23:28 Je ri' ri alak. Utz quel alak chquiwäch ri winak. Are c'u ri anima' alak sibalaj man utz taj, xak c'u quieb u wäch ri cäban alak.
MAT 23:29 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab xukuje' ri alak tata'ib fariseos! ¡Xak quieb wäch alak! Ri alak cäban alak qui banic ri mukubal quech ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. Cäwik alak ri mukubal quech ri winak ri utz xca'no.
MAT 23:30 Cäbij c'u alak: “We ta xujc'oji can pa ri qui k'ijol ri ka nan ka tat ojer, mat xujtob ri' che qui cämisaxic ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer,” —cächa alak.
MAT 23:31 Ruc' wa' we cäbij alak ri', cäk'alajisaj ib alak chi alak cachalaxic can ri winak ri xecämisan ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAT 23:32 ¡Xak tajin cäq'uis alak u banic ri xquichaplej can u banic ri nan tat alak ojer!
MAT 23:33 ¡Alak cumätz! ¡Itzel tak winak! ¡Alak cal tak cumätz! ¿Jachin ta lo ri cäto'w alak chuwäch ri c'äjisabal wächaj re ri k'ak'?
MAT 23:34 Rumal ri' queintak na lok k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios uc' alak, queintak na lok achijab ri c'o qui no'j xukuje' tijonelab. Are c'u ri alak quecämisaj na alak, querip na alak jujun chque cho ri cruz. Jujun chic quech'ay na alak pa tak ri rachoch Dios. Jujun chic cäban alak c'äx chque je ri' chi rajwaxic queanimaj na bi pa tak ri tinimit.
MAT 23:35 Rumal ri' alak ajchak' mac che ri qui cämical conojel ri utzalaj tak winak ri e cämisam. Xchaptaj lok ruc' ri Abel ri ala ri jicom ranima' c'ä ruc' ri Zacarías ru c'ojol ri Berequías ri xcämisaj alak chquixol ri rachoch Dios ruc' ri ta'bal tok'ob.
MAT 23:36 Kas tzij quinbij chech alak chi ronojel wa' we mac ri' cäkaj na pa qui wi' ri winak cämic, —xcha ri Jesús chque ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri fariseos.
MAT 23:37 ¡Ay, winak aj Jerusalén! ¡Ix ri' ri queicämisaj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, queiban che abaj ru tako'n ri Dios! ¡Q'uia mul nu rayim i mulixic iwonojel ri ix jas cuban jun ati't ec' queumulij ri alaj tak ral chuxe' ru xic'! ¡Ri ix c'ut man xiwaj taj!
MAT 23:38 Xak ba' chiwila na cäwonobax na can ri iwachoch.
MAT 23:39 Quinbij c'u chiwe chi man quiwil tä chi na nu wäch c'ä copan na ri k'ij aretak quibij: “Nim u k'ij ri petinak pa ru bi' ri Kajaw Dios,” —quixcha na, —xcha ri Jesús chque.
MAT 24:1 Xel lok ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, benam re aretak xekeb ru tijoxelab ruc', xquichaplej u c'utic tak ri ja re ri nimalaj rachoch Dios chuwäch.
MAT 24:2 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: ¿A quiwil we nimak tak ja ri'? Kas tzij ri quinbij chiwe chi man cäcanaj tä c'u can jun abaj puwi' jun abaj chic. Ronojel cäwulix na, —xcha chque.
MAT 24:3 Xe' c'u ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab puwi' ri Ujuyubal Olivos. T'uyul c'u ri Jesús chila', ru tijoxelab xeopan ruc', xquibij che pa u tuquiel wi: Cäkaj chi cäbij la chke, ¿jampa' cäbantaj na wa'? ¿Jas u wäch etal cäbantaj na chuc'utic chkawäch chi xopan ri k'ij re ri petbal la xukuje' ri q'uisbal re ruwächulew? —xecha che.
MAT 24:4 Ri Jesús xubij chque: Chichajij iwib, c'o jachin jun mixsubuwic, —xcha chque.
MAT 24:5 E q'uia c'ut ri quepe na, cäquicoj na ri nu bi', cäquibij: “In ri' ri Cristo,” —quecha na. E q'uia winak c'ut ri quesubtaj na cumal, —xcha chque.
MAT 24:6 Ri ix quita na chi tajin cäban nimalaj ch'oj, quita na qui tzijoxic tak ch'oj jawije' tak chi', mixej c'u iwib. Rajwaxic chi je' cäbantaj na wa', c'ä mäja' c'u ri q'uisbal.
MAT 24:7 Cäch'ojin c'u na ri jun tinimit ruc' ri jun tinimit chic, xukuje' cäch'ojin na jun nim takanel ruc' jun nim takanel chic. Cäpe na wi'jal, cäpe na nimak tak yabil, quepe na q'uia cäbrakan jawije' tak chi'.
MAT 24:8 Xak c'u chaplebal wa' re ronojel ri c'äx ri cäpe na pa qui wi' ri winak.
MAT 24:9 Quixjach c'u na chquiwäch ri k'atal tak tzij rech cäban c'äx chiwe, quixcämisax na. Conojel ri winak cäquetzelaj na i wäch xa rumal wech in.
MAT 24:10 Pa tak ri k'ij ri' e q'uia ri cuban na quieb qui c'ux chwij. Cäquetzelaj na quib chbil tak quib, cäquijachala na quib pa cämisaxic.
MAT 24:11 E q'uia ri quepe na ri xak e banal tak tzij, cäquibij chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, e q'uia c'u ri winak ri quequisub na.
MAT 24:12 Sibalaj cänimar na ri etzelal. Je ri' chi e q'uia winak man cäcaj tä chi na quib.
MAT 24:13 Jachin c'u ri cuch'ij ri c'äx c'ä cäq'uis na ronojel, curik na ru tobanic ri Dios.
MAT 24:14 Cätzijox c'u na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios cho ronojel ruwächulew chque conojel qui wäch winak, te c'u ri' cäpe na ri q'uisbal.
MAT 24:15 Ri ka mam Daniel, jun chque ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xutz'ibaj ojer chrij ri itzel awaj ri quetzelan na ronojel. (Jachin ri cusiq'uij wa' ri tz'ibtal waral, chuch'obo' jachin ri' ri awaj ri cubij chi'.) Quiwil na wa' cäc'oji chila' pa ri lok'alaj c'olibal jawije' ri man ya'tal tä wi chi c'olic.
MAT 24:16 Rajwaxic chi ri winak ri e c'o pa Judea queanimaj bi pa tak ri juyub.
MAT 24:17 Ri winak ri c'o puwi' ri rachoch, aninak chkaj lok, moc chi bi chupam ri ja chuc'amic bi jas jun jasach.
MAT 24:18 Xukuje' ri winak ri c'o pa ri juyub, mätzelej chi bi cho ja chuc'amic bi ri ratz'iak.
MAT 24:19 ¡Sibalaj c'äx que ri ixokib ri yawab tak winak chic pa tak ri k'ij ri', xukuje' ri c'o alaj tak cal ri c'ä quetu'nic!
MAT 24:20 Chibana ba' orar, chita' che ri Dios chi mäc'ulmataj ronojel wa' pa u k'ijol ri tew, xukuje' chi mat cäbantaj wa' pa ri k'ij re uxlanem.
MAT 24:21 Cäpe c'u na nimalaj c'äxc'ol pa tak ri k'ij ri', ri man c'o tä jumul u banom wa' tzare chi' xchaplex lok ru banic ruwächulew rumal ri Dios, c'ä cämic. Te c'u ri' man cäpe tä chi na nimalaj c'äxc'ol junam ruc' ri c'äxc'ol ri'.
MAT 24:22 We ta ri Kajaw Dios mat cubano chi xak k'atatal k'ij cäc'oji we c'äxc'ol ri', mat c'o jun winak ri' ri cäc'asi canok. Ri Dios c'ut u banom chi xak k'atatal k'ij cäc'oji wa' we c'äxc'ol ri' rumal chi queraj ri e cha'tal rumal ri Are', —xcha chque.
MAT 24:23 We c'u c'o jun ri cubij chiwe: “Chiwilampe', c'o ri Cristo chi ri',” we cubij: “Chiwilampe', c'o jela',” —cächa chiwe, micojo ri cubij.
MAT 24:24 Quepe c'u na winak ri cäca'n che quib chi e Cristo, xukuje' quepe na jule' chic ri cäca'n che quib chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Cäca'n na nimak tak etal, xukuje' nimak tak cajmabal che qui subic ri winak, xukuje' ne ri e cha'tal rumal ri Dios we quecowinic.
MAT 24:25 Nu bim chi c'u apan wa' chiwe ix, c'ä mäja' cäbantajic.
MAT 24:26 Rumal ri', we cäbix chiwe: “Chiwilampe', waral c'o wi ri Are' pa ri juyub ri cätz'inowic,” mixe' che rilic. We cäbix chiwe: “Chiwilampe', waral c'o wi pa ja,” micojo, —xcha ri Jesús chque.
MAT 24:27 Je' jas cuban ri caypa' ri cärepk'un cho ri caj chrelbal k'ij cäk'alajin c'ä chukajbal k'ij, are je ri' ri nu petic in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
MAT 24:28 Jawije' c'u c'o wi ri cäminak, chila' cäquimulij wi na quib ri c'uch, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 24:29 Xak xuwi c'u coc'ow ri nimalaj c'äx ri', ri k'ij cäk'ekumar na, ri ic' man cätunun tä chic, quetzak c'u na lok ri ch'imil cho ri caj. Queslabisax c'u na conojel ri c'o qui chuk'ab ri e c'o cho ri caj je' jas ri k'ij, ri ic', ri ch'imil xukuje' niq'uiaj chic.
MAT 24:30 Te c'u ri' quilitaj na cho ri caj ri retal ri nu petbal in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. Quebok' c'u na ri winak pa conojel tinimit cho ruwächulew. Quinquil c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, in petinak pa tak ri sutz' cho ri caj ruc' nimalaj chuk'ab, cänimarisax c'u na nu k'ij.
MAT 24:31 Queintak c'u na bi ri nu ángeles, rech ruc' ru ch'abal ri trompeta ri sibalaj co cätataj na pa ronojel ruwächulew, quebe' c'u che qui mulixic conojel ri e cha'tal rumal ri Dios pa ri relbal k'ij, pa ri u kajbal k'ij, pa ri u mox ri relbal k'ij, pa ri uwiquiäk'ab ri relbal k'ij, pa ronojel ruwächulew, —xcha chque.
MAT 24:32 Chich'obo ba' ri c'utbal chrij ru che'al higos: Aretak queräxar ru k'ab, quetuxin c'u ru xak, iwetam ri' chi xak jubik' chic man copan ri k'alaj.
MAT 24:33 Je ri' xukuje' ri ix aretak quiwilo chi tajin cäc'ulmataj ronojel wa', chiwetamaj chi xak jubik' chic man copan ri k'ij ri quinpetic. Je' ta ne chi in c'o chi' ri uchibe.
MAT 24:34 Kas tzij ri quinbij chiwe chi quebantaj na ronojel wa' c'ä mäjok quecäm ri winak re we k'ij junab ri'.
MAT 24:35 Cäsach na u wäch ri caj xukuje' ruwächulew, are c'u ri tzij ri nu bim chiwe quebantaj na wa', man cäsach tä qui wäch, —xcha chque.
MAT 24:36 Man c'o tä c'u jachin jun retam jampa' copan ri k'ij ri', man etamtal tä c'u ri hora. Man quetam tä ri ángeles chila' chicaj, man retam tä c'u ru C'ojol ri Dios, xane xak xuwi ri ka Tat Dios retam wa', —xcha chque.
MAT 24:37 Jas ri xc'ulmataj pa ru k'ijol ri ka mam Noé ojer, are je' cäc'ulmataj na aretak ri in quinpetic, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
MAT 24:38 Pa tak ri k'ij ri', c'ä mäjok xkaj ri nimalaj k'ekal jäb, ri winak xak xuwi xquilij ri wi'm, ru tijic tak vino. Xec'uli'c, xquiya ri calc'ual che c'ulanem. Je wa' xca'n ronojel k'ij c'ä xoc na ri ka mam Noé pa ri arca.
MAT 24:39 Man xeboc tä il c'ä xkaj na ri k'ekal jäb pa qui wi', xecäm c'u conojel. Je ri' xukuje' cäc'ulmataj na aretak quinpe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
MAT 24:40 Pa ri k'ij ri' quec'oji na quieb achijab ri tajin quechacun pa juyub. Jun chque cäc'am na bic, are c'u ri jun chic cäyi' na canok.
MAT 24:41 Pa ri k'ij ri' quec'oji na quieb ixokib ri tajin queque'nic. Ri jun cäc'am na bic, are c'u ri jun chic cäyi' na canok.
MAT 24:42 Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok, rumal chi man iwetam taj jachique hora ri cäpe ri Iwajaw, ru C'ojol ri Dios.
MAT 24:43 Mäsach ba' chiwe ri quinbij chanim ri': We ta jun rajaw ja retam jas hora copan ri elak'om chak'ab, man cäwar tä na ri', xane cäc'asi na. Man cuya tä ri' chi ri elak'om coc bi pa ri rachoch che relak'axic bi ri jastak re.
MAT 24:44 Rumal ri' chibana u banic iwib, xak chixeyenok. Aretak c'ut man quichomaj taj chi quinpetic, quinpe na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
MAT 24:45 Kachomajmpe' jas ri cuban jun patrón, ri c'o jun patänil re ri jicom ranima', ri c'o u no'j, cucoj c'u can che qui chajixic conojel ri e c'o pa rachoch rech cuya ri qui wa conojel ri rajchaquib ronojel k'ij.
MAT 24:46 Utz re ri patäninel ri' we tajin cubano jas ri xtak wi canok aretak cätzelej lok ru patrón.
MAT 24:47 Kas tzij ri quinbij chiwe, chi ri patrón cucoj na ri patäninel ri' che chajil re conojel ri jastak re.
MAT 24:48 We c'u ri patäninel man utzalaj achi taj, cuchomaj c'u ri are' chi ru patrón man cätzelej tä lok chanim,
MAT 24:49 cuchaplej u banic c'äx chque ri niq'uiaj ajchaquib, cuchaplej wi'm, cuchaplej u tijic ja' cuc' ri k'abarelab.
MAT 24:50 Te'talic ri patrón cätzelej lok pa ri k'ij ri man retam tä ri patäninel, pa ri hora ri man cuchomaj taj.
MAT 24:51 Sibalaj c'äx c'u ri c'äjisabal u wäch cuya na ri patrón, junam u c'äjisaxic u wäch cuban na cuc' ri winak ri xak quieb qui wäch. Cutij c'u na ok'ej cuc', cukuch'uch'ej na ru ware, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 25:1 Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak quinjunamaj ruc' ri lajuj alitomab ri xebe' cho rachoch ri ali ri cäc'uli'c che reyexic ri novio. Chquijujunal c'ut xquic'am bi ri qui lámparas.
MAT 25:2 E job chque ri alitomab e sak'orib, are c'u ri job chic e sac'aj.
MAT 25:3 Ri alitomab ri e sak'orib xquic'am bi ri qui lámparas, man xquic'am tä c'u bi niq'uiaj aceite chic rech cäquiya chquipam.
MAT 25:4 Are c'u ri alitomab ri e sac'aj xquic'am bi ri qui lámparas xukuje' xquic'am bi ri qui leme't re aceite.
MAT 25:5 Xbeytaj c'u ri novio. Ri lajuj alitomab conojel xquichaplej yuxc'atem, xewar c'ut.
MAT 25:6 Pa niq'uiaj ak'ab c'ut xtataj jun ri co xch'awic, xubij c'ut: “¡Chiwilampe', xpe ri novio, chixel lok chuc'ulaxic!” —xcha'.
MAT 25:7 Xewalij c'u conojel ri alitomab, xquiban u banic ri qui lámparas.
MAT 25:8 Are c'u ri alitomab ri e sak'orib xquibij chque ri alitomab ri e sac'aj: “Chiya jubik' ke ri iwaceite rech man quechup tä ri ka lámparas uj,” —xecha chque.
MAT 25:9 Ri alitomab ri e sac'aj xech'awic, xquibij: “Man cuya' taj, rumal chi man cubana tä ne ri kech uj we cäkaya ri iwe ix. Are utz xa quilok'o lok ri iwe pa ri c'ayibal,” —xecha chque.
MAT 25:10 E benak c'u ri job alitomab ri e sak'orib chulok'ic ri aceite aretak xopan can ri novio. Ri job alitomab ri cuc'am caceite xeboc ruc' ri novio pa ri nimak'ij re ri c'ulanem. Xtz'apix c'u ri uchija.
MAT 25:11 Xetzelej c'u lok ri job alitomab chic ri xebe' chulok'ic ri caceite, xquibij c'ut: “¡Tat, tat, jaka la ri uchija chkawäch!” —xecha'.
MAT 25:12 Ri are' c'ut xubij chque: “Kas tzij quinbij chiwe chi man wetam tä i wäch,” —xcha chque.
MAT 25:13 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab: Chiwila ba' iwib ix, chixc'asc'atok, rumal chi man iwetam taj jachique k'ij, jachique hora quinpe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha chque.
MAT 25:14 Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak quinjunamaj ruc' jun achi ri que' pa binem. Ri achi ri', aretak xak jubik' craj chi quel bic rech que' pa jun tinimit chic, xeusiq'uij ri patänil tak re, xujach c'u can ru rajil chquiwäch rech quechacun ruc'.
MAT 25:15 Xuya chque chquijujunal jas ri quecowinic chucojic. Xuya job mil quetzal che ri jun, che ri jun chic xuya quieb mil quetzal, che ri jun chic xuya mil quetzal. Te ri' ri achi xe' pa ru binem.
MAT 25:16 Ri patäninel ri xuc'am job mil quetzal xe'c, xchacun ruc' ri puak. Je ri' xuch'ac chi job mil quetzal chic.
MAT 25:17 Xukuje' ri patäninel ri xuc'am quieb mil quetzal je' xubano, xuch'ac chi quieb mil quetzal chic.
MAT 25:18 Are c'u ri patäninel ri xuc'am xa mil quetzal xe'c, xuc'u' ru rajil ru patrón, xumuk pa ri ulew.
MAT 25:19 Xque' c'u q'uia k'ij, xtzelej lok ri qui patrón ri patäninelab, xuchap c'u u banic cuenta cuc' chrij ru rajil.
MAT 25:20 Nabe xopan ri u c'amom job mil quetzal, xujach c'u che ru patrón ri job mil quetzal chic ru ch'acom, xubij che: “Tat, job mil quetzal xya la chwe, cämic ri' quinjach che la ri job mil quetzal chic ri xinch'aco,” —xcha che.
MAT 25:21 Ri patrón xubij che: “Ri at, at utzalaj patäninel ri jicom awanima'. Rumal chi jicom awanima' ruc' ri jubik' ri xinya chawe, nim c'u na ri quinya chi na chawe. Chatoc ba' lok, chatquicot junam wuc',” —xcha che.
MAT 25:22 Xopan chi c'u ri patäninel ru c'amom quieb mil quetzal, xubij che ru patrón: “Tat, quieb mil quetzal xya la chwe, cämic ri' quinjach che la ri quieb mil chic ri xinch'aco,” —xcha che.
MAT 25:23 Ri patrón xubij che: “Ri at xukuje' at utzalaj patäninel ri jicom awanima'. Rumal chi jicom awanima' ruc' ri jubik' ri xinya chawe, nim c'u na ri quinya chawe, chatoc ba' lok, chatquicot junam wuc',” —xcha che.
MAT 25:24 Aretak c'ut xopan ri patäninel ri u c'amom xa mil quetzal, xubij che ru patrón: “Tat, ri in wetam chi sibalaj lal c'a'n, chi cäyac la u wäch ri ulew ri man xticonij tä wi la, cämol la ri man xjopin tä wi la.
MAT 25:25 Rumal ri' xinxej wib, xine' c'ut, xinc'u' ri rajil la, xinmuk pulew. Quinjach c'u we rajil la ri',” —xcha che.
MAT 25:26 Xubij c'u ri patrón che: “Ri at, at itzelalaj patäninel ri xa casak'orij ra chac. Caq'uey u ch'aquic ri puak. Ri at awetam chi quinyac u wäch ri ulew ri man quinticonij tä wi, xukuje' quinmol ri man xinjopij taj.
MAT 25:27 We je ri', xaya ta c'u ri nu rajil pa ri banco. We ta je ri' xabano, aretak xintzelej lok xinc'am ta ri' ri nu rajil ruc' ri ral,” —xcha che.
MAT 25:28 Ri patrón xubij chque ri niq'uiaj ajchaquib chic ri e c'o chila': “Chic'ama ba' ri mil quetzal che, chiya che ri jun ri c'o lajuj mil quetzal ruc',” —xcha chque.
MAT 25:29 “Je ri', rumal chi jachin ri q'uia c'o ruc' cäyi' na niq'uiaj chic che, coc'ow c'u na u wi' ri c'o ruc'. Are c'u ri jun ri man q'uia tä c'o ruc', quesax na ri jubik' ri c'o ruc',” —xcha chque.
MAT 25:30 “Are c'u we patäninel ri' ri man c'o tä xuch'ac chrij ri rajil ri xyi' che, jiq'uiäka can chrij ja pa ri k'ekum. Chila' c'ut cok' wi na, chila' cukuch'uch'ej wi na ru ware,” —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAT 25:31 Aretak quinpe na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, ya jun Nim Takanel chic quinpetic. Conojel ri ángeles quepe na che wachi'l, quint'uyi c'u na pa ri je'lalaj nu t'uyulibal ri sibalaj nim u k'ij.
MAT 25:32 Ri winak re conojel tak ri tinimit cho ruwächulew cäquimulij na quib chnuwäch, queincha' c'u na ri jicom qui c'aslemal chquixol ri man jicom taj. Je' quinban na jas ri cuban ri ajyuk' queucha' ri u chij chquixol ri q'uisic'.
MAT 25:33 Queinya na ri chij pa ri nu wiquiäk'ab, are c'u ri q'uisic' pa nu moxk'ab.
MAT 25:34 Te ri' ri in, in ri' ri Nim Takanel, quinbij na chque ri e c'o pa nu wiquiäk'ab: “Chixsa'j ix, ri ix tewchital rumal ri nu Tat. Chixoc chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, ri u chomam chi c'u lok wa' tzaretak xuban ri cajulew chi cuya chiwe.
MAT 25:35 Rumal chi aretak xinnumic, xiya nu wa, aretak xchaki'j nu chi', xiya jas quintijo, aretak xinwonocatic, xinic'ulaj cho tak iwachoch.
MAT 25:36 Aretak man c'o tä chi watz'iak, ri ix xiya ri watz'iak, aretak xinyawajic, xixopan wuc', aretak xinoc pa che', xixe' che wilic,” —quincha na chque.
MAT 25:37 Ri winak ri jicom canima' chuwäch ri Dios cäquibij na chwe: “Tat, ¿jampa' c'u ri xkilo chi cänum la, te c'u ri' xkaya wa la? ¿Jampa' xkilo chi cächaki'j chi' la, te c'u ri' xkaya jas ri cätij la?
MAT 25:38 ¿Jampa' ta c'u xkilo chi xak cäwonocat la, xkac'ulaj ta c'u la pa ri kachoch? ¿Jampa' xkilo chi man c'o tä atz'iak la, xkaya c'ut?
MAT 25:39 ¿Jampa' ta c'u xkilo chi lal yawab o c'o la pa che', te c'u ri' xujopan uc' la che rilic jas banom la?” —quecha na.
MAT 25:40 Ri in, in ri' ri Nim Takanel, quinbij na chque: “Kas tzij quinbij chiwe, chi apachique utzil ri xiban che apachin chque ri wachalal pune man nim u banic, chwe in ri' xiban wi wa',” —quincha na chque.
MAT 25:41 Quinbij c'u na chque ri winak ri e c'o pa nu moxk'ab: “Chixel chnuwäch, ix ri k'atom tzij pi wi' chi cäc'äjisax i wäch. Jix pa ri k'ak' ri man cächuptaj taj ri banom u banic rech chila' quec'ol wi ri Itzel e rachi'l ru ángeles.
MAT 25:42 Rumal chi aretak xinnumic, man xiya tä nu wa, aretak xchaki'j nu chi', man xiya tä chwe jas quintijo.
MAT 25:43 Aretak xak xinwonocatic, man xinic'ulaj tä cho tak iwachoch. Aretak man c'o tä chi watz'iak, man c'o tä ri xiya chwe. Aretak xinyawajic, aretak xinoc pa che', man xixopan tä che wilic,” —quincha na chque.
MAT 25:44 Cäquibij c'u na chwe: “Tat, ¿jampa' ta c'u lo xkilo chi cänum la, jampa' xkilo chi cächaki'j chi' la, jampa' xkilo chi xak cäwonocat la, jampa' xkilo chi man c'o tä atz'iak la, jampa' xkilo chi xyawaj la o xoc la pa che', te c'u ri' man xujtob tä che la?” —quecha na chwe.
MAT 25:45 Ri in, in ri' ri Nim Takanel, quinch'awic, quinbij na chque: “Kas tzij quinbij chiwe chi apachique utzil ri man xiban tä che apachin jun winak, pune man nim u banic, chwe in ri' man xiban tä wi,” —quincha na chque.
MAT 25:46 Ri winak ri' quebe' na chila' jawije' ri man cätäni tä wi ru c'äjisaxic qui wäch. Are c'u ri winak ri jicom canima' cho ri Dios quebe' na chila' jawije' ri c'o wi ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —xcha ri Jesús chque.
MAT 26:1 Aretak xto'taj ri Jesús chubixic ronojel wa' we tzij ri', xubij chque ru tijoxelab:
MAT 26:2 Ri ix iwetam chi xa pa quieb k'ij cäban na ri nimak'ij, Pascua u bi'. Ri in c'ut, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinjach na pa qui k'ab ri nu c'ulel, rech quinrip cho ri cruz, quincämisax na, —xcha chque.
MAT 26:3 Xquimulij c'u quib ri qui nimakil sacerdotes, ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri qui nimal ri winak aj Israel cho ri nimalaj ja rech ri tat Caifás ri qui nimal sacerdotes.
MAT 26:4 Chila' xquitala qui no'j chbil tak quib jas cäca'n na chuchapic ri Jesús ruc' subunic rech cäquicämisaj.
MAT 26:5 Xquibij c'ut: Mächap pa ri nimak'ij, rech metuquin ne ri winak, —xecha'.
MAT 26:6 Are c'u ri Jesús c'o pa ri tinimit Betania cho rachoch ri tat Simón, jun tata' ri xc'oji na itzel ch'a'c che.
MAT 26:7 Xopan jun ixok ri ruc'am jun c'olibal cunabal re alabastro ri nojinak che c'oc'alaj cunabal. Sibalaj pakal rajil wa' we cunabal ri'. T'uyul c'u ri Jesús chi' ri mesa, ri ixok xuk'ij ri aceite pu jolom ri Jesús.
MAT 26:8 Aretak ri tijoxelab xquil wa', xpe coyowal, xquibij c'u chbil tak quib: ¿Jas che xak xtix wa' we cunabal ri'? —xecha'.
MAT 26:9 Xq'uiyix ta ne wa', xtoj ta nimalaj rajil, xyi' ta c'u ri puak chque ri meba'ib, —xecha'.
MAT 26:10 Xuta c'u ri Jesús ri cäquibij, xubij chque: ¿Jas che quiya latz' che ri ixok ri'? Jun nimalaj utzil c'u wa' ru banom chwe, —xcha chque.
MAT 26:11 Amak'el ronojel k'ij c'ut e c'o ri meba'ib iwuc', are c'u ri in man in c'o tä iwuc' amak'el.
MAT 26:12 Ri xuban ri ixok aretak xuk'ij ri c'oc'alaj aceite chwij, xa xucoj c'u bi ri c'oc'alaj cunabal chrij ri nu cuerpo c'ä mäjok quinmukic, —xcha chque.
MAT 26:13 Kas c'u tzij ri quinbij chiwe chi apawije' ta ne ri cätzijox wi na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio cho ronojel ruwächulew, ru banom we ixok ri' cätzijox na che na'tabal re, —xcha chque.
MAT 26:14 Te c'u ri' jun chque ri cablajuj tijoxelab, ri u bi' Judas Iscariote, xel bic, xe' cuc' ri qui nimakil ri sacerdotes.
MAT 26:15 Xubij c'u chque: ¿Jas cäya alak chwe, we quinjach ri Jesús pa k'ab alak? —xcha chque. Ri e are' c'ut xquiya juwinak lajuj rakan sak puak che ri tat Judas.
MAT 26:16 Tzare chi' c'ut ri tat Judas xutzucuj jun utzalaj k'ij rech cujach ri Jesús pa qui k'ab.
MAT 26:17 Pa ri nabe k'ij re ri nimak'ij aretak cätijow ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc', ru tijoxelab ri Jesús xekeb ruc', xquibij che: ¿Jawije' caj wi la chi cäka'n wi ri wi'm re ri Pascua rech cätij la? —xecha che.
MAT 26:18 Ri Jesús xubij chque: Jix pa ri tinimit cho rachoch ri jun achi, chibij c'u che: “Cuta' ri Kajtij che la, cubij: Ya xopan ri hora. Cho achoch c'u la quinban na u banic wi ri nimak'ij re ri Pascua cuc' ri nu tijoxelab,” —cächa ri', —quixcha che, —xcha ri Jesús chque.
MAT 26:19 Ri tijoxelab xca'no jas ri xetak wi rumal ri Jesús. Xca'n c'u u banic ri wi'm re ri Pascua chila'.
MAT 26:20 Aretak chak'ab chic, ri Jesús xt'uyi chi' ri mesa cuc' ri cablajuj u tijoxelab.
MAT 26:21 E t'uyul chila' chi' ri mesa, tajin quewi'c aretak ri Jesús xubij chque: Kas tzij ri quinbij chiwe chi c'o jun chiwe ri quinujach na, —xcha chque.
MAT 26:22 Ru tijoxelab sibalaj xebisonic. Chquijujunal c'ut xquichaplej u ta'ic che ri Jesús: Kajaw, ¿a man xa in ri'? —xecha'.
MAT 26:23 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Are ri jun ri curub ru wa wuc' pa ri lak, are c'u ri' ri quinjachow na, —xcha chque.
MAT 26:24 Je' c'u quel na jas ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios chwij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. ¡C'äx c'u ri curik na ri achi ri quinjachow na! ¡Utz na re we achi ri' we ta mat xil u wäch! —xcha chque.
MAT 26:25 Xch'aw c'u ri Judas ri tijoxel ri cäjachow na, xubij che ri Jesús: We ne in, Ajtij, —xcha che. Xubij ri Jesús che: Je', at ri', —xcha che.
MAT 26:26 Aretak tajin quewi'c, ri Jesús xuc'am ri caxlan wa, xuban orar, xumaltioxij wa' che ri Dios. Te c'u ri' xupiro, xuya chquiwäch ru tijoxelab, xubij: Chitija iwe wa', je' ta ne chi are nu cuerpo wa', —xcha chque.
MAT 26:27 Te c'u ri' xuc'am jun vaso, xumaltioxij wa' che ri Dios, te ri' xuya chquiwäch ru tijoxelab, xubij chque: Chitija iwe iwonojel.
MAT 26:28 Je' ta ne chi are nu quiq'uel wa' ri cujiquiba ri c'ac' trato ru banom ri Dios cuc' ri winak. Cäturuw c'u na wa' ri nu quiq'uel che sachbal qui mac q'uia winak.
MAT 26:29 Kas tzij ri quinbij chiwe chi man c'o tä jumul quintij chi na we ri vino re uvas, c'ä pa ri k'ij ri quintij na ri c'ac' vino junam iwuc' chila' jawije' ri cätakan wi ri nu Tat, —xcha chque.
MAT 26:30 Te c'u ri' xquibixoj jun bix ri cuya u k'ij ri Dios, xebel bi chila', xebe' pa ri Ujuyubal Olivos.
MAT 26:31 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri ix iwonojel quibisoj na nu wäch, quiniya na can nu tuquiel cämic chak'ab. Je c'u tz'ibtal can pa ru Lok' Pixab ri Dios: “Quincämisaj na ri ajyuk', quejabun c'u na ri chij,” —cächa'.
MAT 26:32 Aretak c'u ri in, in c'astajinak chic chquixol ri cäminakib, quinnabej na bi chiwäch, quine' na pa Galilea, —xcha chque.
MAT 26:33 Xubij c'u ri tat Pedro che ri Jesús: Pune conojel cäyi' la can cumal, ri in man je' tä ri' quinbano, —xcha che.
MAT 26:34 Xubij c'u ri Jesús che: Kas tzij ri quinbij chawe chi tzpa we ak'ab ri' cämic, cabij na at oxmul chi man awetam tä nu wäch mäjok cok' ri ama' ec', —xcha che.
MAT 26:35 Ri tat Pedro xubij che: Pune rajwaxic chi quincäm na uc' la, man c'o tä na jumul quinbij chi man wetam tä wäch la, —xcha che. Je c'u xquibij xukuje' conojel ru tijoxelab.
MAT 26:36 Xopan c'u ri Jesús pa ri ch'äkap ulew u bi' Getsemaní e rachi'l ru tijoxelab, xubij c'u chque: Chixt'uyul can waral. Ri in c'ut quine' na jela' chubanic orar, —xcha chque.
MAT 26:37 Xuc'am bi ri tat Pedro ruc' xukuje' ri quieb u c'ojol ri tat Zebedeo. Xuchaplej c'u t'ujuwem ri Jesús, xc'äxc'ob ri ranima'.
MAT 26:38 Xubij c'u chque: Sibalaj cuq'uis rib ri wanima' chupam ri bis. Chixcanaj can chi', chixc'asc'at wuc', —xcha chque.
MAT 26:39 Te ri' xbin chi apan jubik' ri Jesús, xxuqui'c, xuya ru palaj cho ri ulew, xuban orar, xubij: Tat, we cuya', chesaj ba' la we vaso ri' chnuwäch, bana la chi man cäpe tä ri c'äx ri' chwij. Mäban ba' xa jas ri nu rayibal in, xane jas ri rayibal la, —xcha che ri Dios.
MAT 26:40 Xtzelej c'u ri Jesús jawije' e c'o wi ru tijoxelab, xeurika tajin quewaric. Xubij c'u che ri tat Pedro: ¿A mat xixcowinic xixc'asi ta jun hora wuc'? —xcha che.
MAT 26:41 Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok, chibana orar rech man quixtzak taj aretak quixtakchi'x che mac. Kas tzij pa ri iwanima' quiwaj quiban ri utzil, man c'o tä c'u u chuk'ab ri i cuerpo chubanic wa', —xcha chque.
MAT 26:42 Xe' chi jumul ri Jesús chubanic orar, je' xubij wa': ¡Tat! We ba' tzrajwaxic wi chi cäpe ri c'äx ri' chwij, bana ba' la chwe jas ri rayibal la, —xcha che ri Dios.
MAT 26:43 Te c'u ri' xtzelej chic, xeurika ru tijoxelab jumul chic tajin quewaric rumal chi sibalaj c'äx qui waram.
MAT 26:44 Xeuya canok, xe' chi jumul ri Jesús chubanic orar churoxmul, je c'u xubij jas ri xubij nabe.
MAT 26:45 Te c'u ri' xe' jela' jawije' e c'o wi ru tijoxelab, xubij chque: Chixwar ba', chixuxlanok. Xopan ri hora. Quinjach c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, pa qui k'ab ri ajmaquib, —xcha chque.
MAT 26:46 ¡Jo' ba'! ¡Chixwalijok! Chiwilampe', xpe ri jachal we, —xcha chque.
MAT 26:47 C'ä tajin cäch'aw ri Jesús aretak xopan ri tat Judas, jun chque ri cablajuj u tijoxelab. E petinak ruc' ri are' q'uia winak ri cuc'am machetes, cuc'am che'. E takom lok cumal ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' cumal ri qui nimakil ri winak aj Israel.
MAT 26:48 Ri tat Judas ri jachal re ri Jesús u yo'm c'u can jun etal chque ri winak, xubij: “Ri quintz'umaj, are ri' ri Jesús. Chichapa', kas utz chibana bi chuc'amic,” —xcha chque.
MAT 26:49 Xkeb c'u ri tat Judas ruc' ri Jesús, xubij che: ¡Xoc ak'ab, Ajtij! —xcha che. Te c'u ri' xutz'umaj.
MAT 26:50 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Wachi'l, ¿jas a tajquil xatpetic? —xcha che. Xekeb c'u ri winak ruc' ri Jesús, xquichapo, xquiyut bic.
MAT 26:51 Aretak je' xbanic, jun chque ri e rachi'l ri Jesús xuc'am ru machete, xusoc ri patänil re ri qui nimal sacerdotes, xuk'at apan ru xiquin.
MAT 26:52 Xubij c'u ri Jesús che: Chaya ri a machete pa ri c'olibal re. Conojel c'u ri quech'ayan ruc' machete, ruc' machete quecämisax na, —xcha che.
MAT 26:53 ¿A mat awetam chi quincowinic quinta' apan che ri nu Tat chi quinuto', chi ri Are' cutak na lok chanim oxc'al lajuj mil ángeles che nu to'ic?
MAT 26:54 We ta c'u je ri', man je' tä quel wi ri' ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios, chi rajwaxic cäbantaj na wa' we ri', —xcha che.
MAT 26:55 Xubij c'u ri Jesús chque ri winak: ¿Jas lo wa' chi je' ta ne chrij jun elak'om elinak wi lok alak? ¿A c'amom alak lok ri machete alak, ri che' alak che nu chapic? —xcha chque. Ronojel k'ij xinc'oji uc' alak pa ri nimalaj rachoch Dios, xinya ri tijonic chech alak, man xinchap tä c'u alak.
MAT 26:56 Je c'u cäban na wa' chwe, rech je' cäbantaj na jas ri tz'ibam can chwij cumal ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha chque. Chanim c'ut conojel ri tijoxelab xquiya can ri Jesús u tuquiel, xeanimaj bic.
MAT 26:57 Ri winak ri xechapow ri Jesús xquic'am bi chuwäch ri tat Caifás, ri kas qui nimal ri sacerdotes. Chila' c'ut qui mulim wi quib ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel.
MAT 26:58 Are c'u ri tat Pedro xuterenej bi ri Jesús chi naj, xopan pa ri uwoja rech ri rachoch ri kas qui nimal sacerdotes. Xoc bi ri tat Pedro, xt'uyi c'u ri are' chila' cuc' ri chajil tak re ri nimalaj rachoch Dios rech cärilo jas ri cäc'ulmataj na ruc' ri Jesús.
MAT 26:59 Ri qui nimakil sacerdotes, ri qui nimakil ri winak aj Israel, xukuje' conojel ri c'amal tak qui be ri winak, tajin cäquitzucuj jas u wäch mac ri cäk'alajisax chrij ri Jesús, pune man kas tzij taj, rech cäk'at tzij puwi' chi cäcämisaxic.
MAT 26:60 Man xquirik tä c'ut, pune e q'uia winak xquimulij quib, xquibij ri man kas tzij taj chrij ri Jesús. Q'uisbal re c'ut xepe quieb achijab chic ri xquik'alajisaj ri man kas tzij taj chrij ri Jesús.
MAT 26:61 Xquibij: We achi ri' cubij: “Ri in quincowinic quinwulij ri nimalaj rachoch Dios, quinyac chi c'u na pa oxib k'ij,” —cächa', —xecha ri achijab.
MAT 26:62 Xwalij c'u ri kas qui nimal sacerdotes, xuta' che ri Jesús, xubij che: ¿A mat c'o jas jun tzij cabij chutzelexic u wäch ri tajin cäbix chawij? ¿Jas pu wa' ri tajin cäquik'alajisaj we achijab ri' chawij? —xcha che.
MAT 26:63 Man xch'aw tä c'u ri Jesús. Xubij c'u ri qui nimal sacerdotes che: Pa ru bi' ri c'aslic Dios, quinbij chawe chi chabana juramento chubixic ri kas tzij. Chabij chke we at ri' ri Cristo ri u C'ojol ri Dios, —xcha che.
MAT 26:64 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: In ri', tat, jas ri cäbij la, —xcha che. Quinbij c'u in chech alak, chi quinil na alak ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, aretak in t'uyul pa ru wiquiäk'ab ri Dios ri sibalaj c'o u chuk'ab, aretak quinpe pa tak ri sutz' ajchicaj, —xcha che.
MAT 26:65 Are c'u ri kas qui nimal sacerdotes xurak'atij ri ratz'iak chuc'utic chi sibalaj c'äx xuna' ri xubij ri Jesús. Xubij c'u ri tata': We achi ri' u bim ri äwas u bixic chrij ri Dios. ¿Jas ta ne che e rajwaxic chi niq'uiaj k'alajisanelab chic chrij? I tom c'u ix chi u bim ri äwas u bixic chrij ri Dios, —xcha chque ri winak.
MAT 26:66 ¿Jas c'u quichomaj? Ri e are' xquibij: C'o u mac, rajwaxic c'ut chi cäcämisaxic, —xecha'.
MAT 26:67 Xquichubaj u palaj ri Jesús, xquit'oco. Niq'uiaj chic xquicoj k'ab chupalaj.
MAT 26:68 Xquibij c'u che: At ri' ri Cristo, ¡chach'obo ne jachin ri xatch'ayowic! —xecha che.
MAT 26:69 Are c'u ri tat Pedro t'uyul can cho ja. Xopan c'u jun ali ajic' ruc', xubij che: Ri at xukuje' xatc'oji ruc' ri Jesús ri aj Galilea, —xcha che.
MAT 26:70 Are c'u ri tat Pedro xresaj rib chupam chquiwäch conojel, xubij: Man quinch'ob taj jas ri tajin cabij, —xcha che.
MAT 26:71 Ri tat Pedro kas raj quel bi chuchi' ri ja, aretak xilitaj chi rumal jun ajic' chic, ri ajic' xubij chque ri e c'o chila': We achi ri' xukuje' xc'oji ruc' ri Jesús ri aj Nazaret, —xcha chque.
MAT 26:72 Jumul chic ri tat Pedro xresaj rib chupam, xuban jurar, xubij: Ri in man wetam tä u wäch ri achi ri', —xcha'.
MAT 26:73 Man naj tä c'u ri' ri winak ri e c'o chila' xeopan ruc' ri tat Pedro, xquibij che: Kas tzij ri at, at jun cuc' ri e rachi'l ri Jesús, rumal chi junam catch'awic jas ri winak aj Galilea, —xecha che.
MAT 26:74 Co c'u xch'aw ri tat Pedro, xuban jurar cho ri Dios, xubij: Man wetam tä u wäch ri achi ri', —xcha chque. Are chi' c'ut xok' jun ama' ec'.
MAT 26:75 Xna'taj c'u che ri tat Pedro ru bim ri Jesús che: “Ri at cabij na oxmul chi man awetam tä nu wäch, mäjok cok' ri ama' ec',” —xcha che. Xel c'u bi ri tat Pedro, sibalaj xuq'uis rib che ok'ej.
MAT 27:1 Aretak xsakiric, conojel ri qui nimakil ri sacerdotes, xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel xquitala qui no'j, xquichomaj jas cäca'n chucämisaxic ri Jesús.
MAT 27:2 Xquiyut c'u bi ri Jesús, xquic'am bic, xequijacha pu k'ab ri tat Poncio Pilato ri k'atal tzij.
MAT 27:3 Aretak c'ut ri tat Judas, ri jachal re ri Jesús, xrilo chi xk'at tzij puwi' ri Jesús chi cäcämisaxic, xuna' c'äx pa ri ranima'. Xutzelej ri juwinak lajuj rakan sak puak chque ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel.
MAT 27:4 Xubij chque: Xinmacun cho ri Dios rumal chi xinjach pa k'ab alak jun achi ri man c'o tä u mac rech cäcämisaj alak, —xcha chque. Ri e are' c'ut xquibij che ri tat Judas: ¿Jas ke uj che? ¡At chatilowok! —xecha che.
MAT 27:5 Are c'u ri tat Judas xuq'uiäk can ri puak pa ri nimalaj rachoch Dios, xel bic, xe'c, xujitz'aj rib.
MAT 27:6 Ri qui nimakil ri sacerdotes xquisic' ri puak, xquibij: Man cuya' taj cäkaya wa' we puak ri' pa ri c'olibal cuchuj, rumal chi rajil quic' wa', —xecha'.
MAT 27:7 Xquichomaj c'ut chi ruc' wa' we puak ri' cäquilok' ri ulew ri cäbix Rulew ri Banal Bo'j che, rech c'o jun ulew ri quemuk wi ri winak ri man e aj Israel taj.
MAT 27:8 Rumal ri', c'ä cämic, ri ulew ri' cäbix Ulew re Quic' che.
MAT 27:9 Je ri' xbantajic jas ri xubij can ri ka mam Jeremías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios: “Xquic'am ri juwinak lajuj rakan sak puak (ri rajil jun achi ri chomam cumal ri winak aj Israel).
MAT 27:10 Ruc' wa' xquilok' ri rulew ri banal bo'j. Are wa' ri in u takom wi ri Kajaw Dios,” —xcha ri'.
MAT 27:11 Xc'am c'u bi ri Jesús, xequijacha cho ri tat Pilato ri k'atal tzij. Xuta' c'u ri Pilato che, xubij: ¿A at ri' ri cattakan pa qui wi' ri winak aj Israel? —xcha che. Ri Jesús xubij che: Je ri' jas ri cäbij la, —xcha che.
MAT 27:12 Q'uia tzij c'ut xca'n ri qui nimakil ri sacerdotes chrij ri Jesús, xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel. Are c'u ri Jesús man c'o tä jas xubij.
MAT 27:13 Xubij c'u ri tat Pilato che: ¿A mat cata ri tajin cäbix chawij? —xcha che.
MAT 27:14 Man c'o tä c'u jun tzij xubij ri Jesús, je ri' chi xucajmaj wa' ri tat Pilato. Man curik tä c'u ri are' jas cubano.
MAT 27:15 Are c'u ri tat Pilato ri k'atal tzij nak'atalic chi pa ri nimak'ij cuban jun tok'ob chque ri winak, cutzokopij bi jun ajpache', apachin ta ne ri cächa' cumal ri winak.
MAT 27:16 C'o c'u jun ajpache', Barrabás u bi', ri etamtalic chi are jun itzel achi.
MAT 27:17 Aretak c'ut qui mulim chi quib ri winak, ri tat Pilato xuta' chque: ¿Jachin ri quiwaj chi quintzokopij bic? ¿A are quintzokopij bi ri tat Barrabás o are quintzokopij bi ri Jesús ri cäbix Cristo che? —xcha chque ri winak.
MAT 27:18 Cuch'ob c'u ri tat Pilato chi xa rumal chi c'äx cäquina' che ri Jesús, rumal ri' qui jachom pu k'ab.
MAT 27:19 T'uyul c'u ri tat Pilato pa ri k'atbal tzij, aretak ri rixokil xtakan chubixic che: “C'o jas maban che we achi ri' ri man c'o tä u mac. Xinwachic'aj c'u jun jasach ri sibalaj xibibal chak'ab rumal we achi ri',” —xcha che.
MAT 27:20 Are c'u ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel xquicoj qui chuk'ab chubixic chque ri winak chi más utz na cäquibij chi are cätzokopix ri tat Barrabás, cäcämisax c'u ri Jesús.
MAT 27:21 Ri k'atal tzij c'ut xch'aw chi jumul, xuta' chque ri winak: ¿Jachin chque ri quieb achijab quiwaj chi quintzokopij bic? —xcha chque. Ri winak xquibij: Are cätzokopij la ri tat Barrabás, —xecha che.
MAT 27:22 Xuta' c'u ri tat Pilato chque ri winak: ¿Jas c'u quinban che ri Jesús ri cäbix Cristo che? —xcha chque. Conojel ri winak xech'awic, xquibij: ¡Chripok! —xecha'.
MAT 27:23 Xch'aw c'u ri tat Pilato, xubij chque: ¿Jas che? ¿Jas pu etzelal u banom wa' we achi ri'? —xcha chque. Co c'u na xech'aw ri winak, xquibij: ¡Chripok! —xecha'.
MAT 27:24 Aretak ri tat Pilato xrilo chi man coc tä tzij pa qui jolom ri winak, xane xa tajin cäquituquij quib, xtakan chuc'amic joron, xuch'aj ru k'ab chquiwäch ri winak, te c'u ri' xubij: Man c'o tä we in che ru cämical we achi ri' ri man c'o tä u mac. Chibana ix jas ri quiwaj quiban che, —xcha chque.
MAT 27:25 Conojel c'u ri winak xech'awic, xquibij: ¡Ri uj, xukuje' ri kalc'ual, uj ajchak' mac che ru cämical we achi ri'! —xecha'.
MAT 27:26 Ri tat Pilato xutzokopij c'u bi ri tat Barrabás. Xtakan chuch'ayic ri Jesús, te c'u ri' xujach bic rech cäripic, cäcämisax cho ri cruz.
MAT 27:27 Te ri' xepe ru soldados ri k'atal tzij, xquic'am bi ri Jesús pa ri nimalaj ja jawije' conojel ri soldados xquimulij quib chrij.
MAT 27:28 Xquesaj ri ratz'iak ri Jesús, xquicoj jun quiäk k'u' chrij.
MAT 27:29 Xquicoj jun corona re quemom q'uix chujolom, xquiya jun che' pu k'ab re uwiquiäk'ab, xexuqui chuwäch, xquitze'j u wäch, xquibij: ¡Nim u k'ij ri Nim Takanel pa qui wi' ri winak aj Israel! —xecha'.
MAT 27:30 Xechuban chupalaj ri Jesús, xukuje' xquic'am ri che' pu k'ab, xquik'osij chujolom.
MAT 27:31 Aretak xeto'taj che retz'bexic u wäch, xquijolij ri quiäk k'u' chrij, xquicoj c'u ri kas ratz'iak ri Are' chrij. Te c'u ri' xquic'am bi churipic cho ri cruz.
MAT 27:32 Elem bi que, xquirik c'u jun achi aj Cirene, Simón u bi', xquicoj qui chuk'ab che rech cutelej bi ru cruz ri Jesús.
MAT 27:33 Je wa ri' xeopan pa ri juyub ri cäbix Gólgota che. We bi'aj ri' quel cubij: Ri Juyub re ru Bakil Jolomaj.
MAT 27:34 Xquiya jun vino che ri Jesús ri yujtal ruc' jun c'a k'ayes ri cäbix “mirra” che. Aretak c'ut xuna' ri Jesús, man xraj taj xutijo.
MAT 27:35 Aretak qui ripom chic ri Jesús cho ri cruz, ri soldados xquesaj suerte chujachic ri ratz'iak ri Jesús chquiwäch. Je c'u xbantajic jas ri xubij can ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer: “Xquesaj suerte chujachic ri watz'iak chquiwäch,” —xcha'.
MAT 27:36 Te c'u ri' ri soldados xet'uyi chila' chuchajixic ri Are'.
MAT 27:37 Cojom c'u puwi' ri cruz jun tz'ibtalic ri cubij jas che xk'at tzij puwi' ri Jesús rech cäripic. Ri tz'ibtalic xubij: ARE WA' RI JESÚS, RI NIM TAKANEL PA QUI WI' RI WINAK AJ ISRAEL, —cächa'.
MAT 27:38 Xukuje' xerip quieb elak'omab ruc'. Jun pu wiquiäk'ab, jun pu moxk'ab.
MAT 27:39 Ri winak ri xeoc'owic xquiyok'o, xquisutusa ri qui jolom.
MAT 27:40 Xquibij: At ri' ri cabij chi catcowinic cawulij ri nimalaj rachoch Dios, xa c'u pa oxib k'ij cayac chi na wa' jumul chic, chato' ba' awib. We at ri' ru C'ojol ri Dios, chatkaj lok cho ri cruz, —xecha che.
MAT 27:41 Je' xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes, ri tijonelab re ri Pixab, ri tata'ib fariseos cuc' ri qui nimakil ri winak aj Israel, xquitze'j u wäch, xquitzijobela quib, xquibij:
MAT 27:42 Xtob chque niq'uiaj chic, man cäcowin tä c'u ri Are' chuto'ic rib. We kas are Nim Takanel quech ri winak aj Israel, chkaj lok cho ri cruz, rech cujcojon che, —xecha'.
MAT 27:43 Cubij chi u cu'bam u c'ux chrij ri Dios. We ba' kas tzij lok' chuwäch ri Dios, ri Are' cäto'w ta na chanim ri'. U bim c'ut chi are u C'ojol ri Dios, —xecha'.
MAT 27:44 Ri elak'omab ri e ripom ruc' ri Jesús, xukuje' xquetz'bej u wäch.
MAT 27:45 Xk'ekumar c'u ronojel ruwächulew. Xuwi xuchap pa ri niq'uiaj k'ij, c'ä te' xoc'ow pa ri urox hora benak k'ij.
MAT 27:46 Kas pa ri hora ri' xurak u chi' ri Jesús, co xch'awic, xubij: Eloi, Eloi, ¿lama sabactani? —xcha'. Je' quel cubij wa': Nu Dios, nu Dios, ¿jas che in wonobam la canok? —cächa'.
MAT 27:47 Jujun c'u chque ri e tac'atoj chila' xquita wa', xquibij: We achi ri' are tajin cusiq'uij ri ka mam Elías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer, —xecha'.
MAT 27:48 Te c'u ri' jun chque ri winak xutic anim, xe'c, xuc'ama lok jun estropajo, xurub chupam ch'äm vino, xuya wa' puwi' jun aj, xuya ak'an che ri Jesús rech cutijo.
MAT 27:49 Are c'u ri niq'uiaj winak chic xquibij: Chiya canok, chkila na we ne cäpe ri ka mam Elías chuto'ic, —xecha'.
MAT 27:50 Jumul chic co xurak u chi' ri Jesús, xcäm c'ut, xel ranima'.
MAT 27:51 Are chi' c'ut ri tasbal u pam ri nimalaj rachoch Dios xjisjobic, quieb xubano, xpe ajsic c'ä iquim. Xpe jun cäbrakan, ri nimak tak abaj c'ut xepaxic.
MAT 27:52 Ri qui jul tak ri cäminakib xejakjobic, e q'uia ri ojer tak winak ri xecojon che ri Dios, ri e cäminak chic, xec'astaj chquixol ri cäminakib.
MAT 27:53 Ri e are' xebel bi pa ri qui jul aretak c'astajinak chi ri Jesús chquixol ri cäminakib, xeboc c'u pa ri lok'alaj tinimit Jerusalén. Chila' c'ut q'uia winak xeilowic.
MAT 27:54 Are c'u ri qui nimal soldados aj Roma xukuje' ri soldados ri e c'o ruc' ri qui chajim ri Jesús, aretak xquina' ri cäbrakan xukuje' xquil ronojel ri xc'ulmatajic, sibalaj xquixej quib, xquibij: ¡Kas tzij, u C'ojol ri Dios wa' we achi ri'! —xecha'.
MAT 27:55 E c'o c'u q'uia ixokib chila' ri tajin queca'y apan chinaj. We ixokib ri' xeteri ruc' ri Jesús, xepe ruc' pa Galilea, xetob c'u che.
MAT 27:56 Chquixol c'u ri e are' c'o ri nan María ri aj Magdala, ri María ru nan ri Jacobo, ri José, xukuje' ri qui nan ru c'ojol ri Zebedeo.
MAT 27:57 Aretak oquem cuban ri ak'ab, xpe jun k'inom achi, José u bi'. Are aj Arimatea, jun u tijoxel c'u ri Jesús wa'.
MAT 27:58 Xoc cho ri tat Pilato, xuta' ru cuerpo ri Jesús che. Xtakan c'u ri tat Pilato chi cäyi' che.
MAT 27:59 Ri tat José xuc'am ru cuerpo ri Jesús, xupis chupam jun sakalaj payu'.
MAT 27:60 Xuya pa jun c'ac' mukubal ri rech ri are', ri c'otom cok pa ri abaj. Xuwolkotij c'u can jun abaj chuchi' ri mukubal che tz'apibal re, te c'u ri' xe'c.
MAT 27:61 C'o c'u ri nan María ri aj Magdala chila' rachi'l ri jun María chic. E t'uyul chuwäch ri xmuk wi ri Jesús.
MAT 27:62 Chucab k'ij chic, ya oc'owinak chi ri k'ij aretak ri winak aj Israel cäca'n u banic ronojel che ri k'ij re uxlanem, ri qui nimakil ri sacerdotes cuc' ri tata'ib fariseos xebe' ruc' ri tat Pilato.
MAT 27:63 Xquibij c'u che: Tat, xna'taj chke chi ri Jesús ri q'uia banow tak tzij xubano, aretak c'asal na xubij chi churox k'ij cäc'astaj na chquixol ri cäminakib.
MAT 27:64 Rumal ri' takan la chuchajixic ri mukubal c'ä cätz'akat na ri oxib k'ij, rech man quepe tä ru tijoxelab che relak'axic bi ru cuerpo, te c'u ri' cäquibij ta c'u chque ri winak: “Xc'astaj ri Jesús chquixol ri cäminakib,” —mecha'. We je ri' are jun banow tzij ri' ri sibalaj nim na chuwäch ri nabe, —xecha che ri tat Pilato.
MAT 27:65 Ri tat Pilato xubij chque: Chic'ama bi we soldados ri' iwuc'. Jix, jichajij ri mukubal. Utz chibana che, jas ri quixcowin che, —xcha chque.
MAT 27:66 Xebe' c'ut, utz xca'n che ri mukubal. Xquicoj jun retal chrij ri abaj ri cojom chuchi'. Xequiya c'u can ri soldados chila' chuchajixic ri mukubal.
MAT 28:1 Oc'owinak chi c'u ri k'ij re uxlanem, sakirem cuban pa ri nabe k'ij re ri semana. Ri nan María ri aj Magdala rachi'l ri jun María chic xebe' che rilic ri mukubal.
MAT 28:2 Xak c'u te'talic xpe jun nimalaj cäbrakan. Are jun ángel ri takom lok rumal ri Dios xkaj lok chicaj, xopan chila' jawije' ri mukutal wi ri Jesús. Xresaj apan ri abaj ri tz'apibal re ru chi' ri mukubal, te c'u ri' xt'uyi puwi'.
MAT 28:3 Ri ángel sibalaj cäjuluwic jas ri jun caypa'. Ri ratz'iak sibalaj sak je' jas ri sak tew.
MAT 28:4 Aretak xquil wa' ri soldados, sibalaj xquixej quib, xebirbitic, pac'alic xekajic je' ta ne ri xecämic.
MAT 28:5 Ri ángel xubij chque ri ixokib: Mixej iwib. Wetam chi are tajin quitzucuj ri Jesús ri xrip cho ri cruz, —xcha chque.
MAT 28:6 Man c'o tä chi waral, xane c'astajinak chi bi chquixol ri cäminakib jas ri xubij. Jiwilampe' jawije' ri xyi' wi.
MAT 28:7 Jix ba' aninak. Chibij wa' chque ru tijoxelab: “Ri Are' xcäm na, xc'astaj c'u bi chquixol ri cäminakib. Nabejinak chiwäch, benam re pa Galilea. Chila' c'ut quiwil wi na u wäch.” Are wa' ri nu tajquil iwuc', —xcha ri ángel chque ri ixokib.
MAT 28:8 Chanim c'ut xebel bi ri ixokib chi' ri mukubal, jubik' quixe'm quib, jubik' quequicotic. Aninak xebe' chubixic wa' chque ru tijoxelab.
MAT 28:9 Benam c'u que pa ri be aretak ri Jesús xuc'ut rib chquiwäch, xuya c'u rutzil qui wäch. Ri ixokib xekeb ruc' ri Jesús, xquik'ijilaj, xquichap c'u ri rakan.
MAT 28:10 Ri Jesús xubij chque: Mixej iwib. Jibij chque ri wachalal chi rajwaxic quebe' pa Galilea. Cäquil c'u na nu wäch chila', —xcha chque.
MAT 28:11 E benak ri ixokib pa ri be, jujun chque ri soldados ri xechajin ri mukubal xebe' pa ri tinimit Jerusalén, xequibij c'u chque ri qui nimakil ri sacerdotes ri xc'ulmatajic.
MAT 28:12 Are c'u ri qui nimakil ri sacerdotes xebe' cuc' ri qui nimakil ri winak aj Israel, rech cäjunamataj qui tzij. Xquiya c'u nimak tak puak chque ri soldados che tojbal que.
MAT 28:13 Xquibij c'u chque: Chibij ix chi chak'ab aretak tajin quixwaric xepe ru tijoxelab ri Jesús, xquelak'aj bi ru cuerpo, —quixcha na.
MAT 28:14 We c'u copan u bixic wa' ruc' ri k'atal tzij, ri uj cujtob na chubixic che chi kas tzij rech man c'o tä c'äx quiriko, —xecha chque.
MAT 28:15 Xquic'am c'u ri puak ri soldados, je' xca'no jas ri xbix chque. Je wa' xel u tzijol chquixol ri winak aj Israel, je c'u wa' cäquitzijoj c'ä we cämic ri'.
MAT 28:16 Xebe' c'u ri julajuj u tijoxelab ri Jesús pa Galilea, pa ri juyub ri xubij ri Jesús chque.
MAT 28:17 Aretak xquil u wäch ri Jesús, xquik'ijilaj. E c'o c'u jujun ri xuban quieb qui c'ux chrij.
MAT 28:18 Xkeb c'u ri Jesús cuc' ru tijoxelab, xubij chque: Chwe in yo'm wi ronojel takanic pa ri caj, xukuje' pa qui wi' ri winak cho ruwächulew, —xcha chque.
MAT 28:19 Jix ba' cuc' conojel qui wäch winak cho ruwächulew, chibana' chi queboc che nu tijoxelab. Chibana qui kasna' pa ru bi' ri ka Tat, pa ru bi' ru C'ojol, pa ru bi' ri Lok'alaj Espíritu.
MAT 28:20 Cheitijoj chunimaxic ronojel ri ix nu takom wi. Chiwetamaj c'ut chi ri in, in c'o iwuc' ronojel k'ij, c'ä pa ri q'uisbal k'ij re ruwächulew, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab. Amén.
MAR 1:1 Je' u chaplexic wa' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Jesucristo ri u C'ojol ri Dios.
MAR 1:2 Je wa' ri xtz'ibax can ojer chrij ri Cristo rumal ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: ¡Chiwilampe'! —xcha ri Dios chque ri winak. Xubij c'u che ru C'ojol: Ri in quintak bi ri nu tako'n, cänabej c'u na chawäch, cuban na u banic ra be, —xcha ri Dios che.
MAR 1:3 C'o jun ri co cäch'aw pa tak juyub ri cätz'inowic, cubij: “Chibana u banic ri nim be ri cäbin wi ri Kajaw, chisuc'umaj, chibana c'u sibalaj jicom che ru be,” —cächa', —xcha ri ka mam Isaías.
MAR 1:4 Je wa' ri' xpe ri tat Juan. Are c'u tajin cuban qui kasna' ri winak pa tak juyub ri cätz'inowic. Cutzijoj c'u chque chi rajwaxic cäquiq'uex canima', cäquiq'uex qui chomanic, te c'u ri' cäban qui kasna' rech cäk'alajinic chi je' qui banom wa'. Xa je ri' cäsachtaj tak ri qui mac.
MAR 1:5 Xepe c'u conojel ri winak aj Jerusalén, xukuje' ri e c'o pa tak ri niq'uiaj tinimit chic re Judea, xeopan ruc' ri tat Juan chutatabexic ri cubij. Aretak cäquik'alajisaj ri qui mac, cäban c'u qui kasna' rumal ri tat Juan pa ri nima' Jordán.
MAR 1:6 Are c'u ri tat Juan cucoj atz'iak ri banom ruc' ri rismal jun awaj camello u bi', tz'um ru pas. Xa sac' xukuje' u wa'l che' cutijo.
MAR 1:7 Cätzijon c'u ri tat Juan, cubij chque ri winak: Cäpe chi na Jun ri kas nim u k'ij, nim c'u na u banic chnuwäch in. Man takal tä chwe in quinpachi'c quinquir ru c'amal u xajäb, —cächa'.
MAR 1:8 Kas tzij ri in nu banom kasna' alak ruc' joron, ri Are' c'ut cuban na kasna' alak ruc' ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios, —xcha chque ri winak.
MAR 1:9 Pa tak ri k'ij ri' xpe ri Jesús pa ri tinimit Nazaret re Galilea, xopan ruc' ri tat Juan. Xban u kasna' rumal ri tat Juan pa ri nima' Jordán.
MAR 1:10 Te c'u ri' aretak tajin quel lok ri Jesús pa ri ja', chanim xril ri caj tajin cäjakjobic, xukuje' xril ri Lok'alaj Espíritu tajin cäkaj lok puwi', je' ru banic jun palomäx.
MAR 1:11 Te c'u ri' xch'aw lok jun chicaj, xubij: At ri' ri lok'alaj nu C'ojol. Cäquicot c'u ri wanima' awumal, —xcha ri'.
MAR 1:12 Te c'u ri' ri Lok'alaj Espíritu xuc'am bi ri Jesús pa tak juyub ri cätz'inowic.
MAR 1:13 Xc'oji c'u chila' cawinak k'ij chquixol ri awaj aj pa tak juyub. Cätakchi'x ri Jesús che mac rumal ri Satanás. Xepe c'u ri ángeles chupatänixic.
MAR 1:14 Mäja' naj cojom ri tat Juan pa che' aretak ri Jesús xopan pa Galilea. Cutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak.
MAR 1:15 Xubij c'u ri Jesús chque: Xopan ri k'ij, xa jubik' chic man cuchaplej ru takanic ri Dios. Q'uexa anima' alak, q'uexa ba' alak ri chomanic alak, cojon c'u alak che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, —xcha chque ri winak.
MAR 1:16 Oc'owem cuban ri Jesús chuchi' ri mar re Galilea, xril ri tat Simón rachi'l ri tat Andrés ru chak'. Tajin cäquiq'uiäk bi jun c'at chapäbal tak cär pa ri mar rumal chi e chapal tak cär ri e are'.
MAR 1:17 Xubij c'u ri Jesús chque: Chixsa'j wuc'. Quinban c'u na chiwe chi quixoc che qui mulixic winak chuq'uexwäch ri cär, —xcha chque.
MAR 1:18 Chanim xequiya can ri qui c'at, xebe' ruc' ri Jesús.
MAR 1:19 Xbin chi c'u apan jubik' ri Jesús, xril ri tat Jacobo rachi'l ri tat Juan ru chak', e u c'ojol ri tat Zebedeo wa'. E c'o pa ri qui barco, quequic'ojoj c'u ri qui c'at.
MAR 1:20 Xeusiq'uij ri Jesús. Ri e are' c'ut chanim xquiya can ri Zebedeo ri qui tat pa ri barco cuc' ri ajchaquib, xebe' c'u ruc' ri Jesús.
MAR 1:21 Xeopan c'u pa ri tinimit Capernaum. Are c'u pa ri k'ij re uxlanem xoc ri Jesús pa ri rachoch Dios, xuchap qui tijoxic ri winak chila'.
MAR 1:22 Ri winak c'ut sibalaj cäquicajmaj ru tijonic ri Jesús rumal chi queutijoj je' jas jun achi ri c'o u takanic pa qui wi', man junam taj jas ri cäca'n ri tijonelab re ri Pixab.
MAR 1:23 Xoc c'u bi pa ri rachoch Dios jun achi ri c'o jun itzelalaj espíritu che. Are chi' ri tajin cäch'aw ri Jesús, ri achi xurak u chi',
MAR 1:24 xubij: ¡Aa! ¿Jas caj la chke uj, Jesús aj Nazaret? —cächa ri'. ¿A xa petinak la chusachic ka wäch? In wetam wäch la, chi lal ri' ri lok'alaj achi takom lok rumal ri Dios, —xcha che ri Jesús.
MAR 1:25 Are c'u ri Jesús xuyajo, xubij che: ¡Chatz'apij u pa chi', chatel che we achi ri'! —xcha che.
MAR 1:26 Ri itzelalaj espíritu xuban che ri achi chi xtzakic, xuyacya rib, co xurak u chi', xel bi che.
MAR 1:27 Conojel c'ut xquicajmaj wa', xquichapla u tzijobexic quib, xquibij: ¿Jas wa'? ¡Jun c'ac' tijonic ne lo wa'! We achi ri' yo'm pu k'ab queutak ri itzelalaj tak espíritus, queniman c'u che, —xecha ri winak.
MAR 1:28 Chanim c'ut ri tajin cäban rumal ri Jesús xel u tzijol wa' pa tak conojel ri tinimit ri e c'o pa Galilea, xukuje' pa tak ri tinimit ri nakaj e c'o wi che ri Galilea.
MAR 1:29 Aretak ri Jesús xel bi pa ri rachoch Dios, xe' chanim cho rachoch ri tat Simón, ri tat Andrés, e rachi'l c'u ri tat Jacobo, ri tat Juan.
MAR 1:30 Are c'u ru ji' chichu' ri tat Simón kajinak che jun nimalaj k'ak'. Chanim c'ut xquitzijoj wa' che ri Jesús.
MAR 1:31 Ri Jesús xkeb ruc' ri chichu', xuchap che ru k'ab, xuwalijisaj c'ut. Chanim xtäni ri k'ak' chrij ri chichu'. Xuchap c'u ri qui patänixic.
MAR 1:32 Aretak xk'ekal chic, kajem cuban ri k'ij, xequic'am bi conojel ri yawabib cho ri Jesús, xukuje' conojel ri e c'o itzel tak espíritus chque.
MAR 1:33 Conojel ri winak ri quebel pa ri tinimit Capernaum xquimulij quib chi' ri ja, rachoch ri tat Simón.
MAR 1:34 Ri Jesús xeucunaj q'uia yawabib ri e c'o q'uia u wäch yabil chque, xukuje' xeresaj bi q'uia itzel tak espíritus chque ri winak. Man cuya tä c'u ri Jesús chque ri itzel tak espíritus chi quech'awic, rumal chi quetam u wäch.
MAR 1:35 Sibalaj ak'ab c'ut xwalij ri Jesús, c'ä mäjok cäsakiric. Xel bic, xe' pa ri juyub ri cätz'inowic, xuban c'u orar chila'.
MAR 1:36 Are c'u ri tat Simón, xukuje' ri e c'o ruc' xebe'c, xquitzucuj ri Jesús.
MAR 1:37 Aretak xquiriko, xquibij che: Conojel ri winak quetzucun che la, —xecha che.
MAR 1:38 Xubij c'u ri Jesús chque: Jo' pa ri jule' tak tinimit chic ri e c'o chkanakaj, rech chila' xukuje' quintzijon wi. Che c'u wa' in elinak wi lok, —xcha chque.
MAR 1:39 Ri Jesús cusolij c'u tak ri tinimit pa ronojel Galilea. Pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak, cutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, xukuje' queresaj bi itzel tak espíritus chque.
MAR 1:40 Xopan c'u ruc' ri Jesús jun achi ri c'o itzel ch'a'c che. Xuchap u bochi'xic ri Jesús, xxuqui'c, xubij che: Tat, ri in wetam chi ri lal cäcowin la che nu cunaxic we caj la, —xcha che.
MAR 1:41 Xel c'u u c'ux ri Jesús che. Xuyuk ru k'ab, xuchap cok ri achi, xubij che: Cwaj, —cächa'. Chutzir ba' la, —xcha che.
MAR 1:42 Xuwi wa' xubij, chanim xel ri itzel ch'a'c che ri achi, xutziric.
MAR 1:43 Ri Jesús sibalaj xupixbaj ri achi c'ä mäja' cutak bic,
MAR 1:44 xubij bi che: ¡Tampe la! C'o jas mäbij la che jachin jun. Oj la, jec'utu ib la cho ri sacerdote. Ya la ri sipanic ri takom can rumal ri ka mam Moisés ojer chi cäyi'c aretak cäcunataj jun ri c'o itzel ch'a'c che. Are c'u k'alajisabal wa' chquiwäch ri winak, —xcha che.
MAR 1:45 Xel c'u bi ri achi, sibalaj cutzijoj ri xban che. Xresaj c'u u tzijoxic wa', je c'u ri' chi ri Jesús man cäcowin tä chic coc chi sakil pa tak ri tinimit. Xane xak pa tak juyub ri cätz'inowic cäc'oji wi ri Are'. Quepe c'u ri winak pa ronojel tinimit, queopan ruc' ri Jesús.
MAR 2:1 Xopan jumul chic ri Jesús pa ri tinimit Capernaum. Xque' c'u quieb oxib k'ij, xtatajic chi c'o chi cho ja.
MAR 2:2 Chanim c'ut xquimulij quib q'uia winak, je ri' chi man c'o tä chi jawije' quec'oji wi, pune ta ne xa chuchi' ri ja. Are c'u ri Jesús cutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque.
MAR 2:3 Xeopan c'u quiejeb achijab ruc' ri Jesús, qui telem jun achi ri cäminak u cuerpo.
MAR 2:4 Man quecowin tä c'ut queboc chuwäch ri Jesús, qui mac ri sibalaj q'uia winak. Xquesaj c'u apan ru xo'til ri ja. Xquic'ot jun jul puwi' ri ja chusiq'uel ri c'o wi ri Jesús, xquikasaj c'u bi ri alaj ch'at ri k'oyol wi ri cäminak u cuerpo.
MAR 2:5 Aretak ri Jesús xrilo chi sibalaj quecojon che, xubij che ri achi ri cäminak u cuerpo: Tat, ¡xesachtaj ri mac la! —xcha che.
MAR 2:6 E t'uyul c'u chila' jujun chque ri tijonelab re ri Pixab, tajin quechomanic, quetzijon c'u pa canima',
MAR 2:7 cäquibij: “¿Jas che je' cätzijon wa' we achi ri'? Cubij ri sibalaj äwas u bixic,” —quecha'. “¿Jachin ta lo ri cäcowin chusachic mac xane xak xuwi ri Dios?” —xecha ri'.
MAR 2:8 Chanim xuna' wa' ri Jesús pa ranima', ya retam chic jas ri tajin cäquichomaj, xubij c'u chque: ¿Jas che je' cächomaj alak wa' pa anima' alak? —cächa chque.
MAR 2:9 ¿Jachique ri man c'äx tä u bixic che ri achi, ri u bixic: “Ri mac la xesachtajic”, o ri u bixic: “Walij ba' la, c'ama la bi ri soc la, bin ba' la”? —cächa ri Jesús.
MAR 2:10 Rech ba' quetamaj alak chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o nu takanic pa qui wi' ri winak cho ruwächulew, xukuje' rech quetamaj alak chi ya'tal chwe in chi quinsach ri qui mac, ¡tampe alak ri quinbij! —xcha chque. Xubij c'u ri Jesús che ri achi ri cäminak u cuerpo:
MAR 2:11 Quinbij che la, ¡walij ba' la! Oj la cho ja, c'ama la bi ri soc la, —xcha ri Jesús che ri achi.
MAR 2:12 Chanim xwalij ri achi, xutelej bi ri alaj u ch'at. Xel bi chquiwäch conojel, je ri' chi conojel xquicajmaj ri xbantajic, xquinimarisaj u k'ij ri Dios, xquibij: ¡Man c'o tä jumul ri je' kilom wa'! —xecha'.
MAR 2:13 Ri Jesús xe' chi jumul chuchi' ri mar, sibalaj e q'uia c'u ri winak ri xeopan ruc'. Are c'u ri Are' xeutijoj che ru Lok' Pixab ri Dios.
MAR 2:14 Oc'owem cuban ri Jesús jawije' ri cätoj wi ri alcabal, xril c'u ri tat Leví, u c'ojol ri tat Alfeo, t'uyul chila'. Xubij c'u che: Sa'j la wuc', —xcha che. Xwalij c'u ri tat Leví, xe' ruc' ri Jesús.
MAR 2:15 Pa jun k'ij c'ut t'uyul ri Jesús chi' ri mesa cho rachoch ri tat Leví e rachi'l ru tijoxelab. E q'uia c'u ri tok'il tak alcabal, xukuje' niq'uiaj ajmaquib e t'uyut'oj chi' ri mesa ruc' ri Jesús, cuc' ru tijoxelab. E q'uia c'u ri winak e tereninak lok.
MAR 2:16 Xepe c'u ri tata'ib fariseos, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab. Xquilo chi ri Jesús tajin cäwi' cuc' tok'il tak alcabal xukuje' niq'uiaj ajmaquib chic, xquita' c'u chque ru tijoxelab, xquibij: ¿Jas che cäwi' ri Jesús cuc' tok'il tak alcabal xukuje' niq'uiaj ajmaquib chic? —xecha chque.
MAR 2:17 Aretak xuta ri Jesús wa', xubij chque: Ri winak ri utz qui wäch, ri c'o qui chuk'ab, man rajwaxic tä cunal que, xane are rajwaxic wa' chque ri yawabib, —cächa chque. Man in petinak tä che qui siq'uixic ri winak ri jicom canima' cho ri Dios, xane in petinak che qui siq'uixic ri ajmaquib ri mäja' cäquiq'uex canima', mäja' cäquiq'uex qui chomanic, —xcha ri Jesús chque.
MAR 2:18 Pa jun k'ij ri' tajin cäca'n ayunar ru tijoxelab ri Juan Kasal Ja' xukuje' ri qui tijoxelab ri tata'ib fariseos. E c'o c'u jujun winak xeopan ruc' ri Jesús, xquibij che: Ru tijoxelab ri tat Juan xukuje' ri qui tijoxelab ri tata'ib fariseos cäca'n ayunar. ¿Jas c'u che man cäca'n tä ayunar ri tijoxelab la? —xecha che.
MAR 2:19 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: ¿A cuya' ne lo cäca'n ayunar ri e c'o pa jun c'ulanem aretak ri achi ri te' xc'uli'c c'o can cuc'? Aretak c'o ri achi ri' cuc' man cuya' taj cäca'n ayunar, —cächa'.
MAR 2:20 Copan c'u na ri k'ij aretak quesax bi ri achi chquixol. Te c'u ri' cäca'n na ayunar pa ri k'ij ri', —xcha chque.
MAR 2:21 Xukuje' xubij ri Jesús: Man c'o tä jun winak ri cut'is jun pimalaj c'ojobal chrij jun k'el atz'iak. We ta je ri', ri c'ac' atz'iak cuc'ol rib, cäresaj bi jubik' che ri k'el atz'iak, cänimar c'u ru tek'tobic, —cächa'.
MAR 2:22 Man c'o tä jun ri cuya c'ac' vino pa tak k'el tak k'ebal re tz'um. We ta je ri', ri vino queut'ubij ri' ri tz'um, quetzeletaj c'u na can ri vino xukuje' tak ri tz'um. Rajwaxic c'ut chi ri c'ac' vino cäyi' pa tak c'ac' tak k'ebal re tz'um, —xcha ri Jesús.
MAR 2:23 Pa jun k'ij re uxlanem oc'owem re ri Jesús pa tak ri tico'n. Are chi' ri tajin quebin ru tijoxelab ruc', xquichaplej qui ch'upic ru jolom tak ri trico.
MAR 2:24 Ri tata'ib fariseos xquibij che ri Jesús: ¡Chilampe la! ¿Jas che ri tijoxelab la cäca'n chac ri äwas u banic pa tak ri k'ij re uxlanem? —xecha che.
MAR 2:25 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿A man c'o tä jumul ri siq'uim alak ri xuban ri ka mam David ojer aretak ri c'o rajwaxic che, xuna' numic, xukuje' ri xca'n ri e c'o ruc'?
MAR 2:26 Xoc c'u bi ri ka mam David pa ri rachoch Dios aretak ri tat Abiatar are qui nimal sacerdotes, xutij c'u re ri wa ri yo'm cho ri Dios, xuya c'u que ri e c'o ruc' xukuje'. Äwas c'u u tijic wa' cumal xak jachinok, xane xak xuwi chque ri sacerdotes ya'tal wi wa', —xcha chque.
MAR 2:27 Xukuje' xubij ri Jesús chque: Ri k'ij re uxlanem xbantaj wa' ojer rech ri winak cäquirik utzil rumal, man xeban tä c'u ri winak rech cäca'n jun utzil che ri k'ij re uxlanem.
MAR 2:28 Je c'u ri' ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o nu takanic puwi' ri k'ij re uxlanem xukuje', —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAR 3:1 Xoc chi jumul ri Jesús pa ri rachoch Dios, c'o c'u jun achi chila' ri cäminak jun u k'ab.
MAR 3:2 Caluchi'x c'u ri Jesús cumal jujun tata'ib che rilic we cärutzirisaj ru k'ab ri achi pa ri k'ij re uxlanem rech cuya' cäquibij chi c'o u mac ri Jesús.
MAR 3:3 Xubij c'u ri Jesús che ri achi ri cäminak jun u k'ab: ¡Walij ba' la! ¡Tac'al la chkawäch! —xcha che.
MAR 3:4 Xubij c'u ri Jesús chque ri achijab ri tajin cäcaluchi'j: ¿Jachique ri man äwas tä u banic pa ri k'ij re uxlanem, ri u banic utzil o ri u banic etzelal? ¿A utz ru to'ic ru c'aslemal jun winak o ru cämisaxic wa'? —xcha chque. Man xech'aw tä c'u ri tata'ib.
MAR 3:5 Xpe royowal ri Jesús chque ri achijab ri', queuca'yej conojel ri e c'o pa tak u xcut, cubisoj qui wäch rumal chi sibalaj abajarinak ri canima'. Xubij c'u che ri achi: ¡Yuku ri k'ab la! —xcha che. Xuyuk c'ut, xutzir c'u ru k'ab.
MAR 3:6 Xebel c'u bi ri tata'ib fariseos, chanim xquirik quib cuc' ri rachi'l ri tat Herodes, xquitala' qui no'j chbil tak quib jas ri cäca'n chucämisaxic ri Jesús.
MAR 3:7 Are c'u ri Jesús xe' apan chquiwäch ri winak chuchi' ri mar, e rachi'l c'u ru tijoxelab. Sibalaj e q'uia ri winak aj Galilea ri xeteri bi chrij.
MAR 3:8 Xukuje' e q'uia ri winak aj Judea xepetic. E c'o ri aj Jerusalén, xukuje' ri quepe pa Idumea. Niq'uiaj quepe ch'äkäp che ri nima' Jordán, xukuje' pa tak ri tinimit Tiro, ri tinimit Sidón. Xa rumal chi xquita u tzijol ronojel ri tajin cuban ri Jesús, xeopan c'u ruc'.
MAR 3:9 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab chi xak chc'ol jun barco ri cäc'oji wi ri Are', rech man cäpitz' tä cumal ri q'uialaj winak. Je' xca'no.
MAR 3:10 Are ri Jesús xeucunaj q'uia winak, je ri' chi conojel ri yawabib cäquich'iquimij quib chrij ri Jesús rech cäquichap cok.
MAR 3:11 Ri winak ri e c'o itzelalaj tak espíritus chque, aretak xquil ri Jesús, xetzak c'u chuwäch, xquirak qui chi', xquibij: ¡Lal ri' ri u C'ojol ri Dios! —xecha che.
MAR 3:12 Ri Jesús sibalaj xeupixbaj ri itzelalaj tak espíritus chi mäquibij jachin ri Are'.
MAR 3:13 Xpaki c'u ri Jesús puwi' jun juyub. Are c'u chila' ri xeusiq'uij wi jachin tak ri xraj xeucha'. Xeopan c'u ruc'.
MAR 3:14 Xeucoj c'u cablajuj achijab rech quec'oji ruc', rech queutak bi chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
MAR 3:15 Xukuje' xuya chque chi cäc'oji qui cuinem che qui cunaxic ri yawabib, xukuje' xuya takanic pa qui k'ab che quesaxic bi ri itzel tak espíritus chque ri winak.
MAR 3:16 E are c'u wa' ri cablajuj ri xeucha' ri Jesús: ri tat Simón ri cäbix Pedro che rumal ri Jesús,
MAR 3:17 ri tat Jacobo u c'ojol ri tat Zebedeo, xukuje' ri tat Juan ru chak' ri tat Jacobo. E are' wa' ri xcoj Boanerges che qui bi' rumal ri Jesús. Ri bi'aj ri' quel cubij chi e junam ruc' ri quiäkul ja.
MAR 3:18 Xeucha' xukuje' ri tat Andrés, ri tat Felipe, ri tat Bartolomé, ri tat Mateo, ri tat Tomás, ri tat Jacobo u c'ojol ri tat Alfeo, ri tat Tadeo, ri tat Simón ri cäbix “u nimal tinimit” che.
MAR 3:19 Ri tat Judas Iscariote, ri xjachow ri Jesús, xukuje' xcha'ic rumal.
MAR 3:20 Te c'u ri' xe' ri Jesús cho ja. Jumul chic xquimulij quib q'uia winak, je ri' chi ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab man quecowin tä ne quewi'c.
MAR 3:21 Aretak ri rachalal ri Jesús xquito chi c'o chila', xebe' chuchapic. ¡Xquibij c'ut chi ch'ujarinak ri Are'!
MAR 3:22 Ri tijonelab re ri Pixab c'ut, ri e petinak pa Jerusalén, cäquibij chi c'o ri Beelzebú ruc' ri Jesús. (Ri Beelzebú are qui nimal ri itzel tak espíritus.) Cäquibij chi xa rumal wa' ri Jesús cäcowin che quesax bi ri itzel tak espíritus, —quecha ri'.
MAR 3:23 Ri Jesús c'ut xeusiq'uij ri winak, xucoj jun c'utbal chquiwäch, xubij: ¿Jas ta c'u lo cuban ri Satanás che resaxic bi rib? —cächa chque.
MAR 3:24 We jun k'atbal tzij u banom quieb, ri juch'ob k'atal tak tzij cuyac rib chrij ri juch'ob chic, cuq'uis na u wäch ri k'atbal tzij ri' chbil rib.
MAR 3:25 Xukuje' we jun achalaxic u banom quieb, ri juch'ob cuyac rib chrij ri juch'ob chic, cuq'uis c'u na u wäch ri achalaxic ri' chbil rib, —cächa'.
MAR 3:26 We ta u banom quieb ri Satanás, cuyac c'u rib chrij chbil rib, man cäcowin tä ri' chujekbaxic rib, xane cuq'uis c'u na rib ri are', —cächa'.
MAR 3:27 Man c'o tä jun cäcowinic coc pa ri rachoch jun achi ri sibalaj c'o u chuk'ab, querelak'aj bi ri jastak re, we ta mat nabe cuyut na ri achi ri c'o u chuk'ab, c'ä te c'u ri' cäcowinic querelak'aj bi ri c'o pa rachoch, —cächa ri Jesús chque.
MAR 3:28 Kas tzij quinbij chech alak chi conojel ri mac ri cäca'n ri winak cuya' quesachtaj na wa', xukuje' apachique ta ne ri äwas u bixic chrij ri Dios, ri cäquibij ri winak, —cächa'.
MAR 3:29 Apachin c'u ri cubij ri äwas u bixic chrij ri Lok'alaj Espíritu, man cäsachtaj tä u mac ri' pa tak ri k'ij ri quepe na, rumal chi u banom jun mac ri man cuya' taj cäsachtajic, —xcha chque.
MAR 3:30 Ri Jesús xubij wa' rumal chi ri winak xquibij: C'o jun itzelalaj espíritu che ri Are', —xecha ri'.
MAR 3:31 Xopan c'u ru nan ri Jesús ruc', xukuje' tak ru chak'. Ri e are' c'ut xa e tac'atoj apan chrij ri ja, xetakan c'u chusiq'uixic ri Jesús.
MAR 3:32 E q'uia c'u ri winak ri qui sutim rij ri Jesús, xquibij che ri Are': Ri nan la xukuje' tak ri chak' la xak e c'o apan cho ja, quetzucun che la, —xecha che.
MAR 3:33 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: ¿Jachin ri nu nan, jachin c'u tak ri kas nu chak'? —cächa'.
MAR 3:34 Xeuca'yej ri e t'uyut'oj pa tak u xcut, xubij: Cheiwilampe ri nu nan, xukuje' tak ri nu chak'.
MAR 3:35 Apachin ta ne ri cäbanow ru rayinic ri Dios, e are wa' ri kas wachalal, ri nu chak', ri wanab, ri nu nan, —xcha ri Jesús chque.
MAR 4:1 Ri Jesús xuchaplej chi na jumul qui tijoxic ri winak chuchi' ri mar. Xquimulij c'u quib q'uialaj winak ruc', je ri' chi xoc bi pa jun barco puwi' ri mar, xt'uyi c'u chupam. Conojel ri winak xecanaj can cho ri ulew chuchi' ri mar.
MAR 4:2 Xeucoj c'u tak c'utbal che qui tijoxic ri winak chquij q'uia u wäch tak no'j, xubij chque:
MAR 4:3 ¡Tampe alak! —cächa'. Xel bi jun ticol ija' cho rachoch, xe'c, xubana u tico'n.
MAR 4:4 Aretak tajin cujopij ri ija', xkaj jubik' pa ri be. Xeopan c'u ri chicop, querapapic quekajic, xa xquitij bi ri ija'.
MAR 4:5 Xkaj chi jubik' xol tak ri abaj, ri man c'o tä wi q'uia ulew. Chanim c'ut xq'uiy ri jubik' ija' ri' rumal chi man pim tä ri ulew.
MAR 4:6 Aretak c'ut xel lok ri k'ij, xec'at ri alaj tak tico'n, xechaki'jic rumal chi c'ä mäja' nim qui xera'.
MAR 4:7 Xkaj chi c'u jubik' ri ija' pa tak ri k'ayes ri c'o qui q'uixol. Xq'uiy c'u ri k'ayes ri', xujik'isaj ri tico'n, je ri' chi man xwächin taj.
MAR 4:8 Are c'u ri niq'uiaj ija' chic xekaj pa utzalaj ulew. Xebel lok ri tux, xeq'uiyic, xewächinic. E c'o jujun tico'n xquiya juwinak lajuj qui wäch chupam ru jolom trico chquijujunal, e c'o jule' chic ri xquiya oxc'al qui wäch chupam ru jolom chquijujunal. Ri niq'uiaj tico'n chic xquiya jun ciento qui wäch chupam ru jolom chquijujunal, —xcha chque.
MAR 4:9 Te c'u ri' xubij chque ri winak: We c'o jun ri cujiquiba ranima' chutatabexic ri nu tzij, ¡chutatabej ba'! —xcha chque.
MAR 4:10 Aretak ri Jesús xak u tuquiel chic c'olic, xeopan jujun chque ri winak ruc', cachi'l ri cablajuj u tijoxelab. Xquita' c'u che jas quel cubij ri c'utbal ri xutzijoj chque.
MAR 4:11 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij: Ri ix, yo'm chiwe rumal ri Dios ri retamaxic ri man quetam tä ri niq'uiaj winak chic chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Are cätzijox c'u wa' chque ri jule' winak chic xa cuc' tak c'utbal.
MAR 4:12 Je ri', rumal chi pune jakal ri qui wak'äch, man quecowin tä chuch'obic ri cäquilo. Pune c'u cäquitatabej na ri kas tzij, man cäquich'ob tä ri' ri qui tatabem, rech man cäquitzelej tä quib ruc' ri Dios, man cäsachtaj tä qui mac, —xcha chque.
MAR 4:13 Xubij chi c'u ri Jesús chque: ¿A mat lo quich'ob ri quel cubij wa' we c'utbal ri' ri xintzijoj chiwe? ¿Jas c'u quiwetamabej tak que conojel ri niq'uiaj tak c'utbal chic ri queintzijoj na chiwe? —cächa chque.
MAR 4:14 Ri ticol ija' are junam ruc' ri winak ri cutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios.
MAR 4:15 Ri ija' ri xekaj pa ri be, e are c'u wa' jas ri winak ri cätic ru Tzij ri Dios pa canima', cäquita c'u ri Tzij, chanim c'ut cäpe ri Satanás, cäresaj ri Tzij ri xkaj pa canima'.
MAR 4:16 Junam xukuje' ri ija' ri xekaj xol tak ri abaj. E are wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios ruc' quicotemal, je'l cäquito.
MAR 4:17 Man kas tä c'u c'o ri qui xera', xane xak quieb oxib k'ij cäquich'ijo. Aretak cäquichaplej u rikic c'äx, craj queyok'ic rumal rech ru Tzij ri Dios, chanim quetzak canok.
MAR 4:18 Ri jule' ija' chic ri xkaj pa tak k'ayes ri c'o qui q'uixol, e are wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios.
MAR 4:19 Te c'u ri' are quequilij na ri jastak re we uwächulew ri', quesub rumal ri k'inomal, xukuje' cäquirayij q'uia u wäch jastak chic, que' c'u canima' cuc'. Rumal c'u wa' cäjik'isax ri Tzij pa canima', man cäwächin tä c'u ri'.
MAR 4:20 Ri ija' ri xekaj pa utzalaj ulew, e are c'u wa' jas ri winak ri cäquita ru Tzij ri Dios, cäquic'amowaj, cäkaj wa' pa canima', cäquiya c'u q'uia qui wäch. Jujun cäquiya juwinak lajuj qui wäch chquijujunal, jule' chic cäquiya oxc'al qui wäch chquijujunal, ri niq'uiaj chic cäquiya jun ciento qui wäch chquijujunal, —xcha chque.
MAR 4:21 Xukuje' xubij ri Jesús chque: ¿A cätzij lo jun chäj pa ri ja, te c'u ri' cäyi' wa' chuxe' jun lak, o cäyi' chuxe' ri ch'at? Man je' tä ri', xane cäyi' wa' chicaj rech k'alaj ronojel, —cächa'.
MAR 4:22 Man c'o tä jas ri ch'uktal u wi' ri mat cäk'alajin na. Man c'o tä jas ri c'u'talic ri mat quel na chi sak, —cächa'.
MAR 4:23 We c'o jun ri cujiquiba ranima' chutatabexic ri nu tzij, ¡chutatabej ba'! —xcha chque.
MAR 4:24 Xukuje' xubij ri Jesús chque: ¡Chitampe ri tajin quinbij chiwe! —cächa'. Jas ri pajbal ri quicoj ix, are je' ri pajbal ri coc na chiwe ix, xukuje' cäyi' na u wi' chiwe ix ri quitatabej ri nu tzij.
MAR 4:25 Apachin c'u ri c'o c'o ruc', cäyi' chi na niq'uiaj che. Apachin c'u ri man c'o tä c'o ruc', quesax na che ri are' ri jubik' ri c'olic, —xcha chque.
MAR 4:26 Xubij chi c'u chque: Ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, are jas jun achi ri cutic can ri ija' pa rulew.
MAR 4:27 Cäwar chak'ab, cäwalij c'ut. Cäc'astaj chi pak'ij. Je ri' queoc'ow tak ri k'ij, ri ak'ab. Cätux c'u ri ija' ri c'o pa ulew, cäq'uiyic. Man retam tä c'u ri achi jas cuban ri ija' cäq'uiyic.
MAR 4:28 Tzpa re wi ri ulew cubano chi queq'uiy ri tico'n, quewächinic. Nabe quel lok ru tux, cäq'uiy c'u wa'. Te c'u ri' cäpe ru jolom ri trico. C'ä te ri' quechomakir ru jolom.
MAR 4:29 Aretak e chomak chic, chanim cäcoj ri ixjos chquixe' rumal chi chaki'j chic, xopan ri k'ij rech ri k'atoj, —xcha chque.
MAR 4:30 Xubij chi ri Jesús: ¿Jas ruc' cäkajunamaj wi ru takanic ri Dios? ¿Jas u wäch c'utbal cäkacoj chuc'utic wa'? —cächa'.
MAR 4:31 Are je' jas ri ija' re ri tico'n ri cäbix “mostaza” che. Aretak cätiquic, xa i nitz' wa' chquiwäch conojel ri ija' ri e c'o cho ruwächulew.
MAR 4:32 Aretak ticom chic, quel lok, nim na que' chquiwäch conojel tak ri niq'uiaj tico'n. Quenimakir tak ru k'ab, je ri' chi ri chicop ajuwocaj quecowinic cäca'n ri qui soc, quemu'jan chupam ri tico'n ri', —xcha ri Jesús chque.
MAR 4:33 Je wa' xuban ri Jesús che qui tijoxic ri winak. Xucoj q'uia tak c'utbal chquiwäch jas tak we ri' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios chque, xa jas ri quecowin chuch'obic.
MAR 4:34 Xak xuwi cuc' tak c'utbal xeutzijobej ri winak. Xuquir c'u ronojel wa' we tijonic ri' chquiwäch ru tijoxelab xak pa qui tuquiel wi.
MAR 4:35 Pa ri k'ij ri', aretak tajin coc ri ak'ab, xubij chque ru tijoxelab: Chujk'ax jela' ch'äkäp che ri mar, —xcha chque.
MAR 4:36 Xequiya c'u can ri q'uia winak. Ri tijoxelab xquic'am bi ri Jesús pa ri barco. T'uyul c'u wi ri Are' chupam. Xcachi'laj c'u bi niq'uiaj tak barcos chic.
MAR 4:37 Xpe c'u jun nimalaj quiäkik' ri sibalaj c'äx puwi' ri ja'. Are c'u ri nimak tak uwoja' tajin queboc pa ri barco, je ri' chi tajin cänoj ri barco che ri ja'.
MAR 4:38 C'o c'u ri Jesús pa ri barco pa ri cu'lbal chrij. Tajin cäwaric, u yo'm ru jolom puwi' jun ch'äcataj. Xepe ru tijoxelab, xquic'asuj, xquibij che: ¡Kajtij! ¿A mat cäxej ib la chke chi cujcämic? —xecha che.
MAR 4:39 Xc'astaj c'u ri Jesús, xuyaj ri quiäkik', xubij che ri mar: ¡Chattänalok! ¡Xak jun chatc'ol wi! —xcha che. Xtäni c'u ri quiäkik', xlilob c'u ronojel ru wi' ri mar.
MAR 4:40 Te c'u ri' xubij ri Jesús chque ri tijoxelab: ¿Jas che sibalaj quixej iwib? ¿A mat quixcojon che ri Dios? —xcha chque.
MAR 4:41 Xquicajmaj c'u ri xuban ri Jesús, ¡sibalaj xquixej quib! Cäquibila' c'u chbil tak quib, cäquibij: ¿Jachin c'u lo we achi ri' chi ri quiäkik', xukuje' ri ja' re ri mar queniman che? —xecha'.
MAR 5:1 Xeopan ch'äkäp che ri mar pa ri qui tinimit ri winak aj Gadara.
MAR 5:2 Aretak elem cuban ri Jesús pa ri barco, chanim xrik rumal jun achi ri c'o jun itzelalaj espíritu che. Elinak lok ri achi pa ri campo santo chquixol ri mukubal.
MAR 5:3 Chila' c'ut, xol tak ri mukubal, cäjeki wi. Man c'o tä jachin jun ri cowininak chuyukbaxic, pune xquixim na cuc' ximibal re ch'ich'.
MAR 5:4 Q'uia mul ximom cuc' chapbal akanaj, xukuje' cuc' ximibal re ch'ich'. Xeut'okopij c'u ri ximibal re ch'ich', xeupaxij ri chapbal akanaj. Man c'o tä jun ri c'o u chuk'ab chujekbaxic ri achi ri'.
MAR 5:5 Chi chak'ab, chi pak'ij cäc'oji ri achi ri' xol tak ri mukubal xukuje' pa tak juyub, curak u chi', cusoc c'u rib cuc' tak abaj.
MAR 5:6 Aretak c'ut ri achi xril apan ri Jesús chinaj, xutic anim, xe' ruc', xxuqui chuwäch.
MAR 5:7 Xurak c'u u chi', co xch'awic, xubij: ¿Jas caj la chwe, Jesús, lal ri' ru C'ojol ri Nimalaj Dios aj Chicaj? Quinbochi'n che la cho ri Dios, chi mäban la c'äx chwe, —xcha che.
MAR 5:8 Xubij wa' rumal chi ri Jesús tajin cubij che: ¡Itzelalaj espíritu, chatel bi che ri achi! —cächa che.
MAR 5:9 Xuta' c'u ri Jesús che, xubij: ¿Jas ra bi'? —xcha che. Xubij c'u che ri Jesús: Ri nu bi' are Q'uiyal. Je wa' ri nu bi' rumal chi sibalaj uj q'uia, —xcha che.
MAR 5:10 Sibalaj xubochi'j ri Jesús chi mätakanic chi chebel bi pa ri tinimit ri'.
MAR 5:11 E sibalaj q'uia c'u ri ak ri tajin queyuk'ux apan chila' pa ri juyub ri'.
MAR 5:12 Ri itzelalaj tak espíritus tajin quebochi'n che ri Jesús, cäquibij: Chujtaka bi la cuc' ri ak rech cujoc bi chque, —quecha che.
MAR 5:13 Ri Jesús c'ut xuya chque chi je' cäca'no. Xebel c'u bi ri itzelalaj tak espíritus, xeboc bi chque ri ak. Conojel ri ak, craj e c'o quieb mil, xquiq'uiäk bi quib chutza'm ri juyub, xekaj c'u pa ri mar, xejik'ic.
MAR 5:14 E are c'u ri ajyuk' tak ak xeanimajic, xebe'c. Xquiya u tzijol wa' pa ri tinimit, xukuje' pa tak ri juyub. Xepe c'u ri winak che rilic jas ri' ri xbantajic.
MAR 5:15 Aretak xeopan ruc' ri Jesús, xquil ri achi ri nabe xec'oji na q'uia itzelalaj tak espíritus che. T'uyul c'u ri achi chila', cojom chi ri ratz'iak, ulinak chi putzil. Xquixej c'u quib ri winak.
MAR 5:16 Ri winak ri xquilo jas ri xban che ri achi ri xec'oji ri itzelalaj tak espíritus che, xukuje' jas ri xquic'ulmaj tak ri ak, xquitzijoj c'u ronojel wa' chque ri winak ri xquimulij quib.
MAR 5:17 Xquibochi'j c'u ri Jesús chi quel bi chanim pa ri qui tinimit.
MAR 5:18 Oquem cuban ri Jesús pa ri barco, ri achi ri xec'oji ri itzelalaj tak espíritus che xubochi'j ri Jesús chi cuya che chi que' ruc'.
MAR 5:19 Man xuya tä c'u ri Jesús che, xane xubij che: Oj la cho achoch la cuc' ri achalaxic la, tzijoj la chque ri e are' ronojel ru banom ri Kajaw Dios che la, chi sibalaj xel u c'ux che la, xutok'obisaj wäch la, —xcha che.
MAR 5:20 Xe' c'u ri achi, xutzijoj c'u pa tak ri tinimit re Decápolis ronojel ru banom ri Jesús che. Xquicajmaj c'u wa' conojel ri winak.
MAR 5:21 Aretak ri Jesús xk'ax chi jumul ch'äkäp che ri mar pa ri barco, sibalaj q'uia winak xquimulij quib ruc'. C'o c'u ri Are' chuchi' ri mar.
MAR 5:22 Xopan c'u jun achi ruc' ri Jesús. Are qui nimal ri winak re ri rachoch Dios ri tata' ri', Jairo u bi'. Aretak ri tat Jairo xril ri Jesús, xxuqui chuwäch.
MAR 5:23 Sibalaj xubochi'j ri Jesús, xubij che: ¡Ri alaj nu mia'l tajin cäcämic! ¡Sa'j la wuc'! Ya la ri k'ab la puwi' rech cutziric, cäc'asi c'ut, —xcha che.
MAR 5:24 Xe' c'u ri Jesús ruc'. E q'uia ri winak ri xukuje' xebe' ruc', cäquipitz' c'u ri Jesús.
MAR 5:25 C'o c'u jun ixok ri xque' cablajuj junab xak quel u quiq'uel.
MAR 5:26 Sibalaj u rikom c'äx pa qui k'ab q'uia tak cunanelab, u sachom c'u ronojel ri c'o ruc'. Man c'o tä c'u utzil u rikom, xane xa tajin cänimatajic.
MAR 5:27 Aretak xuta u tzijol ri tajin cuban ri Jesús, xopan c'u ruc'. Xoc chquixol ri q'uialaj winak, xkeb chrij ri Jesús, xuchap cok ru k'u'.
MAR 5:28 Cubij c'u pa ranima': “Xuwi ta ne we quinchap cok ru k'u', ¡quinutzir na!” —cächa ri ixok.
MAR 5:29 Chanim c'ut, aretak xchaptaj ru k'u' ri Jesús rumal, xtäni ru quiq'uel ri quelic. Xuna' ri ixok pa ru cuerpo chi xcunataj che ri itzelalaj yabil ri u rikom.
MAR 5:30 Ri Jesús c'ut xuna' chi xel jubik' ru chuk'ab chucunaxic ri ixok. Chanim xutzolk'omij rib chquixol ri q'uialaj winak, xca'y c'u chque, xubij: ¿Jachin ri xchapow ri watz'iak? —xcha'.
MAR 5:31 Xquibij c'u ru tijoxelab che: ¡Quil ya' la chi cäpitz' la cumal ri q'uialaj tak winak! ¿Jas che cäbij la: “¿Jachin ri xinchapowic?” —cächa la, —xecha che ri Jesús.
MAR 5:32 Cäca'ylob c'u ri Jesús che rilic jachin ri xbanow wa'.
MAR 5:33 Are c'u ri ixok ri xchapowic, xuxej rib, xbirbitic, xe' ruc' ri Jesús, xxuqui c'u chuwäch. Cuch'obo chi xcunatajic rumal ri Are', xutzijoj c'u che ri Jesús ronojel ri kas tzij chrij ri c'ulmatajinak ruc'.
MAR 5:34 Ri Jesús xubij che: Nan, xcunataj la rumal chi xcojon la chwe. Oj ba' la, chuxlan anima' la, xutzir c'u can la che ri yabil la, —xcha che.
MAR 5:35 Tajin cätzijon ri Jesús aretak xeopan jujun winak, e petinak pa rachoch ri qui nimal ri winak re ri rachoch Dios, xquibij che ri tat Jairo: ¡Xcäm ri mia'l la! Xak mäya la latz' che ri Ajtij, —xecha che ri tata'.
MAR 5:36 Aretak ri Jesús xuta ri xbixic, man nim tä xril wi wa', xubij che ri qui nimal ri winak re ri rachoch Dios: Mäxej ib la, xane xak xuwi cojon la chwe, —xcha che.
MAR 5:37 Man xraj tä c'u ri Jesús chi c'o jachin chic xe' ruc', xane xak xuwi ri tat Pedro, ri tat Jacobo, xukuje' ri tat Juan u chak' ri tat Jacobo.
MAR 5:38 Aretak xeopan cho rachoch ri qui nimal ri winak re ri rachoch Dios, ri Jesús xrilo chi ri winak cäquituquij quib, xukuje' cäquiq'uis quib che ok'ej, sibalaj cäquirak qui chi'.
MAR 5:39 Oquinak c'u bi ri Jesús pa ri ja, xubij chque: ¿Jas che sibalaj cärak chi' alak, cäq'uis ib alak che ok'ej? Man cäminak tä ri ac'al, xane xa cäwaric, —xcha chque.
MAR 5:40 Ri e are' xa xquitze'j u wäch ri Jesús. Ri Are' c'ut xeresaj bi conojel ri winak cho ja. Xeuc'am ru tat, ru nan ri ac'al, xukuje' tak ri rachi'l, xoc c'u bi jawije' tutz'ul wi ri ac'al.
MAR 5:41 Ri Jesús xuchap ri ali che ru k'ab, xubij che: ¡Talita, cumi! —xcha che. Ri tzij ri' quel cubij: ¡Alaj ali! Quinbij chawe, ¡chatwalijok! —cächa'.
MAR 5:42 Chanim xwalij ri ali, xbinic. Cablajuj chi c'u u junab. Sibalaj xquicajmaj wa' ri winak.
MAR 5:43 Ri Jesús sibalaj xeupixbaj chi mäquitzijoj wa' chque niq'uiaj winak chic. Xubij chi chquiya che ri ali jas cutijo.
MAR 6:1 Xel bi ri Jesús chila', xtzelej c'u bi pa ru tinimit ri Are', xebe' c'u ru tijoxelab ruc'.
MAR 6:2 Aretak xopan ri k'ij re uxlanem, ri Jesús xuchaplej qui tijoxic ri winak pa ri rachoch Dios. Xquicajmaj c'u wa' q'uia chque ri winak ri xeto'wic, xquibij: ¿Jawije' xretamaj wi ronojel wa' ri Are'? —quecha'. ¿Jas u wäch no'j wa' ri yo'm che? ¿Jas ta c'u lo cuban che qui banic ri nimalaj tak cajmabal ri tajin quebantaj rumal? —quecha'.
MAR 6:3 Are ba' wa' ri kolol che', ri ral ri nan María, catz ri a Jacobo, ri a José, ri a Judas, xukuje' ri a Simón. E c'o c'u ri ranab ri Jesús kuc' waral xukuje', —xecha'. Tzel c'u xquita ru tzij.
MAR 6:4 Xubij c'u ri Jesús chque: Pa niq'uiaj tinimit chic nim quil wi ronojel k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Xak xuwi pa ru tinimit ri are', xukuje' chquixol ri rachalal, xukuje' cho rachoch, man nim tä quil wi wa', —xcha chque.
MAR 6:5 Man xcowin tä c'u ri Jesús chubanic jun nimalaj cajmabal chila', xane xak xuwi xuya ru k'ab pa qui wi' quieb oxib yawabib, xeucunaj.
MAR 6:6 Ri Are' xucajmaj wa' chi man c'o tä jubik' ri qui cojonic ri winak che. Xeusolij c'u tak ri alaj tak tinimit ri e c'o chunakaj ri Nazaret, xeutijoj ri winak chila'.
MAR 6:7 Ri Jesús xeusiq'uij ri cablajuj u tijoxelab ruc', xuchaplej qui takic bi chi cacabil. Xuya takanic pa qui k'ab che quesaxic bi ri itzelalaj tak espíritus.
MAR 6:8 Xubij c'u chque chi c'o jas mäquic'am bic, mäquic'am bi qui chim, o qui wa, o puak pa ri c'olibal qui rajil, xane xak xuwi ri qui ch'imiy.
MAR 6:9 Xukuje' xubij chque chi chquicojo bi qui xajäb, mäquic'am c'u bi quieb qui camixa', xane xa jun cäquicoj bic.
MAR 6:10 Xubij xukuje' ri Jesús chque: Apachique ja ri quixoc wi, chila' chixcanaj wi canok c'ä quixel na bi pa ri tinimit ri', —cächa'.
MAR 6:11 Apachique tinimit ri man quixc'ulax tä wi, ri man cäcaj taj cäquitatabej ri i tzij, aretak quixel bi chila', chitota' can ri ulew ri c'o che tak ri iwakan. Chibana wa' chuk'alajisaxic chquij ri winak re ri tinimit ri' chi man utz tä ri cäca'no, c'o qui mac. Kas tzij quinbij chiwe chi pa ri k'ij ri cäk'at na tzij pa qui wi' ri winak ri' rumal ri Dios, cätan na ri' ri cäban chuc'äjisaxic qui wäch ri winak re ri tinimit Sodoma, re ri tinimit Gomorra chuwäch ri cäban chuc'äjisaxic qui wäch ri winak re ri tinimit ri', —xcha chque.
MAR 6:12 Xebel c'u bi ri tijoxelab, xebe'c, xquitzijoj chi ri winak rajwaxic cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic.
MAR 6:13 Xequesaj c'u q'uia itzel tak espíritus chque ri winak. Xukuje' xquicoj aceite chque q'uia yawabib, xequicunaj c'ut.
MAR 6:14 Ri nim takanel Herodes xretamaj ri tajin cuban ri Jesús rumal chi conojel ri winak qui tom u tzijol ronojel wa'. Xubij c'u ri tat Herodes: Are ri Juan Kasal Ja' ri' ri xc'astaj lok chquixol ri cäminakib, rumal c'u ri' c'o u cuinem ri are' chubanic q'uia u wäch cajmabal, —xcha'.
MAR 6:15 E c'o c'u niq'uiaj chic tajin cäquibij: Are ri tat Elías wa' ri ojer ka mam, —quecha'. Niq'uiaj chic cäquibij: Are wa' jun chque ri ojer k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha ri'.
MAR 6:16 Aretak c'ut xuta wa' ri tat Herodes, xubij ri are': Are ri tat Juan wa' ri xinwesaj u jolom, xa c'astajinak lok chquixol ri cäminakib, —xcha'.
MAR 6:17 (Xa c'u rumal rech ri nan Herodías xcämisax ri Juan Kasal Ja'.) Tzare c'u ri tat Herodes xtakan chuchapic ri tat Juan rech cäyutic cäyi' pa che', xa rumal rech ri nan Herodías ri xc'uli ruc' ri tat Herodes, pune are rixokil ri tat Felipe ru chak' ri tat Herodes.
MAR 6:18 Xchap c'u ri tat Juan rumal chi ri are' xubij che ri tat Herodes: Man takal tä che la chi cäban ixokil la che ri rixokil ri chak' la, xane äwas ri cäban la, —xcha che.
MAR 6:19 Sibalaj xpe royowal ri nan Herodías che ri tat Juan rumal ronojel ri xubij. Sibalaj craj u cämisaxic. Man cäcowin tä c'ut rumal ri tat Herodes.
MAR 6:20 Je ri', rumal chi ri tat Herodes nim cäril wi ri tat Juan, cuxej c'u rib chuwäch. Retam c'ut chi are jun utzalaj achi ri jicom ranima' cho ri Dios. Xa rumal ri' cuchajij ri tat Juan rech man c'o tä c'äx cäban che. Aretak c'ut ri tat Herodes cutatabej ru tzij, man curik taj jas cubano. Pune ta ne je ri', sibalaj xkaj chuwäch ri tat Herodes xutatabej ri xubij.
MAR 6:21 Xurik c'u ri nimak'ij re ri roc'owisaxic u junab ri tat Herodes. Ri are' xuban jun nimalaj wi'm chque ri winak ri nimak qui banic ri e c'o ruc', xukuje' chque ri qui nimakil ri soldados, cachi'l ri qui nimakil ri winak aj Galilea.
MAR 6:22 Tajin quewi' ri rula' aretak ri ali ri ral ri nan Herodías xoc bi cuc', xuchap xojowem chquiwäch, cäxojowic, cäxojowic. Xkaj c'u ri ali chuwäch ri tat Herodes, xukuje' chquiwäch ri tajin quewi' ruc'. Xubij c'u ri nim takanel che ri ali: Chata' ba' chwe jas ri cawaj, quinya c'u na wa' chawe, —xcha che.
MAR 6:23 Ri tat Herodes xuchi'j che ri ali ruc' juramento, xubij: Apachique ta ne ri cata' chwe quinya na chawe. Pune ta ne cata' chi quinya niq'uiaj chque tak ri tinimit ri quintakan wi, quinya na wa' chawe, —xcha che.
MAR 6:24 Xel c'u bi ri ali, xuch'abej ru nan, xubij: ¿Jas ta ne ri quinta' che? —xcha che. Xubij c'u ru nan: ¡Chata' chi cäyi' chawe ru jolom ri Juan Kasal Ja'! —xcha che.
MAR 6:25 Aninak xoc chi bi ri ali ruc' ri nim takanel, xuta' che, xubij: ¡Cwaj chi cäya la chwe ru jolom ri Juan Kasal Ja' pa jun plato chanim ri'! —xcha che.
MAR 6:26 Sibalaj xbison c'u ri tat Herodes. Ri are' man craj taj cuq'uex ri xuchi'j che ri ali, rumal chi xubij wa' ruc' juramento chquiwäch conojel ri rula'.
MAR 6:27 Chanim ri nim takanel xutak bi jun chque ri soldados chuc'amic lok ru jolom ri Juan Kasal Ja'.
MAR 6:28 Xel c'u bi ri soldado, xe'c, xresaj u jolom ri tat Juan ri c'o pa che'. Xuc'am lok pa jun plato, xuya che ri ali, ri ali c'ut xuya che ru nan.
MAR 6:29 Aretak xquita wa' ru tijoxelab ri tat Juan, xebe' che rilic, xquic'am c'u bi ru cuerpo, xquiya pa jun mukubal.
MAR 6:30 Xquimulij c'u quib ruc' ri Jesús ri cablajuj apóstoles ri takom bi rumal, xquitzijoj che ri Are' ronojel ri xca'no, xukuje' ronojel ri xequitijoj wi ri winak.
MAR 6:31 Xubij c'u ri Jesús chque: Chixsa'j wuc' xa i tuquiel wi. Jo' jawije' ri man c'o tä wi winak, cujuxlan c'u jun rat chila', —xcha chque. Je' xubij wa' rumal chi e q'uia winak ri tajin queopan cuc', xukuje' e c'o ri tajin quebel bic, je ri' chi ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab man quecowin taj quewi'c.
MAR 6:32 Xebe' qui tuquiel wi pa jun barco, xeopan chila' pa ri juyub ri cätz'inowic.
MAR 6:33 E q'uia c'u ri winak ri e petinak pa tak conojel ri tinimit chila'. Xquilo aretak xe' ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab, xquich'ob c'u qui wäch. Xa je ri' ri winak chi cakan xebe' ri e are' jela' jawije' ri xebe' wi ri Jesús, ru tijoxelab. Xquicowij bic, xeopan c'u nabe chquiwäch.
MAR 6:34 Aretak xel lok ri Jesús pa ri barco, xeril ri q'uialaj winak. Xel c'u u c'ux chque rumal chi je' ta ne e chij ri man c'o tä cajyuk'. Ri Jesús c'ut xuchaplej qui tijoxic. Q'uia c'ut ri xuc'ut chquiwäch.
MAR 6:35 Kajem c'u cuban ri k'ij, ru tijoxelab xekeb ruc', xquibij che: We juyub ri' ri uj c'o wi sibalaj cätz'inowic, benak chi c'u ri k'ij.
MAR 6:36 Chetaka la bi ri winak rech quebe' cho tak cachoch ri winak ri e sutininak chkij, xukuje' pa tak ri alaj tak tinimit ri nakaj e c'o wi, cäquilok' c'u na ri qui wa. Man c'o tä c'u ri cäquitijo, —xecha che.
MAR 6:37 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Chiya ix ri cäquitijo, —xcha chque. Xquibij ru tijoxelab che: ¿Jas ta c'u cäka'no? ¿A cujcowin ta lo cuje'c quekalok' quieb cientos quetzales caxlan wa che tzukubal que we winak ri'? —xecha che.
MAR 6:38 Xuta' c'u ri Jesús, xubij chque: ¿Janipa' caxlan wa e c'o iwuc'? ¡Jiwilampe'! —xcha chque. Aretak xquetamaj, xquibij: Xa job caxlan wa e c'olic, xukuje' quieb cär, —xecha che.
MAR 6:39 Xtakan c'u ri Jesús chi quet'uyi ri winak pa tak mulaj cho ri räxalaj uwosak.
MAR 6:40 Xet'uyi c'ut pa tak mulaj, pa tak ciento, pa niq'uiaj tak ciento.
MAR 6:41 Ri Jesús xeuc'am c'u ri job caxlan wa xukuje' ri quieb cär, xca'y chicaj, xeutewchij. Te c'u ri' xeupir ri caxlan wa, xeuya chque ru tijoxelab rech quequijach wa' chquiwäch ri winak. Xukuje' ri quieb cär xeujach chquiwäch conojel.
MAR 6:42 Xewi' c'u conojel, xenoj c'ut.
MAR 6:43 Te ri' xequic'ol ri ch'äkatak tak caxlan wa, xukuje' ri ch'äkatak cär ri xecanaj canok. Xuban cablajuj chicäch wa chi ronojel.
MAR 6:44 E job mil achijab c'ut ri e c'o chquixol ri winak ri xewi'c, ri xquitij que ri wa.
MAR 6:45 Te c'u ri' ri Jesús xubij chque ru tijoxelab chi utz we queboc pa ri barco rech quebe'c, quenabej apanok chuwäch ri Are' pa ri tinimit Betsaida ch'äkäp che ri mar. Are c'u ri Jesús xcanaj can cuc' ri q'uialaj winak che qui jachic bic.
MAR 6:46 E jachtajinak chi c'u bi ri winak rumal ri Jesús, xe' ri Are' pa ri juyub chubanic orar.
MAR 6:47 Are chi' ri tajin coc ri ak'ab, ri tijoxelab e c'o pa ri barco puwi' ri ja' pu niq'uiajal ri mar. Are c'u ri Jesús u tuquiel c'o can chuchi' ri mar.
MAR 6:48 Xrilo chi ru tijoxelab tajin cäquirik c'äx chubinisaxic ri barco rumal chi chquiwäch petinak wi ri quiäkik'. Xa jubik' craj man cäsakiric aretak xopan ri Jesús cuc', tajin cäbin puwi' ri ja'. U chomam ri Jesús chi xa coc'ow chquiwäch.
MAR 6:49 Aretak ri tijoxelab xquilo chi cäbin ri Jesús puwi' ri ja', xquichomaj c'ut chi are jun xibinel wa'. Xexibix c'u rumal, xquirak c'u qui chi'.
MAR 6:50 Je ri', rumal chi conojel xquilo, sibalaj xquixej quib. Chanim ri Jesús xeuch'abej, xubij chque: In wa', ¡mixej iwib, chichajij iwanima'! —xcha chque.
MAR 6:51 Xoc c'u bi ri Jesús pa ri barco cuc' ru tijoxelab, xtäni c'u ri quiäkik'. Sibalaj c'u xquicajmaj wa' ri tijoxelab.
MAR 6:52 Man oquinak tä c'u pa qui jolom jas quel cubij ri cajmabal ri xuban ri Jesús aretak xujach ri caxlan wa chque ri winak, xane xa abajarinak ri canima'.
MAR 6:53 E k'axinak chi ch'äkäp che ri mar, xeopan chuchi' ri ulew pa Genesaret, xquixim c'u ri qui barco chila' chuchi' ri mar.
MAR 6:54 Aretak xebel bi pa ri barco, ri winak chanim xquich'ob u wäch ri Jesús.
MAR 6:55 Xebinlobic, xequisolij conojel tak ri tinimit chila'. Are c'u ri winak xquichaplej qui c'amic lok ri yawabib cho tak alaj tak ch'at jawije' chi' ri cäquito chi c'o wi ri Jesús.
MAR 6:56 Apawije' chi' c'ut ri xopan wi ri Jesús, we pa tak alaj tak tinimit, we pa nimak tak tinimit, we c'u pa tak juyub, xeyi' ri yawabib pa tak ri be, xquibochi'j c'u ri Jesús chi xuwi ta ne cuya chque chi cäquichap cok u chi' ru k'u'. Conojel c'u ri xechapowic xeutzir canok.
MAR 7:1 Ri tata'ib fariseos xukuje' jujun chque ri tata'ib tijonelab re ri Pixab ri e petinak pa ri tinimit Jerusalén xquimulij quib chrij ri Jesús.
MAR 7:2 Xequil c'ut chi jujun chque ru tijoxelab ri Jesús cäquitij ri qui wa, man cäca'n tä c'u que ri e nak'atal wi ri fariseos. Are wa' ri u ch'ajic ri rij ri qui k'ab, na'l cäca'n che. Tzel c'u xquil wa' ri fariseos, xeyok'on chque ru tijoxelab ri Jesús.
MAR 7:3 Je ri', rumal chi ri tata'ib fariseos, xukuje' conojel ri niq'uiaj winak aj Israel na'l cäquich'aj ri rij qui k'ab, te c'u ri' quewi'c. Xak are qui c'amom ri e nak'atal wi ri qui nan qui tat ojer.
MAR 7:4 Xukuje' aretak quetzelej lok pa ri c'ayibal, we man cäquich'aj tä quib, man quewi' taj. E c'o c'u q'uia ri e nak'atal wi ri cäca'n ri e are', je' jas ri qui ch'ajic ri vasos, ri t'uy, ri ch'ich' tak lak, xukuje' tak ri qui ch'at. (Xa rumal ri e nak'atal wi ri tata'ib fariseos, xquibij chi äwas ri' we man cäca'n tä que ri winak jas ri cäca'n ri e are'.)
MAR 7:5 Rumal wa' ri fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab xquita' che ri Jesús, xquibij che: ¿Jas che man cäca'n tä ri tijoxelab la jas ri e nak'atal wi ri ka nan ka tat ojer? —quecha'. Xane quewi'c, man na'l taj cäca'n chuch'ajic ri rij ri qui k'ab nabe, —xecha che.
MAR 7:6 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Kas tzij ri xubij ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer chij alak. Are la' chi xa quieb wäch alak, jas ri tz'ibtal rumal, ri cubij: We winak ri' xak che qui chi' cäquinimarisaj nu k'ij, man kas cäquijiquiba' ri canima' chwij, —cächa ri Dios.
MAR 7:7 Xak lok' quek'ijilan chwe. Cäquiya che tijonic xak xuwi ri qui pixab ri winak, —cächa ri', —xcha ri ka mam Isaías.
MAR 7:8 Je ri', rumal chi ri alak yo'm can alak ru Lok' Pixab ri Dios. Chuq'uexwäch c'u wa', xa jiquibam anima' alak chquij ri e nak'atal wi ri winak, je' jas ri na'l qui ch'ajic ri t'uy, ri vasos, xukuje' q'uia u wäch ri e je' tak wa' ri nak'atal wi alak, —xcha chque.
MAR 7:9 Xukuje' xubij chque: Ri alak man nim tä chic quil wi alak ru takanic ri Dios. Man c'o tä chi u patän wa' chuwäch alak. Chuq'uexwäch wa' cäban alak xa jas ri nak'atal wi alak, —cächa chque.
MAR 7:10 U bim c'u can ri ka mam Moisés: “Nim cheawila wi ra nan a tat,” —cächa'. U bim xukuje': “Jachin c'u ri cuyok' ru nan u tat, tzrajwaxic cäcämisax na wa',” —cächa ri'.
MAR 7:11 Ri alak c'ut cäbij alak: Xak xuwi rajwaxic chi cubij jun achi che ru nan u tat: “Are Corbán wa' ronojel ri quincowinic quincoj che to'ic alak,” —cächa chque. (Ri “Corbán” quel cubij: “Yo'm cho ri Dios”, —cächa'.)
MAR 7:12 We je' cubij wa' ri achi ri', man cäya tä alak che chi c'o jas cuban che qui to'ic ru nan u tat.
MAR 7:13 Je ri' man nim tä chic quil wi alak ru Tzij ri Dios, man c'o tä chi u patän ru Lok' Pixab ri Dios chuwäch alak. Xak xuwi chquij tak ri nak'atal wi alak cäya wi alak tijonic. Xukuje' q'uia ri je' tak wa' cäban alak, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib ri'.
MAR 7:14 Ri Jesús xeusiq'uij ri winak ruc' jumul chic, xubij c'u chque: Alak, onojel alak, tatabej alak ri nu tzij, ch'obo alak ri quinbij, —cächa chque.
MAR 7:15 Man c'o tä ri cutij ri winak ri cäcowinic cäretzelaj u wäch ru c'aslemal. Xane are ri quel lok pa ranima' ri winak, are wa' ri quetzelan u wäch ru c'aslemal.
MAR 7:16 We c'o jun ri cujiquiba ranima' chutatabexic ri nu tzij, ¡chutatabej ba'! —xcha chque.
MAR 7:17 Oquinak chi ri Jesús pa ri ja, u yo'm c'u can ri winak, xepe ru tijoxelab, xquita' che ri Are' chrij ri c'utbal ri xutzijoj chque.
MAR 7:18 Xuta' c'u ri Jesús chque, xubij: ¿A xukuje' ne ri ix man quich'ob tä wa'? —cächa'. ¿A mat iwetam chi ronojel ri cutij ri winak, ri coc chupam, man cäcowin tä wa' che retzelaxic u wäch ru c'aslemal?
MAR 7:19 Are je ri', rumal chi man coc tä pa ranima', xane xak xuwi pa ri rixco'l, quel c'u canok aretak cuban ru chul, —xcha chque. Xubij wa' chque chuc'utic chi man c'o tä jun u wäch wa ri äwas u tijic, ri quetzeletaj jun winak rumal.
MAR 7:20 Xukuje' xubij: Ri quel lok pa canima' ri winak are wa' ri quetzelan u wäch ri qui c'aslemal.
MAR 7:21 Je ri', rumal chi pa canima' ri winak, quebel wi lok ri itzel tak qui chomanic, xukuje' ri etzelal ri cäca'n ri e are' ri e je' tak wa': ru banic ri nimalaj mac ruc' ri rixokil o ri rachajil jun chic, ru banic jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, xukuje' ru banic ri cämisanic,
MAR 7:22 ri elak'anic, ru rayixic ri quech niq'uiaj winak chic, ri etzelal, ri subunic, ri sac'ajil chubanic ronojel u wäch etzelal, ri c'äx cuna' jun chrij jun winak chic ri utz u rikom, ru yaquic tzij chrij jun chic, ru banic nimal, xukuje' ri man cuya' tä jun chi coc tzij pu jolom, xane xa cuban re ri are'.
MAR 7:23 Conojel wa' we etzelal ri' quebel lok pa canima' ri winak, quetzeletaj c'u ri qui c'aslemal cumal, —xcha chque.
MAR 7:24 Xel bi ri Jesús chila', xe'c, xopan pa Fenicia chunakaj ri tinimit Tiro, xukuje' ri tinimit Sidón. Xoc c'u bi pa jun ja. Man craj taj chi ri winak cäquetamaj chi c'o chila', man cäcowin tä c'ut chuc'u'ic rib.
MAR 7:25 Chanim c'ut xretamaj jun ixok chi ri Jesús c'o chila'. Ri ixok ri' c'o jun alaj ral ali ri c'o jun itzelalaj espíritu che. Xopan c'u ruc' ri Jesús, xxuqui chuwäch.
MAR 7:26 Ri ixok ri' man are tä aj Israel, xane ilom u wäch pa Fenicia, ch'äkäp re ri Siria. Xubochi'j ri Jesús, xuta' tok'ob che chi cäresaj bi ri itzel espíritu che ri ral ali.
MAR 7:27 Xubij c'u ri Jesús che: Cheyej na la rech nabe cäyi' ri qui wa ri ac'alab, chenoj c'u na ri e are'. Man utz tä ru chapic ri qui wa ri ac'alab, cäq'uiäk ta c'u chquiwäch ri alaj tak tz'i', —xcha che.
MAR 7:28 Xch'aw c'u ri ixok, xubij che ri Jesús: ¡Je', Tat! Xukuje' ne ri alaj tak tz'i' ri queboc pa ja cäquitij ru xe'r tak ri qui wa ri ac'alab, —xcha che.
MAR 7:29 Xubij c'u ri Jesús che ri ixok: Rumal we tzij ri' ri xbij la, cuya' que' la cho ja. Elinak chi c'u bi ri itzel espíritu che ri alaj ali ri al la, —xcha che.
MAR 7:30 Xe' c'u ri ixok cho ja. Aretak xopanic xurika ri ral k'oyol pa ru ch'at, elinak chi c'u bi ri itzel espíritu che ri alaj ali.
MAR 7:31 Xel c'u bi ri Jesús chila' chunakaj ri tinimit Tiro, xoc'ow pa ri tinimit Sidón, xukuje' pa tak ri tinimit re Decápolis, xopan c'u chuchi' ri mar re Galilea.
MAR 7:32 Aretak c'o chila' xc'am lok jun so'r achi ri xukuje' mem ruc' ri Jesús. Ri xec'amow lok quebochi'nic, cäquita' tok'ob che ri Jesús chi cuya ru k'ab puwi' ri achi.
MAR 7:33 Ri Jesús xuc'am c'u bi ri achi chquiwäch ri winak pu tuquiel wi. Xeunim ru wi' tak u k'ab pa tak ru xiquin ri achi, xukuje' xchubanic, xuchap cok ri rak'.
MAR 7:34 Xca'y c'u ri Jesús chicaj, xbik'bitic, xubij che ri achi: ¡Efata! —xcha'. Quel cubij wa': ¡Chjaktajok! —cächa'.
MAR 7:35 Chanim c'ut xejaktaj ru xiquin ri achi, xukuje' xutzir ri rak'. Cäcowin chi c'ut cätzijonic.
MAR 7:36 Ri Jesús c'ut queupixbaj ri winak chi c'o jun mäquibij wi. Pune sibalaj queupixbaj na, xa sibalaj cäquesaj na u tzijol wa'.
MAR 7:37 Sibalaj c'u cäquicajmaj ri winak, cäquibij: ¡Sibalaj utz cuban ri Jesús che ronojel! Cubano chi cäquita chic ri so'rab, xukuje' cubano chi ri memab quech'awic, —xecha ri winak.
MAR 8:1 Pa tak ri k'ij ri', qui mulim quib sibalaj q'uia winak jumul chic, man c'o tä c'u ri cäquitijo. Ri Jesús xeusiq'uij ru tijoxelab, xubij chque:
MAR 8:2 Quel nu c'ux chque ri winak rumal chi oxib k'ij chi wa' e c'o wuc', man c'o tä c'u jas cäquitijo.
MAR 8:3 We quintakan chque chi quebe' cho cachoch, mäja' c'u quewi'c, quetzak na pa tak ri be. Jujun c'u chque naj e petinak wi, —xcha chque.
MAR 8:4 Ru tijoxelab xech'awic, xquibij che: ¿Jawije' ta c'u lo cäcowin wi jun curik ri wa che qui tzukic wa' we winak ri' waral pa we juyub ri' ri cätz'inowic? —xecha che.
MAR 8:5 Xuta' c'u ri Jesús chque: ¿Janipa' caxlan wa e c'o iwuc'? —xcha'. Ri e are' xquibij: ¡Wukub! —xecha che.
MAR 8:6 Xtakan c'u ri Jesús chque ri q'uialaj tak winak chi quecu'bi pulew. Te c'u ri' xeuc'am ri wukub caxlan wa, xmaltioxinic, xeupiro. Xeuya chque ru tijoxelab rech quequijach wa' chquiwäch ri winak. Je c'u ri' xca'no.
MAR 8:7 Xukuje' e c'o quieb oxib alaj tak cär. Ri Jesús xeutewchij ri alaj tak cär, xubij chque ru tijoxelab chi quequijach wa' xukuje' chquiwäch ri winak.
MAR 8:8 Xewi' c'u conojel ri winak, xenojic. Xequimulij c'u ri ch'äkatak tak caxlan wa ri xecanaj canok, ronojel c'u wa' xuban wukub chicäch wa.
MAR 8:9 Craj e c'o quiejeb mil winak ri xewi'c. Te c'u ri' xeutak bi ri Jesús cho cachoch.
MAR 8:10 Chanim c'ut xoc bi ri Jesús pa ri barco cuc' ru tijoxelab, xebe' pa Dalmanuta.
MAR 8:11 Xeopan c'u ri tata'ib fariseos ruc' ri Jesús, xquichap tzij ruc'. Te ri' xquita' che chi cuc'ut chquiwäch jun cajmabal etal ri cäpe chicaj. Xquibij wa' che rech cäkaj ri Jesús pa qui k'ab.
MAR 8:12 Sibalaj xbik'bit c'u ri Jesús, xubij: ¿Jas che cäquita' etal ri winak re we k'ij junab ri'? —cächa'. Kas tzij ri quinbij chech alak chi man cäyi' tä chi na jun etal chque, —xcha ri Jesús.
MAR 8:13 Xel bi ri Jesús chquiwäch. Xoc chi jumul pa ri barco, xe' c'u ch'äkäp che ri mar.
MAR 8:14 Xsach pa qui jolom ri tijoxelab u c'amic bi qui wa. Xak xuwi jun caxlan wa c'o cuc' pa ri barco.
MAR 8:15 Ri Jesús xeupixbaj, xubij chque: ¡Chitampe'! ¡Chichajij iwib chuwäch ri qui ch'amil ri tata'ib fariseos, xukuje' chuwäch ru ch'amil ri Herodes! —xcha chque.
MAR 8:16 Xquitzijobela c'u quib ri tijoxelab, xquibij: Ri Are' cubij wa' rumal chi man c'o tä ka wa ka c'amom lok, —xecha'.
MAR 8:17 Aretak ri Jesús xretamaj jas ri tajin cäquibij, xubij chque: ¿Jas che quitzijobela iwib chi man c'o tä i wa? —cächa chque. ¿A xak are mäja' quich'obo, mäja' quiwetamaj? ¿A xa abajarinak na ri iwanima'? —cächa'.
MAR 8:18 Pune c'o i wak'äch rech quixca'yic, ¡man quixca'y taj! Pune c'o i xiquin rech quito, ¡man quitatabej taj! ¿A mat cäna'taj wa' chiwe ri xinbano? —cächa chque.
MAR 8:19 Aretak xinpir ri job caxlan wa, xinjach c'u wa' chquiwäch ri job mil winak, ¿janipa' chicäch nojinak chque ch'äkatak tak wa ri man xq'uis taj ri xeic'olo? —xcha chque. ¡E cablajuj! —xecha ri e are'.
MAR 8:20 Aretak c'ut xinpir ri wukub caxlan wa, xinjach wa' chquiwäch ri quiejeb mil winak, ¿janipa' chicäch nojinak chque ch'äkatak tak wa ri man xq'uis taj ri xeic'olo? —xcha chque. ¡E wukub chicäch! —xecha che.
MAR 8:21 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿Jas lo wa' chi c'ä mäja' quich'obo? —xcha chque.
MAR 8:22 Te c'u ri' xopan ri Jesús pa ri tinimit Betsaida, e rachi'l c'u ru tijoxelab. Jujun winak xquic'am lok jun moy achi cho ri Jesús, xquibochi'j chi cuchap cok ri achi.
MAR 8:23 Ri Jesús xuchap ri moy che ru k'ab, xuyukej bic, xebel c'u bi pa ri tinimit. Xchuban c'u pa tak u wak'äch ri moy, xuya ru k'ab puwi' ri achi, xuchap cok ru wak'äch, te c'u ri' xuta' che: ¿A c'o ri quil la? —xcha che.
MAR 8:24 Are c'u ri moy xca'y ak'anok, xubij: Quinwil ri winak chi je' ta ne e che', quinwil c'ut chi quebinic, —xcha'.
MAR 8:25 Ri Jesús xuya chi jumul ru k'ab puwi' ri achi, xuchap cok ru wak'äch. C'ä te ri' kas xca'yic. Xutzir can ru wak'äch, utz chic xcowin ri achi che rilic ronojel.
MAR 8:26 Te c'u ri' ri Jesús xutak bi cho rachoch, xubij bi che: Utz na we man coc tä la pa ri tinimit, man c'o tä c'u ri cätzijoj la apan che jun chic jas ri nu banom che la, —xcha che.
MAR 8:27 Xe' c'u ri Jesús, e rachi'l ru tijoxelab, xeopan pa tak ri tinimit re Cesarea Filipo. Benam c'u que pa ri be, xuta' chque ru tijoxelab, xubij: ¿Jachin ri in ri cäquibij ri winak? —xcha chque.
MAR 8:28 Xquibij c'u che: E c'o jujun winak cäquibij chi lal ri' ri Juan Kasal Ja', —quecha'. Xukuje' cäquibij jule' chic chi lal ri' ri ka mam Elías. E c'o chi niq'uiaj cäquibij chi lal jun chque ri ojer k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —quecha', —xecha che.
MAR 8:29 Te ri' xch'aw ri Jesús jumul chic, xuta' chque: E c'u ri ix, ¿jachin ri in ri quibij ix? —xcha chque. Xch'aw c'u ri tat Pedro, xubij che: ¡Lal ri' ri Cristo! —xcha che.
MAR 8:30 Xeupixbaj c'ut ri Jesús chi mäquitzijoj wa' che jachin jun.
MAR 8:31 Ri Jesús xuchaplej qui tijoxic ru tijoxelab, xubij chque: Rajwaxic chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinrik na sibalaj c'äx, quinxutux na cumal ri qui nimakil ri winak, cumal ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' cumal ri tijonelab re ri Pixab. Xukuje' rajwaxic chi quincämisax na, te ri' quinc'astaj chi c'u na churox k'ij chquixol ri cäminakib, —xcha chque.
MAR 8:32 Utz u bixic wa' xuban ri Jesús rech cäquich'obo. Are c'u ri tat Pedro xuc'am bi ri Jesús u tuquiel wi, xuchaplej u yajic.
MAR 8:33 Xutzolk'omij c'u rib ri Jesús, xeuca'yej ru tijoxelab, xuyaj ri tat Pedro, xubij che: ¡Chatel chnuwäch, Satanás! —cächa ri Jesús. ¡Man cach'ob tä c'u ru chomanic ri Dios, xane xak xuwi cach'ob ri qui chomanic winak! —xcha ri' chquiwäch.
MAR 8:34 Ri Jesús xeusiq'uij ri q'uialaj winak junam cuc' ru tijoxelab, xubij c'u chque: We c'o jun craj cäpe wuc' in, rajwaxic chi muban xa jas ri craj ri are'. Rajwaxic chutelej ru cruz, chpet wuc' in, —cächa'. (Quel cubij wa' chi ri winak ri' man nim tä chic cäril wi ru c'aslemal, pune ta ne curik ri cämical rumal rech ri Jesús.)
MAR 8:35 Apachin ta ne ri craj cuto' u wi' ru c'aslemal cho ruwächulew, cäcäm c'u na wa' we winak ri', cutzak na ronojel. Man curik tä na ri' ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Apachin ta ne ri cuya ru c'aslemal rumal wech in, xukuje' rumal rech ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, cuto' na u wi' ri kas u c'aslemal, —cächa'.
MAR 8:36 ¿Jas ta c'u lo ri' ri cuch'ac jun winak we cärechbej ronojel ruwächulew, cutzak c'u na ri kas u c'aslemal?
MAR 8:37 ¿Jas ta c'u lo ri cäcowin ri winak chuya'ic chuq'uexwäch ri kas u c'aslemal? —cächa chque.
MAR 8:38 Apachin c'ut ri cäq'uix chwe in xukuje' che ri nu tzij chquiwäch ri itzelalaj tak winak rech we k'ij junab ri', ri man queniman tä chi che ri Dios, xane xa cäca'n jas ri cäcaj ri e are', in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinq'uix na xukuje' che ri winak ri' aretak quintzelej lok, quinpe c'u na ri' wachi'l ri lok'alaj tak ángeles, cänimarisax c'u na nu k'ij jas ru nimarisaxic u k'ij ri nu Tat, —xcha chque.
MAR 9:1 Te c'u ri' xubij ri Jesús chque conojel: Kas tzij ri quinbij chiwe chi e c'o jujun chque ri e c'o waral chnuwäch ri man quecäm taj c'ä cäquil na chi ya petinak ri' ruc' nimalaj chuk'ab ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, —xcha chque.
MAR 9:2 Xque' wakib k'ij chic u bim can wa' ri Jesús, aretak xeuc'am bi xak xuwi ri tat Pedro, ri tat Jacobo, xukuje' ri tat Juan qui tuquiel wi, xepaki c'u puwi' jun nimalaj juyub. Xq'uextaj c'u ru ca'yebal ri Jesús chquiwäch.
MAR 9:3 Sibalaj xjuluw ri ratz'iak ri Jesús, sibalaj sakloloj je' jas ri sak tew, je ri' chi man c'o tä jun ch'ajal atz'iak cho ruwächulew ri je' cäcowin chusakarisaxic wa' cubano.
MAR 9:4 Tzcajmabal chic, xquic'ut quib quieb achijab ri tajin quetzijon ruc' ri Jesús, e are c'u ri ka mam Elías rachi'l ri ka mam Moisés.
MAR 9:5 Xch'aw ri tat Pedro, xubij c'u che ri Jesús: Kajtij, ¡sibalaj utz chi uj c'o waral! Ka'na oxib mo', jun che la, jun che ri ka mam Moisés, xukuje' jun che ri ka mam Elías, —xcha che.
MAR 9:6 Je' xubij wa' rumal chi man curik taj jas cubij, ¡sibalaj c'u xquixej quib ri tijoxelab!
MAR 9:7 Te ri' xkaj jun sutz' chquij, xech'uktaj c'u rumal. Xch'aw c'u lok jun chupam ri sutz', xubij: ¡Are lok'alaj nu C'ojol wa'! Chitatabej ri cubij, —xcha'.
MAR 9:8 Chanim xeca'ylobic, man c'o tä chi c'u jachin ri xquilo, xane xak xuwi ri Jesús c'o cuc'.
MAR 9:9 Kajem que cho ri juyub, ri Jesús xeupixbaj chi c'o mäquitzijoj wi ri quilom, c'ä aretak cäc'astaj na ri Are', ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, chquixol ri cäminakib.
MAR 9:10 Xeniman c'u che ri Jesús, man c'o tä xquibij che jun chic jas ri' ri xquic'ulmaj. Xa xquitzijobej quib chquixol chi jas ri' ri c'astajic chquixol ri cäminakib.
MAR 9:11 Xquita' c'u che ri Jesús, xquibij che: ¿Jas che cäquibij ri tijonelab re ri Pixab chi rajwaxic cäpe na ri ka mam Elías nabe? —xecha che.
MAR 9:12 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: Tzij ri' chi cäpe ri ka mam Elías nabe, rech cuban na u banic ronojel. ¿Jas c'u cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chwij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak? Tz'ibam chi sibalaj quinrik na c'äx, quetzelax c'u na nu wäch, —cächa ri'.
MAR 9:13 Quinbij c'u chiwe chi ya ulinak ri tat Elías, xca'n c'u ronojel u wäch c'äx che ri are', xa jas ri xcaj xca'no, je' jas ri cubij chrij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, —xcha ri Jesús chque.
MAR 9:14 Te c'u ri' aretak xetzelej lok, xeopan cuc' ri niq'uiaj tijoxelab chic, xequil q'uialaj tak winak qui sutim quij ri tijoxelab, xukuje' e c'o jujun chque ri tijonelab re ri Pixab qui chapom tzij cuc'.
MAR 9:15 Aretak ri winak xquil ri Jesús, sibalaj xquicajmaj u wäch, aninak xebe' chuch'abexic.
MAR 9:16 Xuta' ri Jesús chque ru tijoxelab, xubij: ¿Jas wa' ri tajin quichomala cuc'? —xcha chque.
MAR 9:17 Jun chque ri winak xch'awic, xubij che: Ajtij, xinc'am lok ri nu c'ojol chuwäch la, rumal chi c'o jun itzel espíritu che, ri u banom che chi man cäcowin taj cäch'awic.
MAR 9:18 Apawije' ta ne ri c'o wi aretak ri itzel espíritu cuchapo, cuq'uiäk pulew, chila' cuyacya wi, cäpuluw c'u u pu chi', xukuje' cukuch'uch'ej u ware, cäche'r c'u u cuerpo. Xinta' tok'ob chque ri tijoxelab la rech cäquesaj bi ri itzel espíritu che, man xecowin tä c'ut, —xcha che.
MAR 9:19 Xch'aw chi ri Jesús, xubij: ¡Ay, winak, alak ri' rech we k'ij junab ri', man cäcojon tä alak! —cächa'. ¿A are lo caj alak chi xak are' quinc'oji uc' alak ronojel k'ij, chi quinchajij paciencia uc' alak? —cächa'. ¡C'ama ba' alak lok ri ala chnuwäch! —xcha chque.
MAR 9:20 Xquic'am c'u lok ri ala ruc'. Aretak ri itzel espíritu xril ri Jesús, chanim xuyacya ri ala, xtzak c'u ri ala pulew, xuwolkotij rib, xpuluw u pu chi'.
MAR 9:21 Xuta' ri Jesús che ru tat ri ala, xubij: ¿Jampa' xuchap wa' we c'äx ri'? —xcha che. Xubij ru tat: Tzpa ru ch'utinal, —xcha'.
MAR 9:22 Q'uia mul ri itzel espíritu cuq'uiäk ri ala pa ri k'ak', pa ri ja' chucämisaxic. We c'u c'o jas ri cäcowin la chubanic che, tok'obisaj la ka wäch, ¡chujto' la! —xcha che.
MAR 9:23 Xubij c'u ri Jesús che: We cäcowin la cäcojon la chwe, ¡ronojel cuya' cäbanic rumal ri winak ri cäcojonic! —xcha ri Jesús che.
MAR 9:24 Chanim ru tat ri ala co xch'awic, xubij: ¡Tat, quincojonic! ¡Chinto' ba' la rech quincojon na más! —xcha che.
MAR 9:25 Aretak ri Jesús xrilo chi q'uia winak tajin cäquimulij quib chrij, xuyaj ri itzelalaj espíritu, xubij che: Itzelalaj espíritu ri caban mem, ri xukuje' caban so'r chque ri winak, catintako chi chatel che ri ala, ¡matoc chi jumul che! —xcha che.
MAR 9:26 Xurak c'u u chi' ri itzelalaj espíritu, sibalaj xuyacya can ri ala, xel c'u bi che. Xcanaj can ri ala je' ta ne cäminak, je ri' chi e q'uia ri xquibij: ¡Xcämic! —xecha'.
MAR 9:27 Ri Jesús c'ut xuchap ri ala che ru k'ab, xuyaco. Xtaq'ui c'u ak'an ri ala.
MAR 9:28 Oquinak chi c'u ri Jesús pa jun ja, xepe ru tijoxelab, xquita' che ri Jesús pu tuquiel wi, xquibij: ¿Jas che ri uj man xujcowin tä che resaxic bi ri itzelalaj espíritu? —xecha che.
MAR 9:29 Xubij c'u ri Jesús chque: Xak xuwi rumal ru banic orar xukuje' ri u banic ayunar quel bi jun itzelalaj espíritu ri je' u banic wa', —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAR 9:30 Aretak xebel bi chila', xebe'c, xeoc'ow c'u pa Galilea. Man craj tä c'u ri Jesús chi c'o jun cäretamaj chi c'olic.
MAR 9:31 Je ri', rumal chi ri Jesús tajin queutijoj ru tijoxelab, xubij chque: Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinjach c'u na in pa qui k'ab ri winak, quinquicämisaj na ri e are', —cächa'. Pune in cäminak chic, quinc'astaj c'u na churox k'ij chquixol ri cäminakib, —xcha chque.
MAR 9:32 Ri e are' c'ut man xquich'ob tä ri tajin cubij chque, xquixej c'u quib chuta'ic che.
MAR 9:33 Xeopan c'u pa ri tinimit Capernaum. Aretak ri Jesús ya c'o chic pa ri ja, xuta' chque ru tijoxelab, xubij: ¿Jas ri' ri tajin quichomala iwib chrij aretak uj petinak pa ri be? —xcha chque.
MAR 9:34 Man xech'aw tä c'ut rumal chi ri e are' tajin cäquichomala' quib pa ri be chrij jachin chque are ri nim na u banic.
MAR 9:35 Xt'uyi c'u ri Jesús, xeusiq'uij ri cablajuj u tijoxelab, xubij chque: We c'o jun ri craj coc che qui nimal ri winak, rajwaxic cubano chi man nim tä u banic chquixol, xane coc na che patänil que conojel, —xcha chque.
MAR 9:36 Xuc'am c'u ri Jesús jun alaj ac'al, xutac'aba pa qui niq'uiajal ri tijoxelab. Xuk'aluj c'ut, xubij chque:
MAR 9:37 Apachin ri cäc'amow we ac'al ri' rumal wech in, in ri' quinuc'amo. Apachin c'u ri quinuc'am in, man xak xuwi tä ri in quinuc'amo, xane xukuje' are cuc'am ri xintakow lok, —xcha chque ru tijoxelab.
MAR 9:38 Xubij c'u ri tat Juan che ri Jesús: Ajtij, kilom jun achi ri man jun tä kuc' ri tajin cucoj ri bi' la che quesaxic bi ri itzel tak espíritus. Ri uj xkak'il c'u canok rumal chi man jun tä kuc', —xcha che.
MAR 9:39 Xubij c'u ri Jesús: Mik'ila chic, —cächa'. Rumal chi man c'o tä jun ri cucoj ri nu bi' chubanic jun nimalaj cajmabal, te c'u ri' chanim cubij tzij ri man utz taj chwij in.
MAR 9:40 Apachin c'u ri man cujuc'ulelaj taj, are jun ri' kuc', —cächa'.
MAR 9:41 Apachin ri cuya jun vaso joron chiwe pa ri nu bi' rech quitijo xa rumal chi ix rech ri Cristo, kas curik na ri tojbal re, —xcha chque.
MAR 9:42 Apachin c'u ri cubano chi jun chque we ch'utik ri' ri quecojon chwe curik ri be ri man utz taj, are utz ri' we ta cäxim jun ca' re molino chukul ri winak ri', cäq'uiäk ta c'u bi pa ri mar.
MAR 9:43 We ta ra k'ab cubano chi ri at carik ri be ri man utz taj, chak'ata apanok. Are utz na chawe we carik na ri kas a c'aslemal pune at cut, chuwäch ri c'o quieb a k'ab cate' pa ri c'atic jawije' c'o wi ri k'ak' ri man cächuptaj taj.
MAR 9:44 Chila' c'ut man quecäm tä wi na ri ixjut ri cäquitij ri qui tijol ri winak, man cächuptaj tä c'u ri k'ak'.
MAR 9:45 We ta ri awakan cubano chi at carik ri be ri man utz taj, chak'ata apanok. Are utz na chawe we carik na ri kas a c'aslemal, pune xa jun awakan c'olic, chuwäch ri c'o quieb awakan catq'uiäk bi pa ri c'atic jawije' c'o wi ri k'ak' ri man cächuptaj taj.
MAR 9:46 Chila' c'ut man quecäm tä wi na ri ixjut ri cäquitij ri qui tijol ri winak, man cächuptaj tä c'u ri k'ak'.
MAR 9:47 We ta c'u ra wak'äch cubano chi ri at carik ri be ri man utz taj, chawesaj apanok. Are utz na chawe catoc chquixol ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi', pune xa jun a wak'äch c'olic, chuwäch ri c'o quieb a wak'äch, catq'uiäk bi pa ri c'atic jawije' c'o wi ri k'ak' ri man cächuptaj taj.
MAR 9:48 Chila' c'ut man quecäm tä wi na ri ixjut ri cäquitij ri qui tijol ri winak, man cächuptaj tä c'u ri k'ak'.
MAR 9:49 Conojel winak cäquirik na c'äx je' ta ne chi cäyi' k'ak' pa qui wi' junam jas ri cäyi' ri atz'am puwi' ronojel awaj ri cäcämisax chusipaxic cho ri Dios.
MAR 9:50 Utz ri atz'am. We c'u man c'o tä chic u tzayil ri atz'am, ¿jas ta c'u lo quicoj chic chutzayixic? Chc'ol utzil pa iwanima' je' jas ri utzalaj atz'am, man quixch'ojin tä c'ut, —xcha ri Jesús chque.
MAR 10:1 Xel c'u bi ri Jesús pa ri tinimit Capernaum, xe' pa Judea, xukuje' xe' ch'äkäp che ri nima' Jordán. Xquimulij c'u quib q'uia winak ruc' jumul chic. Ri Jesús jumul chic xeutijoj jas ri nak'atal wi ri Are'.
MAR 10:2 Xeopan c'u jujun tata'ib fariseos ruc' ri Jesús, xquita' c'u che we takal che jun achi cujach bi ri rixokil. Xa xquibij wa' che ri Jesús rech cäkaj ri Are' pa qui k'ab.
MAR 10:3 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: ¿Jas pu ri xtak wi alak rumal ri ka mam Moisés? —xcha'.
MAR 10:4 Xquibij c'u ri tata'ib fariseos: Ri ka mam Moisés xuya' chke chi jun achi cuya' cutz'ibaj jun wuj ri cubij wi chi ri achi cujach bi ri rixokil, xa je ri' c'ut cäjach bi ri ixok, —xecha che.
MAR 10:5 Xubij c'u ri Jesús chque: Xa rumal chi sibalaj abajarinak ri anima' alak, are rumal ri' xtz'ibax wa' we takanic ri' chech alak rumal ri ka mam Moisés, —cächa chque.
MAR 10:6 Tzpa ru chaplexic lok ronojel, aretak ri Dios xuchap u banic ruwächulew, “chi achi chi ixok xeuban ri Dios”.
MAR 10:7 “Rumal wa' jun achi cuya can ru nan u tat, cätuni c'u na ruc' ri rixokil.
MAR 10:8 Xa e jun na ri quieb ri',” —cächa ri'. Je c'u ri' man e quieb tä chic, xane xa e jun wa'.
MAR 10:9 Rumal c'u ri' jas ri xeutunuba ri Dios, mäjach qui wäch wa' rumal ri winak, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
MAR 10:10 Aretak e c'o chic pa ja, ri tijoxelab xquita' che ri Jesús chi cubij chi na jumul chic jas quel cubij ri' ri xtzijox rumal.
MAR 10:11 Xubij c'u ri Jesús chque: Apachin ri cujach bi ri rixokil, cäc'uli chi c'u na ruc' jun ixok chic, ri achi ri' cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri nabe rixokil.
MAR 10:12 We are ri ixok cujach bi ri rachajil, cäc'uli chi c'u na ruc' jun achi chic, ri ixok ri' cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri rachajil, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
MAR 10:13 Ri winak xequic'am lok ri ac'alab cho ri Jesús rech cuya ru k'ab pa qui wi'. Xeyaj c'u ri winak cumal ri tijoxelab.
MAR 10:14 Aretak xril ri Jesús chi queyajon ri tijoxelab, xpe royowal, xubij chque: Chiya chque ri ac'alab chi quepe wuc', meik'atej rumal chi ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak are quech ri e je' tak wa', —cächa'.
MAR 10:15 Kas tzij ri quinbij chiwe chi apachin ri man cuc'am tä ri' ru takanic ri Dios je' jas ri cuban jun alaj ac'al, man cäyi' tä c'u che chi cätakan ri Dios puwi', —xcha chque.
MAR 10:16 Ri Jesús xeuk'aluj ri ac'alab, xuya c'u ru k'ab pa qui wi', xeutewchij.
MAR 10:17 Aretak ri Jesús xutakej chi ru be, chanim xpe jun ac'al achi ruc', xxuqui chuwäch, xuta' che, xubij: Utzalaj Ajtij, ¿jas quinban in rech quinrik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic? —xcha che.
MAR 10:18 Xubij c'u ri Jesús che: ¿Jas che cabij utz chwe? ¡Man c'o tä jun kas utz, xane xak xuwi ri Dios! —cächa che.
MAR 10:19 Awetam c'u ri cätakan wi ru Lok' Pixab ri Dios: “Matcämisanic, maban ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil jun winak chic, maban ri elak', maban tzij chrij jun winak chic, maban subunic che jun winak chic che resaxic ri rech ri are', nim cheawil wi ra nan a tat,” —cächa ri', —xcha ri Jesús che.
MAR 10:20 Xubij c'u ri achi che: Ajtij, ronojel wa' nu takem tzaretak in ac'al na, —xcha che.
MAR 10:21 Ri Jesús co xca'y che ri achi, sibalaj lok' xril wi, xubij che: C'o jun jasach chic ri c'ä mäja' cabano. Cheaq'uiyij conojel ri jastak awe, chaya ri rajil chque ri meba'ib. Cäc'oji c'u na ra k'inomal chila' chicaj. Jo', tasa'j wuc', chatelej c'u ra cruz, —xcha che. (Quel cubij wa' chi man nim tä chic cäril wi ru c'aslemal, pune ta ne curik ri cämical rumal rech ri Jesús.)
MAR 10:22 Xq'uextaj c'u ru wäch ri achi, xc'äxc'ob ri ranima' rumal ri xubij ri Jesús che. Xbisonic xe'c, rumal chi q'uia u k'inomal c'olic.
MAR 10:23 Xca'y ri Jesús pa tak u xcut, xubij chque ru tijoxelab: ¡Sibalaj c'äx cäquitij ri k'inomab queopan ruc' ri Dios rech cätakan pa qui wi'! —xcha chque.
MAR 10:24 Ri tijoxelab xquicajmaj ri xubij chque, man xquirik tä chic jas xca'no. Xch'aw chi jumul ri Jesús, xubij chque: Kachalal, kas c'äx cäquitij ri winak ri cäcu'bi ri canima' chrij ri k'inomal, queopan ruc' ri Dios rech cätakan pa qui wi'.
MAR 10:25 Are man c'äx tä ri roc'owisaxic jun quiej camello pa ru julil jun t'isombal bak chuwäch ri ropanic jun k'inom ruc' ri Dios rech cätakan puwi', —xcha chque.
MAR 10:26 Sibalaj xquicajmaj wa' ri tijoxelab, xquibij c'u chbil tak quib: ¿Jachin ta c'u lo ri cäcowinic curik ru tobanic ri Dios? —xecha'.
MAR 10:27 Ri Jesús tajin queuca'yej, xubij c'u chque: Man quecowin tä ri winak chubanic wa', cäcowin c'u na ri Dios che, rumal chi ri Dios cäcowin chubanic ronojel, —xcha chque.
MAR 10:28 Ri tat Pedro xuch'abej ri Jesús, xubij: Tat, chilampe la chi ri uj ka yo'm can ri jastak ke, uj c'o uc' la, —xcha che.
MAR 10:29 Xubij c'u ri Jesús: Kas tzij ri quinbij chiwe chi man c'o tä jun ri cuya can ri rachoch, ri rachalal, ru nan u tat, ri rixokil, ri ralc'ual, ri rulew rumal wech in, xukuje' rumal rech ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio,
MAR 10:30 ri mat curik na cämic pa tak we k'ij junab ri' jun ciento mul ri e je' tak wa', ri rachoch, rachalal, ru nan, ralc'ual, rulew, pune ruc' c'äx ri cäbantaj che cumal ri winak. Xukuje' curik na ru c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na, —cächa chque.
MAR 10:31 E q'uia chque ri winak ri nim queil wi cämic, man nim tä chi na queil wi pa ri k'ij ri', xukuje' e c'o ri man nim tä queil wi cämic, nim c'ut queil wi na, —xcha chque.
MAR 10:32 E benak c'u pa ri be, pakalem cäca'n pa Jerusalén, nabejinak c'u ri Jesús chquiwäch ru tijoxelab. Ri e are' sibalaj xquicajmaj u wäch ri Jesús. Conojel ri e teren chrij sibalaj quixe'm quib. Ri Jesús xeusiq'uij jumul chic ri cablajuj u tijoxelab ruc' pa qui tuquiel wi, xuchaplej c'u u bixic chque ri cäban na che.
MAR 10:33 Xubij c'u chque: Chiwilampe', benam ke, tajin cujpaki pa ri tinimit Jerusalén. Quinjach c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, pa qui k'ab ri qui nimakil ri sacerdotes, xukuje' pa qui k'ab ri tijonelab re ri Pixab. Cäquik'at na tzij pa nu wi' chi quincämisax na, quinquijach c'u na pa qui k'ab ri niq'uiaj winak chic.
MAR 10:34 Cäquetz'bej na nu wäch, xukuje' cäquichubaj na nu wäch. Quinquirapuj na, quinquicämisaj. Quinc'astaj chi c'u na churox k'ij, —xcha ri Jesús chque.
MAR 10:35 Xekeb c'u ru c'ojol ri tat Zebedeo ruc' ri Jesús, e are' ri tat Jacobo, ri tat Juan, xquibij c'u che: Kajtij, cäkaj chi cäban la chke apachique u wäch tok'ob ri cäkata' che la, —xecha che.
MAR 10:36 Xubij ri Jesús chque: ¿Jas c'u quiwaj chi quinban chiwe? —xcha chque.
MAR 10:37 Xquibij c'u che: Aretak cänimarisax ri k'ij la, cätakan chi la pa qui wi' conojel, ya la chke chi cujt'uyi na uc' la, chi jun chke cäc'oji pa ri wiquiäk'ab la, ri jun chic pa ri moxk'ab la, —xecha che.
MAR 10:38 Xubij c'u ri Jesús chque: ¡Man quich'ob taj jas u wäch tok'ob ri quita' chwe! —cächa chque. ¿A quixcowinic quich'ij na ri c'äx ri quinrik na in, quitij c'u na iwe ri c'o pa ri vaso ri quintij na we in? ¿A quixcowinic cäban i kasna' ix jas ri kasna' ri cäban na chwe in? —xcha chque.
MAR 10:39 Xquibij c'u che: Cujcowinic, —xecha che. Xubij c'u ri Jesús chque: Kas tzij quitij na iwe ri c'o pa ri vaso ri quintij na we in, xukuje' cäban na i kasna' jas ri kasna' ri cäban na chwe in, —cächa chque.
MAR 10:40 Are c'u ri t'uyulem pa ri nu wiquiäk'ab, we ne pa ri nu moxk'ab, man cuya' taj quinya in chiwe. Are wa' quech ri e cha'tal rumal ri Dios chi quet'uyi pa tak ri t'uyulibal ri', —xcha chque.
MAR 10:41 Aretak ri lajuj tijoxelab chic xquita u bixic ronojel wa', xpe coyowal ri e are' chque ri tat Jacobo, ri tat Juan.
MAR 10:42 Xeusiq'uij c'u ri Jesús, xubij chque: Ri ix iwetam chi ri winak ri ya'tal chque chi quetakan pa qui wi' ri niq'uiaj winak chic, kas tzij e c'o ri' pa qui k'ab. Ri qui nimakil winak quetakan pa qui wi' xukuje', —cächa'.
MAR 10:43 Man je' tä c'u wa' ri ix, xane apachin chiwe ri craj chi nim quil wi, rajwaxic chi coc na wa' che patänil iwe.
MAR 10:44 Apachin chiwe ri craj coc che i nimal ix, nabe rajwaxic chi coc na che patänil que conojel, —cächa'.
MAR 10:45 Are je ri', rumal chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man in petinak taj rech quinpatänixic, xane rech quinpatänin chque niq'uiaj chic, xukuje' rech quinya ri nu c'aslemal che tojbal re ri qui tzokopixic q'uia winak, —xcha ri Jesús chque.
MAR 10:46 Xeopan c'u pa ri tinimit Jericó. Elem chi c'u bic cuban ri Jesús pa Jericó, e rachi'l c'u ru tijoxelab xukuje' q'uialaj tak winak chic. C'o c'u jun moy achi, Bartimeo u bi', t'uyul chi' ri be, are c'u jun molonel wa', u c'ojol ri tat Timeo.
MAR 10:47 Aretak xuto chi tajin coc'ow ri Jesús aj Nazaret, co xch'awic, xubij: ¡Tat Jesús, ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la nu wäch! —xcha'.
MAR 10:48 E q'uia ri winak ri xquiyajo, xquibij che chi chutz'apij u pu chi'. Ri are' c'ut xa man cuta taj, xane más co na xch'awic, xubij: ¡Ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la nu wäch! —xcha'.
MAR 10:49 Xtaq'ui c'u ri Jesús, xubij: Siq'uij ba' alak lok, —xcha chque. Xquisiq'uij c'u lok ri moy, xquibij che: ¡Chachajij awanima'! ¡Chatwalijok! Ri Jesús tajin catusiq'uij, —xecha che.
MAR 10:50 Ri are' c'ut xurokij can ru k'u' jela', chanim xwalijic, xe'c, xopan ruc' ri Jesús.
MAR 10:51 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: ¿Jas caj la chi quinban che la? —xcha che. Xubij ri moy che: Ajtij, cwaj quinca'y jumul chic, —xcha che.
MAR 10:52 Xubij ri Jesús che: Cuya' que' la. Ya xutzir la rumal chi xcojon la chwe, —xcha che. Chanim c'ut xcowinic xca'yic, xteri bi chrij ri Jesús pa ri be.
MAR 11:1 Aretak nakaj chic e c'o wi che ri tinimit Jerusalén, chquiwäch ri tinimit Betfagé ruc' ri tinimit Betania, tajin queoc'ow chuxe' ri Ujuyubal Olivos, ri Jesús xeutak bi quieb chque ru tijoxelab.
MAR 11:2 Xubij chque: Jix pa ri alaj tinimit ri c'o apan chkawäch. Aretak quixopan chila' quirik na jun burro yukulic. Man c'o tä jun winak quiejeninak chrij, —cächa'. Chiquira', chic'ama lok, —cächa chque.
MAR 11:3 We c'o jun cubij chiwe: ¿Jas che quiban wa'? —cächa ne chiwe. Chibij che: Xa cajwataj che ri Kajaw Jesús, chanim c'ut cutzelej chi na lok che la, —quixcha che.
MAR 11:4 Xebe' c'u ri tijoxelab, xequirika c'u ri burro pa ri be, yukul cok chuchi' ri porta. Xquiquir c'ut.
MAR 11:5 Jujun chque ri a tac'atoj chila' xquibij chque: ¿Jas quibano quiquir ri burro? —xecha chque.
MAR 11:6 Ri tijoxelab xquibij chque jas ru bim bi ri Jesús. Xyi' c'u chque chi cäquic'am bic.
MAR 11:7 Xquic'am c'u bi ri burro, xquiya che ri Jesús. Xquiya ri qui k'u' chrij, xquiejen c'u ri Jesús.
MAR 11:8 E q'uia winak xquilic' ri qui k'u' pa ri be, xukuje' c'o jujun chic ri xequiya u xak tak che' ri xequich'upula pa tak ri juyub.
MAR 11:9 Ri winak ri e nabejinak chuwäch ri Jesús, xukuje' ri e teretoj chrij, co xech'awic, xquibij: ¡Chnimarisax u k'ij ri Dios! ¡Utz re ri petinak pa ru bi' ri Kajaw Dios! —quecha'.
MAR 11:10 ¡Tewchim ba' ri' ri takanic ri cäpe na pa ka wi'! Tzare wa' ri takanic ri xchaplex nabe rumal ri ka mam David. ¡Chnimarisax u k'ij ri Dios! —xecha'.
MAR 11:11 Xopan c'u ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xoc pa ri nimalaj rachoch Dios. U ca'ylobem chic ronojel, benak chi c'u ri k'ij, xel bic, xe' pa Betania, e rachi'l ri cablajuj u tijoxelab.
MAR 11:12 Chucab k'ij c'ut, aretak tajin quetzelej lok, e petinak pa ri tinimit Betania, xnum ri Jesús.
MAR 11:13 Xril c'u apan chinaj jun u che'al higos, räx c'u ru xak. Xe' ri Jesús che rilic we c'o u wäch curika'. Aretak xopan ruc' ri che', man c'o tä c'u u wäch xuriko, xane xak xuwi ru xak c'olic. Je ri', rumal chi mäja' ru k'ijol ri higos.
MAR 11:14 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che ri che': C'o jun mätijow chic ra wäch, —xcha che. Xquita c'u wa' ru tijoxelab.
MAR 11:15 Te c'u ri', aretak xeopan pa Jerusalén, xoc bi ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, xuchaplej quesaxic bi ri ajc'ayib, xukuje' ri quequilok' tak jastak chupam ri nimalaj rachoch Dios. Xeutzak ri qui mesa ri q'uexal tak puak, xukuje' xeutzak ri qui tem ri ajc'ay tak palomäx.
MAR 11:16 Man xuya' tä c'u ri Jesús chi c'o jun coc'ow chupam ri nimalaj rachoch Dios ri ruc'am reka'n.
MAR 11:17 Xeutijoj c'u ri winak, xubij chque: Tz'ibam c'u wa' pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: “Ri wachoch in, are jun ja ri cäban wi orar,” —cuchixic. “Je c'u u cojic wa' cumal conojel winak,” —cächa ri'. Xukuje' xubij ri Jesús: Ri alak c'ut, jun cachoch elak'omab banom alak che, —xcha chque.
MAR 11:18 Xquita c'u wa' ri qui nimakil sacerdotes xukuje' ri tijonelab re ri Pixab. Xa je ri' xquitzucuj jas cäca'n chucämisaxic. Je' xca'n wa' rumal chi xquixej quib cho ri Jesús, rumal chi conojel ri winak cäquicajmaj ru tijonic ri Are'.
MAR 11:19 Are chi' c'ut tajin coc ri ak'ab, xel bi ri Jesús pa ri tinimit.
MAR 11:20 Ak'ab c'ut, chucab k'ij tajin queoc'ow pa ri be, xquilo chi ru che'al higos chaki'jarinak chic ronojel.
MAR 11:21 Xna'taj c'u wa' che ri tat Pedro, xubij che ri Jesús: Ajtij, ¡chilampe la! Ru che'al higos ri xyaj la, ya chaki'jarinak chic, —xcha che.
MAR 11:22 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque ru tijoxelab: ¡Tzrajwaxic ba' quijiquiba iwanima' chrij ri Dios! —cächa chque.
MAR 11:23 Kas tzij ri quinbij chiwe chi apachin ri cubij che we nimalaj juyub ri': “Chawesaj awib chi', chaq'uiäka bi awib pa ri nimalaj ja',” —we cächa che. We ta cubij wa', man cäquieblan tä c'u u c'ux, xane cujiquiba u c'ux chi ri cubij cäbantaj na, kas cäbantaj c'u na wa'.
MAR 11:24 Rumal wa' quinbij chiwe chi aretak c'o quita' che ri Dios aretak quiban orar, chijiquiba iwanima' che ri Dios chi quic'amo, cäbantaj c'u na wa' chiwe, —cächa'.
MAR 11:25 Amak'el c'ut aretak quiban orar, we c'o jun c'äx pa iwanima' chrij jun winak chic, chisacha u mac, rech ri i Tat ri c'o chicaj cuya' cusach ri i mac ix xukuje'.
MAR 11:26 We c'u man quisach tä qui mac niq'uiaj chic, ri i Tat ri c'o chicaj man cusach tä ri i mac ix, —xcha chque.
MAR 11:27 Xetzelej chi bic, xebe' pa ri tinimit Jerusalén. Ri Jesús tajin cubinibej u pam ri nimalaj rachoch Dios, aretak ri qui nimakil sacerdotes, ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' ri qui nimakil ri winak xeopan ruc'.
MAR 11:28 Xquibij c'u che: ¿Jachin xtakow la chi cäban la ronojel wa' we ri'? ¿Jachin lo ri yo'winak che la chi je' cäban la wa'? —xecha che.
MAR 11:29 Xubij ri Jesús chque: Ri in xukuje' c'o ri quinta' chech alak. We cäcowin alak chubixic chwe jas ri quinta', quinbij na chech alak jachin ri yo'winak chwe chi c'o takanic pa nu k'ab rech je' quinban wa', —cächa chque.
MAR 11:30 Bij alak chwe jachin xtakow ri tat Juan chubanic ri kasna', we are ri Dios o are ri winak, —xcha chque.
MAR 11:31 Xquichapla u tzijobexic quib, xquibij: We cäkabij chi are ri Dios xtakowic, cubij na ri Jesús chke: “¿Jas c'u che man xicoj taj?” —cächa na.
MAR 11:32 ¿A cäkabij ta c'ut chi e are ri winak xetakowic? —quecha'. Cäquixej c'u quib chquiwäch ri winak rumal chi elinak chi sak chquiwäch ri winak chi kas tzij ri tat Juan are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios.
MAR 11:33 Rumal wa' xquitzelej u wäch u tzij ri Jesús, xquibij che: ¡Man ketam taj! —xecha che. Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Je c'u ri' ri in man quinbij tä chech alak jachin ri yo'winak chwe chi ri in quinban ronojel wa' we ri', —xcha chque.
MAR 12:1 Ri Jesús xuchaplej qui tzijobexic ri winak cuc' tak c'utbal, xubij c'u chque: C'o jun achi ri xuban jun ticbal uvas, xucoralij rij, te c'u ri' xuc'ot jun jul ri cäpitz' wi ri uvas, xuban xukuje' jun tac'aticalaj ja ri cäcoj che chajibal re ronojel, xuya c'u can pa kajomal chque jujun tak ajchaquib, xe' naj pa jun tinimit chic, —cächa'.
MAR 12:2 Xopan c'u ri k'ij ri cäban ri cosecha rech uvas, ri ajchak'el xutak bi jun patänil re cuc' ri ajchaquib chuc'amic re ru wächinic ri ticbal uvas.
MAR 12:3 Are c'u ri ajchaquib xquichap ri patäninel, xquich'ayo, xquitak bic, man c'o tä xquiya bi che, —cächa'.
MAR 12:4 Ri ajchak'el ri ticbal uvas xutak c'u bi jun patäninel chic cuc' ri ajchaquib. Ri e are' c'ut xca'n chi abaj ri patäninel ri', xquisoc chujolom, xa etzelal xca'n bi che.
MAR 12:5 Xutak chi c'u bi jun patänil re, ri ajchaquib c'ut xquicämisaj wa', je ri' xukuje' xca'n chque ri jule' u tako'n chic. Jujun chque xequich'ayo. Jujun chic xequicämisaj.
MAR 12:6 C'ä c'o na jun tako'n chic ruc' ri ajchak'el, are c'u ri u c'ojol, ri sibalaj lok' chuwäch. Chuq'uisbal ronojel xutak bi wa' cuc' ri ajchaquib, xubij c'ut: “Kas nim cäquil wi na ri nu c'ojol,” —xcha ri ajchak'el.
MAR 12:7 Ri ajchaquib xquitzijobej quib, xquibij: “Are wa' ri quechben ronojel. ¡Jo', kacämisaj c'ut, rech cäk'ax ronojel wa' pa ka k'ab!” —xecha'.
MAR 12:8 Xquichapo, xquicämisaj, xquesaj c'u bi ru cuerpo pa ri ticbal uvas, —xcha ri Jesús chque.
MAR 12:9 Te c'u ri' ri Jesús xuta' chque, xubij: ¿Jas c'u cuban na ri' ri ajchak'el ri ticbal uvas? —cächa ri Jesús. Copan na cuc', queucämisaj na ri ajchaquib, cuya c'u na ru ticbal uvas chque jule' chic, —cächa chque.
MAR 12:10 ¿A mat siq'uim alak wa' we tz'ibam ri' pa ru Lok' Pixab ri Dios? Je ri' cubij: Ri abaj ri man xcaj tä ri yacal tak ja, are abaj wa' xcoj che tok'ebal re ri ja.
MAR 12:11 Je' banom wa' rumal ri Kajaw Dios. Kas cajmabal c'u wa' chkawäch, —cächa', —xcha chque.
MAR 12:12 Ri qui nimakil ri winak aj Israel xquitzucuj c'ut jas cäca'n chuchapic ri Jesús rumal chi xquich'obo chi chquij ri e are' xutzijoj wa' we c'utbal ri'. Cäquixej c'u quib chquiwäch ri q'uialaj winak, xa rumal ri' xquiya can ri Jesús, xebe'c.
MAR 12:13 Xetak c'u bi jujun chque ri tata'ib fariseos ruc' ri Jesús, xukuje' jujun chque ri rachi'l ri tat Herodes che rilic we c'o jas quecowin chubanic rech cäkaj ri Jesús pa qui k'ab.
MAR 12:14 Aretak xeopanic, xquibij che ri Jesús: Ajtij, ketam chi jicom anima' la, xukuje' chi man cäxej tä ib la chquiwäch ri winak jas pu cäquichomaj ri e are' chij la. Man nim tä c'u quil wi la jun winak chuwäch ri jun chic, xane kas tzij cäc'ut la u beyal ru rayinic ri Dios chquiwäch conojel. ¿A takal chke cäkatoj alcabal che ri César o a man takal taj? —quecha'. ¿A rajwaxic c'ut cäkatojo o a man rajwaxic taj? —xecha che.
MAR 12:15 Retam c'u ri Jesús chi xak quieb qui wäch, rumal ri' xubij chque: ¿Jas che cäta' alak wa' chwe? ¿A mat xa caj alak chi quinkaj pa k'ab alak? —cächa'. C'amampe alak lok jun puak chnuwäch rech quinwilo, —xcha chque.
MAR 12:16 Ri e are' xquic'am lok ri puak, xril c'u wa' ri Jesús, te ri' xubij chque: ¿Jachin c'u ajchak'el we ca'yebal xukuje' we bi'aj ri'? —xcha chque. Xquibij c'u che: Are rech ri César, —xecha che.
MAR 12:17 Xubij c'u ri Jesús chque: Ya ba' alak che ri César ri rech ri César. Ya c'u alak che ri Dios ri rech ri Dios, —xcha ri Jesús chque. Ri e are' xquicajmaj u wäch ri Jesús rumal ri xubij chque.
MAR 12:18 Te ri' xeopan jujun tata'ib saduceos ruc' ri Jesús. Ri winak ri', ri saduceos, cäquibij chi man quec'astaj tä chi na ri cäminakib. Xquita' c'u che ri Jesús, xquibij:
MAR 12:19 ¡Ajtij! Tz'ibam can chke rumal ri ka mam Moisés chi we cäcäm ru chak' jun achi, we cäcäm ri ratz, c'o c'u can ri rixokil, we c'u man e c'o tä can ralc'ual ruc' ri rixokil, rajwaxic c'ut chi ri rachalal ri c'o canok, cäc'uli ruc' ri ixok ri' ri malca'n rech quec'oji can ralc'ual ruc'. Ri ac'alab ri' je' ta ne e rech ri cäminak, —quecha che.
MAR 12:20 E c'o c'u wukub achijab e cachalal quib. Ri nabeal xc'uli'c, xcäm c'ut, man c'o tä c'u can ralc'ual ruc' ri rixokil.
MAR 12:21 Ri ucab xc'uli ruc' ri rixnam malca'n, xukuje' xcäm bic, man c'o tä can ralc'ual. Je' xukuje' xuban ri urox achi.
MAR 12:22 Je c'u ri' xca'n ri wukub achijab, cachalal quib, man xquiya tä can calc'ual. E cäminak chic conojel, xcäm c'u bi ri ixok.
MAR 12:23 Aretak c'ut quec'astaj na ri cäminakib, ¿jachin chque wa' we wukub achijab ri' cäc'amow ri ixok che rixokil? Xc'oji c'u che quixokil ri wukub, —xecha che.
MAR 12:24 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Ri alak xa sachinak alak rumal chi man etam tä alak ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic. Man etam tä c'u alak ru chuk'ab ri Dios, —cächa chque.
MAR 12:25 Aretak ri cäminakib quec'astajic, man quec'uli tä chic. Ri ka nan ka tat c'ut man cäquiya tä chi ri calc'ual che c'ulanem, xane e junam chi cuc' ri ángeles ri e c'o chicaj, —cächa'.
MAR 12:26 Chrij c'u wa' chi quec'astaj na ri cäminakib, c'o na ri cwaj quinbij chech alak: ¿A mat siq'uim alak pa ri wuj ri tz'ibam rumal ri ka mam Moisés jawije' ri cubij wi chi ri Dios c'o chupam ri juwi' q'uix ri tajin cäc'atic, xuch'abej lok ri ka mam Moisés? Je wa' xubij: “In ri' ru Dios ri Abraham, ru Dios ri Isaac, ru Dios ri Jacob,” —xcha ri Dios, —cächa'.
MAR 12:27 Ri ka Dios man are tä Dios quech ri cäminakib, xane quech ri e c'asc'oj. Je ri' k'alaj chi xa sachinak alak, —xcha ri Jesús chque.
MAR 12:28 Xopan c'u jun chque ri tijonelab re ri Pixab ri tajin cätatabenic aretak xquichomala quib. Retam c'ut chi ri Jesús utz u tzelexic u wäch ri qui tzij u banom, rumal ri' xuta' che: ¿Jas ri takanic ri nim na u banic chquiwäch conojel? —xcha che.
MAR 12:29 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Are wa' ri tznim na u banic: “Winak aj Israel, ¡chitatabej!” —cächa'. “Ri ka Dios ri Kajaw, xak xuwi ri Are', are Kajaw,” —cächa'.
MAR 12:30 “Sibalaj chiwaj ri i Dios ri Iwajaw, chijiquiba ri i c'ux, chijiquiba ri iwanima', chicojo ri i chomanic, chitija c'u ri i chuk'ab chubanic wa',” —cächa'. Tzare c'u wa' ri nabe takanic ri sibalaj nim u banic.
MAR 12:31 Ri ucab takanic ri sibalaj nim na u banic are wa': “Chiwaj ri iwach winak jas ri ix quiwaj iwib,” —cächa'. Man c'o tä chi c'u jun takanic ri nim na u banic chquiwäch wa', —xcha ri Jesús che.
MAR 12:32 Xubij c'u ri tijonel re ri Pixab che ri Jesús: ¡Utz ri cäbij la, Ajtij! Kas tzij ri cäbij la chi xa jun ri ka Dios, man c'o tä chi jun chuwäch ri Are', —cächa che.
MAR 12:33 Xukuje' rajwaxic chi jun winak sibalaj craj ri Dios, cujiquiba ru c'ux, cujiquiba ri ranima', cucoj ru chomanic, cutij c'u u chuk'ab chubanic wa'. Xukuje' rajwaxic chi craj ri rach winak je' jas ri are' craj rib. Nim na u banic wa' chquiwäch conojel ri sipanic ri queporox cho ri Dios, xukuje' chquiwäch conojel ri awaj ri quecämisax che sipanic cho ri Dios, —xcha che.
MAR 12:34 Aretak ri Jesús xuto chi sibalaj cäna'w ri tata' chutzelexic u wäch u tzij, xubij che: Xak jubik' craj man cätakan ri Dios puwi' la, —xcha che. Te c'u ri' man c'o tä chi jun xuchajij anima' chi c'o jas xuta' che ri Jesús.
MAR 12:35 Ri Jesús tajin queutijoj ri winak pa ri nimalaj rachoch Dios, cäch'awic, cubij: ¿Jas che cäquibij ri tijonelab re ri Pixab chi ri Cristo are xak xuwi ralc'ual can ri ka mam David?
MAR 12:36 Tzare c'u ri ka mam David cubij rumal ri Lok'alaj Espíritu: Xubij ri Kajaw ri ka Dios che ri Kajaw: “Chatt'uyul pa ri nu wiquiäk'ab, c'ä quinya na chawe chi catch'acanic cattakan pa qui wi' conojel ri cäca'n qui c'ulel chawe,” —cächa'.
MAR 12:37 We ri ka mam David cubij: “Kajaw” che ri Cristo, ¿jas ta c'u che cäquibij ri e are' chi ri Cristo are xak xuwi ralc'ual can ri ka mam David? ¡Man je' tä ri'! —xcha chque. Ri winak c'ut, ri sibalaj e q'uia chic qui mulim quib, cäquicot canima' chutatabexic ru tzij ri Jesús.
MAR 12:38 Ri Jesús tajin queutijoj ri winak, cubij chque: Chajij ib alak chquiwäch ri tijonelab re ri Pixab. Ri e are' cäkaj chquiwäch quebinicat pa chärchäk tak catz'iak. Xukuje' cäkaj chquiwäch chi nim queil wi na, cäyi' c'u rutzil qui wäch pa tak ri c'ayibal, pa tak ri be.
MAR 12:39 Cäquitzucuj ri t'uyulibal ri nimak qui banic pa tak ri rachoch Dios, xukuje' ri t'uyulibal ri nim queil wi pa tak ri ula'nem ri quewi' wi, —cächa chque.
MAR 12:40 Xukuje' cäquitokij tak ri cachoch ri malca'nib tak ixokib. Te ri' cäquiyuk u tza'm ri qui tzij aretak cäca'n orar rech man k'alaj tä ri etzelal ri tajin cäca'no. ¡Kas nim na ri c'äx cäquirik ri tijonelab re ri Pixab aretak cäk'at na tzij pa qui wi'! —xcha ri Jesús chque ri winak.
MAR 12:41 T'uyul c'u ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios chquiwäch tak ri cäxon ri cäyi' wi ri puak ri cäsipax cho ri Dios. Tajin cäca'y chque ri winak ri cäquiya ri qui rajil chupam tak ri cäxon ri'. E q'uia c'u chque ri k'inomab xequiya nimak tak qui rajil.
MAR 12:42 Xopan c'u jun malca'n chichu' ri meba', xuya xa quieb alaj tak puak, craj ne xa jun centavo rajil ri quieb puak ri'.
MAR 12:43 Ri Jesús xeusiq'uij ru tijoxelab, xubij c'u chque: Kas tzij ri quinbij chiwe, chi we meba'laj malca'n chichu' ri', are nim na wa' ri xusipaj ri are' chquiwäch conojel ri niq'uiaj winak ri qui yo'm qui rajil pa tak ri cäxon ri c'olibal puak.
MAR 12:44 Ri e are' qui yo'm jubik' re ri q'uia ri c'o cuc'. Are c'u we malca'n chichu' ri' u yo'm ronojel ri c'o ruc', ronojel ri tzukubal re, —xcha chque.
MAR 13:1 Elem bi re ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, jun chque ru tijoxelab xubij che: ¡Ajtij, chilampe la we je'lalaj tak abaj ri', xukuje' tak we ja ri yacom ri' ri sibalaj e cajmabal! —xcha che.
MAR 13:2 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: ¿A cawil conojel we nimalaj tak ja ri e yacom ri'? —cächa'. Man cäcanaj tä c'u can jun abaj puwi' ri jun abaj chic ri mat cäwulix na, —xcha che.
MAR 13:3 Xe' c'u ri Jesús, e rachi'l ru tijoxelab, pa ri Ujuyubal Olivos ri c'o apan cho ri rachoch Dios. T'uyul c'u ri Jesús chila', ri tat Pedro, ri tat Jacobo, ri tat Juan, xukuje' ri tat Andrés xquita' che ri Are' pu tuquiel wi,
MAR 13:4 xquibij: Cäkaj chi cäbij la chke jampa' cäbantaj na wa'. ¿Jas u wäch etal cäban na chuc'utic chkawäch chi xopan ri k'ij ri' ri quebantaj na conojel tak wa' ri bim la chke? —xecha che.
MAR 13:5 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: ¡Chichajij iwib c'o jachin jun mixsubuwic! —cächa'.
MAR 13:6 E q'uia c'ut ri quepe na, cäquicoj na ri nu bi', cäquibij: “¡In ri' ri Cristo!” —quecha na. E q'uia c'u ri' ri quequisub na, —cächa chque.
MAR 13:7 Aretak quita nimalaj tak ch'oj, xukuje' quita u tzijoxic tak ch'oj jawije' tak chi', mixej iwib. Rajwaxic chi cäbantaj na wa'. C'ä mäjok c'u ri q'uisbal re ri k'ij junab ri', —cächa'.
MAR 13:8 Cäch'ojin c'u jun tinimit ruc' ri jun tinimit chic, xukuje' cäch'ojin jun nim takanel ruc' jun nim takanel chic. Quepe c'u na q'uia cäbrakan jawije' tak chi', cäpe na wi'jal xukuje', ri winak c'ut sibalaj cäquituquij na quib. Xak c'u chaplebal wa' re ronojel ri c'äx ri cäpe na pa qui wi' ri winak, —cächa chque.
MAR 13:9 ¡Chichajij ba' iwib! —cächa'. Quixjach c'u na pa tak qui k'ab ri qui nimakil winak ri quetakan pa qui wi', xukuje' quixch'ay na chquiwäch ri qui nimakil ri winak pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak. Quixtac'abax na chquiwäch k'atal tak tzij, xukuje' chquiwäch takanelab ri nimak qui banic rumal wech in rech quik'alajisaj na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch ri e are', —cächa chque.
MAR 13:10 C'ä mäjok c'u copan ri q'uisbal re ri k'ij junab ri', rajwaxic cätzijox na we Utzalaj Tzij ri' re ri Evangelio chque conojel qui wäch winak cho ruwächulew, —cächa'.
MAR 13:11 Aretak quixc'am na bic rech quixjach chquiwäch ri k'atal tak tzij, mixej iwib, michomaj bic jas ri quibij na chque, xane chibij ri cäyi' chiwe rumal ri Dios pa ri k'ij ri'. Man ix tä c'ut ri quixtzijon na, xane are ri Lok'alaj Espíritu.
MAR 13:12 Ri winak quequijach na ri cachalal pa cämisaxic, ri nan tat quequijach na ri calc'ual pa cämisaxic. Ri alc'ualaxelab cäquiyac na quib chquij ri qui nan qui tat, quequijach na pa cämisaxic.
MAR 13:13 ¡Conojel ri winak cäquetzelaj na i wäch xa rumal wech in! —cächa'. Are c'u ri cäch'ijowic c'ä cäq'uis na ronojel, curik na ri' ru tobanic ri Dios, —cächa chque.
MAR 13:14 Ri ka mam Daniel, jun chque ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xutz'ibaj ojer chrij ri “itzelalaj äwas ri quetzelan ronojel.” ¡Jachin ri cusiq'uij wa', ri tz'ibtal waral, chuch'obo' jas ri' ri äwas ri cubij chi'! Aretak quiwil wa' cäc'oji chila' jawije' ri man ya'tal tä wi, rajwaxic chi ri winak ri e c'o pa Judea queanimaj bi pa tak ri juyub.
MAR 13:15 Ri winak ri e c'o puwi' tak cachoch, aninak chekaj lok, meboc chi bi chupam ri ja chuc'amic bi jun jasach.
MAR 13:16 Xukuje' ri e c'o pa ri juyub mätzelej bi cho ja chuc'amic ri qui k'u'.
MAR 13:17 ¡Sibalaj c'äx que ri ixokib ri yawab tak winak chic pa tak ri k'ij ri', xukuje' ri e c'o alaj tak cal ri c'ä quetu'nic!
MAR 13:18 ¡Chibana ba' orar, chixbochi'n che ri Dios chi mäc'ulmataj ronojel wa' pa tak ri u k'ijol ri tew!
MAR 13:19 Je ri', rumal chi cäpe na nimalaj c'äxc'ol pa tak ri k'ij ri', ri man c'olinak tä ri' tzpa ru chaplexic lok ru banic ruwächulew rumal ri Dios c'ä pa tak we k'ij ri'. Te c'u ri' man c'o tä jumul ri quepe chi na c'äxalaj tak k'ij junam ruc' ri c'äxc'ol ri'.
MAR 13:20 We ta ri Kajaw Dios mat cubano chi xak k'atatal k'ij cäc'oji we c'äxc'ol ri', mat c'o jun winak ri' ri cäc'asi canok. Ri Dios c'ut u banom chi xak k'atatal k'ij cäc'oji wa' rumal chi queraj ri e cha'tal rumal ri Are'.
MAR 13:21 We c'u c'o jun ri cubij chiwe: “¡Chiwilampe', c'o ri Cristo chi ri'!” We cubij: “¡Chiwilampe', c'o jela'!” —we cächa'. ¡Micoj ba'! —cächa chque.
MAR 13:22 Quepe na winak ri cäca'n che quib chi e are ri Cristo, xukuje' quepe chi na jule' chic ri cäca'n che quib chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Queca'n c'u na etal, xukuje' cajmabal che qui subic ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios we quecowinic, —cächa'.
MAR 13:23 ¡Chiwila ba' iwib! Nu bim chi c'u apan ronojel wa' chiwe, —xcha ri Jesús chque.
MAR 13:24 Pa tak ri k'ij ri' aretak oc'owinak chic ri nimalaj c'äx ri', ri k'ij cäk'ekumar na, ri ic' c'ut man cätunun tä chic.
MAR 13:25 Quetzak c'u na lok ri ch'imil cho ri caj. Queslabisax c'u na conojel ri c'o qui chuk'ab ri e c'o cho ri caj, je' jas ri k'ij, ri ch'imil, ri ic', xukuje' niq'uiaj chic, —cächa'.
MAR 13:26 Te c'u ri' quilitaj c'u na chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinpe pa tak ri sutz' ruc' nimalaj nu chuk'ab, cänimarisax c'u nu k'ij, —cächa'.
MAR 13:27 Te ri' queintak na bi ri ángeles rech quequimulij ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios pa ri relbal k'ij, pa ru kajbal k'ij, pa ri u moxk'ab ri relbal k'ij, pa ru wiquiäk'ab ri relbal k'ij, tzpa ronojel ri cajulew, —xcha chque.
MAR 13:28 Chich'obo ba' ri c'utbal chrij ru che'al higos: Aretak queräxar ru k'ab, quetuxin c'u ru xak, iwetam ri' chi xak jubik' chic man copan ri k'alaj.
MAR 13:29 Je ri' xukuje' ri ix aretak quiwil qui c'ulmaxic ronojel wa', quiwetamaj na chi xak jubik' chic man copan ri k'ij ri quinpetic. Je' ta ne chi in c'o chi' ri uchibe.
MAR 13:30 Kas tzij ri quinbij chiwe chi quebantaj na ronojel wa' ri xinbij chiwe c'ä mäjok quecäm ri winak re we k'ij junab ri', —cächa'.
MAR 13:31 Cäsach na u wäch ri caj, xukuje' ruwächulew, are c'u ri tzij ri nu bim chiwe quebantaj na wa', —xcha chque.
MAR 13:32 Man c'o tä c'u jachin jun ri retam jampa' copan ri k'ij ri', o ri hora. Man quetam tä ri ángeles, man retam tä ru C'ojol ri Dios, xane xak xuwi ri ka Tat Dios retam wa', —cächa'.
MAR 13:33 Rumal wa', ¡chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok, chibana orar! ¡Man iwetam tä c'ut jampa' copan ri k'ij ri'! —cächa chque.
MAR 13:34 Are je' jas jun achi benam cubano, naj que' wi. C'ä mäja' quel bic cho ja, cuya can ronojel pa qui k'ab ri patänil tak re, xukuje' cuya can ri qui chac chquijujunal. Cätakan can che ri chajil uchibe chi utz rilic ri ja cubano, —cächa chque.
MAR 13:35 ¡Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok! rumal chi man iwetam taj jampa' cäpe ri ajchak'el ja, we tajin coc ri ak'ab aretak cäpetic, we pa niq'uiaj ak'ab, we pa ri hora ri cok' ri ama' äc', we tajin cäpe chi ru sakiric.
MAR 13:36 Chiwila ba' iwib rech we xak te'talic cäpetic mixulurika ne tajin quixwaric.
MAR 13:37 Ri quinbij chiwe, quinbij c'u chque conojel. ¡Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok! —xcha chque.
MAR 14:1 Xa quieb k'ij chic craj che ri nimak'ij, Pascua u bi', xukuje' ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc'. Ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab cäquitzucuj jas cäca'n na chuchapic ri Jesús ruc' subunic rech cäquicämisaj.
MAR 14:2 Xquibij c'ut: ¡Mächap pa ri nimak'ij rech metuquin ne ri winak! —xecha'.
MAR 14:3 Are c'u ri Jesús c'o pa ri tinimit Betania cho rachoch ri tat Simón, jun tata' ri xc'oji itzel ch'a'c che. T'uyul c'u ri Jesús chi' ri mesa, xopan jun ixok ruc'am jun c'olibal cunabal re alabastro, c'o c'oc'alaj cunabal re kas nardo chupam. Sibalaj pakal rajil wa' we cunabal ri'. Ri ixok xupaxij ri c'olibal cunabal, xutix c'u ri cunabal pu jolom ri Jesús.
MAR 14:4 E c'o c'u jujun chila' ri xa xpe coyowal, xquibij chbil tak quib: ¿Jas che xak xtix wa' we cunabal ri'? —xecha'.
MAR 14:5 ¡Xq'uiyix ta c'u wa' che oxib cientos quetzales ruc' u wi', xyi' ta c'u ri puak chque ri meba'ib! —xecha'. Xeyok'on c'u che ri ixok.
MAR 14:6 Xubij c'u ri Jesús: ¿Jas che quiya latz' che ri ixok? ¡Miban wa' che! ¡Jun nimalaj utzil c'ut ru banom chwe! —cächa chque.
MAR 14:7 Amak'el c'ut e c'o ri meba'ib iwuc', cuya' c'ut quiban utzil chque aretak quiwaj u banic wa'. Are c'u ri in man in c'o tä iwuc' ronojel k'ij.
MAR 14:8 We ixok ri' u banom jas ri xcowin chubanic, ri xpe pa ranima'. U cojom c'u bi ri c'oc'alaj cunabal che ri nu cuerpo c'ä mäjok quinmukic.
MAR 14:9 Kas c'u tzij ri quinbij chiwe chi apawije' ta ne ri cätzijox wi na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio cho ronojel ruwächulew, ri u banom we ixok ri' cätzijox na che na'tabal re, —xcha chque.
MAR 14:10 Te c'u ri' xel bi ri tat Judas Iscariote, jun chque ri cablajuj tijoxelab, xe' ri are' cuc' ri qui nimakil sacerdotes chuchomaxic cuc' jas cuban chujachic ri Jesús pa qui k'ab.
MAR 14:11 Aretak xquito, xequicotic, xquibij c'u che ri tat Judas chi cäquiya na puak che. Ri tat Judas c'ut tajin cäreyej chi copan jun utzalaj k'ij chujachic ri Jesús pa qui k'ab.
MAR 14:12 Pa ri nabe k'ij re ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc', aretak cäcämisax ri chij che ri nimak'ij Pascua, ru tijoxelab ri Jesús xquibij che: ¿Jawije' caj wi la chi cäka'n wi ri wi'm re ri Pascua rech cätij la? —xecha che.
MAR 14:13 Xeutak c'u bi quieb chque ru tijoxelab, xubij c'u chque: ¡Jix pa ri tinimit! Quixurika na jun achi ruc'am jun k'ebal joron. Chiterenej bic.
MAR 14:14 Jawije' c'u ri coc wi ri achi, chibij c'u che ri ajchak'el ri ja: “Cuta' ri Kajtij che la, cubij: ¿Jawije' quinban wi ri wi'm re ri Pascua ri quintij junam cuc' ri nu tijoxelab?” —cächa ri', —quixcha che.
MAR 14:15 Ri are' cuc'ut na chiwäch jun nim ja pa ru cawik ja ri ya suc'umatal chic. Chibana u banic ri wi'm re ri Pascua chke uj chila', —xcha chque.
MAR 14:16 Xebel c'u bi ri tijoxelab, xebe' pa ri tinimit, xquirika ronojel jas ri xubij bi ri Jesús chque. Xca'n c'u u banic ri wi'm re ri Pascua chila'.
MAR 14:17 Aretak chak'ab chic xopan ri Jesús, e rachi'l c'u ri cablajuj tijoxelab.
MAR 14:18 E t'uyul chila' chi' ri mesa, tajin quewi'c aretak ri Jesús xubij chque: Kas tzij ri quinbij chiwe chi c'o jun chiwe ri quinujach na, are jun ri tajin cäwi' wuc', —xcha chque.
MAR 14:19 Ru tijoxelab sibalaj xebisonic. Chquijujunal c'ut xquichaplej u ta'ic che ri Jesús: ¿A man xa in ri'? —xecha che.
MAR 14:20 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Are jun chque ri cablajuj tijoxelab ri curub ru wa wuc' pa ri lak, —cächa'.
MAR 14:21 Je' quinel na in jas ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios chwij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. ¡C'äx c'u curik na ri achi ri quinjachow na in! ¡Utz na re we achi ri' we ta mat xil u wäch! —xcha chque.
MAR 14:22 Aretak tajin quewi'c, ri Jesús xuc'am ri caxlan wa, xumaltioxij wa' che ri Dios, xuban orar puwi' chutewchixic. Te ri' xupiro. Xuya chquiwäch ru tijoxelab, xubij: ¡Chic'ama iwe! Je' ta ne are nu cuerpo wa', —xcha chque.
MAR 14:23 Te c'u ri' xuc'am jun vaso, xumaltioxij c'u wa' che ri Dios. Xuya ri vaso chquiwäch, xquitij c'u que conojel.
MAR 14:24 Xubij c'u ri Jesús chque: Je' ta ne are nu quiq'uel wa' ri cujiquiba ri c'ac' trato ri u banom ri Dios cuc' ri winak. Cäturuw c'u na wa' ri nu quiq'uel rech cuban utzil chque q'uia winak, —cächa'.
MAR 14:25 Kas tzij ri quinbij chiwe chi man quintij tä chi na we ri vino re uvas, c'ä pa ri k'ij ri quintij na ri c'ac' vino chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, —xcha chque.
MAR 14:26 Te c'u ri' xquibixoj jun bix ri cuya u k'ij ri Dios, xebel bic, xebe' pa ri Ujuyubal Olivos.
MAR 14:27 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri ix iwonojel quibisoj na nu wäch, quiniya na can cämic chak'ab. Je' c'u tz'ibam canok pa ru Lok' Pixab ri Dios: “Quinsoc na ri ajyuk', quejabun c'u na ri chij,” —cächa'.
MAR 14:28 Aretak c'u in c'astajinak chic chquixol ri cäminakib, quinnabej na bi chiwäch, quine' na pa Galilea, —xcha chque.
MAR 14:29 Xubij c'u ri tat Pedro che ri Jesús: ¡Pune conojel cäquiya la canok, ri in man je' tä ri' quinbano! —xcha'.
MAR 14:30 Xubij c'u ri Jesús che: Kas tzij ri quinbij chawe chi tzpa we ak'ab ri' cabij na at oxmul chi man awetam tä nu wäch mäjok cok' camul ri ama' äc', —xcha che.
MAR 14:31 Ri tat Pedro tzco na xch'awic, xubij: Pune rajwaxic chi quincäm na uc' la, kas tzij chi man quinbij taj chi man wetam tä wäch la, —xcha che. Je' c'u xquibij xukuje' conojel ri tijoxelab.
MAR 14:32 Aretak xeopan pa ri ch'äkap ulew, Getsemaní u bi', xubij ri Jesús chque ru tijoxelab: Chixt'uyul can chi' c'ä quinto'taj na chubanic orar, —xcha'.
MAR 14:33 Xeuc'am bi ri tat Pedro, ri tat Jacobo, ri tat Juan ruc'. Xuchaplej c'u t'ujuwem ri ranima' ri Jesús, xc'äxc'ob c'u wa'.
MAR 14:34 Xubij c'u chque: ¡Xa are cuq'uis rib ri wanima' chupam ri bis! Chixcanaj can chi', chixc'asc'atok, —xcha chque.
MAR 14:35 Te ri' xbin chi apan jubik' ri Jesús, xutzak rib pa ulew, tajin cuban orar, xutz'onoj che ri Dios chi we ta c'o banom wi, mat curik we c'äx ri' ri petinak chrij.
MAR 14:36 Aretak xuban orar, xubij: ¡Abba! ¡Tat! Ri lal cäcowin la che ronojel. Chesaj bi la we vaso ri' chnuwäch. Bana ba' la chi man cäpe tä we c'äx ri' chwij. Mäban c'u la xa jas ri cwaj in, xane jas ri caj la cäban la chwe, —xcha che ri Dios.
MAR 14:37 Xtzelej c'u lok ri Jesús cuc' ru tijoxelab, xeurika', tajin quewaric. Xubij c'u che ri tat Pedro: ¿A catwaric, Simón? ¿A mat catcowinic catc'asi jun hora wuc'? —cächa che.
MAR 14:38 Chiwila ba' iwib, chixc'asc'atok, chibana orar rech man quixtzak taj aretak quixtakchi'x che mac. Kas tzij ri iwanima' craj u banic utzil, man c'o tä c'u u chuk'ab ri i cuerpo chubanic wa', —xcha chque.
MAR 14:39 Xe' jumul chic ri Jesús, xubana orar, je' xubij jas ri xubij nabe.
MAR 14:40 Te c'u ri' xtzelej chi lok, xeurika ru tijoxelab chi jumul chic tajin quewaric rumal chi sibalaj c'äx qui waram. Man xquirik tä c'u ru tijoxelab jas cäquibij che ri Jesús.
MAR 14:41 Churoxmul xtzelej chi lok ri Jesús cuc', xubij c'u chque: Chixwar ba', chixuxlanok, —xcha'. Te ri' xubij: ¡Ruc' wa'! —cächa'. Opaninak c'u ri hora. Quinjach c'u na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, pa qui k'ab ri ajmaquib, —cächa'.
MAR 14:42 ¡Jo' ba'! ¡Chixwalijok! Chiwilampe', xpe ri jachal we, —xcha chque.
MAR 14:43 C'ä tajin cäch'aw ri Jesús aretak xopan ri tat Judas, jun chque ri cablajuj u tijoxelab. E petinak ruc' ri are' q'uia winak, cuc'am machetes, cuc'am che'. E takom lok cumal ri qui nimakil sacerdotes, cumal c'u tak ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' ri qui nimakil ri winak.
MAR 14:44 Ri tat Judas, ri jachal re ri Jesús, u yo'm c'u can jun etal chque ri winak, xubij: Ri quintz'umaj, are ri' ri Jesús. ¡Chichapa'! Kas utz chibana bi chujat'ixic, —xcha chque.
MAR 14:45 Aretak xopanic, chanim xkeb ruc' ri Jesús, xubij: ¡Kajtij, Kajtij! —xcha che. Xutz'umaj c'ut.
MAR 14:46 Xquichap c'u ri Jesús, xquiyut bic.
MAR 14:47 Jun chque ri e tac'atoj chila' xuc'am ru machete, xusoc ri patänil re ri qui nimal sacerdotes, xuk'at apan ru xiquin.
MAR 14:48 Xubij c'u ri Jesús chque ri winak: ¿Jas lo wa' chi je' ta ne chrij jun elak'om elinak wi alak lok? C'amom alak lok ri machetes alak, ri che' alak che nu chapic, —cächa chque.
MAR 14:49 Ronojel k'ij in c'o uc' alak pa ri nimalaj rachoch Dios, tajin quinya tijonic chech alak, man xinchap tä c'u alak. Je' c'u cäban na wa' chwe rech je' cäban na jas ri tz'ibam chwij pa ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha chque.
MAR 14:50 Chanim c'ut conojel ru tijoxelab xquiya can ri Jesús, xeanimaj bic.
MAR 14:51 C'o c'u jun ala teren chrij ri Jesús, xak jun sak atz'iak u k'u'm chrij. Xchap c'u ri' cumal ri winak.
MAR 14:52 Ri are' c'ut xuya can ri ratz'iak pa qui k'ab, ch'analic xanimaj bi chquiwäch.
MAR 14:53 Te ri' xquic'am bi ri Jesús cho ri kas qui nimal sacerdotes. Xquimulij c'u quib conojel ri qui nimakil sacerdotes, ri qui nimakil ri winak, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab.
MAR 14:54 Ri tat Pedro c'ut xuterenej bi ri Jesús chinaj, xopan c'u pa ri uwoja re ri rachoch ri kas qui nimal sacerdotes. Xt'uyi c'u ri tat Pedro chila' cuc' ri chajil tak re ri nimalaj rachoch Dios, tajin cumik' rib chrij ri k'ak'.
MAR 14:55 Ri qui nimakil sacerdotes cuc' conojel ri qui nimakil ri winak tajin cäquitzucuj jas u wäch mac ri cäk'alajisax chrij ri Jesús rech cäcämisaxic. ¡Man xquirik tä c'ut!
MAR 14:56 E q'uia c'u ri xca'n tzij chrij aretak xca'n k'alajisanic. Man xak tä c'u jun u wäch ri xquibij.
MAR 14:57 Te ri' xewalij jujun ri cäca'n tzij chrij ri Are', xquibij:
MAR 14:58 Ka tom ri xubij: “Ri in quinwulij na we nimalaj rachoch Dios ri' ri banom cumal ri winak, quinyac chi c'u na pa oxib k'ij jun ri man banom tä wa' cumal winak,” —xcha ri', —xecha chque.
MAR 14:59 Man ruc' tä wa' xjunamataj u wäch ri xquibij chrij.
MAR 14:60 Xwalij c'u ri kas qui nimal sacerdotes, xtaq'ui chquiwäch conojel, xuta' che ri Jesús, xubij che: ¿A mat c'o jas jun tzij cabij chutzelexic u wäch ri tajin cäbix chawij? ¿Jas pu wa' we tajin cäquik'alajisaj we achijab ri' chawij? —xcha che.
MAR 14:61 Man cäch'aw tä c'u ri Jesús, man c'o tä wi jas cubij che. Ri kas qui nimal sacerdotes xuta' jumul chic che ri Jesús, xubij: ¿A kas at ri' ri Cristo, ru C'ojol ri Dios ri cäkaya u k'ij? —xcha che.
MAR 14:62 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: ¡In ri', tat! —cächa che. ¡Quinil c'u na alak ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, aretak in t'uyul pa ru wiquiäk'ab ri Dios ri sibalaj c'o u chuk'ab, xukuje' quinil na alak aretak quinpe na cuc' tak ri sutz' chicaj! —xcha che.
MAR 14:63 Are c'u ri kas qui nimal sacerdotes xurak'achij ru k'u' chuc'utic chi sibalaj c'äx cuna' ri cubij ri Jesús. Xubij c'u ri tata': ¿Jas c'u che e rajwaxic chi niq'uiaj k'alajisanelab chrij?
MAR 14:64 ¡I tom c'u ri ix chi xubij ri äwas u bixic chrij ri Dios! ¿Jas c'u quichomaj? —xcha chque. Conojel c'ut xquik'at tzij puwi', xquibij chi rajwaxic cäcämisaxic.
MAR 14:65 E c'o c'u jujun xquichaplej u chubaxic. Xquich'uk ru palaj, xquich'ayo, xquibij c'u che: ¡Chach'obo ne jachin ri xatuch'ayo! —xecha che. Xukuje' ri chajinelab xquicoj k'ab chupalaj.
MAR 14:66 C'ä c'o ri tat Pedro iquim pa ri uwoja aretak xpe jun chque ri alitomab, ri ajic' rech ri kas qui nimal sacerdotes.
MAR 14:67 Aretak xril ri tat Pedro chi tajin cumik' rib cho ri k'ak', co xca'y che, xubij: ¡Ri at xukuje' xatc'oji ruc' ri Jesús aj Nazaret! —xcha che.
MAR 14:68 Are c'u ri tat Pedro xresaj rib chupam, xubij: ¡Man wetam tä u wäch ri', man quinch'ob tä c'u ri' ri tajin cabij! —xcha che. Xel c'u bi chila', xopan chi' ri uchibe. Are chi' xok' ri ama' äc'.
MAR 14:69 Ri ali xril ri tat Pedro jumul chic, xuchaplej chi na u bixic chque ri e tac'atoj chunakaj, xubij: ¡We achi ri' are jun chque ri e rachi'l ri Jesús! —xcha'.
MAR 14:70 Ri tat Pedro xresaj chi c'u rib jumul chic chupam, xubij chi man cuch'ob tä u wäch ri Jesús. Man naj tä c'u ri' ri e tac'atoj chila' xquibij jumul chic che ri tat Pedro: Kas tzij at jun chque rumal chi at aj Galilea. Xukuje' xak junam catch'awic jas ri winak aj Galilea, —xecha che.
MAR 14:71 Co c'u xch'aw ri tat Pedro, xuban c'u jurar cho ri Dios, xubij: ¡Kas tzij ri' chi ri in man wetam tä u wäch ri achi ri' ri tajin quitzijoj! —xcha chque.
MAR 14:72 Xok' chi c'u na ri ama' äc' chucamul. Xna'taj c'u che ri tat Pedro ru bim ri Jesús che: “Cabij na at oxmul chi man awetam tä nu wäch mäjok cok' camul ri ama' äc',” —xcha che. Aretak ri tat Pedro xna'taj wa' che, xutzokopij c'u ok'ej.
MAR 15:1 Sibalaj ak'ab c'u ri' xquimulij quib ri qui nimakil sacerdotes, ri qui nimakil ri winak, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab cuc' ri niq'uiaj nimak tak tata'ib. Te c'u ri' conojel we nimak tak tata'ib ri' xquitala' qui no'j chuchomaxic jas cäca'no. Xquiyut c'u bi ri Jesús, xquic'am bic, xquijacha c'u cho ri tat Pilato.
MAR 15:2 Xuta' c'u ri tat Pilato che, xubij: ¿A at ri' ri cattakan pa qui wi' ri winak aj Israel? —xcha'. Xch'aw c'u ri Jesús, xubij: Je ri' jas ri cäbij la, —xcha che.
MAR 15:3 Q'uia tzij c'ut xca'n ri qui nimakil sacerdotes chrij ri Jesús.
MAR 15:4 Xuta' c'u ri tat Pilato jumul chic che ri Jesús, xubij: ¿A mat c'o jas ri cabij? ¡Chatampe' chi q'uia ri cäquibij chawij! —xcha che.
MAR 15:5 Man c'o tä jun tzij chic xubij ri Jesús, je c'u ri' chi xucajmaj wa' ri tat Pilato, man xurik tä chic jas cubano.
MAR 15:6 Are c'u ri tat Pilato nak'atal wi chi pa ri nimak'ij ri' ri are' cuban jun tok'ob chque ri winak, cutzokopij bi jun ajpache', apachin ta ne ri cäquita' che.
MAR 15:7 C'o c'u jun achi, Barrabás u bi', yo'm pa che' junam cuc' ri rachi'l rumal chi xca'n cämisanic aretak ri winak re ri tinimit xquiwalijisaj quib chquij ri quetakan pa qui wi'.
MAR 15:8 Xquimulij c'u quib ri winak chuwäch ri tat Pilato, xquichaplej u tz'onoxic che chi chubana tok'ob chque, jas ri nak'atal wi ri are'.
MAR 15:9 Xch'aw c'u ri tat Pilato, xubij chque: ¿A quiwaj chi quinban tok'ob chiwe, quintzokopij bi ri tata' ri c'o u takanic pi wi' ix ri winak aj Israel? —xcha chque.
MAR 15:10 Cuch'ob c'u ri tat Pilato chi xa rumal chi c'äx cäquina' ri qui nimakil sacerdotes che ri Jesús qui jachom ri Are' pu k'ab.
MAR 15:11 Ri qui nimakil sacerdotes c'ut tajin cäca'no chi ri winak cäquituquij quib, xa cäquibij chi más utz na are cuban tok'ob chque, cätzokopix bi ri Barrabás.
MAR 15:12 Xch'aw chi ri tat Pilato, xuta' c'u chque: ¿Jas c'u ri quiwaj chi quinban che ri achi ri quibij ix chi are c'o u takanic pi wi' ix ri ix winak aj Israel? —xcha chque.
MAR 15:13 Ri winak co xquirak qui chi', xquibij: ¡Chripok! —xecha'.
MAR 15:14 Xch'aw c'u ri tat Pilato, xuta' chque: ¿Jas che? ¿Jas etzelal u banom wa' we achi ri'? —xcha chque. Co c'u na xech'aw ri winak, xquibij: ¡Chripok! —xecha'.
MAR 15:15 Ri Pilato are c'u craj u banic xa jas ri qui rayinic ri winak. Xuban chque ri tok'ob ri xquita', xutzokopij c'u bi ri Barrabás. Xtakan c'ut chi cäch'ay ri Jesús, te c'u ri' xujach bic rech cäripic.
MAR 15:16 Xepe c'u ri soldados, xquic'am bi ri Jesús pa ri uwoja re ri rachoch ri nim k'atal tzij, xequisiq'uij ri niq'uiaj soldados chic rech cäquimulij quib cuc'.
MAR 15:17 Xquicoj c'u jun atz'iak morada chrij ri Jesús. Xukuje' xquicoj jun corona re quemom q'uix chujolom.
MAR 15:18 Chanim c'ut xquichaplej u rakic qui chi' chrij, xquibij: Lal ri' ri cätakan la pa qui wi' ri winak aj Israel, ¡chnimarisax k'ij la! —xecha che.
MAR 15:19 Xquich'ay c'u chujolom ruc' jun aj, xquichubaj, xexuqui chuwäch, xak cäca'n che quib chi tajin cäquik'ijilaj.
MAR 15:20 Aretak xeto'taj che retz'bexic u wäch, xquijolij ru k'u' ri morada chrij, xquicoj ri kas ratz'iak ri Are' chrij, te c'u ri' xquic'am bi churipic cho ri cruz.
MAR 15:21 C'o c'u jun achi aj Cirene, Simón u bi', qui tat ri tat Alejandro, ri tat Rufo. Ri are' tajin coc'owic, u petic c'u ri' pa juyub. Xquicoj qui chuk'ab che rech cutelej bi ru cruz ri Jesús.
MAR 15:22 Xquic'am c'u bi ri Jesús chila' jawije' ri cäbix Gólgota che. Quel cubij wa' ri bi'aj ri': Ri Juyub re ru Bakil Jolomaj, —cuchixic.
MAR 15:23 Xquiya c'u vino yujtal ruc' mirra chuwäch ri Jesús rech cutijo. Man xutij tä c'ut.
MAR 15:24 Aretak qui ripom chic cho ri cruz, ri soldados xquijach ri ratz'iak ri Jesús chquiwäch, xquesaj c'u suerte chrij rech cäquilo jas ri cäquic'am bi chquijujunal.
MAR 15:25 Ak'ab c'ut xrip ri Jesús pa ri u belej hora.
MAR 15:26 Cojom c'u puwi' ri cruz jun tz'ibtalic ri cubij jas che cäk'at tzij puwi' ri Jesús rech cäripic, cubij c'ut: RI NIM TAKANEL PA QUI WI' RI WINAK AJ ISRAEL, —cächa'.
MAR 15:27 Xerip c'u quieb elak'omab ruc', jun pu wiquiäk'ab, jun pu moxk'ab.
MAR 15:28 Xbantaj c'u can ri tz'ibam chrij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Je' ta ne chi are jun chque ri banal tak etzelal ri xk'at tzij puwi',” —cächa'.
MAR 15:29 Ri queoc'owic cäquiyok'o, cäquisutisa' ri qui jolom, cäquibij: ¡Aa! ¡At ri' ri cabij chi catcowinic cawulij ri nimalaj rachoch Dios, xa c'u pa oxib k'ij cayac chi na wa' jumul chic! —quecha che.
MAR 15:30 ¡Chato' ba' awib, chatkaj c'u lok cho ri cruz! —xecha che.
MAR 15:31 Je' xukuje' ri qui nimakil sacerdotes cuc' ri tijonelab re ri Pixab cäquitze'j u wäch, cäquich'abej quib, cäquibij: ¡Xtob chque niq'uiaj chic, man cäcowin tä c'u ri Are' chuto'ic rib! —quecha'.
MAR 15:32 Chkaj ba' lok cho ri cruz ri Cristo “ri Nim Takanel quech ri winak aj Israel” rech cäkilo, ¡cujcojon c'u na che! —xecha'. Ri e ripom ruc' ri Jesús xukuje' xquitze'j u wäch.
MAR 15:33 Aretak xurik ri cablajuj hora, xk'ekumar ronojel ruwächulew oxib horas.
MAR 15:34 Tzpa ri rox hora re ri benak k'ij xurak u chi' ri Jesús, co xch'awic, xubij: Eloi, Eloi, ¿lama sabactani? —xcha'. Je' quel cubij wa': Nu Dios, nu Dios, ¿jas che in wonobam la canok? —cächa'.
MAR 15:35 Jujun c'u chque ri e tac'atoj chila' xquita wa', xquibij: ¡Chitampe'! —quecha'. Tajin cusiq'uij ri ka mam Elías ri ojer k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha ri'.
MAR 15:36 Te c'u ri' jun chque ri winak xutic anim, xe'c, xurubu jun estropajo pa ch'äm vino, xuya wa' puwi' jun aj, xuya ak'an chuwäch ri Jesús rech cutijo, xubij c'u apan chque ri winak: ¡Chiweyej ba'! Chkila na we cäpe ri ka mam Elías chukasaxic, —xcha chque.
MAR 15:37 Sibalaj co xurak u chi' ri Jesús, xel ranima', xcäm c'u ri Are'.
MAR 15:38 Are c'u ri tasbal u pam ri nimalaj rachoch Dios xjisjobic, quieb xubano, xpe ajsic c'ä iquim.
MAR 15:39 Ri qui nimal soldados aj Roma, ri tac'al cho ri Jesús, aretak xuto xurak u chi' ri Jesús, xukuje' xrilo jas xubano aretak xcämic, xubij: ¡Kas tzij u C'ojol ri Dios wa' we achi ri'! —xcha'.
MAR 15:40 E c'o c'u jujun ixokib ri tajin queca'y apan chinaj. Chquixol ri e are' c'o ri nan María aj Magdala, xukuje' ri nan María u nan ri tat Jacobo ri más c'ac'al na, ri xukuje' are u nan ri tat José wa'. C'o xukuje' ri nan Salomé cuc'.
MAR 15:41 Aretak ri Jesús xc'oji pa Galilea, we ixokib ri' xebin ruc', xepatänin che. Xukuje' e c'o chila' q'uia chque ri niq'uiaj ixokib chic ri e opaninak ruc' ri Jesús pa Jerusalén.
MAR 15:42 Benak chi ri k'ij pa ri k'ij ri cäban u banic ronojel che ri k'ij re uxlanem, are c'u víspera wa' re ri k'ij ri'.
MAR 15:43 Xopan c'u ri tat José aj Arimatea, jun chque ri qui nimakil ri winak aj Israel ri tznim quil wi. Ri are' xukuje' cu'l u c'ux che reyexic chi cäpe na ri Dios rech cätakan na pa qui wi' ri winak. Xuchajij c'u anima', xoc cho ri tat Pilato chuta'ic chi cäyi' ru cuerpo ri Jesús che.
MAR 15:44 Xucajmaj wa' ri tat Pilato chi sibalaj chanim xcäm ri Jesús. Xtakan c'u chusiq'uixic ri qui nimal ri soldados chuwäch, xuta' che we kas tzij cäminak chic.
MAR 15:45 Aretak ri qui nimal soldados xubij chi kas tzij cäminak chic ri Jesús, ri tat Pilato xuya ru cuerpo che ri tat José.
MAR 15:46 Ri tat José c'ut xulok' jun payu', xukasaj ru cuerpo ri Jesús, xupis c'u chupam ri payu'. Te ri' xuya chupam jun mukubal ri c'otom cok pa ri abaj. Xuwolkotij c'u jun abaj chuchi' ri mukubal.
MAR 15:47 Ri nan María aj Magdala ruc' ri nan María u nan ri tat José tajin cäquilo jawije' ri cäyi' wi can ru cuerpo ri Jesús.
MAR 16:1 Oc'owinak chi c'u ri k'ij re uxlanem, ri nan María aj Magdala, xukuje' ri nan María u nan ri tat Jacobo ruc' ri nan Salomé, xquilok' c'oc'alaj tak cunabal rech quequibila chrij ru cuerpo ri Jesús.
MAR 16:2 Sibalaj ak'ab c'ut pa ri nabe k'ij re ri semana xebe' ri ixokib chuchi' ri mukubal. Elinak chi c'u lok ri k'ij aretak xeopanic.
MAR 16:3 Xquich'abej c'u quib, xquibij: ¿Jachin ta c'u lo ri cäwolkotin na apan ri abaj chkawäch? ¡Tzchuchi' ri mukubal c'ut c'o wi! —xecha'.
MAR 16:4 Aretak c'ut xeca'yic, c'ä te' xquilo chi wolkotim chi apan ri nimalaj abaj ri'.
MAR 16:5 Xeboc c'u bi pa ri mukubal, xquil jun ac'al achi t'uyul pa ru wiquiäk'ab ri mukubal. Sakloloj c'u ri ratz'iak ri achi. ¡Xquixej c'u quib ri ixokib, xquicajmaj wa'!
MAR 16:6 Xubij c'u ri achi chque: ¡Mixej iwib! Ri ix quitzucuj ri Jesús aj Nazaret, ri xrip cho ri cruz. C'astajinak c'u bi ri Are' chquixol ri cäminakib, man c'o tä chic waral. Chiwilampe' jawije' ri xyi' wi, —cächa chque.
MAR 16:7 Jix ba', chitzijoj c'u wa' chque ru tijoxelab, xukuje' che ri tat Pedro, chibij: “Nabejinak ri Jesús chiwäch, benam re pa Galilea. Chila' quiwila wi na u wäch ri Are' je' jas ri xubij chiwe,” —xcha chque ri ixokib.
MAR 16:8 Te ri' xebel bi ri ixokib, xeanimaj bi chuchi' ri mukubal. Sibalaj xebirbitic, qui xibim c'u quib. Man c'o tä c'u jas cäquibij che jachin jun rumal chi sibalaj qui xem quib.
MAR 16:9 C'astajinak chi c'u ri Jesús chquixol ri cäminakib sibalaj ak'ab pa ri nabe k'ij re ri semana, xuc'ut rib nabe chuwäch ri nan María aj Magdala ri e resam bi wukub itzel tak espíritus che.
MAR 16:10 Xe' c'u ri are', xutzijoj wa' chque ri niq'uiaj chic ri xec'oji ruc' ri Jesús. Ri e are' sibalaj quebisonic, tajin quebok'ic.
MAR 16:11 Aretak xquito chi c'asal chi ri Jesús, chi ilom chi u wäch rumal ri nan María, ¡man xquicoj taj!
MAR 16:12 Te c'u ri' jun chi wi u c'utic rib ri xuban ri Jesús chquiwäch quieb chque ru tijoxelab ri benam que pa juyub.
MAR 16:13 Xetzelej c'u bi ri e are', xebe'c, xquitzijoj wa' chque ri niq'uiaj chic. Man xquicoj tä c'u ri qui tzij ri e are'.
MAR 16:14 Chuq'uisbal ri Jesús xuc'ut rib chquiwäch ri julajuj u tijoxelab, aretak e t'uyul chi' ri mesa. Xeuyajo rumal chi man xecojon taj, chi xa abajarinak ri canima'. Je' xuban wa' rumal chi man xquicoj tä ri qui tzij ri winak ri quilom u wäch ri Are' chi c'asal chic.
MAR 16:15 Xubij c'u ri Jesús chque: Jix cho ronojel ruwächulew, chitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque conojel ri winak, —cächa'.
MAR 16:16 Apachin c'u ri cäcojonic, cäban c'u na u kasna', curik na ri' ru tobanic ri Dios. Ri man cäcojon taj, cäk'at na tzij puwi' chi cäc'äjisax na u wäch, —cächa'.
MAR 16:17 Ri quecojonic cäca'n na wa' we cajmabal tak etal ri': Pa ri nu bi' quequesaj na bi itzel tak espíritus, quech'aw c'u na pa jule' tak ch'abal chic.
MAR 16:18 Cäquichap na cumätz, xukuje' we cäquitij cämisanel cunabal, man c'o tä c'äx cäquiriko. Cäquiya na qui k'ab pa qui wi' ri yawabib, queutzir c'u na canok, —xcha ri Jesús chque.
MAR 16:19 Te c'u ri', aretak ri Kajaw Jesús xto'taj che tzijonem cuc' ru tijoxelab, xc'am bi chicaj, xt'uyi c'u pa ru wiquiäk'ab ri Dios.
MAR 16:20 Are c'u ru tijoxelab xebel bic, xquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio apawije' chi' ri xeopan wi. Tzare c'u ri Kajaw Jesús xtob chque, xujiquiba chquiwäch ri winak chi kas tzij ri tajin cäquitzijoj rumal chi xuya chque chi cäca'n cajmabal tak etal junam ruc' ri tajin cäquitzijoj. Amén.
LUK 1:1 Lok'alaj tat Teófilo: E q'uia ri winak ri xcaj xquitz'ibaj pa cholaj ri tzijobelil chrij ri kas xbantaj waral chkaxol.
LUK 1:2 Ri xbantaj na are je' jas ri c'utum chkawäch cumal ri winak ri xquil ronojel wa' kas pa ri u chaplexic lok. We winak ri' e are' ri xetob chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
LUK 1:3 Ri in xukuje' sibalaj utz rilic wa' nu banom in rech quinwetamaj ronojel wa' kas pa ru chaplexic lok. Rumal rech wa' xinchomaj in chi are utz we ri in xukuje' quintz'ibaj bi pa ru cholajil ronojel ri xbantajic.
LUK 1:4 Je ri' quinban na rech quetamaj la ri kas tzij chrij ri tijonic ri yo'm che la.
LUK 1:5 Aretak ri tat Herodes are nim takanel pa qui wi' ri winak aj Judea, xc'oji jun tata' chic chila', Zacarías u bi'. Ri tata' ri' are sacerdote aj Israel ri jun cuc' ri juch'ob sacerdotes aj re ri mam Abías. Ri rixokil, Elisabet u bi', are jun chque ri rachalaxic ri mam Aarón.
LUK 1:6 E utzalaj tak winak wa' we juc'ulaj ri', jicom c'u canima' cho ri Dios. Xeniman che ri Dios pa ronojel ri xtakan wi, pa ronojel ru Lok' Pixab ri Kajaw. Man c'o tä etzelal ri xca'no.
LUK 1:7 Man c'o tä c'u calc'ual rumal chi ri nan Elisabet man calc'ualan taj. E nimak tak winak chi c'ut ri quieb ri'.
LUK 1:8 Pa jun k'ij ri tat Zacarías tajin cäpatänin ri are' pa ri nimalaj rachoch ri Dios rumal chi cäquirik u banic wa' ri achijab ri e jun cuc' ri juch'ob sacerdotes aj re ri mam Abías pa tak ri k'ij ri'. Ri u chac ri tat Zacarías are la' chi cäch'aw pa qui wi' ri winak ruc' ri Dios.
LUK 1:9 Je' jas ri qui nak'atisam wi quib ri sacerdotes, xquicha' ri tat Zacarías rech coc bi pa ri lok'alaj c'olibal ri sibalaj äwas chi coc bi xa apachinok chuporoxic ri incienso.
LUK 1:10 Conojel ri winak xquimulij apan quib cho ja chubanic orar aretak tajin cäporox ri incienso.
LUK 1:11 Te'talic c'ut xuc'ut rib jun ángel cho ri tat Zacarías, ri takom lok rumal ri Dios. Xtaq'ui c'u chuxcut ri cäporox wi ri incienso.
LUK 1:12 Aretak ri tat Zacarías xril ri ángel, man xurik taj jas xubano, xane sibalaj xuxej rib.
LUK 1:13 Xubij c'u ri ángel che ri tat Zacarías: Maxej awib. Ri a bochi'nic xta'taj rumal ri Dios. Quil c'u na u wäch jun a c'ojol rumal ri nan Elisabet ri awixokil. Cacoj c'u na a Juan che ru bi', —cächa che.
LUK 1:14 Xukuje' xubij: Sibalaj catquicot na rumal ri ac'al, xukuje' e q'uia chque ri jule' winak chic ri quequicot na aretak quil u wäch, —cächa ri ángel che.
LUK 1:15 Cänimar na u k'ij cho ri Kajaw Dios. Man cutij tä na vino, man cutij tä c'u tzam. Cätakan na ri Lok'alaj Espíritu pa ranima' ri ac'al c'ä mäjok quil u wäch, —cächa'.
LUK 1:16 Cuban c'u na ri a Juan chi q'uia chque ri winak aj Israel quetzelej na ruc' ri Kajaw ri qui Dios, —cächa ri ángel che ri tat Zacarías.
LUK 1:17 Ri a Juan cänabej na cho ri Kajaw Jesús. Cäc'oji c'u na ru no'j xukuje' ru chuk'ab je' jas ri xc'oji che ri mam Elías, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. Cuban na chi ri nan tat quetzelejic queutzir cuc' ri calc'ual, xukuje' chi ri winak ri cäquiyac quib chrij ri Dios cäquiq'uex na canima', cäquiq'uex ri qui chomanic, cäquetamaj na ri nimanic, quetzelej qui wäch cuc' ri utzalaj tak winak, cäca'n na que ri e are'. Ri a Juan cuban na chque ri winak chi quecowin na chuc'ulaxic ri Kajaw, —xcha ri ángel che ri tat Zacarías.
LUK 1:18 Xuta' c'u ri tat Zacarías che ri ángel, xubij: ¿Jas ta quinban che retamaxic wa' chi kas tzij ri cätzijoj la chwe? Ri in, in ri'j achi chic, xukuje' ri wixokil are nim winak chic, —xcha che.
LUK 1:19 Xch'aw chi na jumul ri ángel, xubij che: In ri' ri Gabriel, in patänil re ri Dios. In takom c'u lok che a tzijobexic, che qui tzijoxic we utzalaj tak tzij ri' chawe, —cächa che.
LUK 1:20 Tzche we cämic ri' man catcowin tä chic catch'awic c'ä copan na ri k'ij ri cäbantaj na wa' ri xinbij chawe, c'ä quil na u wäch ri a c'ojol rumal rech wa' chi man xacoj tä ri nu tzij, —cächa ri'. Cäbantaj na wa' we nu tzijom ri' tzpa ru k'ijol, —xcha ri ángel che.
LUK 1:21 Ri winak c'ut queye'm ri tat Zacarías. Xquicajmaj wa' chi sibalaj xbeytaj pa ri lok'alaj c'olibal ri sibalaj äwas chi coc bi xa apachinok.
LUK 1:22 Aretak xel lok ri tat Zacarías, man xcowin tä chic che qui ch'abexic ri winak. Xquetamaj chi c'o jas ri xuc'ut rib chuwäch ri tat Zacarías pa ri lok'alaj c'olibal. Xak pa memal chic xeuch'abej, rumal chi xmemar canok.
LUK 1:23 Aretak xetz'akat ri k'ij ri cäpatänin ri tat Zacarías pa ri nimalaj rachoch Dios, xe' ri are' cho rachoch.
LUK 1:24 Te c'u ri' ri nan Elisabet xcanaj yawab winak chic, xcanaj c'u job ic' cho rachoch. Xubij ri nan Elisabet pa ranima':
LUK 1:25 “Xca'y ri Kajaw Dios chwe, xutok'obisaj c'u nu wäch rech man quinquiyok' tä chi ri winak,” —xcha ri nan Elisabet.
LUK 1:26 Chuwak ic' chi c'ut ri Dios xutak bi ri ángel Gabriel pa ri tinimit Nazaret re Galilea.
LUK 1:27 Xopan c'u ruc' jun k'apoj ali, María u bi', ri tz'onom chic rumal jun achi, José u bi'. We achi ri' rachalaxic can ri nim takanel David ojer.
LUK 1:28 Ri ángel xoc bi chila' jawije' c'o wi ri k'apoj al María, xubij che: ¿A utz a wäch, María? —cächa'. ¡At ri' ri at cha'tal rumal ri Dios! Kas c'o ri Kajaw Dios awuc', —cächa che. Ri at c'ut, at tewchim na rumal ri Dios chquiwäch conojel ixokib, —xcha ri ángel che ri al María.
LUK 1:29 Aretak ri al María xril ri ángel, xutatabej ru tzij, xt'ujuw c'u ri ranima' rumal ri xbix che. Xuchomaj pa ranima', xubij: ¿Jas wa' ri cubij chwe? —xcha ri'.
LUK 1:30 Xch'aw chi ri ángel, xubij che ri k'apoj al María: Maxej awib, María, —cächa che. Ri at sibalaj at lok' cho ri Dios.
LUK 1:31 Ri at c'ut catcanaj can yawab winak. Cawil na u wäch jun awal ala ri cacoj na “Jesús” che ru bi', —cächa'.
LUK 1:32 Cänimar na u k'ij ri a Jesús. Cäbix na u C'ojol ri Dios aj Chicaj che. Ri Kajaw Dios cucoj na che nim takanel je' jas ra mam David.
LUK 1:33 Je ri' rech cätakan na puwi' ri tinimit Israel pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Ru takanic ri Are', man c'o tä u q'uisic, —xcha ri ángel che ri al María.
LUK 1:34 Te ri' ri al María xuta' che ri ángel, xubij: ¿Jas lo quinc'ulmaj wa'? —cächa'. Mäja' quinc'oji ruc' achi, —xcha che ri ángel.
LUK 1:35 Xch'aw c'u ri ángel, xubij che: Cäkaj na lok ri Lok'alaj Espíritu pa wi'. Ri Dios aj Chicaj cärokxanej na wa' awuc' rumal ru chuk'ab. Rumal ri' we lok'alaj ac'al ri' ri quil na u wäch cäbix na u C'ojol ri Dios che, —cächa che.
LUK 1:36 Xukuje' ri nan Elisabet ri awachalal are' cäril na u wäch jun ac'al pune ri'j chic. Are c'u wakib ic' wa' cämic yawab winak chic ri nan Elisabet pune xbix canok che chi man cäcowin tä che ri alc'ualanic.
LUK 1:37 Man c'o tä c'u jas ri mat cäcowin ri Dios chubanic, —xcha ri ángel.
LUK 1:38 Xubij c'u ri k'apoj al María: In ri' ri patänil re ri Kajaw Dios. Chubana ba' ri Are' chwe jas ri tzijom la chwe, —xcha che. Xel c'u bi ri ángel chuwäch.
LUK 1:39 Pa tak ri k'ij ri' xel bic ri al María cho ja, xe' aninak pa jun tinimit ri c'o pa tak ri u juyubal ri Judea.
LUK 1:40 Xoc c'u bic pa rachoch ri tat Zacarías, xuya rutzil u wäch ri nan Elisabet ri rixokil.
LUK 1:41 Ri nan Elisabet, aretak xuta ru tzij ri al María, xslab c'u ri ral pa ru c'ux. Xkaj ri Lok'alaj Espíritu puwi' ri nan Elisabet, xtakan c'u pa ranima'.
LUK 1:42 Co xch'aw ri nan Elisabet, xubij che ri al María: Ri at c'ut at tewchim na rumal ri Dios chquiwäch conojel ixokib. U tewchim na ri awal at xukuje', —cächa'.
LUK 1:43 ¿Jas lo wa' chi ri Dios cuban jun nimalaj utzil chwe in, chi ru nan ri Kajaw xpe wuc'? —cächa ri nan Elisabet.
LUK 1:44 Chanim ri' aretak xinto chi xatch'awic, ri wal xquicotic, xslab pa nu c'ux.
LUK 1:45 Utz awe at ri xatcojon che ri Kajaw Dios, rumal chi kas tzij cäbantaj na ri xbix chawe rumal ri Dios, —xcha ri nan Elisabet che ri al María.
LUK 1:46 Xubij ri k'apoj al María: Quinnimarisaj u k'ij ri Kajaw Dios.
LUK 1:47 Cäquicot c'u ri wanima' rumal ri Dios ri To'l We.
LUK 1:48 Quinquicotic rumal chi ri Dios xca'y chwe in ru patäninel ri man nim tä nu banic. Conojel winak cäquibij na chwe pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic chi utz we.
LUK 1:49 Je ri' cäquibij na rumal rech wa' chi ri Dios ri sibalaj c'o u chuk'ab u banom nimak tak utzil chwe. Sibalaj lok' ri Dios, sibalaj lok' ru bi' ri Are', —cächa ri al María.
LUK 1:50 Amak'el ronojel k'ij cutok'obisaj na qui wäch conojel winak ri nim cäquil wi ri Are', ri cäquixej quib chuwäch.
LUK 1:51 U c'utum ri nimalaj u chuk'ab chquiwäch conojel. Xukasaj qui k'ij ri winak ri cäquichomaj chi sibalaj nim qui banic, —cächa'.
LUK 1:52 Xeresaj ri takanic pa qui k'ab ri nimak qui banic, xuya c'u wa' chque ri winak ri man nim tä queil wi.
LUK 1:53 E q'uia ri utzil ri xuban ri Dios chque ri meba'ib, ri winak ri quenumic. Ri Dios xubij chque ri k'inomab: Jix, man c'o tä iwe ix, —xcha chque, —cächa'.
LUK 1:54 Xtoban chque ri winak aj Israel, ri patänil tak re ri Dios. Man xsach tä pu jolom ri Dios ru tok'obisaxic qui wäch.
LUK 1:55 Je' xuban wa' rumal chi je' xuchi'j chque ri kati't ka mam, che ri ka mam Abraham xukuje' ri rachalaxic ri are' amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic, —xcha ri al María.
LUK 1:56 Craj oxib ic' xcanaj na can ri al María ruc' ri nan Elisabet. Te c'u ri' xtzelej bic, xe' cho rachoch.
LUK 1:57 Aretak xopan ri k'ij ri cutzir ri nan Elisabet, xril c'u u wäch jun ral ala.
LUK 1:58 Ri u c'ul tak ja ri nan Elisabet xukuje' ri rachalaxic, aretak xquito chi ri Kajaw Dios sibalaj xutok'obisaj u wäch ri nan Elisabet, xequich'abej, xequicot c'u ruc'.
LUK 1:59 Chuwajxak k'ij c'ut xebe' chucojic ri retal ri ojer u trato ri Dios che ru cuerpo ri ac'al. Xcaj c'ut xquicoj Zacarías che ru bi', junam ruc' ru bi' ru tat.
LUK 1:60 Xch'aw c'u ru nan, xubij chque: ¡No! —cächa'. Ru bi' ri cäkacoj chrij ri ac'al are Juan, —xcha chque.
LUK 1:61 Xquibij c'u che: ¿Jas che? Man c'o tä jun chque ri achalal la ri je' u bi' wa', —xecha che.
LUK 1:62 Xak pa memal xquich'abej ru tat ri ac'al, xquita' che: ¿Jas u bi' ri ac'al cäcoj la? —xecha che.
LUK 1:63 Ri tat Zacarías xuta' jun wuj rech cätz'ibanic. Xutz'ibaj c'u wa', xubij: “Juan ru bi' ri ac'al,” —xcha pa ri tz'ibanic. Conojel xquicajmaj wa'.
LUK 1:64 Xak c'u te'talic xtzelej ru ch'abal ri tat Zacarías, xcowin chic cätzijonic. Xtzijon c'ut, xunimarisaj u k'ij ri Dios.
LUK 1:65 Sibalaj xquixej quib conojel ri qui c'ul tak ja, xquicajmaj wa'. Ronojel ri xuc'ulmataj jela' xtzijox apan pa tak ronojel ri juyub re Judea.
LUK 1:66 Conojel ri winak ri xetowic xechoman pa que wi, xquibij: ¿Jas lo cuban wa' we ac'al ri'? —xecha'. Je' xquibij wa' rumal chi k'alaj chi c'o ri Kajaw Dios ruc' ri ac'al.
LUK 1:67 Kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi' ri tat Zacarías ru tat ri ala, xk'alajisanic, xubij:
LUK 1:68 Quinya ba' u k'ij ri Kajaw ri ka Dios uj, uj ri' ri winak aj Israel, rumal chi xulic, xpe che ka to'ic uj, uj c'u ri' ri winak re ri u tinimit.
LUK 1:69 Xuya c'u chke jun To'l Ke ri sibalaj c'o u chuk'ab. Are c'u wa' jun chque ri rachalaxic ri ka mam David, patänil re ri Dios, —cächa ri'.
LUK 1:70 Are wa' ri xuchi'j lok ri Dios cumal ri lok'alaj tak k'alajisal tak re ru Lok' Pixab pa ri ojer tak k'ij canok.
LUK 1:71 Xubij chi cujuto' na chquiwäch ri ka c'ulel, che ka to'ic pa qui k'ab, xukuje' pa qui k'ab conojel ri queetzelan ka wäch, —cächa ri tat Zacarías.
LUK 1:72 Xukuje' xubij chi cutok'obisaj na qui wäch ri kati't ka mam, xukuje' chuc'utic chquiwäch chi xna'taj che ri Are' ri Lok'alaj Trato ri xuchi'j chque.
LUK 1:73 Are c'u wa' ri Kas Tzij ri u bim che ri ka mam Abraham, —cächa'.
LUK 1:74 Je ri' rech aretak uj esam chic pa qui k'ab ri ka c'ulel, cuya' cujpatänin che ri Dios, man cäkaxej tä chi kib,
LUK 1:75 xukuje' rech jicom ri kanima' cujpatänin che, ka jachom kib pu k'ab ri Dios pa tak ronojel ri k'ij re ri ka c'aslemal, —cächa ri'.
LUK 1:76 At c'ut, alaj ac'al, cäbix na k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios aj Chicaj chawe, rumal chi catnabej na chuwäch ri Kajaw chubanic jicom che ru be.
LUK 1:77 At c'ut catyo'w na retamaxic ri u tobanic ri Dios chque ri winak re ri u tinimit, xukuje' chi cäsach na ri qui mac, —cächa'.
LUK 1:78 Ri ka Dios sibalaj quel u c'ux chke. Rumal ri' cutak na lok ri Kajaw Jesús kuc' uj. Sibalaj je'l c'u ri Are' je' jas ru sakilal ri k'ij aretak cäsakiric.
LUK 1:79 Cuya na sakilal pa canima' ri winak ri je' ta ne e c'o pa ri k'ekumal rumal ri qui mac, cäquixej c'u quib cho ri cämical. Cäc'oji na che c'amal ka be pa ri be ri cuxlan wi ri kanima', —xcha ri tat Zacarías.
LUK 1:80 Ri a Juan xq'uiyic, sibalaj c'o u chuk'ab ri xyi' che rumal ri Lok'alaj Espíritu. Xcanaj can pa tak ri juyub ri sibalaj cätz'inowic c'ä pa ri k'ij ri xuc'ut rib chquiwäch ri winak aj Israel.
LUK 2:1 Pa tak ri k'ij ri', ri nimalaj takanel Augusto César xuya takanic chque conojel winak chi cätz'ibax ri qui bi'.
LUK 2:2 Aretak ri tat Cirenio are k'atal tzij re ri tinimit Siria, xbantaj we nabe tz'iban bi'aj ri'. Are jun censo wa'.
LUK 2:3 Xebe' c'u conojel ri winak chquijujunal pa tak ri qui tinimit rech cätz'ibax ri qui bi'.
LUK 2:4 Xa je ri' xel lok ri tat José pa ri tinimit Nazaret re Galilea, xe'c, xopan pa jun tinimit re Judea, Belén u bi'. Chila' xe' wi ri tat José rumal chi are rachalaxic ri mam David. Ri tinimit Belén are u tinimit ri mam David pa ojer tak k'ij canok.
LUK 2:5 Aretak xe' ri tat José rech cätz'ibax ru bi', xuc'am bi ri al María ri u to'm chic che rixokil, yawab winak chi c'ut.
LUK 2:6 Aretak e c'o chila' pa Belén, xopan ri k'ij ri cutzir ri al María.
LUK 2:7 Xril c'u u wäch ru nabeal, jun ala. Xucoj atz'iak rech nu'ch ac'al che. Xuk'oyoba pa jun echa'bal rumal chi man c'o tä chi jawije' ri quec'oji wi pa ri mesón.
LUK 2:8 E c'o c'u ajyuk'ab pa tak ri juyub chunakaj ri tinimit Belén ri quequiwaraj ri cawaj chila'.
LUK 2:9 Xak te'talic c'ut jun ángel takom lok rumal ri Kajaw Dios xtaq'ui chquiwäch. Xjuluw c'u ri je'lalaj u juluwem ri Dios pa qui wi'. Sibalaj c'u xquixej quib ri ajyuk'ab.
LUK 2:10 Xubij c'u ri ángel chque: Mixej iwib, —cächa'. Kas tzij quinbij na jun utzalaj tzij chiwe. Ri u patän wa' we utzalaj tzij ri' are chi cuya nimalaj quicotemal chque conojel winak.
LUK 2:11 Are quinbij chiwe chi cämic ri' xil u wäch jun To'l Iwe pa ru tinimit ri mam David. Are Cristo wa' ri Kajaw, —cächa'.
LUK 2:12 Are c'u retal wa' chiwe: Quirik na jun alaj ne', cojom c'u atz'iak rech nu'ch ac'al chrij, k'oyobam pa jun echa'bal, —xcha chque.
LUK 2:13 Xak te'talic c'ut e c'o chic ruc' ri ángel q'uialaj tak ángeles ajchicaj. Cäquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios, cäquibij:
LUK 2:14 ¡Kanimarisaj ba' u k'ij ri Dios ri c'o chicaj! ¡Chuxlan na canima' ri winak cho ruwächulew, e are c'u winak wa' ri utz queril wi ri Dios! —xecha ri ángeles.
LUK 2:15 Te c'u ri' aretak xebe' ri ángeles chicaj, ri ajyuk'ab xquitzijobela quib, xquibij: Jo' pa Belén, —quecha'. Jekila na we xc'ulmatajic ri' ri u tzijom ri Kajaw Dios chke, —xecha ri'.
LUK 2:16 Aninak xebe'c. Xequirika c'u ri nan María, ri tat José ruc' ri alaj ne'. K'oyobam c'u ri ne' pa jun echa'bal.
LUK 2:17 Aretak xquilo, xquitzijoj ri xubij ri ángel chque chrij ri ac'al.
LUK 2:18 Xquicajmaj c'u wa' conojel ri winak ri xetow ri qui tzij ri ajyuk'ab.
LUK 2:19 Are c'u ri nan María xak xuc'ol conojel we tzij ri' pa ranima', xchoman c'u chquij.
LUK 2:20 Xetzelej c'u bic ri ajyuk'ab, tajin cäquiya u k'ij, cäquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios rumal ri xbix chque, xukuje' rumal chi xquilo chi kas je' jas ri xutzijoj ri ángel chque.
LUK 2:21 Chuwajxak k'ij c'ut, xquicoj ri retal ri ojer trato che ru cuerpo ri ac'al, xquicoj c'u Jesús che ru bi'. Are u bi' wa' ri xucoj can ri ángel aretak mäjok calc'ualax chuc'ux ri k'apoj al María.
LUK 2:22 Xopan ri k'ij ri quesax ri rawasil ri nan María. Je' jas ri cubij chupam ru Pixab ri mam Moisés, xquic'am lok ri ac'al chuyi'c chuwäch ri Kajaw Dios pa ri tinimit Jerusalén.
LUK 2:23 Je ri' xca'no rumal chi tz'ibam wa' pa ru Pixab ri Kajaw Dios, cubij: “Ronojel nabeal ala cätas wa' chupatänixic ri Kajaw Dios,” —cächa'.
LUK 2:24 Xebe' c'u ri tat José, ri nan María pa Jerusalén chusipaxic ri cäbix pa ru Pixab ri Kajaw Dios: Are juc'ulaj ut wa'. We man c'o tä ri ut cuya' queyi' quieb alaj tak tucumux che sipanic.
LUK 2:25 Xc'oji c'u pa ri tinimit Jerusalén jun tata', Simeón u bi'. We tata' ri' are utzalaj achi wa' ri cäniman che ri Dios pa ronojel, jicom c'u ranima' chuwäch. Ri are' reye'm ri Dios chi queuto' ri winak aj Israel. C'o c'u ri Lok'alaj Espíritu ruc'.
LUK 2:26 Xk'alajisax che ri tat Simeón rumal ri Lok'alaj Espíritu chi man cäcäm tä na chanim, xane nabe cäril na ri Cristo ri cha'tal rumal ri Kajaw Dios.
LUK 2:27 Xuna' c'u ru rayinic ri Lok'alaj Espíritu pa ranima', xe' pa ri nimalaj rachoch Dios. Aretak ru tat, u nan ri alaj a Jesús xquic'am bic, xeopan pa ri nimalaj rachoch Dios chubanic che ri ac'al jas ri cubij pa ri Pixab chi rajwaxic u banic wa'.
LUK 2:28 Ri tat Simeón xuk'aluj ri ala, xuya u k'ij ri Dios. Xuban orar, xubij:
LUK 2:29 Kajaw Dios, ya la chwe cämic chi ri in, ri in patänil e la, chi quincäm na, cuxlan ri wanima', je' jas ri bim la lok chwe, —cächa'.
LUK 2:30 Wilom c'u in ri To'l Ke,
LUK 2:31 ri takom la lok chquiwäch conojel winak.
LUK 2:32 Are je' jas jun chäj, jun candela ri cätununic. Cuya na ri sakil re ri Pixab la pa canima' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Rumal wa' ri takom la lok, cänimarisax na u k'ij ri tinimit la, ri Israel, —xcha ri tat Simeón.
LUK 2:33 Ri tat José ruc' ru nan ri ac'al xquicajmaj ronojel ri cätzijox chrij ri a Jesús.
LUK 2:34 Ri tat Simeón xeutewchij, xubij che ri nan María, u nan ri ac'al: Chilampe la we ac'al ri', —cächa'. Cäcoj na wa' rech quetzak q'uia winak aj Israel, cäsach c'u na qui wäch. Queto' c'u na ri jule' winak chic aj Israel rumal ri Are', quewalijisax na. Xukuje' we ac'al ri' cäcoj na rumal ri Dios che etal chquiwäch ri winak. Cäquetzelaj c'u na u wäch, —cächa ri'.
LUK 2:35 Cuban na ri Kajaw Jesús chi cäk'alajinic jas ri quechoman ri winak pa canima', —cächa chque. Ri lal, nan, cäq'uis na ib la che ok'ej, —xcha che ri nan María.
LUK 2:36 Xukuje' xc'oji chila' jun chichu' k'alajisanel, Ana u bi'. Are u mia'l ri tat Fanuel re ri rachalaxic ri mam Aser. Sibalaj nim winak chic ri chichu' ri'. Xa wukub junab xc'oji ruc' ri rachajil, xcäm c'u ri tata'.
LUK 2:37 Jumuch' quiejeb junab malca'n canok. Man quel tä chi bi pa ri nimalaj rachoch Dios. Cäpatänin c'u che ri Dios chila' chi pak'ij chi chak'ab. Cuban orar, xukuje' cuban ayunar.
LUK 2:38 Xtac'atob c'u wa' chquiwäch ri tat José, ri nan María pa we hora ri', xuban maltioxinic che ri Dios. Xtzijon chrij ri a Jesús chquiwäch conojel ri winak ri e eyeninak che ri Dios chi cuto' ri tinimit Israel.
LUK 2:39 Qui banom c'u ronojel ri cäbix pa ru Pixab ri Kajaw Dios, xetzelej c'u bic, xebe' pa Galilea, pa ri qui tinimit Nazaret.
LUK 2:40 Q'uiyem re ri ac'al, tajin cäcowiric, sibalaj c'o ru no'j. Ri Dios sibalaj tajin cätewchin ri a Jesús.
LUK 2:41 Ronojel junab c'ut xebe' ru tat, ru nan pa ri tinimit Jerusalén che ri nimak'ij ri cäbix Pascua che.
LUK 2:42 Aretak cablajuj u junab chic ri a Jesús, xepaki bic, xebe' pa Jerusalén jas ri qui nak'atisam wi quib pa ri nimak'ij ri'.
LUK 2:43 Xq'uis c'u ri nimak'ij, tzelejem cäca'n bic ri tat José, ri nan María. Xcanaj can ri alaj a Jesús pa Jerusalén, man c'o tä c'u quetam ru tat, u nan chrij wa'.
LUK 2:44 Xquichomaj chi c'o cuc' ri cachi'l. E benak jun k'ij pa ri be, xquitzucuj ri a Jesús chquixol ri cachalal, chquixol ri cachi'l.
LUK 2:45 Man xquirik tä c'ut. Xa je ri' xetzelej chic pa Jerusalén. Xquitzucuj ri ala chila'.
LUK 2:46 Qui tzucum c'u oxib k'ij, xquirik c'u pa ri nimalaj rachoch Dios. T'uyul ri a Jesús chquixol ri tijonelab re ri Pixab, tajin cutatabej ri qui tijonic. Cuc'ot c'u qui chi' ri tata'ib.
LUK 2:47 Conojel ri quetowic xquicajmaj chi utz cächoman ri ala, chi retam jas cubij chque ri tijonelab.
LUK 2:48 Aretak ru tat, u nan xquil u wäch ri ac'al, xquicajmaj wa'. Xubij ru nan che: Wal, ¿jas che je' a banom wa' chke? —cächa'. ¿A mat cawilo chi ra tat, ri in, uj elinak ch'uj chatzucuxic? —xcha che.
LUK 2:49 Xubij c'u ri a Jesús chque: ¿Jas che quintzucuj alak? ¿A mat etam alak chi rajwaxic chi quinban ri u rayinic ri nu Tat? —xcha chque.
LUK 2:50 Ri e are' man xquich'ob tä c'u ri cubij ri ac'al chque.
LUK 2:51 Xe' c'u ri a Jesús ruc' ri tat José, ruc' ru nan pa ri tinimit Nazaret. U yo'm c'u rib pa takic chque. Ru nan xuc'ol pa ranima' ronojel ri xbantajic.
LUK 2:52 Xq'uiy ri a Jesús, c'o na ru no'j, xukuje' xcowiric. Ri a Jesús sibalaj utz cuban cho ri Dios, xukuje' utz cäquil wi ri winak.
LUK 3:1 Pa ri ro'lajuj junab ri tajin cätakan ri tat Tiberio César ri nimalaj takanel, aretak ri tat Poncio Pilato are k'atal tzij puwi' ri Judea, ri tat Herodes c'ut are nim takanel puwi' ri Galilea. Ri tat Felipe, rachalal ri tat Herodes, are k'atal tzij pa Iturea xukuje' pa Traconite. Ri tat Lisanias are k'atal tzij pa Abilinia.
LUK 3:2 Ri tat Anás, ri tat Caifás e are' qui nimakil sacerdotes quech ri winak aj Israel. Pa tak ri k'ij ri' ri Dios xutzijobej ri tat Juan, ru c'ojol ri tat Zacarías. C'o c'u ri tat Juan pa tak juyub ri cätz'inowic.
LUK 3:3 Ri tat Juan xubinibej conojel tak ri juyub ri e c'o chunakaj ri nima' Jordán, cutzijoj c'u chque ri winak chi rajwaxic cäquiq'uex qui chomanic, cäq'uex c'u canima', te c'u ri' cäban qui kasna' rech cäk'alajinic chi je' qui banom wa'. Xa je ri' cäsachtaj ri qui mac.
LUK 3:4 Je' jas ri cubij pa ri wuj ri tz'ibam wi ru tzij ri ojer k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ri Isaías: C'o jun ri co cäch'aw pa tak ri juyub ri quetz'inowic, cubij: “Chibana u banic ri nim be ri cäbin wi ri Kajaw. Chibana sibalaj jicom che ri alaj tak u be,” —cächa'.
LUK 3:5 “Quenojisax na conojel tak ri siwan, quelianisax na conojel tak ri juyub, ri nimak xukuje' ri ch'utik. Ri be ri e cotaquic quejicomisax na. Ri be ri sibalaj e c'äx na chelianisaxok,” —cächa'.
LUK 3:6 “Conojel winak cäquil c'u na jas cuban ri Dios che qui to'ic ri winak ajmaquib,” —xcha ri mam Isaías.
LUK 3:7 Xubij c'u ri tat Juan chque ri q'uia winak ri xeopan ruc' rech cäban qui kasna': ¡Alak subanelab tak winak, cachalaxic tz'i'! ¿Jachin c'u ri' ri xc'utuw chuwäch alak chi rajwaxic canimaj alak bi cho ri royowal ri Dios? —cächa chque.
LUK 3:8 Bana ba' alak ri takal u banic ri cuk'alajisaj chi kas tzij xq'uextaj anima' alak. Mächaplej alak u bixic xol tak alak: “Utz ke rumal chi ri uj, uj rachalaxic ri ka mam Abraham,” —mächa ne alak. Quinbij na chech alak chi ri Dios cäcowin chubanic chque tak we abaj ri' chi e rachalaxic chic ri ka mam Abraham, —cächa'.
LUK 3:9 Chanim ri' tajin cäcoj ri iquiäj chque tak ri qui xera' ri che' rech quet'oyic. Ronojel che' ri man cuya tä utzalaj u wäch cät'oy na, queq'uiäk c'u bi pa ri k'ak', —xcha ri tat Juan chque.
LUK 3:10 Xquita' c'u ri q'uia winak che, xquibij: ¿Jas ta c'u lo cäka'n na? —xecha che.
LUK 3:11 Xch'aw chi ri tat Juan, xubij chque: Apachin c'u ri c'o quieb u k'u', chuya jun re che ri winak ri man c'o tä re. Apachin ri c'o cutijo, chuya re ri winak ri man c'o tä cutijo, —xcha'.
LUK 3:12 Xeopan xukuje' jujun chque ri tok'il tak alcabal rech cäban qui kasna', xquibij c'u che ri tat Juan: Kajtij, ¿jas cäka'n na uj? —xecha che.
LUK 3:13 Xubij ri tat Juan chque: Mitok'ij u wi' ri ix takom wi chutok'ixic, —xcha chque.
LUK 3:14 Xukuje' ri soldados xquita' che, xquibij: E c'u ri uj, ¿jas cäka'n na? —xecha che. Xubij ri tat Juan chque: Miban elak' che jachin jun winak, mibana c'u c'äx chque. Mibij jalum k'abam chquij ri winak. Chicu'ba c'u i c'ux ruc' ri tojbal iwe, —xcha chque.
LUK 3:15 Ri winak c'ut tajin quechoman pa canima' chrij ri tat Juan, tajin queye'n che rilic we ne ri tat Juan are ri Cristo.
LUK 3:16 Xch'aw chi ri Juan Kasal Ja', xubij chque conojel: Petinak jun achi ri c'o na u chuk'ab chnuwäch in. Man takal tä c'u chwe in chi quinquir ru c'amal u xajäb. Ri are' cuya na ri Lok'alaj Espíritu chech alak je' jas ri in quinban kasna' alak ruc' joron. Cuban c'u na kasna' alak ruc' k'ak', —cächa chque.
LUK 3:17 Ri achi ri' cuc'am ru jopibal rech cujosk'ij ri trico, xukuje' rech cumulij bic ru trico, cuya c'u pa tak ru c'uja. Xukuje' ne cuporoj ri pajo, cuban jun k'ak' ri man cäcowin tä jun chuchupic, —cächa'. Jas ri cuban ri achi ajchac che ri trico, je ri' xukuje' cuban na ri Kajaw Dios chque tak winak, —xcha chque.
LUK 3:18 Je ri' xubij ri tat Juan, xukuje' xeupixbaj ri winak cuc' q'uia pixab chic, xutzijoj c'u ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque.
LUK 3:19 Xukuje' ri tat Juan xuyaj ri k'atal tzij Herodes rumal chi ri tat Herodes xuch'abej ri nan Herodías, rixokil ri tat Felipe ru chak' ri Herodes. Xuyaj c'u ri tat Herodes xukuje' cumal conojel ri etzelal ri u banom.
LUK 3:20 Ri tat Herodes xa xunimarisaj u banic ri man utz taj puwi' ronojel ri u banom, chi xucoj ri tat Juan pa che'.
LUK 3:21 Pa jun k'ij aretak ri tat Juan tajin cuban qui kasna' conojel ri winak, xuban u kasna' ri Jesús xukuje'. Pa ri kasna' ri Jesús tajin cuban orar, xjaktaj c'u ri caj.
LUK 3:22 Xkaj c'u lok ri Lok'alaj Espíritu puwi' ri Jesús je' ta ne chi ri Lok'alaj Espíritu are jun palomäx. Te c'u ri' xch'aw lok Jun chicaj, xubij: At ri' ri lok'alaj nu C'ojol. Sibalaj cäquicot ri wanima' awumal, —xcha ri'.
LUK 3:23 Craj ne juwinak lajuj u junab ri Jesús aretak xuchaplej patäninem cho ri Dios. Xquichomaj ri winak chi ri Jesús are ralc'ual ri tat José. Ri tat José c'ut are rachalaxic ri tat Elí,
LUK 3:24 ri tat Elí are ralc'ual ri tat Matat, ri tat Matat ralc'ual ri tat Leví, ri tat Leví are ralc'ual ri tat Melqui, ri tat Melqui are ralc'ual ri tat Jana, ri tat Jana ralc'ual ri tat José,
LUK 3:25 ri tat José ralc'ual ri tat Matatías, ri tat Matatías ralc'ual ri tat Amós, ri tat Amós ralc'ual ri tat Nahum, ri tat Nahum ralc'ual ri tat Esli, ri tat Esli ralc'ual ri tat Nagai,
LUK 3:26 ri tat Nagai ralc'ual ri tat Maat, ri tat Maat ralc'ual ri tat Matatías, ri tat Matatías ralc'ual ri tat Semei, ri tat Semei ralc'ual ri tat José, ri tat José ralc'ual ri tat Judá,
LUK 3:27 ri tat Judá ralc'ual ri tat Joana, ri tat Joana ralc'ual ri tat Resa, ri tat Resa ralc'ual ri tat Zorobabel, ri tat Zorobabel ralc'ual ri tat Salatiel, ri tat Salatiel ralc'ual ri tat Neri,
LUK 3:28 ri tat Neri ralc'ual ri tat Melqui, ri tat Melqui ralc'ual ri tat Adi, ri tat Adi ralc'ual ri tat Cosam, ri tat Cosam ralc'ual ri tat Elmodam, ri tat Elmodam ralc'ual ri tat Er,
LUK 3:29 ri tat Er ralc'ual ri tat Josué, ri tat Josué ralc'ual ri tat Eliezer, ri tat Eliezer ralc'ual ri tat Jorim, ri tat Jorim ralc'ual ri tat Matat,
LUK 3:30 ri tat Matat ralc'ual ri tat Leví, ri tat Leví ralc'ual ri tat Simeón, ri tat Simeón ralc'ual ri tat Judá, ri tat Judá ralc'ual ri tat José, ri tat José ralc'ual ri tat Jonán, ri tat Jonán ralc'ual ri tat Eliaquim,
LUK 3:31 ri tat Eliaquim ralc'ual ri tat Melea, ri tat Melea ralc'ual ri tat Mainán, ri tat Mainán ralc'ual ri tat Matata, ri tat Matata ralc'ual ri tat Natán, ri tat Natán ralc'ual ri tat David,
LUK 3:32 ri tat David ralc'ual ri tat Isaí, ri tat Isaí ralc'ual ri tat Obed, ri tat Obed ralc'ual ri tat Booz, ri tat Booz ralc'ual ri tat Salmón, ri tat Salmón ralc'ual ri tat Naasón,
LUK 3:33 ri tat Naasón ralc'ual ri tat Aminadab, ri tat Aminadab ralc'ual ri tat Aram, ri tat Aram ralc'ual ri tat Esrom, ri tat Esrom ralc'ual ri tat Fares, ri tat Fares ralc'ual ri tat Judá,
LUK 3:34 ri tat Judá ralc'ual ri tat Jacob, ri tat Jacob ralc'ual ri tat Isaac, ri tat Isaac ralc'ual ri tat Abraham, ri tat Abraham ralc'ual ri tat Taré, ri tat Taré ralc'ual ri tat Nacor,
LUK 3:35 ri tat Nacor ralc'ual ri tat Serug, ri tat Serug ralc'ual ri tat Ragau, ri tat Ragau ralc'ual ri tat Peleg, ri tat Peleg ralc'ual ri tat Heber, ri tat Heber ralc'ual ri tat Sala,
LUK 3:36 ri tat Sala ralc'ual ri tat Cainán, ri tat Cainán ralc'ual ri tat Arfaxad, ri tat Arfaxad ralc'ual ri tat Sem, ri tat Sem ralc'ual ri tat Noé, ri tat Noé ralc'ual ri tat Lamec,
LUK 3:37 ri tat Lamec ralc'ual ri tat Matusalén, ri tat Matusalén ralc'ual ri tat Enoc, ri tat Enoc ralc'ual ri tat Jared, ri tat Jared ralc'ual ri tat Mahalaleel, ri tat Mahalaleel ralc'ual ri tat Cainán,
LUK 3:38 ri tat Cainán ralc'ual ri tat Enós, ri tat Enós ralc'ual ri tat Set, ri tat Set ralc'ual ri tat Adán, ri tat Adán are ralc'ual ri Dios.
LUK 4:1 Xel bi ri Jesús pa ri nima' Jordán, xtzelej c'u lok kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi'. Te ri' ri Espíritu xuc'am bi ri Jesús pa tak juyub ri cätz'inowic.
LUK 4:2 Xc'oji c'u chila' cawinak k'ij, cätakchi'x c'u che mac rumal ri Itzel. Man c'o tä c'u jas xutij pa tak ri k'ij ri'. Te c'u ri' sibalaj xnumic.
LUK 4:3 Xubij c'u ri Itzel che: We lal ri' ri u C'ojol ri Dios, bij la che we abaj ri' chi cuban na wa che la, —xcha che.
LUK 4:4 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Tz'ibam can wa' pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, cubij: “Man xak tä xuwi rumal ri wa quec'asi na ri winak, xane xukuje' rumal ronojel ru Tzij ri Dios,” —cächa ri', —xcha ri Jesús che.
LUK 4:5 Te c'u ri' ri Itzel xuc'am bi ajsic puwi' jun nimalaj juyub. Xeuc'utuxtaj conojel ri tinimit re ruwächulew chuwäch.
LUK 4:6 Xubij c'u che ri Jesús: Quinya na che la chi cätakan la pa qui wi' conojel we tinimit ri' xukuje' chi cänimarisax k'ij la rumal wa', —cächa'. Yo'm c'u ronojel wa' chwe in. Ri in c'ut cuya' quinya wa' che apachin ri quinwaj quinya wi, —xcha ri Itzel che.
LUK 4:7 We cäxuqui la quink'ijilaj la quinya wa' che la, —xcha che.
LUK 4:8 Ri Jesús xch'awic, xubij: ¡Satanás! Chatel chnuwäch, —xcha'. Rumal chi tz'ibam pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: “Chatk'ijilan na chwe in ri Awajaw ri a Dios. Chatpatänin xak xuwi chwe in,” —cächa ri u Tzij ri Dios, —xcha ri Jesús che.
LUK 4:9 Ri Itzel xuc'am bic ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xutac'aba puwi' ri nimalaj rachoch Dios, xubij che: We lal ri' ri u C'ojol ri Dios, q'uiäka bi ib la iquim, —cächa'.
LUK 4:10 Rumal chi ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic cubij: Queutak na lok ri ángeles che a chajixic, —cächa', —xcha ri Itzel che.
LUK 4:11 Xukuje' cubij pa ru Lok' Pixab ri Dios: Catquichap na che ra k'ab che a to'ic rech man cachäk'ij tä rawakan cho jun abaj, —cächa ri'.
LUK 4:12 Xch'aw chi na jumul ri Jesús, xubij: Xukuje' cubij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Mayac royowal ri Kajaw ri ka Dios,” —cächa', —xcha ri Jesús che.
LUK 4:13 Aretak ri Itzel xto'taj chutakchi'xic ri Jesús che mac, xel bi ruc'. Cätzelej chi na lok jumul pa jun k'ij chic.
LUK 4:14 Xtzelej c'u bi ri Jesús, c'o c'u ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu ruc'. Xe' pa Galilea. Ri winak ajchila' xetzijon chrij ri Jesús pa ronojel tinimit.
LUK 4:15 Ri Jesús xuya tijonic pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Galilea. Conojel xquinimarisaj u k'ij.
LUK 4:16 Xtzelej bi ri Jesús, xe' pa ri tinimit Nazaret jawije' xq'uiyisax wi. Pa ri k'ij re uxlanem xoc bi pa ri rachoch Dios jas ru nak'atisam wi rib, xtaq'ui c'ut chusiq'uixic ru Lok' Pixab ri Dios.
LUK 4:17 Xyi' c'u ri wuj che ri xutz'ibaj ri mam Isaías, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. Aretak xujak ri wuj, xuriko jawije' ri tz'ibtal wi ri', ri cubij:
LUK 4:18 Ri Espíritu rech ri Kajaw Dios c'o wuc'. In cha'tal c'ut rech queintzijoj utzalaj tak tzij chque ri meba'ib. In u takom u lok che qui cu'bisaxic canima' ri quebisonic, chutzijoxic ri qui tzokopixic ri e tz'apim, chubanic c'ut chi queca'y ri moyab, xukuje' che qui tzokopixic ri man e tzokopim taj, —cächa'.
LUK 4:19 Xukuje' in takom lok chutzijoxic wa' chi ri Kajaw Dios xucha' we k'ij junab ri' chubanic utzil chque conojel winak, —cächa ri ka mam Isaías, —xcha ri Jesús chque.
LUK 4:20 Ri Jesús xutz'apij ri wuj, xutzelej wa' che ri chajil re ri rachoch Dios, xt'uyi'c. Conojel ri winak ri e c'o pa ri rachoch Dios naj qui wi' che.
LUK 4:21 Xubij c'u chque: Cämic ri' xbantaj wa' we Tz'ibtalic ri' chuwäch alak, —xcha chque.
LUK 4:22 Conojel ri winak utz quech'aw chrij ri Jesús, xukuje' xquicajmaj ri je'lalaj tak tzij ri xutzijoj chque, xquibij: ¿A mat are ru c'ojol ri tat José? —xecha'.
LUK 4:23 Xubij chque: Wetam ri cäbij na alak chwe in: “Ajcun, cunaj ib la,” —cächa na alak chwe. “Ri ka tom chi xeban la pa ri tinimit Capernaum, chebana c'u la waral pa ri tinimit la,” —cächa na alak, —xcha chque.
LUK 4:24 Xukuje' xubij chque: Kas tzij ri quinbij chech alak chi sibalaj nim quil wi ronojel k'alajisanel. Xak xuwi pa ru tinimit ri are' man nim tä quil wi wa', —cächa ri Jesús.
LUK 4:25 Tzij ri' ri quinbij chech alak chi xec'oji q'uia ri chuchuib malca'nib pa ri tinimit Israel pa tak ru k'ij ri ka mam Elías, jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. Oxib junab ruc' wakib ic' man c'o tä jäb xubano. Xc'oji c'u jun nimalaj wi'jal pa ronojel ruwächulew pa tak ri k'ij ri'.
LUK 4:26 Man xtak tä c'u bi ri tat Elías cuc' conojel ri malca'nib, xane xak xuwi ruc' ri jun chichu' malca'n pa ri tinimit Sarepta re Sidón, —cächa'.
LUK 4:27 Xukuje' xec'oji q'uia yawabib ri c'o ri itzel tak ch'a'c chquij pa ru k'ij ri Eliseo, jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. Man c'o tä c'u jun ri xcunaxic, xane xak xuwi ri tat Naamán ri aj Siria, —xcha ri Jesús chque.
LUK 4:28 Aretak ri winak xquita ri xubij chque, conojel ri e c'o pa ri rachoch Dios sibalaj xpe coyowal che ri Jesús.
LUK 4:29 Xewalij c'ut, xquesaj bi pa ri tinimit. Xquic'am bi chutza'm ri juyub ri yacom wi ri qui tinimit. Xcaj u q'uiäkic bi ri Jesús iquim.
LUK 4:30 Xk'atän c'u bi ri Jesús pa qui niq'uiajal ri winak, xe'c.
LUK 4:31 Xkaj bi ri Jesús, xe' pa Capernaum, jun tinimit re Galilea. Xeutijoj ri winak chila' ronojel k'ij re uxlanem.
LUK 4:32 Ri winak xquicajmaj ru tijonic rumal chi xeutzijobej je' jas ri cuban jun ri cätakan pa qui wi'.
LUK 4:33 Xoc c'u bi pa ri rachoch Dios jun achi ri c'o jun itzelalaj espíritu che. Xurak u chi' ri achi, co xch'awic.
LUK 4:34 Xubij c'ut: ¡Aa! ¿Jas ke uj uc' la, Jesús aj Nazaret? ¿A petinak la chusachic ka wäch? In wetam wäch la, chi lal ri' ri Lok'alaj Achi ri takom lok rumal ri Dios, —xcha che.
LUK 4:35 Ri Jesús xuyajo, xubij: ¡Chatz'apij u pa chi', chatel che ri achi! —xcha che. Te c'u ri' ri itzelalaj espíritu xuq'uiäk ri achi cho ulew chquixol ri winak, xel bic, man c'o tä c'äx xuban can che.
LUK 4:36 Conojel xecajmanic. Cäquitzijobela quib, cäquibij: ¿Jas wa' we tzij ri' ri cucoj ri tata'? ¡Cäcowin ri Are' che qui takic ri itzel tak espíritus, quebel chque ri winak! —xecha'.
LUK 4:37 Quetzijon c'u chrij ri Jesús pa ronojel c'olibal chunakaj ri tinimit ri'.
LUK 4:38 Xel c'u lok ri Jesús pa ri rachoch Dios, xoc bic pa ri rachoch ri tat Simón. Ru ji' chichu' ri tat Simón kajinak che jun nimalaj k'ak', xebochi'n c'u ri winak che ri Jesús puwi' ri chichu'.
LUK 4:39 Xnakajin che ri chichu', xtaq'ui c'u chuxcut. Xuyaj ri k'ak', xtäni c'u che. Chanim xwalij ri chichu', xeupatänij c'ut.
LUK 4:40 Aretak kajem cuban ri k'ij, conojel ri e c'o yawabib cuc' xequic'am lok chuwäch ri Jesús. Pune q'uia u wäch ri yabil ri e c'o chque ri winak, xcowin ri Jesús che qui cunaxic. Xuya ru k'ab pa qui wi' chquijujunal rech queutziric.
LUK 4:41 E q'uia c'ut ri xebel itzel tak espíritus chque. Xquirak qui chi', xquibij: Lal ri' ri u C'ojol ri Dios, —xecha che. Queuyaj c'u ri Jesús, man cuya tä chque chi quetzijonic, rumal chi quetam u wäch chi are ri Cristo.
LUK 4:42 Aretak xsakiric, xel bi ri Jesús pa ri tinimit, xe' pa juyub jawije' ri xak cätz'inowic. Ri winak sibalaj xquitzucuj, xquiriko. Xquik'atej c'ut rech man quel tä bi chquixol.
LUK 4:43 Ri Jesús xubij chque: Rajwaxic chi quine'c quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios chque ri winak pa tak ri niq'uiaj tinimit chic, are c'u wa' ri in takom wi lok, —xcha'.
LUK 4:44 Xtzijon c'u ri Jesús pa tak ri rachoch Dios ri e c'o pa Galilea.
LUK 5:1 Aretak ri Jesús c'o chuchi' ri nimalaj ja' re ri mar re Genesaret, xeopan q'uia winak ruc' chutatabexic ru Tzij ri Dios.
LUK 5:2 Ri Jesús xeril quieb barcos ri e c'o chuchi' ri mar. E elinak lok ri chapal tak cär pa ri barcos che qui ch'ajic ri qui c'at.
LUK 5:3 Xoc c'u bic ri Jesús pa jun chque ri barcos, ri re ri tat Simón. Xt'uyi pa ri barco, xuta' tok'ob che ri tat Simón chi cukebisaj apan jubik' ri barco chuchi' ri ulew rech man cäpitz' tä ri Are' cumal ri q'uia winak. Chila' c'ut xuya lok tijonic chque ri winak.
LUK 5:4 Aretak xutänaba ri u tijonem, xubij che ri tat Simón: Chakebisaj ri barco pa ri mar. Chikasaj ri i c'at che qui chapic cär, —xcha che.
LUK 5:5 Ri tat Simón xch'awic, xubij che: Kajtij, xujchacun ronojel ri jun ak'ab mier. Man c'o tä c'u ka chapom, —cächa'. We c'u je' cäbij la, quinban chi na wa', queinkasaj ri nu c'at, —xcha che.
LUK 5:6 Aretak xbantaj wa', xenoj c'u ri qui c'at chapäbal cär, je ri' chi quet'okopitaj chque tak ri cär.
LUK 5:7 Ri tat Simón cuc' ri to'l tak re xequisiq'uij ri cachi'l ri e c'o pa ri jun barco chic, rech queopan che qui to'ic. Xebe' cuc' che qui to'ic, xequinojisaj c'u ri quieb barcos, je ri' chi tajin quesach pa ri ja'.
LUK 5:8 Aretak ri tat Simón Pedro xril ri xbanic, xubij: Kajaw Jesús, man takal tä chwe chi cäc'oji la wuc' rumal chi ri in, sibalaj in ajmac, —xcha che.
LUK 5:9 Xubij wa' rumal chi xuxej rib ri tat Simón xukuje' ri e c'o ruc' rumal ri q'uialaj cär ri xequichapo.
LUK 5:10 Xukuje' xecajman ri tat Jacobo, ri tat Juan, u c'ojol ri tat Zebedeo, cachi'l quib ruc' ri tat Simón. Xubij ri Jesús che ri tat Simón: Maxej awib. Jas ri caban chque tak ri cär, queamulij, je' caban na chque ri winak, —xcha che.
LUK 5:11 Xequesaj c'u lok ri qui barcos pa ri mar, xquiya cho ri ulew. Te ri' xquiya can ronojel, xebe' ruc' ri Jesús.
LUK 5:12 Aretak ri Jesús c'o pa jun tinimit chic, xopan jun achi ruc', ri sibalaj yawab, ri c'o itzel ch'a'c che. Ri achi, aretak xril ri Jesús, xupachba rib chuwäch. Xuchap u bochi'xic, xubij: Tat, we caj la cäcowin la che nu cunaxic, —xcha'.
LUK 5:13 Ri Jesús xuyuk ru k'ab, xuchap cok. Xubij che: Cwaj, —cächa'. Chutzir ba' la, —xcha che. Chanim c'ut xel ri itzel ch'a'c che ri achi, xutziric.
LUK 5:14 Xutak c'u ri Jesús chi mutzijoj wa' che apachin jun winak. Te ri' xubij che: ¡Oj la! Jec'utu ib la cho ri sacerdote. Ya ba' la ri takom can rumal ri ka mam Moisés chi cäyi' che u cunaxic jun ri c'o itzel ch'a'c che. Are c'u k'alajisabal wa' chquiwäch ri winak, —xcha che.
LUK 5:15 Xesax c'u na u tzijoxic wa' pa ronojel tinimit. Cäquimulij c'u quib q'uialaj tak winak chutatabexic ru tijonic ri Jesús, xukuje' rech queucunaj chque tak ri qui yabil.
LUK 5:16 Xel bi ri Jesús chila', xe' pa tak juyub ri quetz'inowic chubanic orar.
LUK 5:17 Pa jun k'ij ri Jesús tajin cuya tijonic. E t'uyut'oj c'u ri tata'ib fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab chunakaj ri Jesús. E elinak c'u lok ri e are' pa ronojel tinimit re Galilea, re Judea, xukuje' e c'o jujun ri xepe pa Jerusalén. Are c'u ri Jesús, sibalaj c'o ru chuk'ab ri Dios ruc' che cunanic.
LUK 5:18 Xeopan c'u jujun achijab cuc'am lok jun achi ri cäminak u cuerpo. K'oyol cho jun alaj u ch'at. Ri achijab xquitzucuj ri roquisaxic bi ri yawab pa ri ja chuya'ic cho ri Jesús.
LUK 5:19 Man xquirik tä c'ut jawije' queboc wi bic cumal ri q'uialaj winak. Xepaki c'u puwi' ri ja. Xquesaj apan jubik' ru xo'til ri ja, xquiban jun jul puwi' ri ja, xquikasaj c'u bi ri achi pa ri alaj ch'at chquixol ri winak cho ri Jesús.
LUK 5:20 Aretak ri Jesús xrilo chi kas quecojon che, xubij che ri achi ri cäminak u cuerpo: Tat, quesachtaj ri mac la, —xcha che.
LUK 5:21 Te c'u ri' xpe coyowal ri fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab. Cäquichomaj pa canima', cäquibij: “¿Jachin lo wa' we achi ri' ri cubij ri äwas u bixic chrij ri Dios?” —quecha'. “Xak xuwi ri Dios cäcowin chusachic u mac jun,” —xecha'.
LUK 5:22 Ri Jesús chanim xuna' ri tajin cäquichomaj pa canima'. Xch'aw c'ut, xubij chque: Ri in wetam ri tajin cächomaj alak pa anima' alak, —cächa chque.
LUK 5:23 ¿Jachique ri man c'äx tä u bixic che ri yawab: “Ra mac xesachtajic”, o ri u bixic: “Chatwalijok, chatbinok”? —cächa ri Jesús chque. (C'äx na u banic ri jun xukuje' ri jun chic.)
LUK 5:24 Rech ba' quetamaj alak chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o nu takanic pa qui wi' ri winak cho ruwächulew chusachic qui mac, quinban na wa', —xcha chque. Xubij che ri achi ri cäminak u cuerpo: Quinbij che la, walij ba' la. C'ama la bi ri soc la, oj la cho ja, —xcha che.
LUK 5:25 Chanim xwalij ri achi, xtaq'ui chquiwäch ri winak. Xutelej bi ri u soc ri k'oyol wi, xe' cho rachoch, tajin cunimarisaj u k'ij ri Dios.
LUK 5:26 Conojel ri winak sibalaj xquicajmaj ri xubano, xquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios. Sibalaj cäquixej quib ri winak, cäquitzijobela quib, cäquibij: Cämic ri' e c'o cajmabal ri kilom, —xecha'.
LUK 5:27 Te c'u ri' xel bi ri Jesús chila', xril jun tok'il alcabal, Leví u bi', t'uyul jawije' cätoj wi alcabal. Xubij c'u che: Sa'j la wuc', —xcha che.
LUK 5:28 Ri tat Leví xwalijic, xuya can ronojel, xe' ruc' ri Jesús.
LUK 5:29 Ri tat Leví xuban c'u jun nimalaj ula'nem che ri Jesús cho rachoch. Xeopan q'uia chque ri tok'il tak alcabal, xukuje' niq'uiaj tak winak chic. Xet'uyi c'u junam chi' ri mesa cuc' ru tijoxelab ri Jesús.
LUK 5:30 Xepe ri tijonelab re ri Pixab cachi'l ri fariseos. Xequiyaj ri tijoxelab, xquibij chque: ¿Jas che quixwi' cuc' tok'il tak alcabal xukuje' cuc' ajmaquib? —xecha chque.
LUK 5:31 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri winak ri utz qui wäch ri c'o qui chuk'ab man rajwaxic tä cunal que. Xane are rajwaxic wa' chque ri yawabib, —cächa'.
LUK 5:32 Man in petinak tä che qui siq'uixic ri utzalaj tak winak rech cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic, xane che qui siq'uixic ajmaquib, —xcha chque.
LUK 5:33 Xquibij c'u che ri Jesús: Ru tijoxelab ri tat Juan amak'el cäca'n ri ayuno, amak'el c'ut cäca'n orar. Je' c'u cäca'n ri qui tijoxelab ri fariseos xukuje'. ¿Jas c'u che ri tijoxelab la amak'el quewi'c, man cäca'n tä c'u ri ayuno? —xecha che.
LUK 5:34 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿A cuya' lo ri e c'o pa jun c'ulanem cäca'n ayunar aretak c'o ri jia'xel cuc'? —cächa'.
LUK 5:35 Copan c'u na ri k'ij ri man c'o tä chi ri jia'xel chquixol. Te c'u ri' cäca'n na ayunar pa ri k'ij ri', —xcha chque.
LUK 5:36 Xukuje' xucoj jun c'utbal chquiwäch, xubij chque: Man c'o tä jun winak ri cut'is jun c'ac' c'ojbal chrij ri k'el atz'iak. We je ri', ri c'ac' cutek'tobisaj na ri' ri k'el, xukuje' ri c'ojbal ri esam che ri c'ac' atz'iak man cuc'ulajij tä rib ruc' ri k'el, —cächa'.
LUK 5:37 Man c'o tä c'u jun winak ri cuya c'ac' vino pa tak k'el tak k'ebal re tz'um. We je ri', ri c'ac' vino queut'ubij ri' ri tz'um, cätix c'u na ri' ri vino, queetzeletaj can ri' ri tz'um.
LUK 5:38 Are ri c'ac' vino cäyi' na pa c'ac' tak k'ebal re tz'um. Je ri' man cäsach tä u wäch ri vino, o ri c'olibal re.
LUK 5:39 Man c'o tä jun winak ri craj cutij re ri c'ac' vino we nabe u tijom re ri k'el vino. Cubij na ri' ri winak chi are utz na ri k'el vino, —xcha ri Jesús chque.
LUK 6:1 Pa jun k'ij re uxlanem oc'owem re ri Jesús pa tak ri tico'n. Ru tijoxelab tajin quequich'up ru jolom trico, quequik'ich pa qui k'ab, quequitijo.
LUK 6:2 Jujun tata'ib fariseos xquibij: ¿Jas che cäban alak ri äwas u banic pa ri k'ij re uxlanem? —xecha chque.
LUK 6:3 Ri Jesús xch'awic, xubij chque ri fariseos: ¿A mat ne siq'uim alak jas ri xuban ri ka mam David aretak xnumic, xukuje' ri xca'n ri e c'o ruc'? —cächa'.
LUK 6:4 Xoc c'u bi ri ka mam David pa ri rachoch Dios, xuchap ri wa ri e yo'm cho ri Dios, xutijo, xuya que ri e c'o ruc' xukuje'. Äwas c'u ne u tijic wa' cumal xak jachinok. Xane xak xuwi chque ri sacerdotes ya'tal wi wa', —xcha chque.
LUK 6:5 Xukuje' xubij chque: Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o nu takanic puwi' ri k'ij re uxlanem xukuje', —xcha chque.
LUK 6:6 Pa jun k'ij re uxlanem chic xoc bi ri Jesús pa ri rachoch Dios, xuchap c'u u ya'ic tijonic chque ri winak. C'o jun achi chila' ri cäminak jun u k'ab, ri u wiquiäk'ab.
LUK 6:7 Caluchi'x c'u ri Jesús cumal ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' cumal ri tata'ib fariseos, che rilic we ri Are' cärutzirisaj ru k'ab ri achi pa ri k'ij re uxlanem rech cuya' cäquibij chi c'o u mac.
LUK 6:8 Ri Jesús xretamaxtaj ri qui chomanic. Xubij c'u che ri achi ri cäminak u k'ab: Walij ba' la, tac'al la pa ka niq'uiajal, —xcha che. Xwalij c'ut, xtaq'ui chila'.
LUK 6:9 Xubij ri Jesús chque ri niq'uiaj winak ri e c'olic: C'o ri cwaj quinta' chech alak, —cächa chque. ¿Jachique ri ya'tal u banic pa ri k'ij re uxlanem? ¿A are ri u banic utzil? ¡We ne are ri u banic etzelal! ¿A ya'tal ri u to'ic ru c'aslemal jun o ri u cämisaxic? —xcha chque.
LUK 6:10 Ri Jesús co xca'y chque conojel ri e c'o pa tak u xcut, xubij c'u che ri achi: Yuku ri k'ab la, —xcha che. Je' xubano, xutzir c'u can ru k'ab.
LUK 6:11 Ri u c'ulel ri Jesús sibalaj xejik' che ri coyowal, xquich'abla c'u quib jas ri quecowin chubanic chrij ri Jesús.
LUK 6:12 Pa ri k'ij ri' xe' ri Jesús pa jun juyub chubanic orar. Xroc'owisaj ronojel jun ak'ab pa oración cho ri Dios.
LUK 6:13 Aretak xsakiric, xeusiq'uij ru tijoxelab, xeucha' cablajuj, xubij apóstoles chque (ri quel cubij “nu tako'n”).
LUK 6:14 E are tak wa' ri xeucha' ri Jesús: Ri tat Simón ri xukuje' cäbix Pedro che, ri tat Andrés u chak' ri tat Pedro, ri tat Jacobo xukuje' ri tat Juan, ri tat Felipe xukuje' ri tat Bartolomé.
LUK 6:15 Xeucha' c'u ri tat Mateo xukuje' ri tat Tomás, ri tat Jacobo ru c'ojol ri tat Alfeo, xukuje' ri tat Simón ri cäbix “u nimal tinimit” che.
LUK 6:16 Xukuje' xeucha' ri tat Judas ru chak' ri tat Jacobo, xukuje' ri tat Judas Iscariote ri xjachow ri Jesús.
LUK 6:17 E rachi'lam ru tijoxelab, ri Jesús xkaj lok pa ri juyub, xtaq'ui c'u pa jun lianic. Sibalaj e q'uia ri winak ri xebel lok pa conojel tak ri tinimit re Judea, pa ri tinimit Jerusalén, xukuje' pa tak ri tak'aj re Tiro xukuje' re ri Sidón. Xeopan c'u ruc' ri Jesús chutatabexic ri cubij, xukuje' rech quecunax che tak ri qui yab.
LUK 6:18 Xukuje' xerutzirisaj ri winak ri cäquirik c'äx cumal ri itzel tak espíritus.
LUK 6:19 Conojel ri winak cäquitzucuj cäquichap cok ri Jesús rumal rech chi quel chuk'ab ruc' che qui cunaxic conojel.
LUK 6:20 Xca'y c'u ri Jesús chque ru tijoxelab, xubij chque: Utz iwe ix ri ix meba'ib rumal chi ri Dios cätakan pi wi'.
LUK 6:21 Utz iwe ix ri quixnum cämic rumal chi sibalaj c'o ri quitij na. Utz iwe ix ri quixok' cämic rumal chi quixtze'n na ruc' quicotemal.
LUK 6:22 Utz iwe ix aretak quetzelax i wäch cumal ri winak, xukuje' aretak quixquesaj bi cuc', quixquiyok'o, xukuje' aretak quetzijon chiwij je' ta ne chi ix lawalo tak winak. Utz iwe aretak ri winak cäca'n ronojel wa' chiwe xa rumal wech in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —cächa ri Jesús.
LUK 6:23 Sibalaj chixquicot pa ri k'ij ri', chixtze'nok, rumal chi nim ri tojbal iwe ri quirik na pa ri caj. Xukuje' ne ri cati't qui mam we winak ri' je' xca'n chque ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer, —xcha chque.
LUK 6:24 Tok'ob c'u i wäch ix, ri ix k'inomab, rumal chi ya xixquicot ix waral.
LUK 6:25 Tok'ob i wäch ix ri sibalaj c'o quitij cämic rumal chi cäpe ri k'ij ri sibalaj quixnum na. Tok'ob i wäch ix ri xa quixtze'n ruc' quicotemal cämic rumal chi quixbison na, quixok'ic.
LUK 6:26 Tok'ob i wäch ix aretak conojel ri winak sibalaj utz quetzijon chiwij, rumal chi je' xca'n ri cati't qui mam we winak ri' ojer chque ri xquijaluj quib chi e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha chque.
LUK 6:27 Quinbij c'u chiwe ix ri tajin quitatabej ri nu tzij: Cheiwaj ri cäca'n qui c'ulel chiwe. Chibana utzil chque ri queetzelan i wäch.
LUK 6:28 Chibij: Ri Dios c'o pi wi', —quixchok chque ri winak ri cäquitzak itzel tzij pi wi'. Chibana orar pa qui wi' ri queyok'on chiwe, —cächa'.
LUK 6:29 We c'o jun catch'ayow che ri juperaj a palaj, chaya ri juperaj chic chuwäch. We c'o jun cumaj ra chaquet, chaya che chi cuc'am bic xukuje' ra camixa'.
LUK 6:30 Chaya che apachin ri c'o jas cuta' chawe. Mata' chi ri jastak awe che ri jun ri xuc'am bic.
LUK 6:31 Ri quiwaj chi cäca'n na ri winak chiwe, je' chibana ix chque xukuje', —cächa'.
LUK 6:32 We xak xuwi queiwaj ri winak ri quixcaj ix, ¿jas ta c'u che quichomaj chi i banom jun nimalaj utzil? Xukuje' ne ri ajmaquib cäcaj quib.
LUK 6:33 We xak xuwi quiban utzil chque ri winak ri quebanow utzil chiwe, ¿jas c'u che quichomaj chi c'o nimalaj utzil i banom? Are je' cäca'n ri ajmaquib xukuje', —cächa'.
LUK 6:34 We xak xuwi quiya qui jalomal ri cu'l i c'ux chquij chi cäquitzelej chi na wa', ¿jas ta che ri' quibij chi i banom utzil? Xukuje' ne ri ajmaquib cäquiya ri qui jalomal ri cach tak ajmaquib ri cu'l qui c'ux chquij chi cäquitzelej chi na wa'.
LUK 6:35 Cheiwaj ri cäca'n qui c'ulel chiwe. Chibana utzil. Chiya jalomal, micu'ba iwanima' chrij chi cätzelex chi na wa' jumul chic. Nim c'u ri tojbal iwe, cäk'alajin c'u na chi kas ix ralc'ual ri Dios aj Chicaj, rumal chi sibalaj utz cuban ri Dios chque ri man quemaltioxin taj, xukuje' chque ri lawalo tak winak.
LUK 6:36 Chitok'obisaj qui wäch ri winak je' jas ri Dios ri i Tat u tok'obisam i wäch ix, —xcha ri Jesús.
LUK 6:37 Mik'at tzij pa qui wi' niq'uiaj winak chic, man cäk'at tä c'u na tzij pi wi' ix rumal ri Dios. Mibij tzij chquij ri winak, man cäbix tä na tzij chiwij ix rumal ri Dios. Chisacha ri qui mac jule' chic, cäsach c'u na i mac ix.
LUK 6:38 Chiya ix chque niq'uiaj chic, ri Dios c'ut cuya na chiwe ruc' jun utzalaj pajanic, t'icom, cänoj ra c'olibal, cäjat'jatic, —cächa'. Rumal chi jas ri pajanic ri quiya ix, je' ri pajanic ri cuya na ri Dios chiwe, —xcha ri Jesús chque.
LUK 6:39 Ri Jesús xucoj chi na jun c'utbal chic rech tijonic, xubij: ¿A cäcowin lo jun winak ri man cäca'y taj chuc'amic u be jun winak chic ri man cäca'y taj? ¿A mat junam ri' quetzak bi pa jun jul? —cächa chque.
LUK 6:40 Man c'o tä jun tijoxel ri nim na u banic chuwäch ri rajtij. Pune ta ne aretak cätijotaj ri tijoxel, junam c'u na ruc' ri rajtij, —cächa'.
LUK 6:41 ¿Jas che c'o cabij chquij niq'uiaj winak chic? Je' ta ne chi caca'yej jun alaj mes ri c'o pa ru wak'äch ri awachalal, man cawil tä c'u ri a mac at ri je' ta ne jun tem ri c'o pa ri a wak'äch.
LUK 6:42 Je' ta ne chi cabij che ri awachalal: “Chaya chwe chi quinwesaj cok ri alaj mes ri c'o pa ra wak'äch,” —catcha che. ¡Xak quieb a wäch! Man cawil tä c'u ri tem ri c'o pa ra wak'äch at. Nabe rajwaxic casuc'umaj ri a c'aslemal at je' ta ne chi cawesaj bi jun tem pa ra wak'äch. Te c'u ri' kas utz catca'y na che resaxic cok ri alaj mes pa ru wak'äch ri awachalal ri je' ta ne xa jun mac ri man nim taj, —xcha ri Jesús.
LUK 6:43 Man c'o tä jun che' ri man utz taj ri cuya utz u wächinic. Man c'o tä c'u jun utzalaj che' ri cuya u wächinic ri man utz taj.
LUK 6:44 Are etamtal ri jun che' rumal ru wächinic. Man quetam tä higos chrij ri q'uix, man quetam tä c'u uvas chquij ri juwi' q'uix, —cächa'.
LUK 6:45 Jun utzalaj winak are cutzijoj ri utzil ri c'o pa ranima'. Jun winak ri man utz taj are cutzijoj ri' ri lawaloyil ri c'o pa ranima'. Xak xuwi cutzijoj jun winak jas ri c'o pa ranima', —xcha ri Jesús.
LUK 6:46 Jas che quibij chwe: “Kajaw, Kajaw,” —quixcha chwe. Man quinimaj tä c'u ri quinbij, —cächa'.
LUK 6:47 Quinc'ut na chiwäch jachin ruc' quinjunamaj wi ronojel winak ri cäpe wuc' in, ri cutatabej ri quinbij xukuje' cänimanic, —cächa'.
LUK 6:48 Junam wa' we winak ri' ruc' jun winak ri cuyac rachoch. Cuc'ot ri ulew, naj cukasaj. Cuban ri tac'alibal re ri ja puwi' ri abaj. Aretak cäpe jun nimalaj u wo ja', ri ja' cupuq'uij rib chrij ri ja ri', man cäcowin tä c'u chuyico'misaxic rumal chi yacom wa' puwi' ri abaj, —cächa'.
LUK 6:49 Ri winak c'ut ri quetataben ri nu tzij, man queniman tä c'u ri', e are' junam ruc' ri winak ri cuyac ri rachoch puwi' ri ulew, man cuban tä c'u ru tac'alibal ri ja. Aretak cäq'uiy ri ja', cupuq'uij rib chrij ri ja, chanim cätzakic, cäyojyob c'u ri ja, —xcha ri Jesús chque.
LUK 7:1 Aretak xto'taj ri Jesús che qui tzijobexic ri winak, xe' ri Are' pa ri tinimit Capernaum.
LUK 7:2 Chila' c'ut c'o jun achi qui nimal soldados. C'o jun patänil re ri tata' ri sibalaj lok' chuwäch. Ri achi patäninel are sibalaj yawab, cämic cubano.
LUK 7:3 Aretak ri tata' xuta u tzijol ri Jesús, xeutak bi jujun chque ri nimak tak tata'ib que ri winak aj Israel ruc' ri Are' rech cäquibochi'j chi copan ruc' chucunaxic ri patänil re.
LUK 7:4 Xebe'c, xeopan c'u ruc' ri Jesús, sibalaj xebochi'n che, xquibij: Takal che ri tata' ri' chi cäto' la che,
LUK 7:5 rumal chi are jun winak ri sibalaj lok' queril ri ka winakil uj, xuban c'u ke ri rachoch Dios ri cäkamulij wi kib, —xecha che.
LUK 7:6 Xe' ri Jesús, xerachi'laj bic. Nakaj chi c'ut c'o wi che ri rachoch ri qui nimal soldados, aretak ri are' xeutak bi jujun tak rachi'l chubixic che ri Jesús: Tat, mäcos ib la. Man takal tä chwe chi coc la lok pa ri wachoch.
LUK 7:7 Rumal ri' xinchomaj in chi man takal tä chwe chi quinopan in uc' la. Xane xak xuwi we cäbij la lok ri tzij, cäcunataj na ri patänil we, —cächa ri'.
LUK 7:8 Rumal rech chi ri in, in winak ri c'o jun pa nu wi', ri in c'ut xukuje' quintakan in pa qui wi' ri nu soldados. Quinbij che jun: ¡Jat! —quincha che. Que' c'ut. Quinbij che ri jun chic: ¡Sa'j! —quincha che. Ri are' cäpetic. Quinbij che ri patänil we: ¡Chabana wa'! —quincha che. Cuban c'ut, —xcha'.
LUK 7:9 Aretak xuta wa' ri Jesús, sibalaj xucajmaj. Xutzolk'omij rib, xubij chque ri winak ri e teretoj chrij: Tzij ba' chi chquixol ri winak aj Israel man c'o tä jumul nu rikom in jun achi junam ruc' ri tata' ri' ri sibalaj cäcojonic, —xcha chque.
LUK 7:10 Aretak xetzelej bic ri u tako'n ri tata' cho ja, xquirik chi ri patänil re ri tata' ya utz chic ri are'.
LUK 7:11 Te c'u ri' xe' ri Jesús pa jun tinimit chic, Naín u bi', xukuje' e benak ruc' q'uia chque ru tijoxelab cuc' niq'uiaj winak chic.
LUK 7:12 Nakaj chic c'o wi ri Jesús che ri tinimit, te' xrilo chi c'o jun cäminak telem lok rech cäc'am bi pa mukic. Ri cäminak ri' are xa jun chi ala, ral jun malca'n chichu'. E c'o q'uia winak re ri tinimit e teren chrij.
LUK 7:13 Aretak ri Jesús xril ri malca'n, xel ranima' che, xubij: Man cok' tä chi la, nan, —xcha che.
LUK 7:14 Xkeb ri Jesús ruc' ri cäminak, xuchap cok ri u cäxon. Xetaq'ui c'ut ri e teleninak. Xubij c'u ri Jesús: Ala, —xcha che. Quinbij chawe, ¡chatwalijok! —xcha che ri cäminak.
LUK 7:15 Xwalij c'u ri ala ri xcäm na, xuchaplej ch'awem. Ri Jesús xujach can che ru nan.
LUK 7:16 Sibalaj xquixej quib conojel ri winak, cäquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios. Cäquibij xukuje': C'o jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri sibalaj nim u banic chkaxol. Xukuje' xquibij: Petinak ri Dios chubanic utzil che ru tinimit, —xecha ri winak.
LUK 7:17 Ri xuban ri Jesús cätzijox wa' cumal conojel ri winak aj Judea xukuje' pa ronojel ri tinimit ri e c'o nakaj che ri Judea.
LUK 7:18 Ru tijoxelab ri tat Juan xquiya u tzijoxic ronojel wa' che. Are c'u ri tat Juan xeuch'abej quieb chque ru tijoxelab.
LUK 7:19 Xeutak bi ruc' ri Jesús rech cäquita' che ri Are' we kas tzij Are ri Cristo ri cäpe na, o we are rajwaxic chi cäqueyej na Jun chic.
LUK 7:20 Xeopan c'u ri achijab ruc' ri Jesús, xquibij che: Ri tat Juan Kasal Ja' uj u takom lok uc' la, chuta'ic che la we lal ri' ri Cristo ri cäpe na, o we rajwaxic cäkeyej na Jun chic, —xecha che.
LUK 7:21 Che we chanim ri', aretak xeopanic, ri Jesús xerutzirisaj q'uia winak che ri qui yab, xukuje' xeresaj bi ri itzel tak espíritus ri e c'o chque jujun winak. Xuban c'ut chi xeca'y q'uia moyab.
LUK 7:22 Te ri' xch'aw ri Jesús, xubij chque ru tijoxelab ri tat Juan: Jitzijoj che ri tat Juan ri iwilom, ri i tatabem, chi ri moyab queca'y chic, ri ch'ocojib quebinic, ri winak ri c'o itzel ch'a'c chque queutzirisaxic, ri so'rab cäquita chic, ri cäminakib quec'astajisaxic, xukuje' cätzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri meba'ib.
LUK 7:23 Utz re ri winak ri man cuban tä quieb u c'ux chwij, xane kas tzij cäcojon chwe, —xcha chque.
LUK 7:24 Aretak xebe' ru tako'n ri tat Juan, ri Jesús xuchaplej u tzijoxic ri tat Juan chque ri winak, xubij: ¿Jas ri' ri xe' alak che rilic pa tak ri juyub ri quetz'inowic? —cächa'. ¿A xe' alak che rilic jun winak ri xa cäquieblan ranima' je' ta ne chi are jun aj ri cäslabisax rumal ri quiäkik'? —cächa'. Man are taj, —cächa'.
LUK 7:25 ¿Jas c'u ri xe' alak che rilic? ¿A xe' alak che rilic jun achi ri u cojom utzalaj tak ratz'iak? Ri winak ri c'o je'lalaj tak catz'iak, ri quequicot ruc' ri qui k'inomal, queriktaj wa' pa tak cachoch ri nimak tak takanelab, —cächa'.
LUK 7:26 ¿Jas c'u lo ri xe' alak che rilic? ¿A xe' alak che rilic jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios? —cächa'. Je ri', —cächa'. Ri tat Juan c'ut, are nim na u banic chquixol ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —cächa'.
LUK 7:27 Are wa' ri achi ri tz'ibam chrij pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: Quintak bic ri nu tako'n ri cänabej c'u na chawäch, ri cusuc'umaj na ra be chawäch, —cächa ri Tz'ibtalic, —xcha ri Jesús.
LUK 7:28 Quinbij chiwe chi man c'olinak tä jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri kas nim na u banic cho ri tat Juan ri Kasal Ja' chquixol conojel ri winak cho ruwächulew, —cächa'. Pune ta ne ri tat Juan are jun qui nimal winak, ri man kas nim u banic jawije' cätakan wi ri Dios, are nim na u banic wa' cho ri tat Juan.
LUK 7:29 Aretak xquita wa' ri tok'il tak alcabal xukuje' ri niq'uiaj winak chic ri banom qui kasna' rumal ri tat Juan, xquibij chi ri Dios kas tzij cuban jicomal tzij.
LUK 7:30 Are c'u ri tata'ib fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab ri man banom tä qui kasna' rumal ri tat Juan, man nim tä xquil wi ri u Tzij ri Dios ri tzijom chque.
LUK 7:31 Xubij c'u ri Kajaw Jesús: ¿Jas c'u ruc' queinjunamaj wi ri winak re we k'ij junab ri'? ¿Jas c'u ruc' e junam wi? —cächa'.
LUK 7:32 Xak e junam cuc' ri alabom ri e tac'atoj pa tak ri c'ayibal, ri cäquich'abela quib, cäquibij: “Xkok'esaj ri su' chiwe, man xixxojow taj. Xkaban u k'ojom cäminak, man xixok' tä c'ut,” —quecha ri'.
LUK 7:33 Xul c'u ri tat Juan ri Kasal Ja' ri man wi'j taj, ri man cutij tä vino. Quixtzijon c'u chrij, quibij: Xa c'o jun itzelalaj espíritu che, —quixcha'.
LUK 7:34 Xinpe c'u ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. Quinwi'c, quintij vino. Quixtzijon c'u chwij, quibij: Chiwilampe', are jun jik'alaj achi, jun k'abarel ri cachi'l tok'il tak alcabal xukuje' ajmaquib, —quixcha chwe.
LUK 7:35 Ri winak c'ut ri cäca'n ronojel ruc' no'j, cäquic'ut chkawäch chi kas utz ri' ri no'j ri cuya ri Dios, —xcha chque.
LUK 7:36 Jun chque ri tata'ib fariseos xuta' tok'ob che ri Jesús chi cäwi' ruc'. Xoc c'u bi pa rachoch ri fariseo, xt'uyi chi' ri mesa.
LUK 7:37 Jun ixok re be, ri quel pa ri tinimit, xuto chi tajin cäwi' ri Jesús pa ri rachoch ri fariseo. Xe'c, xuc'am bi jun c'olibal cunabal re alabastro nojinak che c'oc'alaj cunabal.
LUK 7:38 Xc'oji c'u pa rakan ri Jesús, tajin cok'ic. Xuchaplej qui ja'xic ri rakan ruc' ri u wal u wäch, queusu' c'u che ru wi'. Xeutz'umaj ri rakan, xutix ri c'oc'alaj cunabal chquij.
LUK 7:39 Aretak ri tata' fariseo ri xula'n ri Jesús xril ri xuban ri ixok, xchoman pa ranima', xubij: “We ta are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios we achi ri', cuch'ob ta ri Are' jachin ri ixok ri'. Xukuje' cuch'ob ta na jas u banic ri ixok ri cächapow cok, chi are jun ixok re be wa',” —xcha ri fariseo pa ranima'.
LUK 7:40 Xch'aw ri Jesús, xubij che ri fariseo: Tat Simón, c'o ri cwaj quinbij na che la, —xcha'. Xch'aw ri tat Simón, xubij che: Ajtij, bij ba' la chwe, —xcha che.
LUK 7:41 Cubij c'u ri Jesús: E c'o quieb winak c'o qui c'as ruc' jun ya'l jalomal. Jun chque c'o jun ciento quetzales u c'as ruc' ri tata'. Ri jun chic xa lajuj quetzales u c'as, —cächa'.
LUK 7:42 Rumal c'u rech chi man c'o tä qui rajil chutojic ri qui c'as, ri ya'l jalomal xubij chque chi utz la' we man cäquitoj tä chic, —cächa ri' chque. ¿Jachin c'u chque ri ajc'asib ri kas lok' xril wi ri ya'l jalomal? —xcha ri Jesús.
LUK 7:43 Xch'aw c'u ri tat Simón, xubij: Quinchomaj in chi are ri jun ri nim na u c'as, ri man xutoj tä chic, —xcha'. Xubij ri Jesús che: Utz u ch'obic xban la, —cächa che.
LUK 7:44 Ri in xinoc lok pa ri achoch la. Man xya tä la joron chwe che qui ch'ajic ri wakan. Ri ixok ri' u ja'm ri wakan che ri u wal u wäch, xeusu' c'u che ru wi', —cächa'.
LUK 7:45 Man xintz'umaj tä la. Are c'u ri ixok aretak xinoc lok, xuchap u banic wa' chwe, man u tänabam tä qui tz'umaxic ri wakan.
LUK 7:46 Man xya tä la aceite pa nu wi'. Ri are c'ut u yo'm c'oc'alaj cunabal chquij ri wakan.
LUK 7:47 Quinbij che la chi quesachtaj na ri q'uialaj tak u mac rumal chi sibalaj lok' quinrilo. Apachin c'ut ri cuna' pa ranima' chi man nim tä más ru mac ri quesachic, man lok' tä más ri Dios chuwäch, —xcha ri Jesús che.
LUK 7:48 Xubij c'u che ri ixok: Quesachtaj ba' ra mac, —xcha che.
LUK 7:49 Ri e c'o ruc' ri Jesús chi' ri mesa cäquitzijobela quib, cäquibij: ¿Jachin lo wa' we achi ri' ri cäsachow mac? —xecha ri'.
LUK 7:50 Xubij c'u ri Jesús che ri ixok: Nan, a rikom ru tobanic ri Dios rumal chi kas tzij catcojonic. Cuya' cate'c, chuxlan ba' ri awanima', —xcha ri Jesús che.
LUK 8:1 Te c'u ri' ri Jesús xusolij conojel ri tinimit xukuje' conojel ri niq'uiaj c'olibal ri e c'o wi winak, xutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque. Cuya retamaxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' winak. E c'o c'u ri cablajuj u tako'n ruc'.
LUK 8:2 E benak ruc' xukuje' jujun ixokib ri e utzirisam chque itzelalaj tak espíritus xukuje' chque tak ri qui yab. E are c'u wa': Ri nan María ri cäbix Magdalena che. Esam c'u bic wukub itzelalaj tak espíritus che.
LUK 8:3 C'o ri nan Juana, rixokil ri tat Chuza, ru mayordomo ri tat Herodes. C'o c'u ri nan Susana, xukuje' q'uia ixokib chic ri xquicoj ri jastak que chuto'ic ri Kajaw Jesús.
LUK 8:4 Xquimulij c'u quib q'uia winak. Xeopan winak ruc' ri Jesús ri xepe pa ronojel tinimit. Ri Are' xucoj jun c'utbal chuya'ic tijonic chque, xubij:
LUK 8:5 Jun ticol ija' xel bi cho ja, xe' c'u pa ticonijic. Aretak xjopinic, xkaj jubik' ri ija' pa ri be, xtac'alexic. Xukuje' xekaj lok ri chicop ajuwocaj, xquitij bi ri ija'.
LUK 8:6 Xkaj xukuje' jubik' ri ija' pa tak abaj. Xuchaplej q'uiyem. Xchaki'jar c'ut rumal chi man c'o tä u räxil ri ulew.
LUK 8:7 Xkaj chi jubik' pa tak ri k'ayes ri c'o qui q'uixol. Xq'uiy ri ija' junam ruc' ri k'ayes. Xjik'isax c'u ri tico'n rumal.
LUK 8:8 Xkaj chi jubik' pa utzalaj ulew, xebel c'u lok, xeq'uiyic. Xquiya jun ciento qui wäch chquijujunal chupam ru jolom trico, —xcha chque. Aretak ri Jesús xto'taj chutzijoxic wa', co xch'awic, xubij: ¡Ri ix ri i jiquibam ri iwanima' chutatabexic ri nu tzij, chitatabej ba'! —xcha chque.
LUK 8:9 Ru tijoxelab xquita' che ri Jesús, xquibij: ¿Jas quel cubij wa' we c'utbal ri'? —xecha che.
LUK 8:10 Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque: Yo'm chiwe ix ri retamaxic ri man quetam tä ri niq'uiaj winak chic chrij ri u takanic ri Dios. Queincoj c'u c'utbal che qui tijoxic ri niq'uiaj winak chic rech pune queca'yic, je' ta ne chi man c'o tä cäquilo, pune cäquitatabej ri tzij, man cäquich'ob tä ri' ri qui tatabem, —cächa'.
LUK 8:11 Are c'u wa' ri quel cubij ri xintzijoj chiwe: Ri ija' are ru Tzij ri Dios.
LUK 8:12 Ri ija' ri xekaj pa ri be, e are junam jas ri winak ri cäquita ri Tzij. Copan c'u ri Itzel, cäresaj ri Tzij pa canima' rech man quecojon taj, man cäquirik tä ru tobanic ri Dios.
LUK 8:13 Ri ija' ri xkaj pa tak abaj, e are' junam jas ri winak ri cäquic'amowaj ri Tzij. Aretak cäquito, quequicotic. Man c'o tä c'u ri qui xera'. Xa quieb oxib k'ij cäquicojo. Aretak c'ut cäquichap u rikic c'äx, quetzelej canok, —cächa'.
LUK 8:14 Ri ija' ri xkaj pa tak ri k'ayes e are' junam jas ri winak ri cäquita ri Tzij. Te c'u ri' cäquitakej chi na jumul ri qui be. Sibalaj que' canima' ruc' ri k'inomal ajuwächulew, que' canima' cuc' tak ri nimak'ij, xukuje' ruc' ri qui chac. Cäjik'isax c'u ru Tzij ri Dios pa canima', man cäquiya tä c'u ri qui wächinic, —cächa'.
LUK 8:15 Ri ija' c'ut ri xkaj pa utzalaj ulew, quinjunamaj cuc' ri winak ri utz canima', ri cäca'n ronojel ruc' jicomal, cäquijiquiba canima' chrij ri Tzij ri xquitatabej. Cäquitakej c'ut, sibalaj quewächinic, —xcha ri Jesús chque.
LUK 8:16 Xubij chi na ri Jesús: Man c'o tä jun winak ri cutzij jun chäj o jun candela, te ri' cuch'uk wa' che jun lak. Man cuya tä c'u wa' chuxe' jun ch'at. Xane cuya wa' chicaj rech quilitaj ru sakil cumal ri winak ri queboc bi pa ja, —cächa'.
LUK 8:17 Ronojel ri c'u'talic cäk'alajin na. Ronojel ri ch'uktal u wi' quel na chi sak rech quetamaxic.
LUK 8:18 Kas chitatabej ba' na ri quinbij, rumal chi apachin ri c'o c'o ruc' cäyi' na niq'uiaj che. Apachin c'u ri man c'o tä c'o ruc', quesax na jas ri cuchomaj chi c'olic, —xcha chque.
LUK 8:19 Xopan c'u ru nan ri Jesús, xukuje' tak ri u chak', ri ranab. Man quecowin tä c'ut quekeb ruc' rumal quech ri q'uialaj winak.
LUK 8:20 Xbix c'u wa' che ri Jesús: Ri nan la xukuje' ri achalal la e tac'atoj cho ja. Cäch'abex la cumal, —xecha che.
LUK 8:21 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: Ri winak ri cäquitatabej ru Tzij ri Dios, cäca'n c'u ri cubij, e are' nu nan wa', xukuje' e are' wa' ri kas wachalal, —xcha chque.
LUK 8:22 Pa jun k'ij xoc ri Jesús pa jun barco, e rachi'lam c'u ru tijoxelab. Xubij ri Jesús chque: Chujk'ax jela' ch'äkäp che ri mar, —xcha chque. Xebe' c'ut.
LUK 8:23 E benak puwi' ri mar, xwar ri Jesús. Xpe c'u jun nimalaj quiäkik' ri sibalaj c'äx puwi' ri mar. Ri barco tajin cänoj che ja', je ri' chi xak quieb cubij pa qui wi'.
LUK 8:24 Xebe' ri tijoxelab ruc' ri Jesús, xquic'asuj. Xquibij che: ¡Kajtij, Kajtij, tajin cujcämic! —xecha che. Xc'astaj c'u ri Jesús, xuyaj ri quiäkik' xukuje' ri nimak tak uwoja'. Xtäni c'u ri quiäkik', xlilob u wi' ri ja'.
LUK 8:25 Xubij ri Jesús chque ru tijoxelab: ¿Jas che man quixcojon taj? —xcha chque. Xquixej quib, xquicajmaj ri xubano, cäquibila c'u chbil quib: ¿Jachin lo wa' ri c'o u takanic puwi' ri quiäkik' xukuje' ri ja' je ri' chi queniman che? —xecha ri'.
LUK 8:26 Xeopan c'u pa ri tinimit Gadara, ri c'o apan chuwäch ri Galilea chuchi' ri mar.
LUK 8:27 Aretak ri Jesús xel lok pa ri barco, xriktaj rumal jun achi re ri tinimit. Tzq'uia junab chic e c'o itzelalaj tak espíritus che ri achi. Man cucoj tä chi ratz'iak. Man cäjeki tä cho rachoch, xane chquixol ri mukubal cäc'oji wi we achi ri'.
LUK 8:28 Aretak xril apan ri Jesús, xurak u chi', xutzak rib chuwäch. Co xch'awic, xubij c'u che ri Jesús: ¿Jas caj la chwe, tat Jesús? Lal ri' ri u C'ojol ri Nimalaj Dios aj Chicaj, —cächa che. ¡Bana ba' la tok'ob, mäban la c'äx chwe! —xcha che ri Jesús.
LUK 8:29 Xubij wa' rumal chi ri Jesús tajin cätakan che ri itzelalaj espíritu chi quel bi che ri achi. Tzq'uia junab c'o u takanic ri itzelalaj espíritu puwi' ri achi. Pune cächajixic, cäxim c'u cuc' ximibal re ch'ich', xukuje' chapbal akanaj, ri achi xa queut'okopij wa', quel bic. Ri itzelalaj espíritu cäresaj bi ri achi, cuc'am bi pa tak juyub ri quetz'inowic.
LUK 8:30 Xuta' ri Jesús che, xubij: ¿Jas ri a bi'? —xcha che. Xubij che ri Jesús: Ri nu bi' are Q'uiyal, —xcha'. Xubij wa' rumal chi sibalaj e q'uia ri itzelalaj tak espíritus ri e oquinak che ri achi.
LUK 8:31 Ri itzelalaj tak espíritus xquibochi'j ri Jesús chi meutak bi pa ri k'ekumalaj jul.
LUK 8:32 E q'uia c'u ri ak ri tajin queyuk'ux apan pa ri juyub. Xquibochi'j chi chuya chque chi queboc chque ri ak. Je'ey, —xcha ri Jesús chque.
LUK 8:33 Xebel c'u bi ri itzelalaj tak espíritus che ri achi, xeboc chque tak ri ak. Conojel ri ak junam xquiq'uiäk bi quib chutza'm ri juyub, xetzak bi pa ri mar, xejik'ic.
LUK 8:34 Aretak ri ajyuk'ab xquil ri xbantajic, xeanimajic, xebe'c. Xquiya u tzijol wa' chque ri winak pa ri tinimit, xukuje' pa tak ri juyub.
LUK 8:35 Xebel lok ri winak che rilic ri xbantajic. Xeopan ruc' ri Jesús. Xquirik c'u ri achi ri xebel wi ri itzelalaj tak espíritus, cojom chi ri ratz'iak, man ch'uj tä chic. T'uyul c'u ri are' chuwäch ri Jesús. Xquixej c'u quib ri winak.
LUK 8:36 Ri winak ri xeilow wa' ri xbanic xquitzijoj wa' chque ri jule' winak chic jas ri rutzirisaxic ri achi ri xec'oji na q'uia itzelalaj tak espíritus che.
LUK 8:37 Te c'u ri' conojel ri winak ri e jekel wi jela' chrij ri tinimit Gadara, xquibochi'j ri Jesús chi chel bic cuc' rumal chi sibalaj xquixej quib. Xoc chi bi ri Jesús pa ri barco, xtzelejic.
LUK 8:38 Ri achi ri xebel wi ri itzelalaj tak espíritus sibalaj xubochi'j ri Jesús chi cuya che chi que' ruc'. Ri Jesús xutak bi cho rachoch, xubij che:
LUK 8:39 Chattzelej bi cho awachoch, cheatzijoj conojel ri nimak tak utzil ri u banom ri Dios chawe, —xcha che. Xe' c'u ri achi, xuchap qui tzijoxic chque conojel ri winak re ri u tinimit ri nimak tak utzil ri u banom ri Jesús che.
LUK 8:40 Aretak xtzelej bi ri Jesús, e c'o q'uia winak ri xlec'ulanok, xequicotic. Conojel queye'm ru tzelejic.
LUK 8:41 Xopan c'u jun achi ruc' ri Jesús, tat Jairo u bi' ri achi ri'. Are qui nimal ri winak wa' pa ri rachoch Dios. Xupach ba' rib cho ri Jesús, xubochi'j chi copan cho rachoch.
LUK 8:42 Xa jun chi u mia'l ri achi ri', craj cablajuj u junab. Cämic c'u cubano. Xe' ri Jesús ruc'. Benak c'u pa ri be, sibalaj cäpitz' cumal ri q'uialaj winak.
LUK 8:43 C'o c'u jun ixok ri u rikom c'äx cablajuj junab rumal ru quiq'uel ri xa quelic, man cätäni tä che. U sachom c'u ronojel ru rajil cuc' cunanelab. Man c'o tä jun ri cowininak che rutzirisaxic.
LUK 8:44 Xkeb c'u chrij ri Jesús, xuchap cok ru chi' ru k'u'. Chanim c'ut xtäni ru quiq'uel ri quelic.
LUK 8:45 Xubij c'u ri Jesús: ¿Jachin ri' ri xinchapowic? —xcha'. Conojel ri winak xquibij chquijujunal: Man in tä ri', —xecha che. Xubij c'u ri tat Pedro xukuje' ri e c'o ruc': Kajtij, ¿a mat quil la chi e q'uia ri winak ri e c'o chij la? Cäpitz' ba' la cumal conojel. ¿Jas che cäbij la: “¿Jachin ri' ri xinchapowic?” —cächa la, —xcha ri tat Pedro che.
LUK 8:46 Xubij c'u ri Jesús che: C'o jun winak ri xinchapowic. Xinna' chi xel jubik' ri nu chuk'ab chucunaxic jun winak, —xcha chque.
LUK 8:47 Aretak ri ixok xrilo chi man xc'u'taj taj, xkeb ruc' ri Jesús, cäbirbitic. Xxuqui chuwäch. Xuk'alajisaj chquiwäch conojel ri winak jas che xuchap cok ri Jesús, xukuje' chi xcunatajic.
LUK 8:48 Xubij ri Jesús che: Nan, xcunataj la rumal chi cäcojon la chwe, —cächa'. Cuya' que' la, chuxlan ba' anima' la, —xcha ri Jesús che.
LUK 8:49 C'ä tajin cätzijon na ri Jesús, aretak xopan jun ajuworachoch ri qui nimal ri winak re ri rachoch Dios. Xubij che ri tat Jairo: Xcäm ri mia'l la, —cächa che. Xak mäya chi la latz' che ri Ajtij, —xcha che.
LUK 8:50 Aretak ri Jesús xuta ri xbixic, xch'awic, xubij che ri tat Jairo: Mäxej ib la, —cächa'. Xane cojon la chwe. Cutzir c'u na ri ali, —xcha che.
LUK 8:51 Aretak xopan cho rachoch ri tat Jairo, man xraj tä ri Jesús chi c'o jachin coc bi ruc', xak xuwi ri tat Pedro, ri tat Juan, ri tat Jacobo, xukuje' ru nan tat ri ali.
LUK 8:52 Conojel ri e c'o chila' tajin quebok'ic, cäquiq'uis quib che ok'ej. Xubij ri Jesús chque: Man cok' tä chi alak. Man cäminak tä ri ali, xane xak cäwaric, —xcha chque.
LUK 8:53 Ri winak c'ut xa cäquetze'j u wäch ri Jesús rumal chi quetam chi cäminak chi ri ali.
LUK 8:54 Ri Jesús xuchap ri ali che ru k'ab, co xch'awic, xubij: Ali, chatwalijok, —xcha che.
LUK 8:55 Xtzelej c'u lok ri ranima'. Chanim xwalijic. Xtakan c'u ri Jesús chque chi chquiya che ri cutijo.
LUK 8:56 Xquicajmaj wa' ru tat u nan. Ri Jesús xeupixbaj chi c'o mäquibij wi wa' ri xbantajic.
LUK 9:1 Ri Jesús xeusiq'uij ri cablajuj u tijoxelab ruc'. Xuya chque chi cäc'oji qui takanic pa qui wi' conojel ri itzelalaj tak espíritus rech quequesaj bi chque ri winak. Xukuje' xuya chque chi quequicunaj ri yawabib.
LUK 9:2 Xeutak bic chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Xeutak bi xukuje' che qui cunaxic ri yawabib.
LUK 9:3 Xubij ri Jesús chque: C'o mic'am bic che ri be. Mic'am bi i ch'imiy, i chim, i wa, o ri i rajil. Xa jun iwatz'iak chijujunal quic'am bic, —cächa chque.
LUK 9:4 Apachique ja ri quixoc wi, chixcanaj can chila' c'ä quitakej chi na bi jumul ri i be.
LUK 9:5 We c'o jun tinimit ri man quixc'ulax tä wi, chixel bi chila', chitota' can ri ulew ri c'o chque ri iwakan chuk'alajisaxic chquij ri winak re ri tinimit ri' chi man utz tä ri cäca'no, c'o qui mac, —xcha chque.
LUK 9:6 Xebe' c'ut, xebe' pa tak conojel ri alaj tak tinimit. Xquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, xukuje' xca'n cunanic pa tak conojel ri tinimit.
LUK 9:7 Ri nim takanel Herodes xretamaj ronojel ri tajin cuban ri Jesús. Man curik taj jas cubano rumal chi e c'o jujun cäquibij chrij ri Jesús: Xc'astaj lok ri tat Juan Kasal Ja' chquixol ri cäminakib, —quecha'.
LUK 9:8 Xukuje' e c'o jule' chic cäquibij chrij ri Jesús: Ri Elías, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer u c'utum rib chkawäch, —quecha'. Cäquibij c'u jujun winak chic: Jun chic chque ri ojer tak k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios xc'astaj lok chquixol ri cäminakib, —xecha ri'.
LUK 9:9 Xubij c'u ri tat Herodes: In xintakan che resaxic u jolom ri tat Juan. ¿Jachin ta c'u lo ri' ri je' tak wa' nu tom chrij? —xcha'. Cutzucuj c'u rilic u wäch ri Jesús.
LUK 9:10 Aretak xetzelej lok ri u tako'n ri Jesús, xquibij che ri Are' ronojel ri qui banom. Ri Jesús xeuc'am bic, xebe' c'u qui tuquiel wi pa jun tinimit, Betsaida u bi'.
LUK 9:11 Aretak xquetamaj ri winak chi xel bi ri Jesús, xeteri bi chrij. Xeuc'ulaj c'u ri Jesús, xeutzijobej chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' winak, xukuje' xeucunaj ri yawabib.
LUK 9:12 Kajem c'u cuban ri k'ij, xekeb ri cablajuj u tijoxelab ruc' ri Jesús, xquibij che: Chetaka la bi ri winak rech quebe' pa tak ri tinimit, xukuje' cho tak ri cachoch ri winak ri e c'o chunakaj ri tinimit, che rokxanexic quib churikic ri cäquitijo. Uj c'o c'u waral pa tak juyub ri cätz'inowic, —xecha che.
LUK 9:13 Xubij ri Jesús chque: Chiya ix ri cäquitijo, —xcha chque. Xquibij c'u ru tijoxelab che: Man c'o tä c'o kuc' xane xa job caxlan wa cuc' quieb cär. ¿A cuje' ta c'u lo chulok'ic ri qui wa conojel we winak ri'? —xecha che.
LUK 9:14 Craj c'u e c'o job mil achijab. Xubij ri Jesús chque ru tijoxelab: Chibij chque ri winak chi quecu'bi pa tak mulaj re niq'uiaj tak ciento, —xcha chque.
LUK 9:15 Je' xca'no, xecu'bi c'u conojel ri winak.
LUK 9:16 Ri Jesús xeuc'am ri job wa cuc' ri quieb cär, xca'y c'u chicaj, xeutewchij. Te ri' xeupiro, xeuya chque ru tijoxelab rech cäquijach wa' chquiwäch ri winak.
LUK 9:17 Conojel xewi'c, xenojic. Xquimulij c'u ri ch'äkatak wa. Are cablajuj chicäch ri xec'oltajic.
LUK 9:18 Pa jun k'ij ri Jesús tajin cuban orar. E c'o ru tijoxelab ruc' pa qui tuquiel wi. Ri Jesús xuchap u ta'ic chque, xubij: ¿Jas cäquibij ri winak chi jachin ri' ri in? —xcha chque.
LUK 9:19 Xech'awic, xquibij che: E c'o jujun cäquibij chi lal ri' ri tat Juan Kasal Ja'. Jule' chic cäquibij chi lal ri' ri Elías, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer. E c'o chi niq'uiaj cäquibij chi lal jun chic chque ri ojer tak k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xc'astaj lok chquixol ri cäminakib, —xecha che.
LUK 9:20 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿Jas c'u quibij ix chi jachin ri in? —xcha chque. Ri tat Pedro xch'awic, xubij: Lal ri' ri Cristo ri takom la lok rumal ri Dios, —xcha che.
LUK 9:21 Ri Jesús sibalaj xeupixbaj ru tijoxelab chi c'o mäquibij wi wa' chi are ri Cristo.
LUK 9:22 Xubij chque: Rajwaxic chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinrik na sibalaj c'äx, quinxutux na cumal ri nimak tak tata'ib, cumal ri qui nimakil sacerdotes aj Israel xukuje' cumal ri tijonelab re ri Pixab, —cächa'. Xukuje' rajwaxic chi quincämisax na. Te c'u ri' quinc'astaj chi c'u na churox k'ij chquixol ri cäminakib, —xcha chque.
LUK 9:23 Xubij c'u ri Jesús chque conojel: We c'o jun craj cäpe wuc' in, rajwaxic chi muban xa jas ru rayinic ri are'. Rajwaxic chi cutelej lok ru cruz ronojel k'ij, chpet wuc' in.
LUK 9:24 Apachin ta ne ri nim cril wi ru c'aslemal cho ru wächulew, cäsach na u wäch wa'. Apachin ta ne ri cuya na ru c'aslemal rumal wech in, cäc'oji na u c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —cächa chque.
LUK 9:25 ¿Jas lo ri utzil curik jun winak we cärechbej conojel ri jastak ajuwächulew, cuya c'u ri ranima' che tojbal que, cäsach c'u u wäch we winak ri'? —cächa chque.
LUK 9:26 Apachique winak ri xa cäq'uix chwe in, xukuje' che ri nu tzij, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinq'uix na xukuje' che ri winak ri' aretak quintzelej lok ruc' nimalaj chuk'ab jas ru petic jun nim takanel. Cänimarisax na nu k'ij pa ri k'ij ri' junam jas ru nimarisaxic u k'ij ri nu Tat xukuje' ri lok'alaj tak ángeles, —cächa'.
LUK 9:27 Are kas tzij ri quinbij in chiwe chi e c'o jujun chque ri e c'o waral chnuwäch ri man quecäm tä na c'ä cäquil na ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, —xcha chque.
LUK 9:28 Craj xque' wajxakib k'ij u bim chi can wa' ri Jesús, te c'u ri' xeuc'am bi ri tat Pedro, ri tat Juan xukuje' ri tat Jacobo, xepaki c'u puwi' ri juyub chubanic orar.
LUK 9:29 Aretak tajin cuban orar, xq'uextaj ru ca'yebal ri Jesús. Sibalaj xjuluw ri ratz'iak, sibalaj sakloloj xubano je' jas ri sak tew.
LUK 9:30 Tzcajmabal chic, e c'o c'u quieb achijab xetac'tobic, tajin quetzijon ruc' ri Jesús, e are ri mam Moisés rachi'l ri mam Elías.
LUK 9:31 Sibalaj je'l ru juluwem qui wäch. Cäquitzijobej c'u ri Jesús chrij ri relic bic cho ru wächulew, are la' ru cämical ri curik na pa Jerusalén.
LUK 9:32 Pune ri tat Pedro xukuje' ri e c'o ruc' sibalaj c'äx qui waram, man xewar taj. Xquilo chi sibalaj je'l ru juluwem ru wäch ri Jesús xukuje' ri qui wäch ri quieb achijab ri e c'o ruc'.
LUK 9:33 Elem cäca'n bi ri achijab, xubij ri tat Pedro che ri Jesús: Kajtij, ¡sibalaj utz chi uj cujc'oji na waral! Ka'na oxib cäbal, jun che la, jun che ri ka mam Moisés, xukuje' jun che ri ka mam Elías, —xcha che. Je' xubij wa' ri tat Pedro rumal chi man curik taj jas cubij.
LUK 9:34 Je' tajin cubij wa' aretak xkaj jun sutz' chquij, xech'uktaj c'ut. Xquixej quib ri tijoxelab aretak ri sutz' xeuch'uku.
LUK 9:35 Xch'aw c'u lok jun chupam ri sutz', xubij: ¡Are lok'alaj nu C'ojol wa'! Chitatabej ri cubij, —xcha'.
LUK 9:36 Aretak xtäni ri ch'awem, xcanaj can ri Jesús u tuquiel. Man xech'aw tä chi c'u ru tijoxelab. Xukuje' pa tak ri k'ij ri' man xquitzijoj tä che jachin jun winak ri xquilo.
LUK 9:37 Chucab k'ij aretak xekaj lok puwi' ri juyub, e c'o q'uia winak ri xebel lok churikic ri Jesús.
LUK 9:38 C'o c'u jun achi cuc' ri winak, co xch'awic, xubij: Kajtij, bana la tok'ob chwe, —xcha'. Chilampe la ri nu c'ojol xa jun chi ala ri c'o wuc'.
LUK 9:39 Amak'el cächap rumal jun itzelalaj espíritu. Curak u chi' ri ala. Ri itzelalaj espíritu cubak'atila', cupuluwisaj u pu chi', xukuje' cutota', —cächa'. Tzman craj taj quel che ri ala, —xcha ri tata'.
LUK 9:40 Xeinbochi'j ri tijoxelab la che resaxic ri itzelalaj espíritu, man xecowin tä c'u che, —xcha'.
LUK 9:41 Xch'aw ri Jesús, xubij: ¡Ay, winak! Man alak nimanelab tak winak taj, tzman cäcojon tä alak, —xcha chque. ¿A are caj alak chi xak quinc'oji in uc' alak ronojel k'ij che to'ic alak? Xque' q'uia ri k'ij nu cuyum ri mac alak, —xcha chque. Xubij c'u che ri achi: C'ama la lok ri c'ojol la, —xcha che.
LUK 9:42 Aretak tajin cäkeb ri ala ruc' ri Jesús, ri itzelalaj espíritu xuq'uiäk pulew, xubak'atila'. Ri Jesús xuyaj ri itzelalaj espíritu, xrutzirisaj ri ala. Xujach bic che ru tat.
LUK 9:43 Conojel ri winak xquicajmaj ri nimalaj u chuk'ab ri Dios. Ri winak sibalaj tajin cäquicajmaj ri xubano, xch'aw chi ri Jesús, xubij chque ru tijoxelab:
LUK 9:44 Chicojo retal wa' ri quinbij chiwe, —cächa chque. ¡Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinjach na bi pa qui k'ab ri winak! —xcha'.
LUK 9:45 Man xquich'ob tä c'u ru tijoxelab jas ri xubij chque. Man xyi' tä chque chi cäquich'ob we tzij ri'. Xquixej c'u quib chuta'ic che jas quel cubij wa' ri xubij chque.
LUK 9:46 Te c'u ri' ri tijoxelab xquichap u chomalaxic quib chrij jachin chque are ri nim na u banic chquixol.
LUK 9:47 Aretak ri Jesús xretamaj ri xquichomaj pa canima', xuc'am apan jun ac'al, xutac'aba ruc'.
LUK 9:48 Xubij c'u ri Jesús chque: Apachin jun winak ri kas cäc'amow we ac'al ri' rumal wech in, in ri' quinuc'amo xukuje'. Apachin c'u ri quinc'amow in, cuc'am ri' xukuje' ri xintakow lok. Apachin c'u chiwe ri man nim tä u banic, tzare wa' ri nim na quinwil in, —xcha chque.
LUK 9:49 Xubij c'u ri tat Juan che ri Jesús: Kajtij, kilom jun ri queresaj itzelalaj tak espíritus pa ri bi' la. Xkak'il c'u canok rumal chi man are tä jun kuc', —xcha che.
LUK 9:50 Xubij ri Jesús che: ¡Mik'ila chic! —xcha'. Apachin jun winak ri man cuban tä u c'ulel chke, cujuto' na ri', —xcha chque.
LUK 9:51 Xketet c'u lok ri k'ij re ru c'amic bi ri Jesús chicaj, xujiquiba c'u ri ranima' che ru binem pa ri tinimit Jerusalén.
LUK 9:52 Ri Jesús xeutak bi u tako'n rech quenabej bi chuwäch pa ri be. Xebe' c'ut, xeopan pa jun alaj tinimit re Samaria, xquitzucuj jawije' ri cäwar wi ri Are', xukuje' ri cäwi' wi chila'.
LUK 9:53 Ri winak ajchila' man xquic'ulaj tä c'ut, rumal chi xquilo chi benam re ri Jesús pa Jerusalén.
LUK 9:54 Aretak ri tijoxelab, ri tat Jacobo, ri tat Juan xquil wa' jas ri xquiban ri ajtinimit, xquibij: Kajaw, ¿a caj la chi cujtakan chukasaxic k'ak' chicaj rech cäq'uis qui wäch we winak ri', je' jas xuban ri Elías, ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer? —xecha che.
LUK 9:55 Xutzolk'omij rib ri Jesús, xeuyajo, xubij chque: ¿A xa man quich'ob taj chi are ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios ri cätakan pi wi'? Man are tä c'u ru rayinic ri Are' chi je' quiban wa'.
LUK 9:56 Ri in c'ut, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man xinpe tä chusachic qui wäch ri winak, xane che qui to'ic, —xcha chque. Xebe' c'u pa jun alaj tinimit chic.
LUK 9:57 E benak c'u pa ri be, c'o jun achi xubij che ri Jesús: Kajaw, quine' uc' la apawije' ta ne ri que' wi la, —xcha che.
LUK 9:58 Xubij ri Jesús che: Ri yac e c'o tak ri qui jul, xukuje' e c'o ri qui soc ri chicop ajuwocaj. Are c'u ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man c'o tä jawije' quinwar wi, —xcha'.
LUK 9:59 Xubij ri Jesús che ri jun chic: Sa'j wuc', —xcha che. Xubij ri are': Kajaw, ya la chwe chi nabe quine'c, quinmuk na can ri nu tat aretak cäcämic, —xcha che.
LUK 9:60 Xch'aw chi ri Jesús, xubij che: Cheaya can ri cäminakib pa ri qui mac chequimuku ri qui cäminak. Ri at c'ut, jatzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, —xcha ri Jesús che.
LUK 9:61 Jun achi chic xubij: Kajaw, quine' na uc' la, —cächa'. Nabe c'ut ya la chwe chi quine'c, queinch'abej na can ri ajuwowachoch, —xcha che.
LUK 9:62 Xubij ri Jesús che: Jun winak ri cuchap u banic taji'n, we cusak'orij ru chac, man cuq'uis taj, man c'o tä u patän wa'. Xukuje' jun winak ri craj coc che tijoxel we, ri xa cuban quieb ranima', man c'o tä c'u u patän wa' che ri Dios pa ru takanic pa qui wi' ri winak, —xcha chque.
LUK 10:1 Te c'u ri' ri Jesús xeucha' oxc'al lajuj u tijoxelab chic. Pa cacabil xeutak bic rech quenabej bi chuwäch. Xebe' c'u pa ronojel tinimit, xukuje' jawije' chi' ri rajwaxic que' wi na ri Jesús.
LUK 10:2 Xubij ri Jesús chque: Kas nim ri jach', xa c'u e quieb oxib ri ajchaquib. Chibochi'j ba' ri Rajaw ri jach' chi cheutaka bi ajchaquib pa ru jach', —cächa chque.
LUK 10:3 ¡Jix ba'! Quixintak bic je' ta ne chi ri ix, ix alaj tak chij chquixol ri utiw.
LUK 10:4 Miwuc'aj bi i borxa che ri i rajil. Mic'am bi ri i chim, mic'am c'u bi ri i xajäb. Mixtaq'ui che tzij pa tak ri be rech man quixbeytaj taj.
LUK 10:5 Apachique ja ri quixoc wi, chibij nabe: Chuxlan ba' canima' ri winak ri e c'o pa we ja ri', —quixcha chque.
LUK 10:6 We c'o jachin jun winak cho ri ja ri' ri kas craj chi cuxlan ranima', cuc'amowaj na wa' ri i tzij re tewchibal, cuxlan c'u na ranima'. Are c'u we man c'olic, man cäcanaj tä can ri tewchibal pa qui wi' ri winak re ri ja ri'.
LUK 10:7 Chixcanaj can pa ri jun ja ri'. Xak mixbin chi' tak ja. Quitij na ri cäyi' chiwäch, rumal chi ya'tal che ri ajchac chi cuc'am ri tojbal re ru chac, —cächa chque.
LUK 10:8 Apachique tinimit ri quixopan wi, we quixquic'ulaj, chitija ri cäquiya chiwäch.
LUK 10:9 Chicunaj ri yawabib ri e c'olic, chibij c'u chque: “Nakaj ix c'o wi che ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak,” —quixcha chque.
LUK 10:10 Apachique tinimit ri quixopan wi, ri man quixquic'ulaj tä wi ri winak, chibij can wa' chque aretak quixel bic:
LUK 10:11 “Xukuje' ne ri ulew re ri tinimit alak ri nac'al chque ri kakan, cäkatota' na can che k'alajisabal chij alak chi man utz tä ri cäban alak. Chich'obo ba' chi nakaj chech alak c'o wi ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak,” —quixcha chque.
LUK 10:12 Quinbij c'u chiwe chi pa ri k'ij ri cäpetic, ri cuk'at na tzij ri Dios, cätan na ri' ri c'äjisabal u wäch ri tinimit Sodoma chuwäch ri c'äjisabal u wäch ri tinimit ri', —xcha ri Jesús.
LUK 10:13 ¡C'äx iwe, winak re ri tinimit Corazín! ¡C'äx iwe, winak re ri tinimit Betsaida! We ta xeban ri cajmabal ri' pa ri tinimit Tiro, pa ri tinimit Sidón, jas ri xebantaj iwuc' ix, q'uextajinak ta chi na ri canima' ri winak jela', qui cojom ta chi catz'iak ri cuk'alajisaj chi quebisonic. Xukuje' c'o ta banom wi ri cuk'alajisaj chi are ri qui mac ri quebison che, —cächa'.
LUK 10:14 Rumal ri' cätan na ri c'äjisabal qui wäch ri winak aj Tiro, aj Sidón chuwäch ri c'äjisabal i wäch ix aretak cäk'at na tzij pi wi'.
LUK 10:15 Ri ix c'ut, winak re ri tinimit Capernaum, ri sibalaj xinimarisaj iwib, c'ä pa ri k'ak' quixkasax wi na, —xcha chque.
LUK 10:16 Xch'aw chi ri Jesús, xubij: Apachique winak ri cutatabej ri i tzij ix, in ri' ri quinutatabej. Apachin ri man nim tä quixrilo, in ri' ri man nim tä quinril wi xukuje'. Apachin c'u ri man nim tä quinrilo, man nim tä cäril wi ri' ri xintakow lok, —xcha chque ru tijoxelab.
LUK 10:17 Ruc' quicotem c'ut xetzelej lok ri oxc'al lajuj tijoxelab ruc' ri Jesús, xquibij: Kajaw, xukuje' ri itzelalaj tak espíritus queniman chke aretak cäkacoj ri bi' la, —xecha che.
LUK 10:18 Xubij ri Jesús chque: Ri in xinwil ri xuban ri Satanás, aretak xtzak lok chicaj jas cuban ri caypa'.
LUK 10:19 Ri in nu yo'm ri i chuk'ab rech quixcowinic quitac'alej tak cumätz xukuje' tak ixterix. Nu yo'm xukuje' ri i chuk'ab chrij ronojel ri cuban ri ka C'ulel, rech quixch'acan na puwi', man c'o tä c'u jas jun c'äx ri cäcowin chubanic chiwe ix, —cächa'.
LUK 10:20 Mixquicot ba' rumal chi ri itzel tak espíritus queniman chiwe, xane are chixquicot na rumal chi e tz'ibam ri i bi' chicaj, —xcha chque.
LUK 10:21 Kas pa ri hora ri' sibalaj xquicot ri Jesús rumal ri Lok'alaj Espíritu, xubij: Maltiox che la, Tat, lal Rajaw ri cajulew, chi xban la chi ri ajno'jab, xukuje' ri c'o quetambal man cäquich'ob tä wa' we tzij ri'. Xane xec'ut la chquiwäch winak ri man c'o tä quetambal je' ta ne e are' alaj tak ac'alab. Je', Tat, je ri' ri utzalaj rayinic la, —xcha ri Jesús che.
LUK 10:22 Xubij xukuje': Ronojel ri c'olic are jachom chwe in rumal ri nu Tat. Man c'o tä jun ri kas retam jachin ri' ri u C'ojol ri Dios. Xak xuwi ri ka Tat retam. Man c'o tä c'u jun ri kas retam jachin ri' ri Dios ka Tat, xane xak xuwi ri u C'ojol. Apachin c'u chuwäch ri craj ri u C'ojol ri Dios cuc'ut wi wa', xukuje' ri winak ri' retam jachin ri' ri Dios ka Tat, —xcha ri Jesús.
LUK 10:23 Ri Jesús xutzolk'omij rib cuc' ru tijoxelab, xubij chque pa qui tuquiel wi: Utz que ri winak ri cäquil ronojel wa' ri tajin quiwil ix, —cächa'.
LUK 10:24 Je' quinbij chiwe chi e c'o q'uia chque ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' nimak tak takanelab ri xquirayij ri rilic jas ri quiwil ix, man xquil tä c'ut. Xquirayij u tatabexic jas ri quitatabej ix, man xquita tä c'ut, —xcha ri Jesús chque.
LUK 10:25 Xtaq'ui c'u ak'an jun tijonel re ri Pixab che resaxic u pu chi' ri Jesús, xuta' che, xubij: Ajtij, ¿jas c'u quinban in rech quinrik na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic? —xcha che.
LUK 10:26 Xubij ri Jesús che: ¿Jas ri' ri tz'ibam pa ri Pixab? ¿Jas pu ri cäsiq'uij la u wäch? —xcha'.
LUK 10:27 Xch'aw chi ri tijonel re ri Pixab, xubij: “Sibalaj chiwaj ri i Dios ri Iwajaw, chijiquiba ri i c'ux, chijiquiba ri iwanima' chrij, chicojo ri i chomanic, chitija c'u i chuk'ab chubanic wa',” —cächa'. “Chiwaj c'u ri iwach winak jas ri ix quiwaj iwib,” —cächa ri Lok' Pixab, —xcha ri tata'.
LUK 10:28 Xubij ri Jesús che ri tata': Kas tzij ri bim la. Bana ba' la wa', c'o c'u na ri c'aslemal la, —xcha che.
LUK 10:29 Are c'u ri tata' craj cuk'alajisaj rib chi jicom ranima', xubij c'u che ri Jesús: ¿Jachin ri' ri wach winak? —xcha che.
LUK 10:30 Xch'aw chi ri Jesús, xubij che: Jun achi xel bi pa ri tinimit Jerusalén, benam c'u re pa ri tinimit Jericó. Xchap c'u cumal elak'omab pa ri be. Ri e are' xquesaj bi ri ratz'iak, xquich'ayo. Xebe' c'ut, xquiya canok. Xa c'u jubik' man xcäm ri achi, —cächa'.
LUK 10:31 Xkaj c'u bi jun chque ri sacerdotes aj Israel pa ri be ri'. Aretak xril ri achi, naj xoc'ow wi che.
LUK 10:32 Xopan xukuje' jun tata' Levita jawije' c'o wi ri achi. Aretak xril ri achi soctajinak, ri are' naj xoc'ow wi che xukuje'.
LUK 10:33 Benak c'u jun tata' aj Samaria pa ri be ri'. Aretak xril ri achi ri soctajinak pol pa ri be, xel ranima' che, xutok'obisaj u wäch.
LUK 10:34 Xkeb ruc' ri achi, xucoj cunabal chque ru soctajic, xupiso. Te ri' xuya ri achi chrij ru quiej, xuc'am bi pa jun ja warbal, xrilij c'u chila', —cächa'.
LUK 10:35 Chucab k'ij aretak xel bic ri tata' aj Samaria, xresaj lok ru rajil, xuya niq'uiaj che ri rajaw ri warbal, xubij che: “Bana ba' la tok'ob chwe, chilij la we achi ri'. Ronojel ri cäsach na la chrij, quintoj na che la aretak quintzelej lok,” —xcha che, —cächa ri Jesús.
LUK 10:36 Ri Jesús xuta' che ri tijonel, xubij: ¿Jas ri chomanic la? ¿Jachin chque ri oxib winak ri' are ri kas rach winak ri achi ri xchap cumal ri elak'omab? —xcha che.
LUK 10:37 Xch'aw chi ri tijonel re ri Pixab, xubij: Ri xutok'obisaj u wäch, are kas rach winak, —xcha'. Xubij c'u ri Jesús che: Ri lal, bana ba' la junam jas ri xuban ri tata' aj Samaria, —xcha che.
LUK 10:38 Xutakej ru be ri Jesús, e rachi'l c'u ru tijoxelab. Xeopan pa jun alaj tinimit. Jun ixok, Marta u bi', xeuc'ulaj cho rachoch.
LUK 10:39 Ri nan Marta c'o jun u chak', María u bi'. Xt'uyi c'u ri nan María chuwäch ri Jesús chutatabexic ri cubij.
LUK 10:40 Sibalaj latz' c'u u wäch ri nan Marta rumal rech ri q'uia u chac. Xopan ruc' ri Jesús, xubij che: Kajaw, ¿a xak quil la chi ri nu chak' quinuya can nu tuquiel chubanic ri chac? Bij ba la che chi chinuto', —xcha che.
LUK 10:41 Xch'aw ri Jesús, xubij che: Marta, Marta, sibalaj are cachomaj ri a chac. Tzbenak awanima' ruc'.
LUK 10:42 C'o c'u ri kas rajwaxic. Are c'u ri María are xucha' ri utz na, man quesax tä c'u wa' che, —xcha ri Jesús che.
LUK 11:1 Ri Jesús tajin cuban orar pa jun c'olibal chic. Aretak xto'tajic, jun chque ru tijoxelab xubij che: Kajaw, chujitijoj la chubanic orar, je' jas ri tat Juan xuc'ut chquiwäch ru tijoxelab, —xcha che.
LUK 11:2 Xubij ri Jesús chque: Aretak quiban orar, chibij: Ka tat, ri lal c'o la pa ri caj, chnimarisax ta na u k'ij ri bi' la. Chtakan ta na la pa qui wi' conojel winak. Chban ta ba' ri rayibal la cho ruwächulew, jas ri cäban uc' la chila' chicaj.
LUK 11:3 Ya la ri ka wa ronojel k'ij.
LUK 11:4 Sacha la ri ka mac, je' jas ri uj xukuje' cäkasach ri qui mac ri cäca'n c'äx chke. Mäya la chke chi cujtakchi'x che mac, xane chujto' la cho ri Itzel, —quixcha na, —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:5 Xukuje' xubij ri Jesús chque: We c'o jun chiwe ri c'o jun awachi'l, copan ta awuc' pa niq'uiaj ak'ab, cubij chawe: “Wachi'l, quinjal ta na oxib caxlan wa chawe.
LUK 11:6 Xa c'o jun wachi'l chic petinak pa ri be, opaninak c'u wuc' cho wachoch. Man c'o tä c'u jas quinya che,” —cächa'.
LUK 11:7 Are c'u ri at catch'aw ta lok, cabij che: “Maya latz' chwe. Tz'aptal chi ri uchibe. Ri walc'ual c'ut e k'oyol chi wuc' in. Man quincowin taj quinwalijic chutzucuxic jas quinya chawe,” —catcha che.
LUK 11:8 Pune man cawaj catwalij ri' chuya'ic ri wa che rumal c'u rech chi are ri awachi'l ri cuta' tok'ob chawe, kas catwalij na ri' rumal chi ri awachi'l man cutänaba tä ru ta'ic tok'ob, caya na ronojel ri rajwaxic che, —cächa'.
LUK 11:9 Je ri' quinbij chiwe: Chita' ba', c'o c'u cäya'taj na chiwe. Chitzucuj na, c'o na ri quiriko. Chixc'orc'otok, cäjakataj na ri uchija chiwäch.
LUK 11:10 Apachin c'u ri c'o jas cuta', cuc'am c'u na wa'. Ri winak ri c'o cutzucuj, c'o na ri curiko. Ri winak ri cäc'orc'otic, cäjakataj na ri uchija chuwäch, —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:11 ¿A c'o lo jun chiwe ix, ri ix tata'ib, we ta ri a c'ojol cuta' ru wa, ri at c'ut caya jun abaj che? We ta cuta' jun u cär, ¿a caya lo jun cumätz che chuq'uexwäch ri cär?
LUK 11:12 We cuta' jun u sakmol, ¿a caya ne lo jun ixterix che? ¡Man je' taj! —cächa'.
LUK 11:13 We ri ix ri ix ajmaquib iwetam ri qui sipaxic utzalaj tak jastak chque ri iwalc'ual, ¿a ma tä ne ri i Tat ri c'o chila' chicaj cuya na ri Lok'alaj Espíritu chque ri winak ri cäquita' wa' che? —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:14 Ri Jesús tajin cäresaj bi jun itzelalaj espíritu ri cuban memal. Aretak xel bi ri itzelalaj espíritu, xcowinic xch'aw ri achi ri mem nabe. Xquicajmaj c'u wa' ri winak.
LUK 11:15 E c'o jujun chque ri winak xquibij: Wa' we achi ri' queresaj bi ri itzel tak espíritus ruc' ru chuk'ab ri Beelzebú ri qui nimal ri itzel tak espíritus, —xecha'.
LUK 11:16 E c'o jule' chic ri xquicoj qui chuk'ab che resaxic u pu chi' ri Jesús che rilic jas ri cubano. Xquita' che chi cuban jun cajmabal c'utbal ajchicaj chquiwäch.
LUK 11:17 Ri Jesús retam ri qui chomanic, xubij chque: Jun tinimit ri u banom quieb, ri cäch'ojin na ri juch'ob chrij ri juch'ob chic, cuq'uis c'u na rib ri tinimit ri'. Quewulix na conojel tak ri ja pa ri ch'oj. Xukuje' jun achalaxic ri u banom quieb, ri quech'ojinic, cusach c'u na rib qui wäch.
LUK 11:18 Xukuje' we ri Satanás cäch'ojin chrij chbil rib, ¿jas c'u lo cuban ri' chujekbaxic ri u takanic ri are'? —cächa ri Jesús. Quinbij wa' rumal chi ri alak cäbij alak chi quinwesaj bi ri itzel tak espíritus rumal ri Beelzebú.
LUK 11:19 We ri in quinwesaj bi ri itzel tak espíritus ruc' ru chuk'ab ri Beelzebú, ¿jachin c'u cuya ri qui chuk'ab ri tijoxelab alak rech je' cäca'n wa' xukuje'? Ri e are' je' cäquic'ut na chi sachinak ri alak.
LUK 11:20 We ri in quinwesaj bi ri itzel tak espíritus ruc' ru chuk'ab ri Dios, quel cubij wa' chi cämic ri' ri Dios u chaplem takanic waral, —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:21 We c'o jun achi ri sibalaj c'o u chuk'ab, utz c'u cuban chuchajixic ri rachoch cuc' ch'ojibal re ch'ich', man c'o tä ri cäbanow c'äx ri' chque ri jastak re.
LUK 11:22 We copan ne jun ri c'o na u chuk'ab chuwäch ri achi ri', cäch'acan c'u puwi', queresaj c'u bi conojel ru ch'ojibal tak ch'ich' ri xucu'bisaj wi u c'ux chquij. Queujach na bi ri jastak ri xeutokij chquiwäch ri rachi'l, —cächa'. (Je' xinch'acan in puwi' ri Satanás,) —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:23 Apachique winak ri man craj tä cubano jas ri quinbij, cuban u c'ulel ri' chwe. Apachin c'u ri man quinuto' tä che qui mulixic ri nu chij, wa' we winak ri' are junam ruc' jun winak ri xa queujabuj, —xcha chque.
LUK 11:24 Aretak jun itzelalaj espíritu quel bi che jun winak, xak cäwacatalob chi pa tak ri juyub ri quetz'inowic ri man c'o tä wi joron, cutzucuj c'u ri cuxlan wi. Man curik tä c'ut, xa je ri' cuchomaj: “Quintzelej na bi cho wachoch jawije' ri xinel wi lok,” —cächa'.
LUK 11:25 Aretak copanic, curik c'u ri ranima' ri winak je' ta ne jun ja ri ya mesom chic, ri ya banom chi u banic wa'.
LUK 11:26 Que' c'ut, queuc'ama chi lok wukub itzelalaj tak espíritus ri e c'äx na chuwäch ri are'. Conojel queboquic, quejeki c'u chila'. Chuq'uisbal ri u bantajic ri winak ri' ri e c'o ri itzelalaj tak espíritus che, sibalaj cänimataj na chuwäch ri nabe u banic, —xcha chque.
LUK 11:27 Ri Jesús tajin cutzijoj wa' we tzij ri', co xch'aw jun ixok chquixol ri winak, xubij: ¡Utz re ri chichu' ri xil wäch la rumal, ri xq'uiyisan la! —xcha ri'.
LUK 11:28 Xubij c'u ri Jesús: ¡Are utz na que ri winak ri quetow ru Tzij ri Dios, queniman c'u che! —xcha chque.
LUK 11:29 Aretak ri winak xquimulij quib cho ri Jesús, xuchaplej qui tzijobexic, xubij chque: Xa e lawalo tak winak ri winak re ri k'ij junab ri'. Xak cäcaj chi quinban jun etal ri cajmabal chquiwäch. Man cäbantaj tä c'u na jun etal chquiwäch, xane xak xuwi ri etal re ri ka mam Jonás, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer.
LUK 11:30 Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, in ri' ri etal chque ri winak re we k'ij junab ri', je' jas ri ka mam Jonás are xoc che jun etal chquiwäch ri winak ri xec'oji pa ri tinimit Nínive, —cächa'.
LUK 11:31 Ri chichu' ri xc'oji che nim takanel pa qui wi' conojel ri winak aj Seba cätaq'ui na cuc' ri winak re we k'ij junab ri' pa ri k'atän tzij ri cäpetic. Cäch'aw c'u na ri ixok ri' chiwij ix rumal chi xel lok ri are' pa ru tinimit ri sibalaj naj c'o wi, xopan c'u ruc' ri nim takanel Salomón ojer chutatabexic ri nojibal u tijonic. Chiwilampe ix chi c'o Jun waral ri nim na u banic chuwäch ri nim takanel Salomón.
LUK 11:32 Ri winak c'ut aj Nínive, quetaq'ui na junam cuc' ri winak re we k'ij junab ri' pa ri k'atän tzij. Quech'aw c'u na ri winak aj Nínive chiwij ix rumal chi xquiq'uex canima', xquiq'uex c'u qui chomanic rumal ri xutzijoj ri ka mam Jonás chque. C'o c'u jun waral ri nim na u banic chuwäch ri ka mam Jonás, —xcha ri Jesús.
LUK 11:33 Man c'o tä jun winak ri cutzij jun chäj, o jun candela, te c'u ri' cuch'uku, cuya wa' chuxe' jun chicäch. Xane cutzuc'uba wa' chicaj rech cuya sakil chquiwäch ri winak ri queboc pa ja, —cächa'.
LUK 11:34 Ri a wak'äch e are je' jas jun chäj ri cuya sakil chawe. We utz ri a wak'äch, k'alaj ri be chawäch. We man utz ri a wak'äch, man k'alaj tä ri be chawäch.
LUK 11:35 Chawila ba' chi ri sakil ri c'o awuc' man cäq'uextaj tä ri' pa k'ekumal.
LUK 11:36 We c'o ri sakil chawäch, man c'o tä ne jubik' ri k'ekumal, cawil ba' na ronojel pa sakil, je' jas ri cuban jun chäj, o jun candela chawäch, cätununic, —xcha ri Jesús.
LUK 11:37 Aretak ri Jesús xto'taj chubixic wa', xch'aw jun tata' fariseo, xubochi'j chi cäwi' ruc' cho ja. Xe' c'u ri Jesús, xoc bi pa ri ja, xt'uyi chi' ri mesa.
LUK 11:38 Ri fariseo xrilo chi aretak xoc ri Jesús che ri wi'm, man xuban tä ri cubij pa ri qui pixab ri fariseos, ri e nak'atal chubanic aretak cäban ri ch'ajow k'abaj. Ri fariseo jun wi xrilo.
LUK 11:39 Xubij ri Kajaw Jesús che: Ri alak fariseos, cäch'aj alak ri rij ri lak xukuje' ri rij ri vaso. Are c'u pa anima' alak c'o wi ri lawaloyil, c'o ri itzel rayinic alak, —cächa'.
LUK 11:40 ¡Con tak winak! ¿A mat etam alak chi ri Dios ri xbanow ri rij jun winak are ri' ri xbanow ri ranima' xukuje'?
LUK 11:41 Bana ba' alak utzil rech quel na ri etzelal pa ri anima' alak. Je ri' ronojel cäcanaj na can ch'ajch'oj, —cächa'.
LUK 11:42 ¡C'äx ech alak, fariseos! Ri alak cäya alak ru lajujil ri k'ebun, ri ruda, xukuje' ronojel u wäch ichaj. Cäya c'u can alak ri u banic ri utzil, man kas tä c'u lok' ri Dios chuwäch alak. Are c'u wa' ri rajwaxic cäban na alak, man cäya tä c'u can alak ru banic ri jule' chic, —cächa'.
LUK 11:43 ¡C'äx ech alak, fariseos! Caj alak ri t'uyulibal quech nimak qui banic pa ri rachoch Dios, xukuje' caj alak chi nim quil wi alak, chi utz ch'abexic alak cäban pa tak ri be, —cächa'.
LUK 11:44 ¡C'äx ech alak, fariseos, xukuje' ri alak tijonelab re ri Pixab! Ri alak onojel alak xak quieb wäch alak. Ri alak junam alak cuc' ri mukubal ri man queilitaj taj. Quebin c'u ri winak pa qui wi' ri mukubal, man quetam taj chi c'o k'ayinak tak bak chupam, —xcha'.
LUK 11:45 Jun chque ri tijonelab re ri Pixab xch'awic, xubij che: Ajtij, aretak cäbij la wa', uj xukuje' cujyok' la, —xcha che.
LUK 11:46 Xubij c'u ri Jesús chque: ¡C'äx ech alak xukuje', alak tijonelab re ri Pixab! Rumal chi cäya alak q'uia tak pixab chque ri winak je' ta ne chi e nimak tak eka'n ri cäya alak chquij. C'äx c'u ri queka'xic cumal ri winak. Ri alak c'ut man c'o tä jas cäban alak che qui to'ic ri e are', —cächa'.
LUK 11:47 ¡C'äx ech alak! Queyac alak ri mukubal tak ja ri e mukum wi ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri xecämisax cumal ri mam alak.
LUK 11:48 Kas tzij chi ri alak, alak k'alajisal tak que ri xca'n ri mam alak, xukuje' junam wäch alak cuc' ri mam alak. E are' xecämisanic, ri alak c'ut queyac alak ri mukubal tak ja ri e mukum wi, —cächa'.
LUK 11:49 Rumal rech wa' cubij ri Dios ruc' ru nojibal: “Queintak na bic k'alajisal tak re ri Lok'alaj nu Pixab, xukuje' jule' tak nu tako'n chic. Ri winak c'ut quequicämisaj na jujun chque ri nu tako'n. Jujun c'ut cäca'n na c'äx chque,” —xcha ri Dios, —cächa'.
LUK 11:50 U bim wa' ri Dios rech ri winak re tak we k'ij junab ri' cäc'äjisax qui wäch rumal ri qui cämisaxic conojel ri u k'alajisanelab ri Dios ri e cämisam tzpa ru banic ru wächulew petinak lok.
LUK 11:51 Are c'u tzje wa' ru cämisaxic ri tat Abel, xukuje' ru cämisaxic ri tat Zacarías ri xcäm chquixol ri ta'bal tok'ob ruc' ri lok'alaj c'olibal ri sibalaj äwas chi coc bi xa apachinok, ri c'o pa ri nimalaj rachoch ri Dios. Je' quinbij wa' che alak chi ri winak re we k'ij junab ri', e are wa' ri quequeklej na wa', —xcha'.
LUK 11:52 ¡C'äx ech alak, tijonelab re ri Pixab! Etam alak jas u rikic ronojel u wäch no'j. C'u'm c'u alak wa' we etamanic ri' chquiwäch ri jule' tak winak chic. Ri alak c'ut, man cäban tä alak jas u beyal ri etamanic ri', —xcha ri Jesús chque.
LUK 11:53 Elem c'u cuban bi ri Jesús, ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri fariseos sibalaj xpe coyowal che. Xquicoj qui chuk'ab. Xquichap u c'otic u chi' chquij q'uia tak tzij.
LUK 11:54 Xquic'ac'lebej c'u u ta'ic jun tzij pu chi' rech cäca'n tzijtal chrij.
LUK 12:1 Xquimulij c'u quib sibalaj q'uia winak je ri' chi cäquitac'alela quib. Ri Jesús xeutzijobej ru tijoxelab nabe, xubij chque: Chichajij iwib chuwäch ri qui ch'amil ri tata'ib fariseos. Ri ch'äm ri quinbij chiwe man kas tä ch'äm wa', xane are ri qui no'j ri fariseos ri xak quieb qui wäch ri quinjunamaj ruc' ri ch'äm, —cächa'.
LUK 12:2 Man c'o tä c'u ri ch'uktalic ri mat cäk'alajin na. Man c'o tä c'u ri c'u'talic ri mat quetamataj na.
LUK 12:3 Ri i tzijom pa k'ekum, cätatabex na wa' pa sakil. Ri i jasjatem xukuje' ri quiban pa ri ja, cätzijox na wa' pa ri be, —xcha chque.
LUK 12:4 Quinbij c'u chiwe ix, kachalal, chi mixej iwib chquiwäch ri quecämisan ri cuerpo, te c'u ri' man c'o tä chi ri quecowin chubanic chiwe.
LUK 12:5 Quinc'ut na in jachin chuwäch ri rajwaxic quixej wi iwib. Are chixej iwib ri' chuwäch ri jun ri cäcowinic quixuq'uiäk bi pa ri k'ak' aretak ix u cämisam chic. Je' quinbij chiwe, are chixej iwib chuwäch wa', —xcha chque.
LUK 12:6 ¿A mat quieb centavos queq'uiyix wi job chi'ch? Man c'o tä c'u jun chque we alaj tak chicop ri' ri cäsach pu jolom ri Dios.
LUK 12:7 Xukuje' retam ri Dios joropa' ri rismal i wi' e c'olic. Mixej ba iwib. Más ix lok' na ix chquiwäch q'uia tak chi'ch, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:8 Je' quinbij chiwe chi apachin ri cutzijoj chquiwäch ri winak chi are wachi'l in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinbij na chquiwäch ri ángeles re ri Dios chi wech in we winak ri'.
LUK 12:9 Apachin c'u ri cubij chquiwäch ri winak chi man retam tä nu wäch in, quinbij c'u na in chquiwäch ri ángeles re ri Dios chi man wetam tä u wäch we winak ri', —cächa chque.
LUK 12:10 Apachique winak ri cäyok'on chwe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, cäsach na u mac wa'. Apachin c'u ri cubij ri äwas u bixic chrij ri Lok'alaj Espíritu re ri Dios, man cäsach tä na u mac ri', —cächa'.
LUK 12:11 Aretak quixquichap ri winak, quixquic'am bi chquiwäch ri qui nimakil ri winak re ri rachoch Dios o chquiwäch ri k'atal tak tzij, xukuje' chquiwäch ri niq'uiaj tak takanelab, mixej iwib che jas ri rajwaxic quibij o jas quito'bej iwib.
LUK 12:12 Are c'u ri Lok'alaj Espíritu cuya na chiwe pa we hora ri' jas ri rajwaxic u bixic iwumal, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:13 Jun chque ri winak xubij che ri Jesús: Bij la che ri wachalal chi cuya we ri echbal, —xcha ri'.
LUK 12:14 Xch'aw ri Jesús, xubij che: Tat, man in cojom tä che k'atal tzij puwi' alak. Xukuje' man in c'o tä che jachal echbal, —xcha che.
LUK 12:15 Xubij c'u chque conojel: Chilampe alak chi cächajij ib alak chuwäch ru rayixic q'uia u wäch jastak ajuwächulew. Pune e c'o q'uia ri jastak re jun winak, man are tä ri' ri cäyo'w ru c'aslemal, —xcha chque.
LUK 12:16 Ri Jesús xucoj chi na jun c'utbal chquiwäch, xubij: C'o jun achi ri sibalaj k'inom. Sibalaj nim ru wächinic ri rulew xuya'.
LUK 12:17 Cächoman c'u ri achi pa ranima', cubij: “¿Jas quinban na? Man c'o tä chi c'olibal jawije' quinya wi ri nu jal,” —cächa ri'.
LUK 12:18 Xuchomaj pa ranima', xubij: “Are wa' ri quinban na. Queinyojij na ri nu c'uja, queinyac na jujun chic más nimak. Quinya na ri nu jal, xukuje' tak ri jastak we chquipam wa'.
LUK 12:19 Te c'u ri' aretak quinto'taj chubanic wa' quinbij na chwe chbil wib: Tuxlanok, two'k, chabana a nimak'ij rumal chi e q'uia ri jastak awe ri a c'olom. Cuban na wa' che q'uia junab,” —quincha na in, —cächa ri Jesús.
LUK 12:20 Xubij c'u ri Dios che: “¡Conalaj achi! Cämic chak'ab catcämic, quel na rawanima'. ¿Jachin lo ajchak'el can ri jastak ri a c'olom?” —xcha ri Dios che, —cächa ri Jesús.
LUK 12:21 Je ri' ri cuc'ulmaj ri winak ri cumulij k'inomal che chbil rib, man k'inom tä c'u wa' cho ri Dios, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:22 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab: Rumal ri' quinbij chiwe chi mixoc il che ri i c'aslemal, jas ri quitijo, jas ri iwatz'iak quicojo.
LUK 12:23 Nim c'u na u banic ri i c'aslemal chuwäch ri wa. Nim na u banic ri i cuerpo chuwäch ri atz'iak, —cächa'.
LUK 12:24 ¡Cheiwilampe ri joj! Man cäquitic tä abix, man c'o tä c'u jach' cäca'no. Man c'o tä jawije' quequic'ol wi ri jastak que, man c'o tä c'u qui c'uja. Are c'u ri Dios quetzukuwic. Ri ix c'ut más ix lok' na chquiwäch ri chicop ajuwocaj, —cächa'.
LUK 12:25 ¿Jachin ta c'u ne chiwe ix cäcowinic cäc'asi na quieb oxib junab chic xak pa re wi? Man c'o taj, —cächa'.
LUK 12:26 We man quixcowin tä chubanic jun jasach ri nitz' na, ¿jas che quixoc il chque ri jule' jastak chic? —cächa'.
LUK 12:27 Chiwilampe ri cotz'ij, jas cäca'no queq'uiyic. Man quechacun taj, man c'o tä c'u quiem cäca'no. Pune ta ne je ri', quinbij chiwe chi ri nim takanel Salomón ojer ruc' ronojel ru k'inomal man je' tä ratz'iak wa' xucojo jas jun chque we cotz'ij ri'.
LUK 12:28 We ri Dios je' cuban wa' che catz'iak ri k'ayes ri e c'o cämic pa juyub, chuwek c'ut queyi' pa ri k'ak', ¿a mat cärilij ri' ri Dios ri iwatz'iak ix? —cächa'. ¡Ay ri ix, ix achijab ri xak jubik' quixcojonic!
LUK 12:29 ¡Mixoc ba' il che jas quitijo, mixej c'u iwib rumal wa'!
LUK 12:30 Conojel we jastak ri' ronojel k'ij kas cäquitzucuj ri niq'uiaj winak chic ajuwächulew. Ri i Tat c'ut retam jachique ri cajwataj chiwe ix, —cächa'.
LUK 12:31 Chixchacun ba' nabe chujiquiba'xic ru takanic ri Dios, quirik c'u na xukuje' ri niq'uiaj jastak chic ri e rajwaxic chiwe, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:32 Pune ri ix man ix q'uia taj, mixej ba' iwib. Rumal chi cäquicot ranima' ri ka Tat chuya'ic chiwe chi quixc'oji na pa ru takanic ri Dios.
LUK 12:33 Chiq'uiyij ri jastak iwe, chisipaj ri rajil chque ri meba'ib. Je ri' cäyi' na chiwe jun iwechbal pa ri caj ri man cäk'elob taj. Cäyi' na xukuje' jun k'inomal chicaj ri man c'o tä u q'uisic. Man copan tä c'u elak'om chila', man cächicopir tä wa', —cächa'.
LUK 12:34 Jun winak are amak'el cuchomaj ri jastak re. We c'o ri iwech ix pa ri caj, are quichomaj na ri c'o chicaj, man xuwi tä ri' ri c'o cho ruwächulew, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:35 Chisuc'umaj ba' iwib, chitzija c'u ri i candela chuc'ulaxic ri Iwajaw.
LUK 12:36 Je' quibano jas ri cäca'n ri patäninelab ri queye'm u c'ulaxic ri qui patrón cätzelej lok pa jun c'ulanem, rech aretak culic, cäch'aw chi' ri porta, chanim cäquitor chuwäch.
LUK 12:37 Utz que ri patäninelab ri' ri queriktaj na rumal ri qui patrón chi e c'aslic aretak cätzelej lok. Kas tzij quinbij chiwe chi ri qui patrón queut'uyuba' na chi' ri mesa, cusuc'umaj na rib rech cuya que ri qui wa, —cächa'.
LUK 12:38 Pune ta c'ä te' cul ri qui patrón pa niq'uiaj ak'ab, pune sibalaj ak'ab, we cärilo chi e c'aslic, utz que ri patäninelab ri', —xcha'.
LUK 12:39 Chich'obo ba' wa' chi we ta jun ajchak'el ja cäretamaj jachique hora copan ri elak'om, cäc'asc'at na ri', man cuya' tä ri' chi cocbex ri rachoch, —cächa'.
LUK 12:40 Chiwila ba' chi ri ix, ix suc'umatal chic rumal chi cätzelej na lok ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak pa ri hora ri man quichomaj taj, —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:41 Te ri' xubij ri tat Pedro che: Kajaw, ¿a xtzijoj la wa' we c'utbal ri' xak xuwi chke uj? ¿A mat chque conojel? —xcha che.
LUK 12:42 Xubij ri Kajaw Jesús: ¿Jachin lo ri jun utzalaj patäninel ri sibalaj c'o u no'j? We patäninel ri' are cäcoj na rumal ru patrón pa qui wi' ri niq'uiaj patäninelab chic rech cuya ri qui wa ronojel k'ij.
LUK 12:43 Utz re ri patäninel ri' ri cäriktajic chi tajin cuban ru chac aretak copan ru patrón, —cächa'.
LUK 12:44 Are kas tzij ri quinbij chiwe chi ri patrón cucoj na ri patäninel ri' pa qui wi' conojel ri jastak re.
LUK 12:45 Kachomaj ba' jas cuc'ulmaj na we man utz tä cuban ri patäninel ri', xane ri are' cuchomaj chi xa cäbeytaj ru patrón, cuchaplej c'u ri u banic c'äx chque ri niq'uiaj ajchaquib chic xukuje' chque ri ajic'ab, xukuje' ne cuchaplej u banic nimak'ij. Xa sibalaj cäwi'c, xukuje' cäk'abaric.
LUK 12:46 Xak te'talic c'ut cul ru patrón pa jun k'ij ri man cuchomaj tä ri' ri patäninel, pa jun hora ri man retam taj. Kas tzij chi sibalaj cäc'äjisax na u wäch ri patäninel ri' rumal chi man jicom tä ri ranima' chubanic ronojel ri xtakan wi ri rajaw, —cächa'.
LUK 12:47 Ri patäninel ri cuch'obo jas ru rayinic ru patrón, te c'u ri' man cujiquiba tä c'u rib, man cäniman tä c'u che, are c'u wa' we winak ri' sibalaj cäc'äjisax na u wäch.
LUK 12:48 Ri patäninel c'ut ri man cuch'ob tä ru rayinic ru patrón, cuban c'ut jachique ri takal wi u c'äjisaxic u wäch, cätan na ri' ri c'äjisabal u wäch ri cäban na che. We jun winak cuya rib pa c'olibal re ekle'n, nim wa' ri cäta' na che cumal ri niq'uiaj winak chic. We ri winak qui jiquibam wi canima' che jun winak chic, q'uia c'u ri utzil cäquita' che we winak ri', —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:49 Xinpe in rech quinya tijonic chque ri winak ajuwächulew. We tijonic ri' are je' jas ru t'ikic k'ak' cho tak ri juyub. Cwaj ta na chi ya tajin cäc'at chi we k'ak' ri', —cächa chque.
LUK 12:50 C'o na jun nimalaj c'äx ri rajwaxic quinriko. Cwaj ta na chi xbantaj ta can ri c'äx ri', xinto'taj ta c'u che, —cächa ri Jesús.
LUK 12:51 ¿A quichomaj ix chi in petinak rech xa cäc'oji utzil chquixol ri winak ajuwächulew? ¡Man je' taj! Xane xinpe in chubanic ch'oj.
LUK 12:52 Tzcämic ri' cächap na bi u banic we ch'oj ri'. Job winak ri e c'o pa jun ja cäquic'ulelaj na quib, ri oxib chquij ri quieb, ri quieb chic chquij ri oxib.
LUK 12:53 Cäbantaj na ch'oj, jun tata' cuc'ulelaj na ru c'ojol, ru c'ojol c'ut cuc'ulelaj na ru tat, xukuje' ri chichu' cuc'ulelaj na ri ral ali, ri ali cuc'ulelaj na ru nan, xukuje' ne ri jun ali chic cuc'ulelaj na ri ralib chichu', ri ralib chichu' c'ut cuc'ulelaj na ri are', —xcha ri Jesús chque.
LUK 12:54 Xubij c'u ri Jesús chque ri q'uialaj winak: We quiwil ri sutz' ri cäpaki lok, chanim quibij: Craj cäpe jäb, —quixcha'. Je' c'u cäc'ulmatajic, —cächa'.
LUK 12:55 Aretak cäxuli ri quiäkik', quibij: Cäpe na ri sak'ij, —quixcha'. Je' cäc'ulmatajic, —cächa'.
LUK 12:56 ¡Ri alak, xa quieb wäch alak! Cächob alak ri u wo ri caj xukuje' ruwächulew. ¿Jas che man cäch'ob tä alak jas u wäch wa' we k'ij junab ri'? —xcha chque.
LUK 12:57 ¿Jas che man cächomaj tä alak jas ri' ri kas jicom, jas ri' ri man kas jicom taj?
LUK 12:58 Aretak que' alak cho ri k'atal tzij achi'l alak ri c'ulel alak, tija' ba' k'ij alak che rutzirisaxic ib alak pa ri be, rech man cäc'am tä bi alak cho ri k'atal tzij. Are c'u ri k'atal tzij cäjachow alak pu k'ab ri mayor. Ri mayor c'ut cäyo'w can alak pa che'.
LUK 12:59 Kas tzij ri quinbij chi man quel tä na alak pa che' c'ä cätoj na alak ri q'uisbal centavo re ri multa, —xcha ri Jesús chque.
LUK 13:1 Pa ri k'ij ri' e c'o jujun winak chila' ri xquitzijobej ri Jesús chquij ri winak aj Galilea ri xeucämisaj ri tat Pilato, xuyuj c'u ri qui quiq'uel ruc' ri qui quiq'uel ri awaj ri xecämisax che qui sipaxic cho ri Dios.
LUK 13:2 Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque: ¿A cächomaj alak chi ri winak aj Galilea xquirik wa' we nimalaj c'äx ri' xa rumal chi más e ajmaquib na chquiwäch ri niq'uiaj qui winakil chic?
LUK 13:3 Man je' ta wa', —cächa'. We ri alak man cäq'uex tä ri anima' alak, xukuje' ri chomanic alak, cäsach na wäch alak onojel alak xukuje', —xcha chque.
LUK 13:4 Xukuje' e c'o ri wajxak lajuj winak ri xecäm pa Siloé rumal jun nimalaj ja ri xtzak pa qui wi'. ¿A cächomaj alak chi más e lawalo na we winak ri' chquiwäch ri niq'uiaj winak chic ri e c'o pa Jerusalén?
LUK 13:5 Man je' taj, —cächa'. We ri alak man cäq'uex tä anima' alak, xukuje' man cäq'uex tä chomanic alak, cäsach na wäch alak onojel alak xukuje', —xcha ri Jesús chque.
LUK 13:6 Ri Jesús xutzijoj xukuje' we c'utbal ri' chuya'ic tijonic chque, xubij: Jun achi, c'o jun u che'al higos ruc', tictal c'ut pa ru ticbal uvas. Xe' c'u ri achi chutzucuxic ri u wäch ri che' ri', man c'o tä c'u xuriko.
LUK 13:7 Xubij che ri chajil ticbal uvas: “Chawilampe' chi xque' oxib junab quinpe chutzucuxic u wäch ri che' ri', man c'o tä c'u quinriko,” —xcha', —cächa ri Jesús. “Chat'oyo ba'. Xak c'u lok' cäc'oji waral pa ri wulew,” —cächa'.
LUK 13:8 Xch'aw chi ri chajinel, xubij che: “Tat, ya la canok xak xuwi che we junab chic ri'. Quinc'ot na rij, quinmesaj na.
LUK 13:9 We ne cäwächin ne pa we jun junab chic ri', utz u banom. We c'u man cäwächin taj, cäkat'oy na apanok,” —xcha che ru patrón, —xcha ri Jesús chque.
LUK 13:10 Pa jun k'ij re uxlanem ri Jesús tajin cuya tijonic pa jun chque ri rachoch Dios.
LUK 13:11 C'o c'u jun chichu' chila' ri wajxak lajuj junab yawab rumal jun itzelalaj espíritu. U k'usum rib cäbinic, man cäcowin tä chic chujicomisaxic rib.
LUK 13:12 Aretak ri Jesús xrilo, xusiq'uij ri chichu', xubij che: Nan, cunam chi la che ri yabil la, —xcha che.
LUK 13:13 Xuya ru k'ab puwi' ri chichu'. Chanim c'ut xcowinic xujicomisaj rib. Xunimarisaj c'u u k'ij ri Dios.
LUK 13:14 Ri qui nimal ri winak pa ri rachoch Dios sibalaj xpe royowal rumal chi ri Jesús xuban cunanic pa ri k'ij re uxlanem. Xubij ri achi chque ri winak: Xak xuwi wakib k'ij rajwaxic quixchacunic. Chixpet pa tak we k'ij ri' rech quixcunaxic, mixpe c'u pa ri k'ij re uxlanem, —xcha chque.
LUK 13:15 Xch'aw chi ri Jesús, xubij che: ¡Ri alak xak quieb wäch alak! Chjujunal alak cäquir alak ri wacäx, ri burro pa ri recha'bal pa ri k'ij re uxlanem, cäc'am c'u bi alak rech cutija u joron.
LUK 13:16 Wa' we ixok ri', rachalaxic ri ka mam Abraham, yututal c'u rumal ri Satanás wajxak lajuj junab. ¿A mat rajwaxic u quiric wa' che we yabil ri' pa ri k'ij re uxlanem? —xcha che. ¡Je', je ri'!
LUK 13:17 Aretak ri Jesús xubij wa', conojel ri quec'ulelanic xeq'uixic. Are c'u conojel ri niq'uiaj winak chic sibalaj xequicotic cumal tak ri cajmabal ri tajin cuban ri Jesús. Sibalaj nim xequilo ri xuban ri Jesús.
LUK 13:18 Xubij c'u ri Jesús: ¿Jas ruc' junam wi ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak? ¿Jas ta ruc' quinjunamaj wi wa'? —cächa'.
LUK 13:19 Are je' jas jun ija' re mostaza. Jun winak cuc'am bi ri ija' ri', cutic pa rulew. Cäq'uiyic, cuban nim je' jas cuban jun che' cäq'uiyic. Ri chicop ajuwocaj cäca'n ri qui soc pa tak ri u k'ab ri che' ri', —xcha chque.
LUK 13:20 Xubij ri Jesús xukuje': ¿Jas ta ruc' quinjunamaj wi ru takanic ri Dios? —cächa'.
LUK 13:21 Are je' jas ri ch'äm ri cuya jun chichu' ruc' oxib pajbal c'äj re caxlan wa, rech cäch'ämir ronojel ri k'or, —xcha chque.
LUK 13:22 Benam re ri Jesús pa Jerusalén, xeusolij can ronojel tinimit, ri nimak xukuje' ri ch'utik, xuya c'u tijonic chila'.
LUK 13:23 C'o c'u jun ri xuta' che ri Jesús: Tat, ¿a xa e quieb oxib ri' ri winak ri cäquirik ri u tobanic ri Dios? —xcha che. Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque ri winak:
LUK 13:24 Cätij chuk'ab alak rech coc alak pa ri uchija ri sibalaj latz' u wäch. Je' quinbij chi e q'uia ri cäquitij na qui k'ij rech queboquic, man quecowin tä c'ut, —xcha chque.
LUK 13:25 Te c'u ri', aretak ri ajchak'el ja u tz'apim ri porta, ri alak ri xak tac'atoj alak cho ri ja, cäch'aw na alak chuchi' ri ja, cäbij na alak: “Kajaw, Kajaw, toro la ri porta chkawäch,” —cächa na alak che. Cäch'aw c'u na lok ri ajchak'el ja, cubij na: “Ri in man quinch'ob tä wäch alak, xukuje' man wetam taj jawije' quel wi alak,” —cächa ri'.
LUK 13:26 Cächaplej c'u na alak cäch'aw alak, cäbij alak che: “Uj wokinak ya' uc' la, xukuje' ri lal yo'm la tijonic pa tak ri be re ri ka tinimit,” —cächa na alak.
LUK 13:27 Cubij na ri ajchak'el ja: “Xinbij chech alak chi ri in man wetam taj jawije' ri quel wi alak chi'. Chel bi alak, alak banal tak etzelal,” —cächa na ri are'.
LUK 13:28 Are chi' c'ut cäban wi na alak ri ok'ej, xukuje' ri kuch'uch'em wareyaj rumal ri c'äx aretak quil alak chi ri ka mam Abraham, ri ka mam Isaac, ri ka mam Jacob, xukuje' conojel ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios e c'o chila' jawije' ri Dios cätakan wi. Ri alak c'ut, man c'o tä alak cuc' rumal chi esam chi alak apanok.
LUK 13:29 Queopan c'u na winak ajrelbal k'ij, aj u kajbal k'ij, xukuje' winak aj u wiquiäk'ab ri relbal k'ij, aj u mox relbal k'ij, quet'uyi na chi' ri mesa che wi'm jawije' cätakan wi ri Dios, —cächa'.
LUK 13:30 Jujun c'u chque ri winak ri man nim tä queil wi cämic sibalaj nim queil wi na pa ri k'ij ri'. Are c'u jujun chque ri winak ri sibalaj nim queil wi cämic, man nim tä chi na queil wi pa ri k'ij ri', —xcha ri Jesús.
LUK 13:31 Pa ri k'ij ri' xeopan niq'uiaj tata'ib fariseos ruc' ri Jesús, xquibij che: ¡Chel bi la waral! ¡Chanej la! Are ri k'atal tzij Herodes craj cucämisaj la, —xecha che.
LUK 13:32 Xubij c'u ri Jesús chque: Jebij alak che we subanel Herodes chi cämic xukuje' chuwek quinwesaj na itzel tak espíritus, xukuje' quincunanic. C'ä te' pa ri urox k'ij quinto'taj na che ri nu chac, —cächa', —cächa alak che.
LUK 13:33 Rajwaxic c'ut chi cämic, chuwek, cäbij quinban na u banic ri nu chac, —cächa'. ¿A cuya lo cäcämisax jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios pa jun tinimit chic, mat pa Jerusalén? Man je' taj, —xcha ri Jesús chque.
LUK 13:34 ¡Ay, winak aj Jerusalén! Are quecämisaj alak ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, queban alak che abaj ri quetak bi uc' alak. ¡Q'uia mul nu rayim ri mulixic alak jas cuban jun ati't äc' cumulij ri alaj tak ral chuxe' ru xic', man caj tä c'u alak! —cächa'.
LUK 13:35 Tampe alak, cäcanaj na can ri achoch alak, cäwonobax c'u na canok. Man quinil tä chi na alak c'ä copan na ri k'ij ri cäbij alak: “Nim ba' ru k'ij ri Jun ri u takom lok ri Kajaw Dios,” —cächa na alak, —xcha ri Jesús chque.
LUK 14:1 Pa jun k'ij re uxlanem xe' ri Jesús cho rachoch jun chque ri qui nimal ri winak, jun tata' fariseo. Jela' xe' wi che wi'm, tajin c'u caluchi'x cumal ri niq'uiaj tata'ib fariseos.
LUK 14:2 Jun achi c'ut ri c'o sipoj che c'o chila' chuwäch ri Jesús.
LUK 14:3 Xch'aw ri Jesús, xeuch'abej ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri fariseos, xubij: ¿A takal u banic cunanic pa jun k'ij re uxlanem? We ne man takal taj, —xcha chque.
LUK 14:4 Man xech'aw tä c'u ri e are'. Ri Jesús xuc'am bi ri yawab ruc', xucunaj, xutak bic.
LUK 14:5 Xubij c'u chque ri tata'ib: We c'o ri burro alak, ri wacäx alak, ri cätzak bi pa jun c'ua' pa ri k'ij re uxlanem, ¿a mat quesaj alak wa' chanim? —xcha chque. ¡Je', je ri'!
LUK 14:6 Man xquirik tä c'ut jas xquibij che.
LUK 14:7 Xril ri Jesús jas xca'n ri winak ri e ula'm, chi ri e are' xquicha' ri t'uyulibal quech ri nimak qui banic chi' ri mesa. Xucoj jun c'utbal chuyi'c tijonic chque, xubij:
LUK 14:8 We cäsiq'uix alak che jun c'ulanem, mät'uyi wi alak pa tak ri t'uyulibal quech ri nimak qui banic. We ne cäpe na jun winak ri nim na u k'ij chuwäch alak ri xukuje' ula'm rumal ri achi.
LUK 14:9 Craj cäpe ri tata' ri xerulaj alak ri xukuje' xrulaj ri jun winak chic, cubij che alak: “Ya la ri t'uyulibal la che we achi ri',” —cächa na. Ri alak c'ut, pune sibalaj cäq'uix alak, cäk'ax na alak ri' pa ri t'uyulibal ri man kas tä nim u banic, —cächa ri Jesús chque.
LUK 14:10 Xane aretak cula'x alak, tzucuj alak ri t'uyulibal ri man kas tä nim u banic, t'uyul alak chila', rech we cäpe ri tata' ri xerulaj alak, cubij ta na ri' che alak: “Wachi'l, c'o jun t'uyulibal ja le' ri utz na che la,” —cächa na ri'. Kas cänimarisax na k'ij alak chquiwäch conojel ri e c'o uc' alak chi' ri mesa.
LUK 14:11 Ronojel winak ri cunimarisaj rib, cäkasax na u k'ij ri are'. Ri winak ri man cunimarisaj tä rib, are c'u wa' cänimarisax na u k'ij, —xcha chque.
LUK 14:12 Xubij c'u ri Jesús che ri tata' ri xula'nic: Aretak cäban la jun ula'nem, we ne jun nimak'ij, me'ulaj la xak xuwi ri achi'l la, man xak xuwi tä ri achalal la, o ri c'ul tak ja la ri e k'inomab. We je ri' craj ne je' cäca'n na wa' che la xukuje' chutojic u q'uexel ri xban la chque.
LUK 14:13 Xane aretak cäban la jun ula'nem, che'ulaj la ri winak meba'ib, ri winak cutucak quebinic, ri ch'ocojib xukuje' ri man queca'y taj.
LUK 14:14 Utz c'u na ri e la rumal chi man quecowin tä ri e are' chutojic u q'uexel wa' che la. Cäyi' c'u na u q'uexel che la pa ri k'ij re ri qui c'astajic ri winak ri jicom canima' chquixol ri cäminakib, —xcha ri Jesús che.
LUK 14:15 Xuta c'u wa' jun chque ri e t'uyul ruc' ri Jesús chi' ri mesa, xubij che: Utz re ri coc na che wi'm chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, —xcha che.
LUK 14:16 Xch'aw chi ri Jesús, xubij che: Jumul ri' jun achi xuban jun nimalaj ula'nem. E q'uia c'u ri xeusiq'uij.
LUK 14:17 Pa ri hora re ri wi'm ri achi xutak bic jun patänil re chubixic chque ri e siq'uim: “Sa'j alak, ya xutzir ronojel,” —xcha chque.
LUK 14:18 Junam c'ut xquichaplej resaxic quib conojel. Xubij ri nabe winak che ri patäninel: “Nu lok'om ch'äkap wulew,” —cächa'. “Rajwaxic chi quine' che rilic. Chabij che ri a patrón chi chubana tok'ob chwe, chusacha nu mac, man quine' taj,” —xcha'.
LUK 14:19 Xubij jun winak chic: “Nu lok'om job c'ulaj wacäx, quinwil na jas cäca'no quechacunic,” —cächa'. “Chubana tok'ob chwe, chusacha nu mac, man quine' taj,” —cächa ri'.
LUK 14:20 Xubij ri jun winak chic: “Man cuya' taj quine'c rumal chi c'ä te' xinc'uli'c,” —cächa'.
LUK 14:21 Xtzelej bi ri patäninel, xutzijoj ronojel wa' che ri u patrón. Xpe royowal ri u patrón, xubij c'u che ri patänil re: “Jat chanim pa tak ri be, pa tak ri c'ayibal re ri tinimit, cheatzucuj ri winak meba'ib, ri winak cutucak, ri man quecowin taj queca'yic, xukuje' ri ch'ocojib, cheac'ama c'u lok,” —cächa che.
LUK 14:22 Te c'u ri' xubij ri patäninel che ri u patrón: “Xbantaj canok ri xtakan wi la. C'o c'u na c'olibal chque niq'uiaj,” —cächa che.
LUK 14:23 Xubij c'u ri patrón che ru patäninel: “Jat naj pa tak ri be, pa tak ri juyub, chacojo a chuk'ab rech quepe ri winak, cänoj c'u na ri wachoch.
LUK 14:24 Quinbij chiwe ix ri ya ix c'o chic chi man c'o tä jun chque ri xewula'j nabe ri cutij na jubik' re ri nu wi'm ri xinbano,” —xcha chque.
LUK 14:25 E q'uia winak c'ut e benak ruc' ri Jesús. Xutzolk'omij rib cuc', xubij chque:
LUK 14:26 We c'o jun ri kas craj cäc'oji wuc' in, nim c'u na queril ru tat u nan chnuwäch in, xukuje' ri rixokil, ri ralc'ual, ri ratz, ru chak', we c'u ne ri ranab, man cuya' taj coc che tijoxel we, —cächa'. Xukuje' ne we nim na cäril ru c'aslemal chbil rib chnuwäch in, man cuya' tä ri' coc che tijoxel we, —cächa ri Jesús.
LUK 14:27 Ri winak ri man cutelej tä ru cruz, te ri' cäpe wuc' in, man cuya' taj coc che tijoxel we, —xcha chque.
LUK 14:28 ¿A c'o jun chiwe ri craj cuyac jun nimalaj ja, ri mat nabe cät'uyi na chubanic rakan, cärajilaj ru rajil joropa' ri c'olic che rilic we cuban ri puak chuq'uisic u banic ri ja? —cächa'.
LUK 14:29 Je ri' cubano rech aretak cojom chic ri tac'alibal re ri ja, cäcowin c'u ri' chuq'uisic ri xuchaplej. We ta mat je ri' conojel ri winak ri queilowic cäquichap na u tze'xic u wäch,
LUK 14:30 craj ne cäquibij: “We achi ri' xuchaplej u yaquic jun nim ja, man xcowin tä c'ut chubanic ronojel,” —quecha ne.
LUK 14:31 We c'u ne c'o jun nim takanel ri que' che ch'oj chrij ri nim takanel re jun tinimit chic, ¿a mat nabe cuta' u no'j che retamaxic we cuban na ri u soldados? Craj c'o xa lajuj mil u soldados. Ri jun nim takanel chic craj e c'o juwinak mil u soldados. Ri tata' ri c'o xa lajuj mil u soldados cuchomaj na we quecowin ri e are' che qui ch'aquic ri juwinak mil soldados ri quepe na chrij.
LUK 14:32 We ne man cäcowin tä che, aretak c'ä naj e c'o wi ru c'ulel che, queutak bi ru tako'n chutz'onoxic chi cutzir ruc', —cächa'.
LUK 14:33 Je c'u ri' apachin chiwe ix ri man cuya tä can ronojel ri rech are', man cuya' tä ri' coc che tijoxel we, —xcha ri Jesús chque.
LUK 14:34 Utz ri atz'am. Are c'u we man c'o chic ru tzayil ri atz'am, ¿jas lo ruc' cätzayix wi ri riquil? —cächa'.
LUK 14:35 Man c'o tä chi u patän. Man utz tä che ri ulew, man utz tä c'u chumesaxic. Ri winak xa cäquesaj na bi pa mes, —cächa'. Apachin ri cujiquiba ranima' che nu tatabexic, chutatabej, —xcha ri Jesús chque.
LUK 15:1 Xenakajin c'u conojel ri tok'il tak alcabal xukuje' ri niq'uiaj ajmaquib ruc' ri Jesús chutatabexic.
LUK 15:2 Xewixwit c'u ri tata'ib fariseos xukuje' ri tijonelab re ri Pixab, xquibij: We achi ri' queuc'ulaj ri ajmaquib, cäwi' c'u cuc', —xecha'.
LUK 15:3 Ri Jesús xucoj we c'utbal ri' chuya'ic tijonic chque, xubij:
LUK 15:4 We c'o jun chech alak ri c'o jun ciento ru chij, cätzak c'u jun chque, queuya na can ri jumuch' belej lajuj pa tak ri juyub, que' c'u chutzucuxic ri xtzak canok c'ä curika na wa', —cächa'.
LUK 15:5 Aretak curiko, cuya na lok chrij u wi', cäquicotic.
LUK 15:6 Aretak copan chic cho ja, queusiq'uij na ri rachi'l xukuje' ru c'ul tak ja, cubij chque: “Chixquicot wuc', rumal chi xinrik ri nu chij ri xtzak na canok,” —cächa na chque.
LUK 15:7 Je c'u ri' quinbij chiwe chi c'o na quicotemal chicaj rumal jun ajmac ri cuq'uex ranima', cuq'uex c'u u chomanic, chquiwäch ri jumuch' belej lajuj ri man cajwataj tä u q'uexic canima', —xcha ri Jesús chque.
LUK 15:8 We c'o jun ixok ri e c'o lajuj quetzales ruc', cätzak c'u jun quetzal, ri ixok cutzij na jun u candela, cumes na ri upaja, cärilij na u tzucuxic c'ä curik na ri puak.
LUK 15:9 Aretak curiko, queuch'abej na ri rach tak ixokib xukuje' ri u c'ul tak ja, cubij chque: “Chixquicot wuc', rumal chi xinrik ri nu puak ri xtzakic,” —cächa na chque.
LUK 15:10 Je c'u ri' quinbij chiwe chi quequicot na ri ángeles re ri Dios aretak jun ajmac cuq'uex ranima', cuq'uex c'u u chomanic, —xcha ri Jesús chque.
LUK 15:11 Ri Jesús xukuje' xutzijoj wa' chque: Jun achi e c'o quieb u c'ojol.
LUK 15:12 Ri ch'ut u c'ojol xubij che ru tat: “Tat, ya la ri quinwechbej in re ri k'inomal la,” —xcha che. Ri qui tat c'ut xujach ri jastak re chquiwäch ri quieb u c'ojol.
LUK 15:13 Xque' quieb oxib k'ij, ri ch'ut u c'ojol xumulij bi conojel ri jastak re, xe' naj pa jun tinimit chic. Chila' c'ut xak xusachila wi il ri c'o ruc', xtzak pa mac, man utz tä chic ru c'aslemal.
LUK 15:14 Aretak ronojel u sachom chic, xpe jun nimalaj wi'jal pa ri tinimit ri'. Xurik c'äx ri ala, sibalaj xnumic.
LUK 15:15 Xe'c, xutzucuj u chac ruc' jun chque ri winak re ri tinimit ri'. Xyi' c'u u chac. Xtak bi ri ala rumal ri achi che qui yuk'uxic ri ak pa ri juyub.
LUK 15:16 Sibalaj xurayij u tijic re ri rij tak pru't ri cäquitij ri ak. Man c'o tä c'u jun winak ri c'o jas cuya che.
LUK 15:17 Xul c'u ri ala pa sak, xubij: “E c'o q'uia ri ajchaquib cho rachoch ri nu tat ri sibalaj c'o ri qui wa. Ri in c'ut quincäm waral rumal ri wi'jal.
LUK 15:18 Quinwalijic, quine' na ruc' ri nu tat, quinbij na che: Tat, ri in, in macuninak chuwäch ri Dios, xukuje' chuwäch la, tat.
LUK 15:19 Ri in, man ya'tal tä chwe chi cäban chi na la c'ojol la chwe. Bana ba' la chi quinoc che jun ajchac la,” —quincha na che, —cächa'.
LUK 15:20 Xwalijic, xe' c'u ruc' ru tat. Tajin cäbinic, nakaj chic c'o wi che ri rachoch. Ru tat xril apan chinaj. Xel ranima' ru tat che. Xutic anim, xe'c, xuk'aluj ri ala, xukuje' xutz'umaj.
LUK 15:21 Xubij c'u ru c'ojol che: “Tat, ri in, in macuninak chuwäch ri Dios, xukuje' chuwäch la, tat. Man ya'tal tä chic chwe in chi cäban la c'ojol la chwe,” —xcha che ru tat.
LUK 15:22 Xubij c'u ru tat chque tak ri patänil re: “Chiwesaxtaj lok ri atz'iak ri más utz na, chicojo che, chicojo xukuje' jun mulk'ab che ru k'ab, xukuje' xajäb chque ri rakan.
LUK 15:23 Jic'ama lok xukuje' ri alaj ama' wacäx ri sibalaj chom, chipila ba',” —xcha chque. “¡Chujwok, kabana nimak'ij!
LUK 15:24 Rumal chi we nu c'ojol ri' je' ta ne chi xcämic, xc'astaj c'u lok jumul chic. Xtzak na, xriktaj c'ut,” —xcha ri tata' chque. Xquichaplej c'u quicotem.
LUK 15:25 Ri u c'ojol nabeal ri tata' benak pa juyub. Tzelejem re cho ja, xnakajin c'u che ri rachoch, xuta ri k'ojom xukuje' ri xojowem.
LUK 15:26 Xusiq'uij c'u jun patänil re ru tat, xuta' che: “¿Jas wa' ri quinto?” —xcha che.
LUK 15:27 Xubij c'u ri patäninel che: “Ulinak ri chak' la. Ri tat la xtakan c'u chupilic ri alaj ama' wacäx ri sibalaj chom, rumal chi ulinak ri ala utz u wäch,” —xcha che.
LUK 15:28 Te c'u ri' sibalaj xpe royowal ri nabeal, man xraj taj coc bic pa ri ja. Xel c'u lok ru tat chubochi'xic.
LUK 15:29 Ri nabeal xch'awic, xubij che ru tat: “Kas q'uia junab in patäninak che la. Ronojel k'ij nu nimam jas ri cäbij la chwe. Man c'o tä c'u jumul ri yo'm la xa ta ne jun alaj q'uisic' chwe in rech quinban nimak'ij cuc' ri wachi'l,” —cächa'.
LUK 15:30 “Aretak xul we c'ojol la ri', ri xusachila ri jastak e la cuc' ixokib re be, xcämisaj la ri alaj ama' wacäx ri sibalaj chom chubanic nimak'ij che,” —xcha che ru tat.
LUK 15:31 Xubij c'u ru tat che: “Nu c'ojol, ri at ronojel k'ij at c'o wuc' in, conojel c'u ri jastak we xukuje' awech at wa'.
LUK 15:32 Rajwaxic u banic nimak'ij, xukuje' cujquicotic rumal chi we a chak' ri' je' ta ne cäminak chic, xc'astaj c'u lok jumul chic. Xtzak na wa', xriktaj c'ut,” —xcha che ru c'ojol, —xcha ri Jesús chque.
LUK 16:1 Xukuje' xutzijoj wa' ri Jesús chque ru tijoxelab: C'o jun k'inom achi, ri c'o jun u mayordomo. Xbix c'u che ri k'inom chi ri u mayordomo tajin queuq'uis bi ri jastak re.
LUK 16:2 Ri k'inom achi xusiq'uij ri tata' mayordomo, xubij che: “¿Jas wa' ri nu tom chawij? Chabana cuenta che ri a patäninic chnuwäch. Man cuya' tä chi c'ut catc'oji wuc' che ri nu mayordomo,” —xcha ri tata' che.
LUK 16:3 Xuchomaj c'u ri mayordomo pa ranima', xubij: “¿Jas ta c'u ne quinbano?” —cächa'. “Man craj tä chi ri nu patrón chi quinchacun na ruc'. Man c'o tä c'u nu chuk'ab chubanic taji'n. Quinq'uix c'ut che ri molonic,” —cächa'.
LUK 16:4 “Quinchomaj na ri quinbano rech quinquic'ulaj na ri winak pa tak cachoch aretak quesax ri nu chac chwe,” —xcha'.
LUK 16:5 Ri mayordomo xeusiq'uij ri rajc'asib ri rajaw chquijujunal. Xubij che ri nabe ajc'as: “¿Joropa' ri c'as la ruc' ri nu patrón?” —xcha che.
LUK 16:6 Xubij ri ajc'as che: “Are jun ciento toneles aceite nu c'as,” —xcha'. Xubij c'u ri mayordomo che: “Waral c'o wi ru wujil ri c'as la. T'uyul ba la chanim ri', tz'ibaj la niq'uiaj ciento,” —xcha che.
LUK 16:7 Te ri' xubij ri mayordomo che jun ajc'as chic: “Ri lal, ¿joropa ri' ri c'as la?” —xcha che. Xch'aw ri ajc'as, xubij che: “Wajxakib quintales trico ri nu c'as,” —xcha'. Xubij ri mayordomo che: “Waral c'o wi ru wujil ri c'as la. Tz'ibaj la wakib ruc' ri niq'uiaj,” —xcha che.
LUK 16:8 Ri u patrón ri mayordomo xubij chi sibalaj c'o u no'j ri mayordomo ri man utz taj rumal chi xna'w chubanic ronojel wa'. Are c'u ri winak ajuwächulew, ri man e cojonelab taj, c'o na quetam chquij tak wa' we jastak ri' chquiwäch ri cojonelab ri c'o ri u sakil re ru Lok' Pixab ri Dios pa canima', —xcha ri Jesús.
LUK 16:9 Quinbij in chiwe: Chicojo ba' ri i rajil ri ajuwächulew rech e c'o na iwachi'l. Aretak cäq'uis ri i rajil, quixc'ulax pa tak jekilibal ri man queq'uistaj tä ri', —xcha'.
LUK 16:10 Apachin jun winak ri jicom ranima' chubanic ri man nim tä u banic, xukuje' are jicom ranima' chubanic ri nim na u banic. Apachin ri man jicom tä ranima' chubanic ri man nim tä u banic, man jicom tä c'u ri' chubanic ri nim u banic, —cächa'.
LUK 16:11 We ri ix man jicom tä iwanima' ix chucojic ri k'inomal ajuwächulew, ¿jachin ta lo ri cäyo'w ri kas k'inomal ajchicaj chiwe? Man c'o taj, —cächa'.
LUK 16:12 We ri ix man jicom tä iwanima' ix chrij ri rech jun winak chic, ¿jachin ta lo cäyo'w chiwe ri kas iwe ix? Man c'o taj, —xcha'.
LUK 16:13 Xubij xukuje': Man c'o tä jun patäninel ri cäcowin che qui patänixic quieb u patrón, —cächa'. Cäretzelaj na u wäch ri jun, lok' c'u na cäril na ri' ri jun chic. Utz cuban na che ri jun u patrón, man nim tä c'u cäril wi ri jun chic, —cächa'. Man quixcowin taj quipatänij ri Dios we benak iwanima' ruc' ri puak, —xcha ri Jesús.
LUK 16:14 Xquita c'u ronojel wa' ri tata'ib fariseos ri sibalaj lok' cäquil wi ri qui rajil. Xquetze'j c'u u wäch ri Jesús.
LUK 16:15 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri alak cäk'alajisaj ib alak chquiwäch ri winak chi jicom anima' alak. Are c'u ri Dios retam jas c'o pa anima' alak, —cächa'. Ri sibalaj nim quil wi cumal ri winak, are xabibal wa' cho ri Dios, —xcha chque.
LUK 16:16 Xubij xukuje': Takal chque ri winak chi queniman che ri ojer Pixab rech ri ka mam Moisés xukuje' chque ri qui tijonic ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios c'ä mäja' xul ri tat Juan Kasal Ja'. Cämic c'ut ri xul ri tat Juan, xchaplex u tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Conojel ri winak tajin cäquitij qui chuk'ab rech queboquic.
LUK 16:17 Man c'äx tä ru sachic qui wäch ri cajulew chuwäch ri u sachic jun tzij re ru Lok' Pixab ri Dios rumal chi tzrajwaxic wi chi cäbantaj na ronojel ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha ri Jesús.
LUK 16:18 Ronojel achi ri cujach bi ri rixokil, cuc'ama chi na jun ixok chic, cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic cho ri Dios xukuje' chrij ri rixokil. Xukuje' ri achi ri cuc'am jun ixok ri jachom bic rumal ri rachajil cuban ri' ri nimalaj mac ri äwas u banic cho ri Dios xukuje' chrij ri nabe rixokil, —xcha ri Jesús.
LUK 16:19 Xc'oji jun achi ri sibalaj k'inom, ri cucoj je'lalaj tak atz'iak ri sibalaj pakalic. Ronojel k'ij c'ut xuban c'oc'alaj tak wi'm ri sibalaj nimak, —cächa'.
LUK 16:20 C'o c'u jun winak meba', tat Lázaro u bi', k'oyol chuchi' ri rachoch ri k'inom. C'o c'u q'uia ri itzel tak ch'a'c che.
LUK 16:21 Ri meba' curayij u tijic ri ch'äkatak wa ri quetzak chuxe' ru mesa ri k'inom. Quenakajin c'u ri tz'i' ruc' ri tat Lázaro, quequirik' ri u ch'a'c, —cächa'.
LUK 16:22 Xcäm c'u ri meba' tata'. Ri ángeles xquic'am bic, xquiya can ruc' ri ka mam Abraham. Xcäm xukuje' ri k'inom achi, xmuk c'ut, —cächa'.
LUK 16:23 C'o c'u ri k'inom pa ri c'olibal ri quebe' wi ri canima' ri winak aretak quecämic. Sibalaj c'äx tajin curiko. Xca'y apanok, xril ri ka mam Abraham chinaj, xukuje' chi ri tat Lázaro c'o ruc'.
LUK 16:24 Co xch'awic, xusiq'uij, xubij: “Tat Abraham,” —cächa'. “Tok'obisaj la nu wäch, taka la lok ri tat Lázaro, curub c'u u k'ab pa joron rech cäpetic, cuya jubik' chwe rech quinjororic. Xa quinel ch'uj pa we k'ak' ri',” —xcha'.
LUK 16:25 Xubij c'u ri ka mam Abraham: “Tat, chna'taj chawe chi xarik ri utzalaj tak jastak at pa ri a c'aslemal cho ruwächulew. Are c'u ri tat Lázaro, man c'o tä utzil xuriko. Cämic c'ut are cu'bisam ranima' wuc' in waral, ri at c'ut, at c'o pa c'äxc'ol,” —cächa che.
LUK 16:26 “Cojom c'u jun nimalaj siwan chkaxol rech ri cäcaj quek'ax bi awuc' man quecowin tä che. Ri ajchila' c'ut ri e c'o awuc', man quecowin taj quek'ax lok kuc',” —xcha che.
LUK 16:27 Xubij ri k'inom tata' che ri tat Abraham: “Quinbochi'n ba' che la, tat Abraham, chi cätak la bic ri tat Lázaro cho rachoch ri nu tat.
LUK 16:28 E c'o job ri wachalal chila',” —cächa'. “Cwaj chi ri tat Lázaro cutzijoj wa' we c'äxc'ol ri' chque rech man quepe tä waral ri sibalaj cäquirik wi c'äx,” —xcha che.
LUK 16:29 Xubij c'u ri ka mam Abraham: “C'o ri tz'ibam can rumal ri ka mam Moisés, xukuje' ri tz'ibam cumal ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. C'o que ri wuj ri'. Chquitijoj quib chquij,” —xcha che.
LUK 16:30 Xubij c'u ri k'inom: “¡Kas tzij, tat Abraham! Man quecojon tä c'u chque. We ta c'u c'o jun cäminak ri cäc'astajic, ri que' cuc', cäquiq'uex na ri' ri canima', cäquiq'uex ri qui chomanic,” —xcha'.
LUK 16:31 Xubij ri mam Abraham che: “We man cäquinimaj tä ri ka mam Moisés xukuje' ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, man quecojon tä na ri' pune che jun winak ri cäc'astaj bi chquixol ri cäminakib,” —xcha ri ka mam Abraham che, —xcha ri Jesús chque ri tata'ib fariseos.
LUK 17:1 Xubij ri Jesús chque ru tijoxelab: Tzc'o wi jachique ri cubano chi jun winak chic curik ri be ri man utz taj, cätakchi'x c'u che mac. ¡C'äx re ri winak ri' ri rumal rech cäbantaj wa'! —cächa'.
LUK 17:2 Are utz na we ta cäxim jun ca' re molino chukul ri winak ri', cäq'uiäk ta c'u bi pa ri mar, ¡utz c'u na ri' chuwäch ru banic chi jun chque we alaj tak ch'utik ri' curik ri be ri man utz taj!
LUK 17:3 Chiwila ba' iwib, —xcha chque. Xubij c'ut: We cämacun ri awachalal, cuban jun c'äx chawe, chapixbaj wa'. We cuq'uex ranima', cuq'uex c'u u chomanic, chasacha ru mac, —cächa'.
LUK 17:4 We cämacun chawij wukub mul pa jun k'ij, cätzelej c'u awuc', cubij: “Man quinban tä chic,” —cächa'. Rajwaxic c'ut chi ri at casach ru mac, —xcha ri Jesús chque.
LUK 17:5 Xquibij ri apóstoles che ri Kajaw Jesús: Bana ba' la chke chi sibalaj cujcojon na, —xecha che.
LUK 17:6 Xubij ri Kajaw Jesús chque: We ta quixcojonic xa ta ne jubik' je' jas ru nimal jun alaj ija' re mostaza, cuya' quibij na ri' che we che' sicómoro ri': “Chaboko' awib, chatica awib pa ri mar,” —quixcha che. Cäniman c'u na wa' we che' ri' chiwe, —xcha chque.
LUK 17:7 We c'o jun chiwe ri c'o jun patänil re ri cuban taji'n, we ne que' pa yuk', aretak c'ut cätzelej lok iwuc' cho ja, ¿jas quibano? ¿A c'o lo jun chiwe ri cubij na che ri ajchac: “Tasa'j chanim, chatt'uyul chi' ri mesa, chatwok”? —quixcha che, —cächa ri Jesús.
LUK 17:8 Man je' taj. Xane quibij ri' che ri patäninel: “Chabana ri quintijo. Chasuc'umaj awib, chaya ri nu wa rech quinwi'c. Te ri' cuya' catwi' at,” —quixcha che, —cächa'.
LUK 17:9 ¿A c'o maltioxinic ri' che ri patäninel rumal chi xuban ri xtak wi? Man c'o taj, —cächa'.
LUK 17:10 Je ri' ri ix xukuje', aretak i banom chic ronojel ri ix takom wi, chibij na chbil iwib: “Ri uj, uj patäninelab ri man c'o tä ka patän, rumal chi xka'n xak xuwi ri' ri tzrajwaxic u banic,” —quixcha na, —xcha ri Jesús.
LUK 17:11 Benak c'u ri Jesús pa Jerusalén, oc'owem cuban chquixol ri Galilea ruc' ri Samaria.
LUK 17:12 Aretak xopan pa jun alaj tinimit, xriktaj ri Jesús cumal lajuj achijab ri c'o itzel tak ch'a'c chquij. Xetaq'ui c'u chinaj.
LUK 17:13 Co xech'awic, xquibij: ¡Tat Jesús! ¡Ajtij! ¡Tok'obisaj la ka wäch! —xecha che.
LUK 17:14 Xerilo, xubij chque: Jic'utu iwib chquiwäch ri tata'ib sacerdotes, —xcha chque. Pa ri qui bic c'ut, are chi' xecunaxic.
LUK 17:15 Aretak jun chque xrilo chi cunam chic, xtzelejic, co xch'awic, xunimarisaj u k'ij ri Dios.
LUK 17:16 Xuxuc rib cho ri Jesús, sibalaj xmaltioxin che. Aj Samaria c'ut we achi ri'.
LUK 17:17 Xubij c'u ri Jesús: ¿A mat ne e lajuj ri xecunaxic? E c'u ri belejeb, ¿jawije' e c'o wi? —cächa'.
LUK 17:18 Xak xuwi wa' we achi ri' ri man ka winakil taj xtzelej lok, cunimarisaj c'u u k'ij ri Dios, —xcha ri Jesús.
LUK 17:19 Xubij ri Jesús che: Chatwalijok, cuya' cate'c. At cunam chic rumal chi xatcojonic, —xcha che.
LUK 17:20 Aretak ri tata'ib fariseos xquita' che ri Jesús jampa' cäpe ru takanic ri Dios cho ruwächulew, xubij ri Jesús chque: Ri u petic ru takanic ri Dios cho ruwächulew man quilitaj tä ri', —cächa chque.
LUK 17:21 Man cäbix tä na che: “Chawilampe', c'o chi ri'. Jawilampe', c'o chila',” —cächa'. Man je' taj rumal chi ya ulinak chi ri Dios iwuc' che takanic, —xcha chque.
LUK 17:22 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab: Copan na ri k'ij ri sibalaj quirayij chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, c'o iwuc', man in c'o tä chic, —cächa'.
LUK 17:23 Ri winak cäquibij na chiwe: “Chiwilampe', c'o chi ri'. Jiwilampe', c'o chila',” —quecha na. Mixe' c'ut, mixteri bi cuc', —xcha ri Jesús chque.
LUK 17:24 Je' jas ri caypa' cusakirisaxtaj ronojel ri caj, k'alaj wa' chquiwäch conojel ri winak, je ri' xukuje' ri k'ij aretak ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinpetic, —cächa'.
LUK 17:25 Rajwaxic c'ut chi nabe sibalaj quinrik na c'äx, quetzelax na nu wäch cumal ri winak re we k'ij junab ri', —cächa'.
LUK 17:26 Jas ri xca'n ri winak ojer pa ru k'ij ri ka mam Noé, je ri' xukuje' cäbantaj na pa tak ri k'ij ri quintzelej lok, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
LUK 17:27 Xewi' ri winak, xca'n nimak'ij, xec'uli'c, xquiya c'u ri calc'ual pa tak c'ulanem c'ä pa ri k'ij ri xoc bic ri ka mam Noé pa ri nimalaj barco. Xpe c'u ri nimalaj k'ekal jäb, xusach c'u qui wäch conojel, —cächa'.
LUK 17:28 Je ri' xukuje' jas ri xca'n ri winak ojer pa ru k'ij ri ka mam Lot, xewi' ri winak, xca'n nimak'ij, xelok'omanic, xeq'uiyinic, xetico'nic, xquiyac tak cachoch.
LUK 17:29 Pa ri k'ij ri xel bic ri ka mam Lot pa ri tinimit Sodoma, xkaj lok k'ak' ruc' k'ol chicaj, xusach c'u qui wäch conojel ri winak.
LUK 17:30 Je' cäban na wa' pa ri k'ij ri cäk'alajin na jachin ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha chque.
LUK 17:31 Pa ri k'ij ri', ri winak ri c'o puwi' ri ja, moc chi bic che qui c'amic bi ri jastak re ri e c'o can chupam ri ja. Xukuje' ne ri c'o pa juyub mätzelej chi na cho ja, —cächa'.
LUK 17:32 Chna'taj ri rixokil ri mam Lot chiwe.
LUK 17:33 Ri cutzucuj u chajixic rib, cutzak na ronojel, cäcäm c'u na wa'. Apachin c'u ri cutzak ru c'aslemal, cäto'taj na wa', —xcha chque.
LUK 17:34 Kas tzij quinbij chiwe chi pa ri ak'ab ri', quec'oji na quieb pa jun ch'at. Jun chque cäc'am na bic, ri jun chic cäyi' na canok.
LUK 17:35 Quec'oji na quieb ixokib ri tajin quequie'n junam. Jun chque cäc'am na bic, ri jun chic cäyi' na canok.
LUK 17:36 Quec'oji na quieb achijab cachi'l quib pa tak juyub. Jun chque cäc'am na bic, ri jun chic cäyi' na canok, —xcha ri Jesús chque.
LUK 17:37 Xquibij c'u che ri Jesús: ¿Jawije' cäban wi wa', Kajaw? —xecha che. Xch'aw chi ri Jesús, xubij: Ri cäc'oji wi na ri qui bakil ri cäminakib, chila' c'ut cäquimulij wi na quib ri c'uch, —xcha chque.
LUK 18:1 Ri Jesús xutzijoj chi na jun c'utbal chuya'ic tijonic chque ru tijoxelab chuc'utic chquiwäch chi rajwaxic u banic orar amak'el ronojel k'ij, mäq'uistaj c'u qui c'ux.
LUK 18:2 Xubij c'u chque: Pa jun tinimit c'o wi jun k'atal tzij ri man cuxej tä rib cho ri Dios, man nim tä c'u queril wi ri winak.
LUK 18:3 Xukuje' c'o jun chichu' malca'n pa ri tinimit ri', ri amak'el copan ruc', cutz'onoj che: Chinto' la pu k'ab ri nu c'ulel, —cächa che.
LUK 18:4 Xque' q'uia ri k'ij ri k'atal tzij man craj taj cuto' ri chichu'. Te c'u ri' xchoman pa ranima', xubij: “Pune man quinxej tä wib cho ri Dios, man nim tä c'u quinwil wi jun winak,
LUK 18:5 quinto' na we chichu' malca'n ri' rumal chi sibalaj cuya latz' chwe. We man quinban k'atow tzij puwi' ruc' jicomal, cäpe na ri chichu' amak'el ronojel k'ij, sibalaj quinucos na,” —xcha ri'.
LUK 18:6 Xubij c'u ri Kajaw Jesús: Chitatabej ba' jas ri xubij ri k'atal tzij ri man jicom tä ranima', —cächa'.
LUK 18:7 ¿A mat ri Dios cuban na k'atow tzij ruc' jicomal pa qui wi' ri winak ri xeucha' che qui to'ic, ri quebochi'n che chi pak'ij chi chak'ab? ¿A mat chanim queuto' na wa'? —cächa'.
LUK 18:8 Je', quinbij chiwe chi chanim cätoban na chque, —cächa'. Aretak c'ut ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quintzelej na lok, ¿a queinrik ne lo winak ri kas quecojon chwe? —xcha chque.
LUK 18:9 Xutzijoj c'u we c'utbal rech tijonic ri' chque jujun winak ri quechoman chquij chbil quib chi sibalaj e utz na, ri cäquetzelaj c'u qui wäch ri jule' chic.
LUK 18:10 Xubij chque: E c'o quieb achijab. Jun chque are jun tata' fariseo. Ri jun chic are tok'il alcabal. Xeboc c'u bi pa ri nimalaj rachoch Dios rech cäca'n orar.
LUK 18:11 Tac'al c'u ri fariseo, xuban orar chbil rib, xubij: “O Dios, maltiox che la chi ri in man in tä junam cuc' ri niq'uiaj winak chic, ri elak'omab, ri winak ri man cäquibij tä jicomal tzij, ri cäca'n nimalaj mac, man in junam tä c'u ruc' we jun tok'il alcabal ri'.
LUK 18:12 Ri in quinban ayunar camul ronojel semana. Quinya c'u ru lajujil joropa' ri quinriko,” —xcha ri tata' fariseo.
LUK 18:13 Are c'u ri tok'il alcabal, tac'al chinaj, man craj tä c'u cäca'y chicaj, xane cut'oc u wo u c'ux chuc'utic chi cäbisonic, cubij: “¡Ay, Dios! We ne cäpax c'ux la chwe in, in wa' sibalaj in ajmac,” —xcha'.
LUK 18:14 Kas tzij quinbij chiwe chi we achi ri' xe' cho rachoch jicom chic ri ranima' cho ri Dios. Man je' tä c'u ri jun chic, ri tata' fariseo. Are c'u ri winak ri cunimarisaj rib cho ri Dios, cäkasax na u k'ij. Apachin c'u ri cuban che chbil rib chi man nim tä u banic, cänimarisax na u k'ij wa', —xcha ri Jesús chque.
LUK 18:15 Xec'am c'u bi ri ac'alab cho ri Jesús rech cuya ru k'ab pa qui wi'. Ru tijoxelab xquilo, xequiyaj ri winak.
LUK 18:16 Ri Jesús xeusiq'uij ru tijoxelab, xubij chque: Chiya chque ri ac'alab chi quepe wuc', meik'atej, —cächa'. Xak xuwi chque ri winak ri e je' jas ri ac'alab ri' cäyi' wi chi cätakan ri Dios pa qui wi'.
LUK 18:17 Kas tzij ri quinbij chiwe chi ri winak ri man cäquina' tä pa canima' chi ri e are' je' ta ne ac'alab cho ri Dios, man cäquic'ulaj tä c'u ru takanic ri Dios, man cäyi' tä chque chi queboquic, —xcha ri Jesús chque.
LUK 18:18 C'o c'u jun chque ri qui nimakil ri winak xuta' che ri Jesús, xubij: Utzalaj Ajtij, ¿jas quinban in rech quinrik ri c'aslemal ri man cäq'uistaj taj? —xcha che.
LUK 18:19 Xubij c'u ri Jesús: ¿Jas che cabij utz chwe? Man c'o tä jun ri kas utz, xane xak xuwi ri Dios, —cächa ri'.
LUK 18:20 Awetam c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Matcämisanic, maban ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil jun winak chic, maban elak', maban tzij chrij jun winak chic, nim cheawila wi ra tat, ra nan,” —cächa ri Pixab, —xcha ri Jesús che.
LUK 18:21 Xubij ri achi che ri Jesús: Ronojel wa' nu nimam tzpa ri wac'alal, —xcha che.
LUK 18:22 Xuta wa' ri Jesús, xubij che: C'o na ri mäja' cabano. Jaq'uiyij conojel ri jastak awe, chaya ri rajil chque ri meba'ib. Cäc'oji c'u na ra k'inomal chila' chicaj, —cächa'. Te c'u ri' cuya' catteri wuc'. Jo' ba', —xcha che.
LUK 18:23 Aretak ri achi xuta wa', sibalaj xq'uextaj ru wäch pa bis, xc'äxc'ob ri ranima' rumal chi sibalaj nim ru k'inomal c'olic.
LUK 18:24 Ri Jesús xrilo chi sibalaj cäbisonic, xubij: ¡Sibalaj c'äx ri queboquic ri k'inomab ruc' ri Dios rech cätakan pa qui wi'! —cächa'.
LUK 18:25 Are man c'äx taj ri roc'owisaxic jun quiej camello pa ri u julil jun t'isombal bak chuwäch ri roquic jun winak k'inom ruc' ri Dios rech cätakan puwi', —xcha chque.
LUK 18:26 Ri winak ri xetowic xquibij che ri Jesús: We je ri', ¿jachin ta c'u lo ri cäcowin churikic ru tobanic ri Dios? —xecha che.
LUK 18:27 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri man quecowin tä ri winak chubanic, are c'u wa' cäcowin ri Dios che, —xcha chque.
LUK 18:28 Xubij ri tat Pedro: Kajaw, chilampe la chi ri uj ka yo'm can ri jastak ke rech cujc'oji uc' la, —xcha ri'.
LUK 18:29 Ri Jesús xubij che: Kas tzij ri quinbij chiwe chi we c'o jun winak ri u yo'm can ri rachoch, ri rixokil, ri rachalal, ru tat, u nan, ri ralc'ual rech quinuto' chutzijoxic ru takanic ri Dios,
LUK 18:30 curik na q'uia chuwäch wa' pa tak we k'ij junab ri'. Curik c'u na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic pa tak ri junab ri quepe na, —xcha chque.
LUK 18:31 Ri Jesús xeuc'am bi ri cablajuj u tako'n pa qui tuquiel wi, xubij c'u chque: Cujpaki na bic, cuje' na pa ri tinimit Jerusalén. Ronojel c'u ri tz'ibam can cumal ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios chwij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, cäbantaj na wa' chwe, —cächa'.
LUK 18:32 Quinquijach c'u na bic pa qui k'ab ri niq'uiaj winak chic. Cäquetz'bej na nu wäch, quinquiyok' na, xukuje' cäquichubaj na nu palaj.
LUK 18:33 Quinquirapuj na, te c'u ri' quinquicämisaj. Churox k'ij c'ut quinc'astaj na chquixol ri cäminakib, —xcha ri Jesús chque.
LUK 18:34 Ri tijoxelab man c'o tä c'u jun chque ri cuch'ob ri u tzij ri Jesús. Xban c'u chque chi man quek'alajin tä wa' we tzij ri' chquiwäch. Are c'u ri xbix chque man cuya' taj cäquich'obo.
LUK 18:35 Benam re ri Jesús, tajin cänakajin che ri tinimit Jericó. C'o c'u jun moy achi t'uyul chuchi' ri be ri tajin cämolonic.
LUK 18:36 Aretak xuto chi q'uia winak tajin queoc'owic, xuta' jas tajin cäbanic, xubij: ¿Jas ri'? —xcha'.
LUK 18:37 Xquibij che: Are ri tat Jesús aj Nazaret ri tajin coc'owic, —xecha che.
LUK 18:38 Co xch'aw ri moy achi, xubij: ¡Tat Jesús! —cächa'. ¡Lal ri' ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la nu wäch! —xcha che.
LUK 18:39 Ri winak ri e tac'atoj chuwäch xeyajon che, xquibij chi mäch'aw chic. Ri are' c'ut co na xurak u chi', xubij: ¡Tat, ri lal ralc'ual can ri ka mam David, tok'obisaj la nu wäch! —xcha che.
LUK 18:40 Xtaq'ui c'u ri Jesús, xtakan chuc'amic lok ri tata' ruc'. Aretak ri moy achi c'o chi ruc' ri Jesús, xubij ri Are' che:
LUK 18:41 ¿Jas caj la chi quinban che la? —xcha che. Xubij c'u ri moy achi: Tat, cwaj quinca'y chic, —xcha che.
LUK 18:42 Xubij c'u ri Jesús che: ¡Ca'y ba' la! —cächa che. Rumal chi cäcojon la, xcunataj la canok, —xcha che.
LUK 18:43 Chanim c'ut ri moy achi xca'yic, xteri bi chrij ri Jesús, cunimarisaj u k'ij ri Dios. Xukuje' conojel ri winak xquinimarisaj u k'ij ri Dios aretak xquilo ri xban che ri moy achi.
LUK 19:1 Opaninak chi c'u ri Jesús pa Jericó, oc'owem tajin cuban chupam ri tinimit.
LUK 19:2 C'o jun achi, Zaqueo u bi', jun chque ri qui nimakil ri tok'il tak alcabal. K'inom c'u wa' we achi ri'.
LUK 19:3 Xutzucuj rilic u wäch ri Jesús che retamaxic jachin ri'. Man cäcowin tä c'ut rumal chi e q'uia ri winak, xak c'u co'l rakan ri tat Zaqueo.
LUK 19:4 Xutic anim, xnabej bi chquiwäch ri winak, xpaki c'u puwi' jun che' sicómoro che rilic ri Jesús, rumal chi chila' coc'ow wi na ri are'.
LUK 19:5 Xopan c'u ri Jesús pa ri c'olibal ri', xca'y ak'an ajsic, xril ri tat Zaqueo, xubij che: Chanej la, kaj la lok. Rajwaxic chi cämic quincanaj can cho achoch la, —xcha che.
LUK 19:6 Te c'u ri' xkaj lok ri tat Zaqueo puwi' ri che'. Xuc'ulaj ri Jesús, sibalaj xquicotic.
LUK 19:7 Xilitaj c'u wa' cumal conojel ri winak, xewixwitic, xquibij: Ula'm ri tat Jesús rumal jun achi sibalaj ajmac, xe' c'u ruc', —xecha ri'.
LUK 19:8 Xtaq'ui c'u ri tat Zaqueo, xubij che ri Jesús: Tampe la ri quinbano. Pa niq'uiaj ri jastak we quinya na chque ri meba'ib. Xukuje' we c'o jas nu k'ipom chrij jun winak, quincajmulij na u tzelexic wa' che, —xcha'.
LUK 19:9 Xubij ri Jesús che: Cämic xrik la ru tobanic ri Dios, xukuje' ri winak ri e c'o cho achoch la, rumal chi cäk'alajinic chi lal ri' are kas rachalal ri ka mam Abraham, —cächa'.
LUK 19:10 Ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, in petinak che qui tzucuxic ri winak ri e tzakinak, xukuje' che qui to'ic, —xcha ri Jesús.
LUK 19:11 Ri winak qui tatabem we tzij ri', ri Jesús xuchaplej u tzijoxic jun c'utbal chic re tijonic chque rumal chi quenakajin chic che ri tinimit Jerusalén. Xquichomaj ri winak chi ri Dios cuc'ut na rib chquiwäch chanim, cuchaplej c'u takanic pa qui wi'.
LUK 19:12 Xubij c'u ri Jesús chque: C'o jun achi, nim u banic, ri xe' naj pa jun tinimit chic rech coc che nim takanel pa qui wi' ri winak re ri tinimit ri'. Cuchomaj ri tata' chi aretak cäto'taj chila', cätzelej chi na lok cho ja.
LUK 19:13 Ri achi c'ut xeusiq'uij lajuj chque ri patänil re, xeuya juwinak quetzales chque chquijujunal. Xubij c'u chque: “Chicojo wa' we puak ri' rech c'o quich'ac na chrij. Chibana wa' c'ä copan na ri k'ij ri quintzelej lok,” —xcha chque.
LUK 19:14 Are c'u ri winak re ri tinimit ri que' wi, sibalaj cäquetzelaj u wäch, xequitak c'u bi nimak tata'ib chrij chubixic: “Man cäkaj tä wa' we achi ri' che nim takanel pa ka wi',” —xecha che.
LUK 19:15 Pune je ri' xoc c'u na che nim takanel. Aretak xtzelej lok cho ja, xtakanic chi quesiq'uix lok ri patäninel tak re, ri xec'amow ri puak, rech cäretamaj na jas ri qui ch'acom chquijujunal.
LUK 19:16 Xopan c'u ri nabe patänil re ruc', xubij: “Tat, ri rajil la xuch'ac chi lajuj mul je' jas ri xya la chwe,” —xcha'.
LUK 19:17 Xubij c'u ru patrón che: “Utz a banom, utzalaj patänil we,” —cächa'. “Catincoj na che takanel pa qui wi' lajuj tinimit rumal chi utz a banom at chrij ri jun alaj chac,” —xcha che.
LUK 19:18 Xopan c'u rucab patänil re, xubij che: “Tat, ri rajil la u ch'acom chi job mul je' jas ri yo'm la chwe,” —xcha che.
LUK 19:19 Xubij c'u ru patrón che: “Ri at c'ut catcoj na che takanel pa qui wi' job tinimit,” —xcha che.
LUK 19:20 Xopan chi c'u jun chic patänil re, xubij: “Tat, ri' ri rajil la ri c'o wuc', nu c'olom c'u wa' pa jun su't,” —cächa'.
LUK 19:21 “Je' nu banom wa' rumal chi quinxej wib chuwäch la. Ri lal c'ut sibalaj c'a'n la. Cäc'am la ri man ech tä la, cäk'at c'u la ri man ticom tä la,” —xcha che.
LUK 19:22 Xubij c'u ri nim takanel che: “¡Ay, patänil we ri sibalaj man utz taj! Quink'at na tzij pa wi' ruc' ri tzij ri a bim chwe. Awetam c'ut chi ri in sibalaj in c'a'n, chi quinc'am ri man wech taj, quink'at c'u ri man nu ticom taj,” —cächa'.
LUK 19:23 “¿Jas che man xaya tä ri nu rajil ruc' jun winak ri cäyo'w pa jalomal rech quintok'ij ruc' ral aretak quinulic?” —xcha che.
LUK 19:24 Xubij c'u chque ri e tac'atoj chunakaj: “Chiwesaj ri puak ri c'o ruc', chiya che ri patänil we ri c'o ri lajuj cientos quetzales ruc',” —xcha chque.
LUK 19:25 Xquibij c'u che: “Tat, ya c'o chic lajuj cientos quetzales ruc',” —xecha che.
LUK 19:26 Xubij c'u chque: “Quinbij chiwe chi ronojel jachin ri c'o c'o ruc', cäyataj na más che. Apachin c'u ri man c'o tä c'o ruc', quesax na che ri jubik' ri c'olic,” —cächa chque.
LUK 19:27 “Are c'u ri nu c'ulel, ri man xcaj taj chi quintakan pa qui wi', chic'ama lok, chicämisaj wa' chnuwäch,” —xcha chque, —xcha ri Jesús chque ri winak.
LUK 19:28 Aretak xbitaj wa' rumal ri Jesús, xnabej chquiwäch, xutakej ru be, xe' c'u pa ri tinimit Jerusalén.
LUK 19:29 Nakaj chi c'u e c'o wi che ri tinimit Betfagé, xukuje' ri tinimit Betania chuwäch ri juyub u bi'am Ujuyubal Olivos, xeutak bic quieb chque ru tijoxelab.
LUK 19:30 Xubij c'u chque: Jix pa ri alaj tinimit ri c'o apan chkawäch. Aretak ix opaninak chi chila', quirika na jun burro yukulic, ri man c'o tä jumul jun winak quiejeninak chrij. Chiquira wa', chic'ama lok, —cächa chque.
LUK 19:31 We c'o jun cuta' chiwe: ¿Jas che quiquiro? —cächa ne. Je' quibij wa' che: Xa cajwataj wa' che ri Kajaw Jesús, —quixcha che, —xcha ri Jesús chque.
LUK 19:32 Xebe' c'u ri tijoxelab ri xeutak bic, je' xequirika jas ri xubij ri Jesús chque.
LUK 19:33 Tajin cäquiquir ri burro aretak ri ajchak'el xquita' chque, xquibij: ¿Jas che tajin quiquir ri burro? —xecha chque.
LUK 19:34 Ri e are' xquibij: Xa cajwataj wa' che ri Kajaw Jesús, —xecha chque.
LUK 19:35 Xquic'am c'u bic, xquiya c'u che ri Jesús. Xquicoj ri qui k'u' chrij, xquiya c'u ri Jesús chrij.
LUK 19:36 Quiejeninak ri Jesús, tajin cäbinic. Xquilic' ri qui k'u' pa ri be.
LUK 19:37 Nakaj chi c'u e c'o wi che ri Jerusalén, xeopan pa ri xulanic re ri Ujuyubal Olivos. Conojel ri q'uialaj tak u tijoxelab xquichaplej quicotem, co xech'awic, xquinimarisaj u k'ij ri Dios rumal conojel ri nimak tak cajmabal ri quilom.
LUK 19:38 Cäquibij c'ut: ¡Tewchim ba' ri Nim Takanel ri petinak pa ru bi' ri Kajaw Dios! —quecha'. Cuxlan na kanima' rumal ri Dios chicaj. ¡Chnimarisax ba' u k'ij ri Dios ajchicaj! —xecha ri winak.
LUK 19:39 Jujun chque ri tata'ib fariseos ri e c'o chquixol ri q'uialaj winak xquibij che ri Jesús: Ajtij, cheyaja la ri tijoxelab la, —xecha che.
LUK 19:40 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Kas tzij, we ta mat quech'aw wa' we winak ri', are co quech'aw na ri abaj, —xcha chque.
LUK 19:41 Aretak xenakajin che ri tinimit, ri Jesús xok' pa qui wi' ri winak aj Jerusalén.
LUK 19:42 Xubij: Cwaj ta ne chi pa we k'ij ri' quiwetamaj jachin ri' ri cäcowinic cuya utzil chixol. C'u'tal c'u wa' cämic chiwäch, —cächa'.
LUK 19:43 Quepe c'u na ri k'ij chiwij aretak ri q'uialaj i c'ulel cäca'n na jun c'otom chrij ri tinimit, cäquisutij na rij, sibalaj c'u cäquilatz'obisaj na wa', —cächa'.
LUK 19:44 Quequiwulij na can ri iwachoch cho ulew, quixquicämisaj na. Man cäcanaj tä c'u na can jun abaj puwi' jun abaj chic, —cächa'. Are c'u rumal wa' chi man iwetam taj chi pa we k'ij ri' ri Dios xixusolij, —xcha chque.
LUK 19:45 Xoc c'u bic ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios, xuchaplej quesaxic bic ri ajc'ayib, xukuje' ri lok'omanelab.
LUK 19:46 Xubij c'u chque: Tz'ibam c'ut pa ru Lok' Pixab ri Dios: “Ri wachoch in are ja ri cäban wi orar,” —cächa ri Tz'ibtalic. Ri alak c'ut, cachoch elak'omab banom alak che, —xcha ri Jesús chque.
LUK 19:47 Ronojel k'ij ri Jesús xuya tijonic pa ri nimalaj rachoch Dios. Are c'u ri qui nimakil sacerdotes, ri tijonelab re ri Pixab, xukuje' ri qui nimakil ri winak re ri tinimit xquitzucuj u cämisaxic.
LUK 19:48 Man xquirik tä c'ut jas cäca'n che, rumal chi conojel ri winak qui jiquibam canima' chutatabexic ri cubij chque.
LUK 20:1 Pa jun k'ij ri Jesús tajin queutijoj ri winak pa ri nimalaj rachoch Dios, tajin cutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque. Xeopan c'u ri qui nimakil tak sacerdotes cuc' ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri qui nimakil ri winak.
LUK 20:2 Xquibij c'u che: ¿Jachin xtakow la chi ri lal cäban la wa' we ri'? ¿Jachin lo ri yo'winak takanic pa k'ab la chi je' cäban la wa'? —xecha che.
LUK 20:3 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: Ri in xukuje' c'o jas quinta' chech alak, —cächa'. Bij alak chwe:
LUK 20:4 ¿Jachin xtakow ri tat Juan chubanic kasna'? ¿A are ri Dios, o are ri winak? ¿Jachin xyo'w che chi je' cuban wa'? —xcha chque.
LUK 20:5 Xquitzijobela quib, xquibij: We cäkabij chi are ri Dios, ri are' cubij na chke chi jas che man xkacoj tä wa', —quecha'.
LUK 20:6 We c'u cäkabij chi xa are ri winak, conojel ri winak cujca'n na che abaj. Elinak c'u chi sak chquiwäch ri winak chi ri tat Juan are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha ri'.
LUK 20:7 Xech'aw chic, xquibij che ri Jesús chi man cäquich'ob tä wa' chi jachin ri' ri xyo'w che ri tat Juan chi cuban kasna'.
LUK 20:8 Xubij c'u ri Jesús chque: Xukuje' ri in man quinbij tä in chech alak jachin ri yo'winak chwe chi in quinban wa' we ri', —xcha ri Jesús chque.
LUK 20:9 Ri Jesús xuchaplej u tzijoxic wa' we c'utbal ri' re tijonic chque ri winak: C'o jun achi ri xuban jun ticbal uvas. Xticonijic, xuya c'u can ri ulew pa kajomal chque jujun tajinelab. Te c'u ri' xe' naj pa jun tinimit chic, naj xsachic.
LUK 20:10 Xopan c'u ri k'ij re ru yaquic ri wächinic, xutak bi jun patänil re cuc' ri ajchaquib rech cäquiya bi niq'uiaj re ri u wäch ri ticbal uvas. Are c'u ri ajchaquib xquich'ayo, xquitak bic, man c'o tä xquiya bi che, —cächa'.
LUK 20:11 Xutak c'u bi jun u patäninel chic. Xukuje' wa' xquich'ayo, xquetzelaj u wäch, xquitak bic, man c'o tä xquiya bi che, —cächa'.
LUK 20:12 Churox mul xutak bic jun patänil re cuc'. Xquisoc wa', xukuje' xquesaj bi pa ri ticbal uvas, —cächa'.
LUK 20:13 Te c'u ri' xuchomaj ri rajaw ri ticbal uvas, xubij: “¿Jas ta c'u lo quinbano?” —cächa'. “Quintak na bic ri lok'alaj nu c'ojol. Craj ne nim cäquil wi ri are' aretak cäquilo,” —xcha ri'.
LUK 20:14 Ri ajchaquib, aretak xquilo, xquich'abej quib, xquibij: “¡Chawilampe'! Are wa' ri quechben na ronojel,” —quecha'. “Chixsa'j, kacämisaj ri achi rech cäkechbej na wa' we ulew ri',” —xecha ri'.
LUK 20:15 Xquesaj c'u bi ru c'ojol ri ajchak'el ri ticbal uvas, xquicämisaj c'ut, —xcha ri Jesús chque. Te ri' xuta' ri Jesús chque, xubij: ¿Jas c'u cuban na ri rajaw ri ticbal uvas chque? —cächa ri'.
LUK 20:16 Cäpe na ri are', queucämisaj na ri ajchaquib ri', cuya na ri rulew chque jule' chic, —xcha ri Jesús chque. Aretak xquita wa', xquibij ri winak: ¡Ay, mäbantaj wa'! —xecha che.
LUK 20:17 Xca'y c'u ri Jesús chque, xubij: ¿Jas quel cubij wa' ri tz'ibam canok pa ru Lok' Pixab ri Dios? cubij: Ri abaj ri man xcaj tä ri yacal tak ja, we abaj ri' are xcoj che tok'ebal re ri ja, —cächa ri Tz'ibtalic, —xcha ri Jesús.
LUK 20:18 Ronojel winak jachin ri cätzak puwi' ri abaj ri', cäsoctaj na. We c'u cätzak we abaj ri' chrij jun, cuc'äjij na, —xcha chque.
LUK 20:19 Ri tijonelab re ri Pixab cuc' ri qui nimakil sacerdotes aj Israel xquichaplej u tzucuxic jas cäca'n chuchapic ri Jesús pa ri hora ri', xquixej c'u quib chquiwäch ri winak. Xquich'ob c'ut chi ri c'utbal ri', xtzijox wa' chquij ri e are'.
LUK 20:20 Xcaluchij ri Jesús, xequitak bi winak chuyuxlexic. Ri winak ri' xca'n che quib chi e utzalaj tak winak rech cäquirik jun tzij pu chi' ri Jesús rech cäquijach bi ri Are' pu k'ab ri k'atal tzij, cäk'at c'u na tzij puwi'.
LUK 20:21 Rumal wa' xquic'ot u chi' ri Jesús, xquibij: Ajtij, ketam chi utz wa' ri cätzijon la xukuje' ruc' jicomal cätijon la. Ketam c'ut chi man nim tä quil la jun winak chuwäch jun chic. Xane cäc'ut la ri kas u rayinic ri Dios, —quecha che.
LUK 20:22 ¿A rajwaxic cäkatoj alcabal che ri nimalaj takanel aj Roma? We ne man rajwaxic taj, —xecha che.
LUK 20:23 Xretamaxtaj c'u ri Jesús ri qui chomanic, xubij chque: ¿Jas che cäta' alak wa' chwe?
LUK 20:24 C'utu ba' alak jun puak chnuwäch, —cächa chque. ¿Jachin c'u rech we ca'yebal ri' xukuje' ri bi'aj ri' ri c'o chuwäch ri puak? —xcha ri Jesús. Xech'aw chi na ri winak, xquibij che: Are rech ri César ri nimalaj takanel, —xecha che.
LUK 20:25 Xubij c'u ri Jesús chque: Ya alak che ri tat César ri rech ri César. Ya ba' alak che ri Dios ri rech ri Dios, —xcha chque.
LUK 20:26 Man c'o tä c'u jun tzij xecowin churikic pu chi' ri Jesús ri xkaj ta wi pa qui k'ab chquiwäch ri winak. Xane xquicajmaj ri xubij ri Jesús chque, man xech'aw tä c'u chic.
LUK 20:27 Xeopan c'u jujun chque ri tata'ib saduceos, ri cäquibij chi man quec'astaj tä chi na ri cäminakib. Ri tata'ib ri' xquic'ot u chi' ri Jesús.
LUK 20:28 Xquibij che: Ajtij, tz'ibam can chke rumal ri ka mam Moisés chi we cäcäm jun achi, c'o c'u can rixokil, man e c'o tä c'u can ralc'ual chrij are', rajwaxic chi ri rachalal ri cäminak cäc'uli ruc' ri ixok malca'n ri' rech quec'oji can ralc'ual ruc'. Ri ac'alab ri quil qui wäch je' ta ne e rech ri cäminak, —quecha'.
LUK 20:29 Xquibij c'ut: E c'o wukub achijab cachalal quib. Ri nabeal xc'uli'c, xcäm c'ut, man xc'oji tä can ralc'ual ruc' ri rixokil.
LUK 20:30 Ri ucab xc'uli ruc' ri rixnam malca'n, xukuje' xcäm bic, man xc'oji tä can ralc'ual ruc'.
LUK 20:31 Ri urox xukuje' xc'uli ruc' ri malca'n. Je c'u ri' xca'n ri wukub achijab chquijujunal, xecämic, man xec'oji tä can calc'ual.
LUK 20:32 Q'uisbal c'ut xcäm ri ixok, —quecha'.
LUK 20:33 Aretak c'ut quec'astaj chi ri cäminakib, ¿jachin lo chque ri wukub achijab ri' cäc'oji na che rachajil ri chichu'? Xoc c'u che quixokil ri wukub, —xecha che ri Jesús.
LUK 20:34 Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque: Ri winak ajuwächulew quec'uli'c, cäquiya ri calc'ual pa c'ulanem.
LUK 20:35 Ri winak ri ya'tal chque chi quec'astaj bic chquixol ri cäminakib, xukuje' chi cäc'oji qui c'aslemal ri man cäq'uis taj, man quec'uli tä chic, man queyi' tä c'u che c'ulanem, —cächa'.
LUK 20:36 E junam chic jas ri ángeles. Man quecowin tä chic quecämic. E are c'u ralc'ual ri Dios wa', ri e c'astajinak chic chquixol ri cäminakib, —cächa'.
LUK 20:37 Ri ka mam Moisés xutzijoj chi ri cäminakib quec'astaj na, —cächa'. Are wa' ri cuk'alajisaj ri tzij ri xutz'ibaj chrij ri q'uix ri cäc'atic. Chila' c'ut cubij wi xukuje' chi ri Kajaw Dios are ri u Dios ri ka mam Abraham, u Dios ri ka mam Isaac, u Dios ri ka mam Jacob, —cächa'.
LUK 20:38 Ri Dios c'ut, man are tä Dios quech cäminakib, xane quech ri winak ri e c'asc'oj. Ri e c'aslic, e c'asc'oj c'u wa' rumal ri Dios, —xcha ri Jesús chque.
LUK 20:39 Xech'aw chi na jujun chque ri tijonelab re ri Pixab, xquibij: Ajtij, kas utz ri bim la, —xecha che.
LUK 20:40 Man xquichajij tä chi c'u anima' chuc'otic u chi' ri Jesús jumul chic.
LUK 20:41 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿Jas che cäbixic chi ri Cristo are ralc'ual can ri ka mam David?
LUK 20:42 Are c'u ri ka mam David cubij pa ri wuj Salmos: Xubij ri Kajaw Dios che ri Wajaw: “Chatt'uyul pa nu wiquiäk'ab
LUK 20:43 c'ä quinya na chawe chi catch'acanic, cattakan c'u na pa qui wi' ri cäca'n qui c'ulel chawe,” —cächa'.
LUK 20:44 We ri ka mam David cubij Wajaw che, ¿jas ta c'u che cäbij alak chi are xa ralc'ual can ri ka mam David? —xcha ri Jesús chque.
LUK 20:45 Conojel ri winak xetowic aretak xubij wa' chque ru tijoxelab.
LUK 20:46 Je wa' xubij: Chichajij iwib chquiwäch ri tijonelab re ri Pixab. Cäkaj chquiwäch quebinicat pa chärchäk tak catz'iak. Xukuje' je'l cäquilo, nim c'u queil wi ri cäyi' rutzil qui wäch pa tak ri c'ayibal. Cäquitzucuj c'u ri t'uyulibal ri nim qui banic pa tak ri rachoch Dios, xukuje' ri t'uyulibal ri nim queil wi pa tak ula'nem, —cächa chque.
LUK 20:47 Xukuje' cäquitokij tak ri cachoch ri ixokib malca'nib. Te ri' cäquiyuk rakan ri qui tzij aretak cäca'n orar rech man k'alaj tä ri etzelal ri cäca'no. Kas nim na ri c'äx cäquirik na ri tijonelab re ri Pixab aretak cäk'at tzij pa qui wi', —xcha ri Jesús.
LUK 21:1 Pa ri nimalaj rachoch Dios ri Jesús xeril ri k'inomab ri tajin cäquiya ri qui rajil pa ri c'olibal ri cäyi' wi ri cuchuj.
LUK 21:2 Xril xukuje' jun chichu' malca'n ri sibalaj meba'. Xeuya c'u quieb puak ri man nim tä rajil pa ri c'olibal cuchuj, craj ne xa jun centavo rajil ri quieb puak ri'.
LUK 21:3 Xubij c'u ri Jesús: Kas tzij ri quinbij chiwe chi we meba'laj chichu' malca'n ri', are nim na wa' ri xuya ri are' chquiwäch conojel ri jule' winak ri qui yo'm que.
LUK 21:4 Ri jule' winak chic qui yo'm jubik' che ri q'uia ri c'o cuc'. Are c'u we chichu' malca'n ri', pune sibalaj meba', u yo'm ronojel ri tzukubal re, —xcha chque.
LUK 21:5 E c'o c'u jujun chque ri winak tajin quetzijon chrij ri nimalaj rachoch Dios chi wiktal cuc' je'lalaj taj abaj, xukuje' cuc' lok'alaj tak sipanic. Xubij c'u ri Jesús:
LUK 21:6 Copan na ri k'ij ri man cäcanaj tä na can jun abaj puwi' jun abaj chic re we ja ri' ri quiwilo. Conojel quewulix na, —xcha chque.
LUK 21:7 Xquita' c'u che ri Jesús, xquibij: Kajtij, ¿jampa' cäbantaj na wa'? ¿A c'o etal ri cuk'alajisaj chkawäch chi are k'ij ri' ri cäban na ri xbij la chke? —xecha che.
LUK 21:8 Xubij ri Jesús: Chichajij iwib rech mixsubtajic. E q'uia ri quepe na ri cäquicoj na ri nu bi', cäquibij: “In ri' ri Cristo,” —quecha na. Xukuje' cäquibij: “Ketetinak chi lok ri k'ij,” —quecha ri', —cächa ri Jesús. Mixe' c'u cuc' ri e are', —cächa ri Jesús chque.
LUK 21:9 Aretak quita u tzijol nimalaj ch'oj xukuje' chi cäquiwalijisaj quib ri winak chquij k'atal tak tzij, mixej iwib. Rajwaxic chi nabe cäbantaj na wa' we ri', —cächa chque. C'ä mäjok ri q'uisbal re we k'ij junab ri', —xcha ri Jesús.
LUK 21:10 Te ri' xubij chi ri Jesús chque: Quech'ojin na ri winak, ri juch'ob winak cuc' ri juch'ob chic. Xukuje' cäch'ojin na jun tinimit ruc' jun tinimit chic, —cächa'.
LUK 21:11 Cäpe na nimalaj wi'jal pa tak jujun tinimit. Pa tak niq'uiaj tinimit chic quepe na lawalo tak yabil. Quepe c'u na nimak tak cäbrakan. Queilitaj na xibibalalaj tak jastak xukuje' nimalaj tak etal chicaj, —xcha chque.
LUK 21:12 Nabe c'ut chquiwäch wa' we jastak ri' quixquichap na ri winak, quixquijach na pa qui k'ab ri qui nimakil ri winak, xukuje' quixquicoj na pa che'. Quixquic'am na bi chquiwäch nimak tak tata'ib ri quetakan pa qui wi' ri winak, xukuje' chquiwäch k'atal tak tzij rumal wech in, —xcha chque.
LUK 21:13 Are k'ij wa' rech quinik'alajisaj na in chquiwäch, —cächa'.
LUK 21:14 C'ol ba' pa iwanima' chi michomaj na bic jas ri' ri quibij na chuto'ic iwib.
LUK 21:15 Ri in quinya na chiwe ri rajwaxic u tzijoxic, xukuje' quinya ri i no'j. Ri i c'ulel man cäquirik tä chi na jas cäquibij chiwe, man quech'acan tä pi wi', —cächa'.
LUK 21:16 Cäban na tzijtal chiwij cumal ri i tat, i nan, ri iwachalal, ri iwachi'l rech quixjach bic. Quecämisax na jujun chiwe.
LUK 21:17 Conojel cäquetzelaj na i wäch xa rumal wech in, —cächa'.
LUK 21:18 Man cäsach tä c'u na u wäch jun chiwe.
LUK 21:19 We quich'ij wa', quixto'taj na, c'o na ri i c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —xcha ri Jesús chque.
LUK 21:20 Aretak quiwil ri tinimit Jerusalén sutim rij cumal soldados, chich'obo' chi cäsach na u wäch ri tinimit chanim.
LUK 21:21 Pa ri k'ij ri' ri winak ri e c'o pa Judea cheanimaj bi pa tak ri juyub. Ri e c'o pa ri tinimit, chebel bic. Ri e c'o pa tak ri juyub, meboc chi bi pa ri tinimit, —cächa'.
LUK 21:22 Are c'u wa' ri k'ij ri cätoj na u q'uexel ri qui mac ri winak aj Jerusalén cho ri Dios. Cäbantaj na ronojel ri tz'ibam chrij we tinimit ri', —cächa'.
LUK 21:23 ¡Tok'ob c'u qui wäch ri ixokib ri yawab tak winak chic, xukuje' ri e c'o alaj tak cal ri c'ä tajin quetu'nic pa ri k'ij ri'! Cäc'oji c'u na nimalaj c'äxc'ol cho ruwächulew. Are cäpe na ri nimalaj royowal ri Dios pa qui wi' ri winak re ri tinimit ri', —cächa'.
LUK 21:24 E q'uia ri quecämisax na cuc' tak ch'ich'. Quechap c'u niq'uiaj, quec'am c'u na bi naj pa tak ronojel tinimit. Ri tinimit Jerusalén cäban na pa tak akan cumal ri winak ri man e aj Israel taj, c'ä cätz'akat na ri k'ij ri yo'm chque we winak ri' chi je' cäca'n wa', —xcha ri Jesús chque.
LUK 21:25 Quec'oji na etal ajsic chrij ri k'ij, chrij ri ic', chquij tak ri ch'imil. Sibalaj c'äx cäquirik na ri winak ri e c'o cho ruwächulew. Man cäquirik tä chic jas cäca'no, xane sibalaj cäquixej na quib rumal ri nimalaj rok'ebal ri cuban ruwoja' re ri mar, —cächa'.
LUK 21:26 Cäbirbit na ri canima' ri winak rumal ri xibriquil xukuje' rumal ru chomaxic wa' ri cäbantaj na cho ruwächulew. Queyicopisax na ri u chuk'ab ri caj, —xcha'.
LUK 21:27 Te c'u ri' quilitaj na chi quinpetic, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, pa jun sutz' ruc' nimalaj nu chuk'ab, cänimarisax c'u na nu k'ij, —cächa'.
LUK 21:28 Aretak quechap qui banic wa' we ri' ri nu bim chiwe, chiwilampe', chixca'y chicaj. Cäketet chi c'u lok ri k'ij ri quixutor na ri Dios, —xcha chque.
LUK 21:29 Xutzijoj c'u jun c'utbal chic re tijonic chque, xubij: Chiwilampe ri u che'al higos, xukuje' ronojel u wäch che'.
LUK 21:30 Aretak quiwilo chi quetux ri qui xak, quich'ob pa iwe wi chi ketetinak chi lok ri k'alaj.
LUK 21:31 Je ri' xukuje' ri ix aretak quiwilo chi cäbantaj wa' ri nu tzijom chiwe, chich'obo' chi xak jubik' craj chi cäpe ri Dios che takanic pa qui wi' ri winak, —xcha chque.
LUK 21:32 Kas tzij quinbij chiwe chi man coc'ow tä na we k'ij junab ri' c'ä cäbantaj na ronojel.
LUK 21:33 Cäsach c'u na u wäch ri caj, xukuje' ruwächulew, are c'u ri nu tzij ri nu bim chiwe, quebantaj na wa', —xcha ri Jesús chque.
LUK 21:34 Chichajij ba' iwib rech man que' tä iwanima' cuc' tak nimak'ij, k'abaric, rech man que' tä ne cuc' niq'uiaj jastak chic ajuwächulew pune are ri i chac, pune are ri qui tzukic iwalc'ual. Te'talic c'ut cäpe na ri k'ij ri' chiwij jas jun awanel.
LUK 21:35 Je' u petic wa' ri k'ij ri' pa qui wi' conojel winak ri e c'o cho ruwächulew, —cächa'.
LUK 21:36 Chiwila ba' iwib amak'el ronojel k'ij jas ri quibano, chibana orar amak'el che ri Dios rech cäyi' na chiwe chi quixresaj na chuwäch ronojel wa' ri cäpe na cho ruwächulew. Chibana wa' rech cuya' quixtaq'ui na chnuwäch in pa utzil, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha ri Jesús chque.
LUK 21:37 Ri Jesús xuya tijonic ronojel k'ij pa ri nimalaj rachoch Dios. Chak'ab c'ut xel bic, xcanaj can pa ri juyub ri cojom Ujuyubal Olivos che ru bi'.
LUK 21:38 Sibalaj ak'ab cäquimulij quib ri winak chuwäch ri Jesús pa ri nimalaj rachoch Dios chutatabexic ru tzij.
LUK 22:1 Xketet chic ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc'. “Pascua” u bi' ri nimak'ij ri'.
LUK 22:2 Ri qui nimakil ri sacerdotes aj Israel, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab tajin cäquitzucuj jas cäca'n chucämisaxic ri Jesús. Cäquixej c'u quib chquiwäch ri winak.
LUK 22:3 Xoc c'u ri Satanás pa ranima' ri tat Judas ri xukuje' cäcoj Iscariote che ru bi'. Are jun chque ri cablajuj apóstoles.
LUK 22:4 Xe' ri tat Judas, xeutzijobej c'u ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri qui nimakil soldados rech cärilo jas cuban na chujachic ri Jesús pa qui k'ab.
LUK 22:5 Xequicot c'ut, xquiya qui tzij chi cäquiya na puak che ri tat Judas chutojic wa'.
LUK 22:6 Xuchi'j c'u ri tat Judas u jachic ri Jesús aretak man e c'o tä q'uia winak.
LUK 22:7 Xopan c'u ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc'. Pa ri k'ij ri' rajwaxic u cämisaxic ri alaj chij re ri Pascua rech cäquitijo.
LUK 22:8 Ri Jesús xeutak bi ri tat Pedro, ri tat Juan, xubij chque: Jibana u banic ri wi'm re ri Pascua rech cäkatijo.
LUK 22:9 Xquita' c'u che ri Jesús, xquibij: ¿Jawije' caj wi la chi cäka'n wi ri wi'm? —xecha che.
LUK 22:10 Xubij ri Jesús chque: Aretak quixopan pa ri tinimit, quirika na jun achi ruc'am jun k'ebal joron. Chiterenej bic c'ä quixopan na pa ri ja ri coc wi.
LUK 22:11 Chibij che ri rajaw ja: “Cuta' ri Kajtij che la: ¿Jawije' c'o wi ri cuarto ri quintij wi ri wi'm re ri Pascua cuc' ri nu tijoxelab?” —quixcha che.
LUK 22:12 Cuc'ut na chiwäch jun nimalaj cuarto suc'umatal chic pa ri cawik ja. Chibana u banic ri wi'm re ri Pascua chila', —xcha chque.
LUK 22:13 Xebe' c'ut, xequirika ronojel je' jas ri u bim bi ri Jesús chque. Xquichap u banic ri wi'm re ri Pascua.
LUK 22:14 Aretak xopan ri hora, xt'uyi ri Jesús chi' ri mesa. E c'o ri cablajuj apóstoles ruc'.
LUK 22:15 Xubij chque: Sibalaj nu rayim u tijic wa' we wi'm ri' re ri Pascua iwuc' c'ä mäja' quinrik c'äx.
LUK 22:16 Quinbij c'u chiwe chi man c'o tä chi na jumul ri quintij na wa' c'ä cäbantaj na wa' pa ru takanic ri Dios, —xcha chque.
LUK 22:17 Xuc'am c'u ri vaso, xumaltioxij wa' che ri Dios, xubij chque ru tijoxelab: Chic'ama wa'. Chijacha wa' chiwäch, chitija ba'.
LUK 22:18 Quinbij c'u chiwe chi man quintij tä chi na we ri u wa'l uvas c'ä cäpe na ri Dios che takanic pa qui wi' ri winak, —xcha chque.
LUK 22:19 Aretak ri Jesús xuc'am ri wa, xumaltioxij wa' che ri Dios. Xupiro, xuya chque ru tijoxelab, xubij: Are je' jas ri nu cuerpo ri cäjach na rumal iwech ix. Chitija wa' che natabal we, —xcha'.
LUK 22:20 Aretak e wokinak chic, xuc'am xukuje' ri vaso junam jas ri xuban che ri wa, xubij: Ri c'o chupam we vaso quinjunamaj ruc' ri nu quiq'uel ri cäturuwisax na rumal iwech ix. Cäban c'u na ri c'ac' trato rumal we nu quiq'uel ri', —cächa ri Jesús chque.
LUK 22:21 ¡Chiwilampe'! Ri jachal we tajin cäwi' wuc' chi' we mesa ri'.
LUK 22:22 Kas tzij quincäm na in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, je' jas u beyal ru chomanic ri Dios. ¡C'äx c'u re ri achi ri quinjachowic! —xcha chque.
LUK 22:23 Te ri' xquichap u c'otic qui chi' chbil quib chrij jachin chque ri cäbanow na wa'.
LUK 22:24 Te c'u ri' ri tijoxelab xquichaplej u chomalaxic quib chrij jachin chque ri nim na u banic.
LUK 22:25 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri k'atal tak tzij quetakan wa' pa qui wi' ri winak. Ri e c'o pa qui wi' ri winak cäbix “Banal tak Utzil” chque.
LUK 22:26 Man je' tä c'u wa' ri ix. Xane ri nabeal chiwe are je' ta ne ri más ac'al. Are c'u ri nim u banic chixol are junam jas ri patänil iwe.
LUK 22:27 ¿Jachin c'u ri nim na u banic? ¿A are ri cät'uyi chi' ri mesa, o are ri patänil iwe? ¿A mat are ri cät'uyi chi' ri mesa? Are c'u ri in, in c'o iwuc' je' jas ri patänil iwe, —xcha chque.
LUK 22:28 Ri ix c'ut, ronojel k'ij xixc'oji wuc' in. I rikom c'äx junam wuc' in.
LUK 22:29 Rumal wa' quinya na chiwe chi quixtakan na je' jas ri xuya ri Dios ri nu Tat chwe in chi ri in quintakanic.
LUK 22:30 Quinban na wa' rech quixwi' wuc' in chi' ri nu mesa pa ri nu takanic in. Ri ix c'ut cäyi' na chiwe chi quik'at na tzij pa qui wi' ri winak re ri cablajuj juch'ob winak re ri tinimit Israel, —xcha chque.
LUK 22:31 Xukuje' xubij ri Kajaw Jesús: Simón, Simón, chawila' chi ix iwonojel ix u tz'onom ri Satanás rech quixutakchi'j che mac che rilic we kas tzij quich'ij wa'. Junam cuban na ri are' chiwe jas ri cuban jun winak cuseysa' ri trico rech cätzak na canok ri man utz taj, —cächa'.
LUK 22:32 In bochi'm c'u ri Dios pa wi' at rech catcojon na, rech man cattzak taj. Ri at c'ut, aretak caq'uex awanima', catzelej awib, queato' ba' ri awachalal, —xcha che.
LUK 22:33 Xubij ri Simón Pedro che: Kajaw, nu jiquibam ri wanima' in chi quine' uc' la, pune ba' pa che', pune ba' quincäm uc' la, —xcha che.
LUK 22:34 Xubij ri Jesús che: Pedro, kas tzij quinbij chawe chi c'ä mäjok cätzintzirikin ri ama' äc' cämic, cabij na at oxmul chi man awetam tä nu wäch, —xcha che.
LUK 22:35 Xubij ri Jesús chque conojel: Aretak xixintak bic, man c'o tä i bolsa re puak, man c'o tä i chim, man xic'am tä bic i xajäb. ¿A c'o lo jas xajwataj chiwe? —xcha chque. Man c'o taj, —xecha che.
LUK 22:36 Xubij c'u chque: Cämic c'ut, apachin ri c'o u bolsa re puak, chuc'ama bic, xukuje' chuc'ama bi ru chim. We man c'o tä u machete, chuq'uiyij ru k'u' chulok'ic jun re, —cächa chque.
LUK 22:37 Quinbij c'u chiwe chi tzrajwaxic wi chi cäbantaj ri tz'ibam chwij pa ru Lok' Pixab ri Dios, —cächa'. Are wa' ri cubij: “Xbix che chi are jun chque ri itzel tak winak,” —cächa'. Ronojel c'u ri tz'ibtal chwij, rajwaxic chi cäbantaj na wa', —xcha ri Jesús chque.
LUK 22:38 Xquibij ru tijoxelab che: Kajaw, ¡chilampe la! E c'o quieb machetes waral, —xecha che. Ruc' wa', —xcha chque.
LUK 22:39 Xel bi ri Jesús, xe' pa ri Ujuyubal Olivos je' jas ru nak'atisam wi rib. Xukuje' ru tijoxelab xeteri bi chrij.
LUK 22:40 Aretak xeopan jela', xubij chque ru tijoxelab: Chibana orar rech man quixtzak taj aretak quixtakchi'x che mac, —xcha chque.
LUK 22:41 Ri Jesús c'ut xutas apan rib chque. Je' xec'ol wi apanok jas ru najil jun abaj ri cusirirej apan jun. Xxuqui'c, xuban orar.
LUK 22:42 Xubij: Tat, we caj la, bana ba' la chi man rajwaxic taj chi quinrik we nimalaj c'äx ri cäpetic, —cächa'. Mäban c'u la ri nu rayibal in, xane ri rayibal la, —xcha ri Kajaw Jesús.
LUK 22:43 Xuc'ut c'u rib jun ángel ajchicaj chuwäch ri xyo'w u chuk'ab.
LUK 22:44 Ri Jesús, rumal chi sibalaj nim ri c'äx ri tajin cuno', sibalaj xucoj u chuk'ab chubanic orar. Sibalaj xubok ja' je' ta ne chi are nimak tak tz'uj re quic' ri cäkaj cho rulew.
LUK 22:45 Aretak xto'taj ri Jesús chubanic orar, xe' cuc' ru tijoxelab. Xeurika'. Tajin quewar rumal ri qui bis.
LUK 22:46 Xubij ri Jesús chque: ¿Jas che quixwaric? Chixwalijok, chibana orar rech man quixtzak taj aretak quixtakchi'x che mac, —xcha chque.
LUK 22:47 Tajin cätzijon ri Jesús aretak xeopan q'uia winak. Ri tat Judas, jun chque ri cablajuj u tijoxelab ri Jesús u c'amom ri qui be. Xnakajin ri tat Judas che ri Jesús chutz'umaxic.
LUK 22:48 Xubij c'u ri Jesús che: Judas, —cächa'. ¿A quinatz'umaj che nu jachic bic? ¿A je' caban chwe in, in ri' ri Ralc'ual Dios ri Kas Winak? —xcha ri Jesús che.
LUK 22:49 Ri e sutininak rij ri Jesús, aretak xquil ri xuc'ulmaj, xquibij che: Kajaw, ¿a quekach'ay na che machete? —xecha che.
LUK 22:50 Jun chque ri tijoxelab xusoc jun achi ri patänil re ri qui nimal sacerdotes aj Israel, xresaj c'u ru xiquin re u wiquiäk'ab.
LUK 22:51 Xch'aw chi ri Jesús, xubij: Ruc' wa', —xcha'. Chiya can ri ch'oj, —xcha chque. Xuchap c'u cok ru xiquin ri achi, xucunaj.
LUK 22:52 Te ri' xch'aw ri Jesús jumul chic, xubij chque ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' chque ri qui nimakil soldados ri chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios, xukuje' chque ri qui nimakil ri winak, e are' c'u tak wa' ri e petinak chrij chuchapic: Je' ta ne chrij jun elak'om ri elinak wi lok alak cuc' machetes, cuc' che', —cächa'.
LUK 22:53 In c'o c'u uc' alak ronojel k'ij pa ri nimalaj rachoch Dios, man xinchap tä alak. Are c'u hora wa' ri yo'm chech alak chi cäban alak wa'. Ri chuk'ab alak are re ri Itzel wa' ri cätakan pa ri k'ekum, —xcha ri Jesús chque.
LUK 22:54 Xquichap c'u ri Jesús, xquic'am bi cho rachoch ri qui nimal sacerdotes aj Israel. Ri tat Pedro u terenem chinaj.
LUK 22:55 Aretak xquinuc' k'ak' pu niq'uiajal ruwoja, conojel xquimulij quib chrij, xet'uyi'c. Xukuje' ri tat Pedro xt'uyi chquixol.
LUK 22:56 Te ri' jun ali ajic' xril ri tat Pedro t'uyul chrij ri k'ak'. Co xca'y che, xubij: Ri achi ri' are jun ruc' ri Jesús xukuje', —xcha ri ali.
LUK 22:57 Ri tat Pedro xresaj rib chupam, xubij: Man je' taj, ali, —xcha'. Man wetam tä u wäch, —xcha ri'.
LUK 22:58 Man naj tä chi c'ut, c'o jun chic xilow ri tat Pedro, xubij che: Ri at xukuje', at jun chque ri e c'o ruc' ri tat Jesús, —xcha che. Xubij ri tat Pedro: Man in tä ri', tat, —xcha che.
LUK 22:59 Craj oc'owinak jun hora chic, c'o chi jun xujiquiba u bixic, xubij: Kas tzij ri are' jun ruc' rumal chi are aj Galilea, —xcha'.
LUK 22:60 Xubij c'u ri tat Pedro: Tat, man quinch'ob taj jas ri cäbij la, —xcha che. C'ä tajin cätzijon ri tat Pedro aretak xtzintzirikin jun ama' äc'.
LUK 22:61 Te ri' xutzolk'omij rib ri Kajaw Jesús, xca'y che ri tat Pedro. Xna'taj c'u ri tzij ri u bim ri Kajaw Jesús che: “C'ä mäjok cätzintzirikin ri ama' äc', cabij na at oxmul chi man awetam tä nu wäch,” —xcha ri Jesús.
LUK 22:62 Xel c'u apan ri tat Pedro chrij ri ja, xuq'uis rib che ok'ej.
LUK 22:63 Ri achijab c'ut, ri e chajininak ri Jesús, cäquetz'bej u wäch, xukuje' cäquich'ayo.
LUK 22:64 Xquich'uk ru wak'äch, xquibij c'u che: ¡Chach'obo'! ¿Jachin ri' ri xatch'ayowic? —xecha che.
LUK 22:65 Q'uia ri mälom tak tzij ri xquibij che, sibalaj xquiyok'o.
LUK 22:66 Aretak xsakiric, xquimulij quib ri qui nimakil ri winak aj Israel, ri qui nimakil sacerdotes aj Israel, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab. Xc'am bi ri Jesús chquiwäch.
LUK 22:67 Xquibij c'u che: ¿A lal ri' ri Cristo? Bij ba' la chke, —xecha che. Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque: Pune ta ne quinbij chech alak, man cäcoj tä alak ri nu tzij, —cächa'.
LUK 22:68 We ta c'u c'o jas quinta' chech alak, man cäbij tä alak chwe jas ri quinta' chech alak. Man quintzokopij tä bi alak, —cächa'.
LUK 22:69 Tzcämic ri', in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quint'uyi na pu wiquiäk'ab ri Dios ri sibalaj c'o u chuk'ab, —xcha chque.
LUK 22:70 Chanim c'ut xquita' che, xquibij conojel: ¿A lal ne lo ri' ru C'ojol ri Dios? —xecha che. Xch'aw chi ri Jesús, xubij chque: Je ri' jas ri cäbij alak chwe chi in ri', —xcha chque.
LUK 22:71 Xquibij c'ut: ¿A cajwataj ta c'u lo jun k'alajisanel chic chkawäch? ¡Man rajwaxic taj! Ri uj c'ut, uj xujtow pu chi' jas ri cubij chbil rib, —xecha ri tata'ib.
LUK 23:1 Te c'u ri' xewalij conojel ri winak ri xquimulij quib. Xquic'am bi ri Jesús cho ri k'atal tzij Pilato.
LUK 23:2 Xquichaplej u banic tzij chrij ri Jesús, xquibij: Ka rikom chi we achi ri' tajin cusach qui c'ux ri winak, xukuje' xujutijoj chi man rajwaxic taj cäkaya alcabal che ri tat César. Cubij c'u chbil rib chi ri are', are ri Cristo, jun nim takanel.
LUK 23:3 Xuta' c'u ri tat Pilato che: ¿A at ri' ri cattakan pa qui wi' ri winak aj Israel? —xcha ri'. Xch'aw ri Jesús, xubij: Je ri' jas ri cäbij la, —xcha che.
LUK 23:4 Xubij c'u ri tat Pilato chque ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' chque ri niq'uiaj winak chic: Man c'o tä mac quinrik chrij we achi ri', —xcha chque.
LUK 23:5 Co c'ut xquijiquiba u bixic wa' conojel, xquibij: Xa cusach qui c'ux ri winak, cuya tijonic pa ronojel tinimit rech Judea. Xuchaplej lok tijonic pa Galilea, u takem u banic wa', xul waral pa Jerusalén, —xecha che.
LUK 23:6 Aretak ri tat Pilato xuta wa', xuta' we ri achi ri' are aj Galilea.
LUK 23:7 Aretak xretamaj chi jela' quel wi lok ri Jesús jawije' cätakan wi ri tat Herodes, xutak bi ri Jesús cho ri are'. Ri tat Herodes c'o apan pa Jerusalén pa tak ri k'ij ri'.
LUK 23:8 Aretak ri tat Herodes xril ri Jesús, sibalaj xquicotic. Xque' c'u q'uia k'ij u rayim rilic u wäch. Craj ta c'u na cäril jun cajmabal rumal ri Jesús, rumal chi q'uia tak tzijobelil u tom chrij.
LUK 23:9 Ri tat Herodes sibalaj xuc'ot u chi' ri Jesús. Man c'o tä c'u jas xubij ri Jesús che.
LUK 23:10 Ri qui nimakil sacerdotes aj Israel xukuje' ri tijonelab re ri Pixab sibalaj xquitzucuj jas cäca'n chubanic tzij chrij.
LUK 23:11 Are c'u ri tat Herodes xukuje' ru soldados xquetzelaj u wäch ri Jesús. Xquetz'bej c'u u wäch xukuje'. Xquicoj jun je'lalaj atz'iak che je' jas ri cucoj jun nim takanel. Te ri' ri tat Herodes xutak chi bi ri Jesús ruc' ri tat Pilato.
LUK 23:12 Xutzir c'u ri qui ch'oj ri tat Herodes ruc' ri tat Pilato pa we k'ij ri'. Xjunamataj c'u qui wäch. Xebux cachi'l quib.
LUK 23:13 Te ri' ri tat Pilato xeusiq'uij ri qui nimakil sacerdotes, ri qui nimakil ri winak, xukuje' conojel ri winak rech cäquimulij quib chuwäch.
LUK 23:14 Xubij c'u chque: Ri ix, i c'amom lok ri achi ri' chnuwäch. Xibij chi xa cusach qui c'ux ri winak. Aretak xinc'ot u chi' chiwäch, man c'o tä mac xinrik chrij we achi ri' jas ri quibij ix.
LUK 23:15 Xukuje' ri tat Herodes man xurik tä mac chrij. U takom chi c'u lok kuc'. Chiwilampe' chi man c'o tä jas u banom we achi ri' ri takal u cämisaxic.
LUK 23:16 Quinc'äjisaj ba' u wäch. Te c'u ri' quintzokopij bic, —xcha chque.
LUK 23:17 Ri k'atal tzij, jas ri qui nak'atisam wi ri winak, ronojel nimak'ij rajwaxic cutzokopij bi jun ajpache'.
LUK 23:18 Conojel ri winak juntir xquirak qui chi', xquibij: ¡Chesaj la bi wa'! ¡Tzokopij ba' la ri tat Barrabás chke! —xecha che.
LUK 23:19 Are c'u ri tat Barrabás c'o pa che' rumal chi u cämisam jun winak, xukuje' xeumulij ri winak re ri tinimit rech cäquiyac quib chrij ri k'atal tzij.
LUK 23:20 Ri tat Pilato xeuch'abej ri winak jumul chic. Are c'u ri are' craj cutzokopij ri Jesús.
LUK 23:21 Ri winak xquirak qui chi' jumul chic, xquibij: ¡Chripok! ¡Chripok! —xecha'.
LUK 23:22 Churox mul xubij chque: ¿Jas etzelal u banom wa' we achi ri'? Man c'o tä jun mac nu rikom chrij rech cäcämisaxic. Quinc'äjisaj ba' u wäch, quintzokopij c'u bic, —xcha chque.
LUK 23:23 Ri winak c'ut xquicoj qui chuk'ab junam cuc' ri qui nimakil sacerdotes aj Israel. Sibalaj xquirak qui chi' chubixic chi cärip ri Jesús. Xecowinic, xech'acan che ri tat Pilato. Xyi' c'u chque jas ri xquirayij.
LUK 23:24 Te c'u ri' ri tat Pilato xuk'at tzij chi cäbantaj na jas ri xquita' che.
LUK 23:25 Xutzokopij c'u ri tata' ri xquita', are ri ajpache', ri achi cämisanel ri xeumulij ri winak re ri tinimit rech cäquiyac quib chrij ri k'atal tzij. Are c'u ri Jesús xujach pa qui k'ab.
LUK 23:26 Aretak tajin cäc'am bi ri Jesús churipic, xquichap apan jun achi aj Cirene, Simón u bi', ri petinak pa juyub. Xquiya c'u ri cruz chrij rech cutelej bic, cuterenej bi ri Jesús.
LUK 23:27 Xeteri c'u bic q'uialaj winak, xukuje' jujun tak ixokib ri cäquiq'uis quib che ok'ej, cäcok'ej u wäch ri Jesús.
LUK 23:28 Xutzolk'omij rib ri Jesús, xerilo, xubij c'u chque: Ixokib aj Jerusalén, —cächa'. Mok'ej chi alak nu wäch in, are c'u chok'ej ib alak, xukuje' cheok'ej alak qui wäch ri al alak, —cächa chque.
LUK 23:29 Copan c'u na ri k'ij aretak cäbixic: “Utz que ri chuchuib ri man quealc'ualan taj, ri man quecowin tä che alc'ualanic. Utz que ri chuchuib ri man c'o tä cal ri quetu'nic,” —cächa na.
LUK 23:30 Pa ri k'ij ri' cäquibij na ri winak chque ri nimak tak juyub: “Chixtzak lok pa ka wi',” —quecha na ri'. Xukuje' cäquibij chque ri juyub: “Chujich'uku,” —quecha na chque.
LUK 23:31 We cäban wa' we c'äx ri' aretak räx ri che', ¿jas ta ne ri cäca'n na aretak chaki'j chic ri che'? —xcha chque.
LUK 23:32 Xukuje' xequic'am bi ruc' ri Jesús quieb banal tak etzelal rech quecämisaxic.
LUK 23:33 Aretak xeopan pa ri c'olibal ri cojom U Bakil Jolomaj che ru bi', chila' xquirip wi ri Jesús, xukuje' ri quieb banal tak etzelal junam ruc', jun pu wiquiäk'ab, ri jun chic pu moxk'ab ri Jesús.
LUK 23:34 Xubij c'u ri Jesús: Tat, sacha la qui mac. Xa man cäquich'ob tä ri' jas ri tajin cäca'no, —xcha'. Ri soldados c'ut xquesaj qui suerte chrij ri ratz'iak ri Jesús, xquijach c'u wa' chquiwäch.
LUK 23:35 E tac'atoj c'u ri winak, tajin queca'y che ri Jesús. Ri qui nimakil ri winak xquetz'bej u wäch, xquibij: Xuto' ri jule' winak chic. We kas tzij are ri Cristo ri cha'tal rumal ri Dios, chuto' ba' rib, —xecha'.
LUK 23:36 Xukuje' ri soldados xquetz'bej u wäch. Xekeb ruc' ri Jesús, xquiya ch'äm vino chuwäch.
LUK 23:37 Xquibij che: ¡We at ri' ri cattakan pa qui wi' ri winak aj Israel chato' ba' awib! —xecha che.
LUK 23:38 Cojom c'u jun tz'ibtalic puwi' ri cruz ri xrip wi ri Jesús. Are tz'ibam wa' pa qui ch'abal ri winak aj Israel, ri winak latinos, xukuje' ri winak griegos, cubij: ARE NIM TAKANEL PA QUI WI' RI WINAK AJ ISRAEL, —cächa'.
LUK 23:39 Jun chque ri banal tak etzelal, ri e tzäyebam ruc', xuyok'o, xubij: We kas tzij lal ri' ri Cristo, chto' ib la. Chujto' la uj xukuje', —xcha ri'.
LUK 23:40 Xch'aw ri jun achi chic, xuyaj ri rachi'l. Xubij che: ¿A mat caxej awib at cho ri Dios, at c'ut junam tajin carik c'äx ruc'?
LUK 23:41 Ri uj takal chke chi je' cäban wa' chke. Tajin cäkatoj u q'uexel ri ka'nom. Are c'u wa' we achi ri', man c'o tä etzelal u banom, —xcha che ri rachi'l.
LUK 23:42 Xubij che ri Jesús: Tat, chinnataj che la aretak cächaplej la takanic, —xcha che.
LUK 23:43 Xch'aw ri Jesús, xubij: Kas tzij ri quinbij chawe chi cämic ri' catc'oji na wuc' in pa ri je'lalaj c'olibal “paraíso” u bi', —xcha che.
LUK 23:44 Craj pa ri cablajuj hora xk'ekumar ruwächulew c'ä pa ri urox hora re benak k'ij.
LUK 23:45 Xatin c'u ri k'ij, xukuje' xjisjob ri tasbal u pam ri nimalaj rachoch Dios.
LUK 23:46 Te ri' xurakakej u chi' ri Jesús, co xch'awic, xubij: ¡Tat! —xcha'. Quinjach ri wanima' pa k'ab la, —xcha'. U bim wa', xel ranima'.
LUK 23:47 Aretak ri qui nimal soldados xril ri xbantajic, xunimarisaj u k'ij ri Dios, xubij: Kas utzalaj achi wa' we achi ri', —xcha'.
LUK 23:48 Conojel ri winak xquimulij quib che rilic. Aretak xquil ri xbantajic, xetzelejic, sibalaj quebisonic, quebok'ic.
LUK 23:49 Conojel ri etamaninak u wäch ri Jesús, xukuje' ri ixokib ri tereninak u lok pa Galilea xecanaj can chinaj che rilic ri xban che.
LUK 23:50 Te ri' xopan jun achi, José u bi'. Are jun chque ri qui nimakil ri winak, utzalaj achi c'u wa' ri jicom ranima'.
LUK 23:51 Ri are' are aj Arimatea, jun tinimit re Judea. Are jun achi ri cu'l na u c'ux che reyexic ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Man xuc'ul tä c'u re ri are' ri ca'nom ri niq'uiaj qui nimakil ri winak chic.
LUK 23:52 Xopan c'u ri are' cho ri tat Pilato chuta'ic chi cäyi' ru cuerpo ri Jesús che.
LUK 23:53 Aretak xukajsaj, xubolk'otij pa jun manta. Xuya c'u pa jun mukubal ri mäja' c'o jun winak yo'm chupam. Ri mukubal ri' are jun pec c'otom cok cho ri abaj.
LUK 23:54 We k'ij ri' are ri víspera wa' re ri Pascua. Xak jubik' craj chi cächaplex ri k'ij re uxlanem.
LUK 23:55 Ri ixokib ri xeteri lok ruc' ri Jesús pa Galilea, xquiterenej bic, xquil ri mukubal. Xquilo jas ri xban can chuya'ic ri cäminak chupam.
LUK 23:56 Aretak xetzelej bi cho ja, xca'n u banic c'oc'alaj tak cunabal. Xeuxlan c'u pa ri k'ij re uxlanem, je' jas ri cubij ri Pixab.
LUK 24:1 Pa ri nabe k'ij re ri semana, sibalaj ak'ab xebe' ri ixokib, xeopan c'u chuchi' ri mukubal. Xquic'am bi ri c'oc'alaj tak cunabal ri ca'nom.
LUK 24:2 Xquirik ri abaj wolkotim chi apan jela' chuchi' ri mukubal.
LUK 24:3 Xeboc bic, man xquirik tä c'u ru cuerpo ri Kajaw Jesús.
LUK 24:4 Xquixej c'u quib, man xquirik taj jas cäca'no rumal ri xbantajic. Xak te'talic c'ut xetaq'ui quieb achijab chquinakaj, ri sibalaj cäjuluw ri catz'iak.
LUK 24:5 Xquixej c'u quib ri ixokib, xquipachba quib pulew. Xquibij c'u ri achijab chque: ¿Jas che quitzucuj ri c'aslic chquixol ri cäminakib?
LUK 24:6 Man c'o tä waral, xc'astaj bi ri', —quecha chque. Chna'taj chiwe jas ri xutzijoj can ri Jesús chiwe aretak c'ä c'o ri Are' pa Galilea, —quecha'.
LUK 24:7 Je' xubij wa' chiwe: “Rajwaxic chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinjach na pa qui k'ab ajmaquib, quinrip na cho ri cruz, quinc'astaj c'u na bi chquixol ri cäminakib churox k'ij,” —xcha ri', —xecha chque ri ixokib.
LUK 24:8 Te c'u ri' xna'taj ru tzij ri Jesús chque ri ixokib.
LUK 24:9 Aretak tzelejem lok que, qui petic pa ri mukubal, xquitzijoj chque ri tijoxelab, xukuje' chque ri niq'uiaj cachi'l chic ronojel ri xquic'ulmaj.
LUK 24:10 Ri xquitzijoj ri tzij ri' chque ri apóstoles, ru tako'n ri Jesús, e are' ri nan María Magdalena, ri nan Juana, ri nan María ru nan ri Jacobo, xukuje' ri jule' ixokib chic.
LUK 24:11 Ri apóstoles man xquicoj tä ri qui tzij ri ixokib. Xel chquiwäch chi xak con tak tzij ri cäquibij.
LUK 24:12 Pune ta ne je ri', ri tat Pedro xwalij bic. Xutic anim, xe' chuchi' ri mukubal. Xpachi'c, xca'y cok chupam. Xuwi ri manta xrilo. Xucajmaj c'u ri xc'ulmatajic.
LUK 24:13 Pa we k'ij ri' e benak pa ri be quieb chque ri tijoxelab. Benam que pa jun alaj tinimit, Emaús u bi'. Craj julajuj kilómetros u xol ruc' ri tinimit Jerusalén.
LUK 24:14 Cäquitzijobela quib chrij ri xbantaj pa Jerusalén.
LUK 24:15 Tajin c'u cäquich'abej quib, cäquic'otola tak qui chi' aretak ri Jesús xurik bi rib cuc', xerachi'laj bi junam.
LUK 24:16 Xban c'ut chi man xquich'ob tä u wäch.
LUK 24:17 Xubij c'u chque: ¿Jas ri quitzijobela chbil tak iwib pa we be ri'? —cächa'. ¿Jas che quixbisonic? —xcha chque.
LUK 24:18 Jun chque ri achijab, Cleofas u bi', xch'awic, xubij che: ¿A xak lal jun oc'owel pa Jerusalén? Craj ne xak xuwi ri lal man etam tä la ri xbantaj jela' pa tak ri k'ij ri', —xcha che.
LUK 24:19 Xubij c'u chque: ¿Jas ri' ri xbanic? —xcha ri Jesús chque. Xquibij che: Are ri xban che ri Jesús aj Nazaret. We achi ri' are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ri sibalaj c'o u chuk'ab ru tzij ri xukuje' cuban cajmabal. Nim c'u u banic cho ri Dios, xukuje' chquiwäch ri winak, —quecha che.
LUK 24:20 Xjach c'u bic, xk'at tzij puwi' chi cäcämisaxic ri Are' cumal ri qui nimakil sacerdotes aj Israel, xukuje' cumal ri qui nimakil ri ka winak uj. ¡Xquirip c'u cho ri cruz! —quecha'.
LUK 24:21 Are c'u ri uj xkachomaj chi are wa' ri cutor na ri ka tinimit Israel. Ya xque' oxib k'ij cämic ri xban wa', —quecha che.
LUK 24:22 Xkacajmaj c'ut jas ri xquitzijoj jujun tak ixokib chkaxol. Ak'ab xebe' chuchi' ru mukubal ri Jesús.
LUK 24:23 Man xquirik tä chi c'u ru cuerpo, —quecha'. Aretak xetzelej bic, xquitzijoj chke chi xequil ángeles ri xquibij chi xc'astaj bi ri Jesús, —quecha'.
LUK 24:24 Te ri' xebe' jujun chque ri kachi'l chuchi' ri mukubal, je' xquilo jas ri xquibij ri ixokib. Man xquil tä chi u wäch ri Jesús, —xecha che.
LUK 24:25 Te ri' xubij ri Jesús chque: ¡Ay, con tak achijab! ¡Man quixcojon tä che ri qui tzijom can ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios!
LUK 24:26 ¿A mat iwetam ix chi rajwaxic chi ri Cristo curik wa' we c'äx ri' c'ä mäjok cänimarisax u k'ij? —xcha chque.
LUK 24:27 Xuchaplej c'u u k'alajisaxic chquiwäch ri u tzij ri mam Moisés xukuje' ri qui tzij ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios jas ri qui tz'ibam can chrij ri Cristo.
LUK 24:28 Xenakajin c'u che ri alaj tinimit jawije' e benam wi que. Ri Jesús xubano chi je' ta ne chi naj ri que' wi na, man xtaq'ui taj.
LUK 24:29 Ri tijoxelab xquicoj qui chuk'ab rech cäcanaj can cuc', xquibij che: Canaj can la kuc'. Kajem c'u cuban ri k'ij, coc c'u na ri ak'ab, —xecha che. Xoc c'u bi ri Jesús, xcanaj can cuc'.
LUK 24:30 Aretak xt'uyi cuc' chi' ri mesa, xuc'am ri wa. Xutewchij, xupiro, xuya chque.
LUK 24:31 Te c'u ri' xyi' chque chi xecowinic xquich'ob u wäch. Xak te'talic c'ut xsach ri Jesús chquiwäch.
LUK 24:32 Xquibila c'u ri jun che ri jun chic: ¿A mat c'o jas xkana' pa kanima' aretak xujuch'abej pa ri be, aretak xuk'alajisaj ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chkawäch? —xecha'.
LUK 24:33 Pa ri hora ri' xewalijic, xetzelej bi pa Jerusalén. Xequirika ri julajuj tijoxelab qui mulim quib xukuje' ri niq'uiaj cachi'l chic.
LUK 24:34 Xquibij c'u chque: Kas tzij xc'astaj ri Kajaw Jesús, u c'utum c'u rib chuwäch ri tat Simón, —xecha chque.
LUK 24:35 Te ri' xquitzijoj ri xquic'ulmaj pa ri be, xukuje' xquitzijoj jas xquetamabej u wäch ri Jesús aretak xupir ri wa.
LUK 24:36 Aretak tajin cäquitzijobela quib chrij ri xquic'ulmaj, xuc'ut rib ri Jesús chquiwäch, xtaq'ui c'u chquixol. Xubij chque: Chuxlan ba' ri iwanima', —xcha chque.
LUK 24:37 ¡Sibalaj c'u xquixej quib! Xquichomaj chi are jun xibinel ri tajin cäquilo.
LUK 24:38 Xubij c'u ri Jesús chque: ¿Jas che quixbirbit pa iwanima', cuban c'u quieb i c'ux? —cächa'.
LUK 24:39 Chiwila ri wakan xukuje' ri nu k'ab chi kas in ri' ri Jesús. Chinina', chiniwila', —cächa'. Jun xibinel man c'o tä u tijal, man c'o tä c'u u bakil je' jas ri wech in ri quica'yej, —xcha chque.
LUK 24:40 Aretak xubij wa' xuc'ut ru k'ab xukuje' ri rakan chquiwäch.
LUK 24:41 Cäcaj cäquicojo, cäcaj man cäquicoj taj rumal chi quicajmam quib. Jubik' quequicotic, jubik' c'u cäquixej quib. Xubij c'u ri Jesús chque: ¿A c'o waral jas quintijo? —xcha chque.
LUK 24:42 Xquiya c'u jun ch'äkap bolom cär che.
LUK 24:43 Xuc'amo, xutij chquiwäch.
LUK 24:44 Xubij c'u chque: Aretak ri in xinc'oji iwuc', xintzijoj chiwe chi rajwaxic quebantaj conojel ri tz'ibam chwij pa ru Pixab ri ka mam Moisés, xukuje' ri tz'ibam cumal ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' pa tak ri salmos, —xcha ri Jesús chque.
LUK 24:45 Te c'u ri' xuya chque chi xquich'ob na ri Tz'ibtalic.
LUK 24:46 Xubij chque: Je' tz'ibam wa' chi curik na c'äx ri Cristo, cäc'astaj c'u na bi chquixol ri cäminakib churox k'ij, —cächa'.
LUK 24:47 Xukuje' tz'ibam chi rajwaxic u tzijoxic ru Tzij ri Dios chque conojel tinimit pa ri u bi' ri Cristo chubixic chque chi rajwaxic cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic ri winak rech quesachtaj na ri qui mac. Are cächapletaj na bi u tzijoxic wa' pa ri tinimit Jerusalén, —cächa chque.
LUK 24:48 Ri ix c'ut, ix k'alajisanelab chrij ronojel wa' we ri'.
LUK 24:49 Quintaka na lok pi wi' jas ri xubij ri Dios ri nu Tat chi cuya na chiwe. Chixcanaj ba' can pa ri tinimit Jerusalén c'ä cäyi' na chiwe ri i chuk'ab ajchicaj.
LUK 24:50 Te c'u ri' ri Jesús xeuc'am bi apan chrij ri tinimit Betania. Chila' xuwalijisaj ru k'ab, xeutewchij.
LUK 24:51 Aretak tajin queutewchij, xel bi chquiwäch, xc'am bi chicaj.
LUK 24:52 Xnimarisax na u k'ij cumal chila'. Te ri' xetzelej lok pa Jerusalén, sibalaj c'u quequicotic.
LUK 24:53 Amak'el ronojel k'ij e c'o pa ri nimalaj rachoch Dios, tajin cäquiya c'u u k'ij ri Dios. Amén.
JOH 1:1 Aretak mäjok cäban ri cajulew, ri Cristo, ri cäbix “u Tzij ri Dios” che, ya c'o chic ri Are'. Ri Are' ri cäbix “u Tzij ri Dios” che c'o chic ruc' ri Dios, are c'u kas Dios wa'.
JOH 1:2 Ri Are' c'ut c'o ruc' ri Dios ojer tzaretak xchaptaj lok u banic ronojel.
JOH 1:3 Rumal ri Are' ri Dios xuban ronojel ri c'olic. Man c'o tä c'u jas ri c'olic ri mat xban rumal ri Are'.
JOH 1:4 Ruc' ri Are' c'o wi ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. We c'aslemal ri' are wa' ri kas sakil chque conojel ri winak cho ruwächulew.
JOH 1:5 Ri sakil ri' cäjuluw pa ri k'ekum, man cäcowin tä c'u ri k'ekum chusachic u wäch.
JOH 1:6 C'o jun tata' ri xtak lok rumal ri Dios. Ri tata' ri' are Juan u bi'.
JOH 1:7 Xpe c'u ri are' chuk'alajisaxic ri sakil chquiwäch ri winak rech conojel quecojon ta che ri sakil rumal ri u tzij ri are'.
JOH 1:8 Ri tat Juan man are tä ri sakil, xane xa takom lok rech cuk'alajisaj ri kas tzij chrij ri sakil.
JOH 1:9 Ri kas sakil c'ut, ri cäjuluw pa qui wi' conojel ri winak, tajin cäpe cho ruwächulew.
JOH 1:10 Ri Jun ri cäbix “u Tzij ri Dios” che c'o chic cho ruwächulew. Pune c'u rumal ri Are' ri Dios xuban ruwächulew, ri winak c'ut ri e c'o cho ruwächulew man kas xquich'ob tä u wäch.
JOH 1:11 Xopan pa ru tinimit, ru winakil c'ut man xquic'ulaj taj.
JOH 1:12 Pune je ri' e c'o c'u jujun ri utz u c'ulaxic xca'no, xecojon che ri Are'. E are c'u tak wa' ri xyi' chque chi queboc che ralc'ual ri Dios.
JOH 1:13 Ri xecojonic, ri xeboc che ralc'ual ri Dios, man je' tä xban che calc'ualaxic jas ri calc'ual ri winak ri xak quil qui wäch rumal chi je wa' xquichomaj ri qui nan qui tat, o rumal ru rayibal jun winak. Xane ri Dios are ri kas qui Tat ri e are'.
JOH 1:14 Ri Jun ri cäbix “u Tzij ri Dios” che xuban winak, xc'oji c'u chkaxol waral cho ruwächulew. Lok' xeril wi conojel winak, xubij c'u ri kas tzij chque. Xkil ri quelic, k'alaj chi kas are ru C'ojol ri ka Tat ri sibalaj nim u k'ij, ri xuwi wa' u C'ojol c'olic.
JOH 1:15 Ri tat Juan xuk'alajisaj ri kas tzij chrij ri Are', xubij: Are wa' ri xinbij, chi ri Jun chic ri cäpe na, are nim na u k'ij chnuwäch in rumal chi ri Are' c'o chic aretak ri in mäja' quil nu wäch, —xcha'.
JOH 1:16 Konojel ka c'amom ke ri nimalaj u k'inomal, ka rikom c'u tewchibal k'ij chi k'ij.
JOH 1:17 Ri ka mam Moisés xutz'ibaj can ri Pixab ri xuya ri Dios che. Are c'u ri Jesucristo xuc'ut can chkawäch chi kas cujraj ri Dios, xuk'alajisaj ri kas tzij chkawäch.
JOH 1:18 Man c'o tä wi jun winak ilowinak u wäch ri Dios. Xane xak xuwi ru C'ojol ri Dios ri c'o ruc' ri ka Tat, ri xak xuwi wa' u C'ojol c'olic, are ri Are' xulk'alajisan chkawäch ru banic ri Dios.
JOH 1:19 Ri winak aj Israel pa Jerusalén xequitak bi sacerdotes xukuje' levitas ruc' ri tat Juan chuta'ic che jachin ri are'.
JOH 1:20 Ri are' kas xuk'alajisaj chquiwäch chi sakil, xubij: Ri in, man in tä ri Cristo, —xcha chque.
JOH 1:21 Xquita' chi c'u jumul che, xquibij: ¿Jachin c'u ri lal? ¿A lal ri' ri ka mam Elías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios? —xecha che. Ri tat Juan xubij: Man in tä ri', —xcha chque. Jumul chic xquita' che, xquibij: ¿A man lal c'u ri' ri k'alajisal u Tzij ri Dios ri cäbixic chi cäpe na? —xecha che. Ri are' xch'awic, xubij: Man in tä ri', —xcha chque.
JOH 1:22 Xquibij c'u che: ¿Jachin c'u ri lal? Rajwaxic chi cuje'c, c'o jas ri que'kabij chque ri xujtakow lok. ¿Jas ri cäbij la chke chij ib la? —xecha che.
JOH 1:23 Ri tat Juan xch'awic, xubij: In ri' ri jun ri co cäch'aw pa tak ri juyub ri cätz'inowic, cubij: “Chibana u banic ri nim be ri cäbin wi ri Kajaw, chibana jicom che,” —cächa'. Je' jas ri xubij lok ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha chque.
JOH 1:24 Ri achijab ri' ri xeopan ruc' ri tat Juan chuch'abexic, e are' qui tako'n ri tata'ib fariseos wa'.
JOH 1:25 Xquita' c'u che ri tat Juan: We ri lal, man lal tä ri' ri Cristo, man lal tä ri' ri ka mam Elías, man lal tä c'u ri' ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ¿jas che cäban la kasna'? —xecha che.
JOH 1:26 Ri tat Juan xubij chque: Ri in quinban kasna' ruc' joron. C'o c'u Jun chxol alak ri man etam tä alak u wäch ri Are'.
JOH 1:27 Are c'u wa' ri Jun ri teren lok chwij, pune nim c'u na u banic chnuwäch in. Man takal tä c'u chwe in quinquir ru c'amal u xajäb, —xcha chque.
JOH 1:28 Ronojel wa' we ri' xc'ulmataj pa Betábara ri c'o chrelbal k'ij che ri nima' Jordán jawije' ri tajin cuban wi kasna' ri tat Juan.
JOH 1:29 Chucab k'ij ri tat Juan xril ri Jesús tajin cänakajin lok ruc', xubij: ¡Chilampe alak! —cächa'. Are wa' ri Jun ri cäcämisax na cho ri Dios je' ta ne jun alaj chij che resaxic bi ri qui mac ri winak ri e c'o cho ruwächulew, —cächa'.
JOH 1:30 Chrij c'u ri Are' xintzijon wi aretak xinbij: Cäpe chi na Jun ri nim na u banic chnuwäch in. Je ri', rumal chi ri Are' ya c'o chic mäjok quil nu wäch in.
JOH 1:31 Ri in xukuje' man wetam tä u wäch nabe, tajin c'u quinban qui kasna' ri winak rech conojel ri winak aj Israel cäquetamaj u wäch, —xcha ri tat Juan.
JOH 1:32 Xukuje' xubij ri tat Juan: Xinwil ri Lok'alaj Espíritu xkaj lok chicaj je' u banic jun palomäx, xcanaj c'u can puwi' ri Jesús.
JOH 1:33 Ri in nabe man wetam taj jachin ri Are', ri Dios c'ut ri xintakowic chi quinban kasna' ruc' joron, are xubij chwe: “Jachin ri cawilo chi cäkaj ri Lok'alaj Espíritu puwi', cäcanajic, are ri' ri Jun ri cuban na kasna' ruc' ri Lok'alaj Espíritu,” —xcha chwe.
JOH 1:34 Ri in wilom ri xuc'ulmaj, quink'alajisaj c'ut jas ri xinwilo chi are wa' ru C'ojol ri Dios, —xcha ri tat Juan chque ri winak.
JOH 1:35 Chucab k'ij ri tat Juan c'o chila' jumul chic e rachi'l quieb chque ru tijoxelab.
JOH 1:36 Aretak ri tat Juan xrilo chi tajin coc'ow ri Jesús, xubij: ¡Chiwilampe'! —cächa'. Are wa' ri Jun ri cäcämisax na cho ri Dios je' ta ne jun alaj chij, —xcha chque.
JOH 1:37 Ri quieb u tijoxelab ri tat Juan, aretak xquita ri xubij, xebe' ruc' ri Jesús.
JOH 1:38 Ri Jesús xca'y can chrij, xrilo chi terenem ri Are' cumal ri quieb tijoxelab, xubij chque: ¿Jas tajin quitzucuj? —xcha'. Ri e are' xquibij che: Ajtij, ¿jawije' jekel wi la? —xecha che.
JOH 1:39 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: ¡Chixsajmpe'! Jo' ba', quiwila c'u na, —xcha ri' chque. Xebe' c'u ruc' ri Are', xquil na jawije' ri jekel wi. Chila' c'ut xecanaj wi can pa ri k'ij ri', rumal chi craj are ucaj hora ri' re ri benak k'ij.
JOH 1:40 Jun c'u chque ri quieb achijab ri xquita ri xubij ri tat Juan, ri xebe' ruc' ri Jesús, are ri tat Andrés ri ratz ri tat Simón Pedro.
JOH 1:41 Xe' ri tat Andrés chanim chutzucuxic ri tat Simón ru chak', xubij c'u che: Xkarik ri Mesías, —xcha che. (Ri tzij ri' quel cubij “Cristo”.)
JOH 1:42 Te c'u ri' ri tat Andrés xuc'am bi ri tat Simón ruc' ri Jesús. Ri Jesús c'ut, aretak xrilo, xubij che: At ri' ri tat Simón ru c'ojol ri Jonás. Cefas chic cäbix na chawe (ri quel cubij Pedro), —xcha che.
JOH 1:43 Chucab k'ij chic ri Jesús xuchomaj chi que' pa Galilea. Xurik c'u ri tat Felipe, xubij che: Tasa'j wuc', —xcha che.
JOH 1:44 Ri tat Felipe jela' cäpe wi pa ri tinimit Betsaida ri qui tinimit ri tat Andrés, ri tat Pedro.
JOH 1:45 Ri tat Felipe xe' chutzucuxic ri tat Natanael, xubij che: Xkil u wäch ri achi ri c'o xutz'ibaj ri ka mam Moisés chrij pa tak ri wuj re ri Pixab, xukuje' ri c'o xquitz'ibaj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios chrij pa ri qui wuj. Are wa' ri Jesús ru c'ojol ri tat José aj Nazaret, —xcha che.
JOH 1:46 Ri tat Natanael xubij che: ¿A c'o pu lo jun winak nim u banic ri cäpe pa Nazaret? —xcha che. Ri tat Felipe xubij che: Tasa'j ba', cawil c'u na at, —xcha che.
JOH 1:47 Ri Jesús, aretak xrilo chi petinak ri tat Natanael, xubij: Xpe jun achi ri kas aj Israel, ri man c'o tä subunic pa ranima', —xcha'.
JOH 1:48 Te ri' ri tat Natanael xuta' che ri Jesús: ¿Jas xban la che retamaxic nu wäch? —xcha che. Ri Jesús xubij che: Xatinwilo aretak mäja' catsiq'uix rumal ri tat Felipe, aretak at c'o chuxe' ri jun u che'al higos, —xcha che.
JOH 1:49 Ri tat Natanael xubij che: Ajtij, lal ri' ri u C'ojol ri Dios, ri Nim Takanel pa qui wi' ri winak aj Israel, —xcha che.
JOH 1:50 Ri Jesús xch'awic, xubij che: E ri at, ¿a cacoj wa' xa rumal chi xinbij chawe chi xatinwilo aretak ri at c'o chuxe' ru che'al higos? Cawil c'u na nimak tak cajmabal chuwäch wa' we ri', —xcha che.
JOH 1:51 Xukuje' xubij ri Jesús: Kas tzij ri quinbij chiwe chi quiwil na ri caj jaktalic. Quiwil c'u na ri ángeles rech ri Dios quepaki'c, quexuli pa nu wi' in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —xcha ri Jesús chque.
JOH 2:1 Churox k'ij xban jun c'ulanem pa ri tinimit Caná re Galilea. Ru nan ri Jesús c'o pa ri c'ulanem.
JOH 2:2 Xukuje' ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab xesiq'uix pa ri c'ulanem.
JOH 2:3 Xq'uis c'u ri vino. Xpe ru nan ri Jesús, xubij che ri Are': Man c'o tä chi vino, —xcha che.
JOH 2:4 Ri Jesús c'ut xch'awic, xubij che: Nan, ¿jas che cabij wa' chwe in? Mäja' curik ri k'ij chwe, —xcha che ru nan.
JOH 2:5 Xubij c'u ru nan chque ri tajin quecojow ri vino: Chibana ronojel ri cubij na chiwe, —xcha chque.
JOH 2:6 C'o c'u wakib nimak tak k'ebal re abaj chila', c'olibal joron ri cäquicoj ri winak aj Israel che ch'ajbal quib aretak cäquesaj ri äwas chquij. Chquijujunal ri k'ebal cäquich'ij jumuch' o cien litros joron.
JOH 2:7 Ri Jesús xubij chque ri tajin quepatänin chque ri winak: Nojisaj alak we k'ebal ri' che joron, —xcha chque. Xquichap c'u qui nojisaxic ri nimak tak k'ebal c'ä xenoj na.
JOH 2:8 Xubij c'u ri Jesús chque: Chesaj alak bi jubik', c'ama bi alak che ri c'amal be pa ri nimak'ij, —xcha chque. Je' c'u xca'no.
JOH 2:9 Aretak ri c'amal be pa ri nimak'ij xuna' ri joron ri q'uextajinak chi pa vino, man retam tä c'ut jawije' xe'c'am wi. Xak xuwi ri patäninelab c'o quetam chic che ri vino jawije' quesam wi bic. Ri c'amal be xusiq'uij ri ala (ri novio).
JOH 2:10 Xubij c'u che: Conojel ri winak are cäquicoj nabe ri utzalaj vino. Aretak c'ut e nojinak chi ri ula', te c'u ri' coc ri vino ri man kas tä pakal rajil. Are c'u ri at a c'olom can ri utzalaj vino rech c'ä te' coc wa' q'uisbal, —xcha che.
JOH 2:11 Ri xuban ri Jesús pa Caná re Galilea, are wa' ri nabe cajmabal etal. Ruc' wa' xuc'utu chi sibalaj nim u k'ij ri Are'. Xecojon c'u ru tijoxelab che.
JOH 2:12 Te c'u ri' xel bi chila', xe' pa ri tinimit Capernaum, rachi'l ru nan, ru tijoxelab, xukuje' tak ru chak'. Xecanaj c'u na can quieb oxib k'ij chila'.
JOH 2:13 Xa jubik' craj man curik ri Pascua, jun chque ri qui nimak'ij ri winak aj Israel. Rumal ri' ri Jesús xe' pa ri tinimit Jerusalén.
JOH 2:14 Chila' pa ri nimalaj rachoch Dios xeurik ajc'ay tak wacäx, ajc'ay tak chij, xukuje' ajc'ay tak palomäx. Xukuje' xeurik ri q'uexel tak qui rajil ri winak t'uyut'oj pa tak ri qui tem.
JOH 2:15 Ri Jesús aretak xeril wa', xuban u banic jun colob che u ch'ayibal, xuchaplej quesaxic bi conojel ri winak ri' pa ri nimalaj rachoch Dios, junam cuc' ri qui chij, ri qui wacäx. Xujabuj ri qui rajil ri q'uexel tak puak, xupakchij apan ri qui mesa.
JOH 2:16 Xubij chque ri ajc'ay tak palomäx: ¡Chesaj bi alak ronojel wa' waral! Mäban alak jun c'ayibal che ri rachoch ri nu Tat, —xcha chque.
JOH 2:17 Are c'u ru tijoxelab, xna'taj chque ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, ri cubij: “Je' ta ne tajin cäc'at ri wanima' rumal ri u lok'al ri achoch la,” —cächa'.
JOH 2:18 Te ri' ri winak aj Israel xquita' che ri Jesús: ¿Jas etal cäc'ut la chkawäch rech cäkilo chi c'o takanic pa k'ab la chubanic ronojel wa'? —xecha che.
JOH 2:19 Xch'aw ri Jesús, xubij chque: We ta ri alak cäwulij alak ri nimalaj rachoch Dios ri', xa oxib k'ij quinsachi na chuyaquic wa' jumul chic, —xcha chque.
JOH 2:20 Xquibij c'u ri winak aj Israel che: Cawinak wakib junab xbeytaj u banic wa' we nimalaj rachoch Dios ri', te c'u ri' cäbij la chi xa choxib k'ij cäyac ta chi la jumul, —xecha che.
JOH 2:21 Are c'u ri nimalaj rachoch Dios ri xubij ri Jesús, are ru cuerpo ri Are'.
JOH 2:22 Rumal ri' aretak xc'astaj ri Jesús chquixol ri cäminakib, xna'taj wa' we tzij ri' ri xubij ri Jesús chque ru tijoxelab, xquicoj c'ut ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, xukuje' xecojon che ru tzij ri Jesús.
JOH 2:23 Aretak ri Jesús xc'oji pa Jerusalén pa ri nimak'ij re ri Pascua, e q'uia xecojon che aretak xquil ri cajmabal tak etal ri xubano.
JOH 2:24 Ri Jesús c'ut man xcu'bi tä u c'ux chquij rumal chi ri Are' retam ri c'o pa canima' conojel winak.
JOH 2:25 Man rajwaxic taj chi c'o jachin jun cäbin che ri cäquichomaj ri winak rumal chi ri Are' retam ri c'o pa tak ri canima'.
JOH 3:1 C'o jun tata' fariseo, Nicodemo u bi'. Ri tata' ri' nim u banic chquixol ri winak aj Israel.
JOH 3:2 Ri tat Nicodemo xopan ruc' ri Jesús chak'ab chuch'abexic, xubij che: Ajtij, —xcha che. Ketam chi are ri Dios takowinak la lok che ka tijoxic rumal chi man c'o tä jun cäcowin chuc'utic ri u chuk'ab cuc' cajmabal tak etal jas ri tajin cäban la we ta mat c'o ri Dios ruc', —xcha che ri Jesús.
JOH 3:3 Te ri' ri Jesús xubij che: Kas tzij quinbij che la chi we jun winak man quil chi na u wäch jumul chic, man cuya' taj que'rila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, —xcha che.
JOH 3:4 Ri tat Nicodemo xuta' che, xubij: ¿Jas ta c'u lo cuban jun achi ri ri'j chic rech quil chi na u wäch jumul chic? ¿A cäcowin ta c'u lo coc ri are' jumul chic chupam ru nan rech quil chi na u wäch chucamul? —xcha che.
JOH 3:5 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Kas tzij quinbij che la chi ri winak ri man quil tä na u wäch ruc' joron, xukuje' ruc' ri Lok'alaj Espíritu, man cuya' taj copan chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios, —cächa che.
JOH 3:6 Ri winak ri calc'ualax cumal ru nan u tat, xak winak ri'. Are c'u ri winak ri calc'ualax rumal ri Lok'alaj Espíritu, ralc'ual ri Dios ri'.
JOH 3:7 Mäcajmaj ba' la chi quinbij che la: “Rajwaxic chi quil chi na u wäch jun winak jumul chic,” —cächa che.
JOH 3:8 Je' jas ri quiäkik' xa apawije' cäjich'ich' wi, cätataj ru jininem, man k'alaj tä c'ut jawije' ri cäpe wi, o jawije' ri que' wi. Are c'u je ri' ri winak ri quil u wäch rumal ri Lok'alaj Espíritu, —xcha ri Jesús che.
JOH 3:9 Ri tat Nicodemo xuta' chi jumul che ri Jesús, xubij: ¿Jas c'u ru banic wa'? —xcha che.
JOH 3:10 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Ri lal, lal jun nimalaj ajtij pa Israel. ¿A mat cäch'ob la wa' ri tajin quinbij? —cächa che.
JOH 3:11 Kas tzij quinbij che la, chi ri uj cäkabij ri ketam, cäkak'alajisaj c'u ri kilom. Are c'u ri alak man cäcoj tä alak ri cäkabij chech alak.
JOH 3:12 We man cäcoj alak ri quinbij chrij ri cäc'ulmataj waral cho ruwächulew, ¿a are ta c'u lo cäcoj alak ri' we quintzijon chrij ri cäc'ulmataj pa ri caj? —cächa che.
JOH 3:13 Man c'o tä jun winak pakalinak bi chila' chicaj, xane xak xuwi ri kajinak lok chicaj. Are c'u ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, —cächa ri Jesús.
JOH 3:14 Jas ri xbantaj pa ri juyub ri cätz'inowic aretak ri ka mam Moisés xuyac ri jun cumätz re ch'ich' bronce puwi' jun che' chquiwäch ri winak, je c'u ri' cäban na chwe in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. Quinyac na in chquiwäch ri winak.
JOH 3:15 Je ri' rech apachin ri cäcojon chwe in man cäsach tä u wäch, xane curik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —xcha ri Jesús che ri tat Nicodemo.
JOH 3:16 Ri Dios c'ut sibalaj queraj ri winak cho ruwächulew chi xusipaj lok ru C'ojol ri xak xuwi wa' u C'ojol c'olic, rech apachin ri cäcojon che ri Are' man cäsach tä u wäch, xane curik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
JOH 3:17 Ri Dios man xutak tä lok ru C'ojol cho ruwächulew chuk'atic tzij pa qui wi' ri winak chi c'äjisaxic qui wäch, xane che qui to'ic.
JOH 3:18 Jachin ri cäcojon che ru C'ojol ri Dios, man cäk'at tä tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch. Jachin c'u ri man cäcojon tä che, ya k'atom chi tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch rumal chi man cäcojon tä che ru C'ojol ri Dios ri xak xuwi u C'ojol wa' c'olic.
JOH 3:19 Ri man quecojon taj k'atom chi tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch rumal chi aretak ri sakil xpe cho ruwächulew, ri winak are utz xquil wi ri k'ekum rumal chi man utz taj ri tajin cäca'no.
JOH 3:20 Conojel ri cäca'n etzelal cäquetzelaj u wäch ri sakil. Man cäcaj tä c'u quekeb cho ri sakil rumal chi man cäcaj taj chi cäk'alajin ri etzelal ri tajin cäca'no.
JOH 3:21 Jachin c'u tak ri cäca'n ri kas tzij, quekeb ri' cho ri sakil rech cäk'alajinic chi ronojel ri tajin cäca'no are wa' ri craj ri Dios.
JOH 3:22 Te c'u ri' ri Jesús xel bi chila', xe' pa Judea junam cuc' ru tijoxelab. Naj c'ut xcanaj na chila' cuc' ri e are', xuban c'u kasna'.
JOH 3:23 Ri tat Juan xukuje' tajin cuban kasna' pa Enón, chunakaj ri Salim, jawije' c'o wi q'uia joron. Xeopan ri winak ruc', xuban c'u qui kasna'.
JOH 3:24 Mäja' c'u coc ri tat Juan pa che' aretak xbantaj wa'.
JOH 3:25 Te ri' xchaptaj jun ch'oj chquixol ru tijoxelab ri tat Juan cuc' jujun aj Israel chrij ri resaxic ri äwas chquij.
JOH 3:26 Xe'quibij c'u che ri tat Juan: Ajtij, chilampe la chi ri Jun ri xc'oji uc' la chrelbal k'ij che ri nima' Jordán, ri Jun ri xk'alajisaj la chkawäch, ri Are' tajin cuban kasna' cämic, conojel c'u ri winak tajin quebe' ruc', —xecha che.
JOH 3:27 Ri tat Juan xubij chque: Man c'o tä jun winak c'o jas cäcowin chubanic, we man yo'm che rumal ri Dios.
JOH 3:28 Ri ix, kas xita ri' jas ri xinbij, chi man in taj ri Cristo, xane xa in takom lok nabe chuwäch ri Are'.
JOH 3:29 Pa jun c'ulanem, ri c'amowinak bi ri ali are ri ala. Are c'u ri rachi'l ri ala ri c'o chila' cutatabej ri ala cätzijonic, cäquicot c'u ruc' aretak cuto. Je c'u ri' ri in cämic sibalaj quinquicotic.
JOH 3:30 Ri Are' rajwaxic are cänimar na u k'ij, are c'u ri in, rajwaxic chi nojim man nim tä chic quinil wi, —xcha ri tat Juan chque ru tijoxelab.
JOH 3:31 Ri Jun ri cäpe chila' chicaj are c'o pa qui wi' conojel. Are c'u ri jun ri xak ajuwächulew, xuwi cutzijoj ri cäbantaj waral cho ruwächulew. Are c'u ri Jun ri cäpe chila' chicaj are c'o pa qui wi' conojel.
JOH 3:32 Ri Are' c'ut, are cutzijoj ri rilom, ri u tom. Man c'o tä c'u jun cucojo jas ri cubij.
JOH 3:33 Jachin c'u ri cucojo, ruc' wa' cujiquiba u bixic chi ri Dios cubij ri kas tzij.
JOH 3:34 Ri Jun ri takom lok rumal ri Dios, cutzijoj ru Tzij ri Dios, rumal chi ri Dios man xak tä jubik' ri Espíritu rech Are' u yo'm che.
JOH 3:35 Ri Dios ka Tat lok' ru C'ojol chuwäch, u yo'm c'u ronojel pu k'ab.
JOH 3:36 Jachin ri cäcojon che ru C'ojol ri Dios c'o u c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Jachin c'u ri man craj taj cäcojon che ru C'ojol ri Dios, man c'o tä u c'aslemal ri', xane ri nimalaj royowal ri Dios cäpe na puwi', cäc'äjisax c'u na u wäch.
JOH 4:1 Ri tata'ib fariseos xquetamaj chi ri Jesús e q'uia na ru tijoxelab ri Are', xukuje' e q'uia na ri xban qui kasna' rumal ri Are' chuwäch ri xban qui kasna' rumal ri tat Juan.
JOH 4:2 Kas tzij c'ut, man are tä ri Jesús ri xbanow ri kasna', xane e are ru tijoxelab xebanowic.
JOH 4:3 Aretak ri Jesús xuta wa', ri tajin cäbixic, xel bi pa Judea, xtzelej chic pa Galilea.
JOH 4:4 Pa ru tzelejic c'ut rajwaxic chi coc'ow pa tak ri juyub re Samaria.
JOH 4:5 Xopan c'u pa jun tinimit re Samaria, Sicar u bi', chunakaj ri ulew ri u yo'm ri Jacob che rechbal ri José ru c'ojol.
JOH 4:6 Chila' c'ut c'o wi ri c'ua' ri cäbix “ru c'ua' ri Jacob” che. Ri Jesús cosinak chic che ri binem, xt'uyi chuchi' ri c'ua'. Xa c'u jubik' man curik ri niq'uiaj k'ij.
JOH 4:7 E benak c'u ru tijoxelab pa ri tinimit chulok'ic ri cäquitijo,
JOH 4:8 aretak xopan jun ixok aj Samaria chuchi' ri c'ua' chuc'amic u joron. Ri Jesús xubij che: Ya la jubik' nu joron, —xcha che.
JOH 4:9 Man cäquich'abej tä c'u quib ri winak aj Israel cuc' ri winak aj Samaria, rumal ri' ri ixok xubij che ri Jesús: ¿Jas che ri lal cäta' la joron la chwe in? Ri lal c'ut, lal aj Israel. Ri in, in aj Samaria, —xcha che.
JOH 4:10 Ri Jesús xch'awic, xubij che: We ta etam la jas ri cusipaj ri Dios, xukuje' we ta etam la jachin ri in ri tajin quinta' nu joron che la, ri lal kas tzij cäta' la joron la ri' chwe in, quinya c'u na c'aslic joron che la, —xcha che.
JOH 4:11 Ri ixok xubij che: Tat, man c'o tä ne jas cäcoj la che resaxic ri joron, sibalaj naj c'ut kajinak ri c'ua'. ¿Jawije' ta c'u ne que'c'ama wi la ri c'aslic joron ri cäya la chwe? —cächa che.
JOH 4:12 Ri Jacob ri ka mam ojer are yo'winak can wa' we c'ua' ri' chke, ri xresaj wi u joron ri are', ri ralc'ual, xukuje' ri xresaj wi qui joron ri rawaj. ¿A lal ta c'ut ri nim na banic la chuwäch ri are'? —xcha ri ixok che ri Jesús.
JOH 4:13 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Conojel ri cäquitij que we joron ri' cächaki'j chi na qui chi' jumul chic.
JOH 4:14 Jachin c'u ri cutij re ri joron ri quinya in, man c'o tä chi na jumul cächaki'j chi u chi'. Je ri', rumal chi ri joron ri quinya in che cäbulbut na pa ranima' je' jas jun u q'uiyibal ja' ri cuya c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —xcha che.
JOH 4:15 Ri ixok xubij che: Tat, ya la we ri joron ri' rech man cächaki'j tä chi nu chi', rech man rajwaxic tä chi quinpe chi waral chuc'amic nu joron, —xcha che.
JOH 4:16 Ri Jesús xubij che: Oj ba' la, jesiq'uij la lok ri achajil la, cäpe chi c'u na la waral, —xcha che.
JOH 4:17 Ri ixok xch'awic, xubij: Man c'o tä wachajil, —xcha che. Xubij c'u ri Jesús che: Tzij ri cäbij la chi man c'o tä achajil la.
JOH 4:18 E job c'u ne ri achajil la e c'olinak. Are c'u ri jun ri c'o uc' la cämic, man are tä kas achajil la. Kas tzij ba' ri bim la, —xcha ri Jesús che ri ixok.
JOH 4:19 Aretak xuta ri ixok wa', xubij che ri Jesús: Tat, quinwilo chi lal jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios.
JOH 4:20 Ri ka mam uj ojer, ri uj aj Samaria, xquik'ijilaj ri Dios waral pa we juyub ri'. Are c'u ri alak, ri alak aj Israel, cäbij alak chi pa ri tinimit Jerusalén rajwaxic cäk'ijilax wi ri Dios, —xcha che.
JOH 4:21 Ri Jesús xch'awic, xubij: Nan, cojo ba' la ri quinbij chi copan na ri k'ij aretak ri alak cäk'ijilaj na alak ri ka Tat, man rajwaxic tä c'u na chi cäpe alak waral pa we juyub ri' o chi que' alak pa Jerusalén chuk'ijilaxic ri ka Tat, —xcha che.
JOH 4:22 Ri alak, alak aj Samaria man kas etam alak jachin ri cäk'ijilaj alak. Are c'u ri uj ketam jachin ri cäkak'ijilaj, rumal chi ru tobanic ri Dios cäpetic cumal ri winak aj Israel.
JOH 4:23 Curik c'u na ri k'ij, are cämic c'ut, aretak ri winak ri kas tzij cäquik'ijilaj ri ka Tat, kas cäquik'ijilaj na ri Are' ruc' ru takanic ri Lok'alaj Espíritu pa canima'. Ri ka Tat c'ut, craj chi je' cäban wa' cumal ri winak ri quek'ijilan che.
JOH 4:24 Ri Dios are Espíritu, jachin c'u tak ri quek'ijilan che, rajwaxic kas tzij cäquik'ijilaj na ruc' ru takanic ri Lok'alaj Espíritu pa canima'.
JOH 4:25 Ri ixok xubij che: Ri in wetam chi cäpe na ri Mesías ri xukuje' cäbix Cristo che. Aretak cäpe ri Are', cuk'alajisaj na ronojel chkawäch, —xcha che.
JOH 4:26 Ri Jesús xubij che: In ri', ri tajin quintzijon uc' la, —xcha che.
JOH 4:27 Kas je' tajin cubij wa' ri Jesús aretak xeopan ru tijoxelab. Xquicajmaj c'ut chi tajin cätzijon ruc' jun ixok. Man c'o tä c'u jun xucoch'o xuta' che ri Jesús jas ri craj ri ixok o jas ri tajin cubij che.
JOH 4:28 Ri ixok c'ut xuya can ru k'ebal, xe' pa ri tinimit, xubij chque ri winak:
JOH 4:29 Chixsajmpe', jiliwila c'u jun achi ri u bim chwe ronojel ri nu banom. ¿A mat are wa' ri Cristo? —xcha chque ri winak.
JOH 4:30 Xebel c'u bi ri winak pa ri tinimit, xebe' jela' jawije' c'o wi ri Jesús.
JOH 4:31 Are c'u ri tijoxelab tajin cäquibij che ri Jesús: Ajtij, wok ba' la, —xecha che.
JOH 4:32 Ri Jesús c'ut xubij chque: Ri in c'o ri nu wa ri quintijo ri man iwetam tä ix jasach, —xcha chque.
JOH 4:33 Ri tijoxelab xquichaplej u ta'ic chbil tak quib, xquibij: ¿A xa ta c'u lo c'o jachin xc'amow lok ri cutijo? —xecha'.
JOH 4:34 Ri Jesús xubij chque: Ri nu wa are ru banic ru rayibal ri Jun ri xintakow lok, ru q'uisic c'ut ru chaplem lok u banic.
JOH 4:35 Ri ix quibij: “Craj na quiejeb ic' ri cosecha.” Ri in c'ut quinbij chiwe: Chica'yej tak ri tico'n, e chaki'j chi c'ut, e utz chic che ri cosecha.
JOH 4:36 Ri cächacun pa ri cosecha, cäyi' na ri tojbal re. Are c'u ri cosecha ri cuyaco are re c'aslemal wa' ri man c'o tä u q'uisic, rech ri quetico'nijic, xukuje' ri queyacowic, junam quequicotic.
JOH 4:37 Kas tzij c'ut ri cäbixic: “Jun winak cätico'nijic, are c'u jun winak chic ri cäyacowic,” —cächa'.
JOH 4:38 Ri in xixintak bic rech quiyac u wäch ri tico'n ri man xirik tä c'äx chutiquic. Jule' winak chic ri xechacunic, are c'u ri ix xak xuwi quixquicot chuyaquic u wäch ri qui tico'n, —xcha chque ru tijoxelab.
JOH 4:39 E q'uia c'u chque ri winak pa ri alaj tinimit ri' re Samaria ri xecojon che ri Jesús rumal ri xuban ri ixok, xujiquiba c'u u bixic chque: “U bim chwe ronojel ri nu banom,” —xcha ri'.
JOH 4:40 Je ri' chi aretak xeopan ri winak aj Samaria ruc' ri Jesús, xquibochi'j chi cäcanaj na can cuc'. Xcanaj c'u na can quieb k'ij cuc'.
JOH 4:41 E q'uia c'u na ri xecojonic aretak xquita ri tzij ri xubij ri Jesús.
JOH 4:42 Xquibij c'u che ri ixok: Cämic cäkacojo, man xuwi tä rumal ri xabij at chke, xane rumal chi ka tom uj ri cubij. Ketam c'ut chi kas tzij are wa' ri Cristo ri To'l Que ri winak cho ruwächulew, —xecha che.
JOH 4:43 Churox k'ij ri Jesús xel bi pa Samaria, xutakej ru be, xe' pa Galilea.
JOH 4:44 Je ri', rumal chi jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios man nim tä quil wi ri are' pa ri kas u tinimit je' jas ri xubij ri Jesús.
JOH 4:45 Aretak xopan pa Galilea ri winak chila' utz u c'ulaxic xca'no. Ri e are' c'ut e petinak pa ri nimak'ij Pascua ri cäban pa ri tinimit Jerusalén, quilom c'u ronojel ri u banom ri Are' chila' pa ri nimak'ij.
JOH 4:46 Te ri' ri Jesús xe' chi jumul pa ri tinimit Caná pa Galilea jawije' ri xuq'uex wi ri joron pa vino. C'o c'u jun tata' chila' ri nim u banic pa ri tinimit Capernaum. Jun to'l re ri nim takanel wa'. Yawab c'u ri u c'ojol.
JOH 4:47 Aretak ri tata' ri' xuto chi ri Jesús xpe pa Judea, xopan c'u pa Galilea, xe' ri are' che rilic. Xuta' tok'ob che chi que' cho rachoch chucunaxic ri u c'ojol, ri xa jubik' man cäcämic.
JOH 4:48 Ri Jesús c'ut xubij che: Ri alak man cäcojon tä alak we ta mat quil alak cajmabal, xukuje' etal, —xcha ri Jesús.
JOH 4:49 Xubij c'u ri tata' ri nim u banic che: Tat, sa'j la chanim cho wachoch mäja' c'u cäcäm ri nu c'ojol, —xcha che.
JOH 4:50 Xubij c'u ri Jesús che: ¡Oj la cho ja, cäc'asi c'u na ri c'ojol la! —xcha che. Xucoj c'u ri tata' ri xbix che rumal ri Jesús, xe' c'ut.
JOH 4:51 Aretak xa jubik' man copan ri tata' cho rachoch, xepe ri patänil tak re chuc'ulaxic, xquibij c'u che: ¡C'asal ri c'ojol la! —xecha che.
JOH 4:52 Ri tata' xuta' chque jas hora xuchap rutziric ri u c'ojol. Ri e are' xquibij che: Iwir pa ri nabe hora re ri benak k'ij xel ri k'ak' chrij, —xecha che.
JOH 4:53 Ru tat ri ala xuch'obo chi pa ri hora ri' xubij ri Jesús che: “Ri c'ojol la cäc'asi na,” —xcha ri Jesús. Xcojon c'u ri tata' che ri Jesús, xukuje' conojel ri e c'o pa rachoch.
JOH 4:54 Are wa' ri ucab cajmabal etal ri xuban ri Jesús aretak xtzelej lok pa Judea, xopan c'u pa Galilea.
JOH 5:1 Te c'u ri' ri winak aj Israel xca'n jun qui nimak'ij chic pa Jerusalén. Ri Jesús c'ut xe' chi na jumul jela'.
JOH 5:2 Pa ri tinimit Jerusalén chunakaj ri uchibe ri cäbix “Uchibe ri Queboc wi Chij” che, c'o jun atinibal ri cäbix Betesda che ru bi' pa ri ch'abal hebreo. E c'o job rakan ja chrij.
JOH 5:3 Pa tak ri rakan ja ri' e k'oyok'oj q'uia yawabib. E c'o moyab, ch'ocojib, xukuje' winak ri cäminak qui cuerpo. Tajin cäqueyej chi cäslab ri joron.
JOH 5:4 Jun tak pa' c'ut cäkaj lok jun ángel pa ri atinibal, cuslabisaj c'u ri joron. Jachin ri nabe cäkaj pa ri joron aretak cäslabtaj can rumal ri ángel cäcunataj che apachique u wäch yabil ri c'o che.
JOH 5:5 C'o c'u jun achi chila' ri xque' juwinak lajuj ruc' wajxakib junab yawab.
JOH 5:6 Aretak ri Jesús xrilo k'oyol cho ri ulew, xukuje' xretamaj chi q'uia junab chic yawab, xuta' che: ¿A caj la cutzir la? —xcha che.
JOH 5:7 Ri yawab xch'awic, xubij che: Tat, man c'o tä jun quinkasan pa ri atinibal aretak cäslab ri joron. Amak'el aretak cwaj quinkajic, jun chic cäkaj bi nabe chnuwäch in, —xcha che.
JOH 5:8 Ri Jesús xubij che: ¡Walij ba' la, yaca la bi ri soc la, bin ya' la! —xcha ri Jesús che.
JOH 5:9 Chanim xutzir ri achi. Xuyac bi ru soc, xuchaplej binem. Are c'u k'ij re uxlanem aretak xbantaj wa'.
JOH 5:10 Ri winak aj Israel xquibij che ri achi ri xutziric: Cämic c'ut are k'ij re uxlanem. Man ya'tal taj cawekaj bi ra soc, —xecha che.
JOH 5:11 Ri achi xch'awic, xubij chque: Ri jun ri xincunanic xubij chwe: “¡Yaca la bi ri soc la, bin ya' la!” —xcha ri' chwe, —xcha ri achi chque ri winak.
JOH 5:12 Ri e are' xquita' che, xquibij: ¿Jachin ri' ri xbin chawe: “¡Yaca la bi ri soc la, bin ya' la!”? —xecha che.
JOH 5:13 Are c'u ri achi man xuch'ob tä chi u wäch jachin ri xcunanic rumal chi ri Jesús xsach chquixol ri q'uialaj winak ri e c'o chila'.
JOH 5:14 Te ri' ri Jesús xurik ri achi pa ri nimalaj rachoch Dios, xubij che: ¡Chilampe la! —xcha'. Cämic ri lal utz chic. Mämacun chi ba' la, mäpe chi ne jun c'äx chic chij la ri más nim na, —xcha ri Jesús che.
JOH 5:15 Xe' c'u ri achi, xubij chque ri winak aj Israel chi ri xcunanic are ri Jesús.
JOH 5:16 Rumal ri' ri winak aj Israel xquitzucuj u chapic ri Jesús rech cäquicämisaj, rumal chi cuban tak wa' we ri' pa ri k'ij re uxlanem.
JOH 5:17 Xubij c'u ri Jesús chque: Ri nu Tat amak'el chacuninak petinak lok. Rajwaxic c'ut chi ri in xukuje' quinchacunic, —xcha chque.
JOH 5:18 Rumal ri' ri winak aj Israel xa sibalaj xpe na coyowal, xcaj xquicämisaj ri Jesús rumal chi man nim tä xril wi ri cubij ri Pixab chrij ri k'ij re uxlanem. Man xuwi tä c'u ri', xane xukuje' xujunamaj rib ruc' ri Dios aretak xubij chi ri Dios Are ru Tat.
JOH 5:19 Te ri' ri Jesús xubij chque: Kas tzij quinbij chech alak chi ri u C'ojol ri Dios man cäcowin taj c'o jas cubano xak pa re wi. Xuwi cubano jachique ri cärilo chi cuban ri u Tat. Ronojel ri cuban ri u Tat, cuban c'u ri u C'ojol xukuje'.
JOH 5:20 Ri ka Tat sibalaj lok' ri u C'ojol chuwäch, cuc'ut c'u chuwäch jachique ri cuban ri Are'. Cuc'ut c'u na nimak tak cajmabal chuwäch ru C'ojol, ri sibalaj cäcajmaj na alak.
JOH 5:21 Je' jas ri ka Tat queuc'astajisaj ri cäminakib, cuya c'u qui c'aslemal, je ri' xukuje' ri u C'ojol cuya c'aslemal chque jachin tak ri craj cuya wi.
JOH 5:22 Ri ka Tat man cuk'at tä tzij puwi' jachin jun, xane u yo'm ronojel u wäch takanic pu k'ab ru C'ojol rech ri Are' cäk'atow tzij.
JOH 5:23 Je ri' rech conojel ri winak cäquiya u k'ij ri u C'ojol ri Dios junam jas ri cäca'n chuya'ic u k'ij ri ka Tat. Jachin ri man cuya tä u k'ij ri u C'ojol ri Dios, man cuya tä ri' u k'ij ri ka Tat ri xutak lok ri Are'.
JOH 5:24 Kas tzij quinbij chech alak chi jachin ri cutatabej ri nu tzij, cäcojon c'u che ri Dios ri xintakow lok, curik na ri' ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Man cäk'at tä c'u tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch rumal chi elinak chic pa ri cämical re ri ojer c'aslemal, c'o chic ri kas u c'aslemal.
JOH 5:25 Kas tzij quinbij chech alak chi cäpe na ri k'ij, cämic c'ut ri k'ij ri' aretak ri cäminakib cäquita na chi quinch'awic, in ri' ri u C'ojol ri Dios. Jachin tak ri cäquinimaj ri quinbij quec'asi na.
JOH 5:26 Ri ka Tat c'o cuinem pu k'ab pa re wi chuya'ic c'aslemal, xukuje' u yo'm pa nu k'ab in, in ri' ri u C'ojol, chi quincowinic quinya c'aslemal.
JOH 5:27 Xukuje' u yo'm takanic pa nu k'ab rech quink'at tzij rumal chi ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
JOH 5:28 Mäcajmaj alak wa' rumal chi copan na ri k'ij aretak conojel ri cäminakib cäquita na chi quinch'awic.
JOH 5:29 Quebel na lok pa tak ri mukubal. Ri ca'nom ri utzil quec'astajic rech cäc'oji na qui c'aslemal. Are c'u ri ca'nom ri man utz taj quec'astajic rech cäk'at na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax na qui wäch.
JOH 5:30 Ri in man c'o tä jas quincowin chubanic xak pa we wi. Ri in quink'at tzij xa jas ri quintak wi. Jicom c'u quinban in chuk'atic tzij. Man are tä c'u quinban xa jas ri cwaj in, xane are quinban jas ri craj ri nu Tat ri xintakow lok.
JOH 5:31 We ri in quink'alajisaj ri kas tzij chwij chbil wib, man c'o tä u patän ri' ri quinbij.
JOH 5:32 C'o c'u Jun chic ri c'o jas cuk'alajisaj chwij, wetam c'ut chi ri cubij ri Are' chwij are kas tzij.
JOH 5:33 Ri alak xtak alak u ta'ic che ri tat Juan. Ri xubij c'u ri are' chech alak are kas tzij.
JOH 5:34 Ri in c'ut man are tä cu'l nu c'ux chrij ri cuk'alajisaj jun winak chwij. Xuwi quinbij wa' rech ri alak cärik na alak ru tobanic ri Dios.
JOH 5:35 Ri tat Juan are junam ruc' jun chäj o jun candela ri cäc'atic, ri cäjuluwic. Ri alak c'ut xquicot alak quieb oxib k'ij ruc' ri sakil ri'.
JOH 5:36 C'o c'u na ri cäc'utuwic chi kas tzij ri quinbij. Are utz na wa' chuwäch ri xuk'alajisaj ri tat Juan chwij. Ri tajin quinbano, are wa' ri xinutak ri nu Tat chubanic. Are c'u wa' ri cäc'utuwic chi kas tzij are ri nu Tat ri in takowinak lok.
JOH 5:37 Xukuje' ri nu Tat ri xintakow lok cuk'alajisaj ri kas tzij chwij, pune ta ne ri alak man tom tä alak ri Are' cäch'awic, man ilom tä c'u alak u wäch.
JOH 5:38 Man kajinak tä c'u ru Tzij ri Dios pa anima' alak rumal chi man cäcojon tä alak che ri Jun ri takom lok rumal ri ka Tat.
JOH 5:39 Ri alak na'l cäsiq'uij alak u wäch ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic rumal chi cächomaj alak chi chila' cärik wi alak ri cäyo'w ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic ri cuk'alajisaj ri kas tzij chwij in.
JOH 5:40 Pune je ri', ri alak man caj tä alak cäpe alak wuc' rech cärik alak we c'aslemal ri' ri man c'o tä u q'uisic.
JOH 5:41 Ri in man cwaj taj chi cäyi' nu k'ij cumal ri winak.
JOH 5:42 Wetam c'u in ri anima' alak, wetam chi man caj tä alak ri Dios.
JOH 5:43 Ri in, in petinak chuq'uexwäch ri nu Tat. Ri alak c'ut man xinc'ulaj tä alak. Are c'u we ta cäpe jachin jun chic xak pa re wi, ¡are ri are' cäc'ulaj na alak!
JOH 5:44 ¿A cäcowin lo alak ri' cäcojon alak chwe we xa cätzucuj alak u ya'ic k'ij alak chbil tak ib alak, man are tä cätzucuj alak chi cäyi' k'ij alak rumal ri Dios ri xak xuwi Dios wa' c'olic?
JOH 5:45 Mächomaj alak chi ri in quinchap u bixic ri man utz taj chij alak cho ri nu Tat. Ri cäbin na wa' chij alak are ri ka mam Moisés, ri cu'bam c'ux alak chrij.
JOH 5:46 We ta ri alak kas xcojon alak che ri xubij ri ka mam Moisés, cäcojon ta c'u alak ri' chwe in rumal chi ri ka mam Moisés c'o ri u tz'ibam chwij in.
JOH 5:47 We c'u man xcojon alak che ri xutz'ibaj ri are', ¿jas ta c'u lo cäban alak chucojic ri quinbij in? —xcha ri Jesús chque.
JOH 6:1 Te c'u ri' ri Jesús xk'ax ch'äkäp che ri mar ri cäbix “Mar re Galilea” che, ri xukuje' cäcoj “Mar re Tiberias” che ru bi'.
JOH 6:2 E q'uia winak c'ut xeteri bi chrij ri Jesús rumal chi quilom ri cajmabal tak etal ri xubano aretak xeucunaj tak ri yawabib.
JOH 6:3 Te ri' xpaki ri Jesús puwi' jun juyub, chila' c'ut xt'uyi wi junam cuc' ru tijoxelab.
JOH 6:4 Xa c'u jubik' craj man curik ri nimak'ij ri cäbix “Pascua” che, jun chque ri qui nimak'ij ri winak aj Israel.
JOH 6:5 Aretak ri Jesús xeril ri q'uialaj winak ri e benak ruc', xubij che ri tat Felipe: ¿Jawije' ta ne quekalok' wi ri wa ri cäkaya chque ri q'uialaj winak ri'? —xcha che.
JOH 6:6 Xubij wa' ri Jesús xa rech cärilo jas cubij ri tat Felipe. Kas retam c'u ri Are' jas ri cuban na.
JOH 6:7 Xch'aw c'u ri tat Felipe, xubij: Quieb cientos quetzales caxlan wa man cuban tä ri' rech c'o ju tak bik' que conojel chquijujunal, —xcha che.
JOH 6:8 Are c'u ri tat Andrés, ratz ri tat Simón Pedro, jun chque ru tijoxelab ri Jesús, xubij che:
JOH 6:9 Waral c'o wi jun ala ruc'am job caxlan wa re cebada ruc' quieb cär. ¿Jas ta c'u lo u patän wa' che qui tzukic ri q'uialaj winak ri e c'olic? —xcha che.
JOH 6:10 Xubij c'u ri Jesús chque ru tijoxelab: Chibij chque conojel ri winak chi quet'uyi'c, —xcha chque. Sibalaj q'uia c'u ri räx k'ayes c'o cho ri juyub ri', xet'uyi c'ut. Craj e c'o job mil achijab.
JOH 6:11 Te ri' ri Jesús xeuc'am ri caxlan wa. Aretak xetewchitaj wa' rumal, xeuya chque ru tijoxelab, ri tijoxelab chic xequijach wa' chquiwäch conojel ri winak ri e t'uyut'oj. Xukuje' je' xuban chque ri cär, xeuya chque jampa' ri xcaj.
JOH 6:12 Aretak e nojinak chic, ri Jesús xubij chque ru tijoxelab: Cheiyaca ri ch'äkatak ri xecanaj canok rech man xak tä quebe' pa mes, —xcha chque.
JOH 6:13 Xequiyac c'ut, xequinojisaj cablajuj chicäch cuc' ri ch'äkatak ri xecanaj can chque ri job caxlan wa re cebada.
JOH 6:14 Ri winak, aretak xquil we cajmabal etal ri' ri xuban ri Jesús, xquibij: Kas tzij are wa' ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cäbixic chi cäpe na cho ruwächulew, —xecha ri'.
JOH 6:15 Ri Jesús c'ut xrilo chi cäcaj cäquicoj qui chuk'ab chuc'amic bic rech cäquicoj che nim takanel pa qui wi', rumal c'u ri' xa xel bi chquiwäch, xe' chi jumul puwi' ri juyub rech cäc'oji chila' u tuquiel.
JOH 6:16 Aretak chak'ab chic, ru tijoxelab ri Jesús xekaj bi chuchi' ri mar.
JOH 6:17 Xeboc c'u pa jun barco, xquichaplej binem puwi' ri mar rech quek'ax pa Capernaum. Sibalaj k'ekum chic, ri Jesús c'ut mäja' cätzelej lok pa ri juyub.
JOH 6:18 Xak te'talic xpe jun nimalaj quiäkik'. Xewalij c'u nimak tak uwoja' puwi' ri mar rumal.
JOH 6:19 Aretak qui binibem chi job o wakib kilómetros, xquil ri Jesús petinak tajin cäbin puwi' ri ja'. Nakaj chic c'o wi che ri barco, xquixej c'u quib che.
JOH 6:20 Are c'u ri Jesús xubij chque: ¡In ri', mixej ba' iwib! —xcha ri' chque.
JOH 6:21 Te ri' ri e are' xequicotic, xquibij che ri Jesús chi cäpaki cuc' pa ri barco. Chanim c'ut xeopan pa ri tinimit jawije' ri benam wi que.
JOH 6:22 Chucab k'ij ri winak ri xecanaj can ch'äkäp che ri mar xquilo chi ri tijoxelab xebe' pa ri jun barco ri xuwi barco wa' c'o chila', man xe' tä c'u ri Jesús cuc'.
JOH 6:23 Xurika c'ut chi xeopan niq'uiaj barcos chic ri qui petic pa ri tinimit Tiberias. Xeopan chila' chunakaj ri uwosak jawije' ri winak xquitij wi ri caxlan wa aretak xmaltioxitaj wa' rumal ri Kajaw Jesús.
JOH 6:24 Je ri' chi ri winak aretak xquilo chi man c'o tä chi ri Jesús chila', xukuje' chi man e c'o tä chi ru tijoxelab, xeboc pa tak ri barcos, xebe' c'u pa ri tinimit Capernaum chutzucuxic ri Jesús.
JOH 6:25 Aretak ri winak xeopan ch'äkäp che ri mar, xquirik ri Jesús, xquita' c'u che, xquibij: Ajtij, ¿jampa' xul la waral? —xecha che.
JOH 6:26 Xubij c'u ri Jesús chque: Kas tzij ri quinbij chech alak chi ri alak quintzucuj alak xa rumal chi xwi' alak, xnoj c'u alak. Man quintzucuj tä alak rumal chi cäch'ob alak u beyal ri cajmabal tak etal ri quinbano.
JOH 6:27 Moc il alak chutzucuxic ri wa ri xa cäsach u wäch, xane are rajwaxic chi coc il alak chutzucuxic ri wa ri man cäsach tä u wäch, ri cuya chech alak ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Are wa' ri wa ri quinya na in chech alak, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. Rumal wa' u c'utum ri Dios ka Tat chi ruc' Are' in petinak wi, —xcha ri Jesús chque.
JOH 6:28 Te ri' ri winak xquita' che ri Jesús, xquibij: ¿Jas c'u ri' ri rajwaxic cäka'no rech cujcowinic cäka'no jachique ri craj ri Dios? —xecha che.
JOH 6:29 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri craj ri Dios chi cäban alak are la' chi cäcojon alak che ri Jun ri u takom lok, —xcha chque.
JOH 6:30 Xquita' chi che ri Jesús, xquibij che: ¿Jas u wäch etal cäban la chkawäch rech cäkilo, cujcojon c'u che la? ¿Jas ri cäcowin la chubanic? —quecha che.
JOH 6:31 Ri ka nan ka tat ojer xquitij ri maná pa ri juyub ri cätz'inowic, je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri Dios xuya chutijic ri qui wa ri xpe chila' chicaj,” —xecha che ri Jesús.
JOH 6:32 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Kas tzij ri quinbij chech alak chi man are tä ri ka mam Moisés ri xyo'w ri wa chque ri cäpe chila' chicaj, xane are ri nu Tat ri cäyo'w ri kas wa ri cäpe chila' chicaj.
JOH 6:33 Ri wa ri cuya ri Dios are wa' ri kajinak lok chicaj, ri cuya ri kas c'aslemal chque conojel winak, —xcha ri Jesús chque.
JOH 6:34 Xquibij c'u che ri Jesús: Tat, ya la ke ri wa ri' amak'el ronojel k'ij, —xecha che.
JOH 6:35 Ri Jesús xubij chque: In ri' ri wa ri cuya ri kas c'aslemal. Jachin ri cäpe wuc', man c'o tä jumul ri cänum chic. Jachin ri cäcojon chwe man c'o tä jumul ri cächaki'j chi u chi'.
JOH 6:36 Nu bim chi c'u chech alak chi ri alak man cäcojon tä alak chwe pune ilom alak nu wäch.
JOH 6:37 Conojel ri queyi' chwe rumal ri nu tat quepe na wuc' in. Apachin c'u ri quepe wuc' man queintzelejisaj tä bic.
JOH 6:38 Ri in c'ut man xinpe tä chila' chicaj xa chubanic jachique ri cwaj in, xane chubanic ru rayibal ri xintakow lok.
JOH 6:39 Ri u rayibal ri nu Tat ri xintakow lok are la' chi man c'o tä jun chque ri xeuya chwe ri quintzako, xane chi queinc'astajisaj na chquixol ri cäminakib pa ri q'uisbal k'ij.
JOH 6:40 Ri u rayibal ri xintakow lok are la' chi conojel ri cäquil nu wäch in, in ri' ri u C'ojol ri Dios, quecojon c'u chwe, cäquirik ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Queinc'astajisaj c'u na in chquixol ri cäminakib pa ri q'uisbal k'ij, —xcha ri Jesús chque.
JOH 6:41 Ri winak aj Israel, aretak xquita wa' we tzij ri', xquichap u bixic c'äx tak tzij chrij ri Jesús rumal ri xubij: “In ri' ri wa ri cäpe chila' chicaj,” —xcha chque.
JOH 6:42 Xquibij c'ut: ¿A mat are wa' ri Jesús ru c'ojol ri tat José? Ri uj ketam qui wäch ru nan u tat. ¿Jas lo wa' ri cubij chi petinak chila' chicaj? —xecha ri'.
JOH 6:43 Are c'u ri Jesús xubij chque: ¡Tanal alak che ri yok'onic! —cächa'.
JOH 6:44 Man c'o tä jun ri cuya' cäpe wuc' in we ta mat cäc'am lok rumal ri nu Tat ri xintakow lok. Ri in c'ut quinc'astajisaj na chquixol ri cäminakib pa ri q'uisbal k'ij, —cächa'.
JOH 6:45 Cubij pa tak ri wuj ri xquitz'ibaj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ojer: “Ri Dios cuya na tijonic chque conojel,” —cächa ri'. Rumal ri' conojel ri cäquitatabej ri cubij ri ka Tat, c'o c'u ri cäquetamaj na ruc', quepe na ri e are' wuc' in, —cächa chque.
JOH 6:46 Are kas tzij chi man c'o tä jun winak ilowinak u wäch ri ka Tat. Ri Jun ri ilowinak u wäch are xak xuwi ri petinak ruc' ri Dios, —cächa'.
JOH 6:47 Kas tzij ri quinbij chech alak chi jachin ri cäcojon chwe in c'o na ru c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
JOH 6:48 In ri' ri wa ri kas cuya c'aslemal, —cächa chque.
JOH 6:49 Ri nan tat alak ojer xquitij ri wa ri cäbix “maná” che pa ri juyub ri cätz'inowic, conojel c'ut xecämic.
JOH 6:50 Are c'u ri in tajin quintzijoj chech alak jas ri' ri kas wa ri petinak chila' chicaj. Jachin c'u ri cutij re we wa ri', man cäcäm tä ri', —cächa'.
JOH 6:51 In c'u ri' ri c'aslic wa, ri kajinak lok chicaj. Jachin ri cutij re we wa ri', cäc'asi na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Ri wa ri quinya in are ri nu cuerpo. Quinya wa' rech c'o ri qui c'aslemal conojel winak cho ruwächulew, —xcha ri Jesús chque.
JOH 6:52 Ri winak aj Israel xquichaplej u tzijobexic quib chquixol, xquibij: ¿Jas ta c'u lo cuban we achi ri' chuya'ic ru tijal chke pa tijic? —xecha'.
JOH 6:53 Ri Jesús xubij chque: Kas tzij ri quinbij chech alak chi we ri alak man cätij tä alak ri nu cuerpo, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, man cätij tä alak ri nu quiq'uel, te c'u ri' man cäc'oji tä na ri c'aslemal alak ri'.
JOH 6:54 Jachin ri cutij ri nu cuerpo xukuje' cutij ri nu quiq'uel, c'o c'u u c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Ri in c'ut quinc'astajisaj na chquixol ri cäminakib pa ri q'uisbal k'ij.
JOH 6:55 Ri nu cuerpo c'ut are ri kas wa, ri nu quiq'uel are kas je' jas ri vino ri cätijowic.
JOH 6:56 Jachin ri cutij ri nu cuerpo, xukuje' cutij ri nu quiq'uel kas cäc'oji ri are' wuc' in, ri in xukuje' kas quinc'oji ruc' are'.
JOH 6:57 Ri nu Tat ri xintakow lok c'o u c'aslemal. Ri in xukuje' in c'asal rumal ri Are'. Je ri' xukuje' jachin ri cutzuk rib chwe in, cäc'asi na wumal in.
JOH 6:58 Are tajin quintzijon chrij ri wa ri petinak chila' chicaj. We wa ri' man junam tä ruc' ri maná ri xquitij ri nan tat alak ojer, xecäm c'u ri e are'. Are c'u ri cutij re we wa ri' cäc'asi na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic, —xcha ri Jesús chque ri winak aj Israel.
JOH 6:59 Ri Jesús xubij wa' we tzij ri' chque ri winak ri qui mulim quib pa ri rachoch Dios pa Capernaum che qui tijoxic.
JOH 6:60 Aretak xquita wa' we tijonic ri', e q'uia chque ri winak ri e c'o ruc' xquibij: Sibalaj c'äx wa' ri tzij ri xubij. ¿Jachin ta lo ri cäcowinic cutatabej? —xecha'.
JOH 6:61 Ri Jesús c'ut xretamaj chi c'äx tajin quech'aw chrij rumal ri tzij ri xubij, xuta' c'u chque: ¿A tzel cäta alak ri xinbij? —xcha chque.
JOH 6:62 ¿Jas c'u ri cäc'ulmataj ri' we ta quinil alak in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quintzelejic quinpaki c'u chicaj jawije' ri in c'o wi nabe?
JOH 6:63 Ri Lok'alaj Espíritu are ri cäyo'w ri c'aslemal. Ri cuerpo xak u tuquiel man c'o tä u patän. Ri tzij c'ut ri nu bim chech alak e are' kas tzij ri quepe ruc' ri Dios, xukuje' cäquiya c'aslemal.
JOH 6:64 E c'o c'u jujun chech alak ri man quecojon taj, —xcha chque. Kas c'u retam ri Jesús petinak lok jachin tak ri man quecojon tä che, xukuje' jachin ri' ri cäjachow na.
JOH 6:65 Xubij c'ut: Rumal ri' nu bim chech alak chi man c'o tä jun ri cuya' cäpe wuc' in we ta mat cäc'am lok rumal ri nu Tat.
JOH 6:66 Tzare chi' c'ut e q'uia chque ri e c'o ruc' ri Jesús xquiya canok, man xec'oji tä c'u ruc'.
JOH 6:67 Te ri' ri Jesús xuta' chque ri cablajuj u tijoxelab, xubij: ¿A quiwaj ix xukuje' quixe' cuc'? —xcha chque.
JOH 6:68 Xch'aw c'u ri tat Simón Pedro, xubij: Kajaw, ¿jachin chi ruc' cuje' wi? Ri tzij la e are tzij ri cäquiya c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
JOH 6:69 Ri uj, uj cojoninak che la, ketam chi lal ri' ri Cristo, ru C'ojol ri c'aslic Dios, —xcha che.
JOH 6:70 Ri Jesús xch'awic, xubij: ¿A mat ix cablajuj xixincha' rech quixc'oji wuc'? Pune je ri' jun chiwe are c'o ri Itzel pa ranima', —xcha chque.
JOH 6:71 Ri Jesús aretak xubij wa' are tajin cäch'aw chrij ri Judas Iscariote ru c'ojol ri tat Simón. Je ri', rumal chi ri tat Judas are ri cäjachow na, pune are jun chque ri cablajuj u tijoxelab.
JOH 7:1 Te c'u ri' ri Jesús xubinibej ri Galilea. Man craj taj cäc'oji pa Judea rumal chi ri winak aj Israel cäcaj cäquicämisaj.
JOH 7:2 Xa c'u jubik' craj man curik ri nimak'ij que ri Cäbal, jun chque ri qui nimak'ij ri winak aj Israel.
JOH 7:3 Ru chak' ri Jesús xquibij che: Mat canaj waral. Jat pa Judea rech xukuje' ra tijoxelab ri e c'o chila' cäquil na ri cajmabal ri cabano.
JOH 7:4 We jun winak craj chi kas quetamax u wäch, man cuban tä ri' chic'uyal ri cubano. We ri at caban tak ri cajmabal ri', chabana wa' chquiwäch conojel ri winak, —xecha che.
JOH 7:5 K'alaj c'ut chi ru chak' ri Jesús xa man xecojon tä che.
JOH 7:6 Te ri' xubij ri Jesús chque: Ri in mäja' curik ri k'ij chwe, are c'u ri ix apachique k'ij utz chiwe cuya' quixe'c.
JOH 7:7 Ri winak ajuwächulew man quecowin taj cäquetzelaj i wäch ix. Are c'u ri in cäquetzelaj nu wäch rumal chi quink'alajisaj chquiwäch chi man utz tä ri cäca'no.
JOH 7:8 Ri ix c'ut, jix pa ri nimak'ij. Ri in man quine' taj, rumal chi mäja' curik ri k'ij chwe.
JOH 7:9 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' chque, xcanaj ri Are' pa Galilea.
JOH 7:10 Aretak c'ut e benak chi ru chak' ri Jesús pa ri nimak'ij, ri Are' xukuje' xe' na pa ri nimak'ij, pune man xuc'ut tä rib chquiwäch ri winak. Xane xak chic'uyal xe' ri Are'.
JOH 7:11 Ri winak aj Israel xquitij u tzucuxic pa ri nimak'ij, xquibij: ¿Jawije' c'o wi ri achi ri'? —xecha'.
JOH 7:12 Chquixol c'u ri winak, q'uia ri cäbix chrij ri Jesús. Jujun cäquibij: “Are jun utzalaj achi,” —quecha'. Niq'uiaj chic cäquibij: “Man are tä utzalaj achi, rumal chi queusub ri winak,” —quecha'.
JOH 7:13 Man c'o tä c'u jun ri cucoch'o cäresaj u tzijol ri Jesús rumal chi cäquixej quib chquiwäch ri qui nimakil ri winak aj Israel.
JOH 7:14 Niq'uiajirinak chi c'u ri nimak'ij aretak ri Jesús xoc bi pa ri nimalaj rachoch Dios, xuchaplej c'u qui tijoxic ri winak.
JOH 7:15 Are c'u ri winak aj Israel sibalaj tajin cäquicajmaj wa', xquibij: ¿Jas lo wa' chi sibalaj q'uia retam we achi ri', man c'o tä c'u jawije' u tijom wi rib? —xecha'.
JOH 7:16 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri tijonic ri quinya man wech tä in, xane rech ri Jun ri xintakow lok.
JOH 7:17 We c'o jun kas curayij u banic ri craj ri Dios, cäretamaj na we ri nu tijonic kas cäpe ruc' ri Dios, o xak pa we wi quintzijonic.
JOH 7:18 Ri winak ri xak pa re wi cätzijonic, xa are craj ri' chi cänimarisax u k'ij cumal ri winak. Jachin c'u ri craj chi are cänimarisax u k'ij ri xtakow lok, cubij ri' ri kas tzij, man are tä jun banal tzij, —xcha chque.
JOH 7:19 ¿A mat kas tzij chi ri ka mam Moisés xuya ri Pixab chech alak? Pune je ri', man c'o tä c'u jun chech alak ri cunimaj ri Pixab ri'. ¿Jas che caj alak quincämisaj alak? —xcha chque.
JOH 7:20 Ri winak xech'awic, xquibij: ¡Xa c'o jun itzel espíritu chawe! ¿Jachin lo ri craj catcämisanic? —xecha che.
JOH 7:21 Ri Jesús xubij chque: Xa ruc' jun cajmabal ri xinban pa ri k'ij re uxlanem, ri alak sibalaj cäcajman alak che.
JOH 7:22 Ri ka mam Moisés xunak'atajisaj alak chucojic retal ri ojer trato. Pune ta ne man are tä ri are' xchapow lok u banic wa', xane are qui tijonic can ri nan tat alak ojer. Ri alak c'ut cäcoj alak retal ri ojer trato che jun alaj ala pune pa ri k'ij re uxlanem.
JOH 7:23 We c'u ri alak rumal ri u nimaxic ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés cäcoj alak retal ri ojer trato che ri ala pune pa ri k'ij re uxlanem, ¿jas c'u che xpe oyowal alak chwe in aretak xincunaj ronojel ru cuerpo jun achi pa ri k'ij re uxlanem? —cächa'.
JOH 7:24 C'o jas mäbij alak chrij ri winak we utz cäpetic o man utz tä cäpetic. Aretak c'o jas cäbij alak chrij jun winak chic, kas chomaj na alak jas ri cäban alak, bana c'u alak wa' ruc' jicomal.
JOH 7:25 Te c'u ri' jujun chque ri winak aj Jerusalén xquichapla u ta'ic, xquibij: ¿A mat are wa' we achi ri' ri tajin cätzucuxic rech cäcämisaxic? —quecha'.
JOH 7:26 Chiwilampe', cätzijon cuc' ri winak, man c'o tä c'u jun c'o jas cubij che. ¿A xa ta c'u lo kas cäquicoj ri k'atal tak tzij chi we achi ri' are ri Cristo? —quecha'.
JOH 7:27 Ri uj c'ut ketam jawije' petinak wi wa' we achi ri'. Aretak c'ut cäpe ri' ri Cristo, man c'o tä jun ri' etamaninak jawije' cäpe wi, —xecha ri winak.
JOH 7:28 Aretak ri Jesús, ri tajin cuya tijonic pa ri nimalaj rachoch Dios, xuta wa' co xch'awic, xubij: Cäbij alak chi etam alak nu wäch, xukuje' chi etam alak jawije' chi' quinpe wi. Man in petinak tä c'ut xak pa we wi, xane in takom lok rumal ri Jun ri kas jicom ranima'. Ri alak c'ut man etam tä alak u wäch.
JOH 7:29 Ri in wetam u wäch rumal chi in petinak ruc', xukuje' are ri Are' in takowinak lok, —xcha chque.
JOH 7:30 Xcaj c'ut xquic'am bi pa che', man c'o tä c'u jun xchapowic rumal chi mäja' curik ru k'ij.
JOH 7:31 E q'uia c'ut xecojon che, xquibij c'ut: Aretak cäpe ri Cristo, ¿a cuban ta c'u lo más cajmabal tak etal chic chuwäch ri u banom we achi ri'? —xecha'.
JOH 7:32 Ri tata'ib fariseos xquita ri cäquibij ri winak chrij ri Jesús. Xa je ri' ri e are' cuc' ri qui nimakil sacerdotes xequitak bi jujun chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios chuc'amic bi ri Jesús pa che'.
JOH 7:33 Te ri' xubij ri Jesús: Xak quieb oxib k'ij chic quinc'oji na uc' alak, te c'u ri' quintzelej na ruc' ri xintakow lok.
JOH 7:34 Ri alak quintzucuj na alak, man quinrik tä chi c'u alak rumal chi man cäcowin tä alak copan alak chila' jawije' ri quinec'ol wi in, —xcha chque.
JOH 7:35 Ri qui nimakil ri winak aj Israel c'ut, xquichaplej u ta'ic chbil tak quib, xquibij: ¿Jawije' ta c'u que' wi wa' we achi ri' chi man cujcowin tä uj quekarika'? ¿A xa ta c'u lo que' cuc' ri winak aj Israel ri e jabuninak chquixol ri winak aj Grecia che qui tijoxic ri winak aj Grecia?
JOH 7:36 ¿Jas quel cubij wa' ri xubij chke: “Quintzucuj na alak, man quinrik tä chi c'u alak rumal chi man cäcowin tä alak copan alak chila' jawije' ri quinec'ol wi”? —xcha ri', —xecha'.
JOH 7:37 Pa ri q'uisbal k'ij re ri nimak'ij, ri k'ij ri sibalaj nim na u banic, ri Jesús xtaq'ui ak'anok chquixol ri winak, co xch'awic, xubij: We c'o jun cächaki'j u chi', chpet wuc', chutija u joron.
JOH 7:38 Je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Jachin ri cäcojon chwe, cäq'uiy na lok pa ranima' joron ri cuya ri kas c'aslemal, —cächa', —xcha ri Jesús chque ri winak.
JOH 7:39 Ri Jesús c'ut, are tajin cäch'aw chrij ri Lok'alaj Espíritu ri cäquic'am na ri winak ri quecojon che ri Are'. Mäja' c'u cäyi' lok ri Lok'alaj Espíritu rumal chi mäja' cätzelej ri Jesús chila' chicaj rech cänimarisax u k'ij.
JOH 7:40 Jujun chque ri winak, aretak xquita ri xubij ri Jesús, xquibij: Kas tzij we achi ri' are wa' ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cäbixic chi cäpe na, —xecha'.
JOH 7:41 Niq'uiaj chic xquibij: Are wa' ri Cristo, —xecha'. Niq'uiaj chi c'ut xquibij: ¿A xa ta c'u lo pa Galilea cäpe wi ri Cristo?
JOH 7:42 Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij chi ri Cristo rajwaxic chquixol ri rachalaxic ri ka mam David ri nim takanel cäpe wi na. Pa Belén c'ut cäpe wi na, ri tinimit ri xc'oji wi ri ka mam David, —xecha'.
JOH 7:43 Je c'u ri' ri winak xquitasala quib rumal rech ri Jesús.
JOH 7:44 E c'o jujun ri xcaj xquic'am bi pa che', man c'o tä c'u jun xchapowic.
JOH 7:45 Xetzelej c'u ri chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios, xeopan chila' jawije' e c'o wi ri tata'ib fariseos xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes. Ri e are' c'ut xquita' chque: ¿Jas che man xic'am tä lok ri Jesús? —xecha'.
JOH 7:46 Ri chajinelab xech'awic, xquibij: ¡Man c'o tä jun achi ka tom je' cätzijonic jas ri cätzijon ri achi ri'! —xecha'.
JOH 7:47 Are c'u ri tata'ib fariseos xquibij chque: Ri ix xukuje' xa xiya iwib pa subic.
JOH 7:48 ¿A c'o pu lo jun chque ri ka nimakil ri cojoninak che, o jun ne chque ri tata'ib fariseos? ¡Man c'o taj! —xecha'.
JOH 7:49 Xquiq'uiäk itzel tzij pa qui wi', xquibij: ¡We winak ri' man quetam tä ri Pixab! —xecha chque.
JOH 7:50 Are c'u ri tat Nicodemo ri xopan ruc' ri Jesús chak'ab, are jun chque ri tata'ib fariseos. Xubij c'u chque:
JOH 7:51 Ri ka Pixab cubij chi man cuya' taj cäkak'at tzij puwi' jun winak chi cäc'äjisax u wäch we ta mat nabe cäkata na jas ri cubij che retamaxic jas ri u banom, —xcha chque.
JOH 7:52 Te ri' xech'aw ri e are', xquibij che ri tat Nicodemo: E c'u ri lal, ¿a lal aj Galilea xukuje'? —xecha che. Na'l siq'uij la ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, quil c'u na la chi man c'o tä jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri petinak pa Galilea, —xecha che.
JOH 7:53 Chquijujunal c'ut xebe' cho tak cachoch.
JOH 8:1 Are c'u ri Jesús xe' pa ri nimalaj juyub ri cäbix “Olivos” che.
JOH 8:2 Aretak xsakir chucab k'ij, ri Jesús xtzelej lok, xe' pa ri nimalaj rachoch Dios. Conojel ri winak xquimulij quib ruc'. Ri Are' c'ut xt'uyi'c, xuchaplej qui tijoxic.
JOH 8:3 Te ri' ri tijonelab re ri Pixab xukuje' ri tata'ib fariseos xquic'am lok jun ixok ri xquiriko tajin cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri rachajil. Xquiya c'u chquixol ri winak ri e c'o chila'.
JOH 8:4 Xquibij c'u che ri Jesús: Ajtij, we ixok ri' xriktajic tajin cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri rachajil.
JOH 8:5 Ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés cubij chi rajwaxic cäkacämisaj chabaj jun ixok ri je' cuban wa'. E ri lal, ¿jas c'u cäbij la? —xecha che.
JOH 8:6 Xquibij wa' che xak rech cäkaj pa qui k'ab, je c'u ri' quecowinic cäquibij chi c'o u mac ri Jesús. Are c'u ri Jesús xa xpachi'c, xuchaplej tz'ibanic cho ri ulew ruc' ri u wi' u k'ab.
JOH 8:7 Xquitakej c'u u c'otic u chi' ri Jesús. Xa je ri' ri Are' xujicomaj rib, xubij c'u chque: Apachin chech alak ri man c'o tä u mac, chuq'uiäka ri nabe abaj chrij we ixok ri', —xcha chque.
JOH 8:8 Xpachi chi jumul ri Jesús, xutakej tz'ibanic cho ri ulew.
JOH 8:9 Aretak c'ut xquita ri xubij ri Jesús, xquina' quib pa canima' chi c'o qui mac. Chquijujunal c'ut xquichap elem bic. Nabe xebel bi ri ri'jab. Aretak conojel e elinak chi bic, xak xuwi chi ri Jesús c'o canok ruc' ri ixok ri canajinak can chila'.
JOH 8:10 Te ri' ri Jesús xujicomaj rib. Man c'o tä c'u jun xrilo, xane xak xuwi ri ixok. Ri Are' xubij che: Nan, ¿jawije' e c'o wi ri cäquibij chi c'o mac la? ¿A mat c'o jun xcanaj can chuk'atic tzij puwi' la chi cäc'äjisax wäch la? —xcha che.
JOH 8:11 Ri ixok xubij che ri Jesús: Man c'o tä jun, Tat, —xcha che. Are c'u ri Jesús xubij che: Ri in xukuje' man quink'at tä tzij puwi' la chi cäc'äjisax wäch la. ¡Oj ba' la chanim, mämacun chi c'u la! —xcha che.
JOH 8:12 Xtzijon chi jumul ri Jesús cuc' ri winak, xubij chque: In ri', ri in quinya sakil chque ri winak cho ruwächulew. Jachin ri cäpe wuc', cäc'oji na ri sakil ruc' ri cuya c'aslemal, man cäbin tä chi c'u pa ri k'ekum, —xcha chque.
JOH 8:13 Te ri' ri tata'ib fariseos xquibij che ri Jesús: Ri lal xak tuquiel la tajin cäk'alajisaj la ri utz chij ib la. Rumal ri' ri tajin cäk'alajisaj la man c'o tä u patän, —xecha che.
JOH 8:14 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri tajin quink'alajisaj chwij in, kas tzij c'o u patän, pune xak nu tuquiel quink'alajisaj ri utz chwij chbil wib. Wetam c'ut jawije' ri in petinak wi, xukuje' jawije' ri quine' wi. Ri alak c'ut man etam tä alak jawije' ri quinpe wi, man etam tä c'u alak jawije' ri quine' wi.
JOH 8:15 Ri alak je' cäk'atow tzij alak jas ri quek'atow tzij ri winak ajuwächulew. Ri in c'ut man quink'at tä tzij puwi' jachin jun.
JOH 8:16 We c'u quink'at tzij, jicom quinban chuk'atic tzij. Je ri', rumal chi man xak tä nu tuquiel quink'at tzij, xane ri nu Tat ri xintakow lok Are cuk'at tzij junam wuc'.
JOH 8:17 Pa ri Pixab alak tz'ibtal wi chi aretak quieb winak junam ri cäquibij chrij ri xquilo o chrij ri xquito, rajwaxic ri' cäcojic chi kas tzij ri cäquibij.
JOH 8:18 Ri in c'ut quink'alajisaj ri kas tzij chwij chbil wib, xukuje' ri nu Tat ri xintakow lok cuk'alajisaj ri kas tzij chwij, —xcha ri Jesús chque.
JOH 8:19 Te ri' ri tata'ib fariseos xquita' che ri Jesús: ¿Jawije' c'o wi ri tat la? —xecha che. Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ri alak man kas tä etam alak nu wäch, xukuje' man etam tä alak u wäch ri nu Tat. We ta kas etam alak nu wäch in, etam ta alak u wäch ri' ri nu Tat xukuje', —xcha chque.
JOH 8:20 Ri Jesús xubij wa' we tzij ri' aretak tajin cuya tijonic pa ri nimalaj rachoch Dios chunakaj ri c'olibal re tak ri cuchuj. Man c'o tä c'u jun xc'amow bi pa che' rumal chi mäja' curik ru k'ij.
JOH 8:21 Ri Jesús xch'aw chi jumul, xubij chque: Ri in quine'c. Ri alak c'ut quintzucuj na alak. Pa ri mac alak c'ut cäcäm wi alak, rumal chi man cäcowin tä alak que' alak chila' jawije' ri quine' wi, —xcha chque.
JOH 8:22 Te ri' ri winak aj Israel xquibij: ¿A xa ta lo cucämisaj rib, rumal c'u ri' cubij chi man cujcowin taj cuje' chila' jawije' ri que' wi? —xecha ri e are'.
JOH 8:23 Te ri' xubij ri Jesús chque: Ri alak, xak alak ajwaral, are c'u ri in chila' chicaj quinpe wi. Ri alak, xak alak ajuwächulew. Are c'u ri in man in ajuwächulew taj.
JOH 8:24 Rumal ri' xinbij chech alak chi pa ri mac alak cäcäm wi alak. Rumal chi we man cäcoj tä alak chi in ri' ri tajin quinbij, pa ri mac alak cäcäm wi na alak, —xcha chque.
JOH 8:25 Te ri' xquita' che ri Jesús, xquibij: ¿Jachin c'u ri lal? —xecha che. Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ojer ri' nu bim chech alak jachin ri in, —xcha chque.
JOH 8:26 Q'uia ri cwaj quinbij chech alak chrij ri tajin quinwilo chuk'atic tzij chrij ri cäban alak. Are c'u ri xintakow lok cubij ri kas tzij. Ri in c'ut, jachique ri nu tom chuchi' ri Are', are wa' ri quinbij chque ri winak ajuwächulew, —xcha chque.
JOH 8:27 Ri e are' c'ut man xquich'ob taj chi ri Jesús are tajin cäch'aw chrij ri ka Tat chila' chicaj.
JOH 8:28 Rumal ri' xubij chque: Aretak ri in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, quinyac na chicaj umal alak chquiwäch ri winak, quetamaj c'u na alak chi In Ri'. Man c'o tä c'u jas quinbano xak pa we wi, xane xak xuwi quinbij ri u c'utum ri ka Tat chnuwäch, —xcha chque.
JOH 8:29 Are c'u ri xintakow lok c'o wuc' in. Ri nu Tat man in u yo'm tä can nu tuquiel rumal chi amak'el ronojel k'ij are quinban ri utz cäril wi ri Are', —xcha chque ri winak aj Israel.
JOH 8:30 Aretak ri Jesús xubij wa' we tzij ri', e q'uia xecojon che ri Are'.
JOH 8:31 Xubij c'u ri Jesús chque ri winak aj Israel ri xecojon che: We ri alak cätakej alak u banic ri nu bim chech alak, kas tzij alak nu tijoxelab, —xcha chque.
JOH 8:32 Quetamaj c'u na alak ri kas tzij, ri kas tzij c'ut cubano chi tzokopital chi alak, —xcha chque.
JOH 8:33 Ri winak aj Israel xech'awic, xquibij: Ri uj are ka mam ri Abraham ojer, man uj cojom tä c'u xak che patänil re jun winak. ¿Jas lo wa' chi cäbij la chke chi cujtzokopitaj na? —xecha che.
JOH 8:34 Ri Jesús xubij chque: Kas tzij quinbij chech alak chi conojel ri quemacunic e cojom ri' che patänil tak re ri mac.
JOH 8:35 Jun ri cojom che patäninel man are tä kas ajpaja. Are c'u ri u c'ojol ri rajaw ja kas ajpaja ri' amak'el ronojel k'ij.
JOH 8:36 Je c'u ri', we ri in, in u C'ojol ri Dios quintzokopin chech alak, kas tzij ri' chi tzokopital chi alak, —xcha chque.
JOH 8:37 Ri in wetam chi ri mam alak are ri Abraham ojer. Caj c'u alak quincämisaj alak rumal chi man cäcoj tä alak ri quinbij chech alak.
JOH 8:38 Ri in are quinbij ri u c'utum ri nu Tat chnuwäch. Are c'u ri alak are cäban alak jachique ri bim chech alak rumal ri tat alak, —xcha ri Jesús chque.
JOH 8:39 Ri e are' xech'awic, xquibij: Ri ka tat uj are ri ka mam Abraham ojer, —xecha'. Ri Jesús xubij chque: We ta kas tzij are tat alak ri ka mam Abraham, are ta cäban alak ri' jas ri xuban ri are'.
JOH 8:40 Pune nu bim ri kas tzij chech alak ri u c'utum ri Dios chnuwäch, ri alak caj alak quincämisaj alak. Ri ka mam Abraham man c'o tä jumul ri je' xuban wa'.
JOH 8:41 Ri alak c'ut je' cäban alak jas ri cuban ri tat alak, —xcha ri Jesús chque. Ri e are' c'ut xquibij che: Ri uj, man uj alc'ualaxelab taj ri mat k'alaj u wäch ka tat. Ri ka Tat xa jun c'olic, are c'u ri Dios, —xecha'.
JOH 8:42 Ri Jesús c'ut xubij chque: We ta kas tzij chi ri Dios are Tat alak, quinaj ta alak ri' rumal chi ri in ruc' ri Dios in petinak wi, waral c'ut in c'o wi. Man in petinak taj xak pa we wi, xane are ri Dios xintakow lok.
JOH 8:43 ¿Jas che ri alak man cäcowin tä alak chuch'obic ri quinbij? Xa rumal chi man caj tä alak cätatabej alak ri nu tzij.
JOH 8:44 Ri tat alak are ri Itzel. Ri alak, alak rech ri are', are c'u caj alak cäban alak jachique ri craj ri are'. Ri Itzel are jun cämisanel ojer lok. Ri are' man cuban tä ri kas tzij, man cubij tä c'u ri kas tzij. Aretak cuban tzij, are cubij ri u banic ri are'. Are jun banal tzij, qui tat c'ut ri banal tak tzij.
JOH 8:45 Ri in c'ut quinbij ri kas tzij, rumal c'u ri' ri alak man cäcoj tä alak ri nu tzij.
JOH 8:46 ¿Jachin chech alak cäcowinic cuk'alajisaj chi kas tzij c'o mac nu banom? We c'u quinbij ri kas tzij, ¿jas c'u che man cäcoj tä alak ri quinbij?
JOH 8:47 Apachin ri rech ri Dios cutatabej ri' ru Tzij ri Dios. Are c'u ri alak man alak tä rech ri Dios. Rumal ri' man caj tä alak cätatabej alak ru Tzij ri Dios, —xcha ri Jesús chque ri winak aj Israel.
JOH 8:48 Ri winak aj Israel xquibij che ri Jesús: Kas tzij ri xkabij aretak xkabij chi ri lal, xa lal aj Samaria, xukuje' chi ri lal c'o jun itzel espíritu che la, —xecha che ri Jesús.
JOH 8:49 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Man c'o tä jun itzel espíritu chwe. Ri tajin quinbano, xa tajin quinya u k'ij ri nu Tat, are c'u ri alak xa quesaj alak nu q'uixbal.
JOH 8:50 Ri in c'ut man cwaj taj chi cäyi' nu k'ij, pune ta ne c'o Jun ri craj chi cäyi' nu k'ij, cuk'at c'u na tzij ri Are' pa qui wi' ri cäquetzelaj nu wäch.
JOH 8:51 Kas tzij quinbij chech alak chi jachin ri cunimaj ri quinbij, man cäcäm tä na ri are', —xcha chque.
JOH 8:52 Te ri' ri winak aj Israel xech'awic, xquibij: Cämic kas xel chi sak chkawäch chi xa c'o jun itzel espíritu che la, —xecha che ri Jesús. Ri ka mam Abraham, xukuje' conojel ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios xecämic, te c'u ri' cäbij la: “Jachin ri cunimaj ri quinbij man cäcäm taj,” —cächa la.
JOH 8:53 ¿A lal ta c'ut nim na ri k'ij la chuwäch ri ka mam Abraham? Ri are' xcämic, xukuje' xecäm ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. ¿Jachin ta c'u ri lal ri cäban che ib la? —xecha che.
JOH 8:54 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: We ta xak in quinya nu k'ij chbil wib, man c'o tä u patän ri'. Are c'u ri cäyo'w nu k'ij are ri nu Tat, ri cäbij alak chi are Dios alak.
JOH 8:55 Ri alak c'ut man etamam tä alak u wäch. Ri in kas tzij wetam u wäch. We ta quinbij chi man wetam tä u wäch, in banal tzij ta ri' je' jas ri alak. Ri in c'ut kas tzij wetam u wäch, quinnimaj c'ut ri cubij.
JOH 8:56 Ri Abraham ri mam alak xquicotic aretak xuto chi cäril na ri nu k'ij. Xril c'ut, kas c'u xquicotic, —xcha chque.
JOH 8:57 Ri winak aj Israel xquibij che ri Jesús: Mäja' ne niq'uiaj ciento junab la, te c'u ri' cäbij la chi xil la u wäch ri ka mam Abraham, —xecha che.
JOH 8:58 Ri Jesús xch'awic, xubij: Kas tzij quinbij chech alak chi ri in, in c'o chic ojer, c'ä mäjok cäc'oji ri Abraham, —xcha chque ri winak aj Israel.
JOH 8:59 Xepe c'u ri winak aj Israel, xquic'am abaj rech cäquiq'uiäk chrij ri Jesús. Ri Are' c'ut, xuc'u' rib chquiwäch, xel lok pa ri nimalaj rachoch Dios, xoc'ow chquixol ri winak, xe'c.
JOH 9:1 Ri Jesús benak pa ri be aretak xril jun achi ri moy tzaretak xil u wäch.
JOH 9:2 Ru tijoxelab xquita' che ri Jesús: Ajtij, —xecha che. ¿Jas che moy we achi ri' tzaretak xil u wäch? ¿A xa rumal ri qui mac ru nan u tat o xa rumal ru mac ri are'? —xecha che.
JOH 9:3 Ri Jesús xubij chque: Man rumal tä rech ru mac ri are', man rumal tä c'u rech ri qui mac ru nan u tat, xane rech rumal ri are' cäk'alajin ri cäcowin ri Dios chubanic, —xcha chque.
JOH 9:4 Chanim ri' ri c'o na ri k'ij, rajwaxic chi quinban na ri xintak chubanic rumal ri xintakow lok. Coc c'u na ri ak'ab aretak man c'o tä chi jun cäcowinic cächacunic.
JOH 9:5 Pa tak we k'ij ri' aretak in c'o cho ruwächulew, ri in quinya sakil chque ri winak ajuwächulew, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
JOH 9:6 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, xutzak u chub pulew, xuban jubik' xok'ol ruc' ru chub, xubil c'u chrij tak ru wak'äch ri moy.
JOH 9:7 Te c'u ri' xubij che: ¡Oj la! Ch'aja la ri wäch la pa ri atinibal ri cäbix “Siloé” che. (We bi'aj ri' quel cubij “Takom”.) Ri moy achi xe'c, xuch'aj ru wäch. Aretak xtzelej lok, xcowinic xca'y chic.
JOH 9:8 Are c'u ri u c'ul tak ja, xukuje' ri winak ri quetamam u wäch chi moy nabe, xquibij: ¿A mat are wa' we achi ri' ri cät'uyi chi' tak ri be chuta'ic u limosna? —xecha'.
JOH 9:9 Jujun xquibij: Je', are wa', —xecha'. Niq'uiaj chic xquibij: Man are taj. Xak c'u junam quel ruc', —xecha'. Are c'u ri achi ri moy can nabe xubij: Je', in ri', —xcha chque ri winak.
JOH 9:10 Te ri' ri winak xquita' che ri achi: ¿Jas lo wa' chi catcowin chic catca'yic? —xecha che.
JOH 9:11 Ri are' xch'awic, xubij chque: Ri achi ri Jesús u bi' xuban jubik' xok'ol, xubil chrij tak ri nu wak'äch, te c'u ri' xubij chwe: “Oj la chi' ri atinibal ri cäbix “Siloé” che, ch'aja la ri wäch la chila',” —xcha chwe. Xine' c'ut. Aretak xch'ajtaj ri nu wäch, xincowinic xinca'yic, —xcha chque.
JOH 9:12 Te ri' ri winak xquibij: ¿Jawije' c'o wi ri achi ri'? —xecha che. Ri are' xubij chque: Man wetam taj, —xcha chque.
JOH 9:13 Te ri' xquic'am bi ri achi ri moy can nabe, xequiya chquiwäch ri tata'ib fariseos.
JOH 9:14 Are c'u jun k'ij re uxlanem aretak ri Jesús xuban ri jubik' xok'ol, xucunaj ri achi ri moy.
JOH 9:15 Ri tata'ib fariseos xukuje' xquita' che ri achi chi jas lo wa' chi cäcowin chic cäca'yic. Ri are' xubij chque: Xubil xok'ol chrij tak ri nu wak'äch, te c'u ri' xinch'aj ri nu wäch. Quinca'y chi c'u cämic, —xcha chque.
JOH 9:16 Te ri' jujun chque ri tata'ib fariseos xquibij: Ri achi ri xbanow wa' we cunanic ri' man rech tä ri Dios, rumal chi man nim tä cäril wi ri k'ij re uxlanem, —xecha'. Niq'uiaj chi c'ut xquibij: ¿Jas ta c'u lo wa' chi cäcowinic cuban tak we cajmabal etal ri' we ta kas tzij ajmac? —xecha'. Je ri' chi man xjunamataj tä ri qui chomanic, xquitasala c'u quib.
JOH 9:17 Xquita' chi c'u jumul che ri achi ri moy can nabe: E ri at, ¿jas cabij at chrij ri achi ri xcunan ra wak'äch? —xecha che. Ri are' c'ut xubij: Ri in quinbij chi are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, —xcha chque.
JOH 9:18 Are c'u ri winak aj Israel man xquicoj taj chi ri achi ri' are wa' ri moy can nabe, cämic c'ut cäca'y chic. C'ä te' xquicojo aretak xesiq'uix na lok ru nan u tat ri achi ri xcunatajic.
JOH 9:19 Xquita' c'u chque: ¿A are wa' ri alc'ual alak ri cäbij alak chi moy xil u wäch? ¿Jas lo wa' chi cämic cäcowin chic cäca'yic? —xecha chque.
JOH 9:20 Ru nan u tat xech'awic, xquibij: Ketam chi are wa' ri kalc'ual ri moy xil u wäch.
JOH 9:21 Man ketam tä c'ut jas wa' chi cämic cäcowin chic cäca'yic, man ketam tä c'u jachin ri xcunan ru wak'äch. Ta' alak che ri are'. Achi chi ya', cubij c'u na chech alak jas wa' chi cäcowin chic cäca'yic, —xecha chque.
JOH 9:22 Je wa' xquibij ru nan u tat rumal chi xa xquixej quib chquiwäch ri winak aj Israel. Ri e are' c'ut qui chomam chic junam chi jachin ri cucojo chi ri Jesús are ri Cristo cäquesaj na bi pa ri rachoch Dios.
JOH 9:23 Rumal ri' ru nan u tat ri achi ri xcunax ru wak'äch xquibij: “Ta' alak che ri are'. Achi chi ya',” —xecha ri'.
JOH 9:24 Te c'u ri' ri winak aj Israel xquisiq'uij chi jumul ri achi ri moy can nabe, xquibij che: Chabij ba' ri kas tzij chke chuwäch ri Dios. Ri uj ketam chi ri achi ri' are jun ajmac, —xecha che.
JOH 9:25 Ri achi xch'awic, xubij chque: Ri in man wetam taj we are jun ajmac o man are taj, xuwi wetam chi nabe canok in moy, cämic c'ut quinca'y chic, —xcha chque.
JOH 9:26 Xquita' chi c'u jumul che: ¿Jas xuban chawe? ¿Jas xuban chucunaxic ri a wak'äch? —xecha che.
JOH 9:27 Xch'aw ri achi, xubij chque: Xinbij chech alak, ri alak c'ut xa man cäta tä alak. ¿Jas che caj alak chi quinbij wa' jumul chic? ¿A xa caj alak coc alak che u tijoxel? —xcha chque.
JOH 9:28 Te ri' ri e are' xquitze'j u wäch, xquibij c'u che: Ri at, at jun ruc' we achi ri', are c'u ri uj, uj jun ruc' ri ka mam Moisés.
JOH 9:29 Ri uj ketam chi ri Dios xch'aw ruc' ri ka mam Moisés. Are c'u we achi ri' man ketam taj jawije' ri cäpe wi, —xecha che.
JOH 9:30 Ri achi c'ut xch'awic, xubij chque: ¡Co'l ta ne ri'! Ri alak man etam tä alak jawije' cäpe wi, ri in c'ut xucunaj ri nu wak'äch.
JOH 9:31 Kas ketam chi ri Dios man cuta tä ri qui tz'onobal tok'ob ri ajmaquib, xuwi cuta ri qui tz'onobal tok'ob ri winak ri quek'ijilan che, ri cäca'n ru rayibal.
JOH 9:32 Man c'o tä jumul ka tom cäbixic chi c'o jun cäcowin chucunaxic ru wak'äch jun achi ri moy xil u wäch.
JOH 9:33 We ta ri achi ri' mat ruc' ri Dios petinak wi, mat c'o jas cäcowin ri' chubanic, —xcha chque.
JOH 9:34 Te ri' xquibij che: Ri at, xa at ajmac xil a wäch. ¿A are cawaj cujatijoj? —xecha che. Xquesaj c'u bic pa ri rachoch Dios.
JOH 9:35 Ri Jesús xretamaj chi xesax bic ri achi ri moy can nabe. Aretak ri Jesús xuriko, xubij che: ¿A cäcojon la che ru C'ojol ri Dios? —xcha che.
JOH 9:36 Ri achi xubij che: Tat, bij la chwe jachin ri' rech ri in quincojon che, —xcha che.
JOH 9:37 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Ilom chi la u wäch wa'. In ri', ri tajin quintzijon uc' la, —xcha che.
JOH 9:38 Te c'u ri' ri achi xxuqui chuwäch ri Jesús, xubij che: Quincojon che la, Kajaw, —xcha che.
JOH 9:39 Xubij c'u ri Jesús: Ri in, in petinak cho ruwächulew chuk'atic tzij, rech ri moyab cäjaktaj ri qui wak'äch, xukuje' rech ri queca'yic quecanaj moy, —xcha'.
JOH 9:40 Te ri' jujun chque ri tata'ib fariseos ri e c'o chila' ruc' ri Are', aretak xquita ri xubij ri Jesús, xquibij che: ¿A uj moy ta c'u lo uj xukuje'? —xecha che.
JOH 9:41 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: We ta alak moy, mat c'o mac alak ri'. Rumal c'u rech chi cäbij alak chi cäca'y alak, c'o mac alak, —xcha ri Jesús chque.
JOH 10:1 Kas tzij quinbij chech alak chi jachin ri man coc tä bi chuchi' ri qui corral ri chij, xane xa cutzucuj jawije' cunim wi bi rib, ri achi ri' xa jun elak'om, jun t'orinel.
JOH 10:2 Are c'u ri coc bi chuchi' ri corral are ajyuk' ri', ri chajil que ri chij.
JOH 10:3 Ri chajil u chi' ri corral cujak ri' chuwäch rech coquic. Ri chij c'ut cäquich'ob u wäch aretak cäch'awic. Ri ajyuk' queusiq'uij ru chij chquijujunal ruc' ri qui bi', queresaj c'u bi pa ri corral.
JOH 10:4 Aretak e resam chi bic conojel ri chij pa ri corral, cänabej bi chquiwäch, are c'u ri chij queteri bi chrij rumal chi cäquich'ob u wäch aretak cäch'awic.
JOH 10:5 Man queteri tä c'u chrij jun winak ri man quetam tä u wäch, xane xa queanimaj chuwäch rumal chi man cäquich'ob taj aretak cäch'aw jun winak ri man quetam tä u wäch, —xcha ri Jesús chque ri winak aj Israel.
JOH 10:6 Ri Jesús xucoj wa' we c'utbal ri' chquiwäch, ri e are' c'ut man xquich'ob taj jas ri xraj xubij chque.
JOH 10:7 Te ri' ri Jesús xubij chi jumul chque: Kas tzij quinbij chech alak. Ri in, in ru chi' ri corral ri queboc wi bi ri chij.
JOH 10:8 Conojel ri nabe xebul chnuwäch in, e elak'omab ri', e t'orinelab. Ri chij c'ut man xquitatabej taj ri xquibij.
JOH 10:9 Ri in, in ru chi' ri corral. Jachin ri wumal in coc pa ri corral curik ru tobanic ri Dios. Ri winak ri' junam ruc' jun chij ri coc pa ri corral, te c'u ri' quel bic, curik utzalaj echa'.
JOH 10:10 Ri elak'om xuwi petinak rech querelak'aj bi ri chij, queucämisaj, cusach qui wäch. Ri in c'ut in petinak chuya'ic qui c'aslemal, rech c'o qui c'aslemal ri kas utz na.
JOH 10:11 In ri' ri utzalaj ajyuk'. Ri utzalaj ajyuk' cuya ru c'aslemal pa cämical rumal quech ri chij.
JOH 10:12 Are c'u ri ajyuk' ri xuwi cuchomaj ri tojbal re, aretak cärilo cäpe ri utiw, queuya can ri chij, canimajic. Je ri' cubano rumal chi man are tä kas cajyuk' ri chij, xukuje' ri chij man e rech tä ri are'. Cäpe c'u ri utiw queuchap ri chij, queujabuj.
JOH 10:13 Ri achi ri' canimajic rumal chi xuwi cuchomaj ri tojbal re. Man querilij tä ri chij.
JOH 10:14 In ri' ri utzalaj ajyuk', wetam qui wäch ri nu chij, xukuje' ri e are' quetam nu wäch in.
JOH 10:15 Je' jas ri nu Tat retam nu wäch in, ri in xukuje' wetam u wäch ri nu Tat. Quinya c'u ri nu c'aslemal pa cämical rumal quech ri chij.
JOH 10:16 Xukuje' e c'o chi niq'uiaj nu chij ri man e c'o tä pa we corral ri'. Rajwaxic c'ut queinc'ama na lok xukuje'. Ri chij ri' cäquinimaj na ri quinbij. Xa c'u jumulaj chij cäc'oji na, xukuje' xa jun ri cajyuk'.
JOH 10:17 Ri ka Tat quinraj in rumal chi quinya ri nu c'aslemal pa cämical, quinc'astaj chi c'u na rech cäc'oji chic ri nu c'aslemal.
JOH 10:18 Man c'o tä jun quesan ri nu c'aslemal chwe, xane ri in pa wanima' cäpe wi quinya ri nu c'aslemal. Pa nu k'ab c'o wi ru ya'ic ri nu c'aslemal, xukuje' pa nu k'ab c'o wi ru c'amic jumul chic. Are wa' ri xintak wi rumal ri nu Tat, —xcha ri Jesús.
JOH 10:19 Aretak ri winak aj Israel xquita wa' we tzij ri', xquichapla u tasic quib jumul chic.
JOH 10:20 E q'uia chque xquibij: ¿Jas che cätatabej alak ri cubij? We achi ri' c'o jun itzel espíritu che, xukuje' ch'ujarinak wa', —xecha'.
JOH 10:21 Niq'uiaj chi c'ut xquibij: Man c'o tä jun winak ri c'o jun itzel espíritu che ri je' cätzijon wa' we ri'. ¿A cäcowin pu lo jun itzel espíritu cujak ri qui wak'äch ri moyab? —xecha'. ¡Man cuya' taj! —xecha ri'.
JOH 10:22 Pa tak ri k'ij ri' xurik ri k'alaj. Are chi' tajin cäban ri nimak'ij pa ri tinimit Jerusalén, natabal re ri k'ij ri xq'uis u yaquic ri nimalaj rachoch Dios, xjach c'u pu k'ab ri Dios.
JOH 10:23 Ri Jesús tajin cäwacat pa ri nimalaj rachoch Dios, pa ri rakan ja re Salomón.
JOH 10:24 Xepe c'u ri winak aj Israel xquimulij quib chrij, xquibij che: ¿C'ä jampa' cujya la pa sak? We lal ri' ri Cristo, bij ba' la ri kas tzij cämic, —xecha che.
JOH 10:25 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: Ya nu bim chic. Ri alak c'ut man cäcoj tä alak ri xinbij. Ronojel ri u takom ri nu Tat chwe chi quinbano, are cäc'utuw na ruc' sakil.
JOH 10:26 Ri alak c'ut man cäcojon tä alak rumal chi ri alak man jun tä cuc' ri nu chij, jas ri xinbij chech alak nabe.
JOH 10:27 Ri nu chij quetam nu wäch aretak quinch'awic. Ri in xukuje' wetam qui wäch, queteri c'u chwij.
JOH 10:28 Ri in quinya c'aslemal chque ri man c'o tä u q'uisic. Man cäsach tä qui wäch, man c'o tä c'u jachin queesan pa nu k'ab.
JOH 10:29 Ri nu Tat, ri nim na u k'ij chquiwäch conojel, are ri xeyo'w chwe. Man c'o tä c'u jachin jun queesan pu k'ab ri Are'.
JOH 10:30 Ri in, xukuje' ri nu Tat, xa uj jun, —xcha chque.
JOH 10:31 Te ri' ri winak aj Israel jumul chic xquic'am abaj rech cäquiq'uiäk chrij ri Jesús.
JOH 10:32 Ri Jesús xubij chque: Q'uia u wäch utzil nu banom chuwäch alak rumal ru chuk'ab ri nu Tat. ¿Rumal c'u jachique chque we utzil ri nu banom quinq'uiäk alak chabaj? —xcha chque.
JOH 10:33 Ri winak aj Israel xech'awic, xquibij: Man cäkaq'uiäk tä la chabaj rumal jun chque ri utzil ri banom la, xane rumal chi bim la ri äwas u bixic chrij ri Dios. Ri lal xak lal jun achi, banom c'u ib la chi lal Dios, —xecha che.
JOH 10:34 Ri Jesús c'ut xubij chque: Pa ri Pixab alak tz'ibtal wi ri xubij ri Dios: “Ri ix, ix dioses,” —cächa', —xcha ri Are'.
JOH 10:35 Ketam chi ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, man cuya' taj cäsach u wäch. Ri Dios xubij “dios” chque ri winak ri xecojon che ru Lok' Pixab.
JOH 10:36 We ri Dios xinucha' in, te c'u ri' xinutak lok cho we uwächulew, ¿jas lo wa' ri cäbij alak chi nu bim ri äwas u bixic chrij ri Dios rumal chi xinbij chi in u C'ojol ri Dios?
JOH 10:37 We man quinbano jachique ri cuban ri nu Tat, ri alak man rajwaxic taj cäcojon alak chwe.
JOH 10:38 We c'u quinbano, pune ba' man cäcojon tä alak chwe, cojon ba' alak che ri quinbano rech je ri' kas quetamaj alak, xukuje' cäcoj alak chi ri ka Tat c'o pa wanima' in, xukuje' ri in, in c'o pa ranima' ri ka Tat.
JOH 10:39 Jumul chic are ta xcaj xquic'am bi pa che'. Ri Jesús c'ut xresaj rib pa qui k'ab.
JOH 10:40 Te ri' ri Jesús xe' jumul chic ch'äkäp che ri nima' Jordán chrelbal k'ij jawije' ri xuban wi kasna' ri tat Juan nabe, xcanaj c'u chila'.
JOH 10:41 E q'uia winak c'ut xebe' che rilic, xquibij c'ut: Kas tzij ri tat Juan, pune man xuban tä cajmabal tak etal, ronojel ri xubij chrij we achi ri' are kas tzij, —xecha'.
JOH 10:42 E q'uia winak c'ut xecojon che ri Jesús chila'.
JOH 11:1 C'o jun achi yawab, Lázaro u bi', ri cäpe pa ri tinimit Betania, ri tinimit ri e jekel wi ri nan María xukuje' ri nan Marta ri ratz.
JOH 11:2 We nan María ri', ri ranab ri tat Lázaro ri yawab, are wa' ri xk'ijow ri c'oc'alaj aceite chrij ri rakan ri Kajaw Jesús, ri xusu' c'u ruc' ru wi'.
JOH 11:3 We quieb ixokib ri' ri cachalal quib, xquitak u bixic che ri Jesús: Kajaw, ri Lázaro ri sibalaj utz la ruc', yawab ri are', —xecha bic.
JOH 11:4 Aretak xuta ri Jesús wa', xubij: Ri cämical ri cuc'am lok we yabil ri' man are tä q'uisbal re ru c'aslemal, xane xa rech cäk'alajinic chi nim u k'ij ri Dios, xukuje' rech rumal we yabil ri' cäc'utunic chi nim u k'ij ru C'ojol ri Dios, —xcha'.
JOH 11:5 Ri Jesús, pune sibalaj lok' ri nan Marta chuwäch, xukuje' ru chak', xukuje' ri tat Lázaro,
JOH 11:6 aretak xbix che chi yawab ri tat Lázaro, xcanaj na can quieb k'ij chila' jawije' ri c'o wi.
JOH 11:7 Te c'u ri' xubij chque ru tijoxelab: Jo' chi jumul pa Judea, —xcha chque.
JOH 11:8 Xquibij c'u ru tijoxelab che: Ajtij, mäja' naj ri' ri winak aj Israel ri e c'o chila' xcaj xquicämisaj la che abaj. ¿Te ri' are caj la que' chi la jumul jela'? —xecha che.
JOH 11:9 Ri Jesús xubij chque: ¿A mat cablajuj hora u pam ri jun k'ij? We jun winak cäbin pak'ij, man cätzak taj, rumal chi cäril ru sakil ri k'ij ri cäca'y puwi' ruwächulew.
JOH 11:10 We c'u ri winak chak'ab cäbinic, cätzakic, rumal chi man c'o tä ri sakil pa ru be, —xcha chque.
JOH 11:11 Te c'u ri' xubij chi ri Jesús chque: Ri tat Lázaro, ri sibalaj uj utz ruc', xwaric, quine' c'ut quinc'asuj na, —xcha chque.
JOH 11:12 Te ri' ri tijoxelab xquibij che ri Jesús: Kajaw, we cäwaric quel cubij wa' chi cutzir na, —xecha che.
JOH 11:13 Ri Jesús c'ut are tajin cubij chi ri tat Lázaro xcämic. Are c'u ri tijoxelab xquichomaj e are' chi are tajin cubij ri waram ri cuban jun winak.
JOH 11:14 Te ri' xubij ri Jesús chque chi sakil: Ri tat Lázaro ya xcämic, —xcha'.
JOH 11:15 Ri in quinquicotic chi man in c'o tä chila'. Are c'u utz na wa' chiwe ix rech quixcojonic. Jo' ba' jekila', —xcha chque.
JOH 11:16 Are c'u ri tat Tomás ri “Gemelo” cuchixic, xubij chque ri niq'uiaj tijoxelab chic ri e rachi'l: Jo' uj xukuje' rech cujecäm ruc', —xcha chque.
JOH 11:17 Aretak xopan ri Jesús, te' xuto chi xque' quiejeb k'ij mukutal chi ri tat Lázaro.
JOH 11:18 Ri alaj tinimit Betania nakaj c'o wi che ri tinimit Jerusalén. Craj c'o niq'uiaj legua u najal.
JOH 11:19 E q'uia c'u chque ri winak aj Israel e opaninak cho rachoch ri nan Marta, ri nan María, chucu'bisaxic qui c'ux rumal ru cämical ri qui xibal.
JOH 11:20 Aretak ri nan Marta xretamaj chi opanem cuban ri Jesús, xe' chuc'ulaxic, are c'u ri nan María xcanaj can cho ja.
JOH 11:21 Ri nan Marta xubij che ri Jesús: Kajaw, we ta c'o la waral, mat xcäm ri nu xibal, —xcha che.
JOH 11:22 Wetam c'ut chi ronojel ri cäta' la che ri Dios, ri Are' cuya na wa' che la, —xcha che.
JOH 11:23 Ri Jesús xubij che: Ri a xibal cäc'astaj na chquixol ri cäminakib, —xcha che.
JOH 11:24 Ri nan Marta xubij che ri Jesús: Je', wetam chi cäc'astaj na chquixol ri cäminakib pa ri q'uisbal k'ij, —xcha che.
JOH 11:25 Te ri' xubij ri Jesús che: Ri in, in ri' quinc'astajisaj ri cäminakib xukuje' quinya qui c'aslemal. Jachin ri cäcojon chwe in, pune cäcämic, cäc'asi chi c'u na.
JOH 11:26 Conojel c'u ri c'ä e c'aslic ri quecojon chwe, man quecäm tä wi. ¿A cacoj wa'? —xcha che ri nan Marta.
JOH 11:27 Ri nan Marta xubij che: Je', Wajaw, ri in quincojo chi lal ri' ri Cristo, ru C'ojol ri Dios, ri ulinak la waral cho ri uwächulew, —xcha che.
JOH 11:28 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri nan Marta, xe'c, xusiq'uij lok ri nan María ru chak'. Xak chc'uyal xubij che: Ri Ajtij c'o waral, catusiq'uij, —xcha che.
JOH 11:29 Ri nan María, xuwi xuto ri xbix che, chanim c'u xwalijic, xe' chuch'abexic ri Jesús.
JOH 11:30 Mäja' c'u kas copan ri Jesús pa ri tinimit. C'ä c'o chila' jawije' ri xc'ulax wi rumal ri nan Marta.
JOH 11:31 Ri winak aj Israel, ri e c'o cuc' pa ja chucu'bisaxic qui c'ux, aretak xquilo chi aninak xwalij bi ri nan María, xebe' ri e are' ruc'. Xquichomaj chi jela' que' chuchi' ri mukubal che ok'ej.
JOH 11:32 Aretak c'ut xopan ri nan María ruc' ri Jesús, xxuqui chuwäch, xubij che: Wajaw, we ta c'o la waral, mat xcäm ri nu xibal, —xcha che.
JOH 11:33 Ri Jesús, aretak xrilo chi xuchap ok'ej ri nan María, xukuje' ri winak aj Israel ri e petinak ruc', sibalaj xbisonic, c'äx xuna' pa ranima'.
JOH 11:34 Xuta' c'u chque: ¿Jawije' ri mukutal wi? —xcha chque. Ri e are' xquibij che: Kajaw, sa'jmpe la, je'ila la, —xecha che.
JOH 11:35 Ri Jesús c'ut xok'ic.
JOH 11:36 Xquibij c'u ri winak aj Israel: Chiwilampe' chi sibalaj lok' chuwäch, —xecha'.
JOH 11:37 Jujun c'u chque xquibij: We achi ri' ri xjakow ru wak'äch ri moy, ¿a mat xcowin ta wa' chubanic jun tok'ob che ri tat Lázaro rech mat xcämic? —xecha'.
JOH 11:38 Ri Jesús, jumul chic sibalaj c'äx tajin cuna' pa ranima', xnakajin chuchi' ri jul ri mukutal wi ri tat Lázaro. Are jun pec, cojom c'u jun abaj che tz'apibal re ru chi'.
JOH 11:39 Ri Jesús xubij: Chesaj alak ri abaj, —xcha chque ri winak. Are c'u ri nan Marta, ri ranab can ri cäminak, xubij che ri Jesús: Kajaw, c'o chi ruxlab ri' rumal chi xque' quiejeb k'ij wa' cäminak chic, —xcha che.
JOH 11:40 Xubij c'u ri Jesús che: ¿A mat nu bim chawe chi we catcojonic cawil na u nimarisaxic u k'ij ri Dios? —xcha che.
JOH 11:41 Te ri' xquesaj ri abaj. Ri Jesús xca'y chicaj, xuban orar, xubij: Tat, quinmaltioxij che la chi xintatabej la.
JOH 11:42 Wetam chi amak'el ronojel k'ij quintatabej la. Xa c'u rumal quech we winak ri' ri e c'o waral, quinbij wa' rech cäquicojo chi are ri lal in takowinak la lok, —xcha'.
JOH 11:43 Aretak xbitaj wa' rumal, co xch'awic, xubij: ¡Lázaro, chatel lok! —xcha'.
JOH 11:44 Xel c'u lok ri cäminak, botz'om ri rakan u k'ab ruc' tak atz'iak. Ru palaj pistal ruc' jun su't. Ri Jesús xubij chque ri winak: Solo' alak, tzokopij alak bic, —xcha chque.
JOH 11:45 Ruc' wa' ri xbantajic, e q'uia chque ri winak aj Israel ri e opaninak chucu'bisaxic u c'ux ri nan María, xecojon che ri Jesús. Xquil c'u ri cajmabal ri xubano.
JOH 11:46 E c'o c'u jujun chque xebe' cuc' ri tata'ib fariseos chubixic chque ri u banom ri Jesús.
JOH 11:47 Are c'u ri tata'ib fariseos, xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes xe'quimulij quib cuc' ri qui nimakil ri winak, xquibij: ¿Jas cäka'no? We achi ri' tajin cuban q'uia cajmabal tak etal, —quecha'.
JOH 11:48 We cäkaya can xak chi je ri', conojel ri winak quecojon na che ri Are'. Quepe c'u na ri k'atal tak tzij aj Roma, cäquiwulij na ri nimalaj rachoch Dios ri cäkamulij wi kib, cäquisach na u wäch ri ka tinimit, —xecha'.
JOH 11:49 Are c'u ri tat Caifás, ri qui nimal ri sacerdotes pa ri junab ri', xubij chque: Ri ix, xa man c'o tä iwetam, —cächa'.
JOH 11:50 ¿A mat quich'obo chi are utz na chke uj chi cäcäm xa jun achi che qui q'uexwäch ri winak, chuwäch ri cäsach u wäch ronojel ri tinimit? —xcha chque.
JOH 11:51 Man xak tä c'u pa ru chomanic ri tat Caifás xpe wi wa' we tzij ri' ri xubij, xane rumal chi are qui nimal ri sacerdotes pa ri junab ri' ri Dios xyo'w wa' pa ranima' chi cubij chi ri Jesús cäcäm na rumal quech ri winak aj Israel.
JOH 11:52 Man xuwi tä c'u rumal quech ri winak aj Israel cäcäm na ri Jesús, xane che qui mulixic conojel ri ralc'ual ri Dios ri e jabuninak cho ronojel ruwächulew.
JOH 11:53 Xa je ri' ri qui nimakil ri winak aj Israel tzpa ri k'ij ri' xquichap u chomaxic jas cäca'n chucämisaxic ri Jesús.
JOH 11:54 Rumal ri' ri Jesús ya man xuc'ut tä chi rib chquiwäch ri winak aj Israel. Xel bi pa Judea, xe' jela' chunakaj ri juyub ri cätz'inowic, pa jun tinimit Efraín u bi'. Chila' xc'oji wi cuc' ru tijoxelab.
JOH 11:55 Xa c'u jubik' craj man curik ri Pascua, jun chque ri qui nimak'ij ri winak aj Israel. E q'uia winak c'ut pa tak ri niq'uiaj tak tinimit chic xebe' pa ri tinimit Jerusalén, mäjok ri Pascua, chuch'ajic quib che resaxic ri äwas chquij.
JOH 11:56 Tajin c'u cäquitzucuj ri Jesús. Aretak e c'o pa ri nimalaj rachoch Dios cäquitala u tzijol chbil tak quib, cäquibij: ¿Jas cäbij alak? ¿A cäpe ri' pa we nimak'ij o man cäpe taj? —quecha'.
JOH 11:57 Ri tata'ib fariseos, xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes, qui yo'm takanic chi we c'o jun winak retam jawije' c'o wi ri Jesús, chubij wa' chque rech quecowinic quequichapa lok.
JOH 12:1 Wakib k'ij craj na che ri nimak'ij Pascua aretak ri Jesús xe' pa Betania, ri tinimit ri jekel wi ri tat Lázaro ri xc'astajisax rumal ri Jesús chquixol ri cäminakib.
JOH 12:2 Chila' c'ut xca'n u banic jun wi'm re benak k'ij chuya'ic u k'ij ri Jesús. Ri nan Marta tajin cucoj ri wa puwi' ri mesa, are c'u ri tat Lázaro jun ri are' t'uyul chi' ri mesa ruc' ri Jesús.
JOH 12:3 Te ri' xpe ri nan María ruc'am niq'uiaj litro c'oc'alaj cunabal re kas nardo. Sibalaj c'u pakal rajil wa' we cunabal ri'. Xuk'ij chrij ri rakan ri Jesús, te c'u ri' xusu' ruc' ru wi'. Ronojel c'u ru pam ri ja xnoj che ru c'oc'al ri cunabal.
JOH 12:4 Te ri' jun chque ru tijoxelab ri Jesús, ri jun ri cäjachow na, ri Judas Iscariote ru c'ojol ri tat Simón, xubij:
JOH 12:5 ¿Jas che man xq'uiyix ta wa' we c'oc'alaj cunabal ri' che oxib cientos quetzales, xyi' ta c'u ri puak chque ri meba'ib? —xcha'.
JOH 12:6 Man kas tzij tä c'ut chi ri tat Judas xa cutok'obisaj qui wäch ri meba'ib chi je' xubij wa', xane rumal chi are jun elak'om. Pu k'ab c'u ri are' c'o wi ri c'olibal puak. Xa je ri' xcowinic xrelak'aj ri puak ri c'o ruc'.
JOH 12:7 Te ri' xubij ri Jesús che: ¡Maban wa' che ri ixok! U c'olom c'u bi ri c'oc'alaj cunabal ri' c'ä mäjok quinmukic.
JOH 12:8 Amak'el c'ut e c'o ri meba'ib iwuc', are c'u ri in man in c'o tä iwuc' amak'el ronojel k'ij, —xcha chque.
JOH 12:9 E q'uia c'u chque ri winak aj Israel xquito chi ri Jesús c'o pa ri alaj tinimit Betania, xebe' c'u jela' man xuwi tä che rilic ri Jesús, xane xukuje' che rilic ri tat Lázaro ri xc'astajisax rumal ri Jesús chquixol ri cäminakib.
JOH 12:10 Are c'u ri qui nimakil sacerdotes xjunamataj ri qui chomanic chucämisaxic ri tat Lázaro xukuje'.
JOH 12:11 Rumal c'u rech ri are' e q'uia chque ri winak aj Israel tajin cäquitas quib chquij ri qui nimakil sacerdotes rech quecojon che ri Jesús.
JOH 12:12 E q'uia winak e benak pa ri tinimit Jerusalén che ri nimak'ij Pascua. Chucab k'ij xquito chi ri Jesús copan na pa ri tinimit.
JOH 12:13 Te ri' xquijol u xak tak palmas, xquic'am bic, xebe' c'u chuc'ulaxic ri Jesús. Co xech'awic, xquibij: ¡Chnimarisax u k'ij ri Dios! ¡Utz re ri petinak pa ru bi' ri Kajaw Dios! ¡Tewchital ba' ri nim takanel pa qui wi' ri winak aj Israel! —xecha'.
JOH 12:14 Ri Jesús xurik jun burro, xquiejen c'u chrij, jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic:
JOH 12:15 Mixej iwib, winak aj Sión. ¡Chiwilampe'! Petinak ri Jun ri cätakan na pi wi', quiejeninak chrij jun burro, —cächa'.
JOH 12:16 Pa tak ri k'ij ri' ru tijoxelab ri Jesús man xquich'ob tä ri tajin cäbantajic. Te c'u ri' aretak xnimarisax u k'ij ri Jesús, xna'taj chque chi ronojel wa' ri quilom are tz'ibtal lok chrij ri Are', ronojel c'ut bantajinak.
JOH 12:17 Ri winak ri e c'o ruc' ri Jesús aretak xusiq'uij lok ri tat Lázaro pa ri mukubal, xuc'astajisaj c'u chquixol ri cäminakib, xquitzijoj wa' ri xquilo.
JOH 12:18 Rumal ri' ri winak xebel lok chuc'ulaxic ri Jesús, rumal chi xquetamaj we cajmabal etal ri' ri xubano.
JOH 12:19 Are c'u ri tata'ib fariseos xquibij chbil tak quib: Quil ba' alak chi man c'o tä jas cujcowin chubanic. ¡Chilampe alak! Conojel ri winak quebe' ruc', —xecha'.
JOH 12:20 Chquixol ri winak ri e benak pa ri tinimit Jerusalén che k'ijilanic pa ri nimak'ij, e c'o jujun winak aj Grecia.
JOH 12:21 We winak ri' xeopan ruc' ri tat Felipe ri aj Betsaida re Galilea, xquibochi'j, xquibij che: Tat, cäkaj cäkil u wäch ri Jesús, —xecha che.
JOH 12:22 Ri tat Felipe xe'c, xubij che ri tat Andrés. Te c'u ri' ri quieb chic xebe'c, xe'quibij che ri Jesús.
JOH 12:23 Te ri' ri Jesús xubij chque: Xurik ri k'ij ri cänimarisax nu k'ij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak.
JOH 12:24 Kas tzij quinbij chiwe, chi we man cäkaj ri jun u wak'äch trico pa ri ulew rech cäk'ayic, tajin wi ri' xak jun u wak'äch trico. We c'u cäk'ayic, cätux na ri', cuya c'u na q'uia u wäch.
JOH 12:25 Apachin ta ne ri lok' cäril wi ru c'aslemal, cäcäm na wa' ri winak ri', cutzak na ronojel. Apachin c'u ri man lok' taj cäril wi ru c'aslemal cho we uwächulew, cuto' na u wi' ri', curik c'u na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
JOH 12:26 We c'o jun ri craj cäpatänin chwe, chpet wuc'. Jawije' c'u ri quinc'oji wi, chila' xukuje' cäc'oji wi na ri patänil we. We c'o jun ri cäpatänin chwe, cäyi' na u k'ij rumal ri nu Tat, —xcha chque.
JOH 12:27 Sibalaj c'äx quinna' pa wanima' cämic. ¿Jas ta c'u lo ri quinbij na? ¿A quinbij ta c'ut: “Tat, chinto' la chuwäch ri cäpe na pa nu wi' cämic”? Are c'u wa' nu patän in petinak, —xcha ri Jesús.
JOH 12:28 Tat, nimarisaj ba' la u k'ij ri bi' la, —xcha'. Te c'u ri' c'o Jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij: Nu nimarisam u k'ij, quinnimarisaj c'u na u k'ij jumul chic, —xcha'.
JOH 12:29 Are c'u ri winak ri e c'o chila' ri tajin quetatabenic xquibij chi are jun quiäkulja ri xtatajic. Niq'uiaj chic xquibij: Are jun ángel ri xch'aw ruc', —xecha'.
JOH 12:30 Te ri' ri Jesús xubij chque: Man rumal tä wech in xtatajic chi c'o Jun ri xch'aw lok chicaj, xane rumal iwech ix.
JOH 12:31 Cämic wa' ri k'ij ri cäk'at tzij puwi' we uwächulew ri'. Cämic ri k'ij ri cäpakchix apan ri jun ri cätakan puwi' we uwächulew.
JOH 12:32 Aretak c'ut ri in quinwalijisax chicaj, conojel queca'y na chwe, sibalaj cäquicajmaj c'u na nu wäch, —xcha ri Jesús chque.
JOH 12:33 Xubij wa' we tzij ri' chuk'alajisaxic jas u wäch cämical curik na.
JOH 12:34 Xech'aw c'u ri winak, xquibij che: Ri uj ka tom u siq'uixic pa tak ri ka wuj re ri Pixab chi ri Cristo cäc'asi na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. ¿Jas c'u che cäbij la chi ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak cäwalijisax na chicaj? ¿Jachin chi c'u ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak? —xecha che.
JOH 12:35 Te ri' ri Jesús xubij chque: Cämic ri' c'ä c'o na ri sakil iwuc', xa c'u quieb oxib k'ij chic c'olic. Chixbin ba' chanim ri c'ä c'o ri sakil iwuc', rech man quixcanaj tä can pa k'ekum. Jachin c'u ri cäbin pa k'ekum, man cuch'ob tä ri' jawije' ri que' wi.
JOH 12:36 Chixcojon che ri sakil cämic, ri c'ä c'o na ri sakil iwuc'. Je ri' rech ri ix, ix winak chic rech ri sakil, —xcha ri Jesús chque. Xuwi xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, xe' ri Are', xuc'u' rib chquiwäch.
JOH 12:37 Ri Jesús, pune xuban q'uia cajmabal tak etal chquiwäch ri winak aj Israel, ri e are' man xecojon tä che.
JOH 12:38 Rajwaxic c'ut chi cäbantaj na wa' jas ri u tz'ibam can ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: Kajaw Dios, ¿jachin ta lo ri cojoninak che ru Lok' Pixab ri Dios ri ka bim? ¿Jachin ta lo chuwäch u c'utum wi ri Kajaw Dios ru chuk'ab? —cächa ri'.
JOH 12:39 Rumal ri' man xecowin taj xecojonic, rumal chi xukuje' xutz'ibaj can ri ka mam Isaías:
JOH 12:40 Ri Dios xuban moy chque, xukuje' xubano chi xeabajir ri canima', rech man cäquil tä ruc' ri qui wak'äch, man cäquich'ob tä ruc' ri qui chomabal, man quetzelej tä c'u wuc' in rech quecunatajic, —cächa ri Dios, —cächa'.
JOH 12:41 Ri ka mam Isaías xubij wa' we tzij ri' rumal chi ri are' xrilo xnimarisax u k'ij ri Jesús, xch'aw c'u chrij.
JOH 12:42 Pune je ri', e q'uia chque ri winak aj Israel xecojon na che ri Jesús, xukuje' ne jujun chque ri nimak qui banic. Man xquik'alajisaj tä c'u quib chquiwäch ri winak rumal chi xquixej quib chquiwäch ri tata'ib fariseos, rech man queesax tä bi pa ri rachoch Dios.
JOH 12:43 Ri e are' c'ut are utz xquil na chi cäyi' qui k'ij cumal ri winak chuwäch ri cäyi' qui k'ij rumal ri Dios.
JOH 12:44 Ri Jesús sibalaj co xch'awic, xubij: Jachin ri cäcojon chwe in, man xuwi tä chwe in cäcojon wi, xane xukuje' cäcojon ri' che ri ka Tat ri xintakow lok.
JOH 12:45 Jachin c'u ri quinril in, cäril ri' xukuje' ri xintakow lok.
JOH 12:46 In ri' ri quinya sakil, in petinak cho ruwächulew rech jachin tak ri quecojon chwe, man quecanaj tä can pa ri k'ekum.
JOH 12:47 Jachin c'u ri cuta ri nu tzij, te c'u ri' man cunimaj taj, man in tä ri' ri quink'atow tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch. Je ri', rumal chi ri in man in petinak tä chuk'atic tzij pa qui wi' ri winak ajuwächulew, xane in petinak che qui to'ic.
JOH 12:48 Jachin ri xa cäretzelaj nu wäch, man cunimaj tä c'u ri nu tzij, c'o ri cäk'atow na tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch. Ri tzij ri nu bim e are ri' ri quek'atow na tzij puwi' pa ri q'uisbal k'ij.
JOH 12:49 Man xak tä c'u pa we wi in quinch'awic. Ri ka Tat ri xintakow lok, are ri Are' u bim chwe jachique ri quinbij xukuje' jachique ri quinc'utu.
JOH 12:50 Wetam c'ut chi ru takanic ri nu Tat are re c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Xa je ri', ri quinbij, are quinbij jas ri in takom wi rumal ri ka Tat.
JOH 13:1 Xa c'u jun k'ij chic craj che ri nimak'ij, Pascua u bi'. Retam chi c'u ri Jesús chi xurik ri k'ij ri cuya na can ruwächulew, cätzelej c'u ruc' ru Tat. Ri Are' amak'el ronojel k'ij sibalaj lok' xeril wi ru tijoxelab cho ruwächulew. Pa ri k'ij ri' tajin cuc'ut chquiwäch chi sibalaj lok' querilo, chi man c'o tä u q'uisic ri qui lok'al chuwäch.
JOH 13:2 Tajin cäca'n ri wi'm re benak k'ij. Ri Itzel c'ut u yo'm chi pa ranima' ri tat Judas Iscariote ru c'ojol ri tat Simón chi pa ri ak'ab ri' cujach na ri Jesús.
JOH 13:3 Retam c'u ri Jesús chi ronojel takanic yo'm pu k'ab rumal ru Tat. Retam chi ruc' ri Dios petinak wi ri Are', xukuje' chi ruc' ri Dios cätzelej wi.
JOH 13:4 Xwalij c'u ri Jesús chi' ri mesa, xresaj ru k'u', xuc'am jun toalla, xuxim c'u wa' xe' ru pam.
JOH 13:5 Te ri' xuya joron pa jun palangana, xuchap u ch'ajic cakan ru tijoxelab, xusu' c'u ruc' ri toalla ri ximital xe' ru pam.
JOH 13:6 Aretak craj cuch'aj rakan ri tat Pedro, ri are' xubij che ri Jesús: Wajaw, ¿a cäch'aj c'u la ri wakan in? —xcha che.
JOH 13:7 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Cämic ri' man cach'ob taj jas ri tajin quinbano, c'ä te' ba' pa jun k'ij chic cach'ob na, —xcha che.
JOH 13:8 Are c'u ri tat Pedro xubij che: Ri in, man c'o tä jumul quinya che la chi cäch'aj la ri wakan in, —xcha che. Ri Jesús xubij che: We man quinch'aj tä ri awakan, man cuya' taj catc'oji wuc', —xcha che.
JOH 13:9 Ri tat Simón Pedro xubij che: Wajaw, man xuwi tä ba' ri wakan, xane ch'aja la ri nu k'ab xukuje' ri nu jolom, —xcha che.
JOH 13:10 Are c'u ri Jesús xubij che: Jachin ri te' xto'taj che ri atinem man rajwaxic tä chic cuch'aj rib, xane xak xuwi chi ri rakan, rumal chi ronojel ru cuerpo ch'ajch'oj chic. Ri ix, ix ch'ajch'oj chic, pune man iwonojel taj, —xcha che.
JOH 13:11 Ri Jesús ya retam chic jachin ri cäjachow na. Rumal ri' xubij: “Man iwonojel tä ri ix, ix ch'ajch'oj,” —xcha chque.
JOH 13:12 Aretak ri Jesús xto'taj chuch'ajic ri cakan ru tijoxelab, xuc'am ru k'u', xucoj chrij, xt'uyi chi c'u jumul chi' ri mesa. Xubij c'u chque: ¿A quich'obo jas quel cubij wa' ri xinban chiwe? —xcha chque.
JOH 13:13 Ri ix quibij Kajtij, xukuje' Kajaw, —quixcha chwe. Kas tzij ri quibij, rumal chi in c'u ri'.
JOH 13:14 We in, ri in Iwajtij, ri in Iwajaw nu ch'ajom ri iwakan, ri ix xukuje' rajwaxic ba' quich'aj ri iwakan chbil tak iwib.
JOH 13:15 Ri in nu yo'm jun c'utbal chiwäch rech ri ix xukuje' je' quibano jas ri nu banom in chiwe.
JOH 13:16 Kas tzij quinbij chiwe chi man c'o tä jun patäninel ri nim na u banic chuwäch ru patrón, xukuje' man c'o tä jun tako'n ri nim na u banic chuwäch ri takowinak bic.
JOH 13:17 We quich'ob wa' we ri', quitakej c'u u banic, utz c'u iwe ri', —xcha chque.
JOH 13:18 Ri tajin quinbij chanim, man quinbij tä wa' chiwij iwonojel ri ix. Ri in wetam jachin tak ri e cha'tal wumal. Rajwaxic c'ut je' cäbantaj na jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri jun ri cäwi' junam wuc' u banom u c'ulel chwe,” —cächa ri'.
JOH 13:19 Quinbij wa' chiwe chanim c'ä mäja' cäbantajic, rech aretak cäbantaj wa', ri ix quicojo chi In Ri'.
JOH 13:20 Kas tzij quinbij chiwe, chi jachin ri cuc'ulaj ri quintak bic, in ri' quinuc'ulaj. Jachin c'u ri quinuc'ulaj in, cuc'ulaj ri' ri xintakow lok, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
JOH 13:21 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, sibalaj xuna' c'äx pa ranima'. Kas chi sakil xubij chquiwäch ru tijoxelab: Kas tzij quinbij chiwe chi jun chiwe are quinjachow na, —xcha chque.
JOH 13:22 Te ri' ri tijoxelab xquichap u ca'yexic quib ri jun ruc' ri jun chic, man xquich'ob tä c'u jachin ri tajin cubij ri Jesús.
JOH 13:23 Jun chque ru tijoxelab ri Jesús, ri jun ri sibalaj lok' chuwäch tajin cäwi' chuxcut chi' ri mesa.
JOH 13:24 Ri tat Simón Pedro xubij che rare' pa memal chi cuta' che ri Jesús jachin ri tajin cubij.
JOH 13:25 Te ri' ri are' xkeb ruc' ri Jesús, xuta' che: Wajaw, ¿jachin ri' ri cäbij la? —xcha che.
JOH 13:26 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij che: Quinrub na jun ch'äkap caxlan wa. Jachin c'u che ri quinya wi wa', are ri are', —xcha che. Xurub c'u ri ch'äkap caxlan wa, xuya che ri tat Judas Iscariote, u c'ojol ri tat Simón.
JOH 13:27 Xuwi xc'amtaj ri ch'äkap caxlan wa rumal ri tat Judas, xoc ri Satanás pa ranima'. Xubij c'u ri Jesús che: Ri cachomaj cabano, chabana wa' chanim, —xcha che.
JOH 13:28 Man c'o tä c'u jun chque ri tajin quewi' chi' ri mesa ri xuch'obo jas che ri Jesús xubij wa' we tzij ri' che.
JOH 13:29 Quetam c'ut chi ri tat Judas pu k'ab c'o wi ri c'olibal puak, rumal ri' jujun xquichomaj chi ri Jesús are tajin cubij che chi culok' ri rajwaxic chque che ri nimak'ij o cuya jubik' puak che qui to'ic ri meba'ib.
JOH 13:30 Xuwi c'u xc'amtaj ri ch'äkap caxlan wa rumal ri tat Judas, xel bi ri are'. Chak'ab chi c'u ri'.
JOH 13:31 Aretak elinak chi bi ri tat Judas, xubij ri Jesús: Cämic cäk'alajin na chi kas nim nu k'ij in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak. Rumal c'u wech in cänimarisax na u k'ij ri Dios.
JOH 13:32 We rumal wech in, in ri' ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak, cänimarisax na u k'ij ri Dios, xukuje' ri Dios cunimarisaj na nu k'ij in. Chanim c'ut cuban na wa'.
JOH 13:33 Ix ri', ix je' ta ne alaj tak walc'ual, man naj tä chic in c'o iwuc'. Ri ix quinitzucuj na. Jas c'u ri xinbij chque ri winak aj Israel, je' xukuje' quinbij chiwe ix: Man quixcowin taj quixe' chila' jawije' ri quine' wi in.
JOH 13:34 Quinya c'u can we c'ac' takanic ri' chiwe: Chiwaj iwib chbil tak iwib. Je' jas ri in quixwaj, je' ba' chibana ix, chiwaj iwib chbil tak iwib.
JOH 13:35 We quiwaj iwib chbil tak iwib, conojel ri winak cäquetamaj na chi ri ix, ix nu tijoxelab, —xcha ri Jesús chque.
JOH 13:36 Ri tat Simón Pedro xuta' che ri Jesús: Kajaw, ¿jawije' que' wi la? —xcha che. Ri Jesús xch'awic, xubij che: Jawije' ri quine' wi, ri at man catcowin taj cate' wuc' cämic. C'ä te c'u ri' cate' na wuc', —xcha che.
JOH 13:37 Xubij c'u ri tat Pedro che: Wajaw, ¿jas che man quincowin taj quine' uc' la cämic? Ri in quinya nu tzij chi quincäm rumal ech la, —xcha che.
JOH 13:38 Ri Jesús xch'awic, xubij che: ¿A kas tzij caya a tzij chi catcäm rumal wech in? —xcha che. Kas tzij quinbij chawe chi cabij na oxmul chi man awetam tä nu wäch mäjok cok' ri ama' äc', —xcha che.
JOH 14:1 Xak mäk'oxow iwanima'. Chicu'ba i c'ux chrij ri Dios, xukuje' chicu'ba i c'ux chwij in.
JOH 14:2 Cho rachoch ri nu Tat c'o q'uia ri je'l tak ja ri cuya' quixc'oji wi. We ta mat je ri', nu bim ta ri' chiwe. Quine' ba', quinbana u banic jun ja ri cuya' quixc'oji wi.
JOH 14:3 Aretak in benak chic, bantajinak chi u banic ri ja ri quixc'oji wi, quinpe chi na che i c'amic bi wuc' rech ri ix quixec'ol chila' jawije' ri in c'o wi.
JOH 14:4 Ri ix iwetam jawije' ri quine' wi, xukuje' iwetam ri be ri copan chila', —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
JOH 14:5 Ri tat Tomás xubij che: Kajaw, man ketam taj jawije' ri que' wi la. ¿Jas ta c'u cäka'n che retamaxic ri be? —xcha che.
JOH 14:6 Ri Jesús xch'awic, xubij che: In ri' quinc'ut ri be, ri in quinc'ut ri kas tzij, xukuje' ri in quinya na ri c'aslemal. Xak xuwi rumal wech in jun winak cäcowinic copan ruc' ri ka Tat.
JOH 14:7 We ta ri ix kas iwetam nu wäch, iwetam ta u wäch ri' ri nu Tat xukuje'. Iwetam chi c'u u wäch ri' cämic rumal chi amak'el tajin quiwil u wäch ri Are', —xcha che ri tat Tomás.
JOH 14:8 Te ri' xubij ri tat Felipe che: Kajaw, c'utu ba' la ri ka Tat chkawäch, xuwi wa' rajwaxic chke, —xcha che.
JOH 14:9 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Felipe, ojer chi ri' in c'o iwuc', ¿te c'u ri' man awetam tä nu wäch? Jachin ri rilom nu wäch in, rilom u wäch ri' ri nu Tat. ¿Jas che cata' chwe chi quinc'ut ri ka Tat chiwäch?
JOH 14:10 ¿A mat quicojo chi ri in, in c'o ruc' ri ka Tat, xukuje' chi ri ka Tat c'o wuc' in? Ri tzij ri quinbij chiwe man xak tä in quinbinic. Ri ka Tat ri cäjeki wuc' in, are ri Are' ri cäbanow ri chac.
JOH 14:11 Chicojo' chi ri in, in c'o ruc' ri ka Tat, xukuje' chi ri ka Tat, Are c'o wuc' in. We man je ri', chixcojon ba' chwe rumal ri quinbano.
JOH 14:12 Kas tzij quinbij chiwe, chi jachin ri cäcojon chwe, cuban na re xukuje' ri cajmabal ri quinban in. Nimak tak cajmabal c'ut chuwäch wa' cuban na rumal chi ri in quine'c jawije' ri c'o wi ri ka Tat.
JOH 14:13 Ronojel c'u ri quita' che ri ka Tat pa ri nu bi', ri in quinban na rech ri in u C'ojol ri Dios quink'alajisaj chi nim na u k'ij ri ka Tat.
JOH 14:14 Ri in quinban na apachique ri quita' chwe pa ri nu bi'.
JOH 14:15 We ri ix kas quiniwaj, quinimaj na ri' ri nu takanic.
JOH 14:16 Ri in c'ut quinbochi'j na ri nu Tat chi cutak lok Jun ri quixuto', ri cuwalijisaj na iwanima', rech cäc'oji iwuc' amak'el ronojel k'ij.
JOH 14:17 Are wa' ri Lok'alaj Espíritu ri cubij ri kas tzij. Ri winak ajuwächulew man quecowin taj cäquic'amo rumal chi man quilom tä u wäch, xukuje' man quetam tä u wäch. Are c'u ri ix iwetam u wäch rumal chi ri Are' c'o iwuc', cäjeki c'u na pa ri iwanima' amak'el ronojel k'ij.
JOH 14:18 Man quixinya tä canok xak i tuquiel. Quintzelej na lok rech quinc'oji iwuc'.
JOH 14:19 Xak quieb oxib k'ij chic, ri winak man cäquil tä chi na nu wäch. Are c'u ri ix, ix quiwil na nu wäch. Ri ix c'ut quixc'asi na rumal chi ri in, in c'aslic.
JOH 14:20 Pa ri k'ij ri' ri ix quiwetamaj na chi ri in, in c'o ruc' ri nu Tat, xukuje' chi ri ix, ix c'o wuc' in. Quiwetamaj na chi ri in, in c'o iwuc' ix.
JOH 14:21 Jachin ri retam ri nu takanic xukuje' cunimaj wa', cuc'ut ri' chi kas tzij quinraj. Lok' c'ut quil wi na rumal ri nu Tat jachin ri quinraj. Ri in xukuje' lok' quinwil wi, quinc'ut c'u na wib chuwäch.
JOH 14:22 Ri tat Judas (man are tä ri Judas Iscariote) xuta' che ri Jesús, xubij: Kajaw, ¿jas lo wa' chi chkawäch uj cäc'ut wi ib la, man chquiwäch tä c'u ri winak ajuwächulew? —xcha che.
JOH 14:23 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Jachin ri quinraj cunimaj ri' ri quinbij. Lok' c'ut quil wi na ri are' rumal ri nu Tat. Ri nu Tat, xukuje' ri in cujpe na, cujjeki' na ruc'.
JOH 14:24 Jachin ri man quinraj taj man cunimaj tä ri' ri quinbij. Ri tzij ri tajin quitatabej man are tä nu tzij in, xane u tzij ri nu Tat ri xintakow lok.
JOH 14:25 Tajin quinbij ronojel wa' we tzij ri' chiwe che tak ri k'ij ri' ri c'ä in c'o iwuc'.
JOH 14:26 Are c'u ri Lok'alaj Espíritu ri cutak na lok ri nu Tat pa ri nu bi' rech quixuto', rech cucu'bisaj i c'ux, ri Are' c'ut cuc'ut na ronojel chiwäch. Cuna'taj c'u na chiwäch ronojel ri nu bim chiwe.
JOH 14:27 Ruc' utzil quixinya canok. Quinya chiwe chi cuxlan ri iwanima', man junam tä c'u wa' ruc' ri cäquiya ri winak ajuwächulew. Mäk'oxow ba' iwanima', mixej c'u iwib.
JOH 14:28 Ri ix xito aretak xinbij chi quine'c, quinpe chi c'u na jumul chic rech quinc'oji iwuc'. We ta kas tzij quiniwaj, xixquicot ta ri' aretak xinbij chi quine' ruc' ri nu Tat. Je ri', rumal chi ri nu Tat are nim na u k'ij chnuwäch in.
JOH 14:29 Quinbij apan wa' we ri' chiwe c'ä mäja' cäbantajic, rech aretak cäbantaj wa', quixcojon na.
JOH 14:30 Man c'o tä chi q'uia tzij quinbij chiwe. Cäpe c'u ri jun ri c'o u takanic puwi' we uwächulew. Man cäcowin tä c'u ri are' cätakan pa nu wi' in.
JOH 14:31 Rajwaxic wi chi je' cäbantaj na wa', rech ri winak cäquetamaj chi lok' ri nu Tat chnuwäch, quinban c'ut jas ri in u takom wi. ¡Chixwalijok! Chujel bi waral, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
JOH 15:1 In ri' ri juwi' uvas, ri kas utzalaj tico'n. Ri nu Tat c'ut, Are ri ajchac ri queilow ri juwi' tak uvas.
JOH 15:2 Conojel ri alaj tak u k'ab ri juwi' uvas ri man cäquiya tä qui wäch que'resaj na apanok. Are c'u ri cäquiya qui wäch querilo queuban qui banic rech sibalaj quewächin na.
JOH 15:3 Ri ix ch'ajch'oj chi ri iwanima' rumal ri tijonic ri nu yo'm chiwe.
JOH 15:4 Chibana ba' xa jun wuc' in, jas ri in nu banom xa jun iwuc' ix. Je' jas jun alaj u k'ab ri juwi' uvas man cäcowin taj cuya u wäch xak u tuquiel we man tikil che ri rakan, je ri' xukuje' ri ix, ix je' jas jun tico'n ri man cäwächin taj we man quiban xa jun wuc' in.
JOH 15:5 In ri' ri juwi' uvas. Are c'u ri ix, ix ri alaj tak u k'ab ri juwi' uvas. Jachin ri cuban xa jun wuc' in, quinban c'u xa jun in ruc' ri are', are ri' sibalaj cäwächin na. Man c'o tä c'u jas quixcowin ix chubanic we man in c'o in iwuc'.
JOH 15:6 Jachin ri man cuban tä xa jun wuc' in, cäq'uiäk na apanok, cächaki'j c'u na je' jas ru k'ab tak ri che' ri quemolic, queporox pa k'ak'.
JOH 15:7 We ri ix xa ix jun wuc' in, man cäsach tä c'u ri nu tijonic chiwe, cuya' quita' jachique ri quiwaj, cäya'taj c'u na wa' chiwe.
JOH 15:8 Ri nu Tat cänimarisax na u k'ij aretak ri ix je' quiban wa' jas juwi' uvas ri sibalaj cäwächinic. Je wa' ri' kas tzij quixoc che nu tijoxelab.
JOH 15:9 Ri in quixwaj ix jas ri nu Tat quinraj in. Chitakej ba' quiwaj iwib jas ri nu banom in chiwe.
JOH 15:10 We quinimaj ri nu takanic, quitakej na ri' quiwaj iwib jas ri nu banom in chiwe je' jas ri in quinnimaj ru takanic ri nu Tat, ri Are' c'ut tajin wi lok' quinrilo.
JOH 15:11 Je' quintzijoj wa' chiwe rech quixquicot wuc', je c'u ri' kas cäquicot na ri iwanima'.
JOH 15:12 Ri nu takanic are wa': Chiwaj iwib chbil tak iwib, je' jas ri in quixwaj ix.
JOH 15:13 Ri rutzil ranima' jun winak ri más nim ri cuya' cäc'oji pa ranima' are la' chi cuya ri' ru c'aslemal che qui q'uexwäch ri e utz ruc'.
JOH 15:14 Ri ix kas ix utz wuc' in we quibano jas ri quixintak wi.
JOH 15:15 Ya man quinbij tä patänil tak we chiwe, rumal chi ri patäninel man retam tä ri' jas ri cuban ru patrón. Xane quinbij chiwe chi kas ix utz wuc' in rumal chi nu c'utum chiwäch ronojel ri u bim ri nu Tat chwe.
JOH 15:16 Ri ix man xinicha' tä in, xane in ri' ri xixincha' ix. Xinya c'u pi k'ab chi je' quibano jas juwi' uvas ri sibalaj cäwächinic. Ri wächinic ri quiya man cäsach tä u wäch. Je c'u ri' ri nu Tat cuya na chiwe jachique ri quita' che pa ri nu bi'.
JOH 15:17 Are ba' wa' ri quixintak wi: Chiwaj iwib chbil tak iwib ri jun ruc' ri jun chic, —xcha chque.
JOH 15:18 We ri winak ajuwächulew cäquetzelaj i wäch, chiwetamaj chi in ri' xquetzelaj nu wäch nabe.
JOH 15:19 We ta ri ix, ix rech ruwächulew, ri winak ajuwächulew quixcaj ta ri', je' jas ri e are' sibalaj quecaj ri cachi'l. Ri in c'ut xixincha' chquixol ri winak ajuwächulew, rumal c'u ri' ri winak ajuwächulew cäquetzelaj i wäch rumal chi man ix jun tä chi cuc'.
JOH 15:20 Chna'taj ba' chiwe jas ri xinbij chiwe: “Man c'o tä jun patäninel ri nim na u banic chuwäch ru patrón.” We ri in cäban c'äx chwe cumal ri winak, ri ix xukuje' cäban na c'äx chiwe cumal. We c'u qui nimam ri nu tijonic in, xukuje' cäquinimaj na ri i tijonic ix.
JOH 15:21 Ronojel wa' we c'äx ri' cäban na chiwe cumal ri winak rumal wech in, rumal chi man quetam tä u wäch ri xintakow lok.
JOH 15:22 Mat c'o qui mac we winak ri' we ta mat xinpe che qui tzijobexic. Cämic c'ut man cuya' taj cäquibij chi man c'o tä qui mac.
JOH 15:23 Jachin c'u tak ri cäquetzelaj nu wäch in, cäquetzelaj u wäch ri' ri nu Tat xukuje'.
JOH 15:24 Mat c'o qui mac ri' we ta mat c'o ri nu banom chquixol ri man c'o tä chi jun banowinak. Ri e are' c'ut quilom ronojel ri nu banom. Pune je ri' cäquetzelaj nu wäch in, xukuje' cäquetzelaj u wäch ri nu Tat.
JOH 15:25 Rajwaxic c'ut chi je' cäbantaj na wa' rumal chi kas je' quel na jas ri tz'ibtal can pa ri qui Pixab: “Xquetzelaj nu wäch, man c'o tä c'u mac xinban chquij,” —cächa'.
JOH 15:26 Aretak c'ut cäpe ri Jun ri cätoban chiwe, ri cuwalijisaj iwanima', ri Lok'alaj Espíritu ri cubij ri kas tzij, ri quintak na lok aretak in c'o chi ruc' ri ka Tat, ri Are' cuk'alajisaj na ri kas tzij chwij.
JOH 15:27 Ri ix xukuje' quik'alajisaj na ri kas tzij chwij, rumal chi ri ix c'olinak wuc' petinak lok, —xcha ri Jesús chque ru tijoxelab.
JOH 16:1 Quinbij wa' we tzij ri' chiwe rech man cuban tä quieb i c'ux, quixtzak c'ut.
JOH 16:2 Quixesax c'u na lok pa tak ri rachoch Dios. Je ri' chi copan na ri k'ij aretak apachin ri quixcämisanic cuchomaj na chi tajin cäpatänin che ri Dios.
JOH 16:3 Je' cäca'n na wa' rumal chi man c'o tä jumul ri kas xquetamaj u wäch ri nu Tat, man c'o tä c'u jumul ri xquetamaj nu wäch in.
JOH 16:4 Quinbij apan ronojel wa' chiwe, rech aretak curik ri k'ij ri', cäna'taj chiwe chi ri in nu bim chi wa' chiwe, —xcha ri Jesús. Man xinbij tä wa' chiwe petinak lok rumal chi ri in, in c'o iwuc'.
JOH 16:5 Cämic c'ut quine'c rech quinec'ol ruc' ri Jun ri xintakow lok. Man c'o tä c'u jun chiwe cuta' chwe jawije' ri quine' wi.
JOH 16:6 Xa c'u xixbisonic rumal chi xinbij wa' we tzij ri' chiwe.
JOH 16:7 Quinbij c'u ri kas tzij chiwe: Are utz na chiwe ix chi quine'c. We ta c'u man quine'c, man cäpe tä ri' ri Jun ri cäc'oji iwuc' che i to'ic, ri cuwalijisaj iwanima'. We c'u quine'c, quintak na lok.
JOH 16:8 Aretak cäpe ri Are' cuya na pa canima' ri winak chi cäquich'obo chi c'o qui mac, chi rajwaxic cäca'n ri jicomal pa ri qui c'aslemal, xukuje' chi ri Dios cuk'at na tzij pa qui wi'.
JOH 16:9 C'o qui mac rumal chi man quecojon tä chwe.
JOH 16:10 Cäquetamaj c'u na chi rajwaxic u banic ri jicomal pa ri qui c'aslemal rumal chi ri in quine' ruc' ri nu Tat, ri ix c'ut man quiwil tä chi na nu wäch.
JOH 16:11 Cäquetamaj na chi ri Dios cuk'at na tzij pa qui wi' rumal chi ri jun ri cätakan puwi' ruwächulew k'atom chi tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch.
JOH 16:12 Q'uia na ri cwaj quinbij chiwe, man quixcowin tä c'u chuch'obic wa' cämic.
JOH 16:13 Aretak c'ut cäpe ri Lok'alaj Espíritu ri cubij ri kas tzij, cuc'ut na ronojel ri kas tzij chiwäch. Man xak tä c'u pa re wi cäch'awic, xane are cubij ronojel ri cuto, cuc'ut c'u na chiwäch jas ri cäbantaj na.
JOH 16:14 Ri Are' cunimarisaj na nu k'ij in rumal chi cuc'am na ri wech in, cuc'ut c'u na wa' chiwäch ix.
JOH 16:15 Ronojel ri c'o ruc' ri nu Tat are wech in xukuje'. Rumal ri' xinbij chi ri Lok'alaj Espíritu cuc'am na ri wech in, cuc'ut c'u na wa' chiwäch ix.
JOH 16:16 Xak jubik' chic, te c'u ri' ri ix man quiwil tä chi na nu wäch. C'ä te c'u ri' quiwil chi na jumul nu wäch pa quieb oxib k'ij, rumal chi quine'c rech quinec'ol chila' jawije' ri c'o wi ri ka Tat, —xcha chque ru tijoxelab.
JOH 16:17 Te ri' jujun chque ru tijoxelab xquitala chbil tak quib, xquibij: ¿Jas quel cubij wa'? Cubij chke chi xak jubik' chic, te c'u ri' man cäkil tä chi u wäch. C'ä te c'u cäkil chi na u wäch jumul chic pa quieb oxib k'ij rumal chi que' jela' jawije' ri c'o wi ri ka Tat.
JOH 16:18 ¿Jas lo wa' ri craj cubij chi “xak jubik' chic”? Man cäkach'ob taj jas ri tajin cubij, —xecha'.
JOH 16:19 Ri Jesús xuch'obo chi c'o jas ri cäcaj cäquita' che, xubij c'u chque: Ri in xinbij chiwe chi xak jubik' chic, te c'u ri' man quiwil tä chi nu wäch. C'ä te c'u quiwil chi na jumul nu wäch pa quieb oxib k'ij. ¿A are wa' ri tajin quitala chixol chbil tak iwib?
JOH 16:20 Kas tzij quinbij chiwe chi ri ix quixok' na, quixbison na, are c'u ri winak ajuwächulew quequicot na. Pune c'u je ri', chi ri ix quixbison na, ri i bis cujala na pa quicotem.
JOH 16:21 Aretak cäpe ri k'ij ri quil na u wäch ri ral jun ixok, cäbisonic rumal chi xurik ri k'ij re ri k'oxom. Aretak c'ut rilom chi u wäch ri ral, man cäna'taj tä chi ri k'oxom che rumal ri quicotemal ri cuna' chi ilom u wäch jun alaj ac'al cho ruwächulew.
JOH 16:22 Je c'u ri' ri ix, cämic quixbisonic. Ri in c'ut quinwil chi na i wäch jumul chic, te c'u ri' cäquicot c'u na ri iwanima'. Are jun quicotemal wa' ri man c'o tä jun cäcowinic quesan chiwe.
JOH 16:23 Pa ri k'ij ri' man c'o tä chi jas quita' na chwe. Kas tzij quinbij chiwe chi ri ka Tat cuya na chiwe ronojel ri quita' che pa ri nu bi'.
JOH 16:24 C'ä we cämic ri' ri ix man c'o tä jas ri i tom pa ri nu bi'. Chita' ba', cäya'taj c'u na chiwe rech kas cäquicot ri iwanima', —xcha chque.
JOH 16:25 Nu bim wa' we tzij ri' chiwe cuc' tak c'utbal. Curik c'u na ri k'ij aretak man quintzijon tä chi iwuc' cuc' tak c'utbal. Xane chi sakil chic quintzijon na iwuc' chrij ri ka Tat.
JOH 16:26 Pa ri k'ij ri' c'o ri quita' na che ri Are' pa ri nu bi'. Man quinbij tä c'u chiwe chi quinbochi'j ri nu Tat pi wi'.
JOH 16:27 Je ri', rumal chi ri ix, ix lok' chuwäch ri nu Tat. Ix lok' chuwäch rumal chi ri in, in lok' chiwäch ix, quicoj c'ut chi ruc' ri Dios in petinak wi.
JOH 16:28 Xinel lok ruc' ri ka Tat rech quinpe waral cho we uwächulew, cämic chi c'ut tajin quinya can ruwächulew rech quintzelej ruc' ri ka Tat, —xcha ri Jesús chque.
JOH 16:29 Te ri' xquibij ru tijoxelab ri Jesús: Cämic kas chi sakil tajin cätzijon la, man tajin tä cäcoj la c'utbal.
JOH 16:30 Cämic ketam chic chi etam la ronojel. Man rajwaxic taj chi c'o jun c'o jas cuta' che la. Rumal ri' cäkacojo chi ruc' ri Dios petinak wi la, —xecha che.
JOH 16:31 Ri Jesús xch'awic, xubij chque: ¿A tzij ri' chi cämic kas quixcojonic? —cächa'.
JOH 16:32 Petinak c'u ri k'ij, cämic c'u ri' aretak ri ix quixjabun na. Chijujunal quitzucuj na jawije' quixe' wi, quiniya c'u na can nu tuquiel. Man quincanaj tä c'u na can nu tuquiel rumal chi ri ka Tat are c'o wuc'.
JOH 16:33 Quinbij wa' we tzij ri' chiwe rech cuxlan ri iwanima' rumal chi xa ix jun wuc'. Cho ruwächulew quirik na c'äx. ¡Mixej ba' iwib! Ri in c'ut, in ch'acaninak puwi' ruwächulew.
JOH 17:1 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, xca'y chicaj, xubij: Tat, xurik ri k'ij. Nimarisaj ba' la u k'ij ri C'ojol la, rech xukuje' ri C'ojol la cunimarisaj ri k'ij la.
JOH 17:2 Yo'm c'u la takanic pu k'ab ri C'ojol la pa qui wi' conojel winak rech cuya ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic chque ri xeya la che.
JOH 17:3 Ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic are wa' chi cäquetamaj wäch la chi xuwi ri lal, lal kas Dios, xukuje' chi cäquetamaj u wäch ri Jesucristo ri xtak la lok.
JOH 17:4 Ri in, nu nimarisam k'ij la waral cho ruwächulew xukuje' nu q'uisom u banic ri xintak la chubanic.
JOH 17:5 Cämic c'ut, Tat, ya la chwe chi cänimarisax nu k'ij uc' la jas ri nu banom nabe aretak mäjok xban ruwächulew.
JOH 17:6 Ri winak ri xecha' la chquixol ri winak cho ruwächulew rech queya la chwe, nu bim chque jachin ri lal. E ech la wa', xeya c'u la chwe. Ri e are' c'ut qui nimam ri tzij la.
JOH 17:7 Cämic ri e are' quetam chi ronojel ri xya la chwe uc' la petinak wi.
JOH 17:8 Nu yo'm c'u ri tzij la chque ri xya la chwe, xquicoj c'u pa canima'. Xquich'obo chi kas tzij uc' la in petinak wi, xukuje' xquicojo chi ri lal xintakow la lok.
JOH 17:9 Quinbochi'n che la pa qui wi'. Man quinbochi'n tä che la pa qui wi' ri winak ajuwächulew, xane pa qui wi' ri winak ri xeya la chwe, rumal chi e ech la wa'.
JOH 17:10 Ronojel ri wech in ech la wa', are c'u ri ech la wech in wa'. Cumal c'u ri e are' cäk'alajinic chi sibalaj nim na nu k'ij.
JOH 17:11 Ri in man quincanaj tä chic cho ruwächulew. Ri e are' c'ut quecanaj na can cho ruwächulew. Ri in quine'c rech quinc'oji uc' la. Lok'alaj ka Tat, chechajij ba' la ruc' ri chuk'ab la ri winak ri xeya la chwe, rech kas cäca'n xa jun, jas ri in, ri lal xa uj jun.
JOH 17:12 Aretak xinc'oji cuc' ri e are' waral cho we uwächulew, xeinchajij xukuje' xeinto' ruc' ri chuk'ab la conojel ri xeya la chwe. Man c'o tä jun chque ri xsachic, xane xak xuwi ri jun ri yo'm chrij chi cäsachic rech je' cäbantajic jas ri cubij ri Lok' Pixab la ri Tz'ibtalic.
JOH 17:13 Cämic c'ut quine' chila' jawije' ri c'o wi la. Che c'u we chanim ri' ri in c'o na cho ruwächulew, quinbij can wa' we tzij ri' chque rech ri e are' kas cäquina' pa canima' ri quicotemal ri quinna' in pa ri wanima'.
JOH 17:14 Nu yo'm ri tzij la chque. Quetzelax c'u qui wäch ri e are' cumal ri winak ajuwächulew, rumal chi ri e are' man e rech tä ruwächulew je' jas ri in man in rech tä ruwächulew.
JOH 17:15 Man quinta' tä che la chi queesaj la bi cho ruwächulew, xane quinbochi'n che la chi queto' la chuwäch ri Itzel.
JOH 17:16 Je' jas ri in man in rech tä ruwächulew, ri e are' xukuje' man e rech tä ruwächulew.
JOH 17:17 Chetasa la chrij ronojel u wäch mac ruc' ri kas tzij rech cäquijach quib pa k'ab la. Ri Lok' Pixab la are ri kas tzij.
JOH 17:18 Jas ri lal xintak la lok chquixol ri winak ajuwächulew, ri in xukuje' queintak na bi ri e are' chquixol ri winak ajuwächulew.
JOH 17:19 Rumal c'u quech ri e are' ri in quinjach wib pa k'ab la, rech ri e are' xukuje' cäquijach quib pa k'ab la rumal ri kas tzij, cäquitas c'u quib chrij ronojel u wäch mac.
JOH 17:20 Man quinbochi'n tä c'u che la xak xuwi pa qui wi' ri e are', xane xukuje' pa qui wi' ri c'ä te' quecojon na chwe, aretak cäquita ri tzij ri cäquitzijoj na ri e are'.
JOH 17:21 Quinbochi'n che la chi conojel ri e are' kas cäca'n na xa jun, chi kas cäca'n ta na xa jun junam kuc' uj, Tat, je' jas ri lal c'o la wuc' in, xukuje' ri in, in c'o uc' la. Kas tzij ta ba' cäca'n xa jun rech ri winak ajuwächulew cäquicojo chi lal xintakow la lok.
JOH 17:22 Ri in nu nimarisam qui k'ij jas ri u nimarisaxic nu k'ij in banom la, rech xa e jun, je' jas ri lal ri in xa uj jun.
JOH 17:23 Ri in, in c'o cuc', ri lal c'ut c'o la wuc' in, rech ri e are' kas cäca'n na xa e jun, rech je ri' ri winak ajuwächulew cäquich'obo chi lal xintakow la lok, xukuje' chi e lok' chuwäch la jas ri in, in lok' chuwäch la.
JOH 17:24 Tat, lal xeyo'w la chwe, cwaj c'ut chi quec'ol na wuc' in jawije' ri quinc'oji wi na in rech cäquilo chi yo'm la chwe chi sibalaj nim nu k'ij in. Ojer c'ut in lok' chuwäch la tzaretak mäjok cäban ruwächulew.
JOH 17:25 Tat, lal ri jicom anima' la, ri winak ajuwächulew man kas quetam tä wäch la, ri in c'ut wetam wäch la. Ri winak c'ut ri e yo'm la chwe quetam chi lal ri' xintakow la lok.
JOH 17:26 Nu bim chque jachin ri lal, quintakej c'u na u bixic wa' chque, rech jas ri nu lok'al in chuwäch la, je' qui lok'al ri e are' chuwäch la. Je ri' rech ri in kas quinc'oji na cuc', —xcha ri Jesús che ri ka Tat.
JOH 18:1 Aretak xbitaj we tzij ri' rumal ri Jesús, xel bi ri Are'. Junam cuc' ru tijoxelab xe' ri Are' ch'äkäp che ri binel ja', Cedrón u bi'. Chila' c'o wi jun ch'äkap ulew ri e tictal wi ri che', chila' c'ut xoc wi ri Jesús e rachi'l ru tijoxelab.
JOH 18:2 Ri tat Judas ri tajin cäjachow ri Jesús xukuje' retam are' ri ch'äkap ulew ri' rumal chi ri Jesús q'uia mul c'olinak chila' cuc' ru tijoxelab.
JOH 18:3 Je ri' ri tat Judas xopan chila' e rachi'l jumulaj soldados, xukuje' jujun chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios ri e takom bi cumal ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' ri tata'ib fariseos. We winak ri' cuc'am qui machetes, cuc'am qui lámpara, cuc'am c'u qui chäj.
JOH 18:4 Retam chi c'u ri Jesús ronojel ri cäban na che. Rumal ri' xel apan chquiwäch ri winak, xuta' chque: ¿Jachin ri cätzucuj alak? —xcha chque.
JOH 18:5 Ri e are' xech'awic, xquibij che: Ri Jesús ri aj Nazaret, —xecha'. Ri Jesús xubij: In ri', —xcha chque. Ri tat Judas ri tajin cäjachowic c'o chila' chquixol.
JOH 18:6 Aretak ri Jesús xubij: “In ri'”, pac'alic xebe'c, xetzak c'u pulew.
JOH 18:7 Te ri' ri Jesús xuta' chi jumul chque: ¿Jachin ri cätzucuj alak? —xcha chque. Xquibij c'u ri e are': Ri Jesús ri aj Nazaret, —xecha'.
JOH 18:8 Te ri' xubij ri Jesús chque: Nu bim chi chech alak chi in ri', —cächa chque. We are ri in ri quintzucuj alak, ya alak chque we niq'uiaj ri' chi quebe'c, —xcha chque.
JOH 18:9 Je' xubij wa' ri Jesús rech je' cäbantajic jas ri xubij ri Are': “Ri xeuya ri nu Tat chwe, man c'o tä jun chque xsachic,” —xcha'.
JOH 18:10 Te ri' ri tat Simón Pedro ri c'o ru machete xuc'amo, xuk'at c'u apan ru xiquin ri tat Malco ri patänil re ri qui nimal sacerdotes.
JOH 18:11 Xubij c'u ri Jesús che ri tat Pedro: Chaya chi jumul ri a machete pa ri c'olibal re. We ri nu Tat cuban chwe chi quintij ri c'a ri c'o pa ri vaso, ¿a mat rajwaxic wi chi cäpe wa' we c'äx ri' chwij? —xcha che.
JOH 18:12 Xepe c'u ri jumulaj soldados cachi'l ri qui nimal ri e are', xukuje' ri chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios ri aj Israel, xquichap ri Jesús, xquiyutu.
JOH 18:13 Te ri' xquic'am bi cho rachoch ri tat Anás. Ri tat Anás are u ji' ri tat Caifás ri qui nimal sacerdotes pa ri junab ri'.
JOH 18:14 Are ri tat Caifás wa' ri u bim can nabe chque ri winak aj Israel chi are utz na chque ri e are' chi cäcäm xa jun achi che qui q'uexwäch conojel ri winak.
JOH 18:15 Ri tat Simón Pedro, rachi'l jun tijoxel chic, e benak ruc' ri Jesús. Ri jun tijoxel chic ri' etamtal u wäch rumal ri qui nimal sacerdotes, rumal c'u ri' xoc bi ri are' ruc' ri Jesús pa ri uwoja rech ri rachoch ri qui nimal sacerdotes.
JOH 18:16 Are c'u ri tat Pedro xcanaj can chrij ri ja chi' ri uchibe. Xa je ri' xel lok ri tijoxel ri etamtal u wäch rumal ri qui nimal sacerdotes, xch'aw ruc' ri chajil uchibe, xrocsaj c'u bi ri tat Pedro.
JOH 18:17 Ri chajil uchibe xuta' che ri tat Pedro, xubij: ¿A mat lal jun chque ru tijoxelab we achi ri'? —xcha che. Ri tat Pedro xch'awic, xubij: No, man in jun tä chque, —xcha che.
JOH 18:18 Sibalaj c'äx tew tajin cubano. Rumal ri' ri patäninelab xukuje' ri chajinelab qui nuc'um jun k'ak'. E tac'atoj c'u chila', tajin cäquimik' quib. Ri tat Pedro xukuje' c'o cuc', tajin c'u cumik' rib chrij ri k'ak'.
JOH 18:19 Ri qui nimal sacerdotes xuchap u ta'ic che ri Jesús jachin tak ru tijoxelab, xukuje' jas ri tajin cuc'ut chquiwäch ri winak.
JOH 18:20 Ri Jesús xubij che: Ri in, in tzijoninak chquiwäch conojel ri winak chi sakil. Amak'el nu yo'm tijonic pa tak ri rachoch Dios xukuje' pa ri nimalaj rachoch Dios jawije' ri cäquimulij wi quib conojel ri winak aj Israel. Je ri' chi man c'o tä jun tzij nu bim xak chi c'uyal, —cächa che.
JOH 18:21 ¿Jas che cäta' la chwe in? Ta' la chque ri winak ri qui tom ri nu tzij, chquibij c'ut jas chrij in tzijoninak wi. Ri e are' quetam jas ri nu bim, —xcha che.
JOH 18:22 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri Jesús, jun chque ri chajinelab rech ri nimalaj rachoch Dios ri c'o chila' xuya jun k'ab chupalaj ri Jesús, te c'u ri' xubij che: ¿A je' u ch'abexic wa' ri qui nimal sacerdotes cabano? —xcha che.
JOH 18:23 Ri Jesús xch'awic, xubij che: We c'o jun tzij xinbij ri man utz taj, bij la chwe jachique ri tzij ri man utz taj. We c'u utz ri xinbij, ¿jas che quinch'ay la? —xcha che.
JOH 18:24 Yutum c'u ri Jesús, xpe ri tat Anás, xutak bi ruc' ri tat Caifás, ri qui nimal ri sacerdotes.
JOH 18:25 Are c'u ri tat Pedro tac'alic tajin cumik' na rib chrij ri k'ak'. Xquita' c'u che, xquibij: ¿A mat at jun chque ru tijoxelab we achi ri'? —xecha che. Ri tat Pedro c'ut xresaj rib chupam, xubij: ¡No, man in jun tä chque! —xcha chque.
JOH 18:26 Te ri' xta' che rumal jun chque ri patänil tak re ri qui nimal sacerdotes, ri alaxic ruc' ri achi ri xk'at apan u xiquin rumal ri tat Pedro, xubij che: ¿A mat xinwilo chi at c'o ruc' ri Are' pa ri ch'äkap ulew ri e tictal wi ri che'? —xcha che.
JOH 18:27 Ri tat Pedro xresaj chi jumul rib chupam, tzare chi' c'ut xok' ri ama' äc'.
JOH 18:28 Te c'u ri' xquic'am bi ri Jesús cho rachoch ri tat Caifás, xebe' cho ri nimalaj ja re ri nim k'atal tzij. Xak jubik' chic craj man cäsakiric, ri winak aj Israel c'ut man xeboc tä pa ri nimalaj ja rech man cäca'n tä ri äwas u banic. We je ri' man cuya' tä ri' cäquitij ri wi'm rech ri Pascua.
JOH 18:29 Rumal ri' ri tat Pilato xel lok che qui tzijobexic, xubij chque: ¿Jas u mac we achi ri' ri quibij ix? —xcha chque.
JOH 18:30 Ri e are' xech'awic, xquibij: We ta mat are jun banal etzelal mat xkajach wa' pa k'ab la, —xecha che.
JOH 18:31 Xubij c'u ri tat Pilato chque: Chic'ama bi ix, chik'ata tzij puwi'. Chibana' jas ri cubij ri i pixab ix, —xcha chque. Ri winak aj Israel xech'awic, xquibij: Ri uj, ri uj aj Israel, man ya'tal tä chke chi cäkacämisaj jun winak, —xecha che.
JOH 18:32 Je ri' xbantajic jas ru bim can ri Jesús chrij ri cäban na che chucämisaxic.
JOH 18:33 Ri tat Pilato xoc chi bi jumul pa ri nimalaj ja, xusiq'uij ri Jesús, te c'u ri' xuta' che: ¿A at ri' ri cattakan pa qui wi' ri winak aj Israel? —xcha che.
JOH 18:34 Ri Jesús xubij che: ¿A xak lal cäbin la wa' o niq'uiaj chic xebin che la chwij in? —xcha che.
JOH 18:35 Ri tat Pilato xch'awic, xubij: ¿A in pu lo jun aj Israel? Ri awinakil at, xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes e are tak wa' ri xatjachow pa nu k'ab. ¿Jas c'u ri a banom? —xcha che.
JOH 18:36 Te ri' xch'aw ri Jesús, xubij che: Ri nu takanic man rech tä we uwächulew ri'. We ta rech ruwächulew, ri nu tijoxelab xech'ojin ta ri' rech mat xinjach pa qui k'ab ri winak aj Israel. Ri nu takanic c'ut man ajwaral taj, —xcha che.
JOH 18:37 Xubij c'u ri tat Pilato che: Je ri' chi ri at, ¿a at nim takanel? —xcha che. Ri Jesús xch'awic, xubij: In nim takanel, jas ri cäbij la, —xcha che. Ri in xil nu wäch waral cho ruwächulew chubixic jas ri' ri kas tzij. Conojel c'u ri queniman che ri kas tzij cäquitatabej ri quinbij, —xcha che.
JOH 18:38 Ri tat Pilato xubij che: ¿Jas c'u ri' ri kas tzij? —xcha che. Xuwi xta'taj wa' che ri Jesús rumal ri tat Pilato, ri are' xel chi lok jumul che qui tzijobexic ri winak aj Israel, xubij chque: Ri in, man c'o tä jun mac quinrik chrij we achi ri', —cächa chque.
JOH 18:39 Ri ix c'ut ix nak'atalic chi quinban tok'ob chiwe, quintzokopij bi jun ajpache' pa ri nimak'ij re ri Pascua. ¿A quiwaj chi quintzokopij bi ri tata' ri' ri c'o u takanic pi wi' ix, ix winak aj Israel? —xcha chque.
JOH 18:40 Te ri' conojel co xech'awic, xquibij: ¡Mätzokopij la bi ri are'! ¡Are tzokopij la bi ri Barrabás! —xecha'. Are' c'u jun elak'om wa' ri Barrabás.
JOH 19:1 Te ri' ri tat Pilato xuc'am bi ri Jesús, xtakan c'u chuch'ayic.
JOH 19:2 Ri soldados xquicoj jun corona re quemom q'uix chujolom ri Jesús, xquicoj c'u jun atz'iak morada chrij.
JOH 19:3 Te c'u ri' xekeb ruc', xquibij c'ut: Lal ri' ri cätakan la pa qui wi' ri winak aj Israel, ¡chnimarisax k'ij la! —xecha che. Xquich'ay c'u chupalaj.
JOH 19:4 Ri tat Pilato xel lok jumul chic, xubij c'u chque ri winak: Chiwilampe', quinwesaj lok we achi ri' chiwäch rech quiwetamaj chi man c'o tä jubik' mac quinrik in chrij, —xcha chque.
JOH 19:5 Xel c'u lok ri Jesús, cojom c'u ri corona re quemom q'uix chujolom, cojom xukuje' ri atz'iak morada chrij. Te c'u ri' xubij ri tat Pilato chque: ¡Waral c'o wi ri achi! —xcha chque.
JOH 19:6 Aretak ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri chajinelab re ri nimalaj rachoch Dios xquilo, co xech'awic, xquibij: ¡Chripok! ¡Chripok! —xecha'. Ri tat Pilato xubij chque: ¡Chic'ama bi ix, chiripa'! Ri in man c'o tä jubik' mac quinrik in chrij, —xcha chque.
JOH 19:7 Ri winak aj Israel xech'awic, xquibij: Ri uj c'o jun ka pixab, ri ka pixab c'ut cubij chi rajwaxic cäcämisaxic rumal chi xuban che rib chi are u C'ojol ri Dios, —xecha'.
JOH 19:8 Ri tat Pilato, aretak xuta wa' ri xquibij, sibalaj xuxej na rib.
JOH 19:9 Xoc chi bi jumul pa ri nimalaj ja, xuta' che ri Jesús: ¿Jawije' ri catpe wi? —xcha che. Are c'u ri Jesús man xch'aw taj, man c'o tä c'u jas xubij che.
JOH 19:10 Xubij c'u ri tat Pilato che: ¿Jas che man quinach'abej taj? ¿A mat awetam chi c'o takanic pa nu k'ab che a ripic cho ri cruz o che a tzokopixic bic? —xcha che.
JOH 19:11 Ri Jesús xch'awic, xubij che: Man c'o tä jubik' takanic la pa nu wi' we ta mat yo'm che la rumal ri Dios. Rumal ri', jachin ri xinjachow pa k'ab la nim na u mac ri' chuwäch la, —xcha che.
JOH 19:12 Tzare chi' c'ut ri tat Pilato xutzucuj jas xubano rech cutzokopij bi ri Jesús. Are c'u ri winak aj Israel co xech'awic, xquibij: ¡We cätzokopij la bic, man utz tä anima' la ri' ruc' ri nimalaj takanel! ¡Jachin ri cuban che rib chi are nim takanel, u c'ulel ri' ri nimalaj takanel! —xecha che.
JOH 19:13 Ri tat Pilato aretak xuta ri xquibij, xtakan che resaxic lok ri Jesús. Ri are' c'ut xt'uyi cho ri k'atbal tzij pa ri c'olibal ri cäbix “Gabata” che pa hebreo, ri quel cubij “Lajom Abaj”.
JOH 19:14 Xa c'u chuwek chic ri nimak'ij Pascua. Craj are ri niq'uiaj k'ij. Ri tat Pilato c'ut xubij chque ri winak aj Israel: ¡Waral c'o wi ri tata' ri c'o u takanic pi wi'! —xcha chque.
JOH 19:15 Ri e are' c'ut co xech'awic, xquibij: ¡Chcämisaxok! ¡Chcämisaxok! ¡Chripok! —xecha'. Ri tat Pilato xubij chque: ¿A quinrip ta c'u cho ri cruz ri tata' ri c'o u takanic pi wi? —xcha chque. Are c'u ri qui nimakil ri sacerdotes xech'awic, xquibij che: Ri uj man c'o tä chi jun achi chic ri cätakan pa ka wi', xane xak xuwi ri nimalaj takanel, —xecha'.
JOH 19:16 Ri tat Pilato xuwi xuta wa', xujach bi ri Jesús pa qui k'ab rech cäquirip cho ri cruz. Xquic'am c'u bic.
JOH 19:17 Xel c'u bi ri Jesús, xuc'am bi ru cruz, xe' pa ri juyub ri cäbix U Bakil Jolomaj che. (Pa ri ch'abal hebreo are cäbix Gólgota che.)
JOH 19:18 Chila' xquirip wi cho ri cruz junam cuc' quieb achijab chic, jujun pa tak u xcut. Ri Jesús xcanaj pa qui niq'uiajal.
JOH 19:19 Ri tat Pilato xtakan chucojic jun tz'ibtalic puwi' ri cruz ri cubij: JESÚS AJ NAZARET RI NIM TAKANEL PA QUI WI' RI WINAK AJ ISRAEL.
JOH 19:20 E q'uia chque ri winak aj Israel xquisiq'uij u wäch ri tz'ibtalic ri' rumal chi ri juyub ri xrip wi ri Jesús nakaj c'o wi che ri tinimit Jerusalén. Ri tz'ibtalic, tz'ibtal wa' pa ri hebreo, griego, xukuje' pa ri latín.
JOH 19:21 Rumal ri' ri qui nimakil sacerdotes quech ri winak aj Israel xquibij che ri tat Pilato: Mätz'ibaj la: “Ri Nim Takanel quech ri winak aj Israel.” Xane tz'ibaj la: “Ri cubij che rib chi are Nim Takanel quech ri winak aj Israel,” —xecha che.
JOH 19:22 Are c'u ri tat Pilato xch'awic, xubij chque: Ri xintz'ibaj, xak je wa' cäcanajic, —xcha chque.
JOH 19:23 Te ri', aretak xeto'taj ri soldados churipic ri Jesús cho ri cruz, xquic'am ri ratz'iak, xca'n c'u quiejeb che, jujun que ri jujun soldados. Xukuje' xquic'am ri camixa'. Man t'isom tä c'u wa', xane xa jun u banom, quemom petinak ajsic c'ä iquim.
JOH 19:24 Ri soldados xquibij chbil tak quib: Man cäkarak'atij taj. Chkesaj suerte chrij rech cäkilo jachin cäch'acowic, —xecha'. Je ri' xbantajic jas ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Xquijach ri watz'iak chquiwäch, xquesaj suerte chrij,” —cächa'. Are wa' ri xca'n ri soldados.
JOH 19:25 Chunakaj ri cruz ri ripom wi ri Jesús c'o ru nan, c'o ru chak' ru nan, c'o ri nan María ri rixokil ri tat Cleofas, xukuje' c'o ri nan María ri aj Magdala.
JOH 19:26 Aretak ri Jesús xril ru nan xukuje' ri tijoxel ri sibalaj lok' chuwäch tac'al chuxcut, xubij che ru nan: Nan, chabana awal che we achi ri', —xcha che.
JOH 19:27 Te c'u ri' xubij che ru tijoxel: Chabana a nan che ri nu nan, —xcha che. Tzare chi' c'ut ri tijoxel ri' xuc'am bi ru nan ri Jesús cho rachoch.
JOH 19:28 Te c'u ri' rumal chi ri Jesús retam chi ronojel ri tz'ibtal chrij bantajinak chic, xukuje' rech kas cäbantajic jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios, xubij: Cächaki'j nu chi', —xcha'.
JOH 19:29 C'o c'u apan jun lak nojinak che ch'äm vino. Xquirub c'u jun estropajo chupam ri vino ri', xquiya puwi' jun aj, te c'u ri' xquiya ak'an chuchi' ri Jesús.
JOH 19:30 Ri Jesús xutij ri ch'äm vino, te c'u ri' xubij: Ronojel xbantajic, —xcha'. Xupachba c'u ru jolom, xel ranima'.
JOH 19:31 Xa c'u chuwek chic ri nimak'ij Pascua. Man cäcaj tä c'u ri winak aj Israel chi ri qui cuerpo ri winak quecanaj can cho tak ri cruz pa ri k'ij re uxlanem. Ri k'ij re uxlanem ri' are jun k'ij wa' nim u banic. Rumal ri' xquita' che ri tat Pilato chi cätakan chuk'ajisaxic ri cakan ri e ripil cho tak ri cruz, xukuje' chi cäkasax ri qui cuerpo cho ri cruz.
JOH 19:32 Te ri' xebe' ri soldados, xquik'ajisaj ri rakan ri nabe xukuje' ri jun chic ri e ripom ruc' ri Jesús.
JOH 19:33 Aretak c'ut xekeb ruc' ri Jesús, xquilo chi cäminak chic, xa je ri' man xquik'ajisaj tä ri rakan ri Are'.
JOH 19:34 Pune je ri' jun chque ri soldados xujak ru c'alc'ax ri Jesús ruc' jun lanza, chanim c'ut xel lok quic' xukuje' joron.
JOH 19:35 Ri cäbin wa' we tzij ri', are jun ri kas xrilo, kas tzij c'u ri cubij. Ri are' cubij ri kas tzij ri retam rech ri ix xukuje' quixcojonic.
JOH 19:36 Je c'u xc'ulmataj wa' rech cäbantajic jas ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Man c'o tä jun bak xquik'ajisaj che,” —cächa'.
JOH 19:37 Cubij xukuje' ru Lok' Pixab ri Dios pa jun u xak chic: “Cäquil na ri xquisoco,” —cächa'.
JOH 19:38 Te c'u ri' xpe ri tat José ri quel pa ri tinimit Arimatea, xuta' che ri tat Pilato chi cäyi' che chi cukasaj ru cuerpo ri Jesús. Ri tat José are jun u tijoxel ri Jesús, xa c'u chi c'uyal rumal chi cuxej rib chquiwäch ri winak aj Israel. Xyi' c'u che rumal ri tat Pilato. Xa je ri' xe' ri tat José, xukasaj ru cuerpo ri Jesús, xuc'am c'u bi pa mukic.
JOH 19:39 Xpe xukuje' ri tat Nicodemo ri nabe canok xopan ruc' ri Jesús chak'ab chutzijobexic. Ri are' ruc'am jun cunabal, are mirra ri yujtal ruc' áloes, ri cäpajan cien libras.
JOH 19:40 Je ri' ri tat José rachi'l ri tat Nicodemo xquic'am bi ru cuerpo ri Jesús, xquipis c'u pa tak manta re lino ri yo'm ri c'oc'alaj tak cunabal chrij. Je' xca'n che jas ri e nak'atal wi ri winak aj Israel che qui mukic ri cäminakib.
JOH 19:41 Pa ri juyub ri xrip wi ri Jesús cho ri cruz, c'o jun ch'äkap ulew ri e tictal wi ri che'. Pa ri ulew ri' c'o jun c'ac' mukubal ri mäja' yo'm jun cäminak chupam.
JOH 19:42 Chupam c'ut xquiya wi ru cuerpo ri Jesús, rumal chi ri mukubal ri' nakaj c'o wi, xukuje' rumal chi xa jubik' craj man cächaptaj ri k'ij re uxlanem chque ri winak aj Israel.
JOH 20:1 Pa ri nabe k'ij re ri semana, sibalaj ak'ab, k'ekum na, ri nan María ri aj Magdala xe' chuchi' ri mukubal. Xril c'ut chi esam chi apan ri abaj ri tz'apibem u chi' ri mukubal.
JOH 20:2 Xa je ri' xutic anim, xe'c, xurika ri tat Simón Pedro, xukuje' ri jun tijoxel chic ri sibalaj lok' chuwäch ri Jesús, xubij chque: Ri Kajaw Jesús xesax bi pa ri mukubal, xc'am bic, man ketam tä c'ut jawije' ri xyi' wi, —xcha chque.
JOH 20:3 Te ri' ri tat Pedro rachi'l ri jun tijoxel chic xebel bic, xebe' chuchi' ri mukubal.
JOH 20:4 Ri quieb xquitic anim, junam e benak. Are c'u ri jun chic sibalaj xutic na anim chuwäch ri tat Pedro. Ri are' xopan nabe chi' ri mukubal.
JOH 20:5 Man xoc tä c'u pa ri mukubal, xane xak xuwi xpachi cok che rilic. Te' xrilo chi e c'o can ri manta chila'.
JOH 20:6 Te c'u ri' xopan chi ri tat Simón Pedro, ri teren lok chrij. Ri are' c'ut xoc bi pa ri mukubal. Xukuje' xeril ri manta ri e c'o can chila'.
JOH 20:7 Xukuje' xrilo chi ri manta ri xpispex u jolom ri Jesús man junam taj c'o cuc' ri niq'uiaj manta chic, xane botom wa', yo'm c'u apan jela'.
JOH 20:8 Te c'u ri' xoc chi bi ri jun tijoxel chic ri xopan nabe chuchi' ri mukubal. Xrilo ri bantajinak, xcojon c'u ri are'.
JOH 20:9 Mäja' c'u cäquich'obo jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chi are rajwaxic chi ri Jesús cäc'astaj na chquixol ri cäminakib.
JOH 20:10 Te ri' xetzelej we quieb tijoxelab ri' cho cachoch.
JOH 20:11 Are c'u ri nan María xcanaj can chuchi' ri mukubal, tajin cok'ic. C'ä tajin cok'ic aretak xpachi'c rech cäca'y cok chupam ri mukubal.
JOH 20:12 Te' xrilo chi e c'o quieb ángeles, ri e t'uyut'oj jawije' ri xyi' wi ru cuerpo ri Jesús, sakloloj c'u ri catz'iak. Ri jun t'uyul pu jolom, ri jun chi c'ut t'uyul pa rakan.
JOH 20:13 Ri ángeles xquita' che ri nan María, xquibij: Nan, ¿jas che tajin cok' la? —xecha che. Ri nan María xubij chque: Rumal chi xquic'am bi ri Wajaw Jesús, man wetam tä c'ut jawije' ri xyi' wi, —xcha chque.
JOH 20:14 Te' xbitaj wa' rumal, aretak xca'y chrij, xrilo chi c'o ri Jesús chila'. Man xuch'ob tä c'ut chi are ri Jesús.
JOH 20:15 Xpe c'u ri Jesús, xuta' che, xubij: Nan, ¿jas che tajin catok'ic? ¿Jachin c'u ri tajin catzucuj? —xcha che. Ri nan María xuchomaj chi are ri chajinel re ri ulew ri', xubij che: Tat, we lal xc'amow la bic, bij la chwe jawije' ri xya wi la rech ri in quinc'am bic, —xcha che.
JOH 20:16 Te ri' xubij ri Jesús che: ¡María! —xcha che. Ri are' xca'y chrij, te c'u ri' xubij che pa hebreo: ¡Raboni! —xcha che. Ri tzij ri' quel cubij “Ajtij”.
JOH 20:17 Ri Jesús xubij che: Minachapo rumal chi c'ä mäja' quinpaki chila' jawije' ri c'o wi ri nu Tat, —xcha'. Jat ba', jabij c'u chque ri wachalal chi quinpaki chila' jawije' c'o wi ri nu Tat, ri xukuje' ri i Tat ix, ri nu Dios c'ut, ri xukuje' are ri i Dios ix, —xcha che.
JOH 20:18 Te ri' xe' ri nan María ri aj Magdala, xubij c'u chque ri tijoxelab chi ri are' xril u wäch ri Kajaw Jesús, xukuje' chi ri Jesús xubij wa' we tzij ri' che.
JOH 20:19 Kas pa ri k'ij ri', ri nabe k'ij re ri semana, chak'ab chic qui mulim quib ri tijoxelab. Qui tz'apim c'u ri u chi' tak ja rumal chi xquixej quib chquiwäch ri winak aj Israel. Xoc bi ri Jesús, xtaq'ui c'u chquixol. Xuya rutzil qui wäch, xubij chque: Chuxlan ba' ri iwanima', —xcha chque.
JOH 20:20 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal, xuc'ut ru k'ab chquiwäch xukuje' ru c'alc'ax. Ri tijoxelab xequicotic aretak xquil u wäch ri Kajaw Jesús.
JOH 20:21 Te c'u ri' ri Jesús xubij chi jumul chque: Chuxlan ba' ri iwanima', —xcha'. Je' jas ri nu Tat xinutak lok in, je ri' ri in xukuje' quixintak bi ix, —xcha chque.
JOH 20:22 Te c'u ri' xuya ri ruxlab pa qui wi', xubij: Chic'ama ri Lok'alaj Espíritu, —xcha chque.
JOH 20:23 Jachin tak ri quisach ri qui mac, cäsachtaj na ri qui mac. Jachin tak ri man quisach tä ri qui mac, man cäsachtaj tä na ri qui mac, —xcha chque.
JOH 20:24 Ri tat Tomás, jun chque ri cablajuj u tijoxelab ri Jesús ri cäbix Gemelo che, man c'o tä ri are' aretak xopan ri Jesús.
JOH 20:25 Te c'u ri' ri niq'uiaj tijoxelab chic xquibij che ri tat Tomás: Xkil u wäch ri Kajaw Jesús, —xecha che. Are c'u ri tat Tomás xubij chque: We man quinwil ri soctajinak ri xuban ri clawux pu k'ab, te c'u ri' quinnim ru wi' nu k'ab pa tak ri jul, xukuje' quinnim ri nu k'ab pa ru c'alc'ax, man quincoj taj, —xcha chque.
JOH 20:26 Oc'owinak chi wajxakib k'ij. Ri tijoxelab qui mulim quib jumul chic pa jun ja, c'o chi c'u ri tat Tomás cuc' ri e are'. Te ri', pune e tz'apil ru chi' tak ja, ri Jesús xoc bic, xtaq'ui c'u chquixol. Xuya rutzil qui wäch, xubij: Chuxlan ba' ri iwanima', —xcha chque.
JOH 20:27 Te c'u ri' xubij che ri tat Tomás: Chawilampe ri nu k'ab, chanima c'u bi ru wi' a k'ab waral. Chayuku ra k'ab, chanima c'u bi pa ri nu c'alc'ax. Muban chi quieb a c'ux, xane chatcojon chwe, —xcha che.
JOH 20:28 Te ri' xch'aw ri tat Tomás, xubij che: ¡Wajaw, nu Dios! —xcha che.
JOH 20:29 Ri Jesús xubij che: Tomás, ri at cämic xatcojon chwe rumal chi xawil nu wäch. Utz c'u que ri quecojon chwe pune man cäquil nu wäch, —xcha che.
JOH 20:30 Q'uia c'u cajmabal tak etal xuban na ri Jesús chquiwäch ru tijoxelab ri man xetz'ibax tä pa we wuj ri'.
JOH 20:31 Xetz'ibax c'u wa' ri c'o waral rech ri ix quicojo chi ri Jesús are ri Cristo, ru C'ojol ri Dios, rech aretak quixcojon che ri Are', quirik na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, —xcha chque.
JOH 21:1 Te c'u ri' ri Jesús xuc'ut rib jumul chic chquiwäch ru tijoxelab chi' ri mar re Tiberias. Je wa' xuban chuc'utic rib:
JOH 21:2 Conojel wa' junam e c'olic. Ri tat Simón Pedro, ri tat Tomás ri cäbix Gemelo che, ri tat Natanael ri aj Caná re Galilea, ri quieb u c'ojol ri tat Zebedeo, xukuje' quieb chic chque ru tijoxelab ri Jesús.
JOH 21:3 Ri tat Simón Pedro xubij chque: Quine' chuchapic cär, —xcha chque. Ri e are' xquibij che: Ri uj xukuje' cuje' awuc', —xecha che. Xebe' c'ut, xeboc pa jun barco, man c'o tä c'u cär xquichap pa ronojel ri jun ak'ab ri'.
JOH 21:4 Aretak tajin cäpe ru sakiric, ri Jesús xuc'ut rib chquiwäch chi' ri mar, are c'u ru tijoxelab man xquich'ob taj chi are ri Are'.
JOH 21:5 Te ri' xubij chque: ¡Ix achijab! ¿A mat c'o ri i chapom? —xcha chque. Ri e are' xech'awic, xquibij: Man c'o taj, —xecha'.
JOH 21:6 Te ri' xubij ri Jesús chque: Chiq'uiäka ri c'at pa ru wiquiäk'ab ri barco, c'o c'u na ri quichapo, —xcha ri' chque. Je' c'u xca'no. Te ri' man xecowin tä chi c'u che resaxic lok ri c'at chapäbal cär pa ri ja' rumal chi sibalaj xnoj ri c'at che tak cär.
JOH 21:7 Te ri' ri tijoxel ri sibalaj lok' chuwäch ri Jesús xubij che ri tat Pedro: ¡Are ri Kajaw Jesús! —xcha che. Xuwi xuta wa' ri tat Simón Pedro chi are ri Kajaw Jesús, xucoj ri ratz'iak rumal chi resam wa'. Xuq'uiäk c'u bi rib pa ri ja'.
JOH 21:8 Ri niq'uiaj tijoxelab chic xeopan chi' ri ulew chupam ri barco, qui jururem ri c'at nojinak che tak cär. Xa c'u cien metros xec'oji wi che ru chi' ri ulew.
JOH 21:9 Aretak xebel pa ri barco, te' xquilo c'o jun k'ak' nuc'um, c'o c'u jun cär pa ri rachak k'ak', xukuje' e c'o jujun caxlan wa.
JOH 21:10 Ri Jesús xubij chque: Cheic'ama lok jujun chque ri cär ri c'ä te' xechaptaj iwumal, —xcha chque.
JOH 21:11 Xpaki c'u ri tat Simón Pedro pa ri barco, xresaj c'u lok ri jun c'at chapäbal cär nojinak che tak cär. Xujururej c'u lok wa' chi' ri ulew. ¡Nojinak c'u ri c'at! E c'o jun ciento ruc' cawinak oxlajuj nimak tak cär chupam. Pune sibalaj e q'uia ri cär, ri c'at man xt'okopin taj.
JOH 21:12 Te ri' xubij ri Jesús chque: Chixsa'j, chixwok ba', —xcha chque. Man c'o tä c'u jun chque ru tijoxelab xuchajij anima' xuta' che jachin ri Are' rumal chi conojel quetam chi are ri Kajaw Jesús.
JOH 21:13 Te c'u ri' ri Jesús xkeb cuc', xuc'am c'u ri caxlan wa, xuya chque. Je' xukuje' xuban ruc' ri cär.
JOH 21:14 Are urox mul wa' ri xuc'ut rib ri Jesús chquiwäch ru tijoxelab aretak ya c'astajinak chic chquixol ri cäminakib.
JOH 21:15 Aretak xtijtaj ri qui wa re ak'abil, ri Jesús xuta' che ri tat Simón Pedro, xubij che: Simón, u c'ojol ri tat Jonás, ¿a kas lok' na quinawil in chquiwäch conojel tak wa'? —xcha che. Ri tat Pedro xch'awic, xubij: Je', je ri', Wajaw. Etam ya' la chi cwaj la, —xcha che. Ri Jesús xubij che: Cheayuk'uj ba' ri alaj tak nu chij, —xcha che.
JOH 21:16 Chucamul chic xuta' che: Simón, u c'ojol ri tat Jonás, ¿a kas lok' na quinawilo? —xcha che. Ri tat Pedro xch'awic, xubij che: Je', Wajaw. Etam ya' la chi cwaj la, —xcha che. Ri Jesús xubij che: Cheayuk'uj ba' ri nu chij, —xcha che.
JOH 21:17 Churox mul chic xuta' che: Simón, u c'ojol ri tat Jonás, ¿a kas quinawaj? —xcha che. Ri tat Pedro xbisonic rumal chi xuta' che churox mul we kas lok' chuwäch, xubij c'u che: Wajaw, etam la ronojel. Etam ya' la chi kas cwaj la, —xcha che. Ri Jesús xubij che: Cheayuk'uj ba' ri nu chij, —xcha che.
JOH 21:18 Kas tzij quinbij chawe, chi aretak at ala na, ri at xacoj ri awatz'iak, xate'c jawije' ri xawaj xate' wi. Aretak c'ut catrijobic, cayuk na ri a k'ab, jun chi c'ut cäcojow na ri awatz'iak chawij, catuc'am c'u na bi chila' jawije' ri man cawaj tä wi, —xcha che.
JOH 21:19 Ri Jesús xubij wa' we tzij ri' chubixic che jas u wäch cämical ri curik na ri tat Pedro, cunimarisaj c'u na u k'ij ri Dios. Te c'u ri' xubij che: ¡Tasa'j wuc'! —xcha che.
JOH 21:20 Aretak xca'y ri tat Pedro chrij, xrilo chi teren ri tijoxel chquij ri sibalaj lok' chuwäch ri Jesús, ri xt'uyi chuxcut ri Jesús chi' ri mesa aretak xca'n ri q'uisbal wi'm re benak k'ij, ri xuta' che ri Jesús, xubij: “Wajaw, ¿jachin ri' ri cäjachow na la?” —xcha ri'.
JOH 21:21 Aretak ri tat Pedro xrilo, xubij che ri Jesús: Kajaw, wa' we jun ri', ¿jas ri cuc'ulmaj na ri are'? —xcha che.
JOH 21:22 Ri Jesús xch'awic, xubij che: We ri in cwaj chi cäc'asi na ri are' c'ä quintzelej na lok, ¿jas awe at che? Ri at tasa'j wuc', —xcha che.
JOH 21:23 Xel c'u u tzijol wa' chquixol ri kachalal chi ri tijoxel ri' man cäcäm taj. Man xubij tä c'u ri Jesús che chi man cäcäm taj, xane xubij: “We cwaj chi cäc'asi na ri are' c'ä quintzelej na lok, ¿jas awe at che?” —xcha ri Jesús che ri tat Pedro.
JOH 21:24 Are c'u wa' ri tijoxel ri xuk'alajisaj chi kas tzij wa' ri xutz'ibaj canok. Ketam c'ut chi cubij ri kas tzij.
JOH 21:25 Sibalaj q'uia chi c'u na ri xuban ri Jesús. We ta quetz'ibax wa' chquijujunal, quinchomaj chi man cubana tä ronojel ruwächulew che c'olibal que ri wuj ri quetz'ibax na. Amén.
ACT 1:1 Lok'alaj tat Teófilo: Pa ri nabe nu wuj ri xintz'ibaj che la, xintzijon chrij ronojel ri xuban ri Jesús, xukuje' chrij ronojel ri xuc'ut canok chquiwäch ri winak aretak xuchaplej u patänixic ri Dios waral chkaxol.
ACT 1:2 Pa ri nabe nu wuj xintzijon chrij nimalaj ronojel ri xuban ri Are' c'ä xc'am na bi chicaj. Aretak mäja' que' chicaj, xuya takanic, xeupixbaj can ri apóstoles ri xeucha'. Rumal ri Lok'alaj Espíritu ri c'o ruc', xubij can chque jas ri rajwaxic cäca'no.
ACT 1:3 Xurik c'äx ri Jesús, xcämisaxic, te c'u ri' xuc'ut rib chquiwäch ri apóstoles chwinakil rech k'alaj chi c'astajinak chic chquixol ri cäminakib. Q'uia ri xuban chquiwäch rech cäquicojo chi kas tzij c'asal chic ri Are'. Cawinak k'ij ri' xuc'ut na rib chquiwäch amak'el. Xukuje' xtzijon cuc' chrij ri cuban na ri Dios aretak cätakan pa qui wi' ri winak.
ACT 1:4 Aretak ri Jesús c'ä c'o cuc' ri apóstoles, xubij chque chi mebel bic pa ri tinimit Jerusalén chanim, xane chi queye'nic. Je wa' xubij: Chiweyej na chi cäyataj chiwe ri bim lok rumal ri nu Tat, jas ri xinbij chiwe, —xcha chque.
ACT 1:5 Kas tzij, ri tat Juan xuban qui kasna' ri winak ruc' ja', are c'u ri ix xa pa quieb oxib k'ij cäban na i kasna' ruc' ri Lok'alaj Espíritu, —xcha chque.
ACT 1:6 Are c'u ri apóstoles qui mulim quib ruc' ri Jesús, xquita' c'u che ri Are', xquibij: Kajaw, ¿a mat xopan ri k'ij ri cäya la chque ri ka winakil chi quetakan chi na jumul puwi' ri ka tinimit Israel rech man cäquitakej tä takanic ri niq'uiaj winak chic pa ka wi'? —xecha che.
ACT 1:7 Xch'aw c'u ri Jesús, xubij chque: Ri k'ij, ri ajilabal, man ya'tal tä chiwe ix chi quiwetamaj, xane xak xuwi pu k'ab ri ka Tat c'o wi ronojel wa'.
ACT 1:8 Aretak c'ut cäpe ri Lok'alaj Espíritu pi wi', cäc'oji na i chuk'ab. Te c'u ri' quixe'c, quitzijoj na jas ri i wilom chi xinban che qui to'ic ri winak, jas ri xinc'ulmaj aretak xincämisaxic, xukuje' aretak xinc'astaj chquixol ri cäminakib. Ronojel wa' quitzijoj na pa Jerusalén, pa tak conojel ri tinimit re Judea, re Samaria, xukuje' c'ä pa tak ri qui tinimit ri winak ri sibalaj naj e c'o wi cho ruwächulew, —xcha chque.
ACT 1:9 Aretak ri Jesús xto'taj chubixic wa' we tzij ri' chque ri apóstoles, xyac bi chicaj chquiwäch. Ri e are' tajin queca'y che aretak xpaki chicaj, xch'uktaj c'u rumal jun sutz', man xecowin tä chic xquilo.
ACT 1:10 Ri e are' tajin queca'y chicaj che ri Jesús, xak c'u te'talic xquic'ut quib quieb achijab pa qui xcut ri sibalaj sak ri catz'iak.
ACT 1:11 We achijab ri' xech'awic, xquibij chque ri apóstoles: Tata'ib, alak ri' ri aj Galilea, ¿jas che xak c'o alak chi', tajin cäca'y alak chicaj? —quecha chque. We Jesús ri' ri xyac bi chxol alak, xpaki chicaj, cäpe chi na ri Are' jumul chic. Je c'u wa' ru petic jas ri xubano, xe' chicaj, —xecha ri achijab chque ri apóstoles.
ACT 1:12 Te c'u ri' xekaj lok ri apóstoles cho ri juyub ri xec'oji wi, ri cäbix Ujuyubal Olivos che. Xetzelejic, xebe' pa ri tinimit Jerusalén. Nakaj c'o wi ri juyub ri' che ri Jerusalén, man naj tä c'u ri cäbinibaxic, xuwi ri ya'talic chi cäbin jun pa ri k'ij re uxlanem (craj are jun kilómetro wa').
ACT 1:13 Aretak xeopan pa ri tinimit, xepaki pa ru cawik ja re ri ja ri e jekel wi. Ri e c'olic e are' ri tat Pedro, ri tat Jacobo, ri tat Juan, ri tat Andrés, ri tat Felipe, ri tat Tomás, ri tat Bartolomé, ri tat Mateo, ri tat Jacobo u c'ojol ri tat Alfeo, ri tat Simón ri cäbix “U Nimal Tinimit” che, rachi'l ri tat Judas, rachalal ri tat Jacobo.
ACT 1:14 Conojel wa' we apóstoles ri' junam ri qui chomanic xquimulij quib amak'el rech cäca'n orar junam cuc' jujun ixokib cojonelab, cachi'l ri nan María ru nan ri Jesús, xukuje' tak ri rachalal.
ACT 1:15 Pa tak ri k'ij ri' qui mulim quib ri cojonelab. Craj e are' jun ciento ruc' juwinak ri' ri qui mulim quib. Xwalij c'u ri tat Pedro, xtaq'ui chquiwäch ri kachalal che qui ch'abexic, xubij chque:
ACT 1:16 Kachalal, tzrajwaxic wi chi cäbantajic jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, ri xubij lok ri Lok'alaj Espíritu chuchi' ri ka mam David ojer, —cächa'. Ri ka mam David xch'aw chrij ri Judas ri xc'amow qui be ri jumulaj winak ri xechapow ri Kajaw Jesús.
ACT 1:17 Ri Judas jun ri are' chkaxol nabe, xyi' che chi cächacun junam kuc'.
ACT 1:18 Are c'u ri are' xulok' jun rulew ruc' ri puak, ri tojbal re ri etzelal ri xubano. Ch'iquilic xkajic, xtzak pulew, xrak'atin ru pam, xel lok juntir ri rixco'l, —cächa'.
ACT 1:19 Xel c'u u tzijol wa' ri xuc'ulmaj ri Judas chquixol conojel ri winak pa ri tinimit Jerusalén. Xa je ri' ri winak xquicoj ri tzij Acéldama che ru bi' ri ulew ri'. Ri tzij ri' pa ri qui ch'abal ri winak quel cubij Ulew re Quic'.
ACT 1:20 Tz'ibtal c'u pa ri wuj Salmos, cubij: Chtoli' can u pam ri rachoch, chwonobax canok, mat c'o chi na jun cäc'oji chupam, —cächa'. Xukuje' cubij: Ri rekle'n ri are', chyo'k che jun winak chic, —cächa', —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 1:21 E c'o c'u achijab chkaxol ri xujcachi'laj amak'el aretak xc'oji ri Kajaw Jesús kuc'.
ACT 1:22 Tzaretak ri xban u kasna' ri Jesús rumal ri tat Juan, c'ä aretak xc'am bi ri Are' chicaj chkaxol, e c'olinak we achijab ri' kuc'. Tzrajwaxic c'ut chi jun chque ri e are' coc kuc' chutzijoxic chi kas tzij xc'astaj bi ri Kajaw Jesús chquixol ri cäminakib, —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 1:23 Xquichomaj c'u quij quieb achijab: E are' ri tat José ri cäbix Barsabás che, ri xukuje' cäbix Justo che, rachi'l ri tat Matías.
ACT 1:24 Xca'n orar, xquibij: Kajaw, etam la ri canima' conojel ri winak, c'utu ba' la chkawäch jachin chque we quieb achijab ri' are cha'tal umal la,
ACT 1:25 rech coc ri' che apóstol, cuc'am c'u ri ekle'n ri xuya can ri Judas aretak xkaj pa mac, xe' c'u chila' jawije' ri ya'tal wi che, —xecha che ri Dios.
ACT 1:26 Xquesaj c'u suerte che rilic jachin ri cäcanajic. Are c'u ri suerte xkaj chrij ri tat Matías. Xoc c'u ri are' cuc' ri julajuj apóstoles.
ACT 2:1 Aretak xurik ri nimak'ij ri cäbix Pentecostés che, conojel ri cojonelab junam qui wäch qui mulim quib pa jun ja.
ACT 2:2 Xak te'talic xquita jun nimalaj jininem ri xpe chicaj, je' jas jun nimalaj quiäkik' ri xjinin pa ronojel ri ja jawije' ri e t'uyul wi ri cojonelab.
ACT 2:3 Te ri' c'o ri xquilo, je' ta ne jas jujun u xak k'ak' ri xkaj pa qui jolom chquijujunal.
ACT 2:4 Je ri' ri Lok'alaj Espíritu xuchap canima' conojel, xquichaplej ch'awem pa jule' tak ch'abal chic ri xeuya ri Lok'alaj Espíritu chque.
ACT 2:5 Pa tak ri k'ij ri' e jekel pa ri tinimit Jerusalén achijab aj Israel ri queniman che ri Dios, ri e petinak pa conojel tak ri tinimit cho ruwächulew.
ACT 2:6 Aretak xquita wa' jas ri xquic'ulmaj ri cojonelab, xquimulij quib q'uia winak. Man xquirik taj jas cäca'no rumal chi chquijujunal ri winak xquito chi ri cojonelab quech'aw pa ri jalajoj tak qui ch'abal ri e are'.
ACT 2:7 Xquixej c'u quib, sibalaj xquicajmaj ri tajin cäbanic. Xquitzijobela quib, xquibij: ¡Chiwilampe'! ¿A mat aj Galilea conojel wa' we winak ri' ri tajin quech'awic?
ACT 2:8 ¿Jas lo u banic wa' chi quech'aw pa ri ka ch'abal uj ri ketamam lok tzpa ri ka ch'utinal? —quecha ri'.
ACT 2:9 Q'uia u wäch ri tinimit ri uj petinak wi. Chkaxol uj, ri uj c'o waral, e c'o winak ri aj Partia, aj Media, aj Elam, aj Mesopotamia, aj Judea, aj Capadocia, aj Ponto, aj Asia.
ACT 2:10 Xukuje' e c'o kuc' ri aj Frigia, aj Panfilia, aj Egipto. E c'o c'u niq'uiaj chic ri ajchila' pa África, ri e petinak jela' chrij ri tinimit Cirene. E c'o xukuje' winak aj Roma chkaxol. Jujun chque ri e are' e kas aj Israel, ri kas winak aj Israel ri qui nan qui tat. Jujun chic c'ut xa e oquinak cuc' ri aj Israel winak, junam ri qui chomanic chrij ri Dios.
ACT 2:11 Xukuje' e c'o winak aj Creta, xukuje' aj Arabia, —quecha'. Konojel c'ut quekato chi cäquitzijoj tzpa ri ka ch'abal uj chkajujunal ri nimak tak cajmabal ri u banom ri Dios, —xecha'.
ACT 2:12 Sibalaj qui cajmam quib conojel ri winak, man xquirik tä c'u jas cäca'no. Xquitzijobela quib, xquitala chbil tak quib, xquibij: ¿Jas lo u banic wa'? —xecha'.
ACT 2:13 E c'o jujun ri xa xquitze'j qui wäch ri cojonelab, xquibij c'ut: ¡Wa' we winak ri' xa e k'abarelab! —xecha ri'.
ACT 2:14 Te c'u ri' ri tat Pedro, junam cuc' ri julajuj apóstoles chic, xwalijic, xtaq'ui chquiwäch ri winak che qui ch'abexic. Co xch'awic, xubij c'u chque conojel ri e c'olic: Tata'ib, alak aj Judea, xukuje' onojel alak ri jekel alak waral pa Jerusalén, tatabej na alak ri quinbij, chetamaj alak wa', —cächa chque.
ACT 2:15 Konojel ri uj ri ka mulim kib waral, man uj k'abarelab taj jas ri cächomaj alak. C'ä te ne u belej hora rech ri ak'abil chanim ri'.
ACT 2:16 Xane ri tajin quil alak cämic ri' are wa' ru bim lok ri ka mam Joel ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Are c'u wa' ri xubij:
ACT 2:17 Ri Dios cubij: Pa ri q'uisbal tak k'ij quintak na bi ri Lok'alaj Espíritu wech in pa qui wi' conojel winak, —cächa'. Ri i c'ojol xukuje' ri i mia'l cäquik'alajisaj na ri tzij ri quinya chque. Ri alabom ri e c'o chixol c'o ri cäquil na ri quinc'ut chquiwäch, ri tata'ib c'ut ri c'o chi ri qui junab c'o ri cäquil na pa ri cachic', —cächa'.
ACT 2:18 Xukuje' pa tak ri k'ij ri' quintak na bi ri Espíritu wech in pa qui wi' ri patänil tak we, chi achijab chi ixokib, cäquik'alajisaj c'u na ri tzij ri quinya chque, —cächa'.
ACT 2:19 Quinban tak na cajmabal cho ri caj xukuje' cho ruwächulew. Ri quinbano e are' etal wa' chiwe. Xak apawije' quilitaj wi na ri quic', ri k'ak', xukuje' nimak tak sib je' jas ri sutz', —cächa'.
ACT 2:20 Ri k'ij cäk'ekumar na, ri ic' cäquiäkar na je' jas ri quic', cäc'ulmataj c'u wa' c'ä mäjok curika na ri nimalaj u k'ij ri Kajaw Dios. Ri k'ij ri' kas tzij sibalaj nim u banic.
ACT 2:21 Conojel c'u ri cäquita' na tok'ob che ri Kajaw Dios, cäquirik na ru tobanic ri Are', —cächa', —xcha ri apóstol Pedro chque ri winak.
ACT 2:22 Xutakej tzij ri tat Pedro, xubij: Tata'ib, alak aj Israel, tatabej na alak ri quinbij, —cächa chque. Ri alak, etam alak chi ri Jesús aj Nazaret are wa' ri achi ri xyi' u k'ij rumal ri Dios chuc'utic chi are ri Are' takowinak lok. K'alaj wa' chuwäch alak cumal tak conojel ri cajmabal ri xubano, ri nimak tak c'utbal, xukuje' ri etal ri xeuban ri Dios chxol alak rumal ri Are', —cächa'.
ACT 2:23 Pune ta ne je ri', aretak xjach ri Jesús pa k'ab alak, xchap alak, xya alak pa qui k'ab itzel tak achijab chucämisaxic, xquirip c'u cho ri cruz. Je' xban alak wa' che rumal chi je wa' ru chomam lok ri Dios chrij ojer, —cächa ri tat Pedro chque.
ACT 2:24 Pune c'u je wa' ri xbantajic, xpe ri Dios, xresaj pu k'ab ri cämical, xuc'astajisaj chi na ri Jesús chquixol ri cäminakib, rumal chi man c'o tä jas cäcowin ri cämical chubanic che.
ACT 2:25 Kas ojer c'ut ch'awinak lok ri ka mam David chrij ri Kajaw Jesús, xubij: Ri in amak'el quinwil ri Kajaw c'o wuc'. C'o pa nu wiquiäk'ab rech man c'o tä jas ri cäcowin jun chubanic chwe chi quinxej wib, —cächa'.
ACT 2:26 Rumal ri' sibalaj cäquicot ri wanima', amak'el quintzijoj tzij re quicotemal, cu'l c'u nu c'ux chrij ri Dios chi man c'o tä jun kas c'äxc'ol quinriko, cuxlan c'u ri wanima'.
ACT 2:27 Man quinya tä la can chquixol ri cäminakib, man cäya tä la chi cäk'ay ri nu cuerpo in, in ri' ri lok'alaj patänil e la.
ACT 2:28 C'utum la ri be chnuwäch ri cäc'aman bi pa ri kas c'aslemal, c'o c'u na nimalaj nu quicotemal aretak ri in c'o chi uc' la, —cächa', —xcha ri tat Pedro.
ACT 2:29 Kachalal, ri alak aj Israel, tampe alak ri quinbij: K'alaj ri' chi ri ka mam David xcäm ri' ri are', xmuktajic. Ri jul ri xmuk wi xak are c'o waral kuc' uj cämic, —cächa'.
ACT 2:30 Ketam c'ut chi ri ka mam David are jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ri are c'ut xucoj ri tzij ri xubij ri Dios che ruc' juramento, chi jun chque ri rachalaxic ri quil na u wäch pa tak ri k'ij ri quepe na, are ri Cristo ri cäyi' na takanic pu k'ab. Coc che Nim Takanel je' jas ri ka mam David.
ACT 2:31 Ri ka mam David je' ta ne chi ojer tajin cäril lok ri cuc'ulmaj ri Cristo, xch'aw chrij ru c'astajibal. Xubij c'ut chi man cäcanaj tä can chquixol ri cäminakib, man cäk'ay tä na ru cuerpo, —cächa'.
ACT 2:32 Are c'u wa' we Jesús ri' ri xc'astajisax rumal ri Dios, ri uj konojel kas xkilo chi xc'astaj wa' chquixol ri cäminakib.
ACT 2:33 Xwalijisax rumal ri Dios, xnimarisax u k'ij aretak xut'uyuba pa ru wiquiäk'ab. Aretak c'ut u c'amom chic pu k'ab ru Tat ri Lok'alaj Espíritu ri xuchi'j canok, xutak lok pa ka wi', are c'u wa' ronojel ri tajin quil alak, ri tajin cäta alak, —cächa'.
ACT 2:34 Pune c'u man xpaki ri ka mam David chicaj, jas ri xuban ri Kajaw Jesús, tzare c'ut xbinic: Xubij ri Kajaw ri ka Dios che ri Wajaw: “Chatt'uyul pa ri nu wiquiäk'ab,
ACT 2:35 c'ä quinya na chawe chi catch'acanic, cattakan pa qui wi' conojel ri cäca'n qui c'ulel chawe,” —cächa ri Dios, —xcha ri ka mam David.
ACT 2:36 Kas rajwaxic chi conojel ri winak aj Israel chquetamaj chi we Jesús ri' ri xcämisaj alak cho ri cruz, are wa' xcha'ic, xban Cristo che rumal ri Dios, xoc c'u che Rajaw ronojel, —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 2:37 Aretak ri winak xquita wa' we tzij ri', sibalaj c'äx xquina' pa canima', xquita' c'u che ri tat Pedro xukuje' chque ri niq'uiaj apóstoles chic, xquibij: Kachalal, ¿jas rajwaxic cäka'no? —xecha chque.
ACT 2:38 Ri tat Pedro xubij chque: Chq'uexa ri anima' alak, xukuje' ri chomanic alak. Rajwaxic chi cäban kasna' alak chjujunal alak pa ru bi' ri Jesucristo, xa je ri' cäsach mac alak rumal ri Dios, ri Are' c'ut cusipaj ri Lok'alaj Espíritu chech alak.
ACT 2:39 Are chech alak ri Dios xuchi'j wi wa', chque ri alc'ual alak, xukuje' chque ri winak ri naj e c'o wi, chque c'u conojel ri quesiq'uix na rumal ri Dios ri Kajaw rech quec'oji na ruc', —xcha chque.
ACT 2:40 Ri tat Pedro q'uia xubij chque. Cuc' tak wa' we tzij ri' xeuch'abej, xeupixbaj, xubij chque: Chto' ib alak, ya' alak can ri itzel tak winak re we k'ij junab ri', ri man jicom tä ri qui c'aslemal, —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 2:41 Conojel c'u ri xquic'am pa canima' ru Lok' Pixab ri Dios ri xutzijoj ri tat Pedro, xban c'u qui kasna'. Craj e oxib mil ri' ri xeboc cuc' ri cojonelab pa ri k'ij ri'.
ACT 2:42 Conojel c'u ri xecojonic, xquitakej u banic jas ri xquic'ut ri apóstoles chquiwäch, xquimulij quib ruc' quicotemal, junam xca'n orar, junam c'ut xquitij ri qui wa.
ACT 2:43 Sibalaj xquixej quib conojel ri winak, rumal chi q'uia u wäch cajmabal xukuje' tak etal xeban cumal ri apóstoles.
ACT 2:44 Conojel ri e cojoninak che ri Cristo xa jun qui chomanic, xquijachala ri jastak que chbil tak quib.
ACT 2:45 Xquiq'uiyij ri culew, xukuje' ri jastak que. Are c'u ri rajil xquijachala chquiwäch ri c'o qui rajwaxic.
ACT 2:46 Ronojel k'ij xquimulij quib pa ri nimalaj rachoch Dios, xukuje' xquimulij quib cho tak cachoch ri cojonelab, xquijach ri wa chquiwäch conojel. Junam c'ut xewi'c, xequicotic, man c'o tä jun cuna' pa ranima' chi nim u banic.
ACT 2:47 Xquiya c'u u k'ij ri Dios, nim xe'il wi cumal conojel ri winak. Ri Dios xubano chi ronojel k'ij e c'o niq'uiaj winak chic ri cäquirik ru tobanic ri Are'. Xeuya c'u ri winak ri' cuc' ri kachalal cojonelab.
ACT 3:1 Jun k'ij xepaki'c, xebe' ri tat Pedro rachi'l ri tat Juan pa ri nimalaj rachoch Dios pa ri u rox hora re ri benak k'ij, ri hora ri cäban ri oración.
ACT 3:2 Chila' c'ut c'o jun achi ri man xcowin taj xbinic rumal ri c'äx ri c'o che ri rakan tzpa tak ri k'ij ri xil u wäch. Xyi' c'u wa' chuchi' ri nimalaj rachoch Dios chi' ri uchibe ri cojom Sibalaj Je'lic che ru bi'. Je' c'u xban wa' che ri achi ronojel k'ij rech cuta' u limosna chque ri winak ri queboc bi pa ri nimalaj rachoch Dios.
ACT 3:3 Aretak ri achi xeril ri quieb apóstoles, ri tat Pedro, ri tat Juan oquem que pa ri rachoch Dios, xuta' jun u limosna chque.
ACT 3:4 Ri e are' c'ut co xeca'y che, xubij c'u ri tat Pedro: Chatca'y chke, —xcha che.
ACT 3:5 Ri achi co xca'y chque, xuchomaj are' chi c'o jas cäyi' can che cumal.
ACT 3:6 Are c'u ri tat Pedro xubij che: Man c'o tä nu rajil, man c'o tä sak puak, man c'o tä k'än puak. Are c'u ri c'o wuc' quinya na chawe. Rumal ri Jesucristo aj Nazaret, pa ru bi' ri Are', chatwalijok, chatbinok, —xcha che.
ACT 3:7 Ri tat Pedro xuchap che ru wiquiäk'ab, xuyaco. Chanim c'ut xecowir ri rakan ri achi, xukuje' ru kul tak rakan.
ACT 3:8 Xa je ri' ri achi ri u banom c'äx ri rakan xuq'uiäk rib, xtaq'uic, xuchaplej binem. Xoc c'u bi junam cuc' ri apóstoles pa ri nimalaj rachoch Dios, xbinic, xuq'uiäk rib, xuya u k'ij ri Dios.
ACT 3:9 Conojel c'u ri winak xquilo chi tajin cäbinic, xukuje' chi tajin cuya u k'ij ri Dios.
ACT 3:10 Sibalaj c'u xquicajmaj wa' ri xuc'ulmaj ri achi, man xquirik tä c'ut jas cäca'no rumal chi xquetamaj u wäch ri achi chi are ri cät'uyi ronojel k'ij chuta'ic u limosna chuwäch ri nimalaj rachoch Dios pa ri porta ri cojom Sibalaj Je'lic che ru bi'.
ACT 3:11 Ri achi ri u banom c'äx ri rakan nabe, ri xcunatajic, ri are' man xutzokopij tä ri tat Pedro, ri tat Juan. Conojel c'u ri winak sibalaj qui cajmam quib, xquitij anim, xquimulij quib chquij ri quieb apóstoles pa ri rakan ja ru bi' Rakan Ja re Salomón ri e c'o wi ri e are'.
ACT 3:12 Aretak ri tat Pedro xrilo chi xquimulij quib ri winak, xubij chque: Kachalal, alak aj Israel, ¿jas che cäcajmaj alak wa' ri xbantajic? ¿Jas che co cujca'yej alak? ¿A xa cächomaj alak chi ruc' ri ka chuk'ab uj o xa rumal chi sibalaj uj nimanelab che ri Dios xka'no chi cäbin we achi ri'?
ACT 3:13 Man je' tä ri', xane are ru Dios ri ka mam Abraham, ri ka mam Isaac, xukuje' ri ka mam Jacob, are Dios wa' xa xunimarisaj u k'ij ri Jesús, ri lok'alaj u C'ojol ri xjach alak pa qui k'ab ri k'atal tak tzij. Aretak ri tat Pilato xuchomaj u tzokopixic bic, ri alak man xaj tä alak.
ACT 3:14 Man xaj tä alak chi cätzokopix ri lok'alaj u C'ojol ri Dios ri kas jicom ranima', xane xbij alak chi are utz cätzokopix jun cämisanel chuq'uexwäch ri Are'.
ACT 3:15 Xak je ri' xcämisaj alak ri Jesús, ri jun ri cäyo'w ri kas c'aslemal chque ri winak. Ri Dios c'ut xuc'astajisaj ri Are' chquixol ri cäminakib. Ri uj c'ut xkilo chi kas tzij xc'astajic.
ACT 3:16 Rumal c'u ri cojonic che ru bi' ri Jesús xutzir we achi ri' ri quil alak, ri etam alak u wäch. Ri cojonic ri' che ri Jesús, are wa' xbanowic chi xutzir canok we achi ri' chuwäch onojel alak, —cächa ri tat Pedro.
ACT 3:17 Wetam c'u in, kachalal, chi ri alak, xukuje' ri c'amal tak be alak, xcämisaj alak ri Jesús rumal chi man kas cäch'ob alak ri tajin cäban alak.
ACT 3:18 Ri Dios c'ut xuya' chi je wa' xbanic, rech je' quel wi ri u bim lok ri Are' cumal conojel ri ojer tak k'alajisal re ru Lok' Pixab, chi ri Cristo ri cha'tal rumal ri Dios curik na c'äx.
ACT 3:19 Rumal ri' chq'uexa anima' alak, tzelej ba' alak ruc' ri Dios rech quesachtaj ri mac alak, —cächa'. We je' cäban alak wa', ri Dios cubano chi quepe na k'ij re jororemal rech cuxlan anima' alak.
ACT 3:20 Xukuje' cutak na lok ri Jesús ri ojer ri' cha'talic rech coc che Cristo che to'ic alak.
ACT 3:21 Che we chanim ri' rajwaxic chi ri Jesucristo cäc'oji na can pa ri caj c'ä cutzirisax c'u na ronojel rumal ri Dios, cäban na u banic ronojel wa' jas ri u banom nabe, je' jas ri xubij lok ri Dios chquichi' ri lok'alaj tak k'alajisal re ru Lok' Pixab ojer, —cächa ri tat Pedro.
ACT 3:22 Rumal ri' ri ka mam Moisés xubij chque ri ka nan ka tat ojer: “Ri Kajaw ri ka Dios cucha' na jun chque ri i winakil, cutak c'u na rech coc che k'alajisal re ru Lok' Pixab, je' jas ri xinutak in. Rajwaxic c'ut chi quinimaj ronojel ri cubij chiwe,” —cächa'.
ACT 3:23 “Apachin c'u ri man cuta tä ri cubij ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri', quesax na bi pa ri tinimit Israel, cäsachisax c'u na u wäch,” —xcha ri ka mam Moisés, —cächa ri tat Pedro.
ACT 3:24 Conojel c'u ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, cächapletaj lok ruc' ri ka mam Samuel, xukuje' ri c'ä te xepe chic, conojel wa' ri xek'alajisanic, xquiya lok u bixic wa' ri tajin cäc'ulmataj cämic, —cächa'.
ACT 3:25 Ronojel ri xuchi'j lok ri Dios cumal tak ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Are', ech alak wa'. Ri Dios c'ut xuban jun trato cuc' ri ka mam ojer chubanic utzil chech alak, aretak xubij che ri ka mam Abraham: “Conojel ri winak cho ruwächulew quetewchitaj c'u na cumal ri awachalaxic ri quil na qui wäch,” —xcha ri Dios.
ACT 3:26 Aretak ri Dios xuc'astajisaj ru C'ojol chquixol ri cäminakib, nabe xutak bi uc' alak, alak ri' ri winak aj Israel, rech cätewchix na alak, rumal chi ri Are' cubano chi chjujunal alak cätas ib alak chrij ri etzelal, —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 4:1 Ri tat Pedro rachi'l ri tat Juan c'ä tajin cäquitzijobej ri winak aretak xepe ri sacerdotes aj Israel, cachi'l ri qui nimakil ri chajil tak re ri nimalaj rachoch Dios, xukuje' ri tata'ib saduceos, xeopan c'u cuc'.
ACT 4:2 Sibalaj yactajinak coyowal, rumal chi ri tat Pedro, ri tat Juan tajin quequitijoj ri winak, cäquibij chi kas tzij quec'astaj chi na ri cäminakib. Cäquibij c'ut chi are c'utbal wa' chque conojel chi xc'astaj ri Jesús chquixol ri cäminakib.
ACT 4:3 Xequichapo, xequic'am bic, xequicoj c'u pa che' c'ä chucab k'ij, rumal chi ya na'tam chic.
ACT 4:4 E q'uia chque ri xquita ru Lok' Pixab ri Dios ri xecojonic. We queajilax xak xuwi ri achijab, craj e job mil ri e are'.
ACT 4:5 Chucab k'ij c'ut xquimulij quib pa Jerusalén ri c'amal tak qui be ri winak aj Israel, ri qui nimakil ri winak, xukuje' ri tijonelab re ri Pixab.
ACT 4:6 Xquirik quib cuc' ri tat Anás rachi'l ri tat Caifás, ri kas qui nimakil sacerdotes. E c'o ri tat Juan, ri tat Alejandro, xukuje' conojel ri cachalal ri qui nimakil sacerdotes.
ACT 4:7 Xquitac'aba c'u ri tat Pedro, ri tat Juan chquiwäch, xquic'ot qui chi', xquibij chque: ¿Jachin ri yo'winak pa i k'ab chi quiban ri tajin cäkilo? ¿Jas u bi' ri quicojo rech quixcowinic quiban wa'? —xecha chque.
ACT 4:8 Ri tat Pedro, kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi', xubij chque: Tata'ib, alak ri c'amal tak qui be ri winak, alak ri' ri qui nimakil ri winak aj Israel,
ACT 4:9 cämic cäc'ot alak ka chi' rumal ri utzil ri xbantaj che jun achi yawab che retamaxic jas ri xban chucunaxic.
ACT 4:10 Chetamaj ba' alak xukuje' conojel ri winak aj Israel chi rumal ri Jesucristo aj Nazaret, pa ru bi' ri Are', xcunataj wa' we achi ri' ri c'o chuwäch alak. Ri Jesús ri xcämisaj alak cho ri cruz, ri xc'astajisax rumal ri Dios chquixol ri cäminakib, are ri Are' xcunan we achi ri'.
ACT 4:11 We Jesús ri' are wa' ri abaj ri man xaj tä alak, alak ri' ri yacal tak ja, are abaj wa' xcoj che tok'ebal re ri ja.
ACT 4:12 Man cäriktaj tä ru tobanic ri Dios ruc' jachin jun winak, xane xak xuwi ruc' ri Jesús. Je ri', rumal chi ri Dios man u yo'm tä chke ru bi' jachin jun chic cho ronojel ruwächulew, ri ya'tal che chi rumal ri are' cuya' cäkarik na ru tobanic ri Dios, —xcha'.
ACT 4:13 Aretak ri k'atal tak tzij xquilo chi ri tat Pedro, ri tat Juan man cäquixej tä quib quech'awic, xukuje' xquilo chi xak e winak ri man c'o tä ri q'uia quetamam chrij wuj, sibalaj xquicajmaj wa'. Te c'u ri' xquich'obo chi e are' tak wa' jujun chque ri xerachi'laj ri Jesús.
ACT 4:14 Xukuje' xquilo chi c'o ri achi ri xcunatajic tac'al cuc' ri apóstoles, xa je ri' man xquirik tä chic jas cäquibij.
ACT 4:15 Xquibij c'u chque ri apóstoles chi quebel bi chquiwäch, are c'u ri e are' xecanajic, xquitzijobela c'u quib.
ACT 4:16 Xquibij: ¿Jas cäka'n chque we achijab ri'? Kas tzij c'ut etamtal chic cumal conojel ri winak pa ri tinimit Jerusalén ri cajmabal etal ri ca'nom. Man cuya' tä c'ut cäkabij chi man kas tzij taj.
ACT 4:17 Je ba' ka'na wa', rech man cäbin tä más u tzijol ri xbantajic. Chekaxibij rech man quetzijon tä chic chuwek cäbij chrij ri Jesús che jachin jun, —xecha'.
ACT 4:18 Xequisiq'uij c'ut, xetakan chque chi man c'o tä chi jumul cäquitzijoj chic ri Jesús, man cäquiya tä chi c'u tijonic pa ru bi' chque ri winak.
ACT 4:19 Xech'aw c'u ri tat Pedro rachi'l ri tat Juan, xquibij: Kas chomaj alak ri', ¿a are utz lo cäril ri Dios chi are cujniman chech alak chuq'uexwäch ri cäkanimaj ri Are'?
ACT 4:20 Ri uj c'ut man cujcowin taj ri mat cäkabij chi na ri kilom xukuje' ri ka tom, —xecha chque.
ACT 4:21 Ri k'atal tak tzij xcaj xequixibij ri apóstoles, q'uia ri xquibij chque, xequitzokopij c'u bic. Man xquirik taj jas cäca'n chuc'äjisaxic qui wäch, rumal chi conojel ri winak tajin cäquiya u k'ij ri Dios rumal ri xbantajic.
ACT 4:22 Ri achi ri xbantaj wi ri cajmabal cunanic c'o chi na cawinak u junab ruc' u wi'.
ACT 4:23 Aretak ri tat Pedro, ri tat Juan e tzokopital chic, xebe' cuc' ri niq'uiaj cojonelab chic, xquitzijoj ronojel ri xbix chque cumal ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' conojel ri qui nimakil ri winak.
ACT 4:24 Aretak xquita wa', junam xca'n orar, xquibij che ri Dios: Nimalaj Kajaw, lal ri' ri kas Dios ri xbanow ri caj, ri ulew, ri mar. Ronojel ri c'olic, xbantaj c'u wa' umal la.
ACT 4:25 Tzojer c'ut bim la lok rumal ri Lok'alaj Espíritu chuchi' ri ka mam David ri patänil e la, xbij la: ¿Jas lo wa' chi ri winak cho ruwächulew yactajinak coyowal, xak quetontiric, cäca'n c'u nimal? ¿Jas che wa' chi ri winak cäquichomaj u banic ch'oj ri man c'o tä u beyal?
ACT 4:26 Ri nimak tak takanelab cho ri uwächulew junam xquiwalijisaj quib, ri qui nimakil ri winak xquimulij quib rech cäquiyac quib chrij ri Kajaw Dios, xukuje' chrij ri Cristo ri cha'tal rumal ri Dios, —xcha la, —quecha ri cojonelab.
ACT 4:27 Xquitakej oración, xquibij: Kas c'u tzij wi xquirik quib ri nim takanel Herodes ruc' ri tat Poncio Pilato waral ri' pa we tinimit junam cuc' ri niq'uiaj winak chic cachi'l ri winak aj Israel, xquimulij c'u quib chrij ri lok'alaj C'ojol la, ri Jesús, ri cha'tal umal la.
ACT 4:28 Je' xca'n wa' rech je' cäbantajic jas ri chomam la lok chi rajwaxic cäbanic.
ACT 4:29 Kajaw, chilampe la cämic ri' chi q'uia ri tajin cäquibij we winak ri' chkij. Ya la chke uj, ri uj patänil tak e la, chi cujcowinic cäkatzijoj ri Lok' Pixab la, man c'o tä cäkaxej wi kib.
ACT 4:30 Xukuje' cäkata' che la chi cäc'oji ke ri chuk'ab la chubanic cunanic chque ri yawabib, xukuje' che qui banic ri cajmabal tak etal, xukuje' nimak tak c'utbal pa ru bi' ri lok'alaj C'ojol la, ri Jesús, —xecha che ri Dios.
ACT 4:31 Aretak xeto'taj chubanic orar, ri ja ri e c'o wi xslabisaxic, conojel c'ut xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi', man xquixej tä quib xquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 4:32 Ri q'uia winak ri e cojoninak che ri Cristo, xa jun qui chomanic conojel, cäquina' pa canima' chi xa e jun. Man c'o tä jun cubij chi xak xuwi rech are' ri c'o ruc', xane conojel ri jastak que, are quech conojel wa'.
ACT 4:33 Ri apóstoles ruc' nimalaj chuk'ab xquitakej u tzijoxic chi kas tzij xc'astaj ri Kajaw Jesús chquixol ri cäminakib. Ri Dios c'ut cuya nimalaj tak tewchibal pa qui wi' conojel ri cojonelab.
ACT 4:34 Xa je ri' man c'o tä jun chquixol ri c'o u rajwaxic, rumal chi conojel ri c'o culew o ri c'o cachoch xquiq'uiyij wa'. Are c'u ri rajil xquic'am bi cuc' ri apóstoles.
ACT 4:35 Cäquiya wa' we puak ri' pa qui k'ab, ri e are' c'ut cäquijach wa' chquiwäch ri c'o qui rajwaxic.
ACT 4:36 Xak je ri', c'o jun tata', jun chque ri levitas, José u bi', ri xil u wäch pa Chipre, jun ch'äkap ulew wa' ri c'o pa ri mar. Ri tata' ri' xukuje' cäbix Bernabé che cumal ri apóstoles. Quel cubij wa' chi are jun ri cucu'bisaj qui c'ux ri winak.
ACT 4:37 We achi ri' c'o jun ch'äkap rulew xuq'uiyij, xuc'am c'u bi ri rajil, xujach pa qui k'ab ri apóstoles.
ACT 5:1 C'o c'u jun achi chic u bi' Ananías, ri rixokil are Safira u bi'. Junam xquichomaj u q'uiyixic jun ch'äkap culew.
ACT 5:2 Ri achi xresaj can jubik' che ri puak ri rajil ri ulew, retam c'u wa' ri rixokil. Je ri' xa niq'uiaj ri puak xuc'am bic, xujach pa qui k'ab ri apóstoles, je' ta ne chi are tz'akat ri puak ri xyi' cumal.
ACT 5:3 Xpe c'u ri tat Pedro, xubij che ri tat Ananías: Ananías, ¿jas che xya la che ri Satanás chi coc pa ri anima' la, xban la tzij che ri Lok'alaj Espíritu ruc' ri subunic ri xban la, xesaj c'u la can niq'uiaj che ri rajil ri ulew ri xq'uiyij la?
ACT 5:4 ¿A mat ech la ri ulew aretak mäjok cäq'uiyij la? Aretak xq'uiyij la ri ulew, ¿a mat ech la ri puak? —cächa'. ¿Jas c'u che xchomaj la wa' pa anima' la? Man are tä chque ri winak ri xban wi la tzij ruc' ri subunic, xane are che ri Dios ri xban wi la, —xcha ri tat Pedro che.
ACT 5:5 Aretak ri tat Ananías xuta wa' we tzij ri', xtzak pulew, xcämic. Conojel c'u ri xetow ri xbantajic sibalaj xquixej quib.
ACT 5:6 Xepe c'u ri alabom, xquipis ru cuerpo pa jun payu', xquic'am bic, xe'quimuku canok.
ACT 5:7 Craj oc'owinak chi oxib horas xopan ri rixokil ri tat Ananías. Man retam tä c'ut jas ri xbantajic.
ACT 5:8 Xubij c'u ri tat Pedro che: Bij la chwe, ¿a je' puak wa' ri xbij alak chi xyi' che ri ulew ri xq'uiyij alak? —cächa'. Xubij c'u ri ixok: Je', jela' ri puak, —xcha che ri tat Pedro.
ACT 5:9 Ri tat Pedro xubij che ri ixok: ¿Jas che xchomaj alak junam chi cäcowin alak chubanic ri subunic che ri Lok'alaj Espíritu rech ri Kajaw? —cächa'. Chilampe la, xak chi' ri porta chic e c'o wi ri alabom ri xe'quimuku can ri achajil la, cäc'am na bi la xukuje' cumal ri e are', —xcha ri tat Pedro che.
ACT 5:10 Chanim xtzak ri nan Safira pulew chuwäch ri tat Pedro, xcämic. Aretak xeboc bi ri alabom, c'ä te xquilo cäminak ri nan Safira. Xquic'am c'u bic, xe'quimuku can chuxcut ri rachajil.
ACT 5:11 Conojel ri kachalal cojonelab, xukuje' conojel ri xquita wa' ri xbantajic, sibalaj xquixej quib.
ACT 5:12 Sibalaj c'u q'uia u wäch tak cajmabal, xukuje' nimak tak c'utbal tajin quebantaj chquixol ri winak cumal ri apóstoles. Conojel ri cojonelab c'ut tajin cäquimulij quib amak'el pa ri rakan ja re ri nimalaj rachoch Dios, ri cäbix Rakan Ja re Salomón che.
ACT 5:13 Man c'o tä jun chque ri niq'uiaj winak chic cucoch'o coc cuc' ri cojonelab, pune sibalaj nim que'il wi cumal ri winak re ri tinimit.
ACT 5:14 E q'uia c'u ri xecojon che ri Kajaw Jesús, chi achijab chi ixokib, je ri' chi sibalaj xeq'uiar ri cojonelab.
ACT 5:15 Xa cumal ri cajmabal ri tajin cäca'n ri apóstoles, ri winak xequesaj lok ri qui yawab pa tak ri be, xequiya pa tak ch'at, cho tak pop rech aretak coc'ow ri tat Pedro chquixcut, xuwi ta ne ru nanoch' cäkaj pa qui wi' rech queutziric.
ACT 5:16 Xukuje' ne ri winak ri quebel pa tak ri tinimit ri e c'o chunakaj ri Jerusalén, xquic'am lok ri qui yawab cachi'l ri tajin cäquirik c'äx cumal ri itzelalaj tak espíritus ri e c'o chque. Conojel c'ut xecunatajic.
ACT 5:17 Are c'u ri qui nimal sacerdotes, xukuje' conojel ri rachi'l, ri winak ri cäbix saduceos chque, sibalaj c'äx cäquina' chquij ri apóstoles rumal chi sibalaj nim que'il wi cumal ri winak.
ACT 5:18 Xequichapo, xequicoj pa che' jawije' e c'o wi ronojel u wäch ajpache'.
ACT 5:19 Xpe c'u jun ángel ri xtak lok rumal ri Kajaw Dios, chak'ab c'ut xujak ri porta rech ri che', xeresaj lok, xubij chque:
ACT 5:20 Jix pa ri nimalaj rachoch Dios, chixtac'al chila' che qui tzijobexic ri winak chrij wa' we c'ac' c'aslemal ri', —xcha ri ángel chque.
ACT 5:21 Xquita ri xbix chque rumal ri ángel. Je c'u ri' chucab k'ij xeboc pa ri nimalaj rachoch Dios, xquichap c'u qui tijoxic ri winak. E c'o ri apóstoles chila' aretak ri qui nimal sacerdotes cuc' ri rachi'l xequisiq'uij conojel ri qui nimakil ri winak aj Israel xukuje' conojel ri nimak tak tata'ib rech cäquimulij quib. E are' tak wa' xetakan bi che qui c'amic lok ri apóstoles pa che'.
ACT 5:22 Aretak c'ut xeopan ri tako'n pa che', man xequirik tä c'u ri apóstoles. Xetzelejic, xequiya u bixic wa'.
ACT 5:23 Je wa' xquibij: Aretak ri uj xujopanic xkilo chi ri che' utz banom che u tz'apixic, xukuje' chi ri chajinelab e c'o chi' tak ri porta. Aretak c'ut xkajako, c'ä te xkilo chi man c'o tä jun chupam, —xecha chque.
ACT 5:24 Aretak xquita wa' we tzij ri', ri kas qui nimal sacerdotes, xukuje' ri c'amal qui be ri chajil tak re ri nimalaj rachoch Dios, xukuje' ri qui nimakil ri sacerdotes xquita'la chbil tak quib, xquibij: ¿Jas ta lo ri cäc'ulmataj chi na? —xecha'.
ACT 5:25 Chanim c'ut xopan jun achi, xubij chque: Ri achijab ri xcoj alak pa che', chanim e c'o pa ri nimalaj rachoch Dios, tajin quequitijoj ri winak, —xcha chque.
ACT 5:26 Chanim ri c'amal qui be ri chajil tak re ri nimalaj rachoch Dios, xe' che quilic ri apóstoles, xeuc'am c'u bi ri chajinelab che rachi'l. Xeuc'am lok ri tat Pedro, ri tat Juan ruc' utzil, man c'o tä c'u jas xuban chque rumal chi cuxej rib chquiwäch ri winak, we ne ri are' cäban che abaj cumal.
ACT 5:27 Aretak xec'amtaj lok, xequiya chquiwäch ri qui nimakil ri winak ri qui mulim quib. Xpe ri qui nimal sacerdotes, xuc'ot qui chi', xubij:
ACT 5:28 ¿A mat xkabij chiwe ruc' pixbenic chi man queitijoj tä chic ri winak chrij ri Jesús? ¡Chiwilampe ri i banom! Cämic c'ut i jabum ri i tijonic pa ronojel we tinimit Jerusalén. Xukuje' quibij chi uj ri uj ajchak' mac che ru cämical we achi ri' ri Jesús, —xcha chque.
ACT 5:29 Ri tat Pedro, xukuje' ri niq'uiaj apóstoles chic xech'awic, xquibij che: Tzrajwaxic wi are cäkanimaj ri cubij ri Dios nabe chuwäch ri cäquibij ri winak.
ACT 5:30 Ri qui Dios ri ka mam ojer xuc'astajisaj ri Jesús ri xcämisaj alak, ri xrip alak cho ri cruz.
ACT 5:31 Tzare wa' we Dios ri' xunimarisaj u k'ij ri Jesús, xut'uyuba pa ru wiquiäk'ab, xucoj che C'amal Be chque ri winak, xukuje' xucoj che To'l Que. Je' xuban wa' rech ri winak aj Israel cäquiq'uex canima', cäquiq'uex qui chomanic, cäquirik c'u ri sachbal qui mac.
ACT 5:32 Ri uj xkilo chi xc'astaj ri Jesús, rumal ri' ri Dios uj u cojom che k'alajisal tak re chquiwäch ri winak junam ruc' ri Lok'alaj Espíritu ri u yo'm ri Dios chque ri queniman che, —xecha chque.
ACT 5:33 Ri qui nimakil ri winak, aretak xquita wa' sibalaj xpe coyowal. Are cäcaj quequicämisaj ri apóstoles.
ACT 5:34 C'o c'u jun tata' chquixol ri qui nimakil ri winak, Gamaliel u bi', are tijonel re ri Pixab, jun fariseo. Nim quil wi ri are' cumal ri winak. Ri are' xtaq'ui ak'anok, xubij chi que'esax na bi jun rat ri apóstoles.
ACT 5:35 Te c'u ri' xubij chque ri qui nimakil ri winak: Kachalal, alak aj Israel, kas chomaj na alak jas ri cäban alak chque we achijab ri'.
ACT 5:36 Chna'taj chech alak chi xque' quieb oxib junab wa', xwalij jun achi, Teudas u bi', ri xuban che rib chi nim u banic. E quiejeb ciento achijab ri xeboc ruc'. Xcämisax c'u ri are', xa je ri' conojel ri e c'o ruc' xejabunic, xq'uis c'u u wäch juntir.
ACT 5:37 Bantajinak chi wa', xwalij chi jun tata', Judas u bi', aj Galilea, aretak tajin cäban ri censo, queajilax c'u ri winak. E q'uia c'ut ri xeboc ruc'. Xcämisax c'u ri are' xukuje'. Xa je ri' conojel ri e c'o ruc' xejabunic.
ACT 5:38 Rumal ri' quinbij chech alak chi are utz na we cäya can alak we achijab ri', mänim ib alak cuc'. We ri tajin cäquitzijoj o ri tajin cäca'no are quech ri winak, cäsach na u wäch wa'.
ACT 5:39 We c'u ne rech ri Dios, man cäcowin tä alak cäsach alak u wäch. Chilampe alak chi mäyac ne ib alak chrij ri Dios, mäch'ojin alak ruc' ri Are', —xcha chque.
ACT 5:40 Conojel ri qui nimakil ri winak xquinimaj ri xubij ri tat Gamaliel. Xequisiq'uij c'u ri apóstoles, xequich'ayo, xequirapuj. Te c'u ri' xquiya takanic chque chi man c'o tä chi jumul cäquitzijobej ri winak pa ru bi' ri Jesús. Te c'u ri' xequitzokopij bic.
ACT 5:41 Ri apóstoles c'ut xebel bi chquiwäch ri qui nimakil ri winak, xequicotic rumal chi ri Dios xuya chque chi cäquirik q'uixbalalaj c'äxc'ol rumal ri Jesús.
ACT 5:42 Man xquitanaba tä c'u u tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Jesucristo ronojel k'ij. Xequitijoj c'u ri winak pa ri nimalaj rachoch Dios, xukuje' cho tak ja.
ACT 6:1 Pa tak ri k'ij ri' sibalaj xeq'uiar ri cojonelab. Are c'u ri cojonelab ri quech'aw pa griego xquichap u yaquic tzij chquij ri cojonelab ri quech'aw pa hebreo. Ri winak ri quech'aw pa griego cäquibij chi ri malca'nib ri e c'o cuc' man junam tä cäban che quilic aretak cäjach ri wa.
ACT 6:2 Are c'u ri apóstoles xequimulij conojel ri cojonelab, xquibij c'u chque: Uj ri', ri uj apóstoles, man utz taj chi mat cäkatakej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios mac rech uj cujjachow ri wa.
ACT 6:3 Kachalal, tzucuj ba' alak wukub achijab chxol alak. We achijab ri' rajwaxic chi utz ri qui c'aslemal, k'alaj chi cätakan ri Lok'alaj Espíritu pa canima', c'o quetambal, cäkaya c'u pa qui k'ab ru jachic ri wa.
ACT 6:4 Are c'u ri uj cäkatakej u banic orar, xukuje' cäkatakej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, —xecha ri apóstoles chque ri cojonelab.
ACT 6:5 Conojel c'ut utz xquita ri xquibij ri apóstoles. Xquicha' c'u ri tat Esteban. Ri are' are jun tata' ri sibalaj cäcojon che ri Dios, xukuje' k'alaj chi ri Lok'alaj Espíritu cätakan pa ranima'. Xukuje' xquicha' ri tat Felipe, ri tat Prócoro, ri tat Nicanor, ri tat Timón, ri tat Parmenas, xukuje' ri tat Nicolás ri aj Antioquía ri ojer oquinak cuc' ri winak aj Israel, junam ru chomanic chrij ri Dios.
ACT 6:6 Te c'u ri' xequiya we achijab ri' chquiwäch ri apóstoles. Ri e are' c'ut xquiya qui k'ab pa qui wi', xca'n orar.
ACT 6:7 Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios xjabun u wäch, sibalaj xeq'uiar ri cojonelab pa ri tinimit Jerusalén. Xukuje' sibalaj e q'uia chque ri sacerdotes aj Israel xeniman che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
ACT 6:8 Sibalaj nim c'u ru tok'ob ri Dios c'o puwi' ri tat Esteban, xukuje' yo'm nimalaj u chuk'ab rech cuban nimak tak etal chquixol ri winak, xukuje' nimak tak cajmabal.
ACT 6:9 Xewalij c'u jujun achijab ri quepe pa jun rachoch Dios ri cojom “Quech Tzokopim Achijab” che ru bi', xquichap c'u tzij ruc' ri tat Esteban. Xepe chi c'u niq'uiaj achijab chic chrij. E c'o ri aj Cirene, aj Alejandría, aj Cilicia, xukuje' niq'uiaj chic ri e petinak pa tak ri tinimit re Asia.
ACT 6:10 Man xecowin tä c'ut xquik'atej u wäch ru tzij ri tat Esteban, rumal chi ri are' c'o u no'j, cäch'aw c'u ruc' ri etamanic ri yo'm che rumal ri Lok'alaj Espíritu.
ACT 6:11 Xequitoj c'u jujun achijab rech cäquibij chi kas tzij qui tom ri tat Esteban cubij ri äwas u bixic chrij ri ka mam Moisés xukuje' chrij ri Dios.
ACT 6:12 Je ri' xca'no, xquicojola qui c'ux ri winak xukuje' ri nimak tak tata'ib cachi'l ri tijonelab re ri Pixab rech cäpe coyowal chrij ri tat Esteban. Xquimajij c'u ri tat Esteban, xquichapo, xquic'am bi chquiwäch ri qui nimakil ri winak.
ACT 6:13 Xukuje' xequitzucuj achijab rech cäquibij ri man kas tzij taj chrij ri tat Esteban. We winak ri' cäquibij: We achi ri' man cäcos tä chubixic ri äwas u bixic chrij we lok'alaj rachoch Dios ri' ri kech uj, xukuje' chrij ru Pixab ri ka mam Moisés.
ACT 6:14 Ka tom c'ut ri are' cubij chi we Jesús ri' ri aj Nazaret cusach na u wäch we nimalaj rachoch Dios ri', xukuje' cuq'uex na ronojel ri uj u nak'atajisam wi can ri ka mam Moisés, —xecha ri'.
ACT 6:15 Te c'u ri' ri qui nimakil ri winak xukuje' conojel ri e t'uyul pa ri k'atbal tzij, aretak xeca'y che ri tat Esteban, xquilo chi ru palaj are je' jas ru palaj jun ángel.
ACT 7:1 Xpe ri qui nimal sacerdotes, xuta' c'u che ri tat Esteban, xubij: ¿A kas tzij wa' ri tajin cäbix chawij? —xcha che.
ACT 7:2 Xch'aw c'u ri tat Esteban, xubij chque conojel: Lok'alaj tak kachalal, alak c'amal tak ka be, tampe alak ri quinbij, —cächa'. Ri ka Dios, ri sibalaj nim u k'ij, xuc'ut rib chuwäch ri ka mam Abraham ojer aretak c'o pa tak ri juyub re Mesopotamia, c'ä mäjok cäk'ax are' pa ri tinimit Harán.
ACT 7:3 Xubij che: “Chaya can ra tinimit, xukuje' conojel ri awachalaxic, rech cate' pa ri ulew ri quinc'ut na chawäch,” —xcha che.
ACT 7:4 Xel c'u bi ri ka mam Abraham pa ri qui tinimit ri winak aj Caldea, xe'c, xc'oji pa Harán. Te c'u ri', aretak cäminak chi ru tat, xc'am lok rumal ri Dios waral pa we tinimit ri c'o wi alak cämic.
ACT 7:5 Man xyi' tä c'u ch'äkap ulew che rechbal ri ka mam Abraham pa we tinimit ri' rumal ri Dios, man c'o tä c'u ne jun alaj ch'äkap ri cuya' cäc'oji wi. Xubij c'u ri Dios che chi cäpe na ri k'ij aretak ri are' cärechbej na ri ulew, cäcanaj can wa' we ulew ri' chque ri ralc'ual aretak cäcäm ri are', pune ta ne mäja' c'o ralc'ual ri ka mam Abraham pa tak ri k'ij ri'.
ACT 7:6 Xukuje' xubij ri Dios che chi ri ralc'ual ri quil na qui wäch quec'oji na pa jun tinimit chic, ri man qui tinimit taj. Quec'oji na pa qui k'ab ri winak jela', quepatänin na chque. Are quiejeb ciento junab cäquirik na c'äx chila', —xcha ri Dios.
ACT 7:7 Xukuje' xubij ri Dios che: “Ri in quink'at na tzij pa qui wi' ri niq'uiaj winak chic ri quecojow na che patänil tak que. Quebel c'u na lok chila', quinquipatänij na waral ri',” —xcha ri Dios che.
ACT 7:8 Xukuje' xuban jun trato ri Dios ruc' ri ka mam Abraham. Che retal ri trato xtakan ri Dios chi cäk'at ru cuerpo jun achi o jun ala. Rumal ri' ri ka mam Abraham, aretak ilom chi u wäch ri alaj a Isaac ru c'ojol, chuwajxak k'ij xucoj ri etal che ru cuerpo. Xukuje' je' xuban ri tat Isaac che ri a Jacob ru c'ojol, ri tat Jacob xukuje' xucoj ri retal ri trato chque ru c'ojol ri are', xk'at ri qui cuerpo. Ri cablajuj u c'ojol ri tat Jacob e are wa' ri ojer tak qui mam conojel ri winak aj Israel cämic, —cächa'.
ACT 7:9 Ri ralc'ual ri tat Jacob, ri ka mam ojer, c'äx xquina' che ri a José ri qui chak', xquiq'uiyij c'ut rech cäc'am bi pa Egipto. Ri Dios c'ut, c'o ri Are' ruc' ri a José.
ACT 7:10 Xuto' c'ut pa conojel tak ri c'äxc'ol ri xuriko. Xuya u no'j, xuya che chi utz quil wi rumal ri Faraón ri nim takanel puwi' ri Egipto. Aretak achi chic ri a José, ri Faraón xucoj ri are' che k'atal tzij puwi' ronojel ri Egipto, xukuje' xucoj ri are' che takanel puwi' ri rachoch. Ronojel c'ut xuya pu k'ab, —cächa'.
ACT 7:11 Xpe c'u wi'jal xukuje' nimalaj c'äxc'ol puwi' ronojel ri Egipto, xukuje' puwi' ronojel ri Canaán. Ri ka nan ka tat ojer man c'o tä chi ri cäquitijo.
ACT 7:12 Are c'u ri tat Jacob, aretak xuto chi c'o trico pa Egipto, xeutak bi ri u c'ojol jela'. Ri cablajuj u c'ojol ri tat Jacob, e are c'u wa' ri ka mam ojer. Are c'u nabe mul wa' ri xebe' pa Egipto.
ACT 7:13 Chucamul chic ri xebe'c, are chi' ri tat José xuc'ut rib chquiwäch ri rachalal, xretamaj c'u ri nim takanel, ri Faraón, jachin tak ri rachalaxic ri tat José.
ACT 7:14 Xtakan c'u ri tat José chuc'amic ri Jacob ru tat, xukuje' conojel ri niq'uiaj rachalaxic. E oxc'al olajuj winak c'u wa' chconojel.
ACT 7:15 Je' u k'axic wa' ri tat Jacob pa Egipto junam cuc' ri rachalaxic, chila' c'ut xcäm wi. Xukuje' chila' xecäm wi ri cablajuj u c'ojol, ri ojer tak ka mam.
ACT 7:16 Xc'am c'u lok ri qui cuerpo pa Siquem rech quemuk pa ri mukubal ri xulok' ri ka mam Abraham chque ru c'ojol ri tat Hamor aj Siquem ruc' ru rajil ri are', —cächa'.
ACT 7:17 Aretak c'ut xa jubik' craj man copan ri k'ij ri cäbantajic jas ru bim ri Dios ruc' juramento che ri ka mam Abraham, ri tinimit Israel xnimaric, sibalaj xeq'uiar c'u ri ka winakil pa Egipto.
ACT 7:18 Are chi' c'ut xoc chi na jun takanel chic puwi' ri Egipto ri man retam tä u wäch ri tat José.
ACT 7:19 We nim takanel ri' xna'w che qui subic ri ka winakil, xuban c'u etzelal chque ri ka nan ka tat ojer. Xuban c'äx chque, xeutako rech quequiwonoba can ri alaj tak calc'ual ri te' xil qui wäch rech xak quecämic.
ACT 7:20 Pa tak c'u ri k'ij ri' xil u wäch ri alaj a Moisés. Are sibalaj utz xil wi rumal ri Dios. Ru nan u tat xecowinic xquiq'uiyisaj na oxib ic' cho cachoch.
ACT 7:21 Aretak c'ut xajwatajic chi xquiya canok, xriktaj rumal ru mia'l ri Faraón ri takanel puwi' ri Egipto, xuc'am bi cho rachoch, xuq'uiyisaj, xuban ralbal che.
ACT 7:22 Je ri' ri a Moisés xc'ut ronojel u wäch etambal re Egipto chuwäch, xukuje' ronojel u wäch no'j. Rumal wa' ri a Moisés xc'oji nimalaj u no'j. Nim chi c'u u k'ij ri are'. Xk'alajin c'u wa' aretak xch'awic, xukuje' pa ronojel ri xubano, —cächa'.
ACT 7:23 Aretak tz'akat chic cawinak u junab, xpe pa ranima' ri qui solixic ru winakil, ri winak aj Israel.
ACT 7:24 Chila' xril jun chque ru winakil ri tajin cäban c'äx che rumal jun aj Egipto. Xe' c'ut, xuto', xucämisaj c'u ri aj Egipto chutojic u q'uexel ri c'äx ri xuban che ri aj Israel.
ACT 7:25 Xuchomaj c'u ri tat Moisés chi ru winakil cäquich'ob na chi ri Dios cucoj na ri are' che qui tzokopixic. Ri e are' c'ut man xquich'ob tä wa'.
ACT 7:26 Chucab k'ij chic ri tat Moisés xeurik quieb winak aj Israel ri tajin quech'ojinic, craj c'ut cujach qui wäch, cuya utzil chquixol, xubij chque: “Ri alak achalal ib alak. ¿Jas che c'äx cäban alak chbil tak ib alak?” —xcha chque.
ACT 7:27 Are c'u ri jun ri tajin cuban c'äx che ri rachi'l, xupakchij apan ri tat Moisés jela', xubij che: “¿Jachin xatcojow che takanel xukuje' che k'atal tzij pa ka wi'?
ACT 7:28 ¿A cawaj quinacämisaj jas ri xaban che ri jun aj Egipto iwir?” —xcha che.
ACT 7:29 Aretak ri tat Moisés xuta wa' we tzij ri', xanimaj bic, xel bi pa Egipto, xe' pa Madián. Xc'oji c'u chquixol winak ri man u winakil taj. Chila' c'ut xc'uli'c. Xil qui wäch quieb u c'ojol, —cächa'.
ACT 7:30 Oc'owinak chi c'u cawinak junab, xuc'ut rib jun ángel chuwäch pa ri juyub ri cätz'inowic, nakaj che ri nim juyub, Sinaí u bi'. Ri ángel c'o pa ri k'ak' rech ri juwi' q'uix ri tajin cäc'atic.
ACT 7:31 Sibalaj c'u xucajmaj wa' ri tat Moisés aretak xrilo. Aretak xkeb ruc' rech kas cärilo, xuto chi xch'aw lok ri Kajaw Dios, xubij:
ACT 7:32 “In ri' ri qui Dios ri a mam ojer, ru Dios ri a mam Abraham, ru Dios ri a mam Isaac, ru Dios ri a mam Jacob,” —xcha'. Are c'u ri tat Moisés xuxej rib, xbirbitic, man xucoch' tä chic xrilo.
ACT 7:33 Xubij c'u ri Kajaw Dios che: “Chewesaj ra xajäb, rumal chi ri ch'äkap ulew ri at c'o wi are lok'alaj ulew wa'.
ACT 7:34 Kas tzij wilom ri c'äx ri tajin cäquirik ri nu winak pa Egipto. Nu tom ri cok'ej ri winak, rumal c'u ri' in kajinak lok che qui to'ic, rech quetzokopitajic. ¡Tasa'jmpe'! Catintak na bi pa Egipto,” —xcha ri Kajaw Dios che, —cächa ri tat Esteban.
ACT 7:35 Are ri tat Moisés xetzelax u wäch cumal ri winak aj Israel. Xquibij che: “¿Jachin xatcojow pa ka wi' che takanel, xukuje' che k'atal tzij?” —xecha che. Pune je ri', are ri are' ri xutak bi ri Dios che takanel pa qui wi' xukuje' che to'l que. Je' xuban ri Dios rumal ri ángel ri xuc'ut rib chuwäch pa ri juwi' q'uix.
ACT 7:36 Ri tat Moisés are ri are' ri xeresaj lok ri ka nan ka tat ojer pa Egipto. Xuban nimak tak c'utbal xukuje' tak cajmabal pa Egipto, pa ri Quiäk Mar, xukuje' pa tak ri juyub ri cätz'inowic. Cawinak junab c'ut xuban wa'.
ACT 7:37 Are wa' ri tat Moisés ri xubij chque ri winak aj Israel: “Ri Dios cucha' na jun chque ri i winakil, cutak c'u na rech coc che k'alajisal re ru Lok' Pixab, je' jas ri xinutak in. Rajwaxic c'ut chi quinimaj ronojel ri cubij chiwe,” —xcha chque.
ACT 7:38 Tzare c'u ri' ri tat Moisés ri xc'oji chquixol ri winak aj Israel ri qui mulim quib pa ri juyub ri cätz'inowic, xukuje' xc'oji ri are' ruc' ri ángel ri xch'aw ruc' puwi' ri nim juyub, Sinaí u bi', xukuje' cuc' ri ka nan ka tat ojer. Xukuje' xuta ri tzij ri cuya ri kas c'aslemal, xuc'am c'ut, xuya lok wa' chke uj, —cächa ri tat Esteban chque.
ACT 7:39 Ri ka mam ojer c'ut, man xcaj taj xeniman che, xane xa xquetzelaj u wäch. Xquipakchij ri ka mam Moisés, xquirayij pa canima' ri qui tzelejic jumul chic pa Egipto.
ACT 7:40 Xquibij che ri tat Aarón: “Cheabana jujun ka tiox ri quenabej na chkawäch, rumal chi man ketam taj jas xuc'ulmaj we tat Moisés ri xujesan lok pa Egipto,” —xecha che.
ACT 7:41 Xca'n c'u jun qui tiox ri je' cäpe jun alaj ama' wacäx, xequicämisaj tak awaj, xequisipaj c'u cho ri qui tiox ri xca'no. Xca'n c'u jun nimak'ij, xequicot ruc' ri jun tiox ri xak e are' xebanowic.
ACT 7:42 Rumal ri' ri Dios xutas rib chquij, xeutzokopij canok rech quequik'ijilaj ri k'ij, ri ic', ri ch'imil, je' jas ri cäbix pa ri qui wuj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios: Winak aj Israel, pa tak ri cawinak junab ri xixc'oji pa ri juyub ri cätz'inowic, ¿a xeicämisaj lo awaj che quisipaxic wa' chnuwäch in?
ACT 7:43 Man je' taj xibano, xane are xeik'ijilaj niq'uiaj tak dioses. Are xitelej ri rachoch ri dios, Moloc u bi' (are jun carpa wa' ri rachoch ri qui dios Moloc), xukuje' ru ca'yebal ru ch'imil ri i dios, Renfán u bi'. Xak e tiox ri' ri ix xixbanowic rech queik'ijilaj. Xa rumal wa' quixinwesaj na bi pa ri i tinimit ix, quixintak c'u na bi pa jun tinimit chic ri naj c'o wi, c'ä jela' ch'äkäp che ri tinimit Babilonia, —xcha ri Dios chque.
ACT 7:44 Ri ka nan ka tat ojer, aretak xquibinibej ri juyub ri cätz'inowic, c'o ri rachoch Dios cuc'. Are wa' ri banom ruc' manta, ri c'o wi ri tz'alam tak abaj re ri Pixab. Je' c'u u banic wa' jas ri xubij ri Dios che ri ka mam Moisés, aretak xubij che chi cuban jun rachoch Dios ri je' u banic jas ri c'utum chuwäch.
ACT 7:45 Ri ka nan ka tat ojer xquechbej wa' we rachoch Dios ri' pa qui k'ab ri qui nan qui tat ri e are'. Aretak c'ut ri winak ri' rachi'l ri tat Josué xeboquic, xec'oji pa ri culew ri niq'uiaj winak chic ri esam bi chquiwäch rumal ri Dios, xquic'am bi ri rachoch Dios cuc'. Xek'ijilan c'u chupam c'ä pa ru k'ijol ri ka mam David ojer.
ACT 7:46 Ri nim takanel David nim xil wi rumal ri Dios, je ri' chi xurik nimalaj utzil pa ru c'aslemal. Rumal ri' are u rayinic cuyac jun kas rachoch ri Dios. Are Dios wa' ru Dios ri ka mam Jacob ojer xukuje'.
ACT 7:47 Are c'u ri tat Salomón ru c'ojol ri tat David xyacow wa' we ja ri' che ri Dios aretak xoc che takanel.
ACT 7:48 Pune ri Nimalaj Dios aj Chicaj man cäc'oji tä pa jun ja ri xa banom cumal winak, jas ri xubij ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios:
ACT 7:49 Ri caj are nu t'uyulibal ri quintakan wi puwi' ronojel, are c'u ri ulew je' ta ne ruxlanibal ri wakan. ¿Jas c'u u wäch ri ja ri quiwaj quiyac chwe? —cächa ri Kajaw Dios, ¿o jawije' c'o wi ri uxlanibal ri quinuxlan wi?
ACT 7:50 ¿A mat are ri in ri xinbanow ronojel ri c'olic? —xcha ri Dios, —xcha ri tat Esteban.
ACT 7:51 Ri tat Esteban xutakej u bixic chque ri qui nimakil ri winak: Ri alak sibalaj abajarinak ri anima' alak. Ri anima' alak man queniman tä che ri Dios, man coc tä c'u ru tzij pa jolom alak. Alak xak junam cuc' ri man e cojonelab taj. Ri alak amak'el cäk'atej alak u wäch ri Lok'alaj Espíritu. Junam alak cuc' ri mam alak ojer, —cächa'.
ACT 7:52 ¿A c'o lo jun chque ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri mat xban c'äx che cumal ri mam alak ojer? Man c'o tä jun, xane xequicämisaj ri xeyo'w lok u bixic chi cäpe na ri Cristo ri Jicomalaj Patänil re ri Dios. Are c'u wa' ri xjach alak pa qui k'ab ri winak, xcämisaj alak.
ACT 7:53 Ru Pixab ri Dios ri xyi' nabe canok cumal ri ángeles che ri ka mam Moisés, are Pixab wa' ri xyi' chech alak. Pune je ri', ri xuban ri Dios rech cäyataj ri Pixab pa k'ab alak, man cänimaj tä alak wa', —xcha ri tat Esteban chque.
ACT 7:54 Ri winak, aretak xquita wa' we tzij ri', sibalaj xpe coyowal che ri tat Esteban, xquimut'ut'ej ri qui ware chrij chuc'utic ri nimalaj coyowal.
ACT 7:55 Are c'u ri are' kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi', xca'y chicaj, xril c'u ri je'lalaj u juluwem ri Dios, xukuje' xril ri Jesús, tac'al pa ru wiquiäk'ab ri Dios.
ACT 7:56 Xubij c'ut: ¡Chilampe alak! —xcha'. Quinwil ri caj jaktalic, xukuje' quinwil ri Ralc'ual ri Dios ri Kas Winak c'o pa ru wiquiäk'ab ri Dios, —xcha chque.
ACT 7:57 Ri nimak tak tata'ib xquitz'apij ri qui xiquin, sibalaj co xquirakakej qui chi'. Xak jun xquiyo' xebe' chrij ri tat Esteban.
ACT 7:58 Xquesaj bi chrij ri tinimit, xquiq'uiäk c'u che abaj. Ri achijab c'ut ri xebanow tzij chrij ri are' xquiya can ri catz'iak ruc' jun achi, Saulo u bi'.
ACT 7:59 Aretak tajin cäquiq'uiäk che abaj, ri tat Esteban xuban orar, xuta' tok'ob che ri Kajaw Jesús, xubij: Kajaw Jesús, c'ama la ri wanima', —xcha'.
ACT 7:60 Te c'u ri' xxuqui'c, co xurak u chi', xubij: Tat, mäya la wa' we mac ri' chquij, —xcha ri tat Esteban. Xuwi xbitaj wa' rumal, xel ranima'.
ACT 8:1 Ri tat Saulo utz xrilo chi xcämisax ri tat Esteban. Kas c'u pa ri k'ij ri xcäm ri are' xchaptaj u banic nimalaj c'äx chque ri kachalal cojonelab pa ri tinimit Jerusalén. Conojel c'ut xejabux bic. E c'o xebe' pa tak ri tinimit re Judea, e c'o niq'uiaj chic xebe' pa tak ri tinimit re Samaria. Xuwi ri apóstoles xecanaj canok.
ACT 8:2 Xepe c'u jujun achijab ri kas queniman che ri Dios, xquic'am bi ri tat Esteban, xe'quimuku canok. Sibalaj xebok' c'u chrij.
ACT 8:3 Are c'u ri tat Saulo xutakej u banic c'äx chque ri kachalal cojonelab. Xoc cho tak ja, xeucharchatej bi achijab, ixokib, xeucoj c'u pa che'.
ACT 8:4 Are c'u ri cojonelab ri xebel bi pa ri tinimit Jerusalén, xquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio apawije' chi' ri xebe' wi.
ACT 8:5 Ri tat Felipe xe' pa jun tinimit re Samaria, chila' c'ut xuchaplej qui tzijobexic ri winak chrij ri Cristo.
ACT 8:6 Ri winak xquimulij quib chrij ri tat Felipe. Sibalaj xquitatabej ri tzij ri xubij. Xukuje' xquil ri cajmabal tak etal ri tajin cubano.
ACT 8:7 E q'uia c'u ri winak ri e c'o itzelalaj tak espíritus chque. Xeutzir c'u wa' we winak ri'. Ri itzelalaj tak espíritus, aretak xebel chque ri winak, xquirak qui chi', xebe'c. E q'uia c'u ri cäminak qui cuerpo ri xecunatajic, xukuje' e q'uia ri u banom c'äx ri cakan, ri man xecowin taj xebinic. Ri e are' xukuje' xecunatajic.
ACT 8:8 Je ri' chi conojel ri winak pa ri tinimit ri' sibalaj xequicotic.
ACT 8:9 C'o c'u jun tata' pa ri tinimit ri', Simón u bi', ri nabe canok xuban ri itzinic, xesub ri winak aj Samaria rumal. Xuban che rib chi ri are' sibalaj nim u banic pa ri tinimit.
ACT 8:10 Conojel c'u ri winak chi ac'alab chi ri'jab sibalaj xquitatabej ri cubij ri achi ri', xquibij: We achi ri' are c'o ri nimalaj u chuk'ab ri Dios ruc', —xecha'. Ri Nimalaj u Chuk'ab ri Dios, —xuchix che ri are'.
ACT 8:11 Ojer chi c'u ri' e subum lok ri winak rumal ri itzinic ri tajin cubano. Rumal c'u ri' sibalaj xquicoj ri xubij.
ACT 8:12 Aretak c'ut ri winak xquinimaj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xutzijoj ri tat Felipe chque chrij ru takanic ri Dios, xukuje' chrij ri Jesucristo, xa je ri' e q'uia chque xban qui kasna', chi achijab chi ixokib.
ACT 8:13 Xukuje' ne ri tat Simón xcojonic, xban u kasna', xuchaplej c'u rachi'laxic ri tat Felipe. Sibalaj xucajmaj ri nimak tak cajmabal, xukuje' ri nimak tak etal ri xebantajic.
ACT 8:14 Aretak ri apóstoles ri e c'o pa ri tinimit Jerusalén xquito chi ri winak pa Samaria xquinimaj ru Lok' Pixab ri Dios, xequitak bi ri tat Pedro rachi'l ri tat Juan jela'.
ACT 8:15 Aretak xeopanic, xca'n orar pa qui wi' ri cojonelab aj Samaria rech cäkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi'.
ACT 8:16 Je ri', rumal chi man c'o tä jun chque kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi'. Xuwi banom qui kasna' pa ru bi' ri Kajaw Jesús.
ACT 8:17 Te ri' ri tat Pedro, ri tat Juan xquiya ri qui k'ab pa qui wi' ri cojonelab, xkaj c'u ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi'.
ACT 8:18 Ri tat Simón xrilo chi aretak ri apóstoles xquiya ri qui k'ab pa qui wi' ri cojonelab, xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi', xpe c'u ri are', xuchi'j puak chque.
ACT 8:19 Xubij: Ya alak we chuk'ab ri' chwe in xukuje', rech apachin ri quinya ri nu k'ab puwi' cäkaj ri Lok'alaj Espíritu puwi', —xcha chque.
ACT 8:20 Xubij c'u ri tat Pedro che: Utz na we ta ri rajil la cäsach u wäch wa' uc' la, rumal chi cächomaj la chi ri cusipaj ri Dios cuya' cälok' wa' ruc' puak.
ACT 8:21 Man c'o tä e la kuc' pa we chac ri', man ya'tal tä c'u wa' che la, rumal chi man jicom tä ri anima' la chuwäch ri Dios.
ACT 8:22 Ya la can wa' we etzelal ri' ri chomam la. Bochi'j ba' la ri Dios, ta' la tok'ob che chi cäsachtaj ri mac la, are c'u ri' ri itzel chomanic ri xq'uiy pa anima' la.
ACT 8:23 K'alaj c'ut chi c'o ri c'äx ri t'uyul pa ri anima' la. Are wa' ru xera' ri etzelal. Je' ta ne chi ri lal chaptajinak la rumal we etzelal ri', —xcha ri tat Pedro che ri tat Simón.
ACT 8:24 Xch'aw c'u ri tat Simón, xubij che ri tat Pedro: Bana ba' alak orar pa nu wi' chuwäch ri Kajaw Dios, rech man quinrik tä ne jubik' ri c'äx ri xbij la chwe, —xcha che.
ACT 8:25 Aretak ri quieb apóstoles xeto'taj chubixic ru banom ri Dios pa ri qui c'aslemal, xukuje' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, xetzelej bi pa Jerusalén. Xquitzijoj can ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio pa tak ri alaj tak tinimit re Samaria ri xeoc'ow wi.
ACT 8:26 Te c'u ri' jun ángel xuch'abej ri tat Felipe, xubij che: Chatwalij ba', jat pa ru mox ri relbal k'ij pa ri be ri quel bi pa ri tinimit Jerusalén, cäxuli pa Gaza, —xcha che. We be ri' are wa' ri cäk'atan pa ri juyub ri cätz'inowic.
ACT 8:27 Xwalij c'u bi ri tat Felipe, xe'c. Xurik c'u jun tata' aj Etiopía pa ri be. Are jun tata' eunuco, —cuchixic. We achi ri' sibalaj nim u banic, are quilow ronojel ri jastak re ri chichu' ri cäcoj Candace che ru bi'. Ri ixok ri' are ri nim takanel pa qui wi' conojel ri aj Etiopía. Ri tata' ri' u petic pa ri tinimit Jerusalén ri xuk'ijilaj wi ri Dios.
ACT 8:28 Tzelejem c'u re pa ru tinimit, t'uyul pa ru carreta, tajin cusiq'uij ri wuj ri xutz'ibaj ri ka mam Isaías, k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer.
ACT 8:29 Ri Espíritu rech ri Dios xubij che ri tat Felipe: Chatkeb ruc' we jun carreta ri', chawachi'laj bic, —xcha che.
ACT 8:30 Aretak xkeb ri tat Felipe, xuto chi ri tata' tajin cusiq'uij ri wuj ri u tz'ibam ri ka mam Isaías, xuta' c'u che: ¿A cäch'ob la jas quel cubij ri tajin cäsiq'uij la? —xcha che.
ACT 8:31 Ri tata' xubij che: ¿Jas ta quinban in chuch'obic wa' we man c'o jachin ri cäbin chwe jas quel cubij ri tajin quinsiq'uij? —xcha che. Xubij c'u che ri tat Felipe chi cäpaki lok pa ri carreta, cät'uyi bi ruc' are'.
ACT 8:32 Jawije' ri tajin cusiq'uij wi ri tata' pa ru Lok' Pixab ri Dios, je wa' cubij: Je' jas ri cäban che jun chij ri cäc'am bi pa pilic, je' xban che ri are'. Je' jas jun alaj chij ri man curak tä u chi' aretak cäsocax ri rismal, je' xuban ri are', man c'o tä jas xubij.
ACT 8:33 Xkasax u k'ij ri are'. Pune man c'o tä u mac, xk'at tzij puwi'. Man jicom tä c'ut ri xban che, man c'o tä c'u jun ri xto'wic. ¿Jachin ta c'u ri cäcowin che qui tzijoxic jas qui banic ri winak ri xil ta ne qui wäch rumal ri are'? Man c'o tä jun, rumal chi xesax bi pa ri tinimit, xc'am c'u bic pa cämisaxic, —cächa ru Lok' Pixab ri Dios ri tajin cusiq'uij ri tata'.
ACT 8:34 Xubij ri tata' ri nim u banic che ri tat Felipe: Bana ba' la tok'ob, bij la chwe, ¿jachin chrij tajin cäch'aw ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios? ¿A are ri are' ri tajin cäch'aw chrij chbil rib, o are jun chic ri cubij? —cächa che.
ACT 8:35 Xch'aw c'u ri tat Felipe. Ruc' we tzij ri' ri tajin cusiq'uij ri aj Etiopía, xuchaplej u tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Jesús.
ACT 8:36 E benak pa ri be, oc'owem cäca'n chuchi' jun ja', ri tata' aj Etiopía xubij che ri tat Felipe: C'o joron waral, ¿a mat cuya' cäban nu kasna' chi'? —xcha ri'.
ACT 8:37 Ri tat Felipe xubij che: We kas tzij cäcojon la, cuya' cäban ri kasna' la, —xcha che. Xch'aw c'u ri are', xubij: Quincojo chi ri Jesucristo are ru C'ojol ri Dios, —xcha'.
ACT 8:38 Xtakan c'u chutac'baxic ri carreta. Ri quieb xekaj pa ri ja', xban c'u u kasna' ri tata' rumal ri tat Felipe.
ACT 8:39 Aretak xebel lok pa ri ja', ri Espíritu rech ri Kajaw Dios xuc'am bi ri tat Felipe. Ri tata' ri nim u banic aj Etiopía man xril tä chi u wäch. Xutakej c'u ru be ri are', sibalaj xquicot ranima'.
ACT 8:40 Are c'u ri tat Felipe te' cärilo chi c'o ri are' pa ri tinimit Azoto. Xel bic jela', benam re pa ri tinimit Cesarea. Pa ronojel tinimit ri xoc'ow wi xutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri winak c'ä xopan na pa Cesarea.
ACT 9:1 Are c'u ri tat Saulo sibalaj royowal chquij ri winak ri e cojoninak che ri Kajaw Jesús. Ri are' craj queucämisaj. ¡Xeuxibij c'ut! Rumal ri' xe' ri are', xtzijon ruc' ri qui nimal sacerdotes ri c'o pa ri tinimit Jerusalén.
ACT 9:2 Xuta' che chi cuya bi jujun tak wuj che, ri cubij wi chi yo'm takanic pu k'ab rech coc pa tak ri rachoch Dios pa ri tinimit Damasco. Je ri' rech queutzucuj ri queniman che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, chi achijab chi ixokib, che qui chapic rech queuc'am lok che cocsaxic pa che' pa ri tinimit Jerusalén.
ACT 9:3 Benak c'u pa ri be, c'o ri are' chunakaj ri tinimit Damasco, xak te'talic c'ut xtunun jun nimalaj sakil chrij ri xpe chicaj.
ACT 9:4 Xtzak c'u pulew, te' xuto chi c'o jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij: Saulo, Saulo, ¿jas che tajin caban we nimalaj c'äx ri' chwe? —xcha ri'.
ACT 9:5 Ri tat Saulo xubij: ¿Jachin ri lal, Tat? —xcha che. Ri Jun ri xch'awic xubij: ¡In ri' ri Jesús! Ri c'äx ri tajin cabano, are chwe In ri tajin caban wi wa'. Xak je ri' ri at tajin carik c'äx jas ri cuban ri wacäx ri cucoj akan che ri jun che' t'ist'ic u wi', —xcha che.
ACT 9:6 Ri tat Saulo xuxej rib, xbirbitic, xubij: Tat, ¿jas caj la chi quinbano? —xcha'. Xubij c'u ri Kajaw Jesús che: Chatwalijok, jat pa ri tinimit, cäbix c'u na chawe jas ri rajwaxic cabano, —xcha che.
ACT 9:7 Ri achijab ri e benak pa ri be ruc' ri tat Saulo sibalaj xquixej quib rumal chi xquita ri ch'abal, man c'o tä c'u jachin xquilo.
ACT 9:8 Xwalij c'u ri tat Saulo, xujak ru wak'äch, man xcowin tä c'ut xca'yic. Rumal ri' xa xyukex bi che ru k'ab, xc'am bi pa ri tinimit Damasco.
ACT 9:9 Chila' c'ut xc'oji wi oxib k'ij, man xcowin taj xca'yic. Man c'o tä c'u jas xutijo.
ACT 9:10 C'o c'u jun cojonel pa ri tinimit Damasco, Ananías u bi'. Xuc'ut rib ri Kajaw Jesús chuwäch, xubij che: ¡Ananías! —xcha che. Ri are' xch'awic, xubij: In c'olic ri', Wajaw, —xcha che.
ACT 9:11 Ri Kajaw Jesús xubij che: Chatwalij ba', jat pa ri jun be ri cäbix “Jicom” che. Aretak catopan pa rachoch ri tat Judas, chata' che we c'o ri jun achi chila' aj Tarso, Saulo u bi'. Chanim ri' tajin cuban orar.
ACT 9:12 C'o ri xuc'ut ri Dios chuwäch. Xril jun achi, Ananías u bi', ri xoc bi ruc', xuya ru k'ab puwi' rech cäcowinic cäca'y jumul chic, —xcha ri Kajaw Jesús che.
ACT 9:13 Xch'aw c'u ri tat Ananías, xubij: Kajaw, e q'uia ri qui bim chwe chrij we achi ri' chi u banom q'uia u wäch c'äx chque ri winak pa ri tinimit Jerusalén ri e cojoninak che la.
ACT 9:14 Ulinak c'u waral, yo'm lok takanic pu k'ab cumal ri qui nimakil sacerdotes che qui chapic bi conojel ri cäquicoj ri bi' la aretak cäca'n orar, —xcha che.
ACT 9:15 Xubij c'u ri Kajaw Jesús che: ¡Jat ba'! Are rumal chi we achi ri' cha'tal wumal rech cutzijoj ri Utzalaj Tzij chwij In chque ri winak re ri niq'uiaj tak tinimit chic, chque ri quetakan pa qui wi', xukuje' chque ri winak aj Israel.
ACT 9:16 Quinc'ut c'u na chuwäch jas ri nimalaj c'äx ri rajwaxic curik na ri are' rumal wech in, —xcha ri Kajaw Jesús che ri tat Ananías.
ACT 9:17 Xe' c'u ri tat Ananías. Xoc bi pa ri ja ri c'o wi ri tat Saulo, xuya ru k'ab puwi', xubij c'u che: Wachalal Saulo, ri Kajaw Jesús, ri xuc'ut rib chuwäch la pa ri be ri petinak wi la, xinutak lok uc' la rech cäcowin la cäca'y chi na la, xukuje' rech cäkaj ri Lok'alaj Espíritu puwi' la, —xcha che.
ACT 9:18 Chanim c'ut xetzak lok je' ta ne jujun solot pu wak'äch ri tat Saulo. Je ri' xcowinic xca'y jumul chic ri are'. Xwalij c'ut, xban u kasna'.
ACT 9:19 Te c'u ri' xwi'c, xpe chi jumul ru chuk'ab. Xc'oji c'u na quieb oxib k'ij cuc' ri cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Damasco.
ACT 9:20 Te c'u ri' ri tat Saulo xuchaplej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios pa tak ri rachoch Dios, cubij c'u chque ri winak chi ri Jesús are ri u C'ojol ri Dios.
ACT 9:21 Conojel c'u ri xquita ru tzij sibalaj xquicajmaj wa', xquibij: ¿A mat are wa' ri achi ri cuban c'äx chque ri winak pa Jerusalén ri cäquicoj ru bi' ri Jesús aretak cäca'n orar? ¿A mat are ulinak waral che qui chapic bic, che qui jachic pa qui k'ab ri qui nimakil sacerdotes? —xecha ri'.
ACT 9:22 Are c'u ri tat Saulo ruc' nimalaj chuk'ab xch'awic, xuk'alajisaj c'ut chi ri Jesús kas tzij Are ri Cristo, ri To'l Ke, je ri' chi ri winak aj Israel ri e c'o pa ri tinimit Damasco man xquirik tä chic jas cäca'no.
ACT 9:23 Oc'owinak chi c'u q'uialaj tak k'ij, ri winak aj Israel xquichomaj jas cäca'n chucämisaxic ri tat Saulo.
ACT 9:24 Ri are' c'ut xretamaj jas ri qui chomam u banic chucämisaxic. Pak'ij chi chak'ab ri e are' xquiyuxlej ri tat Saulo chuchi' tak ri porta re ri tinimit chucämisaxic.
ACT 9:25 Are c'u ri cojonelab xquic'am ri tat Saulo, xquiya pa jun nim chicäch. Chak'ab xquikasaj bi chrij ri tapya ri c'o chrij ri tinimit. Je' ri xca'n chuto'ic ri tat Saulo.
ACT 9:26 Aretak xopan ri tat Saulo pa ri tinimit Jerusalén, xraj xc'oji cuc' ri cojonelab. Conojel c'ut xquixej quib che ri are' rumal chi man xquicoj taj chi are jun kas cojonel.
ACT 9:27 Xpe c'u ri tat Bernabé, xuc'am bi ri tat Saulo chquiwäch ri apóstoles rech cäquetamaj u wäch. Xutzijoj c'u chque jas xuban ri tat Saulo, xril ri Kajaw Jesús pa ri be, xukuje' chi xch'aw ri Kajaw Jesús ruc'. Xubij c'u chque chi ri tat Saulo man xuxej tä rib che qui tzijobexic ri winak chrij ri Cristo pa ri tinimit Damasco.
ACT 9:28 Je ri' ri tat Saulo xcanaj can cuc' ri cojonelab pa ri tinimit Jerusalén, xerachi'laj jawije' ri xebe' wi.
ACT 9:29 Man xuxej tä rib che qui tzijobexic ri winak chrij ri Cristo. Xuchap tzij cuc' ri winak aj Israel ri quech'aw pa griego. Are c'u ri e are' xa xquitzucuj jas cäca'n na chucämisaxic.
ACT 9:30 Aretak xquetamaj wa' ri kachalal, xquic'am bi ri tat Saulo pa ri tinimit Cesarea, xquitak c'u bi pa ri tinimit Tarso.
ACT 9:31 Xak je ri' conojel ri kachalal cojonelab ri e c'o pa Judea, pa Galilea, xukuje' pa Samaria, xuxlan ri canima'. Tajin quecowiric, c'o c'u na qui chuk'ab. Xquixej quib chuwäch ri Dios, xeniman c'u che. Are ri Lok'alaj Espíritu ri tajin cäbanowic chi sibalaj queq'uiaric, chi cäc'oji na qui chuk'ab.
ACT 9:32 Pa jun k'ij ri tat Pedro tajin queusolij ri kachalal, xukuje' xe' che quilic ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Lida.
ACT 9:33 Chila' xurik wi jun achi, Eneas u bi'. We achi ri' wajxakib junab chic c'o pa ch'at, cäminak c'u ru cuerpo.
ACT 9:34 Ri tat Pedro xubij che: Tat Eneas, ri Jesucristo catcunanic. Chatwalijok, chabana can u banic ra ch'at, —xcha che. Chanim c'ut xwalijic.
ACT 9:35 Aretak c'ut ri winak ri e c'o pa ri tinimit Lida, xukuje' ri e c'o pa ri tak'aj re Sarón ri c'o wi ri Lida, xquilo chi ri tat Eneas xwalijic, xquiya can ri ojer qui c'aslemal. Rumal ri xbantajic xecojon che ri Kajaw Jesús.
ACT 9:36 Pa tak ri k'ij ri' c'o jun chichu' cojonel pa ri tinimit Jope, Tabita u bi', ri cäbix Dorcas che pa ri ch'abal griego. We chichu' ri' amak'el xuban ronojel u wäch utzil chque ri winak, xeuto' c'u ri c'o qui rajwaxic.
ACT 9:37 Pa tak ri k'ij ri' xyawaj ri nan Dorcas, xcämic. Aretak xch'ajtaj ru cuerpo, xyi' pa ru cawik ja.
ACT 9:38 Nakaj c'ut c'o wi ri tinimit Jope che ri tinimit Lida ri c'o wi ri tat Pedro. Ri cojonelab xquito chi ri tat Pedro c'o pa Lida, xequitak bi quieb achijab chubixic che: Bana ba' la jun tok'ob, sa'j la kuc' chanim, —xecha bic.
ACT 9:39 Ri tat Pedro xuban c'u u banic rib, xe' cuc' ri achijab. Aretak xeopanic, xquic'am bi ri tat Pedro pa ri cawik ja ri c'o wi ri cäminak. Xepe c'u conojel ri malca'nib ixokib, xemuli chrij ri tat Pedro, tajin quebok'ic, xquic'ut tak ri camixa' xukuje' niq'uiaj atz'iak chic ri xuban ri nan Dorcas aretak c'aslic.
ACT 9:40 Ri tat Pedro xubij chque chi quebel na bi conojel, te c'u ri' xxuqui'c, xuban orar. Xca'y c'u che ri chichu' ri cäminak, xubij: Nan Dorcas, walij ba' la, —xcha che. Ri nan Dorcas xca'yic, aretak c'ut xril ri tat Pedro, xwalijic, xcu'bic.
ACT 9:41 Ri tat Pedro xuchap che ru k'ab, xuyaco. Xeusiq'uij ri malca'nib ixokib, xukuje' conojel ri niq'uiaj cojonelab chic. C'asal chic xuya chquiwäch rech cäquilo.
ACT 9:42 Xel c'u u tzijol wa' pa ronojel ri tinimit Jope. E q'uia c'ut xecojon che ri Kajaw Jesús.
ACT 9:43 Naj c'ut xc'oji na ri tat Pedro pa ri tinimit Jope cho rachoch jun tata' josk'il tz'um, Simón u bi'.
ACT 10:1 C'o c'u jun tata', Cornelio u bi', pa ri tinimit Cesarea. Ri tata' ri' are jun qui nimal soldados ri c'o cien achijab pu k'ab. Ri soldados ri' cäbix “Aj Italiano” chque.
ACT 10:2 Ri are' xk'ijilan che ri Dios, junam cuc' conojel ri e c'o pa rachoch. Xniman che ri Dios, xuxej rib chuwäch. Q'uia ri u banom che qui to'ic ri meba'ib winak aj Israel, amak'el c'ut xuban orar chuwäch ri Dios.
ACT 10:3 Pa jun k'ij, craj pa ri rox hora re ri benak k'ij, c'o ri xuc'ut ri Dios chuwäch ri tat Cornelio. Are jun ángel ri takom lok rumal ri ka Tat. Kas xrilo xoc bi ri ángel ruc', te c'u ri' ri ángel xubij che: ¡Tat Cornelio! —xcha che.
ACT 10:4 Ri are' sibalaj xuxej rib, co xca'y che ri ángel, xuta' che: ¿Jas caj la, tat? —xcha che. Are c'u ri ángel xubij che: Ri Dios retam jas a banom, chi sibalaj caban orar chuwäch, xukuje' rilom ri utzil ri caban chque ri winak. Man sachinak tä wa' che ri Are'.
ACT 10:5 Cheataka bi jujun achijab pa ri tinimit Jope chusiq'uixic lok jun tata', Simón u bi', ri xukuje' cäbix Pedro che, —cächa'.
ACT 10:6 Ri are' c'o pa rachoch jun tata' ri xukuje' cäcoj Simón che ru bi'. We tata' ri' are josk'il tz'um, ri c'o rachoch chuchi' ri mar, —cächa'. Ri tat Pedro cubij c'u na chawe jas ri rajwaxic cabano, —xcha ri ángel che ri tat Cornelio.
ACT 10:7 Aretak benak chi ri ángel ri xtzijon ruc' ri tat Cornelio, ri are' xeusiq'uij quieb chque ri patänil tak re, xukuje' jun soldado ri sibalaj cu'l u c'ux ri tat Cornelio chrij rumal kas tzij cäcojon ri soldado ri' che ri Dios.
ACT 10:8 Xutzijoj chque ronojel ri xrilo, te c'u ri' xeutak bi pa ri tinimit Jope.
ACT 10:9 Chucab k'ij e benak ri achijab pa ri be, nakaj chic e c'o wi che ri tinimit Jope. Ri tat Pedro c'ut xpaki puwi' ri ja ri c'o wi chubanic orar, craj are ri u cablajuj hora chic.
ACT 10:10 Sibalaj cänum chi ri tat Pedro, craj cäwi'c, mäja' c'u cutzir ru wa re pak'ij. Ri Dios xuban che ri tat Pedro chi xsachi'c, c'o c'u ri xuc'ut ri Dios chuwäch.
ACT 10:11 Xril ri caj tajin cäjakjobic, te c'u ri' xrilo chi tajin cäkaj lok cho ruwächulew jun liq'uilic manta ri sibalaj nim, ri ximital chque ri quiejeb u tza'm.
ACT 10:12 E c'o c'u ronojel u wäch awaj chupam ri manta. E c'o chicop ri cajcaj cakan, xukuje' e c'o chicop ri cäquijuruj quib, xukuje' niq'uiaj chicop ri querapapic.
ACT 10:13 Xuta c'u Jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij che: Chatwalijok, Pedro, chacämisaj apachique chicop, chatwok, —xcha che.
ACT 10:14 Xch'aw c'u ri tat Pedro, xubij che: ¡No, Wajaw! Man c'o tä c'u jumul nu tijom ri man ya'tal tä u tijic, ri äwas chwe quintijo, —xcha che.
ACT 10:15 Xch'aw jumul chic ri Jun ri xch'aw nabe, xubij che ri tat Pedro: Ri cubij ri Dios chi ya'tal u tijic, mabij at che chi äwas u tijic wa', —xcha che.
ACT 10:16 Oxmul c'ut xbantaj wa'. Te c'u ri' ri manta xpaki chi jumul chicaj.
ACT 10:17 Ri tat Pedro tajin cuchomaj jas quel cubij wa' ri xrilo aretak ri achijab ri e takom bi rumal ri tat Cornelio xeopan chi' ri uchibe chuta'ic we chila' ri rachoch ri tat Simón.
ACT 10:18 Co xech'awic chuta'ic we chila' jekel wi jun tata', Simón u bi', ri xukuje' cäbix Pedro che.
ACT 10:19 Tajin cächoman c'u na ri tat Pedro chrij ri xuc'ut ri Dios chuwäch aretak ri Lok'alaj Espíritu xubij che: Chawilampe', e c'o oxib achijab tajin catquitzucuj.
ACT 10:20 Chatwalij ba', chatkaj c'u na bic. Jat cuc', muban c'u quieb a c'ux. Are ri in xinyo'w takanic chque chi quepe che a ch'abexic, —xcha ri Lok'alaj Espíritu che ri tat Pedro.
ACT 10:21 Xkaj c'u lok ri tat Pedro, xopan chila' jawije' e c'o wi ri achijab ri e takom bi rumal ri tat Cornelio, xubij chque: In ri' ri quintzucuj alak. ¿Jas tajquil alak wuc'? —xcha chque.
ACT 10:22 Ri e are' xech'awic, xquibij: Uj takom lok rumal ri tat Cornelio, ri qui nimal jun ciento soldados. Are jun tata' ri jicom ranima', ri cäniman che ri Dios. Ri are' sibalaj nim quil wi, xukuje' sibalaj lok' chquiwäch conojel ri winak aj Israel. Xbix c'u che rumal jun ángel ri xtak lok rumal ri Dios, chi cutak siq'uixic la rech que' la cho rachoch, cuta c'u na ri tzij ri cäbij la, —xecha che.
ACT 10:23 Xeocsax c'u pa ja rumal ri tat Pedro, xecanaj chila' che ri jun ak'ab. Chucab k'ij xewalijic, xe' c'u ri tat Pedro cuc' ri tata'ib. E rachi'l jujun kachalal aj Jope.
ACT 10:24 Chucab k'ij xeopan pa ri tinimit Cesarea. Eyeninak c'u ri tat Cornelio chque junam cuc' jujun chque ri rachalaxic, xukuje' ri winak ri sibalaj e utz ruc' ri are'.
ACT 10:25 Aretak xopan ri tat Pedro, xel lok ri tat Cornelio chuc'ulaxic, xxuqui c'u chuwäch chuk'ijilaxic.
ACT 10:26 Xpe c'u ri tat Pedro, xuyaco, xubij che: ¡Walij la, tat Cornelio! Ri in, xak in achi jas ri lal, —xcha che.
ACT 10:27 Tajin quetzijonic, xeboc apan chi' ja. Xoc c'u bi ri tat Pedro, te' xrilo q'uia winak qui mulim quib.
ACT 10:28 Xubij ri tat Pedro chque ri winak: Ri alak etam alak chi man ya'tal tä che jun aj Israel cärachi'laj o coc pa rachoch jun winak ri man aj Israel taj. Ri Dios c'ut xuc'ut chnuwäch chi man cuya' taj quinbij chi are äwas ri quinc'oji ruc' jun winak ri man aj Israel o quinbij chi man ch'ajch'oj tä ri ranima' ri are' cho ri Dios.
ACT 10:29 Rumal ri' aretak xtakan alak che nu siq'uixic, man c'o tä jas xincoj pa nu tzij, xinpe chanim. Cwaj c'ut quinwetamaj jas che xtakan alak che nu siq'uixic, —xcha ri tat Pedro chque ri winak.
ACT 10:30 Xch'aw c'u ri tat Cornelio, xubij: Xque' ne lo quiejeb k'ij, je' tak hora ri' tajin quinban ri ayuno. Pa ri u rox hora re ri benak k'ij in c'o pa ja, tajin quinban orar. Xak c'u te'talic xtac'atob jun achi chnuwäch ri sibalaj cäjuluw ri ratz'iak.
ACT 10:31 Xubij c'u chwe: “Tat Cornelio, ri oración ri xabano xtataj rumal ri Dios, ri utzil ri tajin caban chque ri winak ri c'o qui rajwaxic sibalaj utz cäril wi ri Dios.
ACT 10:32 Chattakan ba' chusiq'uixic lok ri tat Simón ri xukuje' cäbix Pedro che, ri c'o pa rachoch jun tata', Simón u bi', ri c'o pa ri tinimit Jope. We tata' ri' are josk'il tz'um ri c'o rachoch chi' ri mar. Aretak cäpetic cubij na chawe jas ri rajwaxic cabano,” —xcha chwe.
ACT 10:33 Rumal ri' chanim xintakan che siq'uixic la, c'amow c'ut chi xpe la. Che c'u we chanim konojel ka mulim kib chuwäch ri Dios. Cäkaj c'ut cäkatatabej ronojel ri takom la rumal ri Dios chubixic chke, —xcha ri tat Cornelio che ri tat Pedro.
ACT 10:34 Xuchaplej c'u tzijonem ri tat Pedro, je wa' xubij: Cämic kas xinwetamaj chi ri Dios xak junam queril conojel ri winak.
ACT 10:35 Xa apachique tinimit ri quepe wi, ri Dios utz queril ri winak ri cäquixej quib chuwäch, ri queniman c'u che, ri cäca'n ronojel u wäch utzil.
ACT 10:36 Ri Dios xch'aw cuc' ri winak aj Israel rech cuya u bixic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque. Ri Evangelio ri' cubano chi queutzir ri winak ruc' ri Dios, cuxlan c'u ri canima'. Xuban wa' rumal ri Jesucristo, ri Kajaw nimalaj konojel.
ACT 10:37 Ri alak kas etam alak ri xbantaj pa ronojel ri Judea, xchaptaj bi pa Galilea aretak ri tat Juan xutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque ri winak, xuban c'u qui kasna'.
ACT 10:38 Etam alak chi ri Dios xuya u chuk'ab ri Jesús aj Nazaret rumal ri Lok'alaj Espíritu, xbin c'u pa tak ri tinimit, xuban ronojel u wäch utzil chque ri winak, xeucunaj conojel ri qui rikom c'äx pu k'ab ri Itzel. Je' xuban wa' rumal chi ri Dios are ri Are' c'o ruc'.
ACT 10:39 Ri uj c'ut kas xkil wa' ronojel ri xuban ri Jesús pa tak ri juyub re Judea xukuje' pa ri tinimit Jerusalén. Te c'u ri' xcämisaxic, xrip cho ri cruz.
ACT 10:40 Ri Dios c'ut xuc'astajisaj churox k'ij chquixol ri cäminakib, xubano chi xuc'ut rib chkawäch uj.
ACT 10:41 Man xuc'ut tä c'u rib chquiwäch conojel ri winak, xane xuwi chkawäch uj, ri ojer ri' uj cha'tal rumal ri Dios rech cäkak'alajisaj ru Tzij. Uj c'u ri' ri junam xujwi' ruc' ri Jesús aretak c'astajinak chic chquixol ri cäminakib.
ACT 10:42 Xujutak c'ut rech cäkatzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque ri winak, xukuje' rech cäkak'alajisaj chi are wa' ri Jesús ri xocsax rumal ri Dios che K'atal Tzij pa qui wi' ri e c'asc'oj, xukuje' pa qui wi' ri cäminakib.
ACT 10:43 Xukuje' conojel ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer qui bim lok chi conojel ri quecojon che ri Jesús, rumal ri Are' cäsachtaj na ri qui mac, —xcha chque.
ACT 10:44 C'ä tajin cätzijon ri tat Pedro aretak xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi' conojel ri tajin cäquitatabej ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 10:45 Are c'u ri cojonelab aj Israel ri e petinak ruc' ri tat Pedro, sibalaj xquicajmaj chi xukuje' xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj.
ACT 10:46 Xquita c'ut chi quech'aw pa jule' tak ch'abal chic, xukuje' cäquiya u k'ij ri Dios.
ACT 10:47 Xubij c'u ri tat Pedro: ¿A c'o ne lo jun ri cuya' cubij chi man cuya' taj cäban qui kasna' we winak ri', ri qui c'amom ri Lok'alaj Espíritu, jas ri ka c'amom uj? Man c'o taj, —xcha chque.
ACT 10:48 Xtakan c'u ri tat Pedro chi cäban qui kasna' pa ru bi' ri Kajaw Jesús. Ri cojonelab c'ut xquibochi'j ri tat Pedro chi cäcanaj na can quieb oxib k'ij chic cuc'.
ACT 11:1 Xquita c'u ri apóstoles, xukuje' ri cojonelab ri e c'o pa Judea, chi ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj xquic'amowaj ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 11:2 Aretak xtzelej ri tat Pedro pa Jerusalén, ri cojonelab aj Israel ri xak cäquichomaj ri retal ri ojer trato, xquichap yok'onic chrij ri are'.
ACT 11:3 Xquita' c'u che: ¿Jas che xoc la cuc' ri winak ri man aj Israel taj, te c'u ri' xwi' la cuc'? —xecha che.
ACT 11:4 Are c'u ri tat Pedro xuchap u tzijoxic ronojel ri xbantajic, xubij chque:
ACT 11:5 Pa jun k'ij in c'o pa ri tinimit Jope. Aretak tajin quinban orar, c'o ri xuc'ut ri Dios chnuwäch. Xinwil jun nimalaj manta ri tajin cäkaj lok chicaj, chapom che ri quiejeb u tza'm, kajem cubano jawije' ri in c'o wi.
ACT 11:6 Aretak kas xinca'y che, te ri' xinwilo e c'o awaj cajcaj cakan chupam, nimak tak awaj, chicop ri cäquijuruj quib, xukuje' chicop ri c'o qui xic'.
ACT 11:7 C'o c'u Jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij chwe: “Chatwalijok, Pedro, chacämisaj apachique chicop, chatwok,” —xcha chwe.
ACT 11:8 Ri in c'ut xinbij: “¡No, Wajaw! Man c'o tä jumul nu tijom ri man ya'tal tä u tijic, ri äwas chwe quintijo,” —xincha che.
ACT 11:9 Xinuch'abej chi jumul, xubij: “Ri cubij ri Dios chi ya'tal u tijic, mabij c'u che chi äwas u tijic wa',” —xcha chwe.
ACT 11:10 Oxmul wa' xuc'ut rib chnuwäch, te c'u ri' ri manta ri e c'o wi ri awaj xpaki chi jumul chicaj.
ACT 11:11 Che we chanim ri' xeopan oxib achijab che nu tzucuxic, ri qui petic pa ri tinimit Cesarea. Xeboc c'u pa ri ja jawije' ri in c'o wi.
ACT 11:12 Ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios xubij chwe chi muban quieb nu c'ux quine' cuc'. Xebe' we wakib kachalal ri' wuc'. Konojel c'ut xujoc bi pa rachoch jun tata'.
ACT 11:13 Ri tata' ri' xutzijoj chke chi xril jun ángel ri xtaq'ui chuwäch pa ri ja, ri xubij che: “Cheataka bi jujun achijab pa ri tinimit Jope chusiq'uixic lok jun tata', Simón u bi', ri xukuje' cäbix Pedro che.
ACT 11:14 Ri are' cubij na chawe jas ri rajwaxic cabano rech carik ru tobanic ri Dios, ri at xukuje' conojel ri awachalaxic,” —xcha che.
ACT 11:15 Aretak c'ut tajin quink'alajisaj ru Lok' Pixab ri Dios chquiwäch ri winak ri qui mulim quib chila', xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi', je' jas ri xkaj pa ka wi' uj nabe.
ACT 11:16 Xna'taj c'u chwe ri tzij ri xubij ri Kajaw Jesús: “Ri tat Juan kas tzij xuban kasna' ruc' ja', ri ix c'ut cäban na i kasna' ruc' ri Lok'alaj Espíritu,” —xcha'.
ACT 11:17 Je c'u ri', we ri Dios xusipaj chque ri e are' je' jas ri xusipaj chke uj ri uj cojoninak che ri Kajaw Jesucristo, ¿jas ta ne nu banic in chi quink'atej ri cuban ri Dios? —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 11:18 Aretak ri kachalal cojonelab aj Jerusalén xquita ri xubij ri apóstol Pedro, man c'o tä chi jas xquibij, xquiya c'u u k'ij ri Dios, xquibij: ¡Xukuje' ba' ri niq'uiaj winak chic xyi' chque rumal ri Dios chi cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic rech cäquirik que ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic! —xecha ri'.
ACT 11:19 Conojel c'u ri cojonelab xeanimaj chuwäch ri c'äxc'ol ri xwalij chquij pa Jerusalén pa ru k'ijol ri tat Esteban. E c'o ri xebe' pa Fenicia, pa Chipre, xukuje' pa ri tinimit Antioquía. Chila' c'ut xak xuwi chque ri winak aj Israel xquitzijoj wi ru Lok' Pixab ri Dios. Man xquitzijoj tä wa' chque ri niq'uiaj winak chic.
ACT 11:20 E c'o c'u jujun cojonelab aj Chipre, aj Cirene ri xeopan pa Antioquía, e are c'u tak wa' xquitzijoj ri Evangelio rech ri Kajaw Jesús chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj.
ACT 11:21 Xyi' c'u qui chuk'ab rumal ri Dios, je ri' chi e q'uia xecojonic, xquiya can ri ojer qui c'aslemal, xquic'amowaj ri Kajaw Jesús pa canima'.
ACT 11:22 Aretak c'ut xopan u tzijol wa' cuc' ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Jerusalén, xquitak c'u bi ri tat Bernabé pa ri tinimit Antioquía.
ACT 11:23 Aretak xopan ri tat Bernabé, xrilo c'u chi conojel qui rikom ru tok'ob ri Dios, sibalaj xquicot ri are'. Xeupixbaj c'u conojel chi cäquitakej ri cojonic chrij ri Kajaw Jesús, jicom c'u ri canima'.
ACT 11:24 Ri tat Bernabé are jun utzalaj tata', yo'm u chuk'ab rumal ri Lok'alaj Espíritu, xukuje' sibalaj nim ru cojonic. Xa je ri' e q'uia ri xecojon che ri Kajaw Jesús rumal ri are'.
ACT 11:25 Te c'u ri' xe' ri tat Bernabé pa ri tinimit Tarso chutzucuxic ri tat Saulo. Aretak xuriko, xuc'am bi pa ri tinimit Antioquía.
ACT 11:26 Jun junab c'ut xec'oji chila' cuc' ri kachalal cojonelab, xe'quitijoj q'uia winak. Are pa ri tinimit Antioquía ri xcoj wi Cristianos che qui bi' ri cojonelab nabe mul.
ACT 11:27 Pa tak c'u ri k'ij ri' e c'o jujun k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xebel bi pa ri tinimit Jerusalén, xebe' pa ri tinimit Antioquía.
ACT 11:28 Jun chque ri e are', are Agabo u bi'. Xtaq'ui c'u ak'an chquixol ri kachalal. Xyi' che rumal ri Lok'alaj Espíritu chi cuya u bixic chi cäpe na jun nimalaj wi'jal pa ronojel ri ulew ri e c'o wi winak. Xuban c'u ri nimalaj wi'jal ri' aretak c'o ri tat Claudio César che nimalaj takanel puwi' ri Roma.
ACT 11:29 Are c'u ri cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Antioquía xquichomaj u mulixic jujun tak quetzal rech cäquitak bi chque ri cojonelab ri e c'o pa Judea che qui to'ic. Xquiya c'ut jampa' ri xecowin chuya'ic.
ACT 11:30 Xquimulij c'u ri cuchuj, xquijach bi pa qui k'ab ri tat Bernabé, ri tat Saulo rech cäquic'am bi chque ri c'amal tak qui be ri cojonelab aj Judea.
ACT 12:1 Pa tak c'u ri k'ij ri' ri tat Herodes ri nim takanel xuchap u banic c'äx chque jujun chque ri kachalal cojonelab.
ACT 12:2 Xutak c'u u cämisaxic ri tat Jacobo ratz ri tat Juan ruc' machete.
ACT 12:3 Aretak xrilo chi xkaj wa' ri xubano chquiwäch ri winak aj Israel, xtakan chuchapic ri tat Pedro. Xc'ulmataj wa' aretak tajin ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man co tä ch'äm ruc'.
ACT 12:4 Aretak u chapom chic, ri tat Herodes xucoj pa che', xujach pa qui k'ab quiejeb mulaj soldados rech cäquichajij. E cajcaj ri soldados e c'o pa ri jujun mulaj. Are c'u u chomanic ri tat Herodes cuya ri tat Pedro chquiwäch ri winak aretak oc'owinak chi ri nimak'ij.
ACT 12:5 Xa je ri' xchajix ri tat Pedro cumal ri soldados pa ri che'. Are c'u ri kachalal cojonelab ruc' chuk'ab xquitakej u banic orar puwi' ri tat Pedro.
ACT 12:6 Aretak ri tat Herodes xraj xresaj lok rech cuya chquiwäch ri winak, pa ri ak'ab ri' ri tat Pedro warinak chquixol quieb soldados, ximom ruc' quieb ximibal re ch'ich'. E c'o chi c'u niq'uiaj soldados chic qui chajim ru chi' ri che'.
ACT 12:7 Xak te'talic xtac'atob jun ángel takom rumal ri Dios chuxcut ri tat Pedro, te c'u ri' xuban sak che ru pam ronojel ri che', je' ta ne chi xetzij quieb oxib chäj. Ri ángel xuchap ri tat Pedro pu toloc', xuc'asuj, xubij che: ¡Chatwalijok chanim! —xcha che. Chanim xet'okopin ri ximibal re ch'ich' ri cojom che ru k'ab.
ACT 12:8 Xubij c'u ri ángel che: Chacojo ri awatz'iak, chaxima ri a xajäb, —xcha che. Ri tat Pedro je' xubano. Te c'u ri' ri ángel xubij chi che: ¡Chacojo ra k'u'! ¡Jo' ba'! Chinaterenej, —xcha che.
ACT 12:9 Xel c'u bic, xteri bi ri tat Pedro chrij ri ángel. Man cuch'ob tä c'ut we kas tzij chi are jun ángel ri tajin cärilo. Cuchomaj ri are' chi xa achic' wa' ri tajin cubano.
ACT 12:10 Xeoc'ow chquiwäch ri nabe tak chajinelab, chquiwäch ri ucab xukuje'. Aretak xeopan ruc' ri porta re ch'ich' ri c'o chi' ri be, xujak c'u rib u tuquiel. Xebel bic, xquik'axaj jun be, xyi' c'u can ri tat Pedro u tuquiel rumal ri ángel.
ACT 12:11 Are c'u ri tat Pedro xul pa sak, xubij: Cämic quinch'obo chi kas tzij ri Kajaw Dios u takom lok jun ángel rech ri Are' che wesaxic pu k'ab ri tat Herodes, xukuje' pa qui k'ab ri winak aj Israel ri e eyeninak rech cäca'n c'äx chwe, —xcha'.
ACT 12:12 Je' tajin cuchomaj wa', xe' cho rachoch ri nan María ru nan ri tat Juan ri xukuje' cäbix Marcos che. Chila' c'ut e c'o wi q'uia cojonelab ri junam tajin cäca'n orar.
ACT 12:13 Aretak ri tat Pedro xch'aw chi' ri porta re uchibe, xel lok jun ali u bi' Rode che rilic.
ACT 12:14 Aretak c'ut xuch'ob ru ch'abal ri tat Pedro, xa rumal ri nimalaj u quicotemal xsach che chi rajwaxic u jakic na ri uchibe. Man xujak tä c'ut, xane aninak xe' chubixic chque ri e c'o pa ja chi ri tat Pedro c'o chi' ri be.
ACT 12:15 Ri e are' c'ut xquibij che: ¡Xa xatch'ujar ri'! —xecha'. Are c'u ri ali xujiquiba u bixic chque chi kas tzij are ri tat Pedro. Xquibij c'ut: ¡Man are taj! Xane are wa' ri ángel ri chajil re, —xecha'.
ACT 12:16 Are c'u ri tat Pedro xutakej tzijonem chi' ri be. Aretak xquijak ri porta re ri uchibe, te' xquilo chi kas are', xquixej c'u quib.
ACT 12:17 Xubij c'u chque ruc' ru k'ab chi mech'aw chic. Te ri' xubij chque jas xuban ri Dios che resaxic lok pa che'. Xubij c'u chque chi cäquibij wa' che ri tat Jacobo xukuje' chque ri niq'uiaj kachalal chic. Te c'u ri' xel bic, xe' pa jun c'olibal chic.
ACT 12:18 Aretak c'ut xsakiric, conojel ri soldados xetontiric rumal chi man quetam taj jas xuban ri tat Pedro.
ACT 12:19 Are c'u ri tat Herodes xtakan chutzucuxic, man xurik tä c'ut. Are xuya wa' chquij ri chajinelab, xutak c'u qui cämisaxic. Te c'u ri' ri tat Herodes xel bi pa Judea, xe' pa ri tinimit Cesarea, chila' c'ut xcanaj wi.
ACT 12:20 Sibalaj xpe royowal ri nim takanel Herodes chque ri winak ri e c'o pa ri tinimit Tiro, xukuje' ri e c'o pa ri tinimit Sidón. Xa je ri' xquichomaj conojel ri winak re tak ri tinimit ri' xebe' ruc' ri tat Herodes. Xecowin c'ut xca'n utz ruc' ri tat Blasto, jun tata' ri nim u banic, patänil re ri tat Herodes ri cätakan puwi' ri rachoch ri are'. Rumal ri tat Blasto xquibij che ri tat Herodes chi cutzir cuc'. Conojel c'u ri winak ri e c'o pa ri tinimit Tiro, ri tinimit Sidón xquesaj ri tzukubal que pa rulew ri tat Herodes.
ACT 12:21 C'o c'u jun k'ij ri tat Herodes xeusiq'uij conojel. Ri are' xucoj ri je'lalaj ratz'iak ri nim quilic, xt'uyi pa ru t'uyulibal ri cät'uyi wi aretak cuya takanic, te c'u ri' xuya jun tzijonem chquiwäch.
ACT 12:22 Ri winak c'ut xquichap u rakic qui chi', xquibij: ¡Are jun dios wa' ri tajin cäch'awic, man are tä jun achi! —xecha'.
ACT 12:23 Chanim c'ut xpe jun ángel rech ri Dios, xusoc ri tat Herodes rumal chi man xuya tä u k'ij ri Dios. Xtij c'u cumal ixjut, xcämic.
ACT 12:24 Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios xjabunic, pa ronojel tinimit c'ut cätzijox wi.
ACT 12:25 Ri tat Bernabé rachi'l ri tat Saulo xbantaj can ri qui chac pa Jerusalén, xetzelej pa Antioquía, xquic'am c'u bi ri a Juan cuc', ri xukuje' cäbix Marcos che.
ACT 13:1 E c'o c'u k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios chquixol ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Antioquía, xukuje' e c'o tijonelab. E are' ri tat Bernabé, ri tat Simón ri xukuje' cäbix Negro che, ri tat Lucio ri aj Cirene, ri tat Manaén ri junam xq'uiyisax ruc' ri tat Herodes ri nim k'atal tzij re Galilea, xukuje' c'o ri tat Saulo.
ACT 13:2 Pa jun k'ij tajin quek'ijilan che ri Kajaw Dios, xukuje' tajin cäca'n ayunar, xch'aw c'u ri Lok'alaj Espíritu, xubij: Chitasa ri tat Bernabé rachi'l ri tat Saulo chubanic ri chac ri e nu siq'uim wi, —xcha chque.
ACT 13:3 Aretak xeto'taj che ri ayuno, xca'n orar, xquiya ri qui k'ab pa qui wi', te c'u ri' xequitak bic.
ACT 13:4 Xetak c'u bi ri tat Bernabé, ri tat Saulo rumal ri Lok'alaj Espíritu, xa je ri' xebe' pa ri tinimit Seleucia, quelic chi bi chila' pa barco, xek'ax pa Chipre, jun ch'äkap ulew wa' ri c'o pa ri mar.
ACT 13:5 Aretak xeopan pa ri tinimit Salamina ri c'o chi' ri mar, xquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel. Cachi'l c'u ri a Juan ri xukuje' cäbix Marcos che, cätoban ri are' cuc' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 13:6 Xquibinibej c'u ronojel ri ch'äkap ulew ri', xeopan pa ri tinimit Pafos. Chila' xquirik wi jun ajk'ij aj Israel, ri Barjesús u bi'. Ri are' cuban che rib chi k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, man kas tzij tä c'u ri cubij.
ACT 13:7 Ri ajk'ij ri' c'o ruc' ri nim k'atal tzij, Sergio Paulo u bi', jun tata' wa' ri sibalaj c'o u no'j. Xtakan c'u ri are' chusiq'uixic ri tat Bernabé rachi'l ri tat Saulo, rumal chi craj cuta ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 13:8 Are c'u ri ajk'ij ri cäbix Elimas che pa ri ch'abal griego, xuk'atej qui wäch ri tat Bernabé, ri tat Saulo. Man craj tä ri are' chi cäcojon ri nim k'atal tzij.
ACT 13:9 Are c'u ri tat Saulo ri xukuje' cäbix Pablo che, kajinak ri Lok'alaj Espíritu puwi', co xca'y che ri ajk'ij.
ACT 13:10 Te c'u ri' xubij che: ¡Lal ri' jun nimalaj banal tzij, lal banal etzelal, lal ralc'ual ri Itzel, are c'ulel la ru banic ronojel u wäch utzil! ¿Jas che man cätäni tä la chujech'bexic ri jicomalaj u beyal ri kas u Tzij ri Dios?
ACT 13:11 Cheyej ba' na la, ¡ri Dios cuc'äjisaj na wäch la! Che quieb oxib k'ij man cäca'y tä chi na la, man quil tä chi na la ru sakil ri k'ij, —xcha che. ¡Chanim c'ut xmoyiric! Xak cämalal chic pa tak u xcut, cutzucuj jachin cäyuken bic rumal chi man cäca'y tä chic.
ACT 13:12 Aretak c'ut ri nim k'atal tzij xril ri xbantajic, xcojon c'u ri are'. Sibalaj cucajmaj ri tijonic chrij ri Kajaw Jesús.
ACT 13:13 Xebel c'u bi pa ri tinimit Pafos, ri tat Pablo xukuje' tak ri rachi'l xeopan pa ri tinimit Perge ri c'o pa Panfilia. Xcanaj c'u can ri a Juan (ri xukuje' cucoj Marcos che ru bi'), xtzelej can pa Jerusalén.
ACT 13:14 Xebel chi bi ri e are' pa Perge, xeopan pa ri tinimit Antioquía re Pisidia. Pa jun k'ij c'ut re uxlanem, xeboc pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, xet'uyi c'ut.
ACT 13:15 Aretak xsiq'uitaj chupam tak ri wuj re ru Pixab ri Moisés, xukuje' chupam tak ri qui wuj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, ri tata'ib c'amal tak qui be ri winak xequisiq'uij ri tat Pablo, ri tat Bernabé, xquibij chque: Kachalal, we c'o jas caj alak cäbij alak che qui pixbexic ri winak, cuya' cäch'aw alak, —xecha chque.
ACT 13:16 Xwalij c'u ri tat Pablo, xuc'ut ruc' ru k'ab chi mech'aw ri winak, te c'u ri' xubij chque: Alak tata'ib aj Israel, xukuje' ri alak ri nim quil wi alak ri Dios, ¡tampe alak! —cächa'.
ACT 13:17 Ru Dios ri tinimit Israel xeucha' ri ka mam ojer, cumal c'u ri e are' xuban jun nimalaj tinimit, pune xa cokxa'nim quib pa Egipto. Ri Dios c'ut xucoj ri nimalaj u chuk'ab che quesaxic lok chila'.
ACT 13:18 Ri Dios cawinak junab xucoch' u wäch che ri qui c'aslemal ri winak aj Israel pa ri juyub ri cätz'inowic.
ACT 13:19 Xusach qui wäch wukub tinimit ri e c'o pa Canaán, xujach c'u ri culew ri winak ri' chque ri ka mam ojer.
ACT 13:20 Te c'u ri' quiejeb ciento junab ruc' cawinak lajuj chic xk'at tzij pa qui wi' cumal k'atal tak tzij. Ri ka mam Samuel c'ut, jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, are q'uisbal que ri k'atal tak tzij ri'.
ACT 13:21 Xquita' c'u ri winak che ri Dios chi cucoj jun nim takanel ri cätakan pa qui wi'. Xucoj c'u ri tat Saúl ru c'ojol ri tat Cis che nim takanel pa qui wi'. Ri tata' ri' are re ri rachalaxic ri ka mam Benjamín ojer. Cawinak junab c'ut xtakan ri are' pa qui wi'.
ACT 13:22 Te c'u ri' ri Dios xresaj ri tat Saúl che takanel, xucoj chi ri ka mam David che takanel pa qui wi'. Chrij c'u wa' xubij wi: “Nu rikom ri a David ru c'ojol ri tat Isaí. Cäquicot c'u ri wanima' rumal wa' we achi ri'. Cuban c'u na ri are' ronojel ri cwaj,” —xcha ri Dios.
ACT 13:23 Ri Jesús c'ut are jun chque ri rachalaxic ri ka mam David, are c'u wa' ri xwalijisax rumal ri Dios rech queuto' ri winak aj Israel, je' jas ri xuchi'j lok ojer.
ACT 13:24 Mäjok c'u cul ri Jesús, ri tat Juan xutzijoj chque conojel ri winak aj Israel chi rajwaxic cäquiq'uex qui chomanic, cäquiqu'ex canima', cäban c'u qui kasna'.
ACT 13:25 Aretak c'ut xa co'l man copan ru cämical ri tat Juan, xubij ri are' chque ri winak: “¿Jachin ri in quichomaj ix? Man in tä ri' ri Cristo, ri To'l Ke ri tajin queyej alak. C'ä te cäpe na ri Are'. Sibalaj nim u k'ij, man takal tä c'u chwe quinquir u c'amal ru xajäb,” —xcha chque, —cächa ri tat Pablo.
ACT 13:26 Je c'u ri', kachalal, ri alak rachalaxic ri ka mam Abraham, xukuje' alak ri cäpe alak pa niq'uiaj tak tinimit chic ri nim quil wi alak ri Dios: Ru Lok' Pixab ri Dios ri cutzijoj ru tobanic ri Are' are xtzijox chke nimalaj konojel ri uj.
ACT 13:27 Conojel c'u ri winak pa ri tinimit Jerusalén, xukuje' ri c'amal tak qui be, man xquetamaj taj jachin ri' ri Jesús. Man xquicoj tä c'u pa cuenta ri tzij ri tz'ibtal can cumal ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri cäsiq'uix pa ri rachoch Dios pa tak ri k'ij re uxlanem. Ri e are' xquicämisaj ri Jesús, je' c'u xel wi jas ri qui bim can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 13:28 Pune man c'o tä jas xquirik chrij ri Jesús ri takal wi cäcämisaxic, ri e are' c'ut xquibij che ri tat Pilato chi cutak u cämisaxic.
ACT 13:29 Aretak bantajinak cumal ronojel ri tz'ibtal ojer chrij ri Jesús, xquikasaj cho ri cruz, xquic'am bi pa mukic.
ACT 13:30 Ri Dios c'ut xuc'astajisaj ri Jesús chquixol ri cäminakib.
ACT 13:31 Pa tak ri k'ij ri' q'uia mul xuc'ut rib ri Jesús chquiwäch ri tijoxelab ri xebe' ruc' aretak xel bi pa Galilea, xe' pa ri tinimit Jerusalén. Cämic c'ut are ri e are' ri tajin cäquitzijoj chque ri winak chrij ri Jesús jas ri u banom, —cächa chque.
ACT 13:32 Xak je ri' ri uj xukuje' cäkatzijoj chech alak ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio: Are wa' ri xuchi'j ri Dios chque ri ka mam ojer,
ACT 13:33 ri ya u yo'm chic chke uj konojel, ri uj cachalaxic can ri ojer tak winak. Je wa' xubano aretak xuc'astajisaj ri Jesús chquixol ri cäminakib. Je' xc'ulmatajic jas ri tz'ibtal pa ri ucab salmo, cubij: “Cämic ri' at nu yo'm chquiwäch ri winak rech cäquetamaj chi at ri' ri kas nu C'ojol,” —cächa'.
ACT 13:34 Ri Dios c'ut xubij chi cuc'astajisaj na chquixol ri cäminakib rech man cäk'ay tä ru cuerpo. Je ri' cubij ru Lok' Pixab ri Dios jawije' ri tz'ibtal wi: “Quintok'obisaj na i wäch jas ri xinchi'j che ri i mam David,” —cächa'.
ACT 13:35 Rumal ri' cubij pa jun salmo chic: “Mäya la che ri Lok'alaj Patänil ech la chi cäk'ay ru cuerpo,” —cächa ri'.
ACT 13:36 Kas tzij c'ut ri ka mam David xeupatänij ri winak ri e c'o pa tak ri k'ij ri c'asal ri are'. Xeupatänij je' jas ri xtakan wi ri Dios. Xcäm c'ut, xmuk cuc' ru mam, are c'u ru cuerpo xk'ayic.
ACT 13:37 Are c'u ri Jesús ri xuc'astajisaj ri Dios chquixol ri cäminakib, man xk'ay tä ru cuerpo.
ACT 13:38 Chetamaj ba' alak, kachalal, chi rumal ri Jesús cätzijox ri sachbal mac chech alak.
ACT 13:39 Rumal ri Jesús conojel ri quecojonic cäsachtaj ri qui mac, ri qui mac ri man cuya' taj cäsachic rumal ru Pixab ri Moisés.
ACT 13:40 Chila ba' ib alak, mäkaj ne chij alak ri xquitz'ibaj can pa ri qui wuj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij:
ACT 13:41 Chiwilampe ix ri xa quitze'j u wäch ri kas tzij, chixcajmanok, chsach ba' i wäch. Je ri', rumal chi ri in quinban na nimak tak cajmabal pa tak ri i k'ijol ri man quicoj tä c'u na we ta c'o jun winak cutzijoj wa' chiwe, —cächa', —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 13:42 Aretak ri tat Pablo, ri tat Bernabé xebel lok pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, xepe ri winak, xquita' tok'ob chque chi quetzelej chi jumul chila' wukubix pa ri k'ij re uxlanem, rech cäquitzijoj na ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 13:43 Aretak xeto'taj ri winak che ri mulin ib, e q'uia chque ri winak aj Israel, xukuje' ri niq'uiaj winak chic ri quek'ijilan che ri Dios, xebe' cuc' ri tat Pablo, ri tat Bernabé. Ri e are' c'ut xequipixbaj chi cäquitakej ri cojonic chrij ri Dios, ru banom tok'ob chque nimalaj conojel.
ACT 13:44 Wukubix chic, aretak xurika ri k'ij re uxlanem, conojel ri winak pa ri tinimit xquimulij quib chutatabexic ru Tzij ri Dios.
ACT 13:45 Ri winak aj Israel, aretak xquil ri q'uialaj winak, c'äx xquina' pa canima', xquitze'j u wäch ri tat Pablo, xquic'ulelaj u wäch ru tzij.
ACT 13:46 Are c'u ri tat Pablo rachi'l ri tat Bernabé co xech'awic, man xquixej tä quib, xquibij: Chech alak, ri winak aj Israel, rajwaxic cätzijox wi nabe ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Rumal c'u chi man cäc'amowaj tä alak, cäna' ib alak chi man takal tä chech alak ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, rumal ri' cämic cuje' cuc' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj.
ACT 13:47 Rumal chi je' uj u takom wi ri Kajaw Dios, xubij c'ut: At nu cojom rech caya sakil chque conojel ri winak cho ruwächulew, chi rumal awech at cuya' cäquirik na ru tobanic ri Dios, nimalaj conojel ri winak c'ä chuq'uisbal ruwächulew, —xcha ri Dios, —xecha chque ri winak.
ACT 13:48 Ri niq'uiaj winak chic, aretak xquita wa' we tzij ri', sibalaj xequicotic. ¡Xquichap u bixic chi ru Lok' Pixab ri Kajaw Dios are sibalaj utz! Conojel c'u ri e siq'uim churikic ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic xecojon che ri Cristo.
ACT 13:49 Je ri' xtzijox ru Lok' Pixab ri Dios pa conojel tak ri tinimit re ri c'olibal ri'.
ACT 13:50 Are c'u ri winak aj Israel xquicoj qui c'ux jujun ixokib ri quek'ijilan che ri Dios, ri nimak qui banic, xukuje' xquicoj qui c'ux ri tata'ib ri nimak qui banic ri e c'o pa ri tinimit. Je wa' xca'no rech cäquiyac quib chquij ri tat Pablo, ri tat Bernabé. Xequesaj c'u na bi pa ri qui tinimit.
ACT 13:51 Ri tat Pablo, ri tat Bernabé xquitota' can ri ulew che ri cakan chquiwäch ri winak chuk'alajisaxic chi man utz taj ri qui banom, c'o qui mac. Te c'u ri' xebe' pa ri tinimit Iconio.
ACT 13:52 Are c'u ri cojonelab chila' pa ri tinimit Antioquía sibalaj xequicotic, k'alaj c'ut chi ri Lok'alaj Espíritu tajin cätakan pa canima'.
ACT 14:1 Aretak xeopan pa ri tinimit Iconio, ri tat Pablo, ri tat Bernabé xeboc pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel. Ru Lok' Pixab ri Dios ri xquitzijoj xubano chi e q'uia chque ri winak aj Israel xecojonic, xukuje' e q'uia chque ri niq'uiaj winak chic.
ACT 14:2 Are c'u ri winak aj Israel ri man quecojon tä che ru Lok' Pixab ri Dios xquicoj qui c'ux ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, rech cäquetzelaj qui wäch ri cojonelab.
ACT 14:3 Rumal ri' ri tat Pablo, ri tat Bernabé naj xec'oji na chila'. Man xquixej tä quib chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, cu'l c'u qui c'ux chrij ri Kajaw Jesús. Are ri Kajaw Jesús xuc'ut chquiwäch ri winak chi are ri Are' yo'winak ri tzij ri' chque. Are tzij wa' ri tajin cäquitzijoj ri apóstoles chrij ru tok'ob ri Dios. Xuya c'u qui chuk'ab rech cäca'n nimak tak etal, xukuje' nimak tak cajmabal chquiwäch ri winak.
ACT 14:4 Are c'u ri winak ri e c'o pa ri tinimit xuban quieb qui c'ux chquij ri apóstoles. Niq'uiaj xquicoj quib cuc' ri winak aj Israel, niq'uiaj chic xquicoj quib cuc' ri apóstoles.
ACT 14:5 Te c'u ri' ri winak aj Israel cuc' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj xjunamataj qui tzij cuc' ri c'amal tak qui be, xewalij c'u chquij ri apóstoles che qui c'ulelaxic, chi cäquitze'j qui wäch, quequiban c'u che abaj.
ACT 14:6 Aretak c'ut ri tat Pablo, ri tat Bernabé xquetamaj wa', xeanimaj bic, xebe' pa Listra, pa Derbe. E are' tinimit wa' ri e c'o pa Licaonia. Xukuje' xebe' pa tak ri c'olibal chquij tak we tinimit ri'.
ACT 14:7 Chila' c'ut xukuje' xquitzijoj wi ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
ACT 14:8 C'o c'u jun achi pa Listra ri man cäcowin taj cäbinic. Xa t'uyul kajok chila'. Ri achi ri' man c'o tä jumul bininak rumal chi c'äx u banom ri rakan tzpa tak ri k'ij ri xil u wäch.
ACT 14:9 We achi ri' u tatabem ri tajin cutzijoj ri tat Pablo. Ri tat Pablo c'ut co xca'y che, xrilo chi c'o u cojonic rech cutziric.
ACT 14:10 Co c'u xuch'abej, xubij che: ¡Chatwalijok, chattac'alok! —xcha che. Ri achi c'ut xak jun xuya', xtaq'uic, xuchap binem.
ACT 14:11 Aretak ri winak xquil ri xuban ri tat Pablo, xquirak qui chi', xquibij pa ri qui ch'abal ri aj Licaonia: ¡E are' ri ka dios wa' ri je' quepe winak ri e ulinak kuc'! —xecha'.
ACT 14:12 Xquibij chi ri tat Bernabé are ri qui dios u bi' Júpiter, are c'u ri tat Pablo are ri qui dios u bi' Mercurio, rumal chi are ri are' ri sibalaj cätzijonic.
ACT 14:13 Ri sacerdote ri cäpatänin pa ri rachoch ri qui dios Júpiter ri c'o chuchi' ri tinimit, xeuc'am lok ama'ib tak wacäx, xukuje' wikobal re cotz'ij. Ri sacerdote ri' junam cuc' ri winak, e are' ta xcaj xequik'ijilaj ri apóstoles, xukuje' xequicämisaj ta ri wacäx chuya'ic chquiwäch.
ACT 14:14 Aretak c'ut ri quieb apóstoles, ri tat Bernabé rachi'l ri tat Pablo, xquil ri tajin cäca'no, xquijis ri catz'iak chquij. (Ri xca'n ri apóstoles, are cuc'ut chquiwäch ri winak chi sibalaj äwas ri tajin cäca'no.) Xquinim quib chquixol ri winak, xquirak qui chi', xquibij:
ACT 14:15 ¡Tata'ib! ¿Jas che je' tajin cäban alak wa'? Ri uj xak uj winak je' jas ri alak. Ri uj c'ut, uj petinak chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chech alak, rech cäya can alak u banic wa' ri nak'atal wi alak ri man c'o tä qui patän, rech cäcojon alak che ri c'aslic Dios. Are Dios wa' ri banowinak ri caj, ri ulew, ri mar, xukuje' conojel ri jastak ri e c'o cho ri caj, ri e c'o cho ri ulew, xukuje' ri e c'o pa ri mar.
ACT 14:16 Pa ri ojer tak k'ij ri Dios xuya chque ri winak chi cäca'no jachique ri cäcaj.
ACT 14:17 Amak'el c'ut xuc'ut chquiwäch ri winak jachin ri' ri Are' ruc' ri u banic utzil chque. Are ri Are' cäyo'w ri jäb, cubano chi sibalaj cäwächin ri ka tico'n, cuya ronojel ri cäkatijo, cuya c'u quicotemal pa kanima', —xecha chque.
ACT 14:18 Pune je' xquibij wa' ri apóstoles, xajwataj chi xquicoj qui chuk'ab chuk'atexic chi ri winak mat xequicämisaj ri wacäx chuya'ic chquiwäch che qui k'ijilaxic.
ACT 14:19 Xeopan c'u jujun winak aj Israel ri e petinak pa ri tinimit Antioquía, xukuje' pa ri tinimit Iconio ri xquicoj qui c'ux ri winak, xca'n c'u ri tat Pablo che abaj. Xquichomaj c'ut chi ya cäminak chic, xquichararej bic, xequiya c'u can chutza'm ja.
ACT 14:20 Aretak c'ut xquimulij quib ri cojonelab chrij ri tat Pablo, ri are' xwalijic, xoc chi na bic pa ri tinimit. Chucab k'ij, rachi'l ri tat Bernabé, xe' pa ri tinimit Derbe.
ACT 14:21 Aretak xeto'taj chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio pa ri tinimit Derbe ri xecojon wi q'uia winak, xetzelej chi jumul pa Listra, pa Iconio, xukuje' pa Antioquía.
ACT 14:22 Pa tak we tinimit ri' xquiya c'u anima' chque ri cojonelab, xequipixbaj c'ut chi cäquitakej ri cojonic che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Xukuje' xquibij chque chi rajwaxic cujoc'ow na pa tak q'uia u wäch c'äxc'ol c'ä mäjok cujopan ruc' ri Dios rech cätakan ri Are' pa ka wi'.
ACT 14:23 Xequicoj c'u c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab pa ronojel tinimit. Xca'n orar, xca'n ri ayuno, te c'u ri' xequijach pu k'ab ri Kajaw Dios ri e cojoninak che.
ACT 14:24 Pa ri qui tzelejic, xeoc'ow pa Pisidia, xeopan c'u pa Panfilia.
ACT 14:25 Xquitzijoj na ru Lok' Pixab ri Dios pa ri tinimit Perge, te c'u ri' xek'ax pa Atalia.
ACT 14:26 Quelic chila' xquiya bi quib pa ri barco, xebe' pa Antioquía. Are tinimit wa' ri xejach wi pu k'ab ri Dios rech cuban tok'ob chque che qui to'ic chubanic ri chac ri c'ä te xq'uis cumal.
ACT 14:27 Aretak xeopan pa Antioquía, xequimulij ri kachalal cojonelab. Xquitzijoj c'u chque ri nimak tak cajmabal ru banom ri Dios cuc', xquitzijoj xukuje' jas xuban ri Dios chuya'ic chque ri niq'uiaj winak chic ri man aj Israel taj chi ri e are' xukuje' quecojonic.
ACT 14:28 Naj c'ut xec'oji na ri tat Pablo, ri tat Bernabé chila' cuc' ri cojonelab.
ACT 15:1 Pa tak ri k'ij ri' xeopan jujun achijab pa ri tinimit Antioquía ri e petinak pa Judea. Xquichap c'u qui tijoxic ri cojonelab chila', xquibij c'u chque chi we cäcaj cäquirik ru tobanic ri Dios rajwaxic cäcoj ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo ri alabom, xukuje' ri achijab, je' jas ri takaninak wi ri ka mam Moisés.
ACT 15:2 Are c'u ri tat Pablo, ri tat Bernabé xequic'ulelaj ri achijab ri'. Je ri' xchomaxic chi utz na quebe' ri tat Pablo, ri tat Bernabé pa ri tinimit Jerusalén cachi'l niq'uiaj cojonelab chic rech cäquichomaj wa' cuc' ri apóstoles, xukuje' cuc' tak ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab pa ri tinimit ri'.
ACT 15:3 Ri kachalal cojonelab aj Antioquía xequitak bi ri tat Pablo, ri tat Bernabé cachi'l ri niq'uiaj cojonelab chic. Benam que pa Jerusalén, xeoc'ow pa Fenicia, pa Samaria, cäquitzijoj c'u chque ri cojonelab chi ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj tajin cäquiya can ri ojer qui c'aslemal, tajin cäquipatänij ri Dios. Ri cojonelab pa tak ri c'olibal ri' sibalaj xequicotic aretak xquita u bixic wa'.
ACT 15:4 Aretak ri tat Pablo, ri tat Bernabé xeopan pa Jerusalén, utz qui c'ulaxic xban cumal ri kachalal cojonelab, ri apóstoles, xukuje' ri c'amal tak qui be ri cojonelab. Xquitzijoj c'ut ronojel ru banom ri Dios cuc'.
ACT 15:5 E c'o c'u jujun tata'ib fariseos ri e cojoninak chic che ri Cristo, xetaq'ui ak'anok, xquibij: Rajwaxic cäcoj ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo ri achijab, ri alabom ri man e aj Israel taj, cäbix c'u chque chi rajwaxic cäquitakej u banic jas ri cubij ru Pixab ri ka mam Moisés, —xecha'.
ACT 15:6 Xquimulij c'u quib ri apóstoles xukuje' ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab chuchomaxic rij we tijonic ri'.
ACT 15:7 Naj c'ut xquichomala quib, te c'u ri' xwalij ak'an ri tat Pedro, xubij chque: Kachalal, etam alak chi xque' quieb oxib junab wa', ri Dios xinucha' in chxol alak chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, rech ri e are' xukuje' cäquita ri Evangelio, quecojonic.
ACT 15:8 Ri Dios c'ut, ri retam ri c'o pa tak canima' ri winak, xuk'alajisaj chi queuc'amowaj ri e are' xukuje', aretak xuya ri Lok'alaj Espíritu chque, je' jas ri u yo'm chke uj.
ACT 15:9 Ri Dios man jalan tä xeril wi ri e are' ruc' ri uj, xane junam xuban chke. Xuch'aj c'u ri canima' ri e are' xukuje', aretak xecojon che ri Cristo.
ACT 15:10 Ri alak c'ut, ¿jas che cuban quieb c'ux alak chrij ru banom ri Dios, cäya c'u alak jun eka'n chquij we cojonelab ri', jun eka'n chi ri ka mam ojer man xecowin tä che rekaxic, junam kuc' ri uj?
ACT 15:11 Ri uj c'ut cäkacojo chi cäkarik ru tobanic ri Dios rumal ru tok'ob ri Kajaw Jesucristo, xak junam jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, —xcha ri tat Pedro chque.
ACT 15:12 Xa je ri' conojel ri winak man c'o tä jas xquibij. Are xquitatabej na ri qui tzij ri tat Bernabé, ri tat Pablo. Xquitzijoj c'ut ri nimak tak etal, xukuje' nimak tak cajmabal ru banom ri Dios chquixol ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj rumal quech ri e are'.
ACT 15:13 Aretak xeto'taj ri e are' che ri qui tzij, xch'aw chi ri tat Jacobo, xubij: Kachalal, tampe alak ri quinbij:
ACT 15:14 Ri kachalal Simón Pedro u bim chke ri xuban ri Dios aretak nabe mul xutok'obisaj qui wäch ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, xeucha' c'u jumulaj winak chquixol ri e rech ri Are'.
ACT 15:15 Are c'u wa' je' jas ri xquitz'ibaj can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer ri cubij:
ACT 15:16 Aretak cäbantaj na wa', quintzelej lok, quintoban na chiwe, quincoj chi na jun nim takanel pi wi', je' jas ri i mam David, —cubij ri Kajaw Dios. Ri Are' cuban na u banic ronojel, cuban chi na utzil chiwe.
ACT 15:17 Je ri' quinbano rech conojel ri niq'uiaj winak chic cäquitzucuj ri Kajaw Dios, conojel qui wäch winak cho ruwächulew ri cäquina'taj ri nu bi', cäquita' ri nu tobanic.
ACT 15:18 Are wa' ri cubij ri Kajaw Dios ri u yo'm lok u bixic ronojel wa' we tzij ri', ri u bim canok pa tak ri ojer tak k'ij, —xcha ri'.
ACT 15:19 Ri tat Jacobo xutakej tzijonem, xubij: Rumal ri' ri in quinchomaj chi man cuya' taj cäkabij chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, ri tajin cäquiya can ri ojer qui c'aslemal rech queniman che ri Dios, chi rajwaxic cäcoj ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo.
ACT 15:20 Xuwi cäkatz'ibaj bi jun wuj, cäkatak c'u bi chque. Cäkabij bic chi mäquitij chi ri ti'j ri yo'm chquiwäch tak tiox ri xa e banom cumal winak, chi man cäca'n taj jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Cäkabij c'ut chi man cäquitij tä chi u ti'jol awaj ri xa jitz'am wa' chucämisaxic, xukuje' chi man cäquitij tä quic'.
ACT 15:21 Tzojer c'u lok wa' e c'o winak pa ronojel tinimit ri cäquitzijoj ri Pixab ri xutz'ibaj can ri ka mam Moisés. (Ronojel wa' ri cäkatz'ibaj bi pa we carta, are tz'ibtal pa ru Pixab ri Moisés.) We Pixab ri' cäsiq'uix pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel pa tak ri k'ij re uxlanem, —xcha ri tat Jacobo chque.
ACT 15:22 Xquichomaj c'u ri apóstoles, xukuje' ri c'amal tak qui be ri cojonelab, xukuje' conojel ri kachalal cojonelab chi quequicha' jujun achijab rech quequitak bi pa ri tinimit Antioquía junam ruc' ri tat Pablo, ri tat Bernabé. Xquicha' c'u ri tat Judas ri xukuje' cäbix Barsabás che, xukuje' ri tat Silas, ri nim qui banic chquixol ri cojonelab.
ACT 15:23 Xquiya c'u bi we wuj ri' pa qui k'ab, cubij: “Uj, ri uj apóstoles, xukuje' ri uj ri c'amal tak qui be ri cojonelab, xukuje' ri uj, uj ri' ri cojonelab ri c'o pa ri tinimit Jerusalén, ri uj konojel cäkaya apan rutzil wäch alak, kachalal, alak ri' ri man aj Israel taj, ri c'o alak pa ri tinimit Antioquía, pa Siria, xukuje' pa Cilicia.
ACT 15:24 Ka tom chi e c'o jujun ri elinak bi chkaxol ri e opaninak uc' alak, ri man uj taj uj takowinak bic. Qui cojom c'ux alak ruc' ri qui tzij, qui c'äxc'obisam anima' alak, je ri' chi xuban quieb c'ux alak. Qui bim chech alak chi rajwaxic cäcoj alak ri retal ri ojer trato, chi cäk'at ru cuerpo jun achi o jun ala, xukuje' chi cäban alak jas ri cubij ru Pixab ri Moisés.
ACT 15:25 Rumal ri' xkachomaj, xjunamataj c'u ri ka chomanic chi quekatzucuj jujun achijab chkaxol rech quekatak bi uc' alak junam cuc' ri lok'alaj tak kachalal, ri tat Bernabé, ri tat Pablo.
ACT 15:26 Ri kachalal Pablo, ri kachalal Bernabé qui yo'm ri qui c'aslemal chupatänixic ri Kajaw Jesucristo, xak c'u co'l man xecäm tä rumal.
ACT 15:27 Xak je ri' cäkatak bi ri kachalal Judas, xukuje' ri kachalal Silas, rech cäquibij na chech alak ri xchomaxic.
ACT 15:28 Ri Lok'alaj Espíritu, xukuje' ri uj, utz xkilo chi man c'o tä chi jun eka'n cäkaya chij alak, xane xuwi we takanic ri' ri rajwaxic:
ACT 15:29 Are wa' chi mätij chi alak ri ti'j ri yo'm chquiwäch tak tiox ri xa e banom cumal winak, chi man cäca'n tä alak jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, chi man cätij tä alak ri u ti'jol jun awaj ri xa jitz'am wa' chucämisaxic, xukuje' chi man cätij tä chi alak ri quic'. We cänimaj alak wa', utz ri' ri cäban alak. Ri Dios ba' cächajin alak. Ch'abej chi alak,” —cächa ri' chupam ri wuj.
ACT 15:30 Ri achijab ri xetak bic, xebe'c. Xquitakej bi ri qui be, xebe' pa Antioquía. Aretak xeopanic xequimulij ri kachalal cojonelab, xquijach c'u ri wuj pa qui k'ab.
ACT 15:31 Aretak xsiq'uix u wäch ri wuj chquiwäch, sibalaj xequicot ri kachalal, rumal chi sibalaj xucu'bisaj qui c'ux.
ACT 15:32 Ri tat Judas xukuje' ri tat Silas, xukuje' e k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Xquicu'bisaj c'u qui c'ux ri cojonelab, xukuje' xquiya anima' chque cuc' tak ri tzij ri xquibij. Naj c'ut xetzijonic.
ACT 15:33 Xec'oji c'u na quieb oxib k'ij chila', te c'u ri' xejach bi ruc' utzil cumal ri kachalal cojonelab. Xetzelej c'u cuc' ri kachalal ri e c'o pa Jerusalén ri e takowinak bic.
ACT 15:34 Are c'u ri tat Silas xuchomaj chi cäcanaj can pa Antioquía. Je' c'ut xubano.
ACT 15:35 Xukuje' ri tat Pablo rachi'l ri tat Bernabé xecanaj can pa Antioquía. Junam cuc' q'uia kachalal chic, xquitakej qui tijoxic ri cojonelab, xukuje' xquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 15:36 Oc'owinak chi quieb oxib k'ij aretak ri tat Pablo xubij che ri tat Bernabé: Jekasolij jumul chic ri kachalal pa tak ri tinimit jawije' ka tzijom wi ru Lok' Pixab ri Kajaw Jesús, che quilic jas ri ca'nom, —xcha che.
ACT 15:37 Are c'u ri tat Bernabé are craj cuc'am bi ri a Juan cuc', ri xukuje' cäbix Marcos che.
ACT 15:38 Are c'u ri tat Pablo man utz taj xrilo, rumal chi are wa' ri xutas can rib chquij ri e are' pa Panfilia. Man xutakej tä ri chac cuc' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 15:39 Ri tat Pablo, ri tat Bernabé naj xquichomala quib, man xjunamataj tä c'u ri qui chomanic. Xa je ri' xquitas quib. Ri tat Bernabé xuc'am bi ri a Marcos che rachi'l, xe' pa Chipre.
ACT 15:40 Are c'u ri tat Pablo, are xucha' ri tat Silas che rachi'l. Xejach c'u bi pu k'ab ri Dios cumal ri cojonelab rech cuban tok'ob chque che qui to'ic chubanic ri chac.
ACT 15:41 Xoc'ow ri are' pa Siria, pa Cilicia, xuya c'u anima' chque ri kachalal cojonelab.
ACT 16:1 Ri tat Pablo, ri tat Silas xeopan pa tak ri tinimit Derbe ruc' ri tinimit Listra. Chila' c'ut xquirik wi jun ala cojonel, Timoteo u bi', ral jun ixok cojonel aj Israel, are c'u ru tat are aj Grecia.
ACT 16:2 Ri kachalal ri e c'o pa ri tinimit Listra, xukuje' pa Iconio, xquibij chi ri a Timoteo sibalaj utz ru c'aslemal.
ACT 16:3 Ri tat Pablo xubij che ri a Timoteo chi que' ruc', nabe c'ut xucoj na ri retal ri ojer trato che ru cuerpo rech man cäpe tä coyowal ri winak aj Israel ri e c'o pa tak ri tinimit ri'. Conojel c'ut quetam chi ru tat ri a Timoteo are aj Grecia.
ACT 16:4 Pa conojel tak ri tinimit ri xeoc'ow wi xquiya u bixic chque ri cojonelab ri xchomax pa Jerusalén cumal ri apóstoles, xukuje' cumal ri c'amal tak qui be ri cojonelab.
ACT 16:5 Je ri' ri kachalal cojonelab xquijiquiba canima' chrij ri Dios, xnimar na ri qui cojonic. Ronojel k'ij c'ut tajin queq'uiaric.
ACT 16:6 Ri tat Pablo, ri rachi'l xquitakej ri qui be, xek'ax pa Frigia, xukuje' pa Galacia. Opaninak c'ut pa Asia, man xyi' tä chque rumal ri Lok'alaj Espíritu chi cäquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chila'.
ACT 16:7 Aretak xeopan pa ri c'ulbat re Misia, xquichomaj chi quebe' pa Bitinia, man xyi' tä c'u wa' chque rumal ri Lok'alaj Espíritu re ri Jesús.
ACT 16:8 Xak c'u xeoc'ow pa Misia, xebe' pa ri tinimit Troas ri c'o chi' ri mar.
ACT 16:9 Chila' c'ut c'o ri xuc'ut ri Dios chuwäch ri tat Pablo chak'ab pa ri rachic'. Are jun achi aj Macedonia ri tac'al chuwäch, cuta' c'u tok'ob che ri tat Pablo, cubij: “Choc'ow la pa Macedonia, chujto' ba' la,” —xcha che.
ACT 16:10 Aretak ri tat Pablo xril wa' we achi ri', chanim xujwalijic, xuje' pa Macedonia. Xketamaj chi kas tzij chi ri Dios tajin cujusiq'uij chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri winak ri e c'o chila'.
ACT 16:11 Kelic bi pa ri tinimit Troas, xujoc pa jun barco, jicom xuje'c c'ä xujopan pa ri ch'äkap ulew ri c'o pa ri mar, Samotracia u bi'. Chucab k'ij chic xujk'ax pa ri tinimit Neápolis.
ACT 16:12 Kelic chi bi chila' xuje' pa Filipos, ri nabe tinimit re Macedonia. Jun tinimit wa' ri qui mulim wi quib winak ri e petinak pa ri tinimit Roma xukuje' niq'uiaj tinimit chic. Quieb oxib k'ij xujc'oji na chila'.
ACT 16:13 Pa jun k'ij re uxlanem xujel bi chrij ri tinimit, xuje' chuchi' ri nima' ri e nak'atal wi ri winak cäca'n orar. Xujt'uyi chila', xkatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri ixokib ri qui mulim quib jela'.
ACT 16:14 Jun chque ri ixokib ri e c'o chila', are Lidia u bi', ri cäpe pa ri tinimit Tiatira. Cuq'uiyij jun u wäch atz'iak morada cäca'yic. Pakal rajil wa'. We ixok ri' cäk'ijilan che ri Dios. U tatabem c'u ri tajin cubij ri tat Pablo, xak je ri' xkaj ru Tzij ri Dios pa ranima', je ri' chi sibalaj craj cutatabej ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 16:15 Xban c'u u kasna' ri are' xukuje' conojel ri e c'o pa rachoch. Te c'u ri' xujubochi'j, xubij chke: We ilom alak chi kas tzij in cojoninak che ri Kajaw Jesús, jo' cho ja wuc', cäcanaj can alak cho wachoch, —xcha chke. Sibalaj c'ut xucoj u chuk'ab chke rech cujcanaj can cho rachoch.
ACT 16:16 C'o jumul, benam ke chubanic orar, xkarik jun ali ri c'o jun itzel espíritu re ch'obonic che. We ali ri' are jun ajic', cuch'ac c'u nim puak rumal ri ch'obonic ri cubano. Are c'u ri puak cuya chque ru patrón.
ACT 16:17 We ali ri' xteri bi chkij ri tat Pablo xukuje' ri uj. Co xurak u chi', xubij: We achijab ri' cäquipatänij ri Dios ri c'o chicaj, are c'u cäquitzijoj chiwe jas rajwaxic quibano rech quirik na ru tobanic ri Dios, —xcha ri'.
ACT 16:18 Q'uia k'ij c'ut je' xuban wa'. Xa je ri' xq'uistaj u c'ux ri tat Pablo ruc', xca'y c'u chrij, xubij che ri itzel espíritu ri c'o che ri ali: Quintakan chawe pa ru bi' ri Jesucristo chi catel che we ali ri', —xcha che. Chanim c'ut xel ri itzel espíritu che ri ali.
ACT 16:19 Aretak c'ut xquil ru patrón ri ali chi man quecowin tä chic cäquich'ac puak chrij ri ali, xquichap ri tat Pablo xukuje' ri tat Silas. Xequic'am bi pa ri c'ayibal chquiwäch ri tata'ib ri c'o takanic pa qui k'ab.
ACT 16:20 Xequiya chquiwäch ri k'atal tak tzij, xquibij: We achijab ri' ri aj Israel, tajin cäca'n c'äx che ri ka tinimit, je ri' chi cäsach qui c'ux ri winak.
ACT 16:21 Cujquitijoj chubanic ri man uj nak'atal tä wi. Ri qui tijonic man cuya' taj cäkac'amo rumal chi ri uj, uj aj Roma, —xecha'.
ACT 16:22 Xquiyac c'u quib ri winak chquij ri tat Pablo, ri tat Silas. Ri k'atal tak tzij xetakan che resaxic ri catz'iak xukuje' chi quech'ay cuc' tak che'.
ACT 16:23 Aretak xech'aytaj q'uia mul, xecocsaj pa che'. Xbix c'u che ri chajinel re ri che' chi utz cuban che qui chajixic.
ACT 16:24 Ri chajinel, aretak xya'taj we takanic ri' che, chanim xeucoj bi c'ä chupam ri che'. Te c'u ri' xucoj cojbal akanaj che cakan.
ACT 16:25 Pa niq'uiaj ak'ab c'ut, ri tat Pablo, ri tat Silas tajin cäca'n orar, xukuje' tajin quebixon che ri Dios. Are c'u ri niq'uiaj ajpache' chic tajin cäquitatabej.
ACT 16:26 Xak c'u te'talic xpe jun nimalaj cäbrakan ri xuslabisaj ru tac'alibal ri che'. Chanim xejaktaj conojel ri porta, ri ximibal re ch'ich' ri ximibem que conojel ri ajpache' xet'okopinic.
ACT 16:27 Ri chajinel re ri che' xc'astajic. Aretak xrilo chi e jaktal chi ri porta, xuc'am ru machete, xraj xucämisaj rib. Xuchomaj ri are' chi xeanimaj bi conojel ri ajpache'.
ACT 16:28 Are c'u ri tat Pablo co xurak u chi', xubij che: Mäban c'äx che ib la, uj konojel ri uj, uj c'o waral, —xcha che.
ACT 16:29 Ri chajinel re ri che' xuta' jun chäj, aninak xoc bic pa ri che'. Xbirbitic, xxuqui chquiwäch ri tat Pablo, ri tat Silas.
ACT 16:30 Te c'u ri' xeresaj lok chrij ri che', xubij chque: Tata'ib, ¿jas rajwaxic quinbano rech quinto' wib? —xcha chque.
ACT 16:31 Ri tat Pablo, ri tat Silas xquibij che: Chcojon la che ri Kajaw Jesucristo, cärik c'u na la ru tobanic ri Dios, ri lal xukuje' conojel ri e c'o pa ri achoch la, —xecha che.
ACT 16:32 Xquitzijoj c'u ru Lok' Pixab ri Dios che, xukuje' chque conojel ri e c'o pa rachoch.
ACT 16:33 Tzpa ri ak'ab ri' ri chajinel re ri che' xuch'aj ri soctajinak che ri tat Pablo, ri tat Silas. Xban c'u u kasna' ri are' xukuje' xban qui kasna' conojel ri e c'o pa rachoch.
ACT 16:34 Te c'u ri' xeuc'am bi ri tat Pablo, ri tat Silas cho rachoch, xuya ri qui wa. Ri chajinel re ri che' sibalaj xquicotic, xukuje' xquicot canima' conojel ri e c'o pa rachoch rumal chi xecojon che ri Dios.
ACT 16:35 Aretak xsakiric ri k'atal tak tzij xequitak bi jujun mayorib chubixic che ri chajinel chi queutzokopij bi ri tat Pablo, ri tat Silas.
ACT 16:36 Ri chajinel re ri che' xubij che ri tat Pablo: Ri k'atal tak tzij xquitak lok u bixic chwe chi cuya' quintzokopin bi chech alak. Chel ba' bi alak, oj alak ruc' utzil, —xcha chque.
ACT 16:37 Are c'u ri tat Pablo xubij chque ri mayorib: Ri alak xujch'ay alak chquiwäch ri winak, man xil tä na alak we c'o ka mac o man c'o taj. Te c'u ri' xujcoj alak pa che', ri uj c'ut, uj jun cuc' ri winak aj Roma. Cämic c'ut chc'uyal cujesaj bi alak. Man utz taj je' cäban alak wa', xane are chepet na ri k'atal tak tzij che kesaxic bic, —xcha ri tat Pablo chque ri mayorib.
ACT 16:38 Ri mayorib xequiya u bixic wa' we tzij ri' chque ri k'atal tak tzij. Xquixej c'u quib aretak xquito chi ri tat Pablo, ri tat Silas e jun cuc' ri winak aj Roma.
ACT 16:39 Xepe c'u ri k'atal tak tzij, xquita' sachbal qui mac chque ri tat Pablo rachi'l ri tat Silas, xequesaj c'u bic. Te c'u ri' xquita' tok'ob chque chi quebel bi pa ri tinimit.
ACT 16:40 Aretak xebel bi pa che', xebe' cho rachoch ri nan Lidia. Xuwi xequich'abej can ri kachalal, xquicu'bisaj can qui c'ux, te c'u ri' xebel bi chila'.
ACT 17:1 Ri tat Pablo, ri tat Silas xquitakej ri qui be, xeoc'ow pa Anfípolis xukuje' pa Apolonia, xeopan c'u pa ri tinimit Tesalónica ri c'o wi jun rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel.
ACT 17:2 Ri tat Pablo, jas ri nak'atal wi, xoc bi pa ri rachoch Dios ri'. Oxib semana c'ut xtzijon cuc' ri winak, xquichomala quib chrij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic pa tak ri k'ij re uxlanem.
ACT 17:3 Ri tat Pablo xuk'alajisaj chquiwäch ri cubij ri Tz'ibtalic ri', chi ri Cristo tzrajwaxic wi curik c'äx, cäcämisaxic, chi aretak cäminak chic cäc'astaj na chquixol ri cäminakib. Xubij c'u chque: We Jesús ri' ri quintzijoj chech alak, are wa' ri Cristo, ri To'l Ke, —xcha chque.
ACT 17:4 E c'o c'u jujun chque ri winak aj Israel xecojonic, xeboc c'u cuc' ri tat Pablo, ri tat Silas. Xukuje' e q'uia chque ri winak aj Grecia ri quek'ijilan che ri Dios, xecojonic, cachi'l q'uia ixokib ri nimak qui banic.
ACT 17:5 Are c'u ri winak aj Israel ri man xecojon taj, xquina' c'äx pa canima', xpe coyowal. Xequimulij jujun itzel tak achijab ri xak quewacatic, xca'n c'u jun comon rech cäquiyac ch'oj, xquisach qui c'ux ri winak pa ri tinimit. Xeboc pa rachoch ri tat Jasón che quesaxic ri tat Pablo, ri tat Silas, rech quequijach pa qui k'ab ri winak.
ACT 17:6 Man xequirik tä c'u chila'. Xa je ri' are xquicharchatej bi ri tat Jasón, xukuje' jujun cojonelab chic, xequiya c'u chquiwäch ri k'atal tak tzij re ri tinimit. Xquirak qui chi', xquibij: We achijab ri' ri qui sachom qui c'ux ri winak cho ronojel ruwächulew, e ulinak chic waral.
ACT 17:7 Xec'ulax c'u rumal ri tat Jasón cho rachoch. Conojel wa' we winak ri' cäquic'ulelaj u wäch ru pixab ri César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma. Cäquibij c'ut chi c'o jun nim takanel chic, Jesús u bi', —quecha', —xecha ri winak chque ri k'atal tak tzij.
ACT 17:8 Aretak xquita wa', ri winak xukuje' ri k'atal tak tzij xebel ch'uj.
ACT 17:9 Are c'u ri tat Jasón xukuje' ri e c'o ruc' xquiya ri puak ri rajwaxic u tojic rech quetzokopixic. Xa je ri' xequitzokopij bic.
ACT 17:10 Aretak chak'ab chic, ri cojonelab pa ri tinimit Tesalónica xequitak bi ri tat Pablo, ri tat Silas pa ri tinimit Berea. Xuwi c'u xeopanic, xeboc pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel.
ACT 17:11 Are c'u ri winak aj Israel ri e c'o pa Berea, are utz na xetow tzij chquiwäch ri winak aj Israel ri e c'o pa Tesalónica. Xcaj xquita ru Lok' Pixab ri Dios ri xtzijox chque. Ronojel k'ij c'ut xquisiq'uij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic che rilic we kas tzij ri cubij ri tat Pablo.
ACT 17:12 E q'uia c'u chque ri winak aj Israel ri e c'o pa ri tinimit Berea xecojonic. Y e q'uia chque ri winak aj Grecia ri nimak qui banic ri xukuje' xecojonic, chi ixokib chi achijab.
ACT 17:13 Aretak c'ut xquetamaj wa' ri winak aj Israel ri e c'o pa Tesalónica, chi tajin cätzijox ru Lok' Pixab ri Dios pa Berea rumal ri tat Pablo, xebe' jela', xquisach c'u qui c'ux ri winak.
ACT 17:14 Chanim c'ut ri kachalal xquitak bi ri tat Pablo rech que' pa ri tak'aj chi' ri mar. Ri tat Silas rachi'l ri a Timoteo xecanaj can ri e are' pa ri tinimit Berea.
ACT 17:15 Ri e benak ruc' ri tat Pablo, xcachi'laj c'u na bic c'ä pa ri tinimit Atenas. Xetzelej c'u chanim, xquibij ri u bim ri tat Pablo chque. Are wa' chi cäquibij che ri tat Silas, ri a Timoteo chi cäquicowij bic rech cäquirik quib pa ri tinimit Atenas.
ACT 17:16 Aretak ri tat Pablo tajin queye'n chque ri tat Silas, ri a Timoteo pa Atenas, sibalaj xbisonic rumal chi xrilo chi q'uia qui wäch tak tiox ri xa e banom cumal winak e c'o pa ri tinimit.
ACT 17:17 Xak je ri' ri tat Pablo xuk'alajisaj ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios chquiwäch ri winak aj Israel pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib. Sibalaj xquichomala quib, xukuje' cuc' ri niq'uiaj winak chic ri e c'o chila' ri quek'ijilan che ri Dios. Je' xukuje' xuban ronojel k'ij cuc' ri winak pa ri c'ayibal.
ACT 17:18 Jujun chque ri achijab ri e c'o chila' xa qui yo'm quib che retamaxic ri qui tijonic ri winak ri cäbix Epicúreos chque, xukuje' ri jule' chic ri cäbix Estoicos chque. Ri e are' xquichap tzij ruc' ri tat Pablo. Jujun xquibij: ¿Jas lo wa' ri cubij we achi ri'? Sibalaj cäch'awic pune man c'o tä retam, —xecha'. Jujun chic xquibij: Je' ta ne chi are u tzijol wa' jule' tak dios chic, —xecha'. Je' xquibij rumal chi ri tat Pablo xutzijoj chque ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Jesús, xukuje' jas xubano xc'astaj bi chquixol ri cäminakib.
ACT 17:19 Xquic'am c'u bi ri tat Pablo pa ri Areópago, ri e nak'atal wi cäquimulij quib che chomanic, xquita' c'u che, xquibij: ¿A cuya' cäketamaj uj jas wa' we c'ac' tijonic ri' ri tajin cätzijoj la?
ACT 17:20 Are c'u cätzijoj la jule' tak tzij chke ri man ketam taj, cäkaj c'ut cäketamaj jas quel cubij ronojel wa' ri tajin cätzijoj la, —xecha che.
ACT 17:21 Je' xquibij wa' rumal chi ri winak aj Atenas, xukuje' ri winak re niq'uiaj tinimit chic ri e c'o chila', xuwi xquitzucuj u taic jun c'ac' tzij, xukuje' u bixic jun chic ri xquita jawije' chi'.
ACT 17:22 Ri tat Pablo xtaq'ui ak'anok chquiwäch pa ri Areópago, xubij chque ri winak: Tata'ib aj Atenas, quinwilo chi sibalaj cäk'ijilan alak chque tak dios.
ACT 17:23 Je ri', rumal chi aretak tajin quinbinic, xinoc'ow chquiwäch tak ri c'olibal ri cäk'ijilan wi alak, xinrik c'u jun ta'bal tok'ob ri tz'ibtal wi we tzij ri' chuwäch: “Che ri Dios ri man etamtal tä u wäch,” —cächa ri'. We Dios ri' ri cäk'ijilaj alak, ri man etam tä alak u wäch, are ri Are' ri quintzijoj in chech alak, —cächa chque.
ACT 17:24 Ri Dios ri banowinak ruwächulew, xukuje' ronojel ri c'o chuwäch, are wa' Rajaw ri cajulew. Man cäc'oji tä ri Are' pa jun ja ri xa banom cumal winak.
ACT 17:25 Man rajwaxic tä u to'ic cumal ri winak, man c'o tä c'u jas jun rajwaxic che. Are c'ut yo'winak ri ka c'aslemal nimalaj konojel, u yo'm ri cuxlab conojel ri c'o qui c'aslemal. Xukuje' u yo'm juntir ri cajwataj chke, —cächa'.
ACT 17:26 Chrij xa jun winak ri Dios xeresaj wi conojel qui wäch winak rech quec'oji cho ronojel ruwächulew. Xukuje' xuchomaj janipa' junab ri quec'asi'c, xukuje' jawije' ri quejeki wi, u c'utum c'u ronojel wa' chquiwäch.
ACT 17:27 Je' u banom wa' rech quetzucun che, pune xa cäquimalma' u rikic. Kas tzij c'ut man naj taj c'o wi ri Dios chke chkajujunal.
ACT 17:28 Rumal c'u ri Dios uj c'aslic, uj c'olic, cujxulic, cujpakic. Xquibij c'u jujun chque ri achijab ri e c'o uc' alak ri quebanow tak ri bix: “Konojel ri uj, uj ralc'ual ri Dios,” —xecha ri'.
ACT 17:29 We uj ralc'ual ri Dios, mäkachomaj ba' chi ri Dios are junam cuc' ri tiox re k'än puak, re sak puak, re abaj, ri xa e banom cumal winak ri xak e are' e chomaninak wa'.
ACT 17:30 Ojer canok ri Dios xak xucuy ri qui mac ri winak rumal chi man xquich'ob taj jas ri tajin cäca'no. Are c'u ri cämic cuya u bixic chque conojel ri winak pa ronojel tinimit chi cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic.
ACT 17:31 Je ri', rumal chi ri Dios u chomam jun k'ij aretak cuk'at na tzij pa qui wi' conojel ri winak cho ruwächulew, jicom c'ut cuban na chque. Cuban c'u na wa' rumal ri Achi ri cha'tal rumal. Xuk'alajisaj c'u wa' chkawäch konojel aretak xuc'astajisaj wa' we Achi ri' chquixol ri cäminakib, —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 17:32 Aretak ri winak xquito chi ri tat Pablo cutzijoj chi quec'astaj na ri cäminakib, jujun xa xquitze'j u wäch, niq'uiaj chic xquibij: Cäkaj cäkata chi na jumul ri xbitaj umal la pa jun k'ij chic, —xecha che.
ACT 17:33 Xel c'u bi ri tat Pablo chquixol.
ACT 17:34 E c'o c'u jujun winak ri xecojonic, xebe' c'u ruc' ri tat Pablo. Chquixol ri xecojonic c'o wi ri tat Dionisio. Are jun cuc' ri tata'ib ri cäquimulij quib pa ri Areópago. Xukuje' c'o jun ixok, Dámaris u bi'. E c'o chi c'u niq'uiaj chic ri xecojonic.
ACT 18:1 Xel chi c'u bi ri tat Pablo pa ri tinimit Atenas, xe' pa ri tinimit Corinto.
ACT 18:2 Chila' c'ut xurik jun achi aj Israel, Aquila u bi', ri cäpe pa Ponto. Ri tat Aquila rachi'l ri nan Priscila, ri rixokil, te' quieb oxib k'ij e elinak lok pa Italia, rumal chi ri tat Claudio César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, xtakan chque conojel ri winak aj Israel chi quebel bi pa ri tinimit Roma. Xopan c'u ri tat Pablo cuc' che qui ch'abexic.
ACT 18:3 Junam c'u ru chac ri tat Pablo cuc' ri qui chac ri e are', xa je ri' xcanaj can na cuc'. Junam c'ut xechacunic, rumal chi ri qui chac ri tat Aquila, ri nan Priscila are qui banic carpa.
ACT 18:4 Ronojel k'ij c'ut re uxlanem xe' ri tat Pablo pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel. Ruc' chuk'ab c'ut xutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque conojel ri e c'o chila'. E c'o winak aj Israel xukuje' winak ri man aj Israel taj ri xquicojo chi kas tzij ri cubij ri tat Pablo chque.
ACT 18:5 Aretak c'ut xeopan ri tat Silas rachi'l ri a Timoteo pa ri tinimit Corinto, quelic lok pa Macedonia, ri tat Pablo kas xuya ru k'ij, xutij c'u u chuk'ab chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios. Xuk'alajisaj c'u chquiwäch ri winak aj Israel chi kas tzij ri Jesús are wa' ri Cristo ri queye'm.
ACT 18:6 Are c'u ri e are' xa xquic'ulelaj u wäch ru tzij ri tat Pablo, xquibij tak tzij ri man utz taj chrij. Ri tat Pablo xutota' ri ratz'iak chquiwäch chuc'utic chi quel bic, te c'u ri' xubij chque: Alak ajchak' mac we cäsach wäch alak. Ri in man c'o tä nu mac chech alak. Tzcämic ri' quine' cuc' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios chque, —xcha ri tat Pablo.
ACT 18:7 Xel c'u bi ri tat Pablo pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, xe' cho rachoch jun tata' ri man aj Israel taj, Justo u bi', ri cäk'ijilan che ri Dios. Ri are' xa chuxcut ri rachoch Dios quel wi.
ACT 18:8 Ri tat Crispo, ri c'amal qui be ri winak pa ri rachoch Dios ri', xcojon ri are' che ri Kajaw Jesucristo, junam cuc' conojel ri e c'o pa rachoch. Xukuje' q'uia chque ri niq'uiaj winak chic aj Corinto, aretak xquita ru Lok' Pixab ri Dios, xecojonic, xban c'u qui kasna'.
ACT 18:9 Xch'aw c'u ri Kajaw Jesucristo ruc' ri tat Pablo chak'ab pa jun achic', xubij che: ¡Maxej ba' awib! Chatakej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, maya can u banic wa'.
ACT 18:10 In c'ut, in c'o awuc', man c'o tä c'u jun winak ri cäcowinic catuchapo, cuban c'äx chawe rumal chi e q'uia winak ri quecojon na chwe waral pa we tinimit ri', —xcha ri Jesús che ri tat Pablo.
ACT 18:11 Xa je ri' ri tat Pablo xcanaj na can jun junab ruc' niq'uiaj pa ri tinimit Corinto. Xeutijoj c'u ri winak che ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 18:12 Pa tak ri k'ij ri cätakan ri nim k'atal tzij Galión puwi' ri Acaya, ri winak aj Israel xquiyac quib chrij ri tat Pablo, xquic'am c'u bi pa ri k'atbal tzij.
ACT 18:13 Xquibij c'u che ri k'atal tzij: We achi ri' tajin cubij chque ri winak chi rajwaxic u k'ijilaxic ri Dios, ri man je' tä c'u u banic jas ri cubij ri ka pixab, —xecha che.
ACT 18:14 Xa jubik' man xch'aw tä ri tat Pablo aretak ri tat Galión xubij chque ri winak aj Israel: We ta are jun c'äx o jun nimalaj mac ri xuban we achi ri', ri in quintatabej na jas ri cäbij alak, alak aj Israel.
ACT 18:15 Xa ba' chquij tak tzij cäch'ojin wi alak, xa chquij tak winak, xa c'u chrij ri pixab alak. Chila ba' alak jas cäban alak che. Man cwaj taj quink'at tzij puwi' wa' we tajin cäbij alak ri', —xcha ri tat Galión chque ri winak aj Israel.
ACT 18:16 Xeresaj c'u bi pa ri k'atbal tzij.
ACT 18:17 Xepe c'u conojel ri winak aj Grecia, xquichap ri tat Sóstenes, ri c'amal qui be ri winak pa ri rachoch Dios, chila' c'ut sibalaj xquich'ay wi chuwäch ri nim k'atal tzij. Man xoc tä c'u il ri tat Galión pune je wa' xca'no.
ACT 18:18 Q'uia k'ij c'ut xc'oji na ri tat Pablo pa ri tinimit Corinto. Te c'u ri' xeuya can ri kachalal, xuya bi rib pa barco, xe' pa Siria, rachi'l ri nan Priscila, xukuje' ri tat Aquila. C'o pa ri tinimit Cencrea. Mäjok quel bi pa ri barco, ri are' xresaj ronojel ru wi'. Retal c'u wa' chi c'o ri xuchi'j che ri Dios ri tzrajwaxic cuban na.
ACT 18:19 Aretak xeopan pa ri tinimit Éfeso, ri tat Pablo xeuya can ri nan Priscila, ri tat Aquila, xe' ri are' pa ri rachoch Dios, xuchap c'u tzij cuc' ri winak aj Israel ri cäquimulij wi quib chila'.
ACT 18:20 Ri e are' xquibochi'j ri tat Pablo chi cäcanaj can na cuc' quieb oxib k'ij. Are c'u ri are' man xraj taj.
ACT 18:21 Xeuya c'u canok, xubij can chque: Rajwaxic quinc'oji na pa ri tinimit Jerusalén che roc'owisaxic ri nimak'ij ri cäpetic. Quintzelej chi c'u na lok che ilic alak we are u rayinic ri Dios, —xcha can chque. Xoc c'u bi pa jun barco, xel bi pa ri tinimit Éfeso.
ACT 18:22 Aretak xopan pa ri tinimit Cesarea, xe' pa Jerusalén, xuch'abej can ri kachalal cojonelab ri e c'o chila'. Te c'u ri' xe' pa ri tinimit Antioquía.
ACT 18:23 Xc'oji c'u na quieb oxib k'ij pa Antioquía, te c'u ri' xel bic, xeusolij tak ri tinimit re Galacia, re Frigia, xuya can anima' chque conojel ri cojonelab.
ACT 18:24 Pa tak ri k'ij ri' xopan jun tata' aj Israel pa ri tinimit Éfeso. Ri tata' ri' Apolos u bi'. Ri are' jela' quel pa ri tinimit Alejandría. Sibalaj cäna'wic cäch'awic, xukuje' sibalaj retam ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic.
ACT 18:25 Ri are' c'ut yo'm tijonic che chrij ri Kajaw Jesucristo chi rajwaxic ri cojonic che. Ruc' ronojel ranima' cätzijonic, jicom c'u cuban chutzijoxic jas ri xuban ri Jesús, pune ta ne xak xuwi retam ri kasna' ri xuban ri tat Juan.
ACT 18:26 Ri tat Apolos xuchaplej u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios pa ri rachoch Dios, man cuxej tä rib. Aretak c'ut xquitatabej ri nan Priscila, ri tat Aquila, xquic'am bi pa u tuquiel wi, xquik'alajisaj c'u chuwäch jas ri kas tzij chrij ru beyal ri cojonic chrij ri Dios.
ACT 18:27 Aretak ri tat Apolos xuchomaj chi que' pa Acaya, ri cojonelab xetoban bi che, xquitz'ibaj bi jun wuj chque ri cojonelab ri e c'o pa Acaya rech utz u c'ulaxic cäca'no. Aretak xopan ri tat Apolos pa Acaya, sibalaj xeuto' ri winak ri e cojoninak chic rumal ru tok'ob ri Dios pa qui wi'.
ACT 18:28 Ruc' nimalaj chuk'ab ri tat Apolos xuk'alajisaj chquiwäch conojel ri winak chi man kas tzij taj ri cäquibij ri winak aj Israel. Ri e are' man jubik' taj xecowin che ri tat Apolos, rumal chi xuc'ut chquiwäch ri winak jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, chi ri Jesús are wa' ri Cristo ri queye'm.
ACT 19:1 Aretak ri tat Apolos c'o pa ri tinimit Corinto, ri tat Pablo xoc'ow pa tak ri alaj tak tinimit ri e c'o puwi' tak ri juyub, xopan c'u pa ri tinimit Éfeso. Chila' xeurik wi jujun cojonelab.
ACT 19:2 Xuta' c'u chque we cojonelab ri', xubij: ¿A xkaj ri Lok'alaj Espíritu puwi' alak aretak xcojon alak? —xcha chque. Ri e are' xech'awic, xquibij che: Man jubik' taj ka tom u tzijol wa' chi c'o jun Lok'alaj Espíritu, —xecha che.
ACT 19:3 Ri tat Pablo xuta' chque, xubij: ¿Jas c'u u wäch kasna' ri banom chech alak? —xcha chque. Ri e are' xech'awic, xquibij che: Are ri kasna' ri xuban ri tat Juan, —xecha che.
ACT 19:4 Ri tat Pablo xubij chque: Kas tzij ri tat Juan xuban qui kasna' ri winak ri xquiq'uex canima', xquiq'uex c'u qui chomanic. Xubij c'u chque ri winak chi rajwaxic quecojon na che ri Jun chic ri cäpetic, are c'u ri Jesús wa', ri Cristo, —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 19:5 Aretak xquita ri xubij, xban qui kasna' pa ru bi' ri Kajaw Jesús.
ACT 19:6 Aretak ri tat Pablo xuya u k'ab pa qui wi', xkaj ri Lok'alaj Espíritu pa qui wi', xech'aw pa jule' tak ch'abal chic, xquitzijoj c'u ri tzij ri xeyi' chque rumal ri Dios.
ACT 19:7 Craj e cablajuj achijab wa' chconojel.
ACT 19:8 Ri tat Pablo, oxib ic' xutakej opanem pa ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, ri xutzijoj wi ru Lok' Pixab ri Dios, man cuxej tä c'u rib. Xucoj u chuk'ab che qui tzijobexic ri winak chrij ru takanic ri Dios, xukuje' chuc'utic chquiwäch chi are kas tzij ri tajin cubij chque.
ACT 19:9 E c'o c'u jujun ri man xquita tä ri xubij rumal chi xa abajarinak ri canima'. Man xcaj taj xecojonic, xane xa c'äx xech'aw chrij ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch conojel ri winak. Xutas c'u rib ri tat Pablo chquij we winak ri', xeuc'am bi ri cojonelab pa jun escuela rech jun tata', Tiranno u bi'. Chila' c'ut xeutijoj wi ronojel k'ij.
ACT 19:10 Quieb junab je' xutakej u banic wa'. Je ri' chi conojel ri e c'o pa Asia, winak aj Israel xukuje' winak ri man e aj Israel taj, xquita ru Lok' Pixab ri Dios chrij ri Kajaw Jesucristo.
ACT 19:11 Ri Dios c'ut xuban nimak tak cajmabal rumal ri tat Pablo.
ACT 19:12 Je ri' chi ri su't, ri atz'iak ri cojom rumal ri tat Pablo, xequiya chquij ri qui cuerpo ri yawabib, xecunatajic, xukuje' e c'o yawabib ri xebel itzel tak espíritus chque.
ACT 19:13 E c'o c'u jujun winak aj Israel ri xak xebinic, xequesaj itzel tak espíritus chque ri winak. Ri e are' xcaj xquicoj ru bi' ri Kajaw Jesús chubanic wa', xquibij c'u chque ri itzel tak espíritus: Pa ru bi' ri Jesús ri cutzijoj ri tat Pablo, cujtakan chiwe chi quixel bic, —xecha chque.
ACT 19:14 Jujun ri xebanow wa' e are' ri wukub u c'ojol jun tata', Esceva u bi'. Ri tata' ri' are jun aj Israel, jun chque ri qui nimal sacerdotes.
ACT 19:15 Aretak c'ut je' xca'no, ri itzel espíritu xubij chque: Wetam u wäch ri Jesús, xukuje' wetam jachin ri' ri tat Pablo, are c'u ri ix, ¿jachin c'u ri ix? —xcha chque.
ACT 19:16 Ri achi c'ut ri c'o ri itzel espíritu che, ruc' nimalaj chuk'ab xuq'uiäk rib chquij. Xcowin c'u che qui ch'aquic conojel. Co xeuchapo, xuban q'uia u wäch c'äx chque, je ri' chi man c'o tä chi catz'iak chquij. Soctajinak chic xebel bi pa ri ja, xeanimaj c'u bic.
ACT 19:17 Xquetamaj c'u wa' conojel ri winak ri e c'o pa ri tinimit Éfeso, winak aj Israel, xukuje' winak ri man aj Israel taj, je ri' chi xquixej quib conojel. Are c'u xquinimarisaj na u k'ij ri Kajaw Jesús.
ACT 19:18 Xukuje' e q'uia chque ri winak ri xecojonic, xepetic, xquik'alajisaj jachique ri man utz taj ri ca'nom nabe.
ACT 19:19 Xukuje' e q'uia chque ri winak ri nabe canok cäca'n ri itzinic, xquic'am lok ri qui wuj ri xquicojo, xequiporoj c'u chquiwäch conojel ri winak. Aretak xcajilaj ri rajil tak ri wuj, xquilo chi are cawinak lajuj mil quetzales chronojel.
ACT 19:20 Rumal conojel tak wa' we cajmabal ri', xel u tzijol ru Lok' Pixab ri Dios pa ronojel tinimit, e q'uia c'u ri winak ri xecojonic.
ACT 19:21 Te c'u ri' ri tat Pablo xuchomaj chi utz la' we que' che qui solixic tak ri tinimit re Macedonia, re Acaya, cutakej c'u ru be, copan pa ri tinimit Jerusalén. Xubij c'ut chi aretak cäto'taj pa Jerusalén, rajwaxic xukuje' chi que' pa ri tinimit Roma.
ACT 19:22 Xeutak c'u bi ri a Timoteo rachi'l ri tat Erasto, quieb chque ri quetoban ruc', rech quebe' pa Macedonia. Are c'u ri are' xc'oji na can quieb oxib k'ij pa Asia.
ACT 19:23 Pa tak ri k'ij ri' xchaptaj jun ch'oj chquixol ri winak pa ri tinimit Éfeso rumal ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
ACT 19:24 Are xchaptaj wa' rumal jun tata', Demetrio u bi'. We tata' ri' are jun ch'ayal ch'ich' ri cuban alaj tak ja re sak puak ri cäquesaj u wäch ri rachoch ri qui dios ri winak aj Éfeso, Diana u bi'. Cäquich'ac c'u nim puak ri achijab ri quechacun ruc'.
ACT 19:25 Ri tat Demetrio xeumulij c'u ri ajchaquib, xukuje' niq'uiaj achijab chic ri junam qui chac ruc', xubij chque: Etam alak chi nim jubik' ri tajin cäkach'ac chrij we chac ri'.
ACT 19:26 Quil ba' alak xukuje' cäta alak chi we achi ri', Pablo u bi', cubij chi ri tiox ri xa e banom cumal winak man e dios tä ri'. Man xuwi tä c'u ri winak pa Éfeso u cojom qui c'ux, xane xukuje' ne ri winak pa tak conojel ri tinimit ri e c'o pa Asia.
ACT 19:27 We ne man nim tä chi quil wi ri rachoch ri nimalaj dios Diana, cäsach c'u u wäch ri ka c'ay, are sibalaj c'äx wa'. Je ri' man cäyi' tä chi u k'ij we nimalaj dios ri' ri cäk'ijilax cumal conojel ri winak aj Asia, xukuje' cumal conojel ri winak cho ruwächulew, —xcha chque.
ACT 19:28 Aretak xquita wa' we tzij ri', sibalaj xpe coyowal, xquirak qui chi', xquibij: ¡Nim u k'ij ri Diana ri qui dios ri aj Éfeso! —xecha'.
ACT 19:29 Conojel c'u ri winak pa ri tinimit xa xsach qui c'ux. Xak jun xquiyo', xebe' chquij ri tat Gayo, ri tat Aristarco. Quieb tata'ib wa' aj Macedonia e rachi'l ri tat Pablo. Xequicharchatej c'u bi pa ri c'olibal ri e nak'atal wi ri winak cäquimulij wi quib.
ACT 19:30 Ri tat Pablo, are ta xraj xoc bi cuc' rech queutzijobej ri winak, are c'u ri cojonelab xquik'atej.
ACT 19:31 Xukuje' jujun tata'ib ri c'o qui takanic pa ri k'atbal tzij re Asia, ri e utz ruc' ri tat Pablo, xquitak u bixic che chi moc bi jela' chquixol ri winak.
ACT 19:32 Ri winak ri qui mulim quib xak xquirak qui chi', jun wi ri xquibij ri niq'uiaj, jun chi wi ri xquibij ri niq'uiaj chic, rumal chi xak xebel ch'uj. E q'uia chque ri man quetam taj jas che qui mulim quib.
ACT 19:33 C'o c'u jun achi aj Israel chila', Alejandro u bi'. Xesax c'u lok ri tata' ri' chquixol ri winak. Are ri ch'iquimim lok cumal ri winak aj Israel. E c'o c'u jujun xquibij che jas ri tajin cäbanic. Ri tat Alejandro xuyac ru k'ab chubixic chque chi mech'aw chic. Are c'u craj cäquitzijobej ri winak che qui to'ic ri quieb tata'ib.
ACT 19:34 Aretak c'ut xquich'ob ri winak chi ri are jun achi aj Israel, conojel xquirak qui chi', xquibij: ¡Nim u k'ij ri Diana, ri qui dios ri aj Éfeso! —xecha ri'.
ACT 19:35 Xpe c'u ri ajtz'ib re ri tinimit. Aretak xcowinic xubano chi ri winak cäquitatabej ri cubij, xubij chque: Alak ri', alak tata'ib aj Éfeso, conojel ri winak quetam chi we tinimit Éfeso c'o rekle'n chuchajixic ri rachoch ri nimalaj ka dios Diana, xukuje' ri abaj, ru wächbal ri are' ri xtzak lok chicaj.
ACT 19:36 Ketam c'ut chi man c'o tä jun ri mat retam wa'. ¡Xak jun c'ol wi alak! C'o jas mäban alak ri mat cächomaj na alak ruc' utzil.
ACT 19:37 We achijab ri' ri c'amom alak lok, man c'o tä jas jun äwas ri ca'nom, man e yok'oninak tä c'u che ri ka dios ri Diana.
ACT 19:38 We ri tat Demetrio xukuje' ri quechacun ruc' quetam chi c'o jun c'äx ri u banom jun chque ri achijab ri', are qui patän ri k'atal tak tzij xukuje' ri k'atbal tak tzij ri e c'olic. Chila' je'quibij wi chquijujunal chubixic jachique ri c'o pa canima'.
ACT 19:39 We are jun chi wi ri caj alak, cuya' cäbij alak wa' aretak cäkamulij kib rech cäkachomaj wa' chnojimal.
ACT 19:40 Xibibal c'u wa' we cäbix chke chi xa cäkayac kib chquij ri quetakan pa ka wi' xa rumal ri xbantaj waral cämic. Man c'o tä c'u jas cuya' cäkabij chque we cäta' chke jas u banic ri ch'oj ri' ri xbanic, —xcha'.
ACT 19:41 Xuwi xbitaj wa' rumal ri ajtz'ib re ri tinimit, xubij chque ri winak: ¡Xujto'taj ba'! —cächa'. Oj alak cho ja, —xcha chque ri winak.
ACT 20:1 Aretak xtäni wa' we ch'oj ri', ri tat Pablo xeusiq'uij ri cojonelab rech queupixbaj, cucu'bisaj qui c'ux. Te c'u ri' xeuch'abej canok, xe' c'u pa Macedonia.
ACT 20:2 Xeuch'abej c'u ri kachalal ri e c'o pa tak ri tinimit ri xoc'ow wi. Xak je ri' sibalaj xuya anima' chque ri cojonelab. Te c'u ri' xopan ri are' pa Grecia.
ACT 20:3 Oxib ic' xc'oji na chila'. Xak jubik' man xoc tä ri are' pa barco rech que' pa Siria aretak xuto chi ri winak aj Israel tajin cäquichomaj u banic c'äx che. Rumal wa' xuchomaj chi utz na cätzelej chrakan, coc'ow chi na jumul pa Macedonia.
ACT 20:4 Xachi'lax c'u bi rumal ri tat Sópater aj Berea, ri tat Aristarco, ri tat Segundo aj Tesalónica, ri tat Gayo aj Derbe, ri a Timoteo, xukuje' niq'uiaj cojonelab aj Asia, ri tat Tíquico, xukuje' ri tat Trófimo.
ACT 20:5 We kachalal ri' xenabejic, xujqueyej c'u pa ri tinimit Troas.
ACT 20:6 Are c'u ri uj, aretak xoc'ow ri nimak'ij re ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc', xujel bi pa ri tinimit Filipos pa barco. Oc'owinak chi c'u job k'ij, xekarika pa ri tinimit Troas. Wukub k'ij c'ut xujcanaj na can chila'.
ACT 20:7 Pa ri nabe k'ij re ri semana xkamulij kib rech cujwi' junam, cäkatij c'u ri wa natabal re ru cämical ri Kajaw Jesús. Are c'u ri tat Pablo xeutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chque ri cojonelab. Rajwaxic c'ut chi ri tat Pablo quel bi chila' chucab k'ij. Rumal ri' naj xtzijon na c'ä xurik na ri niq'uiaj ak'ab.
ACT 20:8 Are pa ri u rox wik ja ka mulim wi kib. Chila' c'ut e c'o q'uia chäj tzijtalic.
ACT 20:9 C'o c'u jun ala, Eutico u bi', t'uyul pa ri wenta'n. Ri ala sibalaj c'äx u waram, xtzak c'u lok pulew tzpa ru rox wik ja, cäminak chic xyaquic.
ACT 20:10 Xkaj c'u lok ri tat Pablo, xjupi' puwi' ri ala, xulak'puj, te c'u ri' xubij chque ri kachalal: Mäxej ib alak, kachalal, are c'asal chic ri ala, —xcha chque.
ACT 20:11 Ri tat Pablo xpaki chi jumul pa ri ja, xupir ri wa, junam xwi' ri are' cuc' ri cojonelab. Xutakej c'u tzijonem c'ä xsakir na. Te c'u ri' xel bi chila'.
ACT 20:12 Are c'u ri ala c'asal chic xquic'am bic. Conojel c'ut sibalaj quequicot chic.
ACT 20:13 Ri uj xujnabejic, xuje' pa barco, xujopan pa ri tinimit Asón. Jela' xuje' wi rech cäkarik ri tat Pablo, xoc c'u bi kuc' pa ri barco chila'. Je ri' xka'no rumal chi ri tat Pablo xuchomaj chi que' chrakan pa Asón.
ACT 20:14 Aretak xkarik kib ruc' ri tat Pablo, xoc ri are' kuc' pa ri barco. Junam chic xuje' pa ri tinimit Mitilene.
ACT 20:15 Pa barco xujel chi na bi chila', xkatakej c'u ri ka be. Chucab k'ij c'ut xujopan chuwäch ri Quío. Che ri jun k'ij chic xujopan pa ri tinimit Samos chi' ri mar. Xujuxlan c'u pa ri tinimit Trogilio, te c'u ri', chucab k'ij, xujopan pa ri tinimit Mileto.
ACT 20:16 Je ri' xka'no rumal chi ri tat Pablo xuchomaj chi man coc'ow tä pa ri tinimit Éfeso rech man cäbeytaj tä pa Asia. Are c'u craj copan chanim pa ri tinimit Jerusalén we cäcowinic rech cäroc'owisaj ri nimak'ij re Pentecostés chila'.
ACT 20:17 Aretak uj c'o chi pa ri tinimit Mileto, ri tat Pablo xtakan che qui siq'uixic ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Éfeso.
ACT 20:18 Aretak xeopanic, xubij chque: Kachalal, etam alak jas ri nu c'aslemal kas pa ri nabe k'ij ri xinul uc' alak waral pa Asia.
ACT 20:19 Ronojel k'ij ri xinc'oji uc' alak xinpatänij ri Kajaw Jesús, man xinnimarisaj tä wib. Ruc' tak ok'ej xinban ri nu chac uc' alak, xukuje' xinrik q'uia u wäch c'äxc'ol ri xepe chwij rumal ronojel ri xca'n ri winak aj Israel chwe.
ACT 20:20 Pune je ri', man xinya tä can u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios chech alak, xukuje' ronojel u wäch tijonic ri cajwataj chech alak rech cärik alak ri utzil. Xane xintzijoj wa' chuwäch alak cho tak ri achoch alak, xukuje' chquiwäch conojel ri niq'uiaj winak.
ACT 20:21 Xinbij chque ri winak aj Israel, xukuje' ri niq'uiaj winak chic chi rajwaxic cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic cho ri Dios, xukuje' cäquiya can ri qui mac, quecojon c'u che ri Kajaw Jesucristo.
ACT 20:22 Cämic c'ut quine' pa ri tinimit Jerusalén. Rajwaxic c'ut quinniman che ri Lok'alaj Espíritu ri takowinak wa' chwe. Man wetam tä c'ut jas ri cäban na chwe chila'.
ACT 20:23 Xuwi wetam jas ri u bim ri Lok'alaj Espíritu chwe pa tak conojel ri tinimit ri quine' wi, chi quinocsax na pa che', sibalaj quinrik na c'äx.
ACT 20:24 Man c'o tä c'u jun chque we c'äxc'ol ri' ri quinoc il rumal. Xukuje' ne ri nu c'aslemal man are tä kas nim quinwil wi. Are cwaj quinq'uis ri nu chac ri nu takem rech quinopan pa ri q'uisbal re ri nu c'aslemal ruc' quicotem. Cwaj c'ut quinq'uis u banic ri yo'm pa nu k'ab rumal ri Kajaw Jesús. Are wa' ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri winak, quinbij chque chi ri Dios sibalaj curayij cutok'obisaj na qui wäch nimalaj conojel, —cächa ri tat Pablo.
ACT 20:25 Cämic c'ut kas wetam chi man c'o tä jun chech alak, ri nu tzijom ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio che chrij ru takanic ri Dios, ri cäril chi na jumul nu wäch.
ACT 20:26 Rumal ri' quinbij chech alak pa we k'ij cämic chi ri in man c'o tä nu mac che jachin jun chech alak we cäsach u wäch.
ACT 20:27 Je ri', rumal chi xinya u bixic chech alak ronojel ri u chomam ri Dios pa ka wi'. Man c'o tä jas jun u wäch tijonic ri mat xinya chech alak.
ACT 20:28 Chajij ba' ib alak, chechajij c'u alak ri kachalal cojonelab. Cojom c'u alak che c'amal tak qui be rech quechajij alak conojel ri kachalal ri e cojoninak che ri Kajaw Jesús. Xcäm c'u ri Are' cho ri cruz, xuya c'u ru quiq'uel rech cäquirik ru tobanic ri Dios.
ACT 20:29 Wetam c'ut chi aretak in elinak chi bi uc' alak, quepe na achijab ri cäca'n na c'äx chque ri kachalal cojonelab, je' ta ne e c'a'nalaj tak utiw wa' ri quequitij tak ri chij.
ACT 20:30 Quec'oji c'u na jujun achijab, banal tak tzij, xol alak, ri quequitijoj ri winak che ri man kas tzij taj chuq'uexwäch ri kas tzij rech quebe' ri cojonelab cuc'.
ACT 20:31 ¡Chila ba' alak wa', chc'asc'at alak! Chna'taj chech alak chi oxib junab, chi pak'ij chi chak'ab, man xintäni tä che pixbexic alak chjujunal alak ruc' tak ok'ej, —cächa chque.
ACT 20:32 Are c'u ri cämic, kachalal, quinjach can alak pu k'ab ri Dios rech man cäsach tä chech alak ru Lok' Pixab ri Dios ri cuc'ut chkawäch chi sibalaj nim ru tok'ob ri Are' pa ka wi'. We tzij ri' cäcowinic cubano chi cäc'oji chuk'ab alak, xukuje' cubano chi cärik alak ri echbal alak junam cuc' conojel ri e rech ri Dios.
ACT 20:33 Man are tä sak puak, man are tä k'än puak, man are tä atz'iak rech jachin chech alak nu rayim u wäch.
ACT 20:34 Kas etam alak chi xinchacun chuch'aquic ronojel ri xajwataj chwe, xukuje' ri xajwataj chque ri e c'o wuc'.
ACT 20:35 Pa ronojel ri nu tijonic nu c'utum chuwäch alak chi rajwaxic cujchacunic chuch'aquic ri cajwataj chke, rech xukuje' cujcowinic quekato' ri c'o qui rajwaxic. Xinna'taj chech alak ru tzij ri Kajaw Jesús ri cubij: “Are utz na re ri winak ri c'o cusipaj che jun chic chuwäch ri jun ri xak xuwi cuc'amo,” —cächa', —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 20:36 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri tat Pablo, xxuqui'c, xuban orar junam cuc' conojel.
ACT 20:37 Conojel c'ut xebok'ic, xquiq'uiäk quib chukul ri tat Pablo, xquitz'umaj.
ACT 20:38 Sibalaj xebisonic rumal ri xubij chque chi man c'o tä chi jumul ri cäquil na u wäch. Xcachi'laj c'u bic, xequijacha can chi' ri mar jawije' c'o wi ri barco.
ACT 21:1 Aretak xekaya can ri kachalal, xujoc pa ri barco, jicom xuje' pa Cos. Chucab k'ij chic xujk'ax pa Rodas, te c'u ri' xuje' pa ri tinimit Pátara.
ACT 21:2 Xkarik c'u jun barco pa Pátara ri que' pa Fenicia, xujoc c'u chupam, xkatakej c'u ri ka be.
ACT 21:3 Aretak xujk'ax pa ri mar, xkil apan ri Chipre, xkaya c'u can pa ri ka mox, xkatakej ri ka be, xujopan pa Siria. Xujoc'ow c'u na pa ri tinimit Tiro rumal chi ri barco xuya na can eka'n chila'.
ACT 21:4 Xekarik jujun cojonelab chila', xa je ri' xujcanaj can wukub k'ij cuc'. C'o c'u ri xk'alajisax chquiwäch ri cojonelab rumal ri Lok'alaj Espíritu rech cäquibij che ri tat Pablo chi me' pa ri tinimit Jerusalén.
ACT 21:5 Aretak xtz'akat ri wukub k'ij cuc' ri cojonelab, xujel bi pa ri tinimit Tiro. Conojel ri cojonelab, ri achijab cachi'l ri quixokil, xukuje' ri calc'ual xuje'quijacha canok. Aretak xujopan chi' ri mar xujxuqui'c, xka'n orar.
ACT 21:6 Te c'u ri' xkajach kib. Xekach'abej can ri kachalal, te ri' xujoc pa ri barco, are c'u ri e are' xetzelej can cho cachoch.
ACT 21:7 Ri uj xkatakej ri ka be pa ri mar, kelic lok pa ri tinimit Tiro, xujopan pa ri tinimit Tolemaida. Xkayala rutzil qui wäch ri kachalal ri e c'o chila', xujcanaj c'u na jun k'ij cuc'.
ACT 21:8 Chucab k'ij chic xujel bi pa Tolemaida, ri tat Pablo xukuje' ri uj, ri uj rachi'l, xuje' pa ri tinimit Cesarea. Chila' c'ut xuje' cho rachoch ri tat Felipe, tzijol re ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Ri are' c'ut are jun chque ri wukub diáconos ri xecha' nabe pa Jerusalén.
ACT 21:9 Ri tat Felipe, e c'o quiejeb u mia'l ri man e c'ulan taj. We alitomab ri' tajin cäquik'alajisaj ri tzij ri yo'm chque rumal ri Dios.
ACT 21:10 Ya xque' quieb oxib k'ij ri uj c'o chila', aretak xopan jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ri petinak pa Judea, Agabo u bi'.
ACT 21:11 Ri are' xopan che ka ch'abexic, xuc'am c'u ru pas ri tat Pablo, xuxim ri rakan xukuje' ru k'ab chbil rib, xubij: Ri Lok'alaj Espíritu cubij chi aretak copan ri ajchak'el we pas ri' pa ri tinimit Jerusalén, je wa' cäca'n na ri winak aj Israel chuyutic. Te ri' cäquijach na pa qui k'ab ri niq'uiaj winak chic, ri man e aj Israel taj, —xcha ri tat Agabo.
ACT 21:12 Aretak xkata wa' we tzij ri', ri uj xukuje' ri winak aj Cesarea ri e c'o kuc' xkabochi'j ri tat Pablo chi man que' tä ri' pa Jerusalén.
ACT 21:13 Are c'u ri tat Pablo xch'awic, xubij chke: ¿Jas che cok' alak, cäya alak nimalaj bis che ri wanima'? Ri in nu yo'm wib, man xuwi taj chi quinyutic, xane xukuje' chi quincämisax chila' pa ri tinimit Jerusalén rumal rech ri Kajaw Jesús, —xcha chque.
ACT 21:14 Rumal c'u chi man xujcowin taj xkak'atej, xak xkaya can chi je ri', xkabij c'ut: ¡Chubana ba' ru rayinic ri Dios puwi' la! —xujcha che.
ACT 21:15 Oc'owinak c'u quieb oxib k'ij, xka'n c'u u banic ri jastak ke. Te c'u ri' xuje' pa ri tinimit Jerusalén.
ACT 21:16 Xujcachi'laj c'u bi jujun cojonelab aj Cesarea. Jun chque ri cojonelab are jun tata' aj Chipre, Mnasón u bi'. Tzojer lok we tata' ri' are cojonel. Ruc' c'u ri are' ka chomam cujcanaj wi canok.
ACT 21:17 Aretak xujopan pa ri tinimit Jerusalén, xujquic'ulaj ri kachalal, sibalaj xequicot kuc'.
ACT 21:18 Chucab k'ij xe' ri tat Pablo kuc', xuje' c'u chuch'abexic ri tat Jacobo. Qui mulim c'u quib conojel ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab chila'.
ACT 21:19 Ri tat Pablo xuya rutzil qui wäch conojel, te c'u ri' xutzijoj na ronojel jas ru banom ri Dios chquixol ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj rumal ri chac ru banom cuc'.
ACT 21:20 Aretak ri e are' xquita ri xubij, xquiya u k'ij ri Dios. Xquibij c'u che ri tat Pablo: Je', kachalal. Pune ta ne je ri', e q'uia mil winak aj Israel ri e cojoninak. Ri e are' c'ut cäquibij chi tzrajwaxic wi cäkatakej u banic ri cubij ru Pixab ri Moisés, —quecha'.
ACT 21:21 Bim c'u chque we winak ri' chi ri lal tajin quetijoj la conojel ri winak aj Israel ri e c'o chquixol ri niq'uiaj winak chic chi ya man rajwaxic tä chic queniman che ri xtakan wi ri ka mam Moisés. Xukuje' cäquibij chi cäbij la chque chi man rajwaxic taj coc ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo ri qui c'ojol, xukuje' chi man rajwaxic tä cäca'no jas ri uj nak'atal wi.
ACT 21:22 ¿Jas ta c'u lo cäka'no? Cäquimulij c'u na quib ri winak aretak cäquito chi lal ulinak.
ACT 21:23 Are utz na we cäban la ri cäkabij che la: E c'o kuc' uj quiejeb achijab ri cäca'n na jas ri xquichi'j u banic cho ri Dios.
ACT 21:24 Chec'ama bi la we achijab ri' uc' la, aretak cäquesaj ri äwas chquij ri e are', bana la ri e la junam cuc'. Chya la ri puak ri rajwaxic chque rech quecowinic cäquisocaj na ri qui wi'. Je ri' conojel cäquil na chi man kas tzij tä ri' ri cäbix chij la, xane ri lal xukuje' cänimaj la ri cubij ru Pixab ri Moisés.
ACT 21:25 Are c'u ri winak ri man e aj Israel taj ri e cojoninak, c'o wuj ka tz'ibam bi chque, ka bim bic chi man queboc tä il, xane xak xuwi rajwaxic chi man cäquitij tä ri ti'j ri yo'm chquiwäch tak tiox ri xa e banom cumal winak, chi man cäquitij tä quic', chi man cäquitij tä ri qui ti'jol awaj ri e jitz'am che qui cämisaxic, xukuje' chi man cäca'n tä que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, —xecha che ri tat Pablo.
ACT 21:26 Xpe c'u ri tat Pablo, xeuc'am bi ri quiejeb achijab ruc'. Chucab k'ij xresaj ri äwas chrij junam cuc', te c'u ri' xoc pa ri nimalaj rachoch Dios chubixic chque janipa' k'ij craj na che resaxic ri äwas chquij, aretak chquijujunal cäquiya ri rajwaxic cäsipax cho ri Dios.
ACT 21:27 Aretak c'ut xa jubik' craj chi cätz'akat ri wukub k'ij, e c'o jujun winak aj Israel ri e petinak pa Asia ri xquil ri tat Pablo c'o pa ri nimalaj rachoch Dios. Xequimulij ri winak, xquisach qui c'ux, xak jun xquiyo' xebe' chrij ri are'.
ACT 21:28 Xquirak qui chi', xquibij: ¡Tata'ib aj Israel! ¡Chujto' alak! Are achi wa' ri cäbin pa conojel tak ri tinimit. Cuya tijonic chque ri winak, cubij ri man utz taj chquij ri ka winakil, chrij ru Pixab ri Moisés, xukuje' chrij we lok'alaj ja ri'. E u c'amom c'u bi jujun winak aj Grecia ri man e ka winakil taj pa ri nimalaj rachoch Dios, u banom ri äwas u banic pa we lok'alaj c'olibal ri', —xecha'.
ACT 21:29 Je' xquibij wa' rumal chi quilom ri tat Pablo c'o pa ri tinimit Jerusalén, rachi'l ri tat Trófimo aj Éfeso. Xquichomaj c'ut chi xuc'am bi ri are' pa ri nimalaj rachoch Dios.
ACT 21:30 Conojel ri winak pa ri tinimit Jerusalén xebel ch'uj. Aninak xquimulij quib, xquichap ri tat Pablo, xquicharchatej lok chupam ri nimalaj rachoch Dios, xequitz'apij c'u can ri porta.
ACT 21:31 Tajin cäquitzucuj jas cäca'no chucämisaxic aretak xyi' u bixic che ri tata', ri qui nimal ri soldados aj Roma, chi conojel ri winak pa ri tinimit Jerusalén tajin quebel ch'uj, sachinak c'u qui c'ux.
ACT 21:32 Ri nim takanel ri' xeumulij jujun u soldados, xukuje' jujun chque ri qui nimal tak ri soldados, sibalaj aninak xebe' jela' jawije' e c'o wi ri winak. Aretak ri winak xquil ri nim takanel e rachi'l ru soldados, xquitanaba' u ch'ayic ri tat Pablo.
ACT 21:33 Xpe c'u ri tata' ri' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, xe'c, xuchap ri tat Pablo. Te c'u ri' xtakan chuyutic ruc' quieb ximibal re ch'ich'. Xuta' c'u chque ri winak jachin ri tat Pablo, xukuje' jas ru mac.
ACT 21:34 Are c'u ri winak cäquirak qui chi', jun wi ri cäquibij ri niq'uiaj, jun chi wi ri cäquibij ri niq'uiaj chic. Ri tata' man xcowin tä chuch'obic jas ri xc'ulmatajic rumal chi ri winak xak cäquirak qui chi'. Je ri' xtakan chuc'amic bi ri tat Pablo pa ri ja ri e jekel wi ri soldados.
ACT 21:35 Aretak xeopan cho ri gradas rech ri ja, ri soldados ri qui c'amom bi ri tat Pablo xajwataj na xquitelej, xquipakaba', rumal chi conojel ri winak sibalaj quech'iquimij quib.
ACT 21:36 Conojel c'u ri winak ri e teren chquij cäquirak qui chi', cäquibij: ¡Chcämisaxok! —quecha'.
ACT 21:37 Aretak tajin cäc'am bi ri tat Pablo chupam ri ja ri e jekel wi ri soldados, ri are' xuta' che ri tata' ri cätakan pa qui wi', xubij che: ¿A cuya' quintzijon jun rat uc' la? —xcha che. Ri tata' xuta' che, xubij: ¿A awetam catch'aw pa ch'abal griego? —cächa'.
ACT 21:38 ¿A mat at ri' ri jun achi aj Egipto, ri xque' quieb oxib k'ij wa' xuyac rib chrij ri k'atbal tzij, te c'u ri' xeumulij quiejeb mil achijab cämisanelab, xeuc'am c'u bi pa ri juyub ri cätz'inowic? —xcha che.
ACT 21:39 Xubij c'u ri tat Pablo che: Ri in, in jun chque ri winak aj Israel, xil c'u nu wäch pa Tarso, jun tinimit wa' re Cilicia ri nim u banic. Jela' c'ut quinel wi. Quinta' jun tok'ob che la chi cäya la chwe chi queinch'abej ri winak, —xcha ri tat Pablo che.
ACT 21:40 Ri tata' xuya' che chi cäch'awic. Ri tat Pablo xtaq'ui puwi' tak ri gradas, xuyac ru k'ab chquiwäch ri winak chubixic chque chi mech'aw chic. Aretak xetäni ri winak, ri tat Pablo xeuch'abej pa ri ch'abal hebreo, xubij:
ACT 22:1 Lok'alaj tak kachalal, alak c'amal tak ka be, tampe alak ri quinbij chuwäch alak chuto'ic wib, —cächa chque ri winak.
ACT 22:2 Aretak ri winak xquito chi ri tat Pablo queuch'abej pa ch'abal hebreo, xak jun xec'oji wi, xquitatabej na ri cubij. Cubij c'u ri tat Pablo chque:
ACT 22:3 Ri in, in winakil alak, in aj Israel. Xil nu wäch pa Tarso, tinimit wa' re Cilicia. Waral c'ut pa Jerusalén xinq'uiy wi. Kas utz nu tijoxic xban rumal ri nim tata' Gamaliel che ri qui pixab ri ka mam ojer. Amak'el ronojel k'ij xintij nu chuk'ab chupatänixic ri Dios, jas ri cäban alak, onojel alak cämic.
ACT 22:4 Nabe canok ri in xinban na c'äx chque conojel ri e cojoninak che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, xintzucuj c'u qui cämisaxic. Xeinchap achijab, ixokib, xeincoj c'u pa che'.
ACT 22:5 Ri qui nimal sacerdotes xukuje' conojel ri qui nimakil ri winak quecowinic cäquik'alajisaj chi are ri kas tzij. Ri e are' xquiya bi jujun tak wuj chwe, tz'ibam wa' chque ri kachalal aj Israel ri e c'o pa ri tinimit Damasco. Xak je ri' xine' pa Damasco che qui tzucuxic ri cojonelab rech queinchapo, queinc'am lok waral pa Jerusalén, chuc'äjisaxic qui wäch, —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 22:6 Benam c'u we pa ri be, opanem quinban pa ri tinimit Damasco, kas pa ri niq'uiaj k'ij, xak te'talic c'ut xtunun jun nimalaj sakil chwij ri xpe chicaj.
ACT 22:7 Xintzak pulew, te c'u ri' xinto c'o Jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij chwe: “Saulo, Saulo, ¿jas che caban we nimalaj c'äx ri' chwe?” —xcha'.
ACT 22:8 Ri in c'ut xinbij che: “¿Jachin ri lal, Tat?” —xincha che. Ri Are' xubij chwe: “In ri' ri Jesús aj Nazaret. Ri c'äx ri tajin cabano, are chwe In tajin caban wi wa',” —xcha'.
ACT 22:9 Ri e c'o wuc' xquil ri sakil, sibalaj c'u xquixej quib. Man xquita tä c'u ru ch'abal ri Jun ri tajin cäch'aw wuc'.
ACT 22:10 Ri in c'ut xinbij: “Tat, ¿jas caj la chi quinbano?” —xincha che. Xubij c'u ri Kajaw Jesús chwe: “Chatwalijok, chatakej ri a be pa ri tinimit Damasco. Chila' c'ut cäbix wi na chawe jas ri rajwaxic cabano,” —xcha chwe.
ACT 22:11 Man xincowin tä c'ut xinca'yic rumal ri sakil, ri sibalaj cäjuluwic. Rumal ri' xa xinyukex bi che ri nu k'ab cumal ri wachi'l, xinquic'am bi pa Damasco, —cächa'.
ACT 22:12 C'o c'u jun tata' chila', Ananías u bi'. Ri are' sibalaj cäcojon che ri Dios, cunimaj c'u ru Pixab ri Moisés. Conojel ri winak aj Israel ri e c'o chila' pa Damasco cäquibij chi sibalaj utz we tata' ri'.
ACT 22:13 We tata' ri' xopan che nu ch'abexic, xubij c'u chwe: “Wachalal Saulo, chca'y chi na la jumul chic,” —xcha chwe. Chanim c'ut xutzir ri nu wak'äch, xincowinic xinca'yic, xinwil c'u ri tata'.
ACT 22:14 Xubij c'u ri tata' chwe: “Cha'tal la rumal ri qui Dios ri ka mam ojer rech quetamaj la jas ru rayinic, xukuje' rech quetamaj la u wäch ri Jicomalaj Patänil re ri Dios, xukuje' rech cäta la ri kas u ch'abal ri Are'.
ACT 22:15 Coc c'u na la che k'alajisal re ri Are' chquiwäch ri winak, cätzijoj na la ronojel ri tom la, xukuje' ri ilom la.
ACT 22:16 ¿Jas ta ne ri queyej na la? ¡Jo' ba'! Walij la, chban kasna' la, cu'ba c'ux la chrij ri Kajaw Jesús, ta' la tok'ob che rech cäsachtaj ri mac la, cuban c'u ch'ajch'oj ri anima' la,” —xcha chwe, —xcha ri apóstol Pablo.
ACT 22:17 Ri tat Pablo xutakej tzijonem, cubij: Aretak xintzelej lok pa we tinimit Jerusalén, xine' c'u pa ri nimalaj rachoch Dios. Tajin quinban orar chila', c'o c'u ri xuc'ut ri Dios chnuwäch.
ACT 22:18 Xinwil ri Kajaw Jesús, xubij c'u chwe: “Chacowij, chatel bi chanim waral pa Jerusalén, rumal chi ri winak ri e c'o waral man cäquicoj tä na ri cabij chwij in,” —xcha chwe.
ACT 22:19 Ri in c'ut xinbij che: “Kajaw, ri e are' quetam chi nabe canok ri in xine' pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, xeinchap conojel ri quecojon che la, xeincoj pa che', xukuje' xeinch'ayo.
ACT 22:20 Aretak c'ut tajin cäquicämisaj ri tat Esteban ri patänil e la, ri cäk'alajisan chij la, ri in, in c'o cuc'. Sibalaj utz c'ut xinwilo chi cäcämisaxic, xinchajij c'u ri qui k'u' ri tajin quecämisan che,” —xincha che.
ACT 22:21 Ri Kajaw Jesús xubij chwe: “Jat, rumal chi rajwaxic catintak bi naj cuc' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj,” —xcha ri Are' chwe, —xcha ri tat Pablo chque ri winak.
ACT 22:22 Xuwi chi c'u wa' we tzij ri' xquita ri winak chuchi' ri tat Pablo, xquichap c'u u rakic qui chi', xquibij: ¡Chcämisax we achi ri'! ¡Man ya'tal tä che chi cäc'asi na! —xecha ri winak.
ACT 22:23 Xquitakej c'u u rakic qui chi', xquirokij ri qui k'u' cho ri ulew, xquijopij ulew chicaj. (Je' xka'no chuc'utic chi sibalaj nim ri coyowal, man cäkaj tä c'u chquiwäch ri tajin cubij ri tat Pablo.)
ACT 22:24 Ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados xuya takanic chi cocsax ri tat Pablo pa ri ja ri e jekel wi ri soldados, xukuje' xuya takanic chi co cäch'ayic, te c'u ri' cäc'ot u chi' rech cubij jas che ri winak cäquirak qui chi' chrij.
ACT 22:25 Aretak c'ut yutum chic ri are' rech cäquich'ayo, xubij ri tat Pablo che ri qui nimal soldados ri tac'al chila' che quilic: ¿A ya'tal chech alak cäch'ay alak jun achi ri jun cuc' ri winak aj Roma we ta mat k'atom tzij puwi' nabe? —xcha che.
ACT 22:26 Aretak ri tata' ri' xuta ri xubij ri tat Pablo, xe'c, xubij che ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados: ¿Jas ta c'u lo ri tajin cäban la che we achi ri'? Ri are' are jun cuc' ri winak aj Roma, —xcha che.
ACT 22:27 Ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados xe' ruc' ri tat Pablo, xuta' che, xubij: ¿A kas tzij chi at jun cuc' ri winak aj Roma? —xcha che. Ri tat Pablo xubij: Je', kas tzij, —xcha che.
ACT 22:28 Ri nim takanel xubij che ri tat Pablo: Ri in xintoj nimalaj puak rech quinoc che jun chque ri winak aj Roma, —xcha che. Ri tat Pablo xch'awic, xubij: Ri in, in jun chque rumal chi je' nu banic wa' xil nu wäch, —xcha che.
ACT 22:29 Chanim ri soldados ri xa jubik' man xquich'ay ri tat Pablo xebel ruc', xquiya canok. Are c'u ri nim tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, aretak xretamaj chi ri tat Pablo are jun cuc' ri winak aj Roma, sibalaj xuxej rib chi xtakan chuyutic rech cäch'ayic.
ACT 22:30 Ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados xraj xretamaj jas ri kas u mac ri tat Pablo ri tajin cäquibij ri winak aj Israel chrij. Xak je ri' chucab k'ij xresaj ri ximibal re ch'ich' che ri tat Pablo, te c'u ri' xtakan che qui mulixic ri qui nimakil ri sacerdotes aj Israel, xukuje' conojel ri qui nimakil ri winak. Xresaj c'u lok ri tat Pablo, xutac'aba chquiwäch.
ACT 23:1 Ri tat Pablo co xca'y chque ri qui nimakil ri winak, xubij: Kachalal, ri in quinna' pa ri wanima' chi man c'o tä etzelal nu banom pa ri nu c'aslemal cho ri Dios petinak lok, —xcha chque.
ACT 23:2 Are c'u ri tat Ananías, ri qui nimal sacerdotes, xuya takanic chque ri winak ri e c'o chuxcut ri tat Pablo chi cäquich'ay pu chi' ruc' ri qui k'ab.
ACT 23:3 Ri tat Pablo xch'awic, xubij che ri tat Ananías: ¡Kas tzij are ri Dios cäch'ayow na la! ¡Ri lal xak quieb wäch la! Ri lal t'uyul la chila' rech cäk'at la tzij je' jas ri cubij ri Pixab. ¿Jas lo wa' ri cäban la, cätakan c'u la che nu ch'ayic? ¿A mat cäniman la che ri cubij ri Pixab? —xcha che.
ACT 23:4 Ri achijab ri e c'o chunakaj ri tat Pablo xquibij che: ¿A je' cabano chuch'abexic ri qui nimal sacerdotes rech ri Dios? —xecha che.
ACT 23:5 Ri tat Pablo xubij: Kachalal, man wetam taj chi are ri qui nimal sacerdotes. Cubij c'u pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Mabij ri man utz taj chrij ri jun ri cätakan puwi' ra tinimit,” —cächa', —xcha chque.
ACT 23:6 Ri tat Pablo xrilo chi jujun chque ri qui nimakil ri winak ri e c'olic, e are' jun cuc' ri tata'ib saduceos, ri niq'uiaj chic e are' jun cuc' ri tata'ib fariseos. Rumal ri' co xch'awic, xubij chquiwäch ri qui nimakil ri winak: Kachalal, ri in, in fariseo, in u c'ojol jun fariseo. Tajin c'u cäk'at tzij pa nu wi' rumal chi quincojo chi quec'astaj na ri cäminakib, cu'l c'u nu c'ux chrij wa', —xcha chque.
ACT 23:7 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri tat Pablo, ri tata'ib fariseos, ri tata'ib saduceos xquichap u chomalaxic quib, xech'ojinic. Je ri' chi ri winak ri qui mulim quib xuban quieb qui chomanic, xquitasala quib.
ACT 23:8 Je' xca'n wa' rumal chi ri tata'ib saduceos man cäquicoj taj chi quec'astaj na ri cäminakib, man cäquicoj taj chi e c'o ángeles, chi e c'o espíritus. Je wa' ri qui tijonic ri e are'. Are c'u ri tata'ib fariseos cäquicojo chi quec'astaj na ri cäminakib, xukuje' chi e c'o ángeles, chi e c'o espíritus. Je ri' ri qui tijonic ri e are'.
ACT 23:9 Conojel c'ut, co na xquirak qui chi'. Xewalij c'u jujun chque ri tijonelab re ri Pixab ri e jun cuc' ri tata'ib fariseos, xquibij: We achi ri' man c'o tä jun mac u banom. We ne jun espíritu, we ne jun ángel xuch'abej, mäkak'atej ne u wäch ri cuban ri Dios, —xecha'.
ACT 23:10 Sibalaj c'u nim ri ch'oj chquixol ri tata'ib. Rumal ri' ri tata' ri qui nimal soldados aj Roma xuxej rib we ne cäban ch'äkatak che ri tat Pablo cumal ri e are'. Xa je ri' xtakan chque ru soldados chi quebe'c, cäquesaj bi ri tat Pablo chquixol rech cäquic'am bi jumul chic pa ri ja ri e jekel wi ri soldados.
ACT 23:11 Chucab ak'ab xuc'ut rib ri Kajaw Jesús chuwäch ri tat Pablo, xubij che: ¡Pablo, chachajij anima'! Rumal ri a banom, rumal chi a k'alajisam waral pa ri tinimit Jerusalén jachin ri in, jas c'u ri nu banom, xukuje' are je' rajwaxic caban na che nu k'alajisaxic pa ri tinimit Roma, —xcha che.
ACT 23:12 Chucab k'ij chi c'ut jujun chque ri winak aj Israel xjunamataj qui tzij chi cäquicämisaj ri tat Pablo. Xca'n juramento chi cäpe na c'äx pa qui wi' we man cäca'no jas ri xquichomaj, chi man c'o tä jas cäquitij na we ta mat nabe cäquicämisaj ri tat Pablo.
ACT 23:13 E c'o na más chquiwäch cawinak achijab ri xca'n wa' we juramento ri'.
ACT 23:14 Xebe' c'u wa' cuc' ri qui nimakil ri sacerdotes xukuje' cuc' ri niq'uiaj tata'ib chic, ri qui nimakil ri winak aj Israel, xquibij c'u chque: Ri uj xka'n juramento chi cäpe na c'äx pa ka wi' we man cäka'no jas ri xkachomaj, chi man c'o tä jas cäkatij na we ta mat nabe cäkacämisaj na ri tat Pablo.
ACT 23:15 Ri alak c'ut, xukuje' ri niq'uiaj qui nimakil ri winak, bij alak che ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados chi cuc'am lok ri tat Pablo chuwäch alak chuwek, bij alak chi xa cäc'ot alak u chi' che retamaxic jas ri kas xubano. Are c'u ri uj, c'ä mäjok cäpe ri are', cujc'oji na apan chuyuxlexic rech cäkacämisaj, —xecha chque.
ACT 23:16 Are c'u jun ala, ri ral ri ranab ri tat Pablo, xuta wa', jas ri xquichomaj u banic, xe' c'u ri are' pa ri ja ri e jekel wi ri soldados, xubij wa' che ri tat Pablo.
ACT 23:17 Xa je ri' ri tat Pablo xusiq'uij jun chque ri tata'ib ri qui nimal ri soldados, xubij che: C'ama la bi we ala ri' chuwäch ri tata' ri cätakan pa qui wi' conojel ri soldados, c'o c'u ri craj cubij che, —xcha che.
ACT 23:18 Ri qui nimal ri soldados xuc'am bi ri ala chuwäch ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, xubij che: Ri tat Pablo ri ajpache' xinusiq'uij, te c'u ri' xuta' tok'ob chwe chi quinc'am lok we ala ri' chuwäch la, c'o c'u ri craj cubij che la, —xcha che.
ACT 23:19 Ri tata', ri nim takanel, xuc'am bi ri ala pu tuquiel wi, xuta' c'u che: ¿Jas ri cawaj cabij chwe? —xcha che.
ACT 23:20 Te ri' ri ala xubij che: Ri qui nimakil ri winak aj Israel xjunamataj qui tzij chi cäquibij che la chi cäc'am la bi ri tat Pablo chquiwäch ri qui nimakil ri winak chuwek, cäquibij c'u na chi xa cäquic'ot u chi' che retamaxic jas ri kas xubano.
ACT 23:21 Mäcoj ba' la ri cäquibij, rumal chi e c'o na más chquiwäch cawinak achijab ri e yuxleninak ri tat Pablo. Ri e are' ca'nom juramento chi cäpe na c'äx pa qui wi' we ta mat cäca'no jas ri qui chomam, chi man c'o tä jas cäquitijo we ta mat nabe cäquicämisaj na ri tat Pablo. Ri e are' c'ut chanim ri' e c'o chic, xak queye'm chi cäya la chque jas ri cäquibij, —xcha che.
ACT 23:22 Ri tata' c'ut ri cätakan pa qui wi' ri soldados xubij che ri ala chi quel bic, xubij c'u che chi c'o jun mubij wi chi xubij wa' che.
ACT 23:23 Te c'u ri' ri nim tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados xeusiq'uij quieb chque ri tata'ib qui nimakil soldados, xuya c'u takanic chque chi quequimulij quieb cientos soldados chcakan, oxc'al lajuj chic ri quequiejenic, xukuje' quieb cientos ri quequic'am bi qui lanzas. Rajwaxic c'ut cäca'n u banic ri jastak que, xak quec'oji na chila' pa ri u belej hora chak'ab, rech quebel bic, quebe' pa ri tinimit Cesarea.
ACT 23:24 Xukuje' xuya takanic chi quequicha' jujun quiej, cäban u banic jun rech c'o cuquiejej bi ri tat Pablo, rech cäquic'am bic, man c'o tä jas jun c'äx curiko, xane utz u wäch copan ruc' ri k'atal tzij ri tat Félix.
ACT 23:25 Te c'u ri' ri tata' ri cätakan pa qui wi' conojel ri soldados xutz'ibaj bi jun wuj, xuya bi chque. Je wa' xubij ri wuj:
ACT 23:26 “In wa', ri in Claudio Lisias. Quintak bi rutzil wäch la, tat Félix, lal ri' ri nimalaj k'atal tzij.
ACT 23:27 We achi ri' xchap na cumal ri winak aj Israel, xak c'u jubik' man xquicämisaj. Aretak c'ut xinwetamaj in chi are jun aj Roma, xeinsiq'uij ri nu soldados, xeintak c'u che resaxic pa qui k'ab ri winak aj Israel.
ACT 23:28 Xwaj c'ut xinwetamaj jas ri mac xubano, ri cäquibij chrij. Rumal ri' xinc'am bi chquiwäch ri qui nimakil ri winak aj Israel.
ACT 23:29 Xinwetamaj c'ut chi ru mac are wa' chi man cuban taj jas ri cubij ri qui pixab ri e are'. Man ya'tal tä c'ut chi cäcämisaxic, man ya'tal taj chi coc pa che' rumal wa'.
ACT 23:30 Xinta c'ut chi xjunamataj qui tzij ri winak aj Israel, qui chomam chi c'ut jas cäca'n chucämisaxic we achi ri'. Xa rumal ri' xintak bic uc' la, xinbij c'u bi chque ri winak ri cäquibij chrij chi c'o u mac, chi rajwaxic cäquik'alajisaj chuwäch la jas ri mac u banom ri cäquibij chrij. Xuwi ba' wa' ri xinbij che la. ¡Ch'abej chi la!” —xcha bi pa ri wuj.
ACT 23:31 Ri soldados xquinimaj ri takanic ri xyi' chque, xquic'am c'u bi ri tat Pablo, xebe' chak'ab pa ri tinimit Antípatris.
ACT 23:32 Chucab k'ij chic ri soldados ri e benak chcakan xetzelej lok jawije' c'o wi ri ja ri e jekel wi. Are c'u ri soldados ri e benak chrij quiej xquitakej ri qui be ruc' ri tat Pablo.
ACT 23:33 Aretak c'ut xeopan pa ri tinimit Cesarea, xquiya ri wuj che ri nim k'atal tzij, xukuje' xquiya ri tat Pablo chuwäch, xquijach c'u pu k'ab.
ACT 23:34 Ri k'atal tzij xusiq'uij ri wuj, te c'u ri' xuta' che ri tat Pablo jawije' quel wi ri are'. Aretak xretamaj chi are aj Cilicia,
ACT 23:35 xubij che: Quinta na ri tzij la aretak quepe ri winak ri cäquibij ri mac chij la, —xcha che. Xeutak c'u soldados chuchajixic ri tat Pablo pa ri nim ja ri sibalaj je'lic, rachoch ri tat Herodes.
ACT 24:1 Xque' job k'ij ri tat Pablo c'o pa ri tinimit Cesarea aretak xopan ri tat Ananías ri qui nimal sacerdotes, e rachi'l jujun chque ri nimak tak tata'ib aj Israel, xukuje' jun cojol tzij ri xukuje' cäch'aw pa qui wi' ri winak. Ri tata' ri', Tértulo u bi'. Xeboc c'u bi chuwäch ri nim k'atal tzij chubixic ri mac chrij ri tat Pablo.
ACT 24:2 Aretak xc'am lok ri tat Pablo, ri tat Tértulo xuchap u bixic tzij chrij chuwäch ri nim k'atal tzij, je c'u ri' xubij che ri tat Félix: ¡Chäjin la, tat Félix, lal ka nan, lal ka tat! Sibalaj maltiox che la chi rumal ech la c'o nimalaj utzil pa we ka tinimit, man c'o tä c'u je wa' je ri'. Rumal c'u ri nimalaj no'j la, sibalaj utz banom la chuk'atic tzij puwi' ronojel.
ACT 24:3 Ronojel ri banom la cäkil pa tak conojel ri tinimit, sibalaj cäkamaltioxij wa' che la, tat Félix.
ACT 24:4 Man cäkaj tä c'ut cäkaya nimalaj latz' che la. Xuwi cäkaj cäkabochi'j la rech cäban la tok'ob, cujtatabej na la jun rat.
ACT 24:5 We achi ri', xketamaj chi jawije' chi' ri copan wi, xak c'äx cuban chquixol ri winak, je' jas jun nimalaj yabil. Pa ronojel ruwächulew cuyac ch'oj chquixol ri winak aj Israel, je ri' chi xak cäquitasala quib. Ri are' c'ut are jun c'amal qui be ri jule' winak ri qui takem ru tijonic ri Jesús aj Nazaret ri cäbix Nazarenos chque.
ACT 24:6 Xukuje' xuban ri äwas u banic pa ri nimalaj rachoch Dios. Ri uj c'ut xkachapo. Are ta xkaj xkak'at tzij puwi', jas ri cubij ri ka pixab.
ACT 24:7 Are c'u ri tata', Lisias u bi', ri cätakan pa qui wi' ri soldados, xunim rib ri are'. Ruc' nimalaj chuk'ab xresaj ri tat Pablo pa ka k'ab.
ACT 24:8 Xubij c'ut chi ri winak ri cäquibij chrij ri tat Pablo chi c'o u mac, rajwaxic queopan uc' la. Ri lal c'ut cuya' cäc'ot la u chi', cäta' la che, rech quetamaj la chi kas tzij wa' ronojel ri tajin cäkabij chrij, —xcha che ri tat Félix.
ACT 24:9 Xukuje' ri winak aj Israel ri e c'o ruc' ri tat Tértulo xquibij chi ronojel wa' are kas tzij.
ACT 24:10 Ri nim k'atal tzij xuc'ut ruc' ru k'ab chi cuya' cäch'aw ri tat Pablo. Ri are' c'ut xubij: Wetam chi q'uia junab chic c'o la che k'atal tzij pa qui wi' we winak ri', rumal ri' cäquicot wanima' quinbij quieb oxib tzij chuwäch la chuto'ic wib.
ACT 24:11 Cäcowin c'u la quetamaj la chi c'ä te' cablajuj k'ij wa' in opaninak pa ri tinimit Jerusalén chuk'ijilaxic ri Dios.
ACT 24:12 Man c'o tä c'u ch'oj nu banom, man tajin tä quinchomala tzij ruc' jachin jun aretak xinquirik pa ri nimalaj rachoch Dios. Man tajin tä quinsach qui c'ux ri winak pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel, o jawije' chi' ri xinquirik wi pa ri tinimit.
ACT 24:13 Wa' we winak ri' man quecowin taj cäquic'ut chuwäch la chi kas tzij ri tajin cäquibij chwij.
ACT 24:14 Quink'alajisaj c'u chuwäch la, chi ri in are tajin quinpatänij ri qui Dios ri ka nan ka tat ojer. Je' tajin quinbano jas ri cubij ru tzij ri Jesús ri kas C'amal ka Be, ri cäquibij ri winak aj Israel chi are' jule' tijonic wa' ri man kas tzij taj. Quincoj in xukuje' ronojel ri tz'ibtal pa tak ri wuj re ru Pixab ri Moisés, xukuje' ri tz'ibtal pa tak ri qui wuj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
ACT 24:15 Jas ri e are', je' c'u ri in. Cu'l nu c'ux chrij ri Dios chi quec'astaj na conojel ri cäminakib ri ca'nom utzil pa ri qui c'aslemal, xukuje' ri ca'nom etzelal.
ACT 24:16 Rumal ri' amak'el ronojel k'ij quincoj nu chuk'ab rech man c'o tä etzelal quinna' pa ri wanima' chuwäch ri Dios, o chquiwäch ri winak, —cächa ri tat Pablo.
ACT 24:17 Oc'owinak chi quieb oxib junab ri in bininak pa tak niq'uiaj tinimit chic, te c'u ri' xintzelej lok jumul chic pa ri nu tinimit, xine' pa Jerusalén chuya'ic ri puak, tobanic chque ri meba'ib chila', xukuje' chuya'ic sipanic cho ri Dios.
ACT 24:18 Tajin c'u quinya ri nu sipanic pa ri nimalaj rachoch Dios, wesam chi ri äwas chwij, aretak xinquirik jujun winak aj Israel ri quepe pa Asia. Xa quieb oxib ri winak c'olic, man c'o tä c'u c'äx tajin quinban cuc'.
ACT 24:19 Ri winak ri quepe pa Asia, ri xinquirik pa ri nimalaj rachoch Dios, e are wa' ri rajwaxic quepe chuwäch la, cäquibij c'ut jas u wäch ri mac nu banom, we kas tzij c'o c'äx pa qui c'ux chwij.
ACT 24:20 We man je ri', chquibij ba' ri winak ri e c'o waral chanim, we c'o jas jun mac xquirik chwij aretak xinoc chquiwäch ri qui nimakil ri winak aj Israel.
ACT 24:21 We c'u ne are nu mac ri tajin cäquibij chi aretak in c'o chquixol, co xinch'awic, xinbij: “Cämic tajin cäk'at alak tzij pa nu wi' rumal chi quincojo chi quec'astaj na ri cäminakib,” —xincha', —xcha ri tat Pablo che ri tat Félix.
ACT 24:22 Ri tat Félix, aretak xuta ri xubij ri tat Pablo, kas c'o retam chic chquij ri winak ri qui takem ru tijonic ri Jesús ri kas C'amal qui Be. Xuya na can ru chomaxic wa' pa jun k'ij chic, xubij c'u chque ri winak: Aretak cäpe ri tat Lisias, ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, te c'u ri' kas quinwetamaj na jas u banic ronojel wa', —xcha chque.
ACT 24:23 Xtakan c'u ri tat Félix che ri qui nimal soldados, chajil re ri tat Pablo chi cutakej u chajixic. Xukuje' xubij che chi cuya che ri tat Pablo chi cuya' queopan ri e utz ruc' chuch'abexic, xukuje' chuya'ic ri rajwaxic che, man queuk'atej tä ri e are'.
ACT 24:24 Oc'owinak chi quieb oxib k'ij, xopan chi jumul ri tat Félix rachi'l ri nan Drusila ri rixokil. Ri are' are jun aj Israel. Xtakan c'u chusiq'uixic ri tat Pablo rech cätzijon cuc' chrij ri cojonic che ri Jesucristo.
ACT 24:25 Aretak c'ut ri tat Pablo xuchap u tzijoxic chi rajwaxic cuban jicom jun che ru c'aslemal, man cuban tä jun xak jas ri craj ri are', xukuje' xutzijoj chi ri Dios cuk'at na tzij pa qui wi' ri winak pa ri q'uisbal k'ij, xuxej rib ri tat Félix, xubij c'u che ri tat Pablo: Xak je' na la', cuya' cate'c. Aretak c'ut cäbantaj ri jastak we, quintakan chi na jumul che a siq'uixic, —xcha che.
ACT 24:26 Are c'u craj ri tat Félix chi ri tat Pablo cuya puak che rech cutzokopij bic. Rumal ri' amak'el cätakan chusiq'uixic rech cätzijon ruc'.
ACT 24:27 E oc'owinak chi c'u quieb junab, xak je ri' ri xca'no. Te c'u ri' xq'uextaj ri tat Félix che nim k'atal tzij. Are xcanaj can ri tat Porcio Festo chuq'uexel. Are c'u ri tat Félix, are craj cuban canok jachique ri cäkaj chquiwäch ri winak aj Israel. Rumal ri' xuya na can ri tat Pablo pa che'.
ACT 25:1 Xque' oxib k'ij ri oquinak ri tat Festo che nim k'atal tzij. Te c'u ri' xel bic pa ri tinimit Cesarea, xe' c'u pa Jerusalén.
ACT 25:2 Chila' c'ut ri qui nimakil sacerdotes xukuje' ri winak aj Israel ri más nimak na qui banic xeboc chuwäch ri tat Festo chubixic jas u wäch mac ri xuban ri tat Pablo, jas ri tajin cäquibij chrij.
ACT 25:3 Xquibochi'j ri tat Festo, xquita' c'u tok'ob che chi cätakan chuc'amic lok ri tat Pablo pa ri tinimit Jerusalén. Ri winak aj Israel xjunamataj qui tzij, xquichomaj chi cäquicämisaj na ri tat Pablo pa ri be.
ACT 25:4 Xpe c'u ri tat Festo, xubij chque chi ri tat Pablo c'o pa che' jela' pa ri tinimit Cesarea. Xubij c'u chque chi cätzelej na ri are' jela' pa quieb oxib k'ij.
ACT 25:5 Xukuje' xubij chque: Jachin tak ri c'o chxol alak, ri c'o takanic pa qui k'ab, rajwaxic quebe' wuc' pa Cesarea. We c'u c'o u mac ri achi ri', cuya' cäbij alak wa' chwe jela', —xcha ri tat Festo chque.
ACT 25:6 Xa c'u wajxakib k'ij, we c'u ne lajuj k'ij, xc'oji ri tat Festo pa ri tinimit Jerusalén, te c'u ri' xtzelej pa ri tinimit Cesarea. Chucab k'ij xt'uyi pa ru t'uyulibal pa ri k'atbal tzij, te c'u ri' xtakan chusiq'uixic ri tat Pablo.
ACT 25:7 Aretak xopan ri tat Pablo chuwäch ri tat Festo, xepe ri winak aj Israel ri e petinak pa Jerusalén, xquimulij quib chrij ri are'. Q'uia u wäch c'äx ri xquibij chi u banom, man xecowin tä c'ut xquic'utu chi kas tzij ri xquibij chrij.
ACT 25:8 Are c'u ri tat Pablo xubij we tzij ri' chuto'ic rib: Ri in man c'o tä jubik' mac nu banom. Man in macuninak tä chrij ri qui pixab ri winak aj Israel, chrij ta ne ri nimalaj rachoch Dios, o chrij ri César ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, —xcha che ri tat Festo.
ACT 25:9 Are c'u ri tat Festo, are craj cubano jachique ri cäkaj chquiwäch ri winak aj Israel, xa rumal ri' xuta' che ri tat Pablo, xubij: ¿A cawaj cate' pa ri tinimit Jerusalén rech chila' quink'at wi tzij pa wi'? —xcha che.
ACT 25:10 Xch'aw c'u ri tat Pablo, xubij che: Chuwäch ru k'atbal tzij ri César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, in c'o wi. Are waral rajwaxic cäk'at wi tzij pa nu wi'. Kas etam c'u la chi man c'o tä jun c'äx nu banom chquij ri winak aj Israel.
ACT 25:11 We c'u ne nu banom jun c'äx, we ne nu banom jun mac ri takal wi chi quincämisaxic, man quinwesaj tä wib chupam, cuya' quincämisaxic. We c'u man c'o jas ri nu banom ri cäquibij chwij, man c'o tä jun ya'tal che chi quinujach pa qui k'ab. Quinta' ba' chi ri César, ri nimalaj takanel, chi ri are' cäk'atow tzij pa nu wi', —xcha ri tat Pablo.
ACT 25:12 Xtzijon c'u ri tat Festo cuc' ri ya'l tak u no'j ri quetoban ruc', xubij che ri tat Pablo: Xabij chi are ri César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, cäk'atow na tzij pa wi'. Cate' ba' na ruc' ri nimalaj takanel ri', —xcha che.
ACT 25:13 Oc'owinak chi quieb oxib k'ij, ri nim takanel Agripa rachi'l ri nan Berenice xebe' pa ri tinimit Cesarea chuch'abexic ri tat Festo.
ACT 25:14 Q'uia k'ij xec'oji na chila', are c'u ri tat Festo xubij che ri tat Agripa jas ri xban che ri tat Pablo. Je wa' xubij che: C'o jun achi waral ri yo'm can pa che' rumal ri tat Félix aretak xel bic.
ACT 25:15 Aretak xinc'oji pa ri tinimit Jerusalén, xepe ri qui nimakil sacerdotes, xukuje' ri qui nimakil ri winak aj Israel, xquibij chi c'o mac u banom we achi ri'. Xquibij chwe chi quink'at na tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch we achi ri'.
ACT 25:16 Xinbij c'u chque ri e are' chi ri k'atbal tzij re Roma, man u yo'm tä takanic chi cäcämisax jun winak we man nabe copan na chquiwäch ri cäquibij chrij chi c'o u mac rech cuto' rib chuwäch ri cäbix chrij.
ACT 25:17 Rumal ri' aretak xepe ri e are' junam wuc' waral, man xinbeytaj taj, xane chanim chucab k'ij xint'uyi pa ri t'uyulibal pa ri k'atbal tzij, te c'u ri' xintakan chusiq'uixic ri achi ri'.
ACT 25:18 Aretak c'ut xepe ri winak ri cäquibij chi c'o u mac xubano, man c'o tä jun etzelal ri xquibij chrij junam ruc' ri tajin quinchomaj in.
ACT 25:19 Xane xak xuwi xquibij chi ri tat Pablo man cuban tä ronojel ri e nak'atal wi ri winak aj Israel, ri e cojoninak wi che, xukuje' xquibij chi cutzijoj ru banic jun achi, Jesús u bi', ri xcämic, cubij c'u ri are' chi c'asal chic.
ACT 25:20 Man quinrik tä c'u in jas quinbano, rumal c'u ri' xinta' che ri tat Pablo we craj que' ri are' pa ri tinimit Jerusalén, rech chila' cäk'at wi tzij puwi'.
ACT 25:21 Are c'u ri are' xubij chi rajwaxic cäk'at tzij puwi' rumal ri tat Augusto César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma. Rumal ri' xintakan chuchajixic na pa che' c'ä quintak na bi ruc' ri nimalaj takanel, —xcha'.
ACT 25:22 Xubij c'u ri tat Agripa che ri tat Festo: Ri in xukuje' cwaj quinta ru tzij ri achi ri', —xcha'. Ri tat Festo xubij che: Chuwek cäta na la jas ri cubij we achi ri', —xcha che ri nim takanel Agripa.
ACT 25:23 Chucab k'ij, aretak xeopan ri tat Agripa rachi'l ri nan Berenice, sibalaj nimak ca'nom che quib, ruc' nimal xeboc bi pa ri nimalaj ja ri cäquimulij wi quib ri winak, cachi'l ri tata'ib ri quetakan pa qui wi' ri soldados, xukuje' cachi'l ri tata'ib ri nimak qui banic pa ri tinimit. Xtakan c'u ri tat Festo ri nim k'atal tzij chusiq'uixic lok ri tat Pablo.
ACT 25:24 Te c'u ri' xubij ri tat Festo: Nim takanel Agripa, xukuje' alak onojel alak ri e c'o kuc' waral, c'o we achi ri' chuwäch alak, chrij c'u wa' ri xquirak wi qui chi' q'uia ri winak aj Israel pa Jerusalén, xukuje' waral pa Cesarea. Cäquibij chi c'o mac u banom we achi ri', chi rumal c'u ri' rajwaxic cäcämisaxic, —quecha ri'.
ACT 25:25 Ri in c'ut quinwilo chi man c'o tä jun mac u banom ri takal ta wi cäcämisaxic. Ri are' c'ut u bim chi rajwaxic cäk'at tzij puwi' rumal ri tat Augusto César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma. Rumal ri' nu chomam chi quintak na bi ruc' are'.
ACT 25:26 Man c'o tä c'u jas ri quincowinic quintz'ibaj bi che ri nimalaj takanel ri cätakan pa nu wi'. Rumal ri' xinc'am lok ri achi chuwäch alak, más na chuwäch la, nim takanel Agripa, rech cäc'ot na u chi'. Je ri' c'o ri quincowinic quintz'ibaj bic.
ACT 25:27 Quinchomaj c'ut chi xak lok' quintak bi jun ajpache' we man quinbij bic jas ri mac u banom, —xcha chque.
ACT 26:1 Ri tat Agripa xubij che ri tat Pablo: Cuya' catch'awic chuto'ic awib, —xcha che. Ri tat Pablo xuyac ru k'ab, te c'u ri' xuchap ch'awem, xubij:
ACT 26:2 Nim takanel Agripa, sibalaj cäquicot wanima' chi cuya' quinch'aw chuwäch la cämic chuto'ic wib chuwäch ronojel ri cäquibij ri winak aj Israel chwij.
ACT 26:3 Wetam c'ut chi kas etam la ronojel ri uj nak'atal wi, uj ri winak aj Israel, xukuje' jachique tak ri tzij cujch'ojin chrij. Rumal ri' quinta' jun tok'ob che la chi cächajij la paciencia wuc' che nu tatabexic, —xcha ri tat Pablo che ri nim takanel Agripa.
ACT 26:4 Xutakej tzijonem ri tat Pablo, xubij: Conojel ri winak aj Israel quetam ri nu banom pa ri nu c'aslemal chquixol petinak lok, rumal chi cuc' ri e are' xil wi nu wäch. Pa ri nu tinimit c'ut xinq'uiyisax wi, xukuje' pa ri tinimit Jerusalén.
ACT 26:5 Ri e are' xukuje' quetam wa', quecowinic cäquik'alajisaj wa' we cäcaj, chi ri in tzojer lok in jun cuc' ri winak fariseos. E are' c'u wa' ri winak aj Israel ri sibalaj cäquicoj na qui chuk'ab chubanic ri cubij ru Pixab ri Moisés.
ACT 26:6 Cämic c'ut tajin cäk'at tzij pa nu wi' rumal chi cu'l nu c'ux chrij ri xuchi'j can ri Dios chque ri ka mam ojer, chi queuc'astajisaj na ri cäminakib.
ACT 26:7 Are c'u wa' ri queye'm ri winak aj Israel ri e c'o che ri qui mam ojer ri cablajuj u c'ojol ri tat Jacob, chi je' cäbantaj na. Rumal ri' quek'ijilan che ri Dios. Chi pak'ij chi chak'ab quepatänin che. Tat Agripa, are c'u rumal rech wa' chi cu'l nu c'ux chi quec'astaj na ri cäminakib, xa c'u rumal ri' c'o ri cäquibij ri winak aj Israel chwij cämic.
ACT 26:8 ¿A mat cäcoj alak chi ri Dios queuc'astajisaj ri cäminakib? —cächa ri tat Pablo chque.
ACT 26:9 Ri in, in xukuje' nabe xinchomaj in chi rajwaxic quinban q'uia u wäch c'äx chque ri winak ri qui takem ru tijonic ri Jesús aj Nazaret.
ACT 26:10 Je c'u ri' xinban in pa ri tinimit Jerusalén. E q'uia chque ri cojonelab xeincoj pa che' rumal ri takanic ri xyi' pa nu k'ab cumal ri qui nimakil sacerdotes chi je' quinban wa'. Aretak c'ut tajin quecämisax ri cojonelab, ri in sibalaj utz xinwilo.
ACT 26:11 Q'uia mul xinc'äjisaj qui wäch ri cojonelab pa tak ri rachoch Dios ri cäquimulij wi quib ri winak aj Israel. Je wa' xinbano rech cäquiya can ri qui cojonic. Sibalaj c'u xyactaj woyowal chquij, je' ta ne chi xinch'ujaric. Xine'c, xinban c'äx chque c'ä pa tak ri niq'uiaj tinimit chic, —cächa'.
ACT 26:12 Ri in benak pa ri be, benam we chubanic c'äx chque ri cojonelab pa ri tinimit Damasco. Ri in takom bic, xukuje' yo'm bi takanic pa nu k'ab cumal ri qui nimakil sacerdotes.
ACT 26:13 Nim takanel Agripa, are kas pa ru niq'uiaj k'ij ri', uj c'o pa ri be aretak xak te'talic xinwil jun sakil ri xpe chicaj, ri sibalaj cäjuluw na chuwäch ri k'ij, xtunun c'u chkij, ri in xukuje' conojel ri e benak wuc'.
ACT 26:14 Ri uj konojel c'ut xujtzak cho ri ulew, te c'u ri' xinta jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij chwe pa ch'abal hebreo: “Saulo, Saulo, ¿jas che tajin caban we nimalaj c'äx ri' chwe?” —cächa'. “Ri at c'ut tajin carik c'äx, jas ri cuban ri wacäx ri cucoj akan che ri jun che' ri t'ist'ic u wi',” —xcha chwe.
ACT 26:15 Ri in c'ut xinbij: “¿Jachin ri lal, Tat?” —xincha che. Ri Are' xubij chwe: “In ri' ri Jesús ri tajin caban wa' we c'äx ri' chwe,” —cächa ri'.
ACT 26:16 “¡Chatwalij ba'! Nu c'utum c'u wib chawäch rech catoc che patänil we, xukuje' rech catoc che k'alajisal re ri awilom cämic chi are ri In, in awilom. Xukuje' cak'alajisaj ri quinc'ut na chawäch.
ACT 26:17 Catinto' na pa qui k'ab ri a winakil, ri aj Israel, xukuje' pa qui k'ab ri niq'uiaj winak chic ri catintak wi bi cämic.
ACT 26:18 Catintak bi cuc' rech cabano chi ri e are' kas queca'yic, rech quebel bi pa ri k'ekum re ri mac, quek'ax na pa ri sakil rech ri kas tzij, xukuje' rech man cäquitakej tä c'olem pu k'ab ri Satanás, xane quek'ax na pu k'ab ri Dios, quecojon c'u chwe In. Xak je ri' cäquirik na ri sachbal qui mac, xukuje' quec'oji na junam cuc' ri e rech ri Dios,” —xcha ri Jesús chwe, —cächa ri tat Pablo.
ACT 26:19 Tat Agripa, nim takanel, rumal ri' ri in xinnimaj ri xuc'ut ri Dios chnuwäch, man xinban tä c'u negar.
ACT 26:20 Xane xinchap u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios nabe pa ri tinimit Damasco, te c'u ri' pa ri tinimit Jerusalén, pa ronojel ri Judea, xukuje' chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Xink'alajisaj chquiwäch chi rajwaxic cäquiq'uex canima', cäquiq'uex qui chomanic, queniman c'u che ri Dios. Xukuje' xinbij chque chi rajwaxic cäca'n ronojel u wäch utzil rech k'alaj chi q'uextajinak ri canima', q'uextajinak c'u ri qui chomanic.
ACT 26:21 Xa c'u rumal wa' ri winak aj Israel xinquichapa lok pa ri nimalaj rachoch Dios, are ta xcaj xinquicämisaj.
ACT 26:22 Rumal c'u ru tobanic ri Dios nu takem u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Are' cämic. Nu tzijom ru Lok' Pixab ri Dios chque nimalaj conojel ri winak, chque ri man nim tä queil wi, xukuje' chque ri nimak qui banic. Man c'o tä jun tzij ri nu bim ri mat je' jas ri qui bim can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' jas ru bim can ri ka mam Moisés chi cäbantaj na.
ACT 26:23 Are je' chi ri Cristo curik c'äx, cäcämisax c'u na. Te c'u ri' are ri Are' ri nabe chquiwäch conojel ri quec'astaj na chquixol ri cäminakib rech cutzijoj na chi sak ri kas tzij chrij ru tobanic ri Dios chque ri ka winakil, xukuje' chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 26:24 Ri tat Pablo tajin cubij tak we tzij ri' chuto'ic rib aretak ri tat Festo co xurak u chi', xubij: ¡Pablo, xak at elinak ch'uj! Rumal ri qui siq'uixic q'uia tak wuj, catijoj c'u awib chquij, xatch'ujaric, —xcha che.
ACT 26:25 Ri tat Pablo xch'awic, xubij: Man in ch'ujarinak taj jas ri cächomaj la, tat Festo. Ri tajin quinbij are kas tzij. Ruc' utzalaj nu chomanic tajin quinbij ronojel wa'.
ACT 26:26 Waral c'o wi we nim takanel Agripa. Kas retam ri are' ronojel wa' ri tajin quinbij, rumal c'u ri' man quinxej tä wib quintzijon chuwäch ri are'. Quincojo chi ronojel wa' retam ri are', rumal chi ri tajin quinbij man banom tä wa' chi c'uyal.
ACT 26:27 ¿A mat cäcoj la, tat Agripa, lal ri' ri nim takanel, ri xquibij can ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios? ¡Kas wetam chi cäcoj la! —xcha che.
ACT 26:28 Ri tat Agripa xubij che ri tat Pablo: Xa jubik' man catcowinic caban chanim chi ri in quincojon na che ri Cristo, —xcha che.
ACT 26:29 Ri tat Pablo xubij: We chanim, we na'tam, are ri nu rayinic chi man xuwi tä ri lal, xane xukuje' conojel ri tajin cäquitatabej ri nu tzij cämic, cäca'n ta c'u na jas ri nu banom in. Man cwaj tä c'ut chi are cuc' we ximibal re ch'ich' ri', —xcha chque.
ACT 26:30 Xuwi xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri tat Pablo, xwalij ri nim takanel, xukuje' ri nim k'atal tzij rachi'l ri nan Berenice, xukuje' conojel ri e t'uyul chila'.
ACT 26:31 Xebe' chuchomaxic rij wa' pa qui tuquiel wi. Xquitzijobela quib, xquibij: We achi ri', man c'o tä jun mac u banom ri takal wi cäcämisaxic, o chi cäc'oji ri are' pa che', —xecha'.
ACT 26:32 Xpe ri tat Agripa, xubij che ri tat Festo: We achi ri', xkatzokopij ta bi wa' we ta mat xubij chi cäk'at tzij puwi' rumal ri César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, —xcha ri tat Agripa che ri tat Festo.
ACT 27:1 Aretak xchomatajic chi cujtak bi pa Italia ri c'o wi ri nimalaj tinimit Roma, ri tat Pablo cuc' niq'uiaj chic ajpache' xejach bi pu k'ab jun qui nimal ri soldados, ri c'o pa qui wi' cien achijab. Julio u bi' ri tata' ri'. We tata' ri' are ri cätakan pa qui wi' ri soldados ri cäbix chque: “Rech ri Nimalaj Takanel Augusto”, —cuchixic.
ACT 27:2 Xujoc bi pa jun barco pa Adramitio, jun tinimit ri c'o chi' ri mar. We barco ri' benam re pa tak ri tinimit re Asia. Kachi'l c'u ri tat Aristarco ri quel pa ri tinimit Tesalónica, jun tinimit wa' re Macedonia.
ACT 27:3 Chucab k'ij xujopan pa ri tinimit Sidón ri c'o chi' ri mar. Ri tat Julio sibalaj utz xuban ruc' ri tat Pablo, xuya che chi que' che qui ch'abexic ri e utz ruc' rech cäyi' ri cajwataj che.
ACT 27:4 Xujel chi bi pa ri tinimit Sidón, xkatakej ri ka be puwi' ri mar, xkaya can ri Chipre pa ri ka mox, rumal chi ri quiäkik' xa chkawäch cäpe wi.
ACT 27:5 Xujk'ax pa ri mar chuwäch ri tak'aj re Cilicia, xukuje' re Panfilia, xujopan c'u pa Mira, jun tinimit wa' re Licia.
ACT 27:6 Ri tat Julio, ri qui nimal ri soldados, xurik jun barco chila' aj Alejandría ri benam re pa Italia, xujroquisaj chupam rech cäkatakej ri ka be.
ACT 27:7 Q'uia k'ij ri' xak nojimal ri ka binem pa ri barco, xa ruc' tak c'äx xujopan chuwäch ri tinimit Gnido. Rumal c'u rech chi cujuk'atej ri quiäkik', xa je ri' xujoc'ow chuwäch ri Salmón, xujoc'ow chrij ri Creta, jun ch'äkap ulew ri c'o pa ri mar.
ACT 27:8 Xkatakej ri ka be chuchi' ri tak'aj, ruc' tak c'äx xujopan pa ri alaj tinimit ri cäbix Buenos Puertos che, chunakaj c'u wa' c'o wi ri tinimit Lasea.
ACT 27:9 Q'uia k'ij chic uj beytajinak. Sibalaj xibibal chi c'ut ri binem pa ri mar rumal chi cuchap ri k'alaj (oc'owinak chi c'u ri ayuno). Xa je ri' ri tat Pablo xuchap qui pixbexic ri achijab.
ACT 27:10 Xubij chque: Tata'ib, quinwilo chi we binem ri' sibalaj xibibal, man xuwi taj cuban na c'äx ri barco, xane xukuje' ri eka'n ri c'o chupam, xukuje' ne ri uj, we ne cujcäm na, —xcha chque.
ACT 27:11 Are c'u ri tata', ri qui nimal ri soldados, are' xunimaj ri cubij ri tata' ri cäbinisan ri barco, xukuje' ri ajchak'el ri barco. Man xucoj tä pa cuenta ri xubij ri tat Pablo.
ACT 27:12 Are c'u ri tinimit ri e c'o wi man utz tä wa' rech cäcoc'owisaj ri k'alaj chila', rumal ri' ri más achijab xquichomaj chi are utz na chi quebel bi chila', quebe' pa ri tinimit Fenice, we quecowinic. Are jun tinimit wa' pa Creta ri c'o chi' ri mar, chusiq'uel ru wiquiäk'ab u kajbal ri k'ij, xukuje' chusiq'uel ru mox u kajbal ri k'ij. Je ri' xcaj xca'no rech chila' cäcoc'owisaj wi ri k'alaj.
ACT 27:13 Xpe c'u jubik' quiäkik' pa ru mox ri relbal k'ij, ri man kas nim u chuk'ab, rumal ri' xquichomaj chi quecowinic cäquitakej ri qui be. Xebel c'u bic, xquitakej ri qui be puwi' ri mar chunakaj ri tak'aj re Creta.
ACT 27:14 Man naj tä más uj benak pa ri mar aretak xak te'talic xpe jun nimalaj quiäkik', ri cäbix Nordeste che, ri petinak pa Creta, xuchap c'u u slabisaxic ri barco.
ACT 27:15 Rumal chi man xujcowin taj xujbin chkawäch rumal ri quiäkik', xa je ri' xak xkaya che ri quiäkik' chi cujc'am bi rumal.
ACT 27:16 Xujoc'ow chrij jun alaj ch'äkap ulew ri c'o pa ri mar, Clauda u bi', ri man c'o tä wi más quiäkik'. Ruc' tak c'äx xujcowin chuyaquic ri alaj barco ri ka chererem bic che to'bal kib.
ACT 27:17 Aretak c'o chi ri alaj barco chupam ri nim barco, xquixim ri nim barco ruc' colob chrij rech man cäjak'in taj. Cäquixej c'u quib we ne cunim rib ri nim barco pa ri senyäb ri cäbix Sirte che, rumal c'u ri' xquikasaj ri manta ri c'o puwi' ri barco.
ACT 27:18 Chucab k'ij, rumal chi sibalaj nim u chuk'ab ri quiäkik' chupam ri k'ekal jäb, xquichap resaxic ri eka'n pa ri barco, xquiq'uiäk bi pa ri mar.
ACT 27:19 Churox k'ij chic xekaq'uiäk bi ri chacubal tak jastak rech ri barco pa ri ja'.
ACT 27:20 Q'uia k'ij chic man xkil tä chi u wäch ri k'ij o ri ch'imil, ka rikom c'u c'äx rumal ri nimalaj k'ekal jäb. Xkachomaj c'ut chi cujcäm na, man cu'l tä chi ka c'ux chi cujc'asi'c.
ACT 27:21 Xque' c'u q'uia ri k'ij man c'o tä ka wa xkatijo, rumal ri' ri tat Pablo xtaq'ui ak'an chkaxol, xubij: Tata'ib, sibalaj utz na we ta xta alak ri xinbij, mat xujel lok pa Creta, rech mat xkarik wa' we c'äx ri', we tzakic ri'.
ACT 27:22 Cämic c'ut chajij alak anima', man c'o tä jun chech alak ri cäcäm na, xane xuwi ri barco cäyojyob na, cäsach c'u u wäch.
ACT 27:23 Mier c'ut chak'ab xuc'ut rib jun ángel chnuwäch ri takom lok rumal ri Dios ri in ajchak'el, xukuje' ri quink'ijilan che.
ACT 27:24 Xubij c'u ri ángel chwe: “Pablo, maxej awib, rajwaxic catopan na ruc' ri César ri nimalaj takanel puwi' ri Roma. Rumal c'u awech at ri Dios queuto' na chuwäch ri cämical conojel ri e benak awuc' pa ri barco,” —xcha chwe.
ACT 27:25 Rumal ri', tata'ib, chajij alak anima'. Ri in nu cu'bisam nu c'ux chrij ri Dios, quincoj c'u na chi kas tzij. Je' cäbantaj na jas ri xbix chwe rumal ri ángel.
ACT 27:26 Cäkato' c'u na kib pa jun ch'äkap ulew ri c'o pa ri mar aretak ri quiäkik' cujuya can chila', —xcha chque.
ACT 27:27 Pa jun ak'ab c'ut, chucab semana re ri ka binem pa ri mar Adria, xuje' je ri', xuje' je wa' rumal ri quiäkik'. Are niq'uiaj ak'ab ri', aretak ri achijab ri e c'amowinak bi ri barco xquilo chi cujnakajin chic che ri ulew.
ACT 27:28 Xquetaj ru najal ru pam ri mar, xquilo chi are juwinak waklajuj metros kajinak. Xujbin chi apan jubik', te c'u ri' xquetaj chi jumul, xquil c'ut chi are juwinak wukub metros.
ACT 27:29 Cäquixej c'u quib we ne cäjeki ri barco cho tak ri abaj, rumal ri' xquikasaj bi quiejeb nimak tak ch'ich' ri cäbix anclas chque chrij ri barco. Conojel are cäcaj chi cäsakir chanim, rumal chi sibalaj cäquixej quib.
ACT 27:30 Ri achijab ri e c'amowinak bi ri barco xquichomaj quebel bi pa ri barco chuto'ic quib. Rumal ri' xquichap u kasaxic ri alaj barco pa ri mar, je' ta ne chi quequikasaj ri niq'uiaj anclas chic chuwäch ri nim barco. ¡Man je' tä c'u ri' ri tajin cäca'no!
ACT 27:31 Are c'u ri tat Pablo xubij che ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, xukuje' chque ri soldados: We ri achijab ri e c'amowinak bi ri barco man quecanaj tä can chupam ri barco, man cäcowin tä alak cäto' ib alak, —xcha chque.
ACT 27:32 Xepe c'u ri soldados, xequikupij tak ri colob ri ximibem re ri alaj barco, xquitzokopij c'u bi pa ri mar.
ACT 27:33 Aretak xsakiric ri tat Pablo xubij chque conojel chi utz we c'o jas cäquitijo, xubij c'u chque: Ya xque' quieb semanas wa' man warinak tä alak, man c'o tä jas tijom alak.
ACT 27:34 Quinta' tok'ob chech alak chi cäwi' alak. Are rajwaxic wa' rech c'o chuk'ab alak chuto'ic ib alak. Man c'o tä c'u ne jun u wi' jun chech alak ri cäsach na u wäch, —xcha chque.
ACT 27:35 Aretak xbitaj wa' rumal ri tat Pablo, xuc'am ri wa, xumaltioxij wa' che ri Dios chquiwäch conojel, te c'u ri' xupiro, xuchaplej c'u wi'm.
ACT 27:36 Te c'u ri' conojel xquichajij anima', xewi' c'ut.
ACT 27:37 Ri uj, uj quieb cientos ruc' oxc'al waklajuj chkonojel ri uj c'o pa ri barco.
ACT 27:38 Te c'u ri', aretak quelem chic, xquesaj ri trico pa ri barco, xquiq'uiäk c'u can pa ri mar rech man al tä más ri barco.
ACT 27:39 Aretak xsakiric man xquich'ob tä u bi' ri ulew ri xquil apanok, xquil c'u apan jun u k'ab mar ri oquinak bi chupam ri ulew, senyäb u chi'. Xquichomaj resaxic bi ri barco jela' pa ri ulew we quecowinic.
ACT 27:40 Xquikupij ri colob ri ximibem que ri anclas, xquiya can pa ri mar, xukuje' xequiquir tak ri pala ri quetob chubinisaxic ri barco. Xquiyac ak'an ri manta ri c'o chuwäch ri barco rech curik ri quiäkik', xquikebsaj c'u ri barco chunakaj ri senyäb chi' ri mar.
ACT 27:41 Are c'u ri barco xopan jela' jawije' e c'o wi quieb binel ja', xch'api ri barco pa ri jutanaj senyäb. Ru tza'm ri barco co xunim rib pa ri senyäb, are c'u ri rij ri barco xuchap u banic ch'äkatak rumal ru chuk'ab ru woja' ri cuban sibalaj c'äx che.
ACT 27:42 Ri soldados xquichomaj qui cämisaxic ri ajpache', rech man c'o tä jun cämu'xanic, canimaj bic.
ACT 27:43 Are c'u ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, are craj cuto' can ri tat Pablo, rumal ri' man xraj taj chi je' xca'no jas ri xquichomaj ri soldados. Xtakan c'ut chi conojel ri achijab ri quecowinic quemu'xanic, chquiq'uiäka bi quib nabe pa ri mar rech quebel bi cho ri ulew.
ACT 27:44 Xtakanic chi ri niq'uiaj chic quebe' chrij tak tz'alam, chrij u ch'äkapil tak barco. Je ri' xca'n conojel, xebel bi cho ri ulew, man xecäm taj.
ACT 28:1 Aretak konojel utz ka wäch uj c'o chi cho rulew, xketamaj chi ri ch'äkap ulew ri' ri c'o pa ri mar, are Malta u bi'.
ACT 28:2 Ri winak ri e c'o chila' sibalaj utz ka ch'abexic xca'no. Xca'n jun k'ak', te c'u ri' xujquisiq'uij konojel rech cäkamik' kib rumal chi nim ri tew c'olic, xukuje' tajin cäkaj ri jäb.
ACT 28:3 Xpe ri tat Pablo, xuc'am apan quieb oxib chaki'j si', tajin c'u cuya pa ri k'ak' aretak xel lok chquixol ri si' jun cumätz. Xanimaj lok cho ri k'ak', xtzuyi' c'u che ru k'ab ri tat Pablo.
ACT 28:4 Aretak ri winak ajchila' xquil ri cumätz tzayal che ru k'ab ri tat Pablo, xquibij chquibil tak quib: Wa' we achi ri' are jun cämisanel, pune man xcäm tä can pa ri mar, cämic c'ut cutoj na ri etzelal u banom, cäcäm c'u na, —xecha'.
ACT 28:5 Are c'u ri tat Pablo xutota' ru k'ab, xkaj c'u ri cumätz pa ri k'ak', are c'u ri are' man c'o tä jas xubano.
ACT 28:6 Conojel ri winak queye'm chi ri tat Pablo cäsipojic, we ne xak te'talic cätzakic, cäcäm c'ut. Naj ri' xak xqueyej na jas cubano. Aretak c'ut xquilo chi man c'o tä jas jun c'äx xuriko, xquiq'uex qui chomanic, xquibij chi ri tat Pablo are jun dios.
ACT 28:7 Chunakaj ri c'olibal ri' c'o ri rulew ri tata' ri qui nimal ri winak ri e c'o chila' pa ri tinimit ri'. Ri tata' ri', Publio u bi'. Are c'u wa' sibalaj utz xuban che ka c'ulaxic pa rachoch, oxib k'ij c'ut xujrilij ruc' utzil.
ACT 28:8 Yawab c'u ru tat ri tat Publio, c'o pa ch'at. C'o k'ak' chrij, xukuje' sibalaj c'o pamaj che. Xe' c'u ri tat Pablo che rilic, xuban orar ruc'. Te c'u ri' xuya ru k'ab puwi', xucunaj c'u ri tata'.
ACT 28:9 Rumal wa' we xbantajic ri', xepe conojel ri yawabib ri e c'o chila' pa ri tinimit ri', xecunataj c'ut.
ACT 28:10 Conojel ri winak sibalaj nim xujquil wi, q'uia ri xquisipaj chke. Te c'u ri', aretak xujel bi chila' pa jun barco chic, ri winak xquiya bi ronojel ri rajwaxic chke che ri ka binem.
ACT 28:11 Oxib ic' xujc'oji na chila' pa Malta, te c'u ri' xujoc pa jun barco aj Alejandría ri xroc'owisaj ri k'alaj chila'. We barco ri' c'o retal cojom che, are c'u ri qui wächbal ri qui dios Cástor, ri qui dios Pólux.
ACT 28:12 Xujopan c'u pa ri tinimit Siracusa ri c'o chi' ri mar. Chila' xujcanaj wi na can oxib k'ij.
ACT 28:13 Xujel chi bi chila', xkatakej c'u ri ka be pa ri mar chunakaj ri tak'aj c'ä xujopan na pa ri tinimit Regio. Che ri jun k'ij chic xpe jun quiäkik' chkij pa ru mox ri relbal k'ij, chucab k'ij c'ut xujopan pa ri tinimit Puteoli.
ACT 28:14 Chila' c'ut pa Puteoli xekarik wi jujun kachalal cojonelab. Xquibij c'u chke chi cujcanaj jun semana cuc'. Je' xka'no, te c'u ri' xuje' pa ri tinimit Roma.
ACT 28:15 Ri kachalal pa Roma qui tom chic chi cujopanic, xepe che ka c'ulaxic pa be, xkarik c'u kib pa ri alaj tinimit Foro de Apio, xukuje' jun c'olibal ri cäbix Tres Tabernas che. Aretak ri tat Pablo xeril ri kachalal, xuya maltioxinic che ri Dios, sibalaj xuchajij anima'.
ACT 28:16 Aretak xujopan pa ri tinimit Roma, ri tat Julio ri tata' ri cätakan pa qui wi' ri soldados, xeujach ri ajpache' pu k'ab ri tata' ri qui nimal ri soldados ri e c'o chila'. Are c'u ri tat Pablo xyi' che chi cäc'oji pa jun ja u tuquiel wi, xchajix c'u rumal jun soldado.
ACT 28:17 Oxib k'ij chic c'o ri tat Pablo pa Roma aretak xtakan che qui siq'uixic ri qui nimakil ri winak aj Israel ri e c'o pa Roma. Aretak c'ut qui mulim chi quib, ri tat Pablo xubij chque: Kachalal, ri in man c'o tä jas jun c'äx xinban chque ri ka winakil aj Israel, man c'o tä c'u nu bim chrij ri e nak'atal wi ri ka mam ojer. Pune je ri' xinoquisax c'u pa che' pa ri tinimit Jerusalén, te c'u ri' xinjach lok pa qui k'ab ri winak aj Roma.
ACT 28:18 Aretak xquic'ot nu chi' ri e are', are ta xcaj xinquitzokopij rumal chi man c'o tä jas xquirik chwij ri ya'tal ta wi quincämisaxic.
ACT 28:19 Are c'u ri winak aj Israel man xcaj taj chi xintzokopixic. Rumal ri' rajwaxic wi xinbij chi are ri César, ri nimalaj takanel puwi' ri Roma, cäk'atow na tzij pa nu wi'. Rumal wa' in c'o waral, man are tä chi c'o qui mac ri nu winakil ri quinbij chquij.
ACT 28:20 Rumal c'u ri' xintakan che siq'uixic alak, rech quinwil wäch alak, xukuje' rech quintzijon uc' alak. Rumal c'u rech ri cu'lbal ka c'ux konojel uj ri uj aj Israel, ri in, in ximital cuc' we ximibal ri' re ch'ich', —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 28:21 Ri e are' c'ut xquibij: Man c'o tä jun wuj ri petinak pa Judea ka c'amom ri c'o jas cubij chij la. Xukuje' man c'o tä jun chque ri kachalal ri e petinak jela', ri e ulinak waral, ri u bim ta ri man utz taj chij la.
ACT 28:22 Cäkaj c'ut cäkato jas ri cächomaj la, rumal chi ketam chi pa ronojel tinimit c'äx quech'aw ri winak chrij we c'ac' tijonic ri', —xecha che ri tat Pablo.
ACT 28:23 Xquicha' c'u jun k'ij rech quetzelej ruc' ri tat Pablo. E q'uia c'ut xeopan ruc' pa ja jawije' ri jekel wi. Ri are' c'ut xtzijon cuc' chrij ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak. Xuwi xuchap ak'ab, are chak'ab chic aretak xto'tajic. Xucoj u chuk'ab chque ri winak rech quecojon che ri Jesús. Xusiq'uij chquiwäch ri cubij chrij ri Jesús pa tak ri wuj re ru Pixab ri Moisés, xukuje' ri cubij chupam ri qui wuj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer.
ACT 28:24 Jujun xquic'amo jas ri xubij ri tat Pablo, xquicojo, jujun chic c'ut man xquicoj taj.
ACT 28:25 Man xjunamataj tä c'u ri qui chomanic conojel, xa je ri' nojim xquichaplej elem bic. Are c'u ri tat Pablo xubij chque: Kas tzij ri xubij ri Lok'alaj Espíritu chque ri ka mam ojer chuchi' ri ka mam Isaías ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Je wa' xubij:
ACT 28:26 Jat, jabij chque we winak ri': Ri ix, pune kas tzij quitatabej, man quich'ob tä ri' ri quito. Pune kas tzij quixca'yic, man quixcowin tä chuch'obic ri quiwilo.
ACT 28:27 Je ri', rumal chi ri canima' we winak ri' abajarinak chic. Qui tz'apim ri qui xiquin, qui ch'ukum c'u ri qui wak'äch rech man queca'y taj, man coc tä tzij pa qui jolom, man cäquich'ob tä c'ut. Je ri' rech man cäquitzelej tä quib wuc', queutziric, cäsach ta c'u na ri qui mac, —cächa', —xcha ri tat Pablo.
ACT 28:28 Chetamaj ba' alak chi ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri queuto' ri winak, cätzijox na chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Ri e are' c'ut cäquitatabej na, —xcha ri tat Pablo chque.
ACT 28:29 Aretak xbitaj wa' we tzij ri' rumal ri tat Pablo, conojel ri winak aj Israel xebel bic, sibalaj xquichomala quib chrij ri xubij ri tat Pablo chque.
ACT 28:30 Quieb junab c'ut xc'oji na ri tat Pablo pa Roma pa jun kajomal ja. Utz xuban che qui c'ulaxic conojel ri xeopan chuch'abexic.
ACT 28:31 Aretak xc'oji chila' man xuxej tä rib chutzijoxic ru takanic ri Dios pa qui wi' ri winak, xukuje' xeutijoj ri winak chrij ri Kajaw Jesucristo, man c'o tä c'u jun ri xyo'w latz' che.
ROM 1:1 In wa', ri Pablo, in patänil re ri Jesucristo. Ri Dios xinusiq'uij, xinucha' rech quinoc che apóstol, jun chque ru tako'n ri Are', rech quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
ROM 1:2 Ojer c'ut xubij lok ri Dios wa' we Utzalaj Tzij ri' chupam ri Lok'alaj u Tzij ri Tz'ibtal cumal ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Are'.
ROM 1:3 Are c'u wa' ri Utzalaj Tzij chrij ri Kajaw Jesucristo ru C'ojol ri Dios, ri xil u wäch waral cho we uwächulew. Ri u mam c'ut, are ri nim takanel David ojer.
ROM 1:4 Ruc' nimalaj chuk'ab c'ut, aretak xc'astaj chquixol ri cäminakib, xk'alajisaxic chi are u C'ojol ri Dios rumal ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 1:5 Rumal ri Jesucristo ri Dios xutok'obisaj ka wäch, xuya chke chi cujoc che apóstoles, u tako'n ri Are', rech e c'o winak ri quecojon che ri Are', ri xukuje' queniman che pa conojel tak ri tinimit cho ruwächulew.
ROM 1:6 Ri ix c'ut, ix jun chquixol ri winak ri' ri quecojonic ri e siq'uim rumal ri Dios rech queboc che rechbal ri Jesucristo.
ROM 1:7 Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix, iwonojel ri ix cojonelab, ri ix c'o pa ri tinimit Roma. Sibalaj ix lok' chuwäch ri Dios. Ix u siq'uim c'ut rech cäban ch'ajch'oj che ri iwanima', quixk'ax c'u pu k'ab ri Are'. Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cuban c'ut chi cuxlan ri iwanima'.
ROM 1:8 Nabe quinya maltioxinic che ri nu Dios rumal iwech ix iwonojel pa ru bi' ri Jesucristo. Je ri' quinbano rumal chi pa conojel tak ri tinimit cätzijox wi chi kas tzij ix cojoninak.
ROM 1:9 Are c'u ri Dios ri tajin quinpatänij ruc' ronojel wanima', tajin c'u quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri u C'ojol. Retam c'u ri Are' chi kas tzij amak'el cäna'taj chwe quinban orar pi wi'.
ROM 1:10 Amak'el quinta' che ri Dios chi we are ru rayibal cuya chwe chi quinopan na iwuc' pa jun k'ij.
ROM 1:11 Are la' chi sibalaj cwaj quinwil i wäch, cwaj c'ut quinya jun tobanic chiwe che ri i c'aslemal ruc' ri Dios, rech kas cäc'oji u chuk'ab ri i cojonic.
ROM 1:12 Are c'u cwaj chi cäkawalijisaj ri kanima' ri jun ruc' ri jun chic ruc' we cojonic ri' ri ix cojoninak wi ix. Are c'u wa' ri nu cojonic in xukuje'.
ROM 1:13 Kachalal, cwaj chi quiwetamaj chi q'uia mul nu rayim quinopan iwuc', man xyi' tä c'u chwe chi je' quinban wa'. Are cwaj quinbano chi jujun chiwe kas cäquijach na quib pu k'ab ri Cristo, je' jas ri nu banom cuc' ri winak ri man e aj Israel taj pa niq'uiaj tinimit chic.
ROM 1:14 Quinna' in chi je' ta ne c'o nu c'as cuc' conojel ri winak. Rajwaxic wi quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri winak ri yo'm tijonic chque, xukuje' ri man yo'm tä tijonic chque, chque ri c'o quetam, xukuje' chque ri man c'o tä quetam.
ROM 1:15 Rumal ri' sibalaj cwaj in quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe ix xukuje', ri ix c'o pa Roma.
ROM 1:16 Ri in man quinq'uix tä chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, rumal chi c'o ri nimalaj u chuk'ab ri Dios ruc' che qui to'ic conojel ri winak ri quecojonic, ri winak aj Israel nabe, te c'u ri' ri winak ri man e aj Israel taj.
ROM 1:17 Ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio cuk'alajisaj chkawäch chi xak xuwi rumal ri cojonic che ri Cristo cuya' cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios. Je' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri winak ri jicom ri ranima' cho ri Dios, cäc'asi na ri' rumal ri cojonic,” —cächa'.
ROM 1:18 K'alaj c'ut chi ri nimalaj royowal ri Dios cäpe ajchicaj pa qui wi' ri winak chuc'äjisaxic qui wäch conojel ri cäca'n etzelal, ri man cäca'n tä ri jicomal. Rumal c'u ri etzelal ri cäca'no e q'uia winak ri man cäquetamaj tä ri Kas Tzij.
ROM 1:19 Ri e are' kas c'o quetam chrij ri Dios rumal chi ri Are' u k'alajisam wa' chquiwäch.
ROM 1:20 Pune ri Dios man quilitaj taj, etamtal c'ut chi c'olic. K'alaj wa' cumal conojel ri jastak ri e u banom. Etamtal lok wa' tzaretak xban ruwächulew chi are Dios, chi ri nimalaj u chuk'ab man c'o tä u q'uisic. Rumal ri' ri winak man cuya' taj cäquibij chi man c'o tä qui mac.
ROM 1:21 Ri e are', pune quetam chi c'o ri Dios, man xquinimarisaj tä u k'ij jas ri ya'tal che ri Dios, man xemaltioxin tä c'u che. Xane xa xquijach quib chuchomaxic ri man c'o tä u patän. Jun wi ri qui chomanic, je' ta ne chi e sachinak pa ri k'ekum. Man xquich'ob tä chic jas tajin cäca'no.
ROM 1:22 Pune ta ne cäquibij chi c'o qui no'j, xak c'u e con tak winak wa'.
ROM 1:23 Man cäquinimarisaj tä u k'ij ri Dios ri man cäcäm taj, xane are cäquinimarisaj qui k'ij ri qui wächbal winak ri xa quecämic, xukuje' ri qui wächbal tak chicop ri c'o qui xic', ri qui wächbal tak cumätz, xukuje' ri niq'uiaj awaj chic.
ROM 1:24 Rumal ri' ri Dios xeujach chubanic ronojel ri itzel tak qui rayinic ri benak canima' cuc', ri äwas u banic cho ri Are' xukuje' chquiwäch ri winak. Xca'n c'u ri sibalaj q'uixbal u banic ri jun ruc' ri jun chic.
ROM 1:25 Je ri', rumal chi xquicoj ri man kas tzij taj chuq'uexwäch ri kas tzij chrij ri Dios. Are xequik'ijilaj, xequipatänij ronojel ri banom rumal ri Dios. Man are tä xquik'ijilaj ri Dios ri xbanow ronojel, ri xak xuwi che ri Are' ya'tal wi chi cänimarisax u k'ij. Amén.
ROM 1:26 Rumal ri' ri Dios xeujach chubanic ri q'uixbal u banic ri benak canima' ruc'. Xukuje' ne ri ixokib are cäca'n chi ri man takal tä u banic chuq'uexwäch ri kas takal u banic.
ROM 1:27 Xukuje' ri achijab man cäca'n tä chi ri takal u banic cuc' ixokib, xane xa cäca'n ri itzel tak qui rayinic ri jun ruc' ri jun chic. Cäca'n c'u ri q'uixbal u banic, achijab cuc' achijab. Tajin c'u cäc'äjisax qui wäch, are c'u wa' ri tojbal re ri etzelal ri cäca'no.
ROM 1:28 Rumal c'u rech chi man cäcaj taj cäquicoj ri Dios pa cuenta, ri Dios xeuya canok rech cäquichomaj ri man utz taj, rech cäca'n que ri man takal tä u banic.
ROM 1:29 Qui yo'm quib chubanic ronojel u wäch etzelal. Cäca'n ri man jicom taj, cäca'n c'u que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Cäquirayij ri quech niq'uiaj winak chic, e banal tak etzelal. C'äx cäquina' chrij jun chic, quecämisanic, xak ch'oj cäcaj, quequisub ri winak, cäquiyac c'u tzij chquij. Xa tzel u banic ri qui c'aslemal.
ROM 1:30 Cäquibij ri man utz taj chquij niq'uiaj winak chic. Cäquetzelaj u wäch ri Dios, man c'o tä c'u qui q'uixbal. Cäca'n nimal, cäquinimarisaj quib, cäquichomaj u banic ri man utz taj, man queniman tä c'u chque ri qui nan qui tat.
ROM 1:31 Man coc tä tzij pa qui jolom, man cäca'n taj jas ri cäquibij chi cäca'no, man cäquitok'obisaj tä qui wäch niq'uiaj chic, man c'o tä sachbal mac cuc', man quel tä c'u qui c'ux chque ri winak.
ROM 1:32 Quetam c'ut ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios, chi ri winak ri quebanow tak we mac ri', are ya'tal chque chi quecämisaxic. Pune ta ne je ri', man xuwi taj cäca'n ri mac, xane je'l cäquilo chi ri niq'uiaj chic cäca'n que.
ROM 2:1 Rumal ri' man cuya' taj cabij chi man c'o tä a mac, at ri' ri cak'at tzij puwi' jun winak chic, apachin ta ne ri at. Je ri', rumal chi aretak cak'at tzij puwi' jun winak chic, xa tajin cak'at tzij pa wi' chbil awib chi cäc'äjisax a wäch at. Caban c'u awe ri man utz taj ri tajin cuban ri winak ri cak'at tzij puwi'.
ROM 2:2 Ketam c'ut chi ri Dios kas jicom cubano aretak cuk'at tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch ri winak ri je' cäca'n wa'.
ROM 2:3 Ri at c'ut ri cak'at tzij pa qui wi' niq'uiaj winak chic, te c'u ri' caban at jas ri cäca'n ri e are', ¿a cachomaj chi ri Dios man cuk'at tä tzij pa wi' at chi cäc'äjisax a wäch? ¡Man je' taj!
ROM 2:4 Xa cawetzelaj u wäch ri nimalaj rutzil ri Dios. Awetam c'ut chi u chajim paciencia awuc', u coch'om c'u u wäch chawe. ¿A mat cach'obo chi ri Dios u banom utzil chawe rech ri at caq'uex rawanima' xukuje' ra chomanic?
ROM 2:5 Ri at c'ut abajarinak ri awanima', man a q'uexom tä wa', man a q'uexom tä c'u ra chomanic. Rumal ri' xa tajin caban más nim che ri c'äjisabal a wäch ri cäpe na chawij. Je' cäc'ulmataj wa' pa ri k'ij ri cuc'ut rib ri Dios chuc'äjisaxic qui wäch ri winak, cuk'at c'u na tzij pa qui wi' ruc' jicomal.
ROM 2:6 Cuya c'u na ri tojbal que ri winak chquijujunal je' jas ri takal chque rumal ri ca'nom.
ROM 2:7 Ri winak ri cäquitzucuj ri u nimarisaxic qui k'ij rumal ri Dios, xukuje' ri u ya'ic qui k'ij rumal, xukuje' ri jastak ri man cäsach tä qui wäch, amak'el c'ut cäca'n ri utzil. Chque ri e are' ri Dios cuya na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
ROM 2:8 Are c'u ri winak ri xak xuwi cäquichomaj ri quech ri e are', ri man cäcaj taj cäquinimaj ri kas tzij, xane are cäquitakej ri etzelal, ri Dios c'ut cuc'äjisaj na qui wäch ruc' nimalaj oyowal.
ROM 2:9 Nimalaj bis, c'äxc'ol quepe na pa qui wi' conojel ri winak ri cäca'n etzelal. Cuchap na cuc' ri winak aj Israel, te c'u ri' cäpe na pa qui wi' ri winak ri man e aj Israel taj.
ROM 2:10 Are c'u ri winak ri cäca'n ri utz, cänimarisax na qui k'ij conojel, cäyi' na qui k'ij, cäban na chi cuxlan ri canima' rumal ri Dios. Cuchap na wa' cuc' ri winak aj Israel, te c'u ri' cuc' ri winak ri man e aj Israel taj.
ROM 2:11 Je ri', rumal chi ri Dios junam queril wi conojel ri winak.
ROM 2:12 Conojel ri quemacunic ri man c'o tä que ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, cäsach na qui wäch pune man c'o tä ri Pixab ri' cuc'. Conojel c'u ri quemacunic pune c'o ri Pixab cuc' ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, cäk'at na tzij pa qui wi' rumal we Pixab ri'.
ROM 2:13 Ri xuwi cäquitatabej ri Pixab, man e are tä ri' ri jicom ri canima' cho ri Dios, xane ri cäca'no jas ri cubij ri Pixab, e are ri' ri jicom ri canima' cho ri Dios.
ROM 2:14 Aretak ri winak ri man e aj Israel taj cäca'n jas ri cubij ri Pixab, pune man c'o ri Pixab cuc', pa canima' c'ut cäpe wi ri cäca'no. Ri e are' c'ut quebanow ri qui pixab.
ROM 2:15 Rumal ri cäca'no k'alaj chi tz'ibtal ri Pixab pa ri canima'. Ri cäquina' pa canima' are cäk'alajisanic chi kas tzij wa'. Ri qui chomanic chquijujunal are cäk'alajisan na we utz o man utz taj ri tajin cäca'no.
ROM 2:16 Cäk'alajin c'u na wa' pa ri k'ij aretak ri Dios cuk'at na tzij rumal ri Jesucristo puwi' ronojel ri man etamtal taj ri c'o pa canima' ri winak, je' jas ri cubij ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri quintzijoj.
ROM 2:17 Ri at c'ut cabij chi at aj Israel, are cato'bej awib ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, caban a nimal che ri a Dios.
ROM 2:18 Ri at awetam jachique ru rayibal ri Dios, ri Pixab c'ut cuc'ut chawäch jachique ri utz na.
ROM 2:19 Cana' pa rawanima' chi kas awetam cac'am qui be ri moyab, chi catcowinic c'ut caya sakil chque ri e c'o pa k'ekum.
ROM 2:20 Cachomaj chi catcowinic queatijoj ri man c'o tä quetam, xukuje' chi catcowinic caya qui no'j ri man nimak tä qui banic rumal chi pa ri Pixab cachomaj chi carik wi ronojel u wäch etamanic xukuje' kas tzij.
ROM 2:21 We ri at queatijoj niq'uiaj chic, ¿jas che man catijoj awib at? We ri at catzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chi man cuya' taj cäban elak', ¿jas che caban elak' at?
ROM 2:22 We ri at cabij chi man cuya' taj cuban jun ri mac ri sibalaj äwas u banic ruc' ri rixokil o ri rachajil jun winak chic, ¿jas che je' caban at? We ri at cawetzelaj qui wäch ri tiox ri xa e banom cumal winak, ¿jas che cawelak'aj ri jastak ri e c'o pa tak cachoch ri tiox ri'?
ROM 2:23 Pune ri at caban a nimal che ri Pixab, ri at c'ut man nim tä cawil wi ri Dios aretak man canimaj tä ri cubij ri Pixab.
ROM 2:24 Rumal ri' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri winak ri man e aj Israel taj cäquibij ri sibalaj äwas u bixic chrij ri Dios xa rumal iwech ix ri aj Israel,” —cächa ri Tz'ibtal canok.
ROM 2:25 Ri retal ri ojer trato ri cäbix circuncisión che ri cojom che ra cuerpo, kas tzij c'o u patän wa' chawe we canimaj ri cubij ri Pixab. We c'u man canimaj ri cubij ri Pixab, man c'o tä u patän ri' ri retal ri ojer trato ri cojom chawe.
ROM 2:26 We ri winak ri man cojom tä ri retal ri ojer trato che, cunimaj ri cätakan wi ri Pixab, ri winak ri' je' ta ne cojom ri retal ri ojer trato che, pune man cojom taj.
ROM 2:27 Ri winak ri man cojom tä ri retal ri ojer trato che, ri cunimaj ri cubij ri Pixab, are ri' cäk'atow na tzij pa wi' at ri man canimaj tä ri cubij ri Pixab, pune c'o awe ri Pixab ri Tz'ibtalic, pune cojom ri retal ri ojer trato che ra cuerpo.
ROM 2:28 Ri kas winak aj Israel man are tä ri' ri xa chrij quilitaj wi chi aj Israel. Ri cojom ri retal ri ojer trato che man are tä ri' ri xa cäban chrij ru cuerpo.
ROM 2:29 Xane ri winak ri kas aj Israel are ri' ri aj Israel wi pa ranima'. Ri kas retal ri ojer trato are ri' ri banom pa ranima' ri winak, man rumal tä jun takanic ri tz'ibtalic, xane rumal ri u banom ri Lok'alaj Espíritu. Ri winak ri je' u banic wa', man cäyi' tä u k'ij cumal ri winak, xane rumal ri Dios.
ROM 3:1 We je ri', ¿jas ri utz na ri curik jun winak we are winak aj Israel? ¿A nim lo u patän ri u cojic ri retal ri ojer trato che ru cuerpo jun winak?
ROM 3:2 Kas tzij nim qui banic ri winak aj Israel, q'uia ri cuya' cäkabij chquij rumal chi chque ri e are' xuya wi ri Dios ru Lok' Pixab nabe.
ROM 3:3 ¿Jas c'u cäbantaj na we c'o jujun chque ri winak aj Israel ri man jicom tä chi ri canima' chrij ri Dios? ¿A rumal lo ri' ri Dios man jicom tä chi ri ranima' ri Are'?
ROM 3:4 ¡Man je' tä ri'! Xane ri Dios cuban na ronojel ruc' kas tzij, pune conojel winak e are' banal tak tzij. Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Rumal ri tzij la k'alaj wi chi jicom ri anima' la. Aretak cäk'at tzij puwi' la, cäk'alajin c'u na chi utz ri cäban la, —cächa ri Tz'ibtalic.
ROM 3:5 We ri ketzelal cuc'utu chi ri Dios kas cuban ri jicomal, ¿jas cäkabij? ¿A xa lo man jicom tä ranima' ri Dios rumal chi cuc'äjisaj ka wäch? (Je' quinch'awic je' jas ri quech'aw ri winak.)
ROM 3:6 ¡Man je' tä ri'! We ta ri Dios man jicom tä ranima', ¿jas lo cuban ri Are' chuk'atic tzij pa qui wi' ri winak cho ruwächulew? ¡Man cuya' taj!
ROM 3:7 We c'u ri banow tzij ri quinbano cubano chi cänimarisax u k'ij ru kas tzij ri Dios, ¿jas che cäk'at tzij pa nu wi' chi ri in, in ajmac?
ROM 3:8 We je ri', ¿jas che man are tä cäka'n ri man utz taj rech cäpe ri utzil? Are c'u wa' ri cäquibij jujun rumal ri etzelal ri c'o pa canima' chi are wa' ri quekatijoj ri winak che. Takal c'u wa' chque we winak ri' cäk'at tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch.
ROM 3:9 ¿Jas c'u cujcanaj wi? ¿A uj ri uj aj Israel uj utz na chquiwäch ri niq'uiaj winak chic? ¡Man je' tä ri'! Ka k'alajisam c'ut chi ri winak aj Israel xukuje' ri winak ri man aj Israel taj, conojel e c'o pu k'ab ri mac.
ROM 3:10 Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: Man c'o tä jun winak ri kas utz, man c'o tä wi jun.
ROM 3:11 Man c'o tä jun winak ri kas craj cuch'ob ri kas utz, man c'o tä jun ri cutzucuj ri Dios.
ROM 3:12 Conojel qui jalom qui be, conojel benam que jawije' ri xa cäsach wi qui wäch. Man c'o tä jun ri cuban ri kas utz, man c'o tä wi jun.
ROM 3:13 Ru pa qui kul je' ta ne ru jul cäminak ri jaktalic. Ruc' ri qui tzij quequisub ri winak. Je' ta ne ri u tiabal cumätz c'o pa qui chi'.
ROM 3:14 Xak xuwi ri yok'onic cäca'no, c'äx tak tzij quel pa qui chi'.
ROM 3:15 Cäquitij anim chubanic ri cämisanic.
ROM 3:16 Ri cäca'n pa ri qui c'aslemal cusach can u wäch ronojel, cäquiya can bis pa canima' ri winak.
ROM 3:17 Man quetam taj jas cäca'no chuya'ic utzil chquixol ri winak.
ROM 3:18 Man quetamam tä c'ut chi rajwaxic cäquixej quib cho ri Dios, —cächa ri Tz'ibtalic.
ROM 3:19 Ketam c'ut chi ronojel ri cubij ri ojer Pixab, cubij wa' chque ri e c'o pu k'ab we Pixab ri' rech man c'o tä jun c'o jas cubij, rech conojel ri winak cho ruwächulew cäk'at na tzij pa qui wi' rumal ri Dios.
ROM 3:20 Man c'o tä c'u jun winak ri cäjicomataj ranima' cho ri Dios rumal ru nimaxic ri cubij ri Pixab, rumal chi ri Pixab xuwi u patän wa' cuc'ut chkawäch chi ri uj, uj ajmaquib.
ROM 3:21 Cämic c'ut ri Dios u k'alajisam chkawäch jas ri cuban chujicomaxic ri kanima' chuwäch ri Are' man ruc' tä ri Pixab. K'alaj wa' chi kas tzij aretak cusiq'uij jun ri wuj re ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés xukuje' ri wuj ri xquitz'ibaj ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
ROM 3:22 Cäjicomataj c'u ri kanima' cho ri Dios rumal chi cujcojon che ri Jesucristo. Ri Dios c'ut cuban wa' chque conojel ri quecojonic, man jalan tä wi cuban cuc' niq'uiaj chic.
ROM 3:23 Conojel winak e macuninak, naj c'u e c'o wi che ri Dios ri craj queto'wic.
ROM 3:24 Xa c'u rumal ri nimalaj u tok'ob cuban jicom che ri canima' ri winak. Man c'o tä cäquitoj che, rumal chi ri Cristo Jesús xeutoro.
ROM 3:25 Ri Dios xucoj ri Cristo che sachbal qui mac conojel ri winak rumal ru cämical cho ri cruz. Cäquirik c'u ri sachbal qui mac we quecojon che ri Cristo. Je' xbantaj wa' rech k'alaj chi ri Dios are kas jicom ranima'. Xril ri qui mac ri winak ri ca'nom canok, man c'o tä c'u jas xuban chque rumal ri nimalaj u paciencia.
ROM 3:26 Je' xbantaj wa' xukuje' chuc'utic pa tak we k'ij cämic chi ri Dios are kas jicom ranima', cutakej c'u u banic ri jicomal aretak cuban jicom che ri canima' conojel ri quecojon che ri Jesús.
ROM 3:27 ¿Jas c'u rumal cäca'n wi nimal ri winak? ¡Man c'o taj! ¿Jas che? Rumal chi we ta ri winak quecowinic cäca'no jas ri cubij ri Pixab, cuya' ri' cäquinimarisaj quib. Are c'u ri winak ri cäcojonic man cuya' taj cunimarisaj rib.
ROM 3:28 Xkil ba' chi ri Dios cuban jicom che ri ranima' ri winak ri cäcojonic, man are tä cärilo we u banom ri cubij ri Pixab o man u banom taj.
ROM 3:29 E ri Dios, ¿a xuwi lo qui Dios ri winak aj Israel? ¿A mat xukuje' are qui Dios ri winak ri man e aj Israel taj? Kas tzij chi are xukuje' qui Dios ri winak ri man e aj Israel taj.
ROM 3:30 Xa c'u jun ri Dios c'olic. Are c'ut cäbanow jicom che ri canima' ri winak aj Israel xukuje' ri winak ri man e aj Israel taj ri quecojonic. Man cäril tä ri Are' we cojom retal ri ojer trato che ri qui cuerpo o man cojom taj.
ROM 3:31 ¿A cäkabij lo chi man c'o tä chi u patän ri Pixab rumal chi xujcojonic? ¡Man je' tä ri'! Xane cäkabij chi c'o na u patän ri Pixab.
ROM 4:1 ¿Jas c'u cäkabij chi xurik ri ka mam Abraham ojer?
ROM 4:2 Kas tzij we ta rumal ri utzil ri xuban ri ka mam Abraham xjicomataj ri ranima' cho ri Dios, cuya' ri' cunimarisaj rib. Man cuya' tä c'ut cunimarisaj rib cho ri Dios.
ROM 4:3 ¿Jas pu cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic? Cubij c'ut: “Ri Abraham xcojon che ri Dios, rumal c'u ri' xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima',” —cächa'.
ROM 4:4 ¡Kachomajmpe'! Jun winak ri cuban jun chac, ri tojbal re ri cäyi'c man are tä sipanic ri' che, xane are c'asaj ruc'.
ROM 4:5 Are c'u ri winak ri man c'o tä jas cubano, cäcojon c'u che ri Dios ri cuc'amowaj ri ajmac, ri winak ri' rumal ru cojonic cäk'alajisax rumal ri Dios chi kas jicom ranima'.
ROM 4:6 Tzare c'u ri ka mam David xubij chi utz re ri winak ri cäk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima', man rumal tä c'u ri utzil ri xuban ri winak ri'.
ROM 4:7 Ri ka mam David je wa' xubij: Utz que ri winak ri sachtajinak rumal ri Dios ri etzelal ri ca'nom, ri xril ri qui mac, man c'o tä c'u c'äx xuban chque.
ROM 4:8 Utz re ri winak ri man c'o tä mac cäyi' chrij rumal ri Kajaw Dios, —cächa'.
ROM 4:9 ¿A xak xuwi ta c'u lo utz que ri winak ri cojom retal ri ojer trato che ri qui cuerpo? ¡Man je' taj! Xukuje' utz que ri man cojom taj. Ka bim c'ut chi ri ka mam Abraham xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima' rumal chi xcojonic.
ROM 4:10 ¿Jampa' xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima'? ¿A xuban wa' aretak cojom chi ri retal ri ojer trato che o aretak mäja' xcojic? Man c'ä te tä xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima' aretak cojom chi retal ri ojer trato che, xane aretak mäja' cäcojic.
ROM 4:11 Te c'u ri' ri ka mam Abraham xoc ri retal ri ojer trato che ru cuerpo ri are'. Are c'u wa' retal ri cäc'utuwic chi k'alajisam chi rumal ri Dios chi jicom ranima' rumal chi xcojonic. Je ri' ri Abraham xoc che qui tat conojel ri cojonelab ri man cojom tä ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo. Je wa ri' ri e are' xukuje' quek'alajisax rumal ri Dios chi jicom canima'.
ROM 4:12 Kas tzij ri ka mam Abraham are xoc che qui tat ri cojom retal ri ojer trato che ri qui cuerpo, man xuwi tä c'u rumal wa', xane xukuje' rumal chi xecojonic junam jas ri ka mam Abraham xcojonic aretak mäjok coc ri retal ri ojer trato che ru cuerpo.
ROM 4:13 Ri Dios xuchi'j che ri ka mam Abraham xukuje' chque ri rachalaxic ri quil na qui wäch chi cäquechbej na ruwächulew, man rumal tä c'u rech chi xniman ri ka mam Abraham che ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xane rumal chi xcojonic, xk'alajisax c'u rumal ri Dios chi jicom ranima'.
ROM 4:14 We ta xak xuwi ri queniman che ri Pixab cäquic'am na que ri echbal, man c'o tä ba' u patän ri' chi cujcojonic. Xukuje' ri xuchi'j lok ri Dios chi cuya na man c'o tä chi u patän ri'.
ROM 4:15 Je ri', rumal chi ri Dios cuc'äjisaj qui wäch ri man queniman tä che ri Pixab. Jawije' c'u ri man c'o tä wi pixab, man c'o tä mac ri' chrij ri pixab.
ROM 4:16 Rech ri xuchi'j ri Dios che ri ka mam Abraham kas cäquechbej na conojel ri rachalaxic ri quil na qui wäch, rajwaxic chi are jun sipanic ri cuya ri Dios chque ri quecojonic. Quel cubij chi ri xuchi'j ri Dios man xuwi tä chque ri queniman che ri Pixab, xane xukuje' chque conojel ri quecojonic jas ri xuban ri ka mam Abraham. Ri are' c'ut are xoc che ka tat uj konojel ri uj cojonelab chuwäch ri Dios,
ROM 4:17 ri xukuje' xcojon ri ka mam Abraham che. Je' jas ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios: “At nu cojom che qui tat q'uia u wäch winak”, —cächa'. Ri Dios c'ut are cäyo'w qui c'aslemal ri cäminakib, xukuje' queuban ri jastak ri c'ä mäja' quec'oji'c.
ROM 4:18 Ri ka mam Abraham, pune man cäcowin tä chic cäc'oji ralc'ual, xucoj chi cäc'oji na jun u c'ojol. Xcu'bi c'u u c'ux chrij ri Dios, je ri' xoc che “qui tat q'uia u wäch winak”, jas ri bim che rumal ri Dios: “Are je wa' qui q'uial ri awachalaxic ri quil na qui wäch,” —xuchixic.
ROM 4:19 Ri ka mam Abraham man xuban tä quieb u c'ux, pune xa jubik' man cätz'akat tä cien u junab. Retam chi ri are' rachi'l ri Sara ri rixokil xak cämem chi que, e nimak tak winak chic, man quecowin tä chic cäc'oji calc'ual.
ROM 4:20 Man xuban tä quieb u c'ux chrij ri xbix che rumal ri Dios, xane xa sibalaj xcojonic, xcu'bi u c'ux, xuya c'u u k'ij ri Dios.
ROM 4:21 Xujiquiba u c'ux chi ri Dios cäcowin chubanic ronojel ri cubij.
ROM 4:22 Rumal ri' xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima', rumal chi xcojonic.
ROM 4:23 Man xak xuwi tä ri ka mam Abraham xtz'ibax chrij chi xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima'.
ROM 4:24 Ri uj xukuje' xtz'ibax chkij chi ri Dios cuk'alajisaj chi jicom kanima' rumal chi cujcojonic, konojel ri uj, uj cojoninak che ri Dios ri xc'astajisan ri Kajaw Jesús chquixol ri cäminakib.
ROM 4:25 Ri Kajaw Jesús xjach pa cämisaxic rumal rech ri ka mac, xc'astaj c'u chquixol ri cäminakib rech cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios.
ROM 5:1 Cämic c'ut ri xjicomataj ri kanima' cho ri Dios rumal chi xujcojonic, c'o chi c'u utzil chkaxol ruc' Are' rumal ri Kajaw Jesucristo.
ROM 5:2 Rumal c'u ri Cristo xtok'obisax ka wäch rumal ri Dios rumal chi xujcojonic. Ri tok'ob ri xkariko man c'o tä quesan chke, rumal ri' cujquicotic, cu'l ka c'ux chi cäkarik na ke uj ri u nimarisaxic u k'ij ri Dios.
ROM 5:3 Man xuwi tä wa' cujquicot wi, xane xukuje' cujquicot chupam ri c'äxc'ol, rumal chi ri c'äxc'ol cuban chke chi cäkachajij paciencia.
ROM 5:4 Ri paciencia cuban chke chi utz cujel na cho ri Dios. Aretak utz chic uj c'olic, cäcu'bi ka c'ux chrij ri Dios.
ROM 5:5 Aretak cäcu'bi ka c'ux chrij ri Dios man c'o tä bis cäkariko rumal chi ri rutzil ranima' ri Dios c'o pa kanima' rumal ri Lok'alaj Espíritu ri u yo'm chke.
ROM 5:6 Ri uj, aretak man xujcowin taj xkato' kib ka tuquiel wi, kas pa ru k'ijol xpe ri Cristo, xcäm c'u rumal kech uj ri uj ajmaquib.
ROM 5:7 Man c'o tä jun winak cuya u tzij cäcämisax chuq'uexwäch jun winak chic, pune are jun winak ri kas jicom ranima'. Craj c'u ne c'o jun ri cuya u tzij cäcämisax chuq'uexwäch jun winak ri sibalaj utz.
ROM 5:8 Ri Dios c'ut xuc'ut chkawäch chi sibalaj cujraj aretak ri Cristo xcäm rumal kech, pune c'u uj ajmaquib.
ROM 5:9 Cämic c'ut ri ya jicom chi kanima' cho ri Dios rumal ru cämical ri Cristo, kas cujuto' na ri Cristo chuwäch ri c'äjisabal wächaj ri cäpe na chuq'uisbal.
ROM 5:10 Ri uj nabe canok aretak ka c'ulel na ri Dios, xujrutzirisaj ruc' Are' rumal ru cämical ru C'ojol, rumal ri' cämic ri ya uj utz chi ruc' ri Dios, kas cäkarik wi na ru tobanic ri Dios rumal ru c'aslemal ri Cristo.
ROM 5:11 Man xuwi tä wa', xane xukuje' cujquicot ruc' ri Are' rumal ri Kajaw Jesucristo. Rumal c'u ri Cristo uj utz chi ruc' ri Dios.
ROM 5:12 Je c'u ri', ri mac xoc cho we uwächulew xa rumal jun winak. Rumal c'u ri mac xpe ri cämical pa qui wi' conojel ri winak rumal chi conojel xemacunic.
ROM 5:13 Aretak mäjok cäpe ri Pixab, ri mac ya c'o chic cho ruwächulew. Man cäcoj tä c'u ri mac pa cuenta aretak man c'o tä pixab.
ROM 5:14 Pune je ri', xtakan c'u ri mac pa qui wi' ri winak ri xemacunic xchaptaj lok ruc' ri Adán c'ä xopan ru k'ij ri Moisés, pune man je' tä qui mac jas ru mac ri Adán ri man xunimaj tä ru Pixab ri Dios. Ri Adán c'ut are jun c'utbal chrij ri Cristo ri cäpe na.
ROM 5:15 Man cuya' taj cäjunamataj ri mac ri xuban ri Adán ruc' ri sipanic ri cuya ri Dios. Rumal c'u ri mac ri xuban xa jun winak e q'uia xecämic. Are c'u ri tobanic ri cusipaj ri Dios chke rumal ri nimalaj u tok'ob pa ka wi', sibalaj nim na u banic wa'. Xuya wa' chke rumal xa jun winak, ri Jesucristo, chubanic utzil chque q'uia winak.
ROM 5:16 Ri mac ri xuban xa jun winak man cuya' taj cäjunamataj wa' ruc' ri tobanic ri cusipaj ri Dios. Je ri', rumal chi ri mac ri xuban xa jun winak xubano chi cäk'at tzij pa qui wi' ri winak chi cäc'äjisax qui wäch. Are c'u ru tobanic ri Dios xpetic rech cäjicomataj ri canima' ri winak cho ri Dios, pune sibalaj q'uia ri qui mac ca'nom.
ROM 5:17 We ri cämical xc'oji u takanic pa qui wi' ri winak rumal ri mac ri xuban xa jun winak, sibalaj nim c'u na u banic wa' chi ri winak ri cäjicomataj canima' cho ri Dios rumal ru tok'ob quetakan na pa ri c'ac' qui c'aslemal rumal xa jun winak, ri Jesucristo.
ROM 5:18 Je' jas ru mac ri Adán xubano chi cäk'at tzij pa qui wi' conojel ri winak chi cäc'äjisax qui wäch, je c'u ri' xukuje' ri jicomal ri xuban ri Jesucristo cubano chi conojel ri winak cäquirik na qui c'aslemal, man cäk'at tä c'u tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch.
ROM 5:19 Quel cubij chi rumal ri jun winak ri man xniman tä che ri Dios e q'uia winak xeboc che ajmaquib, je ri' xukuje', rumal ri Jun ri xniman che ri Dios e q'uia winak cäjicomataj ri canima' cho ri Dios.
ROM 5:20 Xpe c'u ri Pixab rech quel na ri mac chi sak. Aretak c'ut xnimar u wäch ri mac, ru tok'ob ri Dios xukuje' xnimar na u wäch wa'.
ROM 5:21 Je c'u ri' jas ri mac xcowinic xuc'am lok ri cämical pa qui wi' ri winak, je ri' xukuje' aretak ri uj cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios, ri nimalaj u tok'ob ri Are' cäcowinic cuya ka c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic rumal ri Jesucristo ri Kajaw.
ROM 6:1 ¿Jas c'u ri cäkabij? ¿A cäkatakej u banic ri mac rech ri Dios sibalaj cuc'ut na ri nimalaj u tok'ob?
ROM 6:2 ¡Man je' tä ri'! Ri uj, je' ta ne chi uj cäminak chuwäch ri mac. Man c'o tä chi u chuk'ab ri mac pa ka wi'. We je ri', ¿a cuya' ta c'u lo cäkatakej u banic ri mac?
ROM 6:3 ¿A mat iwetam chi ri uj ri banom ka kasna' rech xa uj jun chic ruc' ri Jesucristo, je' ta ne ri junam xujcäm ruc' ri Are'?
ROM 6:4 Rumal ri kasna' je' ta ne junam xujmuk ruc' ri Cristo, je' ta ne xujcämic rech cujc'astajisaxic, cäc'oji c'u jun c'ac' ka c'aslemal je' jas ru c'aslemal ri Cristo aretak xc'astaj chquixol ri cäminakib rumal ri nimalaj u chuk'ab ri ka Tat.
ROM 6:5 We c'u xka'n jun ruc' ri Cristo rumal ri cämical ri xuriko, je ri' xukuje' cäka'n na jun ruc' Are' rumal chi xc'astaj chquixol ri cäminakib.
ROM 6:6 Ketam chi ri ojer ka c'aslemal xrip cho ri cruz junam ruc' ri Cristo, rech cäsach u wäch ri u chuk'ab ri ka rayibal ajuwächulew ri man utz taj. Je ri' man uj c'o tä chi pu k'ab ri mac, man cujpatänin tä chi che ri mac je' ta ne che jun patrón.
ROM 6:7 Je ri', rumal chi ri winak ri cäminak chic, man chaptal tä chi ri' rumal ri mac.
ROM 6:8 We ri uj, uj cäminak chic junam ruc' ri Cristo, cäcu'bi ka c'ux chi cujec'asal na ruc' ri Are'.
ROM 6:9 Je ri', rumal chi ketam chi ri Cristo c'astajinak chic chquixol ri cäminakib, man cäcäm tä chi wi. Ri cämical man cätakan tä chi puwi'.
ROM 6:10 Ri Cristo aretak xcämic, xa jumul xcäm chusachic u wäch ri mac, man xak tä tajin wi cäcämic. Aretak c'u xc'astajic, xc'asi chunimarisaxic u k'ij ri Dios.
ROM 6:11 Je c'u ri' ri ix, chichomaj chi ix cäminak chic chuwäch ri mac. Man c'o tä chi u chuk'ab ri mac pi wi'. Ix c'asal c'u cämic chunimarisaxic u k'ij ri Dios junam ruc' ri Cristo Jesús ri Kajaw.
ROM 6:12 Rumal ri' miya ba' chi ri mac cutakej takanic puwi' ri i cuerpo ri xa cäcämic, mixutak c'u ne chunimaxic ri i rayibal ri man utz taj.
ROM 6:13 Mijach ba' iwib pu k'ab ri mac chubanic ri man utz taj. Xane chijacha iwib pu k'ab ri Dios, je' ta ne chi xixcäm na, ix c'astajinak chi c'ut. Chijacha iwib pu k'ab ri Dios chubanic ri utzil.
ROM 6:14 Je ri', rumal chi ri mac man cätakan tä chi pi wi'. Man ix c'o tä chi c'u pu k'ab ri Pixab, xane ix c'o pu k'ab ri Dios rumal ru tok'ob pa ka wi'.
ROM 6:15 ¿Jas c'u cujcanaj wi? ¿A cujmacunic rumal chi man uj c'o tä chi pu k'ab ri Pixab, xane pu k'ab ri Dios rumal ru tok'ob pa ka wi'? ¡Man je' tä ri'!
ROM 6:16 Ri ix kas iwetam chi we quijach iwib chupatänixic jun patrón rech quixniman che, quixoc c'u che patänil tak re ri patrón ri', tzrajwaxic c'u wi chi quixniman che. Are je ri', we are quixpatänin che ri mac je' ta ne are jun i patrón ri cuc'am lok cämical pi wi', o are quixniman che ri Dios rech cäjicomataj ri iwanima' chuwäch ri Are', quiban c'u na ri utzil.
ROM 6:17 Maltiox c'u che ri Dios chi ri ix ri nabe canok xipatänij na ri mac, cämic c'ut pa iwanima' xpe wi ru nimaxic ri kas tzij re ri tijonic ri xijach iwib che retamaxic.
ROM 6:18 Aretak xixel lok pu k'ab ri mac ri ix chapowinak, ri ix xijach iwib chupatänixic ri Dios rech quiban ri jicom pa ri i c'aslemal.
ROM 6:19 Quinbij wa' chiwe pa qui tzij winak, rumal chi ri ix i tuquiel wi man kas quixcowin tä chuch'obic wa' we chomanic ri'. Man je' tä quibano jas ri xiban can nabe aretak xijach iwib chupatänixic ri mac rech quiban ri äwas u banic cho ri Dios xukuje' ri etzelal. Xane che we cämic, chijacha iwib pu k'ab ri Dios chubanic ri jicom pa ri i c'aslemal rech quixc'oji chuwäch ri Are' ch'ajch'oj ri iwanima'.
ROM 6:20 Ri ix nabe, aretak tajin quipatänij na ri mac, man i yo'm tä iwib chubanic ri jicom pa ri i c'aslemal.
ROM 6:21 ¿Jas c'u xich'ac che ri xiban can nabe ri quiq'uix chi che cämic? Xuwi c'u ri cämical xiriko.
ROM 6:22 Cämic c'u ri ix, ix elinak chi pu k'ab ri mac, ix oquinak chi che patänil tak re ri Dios. C'o c'u xich'ac wa' che. Ri xich'aco are ru jachic iwib pu k'ab ri Dios, chuq'uisbal c'ut quirik na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
ROM 6:23 Ri tojbal ri cuya ri mac are xak xuwi ri cämical, are c'u ri Dios cusipaj ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic rumal ri Cristo Jesús, ri Kajaw.
ROM 7:1 Kachalal, ri ix ri iwetam ri Pixab quich'obo chi ri Pixab xuwi c'o chuk'ab pu k'ab puwi' jun winak aretak c'asal na.
ROM 7:2 Quincoj na jun c'utbal chiwäch: Ri ixok ri c'ulanic rajwaxic chi cänim ri' che ri pixab re ri c'ulanem aretak c'ä c'asal na ri rachajil. We c'u cäcäm ri rachajil, c'ä te ri' man rajwaxic tä chic cäniman che we pixab ri'.
ROM 7:3 Rumal ri', we ri ixok cäc'uli ruc' jun achi chic aretak c'asal na ri rachajil, cuban ri nimalaj mac ri äwas u banic chrij ri rachajil. We c'u cäcäm ri rachajil, man rajwaxic tä chic cäniman che ri pixab re ru c'ulanem. Pune cäc'uli ruc' jun achi chic, man cuban tä ri' ri nimalaj mac ri äwas u banic.
ROM 7:4 Je c'u ri' ri ix, kachalal, ri ix u tz'akatil ru cuerpo ri Cristo, man c'o tä chic ri Pixab pi wi' rumal chi ix je' ta ne ix c'ulan chic ruc' ri Cristo. Ix rech chi ri Cristo ri xc'astaj chquixol ri cäminakib. Je ri' rech ri ka c'aslemal coc wa' chupatänixic ri Dios.
ROM 7:5 Nabe canok, aretak ri ka c'aslemal are ru banic xak jas ri cäkaj uj, ri itzel tak ka rayinic xec'astaj rumal ri Pixab. Ri ri' c'ut xa xujuc'am bi pa ri cämical.
ROM 7:6 Cämic c'ut uj cäminak chic chuwäch ri Pixab ri xtakan pa ka wi' nabe. Je ri' man c'o tä chi ri Pixab pa ka wi'. Cämic cäkapatänij ri Dios pa ri c'ac' ka c'aslemal ri cuya ri Lok'alaj Espíritu. Ri ojer Pixab ri tz'ibtalic man c'o tä chi pa ka wi'.
ROM 7:7 ¿Jas c'u ri cäkabij? ¿A cäkabij lo chi mac ri' ri Pixab? ¡Man je' taj! Rumal c'u ri cubij ri Pixab xinwetamaj jas ri' ri mac. ¡Kachomajmpe'! Mat xinwetamaj ri' chi ru rayixic ri jastak que niq'uiaj winak chic are mac, we ta mat xubij ri Pixab: “Marayij u wäch ri jastak que niq'uiaj winak chic,” —cächa'.
ROM 7:8 Ri mac c'ut xnimar u wäch rumal ri takanic, xuc'asuj c'u pa ri wanima' ronojel u wäch itzel tak rayinic. Je ri', rumal chi we ta mat c'o ri Pixab, man k'alaj tä ri' chi c'o ri mac.
ROM 7:9 Ri in nabe canok aretak mäja' c'o wetam chrij ri Pixab xinchomaj chi kas utz ri tajin quinban pa ri nu c'aslemal. Aretak c'ut xpe ri takanic, xinch'ob jas ri cubij ri Pixab. Te ri' xc'astaj ri mac ri c'o pa wanima', are c'u ri in xinwetamaj chi in cäminak chuwäch ri Dios.
ROM 7:10 Je ri' ri takanic ri xpe chuya'ic c'aslemal, chwe in c'ut xa xuya cämical.
ROM 7:11 Rumal ri Pixab ri mac xucoj u chuk'ab chwe, xinusub c'ut. Xucoj ri takanic che nu cämisaxic.
ROM 7:12 Kas tzij c'ut, ri Pixab ruc' ri takanic man c'o tä qui mac, xane jicom xukuje' utz ri cäquibij.
ROM 7:13 ¿A are ta c'u lo ri u banic utzil ri xbanow chwe chi quincämic? ¡Man are taj! Xane are ri mac ri quincämisanic. Je ri' xubano rech cäk'alajinic jas ri' ri mac. Are c'u xucoj ri utz chubanic wa'. Je ri' ri takanic xuk'alajisaj chi ri mac are sibalaj man utz taj.
ROM 7:14 Ketam chi ri Pixab ruc' ri Dios cäpe wi, ri in c'ut xak in winak. In c'o pu k'ab ri mac.
ROM 7:15 Man quinch'ob tä c'ut jas ri tajin quinbano. Man are tä c'u quinban ri cwaj, xane ri tzel quinwilo are wa' ri tajin quinbano.
ROM 7:16 We c'u are quinban ri man cwaj taj quinbano, je ri' quinch'obo chi utz ri Pixab.
ROM 7:17 Rumal c'u ri' man in tä chi ri' ri tajin quinbanowic, xane are ri mac ri c'o pa ri wanima' ri tajin cuban wa'.
ROM 7:18 Ri in wetam chi man c'o tä jubik' ri utz pa ri wanima' rumal chi xak in winak ajuwächulew. C'o nu rayinic chubanic ri utz, xa c'u man quincowin tä quinban wa'.
ROM 7:19 Man quinban tä ri utz ri cwaj quinbano, xane are quintakej u banic ri man utz taj ri man cwaj taj quinbano.
ROM 7:20 We c'u are quinban ri man cwaj taj quinbano, man in tä chi ri' quinbanowic, xane are ri mac ri c'o pa wanima'.
ROM 7:21 Ri quinc'ulmaj c'ut are wa': Aretak cwaj quinban ri utz, xuwi ri etzelal cuc'ut rib chnuwäch.
ROM 7:22 Ri wanima' c'ut cäquicot ruc' ru Pixab ri Dios.
ROM 7:23 Quinwil c'ut chi pa ri nu cuerpo c'o jun pixab ri xa cuc'ulelaj u wäch ri pixab ri c'o pa ri nu chomabal. Are c'u wa' ri pixab re ri mac ri c'o pa ri nu cuerpo, are wa' ri in chapowinak.
ROM 7:24 ¡C'äx wa' ri nu banic! ¿Jachin ta ri quinesan na pu k'ab wa' we cuerpo ri' ri xa quinuc'am bi pa ri cämical?
ROM 7:25 Xuwi ri Dios cäcowin che nu to'ic rumal ri Kajaw Jesucristo. ¡Maltiox ba' che ri Dios! Rumal ri' ri in quinch'obo chi rajwaxic quinnimaj ru Pixab ri Dios, are c'u ri nu cuerpo cuya rib pu k'ab ri mac.
ROM 8:1 Cämic c'ut, ri winak ri xa e jun chic ruc' ri Cristo Jesús, man cäk'at tä na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch. E are c'u tak wa' ri man cäca'n tä ri qui rayibal ri man utz taj, xane are cäca'no jas ri craj ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 8:2 Ri pixab c'ut ri rech ri Lok'alaj Espíritu ri cuya c'aslemal rumal ri Cristo Jesús, are xinesan pu k'ab ri pixab re ri mac xukuje' re ri cämical.
ROM 8:3 Ri Dios xubano jachique ri man xcowin tä chubanic ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés. Ri Pixab ri' man c'o tä u chuk'ab chuq'uexic ri qui c'aslemal ri winak. Ri Dios c'ut xutak lok ru C'ojol ri ya winak chic, xucoj c'u che sipanic chutojic ri ka mac. Xutak lok je' ta ne are xa jun winak ajmac. Je ri' ri Dios xuc'äjisaj u wäch ri mac rumal ru cämical ri Jesús.
ROM 8:4 Je' xuban wa' ri Dios rech ri uj cujcowin chubanic jas ri cätakan wi ri Pixab, man cäka'n tä chi c'ut xa jas ri cäkaj uj, xane are cäka'no jas ri craj ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 8:5 Ri winak c'ut ri cäca'no xak jas ri cäcaj ri e are', are queboc il chubanic ri qui rayibal ajuwächulew. Are c'u ri cäca'no jas ri craj ri Lok'alaj Espíritu, are queboc il chubanic jas ri craj ri Are'.
ROM 8:6 Ri coc il jun chubanic ri ka rayibal ajuwächulew cäc'aman bi wa' pa ri cämical. Are c'u ri coc il jun chubanic jas ri craj ri Lok'alaj Espíritu cuban chi curik na c'aslemal, xukuje' cubano chi cuxlan ri ranima'.
ROM 8:7 Ri winak ri xa cäquichomaj u banic ri qui rayibal ajuwächulew cäca'n qui c'ulel che ri Dios rumal chi man quecowin taj queniman che ru Pixab ri Dios, xukuje' man cäcaj taj.
ROM 8:8 Rumal ri' ri winak ri cäca'no xak jas ri cäcaj ri e are', man cuya' taj cäkaj ri qui c'aslemal chuwäch ri Dios.
ROM 8:9 Ri ix c'ut man benak tä iwanima' chubanic xak jas ri quiwaj ix, xane are quibano jas ri craj ri Lok'alaj Espíritu, we kas c'o ri Espíritu rech ri Dios pa ri iwanima'. Jachin c'u ri man c'o tä ri Espíritu rech ri Cristo pa ranima', man rech tä ri Cristo ri'.
ROM 8:10 We ri Cristo c'o pa iwanima', pune ba' cäcäm na ri i cuerpo rumal ri mac, cäc'asi c'u ri iwespíritu rumal chi xjicomataj ri iwanima' cho ri Dios.
ROM 8:11 We pa ri iwanima' ix c'o wi ri Espíritu rech ri Dios ri xc'astajisan ri Jesús chquixol ri cäminakib, ri Dios are cäyo'w na c'ac' u c'aslemal ri i cuerpo ri xa cäcämic. Je' cuban wa' rumal ri Lok'alaj Espíritu rech ri Are' ri c'o pa iwanima'.
ROM 8:12 Je c'u ri', kachalal, c'o ri rajwaxic cäka'no, man are tä c'u ru banic xak jas ri cäkaj uj.
ROM 8:13 We c'u ri ix quiban xak jas ri quiwaj ix, quixcäm na. We c'u rumal ri Lok'alaj Espíritu quicämisaj ri i rayibal ri man utz taj, quixc'asi na.
ROM 8:14 Conojel c'u ri c'amom qui be rumal ri Espíritu rech ri Dios, e are wa' ralc'ual ri Dios.
ROM 8:15 Ri Espíritu ri yo'm chiwe rumal ri Dios man are tä jun espíritu ri xak ix u cojom che tak patäninelab ri xukuje' cuban chiwe chi quixej iwib, xane are ri Lok'alaj Espíritu ri xubano chi ix ralc'ual ri Dios. Ri Espíritu ri' cuya chke chi cäkabij: “¡Ka Tat!” che ri Dios.
ROM 8:16 Tzare c'u we Espíritu ri' cubij pa ri kanima' chi uj ralc'ual chi ri Dios.
ROM 8:17 Rumal chi uj ralc'ual ri Dios, ya'talic chi cäyi' ke ri echbal ri xuchi'j ri Dios, cäkac'am c'u na wa' junam ruc' ri Cristo. Je ri' we junam cäkarik c'äx ruc' ri Cristo, rech junam ruc' ri Are' cänimarisax na ka k'ij.
ROM 8:18 Ri in c'ut quinchomaj chi ri c'äx ri tajin cäkarik pa tak we k'ij cämic, man cäjunamataj tä wa' ruc' ri nimarisabal ka k'ij ri cäyi' na chke pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na.
ROM 8:19 Ronojel c'u ri banom rumal ri Dios xak reye'm chi cäpe ri k'ij aretak quek'alajisax na jachin tak ri e ralc'ual ri Dios.
ROM 8:20 Je ri', rumal chi ronojel ri banom rumal ri Dios, xk'at tzij puwi' chi man c'o tä u patän. Man are tä c'u wa' ri u rayibal, xane are ri Dios xbanow che. Pune je ri', c'o jas ri cäreyej na.
ROM 8:21 Are la' chi cäpe na ri k'ij aretak ronojel ri banom rumal ri Dios cätzokopitaj na, man cäcanaj tä chi can pu k'ab ri cämical, cänimarisax c'u na u k'ij junam cuc' ri e ralc'ual ri Dios.
ROM 8:22 Cämic ri', ketam chi ronojel ri banom rumal ri Dios quel ch'uj, c'o pa k'oxom, je' jas ru k'oxom jun yawab ixok.
ROM 8:23 Man xuwi tä c'u ri banom rumal ri Dios quel ch'uj, xane ri uj xukuje' ri yo'm ri Lok'alaj Espíritu chke, ri nabe kechbal ri xuya ri Dios. Ri uj xukuje' cäk'oxow kanima', keye'm c'ut jampa' cujk'alajisax chi uj kas ralc'ual ri Dios, rech quel ri ka cuerpo pu k'ab ri cämical.
ROM 8:24 Xkarik ru tobanic ri Dios rumal chi c'o ri xcu'bi wi ka c'ux. We cäcu'bi u c'ux jun chrij ri tajin cäril chic, man cu'lbal c'ux tä ri'. Ri tajin cäril chic man rajwaxic tä ri' chi cäreyej na.
ROM 8:25 We c'u ri keye'm are ri mäja' cäkilo, rajwaxic chi ruc' paciencia cujeyen na che.
ROM 8:26 Ri uj man c'o tä ka chuk'ab. Tzare c'u ri Lok'alaj Espíritu cujto'wic. Man ketam taj cäka'n orar, man cäkach'ob tä c'ut jas ri rajwaxic cäkata' che ri Dios, tzare c'u ri Lok'alaj Espíritu cäbochi'n che ri Dios pa ka wi' ruc' ok'ej ri man cujcowin tä uj cäkabij ruc' ri ka tzij.
ROM 8:27 Are c'u ri Dios ri cäca'y pa tak kanima', ri Are' retam jas ri craj cubij ri Lok'alaj Espíritu, rumal chi ri Lok'alaj Espíritu cubochi'j ri Dios jas ru rayibal ri Are' pa qui wi' ri winak ri e rech.
ROM 8:28 Ketam c'ut chi ri Dios cubano chi utz quel na ronojel ri cäpe pa qui wi' ri winak ri lok' cäquil wi ri Are'. E are c'u tak wa' ri winak ri e siq'uim rumal ri Are' jas ri u chomam lok.
ROM 8:29 Conojel c'u ri xetamax qui wäch rumal ri Dios ojer, e are tak wa' xeucha' rech quejunamataj na ruc' ru C'ojol. Je ri' xubano rech ru C'ojol coc che nabeal chquixol q'uia winak ri cachalal quib.
ROM 8:30 Ri xecha'taj rumal ri Dios ojer e are' tak wa' xeusiq'uij, ri xeusiq'uij e are' tak wa' ri xujicomaj canima', ri xujicomaj canima' c'ut, e are' tak wa' xunimarisaj qui k'ij junam ruc' ri Are'.
ROM 8:31 ¿Jas c'u ri cäkabij chrij wa'? Cäkabij c'ut: We ri Dios are c'o pa ka wi', man c'o tä jun ri cuya' cuyac rib chkij.
ROM 8:32 Ri Dios man xuk'il tä rib chuya'ic ri u C'ojol, xane xujach pa ri cämical rumal kech uj nimalaj konojel. ¿A mat c'u cuya ri Are' junam ruc' ri u C'ojol ronojel ri cajwataj chke? ¡Je', je ri'!
ROM 8:33 ¿Jachin ta ri cäcowinic cumol ka mac uj, ri uj cha'tal rumal ri Dios? Ri Dios c'ut u bim chkij chi jicom kanima'.
ROM 8:34 ¿Jachin ta lo ri cuya' cuk'at tzij pa ka wi' chi cäc'äjisax ka wäch? Are c'u ri Cristo xcäm che ka q'uexwäch. Man xuwi tä wa', xane xukuje' xc'astaj chquixol ri cäminakib. T'uyul ri Are' cämic pa ru wiquiäk'ab ri Dios, tajin c'u cäbochi'n pa ka wi' cho ri Dios.
ROM 8:35 ¿Jachin ta lo ri cäcowinic cujtasow chrij ri rutzil ranima' ri Cristo? ¡Man c'o taj! Pune c'u cäkarik ri c'äx, pune cäpe ri bis, pune c'o winak ri cäquetzelaj ka wäch, pune cäkarik numic, pune man c'o tä chi katz'iak ri cäkajalbej, pune xa jubik' man cujcämic, pune c'u cujcämisaxic, man c'o tä ri cäcowinic cujtasow chrij ri rutzil ranima' ri Cristo.
ROM 8:36 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Rumal ech la uj c'o cho ri cämical amak'el ronojel k'ij. Je' cäban chke jas ri cäban chque ri chij ri quec'am bi pa pilic, —cächa'.
ROM 8:37 Pa ronojel c'u tak wa' ri c'äx ri cäkariko, cujch'acan na, rumal ru tobanic ri Jun ri cujraj.
ROM 8:38 Rumal ri' nu jiquibam nu c'ux chi man c'o tä jas ri cäcowinic cujtasow chrij ri rutzil ranima' ri Dios. Man are tä ri cämical, man are tä ri c'aslemal, man are tä ri ángeles, man are tä c'u niq'uiaj ri c'o takanic pa qui k'ab, xukuje' ri c'o qui chuk'ab ri man queilitaj taj. Man are tä ri c'o pa tak ri k'ij cämic, o ri cäc'oji na pa tak ri k'ij ri quepetic.
ROM 8:39 Man c'o tä jas ri c'o chicaj, man c'o tä jas ri c'o pulew, man c'o tä c'u jun jasach chic ri banom rumal ri Dios ri cäcowinic cujutas chrij ri rutzil ranima' ri Dios ri u c'utum chkawäch rumal ri Cristo Jesús ri Kajaw.
ROM 9:1 Tajin quinbij ri kas tzij rumal chi in cojoninak che ri Cristo. Man quinban tä c'u tzij. Quinna' pa wanima' chi kas tzij ri tajin quinbij rumal ri Lok'alaj Espíritu ri cätakan pa wanima'.
ROM 9:2 Sibalaj quinbisonic, amak'el c'ut cäk'oxow ri wanima' rumal ri c'äx ri qui rikom ri nu winakil.
ROM 9:3 Cwaj ta ne in, pune ba' cäpe c'äx pa nu wi' rumal ri Dios chi quintastaj in chrij ri Cristo we rajwaxic che qui to'ic ri nu winakil.
ROM 9:4 Ri e are' e aj Israel, ri Dios c'ut xuban ralc'ual chque. Ri Dios ri sibalaj nim u k'ij xc'oji cuc', xukuje' xeuban tak tratos cuc'. Xuya ru Pixab chque rumal ri Moisés, xubij c'u chque jas u banic ri k'ijilanic pa ri nimalaj rachoch Dios. C'o q'uia ri xuchi'j chque.
ROM 9:5 Conojel wa' we winak ri' e calc'ual can ri ka mam aj Israel ojer, chquixol c'u ri e are' xil wi u wäch ri Cristo ri xc'oji cho ruwächulew. Ri Are' are Dios ri cätakan puwi' ronojel. ¡Amak'el ronojel k'ij c'ut chyo'k u k'ij! Amén.
ROM 9:6 Man xa tä c'u mat je' xel wi ri xuchi'j lok ri Dios chque ri winak aj Israel, xane rumal chi man conojel tä ri calc'ual can ri ojer ka mam aj Israel kas e rech ri Israel ru tinimit ri Dios.
ROM 9:7 Man conojel tä ri rachalaxic ri ka mam Abraham ri xil qui wäch kas e ralc'ual ri Dios. Xubij c'u ri Dios che: “Rumal ri Isaac quec'oji na uwi' tak a mam,” —xuchixic.
ROM 9:8 Quel cubij wa' chi man conojel taj e ralc'ual ri Dios, pune cäquibij chi e are' aj Israel. Xane jachin tak ri cäquicoj pa canima' ri xuchi'j lok ri Dios, e are wa' kas e ralc'ual ri Dios rumal ri xubij ri Dios che ri ka mam Abraham.
ROM 9:9 Ri xuchi'j ri Dios che ri ka mam Abraham are wa', xubij c'u che: “Pa ri k'ij ri' pa ri jun junab chic quintzelej na lok. Are chi' c'ut ri Sara cäril na u wäch jun ral ala,” —xcha che.
ROM 9:10 Man xuwi tä c'u wa'. Ri quieb ral ala ri Rebeca xa jun ri qui tat, are ri Isaac ri ka mam ojer.
ROM 9:11 Aretak mäjok quil qui wäch we quieb ac'alab ri', mäjok cäca'n jun utzil o jun etzelal, ri Dios xubij che ri Rebeca: “Ri nabeal coc na che patänil re ru chak',” —xcha che. Junam wa' ruc' ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Lok' xinwil wi ri Jacob, are c'u xinwetzelaj u wäch ri Esaú,” —cächa'. Je ri' xujiquiba u bixic chi ri Dios cächomanic jachin ri craj cucha'. Queusiq'uij jachin tak ri craj, man rumal tä c'u ri quecowin chubanic.
ROM 9:14 ¿Jas c'u ri cäkabij? ¿A cäkabij chi ri Dios man cuban tä ri jicomal? ¡Man je' taj!
ROM 9:15 Xubij c'u ri Dios che ri ka mam Moisés: “Quel na nu c'ux che jachin ri cwaj quel wi nu c'ux, quintok'obisaj c'u na u wäch jachin ri cwaj quintok'obisaj u wäch,” —xcha che.
ROM 9:16 Rumal ri' man are tä cächa' ri jun ri sibalaj craj cächa'ic, o ri jun ri sibalaj cucoj u chuk'ab, xane ri Dios are quilowic jachin ri craj cutok'obisaj u wäch.
ROM 9:17 Cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chi ri Dios xubij che ri tat Faraón ri nim takanel puwi' ri Egipto: “Xatincoj che nim takanel rech awumal at quinc'ut ri nu chuk'ab chquiwäch ri winak, rech quetamax nu wäch cho ronojel ruwächulew,” —xcha'.
ROM 9:18 Je ri' ri Dios cutok'obisaj u wäch jachin ri craj cutok'obisaj u wäch, xukuje' cucowirisaj ri ranima' jachin ri craj je' jas ri xuban che ri tat Faraón.
ROM 9:19 Jun chiwe cubij c'u chwe: “We je ri', ¿jas che ri Dios cubij chi are qui mac ri winak? ¿Jachin ta c'u lo ri cäcowinic cuk'atej u wäch ri Dios?” —cächa na.
ROM 9:20 E ri at, ¿jachin lo ri at chi ri at cac'ulelaj u wäch ri Dios? ¿A cubij lo ri bo'j che ri xbanowic: “¿Jas che je' xban la wa' chwe?” —¿a cächa lo che? ¡Man je' taj!
ROM 9:21 ¿A mat are cäban re ri banal bo'j jas ri craj cuban che ri ulew? We craj cuban jun lak ri cäcoj pa tak nimak'ij, o we craj cuban jun lak ri cäcoj ronojel k'ij, are ri' cäban re.
ROM 9:22 Ri Dios c'ut xraj xuya jun c'utbal chrij ri royowal xukuje' ru chuk'ab. Rumal ri' xuchajij nimalaj paciencia cuc' ri winak ri ya'tal chque chi cäc'äjisax qui wäch, ri xa cäsach na qui wäch.
ROM 9:23 Je' xuban ri Dios wa' rech kumal uj cuc'ut chquiwäch conojel chi sibalaj nim u k'ij ri Are', kumal uj ri winak ri xel u c'ux chke, ri uj ri cha'tal rumal ojer lok rech cänimarisax ka k'ij junam ruc' ri Are'.
ROM 9:24 Ri Dios c'ut xujusiq'uij, jujun chquixol ri winak aj Israel, jujun chic chquixol ri winak ri man e aj Israel taj.
ROM 9:25 Je' jas ri cubij chupam ri wuj ri xutz'ibaj ri Oseas, jun k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios: Ri winak ri man aj nu tinimit taj, quinbij na “nu tinimit” chque. Ri winak ri nabe man lok' taj xeinwil wi, quinbij na chque: “¡Ix ri' ix nu lok'!” —quincha na.
ROM 9:26 Jawije' ri xubij wi chque: “Ri ix man ix nu tinimit taj”, chila' cäbix wi na chque chi e ralc'ual ri c'aslic Dios, —cächa na chque.
ROM 9:27 Ri Isaías c'ut ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios xch'aw chquij ri winak aj Israel, xubij: “Pune ta ne ri qui q'uial ri winak aj Israel are junam ruc' ru q'uial ri senyäb ri c'o chi' ri mar, xak c'u e quieb oxib chque ri cäquirik na ru tobanic ri Dios.
ROM 9:28 Je ri', rumal chi ri Dios cuban na chanim jas ri xubij, cuban c'u na wa' pa qui wi' conojel ri winak ri e c'o cho ruwächulew,” —xcha'.
ROM 9:29 Je' jas ri u bim canok ri ka mam Isaías ojer: We ta ri Nimalaj ka Dios ri c'o u takanic puwi' ronojel mat xujuto' rech e c'o can kalc'ual, xsach ta ka wäch ri' jas ri tinimit Sodoma, uj junam ta ri' ruc' ri tinimit Gomorra, —xcha'.
ROM 9:30 ¿Jas c'u ri cäkabij chrij wa'? Cäkabij chi ri winak ri man e aj Israel taj, ri man xquitzucuj taj chi xjicomataj ri canima' cho ri Dios, e are' xjicomataj ri canima' cho ri Dios rumal ri cojonic.
ROM 9:31 Are c'u ri winak aj Israel ri xcu'bi qui c'ux chrij jun pixab rech rumal ri pixab ri' cäjicomataj ri canima' cho ri Dios, man e cowininak tä c'ut chubanic ri cubij ri pixab.
ROM 9:32 ¿Jas che? Rumal chi ri e are' man xecojon taj. Xane xquichomaj chi rumal ru banic ri cubij ri Pixab cäjicomataj ri canima' cho ri Dios. Rumal ri' xa xetzak puwi' ri “abaj ri cäquichak'ij quib ri winak chrij.”
ROM 9:33 Are c'u wa' ri abaj ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri in quinya na pa ri nu tinimit Sión Jun ri je' jas jun abaj ri cäquichak'ij quib ri winak chrij, jun nimalaj abaj wa' ri xa quetzak rumal, —cächa'. Jachin ri cäcojon che ri Are' man cäk'oxow tä na ri ranima', —cächa ri'.
ROM 10:1 Kachalal, ri kas quinrayij pa wanima' aretak quinban orar pa qui wi' ri winak aj Israel, are la' chi ri e are' cäquirik ta na ru tobanic ri Dios.
ROM 10:2 Ri in quinbij ri wilom chquij ri winak aj Israel, chi ri e are' sibalaj cäcaj quepatänin che ri Dios, xak xuwi chi man kas tä cäquich'obo jas ri tajin cäca'no.
ROM 10:3 Man quetam tä c'ut jas ri cuban ri Dios rech cäjicomataj ri canima' ri winak cho ri Are'. Xane qui tzucum jas cäca'n ri e are' pa que wi chujicomaxic ri canima' cho ri Dios. Man queniman tä c'u che ri takaninak wi ri Dios.
ROM 10:4 Ruc' ri Cristo c'ut cäq'uis wi ronojel ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, rech conojel ri quecojon che ri Cristo cäjicomataj ri canima' cho ri Dios.
ROM 10:5 Ri ka mam Moisés xch'aw chrij ri u jicomaxic ri ranima' jun winak cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab. Je wa' xutz'ibaj: “Ri winak ri cuban ronojel ri cubij ri Pixab, are u c'aslemal wa',” —xcha'.
ROM 10:6 Are c'u we rumal ri cojonic jun winak cäjicomataj ri ranima' cho ri Dios, je wa' cubij: “Mabij pa rawanima': ¿Jachin cäpaki chicaj?” We je' cabij wa', quel cubij chi cawaj cabano chi ri Cristo cäkaj lok cho ri ulew.
ROM 10:7 “Mabij c'ut: ¿Jachin ri cäkaj bi pa ri nimalaj jul ri sibalaj naj u pam?” We je' cabij wa', quel cubij chi cawaj cabano chi ri Cristo cäpaki lok chquixol ri cäminakib.
ROM 10:8 ¿Jas c'u ri cubij? “Ru Lok' Pixab ri Dios nakaj c'o wi chawe, c'o pa ra chi', c'o pa awanima'.” We tzij ri' are wa' ru Lok' Pixab ri Dios chrij ri cojonic che ri Cristo. Are c'u wa' ri cäkatzijoj.
ROM 10:9 We cak'alajisaj chi ri Jesús are Kajaw, xukuje' cacoj pa ri awanima' chi ri Dios xuc'astajisaj ri Jesús chquixol ri cäminakib, carik na ru tobanic ri Dios.
ROM 10:10 Pa ri kanima' cujcojon wi rech cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios, ruc' c'u ri ka chi' cäkak'alajisaj chi cujcojon che ri Jesucristo rech cäkarik ru tobanic ri Dios.
ROM 10:11 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Apachin ri cäcojon che ri Cristo man cäk'oxow tä na ri ranima',” —cächa'.
ROM 10:12 Man c'o tä qui jalbem quib ri winak aj Israel cuc' ri winak ri man aj Israel taj. Tzare c'u ri Kajaw Dios are Cajaw conojel. Ri Are' c'ut cuya nimalaj tewchibal pa qui wi' conojel ri cäquita' tok'ob che.
ROM 10:13 Je' jas ri cubij ri Tz'ibtalic: “Conojel ri cäquita' tok'ob che ri Kajaw Jesús cäquirik na ru tobanic ri Dios,” —cächa'.
ROM 10:14 ¿A cuya' ta c'u ri' cäquita' tok'ob che ri Kajaw Jesús we mäja' quecojon che ri Are'? ¿A cuya' ta c'u lo ri' quecojon che we man qui tom u tzijol ri Are'? ¿A cuya' ta c'u ri' cäquita u tzijol we man c'o tä jachin ri cätzijon chque?
ROM 10:15 ¿A cuya' ta c'u ri' quebe' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios we ta mat e takom bic? Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “¡Sibalaj je'l ri copanic ri queyo'w ru Lok' Pixab ri Dios ri cuya uxlanem pa canima' ri winak, ri cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio!” —cächa'.
ROM 10:16 Man conojel tä c'ut cäquitatabej ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Are c'u wa' ri cubij ri ka mam Isaías: “Kajaw, ¿jachin ri cojoninak che ru Lok' Pixab ri Dios ri ka tzijom?” —cächa'.
ROM 10:17 Je c'u ri' ri winak cäcojonic aretak cuta ri tzij. Are c'u ri tzij ri cuto are ru Lok' Pixab ri Dios chrij ri Cristo.
ROM 10:18 Quinbij c'ut: ¿A xa man xquita tä ru Lok' Pixab ri Dios? Qui tom, cubij ya' ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri qui ch'abal, elinak u tzijol cho ronojel ruwächulew, ri qui tzij opaninak c'ä chuq'uisbal u tza'm ruwächulew, —cächa'.
ROM 10:19 Quinbij chi c'u jumul: ¿A xa man c'o tä quetam chrij wa' ri winak aj Israel? ¡Quetam c'ut! Nabe c'ut xubij ri ka mam Moisés: Quinyac na iwoyowal rech cuban c'äx ri iwanima' chquij ri winak ri man are tä jun kas tinimit. Quinban na chi cäpe iwoyowal cumal ri winak re jun tinimit ri man cäcaj taj cäquich'obo, —xcha'.
ROM 10:20 Ri ka mam Isaías kas chi sakil xubij: Xinriktaj cumal ri winak ri man xinquitzucuj taj. Xinc'ut wib chquiwäch winak ri man in taj ri tajin quinquitzucuj, —xcha'.
ROM 10:21 Cubij ri ka mam Isaías chquij ri winak aj Israel: “Ronojel ri jun k'ij xinlic' ri nu k'ab che qui siq'uixic ri winak re jun tinimit ri man queniman tä chwe, ri xa quinquic'ulelaj,” —cächa ri Dios.
ROM 11:1 Quinbij chi c'u che we chanim: Ri Dios c'ut, ¿a xa retzelam qui wäch ri winak rech ru tinimit Israel? ¡Man je' taj! Ri in c'ut, in aj Israel. Are nu mam ri Abraham. In ri', in re ri rachalaxic ri ka mam Benjamín ojer.
ROM 11:2 Ri Dios tzojer lok xequicha' ri winak rech ru tinimit Israel, man retzelam tä c'u qui wäch wa' cämic. ¿A mat cäna'taj chiwe jas cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chrij ri ka mam Elías? Ri are' aretak xuban orar, xch'aw chquij ri winak aj Israel, xubij:
ROM 11:3 “Kajaw Dios, qui cämisam ri k'alajisal tak re ri Lok' Pixab la, qui wulim c'u tak ri ta'bal tok'ob ri cäk'ijilax wi la. Xuwi ri in chic in canajinak canok, are c'u cäcaj quinquicämisaj in xukuje',” —xcha'.
ROM 11:4 Ri Dios c'ut xubij che: “E nu tasom can wukub mil achijab ri man xexuqui tä chuwäch ri tiox Baal,” —xcha ri Dios.
ROM 11:5 Je c'u wa' ri cämic, e canajinak can quieb oxib chque ri aj Israel ri xeucha' can ri Dios rumal ri u tok'ob pa qui wi'.
ROM 11:6 We xa rumal ru tok'ob ri Dios xecha'tajic, man are tä rumal ri cäcowinic ri winak chubanic. We ta rumal ri cäcowin jun chubanic, ru tok'ob ri Dios man tok'ob tä c'u ri'.
ROM 11:7 ¿Jas c'ut? Ri xquitzucuj ri winak aj Israel, man xquirik taj. Are xerikow ri winak ri xecha' rumal ri Dios. Are c'u ri niq'uiaj winak chic xa xcowirisax ri canima'.
ROM 11:8 Jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri Dios xuban chque chi man cäquina' tä chic. Pune c'o qui xiquin, xuban chque chi man cäquita taj. Pune c'o qui wak'äch, xuban chque chi man queca'y taj. Je c'u wa' ca'nom pa tak we k'ij cämic,” —cächa'.
ROM 11:9 Ri ka mam David ojer xukuje' xubij: Ri nimak tak wi'm ri cäca'no chuban ta na chque chi are' chapäbal, chi are' xukuje' c'ambal, rech cäquichak'ij quib, quetzakic, cäc'äjisax c'u qui wäch, —cächa'.
ROM 11:10 Chemoyir ta na ri e are' rech man queca'y tä chic, xukuje' chumej ta rib ri quij, mat chjicomataj chic, —cächa'.
ROM 11:11 Quinbij c'ut: ¿A tzij lo chi ri winak aj Israel aretak xquichak'ij quib, xetzakic, man xewalij tä chic? ¿A xa xetzak canok? ¡Man je' taj! Xane aretak ri winak aj Israel man xeniman taj, ri niq'uiaj winak chic, ri man e aj Israel taj, xquirik ru tobanic ri Dios, rech ri winak aj Israel cäquicoj ta qui chuk'ab chubanic que jas ri xca'n ri niq'uiaj winak chic.
ROM 11:12 Rumal c'u ri qui mac ri winak aj Israel ri winak cho ruwächulew xquirik nimalaj utzil. Rumal ri qui tzakic ri e are' xquirik utzil ri winak ri man e aj Israel taj. E ta c'u lo aretak quetzelej chi lok jumul ri winak aj Israel, ¿a mat sibalaj nim na ri utzil ri cäriktajic? ¡Je', je ri'!
ROM 11:13 C'o c'u ri cwaj quinbij chiwe ix ri man ix aj Israel taj. Rumal chi in apóstol ri takom bi rumal ri Dios cuc' ri winak ri man e aj Israel taj, nim na quinwil wi ri nu chac.
ROM 11:14 Cwaj chi jujun chque ri nu winak in, ri e aj Israel, chquirayij ta u banic que jas ri i banom ix, rech cäquirik ru tobanic ri Dios.
ROM 11:15 We c'u aretak xetzelax qui wäch ri winak aj Israel rumal ri Dios, xc'oji utzil chquixol ri niq'uiaj winak chic ruc' ri Dios, ¿jas ri cäc'ulmataj na aretak ri winak aj Israel quec'amowax chi na jumul rumal ri Dios? Are je' ta ne jun cäminak wa' cäc'astaj chquixol ri cäminakib.
ROM 11:16 We ri nabe caxlan wa ri cäban che ri k'or are jachom cho ri Dios, ronojel ri k'or jachom ri' che ri Dios. We ru xera' ri che' jachom che ri Dios, xukuje' ru k'ab tak ri che' e jachom ri' che ri Dios.
ROM 11:17 Jujun c'u chque ri winak aj Israel e are' je' ta ne ri kas u k'ab ru che'al olivo. Pune je ri', xeesax c'u apanok. Ri at c'ut, at je' jas ru k'ab ru che'al olivo re juyub, xatcoj c'u che qui q'uexwäch ri xeesaxic. Catc'asi c'u na rumal ru xera' ri kas che', xukuje' rumal ru raxal.
ROM 11:18 Machomaj c'ut chi nim na a banic at chquiwäch ri kas u k'ab ri che'. We cachomaj chi nim na a banic, chna'taj chawe chi man at taj ri tok'aninak ru xera' ri che', xane ru xera' ri che' are at tok'aninak at.
ROM 11:19 Craj ne cabij: “Xeesax c'u apan ru k'ab ri che' rech quinnac' cok in che ru che'al olivo,” —catcha'.
ROM 11:20 Kas tzij, xa c'u rumal chi man xecojon taj xeesax apanok, are c'u ri at xa rumal chi xatcojonic xatnac' cok. Manimarisaj ba' awib, xane xa chaxej awib cho ri Dios.
ROM 11:21 We ri Dios man xusach tä qui mac ri winak aj Israel ri je' ta ne e kas u k'ab ri che', ri at xukuje' man cäsach tä na a mac ri'.
ROM 11:22 Chawila ba' chi ri Dios sibalaj utz na, xukuje' c'ut sibalaj c'a'n. Are c'a'n chque ri winak ri xetzakic, utz c'u chawe at. Rajwaxic c'ut chi ri at catakej ri rutzil ranima', rech mäji' ri at xukuje' catresaj na apanok.
ROM 11:23 Ri winak aj Israel c'ut, we quecojon na ri e are', quetzelej na ruc' ri Dios, quenac' chi na cok jumul chic che ri che' rumal chi ri Dios cäcowinic queunac' chi na cok jumul chic.
ROM 11:24 Ri at c'ut ri man at aj Israel taj, xa at je' ta ne u k'ab olivo re juyub xatesax c'u apanok. Te c'u ri' xatnac' che ru che'al ri kas olivo ri man are tä a che'al at. We je ri' ri winak aj Israel ri je' ta ne e u k'ab ri kas olivo, man c'äx taj quenac' cok che ri kas qui che'al jumul chic.
ROM 11:25 Kachalal, cwaj in chi quiwetamaj ru chomam lok ri Dios ojer ri man esam tä chi sak, rech man quichomaj taj chi ri ix nim na i banic. Are wa': Ri winak aj Israel xcowir jubik' ri canima'. Ri Dios c'ut je' xuban wa' chque rech cäq'uis na coquic conojel ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj ru chomam lok ri Are' ojer.
ROM 11:26 Aretak cäbantaj wa', conojel ri winak aj Israel cäquirik na ru tobanic ri Dios. Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Pa ri tinimit Sión quel wi na lok ri Torol Que ri winak, cäresaj c'u na ri etzelal chquij ri ralc'ual can ri ka mam Jacob, —cächa'.
ROM 11:27 Are wa' ri trato ri quinban na cuc', aretak ri in quinwesaj ri qui mac, —xcha'.
ROM 11:28 Ri winak aj Israel, rumal chi man xecojon tä che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, ri Dios xuban u c'ulel chque. Je ri' xya'taj chiwe ix chi quixcojonic. Ri Dios c'ut queraj na ri winak aj Israel rumal chi xeucha' ri qui mam ojer.
ROM 11:29 Je ri', rumal chi ri Dios man cäresaj tä chic ri cusipaj. Aretak cusiq'uij jun winak, man cuq'uex tä ru chomanic chrij.
ROM 11:30 Ri ix nabe canok man xixniman tä che ri Dios. Cämic ri' rumal chi man xeniman tä ri winak aj Israel, ri Dios xutok'obisaj i wäch ix.
ROM 11:31 Je' xukuje' cämic ri winak aj Israel man e nimaninak taj, xak c'u rech ri Dios cutok'obisaj qui wäch jas ri xuban chiwe ix, ri ix man aj Israel taj.
ROM 11:32 Ri Dios c'ut junam xuban chque conojel winak chi man queniman taj, rech xukuje' junam cutok'obisaj qui wäch nimalaj conojel.
ROM 11:33 ¡Sibalaj cajmabal wa' ru bantajic ri ka Dios! ¡Sibalaj nim na ru no'j, ri retambal! Man cujcowin tä chuch'obic ru chomanic, man cujcowin tä che retamaxic ri cuchomaj u banic.
ROM 11:34 Je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: “¿Jachin u ch'obom ru chomanic ri Dios? ¿Jachin lo ri ya'tal che chi cuya ru no'j ri Are'? ¡Man c'o tä jun!
ROM 11:35 ¿Jachin ri c'o jas xuya che ri Dios rech cäyi' rajil u q'uexel che? ¡Man c'o tä jun!” —cächa ri Tz'ibtalic.
ROM 11:36 Ronojel c'ut ri c'olic cäpe ruc' ri Dios. Ri Are' c'ut xebanow conojel rech c'o cupatänij che. ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Dios amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic! Amén.
ROM 12:1 Je c'u ri', kachalal, rumal chi ri Dios sibalaj quel u c'ux chke, quixinbochi'j chi quijach iwib che ri Dios, je' jas jun sipanic ri c'aslic, ri jachom cho ri Dios, ri utz cäril wi ri Are'. We sipanic ri' are wa' ri kas k'ijilanic ri rajwaxic quiban cho ri Dios.
ROM 12:2 Miban chi iwe ix jas ri cäca'n ri winak cho ruwächulew. Xane chiq'uexa ri i chomabal rech cuban c'ac' ri i c'aslemal. Je ri' kas quiwetamaj na jas ru rayibal ri Dios. Are c'u wa' ri kas utz, ri cäkaj chuwäch, xukuje' ri jicom cho ri Dios.
ROM 12:3 Rumal ri xsipax chwe rumal ri Dios aretak xutok'obisaj nu wäch, c'o ri quinbij chiwe ix iwonojel: C'o jun chiwe muchomaj chi nim u banic, xane rajwaxic quichomaj iwib chnojimal jas u beyal ri cojonic ri xuya ri Dios chiwe chijujunal.
ROM 12:4 Ri ka cuerpo e q'uia ru tz'akatil c'olic, man conojel tä c'ut xa junam u wäch ri qui chac.
ROM 12:5 Je c'u ri' ri uj xukuje'. Pune uj q'uia, xa uj jun cuerpo rumal ri Cristo. Konojel ka nuc'um kib je' jas ru tz'akatil ri ka cuerpo.
ROM 12:6 Ri Dios u yo'm jalajoj tak cuinem chke, xa jas ri xraj ri Are' xuya chke. Rajwaxic ba' utz qui cojic tak we cuinem ri' cäka'no. We yo'm chke chi cäcowinic cäkak'alajisaj tzij ri cuya ri Lok'alaj Espíritu, ka'na wa' ruc' ri ka cojonic ri c'olic.
ROM 12:7 We yo'm chke chi cupatänin chque niq'uiaj winak chic, utz ka'na che qui patänixic. We yo'm che jun chi cäcowinic queutijoj niq'uiaj chic, chutzaka u k'ij chubanic wa'.
ROM 12:8 We yo'm che jun chi cäcowinic cuwalijisaj canima' niq'uiaj chic, chutzak u k'ij chubanic wa'. We yo'm che jun chi cäsipanic, muya xa rumal chi c'o ri craj. We yo'm che jun chi cuc'am qui be niq'uiaj chic, chuna' na jas ri cubano. We c'u yo'm che jun chi queuto' ri c'o qui rajwaxic, chubana wa' ruc' quicotemal.
ROM 12:9 Kas chiwaj iwib ri jun ruc' ri jun chic, man cuban tä c'u quieb i c'ux. Chiwetzelaj u wäch ri man utz taj, chitakej c'u u banic ri utz.
ROM 12:10 Rajwaxic chi quiwaj iwib ri jun ruc' ri jun chic je' ta ne chi kas iwachalal iwib. Chiya i k'ij chbil tak iwib, nim c'ut chiwila wi iwib, ri jun ruc' ri jun chic.
ROM 12:11 Chicojo i chuk'ab pa ronojel, xak mixsak'orinic. Chipatänij ri Kajaw Jesús ruc' nimalaj quicotemal.
ROM 12:12 Chixquicot chrij ri cu'l wi i c'ux. Chichajij paciencia pa tak ri c'äx ri quiriko. Chibana orar amak'el ronojel k'ij.
ROM 12:13 Cheito' ri kachalal cojonelab pa tak ri qui rajwaxic. Utz chibana che qui c'ulaxic ri queopan iwuc'.
ROM 12:14 Chibochi'j ri Dios pa qui wi' ri queyok'on chiwe. Chita' tok'ob pa qui wi', mita' c'u pa qui wi' chi xa c'äx cäquiriko.
ROM 12:15 Chixquicot cuc' ri quequicotic. Chixok' c'ut cuc' ri quebok'ic.
ROM 12:16 Chixoc il chbil tak iwib ri jun che ri jun chic. Miban i nimal, xane chiwachilaj iwib cuc' ri man nimak tä qui banic. Michomaj chi c'o na iwetambal ix chquiwäch niq'uiaj chic.
ROM 12:17 Miya rajil u q'uexel ri c'äx ri cäban chiwe. Chicojo i chuk'ab chubanic ri utz chquiwäch conojel ri winak.
ROM 12:18 Chibana ronojel ri quixcowin chubanic rech cäc'oji utzil chixol cuc' conojel ri winak.
ROM 12:19 Lok'alaj tak kachalal, miyac iwib ix chquij ri i c'ulel, xane chiya can che ri Dios chi cuc'äjisaj qui wäch. Cubij ya' ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “In quinc'äjisan na qui wäch, quintoj na rajil u q'uexel ri c'äx ri cäban chiwe,” —cächa ri Kajaw Dios.
ROM 12:20 Xukuje' cubij: “We cänum ri a c'ulel, chaya u wa. We cächaki'j u chi', chaya ba' ri cutijo. We je' caban wa', ri a c'ulel sibalaj cäq'uix na chawäch, cuna' c'ut chi c'äx ri xuban chawe,” —cächa'.
ROM 12:21 Maya che ri etzelal chi cäch'acan pa wi', xane are chatch'acan at puwi' ri etzelal rumal ri utzil ri cabano.
ROM 13:1 Rajwaxic chi conojel cäquiya quib pa takic chque ri c'o qui takanic pa ri k'atbal tzij. Man e c'o tä c'u k'atal tak tzij we ta mat u yo'm ri Dios wa' chque. Conojel ri k'atal tak tzij ri e c'olic are ri Dios e cojowinak.
ROM 13:2 Rumal ri' jachin ri cuyac rib chrij ri k'atbal tzij cuban u c'ulel ri' che ri takaninak wi ri Dios. Ri je' cäca'n wa' xa cäquitzucuj qui mac ri', cäc'äjisax c'u na qui wäch.
ROM 13:3 Je ri', rumal chi ri k'atal tak tzij man e cojom taj rech ri winak ri cäca'n utzil cäquixej quib, xane rech cäquixej quib ri winak ri cäca'n etzelal. We cawaj chi man caxej tä awib che ri k'atal tzij, chabana ba' ri utz pa ri a c'aslemal. Ri k'atal tzij c'ut cuya na a k'ij at.
ROM 13:4 Je ri', rumal chi ri are' are patänil re ri Dios chubanic ri utzil chawe. We c'u caban ri man utz taj, rajwaxic chi caxej awib, rumal chi ri k'atal tzij ya'tal che chi cuc'äjisaj a wäch. C'o c'u ri are' chupatänixic ri Dios rech cäc'äjisax u wäch ri banal etzelal jas ri takal che.
ROM 13:5 Rumal ri' rajwaxic chi quiya iwib pa takic chque ri k'atal tak tzij, man xak tä rumal chi quixej iwib chi cäc'äjisax i wäch, xane rumal chi quina' pa iwanima' chi rajwaxic je' quibano.
ROM 13:6 Xukuje' rumal wa' ri ix quitoj ri alcabal, rumal chi ri k'atal tak tzij e c'o chupatänixic ri Dios, qui yo'm c'u quib chubanic we chac ri'.
ROM 13:7 Chaya chque ri winak chquijujunal ri ya'tal chque. Chatojo ri alcabal che ri tok'il alcabal, chatojo c'u ri a wuj che jachin ri rajwaxic cätoj wi. Nim chawila wi jachin ri rajwaxic nim quil wi, chaya c'u u k'ij jachin ri rajwaxic cäyi' wi u k'ij.
ROM 13:8 We c'o a c'as ruc' jun winak, chatojo. Chc'oji c'u ri utzalaj ka c'as chi cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic. Jachin c'u ri queraj ri rach tak winak, u banom ri' jas ri cubij ri Pixab.
ROM 13:9 Ri Pixab c'ut cubij: “Mabana ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil o ri rachajil jun winak chic, matcämisanic, mabana ri elak', mabana tzij chrij jachin jun, marayij u wäch ri jastak re jun winak chic,” —cächa ri'. We takanic ri' xukuje' conojel ri niq'uiaj tak takanic chic pa we quieb oxib tzij ri' e c'o wi: “Chawaj ri awach winak jas ri at cawaj awib,” —cächa'.
ROM 13:10 Jachin ri queraj ri rach tak winak man cuban tä c'äx ri' chque. Ri queraj ri rach tak winak, kas cuban ri' jas ri cubij ri Pixab.
ROM 13:11 Tajin quinbij wa' rech kas quichomaj jas tak ri k'ij ri uj c'o wi cämic. Chich'obo ba' chi are tak k'ij wa' ri rajwaxic cujc'astajic, rumal chi xa jubik' craj chi cäpe ri k'ij pa ka wi' aretak cäkarik na ru tobanic ri Dios. Man je' tä wa' nabe aretak c'ä te' xujcojon che ru Lok' Pixab ri Dios.
ROM 13:12 Ya xe' wa' ri ak'ab, na'tam chic, xa jubik' c'u man cäsakiric. Maka'n chi ba' ri man utz taj ri queban pa ri k'ekum, xane ka'na ri utzil je' ta ne are to'bal kib wa' jas ri cäquicoj ri soldados, quech'ojin c'u pa ri sakil.
ROM 13:13 Utz ka'na pa ri ka c'aslemal jas ri takal u banic pak'ij. Mujk'abaric, mäkaya u wi' ri ka wi'm, mäka'n ke jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik kib, man c'o tä qui pixab, mäka'n xak jas ri cäkarayij ri xa q'uixbal u banic, mujch'ojinic, mäkarayij c'u ri jastak ri rech jun winak chic.
ROM 13:14 Mäka'n wa', xane kacojo ri Kajaw Jesucristo, je' ta ne chi are to'bal kib ri cucoj jun soldado pa ri ch'oj. Michomaj c'u u banic ri i rayibal ri man utz taj.
ROM 14:1 We c'o jun kachalal ri mäja' c'o u chuk'ab ru cojonic, chic'ulaj. Xak c'u mixch'ojin ruc' we man junam ri u chomanic iwuc'.
ROM 14:2 Quinbij jun c'utbal: Kabij na chi e c'o jujun kachalal ri cäquichomaj chi ronojel cuya' cätijic, e c'o c'u jujun chic ri mäja' c'o u chuk'ab ri qui cojonic, ri xa ichaj cäquitijo.
ROM 14:3 Ri jun ri ronojel u wäch cutijo, tzel ba' märil wi ri jun chic ri xak k'alaj u wäch cutijo. Ri jun ri xak k'alaj u wäch cutijo, muk'at tzij puwi' ri jun ri ronojel u wäch cutijo. Je ri', rumal chi ri Dios u c'amowam wa' we winak ri'.
ROM 14:4 ¿Jachin lo ri at chi ri at cak'at tzij puwi' ri patänil re jun winak chic? We utz quel na ri cubano o man utz taj are ru patrón ri' quilowic. Utz c'u quel na ru chac rumal chi ri Dios cäcowinic cubano chi utz quelic.
ROM 14:5 Jun c'utbal chic: E c'o jujun kachalal ri nim cäquil wi jun k'ij chuwäch ri jun chic. E c'o c'u jujun kachalal ri xak e junam tak ri k'ij chquiwäch. Chkajujunal c'ut rajwaxic ketam jas ri kas ka chomanic.
ROM 14:6 Ri jun ri nim cäril wi jun k'ij, je' cuban wa' chuya'ic u k'ij ri Kajaw Dios. Ri jun ri man nim tä cäril wi ri jun k'ij, xukuje' cuban wa' chuya'ic u k'ij ri Kajaw Dios. Ri jun ri ronojel u wäch cutijo, cutij ri' chuya'ic u k'ij ri Kajaw Dios rumal chi cumaltioxij wa' che ri Dios. Ri jun ri xak k'alaj u wäch cutijo, cuban ri' chuya'ic u k'ij ri Kajaw Dios, xukuje' cämaltioxin ri' che ri Dios.
ROM 14:7 Man c'o tä jun chke ri c'asal xak chi je ri', man c'o tä c'u jun chke ri cäcäm xak chi je ri'.
ROM 14:8 We cujc'asi'c, cujc'asi ri' chupatänixic ri Kajaw Jesús, we c'u cujcämic c'o u patän wa' cho ri Kajaw Jesús. Je ri', we cujc'asi'c o we cujcämic, uj rech ri Kajaw Jesús.
ROM 14:9 Rumal c'u ri' ri Cristo xcämic, xc'astaj c'u chquixol ri cäminakib rech coc che Cajaw ri e c'aslic xukuje' ri e cäminak chic.
ROM 14:10 Ri at c'ut, ¿jachin lo ri at chi ri at cak'at tzij puwi' ri awachalal? ¿Jas che tzel cawil wi? ¡Konojel c'ut cujetac'al na chuwäch ri Cristo rech cuk'at tzij pa ka wi'!
ROM 14:11 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Cubij ri Kajwal Dios: Je' jas ri in kas tzij chi in c'asal in, je' xukuje' are kas tzij chi conojel ri winak quexuqui na chnuwäch. Conojel c'ut cäquiya nu k'ij, cäquibij chquiwäch conojel chi xuwi ri in, in Dios, —cächa na ri Kajaw Dios.
ROM 14:12 Je c'u ri' konojel ri uj chkajujunal cäkabij na cho ri Dios jas ri ka'nom.
ROM 14:13 Rumal ri', mäkak'at ba' tzij chbil tak kib ri jun ruc' ri jun chic. Xane chicojo i chuk'ab rech man c'o tä jas c'o pa ri i c'aslemal ri cubano chi cätzak ri iwachalal o cakaj ne pa mac.
ROM 14:14 Ri in wetam, rumal chi in cojoninak che ri Kajaw Jesús, chi man c'o tä jun jasach ri äwas pa re wi. We c'u c'o jun cuchomaj chi äwas jun jasach, che ri are ri' tzäwas wi.
ROM 14:15 We c'u rumal ri catijo cuban c'äx ri ranima' ri awachalal, man lok' tä cawil ri' ri awachalal. Maban ba' chi jun winak chic cäkaj pa mac xa rumal chi ri at c'o jas cawaj catijo. Musach chawe chi rumal rech ri are' xukuje' xcäm ri Cristo.
ROM 14:16 C'o ba' jas mibano ri cuya chque ri winak chi cäquibij ri man utz taj chrij ri utzil ri tajin quibano.
ROM 14:17 Je ri', rumal chi pa ru takanic ri Dios man are tä nim u banic ri' ri cutij jun, xane are ru banic ri jicomal pa ri ka c'aslemal, chi cuxlan kanima', chi cujquicot c'u rumal ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 14:18 Jachin ri je' cuban wa' chupatänixic ri Cristo, cäkaj ri' chuwäch ri Dios xukuje' utz quil wi cumal ri winak.
ROM 14:19 Katakej ba' u banic ronojel ri cubano chi cuxlan ri kanima'. Je ri' cujcowinic cäkato'la kib ri jun ruc' ri jun chic rech c'o u chuk'ab ri ka cojonic.
ROM 14:20 Mäsach u wäch ru banom ri Dios pa ranima' jun kachalal xa rumal ri catijo. Kas tzij ronojel ri c'olic ya'tal u tijic, are c'u man utz taj aretak c'o jas cutij jun ri cubano chi niq'uiaj chic quekaj pa mac.
ROM 14:21 Are utz na ri' man catij tä ti'j, man catij tä vino, man c'o tä c'u jas cabano ri cubano chi cätzak ri awachalal o cäkaj pa mac. C'o ba' jas mabano ri cubano chi man c'o tä chi u chuk'ab ru cojonic ri awachalal.
ROM 14:22 We cacojo chi utz ri tajin caban cho ri Dios, at wi ri'. Utz re ri winak ri utz cäril wi ri tajin cubano, we man cuna' tä c'äx pa ranima'.
ROM 14:23 Jachin c'u ri xak cuban quieb u c'ux che ri cutijo, we äwas o man äwas taj ru tijic, cämacun ri' aretak cutijo. Ronojel c'u ri cuban jun, we cuban quieb u c'ux che, are mac ri'.
ROM 15:1 Ri uj, ri c'o chi u chuk'ab ri ka cojonic, rajwaxic cäkachajij paciencia cuc' ri kachalal ri mäja' c'o u chuk'ab ri qui cojonic, quekato' c'ut. Man are tä cäkatzucuj xuwi ri utz cäkil wi uj.
ROM 15:2 Xane chkajujunal rajwaxic cäka'n ri cäkaj chquiwäch ri kachalal pa ronojel ri cuban utzil chque. Je ri' cäka'no jachique ri cuya u chuk'ab ri qui cojonic.
ROM 15:3 Are c'u ri Cristo man are tä xutzucuj ri utz cäril wi ri Are'. Xane je' xuc'ulmaj jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri qui yok'onic ri winak ri queyok'on che la, pa nu wi' in xkaj wi,” —cächa'.
ROM 15:4 Ronojel ri xtz'ibax can ojer pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic xtz'ibax canok che ka tijoxic rech cäcu'bi ka c'ux chrij ri Dios rumal ri paciencia, xukuje' rumal ri cu'lbal ka c'ux ri cuc'ut ru Lok' Pixab ri Dios chkawäch.
ROM 15:5 Ri Dios c'ut ri cuya ka chuk'ab rech cäkach'ij ri c'äx, cucu'bisaj c'u ka c'ux, are ta quixto'w ix iwonojel rech quina' pa iwanima' chi xa ix jun chic jas ri xuc'ut can ri Cristo Jesús chkawäch.
ROM 15:6 Je ri' rech iwonojel junam, je' ta ne chi xa jun i ch'abal, quinimarisaj ta u k'ij ri Dios, ru Tat ri Kajaw Jesucristo.
ROM 15:7 Chic'amowaj ba' iwib, ri jun ruc' ri jun chic chunimarisaxic u k'ij ri Dios, je' jas ri xuban ri Cristo xujuc'amowaj uj.
ROM 15:8 Je' quinbij chiwe rumal chi ri Cristo xpe che qui patänixic ri winak aj Israel, rech je' quelic jas ri xubij can ri Dios chque ri ka mam ojer, xukuje' chuc'utic chi kas jicom ranima' ri Dios chubanic ri cubij.
ROM 15:9 Xukuje' ri Cristo xpetic rech ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj cäquiya u k'ij ri Dios rumal chi xel u c'ux chque. Je' jas ri cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Rumal ri' quinnimarisaj na k'ij la chquixol ri niq'uiaj winak ri man e aj Israel taj, xukuje' quinbixoj na bix chuya'ic k'ij la, —cächa'.
ROM 15:10 Xukuje' cubij ri Tz'ibtalic pa jun u xak wuj chic: Ix ri' ri xak ix winak ri man aj Israel taj, chixquicot na cuc' ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios, —cächa'.
ROM 15:11 Pa jun u xak wuj chic cubij: Ix ri', iwonojel ix ri xak ix winak, ri man aj Israel taj, chiya u k'ij ri Kajaw Dios. Nimalaj iwonojel c'u ri ix, ix winak ajuwächulew, chiya u k'ij ri Dios, —cächa'.
ROM 15:12 Ri Isaías, ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' xubij: Cäwalij na jun chquixol ri rachalaxic can ri ka mam Isaí, ru tat ri ka mam David, ri coc na che takanel pa qui wi' conojel qui wäch winak. Conojel c'ut cäcu'bi na qui c'ux chrij ri Are', —xcha'.
ROM 15:13 Are ta ba' ri Dios ri cäcu'bi na ka c'ux chrij cuya ta nimalaj quicotemal chiwe, cubano chi cuxlan ri iwanima' rumal chi ix cojoninak che ri Cristo. Je ri' sibalaj cäcu'bi na i c'ux chrij ri Dios rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 15:14 Kachalal, ri in wetam chi ri ix sibalaj c'o utzil pa iwanima', xukuje' sibalaj c'o ronojel u wäch etambal iwuc'. Je ri' chi iwetam quipixbela iwib chbil tak iwib.
ROM 15:15 Man quinxej tä c'u wib quintz'ibaj bi we wuj ri' chiwe. Cwaj chi man cäsach tä wa' pa i jolom. Je wa' quinbano rumal chi ri Dios u tok'obisam nu wäch, u yo'm c'u we chac ri' pa nu k'ab.
ROM 15:16 Are ru patänixic ri Jesucristo chquixol ri winak ri man e aj Israel taj. Ri chac ri quinbano are ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xuya ri Dios, rech queinya cho ri Dios ri winak ri man e aj Israel taj, jun sipanic ri cäc'amowax rumal ri Are', tastal c'u wa' rumal ri Lok'alaj Espíritu.
ROM 15:17 Rumal c'u rech in cojoninak che ri Cristo Jesús, cäquicot ri wanima' chi tajin quinpatänij ri Dios.
ROM 15:18 Man quincoch' tä c'ut quintzijoj ri u Tzij ri Dios we man are tä quintzijoj ru banom ri Cristo rumal wech in rech ri winak ri man e aj Israel taj queniman che ri Dios. Ronojel wa' xbantajic rumal ru Tzij ri Dios ri xintzijoj chque xukuje' rumal chi xquilo jas ri nu chac ri xinban chquixol.
ROM 15:19 Xbantaj wa' cuc' tak etal xukuje' cajmabal ri xebantajic rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu. Je ri' xintz'akatisaj u tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo ri xinchap lok pa ri tinimit Jerusalén, xintakej u tzijoxic pa tak ri niq'uiaj tinimit chic, xinq'uis c'u u tzijoxic pa Ilírico.
ROM 15:20 Je wa' nu banom, nu cojom nu chuk'ab chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio jawije' ri man c'o tä jas qui tom chrij ri Cristo. Je ri' rech man quinban tä jun chac ri chaplem chi can cumal niq'uiaj chic.
ROM 15:21 Xane je' nu banom jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri winak ri man c'o tä jumul qui tom u tzijol ri Cristo cäquita na. Ri man c'o tä jumul c'o jas qui tom chrij ri Are', c'o ri cäquetamaj na, —cächa'.
ROM 15:22 Xa rumal ri chac ri tajin quinbano man in cowininak taj quine' che iwilic, pune q'uia mul nu rayim ri benam iwuc'.
ROM 15:23 Are c'u ri cämic in to'tajinak chic che ri nu chac pa tak we tinimit ri', cuya' chic quine' iwuc'. Je ri', rumal chi q'uia junab c'ut xak nu rayim quinopan iwuc'.
ROM 15:24 Quinchomaj quinoc'ow iwuc' che iwilic aretak quine' pa España, quinquicot c'ut che rilic i wäch. Quinweyej chi quinito' bic rech quincowinic quintakej ri nu binem pa España.
ROM 15:25 Are c'u ri' cämic quine' pa ri tinimit Jerusalén chuc'amic bi jun tobanic chque ri kachalal jela'.
ROM 15:26 Je ri', rumal chi ri kachalal aj Macedonia, xukuje' ri aj Acaya xpe pa canima' xquimulij jun cuchuj chque ri kachalal meba'ib ri e c'o pa ri tinimit Jerusalén.
ROM 15:27 Xquichomaj chi takal u banic wa' rumal chi cäquina' pa canima' chi c'o qui c'as cuc' ri kachalal aj Jerusalén. Je ri', rumal chi ri cojonelab aj Israel qui yo'm ri tewchibal re ru Tzij ri Dios chque ri man e aj Israel taj. Utz c'ut we ri e are' quequito' ri cojonelab aj Israel che ri qui rajwaxic ruc' jachique ri c'o cuc'.
ROM 15:28 Aretak c'ut bantajinak chic ri nu tajquil, ya'tajinak chi can ri cuchuj chque ri kachalal pa ri tinimit Jerusalén, quine' na pa España, quinoc'ow c'u iwuc' che iwilic.
ROM 15:29 Kas wetam c'ut chi aretak quinopan iwuc', cäpe na ri nimalaj u tewchibal ri Cristo pa ka wi' junam iwuc'.
ROM 15:30 Kachalal, quixinbochi'j chi quinito' chupam ri chac ri tajin quintij nu chuk'ab chubanic, chibana orar pa nu wi' cho ri Dios. Quinbij wa' chiwe rumal rech ri Kajaw Jesucristo, xukuje' rumal chi ri Lok'alaj Espíritu cuya pa kanima' chi cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic.
ROM 15:31 Chibana ba' orar cho ri Dios chi quinuto' pa qui k'ab ri winak ri e c'o pa Judea ri man quecojon tä che ri Are', xukuje' rech ri cuchuj ri quinc'am bi chque ri kachalal pa ri tinimit Jerusalén cäquic'am wa' ruc' quicotemal.
ROM 15:32 Chibana ba' orar xukuje' rech quinopan iwuc' ruc' quicotemal we are u rayibal ri Dios, quinuxlan c'u na quieb oxib k'ij aretak in c'o iwuc'.
ROM 15:33 Are ta ba' ri Dios, ri cubano chi cuxlan ri kanima' cäc'oji pi wi' nimalaj iwonojel. Amén.
ROM 16:1 Cwaj chi quiwetamaj u wäch ri kachalal Febe. Ri are' are jun chichu' diaconisa ri tajin cätoban cuc' ri kachalal cojonelab ri e c'o pa Cencrea.
ROM 16:2 Cwaj c'ut chi aretak copan iwuc' quic'ulaj ruc' utzil pa ru bi' ri Kajaw Jesús. Je' u c'ulaxic quibano jas ri rajwaxic cäban amak'el che qui c'ulaxic ri kachalal cojonelab. Chito' che ru rajwaxic, rumal chi ri are' e q'uia e u to'm, xukuje' ne ri in, in u to'm.
ROM 16:3 Chiya rutzil u wäch ri Priscila xukuje' ri Aquila, ri e wach tak ajchac chupatänixic ri Cristo Jesús.
ROM 16:4 Ri e are' xa jubik' man xecämic rumal ri nu to'ic in. Rumal ri' quinmaltioxin chque, man xuwi tä ri in, xane xukuje' conojel ri kachalal cojonelab ri man e aj Israel taj.
ROM 16:5 Chiya rutzil qui wäch xukuje' ri kachalal cojonelab ri cäquimulij quib pa cachoch ri Priscila, ri Aquila. Chiya rutzil u wäch ri Epeneto, ri lok'alaj wachi'l, ri nabe cojonel che ri Cristo pa Acaya.
ROM 16:6 Chiya c'u rutzil u wäch ri María, ri sibalaj chacuninak che i to'ic.
ROM 16:7 Chiya rutzil qui wäch ri wach tak aj Israel, ri Andrónico ruc' ri Junias ri xukuje' e wach ajpache'. Ri e are' sibalaj etamtal qui wäch chquixol ri apóstoles, e are c'u nabe xecojon che ri Cristo chnuwäch in.
ROM 16:8 Chiya rutzil u wäch ri Amplias, ri lok'alaj wachi'l rumal ri Kajaw Jesús.
ROM 16:9 Chiya rutzil u wäch ri Urbano ri kachi'l pa ri chac chupatänixic ri Cristo Jesús. Chiya rutzil u wäch xukuje' ri Estaquis ri lok'alaj wachi'l.
ROM 16:10 Chiya rutzil u wäch ri Apeles ri q'uia mul u k'alajisam chi kas tzij cojoninak che ri Cristo. Xukuje' chiya rutzil qui wäch ri e c'o pa rachoch ri Aristóbulo.
ROM 16:11 Chiya rutzil u wäch ri Herodión ri wach aj Israel. Chiya rutzil qui wäch ri e c'o pa rachoch ri Narciso, ri e cojoninak che ri Kajaw Jesús.
ROM 16:12 Chiya rutzil qui wäch ri Trifena, xukuje' ri Trifosa. We quieb ixokib ri' quepatänin che ri Kajaw Jesús. Xukuje' chiya rutzil u wäch ri lok'alaj kachalal chichu' Pérsida, ri sibalaj chacuninak chupatänixic ri Kajaw Jesús.
ROM 16:13 Chiya rutzil u wäch ri Rufo, jun cojonel che ri Kajaw Jesús ri nim u banic chquiwäch ri kachalal cojonelab. Xukuje' ru nan chiya rutzil u wäch. We chichu' ri' are je' ta ne nu nan in.
ROM 16:14 Chiya rutzil u wäch ri Asíncrito, ri Flegonte, ri Hermas, ri Patrobas, ri Hermes xukuje' conojel ri kachalal ri e c'o cuc'.
ROM 16:15 Chiya c'u rutzil u wäch ri Filólogo, ri Julia, ri Nereo ruc' ri ranab, xukuje' ri Olimpas, xukuje' conojel ri kachalal cojonelab ri e c'o cuc'.
ROM 16:16 Chiyala' rutzil i wäch chbil tak iwib ri jun ruc' ri jun chic. Aretak je' quiban wa', chitz'umaj iwib chuwäch ri Dios chuc'utic chi kas quiwaj iwib. Conojel ri kachalal cojonelab che ri Cristo cäquiya rutzil i wäch.
ROM 16:17 Kachalal, quixinbochi'j chi queiwil ri winak ri xak quequitasala tak ri cojonelab, ri cäca'no chi quetzakic. Man je' tä c'u wa' ri tijonic xiwetamaj. Chitasa ba' iwib chquij ri e je' tak wa'.
ROM 16:18 We winak ri' man are tä cäquipatänij ri Kajaw Jesucristo, xane xak cäcaj cäca'n ri itzel tak qui rayinic. Quequisub c'u tak ri winak ri man c'o tä quetam, cäquicoj c'u qui c'ux cuc' je'l tak tzij.
ROM 16:19 Conojel c'ut quetam chi ri ix sibalaj quixnimanic, rumal c'u ri' quinquicotic. Cwaj c'ut chi cäc'oji na i no'j chubanic ri utz, man are tä c'u quiwetamaj u banic ri man utz taj.
ROM 16:20 Ri Dios c'ut ri cubano chi cuxlan ri kanima', cuxak'lej na ri Satanás chanim xe' ri iwakan jas ri cäban che jun cumätz ri cätio'nic. Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch nimalaj iwonojel.
ROM 16:21 Cuya rutzil i wäch ri Timoteo ri junam cächacun wuc', xukuje' ri Lucio, ri Jasón, ri Sosípater ri wach tak aj Israel cäquiya rutzil i wäch.
ROM 16:22 In wa', ri Tercio, ri tajin quintz'ibaj bi we wuj ri', quinya rutzil i wäch in xukuje' pa ru bi' ri Kajaw Jesús.
ROM 16:23 Cuya rutzil i wäch ri Gayo ri u yo'm nu c'olibal pa rachoch, jawije' ri cäquimulij wi quib ri kachalal cojonelab. Cäquiya rutzil i wäch ri Erasto ri c'olol puak re ri tinimit, xukuje' ri kachalal Cuarto cuya rutzil i wäch.
ROM 16:24 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch nimalaj iwonojel. Amén.
ROM 16:25 Are c'u ri cämic, kaya ba' u k'ij ri Dios. Ri Are' cäcowinic cubano chi c'o na más u chuk'ab ri i cojonic jas ri cubij ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri quintzijoj, xukuje' jas ri cubij ri tijonic ri nu yo'm chrij ri Jesucristo. Je wa' jas ru k'alajisam lok ri Dios chrij ru chomam lok, ri man etamtal tä can ojer tzaretak mäjok cäban ruwächulew.
ROM 16:26 Cämic c'ut esam chi sak ru chomanic pa ru Lok' Pixab ri Dios ri xquitz'ibaj can ri k'alajisal tak re ru Tzij ri Dios. Are c'u wa' ri xtakan wi ri Dios ri man c'o tä u q'uisic ru c'aslemal. Ri u chomam lok ri Dios ri man etamtal taj ojer esam wa' chi sak cämic chquiwäch conojel winak cho ruwächulew rech quecojon ta na, xukuje' quenimanic.
ROM 16:27 ¡Ri Dios ri xuwi wa' Dios c'olic, ri xukuje' c'o u no'j che ronojel, chnimarisax ba' u k'ij amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic rumal ri u banom ri Jesucristo! Amén.
1CO 1:1 In wa', ri Pablo, in siq'uim rumal ri Dios rech quinoc che apóstol, jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi are u rayibal ri Dios. Ri in, wachi'l ri kachalal Sóstenes,
1CO 1:2 quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque ri kachalal cojonelab che ri Dios ri e c'o pa ri tinimit Corinto, ri e rech ri Dios rumal chi xa e jun ruc' ri Cristo Jesús. Ri Dios e u siq'uim rech cäban ch'ajch'oj che ri canima', quek'ax c'u pu k'ab ri Are' junam cuc' conojel ri cäquibij chi e cojoninak che ri Kajaw Jesucristo ri e c'o pa ronojel tinimit. Ri Jesús are Cajaw ri e are', xukuje' ri Kajaw uj.
1CO 1:3 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
1CO 1:4 Ronojel k'ij quinya maltioxinic che ri Dios rumal iwech, rumal chi sibalaj nim ri tok'ob u yo'm ri Are' chiwe xa rumal ri Cristo Jesús.
1CO 1:5 Rumal c'u rech chi xa ix jun ruc' ri Cristo, ri Dios u yo'm chiwe ronojel u wäch je'lalaj tak tewchibal ajchicaj. Ri Are' xuya chiwe ronojel u wäch etamanic, xukuje' xuya chiwe chi quixcowinic quitzijoj wa' we etamanic ri'.
1CO 1:6 Rumal ri', ri ka tzijom chiwe chrij ri Cristo, kas k'alaj wa' pa ri i c'aslemal cämic.
1CO 1:7 Je ri' man c'o tä jun u wäch tewchibal ajchicaj ri mat yo'm chiwe rumal ri Dios, ix ri', ri ix eyeninak che ri k'ij ri cäpe na ri Kajaw Jesucristo, cuc'ut c'u rib chkawäch.
1CO 1:8 Ri Are' cuban na chi kas quijiquiba ri iwanima' pa ri i cojonic c'ä cäq'uis na ronojel, rech man c'o tä mac cäriktaj chiwij pa ri k'ij ri cäpe na ri Kajaw Jesucristo.
1CO 1:9 Ri Dios amak'el ronojel k'ij cuban ri cuchi'j u banic. Are c'u ri Are' xixsiq'uinic rech xa junam i wäch ruc' ri u C'ojol Jesucristo ri Kajaw.
1CO 1:10 Kachalal, quixinbochi'j pa ru bi' ri Kajaw Jesucristo chi quiban utzil chixol. Chijunamaj ba' i wäch, xa c'u mitasala iwib. Xane rajwaxic chi junam ix c'o wi, chi quijunamaj ri i chomanic, rech xa junam ri i rayibal.
1CO 1:11 Kachalal, quinbij wa' chiwe rumal chi jujun chque ri rachalaxic ri nan Cloé qui bim chwe chi c'o ch'oj chixol.
1CO 1:12 Ri cwaj quinbij chiwe, are la' chi ri ix chijujunal jalan wi ri quibij. C'o jun ri cubij: “Ri in, in c'o ruc' ri Pablo,” —cächa ri'. Jun chic cubij: “E ri in, in c'o ruc' ri Apolos,” —cächa'. Jun chic cubij: “In ri', in c'o ruc' ri Pedro,” —cächa ba' ri jun. E c'u ri jun chic cubij: “¡Ri in c'ut, in c'o ruc' ri Cristo!” —cächa ri jun chic.
1CO 1:13 ¿A xa pu lo banom ch'äkatak che ri Cristo? ¿A are lo ri in Pablo ri xinrip cho ri cruz, xincäm c'u rumal iwech? ¡Man je' taj! ¿A xban ne lo i kasna' pa nu bi' in ri Pablo? ¡Man je' taj!
1CO 1:14 Xa maltiox che ri Dios chi man c'o tä jun chiwe nu banom u kasna', xane xak xuwi ri Crispo, xukuje' ri Gayo.
1CO 1:15 Xak je ri', man cuya' taj cubij jun chi xban u kasna' pa nu bi' in.
1CO 1:16 Je', ya cäna'taj chwe chi xinban qui kasna' ri e c'o pa rachoch ri Estéfanas, man cänataj tä c'u chwe we c'o chi na jun ri xinban u kasna'.
1CO 1:17 Man in takom tä c'u rumal ri Cristo chubanic qui kasna' ri winak, xane chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Jesucristo. Man xincoj tä c'u je'lalaj tak tzij re nimak tak etambal xa che qui ch'aquic ri winak. Je ri' rech man quinban tä che ru cämical ri Cristo chi mat c'o u patän.
1CO 1:18 Ru Lok' Pixab ri Dios ri cätzijox chrij ru cämical ri Cristo, are je' ta ne tzij wa' ri man c'o tä qui patän chque ri winak ri cäsach na qui wäch. Chke uj c'ut ri ka rikom chi ru tobanic ri Dios, wa' we Tzij ri' c'o ri nimalaj u chuk'ab ri Dios ruc' che ka to'ic.
1CO 1:19 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Quinsach na u wäch ri qui no'j ri ajno'jab, quinwesaj c'u na apan ri quetambal ri winak ri sibalaj c'o quetam, —cächa ri'.
1CO 1:20 ¿A nim lo u banic ri c'o u no'j cämic? E ri winak ri xa e oquinak che retamaxic ronojel u wäch chomanic, ¿a c'o ne lo qui patän ri'? ¡Man c'o taj! E c'o xukuje' ri quetam u chomaxic q'uia u wäch etambal chrij ri c'o cho ruwächulew. ¡Man kas tä c'o u patän wa'! ¿A mat iwetam chi ri Dios u banom chi man c'o tä u patän ri etambal ri xa ajuwächulew? ¡Je', je ri'!
1CO 1:21 Are c'u ri Dios ri c'o u no'j retam jas ri tajin cubano. Xubano chi ri winak ajuwächulew man quecowin taj kas cäquetamaj u wäch ri Are' xak ruc' ri quetambal. Xuchomaj c'u ri Dios chi queto' na jachin tak ri quecojon che ri Are' rumal ri Lok'alaj u Tzij ri cätzijox chque, pune c'u we tzij ri' je' ta ne u tzij jun winak ri man c'o tä retam chque ri jule' winak chic.
1CO 1:22 Ri winak aj Israel are cäcaj cäquil cajmabal tak etal ri cäban chquiwäch. Are c'u ri winak aj Grecia xa cäquitzucuj nimalaj etambal.
1CO 1:23 Ri uj c'ut are cäkatzijoj ri Cristo ri xripic, xcämisax cho ri cruz. Ri winak aj Israel xa tzel cäquita wa' we tzij ri'. Ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj cäquibij chi we tzij ri' are ru tzij jun ri man c'o tä retam.
1CO 1:24 Chquiwäch c'u conojel ri e siq'uital rumal ri Dios, we aj Israel o man e aj Israel taj, rumal ri Cristo cäk'alajin na ru chuk'ab ri Dios, xukuje' ru no'j ri Dios.
1CO 1:25 C'o c'u ri cuban ri Dios ri cäquichomaj ri winak chi xa man c'o tä u patän. Pune je ri', ri cuban ri Dios nim na u no'j wa' chuwäch ri qui no'j winak. Xukuje' c'o ri cuban ri Dios ri cäquichomaj ri winak chi are wa' cäc'utuwic chi xa man c'o tä ri nimalaj u chuk'ab ri Are'. Pune je' ri qui chomanic ri winak, ri cuban ri Dios are nim na u chuk'ab wa' chuwäch ri qui chuk'ab winak.
1CO 1:26 Kachalal, rajwaxic ba' quich'obo chi ri Dios xixusiq'uij ix, pune man e q'uia tä chiwe ri c'o iwetambal jas ri quetambal ri niq'uiaj winak ajuwächulew, man ix q'uia taj ri c'o takanic pa i k'ab, man ix q'uia tä c'ut ri nimak i banic.
1CO 1:27 Xane ri man c'o tä quetambal chquiwäch ri winak, e are c'u wa' ri xeucha' ri Dios che resaxic qui q'uixbal ri c'o qui no'j. Ri winak ri queilitajic chi xak tok'ob qui wäch, e are wa' ri xeucha' ri Dios che resaxic qui q'uixbal ri c'o takanic pa qui k'ab.
1CO 1:28 Xukuje' ri man c'o tä qui patän chquiwäch ri winak, ri etzelam qui wäch, ri man c'o tä qui banic, e are wa' xeucha' ri Dios chusachic qui wäch ri nimak qui banic cho ruwächulew.
1CO 1:29 Je ri' rech man c'o tä jun cunimarisaj rib chuwäch ri Dios.
1CO 1:30 Tzare c'u ri Dios u banom chiwe chi xa ix jun chic ruc' ri Cristo Jesús. U banom chi rumal ri Cristo c'o chi ri ka no'j, xukuje' chi rumal ri Are' cäjicomataj ri kanima' chuwäch ri Dios, uj jachom pu k'ab, ka rikom c'u ru tobanic.
1CO 1:31 Je ba' ri', rech kas je' quelic jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “We c'o jas ri craj jun cuya u k'ij, are chuya u k'ij ri Kajaw Jesús,” —cächa'.
1CO 2:1 Kachalal, aretak xinopan iwuc' chuk'alajisaxic ru Lok' Pixab ri Dios, man xincoj tä tzij ri nimak qui banic, man xincoj tä c'u tzij re nimak tak no'j.
1CO 2:2 Aretak xinc'oji iwuc', man c'o tä chi jas ri xinchomaj u tzijoxic chiwe, xane xak xuwi xinchomaj ri Jesucristo ri xcämisax cho ri cruz.
1CO 2:3 Aretak xinc'oji iwuc' man c'o tä nu chuk'ab, xane sibalaj xinxej wib, xinbirbitic.
1CO 2:4 Aretak xixintzijobej, xintzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chiwe, man xincoj tä tzij ri xak re qui no'j winak che i ch'aquic, xane xixinch'ac ruc' ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu. Are wa' ri xc'utuwic chi ri tzij ri xinbij are rech ri Dios.
1CO 2:5 Je ri' xinbano rech man cäcu'bi tä i c'ux chrij ri quetambal ri winak, xane chrij ru chuk'ab ri Dios.
1CO 2:6 Pune je ri', cäkaya tijonic ruc' nojibal chque ri cojonelab ri c'o na más quetam. Are c'u we nojibal ri' man ajuwächulew taj, man are tä c'u qui nojibal winak ri c'o qui takanic puwi' ruwächulew, ri xa tajin cäsach qui wäch.
1CO 2:7 Are cäkatzijoj ri nojibal ri cäpe ruc' ri Dios, ri c'u'tal chquiwäch ri winak. Are wa' ru chomam lok ri Dios tzaretak mäja' cuban ruwächulew, rech ri uj cäkarik ru tobanic ri man c'o tä u q'uisic. Man etamtal tä c'u wa' nabe pa ri ojer tak k'ij.
1CO 2:8 We etamanic ri' man c'o tä jun chque ri c'o qui takanic cho ruwächulew ri xquich'obo. We ta xquich'obo, mat xquirip ri' cho ri cruz ri Kajaw Jesús ri sibalaj nim u k'ij.
1CO 2:9 Are je' ri cubij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri Dios c'o ri u banom u banic ri c'olotal rech cäyi' chque ri lok' cäquil wi ri Are'. Man c'o tä jun ilowinak wa', man c'o tä jun ri towinak u tzijol, man c'o tä c'u jun u chomam ri', —cächa ri'.
1CO 2:10 Ri Dios c'ut xuc'ut wa' chkawäch uj rumal ri Lok'alaj Espíritu. Je ri', rumal chi ri Lok'alaj Espíritu cäcowinic cäretamaj ronojel, xukuje' ne ri c'o pa ranima' ri Dios.
1CO 2:11 ¿A c'o pu lo jun chquixol ri winak ri cuch'obo jas ri c'o pa ranima' jun winak chic? ¡Man c'o taj! Xane xuwi ri espíritu rech ri are' retam ronojel wa'. Je c'u ri', xak xuwi ri Espíritu rech ri Dios retam ri c'o pa ranima' ri Dios.
1CO 2:12 Ri uj c'ut man are tä ka c'amom ri espíritu quech ri winak ajuwächulew, xane are ka c'amom ri Espíritu ri cäpe ruc' ri Dios, rech cäketamaj ronojel ru yo'm ri Dios chke rumal ri nimalaj u tok'ob.
1CO 2:13 Ru yo'm ri Dios chke man cäkatzijoj tä wa' ruc' ri no'j ajuwächulew ri xa ka tijom kib che ruc' ri qui tzij winak, xane ruc' ri tzij ri c'utum chkawäch rumal ri Lok'alaj Espíritu. Je c'u ri' cäkatzijoj ri kas tzij rech ri Dios chque ri c'o ri Lok'alaj Espíritu pa canima'.
1CO 2:14 Ri winak ri man c'o tä ri Lok'alaj Espíritu pa ranima' man cuc'amowaj tä ru Lok' Pixab ri Dios. Che ri are' xa man c'o tä u beyal wa' rumal chi man cäcowin taj cuch'obo. Rajwaxic c'ut chi c'o ri Lok'alaj Espíritu pa ranima' chuch'obic wa'.
1CO 2:15 Are c'u ri winak ri c'o ri Lok'alaj Espíritu pa ranima' cäcowin chuch'obic ronojel, jachique ri utz, jachique ri man utz taj. Ri are' c'ut man c'o tä jun cäcowin chuch'obic jas ri kas c'o pa ranima' ri are'.
1CO 2:16 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “¿Jachin lo etamaninak ru chomanic ri Kajaw Dios? ¿Jachin ta c'u lo ri cäcowinic cuya u no'j ri Are'?” —cächa'. Pune ta ne je ri', ri uj c'o ru chomabal ri Cristo kuc'.
1CO 3:1 Kachalal, ri in, aretak xinc'oji iwuc', man xincowin taj xixintzijobej je' jas ri winak ri c'o ri Lok'alaj Espíritu pa canima', xane xixintzijobej je' ta ne ix winak ri mäja' quixcojonic, je' ta ne chi ix ac'alab ri mäja' kas quich'ob ri cojonic che ri Cristo.
1CO 3:2 Man xinya tä tijonic chiwe ri man quich'ob taj, xane xixintijoj je' ta ne chi c'ä ix ac'alab ri cäyi' ri tu' chiwe chuq'uexwäch ri kas wa, rumal chi je' ta ne ix ac'alab ri man xixcowin tä chutijic ri kas wa. Mäja' c'u ne quixcowin che cämic.
1CO 3:3 Je ri', rumal chi ri ix are quibano xak jas ri quiwaj je' ta ne ix winak ri mäja' quixcojonic. We ri ix c'äx quina' aretak curik utzil jun winak, aretak xak ch'oj quiwaj, quitasala tak iwib, ri ix je' ta ne ix winak ri mäja' quixcojonic. Je' quibano jas ri cäca'n conojel ri winak ri man quecojon taj.
1CO 3:4 Aretak jun cubij: “Ri in, in c'o ruc' ri Pablo,” —cächa'. Ri jun chic cubij: “Ri in, in c'o ruc' ri Apolos,” —cächa ri'. Are je' ta ne ix winak ri mäja' quecojonic.
1CO 3:5 ¿Jas pu lo u banic ri Pablo? ¿Jas u banic ri Apolos? Ri uj xak uj patänil tak re ri Dios, rumal c'u ri ka tzij ri ix xixcojonic. Chkajujunal ri uj xka'no jas ri xuya ri Dios pa ka k'ab.
1CO 3:6 Ri in xintic ri ija' pa ri iwanima', ri Apolos xuja'j, are c'u ri Dios xq'uiyisanic.
1CO 3:7 Ri xticowic rachi'l ri xja'nic man are tä nim qui banic chuwäch ri Dios ri xq'uiyisanic.
1CO 3:8 Ri cäticow ri ija' xukuje' ri cäja'nic xak e junam chuwäch ri Dios. Chquijujunal c'ut cäyi' na chque rumal ri Dios ri tojbal re ri ca'nom ruc' ri xjach pa qui k'ab.
1CO 3:9 Je ri', rumal chi ri uj, uj kachi'l kib chupam ri chac chupatänixic ri Dios. Are c'u ri ix, ix je' ta ne ulew ri cätic u wäch rumal ri Dios. Xukuje' ri ix, ix junam ruc' jun ja ri tajin cuyac ri Dios.
1CO 3:10 Ri in, in je' jas jun yacal ja ri kas retam ru chac. Ri Dios xuya pa nu k'ab ri u cojic ru tac'alibal ri ja. C'o c'u jun chic ri culem ri xan puwi'. Chquijujunal c'u ri niq'uiaj chic rajwaxic chi kas cäquil na jas u lemic cäca'no.
1CO 3:11 Man c'o tä chi jun ri cuya' cucoj jun tac'alibal chic, rumal chi ri ya cojom rumal ri Dios, tzare ri Jesucristo.
1CO 3:12 E c'o c'u winak ri utz cäca'n na chulemic puwi' we tac'alibal ri', je' ta ne chi cäquicoj k'än puak, sak puak, xukuje' je'lalaj tak abaj. E c'o chi niq'uiaj chic ri je' ta ne che', q'uim, xukuje' patz'än ri cäquicojo.
1CO 3:13 Curika c'u na jun k'ij aretak cuk'at tzij ri Cristo, cäk'alajin c'u na jas u wäch ri' ri xquilemo chquijujunal rumal chi ri k'ij ri' cäpe na ruc' k'ak'. We k'ak' ri' are cäk'alajisan na jas u wäch ri xca'n chquijujunal.
1CO 3:14 We ru chac ri winak ri xuyac puwi' ri tac'alibal man cäsach tä u wäch rumal ri k'ak', cäyi' na ri tojbal re.
1CO 3:15 We c'u ru chac ri winak cäsach u wäch rumal ri k'ak', cutzak na ri' ronojel ri xubano. Ri are' c'ut cuto' na rib jas jun winak ri xa jubik' man xc'atic, xcowin c'ut xresaj rib pa ri k'ak'.
1CO 3:16 ¿A mat iwetam chi ri ix, ix rachoch ri Dios, xukuje' chi ri Espíritu rech ri Dios c'o pa ri iwanima'?
1CO 3:17 We c'o jun cusach u wäch ri rachoch ri Dios, xukuje' ri Dios cusach na u wäch ri winak ri'. Je ri', rumal chi ri rachoch ri Dios tastal wa' chrij ronojel u wäch etzelal, ix c'u ri' we rachoch ri Dios ri'.
1CO 3:18 C'o ba' jun musub rib. We c'o jachin jun ri cuchomaj chi retam ronojel ri etamanic ri quetam ri winak ajuwächulew, chubana che rib chi man c'o tä retam, rech je ri' kas cäc'oji na retambal.
1CO 3:19 Ri etambal ri xak ajuwächulew, man c'o tä u patän wa' cho ri Dios, cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri Dios queuchap na ri c'o quetambal, queukasaj na chupam ri c'äx pune c'o ri qui no'j,” —cächa'.
1CO 3:20 Xukuje' cubij: “Ri Dios retam chi man c'o tä u patän ri qui chomanic ri c'o quetambal,” —cächa ri'.
1CO 3:21 Rumal ri' c'o ba' jun munimarisaj rib xa rumal rech jun winak. Ronojel c'u ri c'olic are iwech ix:
1CO 3:22 Ri Pablo, ri Apolos, ri Pedro, ruwächulew, ri c'aslemal, ri cämical, ri k'ij cämic, ri k'ij ri quepe na, ronojel wa' are iwech ix.
1CO 3:23 Ri ix c'ut, ix rech ri Cristo. Ri Cristo c'ut Are rech ri Dios.
1CO 4:1 Chich'obo ba' chi ri uj, xak uj patänil tak re ri Cristo. Yo'm c'u chke ru k'alajisaxic ru chomam lok ri Dios ri man etamtal tä can nabe.
1CO 4:2 Rajwaxic c'ut chi jachin ri yo'm jun ekle'n pu k'ab, chuc'utu chi jicom ranima'.
1CO 4:3 Are c'u ri in man kas tä quinoc il we utz ri quibij chwij o man utz taj. Pune quinc'am bi pa k'atbal tzij, cäk'at tzij pa nu wi', man quinoc tä il chbil wib.
1CO 4:4 Pune c'u quinna' pa ri wanima' chi man c'o tä etzelal nu banom, man ruc' tä ri' quinbij chi man c'o tä nu mac. Ri Kajaw Jesús c'ut are cäk'atow na tzij pa nu wi'.
1CO 4:5 Mik'at ba' tzij ix puwi' jachin jun c'ä mäja' c'u curik ri k'ij. Chiweyej na chi cäpe ri Kajaw Jesús, cäresaj c'u na chi sak ri c'u'tal pa k'ekum. Cuk'alajisaj na ri man etamtal taj ri c'o pa tak ri canima' ri winak. Chquijujunal c'ut cäyi' na chque ru nimarisaxic qui k'ij rumal ri Dios xa jas ri takal chque.
1CO 4:6 Kachalal, quinbij wa' we tzij ri' chiwe rech quirik utzil. Xincoj c'u wib in, xukuje' ri Apolos che jun c'utbal chiwäch. Quinbij wa' chiwe rech quiwetamaj iwe kuc' uj chi man cuya' taj quiya u wi' ri i chomanic chrij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, rech man c'o tä jun cunimarisaj rib che jun chke uj, cäretzelaj c'u u wäch ri jun chic.
1CO 4:7 ¿Jachin pu ri cäbanow utz chawe chquiwäch niq'uiaj winak chic? ¿Jas ri c'o awuc' ri mat yo'm chawe rumal ri Dios? We c'u are ri Dios ru yo'm wa' chawe, ¿jas che canimarisaj awib je' ta ne ri xak a tuquiel a rikom wa' ri c'o awuc'?
1CO 4:8 Ri ix quichomaj chi ronojel chic c'o iwuc', je' ta ne chi ya ix k'inomab chic. Quina' iwib chi ix nimak tak takanelab chic. Are c'u ri uj xak uj yo'm can jela' iwumal. Cwaj ta c'ut chi kas tzij ix nimak tak takanelab rech ri uj xukuje' cujtakan junam iwuc'.
1CO 4:9 Ri in quinchomaj chi ri uj, ri uj apóstoles, ri Dios uj u yo'm can q'uisbal chque conojel ri winak. Je' ta ne uj winak ri k'atom tzij pa ka wi' chi cujcämisaxic. Uj yo'm chi sak che ca'yibal rech conojel ri winak ri e c'o cho ruwächulew, xukuje' ri ángeles cujquilo.
1CO 4:10 Ri uj, chquiwäch ri winak, man c'o tä ka patän xa rumal ru patänixic ri Cristo. Are c'u ri ix quina' chi c'o na i no'j chkawäch uj, c'o c'u ri kas iwetam chrij ri Cristo. Ri uj man c'o tä ka chuk'ab, are c'u ri ix quibano chi c'o na i chuk'ab chkawäch uj. Ri uj quetzelax ka wäch cumal ri winak, are c'u ri ix nim quixil wi.
1CO 4:11 Cämic ri' xak are tajin cäkarik numic, cächaki'j ka chi', sibalaj rajwaxic katz'iak. Cujyok' c'u cumal ri winak, xak cujbinicatic je' ta ne man c'o tä kachoch.
1CO 4:12 Sibalaj cäkacos kib che ri chac ri rajwaxic cäka'no. Cujquiyok' ri winak, are c'u ri uj man cäkatzelej tä u q'uexel ri qui tzij ruc' yok'onic, xane ruc' tak tzij re utzil. Aretak cäca'n c'äx chke xak cäkacuyu.
1CO 4:13 C'äx quech'aw ri winak chkij. Are c'u ri uj ruc' utzalaj tak tzij cäkakasaj u wäch ri coyowal. Cämic xak are ca'nom chke chi ri uj je' ta ne uj mes, je' ta ne chi ri uj, uj winak ri sibalaj c'äx cujbantajic, man c'o tä ka patän.
1CO 4:14 Man quintz'ibaj tä wa' we tzij ri' chiwe che resaxic i q'uixbal, xane che i pixbexic, je' ta ne chi ri ix, ix lok'alaj tak walc'ual.
1CO 4:15 Pune e c'o lajuj mil winak ri quixquitijoj chrij ri Cristo, xa jun ri i tat c'olic. In c'ut je' ta ne ri i tat, rumal chi xixcojon che ri Kajaw Jesús aretak xintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe.
1CO 4:16 Rumal ri' quixinbochi'j chi quiban iwe jas ri quinban in.
1CO 4:17 Rumal wa' tajin quintak bi ri Timoteo iwuc'. Ri are', rumal ri Kajaw Jesús, je' ta ne lok'alaj nu c'ojol wa' ri jicom ranima'. Cuna'taj c'u na chiwe jas ri nu banom pa ri nu c'aslemal, in cojoninak che ri Cristo. Cuc'ut na chiwäch jas ri quinc'utu jawije' tak quine' wi chquixol ri kachalal cojonelab.
1CO 4:18 E c'o c'u jujun chiwe ri qui nimarisam quib, cäquichomaj c'ut chi man c'o tä jumul quinopan iwuc'.
1CO 4:19 Quinweyej chi quinopan na iwuc' chanim, we je ri' craj ri Kajaw Jesús. Quinwil c'u na jas ri kas quecowin chubanic we banal tak nimal ri', man xuwi tä c'u quinta ri cäquibij.
1CO 4:20 Je ri', rumal chi ru takanic ri Dios man xak tä ruc' tzij cäk'alajinic, xane ruc' ru chuk'ab ri Dios.
1CO 4:21 ¿Jas c'u quiwaj? ¿A quiwaj chi yajanic quinbana' aretak quinopanic? ¿O a quiwaj chi aretak quinopanic lok' quixinwil wi, ruc' utzil c'ut quixinch'abej?
1CO 5:1 Elinak u tzijol chi c'o jun chiwe ri u banom rixokil che ru nanabal. Wa' we xbanic ri', are je' jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. ¡Sibalaj äwas u banic wa'! Man cäca'n tä ne ri' chquixol ri niq'uiaj winak chic ri man kas quetam tä u wäch ri Dios.
1CO 5:2 ¿Jas lo wa' chi ri ix quinimarisaj iwib? ¿A mat rajwaxic chi xa quixbisonic? ¡Je', je ri'! Rajwaxic ba' chi quiwesaj bi chixol ri achi ri xbanow we mac ri'.
1CO 5:3 Pune man in c'o tä iwuc' chwinakil, c'o c'u ri wanima' iwuc'. Nu k'atom chi tzij puwi' ri xbanow ri mac je' ta ne ri in c'o iwuc' chwinakil.
1CO 5:4 Aretak quimulij iwib pa ru bi' ri Kajaw Jesús, pune ta ne man in c'o tä iwuc' chwinakil, cäc'oji c'u na ri wanima' iwuc', xukuje' cäc'oji ru chuk'ab ri Kajaw Jesucristo.
1CO 5:5 Ri achi ri' rajwaxic cäjach pu k'ab ri Satanás rech cäsach u wäch ru cuerpo. Je ri' rech ri ranima' curik ru tobanic ri Dios pa ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús.
1CO 5:6 Man utz taj chi quinimarisaj iwib che ri tajin quibano. ¿A mat iwetam ri tzij ri cäbixic: “Ri jubik' ch'äm cuban ch'äm che ronojel ri k'or?” —cächa'.
1CO 5:7 Chiwesaj ba' apan ri ojer ch'äm ri cäretzelaj i wäch, rech ix je' jas ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc', ri banom ruc' c'ac' k'or, ri cätijow pa ri nimak'ij Pascua u bi'. Kas tzij c'ut je' i banic wa'. Je ri', rumal chi ri Cristo are xcämisax che sipanic cho ri Dios rumal kech, je' jas ri alaj chij ri cäcämisax pa ri nimak'ij re ri Pascua.
1CO 5:8 Ka'na ba' ri nimak'ij re ri Pascua ruc' ri kas tzij, xukuje' ruc' jun kanima' ch'ajch'oj, jas ri caxlan wa ri man cäyi' tä ch'äm ruc'. Mäka'n ri ka nimak'ij ruc' ru banic ronojel u wäch mac, ruc' ru banic etzelal. Junam c'u wa' ruc' ri ojer ch'äm.
1CO 5:9 Pa ri jun wuj chic ri xintz'ibaj bi chiwe xinbij chi mixe' chi cuc' ri niq'uiaj winak ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab.
1CO 5:10 Man quinbij taj chi mat quixch'aw chi chque ri winak ri je' cäca'n wa' ri e c'o cho ruwächulew, ri cäquitzucuj xak xuwi ri quech ri e are', ri elak'omab, o ri quequik'ijilaj tak tiox. We ta je ri', rajwaxic ri' chi quixel bi cho ruwächulew.
1CO 5:11 Xane xintz'ibaj bi wa' chiwe rech man quiwachi'laj tä chi ri winak ri cäquibij chi e are' kachalal, cäca'n c'u que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, o cäquirayij q'uia u wäch jastak, o quequik'ijilaj tak tiox, o cäquiyac tzijtal, o quek'abaric, o cäca'n ri elak'. Jun ri je' u banic wa' man cuya' taj quiwachi'laj, man quixwi' tä c'u ruc' jun ri cubij chi are kachalal, cuban c'u we mac ri'.
1CO 5:12 Ri in man cuya' taj quink'at tzij pa qui wi' ri winak ajuwächulew. Are ri Dios ri cäk'atow na tzij pa qui wi'.
1CO 5:13 Are c'u ri ix, rajwaxic quik'at tzij pa qui wi' ri kachalal cojonelab. Rumal ri' rajwaxic quiwesaj bi ri jun banal etzelal ri' ri c'o iwuc'.
1CO 6:1 Ri ix, aretak jun chiwe c'o u ch'oj ruc' jun kachalal chic, ¿jas che quic'am bi wa' chquiwäch ri k'atal tak tzij ri man e cojonelab taj? ¿Jas che man quic'am tä bi wa' chquiwäch ri winak ri e rech ri Dios?
1CO 6:2 ¿A mat iwetam chi ri winak ri e rech ri Dios cäquik'at na tzij pa qui wi' ri winak ajuwächulew? We c'u ri ix quik'at na tzij pa qui wi' ri winak ri', ¿a mat takal chiwe quik'at tzij pa tak ri ch'oj ri' ri man nim tä qui banic?
1CO 6:3 ¿A mat iwetam chi cäkak'at na tzij uj pa qui wi' ri ángeles? We je ri', ¿a mat c'u lo cujcowinic cäkak'at tzij puwi' ri cäc'ulmataj pa ri ka c'aslemal waral cho ruwächulew? ¡Je', kas tzij!
1CO 6:4 We c'o i ch'oj xa chrij ri cäc'ulmataj waral pa ri i c'aslemal, ¿jas che quixe' chquiwäch ri k'atal tak tzij ri man e jun tä cuc' ri kachalal cojonelab?
1CO 6:5 Quinbij wa' chiwe rech quixq'uixic. ¿A xa man c'o tä jun chiwe ri c'o u no'j chuk'atic tzij pa jun ch'oj chquixol ri kachalal?
1CO 6:6 We ri kachalal c'o u ch'oj ruc' jun kachalal chic, ¿a rajwaxic lo ri' quebe' chquiwäch ri k'atal tak tzij ri man e cojonelab taj?
1CO 6:7 Kas tzij quinbij chiwe chi are jun nimalaj tzakic wa' chi c'o u ch'oj ri jun ruc' ri jun chic. ¿A mat are utz na we xak quicuyu ri c'äx ri cäban chiwe? ¿A mat are utz na we xak quicuyu we quelak'ax ri jastak iwe?
1CO 6:8 Ri ix c'ut man je' tä wa' quibano. Man quiban tä ri jicomal, xane xa quiwelak'aj ri jastak quech tak ri kas iwachalal, ri cojonelab.
1CO 6:9 ¿A mat iwetam chi ri winak ri man jicom tä canima' man c'o tä que ri e are' cuc' ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi'? ¡Misub iwib! Ri winak ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, ri winak ri quequik'ijilaj tak tiox, ri winak ri cäca'n ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil o rachajil jun winak chic, ri achijab ri cäca'n ixok che jun cach achi,
1CO 6:10 xukuje' ri elak'omab, ri winak ri cäquirayij q'uia u wäch jastak, ri quek'abaric, ri queyok'onic, ri cäca'n tak c'äx chubanic elak', man c'o tä que ri e are' cuc' ri winak ri cätakan ri Dios pa qui wi'.
1CO 6:11 Jujun chiwe je' i banic wa' nabe, cämic c'ut ch'ajch'oj chi ri iwanima', i jachom chi iwib pu k'ab ri Dios, banom chi jicom che ri iwanima' cho ri Dios rumal ri Kajaw Jesús, xukuje' rumal ri Espíritu rech ri ka Dios.
1CO 6:12 Craj ne cubij jun: “Jachique ri cwaj quinbano, cuya' quinban wa',” —cächa ne lo. Pune kas tzij, man ronojel tä c'ut curik utzil jun rumal. Jun winak cuya' cubano jachique ri craj, man ya'tal tä c'ut chi jun winak coc che patänil re ri cubano.
1CO 6:13 Kas tzij ri cäbixic chi ri wa are wa' che ri ka pam, ri ka pam c'ut are che ri wa. Cäsach c'u na qui wäch wa' we quieb ri' rumal ri Dios. Are c'u ri ka cuerpo man are tä u patän ri u banic jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, xane ri u patän ri ka cuerpo are u patänixic ri Kajaw Jesús. Ri Kajaw Jesús c'ut rajwaxic ri Are' chuto'ic ri ka cuerpo.
1CO 6:14 Jas ri xuban ri Dios xuc'astajisaj ri Kajaw Jesús chquixol ri cäminakib, je' cuban na chke uj, cujuc'astajisaj na uj ruc' ru chuk'ab.
1CO 6:15 ¿A mat iwetam chi ri i cuerpo quetoban chubanic tz'akat che ru cuerpo ri Cristo? ¿A quic'am lo ch'äkap che ru cuerpo ri Cristo chucojic wa' che u tz'akatil ru cuerpo jun ixok ri queuch'abej achijab? ¡Man cuya' tä ri'!
1CO 6:16 ¿A xa man quich'ob taj chi jachin ri curik rib ruc' jun ixok ri queuch'abej tak achijab, are jun chi ri' ruc' ri ixok? Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri quieb xa e jun chic,” —cächa'.
1CO 6:17 Jachin c'u ri cuban xa jun ruc' ri Kajaw Jesús, xa jun chi ri espíritu ri' ruc'.
1CO 6:18 Chitasa ba' iwib chrij ri mac ri je' u banic jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Apachique jun mac chic ri cuban ri winak man cuban tä c'äx ri' che ru cuerpo. Are c'u ri winak ri cuban ri mac je' jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, cuban ri äwas ri' chrij ru cuerpo.
1CO 6:19 ¿A mat quich'obo chi ri i cuerpo are rachoch ri Lok'alaj Espíritu ri c'o pa ri iwanima', ri yo'm chiwe rumal ri Dios, chi ri ix man iwech tä iwib?
1CO 6:20 Pakal c'u ru lok'obem iwe rumal ri Dios. Rumal ri' rajwaxic chi quiya u k'ij ri Dios ruc' ri i cuerpo xukuje' ruc' ri espíritu iwech rumal chi e rech ri Dios wa'.
1CO 7:1 Are c'u che we chanim, quinbij bi chiwe ri xita' lok chwe chupam ri wuj ri xitz'ibaj lok. Kas tzij are utz we ri achi man cäc'uli taj.
1CO 7:2 Rech c'ut man quixtzak tä pa ri mac ri je' u banic jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, rajwaxic chi chquijujunal ri achijab c'o ri quixokil, xukuje' chquijujunal ri ixokib c'o ri cachajil.
1CO 7:3 Rajwaxic c'ut chi ri achi cuban ruc' ri rixokil jas ri rajwaxic u banic, xukuje' ri ixok cuban ruc' ri rachajil jas ri rajwaxic u banic.
1CO 7:4 Man ya'tal tä che ri ixok ru banic xa jas ri craj ri are' ruc' ru cuerpo, xane rajwaxic cuchomaj ri' ri ya'tal che ri rachajil. Xukuje' ri achi man ya'tal tä che ri are' ru banic xa jas ri craj ruc' ru cuerpo, xane rajwaxic cuchomaj ri' ri ya'tal che ri rixokil.
1CO 7:5 Mik'atej ba' i rayibal chbil iwib. Xuwi we junam quichomaj chi man quirik tä na iwib quieb oxib k'ij rumal ru jachic iwib chubanic orar. Te c'u ri' are utz we quirik chi iwib, muban ne ri Satanás chiwe chi quixkaj pa mac rumal chi man quich'ij tä chic ri mat quibano xa jas ri quiwaj ix.
1CO 7:6 Quinbij we tzij ri' chiwe xa rumal chi ya'talic quinbij wa'. Man are tä c'u jun takanic ri quinya chiwe.
1CO 7:7 Cwaj ta ne in chi conojel je' cäca'no jas ri in. Chquijujunal c'ut c'o wi ri sipam chque rumal ru tok'ob ri Dios. Ri jun, jun wi ri sipam che, ri jun chic jun chi wi ri sipam che ri are'.
1CO 7:8 Quinbij chque ri achijab ri man e c'ulan taj, xukuje' chque ri malca'nib ixokib chi utz we ta mat quixc'uli'c je' jas ri in.
1CO 7:9 We c'u man quich'ij tä chic ri mat quibano xa jas ri quiwaj ix, are utz na quixc'uli'c chuwäch ri xa quiq'uis iwib rumal ri i rayibal.
1CO 7:10 Are c'u ri e c'ulan chic, quinya we takanic ri' chque, man xak tä c'u in ri quinbinic, xane are ri Kajaw Jesús. Are chi ri ixok mujach can ri rachajil.
1CO 7:11 We c'u ri ixok cujach can ri rachajil, mäc'uli chic. We ta mat je ri', are utz na we xa cutzir ruc' ri rachajil. Je ri' xukuje' ri achi mujach can ri rixokil.
1CO 7:12 Cwaj c'ut quinbij jun nu chomanic in chque ri niq'uiaj chic, man are tä c'u u takanic ri Kajaw Jesús. We c'o jun kachalal ri c'o rixokil ri man cojonel taj, craj c'u ri ixok cäc'oji ruc', ri achi ri' man utz tä ri' we cujach can ri rixokil.
1CO 7:13 We c'o jun ixok cojonel ri c'o rachajil ri man cojonel taj, craj c'u ri achi cäc'oji ruc', ri ixok ri' man utz tä ri' we cujach can ri rachajil.
1CO 7:14 Je ri', rumal chi ri achi ri man cojonel taj jachom chi ri' pu k'ab ri Dios rumal chi c'ulan ruc' ri rixokil cojonel, xukuje' ri ixok ri man cojonel taj jachom chi ri' pu k'ab ri Dios rumal chi c'ulan ruc' ri rachajil cojonel. We ta mat je ri' ri iwalc'ual e je' ta ri' jas ri calc'ual ri man e cojonelab taj. Rumal c'u ri' ri iwalc'ual e jachom ri' pu k'ab ri Dios.
1CO 7:15 We c'u ri achi ri man cojonel taj craj cujach can ri rixokil, o ri ixok ri man cojonel taj craj cujach can ri rachajil, chquijacha ba' quib. Ri kachalal achi o ri kachalal ixok cuya' cubano jachique ri craj. Ri Dios c'ut xujusiq'uij rech c'o utzil chkaxol.
1CO 7:16 Ri at, ixok, ri at c'ulanic, ¿a mat awetam at chi awumal at ri awachajil cuya' curik ru tobanic ri Dios? Xukuje' ri at, achi, ri at c'ulanic, ¿a mat awetam chi awumal at ri awixokil cuya' curik ru tobanic ri Dios? ¡Je', je ri'!
1CO 7:17 Chijujunal c'ut je' chibana pa ri i c'aslemal jas ri sipam chiwe rumal ri Dios, xukuje' jas ri i banic aretak xixsiq'uix rumal ri Dios. Are wa' ri takanic ri quinya chque conojel ri kachalal cojonelab.
1CO 7:18 We c'o jun chiwe ix ri cäsiq'uix rumal ri Dios, ri cojom retal ri ojer trato che, je' chcanajok. We c'o jun ri cäsiq'uix rumal ri Dios ri man cojom tä retal ri ojer trato che, mäcoj wa' che.
1CO 7:19 We cojom retal ri ojer trato che ri ka cuerpo o man cojom taj, man are tä ri' ri nim u banic, xane are la' chi cujniman chque tak ru takanic ri Dios.
1CO 7:20 Chijujunal jas ri i banic aretak xixusiq'uij ri Dios, je' chixcanajok.
1CO 7:21 We at c'o pu k'ab jun patrón aretak xatsiq'uixic, matoc il rumal. We c'u cäyi' chawe chi cawesaj awib pu k'ab ri a patrón, chabana wa'.
1CO 7:22 Je ri', rumal chi ri winak ri c'o pu k'ab jun patrón aretak xsiq'uix rumal ri Dios rech cäcojon che, cämic are jun winak ri kas tzokopital chic, c'o chi pu k'ab ri Kajaw Jesús. Xukuje' ri winak ri man c'o tä pu k'ab jun u patrón aretak xsiq'uixic, cämic chic c'o chi pu k'ab jun patrón, are c'u ri Cristo.
1CO 7:23 Pakal xlok'bex iwe rumal ri Dios. Miya ba' iwib chi quixkaj pa qui k'ab niq'uiaj winak chic rech quetakan ri e are' pi wi' chuq'uexwäch ri Cristo.
1CO 7:24 Je ri', kachalal, chijujunal ba' jas ri i banic aretak xixusiq'uij ri Dios, je' chixcanaj wa' chuwäch ri Are'.
1CO 7:25 Are c'u ri mäja' quec'uli'c, man c'o tä jun takanic chque ri yo'm chwe rumal ri Kajaw Jesús. Cwaj c'ut quinbij ri quinchomaj in, in ri' jun winak ri cäcu'bi qui c'ux ri niq'uiaj winak chwij rumal chi ri Kajaw Jesús xel u c'ux chwe.
1CO 7:26 In quinchomaj chi utz na chi ri achi xak je' chcanaj ri' jas ri u banic rumal rech ri c'äx tak k'ij ri tajin cäkil cämic.
1CO 7:27 We c'o awixokil, matzucuj u jachic canok. We ta mat c'o awixokil, matzucuj chi c'ut.
1CO 7:28 We c'u catc'uli'c, man mac tä wa'. We jun k'apoj ali cäc'uli'c, man mac tä c'u ri' ri cubano. Are c'u ri quec'uli'c cäquirik na c'äx pa ri qui c'aslemal cho ruwächulew. Ri in c'ut cwaj quixinto' rech man quirik tä wa' we c'äx ri'.
1CO 7:29 Kachalal, ri cwaj quinbij chiwe are wa': Ri k'ij ri c'o chkawäch xak k'atatal k'ij chic. Rumal ri' ri achijab ri e c'ulan chic rajwaxic cäca'no chi je' ta ne man c'o tä quixokil rech quecowinic quepatänin che ri Dios.
1CO 7:30 Ri quebisonic, rajwaxic cäca'no chi je' ta ne quequicotic. Ri quequicotic rajwaxic cäca'no chi je' ta ne quebisonic. Ri quelok'omic rajwaxic cäca'no chi je' ta ne man kas quech taj ri qui lok'om.
1CO 7:31 Ri quechacun cuc' ri jastak rech ruwächulew, rajwaxic chi man xuwi tä cäquichomaj wa' we jastak ri'. Je ri', rumal chi ruwächulew ri cäkilo xa tajin cäq'uis u wäch wa'.
1CO 7:32 Cwaj c'u in chi man c'o tä jas ri quixoc wi il. Ri achi ri man c'ulan taj are coc na il ri' che ru patänixic ri Kajaw Dios chubanic jachique ri utz cäril wi ri Are'.
1CO 7:33 Are c'u ri achi ri c'ulan chic, are coc na il chque ri jastak rech ruwächulew chubanic jachique ri cäkaj chuwäch ri rixokil.
1CO 7:34 Xukuje' ri ixok ri c'ulan chic ruc' ri man c'ulan taj, man junam tä ri qui c'aslemal. Ri man c'ulan taj are coc il chupatänixic ri Kajaw Dios, rumal chi u jachom rib pu k'ab ri Dios, ru cuerpo xukuje' ri espíritu rech ri are'. Are c'u ri ixok ri c'ulanic are coc il che ri jastak rech ruwächulew, chubanic jachique ri cäkaj chuwäch ri rachajil.
1CO 7:35 Ronojel wa' quinbij chiwe rech utz quixelic. Man xa tä quincoj k'atebal iwe, xane rech quiban ri takal u banic pa ri i c'aslemal, kas quijach c'u iwib chupatänixic ri Kajaw Dios.
1CO 7:36 We c'o jun cuchomaj chi man utz taj xak cärijob ri k'apoj u mia'l, xane chi utz we cäc'uli'c, chubana' jachique ri takal u banic. Man cämacun tä ri' we cäc'uli'c.
1CO 7:37 We c'o jun chic ri man cuna' tä pa ranima' chi rajwaxic cäc'uli ri u mia'l, cuya' cubano jachique ri craj. We cuchomaj chi kas utz chi ri k'apoj u mia'l man cuya tä c'u che c'ulanem, utz ri' ri cubano.
1CO 7:38 Je c'u ri' jachin ri cuya ri u mia'l che c'ulanem, are utz ri'. Jachin c'u ri man cuya tä ri u mia'l che c'ulanem, are utz na ri cubano.
1CO 7:39 Ri ixok ri c'ulanic c'o ri' pu k'ab ri rachajil rumal ri pixab we c'asal na ri are'. We c'u cäcäm ri rachajil, c'ä te ri' cuya' cäc'uli ruc' jachin ri craj ri are', xak xuwi c'ut we cojonel ri' che ri Kajaw Jesús.
1CO 7:40 Sibalaj utz c'u na re ri ixok ri' we man cäc'uli tä chic. Are wa' ri quinchomaj in, xukuje' chi are ri Espíritu rech ri Dios cäyo'w wa' pa wanima'.
1CO 8:1 Che we chanim are quintzijon chi chrij ri wa ri yo'm chquiwäch ri tiox ri xa e banom cumal winak. Are kas tzij c'ut chi konojel c'o ri ketam chrij wa'. Are c'u ri ketambal cubano chi xa cäkanimarisaj kib, are c'u we cäkaj kib cäc'oji na u chuk'ab ri ka cojonic.
1CO 8:2 We c'o jun winak cuchomaj chi c'o ri retam, xa mäja' cäretamaj ri' ri rajwaxic cäretamaj.
1CO 8:3 Jachin c'u ri lok' cäril wi ri Dios, etamtal u wäch ri' rumal ri Dios.
1CO 8:4 Are c'u ri u tijic ri wa ri yo'm chquiwäch ri tiox ri xa e banom cumal winak, quinbij chiwe chi jun tiox man kas c'o tä u banic wa' cho ruwächulew. Ketam c'ut chi xa jun kas Dios c'olic.
1CO 8:5 Pune ta ne e c'o jujun ri cäbix dios chque pa ri caj xukuje' cho ruwächulew, pune ta c'u e q'uia ri dios ri' e c'olic, xukuje' e q'uia ri c'o takanic pa qui k'ab.
1CO 8:6 Chke uj xa jun Dios c'olic, are c'u ri ka Tat. Ri Are', are xbanow conojel ri jastak. Ri uj c'ut, uj c'olic xa chupatänixic ri Are'. Xukuje' xa jun kas Kajaw c'olic, ri Jesucristo. Rumal c'u ri Are' e c'o conojel ri jastak, xukuje' ne ri uj.
1CO 8:7 Man conojel tä c'ut quetam wa'. E c'o jujun cojonelab ri nabe canok e nak'atalic quequik'ijilaj tak tiox. C'ä cäquitij c'u ri riquil ri yo'm chquiwäch tak tiox. Ri ri' cubano chi cäquina' pa canima' chi c'o äwas ri ca'nom rumal chi mäja' c'o u chuk'ab ri qui cojonic.
1CO 8:8 Kas tzij c'ut chi ri cäkatijo man are tä ri' ri cäbanow chke chi utz cujilitaj rumal ri Dios. We cujwi'c man cuban tä chke chi uj utz na. We man cujwi' taj, man cuban tä ri' chke chi man uj utz taj.
1CO 8:9 Kas chiwila' chi mäkaj ne jun kachalal pa mac ri mäja' c'o u chuk'ab ru cojonic xa rumal chi cuya' quibano jachique ri quiwaj.
1CO 8:10 We ne ri at ri awetam ronojel wa' ri xinbij, catt'uyi chi' ri mesa pa rachoch jun tiox, cäpe c'u jun kachalal ri mäja' c'o u chuk'ab ru cojonic, catril chila', cuya' cuna' ri are' pa ranima' chi utz la' we cutij re ri wa ri yo'm chquiwäch ri tiox ri xa e banom cumal winak.
1CO 8:11 Je ri' ri at ri awetam ronojel wa' we ri' cabano chi cätzak ri kachalal ri man c'o tä u chuk'ab ru cojonic ri xukuje' rumal ri are' xcäm ri Cristo.
1CO 8:12 Je ri', aretak ri ix quibano chi cäquirik c'äx ri kachalal ri man c'o tä u chuk'ab ri qui cojonic, pune cäquina' pa canima' chi tajin cäban ri äwas u banic, cäca'n c'u que ri e are', are chrij ri Cristo tajin quixmacun wi.
1CO 8:13 Rumal ri', we ri quintijo cubano chi cäkaj ri wachalal pa mac, are utz na we man c'o tä jumul quintij ti'j, rech man quinban taj chi cätzak ri wachalal pa mac.
1CO 9:1 Ri in, ya'tal chwe ri cuya' cuban apachique cojonel, xukuje' pa nu k'ab c'o wi ri takal u banic rumal jun apóstol. Ri in wilom u wäch ri Kajaw Jesús. Ix c'ut ix cojonelab chic rumal ri chac ri xinban chupatänixic ri Kajaw Jesús.
1CO 9:2 Craj ne niq'uiaj winak chic man cäquicoj taj chi in apóstol, jun chque ru tako'n ri Cristo. Are c'u ri ix rajwaxic quich'obo chi in apóstol, rumal chi ix, ix c'utbal re ri nu chac. Rumal c'u wech in xixcojon che ri Kajaw Jesús.
1CO 9:3 Are wa' ri quinbij chquiwäch ri winak ri tajin cäquik'at tzij pa nu wi':
1CO 9:4 Ri in kas ya'tal chwe chi quintijo jachique ri cäyi' chnuwäch.
1CO 9:5 Ya'tal c'u chwe in chi quinc'am jun kachalal ixok che wixokil jas ri cäca'n ri niq'uiaj apóstoles chic, xukuje' tak ru chak' ri Kajaw Jesús, xukuje' ri Pedro.
1CO 9:6 ¿A quichomaj ix chi xak xuwi ri in xukuje' ri Bernabé man ya'tal taj cäkaya can ri ka chac chutzijoxic ri Evangelio?
1CO 9:7 ¿A c'o lo jun soldado ri tzare ri are' cätojowic ri cutijo? ¿A c'o lo jun winak cutic uva ri mat cutij re ri qui wäch? ¿A c'o lo jun ajyuk' ri mat cutij re ri qui leche ru chij? ¡Man c'o taj!
1CO 9:8 Michomaj c'ut chi xak qui chomanic winak ri tajin quinbij. Xane are je' cubij ru Pixab ri Moisés.
1CO 9:9 Tz'ibtal c'u pa ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, cubij: “Macoj chim chutza'm ri wacäx ri tajin cuyak' ri trico,” —cächa'. ¿A xa lo e lok' ri wacäx cho ri Dios chi je' xubij wa'? ¡Man are taj!
1CO 9:10 Xane xa jun c'utbal wa' chkawäch uj. Rumal c'u kech uj xtz'ibax ri Pixab ri', rumal chi ri winak ri cutajij ri ulew, xukuje' ri cäyak'ow ri trico, ya'tal chque chi cu'l qui c'ux chi cäyi' que ri k'atoj.
1CO 9:11 We ri uj xkatic ru Lok' Pixab ri Dios ri cäpe chicaj pa tak ri iwanima', ¿a nim ta c'u lo u banic we cäkac'am uj chiwe ri cajwataj chke?
1CO 9:12 We e c'o niq'uiaj chic ri cäquic'am ri tzukubal que chiwe, ¿a mat ya'tal na chke uj chi je' cäka'no? ¡Je', je ri'! Pune c'u ya'tal wa' chke, man je' tä ka'nom wa', xane xa ka ch'ijom ronojel. Je ri' rech man cäkak'atej tä u wäch ru tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios chrij ri Cristo.
1CO 9:13 Ri ix iwetam chi ri quepatänin pa ri nimalaj rachoch Dios cäquitij que ri wa ri c'o chila'. Are la' chi ri quepatänin cho ri ta'bal tok'ob jawije' ri cäyi' wi ri sipanic cäquic'am que ri cäyi' che sipanic cho ri Dios.
1CO 9:14 Je c'u wa' ri takanic ru yo'm ri Kajaw Jesús, chi ri cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, che wa' we chac ri' cäquesaj wi ri tzukubal quib.
1CO 9:15 Ri in c'ut pune ya'tal chwe, man c'o tä jas nu to'm chiwe, man nu tz'ibam tä we wuj ri' chiwe rech quichap u ya'ic chwe ri rajwaxic, xane are utz chwe in quincämic chuwäch ri quesax chwe ri quicotem ri quinna' pa ri wanima' rumal chi je wa' nu banom.
1CO 9:16 Man ya'tal tä chwe in quinban nimal rumal chi quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio rumal chi in takom chutzijoxic wa'. ¡C'äx c'u we in we man quintzijoj tä ri'!
1CO 9:17 Rumal ri', we pa wanima' cäpe wi chi je' quinbano, cäyi' na ri' ri tojbal we. We c'u xa in takom chubanic wa', jun ekle'n c'u ri' ri yo'm pa nu k'ab rumal ri Dios.
1CO 9:18 Ri tojbal we are la' ri quicotemal ri quinna' pa ri wanima' chi aretak quintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, man c'o tä c'u rajil quinta' che jachin jun. Are la' chi man quintok'ij tä ri ya'tal chwe rumal ru tzijoxic ri Evangelio.
1CO 9:19 Je c'u ri', pune man c'o jun patrón ri cätakan pa nu wi', nu cojom c'u wib che qui patänixic conojel, rech e q'uia ri queinch'ac na rech quecojon na che ri Cristo.
1CO 9:20 Quinban che wib chi in aj Israel aretak in c'o chquixol ri winak aj Israel che qui ch'aquic ri e are'. Pune man in c'o pu k'ab ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, quinban c'ut chi in c'o pu k'ab rech queinch'ac ri e c'o pu k'ab ri Pixab.
1CO 9:21 Xukuje' quinbano chi man in c'o tä pu k'ab ru Pixab ri ka mam Moisés che qui ch'aquic ri winak ri man e c'o tä pu k'ab we Pixab ri'. Pune kas tzij in c'o pu k'ab ru Pixab ri Dios, quinniman c'u che ru Pixab ri Cristo.
1CO 9:22 Aretak in c'o chquixol ri man c'o tä u chuk'ab ri qui cojonic, quinban che wib chi man c'o tä u chuk'ab ri nu cojonic in che qui ch'aquic ri e are' xukuje'. Je ri' quinbano chi in junam cuc' chquijujunal ri winak, rech quincowinic quinbano chi jujun chque cäquirik ru tobanic ri Dios.
1CO 9:23 Ronojel wa' quinbano rumal ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, rech quinrik we ri utzil ri cuc'am lok ri Utzalaj Tzij ri'.
1CO 9:24 Ri ix iwetam chi pa jun etz'enem re ticow anim, conojel cäquitic anim, xa c'u jun ri cäch'acanic, cuc'am ri tojbal. Chitica ba' anim ix rech quixch'acanic, quirik ri tojbal.
1CO 9:25 Ronojel ajdeporte cäresaj ronojel ri cuya latz' che, man cuban tä c'u xa jas ri craj ri are'. Ri e are' c'ut cäca'n wa' chuch'aquic jun tojbal ri xa jun corona ri banom ruc' u xak che' ri xa cäsach u wäch. Are c'u ri uj cäkacoj ka chuk'ab chuch'aquic jun tojbal ri man cäsach tä u wäch.
1CO 9:26 Je c'u ri', ri in man in je' taj jas jun ajdeporte ri xak quieb u c'ux cutic anim. Man in je' taj jas jun ajdeporte ri man retam taj cäch'ojinic, ri man ma'n tä ri u k'ab.
1CO 9:27 Xane quinya chi cäban c'äx che ri nu cuerpo, quinch'ij c'ut. Xukuje' quintakan puwi' ri nu cuerpo rech ri in ri nu c'amom qui be q'uia winak, man c'ä te tä quilitajic chi man c'o tä chi nu banic, quinesax c'u apanok.
1CO 10:1 Kachalal, cwaj in chi cäna'taj chiwe chi conojel ri ka mam ojer xec'oji pa ri u mu'jal ri sutz' ri xuya ri Dios, conojel c'ut xek'ax pa ri “Quiäk Mar”.
1CO 10:2 Je ri' conojel xban qui kasna' pa ri sutz' xukuje' pa ri mar chuc'utic chi e jun chic ruc' ri ka mam Moisés.
1CO 10:3 Conojel junam xquitij que ri wa ri xyi' rumal ri Dios.
1CO 10:4 Xukuje' conojel xquitij que ri joron ri xuya ri Dios ri xel lok pa ri abaj ri xyi' pa ri qui be rumal ri Dios. Ri abaj ri' are u q'uexwäch ri Cristo ri xeachi'lan pa ri qui binem.
1CO 10:5 Pune je ri', e q'uia chque ri winak ri' ri man utz tä xeilitaj wi rumal ri Dios, rumal c'u ri' xecäm can pa ri juyub ri cätz'inowic.
1CO 10:6 Ronojel wa' xc'ulmatajic che jun c'utbal chkawäch uj, rech man cäkarayij tä ri man utz taj jas ri xca'n ri e are'.
1CO 10:7 Rumal ri' meik'ijilaj tak tiox jas ri xca'n jujun chque ri e are', ri tz'ibtal pa ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij: “Xecu'bi ri winak, xekaj che wi'm. Aretak c'ut xeto'taj che ri wi'm, xewalijic, xquichaplej c'u u banic nimak'ij,” —cächa'.
1CO 10:8 Mäka'n c'u ke jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Je c'u wa' xca'n jujun chque ri e are'. Xa pa jun k'ij c'ut xecäm juwinak oxib mil winak.
1CO 10:9 Mäkayac ne royowal ri Dios jas ri xca'n jujun chque ri e are', xecäm c'ut rumal chi xetia' cumal ri cumätz.
1CO 10:10 Mibij c'äx tak tzij chrij ri Dios jas ri xca'n jujun chque ri e are', xecämisax c'u rumal ri ángel re ri cämical.
1CO 10:11 Ronojel wa' xquic'ulmaj ri ka mam ojer. Xtz'ibax c'u can wa' pa ru Lok' Pixab ri Dios che jun c'utbal chkawäch che ka pixbexic uj ri uj c'o cämic pa ri q'uisbal tak k'ij.
1CO 10:12 Rumal ri', jachin ri cuna' pa ranima' chi kas utz u banom pa ru c'aslemal, chrila' ba' chi mätzak pa ri mac.
1CO 10:13 Ri c'äxc'ol ri tajin quirik ix, xa junam wa' ruc' ri tajin cäquirik conojel. Cuya' c'ut cäcu'bi i c'ux chrij ri Dios chi ri Are' man cuya tä chiwe chi quirik na jun c'äx ri mat quixcowin chuch'ijic. Xane aretak cäpe ri c'äx chiwij, ri Dios quixuto' na rech quixel chupam. Xa je ri' quixcowin chuch'ijic wa'.
1CO 10:14 Rumal c'u ri', lok'alaj tak kachalal, chitasa iwib chrij ru k'ijilaxic tak tiox ri xa e banom cumal winak.
1CO 10:15 Quintzijon iwuc' ix, ix winak c'ut ri cäquich'obo. Ri ix quixcowinic quichomaj we utz o man utz taj ri tajin quinbij.
1CO 10:16 Aretak cäkatij ke ri c'o chupam ri vaso ri tewchitalic ri cäkayabej maltioxinic che ri Dios, are je' ta ne ru quiq'uel ri Cristo ri junam ka wäch tajin cäkatijo. Aretak cäkapir ri caxlan wa, cäkatij c'u ke, are je' ta ne ru cuerpo ri Cristo ri junam ka wäch tajin cäkatijo.
1CO 10:17 Rumal chi xa jun u banic ri caxlan wa ri c'olic, konojel ri uj, pune uj q'uia, xa uj jun cuerpo rumal chi cäkatij ke ri jun u wäch caxlan wa.
1CO 10:18 Chichomajmpe' ri cäca'n ri winak aj Israel: Ri cäquitij que ri sipanic ri yo'm cho ri Dios, conojel ri' junam qui wäch cäquitij que ri sipanic ri yo'm cho ri Dios.
1CO 10:19 Man quinbij tä chi ri tiox ri xa e banom cumal winak c'o qui banic, o ri ti'j ri cäyi' chquiwäch ri tiox c'o ta na u banic chuwäch apachique u wäch ti'j.
1CO 10:20 Ri quinbij are la' chi aretak ri winak ri man quetam tä u wäch ri Dios cäquiya ri qui sipanic chuwäch jun tiox, chquiwäch ri itzel tak espíritus cäquiya wi wa', man chuwäch tä c'u ri Dios. Ri in c'ut man cwaj taj chi ri ix, ix jun cuc' ri itzel tak espíritus.
1CO 10:21 Man cuya' taj quitij iwe ri c'o chupam ri vaso ri cuban xa jun chke ruc' ri Kajaw Jesús, te c'u ri' quitij iwe ri c'o chupam ri qui vaso ri itzel tak espíritus. Man cuya' taj quitij iwe ri wa ri cuban xa jun chke ruc' ri Kajaw Jesús, te c'u ri' quitij iwe ri qui wa ri itzel tak espíritus.
1CO 10:22 ¿A are lo xa quiwaj quiyac royowal ri Kajaw Dios rumal ru k'ijilaxic jun tiox? ¿A c'o lo i chuk'ab ix chuwäch ri Are'? ¡Man c'o taj!
1CO 10:23 Kas tzij ri cäbixic: “Jachique ri cwaj quinbano, cuya' quinbano,” —quecha ri winak. Man ronojel tä c'ut curik utzil rumal. Jun winak cuya' cubano jachique ri craj, man ronojel tä c'ut cuya u chuk'ab ri ka cojonic.
1CO 10:24 Rajwaxic are cäkatzucuj ri u banic utzil chque niq'uiaj chic, man xuwi tä ru banic utzil chke uj chbil kib.
1CO 10:25 Ronojel ri cäq'uiyix pa ri c'ayibal cuya' quitijo, mita' c'u che jachin jun we yo'm chquiwäch ri tiox rech man c'o tä jun chiwe cuna' pa ranima' chi mac ri' ri tajin cubano.
1CO 10:26 Je ri', rumal chi ronojel ruwächulew, xukuje' ronojel ri c'o chuwäch rech ri Kajaw Dios wa'.
1CO 10:27 We c'u ne c'o jun ri man cojonel taj cubij chiwe chi quixwi' ruc', quiwaj c'ut quixe'c. Chitija ronojel ri cuya chiwäch, mita' c'u che we yo'm chquiwäch ri tiox rech man c'o tä jun chiwe cuna' pa ri ranima' chi mac ri' ri tajin cubano.
1CO 10:28 We c'u c'o jachin jun cubij chiwe: “Ri ti'j ri' yo'm wa' chquiwäch ri tiox,” —cächa', mitijo, rech man quiban tä c'äx che ri jun ri xbinic, xukuje' rech man c'o tä jun chiwe cuna' pa ri ranima' chi mac ri' ri tajin cubano.
1CO 10:29 Are tajin quinbij ri cuna' jun winak chic pa ranima', man are tä c'u ri cana' at pa ri awanima'. Craj c'u ne c'o jun cubij: “¿Jas che cubij jun winak chic chi c'o ri man cuya' taj quinbano xa rumal rech ri cuna' ri are' pa ranima'?
1CO 10:30 We quinmaltioxij na che ri Dios jachique ri quintijo, ¿jas che cäbixic chi tajin quinban c'äx rumal rech ri quintijo?” —cächa ne lo.
1CO 10:31 Je ba' ri' jachique ri quibano, we quixwi'c, we c'o jas quitijo, chibana ronojel wa' chunimarisaxic u k'ij ri Dios.
1CO 10:32 Mibano chi quetzak niq'uiaj chic, we ne e are' ri winak aj Israel, we ne e are' niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, o e are' ri kachalal cojonelab che ri Dios.
1CO 10:33 Ri in c'ut, quintij nu chuk'ab rech utz quinilitaj cumal conojel pa ronojel ri quinbano. Man xak xuwi tä quintzucuj chi cäban utzil chwe in, xane ri u banic utzil chque conojel rech e q'uia chque cäquirik na ru tobanic ri Dios.
1CO 11:1 Chibana ba' iwe ri quinban in pa ri nu c'aslemal, je' jas ri in quinban we ri cuban ri Cristo.
1CO 11:2 Sibalaj quinquicot iwuc', kachalal, rumal chi amak'el ronojel k'ij quinna'taj chiwe, quitakej c'u ri tijonic ri nu c'utum can chiwäch.
1CO 11:3 Cwaj c'ut quich'obo chi ri Cristo are c'amal u be ri achi je' jas ri cuban ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo. Ri achi c'ut are c'amal u be ri ixok, je' jas ri Dios are c'amal u be ri Cristo.
1CO 11:4 We ri achi cuch'uk ru jolom aretak cuban orar, o aretak cuk'alajisaj ri tzij ri yo'm che rumal ri Dios, xa q'uixbal ri' che ri Cristo ri achi ri'.
1CO 11:5 Are c'u we ri ixok man cuch'uk tä ru jolom aretak cuban orar o aretak cuk'alajisaj ri tzij ri yo'm che rumal ri Dios, xa q'uixbal ri' ri ixok ri' che ri jun ri cätakan puwi'. Xak junam ri' we ta cusocaj ru wi'.
1CO 11:6 We ri ixok man cuch'uk tä ru jolom, are utz na ri' cukupij ru wi'. We c'u q'uixbal ri' chi ri ixok cukupij ru wi' o cusocaj, are utz na cuch'uk ru jolom.
1CO 11:7 Are c'u ri achi man utz tä ri' we cuch'uk ru jolom, rumal chi are u wächbal ri Dios xukuje' rumal ri are' cäk'alajinic chi nim u k'ij ri Dios. Are c'u rumal ri ixok cäk'alajinic chi nim u k'ij ri achi.
1CO 11:8 Aretak c'ut ri Dios xuban ri achi, man xresaj tä ri are' che ri ixok, xane are ri ixok xesax che ri achi.
1CO 11:9 Ri ixok xbanic che rachi'l ri achi, man are tä c'u ri achi xbanic che rachi'l ri ixok.
1CO 11:10 Rumal c'u quech ri ángeles, ri ixok rajwaxic cäc'oji jun ch'ukbal u jolom. Etal c'u wa' chi c'o jun ri cätakan puwi'.
1CO 11:11 Pa ri ka c'aslemal uj, ri uj cojonelab che ri Cristo, ri achi man c'o tä u banic we man c'o tä ri ixok, xukuje' ri ixok man c'o tä u banic we man c'o tä ri achi.
1CO 11:12 Pune kas tzij chi ri ixok xesax che ri achi, xukuje' are kas tzij chi ri achi quil u wäch rumal ri ixok. Ronojel c'ut petinak wa' ruc' ri Dios.
1CO 11:13 Chichomaj ba' ix we takal che ri ixok chi man cuch'uk tä ru jolom aretak cuban orar cho ri Dios.
1CO 11:14 Ketam c'u wa' pa ke wi chi q'uixbal che ri achi we nimak ru wi'.
1CO 11:15 Are c'u ri ixok sibalaj cäyi' u k'ij we nimak ru wi', yo'm c'u ri nimak u wi' che ri are' rumal ri Dios che ch'ukbal re ru jolom.
1CO 11:16 We c'u c'o jachin jun craj cäch'ojin chrij wa' we tijonic ri', chretamaj chi ri uj, xukuje' ri kachalal cojonelab che ri Dios, man c'o tä chi jun tijonic chic ri uj nak'atal wi.
1CO 11:17 Pa we wuj ri' ri quintz'ibaj chi bi chiwe, man quinbij taj chi sibalaj utz i banom. Aretak c'ut quimulij iwib man are tä chubanic utzil chbil tak iwib, xane xa c'äx quiriko.
1CO 11:18 Ri nabe are wa': Xbix chwe chi aretak quimulij iwib che tak ri i k'ijilanic, xa quitasala tak iwib. Ri in c'ut quincoj ne lo jubik' chi kas tzij je wa' quibano.
1CO 11:19 Kas c'u tzij ne lo chi rajwaxic quitasala tak iwib pa tak mulaj rech quek'alajinic jachin tak ri kas tzij e cojonelab.
1CO 11:20 Ri cäbantajic rumal ri tasow ib ri quibano, are la' chi aretak quimulij iwib che ri i wi'm, man are tä chic ri wi'm quibano ri xuc'ut can ri Kajaw Jesús.
1CO 11:21 Rumal chi aretak quixwi'c, chijujunal quixnabej chutijic ri i wa. Niq'uiaj quecanaj can pa numic. Are c'u ri niq'uiaj chic cäquiya u wi' c'ä quek'abar na pa ri wi'm.
1CO 11:22 ¿A xa lo man c'o tä iwachoch ri quixwi' wi? Aretak je' quiban wa', quiwetzelaj qui wäch ri kachalal cojonelab che ri Dios. Xa c'u quiwesaj qui q'uixbal ri man c'o tä qui wa. ¿Jas ta c'u lo quichomaj chi quinbij na chiwe? ¿A utz lo ri' xa quinya i k'ij rumal ri quibano? ¡Man utz taj!
1CO 11:23 Tzare c'u ri Kajaw Jesús xyo'w wa' we tijonic chwe ri xinya in chiwe: Chi pa ri ak'ab ri' ri xjach can ri Kajaw Jesús, xuc'am ri caxlan wa.
1CO 11:24 Aretak xmaltioxitaj rumal, xupiro, xuya c'u chquiwäch. Te c'u ri' xubij: “Chic'ama iwe, chitija'. Je' ta ne are nu cuerpo wa' ri cäban na c'äx che rech quirik utzil rumal. Amak'el c'ut aretak quitijo chibana wa' che na'tabal we,” —xcha'.
1CO 11:25 Xukuje' aretak xquelej xuc'am ri vaso, xubij: “We vaso ri' are c'utbal re ri c'ac' trato ri cäjiquibax na rumal ri nu quiq'uel. Ronojel mul ri quitij ri c'o chupam ri vaso, chibana wa' che na'tabal we,” —xcha ri Are'.
1CO 11:26 Je c'u ri', ronojel mul ri quitij we caxlan wa ri', xukuje' ronojel mul ri quitij ri c'o pa ri vaso, are ru cämical ri Kajaw Jesús tajin quitzijoj apanok c'ä cäpe na ri Are' jumul chic.
1CO 11:27 Je c'u ri', apachin ri cutij ri caxlan wa, xukuje' cutij ri c'o pa ri vaso, we man ch'ajch'oj tä ri ranima' cho ri Dios, cuban ri äwas ri' chrij ru cuerpo ri Kajaw Jesús, xukuje' chrij ru quiq'uel.
1CO 11:28 Rumal ri' chijujunal rajwaxic chiwila iwib jas i banom pa ri i c'aslemal, xukuje' jas ri c'o pa ri iwanima'. Te c'u ri' cuya' quitij ri caxlan wa, xukuje' ri c'o pa ri vaso.
1CO 11:29 We c'o jun cutij ri caxlan wa xukuje' ri c'o pa ri vaso, man cuchomaj tä c'u na chi are je' ta ne ru cuerpo ri Kajaw Jesús ri cutijo, xukuje' je' ta ne are u quiq'uel cutijo, xa cutzucuj ri' chi cäk'at na tzij puwi' chi cäc'äjisax na u wäch.
1CO 11:30 Rumal ri' e q'uia ri yawabib chixol, e q'uia c'u ri man c'o tä qui chuk'ab, xukuje' e c'o jujun ri ya xecämic.
1CO 11:31 We ta c'u kas cäkachomaj na jas ri tajin cäka'no, mat cäk'at na tzij ri' pa ka wi' rumal ri Kajaw Dios.
1CO 11:32 Aretak c'ut cäk'at tzij pa ka wi' rumal ri Kajaw Dios, cuc'äjisaj ka wäch ri' rech man cäk'at tä tzij pa ka wi' chi cäsachisax ka wäch junam cuc' ri winak ajuwächulew.
1CO 11:33 Rumal ri', kachalal, aretak quimulij iwib che ri wi'm, chiweyej na iwib rech junam quixwi'c.
1CO 11:34 We c'o jun cänumic, utz cäwi' lok cho rachoch, rech man cäc'äjisax tä i wäch rumal ri Dios rumal chi man utz tä ri quibano aretak quimulij iwib. Ri niq'uiaj chic ri cwaj chi cäbanic, c'ä te' quinban u banic wa' aretak quinopan iwuc'.
1CO 12:1 Kachalal, c'o ri cwaj chi quiwetamaj chrij tak ri cuinem ri cusipaj ri Lok'alaj Espíritu chke chkajujunal.
1CO 12:2 Ri ix kas iwetam chi aretak mäja' quixcojonic xak utz chiwe quixc'am bi je wa' je ri' cumal tak ri tiox ri man quech'aw taj ri xa e banom cumal winak.
1CO 12:3 Rumal ri' cwaj chi quiwetamaj chi man c'o tä jun ri cuya' cubij ri äwas u bixic chrij ri Jesús rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios. Xukuje' man c'o tä jun ri cuya' cubij chi ri Jesús are ri Kajaw we ta mat rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu.
1CO 12:4 C'o jalajoj tak cuinem ri cusipaj ri Lok'alaj Espíritu che jun winak, xa c'u jun ri Espíritu ri cäyo'wic.
1CO 12:5 C'o jalajoj tak u wäch patäninic, xa c'u jun ri Kajaw Jesús ri cäkapatänij.
1CO 12:6 Xukuje' c'o jalajoj u wäch qui banic tak ri chac, xa c'u jun ri Dios c'olic. Tzare c'u wa' ri cäyo'w qui no'j ri winak chquijujunal chubanic wa' we chac ri'.
1CO 12:7 Ri Dios cuya chque ri cojonelab chquijujunal jas ri cäc'utuwic chi c'o ri Lok'alaj Espíritu pa canima'. Yo'm c'u wa' chque rech conojel cäquirik utzil.
1CO 12:8 Rumal ri Lok'alaj Espíritu jujun cojonelab sipam chque chi quech'aw ruc' no'j, jujun chi c'ut sipam chque rumal ri Espíritu ri' chi quech'aw ruc' nimalaj etambal.
1CO 12:9 Jujun chic sipam chque rumal ri Lok'alaj Espíritu chi sibalaj quecojon na, jujun chi c'ut sipam chque chi quecowinic che qui cunaxic ri yawabib.
1CO 12:10 Jujun chic sipam chque chi quecowinic cäca'n tak cajmabal, jujun chic sipam chque chi cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios. Jujun chi c'ut sipam chque chi quecowinic cäquich'obo jachique ri Espíritu ri kas rech ri Dios, jachique c'ut ri man e are' taj. Niq'uiaj chic sipam chque chi quecowinic quech'aw pa jalajoj tak ch'abal, niq'uiaj chi c'ut sipam chque chi quecowinic cäquik'alajisaj ri cäbix pa ri jule' tak ch'abal ri'.
1CO 12:11 Ronojel c'u wa' xa Jun cäbanowic, tzare ri Lok'alaj Espíritu. Are c'u ri Are' ri cäsipan chque ri cojonelab chquijujunal ri jalajoj tak cuinem xa jas ri craj cuya chque.
1CO 12:12 Ri Cristo are je' jas jun cuerpo ri q'uia ru tz'akatil c'olic. Pune c'u q'uia ru tz'akatil c'olic, cäquinuc' xa jun cuerpo.
1CO 12:13 Konojel ri uj, we aj Israel, we man aj Israel taj, we c'o ka patrón, we man c'o tä ka patrón, aretak xban ka kasna' xkanuc' xa jun cuerpo rumal ri jun Espíritu. Konojel c'ut ka c'amom ke che ri jun Espíritu ri'.
1CO 12:14 Ri ka cuerpo man xa tä jun u wäch, xane q'uia ru tz'akatil c'olic.
1CO 12:15 We ta cäcowinic cäch'aw ri kakan cubij: “Ri in man in rech tä ri cuerpo rumal chi man in k'abaj taj,” —cächa ta ne. Man ruc' tä ri' mat rech ri cuerpo.
1CO 12:16 We ta cäcowinic cäch'aw ri ka xiquin cubij: “Ri in man in rech tä ri cuerpo rumal chi man in wak'ächaj taj,” —cächa ta ne. Man ruc' tä ri' mat rech ri cuerpo.
1CO 12:17 We ta ronojel ri ka cuerpo are wak'ächaj, ¿jas ta cäka'n ri' rech cujtatabenic? We ta ronojel ri ka cuerpo are xiquinaj, ¿jas ta cäka'n ri' rech cujsikonic?
1CO 12:18 Ri Dios c'ut u cojom ru tz'akatil ri ka cuerpo jawije' chi' ri xraj xucoj wi.
1CO 12:19 We ta ronojel ri ka cuerpo xa jun u wäch, ¿jas ta lo ri ka banic ri'?
1CO 12:20 Man xa tä c'u jun u wäch ronojel ri ka cuerpo, xane q'uia u tz'akatil c'olic. Pune je ri', xa c'u jun ri ka cuerpo.
1CO 12:21 We ta cäcowinic cäch'aw ri ka wak'äch, man cuya' taj cubij che ri ka k'ab: “Man at rajwaxic tä chwe,” —cächa ne. Xukuje' ri ka jolom, we ta cäcowinic cäch'awic, man cuya' taj cubij che ri kakan: “Man ix rajwaxic tä chwe,” —cächa ta ne.
1CO 12:22 Xane ru tz'akatil ri ka cuerpo ri je' ta ne chi sibalaj man c'o tä qui chuk'ab, e are wa' ri sibalaj rajwaxic na chke.
1CO 12:23 Ru tz'akatil ri ka cuerpo ri man kas tä nim quekil wi, are sibalaj utz cäka'n na che qui chajixic. Ru tz'akatil ri ka cuerpo ri cäkilo chi man kas tä e je'lic, are sibalaj lok' na quekil wi pune quech'ukic.
1CO 12:24 Are c'u ru tz'akatil ri ka cuerpo ri e je'lic, man rajwaxic taj quech'ukic. Ri Dios c'ut je wa' xuban che ri ka cuerpo, rech ru tz'akatil ri ka cuerpo ri man kas tä nim quekil wi, are nim na qui banic wa'.
1CO 12:25 Je ri' xuban ri Dios chke rech man cutas tä rib ri ka cuerpo, xane ru tz'akatil ri ka cuerpo quechacun junam che qui to'ic quib ri jun ruc' ri jun chic.
1CO 12:26 We jun u tz'akatil ri ka cuerpo curik c'äx, conojel cäquirik c'äx junam ruc'. We jun u tz'akatil ri ka cuerpo nim quil wi, are je' ta ne chi conojel quequicot ruc'.
1CO 12:27 Ix c'u ri' i nuc'um ru cuerpo ri Cristo waral cho ruwächulew. Chijujunal ix, ix u tz'akatil ru cuerpo ri Are'.
1CO 12:28 Ri Dios c'ut u yo'm quekle'n jujun chque ri kachalal cojonelab. Ri nabe e are' ri apóstoles, ri u cab c'ut e are' ri cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios. Ri u rox e are' ri cäquiya tijonic, te c'u ri' ri winak ri cäca'n tak cajmabal, te c'u ri' ri quequicunaj yawabib, xukuje' ri kas quetoban chque niq'uiaj chic, ri c'amal tak be, xukuje' ri sipam chque chi quecowinic quech'aw pa jule' tak ch'abal chic.
1CO 12:29 ¿A conojel c'ut e apóstoles? ¿A conojel cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios? ¿A conojel cäquiya tijonic? ¿A conojel cäca'n tak cajmabal?
1CO 12:30 ¿A conojel sipam chque ri cuinem chi quecunanic? ¿A conojel quech'aw pa jule' tak ch'abal? ¿A conojel quecowin chuk'alajisaxic ru bim pa jule' tak ch'abal? ¡Man je' tä ri'!
1CO 12:31 Chicojo ba' i chuk'ab che qui rikic ri cuinem ri queusipaj ri Dios ri kas e utz na. C'o c'u ri quinc'ut in chiwäch ri nim na u banic chuwäch ronojel.
1CO 13:1 We ta ri in quincowinic quinch'aw pa ri jalajoj tak qui ch'abal ri winak cho ruwächulew, xukuje' pa ri qui ch'abal ri ángeles, te c'u ri' man queinwaj tä ri winak, in je' jas jun tambor ri cätanlajic. In je' jas jun campana ri xa cäch'arnajic.
1CO 13:2 We ta quink'alajisaj tzij ri yo'm chwe rumal ri Dios, we ta wetam ronojel ri man etamtal tä cumal ri niq'uiaj winak chic, xukuje' wetam ronojel u wäch no'j, we ta c'o nimalaj nu cojonic chi quincowinic queinslabisaj tak ri juyub, te c'u ri' man queinwaj tä ri winak, man kas c'o tä nu banic ri'.
1CO 13:3 We ta quinjach conojel ri jastak we chque ri meba'ib, we ta xukuje' quinjach ri nu cuerpo rech cäporoxic xa rumal ri nu cojonic che ri Cristo, te c'u ri' man queinwaj tä ri winak, man kas c'o tä u patän ri' chwe.
1CO 13:4 Ri winak ri queraj niq'uiaj winak chic, cuchajij paciencia, cäch'awic, man c'äx tä cuna' chrij jun winak chic xa rumal ri jastak re, man cuna' tä rib chi nim u banic, man cuban tä c'u nimal.
1CO 13:5 Man cuban tä ri' ri man takal tä u banic, ri xa cuya c'äx chque niq'uiaj chic. Man cutzucuj tä xuwi ri utz che ri are', man xak tä ruc' jubik' cäyactaj royowal, man cuc'ol tä c'u pa ranima' ri c'äx ri cäban che.
1CO 13:6 Man cäquicot tä ri' aretak cäril ri etzelal cäbanic, xane are cäquicot ri' ruc' ru banic ri kas tzij.
1CO 13:7 Ronojel u wäch c'äx cuch'ijo, cäcojon che ri Dios, cu'l u c'ux chrij, cuchajij c'u paciencia pa ronojel.
1CO 13:8 Ri rutzil kanima' chbil tak kib man cäq'uis tä u wäch. Cäpe c'u na ri k'ij aretak man c'o tä chi jun cuk'alajisaj tzij ri cäyi' che rumal ri Dios, man c'o tä chi jun cäch'aw pa jule' tak ch'abal chic, xukuje' ri etamanic xa cäq'uis na u wäch wa'.
1CO 13:9 Ri ketam uj xa jubik' wa', xukuje' we cäkak'alajisaj tzij ri cäyi' chke rumal ri Dios, xa jubik' wa' cujcowin chuk'alajisaxic.
1CO 13:10 Aretak c'ut cäpe ri k'ij ri cäketamaj na ronojel, ri jubik' ri ketam uj cäsach na u wäch wa'.
1CO 13:11 Ri in aretak in ac'al na, je' xinch'awic jas jun ac'al, je' ri nu chomanic jas jun ac'al, je' xukuje' nu no'j are no'j rech ac'al. Aretak c'ut in achi chic, xinya can ri' ri cuban jun ac'al.
1CO 13:12 Je c'u ri' cämic ri' je' ta ne ri xak pa jun espejo tajin cujca'y wi, xak jubik' k'alaj, man k'alaj tä ronojel chkawäch. Cäpe c'u na ri k'ij aretak kas cäkil na ronojel chi sak. Cämic ri' xak jubik' wetam, cäpe c'u na ri k'ij aretak kas quinwetamaj na ronojel je' jas ri Dios retamam nu wäch in.
1CO 13:13 Je ba' ri' ri ka cojonic, ri cu'lbal ka c'ux, xukuje' ri rutzil kanima' chbil tak kib man c'o tä qui q'uisic wa'. Are c'u ri nim na u banic chque we oxib ri', are ri rutzil kanima' chbil tak kib.
1CO 14:1 Chicojo ba' i chuk'ab rech quiwaj iwib, xukuje' chirayij chi ri Dios queuya na ri cuinem chiwe ri queusipaj ri Lok'alaj Espíritu. Are c'u sibalaj utz na chi cäya'taj chiwe chi quik'alajisaj tzij ri yo'm rumal ri Dios.
1CO 14:2 Ri winak ri cäch'aw pa jule' tak ch'abal chic, are ruc' ri Dios ri cäch'aw wi, man cuc' tä ri winak, rumal chi man c'o tä jun cäch'obow ri cubij. Are c'u ri Lok'alaj Espíritu ri' cäyo'w ri tzij ri cubij, ri man etamtal tä cumal ri winak.
1CO 14:3 Are c'u ri jun ri cuk'alajisaj tzij ri yo'm che rumal ri Dios, cuc' ri winak ri' cäch'aw wi. Ri are' cuya u chuk'ab ri qui cojonic, cuwalijisaj ri canima', cucu'bisaj c'u qui c'ux.
1CO 14:4 Ri winak ri cäch'aw pa jule' tak ch'abal, xak u tuquiel ri' cuto' rib pa ru cojonic. Are c'u ri jun ri cuk'alajisaj tzij ri cäyi' che rumal ri Dios, are cuya u chuk'ab ri qui cojonic ri kachalal cojonelab.
1CO 14:5 Cwaj ta ne in chi iwonojel sipam chiwe chi quixcowinic quixch'aw pa jule' tak ch'abal. Are c'u sibalaj cwaj chi iwonojel quixcowinic quik'alajisaj tzij ri cäyi' chiwe rumal ri Dios. Je ri', rumal chi are nim na u banic wa' chuwäch ri cäch'aw jun pa jule' tak ch'abal. Are utz c'u na ri' we c'o jun cäk'alajisan pa ka ch'abal ri cubij pa jule' ch'abal rech cuya u chuk'ab ri qui cojonic ri kachalal cojonelab.
1CO 14:6 Rumal ri', kachalal, we quinopan in iwuc', te c'u ri' quixinch'abej pa jule' tak ch'abal, ¿a c'o lo cupatänij ri' chiwe ri quinbij? Man c'o tä ri' we man quinbij tä chiwe ri cubij ri Dios, we man quinbij tä jun tzij chiwe ri rajwaxic quiwetamaj. We man quink'alajisaj tä chiwäch ri tzij ri yo'm chwe rumal ri Dios, we man quinya jun tijonic chiwe, man c'o tä cupatänij wa' chiwe.
1CO 14:7 Kesajmpe' ka no'j chquij tak ri k'ojom ri man e c'asal taj, we ne are ri su', we ne are jun arpa. We man c'o u beyal ri k'ojom ri quesax chupam, ¿a cäch'obtaj lo ri' jas u wäch bix? ¡Man cäch'obtaj tä ri'!
1CO 14:8 Aretak cok'sax ri trompeta che qui siq'uixic ri winak che ri ch'oj, we man c'o u beyal cäban che, ¿a c'o lo jun winak ri' cuyac rib che ri ch'oj? ¡Man c'o taj!
1CO 14:9 Je' c'u cäc'ulmataj wa' iwuc' ix. We man quicoj ri iwak' che qui bixic tzij ri quech'obtajic, ¿a cäch'obtaj lo ri' ri quibij? ¡Man cäch'obtaj taj! Xane xak pa ri quiäkik' ri' cäsach wi ri i tzij.
1CO 14:10 Cho ruwächulew, kas tzij q'uia u wäch ri quech'aw wi ri winak, chquijujunal c'ut c'o ri quel cubij ri qui tzij.
1CO 14:11 We c'u ri in man quinch'ob tä ru ch'abal jachin ri tajin cätzijon wuc', man junam tä ri ka tinimit ri' ruc'. Jun wi ri' ru tinimit ri are', xukuje' jun wi ri' ri nu tinimit in.
1CO 14:12 Je c'u ri' we ri ix sibalaj quel i c'ux che tak ri cuinem ri queusipaj ri Lok'alaj Espíritu, chicojo ba' i chuk'ab rech cäya'taj chiwe ri cuinem ri cäquiya u chuk'ab ri qui cojonic ri kachalal cojonelab.
1CO 14:13 Rumal ri' jachin ri cäch'aw pa jule' tak ch'abal chuta' che ri Dios chi cäyi' ri cuinem che ri are' chuk'alajisaxic ri quel cubij ri tzij.
1CO 14:14 We ri in quinban orar pa jule' ch'abal, are ri wanima' ri' cäch'aw ruc' ri Dios. Are c'u ri tzij ri tajin quinbij man cuch'ob tä nu jolom.
1CO 14:15 ¿Jas c'u ri rajwaxic quinbano? Rajwaxic quinban orar ruc' ri wanima' xukuje' quinban orar ruc' ri nu chomabal. Rajwaxic quinbixon ruc' ri wanima' xukuje' quinbixon ruc' ri nu chomabal.
1CO 14:16 We ri at tajin caya u k'ij ri Dios xak ruc' ri awanima', ri jun chic ri man c'o tä retam ri tajin cutatabej man cäcowin tä ri' cuya maltioxinic junam awuc' rumal chi man cuch'ob tä ri cabij.
1CO 14:17 Pune ta ne kas utz tajin caban chuya'ic ri maltioxinic, are ru cojonic ri jun chic man curik tä chuk'ab.
1CO 14:18 Quinmaltioxij che ri Dios chi quincowin na quinch'aw pa jule' tak ch'abal chiwäch ix iwonojel.
1CO 14:19 Are c'u chquiwäch ri kachalal cojonelab, are utz na chwe quinbij quieb oxib tzij ri cäch'obtajic rech qui tijoxic niq'uiaj chic, chuwäch ri quinbij lajuj mil tzij pa jun ch'abal ri man cäch'obtaj taj.
1CO 14:20 Kachalal, mixchomanic je' jas ri quechoman ri ac'alab ri man c'o tä quetam. Are c'u chibana iwe jas ri cäca'n ri ac'alab ri man quetam taj cäca'n ri etzelal. Chixchoman c'ut jas ri ri'jab chubanic ri utzil.
1CO 14:21 Cubij c'u pa ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: “Pa jule' tak ch'abal queinch'abej na we winak ri', queincoj c'u na winak ri man qui winakil taj che qui tzijobexic. Pune c'u je ri' man cäquita tä wi ri quinbij, cubij ri Kajaw Dios,” —cächa'.
1CO 14:22 Je c'u ri' ri ch'awem pa jule' tak ch'abal are jun c'utbal chque ri man e cojonelab taj, man are tä ri' chque ri cojonelab. Are c'u ru k'alajisaxic tzij ri yo'm rumal ri Dios are jun c'utbal wa' chque ri cojonelab, man are tä ri' chque ri man e cojonelab taj.
1CO 14:23 Aretak qui mulim quib conojel ri kachalal cojonelab, we c'u conojel tajin quech'aw pa jule' tak ch'abal, queboc c'u bi jujun ri man c'o tä quetam, we ne jujun ri man e cojonelab taj, ¿a mat cäquibij na ri e are' chi xa ix ch'ujarinak chic? ¡Je', je ri'!
1CO 14:24 We c'u conojel tajin cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios, aretak coc bi jun ri man cojonel taj, we ne jun ri man c'o tä retam, cuch'ob rib ri' chi ajmac, cuna' ri' pa ranima' ri mac ru banom aretak cutatabej ri tajin cäquibij conojel.
1CO 14:25 Je ri' ri c'o pa ranima' ri man quetam tä niq'uiaj winak chic quel na wa' chi sak. Cäxuqui c'u na, cäk'ijilan na che ri Dios, cubij c'u na chi kas tzij c'o ri Dios iwuc'.
1CO 14:26 Je c'u ri', kachalal, ri u beyal are je wa': Aretak quimulij iwib e c'o jujun chiwe ri cäquibixoj salmos, niq'uiaj chic cäquiya tijonic, e c'o c'u jujun cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios. Jujun chic cäquiya tzijonem pa jule' ch'abal, jujun chi c'ut cäquik'alajisaj ri bim pa ri jule' ch'abal ri'. Ronojel ba' ri quibano, chibana wa' chuya'ic u chuk'ab ri qui cojonic ri kachalal cojonelab.
1CO 14:27 Aretak quixch'aw pa jule' tak ch'abal, ruc' quieb quech'awic, we ne oxib, xak xuwi ri'. Rajwaxic c'ut chijujunal quixch'awic, te c'u ri' rajwaxic chi jun chic cuk'alajisaj ri quibij.
1CO 14:28 We c'u man c'o tä jun ri cäcowin chuk'alajisaxic ri tzij ri quibij pa jule' tak ch'abal, c'o jas mibij pa jule' tak ch'abal chquixol ri qui mulim quib, xane chijujunal chitzijobej iwib, xukuje' chixch'aw ruc' ri Dios.
1CO 14:29 Je ri' xukuje' ri cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios, xa quieb, we ne oxib quech'awic, are c'u ri niq'uiaj chic quitatabej we utz ri cäbixic.
1CO 14:30 We c'u c'o jas ri cuk'alajisaj ri Dios chuwäch jun chic ri t'uyulic, ri jun ri tajin cäch'awic rajwaxic ri' cutänaba ch'awem.
1CO 14:31 Je ri' iwonojel ix ri quik'alajisaj tzij ri yo'm chiwe rumal ri Dios, quixcowinic quixch'aw chijujunal rech conojel c'o cäquetamaj xukuje' cäwalijisax ri canima'.
1CO 14:32 Ri cäquik'alajisaj tzij ri yo'm chque rumal ri Dios rajwaxic chi quenimanic, man cäca'n tä c'u xa jas ri cäcaj ri e are'.
1CO 14:33 Je ri', rumal chi ri Dios are cuban ronojel pa ru cholajil, man xa tä cuban jech' che. Chitakej u banic jas ri cäca'n ri kachalal cojonelab pa conojel tak ri tinimit.
1CO 14:34 Ri ixokib, mech'aw ri' pa ri k'ijilanic aretak cäquimulij quib ri kachalal cojonelab rumal chi man ya'tal tä chque. Rajwaxic quenimanic jas ri cätakan wi ru Pixab ri Dios.
1CO 14:35 Ri ixok we c'o jas craj cäretamaj, chuta' wa' che ri rachajil cho ja, rumal chi q'uixbal wa' chi cäch'aw jun ixok pa ri k'ijilanic.
1CO 14:36 Rajwaxic quich'obo chi ru Lok' Pixab ri Dios man iwuc' ix taj xchaptaj wi u tzijoxic, xukuje' man xak xuwi tä ri ix ri i c'amom wa'.
1CO 14:37 We c'o jun cuchomaj chi cäcowinic cuk'alajisaj tzij ri yo'm che rumal ri Dios, o cuchomaj chi are ri Lok'alaj Espíritu ri cäch'aw ruc' pa ranima', rajwaxic cuch'obo chi ri tajin quintz'ibaj bic chiwe are u takanic ri Kajaw Jesús.
1CO 14:38 We c'u man cuch'ob tä ri' chi are u takanic ri Kajaw Jesús, utz la' we man cätatabex tä ri cubij ri are'.
1CO 14:39 Je c'u ri', kachalal, chicojo i chuk'ab chuk'alajisaxic tzij ri yo'm chiwe rumal ri Dios, meik'atej c'u ri quech'aw pa jule' tak ch'abal chic.
1CO 14:40 Ronojel c'u ri quibano, chibana wa' pa cholajil, utz c'u u banic quibano.
1CO 15:1 Kachalal, che we chanim are cwaj chi cäna'taj chiwe ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri nu tzijom chiwe. Are c'u wa' ri tzij ri i c'amom pa ri iwanima', ri kas i takem u banic.
1CO 15:2 Xukuje' rumal we Tzij ri' ri ix i rikom ru tobanic ri Dios, we quitakej u banic ri nu tzijom chiwe, we man xak tä lok' ix cojoninak che rumal chi man kas tä xich'obo.
1CO 15:3 Ri nu yo'm chiwe are ri tijonic ri nim na u banic ri yo'm chwe in. Xinc'ut chiwäch chi ri Cristo xcämisax cho ri cruz rumal rech ri ka mac, jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic.
1CO 15:4 Xinbij chi xmuktajic, te c'u ri' xc'astaj churox k'ij chquixol ri cäminakib, jas ri xukuje' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic.
1CO 15:5 Xuc'ut c'u rib chuwäch ri Pedro, te c'u ri' chquiwäch conojel ri cablajuj apóstoles.
1CO 15:6 Te c'u ri' xuc'ut rib chquiwäch más na chquiwäch job cientos kachalal ri qui mulim quib. E q'uia c'u chque wa' e c'asal na cämic, pune niq'uiaj chi c'ut e cäminak chic.
1CO 15:7 Te c'u ri' xuc'ut rib chuwäch ri Jacobo, te c'u ri' chquiwäch conojel ri apóstoles.
1CO 15:8 Q'uisbal re, aretak u c'utum chi rib chquiwäch conojel ri niq'uiaj chic, xuc'ut rib chnuwäch in je' ta ne in jun ac'al ri jun chi wi rilic nu wäch xbanic.
1CO 15:9 Je ri', rumal chi ri in man nim tä nu banic chquixol ri apóstoles, man takal tä c'ut cäbix apóstol chwe rumal chi xinban c'äx chque ri kachalal cojonelab rech ri Dios.
1CO 15:10 Xa c'u rumal ru tok'ob ri Dios pa nu wi' je wa' nu banic. Man xak tä c'u lok' u tok'obisam nu wäch ri Dios, xane utz xelic rumal chi sibalaj in chacuninak na chquiwäch conojel. Man in tä c'ut nu tuquiel wi xinbanow ronojel wa', xane are ri Dios ru tok'obisam nu wäch are c'olinak wuc'.
1CO 15:11 Man c'o tä c'u we in che, we rumal ri nu tzij in ix cojoninak, we c'u ne rumal ri qui tzij ri niq'uiaj chic. Are wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri cäkatzijoj, are c'u wa' ri ix cojoninak che.
1CO 15:12 We c'u ri cäkatzijoj are la' chi ri Cristo xc'astaj chquixol ri cäminakib, ¿jas che e c'o jujun chiwe cäquibij chi man quec'astaj tä chi ri cäminakib?
1CO 15:13 We c'u man quec'astaj ri cäminakib, mat ba' xc'astaj ri' ri Cristo chquixol ri cäminakib.
1CO 15:14 We ta c'u mat xc'astaj ri Cristo chquixol ri cäminakib, mat ba' c'o u patän ri' ru Lok' Pixab ri Dios ri cäkatzijoj, xukuje' mat c'o u patän ri' chi ix cojoninak che ri Cristo.
1CO 15:15 We ta kas tzij je ri', k'alaj ri' chi xak uj banal tak tzij chrij ri Dios, rumal chi ka bim chi ri Dios xuc'astajisaj ri Cristo chquixol ri cäminakib. We man kas tzij chi quec'astaj na ri cäminakib, man kas tzij tä ri' chi ri Dios xuc'astajisaj ri Cristo chquixol ri cäminakib.
1CO 15:16 We c'u man quec'astaj tä chi ri cäminakib, mat c'u xc'astaj ri' ri Cristo chquixol ri cäminakib.
1CO 15:17 We ta c'u mat xc'astaj ri Cristo chquixol ri cäminakib, man c'o tä u patän ri' chi ix cojoninak. C'ä ix sachinak ri' rumal ri i mac.
1CO 15:18 We ta c'u je ri', xukuje' quel cubij chi ri cojonelab che ri Cristo ri e cäminak chic, xukuje' xsach ta qui wäch ri'.
1CO 15:19 We ta xak xuwi pa ri ka c'aslemal cho ruwächulew c'o u patän chi cäcu'bi ka c'ux chrij ri Cristo, uj ta ri' ri sibalaj bisobal ka wäch chquiwäch conojel ri winak.
1CO 15:20 Cämic c'ut ketam chi kas tzij xc'astaj ri Cristo chquixol ri cäminakib. Are c'utbal re wa' chi kas tzij quec'astaj na ri cäminakib.
1CO 15:21 Xa c'u rumal jun winak xpe ri cämical pa qui wi' conojel ri winak, je ri' xukuje' rumal jun winak quec'astaj na conojel ri cäminakib.
1CO 15:22 Rumal c'u ri Adán conojel ri winak quecämic, je ri' xukuje' conojel ri e rech ri Cristo cäquirik na ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
1CO 15:23 Ronojel c'u wa' cäc'ulmataj na pa ru cholajil: Nabe xc'astaj ri Cristo chquixol ri cäminakib. Te c'u ri' ri e rech ri Cristo quec'astaj na aretak cäpetic.
1CO 15:24 Aretak bantajinak chi wa', cäpe na ru q'uisbal ronojel. Are chi' ri Cristo cusach na qui wäch ri c'o qui takanic, ri k'atal tak tzij, xukuje' ri niq'uiaj takanelab ajchicaj. Cujach c'u na ronojel u wäch takanic pu k'ab ri Dios ka Tat.
1CO 15:25 Tzrajwaxic c'ut chi cätakan na ri Cristo, c'ä cäyi' na che rumal ri Dios chi cäch'acanic, kas c'u cätakan pa qui wi' conojel ri cäca'n qui c'ulel che.
1CO 15:26 Ri q'uisbal c'ulel ri cäsach na u wäch, are ri cämical.
1CO 15:27 Ronojel c'ut u jachom ri Dios pu k'ab ri Cristo rech cätakan puwi'. Aretak cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chi ronojel jachom pu k'ab ri Cristo, k'alaj chi man coc tä ri Dios pa cuenta rumal chi are ri Are' ri xjachow ronojel pu k'ab.
1CO 15:28 Aretak ronojel jachom chi pu k'ab ri Cristo rech cätakan puwi', te c'u ri' ri Are' c'ut, ri u C'ojol ri Dios, cujach na rib pu k'ab ru Tat ri xjachow ronojel pu k'ab ri Are'. Je ri' ri Dios are ri Are' ri cätakan na puwi' ronojel ri c'olic.
1CO 15:29 We ta mat c'o ri c'astajibal chquixol ri cäminakib, ¿jas che e c'o jujun ri cäban qui kasna' che qui q'uexwäch ri ya e cäminak chic? ¿Jas che je' cäca'n wa'? We man quec'astaj tä chi ri cäminakib, ¿jas u patän wa' chi cäban qui kasna' che qui q'uexwäch ri cäminakib? ¡Man c'o taj!
1CO 15:30 ¿Jas c'u che ri uj ronojel k'ij xa uj c'o cho ronojel u wäch c'äx?
1CO 15:31 Ri in ronojel k'ij xak in c'o cho ri cämical. Are kas tzij ri quinbij, kachalal, pune je ri' nim c'u ri quicotemal ri quinna' pa ri wanima' iwumal ix rumal chi ix cojoninak chic che ri Kajaw Jesucristo.
1CO 15:32 Ri in je wa' ri quinbij chi xintij nu chuk'ab cuc' ri winak aj Éfeso. Je' ta ne cuc' awaj aj pa tak juyub xinch'ojin wi. ¿Jas c'u xinch'ac che wa'? We kas tzij chi man quec'astaj tä chi ri cäminakib, kas tzij ta ri' ri cäquibij ri winak: “Chujwok, katija' c'u jachique ri cäkaj rumal chi chuwek cujcämic,” —quecha ri'.
1CO 15:33 C'o jachin jun winak mixsubuwic. Je' jas ri cubij ri tzij: “Ri jun ri querachi'laj ri itzel tak winak, quetzeletaj na ri utzalaj u no'j cumal,” —cächa'.
1CO 15:34 Chiq'uexa ri i chomanic, chibana c'u ri jicom pa ri i c'aslemal, mixmacunic. E c'o c'u jujun chiwe ri man kas quetam tä u wäch ri Dios. Quinbij wa' chiwe rech quixq'uixic.
1CO 15:35 We c'u ne c'o jun cuta' chke, cubij: “¿Jas cäbantaj na rech ri cäminakib quec'astajic? ¿Jas lo u banic ri' ri qui cuerpo?” —cächa ri'.
1CO 15:36 Jachin ri je' cuta' wa' xa con ri'. Rumal chi aretak jun ija' cätiquic, ri ija' ri' rajwaxic cäk'ay ri rij rech cätuxic, cäq'uiy c'u ri tico'n.
1CO 15:37 Ri cämuk can pa rulew man are tä ri tico'n ri q'uiyinak chi lok, xane xa are ri ija', we are trico, o we ne are jun u wäch ija' chic jas ri ixim.
1CO 15:38 Ri Dios c'ut cuban na che ri ija' ri' jas ru banic ri craj, chquijujunal c'ut queuq'uiyisaj jas ri craj cuban chque.
1CO 15:39 Man conojel tä ri cuerpos xak junam qui wäch. Xane jun wi ri qui cuerpo ri winak, jun wi ri que ri awaj, jun wi ri que ri cär, xukuje' jun chi wi ri que ri chicop ajuwocaj.
1CO 15:40 Je ri' xukuje' e c'o cuerpos ajchicaj, e c'o c'u cuerpos ajuwächulew. Jun chi wi ri qui je'lal ri cuerpos ajchicaj, jun chi wi c'ut ri qui je'lal ri cuerpos ajuwächulew.
1CO 15:41 Ru juluwem ri k'ij man junam tä ruc' ru juluwem ri ic', xukuje' man junam tä ruc' ri qui juluwem ri ch'imil. Chquixol ri ch'imil c'ut jalajoj wi ri qui juluwem ri jun ruc' ri jun chic.
1CO 15:42 Are c'u je wa' cäc'ulmataj na aretak quec'astaj ri cäminakib. Cämuk can jun cuerpo ri cäk'ayic, cäc'astaj c'u na jun cuerpo ri man cäk'ay tä chic, ri man cäcäm taj.
1CO 15:43 Cämuk can jun cuerpo ri tzel quilitajic, cäc'astaj c'u na jun cuerpo ri je'lic, ri nim na u k'ij. Cämuk jun cuerpo ri man kas c'o u chuk'ab, cäc'astaj c'u na jun cuerpo ri kas c'o u chuk'ab.
1CO 15:44 Cämuk can jun cuerpo ajuwächulew, cäc'astaj c'u na jun cuerpo ajchicaj. We c'o ri' ri cuerpo ajuwächulew, xukuje' c'o ri' ri cuerpo ajchicaj.
1CO 15:45 Je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri nabe achi, ri Adán, xban che chi are jun winak ri c'o u c'aslemal,” —cächa'. Are c'u ri q'uisbal Adán are ri Espíritu ri cuya c'aslemal.
1CO 15:46 Man are tä c'u xpe ri ajchicaj nabe, xane are nabe xpe ri ajuwächulew. Te c'u ri' xpe chi ri ajchicaj.
1CO 15:47 Ri nabe achi ri xban ruc' ulew are jun ajuwächulew. Ri ucab achi, ri Kajaw Jesús, pa ri caj xpe wi.
1CO 15:48 Ri cuerpos ajuwächulew, e are je' jas ru cuerpo ri nabe winak ri xban ruc' ulew. Are c'u ri cuerpos ajchicaj e are je' jas ru cuerpo ri Jun ri xpe chicaj.
1CO 15:49 Ri ka banic cämic are je' jas ri achi ri xban ruc' ulew, copan c'u na ri k'ij aretak je' cujbantaj na jas ri Jun ri ajchicaj.
1CO 15:50 Ri quel cubij ri tajin quinbij chiwe, kachalal, are la' chi uj ruc' ri ka cuerpo ri' ri xa re ti'j, re bak man cuya' taj cujopan chila' chicaj jawije' ri cätakan wi ri Dios pa ka wi'. Ri xa cäk'ayic man cuya' taj chi mat c'o u q'uisic.
1CO 15:51 Cwaj c'ut chi quiwetamaj ri man etamtal taj. Man konojel tä ri uj cujcäm na, konojel c'ut cäq'uextaj na ri ka banic.
1CO 15:52 Xa c'u pa jun rat cäc'ulmataj wa', je' jas ri cuban jun winak cuyuba' u wak'äch, aretak cäban ri q'uisbal trompeta. Cätataj c'u na chi cok'sax ri trompeta. Te c'u ri' quec'astaj na ri cäminakib rech man quecäm tä chic. Are c'u ri uj, konojel cäq'uextaj na ri ka banic.
1CO 15:53 Rajwaxic c'ut chi we ka c'aslemal ri' ri xa cäq'uis u wäch, are cäq'uextaj wa', cäc'oji c'u na ri ka c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. We ka cuerpo ri' ri xa cäcämic cäq'uextaj na wa' rech cäc'oji na jun ka cuerpo ri man cäcäm taj.
1CO 15:54 Aretak we ka c'aslemal ri' ri xa cäq'uis u wäch are q'uextajinak chic, cäc'oji c'u ri ka c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Aretak we cuerpo ri' ri xa cäcämic q'uextajinak chic rech cäc'oji na jun cuerpo ri man cäcäm taj, je' quel na wa' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “¡Sachinak u wäch ri cämical, tz'akat c'u ri ch'acanic!” —cächa'.
1CO 15:55 “Ri at, cämical, ¡man ya'tal tä chic chawe ru banic c'äx chke! Cämical, cabij chi catcowinic catch'acan pa ka wi', man catch'acan tä c'u na,” —cächa ri'.
1CO 15:56 Ri cäyo'w u chuk'ab ri cämical chubanic c'äx chke, tzare ri mac. Are c'u ri cäyo'w u chuk'ab ri mac tzare ri ojer Pixab.
1CO 15:57 Maltiox c'u che ri Dios chi cuya chke chi cujch'acan na rumal ri Kajaw Jesucristo.
1CO 15:58 Rumal c'u ri', lok'alaj tak kachalal, chibana jicom che ri iwanima', chijiquiba c'u i c'ux rech quitakej na u patänixic ri Kajaw Jesús amak'el ronojel k'ij. Je ri', rumal chi ri ix iwetam chi ri chac ri quiban chupatänixic ri Kajaw Jesús, man xak tä lok' quiban wa'.
1CO 16:1 Aretak quimulij ri puak che qui to'ic ri kachalal cojonelab, chibana ix jas ri xinbij chque ri kachalal cojonelab ri e c'o pa tak ri tinimit re Galacia.
1CO 16:2 Pa tak ri nabe k'ij rech ronojel semana chijujunal rajwaxic quitas can jubik' che ri xich'aco. Jampa' ri quixuto' wi ri Dios chutasic are ri' quic'ol canok, rech aretak quinopan in iwuc' man rajwaxic taj chi c'o puak cämulic.
1CO 16:3 Aretak in c'o chi iwuc', queintak na bi pa Jerusalén jachin tak ri e cha'tal chi iwumal. E are wa' quec'amow na bi ri puak ri i mulim ruc' ri wuj ri quinya bi pa qui k'ab.
1CO 16:4 We c'u cäkachomaj chi rajwaxic quine' in, quebe' na junam wuc'.
1CO 16:5 Aretak quinopan iwuc' chila' pa Corinto, rajwaxic chi nabe quinoc'ow pa Macedonia. Te c'u ri' quinopan iwuc' ix.
1CO 16:6 We ne quinc'oji na quieb oxib ic' iwuc', we c'u ne quinc'oji na chila' ronojel ri sak'ij. We je ri' quinbano, ri ix quixcowinic quinito' che ri nu binem jawije' ri rajwaxic quine' chi wi na.
1CO 16:7 Man cwaj tä c'ut chi xak jun rat quinwil i wäch, xane are cwaj quinc'oji na quieb oxib ic' iwuc', we are wa' craj ri Dios.
1CO 16:8 Quincanaj c'u na pa ri tinimit Éfeso c'ä curika na ri nimak'ij re Pentecostés.
1CO 16:9 Je ri' quinban na rumal chi quinwilo chi yo'm chwe chi cuya' quintzijoj ru Lok' Pixab ri Dios rech q'uia quecojon na, pune c'u e q'uia xukuje' ri cäca'n qui c'ulel chwe.
1CO 16:10 We copan ri Timoteo iwuc', chito' pa ronojel rech cäquicot na iwuc', man c'o tä c'u jas cubisoj. Je' chibana wa' che rumal chi ri are' cächacun chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios je' jas ri quinban in.
1CO 16:11 C'o jun chiwe märetzelaj u wäch. Xane chito' rech cäcowinic cutakej ru be ruc' utzil, rech cätzelej chi na lok wuc' rumal chi ri in weye'm ri are' junam cuc' ri niq'uiaj kachalal chic.
1CO 16:12 Ri in sibalaj xinbochi'j ri kachalal Apolos chi que' ri are' junam cuc' ri niq'uiaj kachalal che rilic jas i banom. Ri are' c'ut man xraj taj xe' cämic. Que' c'u na ri are' aretak cäcowinic.
1CO 16:13 Chc'astaj ba' ri i chomanic, chijiquiba ri iwanima' rech quitakej ri cojonic chrij ri Cristo. Mixej c'u iwib, xane chiwila' chi c'o i chuk'ab.
1CO 16:14 Ronojel ri quibano, chibana wa' rumal chi queiwaj conojel.
1CO 16:15 Kachalal, ri ix iwetam chi ri rachalaxic ri Estéfanas, e are' ri nabe chque ri winak chila' pa Acaya ri xecojon che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Ri e are' c'ut qui jachom quib che qui patänixic ri kachalal cojonelab.
1CO 16:16 Cwaj c'ut chi ri ix queinimaj ri winak ri je' cäca'no jas ri e are', xukuje' chi queinimaj conojel ri quetobanic, ri quechacunic jas ri e are'.
1CO 16:17 Quinquicotic rumal chi xepe ri Estéfanas, ri Fortunato, xukuje' ri Acaico. Ri e are' xca'no jachique ri man xixcowin tä ix chubanic rumal chi man ix c'o tä waral.
1CO 16:18 Ri e are' xquiwalijisaj ri wanima' in xukuje' ri iwanima' ix. Nim ba' cheiwila wi ri winak ri e je' jas ri e are'.
1CO 16:19 Ri kachalal cojonelab ri e c'o pa tak ri tinimit re Asia cäquiya bi rutzil i wäch. Ri Aquila ruc' ri Priscila, xukuje' ri cojonelab ri cäquimulij quib cho cachoch, cäquiya bi nimalaj rutzil i wäch pa ru bi' ri Kajaw Jesús.
1CO 16:20 Conojel ri kachalal cäquiya bi rutzil i wäch. Chiya ba' rutzil i wäch ix chbil tak iwib. Chitz'umaj iwib chuwäch ri Dios. Retal c'u wa' chi kas quiwaj iwib.
1CO 16:21 In wa', ri Pablo, quintz'ibaj bi wa' we rutzil i wäch ri' ruc' ri nu k'ab in.
1CO 16:22 Jachin ri man lok' tä cäril wi ri Kajaw Jesucristo, chpe ta na c'äx puwi' rumal ri Dios. ¡Chpeta na la, Kajaw Jesús!
1CO 16:23 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch.
1CO 16:24 Pa ru bi' ri Kajaw Jesús, quintak bi u bixic chiwe chi quixwaj ix nimalaj iwonojel. Amén.
2CO 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi are u rayibal ri Dios. Ri in, wachi'l ri kachalal Timoteo, quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque ri kachalal cojonelab che ri Dios ri e c'o pa ri tinimit Corinto, xukuje' chque conojel ri e rech ri Dios ri e c'o pa tak ri tinimit re Acaya.
2CO 1:2 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
2CO 1:3 Kaya ba' u k'ij ri Dios ru Tat ri Kajaw Jesucristo. Ri Are' are ka Tat ri quel u c'ux chke, are ri ka Dios ri amak'el cucu'bisaj ka c'ux.
2CO 1:4 Ri Dios cucu'bisaj ka c'ux chupam ronojel ri c'äx ri cäkariko rech ri uj xukuje' cujcowinic cäkacu'bisaj qui c'ux ri tajin cäquirik c'äx. Jas ru cu'bisaxic ka c'ux uj u banom ri Dios, je' cäka'n uj chucu'bisaxic qui c'ux ri e are'.
2CO 1:5 Je' jas ri uj sibalaj tajin cäkarik ke ri c'äx ri xurik ri Cristo, are c'u rumal ri Cristo xukuje' sibalaj cäcu'bisax na ka c'ux uj.
2CO 1:6 Rumal ri' we ri uj cäkarik c'äx, cäkarik wa' rech ri ix cäcu'bisax i c'ux, xukuje' quirik ru tobanic ri Dios. We c'u cäcu'bisax ka c'ux rumal ri Dios, je c'u ri' cäban chke rech ri ix xukuje' cäcu'bisax i c'ux, quirik c'u na ru tobanic ri Dios. Je ri' quixcowinic quich'ij ri c'äxc'ol ruc' paciencia junam jas ri c'äxc'ol ri tajin cäkarik uj.
2CO 1:7 Sibalaj cu'l ka c'ux chiwij rumal chi ketam chi jas ri ix tajin quirik iwe ri c'äxc'ol, je ri' xukuje' quirik na iwe ri cu'lbal c'ux ri cuya ri Dios.
2CO 1:8 Kachalal, cäkaj chi quiwetamaj chi sibalaj nim ri c'äx ri xkarik pa Asia. Sibalaj nim c'ut ri c'äx ri xkariko chi man c'o tä chi ka chuk'ab chuch'ijic wa'. Ri uj man cu'l tä chi ka c'ux chi cujc'asi'c, xane xkachomaj chi cujcäm wi na.
2CO 1:9 Xkana' chi je' ta ne k'atom tzij chkij chi cujcämisaxic. Xkac'ulmaj c'u wa' we c'äx ri' rech cäketamaj cäcu'bi ka c'ux chrij ri Dios ri queuc'astajisaj ri cäminakib. Man cäcu'bi tä c'u ka c'ux chbil kib uj.
2CO 1:10 Ri Dios xujuto' chuwäch ri c'äxalaj cämical, xukuje' cujuto' na. Ka cu'bam ka c'ux chrij ri Are' chi cutakej na ka to'ic.
2CO 1:11 Je wa' cuban na chke we ri ix cujito' ruc' ri oración ri quiban pa ka wi'. We e q'uia ri cäca'n orar pa ka wi', e q'uia ri' xukuje' ri quemaltioxin na che ri Dios rumal ri nimak tak u tewchibal pa ka wi'.
2CO 1:12 C'o ri sibalaj cuya quicotemal chke. Are la' chi cäkana' pa kanima' chi ch'ajch'oj ri ka c'aslemal xukuje' chi kas utz ri ka chomanic waral cho we uwächulew. Más c'u na je' ri ka banic wa' chixol ix xukuje'. Man xak tä c'u ruc' ri ka no'j uj je' ka'nom wa', xane are ri Dios uj u to'm ruc' ri nimalaj u tok'ob.
2CO 1:13 Ri ka tz'ibam bi chiwe chupam tak ri ka wuj are xak xuwi ri quixcowinic quisiq'uij, ri quixcowinic quich'obo. Cu'l c'u nu c'ux chi kas quixcowinic quich'ob na ronojel ri ka tz'ibam bic,
2CO 1:14 je' jas ri i ch'obom jubik' cämic, rech pa ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús, ri ix quixcowinic quixquicot na kumal uj, je' jas ri uj cujquicot na iwumal ix.
2CO 1:15 Xcu'bi c'u nu c'ux chrij ronojel wa', je ri' chi ri in nabe canok xinchomaj quinopan iwuc' ix, rech je ri' kas quixquicotic rumal chi camul quinopan iwuc'.
2CO 1:16 Xinchomaj chi quinopan iwuc' aretak quine' pa Macedonia. Xinchomaj c'ut chi aretak quintzelej lok pa Macedonia quinopan chi na iwuc' jumul chic. Je ri' ri ix xixcowin ta xinuto' rech quintakej chi ri nu be, quine' pa Judea.
2CO 1:17 ¿A xa lo man kas utz tä u chomaxic xinbano aretak xinchomaj u banic wa'? ¿A quichomaj ix chi xak quinban ri nu chomanic jas ri cuban jun winak ajuwächulew ri cubij: “Je ri' quinbano,” te c'u ri' cubij chic: “Man je' taj”? —cächa ri'.
2CO 1:18 Ri Dios c'ut quilowic chi ri uj man cäkabij tä chiwe: “Je ri' cäka'no,” te c'u ri' cäkabij chic: “Man je' taj,” —mujcha ne lo.
2CO 1:19 Je ri', rumal rech ri Cristo Jesús ru C'ojol ri Dios ri cäkatzijoj uj chiwe, ri in, ri Silvano xukuje' ri Timoteo. Ri Are' c'ut man c'o tä jumul ri cubij: “Je',” te c'u ri' cubij chic: “Man je' taj,” —man cächa tä ri'. Ru Lok' Pixab ri Dios rumal ri Cristo amak'el ronojel k'ij are ri kas tzij.
2CO 1:20 Ronojel c'u ri u bim ri Dios, je' quel na rumal ri Cristo. Rumal ri' aretak cäkaya u k'ij ri Dios cäkabij: “¡Amén!” —cujcha', rumal ri Cristo Jesús.
2CO 1:21 Tzare c'u ri Dios ri xbanow chke chi ri ix xukuje' ri uj ka jiquibam ri kanima' chrij ri Cristo, xukuje' xujutaso rech cäkajach kib pu k'ab ri Are'.
2CO 1:22 Xucoj ketal chi ri uj rech ri Are'. Ri Lok'alaj Espíritu c'ut ri xuya pa kanima', are c'utbal wa' chi kas tzij cuya na ronojel ri xuchi'j chke.
2CO 1:23 C'ä mäja' c'u quinopan iwuc' pa Corinto jas ri xinchomaj nabe. Are ri Dios ri quilowic, retam c'u ri Are' ri kas c'o pa wanima', chi xa rumal chi quintok'obisaj i wäch man xinopan taj.
2CO 1:24 Man xa tä c'u cäkaj cujtakan pi wi' rech quicojo jachique ri cäkaj uj. Kilom c'ut chi i jiquibam iwanima', kas ix cojoninak. Xane ri uj xa cäkaj cujtoban iwuc' rech kas quixquicotic.
2CO 2:1 Rumal ri' xinchomaj in chi man quinopan tä iwuc' jumul chic ri xa ta bis quinya chiwe aretak quinopanic.
2CO 2:2 We c'u ri in quinya bis chiwe, ¿jachin ta chic ri cuya quicotemal chwe in? Xak xuwi ri ix ri' ri xa nu yo'm bis chiwe quixcowin chubanic wa'.
2CO 2:3 Rumal ri' xintz'ibaj bi ri jun wuj chic chiwe. Are la' chi man cwaj taj quine'c rech xa quinrika bis iwumal, xane rajwaxic quibano chi cäquicot wanima'. Cu'l c'u nu c'ux chi aretak quinquicot na in, ri ix xukuje' quixquicot na wuc'.
2CO 2:4 Aretak c'ut xintz'ibaj bi ri jun wuj chic chiwe, sibalaj in oquinak il, sibalaj xinbisonic, tajin c'u quinok'ic. Man xintz'ibaj tä c'u bic rech xa quixbisonic, xane are cwaj chi quiwetamaj chi sibalaj quixwaj nimalaj iwonojel.
2CO 2:5 We c'o jun chiwe u yo'm bis chwe, man xuwi tä chwe in ri' u yo'm wi, xane u yo'm jubik' ri' chiwe ix iwonojel. “Jubik',” —quincha'. Je' quinbij wa' rech man quinban tä sibalaj nim ri c'äx che ri ajmac.
2CO 2:6 Ri c'äjisabal u wäch ri achi ri' ri xiya che aretak ximulij iwib, xak ruc' ba' la'.
2CO 2:7 Cämic c'ut, xa chisacha u mac, chicu'bisaj c'u u c'ux. We ne man cuch'ij tä chic, cuya c'u can ronojel rumal ri nimalaj u bis.
2CO 2:8 Rumal ri' quixinbochi'j chi quic'ut chi jumul ri utzil iwanima' che ri are' jas ri i banom petinak lok.
2CO 2:9 Xa c'u rumal wa' xintz'ibaj bi ri nabe wuj chiwe chrij wa'. Je ri' xinbano che rilic, xukuje' che retamaxic we ri ix kas tzij quinimaj ronojel ri quinbij chiwe.
2CO 2:10 Jachin c'u ri quisach u mac ix, che apachique mac ru banom, ri in xukuje' quinsach u mac. We c'o jun nu sachom u mac, nu sachom u mac ri' chuwäch ri Cristo rumal chi quintok'obisaj i wäch ix, we kas tzij c'o mac ri rajwaxic quinsacho.
2CO 2:11 Je' ka'na wa' rech ri Satanás man cujuch'ac taj. Kas ketam c'ut jas ri tajin cuchomaj u banic ri are'.
2CO 2:12 Aretak xinopan pa ri tinimit Troas chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo, xyi' chwe chi cuya' quintzijoj na ru Lok' Pixab ri Dios chila'.
2CO 2:13 Pune je ri', sibalaj xinoc il rumal chi man xinrik tä ri kachalal Tito. Rumal ri' xinel bi cuc' ri kachalal cojonelab chila', xine' c'u pa Macedonia.
2CO 2:14 Maltiox ba' che ri Dios ri cuya chke chi amak'el ronojel k'ij cujch'acan na rumal ri Cristo Jesús. Rumal c'u kech uj quel u tzijol ru Lok' Pixab ri Are' je' jas jun c'oc'alaj cunabal ri cäjabun ri ruxlab.
2CO 2:15 Je ri', rumal chi ri uj je' ka banic jas u c'oc'al ri incienso ri cäyi' che sipanic cho ri Dios rumal ri Cristo. Cäjabun c'u ri ruxlab chquixol ri winak ri cäquirik ru tobanic ri Dios, xukuje' chquixol ri winak ri xa cäsach na qui wäch.
2CO 2:16 Chque ri winak ri xa cäsach na qui wäch we incienso ri' are je' jas ri ruxlab jun cunabal ri cäcämisanic. Chque c'u ri winak ri cäquirik ru tobanic ri Dios are je' jas ri ruxlab jun c'oc'alaj cunabal ri cuya c'aslemal. ¿Jachin ta c'u lo ri kas cäcowin chubanic wa' we chac ri' chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios?
2CO 2:17 Ri uj man xa tä ch'acoj tajin cäka'n chrij ru Lok' Pixab ri Dios, jas ri cäca'n q'uia winak, cäquiyuj c'ut ruc' ri man kas tzij taj. Xane ruc' ri jicomal kanima' cäkatzijoj ri kas tzij chuwäch ri Dios rumal chi uj u tako'n ri Are', uj patänil tak re ri Cristo.
2CO 3:1 Aretak je' cäkabij wa', ¿a quichomaj ix chi xa tajin cäkachaplej chi jumul u ya'ic ka k'ij chbil kib? ¿A rajwaxic ne lo cäkaya jujun tak wuj chiwe ri cubij wi chi uj utz? ¿A rajwaxic chi cäkata' bi jujun tak ka wuj chiwe ri cubij wi chi uj utz, junam jas ri cäca'n jujun winak chic?
2CO 3:2 Man je' tä ri', rumal chi xak xuwi ix ri' ri ix ri wuj ri cajwataj chke. Ix je' ta ne jun wuj ri tz'ibtal pa tak ri kanima'. Conojel c'u ri winak quecowinic cäquetamaj wa', cäquisiq'uij c'u u wäch.
2CO 3:3 Ri ix, ix je' jas jun wuj ri tz'ibam rumal ri Cristo ri jachom kumal uj. We wuj ri' man tz'ibam tä u wäch ruc' tinta, xane ruc' ri Lok'alaj Espíritu rech ri c'aslic Dios. Man e are tä tz'ib ri xa cho tz'alam tak abaj e tz'ibam wi, xane pa tak ri canima' winak.
2CO 3:4 Cu'l c'u ka c'ux chrij ri Dios rumal ri Cristo chi kas tzij wa' ri cäkabij.
2CO 3:5 Man xak tä c'u uj pa ke wi cujcowin chubanic ri cäka'no, xane ronojel ri cujcowin chubanic, are ri Dios ri cäyo'w chke chi cujcowinic chubanic wa'.
2CO 3:6 Tzare c'u ri Dios xyo'w chke chi cujcowinic cujpatänin che ri Are' ruc' jun c'ac' trato. Man are tä ru nimaxic jun takanic ri xa tz'ibtalic, xane jun c'aslemal wa' ri cuya ri Lok'alaj Espíritu chke. Ri Pixab ri Tz'ibtalic cuk'at tzij puwi' jun chi cäcämisaxic. Are c'u ri Lok'alaj Espíritu cuya c'aslemal.
2CO 3:7 We Pixab ri' ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xtz'ibax wa' cho tz'alam tak abaj. Xpe c'u ruc' ri je'lalaj u juluwem ri Dios ri sibalaj c'o u chuk'ab, je ri' chi ri winak aj Israel man xecowin tä chic xeca'y chupalaj ri ka mam Moisés, rumal chi sibalaj cäjuluw ru palaj. Pune je ri', nojim c'ut xtäni wa' we juluwem ri'. We ri Pixab ri' ri cuk'at tzij puwi' jun chi cäcämisaxic, sibalaj nim u k'ij wa' xpetic,
2CO 3:8 ¿a mat c'u sibalaj nim chi na u k'ij wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri cuya ri Lok'alaj Espíritu chke? ¡Je', je ri'!
2CO 3:9 Quel cubij wa': We ri Pixab ri xa xuc'am lok cämical pa ka wi' sibalaj xnimar u k'ij, ¿a mat sibalaj nim chi na u k'ij wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri cubij chi cuya' cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios?
2CO 3:10 Je ri', rumal chi ri Pixab ri sibalaj xnimar u k'ij nabe, cämic man nim tä chi u k'ij wa'. Are sibalaj nim chi na u k'ij we jun chic ri' chuwäch ri jun ri c'o nabe.
2CO 3:11 We c'u sibalaj xnimar u k'ij ri ojer trato ri xa quieb oxib k'ij xuban u patän, sibalaj nim chi ba' na u k'ij wa' ri c'ac' trato ri man cäq'uis tä na u wäch.
2CO 3:12 Rumal c'u rech chi chrij wa' cu'l wi ka c'ux, xa je ri' man cäkaxej tä kib cujch'awic.
2CO 3:13 Man je' taj cäka'no jas ri xuban ri ka mam Moisés ri xucoj jun ch'ukbal u palaj rech ri winak aj Israel man cäquil taj aretak cätäni ri juluwem ri sibalaj cätunun chupalaj, ri juluwem ri xa tajin cäsach u wäch.
2CO 3:14 Are c'u ri winak aj Israel man xquich'ob taj. Mäja' c'u cäquich'ob wa' cämic. Rumal ri' aretak cäquisiq'uij ri ojer trato, ri ch'ukbal ri xucoj ri ka mam Moisés are banowinak chque chi man cäquich'ob taj, man esam tä c'u ri ch'ukbal ri' chquiwäch. Xuwi c'u rumal ri Cristo are quesax na wa'.
2CO 3:15 C'ä pa we k'ij cämic ri', aretak cäquisiq'uij tak ri wuj ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, je' ta ne c'o jun ch'ukbal ri cuban jech' che ri qui chomanic.
2CO 3:16 Aretak c'ut jun winak cätzelej ruc' ri Kajaw Jesús, are je' ta ne quesax ri ch'ukbal ri', cul c'u ru chomanic pa sak.
2CO 3:17 Ri Kajaw Jesús c'ut, are ri Espíritu. Jachin c'u ri c'o ri Lok'alaj Espíritu rech ri Kajaw Jesús pa ranima' man c'o tä chi ri' pu k'ab ri ojer Pixab.
2CO 3:18 Rumal c'u ri' konojel ri uj man ch'uktal tä chi ri ka palaj, xane uj je' jas jun espejo ri cäk'alajin wi ri je'lalaj u juluwem ri Kajaw Jesús. Je ri' ri uj nojim je' tajin cujel na jas ri Cristo, rumal chi ronojel k'ij cäk'alajin na jubik' chic che ri je'lalaj u juluwem pa ri ka c'aslemal. Are wa' ri cuban ri Lok'alaj Espíritu re ri Kajaw Dios.
2CO 4:1 Man cäq'uistaj tä ba' ka c'ux rumal chi ri Dios u yo'm pa ka k'ab chi cäkatzijoj ru Lok' Pixab ri Are' chrij ri c'ac' trato rumal chi xel u c'ux chke.
2CO 4:2 Ketzelam u wäch ri q'uixbal u banic xukuje' ri xa cäban chi c'uyal. Man quekasub tä ri winak, man cäkaq'uex tä ru Lok' Pixab ri Dios, xane xuwi cäkabij ri kas tzij. Je ri' cäka'no rech conojel ri winak cuya' cäquina' na pa canima' chi utz ri cäka'n cho ri Dios.
2CO 4:3 We c'u ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cäkatzijoj are ch'uktalic, xak xuwi chquiwäch ri winak ri xa cäsach na qui wäch are ch'uktal wi.
2CO 4:4 Rumal chi man quecojon taj, ri dios re we uwächulew ri' are banowinak chque chi sachinak ri qui chomabal, je' ta ne chi man quecowin taj queca'yic. Je ri' u banom chque rech man cäquil tä ri sakil re ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo ri sibalaj nim u k'ij. Are c'u ri Cristo, are ri kas u wächbal ri Dios.
2CO 4:5 Aretak cäkatzijoj ru Tzij ri Dios, man uj taj cäkatzijoj kib, xane are cäkatzijoj ri Jesucristo chi are Kajaw. Are c'u ri uj xuwi cäkak'alajisaj kib chi uj patänil tak iwe rumal chi lok' cäkil wi ri Jesús.
2CO 4:6 Ri Dios c'ut ri xtakanic chi cätunun ri sakil pa ri k'ekum, are c'u wa' ri xubano chi cätunun ru sakil ri Are' pa tak ri kanima' rech ruc' we sakil ri' cäketamaj chi sibalaj cänimarisax u k'ij ri Dios. K'alaj wa' chupalaj ri Jesucristo.
2CO 4:7 We k'inomal ri' ajchicaj c'o pa ri ka cuerpo ri je' ta ne e bo'j banom ruc' ulew. Je ri' rech k'alaj chi we nimalaj chuk'ab ri' ri c'o kuc', ruc' ri Dios cäpe wi, man kech tä c'u uj.
2CO 4:8 Pune cäkarik c'äx je wa' je ri', amak'el cujel chupam. Pune sibalaj cujoc il, man cäq'uistaj tä can ka c'ux.
2CO 4:9 Pune cäban c'äx chke cumal ri winak, man uj wonobam tä canok. Pune cujkasax cho rulew, cujsoctaj c'ut, man cäsach tä ka wäch.
2CO 4:10 Apawije' ta ne ri cuje' wi c'o ri retal ru cämical ri Jesús che ri ka cuerpo, are wa' ri c'äx ri tajin cäkariko. Je ri' rech xukuje' k'alaj ru c'aslemal ri Jesús pa tak ri ka c'aslemal uj.
2CO 4:11 Ri uj ri c'ä uj c'asal na, ronojel k'ij uj c'o cho ri cämical rumal rech ri Jesús, rech ru c'aslemal ri Jesús cäk'alajin pa tak ri ka cuerpo uj ri xa cäsach qui wäch.
2CO 4:12 Ri uj, rumal ru tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, xa jubik' man cäpe ri cämical pa ka wi'. Are c'u ri ix xa tajin quirik na ri c'aslemal.
2CO 4:13 Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: “Xincojon che ri Dios. Rumal c'u ri' xintzijonic,” —cächa'. Ri uj xukuje' je' cäka'no. Cujcojon che ri Dios, rumal c'u ri' cujtzijonic.
2CO 4:14 Ketam c'ut chi ri Dios ri xuc'astajisaj ri Kajaw Jesús chquixol ri cäminakib, ri uj xukuje' cujuc'astajisaj na chquixol ri cäminakib junam ruc' ri Jesús. Cujuc'am c'u na bi chuwäch ri Are' junam iwuc' ix.
2CO 4:15 Ronojel wa' xbantajic chubanic utzil chiwe. Je ri' rech we e q'uia ri cäquirik ri nimalaj u tok'ob ri Dios, e q'uia xukuje' ri cäquiya na maltioxinic che ri Are' rech cänimarisax c'u na u k'ij ri Dios.
2CO 4:16 Rumal ri' man cäq'uistaj tä ka c'ux. Pune we ka cuerpo ri' xa tajin cärijobic, ri kanima' c'ut tajin cuban na c'ac' ronojel k'ij.
2CO 4:17 Ri c'äxc'ol ri cäkarik pa we c'aslemal ri' man nim tä wa', xane xa re quieb oxib k'ij. Cuya c'u chke chi cäkarik na ke ri nimarisabal u k'ij ri Dios ri man c'o tä u q'uisic, ri sibalaj nim na chuwäch ri c'äxc'ol.
2CO 4:18 Mäcu'bi ba' ka c'ux chquij ri jastak ri queilitajic, xane are cu'l ka c'ux chquij ri man queilitaj taj, rumal chi ri jastak ri queilitajic xa cäsach qui wäch, are c'u ri man queilitaj taj man c'o tä qui q'uisic.
2CO 5:1 Ketam c'ut chi we cäsach u wäch ri ka cuerpo ri je' jas jun ja ri man naj taj cuch'ijo, c'o chi na jun kachoch ri u banom u banic ri Dios pa ri caj ri man cäsach tä u wäch. Are jun ja ri man xa tä banom cumal winak.
2CO 5:2 Kas tzij ri uj, ri c'ä uj c'o na pa ri ka cuerpo ri', cujel ch'uj rumal chi are sibalaj cäkaj cujk'ax pa ri kachoch ri c'o chila' chicaj.
2CO 5:3 Ri kachoch jela' are jun c'ac' cuerpo wa' ri je' ta ne jun atz'iak ri cujuch'uk na rech man cujch'ani tä canok.
2CO 5:4 Ri uj, ri c'ä uj c'asal na pa we ka cuerpo ri je' ta ne jun ja, cujel ch'uj, cäkana' c'u c'äx pa kanima'. Man are tä chi cäkaj chi cäsach u wäch ri ka cuerpo ajuwächulew, xane are cäkaj jun ka cuerpo chic ri cujuch'uku je' jas jun c'ac' atz'iak rech ri ka cuerpo ri xa cäsach u wäch cäqu'extaj na wa' rumal ri jun c'aslemal chic ri man c'o tä u q'uisic.
2CO 5:5 Are c'u ri Dios xbanow chke chi je' ka banic wa'. U yo'm c'u ri Lok'alaj Espíritu pa kanima'. Are c'utbal wa' chi kas tzij cuya na ronojel ri xuchi'j chke.
2CO 5:6 Rumal ri' amak'el ronojel k'ij cäcu'bi ka c'ux chrij ri Dios. Ketam chi ri uj, ri c'ä uj c'o pa we cuerpo ri', je' ta ne man uj c'o tä cho kachoch rumal chi mäja' uj c'o ruc' ri Kajaw Jesús.
2CO 5:7 Ri cäka'n ronojel k'ij, cäka'n wa' ruc' cojonic. Man are tä cäcu'bi ka c'ux chrij ri cäkilo.
2CO 5:8 Sibalaj cäcu'bi c'u ka c'ux chrij ri Dios. Cäkaj ta ne chi mat uj c'o chi waral pa we ka cuerpo ri' rech cuya' cujec'ol cho ja ruc' ri Kajaw Jesús.
2CO 5:9 Rumal ri' are cäkaj cäka'n ronojel k'ij jachique ri utz cäril wi ri Kajaw Jesús, we uj c'o waral pa ri ka cuerpo o man uj c'o tä chi waral.
2CO 5:10 Konojel c'ut rajwaxic cujetac'al na chuwäch ri Cristo rech cuk'at tzij pa ka wi'. Chkajujunal c'ut cäkac'am na ri tojbal re ri xka'n pa ri ka c'aslemal waral cho we uwächulew, we are utz o man utz tä ri' ri xka'no.
2CO 5:11 Rumal c'u ri' ri uj ri ketam chi rajwaxic cäkaxej kib cho ri Dios, cäkacoj ka chuk'ab rech cäquicoj ri winak chi kas tzij ri cäkabij. Ri Dios c'ut retam jas ri ka banic. Cwaj ta na chi ri ix xukuje' quina' pa iwanima' chi utz ka banic.
2CO 5:12 Man xa tä tajin cäkaya ka k'ij chbil kib jumul chic, xane tajin cäkaya chiwe ix chi c'o jas che cuya' cäcu'bi i c'ux chkij pa ronojel. Je ri' rech c'o ri quibij chuto'ic iwib chquiwäch ri cäca'n nimal xa rumal ri qui banic ri winak, man rumal tä ri c'o pa ri canima'.
2CO 5:13 We quichomaj ix chi xa cujel ch'uj chupam ri cäka'no, are chuya'ic u k'ij ri Dios ri'. We c'u quichomaj chi man cujel tä ch'uj, utz ri ka chomanic, are chubanic utzil ri' chiwe ix.
2CO 5:14 Are c'u ri rutzil ranima' ri Cristo cätakan pa kanima'. Ketam c'ut chi xa jun ri xcäm che ka q'uexwäch konojel. Rumal ri' are je' ta ne chi ri uj konojel xujcämic aretak xcäm ri Are' rumal kech.
2CO 5:15 Ri Cristo xcäm rumal quech conojel ri winak, rech ri e c'aslic man cäca'n tä chic xa jas ri cäcaj ri e are', xane are cäca'no jas ri craj ri Cristo ri xcämic, ri xukuje' xc'astaj chquixol ri cäminakib rumal quech.
2CO 5:16 Rumal ri' ri ka chomanic uj cämic chquij ri winak man junam tä chi ruc' ri qui chomanic ri winak ajuwächulew. Pune nabe canok je' ka chomanic wa' chrij ri Cristo jas ri qui chomanic ri winak ajuwächulew, man je' tä chi c'u ka chomanic wa' chrij ri Are' cämic.
2CO 5:17 Je c'u ri' ri winak ri xa jun chic ruc' ri Cristo, je' ta ne chi xil na u wäch jumul chic. Jun chi wi ru c'aslemal. Ri ojer u c'aslemal xsach u wäch, cämic c'ut ronojel are c'ac' chic.
2CO 5:18 Ronojel wa' are ri Dios cäbanowic, ri xuya utzil chkaxol ruc' Are' rumal ri Cristo. Xuya c'u pa ka k'ab ru tzijoxic chi cuya' queutzir ri winak ruc' ri Are'.
2CO 5:19 Quel cubij chi rumal ri Cristo ri Dios tajin querutzirisaj conojel ri winak ruc' ri Are' rech man cucoj tä chi pa cuenta ri qui mac. Xuya c'u pa ka k'ab uj ru tzijoxic ru Lok' Pixab chque ri winak rech queutzir ruc' ri Dios.
2CO 5:20 Rumal ri' uj petinak, uj u tako'n ri Cristo, je' ta ne chi are ri Dios tajin cäbochi'n chiwe rumal kech uj. Quixkabochi'j ba' rumal ri Cristo: ¡Chixutzir ruc' ri Dios! —cujcha'.
2CO 5:21 Ri Cristo man c'o tä jun mac xubano. Xa c'u rumal kech uj xban che rumal ri Dios chi je' ta ne ajmac, rech ri uj rumal chi xa uj jun chic ruc' ri Cristo cäjicomataj na ri kanima' cho ri Dios.
2CO 6:1 Je c'u ri' ri ix ri junam quixchacun kuc' chupatänixic ri Dios, quixkabochi'j chi nim chiwila wi ri tok'ob ri xuban ri Dios chiwe, miwetzelaj c'u u wäch wa'.
2CO 6:2 Cubij c'u ri Are' pa ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: Xinto aretak xaban orar pa jun k'ij ri kas utz chubanic wa'. Pa ri k'ij ri xac'am ri nu tobanic xinto ri xabij, xatinto' c'ut, —cächa'. Cämic c'ut are wa' ri utzalaj k'ij ri', cämic c'u ri' ri k'ij ri quixcowinic quirik ru tobanic ri Dios.
2CO 6:3 C'o ba' jas mäka'no ri xa cubano chi jun chic cätzakic, rech man cäbix tä ri man utz taj chrij ri cäka'no chupatänixic ri Dios.
2CO 6:4 Xane cäkaj cäkak'alajisaj kib pa ronojel chi uj patänil tak re ri Dios. K'alaj wa' aretak sibalaj cäkachajij paciencia chuch'ijic ri c'äx, ri meba'il, xukuje' q'uia u wäch c'äxc'ol.
2CO 6:5 Uj ch'ayom, xukuje' uj cojom pa che'. Qui walijisam quib ri winak chkij, xukuje' ka'nom c'äx tak chac. Q'uia mul elinak ka waram, xukuje' ka rikom numic.
2CO 6:6 Xukuje' ka k'alajisam chi uj patänil re ri Dios rumal chi ch'ajch'oj ri ka c'aslemal, rumal chi ketam ri kas tzij, c'o ka paciencia, cäka'n utzil, xukuje' rumal chi c'o ri Lok'alaj Espíritu pa kanima', kas c'u quekaj nimalaj conojel.
2CO 6:7 Xukuje' k'alaj wa' aretak cäkatzijoj ri kas tzij, c'o c'u ru chuk'ab ri Dios pa kanima'. Ri kanima' ri jicom ru yo'm ri Dios chke are wa' cäkacoj pa ri ch'oj ruc' ri Itzel, xukuje' che ka to'ic kib.
2CO 6:8 C'o jutak mul ri cäyi' ka k'ij, c'o c'u jutak mul ri xa tzel cujil wi. C'o jutak mul ri utz ka tzijoxic cäbanic, c'o c'u jutak mul ri xa cujyok'ic. Xukuje' c'o jutak mul ri cäbix chke chi xa uj banal tak tzij, c'o c'u jutak mul ri cäbix chke chi cäkabij ri kas tzij.
2CO 6:9 C'o jutak mul ri cäbix chke chi man etamtal tä ka wäch, pune kas tzij etamtal ka wäch. C'o jutak mul ri cujopan cho ri cämical, xak c'u are uj c'asal na. Pune cäc'äjisax ka wäch, man uj cämisam tä c'ut.
2CO 6:10 Pune c'o ri cuya bis chke, cujquicot amak'el ronojel k'ij. Pune uj meba', e q'uia c'ut ri e k'inomarinak kumal. Pune are je' ta ne chi man c'o tä ri jastak ke, ronojel c'ut tz'akat u wäch c'o kuc'.
2CO 6:11 Kachalal aj Corinto, ka bim ronojel chiwe chi sakil. Kas ka k'alajisam chiwäch ix ronojel ri c'o pa kanima'.
2CO 6:12 Ri uj man c'o tä chi jas ri mat ka bim chiwe ri c'o pa kanima'. Ix c'u ri' c'o na jas ri man i bim tä chke ri c'o pa iwanima'.
2CO 6:13 Quixinbochi'j, je' jas ri cuban jun tata' chque ri ralc'ual. Chik'alajisaj chnuwäch ri kas c'o pa ri iwanima' je' jas ri xinban in iwuc' ix.
2CO 6:14 Miban iwachi'l chque winak ri man e cojonelab taj, mixc'uli c'u cuc'. We je ri' quibano, man junam tä i wäch ri' quixc'oji'c. ¿A cärachi'laj lo rib ri jicomal ruc' ri etzelal? ¿A rachi'l lo rib ri sakil ruc' ri k'ekumal? ¡Man je' tä ri'!
2CO 6:15 ¿A cäjunamataj lo u wäch ri Cristo ruc' ri Satanás? ¿A cäjunamataj lo u wäch ri cojonel ruc' ri man cojonel taj? ¡Man je' taj!
2CO 6:16 ¿A cuya' lo cuc'ulaj rib ri nimalaj rachoch Dios cuc' ri tiox ri xa e banom cumal winak? ¡Man cuya' taj! Ix c'u ri' ri ix nimalaj rachoch ri c'aslic Dios, je' jas ri xubij ri Are': Quinc'oji na cuc', quinwacat c'u na chquixol. Quinoc na che ri qui Dios, ri e are' c'ut queboc na che ri nu winak in, —cächa'.
2CO 6:17 Rumal ri' xukuje' cubij ri Kajaw Dios: Chixel cuc' we winak ri', chitasa c'u iwib chquij. C'o jas michapo ri äwas u chapic chiwe, quixinc'ulaj c'u na.
2CO 6:18 Quinoc c'u na che ri i Tat, ri ix c'ut quixoc na che tak ri nu c'ojol, nu mia'l, —cächa ri Kajaw Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc'.
2CO 7:1 Je c'u ri', lok'alaj tak kachalal, are wa' ri cuchi'j ri Dios chke. Rumal ri' rajwaxic cäkatas kib chrij ronojel äwas ri cutz'iloj ri ka cuerpo, xukuje' ri kanima'. Kas kajacha ri ka c'aslemal pu k'ab ri Dios, nim kila wi ri Are', kaxej c'u kib chuwäch.
2CO 7:2 ¡Kas chujc'ol ba' pa iwanima'! Man c'o tä ya' jun ri ka'nom c'äx che, man c'o tä jun ri mat ka'nom ri utz ruc', man c'o tä c'u jun ri ka subum.
2CO 7:3 Man quinbij tä wa' chiwe chubixic chi c'o i mac. Nu bim c'u chiwe nabe canok chi ix c'äx pa wanima'. We cujc'asi'c, junam cujc'asi'c, we c'u cujcämic, junam cujcämic.
2CO 7:4 Cäcu'bi nu c'ux chiwij. Sibalaj quinquicot iwumal. Chupam ronojel ri c'äx ri cäkariko xa sibalaj cäwalijisax ri wanima', nim c'u ri quicotemal quinna' iwumal.
2CO 7:5 Tzaretak xujopan pa Macedonia man c'o tä jubik' uxlanem ka rikom, xane ka rikom c'äx pa ronojel. C'äxc'ol je ri', c'äxc'ol je wa', xukuje' xpe ch'oj cuc' niq'uiaj chic. Xak c'u ka xe'm kib.
2CO 7:6 Are c'u ri ka Dios ri cuwalijisaj canima' ri quebisonic, xuwalijisaj ri kanima' uj rumal ri ropanic ri Tito.
2CO 7:7 Man xuwi tä c'u rumal ri ropanic ri are', xane xukuje' rumal chi ri ix iwalijisam ri ranima' ri are'. Ri are' xutzijoj chke chi sibalaj quiwaj quiwil ka wäch. Xukuje' xubij chke chi sibalaj quixbisonic, chi sibalaj quixoc il wumal in. Rumal c'u ri' sibalaj xinquicot na.
2CO 7:8 Pune c'u ri wuj ri xintz'ibaj bic xuya bis chiwe, man quinbison tä c'u in cämic chi xintz'ibaj wa' chiwe. We c'u xinbison jubik', man naj tä ri', rumal chi xinwilo chi man naj taj xixbison ix rumal ri wuj.
2CO 7:9 Cämic c'ut quinquicotic, man rumal tä rech chi xinya bis chiwe, xane rumal chi ri bis ri xina' xubano chi xiq'uex ri i chomanic, xiq'uex c'u ri iwanima'. Ri ix xich'ij ri bis, je ri' chi utz xilitaj wa' cho ri Dios. Je ri' man xa tä are jun c'äx ri xka'n uj chiwe.
2CO 7:10 Ri bis ri cuch'ij jun ri utz quilitaj cho ri Dios cubano chi jun winak cuq'uex ru chomanic, cuq'uex ri ranima', curik c'u ru tobanic ri Dios. Man cuya' tä c'u cäkabisoj wa'. Are c'u ri bis ri cuya ruwächulew xa cuc'am lok ri cämical.
2CO 7:11 Ri ix xich'ij ri bis je ri' chi utz xilitaj wa' cho ri Dios. ¡Chiwilampe c'ut ri xuc'am lok wa' pa ri i c'aslemal! Xubano chi xichomaj rij ri xbanic, xik'alajisaj c'ut jas ri i banom. Xubano chi xpe iwoyowal che ri ajmac, xukuje' xixej iwib. Xubano chi quiwaj quiwil nu wäch. Xiya c'u i tzij chuc'äjisaxic u wäch ri xbanow ri mac. Pa ronojel wa' xik'alajisaj chi man c'o tä i mac ix che ronojel ri xbantajic.
2CO 7:12 Je c'u ri', aretak xintz'ibaj bi ri wuj chiwe, man kas tä are tajin quinchomaj ri winak ri xmacunic, man are tä c'u ri xurik c'äx rumal, xane are cwaj chi kas quiwetamaj chuwäch ri Dios chi sibalaj quixoc il chke.
2CO 7:13 Rumal ri' cu'l ka c'ux cämic. Man xuwi tä wa' ri cu'l wi ka c'ux, xane sibalaj cujquicot na aretak cäkilo chi nim ri quicotemal ri c'o pa ranima' ri Tito. Ri ix iwonojel sibalaj xito' rech man c'o tä bis xuna' aretak xc'oji iwuc'.
2CO 7:14 Man xak tä c'u lok' ri xinbij che ri Tito chi sibalaj quinquicot iwumal. Xane ronojel ri ka bim chiwe ix are kas tzij, je' c'ut xukuje' ri xkabij chiwij che ri Tito are kas tzij. Are la' chi sibalaj cujquicot iwumal.
2CO 7:15 Más ix lok' c'u na chuwäch ri Tito aretak cäna'taj che chi iwonojel ix xibano jas ri xixutak wi, xukuje' chi nim xiwil wi aretak xopan iwuc', xic'ulaj, man xiban tä c'u nimal chuwäch.
2CO 7:16 Sibalaj quinquicot na rumal chi cuya' kas cäcu'bi nu c'ux chiwij.
2CO 8:1 Cämic c'ut, kachalal, cäkaj cäkabij chiwe jas u banom ri nimalaj u tok'ob ri Dios pa qui wi' ri kachalal cojonelab pa tak ri tinimit re Macedonia.
2CO 8:2 Ri e are', pune sibalaj qui rikom c'äx, sibalaj c'ut xeboc il rumal, nim ri quicotemal c'o pa canima'. Pune sibalaj e meba', qui yo'm q'uia sipanic ri xpe pa canima' je' ta ne e k'inomab.
2CO 8:3 Quinbij ri xinwilo, chi ronojel ri xecowin chuya'ic, are pa canima' xpe wi. Man xuwi tä c'u xquiya jampa' ri xecowin che, xane xquicoj qui chuk'ab chuya'ic jubik' chic.
2CO 8:4 Sibalaj xujquibochi'j chi cäkaya chque chi ri e are' xukuje' quetob chque ri kachalal ri c'o qui rajwaxic.
2CO 8:5 ¡Nim na ri xca'no chuwäch ri xkachomaj uj chi quecowin che! Nabe xquijach quib pu k'ab ri Kajaw Dios, te c'u ri' xquijach quib chke uj chunimaxic ri xkabij chque junam jas ru rayibal ri Dios.
2CO 8:6 Rumal ri' xkata' tok'ob che ri Tito chi cutakej u banic ru chaplem lok, are ru mulixic chixol ri tobanic ri cäpe pa iwanima'.
2CO 8:7 Ri ix c'ut nim ri i banom pa ronojel: sibalaj quixcojonic, sibalaj quixna'wic queitijoj ri winak, sibalaj c'o iwetambal, sibalaj quixoc il che ronojel, xukuje' sibalaj cujiwaj. Rumal ri' rajwaxic ba' xukuje' chi nim chibana che qui to'ic ri kachalal ri c'o qui rajwaxic.
2CO 8:8 Man are tä jun takanic wa' ri tajin quinya chiwe. Xuwi cwaj chi quiwetamaj ri tajin cäca'n niq'uiaj cojonelab chic ri sibalaj cäcaj quetobanic rech cäk'alajinic we kas tzij queiwaj ix ri kachalal.
2CO 8:9 Iwetam chi c'u ix ri nimalaj tok'ob ri xuban ri Kajaw Jesucristo chiwe. Ri Are' k'inom, xuban c'u meba' che rib chubanic utzil chiwe, rech rumal ru meba'il ri Are' ri ix quixk'inomaric.
2CO 8:10 Chubanic utzil chiwe quinya ri nu chomanic chrij ronojel wa'. Ri ix junabir utz xibano xichap lok u banic we utzil ri'. Man xak tä c'u xichap u banic wa', xane ruc' nimalaj quicotemal xiban wa'.
2CO 8:11 Cämic c'ut chitakej u banic wa' c'ä quiq'uis na u wäch ruc' nimalaj quicotemal jas ri i banom petinak lok. Chiya ba' jas ri quixcowin che, jas ri c'o iwuc'.
2CO 8:12 We jun winak kas c'o ru rayibal chuya'ic ri tobanic, ri Dios cuc'amowaj ri' ri sipanic joropa' ri c'o ruc'. Ri Are' man cuta' tä ri man c'o tä ruc' jun.
2CO 8:13 Man are tä cwaj chi xa ix quixcanaj can pa meba'il rumal ri qui to'ic niq'uiaj chic.
2CO 8:14 Ri cwaj in are la' chi junam ri jastak iwe c'olic. Cämic ri ix c'o ri jastak iwe che qui to'ic niq'uiaj chic chupam ri qui rajwaxic. Cäpe c'u na ri k'ij aretak c'o na ri i rajwaxic ix. Ri e are' c'ut quixquito' na ix aretak c'o i rajwaxic. Je ri' junam ri tewchibal quiriko.
2CO 8:15 Are je wa' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri jun ri q'uia xuriko, man xoc'ow tä u wi' ri xcanaj ruc'. E c'u ri jun ri man q'uia taj xuriko, xak are xubana che,” —cächa'.
2CO 8:16 Maltiox che ri Dios rumal chi xuya pa ranima' ri Tito chi sibalaj coc il chiwe jas ri quinban in.
2CO 8:17 Ri are c'ut xunimaj jas ri xintak wi. Rumal chi ri are' xukuje' sibalaj coc il chiwe, are craj cäril chi na i wäch. Rumal ri' cämic pa ranima' cäpe wi ri que'c, copan na iwuc'.
2CO 8:18 Junam ruc' ri Tito tajin cäkatak bi jun kachalal chic. Ri kachalal ri' sibalaj utz quech'aw conojel ri kachalal cojonelab chrij rumal chi sibalaj utz u banom chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
2CO 8:19 Man xuwi tä wa', xane xukuje' are ri are' ri xquicha' ri kachalal cojonelab che kachi'l pa ri ka binem che ka to'ic pa we chac ri' ri tajin cäka'no chunimarisaxic u k'ij ri Dios xukuje' chuc'utic chi sibalaj quixquicot chubanic ri utzil. Wa' we chac ri' are ru ya'ic ri cäpe pa ranima' jun che qui to'ic ri c'o qui rajwaxic.
2CO 8:20 Je ri' tajin cäka'no rech man c'o tä jun cubij tzij chkij rumal rech we nimalaj sipanic ri' ri tajin cäkamulij.
2CO 8:21 Tajin cäkacoj ka chuk'ab chubanic ri kas takal u banic, man xuwi tä chuwäch ri Dios, xane xukuje' chquiwäch ri winak.
2CO 8:22 Cuc' ri e are' tajin cäkatak bi jun kachalal chic ri kilom chi sibalaj coc il chubanic ronojel. Cämic c'ut sibalaj cäquicotic rumal chi kas cäcu'bi u c'ux chiwij.
2CO 8:23 We c'o jachin jun c'o jas cuta' chrij ri Tito, chibij che chi are wachi'l ri junam cächacun wuc' che i patänixic ix. We c'o jun c'o jas cuta' chquij tak ri niq'uiaj kachalal chic, chibij che chi ri e are' e takowinak bi ri kachalal cojonelab, xukuje' chi cäquinimarisaj u k'ij ri Cristo.
2CO 8:24 Rumal ri', chic'utu ba' chi kas tzij queiwaj ri e are'. Je ri' rech cäquetamaj conojel ri kachalal cojonelab. Xukuje' rech quetam chi man xak tä lok' cäkabij chi cujquicot uj iwuc'.
2CO 9:1 Chrij c'u ri puak ri cämulix che qui to'ic ri kachalal cojonelab, kas tzij chi man rajwaxic tä chi c'o na ri quintz'ibaj bi chiwe.
2CO 9:2 Je ri', rumal chi wetam chic chi c'o ri utzalaj i rayinic che qui to'ic. Amak'el c'ut quinquicot chubixic wa' chque ri cojonelab aj Macedonia chi ri ix, ri ix aj Acaya, sibalaj quiwaj quixtobanic. Junabir c'ut i chaplem lok u banic wa'. E q'uia c'ut chque ri aj Macedonia ri sibalaj xyactaj canima' rumal ri nimalaj quicotemal ri c'o pa iwanima' ix.
2CO 9:3 Pune je ri', e nu takom c'u bi ri kachalal ri' iwuc' rech kas je' quelic jas ri utz ri nu bim chiwij chrij we tobanic ri'. Quel cubij chi kas tzij quiban u banic iwib che qui to'ic ri kachalal jas ri nu bim canok.
2CO 9:4 We ne e c'o jujun aj Macedonia quebe' wuc' in, te c'u ri' aretak cujopanic mäja' quimulij we tobanic ri'. We je ri', xa quel na ka q'uixbal uj ri' rumal chi sibalaj ka cu'bam ka c'ux chiwij. E ta c'u lo ri ix, ¿a mat quel na i q'uixbal ri'?
2CO 9:5 Rumal ri' tzrajwaxic wi xinta' tok'ob chque ri kachalal chi queopan iwuc' nabe rech quixquito' chumulixic apan ri sipanic ri i bim chi quiya petinak lok. Je ri' ri sipanic ri quimulij c'o chic aretak cujopanic, k'alaj c'ut chi xpe pa ri iwanima', man xa tä cäkatok'ij na chiwe.
2CO 9:6 Chna'taj wa' chiwe: Jachin ri man nim taj cutico, man nim tä ri' ri cuyaco. Jachin c'u ri nim cutico, nim na ri' ri cuyaco.
2CO 9:7 Chijujunal ba' chiya jampa' ri cäpe pa iwanima', man ruc' tä bis, man xa tä cätok'ix chiwe, rumal chi ri Dios lok' cäril wi jachin ri cuya ruc' quicotemal.
2CO 9:8 Ri Dios cäcowinic cuya ronojel u wäch nimak tak tewchibal chiwe rech je ri' amak'el c'o ronojel ri cajwataj chiwe, xukuje' rech sibalaj c'o na iwe ronojel ri rajwaxic chubanic ronojel u wäch utzil.
2CO 9:9 Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: U yo'm q'uia u wäch tobanic chque ri meba'ib. Ri utzil ri cubano man c'o tä u q'uisic, —cächa'.
2CO 9:10 Ri Dios ri cuya ri ija' ri cätiquic, ri cuya ronojel u wäch ri cätijic, cuya na ronojel ri cajwataj chiwe che tak ri i tico'n, xukuje' queuq'uiyisaj na rech sibalaj quewächinic. Je ri' rech quixcowinic quiban ronojel u wäch utzil.
2CO 9:11 Je ri' ri ix c'o na ronojel u wäch k'inomal iwuc' rech quixcowinic quisipaj ri cäpe pa iwanima'. Rumal c'u kech uj ri cujc'amow bi ri puak, ri kachalal ri cäquic'am na ri sipanic ri quitak bic sibalaj cäquiya na maltioxinic che ri Dios.
2CO 9:12 Je ri', rumal chi aretak cäkaya we tobanic ri' chque ri kachalal man xuwi taj cäkaya ri rajwaxic chque, xane rumal wa' tajin cäka'no chi ri e are' sibalaj cäquiya na maltioxinic che ri Dios.
2CO 9:13 Ri e are' cäquiya na u k'ij ri Dios. We tobanic ri' cuc'ut chquiwäch ri e are' chi ri ix sibalaj quixniman che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cätzijox chrij ri Cristo. Xukuje' cäquinimarisaj na u k'ij ri Dios rumal ri tobanic ri xpe pa iwanima' chque ri e are', xukuje' chque conojel.
2CO 9:14 Cäca'n c'u na orar pi wi', sibalaj lok' c'ut quixquil na rumal chi k'alaj ri nimalaj u tok'ob ri Dios ri i rikom.
2CO 9:15 Kamaltioxij ba' che ri Dios ri u sipam chke, ri sibalaj lok', ri man c'o tä je' wi, ri man cäkarik tä tzij chumaltioxixic.
2CO 10:1 In wa', ri Pablo, quixinbochi'j rumal ri nimalaj u tok'ob ri Cristo, xukuje' rumal ri nimalaj rutzil ranima'. Cäbixic chi aretak in c'o iwuc' sibalaj man quinban tä nimal. Cäbix c'ut chi aretak man in c'o tä iwuc' co quixinch'abej bi pa tak ri nu wuj ri quintz'ibaj bi chiwe.
2CO 10:2 Quixinbochi'j ba' chi aretak quinopan iwuc', micoj i chuk'ab chwe rech c'äx quinch'aw chque jujun chiwe ix ri cäquibij chi man utz tä ri cäka'n pa ri ka c'aslemal. Cäquibij chi xa are cäka'no jas ri cäca'n ri winak ajuwächulew. Quinya c'u nu tzij in chi quintac'aba wib chquiwäch wa' we winak ri'.
2CO 10:3 Kas tzij chi ri uj xak uj winak. Man cujch'ojin tä c'ut jas ri winak ajuwächulew.
2CO 10:4 Je ri', rumal chi aretak cujch'ojinic man je' tä cujch'ojinic jas ri quech'ojin ri winak, xane are cäkacoj ri chuk'ab ri u yo'm ri Dios chke chusachic u wäch apachique ri cäquicoj ri winak che qui to'ic quib.
2CO 10:5 Je ri' cujcowinic cäkasach u wäch apachique tzijtal ri cäquiyac ri winak chkij, xukuje' apachique u wäch k'atebal ri ruc' nimal cäquicojo rech ri winak man kas tä cäquetamaj u wäch ri Dios. Cäkachap na ronojel ri qui chomanic ri winak, cäkaya c'u pu k'ab ri Cristo rech queniman che ri Are'.
2CO 10:6 Aretak c'ut ri ix iwetam chic jas ri' ri kas cojonic, cäkaya ka tzij chuc'äjisaxic qui wäch ri man queniman taj.
2CO 10:7 Ri ix are queiwil ri winak jas ri qui bantajic. We c'o jun cuna' pa ranima' chi kas rech ri Cristo, kas cuchomaj ba' chi jas ri are' rech ri Cristo ri uj xukuje' uj rech ri Cristo.
2CO 10:8 Pune ba' quinya jubik' u wi' ri takanic ri c'o pa ka k'ab, man quinq'uix taj. Yo'm c'u we takanic ri' pa ka k'ab rumal ri Kajaw Dios rech cäc'oji u chuk'ab ri i cojonic. Man are tä c'u chusachic i wäch.
2CO 10:9 Man cwaj taj chi quichomaj chi xa quixinxibij cumal tak ri nu wuj.
2CO 10:10 Cäbixic chi sibalaj c'äx quinch'aw chiwe pa tak ri nu wuj, chi sibalaj c'äx cätak ri tzij ri c'o chupam. Cäbix c'ut chi aretak in c'o iwuc' man c'o tä nu chuk'ab, xukuje' ri nu tzij xa tzel cätatajic.
2CO 10:11 Jachin c'u ri cäbin wa' we tzij ri' rajwaxic cäretamaj chi jas ri cujch'aw pa tak ri ka wuj ri ka takom bi chiwe aretak naj uj c'o wi, je ri' xukuje' cujch'aw na aretak uj c'o iwuc' chwinakil.
2CO 10:12 Man cucoch' tä kanima' cäkajunamaj kib cuc' jujun ri xa cäquiya qui k'ij chbil quib o cäka'n ke jas ri cäca'n ri e are'. We winak ri' xa qui conil cäca'no aretak xak e are' quebinic chi utz ri tajin cäca'no, aretak cäquijunamaj quib ri jun ruc' ri jun chic.
2CO 10:13 Ri uj man cäka'n tä nimal che jachique ri man ya'tal tä chke. Ri Dios are cäc'utuw na chkawäch jawije' rajwaxic cujtäni wi chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Are'. Are c'u yo'winak chke chi cujopan iwuc' ix pa Corinto.
2CO 10:14 Rumal ri' man xujel tä chrij ri ya'tal chke. Are ta je ri', we ta mat uj ri' ri uj c'olinak chic iwuc'. Are c'u ri uj ri xujopan iwuc' nabe chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo.
2CO 10:15 Man cäka'n tä nimal che ri chac ri ca'nom niq'uiaj chic, ri je' ta ne ri uj, uj banowinak wa'. Xane cäkayej chi ri ix quixcojon na más. Rumal chi we je ri' quibano, cujcowinic cujchacun na más chixol. Man cujel tä c'u chrij ri ya'tal wi chke.
2CO 10:16 Te c'u ri' cäkachomaj cujel chi na apan rech cäkatzijoj na ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio pa tak ri niq'uiaj tinimit chic ri e c'o apan jela' chiwe ix. Man cäka'n tä c'u nimal che ri chac ri u banom jun chic.
2CO 10:17 Jachin ri kas craj cunimarisaj rib, are chunimarisaj rib rumal ri u banom ri Kajaw Dios.
2CO 10:18 Je ri', rumal chi ri winak ri utz quilitaj wi man are tä ri' ri utz cäch'aw chrij chbil rib, xane are ri cäyi' u k'ij rumal ri Dios.
2CO 11:1 ¡Cwaj ta ne in chi quinicuy na jubik', pune ba' je' quinch'awic jas jun conalaj winak! Chibana ba' tok'ob, chinicuyu ba'.
2CO 11:2 Sibalaj quinna' c'äx pa wanima' chiwe. Are c'u ri Dios yo'winak wa' we c'äx ri' pa wanima'. Je ri', rumal chi ri ix, ix nu yo'm chi che c'ulanem ruc' ri Cristo. Are c'u cwaj quixintac'aba chuwäch ri Are' je' jas jun k'apoj ali ri xuwi ruc' Are' cäc'uli wi.
2CO 11:3 Quinxej c'u wib we ne je' quibano jas ri xuban ri Eva ri xsub rumal ri cumätz ruc' ri itzel u no'j. We ne ruc' jubik' quiya iwib pa subic, man ruc' tä c'u ri i chomanic, man ruc' tä ronojel iwanima' quixpatänin che ri Cristo.
2CO 11:4 Ri ix c'ut sibalaj utz quiban che qui c'ulaxic ri winak ri cäquitzijoj jun Jesús chic ri man junam tä ruc' ri cäkatzijoj uj chiwe. Xukuje' sibalaj utz u c'amic jun espíritu chic quibano ri man junam tä ruc' ri i c'amowam chic. Xukuje' quixcojon che jun evangelio chic ri man junam tä ruc' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ru tobanic ri Dios ri ka tzijom uj chiwe.
2CO 11:5 Quinchomaj c'ut chi man are tä nim na qui banic chnuwäch in we jule' apóstoles ri' ri man kas e apóstoles, ri ix teren chquij.
2CO 11:6 Pune ba' ri in man kas tä ruc' utzil quinch'awic, ri wetamanic c'ut man je' tä ri'. Ka c'utum c'u wa' chiwäch ix amak'el pa ronojel ri ka'nom.
2CO 11:7 ¿A xa ta c'u lo man utz tä xinbano aretak xintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe, man c'o tä jas xintok'ij chiwe? ¡Man je' taj! Xinkasaj c'u nu k'ij in chbil wib chubanic utzil chiwe, rech cänimar i k'ij ix.
2CO 11:8 Xinc'am puak chque niq'uiaj kachalal cojonelab chic aretak xintoj cumal rech quincoj wa' che i patänixic ix.
2CO 11:9 Aretak xinc'oji iwuc', man c'o tä latz' xinya che jachin jun chiwe aretak c'o nu rajwaxic. Ri xajwataj chwe are c'u xeyo'w ri kachalal ri xepe pa Macedonia. Je ri' xinchajij wib rech man c'o tä latz' xinya chiwe. Je' c'u quintakej na u banic wa'.
2CO 11:10 Kas jiquil ri wanima', je' jas ri kas tzij chrij Cristo ri wetamam, chi pa tak ri tinimit re ri Acaya man c'o tä jun ri cäcowinic quesan na chwe ri quicotemal ri' ri quinna' pa ri wanima'.
2CO 11:11 ¿Jas che je' quinbij wa'? ¿A xa lo man quixwaj taj? ¡Man je' tä ri'! Ri Dios retam chi sibalaj quixwaj.
2CO 11:12 Ri tajin quinbano, quintakej c'u na u banic wa', rech man quinya tä chque ri niq'uiaj winak chic ri te' xinbij chiwe chi cäca'n que jas ri cäka'n uj. Je ri' rech man c'o tä cäca'n wi nimal, rech man quequicot tä na jas ri cujquicot wi uj.
2CO 11:13 E are' c'u tak wa' ri xak cäquibij chi e apóstoles, winak ri xak quequisub niq'uiaj chic, ri cäca'n che quib chi e apóstoles, chi e are' u tako'n ri Cristo.
2CO 11:14 Man cajmabal tä c'u wa', rumal chi ri Satanás cuban che rib chi are jun ángel re sakil.
2CO 11:15 Rumal ri' man cajmabal tä ri' chi ri patänil tak re ri Satanás xukuje' cäca'n che quib chi e banal tak utzil. Aretak c'ut cäpe ri q'uisbal re ri qui c'aslemal we winak ri', ri tojbal re ri cäca'no are coc na chquij.
2CO 11:16 Jumul chic quinbij chiwe: C'o jun muchomaj chi xa in elinak ch'uj. We c'u je wa' quichomaj, chiya ba' chwe chi quinch'aw iwuc' je' jas jun ch'uj achi, rech ri in cuya' quinnimarisaj jubik' wib.
2CO 11:17 Ri tajin quinbij chanim ri' man are tä ri Dios in takowinak chubixic, xane ruc' nu ch'ujlal tajin quinbij wa', je' ta ne chi kas tzij xa tajin quinnimarisaj wib.
2CO 11:18 Rumal chi e q'uia ri cäquinimarisaj quib che ri jastak rech ruwächulew, ri in xukuje' quinnimarisaj na wib.
2CO 11:19 Rumal chi ri ix sibalaj c'o ri i no'j, utz c'u quiban che qui c'ulaxic ri winak ri xa e ch'uj.
2CO 11:20 Ri ix sibalaj utz quiban che qui c'ulaxic ri winak ri quixquitak che qui patänixic, ri xak cäquich'ac puak chiwij, ri quesubun chiwe ruc' nimal rech cäca'n que chiwe, ri tzel quixquil wi, ri xukuje' quixquich'ay chipalaj.
2CO 11:21 Pune ba' quinq'uixic, quinbij chi ri uj man c'o tä ri ka c'a'nal chubanic wa'. Apachique c'u ri man cäquixej tä wi quib ri e are' che, ri in xukuje' man quinxej tä wib che. Xa ba' quinch'aw jas jun ch'uj.
2CO 11:22 ¿A hebreos ri e are'? Ri in xukuje' in hebreo. ¿A e winak aj Israel ri e are'? Ri in xukuje' in aj Israel. ¿A are ri Abraham qui mam ri e are'? Ri in xukuje' are nu mam ri Abraham.
2CO 11:23 ¿A e patänil tak re ri Cristo ri e are'? Ri in sibalaj quinpatänij na ri Cristo chquiwäch ri e are', pune ba' je' quinch'aw jas jun ch'uj aretak je' quinbij wa'. Nim na ri chac nu banom chquiwäch ri e are', q'uia mul c'ut nu rikom ch'ayic chquiwäch ri e are', q'uia mul in cojom pa che' chquiwäch ri e are', q'uia mul c'ut tzucum nu cämisaxic cumal ri winak.
2CO 11:24 Job mul xintij ri juwinak belejlajuj ch'ayic cumal ri winak aj Israel.
2CO 11:25 Oxmul in ch'ayom ruc' che' cumal ri romanos, jumul c'ut xinban chabaj. Oxmul xkaj ri barco ri in benak wi chuxe' ri ja'. Jumul ri' xinc'oji jun k'ij ruc' jun ak'ab puwi' ri nimalaj uwoja' re ri mar.
2CO 11:26 Q'uia mul nu banom binem. Xa jubik' c'ut man in cäminak pa tak nimak tak ja', xa jubik' man in cäminak cumal tak elak'omab, cumal ri nu winakil in o cumal estranjerab. Xa jubik' man in cäminak pa tak tinimit, pa tak juyub, pa ri mar, xukuje' cumal ri winak ri xak cäquibij chi e kachalal.
2CO 11:27 Sibalaj nu rikom c'äx pa tak chac ri cuya nimalaj cosic, q'uia mul c'ut elinak nu waram. Nu rikom numic, xukuje' chaki'j chi'. Q'uia mul man c'o tä nu wa. Nu rikom c'äx rumal ri tew, man xuban tä c'u ri watz'iak.
2CO 11:28 Man xuwi tä c'u wa' ri c'äx ri nu rikom, xane ronojel k'ij sibalaj quinoc il chque tak conojel ri kachalal cojonelab.
2CO 11:29 We c'o jachin jun ri man c'o tä u chuk'ab, quinna' wa' pa wanima' chi je' ta ne in ri' man c'o tä nu chuk'ab. We c'o jachin jun ri xban che chi cätzakic xa rumal ri cuban jun chic, ri in quinq'uixic, xukuje' cäpe woyowal.
2CO 11:30 We rajwaxic quinnimarisaj wib, quinnimarisaj na wib rumal ri cäc'utuwic chi man c'o tä nu chuk'ab.
2CO 11:31 Ri Dios, ru Tat ri Kajaw Jesucristo, ri takal che chi cäyi' u k'ij amak'el ronojel k'ij pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic, ri Are' retam chi kas tzij ri quinbij.
2CO 11:32 Aretak xinc'oji pa ri tinimit Damasco, ri k'atal tzij ri cäpatänin che ri tat Aretas ri nim takanel xeucoj chajinelab chi' ri u chi' tak be re ri tinimit Damasco che nu c'amic bi pa che'.
2CO 11:33 Xinkasax c'u bi pa jun chicäch ruc' jun colob pa jun wentana ri c'o pa ri tapya ri c'o chrij ri tinimit. Xa je ri' man xinkaj tä pa qui k'ab.
2CO 12:1 Man c'o tä cuch'ac jun we cunimarisaj rib. Pune je ri', rajwaxic wi chi quintzijon chrij ri xuc'ut ri Kajaw Jesús chnuwäch, ri xk'alajisax rumal.
2CO 12:2 Wetam u wäch jun achi ri cojonel che ri Cristo, xque' cajlajuj junab wa' xc'am bi c'ä pa ri urox caj. Man wetam tä c'ut we xc'am bi chwinakil o man chwinakil taj. Xuwi ri Dios retam.
2CO 12:3 Wetam c'ut chi ri achi ri' xc'am bi chicaj. We chwinakil xc'am bic o man chwinakil taj, man wetam tä wa'. Xuwi ri Dios retam.
2CO 12:4 Xc'am c'u bi we achi ri' pa ri je'lalaj c'olibal “paraíso” u bi', jawije' xeuta wi tzij ri man etamtal taj, ri man ya'tal tä che jun winak cubij.
2CO 12:5 Ri in quincowinic quinnimarisaj wib che jun achi jas ri achi ri', ri in c'ut man quinnimarisaj tä wib, xane xak xuwi quinnimarisaj wib che ronojel ri cäc'utuwic chi man c'o tä nu chuk'ab.
2CO 12:6 Pune ta c'u ri in cwaj quinnimarisaj wib, man xa tä c'u jun conil ri' rumal chi xuwi are tajin quinbij ri kas tzij. Man quinban tä c'ut rech man c'o tä jun cuchomaj chi sibalaj nim na nu banic chuwäch ri cärilo quinbano o ri cuto chi quinbij.
2CO 12:7 Rech man quinnimarisaj tä wib che ri xuk'alajisaj ri Dios chnuwäch, ri sibalaj e cajmabal wa', xya'taj jun c'äxalaj yabil chwe ri je' ta ne jun q'uix ri ch'iquil che ri nu cuerpo. Jun yabil wa', ru takom lok ri Satanás chubanic c'äx chwe.
2CO 12:8 Oxmul nu bochi'm ri Dios. Xinta' che chi cäresaj wa' we c'äx ri' pa ri nu cuerpo.
2CO 12:9 U bim c'u ri Dios chwe: “Ri nu tok'ob ri c'o pa wi' xuwi wa' ri rajwaxic chawe. Kas k'alaj c'u na ri nu chuk'ab aretak ri winak man c'o tä u chuk'ab ri are',” —xcha chwe. Rumal ri' quinquicotic chi man c'o tä nu chuk'ab, rech cäk'alajin ru chuk'ab ri Cristo pa ri nu c'aslemal.
2CO 12:10 Rumal ri' quinquicotic chi man c'o tä nu chuk'ab, quinquicotic pune quinyok'ic, pune man c'o ri cajwataj chwe, pune cäban c'äx chwe cumal ri winak, pune quinrik c'äxc'ol rumal ru patänixic ri Cristo. Je ri', rumal chi aretak man c'o tä nu chuk'ab are chi' quinna' chi kas c'o nu chuk'ab.
2CO 12:11 Je' xinbantaj jun ch'uj aretak xinnimarisaj wib chbil wib. Ix c'ut xinitakchi'j chi je' quinbano. Are c'u ix ri' ri rajwaxic quinimarisaj nu k'ij. Man are tä c'u nim na qui banic chnuwäch in ri jule' tak apóstoles ri' ri i terenem ix, pune ba' man nim tä nu banic in chiwäch ix.
2CO 12:12 Ri chac ri xinban iwuc' ruc' nimalaj paciencia, are xbantaj wa' cuc' nimak tak c'utbal, etal, xukuje' cajmabal ri xc'utuwic chi kas tzij in apóstol.
2CO 12:13 Man are tä c'u nim na xeinwil wi ri niq'uiaj tak kachalal cojonelab chic chiwäch ix. ¿A xa c'äx quina' ix chwe rumal chi man xinta' tä ri nu rajwaxic chiwe? We c'u are je ri', xa ba' chisacha nu mac che ri c'äx ri xinban chiwe.
2CO 12:14 Cämic c'ut nu banom chi u banic wib rech quinopan iwuc' churoxmul. Man quinya tä c'u latz' chiwe. Man are tä c'u quintzucuj ri c'o iwuc', xane ix ri' ri quintzucuj. Are c'u ri nan tat ri rajwaxic cäquich'ac puak che qui tzukic ri calc'ual, man are tä ri alc'ualaxelab ri rajwaxic cäquich'ac puak che ri qui nan qui tat.
2CO 12:15 Ri in ruc' quicotemal quinsach na ri c'o wuc'. Quinya c'u nu tzij, quinrik na in apachique u wäch c'äx chubanic utzil chiwe. Pune ba' quinwilo chi aretak sibalaj quixwaj na, ri ix man kas tä quiniwaj in.
2CO 12:16 E c'o c'u jujun ri pune cäquich'obo chi man xinya tä latz' chiwe, cäquibij chi xa xixinsubu rech quixkaj pa nu k'ab.
2CO 12:17 ¿A xa ta c'u xixinsub rumal jun chque ri xeintak bi iwuc'? ¡Man je' taj!
2CO 12:18 Xinta' tok'ob che ri Tito chi copan na iwuc', xukuje' xintak bi ri jun kachalal chic ruc'. ¿A xa ta c'u xixusub ri Tito? ¿A mat kas tzij chi junam ka no'j ri uj quieb, xukuje' junam ri kanima'? ¡Je', je ri'!
2CO 12:19 We ne ri ix quichomaj chi xa tajin cäkato' kib chiwäch. ¡Man je' tä c'u ri'! Xane chuwäch ri Dios tajin cujtzijon wi pa ru bi' ri Cristo. Lok'alaj tak kachalal, ronojel c'u wa' ri cäka'no, cäka'n wa' rech ri ix cäc'oji u chuk'ab ri i cojonic.
2CO 12:20 Quinoc il chiwe chi aretak quinopan iwuc' quinriko chi man je' tä i banom jas ri cwaj in, xukuje' chi ri in man je' tä nu banic in jas ri quiwaj ix. Quinoc il chiwe chi quinrik ne chi c'o ch'oj chixol, chi c'äx quina' chbil tak iwib, chi c'o iwoyowal, chi quinrik ne chi xuwi quitzucuj ri utz chiwe ix, man quitzucuj tä c'u ri utz chque niq'uiaj chic, chi quiyac tzijtal, chi quibij tzij chbil tak iwib, chi quiban i nimal, chi i tuquim c'u iwib.
2CO 12:21 Quinoc il chiwe chi aretak quinopan chi jumul iwuc', ri nu Dios cäresaj nu q'uixbal rumal iwech, quinok' c'u ri' rumal chi e q'uia chiwe ri tzojer lok e macuninak, man qui yo'm tä c'u can u banic ronojel u wäch mac ri äwas u banic cho ri Dios xukuje' chquiwäch ri winak, xane xak are cäca'n na jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, cäca'n c'u que ronojel u wäch etzelal jachique ri utz cäquil wi.
2CO 13:1 Are ba' urox mul wa' ri quinopan iwuc'. Ronojel ri cächomax rij rajwaxic cächomax wa' ruc' ri qui tzij quieb o we ne oxib kachalal ri cäquik'alajisaj ri xbanic (je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic).
2CO 13:2 Chque ri e macuninak can nabe, xukuje' chque conojel, cämic ri naj in c'o wi, quinbij chi na jumul ri pixab ri xinya chiwe aretak xinopan iwuc' chucamul, chi we quinopan chi jumul iwuc' man quintok'obisaj tä na i wäch.
2CO 13:3 Te c'u ri' quiwil na ri tajin quitzucuj, chi ri Cristo, are cäch'aw iwuc' rumal wech in. Ri Cristo c'ut man are tä jun winak ri man c'o tä u chuk'ab aretak cäch'aw iwuc', xane ri Are' cuc'ut na ru chuk'ab chixol.
2CO 13:4 Pune kas tzij chi ri Cristo xcämisax cho ri cruz je' ta ne chi man c'o tä u chuk'ab, c'asal ri Are' cämic rumal ru chuk'ab ri Dios. Ri uj xukuje', pune ta ne man c'o tä ka chuk'ab junam jas ru banic ri Cristo, uj c'asal c'ut junam ruc' ri Are' rumal ru chuk'ab ri Dios rech cujcowinic cujpatänin chiwe ix.
2CO 13:5 Chichomaj ba' pa ri iwanima' we kas ix cojoninak che ri Cristo. Kas china' iwib jas ri i banic. ¿A mat quich'obo chi ri Jesucristo c'o pa ri iwanima', o we ne xak quibij chi ix cojoninak?
2CO 13:6 Cwaj c'ut chi quiwetamaj chi ri uj man xak tä cäkabij chi uj cojoninak.
2CO 13:7 Cäka'n c'u orar pi wi' cho ri Dios rech ri ix man quiban tä ri man utz taj. Man are tä c'u cäkaj cujilitajic chi ri uj c'o ka no'j, xane xak are cäkaj chi ri ix quiban ri kas utz, pune cäbixic chi xa man c'o tä ka no'j uj.
2CO 13:8 Man c'o tä c'u jas cujcowinic cäka'n chrij ri kas tzij, xane xuwi are cäkato' u wi' ri kas tzij.
2CO 13:9 Rumal ri' ri uj cujquicotic aretak man c'o tä ka chuk'ab, rech ri ix cäc'oji i chuk'ab. Cäkatakej c'u u banic orar pi wi' rech kas je' quixel na jas ri craj ri Dios.
2CO 13:10 Quintz'ibaj c'u bi we wuj ri' chiwe mäjok quinopan iwuc', rech aretak quinopanic man rajwaxic taj quinyajan chiwe aretak quincoj ri takanic ri c'o pa nu k'ab. Are takanic wa' ru yo'm ri Kajaw Dios chwe chuya'ic u chuk'ab ri i cojonic, man are tä chusachic i wäch ix.
2CO 13:11 ¡Ch'abej chic, kachalal! Chuq'uisbal ronojel quinbij chiwe chi chicojo i chuk'ab rech kas je' quixel na jas ri craj ri Dios, chicu'bisala i c'ux, xa jun chixchomanok, c'ol utzil chixol. We je ri' quibano, ri Dios ri cuya uxlanem che ri iwanima', ri xukuje' sibalaj quixraj, cäc'oji na iwuc'.
2CO 13:12 Chiyala rutzil i wäch chijujunal. Chitz'umaj iwib chuwäch ri Dios chuc'utic chi quiwaj iwib.
2CO 13:13 Conojel ri kachalal cojonelab cäquiya bi rutzil i wäch.
2CO 13:14 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch. Chc'ol ta na ri rutzil ranima' ri Dios iwuc', chcu'bisax ta c'u i c'ux iwonojel rumal ri Lok'alaj Espíritu ri c'o iwuc' amak'el ronojel k'ij. Amén.
GAL 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Man in cojom tä cumal winak, man in takom tä cumal winak, xane rumal ri Jesucristo, xukuje' rumal ri Dios ka Tat ri xc'astajisan ri Jesucristo chquixol ri cäminakib.
GAL 1:2 Ri in, wachi'l conojel ri kachalal ri e c'o wuc', quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix, ix ri' ri kachalal cojonelab ri ix c'o pa tak ri tinimit re Galacia.
GAL 1:3 Are ta ba' ri Dios ka Tat, xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
GAL 1:4 Ri Kajaw Jesucristo xujach rib rech cäcämisax rumal kech chutojic ri ka mac, che ka toric pu k'ab we uwächulew ri' re etzelal. Je' xuban wa' rumal chi are wa' u rayibal ri Dios ka Tat.
GAL 1:5 ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Dios cämic, xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na! Amén.
GAL 1:6 Sibalaj quincajmaj wa' chi chanim tajin quiya can ri Dios, ri xixusiq'uij rumal ri tok'ob ri xuban Cristo chke, tajin c'u quitakej u tzijoxic jun “evangelio” chic ri jun chi wi.
GAL 1:7 Man quinbij taj chi kas tzij c'o chi jun kas “evangelio” chic, xane xa e c'o jujun ri quixquisacho. E are' cäcaj cäquiq'uex ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo.
GAL 1:8 Pune ta ne jun chke uj, we ne jun ángel ri cäpe chicaj ri cutzijoj chiwe jun evangelio chic ri man junam tä ruc' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri ka tzijom uj chiwe, cäk'at ta na tzij puwi' rumal ri Dios chi cäc'äjisax u wäch ri are'.
GAL 1:9 Jas ri ka bim nabe, xukuje' cämic quinbij chi jumul: We c'o jun cutzijoj jun evangelio chic chiwe ri man junam tä ruc' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri ix cojoninak wi, cäk'at na tzij puwi' rumal ri Dios chi cäc'äjisax u wäch ri are'.
GAL 1:10 ¿A are lo cwaj chi utz quinil wi cumal ri winak chi je' quinbij wa? ¡Man are taj! Ri cwaj in are la' chi utz quinil wi rumal ri Dios. ¡We ta kas tzij wa' chi are cwaj chi nim quinil wi cumal ri winak, man in tä ba' jun kas patänil re ri Cristo!
GAL 1:11 Chiwetamaj ba', kachalal, chi ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri quintzijoj chiwe, man are tä qui chomanic winak.
GAL 1:12 Man xa tä jun winak xyo'w wa' chwe, man xa tä xintijox che rumal jachin jun, xane are ri Jesucristo xk'alajisan wa' chnuwäch.
GAL 1:13 Ri ix i tom jas je' ri xinban pa ri nu c'aslemal nabe canok, aretak xintakej na ri e cojoninak wi ri winak aj Israel. Iwetam chi sibalaj xinban c'äx chque ri winak ri e rech ri Dios, e are c'u wa' ri kachalal cojonelab. Are ta xwaj xinsach qui wäch.
GAL 1:14 Aretak xintakej na ri e cojoninak wi ri winak aj Israel, ri in c'o na más nu no'j chrij wa' we cojonic ri' chquiwäch q'uia chque ri nu winakil ri junam qui junab wuc' pa tak ri k'ij ri'. Je ri', rumal chi sibalaj xincoj nu chuk'ab in chubanic ri qui nak'atisam wi quib ri nu mam ojer.
GAL 1:15 Are c'u ri Dios xinucha' tzaretak mäjok quil nu wäch, xinusiq'uij chupatänixic rumal chi xutok'obisaj nu wäch.
GAL 1:16 Aretak xuchomaj chi utz je' cubano, xubano chi quinwetamaj u wäch ri u C'ojol pa wanima', rech quintzijoj ru Lok' Pixab chrij ru tobanic ri Are' chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Aretak je' xbantaj wa', man xinta' tä u no'j jachin jun winak chic.
GAL 1:17 Man xine' tä pa Jerusalén chuta'ic qui no'j ri xeboc che tak apóstoles nabe chnuwäch in, xane chanim xine' pa Arabia, te c'u ri' xintzelej chi jumul pa ri tinimit Damasco.
GAL 1:18 Oc'owinak chi oxib junab, te c'u ri' xine' pa ri tinimit Jerusalén. Are chi' xinwetamaj u wäch ri Pedro, olajuj k'ij c'ut xinc'oji na ruc' ri are'.
GAL 1:19 Man c'o tä c'u jun apóstol chic xinwil u wäch chila', xane xuwi ri Jacobo ru chak' ri Kajaw Jesús.
GAL 1:20 Quinjiquiba' u bixic cho ri Dios chi ri tajin quintz'ibaj bi chiwe are ri kas tzij.
GAL 1:21 Aretak xinel bi pa Jerusalén, xine' pa tak ri juyub re Siria xukuje' re Cilicia.
GAL 1:22 Man etamtal tä c'u nu wäch cumal ri kachalal cojonelab che ri Cristo ri e c'o pa tak ri tinimit re Judea pa tak ri k'ij ri'.
GAL 1:23 Ri e are' xuwi qui tom u tzijol: “Ri achi ri xuban c'äx chke nabe, cämic cutzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chrij ri cojonic ri xraj xusach u wäch nabe,” —xecha ri'.
GAL 1:24 Xquiya c'u u k'ij ri Dios rumal wech in.
GAL 2:1 Oc'owinak chi cajlajuj junab, te c'u ri' xine' chi jumul pa ri tinimit Jerusalén, wachi'l ri Bernabé. Xukuje' xinc'am bi ri Tito wuc'.
GAL 2:2 Xine' pa Jerusalén rumal chi ri Dios xuc'ut chnuwäch chi rajwaxic quine' jela'. Chila' pa Jerusalén xeintzijobej ri c'amal tak qui be ri cojonelab pa qui tuquiel wi, xinc'ut c'u ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch jas ri quintzijoj in chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Je wa' xinbano rech cäquilo chi man xak tä lok' ri chac nu banom o ri quinban na chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
GAL 2:3 ¡Utz ba' xquita ri xinbij! Che ri Tito ri c'o wuc' man xquicoj tä qui chuk'ab chubixic chi rajwaxic coc retal ri ojer trato che ru cuerpo, pune ri are' man aj Israel taj.
GAL 2:4 E c'o c'u jujun ri cäca'n che quib chi e cojonelab ri xak chc'uyal xeboc chkaxol. Are ta xcaj chi xoc retal ri ojer trato che ri Tito. Ri e are' xeboc chkaxol xak che rilic jas cäka'n uj, ri uj tzokopital chi rumal ri Cristo pu k'ab ri ojer Pixab. Are c'u cäcaj chi cujk'ax chi jumul pu k'ab wa'.
GAL 2:5 Man jubik' tä xkaya kib pa subic chque, rech ri ix cuya' quitakej ri Kas Tzij re ri Evangelio.
GAL 2:6 Ri tata'ib c'amal tak qui be ri cojonelab ri e c'o pa Jerusalén, man c'o tä jun tijonic chic ri xquiya chwe in. Ri e are', pune nimak qui banic, man c'o tä we in chque. Ri Dios c'ut xak junam queril wi conojel ri winak.
GAL 2:7 Man c'o tä jun tijonic chic ri xquiya chwe, xane xquich'obo chi kas tzij yo'm pa nu k'ab ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, je' jas ri Pedro yo'm pu k'ab ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri winak aj Israel.
GAL 2:8 Are c'u ri Dios ri xtakow bi ri Pedro rech coc che apóstol chquixol ri winak aj Israel, are ri Are' xintakow bi in xukuje' rech quinoc che apóstol chquixol ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj.
GAL 2:9 Ri Jacobo, ri Pedro, ri Juan, ri qui nimakil ri kachalal cojonelab, aretak xquich'obo chi kas tzij ri Dios u yo'm wa' pa nu k'ab we chac ri' ri nim u banic, xquichap ri ka k'ab, ri in wachi'l ri Bernabé, chuc'utic chi cujcaj, xukuje' chuc'utic chi utz cäquilo chi ri uj cäkatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Are c'u ri e are' cäquitzijoj na wa' we Evangelio ri' chque ri winak aj Israel.
GAL 2:10 Xuwi xquibij chi rajwaxic quena'taj ri meba'ib chke. Are c'u wa' xukuje' ri nu cojom nu chuk'ab chubanic.
GAL 2:11 Aretak c'ut xopan ri Pedro pa Antioquía, xajwataj na chi xinyaj chquiwäch conojel rumal chi kas tzij man utz tä ri tajin cubano.
GAL 2:12 Ri are' cäwi' cuc' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj. Aretak xeopan jujun winak aj Israel ri e takom bi rumal ri Jacobo, ri apóstol Pedro xutas rib chquij ri niq'uiaj winak, man xwi' tä chi cuc'. Je' xubano rumal chi xuxej rib chquiwäch ri winak aj Israel ri e nak'atalic chi coc retal ri ojer trato che ri qui cuerpo.
GAL 2:13 Xukuje' ri niq'uiaj cojonelab chic aj Israel xca'n que ri xuban ri Pedro, xak quieb chi qui wäch xca'no. Xukuje' ne ri Bernabé xuta ri xquibij, xuban re ri xca'n ri e are'.
GAL 2:14 Aretak c'ut xinwilo chi ri Pedro cuc' ri niq'uiaj cojonelab chic man kas tä utz cäca'no, chi man je' tä cäca'no jas ri cubij ri Kas Tzij re ri Evangelio, xinbij che ri Pedro chquiwäch conojel ri e c'olic: “We ri at, at ri' kas at jun winak aj Israel, caban awe jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj, ri man je' taj jas ri cäca'n ri winak aj Israel, ¿jas che cacoj a chuk'ab chubixic chque ri niq'uiaj winak chic chi cäca'n que jas ri e nak'atal wi ri winak aj Israel?” —xincha che.
GAL 2:15 Ri uj, uj winak aj Israel rumal chi je' ka banic wa' xil ka wäch. Ri uj, pune ta ne uj ajmaquib, man uj ajmaquib taj je' jas ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj ri quepe pa niq'uiaj tinimit chic.
GAL 2:16 Pune ta ne je ri', ketam chi jun winak man jicom tä ri ranima' ri' cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xane xuwi cäjicomataj ri ranima' rumal chi cäcojon che ri Jesucristo. Rumal ri' ri uj xukuje' uj cojoninak che ri Jesucristo rech cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios xa rumal chi uj cojoninak che ri Cristo, man rumal tä ru banic ri cubij ri Pixab. Man c'o tä c'u jun winak ri cäjicomataj ri ranima' cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab.
GAL 2:17 We c'u aretak cäkaj chi cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios rumal ri Cristo, quel c'u chi sak chi ri uj, uj ajmaquib, ¿a quel cubij lo ri' chi ri Cristo are cäbanow ajmaquib chke? ¡Man je' tä c'u ri'!
GAL 2:18 We c'u ri in quinyac chi lok jumul ri tijonic ri xinsach u wäch, queintijoj chi jumul ri winak che, mac ri' ri quinbano.
GAL 2:19 Ri in c'ut, je' ta ne in cäminak chic chuwäch ri u Pixab ri Moisés. ¡Tzare ri Pixab xincämisanic! Je' xinc'ulmaj rech kas quinc'asi na chupatänixic ri Dios.
GAL 2:20 Je' ta ne in cäminak chic, in ripil cho ri cruz junam ruc' ri Cristo. We je ri', man in tä chic in c'aslic, xane are ri Cristo c'asal chi pa ri wanima'. Ri nu c'aslemal cämic cho we uwächulew, are wa' ri c'aslemal ri xinriko rumal chi xincojon che ri Cristo ru C'ojol ri Dios, ri xinraj, ri xujach rib pa ri cämical rumal wech.
GAL 2:21 Ri in sibalaj nim quinwil wi chi ri Dios xutok'obisaj ka wäch. Kas tzij man cwaj taj quinwetzelaj wa'. We ta cuya' cäjicomataj ri kanima' cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab, xak ta ba' lok' ri' xcämisax ri Cristo.
GAL 3:1 Ri ix, ix aj Galacia, ¡sibalaj man quita tä tzij! ¿Jachin lo ri xuban subunic chiwe, ri xixsubuwic rech man quinimaj tä ri Kas Tzij? Aretak xkatzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chiwe, kas utz xka'n chuk'alajisaxic wa' chiwäch jas ri xuban ri Jesucristo, jas ri xcämisax ri Are' cho ri cruz.
GAL 3:2 Xuwi ba' cwaj chi quibij chwe: ¿A c'o ri Lok'alaj Espíritu pa iwanima' rumal ru banic ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés? ¡Man je' tä ri'! ¿A mat rumal chi xicoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xito? ¡Je', je ri'!
GAL 3:3 ¿A are c'u quichomaj u q'uisic xak ruc' ri i chuk'ab ix ri xichaplej u banic ruc' ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu? ¡Sibalaj ba' man coc tä tzij ri' pa i jolom!
GAL 3:4 ¿A xak lok' i ch'ijom q'uia c'äxc'ol pa ri i c'aslemal? Cwaj ba' chi kas tzij c'o u patän wa' chiwe.
GAL 3:5 Aretak ri Dios cuya ri Lok'alaj Espíritu chiwe xukuje' cuban tak cajmabal chixol, ¿jas che je' cuban wa'? Man cuban tä ri' xa rumal chi quibano jas ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, xane rumal chi quita ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, xukuje' quicojo.
GAL 3:6 Ri ka mam Abraham xcojon che ri Dios, rumal c'u ri' xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima' ri are'.
GAL 3:7 Kas rajwaxic ba' chi quiwetamaj chi ri kas ralc'ual ri ka mam Abraham, e are' wa' conojel ri quecojonic.
GAL 3:8 Chupam ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic u bim lok ri Dios ojer chi cuban na jicom che ri canima' ri niq'uiaj winak chic ri man e aj Israel taj we quecojonic. Rumal ri' xuya u bixic we utzalaj tzij ri' che ri ka mam Abraham: “Ronojel qui wäch winak ri e c'o cho ruwächulew quetewchitaj na rumal awech,” —xcha che.
GAL 3:9 Ri ka mam Abraham xcojonic, xurik c'u ru tewchibal ri Dios. Xak je ri' conojel ri quecojonic quetewchitaj na junam jas ri xban che ri are'.
GAL 3:10 Conojel ri qui jiquibam qui c'ux chrij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, cäk'at na tzij wa' pa qui wi' rumal ri Dios chi cäc'äjisax qui wäch. Tz'ibtal c'u pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: “Jachin ri man cuban tä ronojel ri tz'ibtal chupam ri wuj re ri Pixab amak'el ronojel k'ij, cäc'äjisax na u wäch wa',” —cächa'.
GAL 3:11 Kas elinak c'u chi sak chi man c'o tä jun winak ri cäjicomataj ri ranima' cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés. Cubij c'u pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri winak ri jicom ranima' cho ri Dios curik na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic rumal chi cäcojonic,” —cächa ri'.
GAL 3:12 Are c'u ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés man cubij taj chi rajwaxic cäcojon jun, xane cubij: “Jachin ri cunimaj ronojel we Pixab ri' cäc'oji na ri' ru c'aslemal rumal wa',” —cächa'.
GAL 3:13 Ri Cristo xujutoro, xujuto' rech man cuya' taj cäk'at tzij pa ka wi' chi cäc'äjisax ka wäch xa rumal rech ri Pixab. Ri Are' xurik wa' we c'äx ri' rumal kech uj. Tz'ibtal c'u pa ru Lok' Pixab ri Dios, cubij: “Cäc'äjisax na u wäch ronojel winak ri cäxecbax cho jun che',” —cächa'.
GAL 3:14 Je ri' xuban ri Dios rech rumal ri Cristo Jesús cäya'taj chque ri winak ri man aj Israel taj ri tewchibal ri xuchi'j ri Dios che ri ka mam Abraham. Je ri' rech konojel ri cujcojonic cäc'oji pa kanima' ri Lok'alaj Espíritu ri xuchi'j ri Dios.
GAL 3:15 Kachalal, kesajmpe ka no'j chrij ri cäca'n ri winak: Aretak jun winak cuban jun trato o jun testamento, cutz'ibaj can ru bi' chupam, man c'o tä c'u jun winak chic ri cäcowinic cäturuwic, o cuya u wi'.
GAL 3:16 Je c'u ri' ri Dios xubij chi cutewchij na ri ka mam Abraham xukuje' jun rachalaxic ri quil na u wäch pa tak ri k'ij ri quepe na. Man cubij tä ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Queutewchij na xukuje' ri rachalaxic ri quil na qui wäch,” je' tä ne e q'uia ri tajin cubij, xane cubij: “Jun rachalaxic ri quil na u wäch,” ri quel cubij wa' chi are “xa jun”. Are c'u ri Cristo wa'.
GAL 3:17 Ri cwaj quinbij are wa': Ri Dios xuban jun trato ruc' ri ka mam Abraham, xujiquiba c'u u bixic wa'. Rumal wa' ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés ri c'ä te xpe wa' oc'owinak chi quiejeb cientos ruc' juwinak lajuj junab, man cäcowin tä chusachic u wäch wa' we trato ri'. Man cäcowin tä c'u wa' cubano chi mat c'o chi u patän ri xuchi'j lok ri Dios.
GAL 3:18 We ta je ri' ri cuya ri Dios chke, Are cuya wa' xa rumal chi cujniman che ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, man xa tä ba' are rumal chi ri Dios xuchi'j lok wa'. Ri Dios c'ut xa rumal chi xuchi'j wa' che ri ka mam Abraham, Are xusipaj wa' che.
GAL 3:19 We je ri', ¿jas c'u u patän ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés? Are xyi' wa' chuc'utic ri qui mac ri winak. Xuwi c'u c'o xupatänij wa' c'ä xpe na ri Cristo ri rachalaxic ri ka mam Abraham ri xbixic chi quil na u wäch rumal chi che ri Are' xyi' wi ri xuchi'j ri Dios. Ri Dios c'ut xtakan chuya'ic ri Pixab cumal ri ángeles pu k'ab jun ri cäch'aw pa qui wi' ri winak ruc' ri Are'. Are wa' ri ka mam Moisés.
GAL 3:20 Aretak ri Dios c'o ri xuchi'j che ri ka mam Abraham, xak xuwi che ri are' xubij wi wa'. Man c'o tä jun k'axal tzij xucojo, man c'o tä jun ángel, man c'o tä c'u jun winak.
GAL 3:21 ¿A quel lo cubij wa' chi ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés cuc'ulelaj ri xuchi'j lok ri Dios? ¡Man je' tä ri'! We ta ri Pixab ri xyi'c cäcowinic cuya c'aslemal, te c'u ri' kas cäjicomataj na ri' ri kanima' cho ri Dios rumal ru banic ri cubij ri Pixab.
GAL 3:22 Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij chi conojel ri e c'o cho ruwächulew je' ta ne e tz'aptal pa che' xa rumal ri qui mac. (Quel cubij wa' chi e c'o pu k'ab ri qui mac.) Je ri' rech ri winak ri quecojon che ri Jesucristo cuya' cäyi' na chque ronojel ri xuchi'j ri Dios xa rumal ri qui cojonic.
GAL 3:23 Aretak mäja' cäpe ri Jun ri cujcojon na che, je' ta ne chi uj tz'aptal pa che' rumal ri Pixab, keye'm c'ut chi cäpe ri Are', cuc'ut rib chkawäch.
GAL 3:24 Je ri' ri Pixab are chajil ke petinak lok chuc'amic ka be c'ä xpe na ri Cristo, rech aretak cujcojon che ri Are' cäjicomataj na ri kanima' cho ri Dios.
GAL 3:25 Cämic c'ut rumal chi petinak ri Jun ri cujcojon na che, ya man uj c'o tä chi pu k'ab ri Pixab ri chajil ke ri xuc'am ka be.
GAL 3:26 Iwonojel c'ut, ix ralc'ual ri Dios rumal chi ix cojoninak che ri Cristo Jesús.
GAL 3:27 Iwonojel ri ix banom i kasna' rech xa ix jun chic ruc' ri Cristo, ch'uktal c'u iwij rumal ri Are' je' jas ri quibano quich'uk iwib ruc' ri i k'u'.
GAL 3:28 Man nim tä u banic cämic we jun winak are aj Israel, o are jun u wäch winak chic, we cächacunic, c'o pu k'ab jun u patrón o we ne man c'o tä u patrón. Man nim tä u banic we are achi o are ixok, rumal chi iwonojel xa ix jun chic ruc' ri Cristo Jesús.
GAL 3:29 We ri ix, ix rech ri Cristo, kas tzij ba' ri' ix rachalaxic can ri ka mam Abraham, quiwechbej c'u na ru bim ri Dios chi cuya na.
GAL 4:1 Ri cwaj quinbij are wa': Aretak ri ralc'ual jun winak c'ä ac'al na, cäyi' c'u can rechbal, xak junam ri' ruc' jun chque ri patäninelab ri e c'o pa ri ja, pune c'u are rajaw conojel ri jastak.
GAL 4:2 We ac'al ri', e c'o winak ri quechajinic, ri xukuje' queilow ri jastak re ri are' c'ä quel na pa qui k'ab ri chajil tak re pa ri k'ij ru bim can ru tat ri ac'al.
GAL 4:3 Je c'u ri' ri uj xukuje'. Aretak je' ta ne uj ac'alab, uj c'o pu k'ab ri qui takanic ri winak ajuwächulew, jas ri xquichomaj ri e are'.
GAL 4:4 Aretak c'ut xopan ri k'ij, ri Dios xutak lok ru C'ojol ri xil u wäch rumal jun ixok. Are ri Are' jun aj Israel xq'uiyic, xunimaj c'u ri qui Pixab ri winak ri'.
GAL 4:5 Je ri' xubano rech ri uj, ri uj c'o pu k'ab ri Pixab ri', cujtzokopitajic, cujoc c'u che ralc'ual ri Dios.
GAL 4:6 Chuc'utic c'ut chi ix ralc'ual chi ri Dios, ri Are' xutak lok ri Espíritu rech ri u C'ojol pa ri iwanima'. Ri Lok'alaj Espíritu co curak u chi', cubij: “¡Abba!” ri quel cubij: “¡Nu Tat!” —cächa'.
GAL 4:7 Rumal c'u ri' ri ix, ix ralc'ual chi ri Dios, man xak tä ix patäninel chic. Rumal chi ix ralc'ual ri Dios, ri Are' cuya na ri iwechbal rumal ri Cristo.
GAL 4:8 Ri ix nabe canok aretak man kas tä iwetam u wäch ri Dios, xa i cojom iwib che qui patänixic tak tiox ri man kas e dios taj.
GAL 4:9 Are c'u ri cämic kas iwetam chi u wäch ri Dios, o ri jicom na u bixic are chi ri ix kas etamtal chi i wäch rumal ri Dios. ¿Jas c'u che quiwaj quixtzelej chi jumul ruc' ri ojer tak i chomanic ri man c'o tä qui patän, ri man c'o tä cäch'ac chquij? ¿Jas c'u che quiwaj quiya chi jumul iwib chunimaxic ri ojer tak i chomanic, je' ta ne chi ix patänil tak que?
GAL 4:10 Ri ix xak are quiban nimak'ij, quichajij jujun tak k'ij, jujun tak ic', jujun tak ajilabal, xukuje' jujun tak junab. (Quichomaj chi are wa' cubano chi ix utz quixil wi rumal ri Dios.)
GAL 4:11 Quinxej wib we ne xak lok' in chacuninak chixol chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
GAL 4:12 Kachalal, quixinbochi'j chi quiban iwe jas ri nu banom in, miya c'u iwib pu k'ab ri Pixab. Ri in xukuje' nu banom we jas ri ix (ri man ix aj Israel taj, man ix c'o tä c'u pu k'ab ri Pixab). Ri ix, man c'o tä jumul i banom c'äx chwe.
GAL 4:13 Ri ix c'ut iwetam chi xa rumal jun yabil xincanaj iwuc', xintzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe nabe mul.
GAL 4:14 Sibalaj c'äx c'u ri yabil ri xinriko. Man ruc' tä c'u ri' chi c'o c'äx chwe xiwetzelaj ta nu wäch, xinipakchij ta apanok. Xane xinic'ulaj je' ta ne in jun ángel rech ri Dios, je' ta ne chi in, in ri' ri Jesucristo.
GAL 4:15 ¿Jas xibano chi man c'o tä chic ri quicotemal ri xina' nabe? Cuya' quinbij chi kas tzij xinwilo jas ri rutzil iwanima' chwe aretak xinc'oji iwuc'. We ta xixcowinic xiwesaj ta ri' ri i wak'äch, xiya ta ri' chwe che nu to'ic.
GAL 4:16 ¿A xa ta c'u xinban nu c'ulel chiwe rumal chi xinbij ri kas tzij?
GAL 4:17 E c'o jule' winak ri je' ta ne sibalaj quixcaj, man utzil tä c'ut ri cäcaj chiwe. Are cäcaj quixquitas chkij, rech ri ix que' iwanima' cuc' ri e are'.
GAL 4:18 Utz c'ut aretak e c'o ri cäcaj cäca'n utzil chiwe ruc' ri rutzil canima', man xuwi tä c'u aretak in c'o iwuc', xane rajwaxic wa' amak'el.
GAL 4:19 Ix, ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, jumul chic quinna' c'äx iwumal, je' jas ri c'äx ri curik jun yawab ixok. Quintakej c'u na u ch'ijic ri c'äx ri' rech je' quixel na jas ri Cristo, kas cätakan c'u na ri Are' pa iwanima'.
GAL 4:20 Cwaj ta na chi in c'o iwuc' chanim ri' rech jun chi wi ri i ch'abexic cuya' quinbano. ¡Sibalaj c'u quinoc il rumal ri tajin quibano!
GAL 4:21 Chibijmpe chwe, ix ri quiwaj quixc'oji pu k'ab ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, ¿a mat c'o jumul ri xoc pa i jolom jas ri cubij ri Pixab ri'?
GAL 4:22 Tz'ibtal chupam chi ri ka mam Abraham xec'oji quieb u c'ojol, jun ruc' ri ajic', ri ixok ri u cojom che patänil re, ri jun chic ruc' ri kas rixokil ri man xak tä patänil re.
GAL 4:23 Ri ral ala ri ajic' xil u wäch ri are' je' jas ri quil u wäch apachique ac'al. Are c'u ri ral ala ri kas rixokil ri ka mam Abraham xil u wäch ri are' rech je' quelic jas ri xuchi'j lok ri Dios.
GAL 4:24 Are c'u jun c'utbal wa' chkawäch uj cämic. We quieb ixokib ri' quinjunamaj cuc' quieb trato. Ri nan Agar, ri ajic', quinjunamaj ruc' ri trato ri xuban ri Dios ruc' ri ka mam Moisés puwi' ri nim juyub, Sinaí u bi'. Ri winak ri quil qui wäch chupam we trato ri', je' ta ne chi xa e cojom che patäninelab jas ri nan Agar.
GAL 4:25 Ri nan Agar quinjunamaj ruc' ri ojer trato ri xbantaj chila' puwi' ri nim juyub Sinaí ri c'o pa Arabia. Ri winak ri e c'o pu k'ab wa' we trato ri', e are je' jas ri ca'nom ri winak aj Jerusalén cämic. Ri e are' cachi'l ri calc'ual je' ta ne e cojom che patäninelab rumal chi e c'o pu k'ab ru Pixab ri Moisés.
GAL 4:26 Are c'u ri uj, uj ri' rech ri c'ac' Jerusalén ajchicaj, man uj c'o tä chi pu k'ab ri ojer Pixab ri'. Are c'u ri kas ka tinimit wa'.
GAL 4:27 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Chatquicotok, nan, at ri' ri man catalc'ualan taj, ri man c'o tä awal. Sibalaj chatquicotok, co carak a chi' rumal ri a quicotemal, pune man c'o tä jumul a rikom ri c'äx ri curik jun yawab ixok. Je ri', rumal chi queq'uiar na ri ral ri ixok ri xjach canok chuwäch ri ixok ri c'o rachajil, —cächa ri tz'ibtal canok.
GAL 4:28 Je c'u ri', kachalal, je' jas ri ka mam Isaac ri xuchi'j ri Dios chi quil na u wäch, je ri' ri uj, uj ri' ri ralc'ual ri Dios rumal ri xuchi'j ri Are'.
GAL 4:29 Je' jas ri xc'ulmataj ojer, ri ala ri xil u wäch je' jas ri quil u wäch apachique ac'al cuban c'äx che ri jun ri xil u wäch rumal ru chuk'ab ri Espíritu rech ri Dios. Are c'u je wa' tajin cäc'ulmataj cämic.
GAL 4:30 ¿Jas c'u cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic? Cubij: “Chawesaj bi ri ajic' ri cojom che patäninel rachi'l ri ral, rumal chi ri ral ri ixok ajic' ri' man cäyi' tä rechbal junam ruc' ri ral ri ixok ri kas c'o rachajil,” —cächa'.
GAL 4:31 Je ri', kachalal, man uj je' taj jas ri ral ri ixok ajic' ri xak cojom che patäninel, xane uj junam jas ri ral ri kas rixokil ri ka mam Abraham ri man xak tä patänil re.
GAL 5:1 Man uj c'o tä chi pu k'ab ri ojer Pixab. Ri Cristo c'ut Are xujesan pu k'ab wa'. Chitakej ba' ri u banom ri Jesucristo chiwe. Chiwila ba' chi miya chi iwib jumul chic pu k'ab ri ojer Pixab je' ta ne chi xak ix cojom chic che patäninelab.
GAL 5:2 ¡Chitampe ri quinbij! In wa', ri Pablo, quintzijon iwuc'. Quinbij chiwe chi we ri ix quiya iwib chi coc retal ri ojer trato che ri i cuerpo jas ri cäca'n ri winak aj Israel, man c'o tä u patän ri' chi ix cojoninak che ri Cristo.
GAL 5:3 Jumul chic cwaj quinbij chque conojel ri achijab, chi we cäquiya quib chi coc ri retal ri ojer trato chque, tzrajwaxic wi ri' cäca'n ronojel ri cubij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés.
GAL 5:4 Ix ri quicojo chi rumal ru banic ri cubij ri Pixab cäjicomataj ri iwanima' cho ri Dios, i tasom chi iwib chrij ri Cristo. I yo'm can ri nimalaj u tok'ob ri Dios.
GAL 5:5 Ri uj c'ut, rumal ri Lok'alaj Espíritu ka cu'bam ka c'ux chi ri Dios cuban na jicom che ri kanima' rumal chi uj cojoninak che ri Cristo.
GAL 5:6 We c'u xa uj jun chic ruc' ri Cristo Jesús, man c'o tä u patän ri' we cäcoj ri retal ri ojer trato che ri ka cuerpo o we man cäcoj tä ri'. Ri c'o u patän are la' chi uj cojoninak che ri Cristo. Are c'u wa' cäbanow chke chi kas quekaj conojel ri winak.
GAL 5:7 Ri ix utz i banom petinak lok. ¿Jachin lo ri xcojow i c'ux rech man quinimaj tä chi ri kas tzij?
GAL 5:8 Man are tä ri Dios ri xbanow wa' rumal chi are ri Are' ri xixusiq'uij rech quixc'oji ruc'.
GAL 5:9 Iwetam c'ut chi “xa ruc' jubik' ch'äm cäch'ämirisax juntir ri k'or re caxlan wa, cäwalij c'u u wäch,” —cächa'. (Je ri' xukuje' ri jubik' tijonic ri man utz taj cäretzelaj na u wäch ronojel ri utzalaj tijonic.)
GAL 5:10 Ri in c'ut cu'l nu c'ux chrij ri Kajaw Jesús, chi ri ix man quiq'uex tä ri i chomanic. Are cäc'äjisax c'u na u wäch rumal ri Dios jachin ri' ri tajin cubano chi cäsach i c'ux, apachin ta ne ri are'.
GAL 5:11 Ri in, kachalal, we ta xak are tajin quintakej u tzijoxic chi rajwaxic coc ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo ri achijab, mat cätzucux u banic c'äx chwe in cumal ri winak aj Israel. We ta je ri', mat tzel cäquita ri winak ri' ri u tzijoxic ru cämical ri Cristo cho ri cruz.
GAL 5:12 Jachin c'u tak ri cäquicoj qui chuk'ab chiwe rech coc ri retal ri ojer trato che ri i cuerpo, banom ta wi chi cäquik'at apan ri qui cuerpo ri e are'.
GAL 5:13 Ri ix c'ut, kachalal, ix siq'uim rech quixtzokopitaj pu k'ab ri ojer Pixab. We je ri', xuwi ba' michomaj chi cuya' quiban ri xak i rayibal ix, xane chito'la iwib rumal chi quiwaj iwib.
GAL 5:14 Je ri', rumal chi ronojel ri cubij ri Pixab cuban tz'akat wa' rumal we takanic ri': “Chawaj ri awach winak jas ri at cawaj awib,” —cächa'.
GAL 5:15 We c'u je' quibano jas ri cäca'n ri tz'i' xa cäquipak' quib, chiwila ba' iwib chi miq'uis ne iwib pa tak ri ch'oj.
GAL 5:16 Ri cwaj quinbij in chiwe, are wa': Chiya che ri Lok'alaj Espíritu chi cätakan ri Are' pa ri iwanima' rech man quiban tä ri i rayibal ri man utz taj.
GAL 5:17 Ri ka rayibal ri man utz taj cuc'ulelaj u wäch ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios. Ri Lok'alaj Espíritu c'ut cuc'ulelaj u wäch ri ka rayibal ri man utz taj. We quieb ri' cäquic'ulelaj quib. Rumal ri' ri ix man quixcowin taj quibano jachique ri quiwaj.
GAL 5:18 We c'u are ri Lok'alaj Espíritu cätakan pa ri iwanima', man ix c'o tä ri' pu k'ab ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés.
GAL 5:19 K'alaj ri cäca'n ri winak ri qui jachom quib chubanic xak jas ri qui rayibal ri e are'. Je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Cäca'n c'u ri etzelal ri sibalaj äwas u banic cho ri Dios xukuje' chquiwäch ri winak. Cäca'n c'u ronojel u wäch ri man utz taj ri cäquirayij, ri xa q'uixbal u banic.
GAL 5:20 Man xuwi tä wa', xane cäquik'ijilaj tak tiox, xukuje' cäca'n itzinic. Cäca'n qui c'ulel chbil tak quib, amak'el c'ut cäquiyac tak ch'oj. C'äx cäquina' chquij niq'uiaj winak chic, chanim cäpe coyowal. Xuwi cäquitzucuj ri quech ri e are', man cäquichomaj tä ri quech niq'uiaj chic. Man curik tä rib ri qui chomanic, xane xak cäquitasala quib chbil tak quib.
GAL 5:21 Xukuje' cäquirayij ri quech niq'uiaj winak chic, quecämisanic, quek'abaric, cäquiya u wi' ri cäquitijo. Xukuje' c'o niq'uiaj chic ri junam ruc' wa' ri cäca'no. Quinbij chi c'u apan chiwe jas ri nu bim can nabe, chi ri quebanow wa' we ri' man queopan tä na ruc' ri Dios rech cätakan ri Are' pa qui wi'.
GAL 5:22 Are c'u ri Lok'alaj Espíritu cubano chi cäkaj kib, chi kas cujquicotic, chi cuxlan na ri kanima', chi cäkachajij paciencia, chi cujch'awic, cäka'n utzil chque niq'uiaj, chi utz ri ka c'aslemal, chi jicom ri kanima', man xak tä quieb ka chomanic.
GAL 5:23 Ri Lok'alaj Espíritu xukuje' cubano chi man cäkanimarisaj tä kib, chi man cäka'n tä xa jas ri cäkaj uj. Man c'o tä c'u jun pixab ri cubij chi man cuya' taj queban wa' we ri'.
GAL 5:24 Ri e rech ri Cristo, je' ta ne qui ripom cho ri cruz ronojel ri qui rayinic ri man utz taj, ronojel ri man utz taj ri craj ri canima'.
GAL 5:25 We yo'm ri ka c'aslemal rumal ri Lok'alaj Espíritu, kaya ba' chi ri Are' cätakan pa ka wi' pa ronojel ri cäka'no.
GAL 5:26 Man cuya' taj cäkanimarisaj kib, rumal chi we je ri' cäka'no, xa cäkayac koyowal chbil tak kib. Mäkana' c'u c'äx chrij jun cojonel chic aretak curik utzil pa ru c'aslemal.
GAL 6:1 Kachalal, we c'o jun cojonel cäriktaj pa mac, ix ri' ri kas cätakan ri Lok'alaj Espíritu pa ri iwanima', rajwaxic quito' wa' we cojonel ri' ruc' jun utzalaj iwanima' rech cuban chi na ri kas utz pa ru c'aslemal. Aretak quiban wa', are minimarisaj ba' iwib, xane china' pa iwanima' chi man nim tä i banic. Chiwila c'u iwib chijujunal chi mixkaj ne ix pa mac xukuje'.
GAL 6:2 Chito'la iwib ri jun ruc' ri jun chic je' jas ri cuban jun winak cuto' ri rachi'l che ri reka'n. We je' quiban ix, quinimaj ri' ru Pixab ri Cristo.
GAL 6:3 We c'o jun cuchomaj chi kas nim u banic, ketam chi man kas tzij tä c'u ri'. Ri winak ri' xa tajin cusub rib.
GAL 6:4 Rumal ri' rajwaxic chi chiwila iwib chijujunal jas ri i banom pa ri i c'aslemal. We i banom ri kas utz, te c'u ri' cäcu'bi na i c'ux rumal ri i banom ix. Man are tä quiwilo jas ri ca'nom niq'uiaj chic.
GAL 6:5 Chijujunal c'ut rajwaxic quich'okobej ronojel ri cäpe na pa ri i c'aslemal.
GAL 6:6 Ri tajin cätijox che ru Lok' Pixab ri Dios, rajwaxic ri' cuya jubik' re jas ri c'o ruc', cuban c'u ronojel u wäch utzil che ri tajin cuya ri tijonic.
GAL 6:7 ¡Misub iwib! Ri Dios man cuya tä chque ri winak chi xa cäquetz'bej u wäch ri Are'. Ronojel c'u ri cutic jun winak, cäyac na ru wäch wa' rumal.
GAL 6:8 We jun winak xa are cuban ri etzelal ri c'o pa ri ranima', are je' ta ne ri tajin cutic jun itzel tico'n ri man utz tä u wäch, cuyac c'u na ri' jun cosecha re cämical. We c'u jun winak are cubano jachique ri craj ri Espíritu rech ri Dios, are je' ta ne chi tajin cutic jun utzalaj tico'n ri'. Ri Lok'alaj Espíritu cubano chi cuyac na jun cosecha ri man cäsach tä u wäch, are wa' ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
GAL 6:9 Mujcos ba' chubanic ri utzil. Curik c'u na jun k'ij ri cäkayac na ru wäch ri ka'nom we man cäq'uistaj tä ka c'ux ruc', cäkaya c'u can u banic wa'.
GAL 6:10 Rumal ri', joropa' mul ri cujcowinic, ka'na utzil chque conojel winak, más c'u na chque ri kach tak cojonelab.
GAL 6:11 Chiwilampe ri nimak tak tz'ib ri quinbano aretak quincoj ri nu k'ab in chutz'ibaxic wa' we tzij ri' chiwe.
GAL 6:12 Conojel ri cäquicoj qui chuk'ab chiwe rech coc ri retal ri ojer trato che ri i cuerpo, cäca'n wa' xa rumal chi are cäcaj chi utz queil wi cumal ri winak, rech man c'o tä jun c'äx cäban chque pune cäquitzijoj ru cämical ri Cristo cho ri cruz.
GAL 6:13 Xukuje' ne ri winak ri cojom ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo, man quecowin taj cäca'n ronojel ri cubij ri Pixab. Are xa cäcaj chi coc ri retal ri ojer trato chiwe rech cäquinimarisaj quib chiwij chubixic chi xecowinic xca'no chi xixniman che ri cäquibij.
GAL 6:14 Are c'u ri in, man cwaj taj quinnimarisaj wib xak pa we wi, xane xuwi rumal ru cämical ri Kajaw Jesucristo. Rumal c'u ru cämical ri Are' cho ri cruz, je' ta ne cäminak chi ruwächulew chwe in, xukuje' ri in, je' ta ne in cäminak chic chuwäch ruwächulew.
GAL 6:15 We kas tzij xa uj jun chic ruc' ri Cristo Jesús, pune cojom retal ri ojer trato che ri ka cuerpo o man cojom taj, man are tä ri' ri nim u banic, xane ri kas nim u banic are we banom c'ac' tak winak chke rumal ri Dios.
GAL 6:16 Conojel ba' ri cäca'no jas ri cubij we takanic ri', chuban ta ri Dios chque chi cuxlan ri canima', xukuje' chi quel ta u c'ux chque ri e are', xukuje' chque conojel ri kas e rech ri Are'.
GAL 6:17 Xuwi chi ba' wa' we cämic, are c'u ri chuwek cäbij man cwaj tä chic chi c'o jun cuya latz' chwe, o cuban jun u wäch c'äx chwe, rumal chi ri yuc ri e c'o che ri nu cuerpo kas cäquic'utu chi in patänil re ri Kajaw Jesús.
GAL 6:18 Kachalal, are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan na i wäch ix nimalaj iwonojel. Amén.
EPH 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi are u rayibal ri Dios. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque ri winak ri e rech ri Dios, ri e c'o pa ri tinimit Éfeso, ri cojonelab ri kas jicom ri canima', ri xa e jun ruc' ri Cristo Jesús.
EPH 1:2 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
EPH 1:3 Kaya ba' u k'ij ri Dios, ru Tat ri Kajaw Jesucristo, rumal chi uj u tewchim. U banom q'uia u wäch tok'ob chke rumal chi xa uj jun ruc' ri Cristo. U yo'm chke ronojel u wäch utzil ri cäpe chila' chicaj.
EPH 1:4 Tzojer lok uj cha'tal rumal ri Dios, uj ri uj c'o pu k'ab ri Cristo, c'ä mäjok cäban ruwächulew rumal. Xujucha' rech ch'ajch'oj ri kanima' chuwäch ri Are', rech man c'o tä etzelal pa ri ka c'aslemal.
EPH 1:5 Xa c'u rumal chi uj lok' chuwäch, rumal ri' xuchomaj lok ojer chi cujucoj che ralc'ual rumal ri Jesucristo. Pa ranima' c'ut xpe wi chi je' cubano, rumal chi are ru rayinic.
EPH 1:6 Rumal c'u ri' cämic cäkaya u k'ij ri Dios rumal ru tok'ob ri sibalaj nim u k'ij ri xuban chke. Rumal c'u we nimalaj tok'ob ri', ri uj, xa uj jun chic ruc' ri lok'alaj u C'ojol.
EPH 1:7 ¡Ri Dios sibalaj nim ri tok'ob ri xuban chke aretak xujutoro, xujutzokopij pu k'ab ri Itzel! Are c'u xa rumal ru cämical ru C'ojol chi ri Dios xcowinic xusach ri ka mac.
EPH 1:8 Sibalaj man c'o tä c'u je' ri tok'ob ri xuban ri Dios chke, xuya c'u ronojel u wäch ketambal, xukuje' xuya ri ka no'j.
EPH 1:9 Xuk'alajisaj chkawäch jas ri c'o pa ranima' ojer, ri u chomam lok pa re wi, ri man c'o tä jun retam nabe.
EPH 1:10 U chomam lok chi aretak copan ri k'ij, cuban na ri xuchi'j lok. Are la' chi cuban na xa jun che ronojel, are ronojel ri c'o chila' chicaj xukuje' ri c'o cho ruwächulew, cuya c'u na pu k'ab ri Cristo rech cätakan ri Are' puwi'.
EPH 1:11 Tzojer lok uj cha'tal rumal ri Dios, uj ri uj c'o pu k'ab ri Cristo rech cäkarik ke ri echbal junam ruc' ri Are'. Are ri u chomam lok chi cuya na chke. Je wa' xuban ri Dios ri cuban ronojel. Are je' jas ru chomam petinak lok, ri utz cärilo.
EPH 1:12 Je ri' xuban ri Are' rech ri uj, ri xkajiquiba ri kanima' chrij ri Cristo nabe, cäkaya na u k'ij ri Dios rech sibalaj cänimarisax na u k'ij.
EPH 1:13 Ri ix xukuje', aretak xita ri Kas Tzij, ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xtzijox chiwe rech rumal wa' quirik na ru tobanic ri Dios, xixcojon che ri Cristo. Are chi' xcoj iwetal chi ix rech ri Dios ruc' ri Lok'alaj Espíritu ri xuchi'j lok nabe.
EPH 1:14 Aretak ri Lok'alaj Espíritu cätakan pa ranima' jun cojonel, are c'utbal chi kas tzij cuya na ri Dios ronojel ri xuchi'j chque ri winak ri e rech ri Are' aretak kas cätz'akat qui toric. Je ri' rech cäkaya na u k'ij ri Dios, rumal chi sibalaj nim u k'ij ri Are'.
EPH 1:15 Ri in xinta u tzijol chi sibalaj quixcojon che ri Kajaw Jesús, xukuje' chi sibalaj queiwaj conojel ri winak ri e rech ri Dios.
EPH 1:16 Rumal c'u ri', aretak xinta wa', xintakej u ya'ic maltioxinic che ri Dios iwumal. Amak'el ronojel k'ij quixna'taj chwe, quinban c'u orar pi wi'.
EPH 1:17 Je ri' quinbano rech ru Dios ri Kajaw Jesucristo, ri ka Tat ri sibalaj nim u k'ij, cuban ta na chiwe chi ri Lok'alaj Espíritu cuya na ri i no'j, xukuje' cuk'alajisaj ri Dios chiwäch rech kas quiwetamaj na u wäch ri Are'.
EPH 1:18 Quinta' che ri Dios chi cuya na sakil pa ri i chomabal rech kas quiwetamaj jas ri' ri quicu'ba wi i c'ux ri xixusiq'uij wi. Je' quinta' che rech quiwetamaj chi sibalaj nim, sibalaj je'lic ri cäquechbej na conojel ri winak ri e rech ri Are'.
EPH 1:19 Xukuje' quinta' wa' che ri Dios rech quiwetamaj chi sibalaj nim ru chuk'ab ri Are', man c'o tä c'u cäjunamataj wi wa'. Are wa' ri chuk'ab ri u yo'm chke uj ri uj cojoninak che. ¡Wa' we ri' are ri nimalaj u chuk'ab ri kas cajmabal!
EPH 1:20 Kas are c'u wa' ri chuk'ab ri xuc'ut ri Are' aretak xuc'astajisaj ri Cristo chquixol ri cäminakib, xut'uyuba c'u pa ru wiquiäk'ab chila' chicaj.
EPH 1:21 Are ri Cristo, ri xyi' che chi cätakan pa qui wi' conojel ri c'o takanic pa qui k'ab, pune ta ne e ángeles. Xukuje' xyi' che chi cätakan pa qui wi' conojel ri takanelab ri sibalaj c'o qui chuk'ab, ri k'atal tak tzij, ri c'amal tak qui be ri winak, xukuje' puwi' ronojel u wäch takanic, man xuwi tä pa tak we k'ij ri', xane pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na.
EPH 1:22 Ri Dios xubano chi ri Cristo cätakan puwi' nimalaj ronojel ri c'olic, xukuje' xucoj ri Are' pa qui wi' ri kachalal cojonelab che Cajaw ri e are', junam jas ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo.
EPH 1:23 Conojel ri kachalal cojonelab e are' quenuc'uw ru cuerpo ri Cristo waral cho we uwächulew. Je ri' chi cumal ri cojonelab ri Cristo kas tz'akat chic. Ri Are' c'ut kas cuban tz'akat che ronojel ri c'olic.
EPH 2:1 Ri ix nabe canok je' ta ne ix cäminak rumal ri iwetzelal, rumal ri i mac. Xpe c'u ri Dios, xuya ri kas c'aslemal chiwe junam ruc' ri Cristo.
EPH 2:2 Nabe canok xiban iwe ri mac jas ri cäca'n ri winak cho ruwächulew, xiban c'u u rayibal ri jun ri cäbin pa ri sutz' mayul, ri c'o u takanic pa qui wi' ri itzel tak espíritus. Are wa' ri Itzel ri xa cuban u rayibal pa canima' ri winak ri man queniman tä che ri Dios.
EPH 2:3 Konojel ri uj xukuje' je' xka'n wa' nabe canok, xka'no jachique ri xkaj, xkanimaj ronojel ri xraj ri kanima' rech cäka'n ri man utz taj, xukuje' xka'n apachique ri xkachomaj u banic. Rumal ri' nabe canok are ya'tal chke uj chi cäpe ri nimalaj royowal ri Dios pa ka wi', cäc'äjisax na ka wäch jas ri ya'tal chque ri niq'uiaj winak chic.
EPH 2:4 Are c'u ri Dios, rumal ri nimalaj rutzil ranima', sibalaj xel u c'ux chke.
EPH 2:5 Sibalaj lok' xujrilo, pune ta ne nabe canok ri uj je' ta ne uj cäminakib chuwäch ri Dios rumal ri ka mac. Xuya chke ri kas c'aslemal junam ruc' ri Cristo. Xa rumal ri nimalaj u tok'ob ri Dios ka rikom ru tobanic ri Are'.
EPH 2:6 Man xuwi tä c'u wa' ru banom ri Dios chke, xane xukuje' xujuc'astajisaj junam ruc' ri Cristo Jesús, xukuje' xuya chke chi cujtakan junam ruc' Are' chila' chicaj.
EPH 2:7 Je ri' xuban chke rech pa tak ri k'ij ri quepe na cuya' cuc'utu chi sibalaj nim ru tok'ob pa ka wi'. Cuban c'u na ronojel wa' ruc' ri nimalaj rutzil ranima' ri xuc'ut chkawäch rumal ri Cristo Jesús.
EPH 2:8 Xa rumal ru tok'ob ri Dios ix to'tajinak, rumal chi xixcojon che ri Cristo. Man rumal tä ri utzil ri i banom ix, xane xa u sipam ri Dios wa' chiwe.
EPH 2:9 Man are tä rumal ri utzil ri quibano chi ri Dios xuban tok'ob chiwe. Je ri' rech man c'o tä jun ri cuya' cunimarisaj rib.
EPH 2:10 Ri Dios c'ut, Are xujbanowic. Rumal ri Cristo Jesús xuban c'ac' che ri ka c'aslemal rech cäka'n ronojel u wäch utzil. Ojer c'u wa' xuchomaj lok chi je' cäka'no.
EPH 2:11 Chna'taj ba' chiwe jas ri i banic nabe. Ri ix man ix aj Israel taj, rumal c'u ri' ri winak aj Israel ri cojom ri retal ri ojer trato chque cäquibij chbil quib: “Uj wa', uj rech ri circuncisión,” —quecha'. Cäquibij c'u chiwe chi ri ix man ix jun tä cuc', man cojom tä ri retal ri ojer trato chiwe, —quecha ri'.
EPH 2:12 Nabe canok man ix cojoninak tä che ri Cristo. Man ix jun tä cuc' ri winak aj Israel. Man c'o tä iwetam chrij ri xuchi'j ri Dios chque ri winak ri e cha'tal rumal ri Are', man c'o tä c'u iwe che ri xubij ri Dios pa tak ri ojer tak tratos ri xuban cuc'. Man na'tal tä ri Dios chiwe, man c'o tä ri cu'l wi i c'ux waral cho we uwächulew.
EPH 2:13 Cämic c'ut ri ix xa ix jun ruc' ri Cristo Jesús, ix ri nabe naj ix c'o wi che ri Dios. Banom chiwe chi nakaj chic ix c'o wi che ri Are' cämic xa rumal ru cämical ri Cristo.
EPH 2:14 Ri Cristo Are cäyo'w utzil chkaxol. Xuban xa jun tinimit chque ri quieb tinimit, ri winak aj Israel cachi'l ri winak ri man e aj Israel taj. Xresaj ri k'atebal ri tasowinak qui xo'l, je' ta ne jun tapya.
EPH 2:15 Aretak xuya rib pa cämical cho ri cruz are chi' xusach u wäch ri cujc'ulelanic. Ri cujc'ulelanic are ri qui Pixab ri winak aj Israel ri cujutak chubanic q'uia jastak. Ri Are' c'ut xuya utzil chquixol ri quieb tinimit. Xuban xa jun tinimit chque, jun c'ac' tinimit ri xa jun ruc' ri Cristo Jesús.
EPH 2:16 Rumal ru cämical cho ri cruz xerutzirisaj ri quieb tinimit ruc' ri Dios, xuban chque chi xa e jun chic, xusach c'u u wäch ri ch'oj chquixol.
EPH 2:17 Xpe c'u ri Cristo, xutzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cubano chi c'o utzil, cuban c'ut chi cuxlan ri canima' conojel. Xutzijoj wa' chiwe ix ri man ix aj Israel taj ri naj xixc'oji wi che ri Dios nabe, xukuje' xutzijoj wa' chque ri winak aj Israel ri más nakaj xec'oji wi che.
EPH 2:18 Rumal c'u ri Cristo ri uj nimalaj konojel, we uj aj Israel o man uj aj Israel taj, junam cuya' cujoc cho ri Dios ka Tat xa rumal ri Espíritu rech ri Are'.
EPH 2:19 Rumal ri', ri ix ri man ix aj Israel taj, cämic ix ajtinimit chic, man xak tä ix aj que niq'uiaj tinimit, man ix estranjerab tä chic, xane ix ajtinimit junam cuc' conojel ri e rech ri Dios. Ri ix, nimalaj iwonojel ri ix, ix achalaxic chic rech ri Dios.
EPH 2:20 Ix je' jas jun ja. Ix yacom puwi' ri tac'alibal ri xquicoj ri apóstoles xukuje' ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Ri abaj ri xcoj rumal ri Dios che tok'ebal re ri esquina rech ri ja, are ri Jesucristo. Are wa' we abaj ri' sibalaj nim u banic.
EPH 2:21 Puwi' c'u wa' we tac'alibal ri', ri Cristo, tajin cäyac wi wa' we ja ri' rumal ri Dios. Utz c'u u banic tajin cäban che qui nutic ru tz'akatil. Rumal ri Cristo conojel ri cojonelab, je' ta ne e xan, tajin cäquinuc' quib chubanic jun nimalaj ja ri tastalic rech chila' cuya' cäk'ijilax wi ri Kajaw Jesús.
EPH 2:22 Ri ix xukuje', ri xa ix jun ruc' ri Cristo, tajin quinuc' iwib cuc' ri niq'uiaj cojonelab chic chubanic jun ja jawije' cäjeki wi na ri Dios rumal ri Lok'alaj Espíritu rech ri Are'.
EPH 3:1 Xa rumal wa', ri in Pablo, chanim ri' in c'o pa che' xa rumal chi xintzijoj ri Utzalaj Tzij chrij ri Cristo Jesús chiwe ix, ri man ix aj Israel taj. Tajin c'u quinban orar pi wi' cho ri Dios.
EPH 3:2 Ri ix iwetam chi wa' chi ri Dios xel u c'ux chwe, xutok'obisaj nu wäch, xuya c'u pa nu k'ab rutzijoxic ru Lok' Pixab chiwe.
EPH 3:3 Ri Dios xuc'ut chnuwäch ri u chomam lok, ri man etamtal tä nabe. Nu tz'ibam chi c'u wa' chiwe ruc' quieb oxib tzij.
EPH 3:4 Aretak quisiq'uij u wäch ri xintz'ibaj chiwe, quiwetamaj na ri' jas ru chomanic ri Dios chrij ri Cristo ri man etamtal tä nabe, ri te' xk'alajisax chnuwäch.
EPH 3:5 Are c'u wa', ri man xyi' tä can retamaxic wa' chque ri winak ojer, cämic c'ut k'alajisam chic rumal ri Dios chquiwäch ri lok'alaj tak apóstoles, ri u tako'n ri Are', xukuje' chquiwäch ri lok'alaj tak k'alajisal tak re ru Lok' Pixab rumal ri Espíritu rech ri Dios.
EPH 3:6 Are c'u wa' ri man etamtal taj nabe: Rumal ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, ri winak ri man e aj Israel taj junam cäquechbej que ri cuya ri Dios chque ri winak aj Israel. Xukuje' xa e jun chi cuc', cäquic'am c'u na que ri xuchi'j ri Dios rumal ri Cristo Jesús.
EPH 3:7 Pune man takal tä chwe, xel u c'ux ri Dios chwe. Rumal ri nimalaj u tok'ob ri Are', xuya pa nu k'ab chi quinpatänin che, quintzijoj ru Lok' Pixab ri Are'. Je ri' ri xuban chwe rumal ri nimalaj u chuk'ab.
EPH 3:8 Ri in kas man nim tä nu banic chuwäch apachique cojonel ri man nim tä u k'ij chquixol conojel ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios. Pune ta ne je ri', ri Dios xutok'obisaj nu wäch, xuya chwe chi quintzijoj chque ri winak ri man e aj Israel taj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cubij ri nimak tak utzil ri sibalaj cajmabal na ri queriktaj na ruc' ri Cristo.
EPH 3:9 Yo'm c'u chwe chi quink'alajisaj chquiwäch conojel ri winak ru chomam lok ri Dios ri banowinak conojel ri jastak. Man etamtal tä c'u wa' nabe pa ri ojer tak k'ij.
EPH 3:10 Je ri' xbantajic rech cämic cumal ri kachalal cojonelab quetamax ri q'uia u wäch u no'j, u chomabal ri Dios. Rumal ri' conojel ri c'o takanic pa qui k'ab pune ta ne e ángeles, xukuje' conojel ri k'atal tak tzij ri c'o qui takanic chicaj cäquetamaj na wa'.
EPH 3:11 Petinak lok ri Dios xuchomaj wa' rech je' cäban na ri' rumal ri Cristo Jesús ri Kajaw.
EPH 3:12 Rumal chi xa uj jun ruc' ri Cristo cuya' cujoc cho ri Dios, man cäkaxej tä kib, cu'l c'u ka c'ux chi je ri' rumal chi uj cojoninak che ri Are'.
EPH 3:13 Rumal ri' quinbij chiwe chi mixbison rumal ri c'äx ri tajin quinrik rumal iwech. Are tajin quinrik wa' xa rech ri ix quirik utzil, rumal chi cänimar na i k'ij rumal.
EPH 3:14 Rumal c'u ri' quinxuqui chubanic orar chuwäch ru Tat ri Kajaw Jesucristo.
EPH 3:15 Chrij c'u ri ka Tat esam wi qui bi' conojel ri e c'o pa ri caj, xukuje' ronojel achalaxic ri c'o cho ruwächulew.
EPH 3:16 Quinta' che ri Dios chi ruc' ri q'uialaj u wäch tewchibal ri c'o ruc' ri Are' ri quenimarisan u k'ij, cuya ta na ri nimalaj i chuk'ab, cuwalijisaj ta c'u na ri iwanima' rumal ri Lok'alaj Espíritu.
EPH 3:17 Je ri' rech kas cäjeki na ri Cristo pa tak ri iwanima' rumal chi quixcojon che, rech ri ix kas jicom ri iwanima' quiwaj iwib nimalaj iwonojel, quitakej c'u na u banic wa'.
EPH 3:18 We je ri' quibano, kas quixcowin na quich'obo junam cuc' conojel ri cojonelab chi ri Cristo sibalaj cujraj, chi sibalaj nim ri rutzil ranima' ri Are'. Man c'o tä je' wi, rumal chi sibalaj je'lic. Man c'o tä jun chic ri junam ruc', man cuya' taj cäch'obtaj wa' kumal uj ri xa uj winak.
EPH 3:19 Cwaj ta ba' chi kas quiwetamaj ri rutzil ranima' ri Cristo ri sibalaj nim na wa' chuwäch ronojel ri cujcowinic cäkachomaj. Je ri' rech are ri Dios ri kas cätakan pa ri iwanima', man c'o tä chi jun chic.
EPH 3:20 Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Dios ri c'o nimalaj u chuk'ab chubanic ronojel ri cäkata' che. Man xuwi tä c'u wa' ri cäkata' che cäcowin ri Are' chubanic, xane xukuje' cäcowin ri Are' chubanic más na chuwäch ri cujcowin uj cäkachomaj. Rumal ri nimalaj u chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu ri c'o pa ri kanima' cuban na ronojel wa'.
EPH 3:21 ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Dios cumal ri kachalal cojonelab amak'el ronojel k'ij, kumal uj nimalaj konojel ri ya uj jun ruc' ri Cristo Jesús, man xak xuwi tä cämic, xane xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na! Amén.
EPH 4:1 Rumal wa' in c'o pa che' rumal chi tajin quintzijoj ri Utzalaj Tzij chrij ri Kajaw Jesús. Quixinbochi'j chi quiban ri utzil ri takal u banic pa ri i c'aslemal jas ri rajwaxic cäca'n ri winak ri e siq'uim rumal ri Dios je' jas ri ix.
EPH 4:2 Minimarisaj iwib, xane quixch'awic, utz c'u iwanima' cuc' conojel. Chichajij paciencia, chisacha c'u i mac chbil tak iwib. Chic'utu' chi quiwaj iwib ruc' ru to'ic ri jun ruc' ri jun chic.
EPH 4:3 Chicojo i chuk'ab rech c'o utzil chixol, rech xa ix jun chic rumal ru tobanic ri Lok'alaj Espíritu.
EPH 4:4 Xa uj jun nimalaj konojel, xa c'u jun ri Lok'alaj Espíritu. Je ri' xukuje' are xa jun ri cäcu'bi ka c'ux chrij, ri uj siq'uim wi rumal ri Dios.
EPH 4:5 Xa jun ri Kajaw c'olic, xa c'u jun ri cujcojon che, xukuje' xa jun ri ka kasna'.
EPH 4:6 Xa jun ri ka Dios c'olic, are c'u ka Tat nimalaj konojel. Ronojel c'o pu k'ab ri Are'. Cujucoj c'u chubanic ronojel ri craj ri Are', xukuje' ri Are' c'o pa kanima' nimalaj konojel.
EPH 4:7 Yo'm chke rumal ri Cristo jas ri cujcowin chubanic. Are je' jas ri u chomam ri Are' pa ka wi' uj chkajujunal.
EPH 4:8 Rumal ri' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Aretak xpaki chicaj, xeuc'am bi ruc' Are' ri xeutoro, xeuya c'u can sipanic chque ri winak waral, —cächa'.
EPH 4:9 ¿Jas quel cubij wa' chi xpaki chicaj? Quel cubij chi nabe xkaj bi c'ä chuxe' ri ulew ri sibalaj naj kajinak.
EPH 4:10 Ri xkaj bi xe' ri ulew, are wa' ri xpaki bi sibalaj chicaj, más jela' puwi' ronojel ri caj chuc'utic chquiwäch conojel chi ri Are', man c'o tä c'olibal ri mat cäriktaj wi.
EPH 4:11 Tzare c'ut xyo'w ri qui chac ri cojonelab chquijujunal. Jujun xeucoj che apóstoles, jujun chic xeucoj che k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, jujun chic xuya chque chi cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Niq'uiaj chic xeucoj che c'amal tak qui be ri cojonelab, jujun chi c'ut xeucoj che ajtijab.
EPH 4:12 Je ri' xuban chque ri cojonelab rech e c'o ri quepatänin che ri Dios ruc' ri quecowin chubanic. E are wa' ri quebanow ri chac che qui q'uiyisaxic ri cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo ri Cristo waral cho we uwächulew.
EPH 4:13 Je ri' rech nimalaj konojel cäjunamataj ka wäch rumal ri ka cojonic, kas cäketamaj c'u na u wäch ri Cristo ru C'ojol ri Dios. Kas cätz'akat na ri ka chomabal, utz quel na ri ka c'aslemal cho ri Dios, rech cujel ta na junam ruc' ri Cristo.
EPH 4:14 Man uj je' tä chic jas ri ac'alab ri man xak tä jun quec'oji wi, quebe' je wa' je ri'. Man cäkaj tä ri' chi xak cujc'am bi jawije' chi' cumal niq'uiaj winak ri quec'utuw jule' tak tijonic chic ri xak quech achijab. We winak ri' xak cäca'n subunic, c'o ri itzel tak qui no'j, cäquitzucuj jas cäca'no chi ri winak cäquicoj ri qui tijonic ri man kas tzij taj.
EPH 4:15 Chuq'uexwäch wa' are rajwaxic chi cäkatzijoj ri kas tzij, cäkaj kib nimalaj konojel. Jas ri ac'alab queq'uiyic, je' rajwaxic cäka'n uj pa ronojel. Cätz'akat c'u na ri ka chomabal cho ri Dios, rech cujel ta na jas ri Cristo ri xa uj jun ruc'. Are c'u ri Are' cätakan pa ka wi' je' jas ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo.
EPH 4:16 Rumal ri Cristo utz cäca'n conojel ru tz'akatil ru cuerpo che qui rikic quib. Conojel cäquito'la quib, cäca'n c'u ri qui chac chquijujunal. Je ri' chquijujunal ru tz'akatil ri cuerpo queq'uiyic, conojel cäcaj quib, cäquito'la quib. (E are wa' ri kachalal cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo ri Cristo waral cho we uwächulew.)
EPH 4:17 Pa ru bi' ri Kajaw Jesús are quinbij wa' chiwe, quixinpixbaj c'ut chi miban chi iwe jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ri man e cojoninak tä che ri Dios. Ri e are' xa cäquichomaj u banic ri man c'o tä u patän.
EPH 4:18 Jun wi ri qui chomabal, je' ta ne chi e sachinak pa ri k'ekum. Man c'o tä c'u que ri c'aslemal ri cuya ri Dios rumal chi man c'o tä quetam. Abajarinak ri canima', man coc tä c'u tzij pa qui jolom.
EPH 4:19 We winak ri' man c'o tä chi qui q'uixbal chquipalaj, qui jachom quib chubanic ronojel u wäch etzelal, jachique ri utz cäquil wi. Ruc' sac'ajil xekaj chubanic ronojel u wäch mac, pune äwas u banic wa' cho ri Dios, xukuje' chquiwäch ri winak.
EPH 4:20 Ri ix c'ut man je' tä wa' ri xiwetamaj ruc' ri Cristo.
EPH 4:21 We kas xita ri xbix chiwe chrij ri Are', iwetam c'u ri kas tijonic. Are wa' ri tijonic chrij ri kas tzij ri cäriktaj xak xuwi ruc' ri Cristo.
EPH 4:22 Miban chi ba' jas ri xiban can ojer. Chiya can ri ojer i c'aslemal, ronojel ri man utz taj ri ix nak'atal wi nabe aretak ix sachinak rumal ru banic ri itzel tak i rayinic.
EPH 4:23 Chiya ba' chi cäban c'ac' che ri iwanima', xukuje' ri i chomabal.
EPH 4:24 Chiq'uexa ri i c'aslemal je' ta ne ri quicoj jun c'ac' atz'iak. Are wa' ri c'ac' i c'aslemal ri yo'm chiwe rumal ri Dios rumal chi are u rayibal ri Are'. Jun c'aslemal wa' ri kas jicom, xukuje' ch'ajch'oj.
EPH 4:25 Chiya ba' can u banic ri banow tzij, chibij ri kas tzij chbil tak iwib rumal chi ri uj nimalaj konojel, uj cojonelab ri cujnuc'uw ru cuerpo ri Cristo, cämic c'ut xa uj jun chic.
EPH 4:26 We cäpe iwoyowal, miya' chi cuban chiwe chi quixmacunic. Choc'ow ri iwoyowal chanim, c'ä mäja' que' ri k'ij.
EPH 4:27 Miya che ri Itzel chi c'o jas ri cäcowin chubanic chiwe.
EPH 4:28 Quinbij chque ri cäca'n ri elak' chi mäquiban chi wa', xane chquitzucuj qui chac. Chquicojo ri qui k'ab, ri quetambal chubanic jun chac rech cäquich'ac ri cäquitijo, xukuje' rech c'o ri cäquiya chque ri c'o qui rajwaxic.
EPH 4:29 Mibij tzij ri man utz taj, xane chicojo ri tzij ri utz cätatajic, ri quetob chque jachin tak ri quetowic, xukuje' cuya utzil pa ri qui c'aslemal.
EPH 4:30 Miya bis che ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios. Are c'u ri Lok'alaj Espíritu, are ri c'utbal chi ri ix kas tzij ix rech ri Dios, chi cätz'akat c'u na ri k'ij aretak quixtor na rumal ri Are'.
EPH 4:31 Chiwesaj ronojel ri c'äx ri c'o pa tak ri iwanima', ronojel ri oyowal, ri c'a'nal, ri yajanic, ri yok'onic, xukuje' ronojel u wäch etzelal.
EPH 4:32 Xane chich'abej iwib ruc' utzil, chel i c'ux chbil tak iwib, chusachala rib i mac chbil tak iwib, jas ri Dios xusach i mac ix rumal ri Cristo.
EPH 5:1 Rumal chi ri ix, ix ralc'ual ri Dios, ix lok' chuwäch, rajwaxic chi quitij i chuk'ab chubanic iwe jas ri cuban ri Are'.
EPH 5:2 Chiwaj ba' iwib jas ri Cristo cujraj uj, xujach c'u rib pa ri cämical che ka q'uexwäch, jas jun alaj chij ri cäcämisax cho ri Dios che sipanic, ri sibalaj je'l cuna' wi ri Are', jas ri ruxlab ri c'oc'alaj cunabal ri cäporox chuwäch.
EPH 5:3 Miban iwe jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Miban apachique u wäch mac ri äwas u banic cho ri Dios, o chquiwäch ri winak, mirayij q'uia u wäch jastak ajuwächulew. Moc wa' we chomanic ri' pa ri i jolom. Man takal tä wa' chiwe rumal chi ri ix, ix ralc'ual ri Dios.
EPH 5:4 Micoj itzel tak tzij ri q'uixbal qui bixic, mibij tzij ri man c'o tä qui patän, o ri tzij ri man utz taj ri yacbal tze'. Man ya'tal tä c'u wa' chiwe, xane are utz na ri quibij tzij re maltioxinic che ri Dios.
EPH 5:5 Iwetam c'ut chi conojel ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik kib, man c'o tä qui pixab, conojel ri cäca'n ri etzelal ri xa cuban tz'il che ri qui c'aslemal, xukuje' conojel ri cäquirayij q'uia u wäch jastak ajuwächulew ri e junam cuc' ri jule' winak chic ri quek'ijilaj ri tiox ri xa e banom cumal winak, wa' we winak ri' man cuya' taj queopan ruc' ri Dios rech cätakan ri Cristo, ri Dios pa qui wi'.
EPH 5:6 C'o ba' jun mixsubuwic ruc' tak tzij ri man c'o tä qui patän. Rumal c'u wa' cäpe na ri nimalaj royowal ri Dios pa qui wi' ri winak ri man queniman tä che, cäc'äjisax c'u na qui wäch ri e are'.
EPH 5:7 Miban ba' iwe jas ri cäca'n wa' we winak ri'.
EPH 5:8 Nabe canok jun wi ri i chomabal, je' ta ne chi ix sachinak pa ri k'ekum. Cämic chi c'ut ix rech ri Kajaw Jesús. Rumal wa' i q'uexom ri i chomanic, quixcowin chic quixca'yic. Je' ta ne chi xsakiric, ix c'o chi pa ri sakil. Chibana ba' jas ri takal u banic cumal ri winak ri e c'o chic pa ri sakil.
EPH 5:9 Je' jas ri k'ij cuya ri sakil, cuban sak che ronojel, xukuje' ri ranima' jun winak ri ya q'uexom chic, cuban ri' ri utzil, ri jicomal, ri kas tzij.
EPH 5:10 Chicojo i chuk'ab che retamaxic jachique ri utz cäril wi ri Kajaw Jesús.
EPH 5:11 Miban iwe ri man c'o tä u patän, jas ri cäca'n ri winak ri je' ta ne e sachinak pa ri k'ekum, ri jun wi ri qui chomabal. Cheipixbaj c'u ri winak ri je' cäca'n wa', chik'alajisaj chquiwäch chi man utz taj ri tajin cäca'no.
EPH 5:12 Q'uixbal c'u u bixic chi sak ri cäca'n we winak ri' chic'uyal.
EPH 5:13 Aretak c'ut quesax chi sak ronojel, kas cäk'alajin na wa'. Je ri', rumal chi ri sakil cuk'alajisaj na ronojel.
EPH 5:14 Rumal ri' cäbixic: At ri' ri je' ta ne catwaric, chatc'astajok, chatwalij chquixol ri winak ri je' ta ne e cäminakib rumal ri qui mac, ri Cristo c'ut cuya na sakil chawe, —cächa'.
EPH 5:15 Rumal ri' kas chiwila na jas ri quibano. Miban iwe jas ri cäca'n ri winak ri man c'o tä quetam, xane kas quichomaj na jas quibano, je' jas ri cäca'n ri ajno'jab.
EPH 5:16 Xak mitzak ri i k'ij, rumal chi c'äx tak k'ij chic uj c'olic.
EPH 5:17 Man xak tä ix con, mäsach c'u ri i chomanic, xane kas chitzucuj u ch'obic jas ru rayibal ri Dios.
EPH 5:18 Mixk'abaric rumal chi xak quixuc'am bi wa' pa ri c'äx. Xane chiya che ri Lok'alaj Espíritu chi cätakan pa ri iwanima'.
EPH 5:19 Chitzijobela iwib ruc' tak tzij ri e c'o pa tak ri salmos, ri e c'o pa tak himnos, ri cäquiya u k'ij ri Dios, xukuje' ruc' tak ronojel u wäch tak bix ri cuya ri Dios chiwe. ¡Chixbixon che ri Dios! Chiya ba' u k'ij ri Kajaw Jesús pa tak ri iwanima'.
EPH 5:20 Amak'el chimaltioxij ronojel che ri Dios ka Tat pa ru bi' ri Kajaw Jesucristo.
EPH 5:21 Chixniman chbil tak iwib rumal chi nim quiwil wi ri Cristo.
EPH 5:22 Ri ixokib ri e c'ulan chic cheniman ba' chque ri cachajil, junam jas ri cäca'no, queniman che ri Kajaw Jesús.
EPH 5:23 Je ri', rumal chi ri achi are c'amal u be ri ixok, je' jas ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo, cuc'am c'u ri ka be. Ri Cristo are c'o pa qui wi' conojel ri cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo waral cho we uwächulew. Are To'l Ke nimalaj konojel ri uj cojonelab ri cujnuc'uw ru cuerpo.
EPH 5:24 Je' jas ri kachalal cojonelab queniman che ri Cristo, je ri' xukuje' ri ixokib ri e c'ulan chic rajwaxic queniman chque ri cachajil pa ronojel.
EPH 5:25 Ri achijab ri e c'ulan chic lok' chquila wi ri quixokil je' jas ri Cristo lok' queril wi ri kachalal cojonelab, xujach c'u rib pa ri cämical rumal quech.
EPH 5:26 Je ri' xubano rech cuban ch'ajch'oj che ri qui c'aslemal, queutas c'ut rech queuya pu k'ab ri Dios. Je' ta ne ruc' joron xeuch'aj wi aretak xuban sak che ri qui c'aslemal ruc' ru Lok' Pixab ri Dios.
EPH 5:27 Je ri' rech queuya ri kachalal cojonelab chuwäch ri Are' chbil tak quib, sibalaj je'l na quebelic, ch'ajch'oj ri canima', man c'o tä qui mac, man c'o tä jas jun u wäch etzelal, xane sibalaj je'l ri qui c'aslemal.
EPH 5:28 Je c'u wa' ri rajwaxic cäca'n ri achijab ri e c'ulanic, lok' cäquil ri quixokil, jas ri cuban jun winak lok' cäril rib. Jachin ri lok' cäril wi ri rixokil, lok' c'u cäril rib ri are' chbil rib.
EPH 5:29 Man c'o tä c'u jun winak ri tzel cäril wi ru cuerpo, xane cutzuku, cärilij. Je c'u wa' cuban ri Cristo chque ri kachalal cojonelab.
EPH 5:30 Je ri', rumal chi ri uj cujnuc'uw ru cuerpo ri Are' waral cho we uwächulew. Je' ta ne uj u ti'jal, uj u bakil.
EPH 5:31 Jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Rumal wa' jun achi queuya can ru nan u tat, cätuni c'u ruc' ri rixokil. Ri quieb ri' xa e jun chic,” —cächa'.
EPH 5:32 Ri tajin quinbij sibalaj nim u banic wa'. Man c'o tä jun etamaninak wa' nabe. Are c'u ri quinbij, are quinbij chrij ri Cristo xukuje' ri kachalal cojonelab.
EPH 5:33 Xukuje' quel cubij wa' chi chijujunal ix rajwaxic lok' chiwila wi ri iwixokil jas ri quiban che iwib. Xukuje' ba' ri ixok nim chrila wi ri rachajil.
EPH 6:1 Ri ix, ac'alab, chixniman chque ri i nan i tat rumal chi ix cojoninak che ri Kajaw Jesús. Takal c'u wa' chi je' quibano.
EPH 6:2 Ri nabe takanic ri cubij ri Dios chi c'o cuya chke we cäkanimaj are wa': “Nim cheawila wi ra nan a tat,
EPH 6:3 rech carik utzil, xukuje' naj catc'asi na cho we uwächulew,” —cächa ri' pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic.
EPH 6:4 Xukuje' ri ix, nan tat, xak miyac coyowal ri iwalc'ual, xane cheipixbaj lok pa ri qui nuch'al, chic'utu utzalaj no'j chquiwäch rech quecojon che ri Kajaw Jesús.
EPH 6:5 Ri ix, ajchaquib, chixniman chque ri i patrón waral cho we uwächulew. Nim cheiwila wi junam jas ri quibano, quixej iwib cho ri Dios. Muban quieb ri iwanima' chubanic ri i chac, xane chibana' jas ri quiban chupatänixic ri Cristo.
EPH 6:6 Man xuwi tä utz quiban che qui patänixic aretak quixquilo rech utz quixquil wi, xane chich'obo' chi ix patänil re ri Cristo. Chibana ru rayibal ri Dios ri cäpe pa iwanima'.
EPH 6:7 Cheipatänij c'u ri i patrón ruc' quicotemal, man xak tä quiq'ueyo. Chibana wa' je' ta ne are quipatänij ri Kajaw Jesús, man are tä ri winak.
EPH 6:8 Iwetam c'ut chi ri Kajaw Jesús cuya na ru q'uexel ri utzil ri cuban jun winak, we ri are' cuban ru chac, c'o pu k'ab jun patrón, o cächacun jawije' ri craj wi, ruc' apachinok.
EPH 6:9 Ri ix xukuje', ri ix patrón, chibana ri utz cuc' ri patänil tak iwe. Xak miban c'äx chque. Chna'taj chiwe chi ri Cajaw ri e are' xukuje' Are ri Iwajaw ix. C'o chila' chicaj, cätakan c'u pa ka wi' uj nimalaj konojel. Ri Are' c'ut junam queril wi conojel ri winak.
EPH 6:10 Cämic, kachalal, are chitzucuj ri i chuk'ab ruc' ri Kajaw Jesús rech c'o iwe ri nimalaj u chuk'ab ri Are'.
EPH 6:11 Chicojo ri to'bal iwib ri cuya ri Dios, junam jas ri quicoj jun atz'iak, rech man quixtzak tä rumal ri subunic ri cuban ri Itzel chiwe.
EPH 6:12 Man uj c'o tä che ch'oj chquij winak, xane are chquij itzel tak espíritus ajuwocaj ri quebin pa ri sutz' mayul, ri c'o takanic pa qui k'ab. E are' ri nimak tak k'atal tak tzij, ri nimak tak takanelab, ri quetakan puwi' ruwächulew. E are' itzel tak espíritus wa' ri tajin quetakan pa tak we k'ij ri' re k'ekum.
EPH 6:13 Rumal ri' chic'ama ba' ronojel ri to'bal iwib ri cuya ri Dios cämic, jas ri cuban jun soldado cucoj ri atz'iak re ch'ich' chuto'ic rib pa ri ch'oj. Je ri' rech quixcowinic quito' iwib chuwäch ri ka c'ulel pa ri c'äxalaj tak k'ij aretak cäpe ri ch'oj. Je wa ri', aretak coc'ow ronojel co quixjeki na canok.
EPH 6:14 ¡Co ba' chixjekelok! Chicojo ri Kas Tzij je' ta ne chi are ri pas ri ximibal i pam. Chibana ri jicomal pa ri i c'aslemal je' ta ne jun to'bal uwo i c'ux wa' quicojo.
EPH 6:15 Chibana ba' u banic iwib chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cuya utzil, je' ta ne jun chic u wäch i xajäb ri quicojo.
EPH 6:16 Rajwaxic ba' xukuje' chi sibalaj quixcojonic, rumal chi are wa' je' ta ne jun nimalaj perepic ch'ich' ri to'bal iwib ri quiwuc'aj. Ruc' wa' quixcowinic quichup na ronojel ri q'uiäkbal ri quenicowic ri cuq'uiäk ri Itzel chiwij.
EPH 6:17 Ru tobanic ri Dios are wa' chicojo che to'bal i jolom. Ru Lok' Pixab ri Dios are chicojo je' ta ne are jun espada (machete) ri cuya ri Lok'alaj Espíritu chiwe.
EPH 6:18 Chibana ronojel wa' ruc' oración. Chita' ru tobanic ri Dios, chibochi'j c'u ri Dios amak'el ronojel k'ij, junam jas ri u c'amic i be ri cuban ri Lok'alaj Espíritu. Rech quixcowin chubanic wa', chixc'asc'atok, mixej ba' iwib. Chitakej c'u u banic oración. Chibana orar pa qui wi' ri winak ri e rech ri Dios, ri cojonelab.
EPH 6:19 Chibana orar pa nu wi' in xukuje', rech aretak quinch'awic ri Dios cuya ru tzij pa ri wanima', man quinxej tä c'u wib quink'alajisaj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri man etamtal tä can nabe.
EPH 6:20 In takom rumal ri Dios, in petinak chuq'uexel ri Are' rech quintzijoj ri Evangelio, pune ta ne in c'o pa che' cämic ri' xa rumal wa'. Chibana ba' orar rech man quinxej tä wib quintzijoj wa' we tzij ri' jas ri rajwaxic quinbano.
EPH 6:21 Ronojel ri nu banom xukuje' ri tajin quinbano, are ri kachalal Tíquico cubij na wa' chiwe. Ri are', are jun lok'alaj kachalal, utz cuban chupatänixic ri Kajaw Jesús pa ru chac ri Are'.
EPH 6:22 Rumal ri' tajin quintak bi ri are' iwuc' rech cuk'alajisaj na ronojel chiwe. Je ri' kas quiwetamaj jas ri ka'nom uj waral, cäwalijisax ta c'u na ri iwanima' ix rumal wa'.
EPH 6:23 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cäyo'w uxlanem che ri canima' ri kachalal, cubano chi cäcaj quib, chi kas tzij quecojonic.
EPH 6:24 Are ta ba' ri Dios cätok'obisan qui wäch conojel ri kas cäcaj ri Kajaw Jesucristo ruc' ri rutzil ranima' ri man cäq'uextaj taj, are la' chi sibalaj lok' cujril wi ri Are'. Amén.
PHI 1:1 In wa', ri Pablo, wachi'l ri Timoteo, uj patänil tak re ri Jesucristo. Cäkatz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque conojel ri kachalal ri e rech ri Dios ri e c'o pa ri tinimit Filipos, ri xa e jun ruc' ri Cristo Jesús. Cäkatz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix iwonojel junam cuc' ri c'amal tak i be, ri obispos xukuje' ri diáconos.
PHI 1:2 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
PHI 1:3 Amak'el aretak quixna'taj chwe, quinya maltioxinic che ri Dios.
PHI 1:4 Aretak quinban orar, amak'el quinbochi'j ri Dios pi wi' ix nimalaj iwonojel ruc' quicotemal.
PHI 1:5 Je ri' quinbano rumal chi ri ix, ix chacuninak wuc' chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio tzpa ri k'ij ri xinchap u banic wa' c'ä xopan na we cämic ri'.
PHI 1:6 Kas wetam in chi ri Dios ri xuchap u banic we kas utzil ri' pa ri iwanima' cutakej na u banic wa' c'ä copan na ri k'ij ri cätzelej lok ri Kajaw Jesucristo.
PHI 1:7 Ya'talic chi je wa' ri nu chomanic chiwij rumal chi sibalaj ix lok' chnuwäch in, xukuje' rumal chi junam tajin cäkacochij ronojel u wäch u tok'ob ri Dios pa ka wi'. Je ri' pune ta ne in c'o pa che', pune ta ne in c'o chquiwäch ri k'atal tak tzij chuk'alajisaxic chi ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio are ri kas tzij.
PHI 1:8 Cho ri Dios c'o wi wa' chi sibalaj quixwaj nimalaj iwonojel, je' jas ri Jesucristo cujraj uj.
PHI 1:9 Aretak quinban orar pi wi' quinta' che ri Dios chi sibalaj quiwaj na más iwib, xukuje' chi cäc'oji na nimalaj i no'j, nimalaj iwetambal, rech quixna'w chubanic ronojel.
PHI 1:10 Je ri' ri quinta' che ri Dios rech quixcowin chucha'ic jachique ri utz na u banic cho ri Dios. We je ri' quibano, utz na ri i c'aslemal, ch'ajch'oj ri', man c'o tä etzelal chupam. Aretak c'ut cäpe ri Cristo, man c'o tä mac ri' cäriktaj na chiwij.
PHI 1:11 We je ri' quibano, ri Jesucristo cuban na chi ri i c'aslemal are je' ta ne jun utzalaj jach' ri sibalaj q'uia chomak tak jal queyac na chrij. Je ri' ri i c'aslemal we c'o q'uia u wäch utzil i banom. Cänimarisax ba' u k'ij ri Dios, cäyi' c'u na u k'ij iwumal.
PHI 1:12 Kachalal, cwaj chi quiwetamaj chi ri c'äx ri nu rikom in, kas tobaninak wa' chuk'alajisaxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chquiwäch ri niq'uiaj winak chic.
PHI 1:13 Je ri', rumal chi conojel ri soldados re ri nimalaj k'atbal tzij, xukuje' ri niq'uiaj winak chic ri e c'o waral quetam chi in c'o pa che' xa rumal chi quinpatänin che ri Cristo.
PHI 1:14 Rumal c'u rech wa' xa jubik' man conojel ri kachalal qui jiquibam qui c'ux chrij ri Kajaw Jesús rech man cäquixej tä chi quib, xane cäquicoj qui chuk'ab chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
PHI 1:15 Kas tzij e c'o jujun ri cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo xa rumal chi c'äx cäquina' chwe, cäcaj cäquinimarisaj quib chnuwäch. Xa ch'oj cäcaj ri e are'. Jule' chic cäca'n wa' ruc' utzalaj qui chomanic.
PHI 1:16 E c'o jujun chic ri cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij chrij ri Cristo xa rumal chi qui tasom quib chkij, xa c'u c'o ri cäcaj ri e are' chbil tak quib, man utz tä c'u ri qui chomanic. Xak are cäcaj chi quinrik chi na niq'uiaj bis chic waral pa che'.
PHI 1:17 Are c'u ri jule' kachalal chic sibalaj quincaj, cäquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio rumal chi quetam chi ri in, in c'o waral pa che' chuk'alajisaxic chi ri Evangelio are ri kas tzij.
PHI 1:18 ¿Jas ta c'u ne ri cäbanic? Ri in quinbij: Utz la' chi cätzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo chquiwäch ri winak, —quincha'. We utz ri qui chomanic, we man utz taj, ¡quinquicot c'u rumal wa', chi cätzijox ri Evangelio! Xukuje' sibalaj quintakej na quicotemal.
PHI 1:19 Je ri', rumal chi wetam in chi utz quinel na pa ronojel, xukuje' chi quintzokopix na. Je ri', rumal chi tajin quiban orar pa nu wi', xukuje' rumal chi ri Lok'alaj Espíritu rech ri Kajaw Jesús quinuto' na pa ronojel.
PHI 1:20 Je ri', rech cäbantaj ri quinweyej, ri kas nu rayinic. Are la' chi man quinq'uix tä che ri Cristo, xane chi quintzijoj ru banic ri Are' waral junam jas ri nu banom amak'el, man quinxej tä wib. Je ri' cwaj quinbano rech cänimarisax na u k'ij ri Cristo wumal in. Je ri' we ri Dios cuya na ri nu c'aslemal, we c'u ne xa quincämic.
PHI 1:21 Ri nu c'aslemal cämic, are quincoj che ru patänixic ri Jesucristo. We quincämic, man c'äx tä ri' rumal chi xa utzil quinriko.
PHI 1:22 We c'u c'o na ri nu c'aslemal waral cho we uwächulew, are utz ri' rech quincoj wa' che ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Man wetam taj jachique ri utz na u cha'ic, we are ri quincämic, we c'u ne are ri quinc'asi'c.
PHI 1:23 C'äx chwe ru cha'ic jachique ri utz na. Cwaj quinc'oji na iwuc', xukuje' cwaj quincämic, quinel cho ruwächulew rech quinec'ol ruc' ri Cristo. ¡Are sibalaj utz na quinwil wa'!
PHI 1:24 Pune ta ne je ri', are utz na chiwe ix we c'o na nu c'aslemal waral, quincanaj c'u na iwuc'.
PHI 1:25 Wetam in chi kas tzij quincanaj na canok, quinc'oji na iwuc' cho we uwächulew che i to'ic rech quitakej na ri i cojonic che ri Cristo, xukuje' rech quixquicot na rumal wa'.
PHI 1:26 Aretak quinopan na iwuc' jumul chic, cuya' quinimarisaj na u k'ij ri Cristo Jesús rumal wech in.
PHI 1:27 Chiwila ba' iwib rech ri i c'aslemal ronojel k'ij kas cuk'alajisaj chi i cojom ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, rech ya'talic chi cäbix chiwe chi ix cojoninak che ri Cristo. Je ri', we quinopan na iwuc' jela' che iwilic, we ne naj in c'o wi chiwe, cwaj quinta u tzijol chi jicom ri iwanima' chrij ri Cristo, man cuban tä quieb i c'ux, man c'o tä c'u ch'oj chixol. Cwaj quinta u tzijol chi ri ix junam tajin quixchacunic chutzijoxic ri Kas Tzij re ri Evangelio.
PHI 1:28 Xukuje' cwaj chi man quixej tä iwib chquiwäch ri winak ri cäca'n qui c'ulel chiwe. Je ri' quik'alajisaj chquiwäch ri e are' chi xa cäsach na qui wäch. We je ri' quibano, man quixej tä iwib, are etal wa' chiwe rumal ri Dios chi quirik na ru tobanic ri Are'.
PHI 1:29 Ya'tal c'u chiwe ix rumal ri Cristo chi quixcojon che ri Are', quixpatänin che. Man xuwi tä c'u wa', xane xukuje' chi quirik c'äx rumal rech ri Are'.
PHI 1:30 Ri ix, ri in, junam tajin cujchacunic, tajin cujch'ojin ruc' ri Itzel. Iwilom ix petinak lok jas ri nu banom, nu tijom nu chuk'ab quinchacunic, quinch'ojinic. Cämic c'ut tajin quitatabej u tzijol chi c'ä tajin quinrik c'äx pa we ch'oj ri' ri in c'o wi.
PHI 2:1 Je c'u ri' iwetamam ba' jas ri cuban ri Cristo cuwalijisaj ri iwanima', cucu'bisaj i c'ux, rumal chi ix lok' chuwäch. Iwetam xukuje' chi ri Lok'alaj Espíritu rech ri Cristo c'o pi wi'. We kas iwetamam chi kas cäpax u c'ux ri Cristo chiwe, cutok'obisaj i wäch,
PHI 2:2 chibana ba' chi sibalaj quinquicotic. Chiwaj ba' iwib. Chixchacun junam rech man c'o tä ch'oj chixol, rech quina' pa ri iwanima' chi xa ix jun, xa jun ri i chomanic. Xa je ri' quiya quicotemal chwe.
PHI 2:3 Mitzucuj xak xuwi ri iwe ix, minimarisaj ba' iwib. Nim c'u cheiwila wi ri niq'uiaj chic. Chibana ix chi man nim taj quiwil wi iwib.
PHI 2:4 C'o jun chiwe mutzucuj xak xuwi ri utz che ri are', xane are chutzucuj u banic utzil chque ri niq'uiaj chic.
PHI 2:5 Chc'ol ta iwuc' ri chomanic ri xc'oji ruc' ri Kajaw Jesucristo.
PHI 2:6 Ri Are' man xuchomaj tä u banic che rib chi junam ruc' ri Dios, pune je' kas tzij chi ri Are' junam ruc'.
PHI 2:7 Xane xuya can ri kas u banic, xil u wäch junam jas jun winak ajwaral, xoc che patänil que ri winak ajuwächulew.
PHI 2:8 Aretak kas winak chi ri Are', ri Jesús man nim tä xril rib. Xniman che ri Dios ru Tat pa ronojel, xurik c'u ri q'uixbal cämical cho ri cruz je' ta ne chi are jun banal etzelal.
PHI 2:9 Rumal wa' ri Dios xuya che ri Jesús chi nim na u k'ij chquiwäch conojel, xukuje' xuya che chi nim quil wi na ru bi' ri Are' chuwäch ri qui bi' conojel.
PHI 2:10 Je' xubano rech aretak cäquito chi cäbix ru bi' ri Jesús, conojel quexuqui'c, conojel ri e c'o chila' chicaj, conojel ri e c'o cho ruwächulew, xukuje' conojel ri e c'o chuxe' rulew.
PHI 2:11 Je ri' rech conojel cäquich'obo, cäquibij chi ri Jesucristo are ri Kajaw, je ri' c'ut cänimarisax na u k'ij ri Dios ka Tat.
PHI 2:12 Je ri', lok'alaj tak kachalal, jas ri i banom amak'el aretak in c'o iwuc', chixniman chwe pa ronojel, pune naj in c'o wi chiwe cämic. Chibana ba' ri cuk'alajisaj chi kas tzij i rikom ru tobanic ri Dios. Je' chibana wa', nim chiwila wi ri Dios, chixej iwib chuwäch. ¡Minimarisaj ba' iwib!
PHI 2:13 Je ri', rumal chi are ri Dios ri tajin cuya ri lok'alaj u rayibal pa ri iwanima'. Tajin cubano chi quiwaj quiban utzil, quixuto' c'u na rech quixcowin chubanic jas ri u chomam lok.
PHI 2:14 Chibana ronojel ruc' utzil, man ruc' tä ch'oj, man ruc' tä oyowal.
PHI 2:15 Je ri' rech ri winak man xa tä ne jubik' mac cäquirik chiwij. We je ri' quibano, k'alaj chquiwäch chi kas tzij ix ralc'ual ri Dios ri quiban utzil chquixol ri winak ri cäca'n etzelal, ri man queniman tä che ri Dios. We quiban ronojel ruc' utzil, quiya na sakil chque ri winak jas ri ch'imil ri quejuluw chak'ab pa ri k'ekum.
PHI 2:16 Je wa ri' quic'ut na chquiwäch ri winak ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cuya qui c'aslemal. We je' quibano, quincowinic quinquicot na in iwumal pa ri k'ij ri cäpe na ri Kajaw Jesucristo. Je ri' quinwetamaj na chi man xak tä lok' xinchacun iwuc', man xak tä c'u lok' xinya ri tijonic re ri evangelio chiwe.
PHI 2:17 Pune quincämisaxic, cäturuwisax ne ri nu quiq'uel cho ri Dios, quinquicot na. Quinquicot iwuc' ix iwonojel we ri nu c'aslemal cäcoj na chubanic tz'akat che ri patäninic ri tajin quiban ix cho ri Dios je' ta ne chi are jun sipanic ri quiya che rumal chi quixcojonic.
PHI 2:18 Cwaj c'ut chi xukuje' quixquicot ix wuc' in we ri Dios cuya chwe chi je ri' nu cämisaxic cäbanic.
PHI 2:19 We are ru rayinic ri Kajaw Jesús, cwaj quintak bi ri Timoteo iwuc' cämic ri'. Quinquicot c'u na aretak ri are' cutzijoj chwe ronojel ri i banom jela'.
PHI 2:20 Cwaj quintak bi ri Timoteo rumal chi man c'o tä chi jun ri junam u chomanic wuc' in, ri kas coc il chiwe.
PHI 2:21 Conojel ri niq'uiaj chic xak xuwi cäquitzucuj ri quech ri e are', man cäquichomaj tä ri' ru rayinic ri Kajaw Jesucristo.
PHI 2:22 Iwetam c'ut ri utzalaj chac ri u banom ri Timoteo. Ri are' chacuninak wuc' in chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Kas cächacun ri are' wuc' jas ri cuban ri u c'ojol jun tata' cätob che ru tat.
PHI 2:23 Rumal wa' cwaj quintak bi ri are' iwuc' aretak quinwetamaj jas ri cäbantaj na wuc' in waral pa ri che'.
PHI 2:24 Nu jiquibam c'u nu c'ux chrij ri Kajaw Jesús chi cuya chwe chi kas quine' in, quinopan iwuc' jela'. Craj xa quieb oxib k'ij chic quinban in waral.
PHI 2:25 Quinchomaj in chi xukuje' rajwaxic quintak bi ri kachalal Epafrodito iwuc'. Are ri are' cächacun wuc' jas jun wachi'l pa ri ch'oj, ri xitak lok rech cätob wuc' chupam ri nu rajwaxic.
PHI 2:26 Ri are' c'ut sibalaj cäbison chiwe, craj cäril i wäch ix iwonojel. Coc il chiwe rumal chi xito chi xyawajic.
PHI 2:27 Tzij ri' chi sibalaj xyawajic, xak jubik' xraj man xcämic. Ri Dios c'ut xel u c'ux che, xutok'obisaj u wäch. Xel u c'ux ri Dios chwe in xukuje', rech man rajwaxic taj quinrik niq'uiaj bis chic ruc' ri c'äx ri nu rikom in waral.
PHI 2:28 Rumal wa' cwaj quintak bi ri Epafrodito iwuc', rech quixquicot na che rilic u wäch jumul chic. Quinuto' wa' che ri nu bis in xukuje' aretak ri in wetam chi quixquicot chic.
PHI 2:29 Chic'amowaj ri are' ruc' nimalaj quicotemal pa ru bi' ri Kajaw Jesús. Nim chiwila wi ri are', xukuje' conojel ri kachalal ri cuban junam jas ri cuban ri are'.
PHI 2:30 Je ri', rumal chi xa jubik' xraj man xcäm ri Epafrodito. Xurik c'äx chupatänixic ri Cristo. Xuya ranima' churikic c'äx chuya'ic ri tobanic chwe ri man xixcowin tä ix chubanic.
PHI 3:1 Cämic c'ut, wachalal, chixquicot rumal ri Kajaw Jesús. Man quincos tä in chubixic wa' chiwe jumul chic, jas ri nu tz'ibam, rumal chi xak are utz chiwe ru tatabexic wa'.
PHI 3:2 Chichajij iwib chquiwäch ri lawalo tak winak, ri je' quepe “ch'uj tz'i'”, ri cäcaj cäquisoc ri kachalal, cäquicoj ri retal ri ojer trato che ri qui cuerpo. (Are wa' ri cäbix “circuncisión” che.)
PHI 3:3 Uj ri' ka banom ri kas “circuncisión”, rumal chi cujk'ijilan che ri Dios pa kanima' ruc' ri chuk'ab ri cäyi' chke rumal ri Lok'alaj Espíritu. Uj ri' cujquicotic rumal chi uj rech ri Cristo, man cäcu'bi tä ka c'ux chrij ri cäka'n uj pa ri ka c'aslemal.
PHI 3:4 We c'o jun ri kas takal che chi cäcu'bi u c'ux chrij ri u banom pa ru c'aslemal, in ri' ri winak ri takal chwe. Man c'o tä jun winak chic ri más u banom tz'akat che ri ojer Pixab chnuwäch in.
PHI 3:5 Aretak xil nu wäch, chuwajxak k'ij xcoj ri retal ri ojer trato che ri nu cuerpo. In kas winak aj Israel re ri juch'ob winak ri xc'oji ri ka mam Benjamín che qui nimal pa ojer tak k'ij. In ri' jun kas hebreo rumal chi ri nu tat, nu nan e are' hebreos. Xintijox chrij ri qui Pixab ri winak aj Israel je' jas ri cäca'n ri tata'ib fariseos.
PHI 3:6 Xinya ri wanima' che ri tijonic chrij ri Pixab, je ri' chi sibalaj c'äx xinban nabe chque ri kachalal cojonelab. Xinniman che ronojel ri Pixab, man c'o tä jun ri cuya' cubij chi man xinniman taj.
PHI 3:7 Ronojel c'u wa' ri xinbano, man utz tä chic quinwil cämic, rumal chi lok' na quinwil ri Cristo chuwäch ronojel wa'.
PHI 3:8 Je wa' quinwil ronojel ri nu banom, conojel ri jastak we xukuje', chi man c'o tä chi c'u qui patän chnuwäch rumal chi kas xinwetamaj u wäch ri Kajaw Jesucristo. Rumal ri Cristo nu tzakom can ronojel. Quinwil in chi xa mes chic ri jastak we ri xec'oji nabe, xukuje' ronojel ri ojer nu c'aslemal. Je ri' ri nu chomanic rumal chi ri Cristo Are wech in, lok' c'u na quinwil wi ri Are' chuwäch ronojel.
PHI 3:9 Cwaj quinc'oji junam ruc' ri Cristo. Man cwaj taj chi cäbix chwe chi in utz, chi jicom ri wanima' xa rumal ri nu banom in, o rumal chi nu nimam ri Pixab. Xane cwaj ri kas utzil, ri kas jicomal ri cuya ri Dios chwe rumal chi quincojon che ri Kajaw Jesucristo. Are ri Dios ri cubij na chi in utz, chi jicom ri wanima' rumal chi quincojon che.
PHI 3:10 Ri cwaj in cämic, are chi kas tzij quinwetamaj na u wäch ri Cristo, xukuje' chi cäc'oji na ri nu chuk'ab junam jas ri xucoj ri Dios aretak xuc'astajisaj ri Jesucristo chquixol ri cäminakib. Cwaj quinrik c'äx junam ruc' ri Cristo. Cwaj chi junam ri wanima' in ruc' ri ranima' ri Cristo aretak xcäm ri Are' rumal wech.
PHI 3:11 Cu'l nu c'ux chi quinc'astaj na bi chquixol ri cäminakib, jas ri xuban ri Cristo.
PHI 3:12 Man quinbij taj chi ya nu rikom chi ronojel, chi ya in tz'akat chic, chi man c'o tä chi ri rajwaxic chwe. C'o ri craj na chwe. Quintakej c'u na u ternexic ri Cristo rumal chi cu'l nu c'ux chi je' quinel na jas ri utzalaj achi ri xuchomaj ri Cristo Jesús aretak xinuto' pu k'ab ri Itzel.
PHI 3:13 Kachalal, man quinbij taj chi ya nu banom chic ronojel ri craj ri Dios chwe. Ri quinban cämic are ru sachic can ronojel wa' ri ya xoc'owic, quintij nu chuk'ab chubanic ri c'ä c'o na chnuwäch, ri mäja' quinbano.
PHI 3:14 Je' quinbano, quintij nu chuk'ab rech quinrika ri c'ä c'o na chnuwäch, quinch'acanic. Ri Dios cusipaj na chwe ri cäyi' chque ri quech'acanic, ri c'aslemal pa ri caj ri man c'o tä u q'uisic. Are la' ri cäyi' chke uj, ri uj rech ri Cristo Jesús.
PHI 3:15 Konojel ri uj, ri uj cojonelab ri c'o chi ri ka no'j ri yo'm rumal ri Cristo, rajwaxic chi je' cäkachomaj wa'. We jun chi wi ri i chomanic ix, ri Dios cuban na chiwe chi cäk'alajin na ri kas tzij chiwäch.
PHI 3:16 We c'o q'uia ri ketam, we c'u ne xa jubik' ri ka no'j, tzrajwaxic wi chi cujniman che ri Dios pa ronojel jas ri u c'utum chkawäch, ri ya ketam chic.
PHI 3:17 Kachalal, chibana' jas ri quinban in. Chitakej u banic xak xuwi ri cäca'n ri winak ri je' cäca'no jas ri cäka'n uj, jas ri ka c'utum chiwäch.
PHI 3:18 Jas ri nu bim chiwe q'uia mul, quinbij chi na jumul cämic, rumal c'u wa' sibalaj quinbisonic quinbij chi e c'o q'uia winak ri xa cäca'n qui c'ulel che ri Cristo, tzel c'ut cäquil wi ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri cutzijoj wi ru cämical ri Cristo cho ri cruz.
PHI 3:19 Chuq'uisbal ronojel cäsach na qui wäch wa' we winak ri'. Nim c'u cäquil wi ri itzel qui rayinic, cäquicoj wa' che ri qui dios. Cäquinimarisaj quib rumal ri q'uixbal ri qui banom, je'l c'u cäquilo. Cäquichomaj xak xuwi ri ajuwächulew.
PHI 3:20 Ri uj c'ut, jela' pa ri caj c'o wi ri kas ka tinimit. Rumal wa' tajin cujeyen che ri To'l Ke, ri Kajaw Jesucristo, ri cäpe na pa ri caj.
PHI 3:21 Ri Jesucristo cuq'uex na ri ka cuerpo ri cäkarik wi c'äx amak'el. Cuban na che ri ka cuerpo chi sibalaj je'l na quelic junam jas ri rech ri Are'. Je' cuban na ruc' ri nimalaj u chuk'ab ri yo'm che rech cätakan na pa qui wi' conojel, c'o c'u ri cajulew pu k'ab.
PHI 4:1 Je ri', lok'alaj tak wachalal, ri sibalaj cwaj quinwil i wäch, chijiquiba i c'ux chrij ri Kajaw Jesús. Sibalaj quinquicot iwumal. Ix ri' ri tojbal re ri nu chac. Mäsach chiwe chi sibalaj ix lok' chnuwäch.
PHI 4:2 Quinbochi'n che ri nan Evodia xukuje' che ri nan Síntique chi xak jun e c'ol wi pa ri qui chomanic, man c'o tä c'u ch'oj chquixol, rumal chi e cachalal quib rumal ri Kajaw Jesús.
PHI 4:3 Xukuje' quinta' tok'ob chawe, wach ajchac, rumal chi jicom ri awanima' pa ronojel, chi cattob chque we kachalal ixokib ri'. Xechacun wuc', xinquito' chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio junam ruc' ri Clemente, xukuje' ri niq'uiaj chic ri xechacun wuc'. Tz'ibam c'u ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal rumal ri Dios.
PHI 4:4 Chixquicot amak'el ronojel k'ij rumal ri Kajaw Jesús. Quinbij chi na wa' jumul chic chiwe: ¡Chixquicotok! —quincha'.
PHI 4:5 Chibana' chi conojel quetam chi quixch'awic, chi lok' queiwil wi conojel ri winak. Mäsach pa iwanima' chi xa jubik' man cäpe ri Kajaw Jesús.
PHI 4:6 Mixej ba' iwib chuwäch apachique ri cäpetic. Xane xa chibana orar, chibij ronojel wa' che ri Dios. Chixbochi'n che ri Dios amak'el ruc' maltioxinic.
PHI 4:7 We je' quibano, ri Dios cuban na chi cuxlan ri iwanima'. Je ri' chi ri winak cäquicajmaj na wa' chi man quixej tä iwib. Ri uxlanem ri' ri cuya ri Dios chiwe cuchajij na ri iwanima' xukuje' ri i chomanic, rumal chi cäcu'bi na i c'ux chrij ri Cristo Jesús.
PHI 4:8 Kachalal, chuq'uisbalil ronojel cwaj quinbij chiwe chi pa ronojel ri quichomaj, chixchoman chrij ri kas tzij, xukuje' chrij ri kas utzil. Chixchoman chrij ri kas jicom, xukuje' chrij ri man äwas tä u banic. Chixchoman na chrij ri je'lic xukuje' chrij ri utz cäquita wi ri winak, ri utz u banic, ri nim quil wi cumal.
PHI 4:9 Chibana ri nu c'utum chiwäch, ri nu bim chiwe chi rajwaxic quibano. Chibana ronojel ri i tom pa nu chi', xukuje' ri iwilom chi quinbano. We quiban ronojel wa' ri ka Dios ri cubano chi cuxlan ri iwanima' cäc'oji na iwuc'.
PHI 4:10 Sibalaj quinquicot rumal ri Kajaw Jesús chi ya xixchoman chi na jumul chic chwij. Man quinbij taj chi xa xinsach chiwe. Wetam chi xa man xixcowin tä che nu to'ic, pune xixoc il wumal.
PHI 4:11 Man are tä rumal chi c'o rajwaxic chwe chi quinbij wa' chiwe. Quincowinic quinquicot ruc' ri jubik' ri c'o wuc'.
PHI 4:12 Wetam in ri meba'il, ri xak jubik' c'olic. Wetam xukuje' ri k'inomal, ri c'o q'uia jastak we. Ri in wetamam ronojel u wäch c'aslemal, we are c'o ri nu wa, we ne are la' chi quinnumic, man c'o tä nu wa. Xinwetamaj jas quinbano we c'o q'uia ri jastak we, xukuje' we c'o meba'il, c'o c'u ri cajwataj chwe.
PHI 4:13 Quincowin chuch'ijic ronojel rumal ri Cristo ri cuya nu chuk'ab.
PHI 4:14 Pune je ri', utz i banom che nu to'ic pa ri c'äx ri nu rikom.
PHI 4:15 Je' jas ri iwetam ix, ri ix aj Filipos, xak xuwi ri ix c'o ri xitak bi chwe chumaltioxixic ri tobanic ri xinya chiwe. Man c'o tä xquiya ri niq'uiaj cojonelab chic. Are wa' ri xiban chwe aretak xinchap u tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, xine' pa ri tinimit Macedonia.
PHI 4:16 Xukuje' aretak in c'o pa ri tinimit Tesalónica, c'o ri xitak bi che nu to'ic. Man xak xuwi tä jumul xitak bi ri rajwaxic chwe.
PHI 4:17 Ri in c'ut man xa tä quintzucuj ri cäsipax chwe, xane quintzucuj ru banic utzil chiwe, rech c'o na ri cutz'ibaj ri Dios pa ri i cuenta chicaj.
PHI 4:18 Nu cochim ba' ronojel. Man kas tä rajwaxic ronojel wa' ri xitak lok chwe rumal ri Epafrodito. Tzij ri' chi q'uia wa' ri xiya ix chwe. Quinna' in chi je' ta ne are jun c'oc'alaj cunabal sipam cho ri Dios. Wetam chi ri Dios sibalaj je'l cäril wa'.
PHI 4:19 Ri Kajaw Dios c'ut cuya na ronojel ri rajwaxic chiwe, rumal chi q'uia ri je'lalaj u k'inomal c'olic rumal ri Cristo Jesús.
PHI 4:20 ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Dios ka Tat cämic, xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na! Amén.
PHI 4:21 Chiya rutzil qui wäch conojel ri quecojon che ri Kajaw Jesucristo, ri e rech ri Dios. Ri kachalal ri e c'o wuc' in waral cäquitak bi rutzil i wäch ix nimalaj iwonojel.
PHI 4:22 Conojel ri niq'uiaj cojonelab chic ri e c'o waral, ri e rech ri Dios, xukuje' cäquitak bi rutzil i wäch, más na ri e c'o pa rachoch ri César, ri nimalaj takanel.
PHI 4:23 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätewchin chiwe, cutok'obisaj ta na i wäch ix nimalaj iwonojel. Amén.
COL 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi are u rayibal ri Dios.
COL 1:2 Ri in, wachi'l ri kachalal Timoteo, quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque ri winak ri jicom canima', ri e rech ri Dios, ri kachalal rumal ri Cristo ri e c'o pa ri tinimit Colosas. Are ta ba' ri Dios ka Tat cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
COL 1:3 Amak'el aretak cäka'n orar pi wi', cäkaya maltioxinic che ri Dios ru Tat ri Kajaw Jesucristo.
COL 1:4 Je ri' cäka'no rumal chi ka tom u tzijol chi kas ix cojoninak che ri Cristo Jesús, xukuje' chi kas queiwaj conojel ri e rech ri Dios.
COL 1:5 Je' quiban wa' rumal chi cu'l i c'ux chi c'o ri c'olotal chiwe chila' chicaj. Are xcu'bi i c'ux chrij wa' aretak xita ri kas tzij. Are wa' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xtzijox chiwe.
COL 1:6 We Utzalaj Tzij ri' re ri Evangelio tajin cubano jas ri cuban jun che' cäq'uiyic, ri cuya u wäch pa ronojel ruwächulew je' jas ri xbantaj na iwuc' ix, tzpa ri k'ij ri xita u tzijol wa', xiwetamaj c'ut chi kas tzij ri Dios cutok'obisaj qui wäch conojel.
COL 1:7 Are c'u wa' ri xuc'ut ri lok'alaj kachalal Epafras chiwäch. Ri are', are jun kach ajchac ri c'o kuc', jun patänil re ri Cristo ri kas jicom ranima'.
COL 1:8 Ri are' u yo'm u tzijol chke chi kas quiwaj iwib rumal ri Lok'alaj Espíritu.
COL 1:9 Rumal ri' ri uj, tzpa ri k'ij ri xkata u tzijol ri tajin quibano, man cujtäni tä chubanic orar pi wi'. Cäkata' che ri Dios chi cuk'alajisaj ru rayibal chiwäch, chi cuya ronojel u wäch no'j chiwe, xukuje' ronojel u wäch etamanic ri cuya ri Lok'alaj Espíritu.
COL 1:10 Je ri' rech je' quiban na pa ri i c'aslemal jas ri takal u banic cumal ri e cojoninak che ri Kajaw Jesús, xukuje' rech amak'el quiban na ri utz cäril wi ri Are' pa ronojel, chi quiban na ronojel u wäch utzil, rech xukuje' cäc'oji na más ri iwetambal chrij ri Dios.
COL 1:11 Cäkata' che ri Dios chi cuya na iwe ru chuk'ab ri Are', ri sibalaj nim u k'ij. Je ri' rech ruc' paciencia quich'ij na ronojel u wäch c'äx ri cäpe pi wi', quixquicotic,
COL 1:12 xukuje' quixmaltioxin ta na che ri Dios rumal chi u yo'm chke chi cäkac'am ke ri cuya na chque conojel ri e rech ri Are' ri e c'o pa ri sakil re ru takanic.
COL 1:13 Ri Dios xujuto' pu k'ab ri Satanás ri cätakan pa ri k'ekum, xujuk'axaj c'u jawije' ri cätakan wi ri lok'alaj u C'ojol.
COL 1:14 Rumal c'u ru cämical ru C'ojol xujutoro, xusach c'u ronojel ri ka mac.
COL 1:15 Ru C'ojol ri Dios ri xpe waral cho we uwächulew, are je' u banic wa' jas ri Dios ri man quilitaj taj. Ri Are', c'ä mäjok cäban ronojel ri c'olic, nabe c'o ri Are'.
COL 1:16 Rumal c'u ri Are' ri Dios xuban ronojel ri c'o chicaj xukuje' ronojel ri c'o cho ruwächulew. Xban c'u ronojel ri quilitajic, xukuje' ri man quilitaj taj. Conojel ri c'o takanic pa qui k'ab, pune ta ne e ángeles, ronojel u wäch takanic ri nim u banic, conojel ri k'atal tak tzij, nimalaj conojel ri xyi' chque chi c'o qui takanic, conojel tak wa' xeban rumal ri Cristo. Xeban c'u wa' che ri Are' rech cänimarisax u k'ij.
COL 1:17 Ri Cristo, tzc'o wi ri Are' c'ä mäjok cäban ronojel ri c'olic. Rumal c'u ri Are' ronojel ri xbanic c'o qui c'olibal, c'o qui cholajil.
COL 1:18 Xukuje' ri Cristo are Cajaw conojel ri kachalal cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo waral cho we uwächulew, junam jas ri cuban ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo. Are ri Are' cäyo'w ri ka c'aslemal. Are c'u wa' ri nabe chquixol conojel ri cäminakib ri xec'astajic, rech nim na u k'ij ri Are' pa ronojel.
COL 1:19 Are c'u wa' ru rayibal ri Dios ri xuchomaj ri Are', chi are xak junam ri Cristo ruc' ri Are' pa ronojel.
COL 1:20 Xukuje' xuchomaj ri Dios chi rumal ri Cristo cärutzirisaj ta na ronojel ri c'olic, ronojel ri c'o cho ruwächulew, xukuje' ronojel ri c'o chicaj. Ri Dios c'ut xrutzirisaj ronojel ri c'olic ruc' ri Are' rumal ru cämical ri Cristo cho ri cruz.
COL 1:21 Ri ix nabe canok i xutum can ri Dios, i banom c'u i c'ulel che pa ri iwanima' rumal ri man utz taj ri xiban na, xukuje' ri xichomaj. Cämic c'ut ri Dios ix rutzirisam chic ruc' ri Are'.
COL 1:22 Xixrutzirisaj ruc' ri Are' rumal ri cämical ri xurik ri Cristo cho ri cruz waral cho we uwächulew. Je' xuban wa' ri Cristo rech quixuya chuwäch ri Dios, ch'ajch'oj ri i c'aslemal, man c'o tä chi etzelal quibano, man c'o tä c'u i mac chuwäch ri Are'.
COL 1:23 Rajwaxic c'ut chi kas tzij quixcojonic. Ri ix je' jas jun ja ri utz banom chuyaquic, ri man cäslabtaj taj, ri co jekelic. Man quiya tä c'u can ri cu'l wi i c'ux. Are c'u wa' ri Tzij ri xito aretak xtzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe. Are c'u wa' we Tzij ri' ri tajin cätzijox cämic cho ronojel ruwächulew. In wa', ri Pablo, in jun chque ri quetoban chutzijoxic wa' we Utzalaj Tzij ri'.
COL 1:24 Cämic c'ut quinquicotic rumal ri c'äx ri tajin quinriko rumal iwech. Xak je ri' ri in quintoban chubanic tz'akat che ri c'äx ri rajwaxic cäquirik na ri kachalal cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo ri Cristo waral cho we uwächulew.
COL 1:25 Ri in, in jun chque ri e cojom che patänil tak que ri kachalal cojonelab. Are ri Dios ri xyo'w wa' pa nu k'ab, ru banic wa' we chac ri' che i patänixic ix, rech kas tz'akat quinban chuk'alajisaxic ru Lok' Pixab ri Dios chiwäch.
COL 1:26 Are c'u wa' ri man etamtal tä can nabe, ri man u yo'm tä retamaxic ri Dios pa tak ri k'ij ri junab ri e oc'owinak, aretak e c'asal ri ojer tak winak. Cämic c'ut k'alajisam chi wa' chquiwäch ri e rech ri Dios, e are' conojel ri quecojon che.
COL 1:27 Utz c'u xril wi ri Dios chi chquiwäch ri e rech ri Are' cuk'alajisaj wi ri man etamtal tä can nabe, ri sibalaj nim u k'ij, ri xukuje' sibalaj je'lic. Are c'u wa' ru chomam lok chi cuya na chque conojel winak, ri winak aj Israel xukuje' ri winak ri man e aj Israel taj. Ri man etamtal taj are wa' chi ri Cristo cäc'oji na pa ri iwanima'. Tzare c'u wa' ri je'lalaj cu'lbal i c'ux ri sibalaj nim u k'ij.
COL 1:28 Ri uj cäkatzijoj ri Utzalaj Tzij chrij ri Cristo. Quekapixbaj conojel winak, xukuje' quekatijoj rech kas cäquich'obo, rech kas tz'akat ri qui chomanic ri cojonelab ri xa e jun chic ruc' ri Cristo.
COL 1:29 Rumal c'u ri' quinchacunic, quintij nu k'ij, quincoj ronojel ri nu chuk'ab ri yo'm chwe rumal ri Cristo.
COL 2:1 Cwaj c'ut chi quiwetamaj chi sibalaj quintij nu k'ij rumal iwech, sibalaj quinoc il chiwe, xukuje' chque ri e c'o pa ri tinimit Laodicea, xukuje' chque conojel ri mäja' quetam nu wäch.
COL 2:2 Je ri' quinbano rech ri e are' cäwalijisax ri canima', xukuje' rech cäcaj quib nimalaj conojel, xa e jun chic ri e are'. Are quinban wa' rech kas cäquich'ob na ri cuban ri Dios, je ri' chi kas cäcu'bi qui c'ux chrij ri Are'. Are más utz na wa' chuwäch apachique k'inomal ri c'olic. Quintij nu k'ij rech kas cäquetamaj u wäch ri Cristo. Are c'u wa' ri man etamtal tä can nabe, ri mäja' cäk'alajisax rumal ri Dios.
COL 2:3 Ruc' c'u ri Are' sibalaj c'o wi ronojel u wäch etamanic xukuje' ronojel u wäch no'j ri sibalaj je'lic.
COL 2:4 Quinbij wa' chiwe rech man c'o tä jun cäcowin che i subic ruc' je'lalaj tak tzij ri xak cäquibij chiwe rech quixkaj pa qui k'ab.
COL 2:5 Pune ta ne man in c'o iwuc' chwinakil, ri ix c'ut ix c'o pa wanima' je' ta ne kas tzij in c'o iwuc'. Quinquicotic aretak quinwilo chi utz quibano, quiban ronojel pa cholajil, chi kas tzij ix cojoninak che ri Cristo, man i tasom tä c'u iwib chrij ri Are'.
COL 2:6 Je c'u ri', jas ri xibano, xic'amowaj ri Jesucristo che Iwajaw, xa jun chixc'ol ruc' ri Are'.
COL 2:7 Je' chibana' jas jun che' ri co tiquil pa ri ulew, man c'o tä jas quixslabisanic. Rajwaxic chi kas quixcojon che ri Kajaw Jesús jas ri c'utum chiwäch. Je' chibana wa', xukuje' sibalaj chiya maltioxinic che ri Dios amak'el ronojel k'ij.
COL 2:8 Chiwila iwib mixkaj pa qui k'ab ri winak ri cäcaj quixquisub ruc' ri je'lalaj tak qui tzij chquij ri qui nak'atisam wi quib ri e are', ruc' c'u ri qui chomanic ri man c'o tä u patän chrij ri cajulew. Man are tä ru tijonic ri Cristo, xane are ri qui tijonic winak, ri xak ajuwächulew wa'.
COL 2:9 Ronojel c'u ru banic ri Dios cäriktaj wa' ruc' ri Cristo ri xil u wäch waral cho we uwächulew, rumal chi ri Cristo, are kas Dios.
COL 2:10 Ri ix c'ut c'o ri Dios pa ri iwanima' rumal chi xa ix jun ruc' ri Cristo. Ri Are' c'ut cätakan pa qui wi' conojel ri c'o qui takanic, pa qui wi' conojel ri ángeles, xukuje' cätakan pa qui wi' conojel ri nimak qui banic ri yo'm chque chi c'o takanic pa qui k'ab.
COL 2:11 Xukuje' rumal chi xa ix jun ruc' ri Cristo, cojom ri retal ri c'ac' trato pa tak ri iwanima'. Man are tä c'u wa' ri cäban che ru cuerpo jun winak, xane are wa' ri xuban ri Cristo aretak xixuto' pa ri ojer i c'aslemal, ri c'aslemal rech etzelal. Je ri' xubano rech man quiban tä chic ri man utz taj ri craj ri iwanima'.
COL 2:12 Aretak xban i kasna', je' ta ne ri xixmuk junam ruc' ri Cristo, xukuje' junam xixc'astaj ruc'. Je ri', rumal chi xixcojon che ri nimalaj u chuk'ab ri Dios ri xc'astajisan ri Cristo chquixol ri cäminakib.
COL 2:13 Ri ix nabe canok je' ta ne ri ix cäminak rumal ri i mac, xukuje' rumal chi ri ix man ix aj Israel taj, man i nimam tä c'u ri ojer Pixab. Xpe c'u ri Dios, xuya ri kas i c'aslemal junam ruc' ri Cristo, xusach ronojel ri i mac.
COL 2:14 Ri Dios xusach ri nimalaj ka c'as ri c'o chkij, ri u k'atom tzij pa ka wi' chi cäc'äjisax ka wäch, rachi'l c'u ri pixab ri cujutak chubanic q'uia jastak. Xresaj chkij, xusach u wäch wa' rumal ru cämical ri Cristo cho ri cruz.
COL 2:15 Ri Cristo, aretak xcäm cho ri cruz, xch'acan ri Are' puwi' ri jun ri cäbin pa ri sutz' mayul, xukuje' pa qui wi' conojel ri nimak qui banic, ri c'o qui takanic. Xresaj ri qui chuk'ab, xukasaj qui k'ij chquiwäch conojel, xekaj c'u pu k'ab ri Cristo.
COL 2:16 C'o ba' jun mucoj jun pixab chrij ri quitijo, o chrij apachique u wäch nimak'ij. Muban wa' chrij ri nimak'ij rech ri c'ac' ic'. Muban c'u wa' chrij ri k'ij re uxlanem.
COL 2:17 Conojel tak wa' e are' xa jujun c'utbal re ri kas cäpe na, jas ri u nanoch' jun winak ri cäsachic. Ri kas xuc'ut lok, ri kas quilitajic, are c'u wa' ri Cristo.
COL 2:18 Chiwila ba' chi mämaj ri tojbal iwe cumal ri winak ri cäca'n che quib chi man cäca'n tä nimal. Xak are subunic wa'. Are winak wa' ri xukuje' quequik'ijilaj tak ri ángeles. We winak ri' xak cäquinim quib chupam ri man quetam taj, chupam ri man cäk'alajin taj. Cäca'n c'u nimal xa rumal ri q'uia u wäch qui chomanic ri e are'.
COL 2:19 We winak ri' qui tasom quib chrij ri Cristo. Ri Cristo cätakan pa ka wi' je' jas ri cuban ri ka jolom c'o puwi' ri ka cuerpo. Are ri Are' ri cäyo'w qui chuk'ab ri kachalal cojonelab ri quenuc'uw ru cuerpo waral cho we uwächulew, are c'u ri Are' ri xukuje' queq'uiyisanic. Je ri' chquijujunal ru tz'akatil ru cuerpo queq'uiyic, utz cäca'n conojel che qui rikic quib, je' jas ru chomam ri Dios pa qui wi'.
COL 2:20 Ri ix, ix cäminak chic junam ruc' ri Cristo. Quel cubij wa' chi man junam tä chic ri i no'j jas ri qui no'j ri niq'uiaj winak chic ri xak ajuwächulew. ¿Jas c'u che quiban na ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ajuwächulew je' ta ne chi ri ix c'ä ix jun cuc' ri e are'? ¿Jas che quinimaj na ri qui pixab ri e are' ri man utz taj?
COL 2:21 Ri winak ri' cäquibij: “¡Michap wa'!” —quecha'. “¡Mitij wa', miwuc'aj wa' pa i k'ab!” —quecha ri'.
COL 2:22 Ronojel wa' we pixab ri' xa are qui takanic, qui tijonic ri winak chquij jastak ri xa cäsach na qui wäch.
COL 2:23 Kas tzij c'ut, je' ta ne chi nim u banic wa' we cänimax ri cäquibij, xa rumal chi quek'ijilan chque tak ri ángeles. Cäca'n che quib chi man cäca'n tä nimal, man kas tzij tä c'ut. Xukuje' cäca'n c'äx che ri qui cuerpo. Are c'u ri qui tijonic man cäcowin tä che resaxic ri itzel tak qui rayinic ri winak.
COL 3:1 Ri ix, ix c'astajinak chic chquixol ri cäminakib junam ruc' ri Cristo. (Quel cubij wa' chi banom c'ac' che ri i c'aslemal rumal ri Are'.) We je ri', rajwaxic chi quitzucuj ri utzil ri cäpe chila' chicaj ri t'uyul wi ri Cristo pa ru wiquiäk'ab ri Dios.
COL 3:2 Chichomaj apan ri c'o chila' chicaj, man xak xuwi tä c'u ri c'o cho ruwächulew.
COL 3:3 Ri ix, ix cäminak junam ruc' ri Cristo. (Quel cubij wa' chi ri i c'aslemal cämic man junam tä ruc' ri ojer i c'aslemal.) Ri i c'aslemal cämic c'olotal ruc' ri Cristo pu k'ab ri Dios.
COL 3:4 C'o ri kas ka c'aslemal rumal ri Cristo ri c'o pa kanima'. Aretak c'ut cäpe chi ri Are', are chi' ri quilitaj na i wäch ruc' ri Are', cänimarisax c'u na i k'ij junam ruc'.
COL 3:5 Chisacha ba' u wäch ronojel ri man utz taj rech ruwächulew ri c'o pa ri iwanima'. Miban iwe jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Miban ri etzelal ri sibalaj äwas u banic cho ri Dios, me' c'u iwanima' chubanic ri man utz taj, ri itzel tak i rayinic. Mirayij q'uia u wäch jastak ri xak rech ruwächulew rumal chi junam wa' ruc' ri qui k'ijilaxic tak tiox ri xa e banom cumal winak.
COL 3:6 Rumal c'u wa' cäpe na ri nimalaj royowal ri Dios pa qui wi' ri winak ri man queniman tä che.
COL 3:7 Ri ix c'ut nabe canok xiban conojel tak wa' we mac ri' pa ri ojer i c'aslemal.
COL 3:8 Are c'u ri cämic chiya can u banic ronojel wa' we ri'. Xak mäpe iwoyowal, me' iwanima' chubanic ri man utz taj, ri itzel tak i rayinic, miban c'u ri etzelal. Mixyok'onic, mibij ri itzel tak tzij ri q'uixbal qui bixic.
COL 3:9 Miban tzij chixol, ri jun ruc' ri jun chic, rumal chi i yo'm can ri ojer i c'aslemal, xukuje' ronojel ri man utz taj ri xiban nabe.
COL 3:10 Cämic ri' are jun chi wi ri i c'aslemal, je' ta ne i cojom jun c'ac' atz'iak. Tajin cuban na c'ac' wa' we i c'aslemal ri' ronojel k'ij rumal ri Dios ri tajin cuq'uex ri i no'j, tajin cuq'uex ri iwanima' rech quixel na junam ruc' ri Are'. Je ri' kas quiwetamaj na u wäch ri Dios pa ri iwanima'.
COL 3:11 Man nim tä u banic cämic we aj Israel jun winak o we man aj Israel taj, we cojom retal ri ojer trato che jun o we man cojom taj. Man nim tä u banic we estranjer jun winak o we man estranjer taj, we c'o retam jun o we man c'o tä retam, we cuban ri u chac c'o pu k'ab jun u patrón o we ne man c'o tä u patrón. Ri kas nim u banic cämic, are ri Cristo. Rajwaxic chi ri Cristo nim na u banic ri Are' chuwäch ronojel, cätakan c'u ri Are' pa kanima' nimalaj konojel.
COL 3:12 Ri ix, ix u lok' ri Dios, ix cha'tal c'u rumal, rech ix rech ri Are'. Rumal ri' chibana ronojel u wäch utzil pa ri i c'aslemal. Chitok'obisaj qui wäch niq'uiaj winak chic, chibana utzil cuc' conojel. Miban nimal, xane rajwaxic quixch'awic. Micoj i c'a'nal, xane chichajij paciencia.
COL 3:13 We ruc' jubik' c'o c'äx ri cuban jun che ri jun chic, chicuyu wa', xukuje' chita' ri sachbal i mac we c'o jun chiwe c'o jas c'o pa ranima' chrij jun chic. Jas xuban ri Cristo chiwe xusach ri i mac, je' chibana ix xukuje'.
COL 3:14 Man xuwi tä wa', xane rajwaxic sibalaj quiwaj iwib. Are c'u wa' ri kas cäbanow chiwe chi xa ix jun. Cuban c'u tz'akat che ronojel.
COL 3:15 Ri utzil ri cuya ri Dios chixol, are chtakan wa' pa ri iwanima'. Are c'u wa' ri ix siq'uim wi rumal ri Dios rech xa ix jun chic, ix ri quinuc' ru cuerpo ri Cristo waral cho we uwächulew. Chiya ba' maltioxinic pa ronojel.
COL 3:16 Chiya che ru Lok' Pixab ri Cristo chi kas cäjeki pa ri iwanima', chtakan c'u wa' pa ronojel ri quibano. Chitijola iwib ruc' ronojel u wäch utzalaj no'j, chiwalijisaj c'u ri iwanima' chbil tak iwib. Chibixoj salmos, himnos, xukuje' ronojel u wäch bix ri cuya ri Lok'alaj Espíritu chiwe. Chibixoj wa' che ri Dios ruc' ri maltioxinic ri cäpe pa ri iwanima'.
COL 3:17 Ronojel ri quibano, ronojel c'u ri quibij, chibana wa' pa ru bi' ri Kajaw Jesús. Rumal c'u ri Are' chiya ba' maltioxinic che ri Dios ka Tat.
COL 3:18 Ri ix ixokib, ri ix c'ulan chic, chixniman chque ri iwachajil rumal chi are rajwaxic chi je' quiban ix, ri ix cojoninak che ri Kajaw Jesús.
COL 3:19 Ri ix achijab, ri ix c'ulan chic, lok' cheiwila ri iwixokil, xak mäq'uistaj i c'ux cuc'.
COL 3:20 Ri ix alabom, alitomab, chixniman chque ri i nan i tat pa ronojel, utz c'u cäril wa' ri Kajaw Jesús aretak je' quibano.
COL 3:21 Ri ix, tat nan, xak miyac coyowal ri iwalc'ual rech man quebison taj.
COL 3:22 Ri ix ajchaquib, chixniman chque ri i patrón waral cho we uwächulew pa ronojel. Man xuwi tä utz quiban che qui patänixic aretak quixquilo rech utz quixquil wi, xane chibana ri cäpe pa ri iwanima', muban quieb i c'ux. Je ri' chiban na rumal chi quixej iwib cho ri Dios.
COL 3:23 Ronojel ri quibano, chibana wa' ruc' quicotemal je' ta ne are tajin quipatänij ri Kajaw Jesús, man are tä c'u ri winak.
COL 3:24 Iwetam c'ut chi ri Kajaw Jesús cuya na chiwe chi quiwechbej ru tobanic ri Are' che tojbal iwe, rumal chi are ri Cristo ri kas i Patrón ri tajin quipatänij.
COL 3:25 Jachin c'u ri cuban ri man utz taj, cuc'am na ri rajil u q'uexel ri man utz taj ri cubano, rumal chi ri Dios junam queril wi conojel ri winak.
COL 4:1 Ri ix xukuje' ri ix patrón, chibana ri takal u banic, ri jicomal cuc' ri patänil tak iwe. Chna'taj chiwe chi ri ix xukuje' c'o jun i Patrón ri c'o chila' chicaj.
COL 4:2 Amak'el ronojel k'ij chibana orar, chixoc il chubanic wa', chiya c'u maltioxinic che ri Dios.
COL 4:3 Aretak quiban orar, chibana orar pa ka wi' uj xukuje', rech ri Dios cuya na chke chi cuya' cäkatzijoj ru Lok' Pixab ri Are'. Je ri' cujcowinic cäkaya u bixic ri xuban ri Cristo ri man etamtal tä can nabe. Rumal c'u rech ru tzijoxic wa' in c'o pa che'.
COL 4:4 Chibana orar rech kas utz quinban chuk'alajisaxic wa' we tzij ri' jas ri takal u banic wumal.
COL 4:5 Kas chiwila na jas ri quiban cuc' ri man e cojonelab taj, xak mitzak ri i k'ij.
COL 4:6 Utz chixtzijon cuc' ri winak, chibij ri kas c'o u patän chque. Kas chichomaj na ri' ri quibij aretak c'o jas ri cäquita' ri winak chiwe.
COL 4:7 Ronojel ri nu banom cubij na ri lok'alaj kachalal Tíquico chiwe. Ri are' are jun kachalal ri jicom ranima' ri cätoban wuc' chupatänixic ri Kajaw Jesús.
COL 4:8 Nu takom c'u bi iwuc' chubixic chiwe jas ri ka'nom uj waral, xukuje' rech cuwalijisaj na ri iwanima' ix.
COL 4:9 Xukuje' nu takom bi ri Onésimo junam ruc'. Ri are' are jun lok'alaj kachalal ri jicom ranima', xukuje' are jun wa' iwuc'. Cäquitzijoj c'u na chiwe ronojel ri tajin cäc'ulmataj waral.
COL 4:10 Ri Aristarco, ri wach ajpache', rachi'l ri Marcos ru primo ri Bernabé, cäquiya bi rutzil i wäch. Ri in, ya nu bim chic chiwe chrij ri Marcos, chi we copan iwuc' rajwaxic quic'ulaj ruc' utzil.
COL 4:11 Xukuje' ri Jesús, ri cäbix Justo che, cuya bi rutzil i wäch. Xuwi c'u tak wa' chquixol ri winak aj Israel ri e cojoninak che ri Kajaw Jesús tajin quinquito' chutzijoxic ru takanic ri Dios, sibalaj c'u qui cu'bisam nu c'ux.
COL 4:12 Ri Epafras cuya bi rutzil i wäch. Are' patänil re ri Cristo, xukuje' are jun wa' iwuc'. Ri are' amak'el cuban orar pi wi', cubochi'j ri Dios rech kas jicom ri iwanima' quixcojonic, kas c'u quijach iwib chubanic ru rayibal ri Dios.
COL 4:13 Kas tzij wilom in chi ri Epafras sibalaj coc il chiwe, xukuje' chque ri cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Laodicea, cachi'l ri cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Hierápolis.
COL 4:14 Ri Lucas ri lok'alaj cunanel xukuje' cuya bi rutzil i wäch, rachi'l ri Demas.
COL 4:15 Chibana tok'ob, chiya rutzil qui wäch ri kachalal ri e c'o pa ri tinimit Laodicea, xukuje' ri Ninfas cuc' conojel ri kachalal cojonelab ri cäquimulij quib cho rachoch.
COL 4:16 Aretak cäsiq'uitaj u wäch wa' we wuj ri' chiwäch ix, chitaka bi cuc' ri kachalal cojonelab aj Laodicea rech cäsiq'uix u wäch wa' chquiwäch ri e are' chila' xukuje'. Are c'u ri wuj ri qui c'amom ri cojonelab aj Laodicea, ri cäquitak na bi iwuc', ri ix quisiq'uij na u wäch wa' we wuj ri' xukuje'.
COL 4:17 Chibij wa' we tzij ri' che ri Arquipo: “Chawila' chi kas utz caban chubanic ri chac ri xyi' chawe chupatänixic ri Kajaw Jesús,” —chixcho'k che.
COL 4:18 In wa', ri Pablo, quintz'ibaj bi wa' we rutzil i wäch ri' ruc' ri nu k'ab in. Chna'taj chiwe chi ri in, in c'o pa che'. Are ta ba' ri Dios cätok'obisan i wäch. Amén.
1TH 1:1 In wa', ri Pablo, wachi'l ri Silvano ruc' ri Timoteo, tajin quintz'ibaj bi we wuj ri' chiwe ix, kachalal, ix ri' ri cojonelab ri c'o pa ri tinimit Tesalónica, ri xa ix jun ruc' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo. Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'.
1TH 1:2 Amak'el aretak cujxuqui'c quixna'taj chke cäka'n orar pi wi', cäkaya maltioxinic che ri Dios rumal iwech ix iwonojel.
1TH 1:3 Je' cäka'n wa' rumal chi amak'el cäna'taj chke chuwäch ri Dios ka Tat chi kas tzij ix cojoninak che ri Cristo. K'alaj wa' rumal ri chac ri tajin quibano. Cäna'taj chke xukuje' ri rutzil iwanima' chque nimalaj conojel. K'alaj wa' rumal chi i yo'm iwib chupatänixic ri Dios. Xukuje' cäna'taj chke chi man elinak tä ri cu'lbal i c'ux chrij ri Kajaw Jesucristo pune c'äx quiriko.
1TH 1:4 Ketam c'ut, kachalal, chi quixraj ri Dios, xukuje' chi ix cha'tal rumal.
1TH 1:5 Aretak xkatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe, man xuwi tä ri uj xujtzijonic, xane xukuje' are ri Lok'alaj Espíritu xuc'ut ru chuk'ab chiwäch rumal ri ka tzij. Kas ketam chi ri cäkatzijoj are ri kas tzij. Ri ix iwetam chi aretak xujc'oji iwuc', man are tä xkatzucuj jachique ri utz chke uj, xane are xkatzucuj jachique ri utz chiwe ix.
1TH 1:6 Ri ix c'ut xibano jas ri xka'n uj, xukuje' jas ri xuban ri Kajaw Jesucristo. Xukuje', pune sibalaj xirik c'äx aretak xixcojonic, xic'amowaj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ruc' ri quicotemal ri xuya ri Lok'alaj Espíritu pa ri iwanima'.
1TH 1:7 Je ri' xic'ut chquiwäch conojel ri cojonelab aj Macedonia, xukuje' ri cojonelab aj Acaya, jas ri rajwaxic cäca'n ri e are'.
1TH 1:8 Chila' c'ut xchapletaj wi bi u tzijoxic ru Lok' Pixab ri Kajaw Dios iwumal, man xuwi tä chque ri aj Macedonia, ri aj Acaya, xane xukuje' chque ri winak pa ronojel tinimit. Xukuje' conojel qui tom u tzijol chi xixcojon che ri Dios. Je ri' chi ri uj man c'o tä chic jas rajwaxic cäkabij.
1TH 1:9 Xane ri winak ri qui tom u tzijol chi xixcojonic, cäquitzijoj jas ri xiban che ka c'ulaxic aretak xujopan iwuc'. Cäquitzijoj jas ri xibano, xiya can ri jule' tak dios chic ri banom cumal winak, xixcojon che ri Dios ka Tat. Xichaplej c'u u patänixic ri kas Dios ri c'aslic.
1TH 1:10 Xukuje' cäquitzijoj chi sibalaj cu'l i c'ux che reyexic ri Jesús, ri cätzelej lok pa ri caj. Are c'u wa' ru C'ojol ri Dios ri xc'astajisax bi chquixol ri cäminakib rumal ri Dios. Are Jesús wa' ri cujto'w chuwäch ri nimalaj royowal ri Dios ri cäpe na pa qui wi' ri winak.
1TH 2:1 Ri ix, kachalal, kas iwetam chi man xak tä lok' xujc'oji iwuc', xane nim xixkato' wi.
1TH 2:2 Pune c'u xkarik c'äx aretak uj c'o pa ri tinimit Filipos, xukuje' xujyok'ic, je' jas ri iwetam ix, ri Dios xuya ka chuk'ab rech man cäkaxej tä kib chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chiwe, pune e c'o ri sibalaj quec'ulelan chke, ri cäquik'atej ka wäch.
1TH 2:3 Je ri', rumal chi kas jicom ri cäkatzijoj, man c'o tä etzelal chupam, man xkatzijoj tä c'u jastak che qui subic ri winak.
1TH 2:4 Ri Dios c'ut kas utz xril na ri kanima', rumal ri' xuya pa ka k'ab ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, je' jas ri cäkatzijoj. Man c'o tä cäkesaj che, man cäkaya tä c'u u wi'. Man are tä cäkatzijoj jachique ri utz cäquita wi ri winak, xane jachique ri cäkaj chuwäch ri Dios ri cäca'y pa kanima'.
1TH 2:5 Ri ix iwetam chi man ruc' tä je'lalaj tak tzij xixkach'aco, man xkatzucuj taj jas xkabij chiwe rech cäkach'ac puak chiwij. Chuwäch ri Dios c'o wi chi man je' tä wa' xka'no.
1TH 2:6 Man ka tzucum taj chi cäyi' ka k'ij cumal ri winak, we are iwumal ix, o are rumal jachin jun chic, pune takal chke chi c'o jas cäkata' chiwe. We je ri' cäka'no, rajwaxic chi quinimaj ri cäkabij rumal chi uj apóstoles, uj takom rumal ri Cristo.
1TH 2:7 Man je' tä c'u wa' xkachomaj, xane je' xka'n chiwe jas ri cuban jun chichu' che qui chajixic ri ral, sibalaj uj utz iwuc'.
1TH 2:8 Sibalaj nim na ri rutzil kanima' chiwe chi man xuwi tä ru Lok' Pixab ri Dios xkaj xkaya chiwe, xane xukuje', we ta rajwaxic, xkaya ta ri ka c'aslemal rumal chi sibalaj ix lok' chkawäch.
1TH 2:9 Kachalal, ¿a mat cäna'taj ri' chiwe chi aretak xujc'oji iwuc', xujchacunic, sibalaj xujcosic? Xujchacunic chi pak'ij chi chak'ab chuch'aquic ri ka wa rech man cäkaya tä latz' che jachin jun chiwe. Je' xka'n wa' aretak xkatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio rech ri Dios chila' iwuc'.
1TH 2:10 Ri ix kas xiwilo, xukuje' ri Dios kas xrilo chi xka'n ri jicomal iwuc', man c'o tä etzelal xriktaj chkij, ch'ajch'oj ri ka c'aslemal aretak xujc'oji chila' iwuc' ix ri ix cojonelab.
1TH 2:11 Kas iwetam c'ut chi ka walijisam iwanima' chijujunal, ka cu'bisam i c'ux, xukuje' ka yo'm pixbenic chiwe. Je' xka'n chiwe jas ri cuban jun tata' chque ri ralc'ual.
1TH 2:12 Xixkabochi'j chi je' quibano jas ri ya'tal chque ri e rech ri Dios ri xixusiq'uij rech quixc'oji ruc', cätakan c'u ri Are' pi wi', xukuje' rech cuya ri je'lalaj juluwem chiwe.
1TH 2:13 Ri uj man cujtäni tä chuya'ic maltioxinic che ri Dios rumal chi aretak xitatabej ru Lok' Pixab ri Dios ri xkatzijoj chiwe, kas xic'amowaj, xicoj pa kas tzij, man xichomaj taj chi xak u tzij jun achi, xane are ru Lok' Pixab ri Dios. Tzij c'u ri' chi are ru Lok' Pixab ri Dios ri cäcowin chuq'uexic ri i c'aslemal ix ri ix cojonelab.
1TH 2:14 Ri c'äx ri xic'ulmaj ix, kachalal, are je' jas ri xquic'ulmaj ri e cojoninak che ri Dios ri e c'o pa Judea ri xa e jun ruc' ri Cristo Jesús. Xban c'äx chiwe cumal ri iwinakil, je' xban chiwe jas ri xban chque ri cojonelab aj Judea cumal ri qui winakil aj Israel.
1TH 2:15 E are c'u wa' ri winak aj Israel ri xecämisan ri Kajaw Jesús, jas ri xca'n chque ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xetak bi cuc' nabe. Are c'u ri uj xukuje' xujquesaj lok. We winak ri' man cäca'n tä ri cäkaj chuwäch ri Dios, xane cäca'n qui c'ulel chque conojel winak.
1TH 2:16 Aretak ri uj cäkaj cäkatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri man e aj Israel taj, rech ri e are' xukuje' cäquirik ru tobanic ri Dios, ri winak aj Israel xa cäquik'atej ka wäch. Je ri' qui banom, qui nimarisam ri qui mac cho ri Dios. Cämic c'ut petinak chic ri nimalaj royowal ri Dios pa qui wi' conojel.
1TH 2:17 Kachalal, pune xque' quieb oxib k'ij ri uj elinak lok iwuc', pune ta ne man cäkil tä i wäch, man ix sachinak tä chke, ix c'o pa kanima'. Sibalaj cäkaj cäkil i wäch jumul chic.
1TH 2:18 Rumal ri' xkatzucuj jas xka'no rech cujopan iwuc' che iwilic. In wa', ri Pablo, q'uia mul xintzucuj jas quinbano rech cujopan iwuc'. Are c'u ri Satanás xujuk'atej.
1TH 2:19 ¿Jas c'u chrij cu'l wi ka c'ux, cujquicotic? ¿Jas ri' ri cubano chi cäcu'bisax ka c'ux, cuya quicotemal chke? Ix ri', kachalal, rumal chi jicom ri iwanima' cho ri Dios. Are ri ix ri quixbanowic chi cujquicot na cho ri Kajaw Jesús aretak cäpetic rumal chi xujch'acanic.
1TH 2:20 Are je' iwumal ix chi cäcu'bisax ka c'ux, cujquicotic.
1TH 3:1 Rumal c'u rech chi man xkach'ij tä chi na ri mat ketam jas i banom, xkachomaj cujcanaj can ka tuquiel pa ri tinimit Atenas.
1TH 3:2 Je' xka'n wa', xkatak c'u bi ri kachalal Timoteo iwuc'. Ri Timoteo are jun utzalaj patänil re ri Dios ri chacuninak kuc' chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Cristo. Xkatak c'u bi iwuc' rech cuwalijisaj ri iwanima', quixupixbaj rech c'o na más u chuk'ab ri i cojonic.
1TH 3:3 Je ri' rech man c'o tä jun chiwe cuban quieb u c'ux cumal tak we c'äxc'ol ri'. Ri ix c'ut iwetam chi tzrajwaxic wi chi cäkarik c'äx.
1TH 3:4 Je ri', rumal chi xkabij wa' chiwe aretak xujc'oji iwuc', chi cäkarik na ri c'äxc'ol. Je ri' kas ya' iwetam ri xkac'ulmaj uj konojel.
1TH 3:5 Ri in man xinch'ij tä chi na ri mat quinwetamaj jas i banom. Rumal ri' xintak bi ri Timoteo chuta'ic u tzijol jas u banom ri i cojonic. Xinxej wib chi we ne ruc' jubik' xixch'actaj rumal ri Itzel, xak ba' lok' ri' ri ka chac ri xka'n iwuc'.
1TH 3:6 Cämic c'ut tzelejeninak lok ri Timoteo pa Tesalónica, xuya ri utzalaj tzij chke chrij ri i cojonic, xukuje' chi sibalaj quiwaj iwib, utz iwanima' chque conojel. Cutzijoj chke chi amak'el cujna'taj chiwe, utz i chomanic chkij, xukuje' chi sibalaj quiwaj quiwil ka wäch. Je' ri ke uj xukuje', sibalaj cäkaj cäkil i wäch.
1TH 3:7 Xa je ri', kachalal, chupam ronojel ri ka rajwaxic, xukuje' ri c'äxc'ol ri tajin cäkariko, cäcu'bi ka c'ux rumal iwech, aretak cäkato chi kas tzij ix cojoninak che ri Cristo, jicom ri iwanima'.
1TH 3:8 Xkana' uj chi je' ta ne xuban c'ac' ri ka c'aslemal, man c'o tä chi jas cäkabisoj, rumal chi kas i jiquibam i c'ux chrij ri Kajaw Jesús.
1TH 3:9 Rumal c'u ri', sibalaj nim ri maltioxinic cäkaya che ri Dios rumal iwech ix, rumal ri nimalaj quicotemal ri cäkana' pa kanima' chuwäch ri Dios.
1TH 3:10 Xuwi ba' cäka'n orar pi wi' chi pak'ij chi chak'ab, man cujk'iytaj taj. Cäkata' che ri Dios chi cuya chke chi cäkil i wäch. Je ri' cäkaya na chiwe ri c'ä craj na che ri i cojonic.
1TH 3:11 Are ta ba' ri Dios ka Tat junam ruc' ri Kajaw Jesucristo cätob chke, cuc'am ka be rech cujcowinic cujopan iwuc'.
1TH 3:12 Ri Kajaw Dios chuban ta ba' chiwe chi cäq'uiy na ri rutzil iwanima', chuya ta na chiwe chi sibalaj quiwaj iwib chbil tak iwib, xukuje' queiwaj conojel ri niq'uiaj winak, je' jas ri uj xukuje' sibalaj quixkaj.
1TH 3:13 Xukuje' chubana chiwe chi sibalaj jicom iwanima' rech man c'o tä mac cäriktaj chiwij, ch'ajch'oj ri i c'aslemal chuwäch ri Dios ka Tat aretak cäpe ri Kajaw Jesucristo e rachi'l conojel ri e rech ri Are'.
1TH 4:1 Je c'u ri', kachalal, quixkabochi'j, quixkapixbaj rumal ri Kajaw Jesús chi quitakej u banic pa ri i c'aslemal jas ri xkac'ut can chiwäch, je' jas ri tajin quiban cämic. Rumal chi are wa' ri cäkaj chuwäch ri Dios, cäkata' chiwe chi cänimar u banic wa' iwumal.
1TH 4:2 Iwetam chi c'ut ri tijonic ri ka yo'm chiwe, ri xujtak chuya'ic rumal ri Kajaw Jesús.
1TH 4:3 Are c'u wa' ri craj ri Dios: chi quitas iwib chrij ronojel u wäch etzelal, ch'ajch'oj c'u ri i c'aslemal, chi man quiban tä iwe xa jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab.
1TH 4:4 Xane ri Dios craj chi ri ix, ri ix achijab chijujunal utz chibana chucha'ic jun iwixokil, quixc'oji ruc', nim chiwila wi, je' jas ri takal chiwe ix, ix c'ut rech ri Dios.
1TH 4:5 Mibana xa jas ri quiwaj ix ruc' ri itzel i rayinic jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ri man e cojoninak tä che ri Dios.
1TH 4:6 C'o ba' jun muban c'äx, man cusub tä jun kachalal, man cusub tä c'u na jun winak chic che wa' we ri' ri nu bim chiwe, rumal chi ri Dios sibalaj cuc'äjisaj na u wäch jachin ri je' cuban wa'. ¡Chiwilampe'! Ka bim chi c'u wa' chiwe, ka k'alajisam chi wa' chiwäch.
1TH 4:7 Man uj u siq'uim tä c'u ri Dios rech cäkatz'iloj ri ka c'aslemal, xane rech cäkatas kib chrij ronojel u wäch etzelal, cäkajach kib pu k'ab ri Are'.
1TH 4:8 Je c'u ri' jachin ri cäretzelaj u wäch we tijonic ri', man cäretzelaj tä u wäch jun winak, xane are cäretzelaj u wäch ri Dios ri u yo'm ru Lok'alaj Espíritu pa kanima'.
1TH 4:9 Man rajwaxic tä c'ut quintz'ibaj jun wuj chiwe, kachalal, chubixic chi rajwaxic sibalaj quiwaj iwib, rumal chi are ri Dios u c'utum wa' chiwäch chi rajwaxic quiwaj iwib chbil tak iwib.
1TH 4:10 Xukuje' ketam chi amak'el queiwaj conojel ri kachalal ri e c'o pa ronojel ri Macedonia. Quixkabochi'j c'ut, kachalal, chi sibalaj quiwaj ta na más iwib.
1TH 4:11 Chibana xukuje' chi cäjoror ri i c'aslemal, chibana tak ri i rajwaxic chijujunal, xak minim iwib pa tak ri quech niq'uiaj chic. Chixchacun ruc' ri i k'ab, chito' ba' iwib, je' jas ri takanic ri ka yo'm chiwe.
1TH 4:12 Je ri' rech ri man e cojonelab taj utz cäquil wi ri i c'aslemal, nim quixquilo, xukuje' rech c'o ronojel ri cajwataj chiwe.
1TH 4:13 Man cäkaj tä c'ut, kachalal, chi mat quiwetamaj ri cäquic'ulmaj na ri cäminakib, rech man je' tä ri i bis jas ri qui bis ri niq'uiaj winak chic ri man c'o tä cu'l wi qui c'ux.
1TH 4:14 Rumal chi cäkacojo chi ri Jesús xcämic xukuje' xc'astaj bi chquixol ri cäminakib, cäkacoj ri' chi pa ri c'astajibal quech ri cäminakib, aretak cäpe ri Jesús, queuc'am na lok junam ruc' ri canima' ri winak ri e cojoninak che, xecämic.
1TH 4:15 Rumal ri' cäkaya wa' we tijonic ri' chiwe, ri yo'm chke rumal ri Kajaw Jesús, chi ri uj ri c'ä uj c'asal na, ri c'ä uj canajinak waral aretak cäpe ri Are', man cujnabej tä c'u na chquiwäch ri kachalal ri e cäminak chic.
1TH 4:16 Tzare c'u ri Kajaw Jesús cäkaj na lok chicaj, cätataj jun ri co cäch'awic, cuya takanic, je' jas ri cäch'aw jun arcángel, xukuje' cätataj na ru ch'abal ri trompeta re ri Dios. Are c'u ri e cojoninak che ri Cristo, ri e cäminak chic, e are' quec'astaj na bic nabe.
1TH 4:17 C'ä te ri' ri uj ri c'ä uj c'aslic, ri uj canajinak canok, cujyac na, cujc'am na bic junam cuc' ri e are' pa ri sutz' churikic ri Kajaw Jesús chila' chicaj. Cujc'oji c'u na ruc' ri Kajaw Jesucristo amak'el ronojel k'ij.
1TH 4:18 Chiwalijisaj ba' iwanima' chbil tak iwib ruc' we tzij ri' ri nu bim chiwe.
1TH 5:1 Are c'u ri k'ij, kachalal, ri ajilabal ri cäbantaj na ronojel wa', man rajwaxic taj chi quintz'ibaj bi chiwe.
1TH 5:2 Je ri', rumal chi ri ix kas quich'obo chi man c'o tä jun retam ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús, xane je' cäc'ulmataj wa' jas ri cuban jun elak'om coc pa jun ja chak'ab, man cuna' tä jun.
1TH 5:3 Aretak ri winak cäquibij: “Ronojel xak cäjoror chic, man c'o tä chi je wa' je ri',” —quecha ri'. Are chi' c'ut cäpe na ri nimalaj c'äx pa qui wi' ri xak c'ä te' cäpetic, jas ri k'oxom ri cuna' jun yawab ixok aretak cäril u wäch ri ral. Man quecowin tä c'u ri winak cäquito' quib.
1TH 5:4 Are c'u ri ix, kachalal, man ix c'o tä pa ri k'ekum ri e sachinak wi ri man queniman tä che ri Dios. Ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús man je' taj cuban ri' chiwe jas ri cuban jun elak'om ri man quina' taj coc pa ja, rumal chi ri ix tajin quiweyej ru petbal ri Jesús.
1TH 5:5 Iwonojel ix c'o pa ri sakilal, ix rech ri pak'ij, je' jas ri uj xukuje'. Man uj rech tä ri chak'ab, man uj sachinak tä c'u pa ri k'ekum.
1TH 5:6 Rumal ri' mäka'n ba' jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic, je' ta ne chi xa e warinak, xane chujc'asc'atok. Mäka'n xak jas ri cäkaj uj, xane nabe kas cäkachomaj na ri cäka'no.
1TH 5:7 Ri quewaric, chak'ab ri' quewaric. Ri quek'abaric, chak'ab ri' quek'abaric.
1TH 5:8 Are c'u ri uj, ri uj rech ri pak'ij, mäka'n xak jas ri cäkaj uj, xane nabe kas utz u chomaxic na ri cäka'no. Rajwaxic chi cäkacoj na ri cojonic xukuje' ri rutzil kanima', je' jas jun atz'iak re ch'ich' ri cucoj jun soldado chuto'ic rib pa ri ch'oj. Xukuje' rajwaxic chi cäcu'bi ka c'ux chi cäkarik na ru tobanic ri Dios, je' ta ne chi are jun casco ri cucoj jun soldado che to'bal u jolom.
1TH 5:9 Ri Dios c'ut man xujucha' taj rech xa cuc'äjisaj ka wäch, xane rech cujcojon che ri Kajaw Jesucristo, cäkarik na ru tobanic ri Are'.
1TH 5:10 Ri Jesucristo xcäm rumal kech, rech amak'el cujc'asi na junam ruc' Are'. We c'ä uj c'aslic aretak cäpetic, we ne uj cäminak chic, xak junam.
1TH 5:11 Rumal ri' chiwalijisaj iwanima' chbil tak iwib, xukuje' chito'la iwib ri jun ruc' ri jun chic jas ri tajin quibano.
1TH 5:12 Kachalal, cäkabij na chiwe chi nim queiwil wi ri quechacun iwuc', ri quec'amow i be, xukuje' cäquiya i no'j ri yo'm chque ri e are' rumal ri Kajaw Dios.
1TH 5:13 Je', kachalal, sibalaj nim cheiwila wi, lok' cheiwila xukuje', rumal ri utzil ri tajin cäca'no. Chc'ol ba' utzil chixol iwonojel, ri jun ruc' ri jun chic.
1TH 5:14 Kachalal, xukuje' quixkabochi'j chi cheipixbaj ri man cäcaj taj quechacunic, chiwalijisaj ri canima' ri xak quebisonic, ri cäquixej quib, cheitok'aj ri man c'o tä chi qui chuk'ab, chichajij paciencia cuc' conojel.
1TH 5:15 Chichajij iwib, c'o jun muya c'äx che rajil u q'uexel jun c'äx ri banom che, xane amak'el chitakej u banic ri utzil chbil tak iwib, xukuje' chque conojel winak.
1TH 5:16 Amak'el chixquicotok.
1TH 5:17 Mitänaba u banic orar.
1TH 5:18 Chiya maltioxinic che ri Dios pa ronojel, rumal chi are wa' ri craj ri Dios chi je' quiban ix, ri ix cojoninak che ri Cristo Jesús.
1TH 5:19 Mik'atej u wäch ri Lok'alaj Espíritu che ri craj cuban iwuc'.
1TH 5:20 Miwetzelaj u wäch ri tzij ri cuya ri Lok'alaj Espíritu chque ri kachalal ri quek'alajisan chiwäch.
1TH 5:21 Na'l quiban che rilic ronojel, jachique ri utz, ri kas tzij, jachique ri man utz taj. Chitakej ba' ri utz.
1TH 5:22 Chitasa iwib chrij ronojel u wäch etzelal.
1TH 5:23 Tzare ta ba' ri Dios, ri xuwi ri Are' cäcowinic cuya utzil chquixol ri winak, cuban ch'ajch'oj che ri i c'aslemal pa ronojel, cuchajij ta na ri iwespíritu, ri iwanima', xukuje' ri i cuerpo, rech man c'o tä etzelal cäriktaj chiwij aretak cäpe ri Kajaw Jesucristo.
1TH 5:24 Ri Dios c'ut ri xixusiq'uij, jicom ri ranima', kas cuban na jas ru bim chiwe.
1TH 5:25 Kachalal, chibana orar pa ka wi'.
1TH 5:26 Chiya rutzil qui wäch conojel ri kachalal je wa'. Chitz'umaj iwib chbil tak iwib chuwäch ri Dios. Retal c'u wa' chi kas lok' quiwil iwib.
1TH 5:27 Quinbij chiwe chuwäch ri Kajaw Jesús chi quisiq'uij u wäch we wuj ri' chquiwäch conojel ri kachalal cojonelab.
1TH 5:28 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch. Amén.
2TH 1:1 In wa', ri Pablo, wachi'l ri Silvano ruc' ri Timoteo, tajin quintz'ibaj bi we wuj ri' chiwe ix, kachalal, ix ri' ri cojonelab ri c'o pa ri tinimit Tesalónica, ri xa ix jun ruc' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo.
2TH 1:2 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch, cuban c'ut chi cuxlan ri iwanima'.
2TH 1:3 Kachalal, rajwaxic ba' chi amak'el cujmaltioxin che ri Dios rumal iwech. Ya'talic chi je' cäka'n wa' rumal chi kas tzij tajin cäq'uiy ri i cojonic, xukuje' rumal chi ri ix chijujunal sibalaj lok' na quiwil wi iwib nimalaj iwonojel, ronojel k'ij c'ut tajin cänimar ri rutzil iwanima' chbil tak iwib.
2TH 1:4 Je ri' chi ri uj sibalaj cujquicotic, cäkatzijoj ri i banic jawije' ri queriktaj wi ri e cojoninak che ri Dios. Cujquicot chubixic jas ri tajin quibano, quich'ij ri c'äx ri cäban chiwe cumal niq'uiaj winak chic, xukuje' quich'ij ri bis ri quiriko. Cäkatzijoj c'ut chi sibalaj c'o ri i cojonic che ri Dios, jicom c'u iwanima' pa ronojel ri quic'ulmaj.
2TH 1:5 Ronojel wa' we c'äx ri' ri tajin quiriko cuc'ut chkawäch chi jicom cuban ri Dios chuk'atic tzij. Je ri', rech takal chiwe quixc'oji ruc' ri Dios, cätakan c'u ri Are' pi wi'. Rumal c'u rech wa' tajin quirik c'äx.
2TH 1:6 We winak ri' ri tajin quebanow c'äx chiwe, takal c'ut chi cäc'äjisax na qui wäch wa' rumal ri Dios. Cuban c'u na ri Are' chi cäquirik c'äx chuq'uexel ri xca'n chiwe.
2TH 1:7 Are c'u ri ix ri i rikom c'äx, cuban na ri Dios chi cuxlan ri iwanima' junam jas ri cuban chke uj. Aretak cuc'ut na rib ri Kajaw Jesús, sutim rij ruc' u xak k'ak' cäkaj lok chicaj, e rachi'l ri ángeles rech Are' ri sibalaj c'o qui chuk'ab.
2TH 1:8 Aretak cäpetic, cuya na ri tojbal que ri winak ri man xecojon tä che ri Dios, ri man xeniman tä che ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chrij ri Kajaw Jesucristo.
2TH 1:9 We winak ri' cäquitoj na ru q'uexel ri qui mac, cäsach na qui wäch, sibalaj nim ri c'äx ri cäquiriko, man c'o tä c'u u q'uisic. Quesax bi ri e are' chuwäch ri Kajaw Jesús, naj queyi' wi na che ri Are'. Xukuje' naj quec'oji wi che ri je'lalaj juluwem rech ri nimalaj u chuk'ab ri Jesús.
2TH 1:10 Je' cäquic'ulmaj na wa' pa ri k'ij ri cäpe ri Jesús rech cänimarisax u k'ij cumal ri e rech ri Are', xukuje' cäcajmax na u wäch cumal ri e cojoninak che, cäyi' c'u u k'ij. Ri ix xukuje', rumal chi ix cojoninak che ri tzij ri ka k'alajisam chiwäch, quixc'oji na cuc' ri niq'uiaj cojonelab.
2TH 1:11 Xa c'u rumal wa' amak'el cäka'n orar pi wi', cäkata' che ri ka Dios chi cubano chi kas takal chiwe chi ix siq'uim rumal ri Are'. Xukuje' cäkata' che ri Dios chi ru chuk'ab cuya ta na chiwe chi quixcowinic quiban ronojel u wäch utzil ri i chomam u banic, xukuje' ronojel utzalaj chac ri tajin quibano rumal chi kas quixcojon che ri Dios.
2TH 1:12 Je ri', rech rumal iwech ix cäyi' na u k'ij ri Kajaw Jesucristo, xukuje' ri ix cäyi' na i k'ij rumal ri Are'. Je' cäban na wa' chiwe rumal chi tok'obisam i wäch rumal ri ka Dios, rumal ri Kajaw Jesucristo.
2TH 2:1 Kachalal, cäkaj cäkabij chiwe ri cäc'ulmataj na aretak curik ru petbal ri Kajaw Jesucristo, aretak cäpe che ka mulixic bi ruc'.
2TH 2:2 Quixkabochi'j chi mat ruc' jubik' quiq'uex i chomanic, cuban quieb i c'ux, quixej iwib rumal jun winak ri cubij chi cäch'aw ri Lok'alaj Espíritu pa ranima', c'o c'u jas cubij chiwe, o rumal ri quito chi cätzijoxic, o rumal jun wuj ri je' ta ne uj ri uj takowinak bic, ri cubij chi ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús petinak chic pa ka wi'.
2TH 2:3 C'o ba' jachin jun winak mubano chi quixsubtajic. Nabe c'ut chuwäch ru petbal ri Jesús cäquiyac na quib ri winak chrij ri Dios, cuc'ut na rib ri achi ri banal etzelal ri cuban u c'ulel che ri Dios. We achi ri' k'atom tzij puwi' chi cäsach na u wäch.
2TH 2:4 Ri achi ri' cuyac na rib, cuban na c'ulel che ronojel ri cäna'tabex wi ri Dios, o cäk'ijilax wi. Cäcu'bi na pa ri nimalaj rachoch Dios, je' ta ne chi are Dios. Cuban na chbil rib chi are Dios.
2TH 2:5 ¿A mat cäna'taj chiwe chi aretak xinc'oji iwuc' xinbij wa' chiwe?
2TH 2:6 Cämic c'ut iwetam jas ri' ri k'ateninak, je ri' chi man kas u c'utum tä rib we itzelalaj achi cämic ri'. C'ä te c'u ri' kas cuc'ut na rib ri banal etzelal aretak curik ru k'ijol.
2TH 2:7 K'alaj chi c'ut chi ri itzelalaj u chomanic ri itzel ri c'u'talic tajin cächacun chic pa tak ri canima' ri winak cämic. Xuwi reye'm chi quesax ri k'ateninak rech kas cuc'ut rib.
2TH 2:8 Aretak c'ut esam chic ri k'ateninak, cuc'ut na rib ri achi ri banal etzelal ri cuyac na rib chrij ri Dios. Cäcämisax na rumal ri Kajaw Jesús ruc' ri ruxlab, cäsachisax na u wäch ruc' ru c'utic rib ri Jesús aretak cäpetic.
2TH 2:9 We achi ri', are ri Satanás cätakow na lok. Cäpe na ruc' nimalaj chuk'ab, cuban na nimak tak c'utbal, xukuje' cajmabal. Man kas tzij tä c'ut ri cubano.
2TH 2:10 Cucoj na ronojel u wäch itzel tak subunic che qui subic ri winak ri cäsach na qui wäch. Cäsach na qui wäch rumal chi man xcaj tä ri kas tzij, man xquic'amowaj tä c'u wa' rech cäquirik ru tobanic ri Dios.
2TH 2:11 Rumal ri' ri Dios cuya na chque chi quesubtaj rumal ri man kas tzij taj, chi ri e are' quecojon chque ri banow tzij.
2TH 2:12 Je ri' rech cäk'at na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax na qui wäch conojel ri man e cojoninak tä che ri kas tzij, xane are benak canima' ruc' ru banic ri etzelal.
2TH 2:13 Kachalal, ri ix sibalaj quixraj ri Kajaw Jesucristo. Ri uj c'ut cäkana' pa kanima' chi rajwaxic cäkaya maltioxinic amak'el che ri Dios rumal iwech, rumal chi tzojer lok ix c'o chquixol ri xecha' nabe rumal ri Dios rech quirik ru tobanic. Quirik c'u ru tobanic ri Dios rumal ri Lok'alaj Espíritu ri xuban ch'ajch'oj che ri iwanima', xukuje' rumal chi xixcojon che ri kas tzij.
2TH 2:14 Ri Dios c'ut xixusiq'uij rech quirik ru tobanic ri Are' rumal ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xkatzijoj chiwe, rech quixc'oji junam ruc' ri Kajaw Jesucristo aretak cänimarisax u k'ij ri Are', quirik c'u na iwe ix we nimarisabal k'ij ri'.
2TH 2:15 Rumal ri', kachalal, jicom chibana' chitakej ri tijonic ri ka c'utum chiwe petinak lok. Are wa' ri ka tzijom chiwe, xukuje' ri ka tz'ibam bi pa tak wuj.
2TH 2:16 Tzare ta ba' ri Kajaw Jesucristo, junam ruc' ri Dios ka Tat, ru c'utum ri rutzil ranima' chke, quixuto' pa ronojel. Ri Are' xukuje' xuya cu'lbal ka c'ux ri man c'o tä u q'uisic, xuya xukuje' chke chi cäcu'bi ka c'ux chrij ri Jesús rumal ri tok'ob ri cuban pa ka wi'.
2TH 2:17 Tzare ta ba' ri Are' chuwalijisaj ri iwanima', xukuje' chubana ta na jicom chiwe, rech xa utz ronojel ri quibij, xukuje' ronojel ri quibano.
2TH 3:1 Je c'u ri', kachalal, chibana orar pa ka wi' rech ru Lok' Pixab ri Dios aninak cäjabun u wäch pa ronojel tinimit, cäyi' c'u u k'ij cumal ri winak jas ri xc'ulmataj iwuc' ix.
2TH 3:2 Xukuje' chibana orar pa ka wi' chi ri Dios cujuto' pa qui k'ab ri itzel tak winak, ri e banal tak etzelal, rumal chi man conojel taj quecojon che ru Lok' Pixab ri Dios.
2TH 3:3 Ri Dios c'ut, kas jicom ranima'. Cuban na chiwe chi c'o na i chuk'ab rech kas jicom ri iwanima' ix xukuje'. Quixuchajij na chuwäch ri Itzel.
2TH 3:4 Cäcu'bi c'u ka c'ux chrij ri Kajaw Jesús chi tajin quiban ri xixkatak wi, xukuje' amak'el quitakej na u banic wa'.
2TH 3:5 Are ta ba' ri Kajaw Jesús cäyo'w pa ri iwanima' chi queiwaj conojel, je' jas ri Dios queraj conojel ri winak. Xukuje' chuya ta chiwe chi quich'ij ronojel ri cäpe chiwij, chi c'o iwe ri paciencia ri c'o ruc' ri Cristo.
2TH 3:6 Cäkaya c'u takanic chiwe, kachalal, rumal ri Kajaw Jesucristo, chi quitas iwib chrij apachin jun kachalal ri cubano xa jachique ri craj, man cächacun taj, ri man cunimaj tä ri tijonic ri ka yo'm chiwe petinak lok.
2TH 3:7 Ri ix iwetam chic jas ri rajwaxic quibano rech quiban iwe jas ri xka'n uj aretak xujc'oji iwuc'. Aretak xujc'oji iwuc' man are tä xka'no xa jachique ri xkaj, xane xujchacunic.
2TH 3:8 Man xkabij tä che jachin jun chi chusipaj ri ka wa, xane xkatojo. Sibalaj xkatij ka chuk'ab che ri ka chac, xujcosic. Chi pak'ij chi chak'ab xujchacunic rech man cäkaya tä latz' che jachin jun chiwe.
2TH 3:9 Pune ta ne ya'tal chke cäkata' ri ka wa chiwe, man je' taj xka'no, xane xujchacunic rech quiwesaj i no'j chkij, quiban c'u iwe jas ri xka'n uj.
2TH 3:10 Xukuje' xkabij wa' chiwe aretak xujc'oji iwuc': “Jachin jun ri man craj taj cächacunic, mäyi' che chi cäwi'c,” —xujcha chiwe.
2TH 3:11 Ka tom c'u u tzijol chi e c'o jujun chiwe ri tajin cäca'no xa jachique ri cäcaj, ri man c'o tä jubik' chac cäca'no, xane xa quebe' je wa' je ri', cäquinim quib pa tak ri tajin cäca'n ri niq'uiaj winak chic.
2TH 3:12 Are c'u tak wa' cäkabij chque ri cojonelab ri je' cäca'no, quekapixbaj rumal ri Kajaw Jesucristo chi chechacunok, mäca'n chic ri c'äx chquixol ri winak rech cäjoror na ronojel, chquich'aca que ri cäquitijo.
2TH 3:13 Ri ix c'ut, kachalal, mixk'iytaj chubanic ronojel u wäch utzil.
2TH 3:14 We c'o jachin jun ri man cunimaj tä ri xkabij pa we wuj ri', chicojo retal jachinok, miwachi'laj chic rech cäq'uixic.
2TH 3:15 Miban c'u i c'ulel che, xane chipixbaj je' jas ri quiban che jun iwachalal.
2TH 3:16 Tzare ta ba' ri Kajaw ri xuwi ri Are' cäcowinic cuya utzil chquixol ri winak, chuya ta chiwe chi amak'el c'o utzil iwuc' ix, xukuje' chi cuxlan ri iwanima' pa ronojel. Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo c'o iwuc' ix nimalaj iwonojel.
2TH 3:17 In wa', ri Pablo, quintz'ibaj bi wa', quintak c'u bi rutzil i wäch. Chiwilampe' chi are wa' ri nu tz'ib. Je wa' ri quinban chutz'ibaxic ri nu bi' pa tak conojel ri nu wuj ri quintak bic.
2TH 3:18 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch ix nimalaj iwonojel. Amén.
1TI 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi je ri' ru takanic ri Dios ri To'l Ke, xukuje' ri Kajaw Jesucristo ri cu'l wi ka c'ux.
1TI 1:2 Ri at, Timoteo, quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe, je' ta ne chi kas at nu c'ojol rumal chi rumal ri nu tzij xatcojonic. Are ta ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo quel u c'ux chawe, cutok'obisaj a wäch, cubano chi cuxlan rawanima'.
1TI 1:3 Quinna'taj chawe jas ri xinbij aretak xine' pa Macedonia. Xinbij chawe chi catcanaj can pa ri tinimit Éfeso. Xinya we takanic ri' chawe chi cabij chque ri jule' winak, ri tajin cäquiya tijonic ri man tzij taj chque ri cojonelab, chi mäquiya chic we tijonic ri'.
1TI 1:4 Chabij chque chi mäquitzijoj chic ri xak puc, xukuje' ri tzijobelil ri cätzijox chquij ri ka nan ka tat ojer. Ronojel wa' cuc'am lok ch'oj. Man c'o tä c'u qui patän wa' we ri', man cujquito' tä chuch'obic ru chomanic ri Dios ri xuwi quetamax rumal ri cojonic che ri Cristo.
1TI 1:5 Ru patän we takanic ri' ri quinya chawe, are wa' chi ri uj, ri uj cojonelab kas quekaj conojel. Rajwaxic chi cäq'uiy lok wa' pa kanima' ri ch'ajch'oj, ri cäkana' wi chi man c'o tä etzelal ka'nom, ri k'alaj wi chi kas tzij cujcojonic.
1TI 1:6 E c'o c'u jujun ri xquisach ru beyal we takanic ri', xetzak c'ut. Xquijach quib chubixic tzij chbil tak quib ri man c'o tä qui patän.
1TI 1:7 Ri winak ri' cäcaj queboc che ajtijab, quequitijoj ri winak chrij ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés. Man cäquich'ob tä c'ut ri tzij ri cäquibij, man cäquich'ob tä c'u ri cäquic'utu. Xak cäquibij chi are ri kas tzij.
1TI 1:8 Tzij la' chi utz ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés. Rajwaxic c'ut chi cäcojic jas ri kas ya'tal wi.
1TI 1:9 Etamtal wa' chi ri Pixab man xyi' tä chque ri winak ri tajin cäca'n ri utzil, xane chque ri man cäquiya tä quib pa takic, chque ri man queniman taj, chque ri man quecojon tä che ri Dios, chque ri ajmaquib, chque ri man nim tä cäquil wi ri Dios, ri man c'o tä äwas chquiwäch, chque ri quequicämisaj qui nan qui tat, chque ronojel qui wäch cämisanelab.
1TI 1:10 Xukuje' ri Pixab xyi' chque ri winak ri xak cäquirik quib jas ri cäca'n ri tz'i', man c'o tä qui pixab. Are c'u xyi' ri Pixab chque ri cäca'n ixok che jun cach achi, xukuje' chque ri ixokib ri cäca'n achi che jun cach ixok, chque ri quequelak'aj tak winak, chque ri banal tak tzij, xukuje' chque ri cäca'n juramento, man kas tzij tä c'ut ri cäquibij, rech cäca'n c'äx che jun winak chic. Are c'u ri Pixab xyi' chque conojel winak ri cäquic'ulelaj u wäch ri utzalaj tijonic ri man c'o tä etzelal chupam.
1TI 1:11 We utzalaj tijonic ri' cäriktaj chupam ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri sibalaj nim u k'ij. Ri ka Dios ri ya'tal che chi cänimarisax u k'ij, are ri Are' yo'winak wa' pa nu k'ab rech quintzijoj chque ri winak.
1TI 1:12 Quinmaltioxin che ri Kajaw Jesucristo ri u yo'm nu chuk'ab, rumal chi nim xrilo chi jicom ri wanima', xinucoj che patänil re chutzijoxic ru Lok' Pixab.
1TI 1:13 Je wa' xuban chwe pune ri in nabe xinyok'on che ri Jesús, xintze'j u wäch, xinban c'äx chque ri e cojoninak che. Ri Dios c'ut xel u c'ux chwe rumal chi aretak xinban wa' c'ä mäja' quincojon che ri Cristo, man quinch'ob tä c'ut chi man utz taj ri quinbano.
1TI 1:14 Sibalaj nim c'u ri' ri tok'ob ri xincochij che ri Kajaw Jesús. Xuya nu cojonic, xuya pa wanima' chi quinwaj ri Dios, xukuje' chi quewaj ri winak xa rumal ri Cristo Jesús.
1TI 1:15 Ri quinbij chanim are kas tzij. Rajwaxic c'ut chi conojel winak cäquicoj wa': chi ri Cristo Jesús xpe cho we uwächulew che qui to'ic ri ajmaquib. Ri in c'ut, sibalaj in ajmac na chquiwäch conojel.
1TI 1:16 Pune je' nu banic wa', xel u c'ux ri Dios chwe, xutok'obisaj nu wäch rech ri Jesucristo cuc'ut na jas modo cuchajij nimalaj paciencia wuc' in, in ri nabe ajmac chquiwäch conojel. Je ri' quinc'oji che c'utbal chquiwäch ri mäja' quecojonic, cäquetamaj na chi ri Cristo cutok'obisaj qui wäch ri winak. Cäcu'bi c'u na qui c'ux chi cäquirik na ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic we quecojonic.
1TI 1:17 Rumal ri' kaya ba' u k'ij ri Jun ri cätakan pa ka wi', ri man cäq'uextaj taj, ri man cäcäm taj, ri man quilitaj tä u wäch, ri xuwi wa' Dios c'olic. C'o c'u u no'j che ronojel. Kanimarisaj ba' u k'ij amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén.
1TI 1:18 Ri at, Timoteo, je' ta ne chi at nu c'ojol. Quinya wa' we takanic ri' chawe. Chatija a k'ij pa ri chac chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' chupatänixic pa ronojel. Je' chabana' jas ri xquik'alajisaj lok ri kachalal chawij rumal ri Lok'alaj Espíritu.
1TI 1:19 Chatakej ri cojonic, rajwaxic chi cana' pa rawanima' chi man c'o tä etzelal a banom. E c'o c'u jujun ri man xeniman taj aretak xch'aw ri Dios pa ri canima', rumal ri' xetzakic, man quecojon tä chic.
1TI 1:20 Kesajmpe' ka no'j chrij ri xuc'ulmaj ri Himeneo xukuje' ri Alejandro, ri xeinjach pu k'ab ri Satanás rech cäquetamaj chi man utz tä ri' ri cäquibij ri äwas u bixic chrij ri Dios.
1TI 2:1 Nabe cwaj quinbij chawe chi caya we tijonic ri' chque ri cojonelab: Rajwaxic u banic orar pa qui wi' conojel ri winak. Rajwaxic cäta' tok'ob pa qui wi', xukuje' cäbochi'x ri Dios pa qui wi'. Xukuje' rajwaxic u banic maltioxinic che ri Dios aretak cäbantaj orar.
1TI 2:2 Rajwaxic u banic orar pa qui wi' ri k'atal tak tzij, pa qui wi' conojel ri c'o qui takanic pa ka wi', rech man c'o tä ch'oj, utz ri ka c'aslemal. Je ri' rech cäkapatänij ri Dios, xukuje' nim cäkil wi kib pa ronojel.
1TI 2:3 Sibalaj utz c'u u banic wa', xukuje' cäkaj wa' chuwäch ri Dios ri To'l Ke.
1TI 2:4 Are c'u craj ri Dios chi conojel ri winak cäquirik ru tobanic, xukuje' cäquetamaj jas ri' ri kas tzij.
1TI 2:5 Xa jun ri Dios c'olic, xukuje' xa Jun ri cäch'aw pa ka wi' ruc' ri Dios. Are ri Jesucristo ri xuban kach winak.
1TI 2:6 Ri Jesucristo xuya rib pa cämisaxic chutojic ri ka mac, rech ri uj nimalaj konojel cujel pu k'ab ri Itzel. Pa ri kas u k'ijol c'ut, ri Dios xuc'ut wa' chquiwäch conojel winak chi kas tzij craj queuto'.
1TI 2:7 Rumal wa' xinocsax che apóstol, jun chque ru tako'n ri Jesucristo, rech quintzijoj we sakalaj tzij ri' chrij ri kas tzij, chrij ri cojonic. Je ri' queintijoj ri man e aj Israel taj, rech quecojon ri e are'. Ri in, in cojoninak che ri Cristo, kas tzij ri quinbij, man xak tä c'u quinban tzij.
1TI 2:8 Cwaj chi ri achijab pa ronojel tinimit cäca'n orar, achijab ri kas jicom ri canima' che ri Dios. Are achijab wa' ri cuya' cäquiyac ri qui k'ab cho ri Dios, man c'o tä ch'oj, man c'o tä oyowal, man c'o tä c'u jun c'äx chic pa canima'.
1TI 2:9 Xukuje' cwaj chi ri ixokib cäquicoj atz'iak ri kas takal chque, utz u cojic cäca'no, man cäca'n tä nimal ruc'. Rajwaxic utz u banic ri qui wi' cäca'no jas ri kas takalic. Man xak tä cäquiwik quib ruc' k'än puak, ruc' chachal ri pakal rajil, o ruc' atz'iak ri sibalaj pakalic.
1TI 2:10 Ri ixok cojonel man cuwik tä rib xa cuc' tak jastak, xane ruc' ru banic ri utzil. Are wa' ri rajwaxic cäca'n ri ixokib ri qui jachom quib pu k'ab ri Dios.
1TI 2:11 Rajwaxic chi ri ixokib cäquitatabej ri tijonic ri tajin cätzijoxic, xak jun chec'ol wi, chquiya quib pa nimanic.
1TI 2:12 Ri in man quinya tä che jun ixok chi queutijoj achijab, chi cätakan pa qui wi', xane rajwaxic xak jun quec'oji wi ri ixokib.
1TI 2:13 Are c'u rumal chi nabe xban ri Adán rumal ri Dios, c'ä te ri' xban chi ri Eva.
1TI 2:14 Xukuje' man are tä ri Adán ri xsub rumal ri Itzel, xane are ri Eva. Aretak xsubic xkaj pa ri mac.
1TI 2:15 Ri ixokib cojonelab cäquirik c'u na ru tobanic ri Dios, we utz cäca'n che qui q'uiyisaxic ri cal, we cäquitakej ri cojonic, we quecaj ri winak, we utz ri qui c'aslemal, man c'o tä etzelal cäca'no, xukuje' we utz quechomanic.
1TI 3:1 Kas tzij wa': jachin jun ri craj coc che obispo, utzalaj patäninic ri' ri craj cubano.
1TI 3:2 Rajwaxic c'ut chi we cojonel ri' utz ru c'aslemal rech man cuya' taj cäyac tzijtal chrij. Rajwaxic xa jun ri rixokil, muya u wi' ri cutijo, o apachique ri cubano, xane utz ri cächomanic, man cuban taj xa jas ri craj ri are', xukuje' nim quil wi cumal ri winak. Rajwaxic utz cuban che qui c'ulaxic ri winak ri queopan cho rachoch. Rajwaxic cäna'w che qui tijoxic ri winak che ru Lok' Pixab ri Dios.
1TI 3:3 Mäk'abaric, mäch'ojinic, man curayij tä u ch'aquic puak ri q'uixbal u c'amic, xane rajwaxic utz cuc' ri winak, man cuyac tä ch'oj, xukuje' man lok' tä cäril wi ri puak.
1TI 3:4 Rajwaxic querilij conojel ri e c'o pa rachoch, queupixbaj ri ralc'ual rech quenimanic, nim quequil wi ri winak.
1TI 3:5 We jun cojonel man retam taj querilij conojel ri e c'o pa rachoch ¿a cäcowin lo ri' cuc'am qui be ri e cojoninak che ri Dios? Man cäcowin taj.
1TI 3:6 Man cuya' taj jun c'ac' cojonel coc che obispo, rech man cunimarisaj tä rib. We je ri', cäk'at na tzij ri' puwi' chi que' pa ri k'ak' jas ri xban che ri Itzel.
1TI 3:7 Jun obispo rajwaxic utz cuban pa ru c'aslemal chquixol ri winak ri man e cojonelab taj, rech man c'o tä yok'bal re. Je ri' man quel tä u q'uixbal, man cäkaj tä c'u pa ru chapäbal ri Itzel.
1TI 3:8 Ri diáconos xukuje', rajwaxic man xak tä quexi'ninic, rech nim que'il wi, cäquibij ri kas tzij, man quek'abar taj, man cäquirayij tä c'u u ch'aquic puak ri q'uixbal u c'amic.
1TI 3:9 Rajwaxic kas jicom ri canima' chrij ri kas tzij re ri Evangelio ri uj cojoninak wi, ri k'alajisam chkawäch. Xukuje' rajwaxic cäquina' pa canima' chi man c'o tä etzelal ri ca'nom.
1TI 3:10 Nabe rajwaxic que'il na we utz ri qui c'aslemal. We c'u man c'o tä jas cäriktaj chquij, cuya' ri' queboc che diáconos.
1TI 3:11 Xukuje' ri diaconisas rajwaxic man xak tä quexi'ninic, rech nim que'il wi, man e yacal tä tzijtal, mäquiya u wi' ri cäquitijo, o apachique ri cäca'no, jicom c'u ri canima' pa ronojel.
1TI 3:12 Ri coc che diácono rajwaxic xa jun ri rixokil. Xukuje' rajwaxic chi utz cuban che quilixic conojel ri e c'o pa rachoch, queupixbaj ri ralc'ual rech quenimanic.
1TI 3:13 Ri diáconos ri utz quepatäninic, nim que'il wi ri'. Man xuwi taj nim que'il wi, xane xukuje' man cäquixej tä quib chutzijoxic ri qui cojonic chrij ri Cristo Jesús.
1TI 3:14 Timoteo, cu'l nu c'ux chi xak pa quieb oxib k'ij quinopan na awuc'. We c'u ne ruc' jubik' quinbeytajic, quintz'ibaj bi we tzij ri' chawe nabe.
1TI 3:15 Je wa' xinchomaj rech awetam chic jas ri utz cuban jun cojonel chquixol ri kachalal. E are wa' ri winak rech ri c'aslic Dios. We winak ri' e are wa' ri cäquijekeba', xukuje' cäquito' u wi' ri kas tzij.
1TI 3:16 Kas k'alaj wa' chi nim u banic ri kas tzij re ri Evangelio ri uj cojoninak wi, jas ri cubij we tzij ri': Ri Dios xul cho we uwächulew je' jas jun winak, xk'alajisax rumal ri Lok'alaj Espíritu chi jicom ru c'aslemal, xilitaj c'u ri Are' cumal ri ángeles. Xtzijox wa' chque ri winak, xecojon ri winak che cho ruwächulew, xc'am chi na bic pa ri caj, xnimarisax u k'ij, —cächa'.
1TI 4:1 Ri Lok'alaj Espíritu kas chi sakil cubij chi pa ri q'uisbal tak k'ij jujun cojonelab cäquitas na quib chrij ri kas cojonic. Que' na canima' ruc' ri itzel no'j ri quesubtaj rumal. Ronojel wa' xak are' qui tijonic itzel tak espíritus.
1TI 4:2 Cäquitatabej na ri qui tijonic achijab ri e banal tak tzij, ri xak cäquesaj qui wäch ri quetzijon ru Lok' Pixab ri Dios. We winak ri' man cäquina' tä chic pa canima' ri etzelal ri cäca'no, je' ta ne chi abajarinak chi ri canima'.
1TI 4:3 Cäquibij na chque ri winak chi man cuya' taj quec'uli'c, cäquibij na xukuje' chi e c'o jujun tak u wäch ri cäkatijo ri äwas u tijic, pune ri Dios u q'uiyisam ronojel wa' rech cäkatijo. Ri uj, ri uj cojonelab, ri ketam ri kas tzij cuya' cäkatij wa' ruc' maltioxinic.
1TI 4:4 Je ri', rumal chi utz ronojel ru q'uiyisam ri Dios, man cuya' tä c'ut cäketzelaj u wäch, xane rajwaxic cäkac'amo, cäkamaltioxij wa' che ri Dios.
1TI 4:5 Cätewchitaj c'u wa' rumal ru Tzij ri Dios, xukuje' rumal ri oración ri cäka'no. Je ri' ri cäkatijo man äwas taj.
1TI 4:6 Ri at, Timoteo, we cac'ut wa' we nu bim chawe chquiwäch ri kachalal, at jun utzalaj patänil re ri Jesucristo. Cäc'oji c'u na a chuk'ab rumal ru Lok' Pixab ri Dios ri at cojoninak wi, rumal ri utzalaj tijonic ri a takem.
1TI 4:7 Me' awanima' cuc' tak ri puc ri man c'o tä qui patän ri cäquitzijoj ri winak. Are chacojo a chuk'ab chupatänixic ri Dios.
1TI 4:8 Ru cojic ka chuk'ab ruc' ri ka cuerpo xak jubik' cujuto' wi. Are c'u ru patänixic ri Dios cujuto' na pa ronojel. C'o utzil cäkarik rumal wa' pa we c'aslemal ri' cho ruwächulew, xukuje' pa ri c'aslemal ri cäpe na.
1TI 4:9 Kas tzij wa' ri quinbij, rajwaxic c'ut chi conojel winak cäquicojo.
1TI 4:10 Xa rumal wa' sibalaj cäkatij ka k'ij cujchacunic, cäkarik yok'bal ke, rumal chi cu'l ka c'ux chrij ri c'aslic Dios, ri To'l Que conojel winak. Jachin c'u tak ri quecojon che, e are' ri kas cäquirik ru tobanic.
1TI 4:11 Chac'utu ba' ri nu bim chawe chquiwäch ri kachalal cojonelab. Chabij chque chi chquetamaj.
1TI 4:12 Metzelax a wäch cumal ri winak rumal chi at ac'al na. Rech man quetzelax tä a wäch, chac'utu jun utzalaj c'aslemal chquiwäch ri cojonelab, rech cäquito chi utz catch'awic, cäquilo chi utz ri caban pa ronojel, queawaj ri winak, utz awanima' chque conojel, k'alaj chi kas tzij at cojoninak che ri Cristo, utz ra c'aslemal.
1TI 4:13 Chasiq'uij apan ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chquiwäch ri kachalal c'ä quinopan na iwuc'. Cheapixbaj, cheatijoj.
1TI 4:14 Nim chawila wi ri cuinem ri xsipax chawe rumal ri Dios aretak ri Lok'alaj Espíritu xch'aw pa canima' ri c'amal tak qui be ri cojonelab. Xquik'alajisaj c'u wa' aretak xquiya ri qui k'ab pa wi'. Chacojo wa' we cuinem ri', maya c'u canok.
1TI 4:15 Chacojo a chuk'ab chubanic ri nu bim chawe. Chatija a k'ij chubanic wa' rech conojel cäquilo chi utz na ri tajin cabano.
1TI 4:16 Chachajij awib. Xukuje' kas cawil na jas u wäch tijonic ri caya'. Chatakej u banic ronojel wa', jicom rawanima'. We je' caban wa', cato' na awib at xukuje' ri quetataben ri a tzij.
1TI 5:1 Mayaj jun tata' ri nim winak chic, xane chapixbaj je' ta ne chi are ra tat. Cheapixbaj ri alabom je' ta ne chi e are' ra chak'.
1TI 5:2 Ri chuchuib cheapixbaj je' ta ne chi are ra nan ri capixbaj. Ri alitomab cheapixbaj je' ta ne chi e are' ra wanab, utz ra chomanic chquij.
1TI 5:3 Nim cheawila wi ri malca'nib ixokib, chabana c'u tok'ob chque ri kas c'o qui rajwaxic.
1TI 5:4 Are c'u ri malca'n ixok ri e c'o ral, xukuje' we ne e c'o u wi' tak u mam, nabe ri' rajwaxic chi ri ac'alab nim quequil wi ri qui nan xukuje' ri cati't. Ri alc'ualaxelab rajwaxic cäquetamaj u tojic u q'uexel chque ri qui nan qui tat ri utzil ri xban chque aretak xeq'uiyisaxic, rumal chi utz cäril wi ri Dios wa', xukuje' cäkaj wa' chuwäch.
1TI 5:5 Are c'u ri ixok ri kas tzij malca'n, ri canajinak can u tuquiel, ri man c'o tä cäch'aw u c'ux che, cu'l c'u u c'ux wa' chrij ri Dios. Cuban orar ri', cuta' ru tobanic ri Dios pa ru c'aslemal ronojel k'ij chi pak'ij chi chak'ab.
1TI 5:6 Are c'u ri malca'n ixok ri cujach rib chubanic xak jachique ri utz cäril wi, pune c'aslic, chuwäch c'u ri Dios are jas jun cäminak, rumal chi man c'o tä chic ru rayinic chupatänixic ri Dios.
1TI 5:7 Cheataka we kachalal ri' chunimaxic wa' we nu bim chawe rech man c'o tä tzij cäbix chquij chi kas tzij c'o ri man utz taj ri cäca'no.
1TI 5:8 We c'u c'o jun cojonel ri man coc tä il che qui to'ic ri rachalaxic, o ri ralc'ual, man kas tzij tä ri' chi cojonel. Nim na ru mac ri' chuwäch jun ri man c'o tä jumul ri cojoninak.
1TI 5:9 Xuwi ri malca'n ixok ri c'o chi oxc'al u junab, ri xa jun ri rachajil c'olinak, xuwi ri' cuya' cätz'ibax u bi' pa ri wuj ri tz'ibtal wi qui bi' ri malca'nib.
1TI 5:10 Rajwaxic chi we chichu' ri' etamtalic chi u banom utzil, utz qui q'uiyisaxic ri ral u banom, utz u banom che qui c'ulaxic ri queopan cho rachoch, u ch'ajom cakan ri e rech ri Dios, e are wa' ri cojonelab. Xukuje' u banom tok'ob chque ri cäquirik c'äx, u banom c'u ronojel u wäch utzil.
1TI 5:11 Are c'u ri malca'nib ixokib ri c'ä e ac'alab na, matz'ibaj ri qui bi' pa ri wuj ri tz'ibtal wi qui bi' ri malca'nib rumal chi aretak quetakchi'x rumal ri qui rayinic, cäquitas quib chrij ri Cristo, man cäquinimaj tä chic, cäcaj quec'uli chi na jumul chic.
1TI 5:12 Quemacun c'u ri' rumal chi man xca'n taj jas ri xquichi'j u banic, xquiya c'u can ri qui cojonic.
1TI 5:13 Man xuwi tä wa' cäca'n ri malca'nib ixokib ri c'ä e ac'alab na, xane xukuje' xak quesak'orinic, xak quewacatalob chi tak ja. Man xuwi taj quesak'orinic, xane xukuje' cäquiyac tak tzijtal, cäquinim quib pa ronojel, cäquibij tak tzij ri man ya'tal tä qui bixic.
1TI 5:14 Rumal ri' cwaj chi ri malca'nib ixokib ri c'ä e ac'alab na quec'uli chi na jumul chic, quequiq'uiyisaj cal, cäquilij ri cachoch, rech ri winak ri cujquic'ulelaj man cäquirik taj jas cäquibij chkij.
1TI 5:15 E c'o c'u jujun malca'nib ri qui tasom chi quib chrij ri Cristo, xebe' ruc' ri Satanás.
1TI 5:16 We c'o jun cojonel, we achi we ixok, ri e c'o malca'nib ixokib chquixol ri rachalaxic, rajwaxic cuya ri cajwataj chque, man cuya tä wa' chquij ri niq'uiaj cojonelab chic, rech ri kachalal cojonelab quecowinic quequito' ri malca'nib ixokib ri kas tzij c'o rajwaxic chque.
1TI 5:17 Ri c'amal tak qui be ri cojonelab ri utz cäca'n chuc'amic qui be ri kachalal, takal ri' chque chi sibalaj nim que'il wi. Are c'u más nim que'il wi na ri cäquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios, cäquiya tijonic chque ri kachalal.
1TI 5:18 Je ri', rumal chi cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Macoj chim chutza'm ri wacäx aretak tajin cuyak' ri trico,” —cächa ri'. Xukuje' cubij: “Takal che ri ajchac chi cätojic,” —cächa'.
1TI 5:19 Matatabej ri tzij ri cäbix chrij jun c'amal qui be ri cojonelab we man e c'o quieb, we man e c'o oxib ri quek'alajisanic chi c'o jas ri man utz taj ri xubano.
1TI 5:20 Are c'u ri cäquitakej macunic, cheayaja' chquiwäch conojel ri cojonelab, rech xukuje' ri niq'uiaj chic cäquina' quib.
1TI 5:21 Chuwäch ri Dios, chuwäch ri Kajaw Jesucristo, xukuje' chquiwäch ri ángeles rech ri Dios ri e cha'talic, catinpixbaj chi catakej ri nu bim chawe. Aretak caban wa', junam cheawila wi ri winak, c'o jun más lok' mawil wi.
1TI 5:22 Aretak caya ra k'ab puwi' jun ri coc che c'amal qui be ri cojonelab, maban wa' xak ruc' aninakil. Maban ne awe ri mac ri cuban jun chic. Chachajij awib, matkaj pa mac.
1TI 5:23 Xuwi joron matijo, xane xukuje' chatija jubik' vino, rumal rech ri a pam ri amak'el cayawajij.
1TI 5:24 E c'o jujun ri kas k'alaj chic ri qui mac c'ä mäjok quebe' pa k'atbal tzij. E c'o jujun chic ri man k'alaj tä ri qui mac chanim, xane c'ä te cäk'alajin wa'.
1TI 5:25 Je c'u wa' ru banic ri utzil. K'alaj wa' chanim chquiwäch conojel. Pune ta ne man k'alaj chanim ri utzil ri cäka'no, kas copan na ri k'ij ri cäk'alajinic.
1TI 6:1 Conojel ri patäninelab cojonelab, rajwaxic nim quequil wi ri qui patrón rech man cäbix tä ri äwas chrij ri Dios, o chrij ri ka tijonic.
1TI 6:2 We e cojonelab ri qui patrón ri patäninelab, man rumal tä ri' chi e kachalal mat nim quequil wi. Xane rajwaxic utz na cäca'n che qui patänixic rumal chi ri quequipatänij e cojonelab, e lok'alaj tak kachalal. Chac'utu we tijonic ri' chquiwäch ri cojonelab, chabij chque chi cäquinimaj wa'.
1TI 6:3 We c'o jachin jun queutijoj ri cojonelab che jun tijonic chic ri man junam tä ruc' ri utzalaj u tzij ri Kajaw Jesucristo, ri tijonic ri uj cojoninak wi, ri cuc'ut chkawäch chi rajwaxic cujniman che ri Dios,
1TI 6:4 ri winak ri' xa nimal ri' cubano, man c'o tä retam. C'amaninak che we winak ri' amak'el c'o jas cucoj pu tzij, xukuje' cäch'ojin chquij tak tzij. Rumal c'u wa' ri cojonelab cäquirayij jastak ri man quech taj, quech'ojinic, cäquibij tzij ri äwas u bixic chbil tak quib, xak quieb qui c'ux chic cäquich'abela quib.
1TI 6:5 Ri winak ri' xak ch'oj cäquilij cuc' winak ri c'o itzel tak qui chomanic, ri man quetam tä chi ri kas tzij. Cäquichomaj chi ri winak quecojonic xak rech cäquich'ac puak. Timoteo, chatasa awib chquij ri winak ri je' qui no'j wa'.
1TI 6:6 Kas tzij c'ut, ri cojonic are jun nimalaj k'inomal che ri winak ri cäquicot ruc' jampa' ri c'o ruc'.
1TI 6:7 Man c'o tä jas kuc'am lok aretak xujul cho we uwächulew, man c'o tä c'u jas cäkac'am bic aretak cujcämic.
1TI 6:8 Xuwi ta c'u ne we c'o ka wa, we c'o katz'iak, chujquicot ruc' wa'.
1TI 6:9 Are c'u ri cäcaj quek'inomaric, quetakchi'x na pa ri mac. Quekaj pa ru chapäbal ri Itzel. Cäquichaplej qui rayixic jastak ri man c'o tä qui patän, ri xa queuya pa c'äx, cäretzelaj u wäch ri qui c'aslemal, cusach c'u qui wäch.
1TI 6:10 Are c'u ri winak ri que' canima' ruc' ri puak cäq'uiy na ronojel u wäch etzelal pa ri qui c'aslemal. E c'o c'u jujun ri xquirayij u wäch ri puak, xa je ri' xquiya can ri qui cojonic, xquiya c'u quib pa c'äxc'ol.
1TI 6:11 Ri at c'ut, Timoteo, at rech ri Dios. Chatasa awib chquij we itzel tak no'j ri'. Are chatakej jun c'aslemal ri jicom. Chapatänij ri Dios, chatcojon che, cheawaj conojel ri winak, chc'ol a paciencia, maya c'olibal che ri c'a'nal.
1TI 6:12 Chacojo a chuk'ab pa ri ch'oj chrij ri Itzel rech k'alaj chi a takem ri cojonic. Chac'utu' chi a rikom chic jun a c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Are c'u wa' ri xatsiq'uix wi rumal ri Dios. Utz c'u xaban chuk'alajisaxic ri kas tzij ri at cojoninak che chquiwäch q'uia winak ri xquita ra tzij.
1TI 6:13 Cämic c'ut, chuwäch ri Dios ri q'uiyisaninak conojel ri jastak, xukuje' chuwäch ri Kajaw Jesucristo ri utz xuban chuk'alajisaxic ri kas tzij chuwäch ri Poncio Pilato, quinya we pixbenic ri' chawe.
1TI 6:14 Chanimaj ba' ri catintak wi, c'o jubik' maq'uex che, rech man cuyuj tä rib ruc' ri man utz taj, xukuje' rech man c'o tä jas cäriktaj chawij ri catyaj wi. Je wa' catakej u banic c'ä cäpe na ri Kajaw Jesucristo.
1TI 6:15 Ru petbal ri Jesús cäbantaj na rumal ri Dios aretak copan ri kas u k'ijol. Ri ka Dios, ri ya'tal che chi cänimarisax u k'ij, xak xuwi ri Are' c'o u chuk'ab che takanic pa qui wi' conojel. Are K'atal Tzij pa qui wi' ri k'atal tak tzij, xukuje' are Cajaw conojel ri quetakan pa qui wi' ri winak.
1TI 6:16 Xak xuwi ri Are' ri ka Dios man cäcäm taj, jekel c'ut pa sakil jawije' ri man cuya' taj copan wi jun winak. Man c'o tä jun winak ri ilowinak u wäch, man cäcowinic tä c'u cäril u wäch. Chnimarisax ba' u k'ij, amak'el c'ut chtakan ri Are' puwi' ronojel pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén.
1TI 6:17 Ri winak ri e k'inomab pa tak we k'ij ri', chabij chque chi mäca'n nimal, xukuje' mäcu'bi qui c'ux chrij ri k'inomal ri xa cäsach na u wäch. Xane are cäcu'bi qui c'ux chrij ri c'aslic Dios, ri cäyo'w ronojel ri jastak ri cajwataj chke rech cujquicot na cuc'. Man xa tä jubik' cuya', xane q'uia.
1TI 6:18 Chabij chque ri k'inomab chi cäca'n ronojel u wäch utzil. Chabij chque chi jas ru q'uiyal ri jastak que, are ta c'u je' u q'uiyal ri tok'ob ri cäca'no. Chesipanok, chequijacha jutak bik' ri jastak que chquiwäch ri c'o rajwaxic chque.
1TI 6:19 Je ri' tajin cäquimulij jun qui k'inomal pa ri caj ri man cäsach tä u wäch, rech cäquirik que ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic che tak ri k'ij ri quepe na. We k'inomal ri' are je' jas jun ja ri co jekelic.
1TI 6:20 Ri at, Timoteo, chac'olo', chachajij ri okxanim pa ra k'ab at rumal ri Dios. Matatabej tak ri puc, ri tzijobelil ri man c'o tä cäch'ac che, man canim tä c'u awib pa tak ch'oj chrij tijonic ri cäbix che chi are kas etamanic, man kas tzij tä c'ut.
1TI 6:21 E c'o c'u jujun ri xe' canima' ruc' we etamanic ri', qui yo'm c'u can ri kas cojonic. Are ta ba' ri Dios cätok'obisan a wäch at, Timoteo. Amén.
2TI 1:1 In wa', ri Pablo, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Je wa' nu banic rumal chi are u rayinic ri Dios chi quintzijoj ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, ri xuchi'j lok chke. Ri c'aslemal ri' cäkarik na rumal chi xa uj jun ruc' ri Cristo Jesús.
2TI 1:2 Lok'alaj Timoteo, quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe, je' ta ne chi at nu c'ojol. Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo quel u c'ux chawe, cutok'obisaj a wäch, cubano chi cuxlan rawanima'.
2TI 1:3 Ri in quinya maltioxinic che ri Dios ri tajin quinpatänij jas ri xca'n ri ka nan ka tat ojer, quinna' pa wanima' chi man c'o tä etzelal nu banom. Amak'el aretak catna'taj chwe, wachalal, chi pak'ij chi chak'ab quinban orar pa wi' ruc' maltioxinic.
2TI 1:4 Aretak cäna'taj chwe ri ok'ej ri xabano, aretak xatinya can a tuquiel, sibalaj quinrayij quinwil a wäch rech cäquicot chi na más ri wanima'.
2TI 1:5 Cäna'taj chwe chi kas tzij at cojoninak, man cuban tä c'u quieb a c'ux. Je ri' ri qui cojonic ri nan Loida ri awati't, xukuje' ri Eunice ra nan ri xecojon nabe chawäch at. Tzij la' in quincojo chi je' cabano jas ri xca'n ri e are', xecojonic, je' caban at xukuje', catcojonic.
2TI 1:6 Rumal wa' ri in cwaj quinna'taj chawe chi rajwaxic cac'asuj ri cuinem ri sipam chawe rumal ri Dios aretak xinya ri nu k'ab pa wi'.
2TI 1:7 Je' quinbij wa' chawe rumal chi ri Espíritu ri u yo'm ri Dios chke man cuban taj chi cuxej rib ri kanima'. Xane ri Espíritu ru yo'm chke cuya u chuk'ab ri kanima', cubano chi cäkaj kib, xukuje' cubano chi utz ri cujchomanic, man cäka'n taj xa jas ri cäkaj uj.
2TI 1:8 Rumal wa' matq'uix ba' chutzijoxic ronojel ri utzil ru banom ri Kajaw Jesús pa ri ka c'aslemal. Matq'uix chwe in xukuje' chi in c'o pa che' rumal chi tajin quintzijoj ri utzalaj tzij chrij ri Kajaw Jesús. Chach'ija ba' awe ri c'äxc'ol ri cäriktaj rumal ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio. Chabana wa' ruc' ri chuk'ab ri yo'm chawe rumal ri Dios.
2TI 1:9 Ri Dios are xujto'wic xukuje' xujusiq'uij rech cujc'oji ruc' ri Are', utz c'u ri ka c'aslemal chuwäch. Je' u banom ri Dios wa' chke, man rumal tä ri utzil ri ka'nom, xane rumal chi u chomam ri Are' chi cutok'obisaj ka wäch. Je ri' ru chomanic ri Dios pa ka wi' pa ri ojer tak k'ij, aretak mäjok cäbantaj ri cajulew rumal, chi cutok'obisaj ka wäch rumal ri Cristo Jesús.
2TI 1:10 Cämic c'ut c'utum chkawäch chi ri Dios cuban tok'ob rumal ru petic ri Cristo Jesús ri To'l Ke. Ri Cristo xresaj u chuk'ab ri cämical, xuk'alajisaj c'u chkawäch ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Je' xuban wa' rumal ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
2TI 1:11 Are ri Dios xincojow chutzijoxic we Utzalaj Tzij ri' rech ri Evangelio, xukuje' xinucoj che apóstol, jun chque ru tako'n ri Jesucristo, rech quinya we tijonic ri' chque ri niq'uiaj winak chic.
2TI 1:12 Tzrumal wa' tajin quinrik ronojel wa' we c'äx ri'. Jicom c'ut ri wanima' chrij ri Dios, man quinq'uix taj rumal chi ri in wetam jachin che in cojoninak wi. Kas tzij c'ut wetam chi c'o u chuk'ab ri Dios chuchajixic ri okxan ru yo'm chwe, xukuje' ri okxan ri xinjach in pu k'ab ri Are' c'ä copan na ri k'ij aretak cätzelej lok ri Jesús.
2TI 1:13 Ri at, Timoteo, aretak caya tijonic, chatzijoj ri utzalaj tijonic ri man c'o tä etzelal chupam, junam jas ri a tatabem wumal. Chac'utu pa ra c'aslemal chi kas at cojoninak che ri Evangelio, lok' chawila wi ri Dios, xukuje' conojel winak rumal chi xa uj jun ruc' ri Cristo Jesús.
2TI 1:14 Ruc' ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu ru yo'm ri Dios pa kanima', chachajij c'u ri okxan ri nim u banic, ri yo'm chawe rumal ri Dios.
2TI 1:15 Je' jas ri awetam, in wonobam canok cumal conojel ri cojonelab ri e c'o pa tak ri tinimit re Asia. Ri Figelo xukuje' ri Hermógenes e are' jujun chque ri xca'n wa' chwe.
2TI 1:16 Are ta ba' ri Kajaw Jesús chetewchun na ri e c'o pa rachoch ri Onesíforo, chutok'obisaj ta na qui wäch rumal chi q'uialaj mul ri are' u banom utzil chwe, u yo'm jororemal che ri wanima'. Man xq'uix tä c'u chwe chi ri in, in c'o pa che', in ximom ruc' ximibal re ch'ich'.
2TI 1:17 Xane aretak ri are' xul pa ri tinimit Roma, xel ch'uj che nu tzucuxic, c'ä xinurik na.
2TI 1:18 Ri at awetam chi sibalaj xujuto' pa ri tinimit Éfeso. Chuya ta ba' ri Kajaw Jesús che ri Onesíforo chi quel u c'ux ri Dios che, chutok'obisaj ta na u wäch pa ri k'ij ri cuk'at tzij.
2TI 2:1 Ri at c'ut, Timoteo, at je' ta ne nu c'ojol. Rumal wa' quinbij chawe: Chacojo ri chuk'ab ri yo'm chawe rumal ru tok'ob ri Dios ri xarik ruc' ri Cristo Jesús.
2TI 2:2 Ri tijonic ri a tom aretak quintzijon chquiwäch q'uialaj winak, chaya wa' pa qui k'ab achijab cojonelab ri jicom canima', ri quecowin che qui tijoxic niq'uiaj chic.
2TI 2:3 Timoteo, chach'ija awe ri c'äxc'ol junam wuc' in jas ri rajwaxic cuban jun utzalaj soldado rech ri Jesucristo.
2TI 2:4 Man c'o tä jun utzalaj soldado cunim rib chubanic jas ri cäca'n ri niq'uiaj winak chic ri man e soldados taj we kas tzij craj cuban ru rayinic ri qui nimal soldados ri cätakan puwi'.
2TI 2:5 Je ri' xukuje' ri jun ajdeporte. Man cuch'ac tä ri' ri premio we man cubano jas ri cätakan wi ri c'amal be rech ri deporte.
2TI 2:6 Xukuje' ri jun ajchac pa juyub ri sibalaj cutij u k'ij che ru chac, che ri are' ya'tal wi chi cuyac nimalaj cosecha chquiwäch conojel ri niq'uiaj chic.
2TI 2:7 Chatchoman ba' chrij ri tajin quinbij chawe. Are c'u ri Kajaw Jesucristo cuya na utzalaj a chomanic chuch'obic ronojel.
2TI 2:8 Amak'el chna'taj ri Jesucristo chawe. (Ri nim takanel David are u mam ri Are' ojer.) Ri Jesucristo xc'astaj chquixol ri cäminakib. Are wa' ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri quintzijoj in.
2TI 2:9 Rumal ru tzijoxic ri Evangelio nu rikom c'äx. In ximom ruc' ximibal re ch'ich'. Je' qui banom chwe jas jun banal etzelal. Pune in ximom in, in tz'aptalic, are ru Lok' Pixab ri Dios man tz'aptal taj, quel u tzijol pa ronojel tinimit.
2TI 2:10 Rumal c'u wa' quinch'ij ronojel u wäch c'äx xa rumal quech ri e cha'tal rumal ri Dios, rech xukuje' ri e are' cäquirik ru tobanic ri Dios, ri cäquiriko we xa e jun ruc' ri Cristo Jesús. Cäquirik c'u na ri je'lalaj juluwem rachi'l ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
2TI 2:11 Kas tzij we tzij ri' ri quebixoxic: We ri uj je' ta ne uj cäminak junam ruc' ri Cristo, man uj c'o tä c'u pa ri ojer ka c'aslemal, cäkarik na ri utzalaj ka c'aslemal ruc' ri Are'.
2TI 2:12 We cäkach'ij ri c'äx ri petinak chkij, cujtakan na ruc' ri Are'. We cäkabij chi ri uj, man uj cojoninak tä che ri Cristo, xukuje' cubij na ri Are' chi kas tzij man uj cojoninak tä che.
2TI 2:13 Pune ta ne man jicom ri kanima', are kas tzij chi jicom ri ranima' ri Jesús, rumal chi ri Are' man cuya' taj chi mat cubij rib chi kas tzij Are ri Dios.
2TI 2:14 Timoteo, c'o ri rajwaxic cana'taj chque ri kachalal cojonelab. Cheapixbaj cho ri Dios chi mech'ojin chquij tak tzij, chquij tak tijonic, chquij ri qui chomanic ri winak rumal chi we ch'oj ri' man c'o tä cäch'ac che, xane xa quetzak ri kachalal rumal.
2TI 2:15 Chacojo a chuk'ab rech utz quel ra chac cho ri Dios. Chabana jun utzalaj ajchac chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, ri man c'o tä jas catq'uix wi rumal chi jicom caban chuc'utic ri kas tzij chrij ru Lok' Pixab ri Dios.
2TI 2:16 Mabij awe ri q'uialaj tak tzij ri man c'o tä qui patän, ri man e rech tä ri Dios. Chabij chque ri cojonelab chi mäquibij que wa' rumal chi we je' cäca'no, man queniman tä chi che ru Lok' Pixab ri Dios, xane quetzak na.
2TI 2:17 We quequicoj ri tzij ri man e utz taj che qui tijoxic niq'uiaj chic, man utz tä c'u ri'. Xa queq'uiyar wa' chquixol ri cojonelab je' jas jun c'äxalaj yabil ri sibalaj cusipaj rib, jas ri cuban ri itzel tak ch'a'c ri man queutzir taj. Jujun chque ri winak ri tajin cäquic'ut ri itzel tak tzij ri', e are' ri Himeneo rachi'l ri Fileto.
2TI 2:18 We tata'ib ri', e tzakinak, qui yo'm can ri kas tzij rech ru Lok' Pixab ri Dios, cäquibij chi ya xc'ulmataj ri qui c'astajibal ri cäminakib. Rumal c'u wa' jujun chque ri cojonelab tajin cuban quieb qui c'ux, jun chi wi ri qui chomanic.
2TI 2:19 Pune c'u cäc'ulmataj wa', ri Dios u banom chi ri cojonelab e je' ta ne jun tac'alibal o jun cimiento ri sibalaj co c'olic, ri man c'o tä jun ri cäcowinic cuslabisaj. Ketam chi ru banom ri Dios are kas tzij, rumal wa' u cojom we t'ikbal ri' chrij ri cimiento. Are wa' we tzij ri': “Ri Kajaw Dios cuch'ob qui wäch ri winak ri e rech ri Are',” —cächa ri'. C'o jun chic ri cubij: “Ronojel winak ri cubij chi cojoninak che ri Kajaw Dios, chuya can u banic ri etzelal,” —cächa'.
2TI 2:20 Pa jun nimalaj ja e c'o q'uia jastak ri c'o qui patän che ri ajchak'el ja. E c'o jastak ri e banom re k'än puak xukuje' ri e banom re sak puak. E c'o c'u niq'uiaj chic ri e banom xa ruc' che', xukuje' ri e banom xa ruc' ulew. Ri jastak ri nimak na qui k'ij e tasom wa' rumal ri ajchak'el ja rech quecoj xak xuwi pa tak nimak'ij. Are c'u ri niq'uiaj chic ri man nimak tä más qui k'ij, e are wa' ri quecoj ronojel k'ij.
2TI 2:21 We c'o jun winak craj chi nim quil wi rumal ri Dios rech c'o u patän chque conojel ri utzalaj tak chac ri cuban ri ka Tat, ri winak ri' rajwaxic chi ch'ajch'oj ri ranima', man cuban tä ri etzelal. Je ri' c'o u patän chubanic apachique u wäch utzil.
2TI 2:22 Ri at, Timoteo, chaya ba' can ri man utz taj ri cäcaj cäca'n ri alabom, ri alitomab ri mäja' cäc'oji qui chomanic. Ri at c'ut, chatakej u banic ri utz pa ra c'aslemal cho ri Dios. Chatcojon che ri Dios, cheawaj ri winak, chabana ri utzil cuc' conojel. Match'ojin cuc' rech cuxlan rawanima'. Chabana wa' junam cuc' conojel ri cojonelab ri tajin cäquita' tok'ob che ri Kajaw Jesús, ch'ajch'oj c'u ri canima'.
2TI 2:23 Maya c'olibal chque tak ri tzij, ri chomanic ri man c'o tä qui patän, cuc' winak ri man coc tä tzij pa qui jolom. Awetam c'ut chi ru banic wa' cuwalijisaj ch'oj.
2TI 2:24 Ri patänil re ri Kajaw Jesús, man ya'tal tä che chi cäch'ojinic, xane rajwaxic cäch'awic, cuban utzil chque conojel ri winak. Xukuje' rajwaxic cäna'w che qui tijoxic, cuchajij paciencia cuc'.
2TI 2:25 Rajwaxic chi ri are' man cunimarisaj tä rib aretak cusuc'uba' ri qui chomanic ri xa quec'ulelanic. Craj ne ri Dios cuya pa canima' chi cäquich'ob ri kas tzij, cäquiq'uex c'u na ri qui chomanic.
2TI 2:26 We je ri' cäca'no, quebul na pa sak, cäquich'ob na. Quebel na chupam ri chapäbal ru cojom ri Itzel chque. Are wa' ri diablo ri e u chapom, u banom c'u chque chi are cäca'n ronojel jas ri craj ri are'.
2TI 3:1 Timoteo, chach'obo wa' xukuje', chi pa ri q'uisbal tak k'ij quepe na k'ij ri sibalaj cäquirik c'äx ri winak.
2TI 3:2 Ri winak xa cäcaj na quib chbil quib, man quel tä qui c'ux chque ri cach winak. Más lok' na cäquil wi ri puak, xukuje' ri k'inomal. Cäca'n nimal, nim cäquina' quib pa canima'. Cäquitze'j u wäch ri Dios, xukuje' cäquitze'j qui wäch ri winak. We itzel tak winak ri' man queniman tä chic chque ri qui tat qui nan, man c'o tä ne jubik' ri maltioxinic pa canima'. Man nim tä cäquil wi ri Dios, man nim tä c'u cäquil wi ri takaninak ri Are'.
2TI 3:3 Tzare wa' ri qui banic ri winak pa we q'uisbal tak k'ij ri'. Man quel tä na qui c'ux, man cäquitok'obisaj tä u wäch jachin jun, xane xak xuwi cäca'no jas ri cäcaj ri e are'. Cäquiyac tzijtal, man quecowin taj cäquik'il quib che ri itzel tak rayinic ri c'o pa canima'. Sibalaj e c'a'n, xukuje' tzel cäquil wi ronojel u wäch utzil, quec'ulelan na che.
2TI 3:4 Cäca'n na c'äx chque tak ri cachi'l, quequijach na can pa qui k'ab ri qui c'ulel. Man cäquichomaj tä na jas ri tajin cäca'no, xa cäca'n ri cäcaj ri e are'. Sibalaj cäquinimarisaj na quib, cäquichomaj chi xuwi ri e are' c'o quetambal. Que' na canima' cuc' ri jastak rech ri uwächulew. Are c'u ri Dios, man cäcaj taj.
2TI 3:5 We winak ri' cäquesaj na qui wäch ri kas e cojonelab che ri Cristo. Xak chquichi' cäca'no chi e cojonelab. Tzpa ri canima' c'ut cäquibij wi chi man c'o tä u patän ri cojonic, man c'o tä c'u u chuk'ab. Chatasa ba' awib chquij we winak ri', matc'oji cuc'.
2TI 3:6 Quinbij wa' chawe rumal chi jujun chque we winak ri' queboc na pa tak ja che subunic, quecowin c'u na che qui subic ri ixokib ri man e jicom taj, ri c'äx canima' rumal chi q'uia ri qui mac. Tzare c'u ri itzel tak qui rayinic c'amowinak qui be.
2TI 3:7 We ixokib ri' ronojel k'ij cäquitzucuj qui no'j chucu'bisaxic qui c'ux, rumal c'u wa' xa cäquitatabej ri qui tzij apachinok. Man quecowin tä c'u jubik' cäquetamaj na ri kas tzij.
2TI 3:8 We winak ri' ri xinbij, ri e are' je' cäca'no jas ri xca'n ri ajk'ijab ri Janes rachi'l ri Jambres ri xquik'atej u wäch ri ka mam Moisés. Je ri' xukuje' we winak ri' cäquik'atej na u wäch ri kas tzij rumal chi sachinak ri qui no'j, ri qui chomanic. Man c'o tä c'u qui patän we winak ri', rumal chi man jicom tä chi ri canima' chrij ri Dios, man c'o tä qui cojonic.
2TI 3:9 Man utz tä c'ut quel wi ri cäca'no rumal chi conojel ri winak cäquetamaj na chi xa e conab, man c'o tä cäquich'obo. Je' cäquic'ulmaj na jas ri xquic'ulmaj ri tata'ib ri xquik'atej u wäch ri ka mam Moisés.
2TI 3:10 Ri at c'ut, Timoteo, kas a takem u banic ri nu c'utum chawäch, xukuje' ronojel jas ri nu banom pa ri nu c'aslemal. Awetam ri nu chomanic, xukuje' jas ri nu cojonic. Awetamam ri nu banic, chi quinchajij paciencia cuc' ri winak, xukuje' chi lok' quewilo. Awetam xukuje' chi jicom ri wanima' chuch'ijic ronojel u wäch c'äx.
2TI 3:11 We c'äx ri' are ri nu rikom cumal ri winak, xukuje' c'o chi niq'uiaj c'äxc'ol chic nu rikom in. Awetam ronojel ri c'äx ri xinrik pa ri tinimit Antioquía, ri xinrik pa ri tinimit Iconio, xukuje' ri xinrik pa ri tinimit Listra. Xinch'ij na ronojel we nimalaj c'äx ri' ri xca'n ri winak chwe. Ri Kajaw Jesús c'ut xinresaj pa qui k'ab conojel.
2TI 3:12 Kas tzij ba' chi conojel winak ri e cojoninak che ri Cristo Jesús, conojel ri kas cäcaj cäca'n ru rayinic, queniman che, cäban na c'äx chque ri e are' xukuje'.
2TI 3:13 Are c'u ri itzel tak winak ri quequisub ri niq'uiaj winak chic, quebux na más lawalo, xa quenimataj na pa ri etzelal. Cäca'n na más ri subunic chque ri winak, quesubtaj c'u na ri e are' xukuje'.
2TI 3:14 Ri at c'ut, Timoteo, chatakej ri utzalaj tijonic ri awetamam, ri kas tzij at cojoninak che. Tzawetam c'ut jachin tak ri' ri xquiya we tijonic ri' chawe.
2TI 3:15 Xukuje' cäna'taj chawe chi c'ä at nu'ch na aretak tajin cawetamaj ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic. Are c'u wa' ri c'ä tajin cawetamaj cämic, ri cäcowin chuc'utic chawäch jas modo ri winak cäquirik ru tobanic ri Dios aretak quecojon che ri Cristo Jesús.
2TI 3:16 Ronojel ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic, yo'm wa' chke uj, ri uj winak, rumal ri Dios. Ru Lok' Pixab ri Dios cujutijoj che ri kas tzij, cuc'ut chkawäch ri ka mac, cujusuc'uba' che ri tajin cäka'no, xukuje' cuya ka no'j chubanic ri jicom pa ri ka c'aslemal rech utz cäka'no.
2TI 3:17 Je ri' rech c'o ronojel ri rajwaxic chque ri winak ri quepatänin che ri Dios, rech cäc'oji na qui no'j chubanic ronojel u wäch utzil.
2TI 4:1 Timoteo, ri in catinpixbaj cho ri Dios, xukuje' cho ri Cristo Jesús ri cuk'at na tzij pa qui wi' conojel winak, ri e c'asc'oj xukuje' ri e cäminak, aretak cätzelej lok, cätakan c'u na pa ka wi' nimalaj konojel.
2TI 4:2 Chatzijoj ba' ru Lok' Pixab ri Dios. Apawije' ta ne ri rajwaxic cätzijox wi, jatzijoj ba' chila'. We are jun utzalaj k'ij chubanic tzijonem, we ne man are tä jun utzalaj k'ij, chatzijoj wa'. Chac'utu chquiwäch ri winak chi kas tzij ri cabij, chatyajon chque we man utz ri cäca'no. Cheatijoj conojel, chachajij paciencia cuc'. Matcos ba' chubanic ronojel wa'.
2TI 4:3 Chabana wa' rumal chi cäpe na ri k'ij aretak ri winak man cäcaj tä chic cäquita ri utzalaj tijonic ri man c'o tä etzelal chupam, xane quequitzucuj na q'uia achijab ri quetijox cumal. We achijab ri' cäquiya na tijonic ri utz cäquita ri winak, xa jas ri cäkaj chquiwäch, jas u beyal ri qui rayinic.
2TI 4:4 Cäquiya c'u na can ri kas tzij. Are cäquitzucuj na u tatabexic ri qui tzij ri achijab ri xak quepucanic.
2TI 4:5 Ri at c'ut, Timoteo, chachajij ba' awib, kas chachomaj na jas ri cabano, chach'ija na ri c'äxc'ol. Chatzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque conojel winak, utz chabana chupatänixic ri Dios, xukuje' chabana utzil chque conojel winak.
2TI 4:6 Ri in c'ut, Timoteo, xa jubik' man cäpe tä ri k'ij ri quincämic. Je' jas ri nu banom petinak lok, amak'el tajin quinya ri nu c'aslemal rumal quech niq'uiaj winak chic.
2TI 4:7 Jas ri cuban jun utzalaj ajdeporte, je' nu banom in xukuje'. Nu tijom nu chuk'ab pa ri chac chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, in opaninak c'u pa ri q'uisbal re ri nu c'aslemal. Man xintzak taj, xane xinchajij wib pa ri nu cojonic.
2TI 4:8 Cämic c'ut xuwi weye'm ri tojbal ri c'olom chwe. Are ri kas jicomalil, ri kas utzil ri cäyi' na chwe rumal ri Kajaw Jesucristo, ri nimalaj K'atal Tzij ri jicom cuban na chuk'atic tzij pa qui wi' conojel winak. Are ri Are' cäyo'w na we tojbal ri' chwe pa ri k'ij ri cuk'at tzij. We tojbal ri' cäyi' na man xuwi tä chwe in, xane xukuje' chque conojel ri kas cojonelab, rumal chi sibalaj cäquirayij ru petbal ri Jesús, sibalaj lok' c'u wa' chquiwäch.
2TI 4:9 Timoteo, chacowij, chatpet wuc' chanim.
2TI 4:10 Ri Demas xinuya canok xa rumal chi más utz na cäril wi ri are' ri jastak rech ri uwächulew, xe' c'u pa ri tinimit Tesalónica. Ri Crescente, benak ri are' pa Galacia. Are c'u ri Tito benak ri are' pa Dalmacia.
2TI 4:11 Xak xuwi ri Lucas c'o wuc' in cämic. Chatzucuj ri Marcos jawije' c'o wi, chac'ama lok che awachi'l rumal chi ri are' cäcowin che nu to'ic pa ronojel.
2TI 4:12 Are c'u ri Tíquico, nu takom bi pa ri tinimit Éfeso.
2TI 4:13 Aretak catpetic, chabana tok'ob, chac'ama lok ri nu k'u' ri xinya can pa ri tinimit Troas cho rachoch ri Carpo. Cheac'ama lok ri nu wuj, más na ri ojer tak tz'um ri tz'ibtal qui wäch, ri sibalaj nim que'il wi.
2TI 4:14 Ri tat Alejandro ri ch'ayal ch'ich', sibalaj q'uia u wäch c'äx u banom chwe, nim c'u ri tzijtal u yacom chwij. Ri Kajaw Dios c'ut, are cäyo'w na che ri are' ri rajil u q'uexel ri c'äx u banom chwe.
2TI 4:15 Ri at c'ut, chachajij awib chuwäch we tata' ri', rumal chi ri are' sibalaj u c'ulelam u wäch ru Lok' Pixab ri Dios ri ka tzijom.
2TI 4:16 Aretak xinsiq'uix pa k'atal tzij che ri nabe mul, xa nu tuquiel xinto' wib. Man c'o tä jun winak chic ri xc'oji wuc' che nu to'ic, xane conojel xinquiya canok. Cwaj c'ut chi ri Dios mat cuya wa' we mac ri' chquij.
2TI 4:17 Are c'u ri Kajaw Jesús xc'oji wuc' che nu to'ic. Are ri Are' xyo'w ri nu chuk'ab rech quincowinic quintzijoj na ronojel ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio je ri' chi cäquita wa' conojel ri niq'uiaj winak chic ri man e are tä aj Israel. Je wa' xuban ri Dios che nu to'ic pa qui k'ab ri nu c'ulel, je' ta ne chi xinresaj pu chi' jun nimalaj coj.
2TI 4:18 Ri Kajaw Jesús quinresaj na pa ronojel u wäch c'äx ri cäpe chwij, quinuchajij na rech quinopan jawije' ri cätakan wi ri Are' pa ri caj. ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Kajaw Jesucristo amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na! Amén.
2TI 4:19 Chaya rutzil qui wäch ri Aquila ruc' ri Prisca, xukuje' conojel ri e c'o pa rachoch ri Onesíforo.
2TI 4:20 Ri Erasto xcanaj can pa ri tinimit Corinto. Are c'u ri Trófimo, xinya can ri are' pa ri tinimit Mileto rumal chi yawab ri are'.
2TI 4:21 Chacowij lok, Timoteo, rech catul waral c'ä mäja' quepe ri k'ij ri sibalaj c'o ri tew. Ri Eubulo, ri Pudente, ri Lino, ri Claudia xukuje' conojel ri niq'uiaj kachalal chic cäquitak bi rutzil a wäch.
2TI 4:22 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo c'o pa wi', cana' ta c'u wa' pa rawanima' ru c'olem awuc'. Are ta ba' ri Dios cutok'obisaj i wäch, cätewchin chiwe ix iwonojel. Amén.
TIT 1:1 In wa', ri Pablo, in patänil re ri Dios. Xukuje' in apóstol, jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Ri Are' xintakowic rech quintoban chque ri winak ri e cha'tal rumal ri Dios rech quecojonic. Je ri' xukuje' rech cäquetamaj na ri kas u banic ri cojonic che ri Cristo, xukuje' rech quecowin che retamaxic jas ri kas u k'ijilaxic ri ka Dios.
TIT 1:2 We cäquetamaj ri kas cojonic, cäcu'bi na qui c'ux chi ya c'o chic qui c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Ri Dios ri man cuban tä tzij xuchi'j lok we c'aslemal ri' c'ä mäja' cuchap u banic ri cajulew ojer.
TIT 1:3 Cämic c'ut, are wa' ri kas k'ij ri xuchomaj ri Dios chi cuc'ut na ru Lok' Pixab chkawäch. Are c'u ri Dios ri To'l Ke, are yo'winak wa' pa nu k'ab. In u takom c'u chutzijoxic we tzij ri'.
TIT 1:4 Quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe, Tito, je' ta ne chi kas at nu c'ojol rumal chi ri uj junam uj cojoninak che ri Kajaw Jesucristo. Are ta ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo ri To'l Ke, cutok'obisaj a wäch, cubano chi cuxlan rawanima'.
TIT 1:5 Ri in xatinya can pa Creta rech caq'uis u banic ri c'ä craj na, caban u banic ronojel, xukuje' rech queacoj na c'amal tak qui be ri cojonelab pa conojel tak ri tinimit, junam jas ri takanic ri nu yo'm chawe.
TIT 1:6 We jun craj coc che c'amal qui be ri cojonelab, tzrajwaxic ri' chi man cäriktaj tä etzelal chrij, xukuje' chi xa jun ri rixokil c'olic. Rajwaxic chi conojel ri ralc'ual e cojonelab, queniman chque ri quetakan pa qui wi', xukuje' man c'o tä tzij cäbix chquij chi kas tzij c'o ri man utz taj ri cäca'no.
TIT 1:7 Apachin jun ri coc che obispo, tzrajwaxic wi chi jicom ru c'aslemal, man c'o tä etzelal cubano, rumal chi yo'm pu k'ab ri rilic, xukuje' ru banic ri cätakan wi ri Dios. Munimarisaj rib, muban c'a'nal, mäk'abaric, man cutzucuj tä u banic ch'oj, man curayij tä c'u u ch'aquic puak ri q'uixbal u c'amic.
TIT 1:8 Xane rajwaxic chi cäch'awic, utz cuban che qui c'ulaxic ri winak ri queopan ruc', amak'el curayij u banic utzil. Xukuje' rajwaxic chi utz u chomanic, jicom ri ranima', xukuje' utz u c'aslemal cho ri Dios. Rajwaxic chi cuchajij paciencia, man cuban taj xa jas ri craj ri are'.
TIT 1:9 Rajwaxic chi kas jicom ranima' ri are' chrij ru Lok' Pixab ri Dios junam jas ri c'utum chuwäch, rech ri are' cäcowinic cuwalijisaj ri canima' ri kachalal, queupixbaj ruc' ri utzalaj tijonic ri man c'o tä etzelal chupam, xukuje' rajwaxic cäna'w chuc'utic chi are ri kas tzij ri tajin cuc'ut chquiwäch ri winak ri xa quec'ulelanic.
TIT 1:10 Je wa' quinbij rumal chi e q'uia ri man queniman taj, más c'u na chquixol ri cojonelab aj Israel, ri quetok'in che qui banic jastak ri man c'o tä qui patän. Q'uia ri cäquibij, quesubtaj c'u ri winak cumal.
TIT 1:11 We winak ri' rajwaxic cätz'apix u pa qui chi' rumal chi tajin quequituquij ri ka nan ka tat cachi'l ri calc'ual ruc' tijonic ri man takal taj. Xa cäca'n wa' rech cäquich'ac puak ri q'uixbal u c'amic.
TIT 1:12 C'o jun chque ri winak aj Creta, jun achi ri cäbix che chi are k'alajisanel, ri xubij chquij ru winakil aj Creta: “Ri e are' xak cäca'n tzij, e itzel tak winak, e jik'ab, xukuje' e sak'orib,” —xcha ri'.
TIT 1:13 Ri xubij ri achi ri' are ri kas tzij. Rumal wa' rajwaxic chi co queapixbaj, cheayaja' rech kas tzij quecojonic, jicom ri canima',
TIT 1:14 rech man cäquicoj tä ri qui pucanic ri winak aj Israel ri xak pa qui jolom quepe wi, xukuje' rech man queniman tä che ri qui takanic ri winak ri qui yo'm can ri kas tzij re ru Lok' Pixab ri Dios.
TIT 1:15 Kas utz ronojel chque ri winak ri cäquichomaj xak xuwi ri utzil. Are c'u ri winak ri man utz tä ri cäquichomaj, ri man e cojonelab taj, man c'o tä jubik' ri kas utz chque ri e are'. Rumal chi man utz tä ri cäquichomaj, man utz tä c'u ri cäquina' pa canima'.
TIT 1:16 We winak ri' cäquibij chi c'o nimalaj quetambal chrij ri Dios. Are c'u rumal ri qui c'aslemal, xukuje' ronojel ri cäca'no, k'alaj chi man cäquibij tä ri kas tzij. Etzeltajinak ri qui c'aslemal chuwäch ri Dios. Man e nimanelab taj, man quecowin tä c'ut cäca'n ri utzil.
TIT 2:1 Ri at c'ut, Tito, ronojel ri catzijoj, rajwaxic je' jas ri c'o chupam ri utzalaj tijonic ri man c'o tä etzelal chupam.
TIT 2:2 Cheatijoj ri achijab ri ya c'o chi qui junab chi mäquiya u wi' ri cäquitijo, o apachique ri cäca'no, chi man xak tä quexi'ninic, rech nim que'il wi, xukuje' utz ri quechomanic, man cäca'n taj xa jas ri cäcaj ri e are'. Rajwaxic chi jicom ri canima' pa ronojel, chi e are' utzalaj tak cojonelab, quecaj ri winak, xukuje' nim ri qui paciencia chuch'ijic ronojel ri cäpe pa qui wi'.
TIT 2:3 Xukuje' cheatijoj ri ixokib ri ya c'o chi qui junab chi rajwaxic utz ri qui c'aslemal cho ri Dios, chi mäquiyac tzijtal, mek'abaric, xane rajwaxic cäquic'ut ri utzalaj no'j chquiwäch ri niq'uiaj chic.
TIT 2:4 Rajwaxic cäquic'ut chquiwäch ri ac'al tak ixokib chi quecaj ri cachajil, xukuje' quecaj tak ri cal.
TIT 2:5 Ri ixokib ri c'o chi qui junab rajwaxic cäquiya qui no'j ri ac'al tak ixokib rech utz ri quechomanic, man cäca'n taj xa jas ri cäcaj ri e are', ch'ajch'oj c'u ri canima', utz cäca'n che rilixic ri cachoch, cäca'n utzil chque conojel, xukuje' queniman chque ri cachajil. Je ri' rech ri niq'uiaj winak chic, pune cäquibij tzij ri man utz taj chrij ru Lok' Pixab ri Dios, k'alaj chi man tzij tä ri' ri cäquibij.
TIT 2:6 Cheapixbaj ri alabom xukuje', rech utz ri qui chomanic, man cäca'n tä c'u xa jas ri cäcaj ri e are'.
TIT 2:7 Chac'utu jun utzalaj no'j chquiwäch ri kachalal pa ronojel ri cabano. Aretak queatijoj, xak xuwi utzalaj tijonic cac'ut chquiwäch, xak matxi'ninic.
TIT 2:8 Cheatzijobej ruc' utzalaj tak tzij rech man c'o tä jun catyajowic. Je ri' quel na u q'uixbal apachin ri craj catuc'ulelaj, rumal chi man cäriktaj tä ri man utz tä u bixic chquij ri cojonelab.
TIT 2:9 Cheapixbaj ri patäninelab chi cäquinimaj ronojel ri quetak wi, mec'ulelanic, xane utz quech'awic, rech utz que'il wi rumal ri qui patrón.
TIT 2:10 Man cuya' taj cäca'n elak', xane rajwaxic chi kas jicom ri canima' pa ronojel. Rumal c'u ri utzalaj qui c'aslemal cäk'alajin chquiwäch ri winak chi kas tzij je'l na u nimaxic ru Lok' Pixab ri Dios ri To'l Ke.
TIT 2:11 Ri Dios u c'utum chi cujraj, u banom c'u tok'ob chke che ka to'ic nimalaj konojel ri uj winak.
TIT 2:12 Rumal chi ri Dios xutok'obisaj ka wäch, je ri' xketamaj chi rajwaxic cäkaya can ri ojer c'aslemal ri xujc'oji wi aretak man xujniman tä che ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' cäkaya can ri itzel tak ka rayinic. Je ri' cujcowinic cäka'no jachique ri utz, ri jicom, man cäka'n tä xa jas ri cäkaj uj, xane cujpatänin che ri Dios pa ri ka c'aslemal waral cho we uwächulew.
TIT 2:13 Cujeyen c'u che ri je'lalaj k'ij ri cu'l wi ka c'ux, ri bim can chke, aretak cäpe ri nimalaj ka Dios, ri Jesucristo, ri xukuje' are To'l Ke. Cänimarisax c'u na u k'ij aretak cäpetic.
TIT 2:14 Ri Kajaw Jesús xuya rib rech cäcämisax rumal kech che kesaxic chupam ri etzelal, xukuje' rech cuban kas ch'ajch'oj che ri kanima', cujoc c'u na che u winakil ri Dios, amak'el c'ut cäkatij ka k'ij chubanic ronojel u wäch utzil.
TIT 2:15 Are wa' ri rajwaxic queatijoj ri cojonelab che, xukuje' rajwaxic cawalijisaj ri canima'. Cheapixbaj rech k'alaj ri man utz taj ri cäca'no. Chac'utu' chi c'o a takanic pa qui wi' rech man c'o tä c'u jun ri mat nim catril wi.
TIT 3:1 Chana'taj chque ri cojonelab chi cäquiya quib pa takic chque ri k'atal tak tzij, xukuje' chque conojel ri winak ri yo'm pa qui k'ab chi quetakan pa qui wi'. Chenimanok. Rajwaxic xukuje' chi amak'el c'o pa canima' ri rayinic chubanic ronojel u wäch utzil.
TIT 3:2 Chabij chque chi mäquiyac tzijtal chrij apachin jun winak. Rajwaxic chi quech'awic, man cäquitzucuj tä ch'oj, xane utz canima' chque conojel ri winak, cäquitok'obisaj c'u qui wäch.
TIT 3:3 Je ri' quinbij rumal chi ri uj nimalaj konojel, nabe canok ri uj xukuje' man xujniman tä che ri Dios, man xoc tä tzij pa ka jolom, jech' ri ka chomanic, man utz tä ri ka c'aslemal. Xka'n ronojel u wäch ri man utz taj ri xkarayij, xa jas ri xkaj chkawäch. Aretak c'ä mäja' uj cojonelab, xka'n ri etzelal, xkarayij jastak ri man kech taj. Tzel na xekil niq'uiaj winak chic, xukuje' tzel xujquil uj ri e are'.
TIT 3:4 Are c'u ri Dios ri To'l Ke, xuc'ut ri rutzil chkawäch, xukuje' xuc'ut chkawäch chi sibalaj cujraj nimalaj konojel ri uj winak.
TIT 3:5 Je ri' ri Are' xujuto'. Man xuban tä c'u wa' rumal chi jicom ka'nom chubanic jujun tak utzil, xane xak xuwi rumal chi xel u c'ux chke. Xuch'aj ri kanima', xresaj ri etzelal, xuban c'ac' che ri ka c'aslemal rumal ri Lok'alaj Espíritu, je' ta ne chi xil chi na ka wäch jumul chic.
TIT 3:6 Ri Dios u yo'm ri Lok'alaj Espíritu pa kanima' rumal ri Jesucristo ri To'l Ke. Sibalaj nim c'u ri utzil ka rikom rumal.
TIT 3:7 Je ri' xubano, xutok'obisaj ka wäch rech cäjicomataj na ri ka c'aslemal cho ri Dios, cujutzir c'u na ruc', rech cäkechbej na ke ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. Are wa' ri keye'm.
TIT 3:8 Ri quinbij are wa' ri kas tzij. Cwaj c'ut chi co queapixbaj ri winak ruc' we tzij ri' ri quinbij chawe, rech ri winak ri quecojon che ri Dios cäquitij na qui k'ij chubanic ronojel u wäch utzil. Ri utzil ri cäca'n ri kachalal, e utz na, c'o qui patän chque conojel ri winak.
TIT 3:9 Chaya can ri mox tak chomanic, xukuje' ri puc ri cätzijox chquij ri ka nan ka tat ojer. Chabij chque ri kachalal chi mech'ojin chrij ru Pixab ri Moisés. Wa' we ri' man c'o tä qui beyal, man c'o tä c'u qui patän.
TIT 3:10 We c'o jun ri tajin cucoj qui c'ux ri kachalal rech cäquitasala quib, chayaja', chabij che chucamul oxmul chi mubana wa'. We c'u man coc ri tzij pu jolom, man cäniman tä chawe, chawesaj bi ri winak ri'.
TIT 3:11 Aretak jun winak je' cuban wa' awetam chi kas tzij sachinak ri are'. Ri etzelal ri tajin cubano, are cäc'utuwic chi are jun ajmac ri sachinak.
TIT 3:12 Aretak quintak bi ri Artemas o ri Tíquico awuc', chatzucuj jas cabano rech catopan che wilic pa ri tinimit Nicópolis, rumal chi nu chomam quincanaj can chila' pa tak ri k'ij ri sibalaj c'o tew.
TIT 3:13 Chabana ronojel ri catcowin che chuto'ic ri Zenas ri cojol tzij, xukuje' chuto'ic ri Apolos. Chaya ronojel ri rajwaxic chque rech cäquitakej ri qui be, xukuje' rech c'o ronojel ri cajwataj na chque.
TIT 3:14 Cheapixbaj ri kachalal chi chquetamaj u banic ronojel u wäch utzil, xukuje' rech cäquetamaj qui to'ic niq'uiaj kachalal chic, rech c'o u patän ri qui c'aslemal, man xak tä lok' quec'oji'c.
TIT 3:15 Conojel ri e c'o wuc' waral cäquitak bi rutzil a wäch. Chaya rutzil qui wäch conojel ri lok'alaj tak kachi'l cojonelab. Are ta ba' ri Dios cätok'obisan i wäch ix iwonojel. Amén.
PHM 1:1 In wa', ri Pablo, in c'o pa che' rumal chi tajin quintzijoj ri utzalaj tzij chrij ri Cristo Jesús. Lok'alaj Filemón, kach ajchac chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe, wachi'l ri kachalal Timoteo.
PHM 1:2 Xukuje' quintz'ibaj bi we wuj ri' chque ri kachalal cojonelab ri cäquimulij quib cho awachoch, che ri kachalal chichu' ri nan Apia, xukuje' che ri Arquipo ri jun kuc' pa ri chac chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
PHM 1:3 Are ta ba' ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj na i wäch, cubano chi cuxlan iwanima'.
PHM 1:4 Ri at, Filemón, amak'el aretak quinxuqui'c, catna'taj chwe quinban orar pa wi', quinya maltioxinic che ri ka Dios.
PHM 1:5 Je ri' quinbano rumal chi nu tom u tzijol chi kas tzij at cojoninak che ri Cristo Jesús, xukuje' chi sibalaj cawaj ri Are', man xuwi tä c'u ri Are', xane xukuje' queawaj ri e rech ri Dios. E are wa' ri e cojoninak che ri Cristo Jesús.
PHM 1:6 Aretak quinban orar, quinta' che ri Dios chi ri e cojoninak che ri Jesús rumal ri a cojonic man xuwi tä cäquirik na que ri tewchibal ru yo'm ri Cristo Jesús pa ri ka c'aslemal, xane xukuje' kas cäquich'ob na más jas ri' ri utzil ri yo'm chke uj ri uj cojonelab.
PHM 1:7 Lok'alaj wachalal, sibalaj quinquicotic, sibalaj walijisam ri wanima' rumal ri rutzil awanima' at chque conojel, xukuje' rumal chi a yo'm jororemal che ri canima' ri cojonelab.
PHM 1:8 Ri in, pune in apóstol, jun chque ru tako'n ri Jesucristo, pune c'o takanic pa nu k'ab che a takic che jachique ri rajwaxic cabano,
PHM 1:9 xa c'u jun tok'ob quinta' chawe rumal ri rutzil wanima' chawe. In wa', ri Pablo, in nim winak chic, cämic c'ut in c'o pa che' rumal ru tzijoxic ri Cristo Jesús.
PHM 1:10 Quinta' jun tok'ob chawe puwi' ri Onésimo. Ri Onésimo je' ta ne chi are kas nu c'ojol. Je ri', rumal chi ri are' xcojon che ri Cristo waral pa che' rumal ri xintzijoj che.
PHM 1:11 Nabe canok ri Onésimo xc'oji che patänil awe, man c'o tä c'u jas ri kas xatuto' wi. Cämic chi c'ut sibalaj nim cätob wi, man xuwi tä chawe at, xane xukuje' chwe in.
PHM 1:12 Quintak chi bi jumul awuc'. Chac'ulaj ba' je' ta ne chi are ri in quinac'ulaj rumal chi que' wanima' ruc'.
PHM 1:13 Ri in c'ut, are ta cwaj chi cäcanaj can na wuc', rech quinupatänij na che a q'uexwäch waral pa ri che' jawije' in tz'aptal wi rumal ru tzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio.
PHM 1:14 Man cwaj tä c'ut quinbij chi rajwaxic quinato' we ta mat junam ra chomanic wuc'. Je ri' rech ri tok'ob ri caban chwe, man xak tä at tok'le'm che, xane caban na ri tok'ob ri cäpe pa rawanima'.
PHM 1:15 Craj ne ri Onésimo xatuya na canok quieb oxib k'ij rech aretak cätzelej chi na bic, cäjeki na awuc' amak'el, man quel tä chi na bic.
PHM 1:16 Man cäc'oji tä chi na awuc' xa jas jun patäninel, xane cäc'oji awuc' rech c'o na ri catuto' wi chuwäch jun patäninel. Je' cuban na jas jun lok'alaj kachalal cojonel. Ri in, sibalaj lok' ri Onésimo chnuwäch, ri at c'ut xukuje' rajwaxic sibalaj lok' cawil wi. Man xak tä jun winak ri Onésimo, xane xukuje' jun kas kachalal rumal chi junam uj cojoninak che ri Kajaw Jesucristo.
PHM 1:17 Je c'u ri', ri at awetam ya' chi in awachi'l. Rumal ri' chac'ulaj ba' ri Onésimo, je' ta ne chi are ri in quinac'ulaj.
PHM 1:18 We c'o jun c'äx u banom chawe, we ne c'o u c'as awuc', chatok'ij chwe in. Ri in quintoj na wa'.
PHM 1:19 In wa', ri Pablo, quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe. Chawilampe' chi are wa' ri nu tz'ib. In quintojowic. Xukuje' cuya' quinna'taj chawe, chi ri at xukuje' c'o a c'as pa nu k'ab. Ri a c'as are ra c'aslemal ruc' ri Dios, rumal chi xintzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chawe, xatcojonic.
PHM 1:20 Je', wachalal, chabana we tok'ob ri' chwe, at cojoninak c'u che ri Kajaw Jesucristo. Chaya jororemal che ri wanima', at wachalal ya' rumal ri Cristo.
PHM 1:21 Quintz'ibaj bi we wuj ri' chawe, wetam c'ut chi catnimanic. Wetam chi nim na ri tok'ob cabano chuwäch ri nu bim chawe.
PHM 1:22 Xukuje' quinbij apanok: Chabana tok'ob, chabana u banic jun c'olibal ri quinc'oji wi. Cu'l nu c'ux chrij ri Dios chi rumal ri oración ri quiban pa nu wi', ri Are' cuya na chiwe chi quinopan chi na iwuc'.
PHM 1:23 Cutak bi rutzil a wäch ri Epafras, ri wach ajpache' rumal chi tajin cutzijoj ri Utzalaj Tzij chrij ri Cristo Jesús.
PHM 1:24 Xukuje' ri Marcos, ri Aristarco, ri Demas, ri Lucas cäquitak bi rutzil a wäch. E are tak wa' quetob chwe chutzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios.
PHM 1:25 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cätok'obisan i wäch ix iwonojel. Amén.
HEB 1:1 Ri Dios q'uia mul xeutzijobej ri ka mam ojer, q'uia xuban che qui tzijobexic cumal ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab.
HEB 1:2 Cämic c'ut pa we q'uisbal tak k'ij ri' ri uj c'olic, uj u tzijobem uj rumal ri u C'ojol. Rumal c'u ri Are' ri Dios xuban we uwächulew, ri caj, ri k'ij, ri ic', ri ch'imil, pu k'ab c'u ri u C'ojol xujach wi ronojel wa'.
HEB 1:3 Che ri Cristo cäkil wi ri nimalaj u k'ij ri Dios. Ri Are' c'ut kas je' u banic jas ri Dios. Are u c'aninak ronojel ri c'olic ruc' ru Tzij ri c'o u chuk'ab. Aretak u ch'ajom chic ri kanima' che ronojel ri ka mac rumal ru quiq'uel, xt'uyi c'u pa ru wiquiäk'ab ri Dios chila' chicaj.
HEB 1:4 Ri u C'ojol ri Dios xnimar na u k'ij chquiwäch ri ángeles rumal chi c'o ri xrechbej ri nim na u banic chquiwäch ri e are'. Are la' chi cäbix “u C'ojol ri Dios” che.
HEB 1:5 Man c'o tä c'u jumul ri xubij ri Dios che jun ángel: Ri at, at ri', at nu C'ojol. Cämic xinoc che ra Tat, —man xcha tä che. Man c'o tä c'u jumul ri xubij chrij jun ángel: Ri in quinoc na che ru Tat, ri are' c'ut coc na che nu C'ojol, —man xcha tä che jun ángel.
HEB 1:6 Aretak c'ut xutak lok ri nabeal u C'ojol cho we uwächulew, xubij: Chk'ijilax ta ri Are' cumal conojel ri ángeles rech ri Dios, —xcha ri'.
HEB 1:7 Xubij c'u ri Dios chquij ri ángeles: Ri Dios cuban chque ri ángeles rech chi je' ta ne e quiäkik'. Cuban chque we patänil tak re chi e je' ta ne u xak k'ak', —xcha ri'.
HEB 1:8 Are c'u chrij ri u C'ojol cubij: Nimalaj Dios, ri takanic la man c'o tä u q'uisic pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Ri takanic la are jun takanic ri kas jicom.
HEB 1:9 Lok' quil wi la ri jicomal, etzelam c'u la u wäch ri etzelal. Rumal c'u ri' ri Dios, ri Dios la, xuya nimalaj quicotemal pa anima' la, quicotemal c'ut ri nim na chuwäch ri quicotemal ri xyi' chque ri achi'l la, —cächa ri Dios.
HEB 1:10 Xukuje' cubij ri Dios: Ri lal, Kajaw, tzaretak xchaptaj lok ronojel, xban la u banic we uwächulew, xjekba la canok. Ruc' ri k'ab la xban la ri caj.
HEB 1:11 Ronojel wa' xa cäsach na u wäch. Are c'u ri lal, man c'o tä q'uisic la. Ronojel wa' xa cäk'elob na jas ri cuban jun atz'iak.
HEB 1:12 Xa cäbus na la wa' je' jas jun atz'iak, cäjal na la apanok jas ri cäban che jun camixa'. Are c'u ri lal xak je' wi la. Ri c'aslemal la man c'o tä u q'uisic, —cächa ri'.
HEB 1:13 Man c'o tä c'u jumul ri xubij ri Dios che jun chque ri ángeles: Chatt'uyul pa ri nu wiquiäk'ab, c'ä quinya na chawe chi catch'acanic, cattakan c'u na pa qui wi' ri cäca'n qui c'ulel chawe, —man xcha tä che.
HEB 1:14 Conojel ri ángeles e are' espíritus ri e c'o chupatänixic ri Dios, ri e takom lok che qui to'ic ri cäquirik na ru tobanic ri Dios.
HEB 2:1 Rumal c'u ri', sibalaj rajwaxic cujoc il chunimaxic ru Lok' Pixab ri Dios ri ka tom rech man cäkatas tä kib chrij wa'.
HEB 2:2 Ru Lok' Pixab ri Dios ri xtzijox nabe canok cumal ri ángeles xk'alajinic chi are ri Kas Tzij. Conojel c'u ri xemacunic, ri man xeniman tä wa', xc'äjisax qui wäch jas ri takal chque.
HEB 2:3 E c'u ri uj, ¿a cujto'taj lo ri' we ta mat cujoc il chutzucuxic ri nimalaj u tobanic ri Dios? ¡Man je' taj! Are c'u xtzijox wa' rumal ri Kajaw Dios nabe. Te c'u ri' xjiquiba' u bixic chi are ri Kas Tzij cumal ri xetowic, xquitzijoj chi c'u wa' chke uj.
HEB 2:4 Ri Dios xukuje' xujiquiba' chi kas tzij ri tajin cäquitzijoj. Je' xuban wa' ruc' nimak tak c'utbal, etal, xukuje' q'uialaj tak cajmabal ri xuban chquiwäch. Xukuje' xuban wa' rumal ri Lok'alaj Espíritu ri xuya jalajoj tak cuinem chke chkajujunal jas ri xraj ri Are'.
HEB 2:5 Ri Dios man xuya tä chque ri ángeles chi quetakan puwi' ri c'ac' uwächulew ri cäc'oji na, ruwächulew ri tajin cäkatzijoj.
HEB 2:6 Xane pa jun u xak wuj re ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic c'o jun ri xuk'alajisaj, xubij: Kajaw Dios, ¿jas u banic jun winak chi ri lal coc la il che ri are'? ¿Jas lo u banic ri winak ri xa cäcämic chi cächajin la che? —cächa'.
HEB 2:7 Xa quieb oxib k'ij xkasaj la u k'ij ri are' chquiwäch ri ángeles. Pune ta ne je ri', xya chi na la u k'ij, nim xil wi la. Xya c'u la takanic pu k'ab puwi' ronojel ri banom la.
HEB 2:8 Xya la takanic pu k'ab puwi' nimalaj ronojel ri c'olic, —xcha ri'. Je c'u ri', aretak ri Dios xuya chque ri winak chi quetakan puwi' ronojel, man c'o tä ri xutas canok ri mat quetakan puwi'. Pune c'u je ri', cäkilo chi c'ä e c'o na jastak ri mäja' quetakan ri winak pa qui wi' cämic.
HEB 2:9 Cäkil c'u ri Jesús ri xkasax u k'ij chquiwäch ri ángeles quieb oxib k'ij rumal ri Dios. Je ri' rech cäcämisax ri Are' rumal kech uj konojel. Te c'u ri' xyi' u k'ij, nim xil wi rumal chi xurik ri cämical. Je c'u wa' ri u rayibal ri Dios che rumal chi ri Dios sibalaj xutok'obisaj ka wäch.
HEB 2:10 Ronojel ri c'olic are xban rumal ri Dios, xukuje' chuya'ic u k'ij ri Are' c'o ronojel ri c'olic. Ri Dios c'ut craj chi conojel ri ralc'ual cänimarisax qui k'ij junam ruc' ri Are'. Rumal wa' xurik c'äx ri Cristo ri To'l Que conojel ri winak, rech kas je' quel ri Are' jas ri craj ri Dios.
HEB 2:11 Je ri', rumal chi ri Jun ri cubano chi ri ralc'ual ri Dios cäquijach quib pu k'ab ri Are', xukuje' ri qui jachom quib, xa jun ri qui Tat c'olic. Rumal ri' ri u C'ojol ri Dios man cäq'uix tä ri' chubixic “¡Kachalal!” chque.
HEB 2:12 Je wa' cubij ri Are' pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Quintzijon na chij la chque tak ri wachalal, quinbixoj c'u himnos chuya'ic k'ij la chquiwäch conojel ri qui mulim quib, —cächa'.
HEB 2:13 Xukuje' cubij ri Are': Ri in quinjiquiba' na ri wanima' chrij ri Dios, —cächa'. Cubij xukuje': Waral in c'o wi cuc' ri alc'ualaxelab ri xuya ri Dios chwe, —cächa ri Are'.
HEB 2:14 Uj ri' ri ralc'ual ri Dios, konojel ri uj, uj winak. Je ri' xukuje' xuban ri Jesús. Ri Are' xil u wäch jas jun winak, junam cäca'yic. Ri Are' xoc che winak rech cuya' cäcämic. Je' xbanic rech cäcowin ri Are' chusachic u wäch ri Itzel ri c'o takanic pu k'ab che ri cämisanic.
HEB 2:15 Je ri' xeutzokopij conojel ri je' ta ne e chaptalic xa rumal chi pa ronojel ri qui c'aslemal qui xem quib cho ri cämical.
HEB 2:16 Kas tzij c'ut chi ri Cristo man xpe tä che qui to'ic ri ángeles, xane che qui to'ic ri winak ri c'o ri ka mam Abraham che ri qui mam ojer.
HEB 2:17 Rumal ri' ri Cristo xjunamataj cuc' ri rachalal pa ronojel. Je ri' rech quel u c'ux chque ri winak. Cuya' c'ut coc che qui nimal sacerdotes ri kas jicom ranima' cho ri Dios rech cäsachtaj qui mac ri winak rumal chi xuya rib che jun sipanic cho ri Dios.
HEB 2:18 Ri Are' c'ut xurik c'äx, xtakchi'x chubanic ri mac. Je ri' cäcowin che qui to'ic ri winak ri quetakchi'x chubanic ri mac.
HEB 3:1 Je c'u ri', kachalal, ix ri' ix rech ri Dios, ix jun chquixol ri e siq'uim rumal ri Dios. Kas chixchoman ba' chrij ri Cristo Jesús ri kas apóstol, ri kas qui nimal sacerdotes re ri cojonic ri cäkatzijoj.
HEB 3:2 Ri Cristo Jesús, Are' kas jicom ranima' cho ri Dios, ri xcojow che we patäninic ri'. Je' c'u xuban ri ka mam Moisés xukuje', are' kas jicom ranima' xpatänin cho ri Dios chquixol ri alc'ualaxelab rech ri Dios.
HEB 3:3 Ya'tal c'u che ri Jesús chi cänimarisax na u k'ij chuwäch ri ka mam Moisés je' jas jun yacal ja ya'talic chi cäyi' na u k'ij chuwäch ri ja ri xuyaco.
HEB 3:4 Ronojel ja rajwaxic cäban na rumal jun winak. Are c'u ri banowinak ronojel ri c'olic are ri Dios.
HEB 3:5 Kas tzij c'ut, ri ka mam Moisés kas jicom ranima' xpatänin che ri Dios pa ronojel chquixol ri alc'ualaxelab rech ri Dios. Ri patäninic ri xubano are u k'alajisaxic ri cuban na ri Dios.
HEB 3:6 Are c'u ri Cristo kas jicom ranima' je' jas jun alc'ualaxel ri kas c'o u takanic pa qui wi' ri rachalaxic ri Dios. Uj c'u ri' ri achalaxic ri' rech ri Dios, we cäkatakej ri cojonic che ri Cristo, man cuban tä c'u quieb ka c'ux c'ä cäq'uis na ronojel. Je ri' we kas cujquicot amak'el ruc' ri cu'l wi ka c'ux.
HEB 3:7 Rumal c'u ri' je' jas ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chupam ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Cämic, we quita ri cubij ri Dios,
HEB 3:8 miban ba' che ri iwanima' chi xa cabajaric jas ri xca'n ri winak ri xquiwalijisaj quib chrij ri Dios, xquiyac c'u royowal ri Are' pa ri juyub ri cätz'inowic.
HEB 3:9 Chila', pa ri juyub ri cätz'inowic ri i nan tat ojer xa xquiyac woyowal, pune cawinak junab xquil ronojel tak ri xinbano, xukuje' tak ri cajmabal, —cächa ri Dios.
HEB 3:10 Rumal ri' xyactaj woyowal chquij ri winak ri', xinbij c'ut: “We winak ri' xak cuban quieb qui c'ux, man cäcaj tä c'ut queniman chque tak ri nu takanic,” —xincha pa wanima'.
HEB 3:11 Rumal ri' xyactaj woyowal chquij, xinban c'u juramento, xinbij: “We winak ri' man cäquirik tä na que ri uxlanem wuc' in,” —xincha ri'.
HEB 3:12 Chichajij ba' iwib, kachalal, c'o jun chiwe mäq'uiy etzelal pa ranima', ri xa cutas can rib chrij ri c'aslic Dios, ri mat cäcojon chi che ri Are'.
HEB 3:13 Xane chiwalijisaj ri iwanima' chbil tak iwib ronojel k'ij, cämic ri' ri c'ä c'o na ri k'ij. Je ri' rech c'o jun chiwe mäsubtaj rumal ri mac, cuwalijisaj ta c'u rib chrij ri Dios.
HEB 3:14 We cäkatakej ri ka cojonic chrij ri cu'l wi ka c'ux petinak lok, c'ä cäq'uis na ronojel, cäkarik na ke ronojel u wäch tewchibal junam ruc' ri Cristo.
HEB 3:15 Je ri' cubij ru Lok' Pixab ri Dios: Cämic ri' we quita ri cubij ri Dios, miban ba' chi ri iwanima' xa cabajaric je' jas ri xca'n ri winak ri xquiwalijisaj quib chrij ri Dios, —cächa ri'.
HEB 3:16 ¿Jachin c'u tak ri' ri winak ri xquita ru ch'abal ri Dios, te c'u ri' xa xquiwalijisaj quib chrij? E are' conojel ri winak ri xebel lok pa Egipto ri xc'am qui be rumal ri ka mam Moisés.
HEB 3:17 ¿Jachin tak chquij xyactaj wi royowal ri Dios cawinak junab? Chquij conojel ri xemacunic. Xecäm c'u can ri e are' pa ri juyub ri cätz'inowic.
HEB 3:18 ¿Jachin tak chquij xuban wi juramento ri Dios chi man cäquirik tä na que ri uxlanem ruc'? Chquij ri winak ri man xeniman taj.
HEB 3:19 Cäkilo chi man xecowin taj xquirik que ri uxlanem rumal chi man xecojon taj.
HEB 4:1 Cämic c'ut, ri tajin cäbix chke rumal ri Dios chi cäkarik ke ri uxlanem ruc', kila ba' kib c'o ne jun chiwe mel canok ri mat curik re ri uxlanem ri'.
HEB 4:2 Are xukuje' xtzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chke uj je' jas ri xtzijox chque ri e are'. Man c'o tä c'u xupatänij ri Tzij ri xtzijox chque, rumal chi aretak xquito, man xecojon taj.
HEB 4:3 Ri uj c'ut, ri uj cojoninak, uj ri' ri cäkarik na ke ri uxlanem ruc' ri Dios, jas ri u bim ri Are': Xa je ri' xyactaj woyowal chquij, xinban juramento, xinbij: We winak ri' man cäquirik tä na que ri uxlanem wuc' in, —xcha'. Je' xubij ri Dios wa' pune ta ne xq'uis na ru chac ri xubano tzaretak xbantaj we uwächulew.
HEB 4:4 Pa jun u xak ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cäbix wi chrij ri uwuk k'ij: Ri Dios xuxlan che ronojel ru chac pa ri uwuk k'ij, —cächa'.
HEB 4:5 Jumul chic cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: We winak ri' man cäquirik tä na que ri uxlanem wuc' in, —cächa'.
HEB 4:6 E c'o c'u jujun ri mäja' cäquirik que we uxlanem ri'. Ri niq'uiaj, ri nabe xtzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque, man xquirik tä que ri uxlanem rumal chi man xeniman taj.
HEB 4:7 Rumal c'u ri' ri Dios xuch'ic jun k'ij chic, cämic c'u ri'. Ri Dios cujutzijobej rumal ri xubij ri ka mam David pa jun u xak ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic ri ya xkabij. Are wa' ri xubij ri Dios oc'owinak chi q'uia junab: We quita ri cubij ri Dios cämic, miban ba' chi ri iwanima' xa cabajaric, —cächa'.
HEB 4:8 We ta ri ka mam Josué xuya ta ri kas uxlanem chque ri winak aj Israel, mat xch'aw ri Dios ri' chrij jun k'ij chic re uxlanem.
HEB 4:9 Cämic c'ut c'o na can jun je'lalaj uxlanem chic chque ru winakil ri Dios.
HEB 4:10 Jachin c'u ri curik re ri uxlanem ri cuya ri Dios, cuxlan ri' che ronojel ru chac, je' jas ri Dios xuxlan ojer che ronojel ru chac ri Are'.
HEB 4:11 Kacojo ba' ka chuk'ab rech cäkarik na ke we uxlanem ri', c'o ne jun chke muban re jas ri xca'n ri niq'uiaj ri man xecojon taj.
HEB 4:12 Ru Lok' Pixab ri Dios are c'aslic, xukuje' c'o u chuk'ab. Are je' ta ne jun espada ri sibalaj cäsocon na chuwäch apachique espada ri quieb u pu chi'. Cäjuch'uch'ic copan pa ri ranima' ri winak, curika ri respíritu, copan pa ri bak, que' pu c'ux ri winak. Cäresaj lok chisak ronojel ri c'o pa ru chomabal, ri c'o pa ranima' ri winak.
HEB 4:13 Man c'o tä c'u jun jasach ri c'olic ri cuya' cäc'u'taj chuwäch ri Dios. Xane ronojel ri c'olic are cäk'alajinic, sak c'u chuwäch ri Dios ri cäkajach wi na ka cuenta.
HEB 4:14 Katakej ba' ri ka cojonic, rumal chi ri Jesús, ru C'ojol ri Dios, are ka sacerdote. Are c'u qui nimal sacerdotes wa' ri sibalaj nim u k'ij ri xopan chuwäch ri Dios chila' chicaj.
HEB 4:15 Ri nimalaj ka sacerdote cäcowinic quel u c'ux chke uj ri man c'o tä ka chuk'ab, rumal chi ri Are' xtakchi'x che ronojel u wäch mac jas ri cäban chke uj, man xkaj tä c'u pa mac.
HEB 4:16 Rumal ri' mäkaxej ba' kib, chujkeb chuwäch ri je'lalaj u t'uyulibal ri Dios ri cutok'obisaj qui wäch conojel. Je ri' rech quel u c'ux chke, cutok'obisaj ka wäch uj, cujuto' pa ri k'ij ri c'o ka rajwaxic.
HEB 5:1 Ronojel qui nimal sacerdotes are cha'tal chquixol ri winak. Cojom c'u ri are' che qui q'uexwäch ri winak chuwäch ri Dios, xukuje' che qui ya'ic sipanic, che qui cämisaxic awaj cho ri Dios rech cäsachtaj ri qui mac ri winak.
HEB 5:2 Ri sacerdote c'ut are jun winak ri cuya' cätakchi'x che mac rech ri are' cäcowinic cutok'obisaj qui wäch ri winak ri man c'o tä quetam, ri qui sachom ri qui be.
HEB 5:3 Rumal chi xa winak, rajwaxic queucämisaj awaj cho ri Dios rech cäsachtaj ru mac ri are' junam jas ri cubano rech cäsachtaj qui mac ri winak.
HEB 5:4 Man c'o tä c'u jun ri cäcowinic cucoj rib che qui nimal sacerdotes xak pa re wi, xane are ri Dios cäsiq'uinic, cuya c'u ri rekle'n ri' ri nim u k'ij jas ri xuban che ri ka mam Aarón.
HEB 5:5 Je c'u ri' ri Cristo, ri Are' man xa tä xucoj rib che qui nimal sacerdotes, xane are ri Dios xyo'w ri rekle'n ri' ri nim u k'ij, je' jas ri xubij che: Ri at ri', at nu C'ojol, cämic xinoc che ra Tat, —xuchixic.
HEB 5:6 Xukuje' pa jun u xak ru Lok' Pixab ri Dios chic, cubij: Ri at ri', at sacerdote ri man c'o tä awelic, je' jas ru banic ri Melquisedec, —cächa'.
HEB 5:7 Ri Cristo aretak xc'asi waral cho we uwächulew, ri Are' co xch'awic, xuban orar, xel c'u u wa'l u wäch aretak xuta' tok'ob che ri Dios ri cäcowin chuto'ic cho ri cämical. Ri Dios c'ut xutatabej ri xubij ri Cristo rumal chi xujach rib pu k'ab ri Are'.
HEB 5:8 Je c'u ri' ri Cristo, pune Are u C'ojol ri Dios, rumal c'u ri c'äx ri xuriko xretamaj ri nimanic.
HEB 5:9 Je ri' kas xujach rib chubanic ronojel ru rayibal ri Dios. Rumal c'u ri Are' xpe ri tobanic ri man c'o tä u q'uisic ri cuya ri Dios chque conojel ri queniman che.
HEB 5:10 Xocsax c'u rumal ri Dios che qui nimal sacerdotes, jas ru banic ri Melquisedec.
HEB 5:11 Sibalaj c'o na ri cäkaj cäkabij chrij wa' ri tajin cäkatzijoj. C'äx c'u u k'alajisaxic wa' chiwe, rumal chi ri ix man quiwaj taj quich'obo.
HEB 5:12 Ri ix ya ojer chic ix cojoninak, rajwaxic c'ut chi ix chic queitijoj niq'uiaj chic. Man je' tä c'u ri'. Xane xa rajwaxic i tijoxic chi na ix che ri nabe tak tijonic ri man c'äx tä u ch'obic rech ru Lok' Pixab ri Dios. Xa man c'o tä i chuk'ab, je' ta ne chi c'ä ix ac'alab na, rajwaxic c'u na ri tu' chiwe chuq'uexwäch ri wa.
HEB 5:13 Conojel ri xak leche cäquitijo, e je' ta ne ac'alab ri c'ä quetu'n na. Mäja' quecowin ri' cäquich'obo jas ri' ri u banic ri jicomal pa ri qui c'aslemal.
HEB 5:14 Are c'u ri wa are chque ri ya e ri'jab chic, ri quecowin chic quechomanic, ri quecowin chic cäquich'obo jachique ri utz, jachique ri man utz taj.
HEB 6:1 Je c'u ri', kaya ba' can ri nabe tak tijonic chrij ri Cristo rech cäkatakej q'uiyem, cätz'akat c'u ri ka chomabal. Mäkatzijoj chic jas ri xkatzijoj can nabe, chi rajwaxic cäquiq'uex canima' ri winak, cäquiq'uex c'u qui chomanic rech cäquiya can u banic ri etzelal ri cäc'aman bi pa ri cämical. Mäkatzijoj chic xak xuwi ri cojonic chrij ri Dios.
HEB 6:2 Mäkatzijoj chic xak xuwi ri tijonic chrij ri kasna', o chrij ru ya'ic k'abaj pa qui jolom ri cojonelab, chrij ri qui c'astajic ri cäminakib, xukuje' chrij ri k'atow tzij, tojbal ri man c'o tä u q'uisic ri cuya ri Dios chque ri winak.
HEB 6:3 Katakej ba' q'uiyem pa ri cojonic ruc' ru tobanic ri Dios pa ka wi'.
HEB 6:4 Je ri', rumal chi ri winak ri e c'o chi pa ri sakil rech ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, man cuya' tä chic quetzelej chquij we quetzak chi na pa mac, rumal chi qui c'amowam chic ri tewchibal ri cuya ri Dios, c'o chic ri Lok'alaj Espíritu.
HEB 6:5 Ri winak ri' xukuje' qui c'amowam ri je'lalaj u Lok' Pixab ri Dios, xukuje' ru chuk'ab ru takanic ri Dios pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na.
HEB 6:6 We winak ri', we quetzakic, man cuya' tä chic cäbix chque chi cäquiq'uex chic ri canima', cäquiq'uex c'u qui chomanic, rumal chi ri e are' ruc' ri tajin cäca'n pa ri qui c'aslemal xa tajin cäquirip chi jumul ri u C'ojol ri Dios, xa tajin cäquesaj u q'uixbal chquiwäch conojel ri winak.
HEB 6:7 E junam wa' ruc' ri ulew ri cubik' ri jäb ri cäkaj amak'el. We ri ulew ri' cuya utzalaj tico'n ri quewächinic chque ri quetajinic, c'o ru tewchibal ri Dios puwi'.
HEB 6:8 We c'u xa q'uix queq'uiy chuwäch xukuje' k'ayes, man c'o tä u patän ri'. Cäpe na c'äx puwi' rumal ri Dios, chuq'uisbal c'ut cäporox na.
HEB 6:9 Lok'alaj tak kachalal, pune c'u je' cujtzijon wa', kas ketam chi ri ix quirik na ri nimalaj u tewchibal ri Dios rumal chi i rikom chic ru tobanic ri Are'.
HEB 6:10 Je ri', rumal chi ri Dios kas cuban ri jicomal. Man cäsach tä na pu jolom ri i banom, ri rutzil iwanima' ri i c'utum che ri Are' aretak quiya tobanic chque ri kachalal cojonelab, are c'u wa' ri tajin quiban na cämic.
HEB 6:11 Cäkaj c'ut chi chijujunal quitakej u banic wa' ruc' quicotemal ri cäpe pa iwanima' c'ä quiq'uis na u banic ronojel, rech kas je' quel wi na ri iweye'm.
HEB 6:12 Man cäkaj taj chi quixsak'orinic, xane chi quiban iwe jas ri xca'n ri niq'uiaj ri rumal chi xecojonic xukuje' xquichajij paciencia xquechbej ri echbal ri xuchi'j ri Dios chque.
HEB 6:13 Aretak ri Dios xuchi'j che ri ka mam Abraham chi cutewchij na, xucoj rib ri Are' che u juramento rumal chi man c'o tä chi jun ri nim na u k'ij chuwäch ri Are'.
HEB 6:14 Xubij c'u che ri ka mam Abraham: “Kas tzij sibalaj catintewchij na, quinban na chi e q'uia ri awachalaxic ri quil na qui wäch pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic,” —xcha'.
HEB 6:15 Ri ka mam Abraham xuchajij paciencia, xreyej na. Je ri' xuc'amo jas ri xchi'x che rumal ri Dios.
HEB 6:16 Ri winak, aretak cäca'n juramento, cäquicoj ru bi' jun ri nim na u banic chquiwäch ri e are' chubanic ri qui juramento. Aretak cäquijiquiba qui tzij ruc' juramento, man c'o tä chi jas chrij quech'ojin wi.
HEB 6:17 Rumal ri' ri Dios xujiquiba u bixic ri xuchi'j ruc' juramento. Je ri', rumal chi xraj xuk'alajisaj chquiwäch ri queechben na ri xuchi'j chi ri Are' man cuq'uex tä ru chomanic, xane kas cuban na jas ri xubij.
HEB 6:18 Je c'u ri' e c'o quieb ri man cuya' taj queq'uexic, ri xuchi'j ri Dios, xukuje' ri u juramento. Cumal c'u wa' ri Dios man cuya' taj ri mat cuban ri xubij. Cumal c'u wa' xukuje' ri Dios kas xucu'bisaj ka c'ux uj ri ka tzucum ru tobanic. Ka jiquibam c'u ka c'ux chrij ri xuchi'j ri Dios chke, chrij c'u ri u yo'm chkawäch.
HEB 6:19 We cu'lbal ka c'ux ri' kas cuchap ri kanima', je' jas ri cuban ri jun nimalaj ch'ich' ri cäbix ancla che ri cuchap ri jun barco. Ri uj xukuje' c'o jun ka ancla ri co ximital chrij ri tasbal u pam ri Lok'alaj C'olibal rech ri nimalaj rachoch Dios ri c'o chila' chicaj.
HEB 6:20 Chila' xoc wi ri Jesús che ka q'uexwäch chupaquic jun be chkawäch. Je ri' ri Jesús xoc che ka nimal sacerdotes ri man c'o tä relic jas ru banic ri Melquisedec.
HEB 7:1 We Melquisedec ri' are wa' ri xc'oji che nim takanel pa ri tinimit Salem, xukuje' are sacerdote rech ri nimalaj ka Dios aj Chicaj. Aretak ri ka mam Abraham xtzelej lok pa ri ch'oj ri xeuch'ac wi ri nimak tak takanelab, ri Melquisedec xel lok chuc'ulaxic, xutewchij c'ut.
HEB 7:2 Xuya c'u ri ka mam Abraham che ri Melquisedec ru lajujil ronojel ri xutokij lok pa ri ch'oj. Ri bi'aj Melquisedec nabe quel cubij “nim takanel ri jicom ranima'”. Xukuje' quel cubij “nim takanel ri cuya utzil chquixol ri winak”, rumal chi are nim takanel puwi' ri Salem. Ri Salem quel cubij “ri cuya utzil chquixol ri winak”.
HEB 7:3 Man c'o tä cäbixic chquij ru nan u tat ri Melquisedec, o chquij tak ru mam. Man c'o tä cäbix chrij jampa' xil u wäch, xukuje' jampa' xcämic. Je ri' are jun c'utbal chrij ru C'ojol ri Dios. Are jun sacerdote wa' ri man c'o tä relic.
HEB 7:4 K'alaj ba' chi ri Melquisedec are jun takanel ri nim u banic, rumal chi ri ka mam Abraham xuya che ru lajujil ronojel ri xutokij lok chque ri nimak tak takanelab pa ri ch'oj.
HEB 7:5 Cubij ru Pixab ri Moisés chi ri rachalaxic ri Leví ri queboc che tak sacerdotes yo'm takanic pa qui k'ab rech cäquitok'ij ru lajujil ronojel chque ri winak, pune ri winak e are' cachalal, pune ri e are' xukuje' e rachalaxic ri ka mam Abraham.
HEB 7:6 Ri Melquisedec, pune man rachalaxic tä ri Leví, xutok'ij c'u ru lajujil ronojel che ri ka mam Abraham, ru c'amom ri xuchi'j ri Dios. Xak je ri' ri Melquisedec xutewchij ri ka mam Abraham.
HEB 7:7 Man c'o tä c'u jun ri mat cucojo chi ri jun ri cätewchinic are nim na u k'ij chuwäch ri jun ri cätewchixic.
HEB 7:8 Conojel ri quec'amow ri lajujil waral chkaxol uj e winak wa' ri xa quecämic. Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic man cubij tä chi ri Melquisedec xcämic.
HEB 7:9 Cuya' cäkabij chi ri Leví xukuje' ri rachalaxic ri are' ri queboc che sacerdotes, ri cäquitok'ij ru lajujil ronojel chque ri winak cämic, je' ta ne chi ri e are' xukuje' xquiya ri' ru lajujil ronojel che ri Melquisedec aretak xuya re ri ka mam Abraham.
HEB 7:10 Je ri', rumal chi ri ka mam Abraham je' ta ne e ruc'am na pa ru cuerpo ri rachalaxic ri mäja' xil qui wäch aretak ri Melquisedec xel bic chuc'ulaxic ri are'.
HEB 7:11 Ri winak aj Israel xyi' ri Pixab chque cumal ri sacerdotes aj Leví ri e rachalaxic can ri ka mam Aarón. We ta ri sacerdotes ri' ruc' ri Pixab kas xecowinic xca'n utz che ri qui c'aslemal ri winak cho ri Dios, mat rajwaxic ri' chi xwalij jun sacerdote chic jas ru banic ri Melquisedec, ri mat junam ruc' ri ka mam Aarón.
HEB 7:12 Are c'u we cäq'uextaj ri sacerdote, rajwaxic ri' xukuje' cäq'uextaj ri Pixab.
HEB 7:13 Are c'u ri Kajaw Jesús, ri cäch'aw ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chrij, ri Are' are aj re jun tinimit chic re Israel. Man c'o tä c'u jumul oquinak jun re ri tinimit ri' che sacerdote.
HEB 7:14 Kas k'alaj c'ut chi ri Kajaw Jesús are aj Judá, are c'u ri ka mam Moisés, aretak xch'aw chquij ri sacerdotes, man c'o tä jas xubij chquij ri winak aj Judá.
HEB 7:15 Kas k'alaj c'u wa' rumal chi ri c'ac' sacerdote ri xwalijic are je' jas ru banic ri Melquisedec.
HEB 7:16 Man xoc tä c'u wa' che sacerdote rumal ri qui pixab winak ri cubij jachin tak ri rachalaxic, xane rumal ru chuk'ab jun c'aslemal ajchicaj ri man cäsach tä u wäch.
HEB 7:17 Are c'u wa' ri xch'aw ri Dios chrij aretak xubij: At ri', at sacerdote ri man c'o tä awelic je' jas ru banic ri Melquisedec, —cächa'.
HEB 7:18 Je c'u ri' ri ojer takanic xak xyi' canok rumal chi man c'o tä u chuk'ab, xukuje' man cäcowin tä ri' che qui to'ic ri winak.
HEB 7:19 Ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés man xcowin taj xuban utz che ru c'aslemal ri winak cho ri Dios. Chuq'uexwäch ri Pixab c'o ri kas utz na ri cäcu'bi ka c'ux chrij. Rumal c'u wa' cuya' cujkeb ruc' ri Dios.
HEB 7:20 Ri Dios c'ut xuban ronojel wa' ruc' juramento.
HEB 7:21 Ri niq'uiaj sacerdotes chic man ruc' tä juramento xecojic. Are c'u ruc' juramento xoc ri Jesús che sacerdote. Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri Kajaw Dios xuban juramento, man cuq'uex tä c'u ru chomanic: “At ri', at sacerdote ri man c'o tä awelic je' jas ru banic ri Melquisedec,” —cächa'.
HEB 7:22 Rumal ri' ri Jesús are jun cojol tzij ri kas cujiquiba ri jun trato, ri utz na chuwäch ri nabe.
HEB 7:23 Ri niq'uiaj sacerdotes chic xeq'uiaric. Rumal chi xa xecämic man xecowin taj xquitakej u banic ri qui chac.
HEB 7:24 Are c'u ri Jesús man cäcäm taj. Rumal ri' man c'o tä relic che sacerdote. Man coc tä jun chic che u q'uexel.
HEB 7:25 Rumal c'u ri' ronojel k'ij cäcowinic queuto' ri winak ri queopan ruc' ri Dios rumal ri Are'. Je ri', rumal chi man cäq'uis tä ru c'aslemal, xane c'o ronojel k'ij chuta'ic tok'ob che ri Dios pa qui wi'.
HEB 7:26 Je c'u ri' ri Jesús are wa' ri qui nimal sacerdotes ri kas rajwaxic chke. Ri Are' tastal chrij ronojel u wäch etzelal, man c'o tä c'u jubik' ru mac. Man u banom tä etzelal, man xuban tä re ri cäca'n ri ajmaquib. Xc'am bi sibalaj chicaj, nim c'u na u k'ij chuwäch ronojel ri u banom ri Dios.
HEB 7:27 Ri Are' man je' taj jas ri niq'uiaj tak qui nimal sacerdotes chic ri ronojel k'ij quequicämisaj awaj che qui sipaxic cho ri Dios. Cäca'n wa' rech cäsach ri qui mac ri e are' nabe, te c'u ri' rech cäsach ri qui mac ri winak. Ri Jesús c'ut xa jumul ri' xuya jun sipanic cho ri Dios aretak xujach rib pa ri cämical.
HEB 7:28 Ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés cucoj tak achijab ri xa e ajmaquib che qui nimal sacerdotes. Are c'u ri juramento ri xuban ri Dios aretak c'o chi ri Pixab, are xucoj ru C'ojol ri Dios che qui nimal sacerdotes. Are qui nimal sacerdotes wa' ri jicom ranima', ri man c'o tä u mac, ri c'o ronojel k'ij.
HEB 8:1 Are c'u ri nim na u banic che ri tajin cäkabij, are wa': Ri Jesucristo, ri qui nimal sacerdotes ri c'o pa ka wi' uj, t'uyul ri Are' pa ru wiquiäk'ab ri Dios chila' chicaj.
HEB 8:2 Are sacerdote wa' ri cäpatänin pa ri kas Lok'alaj Ja ri xban rumal ri Kajaw Dios, man cumal tä ri winak.
HEB 8:3 Ronojel qui nimal sacerdotes are cojom chuya'ic sipanic xukuje' che qui cämisaxic awaj ri quesipax cho ri Dios, rumal c'u ri' ri Jesucristo rajwaxic chi ri Are' xukuje' c'o jas cuya che sipanic cho ri Dios.
HEB 8:4 We ta ri Cristo xak are c'o waral cho we uwächulew, mat oquinak ri' che sacerdote rumal chi c'ä e c'o na sacerdotes ri cäquiya sipanic cho ri Dios jas ri cätakan wi ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés.
HEB 8:5 We sacerdotes ri', aretak quepatäninic quequicoj jastak ri e c'utbal chquij ri jastak ri kas e c'o chila' chicaj. Ketam chi xa e c'utbal, rumal chi ri Dios xubij che ri ka mam Moisés aretak xuchomaj u yaquic ri rachoch Dios: “Kas chawila', je' caban na che ronojel jas ri xinc'ut chawäch pa ri nimalaj juyub,” —xcha che.
HEB 8:6 Are c'u ri ka sacerdote uj ri cojom che qui nimal sacerdotes, are utz na ri patäninic ri cubano rumal chi are cojol tzij ri xuban ri jun c'ac' trato ri utz na chuwäch ri nabe, rumal chi cuchi'j wi ri Dios nimak tak tewchibal ri kas e utz na.
HEB 8:7 We ta kas utz xel ri nabe trato, mat rajwaxic ri' xban chi jun trato chic.
HEB 8:8 Ri Dios c'ut xrilo chi man utz tä ri qui c'aslemal ri winak aj Israel, je' jas ri xubij pa ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: Ri Kajaw Dios cubij: Cäpe na ri k'ij aretak quinban na jun c'ac' trato cuc' ri winak aj Israel, cuc' ri winak aj Judá, —cächa ri Kajaw Dios.
HEB 8:9 Man junam tä c'u ri' ruc' ri trato ri xinban cuc' ri qui mam ojer pa ri k'ij ri xinc'am qui be rech queinwesaj lok pa ri nim tinimit Egipto. Man xca'n tä c'ut jas ri cubij ri trato ri xinban cuc', rumal c'u ri' xeinya canok, cubij ri Kajaw Dios, —cächa ri'.
HEB 8:10 Ri trato ri quinban na cuc' ri winak aj Israel pa tak ri k'ij ri quepetic are wa', cubij ri Kajaw Dios: Quinya na ri nu Pixab pa tak ri qui chomabal, quintz'ibaj c'u na wa' pa tak ri canima'. Quinoc chi na che qui Dios, are c'u ri e are' queboc na che ri nu winak in.
HEB 8:11 Man c'o tä na jun winak rajwaxic cuya tijonic che jun winak chic. Man cuya tä tijonic che ri rachi'l, man cuya tä c'u tijonic che ri rachalal rech kas cäretamaj u wäch ri Dios rumal chi conojel winak cäquetamaj na nu wäch, chi ac'alab, chi ri'jab.
HEB 8:12 Quincuy na ri etzelal ri ca'nom, man c'o tä c'u jubik' ri qui mac ri cäna'taj chi na chwe, —cächa ri Kajaw Dios.
HEB 8:13 Aretak cubij ri Dios chi c'o chi jun c'ac' trato, quel cubij chi ri nabe trato ya xoc'owic, man c'o tä chi u patän. Ri ojer trato ri ya xoc'owic, cäsach na u wäch chanim.
HEB 9:1 Ri nabe trato c'o ri u takanic ri cubij jas ri rajwaxic chubanic tak ri k'ijilanic. Are c'u jun k'ijilanic ri xa chupam jun rachoch Dios waral cho we uwächulew cäban wi.
HEB 9:2 Ri rachoch Dios ri' are je wa' u banic: Pa ri nabe u tas ri cäbix Lok'alaj C'olibal che, chila' c'o wi ri tac'alibal cantela re k'än puak xukuje' ri mesa ri c'o wi ri wa ri yo'm cho ri Dios.
HEB 9:3 Ri ucab u tas ri rachoch Dios are ri c'o chrij ri tasbal u pam, are c'u wa' ri cäbix che: C'olibal ri Sibalaj Lok' na, —cuchixic.
HEB 9:4 Chila' c'o wi ri ta'bal tok'ob re k'än puak ri cäporox wi ri incienso, xukuje' ri caxa ri ch'ukum rij che k'än puak, ri c'olotal wi ri trato. Chupam ri caxa ri' c'o jun xaro re k'än puak ri c'o maná chupam, c'o c'u ru ch'imiy ri ka mam Aarón ri xtuxic, xukuje' e c'o ri tz'alam tak abaj chupam ri xetz'ibax wi ri takanic re ri trato.
HEB 9:5 Puwi' ri caxa e c'o quieb ángeles ri cäbix querubines chque ri cäquiq'uexwächij ru c'olem ri Dios. E are c'u wa' qui lic'om ri qui xic' puwi' ri tz'apibal u wi' ri caxa ri cäban wi ri sachbal mac. Man cujcowin tä c'ut cäkatzijoj chi na más chrij ronojel wa' che we chanim ri'.
HEB 9:6 Je ri' e banom ri jastak pa ri rachoch Dios. Ri sacerdotes c'ut ronojel k'ij queboc pa ri nabe u tas ri rachoch Dios chubanic ronojel ri cajwataj che ri k'ijilanic.
HEB 9:7 Are c'u pa ri ucab u tas ri rachoch Dios xuwi coc ri qui nimal sacerdotes xa jumul che ri jun junab. Aretak coquic rajwaxic cuc'am bi quic' quech awaj rech cuya cho ri Dios che sipanic che sachbal u mac ri are' xukuje' che sachbal qui mac ri winak aj Israel.
HEB 9:8 Ruc' wa' we ri' ri Lok'alaj Espíritu cuk'alajisaj chkawäch chi aretak tajin cäcoj ri nabe u tas ri rachoch Dios che ri k'ijilanic, mäja' c'o ri ocbal chque ri winak rech queopan pa ri C'olibal ri Sibalaj Lok' na.
HEB 9:9 Ronojel c'u wa' xa are jun c'utbal chkawäch uj cämic. Ri sipanic c'ut, xukuje' tak ri awaj ri quecämisax che qui ya'ic cho ri Dios, man quecowin taj cäca'no chi ri winak ri quek'ijilanic chila' utz cäquina' pa canima' cho ri Dios.
HEB 9:10 Je ri', rumal chi ronojel wa' xa e are jastak ri quetijowic, je' jas ri wa, xukuje' jujun jastak ri e nak'atal wi ri winak ri cäca'no che resaxic ri äwas chquij, are c'u xak e takanic wa' ri xuwi c'o cäquipatänij c'ä cäq'uex na ronojel rumal ri Dios.
HEB 9:11 Cämic c'ut ya xul ri Cristo. Are qui nimal sacerdotes wa' ri cuya chke chi quekarik nimak tak tewchibal cämic ri'. Cäpatänin c'u chupam ri kas Lok'alaj Ja ri utz na, ri kas je'lic, ri man xa tä banom cumal winak, ri man rech tä c'ut we uwächulew ri'.
HEB 9:12 Xa jumul xoc ri Cristo pa ri C'olibal ri Sibalaj Lok' na chutojic ri ka mac. Man are tä chuya'ic qui quiq'uel tak q'uisic', qui quiq'uel alaj tak wacäx cho ri Dios, xane tzare ru quiq'uel ri Are'. Ruc' wa' xubano chi xkarik ru tobanic ri Dios ri man c'o tä u q'uisic.
HEB 9:13 Kas tzij c'ut chi ri qui quiq'uel tak ri ama'ib wacäx, ri qui quiq'uel tak ri q'uisic', ru chajil ri alaj ati't wacäx ri cäporox puwi' ri ta'bal tok'ob, ri cächicox pa qui wi' ri winak ri c'o ri äwas chquij, kas cäcowin wa' che resaxic ri äwas chrij ri qui cuerpo.
HEB 9:14 We je ri', ¿a mat c'u sibalaj c'o na u chuk'ab ru quiq'uel ri Cristo? ¡Je', je ri'! Ri Cristo, rumal ri Lok'alaj Espíritu ri man cäcäm taj, xujach rib ri Are' cho ri Dios che jun sipanic ch'ajch'oj. Ru quiq'uel cäresaj ri etzelal pa kanima'. Te c'u ri' man cäka'n tä chic ri uj nak'atal wi nabe ri man c'o tä u patän. Je ri' utz cäkana' pa kanima' cho ri Dios, rech cujcowinic cäkapatänij ri c'aslic Dios.
HEB 9:15 Rumal ri' ri Jesucristo are cojol tzij re ri c'ac' trato. Ri Cristo xcämisaxic rech quesachtaj ri mac ri xca'n ri winak pa ru k'ijol ri nabe trato, xukuje' rech ri e siq'uim rumal ri Dios cäquirik na ri echbal ri man c'o tä u q'uisic ri xuchi'j lok ri Dios chque.
HEB 9:16 Je ri', rumal chi we cäban jun wuj ri cäc'utuw ru rayibal jun winak, rajwaxic ri' cäk'alajisaxic chi kas cäminak chic ri winak ri xbanow canok ri wuj ri' rech kas c'o u patän.
HEB 9:17 Ri wuj ri' xuwi c'o u patän aretak cäminak chic ri xbanowic. We c'ä c'asal na ri jun ri xbanow ri wuj, man c'o tä u patän ri'.
HEB 9:18 Rumal ri' aretak xban ri nabe trato, xecämisax na jujun awaj, xtix c'u ri qui quiq'uel.
HEB 9:19 Ri ka mam Moisés xubij conojel tak ri takanic re ri Pixab chque conojel ri winak aj Israel. Te c'u ri' xuc'am jun ch'äkap rismal chij ri banom quiäk che, xukuje' jun u k'ab che', hisopo u bi', xurub pa ri qui quiq'uel ri alaj tak wacäx xukuje' ri qui quiq'uel ri q'uisic', yuja'm c'u joron ruc', xuchicoj puwi' ri wuj re ri Pixab xukuje' pa qui wi' ri winak.
HEB 9:20 Te c'u ri' xubij chque: “Are wa' ri quic' ri cujiquiba ri trato ri xuban ri Dios iwuc',” —xcha chque.
HEB 9:21 Xukuje' ri ka mam Moisés xuchicoj quic' chrij ri rachoch Dios, xukuje' chquij conojel ri jastak ri xecoj pa ri k'ijilanic.
HEB 9:22 Je' jas ri cubij ri Pixab: Are rajwaxic chi ruc' quic' quesax ri äwas chrij ronojel. Man cäsachtaj tä ri' ri mac ri banom cumal ri winak, we man cätix tä ri quic'.
HEB 9:23 Rajwaxic c'ut chi xtix ri qui quiq'uel tak ri awaj ri xesipax cho ri Dios che resaxic ri äwas chquij ri jastak ri' ri xa e c'utbal chquij ri jastak ri e c'o chila' chicaj. Are c'u ri jastak ri e c'o chila' chicaj, rajwaxic chi c'o ri utz na chuwäch ri qui quiq'uel ri awaj ri cäsipax cho ri Dios chubanic kas ch'ajch'oj chque.
HEB 9:24 Ri Cristo man xoc tä chupam ri rachoch Dios ri xa banom cumal winak, ri xa jun c'utbal ri' chrij ri kas rachoch Dios chicaj, xane kas chila' pa ri caj xoc wi ri Are'. Chila' c'ut c'o wi cämic cho ri Dios chuta'ic tok'ob pa ka wi'.
HEB 9:25 Ri qui nimal sacerdotes aj Israel rajwaxic chi coc ronojel junab pa ri C'olibal ri Sibalaj Lok' na chujachic quic' ri man rech tä ri are' cho ri Dios. Are c'u ri Cristo man cujach tä rib q'uia mul che sipanic cho ri Dios.
HEB 9:26 We ta je ri', are q'uia mul ta na chi ri Cristo cäminak petinak lok tzaretak xbantaj ruwächulew. Man je' taj xubano, xane cämic, ri tajin quepe ri q'uisbal tak k'ij pa ka wi', ri Cristo xpetic. Ri Are' xa jumul ri' xujach rib che sipanic cho ri Dios che resaxic ri ka mac.
HEB 9:27 Rajwaxic chi conojel winak xa jumul quecäm na cho we uwächulew, te c'u ri' cäk'at na tzij pa qui wi' rumal ri Dios.
HEB 9:28 Je c'u ri' xukuje' ri Cristo xa jumul xcämisaxic che resaxic ri qui mac ri winak. Cäpe chi c'u na jumul chic che qui to'ic conojel ri tajin queye'n che. Man cäpe tä chi c'u che resaxic ri qui mac ri winak.
HEB 10:1 Ri Pixab c'ut ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés man are tä jun kas c'utbal que ri utzalaj tak tewchibal ri quepe na. Man are tä c'u wa' ri kas quilitaj na. Ri Pixab man cäcowin taj cuban utz che ri qui c'aslemal ri winak ri queboc cho ri Dios rumal ri qui cämisaxic awaj che qui sipaxic cho ri Dios ronojel junab.
HEB 10:2 We ta ri Pixab cäcowinic cuban utz che ri qui c'aslemal ri winak cho ri Dios, mat rajwaxic cutakej qui cämisaxic awaj che qui sipaxic cho ri Dios. We ta je ri', aretak sachtajinak chi ri qui mac ri winak ri quejachow ri awaj cho ri Dios, cäquina' ta na ri' pa canima' chi man c'o tä chi qui mac.
HEB 10:3 ¡Man je' tä c'u ri'! Xane ri awaj ri quecämisax cho ri Dios xa e na'tabal re ri qui mac ri winak ronojel junab.
HEB 10:4 Je ri', rumal chi ri qui quiq'uel tak ri ama' wacäx, ri qui quiq'uel tak ri q'uisic' man cäcowin tä wi cäresaj ri mac.
HEB 10:5 Rumal ri' ri Cristo, aretak xpe cho we uwächulew, xubij che ri Dios: Man caj tä la awaj ri quecämisax chuwäch la, man caj tä c'u la sipanic quech awaj, xane xa xban la u banic jun nu cuerpo (rech quincämisax chuwäch la).
HEB 10:6 Ri sipanic quech awaj ri queporoxic, ri awaj ri quecämisax chuwäch la che resaxic ri mac, man utz taj quil wi la, —xcha ri'.
HEB 10:7 Te ri' xinbij: “In c'olic ri', nu Dios. In petinak chubanic ri rayibal la, je' jas ri tz'ibtal chwij chupam ri wuj re ri Pixab,” —xcha ri'.
HEB 10:8 Nabe cubij chi ri Dios man cäkaj tä c'u chuwäch ri sipanic quech tak awaj, man craj tä c'u ri awaj ri queporox chuwäch, ri quejach che resaxic ri mac, pune c'u takaninak ri Pixab chi je wa' cäbanic.
HEB 10:9 Te c'u ri' cubij: “In c'olic ri', nu Dios, in petinak chubanic ri rayibal la,” —cächa'. Quel cubij wa' chi ri Dios xresaj ri sipanic quech awaj, xucoj c'u ru cämical ri Cristo che sipanic chuq'uexwäch wa'.
HEB 10:10 Ri Dios xujutas chrij ronojel u wäch etzelal rumal chi ri Cristo xuban ru rayibal ri Are' aretak xa jumul xujach rib che sipanic cho ri Are'.
HEB 10:11 Ronojel sacerdote aj Israel coc che patäninic ronojel k'ij. Q'uia mul c'ut xak tajin wi queucämisaj awaj che qui sipaxic cho ri Dios, pune we ri' man quecowin taj quequesaj ri mac.
HEB 10:12 Are c'u ri Jesucristo xa jumul xujach jun sipanic cho ri Dios ri xak xuwi wa' rajwaxic che resaxic ri mac pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Te c'u ri' xt'uyi pa ru wiquiäk'ab ri Dios.
HEB 10:13 Xak reye'm chic chila' chi cäyi' che chi cäch'acanic, cätakan c'u pa qui wi' conojel ri cäca'n qui c'ulel che.
HEB 10:14 Je ri', rumal chi ruc' ri jun sipanic ri xyi' cho ri Dios xubano chi man c'o tä chi jas rajwaxic chque ri winak ri tajin quesax chrij ronojel u wäch etzelal.
HEB 10:15 Ri Lok'alaj Espíritu cujiquiba u bixic wa' chke. Nabe c'ut cubij:
HEB 10:16 Ri trato ri quinban na cuc' pa tak ri k'ij ri quepe na are wa', cubij ri Kajaw Dios: Quinya na ri nu pixab pa tak ri canima', quintz'ibaj na wa' pa tak ri qui chomabal, —cächa'.
HEB 10:17 Te ri' cubij: Man c'o tä jubik' ri qui mac ri cäna'taj chi na chwe. Je ri' xukuje' ri etzelal ri ca'nom, —cächa'.
HEB 10:18 Je c'u ri', aretak e sachtajinak chi conojel tak ri ka mac, man rajwaxic tä chi ri' queyi' niq'uiaj sipanic chic cho ri Dios che resaxic ri mac.
HEB 10:19 Rumal ri', kachalal, mäkaxej ba' kib. Cämic c'ut cuya' cujoc pa ri C'olibal ri Sibalaj Lok' na rumal ru quiq'uel ri Jesucristo.
HEB 10:20 Cäkac'am bi ri c'ac' be, ri be ri cujuc'am bi pa ri c'aslemal. Are wa' ri xujak chkawäch aretak xjisjob ri tasbal u pam ri rachoch Dios. Are quel cubij wa' chi rumal ru cuerpo ri Jesús cuya' cujoquic.
HEB 10:21 Ri Jesús are nimalaj ka sacerdote ri cätakan puwi' ri rachoch Dios.
HEB 10:22 Rumal ri' rajwaxic cujoc cho ri Dios ruc' jicomalaj kanima' ri man c'o tä wi etzelal. Kas c'u cujcojon che, man cuban tä quieb ka c'ux. Ri Are' c'ut u banom ch'ajch'oj che ri kanima' rech man cäkana' taj chi c'o ka mac, ch'ajom chi c'ut ri ka cuerpo ruc' sak joron.
HEB 10:23 Katakej ba' ri ka cojonic chrij ri cu'l wi ka c'ux, mäkaq'uexo, rumal chi ri Dios kas cuban na ri xuchi'j chke.
HEB 10:24 Xukuje' rajwaxic cäkatzucuj u to'ic kib ri jun ruc' ri jun chic rech lok' cäkil kib, cäka'n c'u ri utzil chque conojel.
HEB 10:25 Mäkaya ba' can ru mulixic kib, jas ri cäca'n jujun ri xa c'amaninak chque, xane kawalijisaj ri kanima' chbil tak kib, más na cämic rumal chi ketam chi nakaj chic c'o wi ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús.
HEB 10:26 We cäkatzucuj u banic ri mac aretak ya ketam chi ri kas tzij, man c'o tä chi jun sipanic chic ri cuya' cäyi' cho ri Dios che resaxic ri ka mac.
HEB 10:27 Xane xuwi cäkayej ri xibibalalaj k'ij aretak cäk'at tzij pa qui wi' ri winak, xukuje' ri nimalaj k'ak' ri queuporoj na ri cäca'n qui c'ulel che ri Dios.
HEB 10:28 Ri winak ri man cunimaj tä ri Pixab ri xutz'ibaj ri ka mam Moisés, ri e c'o c'u quieb o we ne oxib ri quek'alajisanic chi kas c'o u mac, cäk'at na tzij puwi' ri winak ri' chi cäcämisaxic. Man cätok'obisax tä c'u na u wäch.
HEB 10:29 We je ri', ¿a mat quichomaj ix chi sibalaj takalic cäc'äjisax na qui wäch wa' jachin tak ri xa cäquetzelaj u wäch ru C'ojol ri Dios, tzel c'u cäquil wi ru quiq'uel, xukuje' cäquiyok' ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios ri cutok'obisaj qui wäch? ¡Je', je ri'! Ri quic' ri' are wa' ri cujiquiba ri c'ac' trato, ruc' c'u wa' quetastaj ri winak chrij ronojel u wäch etzelal.
HEB 10:30 Ketam c'ut chi ri Kajaw Dios u bim: “In quinyo'w na ri c'äjisabal wächaj, in quintojow na ri rajil u q'uexel ri c'äx ri xbanic,” —xcha'. Xukuje' cubij pa ru Lok' Pixab: “Ri Kajaw Dios cuk'at na tzij pa qui wi' ri winak ri e rech ri Are',” —cächa'.
HEB 10:31 ¡Sibalaj c'äx c'ut we jun winak cuyac royowal ri c'aslic Dios, cäkaj c'u pu k'ab ri Are'!
HEB 10:32 Chena'taj ba' chiwe ri ojer tak k'ij aretak c'ä mäja' naj xixcojon che ru Tzij ri Dios, ri je' ta ne jun sakil wa' pa ri i c'aslemal. Ruc' c'u nimalaj paciencia xich'ij ri nimalaj c'äx ri xpe pi wi'.
HEB 10:33 Jujun c'u chiwe xixyok'ic, xban c'u c'äx chiwe chquiwäch conojel ri winak. Jujun chic chiwe xeito' ri tajin cäquirik c'äx. Rumal c'u ri' xirik iwe ri c'äx ri xquirik ri e are'.
HEB 10:34 Ri ix xitok'obisaj qui wäch ri xec'oji pa tak che'. Pune c'u xmaj ri jastak iwe, ruc' quicotemal xicuyu rumal chi iwetam chi c'o jun iwechbal ri utz na chila' chicaj ri man c'o tä u q'uisic.
HEB 10:35 Mixbison ba', xane chicu'ba i c'ux chrij ri Dios rumal chi we je ri' quibano, nim na ri tojbal ri cäya'taj na chiwe.
HEB 10:36 Ri ix rajwaxic quichajij paciencia chubanic ru rayibal ri Dios, xukuje' churikic ri xuchi'j ri Are' chi cuya na chiwe.
HEB 10:37 Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij: Xa jubik' craj chi cäpe na ri Jun ri rajwaxic cäpetic, man cäbeytaj tä c'u na, —cächa'.
HEB 10:38 Ri winak ri jicom ranima' cho ri Dios cäc'asi na rumal chi cäcojonic. We c'u cätzelej chrij, man cäquicot tä ri wanima' ruc', —cächa'.
HEB 10:39 Are c'u ri uj man uj jun tä cuc' ri niq'uiaj ri xa quetzelej chquij, cäsach c'u qui wäch, xane ri uj, uj jun cuc' ri quecojonic. Je ri' cäkarik ru tobanic ri Dios, cujc'asi c'u na.
HEB 11:1 Ri cojonic are ri u jiquibaxic ka c'ux chi kas tzij cäya'taj na chke jas ri keye'm. Xukuje', pune man cäkil tä u wäch ri keye'm, cäkacoj pa kanima' chi kas c'olic.
HEB 11:2 Ri ka mam ojer kas xecojonic. Rumal ri' ri Dios utz xril wi ri qui c'aslemal.
HEB 11:3 Rumal ri cojonic ketam chi ri Dios ruc' ru tzij xuban ri uwächulew, ri caj, ri k'ij, ri ic', xukuje' ri ch'imil. Je ri' chi ri man queilitaj taj, are xbambex que conojel ri quekil cämic.
HEB 11:4 Rumal ri cojonic ri ka mam Abel xuya jun sipanic cho ri Dios ri utz na chuwäch ri sipanic ri xuya ri Caín. Rumal ri' xk'alajisax rumal ri Dios chi jicom ranima' ri ka mam Abel, xuc'amowaj c'u ru sipanic. Je ri', pune cäminak chic ri ka mam Abel, je' ta ne chi tajin cätzijon na cämic rumal chi xcojonic.
HEB 11:5 Rumal ri cojonic ri ka mam Enoc xc'am bi chicaj, man xril tä c'u u wäch ri cämical. Man xriktaj tä chic rumal chi xc'am bi rumal ri Dios. Ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic cubij chi aretak mäjok cäc'am bi ri ka mam Enoc, ri Dios xquicot ruc' ru c'aslemal ri are'.
HEB 11:6 We man kas cujcojonic, ri ka c'aslemal man cäkaj tä ri' cho ri Dios. Je ri', rumal chi jachin ri craj coc cho ri Dios rajwaxic ri' cucojo chi kas c'olic, xukuje' chi ri Are' cuban ri utzil chque ri quetzucun che.
HEB 11:7 Rumal ri cojonic ri ka mam Noé xniman che ri Dios aretak xbix che chi c'o jas ri cäc'ulmataj na pune c'u mäja' quilitajic. Xkaj c'u chubanic ri arca che qui to'ic ri e c'o pa rachoch chuwäch ri c'äx ri cäpe na. Rumal ru cojonic xuk'at tzij pa qui wi' ri niq'uiaj winak chic chi cäc'äjisax qui wäch. Xk'alajisax c'u rumal ri Dios chi jicom ranima' rumal chi xcojonic.
HEB 11:8 Rumal ri cojonic ri ka mam Abraham xnimanic aretak xsiq'uix rumal ri Dios, xe' c'u pa ri ulew ri xyi' che rumal ri Dios che rechbal. Xe'c, xel bi pa ru tinimit, man retam tä c'ut jawije' chi' copan wi.
HEB 11:9 Rumal chi kas xcojon ri ka mam Abraham, xc'oji chila' pa ri ulew ri' ri xchi'x che rumal ri Dios, je' ta ne chi are jun estranjer winak. Xak pa tak carpa xc'oji wi. Je' c'u xuban ri ka mam Isaac, ri ka mam Jacob ri xukuje' xchi'x chque rumal ri Dios jas ri xubij che ri ka mam Abraham.
HEB 11:10 Je ri', rumal chi ri ka mam Abraham xcu'bi u c'ux chi copan na pa ri jun tinimit ri man cäsach tä u wäch, ri xuchomaj u banic ri Dios, ri xukuje' Are' xyacowic.
HEB 11:11 Rumal ri cojonic ri ka mam Sara, pune ri are' man c'o tä ral quec'oji'c, xyi' c'u u chuk'ab rumal ri Dios rech cäc'oji ral pune nim winak chic. Je ri' xril u wäch jun ral ala, rumal chi xucojo chi ri Dios cubano jas ri xubij che.
HEB 11:12 Je ri' ri ka mam Abraham, pune xa jubik' man cäcämic, e q'uia c'u ri rachalaxic ri xil na qui wäch, ri je' qui q'uial jas ri ch'imil ri e c'o chicaj, je' jas ri senyäb ri c'o chuchi' ri mar ri man c'o tä jun cäcowin che cajilaxic.
HEB 11:13 Conojel wa' we winak ri' xecämic. Man xquirik tä c'u bic jas ri xuchi'j ri Dios chque. Rumal c'u rech chi kas xecojonic, je' ta ne chi tajin cäquil apan wa' chi naj, xquicojo chi c'olic, xequicot c'u chuchomaxic ri xchi'x chque. Xquik'alajisaj c'ut chi ri e are' xak e estranjerab, xak e oc'owel cho we uwächulew.
HEB 11:14 Ri winak ri cäquibij chi xak e oc'owel cho we uwächulew, kas k'alaj wa' chi xa tajin cäquitzucuj na ri kas qui tinimit.
HEB 11:15 We ta are tajin cäquichomaj apan ri ulew ri xebel wi lok, xecowin ta ri' xetzelej jela'.
HEB 11:16 Man je' tä c'ut, xane ri e are' cäcaj jun qui tinimit ri utz na, are c'u wa' ri tinimit ri c'o chila' chicaj. Rumal ri' ri Dios man cäq'uix taj aretak cäbix che chi are qui Dios ri winak ri', rumal chi u banom u banic jun tinimit ri cuya na chque.
HEB 11:17 Rumal ri cojonic ri ka mam Abraham xuc'am bi ri Isaac ru c'ojol chuya'ic che sipanic cho ri Dios aretak ri Dios xuta' wa' che. Pune xak xuwi wa' u c'ojol c'olic man xuban tä quieb u c'ux chuya'ic ri are' che sipanic, pune ta ne ri Dios xuchi'j che:
HEB 11:18 “Rumal ri a c'ojol, ri Isaac, quil na qui wäch ri awachalaxic,” —xcha ri' che.
HEB 11:19 Ri ka mam Abraham kas xucojo chi ri Dios cäcowinic queuc'astajisaj ri cäminakib. Chuwäch ri are' c'ut, je' ta ne xcäm na ru c'ojol, te c'u ri' xc'astaj chic chquixol ri cäminakib, xc'oji chi na ruc'.
HEB 11:20 Rumal ri cojonic ri ka mam Isaac xuchi'j che ri a Jacob xukuje' che ri a Esaú chi quetewchix na pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na.
HEB 11:21 Rumal ri cojonic ri ka mam Jacob aretak xa jubik' man cäcämic, xuchi'j chque ri u c'ojol ri a José chquijujunal chi quetewchix na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Xuk'ijilaj ri Dios xutok'aj c'u rib che ru tza'm ru ch'imiy.
HEB 11:22 Rumal ri cojonic ri ka mam José aretak xa jubik' man cäcämic, xubij canok chi cäpe na ri k'ij aretak quebel na bi ri winak aj Israel pa Egipto. Xukuje' xubij canok jas ri cäban na che ru bakil.
HEB 11:23 Rumal ri cojonic ri a Moisés, aretak xil u wäch, oxib ic' xc'u' na cumal ru nan u tat. Je ri', rumal chi xquilo chi are jun ac'al je'lic. Man xquixej tä c'u quib, xane man xquinimaj tä ri takanic ri xuya ri nim takanel chi rajwaxic cäquicämisaj ri ac'al.
HEB 11:24 Rumal ri cojonic ri a Moisés aretak nim ala chic, man xraj taj xuban u nan che ru mia'l ri nim takanel pa Egipto.
HEB 11:25 Xane ri are' más je'l na xril ru rikic c'äx cuc' ri winak ri e rech ri Dios chuq'uexwäch ri cäquicot na quieb oxib k'ij chubanic ri mac ri je'l cäquil wi ri niq'uiaj winak chic.
HEB 11:26 Are xuban u k'inomal che ri c'äxc'ol ri xuriko rumal ru patänixic ri Cristo, chuq'uexwäch ri qui k'inomal ri winak aj Egipto. Je ri', rumal chi tajin cuchomaj apan ri tojbal ri cäyi' na che rumal ri Dios.
HEB 11:27 Rumal ri cojonic ri ka mam Moisés xel bi pa Egipto. Man xuxej tä rib chuwäch ri royowal ri nim takanel, man xuban tä c'u quieb u c'ux rumal chi je' ta ne tajin cäril apan ri Dios ri man quilitaj taj.
HEB 11:28 Rumal ri cojonic ri ka mam Moisés xuchap lok u banic ri nimak'ij Pascua, aretak xtakanic chi cächicox quic' chuchi' tak ri ja. Je' xca'n ri winak aj Israel wa' rech ri ángel re ri cämical man queucämisaj tä ri nabeal tak qui c'ojol.
HEB 11:29 Rumal ri cojonic xek'ax ri winak aj Israel pa ri nimalaj ja' rech ri Quiäk Mar, je' ta ne chi pa chaki'j ulew xek'ax wi. Aretak c'ut ri winak aj Egipto je' xcaj xek'axic, xejik' can ri e are' pa ri mar.
HEB 11:30 Rumal ri cojonic xetzak ri pimak tak tapya ri e c'o chrij ri tinimit Jericó, aretak e bininak chi wukub k'ij ri winak aj Israel chrij.
HEB 11:31 Rumal ri cojonic ri Rahab ri ixok ri queuch'abej achijab man xcäm tä junam cuc' ri winak ri man xeniman tä che ri Dios, rumal chi utz xuban che qui c'ulaxic ri achijab aj Israel ri e takom bi che rilic ri tinimit.
HEB 11:32 ¿Jas chi c'u ri quinbij na? Xa c'u man cuban tä ri k'ij chutzijoxic ri' ri xuban ri ka mam Gedeón, ri ka mam Barac, ri ka mam Sansón, ri ka mam Jefté, ri ka mam David, ri ka mam Samuel xukuje' ri xca'n ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
HEB 11:33 Rumal ri cojonic ri e are' xequich'ac tak tinimit, utz xca'n chuk'atic tzij, xya'taj c'u chque ri tobanic ri xuchi'j ri Dios. Xquitz'apij c'u u pa qui chi' tak ri coj.
HEB 11:34 Xquichup nimak tak k'ak', xa jubik' c'u man xecämisax tä cumal winak ri c'o espada pa qui k'ab. Ri man c'o tä qui chuk'ab xyi' ri qui chuk'ab. Te c'u ri' sibalaj xech'acan pa ri ch'oj, xequich'ac c'u ri soldados ri e takom bic cumal ri qui c'ulel.
HEB 11:35 E c'o c'u ixokib ri xquil chi na qui wäch ri qui cäminakib rumal chi xec'astaj chi na chquixol ri cäminakib. Niq'uiaj winak chic xban c'äx chque, xecämisaxic, man xquic'am tä c'u ri torbal que. Je ri' xca'no rech cäquirik jun c'aslemal ri utz na aretak quec'astaj na chquixol ri cäminakib.
HEB 11:36 Niq'uiaj chic xesax qui q'uixbal, xech'ay c'ut. Man xuwi tä wa', xane xukuje' xeyut ruc' tikom tak ch'ich', xeocsax c'u pa che'.
HEB 11:37 Xecämisax chabaj, xek'at che sierra, xban quieb chque, xban c'u q'uia u wäch c'äx chque che rilic we kas e cojonelab, xukuje' e c'o ri xecämisax ruc' machete. Xexulic, xepakic. Xa qui tz'umal chij xukuje' qui tz'umal q'uisic' xquicoj che catz'iak. E meba', xyac qui bis, xetzelax c'u qui wäch cumal ri winak.
HEB 11:38 Ri winak re ri uwächulew man takal tä chque chi quec'oji we winak ri' cuc'. Xebe' c'u je wa', xebe' je ri' pa tak ri juyub ri quetz'inowic, pa tak ri c'ache'laj. Xak pa tak pec, xak pa tak ri jul ri e c'o pa tak ri ulew xec'oji wi.
HEB 11:39 Conojel wa' we winak ri', pune xilitajic chi utz xca'n pa ri qui c'aslemal rumal ri qui cojonic, man xquirik tä c'u bic ri xuchi'j ri Dios chque.
HEB 11:40 Je ri', rumal chi ri Dios xuchomaj jun tewchibal ri nim na chke uj, rech man xuwi tä ri e are' cäkarik ri utzil ri u chomam ri Are', xane ri uj xukuje' junam cuc'.
HEB 12:1 Rumal c'u rech chi ri uj sutim kij cumal q'uialaj winak ri qui k'alajisam ri qui cojonic, kaya ba' apan jela' ri cuya latz' chke, xukuje' ri mac ri cujuk'atej. Kachajij paciencia pa ri ka binem ri c'o na chkawäch.
HEB 12:2 Chujchoman chrij ri Jesús ri cäyo'w chke chi cujcojonic, cuban c'ut chi kas je' quel na. Ri Are' xuch'ij ri cämical cho ri cruz, man nim tä xril wi wa', pune xel u q'uixbal. Je ri', rumal chi retam chi aretak coc'ow ri c'äx, curik na nimalaj quicotemal. Xt'uyi c'u pa ru wiquiäk'ab ri Dios chila' chicaj.
HEB 12:3 Chixchoman ba' chrij wa' ri c'utbal ri xuya can ri Jesús. Ri Are' xurik nimalaj c'äx pa qui k'ab ri ajmaquib. Je ri' chixchomanok rech man quixcos tä ix, man quixbison taj, cuban ta c'u quieb i c'ux.
HEB 12:4 Ri ix c'ut man ix opaninak tä cho ri cämical pa ri ch'oj ri tajin quiban chrij ri mac.
HEB 12:5 ¿A sachinak pa i jolom ri pixbenic ri u yo'm ri Dios chiwe rumal chi ix ralc'ual ri Are'? Je wa' cubij pa ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Walc'ual, c'äx mana' aretak cäc'äjisax a wäch rumal ri Kajaw Dios. Xa c'u che a tijoxic wa'. Matbisonic aretak catuyajo.
HEB 12:6 Je ri', rumal chi ri Kajaw Dios cuc'äjisaj u wäch jachin ri lok' cäril wi, cuyaj c'u na jachin ri cuc'am che ralc'ual, —cächa'.
HEB 12:7 Chich'ija ba' ix aretak ri Dios cuc'äjisaj i wäch, rumal chi are c'utbal chi ri Are' u banom ralc'ual chiwe. Je ri', rumal chi man c'o tä jun alc'ualaxel ri mat cäc'äjisax u wäch rumal ru tat.
HEB 12:8 Are c'u we ri Dios man cuc'äjisaj tä i wäch, je' jas ri cuban chque conojel ri ralc'ual, xa man kas ix alc'ualaxel tä ri', xane xa man k'alaj tä u wäch ri' jachin ri i tat.
HEB 12:9 Nabe canok, aretak uj ac'alab na, ri ka nan ka tat waral cho we uwächulew xquic'äjisaj ka wäch. Nim c'ut xekil wi. ¿A mat utz na ri' we ta cäkaya kib pa nimaxic che ri ka Tat ri c'o chila' chicaj rech c'o ri ka c'aslemal? ¡Je', je ri'!
HEB 12:10 Ri ka nan ka tat waral cho ruwächulew xquic'äjisaj ka wäch quieb oxib junab jas ri utz xquil wi ri e are' rech utz cujel pa we c'aslemal ri' ri xa cäq'uisic. Are c'u ri Dios cuc'äjisaj ka wäch rech kas utz cujelic, che ka tasic chrij ri etzelal, je' jas ri Are' tastal chrij ronojel u wäch etzelal.
HEB 12:11 Kas tzij c'ut chi aretak cäc'äjisax ka wäch man c'o tä jumul ri' ri xa ta cujquicotic, xane xa c'äx cäkana'. Pune je ri', we c'u rumal chi cäc'äjisax ka wäch cäketamaj u banic ri jicomal pa ri ka c'aslemal, cäka'n na ronojel u wäch utzil ri', cuxlan c'u na ri kanima'.
HEB 12:12 Je c'u ri', mixbison ba', muban quieb i c'ux je' ta ne chi xa cosinak ri i k'ab, siquirinak c'u ri iwakan.
HEB 12:13 Are chitzucuj ri be ri jicom rech chila' quixbin wi. Je ri' rech ri jun ri cuban quieb u c'ux, ri xak cäbisonic, cäquicot na, junam jas ri jun winak ri u banom c'äx ri rakan cutzir na, man cuban tä chi c'äx.
HEB 12:14 Chicojo i chuk'ab rech c'o utzil chixol nimalaj iwonojel. Chitasa iwib chrij ronojel u wäch etzelal, rumal chi we man ch'ajch'oj ru c'aslemal jun cho ri Dios, man cäril tä ri' u wäch ri Kajaw Jesús.
HEB 12:15 Chiwila iwib rech c'o ne jun chiwe ri mat curik ri nimalaj u tok'ob ri Dios. C'o ne jun chiwe mubano je' jas jun itzel tico'n ri cuya latz', ri cuban c'äx chque conojel ri niq'uiaj tico'n chic.
HEB 12:16 C'o ba' jun chiwe je' mubano xa jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, o cuban na ri äwas u banic, jas ri xuban ri Esaú ri xa rumal jun riquil xuc'ayij ri tewchibal ri ya'tal che ri nabeal ala.
HEB 12:17 Iwetam c'u ix chi te ri' aretak ri Esaú xraj xtewchixic, man xcowin tä chi ru tat xutewchij. Pune sibalaj xok' ri Esaú, man xurik tä chi ri are' jas xuban chuq'uexic ri xbantaj rumal.
HEB 12:18 Ri ix man ix opaninak taj cho ri juyub Sinaí u bi' ri kas c'o wi, ri sibalaj cänicowic, ri c'o wi k'ekum, k'ekmuj, xukuje' nimalaj k'ekal jäb, jawije' ri xeopan ri winak aj Israel ojer.
HEB 12:19 Ri ix man i tom tä ru ch'abal ri trompeta, man i tom tä c'u ru ch'abal ri Dios ri xch'aw lok puwi' ri juyub cuc' ri winak. Ri xetow ru ch'abal ri Dios xquita' tok'ob chi mech'abex chic.
HEB 12:20 Je ri', rumal chi sibalaj xquixej quib aretak xquita ri takanic ri cubij: “Jachin ri cäpaki lok, pune ta ne xa jun awaj, we cäpaki lok puwi' we juyub ri', cäcämisax na chabaj o cäjut na che lanza,” —cächa'.
HEB 12:21 ¡Sibalaj xibibal ri xilitajic! Je ri' chi ri ka mam Moisés xubij: “Quinbirbitic rumal chi sibalaj quinxej wib,” —xcha'.
HEB 12:22 Ri ix c'ut ix opaninak cho ri nimalaj juyub Sión, cho ru tinimit ri c'aslic Dios, ri Jerusalén ri c'o chila' chicaj, jawije' e c'o wi q'uia mil ángeles.
HEB 12:23 We ángeles ri' qui mulim quib chuk'ijilaxic ri Dios. Ix opaninak c'u ix cuc' ri ralc'ual ri Dios ri tz'ibtal ri qui bi' chila' chicaj. Ri ix opaninak cho ri Dios ri K'atal Tzij ri c'o pa qui wi' conojel. I mulim c'u iwib cuc' ri canima' ri utzalaj tak winak ri banom utz che ri qui c'aslemal rumal ri Dios.
HEB 12:24 Ri ix c'ut, ix opaninak ruc' ri Jesús ri cojol tzij ri xuban ri c'ac' trato. Are cu'l i c'ux chrij ru quiq'uel ri xuchicoj ri Are'. Are quiq'uel wa' ri cuk'alajisaj ri utz na chuwäch ri cuk'alajisaj ru quiq'uel ri ka mam Abel.
HEB 12:25 Chiwila ba' iwib, miwetzelaj u wäch ri Jun ri tajin cäch'awic, xane chitatabej. Man c'o tä jun chque ri winak aj Israel ri xcowinic xuto' rib aretak xquetzelaj u wäch ri Dios ri xeupixbaj waral cho we uwächulew rumal ri ka mam Moisés. We je ri', ¿a cujcowin ne lo uj cäkato' kib we cäketzelaj u wäch ri Jun ri cujupixbaj lok chila' chicaj? ¡Man cujcowin taj!
HEB 12:26 Ru ch'abal ri Dios ri xtataj pa ri ojer tak k'ij xuyacya' ruwächulew. Cämic c'ut cubij ri Dios: “Jumul chic man xuwi tä chi ruwächulew quinyacya', xane xukuje' ri caj,” —cächa'.
HEB 12:27 Aretak cubij “jumul chic”, quel cubij wa' chi ri Dios cusach na qui wäch ri jastak ri e u banom ri cuya' queslabic, cäcanaj c'u na canok ri man cuya' taj cäslabisaxic.
HEB 12:28 Ru takanic ri Dios ri cäpe na pa ka wi', man c'o tä jun cäcowinic quelsanic. Rumal ri', kaya ba' maltioxinic che ri Dios, kak'ijilaj c'ut. Kaxej ba' kib chuwäch, nim c'u kila wi. Are c'u wa' ri cäkaj chuwäch ri Are'.
HEB 12:29 Je ri', rumal chi ri ka Dios are je' jas jun k'ak' ri cusach u wäch ronojel.
HEB 13:1 Kachalal, chitakej u banic ri tajin quibano, quiwaj iwib ri jun ruc' ri jun chic rumal chi iwachalal iwib.
HEB 13:2 Mäsach ba' pa i jolom ru banic utzil chque ri winak ri queopan cho iwachoch. E c'o c'u jujun ri rumal ri u banic ri utzil ri', xequic'ulaj ángeles cho ri cachoch, man xquich'ob tä c'ut.
HEB 13:3 Chena'taj chiwe ri e c'o pa tak che', je' ta ne chi ri ix xukuje' ix c'o pa che' junam cuc'. Chichomaj qui wäch ri tajin cäban c'äx chque, je' ta ne chi ix ri' ri tajin quirik c'äx junam jas ri e are'.
HEB 13:4 Nim chiwila wi ri c'ulanem nimalaj iwonojel. Ri ixok me' chi ruc' jun achi chic, ri achi c'ut me' chi ruc' jun ixok chic. Ri Dios c'ut cuk'at na tzij pa qui wi' jachin tak ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, xukuje' cuk'at na tzij pa qui wi' ri cäca'n ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil o ri rachajil jun winak chic.
HEB 13:5 Mirayij u wäch ri puak, xane chixquicot ruc' jampa' ri c'o iwuc' rumal chi ri Dios u bim: “Man catinya tä canok. Man catinwonoba tä c'u canok,” —xcha'.
HEB 13:6 Je ri' man rajwaxic taj cäkaxej kib, cuya' c'ut cäkabij: Ri Kajaw Dios are' quinto'wic, man quinxej tä c'u wib chuwäch ri cäcowin jun winak cubano chubanic c'äx chwe, —cujcha na.
HEB 13:7 Chena'taj chiwe ri c'amal tak i be ojer, ri xquitzijoj ru Lok' Pixab ri Dios chiwe. Chixchoman chrij ronojel ri utzil ri qui banom petinak lok pa ri qui c'aslemal. Jas ri xca'n ri e are' xecojonic, je' c'u chibana ix.
HEB 13:8 Ri Jesucristo xak je' u wäch. Are c'o ojer, are c'o cämic, are cäc'oji na pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na.
HEB 13:9 Xak mixsubtaj cumal winak ri cäquic'ut jule' tak tijonic chic ri jalan chi wi. Are utz na we cäkajiquiba ri kanima' chrij ri nimalaj u tok'ob ri Dios, man chrij tak tä ri takanic ri xuwi cäquibij jas u wäch ri cätijic. We jalajoj tak takanic ri' man c'o tä cätob wi chque ri tajin cäquinimaj wa'.
HEB 13:10 Ri uj c'o jun ka sipanic ri jalan chi wi ri yo'm cho ri Dios ri man ya'tal taj cäquitij que ri sacerdotes ri quepatänin pa ri rachoch Dios.
HEB 13:11 Ri qui nimal sacerdotes aj Israel cuc'am bi ri qui quiq'uel ri awaj pa ri C'olibal ri Sibalaj Lok' na, cuya c'u wa' che sipanic cho ri Dios che resaxic ri mac. Are c'u ri qui cuerpo ri awaj ri' queporox chrij ri tinimit.
HEB 13:12 Je c'u ri' xuban ri Jesús. Ri Are' xcämisax chrij ri tinimit chubanic ch'ajch'oj che ri canima' ri winak cho ri Dios ruc' ru quiq'uel ri Are'.
HEB 13:13 Chujel ba' apan ruc' ri Jesús chrij ri tinimit rech cäkarik ke uj ri q'uixbal ri xurik ri Are'.
HEB 13:14 Waral c'ut cho we uwächulew man c'o tä jun ka tinimit ri man cäsach tä u wäch, xane are keye'm ri ka tinimit ri cäc'oji na.
HEB 13:15 Rumal ri' rajwaxic ba' kaya u k'ij ri Dios amak'el rumal ri Jesucristo. Ri ya'bal u k'ij ri Dios ri cäkaya', are wa' sipanic ri rajwaxic cäkaya cho ri Are'. ¡Kaya ba' u k'ij ruc' ri tzij ri cäpe pa kanima'!
HEB 13:16 Xukuje' mäsach pa i jolom ru banic ronojel u wäch utzil, xukuje' ri qui to'ic niq'uiaj chic ruc' jampa' ri c'o iwuc'. Are c'u tak wa' ri sipanic ri cäkaj cho ri Dios.
HEB 13:17 Chixniman chque ri c'amal tak i be, chiya iwib pa takic chque. Je ri', rumal chi ri e are' queboc il che ri iwanima', quetam c'ut chi cäquijach na cuenta cho ri Dios. Chibana wa' rech ri e are' quechacun ruc' quicotemal, man c'o tä c'äx cäquina' pa canima' chiwij. We man je ri', ri ix xukuje' man c'o tä quich'ac na.
HEB 13:18 Chibana orar pa ka wi'. Ri uj c'ut kas ketam chi man c'o tä c'äx cäkana' pa kanima'. Je ri', rumal chi cäkaj cäka'n ri utz pa ronojel ri cäka'no.
HEB 13:19 Sibalaj quinta' tok'ob chiwe chi quiban orar pa nu wi', rech ri Dios cuya chwe chi quinopan chi na iwuc' jumul chic chanim.
HEB 13:20 Ri Dios ri cubano chi cuxlan ri kanima' xuc'astajisaj ri Kajaw Jesucristo chquixol ri cäminakib. Ri Jesucristo are ri nimalaj Ajyuk' ri queuchajij ru chij. Xujiquiba c'u ri trato ri man c'o tä u q'uisic ruc' ru quiq'uel.
HEB 13:21 Are ta ri Dios cuya chiwe ronojel ri rajwaxic chubanic ri utz pa ri i c'aslemal rech quixcowinic quiban ru rayibal. Chuban ta c'u na pa ri ka c'aslemal rumal ri Jesucristo jachique ri cubano chi cäquicot ri ranima' ri Are'. ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Cristo cämic, xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic! Amén.
HEB 13:22 Kachalal, quinbochi'n chiwe chi quichajij paciencia chutatabexic we pixbenic ri', xak c'u quieb oxib tzij nu tz'ibam bi chiwe pa we carta.
HEB 13:23 Cwaj chi quiwetamaj chi ri kachalal Timoteo ya xel lok pa che'. We cäpe chanim, que' na wuc' aretak quine' che iwilic.
HEB 13:24 Chiya rutzil qui wäch conojel ri c'amal tak i be, xukuje' conojel ri kachalal cojonelab. Ri kachalal aj Italia cäquiya bi rutzil i wäch.
HEB 13:25 Are ta ba' ri Dios cätok'obisan i wäch nimalaj iwonojel. Amén.
JAM 1:1 In wa', ri Santiago, in patänil re ri Dios xukuje' ri Kajaw Jesucristo. Quinya bi rutzil qui wäch ri cojonelab ri e rech ri tinimit Israel, ri e jabuninak cho ronojel ruwächulew.
JAM 1:2 Ri ix, wachalal, rajwaxic chi xa sibalaj quixquicotic aretak quepe q'uia u wäch c'äxc'ol chiwij.
JAM 1:3 Iwetam chi c'ut chi aretak cäpe c'äxc'ol chiwij che rilic we kas tzij ix cojoninak che ri Dios, xa quiwetamaj na jas quibano rech kas jicom ri iwanima' chuch'ijic ronojel.
JAM 1:4 Chicojo ba' i chuk'ab rech kas tzij quiwetamaj jas quibano rech kas jicom ri iwanima' chuch'ijic ronojel ri cäpe pi wi'. Xa je ri' kas cätz'akat na ri i chomabal, utz quiban na pa ronojel, man c'o tä chi c'u jas ri cajwataj chiwe chuwäch ri Dios.
JAM 1:5 We c'o jun chiwe ri cuna' chi c'o ri craj na che ri u no'j, chuta' wa' che ri Dios. Are c'u ri Dios cuya na ri rajwaxic che. Man xa tä jubik' cuya ri Are', xane cuya chque conojel jas ri qui rajwaxic. Ri Are' man c'o tä cubij, man cäpe tä royowal.
JAM 1:6 Rajwaxic c'ut chi aretak cuta' ru no'j che ri Dios, cucojo chi kas cäya'taj na che, man cuban tä c'u quieb u c'ux. Ri winak ri cuban quieb u c'ux junam ri' ruc' jun nimalaj uwoja' ri cäpe puwi' ri mar, ri cäc'am bi je wa' je ri' rumal ri quiäkik'.
JAM 1:7 Ri winak ri je' u banic wa', muchomaj chi c'o jas cäyi' che rumal ri Dios.
JAM 1:8 Man c'o tä jas cäyi' ri' che rumal chi xa quieb u c'ux, man cäcowin tä c'u ri' chubanic jicom che ru c'aslemal.
JAM 1:9 Ri kachalal ri man nim tä u banic rajwaxic ri' cäquicotic aretak cänimarisax na u k'ij rumal ri Dios.
JAM 1:10 Xukuje' ri kachalal ri k'inom rajwaxic ri' cäquicotic aretak cäkasax u k'ij rumal ri Dios, rumal chi ri k'inom xa je' jas ru cotz'ijal ri k'ayes, man naj tä c'ut cuch'ijo. Are je ri' ru c'aslemal cho we uwächulew.
JAM 1:11 Aretak quel lok ri k'ij, cäpe ru chuk'ab, sibalaj cuban k'ak', cächaki'jar c'u ri k'ayes. Cäpulpub ru cotz'ijal, cäsach c'u u wäch ru je'lal. Je wa' cuc'ulmaj na ri k'inom. Xak te'talic cäcäm na ri are' aretak tajin cuban ronojel u wäch chac chumulixic ru k'inomal.
JAM 1:12 Utz re ri winak ri jicom ranima' chuch'ijic ri c'äx. Je ri', rumal chi ri winak ri', aretak quilitajic chi je wa' cubano chuch'ijic ri c'äx, cäyi' c'u na ri tojbal re. Are c'u wa' ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic ru bim ri Dios chi cuya na chque ri winak ri lok' cäquil wi ri Are'.
JAM 1:13 Aretak jun winak cuna' pa ranima' chi cätakchi'x chubanic ri man utz taj, muchomaj ri' chi are ri Dios tajin cätakchi'nic. Ri Dios man c'o tä jumul cutakchi'j jun winak chubanic ri etzelal, man cätakchi'x tä c'u ri Are' chubanic wa'.
JAM 1:14 Xane ri winak cätakchi'x che mac aretak cäniman che ri itzel tak u rayinic. Xak je ri', ri winak cäkaj na pa mac.
JAM 1:15 Ri itzel tak u rayinic ri winak are ri' ri cätakchi'n chubanic ri mac. Aretak ri winak cutakej u banic ri mac, chuq'uisbal curik na ri cämical.
JAM 1:16 Lok'alaj tak wachalal, ¡misub iwib!
JAM 1:17 Ronojel ri kas utzil ri cäkariko, ronojel c'u ri man c'o tä etzelal ruc' cäpe chila' chicaj. Cäpe ri' ruc' ri Dios ri banowinak ronojel u wäch sakil. U banom c'u ri k'ij, ri ic', xukuje' ri ch'imil. Man je' tä ri Are' jas ri k'ij, ri ic', ri ch'imil, man cujuya tä c'u pa ri k'ekum. Xak je' wi ri Dios, man cäq'uextaj tä c'u ri Are'.
JAM 1:18 Ri Dios xuya ri kas ka c'aslemal, xuban c'ac' tak winak chke rumal ru Lok' Pixab ri cubij ri Kas Tzij. Jas ri quiban che ri ija', quicha' chquixol ri jal, ri nabe tak u wäch ri abix, are c'u je' xuban ri Dios chke uj. Xujucha' chquixol conojel ri u banom ri Are' rumal chi are wa' ru rayibal.
JAM 1:19 Lok'alaj tak kachalal, chna'taj wa' chiwe. Chijujunal ba' rajwaxic chi kas ix sac'aj chutatabexic na ri cäquibij niq'uiaj chic. Man chanim taj quixch'awic, xane utz quiban chuchomaxic ri quibij. Man xak tä chanim cäpe ri iwoyowal.
JAM 1:20 Ri winak ri xak cäpe royowal, man cuban tä ri' ri kas jicom, ri kas utz ri craj ri Dios.
JAM 1:21 Chiya ba' can ronojel u wäch etzelal rumal chi äwas u banic wa' cho ri Dios xukuje' chquiwäch ri winak. Chiya can xukuje' ronojel u wäch ri sibalaj itzel u banic. Miban nimal, xane chixnimanok. Chic'amowaj c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri u ticom ri Are' pa ri iwanima'. Are c'u wa' ri cäcowinic cubano chi quirik ru tobanic ri Dios, man cäsach tä c'u u wäch ri iwanima'.
JAM 1:22 Rajwaxic c'ut chi kas quibano jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios. Man xuwi taj quitatabej. We xak xuwi quitatabej, man quiban tä c'u ri cubij, xak tajin quisub iwib ri'.
JAM 1:23 Jachin ri xak xuwi cutatabej ru Lok' Pixab ri Dios, man cunimaj tä c'u ri cubij, junam ri' ruc' jun winak ri na'l cuca'yej rib pa jun espejo, cäril na jas ri kas u banic ri u wäch.
JAM 1:24 Xuwi cärilo jas u banic ri are', te c'u ri' que'c, cäsach c'u pu jolom jas ri xrilo, jas ri kas u banic ri are'.
JAM 1:25 Ru Lok' Pixab ri Dios are jas jun espejo. Jachin jun ri cutakej cäca'y chupam, cusiq'uij, man cäsach tä c'u pu jolom ri cubij ri Lok' Pixab ri' ri kas tz'akat, ri xujresaj pa ri mac ri xujc'oji wi nabe. Xane kas cunimaj wa', cuban c'ut jas ri cubij. Utz re ri winak ri', cätewchix na rumal ri Dios pa ronojel ri cubano.
JAM 1:26 We c'o jun cuchomaj chi are utzalaj cojonel, man retam tä c'ut cujic' ri rak', wa' we winak ri' xak tajin cusub rib. Ri cojoninak wi ri are', man c'o tä c'u u patän wa' che.
JAM 1:27 Ri kas cojonic ri ch'ajch'oj chuwäch ri Dios ka Tat, ri man c'o tä etzelal ruc', are ru banic utzil chque ri menorib xukuje' chque ri malca'nib ri tajin cäquirik c'äx, queriktaj c'u pa bis. Xukuje' are ru chajixic rib jun chquiwäch ri itzel tak jastak ajuwächulew.
JAM 2:1 Wachalal, ix ri ix cojoninak che ri Kajaw Jesucristo ri sibalaj nim u k'ij, man cuya' taj ri mat junam queiwil wi ri winak.
JAM 2:2 Ka'na che chi coc bi chixol jun achi ri k'inom, u cojom c'u jun u mulk'ab re k'än puak, xukuje' u cojom jun je'lalaj ratz'iak ri pakal rajil. Xukuje' coc bi jun achi chic ri meba' ri k'el ri ratz'iak u cojom.
JAM 2:3 ¿Jas lo quel ri' we are nim quiwil wi ri achi ru cojom jun je'lalaj ratz'iak, quibij c'u che: “T'uyul la waral pa we utzalaj tem,” —quixcha che, are c'u ri meba', quibij che: “Xak chattac'al na at chila', o chatt'uyul kaj waral cho ri ulew?” —quixcha che.
JAM 2:4 We je' quiban wa', man junam tä ri' quiwil wi iwib, xane jun ri' ri más nim quiwil wi, are c'u ri jun chic xa quiwetzelaj u wäch. Ix je' ta ne k'atal tak tzij ri je' quiban wa' xa rumal ri itzel i chomanic.
JAM 2:5 Lok'alaj tak wachalal, chitampe wa': Ri meba'ib cho we uwächulew, e cha'tal rumal ri Dios rech kas quecojon na che ri Are', xukuje' rech cäyi' na chque ri echbal ru bim ri Dios chi cuya chque ri lok' cäquil wi ri Are'. Are wa' chi queopan ruc' ri Dios rech cätakan ri Are' pa qui wi'.
JAM 2:6 Are c'u ri ix xa quiwetzelaj qui wäch ri meba'ib, quiwesaj qui q'uixbal. ¿A mat pu e are' ri k'inomab ri quetakan pi wi', quebanow c'äx chiwe, quixquic'am c'u bi chquiwäch ri k'atal tak tzij? ¡Je', je ri'!
JAM 2:7 ¿A mat pu are ri e are' ri cäquibij ri äwas u bixic chrij ri lok'alaj u bi' ri Cristo ri cojom chiwij chuc'utic chi ix rech ri Are'? ¡Je', je ri'!
JAM 2:8 We kas quibano jas ri cubij ri Pixab ri nim na u banic pa ru takanic ri Dios, jas ri cubij ri Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: “Chiwaj ri iwach winak jas ri ix quiwaj iwib,” —cächa', are utz ri' ri quibano.
JAM 2:9 We c'u c'o jun ri más nim quiwil wi, are c'u ri jun chic quiwetzelaj na u wäch, mac ri' ri quibano. Ru Pixab ri Dios cubij chi kas tzij ix macuninak chuwäch ri Are'.
JAM 2:10 Jachin jun ri cubij chi u nimam ronojel ri cätakan wi ri Pixab, te c'u ri' cutzak jun chque ru takanic, quel ri' chi man kas tzij tä ri cubij. Man u nimam tä ri' ri Pixab rumal chi ri Pixab xa jun ruc'am rib.
JAM 2:11 Are ri Dios c'ut ri u bim: “Maban ri nimalaj mac ri äwas u banic ruc' ri rixokil o ri rachajil jun winak chic,” —cächa'. Xukuje' u bim: “Matoc che cämisanel,” —cächa ri'. Je ri', pune ta ne jun winak man cuban tä ri nimalaj mac ri äwas u banic, cucämisaj ta c'u jun rach winak, mac ri' ri u banom. Man u nimam tä ri' ru Pixab ri Dios.
JAM 2:12 Chiwila ba' iwib jas ri quibij, xukuje' jas ri quiban na pa ri i c'aslemal amak'el ronojel k'ij. Iwetam c'ut chi cäk'at na tzij pa ka wi' junam jas ri cubij ru Pixab ri Cristo ri xujresaj pa ri mac ri xujc'oji wi nabe.
JAM 2:13 Jachin tak ri man xquitok'obisaj tä qui wäch niq'uiaj winak chic, man cätok'obisax tä na qui wäch ri e are' rumal ri Dios aretak cäk'at na tzij pa ka wi'. Are c'u ri xquitok'obisaj qui wäch niq'uiaj winak chic, cätok'obisax na qui wäch ri e are' rumal ri Dios. Utz c'u quebel na pa ri k'ij ri cäk'at na tzij pa ka wi' uj konojel.
JAM 2:14 Wachalal, ¿jas lo u patän wa' we jun cubij chi cojoninak che ri Cristo, te c'u ri' man c'o tä utzil cubano? ¡Man c'o taj! ¿A u rikom lo ri' ri kas cojonic ri cubano chi curik na ru tobanic ri Dios? ¡Man je' tä ri'!
JAM 2:15 Ka'na che chi c'o jun kachalal achi o jun kachalal ixok ri sibalaj rajwaxic ri ratz'iak, man c'o tä chi c'u ri cutij che ri jun k'ij.
JAM 2:16 Cäpe ta c'u jun chiwe, cubij che: “¡Nojim cate'c, are ta c'u ri Dios catto'wic! ¡Chamik'isaj ba' awib, chatwok!” —cächa ri' che. We c'u man cuya tä bic jachique ri cajwataj che, ¿a c'o lo u patän wa' ri cubij bi che? ¡Man c'o taj!
JAM 2:17 Je c'u ri' xukuje' ri cojonic. We ta ri winak man cuc'ut tä ruc' ri utzil ri cubano chi kas cojoninak, ri cojonic ri' man are tä kas cojonic, rumal chi man c'o tä utzil cubano. ¡Man c'o tä c'u u patän ri'! ¡Je' ta ne chi xa cäminak wa'!
JAM 2:18 Craj c'u ne c'o jun cubij: “Ri at c'ut cabij at chi at cojoninak, are c'u ri in, xuwi quinban ri utzil,” —cächa'. We catcowinic, chac'utu chnuwäch chi at cojonel, pune man caban ri utzil. Ri in c'ut, quinc'ut na chawäch chi in cojonel ruc' ri utzil ri quinbano.
JAM 2:19 Ri at sibalaj c'o a cojonic, cacojo chi xa jun ri Dios, utz c'u ri' ri cabano. Xukuje' c'u ne ri itzel tak espíritus cäquicoj wa', quebirbitic rumal chi cäquixej quib chuwäch ri Are'.
JAM 2:20 ¡Xak at con! ¿A mat cach'obo chi ri winak ri cubij chi cäcojonic, man cuban tä c'u ri utzil, man are tä ri' ri kas cojonic? ¡Man c'o tä c'u jubik' u patän we cojonic ri'! ¡Je' ta ne chi xa cäminak wa'!
JAM 2:21 ¡Kilampe ri ka mam Abraham ojer! Ri Dios xuk'alajisaj chi kas jicom ri ranima' rumal ri xubano, xuya c'u ru c'ojol rech cäcämisax che sipanic cho ri Dios.
JAM 2:22 ¿A mat cawilo chi ri ka mam Abraham xk'alajinic chi kas cäcojonic ruc' ri xubano? Rumal ri xuban ri are' kas xuban tz'akat ru cojonic.
JAM 2:23 Je' xbantajic jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic ri cubij: “Ri ka mam Abraham xcojon che ri Dios. Rumal c'u ru cojonic xilitaj rumal ri Dios chi kas jicom ri ranima',” —cächa'. Xbix c'u chrij ri ka mam Abraham chi sibalaj utz ri are' ruc' ri Dios.
JAM 2:24 ¿A quich'obo? Ri Dios cärilo chi jicom ranima' jun winak rumal ri cubano, man xuwi tä rumal chi cäcojonic.
JAM 2:25 Je' xbantaj wa' ruc' ri Rahab xukuje', ri ixok ri queuch'abej achijab. Ri Dios c'ut xuk'alajisaj chi jicom ranima' ri are' rumal ri utzil ri xubano aretak xeuc'ulaj ri achijab aj Israel ri e takom bic, xuya chque chi quewi'c, quewar chila'. Te c'u ri' xeuto' churikic jun be chic rech queanimaj bi chquiwäch ri qui c'ulel.
JAM 2:26 Je' jas ri cuerpo ri elinak chi ranima', cäminak ri'. Je ri' xukuje' ri cojonic. We ta ri winak man cuc'ut tä ruc' ri utzil ri cubano chi kas cojoninak, man c'o tä u patän we cojonic ri'. ¡Je' ta ne chi xa cäminak wa'!
JAM 3:1 Wachalal, mec'oji q'uia chiwe ri xak cäquicoj quib che qui tijoxic ri kachalal. Iwetam c'ut chi c'äx na ri k'atow tzij pa ka wi' uj ri cäkaya tijonic chuwäch ri k'atow tzij pa qui wi' niq'uiaj chic.
JAM 3:2 Ri uj konojel cujmacunic. Q'uia mul cujsach che ri cäka'no. We c'u c'o jun ri man c'o tä jubik' cäsach wi che ri cubij, are jun winak ri' ri kas tz'akat ru chomanic. Cäcowin ri' chuk'ilic rib che ronojel ri craj ri ranima'.
JAM 3:3 Ri uj cujcowin che qui jiq'uic ri quiej ruc' jun alaj jic'bal ri cäkacoj pa qui chi'. Pune ta ne sibalaj c'o qui chuk'ab, cujquinimaj c'u na ri'.
JAM 3:4 Kesajmpe ka no'j xukuje' chquij ri nimak tak barcos. Pune sibalaj c'o u chuk'ab ri quiäkik' ri cäch'icminic, ri achi ri c'amowinak bic cäcowinic cuc'am u be ri barco ruc' ri alaj u timón jawije' chi' ri craj que' wi.
JAM 3:5 Je c'u ri' xukuje' ri kak'. Ri kak', pune are xa jun alaj ti'j ri sibalaj ch'utin ri c'o pa ka chi', q'uia c'u ri cäcowin chubanic. ¡Sibalaj nim ri c'ache'laj ri cäcowin jun alaj k'ak' chuporoxic!
JAM 3:6 Ri kak' junam ruc' jun u xak k'ak'. Je' ta ne ri uwächulew ruc' ronojel ri etzelal ri c'o chupam c'o pa ka cuerpo, cutz'iloj c'u ronojel. Ri kak' je' ta ne tzijtal wa' rumal ri k'ak' rech ri infierno. Ronojel k'ij c'ut cuban nimalaj c'äx che ri ka c'aslemal, je' ta ne chi cujc'atic.
JAM 3:7 Ri winak cäcowinic cäresaj ri u c'a'nal apachique u wäch chicop cho ruwächulew, je' c'u u banom wa'. Cäcowin ri are' chubanic wa' chque tak awaj aj pa tak juyub, chque ri chicop ajuwocaj, chque ri cumätz, xukuje' chque ronojel qui wäch chicop ri e c'o pa tak ri nimalaj ja' rech ri mar, pa tak ri nima'.
JAM 3:8 Man c'o tä c'u jun winak cäcowinic cujic' ri rak', cäresaj ru c'a'nal. Ri kak' are sibalaj itzel wa' ri man cuya' taj kas cäjiq'uic. Are je' ta ne chi sibalaj c'o u veneno ri cäcowinic cäcämisanic.
JAM 3:9 Ruc' ri kak' cäkaya u k'ij ri Kajaw Dios ri ka Tat. Ruc' ri kak' xukuje' quekayok' ri winak ri e banom rumal ri Dios ri xak jubik' man e junam tä ruc'.
JAM 3:10 Jun winak ruc' ru chi' cuya u k'ij jun, xukuje' cäyok'onic. Wachalal, ¡man ya'tal tä wa' chi je' cäka'no, man utz tä c'u ri'!
JAM 3:11 ¿A quel lo lok utzalaj joron xukuje' c'alaj joron xa pa jun u q'uiyibal ja'? ¡Man je' taj!
JAM 3:12 Wachalal, ¿a cuya lo alanxäx jun u che'al oj? ¿A cuya lo oj jun u c'amal quinak'? ¡Man je' taj! Je c'u ri' man cuya' taj quel lok joron ri tza, xukuje' joron ri kas utz xa pa jun u q'uiyibal ja'.
JAM 3:13 We c'o jachin jun chixol ri sibalaj c'o retam xukuje' c'o u no'j, chuc'utu ba wa' ruc' ri utzalaj u c'aslemal, ruc' c'u ri utzil ri cubano ri man c'o tä nimal ruc', xane kas rajwaxic cucoj ri utzalaj u no'j chuc'utic wa'.
JAM 3:14 We c'u ne c'äx quina' chrij jun winak chic pa ri iwanima', c'o c'u c'äx pa i c'ux chrij, we pa ronojel ri quibano quiban wa' xak rech utz quixil wi, man cuya' tä ri' quiban nimal che ri iwetam. We je ri' quibano, xak quiban tzij ri', man quibij tä c'u ri kas tzij.
JAM 3:15 Wa' we nojibal ri' man are tä ri Dios cäyo'wic, xane xak ajuwächulew. Cäpe wa' xak pa ri qui chomanic ri winak, are c'u ri Itzel ri cäyo'wic.
JAM 3:16 We c'äx quina' chbil tak iwib, we ri quibano, quiban wa' xak rech utz quixil wi, are wa' ri cubano chi c'o ch'oj chixol, xukuje' chi c'o ronojel u wäch etzelal chixol.
JAM 3:17 Are c'u ri no'j ri cäpe chila' chicaj ruc' ri Dios, ri kas nabe ri cubano, are cuban ch'ajch'oj che ri ka c'aslemal. Cuya utzil ri' chkaxol, cubano chi cujch'awic, chi utz cujchomanic. Xukuje' cubano chi uj nimanelab, chi cäkatok'obisaj qui wäch niq'uiaj chic, cäka'n c'u ri utzil. Cubano chi junam quekil wi conojel, man xak tä quieb ka wäch.
JAM 3:18 Ri winak ri cuxlan qui c'ux, ri c'o utzil pa canima', cäquitic na ri' ri utzil chquixol niq'uiaj winak chic, cäquiyac c'u na jun cosech rech utzil pa tak ri canima' ri e are', xukuje' pa ri qui c'aslemal.
JAM 4:1 ¿Jas che xak amak'el quixch'ojinic? ¿Jas che quiban i c'ulel chbil tak iwib? ¿A mat cäpe wa' rumal ri itzel tak rayinic ri cäquicoj qui chuk'ab pa tak ri iwanima'? ¡Je', rumal wa'!
JAM 4:2 Ri ix c'o ri quiwaj, rumal c'ut chi man quirik taj, quixcämisanic. Ri ix c'o ri quirayij, rumal c'ut chi man cäya'taj tä chiwe, quixel ch'uj, xak quixch'ojinic. Man quirik taj jas ri quiwaj rumal chi man quita' tä wa' che ri Dios.
JAM 4:3 We c'u quita' wa' che ri Dios, ri Are' man cuya tä chiwe, rumal chi man kas utz ri iwanima' chuta'ic ri quita' che. Are c'u quiwaj chi cäyi' chiwe ri xak quicoj chupam jachique ri quiwaj.
JAM 4:4 ¡Ri ix, ix winak ri man jicom tä iwanima'! ¿A mat quich'obo chi we que' iwanima' cuc' ri jastak rech ri uwächulew, are quiban i c'ulel ri' che ri Dios? Apachin ri cujach rib chubanic ronojel ri cäca'n ri winak ajuwächulew, cuban u c'ulel ri' che ri Dios.
JAM 4:5 Man xak tä c'u lok' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Ri Lok'alaj Espíritu ru yo'm ri Dios pa kanima' sibalaj coc il chke, sibalaj cujraj,” —cächa'.
JAM 4:6 Ri Dios c'ut sibalaj cujuto' na ruc' ri nimalaj u tok'ob je' jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Tz'ibtalic: “Ri Dios cuk'atej qui wäch ri winak ri xa cäquinimarisaj quib. Are c'u ri man nim tä cäquil wi quib, queuto' na ri Are', cutok'obisaj qui wäch,” —cächa'.
JAM 4:7 Minimarisaj ba' iwib, xane chixniman che ri Dios. Co ba' quixjekelok, chik'atej u wäch ri Itzel, canimaj c'u na bi ri are' chiwäch.
JAM 4:8 Chixkeb ruc' ri Dios, ri Are' c'ut cäkeb na iwuc' ix. Ri ix ajmaquib, chiya ba' can u banic ri man utz taj, je' ta ne ri quich'aj ri i k'ab rumal ri tz'il ri i chapom. Ri ix ri xak quieb cuban ri i chomanic ix, quiwaj quiban ri cäca'n ri winak ajuwächulew, xukuje' quiwaj quiban ri craj ri Dios. Rajwaxic ba' quiban ch'ajch'oj che ri iwanima'.
JAM 4:9 Rajwaxic chi sibalaj quixbisonic, quirak i chi' che ok'ej, quel c'u na u wa'l i wäch rumal rech ri mac ri i banom. Chiq'uexa ri i tze' pa ok'ej, chiq'uexa c'u ri i quicotemal pa bis.
JAM 4:10 China' iwib chi man nim tä i banic chuwäch ri Dios. Ri Are' c'ut cuya na i k'ij.
JAM 4:11 Kachalal, mibij c'äx tak tzij chbil tak iwib. Jachin ri cuk'at tzij puwi' jun rachalal, cubij ri man utz taj chrij chubanic c'äx che, wa' we winak ri' xa c'äx cubij ri' chrij ru Pixab ri Dios, xa c'u tajin cucoj rib ri' che k'atal tzij. We ri at je' caban wa' ruc' ri Pixab, man canimaj tä c'ut jas ri cätakan wi, at ri' xa tajin cacoj awib che k'atal tzij, cabij c'u ri man utz taj chrij ru Pixab ri Dios.
JAM 4:12 Xa jun ri Dios c'olic ri yo'winak ri Pixab, xuwi c'u ri Are' are kas K'atal Tzij pa ka wi'. Xuwi ri Are' cäcowinic cujuto', cäcowin c'ut chusachic ka wäch. Are c'u ri at, ¿jachin lo ri at chi ri at cak'at tzij puwi' ri awach winak?
JAM 4:13 Chitampe ri quinbij, ix ri' ri je' quibij wa': “Cämic o chuwek cuje' na jela' pa ri tinimit ri'. Cujcanaj c'u na can jun junab chila' chubanic ri c'ayij, cäkach'ac c'u na ka rajil,” —quixcha na.
JAM 4:14 ¡Man iwetam tä c'ut jas ri quic'ulmaj na chuwek! ¿Jas pu u banic ri ka c'aslemal? Ri ka c'aslemal are junam ruc' ri jubik' sutz' ri xak jun rat cäk'alajinic, chanim c'ut cäsachic.
JAM 4:15 Ri quibij, rajwaxic are je wa': “We craj ri Dios, we cuya na ka c'aslemal, cäka'n na ri', cäka'n na la',” —quixcha na.
JAM 4:16 Are c'u ri ix ruc' nimal quixch'awic, xak quinimarisaj iwib. Man utz tä ri' ri quibano, quinimarisaj iwib.
JAM 4:17 Jachin ri retam chi utz u banic ri utzil jas ri xinbij, te c'u ri' man cuban taj, we winak ri' kas c'o u mac.
JAM 5:1 ¡Ri ix k'inomab, chitampe wa'! Chixok'ok, chiraka i chi' rumal ri nimalaj c'äx ri cäpe na pi wi'.
JAM 5:2 Ri i k'inomal ri c'o cämic ri xak i c'olom, je' ta ne k'ayinak chi wa'. Ri je'lalaj tak iwatz'iak, xak chicopirinak chi wa' xukuje'.
JAM 5:3 Ri k'än puak, ri sak puak ri i c'olom, xak u chulum chi rib. Ronojel c'u wa' cuk'alajisaj na chiwij ri c'äx ri i banom. Cäsach na i wäch ix rumal ronojel wa', je' ta ne jun k'ak' wa' ri cuporoj ri i cuerpo. ¿Jas che xak i mulim q'uia k'inomal che tak we k'ij ri'? ¡Iwetam chi are ri q'uisbal tak k'ij wa'!
JAM 5:4 ¡Chitampe'! Ri ajchaquib ri xeyacow ri i cosech cäcok'ej ri qui rajil ri iwelak'am can chque. Quel cubij wa' chi man i yo'm tä ri tojbal que. Opaninak c'u ri cok'ej chuwäch ri Kajaw Dios ri c'o u takanic puwi' ronojel. ¡Ri Are' c'ut u tom ri qui tzij!
JAM 5:5 Waral cho we uwächulew xak i nimarisam iwib cuc' tak ri q'uialaj tak jastak iwe. I tzokopim iwib chubanic ronojel ri quiwaj, xak rech quixquicot ix. Xukuje' i chomarisam iwib je' ta ne ix wacäx, xa c'u jubik' man copan ri k'ij ri quixc'am bi pa cämisaxic rech quixpilic.
JAM 5:6 Ri ix i k'atom tzij pa qui wi' ri winak ri man c'o tä qui mac rech cäc'äjisax qui wäch, i cämisam c'u wa'. Ri e are' c'ut man c'o tä jas ri ca'nom chiwe, man cäquik'atej tä i wäch.
JAM 5:7 Kachalal, chichajij ba' paciencia c'ä cäpe na ri Kajaw Jesús. Chibana iwe jas ri cuban ri ticol abix, ruc' paciencia quereyej na ri nabe tak jäb xukuje' ri q'uisbal tak jäb rech cäq'uiy ru tico'n, cuyac c'u na jun utzalaj cosech.
JAM 5:8 Je wa' xukuje' rajwaxic quiban ix, quichajij paciencia. Chiwalijisaj ba' ri iwanima' rumal chi man naj tä chic c'o wi ri k'ij ri cäpe ri Kajaw Jesús.
JAM 5:9 Wachalal, xak mixch'ojinic, ri jun ruc' ri jun chic, rech man cäk'at tä tzij pi wi'. Ri Dios c'ut, ri nimalaj K'atal Tzij, ya mero cuchaplej u k'atic tzij pa qui wi' ri winak. Je' ta ne chi ya tac'al chic chi' ri ja.
JAM 5:10 Kachalal, chiwesaj i no'j chquij ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xec'oji ojer. Ri e are' kas xc'oji qui paciencia chuch'ijic ri c'äx ri xquiriko. E takom c'u rumal ri Kajaw Dios, xech'aw pa ru bi' ri Are'.
JAM 5:11 Ri uj ketam chi sibalaj utz que ri xquich'ij ri c'äx. Ri ix i tom chi ri tat Job sibalaj xuchajij paciencia chuch'ijic ri nimalaj c'äx ri xuriko. Xukuje' iwetam jas ri xuban ri Kajaw Dios chuto'ic aretak xto'taj chupam ronojel ri nimalaj c'äx ri xuriko. Ri Kajaw Dios sibalaj quel u c'ux chke, xukuje' cutok'obisaj ka wäch.
JAM 5:12 Ri nim na u banic chque tak we tijonic ri', wachalal, are wa': Man xak tä amak'el quicoj juramento pa tak ri i tzij. Man quicoj tä ru bi' ri Dios, o ruwächulew, man quicoj tä c'u jun u wäch juramento chic. We quibij: “¡Je'!” —quixcha na, man xak tä quieb i c'ux quibij wa'. Xukuje' we quibij: “¡Man je' taj!” —quixcha', man xak tä quieb i c'ux quibij rech man cäk'at tä tzij pi wi' chi cäc'äjisax na i wäch rumal ri Dios.
JAM 5:13 We c'o jun chiwe ri cäriktaj pa c'äxc'ol, chubana orar. We c'o jun chiwe ri cäquicotic, chbixonok, chuya u k'ij ri Dios.
JAM 5:14 We c'o jun chiwe ri cäyawajic, cheusiq'uij ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab rech cäca'n orar puwi'. Cäquicoj c'u na jubik' aceite puwi' ri yawab pa ru bi' ri Kajaw Jesús.
JAM 5:15 We aretak cäca'n orar ri c'amal tak qui be ri cojonelab puwi' ri yawab, kas cäquicojo chi cäcunatajic, cäcunataj na ri', cäwalijisax c'u na ri are' rumal ri Kajaw Dios. We macuninak ri yawab, cäsachtaj na u mac rumal ri Dios.
JAM 5:16 Rumal ri' rajwaxic chi quik'alajisaj jas u wäch mac ri i banom chbil tak iwib. Te c'u ri' chibana orar pi wi' chbil tak iwib rech quixcunatajic. Ri oración ri cuban jun winak ri kas jicom ranima', sibalaj c'o na u chuk'ab wa' chubanic utzil.
JAM 5:17 Ri ka mam Elías, ri k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios ojer, are xak jun winak je' jas ri uj. C'o jumul ri xuban orar, xuta' che ri Dios chi man cäkaj tä na ri jäb. Oxib junab c'ut ruc' niq'uiaj man c'o tä jäb xkajic.
JAM 5:18 Aretak c'ut xuban orar jumul chic, xuta' che ri Dios chi cäkaj ri jäb. Xkaj c'u ri jäb, ri tico'n c'ut xuya jun utzalaj cosech.
JAM 5:19 Wachalal, ka'na che chi jun chiwe cutas rib chrij ri Kas Tzij, c'o c'u jun chic ri cutij u chuk'ab che rech cätzelej chi na jumul.
JAM 5:20 Chiwetamaj ba' chi jachin ri cäcowinic cubano chi jun ajmac cuya can ru be ri man utz taj, are jun winak ri' ri xresaj ri ranima' jun ajmac pu k'ab ri cämical. Ri je' cuban wa' cubano chi cäsachtaj na ri q'uialaj u mac ri winak ri'.
1PE 1:1 In wa', ri Pedro, in apóstol. In jun chque ru tako'n ri Jesucristo. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix, ix ri' ri ix jabuninak cho ruwächulew, ri ix ri c'o pa Ponto, pa Galacia, pa Capadocia, pa Asia, xukuje' ri ix ri c'o pa Bitinia.
1PE 1:2 Ix ri', ri ix cha'tal rumal ri Dios ka Tat rumal chi je wa' ru chomam ri Are' petinak lok. Ri ix siq'uim rumal ri Lok'alaj Espíritu rech cuban ch'ajch'oj che ri iwanima' ruc' ri u quiq'uel ri Jesucristo rech quixoc chunimaxic ri Are'. Are ta ba' ri Dios sibalaj cutok'obisaj i wäch, cubano chi kas cuxlan ri iwanima'.
1PE 1:3 Kaya ba' u k'ij ri Dios ru Tat ri Kajaw Jesucristo rumal chi sibalaj xel u c'ux chke, xuban c'ac' che ri ka c'aslemal rumal chi xc'astajisax ri Jesucristo chquixol ri cäminakib. Are c'u wa' ri cu'l wi ka c'ux pa we c'aslemal ri'.
1PE 1:4 Je' xuban wa' chke rech cäkechbej ri nimalaj utzil ri man cuya' taj cäsach u wäch, ri man cätz'ilob taj, man je' tä cubano jas ri cuban ri cotz'ij ri xa cächaki'jic. Ronojel wa' are c'olotal chke chila' chicaj rumal ri Dios.
1PE 1:5 Rumal chi ri ix kas ix cojoninak che ri Dios, ri Are' quixuchajij na ruc' ri nimalaj u chuk'ab rech quirik na ru tobanic ri u chomam lok chi cuk'alajisaj na pa ri q'uisbal tak k'ij.
1PE 1:6 Rumal c'u wa' ri ix kas quixquicotic, pune ta ne rajwaxic chi quirik na c'äx cämic ri', quixoc'ow c'u na pa jalajoj u wäch tak c'äxc'ol. Xak c'u k'atetal k'ij quirik wa' we c'äx ri'.
1PE 1:7 Tajin quirik wa' we c'äx ri' rech cäk'alajinic chi kas tzij ix cojoninak. Jas ri cäban che ri k'än puak cäyi' pa ri k'ak' che rilic we kas utz, je c'u ri' ri ix. We quixcowinic quich'ij ri c'äx, k'alaj ri' chi kas tzij ix cojoninak. Más lok' c'u wa' ri i cojonic chuwäch ri k'än puak ri xa cäsach u wäch. Utz c'u quixil na chi kas ix cojoninak, cäyi' na i k'ij, nim quixil wi na aretak cäpe ri Jesucristo, cuc'ut na rib chkawäch.
1PE 1:8 Ri ix quiwaj ri Jesucristo, pune man iwilom tä u wäch. Cämic c'u ri' ri ix i cu'bam i c'ux chrij, kas quixquicot c'u na ruc' nimalaj quicotemal ri man c'o tä je wi, ri man quirik taj jas quiban chubixic.
1PE 1:9 Je ri', rumal chi i rikom ru tobanic ri Dios. Are c'u wa' ri tajin quic'amo rumal chi quixcojonic.
1PE 1:10 Ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ojer, xech'aw lok chrij ri nimalaj tok'ob ri cuban na ri Are' chiwe. Ri e are' sibalaj xquitzucuj retamaxic wa', xquitzucuj c'u u ch'obic jas ri cuban na ri Dios che i to'ic.
1PE 1:11 Xquitala u tzijol jachin ri cäpe na xukuje' jampa' cäpetic. Xk'alajisax c'u wa' chquiwäch rumal ri Espíritu rech ri Cristo ri c'o pa canima'. Tzare c'u wa' xukuje' ri xyo'w lok u bixic ri c'äxc'ol ri curik na ri Cristo, xukuje' xubij lok chi cänimarisax na u k'ij aretak oc'owinak chi ronojel.
1PE 1:12 Xk'alajisax c'u chquiwäch rumal ri Dios chi ri tajin cäquiya u bixic man are tä chque ri e are', xane chke uj cämic. Are c'u wa' ri tzijom chiwe ix cumal ri winak ri xquitzijoj ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ruc' ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu ri takom lok chicaj. Are sibalaj cäcaj ta na ri ángeles cäquetamaj ronojel wa'.
1PE 1:13 Rumal ri' rajwaxic chi kas utz chixchomanok, chichomaj na jas ri quibano, chicojo c'u ri utzalaj i chomabal. Kas chicu'ba i c'ux chrij ri nimalaj tok'ob ri cuya na ri Dios chiwe aretak cäpe na ri Jesucristo, cuc'ut c'u na rib chkawäch.
1PE 1:14 Chixnimanok, miban chi c'ut ri xa i rayibal ix ri xiban can nabe aretak mäja' kas quiwetamaj u wäch ri Dios.
1PE 1:15 Xane jas ri Dios ri xixusiq'uij Are' tastal chrij ronojel u wäch etzelal, je' chibana ix xukuje' pa ronojel ri i c'aslemal, chijacha c'u iwib pu k'ab ri Dios.
1PE 1:16 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: “Chijacha iwib pa nu k'ab, chitasa iwib chrij ronojel u wäch etzelal, rumal chi ri in, in tastal chrij ronojel u wäch etzelal,” —cächa ri tz'ibtal canok.
1PE 1:17 We quibij “ka Tat” che ri Dios ri junam cuban chuk'atic tzij pa qui wi' ri winak rumal ri qui banom chquijujunal, rajwaxic ba' chi nim quiwil wi ri Are', chixej c'u iwib chuwäch amak'el ronojel k'ij pa ri i c'aslemal waral cho we uwächulew.
1PE 1:18 Iwetam c'ut chi ri Dios xixutoro, xixresaj chupam ri c'aslemal ri man utz taj, ri man c'o tä u patän, ri c'aslemal ri xic'am can chque ri i nan i tat ojer. Iwetam xukuje' chi man are tä ri k'än puak, man are tä c'u ri sak puak ri xa cäsach qui wäch cuya' cäyi' wa' che rajil we tobanic ri' ri xiriko.
1PE 1:19 Xane ri xtorbex iwe are ri lok'alaj u quiq'uel ri Cristo ri xyi' che sipanic cho ri Dios je' jas ru quiq'uel jun alaj chij ri kas utz na, ri man c'o tä u yab.
1PE 1:20 Ri Cristo cha'tal chi ri Are' rumal ri Dios tzaretak mäja' cuban ruwächulew. K'alajisam c'u wa' pa tak we q'uisbal tak k'ij ri' rech cuban utzil chiwe.
1PE 1:21 Rumal c'u ri Cristo ri ix quixcojon che ri Dios ri xc'astajisan ri Are' chquixol ri cäminakib, xunimarisaj c'u u k'ij. Rumal c'u ri' ri ix quixcojon che ri Dios, chrij c'u ri Are' cäcu'bi wi i c'ux.
1PE 1:22 Rumal ri nimanic che ri Kas Tzij i ch'ajom ri iwanima' rumal ri Lok'alaj Espíritu rech kas tzij quiwaj iwib chbil tak iwib nimalaj iwonojel. Kas rajwaxic ba' quiwaj iwib chbil tak iwib. Chijiquiba ri iwanima', chitija c'u i chuk'ab chubanic wa'.
1PE 1:23 Yo'm c'u jun c'ac' i c'aslemal je' ta ne chi xil chi na i wäch jumul chic. Are je' i banic wa' man cumal tä c'u ri i nan i tat ri xa quecämic, xane rumal ru Lok' Pixab ri Dios ri kas c'aslic, ri man cäsach tä u wäch pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic.
1PE 1:24 Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Conojel ri winak e je' jas ri k'ayes, ri qui je'lal c'ut are junam ruc' ru cotz'ijal ri k'ayes. Ri k'ayes cuban chaki'j, ru cotz'ijal xa cäpulpubic.
1PE 1:25 Are c'u ru Lok' Pixab ri Dios cäc'oji na amak'el, man cäsach tä u wäch wa', —cächa ri tz'ibtal canok. Ri Tzij ri' are ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri xtzijox chiwe.
1PE 2:1 Rumal c'u ri' chiya ba' can u banic ronojel u wäch etzelal, mixsubun chic, miban xak quieb i wäch, c'äx mina' chquij niq'uiaj winak chic aretak cäquirik utzil, man quiyac tä c'u tzij.
1PE 2:2 Chibana' jas ri cuban jun alaj ac'al ri te' quil u wäch, cutzucuj ru tu' ru nan. Rajwaxic chi sibalaj que' iwanima' ruc' ru Lok' Pixab ri Dios ri je' ta ne kas leche ri man c'o tä yujtal ruc', rech rumal wa' quixq'uiyic, quirik c'u na ru tobanic ri Dios.
1PE 2:3 Je' chibana wa' we kas xich'obo chi kas tzij sibalaj utz ri Kajaw Jesús.
1PE 2:4 ¡Chixsa'j ruc' ri Kajaw Jesús! Pune c'asal ri Are', are junam ruc' jun cowilaj abaj. (Are utz na ri' we cäcoj wa' che tok'ebal re jun nim ja.) Kas tzij c'ut, ri Are' etzelam u wäch cumal ri winak. Chuwäch c'u ri Dios are ri abaj ri más utz na, ri nim na u k'ij, cha'tal c'u rumal ri ka Tat.
1PE 2:5 Ri ix xukuje', pune ix c'aslic, je' ta ne ix abaj. Chiya ba' che ri Dios chi quixucoj chuyaquic jun lok'alaj ja ri cäk'ijilax wi ri Are'. Ri ix c'ut, ix juch'ob sacerdotes ri i jachom iwib pu k'ab ri Dios, ix tastal c'u chrij ronojel u wäch etzelal. Rumal c'u ri Jesucristo, ri ix quiya sipanic cho ri Dios xa jas ri cäkaj chuwäch ri Are', ri cuc'amowaj, jas ri cuya ri Lok'alaj Espíritu pa ri iwanima'.
1PE 2:6 Rumal ri' xukuje' cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: ¡Chiwilampe'! C'o Jun ri quinya pa ri Sión, je' ta ne chi quincha' jun abaj ri sibalaj nim u k'ij, quincoj c'u ri Are' che tok'ebal re ri ja. Jachin c'u ri cäcojon che, man cäbison tä ri', xane cäquicot na ranima', —cächa ri tz'ibtal canok.
1PE 2:7 Sibalaj lok' c'u na ri Are' chiwäch ix, ri ix cojoninak che. Are c'u ri man quecojon taj, je' cäbantaj na jas ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri abaj ri man xcaj tä ri yacal tak ja, are abaj wa' xcoj che tok'ebal re ri ja, —cächa'.
1PE 2:8 Xukuje' je' cäbantaj na jas ri cubij: Are jun abaj ri cäquichak'ij wi quib, jun nimalaj abaj ri xa quetzak rumal, —cächa ri' ri tz'ibtal canok. Quetzak c'u ri winak we man queniman tä che ru Lok' Pixab ri Dios. Je' c'u u chomam lok ri Dios wa' chquij.
1PE 2:9 Ri ix c'ut, ix juch'ob winak ri cha'talic, ix juch'ob sacerdotes ri quixpatänin che ri Nim Takanel, ix winak ri i jachom iwib pu k'ab ri Dios, i tasom iwib chrij ronojel u wäch etzelal, ix c'u ri' ri u tinimit ri Dios. Je wa' i banic rech quitzijoj ri nimak tak cajmabal ri tajin cuban ri Dios ri xixusiq'uij rech quixel pa ri k'ekum ri ix sachinak wi, quixk'ax c'u pa ri sakil ri sibalaj cajmabal ri cuya ri Dios.
1PE 2:10 Ri ix nabe canok man kas ix tä jun tinimit, are c'u ri cämic ix ri' ri u tinimit ri Dios. Nabe canok man c'o tä jun ri quel u c'ux chiwe. Cämic c'ut sibalaj quel u c'ux ri Dios chiwe.
1PE 2:11 Lok'alaj tak kachalal, quintzijon iwuc' rumal chi ri ix, ix winak ri naj ix c'o wi che ri i tinimit. Quixinbochi'j chi man quiban tä chi ri man utz taj ri craj ri iwanima', ri itzel tak i rayinic ri quech'ojin chiwij rech quixtzak na pa mac.
1PE 2:12 Chibana ri kas utz pa ri i c'aslemal chquixol ri winak ri mäja' kas quetam u wäch ri Dios. Je ri', pune ri e are' cämic quixquiyok'o, cäquibij chiwij chi ix banal tak etzelal, cäquinimarisaj c'u na u k'ij ri Dios rumal ri utzil ri quibano aretak cäpe ri Are', cuc'ut c'u ri nimalaj u chuk'ab pa qui wi' ri winak.
1PE 2:13 Chiya ba' iwib pa takic chque ri winak ri yo'm pa qui k'ab chi quetakan pi wi' ix rech nim cäquil wi ri Kajaw Jesús. Je' c'u quiban wa' che ri nimalaj takanel, ri tata' ri más c'o na takanic pu k'ab chquiwäch conojel.
1PE 2:14 Je ri' quiban ix xukuje' chque ri winak, ri u tako'n ri k'atal tzij, ri e takom bi chuc'äjisaxic qui wäch ri banal tak etzelal, xukuje' chuya'ic qui k'ij ri cäca'n utzil.
1PE 2:15 Are c'u u rayibal ri Dios chi quiban ri utzil rech quik'atej u wäch ri conalaj tak qui tzij ri winak ri man c'o tä quetam. Je ri' man cäquirik tä chic jas cäquibij chiwij.
1PE 2:16 Ri ix, ix winak ri ix tzokopital chi pu k'ab ri Itzel, man rumal tä c'u rech chi ix tzokopitalic quiban ta ri man utz taj, xane chibana' jas ri cuban jun ri cojom che patänil re jun winak chic, chipatänij ri Dios.
1PE 2:17 Nim cheiwila wi conojel. Cheiwaj conojel ri kachalal cojonelab. Nim quiwil wi ri Dios, chixej c'u iwib chuwäch. Nim chiwila wi ri nimalaj takanel xukuje'.
1PE 2:18 Ix ri', ri ix cojom che patäninelab, chiya iwib pa takic chque ri i patrón, nim c'ut cheiwila wi. Man xuwi tä chque ri utz qui chomanic, ri quech'awic, xane je' xukuje' chibana chque ri e c'a'n.
1PE 2:19 Utz c'u na ri' we jun cuch'ij c'äx, pune man takal tä che chi curiko, we ri are' cuna' pa ranima' cho ri Dios chi man c'o tä etzelal u banom.
1PE 2:20 We c'u rumal ri u banic ri man utz taj cäc'äjisax i wäch ix, ¿a nim c'u lo u banic wa' chi quich'ij ri c'äx ruc' paciencia? ¡Man je' taj! We c'u ne quirik c'äx xa rumal ru banic utzil, quich'ij c'u wa' ruc' paciencia, are utz quil na wa' rumal ri Dios.
1PE 2:21 Are c'u wa' ri ix siq'uim wi rumal ri Dios rumal chi ri Cristo xurik c'äx rumal kech uj, xuya c'u can jun utzalaj c'utbal chiwäch rech quiban iwe jas ri xuban ri Are'.
1PE 2:22 Ri Cristo man c'o tä mac xubano, man xuban tä c'u tzij che qui subic ri winak.
1PE 2:23 Ri Are' aretak xyok'ic, man xutzelej tä u q'uexel ri qui tzij ri winak ruc' yok'onic. Aretak xban c'äx che cumal ri winak, man xubij taj chi cäpe na c'äx chquij ri e are', xane xuya can ronojel pu k'ab ri Dios ri jicom cuban chuk'atic tzij.
1PE 2:24 Ri Cristo xuc'am bi ri ka mac pa ri u cuerpo aretak xrip cho ri cruz rech ri uj, je' ta ne uj cäminak chi ruc' Are', man cäkatakej tä chi macunic, xane cäkachap u banic ri kas jicom, ri kas utz. Xsoctaj c'u ri Cristo rech ri ix quixutziric, quirik na ri c'aslemal ri kas utz.
1PE 2:25 Ri ix nabe canok ix sachinak, je' ta ne ix chij ri i jabum iwib. Cämic c'ut ix tzelejinak chi lok ruc' ri Cristo. Ri Are' quixuchajij junam jas jun ajyuk' queuchajij ru chij. Cuchajij c'u na ri iwanima'.
1PE 3:1 Ri ix ixokib, ri ix c'ulan chic, chixniman chque ri iwachajil. Je ri' we ne e c'o jujun chque ri iwachajil ri man cäquicoj tä ru Lok' Pixab ri Dios, quecojon ta c'u ne rumal ri utzalaj i c'aslemal ix, ri ix ixokib, pune ta ne man cätzijox tä ru Lok' Pixab ri Dios chque.
1PE 3:2 Are c'u ri ix quixquilo chi ch'ajch'oj ri iwanima', nim quiwil ri Dios, quixej c'u iwib chuwäch.
1PE 3:3 Ri ix ixokib rajwaxic quicoj atz'iak ri kas takal chiwe, rajwaxic c'ut chi utz u banic ri i wi' quibano jas ri kas takalic. Man xuwi tä quiwik iwib ruc' k'än puak, ruc' chachal ri pakal rajil, man ruc' tä c'u atz'iak ri sibalaj pakalic.
1PE 3:4 Xane ri kas wikobal iwib are ri c'o pa ri iwanima'. Ri kas je'lal ri man cäsach tä u wäch are ri utzalaj iwanima' ri sibalaj cäjororic. We wikobal ri' are sibalaj lok' na wa' chuwäch ri Dios.
1PE 3:5 Je' c'u wikobal wa' xquicoj ri ixokib ojer ri xquijach quib pu k'ab ri Dios. Ri e are' xcu'bi qui c'ux chrij ri Dios, xukuje' xeniman chque ri cachajil.
1PE 3:6 Je' jas ri nan Sara ojer xniman che ri ka mam Abraham, xubij c'u che: “At wajaw,” —xcha che. Ri ix, ix je' jas ri nan Sara we quiban ri utzil, man c'o tä c'u jas quixej wi iwib.
1PE 3:7 Ri ix xukuje', ri ix achijab, ri ix c'ulan chic, rajwaxic kas quichomaj na jas quiban cuc' ri iwixokil. Nim cheiwila wi, man xak xuwi tä rumal chi ri ixokib man junam tä qui chuk'ab iwuc' ix, xane rumal chi ri e are' xukuje' cäquechbej na ri c'aslemal ri cuya ri Dios chiwe ix rumal ri nimalaj u tok'ob. Je' chibana wa' rech ri Dios cuto aretak quiban orar.
1PE 3:8 Más c'u na, china' pa iwanima' chi xa ix jun, ri ix nimalaj iwonojel. Chel i c'ux chbil tak iwib, chiwaj iwib junam jas ri cäca'n ri winak ri kas e cachalal quib. Minimarisaj iwib, xane chich'abela iwib ruc' utzil.
1PE 3:9 Mitzelej u q'uexel ri c'äx ri cäban chiwe, man quixyok'on tä c'u chque ri winak ri quixquiyok'o. Xane jas ri Dios ri quixtewchinic, chixtewchin ix xukuje' chque ri quebanow c'äx chiwe. Iwetam c'ut chi ix u siq'uim ri Dios rech quirik tewchibal.
1PE 3:10 Je ri' ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Jachin ri craj jun utzalaj c'aslemal, cäquicot na amak'el ronojel k'ij, chujic'a ba' ri rak', mubij ri c'äx u bixic, xane chutz'apij ru pu chi' rech man cuban tä tzij, —cächa'.
1PE 3:11 Chutasa rib chrij ri etzelal, chubana c'u ri kas utz. Chutzucuj ru banic utzil chquixol ri winak, kas c'u cutakej u banic wa'.
1PE 3:12 Je ri', rumal chi ri Kajaw Dios queuchajij ri winak ri jicom canima', xukuje' cuto aretak cäca'n orar, cutatabej ri cäquibij che. Are c'u ri Dios cuban u c'ulel chque ri banal tak etzelal, —cächa ri' ri tz'ibtal canok.
1PE 3:13 ¿Jachin ta c'u ne cuban c'äx chiwe we ri ix kas quitakej u banic ri utzil? ¡Craj man c'o taj!
1PE 3:14 Pune ba' rumal ru banic ri utzil quirik c'äx, utz c'u iwe ri'. Rumal ri' mixej iwib chquiwäch ri quebanow c'äx chiwe, mixoc il cumal.
1PE 3:15 Xane nim chiwila wi ri Cristo ri Iwajaw pa tak ri iwanima'. Jachin tak ri quetow chiwe jas che quicu'ba i c'ux chrij ri Cristo, ruc' utzil chibij wa' chque. Nim chiwila wi ri Dios, chixej ba' iwib chuwäch, minimarisaj c'u iwib.
1PE 3:16 Chibana utz pa ronojel rech quina' pa ri iwanima' chi man c'o tä etzelal i banom. Je ri' ri winak ri queyok'on chiwe, ri cäquibij chi ix banal tak etzelal, ri xa cäquitze'j i wäch rumal chi ri ix cojoninak che ri Cristo, xa quel na qui q'uixbal rumal ri cäquibij.
1PE 3:17 We je ri' craj ri Dios chiwe, are utz na quirik c'äx rumal ri u banic utzil chuwäch ri quirik c'äx xa rumal ru banic etzelal.
1PE 3:18 Are je wa' rumal chi ri Cristo xukuje' xurik c'äx. Rumal ri ka mac xcäm ri Are' xa jumul rech man c'o tä chi rajwaxic. Ri Are' man c'o tä u mac, xane xurik c'äx rumal kech uj, ri uj itzel tak winak, che kocsaxic ruc' ri Dios. Kas tzij xcäm ru cuerpo, are c'u ri ranima' man xcäm tä wa'.
1PE 3:19 Xe' c'u chutzijoxic ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri anima'aj ri e tz'apitz'oj.
1PE 3:20 E are tak wa' ri anima'aj quech ri winak ri man xeniman tä che ri Dios ojer pa ru k'ijol ri ka mam Noé. Ri Dios xuchajij paciencia, xereyej chi cäquiq'uex canima', cäquiq'uex qui chomanic aretak ri ka mam Noé tajin cuban ri nimalaj barco ri cäbix “arca” che. Man e q'uia tä c'ut ri xquirik ru tobanic ri Dios, xane xa e wajxakib wa' ri man xejik' tä pa ri ja'.
1PE 3:21 Ri nimalaj k'ekal jäb ri xuban pa ri u k'ijol ri ka mam Noé, are c'utbal chrij ri ja' re ri kasna' cämic ri cäc'utuwic chi ka rikom chi ru tobanic ri Dios. Ri ja' ri' man cäresaj tä c'u ru tz'ilol ri ka cuerpo, xane cubano chi cäkata' che ri Dios chi ri Are' cuban chke chi utz cäkana' pa kanima' chuwäch. Are wa' cubano chi cäkarik ru tobanic ri Dios rumal chi xc'astajisax ri Jesucristo chquixol ri cäminakib.
1PE 3:22 Aretak xc'astaj bic, ri Are' xpaki chicaj, xt'uyi c'u pa ru wiquiäk'ab ri Dios. Conojel ri ángeles, xukuje' conojel ri nimak tak k'atal tak tzij ajuwocaj, conojel c'u ri c'o takanic pa qui k'ab rajwaxic queniman na che.
1PE 4:1 Je c'u ri', kachalal, we ri Cristo xurik c'äx, ri ix xukuje' rajwaxic chi je' i chomanic wa', chi quirik na c'äx. Jachin c'u ri kas u rikom c'äx, man cutakej tä chi macunic ri'.
1PE 4:2 Ronojel c'u ri k'ij ri cäc'asi na cho ruwächulew, man cucoj tä chi ru c'aslemal chubanic xak jas ri craj ri are', xane chubanic ru rayibal ri Dios.
1PE 4:3 Chubana c'u ri' chiwe ri xiban can pa ri ojer tak k'ij. Are c'u xiban ri qui rayinic ri winak ri man e cojoninak tä che ri Dios. Pa tak ri k'ij ri' xiban ronojel u wäch etzelal, xa jachique ri utz xiwil wi, pune äwas u banic wa' cho ri Dios, xukuje' chquiwäch ri winak. Xiban ri itzel tak i rayinic, xiban nimalaj k'abaric, xiban nimak tak wi'm ri xixwojco'r wi, sibalaj xiya c'u u wi' ru tijic ri ja'. Xukuje' xeik'ijilaj jujun tak tiox ri sibalaj tzel quebelic, ri man takal tä chiwe chi je' quibano.
1PE 4:4 Ri winak c'ut ri man e cojoninak taj, jun wi cäquilo chi ri ix ya man quirik tä chi iwib cuc' chubanic ri cäca'n ri e are' pa ri itzelalaj qui c'aslemal ri sibalaj man utz tä u banic. Xa rumal ri' cäquetzelaj i wäch, quixquiyok'o.
1PE 4:5 We winak ri' cäquijach c'u na qui cuenta chuwäch ri Jun ri cäpe na chuk'atic tzij pa qui wi' ri e c'asc'oj, xukuje' pa qui wi' ri cäminakib.
1PE 4:6 Xa rumal wa' xukuje' xtzijox ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio chque ri cäminakib, rech pune xec'asi waral cho ruwächulew, xk'at c'u tzij pa qui wi' junam jas ri cäban chque conojel ri winak, ri canima' c'ut curik na ri kas c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic, junam jas ru c'aslemal ri Dios.
1PE 4:7 Xa jubik' craj chi man copan ri k'ij ri cujto'tajic, ri cäq'uis na ronojel. Miban xak jas ri quiwaj ix, xane chichomaj ba' jas ri quibano. Kas chixoc il chubanic orar.
1PE 4:8 Man xuwi tä c'u wa', xane xukuje' sibalaj chiwaj iwib chbil tak iwib rumal chi we je ri' quibano, quiwaj iwib, quisachala na ri i mac chbil tak iwib pune sibalaj q'uia ri i mac.
1PE 4:9 Utz chibana che qui c'ulaxic ri queopan cho tak iwachoch. C'o ba' jas mibij pa iwanima' chquij.
1PE 4:10 Chijujunal, jas ru sipam ri Dios chiwe, chicojo wa' che qui to'ic ri kachalal. Utz chibana chucojic ri jalajoj tak tewchibal ru sipam ri Dios chiwe rumal ri nimalaj u tok'ob.
1PE 4:11 Jachin ri cätzijonic, chutzijoj jas ri cubij ri Dios pa ru Lok' Pixab ri Are'. Jachin ri coc che qui to'ic niq'uiaj chic, chubana wa' ruc' ri chuk'ab ri yo'm che rumal ri Dios. Ronojel ri quibano, chibana wa' chuya'ic u k'ij ri Dios rumal ri Jesucristo. Chnimarisax ba' u k'ij ri Are', chc'ol ta ba' u takanic amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén.
1PE 4:12 Lok'alaj tak kachalal, micajmaj iwib aretak cäpe ri nimalaj c'äx pi wi' je' ta ne chi jun wi ri tajin quic'ulmaj.
1PE 4:13 Xane chixquicotok aretak quirik iwe ri c'äx junam jas ri xurik ri Cristo. Je ri' rech sibalaj quixquicot na aretak cäpe ri Are', cäk'alajin ri je'lalaj u juluwem, cänimarisax c'u na u k'ij.
1PE 4:14 We xa rumal ri Cristo quetzelax na i wäch, quixyok'ic, utz c'u iwe ix. Je ri', rumal chi ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios kajinak pi wi'. Kas tzij chi ri Cristo cäyok' cumal ri winak, are c'u ri ix xa quiya u k'ij ri Are'.
1PE 4:15 Man utz tä ri' we c'o jun chiwe curik c'äx rumal chi ri are' cäcämisanic, rumal chi cuban elak', rumal chi cuxalk'atij ri pixab, o rumal chi cunim rib chupam ri quech niq'uiaj winak chic.
1PE 4:16 We c'u c'o jun curik c'äx xa rumal chi cojoninak che ri Cristo, cäbix “Cristiano” che, mäq'uix ri' ri are', xane chuya u k'ij ri Dios rumal wa'.
1PE 4:17 Xurik c'u ri k'ij ri cächapletaj ru k'atic tzij pa ka wi' uj, kachalal, uj ri' ri uj rech ri Dios. We c'u ru k'atic tzij cächapletaj nabe pa ka wi' uj, ¿jas lo ri cäquirik na ri winak ri man queniman tä che ri Utzalaj Tzij ri tzijom lok rumal ri Dios?
1PE 4:18 We ruc' c'äx ri winak ri jicom canima' cho ri Dios cäquirik ru tobanic ri Are', ¿jas lo ri cäquirik na ri winak ri man quecojon tä che ri Dios, ri xak e ajmaquib?
1PE 4:19 We c'u e c'o ri tajin cäquirik c'äx rumal chi je wa' craj ri Dios, chquitakej ba' u banic ri utzil, xa chquiya c'u na quib pu k'ab ri Dios ri xebanowic. Ri Are' c'ut jicom ranima', kas cuban na ri cubij.
1PE 5:1 Queinpixbaj conojel ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab ri ix c'o wi. Ri in xukuje' in c'amal be junam cuc', xukuje' kas xinwil in ri c'äxc'ol ri xurik ri Cristo. Ri in, je' jas ri e are' junam quinrik na we ri u nimarisaxic u k'ij ri Cristo ri cäk'alajinic aretak cäpetic.
1PE 5:2 Cheichajij ri kachalal cojonelab ri e yo'm pa i k'ab, junam jas ri cuban jun utzalaj ajyuk' che qui chajixic ru chij. Chibana wa' ruc' jun utzalaj iwanima', xa jas ri craj ri Dios, man xak tä rumal chi ix takom chubanic wa'. Man queichajij tä c'u ri e are' xak xuwi rech quich'ac puak, xane chibana wa' rumal chi are ri kas quiwaj quibano.
1PE 5:3 Miban iwe chque ri queichajij, xa quixtakan pa qui wi', xane chicojo i chuk'ab rech ri i c'aslemal are jun utzalaj c'utbal chquiwäch.
1PE 5:4 Je ri', aretak cäpe ri nimalaj Kajyuk', ri Kajaw Jesús, ri ix quic'am na jun je'lalaj tojbal iwe ri man junam tä ruc' ri corona re u xak che', re cotz'ij ri xa cächaki'jic.
1PE 5:5 Xukuje' ri ix, alabom, chinimaj ri qui takanic ri c'amal tak i be. Chiyala iwib pa takic chbil tak iwib nimalaj iwonojel, minimarisaj c'u iwib. Cubij c'u ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic: Ri Dios cuc'ulelaj qui wäch ri winak ri cäca'n nimal, queuto' c'u ri man cäquinimarisaj tä quib ruc' ri nimalaj u tok'ob ri Are', —cächa ri tz'ibtal canok.
1PE 5:6 Kas china' pa iwanima' chi man nim tä i banic, chiya c'u iwib pu k'ab ri ka Dios ri c'o nimalaj u chuk'ab rech ri Are' cunimarisaj na i k'ij ix aretak curik ri k'ij.
1PE 5:7 Ronojel ri xak quixoc wi il, chiya can wa' pu k'ab ri Dios. Ri Are c'ut quel u c'ux chiwe, quixuto' c'u na.
1PE 5:8 ¡Chc'ol ba' i no'j, chixc'asc'atok! Je' chibana wa' rumal chi ri i c'ulel ri Itzel, are je' jas jun coj ri curak u chi', ri sibalaj cätio'nic, ri cutzucuj jachin ri cutijo.
1PE 5:9 ¡Chik'atej u wäch ri Itzel, kas chixcojonok! Iwetam c'ut chi ri c'äxc'ol ri tajin quirik ix, je' xukuje' tajin cäquirik conojel ri kachalal cho ronojel ruwächulew.
1PE 5:10 Aretak c'ut i rikom chi quieb oxib k'ij c'äxc'ol, ri Dios ri sibalaj cutok'obisaj ka wäch, ri xujusiq'uij rech cänimarisax ka k'ij junam ruc' ri Jesucristo, cubano chi quijiquiba na ri iwanima' chrij, cuban na tz'akat chiwe. Cuya na ri i chuk'ab, xukuje' cubano chi kas co quixjeki na pa ri i cojonic.
1PE 5:11 Chnimarisax ba' u k'ij ri Are', chc'ol c'u u takanic amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén.
1PE 5:12 Nu tz'ibam bi we quieb oxib tzij ri' chiwe ruc' ru tobanic ri kachalal Silvano, ri wilom chi kas jicom ri ranima'. Ruc' c'u we wuj ri' quixinpixbaj, quink'alajisaj c'u chiwäch chi kas tzij ri ix i rikom ri nimalaj u tok'ob ri Dios. ¡Chijiquiba ba' i c'ux chrij wa'!
1PE 5:13 Ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Babilonia, ri e cha'tal rumal ri Dios junam iwuc' ix, cäquiya bi rutzil i wäch. Xukuje' ri kachalal Marcos, ri je' ta ne nu c'ojol, cuya bi rutzil i wäch.
1PE 5:14 Chitz'umaj iwib chbil tak iwib aretak quiyala rutzil i wäch. Je ri' quibano chuc'utic chi kas quiwaj iwib chbil tak iwib. Chuxlan ta ba' ri iwanima' nimalaj iwonojel ri ix, ix rech ri Jesucristo. Amén.
2PE 1:1 In wa', ri Simón Pedro, in patänil re ri Jesucristo, xukuje' in apóstol, jun chque ru tako'n ri Are'. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix iwonojel ri i rikom ri cojonic ri sibalaj lok' na ri ka rikom uj. Je ri', rumal chi ri ka Dios Jesucristo ri To'l Ke are jicom ranima' kuc'.
2PE 1:2 Are ta ba' ri Dios sibalaj cutok'obisaj i wäch, xukuje' cuban ta na chi sibalaj cuxlan ri iwanima' rumal chi iwetam u wäch ri Dios, iwetam c'u u wäch ri Kajaw Jesús.
2PE 1:3 Ri Dios ruc' ri nimalaj u chuk'ab u sipam chke ronojel ri rajwaxic pa ri ka c'aslemal, xukuje' ri rajwaxic chke rech cujcowinic cäkatakej u patänixic ri Are'. Je ri' xubano aretak xuya chke chi kas cäketamaj u wäch ri Jesús. Are ri Are' ri xujusiq'uij rech c'o jubik' ke ri kas rutzil ri Are', xukuje' ri nimalaj u k'ij ri Are'.
2PE 1:4 Ruc' ronojel wa' we ri' u yo'm chke chi cäkarik na conojel ri nimak tak u tewchibal ri sibalaj lok' na ri xuchi'j canok, rech ri uj cujcowinic cujel chupam ri itzelalaj c'aslemal ajuwächulew ri xa cusachisaj u wäch ronojel. Are c'äx na wa' we c'aslemal ri' rumal ri itzel tak qui rayibal ri winak. Je ri' xuban chke rech cuya' cäkarik ke ri kas c'aslemal ri c'o ruc' ri Dios.
2PE 1:5 Rumal wa' rajwaxic chi ri ix quicoj i chuk'ab rech man xuwi tä quixcojonic, xane xukuje' quiban ri kas utzil pa ri i c'aslemal. Ruc' ri kas utzil ri quibano rajwaxic xukuje' chi cäc'oji na ri utzalaj iwetambal.
2PE 1:6 Ruc' ri utzalaj iwetambal rajwaxic xukuje' chi quiwilo chi man quiban tä xak xuwi jas ri quiwaj ix chiwe chbil tak iwib. Rajwaxic xukuje' chi quichajij paciencia chuch'ijic ronojel ri cäpe pi wi'. Ruc' we paciencia ri' rajwaxic xukuje' chi kas quixpatänin che ri Dios.
2PE 1:7 Man ruc' tä c'u ri' chi quixpatänin che ri Dios, xane rajwaxic xukuje' chi quiwaj iwib nimalaj iwonojel ri ix ri iwachalal iwib rumal ri Cristo. Man ruc' tä c'u wa' chi quiwaj iwib, xane rajwaxic xukuje' chi lok' quiwil conojel winak.
2PE 1:8 We c'u quicoj i chuk'ab rech c'o ronojel wa' pa ri i c'aslemal amak'el ronojel k'ij, kas c'o u patän ri' ri i c'aslemal, man xak tä c'u lok' ri' iwetam u wäch ri Kajaw Jesucristo.
2PE 1:9 Apachin c'u ri man c'o tä ronojel wa' pa ru c'aslemal, je' ta ne moy ri are', man cäcowin tä c'ut cäca'yic. Sachinak chic pa u jolom chi ch'ajtajinak chi ri ranima' che tak ru mac ri xuban can pa ru c'aslemal ojer.
2PE 1:10 Rumal ri', kachalal, chicojo na i chuk'ab pa ronojel rech kas iwetam chi ix jun cuc' ri e cha'tal rumal ri Dios, ri e siq'uim rumal ri Are' rech quec'oji ruc'. We je' quiban wa', man quixtzak tä chic pa mac.
2PE 1:11 Je ri' kas cäya'taj na chiwe chi quixopan na ruc' ri Kajaw Jesucristo ri To'l Ke rech cätakan ri Are' pi wi'. Aretak cuchap takanic ri Kajaw Jesús, man c'o tä u q'uisic wa' we takanic ri'.
2PE 1:12 Rumal c'u ri' quintakej na u na'taxic chiwe ronojel wa', ri ya nu bim chic, pune ta ne ri ix iwetam chi wa', kas c'u tajin quitakej ri kas tzij ri c'utum chiwäch.
2PE 1:13 Ri in quinchomaj chi takal chwe chi quinwalijisaj ri iwanima' ruc' we pixbenic ri' ri quinna'taj chiwe chuwek cäbij ri in c'asal na.
2PE 1:14 Wetam c'ut chi xa jubik' craj chi quincämic, je' jas ri c'utum chnuwäch rumal ri Kajaw Jesucristo.
2PE 1:15 Sibalaj c'ut quincoj na nu chuk'ab rech aretak in cäminak chic, c'o ri cäc'oji na can iwuc' ri cäna'tan na chiwe ronojel wa' we tzij ri'.
2PE 1:16 Man xak tä c'u molom tak tzij re subunic ri pa qui jolom winak quepe wi ri ka tzijom chiwe chuc'utic chi kas tzij cäpe chi na jumul ri Kajaw Jesucristo ruc' nimalaj u chuk'ab. ¡Are ri uj, uj ri' ri xujilowic! Are ruc' ri ka wak'äch uj ri xkil ri Kajaw Jesús chi sibalaj je'l ri Are', sibalaj nim u k'ij.
2PE 1:17 Ri uj, uj c'o jela' ruc' ri Are' aretak xnimarisax u k'ij rumal ri Dios ka Tat, aretak ri Dios xuya u k'ij, xch'aw lok chicaj, xubij: “¡Are lok'alaj nu C'ojol wa'! Sibalaj cäquicot ri wanima' rumal,” —xcha ri Jun ri sibalaj nim u k'ij.
2PE 1:18 Ri uj, uj ri' kas xkata ri Jun ri xch'aw lok chicaj aretak junam uj c'o ruc' ri Kajaw Jesús puwi' ri lok'alaj juyub.
2PE 1:19 Xukuje' ri qui tzij ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios ri xquitz'ibaj can ojer c'o can kuc' uj. We tzij ri' man cäq'uextaj taj. Sibalaj utz we quixoc il chutatabexic we tzij ri', rumal chi are je' jas jun chäj, jun candela ri cätununic, ri cäjuluw jawije' ri sibalaj k'ekum wi c'ä cäsakir na, quel c'u na lok ri nimalaj ch'imil re ri u sakiribal ri cätunun na chiwäch. Ri u k'alajisaxic ri Kajaw Jesús pa ri iwanima' are je' jas ri cuban ri nimalaj ch'imil ri'.
2PE 1:20 Rajwaxic c'ut quiwetamaj chi man c'o tä jun tzij re ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic ri cäcowin jun winak xak pa re wi cuk'alajisaj ri quel cubij.
2PE 1:21 Je ri', rumal chi ri xek'alajisan ru Lok' Pixab ri Dios ojer man xquibij taj xak jas ri xcaj ri e are'. Xane ri Dios xyo'w ri tzij, ri chomanic chque rumal rech chi xquijach quib pu k'ab ri Are'. Are c'u ri Lok'alaj Espíritu xtakan pa canima', xuc'am qui be.
2PE 2:1 Xec'oji c'u banal tak tzij chquixol ri winak aj Israel ojer ri xquibij chi kas e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios. Xukuje' quec'oji na winak ri e banal tak tzij chixol ix ri cäquic'ut na ri man kas tzij taj. Ri e are' chc'uyal quequitijoj na ri winak che ri xak qui chomanic ri e are' ri man kas tzij taj. Xa c'u cäsachisax qui wäch ri winak rumal wa' we tijonic ri'. Je ri', rumal chi ri e are' man quecojon tä che ri Kajaw Jesús ri xcäm cho ri cruz che qui to'ic. Rumal wa' xak te'talic cäpe na c'äx pa qui wi', cäsach c'u na qui wäch.
2PE 2:2 Pune ta ne je ri', e q'uia ri cäquitakej u banic ri cäca'n ri e are' pa ri itzelalaj qui c'aslemal ri sibalaj man utz tä u banic. Rumal c'u quech ri e are' ri winak cäquibij na ri äwas u bixic chrij ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio, ri kas be ri copan ruc' ri Dios.
2PE 2:3 Xa rumal ru rayixic q'uia u wäch jastak, ri banal tak tzij ri' quixquisub na ruc' tijonic ri man kas tzij taj che resaxic ri c'o iwuc'. Kas ya'talic chi cäsach na qui wäch we winak ri' ri ojer c'ut k'atom lok tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax na qui wäch.
2PE 2:4 Ri Dios man xusach tä qui mac ri ángeles ri xemacunic, xane xeuq'uiäk bi pa ri jul jawije' cäc'äjisax wi qui wäch. Chila' c'ut e tz'aptal wi cämic pa ri k'ekum. Sibalaj utz u banom che quichapic, c'ä copan na ri nimalaj k'ij aretak cäk'at na tzij pa qui wi'.
2PE 2:5 Ri Dios man xusach tä qui mac ri winak ri xec'oji can ojer cho we uwächulew, xane xutak lok ri nimalaj k'ekal jäb pa qui wi' ri banal tak etzelal ri'. Xuwi xuto' can ri ka mam Noé ri xutzijoj chi rajwaxic chi ri winak cäca'n jicom che ri qui c'aslemal cho ri Dios. Xuwi ri are' rachi'l wukub winak chic xeto' rumal ri Dios rech man quecäm taj.
2PE 2:6 Ri Dios xukuje' xuk'at tzij chi cäc'äjisax qui wäch ri winak ri e c'o pa tak ri tinimit Sodoma, ri tinimit Gomorra. Xusach qui wäch we tinimit ri' ruc' ri k'ak' c'ä xechajir na. Wa' we xbantajic ri' are jun c'utbal chquiwäch conojel ri itzel tak winak ri c'ä te' xepetic, xukuje' chquiwäch ri quec'oji na chi kas tzij cäpe na ri k'ij aretak cäk'at na tzij pa qui wi'.
2PE 2:7 Xuto' c'u can ri ka mam Lot, jun utzalaj tata' wa' ri sibalaj xbisonic rumal ri tajin cäca'n ri itzel tak winak pa ri itzelalaj qui c'aslemal.
2PE 2:8 We utzalaj tata' ri' ri xc'oji chquixol ri itzelalaj tak winak sibalaj xbisonic. Ronojel k'ij c'ut xuna' c'äx pa ri ranima' rumal ri etzelal ri xuto, ri xukuje' xrilo chi tajin cäca'n ri winak.
2PE 2:9 Ri Kajaw Dios retam jas cuban che qui to'ic ri winak ri qui jachom quib pu k'ab ri Are'. Queuto' cho ri c'äx ri cäquirik na pa ri qui c'aslemal, xukuje' aretak quetakchi'x che mac. Are c'u ri itzel tak winak xa e u c'olom apanok, cuc'äjisaj c'u na qui wäch pa ri k'ij ri cäpe na aretak cäk'at tzij pa qui wi'.
2PE 2:10 Ri Dios sibalaj cuc'äjisaj c'u na qui wäch ri winak ri xa cäquitakej u banic ri qui rayibal ri sibalaj man utz taj, ri xa cäquetz'bej u wäch ri Are', cäquetzelaj c'u u wäch ru Pixab. We winak ri' man cäquixej tä quib cho ri Dios. Man queniman taj, xane xa cäquinimarisaj quib. Man cäquixej tä c'u quib chubixic ri äwas u bixic chquij ri kas nimak qui k'ij ri c'o takanic pa qui k'ab.
2PE 2:11 Ri ángeles ri c'o na qui chuk'ab chquiwäch we itzel tak winak ri', ri xukuje' c'o takanic pa qui k'ab, man c'o tä ne jun chque ri e are' ri cäquicoch'o cäquibij c'äx tak tzij cho ri Kajaw Dios chquij ri nimak qui k'ij chuk'atic tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax na qui wäch.
2PE 2:12 Are c'u we achijab ri' cäquibij tzij ri äwas u bixic chrij ri man cäquich'ob taj. E je' ta ne awaj aj pa tak juyub, rumal chi man c'o tä qui chomabal. Chapic quij we awaj ri', cämisaxic quij, are c'u wa' qui patän e c'olic. Je' c'u u sachic na qui wäch we itzel tak winak ri' junam jas ri awaj.
2PE 2:13 Cäquirik na c'äx, tojbal re ri c'äx ri qui banom chque niq'uiaj winak chic. Quequicot ri e are' aretak quecowinic cäca'n ri itzelalaj tak qui rayibal chquiwäch conojel winak. We winak ri' xak e esal tak q'uixbal chixol pa tak ri i nimak'ij aretak quewi' iwuc' rumal ri cäca'no ri cäkaj chquiwäch. Quequicot c'u na chubanic ri itzel tak qui rayibal ri xa quesubtaj ri winak rumal.
2PE 2:14 Amak'el aretak cäquil jun ixok, cäquirayij u wäch. Man quecos tä chubanic ri mac. Quequisub ri winak ri man kas tä qui jiquibam ri canima' chrij ri Dios, xukuje' c'amaninak chque ru rayixic q'uia u wäch jastak. E winak wa' ri k'atom tzij pa qui wi' rumal ri Dios chi cäc'äjisax na qui wäch.
2PE 2:15 E sachinak rumal chi qui yo'm can ri kas be ri jicom. Xukuje', xak rech cäquirik puak, cäca'n ri etzelal je' jas ri xuban ri tat Balaam ru c'ojol ri tat Beor ojer.
2PE 2:16 Jun bur c'ut ri man cäch'aw taj xyajow ri tat Balaam rumal ri mac ri tajin cubano. Xch'aw c'u ri bur jas ri cäch'aw jun winak, xuk'atej u wäch ri conil ri craj cuban ri tat Balaam ri je' ta ne ch'ujarinak chic.
2PE 2:17 We achijab ri' e junam ruc' jun c'ua' ri ya chaki'j chic, man c'o tä joron chupam, xukuje' e junam cuc' ri sutz' ri quec'am bi jawije' chi' rumal ri quiäkik'. K'atom c'u tzij pa qui wi' rumal ri Dios chi quebe' na pa ri kas k'ekum ri man coc tä wi jubik' ri sakil, jawije' ri man c'o tä chi quelic wi lok.
2PE 2:18 Je ri', rumal chi ruc' nimal cäquibij tak tzij ri man c'o tä qui patän. Ruc' ru banic ri itzel tak qui rayinic, ri etzelal ri cäca'n pa ri qui c'aslemal, cäquicoj qui c'ux ri winak. Quequisub na ri winak ri kas qui tasom chi quib chquij ri niq'uiaj winak ri e sachinak.
2PE 2:19 Cäquibij chque ri winak chi cuya' cäca'n xa jas ri cäcaj cäca'no, man rajwaxic tä c'ut queniman chic che ri Pixab. Je' cäquibij pune ta ne ri e are' tajin queniman chque ri itzel tak qui rayinic ri cätakan pa canima'. Ri e are' c'ut, je' ta ne e cojom che patäninelab. Apachique ri ch'acaninak puwi' jun winak, wa' we winak ri' are patänil re ri ch'acaninak puwi'.
2PE 2:20 Ri winak ri xquito' quib, ri ya e elinak chic chupam ri etzelal re ri uwächulew rumal ri retamaxic u wäch ri Kajaw Jesucristo ri To'l Ke, ri xquetamaj u wäch pa canima', te c'u ri' quetzelej chi chupam ri etzelal, quech'actaj c'u rumal, ri q'uisbal re ri qui c'aslemal we winak ri' sibalaj c'äx na chuwäch ri nabe.
2PE 2:21 Are c'u utz na chque we ta mat xquetamaj jas ri kas u beyal ri cäjicomataj ri canima' ri winak cho ri Dios chuwäch ri ca'nom ri e are' cämic. Are la' chi xquetamaj ri kas be, te c'u ri' xetzelej chi jumul chquij. Xquitas c'u quib chrij ri Lok'alaj Tzij, ru Lok' Pixab ri Dios ri yo'm chque.
2PE 2:22 Je' xbantaj pa ri qui c'aslemal ri kas tzij ri cäbixic: “Ri tz'i' cätzelej chutijic ri cuxabaj. Are c'u ri ak ri ch'ajtajinak chic, cuwolkotij rib jumul chic pa ri xok'ol,” —cächa ri'.
2PE 3:1 Lok'alaj tak kachalal, are wa' we wuj ri' ri ucab wuj ri nu tz'ibam bi chiwe. Pa tak ri quieb wuj ri' nu tijom nu chuk'ab chubanic chi kas utz quixchomanic. Rumal ri' quixinpixbaj, quintakej c'u u na'taxic chiwe ronojel ri ya nu bim chic.
2PE 3:2 Chna'taj ri tzij chiwe ri bim can ojer cumal ri lok'alaj tak k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' ru takanic ri Kajaw Jesús ri To'l Ke ri c'utum can chiwäch kumal uj, ri uj apóstoles ru tako'n ri Are'.
2PE 3:3 Nabe c'ut kas rajwaxic chiwetamaj chi pa ri q'uisbal tak k'ij quepe na winak ri xa cäquitze'j qui wäch conojel ri quek'ijilan che ri Dios, xukuje' ronojel ri kas utz, ri kas lok' cho ri Dios. We winak ri' are xa cäquitakej na u banic ri itzel tak qui rayibal.
2PE 3:4 Cäquitze'j na i wäch, cäquita' na chiwe, cäquibij: “¿A mat xubij can ri Cristo chi cäpetic? We je ri', ¿jawije' chi' c'o wi ri Are' cämic?” —quecha na. “Ri ka nan tat ojer e cäminak chi ri'. Ronojel c'u ri c'olic are xak je wi petinak lok tzaretak ri xban u banic ruwächulew,” —quecha na ri e are'.
2PE 3:5 Kas tzij chi ri e are' xa man cäcaj taj cäquetamaj chi ojer ri' xbantaj ri caj xukuje' ri ulew rumal ru takanic ri Dios. C'o ri chaki'j ulew ri xel lok pa ri ja', xukuje' c'o ri ulew ri xcanaj can pa ri ja'.
2PE 3:6 Xukuje' are rumal ri ja' re ri k'ekal jäb chi xsach qui wäch ri winak ojer cho ruwächulew.
2PE 3:7 Are c'u ri caj xukuje' ri ulew ri e c'o cämic, are rumal ru takanic ri Dios e c'olom wa' rech xa queporoxic. Queporox c'u na rumal ri k'ak' pa ri k'ij ri cäk'at na tzij rumal ri Dios, aretak cäsachisax na qui wäch ri itzel tak winak ri man quecojon tä che ri Dios.
2PE 3:8 Man xuwi tä c'u wa', lok'alaj tak kachalal, xane rajwaxic chi man cäsach tä pi jolom chi chuwäch ri Dios ri jun k'ij are junam jas ri jun mil junab, ri jun mil junab c'ut are junam jas ri jun k'ij chuwäch ri Are'.
2PE 3:9 Ri Dios man xa tä cäbeytaj chubanic ri cuchi'j, je' jas ri cäquichomaj jujun winak, xane xa u chajim paciencia kuc' uj nimalaj konojel. Man craj tä ri Are' chi c'o jun cäsach u wäch, xane are craj chi conojel cäquiq'uex canima', cäquiq'uex c'u ri qui chomanic.
2PE 3:10 Man c'o tä c'u jun retam ri kas k'ij ri cäpe na ri Kajaw Jesús, xane je' cäc'ulmataj na wa' jas ri cuban jun elak'om coc pa jun ja chak'ab, ri man cuna' tä jun. Pa ri k'ij ri' cäsach u wäch ri caj, cäjinin c'u na jas ru jininem jun nimalaj cäbrakan cäpetic. Ronojel c'u ri c'o chicaj, ri k'ij, ri ic', ri ch'imil, ronojel ri c'olic queporox na, cäsach c'u qui wäch rumal ri k'ak'. Ruwächulew, xukuje' ronojel ri c'o cho ruwächulew queporox na, cäsach c'u na qui wäch.
2PE 3:11 We c'u ronojel ri c'olic je' u sachic u wäch wa' cäban na, ¡sibalaj ba' rajwaxic chi quijach iwib pu k'ab ri Dios, quitas iwib chrij ronojel etzelal, quipatänij c'u ri Dios pa ri i c'aslemal cämic!
2PE 3:12 Chixoc ba' il che reyexic ru k'ij ri Dios, chibana c'u ri quixcowin che chubanic chi cäpe chanim. Pa ri k'ij ri' cäporox na ri caj, cäsach c'u na u wäch wa' rumal ri k'ak'. Ronojel ri c'o chila' cho ri caj quenicow na ri', queja'r c'u na wa'.
2PE 3:13 Are c'u ri uj, ri uj keye'm rilic ri c'ac' caj, ri c'ac' uwächulew jas ru bim can ri Dios chke. Chila' c'ut cäc'oji wi na xak xuwi ri utzil, ri jicomal.
2PE 3:14 Je c'u ri', lok'alaj tak kachalal, ri ix ri tajin quiweyej chi ronojel wa' cäbantaj na, chicojo ba' i chuk'ab rech c'o utzil chixol ix ruc' ri Dios, ch'ajch'oj ri iwanima', man c'o tä c'u i mac cho ri Dios aretak copan ri k'ij.
2PE 3:15 Chich'obo ba' chi ri Dios u chajim paciencia kuc' xa rumal chi craj chi konojel cäkarik na ru tobanic ri Are'. Je' xukuje' ri lok'alaj kachalal Pablo u tz'ibam bi wa' chiwe ruc' ri no'j ri yo'm che rumal ri Dios.
2PE 3:16 Pa conojel tak ri wuj ri u tz'ibam are tzijoninak chrij ronojel wa' ri nu bim chiwe. Kas tzij chi e c'o jujun chque ru tzij ri c'äx qui ch'obic. Are c'u ri winak ri man c'o tä quetam, xukuje' ri cojonelab ri xa quieb canima' quecojonic, e are' cäquijechba' ri cäquibij we wuj ri', junam jas ri cäca'n che ri niq'uiaj chic re ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic. Aretak je' cäca'n wa', xa c'äx tajin cäquic'am lok pa qui wi', cäsach c'u na qui wäch.
2PE 3:17 Are c'u ri ix, lok'alaj tak kachalal, rumal chi iwetam chi ronojel wa', chichajij ba' iwib. Mixch'actaj ne rumal ri qui subunic ri banal tak etzelal, miya c'u can ri kas tzij ri i takem, ri ix cojoninak wi, je' ta ne chi quixtzak bi pa jun siwan.
2PE 3:18 Xane are kas chiwetamaj na u wäch ri Kajaw Jesucristo, ri To'l Ke, cäc'oji c'u na i chuk'ab rumal ri nimalaj u tok'ob ru yo'm chiwe. ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij ri Are' cämic xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na, ri man c'o tä qui q'uisic! Amén.
1JO 1:1 Cäkatz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe chrij ri Jun ri cäyo'w ri Tzij ri cäcowin chuya'ic ri kas c'aslemal. Ri Are' ya c'o chic aretak mäjok cäban ri cajulew. Ka tatabem ri xubij, kilom c'u ri Are' chwinakil. Kas ka ca'yem ri Are', kas c'u ka chapom ruc' ri ka k'ab.
1JO 1:2 Ri uj kilom ri Jun ri cäyo'w wa' we c'aslemal ri'. Ri Are' xuc'ut rib chkaxol. Ka k'alajisam c'u wa', xukuje' ka tzijom wa' chiwe chi ruc' Are' c'o wi we c'aslemal ri' ri man c'o tä u q'uisic. Ri cäyo'w we c'aslemal ri', ruc' ri ka Tat c'o wi ri Are' nabe, xuluc'utu c'u rib chkawäch uj.
1JO 1:3 Cäkatzijoj c'u chiwe jachique ri kilom, jachique ri ka tom, rech ri ix xa ix jun chic kuc' uj, je' jas ri uj kas tzij xa uj jun ruc' ri Dios ka Tat, xukuje' ruc' ri Jesucristo ru C'ojol.
1JO 1:4 Cäkatz'ibaj bi wa' we tzij ri' chiwe rech kas cäquicot ri iwanima'.
1JO 1:5 Are wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri xuc'ut ri Jesucristo chkawäch, ri cäkatzijoj uj chiwe ix: Je' jas ri k'ij cuya sakil pa ka wi', je ri' ri Dios cuya ri sakil re ri Kas Tzij pa kanima'. Ruc' Are' man c'o tä jubik' ri k'ekum ri cubano chi cäsach ri winak.
1JO 1:6 Rumal ri' we cäkabij chi xa uj jun ruc' ri Dios, te c'u ri' jun wi ri ka chomabal je' ta ne chi uj sachinak pa ri k'ekum, xak uj banal tak tzij ri', man cäka'n tä ri' jas ri cäkabij.
1JO 1:7 We k'alaj pa ri ka c'aslemal chi cujbin pa ri sakil, je' jas ri Dios c'o pa ri sakil, xa uj jun ri' nimalaj konojel ri cäkanimaj ri Kas Tzij. Are c'u ru quiq'uel ri Jesucristo ru C'ojol ri Dios cuch'aj ri kanima', cäresaj ronojel ri ka mac.
1JO 1:8 We cäkabij chi man c'o tä ka mac, xa cäkasub kib ri', man kas tzij tä ri' chi uj cojonelab.
1JO 1:9 We c'u cäkabij cho ri Dios chi ri uj, uj ajmaquib, xukuje' cäkabij jas u wäch mac ka'nom, cuya' cäkacojo chi kas jicom ri cuban na ri Dios kuc'. Cusach c'u ri ka mac, cuch'aj ri kanima', cäresaj ronojel u wäch etzelal pa ri ka c'aslemal.
1JO 1:10 We c'u cäkabij chi man c'o tä mac ka'nom, cäka'n ri' chi ri Dios xak Are jun banal tzij, man kas ka cojom tä ri' ru Lok' Pixab ri Are'.
1JO 2:1 Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, quintz'ibaj bi wa' we tzij ri' chiwe che i pixbexic rech man quixmacun taj. We c'u c'o jun chiwe ri cämacunic, c'o Jun ri cäch'aw pa ka wi' ruc' ri Dios ka Tat. Are ri Jesucristo, ri jicom ranima' pa ronojel.
1JO 2:2 Ri Jesucristo are ri xcämisax rumal kech rech cäsachtaj ri ka mac, man xuwi tä c'u ri ka mac uj, xane xukuje' ri qui mac conojel ri winak cho ruwächulew.
1JO 2:3 K'alaj ri' chi kas tzij ketam u wäch ri Dios, we cäkanimaj ru Pixab ri Are'.
1JO 2:4 We c'u ne c'o jun cubij: “Kas wetam u wäch ri Dios,” —cächa ri', man cunimaj tä c'u ru Pixab, are banal tzij wa', man c'o tä c'u ri kas tzij pa ranima'.
1JO 2:5 Jachin c'u ri cunimaj ru Pixab, tzij ri' chi kas craj ri Dios. Xak je ri' cujcowinic cäketamaj na chi xa uj jun ruc' ri Are'.
1JO 2:6 Jachin ri cubij chi xa jun ri are' ruc' ri Dios, rajwaxic ri' chi je' ru c'aslemal jas ru c'aslemal ri Jesucristo.
1JO 2:7 Kachalal, man c'ac' tä wa' we takanic ri' ri tajin quintz'ibaj bi chiwe, xane are wa' ri xyi' chiwe petinak lok. We ojer takanic ri' tzare wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri ya i tom chic.
1JO 2:8 Pune i tom chi wa' ri quintz'ibaj bi chiwe, are je' ta ne c'ac' wa' we Pixab ri' rumal chi kas bantajinak wa' pa ru c'aslemal ri Cristo, xukuje' pa ri i c'aslemal ix. Tajin coc'ow ri k'ekum ri cubano chi cäsach ri winak. Je' ta ne chi xsakiric, cäk'alajin chi lok ri sakil re ri kas tzij.
1JO 2:9 Jachin ri cubij chi cäbin pa ri sakil re ri kas tzij, cäretzelaj c'u u wäch ri rachalal, c'ä sachinak wa' we winak ri' je' ta ne chi cäbin pa ri k'ekum.
1JO 2:10 Ri winak ri craj ri rachalal c'o ri' pa ri sakil re ri kas tzij. Man c'o tä c'u jas c'o pa ranima' ri cäcowin chubanic chi jun chic cätzak pa ri mac.
1JO 2:11 Are c'u ri jun ri cäretzelaj u wäch ri rachalal je' ta ne chi c'o ri' pa ri k'ekum, xukuje' pa ri k'ekum cäbin wi. Man cuch'ob tä ri' jawije' que' wi rumal chi man cäril tä ru be rumal ri k'ekum.
1JO 2:12 Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe rumal chi ri Dios u sachom ri i mac rumal ri Jesucristo.
1JO 2:13 Nan tat, quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe rumal chi kas iwetam u wäch ri Cristo. Are ri Jun ri c'olinak lok tzaretak xchaptaj lok ronojel. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe ix, ri c'ä ix ac'al na rumal chi ix ch'acaninak pa ri ch'oj chrij ri Itzel. Nu tz'ibam bi wa' we wuj ri' chiwe ix, ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, rumal chi kas iwetam u wäch ri ka Tat ri c'o chila' chicaj.
1JO 2:14 Nan tat, ri ya c'o chi i junab, nu tz'ibam bi wa' we wuj ri' chiwe rumal chi kas iwetamam u wäch ri Cristo. Are wa' ri Jun ri c'olinak lok tzaretak xchaptaj lok ronojel. Nu tz'ibam wa' we wuj ri' chiwe ix, ri c'ä ix ac'al na, rumal chi c'o i chuk'ab ri cuya ri Dios, i cojom c'u ru Tzij ri Are' pa ri iwanima', xukuje' rumal chi ix ch'acaninak pa ri ch'oj chrij ri Itzel.
1JO 2:15 Me' iwanima' ruc' ruwächulew, cuc' ri jastak ri e c'o cho ruwächulew. Jachin ri que' ranima' ruc' ruwächulew, man kas craj tä ri' ri Dios ka Tat.
1JO 2:16 Ronojel c'u ri xak ajuwächulew man ruc' tä ri Dios ka Tat cäpe wi, xane xak ajwaral wa'. Ri itzel tak u rayinic jun winak, ri qui rayixic q'uia qui wäch jastak ri utz cäril wi jun, xukuje' ru banic nimal cuc' ri jastak ajuwächulew, ronojel wa' xak ajuwächulew wa'. Man ruc' tä ri Dios cäpe wi.
1JO 2:17 Ri uwächulew xa tajin cäsach u wäch wa', xukuje' conojel ri jastak ri utz cäquil wi ri winak. Jachin c'u ri cuban ru rayibal ri Dios, ri are' c'o na u c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
1JO 2:18 Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, uj c'o chic pa ri q'uisbal tak k'ij. Ri ix i tom chi cäpe na jun ri cuban u c'ulel che ri Cristo. Cämic c'ut qui c'utum chi quib q'uia ri cäca'n qui c'ulel che ri Cristo, rumal c'u ri' ketam chi uj c'o chic pa ri q'uisbal tak k'ij.
1JO 2:19 We winak ri' kuc' uj xebel wi bic, man kas ajkuc' tä c'u wa'. We ta kas tzij e ajkuc' mat xebel bi ri' chkaxol. Xebel c'u bic rech kas cäk'alajinic chi man jun tä chque are ajkuc'.
1JO 2:20 Ri ix c'ut, ri Cristo u yo'm ri Lok'alaj Espíritu pa ri iwanima'. Rumal c'u wa' iwonojel ri ix quich'obo jachique ri kas tzij.
1JO 2:21 Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe rumal chi iwetam ri kas tzij ri cubij ru Tzij ri Dios, man rumal tä chi mat iwetam, xane rumal chi iwetam chi man cäriktaj tä jun banal tzij ri cubij ri kas tzij.
1JO 2:22 ¿Jachin c'u ri banal tzij? Are ri' ri cubij chi ri Jesús man are tä ri Cristo, ri To'l Ke. Are wa' ri cuban u c'ulel che ri Cristo. Man cäcojon tä che ri Dios ka Tat, man cäcojon tä c'u che ri Cristo ru C'ojol.
1JO 2:23 Jachin ri man cäcojon tä che ru C'ojol ri Dios, man cäcojon tä ri' che ri ka Tat. Jachin c'u ri cuk'alajisaj rib chi cojoninak che ru C'ojol ri Dios, cojoninak ri' che ri ka Tat Dios xukuje'.
1JO 2:24 Chic'olo ba' ix pa ri iwanima' ri Tzij ri i tom petinak lok. We ri Tzij ri' ri i tom petinak lok cäc'oji can pa ri iwanima', kas quixcanaj na can xa jun ruc' ri Dios ka Tat xukuje' ruc' ru C'ojol.
1JO 2:25 Ri xuchi'j ri Cristo chi cuya chke, are ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
1JO 2:26 Tajin quintz'ibaj bi wa' we tzij ri' chiwe chquij ri winak ri cäcaj quixquisubu.
1JO 2:27 Ri ix c'ut pa ri iwanima' c'o wi ri Lok'alaj Espíritu ri xuya ri Jesucristo chiwe. Je ri' man rajwaxic taj chi c'o jun chic ri cuc'ut wa' we tzij ri' chiwäch, rumal chi tzare ri Lok'alaj Espíritu cuc'ut na ronojel chiwäch. Ri tijonic ri cuya ri Are' chiwe tzare kas tzij rumal chi ri Lok'alaj Espíritu man cäcowin taj cuban tzij. Chitakej ba' u banic jas ri i banom ix, ri xa ix jun ruc' ri Cristo. Are wa' ri tijonic ru yo'm ri Lok'alaj Espíritu chiwe.
1JO 2:28 Je c'u ri', ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, chitakej u banic jas ri i banom ix, xa ix jun ruc' ri Cristo, rech cäcu'bi i c'ux chrij ri Are', man quixq'uix tä c'u chuwäch aretak cäpetic.
1JO 2:29 Ri ix iwetam chi ri Jesucristo jicom ranima'. We je ri' xukuje' iwetam ri' chi jachin ri cuban ri kas utz, jicom c'u ri ranima', are ri' ralc'ual ri Dios.
1JO 3:1 ¡Chiwilampe'! Ri Dios ka Tat sibalaj cujraj je ri' chi u yo'm chke chi cäbix ralc'ual ri Dios chke. Are c'u kas tzij wa'. Rumal ri' ri winak ajuwächulew man cäquich'ob taj jas ka banic rumal chi man kas quetam tä u wäch ri Dios.
1JO 3:2 Lok'alaj tak kachalal, ya uj ralc'ual ri Dios, mäja' c'u k'alaj jas ri cujel na. Ketam c'ut chi aretak cäpe ri Jesucristo, cuk'alajisaj c'u rib chkawäch, cujjunamataj na ruc' ri Are' rumal chi cäkil na u wäch ri Jesús jas ri kas u banic.
1JO 3:3 Jachin c'u ri cu'l u c'ux chrij ri Cristo chi je wa' quel na aretak cäpe ri Are', cuban na ch'ajch'oj che ri ranima', je' jas ri Jesucristo kas ch'ajch'oj ranima' ri Are'.
1JO 3:4 Jachin c'u ri cämacunic, man cäniman tä ri' che ru Lok' Pixab ri Dios, are ajchak' mac ri' rumal chi ri mac are ru xalk'atixic ri Pixab.
1JO 3:5 Ri ix iwetam chi ri Jesucristo xpe waral cho we uwächulew che resaxic ri ka mac. Ri Are' c'ut, man c'o tä jubik' u mac.
1JO 3:6 Apachin c'u ri xa jun ruc' ri Cristo, man cutakej tä macunic ri'. Apachin jun ri cutakej macunic, man cojoninak tä ri' che ri Cristo, man kas retam tä u wäch ri Are'.
1JO 3:7 ¡Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, chiwila' chi c'o jun mixsubuwic! Jachin c'u ri cuban ri kas jicom, ri kas utz pa ru c'aslemal, kas jicom ranima' ri winak ri', je' jas ri Cristo, are jicom ranima' ri Are'.
1JO 3:8 Jachin c'u ri cutakej cämacunic, ralc'ual ri Itzel wa'. Macuninak c'u ri Itzel petinak lok. Xa c'u rumal wa' xpe ri Cristo ru C'ojol ri Dios cho we uwächulew chusachic u wäch ru banom ri Itzel.
1JO 3:9 Ri kas ralc'ual ri Dios man cutakej tä ri' ru banic ri mac rumal chi yo'm u c'aslemal rumal ri Dios. Man cäcowin tä ri' cutakej u banic ri mac, rumal chi kas tzij are ralc'ual ri Dios.
1JO 3:10 K'alaj ri' jachin tak e ralc'ual ri Dios, jachin c'u tak e ralc'ual ri Itzel. Ri winak ri man cuban tä ri kas utzil, ri man craj tä ri rachalal, man ralc'ual tä ri Dios ri'.
1JO 3:11 Are c'u wa' ru Lok' Pixab ri Dios ri i tom petinak lok, chi cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic.
1JO 3:12 Je' mäka'no jas ri xuban ri a Caín. Rumal chi are ralc'ual ri Itzel, xucämisaj ru chak'. ¿Jas c'u che xucämisaj? Je ri' xubano rumal chi are ri a Caín tajin cuban ri etzelal, are c'u ru chak' tajin cuban ri utzil.
1JO 3:13 Kachalal, micajmaj wa' we quetzelax i wäch cumal ri winak ajuwächulew.
1JO 3:14 Ri uj ketam chi uj elinak chic pa ri cämical re ri ojer ka c'aslemal, uj c'o chi c'u pa ri kas c'aslemal ri cuya ri Dios. K'alaj wa' rumal chi kas tzij quekaj ri kachalal. Jachin c'u ri man craj tä ri rachalal c'ä c'o ri' pa ri ojer u c'aslemal, je' ta ne cäminak ri'.
1JO 3:15 Apachin ri cäretzelaj u wäch ri rachalal, are jun cämisanel ri' cho ri Dios. Ri ix c'ut iwetam chi man c'o tä jun cämisanel c'o ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic pa ranima'.
1JO 3:16 Ri uj ketam ri' jas u banic aretak jun winak kas craj jun winak chic, rumal chi ri Cristo sibalaj xujraj, xuya c'u rib pa cämical rumal kech uj. Je ri' ri uj xukuje' rajwaxic cäkaya kib pa cämical rumal quech ri kachalal.
1JO 3:17 Je c'u ri', jachin ri c'o ri cajwataj che ru c'aslemal waral cho we uwächulew, cäril c'u ri rachalal chi c'o u rajwaxic, te c'u ri' man cuya tä jubik' re ri rajwaxic che, ¿a tzij lo ri' chi kas craj ri Dios ruc' ronojel ranima'? ¡Man kas tzij tä ri'!
1JO 3:18 ¡Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, mekaj ri kachalal xak chkachi'! Xane rajwaxic cäkac'ut ruc' ru banic utzil chi kas tzij quekaj ri kachalal.
1JO 3:19 Je ri' cuya' cäketamaj chi ri uj kas tzij ri cäkatzijoj, xukuje' chi ri uj, uj rech ri Kas Tzij, man rajwaxic tä c'ut cäkaxej kib cujoc chuwäch ri Dios:
1JO 3:20 We cäkana' pa kanima' chi c'o mac ri ka'nom, man rajwaxic taj cäkaxej kib rumal chi ri Dios c'o na u chuk'ab chuwäch ri kanima', retam c'u ronojel ri ka chomanic, ronojel ri cäka'no.
1JO 3:21 Je ri', lok'alaj tak kachalal, we cäkana' pa ri kanima' chi man c'o tä mac ri ka'nom, man rajwaxic tä ri' cäkaxej kib cujoc chuwäch ri Dios.
1JO 3:22 Ri Are' c'ut cuya na chke apachique ri cäkaj cäkata' che, rumal chi tajin quekanimaj ru takanic, xukuje' tajin cäka'no jachique ri utz cäril wi ri Are'.
1JO 3:23 Are c'u wa' ru takanic ri Dios, chi cujcojon che ri Jesucristo ru C'ojol, xukuje' chi cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic jas ri uj u takom wi.
1JO 3:24 Jachin tak ri cäquinimaj ri cätakan wi ri Are', xa e jun ri' ruc' ri Dios, xukuje' ri Dios kas c'o pa canima' ri e are'. Rumal c'u ri Lok'alaj Espíritu ru yo'm chke, ketam chi ri Are' c'o pa ri kanima'.
1JO 4:1 Lok'alaj tak kachalal, micoj ri qui tzij conojel ri winak ri cäquibij chi ri espíritu ri c'o cuc' yo'm chque rumal ri Dios, xane chiwila na we ri espíritu ri c'o cuc' kas rech ri Dios o man rech taj. Je ri', rumal chi tajin queq'uiar cho ruwächulew ri banal tak tzij ri cäquibij chi kas e k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
1JO 4:2 Are c'u wa' quiwetamabej re jachin ri kas tzij c'o ri Espíritu rech ri Dios ruc'. Jachin ri cucojo, xukuje' ri cuk'alajisaj chi ri Jesucristo kas tzij xpe waral cho ruwächulew chwinakil, are ri' ri c'o ri Espíritu rech ri Dios ruc'.
1JO 4:3 Jachin c'u ri man cäcojon taj, man cuk'alajisaj tä c'ut chi kas tzij xpe ri Jesús waral cho we uwächulew chwinakil, man are tä ri Espíritu rech ri Dios ri c'o ruc' ri winak ri', xane are ri espíritu ri cuban u c'ulel che ri Cristo. I tom c'ut chi cäpe na wa' we espíritu ri', c'o chi c'u cämic cho ruwächulew.
1JO 4:4 Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, ri ix, ix rech ri Dios. Ix ch'acaninak c'u pa qui wi' we winak ri' ri xak e banal tak tzij rumal chi ri Lok'alaj Espíritu ri c'o pa ri iwanima' c'o na u chuk'ab chuwäch ri espíritu ri c'o pa canima' ri winak ajuwächulew.
1JO 4:5 We winak ri' e ajuwächulew, rumal c'u ri' xuwi cäquitzijoj ri qui chomanic ri winak ajuwächulew. Ri winak c'ut ajuwächulew utz cäquita ri cäquibij.
1JO 4:6 Ri uj, uj rech ri Dios. Apachique winak ri kas retam u wäch ri Dios cuta ri' ri ka tzij. Jachin c'u ri man rech tä ri Dios man cuta tä ri'. Je ri' cujcowinic cäketamaj jachin ri c'o ri Espíritu pa ranima' ri cubij ri Kas Tzij, cäketamaj c'ut jachin ri c'o ri espíritu pa ranima' ri cuban subunic.
1JO 4:7 Lok'alaj tak kachalal, rajwaxic chi cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic, rumal chi ri Dios cujraj. Jachin ri craj ri rachalal, ralc'ual ri Dios ri', xukuje' kas retam u wäch ri' ri Dios.
1JO 4:8 Jachin c'u ri man craj tä ri rachalal, man kas retam tä u wäch ri Dios ri'. Je ri', rumal chi ri Dios cujraj nimalaj konojel.
1JO 4:9 Ri Dios xuc'ut chkawäch chi cujraj aretak xutak lok ru C'ojol, ri xa jun c'olic, cho ruwächulew rech rumal ri Are' c'o ri ka c'aslemal.
1JO 4:10 Je ri' cuya' cäkilo chi kas tzij cujraj ri Dios. Man are tä chi ri uj cäkaj ri Dios, xane chi ri Are' cujraj uj, xutak c'u lok ri u C'ojol rech cäcämisax ri Are' rumal kech, rech cäsachtaj ri ka mac.
1JO 4:11 Lok'alaj tak kachalal, we je wa' u banom ri Dios chke rumal chi sibalaj cujraj, ri uj xukuje' rajwaxic cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic.
1JO 4:12 Man c'o tä jun winak ilowinak u wäch ri Dios. We c'u ri uj cäkaj kib ri jun ruc' ri jun chic, ri Dios kas c'o ri' pa kanima'. Kas cuban c'u na tz'akat ri rutzil ranima' ri Dios pa ri ka c'aslemal.
1JO 4:13 K'alaj chi xa uj jun ruc' ri Dios, xukuje' chi ri Are' kas c'o pa kanima' uj rumal chi u yo'm chke ri Lok'alaj Espíritu rech ri Are'.
1JO 4:14 Ri uj c'ut kilom, xukuje' cäkak'alajisaj chi ri Dios ka Tat xutak lok ru C'ojol rech coc che To'l Que ri winak ri e c'o cho ruwächulew.
1JO 4:15 Apachin ri cucojo, xukuje' cuk'alajisaj chi ri Jesús are ru C'ojol ri Dios, we winak ri' xa jun ri' ruc' ri Dios. Xukuje' ri Dios kas c'o pa ranima' ri are'.
1JO 4:16 Je ri' ri uj ketamam, xukuje' ka cojom chi kas cujraj ri Dios. Ri Dios queraj conojel ri winak. Jachin c'u ri amak'el queraj ri winak, xa jun ri' ruc' ri Dios, xukuje' ri Dios kas c'o ri' pa ranima'.
1JO 4:17 Je ri' kas cuban na tz'akat ri rutzil ranima' ri Dios pa ri kanima' uj, man c'o tä c'u jas cäkaxej wi kib pa ri k'ij ri cäk'at na tzij pa qui wi' ri winak. Jas c'u ri u banic ri Jesucristo waral cho we uwächulew, are je' ri ka banic uj xukuje'.
1JO 4:18 We ketam chi ri Dios cujraj, man cäkaxej tä kib ri'. Xane ri rutzil ranima' ri Dios cubano chi man cäkaxej tä kib. We jun cuxej rib, curik c'äx je' ta ne chi tajin cuc'äjisaj u wäch ri' chbil rib. Xak je ri', we jun cuxej rib man kas craj tä ri' ri Dios.
1JO 4:19 Ri uj cäkaj ri Dios rumal chi ri Are' xujraj uj nabe.
1JO 4:20 We c'o jun cubij: “Ri in cwaj ri Dios,” —cächa ri', te c'u ri' cäretzelaj u wäch ri rachalal, are jun banal tzij ri'. We jun man craj tä ri rachalal ri rilom u wäch, man cäcowin tä ri' craj ri Dios ri man rilom tä u wäch.
1JO 4:21 Ri Are' u yo'm we Pixab ri' chke ri cubij: Jachin ri craj ri Dios, rajwaxic ri' xukuje' chi craj ri rachalal, —cächa'.
1JO 5:1 Jachin ri cucojo chi ri Jesús are ri Cristo ri To'l Ke, ralc'ual ri Dios ri'. Jachin ri lok' ri qui tat jujun ac'alab chuwäch, xukuje' e lok' ri' chuwäch ri ralc'ual ri tata'.
1JO 5:2 Aretak cäkaj ri Dios, xukuje' cäkanimaj ru Pixab, cäketamaj c'u ri' chi quekaj ri ralc'ual ri Dios.
1JO 5:3 We jun winak craj ri Dios, quel cubij wa' chi cunimaj ru Lok' Pixab ri Are'. Ru takanic ri Dios c'ut, man c'äx tä qui nimaxic.
1JO 5:4 Jachin c'u ri kas ralc'ual ri Dios cäch'acan na puwi' ronojel ri man utz taj rech ruwächulew. We kas cujcojon che ri Dios, cujcowinic cujch'acan na puwi' ronojel ri man utz taj ajuwächulew.
1JO 5:5 Xak xuwi ri jun ri cucojo chi ri Jesús are u C'ojol ri Dios, cäcowinic cäch'acan na puwi' ronojel ri man utz taj re ruwächulew.
1JO 5:6 Ri Jesucristo xpe cho ruwächulew, xk'alajin c'u wa' chi are u C'ojol ri Dios aretak xban u kasna', xukuje' aretak xcämisaxic, xel c'u u quiq'uel. Man xuwi taj xk'alajin wa' aretak xban u kasna', xane rumal ri joron re ri kasna' xukuje' rumal ru quiq'uel ri xelic aretak xcämisaxic. Ri Lok'alaj Espíritu are xk'alajisan wa' rumal chi ri Lok'alaj Espíritu xak xuwi cubij ri kas tzij.
1JO 5:7 E oxib ri e c'o pa ri caj ri cäquik'alajisaj ri kas tzij: ri ka Tat, ri u Tzij, xukuje' ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios. We oxib ri' xa jun ri cäquik'alajisaj.
1JO 5:8 Xukuje' oxib ri e c'o cho ruwächulew ri cäquik'alajisaj ri kas tzij: ri Lok'alaj Espíritu rech ri Dios, ri joron re ri kasna', xukuje' ru quiq'uel ri Cristo. We oxib ri' junam ri qui k'alajisanic.
1JO 5:9 Ri uj cäkacoj ri qui tzij ri winak chrij ri xquilo, xukuje' chrij ri xquito. Nim c'u na u banic ri xuk'alajisaj ri Dios chrij ri Cristo ru C'ojol.
1JO 5:10 Jachin ri cäcojon che ru C'ojol ri Dios, u cojom ri' pa ranima' jas ri xubij ri Dios chrij ri Cristo ri u C'ojol. Jachin c'u ri man cäcojon tä che ri Dios u banom ri' chi ri Dios xak Are' banal tzij rumal chi man u cojom tä ri xuk'alajisaj ri Dios chrij ri Cristo ru C'ojol.
1JO 5:11 Are wa' ri xuk'alajisaj ri Dios, chi ri Are' u yo'm ka c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic. We c'aslemal ri' cäkarik na wa' ruc' ri u C'ojol ri Are'.
1JO 5:12 Jachin ri c'o ru C'ojol ri Dios pa ranima' c'o u c'aslemal ri'. Jachin c'u ri man c'o tä ru C'ojol ri Dios pa ranima' man c'o tä u c'aslemal ri'.
1JO 5:13 Nu tz'ibam bi wa' we wuj ri' chiwe, ix ri' ri ix cojoninak che ru C'ojol ri Dios, rech kas quiwetamaj chi c'o na i c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
1JO 5:14 Cu'l c'u ka c'ux chrij ri Dios chi apachique ri cäkaj cäkata' che, cutatabej na wa' ri cäkabij che, we are u rayibal ri Are'.
1JO 5:15 We ketam chi ri Dios cujuto aretak cäka'n orar, ketam ri' chi cuya chke ri cäkata' che.
1JO 5:16 We c'o jun cäril ri rachalal cäkaj pa jun mac ri man cäc'aman tä bi pa ri cämical, rajwaxic ri' cuban orar puwi'. Je ri' ri Dios cuya na u c'aslemal ri kachalal. Are wa' ri cäban chque ri quekaj pa ri mac ri man cäc'aman tä bi pa ri cämical. C'o c'u mac ri cäc'aman bi pa ri cämical, man quinbij tä c'ut chi quiban orar rech cäsachtaj wa' we mac ri'.
1JO 5:17 Ronojel u wäch etzelal, are mac ri'. C'o c'u mac ri man cäc'aman tä bi pa ri cämical.
1JO 5:18 Ketam chi jun kas ralc'ual ri Dios man cutakej tä macunic, rumal chi ru C'ojol ri Dios are cächajin che, man cäcowin tä ri Itzel chubanic c'äx che.
1JO 5:19 Ri uj ketam chi uj rech ri Dios, conojel c'u ri winak ajuwächulew e c'o pu k'ab ri Itzel.
1JO 5:20 Ketam c'ut chi ri u C'ojol ri Dios petinak cho ruwächulew, u yo'm c'u ri ka no'j rech cäketamaj u wäch ri kas Dios. Ri uj, xa uj jun ruc' ri Dios. Quel cubij wa' chi xa uj jun ruc' ri Jesucristo ru C'ojol. Are c'u wa' ri kas Dios, cuya c'u ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
1JO 5:21 Ix ri', ri ix je' ta ne alaj tak walc'ual, ¡chitasa iwib chquij tak ri dioses ri man kas e Dios taj! Amén.
2JO 1:1 In wa', in c'amal qui be ri cojonelab, ri ya in nim winak chic. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chawe at, wachalal, at ri' ri kachalal chichu' ri cha'tal rumal ri Dios, xukuje' chque tak ri awal at. Kas tzij sibalaj ix lok' chnuwäch, man xuwi tä c'u chnuwäch in, xane xukuje' chquiwäch conojel ri quetam ri Kas Tzij.
2JO 1:2 Sibalaj quixwaj rumal rech ri Jun ri cäyo'w ri Kas Tzij ri c'o pa kanima' uj nimalaj konojel. Cäc'oji c'u na wa' pa kanima' uj amak'el ronojel k'ij.
2JO 1:3 Are ta ri Dios ka Tat xukuje' ri Kajaw Jesucristo ru C'ojol ri Are' quel u c'ux chiwe, cutok'obisaj i wäch, cuban c'ut chi cuxlan ri iwanima' rumal chi i takem ri Kas Tzij, amak'el c'ut quiwaj iwib.
2JO 1:4 Sibalaj cäquicot wanima' rumal chi nu rikom jujun chque ri awal ri tajin cäquitakej ri Kas Tzij re ru Lok' Pixab ri Dios, junam jas ri takanic ri yo'm chke rumal ri Are'.
2JO 1:5 Cämic ri', wachalal, catinbochi'j chi nimalaj konojel cäkaj kib chbil tak kib, ri jun ruc' ri jun chic. Wa' we takanic ri' ri quintz'ibaj bi chawe, man c'ac' tä ri'. Xane are wa' ri yo'm lok chke uj nabe canok.
2JO 1:6 Wa' we takanic ri' chi cäkaj kib, are wa' quel cubij chi rajwaxic chi cujniman che ri Dios pa ronojel ri cätakan wi ri Are'. Ru takanic ri Are', jas ri i tom petinak lok, are chi cäkaj kib chbil tak kib ri jun ruc' ri jun chic.
2JO 1:7 E q'uia chi c'ut ri winak ri quesubunic ri e c'o cho ruwächulew, ri man cäquicoj taj chi ri Jesucristo xpe waral cho we uwächulew chwinakil, ri man cäquik'alajisaj tä wa'. Jachin jun winak ri je' u banic wa', are kas cäsubunic, xukuje' are jun chque ri xinbij chi quepetic, ri kas cäca'n na qui c'ulel che ri Cristo.
2JO 1:8 Chiwila ba' iwib ix chi mat cäsach u wäch ronojel ri utzil ri i banom, xane kas quirik na tz'akat ri rajil u q'uexel wa'.
2JO 1:9 Apachin jun winak ri man cäcu'bi tä u c'ux ruc' ru tijonic ri Cristo, xane cutzucuj niq'uiaj tijonic chic ri man are taj, man c'o tä ri Dios ruc'. Ri winak ri cutakej ru tijonic ri Cristo, are wa' we winak ri' c'o ri Dios ka Tat ruc', xukuje' ri Cristo ru C'ojol ri Dios.
2JO 1:10 We c'o jun winak ri copan iwuc', man are tä c'u ru tijonic ri Cristo ri cuc'utu, mic'ulaj wa' we winak ri' cho iwachoch, mibij ne che: “¡Are ta ri Dios que' uc' la!” —mixcha che.
2JO 1:11 Je ri', rumal chi ri cojonel ri je' cubij wa', cuban re ri etzelal ri cuban we winak ri'.
2JO 1:12 Are ri in c'ut, c'o q'uia ri cwaj quinbij bi chiwe. Man cwaj tä c'ut xak quintz'ibaj bi wa' cho jun wuj. Chuq'uexwäch wa', quinweyej na chi quinopan iwuc' che iwilic. Je ri' cuya' quintzijon na iwuc' chwinakil rech kas cujquicot na junam.
2JO 1:13 Ri ral ri lok'alaj awachalal ri xukuje' e cha'tal rumal ri Dios cäquiya bi rutzil a wäch. Amén.
3JO 1:1 In wa', in c'amal qui be ri cojonelab, ri ya in nim winak chic. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chawe at, lok'alaj wachi'l Gayo, rumal chi kas tzij at lok' chnuwäch.
3JO 1:2 Lok'alaj wachalal, tajin quinban orar, quinta' c'u che ri Dios chi man xak tä catyawajic, xane chi utz caban na pa ronojel, junam jas ri utzalaj a c'aslemal chuwäch ri Dios.
3JO 1:3 Sibalaj xinquicotic aretak xebul jujun kachalal wuc' waral, xquitzijoj c'u chwe chi sibalaj jicom ri awanima' chunimaxic ri Kas Tzij, chi kas catakej u banic ri cubij ru Lok' Pixab ri Dios pa ronojel ri cabano.
3JO 1:4 Man c'o tä c'u jas ri cuya nimalaj quicotemal chwe je' jas ri u tzijol ri quinto chi ri cojonelab, ri je' ta ne e walc'ual in, tajin cäquitakej ri Kas Tzij pa ri qui c'aslemal.
3JO 1:5 Lok'alaj wachalal, sibalaj utz ri' ri tajin caban che qui to'ic ri kachalal, che qui patänixic pa ronojel, más c'u na chque ri kachalal ri craj naj quepe wi, ri man awetam tä qui wäch.
3JO 1:6 We kachalal ri' qui bim chque ri kachalal cojonelab ri e c'o waral chi sibalaj e lok' chawäch. Chabana ba' tok'ob, chaya bi ronojel ri cajwataj chque che ri qui binem rumal chi utz cäril wi wa' ri Dios. Je ri' quecowinic cäquitakej ri qui be.
3JO 1:7 Ri e are' c'ut e elinak bic chupatänixic ri Jesucristo. Man c'o tä c'u jas qui c'amom chque ri winak ri man e cojonelab taj che qui to'ic quib.
3JO 1:8 Rumal ri' rajwaxic chi ri uj cäkaya ri rajwaxic chque. Je ri' tajin quekato' chutzijoxic ri Kas Tzij re ru Lok' Pixab ri Dios.
3JO 1:9 Ri in xintz'ibaj bi jun wuj chque ri kachalal cojonelab chila' iwuc', are c'u ri Diótrefes man cunimaj tä ri cujtakan wi rumal chi ri are' cuban nimal, craj chi xak xuwi ri are' coc che c'amal qui be ri kachalal cojonelab.
3JO 1:10 Rumal ri', aretak quinopan iwuc', quinbij na ronojel ri tajin cuban ri are' chquiwäch ri kachalal cojonelab. Ri are' cubij ri man utz taj, xak banal tzij ri' ri cuyac tzij chkij. Man cäcu'bi tä u c'ux ruc' wa', xane xukuje' man queuc'ulaj tä ri kachalal ri queopan che qui solixic ri cojonelab. Jachin c'u tak ri quec'ulanic, cubij chque chi man cuya' taj quequic'ulaj ri kachalal, te c'u ri' queresaj bi chquixol ri kachalal cojonelab.
3JO 1:11 Lok'alaj wachalal, maban awe ri itzel tak qui no'j niq'uiaj chic, xane chabana awe ri utzalaj tak no'j. Jachin ri cuban ri kas utzil, are rech ri Dios wa'. Jachin c'u ri cuban ri man utz taj, man kas retam tä u wäch ri Dios ri'.
3JO 1:12 Conojel cäquibij chi ri Demetrio are utzalaj winak. Je ri' xukuje' ri Kas Tzij re ru Lok' Pixab ri Dios je' cuk'alajisaj wa' chrij. Ri uj xukuje' cäkak'alajisaj chi kas tzij ronojel wa'. ¡Ri ix c'ut iwetam chi ri cäkabij are ri kas tzij!
3JO 1:13 Ri in c'ut, c'o q'uia ri cwaj quinbij chawe, man cwaj tä c'ut xak quintz'ibaj bi wa' cho jun wuj.
3JO 1:14 Je ri', rumal chi quinweyej na chi quinwil a wäch chanim. Aretak cäkarik kib cuya' cujtzijon na chwinakil chrij ronojel.
3JO 1:15 Chuxlan ba' ra wanima'. Ri awachi'l ri e c'o waral wuc' in ri quetam a wäch cäquiya bi rutzil a wäch. Chabana ba' tok'ob chwe, chaya rutzil qui wäch chquijujunal ri e c'o chila' ri kas e utz kuc'.
JUD 1:1 In wa', ri Judas, in patänil re ri Jesucristo, xukuje' in u chak' ri Jacobo. Quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chque conojel ri e siq'uim rumal ri Dios ka Tat, ri cojonelab ri u banom rech chque, ri xukuje' e u chajim rumal chi xa e jun ruc' ri Jesucristo.
JUD 1:2 Are ta ba' ri Dios sibalaj quel u c'ux chiwe, cutok'obisaj na i wäch, cubano chi kas cuxlan ri iwanima', xukuje' cubano chi quina' pa ri iwanima' chi ri Are' sibalaj quixraj nimalaj iwonojel.
JUD 1:3 Lok'alaj tak kachalal, nim ri rayinic ri c'o pa wanima' petinak lok chi quintz'ibaj bi chiwe chrij ri xuban ri Dios che ka to'ic nimalaj konojel. Cämic c'ut quinchomaj chi sibalaj rajwaxic na quintz'ibaj bi wa' we wuj ri' chiwe che i pixbexic, rech quicoj i chuk'ab chuto'ic u wi' ri ix cojoninak wi, ri xa jumul xyi' wa' rumal ri Dios chque ri winak ri e rech ri Are'.
JUD 1:4 Je ri', rumal chi e c'o jujun achijab e oquinak chixol chc'uyal. We achijab ri' tzojer lok u bim ru Lok' Pixab ri Dios ri Tz'ibtalic chi ya'tal chque chi cäk'at na tzij pa qui wi' chi cäc'äjisax qui wäch. Itzel tak achijab wa' ri cäquibij chi we jun winak cäcojon che ru tok'ob ri Dios, cuya' cubano jachique ri craj, we utz, we man utz taj. Man quecojon tä che ri Dios, man quecojon tä c'u che ri Jesucristo ri xuwi ri Are', are Kajaw ri c'o u takanic pa ka wi'.
JUD 1:5 Cwaj c'ut quinna'taj chiwe ri xc'ulmataj ojer, pune iwetam chi wa'. Are chi ri Kajaw Dios xeresaj lok ri winak aj Israel pa ri tinimit Egipto, te c'u ri' xusach qui wäch ri winak ri man xecojon tä che, ri e c'o chquixol.
JUD 1:6 Xukuje' tak ri ángeles ri xemacunic, ri xquitzucuj qui takanic ri man ya'tal tä chque, xquiya c'u can ri kas qui c'olibal. We ángeles ri' e tz'aptal cämic rumal ri Dios pa ri k'ekum. Sibalaj utz u banom che quichapic, c'ä copan na ri nimalaj k'ij aretak cäk'at na tzij pa qui wi', man c'o tä c'u quitzokopitajic.
JUD 1:7 Xukuje' ri winak ri xec'oji ojer pa ri tinimit Sodoma, ri tinimit Gomorra cachi'l ri winak ri xec'oji pa tak ri tinimit chquinakaj, je' xca'no jas ri xca'n ri ángeles ri xemacunic. Xukuje' xquijach quib chubanic ronojel u wäch etzelal. Je' xca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä c'u qui pixab. Xquiya c'u quib chubanic ri itzel tak qui rayinic, xukuje' ronojel u wäch ri man utz taj ri man takal tä u banic. Conojel c'u wa' tajin cäc'äjisax qui wäch, e c'o can pa ri k'ak' ri man cächuptaj taj. Wa' we xbantajic ri' are jun c'utbal wa' chkawäch uj cämic nimalaj konojel, chi kas tzij cäpe na ri k'ij aretak cäc'äjisax na qui wäch ri ajmaquib.
JUD 1:8 Pune c'o we c'utbal ri' chquiwäch ri achijab ri cäquic'ut jech' tak tijonic, are qui yo'm u k'ij ri qui chic', cäquitz'iloj ri canima' xukuje' ri qui cuerpo ruc' ri qui mac, cäquetzelaj u wäch ru takanic ri Kajaw Dios, xukuje' quequiyok' ri c'o takanic pa qui k'ab ri kas nimak qui k'ij, cäquibij c'u ri äwas u bixic chquij ri e are'.
JUD 1:9 Ri arcángel Miguel, aretak tajin cäch'ojin ruc' ri Itzel chrij ri u cuerpo ri ka mam Moisés, man xucoch' taj chubixic c'äx tak tzij che ri are' chuk'atic tzij puwi' chi cäc'äjisax na u wäch, xane xak xuwi xubij che: “¡Are ta ri Kajaw Dios catyajowic!” —xcha che.
JUD 1:10 Are c'u we achijab ri' ri e oquinak chixol chc'uyal cäquibij ri äwas u bixic chrij apachique ri man cäquich'ob taj. Are c'u ri xak quetam pa que wi, je' jas ri xak quetam ri awaj aj pa tak juyub ri man c'o tä qui chomabal, cäquicoj wa', je ri' chi xa cäsach qui wäch rumal.
JUD 1:11 ¡Tok'ob c'u qui wäch wa' we winak ri'! Rumal chi cäca'n que jas ri xuban ri a Caín ojer ri xucämisaj ru chak'. Xukuje' ri e are', xak rech cäquirik puak, qui jalom ri qui be jas ri xuban ri tat Balaam ojer, xuban subunic chque ri winak. Je' c'u cäca'n na we achijab ri', cäsach na qui wäch jas ri xuban ri tat Coré ojer, ri xcämisax rumal ri Dios rumal chi xuwalijisaj rib chrij ri ka mam Moisés.
JUD 1:12 We achijab ri' sibalaj c'äx ri cäca'no. Xak e esal tak q'uixbal pa tak ri i nimak'ij aretak quimulij iwib ruc' quicotemal rumal chi quiwaj iwib, quixwi' c'u ruc' utzil. Ri e are' quewi' iwuc', cäquitij ronojel ri cäcaj, xak c'u tze' cäquilij. Man queq'uix taj, man c'o tä c'u nim chquiwäch. Xuwi ri e are' cäquilij quib. E je' ta ne ajyuk'ab ri man quena'taj tä ri qui chij chque. E junam ruc' ri sutz' ri man cuc'am tä jäb, ri quec'am bi rumal ri quiäkik'. E junam cuc' ri che' ri man quewächin taj, pune are u k'ijol ri cäquiya qui wäch. E je' ta ne ri che' ri xechaki'jic, ri e bokom chi apanok, ri ya e cäminak chic.
JUD 1:13 E junam ruc' ri nimalaj ja' re ri mar aretak quepe ri nimak tak uwoja' ri quewokow puwi'. Ri quewokow c'u ri achijab ri', are ri cäca'no, ri kas are q'uixbal chquiwäch conojel. E je' ta ne ch'imil ri qui sachom ri qui be cho ri caj. We achijab ri' k'atom tzij pa qui wi' rumal ri Dios chi quec'äjisaxic, quebe' c'u na pa ri kas k'ekum ri man cäc'oji tä na sakil, jawije' ri man c'o tä chi quelic wi lok.
JUD 1:14 Xukuje' ri ka mam Enoc, ri uwuk qui tat tinimit chquixol ri winak re ri uwächulew ri xechaptaj ruc' ri ka mam Adán ojer, xubij ri bim che ri are' rumal ri Dios chrij ri cäca'n na we itzel tak winak ri'. Are wa' ri xubij: “¡Chiwilampe'!” —cächa'. “Ri Kajaw Jesús cäpetic e rachi'l jujun mil ri lok'alaj tak ángeles rech ri Are'.
JUD 1:15 Cäpe ri Are' rech culuk'ata tzij pa qui wi' conojel ri winak. Cuk'at c'u na tzij pa qui wi' ri banal tak etzelal chi cäc'äjisax na qui wäch rumal ri itzel tak c'äx ri ca'nom, xukuje' rumal ri q'uia u wäch tak tzij ri äwas qui bixic ri qui bim chrij ri Dios,” —xcha ri'.
JUD 1:16 We winak ri' xak amak'el cäquich'a' quib, queyok'on chquij niq'uiaj chic, xuwi c'u cäquitzucuj u banic ri itzel tak qui rayinic ri e are'. Cäquibij tak tzij xa chubanic nimal, utz c'u qui ch'abexic ri winak cäca'no xak rech c'o ri cäquic'am na chquij.
JUD 1:17 Are c'u ri ix, lok'alaj tak kachalal, chna'taj chiwe ri tzij ri bim can ojer cumal ri apóstoles, ri u tako'n ri Kajaw Jesucristo.
JUD 1:18 Xquibij c'u can chiwe: “Pa ri q'uisbal tak k'ij quepe na winak ri xa cäquitze'j qui wäch conojel ri quek'ijilan ri Dios, xukuje' ronojel ri kas utz, ri kas lok' cho ri Dios. Ri e are' xuwi cäquilij na u banic ri itzel tak qui rayinic,” —xecha ri'.
JUD 1:19 E are tak wa' ri quecojow qui c'ux ri kachalal rech cäquitasala quib. Utz cäquil wi ri winak ri' ru banic xak jas ri cäcaj ri e are', man c'o tä c'u ri Espíritu rech ri Dios pa canima'.
JUD 1:20 Ri ix c'ut, lok'alaj tak kachalal, ¡kas chixcojonok! Kas chixcojon che ru Lok' Pixab ri Dios. Chibana ba' orar ruc' ri chuk'ab ri cäyi' chiwe rumal ri Lok'alaj Espíritu.
JUD 1:21 Chiwilij ba' iwib rech kas quina' pa ri iwanima', xukuje' kas quich'obo chi ri Dios sibalaj quixraj. Chiweyej ba' ri k'ij aretak ri Kajaw Jesucristo kas cutok'obisaj na ka wäch, cuya chke ri c'aslemal ri man c'o tä u q'uisic.
JUD 1:22 Ri kachalal ri xak quieb qui c'ux quecojonic, chitok'obisaj qui wäch, cheipixbaj c'ut rech kas jicom ri canima'.
JUD 1:23 Cheito' ba', cheiwesaj chuwäch ru k'ak'al ri c'äjisabal qui wäch ri man queniman tä che ri Dios. Rajwaxic chi quel i c'ux chque ri jule' chic, pune c'u kas rajwaxic chi quiwil na iwib chi man quixtzak tä ix chupam ri qui mac. ¡Tzel ba' chiwila ri etzelal ri tajin cäca'no! Xa c'u michap cok ri catz'iak ri tz'ilobtajinak rumal ri itzelalaj qui c'aslemal, xane chixej iwib chuwäch wa'.
JUD 1:24 Ri Dios are xa jun c'olic, ri kas c'o u no'j che ronojel. Cäcowin c'u ri Are' che ka to'ic. Are wa' ri ka Dios ri c'o u chuk'ab che i chajixic rech man quixtzak tä pa mac. Ri Are' cuban na chi ch'ajch'oj ri iwanima' ix, rech quixcowinic ruc' nimalaj quicotemal quixopan chuwäch ri Are' ri sibalaj cänimarisax u k'ij, ri c'o je'lalaj u juluwem.
JUD 1:25 Che c'u ri Dios ri xa jun c'olic, ri cäcowin che ka to'ic, che ri Are' takal wi chi cänimarisax na u k'ij, takalic chi nim na u banic ri Are' chquiwäch conojel, chi c'o na ri nimalaj u chuk'ab pa qui wi' conojel, xukuje' chi xuwi ri Are' c'o takanic pu k'ab rumal ri Kajaw Jesucristo tzpa ru chaplexic lok ronojel ri c'olic c'ä we cämic ri', xukuje' pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na ri man c'o tä qui q'uisic. Amén.
REV 1:1 Are wa' ri xuk'alajisaj ri Dios chuwäch ri Jesucristo rech ri Are' cuk'alajisaj chi chquiwäch ri patänil tak re chrij ri cäbantaj na chanim. Ri Jesucristo xuk'alajisaj wa' chuwäch ri Juan ri patänil re rumal jun ángel ri xutak lok.
REV 1:2 Are c'u ri Juan xubij ri kas tzij chrij ronojel ri xrilo. Xutzijoj can ri kas tzij chrij ru Lok' Pixab ri Dios ri xuk'alajisaj ri Jesucristo.
REV 1:3 Utz re jachin ri cusiq'uij u wäch we wuj ri', xukuje' utz que jachin tak ri cäquitatabej u siq'uixic ri tzij ri yo'm rumal ri Lok'alaj Espíritu ri tz'ibtal chupam we wuj ri', cäquinimaj c'u ri cubij rumal chi nakaj chic c'o wi ri k'ij aretak cäbantaj na ronojel wa'.
REV 1:4 In wa', ri Juan, quintz'ibaj bi we wuj ri' chiwe ix, kachalal cojonelab, ri ix c'o pa ri wukub tinimit re Asia. Are ta ba' ri Dios xukuje' ri wukub espíritus ri e c'o chuwäch ri je'lalaj u t'uyulibal cätok'obisan i wäch, cubano chi cuxlan ri iwanima'. Are wa' ri Dios ri c'o cämic, ri c'o ojer, ri cäpe na.
REV 1:5 Xukuje' ri Jesucristo cutok'obisaj ta na i wäch, cuban ta na chi cuxlan iwanima'. Ri Are' are ri k'alajisal re ru Tzij ri Dios ri jicom ranima', ri nabe xc'astaj chquixol ri cäminakib, ri c'o u takanic pa qui wi' ri nimak tak takanelab cho we uwächulew. Ri Cristo cujraj, xujuch'aj c'u che ri ka mac ruc' ru quiq'uel.
REV 1:6 Xujucoj che nimak tak takanelab, xukuje' che sacerdotes chupatänixic ri Dios, ru Tat. ¡Chnimarisax ta ba' u k'ij, chtakan ta c'ut amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic! Amén.
REV 1:7 ¡Chiwilampe', ri Cristo petinak pa ri sutz'! Conojel winak cäquil na wa', xukuje' ri xebanow c'äx che cäquil na u wäch. Ronojel qui wäch winak cho ruwächulew quebok' na aretak cäquil ri Are' cäpetic. Je', kas je' quel wi na.
REV 1:8 “Ri in, in je' jas ri nabe letra xukuje' ri q'uisbal letra re ri alfabeto, ri “A” ruc' ri “Z”. In c'ut ri chaplebal, in ri' ri q'uisbal re ronojel.” Je wa' cubij ri Kajaw Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc', ri c'o cämic, ri c'o ojer, ri xukuje' cäpe na.
REV 1:9 In wa' ri Juan, in iwachalal ri tajin quinrik c'äx junam iwuc' ix. Yo'm c'u chwe rumal ri Jesucristo chi quinchajij paciencia, je' jas ri yo'm chiwe ix. Je ri' junam cujec'ol na chila' jawije' ri cätakan wi ri Dios. Ri in, in ajpache', in c'o pa jun alaj ch'äkap ulew, Patmos u bi', ri c'o pa ri mar, xa rumal ru tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios ri xuk'alajisaj ri Jesucristo.
REV 1:10 Xc'ulmataj pa jun k'ij domingo (ri cäbix “u k'ij ri Kajaw” che) chi xchaptaj ri wanima' rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu. Te' xinto c'o Jun ri sibalaj co xch'aw lok chwij, je' ta ne ru ch'abal jun tun.
REV 1:11 Ri xch'awic, je wa' xubij: Ri in, in je' jas ri nabe letra xukuje' ri q'uisbal letra re ri alfabeto, ri “A” ruc' ri “Z”. In c'ut ri chaplebal, in ri' ri q'uisbal re ronojel. Chatz'ibaj pa jun wuj ri cawilo, te c'u ri' catak bi chque ri kachalal cojonelab ri e c'o pa tak ri wukub tinimit ri e c'o pa Asia, ri tinimit Éfeso, ri Esmirna, ri Pérgamo, ri Tiatira, ri Sardis, ri Filadelfia, xukuje' ri tinimit Laodicea, —xcha ri' chwe.
REV 1:12 Xinca'y c'u chwij che rilic jachin ri xch'awic. Aretak je wa' xinbano, xinwil wukub u tac'alibal cantela re k'än puak.
REV 1:13 Te c'u ri' pa qui niq'uiajal ri wukub u tac'alibal cantela xinwil Jun ri junam ruc' ru c'ojol jun winak. U cojom c'u jun atz'iak ri copan c'ä chukul rakan, ximital cho u c'ux ruc' jun pas re k'än puak.
REV 1:14 Ri u wi' are sibalaj sakloloj je' jas ri ch'ajch'oj rismal chij, junam jas ri sak tew. Ri u wak'äch c'ut, quenicowic je' jas ri u xak k'ak'.
REV 1:15 Ri rakan quejuluwic junam jas ri ch'ich' bronce ri porom pa horno, ri ch'ajch'obisam c'ut. Ri cäch'awic are junam ruc' ri qui chojojem q'uia nimak tak ja'.
REV 1:16 Ruc'am ri Are' wukub ch'imil pa ru wiquiäk'ab, elinak c'u lok jun machete pu chi' ri t'ist'ic u wi' ri xukuje' quieb u pu chi'. Ru palaj sibalaj cäjuluwic je' jas ru juluwem ri k'ij aretak man c'o tä jubik' ri sutz' cho ri caj.
REV 1:17 Aretak xinwilo, xintzak chuwäch je' ta ne ri xincämic. Ri Are' c'ut xuya ru wiquiäk'ab pa nu wi', te c'u ri' xubij chwe: ¡Maxej awib! In ri' ri nabe, in ri' ri q'uisbal re ronojel.
REV 1:18 Ri in, in c'aslic. Pune xincämic, in c'asal chic cämic, man c'o tä c'u u q'uisic ri nu c'aslemal. Pa nu k'ab c'o wi ri lawe re ri cämical xukuje' ri lawe re ri c'olibal ri e c'o wi ri cäminakib.
REV 1:19 Chatz'ibaj ba' ri awilom, xukuje' ri c'o chanim ri tajin cawilo. Chatz'ibaj xukuje' ronojel ri cäbantaj na aretak e oc'owinak chi wa' we ri'.
REV 1:20 Are wa' ri quel cubij ri tijonic ri man etamtal taj chquij ri wukub ch'imil ri xawilo ri wuc'am pa ri nu wiquiäk'ab, xukuje' ri wukub u tac'alibal cantela re k'än puak: Ri wukub ch'imil e are' cäquiq'uexwächij ri c'amal tak qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri wukub tinimit re Asia. Are c'u ri wukub u tac'alibal cantela e are tak wa' ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri wukub tinimit, —xcha ri Are' chwe.
REV 2:1 Te c'u ri' xubij: Chatz'ibaj bi wa' we tzij ri' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Éfeso: “Ri Jun ri ruc'am ri wukub ch'imil pa ru wiquiäk'ab, ri cäbin chquixol ri wukub u tac'alibal cantela re k'än puak, je' cubij wa':
REV 2:2 Ri in wetam ronojel ri tajin cabano, wetam chi sibalaj tajin catchacunic, xukuje' chi cachajij paciencia pa ronojel. Wetam chi man cacoch' tä a wäch chque ri itzel tak winak. Wetam chi kas awilom ri qui c'aslemal ri winak ri cäca'n che quib chi e apóstoles, man kas e are' tä c'ut. Awilom c'ut chi xak e banal tak tzij.
REV 2:3 Pune a rikom c'äx, a chajim paciencia. Pune nim ri chac a banom rumal wech in, man at cosinak taj.
REV 2:4 C'o c'u ri tajin quinwil chawij, chi man je' tä chi ri nu lok'al chawäch jas ri nabe.
REV 2:5 Chna'taj ba' chawe jawije' ri at kajinak wi, chaq'uexa c'u ra chomanic, chaq'uexa rawanima'. Chachaplej chi na ri tajin caban nabe. We ta man je' caban wa', chanim quine' che awilic, quinwesaj na ru tac'alibal a cantela pa ru c'olibal we ta mat at tzelejinak ruc' ri Dios.
REV 2:6 Pune je ri', utz quinwil ri tajin cabano chi tzel cawil wi ri cäca'n ri jule' winak nicolaítas. Ri in xukuje' quinwetzelaj u wäch ri tajin cäca'no.
REV 2:7 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab: Jachin ri cäch'acan puwi' ri itzel, quinya na re ru wäch ri che' re c'aslemal ri c'o pa ri je'lalaj c'olibal jawije' c'o wi ri Dios ri cäbix “Paraíso” che,” —cächa ri'.
REV 2:8 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Esmirna: “Ri Jun ri c'o nabe, ri xukuje' are ri q'uisbal, ri xcäm na canok, te c'u ri' xc'astaj chquixol ri cäminakib, je' cubij wa':
REV 2:9 In wetam chi tajin carik c'äx, wetam chi at meba', pune ta ne we ta cäbix ri kas tzij, at k'inom. Wetam chi catyok' cumal ri winak ri cäquibij chi e aj Israel. Man e aj Israel tä c'ut, xane e jun comon winak ri e rech ri Satanás.
REV 2:10 Maxej awib rumal ri c'äx ri carik na. ¡Tampe'! Ri Itzel cuban na chi e c'o jujun chiwe ri queboc pa che' che rilic we kas tzij iwonojel ix, ix cojonelab. Lajuj k'ij cäban na c'äx chiwe. Chatakej ba' ri cojonic c'ä catcäm na. Ri in c'ut quinya na ri c'aslemal chawe che tojbal awe je' ta ne are jun corona ri cacoj chajolom.
REV 2:11 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab: Jachin ri cäch'acan na puwi' ri itzel man curik tä na c'äx rumal ri ucab cämical,” —cächa ri Are'.
REV 2:12 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Pérgamo: “Ri Jun ri ruc'am ri machete t'ist'ic u wi', ri quieb u pu chi', je' cubij wa':
REV 2:13 Ri in wetam ronojel ri tajin cabano, xukuje' wetam chi at c'o chila' jawije' ri cätakan wi ri Satanás. Pune je ri' tajin catakej nu patänixic, at cojoninak chwe, man xaya tä c'u can ri a cojonic aretak xcämisax ri Antipas ri patänil we ri jicom ranima' chila' pa ri tinimit jawije' cätakan wi ri Satanás.
REV 2:14 C'o c'u ri man utz taj ri tajin quinwil chawij, chi e c'o jujun winak awuc' ri man cäcaj taj cäquiya can ru tijonic ri tat Balaam ri xucoj u c'ux ri tat Balac rech queutakchi'j ri winak aj Israel che mac chutijic ri yo'm chquiwäch tak tiox ri xa e banom cumal winak, xukuje' chubanic que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab.
REV 2:15 Xukuje' e c'o jujun winak awuc' ri man cäcaj taj cäquiya can ri qui tijonic ri jule' winak nicolaítas, ri tzel quinwil wi.
REV 2:16 Rumal ri' chaq'uexa ri awanima', chaq'uexa ri a chomanic. We ta mat je' caban wa', chanim quinopan na iwuc', quinch'ojin na cuc' ri winak ri' ruc' ri machete ri quel pa nu chi'.
REV 2:17 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab: Jachin ri cäch'acan puwi' ri itzel quinya na re ri maná ri c'u'talic, xukuje' quinya na che ri are' jun alaj sak abaj ri tz'ibtal wi jun c'ac' bi'aj, ri man c'o tä jun etamaninak, xane xak xuwi ri cäc'amowic,” —cächa ri'.
REV 2:18 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Tiatira: “Ru C'ojol ri Dios, ri cänicow ru wak'äch je' jas ri u xak k'ak', ri xukuje' quejuluw ri rakan junam ruc' ri ch'ich' bronce ri ch'ajch'obisam, je' cubij wa':
REV 2:19 Ri in wetam ronojel ri tajin cabano, wetam ri rutzil awanima', wetam c'ut chi c'o a cojonic, chi cachajij paciencia, xukuje' chi tajin quinapatänij. Wetam c'ut chi ri tajin caban cämic nim na chuwäch ri xaban can nabe.
REV 2:20 C'o c'u ri man utz taj ri tajin quinwil chawij: chi xak utz cawil wi c'o ri ixok Jezabel awuc', ri cubij chi cuk'alajisaj tzij ri yo'm che rumal ri Dios, ri queusub c'u ri patänil tak we ruc' ri tijonic ri cuya chque rech cäca'n que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Ri are' cubij chque chi cuya' cäquitij que ri wa ri yo'm chquiwäch tak tiox ri xa e banom cumal winak.
REV 2:21 Ri in xak weye'm chi cuq'uex u chomanic, cuq'uex c'u ranima' we ixok ri'. Man craj tä c'ut cuya can u banic ri nimalaj mac ri tajin cubano.
REV 2:22 Ri in quintak na bi jun c'äxalaj yabil chrij we ixok ri', xukuje' quinban na chi sibalaj cäquirik na c'äx ri tajin cäca'n ri nimalaj mac ruc' we ixok ri' we ri e are' man cäquiya tä can u banic ri mac ri tajin cuban ri ixok.
REV 2:23 Ri ral ri ixok queincämisaj na, je ri' conojel ri kachalal cojonelab cäquetamaj na chi in wetam ri qui chomanic ri winak xukuje' ri c'o pa canima'. Quinya c'u na chiwe chijujunal ri tojbal re ronojel ri i banom.
REV 2:24 Are c'u ri niq'uiaj iwachalal chic ri e c'o pa Tiatira, ri ix ri man quitakej tä we tijonic ri', ri man c'o tä iwetamam chrij ru tijonic ri Satanás ri man etamtal taj ri cäquibij ri niq'uiaj chi sibalaj c'äx u ch'obic wa', quinbij chiwe chi man c'o tä chi na jas jun eka'n chic quinya na chiwij.
REV 2:25 Kas utz ba' chibana chuc'olic ri c'o iwuc' c'ä quinopan na iwuc'.
REV 2:26 Jachin tak ri quech'acan na puwi' ri itzel, ri xukuje' cäquitakej u banic jachique ri cwaj chi cäbanic c'ä chuq'uisbal ronojel, quinya na takanic pa qui k'ab pa qui wi' conojel qui wäch winak ri e c'o cho ruwächulew.
REV 2:27 Je' jas ri in yo'm takanic pa nu k'ab rumal ri nu Tat, quetakan c'u na pa qui wi' conojel qui wäch winak ruc' jun vara re ch'ich', quequipaxij c'u na je' ta ne chi e t'uy re ulew.
REV 2:28 Xukuje' quinya na ri ch'imil re ri u sakiribal chque.
REV 2:29 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab,” —cächa ri Are'.
REV 3:1 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Sardis: “Ri Jun ri c'o ri wukub espíritus rech ri Dios ruc', xukuje' ri ruc'am ri wukub ch'imil, je' cubij wa': Ri in wetam ronojel ri tajin cabano. Pune elinak u tzijol chi at c'aslic, at cäminak c'ut pa ri a mac.
REV 3:2 Chatc'astajok, chabana ru banic ri c'ä c'o awuc' ri xa jubik' man cäsach u wäch. Wilom c'ut ri tajin cabano chi man jicom tä ri' cho ri nu Dios.
REV 3:3 Chna'taj chawe ri tijonic ri a tom. Chatakej jas ri cubij, chaq'uexa ri awanima', chaq'uexa c'u ri a chomanic. We man catc'astajic, quinopan na awuc' je' jas jun elak'om, man awetam tä c'ut jachique hora quinopanic.
REV 3:4 Pune je ri' e c'o c'u jujun winak chila' pa Sardis ri man qui tz'ilom tä ri catz'iak, xane ch'ajch'oj ri canima'. E are tak wa' quebin na junam wuc', qui cojom sak catz'iak rumal chi takal wa' chque.
REV 3:5 Jachin tak ri quech'acan na puwi' ri itzel cäquicoj na sak catz'iak. Man quinchup tä c'u ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal, xane quink'alajisaj na ri qui bi' chuwäch ri nu Tat, xukuje' chquiwäch ri ángeles ri e c'o ruc'.
REV 3:6 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab,” —cächa ri'.
REV 3:7 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Filadelfia: “Ri Jun ri sibalaj lok' ri cubij ri kas tzij, ri c'o ri lawe ruc' rech ri ka mam David ri nim takanel, ri aretak cujak ri porta man c'o tä jun cäcowin chutz'apixic, aretak c'u cutz'apij wa' man c'o tä jun cäcowin chujakic, je' cubij wa':
REV 3:8 Ri in wetam ronojel ri tajin cabano. Nu yo'm c'u jun porta chawäch ri jaktalic, ri man c'o tä jun cäcowinic cutz'apij. Pune ba' xa jubik' ri a chuk'ab c'olic, a nimam ri nu tzij, man catq'uixtaj tä c'u chubixic chi at cojoninak chwe.
REV 3:9 ¡Chatampe'! Are c'u ri jun comon winak ri e rech ri Satanás, ri banal tak tzij ri' ri cäquibij chi kas e aj Israel, pune man kas tzij tä ri', ri in quinbano chi ri e are' quebe' na, quexuqui c'u na chawäch rech cäquetamaj chi at lok' chnuwäch.
REV 3:10 A nimam ri nu takanic chi rajwaxic cachajij paciencia, rumal c'u ri' catinto' na chuwäch ri nimalaj c'äxc'ol ri cäpe na pa qui wi' conojel ri winak cho we uwächulew che rilic we utz o man utz taj ri cäca'no.
REV 3:11 Chanim quinopan na. Kas utz ba' chabana chuc'olic ri c'o awuc' rech man c'o tä jun cämajow ri tojbal awe.
REV 3:12 Jachin tak ri quech'acan na puwi' ri itzel, queincoj na che rakan ja pa ri nimalaj rachoch ri nu Dios. Man cäpe tä c'u ri k'ij ri quebel na chila'. Quintz'ibaj c'u na ru bi' ri nu Dios chquij, xukuje' ru bi' ru tinimit ri nu Dios, ri c'ac' Jerusalén ri cäkaj na lok chila' chicaj ruc' ri nu Dios. Xukuje' quintz'ibaj na ri c'ac' nu bi' chquij.
REV 3:13 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab,” —cächa ri Are'.
REV 3:14 Chatz'ibaj bi we tzij ri' xukuje' che ri c'amal qui be ri kachalal cojonelab ri e c'o pa ri tinimit Laodicea: “Ri Jun ri ajchak'el ri Kas Tzij, ri k'alajisanel ri jicom ranima' chubixic ri kas tzij, ri Jun ri xcoj rumal ri Dios chubanic ronojel ri c'olic, je' cubij wa':
REV 3:15 Ri in wetam ronojel ri tajin cabano, wetam chi man kas tä jorobinak ra wanima', xukuje' chi man kas tä mik'inak. Are ta cwaj in chi kas ta at jorobinak o kas ta at mik'inak.
REV 3:16 Rumal c'u rech chi xak sakli'l ri awanima', man are tä joron, man are tä c'u c'atän, xa catinwupij na lok pa nu chi'.
REV 3:17 Ri at cabij chi at k'inom, chi a rikom utzil. Cabij chi man c'o tä jas rajwaxic chawe. Man cana' tä c'u pa rawanima' chi sibalaj c'äx ri a bantajic. ¡Tok'ob a wäch! Man c'o tä ri catel wi, at meba', at moy, xukuje' at ch'analic.
REV 3:18 Rumal ri' catinpixbaj chi chalok'o awe ri k'än puak ri c'o wuc', ri banom ch'ajch'oj che pa k'ak' rech kas tzij at k'inom. Xukuje' chalok'o awe ri sak atz'iak ri c'o wuc' rech cacojo, je ri' cäch'uktaj ri awij ri ch'analic ri xa cäresaj a q'uixbal. Xukuje' chalok'o awe ri cunabal ri c'o wuc' ri cucunaj ri a wak'äch rech catcowinic catca'yic.
REV 3:19 Ri in queinyajo xukuje' quinc'äjisaj qui wäch conojel ri e lok' chnuwäch. Chatoc ba' il, chaq'uexa ri awanima', chaq'uexa c'u ri a chomanic.
REV 3:20 ¡Chatampe'! Ri in tajin quinch'aw chi' ri uchija, xak c'u in tac'al chila'. Jachin ri cuto chi quinch'awic, cujak c'u ri uchija, quinoc na ruc' pa ja, quinwi' na junam ruc', ri are' c'ut cäwi' na junam wuc' in.
REV 3:21 Jachin tak ri quech'acan na puwi' ri itzel, quinya na chque chi quet'uyi wuc' pa ri je'lalaj nu t'uyulibal, je' jas ri in xinch'acan puwi' ri itzel, xint'uyi c'u ruc' ri nu Tat pa ri je'lalaj u t'uyulibal ri Are'.
REV 3:22 Apachin ri u jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ri cubij ri Lok'alaj Espíritu chque tak ri kachalal cojonelab,” —xcha c'u ri Are'.
REV 4:1 Aretak xbantaj ronojel wa', te' xinwilo c'o jun porta jaktal pa ri caj, te c'u ri' xinta ri Jun ri xinuch'abej lok nabe ri je' ta ne u ch'abal jun nimalaj tun, xubij c'u chwe: Chatpakal lok je wa', quinc'ut c'u na chawäch ri rajwaxic cäbantaj na aretak e bantajinak chi ronojel wa' we ri', —xcha chwe.
REV 4:2 Chanim c'ut xchaptaj ri wanima' rumal ru chuk'ab ri Lok'alaj Espíritu. Te' xinwilo c'o jun je'lalaj t'uyulibal cojom pa ri caj. C'o c'u Jun t'uyul chila'.
REV 4:3 Ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal ri' je' u bantajic jas jun je'lalaj abaj re jaspe, o junam ruc' jun abaj re cornalina ri sibalaj cäjuluwic. C'o jun räxquiäk'ab ri sibalaj cäjuluwic chrij ri je'lalaj t'uyulibal je' jas jun abaj re esmeralda.
REV 4:4 Xukuje' chrij ri je'lalaj t'uyulibal ri' e c'o chi juwinak quiejeb je'lalaj tak t'uyulibal chic ri e t'uyut'oj wi juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab. Ri tata'ib qui cojom sak catz'iak, c'o jujun corona re k'än puak chquijolom.
REV 4:5 Che ri nabe je'lalaj t'uyulibal quel lok caypa', wojojem, xukuje' quiäkulja. Chuwäch ri je'lalaj t'uyulibal e c'o wukub chäj ri quenicowic. E are c'u wa' ri wukub espíritus rech ri Dios.
REV 4:6 Chuwäch ri je'lalaj t'uyulibal xukuje' c'o jun mar ri je' ta ne vidrio ri cuya' cäca'y jun chupam. Pu niq'uiajal ronojel, jawije' c'o wi ri je'lalaj t'uyulibal xukuje' chrij ri t'uyulibal e c'o quiejeb ri je' quepe ángeles, ri c'o q'uia qui wak'äch chquiwäch xukuje' chquij.
REV 4:7 Ri nabe chque je' cäpe jun coj. Ri ucab je' cäpe jun ama' wacäx. Ri urox junam u ca'yebal ruc' jun winak. Ri ucaj je' cäpe jun nimalaj xic ri tajin cärapapic.
REV 4:8 Ri quiejeb awaj c'o wakib qui xic' chquijujunal, nojinak c'u ri rij xukuje' ri u xe' ri qui xic' che wak'ächaj. Pak'ij chi chak'ab man quetäni tä chubixic: Lok'alaj Dios, lok'alaj Dios, lok'alaj Dios, ri Kajaw Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc', ri c'o ojer, ri c'o cämic, ri xukuje' cäpe na, —quecha ri'.
REV 4:9 Amak'el aretak ri quiejeb ri je' quepe ángeles cäquinimarisaj u k'ij, cäquiya u k'ij, cäquiya c'u maltioxinic che ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal ri xak tajin wi c'asal pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic,
REV 4:10 are chi' quexuqui ri juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab chuwäch ri Jun ri c'o pa ri je'lalaj t'uyulibal, cäquesaj ri qui corona chuwäch ri t'uyulibal, cäquik'ijilaj c'ut, cäquibij:
REV 4:11 Kajaw xukuje' ka Dios, takalic chi cänimarisax k'ij la, chi cäyi' k'ij la, chi cäbix che la chi c'o nimalaj chuk'ab la rumal chi lal banowinak la ronojel ri c'olic, xak c'u rumal ri rayibal la e c'olic xukuje' xebanic, —quecha ri e are'.
REV 5:1 Te c'u ri' xinwilo chi ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal ruc'am jun botom wuj pa ru wiquiäk'ab, ri tz'ibtal rij xukuje' ru pam. Tz'apim wa' ruc' wukub t'ikbal.
REV 5:2 Te' xinwil jun ángel ri sibalaj c'o u chuk'ab ri co xurak u chi', xubij: ¿Jachin ya'tal che chi cuch'ol apan ri t'ikbal chrij ri botom wuj, cusol c'ut? —xcha'.
REV 5:3 Man c'o tä c'u jun. Man c'o tä pa ri caj, man c'o tä cho ruwächulew, man c'o tä c'u chuxe' ri ulew pa ri c'olibal ri e c'o wi ri cäminakib. Man c'o tä jun ri cäcowinic cusol ri botom wuj che rilic ri c'o chupam.
REV 5:4 Ri in c'ut sibalaj xinok'ic rumal chi man xriktaj tä jun ri ya'tal che chi cusol ri botom wuj, cäril ri c'o chupam, cusiq'uij c'u u wäch.
REV 5:5 Jun c'u chque ri c'amal tak qui be ri cojonelab xubij chwe: Matok' chic. Chawilampe' ri Coj rech ru tinimit ri Judá, jun chque ri rachalaxic ri ka mam David ri nim takanel ojer. Ri Are' ch'acaninak puwi' ronojel, rumal c'u ri' ya'tal che chi cuch'ol apan ri wukub t'ikbal chrij ri botom wuj, cusol c'u na wa', —xcha chwe.
REV 5:6 Te c'u ri' xinwil jun Alaj Chij pu niq'uiajal ronojel, jawije' c'o wi ri je'lalaj t'uyulibal, chquixol ri quiejeb ri je' quepe ángeles, xukuje' chquixol ri c'amal tak qui be ri cojonelab. Ri Alaj Chij ri' Are chacalic, pune c'o etal chrij chi xcämisaxic, xyi' che sipanic cho ri Dios. C'o wukub ru c'a', xukuje' c'o wukub u wak'äch. Are c'u wa' ri wukub espíritus rech ri Dios ri e takom bi cho ronojel ruwächulew.
REV 5:7 Ri Alaj Chij c'ut, xkeb ruc' ri Jun chic ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal ri ruc'am ri botom wuj pa ru wiquiäk'ab. Xuc'am c'u ri botom wuj pu k'ab.
REV 5:8 Aretak xuc'am ri botom wuj, ri quiejeb ri je' quepe ángeles xukuje' ri juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab xexuqui chuwäch ri Alaj Chij. Conojel c'o qui k'ojom, arpa u bi', xukuje' cuc'am jujun lak re k'än puak nojinak che incienso. Ri incienso are ri oración ri cäca'n ri winak ri e rech ri Dios.
REV 5:9 Xquibixoj c'u we c'ac' bix ri': Che la ya'tal wi ru c'amic ri botom wuj, quech'ol c'u la ri t'ikbal chrij rumal chi xcämisax la, xyi' c'u la che sipanic cho ri Dios. Xujlok' la ruc' ri quiq'uel la chquixol conojel qui wäch winak cho ronojel ruwächulew rech uj rech chi ri Dios, chquixol winak ri jalajoj queca'yic, ri jalajoj quech'awic, chquixol c'u winak ri jalajoj tak qui tinimit.
REV 5:10 Xujcoj la che nimak tak takanelab, che sacerdotes chupatänixic ri ka Dios. Cujtakan c'u na puwi' ruwächulew.
REV 5:11 Te ri' xinca'yic, xinta c'u ri qui ch'abal q'uialaj tak ángeles ri qui sutim rij ri je'lalaj t'uyulibal, qui sutim quij ri je' quepe ángeles, xukuje' ri c'amal tak qui be ri cojonelab. Sibalaj e q'uia ri ángeles c'olic chi man queajilitaj taj.
REV 5:12 Co xech'awic, xquibij: Ri Alaj Chij ri xcämisaxic ri xyi' che sipanic cho ri Dios takalic cäbix che chi c'o u takanic puwi' ronojel xukuje' chi c'o nimalaj u k'inomal, chi c'o nimalaj u no'j, xukuje' chi c'o nimalaj u chuk'ab. Takal c'ut chi nim quil wi, cäyi' u k'ij, xukuje' cäk'ijilaxic.
REV 5:13 Te c'u ri' xinto xech'aw conojel ri e banom rumal ri Dios, ri e c'o pa ri caj, ri e c'o cho ruwächulew, ri e c'o chuxe' ri ulew pa ri c'olibal ri e c'o wi ri cäminakib, ri e c'o pa ri mar, conojel c'u ri e c'o pa ri cajulew, xquibij c'ut: Che ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal xukuje' che ri Alaj Chij, chque ri e Are' takal wi chi cänimarisax qui k'ij, nim queil wi, cäyi' qui k'ij, takal c'ut cäbixic chi c'o nimalaj qui chuk'ab puwi' ronojel amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepe na, —xecha'.
REV 5:14 Are c'u ri quiejeb ri je' quepe ángeles xquibij: ¡Je' ta chel wi! —xecha ri'. Ri juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab xexuqui'c, xquik'ijilaj ri Jun ri man c'o tä u cämic pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic.
REV 6:1 Te c'u ri' xinwil ri Alaj Chij xuch'ol apan ri nabe chque ri wukub t'ikbal. Xinta c'ut xch'aw jun chque ri quiejeb ri je' quepe ángeles. Ru ch'abal junam ruc' jun quiäkulja, xubij c'ut: ¡Tasa'j, chawilampe'! —xcha chwe.
REV 6:2 Xinca'yic, xinwil c'u jun quiej sak rij, ri jun ri quiejeninak chrij ruc'am jun q'uiäkbal ch'ab pu k'ab. Te c'u ri' xyi' jun u corona. Xel c'u bi chuch'aquic ronojel, xutakej c'u ch'acanic.
REV 6:3 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri ucab t'ikbal, xinto xch'aw ri ucab chque ri je' quepe ángeles, xubij: ¡Tasa'j, chawilampe'! —xcha chwe.
REV 6:4 Xel lok jun quiej chic, quiäk rij. Are c'u ri jun ri quiejeninak chrij xyi' takanic pu k'ab che resaxic ri utzil chquixol ri winak cho ruwächulew, rech cäquicämisala quib. Xyi' c'u jun nimalaj machete che.
REV 6:5 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri urox t'ikbal, xinto xch'aw ri urox chque ri je' quepe ángeles, xubij: ¡Tasa'j, chawilampe'! —xcha chwe. Xinca'yic, xinwil c'u jun quiej k'ek rij, ri jun ri quiejeninak chrij ruc'am jun pajbal pu k'ab.
REV 6:6 Te c'u ri' xinto c'o jun ri xch'aw lok chquixol ri quiejeb ri je' quepe ángeles, xubij: Xa rajil quieb libra trico, xa rajil wakib libra cebada, ri puak ri cuch'ac jun ajchac che ri jun k'ij. Xak ba' maban c'äx che ri aceite o ri vino, —xcha'.
REV 6:7 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri ucaj t'ikbal, xinto xch'aw ri ucaj chque ri je' quepe ángeles, xubij: ¡Tasa'j, chawilampe'! —xcha chwe.
REV 6:8 Xinca'yic, te' xinwil jun quiej k'än rij, ri jun ri quiejeninak chrij, “Cämical” u bi', ternetal c'u rumal jun ri cuq'uexwächij ri qui c'olibal ri cäminakib (ri cäbix “Hades” che). Te c'u ri' xyi' takanic pu k'ab puwi' ri ucaj u tz'akatil ruwächulew rech queucämisaj ri winak ruc' ch'oj, ruc' wi'jal, ruc' yabil, xukuje' cuc' c'analaj tak awaj aj pa tak juyub.
REV 6:9 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri uro' t'ikbal, xinwil ri canima' ri cojonelab ri xecämisax rumal ru tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios, e c'olotal c'u chuxe' ri ta'bal tok'ob.
REV 6:10 Ri e are' co xech'awic, xquibij: Kajaw, lok'alaj ka Dios ri jicom anima' la, ¿jampa' cäk'at la tzij pa qui wi' ri winak ajuwächulew ri xujquicämisaj, cäya c'u la rajil u q'uexel ri ka cämical chque? —xecha'.
REV 6:11 Te c'u ri' xyi' jujun sak qui k'u' chquijujunal, xbix chque chi queuxlan chi na quieb oxib k'ij c'ä cätz'akat na ri cajilbalil ri cachalal ri quecämisax na rumal ru patänixic ri Cristo, junam jas ri e are'.
REV 6:12 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri uwak t'ikbal, xinca'yic, te' xinwilo xuban jun nimalaj cäbrakan. Ri k'ij c'ut xuban k'ek ru wäch je' jas jun k'ek atz'iak, ri ic' xuban quiäk ru wäch je' ta ne quic'.
REV 6:13 Ri ch'imil cho ri caj xetzak lok puwi' ri ulew, jas cuban ri u che'al higos quetzak lok ri räx tak u wäch aretak cäslabisax rumal jun nimalaj quiäkik'.
REV 6:14 Ri caj xsach u wäch jas cuban jun wuj aretak cuc'ol rib, conojel c'u tak ri juyub, xukuje' conojel ri ch'akatak tak ulew ri e c'o pa ri mar xq'uextaj tak ri qui c'olibal.
REV 6:15 Ri nimak tak takanelab cho ruwächulew, xukuje' ri nimak qui banic, ri k'inomab, ri qui nimakil soldados, ri winak ri c'o nimalaj quekle'n, ri winak patäninelab xukuje' ri winak ri man e c'o tä pu k'ab jun patrón, conojel xquic'u' quib pa tak ri pec, xol tak ri nimak tak abaj ri e c'o pa tak ri juyub.
REV 6:16 Xquibij c'u chque tak ri juyub xukuje' chque ri nimak tak abaj: Chixtzak lok chkij, chujic'u' chuwäch ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal, xukuje' chuwäch ri nimalaj c'äjisabal ka wäch ri cäpe rumal ri Alaj Chij, —xecha'.
REV 6:17 Xopan c'u ri nimalaj k'ij rech cäc'äjisax ka wäch. ¿Jachin ta c'u lo cäcowinic cuch'ijo? —xecha'.
REV 7:1 Aretak xbantaj wa', te' xinwil quiejeb ángeles ri e tac'atoj pa ri quiejeb u tza'm ruwächulew, ri qui k'atem ri quiejeb quiäkik' rech man c'o tä chi quiäkik' cuban puwi' ri ulew o puwi' ri mar o pa qui wi' tak ri che'.
REV 7:2 Xukuje' xinwil jun ángel chic ri petinak chrelbal k'ij, ruc'am ri t'ikbal ri yo'm che rumal ri c'aslic Dios. We ángel ri' co xch'aw apan chque ri quiejeb ángeles ri yo'm takanic pa qui k'ab chubanic c'äx che ri ulew xukuje' che ri mar. Xubij chque:
REV 7:3 Miban na c'äx che ri ulew, miban c'äx che ri mar, miban c'u c'äx chque tak ri che' c'ä cäcojtaj na quetal ri patänil tak re ri ka Dios ruc' jun t'ikbal chucrusil ri qui palaj, —xcha chque.
REV 7:4 Xinta c'ut jampa' ri xcoj quetal: E jun ciento ruc' cawinak quiejeb mil ri xecha' chquixol conojel tak ri tinimit re Israel.
REV 7:5 E cablajuj mil xcoj quetal chque ri aj Judá, e cablajuj mil chque ri aj Rubén, e cablajuj mil chque ri aj Gad.
REV 7:6 E cablajuj mil chque ri aj Aser, e cablajuj mil chque ri aj Neftalí, e cablajuj mil chque ri aj Manasés.
REV 7:7 E cablajuj mil chque ri aj Simeón, e cablajuj mil chque ri aj Leví, e cablajuj mil chque ri aj Isacar.
REV 7:8 E cablajuj mil chque ri aj Zabulón, e cablajuj mil chque ri aj José, e cablajuj mil c'ut chque ri aj Benjamín.
REV 7:9 Aretak xbantaj wa', xinca'yic, te' xeinwilo q'uialaj winak qui cojom sak tak qui k'u' e tac'al cho ri je'lalaj t'uyulibal chuwäch ri Alaj Chij, cuc'am c'u jujun u xak tut pa qui k'ab. Sibalaj e q'uia chi man c'o tä jun cäcowin che cajilaxic, winak ri jalajoj quech'awic, ri jalajoj queca'yic, ri jalajoj tak qui tinimit, conojel qui wäch winak ri e petinak cho ronojel ruwächulew.
REV 7:10 Conojel co quech'awic, cäquibij: Ruc' ri ka Dios ri t'uyul pa ri je'lalaj u t'uyulibal, xukuje' ruc' ri Alaj Chij ka rikom wi ri to'bal kib, —quecha'.
REV 7:11 Conojel c'u ri ángeles e tac'atoj qui sutim rij ri je'lalaj t'uyulibal, qui sutim quij ri c'amal tak qui be ri cojonelab xukuje' ri quiejeb ri je' quepe ángeles. Xquimej quib cho ri je'lalaj t'uyulibal, xquik'ijilaj c'u ri Dios.
REV 7:12 Je' xquibij wa': ¡Amén! Ri ka Dios takal che chi cänimarisax u k'ij, cäyi' u k'ij, cäyi' ri maltioxinic che, nim c'u quil wi. Ru no'j, ru takanic puwi' ronojel, ri nimalaj u chuk'ab, man c'o tä u q'uisic ronojel wa' amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Amén, —xecha'.
REV 7:13 Te c'u ri' jun chque ri c'amal tak qui be ri cojonelab xch'awic, xuta' chwe: ¿Jachin tak wa' we winak ri' ri qui cojom sak tak qui k'u'? ¿Jawije' quepe wi? —xcha chwe.
REV 7:14 Ri in xinbij che: Tat, lal etam la, —xincha che. Ri are' c'ut xubij chwe: Wa' we winak ri' e are wa' ri xeoc'ow pa ri nimalaj c'äxc'ol, qui ch'ajom c'u ri qui k'u', ca'nom sakloloj che pa ru quiq'uel ri Alaj Chij.
REV 7:15 Rumal ri' e c'o chuwäch ri je'lalaj u t'uyulibal ri Dios, quepatänin c'u che ri Are' pak'ij chi chak'ab pa ri nimalaj rachoch Dios. Ri Jun ri t'uyul pa ri je'lalaj t'uyulibal cäc'oji na cuc' che qui to'ic.
REV 7:16 Man cäpe tä chi na ri k'ij ri cäquirik ri numic, o ri chaki'j chi', man quec'at tä rumal ri k'ij, man cäquina' tä chi nimalaj k'ak'.
REV 7:17 Je ri', rumal chi quechajix na rumal ri Alaj Chij ri c'o pu niq'uiajal ri je'lalaj t'uyulibal, cuc'am c'u na qui be chi' u q'uiyibal tak ja' ri quel wi lok joron ri cuya c'aslemal jas ri cuban jun ajyuk' chque ri u chij. Ri Dios cusu' c'u na ronojel ri u wa'l qui wäch.
REV 8:1 Aretak ri Alaj Chij xuch'ol chi apan ri uwuk t'ikbal chrij ri wuj ri botom, craj niq'uiaj hora ri' man c'o tä jas xtataj pa ri caj.
REV 8:2 Te ri' xeinwil ri wukub ángeles ri e tac'al chuwäch ri Dios, xyi' c'u wukub tun chque.
REV 8:3 Xpe c'u jun ángel chic ri u tzayem jun porobal incienso re k'än puak, xtaq'ui c'u chuwäch ri ta'bal tok'ob. Xyi' q'uia incienso che rech cujach wa' cho ri Dios junam cuc' tak ri oración ri cäca'n ri winak ri e rech ri Dios puwi' ri ta'bal tok'ob re k'än puak ri c'o chuwäch ri je'lalaj t'uyulibal.
REV 8:4 Xpaki c'u ru sibel ri incienso chuwäch ri Dios ri xel bi pu k'ab ri ángel junam cuc' tak ri oración ri cäca'n ri winak ri e rech ri Dios.
REV 8:5 Te c'u ri' xpe ri ángel, xuc'am ri porobal incienso, xunojisaj c'u wa' che rachak k'ak' ri c'o puwi' ri ta'bal tok'ob, xuq'uiäk c'ut puwi' ruwächulew. Xuban c'u quiäkulja, nimalaj wojojem xtatajic, xuban caypa', xukuje' xuban jun nimalaj cäbrakan.
REV 8:6 Te c'u ri' ri wukub ángeles ri cuc'am ri wukub tun xca'n u banic quib che rok'isaxic ri qui tun.
REV 8:7 Aretak ri nabe ángel xrok'isaj ru tun, c'o sakbäch xukuje' k'ak' yujtal ruc' quic' ri xeq'uiäk puwi' ruwächulew. Ri urox u ch'akapil ruwächulew xc'atic junam ruc' ri urox mulaj chque tak ri che'. Xukuje' ri urox mulaj che ri räx k'ayes ri e c'o chuwäch xec'atic.
REV 8:8 Aretak ri ucab ángel xrok'isaj ru tun, jun jasach ri je' u banic jun juyub ri cänicowic xq'uiäk bi pa ri mar. Ri urox u tz'akatil ri mar c'ut xuban quic'.
REV 8:9 Ri urox mulaj chque ri chicop ri e c'o pa ri mar xecämic, ri urox mulaj c'ut chque ri barcos xeyojyobic.
REV 8:10 Aretak ri urox ángel xrok'isaj ru tun, jun nimalaj ch'imil ri cänicowic jas jun nimalaj chäj xkaj lok chicaj puwi' ri urox mulaj chque tak ri nima', xukuje' ru q'uiyibal tak ja'.
REV 8:11 Ri ch'imil Ajenjo u bi'. Ri urox mulaj chque tak ri ja' xca'n c'a. E q'uia c'u chque ri winak xecäm rumal ri joron rumal chi sibalaj c'a chic.
REV 8:12 Aretak ri ucaj ángel xrok'isaj ru tun, xuban c'äx ri urox u tz'akatil ri k'ij. Xukuje' ri ic' xuban c'äx ri urox u tz'akatil. Ri urox u tz'akatil ri ch'imil xukuje' xuban c'äx. Je ri' chi ri urox u tz'akatil chque wa' man xejuluw tä chic. Man xca'y tä ri k'ij, ri ic', ri ch'imil che ri urox u tz'akatil ri jun k'ij ruc' ri jun ak'ab.
REV 8:13 Te' xinwil jun ángel cärapap pu niq'uiajal ri caj, xukuje' xinto chi co cäch'awic, cubij: ¡Ay, ay, ay! ¡Tok'ob qui wäch ri winak ri e c'o cho ruwächulew rumal ri cäquirik na aretak ri oxib ángeles chic cäcok'isaj ri qui tun! —xcha'.
REV 9:1 Ri uro' ángel xrok'isaj ru tun, xinwil c'u jun ch'imil ri tzakinak lok chicaj, kajinak c'u puwi' ruwächulew. Xyi' c'u ri lawe che ri ch'imil ri', ri lawe ri jakbal re ri u chi' ri nimalaj jul ri sibalaj naj u pam.
REV 9:2 Xpe ri ch'imil, xujak ri u chi' ri nimalaj jul, xel c'u lok sib chupam je' jas ru sibel jun nimalaj horno. Ri sib ri', ri xel lok pa ri nimalaj jul, xuban k'ekum che ronojel. Man k'alaj tä chi ri k'ij.
REV 9:3 Chupam ri sib xebel lok sac' ri xejabun cho ronojel ruwächulew. Ri sac' ri' xyi' qui cuinem junam jas ri qui cuinem ri ixterix ri e c'o cho ruwächulew.
REV 9:4 Xbix c'u chque chi mäca'n c'äx chque ri k'ayes ri c'o cho ruwächulew, chi mäca'n c'äx che jun räx tico'n, chi mäca'n c'äx che tak ri che', xane xak xuwi cäca'n c'äx chque tak ri winak ri man cojom tä t'ikbal chque rumal ri Dios che quetal chucrusil ri qui palaj.
REV 9:5 Xbix c'u chque chi man quequicämisaj tä ri winak, xane xak xuwi cäquiya k'axom chque job ic'. Ri k'axom ri cäquiya are junam ruc' ri k'axom ri cuna' jun winak aretak cätia' rumal jun ixterix.
REV 9:6 Pa tak ri k'ij ri' ri winak kas cäquitzucuj na ri cämical, man cäquirik tä c'ut. Pune sibalaj cäcaj quecämic, ri cämical xa quel chquiwäch.
REV 9:7 Ri sac' je' quepe quiej ri benam que pa ch'oj. C'o jun jasach pa qui jolom chquijujunal ri je' jas jun corona re k'än puak. Ri qui palaj c'ut je' cäpe u palaj winak.
REV 9:8 Ri qui wi' je' cäpe u wi' ixok. Ri qui ware c'ut je' cäpe u ware coj.
REV 9:9 Ch'ukutal ri u wo qui c'ux ruc' to'bal ib ri je' ta ne ch'ich'. Ru jininem ri qui xic' je' jas ri qui jininem q'uia carruaje ri e chararem cumal quiej benam que pa ch'oj.
REV 9:10 Ri qui je' junam ruc' ri qui je' ri ixterix, ri c'o u wi' t'ist'ic. Yo'm qui chuk'ab chupam ri qui je' chubanic c'äx chque ri winak job ic'.
REV 9:11 Ri sac' ri' c'o c'u jun ri cätakan pa qui wi', are ri ángel ri cätakan pa ri nimalaj jul. Ri u bi' pa hebreo are Abadón, pa griego are Apolión. We bi'aj ri' quel cubij “Sachal Wächaj”.
REV 9:12 Xoc'ow ri nabe nimalaj c'äxc'ol. Craj chi c'u na quieb chic.
REV 9:13 Ri uwak ángel xrok'isaj ru tun, xinta c'u jun ri xch'aw lok chquixol ri quiejeb ru c'a' ri ta'bal tok'ob re k'än puak ri c'o chuwäch ri Dios.
REV 9:14 Xubij c'u che ri uwak ángel ri ruc'am ri tun: Cheaquira ri quiejeb ángeles ri e yututal chuchi' ri nimalaj nima' Eufrates, —xcha'.
REV 9:15 Xequirtaj c'u ri quiejeb ángeles, ri xak queye'm jampa' curik ri hora, ri k'ij, ri ic', ri junab rech quequicämisaj ri urox mulaj chque ri winak cho ruwächulew.
REV 9:16 Xinta ri cajilabal ri qui soldados ri e quiejeninak chquij quiej, e are c'u quieb ciento millones.
REV 9:17 Are je' quilic wa' ri quiej xeinwilo ri xuc'ut ri Dios chnuwäch. Ri e quiejeninak chquij qui cojom to'bal uwo qui c'ux re ch'ich' ri quiäk, räx, k'än cäca'yic. Ri qui jolom ri quiej are je' jas ri qui jolom ri coj. Quel c'u lok k'ak', sib, xukuje' azufre pa qui chi'.
REV 9:18 Xecämisax ri urox mulaj chque ri winak cho ruwächulew rumal we oxib nimak tak c'äxc'ol ri'. Are ri k'ak', ri sib, ri azufre ri xel lok pa qui chi' ri quiej.
REV 9:19 Je ri' rumal chi ri qui cuinem ri quiej ri' pa qui chi' c'o wi xukuje' chupam ri qui je'. Ri qui je' c'ut, je' quepe cumätz ri c'o qui jolom, ruc' c'u wa' cäca'n c'äx chque ri winak.
REV 9:20 Are c'u ri niq'uiaj winak chic ri man xecäm tä rumal ri nimak tak c'äxc'ol ri', man xquiya tä can u banic ri etzelal ri cäca'no. Man xquiya tä c'u can qui k'ijilaxic ri itzel tak espíritus, o ri tiox re k'än puak, re sak puak, re ri ch'ich' bronce, re abaj, o re che' ri man queca'y taj, ri man cäquita taj, ri man quecowin taj quebinic.
REV 9:21 Man xquiya tä c'u can u banic ri cämisanic, ri itzinic, xukuje' ri elak'. Man xquiya tä c'u can u banic que jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab.
REV 10:1 Te c'u ri' xinwil jun ángel chic ri sibalaj c'o u chuk'ab ri xkaj lok chicaj, ri je' ta ne cojom jun sutz' che ratz'iak, c'o c'u jun räxquiäk'ab puwi' ru jolom. Ru palaj cäjuluwic junam ruc' ri k'ij, ri rakan c'ut quenicowic je' jas ri k'ak'.
REV 10:2 Ruc'am pu k'ab jun alaj botom wuj ri soltajinak. Xuya ri rakan re u wiquiäk'ab puwi' ri mar, are c'u ri u mox xuya puwi' ri ulew.
REV 10:3 Te ri' ri ángel co xch'awic jas ri cuban jun coj aretak curak u chi'. Aretak co xch'aw ri ángel xetataj wukub quiäkulja ri sibalaj xetililic.
REV 10:4 Te c'u ri' aretak xtataj ri wukub quiäkulja, xa jubik' man xintz'ibanic. Xinta c'u jun ri xch'aw lok chicaj, xubij chwe: Matz'ibaj ri xquibij ri wukub quiäkulja, man ya'tal tä c'u retamaxic wa', —xcha chwe.
REV 10:5 Te ri' ri ángel ri xinwilo ri tac'al puwi' ri mar xukuje' puwi' ri ulew xuyac ru wiquiäk'ab chicaj.
REV 10:6 Te c'u ri' xuban jurar pa ru bi' ri Jun ri man cäcäm taj, ri xbanow ri caj, ri ulew, ri mar, xukuje' ronojel ri c'o chquipam, xubij c'ut: Ya xopan ri q'uisbal k'ij, man cäbeytaj tä c'u na, —cächa'.
REV 10:7 Aretak copan ri k'ij ri cärok'isaj ru tun ri uwuk ángel, bantajinak chi ri' rumal ri Dios jas ru chomam u banic ri man etamtal taj, je' jas ri xubij chque ri patänil tak re, ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab, —xcha ri'.
REV 10:8 Ri jun ri xch'aw lok chicaj xch'aw chi na jumul wuc', xubij chwe: Jat, jac'ama ri alaj botom wuj ri soltajinak, ri c'o pu k'ab ri ángel ri tac'al puwi' ri mar xukuje' puwi' ri ulew, —xcha chwe.
REV 10:9 Xine' ruc' ri ángel, xinta' c'u che chi cuya ri alaj botom wuj chwe. Ri are' c'ut xubij chwe: Chac'ama, chatija c'ut. Sibalaj qui' cuban na pa ra chi' je' jas ri u wa'l che'. Aretak c'ut cäkaj bi chapam sibalaj c'a chic cubano, —xcha chwe.
REV 10:10 Xinc'am c'u ri alaj botom wuj pu k'ab ri ángel, te c'u ri' xintijo. Aretak xintijo, sibalaj qui' xuban pa nu chi' je' jas ri u wa'l che', aretak c'ut nu bik'om chi bic sibalaj c'a xuban chnupam.
REV 10:11 Te ri' xbix chwe: Rajwaxic cabij chi na jumul ri cubij ri Dios chquij ri q'uialaj tak tinimit, chquij q'uia qui wäch winak, chquij q'uia winak ri jalajoj quech'awic, xukuje' chquij q'uia nimak tak takanelab, —xcha chwe.
REV 11:1 Te ri' xyi' jun aj chwe ri junam ruc' jun etäbal, xbix c'u chwe: Chatwalijok, chawetaj c'u ri retabalil ri nimalaj rachoch Dios, ri ta'bal tok'ob, xukuje' cheawajilaj janipa' ri quek'ijilan chila'.
REV 11:2 Mawetaj c'u ri uwoja ri c'o chrij ri nimalaj rachoch Dios, rumal chi yo'm wa' chque ri winak re niq'uiaj tinimit chic. Ri e are' c'ut cäquixak'lej na ri lok'alaj tinimit cawinak quieb ic'.
REV 11:3 Ri in c'ut queintak na bi ri quieb nu k'alajisanelab ri cäquitzijoj na ri nu Tzij. Mil quieb ciento ruc' oxc'al k'ij cäquitzijoj na ri nu Tzij, qui cojom c'u atz'iak re bis.
REV 11:4 We quieb k'alajisanelab ri' e are' ri quieb che' re olivos, ri quieb u tac'alibal cantela ri e yo'm chuwäch ri Rajaw ruwächulew.
REV 11:5 We c'o jun craj cuban c'äx chque, ri e are' cäquesaj lok k'ak' pa qui chi' ri cusach qui wäch ri qui c'ulel. Je ri' cäcämisax na apachin ri craj cuban c'äx chque.
REV 11:6 We k'alajisanelab ri' c'o takanic pa qui k'ab chutz'apixic ri caj, rech man cäkaj tä jäb aretak tajin cäquitzijoj ru Tzij ri Dios. Xukuje' quecowin chubanic quic' che tak ri ja', xukuje' chubanic c'äx che ruwächulew ruc' ronojel u wäch c'äxc'ol janipa' mul ri cäcaj.
REV 11:7 Aretak c'ut queto'taj chutzijoxic ru Tzij ri Dios, ri xibibalalaj awaj ri quel lok pa ri nimalaj jul ri sibalaj naj u pam cäch'ojin na cuc', queuch'ac c'u na, queucämisaj na.
REV 11:8 Ri qui cuerpo cäliyi na can pa tak ri be xol tak ri ja rech ri nimalaj tinimit ri xrip wi ri Kajaw Jesús, xcämisaxic. Cäbix Sodoma xukuje' Egipto che tak we tinimit ri' rumal ri quetzalal ri winak.
REV 11:9 Oxib k'ij c'ut ruc' niq'uiaj quilitaj na ri qui cuerpos cumal winak ri jalajoj tak qui tinimit, winak ri jalajoj queca'yic, winak ri jalajoj quech'awic, conojel c'u qui wäch winak cho ronojel ruwächulew. Man cäyi' tä c'u na chi quemuk ri qui cuerpo.
REV 11:10 Ri winak cho ruwächulew quequicot na rumal ri qui cämical. Cäca'n c'u na nimak'ij, xukuje' cäquitakala na bi sipanic chbil tak quib. Je ri', rumal chi ri winak xquina' nimalaj c'äx rumal ri qui tzij we quieb k'alajisanelab ri' ri e takom lok rumal ri Dios.
REV 11:11 Aretak c'ut oc'owinak chi ri oxib k'ij ruc' niq'uiaj, ri Dios xeuc'astajisaj chi na, xewalij chi c'u na jumul. Conojel c'u ri winak ri xeilowic sibalaj xquixej na quib.
REV 11:12 Te c'u ri' ri quieb k'alajisanelab xquita Jun ri co xch'aw lok chicaj ri xubij chque: Chixpakal lok je wa', —xcha'. Ri e are' c'ut xepaki chicaj pa jun sutz'. Xeilitaj c'u cumal ri qui c'ulel.
REV 11:13 Che we chanim ri' xuban jun nimalaj cäbrakan. Are c'u ri ulajujil ri ja re ri tinimit xewulijic, wukub mil winak c'ut xecäm rumal ri nimalaj cäbrakan. Ri winak ri xec'asi canok sibalaj xquixej quib, xquinimarisaj c'u u k'ij ri Dios ri c'o chila' chicaj.
REV 11:14 Xoc'ow ri ucab nimalaj c'äxc'ol, chanim c'ut cäpe na ri urox.
REV 11:15 Ri uwuk ángel xrok'isaj ru tun, xetataj c'ut chi e c'o ri sibalaj co xech'aw lok chicaj ri xquibij: Ronojel takanic ri c'o pa qui k'ab ri nimak tak takanelab ajuwächulew c'o chic pu k'ab ri Kajaw Dios xukuje' pu k'ab ri u Cristo. Ri Are' c'ut cätakan na amak'el pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic, —xecha'.
REV 11:16 Ri juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab ri e t'uyul pa tak ri je'lalaj qui t'uyulibal cho ri Dios xquimej quib chuwäch ri Are', xquik'ijilaj c'ut.
REV 11:17 Xquibij: Cujmaltioxin che la, Kajaw Dios, lal ri' ri Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc', lal ri' ri c'o la ojer, ri c'o la cämic, ri xukuje' cäpe na la. Je ri', rumal chi cojom la ri nimalaj chuk'ab la, c'utum c'u la cämic chi c'o takanic pa k'ab la.
REV 11:18 Conojel qui wäch winak cho ronojel ruwächulew yactajinak coyowal. Xopan c'u ri k'ij ri cäc'äjisaj la qui wäch, xukuje' xopan ri k'ij ri cäk'at la tzij pa qui wi' ri cäminakib. Cäya c'u la ri tojbal que ri quepatänin che la, ri k'alajisal tak re ri Lok' Pixab la, xukuje' ri winak ri qui jachom quib pa k'ab la, xukuje' ri nim cäquil wi ri bi' la, chi nimak chi ch'utik. Xukuje' xopan ri k'ij ri cäsach la qui wäch ri quesachow qui wäch ri winak re ruwächulew, —xecha ri'.
REV 11:19 Te c'u ri' xjaktaj ri nimalaj rachoch Dios ri c'o pa ri caj, xk'alajin c'u lok ri caxa ri c'o pa ri rachoch Dios ri c'olotal wi ru Trato ri Are'. Xuban caypa', xtataj nimalaj wojojem, xuban quiäkulja. Xuban c'u jun nimalaj cäbrakan, xukuje' xkaj nimalaj sakbäch.
REV 12:1 Te ri' xilitaj jun nimalaj etal cho ri caj. C'o jun ixok ri ch'uktal rumal ri k'ij je' ta ne ri u cojom che ratz'iak. C'o ri ic' chuxe' ri rakan, cojom c'u jun corona chujolom ri e c'o cablajuj ch'imil chrij.
REV 12:2 Ri ixok ri', are yawab winak chic, curak c'u u chi' rumal ri k'axom. Ruc' tak c'äx c'ut tajin cäril u wäch ri ral.
REV 12:3 Te ri' xilitaj jun cajmabal etal chic cho ri caj. Are jun nimalaj itzel cumätz quiäk rij, wukub u jolom, lajuj ru c'a' c'olic. C'o c'u jujun corona pa qui wi' ri jujun u jolom.
REV 12:4 Ruc' ru je' xeujic' lok ri urox mulaj chque ri ch'imil cho ri caj, xeuq'uiäk c'u cho ri uwächulew. Ri nimalaj itzel cumätz ri' xtaq'ui chuwäch ri ixok ri tajin cäril u wäch ri ral rech cutij ri ral ri ixok xuwi ta ne quilitaj u wäch.
REV 12:5 Xril c'u u wäch jun ral ala ri ixok, ri cätakan na pa qui wi' conojel qui wäch winak cho ruwächulew ruc' jun vara re ch'ich'. Xesax c'u bi ri ral ri ixok, xc'am bi ruc' ri Dios, rech cät'uyi pa ri je'lalaj u t'uyulibal.
REV 12:6 Are c'u ri ixok xanimaj bic, xe' c'u pa ri juyub ri cätz'inowic jawije' ri banom wi u banic jun c'olibal che rumal ri Dios. Jela' c'ut cätzuk wi na mil quieb cientos ruc' oxc'al k'ij.
REV 12:7 Te c'u ri' xban jun nimalaj ch'oj pa ri caj. Ri arcángel Miguel e rachi'l ri ángeles rech ri are' xech'ojin ruc' ri nimalaj itzel cumätz. Xch'ojin c'u ri nimalaj itzel cumätz e rachi'l ri ángeles rech ri are'.
REV 12:8 Man xecowin tä c'ut xech'acan pa ri ch'oj, man xyi' tä c'u chque chi quec'oji chi pa ri caj.
REV 12:9 Xesax c'u lok ri nimalaj itzel cumätz, ri ojer cumätz ri cäbix Itzel xukuje' Satanás che ru bi'. Are c'u wa' ri queusub ri winak cho ronojel ruwächulew. Ri are' junam cuc' ri ángeles rech ri are' xeq'uiäk lok cho ruwächulew.
REV 12:10 Te c'u ri' xinta jun ri co xch'aw lok chicaj ri xubij: Xopan ri k'ij ri cäkarik ru tobanic ri Dios, quetamax c'u na chi ri ka Dios c'o nimalaj u chuk'ab, chi Are' cätakan na pa ka wi'. Cäyi' c'u na takanic pu k'ab ri u Cristo. Je ri', rumal chi esam bi ri jun ri cuyac tzij chquij ri kachalal. Xuyac c'u tzij chquij chuwäch ri ka Dios chi pak'ij chi chak'ab.
REV 12:11 Ri kachalal e ch'acaninak puwi' rumal ru quiq'uel ri Alaj Chij, xukuje' rumal ru Lok' Pixab ri Dios ri xquitzijoj. Man xquixej tä c'u quib chuya'ic ri qui c'aslemal, xane xquijach quib cho ri cämical.
REV 12:12 Chixquicot ba' iwonojel ix, ri ix c'o pa tak ri caj. Tok'ob c'u i wäch ix, ri ix c'o cho ruwächulew xukuje' ri ix c'o pa ri mar, rumal chi ri Itzel kajinak bi iwuc' ruc' nimalaj oyowal, retam c'ut chi xak quieb oxib k'ij chic cäcanaj che, —xcha ri jun ri xch'aw lok chicaj.
REV 12:13 Aretak ri nimalaj itzel cumätz xrilo chi xq'uiäk lok cho ruwächulew, xuchap rokataxic ri ixok ri rilom u wäch ri ral ala.
REV 12:14 Are c'u ri ixok xeyi' che quieb nimak tak u xic' je' jas ri u xic' jun nimalaj xic rech cäcowinic cärapap bic, que' pa ri u c'olibal pa tak juyub ri cätz'inowic, naj che ri cumätz. Chila' c'ut cätzuk wi na oxib junab ruc' ri niq'uiaj.
REV 12:15 Ri nimalaj itzel cumätz xresaj lok joron pu chi' chubanic jun nima' rech cäc'am bi ri ixok rumal ri ja'.
REV 12:16 Ri ulew c'ut xuto' ri ixok. Xujak rib ri ulew, xubik' c'u bi ri joron ri xresaj lok ri nimalaj itzel cumätz pu chi'.
REV 12:17 Rumal ri' ri nimalaj itzel cumätz xyactaj royowal chrij ri ixok. Xe' c'ut, xch'ojin cuc' ri niq'uiaj ralc'ual ri ral ri ixok, ri queniman chque ru takanic ri Dios, ri qui jiquibam canima' chrij ri Kas Tzij ri xuk'alajisaj ri Jesucristo.
REV 13:1 Xintaq'ui in chuchi' ri mar, xinwil c'ut xel lok pa ri mar jun xibibalalaj awaj ri c'o wukub u jolom, lajuj c'u ru c'a'. E c'o jujun corona pa qui wi' ri jujun ru c'a'. Chque tak ru jolom e c'o jujun bi'aj ri sibalaj äwas qui bixic wa' chuwäch ri Dios.
REV 13:2 Ri xibibalalaj awaj ri' ri xinwilo je' cäpe jun balam, ri rakan c'ut e junam ruc' ri rakan jun oso, ri u chi' junam ruc' ri u chi' jun coj. Ri nimalaj itzel cumätz xuya ru chuk'ab che xukuje' ri je'lalaj u t'uyulibal. Xukuje' xuya ri nimalaj u takanic pu k'ab.
REV 13:3 Jun chque ru jolom ri xibibalalaj awaj ri' c'o jun nimalaj soctajinak che je' ta ne ri xa jubik' man cäcämic. Xcunataj c'u ru soctajic ri cuya cämical, je ri' chi conojel ri winak cho ruwächulew sibalaj xquicajmaj, xquiterenej c'u ri xibibalalaj awaj.
REV 13:4 Ri winak xquik'ijilaj ri nimalaj itzel cumätz rumal chi u yo'm takanic pu k'ab ri xibibalalaj awaj, xukuje' xquik'ijilaj ri xibibalalaj awaj, xquibij c'ut: ¿Jachin ta lo jun ri junam ruc' we xibibalalaj awaj ri'? ¿Jachin ta c'u ri cäcowinic cäch'ojin ruc'? ¡Man c'o taj! —xecha'.
REV 13:5 Xukuje' xyi' che ri xibibalalaj awaj chi cubij tak tzij re nimal, ri äwas qui bixic chrij ri Dios. Xukuje' xyi' che chi cätakan cawinak quieb ic'.
REV 13:6 Je' c'u xubano. Xubij c'äxalaj tak tzij chrij ri Dios, xukuje' xubij ri äwas u bixic chrij ru bi', chrij ri lok'alaj rachoch Dios, xukuje' chquij ri e c'o chila' chicaj.
REV 13:7 Xukuje' xyi' che chi cäch'ojin cuc' ri winak ri e rech ri Dios c'ä queuch'ac na. Xukuje' xyi' takanic pu k'ab chi cätakan pa qui wi' conojel qui wäch winak cho ruwächulew, winak ri jalajoj tak qui tinimit, winak ri jalajoj quech'awic, xukuje' winak ri jalajoj queca'yic.
REV 13:8 We xibibalalaj awaj ri' xk'ijilax cumal conojel ri winak ri e c'o cho ruwächulew, conojel ri winak ri tzaretak xban ri cajulew man tz'ibtal tä ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal ri c'o ruc' ri Alaj Chij ri xcämisaxic.
REV 13:9 We c'o jun ru jiquibam ranima' chutatabexic ri nu tzij, chutatabej ba' ri quinbij.
REV 13:10 Ri winak ri quequichap bi niq'uiaj winak chic, ri e are' c'ut quechap na bic xukuje'. Ri winak ri cäquicämisaj niq'uiaj winak chic ruc' machete, ri e are' c'ut quecämisax na ruc' machete xukuje'. Rumal ri' ri winak ri e rech ri Dios rajwaxic cäquichajij paciencia xukuje' rajwaxic chi kas quecojon che ri Dios.
REV 13:11 Te ri' xinwil jun xibibalalaj awaj chic ri xel lok pa ri ulew. Ri jun ri' c'o quieb ru c'a' ri je' cäpe ru c'a' chij. Are c'u ri cäch'awic je' cäch'aw jun nimalaj itzel cumätz.
REV 13:12 Ri takanic ri c'o pu k'ab ri xibibalalaj awaj ri' are je' jas ri c'o ruc' ri nabe awaj. Chuwäch c'u ri nabe xibibalalaj awaj xubano chi ri uwächulew xukuje' conojel ri winak ri e c'o cho ruwächulew cäquik'ijilaj ri nabe xibibalalaj awaj ri xcunataj che ru soctajic ri xa jubik' man xcäm tä rumal.
REV 13:13 Xukuje' xuban nimak tak etal ri cajmabal, je ri' chi xcowinic xukasaj lok k'ak' chicaj cho ruwächulew chquiwäch ri winak.
REV 13:14 Rumal c'u ri cajmabal tak etal ri xyi' che chi cuban chuwäch ri nabe xibibalalaj awaj, xeusub ri winak ri e c'o cho ruwächulew. Xeutak c'u chubanic jun u wächbal ri nabe xibibalalaj awaj ri pune xsoc che machete, xc'asi c'ut.
REV 13:15 Xyi' che ri ucab xibibalalaj awaj chi cuya u c'aslemal ru wächbal ri nabe xibibalalaj awaj, rech cäcowinic cäch'awic, xukuje' queucämisaj jachin tak ri man quek'ijilan tä che.
REV 13:16 Man xak xuwi tä wa', xane xukuje' xubano chi conojel ri winak coc quetal che ri qui k'ab re ru wiquiäk'ab o chucrusil ri qui palaj chi ac'alab, chi ri'jab, chi k'inomab, chi meba'ib, xukuje' ri winak ri e c'o pu k'ab jun patrón o winak ri man c'o tä qui patrón.
REV 13:17 Man c'o tä c'u jun winak cuya' cälok'omic o cäc'ayinic we man cojom retal o man cojom tä ru bi' ri xibibalalaj awaj chrij o ri rajilbalil ru bi'.
REV 13:18 Waral k'alaj wi chi rajwaxic ri etamanic. Jachin ri c'o u no'j, chuch'obo ri rajilbalil ri xibibalalaj awaj. Are rajilbalil jun winak. Ri rajilbalil are wakib ciento ruc' oxc'al wakib.
REV 14:1 Te ri' xinca'yic, xinwil ri Alaj Chij chacal puwi' ri juyub Sión. E rachi'l jun ciento ruc' cawinak quiejeb mil winak ri tz'ibtal ru bi' ri Alaj Chij chucrusil ri qui palaj, xukuje' ru bi' ru Tat ri Alaj Chij.
REV 14:2 Xinta c'ut c'o jun wojojem ri xpe chicaj ri junam ruc' ru chojojem q'uia nima', je' ta c'u ne ru tililem jun nimalaj quiäkulja. Ri wojojem ri' junam ruc' ri rok'ebal q'uia arpas ri tajin cäquik'ojomaj ri ajk'ojomab.
REV 14:3 Tajin c'u cäquibixoj jun c'ac' bix chuwäch ri je'lalaj t'uyulibal xukuje' chquiwäch ri quiejeb ri je' quepe ángeles, xukuje' chquiwäch ri c'amal tak qui be ri cojonelab. Man c'o tä c'u jun cäcowinic cäretamaj ri bix ri', xane xak xuwi ri jun ciento ruc' cawinak quiejeb mil winak chquixol ri winak ajuwächulew ri xquirik ru tobanic ri Dios.
REV 14:4 E are tak wa' ri man xca'n tä ri nimalaj mac ri äwas u banic cuc' tak ixokib, ch'ajch'oj ri qui c'aslemal, qui terenem c'u ri Alaj Chij apawije' chi' ri que' wi. Xquirik ru tobanic ri Dios chquixol ri winak rech quec'oji che nabe tak sipanic ri cäyi' cho ri Dios je' jas jun sipanic re cosech, xukuje' cho ri Alaj Chij.
REV 14:5 Man cäriktaj tä jun banal tzij chquixol, xane ch'ajch'oj ri canima' cho ri je'lalaj u t'uyulibal ri Dios.
REV 14:6 Te c'u ri' xinwil jun ángel chic ri tajin cärapap pu niq'uiajal ri caj, ruc'am ri Utzalaj Tzij re ri Evangelio ri man c'o tä u q'uisic rech cutzijoj wa' chque ri winak ri e c'o cho ruwächulew, conojel qui wäch winak, winak ri jalajoj queca'yic, ri jalajoj quech'awic, xukuje' ri jalajoj tak qui tinimit.
REV 14:7 Co xch'awic, xubij: Chixej iwib cho ri Dios, nim chiwila wi, chiya c'u u k'ij, rumal chi xopan ri k'ij aretak ri Are' cuk'at tzij pa qui wi' ri winak. Chik'ijilaj ri xbanow ri caj, ri ulew, ri mar, xukuje' ru q'uiyibal tak ja'.
REV 14:8 Te c'u ri' xteri chi lok jun ángel chic ri xubij: ¡Xwulijic, ya xwulij ri nimalaj tinimit Babilonia! Je ri', rumal chi u k'abarisam conojel qui wäch winak cho ruwächulew ruc' ru vino ri sibalaj c'o u chuk'ab re ri mac ri sibalaj äwas u banic ri sachinak u c'ux rumal, —xcha ri ángel.
REV 14:9 Te c'u ri' xteri chi lok jun urox ángel chic ri co xch'awic, xubij: We c'o jun cuk'ijilaj ri xibibalalaj awaj xukuje' ru wächbal, cuya c'u rib chi coc ri retal ri xibibalalaj awaj chucrusil u palaj o che ru k'ab,
REV 14:10 ri winak ri' cutij na re ri vino rech ri nimalaj c'äjisabal wächaj ri cuya na ri Dios, ri man c'o tä jas yujtal ruc', xane sibalaj c'o u chuk'ab, ri k'ijom pa ri vaso rech ri nimalaj royowal. Cäban na c'äx che ruc' k'ak', xukuje' ruc' azufre chquiwäch ri ángeles rech ri Dios xukuje' chuwäch ri Alaj Chij.
REV 14:11 Ru sibel ri c'äxc'ol ri curiko cäbukuw na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic. Man c'o tä c'u uxlanem pak'ij o chak'ab chque ri winak ri quek'ijilan ri xibibalalaj awaj, xukuje' ru wächbal, o ri cäquiya quib chi coc ri retal ru bi' chque.
REV 14:12 Rumal ri' ri winak ri e rech ri Dios, ri quequinimaj tak ru takanic, xukuje' jicom ri canima' chrij ri Jesús, rajwaxic cäquichajij paciencia.
REV 14:13 Te c'u ri' xinta jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij chwe: Chatz'ibaj we tzij ri': “Cämic cächaptaj bic, utz que ri quecämic, ri xecojon bi che ri Kajaw Jesús,” —xcha'. Je', je ri', —cächa ri Lok'alaj Espíritu. Rumal chi queuxlan na che ri qui chac. Ronojel c'u ri utzil ri ca'nom man cäsach tä ri', xane cäk'alajin na wa' cuc' chila'.
REV 14:14 Te c'u ri' xinca'yic, xinwil jun sutz' ri sibalaj sak. T'uyul Jun puwi' ri sutz' ri junam ruc' ru c'ojol jun winak. Cojom c'u jun u corona re k'än puak, ruc'am jun ixjos pu k'ab ri sibalaj c'o u pu chi'.
REV 14:15 Xel c'u lok jun ángel chic pa ri nimalaj rachoch Dios ri xurak u chi' chuch'abexic ri Jun ri t'uyul puwi' ri sutz', xubij c'u che: Cojo la ri ixjos la, mulij c'u la ri cosech, rumal chi ya xopan ri k'ij. Ronojel qui wäch ri tico'n cho ruwächulew e are' utz chic, —xcha che.
REV 14:16 Ri Jun c'ut ri t'uyul puwi' ri sutz' xroc'owisaj ri rixjos puwi' ruwächulew, xumulij ri cosech ri c'o cho ruwächulew.
REV 14:17 Te c'u ri' xel chi lok jun ángel chic pa ri nimalaj rachoch Dios ri c'o pa ri caj. Ri are' xukuje' ruc'am jun ixjos ri sibalaj c'o u pu chi'.
REV 14:18 Xukuje' xel chi lok jun ángel chic ruc' ri ta'bal tok'ob ri c'o takanic pu k'ab puwi' ri k'ak'. Co xurak u chi' chuch'abexic ri ángel ri ruc'am ri ixjos ri sibalaj c'o u pu chi', xubij che: Chacojo ri awixjos ri sibalaj c'o u pu chi'. Cheak'ata ri jutak tzayaj uva che ri qui che'al, ri e tiquitoj cho ruwächulew, rumal chi e chak' chic, —xcha che.
REV 14:19 Ri ángel c'ut xroc'owisaj ri rixjos puwi' ruwächulew, xeumol c'u ri uvas ri e c'o cho ruwächulew, te c'u ri' xeuq'uiäk pa jun nimalaj c'olibal jawije' ri quepitz' wi. Are wa' quel cubij ri nimalaj c'äjisabal wächaj ri cuya ri Dios.
REV 14:20 Ri uvas chrij ri tinimit xepitz' wi. Pa ri c'olibal ri xepitz' wi xel lok nimalaj quic' ri xopan ak'an pa tak ri jic'bal ri qui chi' ri quiej, xukajbej c'u oxib ciento kilómetros.
REV 15:1 Xinwil chi jun nimalaj etal chic cho ri caj ri sibalaj cajmabal u banic. Xeinwil wukub ángeles ri cuc'am ri wukub q'uisbal tak c'äxc'ol. Ruc' c'u wa' cäq'uis u tza'm ri nimalaj royowal ri Dios.
REV 15:2 Xukuje' c'o ri xinwilo ri je' u banic jun mar re vidrio ri cäcowin cäca'y jun chupam ri yujtal ruc' k'ak'. Chuchi' c'u ri mar ri' re vidrio e tac'atoj wi ri e ch'acaninak puwi' ri xibibalalaj awaj, puwi' ru wächbal, xukuje' puwi' ri jun ri xyi' jun ajilabal che ru bi'. Cuc'am c'u jujun qui k'ojom arpas qui bi' ri yo'm chque rumal ri Dios.
REV 15:3 Cäquibixoj c'u ru bix ri ka mam Moisés ri patänil re ri Dios, ru bix ri Alaj Chij ri cubij: Sibalaj nim, xukuje' cajmabal ronojel ri banom la, Kajaw Dios, ri c'o ronojel u wäch chuk'ab uc' la. E jicom xukuje' e kas tzij ru beyal ri chomanic la, lal ri' Nimalaj Takanel pa qui wi' conojel qui wäch winak cho ruwächulew.
REV 15:4 ¿Jachin ta ri mat cuxej rib chuwäch la, nimalaj Kajaw? ¿Jachin ta ri mat cunimarisaj k'ij la? Xuwi c'u ri lal, lal lok'alaj ka Dios. Conojel qui wäch winak cho ruwächulew quepe na che k'ijilaxic la. Je ri', rumal chi quilom chi jicom anima' la chubanic ronojel, —cächa ri bix.
REV 15:5 Te c'u ri' xinca'yic, xinwil c'ut xjakjob ru chi' ri Lok'alaj Rachoch Dios ri c'o pa ri caj, ri Lok'alaj Ja ri c'olotal wi ri tz'alam tak abaj re ru Pixab ri Dios.
REV 15:6 Chupam c'u ri Lok'alaj Rachoch Dios xebel wi lok ri wukub ángeles ri cuc'am ri wukub c'äxc'ol. Qui cojom ch'ajch'oj atz'iak re lino ri cäjuluwic, ximital jujun pas re k'än puak cho qui c'ux.
REV 15:7 Te c'u ri' jun chque ri quiejeb ri je' quepe ángeles xuya wukub lak re k'än puak chque ri wukub ángeles chquijujunal. E nojinak c'u ri lak che ri nimalaj c'äjisabal wächaj ri cuya ri ka Dios ri man cäcäm taj ri c'asal pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic.
REV 15:8 Xnoj c'u ri Lok'alaj Rachoch Dios che sib rumal ri nimalaj u k'ij ri Dios xukuje' rumal ri nimalaj u chuk'ab. Man c'o tä c'u jun ri cuya' coc bi chupam c'ä cäq'uis na ri wukub c'äxc'ol ri cuc'am ri wukub ángeles.
REV 16:1 Te c'u ri' xinta jun ri co xch'aw lok pa ri Lok'alaj Rachoch Dios, ri xubij chque ri wukub ángeles: ¡Jix ba'! Jijamij puwi' ruwächulew ri nimalaj c'äjisabal wächaj ri cuya ri Dios ri c'o pa tak ri wukub lak, —xcha'.
REV 16:2 Xe' ri nabe ángel, xujamij puwi' ruwächulew ri c'o pa ru lak. Conojel c'u ri winak ri c'o ri retal ri xibibalalaj awaj chque, ri xukuje' cäquik'ijilaj ru wächbal, xel lok jun itzel ch'a'c chquij ri sibalaj cäk'ak'anic.
REV 16:3 Ri ucab ángel xujamij puwi' ri mar ri c'o pa ru lak. Xuban c'u quic' ri joron re ri mar, je' ta ne ru quiq'uel jun cäminak. Conojel c'u ri e c'aslic ri e c'o pa ri mar xecämic.
REV 16:4 Ri urox ángel xujamij ri c'o pa ru lak puwi' tak ri nima', xukuje' puwi' ru q'uiyibal tak ja', xuban c'u quic' tak ri ja'.
REV 16:5 Te c'u ri' xinto xubij ri ángel rech tak ri ja': Ri lal jicom anima' la rumal chi je wa' banom la chuk'atic tzij, Kajaw, lok'alaj ka Dios, lal ri' ri c'o la cämic, xukuje' xc'oji la ojer.
REV 16:6 Je ri', rumal chi we winak ri' qui cämisam ri winak ri qui jachom quib pa k'ab la, xukuje' qui cämisam ri k'alajisal tak re ri Lok' Pixab la. Cämic c'ut yo'm la quic' chque pa tijic rumal chi je wa' ri takal chque, —xcha'.
REV 16:7 Xukuje' xinta jun ri xch'aw lok ruc' ri ta'bal tok'ob ri xubij: Je', Kajaw, ka Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab uc' la, kas tzij xukuje' kas jicom banom la chuk'atic tzij pa qui wi', —xcha'.
REV 16:8 Ri ucaj ángel xujamij ri c'o pa ru lak puwi' ri k'ij, xyi' c'u u chuk'ab ri k'ij che qui poroxic ri winak ruc' ru k'ak'al.
REV 16:9 Conojel c'ut sibalaj xec'atic. Pune ta je ri', man xquiq'uex tä ri canima', ri qui chomanic, man xquiya tä c'u u k'ij ri Dios, xane xa xquibij tzij ri äwas u bixic chrij ri Dios ri c'o u takanic pa qui wi' tak we c'äxc'ol ri'.
REV 16:10 Ri uro' ángel xujamij ri c'o pa ru lak puwi' ri je'lalaj u t'uyulibal ri xibibalalaj awaj, xk'ekumar c'u ronojel ri tinimit ri cätakan wi. Ri winak c'ut xquitia' ri cak' rumal ri k'axom.
REV 16:11 Pune je ri' man xquiya tä can u banic ri etzelal ri tajin cäca'no, xane xa xquibij tzij ri äwas u bixic chrij ri ka Dios ri c'o chila' chicaj rumal ri qui k'axowem xukuje' rumal ri ch'a'c ri c'o chquij.
REV 16:12 Ri uwak ángel xujamij ri c'o pa ru lak puwi' ri nimalaj nima' Eufrates. Xtzaj c'u ri joron re ri nima' rech cuya' cäban jun be chque ri nimak tak takanelab ri quepe pa ri relbal k'ij.
REV 16:13 Te c'u ri' xinwilo chi pu chi' ri nimalaj itzel cumätz, pu chi' ri xibibalalaj awaj, xukuje' pu chi' ri jun ri cuban che rib chi k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, xebel lok oxib itzel tak espíritus ri je' quepe ixtutz'.
REV 16:14 E are itzel tak espíritus wa' ri cäca'n cajmabal tak etal, quebel c'u bi che qui mulixic conojel tak ri nimak tak takanelab re ruwächulew che ri nimalaj ch'oj re ri nimalaj u k'ij ri ka Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc'.
REV 16:15 “¡Chitampe'! Ri in quinpe na je' jas ru petic jun elak'om, man quina' tä c'ut. Utz re ri man cäwar taj, ri coc il che ri ratz'iak, rech man cäch'ani tä canok, quel c'u u q'uixbal chquiwäch ri winak,” —cächa ri Jesús.
REV 16:16 Ri itzel tak espíritus xequimulij c'u ri nimak tak takanelab pa ri lianic ri u bi' Armagedón pa ri ch'abal hebreo.
REV 16:17 Ri uwuk ángel xujamij ri c'o pa ru lak pa ri quiäkik', c'o c'u Jun ri co xch'aw lok pa ri Lok'alaj Rachoch Dios ri c'o pa ri caj, kas ruc' ri je'lalaj t'uyulibal xch'aw wi lok, xubij: Ya xbantajic, —xcha'.
REV 16:18 Te c'u ri' xuban tak caypa', wojojem, xukuje' quiäkulja. Ruwächulew xslabisax rumal jun nimalaj cäbrakan. We cäbrakan ri' sibalaj nim na chquiwäch ri niq'uiaj cäbrakan ri u banom tzaretak e c'o winak cho ruwächulew.
REV 16:19 Ri nimalaj tinimit Babilonia xutas rib, xuban oxib. Conojel c'u ri tinimit ri e c'o cho ruwächulew xewulijic. Man xsach tä c'u ri nimalaj tinimit Babilonia che ri Dios, xane xubano chi xuna' ri nimalaj c'äx re ri c'äjisabal u wäch ri xutak lok chrij rumal ri nimalaj royowal ri Are'.
REV 16:20 Conojel ri ch'äkatak tak ulew ri e c'o pa ri mar xukuje' tak ri juyub xsach qui wäch.
REV 16:21 Xukuje' xkaj lok chicaj pa qui wi' ri winak nimak tak sakbäch ri xa jubik' man quepajan jujun quintal chquijujunal, ri winak c'ut xquibij ri äwas u bixic chrij ri Dios rumal ri c'äxc'ol re ri sakbäch, rumal chi are jun c'äjisabal wächaj ri sibalaj nim na.
REV 17:1 Te c'u ri' xpe jun chque ri wukub ángeles ri cuc'am ri wukub lak, xubij c'u chwe: Tasa'jmpe', quinc'ut c'u na chawäch ru c'äjisaxic u wäch ri nimalaj itzel ixok, ri nimalaj tinimit ri t'uyul pa qui wi' tak ri mar, —xcha'.
REV 17:2 Ri nimak tak takanelab re ruwächulew ca'nom ruc' ri ixok xa jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, xukuje' ri winak ri e c'o cho ruwächulew e k'abarinak ruc' ru vino ri sibalaj c'o u chuk'ab re ri mac ri sibalaj äwas u banic ri sachinak qui c'ux rumal.
REV 17:3 Te c'u ri', chupam ri xc'ut chnuwäch rumal ri Lok'alaj Espíritu, ri ángel xinuc'am bi pa ri juyub ri cätz'inowic. Chila' c'ut xinwil wi jun ixok t'uyul puwi' jun xibibalalaj awaj quiäk rij, ri tz'ibtal ronojel ri rij che tak bi'aj ri sibalaj äwas qui bixic chrij ri Dios. Ri awaj ri' c'o wukub u jolom, c'o c'u lajuj ru c'a'.
REV 17:4 We ixok ri' u cojom atz'iak ri quieb u wäch cäca'yic, morada xukuje' quiäk. Wiktal ruc' k'än puak, cuc' tak abaj ri pakal cajil, xukuje' cuc' perlas. Ruc'am jun vaso re k'än puak pu k'ab ri nojinak che ronojel u wäch ri man utz taj, xukuje' ri u tz'ilol ri nimalaj mac ri u banom ri sibalaj äwas u banic, je' jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab.
REV 17:5 Tz'ibtal c'u jun bi'aj chucrusil ru palaj ri ixok ri man c'o tä jun cäch'obowic. Are wa' ri bi'aj: “Ri nimalaj Babilonia, qui nan ri itzel tak ixokib, xukuje' conojel ri itzel tak winak ri e c'o cho ruwächulew,” —cuchixic.
REV 17:6 Te ri' xinwilo chi ri ixok k'abarinak rumal ru tijic ri qui quiq'uel ri winak ri e rech ri Dios, xukuje' rumal ru tijic ri qui quiq'uel ri e cämisam rumal chi xquitzijoj ronojel ri xuban ri Jesús. Aretak xinwilo, sibalaj xincajmaj wa'.
REV 17:7 Te c'u ri' xubij ri ángel chwe: ¿Jas che sibalaj a cajmam awib? Quink'alajisaj na chawäch ri man etamtal taj chrij we ixok ri', xukuje' chrij ri xibibalalaj awaj ri cämowinak bic, ri c'o wukub u jolom, ri xukuje' c'o lajuj ru c'a'.
REV 17:8 Ri xibibalalaj awaj ri xawilo are wa' ri xc'oji na, cämic c'ut man c'o tä chic. Pune ta ne je ri' quel c'u na lok pa ri nimalaj jul ri sibalaj naj u pam aretak mäjok que' pa ri q'uisbal cämical. Ri winak ri e c'o cho ruwächulew, ri man tz'ibtal tä ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal tzaretak xban ruwächulew, cäquicajmaj na aretak cäquil ri xibibalalaj awaj ri xc'oji na, ri man c'o tä chi c'ut, ri cäpe chi c'u na jumul chic, —xcha chwe.
REV 17:9 Waral c'o wi jun chomanic chque ri quecowinic quech'obonic. Ri wukub jolomaj quel cubij wukub juyub. Pa qui wi' c'u wa' t'uyul wi ri ixok.
REV 17:10 Ri wukub jolomaj xukuje' quel cubij wukub nimak tak takanelab. Job chque we takanelab ri' xsach qui wäch wa'. Jun chque tajin cätakan cämic, ri jun chi c'ut c'ä mäja' cäpetic. Aretak cäpe ri q'uisbal takanel, man naj tä c'u na cätakanic.
REV 17:11 Ri xibibalalaj awaj ri xc'oji na, ri man c'o tä chic, are ri u wajxak takanel. Ri are' jun cuc' ri wukub. Benam c'u re wa' pa ri q'uisbal cämical.
REV 17:12 Ri lajuj u c'a' ri xawilo, e are lajuj nimak tak takanelab wa' ri c'ä mäja' cäquichap takanic. Cäyi' c'u na takanic pa qui k'ab rech quetakan pa qui wi' ri winak jun hora, junam ruc' ri xibibalalaj awaj.
REV 17:13 We lajuj nimak tak takanelab ri' junam ri qui chomanic, cäquiya c'u na ri qui chuk'ab xukuje' ri qui takanic che ri xibibalalaj awaj.
REV 17:14 Quech'ojin na ruc' ri Alaj Chij, quech'actaj c'u na rumal ri Alaj Chij junam cuc' ri e c'o ruc'. Je ri', rumal chi ri Alaj Chij are Cajaw ri ajawib, xukuje' are Nim Takanel pa qui wi' conojel ri nimak tak takanelab. Ri e c'o ruc' e siq'uital wa' rumal ri Dios, xukuje' e cha'talic, jicom c'u ri canima'.
REV 17:15 Xukuje' xubij ri ángel chwe: Ri nimak tak mar ri xeawilo, ri t'uyul wi ri itzel ixok pa qui wi', are quel cubij wa' chi e conojel qui wäch winak, e winak ri jalajoj queca'yic, e winak ri jalajoj tak qui tinimit, e winak ri jalajoj quech'awic.
REV 17:16 Ri lajuj u c'a' ri e c'o che ri xibibalalaj awaj ri xawilo, cäquetzelaj na u wäch ri itzel ixok, cäquiya c'u na canok u tuquiel, cäquich'anaba na canok. Cäquitij na ru tijol, cäquiporoj c'u na ru bakil pa k'ak'.
REV 17:17 Ri Dios yo'winak pa canima' ri lajuj takanelab ri' chi cäca'no jachique ri craj ri Are', chi cäjunamataj ri qui chomanic chuya'ic takanic pu k'ab ri xibibalalaj awaj, c'ä cäbantaj na ronojel ru bim ri Dios.
REV 17:18 Ri ixok ri xawilo, are wa' ri nimalaj tinimit ri cätakan pa qui wi' ri nimak tak takanelab ajuwächulew, —xcha ri ángel chwe.
REV 18:1 Te c'u ri' xinwil jun ángel chic ri tajin cäkaj lok chicaj, c'o c'u nimalaj takanic pu k'ab. Ru juluwem xuya sakil cho ronojel ruwächulew.
REV 18:2 Co xch'awic, xubij: ¡Xwulijic! Ya xwulij ri nimalaj tinimit Babilonia. Cojom chi wa' che cachoch itzel tak espíritus. Are qui jul ronojel qui wäch itzelalaj tak espíritus chic, xukuje' are qui soc c'äx tak chicop ajuwocaj ri tzel queilitajic.
REV 18:3 Je ri', rumal chi ronojel qui wäch winak cho ruwächulew e k'abarinak rumal ru tijic ri vino re ri nimalaj mac ri cubano. Xukuje' ri nimak tak takanelab re ruwächulew je' ca'nom ruc' ri ixok jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab. Ri ajc'ayib c'ut ri e c'o cho ruwächulew e k'inomarinak rumal chi ri nimalaj tinimit Babilonia sibalaj oc'owinak u wi' ri u rayibal chque ronojel u wäch tak jastak, —xcha'.
REV 18:4 Te c'u ri' xinta chi Jun ri xch'aw lok chicaj ri xubij: Chixel lok pa we tinimit ri', winak ri ix wech in, rech man quiban tä iwe ri mac ri cäban pa we tinimit ri', rech man quirik tä c'u iwe ri nimak tak c'äx ri quepe na puwi'.
REV 18:5 Xak c'u u mulim rib ru mac, opaninak c'ä chicaj, na'tal c'u ronojel wa' ri retzelal che ri Dios.
REV 18:6 Chibana che ri are' jas ru banom ri are' chque niq'uiaj chic, chiya u camul ri rajil u q'uexel che ri are' jas ri u banom chiwe. Chiyujaj ri cutijo, ri sibalaj c'äx na u tijic wa' chuwäch ri xuya ri are' chque niq'uiaj chic, chiya c'u wa' che.
REV 18:7 Chiya c'äxc'ol che, xukuje' bis, jas ru nimal ri nimarisan ib ri xq'uiy pa ranima', xukuje' jas ri nimalaj u rayibal chque q'uia tak jastak. Xubij c'u pa ranima': “Ri in, in t'uyul waral je' jas jun ixok nim takanel, man in malca'n taj, man c'o tä c'u c'äx quinrik na,” —cächa'.
REV 18:8 Rumal ri' xa pa jun k'ij quepe na ronojel ru c'äxc'ol puwi'. Cäpe na cämical, cäpe na bis, xukuje' wi'jal. Cäporox c'u na ruc' k'ak'. Je ri', rumal chi ri Dios sibalaj c'o u chuk'ab, ri Kajaw Dios ri u k'atom tzij puwi' chi cäc'äjisax u wäch.
REV 18:9 Ri nimak tak takanelab re ruwächulew ri xca'n ruc' are' jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, ri xquiya quib chutzucuxic ruc' are' ri q'uia jastak ri xquirayij, quebok' na, cäquirak c'u qui chi' aretak cäquil ru sibel ri k'ak' re ru poroxic.
REV 18:10 Naj quetaq'ui wi na che rumal ri qui xibriquil. Sibalaj cäquixej na quib che ri nimalaj c'äjisabal u wäch ri tajin curiko, cäquibij c'u na: ¡Ay! ¡Tok'ob a wäch, nimalaj tinimit Babilonia, tinimit ri nim u k'ij! Xak te'talic xpe ri c'äx pa wi', xc'äjisax c'u a wäch, —quecha na.
REV 18:11 Ri ajc'ayib ri e c'o cho ruwächulew xukuje' quebok' na, cäquirak c'u na qui chi' che we tinimit, rumal chi man c'o tä chi na jachin ri cälok'ow ri jastak ri cäquiq'uiyij.
REV 18:12 Ri cäquiq'uiyij are ri k'än puak, ri sak puak, ri abaj ri pakal rajil, ri perlas, ri manta re lino ri coc' u wäch, ri manta re xela, ri manta morada, xukuje' ri manta ri sibalaj quiäk u wäch. Cäquiq'uiyij c'u tak che' ri quec'oc'otic, jastak re marfil, re che' ri pakal cajil, re ri ch'ich' bronce, re xak ch'ich', xukuje' jastak re mármol.
REV 18:13 Xukuje' cäquiq'uiyij ri canela, ri molom tak k'ayes ri quec'oc'otic, ri incienso, ri mirra, c'oc'alaj tak cunabal, vino, aceite, coc'alaj c'äj, ri trico c'ut. Cäquiq'uiyij c'u q'uia qui wäch tak awaj, wacäx, awaj re tak eka'n, chij, xukuje' quiej ruc' ri qui carruaje, xukuje' winak, e are' winak wa' ri xa cäquicoj niq'uiaj winak chic che patänil tak que.
REV 18:14 Cäquibij c'u na che ri tinimit: ¡Conojel ri je'lalaj tak jastak ri sibalaj xarayij qui wäch, ri sibalaj xkaj chquiwäch ri winak, ya man c'o tä chic! ¡Xsach c'u u wäch ronojel ra k'inomal, xukuje' ronojel ri a je'lal ri c'o nabe!
REV 18:15 Ri ajc'ayib ri xca'n qui c'ay cuc' tak we jastak ri', ri e k'inomarinak rumal we tinimit ri', naj quetaq'ui wi na che ri tinimit rumal chi cäquixej quib we ne cäquirik que ri e are' ri nimalaj c'äjisabal u wäch we tinimit ri'. Quebok' na, cäk'axow c'u na ri canima'.
REV 18:16 Cäquibij c'u na: ¡Ay! ¡Tok'ob u wäch ri nimalaj tinimit! Junam c'u ri are' ruc' jun ixok ri u cojom coc'alaj lino che ratz'iak, xukuje' u cojom manta morada xukuje' manta ri sibalaj quiäk u wäch, u wikom c'u rib ruc' k'än puak, cuc' tak abaj ri pakal cajil, xukuje' cuc' perlas.
REV 18:17 ¡Xak te'talic c'ut xsach u wäch ronojel ri nimalaj u k'inomal! —quecha na. Conojel ri e cojom che caporal chque tak ri barcos, xukuje' ri winak ri quebe' pa tak barcos, ri e binisel tak barcos, conojel c'u ri quechacun pa ri mar, naj xetaq'ui wi can che ri tinimit.
REV 18:18 Aretak xquil ru sibel ri tinimit ri tajin cäporoxic, xquirak qui chi', xquibij: ¿A xc'oji lo jumul jun tinimit junam ruc' we nimalaj tinimit ri'? ¡Man xc'oji taj! —xecha'.
REV 18:19 Xquiq'uiäk ulew pa qui jolom (c'utbal re ri qui bis). Xebok'ic, xk'axow c'u ri canima', xquirak qui chi', xquibij: ¡Ay! ¡Tok'ob u wäch ri nimalaj tinimit! Ruc' c'u ru k'inomal e k'inomarinak conojel ri c'o qui barcos pa ri mar. ¡Xak te'talic c'ut xsach u wäch we nimalaj tinimit ri'! —xecha'.
REV 18:20 Chixquicot ba' iwonojel ix, ri ix c'o pa tak ri caj rumal ri xbantaj che we tinimit ri'. Chixquicot ix xukuje', ri ix rech ri Dios, xukuje' ri ix, ix apóstoles, ri ix xukuje' ri ix k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios rumal chi aretak ri Dios xuk'at tzij puwi' we tinimit ri' chi cäc'äjisax u wäch, xuya ri rajil u q'uexel ri c'äx ri u banom we tinimit ri' chiwe, —xcha ri Jun ri xch'aw lok chicaj.
REV 18:21 Te c'u ri' jun ángel ri sibalaj c'o u chuk'ab xuwalijisaj jun abaj ri junam ruc' jun nimalaj ca', xuq'uiäk bi pa ri mar, xubij c'ut: Are je wa' cäban na che ri nimalaj tinimit Babilonia, cäwulij na. ¡Ruc' chuk'ab cäwulixic! Man c'o tä c'u jumul ri quilitaj chi na u wäch.
REV 18:22 ¡Babilonia! Man c'o tä chi na jumul ri cätataj chi awuc' ri rok'ebal ri k'ojom arpa u bi', ri su', o ri tun. Man cäriktaj tä chi na jun ajchac ri cuban apachique u wäch chac. Man cätataj tä chi na jun winak ri cäjuknaj ru ca' pa ri tinimit.
REV 18:23 Man cätunun tä chi na pa tak ja ru sakil ri jun candela, man cätataj tä c'ut ri wojcorem pa tak ri c'ulanem. Nabe canok ri ajc'ayib ri e c'o awuc' e are nimak qui k'ij cho ruwächulew. Xesubtaj c'u conojel qui wäch winak cho ruwächulew ruc' ri itzinic ri xabano, —xcha'.
REV 18:24 Chupam c'u we tinimit ri' xecämisax wi ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' ri winak ri e rech ri Dios. Xriktaj c'u ri qui quiq'uel conojel ri winak ri e cämisam cho ronojel ruwächulew chupam we tinimit ri', —xcha ri ángel.
REV 19:1 Te c'u ri' xinta sibalaj q'uia winak ri e c'o pa ri caj ri co xech'awic, xquibij: ¡Aleluya! Ruc' ri ka Dios ka rikom wi ri to'bal kib. Xuwi che ri Are' takal wi chi cänimarisax u k'ij. Xuwi ri Are' takalic cäbix che chi c'o nimalaj u chuk'ab
REV 19:2 rumal chi u banom ri jicomal, u banom c'u ri kas tzij chuk'atic tzij. Xuk'at c'u tzij puwi' ri nimalaj itzel ixok chi cäc'äjisax u wäch. Are c'u ri are' ri retzelam ruwächulew ruc' ronojel ri man utz taj ri xubano. Xuya c'u ri Dios che ri ixok ri rajil u q'uexel ri qui cämical ri patänil tak re ri Are', —xecha ri'.
REV 19:3 Te c'u ri' xech'aw chic, xquibij: ¡Aleluya! Ru sibel ri nimalaj tinimit ri tajin cäporoxic, man cätäni taj, xane xak tajin wi cäbukuw na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic, —xecha'.
REV 19:4 Ri juwinak quiejeb c'amal tak qui be ri cojonelab xukuje' ri quiejeb ri je' quepe ángeles xquimej quib, xquik'ijilaj c'u ri Dios ri t'uyul pa ri je'lalaj u t'uyulibal, xquibij: ¡Amén! ¡Aleluya! —xecha'.
REV 19:5 Te c'u ri' xtataj Jun ri xch'aw lok ruc' ri je'lalaj t'uyulibal ri xubij: Chiya u k'ij ri ka Dios, iwonojel ix ri quixpatänin che, ri quixej iwib chuwäch, ri nim quiwil wi, chi ac'alab chi ri'jab, —xcha'.
REV 19:6 Xukuje' xinta jun wojojem ri je' ta ne e q'uia winak tajin quech'awic, ri je' ta ne ru chojojem q'uialaj nimak tak ja', xukuje' je' ta ne ru tililem cowilaj tak quiäkulja ri xquibij: ¡Aleluya! Ri Kajaw, ri ka Dios, ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc', u c'utum chi Are' tajin cätakanic.
REV 19:7 Chujquicotok, kas chquicot kanima', kanimarisaj c'u u k'ij ri Dios rumal chi xopan ri k'ij ri cäc'uli ri Alaj Chij. Ri rixokil c'ut u banom u banic rib.
REV 19:8 Yo'm che chi cucoj ch'ajch'oj atz'iak re coc'alaj lino ri cäjuluwic, —xecha'. Ri coc'alaj lino quel cubij ri jicomalaj qui c'aslemal ri winak ri e rech ri Dios.
REV 19:9 Te c'u ri' xubij ri ángel chwe: Chatz'ibaj wa' we tzij ri': “Utz que ri e siq'uim che ri nimalaj wi'm ri cäban pa ru c'ulanem ri Alaj Chij,” —xcha'. Xubij chi c'u chwe: We tzij ri', kas e are u Tzij ri Dios wa', —xcha chwe.
REV 19:10 Xinxuqui c'u chuwäch ri ángel chuk'ijilaxic. Ri are' c'ut xubij chwe: ¡Maban wa'! Ri in xukuje' xak in patänil re ri Dios je' jas ri at, junam cuc' ri awachalal ri jicom canima' chrij ri kas tzij ri xuk'alajisaj ri Jesús. Are chak'ijilaj ri Dios, —xcha chwe. Ri kas tzij ri xuk'alajisaj ri Jesús, are c'u wa' ri cäyo'w qui chuk'ab ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios.
REV 19:11 Te c'u ri' xinwil ri caj jaktalic, xuc'ut c'u rib jun sak rij quiej. Ru bi' ri Jun ri quiejeninak chrij are wa': Jicom Ranima' xukuje' Kas Tzij. Ruc' c'u jicomal cuk'at tzij xukuje' cuban ri ch'oj.
REV 19:12 Ru wak'äch quejuluwic je' jas ru xak k'ak', e cojom c'u q'uia corona chujolom. C'o jun bi'aj tz'ibtal chrij ri xak xuwi ri Are' kas cäch'obowic.
REV 19:13 U cojom jun u k'u' ri tz'ajom che quic'. Ru bi' c'ut are “Ru Tzij ri Dios”.
REV 19:14 Ternetal c'u cumal ri soldados ajchicaj ri qui cojom sak atz'iak re coc'alaj lino ri ch'ajch'oj. E quiejeninak c'ut chquij sak tak quiej.
REV 19:15 Pu chi' quel wi lok jun machete ri sibalaj c'o u pu chi', ri cucoj che qui soquic conojel qui wäch winak cho ruwächulew. Cätakan c'u na pa qui wi' ruc' jun vara re ch'ich'. Cuk'at c'u na tzij pa qui wi'. Je' cuban na chque jas ri cuban jun winak che qui pitz'ic ri uvas ruc' ri rakan, queutac'alej. Xukuje' cuban na chi cäquina' ri c'äx re ri nimalaj c'äjisabal qui wäch ri cäpe pa qui wi' rumal ri nimalaj royowal ri Dios, ri ka Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc'.
REV 19:16 Tz'ibtal c'u we bi'aj ri' che ru k'u' xukuje' che ri rakan ri cubij: Are “Nim Takanel pa qui wi' ri nimak tak takanelab, Cajaw c'u conojel ri ajawib.”
REV 19:17 Te ri' xinwil jun ángel ri tac'al pa ri k'ij, ri xurak u chi', co xch'awic che qui ch'abexic conojel ri chicop ri querapap chicaj, xubij chque: ¡Chixsa'j! Chimulij iwib che ri nimalaj wi'm ri cuya ri Dios.
REV 19:18 Chixsa'j rech quitij ri qui ti'jol nimak tak takanelab, ri qui ti'jol ri qui nimakil tak soldados, xukuje' ri qui ti'jol achijab ri sibalaj c'o qui chuk'ab. Quitij c'u na ri qui ti'jol tak quiej, xukuje' ri qui ti'jol tak ri ajquiejab, ri qui ti'jol ronojel qui wäch winak, winak ri e c'o pu k'ab jun patrón o ri man c'o tä qui patrón, chi ac'alab, chi ri'jab, —xcha'.
REV 19:19 Te c'u ri' xinwil ri xibibalalaj awaj xukuje' ri nimak tak takanelab ajuwächulew cachi'l ri qui soldados, ri qui mulim quib rech quech'ojin ruc' ri Jun ri quiejeninak chrij ri quiej xukuje' cuc' ru soldados ri Are'.
REV 19:20 Xchap c'u ri xibibalalaj awaj junam ruc' ri jun ri cuban che rib chi are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, ri u banom cajmabal tak etal chuwäch ri xibibalalaj awaj. Cumal c'u we cajmabal tak etal ri' xeusub ri winak ri xquiya quib chi coc ri retal ri xibibalalaj awaj chque, ri xukuje' xquik'ijilaj ru wächbal. Ri xibibalalaj awaj xukuje' ri jun ri cuban che rib chi are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios, e c'aslic xeq'uiäk bi pa ri k'ak' ri je' jas jun nimalaj mar ri sibalaj cänicow ruc' azufre.
REV 19:21 Are c'u ri niq'uiaj chic, xecämisax ruc' ri machete ri quel lok pu chi' ri Jun ri quiejeninak chrij ri quiej, conojel c'u tak ri chicop ajuwocaj xnoj qui pam ruc' ri qui ti'jol we winak ri'.
REV 20:1 Te c'u ri' xinwil jun ángel ri tajin cäkaj lok chicaj, ruc'am pu k'ab ri lawe rech ri nimalaj jul ri sibalaj naj u pam, xukuje' ruc'am jun nimalaj ximibal re ch'ich'.
REV 20:2 We ángel ri' xuchap ri nimalaj itzel cumätz, ri ojer cumätz ri cäbix Itzel xukuje' Satanás che u bi'. Mil junab c'ut xuxim na ruc' ri ximibal re ch'ich'.
REV 20:3 Xuq'uiäk bi pa ri nimalaj jul, xutz'apij can u chi' ri jul, xucoj jun t'ikbal che ri tz'apibal re rech man queusub tä chi ri winak cho ruwächulew c'ä cätz'akat na ri mil junab. Aretak cätz'akat ri mil junab rajwaxic c'ut cätzokopix na quieb oxib k'ij.
REV 20:4 Te c'u ri' xinwil jujun je'lalaj tak t'uyulibal. Chila' c'ut e t'uyul wi ri yo'm takanic pa qui k'ab chuk'atic tzij. Xukuje' xinwil ri canima' ri winak ri esam qui jolom rumal ru tzijoxic ru Lok' Pixab ri Dios ri xuk'alajisaj ri Jesús. Ri e are' man xquik'ijilaj tä ri xibibalalaj awaj. Man xquik'ijilaj tä ru wächbal, man xquiya tä c'u quib chi coc ri retal ri are' chucrusil ri qui palaj o che ri qui k'ab. Xinwilo chi xec'astaj chquixol ri cäminakib, xetakan c'ut junam ruc' ri Cristo pa ri mil junab.
REV 20:5 Are wa' ri nabe c'astajibal. Are c'u ri niq'uiaj cäminakib chic man xec'astaj tä che we chanim ri', xane c'ä te' xec'astajic aretak xtz'akat na ri mil junab.
REV 20:6 ¡Utz que ri xec'astaj pa ri nabe c'astajibal! E are wa' ri qui jachom quib pu k'ab ri Dios. Ri ucab cämical man cäriktaj tä chi na cumal ri e are', xane queboc na che sacerdotes rech ri Dios xukuje' rech ri Cristo. Quetakan c'u na ruc' ri Cristo pa ri mil junab.
REV 20:7 Aretak cätz'akat ri mil junab, ri Satanás cätzokopix na, quel c'u na lok jawije' ri tz'aptal wi.
REV 20:8 Quel c'u na bi che qui subic ri winak cho ronojel ruwächulew. E are c'u wa' ri Gog, xukuje' ri Magog. Queumulij na ri qui soldados che ri ch'oj, ri sibalaj e q'uia je' jas ri senyäb ri c'o chi' ri mar ri man cäcowin tä jun che cajilaxic.
REV 20:9 Xepaki c'u lok cho ronojel ruwächulew, xquisutij rij ri c'olibal ri e c'o wi ri winak ri e rech ri Dios, xukuje' ri tinimit ri lok' chuwäch. Ri Dios c'ut xutak lok k'ak' chicaj, ri xeuporoj conojel.
REV 20:10 Ri Itzel c'ut, ri u banom subunic chque, xq'uiäk bi pa ri nimalaj k'ak' ri je' ta ne are jun mar ri sibalaj cänicow ruc' azufre, jawije' xq'uiäk wi bi ri xibibalalaj awaj xukuje' ri jun ri cuban che rib chi are k'alajisal re ru Lok' Pixab ri Dios. Chila' c'ut cäquirik wi na nimalaj c'äx chi pak'ij chi chak'ab pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic.
REV 20:11 Xinwil c'u jun nimalaj t'uyulibal ri sakloloj, xukuje' xinwil ri Jun ri t'uyul chila'. Chuwäch c'u ri Are' xsach u wäch ri ulew xukuje' ri caj, man c'o tä jumul xilitaj chi qui wäch rumal chi man c'o tä chi c'u c'olibal jawije' chi' cuya' quec'oji wi.
REV 20:12 Te c'u ri' xeinwil ri cäminakib, chi ri'jab chi ac'alab e tac'atoj chuwäch ri Dios. Xejaktaj c'u tak ri wuj xukuje' xjaktaj jun wuj chic, ri wuj re c'aslemal. Xk'at c'u tzij pa qui wi' ri cäminakib. Xilic jas ri xca'no aretak e c'asal cho ruwächulew, ri tz'ibtal pa tak ri wuj.
REV 20:13 Ri mar xeujach ri cäminakib ri e c'o chupam. Ri cämical xukuje' ri c'olibal ri e c'o wi ri cäminakib xequijach ri cäminakib ri e c'o chupam. Conojel c'ut xk'at tzij pa qui wi' chrij ronojel ri xca'n pa ri qui c'aslemal.
REV 20:14 Te c'u ri' ri cämical xukuje' ri c'olibal ri e c'o wi ri cäminakib, xeq'uiäk bi pa ri nimalaj k'ak' ri je' ta ne jun mar tajin cäc'atic. Are c'u wa' ri ucab cämical.
REV 20:15 Chila' c'ut xeq'uiäk wi bi ri man tz'ibtal tä ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal.
REV 21:1 Te c'u ri' xinwil jun c'ac' caj xukuje' jun c'ac' uwächulew, rumal chi ri nabe caj xukuje' ri nabe uwächulew xsach qui wäch, xukuje' ri mar man c'o tä chic.
REV 21:2 In ri', ri Juan, xinwil ri lok'alaj tinimit, ri c'ac' Jerusalén, tajin cäkaj lok chicaj ruc' ri Dios. Banom c'u u banic je' jas jun ali ri u cojom chi ri ratz'iak re c'ulanem rech cäc'uli ruc' ri ala ri coc che rachajil.
REV 21:3 Xinta c'u jun ri co xch'aw lok chicaj ri xubij: ¡Chawilampe'! Ri Dios u yacom chi ri rachoch cämic chquixol ri winak. Cäjeki na junam cuc', ri e are' c'ut queboc na che u winakil ri Are'. Tzare c'u ri kas Dios cäc'oji na cuc' che qui Dios.
REV 21:4 Ri Dios cusu' na ri u wa'l qui wäch. Man c'o tä chi c'u cämical, man c'o tä chi ok'ej, man cäk'axow tä chi na ri canima', man c'o tä chi c'u k'axom. Je ri', rumal chi ronojel ri c'o nabe ya man c'o tä chic, xsach c'u u wäch wa', —xcha'.
REV 21:5 Are c'u ri Jun ri t'uyul pa ri nimalaj t'uyulibal xubij chwe: Chawilampe', ri in quinban c'ac' che ronojel ri c'olic, —xcha chwe. Xukuje' xubij: Chatz'ibaj wa' rumal chi we tzij ri' e kas tzij, cuya' c'ut kas cäcu'bi u c'ux jun chquij, —xcha'.
REV 21:6 Te c'u ri' xubij chi chwe: ¡Ya xbantajic! In ri' ri chaplebal xukuje' ri q'uisbal, je' jas ri nabe letra xukuje' ri q'uisbal letra rech ri alfabeto, ri “A” ruc' ri “Z”. Jachin ri cächaki'j u chi' quinya na che ri are' chi cutij re ri joron re ri u q'uiyibal ja' ri cuya c'aslemal, ri xak cäsipaxic.
REV 21:7 Jachin ri cäch'acanic cärechbej na ronojel wa'. Ri in quinoc na che u Dios, ri are' c'ut coc na che walc'ual in.
REV 21:8 Are c'u ri winak ri e xibrib, ri man quecojon taj, ri winak ri etzeltajinak qui c'aslemal cho ri Dios, ri cämisanelab, ri winak ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, ri winak ri cäca'n itzinic, ri quequik'ijilaj tak tiox ri xa e banom cumal winak, xukuje' conojel ri banal tak tzij, conojel wa' quebe' na pa ri nimalaj k'ak' ri je' ta ne jun mar ri tajin cäc'atic ruc' azufre. Are c'u wa' ri ucab cämical, —xcha ri Dios chwe.
REV 21:9 Te c'u ri' xpe jun chque ri wukub ángeles ri cuc'am ri wukub lak ri nojinak che ri q'uisbal tak c'äxc'ol, xubij chwe: Tasa'j, quinc'ut ri ali chawäch, ri rixokil ri Alaj Chij, —xcha chwe.
REV 21:10 Chupam ri xuc'ut ri Lok'alaj Espíritu chnuwäch xinwilo chi ri ángel xinuc'am bi puwi' jun nimalaj juyub ri sibalaj naj pakalinak, xuc'ut c'u ri nimalaj tinimit chnuwäch, ri lok'alaj Jerusalén ri tajin cäkaj lok chicaj jawije' xel wi lok chuwäch ri Dios.
REV 21:11 Ri tinimit cäjuluw rumal ru je'lalaj u juluwem ri Dios, ru juluwem are junam ruc' jun abaj ri sibalaj pakal rajil, junam ruc' jun abaj re jaspe, ri cuya' cäca'y jun chupam jas ri vidrio.
REV 21:12 Ri tinimit sutim rij che jun nimalaj tapya ri naj pakalinak. E c'o cablajuj uchibe che ri tapya, e c'o c'u jujun ángel chuchi' tak ri uchibe. Ri qui bi' ri cablajuj tinimit re Israel e tz'ibtal cho ri jujun porta re ri uchibe.
REV 21:13 Oxib uchibe e c'o chrelbal k'ij, oxib chic e c'o chuwiquiäk'ab ri relbal k'ij, e c'o oxib chumoxk'ab ri relbal k'ij, e c'o c'u oxib chic chukajbal k'ij.
REV 21:14 Ri tapya rech ri tinimit cojom cablajuj abaj che u tac'alibal. Ri qui bi' ri cablajuj apóstoles re ri Alaj Chij e tz'ibtal chquij tak ri abaj.
REV 21:15 Ri ángel ri tajin cätzijon wuc' ruc'am jun aj re k'än puak che retaxic ri tinimit, xukuje' c'u tak ri uchibe ruc' ri tapya.
REV 21:16 Ri tinimit xak junam retabalil ri pa tak u xcut. Ri rakan xak junam ruc' ru wäch. Ri ángel xretaj ri tinimit ruc' ri aj ri ruc'am. Quieb mil ruc' quieb ciento kilómetros quetanic. Ri rakan, xukuje' ri u wäch ri pakalinak xak junam queetanic.
REV 21:17 Te c'u ri' xretaj chi ri tapya, quetan c'u oxc'al ruc' quiejeb metros ru pimal, jas ri etabal ri cäquicoj ri winak are wa' ri tajin cucoj ri ángel.
REV 21:18 Ri tapya are abaj re jaspe ri cojom che ri tapya. Are c'u ri tinimit are k'än puak ri man c'o tä yuja'm ruc' cojom che, junam ruc' ri vidrio ri ch'ajch'oj.
REV 21:19 Ri abaj ri e cojom che ru tac'alibal ri tapya e wiktal cuc' ronojel qui wäch abaj ri pakal cajil. Ri nabe abaj re ri tac'alibal, wiktal ruc' jaspe, ri ucab abaj wiktal ruc' zafiro, ri urox abaj wiktal ruc' ágata, ri ucaj abaj c'ut, are wiktal ruc' esmeralda.
REV 21:20 Ri uro' abaj wiktal ruc' ónice, ri uwak abaj wiktal ruc' cornalina, ri uwuk abaj wiktal ruc' crisólito, ri uwajxak abaj wiktal ruc' berilo, ri ubelej abaj wiktal ruc' topacio, ri ulajuj abaj wiktal ruc' crisoprasa, ri ujulajuj abaj wiktal ruc' jacinto, ri ucablajuj abaj c'ut, are wiktal ruc' amatista.
REV 21:21 Ri cablajuj porta re ri u chi' tak be e cablajuj perlas wa'. Chquijujunal ri porta e jujun perlas. Ri be ri coc'ow pu niq'uiajal ri tinimit are re k'än puak ri man c'o tä yuja'm ruc', je' jas ri vidrio ri cäcowinic cäca'y jun chupam.
REV 21:22 Man xinwil tä jun Lok'alaj Rachoch Dios pa ri tinimit ri', rumal chi ri Kajaw Dios ri c'o ronojel u wäch chuk'ab ruc', are ri Are' ri Lok'alaj Rachoch Dios junam ruc' ri Alaj Chij.
REV 21:23 Ri tinimit man rajwaxic taj chi cäca'y ri k'ij puwi', man rajwaxic tä c'u ri ic' rumal chi ri je'lalaj u juluwem ri Dios are cäca'y puwi'. Ri Alaj Chij c'ut Are u sakil.
REV 21:24 Conojel qui wäch winak cho ruwächulew ri qui rikom ru tobanic ri Dios quebin na pa ru sakil ri tinimit ri'. Are c'u ri nimak tak takanelab re ri uwächulew cäquic'am na bi ri jastak que ri nimak qui k'ij, ri nim queil wi, quequiya c'u na can pa ri tinimit.
REV 21:25 Ru chi' tak be re ri tinimit man quetz'apix tä pak'ij. Chila' c'ut man c'o tä chak'ab.
REV 21:26 Cäc'am na bi jela' ri k'inomal ri sibalaj nimak qui k'ij, ri nim queil wi quech conojel qui wäch winak cho ruwächulew.
REV 21:27 Man c'o tä c'u jas ri man ch'ajch'oj taj coc bi pa ri tinimit. Man coc tä c'u bi jun winak ri etzeltajinak ru c'aslemal cho ri Dios, o jun ri u banom subunic. Xak xuwi queboc na bi ri winak ri tz'ibtal ri qui bi' pa ri wuj re c'aslemal ri c'o ruc' ri Alaj Chij.
REV 22:1 Te c'u ri' ri ángel xuc'ut chnuwäch jun nima' ri sakloloj re joron ri cuya c'aslemal. Cäcowinic cäca'y jun chupam je' jas ri cristal. Chila' c'ut quel wi lok ri nima' ruc' ri je'lalaj t'uyulibal ri e c'o wi ri Dios xukuje' ri Alaj Chij.
REV 22:2 Pu niq'uiajal ri be ri coc'ow pa ri tinimit xukuje' pa tak u xcut ri nima' e q'uiyinak wi ri che' re c'aslemal. Cablajuj mul cäwächin che ri jun junab. Chi ic' cuya ru wäch. Are c'u ru xak coc che cunabal que conojel qui wäch winak cho ruwächulew.
REV 22:3 Chila' man c'o tä jas ri etzelam u wäch rumal ri Dios. Are c'u ri je'lalaj t'uyulibal ri e c'o wi ri Dios xukuje' ri Alaj Chij cäc'oji na pa ri tinimit ri'. Ri patänil tak re ri Dios c'ut, quek'ijilan na che ri Are'.
REV 22:4 Kas cäquil na rib qui wäch chbil quib, are c'u ru bi' cäc'oji na chucrusil ri qui palaj.
REV 22:5 Chila' man c'o tä chi chak'ab. Ri winak ri quejeki chila' man rajwaxic tä ru sakil jun candela chque. Man rajwaxic tä c'ut ru sakil ri k'ij rumal chi ri Dios ri Kajaw cuya na sakil pa qui wi'. Ri e are' c'ut quetakan na pa tak ri k'ij ri junab ri quepetic.
REV 22:6 Te c'u ri' xubij ri ángel chwe: We tzij ri' e kas tzij, cuya' c'ut kas cäcu'bi u c'ux jun chquij. Ri Kajaw c'ut, ri tzare Dios wa', ri cäyo'w qui chuk'ab ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab, u takom lok ru ángel chuc'utic chquiwäch ri patänil tak re jas ri cäbantaj na chanim, —xcha chwe.
REV 22:7 ¡Chitampe'! ¡Chanim quinopanic! —xcha ri Jesús. ¡Utz re ri cunimaj ru Lok' Pixab ri Dios ri tz'ibtal pa we wuj ri'! —xcha chwe.
REV 22:8 In ri', ri Juan, xinto, xukuje' kas xinwil ronojel ri cätzijox waral. Aretak xtataj wa' wumal xukuje' xilitaj wumal, xinxuqui chuwäch ri ángel ri xc'utuw ronojel wa' chnuwäch rech quink'ijilaj.
REV 22:9 Ri ángel c'ut xubij chwe: ¡Maban wa'! Ri in xak in patänil re ri Dios je' jas ri at xukuje' tak ri awachalal ri k'alajisal tak re ru Lok' Pixab ri Dios, xukuje' conojel ri queniman che ru Tzij ri Dios ri tz'ibtal pa we wuj ri'. ¡Are chak'ijilaj ri Dios! —xcha chwe.
REV 22:10 Xukuje' xubij chwe: Meac'u' ru Lok' Pixab ri Dios ri tz'ibtal pa we wuj ri', rumal chi xa jubik' chic craj chi copan ri k'ij ri cäbantaj na ronojel wa'.
REV 22:11 Xak ba' chaya che ri banal etzelal chi cutakej u banic ri etzelal ri cubano, xukuje' ri winak ri man ch'ajch'oj tä ranima' chutakej na u banic ri man ch'ajch'oj taj. Are c'u ri utzalaj winak chutakej u banic ri utzil, ri winak c'ut ru jachom rib pu k'ab ri Dios chutakej u banic ri jicom cho ri Dios, —xcha'.
REV 22:12 ¡Chitampe'! —cächa ri Jesús. ¡Chanim quinopanic! Wuc'am bi ri tojbal ri quinya na chque ri winak chquijujunal, jas u wäch ri ca'nom.
REV 22:13 In ri', in ri nabe xukuje' in ri q'uisbal, ru chaplebal xukuje' ru q'uisic ronojel. Ri in, in je' jas ri nabe letra xukuje' ri q'uisbal letra rech ri alfabeto, ri “A” ruc' ri “Z”, —xcha ri Are'.
REV 22:14 Utz que ri qui ch'ajom ri catz'iak (quel cubij wa' chi e nimaninak chwe), rech cuya' cäquitij que ru wäch ri che' ri cuya c'aslemal. Xukuje' cuya' queboc pa ri uchibe rech ri tinimit.
REV 22:15 Are c'u ri itzel tak winak, xukuje' ri winak ri cäca'n itzinic, ri winak ri je' cäca'no jas ri cäca'n ri tz'i' ri xak cäquirik quib, man c'o tä qui pixab, ri cämisanelab, ri winak ri cäquik'ijilaj tak tiox ri xa e banom cumal, xukuje' conojel ri utz cäquil wi ri banow tzij, ri cäca'n subunic quecanaj na can ri e are' chrij ri tinimit.
REV 22:16 In ri', ri Jesús, nu takom bi ri nu ángel chuk'alajisaxic ronojel wa' chque tak ri kachalal cojonelab. Wuc' in xel wi ri a mam David ri nim takanel, in c'ut ri rachalaxic can ri are'. In ri' ri nimalaj ch'imil ri sibalaj cäjuluwic pa ru sakiribal, —xcha ri Are'.
REV 22:17 Ri Lok'alaj Espíritu xukuje' ri rixokil ri Alaj Chij cäquibij: ¡Chixsa'j! —quecha ri'. Jachin ri cätowic, chubij: ¡Chixsa'j! —cächa na. Jachin ri cächaki'j u chi', ri craj re ri joron, chpetok, chutija re ri joron ri cuya c'aslemal ri xak cäsipaxic.
REV 22:18 Conojel ri cäquitatabej ru Lok' Pixab ri Dios ri tz'ibtal pa we wuj ri', in ri', ri Juan, quinbij wa' chque: We c'o jun cuya u wi' tak we tzij ri', ri Dios cuya na u wi' ri c'äxc'ol chrij ri are' ri e tz'ibtal pa we wuj ri' ri quepe na chquij ri winak.
REV 22:19 Xukuje' we c'o jun c'o cäresaj che ru Lok' Pixab ri Dios ri tz'ibtal pa we wuj ri', ri Dios cäresaj na ru bi' ri winak ri' pa ri wuj re c'aslemal, man cuya tä c'u che chi coc pa ri lok'alaj tinimit. Are c'u wa' ri e tz'ibtal chquij pa we wuj ri'.
REV 22:20 Ri Jun ri cäk'alajisan tak we tzij ri', cubij: ¡Je', je ri'! ¡Quinopan na chanim! Amén. ¡Sa'j la, Kajaw Jesús!
REV 22:21 Are ta ba' ri Kajaw Jesucristo cutok'obisaj i wäch iwonojel. Amén.
