MAT 1:1 Enewe'en ƚiyits pe' ƚawa'mhitsik'i pe' ta'ƚets ha' Jesucristo, hikha' ta'ƚets pa' David'ik'i, ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.
MAT 1:2 Pa' Abraham'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Isaac, pa' Isaac'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jacob. Pa' Jacob'ik'i qa ƚa'sek pa' Judá qa pe' ƚamatsits qa pe' ƚek'injats.
MAT 1:3 Pa' Juda'ak'i qa pa' ƚa's qa ƚii Fares qa pa' ƚek'inij Zara, qa pe' ƚenene qa ƚii Tamar. Pa' Fares'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Esrom. Pa' Esrom'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aram.
MAT 1:4 Pa' Aram'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aminadab. Pa' Aminadab'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Naasón. Pa' Naason'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Salmón.
MAT 1:5 Pa' Salmón'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Booz qa pe' ƚenene'ek'i qa ƚii Rahab. Pa' Booz'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Obed qa pe' ƚenene'ek'i qa ƚii Rut. Pa' Obed'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Isaí.
MAT 1:6 Pa' Isai'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii David, hikpa' qi wittata'aj pa'aj. Pa' wittata'ik'i David qa pa' ƚa's qa ƚii Salomón. Pekhe' ƚenene'ek'i hikpe' ƚewhe'ye'tax pa'aj pakha' ƚii Urias.
MAT 1:7 Pa' Salomon'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Roboam. Pa' Roboam'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Abías. Pa' Abias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Asa.
MAT 1:8 Pa' Asa'ak'i qa pa' ƚa's qa ƚii Josafat. Pa' Josafat'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Joram. Pa' Joram'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Uzías.
MAT 1:9 Pa' Uzías'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jotam. Pa' Jotam'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Acaz. Pa' Acaz'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Ezequías.
MAT 1:10 Pa' Ezequias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Manasés. Pa' Manases'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Amón. Pa' Amon'ik'i qa pa' ƚa's ƚii Josías.
MAT 1:11 Pa' Josias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jeconías, qa pe' ƚamatsits qa pe' ƚek'injats. Hik pakha'aj pa' ƚahats'ij pe' Israel qa t'opheƚitiiju' qa wetka'xii pa'aj pa' witset Babilonia.
MAT 1:12 In mexe i'ni'kii pa'aj pa' Babilonia pa' Jeconias'ik'i qa nekfik'i pa' ƚa's qa' ƚii Salatiel. Pa' Salatiel'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Zorobabel.
MAT 1:13 Pa' Zorobabel'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Abiud. Pa' Abiud'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eliaquim. Pa' Eliaquim'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Azor.
MAT 1:14 Pa' Azor'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Sadoc. Pa' Sadoc'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aquim. Pa' Aquim'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eliud.
MAT 1:15 Pa' Eliud'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eleazar. Pa' Eleazar'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Matán. Pa' Matan'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jacob.
MAT 1:16 Pa' Jacob'ik'i qa ƚa's pa' José, ƚewhe'ye' ke' María, hikke' ƚenene ha' Jesús, hikha' ƚenqii iye Cristo.
MAT 1:17 Pa' Abraham'ik'i uja'x yamets pe' ta'ƚets catorce (14) ma' qa hats yametsji' pa' David'ik'i, qa pa' David'ik'i uja'x yametsji' iye catorce (14) iye pe' ta'ƚets, qa hik pa'aj t'opheƚitiiju' qa wetka'xii pa'aj pa' witset Babilonia. Qa catorce (14) iye yametsji' pekhewep iye ta'ƚets, ma' qa hikpe' qa ta'ƚji'ju' ha' Cristo.
MAT 1:18 Aka'an ƚunye'jkii pa'aj in i'nk'a nekfik'i pakha'aj ha' Jesucristo. Ke' ƚenene ƚii María jutsiqetsi'ƚ wetju'ƚ pa'aj qu' ƚewhe'ye'yi'ij pa' José. In mexente' i'ntaxijupha' pa'aj qa yiwkajitsheninƚe pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo.
MAT 1:19 Pa' José, María ƚewhe'ye', yatsathen. Nite' yisu'un qu' pekhel ƚ'anye'ji'ijkii pa'aj ke' María, qa yisu'un qu' niliƚi'ij qa'nte' nenikfe'le'ets pekhewep.
MAT 1:20 In mexe yijamtitaxijupkii pa'aj aka'an, qa in ima' qa itsowoƚ'axij pa'aj pa' ewi'ƚ ángel ta'ƚii pa' Yatsat'ax'inij, qa yit'ijets pa'aj: —José, ta'ƚets ka' David'ik'i, hasu'uj e'nijiwei qu' ni'ijup ne' María qu' ewhe'ye'yi'ij qe pa' ƚa's qu' nenektaxfik'i ta'ƚets na' ƚet'unha'x na' Espíritu Santo.
MAT 1:21 Ne' María qu' nenektaxfik'i pa' ƚa's qa eqiyi'ij hatse' Jesús. Ƚii aka'an qe qa' naqsi'jij pe' ƚewuƚ'ets ene' jukhew qa efuts ha'ne ƚetset.—
MAT 1:22 Week aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nafits aka' yit'ij pa'aj pa' Yatsat'ax'inij in i'nijji' pa' ewi'ƚ profeta qa yit'ij:
MAT 1:23 —Pekhe' mexe ham yawitjiye' qa' niwkajitshen, qa' nana'l pa' ƚa's qa' ƚeqiyi'ij Emanuel.— Qa aka'an qa ikji' —Dios in initji'ju'.—
MAT 1:24 Ma' qa in nompha'm pa' José qa tek'eenik'iha pa' yit'ijets pa' Yatsat'ax'inij ƚaqa ángel qa i'nijup pa'aj ke' María.
MAT 1:25 Qa nite'ƚe ewi'ƚ i'wi'ƚi' nite' t'eku'mets iye, pekhe'en qa nekfik'i pa' ƚa's, qa pa' José qa ƚeqiyij Jesús.
MAT 2:1 In hats neki'fik'i pa'aj ha' Jesús ha' witset'ii Belén, hikha' witset yatsat'axij ha' sehe' Judea, hik pakha'aj mexe tenek'enhei pa' Herodes. Qa namets pa'aj ha' witset Jerusalén pe' jukhew ta'ƚii pa' neƚu'uju'ƚ. Pekhewe'en nikfe'lets qa yejeƚijupkiiha iye ne' footekii,
MAT 2:2 qa inaqfaakaniikii pa'aj: —¿Pa'n i'ni' pa' ƚatata ene' judío pa' hane'ej nekfik'i? Qe hi'weni'ƚii ke' ƚoqo footeki' in nekpha'm na' neƚu'uju'ƚ qa heneki'ƚii qu' nek'iyini'ƚii pakha'an.—
MAT 2:3 Pa' wittata Herodes in yepi'ye' ek'i aka'an ma' qa qi in yitawje'meten pa'aj qa week iye pe' tetseti'yi' ha' Jerusalén.
MAT 2:4 Ma' qa iyinii qa no'thet wetju'ƚ pe' week tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei, qa nifaakanij pa'aj pa'n neki'fik'i hatse' pa' Cristo.
MAT 2:5 Pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: —Na' Belenii na' sehe' ƚii Judea qe hik aka' yika'ajji' pa'aj pa' ewi'ƚ profeta in yit'ij:
MAT 2:6 “Akha' witset Belén, yatsat'axij na' sehe' Judá, nite' t'an epji' qu' nite' eqiye' pe' week witsetits na' sehe' Judá, qe akha' qu' nat'atsji'ƚ e'pha'm hatse' pa' ewi'ƚ qi qu' netnek'enhei qa' nejeƚets na' yitset Israel.”—
MAT 2:7 Pa' Herodes qa wanat'inij in iyinii iye pa'aj pe' jukhew pe' nikfe'lets pe' footekii. Ma' qa nifaakanijha pa'aj, qa yit'ijets: —¿Pa'n uja'xik'i juwelits in ƚi'weni'ƚii pe' footeki'?—
MAT 2:8 Ma' qa yukinii ha' Belén qa yit'ijets pa'aj: —Ma'aƚii qa' anfaakani'ƚiikiiha pa' iini'ha pa' omeƚa's. Qu' i'weni'ƚ qa' enfeli'ƚ ye'm ma' qa' hakjiiyek qa' nek'iyinjiiyek.—
MAT 2:9 Ekewe'en ƚ'anye'jets pa'aj pa' Herodes pe' jukhew ma' qa ikkii pa'aj. Qa pe' footeki' pe' hayiits yi'wenii pa'aj na' neƚu'uju'ƚ qa yi'wen iye qa ikik'ui yojo'ok'oi pa'aj pe' jukhew qa yamii pa' i'ni' pa' omeƚa's. Ma' qa amani' pe' footeki' qa i'nipji' pe' ƚetsi'.
MAT 2:10 Pe' jukhew in yi'wenii iye pe' footeki' ma' qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj.
MAT 2:11 Ma' qa uyifi pe' ƚetsi' qa yi'wen pa'aj pa' omeƚa's qa pe' ƚenene María. Ma' qa wonokok'enijupju'kii qa iyinii pa' omeƚa's. Qa sujƚe qa nit'osƚe' pe' ƚeqeti'najkii qa tisij pe' oro qa na'aj tene'ƚju' ewjisii incienso qa' pakhap ewjisii qa ƚii mirra.
MAT 2:12 Ma' qa in ima'ju' pa'aj pe' jukhew qa itsowoƚ'etsij pa' Intata qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj mapiliƚii iye ha' Herodes na' i'ni'. Tujtseika' ma'aƚji' qu' mapiliƚii iye na' etset'iƚ.— Qa ikkii pa'aj qa wapilii pa' ƚetset ikik'i pakhap wit'ikheyi'j.
MAT 2:13 In ikkii pa'aj pe' jukhew qa neketsju' pa'aj pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij itsowoƚ'axij pa' José qa yit'ijets pa'aj: —Eniipha'm. Ku'mi' na' omeƚa's qa ne' ƚenene iye qa' ilati'ƚetsfik'i na' Egipto ƚeqe sehe' qa' hikna' qu' ni'eku'niƚi' teek jutsitax qu' hit'iƚij ewets iye qa' etpili'ƚets. Qe niwoyo'oikii na' Herodes qu' nilan ha'ne omeƚa's.—
MAT 2:14 Ma' qa niipha'm pa' José qa yeka'x pa'aj pa' omeƚa's qa ke' ƚenene iye naja'xij pa'aj. Ma' qa ikkii qa yamii pa' Egipto.
MAT 2:15 Qa hik pakha' qa i'ni' ipƚu'ui in wa'm pa' Herodes'ik'i. Hik aka' ƚunye'j qe qa' nasinik'i pa' ƚ'anye'j pa'aj pa' Yatsat'ax'inij in i'nijji' pa'aj pa' ewi'ƚ profeta qa yit'ij: —Na' Egipto ƚeqe sehe' hikna' i'ntaxi' in haiya'yii na' ya's.—
MAT 2:16 Ma' qa in nikfe'lets pa' Herodes in yaqankii pe' jukhew qa qi in nayu'kii. Qa inoqwoninii pe' week omehets qu' nanlanju' week pe' wetsjuk ƚeqe'ninqapits yamijiiju' na'aj i'nk'a nekfik'i. Qa' nanlanju' pe' week omehets pa' Belén qa pe' ipƚuletskii iye witsetits pakha' hats yumti qu' ƚuk'eye' pa' omeƚa's. Qe yijamti'ik'i pa' ipƚu'uk'i pa' yit'ijju' pe' jukhew in i'nk'a yi'wenii pe' footeki'.
MAT 2:17 Ma' qa yasiinik'iha iye pa'aj pa' tooxik'i nifel pa' ewi'ƚ profeta'ik'i ƚii Jeremías in yit'ij:
MAT 2:18 —Tepiikaxtii pe' qi in ip efu Ramá ƚeiƚeki'. Ip qa qi in yejtsi'le'kii pe' Raquel yayintaxik'i pe' ƚelitsik'i. Nite' ƚeke' qu' namehet pe'ye', qe hats naxju' pe' ƚelitsik'i.—
MAT 2:19 Ma' qa in hats wa'm pa'aj pa' Herodes'ik'i, qa pa' Yatsat'ax'inij ƚaqa ángel qa te'nilit'etsju' iye pa' José in mexe amaneyi' pa'aj pa' Egipto. Ƚots'owoƚ'axƚe iye qa yit'ijets pa'aj:
MAT 2:20 —Eniipha'm qa' ku'mi' na' omeƚa's qa ne' ƚenene iye qa' mapiliƚetsji' iye na' Israel ƚeqe sehe' qe hats naxju' ke' neqek'uyu'taxij na' omeƚa's.—
MAT 2:21 Ma' qa niipha'm pa'aj qa t'eku'mi' pa' omeƚa's qa ke' ƚenene iye qa wapilii iye na' Israel ƚeqe sehe'.
MAT 2:22 Ma' qa pa' José qa nijiwei qu' amani'i' pa' Judea ƚeqe sehe' in i'ye'ej pa' Arquelao, Herodes'ik'i ƚa's in yaya'xi' in tenek'enhe'yi' ha' Judea. Qa itsowoƚ'axij iye pa' Intata qa nite' amaneyi' ha' Judea. Ma' qa ikkii iye qa yamii ha' sehe' Galilea.
MAT 2:23 In yamets pa'aj ha' Galilea ma' qa i'ni'kii ha' witset ƚii Nazaret. Ma' qa hats yasiinik'iha pa' ƚ'anye'j iye pa'aj tooxik'i pa' ewi'ƚ profeta yika'ajji' pa'aj ke' Intata ƚe'lijei: —Pakha'an qa' ƚenqiyi'ij hatse' Nazaret ƚeiƚe'.—
MAT 3:1 Qa hik pakha'aj pe' neƚutsji' qa hats yamets ƚahats'ij ka' Juan Bautista in we'nethinkii qa te'wenheti'yi' in i'nq'ijatsheni' ha' ham i'ni'i' hakha' sehe' Judea, qa yit'ij:
MAT 3:2 —Ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsiiƚijkii qe pa' tenek'enheiji' pa' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.—
MAT 3:3 Ha'ne Juan hik ha'ne pa' toxik'i nifel pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: —Tepiikaxtii pa' ƚ'a'x pa' taya'yi'kii pa' ham i'ni'i' in yit'ij: “Aqsi'ji'ƚik'i pa'qu' ƚikheyije' pa' Yatsat'ax'inij, qa' natsathen iye hasu'uj q'if'imme' pe'qu' ƚ'ikheijeye'.”—
MAT 3:4 Pe' ƚeqhinatai pa' Juan taqsijkitiyijkii ne'ej ats'etets ƚ'ewkujits qa pa' ƚeqelutsax qa inqa'met ƚ'aj qa pe' ƚaqats qa efenheyik'i qa na'aj ƚene'ji' witaq.
MAT 3:5 Olots pe' nekii nexpiikeyu'uj pa' Juan uja'x pe' ta'ƚii ha' Jerusalén qa pe' week pe' witsetits ƚelits Judea ƚeiƚets qa pe' ta'ƚiyek pe' metitsi'm pa' qi haqqi' Jordán.
MAT 3:6 Pe' tetfeljiiji'm pe' ƚewuƚ'ets, ma' qa' ka' Juan qa nimpuujinji'ijji'ju' ha' haqqi' Jordán.
MAT 3:7 Qa in yi'wen pa' Juan in olots pe' fariseol qa pe' saduceol iye in nektaxii qu' nenimpuujinju' iye qa yit'ijets pa'aj: —Hik ejunyejeyi'ƚ q'oiq'oyits ƚelits. ¿Ƚekpa' nifeli'ƚ e'm qu' ƚeke'ye' qu' ilati'ƚik'ui hatse' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios?
MAT 3:8 Manaqsiji'ƚju'ha yijat'ij pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qu' yijaayi'ija qu' menink'aihiti'ƚ hats'inha qa' ne'twenhetii.
MAT 3:9 Hasu'uj umti'iƚ qu' nelithiniƚik'ui hatse' pa' qi ƚawak hatse' pa' Intata qu' it'iƚij: “Yekheweli'ƚ hata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i”. Qe yijaa'ija qu' hit'iƚij ewets pa' Dios in ƚeke' qu' naqsiijkii ene' utel qu' ƚelitsi'ij pa' Abraham'ik'i.
MAT 3:10 Qa pe' witfejinetki' qa hats we'nenijupju' pa' ƚefitets pe' najkakui. Qa hik ta'ƚijupi', week pe'qu' najkak'e qu' nite' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye' qa' newetfekinifi qa' netwumhitiiji'ju' pa' fe't.
MAT 3:11 Yakha' yijaa'ija in k'empuujini'ƚji' ha'ne iweli'ƚe qa ikji' qu' hats ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsiiƚijkii, qa hakha'ƚe teke'lenju' qu' nanam hatse' qa' nempuujini'ƚji' pa' Espíritu Santo qa pa' fe't iye. Hakha'an les t'un. T'anyipji'. Yakha' nite' ye'weju'ƚij qu' henit'ijji' pe' ƚ'otshilaxtii.
MAT 3:12 Hats t'eku'mi'kii pe' ƚeqe tseyem qa' niwu'mpha'mkii qu' naqsi'jji' pe' trigo hats'inha pa' t'unik'i qa' niwu'mkii pe' ƚ'ajits. Qa pe' ƚoi qa' naqsi'j qa' nenifi pe' ƚextsi'ij, qa pekhewe'ƚe ƚ'ajits qa' niwu'mji'ju'kii pa' fe't nite' yom.—
MAT 3:13 Ha' Jesús ta'ƚii pa'aj ha' Galilea qa nametsju' ha' haqqi' Jordán, hikha' i'ni' pa'aj pa' Juan qe qa nimpuujin iye.
MAT 3:14 In i'nk'a pa'aj, pa' Juan nite' yisu'untax qu' nimpuujin ha' Jesús qa yittaxijets: —Yakha'tax yijat'ij qu' etsimpuujin. ¿Qa inhats'ek in ƚanamyii qu' k'empulijin?—
MAT 3:15 Qa yit'ij pa'aj ha' Jesús: —Inye'jƚu' qu' etsimpuujin qe les ƚe'wis qu' jintaqsiijkii week pa'qu' nisu'un na' Dios.— Ma' qa tek'eniju'ƚ pa'aj pa' Juan.
MAT 3:16 In yili'ij in yimpuujin qa ikik'uipha'm pa'aj ha' iweli', qa hik pa'aj qa qhofii na' wa'sji' qa yi'wen pa' Intata ƚeqe Espíritu hik ƚunye'jtax ofo' in te'nilit'etsju' qa i'nipji' pa'aj ha' Jesús.
MAT 3:17 Ma' qa yepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax nokesiipha'm na' wa's qa yit'ij pa'aj: —Hane'en hik ha'ne yaa'sija qi in hisu'un qi in tsi'sinheti'mkii.—
MAT 4:1 Qa aje'eƚ pa' Espíritu Santo qa yeka'xii ha' Jesús pa' ham i'ni'i' qu' nijaajin pa' inwo'met.
MAT 4:2 Ham tuje' pa'aj yamijets cuarenta (40) neƚuts qa cuarenta (40) najai iye. Ma' qa i'nk'aƚe yoksi'wen in iyipkun pa'aj.
MAT 4:3 Pa' inwo'met qa nekets pa'aj qu' nijaajin, qa yit'ijets pa'aj: —Qu' yijaayi'ija qu' o' Dios ƚa'se' qa' it'ijets ene' utel qu' pani'ij.—
MAT 4:4 Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús: —Ke' we'nika'ajji' yit'ij: “Nite' ewi'ƚƚe pa'qu' pane qu' niƚin pa'qu' jukhewe', qe ke' week ƚe'lijei na' Dios yiƚin iye pa'qu' jukhewe'.”—
MAT 4:5 Ma' qa pa' inwo'met qa yeka'xii pa'aj na' witset Jerusalén. Qa yeka'xiipha'm pa'aj ƚesinje'eipha'm ne' qi witlijtsitjii, qa yit'ijets pa'aj:
MAT 4:6 —Qu' yijaayi'ija qu' o' Dios ƚa'se', ilit'iiju' qe ke' we'nika'ajji' yit'ij iye: “Qa' nenukinju' ne' ƚaqa angelits qa' nejeƚ ewets. Qa pe' ƚokoyei qa' net'eku'm e' hats'inha qa'nte' neqfe'metene' ne' utel ne' ef'iyei.”—
MAT 4:7 Qa yeku'ƚ iye pa'aj ha' Jesús qa' yit'ij: —Yit'ij iye ke' Dios ƚe'lijei: “Hasu'uj ijaajin pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios.”—
MAT 4:8 Qa ewi'ƚij iye pa'aj pa' inwo'met qa yeka'xii iye pe' ewi'ƚ qipha'm utek ma' qa yethinij pe' week witsetits in week yiwq'axin pe' ƚewekwekits.
MAT 4:9 Qa yit'ijets: —Week qu' k'eƚisij enewe'en qu' monokok'enyifi qa' iyinyii.—
MAT 4:10 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Yape iƚun inwo'met. Qe ke' we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei yit'ij: “Iyinii pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios. Ewi'ƚƚe qu' aqsiijkii pa'qu' nit'ij.”—
MAT 4:11 Ma' qa pa' inwo'met qa ikik'ui pa'aj ha' Jesús. Qa namets pe' angelits qa t'ifti'ts'ets pa'aj.
MAT 4:12 In i'ye'ej pa'aj ha' Jesús in i'nifi pe' witq'opheƚitjii pa' Juan, qa ik pa'aj qa yamii ha' sehe' Galilea.
MAT 4:13 Qa nite'ƚe amani' ha' witset Nazaret qa ikii qu' na'ni' ha' witset Capernaum meti'm ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' te'weyij hekhewe' sehel Zabulón qa Neftalí.
MAT 4:14 Aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nasiinik'iha pa' ƚ'anye'j pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij:
MAT 4:15 —Sehe' Zabulón qa sehe' Neftalí, ikji'teje'm na' wit'ikheyi'j yamiiju' na' qi iweli' neƚu'uju'ƚ te'weyi'mii na' haqqi' Jordán. Sehe' Galilea i'ni' ne' olots nite' Judiol.
MAT 4:16 Ne' tetseti'yi' i'ntaxji'teje'm na' qi nookii hane'ej qa yi'wen na' qi na'lkii. Qa nekhewe' i'ntaxji'teje'm na' ƚeq'eneƚeya'x na' witwamhi' qa naliti'pji' pa' qi na'lkii.—
MAT 4:17 Qa hik pa'aj i'nk'aƚe we'nq'ijatshen ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsi'ji'ƚijkii qe na' tenek'enheiji' na' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.—
MAT 4:18 Ha' Jesús qa ikik'iju' pa'aj ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' Galilea qa yi'wen pa'aj he' wetsjuk witjefeye'k. Ewi'ƚ ha' ƚii Simón, qa ƚii iye Pedro qa hakhap iye qa ƚii Andrés. Enewe'en mexe teq'ehemkiiju' pa'aj qe hik aka' ƚ'ithayijkit ek.
MAT 4:19 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Atsjayani'ƚ, qa k'eƚisiƚij qu' mowo'oƚii ene' jukhew qu' hik ƚunye'je' in ƚeq'ehemkiyiƚju'.—
MAT 4:20 Qa aje'eƚ nejet pa'aj pe' ƚeq'ehemkil qa yijayan pa'aj.
MAT 4:21 Qa pa' ha'niiji'in qa yi'wen iye pa'aj hekhewep witjefeye'k iye ƚelits ha' Zebedeo ƚiyits, Jacobo (Santiago) qa ha' Juan. I'nji' pa'aj pe' ƚenhitjii tokoyei ƚasi' weeki'ƚ ha' ƚatata, yitiƚ pa'aj pe' ƚeq'ehemkil. Ha' Jesús qa taya'yiiji' iye pa'aj.
MAT 4:22 Hekhewe'en qa aje'eƚ yiwejini' pa'aj pe' ƚenhitjii tokoyei ƚasi' qa yiwejini' iye ha' ƚatata, ma' qa yijayan iye pa'aj.
MAT 4:23 Ha' Jesús qa week yijalki'sik'i pa'aj ha' Galilea. Week pe' witlijtsitjiyits yamji'jets qa yijatshenji'ij qa nifelji'ij iye eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios, qa niƚinju'kii iye pe' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa pe' pekhel yaats'e'eju'kii.
MAT 4:24 Ma' qa pa' ƚeniihe't pa'aj ha' Jesús qa weekij pa'aj ha' sehe' Siria, qa neka'xii week pe' pekhel ƚaatshenye'jeikii. Uja'x pe' qi wanqaats'eju', qa pe' i'nji' pe' inwo'metets, qa pe' akathenhets, qa pe' onqokits iye, qa week yaqsi'jju' niƚinju' ha' Jesús.
MAT 4:25 Olootsija pa'aj pe' yijayan ha' Jesús pe' ta'ƚii ha' sehe' Galilea qa pe' ta'ƚii he' witsetits Decápolis qa na' Jerusalén qa pe' ta'ƚii iye ha' sehe' Judea qa pe' neƚu'uju'ƚ te'weyii na' ƚajaika' ai na' haqqi' Jordán.
MAT 5:1 In yi'wen pa'aj ha' Jesús in olots pe' jukhew qa efuts iye, qa ikik'ipha'm ke' utek qa hikha' qa i'niju'. Pe' yijatshen qa nekets pa'aj.
MAT 5:2 Ma' qa i'nq'ijatshen qa yit'ij pa'aj in iyet:
MAT 5:3 —Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' nit'ij ƚetets qu' ham ne'weju'ƚi'ij qu' hamitsi'im na' Intata, qe na' tenek'enheiji' na' Dios hats i'nji'teje'm.
MAT 5:4 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' nikametetskii qa na' Dios qa' ne'nq'eletij qa' ni'sinheti'mkii iye.
MAT 5:5 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' netf'iljetsin nite' watpatunen iye qe ƚekhewel tisij hatse' na' sehe' na' Intata.
MAT 5:6 Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' nisu'unija qu' naqsiijkii pa' yatsathen qa na' Dios qa' ni'fenij.
MAT 5:7 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' ne'nq'eletij pekhewepe' iye qa na' Intata qa' nenq'eletjiijek.
MAT 5:8 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' hats hamitse'ji' pe' ƚatawjets pe' ƚewuƚ'ets qe hats tetlijijju', qa' ni'wen hatse' na' Intata.
MAT 5:9 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' ni'sinhet wetju'ƚ pe'qu' na'nayu' wetju'ƚ qa' netitijiti'yijets qu' ƚelitse' na' Dios.
MAT 5:10 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' natawitjaxtii qe ta'ƚets in yatsathen qa tek'eenetsha na' Intata, qe ƚekhewel i'nji'teje'm nakha' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 5:11 Ƚe'sitsi'iƚ e'mkii qu' nit'iƚij ewets uƚ'axe' qa wekwek wi'tlijei uƚ'etsik'i qa nawitji'iƚ iye qa wotk'oniƚ'ejkii yit'ijets qu' uƚ'axe' pa'qu' aqsiiƚijkii, qe ta'ƚijupi' in ƚ'ek'eni'ƚ yiwetsha.
MAT 5:12 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkiiha qa' ƚe'sitsi'imkiiha iye pe' atawjetsi'ƚ qe na'l hatse' pa' qi ƚe'wis enisit'iƚ qu' amtaxi'ƚii na' wa's. Qe hik ƚunyejei iye ke' yojo profeta'ik'i in tawitjaxtii.—
MAT 5:13 —Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ witlepinek ha'ne sehe' ipji'. Pa' witlepinek qu'nte' ek'eme'ye'ji' ¿pa'n ƚunye'j qu' ƚeke'ye' iye qu' ek'eme'ye'ji' iye? Ham ƚeke'ye'. Qa' netwumhitiiƚe' qa' not'otsipji'kii ene' jukhew.
MAT 5:14 Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ fetitjii nalitipji' ha'ne sehe' ipji'. Pa'qu' ewi'ƚƚe witset'e i'nipji' ƚesinje' pe'qu' qiye'pha'm utek qa nite' ƚeke' qu' nanat'inkii.
MAT 5:15 Ham pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nene'ƚji' fetitjiye' qa' niyinji'ju' pe'qu' ti'najki'ye'. Les ƚeke' yijat'ij qe we'nenpha'm hats'inha qa week nalitipji' ne'ej i'ni' ƚetsi'.
MAT 5:16 Qa ekheweli'ƚ aqsiiƚijkii hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej fetitjii qe nalitipji' qa' nana'lkii qa' ni'wen ene' jukhew pa' ƚaqsiiƚijkii in ƚe'wis qa' nit'ijets: “Maa hayits qa ƚe'wisija pa' Ƚatata Dios i'ni' na' wa's.”—
MAT 5:17 —Hasu'uj umti'iƚ qu' natsamijetsju' qu' hiwu'm ke' ƚe'lijei na' Tata yika' ka' Moises'ik'i qa kekhewep iye yika' ke' profeta'ik'i. Nite' tsamijetsju' qu' hiwu'm, qe tsamijetsju' yijat'ij qe qa' nafits pa' yit'ij ekewe'en.
MAT 5:18 Qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in mexe na'l na' wa's qa ha'ne sehe' qa nite' ƚeke' qu' ƚammise' pa'qu' hame' ekewe'en. Nite' ewiiƚe' pe'qu' witq'ikati'ye' qu' nawa'mik'i, ipƚu'ui qu' week nafits ekewe'en.
MAT 5:19 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu'nte' nisu'une' pa'qu' ewi'ƚe' yemjeetax pakha' les in nite' qitax ekewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii qa t'otsipji'kii, ma' qa hik aka' yijatshenij iye pekhewep, pakha'an qa' netitijitiyijets hatse' qu' les nite' qiye' qu' namtaxii na' tenek'enheiji' na' Intata na' wa'sji'. Qa pakha'ƚe qu' netk'enik'i qa yijatshenij iye pekhewep, ma' qa pakha'an qa' netitijitiyijets hatse' qu' les qiye' qu' namtaxii na' tenek'enheiji' na' Intata wa'sji'.
MAT 5:20 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets in nite' ƚeke' qu' uyi'ƚ ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata qu' nite' les ani'iƚipji' qu' atsatheni'ƚ ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ne' fariseol iye.—
MAT 5:21 —Ekheweli'ƚ hats ƚ'impi'ye'eƚij ke' aqa'jteyi'ƚik'i in yit'ijets: “Hasu'uj eqek'ui, qe pa'qu' netqek'ui qa' newetka'xetsji' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal) ma' qa' natfaakanhetiikii.”
MAT 5:22 Qa Yakha'ƚe qa' hit'ijek, pakha' qu' na'nayu'um pa'qu' ƚejefeye' qa hats iftsaxets qu' newetka'xetsji' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal) ma' qa' natfaakanhetiikii. Qa pa'qu' nit'ijets pa'qu' ƚejefeye': “Ham e'wejuƚi'ij” qa hats iftsaxets qu' newetka'xetsji' pekhewe' qu' les qitse'ji' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal superior) ma' qa' natfaakanhetiikii. Qa pa'qu' nit'ijets ƚejefeye', “ƚujtsek na' qhuf” ma' qa hats iftsaxets qu' namii pa' fe't qi iftsax.
MAT 5:23 Qa hik ta'ƚijupi' qu' enqistineyutaxij pe'ye' na' Intata in hats ƚamii pa' ts'eewe'epji' t'ejuyets qu' ƚisij ma' qa' lemme' atawe'j in mexe uƚ'etsi'ƚ wetju'ƚ pa'qu' ejefeye' qa' hasu'uj ƚis eku'nij pa' ƚenqistineyutaxij na' Intata.
MAT 5:24 Ma' qa hik pakha'ƚe enejet eku'ni', qa' ma'aku'nii pa' ejefe. Qa qu' hats e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye, ma' qa hayitse' yijat'ij qu' ƚeke'ye' qu' ƚisij na' Intata pa' eqisit'ij.
MAT 5:25 Qu' nana'l pa'qu' nenektax ei qu' nonq'opheƚineyu'tax ej qa' ijayan qa' afaakate'yi'ƚ aje'eƚ qu' mexente' ami'iƚii pa'qu' jueze' ma' qa' e'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ hats'inha qa'nte' ami'iƚii pa' juez. Qe qu' ami'ƚii, qa pa' juez qa' neka'xiyek pa'qu' witq'opheƚitjii ƚeiƚe'ye' ma' qa' nophee'ƚija.
MAT 5:26 Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, in nite' ƚ'atsji'ƚfik'i aje'eƚ ipƚu'ui qu' week ijanin.—
MAT 5:27 —Ekheweli'ƚ hats ƚ'impi'ye'eƚij in wenit'ijets iye: “Hasu'uj ejtenij qu' a'qapi'i pekhepe' efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj iye ejtenij qu' a'qapi'i pe'qu' hats nana'l ƚewhe'ye'ye'.”
MAT 5:28 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek pa'qu' nejeƚju' efuye' qa yisu'untax qu' qapi'i' qu' nawitji, ma' qa hats hik ƚunye'j qu' nawitji qa ƚatawe'jƚeji' i'nji'.
MAT 5:29 Ne' yiyayik'i oto' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' les ƚe'wis qu' enit'ijpha'm qa' iwu'm, itonii, qe les ƚe'wis qu' ewi'ƚe' pa'qu' hame' na' ese'n hats'inha qa'nte' week netwumhitiyeji'ju' pa' fe't qi iftsax.
MAT 5:30 Na' yiya'yik'i okoi qu' hikna' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' isa'xji' qa' iwu'm, itonii, qe les ƚe'wis qu' ewi'ƚe' pa'qu' hame' na' ese'n hats'inha qa'nte' week netwumhitiyeji'ju' pa' fe't qi iftsax.—
MAT 5:31 —Ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: “Pa'qu' neweqle qa' netisij pa'qu' ƚanfaakanek'e t'ejuyets qu' neweqle.”
MAT 5:32 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek pa'qu' jukhewe' qu' niliƚi'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye' hamtax ta'ƚi'ijupi' nite' wo'taxiikii jukhewe' qa niweqleyu'ƚe. Ma' qa pa' jukhew qa hats hikpa' ta'ƚets in yaqsiijkii aka' witwuƚ'ax pe' efu, in wo'oikii iye pakhape' jukhewe'. Qa pa'qu' ƚewhe'ye'yi'ij pe'qu' iwhe'yele'ye' ma' qa hats yaqsiijkii iye aka' witwuƚ'ax (adulterio).—
MAT 5:33 —Hats ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: “Hasu'uj aqanƚekii qu' meniwjutsiqen, aqsiijkii yijat'ij pe' hats ƚeniwjutsiqeniji'm pa' Yatsat'ax'inij.”
MAT 5:34 Qa yakha' qa' hit'iƚij ewetsek iye. Hasu'uj meniwjutsiqeniji'm ene' wekwek qu' meniwjutsiqenij pe'ye', hasu'uj iye meniwjutsiqeniji'm na' wa's qe hik nakha' i'ni' na' ƚots'oji'la'x na' Dios.
MAT 5:35 Hasu'uj iye ha'ne sehe' qe hik ha'ne ƚ'otshi'la'x. Hasu'uj iye na' Jerusalén qe hikna' ƚetset na' qi Wittata.
MAT 5:36 Hasu'uj iye amets na' eiƚa' qe nite' ƚeke' qu' aqsiijkii qu' fo'yi'ik'i qa i'nƚi'i qu' no'yi'ik'i iye ewi'ƚe' ne' ewkujits.
MAT 5:37 Natsatheenija yijat'ij qu' iyet. It'ij, “ehe”, i'nƚi'i qu' it'ij “nite'”. Qa qu' i'tƚetaxij pekhewepe' iye, ma' qa hats ta'ƚets pa' uƚ'ax.—
MAT 5:38 —Ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: “Pa'qu' nalan qu' nasinji' oto' qa' ilanji'ijji'ek ƚotoye'. Qa qu' nepƚetii ek'unheti'ye' qa' epƚetjiiyek ƚek'unheti'ye'.”
MAT 5:39 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek qu' hasu'uj atja'yi'ƚiju'ƚ pa'qu' na'nayu'kii. Pa'qu' ƚunye'je' qu' nilanje'm ekuki' ne' yiya'yik'i qa' eq'eheyijets iye ni'khep.
MAT 5:40 Qu' nana'l pa'qu' nanqawitjineyutax'ej qa wo'tk'oni'mkii pe'qu' wit'alheyeji' pa'qu' witset'e, qa neqitkamhiyu' ej pa'qu' uihitjiye' qa' ƚisij iye pa'qu' aqa sakuye'.
MAT 5:41 Qu' nana'l iye pa'qu' nekekinenijii ewi'ƚ kilometroye' pe'qu' ƚaqataye' qa' it'ij ju'f qu' wetsjuk kilometroye' pa'qu' ipƚu'yi'ijik'i.
MAT 5:42 Pa'qu' jukhewe' qu' niyinij ewets pe'ye' qa' ƚisij. Qa pa'qu' nanatkinheyu'uj ewets iye pe'ye' hasu'uj iyejini'm.—
MAT 5:43 —Hats ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij iye: “Isu'un pe' ejuwaikalija qa pe'qu' ejuihifetse' qa' utenija.”
MAT 5:44 Qa yakha' qa' hit'iƚij ewetsek, isu'uni'ƚ pe'qu' ejuihifetsi'iƚ. Iyini'ƚipji'kii yijat'ij pe'qu' uƚ'etsetaxik'ikii ƚe'lijeyi'iƚ ewetskii qa qi iye in nawitjitaxi'ƚ.
MAT 5:45 Qu' aqsiiƚijkii aka'an qa' hik ejunyejeyi'iƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qe ƚakha' yaqsiijkii ne' junu' qa nekpha'm qa weekƚi'ij in nalitipji' pe' uƚ'ets qa pe' teik'unei iye. Qa nukinju' iye na'aj piƚei qa weekij iye pe' yatsathen qa pe' nite' yatsathen iye.
MAT 5:46 Qu' uja'xe'ƚetax qu' isu'uni'ƚ pekhewe' qu' nesu'uni'ƚ ¿pa'n ƚii pa'qu' enisit'i'iƚipji'? Ham enisit'i'iƚipji'. ¿Me nite' hik aka' ƚunyejei ne' wo'ƚi'ii ƚ'astai yijaninkii wekwek in uja'xƚe in yisu'un pe' ƚejuwaikal?
MAT 5:47 Qu' uja'xe'ƚe qu' mewetfeliƚi'm pe'qu' ejefetsi'iƚipji' na' Intata, ¿me qa hats tujtseika' pa'qu' aqsiiƚijkii qu' ejunyejeyi'iƚ aka'an? ¿Me nite' hik aka' yaqsiijkii iye ne' nite' yijayan na' Dios?
MAT 5:48 E'ƚe'sitsi'iƚha qa' hik ejunyejeyi'iƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's in ƚe'wiisija.—
MAT 6:1 —Hasu'uj qu' me'nethiniƚi'iƚijets pe'qu' jukhewe' qu' iftits'iƚijets pe'ye'. Qu' aqsiiƚijkii aka'an qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' ham neƚisi'iƚij.
MAT 6:2 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ƚisi'ƚij pe'ye' pe'qu' ham niwq'axine' hasu'uj pekhel enfeli'ƚji'kii qa' ifuyu'uƚik'i iye ne'ej foj qu' metetjunuti'ƚijkii, in ƚunyejeyek nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse' qa i'njiijifi ne' witlijtsitjiyifi qa ne' wit'ikheijeiji' iye, qe nekhewe'en yisu'unƚe qu' ni'wenij pe'qu' jukhewe' ma' qa ƚe'wis na'aj wenit'ijets. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, aka'an in hik aka'ƚe pa' ƚenisit'ij nekhewe'en.
MAT 6:3 Qu' ƚisi'ƚij pe'ye' pe'qu' ham niwq'axine' hasu'uj ne'weni'ƚij pe'ye', hasu'uj iye ne'weni'ƚij pa'qu' qi ejuwaika'ye'taxi'ƚ, hik ƚunye'je' yijat'ij qu' nite' nenikfe'le'ets na' efeyi'j okoi pa' yaqsiijkii na' yiya'yik'i okoi,
MAT 6:4 hats'inha qa' ham nenikfe'le'ets, qa na' Atata in hikna' week yi'wen qa nikfe'lets iye na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.—
MAT 6:5 Ha' Jesús mexe iyet qa yit'ij iye: —Qu' iyini'ƚ hasu'uj ejunyejeyi'iƚiju'ƚ nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse', qe nekhewe'en yisu'un qu' ts'ap'ayi'ijifi qu' niyin ne' witlijtsitjiyitsifi qa hik ƚunyejei iye in yamii ne'ej ƚekfi'ii ne' wit'ikheijei qa iyin qe yisu'unƚe qu' ni'wenij ne'ej jukhew. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, aka'an in hik aka'ƚe pa' ƚenisit'ij nekhewe'en.
MAT 6:6 Qa akha'ƚe, qu' iyin uyifi pe'qu' etsi'ye' qa' it'onji' pa'qu' eqeji'ye'. Ma' qa' iyinii na' Atata ham ne'weni'ij qa ham nikfe'le'ets iye. Ma' qa na' Atata in hikna' week yi'wen qa nikfe'lets iye na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.
MAT 6:7 Qu' iyin hasu'uj qu' iyeketijipji'kii e'lijei ham wejuƚi'ij, in ƚunyejeyek ne' nite' nikfe'lets na' Intata qe ƚekhewel yumtitax qu' net'eku'miju'ƚ na' Intata in olotsij in iyetƚe.
MAT 6:8 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj ejunyejeyi'iƚiju'ƚ nekhewe'en, qe na' Atata'aƚ hayiits nikfe'lets in mexe nite' ƚ'iyintaxi'ƚijets pa'qu' hamitsi'iƚ e'm.
MAT 6:9 Aka' eqfenyejeyi'ƚij yijat'ij qu' iyini'ƚ: “Intata i'ni' na' wa's, neniwqinhetji'ha aka' qiji' ii.
MAT 6:10 Yape enekju' qa enek'enhe'yipji' ha'ne sehe'. Yape aqsi'jijkii pa' ƚisu'un ma' qa hik ƚunye'je' na' wa'sji'.
MAT 6:11 Esƚisi'ƚij ha'ne neƚuji' pa'qu' hetuji'ƚ in ƚunye'jek week neƚuts.
MAT 6:12 Iwu'mi'ƚyik'ui pe' uƚ'ets haqsi'ji'ƚijkii in yijunyejeyi'ƚek in hiwejinƚi'iƚ qa hats ye'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ iye week nekhewe' uƚ'ax yaqsi'jtaxi'ƚ ye'mijkii.
MAT 6:13 Hasu'uj etswejinƚi'iƚij qu' netswumi'ƚju' pa' witaqjaajinkeye'j, itoni'ƚ ye'mii yijat'ij pa' inwo'met. Qe akha' ƚantsat'etsij pa' witnek'enheye'j, pa' witt'unha'x qa pa' witisa'x, qa nite' yili'ij qu' antsat'etsij ene' week ƚahatsiyij. Amén.”
MAT 6:14 Qe qu' iwejinƚi'iƚ pekhewe qu' uƚ'ax pa'qu' naqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii, qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' ham jeek ƚeqfenyejeyi'iƚ ej.
MAT 6:15 Qa qu' ku'mƚi'iƚiju'ƚ ma' qa' aqatja'yi'ƚij pekhewepe', qa na' Atata'aƚ qa' nana'l jeek pa'qu' ƚeqfenyejeyi'iƚ ej.—
MAT 6:16 —Ekheweli'ƚ qu' aqsiiƚijkii qu'nte' eki'iƚ qe ƚowo'iƚii na' Intata. Na'ltax pa'qu' aqi'iƚ, nite'ƚe ƚetuji'ƚ. Hasu'uj mujumme'pha'm ne' ejusitsi'ƚ in ƚunye'jek kakha' yaqsiijkii nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusits, qe ƚekhewel watanalitij in nite' tek qa mujumpha'm ƚejusits qe yisu'unƚe qu' ni'wenij pekhewepe' jukhew in nite' tek. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets aka'an qa hik aka' ƚenisit'ij.
MAT 6:17 Qa akha' qu'nte' eke' manaqsi'j metenelisju' iye qa' matanaxtapulij iye.
MAT 6:18 Hats'inha qa'nte' nenikfe'le'ets pekhewepe' in nite' ƚ'ek. Ewi'ƚƚe na' Atata qu' nenikfe'lets hik nakha' ham yi'wene'. Qa na' Atata in hikna' week yi'wen na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.—
MAT 6:19 —Hasu'uj olotsinipji' ewekwekitse' qa aq'astaye' iye ha'ne sehe' ipji' qe tuj ƚeiƚets qa ƚawa'mhits iye. Qa hik ha'ne iye ha'ne sehe' ipji' pe' ejtenhetsilets uyetsji'kii qa t'ejtenijkii.
MAT 6:20 Les ƚe'wis yijat'ij qu' olotsini' ewekwekitse' na' wa'sji'. Nite' tuj yijat'ij ƚeiƚets. Nite' ƚawa'mhits iye. Nite' ƚeke' iye qu' nuyetsji' pe'qu' ejtenhetsiletse' qa' net'ejtenijkii.
MAT 6:21 Qe pa'qu' eni'ƚi' pe'qu' ewekwekitsi'iƚ qa' hik pakha' jeek qu' na'ni' pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii.—
MAT 6:22 —Ne' otoi hik ƚunyejei qu' ƚefetitjiye' na' ese'n, qa hik ta'ƚijupi', ne' otoi qu' ƚe'sitse' qa' nana'ljiim kiyek na' ese'n.
MAT 6:23 Qa qu' uƚ'etse'ƚe ne' otoi qa' nooyejiimkiyek na' ese'n, qa hik ta'ƚijupi', pe' fetitjii i'ntax etji' qu' nite' netuje'ji', ¡maa hayits qa qi'ija qu' noo'ye'kii!—
MAT 6:24 —Nite' ƚeke' qu' wetsjuk'e pe'qu' patunitse' qu' net'ithayi'yi'm pa'qu' ewi'ƚ jukhewe'. Qe ewi'ƚ pa'qu' netk'enik'i ƚe'lijei qe yisu'un qa pakhap iye qa' nite' netk'enik'i ƚe'lijei qe yuten. Nite' ƚeke' qu' week aqa patunitsi'ij na' Dios qa eke' ƚ'astai.—
MAT 6:25 —Qa hik ta'ƚijupi' hane'ej qu' hit'iƚij ewets hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu' ham aqi'iƚ i'nƚi'i pa'qu' iya'aƚji' qa i'nƚi'i iye qu' ham eqhinatayi'iƚ. ¿Me nite' les t'anipji' in mexe i'ƚiyi'ƚ pa'qu' aqi'iƚ? ¿Qa me nite' les t'anipji' iye ne' esenitsi'ƚ pe'qu' eqhinatayi'iƚ?
MAT 6:26 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ne' na'ya'kii junatai. Nite' we'nq'en. Nite' nifte'ji' pe'qu' ƚeqeye'. Nite' yaqsi'j iye pe'qu' nenifte'ji' ƚeqei. Qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's hikna' tisijkii pe' ƚaqats. ¿Me nite' ekheweli'ƚ les ƚ'ani'ƚi'pji' ne' junatai?
MAT 6:27 ¿Ƚekpa' ekheweli'ƚ qu' nata'ƚets in yitawje'meten pa'qu' ƚiƚa'xe' ma' qa' ƚeke'ye' qu' naqsiijkii qu' les nijetin eku'nij iye?
MAT 6:28 ¿Qa inhats'ek in natawje'meteni'ƚ qu' ham eqhinatayi'iƚ? Jeƚi'ƚju' ne' ƚop'om ta'ƚi' na' ƚ'ejinqa'wet in nite' t'ithayiitax qa nite' taftiƚintax iye.
MAT 6:29 Qa hit'iƚij ewets ka' wittata'ak'i Salomón in qitax in yiwq'axin ke' wekwek in wanaqsi'jtaxija nite' ƚunye'jiju'ƚ ne' ƚop'om. Qe ne' ƚop'om les qi in ƚe'sits wikfi'.
MAT 6:30 Qa na' Dios in qi in ƚe'wis pa' ƚeqjunyejeyij enewe' uje' qu' nonoxp'onhetji qa' lomomeji' hane'ej na'l jup'elket ta'ƚi' na' ƚ'ejinqa'wet, ¿me qa nite' les qi qu' ne'feni'ƚ? Hayits qa ƚeqekuteetsi'ƚkii jukhew, efuts na' Intata.
MAT 6:31 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu' it'iƚij: “Peijat'ij, ¿ƚekpa' qu' jinteƚuj?” I'nƚi'i qu' it'iƚij: “¿Ƚekpa' qu' ji'niyaji'?” Qa i'nƚi'i qu' it'iƚij: “¿ƚekpa' qu' jiteqhinataji'?”
MAT 6:32 Week ekewe'en qi yitawje'meten ne' nite' nikfe'lets na' Intata, qa ekheweli'ƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's, ƚakha' hats nikfe'lets in nite' ƚisu'untaxi'ƚ qu' hamitsi'iƚ ejup week ekewe'en.
MAT 6:33 Qa lesƚe ƚe'wis qu' nojo qu' mowo'oi na' tenek'enheiji' na' Dios qa qu' aqsiijkii iye pa' yatsathen in ƚunye'jek pa' yisu'un qu' eqfenyejeyi'iƚ ewek. Ma' qa' hayitse' qa' esti'yij week ekewe' wekwek.
MAT 6:34 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj natawje'meten pakhap neƚuiyeji', qe pakhape' neƚu na'l iye pe'qu' natawje'meten. Week ene' neƚutsji' yeqet'etsij wetju'ƚkii pe' wekwek qu' natawje'meten.—
MAT 7:1 —Hasu'uj ejefitkii pe'ye' hats'inha qa' ham jeek nenit'i'ij ewets.
MAT 7:2 Qe qu' ejefitkii pe'ye' qa hik ƚunye'je' iye qu' nejefitji'ijkiyek pakhape'. Qa pa' equk'e'ejji' pa' ejifeta'x qa' hik pakha' jeek iye qu' ƚuk'eyeji' pa'qu' netpil epji'.
MAT 7:3 ¿Qa inhats'ek in ƚejeƚju' na' jup'el ƚa's i'nji' ne' ƚoto' na' ejefe qa akha' qa nite' ƚewetjeƚ in i'nji' ne' oto' na' qi'ik'i najak?
MAT 7:4 ¿Pa'n ƚunye'j qu' it'ijets pa'qu' ejefeye': “Etswejinij qu' hiwu'm ek'ui na' i'nji' ne' oto' jup'el ƚa's,” in akha' iye les qi'ik'i na' najak i'nji' ne' oto'?
MAT 7:5 ¡E'jtitsax hik ejunye'j qu' wetsjuk'e ejusitse'! Ojo'oj yijat'ij qu' iwu'm na' qi'ik'i najak i'nji' ne' oto'. Hats'inha qa' i'wenetsju' yijat'ij qu' iwu'mik'ui na' jup'el ƚa's i'nji' ne' ƚoto' na' ejefe.
MAT 7:6 Hasu'uj ƚisi'ƚij eke' ta'ƚets na' Dios nekhewe' jukhew hik ƚunyejei nunajits. Hasu'uj iye ƚisi'ƚij eke' qi ƚe'sits hik ƚunyejei ute na'lje'mkii (perlas) nekhewe' jukhew hik ƚunyejei tafitets, qe i'nƚi'i qu' not'otsƚi'ipji'kii ma' qa nente'nilit ewets qa' newu'mju'.—
MAT 7:7 —Iyini'ƚets qa neƚisi'ƚij na' Dios. Mowo'oƚiikii qa' i'weni'ƚ. Ilani'ƚetskii na' ƚeji' qa' nenit'iƚij e'mii qhof.
MAT 7:8 Qe na'aj iyinkii qa testii. Qa na'aj wo'oikii qa yi'wen. Qa na'aj yilanetskii na'aj ƚeji' qa wenit'iji'mii qhof.
MAT 7:9 ¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' netisij pe'qu' uteye' pa'qu' ƚa'se' in iyintaxijets pane'?
MAT 7:10 Qa qu' niyintaxijets sehetse', ¿me qa' netisij pa'qu' q'oiq'oye'?
MAT 7:11 In ekheweli'ƚ in qitax pe' ewuƚ'etsi'ƚ, ƚa'mek qa ƚe'niyayi'ƚij in ƚetisi'ƚijkii pe' ƚe'sits pe' elitsi'iƚ, qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' les qu' qiye' qu' niya'yij qu' neƚisi'ƚij pe' ƚe'sits wekwek qu' iyini'ƚijetskii.
MAT 7:12 Qa hik ta'ƚijupi' week pa'qu' isu'uni'ƚ qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pekhewepe', qa' hik pakha' qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii, qe hik aka' yit'ij ke' yika'ajji' ka' Moises'ik'i qa kekhewe' iye profetas.—
MAT 7:13 —Uyi'ƚii na' ƚeji' epk'iyit, qe na' epk'etsaxii ƚeji' qa epk'etsaxik'i iye na' wit'ikheyi'j yamii na' fe't qi iftsax qa olots ne' ikik'i nakha'an,
MAT 7:14 qa nakha' ƚeji' epk'iyit'ii qa epk'iyit'ik'i iye na' wit'ikheyi'j yamii na' witiƚa'x, qa nite' olots ne' yi'wen qa uyii.—
MAT 7:15 —Jeƚi'ƚiju'ƚ pe' ejtitsits yit'ijets qu' profetaye'. Pekhewe'en in nami'ƚ ei wotjonketik'i kots'etets, qa pakha'ƚe te'weiju' qa wowolija qa qi in nowe'ƚ.
MAT 7:16 Pe'qu' ƚeye' hikpe' qu' nata'ƚets qu' enikfe'li'ƚij. ¿Me ƚeke' qu' nata'ƚets pe'qu' uwaye' ne'ej tii, i'nƚi'i ne'ej higo qu' nata'ƚets ne'ej extuweƚku'k?
MAT 7:17 Qa hik ƚunye'j ne' week najkakui ƚe'sits qa ƚe'sitsjeek ƚei, qa ne' uƚ'ets najkakui qa uƚ'etsjeek ƚei.
MAT 7:18 Ne'ej najkak ƚe'wis nite' ƚeke' qu' uƚ'etse' pe'qu' ƚeye', qa nite' ƚeke' iye ne' najkak uƚ'ax qu' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye'.
MAT 7:19 Week ne'ej najkakui uƚ'ets ƚei qa wetfekinik'i qa tewumhitiiji'ju'kii na'aj fe't.
MAT 7:20 Aka'an hik aka' qu' menikfeliti'ƚets qa' enikfe'li'ƚij pa'n ƚunyejei pekhewe'en.—
MAT 7:21 —Nite' week pe'qu' ni'ttaxij yiwets: “Yatsat'axyij, Yatsat'axyij” qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Tata wa'sji', qe uja'xƚe yijat'ij pe'qu' naqsi'jijkiiha pa'qu' nisu'un na' Tata wa'sji' qa' hikpe' qu' namiipha'm.
MAT 7:22 Qu' namtaxets hatse' pa' neƚuji' olots pe'qu' ni'ttaxij yiwets: “Yatsat'axyij, Yatsat'axyij, yekheweli'ƚ hit'iƚij ka' ii, qa hik kakha' iye hit'iƚiji' in hukini'ƚfik'ikii pe' inwo'metets. Qa hik kakha' iye ka' ii hit'iƚij qa' haqsiiƚijkii ke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.”
MAT 7:23 Ma' qa' hit'ijets hatse': “Nite' hayiits qu' netsikfe'li'ƚ ewets. ¡Me'nitoni'ƚ ye'mii ekheweli'ƚ qi in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax!”—
MAT 7:24 —Pa'qu' nespi'ye' qa' naqsiijkii ekewe' hit'ij qa' hik ƚunye'je' pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yiyaiƚewek in yitsupinju' pe'qu' ƚetsi'ye' qa yenipji' ne'ej qi ute.
MAT 7:25 Qa in namtax pa'qu' qi piƚeye' qa mulpha'mkii iye pe' lejtits qa t'unijik'i iye qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', qa nite'ƚe niwu'mju' qe wetsupini'ju' pe' ute ipji'.
MAT 7:26 Qa week pakha' qu' hats nespi'ye'tax qa nite'ƚe tek'enik'i ekewe' hit'ij qa hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' nite' yiyaiƚewek, walxa'l iye, yaqsi'jtaxijkii pe'qu' ƚetsi'ye' qa yenƚi'i na'aj isa'xipji'.
MAT 7:27 Ma' qa in nam pa'qu' qi piƚeye' qa mulpha'mkii iye pe' lejtits qa t'unijik'i iye qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', ma' qa nopƚetju', qa haamija pa'qu' amane'.—
MAT 7:28 Ha' Jesús in yili'ij pa'aj in iyet, qa pe' jukhew qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii,
MAT 7:29 qe in i'nq'ijatshen hik ƚunye'j pa'qu' qi qu' netnek'enhei, qa nite' ƚunyejei he' i'nq'ijatshentaxij ke' Moisés ƚe'lijei.
MAT 8:1 In tepilik'uiju' pa'aj ha' Jesús ke' utek qa olootsija pa'aj pe' nijayan.
MAT 8:2 Qa nekets pa'aj pa' ewi'ƚ qi wanqaats'e' i'nij kakha' witja'me't ƚii lepra, ƚoq'oqkii pa' ƚ'ajik'i, qa wonokok'eni'ju' pa'aj ƚ'ejuyi'jii ha' Jesús, qa yit'ij: —Yatsat'axyij, qu' isu'un qa' ƚeke'ye' qu' etsiƚin wat'ij.—
MAT 8:3 Qa ha' Jesús qa t'eku'mets pa'aj, qa yit'ijets: —Ehe, hisu'un qa' k'eƚin hane'ej.— In yit'ijets aka'an pa' wanqaats'e' qa aje'eƚ naxpa'lij pa' ƚaja'me'ttax.
MAT 8:4 Ha' Jesús qa yit'ijets iye pa'aj: —Menikfelitetsha aka' qu' hit'ij ewets, hasu'uj enfel eku'ni'm pe'ye' in hats ƚanaxpa'l. Maƚe qa' me'nethinii hakha' pa'i ne' witlijtsitjii qa' eyijii pa'qu' eqisit'i'ij na' Dios (ofrenda), in ƚ'anye'jek ka' inaqyaji'ij ka' Moises'ik'i, hats'inha qu' week nenikfe'lets in hats ƚanaxpa'lij ka' aja'me'ttax.—
MAT 8:5 In uiji'teje'm pa'aj ha' Jesús ha' witset Capernaum qa pa' ewi'ƚ centurión qa nekets pa'aj qa iyinijets,
MAT 8:6 qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ha' yeqejkunene'k ke' yitsi'ii qi in wanqaats'e', nite' p'e's iye.—
MAT 8:7 Ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Tsamƚi'iyek qa' hiƚin.—
MAT 8:8 Qa pa' centurión qa yeku'ƚ: —Yatsat'axyij, nite' ye'weju'ƚ eju'ƚ qu' uyifi ke' yitsi' qe ewi'ƚƚe yijat'ij pa'qu' it'ij ma' qa' hats nit'unhet ha' yeqejkunenek.
MAT 8:9 Qe yakha' iye na'l pe' te'weiyik'uipha'm qa yakha' iye na'l ye'm iye ne' oq'opheƚinetsilets in heinek'enhe'yipji'. Qe hiyaji'ets na'aj ewi'ƚ nekhewe'en qu' nak, qa ik. Qa nikhapij qe hiyaji'ets qu' nenekmet, qa nekmet. Qa ha' yeqejkunene'k qe hiyaji'ijets na'aj wekwek qu' nithayiki qa yithayiki.—
MAT 8:10 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an ha' Jesús qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj. Qa yit'ijji'ju' pekhewe' yijayanik'ikii: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, week enewe' Israel ƚeiƚets ham pa'qu' hi'wen qu' hik ƚunye'je' in nite' inqeku' ha'ne jukhew.
MAT 8:11 Yakha' hit'iƚij ewets in olots hatse' pe'qu' nata'ƚji' na' neƚu'uju'ƚ qa pe'qu' tefe nata'ƚji' iye qa' na'nijupju'kii qa' ƚekufeye ka' Abraham'ik'i qa ka' Isaac'ik'i qa ka' Jacob'ik'i iye ha'ne wa'sji'pha'm tenek'enheiji' na' Intata.
MAT 8:12 Qa nekhewe'ƚe te'nekumhiitaxiiji' qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata qa' netwu'mhitii ji'teje'mkii na' i'nfik'i qi in noo'kiiha qa' hikna' qu' qi qu' napi'ju'kii qa' qi qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.—
MAT 8:13 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj pa' centurión: —Yape mapilii pe' etsi', qa aka' hats ƚunye'j in nite' ƚeqeku'uk'i qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.— Qa pa' witqejkunenek qa hik pakhaa'ijha in hamiikii pa' ƚaatshektax.
MAT 8:14 Ha' Jesús qa yamii pa'aj ke' ƚetsi' ha' Pedro qa yi'wen pa'aj ke' ƚeqewketi' in nite' niipha'm qe qi in iwilhan.
MAT 8:15 Qa t'eku'mi' pa'aj pa' ƚokoi qa hik pakhaa'ijha pa'aj qa ikik'uifik'i pa' witwilhat. Ma' qa niipha'm qa t'unkii, ma' qa yejeƚets qa yithayiki'im iye pe' wekwek.
MAT 8:16 Qa in hats uiju' pa'aj pe' junu' ha' Jesús qa tetka'xii pe' olots jukhew qa efutsji'kii i'nji' pe' inwo'metets. Ma' qa ƚe'lijeiƚe pe' yitjiijets in yukinfik'ikii pe' inwo'metets. Qa niƚinju' iye pe' week wanqaats'etaxju'.
MAT 8:17 Aka'an in hats yaqsiijkii pa'aj, qe qa' nasiinik'iha pa' hats nifel pa'aj tooxik'i pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: —Ƚakha' t'eku'mi' pe' inawtshei qa yeka'x iye pe' inja'metets.—
MAT 8:18 Ha' Jesús in yi'wen pa'aj in olots pe' namii yeqewuk'un, qa yiyaji'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qu' naki'ƚii ƚajaika' ke' kaƚi'.
MAT 8:19 Qa ewi'ƚ pa'aj pa' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekets ha' Jesús qa yit'ijets: —Maestro, tsaqjayankeyu'tax ej week pa'qu' maji'ijji'.—
MAT 8:20 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ne' ejenelits na'l ne' ƚewjets qa ne' junatai qa na'l iye ne' ƚupits, qa ha'neƚe Ƚa's na' Jukhew qa ham pa'qu' na'wi'ju' ha'ne ƚeiƚa'.—
MAT 8:21 Qa pakhap iye pe' yijayanik'i qa yit'ijets iye: —Yatsat'axyij, ¿me ƚeke' qu' etswejinƚe eku'n qu' natsamii ha' tata qa heti'j eku'uk'ui hatse'?—
MAT 8:22 Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús qa yit'ij: —Atsjayan yijat'ij. Iwejinƚi'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' nawa'm qu' netijik'ui pe' naxju'.—
MAT 8:23 Ma' qa ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei iye qa t'ilitji'ju'kii pa'aj pe' qi'ik'i witinhitjii qa ikijteje'mkii.
MAT 8:24 Qa yamji'ju' pa'aj ƚeqewuk'u ke' kaƚi' qa aje'eƚ nam pa' qi t'unik'i iftsaxji' qa qitsik'i iye pe' ƚeqe t'uyuyuyits qa tsxiƚtsxiƚji'ju'kii pe' witinhitjii. Qa hakha'ƚe Jesús qa ima' pa'aj.
MAT 8:25 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nijt'otshenii pa'aj, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¡etsi'fen qeku'ni'ƚ wat'ij! ¡Hats ji'nuihiyu'!—
MAT 8:26 Qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in qi in ƚe'nijiwe'yi'ƚ? Hayits qa'nte' qitsi'ƚ e'm pa'nte' witqekuye'j.— In yit'ij aka'an ma' qa niipha'm pa'aj qa yaq'ayinij pa' t'unik'i qa pa' iweli' iye, ma' qa yili'ij aje'eƚ qa week ikesimen iye pa'aj.
MAT 8:27 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj, qa yit'ijju': —¿Pa'n qu' ƚunyeeji'ija ha'ne jukhew in tek'enets iye aka' t'unik'i qa ha'ne iweli' iye?—
MAT 8:28 In yamiiteje'm pa'aj ha' Jesús ha' ƚajaika' ke' kaƚi' ha' sehe' ƚii Gadara, ma' qa te'nilitfik'ikii pa'aj pe' wetsjuk jukhew i'nji' pe' inwo'metets ta'ƚets pa' nimeƚkuket qa nekets pa'aj pa' i'ni'. Pekhewe'en qi in iftsitsiju'ƚha pa'aj pa' ƚunyejei, ma' qa ham pa'qu' neneki'kii pakha' i'ni' pekhewe'en.
MAT 8:29 Qa tayai wetju'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚanami'ƚyii Ƚaa'sija pa' Dios? ¿Me ƚanami'ƚyii qu' atsawtsheteni'ƚ in mexente' yamtaxets pa' ƚahats'ij?—
MAT 8:30 Ipƚulii pa'aj pa' i'ni' pe' olots tafitets taqakiyi'ju' pa' jup'elket.
MAT 8:31 Qa pe' inwo'metets qa iyinijets pa'aj ha' Jesús: —Qu' etswu'mi'ƚfik'i, qa etswejinƚi'iƚij qu' nek'uyiƚik'i ne' tafitets.—
MAT 8:32 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¡Ma'aƚfik'ikii!— Qa pe' inwo'metets qa ikik'uifik'ikii pa'aj pe' jukhew qa uijiteje'mkii pe' tafitets. Qa aje'eƚ pe' tafitetsik'i qa week wekuma'xik'iju'kii pa' koomojo' qa t'ilitji'ju'kii pa' iweli' qa naq'axijju'.
MAT 8:33 Pekhewe' yejeƚtax pa'aj pe' tafitetsik'i qa wekuma'xii pa'aj pa' witset qa nifelkii week pakha' ƚunye'jkii. Qa pa' ƚunyejeikii iye pekhewe' jukhew i'ntaxji' pe' inwo'metets.
MAT 8:34 Ma' qa week pa' witset qa nekii pa'aj pa' i'ni' ha' Jesús. Qa in yi'wen pa'aj qa iyinijets qu' nakik'ui iye pa' ƚeqe sehe' pekhewe'en.
MAT 9:1 Ma' qa ha' Jesús qa t'ilitji'ju' iye pa'aj pe' witinhitjii qa yijawe'jiiteje'm pa' ƚajaika' qa yametsteje'm iye pa'aj ha' ƚetseet'ija.
MAT 9:2 Qa tetka'xii pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew qi wanqaats'e', nite' p'e's, tetkaxij pa' witiwhi'la'x. Ha' Jesús in yi'wen pa'aj pekhewe'en in nite' yeqeku', qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e: —Ment'unhet ya's, ne' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui.—
MAT 9:3 Ma' qa pe' uja'x hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yumti': —Ha'ne jukhew yiwakaninkii pa' Dios. Uƚ'etsik'i ke' ƚe'lijeyets.—
MAT 9:4 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pa'aj pakha' yumti pekhewe'en, qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in uƚ'ax aka' aqjamtikineyejeyi'ƚij aka'an?
MAT 9:5 ¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' les nite' jutsitaxe' qu' jintit'ij: “Me pe' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui” in nite' ƚeke' qu' i'weni'ƚ? ¿Me i'nƚi'i qu' jintit'ij: “Eniipha'm qa' ma” qe ƚi'weni'ƚ yijat'ij?
MAT 9:6 Hane'ej qa' nethiniƚij ha'ne Ƚa's na' Jukhew in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup ha'ne sehe' ipji' qu' niwu'mkii pe' witwuƚ'ets.— Ma' qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e' nite' p'e's: —Eniipha'm, it'ij jof na' ewhi'la'x qa' mapilii pe' etsi'.—
MAT 9:7 Pa' wanqaats'etax qa niipha'm pa'aj qa ik qa wapilii pe' ƚetsi'.
MAT 9:8 He' jukhew qa efuts iye in yi'wen pa'aj aka'an qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa qi in yiwqinhetji' pa' Dios qe aka' witt'unha'x tisij ene' jukhew.
MAT 9:9 Ha' Jesús in hats ikik'ui iye hakha' i'ntaxi', qa yi'wen ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Mateo, i'niju' ha' yijanini'kii ke' wekwek t'ejuyets na' witset. Qa yiyaji'ets: —¡Atsjayan!— Ma' qa niipha'm qa yijayan.
MAT 9:10 Ha' Jesús qa i'nijupju' ha' mesa in teki'ju' ke' ƚetsi'ii ha' Mateo. Qa olots iye hekhewep yijaninkii wekwek qa hekhewep iye jukhew qi iye pe' ƚewuƚ'ets, nekii iye qa week ewi'ƚ ƚekulaxi'ƚ qa hekhewe' iye ƚ'ijatshenhei.
MAT 9:11 Qa in yi'wenij he' fariseol qa nifaakan he' ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek na' aqa maestro'oƚ in ƚekufets ne' qi uƚ'ets wekwek yijanin qa ne' qi pe' ƚewuƚ'ets iye?—
MAT 9:12 Ha' Jesús qa yepi'ye' ej aka' yit'ijju' ma' qa yit'ijji'ju': —Nekhewe' ham yaats'eyi'iju' nite' wo'oikii weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe', qe uja'xƚe yijat'ij nekhewe' wanqaats'eju'.
MAT 9:13 Ma'aƚkii qa' jeƚi'ƚijupkiiha aka' yit'ij pa'aj eke' wi'tlijei in yit'ij: “Yakha' les hisu'un qu' e'nq'eleti'ƚ wetju'ƚ qa nite' pa'qu' ilantaxi'ƚyifi ene' inqa'metets.” Yakha' nite' tsamijju' qu' haiya'yii pe' yatsathen, qe uja'xƚe yijat'ij ne' qi pe' ƚewuƚ'ets qe qa' nijayan na' Dios.—
MAT 9:14 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei ka' Juan Bautista qa nekets ha' Jesús qa nifaakan: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ qa ne' fariseol iye in olotsij in nite' heyekji'ji'ƚ qa ne' ijatshenhei qa nite' yaqsiijkii aka'an?—
MAT 9:15 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —¿Me ƚeke' qu' nika'metets wetju'ƚ pekhewe' te'niyinhe'yij pa' witiwhe'yejii in mexe i'nji'teje'm pakha' niwhe'yeyu'? Yamets hatse' pa'qu' ƚahats'i'ij qu' ne'tnekumhi'yi' qa' netwumhitiifik'i pakha' niwhe'yeyu'. Ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' neteke'ju'.
MAT 9:16 Ham witqhinawat'e qu' nowotk'oyinij pa'qu' ƚepk'eye'en penyiloye' qu' ink'ayik'e, qe na'aj ink'ayik wapilje'm qe wempuli'j qa' niwjafitik'i pa'qu' ƚawa'ma'xe' ma' qa' les e'pk'etsaxje'm pa'qu' ƚawjaf'iye'.
MAT 9:17 Nite' ƚeke' iye qu' na'natsi'yik'iju' pa'qu' ink'ayik winoye' ne' ƚawa'mhii ƚ'ajits eƚi'nilij, qe qu' nanaqsiijkii aka'an qa ne' ƚ'ajits eƚi'nil qa' netikeƚijje'm ma' qa' week hamitse' winolik'i qa eƚi'nilik'i iye. Qa hik ta'ƚijupi' qu' atsi'yi'ƚik'iju' yijat'ij na' ink'ayik wino ne' ink'aihits ƚ'ajits eƚi'nilij ma' qa' week ƚe'sitse'.—
MAT 9:18 In mexe iyetij ha' Jesús ekewe'en qa namets ha' ewi'ƚ tenek'enhe'yij iye pe' ewi'ƚ hekhewe' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol. In namets qa wonokok'eni'ju' ha' ƚ'ejuyi'jii qa yit'ijets: —Ke' yasiik'i i'nk'aa'ija wa'm, qa qu' enekik'i' qa' ku'mipji' ma' qa' iƚa'xe' iye.—
MAT 9:19 Ha' Jesús qa niipha'm qa yijayan qa week iye he' ƚ'ijatshenhei.
MAT 9:20 Ma' qa ewi'ƚ ke' efu qi in wanqaats'e' nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits qa hats yamijets doce (12) ƚeqe'ninqapitsij. Qa nijayanpha'm ha' Jesús qa t'eku'mets pa'aj ha' te'weiju' ha' ƚ'uihitjii.
MAT 9:21 Qe yumti'ija qu' ƚunye'je' qa yit'ij: —Qu' nakha'yeƚe ƚ'uihitjii qu' he'yeku'mets qa' natsaxpa'lij ha'ne yaatshe'k.—
MAT 9:22 Qa ha' Jesús qa tetwek'elaxiju'ƚ qa yi'wen ke' efu qa yit'ijets: —Ment'unhet, yasi'. Hats ƚanaxpa'lij na' aatshek qe nite' ƚ'inqeku'.— Qa hik akaa'ijha qa naxpa'lij pa' ƚaatshektax.
MAT 9:23 In hats uyifi ha' Jesús ke' ƚetsi' ha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij qa yi'wen hekhewe' tofojiyijup qa hekhewe' iye t'aiji' in yejtsi'le' wetju'ƚ.
MAT 9:24 Qa yit'ijji'ju': —Ma'aƚik'uifik'i ene' wititsi'. Ne' ome'ƚaski' nite' wa'm. Ima'ƚe.— Ma' qa talakaxtiiju' ha' Jesús.
MAT 9:25 Ha' Jesús in hats week yuki'nfik'ikii he' week. Ma' qa uyetsji' qa t'eku'mi' ha' ƚokoi, ma' qa ke' wa'mtax ome'ƚaski' qa niipha'm.
MAT 9:26 Qa weekij ha' sehe' in i'ye'ej iye aka' ƚunye'jkii.
MAT 9:27 In ikik'ui iye ha' Jesús hakha' i'ntaxi', qa wetsjuk he' puk'alets nijayanpha'm qa taya'yik'ikii, qa yit'ijju': —Ƚa's pa' David'ik'i, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
MAT 9:28 Qa ha' Jesús in uyifi ke' wititsi' qa nekets iye he' puk'alets. Ma' qa ha' Jesús qa nifaakan hekhewe'en: —¿Me nite' ƚeqeku'uƚik'i qu' ƚeke'ye' qu' haqsiijkii aka'an?— Qa yit'ijju' in yeku'ƚ: —Nite' heqeku'uƚik'i, Yatsat'axyij.—
MAT 9:29 Ma' qa ha' Jesús qa t'eku'mipji' he' ƚotoi qa yit'ijets: —Aka' hats ƚunye'j in nite' ƚ'inqeku'uƚ qa' nanaqsi'jjiiƚ e'mijkiyek.—
MAT 9:30 Ma' qa yi'wen wetju'ƚ hekhewe' puk'aletstax. Ma' qa ha' Jesús qa qi in yiyajitaxetskiiha qa yittaxijets: —Mowo'oƚiiha qu'nte' nenikfe'le'ets pe'ye' aka'an.—
MAT 9:31 Qa in i'nk'a ikik'uikii qa aje'eƚ nifelkii, ma' qa weekij aje'eƚ ha' sehe' in nikfe'lets ka' yaqsiijkii ha' Jesús.
MAT 9:32 In i'nk'a ikik'uifik'ikii he' puk'aletstax, qa aje'eƚ namets iye he' uja'x jukhew ha' Jesús, neka'xii ha' ewi'ƚ jukhew ham ƚe'lijeye' qe i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.
MAT 9:33 Ha' Jesús in yukinik'uifik'i pa' i'ntaxji' inwo'met ha' jukhew ma' qa iyet ha' hamtax ƚe'lijeye'. He' jukhew qa efuts iye qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yit'ijju': —Nite' pakhaa'ij qu' ƚunye'je' pa'qu' ne'twenhetiiji'teje'm ha'ne Israel qu' ƚunye'je' ka' ƚunye'j ha'ne jukhew.—
MAT 9:34 Qa hekhewe'ƚe fariseol qa yit'ijju'ek: —Ha'ne jukhew in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets yit'iji' pa' ƚet'unha'x pa' qi ƚatata pe' inwo'metets.—
MAT 9:35 Ha' Jesús qa week ikik'i he' witsetits qa he' witsetits ƚelits iye qa i'nq'ijatshenifikii he' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol week he' witsetitsji'. Qa nifelji'ij iye ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pakha' tenek'enheiji' pa' Dios qa niƚinju'kii iye he' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa he' pekhel yaats'e'eju'kii iye.
MAT 9:36 In yi'wen he' olots jukhew qa efuts iye qa qi in neq'eletij, qe itawje'metets qa nite' yimaamkii qe ham pa'qu' ni'fenkii qu' nejeƚets hik ƚunyejei ne'ej kots'etets qe ham na'aj ƚenilayets in yejeeƚija.
MAT 9:37 Qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Hats olotstax ne' yuji' na' wit'enekju' qa nite'ƚe olots ne' yithayikitax.
MAT 9:38 Qa hik ta'ƚijupi' qu' iyini'ƚijets na' Yatsat'axij na' wit'enekju' qu' nenukin iye pe'qu' nithayiki.—
MAT 10:1 Ma' qa taya'yets ha' Jesús he' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa' tisij pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nukinfik'ikii pe' inwo'metets qa qu' nenƚinju'kii iye pe' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa pe' pekhel yaats'e'eju'kii iye.
MAT 10:2 Enewe'en ƚiyits he' doce (12) ƚ'ijatshenhei ha' Jesús. Yojo ha' Simón, ƚii iye Pedro qa ha' ƚek'inij Andrés. Qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' ƚek'inij Juan, enewe' wetsjuk ƚelits ha' Zebedeo,
MAT 10:3 Felipe qa ha' Bartolomé, Tomás qa ha' Mateo, hik ha'ne yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' witset Roma, qa ha' Jacobo (Santiago) ƚa's ha' Alfeo, qa ha' Tadeo,
MAT 10:4 qa hakhap iye Simón, i'nji'teje'mek pa'aj pekhewe' ƚiyinyejei cananitas qa ka' Judas Iscariote, hikka' wotk'onijkii ha' Jesús.
MAT 10:5 Ha' Jesús qa yukinkii ene' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa nifeli'm pa'qu' ƚeqfenyejeye' ƚewek qa yit'ijets: —Hasu'uj ami'ƚets ne' ƚeqe sehel ne' nite' judiol. Qa hasu'uj iye uyi'ƚ ji'teje'm ne' Samaria ƚetsetitits.
MAT 10:6 Ma'aƚii yijat'ij nekhewe' i'ni'kii ne' kots'etets hamitstaxiikii ene' ƚetsi' ka' Israel'ik'i.
MAT 10:7 In ƚaki'ƚkii qu' enfeli'ƚ qa' it'iƚij: “Pa' tenek'enheiji' pa' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.”
MAT 10:8 Iƚini'ƚ pe' wanqaats'eju', iƚini'ƚ pa'qu' hats nawa'mji'ijtax. Iƚini'ƚ pakha' qu' na'ntaxij kakha' witaja'me't lepra. Iwu'mjiiƚfik'ikii pekhewe' inwo'metets. Aka'an in ƚ'estiyi'ƚij ham ƚaja'ye', qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj ji'jek ijanini'ƚ.
MAT 10:9 Hasu'uj iye eka'xi'ƚ aq'astayi'iƚ nijketits oro qa ke' plata qa ke' cobre iye.
MAT 10:10 Hasu'uj iye eka'xi'ƚ pa'qu' ti'naje' in ƚaki'ƚkii. Ewi'ƚe'ƚe iye pa'qu' uihitjiyi'iƚ, hasu'uj wetsjuk'e iye otshilaxtiyi'iƚ qa hasu'uj iye eka'xi'ƚ awaikajit'i'iƚ, qe na'aj t'ithayii weju'ƚij in testi'yij na'aj ƚaq.
MAT 10:11 Qu' ami'ƚets pa'qu' witset'e i'nƚi'i qu' witset ƚa'se' qa' aje'eƚ mowo'oƚiikii pakha' qu' ninikfe'l qu' natsathen pa'qu' ƚunye'je', qa' hikpa' ni'iƚijup pe'qu' ƚetsi'ye' qa' ami'ƚijii qu' ma'aƚik'ui iye pa'qu' witset'e.
MAT 10:12 Qu' ami'ƚets pe'qu' wititsi'ye' ma' qa' it'iƚijets qu' mewetfeliƚi'm pekhewe' tetsii: “Pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii.”
MAT 10:13 Qa pekhewe' tetsii pe' wititsi' qu' ni'wejuƚenij qu' netesti'yij aka'an, ma' qa aka' ƚewetfeliƚiji'm wit'ikesimeya'xƚekii qa' amaneye' jiijupkiyek. Qa qu' nite'ƚe ni'wejuƚeni'ij qu' netesti'yij, ma' qa' eka'xi'ƚik'ui iye qu' ma'aƚik'ui.
MAT 10:14 Qa qu' nite'ƚe lesitsi'ƚ eju'ƚ axe'm qu' nite' nenexpiikeyu'yi'iƚ ej, ma' qa' ma'aƚik'ui pe' wititsi' axe'm qu' witset'e, qa' enfuluti'ƚju' pa'qu' sehe'ye' qu' namtaxij ne' ef'iyeyi'ƚ qa' jutsiqetsi'im in uƚ'ets.
MAT 10:15 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, qu' namtaxets pa' neƚu qu' newetjeyumtshentax ene' week qa pa' ƚantanithenkeye'j hatse' ha'ne witset in nite' nexpiikeyu'uƚ ej les qi qu' iftsaxe' hatse' qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' kekhewe' witsetitsik'i Sodoma qa ka' Gomorra.—
MAT 10:16 —Ek'en qeku'ni'ƚek, yakha' in k'ukini'ƚkii hik ejunyejeyi'ƚ kots'etets qu' na'nji'ju' ƚeqewuk'u ne'ej wowol. Qa hik ta'ƚijupi' matjanitheni'ƚkiiha hik ejunyejeyi'ƚ na'aj q'oiq'oi, qa hikƚe ejunyejeyi'iƚ ne'ej ofol in ham yumtiyi'iikii.
MAT 10:17 Jeƚi'ƚiju'ƚha ene' jukhew, qe na'l pekhewe' qu' neka'xi'ƚii hatse' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal), qa' neqsilani'ƚje'mkii iye pekhewe' ƚe'lijtsitjiyitsifi.
MAT 10:18 Qa' neka'xi'ƚii iye pekhewe' wit'alheiji' pe' witsetits (gobernadores) qa pe' qitsji' wittatal (reyes), qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, hats'inha qu' iwq'axini'ƚij qu' enfeli'ƚi'mha pekhewe'en aka' yijunye'j qa pekhewe' iye nite' judiol.
MAT 10:19 Qa qu' neka'xiƚetsji' pekhewe' wit'alhei hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu'nte' e'niya'yi'iƚiju'ƚ pa'qu' it'iƚijiju'ƚ, qe qu' namets qu' iyet qa na' Dios qa' neƚisi'ƚij pa'qu' it'iƚijiju'ƚ,
MAT 10:20 qe nite' ekheweli'ƚ qu' iyeti'ƚ, nakha' ƚeqe Espíritu na' Atata'aƚ qu' hikna' niyetiƚ'epji'.
MAT 10:21 Ma' qa ene' jukhew qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa'qu' ƚek'inije' i'nƚi'i pa'qu' ƚamats'e. Qa pa' ƚatata qa ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa' ƚa's qa i'nƚi'i pe'qu' ƚasi'ye', qa pe' witlitstax qa' ƚ'ejuihifetsi'ij pe'qu' ƚ'alheye' qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetiiju'.
MAT 10:22 Week ha'ne sehe' epji' qi qu' nuteni'ƚ qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, qa pa' qu'nte' niliye'yij qu' namijii pa' ƚ'aka'the' qa' hikpa' qu' iƚa'xe'.
MAT 10:23 Qu' nanqawitjineyu'uƚ'ej pa'qu' witset'e qa' aje'eƚ ilati'ƚii iye pakhape' witset'e iye. Qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in tees qu' week anq'axiƚijpha'm qu' ma'aƚik'i ene' witsetits ha'ne Israel qu' hats nanam ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
MAT 10:24 Ham wit'ijatshenek'e qu' nat'anipji' pa'qu' ƚaqa maestroye' qa ham iye pa'qu' witqejkunenek'e qu' netweyik'uipha'm pa'qu' ƚaqa patune'.
MAT 10:25 Na'aj wit'ijatshenek les ƚe'wis qu' ni'wejuƚenij in hats hik ƚunye'j na'aj ƚaqa maestro, qa na'aj witqejkunenek iye in hik ƚunye'jek na'aj ƚunye'j na'aj ƚaqa patun. Ene' jukhew qu' ƚeqiyi'ij Beelzebú (ƚatata pe' inwo'metets) na' yatsat'axij ne' wititsi', qa ¿me nite' les uƚ'etsi'ik'i pe'qu' ƚeqiyitsi'ij ene' ƚelits na' yatsat'axij ne' wititsi'?—
MAT 10:26 —Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ ene' jukhew qa efuts iye, qe ham pa'qu' natat'inhetiikii qu'nte' ne'twenheti'ye' qa qu'nte' ninikfe'le' iye.
MAT 10:27 Pa'qu' uja'xe'ƚi'iƚijkii qu' hit'iƚij ewets in nookii qa' enfeli'ƚ qu' ne'neƚukii. Qa pa' ujaxƚi'iƚijki in k'efeli'ƚi'm qa' meweƚiƚiji'pji' ne' wititsil qa' it'unheti'ƚik'iha' qu' enfeli'ƚ.
MAT 10:28 Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ enewe' yilanƚe ne' esenitsi'ƚ qa pakha'ƚe neƚini'ƚ (alma) qa' nite' yaq'alij. Les ƚe'wis yijat'ij qu' e'nijiwe'yiju'ƚha nakha' ƚeke' qu' naqsiijkii yijat'ij qu' week niwuƚ'enhetju' ene' wit'esenits qa pa' yiƚin (alma) ene' wit'esenits, qa' niwu'mji'ju'kii pa' fe't qi iftsax.
MAT 10:29 ¿Me nite' te'ninei ne'ej wetsjuk papaye'mtsil in ƚaja'aju'ƚ ne'ej ewi'ƚ ƚ'astaki' nijket ƚasi'? Enewe'en nite' ewii'ƚe' pe'qu' nanami'ju' na' sehe' qu'nte' ƚexke'yi'ij na' Atata'aƚ.
MAT 10:30 Qa ekheweli'ƚ ne' ewkujitsi'ƚ hats week wetjeyumtshen, hats jutsiqax iye pa' uja'x.
MAT 10:31 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, qe ekheweli'ƚ les e'weju'ƚi'ƚij yijat'ij nite' ejunyejeyi'ƚiju'ƚ pe'qu' olootse'tax papaye'mtsile'.—
MAT 10:32 —Qa hik ta'ƚijupi' week pakha' qu' netetfelyijha nite' welku't'ijetskii ene' jukhew in tsijayan, ma' qa' yakhap ji'jek iye qu' hetetfeljiiji'mha ek nite' hewelkut'ijetskii na' Tata i'ni' na' wa's.
MAT 10:33 Qa pakha'ƚe qu' newelku'tyijkii qu' natfaakanhetiitaxyij, ma' qa' yakhap ji'jek iye qu' hewelkutjiijetskiyek na' Tata i'ni' na' wa's.—
MAT 10:34 —Hasu'uj umti'iƚ yakha' in tsam qu' henka'x pa'qu' ƚesaxitse'wetju'ƚkii ha'ne week sehe' epji'. Nite' tsamijetsju' qu' henka'x pa'qu' ƚesaxitse'wetju'ƚkii ha'ne week sehe' epji'. Tsamijetsju' yijat'ij qe qa' nawatk'esa'xju'kii.
MAT 10:35 Tsametsju' ha'ne sehe' qe qa' nuten pa'qu' jukhewe' qa' ƚ'ejuihifeyi'ij pa'qu' ƚatataaye'taxija. Qa pe'qu' witasiye' qa' nutenek qa' ƚ'ejuihifeki'ij pe'qu' ƚeneneye'taxija qa pe'qu' witfelits'etax qa' nutenek qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe'qu' ƚeqewketi'ye'.
MAT 10:36 Qa pekhewe' ƚ'ejuihifets pakha' jukhew i'nƚi'i efu qa hik pekhewe' pe' ƚejefeetstaxija.
MAT 10:37 Pa'qu' les qi qu' namitfik'i qu' nisu'un pa'qu' ƚatataye' i'nƚi'i pe'qu' ƚeneneye' qa yakha'ƚe qa nite' tsisu'unija qa nite' weju'ƚij qu' nastsat'axij. Qa pakha' qu' les namitfik'i qu' qi qu' nisu'unija pa'qu' ƚa'se' i'nƚi'i qu' ƚasi'ye' qa yakha'ƚe qa' nite' tsisu'unija iye qa nite' weju'ƚij iye qu' nastsat'axij.
MAT 10:38 Qa pa'qu' nite' net'ekumi'i pe'qu' ƚeqe cruze' qa' natsjayantax nite' weju'ƚij qu' nastsat'axij iye.
MAT 10:39 Pakha' qu' namitfik'i in yisu'un pakha' ƚunye'j in mexe iƚa'x, qa hikpa' qa' nanqamij pa' witiƚa'x. Qa pakha'ƚe qu' naqamij pakha' qu' ƚunye'je'tax in mexe iƚ'ax qe ta'ƚ yiwets qa' hikpa' qu' iƚa'xe' hatse'.—
MAT 10:40 —Pa'qu' qi qu' neneqjunu'uƚ'ej, yakha'ƚe iye in neqjunu'yij. Pa' neqjunu'yij qa neqjunu'uj iye na' ts'ukinju',
MAT 10:41 pa'qu' neneqjunu'uju'ƚ pa'qu' ewi'ƚ profetaye' qe ta'ƚets in profeta qa neqjunu'uju'ƚ, ma' qa' netesti'yij pa'qu' ƚenisit'e' in ƚunye'jek pa' ƚenisit pa' profeta. Pa'qu' neneqjunu'uju'ƚ qa t'eku'miju'ƚ pa'qu' natsathen jukhewe' qe ta'ƚets in yatsathen qa neqjunu'uju'ƚ, ma' qa' netesti'yij pa'qu' ƚenisit'e' in ƚunye'jek pa' ƚenisit pa' yatsathen.
MAT 10:42 Pa'qu' ƚunye'je' pa'qu' jukhewe' qu' netisij yemjeetax qu' ewi'ƚ tok'o ƚa'se' iweli'ye' eneƚeiji' enewe' nite' weniwqinhetji' qe tsijayanija. Ma' qa' hik pakha' hatse' qu' yijaayi'ija qu' nana'l pa'qu' ƚenisit'e'.—
MAT 11:1 Ma' qa in hats naq'axijik'i in yijatshen ha' Jesús he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, ma' qa ik qu' nakik'i he' metits witsetits i'ni' hakha' sehe' Galilea qa' ni'nq'ijatshen qa qu' nenfel iye ke' ƚe'lijei.
MAT 11:2 In impi'ye'ej pa'aj pa' Juan pe' witq'opheƚitjiyifi ke' yaqsiijkii ha' Cristo, ma' qa yukinii pa'aj pe' ƚ'ijatshenhei
MAT 11:3 qu' nanfaakankii ha' Jesús, ma' qa hekhewe'en qa yit'ijets: —¿Me hik akha' pakha' hats jutsiqaxik'ui qu' nanam? ¿Me i'nƚi'i qu' honotki'iƚik'ui iye pakhape'?—
MAT 11:4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Mapili'ƚii ha' Juan qa' enfeli'ƚi'm aka' ƚi'weni'ƚ qa aka' ƚ'impi'ye'eƚij iye,
MAT 11:5 ne' puk'aletstax qa hats yi'wenkii, ne' onqokitstax qa hats t'otsjo' iye qa ene' otshimetetstaxju' qa hats otshimetsitsju' iye, ne' ƚoq'oqtaxkii ƚ'ajits (lepra) qa hats hamitsiikii iye ke' ƚajametetstax, ne' nite' yepi'ye'tax wetju'ƚ qa hats yepi'ye'kii iye, hekhewe' hats naxtaxju' qa iƚii iye, qa ene' if'iljetsits qa tefelhiti'yi'm eke' wi'tlijei t'ejuyets na' witiƚa'x.
MAT 11:6 Qa ƚe'wisi'mkii pakha' qu'nte' na'nayu'ye' yi'ij ye'm pe'ye'.—
MAT 11:7 In hats ikkii iye pekhewe'en qu' napilkii, ma' qa ha' Jesús qa iyetik'ui hekhewe' jukhew nifeli'm pa'n ƚunye'j pa' Juan, qa yit'ij: —¿Ƚekpa' ƚejeƚiƚii pa'aj in ƚami'ƚii na' ham i'ni'i'? ¿Me ewi'ƚ pe' fapu' yiwu'mkii pa' t'unik'i?
MAT 11:8 Qa qu' nite' hik aka'ye', ¿qa pa'n ƚunye'jek pa' ƚenjusi'ƚii pa'aj? ¿Me ewi'ƚ pa'qu' jukhewe' qi in ƚe'sits pe'qu' ƚeqhinataye'? Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' natkin kekhewe' ƚe'sits witqhinatai in i'nifi ne' ƚetsil ne' qitsji' wit'alhei.
MAT 11:9 Qa ¿ƚekpa' ek ƚami'ƚii qu' i'weni'ƚ? ¿Ye' me ewi'ƚ pa'qu' profetaye'? Ehe, hik aka' yijat'ij in ƚunye'j, qa hiwjutsiqeni'ƚ e'mha in hik hakha' les in qi in profeta.
MAT 11:10 Hik hakha' Juan, hikha' t'ejuyets aka' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei in yit'ij: “Jeƚ qeku'nek, yakha' hukin hatse' na' yukinek qu' nathayin ek'ui, qa' hik nakha' qu' naqsi'jik'i pa'qu' ikheyi'je'.”
MAT 11:11 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in week ene' jukhew ha'ne sehe' epji' ham pa'qu' nat'anipji' qu' ƚuk'eyeji' ha' Juan Bautista, qa pakha'ƚe qu' les nite' qiye'ji' pe' i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios, qa t'anipji' ha' Juan.
MAT 11:12 In ipƚu'uk'i ek in i'nk'aa nam ha' Juan Bautista qa yamijii hane'ej ene' jukhew in watkatitij wetepji' in yisu'un qu' na'n ji'teje'm nakha' tenek'enheiji' na' Intata.
MAT 11:13 Qe week ke' profeta'ik'i qa ke' ƚe'lijei iye ka' Moises'ik'i in nifel na' tenek'enheiji' na' Intata wa'sji', kekhewe'en yamijii in hats nam ha' Juan.
MAT 11:14 Ekheweli'ƚ qu' isu'uni'ƚ qa' ku'mi'ƚiju'ƚ aka'an, hakha' Juan in hik hakha' profeta ƚii Elías, hayiits jutsiqaxik'ui pa'aj qu' nanam.
MAT 11:15 Pekhewe' qu' nana'l ƚekfiye' qa nepiye'ek'i aka'an.
MAT 11:16 ¿Pa'n ƚii pa'qu' hejeyumtshenijupi' ene' jukhew qa' efuts iye hane'ej ha'ne ƚahats'ij? Hik ƚunyejei ne'ej omehets qe t'oto'yi'ju' na'aj joofji'ju' qa taya'yiikii ne'ej ƚ'otoihifets,
MAT 11:17 qa yit'ijiikii: “In hifuyutaxi'ƚ e'mik'i ne' foj, ekheweli'ƚ qa nite'ƚe ƚ'otoyi'ƚ. Hijitaxi'ƚ e'mik'i ke' witlijtsinel if'iljetsitsik'i qa nite'ƚe ƚapi'ƚju'”
MAT 11:18 Qe in namtax ha' Juan qa nite' tuj ke' week qa nite' iya' iye, qa titijiti'yijets in i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.
MAT 11:19 Qa in namtax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa tek qa iya' iye, qa titijiti'yijets in iƚinkeyax qa iyana'x iye, ƚejuwaika'aj nekhewe' wekwek yijanin qa ƚejuwaika' iye ne' uƚ'ets jukhew. Qa jutsiqaxƚi'ij pa'qu' i'nithayijkit'e qu' jinenikfe'lkii.—
MAT 11:20 Ma' qa yapeƚek ha' Jesús qa yit'ijets pa' uƚ'ax ƚunyejei hekhewe' witsetits hekhewe' qi in yaqsi'jtaxiji'kii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ. Yi'wentaxij yemjee qa nite'ƚe yili'ij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets. Ma' qa yit'ij ha' Jesús:
MAT 11:21 —¡Peijaat'ij hiyee' a'ha'nus ha'ne witset Corazín! ¡Peijaat'ij hiyee' a'ha'nus iye ha'ne witset Betsaida! Qa qu' hakha'ye' Tiro qa ha' Sidón qu' nanaqsi'jiji'kii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ wanaqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii ha'ne ƚa'ni'ƚi'. Qekha hayiits nilitaxij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets qekha nijayantax pa' Dios, ma' qekha ninq'ethintaxij in yijaa'ija qu' netf'iljetsin ƚeqhinatai qekha uƚ'etse'tax qa ƚeiƚa' qekha nilintaxij na'aj lo.
MAT 11:22 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ, qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, qa ekheweli'ƚ les qi qu' iftsaxe' hatse' qu' atanithenheti'yi'ƚ qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' ne' tetseti'yi' na' Tiro qa na' Sidón.
MAT 11:23 Qa akha' witset Capernaum, ¿me ƚumti qu' ekekiti'yetspha'm na' wa's? Akha' ƚ'ewumhiti'yiiju' hatse' na' fe't ƚe'nq'itset'ij ne' naxju' (Hades). Qe qek nanaqsi'jiji'kii ka' witset'ik'i Sodoma kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ wanaqsi'jtaxij e'mijkii, ka' Sodoma'ak'i qekha hane'ej mexe nana'ltax.
MAT 11:24 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'ij ewets iye witset Capernaum, qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, qa ekheweli'ƚ les qi qu' iftsaxe' qu' atanithenheti'yi'ƚ qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' ke' tetseti'yi' ka' witset'ik'i Sodoma'ak'i.—
MAT 11:25 Hik aka'aj ka' ƚahats'ij ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Qi in ƚe'wisij, Tata, Yatsat'axij na' wa's qa ha'ne sehe' iye qe hats ƚ'ethinij ene' nite' weniwqinhetji' eke' ham nikfe'le'ets t'ejuyets na' witiƚa'x, qa' nite' ƚ'ethinij pekhewe' wekwek nikfe'lets qa pekhewe' iye wekwek yiya'yij.
MAT 11:26 Ehe, Tata qe hik aka' ƚisu'un qu' ƚunye'je'.—
MAT 11:27 Qa yit'ijets iye he' jukhew: —Na' Tata hats week tseƚisij qu' heinek'enhe'yipji' ene' wekwek. Ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' nenikfee'letsha ha'ne Ƚa's. Ewi'ƚƚe na' Ƚatata in nikfe'letsha. Qa ham iye pa'qu' ewi'ƚe' qu' nenikfe'letsha na' Ƚatata, ewi'ƚe' ha'ne Ƚa's in nikfe'lets qa nekhewe' iye yisu'un ha'ne Ƚa's qu' nikfelitets qa yikfelitets.
MAT 11:28 Eneki'ƚ yiwets week ekheweli'ƚ pe'qu' hats qi qu' niwefju' qa qi iye in neq'iihetij pe' wekwek qa yakha' qu' k'awapiihiti'ƚ.
MAT 11:29 Ku'mi'ƚi' qa' je'wetsjuk'eji' nakha' wakka ƚo'siyit (yugo) heni' yi'wonje' qa yakha' qu' k'ijatsheniƚij, qe yakha' nite' yeq'itaqsuna'x qa nite' iye heniwqinhetji' ma' qa qi qu' nawapii ne' atawjetsi'ƚ.
MAT 11:30 Qe nakha' wakka ƚ'osiyit (yugo) heni' yi'wonje' nite' jutsutax qa ne' yaqatai qa af'ayaiji'.—
MAT 12:1 Hik aka'aj ka' ƚahats'ij ha' Jesús qa ikji'teje'm ha' wit'enekju' ka' ewi'ƚ neƚuji' witwapiihijii (sábado) nite' ƚeke' pa'qu' net'ithayiiji'. He' ƚ'ijatshenhei hats iyipkunju' qa nit'ijji' ke' ƚei trigo qa tuj.
MAT 12:2 Qa he' fariseol in yi'wenij, ma' qa yiyaji'ets ha' Jesús qa yit'ijets: —Jeƚ qeku'nijju' ek ne' ijatshenhei ka' yaqsiijkii nite' ƚenexke'ej qu' naqsiijkii pe'ye' in yamets ha'ne neƚuji' witwapiihijii ham t'ithayiye'ji'.—
MAT 12:3 Ma' qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ ne' witfaakanhei in nifel pa' yaqsiijkii pa'aj ka' David'ik'i pa' ewi'ƚ neƚuji' pa'aj in qi in iyipkuni'ƚju' pekhewe' ƚijts'eyek?
MAT 12:4 Qa uyifi pa'aj pe' witlijtsitjii qa tuj pa'aj pe' pan t'ejutshenheti'yets na' Dios. Ekewe'en nite' ƚenexke'ej qu' netnekui. Uja'xƚi'ijkii pekhewe' pa'il in ƚeke' qu' netuj.
MAT 12:5 ¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ iye ke' Moisés ƚe'lijei ne' pa'ilipji' ne' witlijtsitjii qu' net'ithayiiji' na'aj witwapiihijii (sábado), qa nite' uƚ'ax in yaqsiijkii?
MAT 12:6 Hit'iƚij ewets hane'ej in na'l na' les t'anipji' ne' witlijtsitjii hats ha'ne i'ni'in.
MAT 12:7 Ekheweli'ƚ qek enikfe'li'ƚik'i kakha' ikji'ha aka' wi'tlijei in yit'ij: “Yakha' les hisu'un qu' eq'iltinhetsi'iƚ qa nite' hisu'un pa'qu' ilantaxi'ƚyifi ene' inqa'metets” ma' qekha nite' it'etaxi'ƚijets qu' uƚ'etse' enewe' ham yaqsi'ji'ijkii pa'qu' uƚ'axe'.
MAT 12:8 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew Yatsat'axij tenek'enhe'yipji' ha'ne witwapiihijiiji' (sábado).—
MAT 12:9 Ha' Jesús in hats t'atsji'ƚik'uifik'i ha' wit'enekju' qa ikii qa uyifi ke' judiol ƚe'lijtsitjii.
MAT 12:10 Qa hikha' i'ni' ha' ewi'ƚ jukhew yisƚax ka' ƚokoyik'i. Qa in ƚunye'jek hekhewe'en in wo'taxii pa'qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' qu' naqsiijkii ha' Jesús, ma' qa nifaakan: —¿Me ƚeke' qu' jintiƚin pa'qu' nanqaats'etax in mexe witwapiihijiiji' (sábado)?—
MAT 12:11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijiju'ƚ: —¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ qu' nanamik'iju' pe'qu' witijkiye' pe'qu' ƚeƚinkiye' kots'etax in sabadoji'? ¿Me nite' nit'ijpha'm pekhe'en?
MAT 12:12 Qa na'aj jukhew in les weju'ƚij yijat'ij nite' ƚunye'jiju'ƚ pe'qu' kots'etaxe', qa hik ta'ƚijupi' in ƚeke' qu' jintaqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' pa'qu' sabadoye'ji'.—
MAT 12:13 Ma' qa yiyaji'ets ha' jukhew qa yit'ijets: —¡Ijin na' okoi!— Ha' jukhew qa yijin ha' ƚokoi qa aje'eƚ hamiikii ka' ƚunye'jtax ha' ƚokoi, ma' qa week ƚunyejei iye he' ƚokoyei.
MAT 12:14 Ma' qa ikfik'ikii he' fariseol qa yifaakateji' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' ƚeke'ye' qu' nilan ha' Jesús.
MAT 12:15 Ha' Jesús in nikfe'lets aka'an, ma' qa ikik'ui hakha' i'ni' qa olots he' yijayanik'i. Ha' Jesús qa niƚinju' week hekhewe' wanqaats'etaxju'.
MAT 12:16 Qa yiyaji'ijets qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' kakha' yijaa'ija in ƚunye'j ha' Jesús.
MAT 12:17 Hats'inha qu' nafits kakha' yit'ij pa'aj pa' Intata in i'nijji' pa' profeta'ik'i Isaías, in yit'ij pa'aj:
MAT 12:18 —Jeƚi'ƚju', hane'en hik ha'ne yeqejkunene'k. Hik ha'ne he'yeku'miiji'. Qi in hisu'un qa qi iye in tsi'sinheti'mkii. Hetisij nakha'an na' yeqe Espíritu. Ƚakha' qa' nenfeli'm nakha' yatsathen nekhewe' witsetiikal nite' judiol.
MAT 12:19 Ƚakha' tees qu' netk'eƚei, tees qu' natyaiƚekii. Nite' ƚeke' qu' netpiikaxtii pa'qu' ƚ'axe' pe'qu' wit'ikheijeye'ji'.
MAT 12:20 Nite' yepƚet pe' fapu' in hats qaƚiyuje'm. Nite' yomhet iye in hats yomiyu'tax qa hats p'ulƚetax na'aj witfetitjiyij penyilo i'nji' ne'ej eƚi'ni. Hik aka' qu' ƚunye'je' qa' naamƚi'ijii qu' naxinentaxij pa' yatsathen.
MAT 12:21 Qa aka' ƚiiji' qu' netjumti'ets week pe' witsetits pekhewe' qu' netk'enets.—
MAT 12:22 Ma' qa tetka'xii ha' Jesús ha' ewi'ƚ jukhew puk'al qa ham iye ƚe'lijeye' qe ta'ƚets pa' inwo'met. Qa ha' Jesús qa yiƚin, ma' qa yi'wenkitkii qa iyet iye.
MAT 12:23 Week hekhewe' yi'wenij qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yifaakateji' iye: —¿Ma hik hane'ek pa' Ƚa's pa' David'ik'i?—
MAT 12:24 In yepi'ye' ek'i aka'an he' fariseol qa yit'ijju': —Pakha'ƚe Beelzebú, ƚatata pe' inwo'metets, tisij hane'en pa' ƚet'unha'xijup qa ƚeke' in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets.—
MAT 12:25 Ha' Jesús nikfe'lets hekhewe'en ka' yumtitax qu' ƚunye'je' qa yit'ijji'ju': —Na'aj qi witset qu' nawatlanju'kii ma' qa ƚakha'ƚe ƚete'm qu' netwuƚ'enhetju' qa hik ƚunye'j iye na'aj witset ƚa's. Qa hik ƚunye'j iye na'aj ewi'ƚ jukhew qa ƚelits qa ƚewhe'ye' iye in watlanju'kii qa ƚekhewelƚe ƚete'm iye in wetwuƚ'enhetju'.
MAT 12:26 Ma' qa hik ƚunye'j na' Satanás in ƚakha'ƚe ƚete'm qu' ne'nukinfik'i in Satanás, ma' qa ƚakha' ye'ƚe ƚete'm qu' newetqethenju'kii. ¿Qa pa'n ƚunye'j qu'nte' niliyi'ij na' tenek'enheiji' nakha'an?
MAT 12:27 Ekheweli'ƚ in ƚit'iƚijets in hukinfik'ikii pe' inwo'metets qa ta'ƚets pa' ƚet'unha'x na' Beelzebú qa qu' yijaayi'ija aka'an, ¿qa ƚek ƚet'unha'xek pa'qu' nata'ƚijets ne' ijatshenheyi'ƚ in yiwu'mfik'i pe' inwo'metets? Qa hik ta'ƚijupi' nekhewe'en qu' hik nekhewe'ye' qu' nit'iƚij ewets qu' ijaniƚik'i.
MAT 12:28 Qa qu' nata'ƚƚe'ets na' ƚeqe Espíritu na' Dios in hukinfik'ikii ne' inwo'metets, ma' qa hats jutsiqax in hats nami'ƚ ewetsju' na' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 12:29 ¿Pa'n ƚeqfenye'j ƚewek pa'qu' nuyetsji' pe'qu' ƚetsi'ye' pa'qu' net'un jukhew qa' nenitka'mij pekhewe' ƚewekwekits qu'nte' nojoye' qu' nophe'ƚ? Qu' nophe'ƚ yijat'ij ma' qa ƚeke'ye' yijat'ij qu' nenitka'mij pe'qu' ƚewekwekitse'.
MAT 12:30 Pakha' qu' nite' yi'feyi'ij pakha'an yejuihife'ej. Qa pakha' nite' tsi'fenij in haqsi'jje'mkii qa yak'esa'xƚekii.
MAT 12:31 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets, in week pakha' qu' naqsiijkii pakha' qu' ƚunye'je'ƚe pa' uƚ'ax qa pakha' iye qu' uƚ'etsik'i ƚe'lijeyi'ij pa'qu' ƚunye'je'ƚe, qa ƚeke'ƚe qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Qa pakha'ƚe qu' uƚ'ax ƚ'anye'je'ets nakha' Espíritu Santo qa' nite' ƚeke'ye' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
MAT 12:32 Pa'qu' ƚunye'je' qu' nit'ij pa'qu' ewi'ƚ wi'tlijeye' t'ejuyiju'ƚ ha'ne Ƚa's na' Jukhew, qa ƚeke'ƚe qu' netwumhiti'yik'ui aka'an. Qa pakha'ƚe qu' nit'ij pekhewe' qu' net'ejuyiju'ƚ nakha' Espíritu Santo qa nite' ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui pekhewe'en, nite' hane'ej ha'ne ƚahats'ij qa nite' iye pakha' mexe hamik'ui.—
MAT 12:33 Ha' Jesús qa yit'ijets iye he' fariseol: —Jeƚi'ƚji' pa'qu' it'iƚijju'ha ekewe'en in t'ejuyets ka' haqsiijkii, ne' najkak ƚe'wis qa ƚe'sitsjijek ƚei, ne' najkak uƚ'ax qa uƚ'etsjeek ƚei, qe ne'ej ƚei hik ne'ej jutsiqetsij ne'ej najkak.
MAT 12:34 ¡Q'oiq'oyits ƚelits! ¿Pa'n ƚunye'j qu' it'iƚij pa'qu' ƚe'wise' in ekheweli'ƚ qi in uƚ'etsi'ƚ? Qe pakha' topo'oj ha'ne intawe'j qa hik pakha' t'atsji'ƚii ha'ne ineji'.
MAT 12:35 Pakha' jukhew ƚe'wis qe ta'ƚets pe' ƚe'sits yenji'ju'kii pa' ƚatawe'j ma' qa t'atsji'ƚfik'i pa' ƚe'wis, qa pakha'ƚe qu' uƚ'ax jukhewe' qe ta'ƚets pe' uƚ'ets yenji'ju'kii pa' ƚatawe'j ma' qa t'atsji'ƚfik'i pa' uƚ'ax.
MAT 12:36 Qa yakha' qa hit'iƚij ewets qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' week newetjeyutshentax, ma' qa' nenfeelija ƚekpa' ta'ƚijupi' in yit'ij pe' ham weju'ƚi'ij wi'tlijei nite' ƚeke'tax qu' nit'ij.
MAT 12:37 Qe pe' e'lijei hik pekhewe' qu' nata'ƚets qu' nenit'ij ewets hatse' yatsathen, qa pe' e'lijei iye qu' nata'ƚets qu' nenit'ij ewets hatse' qu' uƚ'axe' qa' atanithenhetii.—
MAT 12:38 Ma' qa he' uja'x he' fariseol qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, hisu'untaxi'ƚ qu' k'eweniƚijha qu' aqsiijkii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ hats'inha qu' jutsiqetsi'iƚ ye'mha qu' neƚisij pa' et'unha'x pa' Dios.—
MAT 12:39 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Enewe' hane'ej jukhew qi in uƚ'ets qa nite' ewi'ƚƚi'i' iye nakha' yijayantax, iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa hatsƚe nite' ƚeke' qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. Ewi'ƚƚe hatse' qu' net'ethinheti'yij qu' hik ƚunye'je' ka' ƚunye'jkii ka' profeta'ik'i Jonás.
MAT 12:40 Qe in ƚunye'jek in i'nji' ka' Jonás pe' ƚekutjii pa' qi ƚejits wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa wetshetk'ewi'ƚ najai qa' hik aka' qu' ƚunye'je' ha'ne Ƚa's na' Jukhew wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa wetshetk'ewi'ƚ najai iye qu' na'nji'ju' ha'ne sehe'.
MAT 12:41 Kekhewe' Nínive ƚeiƚetsik'i niipha'mkii hatse' qu' neniitaxpha'mkii enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, kekhewe'en qa' nit'ijets qu' les uƚ'etse' wiikfik'i enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij. Qe ke' Nínive ƚeiƚetsik'i yili'ij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets in yepi'ye' ek'i ke' nifeli'm ka' Jonas'ik'i, qa hane'ej nakha' les in t'anipji' ka' Jonas'ik'i qa hats ha'ne i'ntaxi'in.
MAT 12:42 Ke' ewi'ƚ efu'uk'i qi tenek'enhei ta'ƚii na' i'wk'uyi'lii qa' neniipha'm hatse' qu' neniitaxpha'mkii enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, kekhe'en qa' nit'ijets qu' les uƚ'etse' wiikfik'i enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij. Qe ƚakha' ke' efu'uk'i in toxtaxii yemjee na' ta'ƚji' nakhap seheika' qa namii qu' nepiye' ka' qi ƚikfeliya'xkii ka' wittata'ak'i Salomón, qa hane'ej nakha' les in t'anipji' ka' Salomon'ik'i qa hats ha'ne i'ntaxi'in.—
MAT 12:43 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Pa'qu' ewi'ƚ inwo'met'e in ikik'uifik'i na'aj jukhew qa nekƚi'ikii pe' yisƚaxkii sehel, wo'taxiikii ƚawapiihiwet'e qa nite'ƚe yi'wen,
MAT 12:44 ma' qa yit'ij: “Qa' hapilii iye ke' yitsi' ke' hata'ƚifi.” Qa in tepilii qa yi'wen in ham i'ni'ifi. Hats wetp'ilastaxifi qa hats wanaqsi'jtaxifi iye.
MAT 12:45 Ma' qa ik iye qa ikii pekhewep iye wetsjuk tatsai (7) inwo'metets les qi in uƚ'ets wiikfik'i qa t'eqe'mets qa week enewe'en qa uiji'teje'm iye qa i'nji' iye pakha' jukhew. Ma' qa les qi'ija in uƚ'ax nite' hik ƚunye'j pa' yojoo in ƚunye'jtax. Aka'an hik aka' qu' ƚunyejeye' hatse' enewe' uƚ'ets jukhew ha'ne hane'ej ƚahats'ij.—
MAT 12:46 Ha' Jesús in mexe iyetik'ui hekhewe' olots jukhew qa' efuts iye, qa namtaxets ke' ƚenene qa he' ƚek'injats iye qe nifaakateyutaxets qa amaneiƚefik'i.
MAT 12:47 Qa ewi'ƚ ha' yit'ijets ha' Jesús: —Ke' enene qa he' ek'injats ha'niite' amaneyi'fik'i, nifaakateyutax ewets.—
MAT 12:48 Qa yeku'ƚ ha' Jesús hakha'an, qa yit'ijets: —¿Ƚek pekhe' nene qa ƚek pekhewe' iye k'injats?—
MAT 12:49 Ma' qa t'apsiiji'teje'm he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ij: —Enewe'en k'injats qa nene iye.
MAT 12:50 Qe pa'qu' ƚunye'je' qu' naqsiijkii pa' yisu'un na' Tata i'ni' na' wa's, qa hik ha'ne k'inij qa k'inja' iye qa nene iye.—
MAT 13:1 Hik kakha' ka' neƚuji' qa ikik'uifik'i ke' wititsi' ha' Jesús qa i'niju' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi'.
MAT 13:2 Qa olootsija he' nekii, qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in t'ilitji'ju' ke' qi'ik'i witinhitjii qa i'nji'ju' qa hekhewe'ƚe jukhew qa efuts iye qa amaneyi' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi'.
MAT 13:3 Ma' qa iyetik'ui qa olots ke' wekwek in yejeyumtshenijupi', qa yit'ij: —Ewi'ƚ pa' jukhew iwenq'enhena'x ikii pa' ƚewenq'enhe'wet.
MAT 13:4 In we'nq'en qa namji'ju'kii pe' uja'x ƚoqoƚoi pa' wit'ikheyi'j, qa namii pe' junatai qa tuj.
MAT 13:5 Qa pekhewep qa namji'ju'kiyek pa' t'un sehe' qe uteket, qa nite' qi pa'qu' seheeyi'ija. Enewe' ƚoi qa aje'eƚ ta'ƚ qe nite' akaptaxju' pa' sehee'ija.
MAT 13:6 Qa in nekpha'm ne' junu' qa yaq'alij aje'eƚ, qe nite' ijetits pe'qu' ƚefitetsiye' qa yisƚax aje'eƚ.
MAT 13:7 Qa pekhewep iye ƚoi qa namji'ju'kiyek pa' tiiket, qa pa' tiiket in qitspha'm qa tik'eyijju' qa yitaƚi'meten.
MAT 13:8 Qa pekhewep iye ƚoi qa namji'ju'kiyek pa' ƚe'wisji' sehe' qa itaƚimetsits qa na'l iye pe' ƚei. Uja'x pe' yamets cien (100) pe' ta'ƚ in ewi'ƚtax pe' ƚo' qa uja'x pe' sesenta (60) yamets in ewi'ƚtax pe' ƚo' qa uja'x iye pe' treinta (30) in ewi'ƚtax pe' ƚo'.
MAT 13:9 Pa'qu' nana'l ƚekfiiye' qa nepiye'ek'iha aka'an.—
MAT 13:10 He' ƚ'ijatshenhei qa ikets qa we'tmetinheti'm ha' Jesús qa nifaakanij: —¿Inhats'ek in ƚit'iji' in ƚ'iyetik'ui hekhewe' jukhew qa efuts iye kekhewe' wekwek in ƚejeyumtshenijupi'?—
MAT 13:11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qe ekheweli'ƚ ƚexke'ej na' Dios qu' enikfe'li'ƚets ekewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa nekhewe'ƚe'en qa nite' ƚexke'ej na' Dios qu' nenikfe'lets.
MAT 13:12 Qe pa'qu' hats nana'li'm, qa' les netesti'yij iye, ma' qa' les qiyi'ija pa'qu' nana'li'm. Qa pakha'ƚe hami'm, qa' netitkamhiti'yij iye pa' ƚammi's in na'ltaxi'm.
MAT 13:13 Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij'e' in k'iyeti'ƚ ek'ui ke' wekwek hejeyumtshenijupi'. Qe ƚekhewel yejeƚƚeju' qa nite'ƚe yi'weenija. Tek'entaxik'i qa nite'ƚe yepi'ye' ek'i, nite' nikfe'lik'i iye.
MAT 13:14 Aka'an in ƚunyejei nekhewe'en ma' qa hats yafits kakha' yit'ij ka' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: “Yepi'ye'tax qa nite'ƚe nikfe'lik'i. Yejeƚtaxju' qa nite'ƚe yi'wen.
MAT 13:15 Qe pe' ƚaqjamtikineyejeikii ha'ne witset tit'oyik'i. Yit'onik'i ƚekfii qa yit'onik'i iye ƚotoi. Qa qu' nite' hik aka' ƚunyejeye', in yejeƚju' qekha ni'wentax, in yepi'ye' ek'i qekha netk'entaxik'iha, qekha nenikfe'ltaxik'i iye pe' ƚaqjamtikineyejeikii ma' qekha nink'aihittax qa yakha' qekha henƚintaxju'.”
MAT 13:16 Qa ekheweli'ƚ qa' e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qe na'l ne' otoyi'ƚ qa ƚi'weniƚkii qa ne' ekfiyi'ƚ iye qa ƚepiye'eƚkii.
MAT 13:17 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in olotstax ke' profeta'ik'i qa ke' yatsathen jukhewik'i yisu'untax qu' ni'wen ha'ne hane'ej ƚi'weni'ƚ qa nite'ƚe yi'wen. Yisu'untax qu' nepiye' ha'ne hane'ej ƚepi'ye'eƚ qa nite'ƚe yepi'ye'.—
MAT 13:18 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Ek'eni'ƚ, hane'ej qu' henfel ka' ikji'ha pa' ewi'ƚ iwenq'enhena'x.
MAT 13:19 Week pa'qu' nepi'ye'taxik'i eke' wi'tlijei t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios, qa nite'ƚe nikfe'lik'i, qa hik ƚunyejei pekhewe' ƚoi namji'ju'kii pa' wit'ikheyi'j. Qa nam na' inwo'met qa nitka'mij eke' wi'tlijei we'nentaxji'ju' ƚatawe'j.
MAT 13:20 Qa pe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' uteket qa hik ƚunyejei pe' yepi'ye' ek'i ke' wi'tlijei qa t'eku'mi' aje'eƚ qa ƚesitsi'mik'iha.
MAT 13:21 Qa in nite'ƚe ijetits pe'qu' ƚefitetsiye' qa nite' t'unitsji'. In tajaajinhetii qa wenit'ijetskii pe' uƚ'ets ma' qa yo'qmositij qa yili'ij aje'eƚ.
MAT 13:22 Qa pekhewe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' tiiket qa hik ƚunyejei pekhewe' qu' nepiye'ek'i ekewe' wi'tlijei, qa lesƚe in yamitfik'i in yitawje'meten ekewe' wekwek, qa pa' ƚeqsu'unka'xij ekewe' wekwek qa qi in yawitji. Qa week ekewe'en tit'oyijju' kekhewe' wi'tlijei, ma' qa ham ƚeye'.
MAT 13:23 Qa pekhewe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' ƚe'wisji' sehe' qa hik ƚunyejei pekhewe' qu' nepiye'ek'i eke' wi'tlijei qa nikfe'lik'i. Ma' qa hik pekhewe' qa na'l yijat'ij pe' ƚei, ewi'ƚtax pe' ƚo' qa yamets cien (100) pe' ƚei, qa pekhewep qa yametsek sesenta (60) qa pekhewep iye qa yametsek treinta (30) pe' ƚei.—
MAT 13:24 Ha' Jesús nifeli'm iye kakhap iye wekwek yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j na'aj ewi'ƚ jukhew in yeni'ju' ne'ej ƚe'sits ƚoqoƚoi na'aj ƚewenq'enhe'wet.
MAT 13:25 Qa in hats week ima'ju' qa namii pa' ewi'ƚ ƚ'ejuihife qa yenji'ju' ek pe' ƚoqoƚoi ne'ej cizaña hik ƚunyejeitax trigo pa' witwenq'enhe'wet'ij pe' trigo, ma' qa ik iye pakha'an.
MAT 13:26 Qa in hats qhufje'm pe' trigo ma' qa hats laxaji' pe' ƚei, qa ƚunyejeijijek iye pe' cizaña we'nenji'ju' in teiji'jek.
MAT 13:27 Ma' qa pe' yithayiki qa nifelii pa' yatsat'axij pa' wit'enekju': “Yaqa patun, in ƚe'sitstax ke' ƚoi ƚ'eniju' na' ewenq'enhe'wet ¿qa pa'n qu' nata'ƚji' ne' cizaña in ƚataƚifetsij?”
MAT 13:28 Qa yit'ij pa' patun: “Na'l na' i'nejuihife t'ejtenijji'ju' pa'aj in yenji'ju'.” Pekhewe' t'ithayii qa nifaakanij iye: “¿Me ƚisu'un qu' haki'ƚii qa' henit'iƚijik'i?”
MAT 13:29 Qa pakha'an qa yit'ij: “Nite', qe qu' enit'iƚijpha'm ne' cizaña qa i'nƚi'i qu' enit'iƚijpha'm iye ne' trigo.
MAT 13:30 Iwejinƚe eku'ni'ƚij qu' week nata'ƚi'ƚ ipƚu'ui qu' netenittaxijji' ne' trigo. Qa qu' namtaxets qu' netenit'ijji' ma' qa' hit'ijets nekhewe' qu' nenit'ijji': ‘Ojohoni'ƚ qu' ant'a'aƚiiji' ne' cizaña qa isifini'ƚ je'mkii hats'inha qa' netene'ƚju', qa nekhewe'ƚe trigo qa' eni'ƚifi ne' yextsi'ij.’”—
MAT 13:31 Ha' Jesús nifeli'm iye kakhap iye yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej mostaza ƚo' na'aj jukhew in yeni'ju' pa'qu' ƚeq'ejinqa'wet'e.
MAT 13:32 Yijaa'ija pe' ƚo' in hik pekhe' les in nite' qi pe' week ƚoi. Qa in ta'ƚ qa les qipha'm, nite' ƚuk'elpha'm pekhewep wit'enheiju' ne'ej ƚesejets (hortalizas) qe qipha'mha ma' qa najkak'ij. Ma' qa namii ne'ej junatai qa tupiiji' ne'ej ƚakjil.—
MAT 13:33 Ha' Jesús qa nifeli'm iye kakhap iye yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej levadura, ne'ej ewi'ƚ efu in yetsjiƚkinij na'aj fo'ji' qitaxji' qa ƚammistax levadura. Ma' qa in hats yamje'mha qa yiju'fjufinhetik'i ma' qa les in qi'ija na'aj fo'ji'.—
MAT 13:34 Week qa iyetjiik'ui ha' Jesús he' jukhew qa efuts iye qa uja'xƚe qa yitjiiji' ne'ej yejeyumtshenijupi', qa ham pa' qu'nte' nejeyumtsheni'ijupi' qa iyetjiik'ui,
MAT 13:35 qe qa' nasinik'iha kakha' hayiits yit'ij pa'aj pa' ewi'ƚ profeta'ik'i in yit'ij: —Hit'iji' hatse' pe'qu' newetjeyumtshenƚi ijupi' qu' nek'iyetik'ui. Hit'ij hatse' kekhewe' wekwek nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne week sehe'.—
MAT 13:36 Ha' Jesús qa wetfeli'm hekhewe' jukhew qa efuts ma' qa uyifi ke' wititsi'. Qa hik hakha'a' he' ƚ'ijatshenhei qa nekets qa yit'ijets: —Enfeli'ƚ ye'mha pakha' ikji'ha pekhewe' cizaña we'nenji'ju' pa' wit'enekju'.—
MAT 13:37 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Pakha' yenju' pe' ƚe'sits ƚoi hik ha'ne ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
MAT 13:38 Qa pa' witwenq'enhe'wet qa hik ha'ne ha'ne week sehe' ipji'. Pe' ƚe'sits ƚoi qa hik pekhewe' pe' ƚelits na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa pekhewe'ƚe cizaña hik pekhewe' pe' ƚelits nakha' uƚ'ax.
MAT 13:39 Qa pakha' ƚ'ejuihife in yenju' qa hik nakha' na' inwo'met. Qa in tenit'ijji' pe' ƚei qa hik ƚunye'j qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qu' hame' ha'ne week sehe'. Qa pekhewe' nit'ijji' pe' ƚei qa hik nekhewe' ne' angelits.
MAT 13:40 Qa hik ƚunye'j iye in ewi'ƚ we'neni' pe' cizaña, qe qa' netene'ƚju', qa' hik ƚunye'je' iye hatse' qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qu' hame' ha'ne week sehe' ipji'.
MAT 13:41 Ha'ne Ƚa's na' Jukhew yukinii hatse' ne' ƚaqa angelits nakha' tenek'enheiji', qa' nant'a'aiji' week nekhewe' inqaqsijkinenjiijkii na' uƚ'ax qa nekhewe' iye yaqsiijkii na' uƚ'ax in i'ntaxji'teje'm.
MAT 13:42 Qa' niwumik'iteje'mkii ne' noxp'onhetjii qi in tujje'mha. Qa hikna' qi qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚ, qa qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.
MAT 13:43 Ma' qa pekhewe' yatsathen qa' netujjiha hatse' in ƚunye'jek ne' junu' qu' hats nantaxji'teje'mha na' tenek'enheiji' na' Ƚatata. Pa'qu' nana'l ƚekfiiye' qa' nepiye'ek'i aka'an.—
MAT 13:44 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej ewi'ƚ qi inyetax wekwek in tat'inheti'yi'kii pa' ewi'ƚ ƚ'ejinqa'wet. Qa ewi'ƚ pa' jukhew yi'wen qa yayaxkit iye in yat'inkii iye, qa qi in ƚe'wisi'mkii qa wapilii pe' ƚetsi' qa week t'ihinij pekhewe' ƚewekwekits ma' qa taqha'yets pa' ƚ'ejinqa'wet yat'inikii pe' ewi'ƚ wekwek qi inyetax.—
MAT 13:45 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye aka'an, na'aj ewi'ƚ t'ihinij wekwek, in wo'oi ne'ej inyetets ƚe'sits utel ƚelits perlas.
MAT 13:46 Qa in yi'wen pekhe' les in ƚe'wis perla, qa wapilii pe' ƚetsi'. Ma' qa week t'ihinijkii pe' ƚewekwekits ma' qa' taqha'yets pekhe'en.—
MAT 13:47 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej ewi'ƚ witq'ehemki' tewumhitiiji'ju' na'aj iweli' qa olotsji' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚejits witq'ehemkinel.
MAT 13:48 In topo'oj pe' witq'ehemki' qa pekhewe' teq'ehemkii qa yetsinijetspha'm pa' ƚ'isƚa'wet qa i'nijupju'kii qa yejeƚji' pe' ƚe'sits qa yenji' pe' canastul qa pekhewe'ƚe uƚ'ets qa yiwu'mƚekii.
MAT 13:49 Hik qu' ƚunye'je' hatse' qu' nanaxtaxijik'i pa' ƚahats'ij. Qa' nak ne' angelits qu' nant'a'aiji' ne' uƚ'ets in wenetsji'ƚtaxi'ƚ ne' yatsathen,
MAT 13:50 ma' qa niwu'mik'iteje'mkii ne' noxp'onhetjii qi in tujje'mha. Qa' hik nakha'a' qu' qi qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚ qa' qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.
MAT 13:51 ¿Me week qu' enikfe'li'ƚik'i ekewe'en?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Ehe, Yatsat'axyij.—
MAT 13:52 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju' iye: —Qa hik ta'ƚijupi' na'aj ewi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei (ley) in tetwek'ela'xets qa i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata, ma' qa hik ƚunye'j na'aj ewi'ƚ jukhew yatsat'axij ne'ej wititsi' in nikfe'lets qu' ni'nq'ethinij pe' ƚewekwekits pe' ink'aihits qa pe' ƚawa'mhits iye.—
MAT 13:53 In yili'ij ha' Jesús in nifel eke' wekwek yejeyumtshenijupi' pa' ƚunye'jkii, ma' qa ikik'ui ha' witset.
MAT 13:54 Qa yamii ha' ƚetseet'ija qa hik hakha'a' qa i'nq'ijatshenifi ke' judiol ƚe'lijtsitjii. Qa he' jukhew qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —¿Pa'n ta'ƚiji' hane'en week ekewe' nikfe'lets? ¿Qa pa'n ta'ƚiji' iye pa' ƚet'unha'x in yaqsiijkii eke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ?
MAT 13:55 ¿Me nite' hik ha'ne ƚa's ka' ewi'ƚ carpintero'ik'i? ¿Me nite' ƚii ke' ƚenene María, qa he' ƚek'injats qa Jacobo (Santiago), qa ha' José, qa ha' Simón qa ha' Judas iye?
MAT 13:56 ¿Me nite' hik ha'ne iye i'ni' he' ƚek'injai? ¿Qa pa'n ta'ƚiji' hane'en week ekewe' wekwek?—
MAT 13:57 Qa aka'an in ta'ƚijupi' qa nite' nek'enheyu'ets. Qa ha' Jesús qa yit'ij: —Ham pa'qu' profetaye' qu' nite' nineqjunu'ye', qa ni'kha'ƚi'ij ƚetsetitstaxija' qa ƚetsi'taxija iye qa hik ne'ej qa nite' neqjunu'uj.—
MAT 13:58 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' olots ke' yaqsiiji'kii wekwek ham ƚunye'ji'iju'ƚ hakha' witset qe he' tetseti'yi' qi in yeqeku'.
MAT 14:1 Hik akaa'ijha ka' ƚahats'ij, ha' Herodes tenek'enhe'yi' ha' Galilea qa i'ye'ej ke' yaqsiijkii ha' Jesús in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.
MAT 14:2 Qa yit'ijets pekhewe' ƚeqejkunenhei: —Hik kakha' Juan Bautista'ik'i. Hats iƚa'x iye. Qa hik ta'ƚijupi' in na'li'm pa' qi ƚet'unha'x qa ƚeke' in yaqsiijkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.—
MAT 14:3 Qe ha' Herodes t'eku'mi' pa'aj ka' Juan'ik'i qa yophe'ƚ ƚokoyei qa yenifi iye pe' witq'opheƚitjii, qe ta'ƚets pa'aj pe' ewi'ƚ efu ƚii Herodías ƚewhe'ye'tax pa' ƚek'inij ƚii Felipe.
MAT 14:4 Qe ka' Juan'ik'i yittaxijets pa'aj: —Nite' inek ƚenexke'ej kakha'an qu' ewhe'ye'yi'ij nekhe' efeli'tstax.—
MAT 14:5 Qa ha' Herodes in neqek'uyu'taxij pa'aj ka' Juan, qa nijiweiƚi'iju'ƚ iye pa' witset, qe titijiti'yijetsha ka' Juan'ik'i in ewi'ƚ profeta.
MAT 14:6 Qa in ink'ayik ƚeqe'ninqa'p ha' Herodes, qa ke' ƚasi' ke' Herodías qa t'otoyijup pekhewe' namii in ƚeqe ƚe'wis neƚu pa'aj. Ha' Herodes qa qi in yisu'unijji' pa'aj ke' inanyi' in t'otoyijup.
MAT 14:7 Qa hik ta'ƚijupi' in weniwjutsiqeniji'mha qu' yijaayi'ija qu' netisij pa'qu' niyinijets.
MAT 14:8 Ke' inanyi' in tayajaxti'yetskii pa'aj yiyaji'etskii pa'aj ke' ƚenene, ma' qa yit'ij: —Hisu'un qu' entshen hane'ejija ha' ƚeiƚa' ha' Juan Bautista. Enji' tok'oye'.—
MAT 14:9 Aka'an qa qi in nite' yi'sinhettaxi'mkii pa'aj ha' Herodes, qa hatsƚe tetfelijha in weniwjutsiqen qa week iye yepi'ye' ej pe' namii pa' ƚeqe ƚe'wis neƚu. Ma' qa inaqyaji'ij qu' netetka'xii qa' netesti'yij.
MAT 14:10 Ma' qa inq'ukinii qu' ne'nisa'xii ka' ƚeiƚa' ka' Juan'ik'i pe' witq'opheƚitjiyii.
MAT 14:11 Ma' qa tetka'x pa'aj ka' ƚeiƚa' ka' Juan'ik'i i'nji' pa' tok'o qa testi'yij pe' inanyi' qa yeka'xiiji' pe' ƚenene qa tisij pa'aj.
MAT 14:12 Qa namii pa'aj he' ƚ'ijatshenhei ka' Juan'ik'i qa yeka'x pa'aj qu' netijik'ui. Hekhewe'en qa nifelii ha' Jesús ka' ƚenifenye'j ka' Juan'ik'i.
MAT 14:13 In i'ye'ej ha' Jesús ka' Juan'ik'i in talanhetii pa'aj, ma' qa ikkii uja'xƚekii qa i'nji' ke' witinhitjii qu' namijiiteje'm ha' ham i'ni'i'. Ma' qa in nikfe'lets he' week witsetits hekhewe' jukhew qa efuts iye pa' t'ejuiji', qa yijayanpha'm qa t'otsƚeju' in yamik'ui ha' t'ejuiji'.
MAT 14:14 Qa in t'ilittaxpha'm ha' Jesús qa yi'wen in olootsija he' nijayan. Qa qi in neq'eletij qa niƚinju' iye he' wanqaats'etaxju'.
MAT 14:15 In hats metju' junu', he' ƚ'ijatshenhei qa ikets qa yit'ijets: —Hats metiyu'ju' ne' junu' qa ha'ne ju'uni' ham pa'qu' na'ni'. Yape it'ijets ene' jukhew qa efuts iye qu' napilii he' witsetits ƚelits hats'inha qu' nataqha'yets ƚaqatse'.—
MAT 14:16 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Inye'jƚu' qu'nte' napile'kii. Ekheweli'ƚ qu' ƚisi'ƚij pa'qu' netuj enewe'en.—
MAT 14:17 Qa yeku'ƚ iye he' ƚ'ijatshenhei: —Uja'xƚe inek ene' na'l ine'm lee'fij (5) ene' pan, qa wetsjuk ene' sehets, qa uja'xƚe.—
MAT 14:18 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Enka'xi'ƚ met pekhewe'en.—
MAT 14:19 Ma' qa yiyaji'ijets qu' nanaqsijju' qu' na'ni'ju'kii ha' jup'elket week hekhewe' jukhew qa efuts iye. Ma' qa t'eku'mi' ke' lee'fij (5) pan qa ke' wetsjuk sehets qa yejeƚetspha'm na' wa's qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios. Ma' qa napk'asitju' ke' pan qa tisij he' ƚ'ijatshenhei qa hikhe' qa netisijju' he' week jukhew qa efuts iye.
MAT 14:20 Qa weekij in tuj qa hats iƚinijju'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nat'a'ak'i ke' ƚapk'asil ke' amaneifik'i qa yenji'ju'kii he' doce (12) canastul qa topolij.
MAT 14:21 Inƚi'i qu' leefij mil (5.000) uja'x namets he' jukhew tuj ke' pa'n. Qa hekhewe'ƚe efuts qa omehets iye qa nite' wetjeyumtshen.
MAT 14:22 In naxijik'i aka'an, ma' qa ha' Jesús qa aje'eƚ yiyaji'ets he' ƚ'ijatshenhei qu' aje'eƚ nathayinijiiteje'm ke' witinhitjii ha' ƚajaika' ai, qa ƚakha'ƚe qa' mexe newetfeli'm he' jukhew hats'inha qu' napilkii.
MAT 14:23 Qa in hats yili'ij in wetfeli'm he' olots, ma' qa ikik'ipha'm ke' utek ewi'ƚƚekii qe qa' niyin. Ma' qa in hats najaleikii qa menjiit amani' ewi'ƚƚekii.
MAT 14:24 Qa kikhe'ƚe witinhitjii qa hats toxik'iteje'mha, qa ke' ƚeqe t'uyuyuyits ha' iweli' qitsik'i qa yiwu'miju'ƚkii ke' witinhitjii qa nite' ju'f qe t'ejuyiju'ƚ ka' t'unik'i.
MAT 14:25 Ma' qa in hats ipƚu'uikii pa' neƚu ha' Jesús qa yijayanpha'm hekhewe'en t'otsipji' ha' iweli'.
MAT 14:26 He' ƚ'ijatshenhei in yi'weniju'ƚ in t'otsipji' ha' iweli' qa qi in nijiwei, qa yit'ijju': —¡Peyijat'ij, ma wit-si'nq'alek hane'en!— Ma' qa yeqejtsi'le'ej wetju'ƚ qe qi in nijiweitax.
MAT 14:27 Qa aje'eƚ yit'ijets ha' Jesús: —¡Ikesimeni'ƚ! Yakha'ƚe, e'nijiweikitek'iƚ.—
MAT 14:28 Qa ha' Pedro qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Yatsat'axyij, qu' hik akhaayi'ija qa it'ij yiwets qu' henek ei na' ƚa'ni' na' iweli'ipji'.—
MAT 14:29 Qa yit'ij ha' Jesús: —¡Te'ƚun!— Qa ha' Pedro qa t'ilit'ik'uiju' ke' witinhitjii qa t'otsipji' ha' iweli' qa ikii ha' Jesús.
MAT 14:30 Ha' Pedro in yi'wen in t'unik'i qa nijiwei, ma' qa nikheyu'ju' qa tayai, qa yit'ij: —¡Etsi'fen wat'ij, Yatsat'axyij!—
MAT 14:31 Ha' Jesús qa aje'eƚ yijin ha' ƚokoi qa t'eku'mi', qa yit'ijets: —Hayits qa nite' qi pa'nte' eqekuye'jtax. ¿Inhats'ek in ƚ'inqekutaaxkii?—
MAT 14:32 In t'ilitji'ju'kii ke' witinhitjii, ma' qa qeesik'ui ka' t'unik'i.
MAT 14:33 Ma' qa hekhewe' i'nji' ke' witinhitjii qa wonokok'enijupju'kii ha' Jesús qa yit'ijets: —¡Qete'e' yijaa'ija in akha' pa' Ƚaa'sija pa' Dios!—
MAT 14:34 Qa yamiiteje'm ha' ƚajaika', qa t'ilit'ipha'mkii ha' sehe' Genesaret.
MAT 14:35 He' tetseti'yi' qa nikfe'lij ha' Jesús ma' qa aje'eƚ yamipji' ƚeniihe't week ha' sehe' qa tetka'xiikii he' wanqaats'eju'.
MAT 14:36 Qa iyinijets qu' niwejinƚi'ij qu' net'eku'metskii ha' ƚ'aka'the' eiju' ha' ƚ'uihitjii he' wanqaats'eju'. Qa week he' hats t'eku'mets qa naxpa'lij pe' ƚaatsheitax.
MAT 15:1 Ma' qa nekets ha' Jesús he' uja'x fariseol qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ta'ƚii ha' Jerusalén qa nifaakan qa yit'ijets:
MAT 15:2 —¿Inhats'ek ne' ijatshenhei in nite' tek'enik'i kekhewe' yittaxij inwets pe' inaqwa'mhitsik'i qu' jintaqsiijkii? Enewe'en nite' wa'nqa' eku'nju' qa tekji'ijju'.—
MAT 15:3 Qa nifaakanijek ha' Jesús qa yit'ij: —¿Inhats'ekek ekheweli'ƚ in nite' ƚ'ek'eni'ƚik'i ka' yit'ij na' Dios qa e'mehe'eƚij in ƚ'ek'eni'ƚik'i ke' ƚe'lijeiƚe ke' ƚawa'mhitsik'i?
MAT 15:4 Qe na' Dios yit'ij: “Ek'eenetsha qa iwqinhet iye atata qa eneneye' iye” qa “pa'qu' nit'ijets uƚ'ets ƚe'lijei pa'qu' ƚatataye' qa ƚenene iye qa' hikpa' qa' hats jutsiqaxe' qu' nawa'm.”
MAT 15:5 Qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚit'iƚijets pa'qu' jukhewe' in ƚeke' qu' nit'ijets pa'qu' ƚatataye' qa ƚenene iye: “Nite' ƚeke' qu' he'yifti'ts ewets qe week ke' na'lji'ijtax ye'm qa hetisji'jij pa' Dios.”
MAT 15:6 Pakha' qu' nit'ij aka'an ma' qa hats nite' yiwqinhet pa'qu' ƚatataye' qa ƚeneneye' iye. Ekheweli'ƚ ƚiwu'miƚfik'i qa ƚili'iƚij iye ka' yittaxijha na' Dios, ma' qa ƚijayani'ƚ hane'ej pe' e'lijeiƚi'iƚ.
MAT 15:7 ¡Ekheweli'ƚ e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e pe'qu' ejusitsi'iƚ! Yasinik'iha ka' yit'iƚij ewets ka' profeta'ik'i Isaías in yit'ij:
MAT 15:8 “Ha'ne witset ƚe'lijeiƚe tsiwqinhettax qa nekhewe'ƚe ƚatawjets qa tots ye'miiha.
MAT 15:9 Nite' weju'ƚij in tsijayantax, ke' i'nq'ijatshenij ƚe'lijeiƚe ene' jukhewƚe.”—
MAT 15:10 Ma' qa ha' Jesús qa taya'yets he' week jukhew qa efuts iye qa yit'ijets: —Ek'eni'ƚha qa' menikfelitiƚik'iha iye.
MAT 15:11 Na'aj timju' na'aj jukhew qa efu iye nite' hik ha'ne qu' niwuƚ'enhet, qe pa' yiwuƚ'enhet yijat'ij pa'qu' jukhewe' qa efu iye, ta'ƚii ƚeji'.—
MAT 15:12 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa we'tmetinheti'm qa yit'ijets: —¿Me nite' ƚenikfe'lets nekhewe' fariseol in nayu'kii in nepi'ye'ej kakha' ƚit'ij?—
MAT 15:13 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ij: —Week pe'qu' wit'enkiye'ju' in nite' yenju' na' Tata i'ni' na' wa's, qa' netenit'ijpha'm weekij ƚefitetsii.
MAT 15:14 Iwejinƚi'iƚ nekhewe'en ek'enƚi'iƚets, qe nekhewe'en puk'alets yojo'ok'oi pekhewep iye puk'alets. Qu' puk'ale' pa'qu' nojo'ok'oi pakhape' iye puk'al, ma' qa' week nanamik'iju'kii pe'qu' koomojiju'ye'.—
MAT 15:15 Ha' Pedro qa yit'ijets ha' Jesús: —Etsfeliƚi'mha pa' ikji'ha kakha' ƚejeyumtshenijupi'.—
MAT 15:16 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —¿Me ekhewepi'ƚ iye qu' mexe nite' enikfe'li'iƚik'i?
MAT 15:17 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚik'i in week na'aj uyii pa'qu' witeji'ye' qa yamiiju' ƚekutjii ma' qa i'nk'aƚe qa ikfik'i iye?
MAT 15:18 Qa pakha'ƚe t'atsji'ƚii witeji' qa ta'ƚiiju' wittawe'j, qa hik ha'ne yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe'.
MAT 15:19 Qe wittawe'j ta'ƚiiju' ekewe'en: uƚ'ets witaqjamtikineyejeikii, teqek'ui, wanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe' in hats tewhe'yeitax, wanawitjiƚi'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe' in mexe hamtax ƚewhe'ye'ye', t'ejtenkii, ejtitsits wotk'onƚi'imkii pe'qu' netnek'enhei qa wotk'onƚi'ijkii iye pa'qu' hamtax ƚeq'inye'je'.
MAT 15:20 Ekewe' wekwek hik ekewe' yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe' qa efu iye. Qa qu' jintekƚe in mente' jiwanqa'tax qa nite' jiyiwuƚ'enhet.—
MAT 15:21 Ma' qa ha' Jesús qa ikik'ui iye ha' i'ntaxi' qa yamii hakha' sehe' te'weyij he' witsetits Tiro qa ha' Sidón.
MAT 15:22 Ewi'ƚ ke' efu canaán ƚeiƚeki' i'ni'kii hakha' sehe' qa nekets ha' Jesús yit'unhetik'i in iyet qa yit'ij: —Yatsat'axyij, Ƚa's pa' David'ik'i, enq'eletyij wat'ij. Ke' yasi' i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met qi in yawtsheten.—
MAT 15:23 Qa nite' yeku'ƚ ha' Jesús. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nekets qa yit'ijets: —Iyaji'ets ne' efu qu' nak. Jiyijayanijpha'mkii in iyet. Nite' yili'ij.—
MAT 15:24 Jesús qa yit'ij: —Na' Dios ts'ukinijetsju' qu' howo'oikii hekhewe' hamitstaxiikii kots'etets Israel ƚeiƚets.—
MAT 15:25 Qa ke' efu qa wonokok'eni'ju' ƚ'ejuyi'jii ha' Jesús, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ifti'ts qeku'n yiwets wat'ij.—
MAT 15:26 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Nite' ƚe'wisijupi' qu' netitkamhiti'yij na' pan enewe' omehets ma' qa' netesti'yij ne' nunajits ƚelits.—
MAT 15:27 Qa ke' efu qa inku'ƚ qa yit'ij: —Ehe, Yatsat'axyij, qa tujƚe iye ene' nunajits ƚelits ne'ej ƚaqamhiliiju' na'aj ƚenilayets namifikii na'aj mesa.—
MAT 15:28 Ma' qa yit'ij ha' Jesús: —Efu, hayits qa qi in nite' ƚesqeku'. Hane'ej qa' ƚunye'je' pakha' hats ƚisu'un qu' ƚunye'je'.— Qa hik akaa'ijha pa'aj qa ƚe'wisju' pe' ƚasi'.
MAT 15:29 Ma' qa ha' Jesús qa ikik'ui hakha' i'ntaxi' qa yamiiju' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' Galilea. Ma' qa' ikik'ipha'm ke' utek qa i'niju'.
MAT 15:30 Olootsija he' jukhew qa efuts iye nekii ha' i'ni'. Neka'xii he' uƚ'ets ƚewek f'oyoq f'oyoq, qa he' onqokits, qa he' puk'alets, qa he' ham ƚe'lijeye', qa olots iye hekhewep iye wanqaats'eju', we'nenifikii ha' Jesús ma' qa week niƚinju'.
MAT 15:31 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in qi in yitjuƚaxijpha'mkii he' jukhew qa efuts iye in yi'wen in iyet he' hamtax ƚe'lijeye', qa otshimetsitsju' iye he' f'oyoq f'oyoqtax, qa he' onqokitstax qa hats t'otsjo' iye, he' puk'alets qa yi'wenkii iye. Ma' qa hik ta'ƚijupi' qa yit'ijets: —¡Maa! hayits qa ƚe'wisija pa' Israel ƚeqe Dios.—
MAT 15:32 Ha' Jesús qa taya'yets he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Hats tseq'eletij enewe' jukhew qa efuts iye qe hats wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚuts in i'nyijup qa hats ham ƚaqe'. Nite' hisu'un qu' hipilheninkii in mexe ham pa'qu' netuj qe i'nƚi'i qu' nanajkat'axijju' ƚeyipkul na' wit'ikheyi'jik'i.—
MAT 15:33 Qa yit'ijiju'ƚ he' ƚ'ijatshenhei: —¿Qa pa'n qu' jintaƚi'iji' pa'qu' netuj enewe'en in olots wikfi' in hami' hane'e'in pa'qu' nata'ƚets pa'qu' ƚaqe' qe ham i'ni'i'?—
MAT 15:34 Qa nifaakan ha' Jesús: —¿Pa'n uja'x pe' aqatsi'ƚ pan?— Hekhewe'en qa yit'ijiju'ƚ: —Wetsjuk tatsaiƚe (7) ne' pan qa uja'x ne' sehets ƚelits iye.—
MAT 15:35 Ma' qa inaqyaji'ij ha' Jesús qu' week na'ni'ju'kii ha' sehe'.
MAT 15:36 Qa t'eku'mi' ke' siete (7) pan qa ke' sehets ƚelits iye qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios. Qa napk'asitju' qa netisijju' he' ƚ'ijatshenhei qa hik hekhewe' qa netisijju' hekhewe' jukhew qa efuts iye.
MAT 15:37 Week he' tuj, qa iƚinijju'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nat'a'ak'i ke' ƚapk'asil ke' amaneifik'i qa yenji'ju'kii he' wetsjuk tatsai (7) qits canastul qa topolij.
MAT 15:38 Hekhewe' tuj ke' pan yamets ikwetju'ƚ mil (4.000) he' jukhew, hekhewe'ƚe efuts qa nite' wetjeyumtshen, qa he' omehets iye.
MAT 15:39 Ma' qa in hats wetfeli'm ha' Jesús hekhewe' jukhew, qa t'ilitji'ju'kii iye ke' witinhitjii qa ikkii iye qa yamii ha' sehe' Magadán.
MAT 16:1 Hekhewe' fariseol qa he' saduceol iye qa namii ha' Jesús qu' nijaajin, qa iyintaxijets qu' nethinij pa'qu' pakha' ƚunye'je' na' wa'sji'.
MAT 16:2 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijiju'ƚ: —In metiyu'ju' ne' junu' ekheweli'ƚ ƚit'iƚijets in qi qu' ƚe'wise'kii qe na'l pa'qu' s'eye' na' wa'sji'.
MAT 16:3 Qa in leefiju' ekheweli'ƚ qa ƚit'iƚijets qu' uƚ'axekii qe na'l na'aj s'e' qe i'ni' na' wa's qa a'taxiju'ƚ iye. Ehe, ekheweli'ƚ in ƚenikfe'li'ƚets pa' ƚunye'j ha'ne wa'sji' qa ¿inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚets ekewe' jutsiqetstaxij ha'ne ƚahats'ij?
MAT 16:4 Enewe' hane'ej jukhew qi in uƚ'ets qa nite' ewi'ƚƚi'i' iye nakha' yijayantax iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa nite'ƚe ƚeke' qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. Ewi'ƚƚe hatse' qu' net'ethinheti'yij qu' hik ƚunye'je' ka' ƚunye'jkii ka' profeta'ik'i Jonás.— Ma' qa' ha' Jesús in yili'ij qa' ikik'ui.
MAT 16:5 In yijawe'jiiteje'm iye he' ƚ'ijatshenhei ha' ƚajaika' ke' kaƚi' qa nitapi'ii qu' neka'x ƚaqatse' pane'.
MAT 16:6 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Qeku'nek, jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura nekhewe' fariseol qa nekhewe' iye saduceol.—
MAT 16:7 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yifaakateji' aka'an qa yit'ijju': —Ma in nite'ek jiteka'x pane'.—
MAT 16:8 Qa ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets, qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ hayits qa ƚesqeku'uƚ, ¿inhats'ek in ƚit'iƚijets qu' hamitse' ine'm inqatse' pane?
MAT 16:9 ¿Me nite' ƚenikfe'lik'i in hentisijju' ke' lee'fij (5) pan he' lee'fij mil (5.000) yamets he' jukhew? ¿Qa pa'n uja'x ke' ƚaqaxpalii topolij he' canastul?
MAT 16:10 ¿Me hats ƚantapi'iƚik'i iye in hentisijju' ke' wetsjuk tatsai (7) pan he' ikwetju'ƚ mil (4.000) yamets he' jukhew? ¿Qa pa'n uja'x iye ke' ƚaqaxpalii topolij he' canastul?
MAT 16:11 ¿Inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚets yakha' in nite' k'iyetij pa'qu' pane', qe k'iyetij yijat'ij qu' jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura nekhewe' fariseol qa ne' saduceol iye?—
MAT 16:12 Ma' qa nikfe'lik'iha hekhewe'en ha' Jesús in nite' iyetij ne'ej levadura yetsji'ƚ ne'ej pan, qete'e' kekhewe' i'nq'ijatshenij he' fariseol qa he' saduceol iye.
MAT 16:13 Ha' Jesús in hats yamets ha' sehe' te'weyij ha' witset Cesarea de Filipo, qa nifaakanji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —¿Pa'n ƚ'anyejeyij ene' jukhew ha'ne Ƚa's na' Jukhew?—
MAT 16:14 Qa yeku'ƚ he' ƚ'ijatshenhei: —Uja'x he' yit'ijets in akha'te' ka' Juan Bautista'ik'i, qa uja'x he' yit'ijetsek in akha'te' pa' Elias'ik'i, qa hekhewep qa yit'ijetsek in akha'te' pa' Jeremiasik'i qa yumtitax iye pekhewep profeta'ik'i.—
MAT 16:15 Qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Qa ekheweli'ƚ, ¿ƚekpa' ƚetsumti'iƚiikiyek qu' yakha'ye'?—
MAT 16:16 Qa ha' Simón Pedro qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —Akha' pa' Cristo, Ƚaa'sija pakha' nite' wa'm Dios.—
MAT 16:17 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Qi qu' e'ƚe'wisi'imkii, Simón, ƚa's ha' Jonás, qe nite' pa'qu' jukhewe'ƚe qu' nethinij in ƚenikfe'lets aka'an, qe ewi'ƚƚe na' Tata i'ni' na' wa's in nethinij qa ƚenikfe'lets aka'an.
MAT 16:18 Yakha' hit'ij ewets, in akha' e' Pedro, ute ƚasi', qa ene' qi ute qa' hik ene' haqsi'jipji' ne' yi'lijtsitjii. Qi qu' net'un, qa nite' yeqenijanij hatse' na' ƚe'nq'itset'ij ne' naxju' (Hades).
MAT 16:19 K'eƚisij ne' ƚejinjei na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa pa'qu' ophe'ƚ ha'ne sehe' ipji' qa' hik ƚunye'je'jeek na' wa'sji' qu' not'opheƚitii, qa pa'qu' iwejin ha'ne sehe' ipji' qa ƚunye'je'jeek qu' netwejinhetii iye na' wa'sji'.—
MAT 16:20 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei qu' hasu'uj nenfel'ekuni'm pe'ye' in ƚakha'ija pa' Cristo.
MAT 16:21 Qa hik aka'aj ha' Jesús qa nifeeli'mha he' ƚ'ijatshenhei in ƚakha' qu' namii hatse' ha' Jerusalén qa he' tenek'enhe'yij ha' witset qa hekhewe' iye tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei qu' qi qu' naatsheten hatse'. Qa yit'ijets qu' nilan qa' iƚa'xe'ƚe iye qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts.
MAT 16:22 Ha' Pedro qa ikijfik'i ha' Jesús qe qa' naq'ayinij aka' yit'ij, ma' qa yit'ijets: —¡Nite' hisu'un qu' ƚexke'yi'ij kakha'an pa' Dios, Yatsat'axyij! ¡Aka'an nite' ƚeke' qu' ejunye'je'kii!—
MAT 16:23 Qa ha' Jesús qa tetwek'ela'xets, qa yit'ijets ha' Pedro: —Me'niton ye'mii, Satanás, hik ejunye'j ne'ej ute qu' hilanifi qa' natsamju', qe akha' nite' ƚijamti'ets pa'qu' nisu'un na' Dios, qe uja'xƚe eke' yisu'un ene' jukhewƚe.—
MAT 16:24 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' natsjayanija, qa' nili'ij pa'qu' ƚakhayeƚetax qu' nisu'un, net'eku'mi' yijat'ij pe'qu' ƚeqe cruze' qa' natsjayan.
MAT 16:25 Qe pa'qu' nisu'un pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji', qa qu' nawa'm qa' hami'im hatse'. Qa pakha'ƚe qu' nite' nana'yi'ij pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji' qe ta'ƚ yiwets, qa qu' nawa'm qa' nana'li'm pa' witiƚa'x.
MAT 16:26 Qe, ¿ƚek pakha' qu' ne'weju'ƚij pa'qu' jukhewe' qu' natsat'axtaxij ha'ne week sehe' ipji' qa ham ƚi'im na' witiƚa'x na' wa'sji'? ¿Qa ƚekpa' iye qu' niƚeyijkitiju'ƚ pa'qu' jukhewe' qu' nataqha'yets pa'qu' ƚiƚa'xe' na' wa'sji'?
MAT 16:27 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew te'nilit'ijju' hatse' na' qi ƚesa'x na' Ƚatata qa ne' ƚaqa angelits iye. Ma' qa' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' nijaninij week ewiƚei in ƚunyejeyek pe'qu' naqsiijkii.
MAT 16:28 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, enewe' uja'x hane'e'in mente' naxju' hatse' qa' ni'wen ha'ne Ƚa's na' Jukhew namijju' qu' netnek'enhei.—
MAT 17:1 In naxijik'i ke' ewi'ƚ tatsai (6) neƚutsik'i ha' Jesús qa ikijfik'i ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa hakha' iye ƚejefeƚe ha' Jacobo, Juan. Qa uja'xƚi'iƚkii in iki'ƚik'ipha'm ke' qipha'm utek.
MAT 17:2 Qa hik hakha'a' pa'aj qa we'nethinets ha' Jesús in tanalit pa' ƚunye'j. Ma' qa pa' ƚeju's leppepep hik ƚunye'j ne' junu' qa pe' ƚeqhinatai qa tujji'ha in foo'ija.
MAT 17:3 Qa laxa iye pa'aj pa' Moises'ik'i qa pa' Elias'ik'i tafaakate'yi'ƚju' pa'aj ha' Jesús.
MAT 17:4 Ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj ha' Jesús: —Yatsat'axyij, hayits qa ƚe'wisi' ha'ne ju'uni'. Qu' isu'un qa haqsiiƚijkii wetshetk'ewi'ƚe' wititsil ƚelitse', ewi'ƚ pe'qu' etsi'yi'ij qa ewi'ƚ pe'qu' Moisés ƚetsi'yi'ijek qa pekhep iye qa' ƚetsi'yi'ijek na' Elías.—
MAT 17:5 In mexe iyet pa'aj ha' Pedro qa nametsju' pa'aj pe' tujji'ha wasi' qa tit'oyijju' pa'aj qa hikpe' nokes ji'teje'm pa' iyet qa yit'ij pa'aj: —Hane'en hik ha'ne Ya's qi in hisu'un, hik ha'ne qi in tsi'sinheti'mkii. Qa hik ha'ne ek'eni'ƚik'iha pa'qu' nit'ij.—
MAT 17:6 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an he' ƚ'ijatshenhei qa namju'kii, weniipinju'kii pa'aj qa qi in nijiwei.
MAT 17:7 Ha' Jesús qa ikets pa'aj qa t'eku'metsju'kii qa yit'ijets pa'aj: —Eniyi'ƚpha'mkii. Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ.—
MAT 17:8 Qa yejeƚtaxik'ipha'm pa'aj qa hats hamits pekhewep hats ewi'ƚƚekii pa'aj ha' Jesús.
MAT 17:9 In tepilik'uiju'kii iye ke' utek, ha' Jesús qa yiyaji'ijets pa'aj qu' hasu'uj nenfel, qa yit'ijets: —Hasu'uj enfeli'ƚi'm pe'ye' aka' ƚi'weni'ƚ. Hatse'ƚu' qu' iƚa'xe'tax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' enfeli'ƚkii yijat'ij.—
MAT 17:10 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa nifaakanij ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Inhats'ek ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in yit'ijets qu' nonjo qu' nanam pa' Elias'ik'i qa ink'aye'ƚe pa' Cristo?—
MAT 17:11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija qu' nanam hatse' pa' Elías, qa' hikpa' week naqsi'jju' hatse' ekewe' wekwek.
MAT 17:12 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets ka' Elías in hats namtax qa nite'ƚe nikfe'lij, qe ƚeqfenyejeyij yijat'ij kakha' ƚekhewelƚe in yisu'un qu' ƚeqfenyejeyi'ij. Qa hik qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' naatsheten iye nekhewe'en.—
MAT 17:13 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa nikfe'lik'i in kakha'ƚe Juan Bautista'ik'i in iyetij.
MAT 17:14 In yamii iye ha' i'ni' he' olots jukhew qa efuts iye, ma' qa nekets ha' ewi'ƚ jukhew qa wonokok'enijupju' qa yit'ijets:
MAT 17:15 —Yatsat'axyij, enq'eletij wat'ij ha' ya's, qe qi qa iftsaxji'ijji' qa nekji'jets pa' ƚaja'me't, ma' qa yik'elelinhetji'ijkii qa hats qi in wanqaats'e', qe olotsij in namijji'ju' na'aj fe't qa olotsij iye in namijji'ju' na'aj iweli'.
MAT 17:16 Hats henka'xtaxets ene' ijatshenhei qa nite'ƚe ƚeke' qu' niƚin.—
MAT 17:17 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa' yit'ij: —Peijaat'ij, enewe' hane'ej namji'ju' ha'ne ƚahats'ij hayits qa qi in inqeku' qa uƚ'ets iye. ¿Pa'n ipƚu'uk'ui qu' mexe ha'ni'ƚ etji'teje'mkii? ¿Pa'n ƚahats'ij qu' mexe ye'weju'ƚi'iƚ eju'ƚ? Enka'xi'ƚ met hane'e'in pa' omeƚa's.—
MAT 17:18 Ha' Jesús qa yaq'ayinij qa pa' inwo'met qa ikik'uifik'i hakha'an. Ma' qa hik akaa'ijha ha' omeƚa's qa hamiikii pa' ƚunye'jtax.
MAT 17:19 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa uja'xƚi'iƚkii in tafaakate'yi'ƚ ha' Jesús, qa nifaakanij: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ in nite' ƚeke' qu' hiwutsheni'ƚfik'i pa' inwo'met?—
MAT 17:20 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Qe ƚammi'sƚe in nite' ƚ'inqekutaxi'ƚ, qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, qu' hik ƚuk'eye' ne'ej mostaza ƚo' pa'qu' nite' eqekuyejeyi'iƚ qekha ƚeke'ye'tax qu' it'iƚijets ene' utek: “Ijayik'ui ha'ne ƚa'ni' qa' tujtseika'ye' pa'qu' ni'i'.” Ene' utek qekha net'ijaitax. Hamtax pa' qek nite' ƚeke'ye'tax qu' aqsiiƚijkii.
MAT 17:21 Aka'an in ƚunye'j pa'qu' inwo'met'e nite' ikfik'i, qe ewi'ƚƚe yijat'ij qu' nukinfik'i pa'qu' niyiinija qa nite' tek iye.—
MAT 17:22 In mexe i'ni' wete'm ha' Galilea ƚeqe sehe', ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew testi'yij hatse' nekhewe' jukhew.
MAT 17:23 Ma' qa' nilan, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa iƚa'xe' iye.— Hekhewe'en qa qi in ika'metetskii in yepi'ye' ej aka'an.
MAT 17:24 Ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei in yamets ha' witset Capernaum qa hekhewe' yijanin wo'oi ƚ'astai qu' net'ejuyets ke' witlijtsitjii qa nekii ha' Pedro qa nifaakan: —Na' aqa maestro'oƚ ¿me nite' yijaninji'ij ke' qi witlijtsitjii?—
MAT 17:25 Qa yeku'ƚ ha' Pedro: —Hats yijaninji'ij.— Ma' qa in uyifi ke' wititsi' ha' Pedro, qa ha' Jesús qa aje'eƚ nojo'ojpha'm in nifaakanij aka'an ha' Pedro in mexe ham yit'etaxij, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚumti'ek Simón qu' ƚunye'je' aka'an? Week pekhewe' tenek'enhe'yipji' ha'ne sehe', ¿pa'n ƚii pe' iyinijets qu' nijaninji'ij pe' wekwek? ¿Me pekhewe' ƚelitsƚe? ¿Me i'nƚi'i pekhewe' tujtseikal?—
MAT 17:26 Qa yeku'ƚ ha' Pedro: —Pekhewe' tujtseikal.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ye'ehe, qa pe' ƚelits qa' hik pekhewe' qu' nite' nijanine'.
MAT 17:27 Qa qu' hasu'uj na'nayu' ine'm pe'ye', ma'aiju' ne' kaƚi' qa' aqaqanhen, qa pa'qu' nojo qu' aqaqanhene'ye' qa' hikpa' i'wenji' ƚeji' pe'qu' ƚ'astaki'ye' qa hik pekhe'ye' qa' hijaninij qa' akhap iye qu' ijaninij iye. Qa' eka'xii qa' ƚisij.—
MAT 18:1 Qa hik pakha'aj he' ƚ'ijatshenhei qa nekets ha' Jesús, qa nifaakan: —¿Ƚek pakha' les qu' qiye'ji' hatse' pa' tenek'enheiji' pa' Dios?—
MAT 18:2 Ha' Jesús qa taya'yii ha' ewi'ƚ omeƚa's. Ma' qa yinhinji'ju ƚeqewuk'u,
MAT 18:3 qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ qu' nite' meni'nk'aihiti'iƚ qa qu' nite' ejunyejeyi'iƚ ne'ej omehets, qa' nite' niyi'iƚ ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 18:4 Qa hik ta'ƚijupi', pa'qu' ƚunye'je' in nite' weniwqinhet in ƚunye'jek ha'ne omeƚa's, qa' hik pakha'ye' qu' les qiye'ji' in i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 18:5 Qa pa'qu' neneqjunu'uj pa'qu' ewi'ƚ omeƚa'se' hik ƚunye'j hane'en qu' nata'ƚets ka' yii, qa yakha'ƚe in neqjunu'yij.
MAT 18:6 Qa pakha'ƚe qu' naqsijkinenijkii pa' uƚ'ax enewe' tek'en yiwets mente' qits, qa les ƚe'wis qu' not'opheƚiti'yijifi ƚaqawe'j ewi'ƚ qi ute qa' netwumhitiiji'ju' pa'qu' qi lejtaxe'.
MAT 18:7 ¡Peijaat'ij hatse' ha'ne sehe' ipji' qe ta'ƚets pekhewe' yatsat'etsipji' hane'en in inqaqsijkinenijkii pa' uƚ'ax! Qe ham niyejini'ik'ui qu' ƚunye'je'kii aka'an. ¡Qa hiye' ha'nus pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i efu qu' nata'ƚets in yaqsijinenijkii pa' uƚ'ax pakhape' iye!
MAT 18:8 Qa qu' nakha'ye' okoi, i'nƚi'i qu' nakha'ye' ef'i' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa' isa'xii qa' iton e'mii pa'qu' iwu'mji'. Les qu' ƚe'wise' qu' ewi'ƚe'ƚe okoi i'nƚi'i qu' ewi'ƚe'ƚe ef'iye' qu' niji'teje'm na' witiƚa'x, qa nite' hik ƚunye'j qu' ewumhitiiji'ju' pa' fe't nite' yili'ij qu' weeke' wetets ne' okoyei i'nƚi'i ne' ef'iyei.
MAT 18:9 Qa qu' nekhe'ye' oto' qu' naqsijinenijkii pa' uƚ'ax, qa' enit'ijpha'm qa' iton e'mii pa'qu' iwu'mji'. Les qu' ƚe'wise' qu' ewi'ƚe'ƚe otoye' qu' niji'teje'm na' witiƚa'x, qa nite' hik ƚunye'j qu' ewumhitiiji'ju' pa' fe't nite' yili'ij qu' weeke' wetets ne' otoi.—
MAT 18:10 —Hasu'uj uteni'ƚ pa'qu' ewi'ƚe' enewe' mente' qits, qe yakha' hit'iƚij ewets in na'l nekhewe' ƚaqa angelits enewe'en i'nji' ene' wasits, qa nekhewe'en qa week ƚahatsiyij ikji'jets na' Tata i'ni' na' wa's.
MAT 18:11 (Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew nam qe qa' nowo'oikii qu' niƚin pakha' qu' hame'taxiikii.)
MAT 18:12 ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunye'je'? Pa'qu' jukhewe' qu' nana'li'm pe'qu' cien (100) ƚeƚinheye' kots'etets qa ewi'ƚ pe'qu' hami'iikii, ¿me nite' yiwejinƚe eku'ni' pa' tseenepha'm pe' noventa y nueve (99) qa' mexe nowo'oikii pe' kots'etax hamiikii?
MAT 18:13 Yijaa'ija in ƚe'wisi'mkii in na'l pe' noventa y nueve (99), qa in yi'wen pe' ewi'ƚ hamtaxiikii qa les qi'ija in ƚe'wisi'mkii.
MAT 18:14 Hik aka' ƚunye'j na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's, nite' yisu'un qu' ewi'ƚe' pa'qu' hami'iikii ene' mente' qits.—
MAT 18:15 —Qa pa'qu' ejefeye' qu' naqsi'j e'mijkii pa' uƚ'ax, ma'ai qa' ujaxeƚi'iƚ wetju'ƚ qu' afaakate'yi'ƚju', qa' enfeeli'mha pa' uƚ'ax yaqsi'j e'mijkii. Qa qu' netk'en'eju'ƚ, ma' qa' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye.
MAT 18:16 Qa qu' nite'ƚe netk'eni'ik'i pa'qu' ittaxijets ma' qa' eqe'mets iye ewi'ƚe' i'nƚi'i qu' wetsjuk'e pe'qu' ijts'eyek'i'ii, hats'inha pe'qu' nit'ij qa' week jutsiqetsi'ija qu' nata'ƚets pekhewe' qu' wetsjuk'e i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' in ijts'eyek.
MAT 18:17 Qa qu' nite' netk'eni'iƚ eju'ƚ iye qa' enfeli'ƚi'm pe' witlijtsitjii. Qa qu' nite' netk'eni' iju'ƚ iye pe' witlijtsitjii, ma' qa' hik eqjunyejeyi'iƚij pekhewe' yeqeku' na' Dios qa pe' yijaninkii wekwek judioltax qu' net'ejuyets pa' witset Roma.
MAT 18:18 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pa'qu' ophe'ƚi'ƚ ha'ne sehe' ipji', qa' hik ƚunye'je'jeek qu' not'opheƚitii na' wa'sji'pha'm. Qa pa'qu' iwejini'ƚ ha'ne sehe' ipji' qa' ƚunye'je'jeek iye qu' netwejinhetii iye na' wa'sji'pha'm.
MAT 18:19 Qa hit'iƚij ewets iye aka'an, qu' wetsjuk'e ekheweli'ƚ pe'qu' net'ekumij wetjuƚha pa'qu' nisu'un qu' niyinets ha'ne sehe' ipji', qa na' Tata i'ni' na' wa's qa' naqsiimijkii.
MAT 18:20 Qe pa'qu' na'ni' pe'qu' wetsjuk'e i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' qu' nonot'axij wetju'ƚ ka' yii qa yakha' qu' ha'nji'ju' ƚeqewuk'u pekhewe'en.—
MAT 18:21 Ma' ha' Pedro qa ikets, qa nifaakan: —Yatsat'axyij, ¿pa'n uja'xij qu' naqsi'j ye'mijkii pa'qu' uƚ'axe' pa'qu' yejefeye' qa yakha' qa' hisu'unji'ij qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ? ¿Me siete'ej (7)?—
MAT 18:22 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Nite' hit'ij ewets qu' sieteye'ƚi'ij (7), les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij ewets qu' setentayi'ij (70) qu' sieteyi'ij (7).
MAT 18:23 Qa hik ta'ƚijupi', na' tenek'enheiji' na' Dios qu' jintejeyumtshenijupi' in hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ qi wittataye' in yisu'un qu' nenikfe'lets pe' ƚ'ekumhifkinel pe' ƚeqejkunenhei.
MAT 18:24 In i'nk'a yejeƚ qa tetka'xii pa' ewi'ƚ olots pe' ƚ'ekumhifkinel olots millonits yamets.
MAT 18:25 Pakha' witqejkunenek in ham pa'qu' nijaninij pe' ƚ'ekumhifkinel, ma' qa pa' wittata qa inaqyaji'ij qu' ne'tninei qu' hik ƚunye'je' qu' witƚinek'e weeki'ƚ pe' ƚewhe'ye' qa' pe' ƚelits iye, qa week iye pe' na'ltaxi'm in yatsat'etstaxij qa' ƚaja'yi'ij pe' ƚ'ekumhifkinel.
MAT 18:26 Ma' qa pa' witqejkunenek qa wonokok'enifi pa' ƚaqa patun, qa yit'ijets pa'aj: “Patun, enq'eletyij. Hasu'uj itaqsunijup wat'ij. Week ƚek hijanin hatse'.”
MAT 18:27 Pa' patun qa qi in neq'eletij qa week yiwu'm pe' ƚ'ekumhifkineltax qa yiwamhitik'i. Ma' qa yuki'nfik'i qa yiwejinƚe.
MAT 18:28 In ikfik'i pa'aj pa' witqejkunenek qa we'tweni'ƚ pa'aj pakhap witqejkunenek iye ƚ'ithayife'ej pa'aj pa' yithayiki. Pakha'an t'eku'mi' pa'aj pe' ƚaq'astai, nite'ƚe olotstax. Qa t'ilit'ets pa'aj qa yeqes'ulkatifi ƚaqawe'j pa'aj qa yit'ijets: “¡Yape atsjanin ke' ƚ'eku'mi' yaq'astaiyik'i!”
MAT 18:29 Pakha'an qa wonokok'entaxifi qa yittaxijets pa'aj: “Enq'eletyij, hasu'uj itaqsunijup wat'ij. Week ƚek hijanin hatse'.”
MAT 18:30 Qa pakha'an qa nite'ƚe neq'eletij qa yeka'xii pe' witq'opheƚitjii qa yuihinifi qa yophe'ƚ pa'aj qa' i'nk'aƚe niwejin qu' week nijanin pe' ƚ'ekumhifkinel.
MAT 18:31 In yi'wenij pekhewep iye witqejkunenhei pakha'an aka' ƚeqfenye'j ƚewek qa qi in yaats'e'ej pa'aj pekhewe'en, ma' qa nifeli'm pakha' ƚaqa patun wete'm pa' ƚeqfenye'j ƚewek pa' ewi'ƚ.
MAT 18:32 Pa' patun qa inq'ukinii qu' netetka'xii qa yit'ijets pa'aj: “Witqejkunenek, akha' qi in uƚ'ax. Yakha' k'ewejinƚe. Hiwu'm ek'ui qa hiwamhitik'i iye ke' ekumhifkinel qe ƚ'iyinij yiwets qu' ne'sq'elet'ej.
MAT 18:33 Qa akhaptax iye qek enq'eletij iye na' ithayife in yijunye'jek in tseq'elet ej.”
MAT 18:34 Pa' patun qi in nayu'um pakha'an qa inaqyaji'ij qu' not'opheƚitii qa' nattanithenhetii iye ipƚu'ui qu' week nijanin pekhewe' ƚ'ekumhifkinel qa' netwejinhetii.
MAT 18:35 Aka'an hik aka' qu' ƚeqfenyejeyi'iƚ ej na' Tata wa'sji' qu' nite' weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa'qu' ejefeyi'iƚ.—
MAT 19:1 Ha' Jesús in yili'ij in nifel ekewe'en, qa ikik'ui ha' Galilea qa yamii ha' ƚeqe sehe'ek ha' Judea neƚu'uju'ƚ te'weyii ha' ƚajaika' ai ha' haqqi' Jordán.
MAT 19:2 Ma' qa olootsija iye he' yijayaniiteje'm, qa hik hakha'a' qa niƚiniju' he' wanqaats'etaxju'.
MAT 19:3 Uja'x he' fariseol qa nekets qu' nijaajin, ma' qa nifaakan: —¿Me ƚenexke'ej pa'qu' jukhewe' qu' neweqle'eƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye' in na'l pa'qu' nata'ƚijupi'?—
MAT 19:4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ ke' we'nika'ajji', nakha' naqsi'jju' in i'nk'aa'ija ha'ne week yaqsiijkii pa' jukhew qa pe' efu?
MAT 19:5 Qa yit'ij iye ke' we'nika'ajji': “Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' jukhewe' qu' nak'esik'ui ƚ'alhei, ma' qa' ewi'ƚ na'ni'ƚi' pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa in wetsjuktax qa hats ewi'ƚƚe pa' wit'ese'n.”
MAT 19:6 Ma' qa hats nite' wetsjuk, hats ewi'ƚ pa' wit'ese'n. Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj pa'qu' nak'esinhetje'm pekhewe' hats ewi'ƚ yeni' pa' Dios.—
MAT 19:7 Pekhewe'en qa yit'ijets iye pa'aj: —¿Qa inhats'ek pa' Moises'ik'i in inaqyaji'ij pa'aj pe'qu' efuye' qu' netesti'yij pa'qu' witfaakanek'e t'ejuyets qu' neweqle ma' qa nakik'ui pa'qu' ƚewhe'ye'ye'?—
MAT 19:8 Qa yit'ijiju'ƚ ha' Jesús: —Qe t'units pe' atawjetsi'ƚ, ham eq'iltaxitsi'iƚ. Qa ka' Moises'ik'i qa ƚexkeliƚij e'm qu' meweqle'eƚju' pe' ewhe'yetsi'ƚ. Qa nite'ƚe hik aka' qu' ƚunye'je' in yojo.
MAT 19:9 Yakha'ƚe qa hit'iƚij ewetsek pakha' qu' nili'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye' ma' qa ƚewhe'ye'yi'ij iye pekhepe' efu ma' qa hats yaqsiijkii iye aka' witwuƚ'ax (adulterio). Qa qu' nata'ƚƚe'ets pe'qu' efuye' in wanawitji'iƚ pakhape', ma' qa pa' jukhew qa hats nite' yaqsiijkii aka' witwuƚ'ax (adulterio) qu' ƚewhe'ye'yi'ij pekhepe'.—
MAT 19:10 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijju': —Ye'ehe, qu' hik aka' ƚunye'je' in t'ejuyets na'aj jukhew qa ne'ej ƚewhe'ye', qete'e' les ƚe'wistax pa'qu' jukhewe' qu' hasu'uj netewhe'yei.—
MAT 19:11 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Nite' week qu' ƚeke'ye' qu' net'eku'mi' qu' ƚunyejeye' aka' ƚit'iƚijets. Uja'xƚe pe'qu' netisij na' Dios qa' net'eku'mi' qu' ƚunyejeye' aka'an.
MAT 19:12 Qe na'l pe' ta'ƚij ji'teje'm wittawe'j in uƚ'ets pe'qu' ƚeqeƚeye' qa nite' ƚeke' qu' netewhe'yei. Qa na'l iye pe' wetwu'mƚe pe' ƚeqeƚei yiwu'mik'ui ene' jukhew. Qa pekhewepƚe qa ƚekhewelƚe in wanaqsi'jƚetijkii in hik ƚunyejei qu' newetwu'm ƚeqeƚei, qe ta'ƚets pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Pakha' qu' ƚeke'ye' qu' net'eku'mi' aka'an, qa' net'eku'mi'.—
MAT 19:13 Ma' qa tetka'xii ha' Jesús he' uja'x omehets qe qa' net'eku'mipji' ƚesinjel qu' niyinipji'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yaq'ayintaxij hekhewe' neka'x he' omehets.
MAT 19:14 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ij: —Enwejini'ƚ met ne' omehets, hasu'uj aq'ayini'ƚij qu' nenek yiwets, qe nekhewe' i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunyejei nekhewe'en.—
MAT 19:15 Ma' qa in hats yili'ij in t'eku'mipji'kii ƚesinjel he' omehets, qa ikik'ui iye hakha' i'ntaxi'.
MAT 19:16 Ewi'ƚ ha' jutjana'x namii ha' Jesús qa nifaakan: —Maestro, ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' ƚe'wise' qu' haqsiijkii hats'inha qu' nana'l ye'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij?—
MAT 19:17 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Inhats'ek in ƚatsfaakanij pakha' t'ejuyets pa' ƚe'wis? Ewi'ƚƚe nakha' ƚe'wis. Qa qu' isu'un qu' nana'l e'm na' witiƚa'x qa' ek'enik'iha ke' yit'ij nakha'an tisij ka' Moises'ik'i.—
MAT 19:18 Qa yit'ij ha' jutjana'x: —¿Qa pa'n ikji' pakha'an kekhewe'en?— Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: —Hasu'uj eqek'ui. Hasu'uj ejtenij qu' a'qapi'i pekhepe' iye efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj ejtenkii. Hasu'uj mowotk'onƚi'imkii pa'qu' netnek'enhei.
MAT 19:19 Iwqinhetji' qa ek'eenetsha iye pa'qu' atataye' qa enene iye. Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—
MAT 19:20 Qa ha' jutjana'x qa yit'ij: —Week ekewe'en yakha' qi in heik'enik'i qa haqsiijkii iye. ¿Qa pa'n ƚunye'j pa'qu' mexe hami'ik'ui qu' haqsiijkii?—
MAT 19:21 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' isu'un qu' atsathenija, yape ma hane'ej, qa' ihinijkii week pekhewe' na'l e'm. Qa pe'qu' ƚajale' qa' week ƚisij nekhewe' if'iljetsits ham yiwq'axine', qu' hik aka' eqfenye'ji'ij ma' qa' nana'l e'm yijat'ij nekhewe' ƚe'sits t'ejuyets na' wa'sji'. Ma' qa' i'nk'aƚe etpil qa' enek qu' atsjayan.—
MAT 19:22 Ha' jutjana'x in yepi'ye' ek'i aka'an, qa ik qi in uƚ'axi'mkii, qe ƚakha' qi in yiwq'axin wekwek.
MAT 19:23 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in jutsitaxija pa'qu' qi wekwek niwq'axin qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 19:24 Hit'iƚij ewets iye in les qu' nite' jutsitaxe' pa'qu' ats'etaxe' qu' nuyii ne'ej tawjena'x ƚoto', qa nite' hik ƚunye'j pa'qu' qi qu' niwq'axin wekwek in jutsitaxija qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.—
MAT 19:25 In yepi'ye' ej aka'an he' ƚ'ijatshenhei, qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —Maa, ¿qa pa'n ƚii pa'qu' ƚeke'ye' qu' nuiji'teje'm pa' tenek'enheiji' pa' Dios?—
MAT 19:26 Qa ha' Jesús qa yejeƚ ji'teje'm qa yit'ijji'ju': —Ene' jukhewƚe jutsitax qu' naqsi'jƚetaxijkii aka'an. Ewi'ƚƚe pa' Dios in nite' jutsitaxi'm.—
MAT 19:27 Ha' Pedro qa yit'ij: —Yekheweli'ƚ week henejeti'ƚ he' week yiwekwekitsi'ƚ ma' qa k'ajayani'ƚ. ¿Qa ƚekpa' qu' heyesti'yi'ƚij hatse'?—
MAT 19:28 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets qu' namtaxets hatse' pa' ƚahats'ij, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' na'nipji' na' qi ƚe'wis ƚots'oji'la'x, ekheweli'ƚ in ƚatsjayani'ƚ qa' ni'iƚipji' ek ne' doce (12) wits'ojilaxits. Qa ekheweli'ƚ qu' enek'enhe'yi'ƚij ene' doce (12) witsetits Israel ƚelits.
MAT 19:29 Week pekhewe' qu' nenejet ƚetsil, i'nƚi'i ƚamatsits qa ƚek'injats, i'nƚi'i ƚekutii qa ƚek'injai, i'nƚi'i ƚatata, i'nƚi'i ƚenene, i'nƚi'i ƚelits qa i'nƚi'i ƚeq'ejinqa'wetitse' qe ta'ƚets aka' yii, ma' qa les olotsii'ija pe'qu' netesti'yij qa' netesti'yij iye na' witiƚa'x nite' yili'ij.
MAT 19:30 Qa olotsƚe nekhewe' hane'ej yojo, qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' netke'lenju'. Qa olots iye nekhewe' hane'ej teke'lenju' qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' nojo.—
MAT 20:1 Ha' Jesús mexente' naq'axijik'i aka' yit'ij, qa yit'ij iye: —Qe na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yatsat'axij pa'qu' uwakete', qa wekiya'ffik'i in ik qe qa' nakii pe'qu' nithayinenij pa' ƚeqe uwaket.
MAT 20:2 Qa mexe tafaakate'yi'ƚijju' pa'qu' ƚaqjanye'ji'ij qu' ewi'ƚ neƚuye', ewi'ƚ denario, qa in hats ƚe'sitsijju' pa' ƚaqjanye'jij ma' qa yukinii pa' uwaket qu' nithayiki.
MAT 20:3 Ma' qa in hats juufik'ipha'm ne' junu' qa ikfik'i iye pa' yatsat'axij pa' uwaket. Qa yi'wen iye pekhewep ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju' ham yithayikiye'.
MAT 20:4 Qa yit'ijets: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket, k'ajametsinƚi'iƚek.” Ma' qa ikkii pekhewe'en qu' net'ithayii.
MAT 20:5 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ikfik'i iye in hats natsathenju' junu' qa yi'wen iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha'a', qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.” Qa ewi'ƚij in ikfik'i iye pa'aj in hats jelji' junu' qa yi'weni' iye pekhewep iye, qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.”
MAT 20:6 Ma' qa in hats metju'ha pa'aj pe' junu' qa ikii iye pa' joofji'ju' qa yi'weni' iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju', qa nifaakan: “¿Inhats'ek in miitsju' ƚa'ni'ƚi' hane'e'in nite' ƚ'ithayi'yi'ƚ?”
MAT 20:7 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en: “Qe ham pa'qu' nets'ithayineni'ƚ.” Qa yit'ij pakha'an: “Ma'aƚii iye ha' yeqe uwaket qu' ithayiki'iƚ.”
MAT 20:8 Ma' qa in hats lef'ekii pa'aj, pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yiyaji'ets pa' ƚeqjeƚinenek'ipji' pe' t'ithayii: “Onothet wetju'ƚ he' t'ithayii qa' natjai, yojo qu' natjai he' teke'lenijju' in t'ithayii qa he' yojo'oj in t'ithayii qa' netkelenijju' qu' natjai.”
MAT 20:9 Ma' qa nekets pe' hats metju'ha pa'aj junu' in t'ithayii qa week pekhewe'en in tajai ewi'ƚ denario.
MAT 20:10 Ma' qa in yamets pe' miitsju' t'ithayii qa yumtitax pekhewe'en qu' les qiyi'ija qu' natjai qe miitsju' t'ithayii. Qete'e' hik uja'x iye pe' ƚajal pe' i'nk'aƚe t'ithayiitax ewi'ƚ denario.
MAT 20:11 In yi'wen pe' ƚajaltax pekhewe'en ma' qa qi in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' yatsat'axij pa' uwaket.
MAT 20:12 Qa yit'ijju' pa'aj pekhewe'en: “Enewe' i'nk'aƚe t'ithayiitax in hats metju' ke' junu' qa hik aqjanyejeyi'ƚyij yekheweli'ƚ in miitsju' haki'ƚifi in he'yithayi'yi'ƚji' ka' ƚ'elej ke' junu' aka' neƚu'ik'i.”
MAT 20:13 Qa yeku'ƚ pa' yatsat'axij pa' uwaket pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Waika', nite' k'awitji'. ¿Me nite' hayiits jitafaakate'yijju' ka' yaqjanyej'ej qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' ithayii ewi'ƚ denario?
MAT 20:14 Ehe, enewe'en aja', yape ma'aj. Qa yakha'ƚe qa hisu'un qu' hetisij qu' hik uja'xe' ke' k'eƚisij ha'ne teke'leenijju' in t'ithayii.
MAT 20:15 ¿Ye' me nite' ƚenexke'ej pa'qu' hisu'un qu' yeqfenye'ji'ij pe'qu' nastsat'etsƚetaxij? ¿Ye' me natawje'meten in yeq'iltina'x?”
MAT 20:16 Qa aka'an hik aka' ƚunye'j pekhewe' hane'ej teke'lenju' qa hik pekhewe' qu' nojo hatse', qa pe' hane'ej yojotax qa' hik pekhewe' qu' netkelenju' hatse'.—
MAT 20:17 Ha' Jesús in mexe ikik'ipha'm ha' wit'ikheyi'j hikha' teyii ha' Jerusalén, qa taya'yets qu' neqet'etsi'ƚju' he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets:
MAT 20:18 —Ek'en qeku'ni'ƚek qu' k'efeli'ƚi'm, hane'ej in jiyamiipha'm na' witset Jerusalén, qa' hik nakha'yi'i' hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij ne' tenek'enhe'yij ne' pa'il qa ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii,
MAT 20:19 qa' netisij nekhewe' jukhewiikal nite' judiol qe qa' nawitji'iji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa' neqsilanje'mkii iye ma' qa' nenji'pha'm pe'qu' cruze'. Qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.—
MAT 20:20 Ke' ƚenene he' ƚelits ha' Zebedeo, qa ƚijts'eyek in nekets ha' Jesús, qa wonokok'enijupju' qe niyinheyu'ujets pe'ye'.
MAT 20:21 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'un?— Kikhe'en qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Inaqyaji'ij hatse' wat'ij qu' enek'enheitax enewe' wetsjuk yilits qu' na'n ejupha, ewi'ƚ pa'qu' netweiji' ƚeniyayik'i qa nakhap qa' efeyi'j ne'tweyijek.—
MAT 20:22 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ hekhewe'en: —Nite' ƚenikfe'li'ƚets aka' ƚ'iyintaxi'ƚets. Pakha' haats'e'ej hatse' qi qu' a'taxe' hik ƚunye'j qu' nek'iyaji' pa'qu' ek'imiye'ji', ¿me ƚeke' qu' iya'aƚji' pakha' ek'imiiji' k'iya'ji' hatse'?— Qa yit'ijju' hekhewe'en: —Ehe, ƚeke'.—
MAT 20:23 Qa yeku'ƚ iye ha' Jesús: —Yijaa'ija qu' iya'aƚji' hatse' pa' qi ek'imiiji', qa pakha'ƚe qu' na'ni'ju' ha'ne ts'iyayik'i qa ha'ne yifeyi'j qa nite' yakha' qu' nata'ƚ yiwets qu' hetisij. Uja'xƚe hatse' qu' netesti'yij pekhewe' hats yaji'let qu' netisij na' Tata.—
MAT 20:24 Qa hekhewe' diez (10) ƚ'ijatshenhei in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa nayu'um he' wetsjuk witjefeye'k ƚelits ha' Zebedeo.
MAT 20:25 Qa ha' Jesús qa taya'yets week hekhewe'en qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' tenek'enhe'yipji' ne' nite' judiol in ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nenethinijkii pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei. Qa nekhewe' te'weyik'uiju' nekhewe'en qa yisu'unek in inaqyaji'ij pe'ye'.
MAT 20:26 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj ejunyejeyi'iƚ aka'an, qe pakha' qu' nisu'un qu' neniwqinhetji' qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witqejkunenek'e qu' nithayiki pekhewepe'.
MAT 20:27 Qa ekheweli'ƚ pakha' qu' nisu'un qu' nojo qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witƚinek'e qu' eqejkunenek'i'iƚij.
MAT 20:28 Qe ha'ne iye Ƚa's na' Jukhew nite' nam ma' qa' neteniftitshiyets, qe nam yijat'ij qe qa' net'iftits qa net'ihinij iye na' ƚiƚa'x, hats'inha qu' nilithinik'ui pa' witaxtanithenkeye'j pe'qu' olotse'.—
MAT 20:29 In hats ikik'ui iye ha' witset Jericó, qa olotsija iye he' yijayanpha'm.
MAT 20:30 Wetsjuk he' puk'alets i'niju'kii ƚekuwe' ha' wit'ikheyi'j. Hekhewe'en in yepi'ye' in nekijup ha' Jesús, qa taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
MAT 20:31 Olots he' yaq'ayintaxij in tayaikii. Qa yape'enhaƚe les in yit'unhetik'ikii in taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
MAT 20:32 Ha' Jesús qa teke'lenju' qa taya'yii he' puk'alets, qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' haqsi'ji'ƚ e'mijkii?—
MAT 20:33 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Yatsat'axyij, hisu'untaxi'ƚ qu' hi'weni'ƚkii wat'ij.—
MAT 20:34 Ha' Jesús qi in neq'eletij hekhewe'en qa t'eku'mipji' he' ƚotoi. Ma' qa aje'eƚ yi'wen wetju'ƚ he' puk'aletstax, qa yijayanpha'm ha' Jesús.
MAT 21:1 In hats metitsi'm ha' Jerusalén, hats yamets ha' witset ƚa's ƚii Betfagé, qa ke' utek ƚii Olivos. Ha' Jesús qa yukin he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei,
MAT 21:2 qa yit'ijets: —Ma'aƚetsteje'm na' witset ƚa's. Qa' hikna' i'weni'ƚi' pe'qu' matikkatekiye' wo'nophe'ƚ qa ewi'ƚ wo'nopheƚiƚiju' pa'qu' ƚa'se'. Qa' enit'iƚijii pe' wetsjuk qa enka'xi'ƚyii.
MAT 21:3 Qa qu' nana'l pa'qu' nayajitaxiƚijets, qa' it'iƚijiju'ƚ: “Ha' Yatsat'axi'ƚyij yisu'un. Aje'eƚƚete' ek nepilet hatse'.”—
MAT 21:4 Aka'an in ƚunye'j ma' qa hats yasiinik'iha pa' nifel pa'aj pa' profeta in yit'ij:
MAT 21:5 —Enfeli'ƚi'm na' witset Sión, qa' it'iƚijets: “Jeƚju', hats nam ei ha'ne qiji' wittata. Nite' weniwqinhetji', i'nipji' na' ewi'ƚ matikkatax, ewi'ƚ matikkatax ƚa's.”—
MAT 21:6 He' wetsjuk ƚ'ijatshenhei qa ikkii qa yaqsiijkii ka' hats yit'ijets ha' Jesús.
MAT 21:7 Qa neka'x ke' matikkateki' qa ha' ƚa's iye, qa yipk'eni'pji' he' ƚe'ntaafitits ƚaqlatiyij, qa i'nipji' ha' Jesús.
MAT 21:8 Olootsija he' jukhew qa efuts iye, yipk'enik'uijiju'kii ha' wit'ikheyi'j ke' ƚe'ntaafitits qa hekhewep qa yifekinik'i ek ke' najkakui ƚesejets qa yenik'uiji' ha' wit'ikheyi'j.
MAT 21:9 He' yojo'ok'oi ha' Jesús qa he' teke'lenijupju' iye qa week ewi'ƚ ka' ƚ'anyejei in taya'yijipji'kii: —¡Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i! ¡Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij! ¡Qi in ƚe'wis pa' Intata wa'sji'!—
MAT 21:10 Ha' Jesús in hats yamji'teje'mha ha' Jerusalén, qa week ha' witset in yeƚ'ilax wetju'ƚ qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j ha'ne nam inwets?—
MAT 21:11 Qa yeku'ƚji'ij hekhewe' yojo'ok'oi: —Hik ha'ne Jesús, profeta, ta'ƚii na' witset Nazaret Galilea ƚeqe sehe'.—
MAT 21:12 Ha' Jesús qa uyifi ke' qi witlijtsitjii qa yiwutshenfik'ikii week hekhewe' taqha'yets qa he' t'ihinij iye ke' wekwek. Qa yiwu'mkii iye ke' ƚeqe mesal he' yepiletets ƚ'astai qa yiwu'mkii iye ke' ƚots'oji'laxits he' ofol t'ihinij.
MAT 21:13 Qa yit'ijets: —Ke' we'nika'ajji' yit'ij: “Ene' yitsi' qu' ƚenqiyi'ij wit'iyinhetjii,” qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚaqsiiƚijkii in “ƚewejij ne' ejtenhetsits.”—
MAT 21:14 He' puk'alets qa he' onqokits qa he' otshimetetsju' iye qa nekets ha' Jesús ke' witlijtsitjiyifi, qa niƚinju'.
MAT 21:15 Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei in yi'wenij ke' yaqsiijkii in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa in yepi'ye' iye he' omehets in taya'yijipji'kii ke' witlijtsitjiiyifi in yit'ijju': —Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i,— ma' qa qi in nayutaxkii hekhewe'en,
MAT 21:16 qa yiyajitaxets ha' Jesús: —¿Me nite' ƚepiye' enewe'en aka' yit'ijju'?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ehe, hepi'ye'. Qa ekheweli'ƚ ¿me nite' les qu' ejeƚi'ƚ kekhewe' we'nika'ajji' in iyetij aka'an, qa yit'ij: “Ene' omehets qa ene' mexe tu'f, hats watji'let e'm qu' netlijtsii ei qa' newqinhetija iye”?—
MAT 21:17 Ma' qa ha' Jesús qa yiwejinƚe hekhewe'en, qa ikik'uifik'i iye ha' witset qa wapilii ha' witset ƚa's ƚii Betania qa hikha' i'wi' wete'm.
MAT 21:18 Qa neƚukii leefiju' qa wapilii iye ha' witset, ha' Jesús qa yoksi'wentax in iyipkun.
MAT 21:19 Qa yi'wen ke' ewi'ƚ higokuk metetsju' ha' wit'ikheyi'j qa iktaxets wo'taxiikii ƚeye' qa hamƚe, uja'xƚe kekhewe' ƚesejets. Ma' qa yit'ijets: —Nite' ƚ'anuyi' hane'ej qu' nana'l pe'qu' eye'.— Ma' qa aje'eƚ wa'mji' ke' higokuk'ik'i qa yisƚax.
MAT 21:20 In yi'wen aka'an hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa yitjuƚaxijpha'mkii, qa nifaakan ha' Jesús: —¿Pa'n ƚunye'j eke' higokuk'ik'i in aje'eƚ yisƚax?—
MAT 21:21 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets qu' nana'liƚ'em pa' nite' witqekuye'j qa' qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i iye, nite' ewi'ƚƚe qu' ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii aka' yeqfenye'jij ke' higokuk'ik'i, qe ƚeke' iye qu' it'ijets ne' utek: “Ma'ak'ui na' ƚa'ni' qa' anamji'ju' na' qi lejtax,” qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.
MAT 21:22 Week pa'qu' iyini'ƚets qu' iyini'ƚ, qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i pa'qu' iyinheyejeyi'iƚ ma' qa' yijayejek qu' esti'yi'ƚij.—
MAT 21:23 In hats yamii iye ha' Jesús ke' witlijtsitjii, qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa nekets ha' Jesús in mexe i'nq'ijatshen, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚii pa' tenek'enhei neƚisij qu' aqsiijkii ekewe' wekwek in ƚaqsiijkii? ¿Ƚekpa' neƚisij in ƚaqsiijkii?—
MAT 21:24 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yakhap ji'jek iye qu' k'afaakani'ƚ. Qu' enfeli'ƚ ye'm pa'qu' k'afaakani'ƚij, qa' henfeljii'ƚ e'mek nakha' ta'ƚets in haqsiijkii ekewe' wekwek.
MAT 21:25 ¿Ƚekpa' ta'ƚijets in inqimpuujin ka' Juan'ik'i? ¿Me ta'ƚijets na' Dios? ¿Me i'nƚi'i ene' jukhewƚe?— Ma' qa wapilij wetju'ƚ in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintit'ijets ta'ƚijets pa' Dios, ma' qa nit'ij inwets: “¿Qa inhats'ek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”
MAT 21:26 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintittaxijets qu' nata'ƚets ene' jukhew, qe ji'nijiweyiju'ƚ ene' jukhew qe week yit'ijets ka' Juan'ik'i in profeta.—
MAT 21:27 Ma' qa hekhewe'en in yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijju': —Nite' tsikfe'li'ƚets.— Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚek: —Qa' yakhape' ji'jek qu'nte' k'efeli'iƚi'm ƚekpa' tenek'enhei tseƚisij qa haqsiijkii ekewe'en.—
MAT 21:28 Ha' Jesús qa nifaakan iye hekhewe'en: —¿Pa'n qu' eqjunyejeyi'iƚij aka'an? Pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits. Qa yit'ijets pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Ya's, hane'ej qu' ma'aiju' qu' ithayiki na' yeqe uwaket.”
MAT 21:29 Pa' wita's qa inku'ƚ: “Nite' ts'ikheyu'uiju'.” Ma' qa i'nk'aƚe qa yijamtikii, ma' qa ikiiju'.
MAT 21:30 Ma' qa pa' ƚatata qa yiyaji'ets iye pakhap iye ƚa's, qa aka' hats ƚ'anye'jets iye pa'aj. Qa pakha'an qa yeku'ƚ qa yittaxijets yijat'ij: “Ehe tata, hakiiju' hane'ej.” Qa nite'ƚe ikiiju'.
MAT 21:31 ¿Ƚek pakha' enewe' wetsjuk yaqsiijkii pa' yisu'un pa' ƚatata?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Pa' yojo in nifaakan.— Qa yit'ij ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets nekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew, enewe'en yojo'oƚ ek'ui qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
MAT 21:32 Qe in namtaxi'ƚ ei ka' Juan Bautista'ik'i qa nijatshentaxiƚij pa' yatsathen qu' ejunyejeyi'iƚ yijat'ij, qa nite'ƚe ƚ'ek'eni'ƚets. Qa enewe'ƚe yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew qa qi in tek'enets yijat'ij. Qa ekheweli'ƚ qa hats ƚi'wentaxi'ƚha aka'an, qa ƚunye'j ji'ij in nite' ƚitujtseikanini'ƚ pa'qu' ejunyejeyi'iƚ hats'inha qu' ek'eni'ƚets.—
MAT 21:33 Qa yit'ijets ha' Jesús hekhewe'en: —Ek'eni'ƚik'i iye aka' qu' hejeyumtshenijupi' iye. Ewi'ƚ pa' jukhew yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket qa yeqetsitenijijup pe' utel. Qa tijju' iye pa' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij qu' nenq'umutju' pe'qu' ƚeye'. Qa yaqsiijkii iye pe' ewi'ƚ qipha'm t'ejuyets qu' nejeƚipji'kii pa' uwaket. Ma' qa i'nk'aƚe qa yatkinhenets pe' jukhew pa' uwaket, ma' qa ik inji'witshen.
MAT 21:34 In hats k'esiyu'ets ƚahats'ij qu' netenifte'ji' pe' ƚei, qa nukintaxii pe' ƚeqejkunenhei pekhewe' natkin pa' uwaket, hats'inha qu' netisij qa neka'xii pe'qu' natsat'etsijek ƚeqei pa' yatsat'axij pa' uwaket.
MAT 21:35 Qa pe' amaneyij in natkin pa' uwaket, qa t'eku'mi' pe' wit'ukinheitax, qa ewi'ƚ pa' yilanje'mkii, qa pakhap qa yilaanija qa pakhap iye qa nijele'ejkii pe' utel.
MAT 21:36 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ewi'ƚij iye in yukin pekhewep iye ƚeqejkunenhei, qa hats les in olotstax. Qa pekhewe'en qa hik ƚeqfenyejeyij iye pa' hats ƚeqfenyejeyij pe' yojo.
MAT 21:37 Ma' qa teke'lenju' in yukintax pa' ƚaa'sija, qa yit'ij: “Tees qu' ƚeqfenyejeyi'ij pe'ye' ha'ne ya's.”
MAT 21:38 Qa in yi'weniju'ƚ pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: “Hik ha'ne ha' ƚaa'sija. Hik ha'ne qu' naya'xtaxij ha'ne ƚetset ha' ƚatata. Jitalan hats'inha qa' jinatsat'etsij ha'ne sehe' yatsat'axij ha' ƚatata.”
MAT 21:39 Ma' qa t'eku'mi' qa yeka'xik'uifik'i pa' uwaket qa yilan.
MAT 21:40 Qa hane'ej, qu' nanamtax pa' yatsat'axij pa' uwaket, ¿pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚeqfenyejeyi'ij pekhewe' nejettaxij yatkinhenintaxets pa' ƚeq'ejinqa'wet?—
MAT 21:41 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Nilanju' tees qu' ne'nq'eletij ene' uƚ'ets natkintax pa' uwaket. Qa' ni'nk'aihit iye pe'qu' nejeƚinenij qu' nanatkin iye pa' ƚeqe uwaket qa' hik pekhewe'ye' yijat'ij qu' netisji'jij pa' uja'x pe'qu' netisji'jij pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yamji'jets ƚahats'ij qu' netenifte'ji'.—
MAT 21:42 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —¿Me nite' les qu' ejeƚi'ƚ ke' we'nika'ajji' in yit'ij: “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i ne' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa ewi'ƚƚe in les weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'. Qa pa' Yatsat'ax'inij hikpa' yaqsiijkii aka'an qa in jitejeƚju' qa qi in ƚe'sits ine'm”?
MAT 21:43 Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets qu' itkamhiti'yi'ƚij na' tenek'enheiji' na' Dios qa' netesti'yij pakhap witset'e, qa hik pakha'ye' yijat'ij qu' olotse' pe'qu' ƚeqeye'.
MAT 21:44 Yakha' hik ƚunye'j ute, pakha' qu' nanamipji' ene' ute, qa' qaƚaƚe'ju'. Qa ene'ƚe ute pa'qu' nanamipji' qa' netweyik'uiju', ma' qa' ƚipipeju'.—
MAT 21:45 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' fariseol iye in yepi'ye' ek'i ekewe' yejeyumtshenijupi' ha' Jesús, ma' qa nikfe'lik'i in ƚekhewelƚe in t'ejuyets.
MAT 21:46 Qa in yisu'untax qu' nophe'ƚ qa nijiweiƚi'iju'ƚ he' olots jukhew qa efuts, qe enewe'en nikfe'lets ha' Jesús in profeta.
MAT 22:1 Ma' qa iyetik'ui iye ha' Jesús he' jukhew qa efuts, qa ewi'ƚij iye in yit'iji' ke' yejeyumtshenijupi', qa yit'ij:
MAT 22:2 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye na'aj ewi'ƚ ƚe'wis neƚu yaqsiijkii na'aj ewi'ƚ qi wittata t'ejuyets in tewhe'yei pa' ƚa's.
MAT 22:3 Qa yukin pe' ƚeqejkunenhei yiihettaxii pe' hats jutsiqets qu' nanamii pa' ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii. Enewe'en qa nite'ƚe namiyu'ui pa' ƚe'wis neƚu.
MAT 22:4 Qa ewi'ƚij in yukintaxii iye pekhewep iye ƚeqejkunenhei, qa yit'ijets: “Aka' it'iƚijets hekhewe' hats jutsiqetstax qu' nanamii: ‘Hats hajilettaxi'ƚ ek'ui na' qi aqi'ƚ. Hats talanhetiiju' ke' wakka'ik'i qa kekhewe' iye wakka ƚelitsik'i ne'ej we'nujenin, qa week hats yijat'etsju', te'ƚuniƚii qu' eneki'ƚets nakha' ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii.’”
MAT 22:5 Pekhewe' wit'eqemhiitax qa nite' tek'en iye. Pekhewe'en ewi'ƚ pakha' ik yamii pa' ƚeq'ejinqa'wet qa pakhap iye qa yamiyek pe' ƚaqhatjii.
MAT 22:6 Qa pekhewep iye wit'eqemhii qa t'eku'mi' pe' ƚ'ukinheitax pa' wittata qa yilanje'mkii qa pekhewep qa nilaanju'ha.
MAT 22:7 Ma' qa qi in nayu'kii pa' wittata qa yiyaji'ets pe' ƚelits oq'opheƚinetsilets, qa ikii qa nilanju' pekhewe' eqek'unhets qa ne'ƚijju' iye pa' ƚetsetik'i.
MAT 22:8 Ma' qa i'nk'aƚe qa yit'ijets iye pa' wittata pe' ƚeqejkunenhei: “Na' witiwhe'yejii hats week yijat'axju', qa kekhewe'ƚe yojotax in wit'eqemhiitax qa nite'ƚe weju'ƚtaxij qek nanamii.
MAT 22:9 Qa hik ta'ƚijupi', yape ma'aƚetsfik'i ne' les qits wit'ikheijei, qa' eqe'mi'ƚets week pa'qu' i'weni'ƚji' hats'inha qu' nanamii ha'ne ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii.”
MAT 22:10 Pe' witqejkunenhei qa iketsfik'i pe' wit'ikheijei. Qa no'thet wetju'ƚ week pekhewe' yi'wen, pe' uƚ'etstax qa pe' ƚe'sits. Ma' qa hats topo'oj pe' wititsi' pe' wit'eqemhinel.
MAT 22:11 Ma' qa in uyetsji' pa' wittata qu' ni'wen pe' namii pa' ƚe'wis neƚu, qa yi'wen pa' ewi'ƚ jukhew in nite' yeqhinataji' pe' witqhinatai t'ejuyets na'aj tewhe'yei.
MAT 22:12 Pa' wittata qa yit'ijets: “Waika', ¿pa'n ƚunye'j in ƚentenuyetsji' ha'ne ƚe'wis neƚu in nite' ƚeqhinataji ke' t'ejuyets na'aj tewhe'yei?” Pakha'an qa ham pa'qu' nit'ij.
MAT 22:13 Ma' qa pa' wittata qa yit'ijets pe' ƚeqejkunenhei: “Ophe'ƚi'ƚ ne' ƚokoyei qa ne' ƚef'iyei iye qa' iwu'mi'ƚiifik'i na' i'nfik'i qi nookii qa' hik nakha'a' qu' qi qu' napi' qa' nat'aitaxji' iye ƚek'unhetii.”
MAT 22:14 Qe olots nekhewe' teniyaitaxets, qa nite'ƚe olots ne' te'nekumhi'yiiji' ujaa'xkii.—
MAT 22:15 In yili'ij ha' Jesús ekewe'en, qa he' fariseol qa ikkii qa iyetijju' pa'n ƚunye'j qu' net'eku'mi' ha' Jesús qu' nata'ƚets pa'qu' nit'ij hakha'an.
MAT 22:16 Hekhewe'en qa nukinii he' ƚ'ijatshenheiƚe qa ƚijts'eyek hekhewe' yijayanek ha' Herodes, ma' qa yit'ijets: —Maestro, tsikfe'li'ƚetsha in akha' yijaa'ija na'aj ƚit'ij qa yijaa'ija iye in ƚi'nq'ijatshenij pa' yisu'un pa' Dios, ma' qa nite' ƚenwu'mpha'm qu' ink'aihitik'ui pakha' hats ƚisu'un qu' ƚunye'je' qu' nata'ƚets pa'qu' ƚunye'je'ƚe ene' jukhew, qe akha' week eqjunyejeyij.
MAT 22:17 Qa hik ta'ƚijupi', enfeli'ƚ ye'm pa'qu' umti'ek. ¿Me ƚe'wisijupi' in jitajaninkii ekewe' wekwek qu' net'ejuyets pa' César, Roma ƚatata? ¿Me nite'?—
MAT 22:18 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets in nite' ƚe'wis pa' neqfenyejeyutaxij hekhewe'en, qa yit'ijets: —Ejtitsits, hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ. ¿Inhats'ek in ƚ'ewqeleitaxi'ƚ yik'ui?
MAT 22:19 Ets'ethini'ƚij ewi'ƚe' ƚ'astaki'ye' nijket pekhewe' t'ejuyets in tajaikii eke' wekwek.— Hekhewe'en qa yethinij ke' ewi'ƚ denario.
MAT 22:20 Ha' Jesús qa yit'ijets hekhewe'en: —¿Ƚek ƚeju's ha'ne witeqsi'nq'al i'nji' qa ƚek ƚii iye ha'ne i'nji'?—
MAT 22:21 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Pa' César, Roma ƚatata ƚesi'nq'al.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ye'ehe, qa' ƚisi'ƚij pa' Roma ƚatata (César) pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Roma ƚatata (César), qa na' Dios pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Dios.—
MAT 22:22 In yepi'ye' ek'i aka'an hekhewe'en, qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa ikik'uikii.
MAT 22:23 Qa hik kakha' iye ka' neƚuji', he' uja'x hekhewe' saduceol qa nekii iye ha' i'ni' ha' Jesús qe naqfaakanheyu'uj pe'ye'. He saduceol yit'ijets in nite'te' iƚii iye hatse' pe' naxju'.
MAT 22:24 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, pa' Moises'ik'i yit'ij pa'aj: “Pa'qu' nawa'm in mexe hamtax ƚelitsi'iƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye', ma' qa pa' ƚek'inij i'nƚi'i qu' ƚamats'e qa' hik pakha' qu' ƚewhe'ye'yi'ij pe' ƚewju'lelax. Ma' qa qu' nataltsa'yi'ƚ qa' hikpa' qu' ƚa'si'ij pa' wa'm ƚewhe'ye'ek'i.”
MAT 22:25 Ha'ne ha'ni'ƚi' na'l ka' ewi'ƚ hik ƚunye'j aka'an wetsjuk tatsai (7) pe' witjefeye'k. Pa' yojo in tewhe'yeitax qa wa'm, qa mexeƚe hamtax ƚa'si'iƚ pe' ƚewhe'ye'tax. Qa nejettaxij qu' ƚewhe'ye'yi'ij pa' ƚek'inij,
MAT 22:26 qa wa'mifi iye. Qa hik ƚunyejei iye pekhewep iye ma' qa week naxju' pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k.
MAT 22:27 In hats week naxju' qa wa'm iye pe' efu'uk'i.
MAT 22:28 Qa hane'ej qu' iƚiye'tax iye pe' hats nanaxtaxju' ¿qa pa'n ƚunye'j pa'qu' ƚewhe'ye'yi'ij pekhewe' wetsjuk tatsai (7) pe' efu'uk'i? Qe hats week ƚewhe'yetstaxij pekhewe'en.—
MAT 22:29 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Ekheweli'ƚ qi in ƚijaniƚik'i qe nite' ƚenikfe'li'ƚik'i ke' Intata ƚe'lijei, qa nite' ƚenikfe'li'ƚetsha iye na' qi ƚet'unha'x na' Dios.
MAT 22:30 Qe qu' iƚiye'tax pe' naxju', pe' jukhew qa efuts nite' tewhe'yeiju' hatse', qe hik qu' ƚunyejeye' yijat'ij ne' angelits wa's ƚeiƚets.
MAT 22:31 Ye'ehe, in t'ejuyets qu' iƚiye'tax pe' naxju', ¿me nite' ƚiyineniƚik'i na' Dios in yit'iƚij ewets:
MAT 22:32 “Yakha' ƚeqe Dios ka' Abraham qa ka' Isaac qa ka' Jacob”? Na' Dios ƚeqe Dios ne' iƚii. Qa nite' ƚeqe Dios pe' naxju'.—
MAT 22:33 Hekhewe' olots jukhew qa efuts, in yepi'ye' ek'i ekewe' i'nq'ijatshenij ha' Jesús qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii aka' ƚunye'jkii.
MAT 22:34 Qa hekhewe'ƚe fariseol in impi'ye'ej he' saduceol in ham pa'qu' nit'ijiju'ƚ ha' Jesús, qa ewi'ƚ we'neni'.
MAT 22:35 Qa ha' ewi'ƚ hekhewe' fariseol hakha' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yijaajintax iye, qa yit'ijets:
MAT 22:36 —Maestro, ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' les qiye'ji'ha kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios tisij pa'aj pa' Moises'ik'i (mandamientos)?—
MAT 22:37 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Isu'unija pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios weekij pa' atawe'j, qa weekij iye pa' iƚa'x, qa weekij iye pa' aqjamtikineye'jkii.
MAT 22:38 Aka'an hik aka' ka' les in qiji' qa hik aka' iye yojo'ok'oi kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii.
MAT 22:39 Qa ka' yojo'opji' qa hik ƚunye'j iye aka'an in yit'ij: “Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.”
MAT 22:40 Ekewe' wetsjuk wi'tlijei hik ekewe' ƚetkui ke' week testi'yij ka' Moises'ik'i qa ke' i'nq'ijatshenij iye ke' profeta'ik'i.—
MAT 22:41 Qa in mexe ewi'ƚ i'ni' he' fariseol, qa ha' Jesús qa nifaakanji'ju',
MAT 22:42 qa yit'ij: —¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunye'je' pa' Cristo? ¿Pa'n ƚii pa'qu' nata'ƚets?— Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Ta'ƚte'ets hatse' pa' David'ik'i.—
MAT 22:43 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Ye'ehe, ¿qa inhats'ekek ka' David'ik'i pa' Espíritu Santo in ta'ƚets, qa yit'ijets: “Yatsat'axyij?” Qe ka' David'ik'i yit'ij:
MAT 22:44 “Pa' Intata qa yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Niju' ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' ef'iyei qa' otsi'pji'kii ne' ejuihifets.’”
MAT 22:45 Pa' David'ik'i in yit'ijets, “Yatsat'axyij.” ¿Qa pa'n ƚunye'j iye qu' nit'ijets qu' ƚa'se'?—
MAT 22:46 Hekhewe'en qa ham pa'qu' neku'ƚijiju'ƚ pe'qu' ƚe'lijeye', ma' qa hik aka'aj ka' neƚuji' qa ta'ƚi' in hats ham pa'qu' nanfaakanij pe'ye'.
MAT 23:1 Ma' qa hik aka'aj ha' Jesús qa hats iyetik'uiha he' jukhew qa efuts qa week iye he' ƚ'ijatshenhei,
MAT 23:2 qa yit'ijji'ju': —Nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, hik nekhewe' wetƚisij qu' net'ekuumi'ha qu' ninq'ijatshenij kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii yika'ajji' ka' Moises'ik'i.
MAT 23:3 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ek'eeni'ƚik'iha qa' week aqsiiƚijkii iye pa'qu' nit'iƚij ewets, qa hasu'ujƚe ijayani'ƚij ka' ƚunyejei nekhewe'en, qe ƚekhewel nite' yaqsiijkii kekhewe' i'nq'ijatshentaxij.
MAT 23:4 Ƚekhewel hik ƚunyejei aka'an: yophe'ƚ je'mkii pe' witqatai qi niihetits, jutsitets qu' jinteka'xtax. Ma' qa yiƚkoninij enewe' jukhew qa efuts iye, qa ƚekhewelƚe qa nite' ewii'ƚe' pe'qu' ƚayaqsi'ye' qu' nekumhini' qu' neka'x.
MAT 23:5 Week na'aj yaqsi'jtaxijkii ewi'ƚƚe in yisu'un qu' netwenheti'yij. Yisu'un in yeni' ne'ej ƚ'iwatai qa ƚokoyei iye ne'ej nite' qitax ƚasimmi'tax qa lesƚe in yiwqinhet iye ne'ej yaqsiijkii ti'najki' ƚasi' i'nji' ne'ej uja'x kekhewe' Intata ƚe'lijei, qa ne'ej yit'onijju' ƚeiƚal iye qa les in yijetinijju' iye ne'ej jipimju'.
MAT 23:6 Yisu'un iye qu' na'nipji' ne'ej ƚots'oji'laxits ne'ej qitsji' qe tekju' na'aj ewi'ƚ ƚe'wis neƚu qa ne'ej witlijtsitjiyifi iye ne'ej wits'ojilaxits, ƚots'oji'laxits pe' qitsji'.
MAT 23:7 Yisu'un iye qu' netniwetfelhei qe yijalki'sji'kii na'aj ƚaqhawet qa yisu'un iye qu' netiyi'yij in maestro.
MAT 23:8 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj iwejini'ƚi'm aq'ayini'ƚij pakha' qu' ni'ttaxi'ƚij ewets maestro, qe ewi'ƚƚe na' aqa Maestro'oƚ qa ekheweli'ƚ qa week e'witjefeyek'iƚipji'.
MAT 23:9 Hasu'uj iye it'iƚijets pe'ye' ha'ne sehe' epji' tata, qe ewi'ƚƚe na' Atata'aƚ hik nakha' i'ni' na' wa's.
MAT 23:10 Hasu'uj iye iwejini'ƚi'm pe'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets qu' e'qitsi'iƚji', qe ewi'ƚƚe na' Cristo in qiji'ha.
MAT 23:11 Qa pakha'ƚe les in qiji' ekheweli'ƚ, pakha'an, pakha' hik ƚunye'j qu' eqejkunenek'i'iƚ.
MAT 23:12 Qe pakha' qu' ƚakha' ye'ƚetax ƚete'm qu' neniwqinhetji', qa' hik pakha'ye' qu' netwepinhetkii. Qa pakha'ƚe qu' nite' neniwqinhete'ji' qa' hik ha'neye' qa' neniwqinhetji'.
MAT 23:13 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚit'oniƚik'uiji' ene' jukhew qa efuts iye na' ƚeji' na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa ekheweli'ƚ iye nite' ƚe'nuihiyu'uƚii iye. Nite' ƚiwejiniƚi'm iye nekhewe' nuihiyu'taxii.
MAT 23:14 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚenitka'miƚijkii pe' ƚetsiltax pe' wikiihalei. Ƚa'napetaxi'ƚijets qe ƚ'iyini'ƚ qa nite'ƚe yijaa'ija qu' iyini'ƚ qe ƚisu'unƚi'iƚ qu' me'nethiniƚijkii. Qa hik ta'ƚijupi' qu' les qu' qiye' pa'qu' atanithenheti'yi'ƚij.
MAT 23:15 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚijawe'jiƚij ji'teje'mkii na' qi iweli' qa pekhel ƚenekiƚiji'kii iye ha'ne sehe' in ƚowo'oƚiikii pa'qu' amiti'ƚijju' kakha' ejunyejeyi'ƚ. Ma' qa in hats ƚamitiƚijju', qa hats ƚaqsiiƚijkii qu' wetsjuk'i'ij qu' nat'ani'ƚ epji' qu' les ne'weju'ƚij wiikfik'i qu' namii pa' fe't.
MAT 23:16 Hiyee' e'newusitsi'ƚ, puk'alets yojotaxik'ui pekhewep, qe ekheweli'ƚ ƚit'iƚij: “Ham weju'ƚi'ij pakha' qu' neniwjutsiqentaxiji'm ne' witlijtsitjii pa'qu' nit'ij, qa hasu'uj naqsiijkii. Pakha' yijat'ij qu' neniwjutsiqeniji'm pa'qu' nit'ij ne' ƚeqe oro ne' qi witlijtsitjii, qa weju'ƚij yijat'ij, ma' qa' naqsiijkii pa' weniwjutsiqenij.”
MAT 23:17 Nite' ƚ'eqeneƚuyi'ƚ wetju'ƚ qa puk'alets iye, qe ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' les qiye'ji'? ¿Me na' oro? ¿Me i'nƚi'i ne' witlijtsitjii in hik nekhe' ta'ƚets in we'nenifi ne' oro ma' qa yatsat'etsij na' Dios?
MAT 23:18 Qa ƚit'iƚijju' iye: “Nite' weju'ƚij pakha' qu' neniwjutsiqentaxiji'm na' ts'eewe'epji' (altar) t'ejuyets na'aj witqisit'ij na' Intata (ofrenda) pa'qu' nit'ij, qa' hasu'uj naqsiijkii. Pakha' yijat'ij qu' neniwjutsiqeniji'm na'aj witqisit'ij pa' Intata (ofrenda) pa'qu' nit'ij, qa weju'ƚij yijat'ij, ma' qa' naqsiijkii pa' weniwjutsiqenij.”
MAT 23:19 ¡Puk'alets! ¿Ƚekpa' qu' les qiye'ji'? ¿Me pa' witqisit (ofrenda)? ¿Me i'nƚi'i pa' ƚe'nenhe'wet'ipji' (altar), in hikpa' ta'ƚets in we'nenipji' pa' witqisit (ofrenda) qa yijaa qa yatsat'axij pa' Dios?
MAT 23:20 Qa hik ta'ƚijupi', pakha' qu' netetfeliji'm pa' ts'eewe'epji' (altar) pa'qu' nit'ij, ma' qa hats week tetfeliji'm pa' ts'eewe'epji' (altar) qa pe' i'nipji' iye (ofrenda).
MAT 23:21 Qa pakha' qu' netetfeliji'm ne' qi witlijtsitjii pa'qu' nit'ij, qa tetfeliji'm ne' witlijtsitjii qa nakha' iye i'nifi ne' witlijtsitjii.
MAT 23:22 Qa pakha' qu' netetfeliji'm pa'qu' nit'ij na' wa's, qa hats tetfeliji'm na' ƚots'oji'la'x na' Dios qa nakha' iye i'nipji' nakha'an.
MAT 23:23 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ, i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe in ƚeqethentaxi'ƚfik'i ne'ej menta ƚesejets qa ne'ej anis iye qa comino iye in cien (100) yamets qa diez (10) ƚeqetheni'ƚfik'i qu' net'ejuyets na' Dios. Qa nite'ƚe ƚaqsiiƚijkii kekhewe' les in qitstaxji' wi'tlijei wenittaxij qu' nanaqsiijkii, kekhewe'en: yatsathen, eq'iltina'x, yaqsi'jijkii pa'qu' hats nit'ij hik ekewe'tax qek aqsiiƚijkii, qa hasu'ujƚe qek ili'iƚij qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hats ƚ'asiniƚik'i in ƚaqsiiƚijkii.
MAT 23:24 ¡Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' e'puk'aletsi'iƚ in ƚojotaxiƚik'ui pekhewepe'! Qe hik ƚunye'j qu' uketi'ƚ na'aj iweli' qe qa' nite' etimi'ƚ ne'ej iye, qa ni'kha'ƚi'ij ats'etax in qitax qa hik na'aj ƚetimi'ƚ.
MAT 23:25 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ ƚimpulijini'ƚ na' ƚ'anu'ui nakha' hik ƚunye'j wasu qa hik ƚunye'j iye tok'o, qa ƚatawejƚe qa topo'oj pakha' wit'ejtenheye'j qa pa' wit'ekuyi' iye.
MAT 23:26 ¡Fariseo puk'al! Yojo yijat'ij qu' nempulijik'iju' na' ƚatawe'j nakha' hik ƚunye'j wasu qa hik ƚunye'j iye tok'o, hats'inha qu' ƚe'wise' ji'jek ham ƚejili'ye' nakha' i'nfik'i.
MAT 23:27 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ ne'ej nimeƚkui qe hats wetlinij na'aj fo' i'm qa ƚe'sits in jite'wen, qa ƚatawjetsƚe qa topolij witinutsik'i qa in hats ƚipipji' iye.
MAT 23:28 Aka'an hik aka' ejunyejeyi'ƚ iye, e'ƚe'sitsi'ƚ in ne'weni'ƚ ene' jukhew, qa pekhewe'ƚe atawjetsi'ƚ qa qi in topolij in hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ, qa topoli'ƚ ej iye in nite' ƚisu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un na' Dios.
MAT 23:29 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ ƚeniihini'ƚpha'm ne' ƚenimeƚkui kekhewe' profeta'ik'i qa ƚi'sinheti'ƚ iye wekwek ƚ'eniƚi' ne' ƚenimeƚkui ke' jukhew'ik'i yatsathen.
MAT 23:30 Ma' qa ƚit'iƚijju': “Qek hats jinana'l pakha'aj pa' ƚahats'ij pekhewe' inqa'jteyik'i qekha nite' jina'ne'taxij ji'teje'm in nilanju' pekhewe' profeta'ik'i.”
MAT 23:31 Ye'ehe, qa aka'an in ƚit'iƚijju', ma' qa hats ƚanalitƚi'iƚik'i in ekheweli'ƚ ƚata'ƚiƚets kekhewe' nilanju'kii ke' profeta'ik'i.
MAT 23:32 Yape oponheti'ƚij pakha' uƚ'ax mente' yoxpo'taxij ke' aqa'jteyi'ƚik'i.—
MAT 23:33 —¡Q'oiq'oyits! ¡Q'oiq'oyits ƚelits! ¿Pa'n qu' ilithinyejeye'taxiƚik'ui hatse' qu' atanithenhetiitaxi'ƚij pa' fe't qi iftsax?
MAT 23:34 Qa hik ta'ƚijupi', Jeƚ qeku'ni'ƚek qu' he'nukini'ƚ ei iye pe'qu' profetaye', qa pe'qu' qi nikfe'lets wekwek in t'ejuyets na' Dios qa pe'qu' ninq'ijatshenij iye ke' ƚe'lijei na' Dios. Ma' qa ekheweli'ƚ qa' anlani'ƚju' iye pe'qu' uja'xe', qa pekhewep qa' eni'ƚji'pha'm pe'qu' cruzitse', qa pekhewep iye qa' eqsilani'ƚ je'mkii ne' witlijtsitjiyitsifi qa' ijayani'ƚiikii pekhewep witsetiikal,
MAT 23:35 hats'inha qu' nanami'ƚ epji' iye na' witaxtanithenkeye'j ta'ƚets ke' ƚ'athits ke' week yatsathen in talanhetiiju', qa in ta'ƚi' ek ka' yatsathen Abel'ik'i qa yamijii ka' Zacarias'ik'i ƚa's ka' Berequias'ik'i. Hik kakha' Zacarias'ik'i ƚilaniƚi' na' ƚeqewuk'uji' ne' witlijtsitjiyii qa na' ts'eewe'epji' ƚe'nenhe'wet'ipji' na'aj witqisit'ij na' Dios.
MAT 23:36 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in week ekewe'en qu' na'nipji' hatse' enewe' na'l hane'ej ha'ne ƚahats'ij.—
MAT 23:37 —¡Jerusalén, Jerusalén, ƚanlani'ƚju'kii kekhewe' profetas'ik'i, ƚenjele'eƚijkii utel kekhewe' nukintax ei na' Dios qu' nenfel e'm ke' ƚe'lijei! Pa'n uja'xij in hisu'untax qu' ewi'ƚ heni' ne' elits, in ƚunye'jek ne'ej ta'a'a' qe ewi'ƚ yeni' ne'ej ƚelits uyifi ƚefets, qa nite'ƚe ƚisu'un.
MAT 23:38 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ek na' etset'iƚ qu' hats ham na'ni'i hatse'.
MAT 23:39 Qe hane'ej qu' nata'ƚi' qu' hit'ij ewets in hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' e'tswen iye, ipƚu'ui qu' ittaxij: “Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij.”—
MAT 24:1 Ha' Jesús in hats ikik'uifik'i ke' witlijtsitjii, qa hats iktax, qa he' ƚ'ijatshenhei qa we'tmetinheti'm qa yit'ijets: —Jeƚ qeku'nju' ene' witlijtsitjii, ¡hayits qa ƚe'wis!—
MAT 24:2 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —¿Me hats ƚi'weni'ƚ ene'en? Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in ham pe'qu' ewii'ƚe' qu' amane'pha'm hatse' ene' utel ene' witlijtsitjii. Week qu' jaƚaq'eju'kii hatse'.—
MAT 24:3 Qa ha' Jesús qa i'niju' ke' utek ƚii Olivos, ma' qa nekets he' ƚ'ijatshenhei qa uja'xƚi'iƚkii, qa nifaakan: —Hisu'untaxi'ƚ qu' enfeli'ƚ ye'm ¿pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets qu' ƚunye'je' kakha' ƚit'ij qu' jaƚaq'eju' ne' witlijtsitjii? ¿Qa pa'n ƚunye'j iye pa'qu' jutsiqaxi'ij qu' etpiltaxju' iye, qa pa'qu' jutsiqaxi'ij iye qu' nanaxtaxijik'i hatse' pakha' hane'ej ƚahats'ij?—
MAT 24:4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Jeƚi'ƚiju'ƚha, hasu'uj pa'qu' nawitji'iƚ ma' qa' naqani'ƚkii.
MAT 24:5 Qe olots hatse' pe'qu' nanam qa' netyinenyij qa' nit'ij: “Yakha' ye' Cristo.” Ma' qa' olots pe'qu' naqankii.
MAT 24:6 Ekheweli'ƚ qa' impi'ye'jiiƚij pe'qu' hats nawatlaanija, qa' impi'ye'jiiƚij iye pe'qu' nanwatlanheyu'ji'ijtax. Qa hasu'ujƚe e'nijiwe'yi'ƚ, qe les ƚe'wis qu' ƚunyejeye'kii week ekewe'en, qa mexeƚe nite' yamets pa' ƚ'aka'the'ju' hatse'.
MAT 24:7 Qe ewi'ƚ pa'qu' witset'e qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye witsetiika'ye', qa ewi'ƚ pa'qu' wittataye' qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye wittataye'. Qa' nana'l iye pe'qu' witsetitse' qu' qi qu' niyipkunju', qa pe'qu' me'le'le' iye sehel.
MAT 24:8 Qa hikƚe ƚunyejei ekewe'en ne'ej iwkajitshen in i'nk'a yoksi'wen pa'qu' ƚaqati'yi'ij hatse'.
MAT 24:9 Ma' qa' yapeye'ƚek qu' namets qu' ekekiti'yi'ƚiikii qu' awitjaxti'yi'ƚju', qa qu' alanheti'yi'ƚju'ha iye qa' qi iye qu' na'napjaxi'ƚ e'm ene' week witsetits qe ta'ƚets qu' atsjayani'ƚ.—
MAT 24:10 —Ma' qa olots pe'qu' niliyij hatse', pekhewe'en qa' nowotk'onijkii qa qi iye qu' na'napjaxi'm pekhewep.
MAT 24:11 Qa olots iye hatse' pe'qu' nanam ejtitsits qu' nit'ij ƚetets qu' profetaye', ma' qa olots iye pe'qu' naqankii.
MAT 24:12 Qa qu' hats qi qu' net'ijayijfik'i hatse' pa' uƚ'ax, ma' qa pa' ƚeqsu'unka'xtaxyij pe'qu' olootse' qa' net'ijayik'iju'.
MAT 24:13 Qa pa' qu'nte' niliye'yij qu' namijii pa' ƚ'aka'the'ju' pa' ƚahats'ij qa hikpa' qu' iƚa'xe'.
MAT 24:14 Qa eke' ƚe'sits wi'tlijei nifel pa' ƚunye'j qu' jina'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios, qa week netfelhitiyi'pji' pe' week witsetits ha'ne sehe' epji'. Ma' qa qu' hats week nepiye'ek'i qa' hayitse' qa' hats nanam pa' ƚ'aka'the'ju'.—
MAT 24:15 —Qa hik ta'ƚijupi', qu' i'weni'ƚ pakha' qi uƚ'ax yeq'ilatkii hatse', pakha' hayiits nifel ka' profeta'ik'i Daniel, qa' nawatts'ap'anhetifi nakha' qi ƚe'wis ƚetsettax na' Dios nekhe' witlijtsitjiiyifi (pakha' qu' niyinenik'i aka'an qa' nenikfe'lik'i).
MAT 24:16 Ma' qa pekhewe' qu' na'ni' na' Judea, qa' nilatii ne' utekui.
MAT 24:17 Qa pa'qu' na'nipji' pe'qu' ƚetsi'ye' na'aj k'eewe'epji' qu' namtaxets pakha'an, hasu'uj nenuihiyu'ufi pe'qu' ƚetsi'ye' qu' net'ilitju' qa' neka'xfik'ikii pe'qu' ƚewekwekitse'. Aje'eƚ nilat yijat'ij.
MAT 24:18 Qa pa'qu' na'nji' na' ƚ'ejinqa'wet, hasu'uj netpilii iye pe'qu' ƚeqhinataye'. Aje'eƚ nilat yijat'ij.
MAT 24:19 Qa ¡hiye' enewusits pe'qu' efutse' pekhewe' qu' niwkajitshenju' qa pekhewe' qu' mexe nifunen iye pe'qu' ƚelitse' qu' namtaxets hatse' nekhewe' neƚutsji'!
MAT 24:20 Iyini'ƚijets na' Dios qu' hasu'uj qu' lop'e qu' ilati'ƚkii, qa qu' hasu'uje' iye pa'qu' witwapiihijiye'ji' (sábado).
MAT 24:21 Qe pe' neƚutsji' hatse' qii'ija pa'qu' a'taxe' qa iftsitsji'ha iye, qa ham pa'qu' hayiits ƚunye'ji'iju'ƚ in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne sehe' qa yamijii hane'ej, qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ƚunye'je'kii iye hatse'.
MAT 24:22 Qa qu' nite' neniwk'itsini'iju'ƚ pekhewe' neƚutsji' hatse', qa' ham pa'qu' iƚa'xe'. Qa in ta'ƚƚe'ets pekhewe' hats te'nekumhi'yiiji', ma' qa' neniwk'itsiniju'ƚ hatse'.
MAT 24:23 Qa qu' nana'l pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets hatse' pekhewe' neƚutsji': “Ek'en qeku'ni'ƚek, hik ha'nete' i'ni' pa' Cristo,” i'nƚi'i qu' nit'ij “hatsiite' pa' i'ni'”. Qa' hasu'ujƚe umti'iƚ qu' yijaayi'ija.
MAT 24:24 Qe nam hatse' pe'qu' nit'ij ƚetets qu' Cristoye' qa pe'qu' nit'ij ƚetets qu' profetaye'. Qa' ni'nq'ethinij pe'qu' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pe'qu' qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii iye, qe qa' naqankii ene' week, qa qu' ƚeke'ye', qa' naqankii iye nekhewe' hats t'eku'miiji' na' Dios.
MAT 24:25 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats week henfeli'ƚ e'm aje'eƚ ekewe'en in mente' yamets qu' nana'l.
MAT 24:26 Qa hik ta'ƚijupi', pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets: “Jeƚ qeku'ni'ƚii i'nti'i' pa' ham i'ni'i',” qa hasu'uj jeƚi'ƚii, qa i'nƚi'i qu' ni'ttaxi'ƚij ewets: “I'nifi ke' wititsi',” qa hasu'uj iye qu' umti'iƚ qu' yija'ye'.
MAT 24:27 Qe hik qu' ƚunye'je' na'aj etheluna'x in nite' wanat'in qe tethelun qa na'lji' na' neƚu'uju'ƚ qa i'nƚi'i qe na'lji' iye na' tefeji', qa' hik aka' qu' ƚunye'je' hatse' na' Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye.
MAT 24:28 Na'aj i'ni' na'aj iwamhi'l qa hik na'aj i'njii ek ne'ej o'powil.—
MAT 24:29 —Qu' nanaxijik'i hatse' pekhewe' neƚutsji' qi iftsitsji' qa a'tits iye, ma' qa ne' junu' qa' aje'eƚ nom, qa juwel iye qa'nte' nana'leji' iye, qa ne' footekii qa' nanamiiju'kii iye qa pa' qi ƚet'unha'x ne' wasits qa' nawapja'.
MAT 24:30 Ma' qa' hayitse' qa' ne'twenhetii na' wa'sji'pha'm pa'qu' jutsiqaxi'ij na' Ƚa's na' Jukhew, qa qi qu' ne'nijiwei week pe' witsetits ha'ne sehe' ipji'. Ma' qa' ne'twenhetii ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye i'nji' pe' wasi' in ta'ƚiipha'm na' wa's, qi pa'qu' ƚet'unha'xe' qa qi iye pa'qu' ƚesa'xe'.
MAT 24:31 Ma' qa' nukinkii ne' ƚaqa angelits qu' hats nat'ai pe' qi foj, qa' nonothet wetju'ƚ week pe' hats t'eku'miiji' na' ima'xii, i'wk'uyi'lii, neƚu'uju'ƚ qa pe' tefeji' iye, in uja'xek pe' week te'weyik'uiju' ha'ne wa's.
MAT 24:32 Maxtayit qekuni'ƚijupi' ek ne'ej ewi'ƚ higokuk aka' jiyijatshenij, in hats esufui iye ne'ej ƚenuts ma' qa ta'ƚji' iye ne'ej ƚesejets, qa hats ƚenikfe'li'ƚets in hats k'esets na'aj jinawa'p.
MAT 24:33 Qa hik ƚunye'j, ekheweli'ƚ qu' i'weni'ƚ week ekewe' wekwek tefelhitii, qa' menikfeliti'ƚets na' Ƚa's na' Jukhew in hats metifikii na' ƚeji'.
MAT 24:34 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' hamits hatse' pekhewe' qu' nanamji'ju' pakha' ƚahats'ij hatse', qa namƚi'ii qu' week ƚunye'je'kii ekewe' hats hit'ij.
MAT 24:35 Na' wa's qa ha'ne sehe' hamits hatse', qa ekewe'ƚe hats hit'ij qa yijaa'ija, nite' ƚeke' qu' hamitse'.
MAT 24:36 Qa hamƚe nikfe'le'ets pa' neƚuji' qa pa' i'ni' iye junu' hatse'. Nite' nikfe'lets iye ne' angelits na' wa'sji'. Nite' nikfe'lets iye na' Ƚa's. Qe ewi'ƚƚe in nikfe'lets na' Ƚatata.—
MAT 24:37 —Qe in ƚunyejeyek ke' ƚeqe neƚutsji' ka' Noe'ik'i, qa hik aka' qu' ƚunye'je' iye hatse' qu' netpiltaxju' iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
MAT 24:38 Qe in ƚunyejeyek kekhewe' neƚutsji' in mexente' nam ka' qi piƚei qa iwelitax iye, ke' jukhew'ik'i tek, iya', tewhe'yeiju'kii qa ke' ƚelits qa yiwhe'yeyinju'kii, qa yamƚi'ijii ka' neƚuji' ka' Noe'ik'i in t'ilitji'ju' ke' qi tokoyei.
MAT 24:39 Qa nite' yumti qu' yijayi'ija yamijii in hats nam ka' qi piƚei qa iwelitax iye, ma' qa week yeka'x ka' iweli'. Hik aka' qu' ƚunye'je' hatse' qu' netpiltaxju' iye na' Ƚa's na' Jukhew.
MAT 24:40 Wetsjuk pe'qu' na'ni' pa'qu' ƚ'ejinqa'wet'e, ewi'ƚ pa'qu' neka'x qa ewi'ƚ pa'qu' nenejet.
MAT 24:41 Wetsjuk pe'qu' efutse' taqfijinju'. Ewi'ƚ iye pe'qu' neka'x qa ewi'ƚ iye pe'qu' nenejet.
MAT 24:42 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkii qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' neƚu ƚamijiiju' na' Yatsat'etsi'ƚ ej.
MAT 24:43 Menikfeliti'ƚets aka'an, pa'qu' ewi'ƚ natsat'axij pe'qu' wititsi'ye' qu' nenikfe'lets pa'n uja'x hora qu' na'naja'xij qu' nanamets pa'qu' ejtenhetsi'le', ma' qa' qi qu' natjanithenik'ui hats'inha qu' nite' name'etsji' qu' nuyifi pe'qu' ƚetsi'ye'.
MAT 24:44 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ qu' matjanitheni'ƚkiiha qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew i'nƚi'i qu' nanamji' pakha' qu'nte' umtiyetaxi'ƚ qu' nanamji'.—
MAT 24:45 —¿Ƚekpa' witqejkunenek tek'en qa nikfe'lkiiha iye? Pakha'an pa' ƚaqa patun qa nejetij qu' week nejeƚ pe' ƚetsi' qa' nenkunhenji'ijju' iye qa yamji'jets ƚekujii pekhewe' i'ni' pe' ƚetsi'.
MAT 24:46 Ƚe'wisi'mkii pa' witqejkunenek, pakha'an in nam pa' ƚaqa patun, qa yi'wen in yaqsiijkii aka'an.
MAT 24:47 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' patun qa' netisij qu' week netnek'enhe'yipji' pe' ƚewekwekits.
MAT 24:48 Qa pakha'ƚe qu' witqejkunenek'e in uƚ'ax, qa yit'ij pa'qu' ƚatawe'je': “tees qu' nanam aje'eƚ ha' yaqa patun,”
MAT 24:49 ma' qa' yapeye'ƚek qu' nilanji'ij je'mkii pakhape' iye pekhewep ƚ'ithayifetstax, qa tek qa iya' iye, i'nji'teje'mkii iye pekhewe' yek'uwetju'kii.
MAT 24:50 Ma' qa pa' ƚaqa patun pa' witqejkunenek qa' nanamji' pa' neƚuji' nite' yumtitaxji' qa pe' hora iye nite' yumtitaxji' iye.
MAT 24:51 Ma' qa qi qu' nitanithen qa' nuihinetsji' iye pakha' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse'. Ma' qa' hikpa' qu' qi qu' napi' qa' tx'ak'ak'etaxkii iye ƚek'unhetii.—
MAT 25:1 —Pa' ƚahats'ij hatse' na' tenek'enheiji' na' Dios hik qu' ƚunye'je' ne'ej diez (10) inanyii qe nenjelu'uk'ui na'aj niwhe'yeyu' qa week t'eku'mi' ne'ej ƚefetitjiyits ƚeq'ilij na'aj aceite.
MAT 25:2 Cinco (5) pekhewe' nite' watji'let qa cinco (5) iye pe' watji'let yijat'ij.
MAT 25:3 Qe pekhewe' nite' watji'let, in yeka'xtax pe' ƚefetitjiyits qa nite'ƚe yeka'x pe'qu' ƚeq'ili'ij iye hatse'.
MAT 25:4 Qa pekhewe' watji'let yijat'ij qa yeka'x pe'qu' ƚeq'ili'ij iye hatse' qu' nimtaxji' pe' ƚefetitjiyits.
MAT 25:5 In nite' namets aje'eƚ pa' niwhe'yeyu' pa' notkitaxik'ui, qa hats week nijatiyu'ju'. Ma' qa imaa'ju'ha.
MAT 25:6 Qa in hats natsathenju' pa' naja'x ma' qa tepiikaxtii pa' taya'yijipji': “¡Hats nam na' tewhe'yei! ¡Yape eneki'ƚiju'ƚ qa ijts'eyi'iƚkii!”
MAT 25:7 Ma' qa pe' inanyii qa week niipha'mkii qa mexe yaqsi'jju' iye qu' nene'ƚji' pe' ƚefetitjiyits.
MAT 25:8 Pekhewe' cinco (5) inanyii pe' nite' watjanithen qa iyintaxijets ƚeq'ile': “Esƚis qeku'niƚij ƚammi'se'ƚeji yeq'ili'iƚ, hats yomiyu' ene' yifetitjiyitsi'ƚ.”
MAT 25:9 Qa inku'ƚ pekhewe' inanyii pe' watjanithen yijat'ij: “Ham, hats weju'ƚji' ene' yifetitjiyitsi'ƚ. Les ƚe'wis yijat'ij qu' aqhai eku'ni'ƚii pe'qu' eq'ili'iƚ.”
MAT 25:10 Pekhewe' nite' watjanithen, in mexe taqhaitaxii pe'qu' ƚeq'ile', qa naamƚek pa' tewhe'yei. Qa pekhewep cinco (5) watjanithen yijat'ij qa hikpe' qa ƚijts'eye'kteje'm in uyi'ƚetsji' pakha' qi qu' netekifi witiwhe'yejii. Qa week yot'axteje'm, ma' qa tit'oiji' pa' ƚeji'.
MAT 25:11 Ma' qa i'nk'aƚe qa namtaxkii pe' taqhaitaxii ƚeq'ile', qa yiyajitaxetsji'kii: “Yatsat'axyij, yatsat'axyij, i'tqeku'ni'ƚij ye'mii qhof na' ƚeji'.”
MAT 25:12 Qa yeku'ƚ pakha'an, qa yit'ij: “Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, nite' tsikfe'li'ƚ ej.”
MAT 25:13 Matjanitheni'ƚkiiha, qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' neƚuji' qu' namets, qa nite' ƚenikfe'li'ƚets iye pa'qu' uja'xe' horaye'.—
MAT 25:14 —Qe na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' in hats nikheyu' qa' namii pakhape' iye witsetiika'. Ma' qa taya'yii pe' ƚeqejkunenhei qa nejetij pe' ƚaq'astai qu' net'ithayi'yij.
MAT 25:15 Pa' ewi'ƚ pekhewe'en qa tisij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa pakhap qa wetsjuk mil (2.000) nijketits inyetets, qa pakhap iye qa ewi'ƚ mil (1.000) pe' tisijek nijketits inyetets. Qa week ewiƚei netisijju' pakha' qu' ne'weju'ƚij qe nikfe'lets. Ma' qa ik pakha' jukhew.
MAT 25:16 Pakha' witqejkunenek testi'yij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa aje'eƚ ik qa taqhayijets pe' testi'yij pa'qu' net'ihinij, ma' qa cinco mil (5.000) iye nijketits pe' ƚaxifkinel.
MAT 25:17 Qa hik ƚunye'j iye pa' testi'yij pe' wetsjuk mil (2.000) nijketits qa na'l iye pe' t'anij iye wetsjuk iye mil (2.000) nijketits.
MAT 25:18 Qa pakha'ƚe testiitaxij pe' ewi'ƚ mil (1.000) nijketits, qa ik qa ti'jik'ui yat'inkii pe' ƚaq'astai pa' ƚaqa patun.
MAT 25:19 Ma' qa in hats yape'eikiiha pa'aj pa' ƚaqa patun pekhewe'en qa nam, qa yejeyumtshen pe' ƚaq'astai netisijju' pa'aj pe' ƚeqejkunenhei.
MAT 25:20 Yojo in nekets pa' testi'yij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa neka'xets pekhewe' cinco mil (5.000) ƚaxifkinelij qa yit'ijets pa'aj: “Yaqa patun, ƚesƚisij ene' cinco mil (5.000) qa hane'ej qa cinco mil (5.000) iye ene' yaxifkinelij.”
MAT 25:21 Qa yit'ijets pa' ƚaqa patun: “Hats weju'ƚij. Akha' qi in ƚeik'unei. Akha' in nite' ƚono'qmositij pa'qu' ƚammi'se'tax. Qa hik ta'ƚijupi' qa les olotse' pe'qu' k'ejeƚinenij. Ente'nuiteje'm qa' week je'ƚe'sitsi'imkii.”
MAT 25:22 Qa nekets iye pa' testi'yij pe' wetsjuk mil (2.000) nijketits inyetets, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ƚesƚisij ene' wetsjuk mil (2.000) qa hane'ej qa wetsjuk mil (2.000) iye ene' yaxifkinelij.”
MAT 25:23 Qa yit'ijets iye pa' ƚaqa patun: “Hats weju'ƚij. Akha' qi in ƚeik'unei. Akha' in nite' ƚono'qmositij pa'qu' ƚammi'se'tax. Qa hik ta'ƚijupi' qa' les olotse' pe'qu' k'ejeƚinenij. Ente'nuiteje'm qa' week je'ƚe'sitsi'imkii.”
MAT 25:24 Qa nekets iye pa' testi'yij pe' ewi'ƚ mil (1.000) nijketits inyetets, qa yit'ijets: “Yaqa patun, tsikfe'l ewets in its'iyoptox qe hik ejunye'j qu' enitƚi'ijji' ne'ej ƚei ne'ej nite' akha' qu' enju' qa ƚ'eku'mi' iye ƚei ne'ej nite' akha' qu' iwu'mkii qe we'nenju'.
MAT 25:25 Qa hik ta'ƚijupi' in ts'ijiwei eju'ƚ qa hetijik'ui ne' aq'astaki'. Ene'en ke' ƚantsat'axij in aq'astaki'.”
MAT 25:26 Pa' ƚaqa patun qa yeku'ƚ: “Akha' qi in uƚ'ax qa a'walxa'l iye. In ƚenikfe'lets in hik yijunye'j qu' henitƚi'ijji' ne'ej nite' yakha' qu' henju', qa he'yeku'mi' ne'ej ƚei ne'ej nite' yakha' qu' hiwu'mkii qe we'nenju',
MAT 25:27 les ƚe'wistax qek enifi ne' banco ne' yaq'astaki' qa in tsam qekha hats nana'ltax pe' qek nat'antaxfik'i.
MAT 25:28 Qa hik ta'ƚijupi', enitka'mi'ƚij ne' mil (1.000) qa' ƚisi'ƚij nakha' na'li'm ne' diez (10).”
MAT 25:29 Qe week pakha' qu' hats nana'li'm, qa' les netesti'yij, ma' qa' olootsi'ija. Qa pakha'ƚe qu' ham nana'li'im qa' netitkamhiti'yij pe'qu' ujaxe'tax qu' nana'li'm ma' qa' hamija amani'ij.
MAT 25:30 Qa ha'ne ham weju'ƚi'ij witqejkunenek, iwu'mi'ƚetsfik'i nakha' i'nik'uifik'i na' nookii, hik nakha'a' hatse' nekhewe' qu' qi qu' napi'ju' qa' qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.—
MAT 25:31 —Qu' netpiltaxju' iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qi pa'qu' ƚesa'xe' qa week ne' ƚaqa angelits qu' nanjayanju', ma' qa' na'nipji' na' ƚots'oji'la'x t'ejuyets pa' qi ƚet'unha'x in tenek'enhei,
MAT 25:32 ma' qa' nonot'axets nakha'an week pe' witsetiikal, qa' neqethenwetju'ƚkii, in ƚunye'jek na'aj kots'etets ƚenilayets qe yeqethen wetju'ƚ ne'ej kots'etets qa kots'eteikal.
MAT 25:33 Pe' kots'etets qa' ni'wetshenji' pa' yiya'yik'i, qa' pekhewe'ƚe kots'eteikal qa' ƚefeyi'j ni'wetshenji'.
MAT 25:34 Ma' qa ha'ne Wittata qa' nit'ijets pekhewe' qu' ne'tweyij pa' yiyayik'i: “Te'ƚuni'ƚ ekheweli'ƚ, nekhewe' hats qi in yi'fen na' Tata. Ni'iƚi' nakha' qu' neƚisi'ƚij tenek'enhe'yi', hik nakha' hayiits tooxik'i in watji'leti'ƚ ek'ui in mexente' wanaqsiijkii ha'ne week sehe' ipji'.
MAT 25:35 Qe in k'iyipkun qa ekheweli'ƚ qa ƚesƚisi'ƚij pa'qu' hetuj, in ts'iyayu' qa ekheweli'ƚ iye qe ƚesƚisi'ƚij na'aj ya't. In ƚetsweni'ƚik'ui nite' ƚenikfeltaxiƚyij qa ƚesƚisƚi'iƚij pa'qu' yiwhi'wet'e.
MAT 25:36 Hamtax pe'qu' yeqhinataye' qa ekheweli'ƚ qa ƚesƚisi'ƚij ne'ej yeqhinatai. In hanqaats'e' qa ekheweli'ƚ qe ƚanami'ƚ yiikii qu' e'tsweni'ƚ. Hoyopheƚitiitax qa ƚanami'ƚ yiiji'kii iye qu' e'tsweni'ƚ.”
MAT 25:37 Ma' qa pekhewe' yatsathen pa' ƚunyejei qa' neku'ƚ, qa' nit'ijiju'ƚ: “Yatsat'axyij, ¿pa'n ipƚu'uk'i qu' k'eweni'ƚ qu' iyipkun qa k'eƚisiƚij pa'qu' aqe'? ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye qu' k'eweni'ƚ qu' e'niyayu' qa k'iyahani'ƚ iye?
MAT 25:38 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye pa'aj qu' k'eweni'ƚ in nite' tsikfe'ltaxi'ƚ ej qa tseqjunuƚi'iƚ ej qa k'eƚisiƚij pa'qu' ewhi'wet'e', qa in hamtax eqhinataye' qa k'eƚisiƚij iye?
MAT 25:39 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye pa'aj qu' manqaats'e i'nƚi'i qu' opheƚitii qa tsamjii'ƚ eiji' qu' k'eweni'ƚ?”
MAT 25:40 Qa na' Wittata qa' neku'ƚ, qa' nit'ijiju'ƚ: “Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekewe'en in ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ewi'ƚe' ene' k'injats yemjeetax nekhewe' hik ƚunyejei ne'ej mexeelija, qa yakha'ƚe in ƚaqsi'ji'ƚ ye'mijkii.”
MAT 25:41 Na' Wittata qa' nit'ijets iye pekhewe' te'weyij ƚefeyi'j: “Me'nitoni'ƚ ye'mii, ekheweli'ƚ nekhewe' ewi'ƚƚe in weju'ƚij nakha' qi witaxtanithenkeye'j, yape ma'aƚetsju' na' qi fe't nite' yili'ij hayiits watjiletijup qu' netwumhitiiji'ju' na' inwo'met qa ne' ƚaqa angelits iye.
MAT 25:42 Qe in k'iyipkuntax qa nite' ƚesƚisi'ƚij pa'qu' hetuj. Ts'iyayutax qa nite' ƚesƚisi'ƚij iye pa'qu' yat'e'.
MAT 25:43 In ƚetswentaxi'ƚ qa in nite' ƚenikfe'li'ƚyij, qa nite' ƚeneqjunu'uƚyij qu' esƚisi'ƚij pa'qu' yiwhi'wet'e. Hamtax yeqhinataye' qa nite' ƚesƚisi'ƚij iye pe'qu' yeqhinataye'. Qa in hanqaats'e' qa' i'nƚi'i iye qe hoyopheƚitii qa nite' ƚanami'ƚ yiiji' qu' e'tsweni'ƚ.”
MAT 25:44 Pekhewe'en qa' neku'ƚtax iye, qa nittaxijiju'ƚ: “Yatsat'axyij, ¿pa'n ipƚu'uk'i qu' k'eweni'ƚ qu' iyipkun i'nƚi'i qu' e'niyayu', i'nƚi'i qu' nite' netsikfe'li'iƚ ej, i'nƚi'i qu' ham eqhinataye', i'nƚi'i qu' manqaats'e, i'nƚi'i qu' opheƚitii qa qu' nite' k'efeni'iƚ iye?”
MAT 25:45 Ma' qa pakha'an qa' neku'ƚ iye, qa nit'ijets: “Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ in nite' ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii ekewe'en nekhewe' hik ƚunyejei ne'ej mexeelija nekhewe' k'injats, qa yakha'ƚe in nite' ƚaqsi'ji'ƚ ye'mijkii ekewe'en.”
MAT 25:46 Enewe'en qa' namii na' qi witaxtanithenkeye'j nite' yili'ij, qa pekhewe'ƚe yatsathen qa' namiyek na' qi ƚe'wis witiƚa'x nite' yili'ij.—
MAT 26:1 Ha' Jesús in yili'ij in nifel week ekewe'en, ma' qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei:
MAT 26:2 —Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets in wetsjuk neƚuts pe' hamitsik'ui qa' namets pa' qiji' ƚe'wis neƚu Pascua, ma' qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' ne'tnineiji' qe qa' net'enhetii'ji'pha'm pe'qu' cruze'.—
MAT 26:3 Hik pakha'aj hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset, qa ewi'ƚ we'neni' pa'aj qa not'axi' wetju'ƚ ke' ƚaqa palacio'oi ha' qiji' ƚatata he' pa'il ƚii Caifás.
MAT 26:4 Ma' qa iyetijju' in yijamtitaxets qu' nanat'inij qu' net'eku'mi' ha' Jesús qa' nilan.
MAT 26:5 Hekhewe'en qa yi'tƚi'ijju' iye: —Qa hasu'ujƚe jit'eku'm eku'ni' qu' jintalan enewe' ƚe'sits neƚutsji', hats'inha qa' nite' nat'ayeji' qu' na'nayu'kii ene' jukhew.—
MAT 26:6 Ha' Jesús i'nii ha' witset Betania, ke' ƚetsi'ii ha' Simón, hikha' ƚenqii iye leproso.
MAT 26:7 Qa hik hakha'a' qa nekets ke' efu, neka'xets ke' ewi'ƚ qi ƚe'wis ute ƚii alabastro eƚi'ni'ij topo'oj ka' ewjisii inyetax, ma' qa yatsi'yipji' ƚeiƚa' ha' Jesús in mexe i'nijup ha' mesa.
MAT 26:8 He' ƚ'ijatshenhei in yi'wenij qa nayutaxkii, qa yit'ijju': —¿Inhats'ek in yaq'ayinƚekii kakha'an?
MAT 26:9 Qe aka' ewjisiyik'i olotstax pe' qek ƚaja'ye'tax ƚ'astai qek ne'tninei, ma' qekha netestiitaxij ne' if'iljetsits.—
MAT 26:10 Ha' Jesús in yepi'ye' ej hekhewe'en aka' yit'ijju', ma' qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in pekhel anyejeyi'ƚijkii ene' efu? Aka' ƚeqfenye'jyij qi in ƚe'wis.
MAT 26:11 Qe ene' ham yiwq'axine' nite' yili'ij week ƚahatsiyij qu' nana'li'ƚ ejup. Qa yakha'ƚe qa nite' week ƚahatsiyij qu' ha'ni'ƚ ejup.
MAT 26:12 Aka' ƚeqfenye'jij ene' efu in yatsi'yipji' aka' ewjisii qa yewjisit ha'ne yaj, qe qa' najilet qu' nets'ewjisit aje'eƚ in mente' hayajkati'yik'ui qu' hawa'm.
MAT 26:13 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pa'qu' na'ne'ƚi'i qu' netfelhitii hatse' eke' ƚe'sits wi'tlijei ha'ne week sehe' epji', qa' netfelhitii iye aka' ƚeqfenye'jyij ene' efu, ma' qa' natjamtaxti'yik'ikii nekhe'en.—
MAT 26:14 Ma' qa hik aka'aj ka' ewi'ƚ he' doce (12) ƚ'ijatshenhei ƚii, Judas Iscariote, qa ikii pa'aj hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il,
MAT 26:15 qa yit'ijets: —¿Pa'n uja'x pe'qu' isu'uni'ƚ qu' esƚisi'ƚij hats'inha qu' k'eƚisiƚij ha' Jesús?— Ma' qa he' pa'il qa yijaninij pe' treinta (30) nijketits ƚiyits plata.
MAT 26:16 Ma' qa hik aka'aj pa'aj ka' Judas qa wo'oikiiha pa'aj pa'qu' iwemetsaxe' qu' ƚeke'ye' qu' net'ihinij ha' Jesús.
MAT 26:17 Ka' yojo neƚuji' kakha' qi ƚe'wis neƚu witkujiiji' ne'ej pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye', he' ƚ'ijatshenhei ha' Jesús qa nekets qa nifaakan: —¿Pa'n i'ni' pa'qu' isu'un qu' jinaniji' qa' haqsiiƚiji'kii pa'qu' jinteƚuj qu' net'ejuyets ha'ne qi ƚe'wis neƚu Pascua?—
MAT 26:18 Qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Ma'aƚiiteje'm na' witset qa' i'weni'ƚi' pa'qu' jukhewe' qa' it'iƚijets: “Ha' Maestro yit'ij: Hats k'esets qu' namets yeqe hora, hik ta'ƚijupi' qu' henekii ne' etsi' qu' ha'ni'ƚiji' ene' yijatshenhei qu' heyeki'ƚji' pa' qi ƚe'wis neƚu Pascua.”—
MAT 26:19 Ma' qa hekhewe' yukin ƚ'ijatshenhei, qa week yaqsiijkii aka' hats yit'ijets ha' Jesús. Qa yaji'let week ke' ƚaqats t'ejuyets ka' qi ƚe'wis neƚu Pascua.
MAT 26:20 Qa in hats najaleikii, ha' Jesús qa hats i'nijupju' ha' mesa qa week iye he' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
MAT 26:21 In mexe tekju', ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ na'l nakha' ewi'ƚ qu' net'ihinyij hatse'.—
MAT 26:22 Qa hekhewe'en qa qi in yitawje'meten qa week nifaakantax: —Yatsat'axyij, ¿me yakha'?—
MAT 26:23 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Nakha' ewi'ƚ na' yoqotok'o'oƚ in hilke'eƚijetsju'kii ne' pan, hik nakha' pa' t'ihinyij hatse'.
MAT 26:24 Ha'ne Ƚa's na' Jukhew hats ikƚi'ij, in ƚ'anyejeyek kekhewe' hats we'nika'ajji' in t'ejuyets nakha'an. Qa ¡hiye' ha'nus nakha' t'ihinij hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew! Les ƚe'wistax nakha' jukhew qek hasu'uj nenekfik'i pa'aj.—
MAT 26:25 Ma' qa ha' Judas hik hakha' t'ihinij, qa nifaakan: —Maestro, ¿me yakha'?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Akha' hats ƚit'ij aka'an.—
MAT 26:26 In mexe tekju', ha' Jesús qa t'eku'mi' ka' pan qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios, qa netisijju' he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Ku'mi'ƚiju'ƚ qa' ƚuji'ƚ, hane'en hik ha'ne yese'n.—
MAT 26:27 Ma' qa t'eku'mi' iye ha' tok'o qa in hats yit'ijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Dios qa tisijik'i iye he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets iye: —E'weeki'iƚij qu' iya'aƚij ha'ne tok'o,
MAT 26:28 qe ha'ne i'nji' hane'en hik enewe' yathits, hik enewe' qu' nata'ƚets pakha' ink'ayik wenit'ij, ma' qa' nawantsiifik'i qe ta'ƚets pekhewe' olots hats'inha qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
MAT 26:29 Qa hit'iƚij ewets in hats nite' k'iya'ji' iye ni'khap iye uwa ƚ'i', ipƚu'ui qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' ji'niyataxji' iye na' ink'ayik uwa ƚ'i' na' tenek'enhe'yi' na' Tata.—
MAT 26:30 In yili'ijju' kakha' ewi'ƚ in yiji'ik'i, ma' qa ikkii qu' nakiiteje'm ke' utek Olivos.
MAT 26:31 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Hane'ejija ha'ne naja'xji', week ekheweli'ƚ qu' me'nitoniƚets hatse' qe yakha' qu' nata'ƚ yiwets, qe kekhewe' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij: “Hilan hatse' na' kots'etets ƚenilayets, qa ne' kots'etets qa' nak'eskii.”
MAT 26:32 Qa qu' yi'ƚa'xe'tax iye qa' hathayini'ƚ ek'uyii ha' Galilea.—
MAT 26:33 Ma' qa ha' Pedro qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Yemjeetax qu' week ne'nitontax e'mets hatse' qe akha' qu' nata'ƚ ewets, qa yakha'ƚe qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' he'niton e'mets.—
MAT 26:34 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yijaa'ija aka' hit'ij ewets ha'ne naja'xji' qu' mente' nape' pa'qu' ta'a'aye' qa hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii.—
MAT 26:35 Ha' Pedro qa yit'ijets iye: —Ƚunye'jij qu' week jinanaxju', nite' hewelku't ejkii.— Qa week ƚ'anyejeitax aka'an he' ƚ'ijatshenhei.
MAT 26:36 Ma' qa hats namets ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei ha' najkaket ƚii Getsemaní, qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Hik ha'ne ni'ekuni'ƚi'ju'kii qa yakha'ƚe qa' mexe ha'nii hakijji' qu' nek'iyin.—
MAT 26:37 Qa t'eqe'mets ha' Pedro qa he' wetsjuk ƚelits ha' Zebedeo. Ma' qa yapeƚek ha' Jesús in yoksi'wen in qi in ika'metkii qa qi iye in itawje'met.
MAT 26:38 Ma' qa yit'ijets: —Qi in hoksi'wen in naq'aliyuyij pa' yikameta'xkii. Ha'ne a'maneyi'iƚi'. Hasu'uj mama'aƚ yijup.—
MAT 26:39 Ma' qa ikfik'i pa' ha'niiji'in, qa wonokok'enju' qa yamitetsju' sehe' ƚotkoyek, qa iyin qa yit'ij: —Tata qu' ƚeke'ye', qa' hasu'uj anamit yiwets wat'ij ha'ne qi ek'imiiji', qa hasu'ujƚe pa'qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, akha' yijat'ij pa'qu' isu'un.—
MAT 26:40 Ma' qa tepilii iye pa' i'ni' he' ƚ'ijatshenhei qa yi'wen in imaa'ju'ha pa'aj. Ha' Jesús qa yit'ijets ha' Pedro: —¿Me nite' ƚeke' qu' ewi'ƚ horaye' qu'nte' ama'ye' eku'ni'ƚ yijup?
MAT 26:41 Hasu'uj mama' a'ƚju'. Iyini'ƚ hats'inha qa' nite' nanami'iƚ ewets na' witaqjaajinkeye'j. Pe' atawjetsi'ƚ hats qi in yisu'untaxija qu' naqsiijkii aka'an, qa nite'ƚe t'units ne' esenitsi'ƚ.—
MAT 26:42 Qa ewi'ƚij iye in ikfik'i iye pa'aj, qa iyin iye, ma' qa hats wetsjuk'ij, qa yit'ij iye pa'aj: —Tata, qu' nite' ƚeke'ye' qu'nte' anamite' yiwets qa'nte' nek'iya'ye'ji' pa' qi ek'imiiji', qa' aqsiijkii pakha' ƚisu'un.—
MAT 26:43 Qa tepiltaxii iye qa yi'wen iye in ima'ju' iye he' ƚ'ijatshenhei, qe nite' ƚekheweliju'ƚ pa' nijati'.
MAT 26:44 Qa ikfik'i iye, qa iyin iye ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚij, qa yiyeketij kakha' hats yit'ij.
MAT 26:45 Qa tepilii iye pa' i'ni' he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets pa'aj: —¿Me menjiit ƚama'aƚju' qa ƚawapiyi'ƚju' iye? Hats yamets ne' hora, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij nekhewe' uƚ'ets jukhew.
MAT 26:46 Eniyi'ƚpha'mkii qa' jinakkii. Jeƚ qeku'ni'ƚiju'ƚ, hats met nakha' t'ihinyij.—
MAT 26:47 In mexe iyet ha' Jesús qa namets ka' Judas. Hikka' i'ntaxji'teje'm he' doce (12) ƚ'ijatshenhei. Olots he' ƚijts'eyek taqatsjikinetii qa uja'x he' najak he' t'eku'mi'. Ƚ'ukinhei he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' tenek'enheiji' ha' witset.
MAT 26:48 Ka' Judas in t'ihinij qa hayiits na'l pa'aj pa'qu' niwjutsiqenij, qa yit'ij pa'aj: —Hakha' qu' hetu'je'm, qa' hik hakha'ye', qa' ku'mi'ƚi'.—
MAT 26:49 Qa in hats namets qa aje'eƚ nekets ha' Jesús, qa yit'ijets: —Ƚanam, Maestro.— Ma' qa tu'je'm.
MAT 26:50 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Waika', aqsiijkii pakha' ƚanamij met qu' aqsiijkii.— Ma' qa hekhewe' ƚijts'eyek qa nekets ha' Jesús qa t'eku'mi' qa niyejinju'ha.
MAT 26:51 Ma' qa hakha' ewi'ƚ hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa t'eku'metsju' ha' ƚaqa'tsjikinet qa' weqfekin je'm qa yasinii ke' ƚekfi'ik'i ha' ƚeqejkunenek hakha' qiji' ƚatata he' pa'il.
MAT 26:52 Ha' Jesús qa yit'ij: —Ukinik'iju' iye na' ƚejii na' aqa'tsjikinet. Qe week pe'qu' nawatlanij na'aj witqatsjikinet, qa' hik na'aj iye qu' naq'alij.
MAT 26:53 ¿Ye' me ƚumti qu' nite' ƚeke'ye' qu' nek'iyinets na' Tata, qa ƚakha' qa' aje'eƚ nenukinju' pe'qu' nat'ani' doce (12) legión angelitse'?
MAT 26:54 Qa qu' hik aka' ƚunye'je'kii, ¿qa pa'n ƚunye'j qu' nafits kekhewe' we'nika'ajji' in hayiits yit'ij qu' hik aka' ƚunye'je'kii?—
MAT 26:55 Qa hik aka'aj qa yit'ijji'ju' ha' Jesús hekhewe'en: —¿Inhats'ek in ƚ'aqatsjikineti'yi'ƚyii qa ƚenka'xi'ƚ iye ne' ek'uli'ƚ najak qu' ots'opheƚi'ƚ? ¿Me hik yijunye'j na'aj ejtenhetsax? Week neƚuts yakha' ha'nifi ne' witlijtsitjii he'nq'ijatshenifi qa ham ts'opheƚe'.
MAT 26:56 Qa hatsƚe week qu' ƚunyejeye'kii hane'ej ekewe'en, qe qa' nasinik'i kekhewe' yika'ajji' ke' profeta'ik'i.— Ma' qa hik aka'aj he' ƚ'ijatshenhei qa week yak'esik'uikii qa ilatkii.
MAT 26:57 Hekhewe' t'eku'mi' ha' Jesús qa yeka'xii ke' ƚetsi' ha' Caifás, hikha' qiji' ƚatata he' pa'il, qe hik hakha' not'axi' wetju'ƚ hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa he' tenek'enheiji' ha' witset.
MAT 26:58 Ha' Pedro qa yijayanpha'mkii pa'aj qa toxƚi'imii, yamƚi'ijiiji'ha pa'aj ha' jofji'ju' ke' ƚetsi' ha' pa'il ƚatata. Qa uiteje'm qa i'nijupju' pa'aj hekhewe' witeqjeƚinenheyipji' ke' witlijtsitjii qe qa' niweenijha week pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij.
MAT 26:59 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa week pekhewe' Junta Suprema wo'oikii pa'qu' witwotk'onhet'eƚe qu' net'ejuyiju'ƚ ha' Jesús, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' natlanhetii.
MAT 26:60 Qa nite'ƚe yi'wen, yemjeetax in olotstax pe' jukhew in wotk'onƚetaxiikii pa'qu' ƚunye'je' ha' Jesús. Qa i'nk'aƚe pa'aj qa na'l pe' wetsjuk jukhew qu' nowotk'onijkii iye.
MAT 26:61 Enewe'en qa yit'iju' pa'aj: —Ha'ne jukhew hik ha'ne yit'ijets: “Yakha' ƚeke' qu' hiwuƚ'enhetijkii ene' qi witlijtsitjii, qa' wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qu' heniihinpha'm iye.”—
MAT 26:62 Ma' qa ha' pa'il ƚatata qa ts'ap'a, qa yit'ijets ha' Jesús: —¿Me nite' ƚ'inku'ƚ? ¿Pa'n qu' it'ij qu' eku'ƚik'i aka' wenit'ij ewets?—
MAT 26:63 Qa ha' Jesús qa nite'ƚe inku'ƚ. Qa ha' pa'il ƚatata qa yit'ijets iye pa'aj: —Aka' ƚiiji' pa' nite' wa'm Dios qu' hit'ij ewets yape enfeli'ƚ ye'mha, ¿me hik akha'ija pa' Cristo, Ƚaa'sija pa' Dios?—
MAT 26:64 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —I'woyaxijik'iha ka' ƚit'ij in hik yakha'. Qa hit'iƚij ewets iye ekheweli'ƚ in ƚi'weni'ƚ hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' na'ni'ju' na' yiya'yik'i nakha' Ham Ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in T'un, qa qu' nenekijju' iye ne' wasil ha'ne wa'sji'.—
MAT 26:65 Ma' qa ha' pa'il ƚatata qa yiwjaf'itik'i pa' ƚ'uihitjiiƚe, qa yit'ij: —Eke' yit'ij ha'ne jukhew qi in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' Dios. ¿Ƚekpa' qu' hami'ik'ui qu' nenfel iye pakhape' iye ƚunye'je'kii hane'en? Ekheweli'ƚ ƚepi'ye'eƚik'i ke' yit'ij in uƚ'etsik'i.
MAT 26:66 ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚenifenye'je' hane'en?— Qa yeku'ƚ pekhewe'en: —Ewi'ƚƚe in weju'ƚij qu' nawa'm.—
MAT 26:67 Ma' qa tek'iije'mkii ƚeju's qa yi'wiƚtenji'ijje'm iye. Qa pekhewep qa yeqsilanje'm ƚeju's,
MAT 26:68 qa yitjiijets: —Akha', in hik akha' pa' Cristo ¿ƚekte'ek pa' nalan?—
MAT 26:69 Ha' Pedro i'niju' hakha' joofji'ju' ke' wititsi'ii. Ma' qa nekets pa'aj ke' ewi'ƚ witqejkunenki', qa yit'ijets: —Qete'e' hik akha' iye hekhewe' ƚijts'eyekji'ijkii ha' Jesús Galilea ƚeiƚe'.—
MAT 26:70 Qa hakha'ƚe'en qa welkut'ijkii qa week yepiikinij hekhewe'en in yit'ij: —Axe'm, nite' tsikfe'lets kakha' ƚit'ij.—
MAT 26:71 Ma' qa ikii pa'aj qa i'ntaxi' pa'aj ha' ƚeji'ii, qa hik hakha'a' qa yi'weni' iye pekhep iye, pekhe'en qa yit'ijji'ju' pekhewep iye: —Hik ha'ne ha' ƚijts'eji'ijkii ha' Jesús Nazaret ƚeiƚe'.—
MAT 26:72 Ma' qa ewi'ƚij iye in welkut'ijkii, qa hats les in yatinhettaxik'i in welkut'ijkii: —Axe'm, yakha' nite' tsikfe'lets hakha' jukhew.—
MAT 26:73 Qa sujƚe iye pa'aj pekhewe' i'ni' pakha'an qa nekets iye ha' Pedro qa yit'ijets iye pa'aj: —Yijaa'ija in hik akhap iye hekhewe' ƚijts'eyekkii. Hik anyejei qe iyetju'.—
MAT 26:74 Ma' qa yapeƚek ha' Pedro in uƚ'axik'i ƚ'anye'j qa weniwjutsiqentaxijha iye in yit'ij: —Qu'nte' yijaayi'ija aka' hit'ij qa les ƚe'wis qek nastanithen pa' Dios. ¡Nite' tsikfe'lets hakha' jukhew!— Ma' qa hik pakha'aj qa ip pa' ta'a'a'.
MAT 26:75 Qa ha' Pedro qa yijamti'ik'i pa'aj in hayiits yit'ijets ha' Jesús: —Qu' mente' nape' pa'qu' ta'a'aye' qa hats wetshetk'ewi'ƚij qu' newelku'tyijkii.— Ma' qa ikfik'i pa'aj ha' Pedro qa qi in ip pa'aj.
MAT 27:1 Ma' qa in hats leefiju' iye, qa week pa'aj hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset, qa not'axij wetju'ƚ iye qe qa' nilan ha' Jesús.
MAT 27:2 Ma' qa in hats yophe'ƚ qa yeka'xii qu' netisij ha' Pilato, hikha' romano gobernador ipji' ne' judiol.
MAT 27:3 Ka' Judas hik kakha' t'ihinij ha' Jesús. In yi'wen in hats yijaa'ija qu' natlanhetii hatse' ha' Jesús qa qi in itawje'met qa yepilettaxets pa'aj pe' treinta (30) nijketits ne'ej plata hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' tenek'enheiji' na' witset.
MAT 27:4 Qa yit'ijets: —Qi in yuƚ'ax qe he'yihinij ma' qa' nawa'm nakha' jukhew ham uƚ'axe' qu' naqsiijkii.— Qa hekhewe'en qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¡Nite' tsatsat'etsi'ƚij pa'qu' natawje'meten! ¡Akha'ƚe in ƚantsat'axij!—
MAT 27:5 Ma' qa ka' Judas qa nijele'ejifi pe' ƚ'astayik'i ke' witlijtsitjii, qa ikfik'i pa'aj qa wetsifinpha'm.
MAT 27:6 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa nat'a'ak'i pa'aj pe' ƚ'astayik'i, qa yit'ijju': —Ene' ƚ'astai hats nite' ƚeke' qu' netenenik'iju' nekhe' ti'najki' t'ejuyets ne' witlijtsitjii, qe enewe'en hats tajayij pe' wit'athits.—
MAT 27:7 Ma' qa in hats week ƚexkelij iye, qa pe' ƚ'astai qa taqhayijets pa' ewi'ƚ sehe' ƚii Campo del Alfarero, hats'inha qa' hik pakha'ye' qu' ƚenimeƚku'wet'i'ij pe'qu' jukhewiikali'ik'i.
MAT 27:8 Qa hik ta'ƚijupi' ha'ne sehe' in ƚenqiyij “Wit'athits Ƚetset.” Qa yamijii hane'ej in ƚenqiyij.
MAT 27:9 Ma' qa hats yafits kakha' yit'ij pa'aj pa' Dios in i'nijji' pa' profeta'ik'i Jeremías qa yit'ij pa'aj: —Pekhewe'en qa t'eku'mi' pe' treinta (30) ƚ'astai nijketits plata, hik aka' ƚajanye'j pa' ewi'ƚ jukhew ƚaqjanyejeyij nekhewe' Israel ƚeiƚets.
MAT 27:10 Ma' qa pe' ƚ'astai qa taqhayijets pa' sehe' ƚii Campo del Alfarero. Hik aka' yit'ij yiwets pa' Yatsat'axyij.—
MAT 27:11 Ha' Jesús qa wattsap'anhetijup pa'aj hakha' gobernador, qa hane'en qa nifaakan, qa yit'ijets: —¿Me akha' pakha' qi ƚatata ene' judío?— Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús: —I'woyaxijik'iha ka' ƚit'ij.—
MAT 27:12 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' hakha' witset in yittaxijetskii kekhewe' wekwek uƚ'ets yit'ijets in yaqsiijkii ha' Jesús, qa hakha'ƚe Jesús qa nite' yeku'ƚik'i.
MAT 27:13 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj ha' Pilato in yit'ijets: —¿Me nite' ƚepiye' kekhewe' wekwek uƚ'ets wenit'ij ewetskii qu' aqsiijkii?—
MAT 27:14 Qa ha' Jesús qa nite' yeku'ƚ. Qa nite' ewii'ƚe' iye pa'qu' nekuƚik'i pe' uƚ'etsik'i wenit'ijets in yaqsiijkii. Qa hik ta'ƚijupi' hakha' gobernador in qi in yitjuƚaxijpha'm.
MAT 27:15 Hakha' gobernador ha' witset, in hayiits ƚeqfenye'jji'jij qa yamji'jets ekewe' ƚe'sits neƚuts Pascua qu' niwejin pa'qu' ewi'ƚ wit'opheƚik'e' pakha' qu' niyinen pekhewe' jukhew.
MAT 27:16 Qa na'l pa'aj hakha' ewi'ƚ qi in yinikfe'l wit'opheƚik ƚii Barrabás.
MAT 27:17 Qa in hats ewi'ƚ i'ni' pa'aj pekhewe' olots, ha' Pilato qa nifaakanji'ju': —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' netwejinhetii ne' wit'opheƚii, me hakha' Barrabás, me i'nƚi'i nakha' Jesús, ƚenqii iye Cristo?—
MAT 27:18 Qe ha' Pilato nikfe'lets hekhewe'en in tisij qe ta'ƚets in teqemtshenƚe'etskii.
MAT 27:19 Ha' Pilato in mexe i'nipji' pa'aj ha' ƚots'oji'la'x t'ejuyets in yejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (juez), pe' ƚewhe'ye' qa inqekenijii pe' ƚe'lijei, qa yit'ij pe' ƚe'lijei pe' efu: —Hasu'uj ma'ajets pa' ƚenifenye'j nakha' jukhew yatsathen, qe juka'x qi in uƚ'axik'i ka' yitsowoƚ'ax ta'ƚets nakha'an.—
MAT 27:20 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa yaqsiijijetskii in yiyaji'etskii hekhewe' olots jukhew, ma' qa week iyinets qu' netwejinhetii ha' Barrabás qa hakha'ƚe Jesús qa' natlanhetii.
MAT 27:21 Ha' gobernador qa ewi'ƚij iye in nifaakanji'ju' iye: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' netwejinhetii ene' wetsjuk wit'opheƚii?— Pekhewe'en qa yeku'ƚ: —¡Barrabás qu' netwejinhetii!—
MAT 27:22 Qa ha' Pilato qa nifaakanji'ju' iye: —¿Qa pa'n qu' yeqfenyeji'ijek ha'ne Jesús ƚii iye Cristo?— Qa week yeku'ƚ pa'aj pe' jukhew qa yit'ijju': —¡Ne'nenji'pha'm pe'qu' cruze'!—
MAT 27:23 Ha' Pilato qa yittaxij iye pa'aj: —¿Inhats'ek? ¿Ƚekpa' uƚ'ax yaqsiijkii hane'en?— Pe' jukhew qa les yit'unhetik'i in taya'yijipji'kii, qa yit'ijju' iye: —¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!—
MAT 27:24 Ha' Pilato in yi'wen in hats ham ƚeqfenye'ji'ij, qe ewi'ƚƚe in hats les yiwakanintaxkii hekhewe' jukhew, ma' qa inq'ukinii pa'aj pa'qu' iweli'ye' qa tetka'xii, qa yethinij he' week in wa'nqa', qa yit'ij: —Yakha' nite' ta'ƚ yiwets qu' nawa'm ha'ne jukhew yatsathen. Ekhewele'ƚi'iƚij.—
MAT 27:25 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe' week jukhew: —Ehe, yekheweli'ƚ qa enewe' yilitsi'ƚ, he'yeku'mi'ƚiju'ƚ qu' he'yenheti'yi'ƚi' qu' nata'ƚi'ƚ yiwets qu' nawa'm nakha'an.—
MAT 27:26 Ma' qa ha' Pilato qa yiwejin pa'aj ha' Barrabás. Qa hakha'ƚe Jesús in hats yili'ij in yeqsilankii, ma' qa tisij pa'aj he' oq'opheƚinetsilets qe qa' ne'nenji'pha'm pe' cruz.
MAT 27:27 Ma' qa pe' oq'opheƚinetsilets ƚelits pa' gobernador qa yeka'xifi pa'aj ha' Jesús ke' palacio, ma' qa he' oq'opheƚinetsilets qa week not'axij wetju'ƚ pa'aj hakha'an.
MAT 27:28 Qa nit'ijji' pa'aj ke' ƚeqhinatai ma' qa yi'ntaafinij pa'aj pa' s'e' ƚeqi'ntaafit'ij.
MAT 27:29 Qa yuihinji'ju' iye pa'aj pekhe' yifti'yik'i tii, qa pa' yiya'yik'i ƚokoi qa yekumhini' pa' tutsi'latax. Ma' qa wonokok'enifikii yawitjiƚe, qa yi'tjiijets: —E'ƚe'wisi'imkii, qi ƚatata ene' judiol.—
MAT 27:30 Qa tek'iyi'kii iye qa t'eku'mijets iye pa' tutsi'latax ma' qa yilanijkii ƚeiƚa'.
MAT 27:31 In hats yili'ijju' in qi in yawitji pa'aj hakha'an, qa nifte'ji' iye pa' yi'ntaafinij s'e' qa yuihinik'ipha'm iye pa'aj ke' ƚeqhinataayija. Ma' qa yeka'xfik'i qe qa' nenji'pha'm pe' cruz.
MAT 27:32 In hats k'esitsiyu'uk'uifik'i ha' witset, qa weikutiju'ƚ ha' ewi'ƚ jukhew Cirene ƚeiƚe' ƚii Simón. Qa he' oq'opheƚinetsilets qa yiyaji'ijets qu' neka'xi'm ke' ƚeqe cruz ha' Jesús.
MAT 27:33 Qa in hats yamijets hakha' ƚenqii Gólgota, ikji' aka'an, witjiƚa'ak'i ƚetset.
MAT 27:34 Qa t'iyahanhetiitaxji' pa'aj pa' wino yetsji'ƚ pe' ewi'ƚ ne'ej inqa'metets ƚ'aftuk, ma' qa in hats yijaajintax pa'aj, qa yili'ij qa nite' niyayu'ji' qa t'oqowe'yiju'ƚ pa'aj.
MAT 27:35 Qa in hats yenji'pha'm ke' cruz, qa ke' ƚeqhinatai qa watk'esaxijju', ikij wetju'ƚ.
MAT 27:36 Ma' qa i'nijupju'kii qe qa' nejeƚets.
MAT 27:37 Qa ka' wankaaju'ƚetsju' ƚejiƚa' we'nika'ajji', hik kakha' ka' ta'ƚijupi' in talanhetii, qa yit'ij ka' we'nika'ajji': —Hane'en Jesús, hik ha'ne qi ƚatata ene' judiol.—
MAT 27:38 Qa ƚe'nenhifetsji'pha'm iye ke' cruzits ke' wetsjuk ejtenhetsits. Ewi'ƚ ka' te'weyij yiya'yik'i qa kakhap qa ƚefeyi'j te'weyijek.
MAT 27:39 Hekhewe' nekjiijup qa yawitjijeetspha'mkii, qa yitjiij iye qhet tetet ƚeiƚal,
MAT 27:40 ma' qa yitjiijetspha'm: —Akha' in ƚonopƚetju' hatse' ne' witlijtsitjii qa' wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qu' eniihinpha'm iye, meteƚinƚe. Qu' yijaa'ija qu' Ƚa'se'ejha pa' Dios qa' ilit'ik'uiju' ne' cruz.—
MAT 27:41 Qa hik ƚunyejei iye hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset in yawitji'etspha'mkii iye qa yit'ijju':
MAT 27:42 —Niƚinji'ijju' pekhewep qa ƚakha'ƚe qa nite' ƚeke' qu' neteƚinƚe. Hik ha'ne pa' ƚatata ne' Israel, ye'ehe, qa' net'ilitju' in we'nenji'pha'm ne' cruz, ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' jinteqekuye'.
MAT 27:43 In nite' yeqeku' pa' Dios, ye'ehe qa' hik pakha'ye' qu' niƚin hane'ej qu' yijaa'ija pa' Dios qu' nisu'un nakha'an, qe nakha'an yit'ij: “Yakha' Ƚaa'sija pa' Dios.”—
MAT 27:44 Qa hik ƚunyejei iye ke' ejtenhetsits ƚenenhefetsji'pha'm ke' cruzits uƚ'etsik'i iye ƚe'lijeyetskii.
MAT 27:45 In hats natsathenju' junu' qa weekij ha' sehe' in nookii yamijii in las tres metju' junu'.
MAT 27:46 Hik pakha'aj ha' Jesús qa t'unik'i in tayaikii: —Elí, Elí, ¿lema sabactani?— Ikji' aka'an: —Dios Yatsat'axyij, Dios Yatsat'axyij, ¿inhats'ek in ƚetswu'm?—
MAT 27:47 Qa hekhewe' i'nijup, hekhewe' uja'x in yepi'ye', qa yit'ijju': —Hats taya'yiikii pa' profeta'ik'i Elías.—
MAT 27:48 Qa aje'eƚ hakha' ewi'ƚ hekhewe'en qa wekuma'xii ka' ewi'ƚ jupayek (esponja) qa yuihinji'ju' ka' wino na'aj ewtsik'iiji' yilke'ej ji'teje'm ka' tutsi'latax ma' qa iktaxijets qu' nifunenij qe qa' niyahan.
MAT 27:49 Qa hekhewepƚe qa yit'ijju': —Iwejinƚe, qa' jintejeƚijju' pa' Elias'ik'i qu' nanamii qa' niƚin.—
MAT 27:50 Ma' qa ha' Jesús, qa ewi'ƚij iye in t'unik'i in tayai iye, ma' qa wa'm.
MAT 27:51 Qa hik pakha'aj kakha' ƚenjilafi' hakha' yeqet'axetsji' ke' witlijtsitjii qa ja'fik'iju' ƚeqewuk'u ta'ƚijiipha'm in ja'fik'iju' ka' te'weipha'm qa yamijiiju' ka' sehe' eju'. Qa ha' sehe' qa me'le'le'l iye qa ke' utel qa jaf'afju' iye.
MAT 27:52 Qa pe' nimeƚkui qa qhofik'i iye pa'aj qa olots pe' jukhew'ik'i, efuts'ik'i yatsathen ma' qa' iƚii iye.
MAT 27:53 Qa ikik'uifik'ikii pe' ƚenimeƚkui in hats iƚa'x iye pa'aj ha' Jesús, pekhewe'en qa ikji'teje'm iye na' qi ƚe'wis witset Jerusalén qa olots he' yi'wen pa'aj.
MAT 27:54 Hakha' centurión qa hekhewe' iye i'nijup yejeƚets ha' Jesús, in yi'wen in wapja' ha' sehe' qa kekhewe' iye wekwek ƚunyejeikii qa qi in nijiwei wetju'ƚ, ma' qa yit'ijju': —Yijaa'ija aka'an in hik aka' pa' Ƚaa'staxija pa' Dios.—
MAT 27:55 Olots he' efuts nejeƚi'iikii totsi'mii ha' i'ni', hik hekhewe' ƚijts'eyekkii ha' Jesús in ta'ƚiji' ek ha' Galilea'ai in t'ifti'ts'etskii.
MAT 27:56 Hekhewe'en i'nji'teje'm ke' María Magdalena qa ke' María ƚenene ha' Jacobo (Santiago) qa ha' José qa ke' ƚenene he' ƚelits ha' Zebedeo.
MAT 27:57 In hats metiyu'ju' junu' qa namets pa'aj ha' ewi'ƚ jukhew yiwq'axin wekwek, ƚii José Arimatea ƚeiƚe', ƚakha' iye hats yijayan qa tek'enets iye ha' Jesús.
MAT 27:58 Ha' José qa mexe yamii pa'aj ha' Pilato qu' niyinijets ka' Jesus'ik'i qu' neka'x. Ha' Pilato qa inaqyaji'ij qu' netesti'yij.
MAT 27:59 Ha' José qa t'eku'mi'fi pa'aj ka' Jesús ma' qa yijuphe'ƚji' ka' penyilo ƚe'wis.
MAT 27:60 Ma' qa yenifi ke' yatsat'axij in ƚenimeƚuktax ink'aiki' inqajkaninijju' pa'aj ke' utekji'teje'm. Ma' qa in hats yikoyoyinhetets in yit'onijji' ke' qi ute ha' ƚenuihiyi'jteje'm ke' nimeƚuk, ma' qa ik.
MAT 27:61 Qa ke' María Magdalena qa kikhep iye María iye, qa ipƚu' pa' i'nijupi'ju'kii pa'aj ke' nimeƚuk.
MAT 27:62 Ka' neƚuji' watji'letji' pe' witqats qa kakhap neƚuji', qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye fariseol qa yamii pa'aj ha' Pilato,
MAT 27:63 qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, hijamti'iƚik'i ka' yit'ij ka' ejtitsi'l jukhew'ik'i in mexe iƚa'x, qa yit'ij: “Qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' yi'ƚa'xe' iye.”
MAT 27:64 Qa hik ta'ƚijupi', akha' qu' inaqyaji'ij qu' netjeƚitiyetsha ke' ƚenimeƚuk namijii qu' wetshetk'ewi'ƚe' neƚutse', hats'inha qu' nite' neneki'ii he' ƚ'ijatshenhei ma' qa' net'ejtenij, ma' qa' i'nk'aƚe nit'ijets ha'ne witset: “Hats iƚa'x iye.” Qa pakha' teke'lenju' qu' ƚe'wejtitsiye' qa' les qu' qi qu' uƚ'axe' wiikfik'i, qa' nite' hik ƚunye'je' ka' yojo.—
MAT 27:65 Qa yit'ijiju'ƚ ha' Pilato: —Enewe'en oq'opheƚinetsilets eka'xi'ƚ, qa' ejeƚineni'ƚij pe' ƚesehek qa aqsiiƚijkii pakha' hats ƚenikfe'li'ƚets qu' aqsiiƚijkii.—
MAT 27:66 Ma' qa ikkii qa yijanithen pe' nimeƚuk, qa yeni' pa' ƚeji' pe' ƚeq'ikati' qa' jutsiqaxi'ij qu' ham nit'i'ij qhof. Ma' qa amaneyijup he' oq'opheƚinetsilets qa yejeƚ.
MAT 28:1 In hats t'anji' kakha' neƚuji' sabadoji', in i'nk'a nekiyupha'm pa'aj ne' junu' ka' yojo neƚuji' (domingo), ke' María Magdalena qa kikhep iye María ikii pa'aj ke' nimeƚuk qu' ni'wen.
MAT 28:2 In mente' yamets pa'aj qa t'unik'i in me'le'l pa'aj ha' sehe' qe te'nilitju' pa' ƚaqa ángel ha' Yatsat'ax'inij qa ikets ke' nimeƚuk qa yit'ij qhof ke' ute ƚit'otax qa i'nipji'.
MAT 28:3 Pa' ángel leppepep pa'aj hik ƚunye'j na'aj etheluna'x, qa pe' ƚeqhinatai qa fo' hik ƚunyejei ƚ'ifiwa'x.
MAT 28:4 Pe' oq'opheƚinetsilets in yi'wen pa'aj qa yitsalalinhet wetju'ƚ qe qi in nijiwei. Ma' qa week namju'kii hik ƚunyejei qu' nanaxju'.
MAT 28:5 Pa' ángel qa yit'ijets pa'aj he' efuts: —Ekheweli'ƚ, e'nijiweikitek'iƚ, qe yakha' tsikfe'lets in ƚowotaxiƚiikii ha' Jesús hikha' we'nentaxji'pha'm ke' cruz.
MAT 28:6 Hats nite' i'ni' hane'e'in. Hats iƚa'x iye ka' hats yit'iƚij ewets. Te'ƚuni'ƚ qa' jeƚi'ƚ ha'ne we'nentaxi'.
MAT 28:7 Qa' if'elitiƚik'i qu' enfeli'ƚii he' ƚ'ijatshenhei in hats iƚa'x iye. Ƚakha' wathayinti'iƚ ek'uyii ha' sehe' ei Galilea, qa' hikha' tit i'weni'ƚi'. Hik ekewe' tit k'efeli'ƚi'm.—
MAT 28:8 Ma' qa he' efuts qa yapeƚek pa'aj qa ikik'ui ke' nimeƚuk itaqsunkiiha. Qi in nijiweitax qa qiiƚe iye in ƚe'sitsi'mkii, wekuma'xijii pa'aj qu' nenfeli'm he' ƚ'ijatshenhei.
MAT 28:9 Qa hik pakha'aj, ha' Jesús qa we'nethinets pa'aj hekhewe' efuts qa wetfeli'm. He' efuts qa ikets pa'aj qa wonokok'enifikii qa tik'eyijup ƚef'iyeyiiju' qa iyinets.
MAT 28:10 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —E'nijiweikitek'iƚ. Yape ma'aƚkii qa' enfeli'ƚi'm he' yejefets qu' nakkii namii ha' sehe' Galilea qa' hikha' netsweni' hatse'.—
MAT 28:11 In hats ikkii pa'aj he' efuts, ma' qa pe' uja'x pekhewe' oq'opheƚinetsilets qa ikii pa'aj ha' witset qu' nenfelimik'i pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il week aka' ƚunye'jkii pa'aj.
MAT 28:12 Pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa ikii qu' nonot'axi'ƚ wetju'ƚ pekhewe' tenek'enheiji' pa' witset, qa tafaakate'yijju' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij ƚewek. Ma' qa tisij pe' olots ƚ'astai pe' oq'opheƚinetsilets.
MAT 28:13 Qa yit'ijets pa'aj: —Aka' it'iƚij: “He' ƚ'ijatshenhei namii pa'aj aka' najaxik'i qa t'ejtenij pa'aj ka' Jesus'ik'i yekheweli'ƚ in qi in hama'aƚju'.”
MAT 28:14 Qa qu' nenikfe'ltaxets nakha' gobernador, qa' yekheweli'ƚ qu' haifaakateyi'ƚju' qa' ham peyi'ijkii qa ekhewelƚi'iƚ qa' ikesimen ƚi'iƚkii.—
MAT 28:15 Pe' oq'opheƚinetsilets qa t'eku'miju'ƚ pe' ƚ'astai ma' qa week yaqsiijkii aka' hats wenit'ijets pa'aj. Qa aka' wit'anye'j qa hik aka' week i'ye'ej wetju'ƚ ne' judío qa yamijii hane'ej.
MAT 28:16 Qa hekhewe'ƚe once (11) ƚ'ijatshenhei ha' Jesús qa ikkii qu' namii ha' sehe' Galilea, ke' utek'ii hats yiwjutsiqenik'uyii ha' Jesús qu' newe'tweniƚi'.
MAT 28:17 Qa in yi'wen hekhewe'en ha' Jesús qa week wonokok'enju'kii. Qa uja'x hekhewe' nite' tu'u numtiye'taxija qu' hik hakhaayi'ija.
MAT 28:18 Ma' qa ha' Jesús qa ikets, qa yit'ijets: —Na' Dios hats week tseƚisij qu' heinek'enhe'yij na' wa'sji' qa ha'ne sehe' ipji' iye.
MAT 28:19 Yape ma'aƚik'i week ene' witsetits qa' ijatsheni'ƚij qu' natsjayan iye qa' impulijini'ƚji' ka' ƚii na' Tata qa ha'ne Ƚa's qa na' Espíritu Santo.
MAT 28:20 Qa' ijatsheni'ƚij hats'inha qu' netk'enik'i ke' week hats k'ijatsheniƚij. Menikfelitiƚetsha in Yakha' nite' k'itoni'ƚ week neƚuts ha'ni'ƚ ejupkii yamijii qu' hame'tax ha'ne sehe'.—
MAR 1:1 Hane'ej in i'nk'aa i'nju' eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesucristo, hikha' Ƚa's pa' Dios.
MAR 1:2 Qa in ƚ'anye'jek kakha' yika'ajji' pa'aj pa' profeta Isaías, in yit'ij: —Jeƚ qeku'nek, hukin hatse' na' yukine'k qu' nathayin ek'ui, qa' hikna' naqsi'jik'i pa'qu' ikheyi'je'.
MAR 1:3 Tepiikaxtii pa' ƚ'a'x pa' taya'yi'kii pa' ham i'ni'i' in yit'ij: “Aqsi'ji'ƚik'i pa'qu' ƚikheyije' pa' Yatsat'ax'inij, qa' natsathen iye hasu'uj q'if'imme' pe'qu' ƚ'ikheijeye'.”—
MAR 1:4 Ka' Juan Bautista qa te'wenheti'yi' ha' ham i'ni'i', qa nifel in wenqinpuujin t'ejuyets pa'qu' nili'ij pa' uƚ'ax qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
MAR 1:5 Qa week namii hekhewe' witsetits ha' sehe' Judea, qa week iye hekhewe' jukhew qa efuts ta'ƚii ha' Jerusalén. Ma' qa in tetfelji'jij pe' ƚewuƚ'ets qa ka' Juan qa nimpuujinji'ju' ha' haqqi' ƚii Jordán.
MAR 1:6 Ke' ƚeqhinatai ka' Juan ats'etets ƚ'ewkujits qa ka' ƚeqelutsax qa inqa'met ƚ'aj. Qa ka' ƚaq qa efenheyik'i qa na'aj ƚene'ji' witaq.
MAR 1:7 Qa yit'ij in i'nq'ijatshen: —Teke'lenju' hatse' qu' nanam ha' ewi'ƚ les t'anyipji'. Yakha' nite' ye'weju'ƚij qu' he'yupi'yetsju' qu' henit'ijji' pe' ƚeqniihayij pe' ƚ'otshilaxtii.
MAR 1:8 Yakha' iweli'ƚe ha'ne k'empuujini'ƚji'. Qa hakha'ƚe'en hatse' qa' nempuujini'ƚji' pa' Espíritu Santo.—
MAR 1:9 Hik aka'aj kekhewe' neƚutsji', ha' Jesús ta'ƚii ha' witset Nazaret ha' sehe' Galilea, ka' Juan qa yimpuujinji' ha' haqqi' Jordán.
MAR 1:10 Qa aje'eƚ, in hats nekik'uipha'm ha' iweli', qa yi'weniipha'm na' wa's in qhofij, qa pa' Espíritu Santo qa te'nilitju' hik ƚunye'jtax ofo' qa i'nipji' hakha'an.
MAR 1:11 Qa nokesji'pha'm na' wa's pa' wit'ax in yit'ij: —Akha' K'ayaasija qi in k'esu'un. Akha' qi in ƚets-sinheti'mkii.—
MAR 1:12 Qa aje'eƚ pa' Espíritu Santo qa yeka'xii ha' Jesús pa' ham i'ni'i'.
MAR 1:13 Qa i'ni'kii pa' ham i'ni'i' yamijets cuarenta (40) neƚuts, pa' inwo'met qa yijaajinji'ijtax pa'aj. Qa ewi'ƚ i'ni'ƚi' iye pe' inqa'metets, qa pe' angelits qa t'ifti'ts'etskii pa'aj.
MAR 1:14 Ka' Juan in hats wenuihinifi ke' witq'opheƚitjii, ha' Jesús qa yamii ha' Galilea qa nifel ke' ƚe'sits ƚe'lijei pa' Dios,
MAR 1:15 qa yit'ij: —Ha'ne hane'ej ƚahats'ij hats yafits qa' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe qa na' tenek'enheiji' na' Dios qa hats met. Yape ili'iƚij in ƚaqsi'ji'ƚijkii pa' uƚ'ax qa' hasu'uj eqeku'uƚik'i iye eke' ƚe'sits wi'tlijei.—
MAR 1:16 Ha' Jesús in ikik'ipha'm ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' Galilea, qa yi'wen pa'aj ha' Simón qa ha' ƚek'inij Andrés in yiwu'mji'ijji'ju' ke' ƚeq'ehemki' ha' iweli' in teq'ehemkiiju' qe hik aka' ƚ'ithayijkit ek.
MAR 1:17 Ha' Jesús qa yit'ijets hekhewe'en: —Atsjayani'ƚ qa yakha'ye' qu' haqsiijkii qu' eq'ehemki'yi'ƚii ene' jukhew.—
MAR 1:18 Ma' qa aje'eƚ yili'ij he' ƚeq'ehemkil qa yijayan ha' Jesús.
MAR 1:19 Qa ik iye qa ha'nii yamji' iye qa yi'wen iye ha' Jacobo (Santiago) ƚa's ha' Zebedeo qa ha' ƚek'inij Juan i'ni'ƚji' ke' ƚenhitjii yitiƚ ke' ƚeq'ehemkil.
MAR 1:20 Qa aje'eƚ taya'yiiji', hekhewe'en qa yiwejinƚi'i ha' ƚatata Zebedeo ke' ƚenhitjiiji' qa hekhewep iye ƚeq'ithayinenhei, ma' qa yijayan ha' Jesús.
MAR 1:21 Hekhewe'en qa uiji'teje'm ha' witset Capernaum. Qa in yamets ka' neƚuji' witwapiihijii (sábado) ha' Jesús qa aje'eƚ yamii qa uyifi ke' witlijtsitjii, ma' qa hik aka'aj qa i'nq'ijatshen.
MAR 1:22 He' jukhew qa efuts qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yisu'unik'i iye, qe in i'nq'ijatshen hik ƚunye'j na'aj ewi'ƚ qe qi qe tenek'enhei, qa nite' ƚunyejei he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei.
MAR 1:23 Hik aka'aj ke' ƚe'lijtsitjiyifi hekhewe'en, ewi'ƚ ha' jukhew i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax, hakha'an qa yapeƚek qa tayai,
MAR 1:24 qa yit'ij: —¿Ƚekpa' ƚanami'ƚ yijii, Jesús Nazaret ƚeiƚe'? ¿Ye' me hats ƚanami'ƚyii qu' etswuƚ'enheti'ƚju'? Yakha' tsikfe'l ewets pa'n ejunye'j, akha' eƚ'ewi'ƚƚe in ƚataƚiiha pa' Dios.—
MAR 1:25 Ha' Jesús qa yaq'ayinij, qa yit'ijets: —¡Ewuikitek, qa' ma'ak'uifik'i nakha' jukhew!—
MAR 1:26 Qa pa' espíritu uƚ'ax qa yitsalalinhetkii ha' jukhew, qa yit'unhetik'i in tayai, ma' qa ikik'uifik'i ha' jukhew.
MAR 1:27 Week qi in yitjuƚaxijpha'mkii aka'an qa watfaakanji'ijju': —¿Inhats'ek, pa'n ƚunye'jkii? ¡Kakha' ƚeq'ijatshenkenye'j i'nk'aƚe jitepi'ye'ek'i, qa hik ƚunye'j na'aj qi qe tenek'enhei! ¡Nakha'an yiyaji'ets iye pe' inwo'metets qa tek'eniju'ƚ!—
MAR 1:28 Ma' qa pa' ƚeniihe't qa aje'eƚ weekij he' pekhelji'kii witsetits qa he' ƚekuweliikii ha' sehe' Galilea.
MAR 1:29 In hats ikik'uifik'ikii ke' witlijtsitjii, hekhewe'en qa aje'eƚ ƚeyijii ke' ƚetsi' ha' Simón qa ha' Andrés, qa ƚijts'eyek ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan.
MAR 1:30 Ke' ƚeqewketi' ha' Simón i'wju' qe qi in iwilhan, qa aje'eƚ tefelhiti'yi'm ha' Jesús.
MAR 1:31 Ha' Jesús qa ikets qa t'eku'mi' ha' ƚokoi qa niihinpha'm, qa hik akaa'ijha in hamiikii in iwilhantax, kikhe'en qa yithayiki'iji' ka' ƚaq wete'm.
MAR 1:32 In hats lef'eyu'kii in hats uiju' junu', qa yapeƚek qa tetka'xii ha' Jesús he' week he' wanqaats'eju' qa hekhewe' iye i'nji' pe' inwo'metets.
MAR 1:33 Qa weekij ha' witset in k'aƚaƚij ha' ƚeji' ke' wititsi'.
MAR 1:34 Qa olots he' niƚinju' hekhewe' pekhel ƚawtshenyejeitaxkii qa olots iye he' yukinik'uifik'ikii pe' inwo'metets, qa nite' ƚexke'eji'm iye qu' niyet pe' inwo'metets qe ƚekhewel nikfe'lets pa'n ƚunyee'jija hakha'an.
MAR 1:35 In mexe ipƚu'uikii pa' neƚu, ha' Jesús qa niipha'm pa'aj qa ikfik'i, qa ikii pa'aj ha' ham i'ni'i' qa hikha' qa iyini'.
MAR 1:36 Ha' Simón qa hekhewep iye qa wo'taxiikii.
MAR 1:37 Ma' qa in hats yi'wen, qa yit'ijets: —Week wotax'eikii.—
MAR 1:38 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yape jiyamii pakhape' iye witset'e, nekhewe' metits witsetits, hats'inha qu' nek'inq'ijatsheni' iye nekhewe'en, qe hik aka' ta'ƚijupi' in tsam.—
MAR 1:39 Ma' qa hik aka' ƚunye'j ha' Jesús in ikik'i ne' week witsetits na' sehe' Galilea qa i'nq'ijatshenjiifi he' ƚe'lijtsitjiyits he' witsetits qa yukinjiik'uifik'ikii iye pe' inwo'metets pe' i'ntaxji'.
MAR 1:40 Ewi'ƚ ha' jukhew i'nij ka' witaja'me't lepra nekets qu' niyinets ha' Jesús, qa wonokok'enifi, qa yit'ijets: —Qu' isu'un, qa' ƚeke'ye' qu' etsiƚin wat'ij.—
MAR 1:41 Ha' Jesús qa qi in neq'eletij qa t'eku'mets, qa yit'ijets: —Hisu'un qu' k'eƚin, qa hane'ejija qu' anaxpa'l.—
MAR 1:42 Qa aje'eƚ hamiikii ka' ƚaatshektax, ma' qa naxpa'lij.
MAR 1:43 Ma' qa ha' Jesús qa aje'eƚ wetfeli'm qa qi in yiyajitaxetskii,
MAR 1:44 qa yit'ijets: —Jeƚiju'ƚ, hasu'uj enfeli'm pe'ye'. Maƚe qa' me'nethinii hakha' pa'i qa' eyijii pa'qu' eqisit'e (ofrenda) qu' net'ejuyets in hats ƚanaxpa'lij ka' awtshektax qe hik ƚ'anye'j ka' Moises'ik'i, hats'inha qu' week nenikfe'lets in hats ƚanaxpa'lij ka' aja'me'ttax.—
MAR 1:45 Qa hakha'ƚe jukhew, in hats ik qa yapeƚek qa yit'unhetik'i in nifelkii ma' qa week i'ye'ej wetju'ƚ aka' ƚunye'jkii. Qa aka'an in ta'ƚijupi', ha' Jesús qa hats nite' ƚexke'ej qu' ninikfe'l qu' nuiji'teje'm pa'qu' witset'e. Ma' qa i'ni'kii he' ham i'ni'i' pe'qu' jukhewe', qa weekƚe namii he' pekhelji'kii witsetits qe neqwenkeyu'uj.
MAR 2:1 Qa in hats teƚuyik'i, ha' Jesús qa wapilii iye ha' witset Capernaum, qa yinikfe'l in hats i'ni' iye ke' ƚetsi'.
MAR 2:2 Ma' qa aje'eƚ namii he' olots jukhew qa efuts, qa hats topo'oj ke' wititsi' qa uja'x he' i'nfik'i hats ham ƚetset'e. Ham ƚ'uihiyije' qe hats topo'oj ha' ƚeji' ke' wititsi'. Ha' Jesús qa yijatshenij ke' ƚe'lijei pa' Intata.
MAR 2:3 Qa namkii he' ikwetju'ƚ (4) jukhew neka'x ha' ewi'ƚ onqok.
MAR 2:4 Qa in ƚunye'jek in nite' ƚeke' qu' nametsji' qe olots he' jukhew qa efuts qa ham ƚ'uihiyije', ma' qa weƚijipji' ke' wititsi' qa yitju'etsju' ha' wankaajuƚetsju' ha' Jesús. Qa in hats yitju'etsju' ma' qa yatsjiƚinijetsju' ha' witiwhi'la'x hikha' i'wji'ju' ha' onqok ha' wankaajuƚetsju' ha' Jesús.
MAR 2:5 Ha' Jesús in yi'wen hekhewe'en in nite' yeqeku', qa yit'ijets ha' onqok: —Ya's, ke' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui.—
MAR 2:6 He' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ipƚulets ha' i'niju'kii, ƚatawjetsƚeji' aka' yit'ijju' in yijamti'ets:
MAR 2:7 —Maa, ¿pa'n ƚahats hape in ƚ'anye'j ha'ne jukhew aka'an? Yiwakaninƚekii pa' Dios, ewi'ƚƚe inek pa' Dios qu' niwu'm i'nk'ui pe' inwuƚ'ets.—
MAR 2:8 Ha' Jesús qa hatsƚe aje'eƚ nikfe'lets aka' yijamti'ets hekhewe'en, qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in ƚumti'iƚ kakha'an?
MAR 2:9 ¿Pa'n ikji' pa'qu' les nite' juutsitaxe' qu' jintit'ijets ha'ne onqok: “Me pe' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui,” me i'nƚi'i qu' jintit'ijets: “Eniipha'm ku'mi' na' ewhi'la'x qa' ma”?
MAR 2:10 Ye'ehe, qa qu' enikfe'li'ƚets hane'ej ha'ne Ƚa's na' Jukhew in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup ha'ne sehe' ipji' qu' niwu'm pe' witwuƚ'ets.— Ma' qa yit'ijets ha' onqok:
MAR 2:11 —Akha' hit'ij ewets: “Eniipha'm, ku'mi' na' ewhi'la'x qa mapilii pe' etsi'.”—
MAR 2:12 Qa hakha'an qa aje'eƚ niipha'm, qa t'eku'mi' ha' ƚewhi'la'x qa ikfik'i, qa week yi'wen. Ma' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii he' week qa qi iye in yiwqinhetji' pa' Intata, qa yit'ijju': —Nite' hayiits qu' ƚunye'je' pa'qu' jinte'wen aka'an.—
MAR 2:13 Ma' qa i'nk'aƚe qa ik iye ha' Jesús qa wapiliiju' iye ha' ƚotkoyek ke' kaƚi', ma' qa nekets iye he' olots jukhew qa efuts, ma' qa yijatshen.
MAR 2:14 In ikkii iye qa yi'wen ha' Leví, ƚa's ha' Alfeo, i'niju' ha' taja'yikii ne'ej wekwek. Ha' Jesús qa yit'ijets: —Atsjayan.— Ma' qa niipha'm qa yijayan.
MAR 2:15 Ma' qa i'nk'aƚe ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei qa teki'ju' ke' ƚetsi'ii ha' Leví. Qa olots he' yijaninkii ke' wekwek qa hekhewe' iye uƚ'ets jukhew in ƚekufetsij, qe olots he' nijayanik'i hekhewe'en.
MAR 2:16 Qa he' fariseol hik hekhewe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei, in yi'wenij in ƚekufets ha' Jesús hekhewe' uƚ'ets jukhew qa hekhewe' iye yijaninkii wekwek, qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek nakha'an in ƚekufets ne' yijaninkii ke' wekwek qa ne' uƚ'ets jukhew?—
MAR 2:17 Ha' Jesús in yepi'ye' ek'i aka'an, qa yit'ij: —Nite' wo'oikii weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe'ye' nekhewe' ham yaats'eyi'iju', ni'kha'ƚi'ij wanqaats'e' hik na'aj wo'oikii yijat'ij weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe'ye'. Nite' tsam ma' qa' haiya'yii nekhewe' yatsathen, qe uja'xƚe yijat'ij nekhewe' uƚ'ets.—
MAR 2:18 Hekhewe' ƚ'ijatshenhei ka' Juan qa hekhewe' fariseol, yaqsi'j jiijkii qa nite' tekji'ijju'. Qa nekets ha' Jesús, qa nifaakan, qa yit'ijets: —¿Inhats'ek hekhewe' ƚ'ijatshenhei ka' Juan qa hekhewe' iye ƚ'ijatshenhei he' fariseol in yaqsi'j jiijkii qa nite' tekji'ijju', qa enewe'ƚe ijatshenhei qa nite' hik ƚeqfenyejeyij?—
MAR 2:19 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Me ƚeke' pekhewe' ƚejuwaikal pa' niwhe'yeyu' qu' naqsiijkii qu' nite' neteke'ju' in mexe i'nji'teje'm pa' niwhe'yeyu'? Qa nite' ƚeke' qu' naqsiijkii qu'nte' neteke'ju' qe mexe i'nji'teje'm nakha'an.
MAR 2:20 Nam hatse' na' neƚuji' na' niwhe'yeyu' qa' newetkax, qa hik nakha' na' neƚuji' qu' nite' neteke'ji'.
MAR 2:21 Ham yok'oyini'ij na'aj ewi'ƚ witqhinawat ƚawa'ma'x pa'qu' ƚepk'eye'en ink'ayik'e qe na'aj ink'ayik wapilje'm qa nite' qi, qa' niwjafitik'i pa'qu' ƚawa'ma'xe' ma' qa' les net'ijaifik'i pa'qu' ƚawjaf'iye'.
MAR 2:22 Qa nite' ƚeke' iye qu' na'natsi'yik'iju' ink'ayik'e winoye' ne' ƚ'ajits eƚi'nilij ƚawa'mhii. Qe na'aj ink'ayik wino in ju'fju'fik'i qa tike'ƚijje'm ne' eƚi'nil ƚawa'mhii qa' week hame' pa' wino'ok'i qa pe' eƚi'ni'ik'i iye. Ma' qa hik ta'ƚijupi' qu' eni'ƚji' yijat'ij pa'qu' ink'ayik'e winoye' pe'qu' ink'aiki'ye' ƚ'aje' eƚi'niye' hats'inha qa' week ƚunyejeyi'iƚ yijat'ij.—
MAR 2:23 In yamets ka' witwapiihijii (sábado) ha' Jesús in ik qa nekik'iju' ha' wit'enekju', qa he' ƚ'ijatshenhei qa teiƚi'ijkii in nit'ijji' ke' ƚei trigo qa tuj.
MAR 2:24 Ma' qa he' fariseol qa yit'ijets ha' Jesús: —Jeƚ qeku'nek, ¿inhats'ek in yaqsiijkii aka' nite' ƚenexke'ej in mexe witwapiihijii (sábado)?—
MAR 2:25 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ hekhewe'en: —¿Me nite' les qu' ejeƚi'ƚ na' witfaakanek kakha' yaqsiijkii ka' David'ik'i qa ke' ƚijts'eyek haamija pa'qu' ƚaqe' qa qi in iyipkunju'?
MAR 2:26 Ka' David'ik'i qa uyetsji' ke' t'ejutshenheti'yets na' Dios, ka' ƚahats'ij mexe qiji' in pa'i ipji' kakha' Abiatar'ik'i, ka' David'ik'i qa tuj ke' pan qa weeki'ƚij ke' ƚijts'eyek. Ke' pan nite' ƚenexke'ej qu' netujƚe pe'ye', uja'xƚe ne'ej pa'il in ƚenexke'ej qu' netuj.—
MAR 2:27 Qa yit'ij iye: —Ha'ne neƚu witwapiihijii (sábado) in wanaqsi'jijkii qe qa ni'fen ene' jukhew, qa nite' wanaqsiijkii qu' natsat'etsipji' ene' jukhew.
MAR 2:28 Qa hik ta'ƚijupi' ha'ne Ƚa's na' Jukhew in hik ha'ne tenek'enhe'yij na' neƚu witwapiihijii.—
MAR 3:1 Ha' Jesús qa uyifi iye ke' witlijtsitjii, qa hik hakha'a' ha' ewi'ƚ jukhew yisƚax ka' ƚokoyik'i.
MAR 3:2 He' jukhew yejeƚijju' qe qa' ni'wenij qu' niƚinji' in mexe witwapiihijiitax (sábado), hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' qu' naqsiijkii aka'an.
MAR 3:3 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets ha' jukhew yisƚax ka' ƚokoyik'i: —Eniipha'm. Ats'ap'ayi'i' hane'e'in ha'ne ƚeqewuk'uji'.—
MAR 3:4 Qa ha' Jesús qa nifaakanji'ju' hekhewe'en: —¿Ƚekpa' ƚeke' qu' jintaqsiijkii ha'ne witwapiihijiiji' (sábado)? ¿Me pa' ƚe'wis, me i'nƚi'i pa' uƚ'ax? ¿Me jitiƚin pa'qu' ewi'ƚe', me i'nƚi'i qu' jintalan?— Qa hamƚe yeku'ƚe' hekhewe'en.
MAR 3:5 Ha' Jesús qa yeeƚji'teje'm hekhewe'en lesƚe in nayu'kii qa ika'metkii iye qe ta'ƚijupi' hekhewe'en in t'units pe' ƚatawjets qa nite' nek'enheyu'ets. Ma' qa yit'ijets ha' jukhew: —Ijin na' okoi.— Qa yijin ha' ƚokoi qa aje'eƚ naxpa'l.
MAR 3:6 Ma' qa ikfik'ikii he' fariseol qa aje'eƚ tafaakate'yi'ƚijju' he' tek'enetsek ha' Herodes pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' nilan ha' Jesús.
MAR 3:7 Ha' Jesús qa ikik'ui iye hakha' i'ntaxi', qa ƚijts'eyek he' ƚ'ijatshenhei in ikiiju' ke' qi kaƚi'. Qa' olootsija iye he' nijayanik'i he' ta'ƚi' ha' sehe' Galilea qa he' ta'ƚiyek ha' sehe' Judea
MAR 3:8 qa he' ta'ƚii ha' Jerusalén, qa he' ta'ƚiyek ha' sehe' Idumea, qa he' neƚu'uju'ƚ ta'ƚii hakha' ƚajaika' ai ha' haqqi' Jordán, qa hekhewe' ta'ƚiyek he' metitsi'm he' witsetits Tiro qa ha' ha' Sidón, qe in i'ye'ej wetju'ƚ week ke' yaqsiijkii ha' Jesús, ma' qa namii.
MAR 3:9 Ha' Jesús qa yiyaji'ijets he' ƚ'ijatshenhei qu' nimetinheti'm ewi'ƚe' witinhitjiye' hats'inha qa'nte' puk'uyi'ik'ui he' namii,
MAR 3:10 qe in hats olots he' niƚinju', ma' qa he' week wanqaats'eju' hats watkatitij wetepji' in yisu'un qu' net'eku'mets.
MAR 3:11 Qa week pe' i'nji' pe' inwo'metets in yi'wenji'ij ha' Jesús qa wonokok'enjiiju' ƚ'ejuyi'jii, qa tayaiji'ij, qa yitji'jij: —¡Akha' Ƚaa'sija pa' Dios!—
MAR 3:12 Qa ha' Jesús qa yaq'ayinji'jij qa yitjiijets qu' hasu'uj nenfel pekhewe'en pakha' ƚunyee'jija hakha'an.
MAR 3:13 Ha' Jesús qa ikik'ipha'm ke' utek, qa hik hakha'a' qa yejeƚiiji' qa taya'yiiji'kii he' yisu'un qa ikji'jetspha'm ha' i'ni' qa ewi'ƚ i'ni'ƚi'.
MAR 3:14 Ma' qa t'eku'miiji'kii he' doce (12) jukhew, hats'inha qu' hik hekhewe'ye' qu' ƚijts'eyek'ekii qa hik hekhewe'ye' iye qu' nukinkii qa' nenfel ke' ƚe'lijei,
MAR 3:15 qa qu' netisij iye pa'qu' ƚet'unhaxitsijup qu' nukinfik'ikii pe' inwo'metets.
MAR 3:16 Enewe'en ƚiyits hekhewe' doce (12) t'eku'miiji'kii: Hakha' Simón (hikha' ƚenqii iye Pedro),
MAR 3:17 ha' Jacobo (Santiago) ƚa's ha' Zebedeo qa ha' ƚek'inij Juan, (hik hekhewe' ha' Jesús ƚeqiyitsij Boanerges, ikji': “ƚelits na'aj tejen”),
MAR 3:18 qa ha' Andrés, ha' Felipe, ha' Bartolomé, ha' Mateo, ha' Tomás, ha' Jacobo (Santiago) ƚa's ha' Alfeo, ha' Tadeo, ha' Simón hikha' i'nji'teje'm pa'aj pe' ƚiyits cananita neqwumhiyu'taxij pa'aj pe' Roma ƚeiƚets
MAR 3:19 qa kakha' iye Judas Iscariote. Hikka' t'ihinij ha' Jesús.
MAR 3:20 Ma' qa i'nk'aƚe ha' Jesús qa uyifi ke' wititsi', qa hik hakha'a' iye qa k'aƚaƚij iye he' olots jukhew qa efuts, ma' qa nite' ƚeke' qu' netek ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei iye.
MAR 3:21 He' ƚejefets in nikfe'lets aka'an in ƚunye'jkii ha' Jesús, qa nektaxii qu' neka'x, qe titijiti'yijets in hats nite' teik'uneikii.
MAR 3:22 Qa hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ta'ƚii ha' Jerusalén qa yit'ijju'ek: —¡Nakha'an i'nji' pa' Beelzebú! hikpa' ƚatata pe' inwo'metets qa hikpa' ta'ƚijets pa' ƚet'unha'x in yukinik'uifik'ikii pe' inwo'metets.—
MAR 3:23 Ma' qa ha' Jesús qa taya'yii hekhewe'en, qa nifeli'm ka' yejeyumtshenijupi', qa yit'ij: —¿Pa'n ƚunye'j na' Satanás qu' ƚakha' ye'ƚe ƚete'm qu' ne'nukinƚefik'i?
MAR 3:24 Pa'qu' ewi'ƚe' witset qu' nawatk'esa'xju' qa' napilƚe wetju'ƚkii, pakha'an qa nite' ƚeke' qu' nape.
MAR 3:25 Pe'qu' ewi'ƚe' wititsi'ye' in watk'esa'xju' qa wapilƚe wetju'ƚkii, nite' ƚeke' iye qu' pakhaayi'ij qu' ewi'ƚ na'ni'.
MAR 3:26 Qa na' Satanás qu' neqet'ets wetju'ƚkii qa qu' napilƚe wetju'ƚkii iye, nite' ƚeke' qu' pakhaayi'ij qu' na'ni', ma' qa' aje'eƚ hame'.
MAR 3:27 Qa hamƚe pa'qu' ewi'ƚe' qu' nuyetsji' pe'qu' ƚetsi'ye' pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' t'un ma' qa' nenitka'mij pe'qu' ƚewekwekitse' qu' nite' nojoye' qu' nophe'ƚ, nophe'ƚ yijat'ij ma' qa' hayitse' qa' ƚeke'ye' qu' neka'xik'ui pe'qu' ƚewekwekitse'.
MAR 3:28 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in week pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' ƚewuƚ'axe' ene' jukhew qa efuts iye in ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui, qa week iye pe'qu' ƚe'lijeye' in uƚ'etstaxik'i qa ƚeke' iye qu' netwumhiti'yik'ui.
MAR 3:29 Qa pakha'ƚe qu' uƚ'axi'ik'i pa'qu' ƚ'anye'ji'ij na' Espíritu Santo qa' nite' ƚeke'ye' qu' niwu'mik'ui aka'an, ma' qa' hik aka'ƚe qu' ƚunye'je' qa' amane'ƚi'ij week ƚahatsiyij.—
MAR 3:30 Ha' Jesús in yit'ijets aka'an hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qe hekhewe'en yit'ijju': —Nakha'an i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax.—
MAR 3:31 Ma' qa namii ke' ƚenene qa he' ƚek'injats iye ha' Jesús, qa amaneiƚefik'i, qa iyintaxii qu' nak'ekuniifik'i.
MAR 3:32 Qa hekhewe' i'nijup k'ooyijji' ha' Jesús, qa nifeli'm, qa yit'ijets: —Ke' enene qa he' ek'injats amaneifik'i, qa iyintax ei.—
MAR 3:33 Ha' Jesús qa yit'ij: —¿Ƚek pekhe' nene qa ƚek pekhewe' k'injats iye?—
MAR 3:34 Qa yeeƚipji' he' k'ooyijji' in i'nijup, qa yit'ij: —Enewe'en hik enewe' nene qa k'injats iye.
MAR 3:35 Qe pa'qu' ƚunye'je' qu' naqsiijkii pa'qu' nisu'un na' Dios, pakha'an k'inij qa k'inja' iye qa nene iye.—
MAR 4:1 Ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in i'nq'ijatsheni' ha' ƚotkoyek'i ke' qi kaƚi'. Ma' qa not'axii he' olootsija jukhew qa efuts iye, ma' qa t'ilitji'ju' ke' witinhitjii qa i'nju', qa hekhewe'ƚe olots jukhew qa efuts iye qa i'ni' ha' sehe' ƚotkoyek'i ha' iweli'.
MAR 4:2 Ma' qa yijatshenij ke' olots wekwek yejeyumtshenijupi', qa yit'ij ka' i'nq'ijatshenij:
MAR 4:3 —Ek'en qeku'ni'ƚik'i ek aka'an, ewi'ƚ pa' iwenq'enhena'x ikfik'i qu' newenq'en.
MAR 4:4 Ma' qa in we'nq'en, qa na'l pe' ƚoqoƚoi namji'ju'kii pa' wit'ikheyi'j qa namii pe' junatai qa tuj.
MAR 4:5 Qa pekhewep iye qa namji'ju'kiyek pa' uteket qa nite' qi pa'qu' seheeyi'ija, ma' qa aje'eƚ qhufje'm qa ta'ƚ qe nite' akaptitsik'ui.
MAR 4:6 Qa nekpha'm ne' junu' qa yaq'alij, qe nite' ijetits pe' ƚefitetsii, ma' qa yisƚax aje'eƚ.
MAR 4:7 Qa pekhewep iye qa namji'ju'kiyek pa' tiiket. Qa pe' tii in ta'ƚ qa tik'eyijju', ma' qa ham iye ƚeye'.
MAR 4:8 Qa pekhewep iye qa namijukiyek pa' ƚe'wisji' sehe', qa ta'ƚ qa qitspha'm, ma' qa na'l pe' ƚei, uja'x pe' yamets treinta (30) pe' ƚei, qa pekhewep qa sesenta (60) pe' ƚei, qa pekhewep iye qa cien (100) yametsek pe' ƚei.—
MAR 4:9 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Pakha' qu' nana'li'm ƚekfiiye' qa' nepiye'ek'iha aka'an.—
MAR 4:10 Ma' qa in hats uja'xƚi'iƚkii he' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa hekhewep iye, hekhewe'en qa nifaakanijha pa' ikji'ha kekhewe' yejeyumtshenijupi'.
MAR 4:11 Qa yit'ijiju'ƚ: —Ehe, ekheweli'ƚ ƚenexke'ej qu' enikfe'li'ƚets ekewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa nekhewe'ƚe i'nfik'i, qa wekwekƚe wetjeyumtshenimijupi' in tefelhiti'yi'm.
MAR 4:12 Hats'inha in yejeƚtaxju', yi'wentax qa nite'ƚe nikfe'lij, in tek'entaxets, yepi'ye'tax qa nite'ƚe nikfe'lik'i. Qa qu' nepiyetax iye qa hik ƚunye'j qu'nte' nepiyeye'. Qe nite' wenink'aihit ma' qekha netwumhitiitaxik'ui pe' ƚewuƚ'ets.—
MAR 4:13 Qa yit'ijets iye he' ƚ'ijatshenhei: —¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚik'i aka' ewi'ƚ wetjeyumtshenijupi'? ¿Qa pa'n qu' ƚunyeje'ek qu' enikfe'li'ƚets week kekhewep iye wetjeyumtshenijupi'?
MAR 4:14 Pa' iwenq'enhena'x yenju' eke' wi'tlijei.
MAR 4:15 Enewe' jukhew qa efuts hik ƚunyejei aka'an, pe' ƚoi namji'ju'kii pa' wit'ikheyi'j. Enewe'en in yepi'ye'taxik'i eke' wi'tlijei, ma' qa aje'eƚ namii na' inwo'met qa nitka'mij eke' wi'tlijei we'nentaxji'ju' ƚatawe'j.
MAR 4:16 Pekhewep iye qa hik ƚunyejeyek aka'an, pe' ƚoi namji'ju'kii pa' uteket. In yepi'ye' ek'i eke' wi'tlijei qa yisu'unik'iha' qa aje'eƚ t'eku'mi'.
MAR 4:17 Qa in nite'ƚe ijetits pe'qu' ƚefitetsiye' qa nite' ƚeke' qu' nape. Ma' qa qu' natjaajinhetii qa' netitijiti'yijetskii pe' wekwek i'nƚi'i qu' natawitjaxtii qe ta'ƚets ekewe' wi'tlijei, ma' qa aje'eƚ yili'ijju'.
MAR 4:18 Qa pekhewep iye qa hik ƚunyejeyek iye aka'an, pe' ƚoi namiju'kii pa' tiiket. Pekhewe'en in yepi'ye' ek'i eke' wi'tlijei,
MAR 4:19 qa in ta'ƚƚe'ets pakha' wittawje'mete'ej pe' wekwek ƚunyejeikii ha'ne sehe' ipji' qa pakha' iye jiyaqanijkii eke' wekwek qu' qi qu' jitawq'axintax, qa week iye pakhape' iye wekweke' qu' qi qu' nisu'untax, ekewe'en in uiji'teje'm ma' qa tik'eyijju' eke' wi'tlijei qa ham ƚeye'.
MAR 4:20 Qa pekhewep iye qa hik ƚunyejeyek aka'an, pe' ƚoi namji'ju'kii pa' ƚe'wisji' sehe'. Pekhewe'en in yepi'ye' ek'i eke' wi'tlijei, ma' qa t'eku'miju'ƚha qa na'l pe' ƚei, na'l pe' yamets treinta (30) pe' ƚei, qa pekhewep qa sesenta (60) yamets pe' ƚei, qa pekhewep iye qa yametsek cien (100) pe' ƚei in ewi'ƚtax pe'qu' ƚo'ye'.—
MAR 4:21 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju' iye: —¿Me tetka'x pe'qu' fetitjiye' ma' qa' ne'nenifi ƚatawe'j pa'qu' witiwhi'la'xe' i'nƚi'i qu' ti'najki'ye'? Nite'. Nite' ƚe'wisijupi'. ¿Me nite' we'nenpha'm yijat'ij ma' qa week nalitipji'?
MAR 4:22 Qe ham pa'qu' natat'inhetiitaxkii qu'nte' ne'twenheti'ye' hatse'. Week qu' ne'twenhetii week pe' ham nikfeletaxets qa' netfelhitii hatse'.
MAR 4:23 Pakha' qu' nana'li'm ƚekfiye' qa' nepiye'ek'i aka'an.—
MAR 4:24 Qa yit'ij iye: —Maxtayitiƚik'iha week ekewe' ƚespi'ye'eƚij. Qe pa'qu' equk'eyi'iƚij pa'qu' isu'uni'ƚ qu' enikfe'li'ƚets, qa' hik ƚuk'eyejeek pa'qu' esti'yi'ƚij, qa' ewi'ƚij iye qu' les esti'yi'ƚij.
MAR 4:25 Qe pa'qu' hats nana'li'm qa' ewi'ƚij iye qu' netesti'yij, qa pa'qu' hami'im qa' netitkamhiti'yij iye pe'qu' nana'ltaxi'm.—
MAR 4:26 Jesús qa yit'ij iye: —Na' tenek'enhe'yi' na' Dios hik ƚunye'j iye aka'an, na'aj jukhew in yenju' ne'ej ƚoqoƚoi ha'ne sehe' ipji'.
MAR 4:27 Ma' qa yili'ij qa ima' qa nompha'm, qa week neƚuts ƚunye'j aka'an, qa pe' ƚ'enheiju' qa ta'ƚ qa t'ijaipha'm qa nite'ƚe nikfe'lets pa' ƚunye'jija in ta'ƚ.
MAR 4:28 Ha'ne sehe' hik ha'ne yitaƚit qa tei. Nojopha'm ne'ej ƚesejets qa i'nk'aƚe nekpha'm na'aj ƚenu. Ma' qa hik na'aj i'ni' ne'ej ƚei.
MAR 4:29 Ma' qa in hats yuji' pe' ƚei, qa aje'eƚ yisa'xifi, qe hats yamets ƚahats'ij qu' netenit'ijji'.—
MAR 4:30 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' jinta'wapjuƚeniju'ƚ na' tenek'enheiji' na' Dios, axe'm pa'qu' jintejeyumtshenijupi' qu' hik ƚunye'je'?
MAR 4:31 Hik ƚunye'j ne'ej ewi'ƚ mostaza ƚo' in we'nenju'. Ewi'ƚƚe in les nite' qi wiikfik'i ne'ej week ƚoi qe we'neniju' ha'ne sehe'.
MAR 4:32 Ƚa'mek, in we'nenju' qa ta'ƚ qa qipha'm, qa hik ne'ej qa les in qipha'm ne'ej week ƚesejets wit'enheiju' (hortalizas), qa ne'ej ƚakjil qa ijetits, ma' qa namii ne'ej junatai qa tupiyifi na'aj ƚeq'eneƚeya'x.—
MAR 4:33 Qa olots kekhewep iye yejeyumtshenijupi' in ƚunyejeyek ekewe'en in nifeli'm he' jukhew qa efuts iye eke' wi'tlijei, in ƚaq'ajijek pakha' ƚuk'e' qu' ƚeke'ye' qu' nenikfe'lik'i,
MAR 4:34 qa nite' iyet qu' ham nejeyumtsheni'ijupi', qa nifelƚeji'ji'mha he' ƚ'ijatshenhei qa hats uja'xƚejiiƚkii.
MAR 4:35 Hik kakha' ka' neƚuji' in hats metju' junu', qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Yape jitajawe'jiiteje'm na' ƚajaika' ene' kaƚi'.—
MAR 4:36 Qa wetfeli'm hekhewe' olots jukhew qa efuts iye, ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa t'ilitji'ju'kii ke' witinhitjii, hikke' hayiits i'nji'ju' ha' Jesús, ma' qa yijawejiƚteje'm. Qa na'l iye hekhewep iye witinhitjiyits ƚijts'eyek.
MAR 4:37 Qa nam ka' qi t'unik'i qa ke' ƚeqe t'uyuyuyits qa tsxiƚtsxiƚji'ju'kii ke' witinhitjii. Ma' qa hats qiyu'ji'ha ka' iweli' ke' witinhitjii.
MAR 4:38 Qa hakha'ƚe Jesús qa i'ni' ke' ƚetsi'jii ke' witinhitjii, ima'apji' ha' wit'osiyit, ma' qa tijt'otshenheti'yii, qa titijiti'yijets: —Maestro, ¿me nite' ƚenƚ'ilax in hats ji'nuihiyu' qa' nanq'ax'inijju'?—
MAR 4:39 Ma' qa niipha'm ha' Jesús qa yaq'ayinij ka' t'unik'i, qa yit'ijets iye ha' iweli': —¡Ikesimen! ¡Mawapjakitek!— Ma' qa aje'eƚ yili'ij ka' t'unik'i qa ikesimenija iye ha' iweli'.
MAR 4:40 Ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek in qi in ƚe'nijiwe'yi'ƚ? ¿Ye' me mexe hamitsi'ƚ e'm pa'qu' nite' eqekuyejeyi'iƚyij?—
MAR 4:41 He' ƚ'ijatshenhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa watfaakateji'ijju', qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'jija hane'en, in tek'enets iye ka' t'unik'i qa ha'ne qi iweli' iye qa week ikesimen?—
MAR 5:1 Ma' qa yametsteje'm ha' ƚajaika', ha' sehe' ƚii Gadara.
MAR 5:2 Qa in t'ilitju' ha' Jesús qa aje'eƚ namets ha' ewi'ƚ jukhew ta'ƚets ha' nimeƚkuket i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax
MAR 5:3 qa i'nji'kii ha' nimeƚkuket. Qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nonophe'ƚtaxij, foƚoƚik'itax yemjee,
MAR 5:4 qe olotsij in we'nuihintaxik'i ƚef'iyei ne'ej nijketits (grillos) qa pe' foƚoƚik'il qa ƚokoyei wo'nopheƚtaxijek, qa niwk'itsinƚeji'ijju' qa ƚaq'ajaiji'ijju' pe' foƚoƚik'ilik'i qa pe' nijketits (grillos) qa niwqaƚitji'ijju' iye. Qa ham pa'qu' jukhewe' qu' hik ƚet'unhenye'je' qa' nenyejinju'.
MAR 5:5 Qa week neƚuts qa najai iye yijalki'sƚeji'kii ha' nimeƚkuketii qa ha' uteket iye, qa tayaiƚekii qa wenisa'xjiijje'mkii iye pe' utel.
MAR 5:6 Qa in yi'weniju'ƚ ha' Jesús mexe toxtaxii, qa tekumaxiju'ƚ qa wonokok'eni'ju' ƚ'ejuyi'jii.
MAR 5:7 Qa yit'unhetik'i in tayai, qa yit'ij: —¿Inhats'ek in ƚanamyii, Jesús, Ƚa's pa' qiji'ha in Dios? Aka' ƚiiji' pa' Dios qu' nek'iyinij ewets qu' hasu'uj atsawtsheten wat'ij.—
MAR 5:8 Hik aka' yit'ij qe ha' Jesús yit'ijets: —¡Ma'ak'uifik'i na' jukhew, espíritu uƚ'ax!—
MAR 5:9 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Pa'n ii?— Hakha'an qa yeku'ƚ: —Aka'an yii legión, qe yo'lotsi'ƚha.—
MAR 5:10 Pe' inwo'metets olotsij in iyinijetskii ha' Jesús qu' hasu'uj nukinik'ui ha' sehe' ƚetset'ijkii.
MAR 5:11 Ha' sehe' na'li' ke' olots tafitets taqakiyi'ju' ke' utek ipji'.
MAR 5:12 Pe' inwo'metets qa yit'ijju' in iyinijets iye: —Ets'ukini'ƚii ne' tafitets qa' etswejini'ƚij qu' nek'uyiƚik'i.—
MAR 5:13 Qa ha' Jesús qa ƚexke'ej. Ma' qa ikik'uifik'i ha' jukhew pe' espíritu uƚ'ets, qa uijiteje'mkii ke' tafitets. Ke' tafitets uja'x yamets wetsjuk mil (2.000), ma' qa wekuma'xijiiju'kii ha' koomo'oijo' i'ni' ha' iweli', qa hikha' qa naxiju' in uikii ke' tafitetsik'i.
MAR 5:14 Ma' qa he' yejeƚtax ke' tafitets qa wekuma'xkii qa nifelii ha' witset qa he' i'ni' ha' ƚ'ejinqa'wet iye. Ma' qa namii qu' ni'wen kakha' ƚunye'jkii.
MAR 5:15 Qa in namii ha' i'ni' ha' Jesús qa yi'wen ha' jukhew i'ntaxji' pe' inwo'metets, in i'nju' qa ikesimen, qa hats teqhinatai iye qa hats teik'unei iye, qa hik hakhaa'ija iye hakha' i'ntaxji' pe' milits inwo'metets. Ma' qa nijiwei hekhewe'en.
MAR 5:16 Hekhewe' yi'wenijha qa nifelimik'i kakha' ƚunye'jkiiha hakha' i'ntaxji' pe' inwo'metets, qa kekhewe' iye tafitetsik'i ka' ƚunye'jkii.
MAR 5:17 Ma' qa hik pa'aj qa iyinijetskii ha' Jesús qu' nakik'ui iye ha' ƚeqe sehe' hekhewe'en.
MAR 5:18 Ha' Jesús in hats i'nji'ju' iye ke' witinhitjii, qa hakha' i'ntaxji' pe' inwo'metets qa iyintaxijets qu' nijayan.
MAR 5:19 Ha' Jesús qa nite'ƚe ƚexke'ej, qa yit'ijets: —Mapilii yijat'ij pe' etsi', pe' etsetifets, qa' enfeli'mik'i week ekewe' wekwek yaqsi'j e'mijkii na' Yatsat'ax'inij, qa pa'n ƚunye'j iye in qi in neq'elet'ej.—
MAR 5:20 Ma' qa ik, qa yapeƚek qa nifelji'ju' he' witsetits Decápolis pa'n ƚuk'el kekhewe' wekwek in qitsija in yaqsiimijkii ha' Jesús hakha'an. Ma' qa week qi in yitjuƚaxijpha'mkii.
MAR 5:21 In hats yamijiiteje'm iye ke' witinhitjii ha' ƚajaika', qa not'axii iye he' olootsija jukhew qa efuts yeqewuk'un ha' Jesús. Ma' qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in hik hakha'ƚe amani' ke' qi kaƚi'iiju'.
MAR 5:22 Ma' qa namii ha' ewi'ƚ hekhewe' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (oficiales), ƚii Jairo, qa in yi'wen qa wonokok'enetsju' ƚef'iyeyiiju' ha' Jesús.
MAR 5:23 Qa qi in iyinets, qa yit'ij: —Ke' yasi' hats k'esik'i qu' nawa'm. Te'ƚun eku'n wat'ij qu' ku'mipji' qa' net'un qa' iƚa'xe' iye ke' yasi'.—
MAR 5:24 Ma' qa ha' Jesús qa yijayan. Qa ƚatsiyik'i iye he' olootsija jukhew qa efuts qa watkatitij wetepji'.
MAR 5:25 Qa ewi'ƚ ke' efu i'nji'teje'm he' watkatit wetepji', hats tooxik'i pa'aj in wanqaats'e' nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits qa hats yamijets doce (12) ƚeqe'ninqapitsij.
MAR 5:26 Qa olotsij in yawtshetenji'ij in yeqjunhetinentaxkii pe' olots weihetets witeqjunhetits ƚeiƚets, qa hats naq'axiji' week pekhewe' na'ltaxi'm ƚaq'astayik'i qa ham pa'qu' napaliti'm, yape'enha les in qi'ij.
MAR 5:27 Ke' efu in tek'enjiijkii qa tenifaakateijiiju' ke' yaqsiijkii ha' Jesús, kikhe'en qa ta'ƚii ƚ'anu in wetjuk'etetsji', qa t'eku'mets pa'aj ha' ƚ'uihitjii.
MAR 5:28 Qe pa' ƚaqjamtikineye'jkii in yumti'ija qa yit'ij: —Qu' he'yeku'mets na' ƚ'uihitjiiƚe ma' qa hats natsaxpa'lij pa' yaatshe'k.—
MAR 5:29 Qa hik pakhaa'ijha pe' ƚ'athits qa hamitsik'ui, qa wonoksi'wen in hats hamiikii pa' ƚaatshektax.
MAR 5:30 Ma' qa ha' Jesús qa' hatsƚe yoksi'wen pa'aj pa' ƚet'unha'x in ikfik'i. Qa tetwek'elaxiju'ƚ hekhewe' nijayanik'i, qa yit'ij: —¿Ƚekpa' t'eku'mets ha'ne yuihitjii?—
MAR 5:31 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijiju'ƚ: —Hats inek ƚi'wen ene' watkatit wetepji', qa ƚit'ij: ¿Ƚekpa' t'eku'm yiwets?—
MAR 5:32 Qa hakha'ƚe Jesús qa yape'enha yejeƚ ji'teje'mkii hekhewe' yeqewuk'un qe qa' ni'wen kikhe' efu t'eku'mets pa'aj.
MAR 5:33 Ma' qa ke' efu qa nikfe'lik'i in hats naxpa'l qa tsalalkii qe nijiwei, qa ikets qa wonokok'enifi ƚef'iyeyiiju' ha' Jesús. Qa tetfeliji'm week pa' ƚunyeejkiiha.
MAR 5:34 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yasi', pa' nite' eqekuye'j hikpa' ta'ƚets in hats ƚanaxpa'l. Yape ma, hasu'uj e'nijiwei. Pa' qi awtshektax hats ƚanaxpa'lijha.—
MAR 5:35 In mexe iyet ha' Jesús qa namets he' jukhew ta'ƚii ke' ƚetsi' hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo), qa nifeli'm, qa yit'ijets: —Ke' oqwomeki'ik'i hats wa'm. Yape iwejinƚe na' maestro.—
MAR 5:36 Qa ha' Jesús in yepi'ye' hekhewe'en aka' yit'ijju', qa yit'ijets hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo): —Hasu'uj e'nijiwei, ewi'ƚƚe qu' hasu'uj inqeku'.—
MAR 5:37 Qa nite' ƚexke'ej pakhape' iye qu' nijayan, qe uja'xƚe ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan, Jacobo (Santiago) ƚek'inij.
MAR 5:38 In yamets ke' ƚetsi' hakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij (Jairo), ha' Jesús qa yi'wen hekhewe' t'aiji' qa hekhewe' iye ipju' qa qi in yejtsi'le' wetju'ƚ.
MAR 5:39 Qa uyifi ke' wititsi', qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in ƚenejtsile'eƚ wetju'ƚ qa ƚapi'ƚju' iye? Nekhe' ome'ƚaski' nite' wa'm, ima'ƚe.—
MAR 5:40 Ma' qa talakaxtiiju' ha' Jesús. Qa ha' Jesús qa yuki'nfik'ikii he' weekji' qa uja'xƚe in t'eqe'mets ha' ƚatata qa ke' ƚenene iye qa he' hats ƚijts'eyek, ma' qa uyetsjikii ha' i'ni' ke' ome'ƚaski'.
MAR 5:41 Qa t'eku'mi' ha' ƚokoi ke' ome'ƚaski', qa yit'ijets: —¡Talita cumi!— Ikji': —Ome'ƚaski', akha' hit'ij ewets, ¡eniipha'm!—
MAR 5:42 Qa hik akaa'ijha ke' ome'ƚaski' qa niipha'm qa aje'eƚ t'otsjo' iye. Ke' ome'ƚaski' doce (12) ƚeqe'ninqapits. Qa hekhewe' ƚ'alhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii.
MAR 5:43 Ha' Jesús qa yiyajitaxetskiiha, qa yittaxijets qu' hasu'uj nenfeli'ƚi'm pe'ye'. Qa yit'ijets iye qu' netisij pa'qu' ƚaqe' qu' netuj ke' ome'ƚaski'.
MAR 6:1 Ha' Jesús qa ikik'ui iye hakha' i'ntaxi' ma' qa yamii hakha' ƚetset'ija (Nazaret), qa ƚijts'eyek iye he' ƚ'ijatshenhei.
MAR 6:2 Qa in yamets ka' witwapiihijii (sábado), qa i'nq'ijatshen ke' witlijtsitjiyifi. Qa olots hekhewe' yepi'ye' qa yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —¿Pa'n ta'ƚiji' eke' wekwek in nikfe'lets hane'en? ¿Pa'n ta'ƚiji' aka' witikfeliya'xkii? ¿Qa pa'n ta'ƚiji' iye in ƚeke' in yaqsiijkii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ?
MAR 6:3 ¿Me nite' hik ha'neƚe ha' carpintero? ¿Me nite' hik ha'neƚe iye ha' ƚa's ke' María, ƚejefe hekhewe' Jacobo (Santiago), José, Judas qa ha' Simón? ¿Qa me nite' ewi'ƚ ha'ne ju'uni'ƚi' iye hekhewe' ƚek'injai?— Ma' qa yiwakaninkii qa hik ta'ƚijupi' in nite' tek'enets.
MAR 6:4 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ham pa'qu' profetaye' qu' ham niwqinhete'ji', qa ni'kha'ƚi'ij ƚetsetitstaxija qa ƚetsetifetstaxija iye qa ƚetsi'taxija iye qa hik ne'ej qa nite' yiwqinhetji'.—
MAR 6:5 Ma' qa' nite' ƚeke' in naqaqsijkineyutaxiji'kii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, uja'xƚe in niƚinju' he' nekets ujaa'x wanqaats'eju', qa hikhe' qa t'eku'mipji'kii.
MAR 6:6 Ha' Jesús qa qi in yitjuƚaxijpha'm pakha' ƚeqekuyejeyij hekhewe'en. Ma' qa ik qa ikik'i hekhewe' pumumpha'mkii witsetits ƚelits, qa yijatshen.
MAR 6:7 Ha' Jesús ma' qa taya'yets he' doce (12) ƚ'ijatshenhei hik pakha'aj qa yukinkii wetsjukkii, qa netisijju' pa'qu' ƚet'unhaxitsi'ipji' pe' espíritu uƚ'ets (inwo'metets).
MAR 6:8 Qa yiyaji'ijets iye qu' hasu'uj neka'x pe'ye' qu' nakkii, uja'xƚe pe'qu' najak'e ƚawaikajitits. Qa' hasu'uj iye qu' neka'x pane', hasu'uj iye pa'qu' ti'naje', hasu'uj iye pe'qu' ƚ'astaye' qu' nijutsjayik'iju' ƚeqelutsits,
MAR 6:9 qe uja'xƚe yijat'ij qu' not'otsji' he' ƚ'otshilaxtii (sandalias). —Qa' ewi'ƚe'ƚe iye pa'qu' hats uyi'ƚik'ipha'm uihitjiyi'iƚ, hasu'uj eka'xi'ƚ pakhape' iye.—
MAR 6:10 Qa yit'ijets iye: —Pe'qu' uyi'ƚifi wititsi'ye', qa' hik pakha'ƚe a'maneyi'iƚi' qa' ami'ƚijii qu' mataxiƚik'ui iye pa'qu' witset'e.
MAR 6:11 Qu' ami'ƚets pa'qu' witset'e qu' nite' neneqjunuyi'iƚ ej qa nite' nexpiikeyu'uƚ ej iye, qa qu' hats ma'aƚik'uifik'i qa' it'iƚij ful ful pa'qu' sehe'ye' qu' net'unitstaxijji' ne' ef'iyeyi'ƚ, hats'inha qu' jutsiqetsi'im in uƚ'ax in yaqsiijkii aka'an.—
MAR 6:12 Ma' qa ikkii he' ƚ'ijatshenhei, qa nifeli'm pe' week qu' nili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa ni'nk'aihit iye pa'qu' ƚunyejeye' pe' ƚatawjets.
MAR 6:13 Qa olots pe' yuki'nfik'ikii inwo'metets, qa yilinjijij iye na'aj aceite ta'ƚets ne'ej olivo pe' olots wanqaats'eju' qa yiƚinji'ij.
MAR 6:14 Ka' wittata Herodes i'ye'ej pa'aj aka'an, qe ka' ƚii ha' Jesús hats qi'ija pa' ƚeniihe't, qa in yit'ijju' iye pa'aj ene' jukhew qa efuts: —Qete'e' hats iƚa'x iye ka' Juan Bautista'ik'i, qe ke'ek in na'li'm pa' qi ƚet'unha'xijup in yaqsiijkii pe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.—
MAR 6:15 Qa pekhewep iye qa yit'ijju'ek: —Hik hakha' pa' Elias'ik'i.— Qa pekhewep iye qa yit'ijju'ek iye: —Hakha'an profeta, hik ƚunyejei pe' hayiits profetalik'i.—
MAR 6:16 Ka' Herodes in impi'ye'ej aka'an, qa yit'ij: —Hik kakha' Juan Bautista'ik'i k'inaqyaji'ij qa we'nisa'xii ka' ƚeiƚa', qa hane'ej qa hats iƚa'x iye.—
MAR 6:17 Qe ka' Herodes hik kakha' inq'ukinii pa'aj ka' Juan qu' netnekumhi'yi', ma' qa yophe'ƚij pa'aj pe' foƚoƚik'il pe' witq'opheƚitjiyifi qe ta'ƚets pe' efu ƚii Herodías, ƚewhe'ye'tax pa'aj pa' ƚek'inij Felipe, qe ka' Herodes hats ƚewhe'ye'ej pa'aj pekhe'en.
MAR 6:18 Qe ka' Juan Bautista yittaxijets pa'aj ka' Herodes: —Nite' inek ƚenexke'ej kakha'an qu' ewhe'ye'yi'ij ne' ƚewhe'ye' pa' ek'ini'j.—
MAR 6:19 Qa pe' Herodías qa qi in napjaxi'm pa'aj qa yisu'untax qu' nilan, qa nite'ƚe ƚeke'.
MAR 6:20 Qe ka' Herodes nijiweyiju'ƚ ka' Juan qe nikfe'lets in ewi'ƚ jukhew yatsathen qa yijayaanija iye pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' in nite' yiwejini'm qu' nilan. Ka' Herodes qi qa yitawje'metenji'ij qa yepi'ye'ji'ij ka' Juan, qa yape'enhaƚe les yisu'unji'ij qu' nepiye'ji'ij.
MAR 6:21 Qa yamƚe'ets pa'aj pa' neƚuji' qu' niwq'axinij pe' Herodías qu' nilan ka' Juan, hik pakha'aj ka' Herodes ink'ayik pa' ƚeqe'ninqa'p, qa qi pa' ƚaxqaqij pekhewe' tenek'enhei te'weyik'uiju' kakha'an qa pe' qits oq'opheƚinetsilets ƚ'alhei qa pekhewe' iye qits in patunits na' sehe' Galilea.
MAR 6:22 Qa pe' ƚasi' pe' Herodías in uyetsji' pa'aj pa' i'niji' in tekju' qa t'otoyijup, qa yisu'unijji' pa'aj ka' Herodes qa weekji' pe' ƚekufets in yisu'unijji' iye. Qa ka' Herodes qa yit'ijets pa'aj pe' inanyi': —Iyinij yiwets pa'qu' isu'un qa' k'eƚisij.—
MAR 6:23 Qa les iye in weniwjutsiqeni'mha, qa yit'ijets iye: —Yijaa'ija qu' k'eƚisij pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' iyinij yiwets, ƚunye'j ji'ij qu' ƚapk'ase' ha'ne heinek'enheiji'.—
MAR 6:24 Pe' inanyi' qa ikfik'i pa'aj qa yamii pe' ƚenene, qa yit'ijets: —¿Ƚekpa' qu' nek'iyinijets?— Pe' ƚenene qa yeku'ƚ: —Iyinijets ha' ƚeiƚa' ha' Juan Bautista.—
MAR 6:25 Qa pe' inanyi' qa itaqsunetsji' in uyetsji' iye pa'aj pa' i'ni' ka' Herodes, qa yit'ijets: —Hisu'un hane'ej qu' esƚisij ha' ƚeiƚa' ha' Juan Bautista hane'ejija na'nji' tok'oye'.—
MAR 6:26 Ma' qa ka' Herodes qa qi in ika'metaxkii pa'aj, qa in ƚunye'jek in hats weniwjutsiqen pa'aj qa hats week yepi'ye' pa'aj pe' namii, ma' qa nite' yisu'un qu' not'oqowe'yiju'ƚ pa' iyinijets pe' inanyi'.
MAR 6:27 Ma' qa aje'eƚ yukinii pa'aj pa' ewi'ƚ oq'opheƚinetsi'l qa yiyaji'ijets qu' nenka'xii ka' ƚeiƚa' ka' Juan Bautista. Pa' oq'opheƚinetsi'l qa ikii pa'aj pe' witq'opheƚitjii, qa yamets pa'aj qa yisa'xii ka' ƚeiƚa' ka' Juan'ik'i.
MAR 6:28 Qa neka'xii pa'aj yenji' pa' tok'o, ma' qa tisij pa'aj pe' inanyi', qa pe' inanyi' qa yeka'xii pe' ƚenene qa tisijek.
MAR 6:29 He' ƚ'ijatshenheitax ka' Juan Bautista'ik'i in nikfe'lets pa'aj qa ikii qa yeka'x qa ti'jik'ui pa'aj.
MAR 6:30 In hats tepilkii iye he' apóstoles qa hats ewi'ƚ i'ni'ƚi' iye ha' Jesús, qa nifeli'm week pe' yaqsiijkii qa' pe' inq'ijatshenij iye.
MAR 6:31 Qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Te'ƚuni'ƚ, qu' jinak eku'nii pa'qu' ham na'ni'i hats'inha qu' mawapii eku'ni'ƚju'.— Qe olots he' jukhew qa efuts iye uyij wetfi in namiikii qa ham pa'qu' ƚawapiihijiye' qa nite' ƚeke' iye qu' netekju'.
MAR 6:32 Ma' qa i'nji' ke' witinhitjii qa ikkii qe qa' nakiiteje'm ha' ham i'ni'i'.
MAR 6:33 Qa olotsƚe he' yi'wenik'i in ikkii, qa nikfe'lij, ma' qa week hekhewe' ta'ƚiikii he' week witsetits ƚelits in wekuma'xiikii qu' namik'uyii hakha' t'ejuiji', qa aje'eƚ yamii in mexe nite' t'atsji'ƚpha'mkii hekhewe'en.
MAR 6:34 Qa in hats te'nilit'ik'uipha'mkii ke' witinhitjii, ha' Jesús qa yi'wen in olootsija hekhewe' jukhew qa efuts iye qa qi in neq'eletij qe hik ƚunyejei kots'etets ham ƚenilayets'e. Ma' qa yijatshenij ke' olots wekwek.
MAR 6:35 Qa in hats metju' ke' junu' qa nekets he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets: —Hats metju' ene' junu' qa hane'e'in qa ham i'ni'i'.
MAR 6:36 Yape ukinkii enewe'en hats'inha qu' nakiikii ne' les metits witsetits qa' nataqha'yets ƚaqe' qe ham pa'qu' netuj hane'e'in.—
MAR 6:37 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ekheweli'ƚ qu' ƚisi'ƚij pa'qu' netuj.— Qa yit'ijju' in yeku'ƚ hekhewe'en: —¿Ye' me ƚisu'un qu' hayaqhayi'ƚijii pe'qu' doscientos (200) denariose' pe'qu' pane' qa' hetisi'ƚij qu' netuj enewe'en?—
MAR 6:38 Ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Pa'n uja'x pe' na'li'ƚ e'm pan? Ma'aƚiiju' qa' jeƚi'ƚ.— Qa in hats nikfe'lets ka' uja'x, qa yit'ijets: —Cinco (5) he' pan qa wetsjuk he' sehets.—
MAR 6:39 Ma' qa inaqyaji'ij qu' ewi'ƚ na'ni'kii qa' pumummepha'mkii qu' na'ni'ju'kii ha' jup'elket.
MAR 6:40 In pumumpha'mkii uja'x he' yamets cien (100) qa' he' cincuenta (50).
MAR 6:41 Ma' qa t'eku'mi' ha' Jesús ke' leefij (5) pan qa ke' wetsjuk sehets, qa yejeƚetspha'm na' wa's, qa yit'ij: —Ƚe'wisij.— Ma' qa napk'asitju' ke' pan qa tisij he' ƚ'ijatshenhei qa t'ihinijkii. Qa ke' wetsjuk sehets qa napk'asitju' iye qa weekij iye.
MAR 6:42 Qa week tuj qa iƚinijju'.
MAR 6:43 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa ewi'ƚ yeni' ke' doce (12) canastul topolij ke' amaneifik'i pan ƚapk'asil qa ke' sehets iye, ƚaqaxpalii.
MAR 6:44 He' tuj ke' pan yamets leefij mil (5.000) he' jukhew in uja'xƚe.
MAR 6:45 Ma' qa aje'eƚ ha' Jesús qa yiyaji'ets he' ƚ'ijatshenhei qu' net'ilitjiju'kii ke' witinhitjii qa' nathayinik'uyiiteje'm ha' ƚajaika', qa' namiiteje'm ha' witset Betsaida. Qa hakha'ƚe Jesús qa mexe wetfeli'm hekhewe' jukhew.
MAR 6:46 Ma' qa in hats wetfeli'm hekhewe'en, qa ikik'ipha'm ke' utek qe qa' niyin.
MAR 6:47 Ma' qa in hats najaleikii, qa ke' witinhitjii qa hats yamiiji' ha' ƚeqewuk'u ha' qi iweli'. Qa hakha'ƚe Jesús qa ewi'ƚƚekii in amani' ha' sehe'.
MAR 6:48 Qa in yi'wenijik'i in hats yeqiwefijju' in ti'jifi ke' witinhitjii, qe t'ejuyiju'ƚ ka' t'unik'i, qa hats ipƚu'uikii pa' neƚu. Ma' qa yijayanpha'm t'otsipji' ha' iweli', qa yisu'untax qu' nat'anipji'.
MAR 6:49 Qa hekhewe'ƚe'en in yi'wen in t'otsipji' ha' iweli', qa yumtitax qu' wit-si'nq'ale' qa qi in yeqejtsi'le'ej wetju'ƚ,
MAR 6:50 qe week yi'wen qa qi in nijiwe'yi'm. Qa Jesús qa aje'eƚƚe yithinii hekhewe'en, qa yit'ijii: —¡Ment'unheti'ƚ! Yakha'ƚe. Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ.—
MAR 6:51 Qa t'ilitji'ju' kikhe' witinhitjii i'nji' hekhewe'en, ma' qa ka' t'unik'i qa yili'ij. Qa hekhewe'en qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii,
MAR 6:52 qe nite' nikfe'lik'uyi' kekhewe' pan, qe pakha' ƚikfeliyaxitstaxkii mexe hik ƚunye'j qu' noo'ye'kii.
MAR 6:53 Qa in hats t'atsji'ƚik'uipha'mkii ke' qi kaƚi', qa yamets hakha' sehe' Genesaret, qa hikha' yopheƚi' ke' witinhitjii.
MAR 6:54 In hats te'nilit'ik'uipha'mkii ke' witinhitjii, qa aje'eƚ yinikfe'l in hik hakha' Jesús.
MAR 6:55 Ma' qa wekuma'xiikii in yiihetik'i he' week hekhewe' metitsi'm hakha' neki', ma' qa yapeƚek qa neka'xiikii he' wanqaats'eju' yenji'kii hekhewe' ƚalatits na'aj impi'yelij qu' na'ni' ha' Jesús.
MAR 6:56 Qa week na'aj ikji'ijji'teje'm hekhewe' pumumpha'mkii witsetits ƚelits qa he' qitspha'm iye witsetits qa hekhewe' iye ƚ'ejinqa'wetits, qa yenjiik'uiji' he' wit'ikheijei he' wanqaats'eju', qa iyinjiijets qu' niwejinij qu' net'eku'mƚe'ets hakha' ƚ'aka'the' eiju' ha' ƚ'uihitjii. Qa week hekhewe' hats t'eku'mets qa t'unitsji'ij qa iƚiiji'ij.
MAR 7:1 He' fariseol qa he' uja'x iye hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ta'ƚii ha' Jerusalén in nekets ha' Jesús qa k'ooyijji'.
MAR 7:2 Qa hekhewe'en in yi'wenij he' uja'x hekhewe' Jesús ƚ'ijatshenhei in mexe yamij pa' uƚ'ax pe' ƚokoyei in tekju', ikji', nite' wa'nqa'ju'.
MAR 7:3 Qe hekhewe' fariseol qa week iye ene' judío in nite' tekju' qu' nite' nojoye' qu' nasinketik'iha kakha' ƚeqfenyejeyij in wa'nqa'ju', qe qa' nijayanij kakha' ƚunyejei pekhewe' ƚawa'mhitsik'i.
MAR 7:4 In tepilik'ui na'aj witaqhawet, nite' tekju' qu' nite' nojoye' qu' nimpulijin ne'ej ƚokoyei. Qa olots iye kekhewep iye wekwek, tisij pe' ƚawa'mhitsik'i qu' naqsiijkii, axe'm ne'ej iya'aj tok'ol pa'n ƚeqfenyejeyij qu' nenimpulijinju', qa ne'ej eƚi'nil iye qa ne'ej atjatei iye.
MAR 7:5 Ma' qa he' fariseol qa hekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa nifaakan ha' Jesús: —¿Inhats'ek ne' ijatshenhei in nite' yijayanij aka' ƚunyejei eke' ƚawa'mhitsik'i, qe nekhewe'en in tekju' qa mexe yamij pa' uƚ'ax ne' ƚokoyei?—
MAR 7:6 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Wetsjuk ƚejusits, yasiinik'iha kakha' nifel qu' ejunyejeyi'iƚ ka' profeta'ik'i Isaías, qa yit'ij in yika'ajji': “Enewe' jukhew ƚejilƚe yittaxij yiwets qu' netsiwqinhet, qa nekhewe'ƚe ƚatawjets qa tots ye'miiha.
MAR 7:7 Nite' weju'ƚij qu' naqsi'jtaxijkii qu' netsiwqinhetji', ke' i'nq'ijatshenij ƚe'lijeiƚe ene' jukhewƚe.”
MAR 7:8 Qe ekheweli'ƚ ƚili'iƚij kekhewe' yittaxijha na' Dios, qa ƚijayani'ƚ ke' ƚe'lijeiƚe ene' jukhewƚe.—
MAR 7:9 Qa yit'ijets iye: —Ekheweli'ƚ ƚe'niyayi'ƚij ewek in ƚiwu'miƚfik'i kekhewe' yittaxijha na' Dios qe qa' ijayani'ƚ ke' ƚe'lijeiƚe ke' aqwa'mhitsik'i.
MAR 7:10 Qe ka' Moises'ik'i in yit'ij: “Ek'enets qa iwqinhet iye atata qa enene iye,” qa yit'ij iye: “Pa'qu' uƚ'etsi'ik'i ƚe'lijeye'ets pa'qu' ƚatataye' i'nƚi'i pe'qu' ƚeneneye', les ƚe'wis qu' nattanithenhetiyij pa' witwamhi'.”
MAR 7:11 Ma' qa ekheweli'ƚ qa ƚit'iƚij: “Pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' qu' nit'ijets pa'qu' ƚatataye' i'nƚi'i pe'qu' ƚeneneye': ‘Week na'aj wekwek qek k'eƚistaxij hats hetisij na' Dios.’”
MAR 7:12 Qa aka'an in ƚit'iƚij, ma' hats nite' ƚiwejiniƚi'm qu' net'iftits'ets pa'qu' ƚatataye' i'nƚi'i qu' ƚeneneye'.
MAR 7:13 Qa aka'an in ƚunye'jkii, ma' qa hats ekheweli'ƚ in ƚaqsiiƚijkii in nite' weju'ƚij kekhewe' ƚe'lijei na' Dios qe ta'ƚets kakha' ejunyejeyi'ƚ ta'ƚets ke' aqa'jteyi'ƚik'i, qa olots iye kekhewep iye ke' wekwek ƚaqsiiƚijkii hik ƚunyejei aka'an.—
MAR 7:14 Ha' Jesús qa taya'yii iye qu' nente'nijayets iye hekhewe' olots jukhew qa efuts iye, qa yit'ijets: —Ek'eni'ƚ yiwets e'weeki'ƚ qa' menikfelitiƚik'iha iye:
MAR 7:15 Ham pa'qu' na'nfik'i qu' nuiji'teje'm pa'qu' jukhewe' ma' qa' niwuƚ'enhet, qe pakha' yijat'ij t'atsji'ƚik'uifik'i pa'qu' jukhewe' hik pakha' yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe'.
MAR 7:16 Pekhewe' qu' nana'l ƚekfiiye' qa' nepiye'ek'iha aka'an.—
MAR 7:17 Ha' Jesús qa ikik'ui he' olots jukhew qa efuts qa uyifi ke' wititsi', he' ƚ'ijatshenhei qa nifaakanij pa' iikji'ha aka' yejeyumtshenijupi'.
MAR 7:18 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Me ekheweli'ƚ iye nite' ƚenikfe'li'ƚik'i? ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚik'i in week pa'qu' nuiji'teje'm pa'qu' jukhewe' in nite' yiwuƚ'enhet,
MAR 7:19 qe nite' uiji'teje'm pakha' ƚatawe'j, qa ƚekutjiiƚe uiji'teje'm, qa i'nk'aƚe qa ikik'uifik'i iye?— Ha' Jesús in yit'ij aka'an qe qa' niwjutsiqenija in week ƚe'wis pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' netnekui.
MAR 7:20 Qa yit'ij iye: —Pakha' yijat'ij t'atsji'ƚik'uifik'i pa'qu' jukhewe', qa hikpa' yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe'.
MAR 7:21 Qe pakha' te'weiju', ikji', pakha' ƚatawejija ene' jukhew, hik pakha' ta'ƚiiju' pe' uƚ'ets ƚaqjamtikineyejeikii, qa ta'ƚets iye in wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits, in t'ejtenkii, in teqek'ui, in hats tewhe'yeitax qa wo'oikii pekhepe' iye i'nƚi'i pakhape' iye qu' nanawitji'iƚ.
MAR 7:22 Qa hik pakha' iye ta'ƚiiju' in iftsaxijji' qu' les olotse' wiikfik'i pe'qu' nana'li'm wekwek, qa in yaqsiijkii iye pe' wekwek uƚ'ets, qa in inqawitji iye, qa in nite' wepinij iye in yisu'un qu' nanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe', qa in teqemtshenijkii na'aj wekwek, qa in uƚ'etsik'i ƚ'anye'jijkii nikhapij, qa yumti iye qu' les nat'anipji' pekhewepe' qu' qiye'ji', qa in hik ƚunyejei iye ne'ej nite' teik'unei wetju'ƚ.
MAR 7:23 Week ekewe' uƚ'ets ta'ƚiiju' pa' te'weiteje'm, qa hik ekewe' yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe' qa hik ƚunye'j iye pe'qu' efuye'.—
MAR 7:24 Ha' Jesús qa ik iye qa yamii hakha' sehe' te'weyij ha' witset Tiro. Ma' qa uyifi ke' ewi'ƚ wititsi', nite' yisu'untax qu' ninikfe'l qa nite'ƚe ƚeke' qu' nanat'inkii.
MAR 7:25 Ma' qa aje'eƚ, in impi'ye'ej in tenifaakateyijju' hakha'an, ke' ewi'ƚ efu i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met pe' ƚasi', qa namii ha' i'ni' ha' Jesús qa wonokok'enifi.
MAR 7:26 Ke' efu nite' judioki', qe sirofeniciaki'ƚe, qa qi in iyinijetskii ha' Jesús qu' nukinik'uifik'i pa' inwo'met in i'nji' pe' ƚasi'.
MAR 7:27 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Iwejinƚe eku'nij ne' witlits qu' nojo'oj qu' netekju', qe nite' ƚe'wisijupi' ne' witlits qu' netitkamhiti'yij na' ƚaq ma' qa' netesti'yij ne' nunajits ƚelits.—
MAR 7:28 Qa kikhe'en qa yeku'ƚƚe, qa yit'ijets: —Yijaa'ija, ha'ne jukhew, qa ƚeke'ƚe iye ne'ej nunajits ƚelits in i'nifi ƚatawe'j na'aj witkula'x qa ne'ej ƚaqamhiltiijukii ne'ej witlits qa hik ne'ej qe tuj.—
MAR 7:29 Ha' Jesús qa yit'ijets: —In ta'ƚets aka' ƚit'ij in ƚesku'ƚ, yape ma, na' inwo'met hats ikik'uifik'i ne' oqwomeki'.—
MAR 7:30 Ma' qa ke' efu in yamii pe' ƚetsi' qa yi'wen pe' ome'ƚaski' in i'wipji' pa' witiwhi'la'x, qa pa' inwo'met qa hats ikik'uifik'i.
MAR 7:31 Ha' Jesús qa ikik'ui iye ha' sehe' te'weyij ha' witset Tiro qa nekik'iju' iye hakha' sehe' te'weyijek ha' witset ƚii Sidón, ma' qa nametsju' ke' qi kaƚi' Galilea in namets hakha' sehe' ƚenqii Decápolis.
MAR 7:32 Qa hik hakha'a' qa tetka'xii ha' ewi'ƚ jukhew nite' yepi'ye'kii qa yaqaamij iye qu' ham ƚe'lijeye'. Ha' Jesús qa te'niyinhe'yijets qu' net'eku'mipji' hakha'an.
MAR 7:33 Ma' qa ha' Jesús qa t'eku'mi' qa yeka'xik'uifik'i hekhewe' olots jukhew, qa uja'xƚi'iƚkii. Ma' qa t'eku'mik'iju' ƚekfii qa tek'iyi' iye he' ƚayaqsii qa t'eku'mijipji' ha' ƚelepep.
MAR 7:34 Qa yejeƚpha'm qa s'uuf yit'ij. Ma' qa yit'ij: —¡Effatá!— Ikji': “It'ij qhof.”
MAR 7:35 Qa hik akaa'ijha qa qhofik'i pe' ƚekfii, qa hats q'ul iye ha' ƚelepep, ma' qa hats yeqet'axik'iha in iyet.
MAR 7:36 Ha' Jesús qa yitji'ijtaxijets hekhewe'en qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye'. Qa in ƚunye'jek, na'aj yiyajiji'ijtaxetskii qa lesji'ij qa nifelji'ijkii.
MAR 7:37 Ma' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii hekhewe'en, qa yit'ijju': —Week yi'sinhetju' nakha'an. Yepiikitkii iye ne' nite' yepi'ye'tax wetju'ƚ qa yithinen iye ne' hamtax ƚe'lijeyitse'.—
MAR 8:1 Hik aka'aj iye kekhewe' neƚutsji', in ewi'ƚij iye hekhewe' olots jukhew in ham yeeƚi'ijji' pa'qu' netuj. Ha' Jesús qa taya'yii he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets:
MAR 8:2 —Hats tseq'eletij ene' jukhew qe hats wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚuts in i'nyijup qa hats ham pa'qu' netuj.
MAR 8:3 Qa qu' hipilhenintaxii hane'ej pe' ƚetsilii in hats ham pa'qu' netuj, qa nanaxkat'axijju' ƚeyipkul pa'qu' wit'ikheyije'ji', qe uja'x ne' totsii pe' ƚetsetits.—
MAR 8:4 He' ƚ'ijatshenhei qa yeku'ƚ: —¿Pa'n qu' netenitaƚi'yiji' pe'qu' pane' qu' niƚinijju' enewe'en, ha'ne ju'uni' ham i'ni'i'?—
MAR 8:5 Qa nifaakanij: —¿Pa'n uja'x pe' pan na'li'ƚ e'm?— hekhewe'en qa yit'ijiju'ƚ: —Wetsjuk tatsaiƚe (7) ne' pan.—
MAR 8:6 Ma' qa inaqyaji'ij qu' week na'ni'ju'kii ha' sehe'. Qa t'eku'mi' ke' wetsjuk tatsai (7) pan. Ma' qa in hats yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, qa napk'asitju' qa netisijju' he' ƚ'ijatshenhei qa' hik hekhewe'ye' qu' net'ihinijkii qa' nentisijju' hekhewe' olots.
MAR 8:7 Qa na'l iye ke' uja'x sehets ƚelits, qa in hats iyinipji' iye, ma' qa yit'ijets iye qu' nentisijju' iye he' week.
MAR 8:8 Qa week tuj qa qi in iƚinijju' iye. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa ewi'ƚ yeni' ke' ƚaqaxpalii qa topolij iye he' wetsjuk tatsai (7) qits canastul.
MAR 8:9 Hekhewe' tuj kekhewe'en i'nƚi'i qu' namets ikwetju'ƚ mil (4.000). Ma' qa ha' Jesús qa wetfeli'm.
MAR 8:10 Ma' qa aje'eƚ t'ilitji'ju' ke' witinhitjii weeki'ƚ he' ƚ'ijatshenhei. Ma' qa ikii qu' namii ha' sehe' ƚii Dalmanuta.
MAR 8:11 Qa namii he' fariseol qu' niyetiƚju ha' Jesús, qe qa' nijaajin iye ma' qa iyintaxijets qu' nethinij pa'qu' pakha' ƚunye'je' qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ ha'ne wa'sji'pha'm.
MAR 8:12 Ha' Jesús qa s'uuf yit'ij, ma' qa yit'ij: —¿Inhats'ek enewe' hane'ej ƚahats'ij in iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ? Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in nite' ƚeke' qu' netesti'yij enewe' hane'ej ƚahats'ij pa'qu' ewi'ƚe' pakha' ƚunye'je' qu' ni'wen.—
MAR 8:13 Ma' qa ikik'ui qa wapiliiju' iye ke' witinhitjii qa i'nji'ju' iye qa ikiiteje'm iye ha' ƚajaika' ke' kaƚi'.
MAR 8:14 He' ƚ'ijatshenhei qa nite' nikfe'liikii qu' neka'x ƚaqatse', qe ewi'ƚƚe ka' pan in hikka' yeka'xkii.
MAR 8:15 Ha' Jesús qa yiyajitaxetskiiha he' ƚ'ijatshenhei: —Jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura ne' fariseol qa ne' ƚeqe levadura na' Herodes.—
MAR 8:16 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa aje'eƚ yifaakatetaxji' in hamitsi'm pe'qu' ƚaqatse' pan.
MAR 8:17 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets, qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in ƚit'iƚijets qu' hamitsi'iƚ e'm pe'qu' pane'? ¿Me menjiit nite' ƚenikfe'li'ƚik'i qa qu' enikfe'li'ƚetsha iye? ¿Ye' me tit'oiji' pa' ikfeliyaxitsi'ƚkii?
MAR 8:18 Na'l ne' otoyi'ƚ. ¿Me qa nite' ƚi'weni'ƚ? Na'l ne' ekfiyi'ƚ. ¿Me qa nite' ƚepi'ye'eƚ? ¿Me ƚantapi'iƚik'i
MAR 8:19 in hanapk'asiti'mju' kekhewe' lee'fij (5) pan hekhewe' lee'fij mil (5.000) yamets he' jukhew? ¿Qa pa'n uja'x canastul ke' topolij ke' ƚephelthii in ewi'ƚ ƚ'eniƚi'?— Qa yit'ijju': —Doce (12) hikke'.—
MAR 8:20 —Qa in hanapk'asiti'mju' iye kekhewe' wetsjuk tatsai (7) pan hekhewe' ikwetju'ƚ mil (4.000) yamets iye he' jukhew, ¿qa pa'n uja'x iye ke' canastul topolij iye ke' ƚephelthii in ewi'ƚ ƚ'eniƚi' iye?— Qa yit'ijju' iye hekhewe'en: —Wetsjuk tatsai (7) hikke'.—
MAR 8:21 Qa yit'ijji'ju' iye: —¿Me qa menjiit nite' ƚenikfe'li'ƚik'i pa'n ikji' ekewe'en?—
MAR 8:22 Qa yamets wete'm ha' witset ƚii Betsaida. Ha' Jesús qa tetka'xii ha' ewi'ƚ puk'al. Hekhewe' neka'xii qa iyinijets qu' net'eku'mipji'.
MAR 8:23 Qa t'eku'mi' ha' ƚokoi ha' puk'al qa yetsinik'uifik'i ha' witset. Ma' qa in hats tek'iiji' he' ƚotoi qa in hats t'eku'mipji' iye, qa nifaakan: —¿Me hats ƚi'wen pe'ye'?—
MAR 8:24 Ha' puk'al qa nejeƚtaxfik'i, qa yit'ij: —Hats hi'wentax nekhewe' jukhew qa hikƚe ƚunyejei najkakui qa ikƚe.—
MAR 8:25 Ma' qa ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in t'eku'mipji' he' ƚotoi. Qa ha' jukhew wo'oiji' qu' les exkemetsaxi'ijha in nejeƚfik'i iye, ma' qa hats ƚe'wisju'. Hats week yeqet'axi'mkiiha in yejeƚkii.
MAR 8:26 Ha' Jesús in yipilheninii pe' ƚetsi', qa yit'ijets iye: —Hasu'uj mapil ji'teje'm iye na' witset.—
MAR 8:27 Ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei qa ikkii iye qe qa' namii hekhewe' witsetits ƚelits hakha' witset Cesarea de Filipo. Qa ha' wit'ikheyi'jik'i, ha' Jesús qa nifaakan he' ƚ'ijatshenhei: —¿Pa'n ƚii pa' tsumti'iikii ene' jukhew qu' yakha'ye'?—
MAR 8:28 Qa hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Na'l he' yit'ijets in akha' ka' Juan Bautista'ik'i, qa hekhewep iye qa yit'ijetsek iye in akha' pa' Elias'ik'i, qa hekhewep iye qa yit'ijetsek iye in akha'te' ewi'ƚ pekhewe' profetas'ik'i.—
MAR 8:29 Ha' Jesús qa nifaakanji'ju' iye: —Qa ekheweli'ƚ, ¿ƚekpa' ƚetsumti'iƚiikiyek qu' yakha'ye'?— Ha' Pedro qa yit'ijiju'ƚ: —Akha' pa' Cristo.—
MAR 8:30 Ha' Jesús qa yiyaji'ijetskiiha qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' in ƚakha' pa' Cristo.
MAR 8:31 Ha' Jesús qa i'nk'aƚe yijatshenij he' ƚ'ijatshenhei: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew qi qu' nawtsheten hatse' pa'qu' ƚunye'je'kii, qa' nite' net'ekumi'iju'ƚ iye ne' tenek'enheiji' na' witset, qa ne' tenek'enhe'yij ne' pa'il qa nekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei. Ma' qa' ninaqyaji'ij qu' nawa'm, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa iƚa'xe' iye.—
MAR 8:32 In nifeli'm ekewe'en qa yeqetheenimik'iha. Qa ha' Pedro qa wenitonijfik'i pa'aj, ma' qa yaq'ayintaxij ekewe' yit'ij.
MAR 8:33 Ha' Jesús qa tetwek'elax qa t'ejuyii in yejeƚii he' ƚ'ijatshenhei. Qa yaq'ayinij ha' Pedro, qa yit'ij: —Me'niton ye'mii inwo'met (Satanás). Akha' nite' ƚijamti'ijets pa'qu' nisu'un na' Dios, qe uja'xƚe ene' jukhewe'ƚe in ƚijamti'ijets pa'qu' nisu'un.—
MAR 8:34 Ma' qa ha' Jesús qa taya'yets hekhewe' olots qa week iye he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijji'ju': —Qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' qu' nisu'unija qu' natsjayan, qa' nili'ij pa'qu' ƚakhayeƚetax qu' nisu'un, net'eku'mi' yijat'ij pe'qu' ƚeqe cruze' qa' natsjayan.
MAR 8:35 Qe pa'qu' nisu'un pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji', qa qu' nawa'm qa' hami'im. Qa pakha'ƚe qu' nite' nana'yi'ij pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji' qe ta'ƚ yiwets qa ta'ƚets iye ekewe' ƚe'sits wi'tlijei, qa' nanali'm pa' witiƚa'x.
MAR 8:36 ¿Qe pa'n ƚii pa'qu' ne'weju'ƚij pa'qu' jukhewe' qu' nanaxtaxij ha'ne week sehe' ipji' qa ham ƚi'im na' witiƚa'x nite' yili'ij?
MAR 8:37 ¿Qe ƚek pakha' qu' ƚaqja'ye'taxij pa'qu' jukhewe' qu' nataqhaitaxets na' witiƚa'x nite' yili'ij?
MAR 8:38 Qe pakha' qu' ƚunye'je'ƚe qu' newepinyij qa wepiniji'm iye eke' yi'lijei enewe' hane'ej ƚahats'ij nite' ewi'ƚƚi'i' nakha' yijayantax qa qi iye pe' ƚewuƚ'ets, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' newepinjiijek hatse' pakha'an, qu' netpiltaxijju' iye na' qi ƚesa'x qa na' ƚet'unha'x iye na' Ƚatata qa ne' ƚe'sits angelits ha'ne wa'sji'.—
MAR 9:1 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju' iye: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, na'l enewe' uja'x hane'e'in mente' naxju' qa' ni'wen hatse' na' tenek'enheiji' na' Dios qu' nanamijju' na' qi ƚet'unha'x.—
MAR 9:2 Qa in hats ewi'ƚ tatsai (6) ke' neƚutsik'i, ha' Jesús qa t'eku'mi' ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan iye, qa yeka'xfik'i, uja'xƚi'iƚkii, qa ikiipha'm hakha' toxpha'm ke' ewi'ƚ utek, ma' qa hik hakha'a' qa we'nethinets in tujtseika' ƚunye'j ha' Jesús.
MAR 9:3 He' ƚeqhinatai qa pakha' ƚunyejei qa tujji'ha, foo'ija, nite' hik ƚunye'j ha'ne sehe' epji' na'aj wempuli'jtax penyilo qu' fo'yi'ija.
MAR 9:4 Ma' qa laxaji' ka' Elías qa ka' Moisés iye, tafaakate'yi'ƚju' ha' Jesús.
MAR 9:5 Ma' qa ha' Pedro qa nijaqhitijju' in tafaakateiju', qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro hayits qa ƚe'wis in ju'uni' hane'e'in. Haqsiiƚijkii wetshetk'ewi'ƚe' wititsil ƚelitse', ewi'ƚ pe'qu' akha'yi'ij qa ewi'ƚ pe'qu' ƚakha'yi'ijek na' Moisés qa' pekhepe' iye qa' ƚakha'yi'ijek na' Elías.—
MAR 9:6 Qe ha' Pedro nite' nikfe'lets pa'qu' ni'ttaxij, qe qi in nijiwei qa hekhewe' iye Jacobo (Santiago) qa ha' Juan iye.
MAR 9:7 Ma' qa namju' ke' ewi'ƚ wasi' qa ts'iƚijipji', qa pa' ewi'ƚ wit'ax nokes ji'teje'm ke' wasi', qa yit'ij: —Hane'en hik ha'ne ya's qi in hisu'un, ek'eni'ƚetsha hane'en.—
MAR 9:8 Qa aje'eƚ pekhel yejeƚtaxijji'kii hekhewe'en, qa hatsƚe ham yi'wene', qe hats ewi'ƚƚe iye ha' Jesús in yi'wen.
MAR 9:9 Qa in hats tepilik'uiju'kii iye ke' utek, qa yiyaji'ijetskii qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' kekhewe' yi'wen, ipƚu'ui qu' iƚa'xe'tax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
MAR 9:10 Ma' qa hekhewe'en qa yaqsi'j aka' wenit'ijets qa nite' nifel, qa nite'ƚe nikfe'lik'i qa watfaakanijju' pa'n ikji'ha in yit'ijets qu' iƚa'xe' iye qu' hats nawa'mtax.
MAR 9:11 Hekhewe'en qa nifaakan ha' Jesús: —¿Inhats'ek nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in yit'ijets tit nonjo qu' nanam pa' Elías?—
MAR 9:12 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija pa' Elías qu' nanam, qa' hikpa' week naqsi'jju' ekewe' wekwek. ¿Qa inhats'ekek kekhewe' we'nika'ajji' in yit'ijets ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' qi pa'qu' naats'e'ej qa qu' netutenhetii iye?
MAR 9:13 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets ka' Elias'ik'i in hats namtax, qa ƚeqfenyejeyij kakha' yisu'un qu' ƚeqfenyejeyi'ij, in ƚ'anye'jek kakha' we'nika'ajji' t'ejuyets kakha'an.—
MAR 9:14 Ma' qa in hats wapilii iye hakha' i'ni' hekhewep ƚ'ijatshenhei, qa yi'wen in k'ooyijji' in yeqewuk'un hekhewe' olots jukhew qa efuts iye, qa hekhewe' iye uja'x he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in qi in iyeti'ƚju'.
MAR 9:15 Qa aje'eƚ, hekhewe' olots in yi'weniju'ƚ ha' Jesús, qa yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa wekuma'xiju'ƚkii qa wetfeli'mkii.
MAR 9:16 Ha' Jesús qa nifaakanji'ju' hekhewe'en, qa yit'ijji'ju': —¿Ƚekpa' ƚ'afaakateyiƚijju' enewe'en?—
MAR 9:17 Qa ewi'ƚ hakha' i'nji'teje'm he' olots qa inku'ƚ, qa yit'ij: —Maestro, henka'xtax ei hakha' ya's i'nji' pa' ewi'ƚ ham ƚe'lijeye' espíritu uƚ'ax qa yihaminhetji'ij ƚe'lijei.
MAR 9:18 Week qa nekji'jets qa yawitjiji'ij, ma' qa nijeleji'ijetsju' sehe', qa jewf'uji'ijje'm ƚeji', qa txhak'ak'akji'ij iye ƚek'unhetii, qa t'unji'ij je'm iye qa tiiniji'ijpha'm. Hats k'iyintaxijets ene' ijatshenhei qu' nukinik'uifik'i, qa nite'ƚe yamit.—
MAR 9:19 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ij: —¡Peyijaat'ij enewe' hane'ej ƚahats'ij inqeku'! ¿Pa'n ƚahats'ij qu' mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm? ¿Pa'n ƚahats'ij qu' mexe ye'weju'ƚi'iƚ eju'ƚ in menjiit ƚ'inqeku'uƚ? ¡Enka'x met hane'e'in!—
MAR 9:20 Ma' qa tetka'xets. Qa pa' espíritu uƚ'ax in yi'wen ha' Jesús, qa aje'eƚ t'unik'i in yitsalalinhetkii ha' jutjana'x ƚa's, hakha'an qa namiji'ju' sehe', qa petetpetetijkii ma' qa nekfik'i ke' ƚaq'astalii qa jewf'uje'm ha' ƚeji'.
MAR 9:21 Ma' qa ha' Jesús qa nifaakan ha' ƚatata: —¿Pa'n ipƚu'uk'i pa'aj in ƚunye'j aka'an?— Qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —In mexee'ija.
MAR 9:22 Qa hats olotsij in yiwu'mji'ijtaxji'ju' na'aj fe't qa na'aj iweli' iye qe wo'taxii qu' naq'alij. Qa qu' eke'ye' qu' aqsiijkii pe'ye', enq'eleti'ƚyij iye wat'ij qa' etsi'feni'ƚ wat'ij.—
MAR 9:23 Ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚ'ukinji' in ƚit'ij “qu' eke'ye'?” Week eke' wekwek nite' jutsitaxi'm pakha' qu' nite' ninqekuye'.—
MAR 9:24 Ma' qa aje'eƚ hakha' ƚatata ha' jutjana'x ƚa's qa tayai, qa yit'ij: —¡Nite' heqeku'uk'i! Etsi'fenij wat'ij pa' nite' yeqekuye'jtax.—
MAR 9:25 Ha' Jesús qa yi'wen in te'nilit'ii hekhewe' olots he' jukhew qa efuts, ma' qa yaq'ayinij pa' espíritu uƚ'ax, qa yit'ijets: —Espíritu ham ƚe'lijeye' qa nite' yepi'ye'kii iye, yakha' hit'ij ewets: Ma'ak'uifik'i nakha'an qa' hasu'uj mapil ji'teje'm iye.—
MAR 9:26 Ma' qa pa' inwo'met in hats tayai qa in hats qi in yik'elelinhetkii iye, qa ikik'uifik'i. Qa ha' jutjana'x ƚa's qa hik ƚunye'j qu' nawa'm. Qa yaqaamij qu' weeke' hekhewe' olots in yit'ijju': —¡Hats wa'm!—
MAR 9:27 Qa ha' Jesús qa t'eku'mi' ha' ƚokoi qa niihinpha'm, qa ha' jutjana'x ƚa's qa niipha'm qa ts'ap'a.
MAR 9:28 Ha' Jesús in hats uyifi ke' wititsi', qa he' ƚ'ijatshenhei qa nifaakan in uja'xƚi'iƚkii: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ in nite' ƚeke' qu' hukini'ƚfik'i?—
MAR 9:29 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Aka'aj'in in ƚunye'j pa'qu' inwo'met'e ham yamite' qu' nukintaxfik'i, qe ewi'ƚe' yijat'ij pa' wit'iyinheye'j.—
MAR 9:30 Ha' Jesús qa he' ƚijatshenhei qa ikik'ui iye hakha' i'ntaxi', qa nek ji'teje'm ha' sehe' Galilea. Ha' Jesús qa nite' yisu'untax qu' ninikfe'l,
MAR 9:31 qe mexe yijatshen he' ƚ'ijatshenhei. Qa yit'ijets: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew testi'yij hatse' nekhewe' jukhew qa' nilan. Qa qu' namijets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qu' nawa'm, qa' iƚa'xe' iye.—
MAR 9:32 Qa nite'ƚe nikfe'lik'i aka'an hekhewe'en, qa nijiwe'yets qu' nanfaakanijha.
MAR 9:33 Ma' qa hats yamets ha' witset Capernaum, qa in hats i'ni'ƚifi ke' wititsi', qa ha' Jesús qa nifaakanji'ju': —¿Ƚekpa' ƚifaaketeji'iƚji' hakha' wit'ikheyi'jik'i?—
MAR 9:34 Qa hamƚe yeku'ƚe' hekhewe'en, qe ha' wit'ikheyi'jik'i yifaakateji' pa'n ƚii pa'qu' les qiye'ji' hekhewe'en qu' netnek'enhei.
MAR 9:35 Ma' qa i'nju' ha' Jesús qa taya'yets he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijji'ju': —Qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' nojo, qa hik pakha'ye' qu' netke'lenju' qa' net'iftits'etsha iye ene' week.—
MAR 9:36 Qa t'eku'mi' ha' ewi'ƚ omeƚa's, qa yenji'ju' ƚeqewuk'u hekhewe'en, qa tik'eyij iye, qa yit'ijji'ju':
MAR 9:37 —Pakha' qu' neneqjunu'uji' aka' yiiji' pa'qu' ewi'ƚe' omeƚa's in ƚunye'jek hane'en, qa yakha'ƚe in neqjunu'yij, qa pakha' qu' neneqjunu'yij nite' yakha' qu' neneqjunu'yij, nakha'ƚe ts'ukinju' hikna' neqjunu'uj.—
MAR 9:38 Ma' qa ha' Juan qa yit'ijets: —Maestro, hi'weniƚij ha' ewi'ƚ in yukinik'uifik'i pe' inwo'metets yit'iji' aka' ii, qa haq'ayinƚi'iƚij qe nite' i'n'init ji'teje'mkii.—
MAR 9:39 Qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Hasu'uj aq'ayini'ƚij, qe ham pa'qu' nit'iji' aka' yii in yaqsiijkii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, ma' qa' aje'eƚ qu' uƚ'axi'ik'i pa'qu' ƚ'anye'je'yij.
MAR 9:40 Qe pakha' qu' nite' i'nejuihifeyi'ij pakha'an inife.
MAR 9:41 Qe pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' neƚisi'ƚij pa'qu' ewi'ƚ wasuye' iweli'ye', qu' nata'ƚets in ƚijayani'ƚ ha'ne Cristo, yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha'an nite' yaqamij pa'qu' ƚenisit'e'.—
MAR 9:42 —Qa pa'qu' ƚunye'je'ƚe iye qu' naqsiijkii qu' nilanhenijifi pe'ye' ewi'ƚe' enewe' mente' qits nite' tseqeku', les ƚe'wistax qek hayiits newet-sifinijifi ƚaqawe'j ne'ej qi ute t'ejuyets na'aj we'neqhipitju' ƚetsinki na'aj matikkatax, ma' qekha netwumhitiitaxji'ju' na' qi iweli'.
MAR 9:43 Qa qu' nakha'ye' okoi qu' hikna' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' isa'xii, qe les qu' ƚe'wise' qu' amii na' witiƚa'x qu' ewi'ƚe'ƚetax pa'qu' hame' na' ese'n, qa nite' hik ƚunye'j qu' week netwumhitiyeji'ju' na' ese'n na' fe't, hik nakha' nite' yom,
MAR 9:44 (hik nakha'a' nakha' ƚoqo q'oiq'oq'oi nekhewe'en nite' wa'm, qa na' fe't qa nite' yom.)
MAR 9:45 Qa qu' nakha'ye' ef'i' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' isa'xii, qe les qu' ƚe'wise' qu' etepeep tepepeƚe qu' amii na' witiƚa'x, qa nite' hik ƚunye'j qu' weeke' wetets ne' ef'iyei qu' ewumhitiiji'ju' na' qi fe't, hik nakha' nite' yom.
MAR 9:46 (Hik nakha'a' nakha' ƚoqo q'oiq'oq'oi nekhewe'en nite' wa'm, qa na' fe't qa nite' yom.)
MAR 9:47 Qa qu' nekhe'ye' oto' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa' enifte'pha'm, qe les qu' ƚe'wise' qu' amii na' tenek'enheiji' na' Dios qu' ewi'ƚe'ƚetax pe'qu' otoye', qa nite' hik ƚunye'j qu' weeke' wetets ne' otoi qu' ewumhitiiji'ju' na' qi fe't.
MAR 9:48 Hik nakha'a' nakha' ƚoqo q'oiq'oq'oi nekhewe'en nite' wa'm, qa na' fe't qa nite' yom.
MAR 9:49 Qe week hatse' enewe'en qu' newet-tsile'ƚipji'kii pa' fe't, in ƚunye'jek na'aj qe yefulutipji'kii na'aj ƚaq na'aj witlepinek.
MAR 9:50 Na'aj witlepinek ƚe'wis, qa qu' nite'ƚe ek'eme'ye' pa' witlepinek ¿qa pa'n qu' eqfenyejeyi'iƚij qu' ek'emeti'ƚ iye? Hik ejunyejeyi'iƚ na'aj witlepinek in ƚe'wis, qa hasu'uj iye qu' anwakayu'uƚ wetju'ƚkii e'ƚe'sitse'ƚi'iƚi'mkii yijat'ij.—
MAR 10:1 In hats ikik'ui iye ha' Jesús ha' witset Capernaum, ma' qa yamets ha' sehe' Judea, qa ikiiteje'm hakhap iye ƚajaika' ha' haqqi' Jordán. Qa hik hakha'a' iye qa not'axets iye he' olots jukhew qa efuts, qa ka' hats ƚeqfenye'jji'jij, ma' qa yijatshen.
MAR 10:2 Qa he' uja'x fariseol qa nekets ha' Jesús, qe qa' nijaajin, ma' qa nifaakanij: —¿Me ƚenexke'ej pa'qu' jukhewe' qu' neweqle'eƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye'?—
MAR 10:3 Qa yeku'ƚ ha' Jesús hekhewe'en: —¿Pa'n yit'iƚij ewets ke' ƚe'lijei ka' Moises'ik'i?—
MAR 10:4 Hekhewe'en qa yit'ijju': —Pa' Moises'ik'i ƚexke'ej pa'qu' jukhewe' qu' naqsiijkii pa'qu' witfaakanek'e t'ejuyets qu' neweqle ma' qa' nukin pe'qu' ƚewhe'ye'ye'.—
MAR 10:5 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Qe t'units pe' atawjetsi'ƚ, ham eq'iltaxitsi'iƚ, ka' Moises'ik'i qa yika'ajji' aka' qu' nenit'ij.
MAR 10:6 Qa nite'ƚe hik aka' ƚunye'j in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne week, pa' Dios qa yaqsiijkii pa' jukhew qa pe' efu.
MAR 10:7 Qa aka'an in ta'ƚijupi', pa'qu' jukhewe' qa' niwejin pa'qu' ƚatataye' qa pe'qu' ƚeneneye' iye,
MAR 10:8 qa enewe' wetsjuk qa hats ewi'ƚƚe pa' ƚ'ese'n. Ma' qa hats nite' wetsjuk, hats ewi'ƚƚe pa' ƚ'ese'n.
MAR 10:9 Qa hik ta'ƚijupi', pe'qu' hats ewi'ƚ neni' na' Dios, ham pa'qu' jukhewe' qu' nak'esa'x wetju'ƚ.—
MAR 10:10 Qa in hats i'nifi ke' wititsi', qa he' ƚ'ijatshenhei qa ewi'ƚij iye in nifaakanijha aka'an.
MAR 10:11 Qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Pa'qu' neweqle qa' tujtseika'ye' iye pe'qu' ƚewhe'ye'yi'ij iye, ma' qa hats wetwuƚ'enhetets pe' hayiits ƚewhe'yetax qe yaqsiimijkii kakha' witwuƚ'ax (adulterio).
MAR 10:12 Qa pe'qu' efuye' iye qu' neweqle qa' tujtseika'ye' iye pa'qu' ƚewhe'ye'yi'ij qa hik ƚunye'j iye, yaqsiijkii iye kakha' witwuƚ'ax wo'oi jukhew in hats tewhe'yeitax (adulterio).—
MAR 10:13 Ha' Jesús qa tetka'xets he' uja'x omehets, qe qa' net'eku'mipji' ƚesinjel, qa he' ƚ'ijatshenhei qa yaq'ayintaxij hekhewe' neka'xtaxii.
MAR 10:14 Ha' Jesús in yi'wenij ma' qa nayu'kii, qa yit'ij: —Enwejini'ƚ met ne' omehets qu' nenek yiwets, qa hasu'uj othetiƚik'ui qe nekhewe' hik ƚunyejei enewe'en hik nekhewe' tenek'enheiji' na' Dios.
MAR 10:15 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nite' hik ƚunye'je' na'aj omeƚa's in nite' inqeku' qa nite' net'ekumiju'ƚ na' tenek'enheiji' na' Dios, qa' nite' ƚeke'ye' qu' nuiji'teje'm nakha'an.—
MAR 10:16 Qa tik'eyij he' omehets, qa iyinipji', qa t'eku'mjiipji' ƚesinjel.
MAR 10:17 In hats nikheyu' ha' Jesús qu' nakij iye pa' ƚ'ikheyi'j, qa tekuma'xii ha' ewi'ƚ, qa wonokok'eni'ju' ƚ'ejuyi'jii, qa nifaakan: —Teik'unei maestro, ¿pa'n ƚii pa'qu' haqsiijkii hats'inha qu' nana'l ye'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij?—
MAR 10:18 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Inhats'ek in ƚit'ij yiwets teik'unei? Ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' neteik'unei. Ewi'ƚƚe na' teik'unei, Dios.
MAR 10:19 Akha' hats ƚenikfe'lets kekhewe' wenit'ij: “Hasu'uj eqek'ui. Hasu'uj mowo'oi efu qu' hats ewhe'yei qa hik ƚunye'j iye ne'ej efu, hasu'uj ejtenkii, hasu'uj mowotk'onƚi'imkii pe'qu' netnek'enhei, hasu'uj awitji'iji' pe'ye' pakhape', ek'enets qa' iwqinhet iye atata qa enene iye.”—
MAR 10:20 Hakha'an qa yeku'ƚ: —Maestro, hats week ekewe'en hayiits heik'eenik'iha in mente' ye'qi.—
MAR 10:21 Ha' Jesús qa yejeƚju', qa qi in yisu'un, qa yit'ijets: —Ewii'ƚƚi'ija pa' ham e'm. Yape ma. Qa ihinijkii week pe' na'l e'm qa' ƚisij ne' ham yiwq'axine'. Ma' qa' nana'l e'm pa'qu' enisit'e na' wa'sji', qa' etpil iye, qa' atsjayan.—
MAR 10:22 Qa hakha'an in yepi'ye' ek'i aka'an, qa selelju', qa qi in uƚ'axi'mkii in ik, qe ƚakha' yiwq'axinija pe' wekwek.
MAR 10:23 Ha' Jesús qa yejeƚ ji'teje'mkii hekhewe' yeqewuk'un, qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —¡Hayits qa jutsitax nekhewe' yiwq'axin wekwek qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios!—
MAR 10:24 He' ƚ'ijatshenhei qa yitjuƚaxijpha'mkii ekewe' yit'ij. Qa ewi'ƚij iye ha' Jesús in wapilijupji' iye in yit'ijets: —Yilits, ¡hayits qa jutsitax qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios!
MAR 10:25 Les qu' nite' jutsitaxe' pa'qu' ewi'ƚe' ats'etax qu' nuyii ne'ej tawjena'x ƚoto', qa nite' hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚe' yiwq'axin wekwek in jutsitax wiikfik'i qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.—
MAR 10:26 Qa hekhewe'en qa les in qi in yitjuƚaxijpha'mkii iye, qa watfaakateji'ijju', qa yit'ijju': —Maa, ¿qa ƚekpa' ek qu' ƚeke'ye' qu' namii na' wa's?—
MAR 10:27 Qa ha' Jesús yejeƚ ji'teje'm, qa yit'ijji'ju': —Ene' jukhew nite' ƚeke' qu' naqsiijkii aka'an. Ewi'ƚƚe na' Dios in ƚeke', qe week eke' wekwek nite' jutsitetsi'm na' Dios.—
MAR 10:28 Ma' qa ha' Pedro qa yit'ijets ha' Jesús: —Jeƚ, yekheweli'ƚ week henejeti'ƚ he' na'ltaxi'ƚ ye'm, ma' qa k'ajayani'ƚ.—
MAR 10:29 Qa ha' Jesús, qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, in ham pakha' qu' hats niwejinƚi'i pe'qu' ƚetsi'ye', i'nƚi'i pe'qu' ƚamatsitse' qa ƚek'injats iye, i'nƚi'i pe'qu' ƚekutiiye' qa ƚek'injai iye, i'nƚi'i pe'qu' ƚeneneye', i'nƚi'i pa'qu' ƚatataye', i'nƚi'i pe'qu' ƚelitse', i'nƚi'i pa'qu' ƚeq'ejinqa'wet'e in ta'ƚ yiwets qa eke' yi'lijei iye,
MAR 10:30 qu' nite' nat'ani'ipji' qu' cien (100) ni'ij ne'ej testi'yij ha'ne hane'ej ƚahats'ij: axe'm ƚetsil, ƚamatsits qa ƚek'injats iye, ƚekutii qa ƚek'injai iye, ƚenenel, qa ƚelits iye, qa ƚeq'ejinqa'wetits iye. Qa na'lƚi'ijup iye pe'qu' wekweke' qu' naats'e'ej qu' natawitjaxtii. Qa pa' mexe hamik'ui qa hikpa' pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
MAR 10:31 Qa olotsƚe nekhewe' hane'ej yojo, qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' netke'lenju'. Qa olots iye nekhewe' hane'ej teke'lenju' qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' nojo.—
MAR 10:32 Hekhewe'en in ikik'i ha' wit'ikheyi'j qu' namii ha' Jerusalén. Ha' Jesús yojo'ok'oi hekhewe'en, he' ƚ'ijatshenhei qi in nite' nikfe'lijkii pa'n ƚunyee'jkiiha, qa hekhewep hekhewe' nijayanik'i qa qi in nijiwei. Ha' Jesús qa t'eku'mi' iye he' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa wetqetheni'ƚju' iye. Ma' qa nifeli'mha kakha' qu' ƚunye'je'kii hatse'.
MAR 10:33 Qa yit'ij: —Ek'en qeku'ni'ƚek, hane'ej qu' jinamtaxiipha'm na' Jerusalén. Qa hik nakha'yi'i' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij nekhewe' tenek'enhe'yij ne' pa'il, qa nekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii qa' netisij nekhewe' jukhewiikal nite' judiol.
MAR 10:34 Qi qu' nawitji'iji' pe'qu' ƚe'lijeye' qa' nilakijukii qa' netk'iyikii iye, qa' neqsilanje'mkii ma' qa' nilaanija qa' nawa'm. Qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.—
MAR 10:35 Ma' qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan, hik hekhewe' he' wetsjuk ƚelits ha' Zebedeo, qa ikets qa we'tmetinheti'm ha' Jesús, qa yit'ijets: —Maestro, hisu'untaxi'ƚ qu' aqsi'ji'ƚ ye'mijkii aka' qu' nek'iyini'ƚij ewets.—
MAR 10:36 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' haqsi'ji'ƚ e'mijkii?—
MAR 10:37 Hekhewe'en qa yit'ijets: —Ets'eni'ƚi' hatse' qu' enek'enheitax qu' ewi'ƚe' pa'qu' na'ni'ju' na' ƚeniyayik'i qa pakhap qa' na'ni'ju' ek na' efeyi'j.—
MAR 10:38 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Aka' ƚ'iyintaxi'ƚets nite' ƚenikfe'li'ƚets. ¿Me ƚeke' qu' iya'aƚji' nakha' qi ek'imiiji' k'iya'ji' hatse'? ¿Me ƚeke' iye qu' mempulijiƚijju' nakha' hempuli'jji' hatse'?—
MAR 10:39 Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Ehe, ƚeke'.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ekheweli'ƚ ƚ'iya'aƚji' hatse' na' ek'imiiji' k'iya'ji' hatse', qa' mempulijiƚijju' iye nakha' qu' hempuli'jji' hatse'.
MAR 10:40 Qa qu' niƚi'iƚiju' ha'ne ts'iyayik'i i'nƚi'i ha'ne yifeyi'j, qa nite' yakha' qu' k'eƚisiƚij, qe uja'xƚe pekhewe' hats watji'leti'm.—
MAR 10:41 Hekhewe' diez (10) ƚ'ijatshenhei in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa nayu'um hekhewe' Jacob (Santiago) qa ha' Juan.
MAR 10:42 Qa ha' Jesús qa taya'yets week hekhewe'en qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' tenek'enhe'yipji' ne' nite' judiol in ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nenethinijkii pa' ƚet'unhaxits in tenek'enhei. Qa nekhewe' te'weyik'uiju' nekhewe'en qa yisu'unek in inaqyaji'ijkii pe'ye'.
MAR 10:43 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj ejunyejeyi'iƚ aka'an, qe pakha' qu' nisu'un qu' neniwqinhetji' ekheweli'ƚ, qa' hik pakha'ye' qu' nithayiki'iƚ.
MAR 10:44 Qa pa'qu' ƚunye'je' iye ekheweli'ƚ in yisu'un qu' nojo, qa' hik ƚunye'je' qu' ƚeqejkunenek'e ene' week.
MAR 10:45 Qe ha'ne iye Ƚa's na' Jukhew nite' nam ma' qa' neteniftitshiyets, qe nam yijat'ij qe qa' net'iftits'ets ene' week qa' net'ihinij iye na' ƚiƚa'x, hats'inha qu' nilithinik'ui pa' witaxtanithenkeye'j pe'qu' olotse'.—
MAR 10:46 Ma' qa yamets ha' Jericó. Qa in hats ikik'uifik'i iye ha' Jericó qa week iye ƚ'ijatshenhei qa hekhewe' iye olots jukhew qa efuts. Ewi'ƚ ha' puk'al iyiniikii ƚaq'astaye' ƚii Bartimeo, Timeo ƚa's, i'niju' ƚekuwe'e' ha' wit'ikheyi'j.
MAR 10:47 In impi'ye'ej in hik kakha'ija Jesús Nazaret ƚeiƚe', qa yapeƚek qa tayai, qa yit'ij: —¡Jesús, ƚa's pa' David'ik'i, enq'eletyij wat'ij!—
MAR 10:48 Qa olots he' yaq'ayintaxij in tayaikii. Qa yape'enhaƚe les in yit'unhetik'ikii in tayai: —¡Ƚa's pa' David'ik'i, enq'eletyij wat'ij!—
MAR 10:49 Ma' qa ha' Jesús qa teke'lenijupju' qa yit'ij: —Aya'yi'ƚii.— Ma' qa teniya'yii ha' puk'al qa wenit'ijets: —Ment'unhet, hasu'uj e'nijiwei, eniipha'm, qe hats tayai ei.—
MAR 10:50 Qa yiwu'mi'ju' ha' ƚe'ntilafit qa ts'enpha'm qa ikii ha' Jesús.
MAR 10:51 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Ƚek pakha' ƚisu'un qu' haqsi'j e'mijkii?— Ha' puk'al qa yeku'ƚ: —Maestro, hiyee' hisu'untax qu' hi'wenkii.—
MAR 10:52 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yape ma, pa' nite' eqekuye'j hikpa' ta'ƚets in hats ƚanaxpa'l.— Qa hik akaa'ijha ha' puk'altax ma' qa yi'wenkii, qa yijayan ha' Jesús.
MAR 11:1 Ha' Jesús in hats k'esiyu'ui ha' Jerusalén, qe hats meti'm hekhewe' witsetits ƚelits Betfagé qa ha' Betania, metitsi'm ke' utek ƚii Olivo. Ma' qa yukin he' wetsjuk hekhewe' ƚ'ijatshenhei
MAR 11:2 qa yit'ijets: —Ma'aƚiiteje'm na' witset ƚa's, qa qu' uyi'ƚ ji'teje'm qa' aje'eƚ i'weni'ƚ pa'qu' nonophe'ƚ matikatax ƚa's mexe ham i'ni' ipji'. Qa' enit'iƚijii qa' enka'xi'ƚ.
MAR 11:3 Qa qu' nana'l pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets: “¿Inhats'ek in eqfenyejeyi'ƚij kakha'an?” qa' it'iƚijiju'ƚ: “Ha' Yatsat'ax'inij yisu'un. Aje'eƚƚete' ek tit nenpilet iye hatse'.”—
MAR 11:4 Hekhewe'en qa ikiiteje'm ha' witset qa yi'wen ha' matikatax ƚa's wo'nophe'ƚi' pa' ipƚu'umets pa' ƚeji' pa' wit'ikheyi'jji'. Qa nit'ijii pa'aj.
MAR 11:5 Qa pe' uja'x pekhewe' i'ni' pakha'an, qa yit'ijets pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚenit'iƚijii na' matikatax ƚa's?—
MAR 11:6 Ma' qa hekhewe'en qa yeku'ƚijiju'ƚ pa'aj kekhewe' hats ƚ'anye'jets ha' Jesús. Ma' qa ƚexkeliji'm qu' nenka'xii.
MAR 11:7 Ma' qa neka'xii ha' Jesús ha' matikatax ƚa's, qa yipk'eni'pji' he' ƚe'ntaafitits ƚaqlatiyij, ha' Jesús qa i'nipji' hakha'an.
MAR 11:8 Qa olots he' yipk'enik'uyiju'kii ha' wit'ikheyi'jik'i he' ƚe'ntaafitits, qa hekhewep iye qa yifekinik'i ek ke' najak ƚesejets qa yenik'uiji'kii iye ha' wit'ikheyi'jik'i.
MAR 11:9 Hekhewe' yojo'ok'oi qa he' teke'lenijupju' iye, week taya'yijipji': —¡Ƚe'wisija ha'ne nam inii! Ƚe'wis ha'ne namij aka' ƚiiji' pa' Yatsat'ax'inij.
MAR 11:10 ¡Qi in ƚe'wis in nam qu' netnek'enhei qu' hik ƚunye'je' pa' i'nalek'ik'i David'ik'i in tenek'enhei pa'aj! ¡Ƚe'wisija pakha' i'ni' pa' les in toxpha'm!—
MAR 11:11 Ma' qa hats uiji'teje'm ha' Jerusalén, qa yamets ke' witlijtsitjii qa uyifi. Ma' qa in hats yejeƚkii ke' wekwek ha' ƚatawejifi, qa ikik'uifik'i iye, ma' qa wapilik'i iye qe qa' nakii ha' Betania qe hats metiyu'ju' junu' qa week iye he' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
MAR 11:12 Qa kakhap neƚuji', in ikik'uifik'i iye ha' Betania, ha' Jesús qa yoksi'wen in iyipkun.
MAR 11:13 Qa mexe toxii in yi'wenii ke' ewi'ƚ najkak higokuk hats tesejeitax. Ma' qa iktaxets qu' nejeƚji'teje'm me na'ltu'u pe'qu' ƚe'ye', qa in yamtaxets qa ham yi'wene' uja'xƚe ke' ƚesejets, qe mexe nite' ƚahats'ij ne'ej higokuk qu' netei.
MAR 11:14 Ha' Jesús qa yiyaji'ets ke' najkak, qa yit'ijets: —Nite' ƚ'anuuyi'i pa'qu' netuj pe'qu' eiye'.— Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yepi'ye' ej aka' yit'ij.
MAR 11:15 Ma' qa yamets iye ha' Jerusalén, ha' Jesús qa uyifi iye ke' witlijtsitjii, ma' qa yapeƚek qa yiwutshenfik'ikii hekhewe' t'ihintaxij ke' wekwek qa hekhewe' iye taqhayetskii ke' wekwek in i'nijifi ke' witlijtsitjiyifi. Qa yiwu'mkii ke' ƚeqe mesal hekhewe' wetpiletetskii ƚ'astai, qa kekhewe' iye ƚots'oji'laxits hekhewe' t'ihinij ke' ofol.
MAR 11:16 Qa nite' ƚexke'ej iye pa'qu' ƚ'ikheyi'jeƚi'ij qu' nijaqhitjiteje'm ke' witlijtsitjii in yeka'x pe'qu' wekweke'.
MAR 11:17 Qa yit'ij in yijatshenij: —¿Me nite' yit'ij ke' we'nika'ajji': “Ene' yitsi' qu' ƚenqiyi'ij ƚ'iyinhetjii pe' week witsetits”? Qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚaqsi'ji'ƚijkii in “ƚewejij ne' ejtenhetsilets.”—
MAR 11:18 Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei yepi'ye' ej ekewe' yit'ij, ma' qa wo'oikii pa'n qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nilan, qe hats nijiweyiju'ƚ, qe week hekhewe' olots jukhew qa efuts iye yisu'unik'i kekhewe' i'nq'ijatshenij.
MAR 11:19 Qa in hats uiju' ke' junu' ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei qa ikik'uifik'ikii ha' witset.
MAR 11:20 Ma' qa hats neƚukii iye, qa leefiju' in nekijup iye ke' higokuk'ik'i. Qa yi'wen in hats week yisƚax qa yamijiiju' ke' ƚefitetsiyik'i.
MAR 11:21 Ha' Pedro qa yijamti'ik'i, ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, jeƚ qeku'n, eke' ƚiyaji'ets najkak'ik'i. Hats wa'mji', hats yisƚax.—
MAR 11:22 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ijets hekhewe'en: —Hasu'uj eqeku'uƚ na' Dios.
MAR 11:23 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' niyaji'ets ene' utek qu' nit'ijets: “Ma'ak'ui hane'e'in qa' anamji'ju' na' qi iweli'.” Qa qu' nite' neqeku'yi'ik'i, qe yumti'ija pa' ƚatawe'j qu' ƚunye'je' pakha' hats yit'ij, ma' qa' hik pakha' qu' ƚunye'je'.
MAR 11:24 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets in week ekewe' wekwek pa'qu' iyini'ƚets qu' iyini'ƚ, hasu'uj eqeku'uƚik'i in hats ƚ'estiyiƚij, ma' qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.
MAR 11:25 Qu' iyini'ƚ, yojo qu' e'ƚe'sitse' eku'ni'ƚ wetju'ƚ qu' nana'l pakha' qu' mexe nite' e'ƚe'sitsi'iƚij wetju'ƚ, hats'inha qa' ƚunyeje'ji'jek na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qu' niwu'miƚ'ek'ui pe' ewuƚ'etsi'ƚ.
MAR 11:26 Qa qu' nite'ƚe isu'uni'iƚ qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ, qa' ƚunyeje'ji'jek na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qu' nite' niwumi'iƚ ek'ui pe' ewuƚ'etsi'ƚ.—
MAR 11:27 Ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei qa yamii iye ha' Jerusalén. Ha' Jesús in mexe yijalkisifikii ke' witlijtsitjii, qa namets he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa hekhewe' iye tenek'enheiji' na' witset.
MAR 11:28 Hekhewe'en qa nifaakan: —¿Ƚekpa' tenek'enhei neƚisij qu' aqsiiji'kii hane'e'in ekewe' wekwek? i'nƚi'i ¿ƚekpa' neƚisij pa' ƚet'unha'x in tenek'enhei hats'inha qu' aqsiijkii ekewe'en?—
MAR 11:29 Ha' Jesús qa yeku'ƚiju'ƚ, qa yit'ijets: —Yakhap ji'jek qu' k'afaakanjiiƚek, ojo'oƚij qu' enfeli'ƚ ye'm aka' qu' k'afaakani'ƚij, ma' qa henfeljii'ƚ e'mek hatse' nakha' ta'ƚets in haqsiijkii aka'an.
MAR 11:30 In wenqimpulijin ka' Juan, ¿Me ta'ƚets na' Dios? ¿Me i'nƚi'i ene' jukhewƚe? ¡Enfeli'ƚ ye'm!—
MAR 11:31 Ma' qa wapilƚi'ij wetju'ƚ in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintit'ijets “ta'ƚets pa' Dios,” ma' qa nit'ij inwets nakha'an: “¿Qa inhats'ek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”
MAR 11:32 Qa qu' jintittaxijets “jukhewƚe ene' ta'ƚets.”— Hekhewe'en qa nite'ƚe ƚeke' qu' nit'ij, qe nijiweyiju'ƚ hekhewe' olots jukhew qa efuts, qe week yumti ka' Juan in yijaa'ija in ewi'ƚ profeta.
MAR 11:33 Ma' qa yit'ijiju'ƚ hekhewe'en in yeku'ƚ ha' Jesús: —Nite' tsikfe'li'ƚets.— Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚek: —Qa' yakhape' ji'jek qu' nite' henfeli'ƚ e'm na' hata'ƚijets in haqsiijkii ekewe' wekwek.—
MAR 12:1 Ma' qa yejeyumtsheni'mijupi' ke' wekwek hekhewe'en: —Ewi'ƚ pa' jukhew yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket, qa yeqetsitenijijup pe' utel. Qa tijju' pa' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij qu' nenq'umutju' pe'qu' ƚeye'. Qa yaqsiijkii iye pe' ewi'ƚ qipha'm t'ejuyets qu' nejeƚipji'kii pa' uwaket. Ma' qa i'nk'aƚe qa yatkinhenets pe' jukhew pa' uwaket, ma' qa ik inji'witshen.
MAR 12:2 Ma' qa in hats yamets ƚahats'ij qu' netenifte'ji', qa pa' ewi'ƚ ƚeqejkunenek qa yukinii pekhewe' yatkinheninets pa' ƚeqe uwaket, hats'inha pekhewe' natkin pa' uwaket qa netisij pa' ƚapk'as pekhewe' ƚei pa' uwaket.
MAR 12:3 Qa pekhewe'ƚe'en qa t'eku'mi' pa' wit'ukinektax, qa niyejinijju' in yilanje'mkii, ma' qa yiwutshenik'uifik'i iye ham tisi'ij.
MAR 12:4 Ma' qa pa' yatsat'axij qa yukintax iye hakhap iye ƚeqejkunenek, qa hik pakha' qa wiikfi' yeqfe'meten pa' ƚeiƚa' qa qi iye in yawitji.
MAR 12:5 Qa yukintax iye pakhap iye qa hikpa' qa yilaanija. Qa hik ƚeqfenyejeijiij iye pe' hats olots in yukinji'ijtax iye, yilanje'mkii pe' uja'x, qa pekhewep qa nilaanju'ha.
MAR 12:6 Qa mexe ewi'ƚtax pa' amanij, hik pakha' pa' ƚaa'sija qi in yisu'un. Ma' qa yukintax iye ha'ne hats ewi'ƚƚe, qe yit'ij: “Tek'enets lemets qa' niwqinhetji' iye ha'ne ya's.”
MAR 12:7 Qa pekhewe'ƚe t'ithayii qa yit'ijju' in watfaakateji'ijju': “Hik ha'ne hakha' qu' naya'xtaxij hatse', ¡yape jitalan hats'inha qa' inekhewele' qu' jinatsat'etsij hatse'!”
MAR 12:8 Ma' qa t'eku'mi' qa yilan qa yahinik'uifik'i pa' uwaket, qa yiwu'mƚi'i pakha'a'.
MAR 12:9 ¿Pa'n qu' ƚeqfenyeje' ƚewek hatse' pa' yatsat'axij pa' uwaket? Pakha'an nam hatse' qa' nanlanju' pe' t'ithayii qa pa' uwaket qa' netisij pekhewep iye.
MAR 12:10 ¿Ye' me nite' ƚejeƚi'ƚ aka' we'nika'ajji' in yit'ij: “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i ne' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa hats ewi'ƚ ute les weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'.
MAR 12:11 Pa' Yatsat'ax'inij hikpa' yaqsiijkii aka'an qa in jitejeƚju' qa qi in ƚe'sits ine'm.”—
MAR 12:12 Ma' qa hekhewe'en qa yisu'untax qu' net'eku'mi' noq'opheƚineyu'taxij, qe nikfe'lik'i in ƚekhewelƚe in t'ejuyets kakha' yejeyumtshenijupi', qa nijiweiƚi'iju'ƚ iye hekhewe' olots jukhew qa efuts iye. Ma' qa yiwejinƚe, qa ikik'uikii.
MAR 12:13 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa nukintaxii ha' Jesús he' uja'x hekhewe' fariseol qa hekhewe' t'ithayi'yi'mek pa' Herodes (herodianos), qe qa' nit'ijets kakha' yumti qu' nopheƚipji'.
MAR 12:14 Ma' qa in namii hekhewe'en, qa yit'ijets: —Maestro, tsikfe'li'ƚets in yijaa'ija na'aj ƚit'ij qe ƚ'iyet qa nite' ƚeqethenijii pakhape' ne'ej ƚit'ij, qe week eqjunyejeyij ene' jukhew, qa yijaa'ija iye in ƚ'inq'ijatshentaxij pa' ƚ'ikheyi'j pa' Dios. ¿Me ƚe'wisijupi' in jitajaninkii eke' wekwek qu' net'ejuyets pa' Roma ƚatata, César, me nite'?
MAR 12:15 ¿Me jitajanin, me hasu'uj jitajanin?— Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets in we'nenƚetaxi' pekhewe'en qu' ƚunyejeye' aka'an, ma' qa yit'ijiju'ƚ: —¿Inhats'ek in ƚ'ewqeleitaxi'ƚ yik'ui? Entsheni'ƚ ewi'ƚe' nijket kekhewe' ƚaq'astai ne' Roma ƚeiƚets ne'ej denario qa hi'wen.—
MAR 12:16 Ma' qa tetka'xii, ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Ƚek ƚeju's qa ƚek ƚii iye ha'ne i'nji' ene' ƚ'astaki'?— Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Pa' Roma ƚatata, César.—
MAR 12:17 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Ƚisi'ƚij pa' César pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek pa' César, qa na' Dios pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Dios.— Hekhewe'en qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii aka' yit'ij.
MAR 12:18 Ma' qa he' uja'x saduceo, qa nekets iye ha' Jesús (hik hekhewe' saduceo yumti ek pe' naxju' in nite' iƚii iye, wa'mti'ija.) Ma' qa nifaakanij, qa yit'ijets:
MAR 12:19 —Maestro, pa' Moises'ik'i nejet'inij pa'aj in yika'ajji' qa yit'ij: “Pa'qu' jukhewe' qu' nawa'm qa hamƚe ƚelitsi'iƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa pa'qu' ƚek'inije' i'nƚi'i qu' ƚamats'e pakha' wa'm, qa' hikpa' qu' ƚewhe'ye'yi'ij pe' ƚewju'lelaxtax, ma' qa qu' nataltsa'yi'ƚ, qa pa' yojo qa' hikpa' qu' ƚa'si'ij pa' ƚejefe'ek'i, hats'inha qu' neniihinik'uipha'm pe'qu' nata'ƚetsek pa' ƚejefe'ik'i.”
MAR 12:20 Na'l pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) witk'injayek. Pa' yojo'oj in tewhe'yeitax, qa wa'mƚe pa'aj, mexe hamtax ƚa'si'iƚ pe' ƚewhe'ye'.
MAR 12:21 Qa yaya'xij iye pakhap in ƚewhe'ye'ej iye pe' wikiihale' qa wa'mƚe iye pa'aj, mexe hamtax iye ƚa'si'iƚ, qa hik ƚunye'j iye pakha' wetshetk'ewi'ƚ in ƚewhe'ye'taxij iye.
MAR 12:22 Pekhewe' wetsjuk tatsai (7) witk'injayek ham pa'qu' nataltsa'yi'ƚ pe' efu. Ma' qa teke'lenju' qa wa'mek pe' efu'uk'i.
MAR 12:23 Ma' qa qu' iƚiye'tax iye pe' naxju', ¿pa'n ƚii qu' namijfik'i qu' ƚewhe'ye'yi'ij? Qe pe' wetsjuk tatsai (7) hats week ƚewhe'yetstaxij pe' efu?—
MAR 12:24 Ha' Jesús qa yeku'ƚiju'ƚ: —¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets aka' ta'ƚijupi' in ƚijaniƚik'i: in nite' ƚenikfe'li'ƚets eke' Intata ƚe'lijei qa in nite' ƚenikfe'li'ƚets iye na' ƚet'unha'x na' Dios?
MAR 12:25 Qe qu' iƚiye'tax iye pe' naxju', hats nite' tewhe'yei hatse', qa nite' ƚeke' iye qu' netesti'yij qu' netewhe'yeiju', qe hik qu' ƚunyejeye' yijat'ij ne' angelits, wa's ƚeiƚets.
MAR 12:26 Ye'ehe, hane'ej qu' jintafaakateji' in t'ejuyets qu' iƚiye'tax pe' naxju', ¿me nite' ƚejeƚi'ƚ na' ƚafaakanek ka' Moises'ik'i, kakha' ƚ'anye'jets na' Dios in i'nijupi' ji'teje'm pe' najkak ƚasi' tujje'm, qa yit'ijets: “Yakha' ƚeqe Dios na' Abraham, na' Isaac qa na' Jacob”?
MAR 12:27 Na' Dios nite' ƚeqe Dios pe' naxju', qe ƚeqe Dios yijat'ij pe' iƚii. Qa hik ta'ƚijupi' in ekheweli'ƚ qi in ƚijaniƚik'i.—
MAR 12:28 Qa nekets iye ha' ewi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qe ha' Jesús in yasiinik'iha ka' yit'ijiju'ƚ hekhewe'en, qa nifaakanij: —¿Pa'n ƚunye'j pakha' les qiji' kekhewe' wenit'ij (ley)?—
MAR 12:29 Ha' Jesús qa yeku'ƚ hakha'an: —Aka' les in qiji' t'anipji' kekhewe' week wenit'ij, aka'an: “Ek'en qeku'nek, Israel, pa' Yatsat'ax'inij inqe Dios, Pa' Yatsat'ax'inij ewi'ƚƚe.
MAR 12:30 Isu'unija pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios weekij pa' atawe'j, weekij pa' iƚa'x, weekij pa' aqjamtikineye'jkii qa weekij iye pa' et'unha'x.”
MAR 12:31 Qa ka' yojo'opji', qa aka'an: “Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.” Qa ham pakhape' iye qu' nenit'ij qu' nat'anipji' ekewe' wetsjuk.—
MAR 12:32 Qa ha' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yit'ij: —Hayits yijat'ij Maestro, kakha' ƚit'ij yijaa'ija, in ewi'ƚƚe pa' Dios, ham iye pe'ye' iye,
MAR 12:33 qa' jintesu'unija iye weekij pa' intawe'j, weeki'ij pa' inaqjamtikineye'jkii qa weeki'ij iye pa' int'unha'x, qa' jintesu'un week pa'qu' mete' ine'm in injunye'j intijek in jiwetsu'unƚe inte'm. Ekewe'en t'anipji' week na'aj testiitaxij i'nƚi'i qu' natlanhetiitaxifi pa' Dios.—
MAR 12:34 In yepi'ye' ej ha' Jesús ha' jukhew in yasiinik'iha ka' yit'ij in yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Nite' itoxi'mii na' tenek'enheiji' na' Dios.— Ma' qa hik aka'aj qa ham iye pakhape' qu' ifiyaxi'im qu' nanfaakanijkii iye pe'ye'.
MAR 12:35 Ha' Jesús in mexe i'nq'ijatshen ke' witlijtsitjiyetsji', qa inaqfaakanij qa yit'ij: —¿Inhats'ek nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in yit'ijets pa' Cristo qu' ƚa'se' ka' David'ik'i?
MAR 12:36 Qe na' Espíritu Santo hik nakha' yitijinenij ka' David'ik'i in ƚakha'ija in yit'ij: “Pa' Intata qa yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Niju' ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' ef'iyei qa' otsi'pji'kii ne' ejuihifets.’”
MAR 12:37 Pa' David'ik'i in yit'ijets, “Yatsat'axyij.” ¿Qa pa'n ƚunye'j iye qu' nit'ijets qu' ƚa'se'?— Qa hekhewe' olootsija he' jukhew qa efuts iye ma' qa yisu'unija qu' nepiye' ha' Jesús.
MAR 12:38 Qa in mexe i'nq'ijatshen qa yit'ij iye: —Jeƚi'ƚiju'ƚ ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, nekhewe' yisu'unƚe qu' nijalkisijkii ne' juffufuf ƚeqhinatai, qa yisu'unƚe in weniwqinhetji' in teniwetfelhi'yi'mkii ne' witaqhawetitsji'.
MAR 12:39 Qa yisu'un iye qu' na'nipji' ne'ej wits'ojilaxits t'ejuyets ne'ej qitsji' ne'ej witlijtsitjiyifi, qa yisu'un iye qu' na'ni' na'aj ƚetset ne'ej qitsji' na'aj witkujiiji' ƚe'wis neƚu.
MAR 12:40 Nitka'mij iye ne' wikiihalei ne' ƚetsil. Qa yape'ejets iye qe iyin qe yisu'unƚe qu' ne'twenhetii, ma' qa' netjumtaxtii qu' yijaayi'ija qu' nijayan na' Intata. Enewe'en les qu' qiye' qu' nattanithenhetii hatse'.—
MAR 12:41 Ha' Jesús i'nijupju' ke' witlijtsitjiyifi ke' ewi'ƚ hekhewe' tinajkii we'nenik'iju' ƚ'astai. Yejeƚijju' hekhewe' olots jukhew qa efuts iye in yenik'iju'kii ke' ƚaq'astai. Qa olots he' patunits in yenik'iju' ke' olots ƚaq'astai.
MAR 12:42 Qa nam ke' ewi'ƚ wikiihale' if'iljetsax ham yiwq'axine'. Qa yenik'iju' ke' wetsjuk ƚelimmits nijketits ƚelits ƚaq'astai, nite' inyetets.
MAR 12:43 Ma' qa taya'yets he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, ene' wikiihale' ham yiwq'axine' in les olots ke' yenik'iju' t'anipji' he' week in yentaxik'iju' ke' ƚaq'astai ne' ƚ'astai ƚejiiki',
MAR 12:44 qe week enewe'en kekhewe' yenik'iju' hik kekhewe' ƚammi'sƚe pekhewe' olots ƚaqaxpalii ƚaq'astai pe' ƚetsilii, qa ene'ƚe wikiihale' in hamtax yiwq'axine' qa week yenik'iju' ke' na'ltaxi'm ƚaq'astayik'i qa ham amani'i' pe' ƚetsi'ii.—
MAR 13:1 In hats k'esiyufik'i qu' nakik'uifik'i iye ha' Jesús ke' witlijtsitjii, qa ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa' yiyaji'ets: —Maestro, jeƚ qeku'n ene' witlijtsitjii. ¡Hayits qa ƚe'sits ene' utel! ¡Hayits qa ƚe'sits ene' wititsil!—
MAR 13:2 Ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Me hats ƚi'wen enewe' qits wititsil ene' witlijtsitjiyifi? Nite' ewii'ƚe' hatse' pe'qu' uteye' qu' amani'ipji' pekhepe' iye uteye' qu' nite' nonopƚaxeju'.—
MAR 13:3 Ma' qa i'nk'aƚe, ha' Jesús qa i'niju' ke' utek'ik'ipha'm Olivos, t'ejuyiiteje'm ke' qi witlijtsitjii. Qa ha' Pedro qa ha' Jacob (Santiago) qa ha' Juan qa ha' Andrés iye qa uja'xƚi'iƚ wetju'ƚ in nifaakanij, qa yit'ijets:
MAR 13:4 —Enfeeli'ƚ ye'mha, ¿pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets kakha' ƚit'ij? ¿Pa'n ƚunye'j iye pa'qu' jutsiqaxi'ij qu' hats namiyu'ets qu' ƚunyejeye'kii week eke' ƚit'ij?—
MAR 13:5 Ha' Jesús qa yapeƚek in nifeli'm, qa yit'ijets: —Jeƚi'ƚiju'ƚha, hasu'uj pa'qu' nawitji'iƚ ma' qa' naqani'ƚkii.
MAR 13:6 Olots hatse' pe'qu' nanam qa' netyinenyij, qa nit'ij: “Yakha' ye' Cristo.” Ma' qa' naqankii pe'qu' olotse'.
MAR 13:7 Qa qu' impi'ye'eƚij pe'qu' nawatlan qa pe'qu' nanwatlanheyu' iye, qa' hasu'ujƚe e'nijiwe'yi'ƚ, qe les ƚe'wis qu' ƚunyejeye'kii ekewe'en, qa mexeƚe nite' yamets pa' ƚ'aka'the'ju'.
MAR 13:8 Qe ewi'ƚ pa'qu' witset'e qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye witsetiika'ye', qa ewi'ƚ pa'qu' wittataye' qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye wittataye'. Qa' nana'l iye pe'qu' me'le'le' witsetitse', qa pe'qu' qi qu' niyipkunju' iye. Qa hikƚe ƚunyejei ekewe'en ne'ej iwkajitshen in i'nk'a yoksi'wen pa'qu' ƚaqati'yi'ij hatse'.
MAR 13:9 Qa ekheweli'ƚ, matjanitheni'ƚkii, qe ƚ'ekekiti'yi'ƚiikii hatse' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal), qa' eqsilanheti'yi'ƚ je'mkii iye nekhewe' judiol ƚe'lijtsitjiyitsifi, qa' ami'ƚetsji' iye pekhewe' wit'alheiji' pe' witsetits (gobernadores) qa pe' qitsji' wittatal iye (reyes), qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, hats'inha qu' iwq'axini'ƚij qu' enfeli'ƚi'mha pekhewe'en aka' yijunye'j.
MAR 13:10 Qa lesƚe ƚe'wis qu' nojo qu' week netfelhitiyi'm pe' week witsetiikal ha'ne sehe' epji', in mexe nite' yamets pa' ƚ'aka'the'ju' qa' hame' ha'ne week.
MAR 13:11 Ma' qa qu' ekekiti'yi'ƚii pe'qu' wit'alheyeji' pa'qu' witset'e, hasu'uj natawje'meteni'ƚ pa'qu' it'iƚijiju'ƚ, it'iƚij yijat'ij pakha' qu' neƚisi'ƚij na' Dios in hats yamets qu' iyeti'ƚ, qe nite' ekheweli'ƚ qu' iyeti'ƚ, nakha'ƚe Espíritu Santo hik nakha' qu' niyet.
MAR 13:12 Ma' qa ene' jukhew qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa'qu' ƚek'inije' i'nƚi'i pa'qu' ƚamats'e. Qa pa' ƚatata qa ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa' ƚa's qa i'nƚi'i pe'qu' ƚasi'ye', qa pe' witlitstax qa' ƚ'ejuihifetsi'ij pe'qu' ƚ'alheye' qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetiiju'.
MAR 13:13 Week ha'ne sehe' epji' qi qu' nuteni'ƚ qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, qa pa' qu'nte' niliye'yij qu' namijii pa' ƚ'aka'the' qa' hikpa' qu' iƚa'xe'.
MAR 13:14 Qa qu' i'weni'ƚ hatse' pakha' qi uƚ'ax yeq'ilatkii hatse' qa' ne'nenifi nakha' nite' ƚeke'tax qu' na'ni' (pakha' qu' niyinenik'i, nenikfe'lik'i aka'an) ye'ehe, qa pekhewe' qu' na'ni' na' sehe' Judea aje'eƚ nilatii ne' utekui.
MAR 13:15 Qa pa'qu' na'nipji' pe'qu' ƚetsi'ye' na'aj k'eewe'epji', qa' hasu'uj net'ilitju' qu' nenuihiyu'ufi pe'qu' ƚetsi'ye' qa' neka'xfik'i pe'qu' ƚewekwekitse'. Aje'eƚ nilat yijat'ij.
MAR 13:16 Qa pa'qu' na'nji' pa'qu' ƚ'ejinqa'wet, hasu'uj netpilii iye ƚ'uihitjiye'. Aje'eƚ nilat yijat'ij.
MAR 13:17 Qa ¡hiyee'ƚe enewusits pekhewe' qu' niwkajitshenju' qa pekhewe' qu' mexe nifunen pe'qu' ƚelitse' qu' namtaxets pekhewe' neƚutsji' qu' ƚunye'je' aka'an!
MAR 13:18 Iyini'ƚijets na' Dios qu' hasu'uj namets aka'an qu' lop'e.
MAR 13:19 Qe pe' neƚutsji' hatse' qii'ija pa'qu' a'taxe' qa iftsitsji'ha iye, qa ham pa'qu' hayiits ƚunye'ji'iju'ƚ in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne sehe' qa yamijii hane'ej, qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ƚunye'je'kii iye hatse'.
MAR 13:20 Qa na' Yatsat'ax'inij qu' nite' niwk'itsini'ijuƚ pekhewe' neƚutsji' hatse', qa' ham pa'qu' iƚa'xe'. Qa in ta'ƚƚe'ets pekhewe' hats te'nekumhi'yiiji' t'eku'miiji' nakha'an, ma' qa yiwk'itsiniju'ƚ kekhewe' neƚutsji'.
MAR 13:21 Qa qu' nana'l pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets hatse': “Ek'en qeku'ni'ƚ, hik ha'nete' i'ni' pa' Cristo,” i'nƚi'i qu' nit'ij “hatsiite' pa' i'ni'”. Qa' hasu'ujƚe umti'iƚ qu' yijaayi'ija.
MAR 13:22 Qe na'l hatse' pe'qu' nit'ij ƚetets qu' Cristoye' qa pe'qu' nit'ij ƚetets qu' profetaye'. Qa' ni'nq'ethinij pe'qu' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pe'qu' qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii iye, qe qa' naqankii ene' week, qa qu' ƚeke'ye', qa' naqankii iye nekhewe' hats t'eku'miiji' na' Dios.
MAR 13:23 Qa ekheweli'ƚ qa' matjanitheniƚiju'ƚ, hats ƚek week henfeli'ƚ e'm aje'eƚ ekewe'en in mente' yamets qu' nana'l.—
MAR 13:24 —Qu' nanaxijik'i hatse' pekhewe' neƚutsji' qi iftsitsji' qa a'tits iye, ma' qa ne' junu' qa' aje'eƚ nom, qa juwel iye qa'nte' nana'leji' iye,
MAR 13:25 qa ne' footekii qa' nanamiiju'kii iye qa pa' qi ƚet'unha'x ne' wasits qa' nawapja'.
MAR 13:26 Ma' qa' ne'twenhetii ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye i'nji'teje'm pe' wasil in ta'ƚiipha'm na' wa's, qi pa'qu' ƚet'unha'xe' qa qi iye pa'qu' ƚesa'xe'.
MAR 13:27 Ma' qa' nukinkii ne' angelits, qa' nonothet wetju'ƚ week pe' hats t'eku'miiji' i'ni' enewe' ikwetju'ƚ (4) ta'ƚji' na'aj t'unik'i, in uja'xek pe' week in i'nipji' ha'ne sehe' qa ha'ne wa'sji' iye.
MAR 13:28 Maxtayit qekuni'ƚijupi' ek ne'ej ewi'ƚ higokuk aka' jiyijatshenij, in hats esufui iye ne'ej ƚenuts ma' qa ta'ƚji' iye ne'ej ƚesejets, qa hats ƚenikfe'li'ƚets in hats k'esets na'aj jinawa'p.
MAR 13:29 Qa hik ƚunye'j, ekheweli'ƚ qu' i'weni'ƚ week ekewe' wekwek tefelhitii, qa' menikfeliti'ƚets na' Ƚa's na' Jukhew in hats metifikii na' ƚeji'.
MAR 13:30 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' hamits hatse' pekhewe' qu' nanamji'ju'kii pakha' ƚahats'ij hatse', qa namƚi'ijii qu' week ƚunye'je'kii ekewe' hats hit'ij.
MAR 13:31 Na' wa's qa ha'ne sehe' hamits hatse', qa ekewe'ƚe hats hit'ij qa nite' ƚeke' qu' hamitse'.
MAR 13:32 Qa pakha'ƚe i'niha pa' neƚuji' hatse' i'nƚi'i pa'qu' na'ni'ha pe'qu' horaye', ham nikfe'le'ets, nite' nikfe'lets iye ne' angelits wa's ƚeiƚets, nite' iye ha'ne Ƚa's, ewi'ƚƚe na' Ƚatata in nikfe'lets.
MAR 13:33 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkii, qa' jeƚi'ƚkiiha iye, qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' neƚuji' qu' namets qu' nanam.
MAR 13:34 Hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' in ikji' pa'qu' toxeji', qa in hats nikheyu'uk'ui pe' ƚetsi' qa nejetij pe' ƚeqejkunenhei qu' nejeƚipji', qa week yejeyumtshenij pe'qu' nithayiki, qa pa' yejeƚinenij pa' ƚeji' qa yiyaji'ets qu' natjanithenkii.
MAR 13:35 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkiiha, qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa'n i'ni' junu' qu' nanam pa' yatsat'axij pe' wititsi', i'nƚi'i qu' na'najaleikii, i'nƚi'i qu' ƚeqewuk'uye'ji' naja'x, i'nƚi'i qu' ipƚu'yi'iju'ƚ neƚu, i'nƚi'i qu' leefi'iju' qu' nanam.
MAR 13:36 In nitjuƚati'ƚ qu' nanam, hasu'uj qu' nanami'ƚ ewets qu' ama'aƚju'.
MAR 13:37 Aka' hit'iƚij ewets, aka'an hit'ijets iye ne' weekji': ¡Matjanitheni'ƚkiiha!—
MAR 14:1 Hats wetsjuk neƚuts hamitsik'ui qu' namets ka' ƚe'wis neƚu ƚii Pascua qa pa' ƚeqe ƚe'wis neƚu iye ne'ej pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye'. Hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' pa'il qa hekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa wo'taxiikii pakha' qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' naqankii ha' Jesús, hats'inha qu' net'eku'mi' qa' nophe'ƚ qa' nilan.
MAR 14:2 Qa yi'tƚi'ijju' iye: —Qa hasu'ujƚe eku'n enewe' ƚe'sits neƚutsji', hats'inha qa' nite' nat'ayeji' qu' na'nayu'kii ene' jukhew.—
MAR 14:3 Ha' Jesús i'ni' ha' Betania ke' ƚetsi'ii ha' Simón ƚenqii iye leproso, i'nijupju' ha' ƚeqe mesa. Qa nam ke' ewi'ƚ efu neka'x ke' ewi'ƚ ute eƚi'ni'ij ta'ƚets pe' ute ƚii alabastro, topo'oj ka' ewjisii inyetax yaqamaxju'ha pa' ƚits'i ta'ƚets pe' najkak ƚii nardo. Qa yilanje'm in yit'ij qhof ke' ƚejiiki', qa yatsi'yipji' ha' ƚeiƚa' ha' Jesús.
MAR 14:4 Qa hekhewe' uja'x hekhewe' i'ni' hakha'a' qa nayu'uk'ikii qa yit'ijju' in watfaakateji'ijju': —¿Inhats'ek in yaq'ayinƚekii ka' ewjisiyik'i?
MAR 14:5 Qe aka' ewjisiyik'i ƚeke'tax qu' ne'tninei t'antaxi' trescientos (300) denarios, ma' qekha netestiitaxij pe' qek ƚ'astayetax nekhewe' if'iljetsits.— Ma' qa yaq'ayintaxij ka' ƚeqfenye'j ƚewek ke' efu.
MAR 14:6 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —Iwejinƚi'iƚ, ¿Inhats'ek in ƚ'ikesime'metentaxi'ƚ ene' efu? Aka' ƚeqfenye'jyij qi in ƚe'wis yijat'ij.
MAR 14:7 Qe enewe' if'iljetsits nite' yili'ij week ƚahatsiyij qu' nana'li'ƚ ejup. Qa qu' isu'uni'ƚ qu' iftits'iƚets qa ƚeke' qu' iftits'iƚets. Qa yakha'ƚe qa nite' week ƚahatsiyij qu' natsa'li'ƚ ejup.
MAR 14:8 Ene' efu yaqsiijkii aka' weju'ƚij qu' naqsiijkii. Hats yewjisit aje'eƚ ha'ne yaj in mexe nite' hayajkati'yik'ui.
MAR 14:9 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets: Pa'qu' na'ne'ƚi'i ha'ne week sehe' epji' qu' netfelhitii eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets na' witiƚa'x, qa aka' ƚeqfenye'jyij ene' efu qa' netfelhitiiji'ij, qa' natjamtaxtiijiik'i iye.—
MAR 14:10 Ma' qa hik aka'aj ka' Judas Iscariote, hikka' ta'ƚtaxets he' doce (12) ƚ'ijatshenhei. Qa ikii pa'aj he' tenek'enhe'yij pe' pa'il qe qa' netisij hatse' ha' Jesús.
MAR 14:11 Hekhewe'en in yepi'ye' pa'aj qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj qa yiwjutsiqeni'mha qu' netisij hatse' pe'qu' ƚ'astaye'. Ma' qa ka' Judas qa wo'oikiiha pa'aj pa'qu' iwemetsaxe'ji' qu' net'ihinij ha' Jesús.
MAR 14:12 Kakha' yojo neƚu kekhewe' ƚe'sits ƚeqe neƚutsji' ne'ej pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye', in hats talanhetii na'aj kots'etaxik'i t'ejuyets na'aj ƚe'wis neƚu Pascua, he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —¿Pa'n i'ni' pa'qu' isu'un qu' haki'ƚii qa haqsiiƚijkii qu' hajileti'ƚ pa'qu' etuj ha'ne ƚe'wis neƚuji' Pascua?—
MAR 14:13 Ma' qa yukin he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Ma'aƚiiteje'm na' witset. Qa hik nakha' qu' i'weni'ƚi' pa'qu' jukhewe' qu' nekaxij pe'qu' kamusiye' pa'qu' iweli'ye', qa' ijayani'ƚpha'mkii.
MAR 14:14 Qa pakha' qu' nuyiteje'm pakha'an, qa' it'iƚijets pa' yatsat'axij pe' wititsi': “Ha' Maestro yit'ij: ‘¿Pa'n i'ni' pakha' ƚatawe'j ene' wititsi', pakha' ƚeke' qu' haqsiiƚiji'kii ene' yijatshenhei qu' heyeki'ƚji' ha'ne ƚe'wis neƚu Pascua?’”
MAR 14:15 Ma' qa' nethiniƚij nakha' qu' jina'niji' epk'etsaxifi na' te'weipha'm ne' wititsi', hats week yijat'axju'. Qa' aqsi'ji'ƚijkii qu' aje'eƚ ajileti'ƚ week pe'qu' net'ejuyets ha'ne ƚe'wis neƚu qu' jinteƚuj.—
MAR 14:16 Ma' qa ikkii he' ƚ'ijatshenhei qa yamii pa'aj ha' witset qa week yi'wen ka' hats yit'ijets ha' Jesús. Ma' qa yaqsi'jju' aje'eƚ week kekhewe' qu' netuj t'ejuyets ka' ƚe'wis neƚu Pascua.
MAR 14:17 Qa in hats lef'ekii, ma' qa hats namii ha' Jesús qa he' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
MAR 14:18 Qa in hats week i'nijupkii ha' ƚeqe mesa qa tekju', ha' Jesús qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets. Na'l na' ewi'ƚ ekheweli'ƚ yekufe hane'ej, t'ihinyij hatse'.—
MAR 14:19 Ma' qa hik aka'aj qa yoksi'wen in qi in ika'metetskii hekhewe'en, qa week ewiƚei in yitjiijets: —¿Me yakha'?—
MAR 14:20 Ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Nakha'an hik nakha' ewi'ƚ ta'ƚets enewe' doce (12), nakha' ewi'ƚ na' yoqotok'o'oƚ in hilke'eƚijetsju'kii ne' pan.
MAR 14:21 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew hats ikƚi'ij qu' ƚunye'je' in ƚ'anyejeyek kekhewe' hats we'nika'ajji' t'ejuyets nakha'an, qa ¡hiyee'ƚe ha'nus nakha' jukhew t'ihinij hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew! Les in ƚe'wistaxju' qu' hasu'uj nenekfik'i pa'aj hakha' jukhew.—
MAR 14:22 In mexe tekju', ha' Jesús qa t'eku'mi' ka' pan, qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios, ma' qa napk'asiti'mju' qa tisijets hekhewe'en, qa yit'ijji'ju': —Ƚuji'ƚ, hane'en hik ha'ne yese'n.—
MAR 14:23 Qa t'eku'mi' iye ha' ewi'ƚ tok'o qa yit'ijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Dios, qa tisijets iye hekhewe'en, ma' qa week iya'aj iye ha' ewi'ƚ tok'o.
MAR 14:24 Qa yit'ijji'ju' iye: —Ha'ne i'nji' ha'ne tok'o hik enewe' yathits, hik enewe' qu' nata'ƚets pakha' ink'ayik qu' nenit'ij, qa' nawantsiifik'i qe qa' net'ejuyets pe'qu' olootse'.
MAR 14:25 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in hats nite' k'iya'ji' iye ni'khap iye uwa ƚ'i', ipƚu'ui qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' ji'niyataxji' iye na' ink'ayik uwa ƚ'i' na' tenek'enhe'yi' na' Tata.—
MAR 14:26 In yili'ijju' in te'lijtsii yiji'ik'i ka' ewi'ƚ witlijtsine', ma' qa ikfik'ikii qu' nakiiteje'm ke' utek Olivos.
MAR 14:27 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju' iye: —Week hatse' ekheweli'ƚ qu' anak'esi'ƚ yik'uikii, qe kekhewe' we'nika'ajji' yit'ij: “Hilan hatse' na' kots'etets ƚenilayets qa ne' kots'etets qa' nak'eskii.”
MAR 14:28 Qa qu' yi'ƚa'xe'tax iye qa' hathayini'ƚ ek'uyii ha' Galilea.—
MAR 14:29 Ma' qa ha' Pedro qa yit'ijets: —Yemjeetax qu' week ne'nitontax e'mets hatse' qa yakha'ƚe qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' haqsiijkii kakha'an.—
MAR 14:30 Qa ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Yijaa'ija aka' qu' hit'ij ewets in akha' hane'ej ha'ne naja'xji', in mente' wetsjuk'ij qu' nap pa'qu' ta'a'aye' qa' hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii.—
MAR 14:31 Qa ha' Pedro qa hamƚe yami'ik'ui in yit'ijetskii: —Ƚunye'j ji'ij qu' k'eyiwamhifeye', nite' hewelku't ejkii.— Qa week in ƚ'anyejeitax aka'an hekhewe'en.
MAR 14:32 Ma' qa yamets ha' najkaket ƚii Getsemaní. Qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Hik ha'ne ni'ekuni'ƚi'ju'kii qa yakha'ƚe qa' mexe nek'iyin.—
MAR 14:33 Qa t'eqe'mets ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan iye. Ha' Jesús qa hik aka'aj qa yoksi'wen in qi in ika'metkii qa itawje'met iye.
MAR 14:34 Qa yit'ijets hekhewe'en: —Qi in k'ikametkii, qa hats naq'aliyuyij, hik ha'ne a'maneyi'iƚi', mama'kite' e'ƚju'—
MAR 14:35 Ma' qa les ha'nii ha' ikji', qa we'niyipiniju' sehe', qa iyinijii pa' Dios qu' ƚeke'ye' qu' hasu'uj namitets pakha' ƚunye'jkii hatse' qi a'tax.
MAR 14:36 Qa yit'ij in iyin: —¡Abba, Tata! Akha' ham pa'qu' iwjutsiten eke' week wekwek, anamitkitek yiwets wat'ij qu' nek'iya'aj nakha' tok'o i'nji' na' qi in ek'imiiji', qa hasu'ujƚe pa'qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, akha' yijat'ij pa'qu' isu'un.—
MAR 14:37 Ma' qa tepilii iye he' ƚ'ijatshenhei qa yi'wenij in ima'ju', qa yit'ijets ha' Pedro: —Simón, ¿me ƚama'? ¿Me nite' eke' qu'nte' ama'ye' qu' ewi'ƚ horaye'?
MAR 14:38 Hasu'uj mama' a'ƚju', iyini'ƚ hats'inha qa'nte' nanami'iƚ ewets na' witaqjaajinkeye'j. Ekheweli'ƚ hats qi in ƚisu'untaxi'ƚha qu' aqsiiƚijkii kakha'an, qa nite'ƚe t'units ne' esenitsi'ƚ.—
MAR 14:39 Qa ik iye qa iyin iye, qa yiyeketij iye kekhewe' hats yit'ij.
MAR 14:40 Qa tepiltaxii iye qa yi'wen iye in ima'ju' iye, qe nite' weju'ƚiju'ƚ in qi in nijatiyu'ju'ha. Qa' nite' nikfe'lets hekhewe'en pa'qu' nit'ijiju'ƚ qu' neku'ƚ.
MAR 14:41 Qa tepiltaxii iye qa hats wetshetk'ewi'ƚij in tepilii ma' qa yit'ijji'ju': —¿Me menjiit ƚama'aƚju', qa ƚawapiyi'ƚju' iye? Hats ƚ'ajƚu'uj je'm in ƚama'aƚju'. Hats yamets nekhe' hora, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew netesti'yij nekhewe' uƚ'ets jukhew.
MAR 14:42 Eniyi'ƚpha'mkii, yape ju'ukkii, hats na'liju'ƚ na' wotk'onyijkii.—
MAR 14:43 Hik aka'aj ha' Jesús mexe iyettax, qa namets ka' Judas, hik kakha' ewi'ƚtax iye hekhewe' doce (12) ƚ'ijatshenhei, qa olots he' ƚijts'eyek neka'x he' ƚaqatsjikinetits qa he' najak ƚeqek'unetits, nukin he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa hekhewe' iye tenek'enheiji' na' witset.
MAR 14:44 Qa kakha' t'ihinij qa hayiits nifeli'm pa'aj kakha' qu' niwjutsiqenij, qa yit'ij pa'aj: —Hakha' qu' hetu'je'm qa' hik hakha'ye'. Qa' ku'mi'ƚi' qa' matjanitheni'ƚij qu' eka'xi'ƚ.—
MAR 14:45 Ma' qa in namets qa aje'eƚ nekets ha' Jesús, qa yit'ijets: —¡Maestro!— Qa tu'je'm.
MAR 14:46 Ma' qa hekhewe'en qa nekets ha' Jesús qa t'eku'mi' qa niyejinju'ha.
MAR 14:47 Qa ha' ewi'ƚ hekhewe' metitsi'm qa nit'ijpha'm ha' ƚaqa'tsjikinet qa yifekin je'm hakha' ƚeqejkunenek ha' qiji' pa'il ƚatata qa yasinijii ke' ƚekfi'ik'i qa k'itsji'.
MAR 14:48 Qa ha' Jesús qa yit'ijets hekhewe'en: —¿Inhats'ek in ƚenka'xi'ƚ ne' aqa'tsjikinetitsi'ƚ qa ne' najak eqek'unetitsi'ƚ qu' ots'opheƚi'ƚ? ¿Me hik yijunye'j na'aj ejtenhetsax?
MAR 14:49 Week neƚuts ewi'ƚ ju'uni' ne' qi witlijtsitjiyifi qa k'inq'ijatshenji'ij, qa nite' ƚots'opheƚiƚ. Qa hatsƚe ƚunye'jƚe aka'an qe qa' nafits kekhewe' hats we'nika'ajji'.—
MAR 14:50 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa yiwejinƚi'i qa week ilatkii.
MAR 14:51 Qa ewi'ƚ ha' jutjana'x yijayanpha'mkii, ewi'ƚƚi'i' ha' wentila'fij qa t'eku'mtaxi' iye qu' neka'x
MAR 14:52 ma' qa yiwu'mƚi'i ha' ƚe'ntilafit qa ilat laxaxƚekii in ilat.
MAR 14:53 Ma' qa wetka'xii ha' Jesús ha' qiji' pa'il ƚatata, ma' qa not'ax wetju'ƚ he' week hekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa he' tenek'enheiji' ha' witset qa hekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei.
MAR 14:54 Ha' Pedro yijayantaxpha'mkii qa toxƚi'imii yamƚi'iiji'ha hakha' joofji'ju' ke' ƚetsi' ha' pa'il ƚatata, ma' qa i'nijupju' he' oq'opheƚinetsilets t'aƚijup ka' fe't.
MAR 14:55 He' tenek'enhe'yij he' pa'il qa weekji' hekhewe' tenek'enhei (Junta Suprema) qa wo'taxiikii pekhewe' qu' wi'tlijeye' qu' net'ejuyiju'ƚ ha' Jesús hats'inha qu' nilan, qa nite'ƚe yi'wen.
MAR 14:56 Yemjeetax in olotstax hekhewe' wotk'ontaxijkii, qa nite'ƚe ƚ'anyejeyij wetju'ƚ.
MAR 14:57 Qa uja'x he' niyijpha'mkii iye qa yittaxij iye kekhewe' wotk'onƚi'ijkii iye in t'ejuyiju'ƚ ha' Jesús, qa yit'ijju' hekhewe'en:
MAR 14:58 —Yekheweli'ƚ hepi'ye'eƚij in yit'ijets nakha'an: “Yakha' hiwu'm hatse' ene' qi witlijtsitjii ƚaqsijki'ijkii ene' jukhew, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' heniihinpha'm pekhepe' iye nite' ƚaqsijki'ijkii ene' jukhew.”—
MAR 14:59 Nite'ƚe week ƚ'anyejeyij aka' yittaxijju'. Nite' yeqet'etskii.
MAR 14:60 Ma' qa ha' qiji' pa'il ƚatata qa niipha'm qa ts'ap'aji'ju' ƚeqewuk'u, qa nifaakan ha' Jesús: —¿Me ham pa'qu' eku'ƚik'i? ¿Pa'n ƚunye'jkii aka' yit'ij ewets enewe'en?—
MAR 14:61 Qa hakha'ƚe Jesús qa ham yit'i'ij, ham pa'qu' nekuƚik'i. Qa ha' pa'il ƚatata qa wapilijets iye in nifaakan, qa yit'ijets iye: —¿Me hik akha' pa' Cristo, pakha' Ƚa's pa' ƚe'wis Dios?—
MAR 14:62 Jesús qa yit'ij: —Ehe yakha', qa ƚi'weni'ƚ hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' na'ni'ju' na' yiya'yik'i nakha' qi in t'un qa' nenekijju' ne' wasil.—
MAR 14:63 Ma' qa ha' pa'il ƚatata qa yiwjaf'itik'i ka' ƚ'uihitjiiƚe, qa yit'ij: —¿Inhats'ek qu' menjiit hami'ik'ui iye pakhape' iye qu' nenfelijkii pa'qu' ƚunye'je' hane'en?
MAR 14:64 Hats ƚepi'ye'eƚ in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' Dios. ¿Pa'n ƚumti'iƚ?— Ma' qa week yisu'un qu' nattanithenhetii, qa yit'ijju' in ewi'ƚƚe in weju'ƚij qu' nawa'm.
MAR 14:65 Ma' qa yapeƚek pe' uja'x qa tek'iyi'kii pa'aj, qa yit'onjo' iye pa'aj ƚeju's qa yi'wiƚtenje'mkii iye pa'aj, qa yitjiijets iye: —Enfeli'ƚ ye'm ¿ƚek pakhate'ek nalan?— Qa he' oq'opheƚinetsilets testi'yij qa yeqsilanje'm kiyek ƚeju's pa'aj.
MAR 14:66 Ha' Pedro i'niju' ha' joofji'ju' ke' wititsi'. Ma' qa namets ke' ewi'ƚ hekhewe' ƚeqejkunenkii ha' qiji' pa'il ƚatata.
MAR 14:67 Qa in yi'wen ha' Pedro in t'aƚets ka' fe't, qa ts'in in yejeƚju', qa yit'ijets: —Qete'e' hik akha' iye hekhewe' ƚijts'eyekkii ha' Jesús, Nazaret ƚeiƚe'.—
MAR 14:68 Qa ha' Pedro qa welkutƚi'ijkii, qa yit'ij: —Nite' tsikfe'lij, qa nite' tsikfe'lets iye kakha' ƚit'ij yiwets.— Qa ikik'ui ka' fe't qa ts'ap'a'a' ha' ƚekuwe'e' meti'm ha' epk'etsaxii ƚeji', ma' qa ip pa' ta'a'a'.
MAR 14:69 Qa ke' witqejkunenki' in yi'wen iye, ma' qa hats yit'ijets hekhewe' i'ni' hakha'a': —Hik ha'ne hakha' ewi'ƚ hekhewe'en.—
MAR 14:70 Qa welkutƚi'ijkii iye hakha'an. Qa suujƚe iye hekhewe' i'ni' hakha'a' qa wapilijets iye in yit'ijets ha' Pedro: —Qete'e' yijaa'ija in akha' ƚata'ƚets hekhewe'en, qe akha' iye Galilea ƚeiƚe'.—
MAR 14:71 Ma' qa hik aka'aj ha' Pedro qa yapeƚek in uƚ'axik'i ƚ'anye'j qa weniwjutsiqentaxijha iye in yit'ij: —Nite' tsikfe'lij pakha' jukhew ƚiyineni'ƚkii.—
MAR 14:72 Qa hik pakha'aj qa ip iye pa' ta'a'a', ma' qa hats wetsjuk'ij in ip. Ma' qa ha' Pedro qa yijamti'ik'i kakha' ƚ'anye'jets ha' Jesús in yit'ijets: —Qu' hats wetsjuk'i'ij qu' nap pa'qu' ta'a'aye' qa akha' qa' hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii.— In yijamti'ik'i aka'an, ma' qa qi in ip.
MAR 15:1 Qa mexe leefƚi'iju' iye hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa aje'eƚ yaqsi'jju' iye qu' nonot'axi'ƚ wetju'ƚ iye hekhewe' tenek'enheiji' na' witset qa hekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa week in uja'xju' ek in tenek'enhei (Junta Suprema.) Ma' qa in hats ƚe'sitsijju' iye pa'qu' nit'ijju', qa yophe'ƚ ha' Jesús qa yeka'xii qa tisij ha' Pilato.
MAR 15:2 Ha' Pilato qa nifaakan ha' Jesús: —¿Me akha' pakha' ƚatata ne' judiol?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ehe, ƚ'asiinik'iha ka' ƚit'ij.—
MAR 15:3 Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa yit'ijetskii kekhewe' olots wekwek uƚ'etsik'i yit'ijets in yaqsiijkii ha' Jesús.
MAR 15:4 Ma' qa ha' Pilato qa ewi'ƚij iye in nifaakan ha' Jesús, qa yit'ijets: —¿Me nite' ƚ'inku'ƚ? Jeƚ qeku'nek, eke' olots wekwek uƚ'etsik'i titijiti'yijets in ƚaqsiijkii.—
MAR 15:5 Qa hakha'ƚe Jesús qa hats nite' inku'ƚ iye, qa hik ta'ƚijupi' pa' Pilato in yitjuƚaxijpha'm.
MAR 15:6 Ma' qa ha' Pilato in weekji'ij ininqapits ƚeqfenye'jji'ij ƚewek qa ƚe'wisji'ij neƚu Pascua qa yiwejinji'ij na'aj wit'opheƚik pa'qu' niyinji'jets pekhewe'en qu' netwejinhetii.
MAR 15:7 Ewi'ƚ pa' wit'opheƚik ƚii Barrabás, ewi'ƚ i'ni'ƚi' pekhewep iye ƚe'fetsijup pa'aj in t'ilittax, ma' qa teqek'uiju' pa'aj.
MAR 15:8 Qa namii pa'aj pe' olotsjo' jukhew. Ma' qa yapeƚek qa iyinijets pa'aj ha' Pilato qu' ƚeqfenyeje' ƚewek pa' hayiits ƚeqfenye'jji'ij ƚewek.
MAR 15:9 Ma' qa ha' Pilato qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Me ƚisu'uni'ƚ qu' hiwejin ha'ne Ƚatata ene' judío?—
MAR 15:10 Qe ha' Pilato nikfe'lets hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il in tisij ha' Jesús qe teqhemtshenetskii.
MAR 15:11 Ma' qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa yiyaji'etskii pa'aj pekhewe' olots jukhew qu' niyinijets yijat'ij qu' netwejinhetii pa' Barrabás qa' hasu'uje' ha' Jesús.
MAR 15:12 Ma' qa ha' Pilato qa nifaakanji'ju' iye pa'aj: —¿Pa'n ƚii pa'qu' isu'uni'ƚ qu' yeqfenye'ji'ij ha'ne eqiyi'ƚij, judiol Ƚatata?—
MAR 15:13 Qa pekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj, taya'yijipji'kii pa'aj in yit'ijju': —¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!—
MAR 15:14 Ha' Pilato qa yittaxijets iye pa'aj: —¿Inhats'ek? ¿Pa'n ƚii pa' uƚ'ax yaqsiijkii?— Qa yape'enha les in taya'yijipji'kii in yit'ijju': —¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!—
MAR 15:15 Qa ha' Pilato in yisu'un pakha' qu' ni'wejuƚenij pekhewe' olots jukhew, ma' qa yiwejin pa'aj pa' Barrabás. Ma' qa in yaqhat'etsij in inaqyaji'ij in teqsilanhetiikii ha' Jesús, qa tisij he' oq'opheƚinetsilets, hats'inha qu' nenji'pha'm ke' cruz.
MAR 15:16 Ma' qa pe' oq'opheƚinetsilets qa yeka'xifi pa'aj ke' palacio, qa yenifi pe' ƚenextsi'ij pekhewe' yejeƚ ke' palacio (pretorio). Ma' qa taya'yii pe' week pekhewe' i'nifi pekhe'en oq'opheƚinetsilets qa not'axij wetju'ƚ.
MAR 15:17 Qa yi'ntaafinij pa'aj pa' penyilo witpalinek, qa in hats yaqhat'etsij iye in yiftii pe' tii qu' ƚ'iwat'i'ij, qa yuihinji'ju' iye.
MAR 15:18 Ma' qa yawitji'etskii qa yit'ijiijetskii: —E'ƚe'wisi'imkii, qi ƚatata ene' judiol.—
MAR 15:19 Qa yilanijkii pa'aj ƚeiƚa' pa' ewi'ƚ tutsi'latax, qa tek'iyi'kii iye pa'aj qa wonokok'enjiijupju'kii qa totjoiji'ijju'kii yitjiij qhup qhup ƚeiƚal.
MAR 15:20 In yili'ij pa'aj in yawitji qa nit'ijji' pa' yintilafinij witpalinek qa yuihinik'ipha'm iye pe' ƚeqhinataayija, ma' qa yeka'xfik'i pa'aj qe qa' nenji'pha'm ke' cruz.
MAR 15:21 Qa ewi'ƚ ha' jukhew ta'ƚiifik'i pa'aj ha' ƚ'ejinqa'wet, ƚii Simón, Cirene ƚeiƚe', ƚatata ha' Alejandro qa ha' Rufo, qa tayajaxti'yijets pa'aj qu' neka'xi'm ke' ƚeqe cruz ha' Jesús.
MAR 15:22 Ma' qa yeka'xii pa'aj ha' ewi'ƚ tseenepha'm ƚenqii Gólgota, ikji' witjiƚa'ak'i ƚetset.
MAR 15:23 Qa testiitaxij ka' wino wenetsjiƚkinij na'aj mirra, qa nite'ƚe iya'ji' ha' Jesús.
MAR 15:24 Ma' qa in hats yenji'pha'm ke' cruz, qa he' oq'opheƚinetsilets qa watk'esaxijju' ke' ƚeqhinatai, qa ikij wetju'ƚ pa'n ƚunye'j pa'qu' neka'x week ewiƚei.
MAR 15:25 Qa juufik'ipha'm junu' (las nueve) in yenji'pha'm ke' ƚeqe cruz.
MAR 15:26 Qa yeni' ka' ƚe'nikahat nifel ka' ta'ƚijupi' in talanhetii, yit'ij: —Ƚatata ene' judío.—
MAR 15:27 Ha' Jesús ƚe'nenhifetsji'pha'm iye ke' cruzits ke' wetsjuk ejtenhetsits, ewi'ƚ ka' te'weyij yiya'yik'i qa kakhap qa ƚefeyi'j te'weyijek.
MAR 15:28 (Ma' qa hats yafits kekhewe' we'nika'ajji' in yit'ij: —Tojonkaxti'yik'i pekhewe' uƚ'ets jukhew.—)
MAR 15:29 He nekjiijup qa yawitjijeetspha'mkii, qa yitjiij qhet tetet ƚeiƚal, ma' qa yiyajije'etspha'm: —¡Haa, haa! Akha' in ƚit'ijets qu' onopƚetju' ne' qi witlijtsitjii qa' wetshetk'ewi'ƚ neƚutse' qu' eniihinpha'm iye,
MAR 15:30 ¡meteƚinƚe qa' ilit'ik'uiju' ne' cruz in ƚ'enhetiijipha'm!—
MAR 15:31 Qa hik ƚunyejei iye hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in yawitji'etspha'mkii iye qa watfaakateji'ijju' qa yit'ijju': —Yiƚinji'ij pekhewep qa ƚakha'ƚe qa nite' ƚeke' qu' neteƚinƚe.
MAR 15:32 Qu' hik nakha'ye' pa' Cristo'ija, pakha' Ƚatata ene' judiol, qa' net'ilit'ik'uiju' hane'ej ne' cruz, hats'inha qu' jinte'wenij ma' qa' nite' jinteqekuye' yijat'ij.— Qa kekhewe' iye ƚenenhefetspha'm ke' cruzits uƚ'etsik'ikii iye ke' ƚe'lijeyets.
MAR 15:33 In hats natsathenju' junu' ma' qa week ha' sehe' in nookii qa yamijii las tres metiyu'ju' junu'.
MAR 15:34 Qa hik aka'aj ha' Jesús qa t'unik'i in tayai, qa yit'ij: —Eloi, eloi ¿lama sabactani?— Ikji' aka'an: —Dios yatsat'axyij, Dios yatsat'axyij, ¿inhats'ek in ƚetswu'm?—
MAR 15:35 Na'l he' uja'x metitsi'm yepi'ye' in iyet, qa yit'ijju': —Ek'en qeku'ni'ƚets, hats taya'yiikii pa' Elias'ik'i.—
MAR 15:36 Ma' qa ewi'ƚ ha' wekuma'xii qa yuihinji'ju' ke' ewi'ƚ jupayek (esponja) ka' wino na'aj ewtsik'iiji', qa yenji' ka' ewi'ƚ najak tutsi'latax qa yetshenetspha'm qe qa' netufij, ma' qa yit'ij: —Jitewejinƚe eku'n, jitejeƚ eku'nijju' q'ax qu' nentenilit'etsju' pa' Elias'ik'i qu' nilithinju' nakha'an.—
MAR 15:37 Ha' Jesús qa t'unik'i in tayai, ma' qa wa'm.
MAR 15:38 Qa ka' penyilo ƚenjilafi' ke' witlijtsitjii qa' ja'fik'iju' ƚeqewuk'u pa'aj.
MAR 15:39 Qa ha' ewi'ƚ centurión ts'ap'a'afi ka' Jesús, hakha'an in yi'wenij in tayai qa wa'm, ma' qa yit'ij: —Qete'e' yijaa'ija aka' jukhew in Ƚa'staxija pa' Dios.—
MAR 15:40 Na'l iye he' efuts neeƚiikii totsii ha' i'ni' i'nji'teje'm kikhe' María Magdalena qa ke' Salomé qa ke' María ƚenene ha' omehe' Jacobo (Santiago) qa ha' José.
MAR 15:41 Enewe' efuts yijayanik'ikii qa t'ifti'ts'etskii ha' Jesús in mexe neki'kii ha' Galilea, qa olots iye hekhewep iye yijayanik'i in hats yamii ha' Jerusalén.
MAR 15:42 Qa hats metju' junu', ka' neƚuji' in mexe watji'letji' pe'qu' wekweke', ehe, qa hats k'esik'iha qu' witwapiihijiye'.
MAR 15:43 Ma' qa nam ha' José Arimatea ƚeiƚe', hikha' iye i'nji'teje'm hekhewe' Junta Suprema, hikha' ewi'ƚ hekhewe' les te'nekumhi'yi' na'aj yit'ij, ƚakha' iye notkiji'ijtaxik'uyek pa' tenek'enheiji' pa' Dios, ma' qa we'nt'unhet in uyetsji' pa'aj pa' i'ni' pa' Pilato qu' niyinijets pa' Jesus'ik'i.
MAR 15:44 Ha' Pilato ts'iƚimkii pa'aj in aje'eƚ wa'm pa'aj, ma' qa taya'yii pa'aj hakha' centurión, qa nifaakanij qu' yijaayi'ija qu' hats nawa'm.
MAR 15:45 Ma' qa jutsiqaxi'mha qe ta'ƚets ha' centurión, ha' Pilato qa tisij pa'aj ha' José ka' Jesus'ik'i qu' neka'x.
MAR 15:46 Ma' qa taqha'yets pa'aj ha' José pa' ewi'ƚ penyilo fo' qa inyetax iye, qa nit'ijju' pa'aj ka' Jesus'ik'i. Ma' qa yijuphe'ƚji' pa'aj pa' penyilo qa yeka'x qa yenifi ke' inqajkaninijju' pa'aj ke' utekji'teje'm ƚenimeƚuk qa yiwkoyoyinets ke' qi ute pa' ƚeji' qa yit'onji'.
MAR 15:47 Ke' María Magdalena qa kikhep iye María ƚenene ha' José, yejeƚijik'ikii qe qa' nenikfe'lets pa'n qu' neni'.
MAR 16:1 In hats naxijik'i ka' witwapiihijii (sábado), qa ke' María Magdalena qa ke' Salomé qa ke' María iye ƚenene ha' Jacobo (Santiago), qa taqha'yets pa'aj ne'ej ewjisiiji' (especias) qe qa' nakii qu' newjisitipji' ka' Jesus'ik'i.
MAR 16:2 Qa leefiju' pa'aj kakha' yojo neƚuji' ka' semana (domingo), qa hats yamets pa'aj ke' nimeƚuk in hats nekiyupha'm pa'aj junu'.
MAR 16:3 He' efuts qa yit'ijju' pa'aj: —¿Qa pa'n ƚii pa'qu' nikoyoyinhet ke' qi ute qu' nit'ij i'nemii qhof ha' ƚeji' ke' nimeƚuk?—
MAR 16:4 Ma' qa yejeƚtax pa'aj, qa yi'wen in hayiits qhofij pa'aj ke' nimeƚuk, yemjeetax in qitax ke' ute ƚit'o'oj.
MAR 16:5 In uyifi pa'aj ke' ƚenimeƚuk, qa yi'wen pa'aj pa' ewi'ƚ jutjana'x i'niju' pa' yiya'yik'i pa' te'weiji' pa'aj. Pe' ƚeqhinatai yamik'iju' qa fo' iye, ma' qa he' efuts qa qi in nijiwei pa'aj.
MAR 16:6 Qa pakha'an qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, tsikfe'lets in ƚowotaxiƚiikii ha' Jesús Nazaret ƚeiƚe', hikha' t'enhetiijipha'm ke' cruz. Hats iƚa'x iye, ham hane'e'in. Jeƚ qeku'ni'ƚek ha'ne we'nentaxi'.
MAR 16:7 Yape ma'aƚkii qa aka' qu' it'iƚijets he' ƚ'ijatshenhei qa hakha' iye Pedro: “Ha' Jesús wathayinti'iƚ ek'uyii ha' Galilea, hikna' tit i'weni'ƚi' hatse' in ƚunye'jek ka' hayiits yit'iƚij ewets.”—
MAR 16:8 Hekhewe'en qa ikfik'ikii pa'aj, ilatik'uifik'ikii ke' nimeƚuk, qe qi in tsalal wetju'ƚ, nijiwei pa'aj. Qa ham pa'qu' nithinets, qe nijiwei.
MAR 16:9 In hats iƚa'x iye ha' Jesús, ka' yojo neƚuji' ka' semana (domingo) mexe leefiju' pa'aj. Qa ke' María Magdalena qa hik kikhe' yojo'oj pa'aj in yi'wen, hik kikhe' yukinik'uifik'i pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) inwo'metets i'ntaxji'.
MAR 16:10 Ma' qa kikhe'en qa ikii pa'aj qu' nenfeli'm hekhewe' ƚijts'eyekji'ijtaxkii hakha'an. Hekhewe'en qi in ika'metetstaxkii qa qi in ipju' iye.
MAR 16:11 Hekhewe'en in impi'yelij hakha'an in hats iƚa'x iye qa kikhe'en iye in yi'wenija, qa hekhewe'en qa nite'ƚe yisu'un qu' netk'enik'i.
MAR 16:12 Qa i'nk'aƚe iye pa'aj, ha' Jesús qa we'nethinets iye tujtseika'ƚe pa' ƚunye'j in we'nethinets he' wetsjuk hekhewe' ƚ'ijatshenhei in nekik'iju' pa' wit'ikheyi'j qu' namii pa' ƚ'ejinqa'wet.
MAR 16:13 Qa tepilii iye ha' Jerusalén qa nifeltaxii iye aje'eƚ hekhewep, qa yeqekuƚi'ij iye.
MAR 16:14 Ma' qa i'nk'aƚe qa we'nethinetsha hekhewe' once (11) ƚ'ijatshenhei hekhewe'en in mexe i'nijupju'kii week ha' ewi'ƚ mesa in tekju', ma' qa yaq'ayinij pakha' ƚeqekuyejei qa in t'units iye pe' ƚatawjets, qe yeqeku'uj hekhewe' yojo'oj in yi'wen in hats iƚa'x iye.
MAR 16:15 Qa yit'ijji'ju': —Yape, ma'aƚik'i ha'ne week sehe' ipji' qa' enfeli'ƚi'm eke' ƚe'sits wi'tlijei week pa'qu' ƚunye'je'ƚe.
MAR 16:16 Pa'qu' hats netk'eenik'iha qa' nempuli'jij ma' qa' iƚa'xe'. Qa pakha'ƚe qu' neqeku'uk'i ma' qa hats jutsiqaxe' qu' nattanithenhetii hatse'.
MAR 16:17 Ekewe'en kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qu' ƚijts'eyek'ekii pekhewe' qu' hats nite' neqekuyi'ik'i: Aka' yii qu' nit'iji' qu' nukinfik'ikii pe' inwo'metets, qa' nit'ij iye pe'qu' i'nk'aihitse' ƚe'lijeye'.
MAR 16:18 Q'oiq'oyits qu' net'eku'mi', qa qu' niyataxji' pe'ye' na'aj yaq'alij pa'qu' jukhewe', qa' nite'ƚe neqenijani'ij, ham ƚunyeji'ijkii. Qa qu' net'eku'mjiipji' pe'qu' nanqaats'eju' ma' qa' ƚe'sitse'ji'ijju'.—
MAR 16:19 Ma' qa ha' Yatsat'ax'inij Jesús in yili'ij in iyetik'ui hekhewe'en, ma' qa tenilesiyiju'ƚ na' wa'sji', qa i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Dios.
MAR 16:20 Ma' qa hekhewe'en qa ikij qu' nenfel eke' ƚe'sits wi'tlijei week ha'ne sehe' ipji'. Ha' Yatsat'ax'inij qa qi in yi'fen, qa qu' niwjutsiqenija kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei in yijaalija qa ta'ƚets kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in ƚijts'eyekkii.
LUK 1:1 Olots hekhewe' t'eku'mi' qu' nika'aji' kakha' ƚunye'jkii pe' wekwek te'wenhetii ha'ne hane'ej jinamji'ju',
LUK 1:2 qa jinikfe'lets ekewe'en qe ta'ƚets in nifel ine'm hekhewe' ta'ƚijii in i'nk'aa'ija pa'aj in yi'wenijha qa hik hekhewe' iye nifel eke' wi'tlijei.
LUK 1:3 Yakha' Lucas, yakhap iye in qi in week hejeeƚtaxik'uiha in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a, qa humti qu' les ƚe'wise' qu' hata'ƚijii qa' heyeiƚi'ijpha'm qa' natsamijii ka' ƚ'aka'the' qu' hika' e'm tenek'enhei Teófilo.
LUK 1:4 Hats'inha qu' enikfee'letsha in yijaalija kekhewe' wekwek ƚ'ijatshenheti'yij.
LUK 1:5 Qa ƚunye'jkii kekhewe' neƚutsji' in mexe wittata'a' ka' Herodes ha' sehe' Judea, hikha' i'ni' pa' ewi'ƚ pa'i ƚii Zacarías. I'nji'teje'm pe' pa'il ƚiyinyejeyek Abías, ƚ'ithayifetskiyek. Pe' ƚewhe'ye' ƚii Elisabet ta'ƚets pekhewe' ƚawa'mhitsik'i pe' ta'ƚets pa' Aaron'ik'i.
LUK 1:6 Pa' Zacarías qa pe' ƚewhe'ye' Elisabet enewe'en wattsathenketik'uiha pa' Dios, qa yijayanija iye week kekhewe' yit'ij pa'qu' nanaqsiijkii. Ham pa'qu' nit'ijets qu' nijanik'i in yijayaanija.
LUK 1:7 Qa hamƚe ƚelitse' qe ints'ateki' pe' Elisabet qa hats ƚawa'mhits iye.
LUK 1:8 Ewi'ƚ pa' neƚuji' pa'aj pekhewe' pa'il i'nji'teje'm pa' Zacarías, qa yasinji' pa'aj qu' net'ithayii pekhe' qi witlijtsitjii.
LUK 1:9 Pa' hats ƚeqfenyejeiji'jij pe' pa'il, qa yasinji' pa'aj pa' Zacarías qu' nuyetsji' pakha' foƚetsji' pe' witlijtsitjii pa' ƚe'wis wititset t'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij, qe qa' nene'ƚju' pa' ewjisii (incienso).
LUK 1:10 In mexe ne'ƚju' pa'aj pa' yejutshenets ewjisii (incienso), qa pe' i'nfik'i olots qa iyinek pa'aj.
LUK 1:11 Qa hik pa'aj qa we'nethinets pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij, ts'ap'a pa'aj, te'weyij pa' yiya'yik'i pa' ts'eewe'epji' (altar) t'ejuyets in tene'ƚju' pa' ewjisii (incienso).
LUK 1:12 Pa' Zacarías in yi'wen pa'aj pa' ángel qi in yitjuƚaxijpha'm qa qi iye in nijiwei pa'aj.
LUK 1:13 Qa pa' ángel qa yit'ijets pa'aj: —Zacarías, hasu'uj e'nijiwei. Na' Dios hats t'eku'mij eju'ƚ ka' iyinheye'j qa ke' ewhe'ye' Elisabet qa' nana'l pa' ƚa's qa' eqiyi'ij hatse' Juan.
LUK 1:14 Akha' qi qu' ne'sinheti'mkii qa olots iye pe'qu' qi qu' ƚe'sitsi'imkii qu' nenektaxfik'i.
LUK 1:15 Qe pakha'an qi qu' qiyi'imji' hatse' na' Dios. Nite' iya'ji' hatse' pa'qu' winoye' qa niyatsik'e iye, qa aje'eƚ qu' notpo'oj pa' Espíritu Santo qu' mente' neneketaxfik'i.
LUK 1:16 Ƚakha' yepiletets hatse' pe'qu' olotse' enewe' ƚelits ka' Israel na' Yatsat'ax'inij hikna' ƚeqe Dios.
LUK 1:17 Qa hik pakha' iye nojo'ok'oi hatse' nakha' Yatsat'ax'inij. Pakha'an hik ƚunye'j qa hik ƚet'unhenye'j iye hatse' ka' profeta'ik'i Elías, qe qa' naqsiijkii pe' ƚatawjets pe' ƚ'alhei qu' nenpiletetsju' pe' ƚelits, qa nekhewe' nite' nek'enheyutax qa' hik ƚunyejeye' ka' ƚunyejei ne' yatsathen, hats'inha qu' nanamtax na' Yatsat'ax'inij qa' hatsƚe nawatjilet'ik'ui.—
LUK 1:18 Ma' qa pa' Zacarías qa yit'ijets pa'aj pa' ángel: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' ƚeke'ye' qu' humtii'ija aka'an? Qe yakha' hats yaƚawa'ma'x qa ke' yiwhe'ye' iye hats ƚawamhi'.—
LUK 1:19 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' ángel: —Yakha' Gabriel. Yakha' ye'meti'mkii nakha' Dios, hik nakha' ts'ukin ewetsju' qu' jintafaakateiju' qu' henfel e'm ekewe' ƚe'sits ink'aihits.
LUK 1:20 Qa hane'ej in nite' ƚumti qu' yijaayi'ija ke' k'efe'ltaxi'm. Ma' qa' ham e'lijeye' hane'ej yamijii qu' nana'ltax aka' hats hi'ttaxij ewets qe yijaa'ija hatse' qu' nana'l aka'an.—
LUK 1:21 Qa pe' i'nfik'i olots qa hats nitatsittaxets pa'aj qu' nentenuifik'i pa' Zacarías, qa yiwjutsiten inhats'ek in yape'efi pa' foƚetsji' pe' witlijtsitjii pa' ƚe'wis wititset.
LUK 1:22 Ma' qa in hats t'atsji'ƚtaxfik'i pa'aj, qa hatsƚe ham ƚe'lijeye', qa aje'eƚ tumtaxtii qu' ni'weni' pe'ye' pakha' foƚetsji' pe' witlijtsitjiiyifi. Qa ƚokoyeiƚetax pe' jutsiqetsij in iyettax, qa hats amanƚi'ij pa'aj in ham ƚe'lijeye'.
LUK 1:23 Ma' qa in yamik'ui pa' uja'x pe' neƚuts in t'ithayi'yifi pe' witlijtsitjii, qa wapilii pa'aj pe' ƚetsi'.
LUK 1:24 In hats teƚuyik'i pa'aj ekewe' neƚutsji' in t'ithayii, pe' ƚewhe'ye' Elisabet qa iwkajitshen pa'aj, qa lee'fij (5) pe' juwelits in nite' wi's pa'aj, qa yit'ij pa'aj:
LUK 1:25 —Yaqsi'j ye'mijkii pa' Yatsat'axyij aka'an qe qa' nili'ij ne' tsutentax.—
LUK 1:26 Qa in hats ewi'ƚ tatsai (6) pa'aj ƚeqe juwelits pe' Elisabet, pa' Dios qa nukinetsju' iye pa' ángel Gabriel pa' ewi'ƚ witset ƚa's ƚii Nazaret, na' sehe' Galilea
LUK 1:27 pe' ewi'ƚ inanyi' mexe ham yawitjiye', ƚii María. Qa hats jutsiqetsi'ƚ wetju'ƚ qu' ƚewhe'ye'yi'ij pa' ewi'ƚ jutjana'x ƚii José ta'ƚets pa' David'ik'i.
LUK 1:28 Pa' ángel qa we'tmetinheti'm pa' i'ni' pe' inanyi', qa yit'ijets: —¡Hewetfel e'm, akha' qi pa' ƚenekumhiyijiiji'! Na' Yatsat'ax'inij qu' na'n ejupkii.—
LUK 1:29 Ke' María qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj pe' ƚe'lijeyets pa' ángel, qa ƚatawe'jƚeji' pa'aj in watfaakanƚe in yit'ij qetuk pa' ikji'ha aka' witwetfelhewo.
LUK 1:30 Pa' ángel qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj e'nijiwei, María, qe na' Dios t'eku'm eiji'.
LUK 1:31 Hane'ej qa' iwkajitshen qa' nenekfik'i hatse' pa' oqwomehe', qa' eqiyi'ij Jesús.
LUK 1:32 Pakha'an qiji'ha hatse' qa' ƚeqiyi'ij iye, Ƚa's pa' Qiji'ha. Na' Yatsat'ax'inij Dios qa' netisij hatse' qu' nayaxipji' na' ƚots'oji'la'x kakha' aqwa'maxi'ƚik'i wittata'ik'i David.
LUK 1:33 Qa' nite' niliyi'ij qu' qiye' qu' netnek'enhe'yipji' ne' ƚetsi' ka' Jacob, qu' netnek'enhei ham pa'qu' ƚ'aka'the'ye'.—
LUK 1:34 Ke' María qa yit'ijets pa'aj pa' ángel: —¿Pa'n ƚunye'j qu' nana'l hatse' aka'an in mexe nite' yaqapi' pa'qu' jukhewe'?—
LUK 1:35 Qa pa' ángel qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —Na' Espíritu Santo qu' nanam ewetsju' qa na'n'epji', qa na' ƚet'unha'x na' Qiji'ha qa' na'n'epji' iye hik qu' ƚunye'je' na'aj ƚeq'eneƚeya'x ne'ej wasi'. Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qi in Ƚe'wis qu' nenektaxfik'i qa ƚenqiyi'ij “Ƚaa'sija pa' Dios.”
LUK 1:36 Jeƚ qeku'nek, ke' ejefeki' Elisabet in na'l iye hatse' pa' ƚa's, yemjeetax in hats k'utshetax, kikhe'en titijiti'yijets in ham ƚa'se' qa hane'ej qa hats ewi'ƚ tatsai (6) ƚeqe juwelits in iwkajitshen.
LUK 1:37 Qe ham pa'qu' wekweke' qu' jutsitaxi'im na' Dios.—
LUK 1:38 Ma' qa yit'ij pa'aj pe' María: —Yakha' ƚeqejkunenki'yij pa' Yatsat'ax'inij. Naqsi'jijkii pa' Dios in ƚunye'jek kakha' hats ƚenfel ye'm.— Ma' qa pa' ángel qa ikik'ui iye pa'aj.
LUK 1:39 Qa hik pekhewe' pe' neƚutsji' pa'aj, ke' María qa itaqsunii qu' namii pa' ewi'ƚ pe' witsetits ƚelits pa' uteket i'ni' na' sehe' Judea.
LUK 1:40 Qa uyifi pa'aj pe' ƚetsi' pa' Zacarías qa wetfeli'm pe' Elisabet.
LUK 1:41 In yepi'ye' pa'aj pe' Elisabet pa' ƚewetfelhinye'j ke' María, ma' qa pa' omeƚa's qa t'otspha'mkii pa'aj ƚatawe'jji' pe' Elisabet. Qa pe' Elisabet qa topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo.
LUK 1:42 Ma' qa pe' Elisabet qa yit'unhetik'i pa'aj in yit'ij: —Pa' Dios les qi'ija in ƚe'wis pa' neƚisij qa nite' hik ƚunyejei ene' week efuts pe' tisij, qa les in ƚe'wis iye pa' tisij pakha' omeƚa's i'nji' ne' ekutjii.
LUK 1:43 ¿Inhats'ek in yijunye'jkii aka'an, in namyii ene' ƚenene pa' Yatsat'axyij?
LUK 1:44 Qe in i'nk'a k'epiye'ej kakha' ewetfelhinye'j qa pa' ya's ene' yikutjiiji' qa aje'eƚ t'otspha'mkii qe qi in ƚe'wisi'mkii.
LUK 1:45 Ƚe'wisi'mkii ene' nite' yeqeku'uk'i qu' yijaayi'ija qu' nana'l hatse' week pekhewe' hats nifeli'm pa' Yatsat'ax'inij.—
LUK 1:46 Ma' qa ke' María qa yit'ij pa'aj: —Pa' yitawe'j qi in yiwqinhetji'ha pa' Yatsat'ax'inij,
LUK 1:47 qa pa' yeqe espíritu ƚe'wisi'mkiiha qe ta'ƚets pa' Dios hik pakha' eqiƚina'x tsiƚin hatse'.
LUK 1:48 Qe nejeƚ yiwetsju' in yi'f'iljetsaxtax in ƚeqejkunenki'yij, qa hane'ej qa week ƚahatsiyij qu' nenit'ij yiwets in qi pa' ƚe'wis heyesti'yij.
LUK 1:49 Qe pa' Qi T'un Ham Ƚunye'ji'iju'ƚ yaqsi'j ye'mijkii pe' qits wekwek ham ƚunyejeyi'iju'ƚ. ¡Qiji'ha qa ƚe'wisija iye aka' ƚii pa' Dios!
LUK 1:50 Qa ene' week ƚahatsiyij qu' ne'nq'eletij pekhewe' qu' ne'nijiweyiju'ƚha.
LUK 1:51 Pa' ƚokoi yaqsiijkii pe' qits wekwek, yak'esaxik'uikii pa' yijamtitaxets pe' qi nikfe'ltaxets wekwek.
LUK 1:52 Yiwu'mik'uifik'i pe' t'unitstax in tenek'enhei pe' ƚots'ojilaxitstax, qa yenpha'm qu' netnek'enhei ene' wetf'iljetsin.
LUK 1:53 Pe' qi iyipkuntaxju' qa tisij pa' qi qa ƚe'wis ƚaq, qa pe' qi yiwq'axintax wekwek qa ham pa'qu' netisij.
LUK 1:54 Qi in t'ifti'ts'ets ha'ne Israel. Hik ha'ne ƚeqejkunenek, qe nite' nitapi'ii pa' qi ƚeq'iltiye'j pa'aj
LUK 1:55 in yiwjutsiqeni'm pa' i'nalek'ik'i Abraham'ik'i qa week pekhewe' ta'ƚets.—
LUK 1:56 Ke' María qa wetshetk'ewi'ƚ juwelits in amanijup pa'aj pe' Elisabet, ma' qa i'nk'aƚe qa wapilii iye pa'aj pe' ƚetsi'.
LUK 1:57 In yamets pa' ƚahats'ij qa nekfik'i pa'aj pa' ƚa's pe' Elisabet.
LUK 1:58 Pe' metitsi'm qa pe' ƚejefets iye qi in ƚe'sitsi'mkii in impi'yelij pa' Yatsat'ax'inij in hats yethinij pa' ƚeq'ilta'xij pe' Elisabet, ma' qa week ƚesitsiƚi'mkii pekhe'en.
LUK 1:59 Qa in hats yamets pa'aj wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) pe' ƚeqe neƚuts, qa namii pekhewe'en, qe qa' ne'nisa'xii ƚaxpa's pa' omeƚa's, qa yisu'untax qu' ƚiyifeyi'ij pa' ƚatata Zacarías.
LUK 1:60 Qa ke' ƚenene qa yit'ij: —Nite', qe aka' qu' ƚiyi'ij yijat'ij Juan.—
LUK 1:61 Qa yit'ijju' iye pekhewe'en: —Ham inek pa'qu' ƚiyi'ij kakha'an ene' ejefets.—
LUK 1:62 Ma' qa ƚokoyeiƚe pe' yittaxiji' in nifaakantaxij iye pa' ƚatata, pa'n qu' ƚiyi'ij.
LUK 1:63 Qa pakha'an qa iyinets pa' ewi'ƚ najak k'eewe, qa yika' pa'aj aka'an in yit'ij: —Aka' qe ƚii hane'en Juan.— Qa week yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj pekhewe'en.
LUK 1:64 Ma' qa aje'eƚ pa' Zacarías qa wejje'm pa' ƚeji' qa q'ul iye pa' ƚelepep, qa yape qa iyetƚek pa'aj yiwqinhet pa' Dios.
LUK 1:65 Qa week pekhewe' metitsi'm qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj. Ma' qa week pa'aj pe' witsetits ƚelits pa' uteket na' sehe' Judea in i'ye'ej pa'aj.
LUK 1:66 Week pekhewe' impi'yelij aka'an qa yaqsi'j pe' ƚatawjetsji', qa yitjiijju': —¿Qetuk pa' ƚunye'j hatse' ha'ne omeƚa's? Qe pa' ƚokoi pa' Yatsat'ax'inij yijaa'ija in i'nijup nakha'an.—
LUK 1:67 Pa' Zacarías hikpa' ƚatata pa'aj pa' omeƚa's, qi in topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo, ma' qa nifel pakha' mexe hamik'ui qu' ƚunye'je'kii pa'aj, qa yit'ij:
LUK 1:68 —Neniwqinhetji'ha pa' Yatsat'ax'inij, ƚeqe Dios ene' Israel, qe te'nilitju' qe qa' niƚin ha'ne ƚetset.
LUK 1:69 Ma' qa hats niihin ink'uipha'm pa' ewi'ƚ qi t'un eqiƚina'x ta'ƚets pa' David'ik'i, hikpa' ƚeqejkunenek pa'aj.
LUK 1:70 Qa in ƚ'anye'jek pa'aj in nifel qa i'nijji' pe' qi ƚe'sits ƚeqe profetalik'i, pakhaa'ij pa'aj.
LUK 1:71 Qe qa' jinaqsi'jij pekhewe' inejuihifets, qa' jinaqsi'jij iye pa' ƚokoi pekhewe' week napjaxtax ine'm.
LUK 1:72 Qe qa' ni'nq'ethinij pa' ƚeq'iltiyejij pe' i'nalheyik'i qa qu' naqsiijkii iye pakha' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj.
LUK 1:73 Qa aka' yiwjutsiqen pa'aj hik aka' nifeli'm pa'aj pa' i'nalek'ik'i Abraham,
LUK 1:74 qe qa' jinilithinik'ui pa' ƚokoi pe' inejuihifets, ma' qa' ham i'nijiweya'xe'kii qu' ji'nt'ithayiyi'm
LUK 1:75 in ji'we'neni'ha qa jiwattsathenketetsha iye pakha'an week pekhewe' inqeneƚutsji'.
LUK 1:76 Qa akha', omeƚa's, ƚenqii'ej hatse' ƚeqe profeta pa' Qiji'ha, qe ƚojo'ok'oi hatse' pa' Yatsat'ax'inij qe qa' ajiletik'ui pe'qu' ƚ'ikheijeye',
LUK 1:77 hats'inha qu' ikfelitets aje'eƚ na' ƚetset in ƚeke' qu' iƚiye' qu' nata'ƚets qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets,
LUK 1:78 qe ta'ƚets pa' qi'ija in ƚeq'iltiye'j inij pa' inqe Dios, ma' qa pa' hik ƚunye'j ne' junu' na'aj ink'ayik neƚukii qa' nanam inwetsju' ta'ƚiipha'm pakha' les in toxpha'm,
LUK 1:79 qe qa' nanaliti'pji' pekhewe' i'ni' pa' qi in nookii qa i'ni' iye pa' ƚeq'eneƚeya'x pa' witwamhi'. Hats'inha qa' nojo i'nk'uyii pa' ƚenikheyij pa' wit'ikesimeya'xƚekii.—
LUK 1:80 Pa' omeƚa's qa teiƚem in hats qiyu' pa'aj qa in t'unij iye pa' ƚeqe'spiritu. Qa i'ni'kii pa'aj pa' ham i'ni'i' qa yamijii pa' neƚuji' in hats nifeli'm pekhewe' Israel ƚeiƚets.
LUK 2:1 Qa ƚunye'jkii pa'aj pekhewe' neƚutsji' in t'atsji'ƚfik'i pa' ƚafaakanek pa' qi Roma ƚatata ƚii Augusto, hats'inha qu' ne'nika'ajji' (censo) pe' week jukhew, efuts, omehets in uja'xek pe' week witsetits pa' Roma ƚeqe sehe'.
LUK 2:2 Aka'an hik aka' pa' yojo pa'aj in i'nk'aƚe wanaqsiijkii in wenika'ajji'kii (censo), hik pakha'aj pa' ƚahats'ij pa' Cirenio mexe gobernador ipji' pa' sehe' Siria.
LUK 2:3 Ma' qa week ikiikii qu' namiikii pekhewe' ƚetsetits pe' ta'ƚetskii ƚawa'mhitsik'i, hats'inha qu' ne'nika'ajji'kii.
LUK 2:4 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj pa' José in ikik'ui pa' witset Nazaret, i'ni' pa' sehe' Galilea, qa yamii pa'aj na' ƚetset'ek pa' David'ik'i witset ƚii Belén nakha' sehe' Judea, qe pa' José ta'ƚets pa'aj pa' David'ik'i,
LUK 2:5 qe qa' ne'nika'aƚijji' ke' María, hikke' hayiits jutsiqaxij pa'aj qu' ƚewhe'ye'yi'ij, kikhe'en iwkajitshen pa'aj.
LUK 2:6 Qa ƚunye'jkii pa'aj pekhewe'en in mexe i'ni' pa'aj ha' Belén, ke' María qa yamets pa'aj ƚahats'ij qu' nanqala'x.
LUK 2:7 Qa nekfik'i pa'aj pa' yojo in ƚa's, qa yijupheƚiji' pa'aj pe' penyilots qa yiwhinjiju' pa' wakka ƚenexkutjiyij, qe hats ham pa'aj pa'qu' ƚetset'e pekhewe' ƚewhitil.
LUK 2:8 Meti'm ha' Belén pa'aj pe' uja'x kots'etets yejeƚ i'wiji' pa'aj pe' ƚeƚinhei in naja'xij pa' ƚ'ejinqa'wet.
LUK 2:9 Qa te'nethinets pa'aj pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij, qa pa' ƚesa'x pa' Yatsat'ax'inij qa napjuyit'ipji' pekhewe'en. Qa qi in nijiwei pa'aj.
LUK 2:10 Qa pa' ángel qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ qe yakha' henka'xi'ƚ ewetsju' ka' ewi'ƚ qi ƚe'wis witiihet, qa hikka' week qu' ni'sinheti'mkii
LUK 2:11 qe hane'ej hats neki'ƚ ewetsfik'i na' ƚetset'ii ka' David'ik'i, na' ewi'ƚ Eqiƚina'x, hik nakha' Cristo Yatsat'ax'inij.
LUK 2:12 Na'l ka' jutsiqaxij qu' i'weni'ƚ na' omeƚa's, wetjuphe'ƚji' ne' penyilots qa weniwhinjiju' ne' wakka ƚenexkutjiyij.—
LUK 2:13 Qa hik pakha'aj qa laxa pekhewep iye olots angelits ewi'ƚ i'ni'ƚi' pa' hayiits we'nethinetsju' pa'aj, qa yiwqinhetji'ha pa' Dios, qa yit'ijju':
LUK 2:14 —¡Qi'ija in ƚe'wis pa' Dios i'ni' pa' les toxpha'mha! ¡Wit'ikesimeya'xƚekii ha'ne sehe' ipji' pekhewe' qu' netk'enetsha nakha'an!—
LUK 2:15 Ma' qa in hats wapiletspha'mkii iye pe' angelits na' wa's, qa pe' kots'etets yejeƚ qa yifaakateji' pa'aj: —Yape jiyamii ha' Belén qa jinte'wen pakha' nifel ine'm iku'uj pa' Yatsat'ax'inij.—
LUK 2:16 Qa qi in itaqsunii pa'aj, ma' qa wo'oikii qa yi'wen pa'aj ke' María qa pa' José qa pa' omeƚa's i'wji'ju' pa'aj pe' wakka ƚenexkutjiyij.
LUK 2:17 In yi'wen pa'aj, ma' qa nifelimik'i week pa' yit'ijets pa'aj pa' ángel in t'ejuyets pa' omeƚa's.
LUK 2:18 Qa week pekhewe' yepi'ye'ji'jij qa yitjuƚaxjiijpha'mkii pe' wekwek tefelhiti'yi'm pa'aj pe' kots'etets yejeƚ.
LUK 2:19 Ke' María yaqsi'jija pa'aj week na'aj yepi'ye'jiik'i ekewe' wekwek ƚunyejeikii, ma' qa yijamtijiijupkii.
LUK 2:20 Qa pe' kots'etets yejeƚ in hats wapilkii pa'aj, qi in yiwqinhetji'ha pa'aj pa' Dios, qe ta'ƚets week pekhewe' yepi'ye' qa yi'wen iye, qa hik ƚunye'j pakha' hats tefelhiti'yi'm pa'aj.
LUK 2:21 Qa in yamets wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) ƚeqe neƚuts in teƚuifik'i qa yisaxji' pa' ƚaxpa's qa testi'yij qu' ƚiyi'ij Jesús. Hik aka' hayiits yit'ijets pa'aj pa' ángel ke' María qu' ƚiyi'ij in mexente' iwkajitshen pa'aj.
LUK 2:22 Ma' qa in yafits iye pa'aj pa' uja'x pe' neƚuts pekhewe'en qu' naqsiijkii qu' hik ƚunye'je' qu' mexe netetlij eku'uk'uiju' pe' witlijtsitjii, in ƚ'anye'jek pakha' wenit'ij yika' pa'aj pa' Moises'ik'i. Qa neka'xii pa'aj pa' omeƚa's ne' qi witlijtsitjii na' Jerusalén qe qa' netisij pa' Yatsat'ax'inij,
LUK 2:23 in ƚ'anye'jek kakha' we'nika'ajji' yit'ij (ley) pa'aj pa' Yatsat'ax'inij in yit'ij: —Pakha' qu' nojo qu' wita'se' jukhew pakha'an yatsat'axij na' Yatsat'ax'inij.—
LUK 2:24 Qa qu' nilanifi pe'qu' inqa'metetse' ma' qa yaqsiijkii kakha' hats yit'ij pa'aj (ley) pa' Yatsat'ax'inij: —wetsjuk pe'qu' k'iwukitetse' i'nƚi'i qu' wetsjuk'e pe'qu' ofotets ƚelitse'.—
LUK 2:25 Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew na' witset Jerusalén ƚii Simeón, ha'ne jukhew yatsathen qa yijayaanija iye pa' Intata. Notkitaxiikiiha qu' nanam pakha' qi qu' ni'fen ene' Israel. Pa' Espíritu Santo i'nipji' pakha'an.
LUK 2:26 Pa' Espíritu Santo qa yikfelitets in nite' wa'm qu' mexe nite' ni'wene' pa' Cristo nukinju' hatse' pa' Yatsat'ax'inij.
LUK 2:27 Pa' Simeón qa ikii pa'aj ne' qi witlijtsitjii qe pa' Espíritu Santo hik pakha'ƚe in ta'ƚets. Qa pekhewe' ƚ'alhei pa' omeƚa's Jesús in neka'xii qu' naqsiijkii pakha' hats wenit'ij pa'aj qu' net'ejuyets pa' omeƚa's,
LUK 2:28 pa' Simeón weikuti'ƚ wetju'ƚ pekhewe'en pe' witlijtsitjiyifi qa tik'eyij pa'aj pa' omeƚa's, qa iyinetspha'm pa' Dios, qa yit'ij pa'aj:
LUK 2:29 —Hane'ej, Yatsat'axyij, yape exke'yi'ij qu' ƚe'wise'ƚe qu' hats nawa'm ha'ne eqejkunenek, in ƚunye'jek kakha' hats ƚit'ij,
LUK 2:30 qe ene' yitooyija in hats yi'wen ha'ne eqiƚinkeye'j.
LUK 2:31 Ha'ne hayiits ƚajilet pa'aj qu' ni'wen hatse' ene' week witsetits.
LUK 2:32 Hik qu' ƚunye'je' fetitjii qa' nanaliti'pji' pe' nite' Israel ƚelits, qa' nata'ƚets iye qu' niwqinhetji' pe' nite' Israel ha'ne etse't Israel.—
LUK 2:33 Qa pe' ƚ'alhei pa' omeƚa's qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj ekewe' wekwek yit'ij pa'aj pa' Simeón in t'ejuyets pa' Omeƚa's Jesús.
LUK 2:34 Pa' Simeón ma' qa iyinipji' pa'aj pekhewe'en. Ma' qa yit'ijets pa'aj ke' María ƚenene ha' Jesús: —Ek'en qeku'nek, ha'ne omeƚa's taqsijkitiyijkii qu' nata'ƚets qu' olotse' pe'qu' nanamju'kii qa pe'qu' neniipha'mkiyek ene' Israel. Hik ha'ne iye qu' jutsiqaxi'ij pe'qu' net'ejuyiju'ƚ,
LUK 2:35 qe qa' netwenhetiyetsju' pa' ƚunyejeeyija pe' ƚaqjamtikineyejeikii pe' olots wittawjets, qa akha'ƚe qa' qi qu' aats'e' qa qu' ika'metkii iye, María, hik qu' ƚunye'je' qu' nat'atsjiƚ'ejfik'i pa'qu' witqatsjikinet'e.—
LUK 2:36 Na'l iye pa'aj pe' ewi'ƚ profetaki' ƚii Ana, ƚasi' pa' Fanuel'ik'i ta'ƚetsek pa'aj pe' ƚawa'mhitsik'i pekhewe' ta'ƚetsek pa' Aser'ik'i. Pekhe'en hats ƚawa'mhi'ija pa'aj. Mexe inanyi' pa'aj in tewhe'yei qa wetsjuk tatsai (7) ƚeqe'ninqapitsij pa' ƚewhe'ye' qa wa'm pa'aj, qa nite'ƚe tewhe'yei iye.
LUK 2:37 Qa in hats wikiihale'ej pa'aj qa yamijets ochenta y cuatro (84) ƚeqe'ninqapitsij. Nite' ikik'uifik'i pe' qi witlijtsitjii, qe t'ithayi'yi'm yijat'ij pa' Dios neƚuts qa najai iye, yaqsi'j jiijkii qa nite' tekji'ij qa iyiinjiija iye pa'aj.
LUK 2:38 Ma' qa pe' Ana qa namijets pa'aj pa' ƚunye'jkii, ma' qa yit'ijetspha'm pa'aj ƚe'wisij pa' Dios, ma' qa nifelji'ijkii pa' omeƚa's, nifelji'ji'm week pekhewe' notkitaxik'ui pakha' yiwejinfik'i hatse' na' Jerusalén.
LUK 2:39 Ma' qa in hats week naq'axijipji' pa'aj in yaqsiijkii pekhewe' yit'ij pa'aj pa' Yatsat'ax'inij qu' nanaqsiijkii (ley), qa wapilii iye pa'aj ha' sehe' Galilea pa' ƚetset'ija Nazaret.
LUK 2:40 Pa' omeƚa's qa hats qiyu' pa'aj qa hats t'uniyu' iye pa'aj, week neƚuts t'ijayijfik'i pa' ƚikfeliya'xkii, qa pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Dios qa i'nipji' pakha'an.
LUK 2:41 Pe' ƚ'alhei hayiitsƚe yamji'jii ha' Jerusalén week ininqapits yaqsiijkii qa yamji'jets pe' ƚe'sits neƚuts Pascua.
LUK 2:42 In hats doce (12) pa'aj ƚeqe'ninqapits pa' Jesús qa yamets iye pa'aj ƚahats'ij qu' nami'ƚii pe' ƚ'alhei pa' Jerusalén, pakha' hats ƚunyejeiji'ij qa yamji'jets pa' ƚe'wis neƚu.
LUK 2:43 Qa in hats wapiltaxkii iye pa'aj pekhewe'en, in hats week naxijik'i pa'aj pe' ƚe'sits neƚutsik'i, qa pa' omeƚa's Jesús qa amanji' pa' witset Jerusalén. Nite' nikfe'lets pe' ƚ'alhei in amanji' pa' witset.
LUK 2:44 Yumtitax qu' na'n ji'teje'm pekhewepe' pekhewe' olots in ikkii pa'aj qa hats ewi'ƚ neƚu pa'aj in ikijje'm in ikkii, qa yapeƚek qa wo'taxiikii pa'aj qa nifaakantaxij pe' ƚejefets qa pe' nikfe'li'ƚ wetju'ƚ iye.
LUK 2:45 Qa hamƚe yi'wene' pa'aj. Ma' qa wapilijii pa'aj ha' Jerusalén qu' nowo'oikii.
LUK 2:46 Qa ƚunye'jkii pa'aj in hats wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa yi'weni' pa'aj ke' qi witlijtsitjiyifi, i'nji'ju' ƚeqewuk'u pa'aj pekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei. Tek'enets in iyetik'ui qa nifaakankii iye pa'aj.
LUK 2:47 Week pekhewe' yepi'ye' pa'aj in iyet qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa' ƚikfeliya'xets qa in yasiinjiik'iha iye qa yeku'ƚjiik'i na'aj tafaakanhetiiji'ijtaxij.
LUK 2:48 In yi'wenij pa'aj aka'an pe' ƚ'alhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj, qa pe' ƚenene qa yit'ij: —Ya's, ¿inhats'ek in eqfenyejeyi'ƚyij aka'an? Ha'ne atata qa yakha' qi in howotaxi'ƚ eikii qa qi iye in ƚesƚ'ileheti'ƚ iye.—
LUK 2:49 Ha' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in pekhel ƚamiƚijji'kii in ƚowotaxiƚyiikii? ¿Inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚets in les ƚe'wis qu' ha'nifi ene' ƚetsi' na' Tata?—
LUK 2:50 Qa pe' ƚ'alhei qa nite'ƚe nikfe'lik'i kakha' yit'ijets pa'aj.
LUK 2:51 Ma' qa ƚijts'eyek pa'aj in wapilkii qa yamii iye pa'aj ha' Nazaret. Qi in tek'en pa' omeƚa's, tek'eenetsha pe' ƚ'alhei. Qa ke' ƚenene yaqsi'jija pa'aj week na'aj yepi'ye'jiik'i ekewe' wekwek ƚunyejeikii.
LUK 2:52 Pa' Jesús hats t'ijaipha'mha pa'aj pa' ƚikfeliya'xkii qa pa' ƚ'a'j iye, qa yape'enha iye les in yisu'un pa' Dios qa pe' jukhew pakha' ƚunye'j pa' Jesús.
LUK 3:1 Pa' qi wittata Tiberio qa hats yamijets pa'aj quince (15) ƚeqe'ninqapitsij in wittata pa' Roma. Pa' Poncio Pilato hikpa' gobernadorijek na' sehe' Judea, qa pa' Herodes qa gobernadorijek na' Galilea, qa pa' ƚek'inij pa' Herodes ƚii Felipe qa gobernadorijek pa' Iturea qa pa' Traconite, qa pa' Lisanias qa gobernadorijek pa' Abilinia.
LUK 3:2 Pa' Anás qa pa' Caifás hik pekhewe' uja'xƚe in qitsji' in pa'il ƚatatal, hik pakha'aj pa' Dios qa nithinetsju' pa' Juan ƚa's pa' Zacarías, in i'ni' pa' ham i'ni'i'.
LUK 3:3 Qa pa' Juan qa ikijik'iju' pa' ƚekuwe' pa' week haqqi' Jordán. Qa nifeli'm pe' week qu' nili'ij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets qa' nempuli'jju', hats'inha qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
LUK 3:4 Qa in ƚ'anye'jek pa'aj kakha' we'nika'ajji' pa' witfaakanek ƚe'lijei pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij pa'aj: —Ewi'ƚ pa' wit'ax taya'yi'kii pa' ham i'ni'i', yit'ij: “Aqsi'ji'ƚik'i pa'qu' ƚikheyije' pa' Yatsat'ax'inij. Qa' natsathen iye hasu'uj q'if'imme' pe'qu' ƚ'ikheijeye'.
LUK 3:5 Week pa'qu' kiimiyetaxju' qa' nenenjiju' sehe'ye' qa' ƚ'ajaye' wetju'ƚ, week ne' utekui qa ne' utekui ƚelits qu' newetts'ejinhetifikii qa' week ƚ'ajaye' wetju'ƚ pa' wit'ikheyi'j. Ne' q'if'imtax wit'ikheijei qa' nawattsathenket iye, qa ne' f'ulummik'i wit'ikheijei qa' nete'nila'sju' qa' lememmi'ik'i iye.
LUK 3:6 Week aka' wit'eseninye'j qu' ni'wen hatse' pa' ƚeqiƚinkeya'x pa' Dios.”—
LUK 3:7 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj pa' Juan in yit'ijji'ju' pekhewe' olots nektaxii qu' nenimpulijinju': —¡Hik ejunyejeyi'ƚ q'oiq'oyits ƚelits! ¿Ƚekpa' nefeliƚi'm qu' ƚeke'ye' qu' ilati'ƚik'ui hatse' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios qu' nanamtax?
LUK 3:8 Manaqsiji'ƚju'ha yijat'ij pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qu' yijaayi'ija qu' menink'aihiti'ƚ hats'inha qa' ne'twenhetii, qa hasu'uj umti'iƚ qu' nelithiniƚik'ui hatse' pa' qi ƚawak hatse' pa' Intata qu' it'iƚij: “Yekheweli'ƚ hata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i” qe yijaa'ija qu' hit'iƚij ewets pa' Dios in ƚeke' qu' naqsiijkii ene' utel qu' ƚelitsi'ij pa' Abraham'ik'i.
LUK 3:9 Qa pe' witfejinetki' qa hats we'nenijupju' pa' ƚefitets pe' najkakui. Qa hik ta'ƚijupi', week pe'qu' najkak'e qu' nite' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye' qa' newetfekinifi qa' netwumhitiiji'ju' pa' fe't.—
LUK 3:10 Ma' qa pe' olots jukhew qa efuts qa nifaakanij pa'aj: —¿Pa'n ƚiyek pa'qu' haqsiiƚijkii?—
LUK 3:11 Pa' Juan qa yeku'ƚ pa'aj: —Pa'qu' nana'li'm wetsjuk'e ƚ'uihitjiyitse' qa netisij ewi'ƚe' pa'qu' wiikfi' ham ƚ'uihitjiye'. Qa pa'qu' nana'li'm pe'qu' ƚaqatse' qa' netisij iye pe'ye' pa'qu' wiikfi' ham ƚaqe'.—
LUK 3:12 Qa nekets iye pekhewe' yijaninkii wekwek qu' nenimpulijinju' iye, pekhewe'en qa yit'ijets iye: —Maestro, ¿pa'n qu' yeqfenyejeyi'iƚ yiwekek?—
LUK 3:13 Ma' qa pa' Juan qa yeku'ƚ iye: —Hasu'uj anhinƚi'iƚi' pa' hats uja'x pa' ƚ'ayajaxtiyiƚijets qu' ijanini'ƚkii ekewe' wekwek.—
LUK 3:14 Qa na'l iye pe' uja'x oq'opheƚinetsilets qa nifaakan iye pa'aj: —Qa yekheweli'ƚ, ¿ƚekpa' qu' haqsiiƚijkiyek?— Qa yeku'ƚ iye pa'aj pa' Juan: —Hasu'uj aqani'ƚijkii pe'qu' e'lijeyi'iƚ ma' qa' neƚisij pe'qu' ƚ'astaye' pa'qu' ijiweikiti'ƚkii. Hasu'uj iye mowotk'oniƚijkii iye qu' it'iƚijets qu' naqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' pa'qu' hamtax uƚ'axe' qu' naqsiijkii. I'wejuƚeni'ƚij yijat'ij pekhewe' qu' ajaleji'ji'ƚ in oq'opheƚinetsiletsi'ƚ.—
LUK 3:15 Qa in ƚunyejeyek pekhewe' jukhew qa efuts in na'l pakha' notkitaxiikii, qa week ƚatawjetsƚeji' in watfaakanƚeji'ij, yijamtijijets pa' Juan qu' hik pakha'ye' pa' Cristo.
LUK 3:16 Qa pa' Juan qa yeku'ƚik'i pa'aj aka'an, qa yit'ijji'ju' pekhewe' week: —Yakha' k'empuujini'ƚji' ha'ne iweli'ƚe, qa pakha'ƚe teke'lenju' qu' nanam hatse', pakha'an les t'un, t'anyipji', hik pakha' nite' ye'weju'ƚij iye qu' henit'ijji' pe' ƚeqniihayij pe' ƚ'otshilaxtii, pakha'an qa' nempuujini'ƚji'ek pa' Espíritu Santo qa pa' fe't iye.
LUK 3:17 Hats t'eku'mi'kii pe' ƚeqe tseyem qe qa' niwu'mpha'mkii qu' naqsijijji' pe' trigo hats'inha pa' t'unik'i qa' niwu'mkii pe' ƚ'ajits. Qa pe' ƚoi qa' naqsi'j qa' nenifi pe' ƚextsi'ij, qa pekhewe'ƚe ƚ'ajits qa' niwu'mji'ju'kii pa' fe't nite' yom.—
LUK 3:18 Qa olots iye pekhewep iye nifel pa' Juan in yakakƚinij eke' ƚe'sits wi'tlijei pe' jukhew qa efuts iye.
LUK 3:19 Pa' Juan yaq'ayintaxij iye pa'aj pa' tenek'enhei Herodes in ƚewhe'ye'ej pe' Herodías ƚewhe'ye'tax pa'aj pa' ƚek'inij ƚii Felipe, qa week iye pekhewep iye uƚ'ets in yaqsiijkii yaq'ayintaxij iye pa'aj.
LUK 3:20 Qa week ekewe'en in hats uƚ'etstax in yaqsiijkii qa yukinets iye aka'an in yaqsiijkii: in yophe'ƚ pa'aj pa' Juan.
LUK 3:21 Qa ƚunye'jkii pa'aj in nimpulijinju' pekhewe' olots pa' Juan, pa' Jesús qa wempili'j iye pa'aj. Qa in mexe iyin pa'aj pa' Jesús, qa qhofii pa'aj na' wa's.
LUK 3:22 Qa pa' Espíritu Santo qa te'nilit'etsju' pa'aj qa i'nipji' hik ƚunye'jtax na'aj ofo'. Qa pa' wit'ax qa nokesji'pha'm pa'aj na' wa's, qa yit'ij: —Akha' K'ayaasija qi in k'esu'un. Akha' qi in ƚets-sinheti'mkii.—
LUK 3:23 In hats i'nju' pa'aj qu' nenfel eke' ƚe'sits wi'tlijei, pa' Jesús qa hats yamets pa'aj treinta (30) pe' ƚeqe'ninqapits. Titijiti'yijets qu' ƚa'se' pa' José. Ta'ƚets pa' Elí,
LUK 3:24 pa' Eli'ik'i pa' ƚatata ƚii Matat. Pa' Matat'ik'i pa' ƚatata ƚii Leví. Pa' Levi'ik'i pa' ƚatata ƚii Melquí. Pa' Melqui'ik'i pa' ƚatata ƚii Jana. Pa' Jana'ik'i pa' ƚatata ƚii José.
LUK 3:25 Pa' Jose'ik'i pa' ƚatata ƚii Matatías. Pa' Matatias'ik'i pa' ƚatata ƚii Amós. Pa' Amos'ik'i pa' ƚatata ƚii Nahúm. Pa' Nahum'ik'i pa' ƚatata ƚii Esli. Pa' Esli'ik'i pa' ƚatata ƚii Nagai.
LUK 3:26 Pa' Nagai'ik'i pa' ƚatata ƚii Maat. Pa' Maat'ik'i pa' ƚatata ƚii Matatías. Pa' Matatias'ik'i pa' ƚatata ƚii Semei. Pa' Semei'ik'i pa' ƚatata ƚii Josec. Pa' Josec'ik'i pa' ƚatata ƚii Judá.
LUK 3:27 Pa' Juda'ik'i pa' ƚatata ƚii Joanán. Pa' Joanan'ik'i pa' ƚatata ƚii Resa. Pa' Resa'ik'i pa' ƚatata ƚii Zorobabel. Pa' Zorobabel'ik'i pa' ƚatata ƚii Salatiel. Pa' Salatiel'ik'i pa' ƚatata ƚii Neri.
LUK 3:28 Pa' Neri'ik'i pa' ƚatata ƚii Melquí. Pa' Melqui'ik'i pa' ƚatata ƚii Adí. Pa' Adi'ik'i pa' ƚatata ƚii Cosam. Pa' Cosam'ik'i pa' ƚatata ƚii Elmadam. Pa' Elmadam'ik'i pa' ƚatata ƚii Er.
LUK 3:29 Pa' Er'ik'i pa' ƚatata ƚii Josué. Pa' Josue'ik'i pa' ƚatata ƚii Eliezer. Pa' Eliezer'ik'i pa' ƚatata ƚii Jorim. Pa' Jorim'ik'i pa' ƚatata ƚii Matat.
LUK 3:30 Pa' Matat'ik'i pa' ƚatata ƚii Leví. Pa' Levi'ik'i pa' ƚatata ƚii Simeón. Pa' Simeon'ik'i pa' ƚatata ƚii Judá. Pa' Juda'ik'i pa' ƚatata ƚii José. Pa' Jose'ik'i pa' ƚatata ƚii Jonam. Pa' Jonam'ik'i pa' ƚatata ƚii Eliaquim.
LUK 3:31 Pa' Eliaquim'ik'i pa' ƚatata ƚii Melea. Pa' Melea'ik'i pa' ƚatata ƚii Mena. Pa' Mena'ik'i pa' ƚatata ƚii Matata. Pa' Matata'ik'i pa' ƚatata ƚii Natán.
LUK 3:32 Pa' Natan'ik'i pa' ƚatata ƚii David. Pa' David'ik'i pa' ƚatata ƚii Isaí. Pa' Isai'ik'i pa' ƚatata ƚii Obed. Pa' Obed'ik'i pa' ƚatata ƚii Booz. Pa' Booz'ik'i pa' ƚatata ƚii Sala. Pa' Sala'ik'i pa' ƚatata ƚii Naasón.
LUK 3:33 Pa' Naason'ik'i pa' ƚatata ƚii Aminadab. Pa' Aminadab'ik'i pa' ƚatata ƚii Admin. Pa' Admin'ik'i pa' ƚatata ƚii Arni. Pa' Arni'ik'i pa' ƚatata ƚii Esrom. Pa' Esrom'ik'i pa' ƚatata ƚii Fares. Pa' Fares'ik'i pa' ƚatata ƚii Judá.
LUK 3:34 Pa' Juda'ik'i pa' ƚatata ƚii Jacob. Pa' Jacob'ik'i pa' ƚatata ƚii Isaac. Pa' Isaac'ik'i pa' ƚatata ƚii Abraham. Pa' Abraham'ik'i pa' ƚatata ƚii Taré. Pa' Tare'ik'i pa' ƚatata ƚii Nacor.
LUK 3:35 Pa' Nacor'ik'i pa' ƚatata ƚii Serug. Pa' Serug'ik'i pa' ƚatata ƚii Ragau. Pa' Ragau'ik'i pa' ƚatata ƚii Peleg. Pa' Peleg'ik'i pa' ƚatata ƚii Heber. Pa' Heber'ik'i pa' ƚatata ƚii Sala.
LUK 3:36 Pa' Sala'ik'i pa' ƚatata ƚii Cainán. Pa' Cainan'ik'i pa' ƚatata ƚii Arfaxad. Pa' Arfaxad'ik'i pa' ƚatata ƚii Sem. Pa' Sem'ik'i pa' ƚatata ƚii Noé. Pa' Noe'ik'i pa' ƚatata ƚii Lamec.
LUK 3:37 Pa' Lamec'ik'i pa' ƚatata ƚii Matusalén. Pa' Matusalen'ik'i pa' ƚatata ƚii Enoc. Pa' Enoc'ik'i pa' ƚatata ƚii Jared. Pa' Jared'ik'i pa' ƚatata ƚii Mahalaleel. Pa' Mahalaleel'ik'i pa' ƚatata ƚii Cainán.
LUK 3:38 Pa' Cainan'ik'i pa' ƚatata ƚii Enós, Pa' Enos'ik'i pa' ƚatata ƚii Set. Pa' Set'ik'i pa' ƚatata ƚii Adán. Pa' Adan'ik'i ƚatata pa' Dios.
LUK 4:1 Pa' Jesús qi in topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo, qa tepilik'uipha'm pa'aj ha' haqqi' Jordán qa pa' Espíritu Santo qa yeka'xii pa' ham i'ni'i',
LUK 4:2 qa yamijets pa'aj cuarenta (40) neƚuts in i'ni'kii. Qa pa' inwo'met qa yijaajintax pa'aj. Ham tuje' pa'aj pe' neƚutsji' in i'ni'kii pa' ham i'ni'i'. Ma' qa i'nk'aƚe yoksi'wen in iyipkun.
LUK 4:3 Ma' qa pa' inwo'met qa yittaxijets pakha'aj: —Qu' yijaa'ija qu' o' Dios Ƚa'se' qa it'ijets ene' ute qu' pani'ij.—
LUK 4:4 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Kekhewe' we'nika'ajji' yit'ij: “Nite' ewi'ƚƚe pa'qu' pane' qu' niƚin pa'qu' jukhewe'.”—
LUK 4:5 Ma' qa pa' inwo'met qa yeka'xiipha'm pakha' les in toxpha'm ma' qa aje'eƚ yethinij pe' week witsetits ha'ne sehe' epji'.
LUK 4:6 Qa yit'ijets: —Yakha' qu' k'eƚisij enewe' ƚet'unhaxitstax qa week iye aka' ƚe'sinyejeitax enewe' witsetits, qe yakha' hats heyesti'yij enewe'en, qa ƚeke' qu' hetisij pakha' qu' hisu'un qu' hetisij.
LUK 4:7 Qa hik ta'ƚijupi', qu' monokok'enyifi qa' iyinyii ma' qa' week antsat'etsij enewe'en.—
LUK 4:8 Pa' Jesús qa yeku'ƚ iye pa'aj: —Ke' we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei yit'ij: “Iyinii pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios. Ewi'ƚƚe qu' aqsiijkii pa'qu' nit'ij.”—
LUK 4:9 Ma' qa pa' inwo'met qa yeka'xii iye na' Jerusalén qa yeka'xiipha'm ƚesinje'eipha'm pe' qi witlijtsitjii, qa yit'ijets iye pa'aj: —Qu' yijaa'ija qu' o' Dios Ƚa'se' qa' ilit'iiju' na' sehe',
LUK 4:10 qe ke' we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei yit'ij iye: “Qa' nenukinju' ne' ƚaqa angelits qa' nejeƚ ewets,”
LUK 4:11 qa yit'ij iye: “Qa pe' ƚokoyei qa' net'eku'm e' hats'inha qa'nte' neqfe'metene' ne' utel ne' ef'iyei.”—
LUK 4:12 Pa' Jesús qa yeku'ƚ iye pa'aj: —Yit'ij iye ke' Dios ƚe'lijei: “Hasu'uj ijaajin pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios.”—
LUK 4:13 Pa' inwo'met in hats ham pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij iye in yijaajintax pa'aj, ma' qa mexe ikik'ui iye pa'aj qe qa' nonotki'ets pakha' qu' niwemetsintaxij iye qu' nijaajin.
LUK 4:14 Pa' Jesús qa wapilii iye pa'aj ha' Galilea topo'oj pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo. Ma' qa weekij pe' witsetits na' sehe' Galilea in i'ye'ej wetju'ƚ pa'aj pa' ƚunye'j.
LUK 4:15 Qa i'nq'ijatshenjiifi pe' ƚe'lijtsitjiyits pe' witsetits, qa qi in yiwqinhetji' pekhewe' week.
LUK 4:16 Pa' Jesús qa yamii iye pa'aj ha' Nazaret, hik hakha' qi'i' pa'aj. Qa hayiitsƚe yaqsi'j jiijkii qa yamji'jets na'aj witwapiihijii (sábado) qa uyifi pa'aj pe' witlijtsitjii. Qa niipha'm pa'aj qe qa' niyinenik'i ke' Intata ƚe'lijei.
LUK 4:17 Qa testi'yij pa'aj pakha' ƚafaakanek pa' profeta'ik'i Isaías. Qa mexe yejeƚiikii pa'aj pakha' yisu'un qu' niyinenik'i, qa yi'wen pa'aj pakha' yiyinenik'i, qa yit'ij:
LUK 4:18 —Na' ƚeqe Espíritu na' Yatsat'ax'inij i'nyipji', qe tsiwjutsiqen in tseqethenju' qe qa' henfeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei nekhewe' if'iljetsits. Ts'ukinju' qe qa' henfeli'm qu' netwejinhetiikii nekhewe' wit'opheƚiitax, qa' ni'wen wetju'ƚ iye nekhewe' puk'aletstax. Qa' netwejinhetiikii iye nekhewe' qi in tawitjaxtiitax.
LUK 4:19 Qe qa' henfel iye pa'n ƚunye'j hatse' pakha' ƚeqe'ninqa'pji' pa' qi ƚeqi'fenkeye'j pa' Yatsat'ax'inij.—
LUK 4:20 Ma' qa yili'ij in yejeƚ qa yepiletje'm iye pa'aj pa' witfaakanek qa tisij iye pa' yejeƚik'ui pe' witfaakanhei, qa i'nju' pa'aj. Week pekhewe' i'nifi pe' witlijtsitjii qa nite' nitalket'ij in yejeƚju' pa'aj.
LUK 4:21 Ma' qa iyet pa'aj pa' Jesús, qa yit'ij: —Hane'ej ha'ne neƚuji' hats yafits aka' we'nika'ajji' pa'aj ƚepi'ye'eƚik'i.—
LUK 4:22 Qa week qi in ƚe'sitsik'i pe' ƚe'lijeyij pa'aj qa yitjuƚaxijpha'mkii iye pekhewe' yit'ij in qi in ƚe'sitsik'i, ma' qa yit'ijju' pa'aj: —¿Me nite' hik ha'ne ha' ƚa's ka' José?—
LUK 4:23 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Tsikfe'letsha qu' it'iƚij yiwets iye kakha' yi'niyayetsju' qe wenit'ij: “Weihetax meteƚinƚe ete'm. Week kekhewe' k'impiye'eƚij in ƚaqsiiji'kii ha' Capernaum, aqsiiji'kii iye ha'ne etsetiitsija.”—
LUK 4:24 Qa yit'ij iye: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in ham pa'qu' ewii'ƚe' profeta qu' qi qu' nineqju'nu qe yamtaxii na'aj ƚetsetitsija.
LUK 4:25 Qa yijaa'ija iye aka' qu' hit'iƚij ewets kekhewe' ƚeqe neƚutsji' ka' Elias'ik'i olotstax kekhewe' wikiihaleiyik'i ha'ne Israel, hik aka'aj hik ƚunye'j qu' netit'oiji' na' wa's yamijets wetshetk'ewi'ƚ ininqapits qa ewi'ƚ k'itsje'm, qa qi in iyipkunju' ha'ne week sehe'.
LUK 4:26 Qa ka' Elias'ik'i qa nite' ewii'ƚe' pe'qu' net'ukinhetiyii ke' wikiihaleyik'i Israel ƚeiƚekiyik'i, qe t'ukinheti'yii yijat'ij ke' ewi'ƚƚe efu wikiihale' Sarepta ƚeiƚeki', meti'm na' witset Sidón.
LUK 4:27 Qa hik ƚunye'j iye ha'ne Israel in olotstax kekhewe' i'nij ka' witja'me't lepra kekhewe' ƚeqe neƚutsji' ka' profeta'ik'i Eliseo. Qa ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' nanaxpa'lij kekhewe'en, qe ewi'ƚƚe yijat'ij kakha' Naamán in naxpa'lij, Siria ƚeiƚe'.—
LUK 4:28 Qa week pekhewe' i'nifi pe' witlijtsitjii qa qi in nayu'kii in yepi'ye' ek'i ekewe' wekwek.
LUK 4:29 Qa niyijupha'mkii pa'aj, qa yukinik'uifik'i pa' witset, qa yeka'xii pa' koomo'oijo' pe' utek, hik pekhe' i'nipji' pa' witset, ma' qekha niwu'mtaxiiju'.
LUK 4:30 Qa pa' Jesús qa tetwek'elaxiju'ƚ qa ikji'teje'm pa'aj ƚeqewuk'u, qa ik iye.
LUK 4:31 Pa' Jesús qa yamii iye pa'aj ha' witset Capernaum, i'ni' na' sehe' Galilea. Qa i'nq'ijatshenji'ij week qa yamji'jets na'aj witwapiihijii (sábado),
LUK 4:32 qa qi qa yitjuƚaxjiijpha'mkii pe' i'nq'ijatshenij qe in iyet hik ƚunye'j na'aj qi qe tenek'enhei.
LUK 4:33 Qa na'l pa'aj pe' witlijtsitjiyifi pa' ewi'ƚ jukhew i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax. Pakha'an qa tayai pa'aj qi in t'unik'i in yit'ij pa'aj:
LUK 4:34 —Etswejinƚi'iƚ. ¿Ƚekpa' ƚanami'ƚ yijii, Jesús Nazaret ƚeiƚe'? ¿Ye' me hats ƚanami'ƚyii qu' etswuƚ'enheti'ƚju'? Yakha' tsikfe'l ewets pa'n ejunye'j: Akha' eƚ'ewi'ƚƚe in ƚataƚiiha pa' Dios.—
LUK 4:35 Pa' Jesús qa yaq'ayinij pa'aj pa' inwo'met, qa yit'ijets: —¡Ewuikitek qa' ma'ak'ui nakha'an!— Qa pa' inwo'met qa niwu'metsju' pa'aj sehe' pa' jukhew ƚeqewuk'uji'ju' pekhewe'en, ma' qa ikik'uifik'i pa'aj, qa nite'ƚe yeqfe'meten.
LUK 4:36 Qa week qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj, qa yifaakateji', qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunyejei ekewe' wi'tlijei? Qe ekewe'en na'li'm pa' ƚenek'enheye'jipji' qa pa' ƚet'unha'xipji' iye in yukinfik'ikii pe' espíritu uƚ'ets, qa ikfik'ikii.—
LUK 4:37 Ma' qa pa' ƚeniihe't qa weekij in yamipji' pe' metitsi'm witsetits.
LUK 4:38 Pa' Jesús qa niipha'm pa'aj, ma' qa ikik'uifik'i pa'aj pe' witlijtsitjii, qa iki'ƚii qa uyi'ƚifi pa'aj pe' ƚetsi' ha' Simón. Pe' ƚeqewketi' ha' Simón qi in wanqaats'e' qe qi'ij in iwilhan pa'aj, ma' qa iyinijets pa'aj wete'm pa' Jesús qu' ni'fen.
LUK 4:39 Pa' Jesús qa t'upi'yetsju' pa'aj pekhe'en qa yaq'ayinij pa' witwilhat, qa pa' witwilhat qa ikik'uifik'i pa'aj pekhe'en. Pekhe'en qa aje'eƚ niipha'm pa'aj ma' qa yithayiki'im pa' ƚaq.
LUK 4:40 In uiju' pa'aj pe' junu', ma' qa tetka'xii pa'aj pa' Jesús week pekhewe' wanqaats'eju' ƚawtshenyejeiƚe wetju'ƚ. Qa t'eku'mipji'kii week pekhewe'en, ma' qa iƚii.
LUK 4:41 Qa olots iye pe' ikik'uifik'ikii pe' inwo'metets, qa tayaiji'ij qa yitji'jij: —¡Akha' Ƚaa'sija pa' Dios!— Qa pa' Jesús qa yaq'ayinƚeji'jij, nite' yiwejini'm qu' niyet, qe pekhewe'en nikfe'lets in ƚakhaa'ija pa' Cristo.
LUK 4:42 Qa in hats neƚukii iye pa'aj, pa' Jesús qa ikik'uifik'i pa'aj pa' witset qa ikii pa' ham i'ni'i'. Qa pe' olots jukhew qa efuts iye qa wo'taxiikii pa'aj, ma' qa in yafits'ii pa' i'ni' pa'aj, qa yisu'untax qu' nenyejinju' hats'inha qu'nte' toxi' imets pekhewe'en.
LUK 4:43 Qa pakha'ƚe Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Nite' ƚeke' qu' ya'maneƚi'ikii hane'e'in qe les ƚe'wis iye qu' henfeljiimek eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios nekhewep witsetits, qe hik aka' he'yukinheti'yijetsju' ha'ne sehe' epji'.—
LUK 4:44 Ma' qa ikijik'i in nifel eke' ink'aihits wi'tlijei pe' ƚe'lijtsitjiyits pe' judiol.
LUK 5:1 Ewi'ƚ pa' neƚuji' pa'aj pa' Jesús in i'ni' ƚotkoyek ke' kaƚi' Genesaret (Galilea). Qa qi in puk'u'uk'ui pa'aj pe' olots jukhew qa efuts iye watkatitij wetepji' qe nexpiikeyu'uj ke' ƚe'lijei pa' Dios.
LUK 5:2 Pa' Jesús qa yi'wen pa'aj pe' wetsjuk witinhitjiyits wo'nophe'ƚi'ju' pa' ƚotkoyek ke' kaƚi'. Ham ineji' qe pe' tenhitjiyii mexe t'ili'tjukii nimpuujinju' pe' ƚeq'ehemkil.
LUK 5:3 Qa pa' Jesús t'ilitji'ju' pa'aj pe' ewi'ƚ pekhewe' witinhitjiyits pekhe' ƚenhitjii pa'aj ha' Simón, qa yiyaji'ijets qu' les niwu'mijetsji' pa' akaptax. Ma' qa i'nji'ju' pa'aj pe' witinhitjii, qa iyetik'ui qa yijatshen pe' olots jukhew qa efuts iye.
LUK 5:4 In yili'ij in iyet pa'aj, qa yiyaji'ets pa'aj ha' Simón: —Yape ma'ajiiji' na' les akaptax ene' witinhitjii qa hikna' iwu'mi'ƚi'ju' ne' eq'ehemkili'ƚ hats'inha qu' eq'ehemki'yi'ƚju'.—
LUK 5:5 Qa ha' Simón qa yeku'ƚ pa'aj: —Maestro, hats najamet in qi in he'yithayiitaxi'ƚ qa hamƚe yeq'ehemkineli'iƚ. Qa hane'ej qa' heiq'ehemkiyi'ƚju iye qe ƚit'iƚij yiwets.—
LUK 5:6 Ma' qa in hats teq'ehemkiiju' pa'aj, qa olots pe' ƚeq'ehemkinel pa'aj, qa hats k'esik'i pa'aj qu' neniwk'itsinju' pe' ƚeq'ehemkil.
LUK 5:7 Ma' qa k'es k'ek'es yit'ij pa'aj pe' ƚokoyei in taya'yiikii pa'aj pe' ƚeq'ehemkifetskii i'nji'ju'kii pekhep witinhitjii qe qa' nifenijiiji'. Ma' qa namii pa' i'ni', qa week topolij pe' wetsjuk witinhitjiyits pe' ƚejits. Yaqaamij qu' nuyij.
LUK 5:8 In yi'wen pa'aj aka'an ha' Simón Pedro, qa wonokok'enifi pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets: —Me'niton ye'mets, Yatsat'axyij, qe yakha' qi in yuƚ'ax.—
LUK 5:9 Qe ha' Simón qa week iye pekhewep ƚenhifetsji' qi in niju's pa'aj in olots wiikfik'i pe' ƚejits ƚeq'ehemkinel.
LUK 5:10 Qa hik ƚunyejei iye pa'aj pakha' ƚunyejei pekhewe'en ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Juan, ƚelits pa' Zebedeo, hik enewe' ƚeq'ehemkifetskii pa'aj ha' Simón. Qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj ha' Simón: —Hasu'uj e'nijiwei. Hane'ej qa' eq'ehemki'yii ene' jukhew qa efuts iye.—
LUK 5:11 Ma' qa in hats yamijetspha'mkii pa' ƚ'isƚa'wet pe' witinhitjiyits, qa hikpa' yiwu'mi' pe' week, ma' qa yijayan pa'aj pa' Jesús.
LUK 5:12 Ewi'ƚ pa' neƚu pa'aj pa' Jesús in i'ni' pa'aj pa' ewi'ƚ witset, qa namii pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew wanqaats'e' weekij pa' ƚ'aj in i'nij pa' witja'me't lepra. Pa' jukhew in yi'wen pa'aj pa' Jesús, qa wonokok'enju' yamitetsju'ha pa'aj ƚotkoyek pa' sehe', qa iyinets: —Yatsat'axyij qu' isu'un, qa' ƚeke'ye' qu' enli'j ye'mju' ha'ne yawtshek.—
LUK 5:13 Pa' Jesús qa yijin pa' ƚokoi qa t'eku'mets, qa yit'ijets: —Ehe, hisu'un. ¡Hane'ejija qu' etetli'jju'!— Qa hik pakhaa'ijha qa naxpa'lij pa' ƚaatshektax pa' jukhew.
LUK 5:14 Pa' Jesús qa yiyajitaxetskii pa'aj, qa yittaxijets: —Hasu'uj enfeli'm pe'ye'. Maƚi'ii qa' menethinets pa'qu' pa'iye'. Qa' eyijii pa'qu' eqisit'e (ofrenda) qu' net'ejuyets in hats ƚetetlijju' qe hikka' inaqyaji'ij pa'aj ka' Moises'ik'i, hats'inha qa week nenikfe'lets in hats ƚanaxpa'lijha ka' aja'me'ttax.—
LUK 5:15 Qa week neƚuts les qi in te'niihei pa'aj pa' Jesús. Ma' qa olootsija pa'aj pekhewe' namiikii qe qa' nepi'ye'ija qa qu' nihaminheti'miikii iye pe' ƚaatsheitax.
LUK 5:16 Qa pa' Jesús qa ikji'jii pa' ham i'ni'i' qu' niyinji'ij.
LUK 5:17 Ewi'ƚ pa'aj pa' neƚu pa' Jesús in yijatshen pe' jukhew qa efuts iye, i'nji'teje'm iye pe' uja'x fariseol qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ta'ƚiikii pe' week witsetits Galilea qa pa' Judea, qa ha' Jerusalén iye. Qa pa' ƚet'unha'x pa' Yatsat'ax'inij Dios qa i'nji'teje'm pa' Jesús qe qa' ninqiƚinijkii.
LUK 5:18 Ma' qa namii pa'aj pe' uja'x jukhew nekaxij pa' witiwhi'la'x pa' ewi'ƚ jukhew onqok nite' p'e's. Qa yisu'untax qu' neka'xetsji' pa' i'ni' pa' Jesús pe' wititsi'ifi.
LUK 5:19 Qa hamƚe ƚ'ikheyi'ji'ij pa'aj qe olots pe' jukhew qa efuts iye. Ma' qa weƚijipji' pe' wititsi' qa yitju'etsju' pa' wankaajuƚiju'. Qa hikpa' yuihinijii pa' ƚewhi'la'x pa' wanqaats'e'. Qa yetshenetsju' pa' ƚeqewuk'uji'ju' pe' jukhew pa' ƚ'ejuyi'jii pa' Jesús.
LUK 5:20 Pa' Jesús in yi'wen pa'aj pekhewe'en in nite' yeqeku', qa yit'ijets pa'aj pa' wanqaats'e': —Jukhew, pe' ewuƚ'ets hats tewu'mhitii'ek'ui.—
LUK 5:21 Ma' qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pe' fariseol iye qa yapeƚek pa'aj in yijamti'ets, qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j ha'ne t'ejuyiju'ƚ pa' Dios kekhewe' yit'ij? ¿Pa'n ƚii pa'qu' ƚeke'ye' qu' niwu'm pe' witwuƚ'ets? Ewi'ƚƚe inek pa' Dios qu' niwu'm.—
LUK 5:22 Qa pa' Jesús hatsƚe nikfe'lets pe' ƚaqjamtikineyejeikii pekhewe'en, qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek pe' atawjetsi'ƚ in yijamti'ets qu' hik aka' ƚunye'je'?
LUK 5:23 ¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' les nite' jutsitaxe' qu' jintit'ij: “Me pe' ewuƚ'ets hats tewu'mhitii ek'ui,” me i'nƚi'i qu' jintit'ijets “eniipha'm qa' ma”?
LUK 5:24 Qa qu' enikfe'li'ƚets hane'ej ha'ne Ƚa's na' Jukhew in na'li'm na' ƚet'unha'xijup ha'ne sehe' ipji' qe qa' niwu'm pe' witwuƚ'ets.— Ma' qa yiyaji'etsju' pa' onqok: —Akha' hit'ij ewets, eniipha'm, ku'mi' na' ewhi'la'x qa mapilii pe' etsi'.—
LUK 5:25 Qa hik pakhaa'ijha pa' wanqaats'e' qa niipha'm pa'aj qa week yi'wenij pekhewe'en, qa t'eku'mi' pa' ƚewhi'la'x, qa wapilii pe' ƚetsi' qi in yiwqinhetji' pa' Dios.
LUK 5:26 Qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj pe' week qa yiwqinhetji' iye pa' Dios, ma' qa qi in nijiwei pa'aj, qa yit'ijju': —Ha'ne neƚuji' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ ekewe' jite'wen.—
LUK 5:27 In yili'ij pa'aj ekewe'en pa' Jesús qa ikik'uifik'i pe' wititsi', qa yi'wen pa'aj pa' ewi'ƚ pe' yijaninkii pe' wekwek t'ejuyets pa' witset Roma, ƚii Leví (Mateo). I'nju' i'nifi pe' wititsi' pa' i'niji'kii in yijaninkii pe' wekwek. Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Atsjayan.—
LUK 5:28 Pakha'an qa niipha'm pa'aj, qa yiwu'mƚi'i pe' week ƚ'ithayijkititstax qa yijayan pa' Jesús.
LUK 5:29 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj pa' Leví qa yaqsiimijkii pa' Jesús pa' ewi'ƚ qi ƚekujii pe' ƚetsi'ii, qa olots iye pekhewep yijaninkii pe' wekwek qa pekhewep iye jukhew in ƚekufetsij pa'aj.
LUK 5:30 Qa pe' fariseol qa pekhewep iye fariseol pekhewe' ƚeq'ikanenheyijji' ke' Moisés ƚe'lijei, qa iyettaxijets pa'aj he' Jesús ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek in ekufetsi'ƚij qa iyafetsi'ƚij iye ne' yijaninkii wekwek qa ne' qi iye pa' ƚewuƚ'ax?—
LUK 5:31 Pa' Jesús qa yeku'ƚik'i pa'aj aka'an, qa yit'ij: —Ne'ej ham yaats'eyi'iju' nite' wo'oikii pa'qu' weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe'ye', qe uja'xƚe yijat'ij ne'ej wanqaats'eju' qa wo'oikii na'aj weihetax witeqjunhetits ƚeiƚe'.
LUK 5:32 Nite' tsamijju' ma' qa' haiya'yii ne' yatsathen, qe tsamijju' yijat'ij ma' qa' haiya'yii ne' uƚ'ets hats'inha qu' nili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii qa ni'nk'aihit pe' ƚatawjets.—
LUK 5:33 Ma' qa titijiti'yijets pa'aj pa' Jesús: —He' ƚ'ijatshenhei ka' Juan Bautista yaqsi'j jiijkii qa'nte' tekji'ijju' qa iyiinjiija iye, qa ne' fariseol ƚ'ijatshenhei iye qa hik kakha' ƚunyejei iye, qa nekhewe'ƚe ijatshenhei qa nite' les qu' nili'ij in tek qa iya' iye.—
LUK 5:34 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —¿Me ƚeke' ekheweli'ƚ qu' nite' ekunheni'iƚ pe'qu' nanamii pa'qu' witiwhe'yejiye' in mexe i'nji'teje'm pa' niwhe'yeyu' pekhewe'en?
LUK 5:35 Yamets hatse' pa' neƚuji' qu' newetkax pa' niwhe'yeyu', ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' neteke'ju' pekhewe' neƚutsji' hatse'.—
LUK 5:36 Qa nifeli'm iye pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' qu' ƚunye'je': —Ham pa'qu' niwjaf'itets ƚepk'eye'en pa'qu' ink'ayik'e witqhinawat'e ma' qa' nok'oyinij pa'qu' hats ƚawa'ma'xe' witqhinawat, qe qu' hik aka' ƚeqfenye'ji'ij ma' qa yiwuƚ'enhetƚe pa' ink'ayiktax, qa pa' ƚok'opƚe' pa' ink'ayik qa les yiwuƚ'enhet pa' ƚawa'ma'x.
LUK 5:37 Nite' ƚeke' iye qu' ne'nenji' pa'qu' ink'ayik'e winoye' pe'qu' ƚawa'mhitse' eƚi'nil inqa'met ƚ'ajits, qe pa'qu' ink'ayik'e winoye' ja'fijje'm ma' qa' week hamitse' pa'qu' winoyi'ik'i qa pe'qu' eƚi'nili'ik'i inqa'met ƚ'ajits.
LUK 5:38 Ma' qa hik ta'ƚijupi' qu' eni'ƚji' yijat'ij pa'qu' ink'ayik'e winoye' qa pe'qu' ink'aiki'ye' iye ƚ'aje' eƚi'niye', hats'inha qa' week ƚunyejeyi'iƚ yijat'ij.
LUK 5:39 Qa ham iye pa'qu' niya'ji' pa'qu' ƚawa'maxe'ji' winoye' qa' i'nk'aƚe qa' ne'niyayuji' iye pa'qu' ink'ayik'e winoye', qe yit'ij: “Ka' ƚawa'maxji' hik kakha' in les yimax.”—
LUK 6:1 Yamets pa'aj pa' neƚuji' witwapiihijii (sábado), pa' Jesús in ikji'teje'm pe' wit'enheiju' qa pe' ƚ'ijatshenhei qa teyijkii in nit'ijji' pe' ƚei trigo (fooji'ij), qa yit'iji' ƚokoyei in yosja' qa namju'kii pe' ƚ'ajits qa tuj pe' ƚoi.
LUK 6:2 Ma' qa pe' uja'x fariseol qa yit'ijets pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚaqsiiƚijkii kakha' nite' ƚenexke'ej qu' nanaqsiijkii na'aj witwapiihijiiji' (sábado)?—
LUK 6:3 Qa yeku'ƚiju'ƚ pa'aj pa' Jesús: —¿Ye' me nite' ƚejeƚi'ƚ iye qu' iyineni'ƚik'i kakha' yaqsiijkii ka' David'ik'i in qi in iyipkun? Kakha'an qa week iye ke' ƚijts'eyekkii,
LUK 6:4 in uyetsji' pa'aj pe' t'ejutshenheti'yets na' Dios qa t'eku'mi' qa tuj pe' pan testiitaxij na' Dios, ma' qa tisijets iye pe' ƚijts'eyek ma' qa week tuji'ƚ pa'aj pekhewe' nite' ƚenexketaxij pa'qu' netuj, qe uja'xƚe yijat'ij pe' pa'il in ƚenexkeliji'm qu' netuj.—
LUK 6:5 Qa yit'ij iye pa'aj: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew tenek'enhe'yipji' na' neƚu witwapiihijii (sábado).—
LUK 6:6 Ewi'ƚ iye pa'aj pa' neƚuji' witwapiihijii (sábado), pa' Jesús qa uyifi iye pa'aj pe' witlijtsitjii qa i'nq'ijatshen pa'aj, qa hik pekhe' qa i'nifi iye pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew yisƚax pa' yiya'yik'i ƚokoyik'i.
LUK 6:7 Qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pe' fariseol iye qa ts'in pa'aj in yejeƚijju' pa' Jesús me yiƚin tu'u in mexe witwapiihijiitax (sábado), qe wo'taxiikii pa'qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' in yaqsiijkii.
LUK 6:8 Pa' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pa'aj aka' yijamti'ets pekhewe'en qa yit'ijets pa'aj pa' jukhew yisƚax pa' ƚokoyik'i: —Eniipha'm qa' te'ƚun hane'e'in.— Pa' jukhew qa niipha'm pa'aj qa ikii.
LUK 6:9 Pa' Jesús qa yit'ijji'ju' pa'aj pekhewe'en: —Hisu'un qu' k'afaakani'ƚ: ¿Ƚekpa' ƚenexke'ej qu' jintaqsiijkii pa'qu' neƚuyeji' in witwapiihijii? ¿Me pa' ƚe'wis me i'nƚi'i pa' uƚ'ax? ¿Me jitiƚin pakhape'? ¿Me i'nƚi'i qu' jintewuƚ'enhetju'?—
LUK 6:10 Ma' qa yejeƚ ji'teje'm pa'aj pe' week, qa i'nk'aƚe qa yit'ijets pa'aj pa' jukhew: —¡Ijin na' okoi!— Qa pa' jukhew qa yijin pa'aj pa' ƚokoi. Ma' qa hik pakhaa'ijha pa'aj in hats ƚe'wisju' pa' ƚokoi.
LUK 6:11 Qa pekhewe'ƚe'en qa qi in nayu'kii pa'aj, ma' qa tafaakateitaxijju' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij pa' Jesús.
LUK 6:12 Hik pekhewe' pe' neƚutsji' pa'aj pa' Jesús in ikii pe' utek qa niyini'. Qa najamet pa'aj in i'ni' iyinii pa' Dios.
LUK 6:13 Ma' qa neƚukii pa'aj qa taya'yets pe' week ƚ'ijatshenhei qa t'eku'miiji'kii pe' doce (12) jukhew, qa hik pekhewe' qa ƚenqiyits apóstoles.
LUK 6:14 Enewe'en ƚiyits: Simón hikha' ƚeqiyij Pedro qa ha' ƚek'inijƚe Andrés, Jacob (Santiago) qa ha' Juan, Felipe qa ha' Bartolomé,
LUK 6:15 Mateo qa ha' Tomás, Jacobo (Santiago) hikha' ƚa'sek pa' Alfeo qa ha' Simón ƚenqii iye Zelote,
LUK 6:16 Judas hikha' ƚa'sek pakha' ƚii Jacobo (Santiago) qa pa' Judas Iscariote, hik pakha' wotk'onijkii pa'aj pa' Jesús.
LUK 6:17 Pa' Jesús qa tepilik'uiju' pa'aj pe' utek ƚijts'eyekju' pa'aj pekhewe'en qa nametsju' pa' ƚe'wisju' sehe' qa hikpa' tekeleni'ju', qa hik pakha' i'ni' pa'aj pe' olootsija ƚ'ijatshenhei qa pekhewep iye qa les olootsija iye pe' pekhel ta'ƚji'kii na' sehe' Judea, na' Jerusalén qa week pekhewe' ta'ƚiikii pe' ƚekuwelii pa' qi iweli' hik pakha' i'ni' iye pe' witsetits Tiro qa Sidón.
LUK 6:18 Pekhewe'en namii qe nexpiikeyu'uj qa namijii iye qu' nanpaliti'mju' pe' ƚawtshei wetju'ƚkii. Qa pekhewe' yawtshetenkii pekhewe' uƚ'ets espíritus qa iƚii iye pa'aj.
LUK 6:19 Qa week iye pa'aj in yisu'untax qu' net'eku'mets pa' Jesús, qe pakha'an ta'ƚji'teje'm pa' ewi'ƚ qi witt'unha'x qa yiƚin pe' week.
LUK 6:20 Pa' Jesús qa yejeƚipji' iye pa'aj pe' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ij: —E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii ekheweli'ƚ in if'iljetsitsi'ƚ, qe ekheweli'ƚ hats ƚa'ni'ƚ ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
LUK 6:21 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii pekhewe' qu' hane'ej niyipkuntaxju', qe ekheweli'ƚ hats ƚ'iƚini'ƚju' hatse'. E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii ekheweli'ƚ pe'qu' hane'ej napju', qe ƚ'ijuye'eƚju' hatse'.
LUK 6:22 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii ekheweli'ƚ qu' qi qu' i'napjaxtaxi'ƚ, qa qu' ewutshenheti'yi'ƚfik'i iye. Qa qu' uƚ'etsi'ik'i pe'qu' ene'lijeyi'iƚ qa qu' netutenhetii iye pa'qu' iyi'iƚ hik ƚunye'j qu' wekwek ƚiye' qe ta'ƚijupi' in ƚijayani'ƚ ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
LUK 6:23 Qa hik pakha' pa' neƚuji' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii ilit'iƚijpha'mkii qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, qe nakha' enisit'iƚ qi'ija i'ni' na' wa'sji'. Qe hik ƚunyejei iye ke' ƚaqa'jteyik'i in hik ƚeqfenyejeyij iye kekhewe' profetas'ik'i.
LUK 6:24 Qa hiyee' e'newusitsi'ƚ ekheweli'ƚ yiwq'axin wekwek, qe hane'ej hats ƚ'estiyiƚij in e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii.
LUK 6:25 Hiyee' e'newusitsi'ƚ ekheweli'ƚ pekhewe' hane'ej iƚinju', qe ekheweli'ƚ qi qu' iyipkuni'ƚju' hatse'. Hiyee' e'newusitsi'ƚ ekheweli'ƚ pekhewe' hane'ej qi in ijuyeju', qe qi qu' ika'metetsi'ƚkii hatse' qa qi iye qu' mapi'ƚju'.
LUK 6:26 Hiyee' e'newusitsi'ƚ ekheweli'ƚ, in nesu'uni'ƚ qa ƚe'sitsik'i iye ƚe'lijeyi'ƚ ej ene' week, qe hik aka' ƚunyejeyij iye ke' aqa'jteyi'ƚik'i kekhewe' yit'ij ƚetets qu' profetaye'.—
LUK 6:27 —Qa ekheweli'ƚ pekhewe' qu' nespi'ye', qa hit'iƚij ewets: Isu'uni'ƚ pe'qu' ejuihifetsetaxi'ƚ, aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ƚe'wise' pekhewe' qu' na'napjaxtaxi'ƚ e'm.
LUK 6:28 Ƚe'sits e'lijeyi'iƚets pekhewe' qu' uƚ'ets ƚe'lijeyetaxi'ƚ ewetskii qa' iyini'ƚipji'kii iye pekhewe' qu' nawitjitaxi'ƚ.
LUK 6:29 Qu' nana'l pa'qu' nilanje'm ewi'ƚe' ne' ekukii qa' ƚisijets iye ni'khep qu' nilanje'm iye. Qa qu' nana'l pa'qu' netka'mij pa'qu' e'ntilafit'e qa' iwejinƚi'ij, qa qu' nisu'un iye qu' neka'x pa'qu' uihitjiye' qa' ƚisij iye qu' neka'x.
LUK 6:30 Week pa'qu' niyinij ewets pe'ye', qa' ƚisij, qa pa'qu' netka'mij pa'qu' antsat'axij, qa' hasu'uj iyinijets qu' nenpilet ewets iye.
LUK 6:31 Qa pa'qu' isu'uni'ƚ qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pekhewepe', qa' hik pakha' qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii.
LUK 6:32 Qu' uja'xe'ƚetax qu' isu'uni'ƚ pekhewe' qu' nesu'uni'ƚ, ¿me qa hats pakha' ejunyejeyi'ƚ? Qe nekhewe' mexe na'l pe' ƚewuƚ'ets hik ƚunyejei iye aka'an uja'xƚe in yisu'un pekhewe' qu' nisu'un nekhewe'en.
LUK 6:33 Qu' uja'xe'ƚetax qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ƚe'wise' pekhewe' qu' ƚe'wise' pa'qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii, ¿me qa pakha' ejunyejeyi'ƚ iye? Qe hik aka' iye yaqsiijkii nekhewe' mexe na'l pe' ƚewuƚ'ets.
LUK 6:34 Qa qu' uja'xe'ƚetax qu' anatkinheni'ƚets pe'ye' pekhewe' qu' umti'iƚ qu' nenpileti'ƚ ewets iye, ¿me qa pakha' ejunyejeyi'ƚ iye? Qe hik aka' ƚeqfenyejei ƚewek iye ene' mexe na'l pe' ƚewuƚ'ets in yatkinhenetskii pekhewep iye na'l pe' ƚewuƚ'ets, qe qa' nijanin pakha' hats uja'x pe' tanatkinhe'yij.
LUK 6:35 Aka' yijat'ij ejunyejeyi'iƚ, isu'uni'ƚ pekhewe' qu' ejuihifetsetaxi'ƚ, ƚe'wis pa'qu' aqsiiƚi'mijkii, ƚisi'ƚij qu' nanatkinheyu'uƚ ewets qa hasu'uj onotki'iƚiikii qu' nenpileti'ƚ ewets iye. Ma' qa pa'qu' enisit'i'iƚ qa' qiye', qa' ninikfe'l iye in ƚelitsiƚ'ejha na' Dios toxpha'm, qe nakha'an qi in neq'eletij iye nekhewe' nite' t'esiji'yij na'aj tistaxij qa uƚ'ets iye.
LUK 6:36 Les ƚe'wis qu' eq'iltinhetsi'iƚ in ƚunye'jek na' Atata'aƚ in qi in eq'iltinhetsax.—
LUK 6:37 —Hasu'uj it'iƚijets qu' uƚ'etse' pekhewepe' hats'inha qa'nte' jeek nenit'i'iƚij ewets qu' uƚ'etsi'iƚ. Hasu'uj it'iƚijets qu' les ƚe'wise' qu' nattanithenhetii pakhape', hats'inha qa'nte' jeek nenit'i'iƚij ewets qu' les ƚe'wise' qu' atanithenheti'yi'ƚ. Iwejinƚi'iƚ pekhewe' qu' naqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe', hats'inha qu' niwu'mjii'ƚ ek'uyek pa' Intata pe' ewuƚ'etsi'ƚ.
LUK 6:38 Ƚisƚi'iƚij pa'qu' hami'im pekhewepe' qa na' Dios qa' hikna' qu' nata'ƚets qu' les olotse' pe'qu' esti'yi'ƚij. Yoponhetij pa'qu' eqe ti'naje' qa' naqat'etijik'iju' iye qa' naqfiijik'iju' iye qa qi qu' tsektsek'i'ijha, qe pakha' ƚuk'e' pa' eqe ti'najij pekhewe' ƚ'ihinij qa' hik ƚuk'eyeji'jek pa'qu' ti'naje' pe'qu' esti'yij.—
LUK 6:39 Pa' Jesús qa yeni' pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi', qa yit'ij: —¿Me ƚeke' pa'qu' puk'ale' qu' nojo'ok'oi pakhape' iye puk'ale'? ¿Me nite' week qu' nanamik'iju' pe'qu' witijkiye'?
LUK 6:40 Ham pa'qu' ewi'ƚe' wit'ijatshenek'e qu' nat'anipji' pa'qu' ƚaqa maestroye', qa qu' nanq'axiji'pji' pekhewe' qu' net'ijatshenhetiyij ma' qa hik ƚunye'je' pa'qu' ƚaqa maestroye'.
LUK 6:41 ¿Qa inhats'ek in ƚenjusij na' ejefe in i'nji' ƚoto' na' jup'el qa akha' qa nite' ƚetetju'sij in i'nji' ne' oto' na' qi'ik'i najak?
LUK 6:42 ¿Qa pa'n ƚunye'j qu' it'ijets na' ejefe: “Yejefe, etswejinij qu' hiwu'm ek'ui na' jup'el i'nji' ne' oto'” in akha' nite' ƚi'wenetsju' na' qi'ik'i najak i'nji' ne' oto'? ¡E'jtitsaxƚe hik ejunye'j qu' wetsjuk'e ejusitse'! Ojo'oj yijat'ij qu' iwu'm na' qi'ik'i najak i'nji' ne' oto' ma' qa' i'wenetsju' yijat'ij qu' iwu'mik'ui na' jup'el i'nji' ne' ƚoto' na' ejefe.—
LUK 6:43 —Qe ham pe'qu' najkak'e qu' ƚe'wise' qa' uƚ'etse' pe'qu' ƚeye'. Qa pe'qu' uƚ'ax najkak'e qa nite' ƚeke' qu' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye'.
LUK 6:44 Week ene' najkakui jutsiqetsij ne'ej ƚei. Nite' ƚeke' qu' nata'ƚets ne'ej higo pe'qu' ti'ye'. Nite' ƚeke' iye qu' nata'ƚets iye ne'ej uwa pe'qu' newekitetse'.
LUK 6:45 Na'aj ƚe'wis ene' jukhew qa efuts iye, qa yit'ij pe' wekwek ƚe'sits qa pa'qu' ƚunye'je' iye ƚe'wis, qe ta'ƚiiju' pa' ƚatawe'j in ƚe'wis. Qa na'aj uƚ'ax ene' jukhew qa efuts iye, qa yit'ij pe' wekwek uƚ'ets qa pa'qu' ƚunye'je' iye uƚ'ax, qe ta'ƚiiju' pa' ƚatawe'j in uƚ'ax, qe pa' topo'oj pa' ƚatawe'j qa hikpa' nekii ƚeji'.—
LUK 6:46 —¿Qa inhats'ek in ƚit'iƚij yiwets, “Yatsat'axyij, Yatsat'axyij,” qa nite' ƚaqsiiƚijkii na'aj hi'ttaxi'ƚij ewets?
LUK 6:47 Hane'ej qa' henfeli'ƚ e'm aka' ewi'ƚ hik ƚunye'j pakha' qu' nenek yiwets qa tsepi'ye' iye qa yaqsiijkii pa'qu' hit'ij.
LUK 6:48 Hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' in yaqsiijkii pe'qu' ƚetsi'ye'. Yojo in ti'jik'ui qa yakaptinik'ui. Qa yamiiju' pa' t'un sehe'. Qa hikpa' qa yaqsi'jipji' pe' ƚextuk'ij. Qa qitax pa'qu' haqqi'ye' qa ikifi qa qi in t'unik'i pa' iweli' qa pe' ƚeqe t'uyuyuyits qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', qa nite'ƚe nopƚetju' qe yijanit'ax in we'nithayiki.
LUK 6:49 Qa pa'qu' nespi'ye'tax qa nite'ƚe yaqsiijkii pa'qu' hit'ij, qa hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚe' jukhew in yaqsiijkii pe'qu' ƚetsi'ye'. Qa yenƚi'ipji' pa' sehe' nite' t'un qa ham ƚextuk'i'ij. Qa qi pa'qu' haqqi'ye' qa ikifi qa qi iye in t'unik'i pa' iweli', ma' qa pe' ƚeqe t'uyuyits qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', ma' qa aje'eƚ nopƚetju' qa week yiwuƚ'enhet.—
LUK 7:1 Pa' Jesús in yili'ij pa'aj in iyetik'ui pe' jukhew qa efuts iye, ma' qa ik pa'aj qu' namii ha' Capernaum.
LUK 7:2 Hikha' qa i'ni' pa'aj pa' ewi'ƚ qi wanqaats'e' hats niwamhiyu' ƚeqejkunenek pa' ewi'ƚ centurión, hik pakha' qi in yisu'un pa'aj in ƚeqejkunenek.
LUK 7:3 Pa' centurión in yepi'ye' pa'aj in tenifaakateji' pa' Jesús, ma' qa yukinii pa'aj pe' uja'x pekhewe' tenek'enhei judiol qu' niyinijets qu' nanamii qa' niƚini'm pa' ƚeqejkunenek pakha'an.
LUK 7:4 Pekhewe'en in yamii pa'aj pa' Jesús, qa qi in iyinijets pa'aj, qa yit'ijets: —Ha' centurión les ƚe'wistax qek iftits'ets wat'ij
LUK 7:5 qe hakha'an hik hakha' qi in yisu'un ha'ne initset. Qa hikha' iye inqaqsijkinenijkii ke' yilijtsitjiyi'ƚ.—
LUK 7:6 Pa' Jesús qa yijayan pa'aj pekhewe'en. Qa in hats metitsi'm pe' ƚetsi' pa' centurión qa aje'eƚ nukiniju'ƚ pe' uja'x pe' ƚejuwaikal qu' nit'ijets: —Yatsat'axyij, yape hasu'uj me'nithayi'metenƚekii, qe nite' ye'weju'ƚiju'ƚ qu' uyifi ene' yitsi'.
LUK 7:7 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' yakha'ija iye qu' henek eju'ƚ, itƚi'ij pa'qu' e'lijeye', qa na' yeqejkunene'k qa' iƚa'xe'.
LUK 7:8 Qe yakha' iye na'l ne' tenek'enhe'yipji', qa yakha' iye qa na'l ye'm ne' heinek'enhe'yipji' ek oq'opheƚinetsilets, qe hit'ijets na'aj ewi'ƚ, “Ma”, ma' qa ik. Qa qe hit'ijets iye nikhapij, “Te'ƚun”, ma' qa nek iye. Qa na'aj hiyaji'ijets ha'ne yeqejkunene'k qu' naqsiijkii, qa yaqsiijkii.—
LUK 7:9 Pa' Jesús in yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, ma' qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj. Qa tetwek'elaxiju'ƚ pa'aj pe' olots nijayanik'i, qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in hami' iye ha'ne week Israel pa'qu' hi'weni' qu' hik ƚunye'je' ha'ne jukhew in qi in nite' inqeku'.—
LUK 7:10 In wapiltaxii iye pe' wititsi' pekhewe' wit'ukinhei, qa yi'wen pa'aj pa' witqejkunenek in hats t'un.
LUK 7:11 Qa in hats ƚ'anu'upji' iye pa'aj ekewe'en, pa' Jesús qa ik iye qa yamii pa' ewi'ƚ witset ƚii Naín. Qa ƚijts'eyek pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qa olootsija iye pekhewep iye.
LUK 7:12 Ma' qa in hats k'esitsiyu'etsha pa'aj pa' ƚeji' pa' witset, qa weikutijiju'ƚ pe' yeka'x qu' netijik'ui pa' ewi'ƚ wa'm pa'aj, ewi'ƚƚi'i' in ƚa's pe' efu qa wikiihale' iye. Olots iye pa'aj pe' nijayanik'i tetseti'yi' pa' witset.
LUK 7:13 Pa' Yatsat'ax'inij in yi'wen pa'aj pe' efu qa qi in neq'eletij pa'aj, ma' qa yit'ijets pa'aj: —Mapkitek.—
LUK 7:14 Ma' qa ikets pa'aj pe' ƚejiiki' pa' wa'm ham ƚit'oye' qa t'eku'mets, qa pe' yeka'x qa tekelenijju'kii pa'aj. Pa' Jesús qa yit'ijetsju' pa' wa'mtax: —Jutjana'x, akha' hit'ij ewets. ¡Eniipha'm!—
LUK 7:15 Ma' qa pa' wa'mtax qa niipha'm pa'aj qa i'nju', qa iyet pa'aj. Qa pa' Jesús qa tisij pa'aj pe' ƚefti'.
LUK 7:16 In yi'wen pa'aj aka' ƚunye'jkii ma' qa week in qi in nijiwei pa'aj. Qa yiwqinhetji'ha pa'aj pa' Dios. Qa yit'ijju' pekhewe'en: —Hats nam inwets ha'ne qi profeta.— Qa yit'ijju' iye pekhewe'en: —Pa' Dios hats nametsju' ha'ne ƚetset qu' ni'fen.—
LUK 7:17 Weekij pa' sehe' Judea qa pe' ƚekuweliikii iye witsetits in i'ye'ej wetju'ƚ pa' yaqsiijkii pa'aj pa' Jesús.
LUK 7:18 Pe' ƚ'ijatshenhei pa' Juan Bautista qa nifelimik'i pa'aj week ekewe' wekwek.
LUK 7:19 Qa pa' Juan qa taya'yets pa'aj pe' wetsjuk pekhewe' ƚ'ijatshenhei, qa yukinii pa'aj pa' Yatsat'ax'inij, qu' nanfaakanijha pa'aj, qa' nit'ijets: —¿Me hik akha' pakha' hats jutsiqaxik'ui qu' nanam, me i'nƚi'i qu' honotki'iƚik'ui pakhape' iye?—
LUK 7:20 Pe' jukhew in hats yamii pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets pa'aj: —Ha' Juan Bautista ts'ukini'ƚ ei, qa yit'ij ei: “¿Me hik akha' pa' hats jutsiqaxik'ui qu' nanam? ¿Me i'nƚi'i qu' honotki'iƚik'ui pakhape' iye?”—
LUK 7:21 In i'nk'a namets pa'aj pekhewe'en qa hik pakhaa'ijha pa'aj pa' Jesús in niƚinju' pe' olots pekhewe' taja'meteiju' qa pe' pekhel yaats'e'eju'kii, qa pe' i'ntaxji' pe' espíritu uƚ'ets qa yi'wenkitkii iye pe' puk'aletstax.
LUK 7:22 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ijets: —Yape mapiliƚii ha' Juan Bautista qa' enfeli'ƚi'm aka' ƚi'weni'ƚ qa aka' ƚepi'ye'eƚik'i iye. Enfeli'ƚi'm ene' puk'aletstax qa hats yi'wenkii, ene' onqokitstax qa hats t'otsjo' qa ene' otshimetetstaxju' qa hats otshimetsitsju' iye, enewe' i'nij ka' witja'met lepra qa hats naxpa'lij iye, ene' nite' yepi'ye'taxkii qa hats yepi'ye'kii, hekhewe' hats naxtaxju' qa iƚii iye, qa enewe' if'iljetsits qa tefelhiti'yi'm eke' wi'tlijei t'ejuyets na' witiƚa'x nite' yili'ij.
LUK 7:23 Qa ƚe'wisi'mkii pakha' qu' nite' na'nayu'ye' yi'ij ye'm pe'ye'.—
LUK 7:24 In hats ikkii pa'aj pekhewe' ƚ'ukinhei pa' Juan Bautista, qa pa' Jesús qa iyetik'ui pa'aj pe' jukhew qa efuts in t'ejuyets pa' Juan Bautista, qa yit'ij pa'aj: —¿Ƚekpa' ƚami'ƚijii pa'aj qu' i'weni'ƚi' ha' ham i'ni'i'? ¿Me fapuk pe'qu' nime'lejit pa'qu' t'uni'ik'i?
LUK 7:25 Qa qu' nite'ye', ¿ƚekpa' ƚami'ƚijii qu' i'weni'ƚ? ¿Me ewi'ƚ pa'qu' jukhewe' qu' neqhinataji' pe'qu' inyetetse' witqhinatai? Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' yeqhinataji' ke' ƚe'sits qa inyetets iye, qa qi iye in ƚe'sitsju' in ham hamitsi'im qa i'nifi nekhewe' ƚetsil ne' wittatal.
LUK 7:26 Qa qu' nite'ye', ¿ƚekpa' ƚami'ƚii qu' i'weni'ƚ? ¿Me ewi'ƚ pa'qu' profetaye'? Ehe, yijaa'ija in ewi'ƚ profeta, qa lesƚe in qiji' nite' hik ƚunyejei kekhewep profeta'ik'i.
LUK 7:27 Ha'ne Juan Bautista hik ha'ne t'ejuyets kakha' we'nika'ajji' in yit'ij: “Jeƚ qeku'nek, yakha' hiwathayinket ek'ui hatse' nakha' yukine'k qa' hikna' najilet'ek'ui pa'qu' ikheyi'je'.”
LUK 7:28 Yakha' hit'iƚij ewets in week pekhewe' nekfik'i ta'ƚets ne'ej efu in ham pa'qu' nat'anipji' ha' Juan Bautista in qiji'ha. Qa pakha'ƚe qu' nite' qiyetaxji' pe' i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios qa t'anipji' ek hakha'an.—
LUK 7:29 Week pe' jukhew qa efuts qa pekhewe' iye yijaninkii pe' wekwek t'ejuyets pa' Roma in yepi'ye' pa'aj, ma' qa nikfe'lets pa' Dios in hats yaqsiijkii in hats yatsathen pekhewe'en, qe nimpuujinju' pa'aj pa' Juan.
LUK 7:30 Qa pekhewe'ƚe fariseol qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nite' nimpuujinju' pa'aj pa' Juan Bautista, qe pekhewe'en nite' t'eku'miju'ƚ yuten pakha' yisu'untax pa' Dios qu' ƚeqfenyejeyi'ij pekhewe'en.
LUK 7:31 Ma' qa yit'ij pa'aj pa' Jesús: —¿Pa'n ƚii pa'qu' hejeyumtshenijupi' enewe' hane'ej ƚahats'ij? ¿Ƚekpa' qu' hik ƚunyejeye'?
LUK 7:32 Hik ƚunyejei ne'ej omehets qe i'niju'kii na'aj joofji'ju' qe t'otoijo' qa taya'yi'ƚ wetju'ƚkii ne'ej ƚ'otoihifetsju', qa yit'ijiikii: “In hifuyutaxi'ƚ e'mik'i ne' foj qa nite'ƚe ƚ'otoyi'ƚ. Hijitaxi'ƚ e'mik'i ke' if'iljetsitsik'i witlijtsinel qa nite'ƚe ƚapi'ƚju'.”
LUK 7:33 Qe in nam ha' Juan Bautista qa nite' tuj pa'qu' pane', nite' iya'ji' iye pa'qu' winoye', qa ekheweli'ƚ qa ƚit'iƚij: “I'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.”
LUK 7:34 Qa in nam ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa tek qa iya' iye. Qa ekheweli'ƚ qa ƚit'iƚij: “Jeƚ qeku'ni'ƚek na' jukhew hayits qa ekuna'x qa iyana'x iye, qi iye in ƚejuwaika' ne' yijaninkii eke' wekwek qa ne' qi iye in uƚ'ets.”
LUK 7:35 Qa pakha'ƚe qi ƚikfeliya'xkii pa' Dios qa jutsiqaxƚi'ij pa' ƚunyejei pekhewe' week hats ƚelitsij.—
LUK 7:36 Ewi'ƚ pa' fariseo t'eqe'mets pa'aj pa' Jesús qu' netekiƚi'ju' pe' ƚetsi'ii. Ma' qa yijayanii pa'aj pe' ƚetsi'ii, qa i'nijupju'kii pa' ƚekula'x.
LUK 7:37 Pakha' witset na'l pa'aj pe' ewi'ƚ efu qi in uƚ'ax. Pekhe'en in nikfe'lets pa'aj pa' Jesús in mexe i'nijupju' pa'aj pa' mesa in teki'ju' pe' ƚetsi'ii pa' fariseo. Ma' qa namets pa'aj teneyij pa' ewjisii topo'oj pe' ƚejiiki' ta'ƚets na'aj alabastro.
LUK 7:38 Pekhe'en ip pa'aj ƚ'anu'ui i'nii pa' Jesús qa pe' ƚet'ilii qa tsapetsju'kii pe' ƚef'iyei pa' Jesús, ma' qa nili'jijju' pa'aj pe' ƚ'ewkujits qa tu'je'm iye pa'aj pe' ƚef'iyei qa i'nk'aƚe qa yatsi'yipji' pa'aj pa' ewjisii pe' ƚef'iyei pa' Jesús.
LUK 7:39 Qa pa' fariseo pakha' t'eqe'mets pa'aj pa' Jesús in yi'wenij pa'aj aka'an, qa yit'ij in iyet pa' ƚatawe'j: —Qek yijaayi'ija qek profetaye' ha'ne jukhew ma' qekha nenikfe'ltaxets pa'n ƚunye'j nekhe' efu t'ekumetskii, nekhe'en uƚ'ax.—
LUK 7:40 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj pa' fariseo: —Simón, na'l ka' tseqitijineyu'uj ewets.— Qa yeku'ƚ pa'aj pa' fariseo: —Enfel ye'm, Maestro pakha'an.—
LUK 7:41 Qa pa' Jesús qa yit'ij: —Wetsjuk pe' jukhew t'eku'mi' pe' ƚaq'astai pa' ewi'ƚ jukhew inq'eku'mhini'kii pe' ƚaq'astai. Ewi'ƚ pa' t'eku'mi' pe' quinientos (500) denarios qa pakhap iye qa cincuentaƚe (50) pe' t'eku'mi'.
LUK 7:42 Pekhewe'en qa nite'ƚe weju'ƚij qu' nijanin, qa pa' inq'eku'mhini'kii pe' ƚaq'astai qa yiwejinƚe qu'nte' nijanine' pe' ƚ'ekumhifkinel pe' wetsjuk. Qa hane'ej qa' enfel ye'm, ¿ƚek pakha' enewe' wetsjuk pakha' les qi in yisu'un pa' inq'eku'mhini'kii pe' ƚaq'astai?—
LUK 7:43 Qa yeku'ƚ pa' Simón: —Humtitax pakha' les olots ƚ'ekumhifkinel qu' hik pakha'ye' pakha' les in yisu'un.— Qa yit'ij pa'aj pa' Jesús: —Hats i'woyaxijik'iha.—
LUK 7:44 Ma' qa pa' Jesús qa tetwek'ela'xets pa'aj pe' efu qa yit'ijets pa'aj pa' Simón: —¿Me hats ƚi'wenij ene' efu? In k'uyifi ene' etsi' qa nite' ƚesƚisij pa'qu' iweli'ye' qu' himpulijinji' ene' yif'iyei. Qa ene'ƚe efu qa nili'jijju' ene' yif'iyei ke' ƚet'il qa yit'iji' in yisƚatij ne' ƚ'ewkujits.
LUK 7:45 Nite' ƚesƚu'je'm iye, qa ene'ƚe efu, in i'nk'a hente'nuiteje'm, qa nite' yili'ij tu'je'mkii ene' yif'iyei.
LUK 7:46 Nite' ƚ'atsiyipji' aceitiye' ha'ne yijiƚa', qa ene'ƚe efu qa yatsi'yipji' ka' ewjisii ene' yif'iyei.
LUK 7:47 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'ij ewets, in hats tewumhiti'yik'ui pe' olots ƚewuƚ'ets ma' qa qi in ineqsu'un. Qa pakha'ƚe qu' nite' qiye' qu' tewumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets, qa nite' qi qu' nineqsu'un.—
LUK 7:48 Ma' qa yit'ijets pa'aj pe' efu: —Pe' ewuƚ'ets hats tewu'mhitii ek'ui.—
LUK 7:49 Ma' qa pekhewep pekhewe' ƚekufets qa tajawehenij wetju'ƚkii in yit'ijju': —¿Ƚekpa' yumtitax qu' ƚakha'ye' ha'ne jukhew in yit'ijets qu' niwu'm pe' witwuƚ'ets?—
LUK 7:50 Qa pakha'ƚe Jesús qa yit'ijets iye pa'aj pe' efu: —Pa' nite' eqekuye'j hikpa' ta'ƚets qa hats iƚa'x. Yape ma, hasu'uj itawje'met'e'.—
LUK 8:1 Ma' qa in hats suujik'i pa'aj aka'an, pa' Jesús qa ikijik'i pe' olots witsetits qa pe' witsetits ƚelits iye in nifel eke' ƚe'sits ƚe'lijei t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Ƚijts'eyek he' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
LUK 8:2 Qa uja'x iye pe' efuts ƚijts'eyek iye pa'aj, hik pekhewe' niƚinju' iye pa'aj yukinik'uifik'ikii pe' i'ntaxji' inwo'metets qa pe' ƚaatsheitax iye. Pekhewe'en ƚiyits María, ƚenqii iye Magdalena. Hik pekhe' ikik'uifik'ikii pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) inwo'metets.
LUK 8:3 Qa pekhe' Juana ƚewhe'ye' pa' Cuza, ƚeqjeƚinenek pa'aj pa' Herodes. Qa pe' Susana, qa olots iye pekhewep, qa ƚekhewelƚe in yatsat'etsƚi'ij pekhewe' natkiniji' in t'iftits'ijetskii pa'aj pa' Jesús qa pe' ƚ'ijatshenhei.
LUK 8:4 Qa olootsija pa'aj pe' jukhew qa efuts iye, ta'ƚiikii pe' olots pekhelji'kii witsetits, namii pa'aj qu' ni'wen pa' Jesús. Ma' qa yit'iji' pa'aj pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' in iyetik'ui:
LUK 8:5 —Pa' iwenq'enhena'x ikijfik'i pe' ƚoqoƚoi qu' nenju'. Ma' qa in hats we'nq'en qa uja'x pe' ƚoi namji'ju'kii pa' wit'ikheyi'j qa tonotshiyipji'kii qa pe' junatai qa tuj.
LUK 8:6 Qa pekhewep ƚoi qa namji'ju'kiyek pa' uteket leseesƚi'ik'i pa' sehe' ija, qa in ta'ƚtax pekhewe'en qa aje'eƚ yisƚax qa wa'mji' iye qe nite' eqhimiyifi.
LUK 8:7 Qa pekhewep iye qa namji'ju'kiyek pa' tiiket. Qa ta'ƚi'ƚ pe' tii qa tik'eyijju'.
LUK 8:8 Qa pekhewepƚe qa namji'ju'kiyek pa' ƚe'wisji' sehe' qa ta'ƚ ma' qa qipha'm qa na'l pe' ƚei ƚe'sits qa olots iye qa yamets cien (100) pe' ƚei in ewi'ƚ ƚenu.— Ekewe'en in yit'ij pa'aj pa' Jesús qa yit'unhetik'i in yit'ij iye pa'aj: —¡Pekhewe' qu' nana'l ƚekfiiye', nepiye'ek'iha aka'an!—
LUK 8:9 He' ƚ'ijatshenhei qa nifaakanij pa'aj pa' ikji'ha kakha' yejeyumtshenijupi'.
LUK 8:10 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Ekheweli'ƚ ƚenexke'ej qu' enikfe'li'ƚetsha kekhewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa nekhewepƚe qa hit'iji' in k'iyetik'ui kekhewe' hejeyumtshenƚi'ijupi'kii, hats'inha qu' ni'wentax hikƚe ƚunye'j qu'nte' ni'wene', qa qu' nepi'ye'taxik'i qa nite'ƚe nikfe'lik'i pa' iikji'ha.—
LUK 8:11 —Aka'an kakha' ikji'ha ka' wetjeyumtshenijupi'. Pe' ƚoi hik ƚunyejei ekewe' ƚe'lijei na' Dios.
LUK 8:12 Qa pa' wit'ikheyi'j qa hik ƚunyejei pekhewe' qu' nepi'ye'taxik'i eke' Dios ƚe'lijei, qa i'nk'aƚe qa namets na' inwo'met qa nitkamijik'i in we'nentaxji'ju' pe' ƚatawjets. Hats'inha qa yeqeku'uk'i ma' qa'nte' iƚiye'.
LUK 8:13 Qa pa' uteket in leseesƚi'ik'i pa' sehe'taxija, qa hik ƚunyejeyek pekhewe' yepi'ye' ek'i eke' ƚe'lijei na' Dios, ma' qa qi in yisu'unik'i qa t'eku'mi', qa hamƚe ƚefitetsiye'. Ƚ'ajƚi'ij in tek'entaxik'i, qa in namets pa'qu' witaqjaajinkeyeje', ma' qa yili'ijju'.
LUK 8:14 Qa pa' tiiket qa hik ƚunyejeyek pekhewe' yepi'ye'taxik'i eke' ƚe'lijei na' Dios, qa in iktaxij pa' ƚ'ikheyi'j, qa yuƚametenƚe in yitawje'meten wekwek, ƚaq'astaye' qu' olotse' qa pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nisu'un qu' ni'sinheti'mkii. Ma' qa nite' yuji' pe' ƚeitax.
LUK 8:15 Qa pa' ƚe'wisji' sehe', qa hik ƚunyejeyek pekhewe' yepi'ye' ek'i ke' ƚe'lijei na' Dios, ma' qa weekijha pe' ƚatawjets in yatsathen qa ƚe'sits iye in t'eku'mi' qa went'unhetij watjanithenijha. Ma' qa nite' yili'ij in na'l pe'qu' ƚeye'.—
LUK 8:16 —Ham pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nene'ƚji' pe'qu' fetitjiye' qa' nit'onijju' pe'ye', i'nƚi'i qu' nenifi ƚatawe'j pa'qu' witiwhi'la'xe'. We'nitonpha'm yijat'ij qe we'nenpha'm hats'inha qa yi'wenkii ne'ej te'nuiteje'm.
LUK 8:17 Qe ham pa'qu' natat'inhetiikii qu'nte' ne'twenheti'ye' hatse', qa ham iye pa'qu' nite' netfelhiti'ye' qu'nte' ninikfe'le' hatse', qa' ninikfe'l hatse'.
LUK 8:18 Qa hik ta'ƚijupi', jeƚi'ƚiju'ƚ pa'n ƚunye'j in ƚepi'ye'eƚik'i, qe pa'qu' hats nana'li'm qa' les netesti'yij iye. Qa pa'qu' hami'im, qa' netitkamhiti'yij iye pakha' yumtitax qu' nana'li'm.—
LUK 8:19 Ke' ƚenene qa he' ƚek'injats pa' Jesús namtaxii pa'aj pa' i'ni', qa nite'ƚe ƚeke' qu' nametsji' pe' wititsi'ifi qe olots pe' jukhew, efutsji'kii.
LUK 8:20 Qa tefelhitiitaxi'm pa'aj pa' Jesús: —Ke' enene qa he' ek'injats iye ha'nii qe amaneyi'fik'i. Yisu'untax qu' ne'wen.—
LUK 8:21 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Pekhewe' yepi'ye' ek'i qa yaqsi'jijkiiha iye ekewe' yit'ij eke' ƚe'lijei na' Dios, qa' hik pekhewe' nenel qa' k'injats iye.—
LUK 8:22 Ewi'ƚ pa' neƚuji' pa'aj pa' Jesús qa pe' ƚ'ijatshenhei qa t'ilitji'ju'kii pe' ewi'ƚ witinhitjii, qa yit'ijets: —Ju'ukiiteje'm na' ƚajaika' ene' kaƚi'.— Ma' qa ikkii pa'aj.
LUK 8:23 In ikteje'mkii pa'aj qa pa' Jesús qa ima'. Qa nam pa'aj pa' qi t'unik'i. Qa pe' witinhitjii qa tsxiƚtsxiƚji'ju'kii pa' iweli'. Qa qi in iftsaxets pa'aj qu' nuihin.
LUK 8:24 Ma' qa ikii pa'aj qa nijt'otshenii pa' Jesús, qa yit'ijets pa'aj: —¡Maestro! ¡Maestro! ¡Hats k'esik'i qu' jinanaxju'!— Pa' Jesús qa niipha'm pa'aj qa yaq'ayinij pa' t'unik'i qa pe' qitsik'i ƚeqe t'uyuyits iye, qa aje'eƚ qesik'ui pa'aj pa' t'unik'i qa ikesimen iye pa' iweli'.
LUK 8:25 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei: —¿Khaye'ek pa'nte' eqekuye'ji'ƚ? ¿Pa'n ikji'?— Qa hekhewe'ƚe'en qa qi in nijiwei pa'aj qa yitjuƚaxijpha'mkii iye. Qa yifaakateji' pa'aj, qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j ha'ne jukhew in tek'enets iye in yaq'ayinij ka' t'unik'i qa ha'ne iweli' iye?—
LUK 8:26 Ma' qa yametsteje'm pa' sehe' ƚii Gadara ƚajaika' ai wankaajuƚetsteje'm ha' sehe' Galilea.
LUK 8:27 Qa in hats t'ilitpha'm pa'aj pa' Jesús, qa te'nilitfik'i pa'aj qa nekets pa' ewi'ƚ jukhew i'nji' pe' inwo'metets hayiits ta'ƚtaxets pa'aj pa' witset'ija qa hatsƚe nite' i'nji'. Qa hats toxik'i pa'aj in nite' yeqhinataji' pe'qu' witqhinataye', qa nite' iye i'nifi pe'qu' wititsi'ye', qe pa' nimeƚkuket hikpa' i'nji'kii.
LUK 8:28 Pakha'an in yi'wen pa'aj pa' Jesús, ma' qa yejtsi'le' pa'aj qa wonokok'enifi qa yit'unhetik'i in yit'ij pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚanamyii, Jesús, Ƚaa'sija pa' Qiji'ha in Dios? K'iyinij ewets qu' hasu'uj atsawtsheten wat'ij.—
LUK 8:29 Yit'ij pa'aj aka'an qe pa' Jesús yiyaji'ets pa'aj pa' espíritu uƚ'ax qu' nakik'uifik'i pa' jukhew in i'ntaxji', qe hats olotsij in uijiik'i. Qa pe' jukhew in yophe'ƚ ji'ijtaxij ƚokoyei qa ƚef'iyei iye pe' foƚoƚik'il qa yejeƚji'ijtaxetsha iye, qa niwk'itsinƚeji'ijju' qa pa' inwo'met qa yilithinji'jii pa' ham i'ni'i'.
LUK 8:30 Pa' Jesús qa nifaakan pa'aj: —¿Pa'n ii?— Qa pakha'an qa yeku'ƚ: —Yakha' yii Legión.— Qe olots pe' inwo'metets i'nji' pa'aj pa' jukhew.
LUK 8:31 Pekhewe'en qa qi in iyinijets pa' Jesús qu' hasu'uj nit'ij pa'qu' ƚeji'ye', pekhewe'en qa' nakiiju' pa' koomojo' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo).
LUK 8:32 Qa na'l pa'aj pe' olots tafitets taqakiyi'ju' pe' utek ipji'. Qa pe' inwo'metets qa iyinijetskii pa'aj pa' Jesús qu' nuyik'i pekhewe'en pe' tafitets. Qa pa' Jesús qa ƚexke'ej pa'aj.
LUK 8:33 Ma' qa pe' inwo'metets qa ikik'uifik'ikii pa'aj pa' jukhew qa uijiteje'mkii pe' tafitets. Ma' qa pe' tafitets qa wekuma'xik'iju'kii pa' kiimiju' qa yamjeetsju' pa' iweli' qa hikpa' qa uyi'kii qa naxiju'.
LUK 8:34 Pe' yejeƚtax pe' tafitetsik'i, in yi'wen pa'aj aka' ƚunye'jkii qa wekuma'xii pa'aj pa' witset qu' nenfelkii. Qa' nenfeli'm iye pe' i'ni' pa' ƚ'ejinqa'wet.
LUK 8:35 Pe' jukhew qa efuts iye qa neeƚii pa'aj pa' ƚunye'jkii. In namii pa' i'ni' pa' Jesús qa yi'wen pa' jukhew i'ntaxji' pa'aj pe' inwo'metets. I'nijupju' pe' ƚef'iyeyiiju' pa' Jesús. Hats teqhinatai pa'aj qe hats teik'uneikii. Qa qi pa'aj in nijiwei pa'aj pekhewe'en.
LUK 8:36 Qa pekhewe' yi'wenijha pa'aj pa' ƚunye'jkii, qa nifelimik'i pa'aj pa' ƚunyee'jkiiha pakha' i'ntaxji' pe' inwo'metets in hats ƚe'wisju'.
LUK 8:37 Week pekhewe' tetseti'yi' pa' sehe' Gadara, iyinijets pa'aj pa' Jesús qu' nakik'ui iye pa' sehe', qe qi in nijiwei pa'aj pekhewe'en. Ma' qa pa' Jesús qa t'ilitji'ju' iye pa'aj pe' witinhitjii qa ik iye pa'aj.
LUK 8:38 Pa' jukhew pakha' i'ntaxji' pa'aj pe' inwo'metets qa iyintaxijets qu' nijayan pa' Jesús. Qa pakha'ƚe Jesús qa nite' ƚexke'ej, qa yit'ijets pa'aj:
LUK 8:39 —Mapilii yijat'ij pe' etsi' qa' week enfel ka' ƚeqfenye'j ej na' Dios.— Pa' jukhew qa ik pa'aj. Ma' qa week nifelimik'i pa' witset pa' ƚeqfenye'jij pa'aj pa' Jesús.
LUK 8:40 Ma' qa in hats yamiiteje'm iye pa'aj pa' ƚajaika' pe' kaƚi', qa pe' olots jukhew, efutsji'kii qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj in hats namets iye pa'aj, qe week hayiits notki'iikii pa'aj.
LUK 8:41 Qa hik pa'aj qa namets pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Jairo. Pakha'an tenek'enhe'yij iye pe' witlijtsitjii. Ha'ne jukhew we'niyipinifi pa'aj ƚef'iyei pa' Jesús, qa qi in iyinijets pa'aj qu' namiƚii pe' ƚetsi'.
LUK 8:42 Qe pakha'an na'l pa'aj pe' ewi'ƚƚi'i' in ƚasi', doce (12) ƚeqe'ninqapits, qa pekhe'en qa hats k'esik'iha pa'aj qu' nawa'm. Qa in hats iktax pa'aj pa' Jesús, qa olotsƚe pe' jukhew qa efuts watkatitij wetepji' in nijayanik'i.
LUK 8:43 Pekhewe'en i'nji'teje'm pe' ewi'ƚ efu hats doce (12) ƚeqe'ninqapits in nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits. Qa hats olots pe' naq'axiji' ƚaq'astayik'i pe' weihetets witeqjunhetits ƚeiƚets qa ham pa'qu' napaliti'm pekhewe'en pa' ƚawtshek.
LUK 8:44 Pe' efu qa wetjuk'etetsji' pa'aj pa' Jesús ƚ'anu ta'ƚii qa t'eku'mets pa'aj pa' ƚ'aka'the' eiju' pa' ƚ'uihitjii. Ma' qa hik pakhaa'ijha qa aje'eƚ qesitsik'ui pa'aj pe' ƚ'athits.
LUK 8:45 Qa pa' Jesús qa inaqfaakanij pa'aj: —¿Ƚekpa' t'eku'm yiwets?— Qa week welkut'ijkii pa'aj pekhewe'en pa'qu' net'eku'mi'. Qa pa' Pedro qa yit'ij: —Maestro, ene' olots najayanpha'm qi in puk'upha'm wetwumij wetepji'.—
LUK 8:46 Qa pa' Jesús qa yit'ij: —Na'l pa' t'eku'm yiwets qe hoksi'wen in ikfik'i pa' yit'unha'x.—
LUK 8:47 Pe' efu, in nikfe'lets in nite' ƚeke' qu' nanat'inij, qa tsalalkii pa'aj in nekets qa wonokok'eniiju' pa'aj ƚef'iyei pa' Jesús. Qa tetfeliji'm pa'aj week yepi'ye' ej pe' week in nifel pa' ta'ƚijupi' in t'eku'mets pa' ƚ'uihitjii pa' Jesús, qa in aje'eƚ naxpa'lij iye pa' ƚaatshektax.
LUK 8:48 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Yasi', pa' nite' eqekuye'j ta'ƚets in ƚanaxpa'lij pa' ejunye'jtax. Hasu'uj natawje'meten. Yape ma.—
LUK 8:49 In mexe iyettax pa'aj pa' Jesús qa namets pa' ewi'ƚ ta'ƚii pe' ƚetsi' pa' tenek'enhe'yij witlijtsitjii, qa yit'ijets pa'aj: —Ke' oqwomeki'ik'i hats wa'm. Yape iwejinƚe na' Maestro.—
LUK 8:50 Qa pa' Jesús qa yepi'ye' ej pa'aj, qa yit'ijets: —Hasu'uj e'nijiwei. E'meheyi'ij yijat'ij qu' hasu'uj inqeku' qa pe' oqwomeki' qa' ƚe'wise'ju'.—
LUK 8:51 In yamets pa'aj pe' wititsi', qa nite' ƚexke'ej pa'qu' nijayanteje'm in uyetsji'. Uja'xƚe in t'eqe'mets ha' Pedro qa ha' Juan qa ha' Jacobo (Santiago) qa pa' ƚatata qa pe' ƚenene pe' ome'ƚaski'ik'i.
LUK 8:52 Week pekhewe' nekii ipju' qa yilanje'mkii iye pe' ƚ'ejuijets in yayinju' pa'aj pe' ome'ƚaski'ik'i. Qa pa' Jesús qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Hasu'uj mapi'ƚju', qe ne' ome'ƚaski' nite' wa'm, ima'ƚe.—
LUK 8:53 Qa yilaki'ijju' pa'aj aka' yit'ij, qe nikfe'lets in hats waa'mija.
LUK 8:54 Ma' qa pa' Jesús qa t'eku'mi' pa'aj pa' ƚokoi, qa yit'unhetik'i in yit'ij pa'aj: —¡Ome'ƚaski', eniipha'm!—
LUK 8:55 Ma' qa tepilets iye pa' ƚiƚa'x pe' ome'ƚaski'. Qa aje'eƚ niipha'm pa'aj. Qa pa' Jesús qa inaqyaji'ij qu' netesti'yij pa'qu' ƚaqe'.
LUK 8:56 Pe' ƚ'alhei qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj. Qa pa' Jesús qa yiyaji'ijets qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' aka' ƚunye'jkii.
LUK 9:1 Pa' Jesús qa no'thet wetju'ƚ pe' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa tisij pa' ƚet'unhaxitsijup qa qu' netk'enets iye pe' inwo'metets qu' nukinji'ijfik'i, qa qu' nanpalit iye pe' week witja'metets.
LUK 9:2 Ma' qa yukinijkii pa'aj qu' nenfel pa' tenek'enheiji' pa' Dios, qa' nenƚinju'kii iye pekhewe' qu' nanqaats'etaxju'.
LUK 9:3 Qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj eka'xi'ƚ pe'ye' in ƚaki'ƚkii, hasu'uj iye awaikajiti'yi'ƚ, hasu'uj iye eqe ti'naji'yi'ƚ, hasu'uj iye aqatsi'iƚ pan, hasu'uj iye aq'astayi'iƚ, hasu'uj iye eqhinatayi'iƚ, uja'xƚe pe'qu' hats eqhinataji'iƚ.
LUK 9:4 Qu' ami'ƚets pa'qu' witset'e qa pe'qu' mewi'iƚifi wititsi'ye' qa hasu'uj i'nk'aihiti'ƚ iye ami'ƚijii qu' mataxiƚik'ui iye pa'qu' witset'e.
LUK 9:5 Qa pa'qu' witset'e in nite' neqjunu'uƚij ewetskii, qa qu' ma'aƚik'uifik'i iye qa' enfuluti'ƚju' pa'qu' sehe'ye' qu' namtaxij ne' ef'iyeyi'ƚ qa jutsiqetsi'im in uƚ'ets.
LUK 9:6 Ma' qa ikkii pa'aj pekhewe'en, qa ikijik'i pe' witsetits ƚelits in nifeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei qa niƚinju'kii iye pe' wanqaats'etaxju'.—
LUK 9:7 Pa' wittata Herodes qa i'ye'ej pa'aj week pe' yaqsi'jijkii pa' Jesús, ma' qa in nite' nikfe'lijkii pa'n qu' numti, qe uja'x pe' yit'ijets in hik pakhate' pa' Juan Bautista'ik'i qu' iƚa'xe' iye.
LUK 9:8 Qa na'l pe' yit'ijetsek qu' hik pakha'ye' pa' Elias'ik'i. Qa pekhewep iye qa yumti ek qu' ewi'ƚe' pekhewe' hayiits profeta'ik'i qu' iƚa'xe' iye.
LUK 9:9 Ma' qa pa' Herodes qa yit'ij pa'aj: —Ka' Juan'ik'i yakha' k'inaqyaji'ij qu' ne'nisa'xii ka' ƚeiƚa'. ¿Qa pa'n ƚunye'j pakha'an, pakha' k'impi'ye'ejkii pa' ƚeqfenye'j ƚewek?— Qa yisu'untax qu' ni'wen pa'aj.
LUK 9:10 Pe' apóstoles in hats tepilkii iye pa'aj, qa nifelimik'i pa' Jesús week pekhewe' yaqsiijkii. Pa' Jesús qa iki'ƚiiteje'm pa' witset Betsaida qe qa' uja'xe'ƚe eku'ni'ƚkii.
LUK 9:11 Qa in nikfe'lets pe' jukhew qa efuts qa yijayanpha'm iye pa'aj. Qa nite'ƚe t'oqowe'yiju'ƚ pa' Jesús. Ma' qa nifeli'm pa' ƚunye'j pa' tenek'enheiji' pa' Dios, qa niƚinju' iye pa'aj pe' wanqaats'etaxju'.
LUK 9:12 Qa in hats metiyu'ju' pa'aj junu', qa pe' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa nekets pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets pa'aj: —Yape mewetfeli'm week nekhewe' jukhew qa efuts, hats'inha qu' nakiikii ne' metits witsetits ƚelits qa nekhewe' iye wititsil i'ni' na' ƚ'ejinqa'wet, qa' ni'wen pa'qu' ƚewhi'wet'e' qa pa'qu' ƚaqe' iye, qe ha'ne ju'uni' ham wekweki'i'.—
LUK 9:13 Qa pakha'ƚe Jesús qa yit'ij pa'aj: —Ƚisi'ƚij pa'qu' netuj.— Pekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Nite' inek olots he' inqats, i'nƚi'i qu' leefijƚe (5) he' pan qa wetsjuk tu'u he' sehets, qa qu' isu'un qa' mexe hayaqhai eku'ni'ƚii pa'qu' netuj week enewe'en.—
LUK 9:14 (Qe i'nƚi'i tit namets pa'aj lee'fij mil (5.000) pe' jukhew.) Qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei: —Iyaji'iƚets qu' na'nju'kii qa' pumume'pha'mkii cincuentaye'kii (50) qu' namets ewiƚei pe'qu' pumume'pha'mkii.—
LUK 9:15 Ma' qa hik aka' ƚeqfenyejeyij pa'aj, qa week i'nju'kii.
LUK 9:16 Pa' Jesús qa t'eku'mi' pe' lee'fij (5) pan qa pe' wetsjuk sehets, qa yejeƚpha'm pa'aj qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios. Ma' qa napk'asitju' qa tisij pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qa hikhe' qa netisijju' pekhewe' week jukhew qa efuts iye.
LUK 9:17 Week tekju' pa'aj qa iƚiinƚi'ijju'ha iye. He' ƚ'ijatshenhei qa ewi'ƚ yeni' pe' ƚaqaxpalii qa yenji' pe' doce (12) canastul qa week topolij iye pe' ƚaqaxpalii.
LUK 9:18 Ewi'ƚ pa' neƚuji' pa'aj in iyin pa' Jesús. Uja'xƚi'iƚkii pa'aj he' ƚ'ijatshenhei, qa nifaakanji'ju' pa'aj: —¿Pa'n yit'ij ene' jukhew qu' yakha'ye'?—
LUK 9:19 Hekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Na'l he' yit'ijets qu' akha'ye' ka' Juan Bautista'ik'i, hekhewep qa yit'ijetsek in akha'te' pa' Elias'ik'i qa hekhewep iye qa yit'ijetsek qu' ewi'ƚe' pe' profeta'ik'i qu' iƚa'xe'.—
LUK 9:20 Pa' Jesús qa yit'ijets: —Qa ekheweli'ƚ, ¿Qa ƚekpa' ƚit'iƚijets qu' yakha'ye'?— Qa ha' Pedro qa yeku'ƚ pa'aj: —Hik akha'ija pa' Cristo ta'ƚiiha pa' Dios.—
LUK 9:21 Pa' Jesús qa qi in yiyaji'ijetskiiha pa'aj qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' in ƚakha'ija pa' Cristo.
LUK 9:22 Ma' qa yit'ijets pa'aj: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew les ƚe'wis hatse' qu' nataatshenhetii, qa qu' qi iye qu' nuten nekhewe' tenek'enheiji' na' witset qa ne' tenek'enhe'yij ne' pa'il qa nekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa' nawa'm iye, qa' iƚa'xe' iye qu' namets wetshetk'ewi'ƚ pe'qu' neƚutse'.—
LUK 9:23 Ma' qa i'nk'aƚe qa yit'ijets iye pa'aj pe' week: —Qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' natsjayanija qa' nili'ij pa'qu' ƚakha' ye'ƚetax qu' nisu'un, net'eku'mi' yijat'ij pe'qu' ƚeqe cruze' qa' natsjayan.
LUK 9:24 Qe pakha' qu' nisu'un qu' niƚin pa'qu' ƚiƚa'xe', qa' hami'im hatse' pa'qu' ƚiƚa'xe' nite' yili'ij. Qa pakha'ƚe qu' naqamij pa'qu' ƚiƚa'xe' qe ta'ƚ yiwets, qa' iƚa'xe'.
LUK 9:25 Qe, ¿ƚek pakha' qu' ne'weju'ƚij pa'qu' jukhewe' qu' nanaxtaxij ha'ne week sehe' ipji', qu' ƚakha'ye'ƚi'ij ƚete'm qu' netwuƚ'enhetijju' pa' witiƚa'x nite' yili'ij?
LUK 9:26 Qe pakha' qu' newepinyij qa wepinij iye ke' yi'lijei, pakha'an qa' newepinjiijek hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' nanamtaxijju' na' qi ƚesa'x qa na' ƚesa'x iye na' Ƚatata qa ne' ƚesaxits ne' ƚe'sits angelits.
LUK 9:27 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in na'l ene' uja'x ha'ne i'ni'in mente' naxju' qa' ni'wen hatse' pa'n ƚunye'jija na' ƚesa'x na' tenek'enheiji' na' Dios.—
LUK 9:28 I'nƚi'i qu' hats wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) neƚutsik'i pa'aj ekewe' yit'ijets, qa pa' Jesús qa ikik'ipha'm pa'aj pe' utek qu' niyin, qa t'eku'miiji' pa'aj in t'eqe'mets ha' Pedro qa ha' Juan qa ha' Jacobo (Santiago) iye.
LUK 9:29 Qa in mexe iyin pa'aj, qa pa' ƚeju's qa hats tujtseika' pa' ƚunye'j pa'aj, qa pe' ƚeqhinatai qa hats fo'ija pa'aj qa leppepep iye.
LUK 9:30 Ma' qa na'lji' iye pa'aj pe' wetsjuk jukhew tafaakate'yi'ƚju' pa'aj pa' Jesús. Pekhewe'en hik pekhewe' pa' Moises'ik'i qa pa' Elias'ik'i.
LUK 9:31 Pekhewe'en tujji'ha iye pa'aj pa' ƚunyejei, qa iyeti'ƚijju' pa' ƚawamhijii hatse' pa' Jesús, in hats k'esik'iha qu' ƚunye'je'kii na' Jerusalenii.
LUK 9:32 Ha' Pedro qa hekhewep iye ƚijts'eyek pa'aj, qi in nite' ƚekheweliju'ƚ pa'aj in nijatiyu'ju' qa imaa'ju'ha pa'aj, qa in nompha'mkii pa'aj qa yi'wen in koojo pa'aj pa' Jesús qa pekhewe' iye wetsjuk jukhew i'nijup pa'aj pakha'an.
LUK 9:33 Qa ƚunye'jkii pakha'aj in hats nikheyu'uk'ui iye pekhewe'en pa' Jesús, pa' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, hayits qa ƚe'wisi' hane'e'in qu' jina'nji'ji', qek haqsiiƚijkii wetshetk'ewi'ƚ wititsil ƚelitse', ewi'ƚ pe'qu' akha'yi'ij qa pekhep qa' ƚakha'yi'ijek na' Moisés qa pekhep iye qa' ƚakha'yi'ijek na' Elías.— Ha' Pedro nite' nikfe'lik'i aka' yit'ij pa'aj.
LUK 9:34 In mexe yit'ij pa'aj aka'an ha' Pedro, ma' qa nametsju' pe' ewi'ƚ wasi' qa ts'iƚijipji' pa'aj. Pekhewe'en qa qi in nijiwei pa'aj in hats week ts'iƚijipji' pe' wasi'.
LUK 9:35 Ma' qa pe' wasi' qa nokes ji'teje'm pa'aj pa' wit'ax, qa yit'ij pa'aj: —Hane'en hik ha'ne Yaa'sija, hik ha'ne he'yeku'miiji'. Ek'eni'ƚetsha.—
LUK 9:36 In hats yili'ij pa' wit'ax in nokes, qa yeeƚtax iye pa'aj ma' qa hats ewi'ƚƚekii pa'aj pa' Jesús pa' i'ni'. Hekhewe'en qa ham pa'qu' nenfeli'm pa'aj aka' yi'wen pekhewe' neƚutsji' pa'aj.
LUK 9:37 Qa ƚunye'jkii iye pa'aj pakhap neƚukii, in hats nekik'iju' in tepilik'uiju'kii pe' utek, qa olootsija iye pa'aj pe' jukhew qa efuts nejelu'uk'ui pa'aj pa' Jesús.
LUK 9:38 Qa ewi'ƚ pa' jukhew i'nji'teje'm pa'aj pekhewe'en, qa yit'unhetik'i in tayai pa'aj, qa yit'ij: —Maestro, e'nq'elet qeku'nyij wat'ij, k'iyintaxij ewets qu' jeƚ qeku'n wat'ij ha' ya's, qeku'n ewi'ƚƚeyi' in ya's.
LUK 9:39 Qa aka' ƚunye'j ji'ijkii qa i'nk'a t'ilitji'jets pa' ewi'ƚ inwo'met, qa mexe yiyaiyayinhetji'ijkii, qa i'nk'aƚe qa yik'elelinhetji'ijkii ma' qa hufji'ijje'm na' ƚeji'. Qi qa uƚ'axji'ij qa yawtshetenji'ij ma' qa mexe yiwejinji'ijtax.
LUK 9:40 Hats k'iyintaxijets ne' ijatshenhei qu' nukinik'uifik'i, qa nite'ƚe ƚeke' qu' nukinik'uifik'i.—
LUK 9:41 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Peijaat'ij, enewe' hane'ej namji'ju' ha'ne ƚahats'ij hayits qa qi in inqeku' qa uƚ'ets iye. ¿Pa'n ipƚu'uk'ui qu' mexe ha'ni'ƚ etji'teje'mkii? ¿Pa'n ƚahats'ij qu' mexe ye'weju'ƚi'iƚ eju'ƚ? Enka'x met hane'e'in pa' oqwomehe'.—
LUK 9:42 In hats k'esiyu'ets pa'aj pa' omeƚa's, qa pa' inwo'met qa nijele'ijetsju' pa'aj pa' sehe' qa yik'elelinhetkii iye. Qa pa' Jesús qa yaq'ayinƚi'ij pa'aj pa' espíritu uƚ'ax. Ma' qa hik pakha'aj in ƚe'wisju' pa' omeƚa's ma' qa testi'yij iye pa'aj pa' ƚatata.
LUK 9:43 Qa week qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa' ƚuk'eji' in qiji'ha in tenek'enhei pa' Dios. Qa in mexe qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj pe' week aka' yaqsiijkii pa'aj pa' Jesús, pa' Jesús qa yit'ijji'ju' pa'aj he' ƚ'ijatshenhei:
LUK 9:44 —Ek'eni'ƚik'i qa hasu'uj qu' antapi'iƚik'i aka' qu' hit'iƚij ewets, qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew testi'yij hatse' ene' jukhew ma' qa' net'eku'mi'.—
LUK 9:45 Qa pekhewe'en qa nite' nikfe'lik'i aka' yit'ij pa'aj, qe mexe nite' ƚexke'ej pa' Dios qu' nenikfe'lik'i. Qa pekhewe'en qa wetjeyepunijets iye pa'aj pa' Jesús qu' niyinijets qu' nenfeeli'mha pa' ikji'ha.
LUK 9:46 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa watfaakateji'ijju' pa'aj pa'n ƚii pakha' qu' les qiye'ji' hatse' pekhewe'en.
LUK 9:47 Pa' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pakha' yumtitax pekhewe'en qu' ƚunye'je'. Qa t'eku'mi' pa'aj pa' omeƚa's qa yenƚetijup pa'aj,
LUK 9:48 ma' qa yit'ij pa'aj: —Pakha' qu' neneqjunu'uji' aka' yii ha'ne omeƚa's, yakha'ƚe in neqjunu'yij. Qa pakha' qu' neneqjunu'yij, nakha'ƚe ts'ukinju' hikna' neqjunu'uj. Qe pakha' qu' nite' neniwqinhete'ji' qa hik pakha' pa' les in qiji'.—
LUK 9:49 Qa ha' Juan qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, hi'weniƚij ha' ewi'ƚ jukhew yit'iji' ka' ii in yuki'nfik'ikii pe' inwo'metets, qa haq'ayini'ƚij qe nite' i'ni'ƚ yitji'teje'm.—
LUK 9:50 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Hasu'uj aq'ayini'ƚij, qe pakha' qu' nite' i'nejuihifeyi'ij, pakha'an inife'ej.—
LUK 9:51 Qa ƚunye'jkii iye pa'aj pa' Jesús in hats k'esiyu'ets pa' ƚahats'ij qu' napiletspha'm iye na' wa's, ma' qa we'neni'ha pa'qu' ƚet'unha'xi'ii qu' namii ha' Jerusalén.
LUK 9:52 Pa' Jesús qa yiwathayinket aje'eƚ pe' ƚ'ukinhei, pekhewe'en qa ikkii pa'aj, qa uyetsji' pa' ewi'ƚ ƚetset ƚa's pe' Samaria ƚeiƚets qe qa' najilet pa'qu' ƚewhi'wet'e'.
LUK 9:53 Qa pekhewe'ƚe Samaria ƚeiƚets qa nite' ƚexkelij pa'aj, qe nikfe'lets in t'ejuyii ha' Jerusalén.
LUK 9:54 Hekhewe' ƚ'ijatshenhei Jacobo (Santiago) qa ha' Juan, yi'wen pa'aj pakha' ƚunyejeyij pekhewe'en, ma' qa yit'ijets pa'aj pa' Jesús: —Yatsat'axyij, ¿me ƚisu'un qu' nek'iyiniƚetspha'm pa'qu' fet'e' qu' nata'ƚji'pha'm na' wa'sji' qa' nanq'axijju' ha'ne witset ƚa's?—
LUK 9:55 Qa pa' Jesús qa tetwek'ela'xets qa yaq'ayinij pa'aj, qa yit'ijets: —Ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚets pa'n ƚunyejei ne' eqe'spirituli'ƚ,
LUK 9:56 qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew nite' namijetsju' qu' niwuƚ'enhetju' pekhewe' ƚiƚaxits ene' jukhew, qe namijetsju' yijat'ij qu' nenƚinju'.— Ma' qa ikkii iye pa'aj qa yamii iye pakhap iye witset ƚa's iye.
LUK 9:57 In mexe ikik'i pa'aj pa' wit'ikheyi'j, qa ewi'ƚ pa' jukhew yit'ijets pa'aj pa' Jesús: —Yatsat'axyij, hisu'untax qu' k'ajayanik'i pa'qu' maji'ijji'.—
LUK 9:58 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Ne' ejenelits na'l ne' ƚewjets qa ne' junatai qa na'l ne' ƚupits, qa ha'neƚe Ƚa's na' Jukhew qa ham pa'qu' ƚewhiwet'i'ija.—
LUK 9:59 Pa' Jesús qa yit'ijets iye pakhap jukhew: —Atsjayan.— Pakha'an qa yeku'ƚ pa'aj: —Yatsat'axyij, etswejinƚe eku'n hojohontax hatse' qu' hetijik'ui ha' tata.—
LUK 9:60 Pa' Jesús qa yeku'ƚ iye pa'aj: —Iwejinƚi'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' nanaxju' qu' netijik'ui pekhewe' wa'm. Qa akha'ƚe qa' yape ma, qu' enfeli'm ene' week pekheli'kii na' tenek'enheiji' na' Dios.—
LUK 9:61 Qa pakhap iye qa yit'ijetsek: —Yatsat'axyij, hisu'untax qu' k'ajayanija hatse', qa hisu'unƚe qu' etswejinƚe eku'n qu' mexe hewetfel eku'ni'm he' yalhei qa he' yejefets iye.—
LUK 9:62 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ iye pa'aj: —Ham pakha' qu' hats nenipji' ƚokoyei ne'ej witexp'ilasineti' yetsin ne'ej wakka qu' nejeƚik'i pakha' qu' nata'ƚji', qu' ne'weju'ƚij qu' na'n ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.—
LUK 10:1 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj pa' Yatsat'ax'inij qa t'eku'miiji'kii pekhewep iye setenta (70), qa wetsjukkii in yiwathayinketiikii pe' witsetits qu' namets hatse'.
LUK 10:2 Ma' qa yit'ijets: —Olotsija nekhewe' ƚei na' wit'enekju' hats yuji', qa nekhewe'ƚe yithayikitax qa nite' olots. Qa hik ta'ƚijupi', qu' iyini'ƚijets na' Yatsat'axij na' wit'enekju' qu' nenukin pe'qu' nithayiki qu' nenit'ijji' ne' ƚei.
LUK 10:3 Yape ma'aƚkii. Menikfelitiƚetsha in k'ukini'ƚkii hik ejunyejeyi'ƚ ne'ej kots'etets ƚelits qu' na'n ji'teje'm pe'qu' wowole'.
LUK 10:4 Hasu'uj eka'xi'ƚ pa'qu' aq'astajiwoyi'iƚ ti'naj, hasu'uj iye eka'xi'ƚ pa'qu' eqe'lhuyitaxi'iƚ, hasu'uj iye wetsjuk'e otshilaxtiyi'iƚ. Qa hasu'uj etke'leni'ƚijupju' pe'ye' qu' mewetfeli'm pa'qu' wit'ikheyije'ji'.
LUK 10:5 Qu' ami'ƚets pe'qu' wititsi'ye' qu' mewi'iƚifi, qa' nojo qu' mewetfeliƚi'm qa' it'iƚijets: “Pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'nipji' ene' wititsi'.”
LUK 10:6 Ma' qa qu' nana'l pakha' qu' hats ƚa'si'ij pa'aj pa' wit'ikesimeya'xƚekii, ma' qa pa' wit'ikesimeya'xƚekii ta'ƚi'ƚ ewets qa amani'ijup pakha'an. Qa qu' hame'ƚe qa pa' wit'ikesimeya'xƚekii ƚetistaxi'ƚij qa' netpilƚi'iƚ ewets iye.
LUK 10:7 Hasu'uj e'wisitsi'iƚi' pekhe' qu' hats ni'iƚifi wititsi'ye', ƚuji'ƚ i'nƚi'i qu' iya'aƚji' pakha' qu' neƚisi'ƚij, qe na'aj t'ithayii weju'ƚij qu' natjai. Hasu'uj tujtseika'ye'ji'ij qu' mewijiiƚifi pe'qu' wititsile'.
LUK 10:8 Week pa'qu' witset'e in ƚami'ƚets qa t'eku'mi'ƚ eju'ƚ, qa' ƚuji'ƚ week pa'qu' neƚisi'ƚij.
LUK 10:9 Iƚini'ƚ pe'qu' nanqaats'etaxju' tetseti'yi' pakha'an, qa' it'iƚijets iye: “Na' tenek'enheiji' na' Dios hats metitsi'ƚ e'm.”
LUK 10:10 Qa pakha'ƚe qu' witset'e qu' uitaxi'ƚ ji'teje'm qa nite' neqjunu'uƚ'eju'ƚ, qa' ma'aƚijetsfik'i pe'qu' ƚ'ikheijeye', qu' it'iƚijets:
LUK 10:11 “Ha'nep iye ƚ'eqhip ha'ne sehe' ha'ne etset'iƚ yamtaxij ene' yif'iyeyi'ƚ, qu' henfuluti'ƚju' iye, qe qa' jutsiqetsi'iƚ e'm in uƚ'ax aka' ƚaqsiiƚijkii. Qa lesƚe ƚe'wis qu' menikfelitiƚetsha aka'an, pa' tenek'enheiji' pa' Dios hats met.”
LUK 10:12 Yakha' hit'iƚij ewets qu' namtaxets hatse' pa' neƚuji' les qi qu' nattanithenhetii hatse' pekhewe'en, tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' kekhewe' tetsetii ka' witsetik'i Sodoma.—
LUK 10:13 —¡Hiyee' ha'nus witset Corazín! ¡Hiye' ha'nus iye witset Betsaida! Qe qek hakha'ye' Tiro qa ha' Sidón qu' nanaqsiiji'kii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ wanaqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii, ma' qekha hayiits nilitaxij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets. Qa hik ta'ƚijupi' qekha ninq'ethintaxij in yijaa'ija qu' netf'iljetsin ƚeqhinatai qekha uƚ'etse'tax qa ƚeiƚa' qekha nilintaxij na'aj lo.
LUK 10:14 Qa hik ta'ƚijupi', qu' ejeyumtshenhetiitaxi'ƚ hatse' les qu' iftsaxe' qu' atanithenheti'yi'ƚ hatse' qa nite' ƚunyejeyiju'ƚ hatse' ne' tetseti'yi' na' Tiro qa na' Sidón.
LUK 10:15 Qa akha' witset Capernaum, ¿me ƚumti qu' ekekiti'yetspha'm na' wa's? Akha' ƚ'ewumhiti'yiiju' hatse' na' fe't ƚe'nq'itset'ij ne' naxju' (Hades).
LUK 10:16 Pakha' qu' netk'eni'ƚ ewets, yakha'ƚe in tek'enyitwets. Qa pakha' qu' not'oqowe'yi'ƚ eju'ƚ, qa yakha'ƚe in t'oqoweiyiju'ƚ. Qa pakha' qu' not'oqoweiyiju'ƚ, qa nakha'ƚe ts'ukinju' hik nakha' pa' t'oqowe'yiju'ƚ.—
LUK 10:17 Pekhewe' setenta (70) jukhew in hats tepilkii iye pa'aj qi in ƚe'sitsi'mkii, qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, yamijii pe' inwo'metets in tek'eni'ƚ yiju'ƚ in hit'iƚij aka' ii.—
LUK 10:18 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Ehe, hats hi'wen na' inwo'met (Satanás) in namiiju' ha'ne sehe' hik ƚunye'j na'aj tejen.
LUK 10:19 Jeƚ qeku'ni'ƚek, yakha' in k'eƚisiƚij pa'qu' et'unhaxitsi'iƚ qe qa otsi'ƚipji'kii ne' hik ƚunyejei q'oiq'oyits qa neyeyits iye, qa week iye na' ƚet'unha'x na' wit'ejuihife, qa' ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nawtsheteni'ƚ.
LUK 10:20 Qa hasu'ujƚe qu' ne'sinheti'ƚi'mkii in tek'eni'ƚ eju'ƚkii in ƚukini'ƚfik'ikii pe' inwo'metets. Les ƚe'wis yijat'ij qu' ne'sinheti'ƚi'mkii ke' iyitsi'ƚ in hats we'nika'ajji' na' wa'sji'.—
LUK 10:21 Qa hik pakha'aj pa' Espíritu Santo qa qi in yi'sinheti'mkii pa'aj pa' Jesús, ma' qa yit'ij pa'aj: —Qi in ƚe'wisij, Tata, Yatsat'axij na' wa's qa na' sehe' iye, qe ƚat'ini'm nite' ƚ'ethinij ekewe' wekwek pekhewe' wekwek nikfe'lets qa pekhewe' iye wekwek yiya'yij, qa ƚ'ethinij enewe' hik ƚunyejei omehets nite' weniwqinhetji'. Ehe, Tata, qe hik aka' ƚisu'un qu' ƚunye'je'.
LUK 10:22 Week ene' wekwek hats tseƚisij na' Tata qu' heinek'enhe'yij. Qa ham nikfe'le'ets pa'n ƚunye'jija na' Ƚa's, ewi'ƚƚe na' Ƚatata in nikfe'lets. Qa ham iye pa'qu' nenikfe'lets na' Ƚatata, qe ewi'ƚƚe na' Ƚa's in nikfe'lets, qa nekhewe' iye yisu'un ha'ne Ƚa's qu' nikfelitets qa yikfelitets.—
LUK 10:23 Qa tetwek'ela'xets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qa yejeƚ ji'teje'm. Qa uja'xƚi'ijkii in yit'ijets pa'aj: —Ƚe'sitsi'imkii pekhewe' qu' ni'wen aka' ƚi'weni'ƚ.
LUK 10:24 Qe yakha' hit'iƚij ewets in olots ke' profeta'ik'i qa ke' qitsji' wittatalik'i iye qi in neqwenkeyu'taxij aka' hane'ej ƚi'weni'ƚ, qa nite'ƚe yi'wen. Qa qi in yisu'untax iye qu' nepiye'ek'i ekewe' hane'ej ƚepi'ye'eƚik'i, qa nite'ƚe yepi'ye'.—
LUK 10:25 Ma' qa niipha'm pa'aj pa' ewi'ƚ pa' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qe qa' nijaajin pa' Jesús, qa nifaakan pa'aj: —Maestro, ¿pa'n yeqfenye'j yiwek qu' nana'l ye'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij?—
LUK 10:26 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —¿Pa'n ƚunye'j pa' we'nika'ajji' ke' Moisés ƚe'lijei? ¿Pa'n yit'ij kekhewe'en pa' ƚenikfe'lets?—
LUK 10:27 Qa inku'ƚ pa'aj pakha'an, qa yit'ij: —Isu'unija pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios weekij pa' atawe'j, weekij pa' iƚa'x, weekij pa' et'unha'x qa weekij iye pa' aqjamtikineye'jkii. Qa' isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew, efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—
LUK 10:28 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Ƚ'asiinik'iha in ƚ'inku'ƚ. Aqsiijkii aka'an qa' iƚa'xe'.—
LUK 10:29 Qa in ƚunye'jek pa' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in wo'ƚetaxii qu' netitijitiyijets qu' natsathen, qa yit'ijets pa'aj pa' Jesús: —¿Qa pa'n ƚii pakha' qu' mete' ye'm qu' hisu'un ene' jukhew qa efuts?—
LUK 10:30 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Ewi'ƚ pa'aj pa' jukhew ta'ƚii na' Jerusalén nekik'iju' pa'aj na' wit'ikheyi'j yamii ha' Jericó. Qa weikutiju'ƚ pe' ejtenhetsilets qa t'ilit'ets pa'aj qa nitka'mij pe' ƚewekwekits qa ƚeqhinatai iye. Qa yilanje'mkii iye pa'aj. Ma' qa yiwu'mƚi'iju' qa ikik'uikii, yaqwamitaxijkii pa'aj.
LUK 10:31 Ma' qa ewi'ƚ pa' pa'i nekik'iju' iye ha' wit'ikheyi'j. Qa in yi'wen qa ikijup pa'aj qa yape'enha ikik'ui pa'aj.
LUK 10:32 Qa in namtaxets iye pa'aj pa' ewi'ƚ pekhewe' ta'ƚets pa' Levi'ik'i (levitas). In yi'wentax iye pa'aj qa ikijup iye qa yape'enha ikik'ui iye pa'aj.
LUK 10:33 Qa namets iye pa' ewi'ƚ jukhew, Samaria ƚeiƚe'. In yi'wen pa'aj qa qi in neq'eletij.
LUK 10:34 Ma' qa ikets pa'aj, qa yatsi'yipji' pe' ƚenqek'uwjei pa' aceite qa pa' wino iye, qa yilophe'ƚijipji' pe' penyilots. Ma' qa yinhini'pji' pa'aj pa' ƚe'wut qa yeka'xii pe' ewi'ƚ witiwhiti' qa i'wi'ƚi' qa yejeƚets pa'aj.
LUK 10:35 Qa neƚukii pa'aj, qa pa' Samaritano qa t'eku'metsju' pe' wetsjuk denarios, qa tisij pakha' yatsat'axij pe' witiwhiti', qa yit'ijets pa'aj: “Jeƚets ha'ne jukhew. Qu' nat'anipji' ene' k'eƚisij pe'qu' anq'axiji' qa' qu' hetpiltax iye ma' qa' k'ajanin.”
LUK 10:36 Kha'ye', ¿pa'n ƚii enewe' wetshetk'ewi'ƚ pakha' ƚumti qu' ni'nq'ethinij in meti'm qa yisu'un pa' jukhew t'ilit'ets pe' ejtenhetsilets?—
LUK 10:37 Qa pa' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa yeku'ƚ pa'aj: —Pakha' neq'eletij pakha'an.— Qa pa' Jesús qa yit'ijets: —¡Yape ma, qa' aqsi'jijkii aka' ƚunye'j!—
LUK 10:38 Ma' qa ikkii iye pa'aj pa' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei, ma' qa yamets pa'aj ha' witset ƚa's, hik hakha' qa i'ni' pa'aj pe' ewi'ƚ efu ƚii Marta qa yiwhini' pa'aj pe' ƚetsi'.
LUK 10:39 Pe' Marta na'l pa'aj pe' ƚejefeki' ƚii María, pekhe'en i'nijupju' pa'aj pe' ƚef'iyeyifi pa' Yatsat'ax'inij tek'enets pa'aj in iyet.
LUK 10:40 Qa pekhe'ƚe Marta qa qi in mehe'ej in yithayiki'im pe' wekwek qa pa'qu' netuj iye, ma' qa nekets pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¿me nite' ƚijamti'ij yiwets ne' yejefeki' in nite' tsi'fenij ene' hithayikitaxi'ƚ e'm? Iyaji'ets qu' netsi'fenij.—
LUK 10:41 Pa' Yatsat'ax'inij qa yeku'ƚ pa'aj: —Marta, Marta, hayits qa natawje'meten qa e'mehe'ej iye wiikfik'i enewe' olotsiiji' wekwek qu' aqsiijkii.
LUK 10:42 Qa na'lƚe ka' ewii'ƚija les ƚe'wistax qu' nana'l e'm. Ene' María na' yaftsin in t'eku'miiji' hik ha'ne les qi in ƚe'wis, qa ham pa'qu' nenitka'mij.—
LUK 11:1 Qa ƚunye'jkii iye pa'aj pa' Jesús in iyin qa pa'n qu' na'ni'iji' iye pa'aj in iyin, qa in yili'ij pa'aj, qa pa' ewi'ƚ pekhewe' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, ets'ijatsheni'ƚij qu' nek'iyini'ƚ, in ƚunye'jek ka' Juan Bautista'ik'i in yijatshenij he' ƚ'ijatshenhei.—
LUK 11:2 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Qu' iyini'ƚ qa it'iƚij: “Intata, neniwqinhetji'ha aka' qiji' ii. Yape namets pa' ƚahats'ij qu' qi'ija qu' enek'enhei.
LUK 11:3 Esƚisi'ƚij ha'ne neƚuji' pa'qu' hetuji'ƚ in ƚunye'jek week neƚuts.
LUK 11:4 Iwu'mi'ƚyik'ui pe' uƚ'ets haqsi'ji'ƚijkii in yijunyejeyi'ƚek in hiwejinƚi'iƚ week nekhewe' uƚ'ax yaqsi'jtaxi'ƚ ye'mijkii. Hasu'uj etswejinƚi'iƚij qu' netswumi'ƚju' pa' witaqjaajinkeye'j.”—
LUK 11:5 Qa yit'ij iye pa'aj pa' Jesús: —Jit'enqeku'ni' ek pa'qu' ewi'ƚe' ekheweli'ƚ qu' nana'l pa'qu' ƚejuwaika'ye', qa' nakii in hats ƚeqewuk'uji' naja'x, qa' nit'ijets: “Waika', atsatkinhenin qeku'nets wetshetk'ewi'ƚe' pane',
LUK 11:6 qe hanee'ij namyii ha' ewi'ƚ waika' iye toxii pa' ta'ƚji'. Ham yaqi'ijup qu' hetisij.”
LUK 11:7 Pakha'an qa nekuƚetsfik'i qa' nit'ij: “Hasu'uj atsjati'meten. Hats yijanit'axji' na' ƚeji' qa yiwhifetsju' iye ene' yilits. Qa nite' ƚeke' qu' netsiipha'm qu' k'eƚisij pe'ye'.”
LUK 11:8 Hit'ij ewets, in yemjeetax in ƚejuwaika'tax qa nite' ni'yijupha'm qu' netisij pe'ye', qa hastaax qa' niipha'm qe ta'ƚets in nite' yili'ij in iyinijetsji'kii. Ma' qa week tisij pe'qu' hami'im.
LUK 11:9 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets: “Iyini'ƚetskii qa' esti'yi'ƚij. Mowo'oƚiikii qa' i'weni'ƚ. Ilani'ƚetskii na' ƚeji' qa nenit'iƚij e'mii qhof.”
LUK 11:10 Qe week na'aj iyinkii qa testii. Qa na'aj wo'oikii qa yi'wen iye. Qa na'aj yilanetskii na'aj ƚeji' qa' wenit'iji'mii qhof.
LUK 11:11 Jit'enqeku'ni' ek iye pa'qu' ewi'ƚe' ekheweli'ƚ qu' hats nana'li'm pe'qu' ƚelitse', qa pa'qu' ƚa'se' qu' niyintaxijets sehetse', ¿me qa' netisij pa'qu' q'oiq'oye' in iyintaxijets sehetse'?
LUK 11:12 I'nƚi'i qu' niyintaxijets pe'qu' ƚihi'ye', ¿me qa' netisij pe'qu' neyeye'?
LUK 11:13 Qe ekheweli'ƚ in uƚ'etstaxi'ƚ qa ƚe'niyayi'ƚij pa'qu' ƚisi'ƚij wekwek ƚe'wis ene' elitsi'ƚ, qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's in ƚe'wiisija, qa les in ƚe'wis wiikfik'i qu' netisij na' Espíritu Santo pekhewe' qu' niyinijets.—
LUK 11:14 Qa pa' Jesús qa yukinik'uifik'i pa'aj pa' jukhew pa' i'ntaxji', ewi'ƚ inwo'met ham ƚe'lijeye'. Qa ƚunye'jkii pakha'aj pa' inwo'met in hats ikfik'i, qa pa' jukhew qa hats iyet pa'aj. Qa pe' olots jukhew qa efuts qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj aka' ƚunye'jkii.
LUK 11:15 Qa uja'x pe' yit'ijju': —Pakha'ƚe Beelzebú, ƚatata pe' inwo'metets, tisij hane'en pa' ƚet'unha'xijup qa ƚeke' in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets.—
LUK 11:16 Qa pekhewepƚe qa naqjaajinkeyu'ujek, ma' qa yiyajitaxijets qu' nethinij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ qu' nata'ƚetspha'm na' wa's.
LUK 11:17 Pa' Jesús qa hats nikfe'lets pa' ƚaqjamtikineyejeitaxkii pekhewe'en, qa yit'ijji'ju': —Na'aj qi witset qu' nawatlanju'kii ma' qa ƚakha'ƚe ƚete'm qu' netwuƚ'enhetju', qa hik ƚunye'j iye na'aj ewi'ƚ jukhew qa ƚelits qa ƚewhe'ye' iye in watlanju'kii, qa ƚekhewelƚe ƚete'm iye in wetwuƚ'enhetju'.
LUK 11:18 Qa hik ƚunye'j iye nakha' Satanás qu' neqet'ets wetju'ƚkii qa wapilƚe wetju'ƚkii, ¿qa pa'n ƚunye'j qu'nte' niliyi'ij pa' ƚet'unha'x? Aka'an hit'iƚij ewets qe ƚit'iƚijets in hata'ƚijets pa' ƚet'unha'x pa' Beelzebú qa ƚeke' in hukinfik'ikii ne' inwo'metets.
LUK 11:19 Ekheweli'ƚ in ƚit'iƚijets qu' hukinfik'ikii pe' inwo'metets qu' nata'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Beelzebú, ¿qa ƚek ƚet'unha'xek pa' yit'iji' nekhewe' elitsi'ƚ in yiwu'mfik'i pe' inwo'metets? Qa hik ta'ƚijupi', nekhewe'en qu' hik nekhewe'ye' qu' nejeƚiƚijik'ui aka' ƚit'iƚijju'.
LUK 11:20 Qa yakha' in hukinfik'ikii ne' inwo'metets qa hit'iji' pe' ƚayaqsi'ƚe na' Dios, qa aka'an qa hats jutsiqaxij na' tenek'enheiji' na' Dios hats namtaxi'ƚ ewetsju'.
LUK 11:21 Pa'qu' jukhewe' in t'un, watjanithen week na'l ƚatjanetits, qa yejeeƚija pe'qu' ƚetsi'ye', qa pekhewe' i'nifi wekwek pekhe'en qa ham peeyi'ijkii qe tejeƚitii.
LUK 11:22 Qa na'lƚe iye pakha' les t'un iye wiikfik'i t'anipji' pakha'an, ma' qa t'ilit'ets qa naxij, qa nitka'mij week pe' ƚatjanetistax hik pekhewe' qi in wetjumtitaxets. Qa yeka'xik'ui pe' week ƚewekwekitstax qa week t'ihinijkii.
LUK 11:23 Pakha' qu' nite' yi'feyi'ij pakha'an yejuihife'ej. Qa pakha' nite' tsi'fenij in haqsi'jje'mkii qa yak'esa'xƚekii.—
LUK 11:24 —Pa'qu' ewi'ƚe' espíritu uƚ'ax in ikik'uifik'i na'aj jukhew, ma' qa nekƚi'ikii pa' ham i'ni'i' yisƚaxkii, wo'taxiikii ƚawapiihiwet'e. Qa in nite' yi'wen pa'qu' nawapi'yi', qa yijamtikii: “Maa, ma hapiliyek ke' yitsi' ke' hata'ƚifi.”
LUK 11:25 Qa in tepilii qa yi'wen in hats wetp'ilastaxifi qa hats wanaqsi'jtaxifi iye.
LUK 11:26 Ma' qa ik iye qa yi'wen qa t'eqe'mets pekhewep iye wetsjuk tatsai (7) espíritu les uƚ'ets wiikfi' nite' hik ƚunyejei pakha'an. Ma' qa week enewe'en qa uiji'teje'm iye qa i'nji' iye pakha' jukhew. Pakha'an ma' qa les qi'ija in uƚ'ax, nite' hik ƚunye'j in yojo.—
LUK 11:27 In mexe iyetij pa'aj pa' Jesús ekewe' wekwek, qa ewi'ƚ pe' efu i'nji'teje'm pekhewe' olots, qa taya'yij pa'aj in yit'ij: —Qi qu' ƚe'wisi'imkii pe' efu ƚata'ƚets in ƚenekfik'i qa nefunenkii iye.—
LUK 11:28 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Ehe, qa lesƚe qu' qi qu' ƚe'sitsi'imkiiha pekhewe' qu' nepiye'ek'i eke' ƚe'lijei na' Dios qa yaqsi'jijkiiha iye.—
LUK 11:29 Pekhewe' olots jukhew qa efuts, in hats les t'ijaifik'i qa olots wiikfik'i, ma' qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Ene' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij qi in uƚ'ets, iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ewi'ƚ ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa teesƚe qu' net'ethinheti'yij, qa ewi'ƚƚe hatse' qu' net'ethinheti'yij ka' ƚunye'jkii ka' Jonas'ik'i.
LUK 11:30 Qe hik qu' ƚunye'ji'ija ka' ƚunye'jkii ka' Jonas'ik'i in yamii ma' qa jutsiqetsi'm kakha' qek ƚunyejeye'taxkii kekhewe' Nínive ƚeiƚetsik'i, qa hik aka' qu' ƚunyeji'ijek ha'ne Ƚa's na' Jukhew enewe' hane'ej ƚahats'ij.
LUK 11:31 Kekhe' qi witnene efu'uk'i ta'ƚiiju' na' i'wk'uyi'liiju' niipha'm hatse' qu' newetjeyumtshentax ene' jukhew ha'ne hane'ej ƚahats'ij, ma' qa' nit'iƚij ewets qu' qiye' qu' uƚ'etsi'iƚ, qe kekhe'en toxii pa' ta'ƚji' qa namii qe qa' nepi'ye'ej ka' qi ƚikfeliya'xkii ka' Salomon'ik'i. Qa hane'ej, jeƚ qeku'ni'ƚek nakha' les t'anipji'ha ka' Salomon'ik'i hats ha'ne i'ntaxi'in.
LUK 11:32 Kekhewe' Nínive ƚeiƚetsik'i niipha'mkii hatse' qu' newetjeyumtshentax ene' jukhew ha'ne hane'ej ƚahats'ij, ma' qa' nit'iƚij ewets qu' qiye' qu' uƚ'etsi'iƚ, qe kekhewe'en yili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii in yepi'ye' ek'i ke' ƚe'lijei pa' Dios nifeli'm kakha' Jonas'ik'i. Qa hane'ej, jeƚ qeku'ni'ƚek nakha' les t'anipji'ha ka' Jonas'ik'i hats ha'ne i'ntaxi'in.—
LUK 11:33 —Ham pa'qu' nene'ƚji' fetitjiye' qa nat'inkii, qa nite' ƚeke' iye qu' nit'onijju' pe'qu' ti'najki'ye' ƚasi'ye'. We'nitonpha'm yijat'ij qe we'nenpha'm hats'inha qa week yi'wenkii pe'qu' nuiteje'mkii.
LUK 11:34 Ne' otoi hik ƚunyejei qu' ƚefetitjiye' na' ese'n, qa hik ta'ƚijupi', ne' otoi qu' ƚe'sitse' qa' nana'ljiim kiyek na' ese'n. Qa qu' uƚ'etse'ƚe ne' otoi qa' nooye'jiimkiyek na' ese'n.
LUK 11:35 Jeƚ etij pa' na'lkii in'etji' qa hasu'uj qu' noo'ye'kii.
LUK 11:36 Qe qu' weeke' na' ese'n qu' hik ƚunye'je' qu' nana'lkii qa ham pa'qu' ƚuk'eye' qu' noo'ye'kii, ma' qa' qi'ija qu' nana'l e'mkii hik qu' ƚunye'je' ne'ej fetitjii qu' nanalit epji' pa'qu' ƚ'uƚaxe'.—
LUK 11:37 In yili'ij pa'aj pa' Jesús in iyet, qa pa' ewi'ƚ fariseo qa t'eqe'mets qu' netekiƚi'ju' pe' ƚetsi'ii. Qa pa' Jesús qa yijayan pa'aj qa uiteje'm qa i'nijupju' pa' ƚekula'x.
LUK 11:38 Pa' fariseo qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj in yi'wen pa' Jesús in nite' yijayanij pakha' yit'ij pe' ƚawa'mhitsik'i qu' nojo qu' nawa'nqa' qa' i'nk'aƚe netek.
LUK 11:39 Qa pakha'ƚe Yatsat'ax'inij qa yit'ijets pa'aj: —Ek'en qeku'ni'ƚek ekheweli'ƚ fariseol, ekheweli'ƚ ƚenliji'ƚju' na' i'nfik'i na' wasu qa tok'o iye, qa nakha'ƚe ƚatawe'jji' qa topo'oj nakha' wit'ejtenheye'j qa na' uƚ'ax iye.
LUK 11:40 Ham ƚenikfe'li'iƚets. Nakha' yaqsiijkii na' i'nfik'i, ¿me nite' yaqsiijkii iye na' i'nteje'm?
LUK 11:41 Ihini'ƚij yijat'ij nekhewe' wekwek topo'oj nakha' i'nteje'm qa' ƚisi'ƚ ne' ham yiwq'axine', ma' qa' hayitse' yijat'ij qu' ham ƚejili'ye' na' i'nteje'm qa na' i'nfik'i.
LUK 11:42 ¡Qa hiyee'ƚe e'newusitsi'ƚ fariseol! Qe in ƚeqethentaxi'ƚfik'i ne'ej menta qa ne'ej ruda qa week iye ni'khewepij ƚesejets, in yamets qu' diezse' qa ewi'ƚ na'aj ƚetisi'ƚij na' Dios. Qa ƚ'anƚi'iƚipji'kii nite' ƚaqsiiƚijkii pa' yatsathen qa pa' witeqsu'unka'xij iye pa' Dios. Hik ekewe'tax qek aqsiiƚijkii yijat'ij, qa hasu'ujƚetax qek ili'iƚij kekhewep iye hats ƚaqsi'ji'ƚijkii.
LUK 11:43 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ fariseol! Qe ƚisu'uni'ƚ wiikfik'i qu' ni'iƚipji' ne'ej ƚots'oji'laxits ne'ej tenek'enhei ne' witlijtsitjiyitsifi, qa ƚisu'uni'ƚ iye qu' eniwetfelhe'yiƚi'mkii ne' witaqhawetitsji'.
LUK 11:44 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ! Qe hik ejunyejeyi'ƚ ne'ej nimeƚkui qe hats nite' yeqet'etsiikii na'aj i'ni' qa t'otsipji'kii ene' jukhew qa efuts qe nite' nikfe'lets.—
LUK 11:45 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' ewi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei: —Maestro, in ƚit'ij aka'an yekheweli'ƚ iye in ƚatswakanini'ƚkii iye.—
LUK 11:46 Pa' Jesús qa yit'ij: —¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ iye ekheweli'ƚ, i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei! Qe ƚiƚkonini'ƚij ene' jukhew pe' niihetits witqatai jutsitets qu' jinteka'xtax, qa ekheweli'ƚ qa nite' ƚisu'uni'ƚ qu' eka'xi'ƚ nite' ewii'ƚe' iye pe'qu' ayaqsiyi'iƚ qu' ekumhini'ƚi'.
LUK 11:47 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ! Qe ƚeniihini'ƚpha'm qa ƚaqsi'ji'ƚ ne' ƚenimeƚkui ke' profetalik'i in hik ekewe' ƚalanhei iye ke' aqa'jteyi'ƚik'i.
LUK 11:48 Qa aka'an in ƚaqsiiƚijkii, ma' qa hats ƚi'sinhetiƚijupi' aka' yaqsiijkii ke' aqa'jteyi'ƚik'i, qe kekhewe'en nilanju' qa ekheweli'ƚ qa ƚeniihini'ƚpha'm ƚaqsi'ji'ƚ ne' ƚenimeƚkui.
LUK 11:49 Qa hik ta'ƚijupi' na' qi ƚikfeliya'xkii na' Dios in yit'ij iye: “He'nukini'ƚ ei hatse' pe'qu' profetale' qa apóstoles iye, pekhewe'en qa' natlanhetiiju' pe'qu' uja'xe' qa pekhewep iye qa' natawitjaxtii.”
LUK 11:50 Qa hik ta'ƚijupi' ene' hane'ej ha'ne ƚahats'ij qu' netitijitiyijets hatse' qu' ƚekhewele' qu' nanlanju' pe' week profetalik'i in uja'xek pe' talanhetii'ju'kii ta'ƚijii in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne sehe'.
LUK 11:51 Qa' nata'ƚijii in talanhetii ka' Abel'ik'i qa' namijii in talanhetii ka' Zacarias'ik'i. Hikka' talanheti'yi' nakha' ƚeqewuk'uji'ju' na' ts'eewe'epji' (altar) qa ne' t'ejutshenheti'yets na' Dios. Ehe, yakha' hit'iƚij ewets, aka'an in t'enhetiyipji' iye enewe' hane'ej ƚahats'ij.
LUK 11:52 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ, i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei! Qe ekheweli'ƚ ƚaqsi'jtaxi'ƚ ne' ƚejinje' na' witikfeliya'xkii. Qa ekheweli'ƚ nite' ƚe'nuihiyu'uƚii qa nite' ƚiwejiniƚi'm iye nekhewe' hats nuihiyu'taxii.—
LUK 11:53 In ikik'uifik'i pa'aj pa' Jesús pe' wititsi', qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pekhewe' iye fariseol, qa yijayanfik'i pa'aj, ma' qa yapeƚek qa iyetƚe etsek pa'aj qe qi in nayu'um, qa pekhel ƚ'anyejeyetskii in nifaakankii,
LUK 11:54 qe tewqeleiƚetaxijik'ui qu' nophe'ƚji' pa'qu' nit'ij.
LUK 12:1 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj, qa not'axets iye pa'aj pe' olootsija milits yamets pe' jukhew qa efuts iye, watkatitij wetepji' pa'aj. Pa' Jesús qa iyet, me yojo in iyetik'ui pe' ƚ'ijatshenhei: —Jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura ne' fariseol, ikji' in hik ƚunyejei qu' wetsjuk ƚejusitse'.
LUK 12:2 Qe ham pa'qu' natat'inhetiikii qu'nte' ne'twenheti'ye', qa ham iye pa' qu'nte' netfelhiti'ye' qu'nte' ninikfe'le'.
LUK 12:3 Qa hik ta'ƚijupi', week pe'qu' it'iƚij na' nookii qa' netpiikaxti'yi' na' na'lkii, qa pe'qu' it'iƚij qu' ajawehentaxi'ƚij wetju'ƚ pe'qu' wititsiyi'ifi, qa' netniya'yijkii qu' netfelhitii pa'qu' ƚ'anuyi'ipji' pe'qu' wititsi'ye'.—
LUK 12:4 —Qa yakha' qa hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ yijuwaikal, e'nijiweikitek'iƚiju'ƚ ene' yilanƚe ne' esenitsi'ƚ, qe qu' hats nalan qa hats ham iye pa'qu' ƚeqfenyeje'ej.
LUK 12:5 Qa yakha'ƚe qa' k'efeli'ƚi'm pa'n ƚii pa'qu' les e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ. E'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ nakha' qu' hats nalan qa na'li'm iye na' ƚet'unha'x qu' newu'miiju' nakha' fe't qi iftsax. Ehe, yakha' hit'iƚij ewets, ¡Hane'en hik ha'ne e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚha yijat'ij!
LUK 12:6 ¿Me nite' te'ninei ne'ej lee'fij (5) papaye'mtsil in ƚaja'aju'ƚ ne'ej wetsjuk ƚ'astakii nijketits ƚelits? Qa nakha'ƚe Dios qa nite' ewii'ƚe' pe'qu' nantapi'ii enewe'en.
LUK 12:7 Qa hik ƚunyejei iye, ne' ewkujitsi'ƚ hats week wetjeyumtshen. Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, ekheweli'ƚ e'weju'ƚi'ƚij ƚ'ani'ƚi'pji' pe'qu' olotsetax papaye'mtsile'.—
LUK 12:8 —Yakha' hit'iƚij ewets, week pakha' qu' nite' newelkut'e' yijkii qa tetfeliji'm ene' jukhew in tsijayan, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netetfeljiiji'mek ne' ƚaqa angelits na' Dios.
LUK 12:9 Qa pakha'ƚe qu' newelkutyijkii nite' tetfeliji'm ene' jukhew, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' newelkutjiijets kiyek ne' ƚaqa angelits na' Dios.
LUK 12:10 Qa week pakha' qu' nit'ij pa'qu' ewi'ƚ wi'tlijeye' t'ejuyiju'ƚ ha'ne Ƚa's na' Jukhew, qa ƚeke'ƚe qu' netwumhiti'yik'ui aka'an. Qa pakha'ƚe qu' nit'ij pekhewe' qu' net'ejuyiju'ƚ nakha' Espíritu Santo qa nite' ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui pekhewe'en.
LUK 12:11 Qu' ekekiti'yi'ƚii nekhewe' witlijtsitjiyits qa qu' ekekiti'yi'ƚetsji' iye nekhewe' wittatal qa nekhewep iye wit'alhei, qa hasu'uj natawje'meteni'ƚ pa'qu' eqfenyejeyi'iƚ ewek qa pa'qu' it'iƚijiju'ƚ iye.
LUK 12:12 Qe nakha' Espíritu Santo hik nakha'ija qu' nijatshenij pa'qu' it'ij qu' hats namets qu' iyet.—
LUK 12:13 Ma' qa ewi'ƚ pa'aj pa' jukhew i'nji'teje'm pekhewe' olots pakha'aj, qa yit'ijets pa' Jesús: —Maestro, it'ijets ha' mats qu' nesƚisij pe'ye' qu' natsak'esijek pe' ta'ƚets ka' tata'aƚik'i.—
LUK 12:14 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Jukhew, ¿pa'n ƚii pa' ts'entaxi' qu' yakha'ye' qu' k'ejeyumtsheni'ƚij pe' ewekwekitsi'ƚ?—
LUK 12:15 Qa pa' Jesús qa yit'ijets pe' weekji': —Jeƚi'ƚiju'ƚ week eke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ejunyejeyi'ƚij in ƚisu'uni'ƚ eke' wekwek, qe ha'ne witiƚa'x nite' yeqethenii qu' olotsi' i'm pe' wekwek.—
LUK 12:16 Qa nifeli'm pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi': —Ewi'ƚ pa' jukhew qi in yiwq'axin wekwek qa olots iye pe' ƚaq'astai, qa pa' ƚeq'ejinqa'wet in hats yamets in yuji' pe' ƚ'enheiju' qa olots iye pe' ƚei.
LUK 12:17 Qa pa' patun qa yijamtikii: “¿Paa's qu' yeqfenye'ji'ij ha'ne yenekju'? Hats ham yeqitset'i'ij ene' ƚei.”
LUK 12:18 Ma' qa yit'ij pa'aj: “Ye'ehe aka' qu' yeqfenye'ji'ij. Heni'ttaxijju' enewe' yeqjiikiyij qa' heniihinpha'm iye qa' les hiwqinhet ma' qa' week henifi yijat'ij ene' yenheiju' qa ene' na'l ye'm.”
LUK 12:19 Ma' qa' hitƚi'ij yitets: “Jukhew, hayits qa olots ene' ƚaqsi'j. Weju'ƚij pe'qu' olots ininqapitse', mawapii, qa' ek, qa' iya' qa' e'ƚe'wisi'imkii iye.”
LUK 12:20 Qa nakha'ƚe Dios qa yit'ijets: “Nite' ƚ'eqeneƚuikii, hane'ejija ha'ne naja'xji' qu' awa'm qa ne' na'l e'm ƚaqsi'jtax, ¿pa'n ƚii pa'qu' naya'x e'j?”
LUK 12:21 Aka'an hik aka' ƚunye'j pakha' qu' naqsi'jtax pe'qu' olootse' qu' ƚakha' ye'ƚe qu' net'ejuiƚe'ets, qa hamƚe yiwq'axine' ekewe' t'ejuyets na' Dios.—
LUK 12:22 Ma' qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets aka'an. Hasu'uj natawje'meteni'ƚ pa'qu' etuji'ƚ qa pe'qu' eqhinatayi'iƚ iye in mexe i'ƚiyi'ƚ,
LUK 12:23 qe na' witiƚa'x les t'anipji' na'aj inaq, qa ha'ne i'naj i'nese'n qa les t'anipji' ek ekewe' witqhinatai.
LUK 12:24 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ek ne'ej o'powil, in nite' wenq'entax qa nite' nit'ijji' iye pe'qu' ƚ'enheyeju', qa hamtax iye pe'qu' ƚextsili'ij qu' naqsi'j pe'qu' ƚeqeye', ƚa'mek na' Dios qa tisijkii pa'qu' netuj. Qa ekheweli'ƚ ¡hayits qa qi qu' e'weju'ƚi'iƚij yijat'ij ƚ'ani'ƚi'pji' ne' junatai!
LUK 12:25 ¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' itawje'met'e' qa' naqsiijkii qu' les nijetin eku'nij iye pa' ƚiƚa'x?
LUK 12:26 In nite' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii aka' nite' qi ƚammi's, ¿qa inhats'ek in natawje'meteni'ƚ kekhewep iye wekwek?
LUK 12:27 Jeƚi'ƚju' ne' ƚop'omits (lirios) in t'ijaifik'i. Nite' t'ithayiitax qa nite' taftiƚintax iye. Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets ka' Salomon'ik'i in wanaqsii'jtaxija, qa nite' ƚunyejeyiju'ƚ ene' ƚop'om in ƚe'sitswikfi.
LUK 12:28 Qa na' Dios in ƚeqjunyejeyij aka'an enewe' uje' qu' nonoxp'onhetji qa' lomomeji' hane'ej na'l jup'elket ta'ƚi' na' ƚ'ejinqa'wet, ye'ehe, qa ekheweli'ƚ qa' les qu' qiye' pa'qu' ƚeqjunyejeyi'iƚ ej, ¡jukhew hayits qa ƚ'inqekuteetsi'ƚkii!
LUK 12:29 Ekheweli'ƚ, hasu'uj natawje'meteni'iƚ qu' mowo'oƚiikii pa'qu' etuji'ƚ qa pa'qu' iya'aƚji' iye.
LUK 12:30 Qe week ene' nite' yijayan na' Dios witsetits ha'ne sehe' epji' enewe'en qi in wo'oi week ekewe' wekwek. Qa nakha'ƚe Atata'aƚ qa hats nikfe'lets in nite' ƚisu'untaxi'ƚ qu' hamitsi'iƚ ejup ekewe' wekwek.
LUK 12:31 Qa hik ta'ƚijupi', ekheweli'ƚ qa' aftsini'ƚek na' tenek'enheiji' na' Dios, ma' qa' esti'yi'ƚij week ekewe' wekwek.—
LUK 12:32 —E'nijiweikitek'iƚ kots'etets nite' olots, qe na' Atata'aƚ hats yiwjutsiqenija qu' neƚisi'ƚij na' tenek'enhe'yi'.
LUK 12:33 Ihini'ƚij pekhewe' qu' nana'liƚ'em qa pekhewe' qu' ƚ'astaye' qa' ƚisi'ƚijkii pekhewe' ham yiwq'axine'. Aqsi'ji'ƚijkii aq'astajiwotsi'iƚ ti'naj nekhewe' nite' ƚipipji' yijat'ij, hik nekhewe' wekwek ƚe'sits na' wa'sji' nite' yili'ij yijat'ij in na'l. Hik nakha'a' yijat'ij ham pa'qu' ejtenhetsaxe' qu' namii, ham iye nosositetsi'i' qu' netuj.
LUK 12:34 Qe pakha' qu' eni'ƚi' pekhewe' qu' ewekwekitsi'iƚ, qa' hikpa' jeek qu' na'ni' ne' atawjetsi'ƚ.—
LUK 12:35 —Matjanitheni'ƚkii, qa' itujinheti'ƚji' iye pe' efetitjiyitsi'ƚ.
LUK 12:36 Hik ejunyejeyi'iƚ pa'qu' jukhewe' qu' natjanithenik'uikii pa'qu' ƚaqa patune' in yamii pa'qu' ewi'ƚ ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii, qa in nam qa yilanetskii pa' ƚeji' qa aje'eƚ yit'ijimiiqhof.
LUK 12:37 Ƚe'sitsi'mkii pe' jukhew in nam pa' ƚaqa patun qa yi'wen in nite' ima'ju'. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets pa' patun qa' naya'x eku'nijek pe' ƚeqejkunenhei qa ninhinijupjukii pa' mesa qa' nenkunhenju' pekhewe'en.
LUK 12:38 Ƚe'sitsi'mkii pekhewe'en in nite' yif'eli' iju'ƚ inye'jƚu' qu' ƚeqewuk'uyetaxji' naja'x, i'nƚi'i qu' ipƚu'yi'iju'ƚ neƚu.
LUK 12:39 Menikfeliti'ƚets aka'an, pa'qu' ewi'ƚ natsat'axij pe'qu' wititsi'ye' qu' nenikfe'lets pa'n uja'x hora qu' na'naja'xij qu' nanamets pa'qu' ejtenhetsi'le', qa' qi qu' natjanithenik'uikii qa'nte' name'etsji' pe'qu' ƚetsi'ye' qu' net'ejtenij pe'qu' ƚewekwekitse'.
LUK 12:40 Ekheweli'ƚ iye matjanitheni'ƚkii, qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew namji' hatse' pe'qu' horaye' qu'nte' umtiyetaxi'ƚ qu' nanamji'.—
LUK 12:41 Ma' qa ha' Pedro qa nifaakan pa'aj: —Yatsat'axyij, ¿me yu'ja'xƚi'iƚ qu' it'iƚij yiwets aka' ƚejeyumtshenijupi', me week iye qu' it'ijets?—
LUK 12:42 Pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ij pa'aj: —¿Pa'n ƚii pakha' witqejkunenek tek'en qa nikfe'lkiiha iye, hik pakha' pa' ƚaqa patun qa' neni' qu' nejeƚipji' pe' week ƚeqejkunenhei hats'inha qu' netisji'jij ƚaqe' in hats yamji'jets ƚekujii?
LUK 12:43 Ƚe'wis pakha' witqejkunenek in ƚunye'j aka'an, qe pa' ƚaqa patun in nam qa yi'wenij in yaqsi'jijkiiha pakha' ƚ'ithayijkit.
LUK 12:44 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets pa' patun qa' neni' qu' week netnek'enhe'yij pe' ƚewekwekits.
LUK 12:45 Qa qu' nitƚi'ij pa' witqejkunenek pa' ƚatawe'j: “Ha' yaqa patun tees qu' nanam aje'eƚ.” Ma' qa' yapeye'ƚek qa' nilanje'mkii pekhewep ƚ'ithayifets jukhew qa pe' efuts iye, qa tek, qa iya', qa yek'uwet iye.
LUK 12:46 Pa' ƚaqa patun pa' witqejkunenek qa' nanam pakha' neƚuji' nite' notkitaxji'kii, qa pe' hora iye nite' nikfe'lets qu' nanamji', ma' qa' qi qu' nitanithen qa neni' pakha' ƚeq'itset'ij pekhewe' inqeku'.
LUK 12:47 Qa pakha'ƚe qu' witqejkunenek'e in hats nikfe'ltaxets pakha' qu' nisu'untax pa' ƚaqa patun, qa nite'ƚe watji'let, nite' yaqsi'jijkii iye pakha' hats yisu'untax pa' ƚaqa patun, ma' qa' qi iye qu' nitanithen.
LUK 12:48 Qa pakha'ƚe qu' nite' nenikfe'le'ets pakha' qu' nisu'untax pa' ƚaqa patun, qa yaqsi'jƚi'ijkii pe' yutentax, qa nite' qi'ija qu' nitanithen. Week pakha' qu' hats netesti'yij pe'qu' olotse', qa' olotse'ji'jek pe'qu' natyajaxti'yijets pakha'an, qa pakha' qu' les olotse' pe'qu' netesti'yij, qa' les olotse'ji'jek pe'qu' netniyinheyijets qu' naqsiijkii.—
LUK 12:49 —Yakha' in tsam qe qa' hitujinhetje'm pa'qu' fet'e' ha'ne sehe' ipji'. ¡Hayits qa qi in hisu'untaxija qu' hats netujje'm!
LUK 12:50 Qa mexeƚe qu' nojo qu' hempuli'jji' pa' qi a'tax. ¡Hayits qa qi in tsitawje'meten qa' naamƚi'ijii qu' week nijat'etstax!
LUK 12:51 ¿Me ƚumti'iƚ in tsam qa' hetisij pa'qu' ƚ'ikesimeyaxitse'ƚekii ha'ne week sehe' ipji'? Nite', yakha' hit'iƚij ewets, in tsam qe qa' neqet'etsju'kii ene' jukhew.
LUK 12:52 Qe hane'ejija qu' nata'ƚi', lee'fij (5) pe'qu' na'nifi pe'qu' ewi'ƚ wititsi'ye' qa' neqet'etsju'kii ƚunyejei, pe' wetshetk'ewi'ƚ qa' ƚ'ejuihifetsi'ij pekhewe' wetsjuk, qa pekhewe' wetsjuk qa' ƚ'ejuihifetsi'ij pekhewe' wetshetk'ewi'ƚ.
LUK 12:53 Qa' neqet'ets wetju'ƚkii iye, pa' ƚatata qa' ƚ'ejuihifeyi'ij pa' ƚa's, pa' wita's qa' ƚ'ejuihifeyi'ij pa' ƚatata, pe' ƚenene qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe' ƚasi', pe' ƚasi' qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe' ƚenene, qa pe' ƚeqewketi' qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe' ƚefelits, qa pe' ƚefelits qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe' ƚeqewketi'.—
LUK 12:54 Ma' qa yit'ijji'ju' iye pe' oloots jukhew qa efuts: —In ƚi'weni'ƚii pe'qu' wasi'ye' in nekpha'm ta'ƚiiju' na' tefeji', ma' qa aje'eƚ ƚit'iƚijju': “Nekju'kii hatse'” qa hik aka' ƚunye'j.
LUK 12:55 Qa na'aj t'unik'i in ta'ƚji' na' i'wk'uyi'lii, qa ƚit'iƚijju': “Elejei hatse'” qa hik aka' ƚunye'jkii iye.
LUK 12:56 ¡Wetsjuk ƚejusits! In ƚenikfe'li'ƚets in ƚejeƚiƚijupkii ekewe' ƚunyejeikii ha'ne sehe' epji' qa na' wa'sji'pha'm iye, ¿qa inhats'ek qu' nite' enikfe'li'iƚets qu' jeƚi'ƚijupkii ha'ne hane'ej ƚahats'ij?—
LUK 12:57 —¿Qa inhats'ek in nite' ekhewelƚi'iƚ ete'm qu' ejeƚi'ƚji' qu' ku'mi'ƚi' pa' yatsathen?
LUK 12:58 Qe in mexe ƚijayan pakha' qu' net'ejui eju'ƚ qu' neka'xii pekhewe' qu' netnek'enhei, e'meheyi'ij qu' mowo'oi qu' aje'eƚ e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pakha' wit'ikheyi'jik'i, qa hasu'uj qu' nejufta'xƚi'ij qu' neka'xii pa'qu' jueze', ma' qa pa' juez qa netis e'j pa'qu' oq'opheƚinetsi'le', qa pa' oq'opheƚinetsi'l qa' nuihinifi'ek pe'qu' witq'opheƚitjiye'.
LUK 12:59 Yakha' hit'ij ewets, in nite' ƚ'atsji'ƚfik'i aje'eƚ ipƚu'ui qu' week ijanin.—
LUK 13:1 Hik pakha'aj pa' neƚuji' na'l pa'aj pe' uja'x jukhew pakha' i'ni' pa' Jesús, qa nifelimik'i pa' ƚunyejeikii pa'aj pe' jukhew'ik'i Galilea ƚeiƚetsik'i, pa' Pilato in nilanju' pa'aj qa pe' ƚ'athits pekhewe'en qa yetsjiƚkinij pe' ƚ'athits pe' inqa'metetsik'i ƚeqististax pa'aj pekhewe'en.
LUK 13:2 Pa' Jesús qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¿Me ƚumti'iƚ ekheweli'ƚ aka' ƚunyejeikii pe' jukhew'ik'i Galilea ƚeiƚetsik'i qu' nata'ƚets qu' lees uƚ'etse' wiikfik'i qa' nite' ƚunyejeye' pekhewep Galilea ƚeiƚets iye?
LUK 13:3 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets in nite'. Hik qu' ejunyejeyi'iƚ iye qu' nite' menink'aihiti'iƚ pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qa' anaxi'ƚju' iye hatse'.
LUK 13:4 ¿Ye' me ƚumti'iƚ iye kekhewe' dieciocho (18) jukhew'ik'i in jaƚaq'ipji' ke' qaaxapha'm wititsi'ik'i (torre) na' Siloé ei qu' nata'ƚets iye qu' les uƚ'etse' qa' nite' ƚunyejeye' nekhewe' week i'ni' na' Jerusalén?
LUK 13:5 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets iye in nite'. Hik qu' ejunyejeyi'iƚ iye qu' nite' menink'aihiti'iƚ pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qa' anaxi'ƚju' iye hatse'.—
LUK 13:6 Ma' qa nifeli'm iye aka' yejeyumtshenijupi': —Ewi'ƚ pa' jukhew na'li'm pe' ewi'ƚ ƚ'enkiju' higokuk yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet. Qa yejeƚtaxii qu' hats netei qa hamƚe pe'qu' ewii'ƚe' ƚe'ye' qu' ni'wen.
LUK 13:7 Qa yit'ijets pa' ƚeqjeƚinenek'ij pa' ƚeq'ejinqa'wet: “Jeƚ, hats wetshetk'ewi'ƚ ke' ininqapits in henjeƚji'ijtaxii ene' higokuk qa ham ji'ij hi'wene' ƚeye'. Enfekinju' hatse'. ¿Inhats'ek in natkinƚetax qa yothetƚetaxi'kii ha'ne ƚe'wisji' sehe'?”
LUK 13:8 Pakha'an qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: “Yaqa patun, taaqu' ewi'ƚi'ij qu' iwejinƚe eku'n ha'ne ininqa'pji'. Qa' hef'uƚ'utifikii qa' hiwu'mifi iye ne' wakka ƚi'mhui,
LUK 13:9 ma' qa i'nƚi'i qu' hats nana'l hatse' ƚeiye'. Qa qu' ham ƚeiye' iye ma' qa' henfekinju' yijat'ij.”—
LUK 13:10 Pa' Jesús i'nq'ijatshenifi pa'aj pe' ewi'ƚ pekhewe' ƚe'lijtsitjiyits pe' judío pa' ewi'ƚ neƚuji' witwapiihijii (sábado).
LUK 13:11 Qa hik pakha' i'ni' pa'aj pe' ewi'ƚ efu hats dieciocho (18) ƚeqe'ninqapitsij pa' ewi'ƚ ƚaatshek ta'ƚets pa' ewi'ƚ inwo'met in i'nji', qa hikpa' nite' yatsathenket qa yit'ij tuufufuf, qa nite' ƚeke' qu' natsathen pa' ƚ'anu.
LUK 13:12 Pa' Jesús in yi'wen pa'aj qa taya'yii, qa yit'ijets pa'aj: —Efu, hats ik'ek'uifik'i pa' awtshektax.—
LUK 13:13 Pa' Jesús qa t'eku'mipji' pa'aj pekhe'en, qa hik pakha'aj pe' efu qa ƚeke' in yatsathen pa' ƚ'anu, ma' qa yiwqinhet pa' Dios.
LUK 13:14 Qa pa' tenek'enhe'yij pe' judío ƚe'lijtsitjii qa qi in nayu'kii, qe pa' Jesús inqiƚinji' pa'aj pa' neƚu witwapiihijiitax. Qa pa' tenek'enhe'yij pe' judío ƚe'lijtsitjii, qa yit'ijji'ju' pe' jukhew qa efuts: —Olots kekhewe' ewi'ƚ tatsai (6) neƚuts qu' ji'nt'ithayiiji', qa hik kekhewe'tax ke' neƚutsji' qu' eneki'ƚijii qa' menqiƚini'ƚji', qa' hasu'uje' pe' neƚutsji' witwapiihijiyits (sábados).—
LUK 13:15 Ma' qa pa' Yatsat'ax'inij qa yeku'ƚ pa'aj: —Ejtitsits hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse', ¿me nite' ƚenit'iƚijii week ewiƚei ekheweli'ƚ pa'qu' wakkaye' oqokoyoyiwo'oƚ i'nƚi'i qu' matikataxe' in yamets na'aj neƚuji' witwapiihijii qu' eka'xi'ƚiiju' pa'qu' iweli'ye' qu' niya'?
LUK 13:16 Qa ene' efu, ene'en ta'ƚets ka' Abraham'ik'i qa na' Satanás qa yophe'ƚtaxji' aka' ƚeqfe'met hats dieciocho (18) ƚeqe'ninqapitsij, ¿me nite' ƚe'wisij qu' netenit'ijii na' ƚaatshek ha'ne neƚuji' in witwapiihijiitax?—
LUK 13:17 In yit'ij pa'aj aka'an pa' Jesús, qa pe' ƚ'ejuihifets qa qi in wepin wetju'ƚ pa'aj. Qa pekhewe'ƚe week jukhew qa efuts iye qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj in yi'wen eke' qits wekwek yaqsiijkii pa'aj pa' Jesús.
LUK 13:18 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ij iye pa'aj: —¿Pa'n ƚii pa'qu' hik ƚunye'je' na' tenek'enheiji' na' Dios? ¿Qa pa'n ƚunye'j pa'qu' hejeyumtshenijupi'?
LUK 13:19 Hik ƚunye'j ne'ej ewi'ƚ mostaza ƚo' in yeni'ju' na'aj jukhew pa'qu' ƚewenq'enhe'wet'e, qa ƚeyijƚem in ta'ƚ ma' qa najkak'ij, qa ne' junatai qa tupiiji' pe' ƚakjil.—
LUK 13:20 Qa yit'ij iye pa'aj pa' Jesús: —¿Pa'n ƚii pa'qu' hejeyumtshenijupi' na' tenek'enheiji' na' Dios?
LUK 13:21 Hik ƚunye'j ne'ej levadura pe'qu' ewi'ƚ efuye' in yetsjiƚkinij pa'qu' fo'ji'ye' qa wetshetk'ewi'ƚ yamitets pa' ƚeqjeyumtshela'xij in yenpha'm, ma' qa notki'ets ipƚu'ui in hats week yiju'fjufinhetik'i.—
LUK 13:22 Pa' Jesús in ik pa'aj qu' namii ha' Jerusalén, qa teiƚi'ij iye pa'aj in yijatshenji'ij pe' witsetits qa pe' witsetits ƚelits iye.
LUK 13:23 Qa ewi'ƚ pa' nifaakan pa'aj: —Yatsat'axyij, ¿me nite' olots pe'qu' iƚiye'?— Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús:
LUK 13:24 —Ment'unhetiƚets qu' uyi'ƚii na' epk'iyit ƚeji', qe yakha' hit'iƚij ewets in olots pe'qu' nenuihiyu'taxii qa nite'ƚe ƚeke'.
LUK 13:25 Qa' ink'aye'ƚe na' yatsat'axij ne' wititsi' qa' neniipha'm qa' nit'onji' na' ƚeji', qa ekheweli'ƚ qu' a'maneyi'iƚfik'i qa' ilantaxi'ƚetskii, qa' i'ttaxi'ƚij: “Yatsat'axyij, i'tqeku'ni'ƚij ye'mii qhof.” Qa' neku'ƚi'ƚ nakha'an, qa' nit'ij: “Nite' tsikfe'li'ƚ ej pa'n ƚataƚi'ƚji'.”
LUK 13:26 Ma' qa' yapeye'ƚek qu' ittaxi'ƚijju': “K'eyekufe'ini'ƚkiyek qa k'eyiyafe'eƚkii iye qa akha' iye ƚinq'ijatshenikii ne' yikheijeyi'ƚik'i.”
LUK 13:27 Ma' qa' neku'ƚiƚ nakha'an: “Hats inek hit'iƚij ewets in nite' tsikfe'li'ƚ ewets pa'n ƚataƚi'ƚji'. Me'nitoni'ƚ ye'mii, week nekhewe' yaqsiijkii na' uƚ'ax.”
LUK 13:28 Qa' hik nakha'yi'i' qu' qi qu' mapiƚi'ju' qa' nat'aiji' iye ek'unhetiyi'ƚ qu' i'weni'ƚii ka' Abraham qa ka' Isaac qa ka' Jacob qa week iye ke' profetas'ik'i qu' na'ni' na' tenek'enhe'yi' na' Dios. Qa ekhewelƚi'iƚ qa' ewumhiti'yi'ƚfik'i.
LUK 13:29 Qa' nanam hatse' pekhewe' qu' nata'ƚii na' neƚu'uju'ƚ, na' tefeji', na' ima'xii, qa na' i'wk'uyi'lii, ma' qa' na'nijupju'kii na' mesa qu' netekiju' na' tenek'enhe'yi' na' Dios.
LUK 13:30 Ma' hayits, hane'ej na'l ne' teke'lenju' qa' nojo hatse', qa na'l ne' hane'ej yojo qa' netke'lenju' hatse'.—
LUK 13:31 Ma' qa hik pakha'aj qa namets pe' uja'x fariseol qa yit'ijets pa'aj pa' Jesús: —Yape ma'ak'uifik'i iye hane'e'in qa' ma, qe ha' Herodes yisu'un qu' nalan.—
LUK 13:32 Qa yeku'ƚ pa'aj: —Ma'aƚii qa' it'iƚijets hakha' ejene'l: “Yakha' hukinfik'ikii ne' inwo'metets, qa henƚinju' iye ne' wanqaats'etaxju', hane'ej qa uje' iye, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' nasqhat'axij aka' yithayijkit.”
LUK 13:33 Qa yakha'ƚe qa mexe hakij na' yikheyij, hane'ej, uje' qa neƚukii iye, qe nite' ƚe'wisijupi' pa'qu' ewi'ƚ profetaye' qu' na'nik'uifik'i na' Jerusalén qu' nawa'm.
LUK 13:34 Jerusalén, Jerusalén, ƚanlanju'kii ke' profetas'ik'i, ƚenjele'ejkii utel kekhewe' t'ukinhetiiji'ijtax ei, ¡Pa'n uja'xij in hisu'untax qu' ewi'ƚ heni' ne' elits, qu' hik ƚunye'je' ne'ej ta'a'a' qe ewi'ƚ yeni' ne'ej ƚelits qa uyifi ƚefets, qa nite'ƚe ƚisu'un!
LUK 13:35 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ek na' etset'iƚ qu' hats ham na'ni'i hatse'. Qa hit'iƚij ewets in hats nite' ƚetsweni'ƚ iye hatse', ipƚu'ui qu' hats namets pa' ƚahats'ij qu' ittaxi'ƚij: “¡Qi in ƚe'wis ha'ne namij aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij!”—
LUK 14:1 Qa ƚunye'jkii iye pa'aj pa' Jesús in uyifi pe' ƚetsi' pa' ewi'ƚ pekhewe' tenek'enhe'yij pe' fariseol, qe qa' neteki'ƚju' pa' neƚuji' witwapiihijii pa'aj (sábado). Qa pekhewe'en qa aje'eƚ nite' nitalket'ij pa'aj in yejeƚijkii pa'qu' ƚeqfenyeje' ƚewek pa' Jesús.
LUK 14:2 Hik pakha' i'ni' pa'aj, ƚ'ejuyi'jii pa' Jesús, pa' ewi'ƚ jukhew wanqaats'e' qhofqhofi'k'i pa' ƚ'ajik'i.
LUK 14:3 Pa' Jesús qa nifaakan pa'aj pekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pe' fariseol iye: —¿Me ƚenexke'ej qu' netiƚinhetii pa'qu' nanqaats'etax pa'qu' neƚuyeji' in witwapiihijii (sábado)? ¿Me i'nƚi'i qu' nite' ƚene'xkeyi'ij?—
LUK 14:4 Qa pekhewe'en qa hamƚe iyete' pa'aj. Qa t'eku'mets pa'aj pa' wanqaats'e', ma' qa yiƚin pa'aj qa yit'ijets qu' nak.
LUK 14:5 Pa' Jesús qa yit'ijets iye pa'aj pe' fariseol: —¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' nanamik'iju' pe'qu' witijkiye' pa'qu' ƚa'se', i'nƚi'i qu' ƚoqokoyoyiwoye' wakka pa'qu' neƚuyeji' in mexe witwapiihijii, qa' nite' nentsine'pha'm aje'eƚ?—
LUK 14:6 Qa nite'ƚe weju'ƚiju'ƚ pekhewe'en qu' nekuƚik'i aka'an.
LUK 14:7 Pa' Jesús in yi'wenij pa'aj pekhewe' wit'iyinhei in yejeƚji' qa i'niju'kii pe' ƚetsetitits ne' qitsji' pa' mesa'ajup, ma' qa yit'ijets pa'aj aka' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi':
LUK 14:8 —Qu' nana'l pa'qu' niyinij'ejupi' pa'qu' ƚe'wis neƚuye' witiwhe'yejiye', hasu'uj ni'iju' pa'qu' ƚetset'e pa'qu' qiye'ji', qe q'ax iye pakha'an qu' net'eqe'mets iye pakhape' iye qu' les nat'an epji' qu' qiye'ji'.
LUK 14:9 Qa pa' iyini'ƚ ei qa' nenek ei qa' nit'ij ewets: “Ƚisij qu' na'ni'ju' nakha' ƚa'niju' hane'en.” Ma' qa' ijayik'ui qi qu' mewepinkii qu' ni'iju' pa'qu' netweifik'i.
LUK 14:10 Les ƚe'wis yijat'ij qu' e'niyinhei, qa' ni'iju' pa'qu' netweifik'i. Hats'inha qu' nanam pakha' qu' niyin'ei qa' nit'ij ewets: “Waika', eniipha'm les ente'nijai teje'm yijat'ij.” Ma' qa' hayitse' yijat'ij qu' newqinhetji' week pekhewe' i'nijupju'kii pa' mesa.
LUK 14:11 Qe pakha' qu' ƚakha' ye'ƚetax ƚete'm qu' neniwqinhetƚetaxji', qa' hik pakha'ye' qu' newepinkii qu' nite' netiwqinheti'ye'ji'. Qa pakha'ƚe qu' nite' neniwqinhete'ji' qa' hik pakha'ye' yijat'ij qu' netiwqinhetii.—
LUK 14:12 Pa' Jesús qa yit'ijets iye pa'aj pakha' iyinii: —Qu' aqsiijkii pa'qu' etuj in neƚu'uj, i'nƚi'i qu' naja'xi'ij, qa' hasu'uj iyinii pe'qu' ejuwaikale', hasu'uj iye iyinii pe'qu' ejefetsi'ija qa hasu'uj iye iyinii pe'qu' e'metitsi'im yiwq'axin wekwek qe enewe'en q'ax qu' natqa'tjai ej qu' niyin eyek, ma' qa hats aja'ƚi'ij in neƚis.
LUK 14:13 Qu' aqsiijkii ƚe'wis neƚuye' qa' les ƚe'wis yijat'ij qu' iyinii pekhewe' qu' if'iljetsitse', pekhewe' qu' uƚ'etse' ƚewek, pe'qu' onqokitse' qa pe'qu' puk'aletse' iye.
LUK 14:14 Ma' qa' qiye' yijat'ij qu' e'ƚe'wisi'imkii, qe pekhewe'en ham pa'qu' najaninij. Qa akha' qa' nana'l hatse' pa'qu' aja'ye' qu' iƚiye'tax iye kekhewe' yatsathen.—
LUK 14:15 In yepi'ye' ek'i aka'an pa' ewi'ƚ pekhewe' i'nijup pa' mesa, pakha'an qa yit'ijets pa' Jesús: —Ƚe'wisi'mkii week pa'qu' na'nij ji'teje'm pakha' qi witkujii hatse' pa' tenek'enhe'yi' pa' Dios.—
LUK 14:16 Qa pakha'ƚe Jesús qa yit'ijets pa'aj pakha'an: —Ewi'ƚ pa' jukhew yaqsiijkii qu' qi qu' netekju', qa olots pe' iyinii.
LUK 14:17 Qa in yamets pe' hora qu' netekju', qa yukin pa' ƚeqejkunenek qu' niyaji'ik'i pe' hats jutsiqets qu' ƚekufetse': “Yapete' eneki'ƚ. Hats yijat'ets he' aqatsi'ƚ.”
LUK 14:18 Qa weekƚe ƚunyejei pekhewe'en in welku't iju'ƚkii. Pa' yojohontax pa'aj qa yit'ij: “Peyijaat'ij, hanee'ij hayaqha'yets pa' ewi'ƚ sehe' qa' hejeƚ eku'nii qe nite' ƚeke' qu'nte' hi'wene'. Qa k'iyinij ewets qu' hasu'uj utenij wat'ij.”
LUK 14:19 Qa pakhap qa yit'ijek: “Peyijaat'ij, i'nk'aa'ija hayaqha'yets he' week inyaqsii (10) wakka koyoyoyiwots, Qa' mexe eku'n qu' hijaajin. Qa k'iyinij ewets qu' hasu'uj utenij wat'ij.”
LUK 14:20 Qa pakhap iye qa yit'ijek: “Peyijaat'ij, i'nk'aa'ija naxijik'i in heyewhe'yei qa nite' ƚeke' qu' henek.”
LUK 14:21 Qa pa' witqejkunenek qa wapilii pa' ƚaqa patun qa week nifeli'm ekewe'en. Ma' qa pa' patun qa qi in nayu'kii, qa yit'ijets pa' ƚeqejkunenek: “If'elitik'i qu' ma'atsfik'i ne' wit'ikheijei ha'ne witsetji' qa' eqe'mets pe' if'iljetsits, pe' uƚ'ets ƚewek, pe' puk'alets qa pekhewe' iye onqokits.”
LUK 14:22 Ma' qa nam iye pa' witqejkunenek qa yit'ijets pa' ƚaqa patun: “Yatsat'axyij, hats week haqsi'jijkii ka' hats ƚit'ij yiwets qa menjiit qi ha'ne ham i'ni'i'.”
LUK 14:23 Ma' qa pa' patun qa yit'ijets pa' ƚeqejkunenek: “Yape, ma iye qa ma'ak'i ne' i'nfik'i ne' qits wit'ikheijei qa ne' wit'ikheijei ƚelits iye qa' eqe'mets pa'qu' i'wen qa' enka'x met iye, hats'inha qa' notpo'oj ene' yitsi'.
LUK 14:24 Qe yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' ewii'ƚe' hekhewe' jukhew k'iyintaxii qu' ƚeke'ye' qu' nijaajin ha'ne qu' netnekui.”—
LUK 14:25 Olootsija pa'aj pe' nijayanik'i pa' Jesús, ma' qa tetwek'elaxiju'ƚ pa'aj qa yit'ij:
LUK 14:26 —Qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' qu' nisu'un qu' natsjayan, qa qu' nite' les qiyi'ija qu' netsu'un qa' namitfik'i qu' nisu'unija pa'qu' ƚatataye' qa ƚenene iye, qa pe'qu' ƚewhe'ye'ye' qa ƚelitse' iye, qa pe'qu' ƚamatsitse' qa ƚek'injats iye, qa ƚekutii qa ƚek'injai iye qa ƚakha' iye pa' ƚiƚa'x qu' namitfik'i wiikfik'i qu' nisu'un, qa' nite' ƚeke'ye' qu' yijatshenek'i'ij.
LUK 14:27 Qa pa'qu' nite' net'ekumi'i pe'qu' ƚeqe cruze' qa' natsjayantax, nite' ƚeke'ye' qu' yijatshenek'i'ij.
LUK 14:28 Qe, ¿pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' qu' nisu'un qu' naqsiijkii pe'qu' ewi'ƚ qaaxaye'pha'm wititsi' (torre), qu' nite' nojoye' qu' na'n eku'nijju' qu' nejeyumtshenji' pa'qu' uja'xe' pe'qu' nanaxi', hats'inha qu' nenikfe'lets me weju'ƚij pe' ƚaq'astai qu' nijat'ax?
LUK 14:29 Qu' naf'aliƚi'ij qu' nitsupintaxju' pe'qu' ƚetku'ye' qa nite' nijat'axe' qe nite' weju'ƚij pe'qu' ƚ'astaye', ma' qa week pe'qu' niwenji'ij qa' nawitjijiijikii ƚe'lijei.
LUK 14:30 Qa' nit'ijju': “Ha'ne jukhew in yitsupintaxju' ne' wititsi' qa nite'ƚe yaqhat'axij.”
LUK 14:31 I'nƚi'i pa'qu' ewi'ƚ wittataye' qu' nanwatlanheyu'uƚ pakhape' iye wittataye' ¿me nite' yojo iye qu' mexe na'n eku'nijju' qu' nijamti eku'nijupkii pe' diez mil (10.000) oq'opheƚinetsilets me les qu' t'unitse' qu' nat'anipji' pe' veinte mil (20.000) oq'opheƚinetsilets ƚelits pakha' t'ejuyiju'ƚ?
LUK 14:32 Qa qu' nite'ƚe ƚeke'ye' qu' net'ejuyiju'ƚ, qa pa' wittata in mexe toxiju'ƚ ma' qa' nukiniju'ƚ aje'eƚ pe'qu' ƚeqejkunenheye' qu' niyinijets pa'qu' nisu'un qa' week netisij hats'inha qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ.
LUK 14:33 Hik aka' ƚunye'j, pa'qu' ƚunye'je'ƚe ekheweli'ƚ qu' nite' weeke' qu' niwu'm pe'qu' nana'li'm, qa nite' ƚeke' qu' yijatshenek'i'ij.
LUK 14:34 Qe na'aj witlepinek ƚe'wistax. Qa qu'nte' ek'eme'ye'ji', ¿pa'n qu' ƚunye'je' qu' ƚeke'ye' qu' newetk'emetji' iye?
LUK 14:35 Ham weju'ƚi'ij, nite' weju'ƚij iye ha'ne sehe' epji', qa nite' weju'ƚij iye na'aj yi'sinhetji' sehe' (abono), qa' netwu'mhitiiƚefik'i. Pakha' qu' nana'l ƚekfiye' qa' nepiye'ek'iha aka'an.—
LUK 15:1 Week pekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' witset Roma, qa pekhewe' iye titijiti'yijets in qi in uƚ'ets jukhew qa efuts iye, qa nekets pa'aj pa' Jesús qu' nepiye'.
LUK 15:2 Pe' fariseol qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yejefitki'ijipji' pa'aj qa yit'ijju': —Ha'ne jukhew t'eku'miju'ƚ ene' qi uƚ'ets jukhew qa efuts iye, qa ƚekufetskii iye.—
LUK 15:3 Ma' qa pa' Jesús qa nifeli'm aka' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi':
LUK 15:4 —¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' nana'li'm cien (100) kots'etetse' qa ewi'ƚ pe'qu' hami'iikii, me nite' yiwejinƚe eku'ni' pe' noventa y nueve (99) pa' ƚ'ejinqa'wet, qa qi qu' nowo'oikii pe' hamiikii ipƚu'ui in yi'wen?
LUK 15:5 Ma' qa in yi'wen qa tik'eyifi qa yeni' ƚowonje' qa qi in ƚe'wisi'mkii qe hats yi'wen pe' hamtaxiikii.
LUK 15:6 Qa in yamii pe' ƚetsi' qa no'thet wetju'ƚ week pe' ƚejuwaikal qa pe' metitsi'm iye qa yit'ijets: “Week je'ƚe'sitsi'imkiiha qe hats hi'wen ha'ne hamtaxiikii kots'etax.”
LUK 15:7 Yakha' hit'iƚij ewets in hik ƚunye'j aka'an, pa'qu' ewi'ƚe' in yili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa yi'nk'aihit pa'qu' ƚunye'je', ma' qa qi in ƚe'sitsi'mkiiha na' wa'sji', qe ta'ƚets pakha'an, qa nite' hik ƚeqjunyejeyij pe' noventa y nueve (99) yatsathen in hats nite' hamik'ui qu' ni'nk'aihit pa'qu' ƚunyejeye'.—
LUK 15:8 —I'nƚi'i pe'qu' efuye' qu' nana'li'm week inyaqsii (10) ƚ'astai nijketitse' (plata) inyetets, qa ewi'ƚ pe'qu' nanamju'. ¿Me nite' aje'eƚ yitujinhetji' pe' fetitjii qa yit'iji' pe' ƚexp'ilasineti' in wo'oikii ipƚu'ui in yi'wen qa yili'ij?
LUK 15:9 Qa in yi'wen qa no'thet wetju'ƚ pe' ƚejuwaikakii qa pe' metitsi'm iye, qa yit'ijji'ju': “Week je'ƚe'sitsi'imkiiha qe hats hi'wen ene' hamtaxiikii yaq'astaki'.”
LUK 15:10 Hit'iƚij ewets, in hik ƚunyejei aka'an ne' ƚaqa angelits na' Dios, in qi in i'nji'teje'm pa' witisa'xi'mkii nekhewe'en, qe ta'ƚets pa'qu' ewi'ƚe' in wenink'aihit qa yili'ij pa' uƚ'ax in yaqsiijkii.—
LUK 15:11 Pa' Jesús qa yit'ij iye: —Ewi'ƚ pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits.
LUK 15:12 Pa' omehe' qa yit'ijets pa'aj pa' ƚatata: “Tata, esƚisij hane'ej week pa' uja'x pekhewe' tsatsat'etsijek.” Ma' qa pa' ƚatata qa yejeyumtshenij pekhewe'en pe'qu' natsat'etsijek.
LUK 15:13 Ma' qa uja'x pe' neƚutsik'i pa'aj, pa' omehe' qa ewi'ƚ yeni' pe' week ƚewekwekits, ma' qa ik qa yamii pa' toxii witset. Qa hikpa' naq'axiji' nite' yoksi'wenik'i pe' ƚaq'astayik'i wekwekƚe pe' taqhayijets.
LUK 15:14 Ma' qa in hats week naq'axij pe' ƚaq'astayik'i, qa nam pa'aj pa' qi yipku' pakha' witset. Ma' qa yapeƚek pa'aj pakha'an qa qi in iyipkun pa'aj.
LUK 15:15 Ma' qa wo'oikii ƚ'ithayiwet'e. Qa yi'wen pa' ewi'ƚ jukhew tetseti'yi' pakha'an, ma' qa yukinii pa' ƚeq'ejinqa'wet qa yithayinenij pe' ƚeƚinhei tafitets.
LUK 15:16 Qa yaqaamij qu' netuj pe' tafitets ƚaqats ƚei ne'ej najkak algarroba, qe ham testiyi'ij ƚaqe'.
LUK 15:17 Ma' qa yijamtikii pa'aj, qa yit'ij: “Olots he' t'ithayi'yi' ke' ƚetsi' ha' tata qa na'l na'aj amanfik'i wityejket, qa hane'ej yakha' qa naq'aliyuyij yiyipku' ha'ne ha'ni'.”
LUK 15:18 Qa' hapilii hane'ej ha' tata, qa hit'ijets: “Tata, yakha' yuƚ'ax. Nite' heik'enets pa' Dios qa akhap iye qa nite' heik'en ewets iye.
LUK 15:19 Nite' ye'weju'ƚij qu' it'ij yiwets, ya's. Umti yijat'ij qu' eqejkunenek'eyij.”
LUK 15:20 Ma' qa niipha'm, qa ik pa'aj qu' napilii pa' ƚatata. Qa k'esiyu'ui pa'aj pe' ƚetsi', ma' pa' ƚatata qa yi'weniju'ƚ qa qi in neq'eletij pa'aj. Qa wekuma'xiju'ƚ pa'aj, qa tik'eyi'ƚ wetju'ƚ, qa wetƚu'uƚ iye pa'aj.
LUK 15:21 Ma' qa iyet pa'aj pa' jutjana'x, qa yit'ij: “Tata, yakha' yuƚ'ax. Nite' heik'enets pa' Dios qa akhap iye qa nite' heik'en ewets iye. Nite' ye'weju'ƚij qu' it'ij yiwets, ya's.”
LUK 15:22 Qa pakha'ƚe ƚatata qa yit'ijets pa'aj pe' ƚeqejkunenhei: “If'elitiƚik'i qu' enka'xi'ƚ ne' les ƚe'sits witqhinatai qa' uihiniƚik'ipha'm. Enka'xi'ƚ iye ƚayaqsi'ye' qa' iyaqsineni'ƚji' iye, qa' ƚ'otshilaxtiye' iye qa' otshini'ƚji' iye.
LUK 15:23 Enka'xi'ƚ hakha' we'nujeninƚe wakka ƚa's, qa' ilani'ƚ, qa' hikha' jinteƚuj qu' jintaqsiijkii pa'qu' ƚe'wis neƚuye'.
LUK 15:24 Qe ha'ne ya's humtitax qu' hats nawa'm qete'e' mexe iƚa'x iye. Hamtaxiikii qa hane'ej qa jite'wen iye.” Ma' qa hik pakha'aj qa yenju' qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis neƚu.
LUK 15:25 Qa pakha'ƚe ajit wita's qa mexe i'ni' pa'aj pa' ƚ'ithayi'wet pa' ƚ'ejinqa'wetji'. Ma' qa in tepil pa'aj, qa k'esiyuu'etsha pe' ƚetsi' qa yepi'ye' pe' fiƚii qa pe' t'otoi iye.
LUK 15:26 Ma' qa taya'yii pa' ewi'ƚ pekhewe' ƚeqejkunenhei qa nifaakanij pa'aj: “¿Pa'n ƚunye'jkii pe' t'otoi?”
LUK 15:27 Qa pa' witqejkunenek qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ij: “Qe hats nam ha' ek'ini'j. Qa ha' atata qa inaqyaji'ij kakha' we'nujenin wakka ƚasik'i qa talanhetii, qe ha' ek'ini'j ham ƚunye'je'kii in nam.”
LUK 15:28 Ma' qa nayu'kii pa'aj pakha'an, qa nite' nuihiyu'ufi pe' wititsi'. Ma' qa pa' ƚatata qa uyetsfik'i pa'aj, qa qi in iyintaxijets qu' nuiteje'm.
LUK 15:29 Ma' qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ijets pa'aj pa' ƚatata: “Akha' ƚenikfe'lets in olots ininqapits in he'yithayii e'mkii, qa ham pa'qu' nite' heik'eni'ik'i qu' it'ij yiwets, ƚa'mek qa nite' les qu' esƚisi'ij pe'qu' ewi'ƚe' kots'eteika'ye' qu' hilan qa' hekunhenij ne' waikal.
LUK 15:30 Qa hane'ej in nam na' oqwomehe', hik nakha' naq'axƚi'iji' ke' aq'astayik'i pe' witqesul, qa hane'ej qa ƚilanik'ui ka' t'ujei wakka ƚasik'i.”
LUK 15:31 Ma' qa pa' ƚatata qa yit'ijets pa'aj: “Ya's, akha' ƚa'nyijupkii. Qa week ene' yiwekwekits akha' eƚ'ewi'ƚƚe in ƚantsat'etsij.
LUK 15:32 Qa lesƚe ƚe'wisij qu' jitaqsiijkii pa'qu' ƚe'wis neƚuye' qa' ƚe'sitse' ine'mkii, qe hane'en, ha'ne ek'ini'j humtitax qu' hats nawa'm qete'e' mexe iƚa'x. Hamtaxiikii qa hane'ej qa jite'wen iye.”—
LUK 16:1 Pa' Jesús nifeli'm pe' ƚ'ijatshenhei aka' ewi'ƚ ƚunye'jkii: —Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew qi in yiwq'axin wekwek. Qa na'l pa'aj pa' ewi'ƚ ƚeqjeƚinenek'ijik'ui pe' yatsat'etsij. Pa' patun qa tefelhiti'yi'm pa'aj in hats naq'axƚi'ijik'iju' pekhewe' yejeƚinentaxij ƚ'astai.
LUK 16:2 Pa' patun qa iyinii pa'aj, qa yit'ijets: “¿Inhats'ek aka' heifelhiti'yi'm eq'inye'j? Ika'ajji' pa'qu' witfaakanek'e week pekhewe' hane'ej ithayijkitits, qe hats nite' ƚeke' qu' k'eyeqjeƚinenek'i'ij.”
LUK 16:3 Pa' witeqjeƚinenek qa qi in yijamtikii pa'aj, qa yit'ij: “¿Pa'n ƚii pa'qu' ƚeke'ye' qu' haqsiijkii hane'ej in hats tsilinenij ha' yaqa patun ha'ne yithayijkittax? Hats nite' yet'un qu' hithayiki ha'ne sehe'. Qa hewepinij iye qu' nek'iyinƚekii.”
LUK 16:4 Ye', hats tsikfe'lets aka' qu' yeqfenye'je' yiwek hatse', qa' nana'l pe'qu' qi qu' neneqjunu'yij qu' natsamji'jii pe'qu' ƚetsile qu' hamtax hatse' yithayijkit'e.
LUK 16:5 Ma' qa iyinji'jii ewii'ƚji'ij pekhewe' t'eku'mi' pa'aj pa' patun. Pa' nojo'oi qa nifaakan pa'aj: “¿Pa'n uja'x pe' ƚ'eku'mi' ha' yaqa patun?”
LUK 16:6 Qa yeku'ƚ pa'aj: “Cien (100) yamijets ke' ƚeqjeyumtshenki' eƚi'ni ka' aceite.” Qa pa' witeqjeƚinenek qa yit'ijets: “Ehe, hane'en afaakane'k, if'elitik'i qu' niju' qa' ika'ajji' qu' cincuentaye'ƚi'ij (50).”
LUK 16:7 Qa pakhap iye qa nifaakan iye: “Qa akha', ¿pa'n uja'xek pe' ekumhifkinel?” Qa yeku'ƚ qa yit'ij: “Ciennij (100) ke' ƚeqjeyumtshenki'ij coro ke' trigo fooji'ij.” Qa yit'ijets iye: “Ehe, hane'en afaakane'k, ika'ajji' qu' ochentaye'ƚe (80).”
LUK 16:8 Pa' patun qa yaqan in teqenij pakha' nite' yatsathen ƚeqjeƚinenektax, qe pakha'an yiya'yij ƚewek pa'qu' ƚeq'inye'je' in iyowk'elax. Qe pekhewe' yatsat'etsij ha'ne sehe', pekhewe'en les in nikfe'lets pa'n ƚunye'j in i'nji'teje'm ha'ne sehe' ipji', qa nite' hik ƚunyejei nekhewe' i'ni' na' na'lkii in nite' nikfe'letsha pa'n qu' ƚunyejeyi'ija in i'nji'teje'm na' na'lkii.
LUK 16:9 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets, anaxi'ƚij pe'qu' ejuwaikali'iƚ qu' nata'ƚets qu' ƚe'wis qu' anatkini'ƚ ekewe' nite' ƚe'sits wekwek qa ƚ'astai iye ha'ne sehe' epji' qu' i'feni'ƚ pekhewepe', hats'inha qu' hamitse'tax ejup ekewe'en, hats ƚek na'l pe'qu' neneqjunu'uƚ eju'ƚ qu' amtaxi'ƚii ne' etsili'ƚ na' wa'sji'.
LUK 16:10 Pakha' qu' net'ekumi'ha pa'qu' ƚammi'se'ƚetax, qa' net'ekumjiiha'ek pa'qu' qiye'. Qa pakha' qu' nite' net'ekumi'iha pa'qu' ƚammise', qa' nite' jeek net'ekumi'iha pa'qu' qiye'tax.
LUK 16:11 Qa hik ta'ƚijupi', qu' nite' ku'mi'iƚi'ha qu' ƚe'wis qu' anatkini'ƚ ekewe' nite' ƚe'sits wekwek qa ƚ'astai iye ha'ne sehe' ipji', ¿qa pa'n ƚii pa'qu' nite' na'nuteni'iƚij hatse' qu' neƚisi'ƚij nekhewe' yijaalija yijat'ij in ƚe'sits wekwek?
LUK 16:12 Qa qu' nite' ku'mi'iƚi'ha qu' anatkini'ƚ ekewe' nite' ƚantsat'etsi'ƚij, ¿qa pa'n ƚii pa'qu' neƚisi'ƚij hatse' pekhewe' ƚantsat'etstaxiƚijha?
LUK 16:13 Ham pa'qu' witqejkunenek'e qu' ƚeke'ye' qu' net'ithayi'yi'm pe'qu' wetsjuk'e patunits, qe i'nƚi'i qu' nuten pa'qu' ewi'ƚe' qa pakhape' qa' nisu'un, qa i'nƚi'i qu' nite' nanqatsit'i'ij pakhap qa pa' ewi'ƚ qa' nuten. Nite' ƚeke' qu' week aqa patunitsi'iƚij na' Dios qa eke' ƚ'astai.—
LUK 16:14 Pekhewe' fariseol, in uja'xƚi'i in qi in yisu'un eke' ƚ'astai, pekhewe'en qa yilaki'ijju' yawitji'iji' ƚe'lijei pa'aj pa' Jesús in yepi'ye' ej in yit'ij pa'aj ekewe' wekwek.
LUK 16:15 Pa' Jesús yit'ijets pa'aj: —Ekheweli'ƚ, hik ekheweli'ƚ nekhewe' wattsathenketƚetaxik'ui qe yi'wen ene' jukhew, qa nakha'ƚe Dios qa hats nikfe'lets ne' atawjetsi'ƚ, qe ene' jukhew na'aj qi qe yiwqinhettax qa nakha'ƚe Dios qa qi in yutenija.—
LUK 16:16 —Kekhewe' hayiits qa kekhewe' iye ƚe'lijei ke' profetas'ik'i yamijii in hats nam ka' Juan Bautista'ik'i. Ma' qa hik aka'aj tefelhitii na' tenek'enheiji' na' Dios, qa week in qitax in went'unhetetsji' qu' nuiji'teje'm nakha'an.
LUK 16:17 Nite' jutsitax qu' nili'ij pa' ƚunye'j na' wa's qa ha'ne sehe', qa nite' hik ƚunyejei ekewe' yika'ajji' pa'aj ka' Moises'ik'i wenit'ij qu' nanaqsiijkii, in jutsitax qu' nawa'mik'i nite' iye pe'qu' ewii'ƚe' witq'ikati'ye'.—
LUK 16:18 —Pa'qu' jukhewe' qu' nili'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye' qa' tujtseika'ye' pe'qu' ƚewhe'ye'yi'ij, ma' qa hats yaqsiijkii aka' witwuƚ'ax (adulterio), qa pakha' qu' ƚewhe'ye'yi'ij pekhe' qu' neweqle, ma' qa hats yaqsiijkii iye aka' witwuƚ'ax (adulterio).—
LUK 16:19 —Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew qi in yiwq'axin pe' wekwek, yeqhinataji'kii pa' witpalinek pe' ƚe'sits qa inyetets iye witqhinatai. Qa week neƚuts qa qiji'ij qa tekji'ijju'.
LUK 16:20 Qa na'l iye pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew ham yiwq'axine' ƚii Lázaro. Qi in ƚoq'oqkii pa' ƚ'ajik'i qe tajametei qa i'njiikii pa' ƚeqeji'ji' pa' yiwq'axin wekwek.
LUK 16:21 Pakha' if'iljetsax yisu'untax qu' niƚinij pekhewe' ƚaqamhiltiiju'kii ƚapk'asil pe' ƚaqats pa' yiwq'axin wekwek. Qa pe' nunajits qa nilepinkii pa' ƚoq'oqkii ƚ'ajik'i pa' jukhew if'iljetsax.
LUK 16:22 Qa yamets pa'aj pa' ewi'ƚ neƚu ma' qa wa'm pa'aj pa' if'iljetsax jukhew'ik'i. Qa pe' angelits qa yeka'xii na' i'ni' ka' Abraham'ik'i. Qa wa'm iye pa'aj pa' wekwek yiwq'axin qa tajkati'yik'ui pa'aj.
LUK 16:23 Qa yamii pa' fe't ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' (Hades), qa qi in yejtsi'le'kii qe yaats'etax. Ma' qa nejeƚtaxpha'm pa'aj, qa yi'weniiteje'm pa'aj ka' Abraham'ik'i, ewi'ƚ i'ni'ƚi' pa' Lazaro'ik'i.
LUK 16:24 Ma' qa tayaitax pa'aj qa yit'ij: “Tata Abraham, e'nq'elet qeku'nyij wat'ij. E'nukin qeku'nyii na' Lázaro qu' neqhimit ne' ƚayaqsi' qa' e'nukinij met qu' neqhimit ha'ne yilepep. Hats qitax in elejeitax ye'mji' ha'ne fe't.”
LUK 16:25 Qa kakha'ƚe Abraham yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: “Ya's, menikfelitik'i akha' qi in e'ƚe'wisju' in mexe iƚa'x. Ham hame'em. Qa ha'neƚe Lázaro qa qi in if'iljetsax in mexe iƚa'x. Qa hane'ej qa yineq'elet qa tetka'xii hane'e'in qa akha'ƚe qa qi'ek qu' enejtsi'le'kii.
LUK 16:26 Qa na'l iye ha'ne qi in akaptax jite'wetshen wetju'ƚ. Qa hik ta'ƚijupi' ene' hane'e'in in nite' ƚeke' qu' namii nakha' ƚa'ni'. Qa nekhewe' nakha' i'ni' ek qa nite' ƚeke' iye qu' nanamii ha'ne ha'ni'ƚi'.”
LUK 16:27 Ma' qa pa' yiwq'axin wekwek qa yittaxij iye pa'aj: “Enq'elet qeku'nyij wat'ij tata Abraham, qu' ukinii na' Lázaro ke' ƚetsi' ha' tata.
LUK 16:28 Hikha' i'ni' he' lee'fij (5) yejefets qu' niyetik'ui, hats'inha qa'nte' nanami'ii iye hatse' ha'ne ƚetset pa' qi a'tax.”
LUK 16:29 Qa ka' Abraham'ik'i qa yit'ijiju'ƚ iye pa'aj: “Hekhewe'en hats inek na'li'm ke' ƚe'lijei ka' Moises'ik'i qa ke' profetas'ik'i. Hik kekhewe'tax qek netk'enets.”
LUK 16:30 Qa yeku'ƚ iye pa'aj pa' wekwek yiwq'axintax pa'aj: “Ehe, tata Abraham, na'ltaxi'm. Qa lesƚe ƚe'wis qu' nenethinets pa'qu' iƚa'xe' iye qu' hats nawa'mtax, ma' qa' hayitse' yijat'ij qu' netk'enetsha hekhewe'en ma' qa' nili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii qa ni'nk'aihit pa'qu' ƚunyejeye' pe' ƚatawjets.”
LUK 16:31 Ka' Abraham'ik'i qa yit'ijiju'ƚ iye pa'aj: “Qu'nte' ne'nk'enhe'yuyiik'i ke' ƚe'lijei ka' Moises'ik'i qa ke' profetas'ik'i iye, qa'nte' jeek ne'nk'enhe'yuye'ets pa'qu' nittaxijets qu' nenethintaxets pa'qu' iƚa'xe' iye qu' hats nawa'mtax.”—
LUK 17:1 Pa' Jesús qa yit'ijets iye he' ƚ'ijatshenhei: —Nite' ƚeke' qu' hami'ik'ui pakha' qu' nilanheninijifi pe'ye' pakhape' iye, qa ¡hiyee' ha'nus pakha' qu' ninaqlanhenijifi pe'ye'!
LUK 17:2 Les in nite' iftsax qu' nonopheƚijifi ƚaqawe'j ne'ej qi ute t'ejuyets na'aj we'neqhipitju' qa' netwumhitiiji'ju' pa' qi iweli', qa nite' hik ƚunye'j in uƚ'ax wiikfik'i in yaqsijkinenijkii pa'qu' uƚ'axe' enewe' hik ƚunyejei mente' qits.
LUK 17:3 ¡Jeƚi'ƚwet otok'oiha! Pa'qu' ejefeye' qu' naqsi'j e'mijkii pa'qu' uƚ'axe', aq'ayinij. Qa qu' niliƚi'ij qa yi'nk'aihit pa'qu' ƚatawe'je', qa ku'miju'ƚ qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye.
LUK 17:4 Qu' sieteyi'ij (7) qu' naqsi'j e'mijkii pa'qu' uƚ'axe' in ewi'ƚ neƚu, qa siete'ej (7) iye qu' netpilij ewetskii, qu' ni'tjiij ewets: “Tsaf'ali'ƚi'ij,” qa' ku'mjiiju'ƚ qu' e'ƚe'sitse'jiiƚ wetju'ƚ.—
LUK 17:5 Ma' qa he' apóstoles qa yit'ijets pa'aj pa' Yatsat'ax'inij: —Ijatshenfik'iha wat'ij qu' iwqinheti'ƚ ye'mha pakha' nite' yeqekuyejeitaxi'ƚ.—
LUK 17:6 Pa' Yatsat'ax'inij qa yeku'ƚ pa'aj: —Qek hik ƚuk'eye' pa'qu' nana'liƚ'em nite' eqekuyejeyi'ƚ ne'ej mostaza ƚo', ma' qekha ƚeke'ye'tax qek it'iƚijets ene' najkak: “Ijayik'ui ha'ne ƚa'ni' qa' niji'ju' na' qi iweli'.” Ene' najkak qekha netk'entaxik'i.—
LUK 17:7 —¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' nana'li'm pa'qu' ƚeqejkunenek'e in yefuƚ'ut pa'qu' sehe'ye' i'nƚi'i qu' naqakinenkii pe'qu' ƚeƚinheye' kots'etets, qa in tepilik'ui pa'qu' ƚ'ejinqa'wet'e, me qa' nit'ijets: “Te'ƚun qa niju' qa ek”?
LUK 17:8 ¿Me nite' yit'ijets yijat'ij: “Aqsi'j eku'n ye'mijkii pa'qu' yaqe'. Manaqsi'j qa' ets'ithayiki eku'niji' ipƚu'ui qu' hats hili'ij qu' heyek, ma' qa' ink'aye'ƚe qu' ekek eku'nek”?
LUK 17:9 ¿Me qa wetfeliji'm iye qu' nit'ijets ƚe'wisij qe yaqsi'ji'mijkii pakha' hats yiyaji'ijets?
LUK 17:10 Qa hik ejunyejeyi'ƚ ekheweli'ƚ, qu' hats week aqsiiƚijkii pe'qu' hats ayajaxti'yi'ƚijets qa' les ƚe'wis qu' it'iƚij: “Yekheweli'ƚ yewitqejkunenheyiƚ, ham yewejuƚi'iƚij, qe uja'xƚe in haqsi'ji'ƚijkii kekhewe' hats haiyajaxti'yi'ƚijets qu' haqsiiƚijkii.”—
LUK 17:11 Qa ƚunye'jkii iye pa'aj, pa' Jesús in ik qu' namii ha' Jerusalén qa nek ji'teje'm pa'aj pa' ƚ'axka'thel wetju'ƚ pe' sehel Samaria qa Galilea.
LUK 17:12 In hats k'esiyu'uiha pa'aj qa' nakji'teje'm pa' ewi'ƚ witset ƚa's, qa nekfik'ikii pa'aj pe' week inyaqsii (10) yamets jukhew i'nij pa' witja'me't lepra. Pekhewe'en qa mexeƚe totsi'mii pa'aj pa' ts'ap'a'aju',
LUK 17:13 qa yit'unhetik'i pa'aj in yithiniju'ƚ, qa yit'ijju' pa'aj: —Jesús, Maestro, enq'eleti'ƚyij wat'ij.—
LUK 17:14 Qa pa' Jesús in yi'wenii pa'aj qa yit'ijets: —Ma'aƚii qa' me'nethiniƚets pekhewe' pa'il.— Qa in ikkii pa'aj qa hamitsiikii pe' ƚaja'metets pa'aj.
LUK 17:15 Ma' qa pa' ewi'ƚ pa'aj pekhewe'en, in wetjeƚ in hats naxpa'l, qa mexe tepilƚetepji' pa'aj qi in yit'unhetik'i pa'aj in qi in yiwqinhetji' pa' Dios.
LUK 17:16 Qa wonokok'enifi pa'aj pa' Jesús yamitetsju' ƚotkoyek sehe', qe yiwjutsiqeni'm in qi in ƚe'wisij in yiƚin. Ha'ne jukhew Samariaƚe ƚeiƚe'.
LUK 17:17 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —¿Me nite' week inyaqsii (10) hekhewe' hats naxpa'lij? ¿Qa kheweye'ek hekhewep ikwetju'ƚ tatsai (9)?
LUK 17:18 ¿Me hamija pa'qu' ewi'ƚe' qu' netpil eku'nƚetepji' qu' niwqinhetji' na' Dios, qa ewi'ƚƚe ha'ne jukhewiika'?—
LUK 17:19 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj pa' jukhew: —Eniipha'm qa ma, pa' nite' eqekuye'j ta'ƚets in ƚanaxpa'lij ka' awtshektax.—
LUK 17:20 Pekhewe' fariseol qa nifaakan pa'aj pa' Jesús: —¿Pa'n ipƚu'uk'ui qu' nanam pa' tenek'enheiji' pa' Dios?— Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Na' tenek'enheiji' na' Dios in nam nite' hik ƚunye'j na'aj na'l na'aj jutsiqaxij in jite'wen.
LUK 17:21 Nite' ƚeke' iye qu' netitijitiyijets: “Ha'ne i'ni'in,” i'nƚi'i qu' nenit'ij “ha'niite'ji' pa' i'ni',” qe na' tenek'enheiji' na' Dios hats i'ntaxi'ƚ etji'teje'm.—
LUK 17:22 Qa yit'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei: —Yamets hatse' pa' ƚahats'ij ekheweli'ƚ qu' qi qu' eneqwenkeyu'taxi'ƚij pa'qu' ewi'ƚe' neƚuyeji' ha'ne Ƚa's na' Jukhew. Qa teesƚe qu' ƚeke'ye' qu' i'weni'ƚ.
LUK 17:23 Ma' qa' nenit'iƚij ewets: “¡Ha'ne qe i'ni'in! ¡Ha'niite'ji' pa' i'ni'!” Makitek'iƚii, hasu'uj iye ijayani'ƚii pekhewe'en.
LUK 17:24 Qe hik qu' ƚunye'je' na'aj etheluna'x qe lepep lepep qa pekhel na'likii na' wa'sji'pha'm qa toxii in jite'wenii, qa hik qu' ƚunye'je' hatse' qu' nanamtax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
LUK 17:25 Qa lesƚe ƚe'wis qu' nojo qu' qi qu' nataatshenhetii ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa qu' nuten enewe' hane'ej ha'ne ƚahats'ij.—
LUK 17:26 —In ƚunye'jek kakha' ƚunye'jkii kekhewe' ƚeqe neƚutsji' ka' Noe'ik'i, qa hik ƚunye'je' iye hatse' pekhewe' neƚutsji' qu' netpiltaxju' iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
LUK 17:27 Ke' jukhew'ik'i qa efuts iye tekƚe, iya'ƚe, tewhe'yeiju'kii qa testiiji'jij iye qu' netewhe'yeiju'kii qa yamƚi'ijii ka' neƚuji' ka' Noé in hats i'nji'ju' ke' qi tokoyei, ma' qa nam ka' qi piƚei qa ka' iwelitax qa week naq'axijju' ha'ne sehe' ipji'.
LUK 17:28 Qa hik ƚunye'j iye kakha' ƚunye'jkii kekhewe' ƚeqe neƚutsji' ka' Lot, ke' jukhew'ik'i tekƚe, iya'ƚe taqhayetskii wekwek, t'ihinij wekwek, we'nq'en qa naqsi'jju' iye ƚetsil.
LUK 17:29 Qa kakha'ƚe neƚuji' ka' Lot in hats ikik'uifik'i ka' witset Sodoma, qa te'nilit ka' piƚei qa fe'tƚe azufre ta'ƚetspha'm na' wa's, ma' qa week naq'axijju'.
LUK 17:30 Qa hik aka' iye qu' ƚunye'je' iye hatse' pa' neƚuji' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' ne'twenhetiitaxija.
LUK 17:31 Pakha' neƚuji' hatse' pakha' qu' na'nipji' ts'eeweyi'ipji' pe'qu' ƚetsi'ye' qa pe'qu' ƚewekwekitse' qa i'nifi ƚatawe'j pe'qu' ƚetsi'ye'. Hasu'uj net'ilitetsju' qu' nenkaxfik'ikii pe'qu' ƚewekwekitse'. Qa pakha' qu' na'ni' pa'qu' ƚ'ejinqa'wet'e qa hasu'uj netpilii pe'qu' ƚetsi'ye', aje'eƚ nilat yijat'ij.
LUK 17:32 Qa' menikfelitiƚik'i pekhe' ƚewhe'ye'ek'i pa'aj pa' Lot.
LUK 17:33 Week pakha' qu' nanaitaxij pa'qu' ƚunye'je' pa'qu' ƚiƚa'xe', qa' naqamij, qa pakha' qu' naqamij pa'qu' ƚunye'jetax pa'qu' ƚiƚa'xe', qa' iƚa'xe'.
LUK 17:34 Qa hit'iƚij ewets pakha' naja'xji' hatse' pakha'an wetsjuk pe'qu' witiwhifeyek'eju', qa' ewi'ƚ pa'qu' newetkax qa pakhape' qa' amane'.
LUK 17:35 Wetsjuk pe'qu' efutse' taqfijinju' qa ewi'ƚ pe'qu' newetkax iye qa pekhepe' qa' amane' iye.
LUK 17:36 Wetsjuk pe'qu' jukhewe' qu' na'ni' pa'qu' ƚ'ejinqa'wet'e, qa ewi'ƚ pa'qu' newetkax qa pakhape' qa' amane'.—
LUK 17:37 Pekhewe'en qa nifaakanij pa'aj: —Yatsat'axyij ¿Pa'n i'niji' hatse' aka'an qu' namets?— Qa yeku'ƚ pa'aj: —Pakha' qu' na'ni' pa'qu' iwamhi'le' qa' hik pakha' jeek qu' nonot'axii pe'qu' o'powile'.—
LUK 18:1 Pa' Jesús qa nifeli'm pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' qe qa' nijatshenij pekhewe'en pa'qu' ƚunyejeyi'ij qu' niyin week ƚahatsiyij, qa hasu'uj qu' thalali'ijju'.
LUK 18:2 Qa yit'ij pa'aj: —Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ juez i'ni' pa' ewi'ƚ witset, pakha'an nite' nijiweyiju'ƚ na' Dios qa nite' nijiweyiju'ƚ iye pa'qu' ƚunye'je'ƚe ene' jukhew, ham nijiwe'yi'iikii.
LUK 18:3 Pakha' witset i'ni' iye pa'aj pe' ewi'ƚ wikiihale', hik pekhe' week ƚahatsiyij namji'jiii pakha'an, qa yitjiijets: “E'wei qeku'n ye'miju'ƚ wat'ij hekhewe' yejuihifets.”
LUK 18:4 Olotsij pa'aj in yamji'ijtaxii, qa nite'ƚe yejeƚjiiju'ƚ pa'aj. Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj qa yijamtikii pa'aj, qa yit'ij: “In yemjeetax in nite' ts'ijiwe'yiju'ƚ pa' Dios qa ene' jukhew iye.
LUK 18:5 Qa lesƚe ƚe'wis qu' hi'fen ene' wikiihale', qe nite' yili'ij wiikfik'i in namyiikii, hats'inha qa' nite' nasnalkete'kii in week neƚuts namyii.”—
LUK 18:6 Qa pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ij iye pa'aj: —Jeƚ qeku'ni'ƚek aka' yit'ij pakha' juez nite' yatsathen.
LUK 18:7 ¿Me qa' nite' netweyi'ik'i na' Dios pekhewe' hats t'eku'miiji'kii in iyiniikii ene' week neƚuts qa najai iye? ¿Me qa' qiye' iye qu' nonotki'ets qu' nenjeƚiju'ƚ?
LUK 18:8 Yakha' hit'iƚij ewets in nite' optoxij qu' netweyik'i. Qa ha'neƚe Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye hatse', ¿me mexe na'l pa'qu' nite' witqekuye'je' qu' ni'wen hatse' ha'ne sehe' ipji'?—
LUK 18:9 Qa pa' Jesús qa iyetij iye pa'aj aka' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' qu' net'ejuyets pekhewe' uja'x in yumtiitaxija qa wanamitƚetaxij ƚewek qu' natsathen, ma' qa yuten pekhewepe',
LUK 18:10 qa yit'ij pa'aj: —Wetsjuk pa'aj pe' jukhew uyetsji' ne' qi witlijtsitjii qu' niyin. Ewi'ƚ pa' fariseo qa pakhap qa nekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma.
LUK 18:11 Pa' fariseo ts'apa'aj pa'aj, ma' qa iyintax pa'aj ƚakha'ƚe in iyinƚetets pa'aj, qa yit'ij: “Dios, hit'ij eipha'm in qi in ƚe'wisij qe nite' yijunyejeyiju'ƚ nekhewep jukhew. Nekhewe'en ejtenhetsits, qa nite' yatsathen iye, efunajats iye. Nite' hik yijunye'j iye ha'ne yijaninkii ke' wekwek.
LUK 18:12 Yakha' wetsjuk'ij neƚuts qe nite' heyek na'aj ewi'ƚ semana, qa week ne'ej ha'yanij ƚ'astai qe yamets week inyaqsii (10) qa ewi'ƚ ne'ej k'eƚisij.”
LUK 18:13 Qa pakha' yijaninkii wekwek, qa ts'ap'a'aji' ek pa' ipƚu'ui pa'aj in iyin nite' yisu'un iye qu' nejeƚijetspha'm na' wa's mehe'ej in yilanje'mkii ƚ'ejuyi'j, qa yit'ij pa'aj: “Dios, e'nq'elet qeku'nyij wat'ij qe tsikfe'lets in qi in yuƚ'ax.”
LUK 18:14 Hit'iƚij ewets pa' yijaninkii pe' wekwek in wapilii pe' ƚetsi' qa hats yiwu'mik'ui na' Dios pe' ƚewuƚ'ets. Qa pakha'ƚe fariseo qa nite' tewumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Qe pakha' qu' ƚakha'ye' ƚetaxƚete'm qu' neniwqinhettaxji' qa' hik pakha'ye' qa' nite' qiye'ji'. Qa pakha'ƚe qu' nite' neniwqinhete'ji' ma' qa hikpa' qa' neniwqinhetji'.—
LUK 18:15 Qa tetka'xii pa'aj pa' Jesús pe' omehets weekji' pekhewe' mexeelija qu' net'eku'mipji'. Qa in yi'wenij pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qa nite' ƚexkeltaxij qa t'oqowe'itaxijiju'ƚ pa'aj pekhewe' nekaxtaxetskii pe' ƚelits.
LUK 18:16 Ma' qa pa' Jesús qa taya'yets pe' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijji'ju': —Enwejinƚi'iƚ yiwets ne' omehets qu' nenek yiwets. Hasu'uj oqowe'yi'ƚiju'ƚ, qe nekhewe' hik ƚunyejei enewe'en hik nekhewe' ne' yatsat'etsipji' na' tenek'enheiji' na' Dios.
LUK 18:17 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nite' net'eku'miju'ƚ na' tenek'enheiji' na' Dios qu' nite' hik ƚunye'je' na'aj omeƚa's in nite' inqeku', nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm nakha'an.—
LUK 18:18 Ewi'ƚ pa' jukhew pekhewe' tenek'enhei qa nifaakan pa'aj pa' Jesús: —Teik'unei Maestro, ¿pa'n yeqfenye'j yiwek qu' nana'l ye'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij?—
LUK 18:19 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚit'ij yiwets teik'unei? Ham pa'qu' neteik'unei, ewi'ƚƚe na' Dios.
LUK 18:20 Akha' hats inek ƚenikfe'lets ke' yit'ij na' Dios qu' nanaqsiijkii: “Hasu'uj mowo'oi efu qu' hats ewhe'yei qa hik ƚunye'j iye ne'ej efu, hasu'uj eqek'ui, hasu'uj ejtenkii, hasu'uj mowotk'onimkii pakha' qu' netnek'enhei. Ek'eenetsha qa iwqinhetji'ha iye pa'qu' atataye' qa pe'qu' eneneye' iye.”—
LUK 18:21 Qa yeku'ƚ pa'aj pakha'an qa yit'ij: —Week ekewe'en hayiits heik'enik'iha qa hijayanija iye in i'nk'a ye'jutjanax ƚa's.—
LUK 18:22 Pa' Jesús in yepi'ye' ek'i aka'an qa yit'ijets pa'aj: —Mexe na'l pa' ewi'ƚ hamik'ui qu' aqsiijkii. Ihinijkii week pe' ewekwekits qa pekhewe' qu' ƚajale' qa' ƚisij ne' if'iljetsits, ma' qa' nana'l e'm yijat'ij pe'qu' ewekwekitse' na' wa'sji', qa' etpil iye qa' atsjayan.—
LUK 18:23 Qa pakha'ƚe'en in yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, qa qi in uƚ'axi'mkii pa'aj, qe pakha'an qi in yiwq'axin pe' wekwek.
LUK 18:24 Pa' Jesús in yejeƚju' pa'aj, ma' qa yit'ij: —¡Hayits qa jutsitax qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios enewe' yiwq'axin wekwek!
LUK 18:25 Qe les qu' nite' jutsitaxe' pa'qu' ewi'ƚe' ats'etaxe' qu' nuyii ne'ej tawjena'x ƚoto', qa' nite' hik ƚunye'je' pa'qu' ewi'ƚe' yiwq'axin wekwek in jutsitax wiikfik'i qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.—
LUK 18:26 Qa pekhewe' yepi'ye' ej pa'aj aka'an, qa yit'ijju' pa'aj: —Maa, ¿qa pa'n ƚiyek pa'qu' ƚeke'ye' qu' iƚa'xe'?—
LUK 18:27 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Pakha' qu' nite' ƚeke'ye' qu' naqsiijkii ene' jukhew qa efuts iye, qa nakha'ƚe Dios qa ƚeke' qu' naqsiijkii.—
LUK 18:28 Ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, yekheweli'ƚ week henejeti'ƚ he' yiwekwekitsi'ƚ qa k'aftsini'ƚ in k'ajayani'ƚ.—
LUK 18:29 Qa yeku'ƚ pa'aj: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in ham pakha' qu' hats niwejinƚi'i pe'qu' ƚetsi'ye', i'nƚi'i ƚewhe'ye'ye', i'nƚi'i qu' ƚamatsitse' qa ƚek'injats iye, i'nƚi'i qu' ƚ'alheye' qa i'nƚi'i qu' ƚelitse' qe ta'ƚijupi' na' tenek'enheiji' na' Dios
LUK 18:30 qu' nite' les olotsi'ij qu' netesti'yij ekewe'en ha'ne hane'ej ƚahats'ij, qa pakha' mexe hamik'ui, qa pa' witiƚa'x nite' yili'ij.—
LUK 18:31 Pa' Jesús t'eku'mi' pa'aj he' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa wetqhetheni'ƚfik'i pa'aj, qa yit'ijji'ju': —Jeƚ qeku'ni'ƚek, hane'ej in jiteyii qu' jinamii ha' Jerusalén, qa' hik nakha'yi'i' ma' qa' hats nafits week kekhewe' wekwek yika'ajji' pa'aj ke' profetas'ik'i in t'ejuyets ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
LUK 18:32 Qe hik nakha'a' hatse' qu' netesti'yij ne' jukhewiikal, qa' qi qu' nawitji'iji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa' uƚ'etsi'ik'i iye pe'qu' ƚe'lijeye'ets qa' netk'iyikii iye.
LUK 18:33 Qa' ink'aye'ƚe qu' hats neqsilanje'mkii, ma' qa' nilan, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.—
LUK 18:34 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nite' nikfe'lik'uyii aka' yit'ijets pa'aj, qe mexe nite' ƚenexke'ej qu' nenikfelik'uiyii, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nenikfe'lik'i.
LUK 18:35 In hats k'esets pa'aj pa' Jesús pa' witset Jericó, ewi'ƚ pa' puk'al i'niju' pa'aj ƚekuwe' pa' wit'ikheyi'j, iyiniikii ƚaq'astaye'.
LUK 18:36 Pa' puk'al in yepi'ye' pa'aj in olots pe' jukhew nekijup, qa inaqfaakanij pa'aj pa'n ƚunye'jkii.
LUK 18:37 Qa tefelhiti'yi'm pa'aj in neki' pa' Jesús Nazaret ƚeiƚe'.
LUK 18:38 Ma' qa pa' puk'al qa tayaiƚek pa'aj, qa yit'ij: —Jesús, Ƚa's pa' David'ik'i, ¡enq'eletyij wat'ij!—
LUK 18:39 Pekhewe' nojo'ok'oi qa yaq'ayintaxij qe qa'nte' net'ewu'ye'. Qa pakha'an qa yape'enhaƚe les in yit'unhetik'i in tayai: —Ƚa's pa' David'ik'i, ¡enq'eletyij wat'ij!—
LUK 18:40 Qa pa' Jesús qa teke'lenju' pa'aj qa inq'ukinii qu' netetka'xii, qa in hats meti'm, qa nifaakan pa'aj:
LUK 18:41 —¿Ƚekpa' ƚisu'un qu' haqsi'j e'mijkii?— Qa pa' puk'al qa yeku'ƚ pa'aj: —Yatsat'axyij, hisu'untax qu' hi'wenkii iye.—
LUK 18:42 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Hane'ej qu' i'wenkii iye. Na' nite' eqekuye'j hik nakha' neƚin.—
LUK 18:43 Qa hik pakha'aj qa yi'wenkii, qa yijayan pa' Jesús qi in yiwqinhetji' pa' Dios. Qa week iye pekhewe' yi'wenij pa'aj aka'an qa qi in yiwqinhetji' iye pa' Dios.
LUK 19:1 Pa' Jesús qa yamji'teje'm pa'aj pa' witset Jericó, ma' qa nek ji'teje'm pa'aj pa' witset.
LUK 19:2 Qa ewi'ƚ pa'aj pa' jukhew ƚii Zaqueo, tenek'enhe'yipji' pekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma, pakha'an qi yiwq'axin iye pa'aj wekwek.
LUK 19:3 Pakha'an neqwenkeyu'taxij pa'aj pa'n ƚunye'jija pa' Jesús, qa nite'ƚe ƚeke' qu' ni'wen qe olots pe' jukhew qa efuts iye, qe ik'ajiyit pa'aj pa' Zaqueo.
LUK 19:4 Hik ta'ƚijupi' in wekuma'x pa'aj qu' yojo'ok'oyii pa' teiji', qa weƚik'ipha'm pa'aj pe' najkak hats'inha qu' ni'wen, qe pa' Jesús hats k'esiyu'ui qa' neneki' pakha'an.
LUK 19:5 Qa pa' Jesús in yamets pa'aj, qa yeeƚik'ipha'm pe' najkak, qa yit'ijetspha'm pa'aj: —Zaqueo, if'elitik'i, ilitju', qe hane'ej qu' ya'mane' eku'ni' pe' etsi'ii.—
LUK 19:6 Ma' qa pa' Zaqueo qa yif'elitik'i pa'aj in t'ilitju', qi in ƚe'wisi'mkii pa'aj qu' namiƚii pe' ƚetsi'.
LUK 19:7 In te'wenheti'yij pa'aj aka'an, ma' qa week in t'ayijji' pa'aj, qa yit'ijju': —Hats ikii qu' amani'i' pe' ƚetsi'ii aka' ewi'ƚ jukhew uƚ'ax.—
LUK 19:8 Pa' Zaqueo qa niipha'm pa'aj, ma' qa yit'ijets pa'aj pa' Yatsat'ax'inij: —Ma' hayits, Yatsat'axyij, pa' ƚapk'as enewe' na'l ye'm qa' hetisij nekhewe' if'iljetsits. Qa qu' nana'l pa'qu' he'yejteni'm pa'qu' ƚuk'eye'en qa' les ƚe'wis qu' ikwetju'ƚi'ij (4) qu' hanhinipji' qu' hepiletets.—
LUK 19:9 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Hane'ej na' witiƚa'x nite' yili'ij hats namets ene' wititsi', qe ha'ne jukhew ƚa's iye ka' Abraham'ik'i qe hik ƚunye'j in nite' inqeku'.
LUK 19:10 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew nam qa' nowo'oikii qa' nenƚinju' iye pekhewe' hamitstaxiikii.—
LUK 19:11 Pe' jukhew in yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe' wekwek, pa' Jesús qa ewi'ƚij iye in nifel pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' iye, qe hats meti'mii ha' pa'aj ha' Jerusalén, qa pekhewe'en qa yumtitax pa'aj qu' hats k'esiyuye'etsha qa' na'nju' pa' tenek'enheiji' pa' Dios.
LUK 19:12 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ij pa'aj: —Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ qiji' patun pa' ewi'ƚ witset, yamii pa' toxii witset qa' netestiyiji' qu' wittatayi'i pakha' ta'ƚi', ma' qa' ink'aye'ƚe qa' netpil iye.
LUK 19:13 Qa mexe taya'yii pa'aj pekhewe' week inyaqsii (10) ƚeqejkunenhei, qa week ewiƚeyi'mkii tinajits ƚelits pe' ƚ'astai in netisijju', qa yit'ijets iye pa'aj: “Ithayi'yi'ƚij enewe'en ipƚu'ui qu' hetpiltax iye.”
LUK 19:14 Qa pekhewe'ƚe ƚetsetifets qa qi in napjaxi'm, ma' qa yijayankeninijpha'm pe' uja'x jukhew, qu' nit'ijets: “Nite' hisu'uni'ƚ qu' wittatayi'i ha' yitset'iƚ.”
LUK 19:15 Qa hasƚe testi'yij qu' wittatayi'ij, qa tepilii iye pa' ƚetset. Ma' qa in namii pa'aj qa iyinii iye pekhewe' ƚeqejkunenhei netisijju' pa'aj pe' ƚaq'astai, qe qa' nenikfe'lets pa'n uja'x pe'qu' ƚaxifkinele' in t'ithayi'yij.
LUK 19:16 Pa' yojo qa nekets pa'aj, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ene' aq'astai qi in ha'yanijfik'i, qa week inyaqsii (10) ene' tinajits ƚelits ene' ha'yanij.”
LUK 19:17 Qa yit'ij pa' wittata: “¡Hayits yijat'ij! Akha' ƚeniyayij in e'witqejkunene'k, qe in nite' ƚawitjiƚe ke' nite' olotstax, qa hane'ej qa' k'eƚisij qu' enek'enhe'yipji' nekhewe' week inyaqsii (10) witsetits.”
LUK 19:18 Ma' qa nekets iye pakhap iye, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ene' aq'astai qi in ha'yanijfik'i lee'fij (5) ene' ti'najits ƚelits ene' ha'yanij.”
LUK 19:19 Qa yeku'ƚ iye pa'aj pakha'an, qa yit'ijets: “Akha' qa' leefi'ijek (5) pe'qu' enek'enhe'yipji' ek witsetits.”
LUK 19:20 Qa pakhap iye qa nekets iye, qa yit'ijets iye pa'aj: “Yaqa patun, enewe'en he' aq'astai. Hijuphe'ƚji' ka' penyilo in hat'inkii.
LUK 19:21 Qe ts'ijiwei eju'ƚ qe akha' ewi'ƚ jukhew its'iyoptox, ƚ'eku'mi' qa ƚeka'x na'aj nite' akha' qu' eni' pakha' we'nentaxi' qa ƚenit'ijji' iye ne'ej ƚei ne'ej nite' akha' qu' enju'.”
LUK 19:22 Ma' qa pa' wittata qa yit'ij: “Akha' ham e'wejuƚi'ij in e'witqejkunene'ktax, kekhewe' akha'ƚe in e'lijei hik kekhewe' qu' nata'ƚets qu' atanithenhetii. In ƚenikfe'l yiwets in yits'iyoptox qa he'yeku'mi' qa heka'x iye na'aj nite' yakha' qu' heni' pakha' we'nentaxi' qa henit'ijji' iye ƚei ne'ej nite' yakha' qu' henju'.
LUK 19:23 ¿Qa inhats'ek in nite' ƚekaxii ne' yaq'astai pe'qu' bancoye', hats'inha qekha nana'ltax pe' qek nat'antaxfik'i in hetpil iye?”
LUK 19:24 Qa yit'ijets pekhewe' i'nijup: “Enitka'mi'ƚij ne' ƚ'astai qa' ƚisi'ƚij nakha' t'anij ne' week inyaqsii (10) ti'naj ƚelits.”
LUK 19:25 Pekhewe'en qa yit'ijju': “Yaqa patun, qa in hats week inyaqsii (10) iye ne' t'anij nakha'an.”
LUK 19:26 Qa yeku'ƚ pa' wittata: “Yakha' hit'iƚij ewets pakha' qu' ƚunye'je'ƚe qu' hats nana'li'm qa' les netesti'yij iye, qa pa'qu' hami'im qa' netitkamhiti'yij iye pa'qu' nana'ltaxi'm.
LUK 19:27 Qa nekhewe' yejuihifets, hik nekhewe' ne' nite' yisu'untax qu' ƚatataye'yij in ye'wittata, enka'xi'ƚ met hane'e'in qa' k'eweni'ƚij qu' anlani'ƚju'.”—
LUK 19:28 In yili'ij in yit'ij ekewe'en pa' Jesús, ma' qa yojofik'i iye qu' namii ha' Jerusalén.
LUK 19:29 In hats meti'm pa'aj ha' witset ƚa's Betfagé qa ha' Betania meti'm ha' puumupha'm uteket ƚii Olivos, qa yukin pa'aj he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei.
LUK 19:30 Qa yit'ijets: —Ma'aƚii na' witset ƚa's, nakha' jiwankaajuƚesteje'm, na' les in met. Qa qu' ami'ƚetsteje'm qa' i'weni'ƚi' pa'qu' ewi'ƚ matikataxe' wo'nophe'ƚ, mexe ham i'ni' ipji'. Qa' enit'iƚijii qa' enka'xi'ƚ met.
LUK 19:31 Qa qu' nana'l pa'qu' nafaakantaxiƚij: “¿Inhats'ek in ƚenit'iƚijii?” qa' it'iƚijiju'ƚ: “Yisu'un ha' Yatsat'ax'inij.”—
LUK 19:32 Ma' qa ikkii pa'aj pekhewe' t'ukinhetii. Qa week yi'wen ekewe' hats yit'ijets pa'aj pa' Jesús.
LUK 19:33 In mexe nit'ijii pa'aj pa' matikatax, qa pe' yatsat'etsij qa nifaakan pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚenit'iƚijii?—
LUK 19:34 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en: —Qe ha' Yatsat'ax'inij yisu'un.—
LUK 19:35 Ma' qa neka'xii pa'aj pa' Jesús, qa yipk'enipji'kii pe' ƚe'ntaafitits, ma' qa yinhini'pji' pa'aj pa' Jesús.
LUK 19:36 Qa in ikij pa'aj pa' Jesús, ma' qa pe' jukhew qa efuts iye qa yipk'enik'uiyi'jukii pa' witikheyijji' pe' ƚe'ntaafitits.
LUK 19:37 In hats meti'm pa'aj ha' kiimiju' ma' qa' hats nakik'iju' ke' uteket Olivos, qa week pekhewe' olots ƚ'ijatshenhei qa taya'yijipji'kii qe ƚe'sitsi'mkii qa qi in yiwqinhetji' iye pa' Dios, qe hikpa' ta'ƚets pekhewe' week ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in yi'wenij pa'aj.
LUK 19:38 Qa yit'ijju': —¡Qi in ƚe'wis ha'ne wittata namij aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij! ¡Wit'ikesimeya'xƚekii hatse' pa' wa'sji'pha'm qa' neniwqinhetji'ha iye pakha' i'ni' pa' les toxpha'mha!—
LUK 19:39 Qa uja'x pekhewe' fariseol i'nji'teje'm pa'aj pekhewe' jukhew, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, aq'ayinij aka' yit'ijju' enewe' ijatshenhei.—
LUK 19:40 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús, qa yit'ij: —Yakha' hit'iƚij ewets, qu'nte' net'ewuyetax enewe'en qa' nekhewe'ye' utel qu' natyai wetju'ƚ.—
LUK 19:41 Qa in hats meti'm pa'aj ha' Jerusalén, qa pa' Jesús in hats yi'wenii pa'aj ha' witset, ma' qa yayinju' pa'aj
LUK 19:42 qa yit'ij pa'aj: —Qek akha'ye'ƚe iye qek enikfe'lets ha'ne neƚuji' nakha' qek k'eƚistaxij wit'ikesimeya'xƚekii. Qa ha'neƚi'ij qa hats wanat'in ek'uikii qa' nite' i'wene'.
LUK 19:43 Qe nam ewets hatse' nekhewe' uƚ'ets neƚuts. Ma' qa nekhewe' ejuihifets qa' nam ejupkii, qa' neqetsitenij ejup pa'qu' qiye'pha'm qa'nte' maye'fik'i.
LUK 19:44 Week qu' nonopƚaxju' na' witset qa week qu' nalani'ƚju' iye akha' qa ene' elits. Ham nejete'pha'm pe'qu' uteye' qu' amani'ipji' pekhepe' iye uteye', qe nite' ƚenikfeliyu'ets ha'ne ƚahats'ij in hats namtax ei ha'ne Dios.—
LUK 19:45 Pa' Jesús qa uyifi pa'aj ke' qi witlijtsitjii. Ma' qa yiwutshenijfik'ikii pa'aj pekhewe' i'ntaxijifi pe' t'ihinij,
LUK 19:46 qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ke' we'nika'ajji' ƚe'lijei na' Dios yit'ij: “Ene' yitsi' qu' ƚetsiyi'ij pa' wit'iyinheye'j” qa ekheweli'ƚ qa eqiwe'jtaxiƚij nekhewe' ejtenhetsilets.—
LUK 19:47 Qa week neƚuts i'nq'ijatshenifi pa'aj pa' Jesús ke' qi witlijtsitjii. Qa pekhewe'ƚe tenek'enhe'yipji' pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa wotaxiikiyek pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' nilan.
LUK 19:48 Qa nite'ƚe yi'wen pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij, qe week pakha' witset yisu'unjiija qu' nepiye' qa i'nq'ijatshenji'ij pa'aj pa' Jesús.
LUK 20:1 Qa ƚunye'jkii iye pakha'aj pa' ewi'ƚ neƚuji' pa' Jesús in mexe yijatshen pa'aj pe' jukhew ke' qi witlijtsitjiyifi qa nifeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei, qa namets pa'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset.
LUK 20:2 Pekhewe'en qa nifaakan pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets pa'aj: —¿Pa'n ƚunye'j pa' witt'unha'x ta'ƚets in ƚaqsiijkii aka'an? ¿Pa'n ƚii pa' tenek'enhei neƚisij aka'an qu' aqsiijkii?—
LUK 20:3 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Yakhap ji'jek qu' k'afaakani'ƚij pa'qu' ewi'ƚe', qa' enfeli'ƚ ye'm:
LUK 20:4 In wenqimpuujinkii ka' Juan, ¿me ta'ƚets na' Dios, me i'nƚi'i ene' jukhewƚe?—
LUK 20:5 Ma' qa wapilij wetju'ƚ pa'aj in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintittaxijets nukin pa' Dios, ma' qa nit'ij inwets: “¿Inhats'ekek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”
LUK 20:6 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintit'ijets qu' enewe'ye' jukhewƚe qu' nata'ƚets, qe qu' jintit'ijets ma' qa jinijele'ejkii ne' utel qu' jinilanju'ha, qe enewe'en week yumti in yijaa'ija ka' Juan in profeta.—
LUK 20:7 Ma' qa in yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en, qa yit'ijets in nite' nikfe'lets pa' ta'ƚets in inqimpuujinkii ka' Juan.
LUK 20:8 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Yakhap ji'jek qa'nte' k'efeli'iƚi'm nakha' hata'ƚijets aka' yit'unha'x in haqsiijkii aka'an.—
LUK 20:9 Ma' qa hik pakha'aj qa yit'ijets iye pa'aj pekhewe' jukhew qa efuts aka' yejeyumtshenijupi': —Ewi'ƚ pa' jukhew yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket. Ma' qa yatkinheninets pekhewe' jukhew qa' hikpe' nejeƚets qa qu' netei qa' niwjafiti'ƚje'm. Ma' qa ik pa'aj qa yamii pa' toxii witset qa yape'eikii pa'aj.
LUK 20:10 Qa in yamets in tei qa yukinii pa' ewi'ƚ ƚeqejkunenek pekhewe' jukhew qu' niyinijets pa' uja'xek pekhewe' qu' ƚekheweli'ijek pa' t'enheiju'. Pe' jukhew qa yilanje'mkii pa' wit'ukinektax qa yipilhenin iye, ham tisi'ij.
LUK 20:11 Qa yukintax iye pakhap iye ƚeqejkunenek, qa hik ƚeqfenyejeyij iye in qi in yilanje'mkii iye, tejitheyetskii qa yipilhenin iye, ham tisi'ij iye.
LUK 20:12 Qa yukintax iye pakhap iye ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚ, qa pakha'an qa yeqfe'meten iye pa'aj, qa yiwutshenfik'i pa'aj.
LUK 20:13 Qa yit'ij pa' yatsat'axij pa' uwaket: “¿Paa's qu' yeqfenye'ji'ij? Ye'ehe, nakha' yaa'sija qi in hisu'un qu' hukinii iye, axe'm qu' hik nakha'ye' qu' niwqinhetji' qa' netk'enets.”
LUK 20:14 Pekhewe' jukhew in yi'wen iye pa'aj, qa yit'ijju' pa'aj: “Hik nakha' qu' naya'xtaxij hatse' ha'ne ƚeq'ejinqa'wet. Jitalan hats'inha qa' inekhewele' qu' jinatsat'etsijha hatse' ha'ne ƚ'ejinqa'wet.”
LUK 20:15 Ma' qa t'eku'mi' pa'aj qa yeka'xik'uifik'i pa' ƚ'ejinqa'wet, ma' qa yilan pa'aj.— Qa yit'ijets pa'aj pa' Jesús pekhewe' jukhew qa efuts: —Ye'ehe, ¿qa pa'n qu' ƚeqfenye'ji'ij hatse' pa' yatsat'axij pa' uwaket pekhewe'en?
LUK 20:16 Namii hatse' qa' nanlanju' pekhewe' jukhew, qa pa' uwaket qa' netisij pekhewepe' iye.— In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an pe' jukhew qa efuts iye, qa yit'ijju': —Hasu'uj qek nana'l pa'qu' ƚunye'je' kakha'an.—
LUK 20:17 Pa' Jesús qa yejeƚ ji'teje'mkii pa'aj, qa yit'ij: —¿Qa pa'n ikji' ek kakha' yit'ij ke' hats we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei, in yit'ij: “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i nekhewe' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa hats ewi'ƚ ute les in weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'”?
LUK 20:18 Week pakha' qu' nilantaxifi qa' nanamipji' ene' ute qa' nenepƚetju' ƚenutsik'i, qa ene'ƚe ute pa'qu' nanamipji' qa' niƚipipinhetji'ha.—
LUK 20:19 Qa hik pakha'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei qa nilithiyu'taxets pa'aj qu' net'eku'mi' pa' Jesús, qe nikfe'lik'i aka' iyetij pa'aj pa' Jesús in t'ejuiƚe'ets pekhewe'en. Qa nijiweiƚi'iju'ƚ pa'aj pe' jukhew.
LUK 20:20 Qa pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, ma' qa yejeƚijupkii pa'aj. Ma' qa yukinii pa'aj pe' uja'x qa' notjonketi'k'i qu' natsathen, qe qa' nitjuƚatij pe'qu' ƚe'lijeye' qe wo'taxii qu' uƚ'axi'ik'uyi' pa'qu' nit'ij qa' iwemetsaxe' qu' net'eku'mi' qa' netisij pakha' gobernador pa' witset.
LUK 20:21 Pekhewe'en qa nifaakan pa'aj, qa yit'ijets: —Maestro, tsikfe'li'ƚets kekhewe' ƚit'ij qa ke' ƚi'nq'ijatshenij iye in yatsathenik'iha. Akha' week eqjunyejeyij iye ene' week. Akha' ƚinq'ijatshenijha pakha' yijaa'ija in ƚunye'j pa' ƚ'ikheyi'j pa' Dios.
LUK 20:22 ¿Me ƚe'wisijupi' in jitajaninkii eke' wekwek qu' net'ejuyets pa' Roma ƚatata (César), me i'nƚi'i qu' nite' ƚe'wisi'ijupi'?—
LUK 20:23 Pa' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets in tewqeleiƚetaxik'ui pekhewe'en, qa yit'ijets pa'aj:
LUK 20:24 —Ets'ethini'ƚij ewi'ƚe' ƚ'astaki'ye' ne'ej denario. ¿Ƚek ƚesi'nq'al ha'ne i'nji' qa ha'ne witii, ƚek ƚii iye?— Pekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Pa' Roma ƚatata (César) ƚesi'nq'al.—
LUK 20:25 Qa pa' Jesús qa yit'ij: —Ye'ehe, qa' ƚisi'ƚij pa' Roma ƚatata (César) pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Roma ƚatata, qa na' Dios qa pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Dios.—
LUK 20:26 Qa pakha'an qa ham pa'qu' nit'ij in iyet qu' net'ejuyiju'ƚ pekhewe' week in yepi'ye' pa'aj, ma' qekha niwq'axintaxij qu' net'eku'mi'. Qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa ham pa'qu' nit'ijju' pa'aj pekhewe' tewqeleiƚetaxik'ui.
LUK 20:27 Ma' qa uja'x pe' saduceol namii qu' ni'wen pa'aj pa' Jesús. Pe' saduceol yit'ijetsek in nite' iƚii iye pe'qu' hats nanaxju'. Qa hik ta'ƚijupi' in nifaakanij pa'aj aka' ewi'ƚ ƚunye'jkii qa yit'ijets:
LUK 20:28 —Maestro, pa' Moises'ik'i yika' ine'm pa'aj in yit'ij: “Pa'qu' jukhewe' qu' nawa'm qa mexe hamtax ƚelitsi'iƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa pa' ƚek'inij i'nƚi'i qu' ƚamats'e qa' ƚewhe'ye'yi'ij pe' ƚewju'lelaxtax, ma' qa qu' nataltsa'yi'ƚ qa' ƚa'si'ij pa' ƚejefe'ik'i.”
LUK 20:29 Na'l pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k. Pa' yojo'oj in tewhe'yei qa wa'm pa'aj qa mexe hamtax ƚa'si'iƚ pe' ƚewhe'ye'tax.
LUK 20:30 Ma' qa ƚewhe'ye'ej iye pa'aj pa' te'weyiju'ƚ, qa wa'm iye pa'aj qa mexe hamtax iye ƚa'si'iƚ pekhe'en.
LUK 20:31 Qa pa' te'weiji' iye ƚeqewuk'u qa ƚewhe'ye'ej iye pa'aj qa hik ƚunye'j iye pa'aj, qa week in ƚunyejei pa'aj aka'an in naxju' pekhewe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k, ham taltsayi'iƚ pe' efu.
LUK 20:32 Qa teke'lenju' qa wa'm iye pa'aj pe' efu'uk'i.
LUK 20:33 Qa hane'ej, qu' iƚiye' iye pe' hats naxtaxju', ¿pa'n ƚii pa'qu' namijfik'i qu' ƚewhe'yeyi'ijha pe' efu in hats week ƚewhe'ye'tsij pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k?—
LUK 20:34 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Enewe' hane'ej ƚahats'ij tewhe'yeiju'kii, qa testiiji'jij iye qu' netewhe'yeiju',
LUK 20:35 qa pekhewe'ƚe hats jutsiqets qu' namets hatse' nakha' ink'ayik hatse' ƚahats'ij qa na' ƚiƚijii iye kekhewe' hats naxtaxju', qa hats nite' tewhe'yei hatse' nite' testi'yij iye qu' netewhe'yeiji'ijju',
LUK 20:36 qe hats nite' ƚeke' qu' nawa'm hatse', hik qu' ƚunyejeye' ne' angelits. Pekhewe'en ƚelitsijha hatse' na' Dios qe ƚelitsij na' witiƚijii.
LUK 20:37 Pe' hats naxtaxju' iƚii iye hatse', ka' Moises'ik'i i'nq'ijatshenij qa yenji' pa' ƚafaakanek qa yika'ajji pa' ƚunye'jkii pekhe' tujje'm pa'aj najkak ƚasi', in hik pakha'a' pa'aj in taya'yets nakha' Yatsat'ax'inij, ƚeqe Dios ka' Abraham, ka' Isaac qa ka' Jacob.
LUK 20:38 Nakha'an nite' ƚeqe Dios pe' naxju', qe ƚeqe Dios yijat'ij pe' iƚii, qe nakha'an week iƚiyi'm.—
LUK 20:39 Qa uja'x pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro ¡hayits qa ƚ'asinik'iha kakha' ƚit'ij in ƚ'inku'ƚ!—
LUK 20:40 Ma' qa hik pakha'aj pa'aj qa hats wetjeyepunets qu' nanfaakanij iye pe'ye' iye.
LUK 20:41 Ma' qa pa' Jesús qa nifaakanek pa'aj, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚunye'j in titijiti'yijets pa' Cristo qu' ƚa'se' ka' David'ik'i?
LUK 20:42 Ka' David'ik'i hik kakha'ija in yit'ij qa yika'ajji' na' ƚafaakanek Salmos, in yit'ij: “Pa' Yatsat'ax'inij yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Niju' ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i,
LUK 20:43 ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' week ejuihifets ne' ef'iyei.’”
LUK 20:44 Ma' hayits, ka' David'ik'i in yit'ijets: “Yatsat'axyij,” ¿qa pa'n ƚunye'j in wenit'ijets qu' ƚa'se'?—
LUK 20:45 Week pekhewe' jukhew qa efuts iye in mexe tek'enets pa'aj, qa yit'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei:
LUK 20:46 —Jeƚi'ƚiju'ƚ nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, nekhewe'en yisu'unƚe qu' nijalkisijkii ne' ƚ'uihitjiyits juffufuf, qa qi'ija iye in yisu'un qu' neniwqinhetji'ha qu' netniwetfelhiyi'm in neki'kii na'aj joofji'ju', wo'oiji' iye qu' na'nipji' ne'ej ƚots'oji'laxits ne'ej tenek'enhei nekhewe' witlijtsitjiyitsifi, wo'oiji' iye qu' na'nipji' ne'ej qitsji' ƚots'oji'laxits na'aj qi ƚekujiiji'.
LUK 20:47 Nitka'mij iye ne' wikiihalei ne' ƚetsil. Qa yape'ejets iye qe iyin qe yisu'unƚe qu' ne'twenhetii ma' qa' netjumtaxtii qu' yijaayi'ija qu' nijayan na' Intata. Nekhewe'en les qu' qiye' qu' nattanithenhetii hatse'.—
LUK 21:1 Pa' Jesús qa nejeƚpha'm pa'aj, qa yi'wenij pekhewe' wekwek yiwq'axin in yenik'iju'kii pe' ƚaq'astai ƚeqe ofrenda pe' ti'najki' pe' qi witlijtsitjii.
LUK 21:2 Qa yi'wenij iye pa'aj pe' ewi'ƚ wikiihale' if'iljetsax in yenjiik'iju' ek iye pa'aj pe' wetsjuk uja'xƚi'i in ƚaq'astai nijketits nite' inyetets.
LUK 21:3 Qa yit'ij pa'aj: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets ene' wikiihale' in qi in if'iljetsaxtaxija, qa ƚakha' qa les olots ke' yenik'iju' week t'anipji'.
LUK 21:4 Qe week hekhewe' yenik'iju'kii mexe na'l yijat'ij pekhewe' qu' amaneyi'ij, qa nekhe'ƚe efu if'iljetsax, qa week yakapilenets kekhewe' qek netektaxij.—
LUK 21:5 Qa pekhewe' uja'x in mexe yifaakatetaxji' pa'aj pe' qi witlijtsitjii, in qi in ƚe'sits pe' utel, qa pe' yik'eihini'kii iye wekwek ƚenistitskii pekhe'en qa qi in ƚe'sits iye, qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj:
LUK 21:6 —Nam hatse' pe' neƚutsji' qa enewe' hane'ej ƚi'weni'ƚ qa' ham pe'qu' ewii'ƚe' uteye' qu' amani'ipji' pekhepe' iye uteye'. Week qu' jaƚaq'eju'kii hatse'.—
LUK 21:7 Ma' qa nifaakanijha pa'aj pekhewe'en, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, ¿pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets kakha' ƚit'ij? ¿Pa'n ƚunye'j iye pa'qu' jutsiqaxi'ij hatse' ekewe' wekwek qu' hats k'esiyuye'ets qu' namets qu' ƚunye'je'kii?—
LUK 21:8 Qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj in yeku'ƚ: —¡Jeƚi'ƚiju'ƚha, hats'inha qa'nte' awitjaxti'yi'iƚ! Qe olots hatse' pe'qu' nanam qa' netyinenyij, qa' nit'ijju': “Yakha' Cristo.” Qa' nit'ij iye: “Hats yamets hane'ej pa' ƚahats'ij.” Qa' hasu'uj ijayani'ƚ.
LUK 21:9 Qa qu' impi'ye'eƚij pe'qu' nawatlan qa pekhewe' qu' natya'yij wetju'ƚkii pa'qu' nuten, qa' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, qe les ƚe'wis qu' nojo qu' ƚunye'je'kii ekewe' wekwek. Qa nite'ƚe aje'eƚ qu' namets pakha' ƚ'aka'the'ju' ha'ne hane'ej ƚahats'ij.—
LUK 21:10 Ma' qa yit'ijets iye pa'aj: —Pa'qu' witset'e qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye witset'e. Ewi'ƚ pa'qu' wittataye' qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye wittataye'.
LUK 21:11 Na'l hatse' pe'qu' qi qu' nawapja' sehel. Witja'metets qa yipku' iye qu' nana'li' pe'qu' uja'xe' witsetitse'. Qa na' wa'sji' qa' ne'twenhetiiji'pha'm pe'qu' wekweke' qi qu' ni'nijiwei qa pakha' ƚunyejei iye.
LUK 21:12 In mexe nite' ƚunyejeikii hatse' week ekewe'en, ekheweli'ƚ qa' e'nekumhi'yi'ƚi'kii qa' awitjaxti'yi'ƚ. Nite' yili'iƚ ej qu' nowo'oƚ eikii. Qa ekekiti'yi'ƚiikii iye ne' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol qa' opheƚitiyi'ƚ ju'kii iye. Qa ekekiti'yi'ƚetsji'kii iye pe'qu' wittatale' qa pe'qu' netnek'enhei iye (gobernadores), qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚ.
LUK 21:13 Ma' qa' iwq'axini'ƚij qu' enfeli'ƚi'm pa'n ƚunye'j in ƚatsjayani'ƚ.
LUK 21:14 Eni'ƚji'ha pe' atawjetsi'ƚ qu' hasu'uj matji'leti'ƚij pa'qu' it'iƚij qu' me'tweiƚeti'ƚik'i,
LUK 21:15 qe yakha' qu' k'eƚisiƚij pe'qu' e'lijeyi'iƚ qa pa'qu' ikfeliyaxitsi'ƚkiiha iye, qa pekhewe' qu' ejuyi'ƚiju'ƚ qa' ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' neweju'ƚiju'ƚ qa qu' nittaxijets iye qu' nite' natsathenik'i pa'qu' it'iƚijiju'ƚ.
LUK 21:16 Qa' eniwotk'onhe'yi'ƚijkii iye hatse' yemjeetax qu' alheye'taxi'ƚha, qu' ejefetstaxija, qa e'witk'injayektaxi'ƚha iye, qa ejuwaikaltaxija iye. Qa pe'qu' uja'xe' ekheweli'ƚ qa' natlanhetiiju'ha.
LUK 21:17 Qa' week qu' na'napjaxi'ƚ e'm ha'ne sehe' epji' qe ta'ƚets in ƚatsjayani'ƚ.
LUK 21:18 Qa hamƚe hami'iikii pa'qu' ewii'ƚe' ne' ewkujitsi'ƚ.
LUK 21:19 Me'nt'unheti'ƚ hasu'uj neqenijani'ƚ ej qa' anaxi'ƚij pe'qu' iƚaxitsi'iƚ.
LUK 21:20 Qu' i'wentaxi'ƚ ha'ne Jerusalén qu' namijupkii pe'qu' oq'opheƚinetsiletse', ma' qa' hats enikfe'li'ƚets pa' ƚewuƚ'eye'jju' in hats k'esetsha.
LUK 21:21 Ma' qa pe'qu' na'ni' na' sehe' Judea qa' nilatii ne' utekui, qa pe'qu' na'ni' ha'ne Jerusalén qa' nilatik'uifik'i ha'ne witset, qa pe'qu' na'ni'kii na' ƚ'ejinqa'wet qa' hasu'uj nenek ji'teje'm ha'ne Jerusalén.
LUK 21:22 Qe pekhewe'en pe' neƚutsji' hatse', hik pakha' pa' witqatja' hatse', hats'inha qa' nafits week kekhewe' wekwek hats we'nika'ajji'.
LUK 21:23 ¡Hiyee' enewusits pekhewe' qu' efutse' qu' iwoyitsi'ij ji'teje'm qu' mexe niwkajitshenju' qa pekhewe' qu' mexe nifunen iye pe'qu' ƚelitse' pe' neƚutsji' hatse'! Qe qi hatse' pa'qu' a'taxe' ha'ne sehe' Israel, qa qi iye pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pekhewe'en.
LUK 21:24 Uja'x pe'qu' naq'alij witqatsjikinet, qa pekhewepe' qa' not'opheƚitiiju' qa newetkaxik'i week pekhewe' witsetiikal. Qa pekhewe' nite' judiol qa' na'ni' na' Jerusalén, qa namƚi'ijii qu' hats nafits pa' ƚahats'ij qu' newetlinenij iye.—
LUK 21:25 —Na'l pe'qu' jutsiqetsi'ij, axe'm pa'qu' ƚunye'je' ne' junu', ne' juwel qa ne' footekii iye, qa ha'ne sehe' epji' iye, qi qu' neƚ'ilaxtax ene' witsetits, qa' nenq'ijiweyij pa' qi iftsax ƚ'anye'j na' qi iweli' qa pe'qu' ƚeqe t'uyuyitse' iye.
LUK 21:26 Ene' jukhew qa efuts iye ha'ne sehe' epji' qa nanaxkat'axijju' pa'qu' ƚ'ijiweyaxitse' qu' nijamti'ets pa'qu' ƚunye'je'kii hatse' ha'ne sehe' epji'. Qa pe' qits ƚet'unhaxits ene' wasits qa' nawapja'.
LUK 21:27 Ma' qa' ne'twenhetii ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' nenekijju' pe'qu' wasi'ye'. Qi pa' ƚet'unha'x qa qi iye qu' netujjiha.
LUK 21:28 Qu' namtaxets qu' ƚunyejeye'kii ekewe' wekwek, eniipha'm qa' jeƚpha'm qe hats k'esets qu' hats ewejinhetiiƚi'iƚ.—
LUK 21:29 Ma' qa nifel pa'aj aka' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi': —Jeƚ qeku'ni'ƚek ne'ej ewi'ƚ higokuk, i'nƚi'i pekhepe' iye najkak'e.
LUK 21:30 Qu' i'weni'ƚ qu' hats nata'ƚji' pe'qu' ƚesejetse' qa hats ƚenikfe'li'ƚets in hats ininqapiyu'.
LUK 21:31 Qa hik ƚunye'j qu' i'weni'ƚ qu' namets ekewe' wekwek qa' menikfeliti'ƚets na' tenek'enheiji' na' Dios in hats met.
LUK 21:32 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' hamits hatse' pekhewe' qu' nanamji'ju'kii pakha' ƚahats'ij hatse', qa namƚi'ijii qu' week ƚunye'je'kii ekewe' hats hit'ij.
LUK 21:33 Na' wa's qa ha'ne sehe' hamits hatse', qa ekewe'ƚe hats hit'ij qa nite' ƚeke' qu' hamitse'.
LUK 21:34 Matjanitheni'ƚkiiha, iwejinkitek'iƚij pe' atawjetsi'ƚ qu' naqamaxji' na'aj ƚisu'uni'ƚji' qe ƚaqsiiƚijkii, qa pa' witk'uwetax iye, qa pa' wittawje'mete'ej eke' wekwek ha'ne witiƚa'x. Hats'inha qu' namtaxets pa' neƚuji' hatse' qa'nte' enf'eliyi'iƚiju'ƚ qu' hik ƚunye'je' na'aj witiwqe'l,
LUK 21:35 qe week qu' na'nipji' ene' witsetits ha'ne sehe' epji' hatse'.
LUK 21:36 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkii qa' hasu'uj ili'iƚij qu' iyini'ƚ hats'inha qu' nana'li'ƚ e'm pa'qu' et'unhaxitsi'iƚijup qu'nte' neqenijani'iƚ ej week ekewe' wekwek qu' namtaxets qu' nana'l, ma' qa' ƚeke'ye' qu' ats'ap'ayi'iƚifi hatse' na' Ƚa's na' Jukhew, ham ijiweyaxitsi'iƚi'm.—
LUK 21:37 Pa' Jesús neƚuji'jij qa i'nq'ijatshenjiifi ke' qi witlijtsitjii, qa najaiƚe qa ikji'jii qa amaneiji'ji' ke' utek ƚii Olivos.
LUK 21:38 Qa week pekhewe' jukhew qa efuts iye mexe ham ji'ij junuye' qa wekiya'fji'jii ke' qi witlijtsitjii qu' nepiye'ji'ij.
LUK 22:1 Hats k'esetsha pa'aj qu' namets pa' ƚe'wis neƚu witkujiiji' pe' pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye', qa ƚenqii iye Pascua.
LUK 22:2 Pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei qa wo'oikii pa'aj pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' nanat'inij qu' nilan pa' Jesús, qe nijiweyiju'ƚ pe' week jukhew.
LUK 22:3 Ma' qa pa' Satanás qa uiji'teje'm pa'aj pa' Judas, ƚenqii iye Iscariote, hik pakha' i'ntaxji'teje'm pe' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
LUK 22:4 Pakha'an qa ikii pa'aj qu' natfaakateyi'ƚju' pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pekhewe' iye yejeƚ ke' qi witlijtsitjii, qa nifeli'm pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' netisij pa' Jesús pekhewe'en.
LUK 22:5 Pekhewe'en qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj qa yiwjutsiqeni'mha pa'aj qu' netisij hatse' pe'qu' ƚ'astaye'.
LUK 22:6 Pakha'an qa t'eku'miju'ƚ pe' tefelhiti'yi'm. Ma' qa wo'oikii pa'aj pa'qu' iwemetsaxe' qu' ƚeke'ye' qu' net'ihinij pa' Jesús qu' nite' na'ni'ijup pe' jukhew qa efuts iye.
LUK 22:7 Qa hats yamets pa'aj pa' ƚe'wis neƚu witkujiiji' pe' pan nite' yetsji'ƚ pe' levadura qa ƚenqek'ujiiji' iye na'aj kots'etax ƚa's qu' net'ejuyets pa' ƚe'wis neƚu Pascua.
LUK 22:8 Ma' qa pa' Jesús qa yukin pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan, qa yit'ijets: —Mathayini'ƚ qa' ajileti'ƚ pa'qu' jinteƚuj qu' net'ejuyets pa' ƚe'wis neƚu Pascua.—
LUK 22:9 Hekhewe'en qa yit'ijets pa'aj: —¿Pa'n i'ni' pa' ƚisu'un qu' hajileti'ƚi' pa'qu' inaqe'?—
LUK 22:10 Pa' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' ami'ƚets na' witset qa hikna' i'weni'ƚi' pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' qu' neka'x pe'qu' camusiye' i'nji' pa'qu' iweli'ye' qa' ijayani'ƚpha'm, amƚi'iƚijii pe'qu' nuyifi wititsi'ye'.
LUK 22:11 Qa' it'iƚijets pakha' tetsii: “Ha' Maestro yit'ij ei: ‘¿Pa'n i'ni' pakha' ƚatawe'j ene' wititsi' qu' ha'ni'ƚiji' ene' yijatshenhei qu' heyeki'ƚju' qu' net'ejuyets pa' ƚe'wis neƚu Pascua?’”
LUK 22:12 Pakha'an qa' nethiniƚij na' te'weipha'm ne' wititsi' epk'etsaxifi qa week hats q'axitsju' ne' wekwek. Qa' hikna' aqsiiƚiji'kii qu' ajileti'ƚ pa'qu' jinteƚuj hatse'.—
LUK 22:13 Ma' qa pekhewe'en qa ikkii pa'aj, qa week yi'wen aka' hats yit'ijets pa'aj pa' Jesús. Ma' qa yaqsiijkii pa'aj qu' najilet pa' ƚaq t'ejuyets pa' ƚe'wis neƚu Pascua.
LUK 22:14 In hats yamets pa'aj pa' uja'x pe' hora, qa pa' Jesús qa he' apóstoles iye qa i'nijupju'kii pa' mesa.
LUK 22:15 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Hayits qa qi'ija in hisu'un qu' k'eyekufetsi'ƚji' ha'ne ƚe'wis neƚu in mente' yamets pakha' qi qu' haats'e'ej.
LUK 22:16 Qe yakha' hit'iƚij ewets in hats nite' k'eyekufetsi'ƚ iye, ipƚu'ƚi'ii iye hatse' nakha' tenek'enhe'yi' na' Dios.—
LUK 22:17 Ma' qa t'eku'mi' pa'aj pa' tok'o qa in hats yit'ijetspha'm pa'aj ƚe'wisij pa' Dios, qa yit'ij pa'aj: —Iya'aƚji' hane'en, e'weeki'iƚij.
LUK 22:18 Qe yakha' hit'iƚij ewets in hane'ej qu' nata'ƚi' qa hats nite' nek'iya'ye'ji' iye pa'qu' uwa ƚ'iye', ipƚu'ui qu' nanamtax na' tenek'enheiji' na' Dios.—
LUK 22:19 Qa t'eku'mi' iye pa'aj pa' pan, qa in hats yit'ijetspha'm iye pa'aj ƚe'wisij pa' Dios, qa napk'asitju' pa'aj, qa netisijju' pa'aj he' ƚ'ijatshenhei. Ma' qa yit'ijji'ju' iye pa'aj: —Aka'an yese'n, wetƚisƚetij qu' nawa'm qe ta'ƚi'ƚ ewets. Aqsi'ji'ƚijkii aka'an hats'inha qu' anjamtijiiƚyik'i.—
LUK 22:20 Qa hik ƚunye'j iye pa'aj in t'eku'mi' pa' tok'o in hats yili'ij pa'aj in tek, qa yit'ij pa'aj: —Ha'ne i'nji' ha'ne tok'o hik ha'ne pakha' ink'ayik qu' nenit'ij qa hik enewe' yathits, t'ilitfik'i hatse' qe ta'ƚi'ƚ ewets.
LUK 22:21 Qa ha'neƚi'ij nakha' ƚokoi na' t'ihinyij hatse' hats i'nyijup ha'ne mesa ijup.
LUK 22:22 Qe yijaa'ija, ha'ne Ƚa's na' Jukhew hats ikƚi'ij qa' hik ƚunye'je', in ƚ'anyejeyek kekhewe' hats we'nika'ajji' t'ejuyets nakha'an, qa ¡hiyee'ƚe ha'nus nakha' t'ihinyij hatse'!—
LUK 22:23 Ma' qa pekhewe'en qa watfaakateji'ijju' pa'aj ƚek pakha' pa' yaqsiijkii hatse' aka'an.
LUK 22:24 Hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa tek'eƚeyiteetsijju' pa'aj ƚekpa' qu' les qiye'ji'ha pa'qu' ƚunye'je' hatse' pekhewe'en.
LUK 22:25 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Nekhewe' wittatal ne' witsetits nite' judiol, ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nethinkii pa' ƚet'unhaxits in tenek'enhei qa na'aj inaqyaji'ij qa wanaqsiijkii. Qa nekhewe' te'weyik'uiju' nekhewe'en qa titijiti'yijetsek in ƚe'wis pa'qu' naqsiijkii.
LUK 22:26 Qa ekhewelƚi'iƚ qa hasu'uj qu' hik ejunyejeyi'iƚ aka'an. Pakha' qu' les qiye'ji' ekheweli'ƚ, naqsiijkii qu' hik ƚunye'je' qu' nite' qiye'ji'. Qa pa'qu' netnek'enhei qa naqsiijkii qu' hik ƚunye'je' qu' witqejkunenek'e.
LUK 22:27 ¿Qa ƚek pakha' les qu' qiye'ji'? ¿Me pakha' qu' na'nijup pa'qu' mesaye' qu' netek? ¿Me i'nƚi'i pa'qu' witqejkunenek'e? Ehe, pakha' i'nijup pa' mesa hik pakha' les in qiji'. Qa yakha'ƚe in ha'ni'ƚ etji'teje'm qa hik yijunye'j qu' yewitqejkunenek'e.
LUK 22:28 Ekheweli'ƚ week ƚahatsiyij ƚa'ni'ƚ yijijup kekhewe' yinjaajinkeyejeikii.
LUK 22:29 Qa in ƚunye'jek na' Tata in tseƚisij nakha' qu' heinek'enhe'yi', qa yakha' qa' k'eƚisjiiƚijek
LUK 22:30 qu' eki'ƚipji' na' yeqe mesa nakha' qu' heinek'enhe'yi'. Qa' ni'iƚipji' ne' qitsji' wits'ojilaxits qu' ejeyumtsheni'ƚ nekhewe' doceju' (12) witsetits ta'ƚetskii ke' ƚelits ka' Israel'ik'i.—
LUK 22:31 —Simón, Simón, ek'en qeku'nek, na' Satanás hats iyini'ƚ ewets qu' najaajini'ƚ, qa' hik ƚeqfenyejeyi'iƚ ej ne'ej trigo qe wanaqsi'jji' qa wenit'ijkii ful ful.
LUK 22:32 Qa yakha'ƚe qa k'iyin'epji' hats'inha qu' nite' hame'em pa'qu' nite' eqekuye'je', qa akha' qu' hats etpiltax yiwets iye qa iftits'ijets ne' ejefets qu'nte' niliyi'ij qu' net'units.—
LUK 22:33 Ha' Simón qa yit'ij pa'aj: —Yatsat'axyij, inye'jƚu' qu' k'oyopheƚifeye' i'nƚi'i qu' k'eyiwamhifeye'. Nite' ts'ijiwei.—
LUK 22:34 Pa' Jesús qa yit'ij: —Pedro, hit'ij ewets hane'ej ha'ne naja'xji' in nite' ip pa'qu' ta'a'aye', ipƚu'ui qu' hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii, qa it'ijets qu' nite' enikfe'le'yij.—
LUK 22:35 Pa' Jesús qa nifaakanji'ju' pa'aj, qa yit'ij: —In k'ukini'ƚijkii hik aka'aj qu' enfeli'ƚ eke' wi'tlijei qa k'ayaji'iƚijets qu' hasu'uj eka'xi'ƚ pe'qu' aq'astayi'iƚ qu' ijutsjayiƚik'iju' eqelutsitsi'ƚ, qa pa'qu' eqe ti'naji'iƚij pe'qu' aqatsi'iƚ qa pe'qu' eqjefetsi'iƚ iye otshilaxtiyi'iƚ, ¿me qa hamitsi'ƚ e'm pe'ye' hik aka'aj?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Ham hami'iƚ ye'm hik aka'aj.—
LUK 22:36 Ma' qa yit'ijets iye: —Qa ha'neƚi'ij qa hats tujtseika' ƚunye'je', pa'qu' natq'astajiyii qa' neka'x. Qa pa'qu' nana'li'm ƚeqeti'naje' ne'ej ƚaqats qa' neka'x. Qa pa'qu' ham ƚaqatsjikinet'e qa' net'ihinij pa'qu' ƚ'uihitjiye' qa' nataqha'yets pa'qu' ƚaqatsjikinet'e.
LUK 22:37 Qe yakha' hit'iƚij ewets in les ƚe'wis qu' na'nyi'pji' qa' nafits aka' hats we'nika'ajji' in yit'ij: “Tojonkaxti'yik'i pekhewe' uƚ'ets jukhew.” Qe yijaa'ija kekhewe' week hats we'nika'ajji' qu' yijunye'je'kii, nite' ƚeke' qu' nijanik'i.—
LUK 22:38 Hekhewe'en qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, jeƚ qeku'nek, enewe'en wetsjuk witqatsjikinetits.— Qa yeku'ƚ pa'aj pakha'an qa yit'ij: —Hayits hats ujaxƚu'.—
LUK 22:39 Pa' Jesús qa ikik'uifik'i pa'aj pa' witset, qa pa' hats ƚunye'j ji'ij, ma' qa ikji'jii ke' utek Olivos, qa he' ƚ'ijatshenhei qa yijayanjiik'i pa'aj.
LUK 22:40 Ma' qa yamets pa'aj pakha' i'nji'ji', qa yit'ijets hekhewe'en: —Iyiini'ƚha, hats'inha qu' nite' neqenijani'iƚ ej na' witaqjaajinkeye'j.—
LUK 22:41 Pa' Jesús qa ikik'ui pa'aj pa' ha'niiji'in in ipƚu'uk'i ek ne'ej ute qe jitewu'm, qa wonokok'eni'ju' pa'aj qa iyin.
LUK 22:42 Qa yit'ij pa'aj: —Tata, qu' isu'un qa' iwu'myik'ui nakha' qu' nek'iya'aj tok'o i'nji' na' qi in ek'imiiji'. Qa hasu'ujƚe qu' nanaqsiijkii pakha' qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un. Akha' yijat'ij pa'qu' isu'un.—
LUK 22:43 Ma' qa nametsju' pa'aj pa' ewi'ƚ ángel ta'ƚiipha'm na' wa's qu' netisij pa'qu' ƚet'unha'xe'.
LUK 22:44 Pa' Jesús qi in yoksi'wen pa'aj pakha' qi a'tax hatse', ma' qa qi'ija in we'nt'unhet pa'aj in iyin qa pa' ƚenejut'ax qa hik ƚunye'j ne'ej wit'athits in qitsju' qe tsaptsapijukii sehe'.
LUK 22:45 In yili'ij in iyin pa'aj qa niipha'm qa ikii pe' ƚ'ijatshenhei pa' i'ni'. Qa hats ima'ju' pa'aj hekhewe'en qe yeqiwefijju' in qi in itawje'metets.
LUK 22:46 Qa yit'ijets pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚama'aƚju'? Eniyi'ƚpha'mkii qa' iyini'ƚ, hats'inha qu' nite' neqenijani'iƚ ej na' witaqjaajinkeye'j.—
LUK 22:47 In mente' yili'ij pa'aj in iyet pa' Jesús qa namets pa'aj pe' olots jukhew, qa pakha' ƚii pa'aj Judas hik pakha' i'ntaxji'teje'm iye pa'aj he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, nojo'ok'oi pa'aj pekhewe'en. Qa nekets pa'aj pa' Jesús qe qa netuje'm.
LUK 22:48 Qa pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Judas, ¿me in ƚetuje'm qa ƚ'ihinij ha'ne Ƚa's na' Jukhew?—
LUK 22:49 Pekhewe' metitsifi pa'aj pa' Jesús in yi'wen pa' ƚunye'jkii, qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, ¿me ƚisu'un qu' heqfekini'ƚij je'm ene' yaqa'tsjikinetitsi'ƚ?—
LUK 22:50 Ma' qa pa' ewi'ƚ pa'aj hekhewe'en qa yifekin je'm pa' ƚeqejkunenek pa' qiji' ƚatata pe' pa'il qa yasinii pa'aj qa k'itsii pe' ƚekfi'ik'i yiya'yik'i te'weiji'.
LUK 22:51 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Hasu'uj meqfekini'ƚ je'm. ¡Ili'iƚij!— Pa' Jesús qa t'eku'mets pa'aj pe' ƚekfi' pa' witqejkunenek qa yiƚin pa'aj.
LUK 22:52 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' tenek'enhe'yipji' pe' yejeƚ pe' qi witlijtsitjii qa pekhewe' iye tenek'enheiji' pa' witset: —¿Inhats'ek in ƚenteneyi'ƚij ne' aqa'tsjikinetitsi'ƚ qa ne' ek'uli'ƚ najak? ¿Me hik yijunye'j pa'qu' ewi'ƚe' ejtenhetsax?
LUK 22:53 Yakha' in ha'ni'ƚ etji'teje'mkii week neƚuts ne' qi witlijtsitjiyii, qa ham pa'qu' ewi'ƚe' ekheweli'ƚ qu' net'eku'myi'. Qa ƚantsat'etsƚi'iƚij ene' hane'ej hora qa nakha' iye ƚet'unha'x na' nookii ƚantsat'etsi'ƚij iye.—
LUK 22:54 Ma' qa pekhewe'en qa t'eku'mi' qu' nophe'ƚ pa' Jesús, qa yeka'xii pa'aj pe' ƚetsi' pa' qiji' ƚatata pe' pa'il. Qa ha' Pedro qa yijayantaxij pha'mkii pa'aj qa toxƚi'iju'ƚkii.
LUK 22:55 Pekhewe'en in hats niƚani' pa'aj pa' fe't pa' joofji'ju' pe' wititsi'ii, qa i'nijup pa'aj, qa ha' Pedro qa i'nji'teje'm pa'aj pekhewe'en.
LUK 22:56 Qa pe' ewi'ƚ witqejkunenki', in yi'wen pa'aj in i'nijupju' pa' fe't qa nalitetsju', ma' qa ts'in pa'aj in yejeƚju', qa yit'ij: —Hane'en, qete'e' hik ha'ne iye hakha' ƚijts'eji'ijjkii.—
LUK 22:57 Qa welkutƚi'ijkii pa'aj ha' Pedro, qa yit'ijets pe' efu: —Efu, nite' tsikfe'lets pakha'an.—
LUK 22:58 Qa sujƚe iye pa'aj qa na'l iye pe' yejeƚju' iye qa yit'ijets: —¡Qete'e' hik akha' iye ƚa'nji'teje'mkii hekhewe'en!— Ha' Pedro qa yit'ij iye pa'aj: —¡Efu, nite'! ¡Nite' yakha' pekhewe'en!—
LUK 22:59 Qa hats ewi'ƚ pa'aj hora t'ani' qa na'l iye pa' yumti'ija qa yit'ij: —Yijaa'ija in hik ha'ne hekhewe' ƚijts'eyekkii, qe hane'en Galilea ƚeiƚe' iye.—
LUK 22:60 Ha' Pedro qa yit'ij iye pa'aj: —Jukhew, ¡nite' tsikfe'lets kakha' ƚit'ij!— In mexe nite' naq'axtaxijik'i pakha' yit'ij in welkut'ijkii, ma' qa iipƚek pa'aj pa' ta'a'a'.
LUK 22:61 Ma' qa pa' Yatsat'ax'inij qa hik pakha'aj t'atsji'ƚfik'i qa lee'sii pa'aj in nejeƚii ha' Pedro, ma' qa ha' Pedro qa yijamti'ik'i pa'aj ke' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij in yit'ijets pa'aj: —Ha'ne naja'xji' tees qu' nap pa'qu' ta'a'aye' ipƚu'ui qu' hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii.—
LUK 22:62 Ma' qa ikfik'i pa'aj ha' Pedro qa qi in ip pa'aj.
LUK 22:63 Pekhewe' jukhew testi'yij pa'aj pa' Jesús qu' nejeƚets, qa qi in yawitji pa'aj qa yilanje'mkii iye.
LUK 22:64 Yit'onjo' iye pa'aj ƚotoi, qa nifaakanji'ij: —¿Ƚek pakha' te'ek nalan?—
LUK 22:65 Qa olots iye pekhewep iye wekwek yit'ijetskii t'ejuyiju'ƚ pakha'an, in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyetskii.
LUK 22:66 In hats neƚukii pa'aj qa not'ax wetju'ƚ pekhewe' tenek'enheiji' pa' witset qa pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei, ma' qa wetka'xii pa'aj pa' Jesús pa' not'axi' wetju'ƚ pekhewe'en. Qa hikpa' qa tafaakanheti'yi'kii pa'aj:
LUK 22:67 —Qu' hik akha'ye' pa' Cristo, yape enfeli'ƚ ye'm.— Pa' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' hi'ttaxi'ƚij ewets: “Ehe, yakha',” qa' esqeku'ƚi'iƚij iye.
LUK 22:68 Qa qu' k'afaakantaxi'ƚij pe'ye', tees qu' esku'ƚi'ƚ.
LUK 22:69 Qa ha'neƚi'ij qu' nata'ƚi', qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa na'ni'ju' na' yiya'yik'i nakha Ham Ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in Dios.—
LUK 22:70 Ma' qa yit'ijju' pa'aj pe' week: —Ye'ehe, ¿me qa hik akha' pa' Ƚaa'sija pa' Dios?— Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Ehe, yakha', ƚ'asiini'ƚik'iha in ƚit'iƚij yiwets.—
LUK 22:71 Ma' qa yit'ijju' pa'aj pekhewe'en: —¿Inhats'ek qu' menjiit hami'ik'ui iye pakhape' iye qu' nenfelijkii pa'qu' ƚunye'je' hane'en? Inekhewel hats jitepi'ye'ejha kakha' yit'ij.—
LUK 23:1 Ma' qa week niipha'mkii pa'aj pekhewe'en, qa yeka'xii pa' Jesús pa' Pilato.
LUK 23:2 Qa in yamijii pa'aj, ma' qa hik pakha'aj qa yit'ijetskii pekhewe'en pe' wekwek yit'ijets in yaqsiijkii pakha'an, qa yit'ijju' pa'aj: —Hats hi'weni'ƚ ha'ne jukhew in yink'aihittaxik'ui qa yiwuƚ'enhettaxijkii aka' ƚunye'jtax ha'ne initset, ma' qa inqaq'ayintaxij in tajaikii eke' wekwek qu' net'ejuyets pa' Roma ƚatata (César), qa yit'ij ƚetets iye in ƚakhaati'ija pa' Cristo, qi wittata.—
LUK 23:3 Ma' qa pa' Pilato qa nifaakan pa'aj: —¿Me akha' pa' qi ƚatata ene' judiol?— Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Ehe, yakha'.—
LUK 23:4 Qa pa' Pilato qa yit'ijji'ju' pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pekhewe' iye olots jukhew: —Ham hi'weni'ij pa'qu' uƚ'axe' ha'ne jukhew.—
LUK 23:5 Qa pekhewe'en qa yape'enhaƚe yit'ijju': —Kekhewe' i'nq'ijatshenij nakha'an t'ayijji' in yeƚ'ilehet ha'ne week witset. Hats naq'axij in yijatshenij ha'ne week Judea, ta'ƚijii ha' Galilea qa namƚi'ij met hane'e'in.—
LUK 23:6 Pa' Pilato in yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe'en, qa inaqfaakanij: —¿Me Galilea ƚeiƚe' ha'ne jukhew?—
LUK 23:7 Pa' Pilato in nikfe'lets pa'aj pa' Jesús in ta'ƚii pakha' sehe' tenek'enheiji' ek pa' Herodes, ma' qa yukinii pa'aj pa' Herodes, hik pakha' namii iye pa'aj na' Jerusalén pekhewe' neƚutsji'.
LUK 23:8 Pa' Herodes in yi'wen pa'aj pa' Jesús, qa qi'ija in ƚe'wisi'mkii, qe hats tooxik'i pa'aj in neqwenkeyu'taxij qe ta'ƚets pekhewe' impiye'ji'jij yaqsiijkii pakha'an. Qa neqwenkeyu'uj qu' naqsiijkii pa'qu' ewi'ƚe' ham ƚunye'ji'iju'ƚ.
LUK 23:9 Ma' qa qi in nifaakantaxkii pa'aj, qa pakha'ƚe Jesús qa nite' yeku'ƚ pa'aj.
LUK 23:10 Pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei, hik pakha' ts'ap'a'aju' iye pa'aj, qa qi in yit'ijetskii pekhewe' wekwek yit'ijets in yaqsiijkii pa' Jesús.
LUK 23:11 Ma' qa pa' Herodes qa pe' ƚeqejkunenhei oq'opheƚinetsilets in hats yili'ij pa'aj in qi in yawitji pekhel ƚeqfenyejeyijkii, ma' qa pa' Herodes qa yuihinik'ipha'm pa'aj pa' ƚe'wis ƚe'ntilafittax qa yepiletii iye pa'aj pa' Pilato.
LUK 23:12 Ma' qa hik pakha'aj pa' neƚuji' qa witjuwaikayek'iƚ pa'aj pa' Pilato pa' Herodes qe mexe wanapjajitax pa'aj.
LUK 23:13 Pa' Pilato qa taya'yii pekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' pa'il qa pe' tenek'enheiji' pa' witset qa week pakha' witset.
LUK 23:14 Qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenkaxi'ƚyii ha'ne jukhew, ƚit'iƚijets in qi in t'ayijji' qa yeƚ'ilehet ha'ne witset. Qa yakha' qa hats ƚe'tsweni'ƚij in hanfaakantaxkii, qa ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' hi'wenij qu' uƚ'axi'ijupi' ha'ne jukhew, qu' hik ƚunye'je' kekhewe' ƚit'iƚijets in uƚ'ets in yaqsiijkii.
LUK 23:15 Qa hik ƚunye'j iye ha' Herodes, qe nepiletmet iye. Hane'en hats ƚi'weni'ƚ, ham ta'ƚi'ijupi' qu' ƚeke'ye' qu' natlanhetii.
LUK 23:16 Qa hik ta'ƚijupi', mexe qu' hitani'then qa i'nk'aƚe qa' hiwejin hatse'.—
LUK 23:17 Pa' Pilato in hayiits ƚeqfenye'jji'jij qa yamji'jets aka' ƚe'wis neƚu qa yiwejinji'ij pa'qu' ewi'ƚe' wit'opheƚik'e.
LUK 23:18 Qa week taya'yijipji' pa'aj pekhewe' jukhew, ewi'ƚik'i ka' yit'ijju': —¡Natlanhetii nakha'an qa' netwejinhetii ha' Barrabás!—
LUK 23:19 Qe pa' Barrabás in t'opheƚitii pa'aj qe ta'ƚijupi' in taya'yijipji'kii in yutentax pe' tenek'enhei qa teqek'ui iye pa'aj.
LUK 23:20 Pa' Pilato yisu'untax qu' niwejinƚe pa' Jesús, ma' qa ewi'ƚij iye in iyettaxji'ju' iye pe' jukhew.
LUK 23:21 Qa pekhewe'ƚe'en qa yape'enha taya'yij wetju'ƚ in yit'ijju': —¡Ne'nenji'pha'm cruze'! ¡Ne'nenji'pha'm cruze'!—
LUK 23:22 Qa pa' Pilato qa yittaxijji'ju' iye ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚij: —¿Inhats'ek qu' natlanhetii? ¿Pa'n ƚunye'j pa' uƚ'ax in yaqsiijkii hane'en? Ham hi'weni'ij hane'en pa'qu' uƚ'axe' qu' hikpa' nata'ƚets qu' natlanhetii, qa hik ta'ƚijupi', mexe qu' hitani'then eku'n qa' i'nk'aƚe qa' hiwejin hatse'.—
LUK 23:23 Pekhewe'en qa yape'enha qi in taya'yijipji'kii in iyinijets qu' ne'nenji'pha'm cruze'. Ma' qa pa' Pilato qa ƚexke'ej.
LUK 23:24 Pa' Pilato ma' qa inaqyaji'ij pa'aj qu' nanaqsi'ji'mijkii pakha' iyinets pekhewe'en.
LUK 23:25 Qa yiwejin pa'aj pakha' iyinets pekhewe'en qu' netwejinhetii, pakha' t'opheƚiti'yipji' pa'aj in taya'yijipji'kii in yutentax pe' tenek'enhei qa teqek'ui iye pa'aj. Qa pakha'ƚe Jesús qa tisij pakha' yisu'un pekhewe'en qu' ƚeqfenyejeyi'ij.
LUK 23:26 In wetka'x pa'aj pa' Jesús qu' ne'nenji'pha'm pe' cruz, qa te'nekumhi'yi' pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew Cirene ƚeiƚe' ƚii Simón ta'ƚiifik'i pa' ƚ'ejinqa'wet, qa tayajaxti'yijets qu' neka'x pe' cruz, qa yeka'xi'm pa'aj. Pa' Jesús yojo'ok'oi qa pakha'an qa teke'lenijju' pa'aj pe' cruz.
LUK 23:27 Olootsija pa'aj pe' jukhew yijayanpha'mkii pa'aj, qa pe' efuts iye pa'aj qi in yayinju' neq'elettaxij.
LUK 23:28 Pa' Jesús qa tetwek'elaxiju'ƚ pekhewe'en, qa yit'ijets pa'aj: —Efuts, Jerusalén ƚeiƚekii, hasu'uj ats'ayini'ƚju'. Ekheweli'ƚ yijat'ij qu' manayinƚi'iƚju' qa pe'qu' elitsi'iƚ iye.
LUK 23:29 Qe nam hatse' nekhewe' neƚutsji' qu' it'iƚijju': “Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' ints'atekiiye', pekhewe' qu' mexe ham pe'qu' ƚelitse' qa pekhewe' iye qu' mente' neqfunene'.”
LUK 23:30 Ma' qa' yapeye'ƚek qa ittaxi'ƚijets ne' utekui: “¡Anami'ƚyipji'!” qa nekhewe' pumumpha'mkii utekui ƚelits qa ittaxi'ƚijetsek: “¡Atsat'ini'ƚkii!”
LUK 23:31 Qe in ƚenifenye'j aka'an nekhe' najkak asaƚ'ai, ¿qa pa'n qu' ƚenifenye'je' hatse' nekhe' ƚawa'mhine'?—
LUK 23:32 Wetka'x iye pa'aj pekhewe' wetsjuk uƚ'ets jukhew, qe qa' ƚawamhifetse' iye.
LUK 23:33 In yamijii pa'aj pa' ƚenqii “Witjiƚa'ik'i” (La Calavera), qa hik pakha' qa we'nenji'pha'm pe' cruz pa' Jesús qa pekhewe' iye wetsjuk jukhew qi uƚ'ets. Ewi'ƚ pa' te'weyij yiya'yik'i qa pakhap qa ƚefeyi'j te'weyijek.
LUK 23:34 Pa' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Tata, iwejinƚe enewe'en qe nite' nikfe'lets aka' yaqsiijkii.— Qa pe' oq'opheƚinetsilets qa ikij wetju'ƚ in watk'esaxijju' pa'aj pe' ƚeqhinatai pa' Jesús.
LUK 23:35 Olots pe' nekii pa'aj qa yejeƚju', qa pekhewe' tenek'enhei iye qa qi in yawitji'iji'kii ƚe'lijei qa yilakijukii iye pa'aj, qa yitjiijetspha'm: —Yiƚin pekhewep, yape neteƚinƚe, qu' hik nakha'ye' pa' ƚeqe Cristo pa' Dios, pakha' T'eku'miiji'.—
LUK 23:36 Qa pe' oq'opheƚinetsilets iye qi iye in yawitji'iji' iye pa'aj pe' ƚe'lijei, qa iktaxijets pa'aj qu' niyahanji' na'aj wino ewtsik'iiji' (vinagre).
LUK 23:37 Qa yit'ijetspha'm pa'aj: —Qu' hik akha'ye' pakha' qi Ƚatata ene' judío, ¡meteƚinƚe!—
LUK 23:38 Qa na'l iye pa'aj pa' ƚe'nikahat te'weyik'uipha'm pa' ƚejiƚa', qa yit'ij pe' ƚe'nikatii: —Hane'en hik ha'ne pakha' qi Ƚatata ene' judío.—
LUK 23:39 Qa pakha' ewi'ƚ pekhewe' uƚ'ax pa' yaqsiijkii ƚenenhefetsji'pha'm pa'aj pe' cruzits, qa uƚ'etsik'i iye pa'aj pe' ƚe'lijeyets, qa yit'ijets pa'aj: —¿Me nite' hik akha' pa' Cristo? ¡Meteƚinƚe qa yekhewepi'ƚ iye qu' etsiƚini'ƚ!—
LUK 23:40 Qa yeku'ƚƚe pa'aj pakhap iye, qa yaq'ayinij, qa yit'ijets pa'aj: —¿Me qa nite' qu' e'nijiweitaxiju'ƚ iye pa' Dios, in akhap iye hane'ej hats qi in ƚ'atanithenhetii?
LUK 23:41 Inekhewel hats weju'ƚij aka' jitatanithenheti'yij, qe in jitesti'yij aka'an ta'ƚets kekhewe' uƚ'ets in jitaqsiijkii. Qa haneƚe'en qa ham pa'qu' ƚuk'eye'en qu' uƚ'axe' qu' naqsiijkii.—
LUK 23:42 Qa yit'ij iye pa'aj: —Jesús, menikfelityiikii hatse' wat'ij qu' anamtax iye qa' enek'enhei.—
LUK 23:43 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, hane'ejija qu' niyijup nakha' qu' ha'ni' ƚe'wis wititset (paraíso).—
LUK 23:44 Ma' qa in hats natsathenju' pa'aj junu', qa weekij ha' sehe' in nookii pa'aj, qa yamijii in las tres
LUK 23:45 ne' junu' in noo'ii pa'aj. Qa pakha' te'weiteje'm pa' ƚejilafi' t'apƚii penyilo ke' qi witlijtsitjiyifi, qa ja'fik'iju' ƚeqewuk'u pa'aj.
LUK 23:46 Qa pa' Jesús qa t'unik'i pa'aj in tayai, qa yit'ij: —Tata, ne' okoyei hats hetisij na' yeqe'spiritu.— In yili'ij aka'an in yit'ij, ma' qa s'uff pa'aj qa wa'm.
LUK 23:47 Qa pakha' centurión in yi'wen pa'aj aka' ƚunye'jkii, qa qi in yiwqinhetji' pa'aj pa' Dios, qa yit'ij pa'aj: —Yijaa'ija aka' jukhew in qi in yatsathen.—
LUK 23:48 Week pekhewe' olots namii qu' nejeƚju' pakha' ƚunye'jkii pa'aj, in yi'wen pa'aj aka'an qa wapilik'uikii pa'aj yilanje'mkii ƚ'ejuijets qe qi in ika'metets wetju'ƚ.
LUK 23:49 Qa pekhewe'ƚe week pe' nikfe'li'ƚ wetju'ƚ pa'aj pa' Jesus'ik'i qa pekhewe' iye efuts pe' yijayanik'ikii pa'aj ta'ƚijii in nijayan ha' Galilea'ai, qa totsi'mii pa'aj pa' i'nijupi' ek qa week yi'wenij iye ekewe' wekwek ƚunyejeikii pa'aj.
LUK 23:50 Qa na'l iye pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew ƚii José, i'nji'teje'm pekhewe' Junta Suprema, teik'unei qa yatsathen iye pa'aj,
LUK 23:51 hik pakha' nite' yijayanij pakha' t'eku'mi' pa'aj pekhewe'en in yaqsiijkii, pakha'an Arimatea ƚeiƚe', judiol ƚetset, qa qi in notkitaxets qu' netnek'enhei pa' Dios.
LUK 23:52 Pakha'an qa yamiiji' pa'aj pa' Pilato qa iyinijets pa'aj pa' Jesus'ik'i.
LUK 23:53 In hats nit'ijju' qa yijuphe'ƚji' pa'aj pa' ƚe'wis penyilo fo' qa inyetax iye, ma' qa yenifi pe' ewi'ƚ nimeƚuk wa'najkaninji'teje'm pe' utek, mexe ham we'neni'ifi pa'qu' nawa'm.
LUK 23:54 Hik pakha'aj pa' neƚuji' watji'letji' pe'qu' wekweke', ma' qa hats k'esik'iha pa'aj qu' hats witwapiihijiye'.
LUK 23:55 Qa pekhewe' efuts pekhewe' ta'ƚijii pa'aj ha' Galilea in nijayan pa'aj pa' Jesús qa yijayanijpha'm pa' José, qa yi'wen pa'aj pe' nimeƚuk qa pa' ƚeqfenye'jij iye in yiwhinju'.
LUK 23:56 Qa in wapilii pa'aj pe' ƚetsil qa yaji'let ne'ej ƚesejets yewjisitji' na'aj tenekui qa pe' ewjisiyits iye. Ma' qa pa' witwapiihijiiji' qa wapiiju' pa'aj in ƚ'anyejeyek kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii yika'ajji' pa'aj pa' Moises'ik'i.
LUK 24:1 Qa pa' yojo neƚu (domingo) in hats fo'iju' pa'aj sehe', qa pekhewe' efuts qa ikii pa'aj pe' nimeƚuk yeka'xtaxii pekhewe' hats yaji'let ƚesejets ewjisii.
LUK 24:2 In yamtaxets pa'aj qa yi'wen pe' ƚit'otaxij ute pe' nimeƚuk in nite' i'nji' pa' ƚeji'.
LUK 24:3 Qa uitaxifi pa'aj pe' nimeƚuk qa ham qu' ni'wen pe' ƚ'ajiiki pa' Yatsat'ax'inij Jesús.
LUK 24:4 Pekhewe'en qa ts'iƚitsi'mkii pa'aj in yi'wen aka'an, ma' qa thxuuƚets iye pa'aj pe' wetsjuk jukhew ts'ap'a'ajupju' leppepep pe' ƚeqhinatai,
LUK 24:5 ma' qa qi in nijiwei pa'aj qa wonokok'enju'kii yametsju' sehe' in t'upiijukii pa'aj. Qa pe' wetsjuk jukhew qa yit'ijets pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚenjeƚtaxiƚijii ke' naxju' hakha' hats nite' wa'm?
LUK 24:6 Nite' i'ni' hane'e'in, hats iƚa'x iye. Menikfelitiƚik'i kakha' hats yit'iƚij ewets in mexe i'ni'kii ha' Galilea, in yit'ij:
LUK 24:7 “Ha'ne Ƚa's na' Jukhew testi'yij hatse' nekhewe' uƚ'ets jukhew qa' nenji'pha'm pe'qu' cruze' qa' nawa'm. Qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.”—
LUK 24:8 Ma' qa pe' efuts qa nikfe'lik'i pa'aj ekewe' wi'tlijei.
LUK 24:9 Qa tepilik'uikii pa'aj pe' nimeƚuk, ma' qa nifelimik'i week ekewe' wekwek pe' once (11) apóstoles qa week iye pekhewep.
LUK 24:10 Enewe' efuts nifelii pa'aj hekhewe' apóstoles, enewe'en: María Magdalena, Juana, ke' María ƚenene ha' Santiago qa hekhewep iye efuts.
LUK 24:11 Qa hekhewe'ƚe apóstoles qa hik ƚeqjunyejeyij pa'aj eke' wi'tlijei na'aj wenitƚi'ij qe tefelhitiyik'i nite' yija' qu' ƚunye'je'kii, ma' qa nite' tek'enets pa'aj, yeqeku'.
LUK 24:12 Qa hakha'ƚe Pedro qa niipha'm qa wekuma'xii pa' i'ni' pe' nimeƚuk, qa teleqhetinifi pa'aj qa uja'xƚe in yi'wen pe' penyilots. Ma' qa ik iye pa'aj qi in yitjuƚaxijpha'm qa yijamti'ijupkii pa'n ƚunyee'jkiiha.
LUK 24:13 Hik pakha'aj pa' neƚuji' pe' wetsjuk pekhewe' tek'enets in nekik'iju' pa' wit'ikheyi'j yamii pa' witset ƚa's ƚii Emaús, ipƚu'umii once (11) kilómetro na' Jerusalén.
LUK 24:14 Pekhewe'en qi in yifaakateji' pa'aj week aka' ƚunye'jkii.
LUK 24:15 Qa ƚunye'jkii pa'aj pekhewe'en in mexe yifaakateji' pa'aj, qa pa' Jesús qa nijayanpha'm ma' qa ƚijts'eyek pa'aj.
LUK 24:16 Qa pekhewe'ƚe ƚotoi pekhewe'en qa mexeƚe hik ƚunyejei qu' netit'oijo' qe qa' nite' nenikfe'li'ij.
LUK 24:17 Pa' Jesús qa nifaakanij: —¿Ƚekpa' ƚifaakateji'iƚji' ha'ne wit'ikheyi'jik'i?— Qa teke'lenju'kii pa'aj qi in ika'metetskii pa'aj.
LUK 24:18 Qa pakha' ewi'ƚ pekhewe'en ƚii Cleofas, qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ijets: —¿Me akha' eƚ'ewi'ƚƚe in pakha' ƚataƚik'uiji' na' Jerusalén qu' nite' enikfe'le'ets ekewe' wekwek ƚunyejeyi'kii nakha'an eke' neƚutsik'i?—
LUK 24:19 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —¿Ƚek pekhewe' wekwek?— Pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: —Kekhewe' ƚunyejeikii kakha' Jesús Nazaret ƚeiƚe', hik kakha' ewi'ƚ profetatax qi pa' ƚet'unha'xijup na'aj yaqsiijkii qa ne'ej yit'ij iye, qa yi'wenijha pa' Dios qa week iye ene' jukhew.
LUK 24:20 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' tenek'enheiji' ha' witset in inaqyaji'ij qu' natlanhetiiyija, ma' qa yenji'pha'm ke' cruz.
LUK 24:21 Yekheweli'ƚ qi in humtitaxi'ƚ qu' hik kakha'ye' pakha' qu' naqsijju'ha qa' netwejinhetiiƚe ene' Israel. Qa hatsƚe wetshetk'ewiƚik'i neƚuts kakha' ƚunye'jkii.
LUK 24:22 Qa na'l iye he' uja'x efuts i'ni'ƚ yitji'teje'm qi in ts'itjuƚati'ƚij iye, qe ikii pa'aj mexe leefiju' ke' ƚenimeƚuk.
LUK 24:23 Qa nite'ƚe yi'wen pe' ƚ'ajiiki kakha'an. Qa nami'ƚyii qa nifelkii in yi'wen pe' angelits qa nifeli'm pa'aj in hatste' iƚa'x iye ka' Jesús.
LUK 24:24 Qa hekhewe' uja'x hekhewe' i'ni'ƚ yitji'teje'm qa ikkii qa yejeƚii iye ke' ƚenimeƚuk pa'aj, qa yi'wen ka' hats yit'ijju' he' efuts, kakha'ƚe Jesús qa nite' te'wenhetii.—
LUK 24:25 Ma' qa pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —¡Hayits qa nite' ƚenikfe'li'ƚik'i qa nite' iye aje'eƚ qu' ek'eeni'ƚik'iha week ke' hats nifel ke' profetas'ik'i!
LUK 24:26 ¿Me nite' yit'ij qu' les ƚe'wise' pa' Cristo qu' naats'e'ej week ekewe' wekwek ma' qa' nuiji'teje'm pa' tenek'enhe'yi' na' wa'sji'?—
LUK 24:27 Ma' qa nifeeli'mha pa'aj week pekhewe' t'ejuyets pakha'an kekhewe' hats we'nika'ajji' pa'aj, qa ta'ƚijii pe' ƚ'ikahai pa' Moises'ik'i qa teiƚi'ij pe' week ƚ'ikahai pe' profetas'ik'i.
LUK 24:28 In yamets pa' witset ƚa's Emaús hikpa' yamii pa'aj pekhewe'en, qa pa' Jesús qa we'nitonhiftsin ƚi'ik'i pa'qu' nakji'.
LUK 24:29 Qa pekhewe'en qa yinijit qu' mexe amane' eku'nijup, qa yit'ijets pa'aj: —A'mane' eku'ni'ƚ yijup. Hats metju' ne' junu'. Hats najaleyiyukii.— Ma' qa yijayanteje'm pa'aj qa amanijup hekhewe'en.
LUK 24:30 Qa ƚunye'jkii pa'aj in hats i'nijupju'kii pa' mesa qu' netekju' qa t'eku'mi' pa' pan qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios qa napk'asitju' qa netisijju' pa'aj pekhewe'en.
LUK 24:31 Qa hik pakha'aj qa hats ƚeke' qu' nenikfe'lij in hik pakha' Jesús, qa aje'eƚƚe qessiikii pa'aj.
LUK 24:32 Qa yifaakateji' pa'aj hekhewe'en: —¿Me nite' f'uƚfik'ikii pe' intawjets in i'nk'a nifel ine'm na' wit'ikheyi'jik'i, qa yeqethen inemik'iha iye kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj?—
LUK 24:33 Pekhewe'en qa nite' optotskii iye pa'aj, qa aje'eƚ wapilii iye ha' Jerusalén, qa iwoyitsii in ewi'ƚ i'niji' hekhewe' once (11) apóstoles qa pekhewep iye,
LUK 24:34 in yit'ijju': —Yijaa'ija in hats iƚa'x iye ha' Yatsat'ax'inij, qa we'nethinets pa'aj na' Simón.—
LUK 24:35 Ma' qa he' wetsjuk qa nifelimik'i' ek pakha'aj in ƚijts'ekii pa'aj wete'm qa nite'ƚe nikfe'lij pa'aj, qa i'nk'aƚe nikfe'ltaxij in napk'asiti'mju' pa'aj pa' pan.
LUK 24:36 In mexente' yilitaxijju' pa'aj in yifaakateji' hekhewe'en, ma' qa we'nethinets pa' Jesús ts'ap'aji'ju' ƚeqewuk'u, qa yit'ijji'ju' in wetfelji'ju' pa'aj: —Na' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejup.—
LUK 24:37 Qa pekhewe'ƚe'en qa qi in nijiwei pa'aj, yumtitax qu' ni'wen pa'qu' wit-si'nq'ale'.
LUK 24:38 Qa pa' Jesús qa yit'ijji'ju' pa'aj: —¿Inhats'ek in qi in ƚe'nijiwe'yi'ƚ? ¿Qa inhats'ek iye in ƚ'eni'ƚji' eke' witaqjamtikineyejeikii ne' atawjetsi'ƚ?
LUK 24:39 Jeƚi'ƚ ene' yikoyei qa ene' yif'iyei iye. Yakhaa'ija, nite' ye'tujtseika'. Ku'mi'ƚ yiwetsha qa' enikfe'li'ƚ yiwetsha, qe na'aj witsinq'al ham ƚ'ese'ne' qa ham iye ƚenutse' qa yakha'ƚe qa ƚetsweni'ƚ in week na'l ye'm.—
LUK 24:40 In yit'ijets pa'aj ekewe'en qa yethiinijha pe' ƚokoyei qa pe' ƚef'iyei iye.
LUK 24:41 Qa in ƚunyejeyek pa'aj pekhewe'en in mexe nite' yumtii'ija qu' hik pakha'ye' qe ta'ƚijupi' pa' ƚesaxitstaxi'mkii qa in yitjuƚaxijpha'mkii iye pa'aj. Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —¿Me na'li'ƚ e'm aqi'iƚ qu' hetuj?—
LUK 24:42 Qa testi'yij pa' ewi'ƚ ƚapk'as pa' wit'osjeyik sehets.
LUK 24:43 Qa t'eku'miju'ƚ qa tuj pa'aj qa week yi'wenij pekhewe'en.
LUK 24:44 Qa yit'ij iye pa'aj: —Aka'an aka' yinifenye'j hik aka' ka' henfeli'ƚ e'mkii in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'mkii, in hit'iƚij ewets qu' les ƚe'wise' qu' nafits qa' nasini'ik'iha kekhewe' week yika'ajji' pa'aj ka' Moises'ik'i qa kekhewe' iye ƚafaakanhei ke' profetas'ik'i qa kekhewe' iye Salmos.—
LUK 24:45 Ma' qa hik pakha'aj pa' Jesús qa yit'ij qhof pe' ƚaqjamtikineyejeikii ma' qa nikfe'lik'i kekhewe' ƚe'lijei pa'aj pa' Intata.
LUK 24:46 Qa yit'ijets pa'aj: —We'nika'ajji' pa'aj, pa' Cristo qu' nawa'm qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye,
LUK 24:47 qa aka' ƚii qa' netfelhitii qa hik aka' nata'ƚets qu' nenikfe'lƚetets qa' nili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii hats'inha qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets ene' week witsetits, qa' nojo'oj na' Jerusalén.
LUK 24:48 Qa ekheweli'ƚ ƚi'weni'ƚha week ekewe' wekwek qa' enfeli'ƚ.
LUK 24:49 Qa yakha' qa' he'nukini'ƚ ewetsju' nakha' hats yiwjutsiqen na' Tata. Qa ekheweli'ƚ, amaneye' ekuni'ƚji' ha'ne witset Jerusalén hatse'ƚu' qu' hats estiitaxi'ƚij na' witt'unha'x ta'ƚetspha'm na' wa's.—
LUK 24:50 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj pa' Jesús qa yeka'xik'uifik'i pekhewe'en pa' witset, qa yamii pa'aj hakha' meti'm ha' Betania, ma' qa yit'ijipji' pa'aj k'eewe ƚokoyei in iyinipji' pa'aj.
LUK 24:51 In mexe iyinipji' pa'aj qa ƚeyijƚem in toxi'mets pa'aj hekhewe'en qa tenilesi'yiju'ƚ na' wa'sji'.
LUK 24:52 Hekhewe'en, in hats yili'ijju' pa'aj in totjoyik'uiju'kii in qi in iyinets, ma' qa wapilii iye pa'aj ha' Jerusalén qi in ƚe'sitsi'mkiiha,
LUK 24:53 qa week neƚuts yamji'jii pa'aj ke' qi witlijtsitjii qu' niwqinhetji' pa' Dios.
JOH 1:1 In mexe ham pakha'aj ha'ne sehe' qa hayiits na'l pa'aj hakha' Wi'tlijei. Hakha' Wi'tlijei qa hayiits i'nijup pa' Dios, qa Diosƚe iye.
JOH 1:2 Hakha' Wi'tlijei, in mexe ham pa'aj ha'ne sehe' qa hayiits i'nijup pakha'aj pa' Dios.
JOH 1:3 Week ene' wekwek yaqsiijkii pakha'aj Hakha'an, qa qu' hame' hakha'an qa' ham nana'le' enewe' hane'ej na'l.
JOH 1:4 Hakha'an hayiits na'l ji'teje'm pa'aj pa' witiƚa'x nite' yili'ij, ma' qa ha'ne witiƚa'x qa hik ha'ne qa hik ƚunye'j qu' ƚefetitjiyi'ij ene' jukhew, qa efuts iye.
JOH 1:5 Qa ha'ne fetitjii qa nalittaxipji' pa' nookii, qa pakha'ƚe nookii qa nite' nikfe'lik'uyii.
JOH 1:6 Qa nam kakha' ewi'ƚ jukhew nukin pa' Dios, kakha'an qa ƚii Juan.
JOH 1:7 Kakha'an in nam hik ƚunye'j pakha' qu' nana'li'm na'aj nifelkii, qe qa' nenfelkii hakha' fetitjii, hats'inha qu' week nite' neqeku'ye' qu' nata'ƚets kakha'an.
JOH 1:8 Kakha'an nite' hik kakha' hakha' fetitjii, qe nam yijat'ij qe qa nenfelkii hakha' fetitjii.
JOH 1:9 Hakha' yijaa'ija in na'lkii hik ƚunye'j fetitjii, in nametsju' ha'ne sehe', qa nalitipji' ene' week jukhew qa efuts.
JOH 1:10 Hakha' nametsju' ha'ne sehe' epji'. Hik hakha' yaqsi'jijkii ha'ne week sehe' ipji', qa ha'neƚe sehe' ipji' qa nite' nikfe'lij hakha'an.
JOH 1:11 Namtaxii enewe' yatsat'etstaxij, qa enewe'ƚe yatsat'etstaxij qa nite' neqjunu'uju'ƚ.
JOH 1:12 Qa weekƚe nekhewe' t'eku'miju'ƚ qa neqjunu'uj, qa nite' iye yeqeku' hakha'an, ma' qa testi'yij qu' ƚelitsi'ijha pa' Dios.
JOH 1:13 Hik enewe' in i'nk'a nekfik'ikii iye nite' ta'ƚets ene' wit'esenits, nite' ta'ƚets iye qu' ƚekhewele'ƚe qu' nisu'un, nite' ta'ƚets iye pa'qu' jukhewe', qe ta'ƚets yijat'ij pa' Dios.
JOH 1:14 Ma' qa hakha' Wi'tlijei qa wanaqsi'jƚi'ijkii in jukhewij, qa i'ni'ƚyit ji'teje'mkiiha, qa hi'weni'ƚijha ka' qi ƚesa'x, kakha' ƚesa'x hik ƚunye'j in ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija pa' Dios, topo'oj pa' qi ƚeqi'fenkeye'j qa pa' yijaa'ija iye in ƚunye'jkii t'ejuyets pa' Dios.
JOH 1:15 Kakha' Juan Bautista in iyetij hakha'an, qa yit'unhetik'i in yit'ij: —Hane'en hik ha'ne k'iyetij in hit'ijets: “Yakha' qa hakha' teke'lenju' qu' nanam, hakha'an qiji'ha t'anyipji', qe hakha'an hayiits na'l pakha'aj qa yakha'ƚe qa yi'nk'aƚe.”—
JOH 1:16 Qe week pakha' topo'oj ƚeqi'fenkeye'j hakha'an in jiyeƚisijkii, qa yape'enha les in jiyeƚisijkii nite' yili'ij.
JOH 1:17 Qe kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii (ley) in jiyeƚisij pa' Intata qa tisij pa'aj pa' Moises'ik'i, qa pakha'ƚe ƚeqi'fenkeye'j qa pa' yijaa'ija in ƚunye'jkii t'ejuyets pakha'an in jiyeƚisij qa i'nijji' ha' Jesucristo.
JOH 1:18 Haamija pakha' qu' hats ni'wen pa' Dios. Hakha' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija, hikha' ewi'ƚ i'ni'ƚi'ha pa' Ƚatata qa hik hakha' qa jiyikfelitets pa' Dios.
JOH 1:19 Ekewe'en kekhewe' ƚe'lijei ka' Juan Bautista'ik'i, hekhewe' judiol in nukin hekhewe' pa'il ta'ƚii ha' Jerusalén qa hekhewe' iye yithayikikiyek ke' qi witlijtsitjii, ƚiyits levitas, qu' nanfaakan ka' Juan pa' ƚunyee'jija.
JOH 1:20 Kakha'an qa tetfeltaxi'mha, nite' yat'intaxi'm, qa yit'ij: —Nite' yakha' pa' Cristo.—
JOH 1:21 Qa ewi'ƚij iye in nifaakan iye: —¿Pa'n ejunye'jek? ¿Me akha' pa' Elías?— Qa yit'ijiju'ƚ iye ka' Juan: —Nite' yakha'.— Qa yit'ijets iye: —¿Me akha' pakha' profeta?— Qa yeku'ƚ iye: —Nite'.—
JOH 1:22 Ma' qa yit'ijets pa'aj: —¿Qa pa'n ejunye'jek? hats'inha qu' henfeli'ƚi'm hekhewe' ts'ukini'ƚ ei. ¿Qa akha' pa'n qu' it'ij etetsek qu' ejunye'je'?—
JOH 1:23 Qa yeku'ƚ iye ka' Juan Bautista: —Yakha' inek, pakha' wit'ax taya'yi'kii pa' ham i'ni'i' qa yit'ij: “Atsathenketi'ƚha pakha' ƚ'ikheyi'j pa' Yatsat'ax'inij,” in ƚ'anye'jek kakha' yit'ij pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías.—
JOH 1:24 Hekhewe' wit'ukinhei, hekhewe'en ƚ'ukinhei pa'aj hekhewe' fariseol.
JOH 1:25 Hekhewe'en qa nifaakan iye, qa yit'ijets: —¿Qa inhats'ekek in ƚ'inqimpulijin in nite' hik akha' pa' Cristo, qa nite' iye pakha' Elías qa nite' iye pakha' profeta?—
JOH 1:26 Ka' Juan Bautista qa yeku'ƚ, qa yit'ijiju'ƚ iye: —Yakha' k'inqimpulijinji' ha'ne iweli', qa hakha'ƚe ewi'ƚ hats i'ntaxi'ƚ etji'teje'm qa nite'ƚe ƚenikfe'li'ƚij.
JOH 1:27 Hik hakha' pakha' teke'lenju' qu' nanam, yakha' nite' ye'weju'ƚij qu' henit'ijii pe' ƚeqniihayij pe' ƚ'otshilaxtii.—
JOH 1:28 Ekewe' wekwek ekewe'en ƚunyejeyi'kii hakha' witset ƚa's Betania neƚu'uju'ƚ ƚajaika' ai hakha' haqqi' Jordán. Hik hakha' i'niji' ha' Juan Bautista in wenqinpulijin.
JOH 1:29 Kakhap neƚuji', ka' Juan Bautista qa yi'wen ha' Jesús in nekets, qa yit'ij: —Jeƚ qeku'ni'ƚek, hik ha'ne hakha' Kots'etax Ƚa's yatsat'axij pa' Dios, hik ha'ne pakha' nit'ijji' hatse' pa' ƚewuƚ'ax ha'ne sehe' epji'.
JOH 1:30 Hik ha'ne k'iyetij in hit'ijets: “Yakha' qa hakha' teke'lenju' qu' nanam, hakha'an qiji'ha t'anyipji', qe hakha'an hayiits na'l pakha'aj qa yakha'ƚe qa yi'nk'aƚe.”
JOH 1:31 Yakhap iye nite' hayiits qu' ne' tsikfe'lij nakha'an. Qa aka' ta'ƚijupi' yakha' in tsam qu' nek'inqimpujinji' pa'qu' iweli'ye', qe qa' nenikfe'lij ene' Israel nakha'an.—
JOH 1:32 Ka' Juan Bautista qa nifeelija iye: —Hi'wenijha in te'nilit'etsju' pa' Espíritu Santo ta'ƚetspha'm na' wa's qa hikƚe ƚunye'j ofo', ma' qa amanipji' nakha'an.
JOH 1:33 Yakha' qa mente' tsikfe'ltaxij pa'n ƚunye'j hakha'an, qa pakha'ƚe ts'ukinij qu' nek'inqimpujinji'kii pa'qu' iweli'ye', qa yit'ij yiwets: “Nakha'an nakha' qu' i'wenij qu' neketsju' na' Espíritu Santo qa' amani'ipji', nakha'an hik nakha' hakha' hik ƚunye'j qu' nenqimpulijinji' na' Espíritu Santo.”
JOH 1:34 Yakha' hi'wenijha qa henfelija iye in hik nakha'ija Ƚa's pa' Dios.—
JOH 1:35 Qa kakhap neƚuikakii ka' Juan Bautista qa hik hakha' i'ni' iye qa wetsjuk hekhewe' ƚ'ijatshenhei i'nijup.
JOH 1:36 Qa in yi'wenik'i pakha' neki' pa'aj ha' Jesús, qa yit'ij: —Jeƚ qeku'ni'ƚek, hik kakha' hakha' Kots'etax Ƚa's yatsat'axij pa' Dios.—
JOH 1:37 Qa hekhewe' wetsjuk ƚ'ijatshenhei yepi'ye' ej aka'an in yit'ij, ma' qa yijayanpha'm ha' Jesús.
JOH 1:38 Qa ha' Jesús qa nejeƚƚetepji' pa'aj, qa yi'wen in nijayanpha'mkii, qa yit'ijets: —¿Ƚekpa' ƚowo'oƚiikii?— Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Rabí, (Maestro) ¿pa'n i'ni' pakha' ƚa'wi'?—
JOH 1:39 Ha' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Te'ƚuni'ƚ qa i'weni'ƚ.— Ma' qa ƚijts'eyek qa yi'wen hakha' i'wi'. Ma' qa mexe amaneyijup qa yamijii in hats metju' junu', qe hats las cuatro (4) kakha' neƚuji'.
JOH 1:40 Hakha' ewi'ƚ hekhewe' wetsjuk hikhe' yepi'ye' ej ka' Juan Bautista qa yijayanpha'm ha' Jesús, hakha'an ƚii Andrés, ƚejefe ha' Simón Pedro.
JOH 1:41 Hakha' Andrés yojohon in wo'oikii ha' ƚejefe Simón, qa yit'ijets: —Hats hi'weni'ƚ hakha' Mesías (ikji' aka'an Cristo).—
JOH 1:42 Ma' qa neka'xii hakha' i'ni' ha' Jesús. Ha' Jesús in yejeƚju', qa yit'ijets: —Akha' Simón, ƚa's ha' Juan, qa hane'ej qa iyi'ij Cefas (ikji' Pedro, “ute”).—
JOH 1:43 Qa kakhap neƚukii ha' Jesús qa namiyu'ui ha' sehe' Galilea, qa yi'wen ha' Felipe qa t'eqe'mets, qa yit'ijets: —Atsjayan.—
JOH 1:44 Ha' Felipe Betsaida ƚeiƚe', hikha' witset ƚetset iye ha' Andrés qa ha' Pedro.
JOH 1:45 Ha' Felipe qa wo'oikii ha' Natanael, qa yit'ijets: —Hats hi'weni'ƚ hakha' toxik'i yika'ajji' pa'aj pa' Moises'ik'i qa pe' profeta'ik'i iye, hakha' Jesús Nazaret ƚeiƚe', ƚa's pa' José.—
JOH 1:46 Ha' Natanael qa yit'ijets pa'aj: —¿Me ƚeke' qu' nata'ƚ ji'ju' pa'qu' ƚe'wise' hakha' witset Nazaret?— Ha' Felipe qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ijets: —Teƚunik'i qa' i'wen.—
JOH 1:47 Qa ha' Jesús in yi'weniju'ƚ in hats meti'm ha' Natanael, qa yit'ij: —Jeƚ qeku'ni'ƚek ha'ne yijaa'ija in Israel ƚeiƚe' yijat'ij, nakha'an hami'm pa'qu' witqawitjinaxe'.—
JOH 1:48 Ha' Natanael qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚunye'j in ƚenikfe'lyij?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —In mente' tayai ei na' Felipe ƚa'nifi ke' higokuk, qa hayiits k'ewen.—
JOH 1:49 Qa ha' Natanael qa yit'ij: —Rabí (Maestro), ¡hik akha' pa' Ƚaa'sija pa' Dios! ¡Akha' pakha' Qi Ƚatata ene' Israel!—
JOH 1:50 Qa yeku'ƚ ha' Jesús, qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in hit'ij ewets in k'ewen in ƚa'nifi ke' higokuk, ma' qa nite' ƚesqeku'? Qa' i'wen iye hatse' kekhewe' wekwek les in qits yijat'ij.—
JOH 1:51 Ha' Jesús qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, ƚi'weni'ƚ hatse' na' wa's qu' qhofi'ij qa nekhewe' ƚaqa angelits na' Dios qa' netf'eyeikiyetsju'kii ha'ne Ƚa's na' Jukhew.—
JOH 2:1 Qa in hats wetshetk'ewiƚik'i neƚuts qa na'l ka' ewi'ƚ witiwhe'yejii hakha' witset'ii Caná, hakha' sehe' Galilea, qa ke' ƚenene ha' Jesús qa hats i'ni' hakha'an.
JOH 2:2 Ha' Jesús te'niyinhe'yij iye qa week he' ƚ'ijatshenhei kakha' witiwhe'yejii.
JOH 2:3 Qa in hats aje'eƚ yimji' ka' wino'ok'i, qa ke' ƚenene ha' Jesús qa yit'ijets: —Hatste' yimji' ka' wino'ok'i.—
JOH 2:4 Jesús qa yit'ijets: —Efu, ¿inhats'ek in ƚit'ij yiwets kakha'an? Mente' yamtaxets ƚahats'ij qu' haqsiijkii pa'qu' ƚunye'je'.—
JOH 2:5 Ke' ƚenene qa yiyaji'ijets hekhewe' t'ihinijkii, qa yit'ijets: —Aqsiiƚijkii week pa'qu' nit'iƚij ewets nakha'an.—
JOH 2:6 Qa na'l hekhewe' ewi'ƚ tatsai (6) kekhewe' qits utel wanaqsiijkii in eƚi'nilij, we'neni' hakha'a' qe qa' natnatkinhe'yij kakha' ƚunyejei nekhewe' judiol qe wa'nqa'. Ewi'ƚ hekhewe' eƚi'nil wejuƚji'ju' pa'qu' iweli'ye' qu' wetshetk'ewi'ƚe' ne'ej qits kamusil.
JOH 2:7 Ha' Jesús qa yiyaji'ijets hekhewe' t'ihinijkii, qa yit'ijets: —Oponhetiƚik'i pa'qu' iweli'ye' nekhewe' eƚi'nil.— Ma' qa yoponhetik'i he' eƚi'nil.
JOH 2:8 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Hane'ej qa' a'natsiyi'ƚju' ƚammise'ji qa eka'xi'ƚii nakha' tenek'enhe'yij ha'ne ƚe'wis neƚu qu' nijaajin.— Ma' qa yeka'xii.
JOH 2:9 Qa ha' tenek'enhe'yij ka' ƚe'wis neƚu in yijaajin kakha' iweli'tax in wino'oj, hakha'an in nite' nikfe'lets pa'n ta'ƚji' ka' wino, qa hekhewe'ƚe yithayiki qa nikfe'lets qe ƚekhewel natsiiju' kakha' iweli'ƚetax. Ma' qa ha' tenek'enhe'yij ka' ƚe'wis neƚu qa taya'yii ha' tewhe'yei,
JOH 2:10 qa yit'ijets: —Week na'aj jukhew yojohon qe t'ihinij qu' ne'tniyahaiji' na'aj ƚe'wisji'ha wino, ma' qa in hats yape'ejets qe te'niyahaiji', qa' hats t'ihinij iye qu' ne'tniyahaiji' na'aj les nite' ƚe'wisji'ha wino. Qa akha'ƚe qa menjiit ƚaqsi'j nite' ƚ'ihinij qu' ne'tniyahaiji' ha'ne ƚe'wisji' wino.—
JOH 2:11 Aka'an hik aka' yojo kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in yaqsiijkii ha' Jesús, qa yaqsiiji'kii hakha' witset'ii Caná, hakha' sehe' Galilea. Aka'an ƚunye'j in hats inq'ethinij pa' qi ƚewqiye'jji'ha, qa he' ƚ'ijatshenhei qa qi'ija in nite' yeqeku' hakha'an.
JOH 2:12 Qa in hats ƚ'anu'upji' week ekewe'en, ma' qa yamii ha' Capernaum ƚijts'ekikii ke' ƚenene qa he' ƚek'injats qa he' ƚ'ijatshenhei, qa nite'ƚe olots ke' neƚuts in amaneyi' hakha'an.
JOH 2:13 Kakha' ƚeqe ƚe'wis neƚu nekhewe' judiol Pascua hats k'esets, qa ha' Jesús qa yamii ha' Jerusalén.
JOH 2:14 Qa in uyifi ke' witlijtsitjii qa yi'wenifi he' t'ihinij he' wakka, he' t'ihinij he' kots'etets, he' t'ihinij ofol qa hekhewe' iye yepiletetskii ƚ'astai i'niju'kii hakha'a'.
JOH 2:15 Ha' Jesús qa yaqsiijkii ka' ewi'ƚ ƚeqsilanhet niihai, qa yiwutshenik'uifik'ikii ke' witlijtsitjiiyifi he' weekji', qa weeki'ƚ he' ƚeƚinhei kots'etets qa he' wakka iye. Qa niwu'mi'ju'kii iye sehe' kekhewe' ƚ'astai nijketits hekhewe' yepiletetskii ƚ'astai, qa yiwu'mkii iye ke' ƚeqe mesalik'i.
JOH 2:16 Qa yit'ijets he' t'ihinij he' ofol: —¡Eka'xi'ƚik'uifik'i hane'e'in enewe'en! ¡Hasu'uj eqfenyejeyi'iƚij ene' ƚetsi' na' Tata na'aj witaqhawet!—
JOH 2:17 He' ƚ'ijatshenhei qa nikfe'lik'i ma' qa yijamti'ik'i kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: —Pakha' nite' yeqwejinka'xtaxiji'm qu' ham niwqinhete'ji' ene' etsi', hik pakha' qu' nesƚuj.—
JOH 2:18 Hekhewe' judiol qa yit'ijets: —Ets'ethini'ƚij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ qu' aqsiijkii hane'ej, hats'inha qu' netsikfe'liƚets qu' nata'ƚets pa' Intata in ƚaqsiijkii aka'an.—
JOH 2:19 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Iwuƚ'enheti'ƚju' qa' onopƚeti'ƚju' iye ene' qi witlijtsitjii, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' heniihinpha'm iye.—
JOH 2:20 Ma' qa he' judiol qa yeku'ƚ iye, qa yit'ij: —Cuarenta y seis (46) ininqapits in we'nithayiki ene' qi witlijtsitjii, qa akha' ¿me ƚumti qu' wetshetk'ewi'ƚ neƚutse' qu' eniihinpha'm iye?—
JOH 2:21 Qa hakha' Jesús in yit'ij, “ene' qi witlijtsitjii” qete'e' hakha'ƚe week ƚ'ese'n in iyetij.
JOH 2:22 Qa hik ta'ƚijupi' in iƚa'x iye qa he' ƚ'ijatshenhei qa yijamti'ik'i in hik aka' hayiits yit'ij, ma' qa les in nite' yeqeku' kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj qa kekhewe' iye ƚe'lijei ha' Jesús qa iyetji'ij.
JOH 2:23 Ha' Jesús in mexe i'ni' ha' Jerusalén kekhewe' ƚe'sits neƚutsji' Pascua, ma' qa olots hekhewe' tek'entaxets, qe ta'ƚijupi' in yi'wenijha kekhewe' yaqsiijkii in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.
JOH 2:24 Qa hakha'ƚe Jesús qa nite'ƚe yija'am pekhewe'en, qe nikfe'letsha pa' ƚunyejei hekhewe' weekji'.
JOH 2:25 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' hamik'ui pakha' qu' nenfeltaxi'm pa' ƚunyejei' hekhewe'en, qe hakha'an nikfe'lets week pa'qu' jukhewe'.
JOH 3:1 Ewi'ƚ ha' jukhew fariseo, ƚii Nicodemo, hik hakha' ewi'ƚ hekhewe' tenek'enhei ne' judiol.
JOH 3:2 Hakha'an qa namii ha' Jesús naja'xij hakha' i'ni', qa yit'ijets: —Rabí (Maestro), tsikfe'li'ƚets in ƚata'ƚijiiha pa' Dios in a'maestro, qe ham pa'qu' naqsi'jƚi'ijkii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ ƚaqsiijkii qu' nite' na'ni'ijup pa' Dios.—
JOH 3:3 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija aka' qu' hit'ij ewets, pakha' qu' nite' ewi'ƚi'ij qu' nenekfik'i iye qa' nite' ƚeke'ye' qu' ni'wen na' tenek'enheiji' na' Dios.—
JOH 3:4 Ha' Nicodemo qa yit'ijets iye: —¿Pa'n ƚunye'j qu' ƚeke'ye' qu' ewi'ƚij nenekfik'i iye pakha' qu' hats ƚawa'ma'xe'? ¿Me ƚeke' qu' napil ji'teje'm iye ƚeneneye' ma' qa' nenekfik'i iye?—
JOH 3:5 Ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: —Yijaa'ija aka' qu' hit'ij ewets, pakha' qu' nenekfik'i qa nite'ƚe nekijfik'i na' Espíritu Santo, nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
JOH 3:6 Qe na'aj nekijupfik'i aka' wit'eseninye'j, qa wit'ese'nƚe, qa pakha'ƚe qu' nenekijupfik'i na' Espíritu Santo, qa espirituƚe ek.
JOH 3:7 Hasu'uj e'nitjuƚaxijpha'm in hit'ij ewets: “ekheweli'ƚ les ƚe'wistax qu' ewi'ƚi'ij iye qu' eneki'ƚfik'i.”
JOH 3:8 Na'aj t'unik'i ikji' pakha' qu' nisu'un qu' nakji', qa ƚepiye' na'aj ƚ'anye'j, qa nite'ƚe ƚenikfe'lets pa'n qu' nataa'ƚji'ha, qa pa'n qu' net'ejuiji'ha iye. Aka'an hik aka' ƚunye'j week pakha' qu' nenekijfik'i na' Espíritu Santo.—
JOH 3:9 Ma' qa ha' Nicodemo qa nifaakan iye: —¿Maa, pa'n ƚunyee'jkiiha aka' ƚit'ij?—
JOH 3:10 Jesús qa yeku'ƚ iye, qa yit'ijets: —Akha' inek a'maestro ha'ne Israel, ¿me qa nite' ƚenikfe'lik'i ekewe' wekwek?
JOH 3:11 Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, yekheweli'ƚ hit'iƚij eke' tsikfe'li'ƚets qa eke' hi'weni'ƚ iye, qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚ'eku'mi'ƚiju'ƚ ekewe' henfeltaxi'ƚ.
JOH 3:12 In hats k'efeltaxi'ƚi'm ekewe' wekwek t'ejuyets ha'ne sehe' ipji', qa ƚeqeku'ƚi'iƚik'i, ¿qa pa'n qu' ƚunye'je' qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i qu' henfeltaxi'ƚ e'm nekhewe' wekwek wa's ƚeiƚets?
JOH 3:13 Ham pakha' qu' hats namiipha'm na' wa's, qe ewi'ƚƚe nakha' ta'ƚiipha'm na' wa's, ikji', ha'ne Ƚa's na' Jukhew.
JOH 3:14 Qa in ƚunye'jek ka' Moisés in yenpha'm ka' yojonketik'i q'oiq'oi hakha' ham i'ni'i' sehe', qu' hik aka' ƚunye'je' ha'ne Ƚa's na' Jukhew in les ƚe'wis qu' ne'nenpha'm hatse'.
JOH 3:15 Hats'inha qu' weeke' pakha' qu' nite' neqeku'ye' nakha'an, ma' qa' nana'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij.—
JOH 3:16 —Qe na' Intata qi in yisu'un ene' week jukhew qa efuts iye qa nukinju' na' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija, hats'inha qu' weeke' pakha' qu' netk'eenetsha nakha'an, qa'nte' nami'ii hatse' nakha' fe't qi iftsax. Ma' qa' nana'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij.
JOH 3:17 Na' Intata nite' nukinetsju' ha'ne Ƚa's ha'ne sehe' ipji', ma' qa' nitanithen ha'ne week sehe' ipji', qe nukinju' yijat'ij hats'inha ha'ne week sehe' ipji' qa iƚiye' qu' nata'ƚets nakha'an.
JOH 3:18 Pakha' qu' netk'enets nite' yeqeku' nakha'an ma' qa' hats nite' nattanithenheti'ye' hatse'. Qa pakha'ƚe qu' nite' netk'ene'ets yeqeku' qa hayiits jutsiqax qu' nattanithenhetii hatse', qe nite' tek'enets yeqeku' kakha' ƚii nakha' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija na' Dios.
JOH 3:19 Aka'an kakha qu' netjeyumtshenheti'yij, qe na' na'lkii in namtaxetsju' ha'ne sehe' epji', qa enewe'ƚe jukhew qa efuts iye qa les in yisu'un na' nookii qa nite' yisu'un na' na'lkii, qe pekhewe' yaqsi'jijkii enewe'en uƚ'ets.
JOH 3:20 Qe week nekhewe' uƚ'ax yaqsiijkii qa yuten na' na'lkii. Qa nite' nekets na' na'lkii qe nite' yisu'un qu' ne'twenhetii pekhewe' yaqsiijkii uƚ'ets.
JOH 3:21 Qa nikha'ƚi'ij yaqsi'jijkii pa' ƚe'wis, qa nekets na' na'lkii, qe qa' ne'twenhetii week pekhewe' yaqsiijkii in ta'ƚets na' Dios.—
JOH 3:22 Ma' qa i'nk'aƚe iye in hats naxijik'i ekewe'en, ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei qa iketsfik'i ha' sehe' Judea, qa hik hakha'a' qa mexe amaneyi' ƚ'ajƚi'ij qa wenqimpuujinju'.
JOH 3:23 Ka' Juan Bautista wenqimpulijin iye hakha' witset'ii Enon meti'm ha' witset Salim, qe hik hakha'a' he' olots iwelii. Qa olots he' namii qa wempuli'jju'.
JOH 3:24 Qe ka' Juan Bautista hik aka'aj mexente' we'nenifi pe' witq'opheƚitjii.
JOH 3:25 Qa ƚunye'jkii pa'aj hekhewe' ƚ'ijatshenhei kakha' Juan Bautista in tek'eƚeyiteetsiƚijju'kii pa' ewi'ƚ judío in t'ejuyets pa' ƚeqfenyejyij qu' nojo qu' netetlijik'uiju' pa' Dios.
JOH 3:26 Ma' qa hekhewe'en qa nekii pa'aj ka' Juan Bautista, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, jeƚ qeku'nek hakha' in'ejup ha' ƚajaika' ai ha' haqqi' Jordán hikha' ƚenfeli'ƚ ye'm iye pa' ƚunye'j. Hane'ej qa hatste' wenqimpulijin iye qa hatste' week yot'axii hane'ej hakha'an.—
JOH 3:27 Ka' Juan qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Ham pakha' qu' nana'lƚi'im pa'qu' ƚunye'je', qu' nite' netisi'ij pakha' i'nji' ha'ne wa's.
JOH 3:28 Ekheweli'ƚ ƚespi'ye'eƚijha in hit'ij: “Nite' yakha' pa' Cristo, yakha' hoijohonhetiiƚi'ik'ui hakha'an.”
JOH 3:29 Pakha' i'nijup pe' witiwhe'ye', hik pakha' pa' witiwhe'ye', pakha'ƚe ƚejuwaika' pa' witiwhe'ye' i'nijup qa yepi'ye', qa qi in ƚe'wisi'mkii in yepi'ye' pa' ƚ'a'x pa' witiwhe'ye'. Qa hik yijunye'j yakha' in hats qi in ye'ƚe'wisi'mkii.
JOH 3:30 Les ƚe'wis hakha'an qu' les net'ijaifik'iha qu' les qiye'ji'ha, qa yakha'ƚe qa les ƚe'wis qu' he'yijayik'iju' ek qu'nte' ye'qiye'ji'.—
JOH 3:31 —Ha' ta'ƚetspha'm na' wa's hik hakha' week tenek'enhe'yipji'. Qa ha'neƚe sehe' taƚipji' qa sehe' ƚe'ek ƚeiƚe' qa iyetij eke' wekwek i'nipji' ha'ne sehe'. Qa hakha'ƚe ta'ƚetspha'm na' wa's qa hik hakha' week tenek'enhe'yipji'.
JOH 3:32 Hakha'an nifel pakha' yi'wen qa yepi'ye' iye. Qa hamƚe nek'enheyuye'ets.
JOH 3:33 Pakha' qu' netk'enetsha nite' yeqeku'uk'i pakha' qu' nit'ij hakha'an, pakha'an qa yiwjutsiqenija qu' nit'ijets pa' Dios in yijaa'ija.
JOH 3:34 Qe hakha' nukinju' pa' Dios qa nifel pe'qu' ƚe'lijeye' pa' Dios, qe pakha'an in tisij hakha'an pa' ƚeqe Espíritu, qa nite' wo'oi pa'qu' ƚeqjeyumtshelaxi'ijup pa'qu' netisij.
JOH 3:35 Pakha' Ƚatata yisu'un hakha' Ƚa's, qa tisij pa' qi ƚet'unha'x qa week tenek'enhe'yij ene' week wekwek.
JOH 3:36 Pakha' qu' netk'enetsha nite' yeqeku' ha' Ƚa's qa hats na'li'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij. Qa pakha'ƚe qu' nite' netk'ene'ets ha' Ƚa's qa' nite' ni'wene' pa' witiƚa'x, qe pa' qi ƚawak pa' Dios hik pakha' yijat'ij qu' na'nipji' enewe' week ƚahatsiyij.—
JOH 4:1 Ha' Yatsat'ax'inij in nikfe'lets hekhewe' fariseol in hats i'ye'ej hakha'an in yaqsiijkii in nimpulijinju' hekhewe' les olots qu' ƚ'ijatshenheyi'ij iye qa nite' hik uja'x ka' Juan hekhewe' nimpulijinju' ek.
JOH 4:2 Qa nite'ƚe hik hakha'tax ha' Jesús qu' ninqinpulijin, hekhewe'ƚe ƚ'ijatshenhei hik hekhewe' wenqinpulijin.
JOH 4:3 Ma' qa ikik'ui ha' sehe' Judea, qa wapilii iye ha' sehe' Galilea.
JOH 4:4 In ikkii, qa les ƚe'wis qu' nenek ji'teje'm ha' Samaria ƚeqe sehe'.
JOH 4:5 Ma' qa yamets ha' ewi'ƚ witset hakha' Samaria ƚii Sicar, meti'm hakha' joofji'ju' ƚeqe sehe' pa' Jacob tisij pa'aj pa' ƚa's José.
JOH 4:6 Hik hakha' i'ni' ke' witijki' ƚejki pa'aj pa' Jacob'ik'i. Ha' Jesús hats yiwef, qa i'nju' wapi'yijup ke' witijki', hats natsatheniyu'ju' junu'.
JOH 4:7 Ma' qa namets ke' ewi'ƚ efu Samaria ƚeiƚeki' woƚ'oljo'oijo' ke' witijki'. Qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Entshen qeku'n yat'e'.—
JOH 4:8 Qe hekhewe' ƚ'ijatshenhei mexe taqhayiiteje'm ha' witset pe'qu' netuj.
JOH 4:9 Qa in ƚunye'jek nekhewe' judío in nite' wetku'ƚiƚ nekhewe' Samaria ƚeiƚets, ma' qa ke' efu qa yit'ijets pa'aj in yeku'ƚ: —¿Inhats'ek, in akha' e'judio, qa ƚ'iyintaxij yiwets pa'qu' at'e' iweli' in yakha' ya'samaria ƚeiƚeki'?—
JOH 4:10 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qek enikfe'lets nakha' ƚeqisit na' Dios, qa nakha' iye yittaxij ewets: “Entshen qeku'n yat'e'.” Ma' qekha iyintaxets nakha'an, qa nakha'an qekha neƚistaxij na' iweli' witiƚa'x.—
JOH 4:11 Ke' efu qa yeku'ƚ iye pa'aj: —Jukhew, ham inek eqniyak'i'ijup qa ham iye oqotok'o yi'ijup qu' iwu'miiju' ne' witijki' qe akaptax. ¿Pa'n qu' ata'ƚiji' pakha' iweli' witiƚa'x ƚenqisti'neyutaxyij?
JOH 4:12 Pa' yaqwa'maxi'ƚik'i Jacob tsejeti'ƚij ene' ƚejki. Hik ene' iya'ji'kii pa'aj qa week iye pe' ƚelitsik'i qa pe' ƚeƚinheiyik'i iye in ƚ'iyafetsjikii iye pa'aj. ¿Qa akha' me les ƚ'anipji' pakha'an?—
JOH 4:13 Ha' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ij: —Week pakha' qu' niya'ji' ha'ne iweli' ene' witijki' nite' yili'ij qu' neniyayuji'ij.
JOH 4:14 Qa pakha'ƚe qu' niya'ji' na' iweli' ta'ƚ yiwets qu' hetisij, qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' ne'niyayu'. Qe na' iweli' ta'ƚ yiwets qu' hetisij qa' hik ƚunye'je' qu' ne'niwekƚeji' ƚatawe'j qa' netisij na' witiƚa'x nite' yili'ij.—
JOH 4:15 Qa yit'ij pa'aj ke' efu: —Jukhew, esƚisij pa' iweli' hats'inha qa'nte' ƚ'anuuyi'i qu' nets'iyayu'. Qa'nte' heneki'iiju' iye ene' witijki' qu' heka'xji'ij pa'qu' iweli'ye'.—
JOH 4:16 Ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: —Iihetii pa' ewhe'ye' qa' eneki'ƚmet hane'e'in.—
JOH 4:17 Ke' efu qa yit'ij pa'aj: —Ham yiwhe'ye'ye'.— Qa yit'ij pa'aj ha' Jesús: —Ƚ'asiinik'iha ka' ƚit'ij in ham ewhe'ye'ye'
JOH 4:18 qe hats lee'fij (5) ewhe'yets, qa hakha' hane'ej in'ejup nite' ewhe'ye' iye. Aka'an hik aka' ƚunye'j in yijaa'ija kakha' ƚit'ij iku'uj.—
JOH 4:19 In yepi'ye' pa'aj ke' efu aka'an qa yit'ij: —Jukhew, qete'e' tu'u qu' o'profetaye'.
JOH 4:20 Pe' yaqwa'mhitsiƚik'i Samaria ƚeiƚets ha'ne i'niji' ek in iyiniikii pa' Dios ene' utek'ipji', qa ekheweli'ƚ in e'judioli'ƚ qa ƚit'iƚijets qu' nakha' Jerusalenii qu' hik nakha'yi'i' qu' netninhiyiji' qu' netniyinheyiikii pa' Dios.—
JOH 4:21 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —Efu, ek'en yiwetsha hasu'uj esqeku', na' ƚahats'ij yamets hatse' qu' nite'ye' ene' utek'ipji' qa nite' iye na' Jerusalenii qu' ni'iƚiji' qu' iyini'ƚii na' Intata.
JOH 4:22 Ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚets nakha' ƚ'iyintaxi'ƚii, qa yekheweli'ƚ qa tsikfe'li'ƚets nakha' k'iyini'ƚii, qe na' witiƚijii ta'ƚji'ju' ne' judiol.
JOH 4:23 In hats k'esets qu' namets hora ma' qa hats yamets hane'ejija, qa pekhewe' qu' yijaali'ija qu' niyinii na' Dios qa niyiinija weekij pe' ƚatawjets qa' yijaayi'ija iye qu' niyin, qe na' Dios hik aka' yisu'un pe'qu' hik ƚunyejeye' aka'an.
JOH 4:24 Na' Dios in espirituƚe, qa pekhewe' qu' nijayan qa' les ƚe'wis qu' nijayanij pa' espíritu pa' yisu'un, qa' yijaayi'ija iye.—
JOH 4:25 Qa pe' efu qa yit'ijets pa'aj: —Tsikfe'lets in nam hatse' pakha' Mesías (ikji' Cristo). Ma' qa qu' nanam pakha'an titha neqethen'inemik'iha week ekewe' wekwek.—
JOH 4:26 Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Pakha'an yakha' inek, ha'ne hane'ej ƚ'afaakateyi'ƚ.—
JOH 4:27 Ma' qa namijets he' ƚ'ijatshenhei, qa qi in nijusij in tafaakate'yi'ƚju' ke' efu ha' Jesús. Qa hamƚe pa'qu' nanfaakanij qu' nit'ijets: ¿Ƚekpa' ƚanfaakanijkii? i'nƚi'i qu' nit'ijets ¿Inhats'ek in ƚ'afaakateyi'ƚ nekhe'en?
JOH 4:28 Ma' qa ke' efu qa nejeti' ke' ƚeweƚi'ni' qa wapilii ha' witset, qa nifeli'm hekhewe' jukhew qa efuts iye, qa yit'ijets:
JOH 4:29 —Te'ƚun qeku'ni'ƚ qu' i'weni'ƚ ha' ewi'ƚ jukhew nifel ye'm week ke' yeq'inye'jeikii. ¿Me hik tu'u hakha'ye' pa' Cristo?—
JOH 4:30 Ma' qa olots he' ta'ƚets ha' witset nekii ha' i'ni' ha' Jesús.
JOH 4:31 Qa in mente' namets hekhewe'en qa he' ƚ'ijatshenhei qa yiyajitaxets qa yittaxijets: —Rabí (Maestro), ek eku'n.—
JOH 4:32 Qa yeku'ƚ ha' Jesús, qa yit'ij: —Na'l ye'm na' qu' hetuj nakha' ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚets.—
JOH 4:33 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa watfaakateji'ijju': —¿Maatsek tetka'xii pa'qu' netuj pa'aj?—
JOH 4:34 Qa yit'ij ha' Jesús: —Nakha' qu' hetuj nakha'an in haqsiijkii pa'qu' nisu'un nakha' ts'ukinju', qa qu' nasqhat'axij iye na' ƚ'ithayijkit.
JOH 4:35 ¿Me nite' ƚit'iƚijets: “Mexe hamitsik'ui ikwetju'ƚ (4) juwelits qu' nuji' qa' netenifte'ji' pa'qu' wit'enek'eju'”? Qa yakha' qa hit'ijek: “Jeƚi'ƚju' ene' jukhew qa efuts hik ƚunyejei wit'enekju' hats yuji', hats ƚeke' qu' netenit'ijji'.”
JOH 4:36 Na'aj nit'ijji' ne'ej ƚei na'aj wit'enekju' qa tajayipji', ma' qa nit'ijji' pe' ƚei pa' wit'enekju' qe qa' net'ejuyets na' witiƚa'x nite' yili'ij. Hats'inha pakha' yenju' pe' ƚoi qa' week ƚe'sitsi'iƚi'mkii pakha' nifte'ji' pe' ƚei.
JOH 4:37 Qa aka'an in ƚunye'j qa yasin ji'teje'm kakha' wenit'ij: “Ewi'ƚ pakha' we'nq'en qa pakhap iye qa nit'ijji'ek pe' ƚei.”
JOH 4:38 Yakha' in k'ukini'ƚii qa ƚenit'iƚijji' nekhewe' ƚei nakha' nite' ekheweli'ƚ qu' eni'ƚju', tujtseikal ke' yithayiki in yenju' qa hane'ej ekheweli'ƚ qa hats ƚ'uyi'ƚ ji'teje'm nakha' ƚ'ithayijkit.—
JOH 4:39 Olots he' jukhew qa efuts iye he' ta'ƚets ha' witset Samaria tek'enets qa nite' yeqeku' iye ha' Jesús, qe ta'ƚets ke' efu in yit'ij: —Nikfe'l yiwets week ka' yeq'inye'jkii.—
JOH 4:40 Ma' qa hik ta'ƚijupi' hekhewe'en in namii ha' Jesús ha' i'ni', qa iyinijets qu' mexe amane' eku'nijup ha' witset. Ma' qa wetsjuk neƚuts in mexe amanji'.
JOH 4:41 In hats yepi'yee'ija in iyet ma' qa les olots he' tek'enets nite' yeqeku'.
JOH 4:42 Qa hekhewe'en qa yit'ijets ke' efu: —Hane'ej in nite' heqeku'uƚ, hats nite' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets kakha' ƚit'iƚij yiwets, qe ta'ƚets iye in hats hepi'yee'iƚha in iyet, qa tsikfe'li'ƚets in yijaa'ija in hik ha'ne pakha' Eqiƚina'x ha'ne sehe' epji'.—
JOH 4:43 In t'ani' kekhewe' wetsjuk neƚuts, ha' Jesús qa ikik'ui ha' sehe' Samaria, qe qa' namii ha' sehe' Galilea.
JOH 4:44 Qe ha' Jesús ƚakhaa'ija in nifel na'aj ewi'ƚ profeta in nite' yiwqinhetji' pekhewe' qu' ƚetsetifeetsetaxija.
JOH 4:45 Ma' qa in yamets ha' Galilea, hekhewe' Galilea ƚeiƚets qa lesitsiju'ƚ, qe hayiits yi'wenij week kekhewe' yaqsiijkii ha' Jerusalenii kekhewe' ƚe'sits neƚutsji' Pascua, qe ƚekhewel yamii iye kekhewe' ƚe'sits neƚuts.
JOH 4:46 Ha' Jesús qa wapilii iye in ikii ha' witset Caná ha' sehe' Galilea. Hik hakha'a' hayiits yaqsiiji'kii ka' iweli' in wino'oj. Na'l pa'aj ha' ewi'ƚ ƚeqe oficial pa' wittata, pa' ƚa's qi in wanqaats'e' ha' witset'ii Capernaum.
JOH 4:47 Hakha'an in i'ye'ej pa'aj ha' Jesús in ta'ƚii ha' Judea qa namets ha' Galilea, qa ikii qu' newetweni'ƚ ma' qa qi in iyintaxijets qu' ƚijts'eyi'ii pe' ƚetsi' qu' niƚini'm pa' ƚa's, qe hats niwamhiyu'.
JOH 4:48 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Qu' nite' i'weni'iƚ pe'qu' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qu' e'nitjuƚaxiƚijpha'mkii, qa' nite' ek'eni'iƚ ƚ'inqeku'uƚ.—
JOH 4:49 Qa hakha' ƚeqe oficial pakha' wittata, qa yit'ij: —Jukhew, if'elitik'i wat'ij qu' enek qe mente' wa'm ha' ya's.—
JOH 4:50 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yape mapilii pe' etsi', pa' oqwomehe' hats iƚa'x.— Ha' jukhew nite' yeqeku'uk'i ka' yit'ijets ha' Jesús. Ma' qa ik qa wapilii pe' ƚetsi'.
JOH 4:51 In hats wapilii pa'aj pe' ƚetsi', qa pe' ƚeqejkunenhei qa iwoyitsiju'ƚ pa'aj qa nifeli'm in hats iƚa'x pa' ƚoqwomehe'.
JOH 4:52 Ma' qa nifaakanij pa'aj pa' i'ni' junu' in hats wat'ij pa'aj. Qa yeku'ƚ pa'aj: —Neƚu in hats jelji' junu' (la una) qa yili'ij in iwilhantax.—
JOH 4:53 Ha' ƚatata qa nikfe'lik'i in hik i'ni' junu' ha' Jesús in yit'ij: —Pa' oqwomehe' hats iƚa'x.— Ma' qa hakha'an qa week iye he' ƚelits, ƚewhe'ye' qa nite' yeqeku' iye qa tek'enets ha' Jesús.
JOH 4:54 Aka'an hik aka' ka' wetsjuk yamets ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in yaqsiiji'kii ha' Jesús ha' sehe' Galilea in hats tepilik'ui iye ha' Judea.
JOH 5:1 Ma' qa i'nk'aƚe in hats ƚ'anu'upji' ekewe'en, ha' Jesús ma' qa yamii iye ha' Jerusalén qa hikha' i'niju' kakha' ewi'ƚ ƚeqe ƚe'wis neƚu ne' judiol.
JOH 5:2 Qa ha' Jerusalenii, na'l ha' ewi'ƚ meti'm hakha' ƚeqeji'teje'm ne'ej kots'etets, ha' ewi'ƚ ƚajakju' ƚeqiyij ne' hebreo Betzata, qa lee'fij (5) he' ts'ewemmifi ƚeq'eneƚewetits.
JOH 5:3 Hekhewe' lee'fij (5) ts'ewemmifi qa weju'ƚji' he' olots wanqaats'eju', puk'alets, f'oyoq f'oyoq uƚ'ets ƚewek, qa hekhewe' iye nite'ija t'otsjo' i'wijupju'kii, (notkitaxets qu' nawapja' ha' iweli',
JOH 5:4 qe i'nƚi'i qe te' nametsju' pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij ha' ƚajakju' qa te' wapja' ha' iweli', qa na'aj yojoji'ju' qe te' t'ilitji'ju' qa te' naxpa'lij pa'qu' ƚawtshek'etax.)
JOH 5:5 Hikha' i'ni' ha' ewi'ƚ jukhew hatste' yamijets treinta y ocho (38) ƚeqe'ninqapitsij in qi in wanqaats'e'.
JOH 5:6 Ha' Jesús in yi'wen in i'wju', ma' qa nikfe'lets in hats qu' toxetaxik'i aka' ƚunye'j, qa nifaakan: —¿Me ƚisu'un qu' ham awtshek'e'?—
JOH 5:7 Ha' wanqaats'e' qa yeku'ƚ: —Jukhew, ham tsi'feni'ij qu' natsahinetsju' na' iweli' qa wapjaji'ij, ma' qa in tsamji'ijtaxetsju' qa hatsƚe na'l na'aj yojoji'ijji'ju'.—
JOH 5:8 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Eniipha'm. It'ij jof na' ewhi'la'x qa' ma.—
JOH 5:9 Ma' qa hik akaa'ijha ha' jukhew qa t'un, qa yit'ij jof ha' ƚewhi'la'x ma' qa ik. Ka' neƚuji' witwapiihijiitax (sábado).
JOH 5:10 Qa hik ta'ƚijupi' he' judiol in yit'ijets hakha' jukhew wanqaats'etax: —Ha'ne neƚuji' witwapiihijii (sábado) qa nite' ƚenexke'ej qu' eka'xkii na' ewhi'la'x.—
JOH 5:11 Ha' jukhew qa yeku'ƚ: —Hakha' hane'ej tsiƚin yit'ij yiwets: “It'ij jof na' ewhi'la'x qa' ma.”—
JOH 5:12 Hekhewe'en qa nifaakanij: —¿Pa'n ƚii pa' jukhew yit'ij ewets. “It'ij jof na' ewhi'la'x qa' ma”?—
JOH 5:13 Qa ha' jukhew nite' nikfe'lij hakha' yiƚin, qe ha' Jesús ikji'teje'm he' olots jukhew i'ni' hakha'an.
JOH 5:14 Ha' Jesús qa i'nk'aƚe yi'weni' ha' jukhew ke' qi witlijtsitjiiyifi, qa yit'ijets: —Jeƚ, in hats ƚanaxpa'lij iye pa' awtshektax. Hasu'uj uƚ'axe' iye pa'qu' aqsiijkii, hats'inha qa'nte' les qiyi'ija qu' uƚ'axe' pa'qu' ejunye'je'kii.—
JOH 5:15 Ha' jukhew qa ik, qa nifeli'm he' judiol ha' Jesús in hik hakha' yiƚin.
JOH 5:16 Ma' qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' judiol in hik ƚunyejei qu' nijayankii ha' Jesús, qe yaqsi'j jiijkii ekewe' wekwek in mexe witwapiihijiitax (sábado).
JOH 5:17 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Na' Tata nite' yili'ij in t'ithayii, qa yakhap ji'jek iye nite' hili'ij in he'yithayii.—
JOH 5:18 Qa aka'an in ta'ƚets iye, he' judiol qa les in yisu'untaxija qu' nilan, qe nite' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets in t'otsipji'kii pakha' ƚeqe ley wete'm in t'ejuyets na'aj sábado, qe in yit'ijets iye pakha' Dios in ƚatataa'ija, qa ikji', hik ƚunye'j pa' Dios.
JOH 5:19 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in yeku'ƚik'i ekewe'en, qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, na' Ƚa's nite' ƚeke' pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nisu'un qu' naqsiijkii, qe yaqsiijkii yijat'ij pakha' qu' ni'wenij na' Ƚatata qu' naqsiijkii, qe week pakha' qu' naqsiijkii na' Ƚatata qa' hik pakhaayi'ija qu' naqsi'jjiijkiyek iye na' Ƚa's.
JOH 5:20 Qe na' Ƚatata yisu'un na' Ƚa's, ma' qa yethinij week kekhewe' ƚakha'ija in yaqsiijkii, qa kekhewe' iye les in qits wekwek ƚaqsijiyijkii hik kekhewe' qu' nethiniƚij iye hatse', ma' qa qi qu' e'nitjuƚaxiƚijpha'mkii.
JOH 5:21 Qe in ƚunye'jek na' Ƚatata in niihinpha'mkii iye pekhewe' qu' hats nanaxtaxju' qa' netisij iye ƚiƚaxitse', qa hik ƚunye'je'jeek iye na' Ƚa's qu' netisij iye ƚiƚa'xe' pekhewe' qu' nisu'un nakha'an qu' netisij.
JOH 5:22 Qa nite'ƚe hik nakha' na' Ƚatata qu' nit'ijets hatse' pa'qu' ƚunyejeye' me uƚ'ax me i'nƚi'i qu' ƚe'wise' ene' jukhew qa efuts iye, qe na' Ƚa's hik nakha' tisij qu' week naqsiijkii aka'an,
JOH 5:23 hats'inha qu' weeke' ene' jukhew qa efuts iye qu' niwqinhetji'ha na' Ƚa's pakha' hats ƚequk'elijji' in yiwqinhetji' na' Ƚatata. Pakha' qu' nite' niwqinhete'ji' na' Ƚa's, nite' yiwqinhetji' iye na' Ƚatata hik nakha' nukinju'.
JOH 5:24 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nepiye'ek'i kekhewe' hit'ij qa nite' yeqeku' nakha' ts'ukinju', pakha'an hats na'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij, qa' hats nite' nami'ii na' witaxtanithenkeye'j, qe hats ikik'uifik'i na' witwamhi' qa hats uiji'teje'm na' witiƚa'x.
JOH 5:25 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, nakha' ƚahats'ij hats nam, hane'ejija in hats nam, qa nekhewe' hik ƚunyejei qu' nanaxju' qa' nepiye' na' ƚ'a'x nakha' Ƚa's na' Dios, qa pekhewe' qu' nepi'ye' qa' iƚiye'.
JOH 5:26 Qe in ƚunye'jek iye na' Ƚatata in na'l ji'teje'm na' witiƚa'x, qa hik ƚunye'je' iye na' Ƚa's in tisij qa' nana'lji'ij ji'teje'mek na' witiƚa'x.
JOH 5:27 Ma' qa tisij iye na' ƚet'unha'xijup qu' nitanithen ene' jukhew qa efuts iye, qe ƚakha' Ƚa's na' Jukhew.
JOH 5:28 Hasu'uj e'nitjuƚaxi'ƚijpha'm aka'an, qe yamets hatse' ƚahats'ij qu' weeke' ke' naxju' qu' nepiye' na' ƚ'a'x nakha'an,
JOH 5:29 ma' qa' nenekfik'ikii. Pekhewe' qu' naqsiijkii pakha' ƚe'wis qa' iƚiyi'ijup na' witiƚa'x. Qa pekhewe'ƚe qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qa' iƚiyi'ijupek qu' newetjeyumtshen.—
JOH 5:30 —Yakha' nite' ƚeke' qu' haqsiijkii pe'ye' qu' yakha' ye'ƚe qu' nata'ƚ yiwets. Pakha' hepi'ye' qa hikpa' qa hit'ij, qa pakha' hit'ij qa yatsathenik'iha qe nite' howo'oi pakha' qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, qe howo'oi yijat'ij qu' haqsiijkii pakha' hats yisu'un nakha' ts'ukinju'.
JOH 5:31 Qu' yakha'ye' ƚetax yite'm qu' hetetfelƚetaxyik'i, pekhewe' qu' hi'ttaxij ham weju'ƚi'ij.
JOH 5:32 Qa na'lƚe hakhap iye in iyetyij qa tsifel, qa yakha' qa tsikfe'lets hakha'an in iyetyij qu' netsfel in yijaa'ija.
JOH 5:33 Ekheweli'ƚ ƚ'ukiniƚii he' jukhew qu' nanfaakan kakha' Juan Bautista. Qa kakha'an qa yit'ijiju'ƚ kakha' yijaa'ija in ƚunyee'jkiiha.
JOH 5:34 Qa nite'ƚe enewe' jukhewƚe qu' nata'ƚets kakha' witlijei in tsifelkii, qa lesƚe ƚe'wis qu' hitjiiƚij ewets aka'an qe qa' i'ƚiyi'iƚ.
JOH 5:35 Kakha' Juan hik ƚunye'jtax ne'ej fetitjii qe tujji'ha qa nalitkii, ma' qa ka' ƚ'uƚa'x qa ƚisu'uni'ƚ qu' ne'sinheti'ƚi'mkii, qa nite'ƚe ijetaxijje'm ƚ'ajƚi'ij.
JOH 5:36 Qa kakha'ƚe na'l ye'm qu' henfelek qa les t'anipji' kakha' nifelek ka' Juan, qe kekhewe' wit'ithayijkitits tseƚisij na' Tata qu' haqsiijkii, hik kekhewe' hane'ej haqsiijkii, qa hik kekhewe' tsifeltax, na' Tata in hikna' ts'ukinju'.
JOH 5:37 Qa nakha' ts'ukinju' Tata, ƚakha' iye in tsifeelija iye. Qa nite'ƚe ƚepi'ye'eƚ ka' ƚ'a'x, nite' ƚi'weni'ƚ iye kakha' ƚunye'j.
JOH 5:38 Qa kekhewe' ƚe'lijei qa nite' amaneyi'ƚ etji'teje'm qe ƚeqeku'uƚ nakha' nukinju' nakha'an.
JOH 5:39 Ekheweli'ƚ qi in ƚejeƚtaxi'ƚ kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj, qe ƚumtitaxi'ƚ qu' hik kekhewe'ye' qu' ata'ƚi'ƚijets qu' nana'liƚ'em na' witiƚa'x nite' yili'ij, qa hik kekhewe' ke' tsifeltaxkii,
JOH 5:40 qa nite'ƚe ƚisu'uni'ƚ qu' eneki'ƚ yiwets ma' qekha nana'ltaxi'ƚ e'm na' witiƚa'x nite' yili'ij.
JOH 5:41 Yakha' nite' he'yeku'mijiju'ƚ in tsiwqinhetƚetaxji' ene' jukhew,
JOH 5:42 qe tsikfe'li'ƚ ewets ekheweli'ƚ, in nite' yija'aj qu' isu'uni'ƚ na' Dios.
JOH 5:43 Yakha' henekijju' aka' ƚiiji' na' Tata, qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚ'ekumi'ƚ yiju'ƚ. Qa qu' pakhape' qu' nanamij iye pakha' qu' ƚakha' ye'ƚe in ƚii, ma' qa hik pakha' yijat'ij qa' ku'mi'ƚiju'ƚ.
JOH 5:44 ¿Pa'n ƚunye'j qu' nite' esqeku'yi'iƚ, in ekheweli'ƚ ƚiwetwumhiti'ƚ wetju'ƚkii in ƚeniwqinheti'ƚji', qa nite' ƚowo'oƚii yijat'ij qu' newqinheti'ƚji' na' ewi'ƚƚe Dios?
JOH 5:45 Hasu'uj umti'iƚ qu' yakha'ye' qu' hit'iƚij ewets hatse' qu' uƚ'etsi'iƚ qa' nespiye'ej na' Tata. Kakha' Moisés hik kakha' qu' nit'iƚij ewets hatse' yijat'ij qu' uƚ'etsi'iƚ, hik kakha' ƚetjumtitaxiƚifi.
JOH 5:46 Qe qu' nite' eqeku'yi'iƚ ka' Moises'ik'i, qekha nite' esqeku'ye'ji'ijtaxi'ƚek, qe ka' Moises'ik'i kekhewe' yika'ajji' yakha' t'ejui yiwets.
JOH 5:47 Qa qu' nite'ƚe ek'eni'iƚik'i kekhewe' yika'ajji' kakha'an ¿qa pa'n ƚunye'j qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i kekhewe' yi'lijei?—
JOH 6:1 In yili'ij ekewe'en ha' Jesús, qa ikii ƚajaika' ke' kaƚi' Galilea qa ƚii iye Tiberias.
JOH 6:2 Qa olots he' nijayan jukhew, efutsji'kii, qe yi'wenij kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ yaqsiimijkii hekhewe' wanqaats'etaxju'.
JOH 6:3 Ha' Jesús qa ikik'ipha'm ke' utek qa i'nju' qa he' ƚ'ijatshenhei iye.
JOH 6:4 Qa hats k'esets ka' ƚe'wis neƚu Pascua, ƚeqe ƚe'wis neƚu ne' judiol.
JOH 6:5 Ma' qa ha' Jesús qa nejeƚtaxpha'm ma' qa yi'wen in hats namets hekhewe' olots, qa yit'ijets ha' Felipe: —Felipe ¿Pa'n qu' jintaƚi'iji' qu' jintaqhayets pe'qu' pane' qu' weeki'ij ene' jukhew?—
JOH 6:6 Yit'ijets aka'an qe qa' nijaajinij pa'qu' nit'ij ha' Felipe, qe ha' Jesús hats nikfe'ltaxets pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij.
JOH 6:7 Ha' Felipe qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Nite' weju'ƚij pe'qu' doscientos (200) denariose' qu' namiju'ƚ pe'qu' pane' qa' ƚuk'eli'imkii pe'qu' netuj.—
JOH 6:8 Qa hakha' ewi'ƚ iye hekhewe' ƚ'ijatshenhei, Andrés, ƚek'inij ha' Simón Pedro, qa yit'ijets ha' Jesús:
JOH 6:9 —Hane'en omeƚa's na'li'm ne' ƚaqats lee'fij (5) ne' pan ta'ƚets ke'ej cebada qa wetsjuk iye ne' sehets, ¿qa pa'n qu' ƚenifenye'je' in olots ene' jukhew, efuts iye?—
JOH 6:10 Ha' Jesús qa yit'ij: —Iyaji'iƚets qu' week na'nju'kii.— Qi'ii ha' qheele jup'elket qa i'nju'kii. Uja'x yamets he' jukhew lee'fij mil (5.000).
JOH 6:11 Ha' Jesús qa t'eku'mi' ke' pan, qa in hats yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios, ma' qa tisij hekhewe' i'nju'kii. Qa hik ƚeqfenyejeyij iye ke' sehets, qa tisji'jij week pa'qu' ƚequk'eleƚi'ij.
JOH 6:12 In hats week iƚinijju', ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Ewi'ƚ eni'ƚi' ne' ƚexpelthil hats'inha qa ham pa'qu' netwumhitiiƚe'.—
JOH 6:13 Ma' qa ewi'ƚ yeni', qa topolij he' doce (12) canastul ke' ƚapk'asil ke' lee'fij (5) pan ta'ƚets ke'ej cebada, ƚexpelthil hekhewe' tuj.
JOH 6:14 Hekhewe' week in yi'wenij aka' yaqsiijkii ha' Jesús in ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa yit'ijju': —Qete'e' yijaa'ija in hik ha'ne pakha' Profeta hayiits jutsiqaxik'ui qu' nanametsju' ha'ne sehe' ipji'.—
JOH 6:15 Qa ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pa' yisu'untax pekhewe'en qu' net'eku'mi' qa' neka'x qa nenpha'm qu' ƚatatayi'ij. Ma' qa ikik'ipha'm iye ke' utek ewi'ƚƚekii.
JOH 6:16 In hats najaleyiyu'kii qa he' ƚ'ijatshenhei qa hats tepiletsju'kii ke' kaƚi',
JOH 6:17 qa t'ilitji'ju'kii ke' ewi'ƚ witinhitjii, qa' namiiteje'm iye ha' ƚajaika', hakha' witset'iiteje'm Capernaum. Qa hats najaleikiiha, qa ha' Jesús qa menjiit nite' tepilii hekhewe'en.
JOH 6:18 Qa ha' qi iweli' qa nite' ikesimen qe ta'ƚets in qi ka' t'unik'i qa yiwqinhetik'i ke' ƚeqe t'uyuyits.
JOH 6:19 Hekhewe'en hats lee'fij (5), i'nƚi'i qu' ewi'ƚ tatsaye' (6) kilómetros pa' yamiji'kii in ti'jifi ke' witinhitjii, qa yi'wen ha' Jesús in hats meti'm ke' witinhitjii, t'otsipji' ha' iweli'. Ma' qa qi in nijiwei hekhewe'en.
JOH 6:20 Ha' Jesús qa yit'ijets: —¡Yakha'ƚe, hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ!—
JOH 6:21 Ma' qa hekhewe'en qa yisu'unija qu' net'ilitji'ju' ha' Jesús ke' witinhitjii, ma' qa ke' witinhitjii qa aje'eƚ yametsteje'm ha' sehe' hakha' hats jutsiqax qu' nametsteje'm.
JOH 6:22 Qa kakhap neƚuikakii, hekhewe' olots jukhew qa efuts iye amaneyiiteje'm hakhap iye ƚajaika' ke' kaƚi', hekhewe'en nikfe'lets in ewi'ƚƚe kekhe' witinhitjii hakha'a', qa ha' Jesús qa nite' i'netsju' iye he' ƚ'ijatshenhei, qe uja'xƚe he' ƚ'ijatshenhei in ikijteje'm ke' witinhitjii.
JOH 6:23 Ma' qa uja'x he' witinhitjiyits ta'ƚii ha' witset Tiberias, qa namets ha' meti'm hakha' tuji' ke' pan in hats yit'ijetspha'm ha' Jesús ƚe'wisij pa' Dios.
JOH 6:24 Ma' qa hik ta'ƚijupi', hekhewe'en in hats nite' yi'weni' hakha'a' ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei iye, qa t'ilitji'ju'kii pa'aj he' witinhitjiyits qa nijayaniiteje'm ha' Capernaum qu' nowo'oikii ha' Jesús.
JOH 6:25 In yametsteje'm hekhewe'en ha' ƚajaika' qa we'tweni'ƚ ha' Jesús, qa nifaakanij: —Rabí (Maestro), ¿pa'n ipƚu'uk'i in ƚanametsteje'm hane'e'in?—
JOH 6:26 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ in ƚowo'oƚyiikii nite' kekhewe' ham ƚunye'ji'iju'ƚ in haqsiijkii qu' owo'oƚijyiikii, qe ƚowo'oƚyijiikii yijat'ij in ƚetuji'ƚ ke' pan ma' qa qi in ƚ'iƚini'ƚju'.
JOH 6:27 Ithayi'yi'ƚ, qa hasu'ujƚe pa'qu' aqe'ƚi'iƚ nite' yape qu' net'ejuyets, net'ejuyets yijat'ij nakha' yape witaq nakha'an t'ejuyets hatse' na' witiƚa'x nite' yili'ij. Nakha' witaq hik nakha' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' neƚisi'ƚij, hik ha'ne na' ƚatata, Dios, hats yeni' ne' ƚeq'ikati'.—
JOH 6:28 Ma' qa pekhewe'en qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' wit'ithayijkit'e qu' haqsiiƚijkii qu' nisu'un pa' Dios?—
JOH 6:29 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Aka'an kakha' wit'ithayijkit yisu'un na' Dios, qu' ek'eni'ƚets hasu'uj eqeku'uƚ nakha' nukinju' nakha'an.—
JOH 6:30 Ma' qa yit'ij iye hekhewe'en in yeku'ƚ: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' aqsiijkii qu' e'jutsiqaxi'ij hats'inha qu' hi'weni'ƚ qa' nite' k'eqekuyi'iƚ? ¿Ƚek pakha' qu' aqsi'jijkii?
JOH 6:31 Pe' yaqwa'mhitsiƚik'i tuj pa'aj pe' maná in neki'kii pa'aj pa' ham i'ni'i', in yit'ijek ke' we'nika'ajji': “Tisij qu' netuj pe' pa'n ta'ƚiipha'm na' wa's.”—
JOH 6:32 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, nite' kakha' Moises'ik'i qu' neƚisi'ƚij kekhewe' pan ta'ƚiipha'm na' wa's. Nakha'ƚe Tata hik nakha' tisij qa hik nakha' iye qu' neƚisi'ƚij na' yijaa'ija in pan ta'ƚiipha'm na' wa's.
JOH 6:33 Qe nakha' pan ta'ƚets na' Dios hik nakha' hats t'ilitju' ta'ƚiipha'm na' wa's, qa tisij na' witiƚa'x ha'ne week sehe' epji'.—
JOH 6:34 Ma' qa hekhewe'en qa yit'ijets: —Jukhew, esƚisi'ƚijkii pakha' pan.—
JOH 6:35 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yakha' nakha' pan ta'ƚets na' witiƚa'x, pakha' qu' nenek yiwetsha qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' niyipkun. Qa pakha' qu' nite' nesqeku'ye' nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ne'niyayu'.
JOH 6:36 Qa hatsƚe hit'iƚij ewets in yemjeetax in ƚetswentaxi'ƚha, qa nite'ƚe ƚ'ek'eni'ƚ yiwets ƚesqeku'uƚ.
JOH 6:37 Week pakha' qu' nesƚisij na' Tata, qa' nenekji'ij yiwets, qa pakha' qu' nenek yiwets nite' ƚeke' qu' hoyoqoweyiju'ƚ qa nite' ƚeke' iye qu' hiwu'mfik'i.
JOH 6:38 Qe in hata'ƚetspha'm na' wa's in hente'nili'tju', nite' tsamijju' qu' haqsiijkii pa'qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, qe tsamijju' yijat'ij qu' haqsiijkii pa' yisu'un nakha' ts'ukinju'.
JOH 6:39 Qa aka'an kakha' yisu'un nakha' ts'ukinju' qu' weeke' nekhewe' hats tseƚisij nakha'an qu' hasu'uj natsqamij pe'ye', qe qu' henƚinju' yijat'ij qa' iƚiye' hatse' iye nakha' teke'lenju' neƚuji' hatse'.
JOH 6:40 Qe aka'an kakha' yisu'un na' Tata qu' weeke' pakha' qu' ni'wen ha'ne Ƚa's qa nite' yeqeku', ma' qa hats na'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij. Qa' yakhaayi'ija qu' hiƚin qa' iƚa'xe' iye hatse' nakha' teke'lenju' neƚuji' hatse'.—
JOH 6:41 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' judiol in tajawehenij wetju'ƚkii in yuten ha' Jesús, qe ƚakha' yit'ij: —Yakha' pan ta'ƚetspha'm na' wa's in te'nilitju'.—
JOH 6:42 Qa yit'ijju': —¿Me nite' hik ha'ne hakha' Jesús, ƚa's ka' José, kakha' ƚatata qa ke' ƚenene iye inekhewel jinikfe'lij? ¿Qa pa'n ƚunye'j hane'ej in yit'ij ƚetets: “Yakha' hata'ƚetspha'm na' wa's”?—
JOH 6:43 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijets: —Ili'iƚij in ƚ'ajaweheni'ƚ wetju'ƚkii.
JOH 6:44 Ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nenekƚe yiwets qu' nite' nenka'xe' yiwets na' Tata, hikna' ts'ukinju'. Qa yakha' qa' hiƚin qa' iƚa'xe' iye hatse' nakha' teke'lenju' neƚuji' hatse'.
JOH 6:45 Kekhewe' yika'ajji' ke' profetas'ik'i yit'ij: “Pa' Dios qu' nijatshen week enewe'en.” Week pakha' qu' nepiye' na' Tata qa hats nikfe'lets, ma' qa nek yiwets.
JOH 6:46 Nite' ikji' aka'an qu' hats nana'l pakha' qu' ni'wen na' Intata, qe ewi'ƚƚe ha'ne ta'ƚiipha'm na' Dios, hik ha'ne yi'wen yijat'ij na' Intata.
JOH 6:47 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nite' nesqeku'ye', ma' qa hats na'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij.
JOH 6:48 Yakha' pakha' pan ta'ƚets pa' witiƚa'x.
JOH 6:49 Kekhewe' alheyi'ƚik'i tuji' kekhewe' maná hakha' ham i'ni'i', qa naxƚeju'.
JOH 6:50 Qa hane'en hik ha'ne pan ta'ƚetspha'm na' wa's, hats'inha pakha' qu' netuj hane'en, pakha'an nite' wa'm.
JOH 6:51 Yakha' pan iƚa'x ta'ƚetspha'm na' wa's. Pakha' qu' netuj ha'ne pan, qa' pakhaaye'ƚi'ij qu' iƚa'xe'. Nakha' pan qu' he'yihinij hatse' qa' ƚaja'yi'ij pe'qu' ƚiƚaxitse' ene' week ene' sehe' epji', hik nakha' yese'n.—
JOH 6:52 Ma' qa he' judiol qa tek'eƚeyiteetsijju'kii, in yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j hane'en qu' jineƚisij na' ƚ'ese'n qu' jinteƚuj?—
JOH 6:53 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets: qu' nite' etuji'iƚ na' ƚ'ese'n na' Ƚa's na' Jukhew qa nite' iye ƚ'iya'aƚji' ne' ƚ'athits, qa' hami'iƚ etji' na' witiƚa'x.
JOH 6:54 Pakha' qu' netuj na' yese'n qa iya'ji' iye ne' yathits, pakha'an hats na'li'm na' witiƚa'x nite' yili'ij, qa yakha' qa' hiƚin qa' iƚa'xe' iye hatse' nakha' teke'lenju' neƚuji' hatse'.
JOH 6:55 Qe na' yese'n yijaa'ija yijat'ij in witaq, qa ne' yathits qa yijaa'ija iye in witaat'ija.
JOH 6:56 Pakha' qu' netuj na' yese'n qa iya'ji' iye ne' yathits, pakha'an i'nyit ji'teje'mha qa yakhap ji'jek qa ha'nji'ij ji'teje'mha'ek pakha'an.
JOH 6:57 Na' Tata, hikna' ts'ukinju', na'li'm na' ƚiƚa'x, qa yakha' qa na'lji'ij ye'mek na' yiƚa'x qe ta'ƚets nakha'an. Qa hik ƚunye'j pakha' qu' netuj na' yese'n, qa' nata'ƚjiij yiwetsek ƚiƚa'xe'.
JOH 6:58 Hane'en hik ha'ne pan ta'ƚetspha'm na' wa's in te'nilitju', hane'en nite' hik ƚunye'j pekhewe' tujtax ke' aqa'jteyi'ƚik'i, qa naxƚeju'. Qa pakha' qu' netuj ha'ne pan ta'ƚetspha'm na' wa's qa' pakhaaye'ƚi'ij qu' iƚa'xe'.—
JOH 6:59 Ekewe'en hik ekewe' ke' yit'ij ha' Jesús ke' witlijtsitjiyifi in i'nq'ijatsheni' ha' witset Capernaum.
JOH 6:60 Qa olotsƚe hekhewe' ƚ'ijatshenheitax in yepi'ye' ek'i kekhewe' yit'ij, ma' qa yit'ijju': —Ka' yit'ij nakha'an jutsitax qu' jint'eku'mi'. ¿Pa'n ƚii pakha' qu' ƚeke'ye' qu' net'eku'miju'ƚ kakha'an?—
JOH 6:61 Ha' Jesús qa nikfe'lƚi'ik'uyi' hekhewe'en in tajawehenij wetju'ƚkii in nite' yisu'un kekhewe' yit'ij, qa yit'ijji'ju': —¿Me nawakanini'ƚkii ekewe'en?
JOH 6:62 ¿Qa pa'n qu' ejunyejeyi'iƚek qu' i'wentaxi'ƚ hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' napiletspha'm iye na' hayiits i'ntaxi'?
JOH 6:63 Na' Espíritu Santo hik nakha' ta'ƚets nakha' witiƚa'x, ha'ne i'nese'n ham weju'ƚi'ij. Kekhewe' wekwek hit'iƚij ewets espirituƚe qa witiƚa'x iye.
JOH 6:64 Qa na'lƚe ne' uja'x ekheweli'ƚ ne' yeqeku'uk'i.— Qe ha' Jesús hayiits pa'aj in nikfe'lets pekhewe' yeqeku' qa kakha' iye wotk'onijkii.
JOH 6:65 Qa yit'ij iye: —Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets, in ham pakha' qu' nenekƚe yiwets qu' nite' nesƚisi'ij na' Tata.—
JOH 6:66 Qa aka'an qa hik aka' ta'ƚets in olots hekhewe' yak'esik'uikii yijayantax, qa hats nite' yijayan.
JOH 6:67 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' doce (12) ƚ'ijatshenhei: —Qa ekheweli'ƚ, ¿me ƚenikheyu'u'ƚ yik'ui iye?—
JOH 6:68 Ha' Simón Pedro qa yeku'ƚ: —Yatsat'axyij ¿pan ƚii pa'qu' hijayani'ƚ? Ke' e'lijei ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
JOH 6:69 Qa yekheweli'ƚ qa nite' heqeku'uƚik'i qa tsikfe'li'ƚets iye in hik akhaa'ija pakha' ewi'ƚƚe in ta'ƚiiha pa' Dios.—
JOH 6:70 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' yakha' he'yeku'mi'ƚ eiji'kii qa o'doce'eƚ? Ƚa'mek nakha' ewi'ƚ ekheweli'ƚ qa hik nakha' ewi'ƚ inwo'met.—
JOH 6:71 In yit'ij aka'an ha' Jesús qete'e' kakha' Judas, ƚa's pakha' Simón Iscariote, in yekelki'sijkii. Qe kakha'an hik kakha' t'ihinij hatse' Jesús yemjeetax in i'ntaxji'teje'm hekhewe' doce (12).
JOH 7:1 In yili'ij ekewe'en ha' Jesús qa i'nk'aƚe qa ikik'i he' witsetits ha' sehe' Galilea. Nite' yisu'un qu' neneki'kii hakha' sehe' Judea, qe hik hakha'a' hekhewe' judiol wo'taxiikii qu' nilan.
JOH 7:2 Qa in hats k'esets kekhewe' ƚeqe ƚe'sits neƚuts nekhewe' judío, ƚeqiyij tabernáculos.
JOH 7:3 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' ƚek'injats in yit'ijets: —Hasu'uj a'mani'iju' hane'e'in. Amii ha' Judea hats'inha qa ne'wenij pa'qu' aqsiijkii he' hikna' i'ni' najayan iye.
JOH 7:4 Qe ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' nanat'inijkii pe'qu' naqsiijkii in yisu'un qu' ninikfe'l. Qu' yijaayi'ija qu' aqsi'jijkii ekewe' wekwek, qa' yape menethinijets ha'ne week sehe' epji' qu' aqsiijkii iye.—
JOH 7:5 Qe in yemjeetax in ƚek'injatstaxija qa yeqeku' iye hekhewe'en hakha'an.
JOH 7:6 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Pakha' yinjeyumtshenek'ii hatse' mexente' yamets, qa ekhewelƚi'iƚ qa pakha'ƚe qu' ƚahats'i'ij qu' ami'ƚii qa hats ƚe'wisijupi'.
JOH 7:7 Ene' week sehe' epji' nite' ƚeke' qu' na'napjaxi'ƚ e'm, qa yakha'ƚe qa napjax ye'm qe ta'ƚijupi' in henfeli'mha kekhewe' yaqsiijkii in uƚ'ets.
JOH 7:8 Ami'ƚii pakha' ƚe'wis neƚu, yakha'ƚe qa' mexe nite' natsami'ii, qe pakha' yinjeyumtshenek'ii mexe nite' yafits pa' ƚahats'ij.—
JOH 7:9 Aka'an in yit'ijets, qa ha' Jesús qa amani'ju' ha' sehe' Galilea.
JOH 7:10 Qa in hatsƚe ikkii he' ƚek'injats yamii ka' ƚe'wis neƚu, ma' qa ha' Jesús qa ikek iye, qa nite'ƚe watanalitij wanat'inkii.
JOH 7:11 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' judiol in wo'taxiikii kakha' ƚe'wis neƚuji' qa yit'ijju': —¿Pa'n qu' na'ni'i' hakha' jukhew?—
JOH 7:12 Qa week in tajawehenij wetju'ƚkii yifaakateji' hakha' Jesús. Uja'x he' yit'ijju': —Hakha' teik'unei.— Qa uja'x he' yit'ijju'ek: —Nite', hakha'an yaqanƚekii ene' jukhew.—
JOH 7:13 Qa ƚunye'j ji'ij in ham pakha' qu' nit'unhetijpha'm qu' niyet in yijamti'ets ha' Jesús qe nijiweyiju'ƚ hekhewe' judiol.
JOH 7:14 Qa in hats ƚeqewuk'uje'm yamijets ke' ƚe'sits neƚuts, ha' Jesús qa uyifi ke' qi witlijtsitjii, ma' qa i'nq'ijatshen.
JOH 7:15 Ma' qa hekhewe' judiol qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j hane'en in qi in nikfe'lets ekewe' wekwek in nite' qu' nenq'ikataxij?—
JOH 7:16 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Ekewe' k'inq'ijatshenij nite' ta'ƚ yiwets, nakha'ƚe ts'ukinju' hikna' ta'ƚets.
JOH 7:17 Qu' nana'l pakha' qu' nisu'un qu' naqsiijkii pakha' yisu'un nakha'an, qa hik pakha'ye' qu' nenikfe'lets kekhewe' k'inq'ijatshenij me ta'ƚets na' Dios, me i'nƚi'i qu' yakha' ye'ƚe qu' nek'iyetƚeyitij.
JOH 7:18 Pakha' qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nata'ƚets pekhewe' qu' nit'ij wo'ƚi'ii qu' neniwqinhetji'. Qa pakha'ƚe qu' nowo'oi qu' neniwqinhetji' pakha' yukin, hik ha'ne yijat'ij pakha' iyetij yijaa'ija qa hami'm pakha' witwejtitsi' hane'en.
JOH 7:19 ¿Me nite' neƚisi'ƚij ka' Moises'ik'i kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii (leyes)? Qa ƚa'mek qa ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' naqsi'jijkii kekhewe'en. ¿Inhats'ek in ƚenqek'uyutaxi'ƚyij?—
JOH 7:20 Hekhewe' olots jukhew qa efuts iye qa yeku'ƚ, qa yit'ijju': —¡In'etji' pa' ewi'ƚ inwo'met! ¿Ƚek pakha' qu' nenqek'uyu' ej?—
JOH 7:21 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijets: —Ewi'ƚƚe kakha' haqsiijkii qa e'weeki'ƚ in ƚenitjuƚaxiƚijpha'm.
JOH 7:22 Qa kakha' Moises'ik'i in neƚisi'ƚij kakha' circuncisión, qa yemjeetax in namtaxji'ju' na'aj witwapiihijiitax qa ƚunye'j ji'ij qa ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii kakha'an na'aj omeƚa's. Qa ka' Moises'ik'i qa nite' hik kakha'tax qu' nata'ƚets kakha' ƚunye'jkii, qe hayiits kekhewe' aqa'jteyi'ƚik'i in hik kekhewe' in ta'ƚets yijat'ij.
JOH 7:23 Qa qu' nite' notnotshiyi'ipji'kii kakha' ley ma' qa we'nisa'xii ƚaxpa's na'aj omeƚa's in yemjeetax qu' witwapiihijiye'tax, ¿qa hane'ej qa inhats'ek in ƚanayu'uƚij ye'm in hiƚinji' ka' ewi'ƚ neƚuji' witwapiihijii ha' ewi'ƚ jukhew qi wanqaats'etax?
JOH 7:24 Hasu'uj it'iƚijets qu' hik pakhaayi'ija qu' ƚunye'je' pakha' qu' nite' iweeni'iƚha, mowo' eku'ni'ƚii yijat'ij qu' enikfee'liƚetsha, ma' qa' hayitse' yijat'ij qu' it'iƚij.—
JOH 7:25 Ma' qa he' uja'x hekhewe' tetseti'yi' ha' Jerusalén qa watfaakateji'ijju': —¿Me nite' hik ha'ne ha' teniwohoitaxiikii qu' natlanhetii?
JOH 7:26 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats iyetik'ui ene' jukhew qa efuts iye, qa ham pa'qu' nit'ijets. ¿Maatsek yumti iye nekhewe' wit'alhei qu' hik nakha'ye' pa' Cristo?
JOH 7:27 Inekhewel jinikfe'lets hakha' ta'ƚji' nakha'an, qa pakha'ƚe Cristo qu' nanamtax qa ham nenikfe'lets pa'qu' nata'ƚji'.—
JOH 7:28 Ha' Jesús in mexe i'nq'ijatshenifi ke' qi witlijtsitjii, qa yit'unhetik'i in yit'ij: —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚyij qa ƚenikfe'li'ƚets iye pa'n hata'ƚji'. Yakha' nite' ta'ƚƚe yiwets in tsam, qe ts'ukin yijat'ij nakha' ewi'ƚ yijaa'ija kakha' ƚunye'j, hik nakha' nite' ƚenikfe'li'ƚets.
JOH 7:29 Yakha' tsikfe'lets nakha'an, qe hikna' hata'ƚii, qa nakha'an qa hik nakha' ts'ukin.—
JOH 7:30 Ma' qa yisu'untax qu' net'eku'mi', qa hamƚe pakha' qu' net'eku'mets, qe mexente' yamets pakha' ƚenjeyumtshenek.
JOH 7:31 Qa olotsƚe hekhewe' tek'enets nite' yeqeku', qa yit'ijju': —Qu' nanamtax pa' Cristo, ¿me qa' naqsiijkii iye pe'qu' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qu' les nat'anipji' kekhewe' yaqsiijkii ha'ne jukhew?—
JOH 7:32 He' fariseol yepi'ye' ej hekhewe' olots in tajawehenij wetju'ƚkii ekewe' wekwek t'ejuyets ha' Jesús. Ma' qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye fariseol qa yukintaxii he' yejeƚ ke' qi witlijtsitjii qu' nophe'ƚ ha' Jesús.
JOH 7:33 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ij: —Hats nite' toxik'ui qu' hats nite' ha'ni'iƚ etji'teje'm, ma' qa hapilii iye na' ts'ukinju'.
JOH 7:34 Ekheweli'ƚ qa' mowotaxi'ƚyiikii, qa' nite'ƚe e'tsweni'iƚ, qa nakha' qu' ha'ni', ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' ami'ƚii.—
JOH 7:35 Ma' qa hekhewe' judiol qa watfaakateji'ijju': —¿Qetuk pa'qu' nakji' hane'en in yit'ijets qu'nte' jinte'wene'? ¿Me i'nƚi'i qu' namii pekhewep judiol i'nji'kii pe' griego ƚetsetits qa' nijatshen pe' griego?
JOH 7:36 ¿Pa'n qu' nukinji'ha aka' yit'ij inwets: “Ekheweli'ƚ qa' mowotaxi'ƚyiikii, qa' nite'ƚe e'tsweni'iƚ, nakha' qu' ha'ni' ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' ami'ƚii”?—
JOH 7:37 In hats ewi'ƚƚe ka' neƚu aman qa' nanaxijik'i ke' ƚe'sits neƚuts, hik kakha' les in ƚe'wisija kakha' neƚu. Ha' Jesús qa niipha'm qa ts'ap'a, qa yit'unhetik'i in iyet: —Qu' nana'l pakha' qu' ne'niyayu' qa nenek yiwets qa' niya'.
JOH 7:38 Pakha' qu' netk'en yiwets nite' tseqeku', qa hik ƚunye'je' kakha' yit'ij kekhewe' hats we'nika'ajji': “Pakha' les toxiiju' pa' ƚatawe'j qu' ne'niwekƚeji' pe'qu' iweliiye' haqqil witiƚa'x.”—
JOH 7:39 Ha' Jesús in yit'ij aka'an, pakha'ƚe Espíritu Santo hik pakha' nifel, qu' netesti'yij hatse' pekhewe' qu' netk'enets nite' yeqeku' hakha'an, qe pakha' Espíritu Santo mexente' namju', qe ha' Jesús mente' wapiletspha'm na' wa's ma' qa' ne'nenpha'm qa' hats qiye'ji'ha.
JOH 7:40 Ma' qa he' uja'x hekhewe' olots jukhew qa efuts iye, in yepi'ye' ek'i ekewe' yit'ij ha' Jesús, qa yit'ijju': —Yijaa'ija in hik ha'ne pakha' profeta t'otkaxtiitaxik'uikii.—
JOH 7:41 Hekhewep qa yit'ijetsek: —Hik ha'ne pakha' Cristo.— Qa yi'tƚi'ijju' iye hekhewep iye: —Nite', ¿me ƚeke' pa' Cristo qu' nata'ƚii na' sehe' Galilea?
JOH 7:42 ¿Me nite' yit'ij kekhewe' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei pa' Cristo qu' nata'ƚets hatse' pekhewe' ta'ƚets pa' David'ik'i, qa' nata'ƚets iye na' Belén hik nakha' ƚetset pa'aj pa' David'ik'i?—
JOH 7:43 Ma' qa he' olots jukhew qa efuts iye qa nite' ƚ'anyejeyij wetju'ƚ ha' Jesús.
JOH 7:44 Qa he' uja'x hekhewe'en qa yisu'untax qu' net'eku'mi' qu' nophe'ƚ, qa hamƚe pa'qu' net'eku'mets.
JOH 7:45 Ma' qa hekhewe' yejeƚ ke' qi witlijtsitjii qa tepilii iye ha' i'ni' hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' pa'il qa he' fariseol, qa enewe'en qa nifaakantaxij, qa yittaxijets: —¿Inhats'ek in nite' ƚenka'xi'ƚ?—
JOH 7:46 Hekhewe' yejeƚ ke' qi witlijtsitjii qa yeku'ƚ: —¡Ham pa'qu' jukhewe' qu' niyet qu' hik ƚunye'je' hakha' jukhew in iyet!—
JOH 7:47 Ma' qa he' fariseol qa yit'ijets: —¿Ye' me ekhewepi'ƚ iye nawitji'iƚ iye?
JOH 7:48 ¿Me na'l pa'qu' ewii'ƚe' nekhewe' tenek'enhei qu' netk'enets hakha'an, i'nƚi'i ene' fariseol?
JOH 7:49 Qa enewe'ƚe olots jukhew qa ne' efuts iye in nite' nikfe'lets kekhewe' wenit'ij (ley), hats qi in i'nipji' pa' uƚ'ax.—
JOH 7:50 Ha' Nicodemo, hikha' fariseo namii hik aka'aj ha' Jesús, hikha' i'nji'teje'm iye hekhewe'en, qa yit'ij:
JOH 7:51 —¿Me nite' yit'ij kakha' inqe ley qu' hasu'uj jintit'ijets qu' uƚ'axe' pa'qu' naqsiijkii pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' qu' nite' nojoye' qu' natfaakanhetiikii ma' qa jutsiqax pa'qu' naqsiijkii?—
JOH 7:52 Ma' qa hekhewe'en qa yeku'ƚiju'ƚ, qa yit'ijets: —¿Me akhap iye Galilea ƚeiƚe'? Jeƚijupkii ke' Intata ƚe'lijei, qa' enikfe'lets in ham pa'qu' profetaye' qu' nata'ƚii ha' Galilea.—
JOH 7:53 Ma' qa week wapiliikii pe' ƚetsil.
JOH 8:1 Qa hakha'ƚe Jesús qa ikii ke' utek Olivos.
JOH 8:2 Qa kakhap neƚukii qa wekiyaafii iye ke' qi witlijtsitjii. Ma' qa nekets hekhewe' olots jukhew qa efuts iye, ha' Jesús qa i'nju' qa yijatshen.
JOH 8:3 Hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa he' fariseol iye t'ilit'ijets pa'aj ke' ewi'ƚ efu in wanawitji'iƚ pa'aj pa' jukhew nite' ƚewhe'ye'tax. Qa neka'xii ha' Jesús qa yenji'ju' ƚeqewuk'u pe' week jukhew qa efuts iye.
JOH 8:4 Hekhewe'en qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, ene' efu titkamhitiiƚi'ij in yawitjitax ha' ewi'ƚ jukhew nite' ƚewhe'ye'tax.
JOH 8:5 In t'ejuyets kakha' ley, pa' Moises'ik'i yit'ij inwets qu' netje'laxti'yijkii pe'qu' utele' qa' naq'alƚi'ij pe'qu' efuye' qu' hik ƚunye'je' aka'an. Qa akha' ¿pa'n qu' it'i'ij?—
JOH 8:6 Hekhewe'en nifaakanij aka'an, qe yijaajintax ha' Jesús, hats'inha qu' nana'li'm pa'qu' nit'ijju' qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' in yaqsiijkii. Ma' qa totjoijo' ha' Jesús qa yika' ha' sehe' yit'iji' ƚayaqsi'.
JOH 8:7 In menjiit nite' yili'ij in nifaakanijkii, ma' qa nejeƚpha'm ha' Jesús qa yit'ij: —Pakha' qu' haamija ƚewuƚ'axe' ekheweli'ƚ qa' hik pakha'ye' qu' nojo'oj qu' nenjele'ej pe'qu' uteye'.—
JOH 8:8 Ma' qa totjoijo' iye qa yika' iye ha' sehe'.
JOH 8:9 In yepi'ye' ek'i aka'an hekhewe'en ma' qa wapilƚe kiyek yojo'oj in wapilkii he' ƚawa'mhits ma' qa teiƚem in week wapilik'uikii, qa hats yiwejinƚe ha' Jesús qa kikhe' iye efu we'nenji'ju' ƚeqewuk'u.
JOH 8:10 Ha' Jesús qa nejeƚpha'm iye qa nifaakan: —Efu, ¿kheweye'ek hekhewe' neqek'uyutax'ej? ¿Me ham pakha' qu' nisu'un qu' natanithenij pa' uƚ'ax ƚaqsi'jijkii?—
JOH 8:11 Kikhe'en qa yeku'ƚ: —Ham, jukhew.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Qa' yakhape' jeek iye qu' nite' k'atanitheni'ij. Yape ma. Hane'ej qu' nata'ƚi' qu' hasu'uj mapilets iye qu' aqsiijkii pa'qu' uƚ'axe'.—
JOH 8:12 Ma' qa iyetik'ui iye ha' Jesús he' jukhew qa efuts, qa yit'ij: —Yakha' ƚefetitjii ha'ne week sehe' ipji'. Pa'qu' natsjayan qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nijalki'sji'kii na' nookii, qe nakha' na'lkii ta'ƚets na' witiƚa'x hik nakha' qu' nana'li'm yijat'ij.—
JOH 8:13 Ma' qa he' fariseol qa yit'ijets: —Akha'ƚe ete'm in ƚetetfeltax. In ƚetetfeltax nite' weju'ƚij.—
JOH 8:14 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —In yemjeetax in yakha'ƚetax yite'm in hetetfelƚetax, qa yijaalƚi'ija kekhewe' hit'ij, qe yakha' tsikfe'lets pa'n hata'ƚji' qa' pa'n hakji' iye. Qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚenikfe'li'ƚ yiwets pa'n hata'ƚji' qa pa'n qu' hakji' iye.
JOH 8:15 Ekheweli'ƚ ewi'ƚƚe in ƚejeƚi'ƚ pa' ƚunyejei ene' i'nipji' ha'ne sehe', qa yakha'ƚe qa ham pa'qu' hats hit'ijets qu' uƚ'axe' pa'qu' ƚunye'je'.
JOH 8:16 Qa qu' hit'ijets pe'ye' pa'qu' ƚunye'je' me uƚ'ax me i'nƚi'i qu' nite' uƚ'axe', qa yijaa'ija yijat'ij in hik pakha' qu' ƚunye'je', qe nite' yeƚ'ewi'ƚ ƚi'ijkii qu' hit'ijets, qe nakhapji'ij iye Tata hik nakha' ts'ukin hikna' yeweeki'ƚij.
JOH 8:17 Qa kakha' we'nika'ajji' eqe leyi'ƚ qa yit'ijets iye qu' wetsjuk'e pe'qu' jukhewe' in week ƚ'anyejeyi'ij pa'qu' nenfelkii, ma' qa hats yijaa'ija yijat'ij.
JOH 8:18 Qa hik yijunye'j, yakha' in yakha'ƚe yite'm in hetetfel, qa nakha' ts'ukin, Tata, hik nakha' iye tsifel iye.—
JOH 8:19 Ma' qa hekhewe'en qa yit'ijets: —¿Pa'n i'ni' pa' atata?— Qa yeku'ƚ ha' Jesús, qa yit'ij: —Ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚ yiwets qa nite' ƚenikfe'li'ƚets iye na' Tata. Qek enikfe'li'ƚ yiwets qekha enikfe'lji'ijtaxi'ƚetsek na' Tata.—
JOH 8:20 Ha' Jesús in yit'ijji'ju' ekewe'en in i'nq'ijatshenifi ke' qi witlijtsitjii, qa i'niji' hakha' i'ni' hekhewe' ƚeqjiikilij ne'ej ƚ'astai ofrendas, qa ham pa'qu' net'eku'mi' qu' nophe'ƚ, qe mexe nite' yamets pa' ƚenjeyumtshenek.
JOH 8:21 Ma' qa ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in yit'ijets: —Qu' haktax qa ekheweli'ƚ qa mowotaxi'ƚyiikii, ma' qa' anaxƚi'iƚijju' ne' ewuƚ'etsi'ƚ. Nakha' qu' hakji', ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' ami'ƚii.—
JOH 8:22 Qa hik ta'ƚijupi' he' judiol qa yit'ijju': —¿Ma yijamti'etsek qu' ƚakha' ye'ƚe ƚete'm qu' natwamhit, qe yit'ij: “Nakha' qu' hakji', ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' ami'ƚii”?—
JOH 8:23 Ha' Jesús qa yit'ij: —Ekheweli'ƚ yatsat'etsi'ƚ epji' ha'ne metju', qa yakha'ƚe qa na' toxpha'm. Ekheweli'ƚ yatsat'etsi'ƚ epji' ha'ne sehe' qa yakha'ƚe qa nite' yatsat'axyipji' ha'ne sehe' epji'.
JOH 8:24 Hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets qu' anaxƚi'iƚijju'ha hatse' ne' ewuƚ'etsi'ƚ, qe qu' esqeku'uƚ in hik yakha'taxija (aka' hit'ij), qa' anaxƚi'iƚijju' ne' ewuƚ'etsi'ƚ.—
JOH 8:25 Ma' qa nifaakan iye: —¿Pa'n ejunye'jija?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yakha' inek week ƚahatsiyij k'efeljiiƚi'm kakha' yijunye'j.
JOH 8:26 Olotstax kekhewe' tseqitijineyutaxi'ƚij ewets in t'ejuyets kakha' uƚ'ax ejunyejeyi'ƚ, qa nite'ƚe ƚeke', qe ewi'ƚƚe qu' hit'ij pakha' qu' nit'ij yiwets nakha' ts'ukinju', qa hik nakha' yijaa'ija na'aj yit'ij. Yakha', kekhewe' wekwek hepi'ye'ej nakha'an, hik kekhewe' henfeltaxi'm ene' sehe' epji'.—
JOH 8:27 Hekhewe'en nite' nikfe'lik'i in iyetij pa' Intata in hikpa' nukin.
JOH 8:28 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in yit'ij: —Ekheweli'ƚ qu' entaxi'ƚpha'm na' Ƚa's na' Jukhew, ma' qa' enikfe'li'ƚets in hik yakhaataxija, qa' enikfe'li'ƚets iye in ham pakha' qu' haqsiijkii qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, qe k'iyetij yijat'ij ekewe' wekwek in ƚunyejeyek kekhewe' hats ts'ijatshenij na' Tata.
JOH 8:29 Qa Nakha'an, nakha' ts'ukin qa i'nyijupha, nite' ts'iton, qe yakha' haqsi'jijkii week na'aj yi'sinhetij.—
JOH 8:30 Ha' Jesús in iyetij ekewe' wekwek, qa olots hekhewe' tek'enets nite' yeqeku'.
JOH 8:31 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' judiol hekhewe' nite' yeqeku'tax hakha'an: —Ekheweli'ƚ qu' nite' anqatsit'i'iƚij kekhewe' yi'lijei, ma' qa yijaayi'ija qu' k'eyijatshenheiyi'iƚij,
JOH 8:32 ma' qa' enikfe'li'ƚets nakha' yijaa'ija, qa nakha' yijaa'ija qa' hik nakha' newejini'ƚkii.—
JOH 8:33 Hekhewe'en qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Yekheweli'ƚ hata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i, qa ham pa'qu' ƚeƚinheiyi'iƚyij. ¿Qa pa'n ƚunye'j in ƚittaxiƚij yiwets: “Qa' ewejinheti'yi'ƚkii”?—
JOH 8:34 Ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, week pakha' qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax, pakha'an ƚeƚinek'ij pa' uƚ'ax.
JOH 8:35 Na'aj jukhew witƚinek nite' ƚeke' qu' pakhaaye'ƚi'ij qu' amani'ijupkii ne'ej wititsi'. Qa na'aj ƚaa'sija na'aj yatsat'axij ne'ej wititsi' qa hik na'aj yijat'ij in amanijup ne'ej ƚetsi'.
JOH 8:36 Qa hik ta'ƚijupi' qu' pakha'ye' Wita's qu' nelineniƚij qu' hats nite' e'witƚinheyi'iƚij, qa' yijaayi'ija qu' hats nite' e'witƚinheyi'iƚij, qa pakhaaye'ƚi'ij qu' a'maneyi'iƚijupkii.
JOH 8:37 Tsikfe'lets in ƚata'ƚiƚets kakha' Abraham'ik'i, ƚa'mek qa ƚenqek'uyu'uƚyij qe ta'ƚijupi' in nite' ƚ'eku'mi'ƚi' kekhewe' yi'lijei.
JOH 8:38 Yakha' k'iyetij kekhewe' hi'wen in ha'nijup na' Tata, qa ekheweli'ƚ qa ƚaqsiiƚijkiyek pa' yit'iƚij ewetsek na' atata'aƚ.—
JOH 8:39 Hekhewe'en qa yeku'ƚ iye, qa yit'ijju': —Pa' Abraham'ik'i hik pakha' tata'aƚ.— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' yijaayi'ija qu' atatayi'iƚ kakha' Abraham'ik'i, aqsiiƚijkii kakha' yaqsiijkii ka' Abraham'ik'i.
JOH 8:40 Qa ha'neƚi'ij qa ƚenqek'uyu'uƚyij, yakha' in henfeltaxi'ƚ e'm kakha' yijaa'ija hepi'ye'ej na' Dios. Ka' Abraham'ik'i nite' yaqsiijkii aka'an in ƚenqek'uyu'taxi'ƚyij.
JOH 8:41 Ekheweli'ƚ ƚaqsiiƚijkii pakha' yisu'un na' atata'aƚ.— Qa yeku'ƚ hekhewe'en qa yit'ijets: —Yekheweli'ƚ nite' heneki'ƚijfik'ikii qu' yewitqa'ƚetsi'iƚ. Na'l pa' ewi'ƚƚe in tata'aƚ, pakha'an Dios.—
JOH 8:42 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qek yijaayi'ija qek atatayi'iƚ na' Dios, ma' qekha ets-su'untaxi'ƚ, qe yakha' hata'ƚii na' Dios, ma' qa tsam. Nite' yakha'ƚe yite'm qu' natsam, nakha'ƚe Dios ts'ukinju' qa tsam.
JOH 8:43 ¿Inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚik'i kekhewe' hit'ij? Qe nite' ƚisu'uni'ƚ qu' ek'eni'ƚik'i kekhewe' yi'lijei.
JOH 8:44 Ekheweli'ƚ na' atata'aƚ nakha'an inwo'met (Satanás), qa ƚisu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii kekhewe' yisu'un na' atata'aƚ. Nakha'an hayiitsƚe in eqek'una'x ta'ƚijii in i'nk'aa'ija. Nite' aman ji'teje'm na' yijaa'ija qe hamji' na' yijaa'ija nakha'an, in iyet yaqanƚekii, iyetƚi'ij kakha' hats ƚunye'jƚe nakha'an, qe nakha'an ejtitsax qa ƚatata iye na' witwejtitsi'.
JOH 8:45 Qa yakha' in yijaa'ija na'aj hi'ttaxi'ƚij ewets, qa nite'ƚe ƚ'ek'eni'ƚ yiwets, ƚesqeku'uƚ.
JOH 8:46 ¿Ƚek pakha' ekheweli'ƚ pa'qu' ni'nq'ethinij qu' na'nyitji' pa' uƚ'ax? Qa qu' hit'ij pa' yijaa'ija, ¿qa inhats'ek in ƚesqeku'uƚ?
JOH 8:47 Na'aj yatsat'axij na' Dios qa tek'enets ke' ƚe'lijei na' Dios. Qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚ'ek'eni'ƚets, qe nite' yatsat'etsi'ƚ ej na' Dios.—
JOH 8:48 Hekhewe' judiol qa yeku'ƚ iye: —Yekheweli'ƚ hasiniƚik'iha ka' hit'iƚij ewets in a'samaritano qa in'etji' iye pa' ewi'ƚ inwo'met.—
JOH 8:49 Ha' Jesús qa yeku'ƚ iye, qa yit'ij: —Ham yitji' pa'qu' inwo'met'e, qe hiwqinhetji' yijat'ij na' Tata, qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚetsiwqinheti'ƚji'.
JOH 8:50 Qa nite'ƚe howo'oiji' qu' heniwqinhetji', qa na'lƚe nakha' wo'oiji' qu' netsiwqinhetji', qa hik nakha' iye qu' nejeƚik'ui yijat'ij me ƚe'wisju' me i'nƚi'i qu' nite' ƚe'wise'ju'.
JOH 8:51 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' netk'enik'iha eke' yi'lijei, qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' ni'wen na' witwamhi'.—
JOH 8:52 Qa yeku'ƚ hekhewe' judiol, qa yit'ijju': —Hane'ej hats tsikfe'li'ƚetsha in i'n'etjiha pa' ewi'ƚ inwo'met. Pa' Abraham'ik'i wa'm, qa week pekhewe' profetas'ik'i iye in naxju'. Qa akha' qa ƚit'ij: “Pakha' qu' netk'enik'iha eke' yi'lijei qa' nite' nijaajine' na' witwamhi'.”
JOH 8:53 ¿Me akha' les qu' anipji' pakha' tata'aƚik'i Abraham'ik'i hikpa' wa'm iye pa'aj? Pe' profetas'ik'i naxju' iye pa'aj. ¿Ƚek pakha' ƚumtitax qu' akha'ye'?—
JOH 8:54 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' yakha'ye' ƚetax yite'm qu' heniwqinhettaxji', pa'qu' yiwqiyejeji ham weju'ƚi'ij. Na' Tata hik nakha' tsiwqinhetji', hik nakha' ekheweli'ƚ ƚit'iƚijets: “Pakha'an hik pakha' inqe Dios.”
JOH 8:55 Qa ekheweli'ƚ qa nite'ƚe ƚenikfe'li'ƚets nakha'an, qa yakha'ƚe qa tsikfe'letsha nakha'an. Qa qu' hit'ijets qu' nite' netsikfe'le'ets, yakha' hats ye'jtitsaxƚe in ejunyejeyi'ƚek. Qa tsikfe'lƚe'ets nakha'an ma' qa heik'enik'iha kekhewe' ƚe'lijei.
JOH 8:56 Kakha' aqwa'maxi'ƚik'i Abraham'ik'i qi in ƚe'wisi'mkii in nikfe'lets qu' ni'wen hatse' kakha' yeqe neƚu. Qa hats yi'wen, ma' qa qi'ija in ƚe'wisi'mkiiha.—
JOH 8:57 Qa hik ta'ƚijupi' he' judiol in yit'ijets ha' Jesús: —Mente' enek cincuenta (50) yamets eqe'ninqapits, ¿me qa ƚi'wen pa' Abraham'ik'i?—
JOH 8:58 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in mexe nite' nekfik'i ka' Abraham'ik'i, yakha' tsa'l.—
JOH 8:59 Hekhewe'en qa t'eku'mtaxi' he' utel qu' nenjele'ejkii, qa wanat'inƚekii aje'eƚ ha' Jesús, ma' qa ikik'uifik'i ke' qi witlijtsitjii.
JOH 9:1 Hakha' neki'kii ha' Jesús, qa yi'wen ha' ewi'ƚ jukhew, hayiits ta'ƚij ji'teje'm wittawe'j in puk'al.
JOH 9:2 He' ƚ'ijatshenhei qa nifaakanij: —Rabí (Maestro), ¿inhats'ek in ta'ƚij ji'teje'm wittawe'j in puk'al ha'ne jukhew? ¿Me ta'ƚets qu' uƚ'etse' pe' ƚ'alhei? ¿Me i'nƚi'i qu' ƚakha' ye'ƚe qu' uƚ'axe'?—
JOH 9:3 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Nite' ta'ƚets hane'en qu' uƚ'axe', qa nite' ta'ƚets iye pe' ƚ'alhei qu' uƚ'etse', qe ta'ƚets yijat'ij hane'en in puk'alij qe qa' ne'twenhetiiji'teje'm pakha' yisu'un na' Dios qu' nanaqsiijkii.
JOH 9:4 Inekhewel jit'ithayiki' pekhewe' yisu'un nakha' ts'ukinju' qu' ji'nt'ithayiki in mexe neƚukii, qe na' naja'x in nam qa hats ham pa'qu' net'ithayii.
JOH 9:5 Yakha' in mexe ha'nipji' ha'ne sehe', yakha' ƚefetitjiiyij ha'ne sehe' ipji'.—
JOH 9:6 In yili'ij ekewe'en in yit'ij, ma' qa tek'iyiju' ha' sehe' qa ke' ƚaq'astalii qa yaqasja'ajji'kii ka' sehe'. Ma' qa yilinipji' he' ƚotoi ha' puk'al.
JOH 9:7 Ma' qa yit'ijets: —Ma'ai qu' matanaxtapulijji' na' ƚajakju' ƚa's ƚii Siloé.— (Siloé ikji' “wit'ukinek”.) Ha' puk'al qa ik qa yamii qa watanaxtapulijji' ma' qa in hats tepilik'ui qa hats yi'wenkii.
JOH 9:8 Ma' qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' metitsi'm ke' ƚetsi' qa hekhewe' yi'wenji'ijkii qa iyinji'ijkii, qa yit'ijju': —¿Me nite' hik ha'ne ha' i'nƚe'kji' ha' wit'ikheyi'j qa iyinji'ijkii?—
JOH 9:9 Qa uja'x he' yit'ij: —Hik nakha'.— Qa hekhewep qa yit'ijju'ek: —Tujtseika', hikƚe ƚunye'jtax.— Qa ha' puk'altax, qa yit'ij: —Ehe, hik yakhaa'ija.—
JOH 9:10 Ma' qa nifaakan: —¿Pa'n ƚunye'j in ƚi'wenkii?—
JOH 9:11 Qa yeku'ƚ hakha'an: —Hakha' jukhew ƚiite' Jesús ke' ƚaq'astalii yaqasja'ajji'kii ha' sehe' qa yilinipji' ene' yitoi, qa yit'ij yiwets: “Ma'aiju' na' ƚajakju' ƚa's ƚii Siloé qa matanaxtapulijji'.” Qa hak qa tsamiiju' qa hatanaxtapuli'jji' ma' qa hats hi'wenkii hane'ej.—
JOH 9:12 Qa nifaakanij iye: —¿Pa'n i'ni' hakha'an?— Qa yit'ijiju'ƚ: —Axe'm, nite' tsikfe'lets.—
JOH 9:13 Qa hekhewe'en qa' yeka'xii hekhewe' fariseol hakha' puk'altax.
JOH 9:14 Qa hik kakha' ka' neƚuji' witwapiihijiitax (sábado) ha' Jesús in yaqasja'ajji' ke' ƚaq'astalii ka' sehe' qa yilinipji' he' ƚotoi ha' puk'altax qa yi'wenkii.
JOH 9:15 Ma' qa he' fariseol qa nifaakankii iye: —¿Pa'n ƚunye'jkiiha in hats ƚi'wenkii?— Qa yeku'ƚ hakha'an: —Yilinipji' ene' yitoi ka' oƚoq'oi qa hatanaxtapuli'j ma' qa hane'ej qa hats hi'wenkii.—
JOH 9:16 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ijju' hekhewe' uja'x he' fariseol: —Hakha' jukhew nite' ta'ƚii pa' Dios, qe nite' yiwqinhetji' ka' neƚu witwapiihijiitax.— Qa uja'x he' yit'ijju'ek: —¿Me ƚeke' pakha' qu' uƚ'axe' jukhewe' qu' naqsiijkii ekewe' ham ƚunye'ji'iju'ƚ?— Ma' qa nite' ƚ'anyejeyij wetju'ƚ.
JOH 9:17 He' fariseol qa wapilijets iye pa'aj in nifaakan iye ha' puk'altax: —Hakha' ne'wenkitkii ¿pa'n ƚumti qu' ƚunye'je' hakha'an?— Qa yeku'ƚ: —Hakha'an ewi'ƚ profeta.—
JOH 9:18 Ma' qa he' judiol qa hats yeqeku'uj pa'aj hakha'an qu' puk'ale'tax pa'aj, qa i'nk'aƚe qa' ni'wenkii iye. Qa inq'ukinii iye pa'aj qu' nanamii pekhewe' ƚ'alhei hakha' puk'altax.
JOH 9:19 Qa nifaakanij: —¿Me oqwo'mehe'eƚha hane'en? ¿Me yijaa'ija qu' hayiits nata'ƚij ji'teje'm wittawe'j in puk'altax pa'aj? ¿Qa pa'n ƚunye'j hane'ej in hats yi'wenkii?—
JOH 9:20 Pe' ƚ'alhei qa yeku'ƚ pa'aj: —Tsikfe'li'ƚets in hik nakhaa'ija hakha' ya'si'ƚ, qa ta'ƚij ji'teje'm wittawe'j in puk'altax,
JOH 9:21 qa nite'ƚe tsikfe'li'ƚets pa' ƚunye'jkii in hats yi'wenkii, nite' tsikfe'li'ƚets iye pa' yi'wenkitkii. Anfaakaani'ƚijha nakha'an. Hats ƚek yamets ƚilanye'j, ƚakha' qu' nenfeli'ƚ e'mik'i yijat'ij.—
JOH 9:22 Pe' ƚ'alhei yit'ij pa'aj aka'an qe nijiweyiju'ƚ hekhewe' judiol, qe hekhewe' judiol hats yit'ijets qu' niwumik'uifik'i hekhewe' ƚe'lijtsitjiyits pakha' qu' netetfelij qu' nit'ijets ha' Jesús qu' hik hakha'ye' pa' Cristo.
JOH 9:23 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ijets he' ƚ'alhei: —Anfaakani'ƚha nakha'an. Hats ƚek yamets ƚilanye'j.—
JOH 9:24 He' judiol qa ewi'ƚij iye in taya'yii hakha' jukhew puk'altax, qa yit'ijets: —Iwqinhet yijat'ij pa' Dios, qe yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets ha' jukhew in uƚ'ax pa' yaqsiijkii.—
JOH 9:25 Hakha'an qa yeku'ƚ pa'aj: —Qu' uƚ'axe' pakha' yaqsiijkii, nite' tsikfe'lets. Ewi'ƚƚe aka' tsikfe'lets: yakha' in mexe yepuk'altax qa hane'ej qa hats hi'wenkii.—
JOH 9:26 Ma' qa yit'ijets iye hekhewe'en: —¿Pa'n ƚeqfenye'j ej? ¿Pa'n ƚeqfenye'jij in ne'wenkitkii?—
JOH 9:27 Qa yeku'ƚ iye hakha'an: —Hats inek k'efeltaxi'ƚi'm qa nite'ƚe ƚ'eni'ƚji' ekfiyi'ƚ. ¿Inhats'ek in ƚisu'uni'ƚ qu' hiyeketij iye qu' hit'iƚij ewets? ¿Ye' me ekhewepi'ƚ iye ƚisu'uni'ƚ qu' ƚ'ijatshenheyi'iƚ ej?—
JOH 9:28 Hekhewe'en qa nayu'um, qa yit'ijets: —Akha' ƚijayan hakha' jukhew qa yekhewelƚi'iƚ qa hijayani'ƚek pa' Moises'ik'i.
JOH 9:29 Yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets pa' Dios in tafaakate'yi'ƚkii pa'aj pa' Moises'ik'i, qa hakha'ƚe jukhew qa nite' tsikfe'li'ƚets pa'n ta'ƚji'.—
JOH 9:30 Qa yeku'ƚ iye ha' jukhew: —¡Peyijaat'ij aka'an in tsitjuƚaxijpha'm, in ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' ta'ƚi', ƚa'mek qa tsi'wenkitkii hakha'an!
JOH 9:31 Jinikfe'letsha pa' Dios in nite' t'eku'miju'ƚ pe' uƚ'ets, qa pakha'ƚe qu' ne'nijiweyiju'ƚ pa' Dios qa yaqsiijkii pa'qu' nisu'un pakha'an, ma' qa hik ha'ne yijat'ij in t'eku'miju'ƚ.
JOH 9:32 In ipƚu'uk'i ek in i'nk'aa'ija pa'aj ha'ne sehe' qa ham pa'qu' nek'impi'ye'ej pakha' qu' ni'wenkitkii pa'qu' nata'ƚij ji'teje'm wittawe'j qu' puk'ale'.
JOH 9:33 Hakha' jukhew qu' nite' nata'ƚi'ii pa' Dios, qekha hamtax ƚeke'ye' qu' naqsiijkii.—
JOH 9:34 Hekhewe'en qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Akha', in topo' ej pa' uƚ'ax in ƚenekfik'i pa'aj, ¿me qa ƚets'ijatshentaxi'ƚ?— Ma' qa yiwu'mfik'i.
JOH 9:35 Qa i'ye'ej ha' Jesús in tewu'mhitiifik'i ha' puk'altax, ma' qa wo'oikii qa yi'wen, qa nifaakan: —¿Me nite' ƚeqeku' na' Ƚa's na' Jukhew?—
JOH 9:36 Qa yeku'ƚ hakha'an: —Jukhew, ¿pa'n ƚii pakha'an, hats'inha yakha' qa' nite' heqeku'ye' pakha'an?—
JOH 9:37 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Hats ƚi'wen, ha'ne hane'ej ƚ'afaakateyi'ƚ hik ha'ne.—
JOH 9:38 Ha' jukhew qa yit'ijets: —Nite' k'eqeku', Yatsat'axyij.— Ma' qa wonokok'enju'.
JOH 9:39 Ha' Jesús qa yit'ij: —Yakha' tsametsju' ha'ne sehe' ipji' qe qa' hujtse wetju'ƚ, hats'inha nekhewe' puk'aletstax qa' ni'wen wetju'ƚ, qa nekhewe' yi'wentax wetju'ƚ qa' puk'aletsi'ij.—
JOH 9:40 Uja'x hekhewe' fariseol i'nji'teje'm yepi'ye' ej ha' Jesús in yit'ij aka'an, qa yit'ijets: —¿Me yekheweli'ƚ iye qu' yepuk'aletsi'iƚ?—
JOH 9:41 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qek e'puk'aletsi'iƚ qekha hamtax ewuƚ'etsi'iƚ, qa ƚi'tƚi'iƚijju' “Hi'weni'ƚ wetju'ƚ” ma' qa pa' ewuƚ'axitsi'ƚ qa amaneyi'ƚ etji'.—
JOH 10:1 —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nite' nuyi'ii na' ƚeji' na' ƚenqetsitax ne' kots'etets qa tujtseika' uyi'teje'm, pakha'an ejtenhetsaxƚe qa eqitkamhitsax iye.
JOH 10:2 Qa pakha'ƚe qu' nuyii yijat'ij pa'qu' ƚeji'ye' qa hik ha'ne yijat'ij pakha' kots'etets yejeƚ.
JOH 10:3 Pakha' yejeƚ pa' ƚeji' qa yit'iji'mii qhof, ma' qa pa' kots'etets yejeƚ qa taya'yii yiyinenik'i pe' ƚiyitsƚe wetju'ƚ, qa pe' kots'etets qa nikfe'lik'i pa' ƚ'a'x pakha'an, ma' qa pakha'an qa yojo'ok'oifik'i pe' kots'etets.
JOH 10:4 Qa in hats yot'axfik'i pe' yatsat'etsij, ma' qa yojo'ok'oi, qa pe' kots'etets qa yijayanpha'm, qe nikfe'lik'i ƚ'anye'j.
JOH 10:5 Qa pakhape'ƚetax qu' nojotaxik'ui, nite' yijayan, ilatik'uikii, qe nite' nikfe'lik'i pa'qu' ƚ'anye'je'.—
JOH 10:6 Aka'an kakha' yejeyumtshenijupi' ha' Jesús tistaxij hekhewe'en, qa nite'ƚe nikfe'lik'i pakha' ikji'ha.
JOH 10:7 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, yakha' ƚeji' na' ƚentsitax ne' kots'etets.
JOH 10:8 Week nekhewe' nojo in namtax ejtenhetsitsƚe qa eqitkamhitsitsƚe iye, qa nekhewe'ƚe kots'etets qa nite' tek'enets.
JOH 10:9 Yakha' ƚeji' na' ƚentsitax, pakha' qu' nuyii ha'ne ƚeji' qa' iƚa'xe'. Qa' hik ƚunye'je' ne'ej kots'etax in uiteje'm qa uifik'i iye qa yi'wen na'aj jup'elket.
JOH 10:10 Na'aj ejtenhetsi'l in nam ewi'ƚƚe in wo'oi qu' net'ejtenkii, qu' netqek'ui, qa qu' nineqwuƚ'enhetju' iye. Qa yakha' in tsam qe qa' nana'li'ƚ e'm pe'qu' iƚaxitsi'iƚ, qa' qitsi'iƚ e'mha iye.
JOH 10:11 Yakha' qi ƚe'wis kots'etets ƚenilayets. Ha'ne qi ƚe'wis kots'etets ƚenilayets nite' yiwejin ne' kots'etets qa wa'mifi.
JOH 10:12 Qa pakha'ƚe qu' net'ithayiiƚi'ipji' pa'qu' ƚaja'ye', qa nite' ƚenilayets pe' kots'etets, nite' hik pakha' pa' yatsat'axij pe' kots'etets, ma' qa in yi'weniju'ƚ pa' wowo, qa yiwu'mƚi'i pe' kots'etets qa ilat. Ma' qa pa' wowo qa t'ilit'ets pe' kots'etets qa yak'esa'xkii iye.
JOH 10:13 Pakha'an in ilat qe t'ithayiiƚetaxiikii ƚaja'ye', qa nekhewe'ƚe kots'etets qa nite' nekewet'ets yiwejinƚe.
JOH 10:14 Yakha' qi ƚe'wis kots'etets ƚenilayets, qa tsikfe'lets nekhewe' tsatsat'etsij kots'etets qa ƚekhewel qa nikfe'lji'ij yiwetsek.
JOH 10:15 Qa hik ƚunye'jija aka'an na' Tata in nikfe'l yiwets, qa yakha' qa tsikfe'ljeetsek na' Tata. Qa yakha' qu' hawa'mifi nekhewe' kots'etets qa' iƚiye'.
JOH 10:16 Na'l ye'm iye nekhewep kots'etets nite' ha'ne i'ni'in. Qa hisu'un qu' henka'x iye nekhewe'en. Nekhewe'en yepi'ye' hatse' na' ya'x qa ewi'ƚ hatse' pa'qu' na'ni' qa ewi'ƚƚe iye pa'qu' ƚenilayets'e.
JOH 10:17 Qa hik ta'ƚijupi' na' Tata in qi in tsisu'un, qe yakha' he'yihinij na' yiƚa'x, qa' ink'aƚe qa' hepilet iye.
JOH 10:18 Hamtax pa'qu' netsitka'mij na' yiƚa'x, qe yakha'ƚe in ta'ƚ yiwets qa he'yihinij. Yakha' heyesti'yij na' yit'unha'xijup qu' he'yihinij na' yiƚa'x, qa heyesti'yij iye na' yit'unha'xijup qu' hepilet iye, qe hik aka' ƚ'anye'j yiwets na' Tata.—
JOH 10:19 He' judiol in yepi'ye' ek'i ekewe' wi'tlijei, ma' qa hats yeqet'etsju'kii nite' ƚ'anyejeyij wetju'ƚ.
JOH 10:20 Olots hekhewe' yit'ijju': —I'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met nakha'an qa hats nite' teik'uneikii. ¿Inhats'ek in ƚ'ek'eni'ƚets?—
JOH 10:21 Qa hekhewep qa yit'ijju'ek: —Ekewe'en nite' ƚe'lijei pa'qu' ewi'ƚe' qu' na'nji' pa'qu' inwo'met'e. ¿Me ƚeke' pa'qu' ewi'ƚ inwo'met'e qu' ni'wenkitkii ne' puk'alets?—
JOH 10:22 Hik kekhewe' ke' neƚutsji' yamets kekhewe' ƚe'sits neƚuts tajamtaxti'yik'i kekhe' qi witlijtsitjii. Lop ƚahats'ij ha' Jerusalén.
JOH 10:23 Qa ha' Jesús yijalki'si'kii ke' qi witlijtsitjiyifi ha' ƚeq'eneƚeya'x ts'eewe'efi ƚii Salomón.
JOH 10:24 Ma' qa hekhewe' judiol qa k'ooyijji' iye, qa yit'ijets: —¿Pa'n ipƚu'uk'ui qu' yape metetfeli'ƚ ye'mha? Qu' hik akha'ye' pa' Cristo, yape, eqetheni'ƚ ye'mkiiha.—
JOH 10:25 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Hats inek hetetfeltax qa ƚesqeku'ƚi'iƚ, kekhewe' wekwek in haqsiijkii hit'iji' aka' ƚiiji' na' Tata, hik kekhewe' tsifeltaxkii.
JOH 10:26 Qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚesqeku'ƚi'iƚ qe nite' nekhewe' tsatsat'etsij kots'etets.
JOH 10:27 Ne' tsatsat'etsij kots'etets nikfe'lik'i yanye'j, qa yakha' qa tsikfe'ljeetsek iye qa tsijayanija.
JOH 10:28 Ma' qa yakha' qa' hetisij na' ƚiƚa'x nite' yili'ij qa nite' ƚeke' qu' namii pakha' fe't, qa ham pakha' qu' netsitka'mtaxij ha'ne yikoiji'.
JOH 10:29 Na' Tata hik nakha' tseƚisij enewe'en, nakha'an week t'anipji', qa ham iye pakha' qu' nenitka'mtaxij na' ƚokoiji' na' Tata.
JOH 10:30 Na' Tata qa yakha' ewi'ƚ aka' yijunyejeyi'ƚ.—
JOH 10:31 He' judiol qa t'eku'metsju'kii iye he' utel, qe neqje'lenheyu'taxijkii iye.
JOH 10:32 Qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Yakha' k'ethini'ƚij kekhewe' olots haqsi'jijkii ƚe'sits ta'ƚii na' Tata. ¿Qa pa'n ƚunye'j kekhewe'en pa' ta'ƚets in ƚeneqje'lenheyu'uƚ yijkii ne' utel?—
JOH 10:33 He' judiol qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Nite' ƚ'ejelaxti'yipji'kii pa'qu' aqsiijkii qu' ƚe'wise', qe ƚ'ejelaxti'yipji'kii yijat'ij in uƚ'etsik'i ke' e'lijeyets pa' Dios, qa ta'ƚijupi' iye in akha' e'jukhewƚe qa ƚittaxijets qu' o' Diose'.—
JOH 10:34 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' yit'ij kakha' we'nika'ajji' eqe leyi'ƚ: “Yakha' hit'ij: ‘Ekheweli'ƚ o'diositsi'ƚ’”?
JOH 10:35 Na' Dios in yit'ijets qu' diositse' pekhewe' tisij ke' ƚe'lijei qa kekhewe' we'nika'ajji' qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nenwu'mpha'm,
JOH 10:36 ¿me ha'ne t'eku'miiji' na' Dios qa nukinetsju' ha'ne sehe' epji' pa' ƚit'iƚijets: “Uƚ'etsik'i ke' e'lijeyets pa' Dios” qe yakha' hit'ij: yakha' Ƚaa'sija na' Dios?
JOH 10:37 Qu' nite' haqsi'ji'ijkii kekhewe' ƚ'ithayijkitits na' Tata, qa' hasu'uj ek'eni'ƚ yiwets, esqeku'uƚ.
JOH 10:38 Qa qu' haqsi'jƚi'ijkii, inye'jƚu' qu' esqeku'taxi'ƚ, qa' hasu'ujƚe eqeku'uƚ kekhewe' haqsiijkii, hats'inha qu' enikfe'li'ƚetsha qa umti'iƚha iye na' Tata in i'nyit ji'teje'm qa yakha' qa ha'nji'ij ji'teje'mek na' Tata.—
JOH 10:39 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe'en in ewi'ƚij iye in yisu'untax qu' net'eku'mi', ha' Jesús qa aje'eƚƚe ilatik'ui iye he' ƚokoyei hekhewe'en.
JOH 10:40 Ma' qa ikiiteje'm iye ƚajaika' ha' haqqi' Jordán, hakha' yojo in wenqimpulijini' pa'aj ka' Juan, qa hikha' qa amani'.
JOH 10:41 Olots hekhewe' nekii ha' i'ni', qa yit'ijju': —In yemjeetax kakha' Juan Bautista in nite' yaqsi'jtaxijkii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, ƚa'mek qa week kekhewe' yit'ij t'ejuyets ha'ne jukhew qa yijaalija.—
JOH 10:42 Ma' qa olots iye he' tek'enets nite' yeqeku' ha' Jesús hakha' i'ni'.
JOH 11:1 Ewi'ƚ ha' jukhew wanqaats'e' ƚii Lázaro, Betania ƚeiƚe', ƚetset ke' María qa ke' ƚejefeki' (ƚekuti') Marta.
JOH 11:2 Ke' María ha' ƚejefe (ƚek'inij) Lázaro qi in wanqaats'e', hikke' yatsi'yipji' ka' ewjisii he' ƚef'iyei ha' Yatsat'ax'inij qa nili'jijju' iye he' ƚ'ewkujits.
JOH 11:3 Enewe' wetsjuk witk'injayek qa inq'ukinii qu' netfelhiti'yi'm ha' Jesús qa' nit'ijets: —Yatsat'axyij, nakha' qi ƚisu'un ejuwaika' qi in wanqaats'e'.—
JOH 11:4 Ha' Jesús in impi'ye'ej qa yit'ij: —Hane'en ha'ne witaatshek nite' t'ejuyets pa' witwamhi', qe t'ejuyets yijat'ij qu' neniwqinhetji' na' Dios, hats'inha ha'ne Ƚa's na' Dios qa' neniwqinhetji' qu' nata'ƚets nakha' witaatshek.—
JOH 11:5 Qa ha' Jesús yisu'un ke' Marta qa ke' ƚejefeki' (ƚek'inja') qa ha' Lázaro iye.
JOH 11:6 In tefelhiti'yi'm in qi in wanqaats'e' ha' Lázaro, qa hik ta'ƚijupi' mexe wetsjuk ke' neƚuts in amaneyiju' iye hakha' i'ni'.
JOH 11:7 Ma' qa i'nk'aƚe qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Yape jiwapilii iye ha' Judea.—
JOH 11:8 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Rabí (Maestro), mexe ink'a'ak'i he' judiol neqje'lenheyu'tax ejkii ke' utel qu' nalan. ¿Me qa' amii iye hane'ej?—
JOH 11:9 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' doceji' (12) ne'ej hora na'aj neƚu? Pa'qu' ewi'ƚe' qu' nijalki'sji'kii pa'qu' neƚuye' ham yilani'ifi, qe mexe yi'wenji'kii na' na'lkii ha'ne sehe' epji'.
JOH 11:10 Qa pakha'ƚe qu' nijalki'sji'kii naja'x qa yilanifi pe'ye', qe hats nite' i'nji'teje'm na' na'lkii.—
JOH 11:11 Yit'ij aka'an, qa i'nk'aƚe qa yit'ij iye: —Hakha' injuwaika' Lázaro hats imaa'ija, qa' natsamii qa' henijt'otshen.—
JOH 11:12 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, hakha'an in hats ima', ikji' in hats wat'ij.—
JOH 11:13 Qa iyetƚi'ij ha' Jesús ka' Lazaro'ik'i in hats wa'm pa'aj, qa hekhewe'ƚe ƚ'ijatshenhei qa yumtitax qu' nit'ijets na'aj ima'ija.
JOH 11:14 Ma' qa ha' Jesús, qa hik ta'ƚijupi' in yatsathenkeetik'iha in nifeli'm: —Ka' Lazaro'ik'i hats wa'm.
JOH 11:15 Ƚe'wis ye'mkii in nite' ha'nijup, qe hik aka' kakha' les in ƚe'wisju' qu' net'ejuyi'ƚ ewets, hats'inha qa' les nite' inqekuyi'iƚ. Yape ju'ukii hakha' i'ni' kakha'an.—
JOH 11:16 Ma' qa ha' Tomás ƚenqii iye wetsjukji' qa yit'ijets hekhewep iye. —Yape jiyamii hats'inha qa' je'weeke' qu' jinanaxi'ƚju' nakha'an.—
JOH 11:17 In hats yamets, ma' qa ha' Jesús qa impi'ye'ej in hats ikwetju'ƚ (4) pe' neƚutsik'i in i'nifi ke' ƚesehek ka' Lazaro'ik'i.
JOH 11:18 Ha' Betania ipƚu'umets ha' Jerusalén wetshetk'ewi'ƚ kilómetro ets.
JOH 11:19 Olots he' judiol namii ke' ƚetsi' ke' Marta qa ke' María, qe qa' nisimetsinij pakha' ƚawamhijii kakha' ƚejefe'ek'i.
JOH 11:20 Ke' Marta in impi'ye'ej ha' Jesús in hats k'esiyu'ets ha' witset qa nejelu'ui. Qa kikhe'ƚe María qa amani' ke' ƚetsi'.
JOH 11:21 Ke' Marta qa yit'ijets ha' Jesús: —Yatsat'axyij, qek ni'i' hane'e'in qekhante' nawa'metax ka' yejefe'ek'i,
JOH 11:22 qa tsikfe'lƚe'ets hane'ej in week pa'qu' iyinijets pa' Dios, qa pa' Dios qa' neƚisij.—
JOH 11:23 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ha' ejefe iƚa'x iye hatse'.—
JOH 11:24 Qa ke' Marta qa yeku'ƚ: —Ehe, tsikfe'lets in iƚa'x iye hatse' qu' iƚiye'tax iye week pe' hats naxtaxju' qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe hatse'.—
JOH 11:25 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yakha' ƚiƚijii pe' naxju' qa yakha' iye witiƚa'x nite' yili'ij. Pakha' qu' nite' nesqeku'ye', yemjeetax qu' nawa'mtax qa' iƚa'xe' iye.
JOH 11:26 Qa week pakha' qu' mexe iƚa'xe' qa nite' tseqeku', ma' qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nawa'm hatse'. ¿Me nite' ƚeqeku'uk'i aka'an?—
JOH 11:27 Qa yeku'ƚ kikhe'en qa yit'ij: —Ehe, Yatsat'axyij, yakha' nite' heqeku'uk'i in hik akhaa'ija pa' Cristo Ƚa's pa' Dios pakha' neketsju' ha'ne sehe' ipji'.—
JOH 11:28 In yili'ij in yit'ij ke' Marta aka'an, ma' qa yiihetii ke' ƚejefeki' María qa tanqat'inijets in yit'ijets: —Ha' Maestro hats ha'ne i'ni' qa iyin ei.—
JOH 11:29 In yepi'ye' ek'i ke' María aka'an qa aje'eƚ niipha'm qa ikii hakha' i'ni' ha' Jesús.
JOH 11:30 Qe ha' Jesús mente' uitaxetsji'ha ha' witset ƚa's, qe mexe amantaxi' hakha' wetweni'ƚi' ke' Marta.
JOH 11:31 He' judiol he' i'nijup kikhe'en ke' ƚetsi'ii yisimetsintax, hekhewe'en in yi'wen ke' María in ts'enpha'm qa ikfik'i, ma' qa yijayanfik'i, yumtitax qu' nakii ke' ƚesehek qu' nayinju' iye.
JOH 11:32 Ke' María in yamii hakha' i'ni' ha' Jesús, ma' qa in yi'wen qa wetjele'efi ƚef'iyeyiiju', qa yit'ij: —Yatsat'axyij, qek ni'i' hane'e'in qekhante' nawa'metax ka' yejefe'ek'i.—
JOH 11:33 Ha' Jesús in yi'wen in qi in ip ke' María qa hekhewe' iye judiol ƚijts'eyek, ma' qa qi in yoksi'wen qa ika'me'tji'ij kiyek iye.
JOH 11:34 Qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚ'eniƚi'?— Hekhewe'en qa yit'ijets: —Te'ƚun qa' i'wen, Yatsat'axyij.—
JOH 11:35 Ha' Jesús qa ip.
JOH 11:36 Qa hik ta'ƚijupi' he' judiol in yit'ijju': —¡Jeƚ qeku'ni'ƚju' hayits qa qi in yisu'untax pa'aj!—
JOH 11:37 Qa uja'x he' yit'ijju'ek: —Hane'en hik ha'ne hakha' yi'wenkitkii ha' puk'altax. ¿Pa'n ƚahats in nite' ƚeke' qu' naqsiijkii ka' Lazaro'ik'i qu' nite' nawa'me'?—
JOH 11:38 Ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in qi in yoksi'wen pa' ƚunye'jkii in hats meti'm ke' ƚesehek. Ke' ƚesehek yikumunhetje'm ke' utek qa ha' ƚit'o qa ute iye.
JOH 11:39 Ha' Jesús qa yit'ij: —¡Iwu'mi'ƚ ne' ute ƚeji'ij!— Qa ke' Marta ƚejefeki' ka' wa'm qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, hats qi qu' ne'nisjut qe hats ikwetju'ƚ (4) ke' neƚutsik'i in i'nji'.—
JOH 11:40 Ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Me nite' hit'ij ewets, qu' nite' esqeku'ye' qa' i'wen na' qi ƚesa'x na' Dios?—
JOH 11:41 Ma' qa wenit'ij qhof ke' ute ƚit'o'oj. Ha' Jesús qa yejeƚetspha'm na' wa's, qa yit'ij: —Tata, hit'ij ewetspha'm qi in ƚe'wisij qe ƚ'eku'mij yiju'ƚ kakha' k'iyinij ewets.
JOH 11:42 Yakha' tsikfe'ltaxets in ƚ'eku'mij yiju'ƚ na'aj k'iyinij ewets, qa hitƚi'ij aka'an qe ta'ƚets enewe' olots tseqewuk'un, hats'inha qu' nite' neqekuyi'ik'i in akha' ƚets'ukinju'.—
JOH 11:43 In yili'ij aka'an in yit'ij, qa yit'unhetik'i in iyet: —¡Lázaro, enekik'uifik'i na' ƚa'ni'!—
JOH 11:44 Qa ka' wa'mtax qa nekfik'i. Ke' ƚokoyei qa ke' ƚef'iyei iye wetjuphe'ƚij ke' penyilots, qa ka' ƚeju's qa wet-sifinijipji' ka' penyilo ƚa's. Ha' Jesús qa yit'ij: —Enit'iƚijipji' ne' wetjupheƚij qa' ƚeke'ye' qu' nak.—
JOH 11:45 Qa aka'an in ta'ƚets qa olots he' judiol hekhewe' namii qu' ni'wen ke' María, in yi'wen aka' yaqsiijkii ha' Jesús, ma' qa tek'enets nite' yeqeku' hakha'an.
JOH 11:46 Qa na'lƚe he' uja'x hekhewe'en qa yamii he' fariseol qa nenfeli'mik'i kakha' yaqsiijkii ha' Jesús.
JOH 11:47 Ma' qa he' tenek'enhe'yipji' he' pa'il qa he' fariseol iye qa not'axij wetju'ƚ in uja'xek pe' week Junta Suprema qa yit'ijju': —¿Pa'n qu' ineqfenyejeye' inwek? Hakha' jukhew hats olots pe' yaqsiijkii ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.
JOH 11:48 Qe qu' jintewejinƚe, qa' week netk'enets hatse' hakha'an. Ma' qa ne' oq'opheƚinetsilets Roma ƚeiƚets qa' nanam qa' niwuƚ'enhetju' ene' qi i'nlijtsitjii qa' weeke' iye ha'ne initset qu' niwuƚ'enhetju'.—
JOH 11:49 Hakha' ewi'ƚ hekhewe'en, ƚii Caifás, hik hakha' qiji' pa'il ƚatata kakha' ininqa'pji', qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ham ƚenikfe'li'iƚets,
JOH 11:50 qa nite' i'nji' iye pe'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii in les in ƚe'wisju' qu' ewi'ƚe' pa'qu' jukhewe' qu' nawa'mifi ha'ne witset, qa' hasu'uje' qu' weeke' qu' nanaxju' ha'ne witset.—
JOH 11:51 Qa ha' Caifás, qa nite'ƚe qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nata'ƚets in yit'ij aka'an, qe in qiji' pa'il ƚatata kakha' ininqa'pji', ma' qa pa' Dios qa tisij qu' nit'ij aka'an qu' aje'eƚ nenfel ha' Jesús qu' nawa'mifi ha'ne witset.
JOH 11:52 Qa nite' ewi'ƚƚe iye ha'ne witset qu' nawa'mifi, qe wa'mifi iye qu' ewi'ƚ neni' pe' week ƚelits pa' Dios pe' mexe yak'estaxkii.
JOH 11:53 Ma' qa hik akaa'ijha in ta'ƚi' ka' neƚuji' in wo'oikii pa'qu' ƚeqfenyejeiyi'ij qu' ƚeke'ye' qu' nilan ha' Jesús.
JOH 11:54 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in hats nite' ƚeke' qu' nijalki'sji'kii qa' week ni'wen he' judiol. Ma' qa yamii ha' witset ƚii Efraín meti'm ha' ham i'ni'i'. Qa hikha' mexe i'ni'ƚi'kii he' ƚ'ijatshenhei.
JOH 11:55 Ma' qa hats k'esiyu'ets kakha' qi ƚeqe ƚe'wis neƚu ne' judiol ƚii Pascua. Qa olots he' pekhel ta'ƚji'kii namii aje'eƚ ha' Jerusalén qe qa' aje'eƚ naqsiijkii pekhewe' hats jutsiqax qu' naqsiijkii, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' na'nij ji'teje'm pa' ƚe'wis neƚu ƚii Pascua.
JOH 11:56 Ma' qa teniwohoitaxiikii ha' Jesús, qa yifaakateji' pa'aj pekhewe'en in i'nifi ke' qi witlijtsitjii, qa yit'ijju': —¿Ƚekpa' qu' umti'iƚ? ¿Me qu' nite' nanami'ii ha'ne ƚe'wis neƚu?—
JOH 11:57 He' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye fariseol hayiits inaqyaji'ijji'ju' pakha' qu' nenikfe'lets pa'qu' na'ni' ha' Jesús qa' nenfeli'm hats'inha qu' nophe'ƚ.
JOH 12:1 Ma' qa ha' Jesús, in mexe ewi'ƚ tatsai (6) neƚutsets qu' namets kakha' ƚe'wis neƚu Pascua, qa yamii iye ha' Betania. Hikha' ƚetset ha' Lázaro yiƚin ha' Jesús in hats wa'mtax.
JOH 12:2 Hik hakha'a' qa wanaqsiimiji'kii ka' ƚaq ha' Jesús. Qa ke' Marta qa yithayiki'iji' ka' ƚaq, qa hakha'ƚe Lázaro qa i'nji'teje'm hekhewe' i'nijupju'kii ha' mesa qa ƚekufets ha' Jesús.
JOH 12:3 Ma' qa ke' María qa t'eku'mi' ka' ewjisii yamets trescientos cuarenta (340) gramos ka' ƚuk'eji' ta'ƚets ne'ej najkak ƚii nardo qa qi iye in inyetax, ma' qa yatsi'yi he' ƚef'iyei ha' Jesús qa in yili'ij ma' qa nili'jijju' he' ƚ'ewkujits yisƚatij he' ƚef'iyei ha' Jesús, qa weekij ha' ƚatawe'j ke' wititsi' in ikifi ka' ƚ'ewjisi' ka' ewjisii.
JOH 12:4 Ma' qa ha' Judas Iscariote, hik hakha' iye i'ntaxji'teje'm he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, hik hakha' t'ihinij hatse' ha' Jesús, qa yit'ij:
JOH 12:5 —¿Inhats'ek in nite' te'ninei yijat'ij kakha' ewjisii, uja'x yamtaxets pe' qek ƚaja'ye' trescientos (300) denarios ma' qekha netestiitaxij nekhewe' ham yiwq'axine'?—
JOH 12:6 Qa nite' yit'ij aka'an qu' neƚ'ilaxets nekhewe' if'iljetsits, qe yit'ij yijat'ij aka'an qe ƚakha' ejtenhetsax qa in ƚakha' iye yaqsi'j kakha' ti'naj ƚ'astajii, qa hik kakha' ka' ta'ƚijetsju'kii kekhewe' yiwu'mƚekii ƚ'astayik'i.
JOH 12:7 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —Iwejinƚi'ij, qe qa' najilet aje'eƚ qu' net'ejuyets pa' neƚuji' qu' hayajkati'yik'ui.
JOH 12:8 Qe enewe' if'iljetsits ham yiwq'axine' nite' hamitsi'ƚ ejup week ƚahatsiyij qu' nanali'ƚ ejup, qa yakha'ƚe qa nite' week ƚahatsiyij qu' e'tsweni'ƚ qu' ha'ni'ƚ ejup.—
JOH 12:9 Ma' qa hekhewe' olotsija judiol in nikfe'lets ha' Jesús in i'ni' ha' Betania, ma' qa namii, nite' ewi'ƚƚe in neqwenkeyu'uj ha' Jesús qe hakhap iye Lázaro in neqwenkeyu'uj iye, hikha' yiƚin ha' Jesús in hats wa'mtax hakha'an.
JOH 12:10 Ma' qa hik ta'ƚijupi' he' tenek'enhe'yij he' pa'il in yijamti'ets iye pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' nilan iye ha' Lázaro
JOH 12:11 qe ha' Lázaro hikha' ta'ƚets in olots pe' judiol yili'ijju' in tek'entaxets he' pa'il, ma' qa tek'enets nite' yeqeku' ha' Jesús.
JOH 12:12 Qa kakhap neƚuikakii, hekhewe' olotsija namii kekhewe' ƚe'sits neƚuts, qa i'ye'ek'ui ha' Jesús qu' nanametsji'ha ha' Jerusalén.
JOH 12:13 Ma' qa yifekinik'i ke' ƚesejets he' omhetekui qa nejelu'ujiju'ƚ, qa taya'yijipji'kii: —¡Qi'ija in ƚe'wis! ¡Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij! Hane'en hik ha'ne pa' qi ƚatata ene' Israel.—
JOH 12:14 Ha' Jesús qa yi'wen ha' ewi'ƚ matikatax ƚa's mexe ham i'ni' ipji', ma' qa i'nipji', in ƚ'anyejeyek kekhewe' hats we'nika'ajji' pa'aj:
JOH 12:15 —E'nijiweikitek witset Sión, jeƚ qeku'nek na' qi Atata'aƚ hats nami'ƚ ei i'nipji' na' matikatax ƚa's.—
JOH 12:16 In i'nk'a he' ƚ'ijatshenhei nite' nikfelik'iha ekewe' wekwek. Qa i'nk'aƚe ha' Jesús in wapiletspha'm iye na' wa's qa yijamti'ik'i ke' we'nika'ajji' pa'aj in hik hakha'ija t'ejuyets kekhewe'en, qa ƚekhewel iye t'ejuyets iye hekhewe'en in yaqsiimijkii ke' wekwek.
JOH 12:17 Qa hik ƚunyejei iye hekhewe' yi'wenij ha' Jesús in taya'yetsji' ha' Lázaro ke' ƚesehekji' qa iƚa'x iye in hats wa'mtax, hekhewe'en qa nifelji'ijkii iye aka'an.
JOH 12:18 Qa hik ta'ƚijupi' in olotsija he' nejelu'ujuƚ ha' Jesús, qe impi'yelij hakha'an in hik hakha' yaqsiijkii aka' ewi'ƚ ham ƚunye'ji'iju'ƚ.
JOH 12:19 Ma' qa hekhewe' fariseol qa yit'ijju' in tafaakate'yijju': —¿Me hats ƚi'weni'ƚ in ham weju'ƚi'ij pakha' ƚijamtitaxiƚets? Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats week itupi'le'ets ene' week nakha'an.—
JOH 12:20 Qa uja'x hekhewe' griegos i'nji'teje'm hekhewe' olotsija namii qu' niyiinija kekhewe' ƚe'sits neƚutsji'.
JOH 12:21 Enewe'en qa ikii ha' Felipe, hikha' ta'ƚiyek ha' witset Betsaida ha' sehe' Galilea, ma' qa qi in iyinijets: —Jukhew, tseqwenkeyu'taxi'ƚij pa' Jesús.—
JOH 12:22 Ha' Felipe qa ikii ha' Andrés qa nifeli'm, ma' qa ha' Andrés qa ha' Felipe qa nifelii ha' Jesús.
JOH 12:23 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Hats yamets ƚahats'ij ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' napiletspha'm iye na' wa's.
JOH 12:24 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, ne'ej ƚo' ne'ej trigo in nite' nami'ju' sehe' qa wa'mƚeji', qa ham pe'qu' nata'ƚets hats ewi'ƚƚe, qa in namƚi'iju' yijat'ij na'aj sehe', qa wa'mji', ma' qa olots yijat'ij pe'qu' nata'ƚets ƚei.
JOH 12:25 Pakha' qu' nisu'un pa'qu' ƚiƚa'xe' qa' naqamij hatse', qa pakha'ƚe qu' nuten pa'qu' ƚiƚa'xe' ha'ne sehe' epji', qa' niƚin pa'qu' ƚiƚa'xe' qe qa' nejutshenets pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
JOH 12:26 Pakha' qu' net'ithayii ye'm, qa' natsjayan, qa nakha' qu' ha'ni' qa' hik nakhajeek qu' na'ni' pakha' yeq'ithayinenek. Pakha' qu' net'ithayii ye'm qa na' Tata qa' qi qu' niwqinhetji' pakha'an.—
JOH 12:27 —Hane'ej pa' yitawe'j qi in hoksi'wen in uƚ'axi'mkii. ¿Qa pa'n qu' hit'ij? ¿Me hit'ij: “Tata anamitkitek yiwets pakha' iftsax”? Qa hik ta'ƚijupi' in tsam qe qa' yijunye'je'kii aka' iftsaxji'.
JOH 12:28 Tata, iwqinhetji'ha ka' ii.— Ma' qa nokes pa' ewi'ƚ wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's qa yit'ij: —Hats hiwqinhetji'ha aka' Yii qa' ewi'ƚij iye qu' hiwqinhetji'ha iye.—
JOH 12:29 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' olots i'ni' hakha'a' qa yepi'ye', yit'ijets in ewi'ƚte' pa' tejen. Qa hekhewep qa yit'ijetsek in ewi'ƚte' pa' ángel iyeti'ƚ.
JOH 12:30 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —Pakha' t'aiji' nite' yakha' qu' net'ejui yiwets, ekheweli'ƚ t'ejuyi'ƚ ewets.
JOH 12:31 Hane'ej hats nam ha'ne ƚahats'ij qa ha'ne week sehe' epji' qa' newetjeyumtshenij pa'qu' ƚunyejeye'. Qa hane'ej nakha' tenek'enheitaxipji' ha'ne week sehe' epji' qa' netwumhitiifik'i.
JOH 12:32 Qa yakha', qu' heyiihinhetiitaxik'uipha'm ha'ne sehe', qa yakha' qa haqsiijkii qu' nonot'ax yiwets ene' weekji'.—
JOH 12:33 Qa yi'tƚi'ij aka'an hats'inha qa yeqethentaxik'iha pa' ƚunye'jkii hatse' qu' nawa'm.
JOH 12:34 Qa he' jukhew qa yit'ijju': —Tsikfe'litiƚets kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj pa' Cristo in tees tit hame' ene' week ƚahatsiyij. ¿Qa pa'n ƚunye'j in ƚit'ijets: “Ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' ne'nenpha'm qa na' wa'm”? ¿Ƚek pakha' pa' Ƚa's pa' Jukhew?—
JOH 12:35 Jesús qa yit'ij: —Mexe, hats ƚammi'sƚe pa' hamik'ui, qa nakha' hik ƚunye'j na'lkii, qa hats nite' na'ni'iƚ etji'teje'mkii. Ijalkisi'ƚji'kii na' na'lkii in mexe i'ni'ƚ etji'teje'm, hats'inha qu' nite' e'nitjuƚaxi'iƚijpha'm na' nookii. Na'aj yijalki'sji'kii na'aj nookii nite' nikfe'lets pa'n ikji'.
JOH 12:36 In mexe i'ni'ƚ etji'teje'm na' na'lkii, ek'eni'ƚets hasu'uj eqeku'uƚ na' na'lkii, hats'inha qu' ƚelitsi'iƚ ej na' na'lkii.— In yili'ij ekewe'en in yit'ij ha' Jesús qa ik qa wanat'inik'uikii hekhewe'en.
JOH 12:37 Qa in yemjeetax in hats olotstax ke' yi'wentaxijha in yaqsiijkii ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, qa ƚunye'j ji'ij in yeqeku' hakha'an.
JOH 12:38 Hats'inha qu' nasinik'i kekhewe' yit'ij pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías, in yit'ij: —Yatsat'axyij, ¿pa'n ƚii pakha' qu' nite' neqekuyi'ik'i ekewe' jitefeltax? ¿Qa pa'n ƚii pakha' qu' hats ni'wen in t'ethinhetiitaxij pa' ƚet'unha'x pa' Yatsat'ax'inij?—
JOH 12:39 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' netk'enets, qe pa' Isaias'ik'i yit'ij iye pa'aj:
JOH 12:40 —Pa' Dios yit'onji' ƚotoi pekhewe'en qa yit'unhetje'm iye pe' ƚatawjets, hats'inha qu' nite' ni'wene' qa nite' nenikfeli'ik'i iye, ma' qa' nite' netetwek'elaxe' yiwets qa yakha' qa' nite' henƚine'ju'.—
JOH 12:41 Ekewe'en yit'ij pa'aj pa' Isaias'ik'i, qe yi'wen pa' qi ƚesa'x ha' Cristo qa nifelkii iye pa'aj.
JOH 12:42 Ƚa'mek qa ƚunye'j ji'ij iye in olots hekhewe' tek'enets, nite' yeqeku' hakha'an, qa i'ntaxji'teje'm iye hekhewe' uja'x tenek'enhei qa nite'ƚe tetfelij, qe nijiweyiju'ƚ he' fariseol qu' nukinik'uifik'i he' ƚe'lijtsitjiyits.
JOH 12:43 Qe les yisu'unji' in yiwqinhetji' ene' jukhew, qa nite' qu' les nisu'un qu' pakha'ye' yijat'ij Dios qu' niwqinhetji' enewe'en.
JOH 12:44 Ha' Jesús yit'unhetik'i in yit'ij: —Pakha' qu' nite' nesqeku'ye', nite' yakha' qu' nite' nesqeku'ye', nakha'ƚe ts'ukinju' hikna' nite' yeqeku'.
JOH 12:45 Qa pakha' qu' hats netswen, ma' qa hats yi'wen na' ts'ukinju'.
JOH 12:46 Yakha', fetitjii, tsametsju' ha'ne sehe' ipji', hats'inha qu' weeke' pakha' qu' nite' nesqeku'ye' qa' nite' amane' ji'teje'm na' nookii.
JOH 12:47 Pakha' qu' nepi'ye'taxik'i eke' yi'lijei qa nite'ƚe tek'enik'i, hane'ej nite' hitani'then, qe nite' tsamijetsju' qu' hitani'then ha'ne week sehe' ipji', tsametsju' qe qa' henƚinju'.
JOH 12:48 Pakha' qu' nite' net'eku'me'yiju'ƚ qa nite' t'eku'miju'ƚ iye kekhewe' yi'lijei, ma' qa hats na'l pakha' qu' newetjeyumtshenij hatse', kekhewe' yi'lijei henfeltaxi'ƚ e'm, hik kekhewe' qu' netjeyumtshenij hatse' pa' neƚuji' qu' hats ƚ'akathe'ye'ƚeju' hatse'.
JOH 12:49 Qe yakha' nite' henfel pakha' qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'unƚe, nakha'ƚe Tata hik nakha' ts'ukinju', hik nakha'ƚe yit'ij yiwets qu' hit'ij week kekhewe' henfel qa k'inq'ijatshenij iye.
JOH 12:50 Qa tsikfe'lets iye pakha' qu' nit'ij na' Tata qu' nanaqsiijkii in ta'ƚets qu' nanali'ƚ e'm na' witiƚa'x nite' yili'ij. Qa hik ta'ƚijupi' kekhewe' hit'ij, qa hit'ij in ƚunyejeyek kekhewe' hats yit'ij yiwets qu' hit'ij.—
JOH 13:1 In mexente' tekju' qu' net'ejuyets kakha' ƚe'wis neƚu Pascua, ha' Jesús nikfe'lets in hats yamets ƚahats'ij qu' nakik'ui iye ha'ne sehe' ipji' qa' namii iye pa' Ƚatata. Ƚakha' in yisu'unija hekhewe' yatsat'etsij in mexe i'nipji' ha'ne sehe' qa nite' yili'ij qu' qi qu' nisu'un yamijii pa' neƚuji' qu' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe hatse'.
JOH 13:2 In hats nekuyuju' pa'aj, qa pa' inwo'met hats yenji' ƚatawe'j ka' Judas, ƚa's pakha' Simón Iscariote, qu' net'ihinij ha' Jesús.
JOH 13:3 Qa ha' Jesús qa nikfe'lƚe'ets pa' Ƚatata in tisij qu' netnek'enhe'yipji' week ekewe' wekwek, qa nikfe'letsha iye in ta'ƚiiha pa' Dios qa nikfe'lets iye qu' napiliipha'm iye pa' i'ni' pa' Dios.
JOH 13:4 Qa in mente' tektaxju' qa niyik'uipha'm, ma' qa nit'ijji' ka' juffufuf ƚ'uihitjii qa t'eku'mi' ka' ewi'ƚ toalla qa yeqelutsiji'.
JOH 13:5 Qa yatsiiji'ju' ka' iweli' ha' k'eeweji' tok'o, ma' qa yapeƚek qa nimpuujinju' he' ƚef'iyei he' ƚ'ijatshenhei qa ha' yeqelutsiji' toalla qa hikha' qa nili'jijju'.
JOH 13:6 Ma' qa yamets ha' Simón Pedro, hakha'an qa yit'ij: —Yatsat'axyij, ¿me ƚenqempuujitsheneyu'taxij ene' yif'iyei?—
JOH 13:7 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Hane'ej nite' ƚenikfe'lets aka' haqsiijkii, qa hatse'ƚu' enikfe'lets.—
JOH 13:8 Ha' Pedro qa yit'ij: —¡Nite' yexke'ej qu' impuujin ne' yif'iyei!— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' nite' himpuujine' qa' nite' hik akha'ye' nekhewe' tsatsat'etsij.—
JOH 13:9 Ha' Simón Pedro qa yit'ij: —Ye'ehe, Yatsat'axyij, qa hasu'uj uja'xe'ƚe qu' impuujin ne' yif'iyei, qe ene' yikoyei iye qu' impuujin qa ha'ne yijiƚa' iye.—
JOH 13:10 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Na'aj hats wempuli'j hats nite' hamik'ui qu' nempuli'j iye, hats uja'xƚe ne'ej ƚef'iyei qu' nimpulijin qe hats week ham ƚejili'ye' na'aj ƚ'aj. Qa ekheweli'ƚ hats ham ejiliyi'iƚ, qa nite'ƚe e'weeki'ƚha.—
JOH 13:11 Qe nikfe'lets kakha' qu' net'ihinij hatse', qa hik ta'ƚijupi' in yit'ij: —Nite' e'weeki'ƚ qu' hats ham ejiliyi'iƚ.—
JOH 13:12 Ma' qa in hats week yaqhat'etsij in nimpuujinju' he' ƚef'iyei, qa uyik'ipha'm iye ha' te'nweipha'm ƚ'uihitjii, ma' qa i'nijupju' iye ha' mesa, qa yit'ij: —¿Me ƚenikfe'li'ƚets aka' haqsi'ji'ƚ e'mijkii?
JOH 13:13 Ekheweli'ƚ ƚit'iƚij yiwets Maestro qa ƚit'iƚij yiwets iye Yatsat'ax'inij, qa i'woyitsi'ƚijik'iha, qe yakha' hik aka' yijunye'j.
JOH 13:14 Ehe, in yakha' Yatsat'ax'inij qa Maestro iye, ma' qa' henimpuujinju' ne' ef'iyeyi'ƚ, qa ekhewepe'jiiƚek iye qu' enimpuujini'ƚju' ne' ef'iyeiƚi'iƚ wetju'ƚ.
JOH 13:15 Qe yakha' hojo'oƚ e'mij, hats'inha qu' ekhewepe'jiiƚek qu' aqsiiƚijkii aka' hats yeqfenyejeyi'ƚ ej.
JOH 13:16 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ham pa'qu' witqejkunenek'e qu' nat'anipji' pa'qu' ƚaqa patune', qa ham iye pa'qu' wit'ukinek'e qu' na' t'anipji' pakha' qu' nukin.
JOH 13:17 Qu' enikfe'li'ƚik'i aka'an, qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' aqsiiƚijkii.
JOH 13:18 Nite' e'weeki'ƚ qu' nek'iyeti'ƚ ek'ui. Yakha' tsikfe'lij nekhewe' hats he'yeku'mi', qa t'ejuiƚe'ets aka'an qu' nafits kekhewe' we'nika'ajji': “Pakha' yekufetax yemjee qa yetshenyijupha'm pa' ƚoqok'o qu' not'otsyit je'mkii, qe hats yejuihife'ej.”
JOH 13:19 Hane'ej hats k'efeli'ƚi'm aje'eƚ in mente' yamets aka'an, hats'inha qu' namtaxets qu' ƚunye'je', qa' nite' eqeku'yi'iƚik'i in yakhaa'ija Cristo.
JOH 13:20 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' neneqjunu'uj pa'qu' yukinek'e, qa yakha'ƚe in neqjunu'yij. Qa pakha' qu' neneqjunu'yij qa nakha'ƚe ts'ukinju' hikna' neqjunu'uj.—
JOH 13:21 In yili'ij in yit'ij aka'an ha' Jesús, ma' qa yoksi'wen in qi in itawje'met, qa yatsathenketija in nifel, qa yit'ij: —Yijaa'ija aka' qu' it'iƚij ewets, in na'l na' ewi'ƚ ekheweli'ƚ t'ihinyij hatse'.—
JOH 13:22 He' ƚ'ijatshenhei qa yejeƚ wetju'ƚkii, qe nite' nikfe'lets pa'n ƚunye'j pakha'an.
JOH 13:23 Ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚ'ijatshenhei, hik hakha' ha' yisu'un ha' Jesús, ewi'ƚ i'ni'ƚi' in teki'ƚju'.
JOH 13:24 Ma' qa ha' Simón Pedro qa yit'ijii k'ewk'ew he' ƚokoyei, qa ƚokoyeiƚe he' yit'ijii in yit'ijets: —Anfaakanij pa'n ƚiiyija pakha'an.—
JOH 13:25 Ma' qa to'siyijets ha' Jesús, qa nifaakanij: —Yatsat'axyij, ¿pa'n ƚii pakha'an?—
JOH 13:26 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Nakha' qu' hetisij ha'ne qu' hilke'ejji'ju' na' ƚ'i' pan ƚapk'as.— Ma' qa yuihinji'ju' ka' pan ƚapk'as ka' ƚ'i', qa tisij ka' Judas ƚa's pakha' Simón Iscariote.
JOH 13:27 Ma' qa in hats tuj ka' pan, qa pa' Satanás qa uiji'teje'm kakha'an. Ha' Jesús qa yit'ijets: —Pakha' ƚanqaqsijkineyu'ujkii, yape if'elitik'i qu' aqsiijkii.—
JOH 13:28 Qa nite'ƚe ewii'ƚe' pa'qu' nenikfe'lik'i hekhewe' i'nijup ha' mesa inhats'ek in yit'ijets aka'an.
JOH 13:29 Qe uja'x hekhewe' yumtitax kakha' Judas in hikka' yaqsi'j ka' ti'naj i'nji' kekhewe' ƚ'astai, ha' Jesús qu' nit'ijets: Aqha'yii pekhewe' qu' mexe hamitse' ine'm qu' net'ejuyets ha'ne ƚe'wis neƚu, i'nƚi'i qu' netisij pe'ye' pe' ham yiwq'axine'.
JOH 13:30 Ma' qa ka' Judas in hats testi'yij ka' pan ƚapk'as, qa yenteje'm qa aje'eƚ niipha'm qa ikfik'i. Hik aka'aj hats najaleikii.
JOH 13:31 Ma' qa in hats ikfik'i ka' Judas, ha' Jesús qa yit'ij: —Hane'ej qu' neniwqinhetji' ha'ne Ƚa's na' Jukhew, qa na' Dios qa' neniwqinhetji' iye qu' nata'ƚets hane'en.
JOH 13:32 Qa qu' nata'ƚets hane'en qu' neniwqinhetji' na' Dios, qa na' Dios qa niwqinhetji'ijji' ek hane'en, qa' aje'eƚ qu' niwqinhetji'.
JOH 13:33 Yilits, hats k'esets qu' hats nite' ha'ni'iƚ etji'teje'm. Ekheweli'ƚ qa' mowotaxi'ƚyiikii. Qa hik ƚunye'j kakha' hit'ijets he' judiol qa hikka' hit'iƚij ewets iye hane'ej: nite' ƚeke' qu' eneki'ƚ nakha' qu' hakji'.
JOH 13:34 K'eƚisiƚij hane'ej aka' ewi'ƚ ink'ayik wenit'ij qu' nanaqsiijkii: mewet-su'uniƚha ekheweli'ƚ, in yijunye'jek in qi in k'esu'uni'ƚ qa hik aka' ejunyejeyi'iƚij qu' mewet-su'uni'ƚ.
JOH 13:35 Qa aka'an qa' hik aka' qu' nata'ƚets qu' week nenikfe'letsha in ekheweli'ƚ k'eyijatshenheyi'ƚ, ehe, qu' nanali'ƚ e'm pa'qu' e'qsu'unkaxitsi'iƚ wetju'ƚ.—
JOH 13:36 Ha' Simón Pedro qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¿pa'n ƚakji' hatse'?— Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Hane'ej nite' ƚeke' qu' atsjayan nakha' qu' hakji', qa' ink'aye'ƚe hatse' qu' atsjayan.—
JOH 13:37 Pedro qa yit'ij: —Yatsat'axyij, ¿inhats'ek in nite' hane'ej qu' k'ajayan yijat'ij? Nite' hetjeyepun inye'jƚu' qu' hawa'm efi.—
JOH 13:38 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me ƚit'ij yiwets qu' mawamyifi? Yijaa'ija aka' qu' hit'ij ewets: in nite' ip pa'qu' ta'a'aye' qu' mente' wetshetk'ewi'ƚi'ij qu' mewelku'tyijkii.—
JOH 14:1 —Hasu'uj itawje'metetsi'iƚ. Hasu'uj eqeku'uƚ na' Dios, qa hasu'uj esqeku'uƚ iye.
JOH 14:2 Ne' ƚetsi' na' Tata olots ne' ƚatawjets. Qek nite' yijaayi'ija aka'an qekha nite' hit'etaxi'ƚij ewets. Qa' hathayinpha'm hatse' qa' haji'let pa'qu' etset'i'iƚ.
JOH 14:3 Qu' haktax qa' haji'let pa'qu' etset'i'iƚ, qa' hetpilju' iye hatse', ma' qa' k'ekaxi'ƚpha'm qa' ewi'ƚ jina'ni' na' ha'ni'.
JOH 14:4 Hats ƚek ƚenikfe'li'ƚets nakha' wit'ikheyi'jii nakha' qu' hakji'.—
JOH 14:5 Ma' qa ha' Tomás qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, qu' nite' netsikfe'li'iƚets pa' ƚakji', ¿qa pa'n ƚunye'j qu' netsikfe'liƚets pa' wit'ikheyi'j?—
JOH 14:6 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yakha' yewit'ikheyij, yakha' ye'yijaa'ija, qa yakha' iye ye'witiƚa'x. Yakha' yeƚ'ewi'ƚƚe qu' k'amitiƚii na' Tata.
JOH 14:7 Qu' hats enikfe'li'ƚ yiwets ma' qa' hats enikfe'li'ƚets na' Tata. Hane'ej hats ƚenikfe'li'ƚij qa hats ƚi'weni'ƚha iye.—
JOH 14:8 Ha' Felipe qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ets'ethini'ƚij pa' Atata, ma' qa' hats nami'ƚyijju'ha.—
JOH 14:9 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' hats tooxik'i in ha'ni'ƚ etji'teje'mkii qa menjiit nite' ƚenikfe'lyij, Felipe? Pakha' qu' hats netswen ma' qa hats yi'wen na' Tata. ¿Qa pa'n ƚunye'j in ƚit'ij: “Ets'ethini'ƚij pa' Atata”?
JOH 14:10 ¿Me ƚeqeku'uk'i in ha'n ji'teje'mha na' Tata, qa na' Tata qa i'nji'ij yitji'teje'mha ek? Kekhewe' wi'tlijei hit'iƚij ewets nite' yakha'ƚe qu' nata'ƚ yiwets in hit'iƚij ewets, qe nakha' Tata hik nakha' i'nyit ji'teje'mha hik nakha'ƚe yaqsiijkii kekhewe' qits wit'ithayijkitits.
JOH 14:11 Hasu'uj esqeku'uƚij in ha'n ji'teje'mha na' Tata, qa na' Tata qa i'nji'ij yitji'teje'mha ek. Qa qu' esqeku'ƚi'iƚij in hit'ij qa kekhewe' haqsiijkii qu' hik kekhewe'ye' qu' hasu'uj eqeku'uƚij aka'an.
JOH 14:12 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' qu' nite' nesqeku'ye', qa kekhewe' haqsiijkii qa' naqsi'jiijkiyek pakha'an, qa pekhewepe' iye les qits qu' naqsiijkii iye, qe hats tsamii hatse' na' Tata.
JOH 14:13 Qa week pakha' qu' iyini'ƚets qu' it'iƚij ka' yii, qa' haqsiijkii, hats'inha na' Tata qa' neniwqinhetji'ha qu' nata'ƚets ha'ne Ƚa's.
JOH 14:14 Pa'qu' ƚunye'je' qu' iyini'ƚets qu' it'iƚij ka' yii, yakha' qa' haqsiijkii.—
JOH 14:15 —Qu' etsu'uni'ƚ, qa' aqsiiƚijkiiha kekhewe' hats hit'ij qu' nanaqsiijkii.
JOH 14:16 Qa yakha' qa' nek'iyinets na' Tata, qa nakha'an qa' nenukini'ƚ ewetsju' qu' neƚisi'ƚij nakhap iye Eqi'fenkena'x, hats'inha qa' hikna' na'ni'ƚ ejupkii, nite' yili'ij qu' na'ni'ƚ ejupkii,
JOH 14:17 ikji', nakha' Espíritu ta'ƚets na' yijaa'ija, hik nakha' ha'ne week sehe' ipji' nite' ƚeke' qu' netesti'yij, qe nite' yi'wen qa nite' nikfe'lets iye. Qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚenikfe'li'ƚets qe i'ni'ƚ ejup, qa' ink'aye'ƚe qa' na'ni'ƚ etji'teje'mha.
JOH 14:18 Nite' k'ewu'mi'ƚ qu' hik ejunyejeyi'iƚ qu' a'ftiletsi'iƚ, hetpili'ƚ ei iye hatse'.
JOH 14:19 Hats nite' toxik'ui qa ha'ne week sehe' ipji' qa' hats nite' netswene', qa ekheweli'ƚ qa' e'tsweni'ƚ iye hatse', qe yakha' yi'ƚa'x iye hatse' qa ekheweli'ƚ qa' i'ƚiyejiiƚek iye hatse'.
JOH 14:20 Hik pakha' pa' neƚuji' hatse' ekheweli'ƚ qa' enikfee'liƚetsha yakha' in ha'n ji'teje'mha na' Tata, qa ekheweli'ƚ qa ƚa'ni'ƚ yitji'teje'mek, qa yakha' qa' haniƚ'et ji'teje'mek.
JOH 14:21 Pakha' qu' nana'li'm ekewe' hit'ij qu' nanaqsiijkii qa tek'enik'iha iye, pakha'an hik pakha' yijat'ij in tsisu'un. Qa pakha' tsisu'un qa na' Tata qa yisu'unek. Qa yakha' qa' hisu'un pakha'an qa' hoksi'wenketij in ha'nijupha.—
JOH 14:22 Qa ha' Judas (nite' ka' Iscariote) qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¿inhats'ek in yuja'xƚi'iƚ qu' k'eweni'ƚ iye hatse' qa nite' ha'ne week sehe' ipji'?—
JOH 14:23 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —Pakha' qu' netsu'un qa' netk'enik'iha eke' yi'lijei. Qa na' Tata qa' nisu'un pakha'an. Na' Tata qa yakha' qa' heneki'ƚetsju' pakha'an qa' ha'ni'ƚ ji'teje'mha qa' yitsiyi'iƚij.
JOH 14:24 Pakha' qu' nite' netsu'une, nite' tek'enik'i ke' yi'lijei, qa eke' yi'lijei ƚepi'ye'eƚik'i nite' yakha' qu' yi'lijeye'ƚe. Na' Tata hik nakha' ƚe'lijei, hik nakha' ts'ukinju'.
JOH 14:25 Ekewe'en wekwek hit'iƚij ewets hane'ej in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm.
JOH 14:26 Qa nakha'ƚe Eqi'fenkena'x, nakha' Espíritu Santo, hik nakha' na' Tata nukinijju' hatse' aka' yiiji', nakha'an qa' nijatsheni'ƚij week ekewe' wekwek, ma' qa' enikfe'li'ƚik'i iye qu' ijamti'iƚik'i week kekhewe' hats hit'iƚij ewets.
JOH 14:27 K'ejetiƚij na' wittawjemetsi', k'eƚisiƚij na' yitawjemetsi', qa nite'ƚe k'eƚisiƚij qu' hik ƚunye'je' pakha' t'ihintaxij wittawjemetsi'tax ha'ne sehe' ipji'. Hasu'uj itawje'metetsi'iƚ. Hasu'uj iye e'nijiwe'yi'ƚ.
JOH 14:28 Hats ƚespiye'e'ƚ in hit'iƚij ewets: “Hak hatse' qa' hetpili'ƚ ei iye hatse'.” Qu' yijaayi'ija qu' etsu'uni'ƚ qa' qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii in ƚenikfe'li'ƚets qu' natsamii na' Tata, qe ƚakha' les in qiji' t'anyipji'.
JOH 14:29 Hane'ej hats k'efeli'ƚi'm aje'eƚ in mente' yamets aka'an, hats'inha qu' namtaxets qu' ƚunye'je', qa' nite' esqekuyi'iƚ.
JOH 14:30 Hats nite' qi qu' jintafaakateiju' hane'ej, qe hats nam na' tenek'enhe'yipji' ha'ne sehe'. Yemjeetax nakha'an in nite' yeqenijantaxyij.
JOH 14:31 Qa lesƚe ƚe'wis qu' nenikfe'lets ha'ne week sehe' ipji' in hisu'un na' Tata, ma' qa' haqsiijkii week pakha' hats ƚunye'j pa' tsiyaji'ijets qu' haqsiijkii. Yape eniyi'ƚpha'mkii qinakik'ui ha'ne ju'uni'.—
JOH 15:1 —Yakha' pe' yijaa'ija uwakuk ƚetuk, qa na' Tata qa hikna' yejeƚets.
JOH 15:2 Week pakha' qu' ham ƚeye' enewe' yakjil, qa' ne'nisa'xii. Qa week pakha' qu' netei, qa ne'nisa'xik'i pe'qu' ƚakjile'tax iye, hats'inha qu' les olotse' pe'qu' ƚeye'.
JOH 15:3 Ekheweli'ƚ qa hats te'nisa'xik'i pe' akjitaxi'ƚ iye, qe ta'ƚets kekhewe' wi'tlijei k'efeli'ƚi'm.
JOH 15:4 E'wisitse'kite'eƚ yijup, qa yakha' qa' nite' ye'wisitsi'iƚ ejup. Hik qu' ƚunye'je' na'aj ewi'ƚ ƚakji' ne'ej uwakuk in nite' ƚeke' qu' neteiƚe qu' nite' netije'ets pe'qu' ƚetuk'e, qa hik aka' qu' ejunyejeyi'iƚ qu' nite' a'maneyi'iƚ yijup.
JOH 15:5 Yakha' pekhe' uwakuk, qa ekheweli'ƚ qa pekhewe' ƚakjil pekhe'en. Pakha' qu' nite' wi'se'yijup, qa yakha' qa' nite' jeek ye'wi'si'ijup pakha'an, pakha'an qa olots pe'qu' ƚeye'. Qe qu' i'totsi'iƚ ye'mets ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii.
JOH 15:6 Pakha' qu' nite' amane' yijup, qa' netwumhitiifik'i in ƚunye'jek na'aj ewi'ƚ ƚakji' qe we'nisa'xii ma' qa yisƚax, qa ewi'ƚ we'neni' qa tewumhitiiji'ju'kii na'aj fe't ma' qa naq'axij fe't.
JOH 15:7 Qu' a'maneyi'iƚ yijup, qa ekewe' yi'lijei iye qu' amaneyi'iƚ etji'teje'm, iyini'ƚets pa'qu' isu'uni'ƚ qa' esti'yi'ƚij.
JOH 15:8 Aka' ta'ƚets qu' neniwqinhetji' na' Tata aka'an, qu' olotse' pe'qu' eyi'iƚ, aka'an hik aka' qu' ni'nq'ethinij in ekheweli'ƚ k'eyijatshenheyi'ƚ.
JOH 15:9 In ƚunye'jek na' Tata in qi in tsisu'un, qa hik yijunye'j yakha' in qi in k'esu'uni'ƚ, e'wisitse'kite'eƚij yijup na' yeqsu'unkaxitsi'ƚ ej.
JOH 15:10 Qu' ek'eeni'ƚik'iha kekhewe' hit'ij qu' nanaqsiijkii, ma' qa' nite' e'wisitsi'iƚji' na' yeqsu'unka'x. In yijunye'jek yakha' in heik'enik'iha kekhewe' yit'ij na' Tata qu' nanaqsiijkii, ma' qa nite' ye'wi's ji'teje'm na' qi ƚeqsu'unka'x.
JOH 15:11 Ekewe'en wekwek k'efeli'ƚi'm, hats'inha qu' hik ƚunye'je' pa' yisa'xi'mkii pa'qu' isaxitsi'iƚi'mkii, qa pa' isaxitsi'ƚi'mkii qa' notpoli'ƚ ej.
JOH 15:12 Aka' yi'lijei hit'ij qu' aqsiiƚijkii, aka'an: “Ekheweli'ƚ qi qu' mewet-su'uni'ƚ, in yijunyejeyi'ƚ ejek yakha' in qi in k'esu'uni'ƚ.”
JOH 15:13 Ham pa'qu' nana'li'm pa'qu' ƚeqsu'unka'xe' qu' nat'anipji' aka'an: pa'qu' ewi'ƚe' in wetƚisij in wa'mifi pe'qu' ƚejuwaikale'.
JOH 15:14 Ekheweli'ƚ k'eyijuwaikali'ƚ qu' aqsiiƚijkii pakha' qu' k'ayaji'iƚijets.
JOH 15:15 Hats nite' hit'iƚij ewets qu' e'witqejkunenheyi'iƚ, qe na'aj witqejkunenek nite' nikfe'lets pa'qu' naqsiijkii pa'qu' ƚaqa patune'. Hit'iƚij ewets yijat'ij qu' k'eyijuwaikali'iƚ, qe yakha' k'eƚisiƚij qu' enikfe'li'ƚets week kekhewe' yit'ij yiwets na' Tata.
JOH 15:16 Nite' ekhewelƚi'iƚ qu' ku'mi'ƚyi', yakha'ƚe in he'yeku'mi'ƚ eiji'kii, qa he'yekumi'ƚij eiji'kii qu' ma'aƚij hats'inha qu' nana'l pe'qu' hik ƚunyejeye' qu' eyi'iƚ, qa pe'qu' eyi'iƚ qa hasu'uj qu' hamitse', hats'inha na' Intata qa' neƚisi'ƚij week pe'qu' iyini'ƚijets qu' it'iƚij ka' yii.
JOH 15:17 Aka' k'ayaji'iƚijets qu' aqsiiƚijkii aka'an: mewet-su'uniƚha ekheweli'ƚ.—
JOH 15:18 —Qu' na'napjaxi'ƚ e'm ha'ne sehe' ipji', qa' menikfeliti'ƚets in yakha' yojo qu' na'napjax ye'm.
JOH 15:19 Qek natsat'etsi'ƚ ej ha'ne sehe' ipji', qekha nesu'untaxi'ƚ ha'ne sehe' ipji', in ƚunyejeyijek nekhewe' yatsat'etsij in qi in yisu'un. Qa nite'ƚe yatsat'etsi'ƚ epji' ha'ne sehe' ipji', qe yakha' hats he'yeku'mi'ƚ eiji'kii qa hats nite' ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ha'ne sehe' ipji', qa hik ta'ƚijupi' ha'ne sehe' ipji' in napjaxi'ƚ e'm.
JOH 15:20 Maxtayitiƚik'i kakha' wi'tlijei hit'iƚij ewets: “Ham pa'qu' witqejkunenek'e qu' nat'anipji' pa'qu' ƚaqa patune'.” Qu' hayawitjaxtii qa' ekheweljiiƚek iye qu' awitjaxti'yi'ƚ. Qu' net'eku'miju'ƚ eke' yi'lijei qa' net'ekumjii'ƚ ejuƚek.
JOH 15:21 Week ekewe'en qu' ƚeqfenyejeyi'iƚ ej hatse' qe ta'ƚets in ƚatsjayani'ƚ, qe nite' nikfe'lets nakha' ts'ukinju'.
JOH 15:22 Qek nite' natsame' qa qek nite' henfeli'imha iye, qekha nite' noksi'wene'tax pe' ƚewuƚ'ets. Qa ha'neƚi'ij qa hats nite' ƚeke' qu' nittaxijets qu' nite' nenikfe'le'ets pe' ƚewuƚ'ets.
JOH 15:23 Pakha' qu' na'napjax ye'm, napjaxi'm iye na' Tata.
JOH 15:24 Qek nite' haqsi'ji'imijkii kekhewe' wekwek ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, qekha nite' noksi'wene'tax pe' ƚewuƚ'ets. Qa ha'neƚi'ij qa hats yi'wen kekhewe' haqsiijkii, ma' qa napjax ye'm qa napjaxi'm iye na' Tata.
JOH 15:25 Qa yaqsi'jƚi'ijkii aka'an qe qa' nafits kakha' wi'tlijei we'nika'ajji' nakha' yit'ijets nekhewe'en qu' ƚeqe leye': “Hamtax ta'ƚi'ijupi' qa napjaxƚe ye'm.”
JOH 15:26 Qu' nanamtax nakha' Eqi'fenkena'x nakha' qu' he'nukinju' hatse' ta'ƚets na' Tata, ikji', nakha' Espíritu ta'ƚets na' yijaa'ija ta'ƚii na' Intata, nakha'an qa' hik nakha' qu' netsfeelija.
JOH 15:27 Qa ekheweli'ƚ iye qu' etsfeli'ƚ, qe ƚata'ƚi'ƚijii in i'nk'aa'ija in ƚa'ni'ƚ yijupkii.
JOH 16:1 Henfeli'ƚ e'm ekewe' wekwek hats'inha qu' hame' pa'qu' ilani'ƚifi qa' anami'ƚju'kii.
JOH 16:2 Newumiƚik'uifik'i iye hatse' nekhewe' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol. Qa namƚe hatse' nakha' ƚahats'ij qa pakha' qu' ƚunye'je'ƚe qu' nalani'ƚju' qa' numtitax qu' hik aka' ƚunye'je' qu' net'ithayiyi'mha na' Dios.
JOH 16:3 Yaqsiijkii hatse' aka'an qe nite' nikfe'lets na' Tata qa nite' nikfe'l yiwets iye.
JOH 16:4 K'efeli'ƚi'm ekewe'en hats'inha qu' namtaxets qu' ƚunyejeye'kii ekewe'en, ma' qa' ijamti'iƚik'i kekhewe'en in hats k'efeli'ƚi'm. Qa nite' hayiits qu' henfeli'ƚ e'm ekewe' wekwek qe mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm.—
JOH 16:5 —Qa ha'neƚi'ij qa' hats natsamii nakha' ts'ukinju', qa ham ekheweli'ƚ pa'qu' natsfaakanij qu' nit'ij: “¿Pa'n qu' maji'?”
JOH 16:6 Qe in ta'ƚets in k'efeli'ƚi'm ekewe' wekwek, ma' qa qi in topolij pe' atawjetsi'ƚ pa' ika'metaxitsi'ƚ wetju'ƚ.
JOH 16:7 Qa yijaaƚi'ija aka' qu' hit'iƚij ewets: in les ƚe'wis qu' haki'ƚ ek'ui, qe qu' nite' hake', qa na' Eqi'fenkena'x qa' nite' nanami'iƚ ewetsju'. Qa qu' hakƚi'iƚ ek'uipha'm ma' qa' he'nukini'ƚ ewetsju' hatse'.
JOH 16:8 Qu' nanamtax hatse' nakha'an, qa hikna' nikfelitets ha'ne week sehe' ipji' pa' ƚewuƚ'ax, qa pa' wittsathenkeye'j qa qu' newetjeyumtshentax hatse' ene' week.
JOH 16:9 Pa' ƚewuƚ'ax ikji', in nite' tek'en yiwets tseqeku'.
JOH 16:10 Qa pa' wittsathenkeye'j qa ikji', yakha' in hats tsamii na' Tata qa' hats nite' e'tsweni'iƚ.
JOH 16:11 Qa pa' wetjeyumtshen ene' week qa ikji', nakha' tenek'enhe'yipji' ha'ne sehe' in hats ta'nanhi'yipji' qa hats jutsiqax qu' qi qu' nattanithenhetii hatse'.
JOH 16:12 Olots kekhewe' wekwek tseqfelenheyu'uƚij e'm, qa mexeƚe nite' e'weju'ƚi'ƚiju'ƚ ha'ne hane'ej ƚahats'ij.
JOH 16:13 Qa nakha'ƚe Espíritu ta'ƚets na' yijaa'ija, nakha'an qu' nanamtax qa' hikna' qu' nijatsheni'ƚ qa' nikfeliti'ƚets week pa' yijaa'ija, qe tees qu' niyetij pakha' qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nisu'un, qe iyetij yijat'ij week pakha' qu' nimpi'ye'ej nakha'an, ma' qa nakha'an qa' nikfeliti'ƚets pekhewe' wekwek mexe hamitsik'ui ƚunyejeikii hatse'.
JOH 16:14 Nakha'an qi qu' netsiwqinhetji' hatse', qe testi'yij hatse' kekhewe' tsatsat'etsij, ma' qa' nikfeliti'ƚets.
JOH 16:15 Week nekhewe' na'li'm na' Tata yakha' tsatsat'etsij iye, hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets na' Espíritu Santo qu' netesti'yij hatse' nekhewe' tsatsat'etsij, qa nakha'an qa' naqsiijkii qu' enikfe'li'ƚets.—
JOH 16:16 —Hats k'esetsha hats nite' toxik'ui, ekheweli'ƚ qa' hats nite' e'tswene' eku'ni'ƚ, qa ink'aye'ƚe iye qa' e'tsweni'ƚ iye.—
JOH 16:17 Ma' qa he' uja'x hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa yifaakateji': —¿Pa'n ikji'ha in yit'ij inwets: “hats nite' toxik'ui, ekheweli'ƚ qa' hats nite' e'tswene' eku'ni'ƚ, qa ink'aye'ƚe iye qa' e'tsweni'ƚ iye” qa yit'ij iye: “qe yakha' tsamii hatse' na' Tata”?—
JOH 16:18 Qa yit'ijju' iye: —¿Pa'n yukinji' in yit'ij inwets: “hats nite' toxik'ui”? Nite' jinikfe'li'k'uyii pa' iyettaxij.—
JOH 16:19 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets hekhewe'en in naqfaakanheyu'uj, qa yit'ijji'ju': —¿Me ƚifaakateji'iƚji' in hit'ij: “Hats nite' toxik'ui, ekheweli'ƚ qa' hats nite' e'tswene' eku'ni'ƚ, qa' ink'aye'ƚe qa' e'tsweni'ƚ iye”?
JOH 16:20 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, in ekheweli'ƚ ƚapi'ƚju' hatse', qa' qi iye qu' ika'metetsi'ƚkii. Qa ha'neƚe sehe' ipji' qa qi'ek qu' ƚe'sitsi'imkii. Ekheweli'ƚ ƚ'ikametetstaxi'ƚkii hatse', qa' naya'xƚi'i hatse' pakha' ika'metaxitstaxi'ƚkii na' qi witisa'xi'mkii.
JOH 16:21 Ne'ej efu in hats k'esik'i qu' nanqala'x, qa qi in yaats'eji' ƚekutjii, qe hats yamets pakha' ƚahats'ij qu' nenekfik'i. Qa in hatsƚe nekfik'i na'aj omeƚa's, ma' qa hats nitapi'ik'i ƚaqa'ti'ij, qe ta'ƚets pakha' qi ƚesaxi'mkii in hats neketsfik'i pakha' omeƚa's ha'ne sehe' ipji'.
JOH 16:22 Qa hik ejunyejeyi'ƚ in qi in ƚ'ikametetsi'ƚ wetju'ƚ qa ƚaats'e'eƚ, qa k'ewenƚi'iƚ iye hatse', qa ne' atawjetsi'ƚ qa' qi qu' ƚe'sitsi'imkii, qa ham pa'qu' netka'miƚij pakha' qu' esaxitsi'iƚi'mkii.
JOH 16:23 Pakha'an pa' neƚuji' hatse' ham pa'qu' atsfaakani'ƚij. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets. Na' Tata week qu' neƚisi'ƚij pa'qu' iyini'ƚijets qu' it'iƚij aka' yii.
JOH 16:24 Hane'ej mexe nite' ƚ'iyiniƚets pe'ye' qu' it'iƚij ka' yii. Iyini'ƚets, qa' esti'yi'ƚij pa'qu' iyini'ƚets, hats'inha qa' qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkiiha.—
JOH 16:25 —Ekewe' wekwek in k'iyetij qa hit'iƚij'e' kekhewe' hejeyumtshenƚi'ijupi'. Qa hatsƚe yamets hatse' nakha' ƚahats'ij qu' hats nite' hit'i'iƚij'e' pe'qu' hejeyumtshenijupi', qe hats qu' hatsa'thenketik'iha yijat'ij qu' henfeli'ƚ e'm na' Tata.
JOH 16:26 Hik pakha' pa' neƚuji' hatse' ma' qa' iyini'ƚets pe'ye' qa' it'iƚij aka' yiiji'. Qa nite' hit'iƚij ewets qu' yakha'ye' qu' nek'iyini'ƚ e'mets na' Tata qu' net'ekumi'ƚ eju'ƚ,
JOH 16:27 qe na' Tata ƚakha'ija in qi in nesu'uni'ƚ, qe ekheweli'ƚ ƚetsu'uni'ƚ qa nite' ƚeqeku'uƚik'i iye in yakha' hata'ƚii na' Dios.
JOH 16:28 In henek hata'ƚets na' Tata qa heneketsju' ha'ne sehe'. Qa hane'ej qa' hakik'ui iye ha'ne sehe' qa' natsamii iye na' Tata.—
JOH 16:29 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Hayits yijat'ij, hats yeqet'aaxik'iha ka' ƚit'ij in ham pa'qu' ejeyumtshenijupi'.
JOH 16:30 Hane'ej hats tsikfe'li'ƚetsha in week ƚenikfe'lets pe' wekwek. Qa nite' hamik'ui iye qu' nafaakan pe'ye' qe hayiits ƚenikfe'lets pa'qu' nafaakantaxij. Qa hik ta'ƚijupi' yekheweli'ƚ in nite' k'eqeku'uƚij in ƚataƚiiha pa' Dios.—
JOH 16:31 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Ye' me hats nite' ƚeqeku'uƚik'i?
JOH 16:32 Ek'en qeku'ni'ƚek, na' ƚahats'ij hats nek, qa hats nam, ekheweli'ƚ qa anak'esi'ƚkii. Week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' ilati'ƚiikii pekhewe' ewhi'wetitsi'ƚ, ma' qa' yeƚ'ewiiƚe'kii qu' etswu'mi'ƚi'. Qa nite'ƚe yeƚ'ewi'ƚkii na' Tata hik nakha' qu' na'nyijup.
JOH 16:33 Ekewe'en hats week k'efeli'ƚi'm hats'inha in ƚatsjayani'ƚha qa' nikesimenƚekii pe' atawjetsi'ƚ. Ha'ne sehe' ipji' qi qu' nana'l pe'qu' aats'e'eƚij, qa' yape'enhaƚe imeheti'ƚji' qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, yakha' hats tsaxij ha'ne week sehe' ipji'.—
JOH 17:1 Ha' Jesús in yili'ij in yit'ij ekewe' wekwek, qa yejeƚetspha'm ha'ne wa's, qa yit'ij: —Tata, hats yamets ƚahats'ij. Yape iwqinhetji' ha'ne oqwomehe', hats'inha ji'jek ha'ne oqwomehe' qa' newqinhetji'ijji' ek.
JOH 17:2 Akha' ƚetisij ha'ne oqwomehe' na' ƚet'unha'xipji' ene' week jukhew qa efuts iye, hats'inha qa' netisij na' witiƚa'x nite' yili'ij week ne' hats ƚetisij.
JOH 17:3 Ha'ne witiƚa'x nite' yili'ij, hane'en, qu' nenikfe'l ewets in eƚ'ewi'ƚƚe in e'yijaa'ija in o' Dios, qa qu' nenikfe'lets iye ha'ne Jesucristo in hik ha'ne ƚenukinju'.
JOH 17:4 Yakha' qi in k'ewqinhetjiha ha'ne sehe' ipji' qa week haqsiijkii qa tsaqhat'etsij kekhewe' ƚanyaji'ij yiwets qu' haqsiijkii.
JOH 17:5 Qa hane'ej, Tata, etsiwqinhetji' qa' je'weeke' qu' jineniwqinhetji', qa' esƚisij kakha' hayiits yuk'eji' in ha'n ejup in mexe ham ha'ne week sehe'.
JOH 17:6 Yakha' hikfelit ewets pa'n ejunye'j nekhewe' ƚesƚisij ha'ne sehe' ipji'. Nekhewe'en ƚantsat'etstaxij qa ƚesƚisƚi'ij, nekhewe'en qa tek'enik'iha eke' e'lijei.
JOH 17:7 Hane'ej hats nikfe'lets in week eke' ƚesƚisij in akha' ta'ƚ ewets.
JOH 17:8 Yakha' henfeli'm ekewe' wi'tlijei ƚesƚisij, ma' qa t'eku'miju'ƚ, qa hats nikfe'lets in yijaa'ija in hata'ƚ ei, qa nite' yeqeku'uk'i iye in akha' ƚets'ukinju'.
JOH 17:9 Yakha' k'iyinij ei enewe'en, qa nite' k'iyinij ei ha'ne week sehe' ipji', qe uja'xƚe yijat'ij enewe' hats ƚesƚisij, qe ƚantsat'etsij.
JOH 17:10 Qa week nekhewe' tsatsat'etsij, akha' ƚantsat'etsij iye. Qa nekhewe' ƚantsat'etsij qa tsatsat'etsij iye. Qa yakha' qa heyiwqinhetiiji' qe ta'ƚets nekhewe'en.
JOH 17:11 Yakha' hats nite' ha'nipji' ha'ne sehe' ipji', qa nekhewe'ƚe'en qa mexe amaneyi'ipji' ha'ne sehe' ipji', qa yakha'ƚe qa' hats natsam ei. Qi ƚe'wis Tata, jeƚinenijetsha na' ƚet'unha'x aka' ii, hik aka' ƚesƚisij, hats'inha qa' week ewi'ƚ pa'qu' ƚunyejeye', in injunyejeyek in ewi'ƚ kakha' injunyejei.
JOH 17:12 In mexe ha'nijup nekhewe'en ha'ne sehe' epji', qa qi in hejeƚetsha hit'iji' aka' iiji', hik aka' ƚesƚisij ƚet'unha'x ka' ii. Qa ham pa'qu' ewii'ƚe' nekhewe'en qu' uƚ'axe'ju', ewi'ƚƚe nakha' hats ƚa'sƚe na' witwuƚ'eye'jju' qe qa' nafits kakha' yit'ij kekhewe' hats we'nika'ajji'.
JOH 17:13 Qa ha'neƚi'ij qa' hats natsam ei na' ƚa'ni', qa aka'an qa hik aka' henfel in mexe ha'nipji' ha'ne sehe', hats'inha qu' nana'l jii'mek nekhewe'en qu' hik ƚunye'je' na' qi yisa'xi'mkii.
JOH 17:14 Yakha' hats hetisij enewe'en ke' e'lijei, qa ha'ne sehe' ipji' qa qi in napjaxi'm enewe'en, qe enewe'en nite' yatsat'etsipji' ha'ne sehe' ipji', in yijunye'jek yakha' in nite' yatsat'axyipji' ha'ne sehe' epji'.
JOH 17:15 Nite' k'iyinij ewets enewe'en qu' ilithinik'ui ha'ne sehe' ipji', k'iyinij ewets yijat'ij qu' jeƚijets nakha' uƚ'ax.
JOH 17:16 Enewe'en nite' yatsat'etsipji' ha'ne sehe' ipji', in yijunye'jek iye yakha' in nite' yatsat'axyipji' ha'ne sehe' ipji'.
JOH 17:17 Eqethenfik'iha nakha' yijaa'ija, eke' e'lijei hik ekewe' nakha' yijaa'ija.
JOH 17:18 In ƚunye'jek in ƚets'ukinetsju' ha'ne sehe' ipji', qa yakha' jeek iye in hukinijkii enewe'en qu' nakijik'i' ha'ne week sehe' ipji'.
JOH 17:19 Enewe'en in ta'ƚets, yakha' qa he'neni'ha in haqsiijkii week pa'qu' isu'un, hats'inha qa' hatsƚe ye'weeki'iƚij enewe'en qu' ne'nenjiiha' ek.
JOH 17:20 Nite' uja'xƚe enewe'en qu' nek'iyinij ewets, qe k'iyinij ewets iye pekhewe' qu' netk'en yiwets iye hatse' qu' nata'ƚets pe'qu' ƚe'lijeye' enewe'en,
JOH 17:21 hats'inha qu' weeke' qu' hik ƚunyejeye' qu' ewi'ƚe'. In ejunye'jek akha', Tata, in ƚa'nyit ji'teje'mha qa yakha' qa ha'nji'ij etji'teje'mha ek, enewe'en qu' nanji'ij initji'teje'mha ek, hats'inha ha'ne week sehe' ipji' qu' nite' neqekuyi'ik'i in akha' ƚets'ukinju'.
JOH 17:22 Kakha' yisa'x ƚesƚisij hats hetisij enewe'en, hats'inha qu' hik ƚunyejeye' qu' ewi'ƚe', in injunyejeyek in ewi'ƚija ka' injunyejei,
JOH 17:23 aka'an ikji' yakha' ha'nji'teje'm enewe'en qa akha' qa ƚa'nyit ji'teje'mek, hats'inha qa' hik ƚunyejeyi'ija qu' ewi'ƚe', ma' qa ha'ne week sehe' epji' qa' nenikfe'letsha in akha' ƚets'ukinju' qa' nenikfe'letsha iye in qi in ƚisu'un enewe'en in ƚunye'jek in qi in ƚetsu'un.
JOH 17:24 Tata, hisu'un enewe' ƚesƚisij qu' na'nyijupkii week pa'qu' ha'ni', hats'inha qu' ni'wenija nakha' yisa'x, nakha' yisa'x ƚesƚisij, qe qi'ija in hayiits ƚetsu'un in mexe ham ha'ne week sehe' ipji'.
JOH 17:25 Yatsathen Tata, ha'ne week sehe' ipji' in nite' nikfe'l ewets, qa yakha'ƚe qa tsikfe'l ewets, qa enewe'en qa nikfe'lets in akha' ƚets'ukinju'.
JOH 17:26 Yakha' hikfelit ewets enewe'en, qa nite' hili'ij qu' hikfelit ewetskii, hats'inha nakha' e'qsu'unka'x, nakha' ƚetsit'iji in ƚetsu'un qa na'nji'ju' enewe'en qa yakha' qa' ha'nji'teje'm iye.—
JOH 18:1 Ha' Jesús in yili'ij ekewe'en in iyinijii pa' ƚatata, ma' qa iki'ƚkii he' ƚ'ijatshenhei qu' namiiteje'm ha' ƚajaika' ai hakha' kimi'ik'i ƚ'ikheyi'j na'aj iweli' ƚii Cedrón, hikha' i'ni' ha' wit'enekju' najkaket, qa hikha' qa i'ni'ƚi' ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei.
JOH 18:2 Ka' Judas, kakha' t'ihinij ha' Jesús, nikfe'lii hakha' najkaket, qe hats olotsij qa i'njiiƚi' he' ƚ'ijatshenhei.
JOH 18:3 Ma' qa ka' Judas qa ƚijts'eyek hekhewe' ewi'ƚ tup'uje'm (grupo) he' hik ƚunyejei oq'opheƚinetsilets witeqjeƚinenheyij ke' qi witlijtsitjii qa hekhewe' uja'x tenek'enhei judiol, nukin hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye fariseol. Ma' qa neka'x he' ƚek'ul qa he' ƚefetitjiyits qa ke' ƚaqapjuyititsijup pha'm yenji' ke' najak (antorchas).
JOH 18:4 Qa ha' Jesús in hayiits week nikfe'lets kakha' ƚunye'jkii, qa ikiju'ƚ, qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚowo'oƚiikii?—
JOH 18:5 Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Pa' Jesús, Nazaret ƚeiƚe'.— Jesús qa yit'ij: —Yakha' inek.— Qa ka' Judas, kakha' t'ihinij ha' Jesús, i'nji'teje'm hekhewe'en.
JOH 18:6 Ha' Jesús in yit'ij: —Yakha' inek— qa week t'oqoyik'uikii qa namiju'kii sehe' hekhewe'en.
JOH 18:7 Ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚowo'oƚiikii?— Hekhewe'en qa yit'ijju' iye: —Pa' Jesús, Nazaret ƚeiƚe'.—
JOH 18:8 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ iye, qa yit'ij: —Hats inek hi'ttaxi'ƚij ewets yakha' inek. Qu' yakha'ye' pakha' ƚowo'oƚiikii, qa' iwejinƚi'iƚ qu' nakkii enewe'en.—
JOH 18:9 Aka'an hik aka' ƚunye'jkii in yafits kakha' hayiits yit'ij ha' Jesús in yit'ij: —Tata, enewe' ƚesƚisij ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' natsqamij.—
JOH 18:10 Ma' qa ha' Simón Pedro, hikha' na'li'm ha' ƚaqa'tsjikinet, qa nit'ijpha'm qa yifekinij je'm hakha' ƚeqejkunenek ha' qiji' pa'il ƚatata, qa yasinii qa k'itsji' ke' yiya'yik'i te'weiji' ƚekfi'ik'i, ha' witqejkunenek ƚii Malco.
JOH 18:11 Ha' Jesús qa yit'ijets ha' Pedro: —Ukinik'iju' iye na' ƚejii na' aqa'tsjikinet. Na' Tata in tseƚisij qu' nek'iyaji' na' qi ek'imiiji', ¿me qa' nite' nek'iya'ye'ji'?—
JOH 18:12 Ma' qa hekhewe' ewi'ƚ tup'uje'm (grupo) he' hik ƚunyejei oq'opheƚinetsilets witeqjeƚinenheyij ke' qi witlijtsitjii, qa hakha' iye yejeƚijipji' hekhewe'en (comandante) qa hekhewe' iye tenek'enhei judíos, qa t'eku'mi' ha' Jesús qa yophe'ƚ.
JOH 18:13 Ma' qa yojo in yeka'xii ha' Anás, qe hikha' ƚeqewket ha' Caifás, qiji' pa'il ƚatata kakha' ininqa'pji'.
JOH 18:14 Ha' Caifás hik hakha' yit'ijji'ju' hekhewe' judiol qu' les qu' ƚe'wise'ju' qu' ewi'ƚe' pa'qu' jukhew qu' nawa'mifi ha'ne witset.
JOH 18:15 Ha' Simón Pedro yijayanpha'mkii ha' Jesús in wetka'x qa hakhap iye ƚ'ijatshenek. Hik ha'ne ha' nikfe'li'ƚ wetju'ƚ hakha' qiji' pa'il ƚatata, qa hik ta'ƚijupi' in ƚeke' in yijayanetsji' ha' Jesús hakha' jofji'ju' ke' ƚetsi' ha' pa'il ƚatata.
JOH 18:16 Qa hakha'ƚe Pedro qa amanfik'i ha' ƚeji'ii. Qa hakha' wit'ijatshenek nikfe'lij ha' qiji' pa'il ƚatata, qa tepiliifik'i iye qa tafaakate'yi'ƚ ke' yejeƚ ha' ƚeji' ma' qa yuihinteje'm iye ha' Pedro.
JOH 18:17 Ma' qa ke' witqejkunenki' yejeƚ ha' ƚeji', qa nifaakan ha' Pedro: —¿Me nite' hik akha' ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚ'ijatshenhei hakha' jukhew?— Ha' Pedro qa yeku'ƚ: —Nite'. Nite' yakha'.—
JOH 18:18 In k'ui qa hekhewe' ƚeqejkunenhei qa he' witeqjeƚinenheyij ke' witlijtsitjii qa niƚani' ka' ƚefet qa t'aƚets. Qa ha' Pedro qa ts'ap'a'ajup i'nji'teje'm hekhewe'en t'aƚets iye ka' fe't.
JOH 18:19 Ma' qa ha' qiji' pa'il ƚatata qa nifaakanij ha' Jesús in t'ejuyets hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa ke' yijatshenij iye.
JOH 18:20 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yakha' in k'iyet nite' hanat'inijik'uikii ene' weekji', k'inq'ijatshenjiifi nekhewe' ƚe'lijtsitjiyits ene' judiol qa k'inq'ijatshenjiifi iye nekhe' qi witlijtsitjii, hik nakha' ƚothewet ne' week judiol, qa ham pakha' qu' hit'ij qu' hanat'inijkii.
JOH 18:21 ¿Inhats'ek in yakha' in ƚatsfaakan? Anfaakan yijat'ij hekhewe' tsepi'ye'ej kekhewe' k'iyetij, hik enewe' nikfe'lets kekhewe' hit'ij.—
JOH 18:22 Ha' Jesús in yit'ij aka'an, ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' witeqjeƚinenheyij ke' qi witlijtsitjii qa yilanje'm ƚeju's, qa yit'ij: —¿Me hik aka' pa' i'nanye'j qu' jinteku'ƚ ha'ne qiji' pa'il ƚatata?—
JOH 18:23 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' uƚ'axe'ju' pa'qu' hit'ij, enfel ye'm pakha' uƚ'axju' in hit'ij, qa qu' ƚe'wise'ƚeju' in k'iyet, ¿qa inhats'ek in ƚaslan?—
JOH 18:24 Ma' qa ha' Anás qa inaqyaji'ij qu' newetka'xii ha' Caifás, qiji' pa'il ƚatata, ha' Jesús wo'nophe'ƚ he' ƚokoyei.
JOH 18:25 Ha' Simón Pedro ts'ap'a'ajup ka' fe't, t'aƚets, ma' qa titijiti'yijets: —¿Me nite' hik akha' iye hekhewe' ƚ'ijatshenhei hakha'an?— Ha' Pedro qa welkut'ijkii, qa yit'ij: —Nite', nite' yakha'.—
JOH 18:26 Ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚeqejkunenhei hakha' qiji' pa'il ƚatata, hik hakha' ha' ƚejefe hakha' k'istaxii ke' ƚekfi' yifekinii ha' Pedro, hakha'an qa yit'ijets iye ha' Pedro: —¿Me nite' hik akha' k'eweni' hakha' wit'enekju'ui najkaket, in ijts'ekii hakha'an?—
JOH 18:27 Ha' Pedro qa ewi'ƚij iye in welkut'ijkii iye, ma' qa hik aka'aj qa ip pa' ta'a'a'.
JOH 18:28 Ma' qa wetka'xik'uifik'i iye ha' Jesús ke' ƚetsi' ha' Caifás, qa wetka'xii ke' wititsi' ƚii pretorio, Roma ƚakha', i'nifi ek hakha' judiol tenek'enhe'yipji' Roma ƚeiƚe' (gobernador). Mexe leefiju', he' judiol qa nite' uyetsji' ke' wititsi' pretorio, qe tit nuyetsji' ma' titha hats hik ƚunyejeye' qu' netjilii in mexe ƚe'sits pe' neƚuts, qa' nite' ƚeke'ye' qu' na'nij ji'teje'm pakha' witkujiiji' pe' ƚe'sits neƚuts Pascua.
JOH 18:29 Qa hik ta'ƚijupi' ha' gobernador Pilato in iketsfik'i hekhewe'en, qa yit'ijji'ju': —¿Pa'n ƚunye'j pa' uƚ'ax yaqsiijkii ha'ne jukhew qa ƚenka'xi'ƚmet?—
JOH 18:30 Hekhewe'en qa yeku'ƚ, qa yit'ijju': —Qu' nite' uƚ'axe' ha'ne jukhew qekha nite' henka'xe'taxi'ƚ ei qu' k'eƚisiƚij.—
JOH 18:31 Ma' qa ha' Pilato qa yit'ijets iye: —Eka'xi'ƚ nakha'an qa' it'iƚiji' pa' hats ƚ'anye'j pa' eqe leyi'ƚ qu' ekhewele'ƚi'iƚij qu' itanitheni'ƚij nakha'an pa' yaqsiijkii.— He' judiol qa yeku'ƚ iye: —Yekheweli'ƚ in ye'judioli'ƚ nite' ƚenexkeli'ƚij ye'm qu' hilani'ƚ pa'qu' jukhewe'.—
JOH 18:32 Aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nafits kekhewe' ƚe'lijei ha' Jesús in iyetij qa yeqethenik'iha pa'n qu' ƚawamhinye'je' hatse'.
JOH 18:33 Ma' qa ha' Pilato qa uyifi iye kekhe' wititsi' pretorio, qa taya'yets ha' Jesús, ma' qa wetka'xetsji', qa yit'ijets: —¿Me hik akha' pakha' qi ƚatata ene' judiol?—
JOH 18:34 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me akha'ƚe qu' it'ij aka'an? ¿Me i'nƚi'i qu' nata'ƚƚe'ets qu' nit'ij ewets pekhewepe' qu' yakha'ye'?—
JOH 18:35 Ha' Pilato qa yeku'ƚ iye: —¿Ye' me yakha' ye'judio? Ene' ejefets qa nekhewe' iye tenek'enhe'yij ne' pa'il tseƚis ej. ¿Pa'n eqfenye'j ewek pa'aj?—
JOH 18:36 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Na' heinek'enhe'yi' nite' ha'ne sehe' ipji'. Qe qek hik ha'neyi'i' ha'ne sehe' ipji' na' heinek'enhe'yi', ma' qa nekhewe' tsijayan qekha nawatlantaxyipji', qekha nite' niwejinetaxij ne' judiol in t'eku'myi'. Qa nite'ƚe hik ha'ne i'ni'in nakha' heinek'enheiji'.—
JOH 18:37 Ma' qa ha' Pilato qa yit'ijets: —¿Ye' me akha' e'wittata?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: —Ƚ'asiinik'iha ka' ƚit'ij in yakha' ye'wittata. Qa hik ta'ƚijupi' in tsekfik'i qa hik ta'ƚijupi' iye in tsametsju' ha'ne sehe' ipji', qe qa' henfel na' yijaa'ija. Qa week nekhewe' hats i'nji'teje'm na' yijaa'ija, qa tek'en yiwets.—
JOH 18:38 Ha' Pilato qa yit'ij: —¿Pakhana's qu' ƚunye'je'kii pa' yijaa'ija?— In yit'ij aka'an, ma' qa uyetsfik'i iye hekhewe' judiol, qa yit'ijji'ju': —Ham hi'wene' pa'qu' uƚ'axe' qu' ƚunye'je' hakha'an.
JOH 18:39 Qa na'lƚe ka' hayiits eqfenyejeijii'ƚ ewek qu' yakha'ye' qu' hiwejinji'ij pa'qu' ewi'ƚe' wit'opheƚik'e' qa yamji'jets ene' ƚe'sits neƚutsji' Pascua. ¿Me ƚisu'uni'ƚ qu' hiwejin ha'ne qi ƚatata ne' judiol?—
JOH 18:40 Ma' qa ewi'ƚij iye in week tayai wetju'ƚ, qa yit'ijju': —¡Hasu'uj iwejin nakha'an! Hakha' yijat'ij Barrabás qu' iwejin.— Ha' Barrabás hikha' qi in uƚ'ax ejtenhetsax.
JOH 19:1 Ma' qa hik ta'ƚijupi' ha' Pilato qa inaqyaji'ij qu' neteqsilanhetiikii ha' Jesús.
JOH 19:2 Qa he' oq'opheƚinetsilets qa yiftii ke' tii qa yiwataninij ha' Jesús, qa yi'ntaafinij iye ka' witpalinek'ij penyilo.
JOH 19:3 Hekhewe'en qa ikets, qa yit'ijets: —¡Pakhaaye'ƚi'ij qu' ƚunye'je' ha'ne ƚatata ne' judiol!— Qa yeqsilanje'mkii ƚeju's.
JOH 19:4 Ha' Pilato qa wapiletsfik'i iye he' jukhew, qa yit'ijji'ju' iye: —Jeƚ qeku'ni'ƚek, hane'ej qu' henka'xi'ƚ ewetsfik'i qa' i'weni'ƚ hats'inha qa enikfe'li'ƚetsha in ham hi'wene' pa'qu' uƚ'axe' qu' ƚunye'je' hakha'an.—
JOH 19:5 Ma' qa ha' Jesús qa nekfik'i wenuihinji'ju' ƚejiƚa' ke' tii weniftii qa weni'ntaafinij ka' witpalinek'ij penyilo. Qa ha' Pilato qa yit'ijji'ju': —¡Hane'en hakha' jukhew!—
JOH 19:6 Ma' qa in yi'wentax hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye witeqjeƚinenheyij ke' qi ƚe'lijtsitjii, qa taya'yijipji', qa yit'ijju': —¡Eni'ƚji'pha'm cruze'! ¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!— Qa ha' Pilato yit'ij: —Eka'xi'ƚ qa' eni'ƚji'pha'm pe'qu' cruze'. Qe yakha' ham hi'wene' pa'qu' uƚ'axe' qu' ƚunye'je' nakha'an.—
JOH 19:7 He' judiol qa yeku'ƚ: —Yekheweli'ƚ na'li'ƚ ye'm ka' yeqe leyi'ƚ, qa kakha' ƚ'anye'j nakha'an qa hikka' ta'ƚets in les ƚe'wis qu' nawa'm, qe yit'ij ƚetets in Ƚa's pa' Dios.—
JOH 19:8 Ma' qa ha' Pilato in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa les qi'ija in nijiwei.
JOH 19:9 Qa wapilijifi iye ke' wititsi' pretorio qa yit'ijets ha' Jesús: —¿Pa'n ƚataƚji'ha?— Qa hakha'ƚe Jesús qa nite' yeku'ƚ.
JOH 19:10 Ma' qa ha' Pilato qa yit'ijets: —¿Me nite' ƚesku'ƚ? ¿Me nite' ƚenikfe'l yiwets in na'l ye'm pa' yit'unha'x in heinek'enhei qa ƚeke' qu' k'ewejin, qa na'l ye'm iye pa' yit'unha'xijup qu' nek'inaqyaji'ij qu' enhetiiji'pha'm pe'qu' cruze'?—
JOH 19:11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ham pa'qu' et'unha'xe' in ƚ'enek'enhei qu' nite' neƚisi'ij na' Dios. Qa hik ta'ƚijupi' pakha' ta'ƚets in heyestii ej, pakha'an les qi wiikfik'i pa' ƚewuƚ'ax.—
JOH 19:12 Ma' qa hik aka'aj ha' Pilato qa wo'taxiikii pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' niwejin ha' Jesús. Qa hekhewe'ƚe judiol qa taya'yijipji'kii iye, qa yit'ijju': —Qu' iwejin hakha'an ma' qa hats nite' ejuwaika' pa' qiji' Roma ƚatata (César). Week pa'qu' naqsi'jƚetaxijkii qu' qiye' qu' wittatayi'ij, ma' qa hats t'ejuyiju'ƚ pa' qi Roma ƚatata.—
JOH 19:13 Ma' qa ha' Pilato in yepi'ye' ek'i aka'an, qa inaqyaji'ij qu' netetkaxetsfik'i ha' Jesús. Ha' Pilato qa i'nipji' ha' ƚots'oji'la'x t'ejuyets in hik ƚunye'j qu' jueze', i'ni' hakha' ts'eewe'epji' ha' joofji'ju' ƚanfaakanhe'wet'ij ƚenqii Utel Yaqamax, ke' hebreo qa yit'ijek Gabata.
JOH 19:14 Hik kakha' ka' neƚuji' watji'letji' ne'ej wekwek qu' net'ejuyets kakha' ƚe'wis neƚu Pascua, qa hats natsathenju' junu'. Ha' Pilato qa yit'ijji'ju' hekhewe' judiol: —Hane'en hakha' atata'aƚ.—
JOH 19:15 Ma' qa taya'yijipji' iye hekhewe'en, qa yit'ijju': —¡Ilaani'ƚha! ¡Ilaani'ƚha! ¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!— Ha' Pilato qa yit'ijji'ju': —¿Me ƚisu'uni'ƚ qu' henji'pha'm pe'qu' cruze' ha'ne qi atata'aƚ?— Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa yeku'ƚ: —Yekheweli'ƚ ham pakhape' iye qu' wittatayi'iƚ yipji', ewi'ƚƚe pa' qi Roma ƚatata.—
JOH 19:16 Ma' qa hik ta'ƚijupi' ha' Pilato in tisij hekhewe'en, hats'inha qu' ne'nenji'pha'm pe'qu' cruze'.
JOH 19:17 Ma' qa wetka'x ha' Jesús. Ha' Jesús qa ikijfik'i in yeka'x ke' ƚeqe cruz, qa' namijii hakha' sehe' ƚenqii witjiƚa'ak'i ƚetset, ke' hebreo qa yit'ijek Gólgota.
JOH 19:18 Ma' qa hik hakha'a' qa yenji'pha'm ke' cruz, qa wetsjuk iye ke' ƚenenhefetsji'pha'm ke' cruzits hakha'an, ewi'ƚ ka' te'weyij yiya'yik'i qa kakhap qa ƚefeyi'j te'weyij, ha' Jesús qa ƚeqewuk'u te'weiji'.
JOH 19:19 Ha' Pilato yika' iye ka' ewi'ƚ k'eewe qa yenipji' ke' cruz. Ka' we'nika' yit'ij: —Jesús Nazaret ƚeiƚe', qi ƚatata ene' judiol.—
JOH 19:20 Ma' qa olots he' judiol yiyinenik'i ka' we'nika'ajji', qe hakha' we'neni' in we'nenji'pha'm ke' cruz meti'm ha' witset. Qa ka' ƚe'nikahat qa we'nika'ajji' kekhewe' wi'tlijei hebreo, ke' latín qa ke' griego iye.
JOH 19:21 Qa hik ta'ƚijupi' he' tenek'enhe'yij he' ƚaqa pa'il enewe' judiol, qa yittaxijets ha' Pilato: —Hasu'uj ika'ajji' qu' nit'ij: “Qi ƚatata ene' judiol.” Ika'ajji' yijat'ij: “Hane'en yit'ij: Yakha' qi ƚatata ene' judiol.”—
JOH 19:22 Qa ha' Pilato qa yit'ij: —Pakha' qu' hats hika'ajji', qa hats hika'.—
JOH 19:23 Ma' qa hekhewe' oq'opheƚinetsilets in hats yenji'pha'm ke' ƚeqe cruz ha' Jesús, qa t'eku'mi' ke' ƚeqhinatai ma' qa yak'esa'xju'kii yit'ij cuatsuju' in yak'esa'xju'kii, qa weju'ƚji' he' ikwetju'ƚ (4) oq'opheƚinetsilets, qa t'eku'mi' iye ka' te'weiju' yamik'iju' ƚ'uihitjii, qa kakha' te'weiju' yamik'iju' ƚ'uihitjii qa ham ƚentiƚititse', itupi'le'ƚe in wetƚii.
JOH 19:24 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' oq'opheƚinetsilets in yit'ijju': —Hasu'uj jitawjaf'itju' hane'en qu' jinawatk'esa'xijju' iye, ju'ukij wetju'ƚ yijat'ij qa' jutsiqaxe' pa'qu' nitupilen.— Aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nasinik'iha ka' hats we'nika'ajji' qu' ƚunyejeye'kii in yit'ij: —Wetjeyumtshenij qa watk'esaxijju' ke' yeqhinatai qa ikij wetju'ƚ iye kakha' yeqhinawat.— Aka'an hik aka' yaqsiijkii hekhewe' oq'opheƚinetsilets.
JOH 19:25 Hakha' i'ni' ke' ƚeqe cruz ha' Jesús, qa metifi ke' ƚenene qa ke' ƚejefeki'ƚe ke' ƚenene, qa ke' María ƚewhe'ye' pa' Cleofas, qa kikhe' iye María Magdalena (Magdala ƚeiƚeki').
JOH 19:26 Ma' qa ha' Jesús in yi'wen ke' ƚenene qa hakha' iye ƚ'ijatshenek hikha' qi in yisu'un ts'ap'a'afi iye ke' ƚeqe cruz, qa yit'ijets ke' ƚenene: —Efu, nakha'an ha' oqwomehe'.—
JOH 19:27 Qa yit'ijetsek iye ha' ƚ'ijatshenek: —Nekhe'en ke' enene.— Ma' qa hik aka'aj ta'ƚi' hakha' ƚ'ijatshenek qa yejeƚetsha qa yeka'xii ke' ƚetsi'.
JOH 19:28 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj, ha' Jesús in hats nikfe'lets in hats week qu' nafits pa' ƚunye'jkii, ma' qa qu' hats nafits'ija kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj, qa yit'ij: —Ts'iyayu'.—
JOH 19:29 Na'li' hakha'a' ke' ewi'ƚ kamusi ƚasi' topo'oj ka' wino na'aj etsik'iiji' (vinagre), ma' qa yenji' ka' ewi'ƚ tutsi'latax ta'ƚets ne'ej ƚii isopo ke' ewi'ƚ hik ƚunye'j jupayek (esponja) wenilke' ijetsju' ka' wino etsik'iiji' ma' qa yilke'ejiipha'm ha' ƚeji'.
JOH 19:30 Qa ha' Jesús in hats tu'fij ka' we'nilke'ejetspha'm wino, qa yit'ij: —¡Hats uja'xƚe!— Ma' qa nososjo', qa wa'm.
JOH 19:31 Ma' qa hekhewe' judiol, kakha' neƚuji' in mexe qu' nawatjiletji' pe'qu' wekweke' t'ejuyets kakha' neƚuji' sábado, qa nite' yisu'un qu' amaneye' ji'pha'm pe'qu' witlanheye' pe'qu' ƚeqe cruzitse' in yamets kakha' witwapiihijii, qe kakha' witwapiihijii kakha'an les in qi in yiwqinhetji'ha. Qa hik ta'ƚijupi' in iyinijets ha' Pilato qu' ninaqyaji'ij qu' natlanhetiiju' ƚekumkenetits week hekhewe' we'nenji'pha'm ke' cruzits, ma' qa' netenit'ijju'.
JOH 19:32 Ma' qa he' oq'opheƚinetsilets qa ikii qa nilanju' ke' ƚekumkenetitsik'i ka' yojo qa kakhap iye kekhewe' ƚenenhefetsji'pha'm ke' cruzits ha' Jesús.
JOH 19:33 Qa in yamtaxets ha' Jesús, qa yi'wen in hats wa'm, ma' qa nite' nilanju' he' ƚekumkenetits.
JOH 19:34 Ƚa'mek hakha' ewi'ƚ he' oq'opheƚinetsilets qa ti'jijetspha'm ƚe'weƚi' ka' ƚeqilkenet leeseji', qa aje'eƚ t'ilitfik'i ke' ƚ'athits qa ka' iweli' iye.
JOH 19:35 Nakha' yi'wenij ekewe'en qa nifelkii, qa kekhewe' nifelkii qa yijaalija. Qa nakha'an nikfe'lets iye kekhewe' yit'ij in yijaalija, hats'inha qu' ekhewele'jiiƚek qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i.
JOH 19:36 Qe aka'an in ƚunye'jkii qe qa nafits kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: —Nite' ewii'ƚe' pa'qu' netenepƚet pe' ƚenuts.—
JOH 19:37 Qa kakhap iye we'nika'ajji' qa yit'ijek: —Yejeƚijju' hatse' pekhewe'en pakha' ƚanajkanewe'j.—
JOH 19:38 In hats naxijik'i ekewe' wekwek, ma' qa ha' José, Arimatea ƚeiƚe', hakha'an tek'entaxets iye ha' Jesús qa nite'ƚe jumumij qe nijiweyiju'ƚ hekhewe' judiol. Ha' José qa iyinijets ha' Pilato qu' netisij qa' neka'x ka' Jesus'ik'i. Ha' Pilato qa ƚexke'ej qu' neka'x. Ma' qa ha' José qa ikii ka' Jesus'ik'i qa yeka'x.
JOH 19:39 Qa hakha' iye Nicodemo, hikha' nekii ka' ewi'ƚ naja'x ha' Jesús qu' natfaakate'yi'ƚ. Neka'x ke' treinta (30) kilos yamets ke' mirra yetsjiƚiƚ ke' áloe.
JOH 19:40 Ma' qa t'eku'mifi wete'm ka' Jesus'ik'i yijuphe'ƚji' ka' ƚe'wis penyilo qa hatsƚe yefulutipji' kekhewe' wanaqfi'j ƚesejets ewjisii mirra qa ke' áloe, qa in ƚeqfenyejeyijek ka' hats ƚeqfenyejeyij ne' judiol qe yenifi ne'ej ƚesehek na'aj wa'm.
JOH 19:41 Ha' i'ni' in we'nenji'pha'm ke' cruz, meti'm ha' najkaket qa hikha' i'ni' ke' ewi'ƚ witnimeƚuk ink'aiki', mexe ham we'neni'ifi.
JOH 19:42 Ma' qa hikke' qa we'nenifi ka' Jesus'ik'i qe les in met, qe hats k'esets qu' nanaxijik'i kakha' neƚu ma' qa' hats namets kakha' ƚawapiihijii ne' judiol.
JOH 20:1 Ka' yojo neƚuji' kakha' semana (domingo) leefiju', ke' María Magdalena mexe nookii pa'aj in ikii ke' nimeƚuk. Qa yi'wen pa'aj ke' qi ute in hats tenit'ijji' in ƚit'otaxij ke' nimeƚuk.
JOH 20:2 Ma' qa wekuma'xii ha' i'ni' ha' Simón Pedro qa hakhap iye ƚ'ijatshenek, hakha' qi yisu'un ha' Jesús, qa yit'ijets: —Wetka'xik'uifik'i pa'aj ke' ƚesehektax ka' Yatsat'ax'inij, qa nite' tsikfe'li'ƚets pa'n qu' ne'neni'.—
JOH 20:3 Ha' Pedro qa hakhap iye ƚ'ijatshenek qa yeeƚii ke' nimeƚuk.
JOH 20:4 Enewe' wetsjuk wekuma'xii in yejeƚii. Qa ha' ewi'ƚ hakha' ƚ'ijatshenek qa les in we'niyitiiha qa yojo'ets in yamets ke' nimeƚuk qa i'nk'aƚe nafits'ii ha' Pedro.
JOH 20:5 Qa t'upi'yijupju' in yejeƚtaak'iteje'm, qa yi'weniiji' ke' wetjuphe'ƚtaxji' ƚe'sits penyilots in i'ni' hakha'a', qa nite'ƚe uyetsji'ha.
JOH 20:6 Ma' qa nafits'ii ha' Simón Pedro, qa uyetsji'ha ke' nimeƚuk. Qa yi'wen iye ke' wetjuphe'ƚtaxji' ƚe'sits penyilots in i'ni' hakha'a'.
JOH 20:7 Qa ka' penyilo kakha' wenik'eihinƚi'ipji' ka' ƚeiƚa', qa nite' ewi'ƚ i'ni'ƚi' kekhewe' wetjuphe'ƚji' penyilots, qe kakha'an wetpephe'ƚik'i qa tujtseika' ha' i'ni'.
JOH 20:8 Ma' qa uyetsji'ek iye hakhap iye ƚ'ijatshenek, hakha' nojo'ets in namets ke' nimeƚuk, ma' qa yi'wen qa nite' yeqeku'.
JOH 20:9 Qe in i'nk'aa'ija mexe nite' nikfe'ltaxik'iha kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj, ha' Jesús in les ƚe'wis qu' iƚa'xe' iye.
JOH 20:10 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa wapiliikii iye pe' ƚetsil.
JOH 20:11 Ke' María Magdalena qi in ipi' hakha' i'nfik'i ke' nimeƚuk'ii, qa in mexe ip qa t'upi'yijupju' in yejeƚifi ke' nimeƚuk.
JOH 20:12 Qa yi'wen pa'aj pe' wetsjuk angelits fo' pe' ƚeqhinatai, i'nipji' pa'aj kakha' we'nenipji' ka' Jesus'ik'i. Ewi'ƚ pa' te'weyii ka' t'osiiji' qa pakhap qa te'weyiyek ka' t'efiiji'.
JOH 20:13 Pe' angelits qa yithinets pa'aj: —Efu, ¿inhats'ek in ƚap?— Kikhe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Qe wetka'x ka' Yatsat'axyij, qa nite' tsikfe'lets pa'n qu' ne'neni'.—
JOH 20:14 In hats yit'ij ekewe'en qa tetwek'elaxtax pa'aj qa yi'wen ha' Jesús in hats i'ntaxi' pa'aj hakha'a', qa nite'ƚe nikfe'lij in hik hakha'tax ha' Jesús.
JOH 20:15 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Efu, ¿inhats'ek in ƚap? ¿Ƚekpa' ƚowotaxiikii?— Kikhe'en qa yumtiƚetax qu' hik hakha'ye' pa' yejeƚ hakha' najkaket, qa yit'ijets: —Jukhew qu' akha'ye' pakha' yeka'x ka' Jesus'ik'i, enfel ye'm pa' ƚekaxji' qa' howo'oikii qa' heka'x.—
JOH 20:16 Ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —¡María!— Kikhe'en qa tetwek'elaxetsha pa'aj qa yit'iji' ke' ƚe'lijei ne' hebreo: —¡Raboni!— (Ikji' yaqa Maestro.)
JOH 20:17 Ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Etswejin qe mexe nite' haketspha'm qu' natsamii na' Tata. Yape ma, qa' enfelii hekhewe' hane'ej hats k'injatsij qa' it'ijets aka' yi'lijei: “Haketspha'm hatse' qa' natsamii na' Tata qa Atata'aƚ iye, na' yeqe Dios qa eqe Diosi'ƚ iye ekheweli'ƚ.”—
JOH 20:18 Ma' qa ke' María Magdalena qa ikii qa nifeli'm hekhewe' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets: —¡Hats hi'wen ha' Yatsat'ax'inij!— Ma' qa yit'ijets kakha' hats ƚ'anye'jets pa'aj hakha'an.
JOH 20:19 Ma' qa in hats najaleikii kakha' yojo neƚuji' ka' semana (domingo), hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa ewi'ƚ i'ni' yijanithenji' he' ƚejil qe nijiwe'yik'uikii hekhewe' judiol. Ha' Jesús qa we'nethinets qa ts'ap'aji'ju' ƚeqewuk'u he' ƚ'ijatshenhei qa wetfeli'm, qa yit'ij: —Ƚe'sitsi'imkii ne' atawjetsi'ƚ.—
JOH 20:20 In yit'ij aka'an qa yethinij he' ƚokoyei qa ha' ƚe'weƚi' iye. Qa hekhe' ƚ'ijatshenhei qa qi in ƚe'sitsi'mkii in yi'wen ha' Yatsat'ax'inij.
JOH 20:21 Ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in yit'ijji'ju' hekhewe'en: —Ƚe'sitsi'imkii ne' atawjetsi'ƚ. In ƚunye'jek na' Tata in ts'ukinju' qa yakha' qa' k'ukiniƚek.—
JOH 20:22 Qa i'nk'aƚe in hats yit'ij ekewe'en, qa yifuyu ipji', qa yit'ijji'ju': —Na' Espíritu Santo qu' esti'yi'ƚij.
JOH 20:23 Pekhewe' qu' iwu'mi'ƚik'ui pe'qu' ƚewuƚ'etse', qa' hik pekhewe' qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Qa pekhewe' qu' nite' iwu'mi'iƚik'ui pe'qu' ƚewuƚ'etse', qa' hik pekhewe' qa' nite' netwumhitiyi'ik'ui pe' ƚewuƚ'ets.—
JOH 20:24 Ha' Tomás, hikha' i'nji'teje'm he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, ƚenqii iye Wetsjukji', hakha'an nite' i'nji'teje'm hekhewe'en in we'nethinets ha' Jesús.
JOH 20:25 Ma' qa hekhewep, hekhewe' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets hakha'an: —¡Hi'weni'ƚ ha' Yatsat'ax'inij!— Qa ha' Tomás qa yit'ij: —Qu' nite' hi'wene' he' ƚokoyei in watlaniji' ke' kanalifi, qa qu' nite' huihini'ik'iju' iye ene' yiyaqsi' ka' watlaniji' ke' kanalifil, qa ha'ne yikoi iye qu' nite' huihinik'iju' ka' ƚanajkanewe'j ha' ƚeweƚi'je'm, ma' qa' nite' humtiye' qu' hik hakhayi'ija.—
JOH 20:26 Ma' qa teƚuuyik'i iye hats wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) neƚutsik'i, qa ewi'ƚ iye i'ni' he' ƚ'ijatshenhei ma' qa hats i'nji'teje'm ha' Tomás. Yijanithenji' iye he' ƚejil ke' wititsi', ha' Jesús qa we'nethinets iye, ts'ap'aji'ju' iye ƚeqewuk'u hekhewe'en qa yit'ijji'ju' iye in wetfelji'ju': —Ƚe'sitsi'imkii ne' atawjetsi'ƚ.—
JOH 20:27 Qa i'nk'aƚe qa yit'ijets ha' Tomás: —Te'ƚun qu' ikesinenij ene' yikoyei ne' ayaqsi' qa jeeƚija iye. Te'ƚunij na' okoi qa' uihinik'iju' ne' ayaqsii ha'ne yi'weƚi'. Hasu'uj e'qekuna'xe'. Ek'en yijat'ij.—
JOH 20:28 Qa ha' Tomás qa yit'ij: —¡Yatsat'axyij qa yeqe Dios iye!—
JOH 20:29 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Qe hats ƚetswen ma' qa hats nite' ƚesqeku', ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' nite' netswenetax qa nite'ƚe tseqeku'.—
JOH 20:30 Olots kekhewep iye ham ƚunyejeyi'iju'ƚ yaqsiijkii ha' Jesús, qa he' ƚ'ijatshenhei qa yi'weenijha. Kekhewe'en nite' week we'nika'ajji' ha'ne witfaakanek.
JOH 20:31 Qa ekewe'en in we'nika'ajji', qe qa' nite' eqeku'yi'iƚik'i ha' Jesús in hik hakha' pa' Cristo, Ƚaa'sija pa' Dios, hats'inha qu' nite' eqeku'yi'iƚ hakha'an ma' qa' nana'li'ƚ e'm pa'qu' iƚaxitsi'iƚ qu' nata'ƚets ka' ƚiiji'.
JOH 21:1 Qa ƚ'anu'upji' iye ekewe'en, ha' Jesús qa ewi'ƚij iye in we'nethinets he' ƚ'ijatshenhei ha' ƚotkoyek'iiju' ke' qi kaƚi' Tiberias. Qa aka'an kakha' ƚunye'jkii in we'nethinets iye:
JOH 21:2 Witijts'eyek hik aka'aj Simón Pedro, qa ha' Tomás, ƚenqii iye Wetsjukji', qa ha' Natanael, Caná de Galilea ƚeiƚe', qa he' ƚelits ha' Zebedeo qa hekhewep iye wetsjuk hekhewe' ƚ'ijatshenhei.
JOH 21:3 Qa ha' Simón Pedro qa yit'ij: —Qa' mexe heiq'ehemkii.— Qa hekhewe'en qa yit'ijju': —Ye'ehe qa k'ajayani'ƚ.— Ma' qa ikkii qa i'nji' ke' witinhitjii qa najamet teq'ehe'mkiitaxju', ham ƚeq'ehe'mkinele'.
JOH 21:4 In hats na'liyukii, ha' Jesús qa we'nethinets iye i'ni' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi'. He' ƚ'ijatshenhei nite' nikfe'lij in hik hakha'tax ha' Jesús.
JOH 21:5 Ha' Jesús qa nifaakan: —Omehets, ¿me ham eq'ehemkineli'iƚ?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Hamija.—
JOH 21:6 Ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Iwu'mi'ƚii ne' eq'ehemki'iƚ na' ƚe'niyayiƚik'i qa' nana'l pe'qu' eq'ehemkineli'iƚ.— Ma' qa yijayanij ka' hats yit'ijets. Ma' qa netsintaxijpha'm ke' ƚeq'ehemki' nite' yamifi qe topo'oj ke' sehets.
JOH 21:7 Ma' qa hakha' yisu'un ƚ'ijatshenek ha' Jesús, qa yit'ijets ha' Pedro: —¡Qete'e' hik nakha' ha' Yatsat'ax'inij!— In yepi'ye' ek'i aka'an ha' Simón Pedro qa aje'eƚ teqhinatai, qe nit'ijji' he' ƚeqhinatai in mexe t'ithayii, qa t'ilitiiju' aje'eƚ ha' iweli'.
JOH 21:8 Qa hekhewepƚe ƚ'ijatshenhei qa amaneiji' ke' witinhitjii qe hats metiipha'm ha' ƚotkoyek ke' kaƚi', cien (100) metros ipƚu'uipha'm, netsinij ke' ƚeq'ehemki' topo'oj ke' sehets.
JOH 21:9 In hats yametspha'm ha' ƚ'isƚa'wet, ma' qa t'ilitju'kii qa yi'wen ka' fe't hayiits tujje'm. Qa ewi'ƚ ka' sehets wo'nosjeyijup qa ka' pan.
JOH 21:10 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Enka'xi'ƚ met pe'ye' ne' eq'ehemkineli'ƚ sehets.—
JOH 21:11 Ha' Simón Pedro qa t'ilitji'ju' ke' witinhitjii qa t'eku'mi' ke' witq'ehemki' qa netsinijetspha'm ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' topo'oj ke' qits sehets, uja'x yamets ciento cincuenta y tres (153). In olotstaxji' yemjee qa nite'ƚe niwjaf'itju' ke' witq'ehemki'.
JOH 21:12 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Enek eku'ni'ƚ qu' eki'ƚju'.— Ham pakha' qu' nite' netjeyepuni'ijets hekhewe' ƚ'ijatshenhei qu' nanfaakanij qu' nit'ijets: —¿Ƚek akha'?— qa hatsƚe nikfe'ltaxets in hik hakha' ha' Yatsat'ax'inij.
JOH 21:13 Ha' Jesús qa iketsha hekhewe'en, qa t'eku'mi' ka' pan qa netisijju', qa hik ƚeqfenye'jij iye ka' sehets.
JOH 21:14 Aka'an in ƚunye'jkii ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚij in we'nethinetskii he' ƚ'ijatshenhei in hats iƚa'x iye.
JOH 21:15 Ma' qa in hats naq'axju', ha' Jesús qa yit'ijets ha' Simón Pedro: —Simón, ƚa's ha' Juan, ¿me les qi qu' etsu'unija qa enewe'ƚe'en qa' nite' les qiye' qu' isu'un?— Ha' Pedro qa yeku'ƚ: —Ehe, Yatsat'axyij, akha' ƚenikfe'lets in k'esu'un.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Aqakinenkii nekhewe' tsatsat'etsij kots'etets ƚelits.—
JOH 21:16 Qa ewi'ƚij iye in nifaakan ma' qa hats wetsjuk'ij: —Simón, ƚa's ha' Juan, ¿me ƚetsu'unija?— Ha' Pedro qa yeku'ƚ iye: —Ehe, Yatsat'axyij, akha' ƚenikfe'lets in k'esu'un.— Ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Aqakinenkii nekhewe' tsatsat'etsij kots'etets.—
JOH 21:17 Ma' qa ewi'ƚij iye in yit'ijets qa hats wetshetk'ewi'ƚij in nifaakan: —Simón, ƚa's ha' Juan, ¿me ƚetsu'un?— Ha' Pedro qa hats yitawje'meten qe in hats wetshetk'ewi'ƚij in nifaakan qa yi'tƚi'ij: —¿Me ƚetsu'un?— qa yit'ij in yeku'ƚ: —Yatsat'axyij, akha' week ƚenikfe'lets. Ƚenikfe'lets in k'esu'un.— Ha' Jesús qa yit'ijets iye: —Aqakinenkii nekhewe' tsatsat'etsij kots'etets.
JOH 21:18 Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, in mexe e'jutjana'x qa akha'ƚe in ƚanaqsi'j qa ƚakji' iye na'aj ƚe'nikheyuji'. Qa qu' a'ƚawa'ma'xe'tax qa' etshenƚepha'm ne' okoyei qu' it'ij k'eewe qa' tujtseika'ye' pa'qu' neqhinatanin qa' neka'xji' iye pakha' qu' nite' e'nikheyuye'taxji'.—
JOH 21:19 Aka'an in yit'ijets ha' Jesús qa hats yiwjutsiqentaxi'mha pa'qu' ƚawamhinye'je' hatse' ha' Pedro qu' nata'ƚets qu' niwqinhetji'ha pa' Dios. Ma' qa yit'ijets: —¡Atsjayan!—
JOH 21:20 Ha' Pedro in tetwek'elaxtax, qa yi'wen in nijayanpha'mkii ha' qi yisu'un ƚ'ijatshenek ha' Jesús. Hik hakha' ewi'ƚ i'ni'ƚi' in tekju' qa hikha' nifaakanij iye in yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¿ƚek pakha' pa' t'ihin ej hatse'?—
JOH 21:21 Ha' Pedro in yi'wen hakha'an, qa yit'ijets ha' Jesús: —Yatsat'axyij qa hane'en, ¿pa'n qu' ƚunye'je'kiyek hatse'?—
JOH 21:22 Qa ha' Jesús qa yit'ijets: —Yakha' qu' hisu'un qu' nite' nawa'me' nakha'an qa' namijii qu' hetpiltaxju' iye, nite' akha' qu' enikfe'lets aka'an. Akha' atsjayan yijat'ij.—
JOH 21:23 Qa hik ta'ƚijupi' hekhewe' tek'enets in i'ye'ej wetju'ƚ hakha' ƚ'ijatshenek in tees tit nawa'm. Qa ha' Jesús nite'ƚe yit'ijets qu' nite' nawa'me'. Aka'ƚe qe yit'ij: —Yakha' qu' hisu'un qu' nite' nawa'me' qa' namijii qu' hetpiltaxju' iye, nite' akha' qu' enikfe'lets aka'an.—
JOH 21:24 Hik ha'ne ha'ne ƚ'ijatshenek yi'wen qa yepi'ye' iye ekewe' wekwek qa yika'ajji', ma' qa jinikfe'letsha iye ekewe' yika'ajji' in yijaalija.
JOH 21:25 Ha' Jesús olots iye ke' yaqsiijkii wekwek, qu' week ne'nika'ajji' ke' week, yakha' humti qu' nite' newejuƚi'ipji' ha'ne sehe' epji' pe'qu' witfaakanheye' qu' ne'nika'ajji'.
ACT 1:1 Ka' yojo yifaakanek, waika' Teófilo, hika' e'm ke' week ƚeqfenyejeyij pa'aj pa' Jesús in i'nk'a yaqsiijkii ke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa ke' i'nq'ijatshenij iye
ACT 1:2 qa yamijii in tenilesi'yiju'ƚ na' wa'sji'. In mente' yamii na' wa's, qa pa' Espíritu Santo qa hikpa' ta'ƚets pa'aj pa' Jesús in nifeli'm pakha' qu' naqsiijkii hekhewe' apóstoles t'eku'miiji'kii pa'aj.
ACT 1:3 In naxijik'i pa' qi in yaats'e'ej qa in wa'm iye, qa ƚakha'ija in we'nethinetskii pa'aj hekhewe' apóstoles, qa yethinijkii kekhewe' olots jutsiqetsij in hats iƚa'x iye, qa yamijets cuarenta (40) neƚuts in we'nethinetskii qa nifeli'm pe' wekwek t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios.
ACT 1:4 Pa' Jesús in mexe i'nji'teje'm pa'aj he' apóstoles, qa yit'ijets: —Hasu'uj ma eku'ni'ƚik'ui na' Jerusalén, o'notki eku'ni'ƚets yijat'ij qu' nafits kakha' hats yiwjutsiqen na' Tata, hikka' yakha' hats k'efeli'ƚi'm,
ACT 1:5 qe ka' Juan Bautista wenqimpuujinji' na'aj iweli', qa ekhewelƚi'iƚ qa' mempuliji'ƚji' ek na' Espíritu Santo, hats nite' toxik'ui.—
ACT 1:6 Ma' qa pe' not'axi'ƚ wetju'ƚ pa'aj apóstoles qa nifaakan, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¿me hats yamets hane'ej ƚahats'ij qu' iwu'mfik'i pe' romano tenek'enhe'yij na' Israel ƚeqe sehe'?—
ACT 1:7 Pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Nite' ekheweli'ƚ qu' enikfe'li'ƚets pekhewe' neƚutsji' hatse' qa pekhewe' ƚahatsiyij iye, na' Tata hats yaji'letju' yit'iji' nakha' ƚet'unha'x in qi in tenek'enhei.
ACT 1:8 Qa ƚ'estiiƚi'iƚij hatse' pe'qu' et'unhaxitsi'iƚ qu' nanam na' Espíritu Santo qa' na'ni'ƚ epji', ma' qa' etsfeli'ƚi' ha'ne Jerusaleni' qa week na' sehe' Judea qa na' Samaria, qa amƚi'iƚijii pekhewe' totsii witsetits ha'ne sehe' ipji'.—
ACT 1:9 In yili'ij in yit'ij pa'aj ekewe' wekwek, qa he' apóstoles in mexe yejeƚtaxju' pa'aj qa ts'eejpha'm pa'aj in ikpha'm, qa uiji'teje'm pe' ewi'ƚ wasi' ma' qa hats nite' na'l.
ACT 1:10 In mexe yejeƚtaxiikii pa'aj hekhewe'en na' wa'sji' ha' Jesús in ikpha'm, qa ƚunye'jkii pa'aj in hats i'nijup hekhewe'en pe' wetsjuk jukhew fo' pe' ƚeqhinatai.
ACT 1:11 Pekhewe'en qa yit'ijji'ju': —Jukhew, Galilea ƚeiƚets, ¿inhats'ek in ƚejeƚiƚik'ipha'm na' wa'sji'? Ha'ne Jesús i'ntaxi'ƚ etji'teje'm qa hats wetka'xetspha'm na' wa's, hik ha'ne tepilju' iye hatse' qa' hik ƚunye'je' iye in ƚi'weni'ƚ in ikpha'm.—
ACT 1:12 Ma' qa tepilik'uikii iye ke' utek ƚii Olivos, qa tepilets iye ha' Jerusalén, ipƚu'umets ewi'ƚ kilómetro qe hik ƚ'a'j na'aj ƚenexke'ej pa'aj qu' jintajalki'sji' na'aj witwapiihijiiji' (sábado).
ACT 1:13 In hats uiji'teje'mkii pa'aj ha' witset qa iketspha'mkii pa' toxpha'm pe' wititsi' hikpa' ƚewhi'wet'ijkii pa'aj ha' Pedro, ha' Juan, ha' Jacobo (Santiago) qa ha' Andrés, ha' Felipe qa ha' Tomás, ha' Bartolomé qa ha' Mateo, ha' Jacobo (Santiago), ƚa's pa' Alfeo, ha' Simón ƚenqii iye Zelote (cananista) qa ha' Judas, ƚa's pakha' ƚii iye Jacobo (Santiago).
ACT 1:14 Week enewe'en ewi'ƚ we'neniji'ha pa'aj, qa iyiinjiija iye, weekji' pekhewe' efuts iye, qa kikhe' iye María ƚenene pa' Jesús, qa hekhewe' iye ƚek'injats.
ACT 1:15 Hik pakha'aj pe' neƚutsji', ha' Pedro qa ts'ap'aji'ju' pa'aj ƚeqewuk'u pekhewe' tek'enets pa' Jesús, uja'x yamets pa'aj in week pekhewe' not'ax wetju'ƚ ciento veinte (120), qa yit'ijji'ju' pa'aj:
ACT 1:16 —Yejefets, hatsƚe ƚ'anye'j pa'aj qa lesƚe ƚe'wis qu' nafits kekhewe' hats we'nika'ajji' pa'aj ƚe'lijei pa' David'ik'i yitijinenij pa'aj pa' Espíritu Santo. Qa nifel pa'aj in t'ejuyets ka' Judas'ik'i, hikka' nojo'ok'oyii hekhewe' t'eku'mi' qa yophe'ƚ ha' Jesús.
ACT 1:17 Qe ka' Judas'ik'i kakha'an week heinekumhiitaxiƚiiji' qa na'ltax pa' testiitaxij aka' wit'ithayijkit.
ACT 1:18 Kakha'an, pekhewe' ƚajal pa' ƚewuƚ'ax qa yamitiju'ƚ pa' ewi'ƚ sehe', qa namiiju' pa'aj qa tike'ƚ je'm pa'aj ke' ƚekutjiyik'i qa lasasfik'ikii pe' ƚajatayik'i.
ACT 1:19 In nikfe'lets pa'aj aka'an pe' week Jerusalén ƚeiƚets qa ƚeqiyij ha' sehe' kekhewe' ƚe'lijei yit'ij Acéldama, ikji' wit'athits ƚetset.
ACT 1:20 Qe nakha' witfaakanek Intata ƚe'lijei Salmos, we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: “Ham pa'qu' na'ni' hatse' pakha' ƚetset. Hasu'uj pa'qu' na'ni' pakha'an.” Qa yit'ij iye: “Naya'xi' pakhape' pakha' ƚ'ithayijki'ttax.”
ACT 1:21 Qa hik ta'ƚijupi', in les ƚe'wis hekhewe' jukhew, hekhewe' tsijayaniƚik'ikii eke' week ƚahatsiyij in mexe i'n'init ji'teje'm ha' Yatsat'ax'inij Jesús,
ACT 1:22 hekhewe' ta'ƚijii in i'nk'a yimpuujin ka' Juan'ik'i hakha'an, qa yamƚi'ijii in in hats ikii na' wa's, pakha' qu' ewi'ƚe' qu' na'n initji'teje'm iye qa' nenfel iye in iƚa'x iye ha' Jesús.—
ACT 1:23 Ma' qa taya'yiiji' pe' wetsjuk jukhew, hakha' José ƚii Barsabás qa hik hakha' iye ƚii Justo qa ha' Matías.
ACT 1:24 Ma' qa iyin, qa yit'ijju': —Yatsat'axyij, akha' in ƚenikfe'lets yijat'ij pe' ƚatawjets ene' weekji', ets'ethini'ƚij wat'ij pa'n ƚii pakha' qu' hayiits ku'miiji' pa'aj enewe' wetsjuk jukhew,
ACT 1:25 hats'inha qu' naya'xi' qa' nithayiki aka' wit'ithayijkit qu' apostoli'ij iye, hik aka' ka' Judas'ik'i yiwu'mi' qe qa' namii pakha' weju'ƚij qu' namii.—
ACT 1:26 Ma' qa ikij wetju'ƚ, qa t'an pa'aj ha' Matías. Ma' qa i'nji'teje'm he' once (11) apóstoles. Ma' qa hats doce (12) iye.
ACT 2:1 In yamets pa'aj pakha' ƚe'wis neƚu ƚii Pentecostés, qa week pekhewe' tek'enik'i ke' Jesús ƚe'lijei qa ewi'ƚ pa' i'ni' pa'aj.
ACT 2:2 Ma' qa aje'eƚ pa'aj yepi'ye' pa' nokes hik ƚunye'j na'aj qi t'unik'i ta'ƚiipha'm na' wa's, qa weekij pa'aj pe' wititsi'ifi pakha' i'niju'kii.
ACT 2:3 Ma' qa laxaji' pa'aj pe' hik ƚunyejeitax fetei. Ma' qa yak'eskii qa week i'nipji' ƚesinjel pekhewe' jukhew qa pe' efuts iye.
ACT 2:4 Qa week topolij pa' Espíritu Santo, ma' qa yapeƚek pa'aj in yit'ij pekhewep witlijeikal, pekhewe' tisij pa' Espíritu Santo qu' nit'ij qa yit'ij.
ACT 2:5 Qa na'l pekhewe' i'ni'kii ha' Jerusalén judiol, yijayan pa' Intata, ta'ƚiikii pe' week witsetits ha'ne week sehe' ipji'.
ACT 2:6 In nokes pa'aj pa' kimiim, ma' qa pe' olots jukhew qa efuts iye qa not'axii pa'aj, pekhewe'en qa qhel qhelƚi'ij wetju'ƚ pa'qu' numti, qe week ewiƚei pekhewe'en in yepi'ye' ej in yit'ij pe' ƚe'lijeiƚe wetju'ƚ in jukhewiikal.
ACT 2:7 Qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —Jeƚ qeku'ni'ƚju' ek, ¿me nite' week Galilea ƚeiƚets enewe' iyetju'?
ACT 2:8 ¿Pa'n ƚunye'j in week ewiƚei inekhewel in jitepi'ye'ej in yit'ij ekewe' i'nlijeyija ekewe' jinekijfik'i?
ACT 2:9 Inekhewel na'l ne' ta'ƚii pa' Partia, ne' ta'ƚii pa' Media, ne' ta'ƚii pa' Elam, ne' ta'ƚii pa' Mesopotamia qa ene' Judea ƚeiƚets, qa ne' ta'ƚii pa' Capadocia, ne' ta'ƚii pa' Ponto, ne' ta'ƚii pa' Asia,
ACT 2:10 ne' ta'ƚii pa' Frigia, ne' ta'ƚii pa' Panfilia, ne' ta'ƚii pa' Egipto, ne' ta'ƚii pa' Libia ipƚuli'ƚ wetju'ƚ pa' Cirene, ne' ta'ƚii pa' Roma nekhewe' judiolija qa nekhewe' t'eku'mƚi'i' ka' ƚunyejei ne' judiol,
ACT 2:11 ne' ta'ƚii pa' Creta qa ne' ta'ƚii pa' Arabia. Week inekhewel jitepi'ye'ej in iyetij pe' wekwek ham ƚunyejeyi'iju'ƚ ƚaqsijiyijkii pa' Dios yit'ij ekewe' i'nlijeyija.—
ACT 2:12 Week yitjuƚaxijpha'mkii qa qhel qhelƚi'ij wetju'ƚ pa'qu' numti, ma' qa watfaakanijju': —¿Pa'n qu' naakji'ha aka'an?—
ACT 2:13 Qa pekhewepƚe qa yawitjitaxiji' ek ƚe'lijei qa yit'ijju': —Yek'uwetƚeju' nekhewe'en.—
ACT 2:14 Ma' qa ha' Pedro qa ts'ap'a qa week iye hekhewe' once (11), qa yit'unhetik'i, qa yit'ijji'ju': —Jukhew, Judea ƚeiƚets qa week iye ene' Jerusalén ƚeiƚets, menikfeliti'ƚetsha aka'an qa' ek'eni'ƚik'iha iye aka' qu' hit'ij,
ACT 2:15 qe enewe'en nite' yek'uwetju' in ƚumtitaxi'ƚ qu' nek'uwetju', qe mexe hanee'ij juufik'ipha'm ne' junu',
ACT 2:16 qe hik aka' yijat'ij pakha' nifel pa'aj pa' ewi'ƚ profeta'ik'i ƚii Joel, in yit'ij pa'aj:
ACT 2:17 “Pa' Dios yit'ij: ‘Qa' ƚunye'je'kii hatse' pekhewe' teke'lenju' neƚutsji' na' yeqe Espíritu qa' hatsi'yipji' ene' week i'nipji' ha'ne sehe', ma' qa pe'qu' elitsi'iƚ jukhew qa efuts qa' nenfel pa'qu' hit'ijets, pe' jutjanhets qa na'nƚeji'kii ƚotoi pa'qu' hetisij qa ne' ƚawa'mhits qa' nits'owoƚ'ax ƚi'ij pa'qu' hetisij.
ACT 2:18 Qa' hatsi'yipji' iye na' yeqe Espíritu nekhewe' yeqejkunenhei qa nekhewe' yeqejkunenkii iye.’ Ma' qa' niyetij pekhewe' qu' nit'ijets pa' Intata.
ACT 2:19 ‘Qa' hethinij hatse' ha'ne wa'sji' pe'qu' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, qa pe'qu' jutsiqetsi'ij ha'ne sehe' ipji': wit'athits, fe't qa pa'qu' qi tutsaxe'.
ACT 2:20 Ne' junu' qa' noo'yi' ipji' hatse', ne' juwel qa s'e' ye'ji' hik ƚunye'j wit'athits, ma' qa' ƚ'anu'upji' qa' namets na' qiji' qa ƚe'wis iye ƚeqe neƚu ha'ne Yatsat'ax'inij.
ACT 2:21 Ma' qa' ƚunye'je'kii hatse' week pakha' qu' niyinijets ƚiƚa'xe' ha'ne Yatsat'ax'inij qa' iƚa'xe'.’”—
ACT 2:22 Ha' Pedro qa yit'ij iye pa'aj: —Jukhew Israel ƚeiƚets, ek'en qeku'ni'ƚik'i ek ekewe' qu' hit'ij: ha' Jesús, Nazaret ƚeiƚe', pa' Dios hik hakha' yiwjutsiqentaxi'ƚ e'mha in nukinju', qa hikha' i'ntaxijji' in nethintaxi'ƚijkii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, kekhewe' jiyitjuƚaxijpha'mkii qa kekhewe' jutsiqetsij in ta'ƚiiha pa' Dios, in ƚunyejeyek kekhewe' hats ƚi'weni'ƚ.
ACT 2:23 Hane'en, in testi'yij qu' nawa'm qe ta'ƚets pakha' hayiits watji'letju' pakha'aj qu' ƚunye'je'kii qa pakha' iye qi ƚikfeliya'xkii pa' Dios. Ma' qa ƚilani'ƚiji' ke' cruz ƚa'niƚijji' hekhewe' uƚ'ets jukhew, ma' qa ƚilani'ƚ.
ACT 2:24 Qa yiƚinƚe iye pa' Dios, yaq'ayinij iye aje'eƚ pakha' qi ƚaqa'ti'ij kakha' ƚawamhijii, qe pa' witwamhi' nite' ƚeke' qu' nenyejinju'.
ACT 2:25 Qe pa' David'ik'i iyetij iye pa'aj hakha'an in yit'ij: “Nite' yili'ij in hi'wen na' Yatsat'ax'inij met ye'mkiiha, qe i'ni' ha'ne ts'iyayik'i hats'inha qu' hame' pakha' qu' netsyejinijik'ui aka'an.
ACT 2:26 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚe'wisi'mkii ha'ne yitawe'j qa ha'ne yilepep qa iyetij pa' ƚesaxi'mkii. Qa ha'ne yese'n iye qu' nawapiitax qa na'lƚi'im pa' wetjumti'ik'ui,
ACT 2:27 qe akha' tees qu' iwejinƚi'i' pa' yiƚa'x pakha' ƚetset pe' naxju', nite' exke'ej iye qu' ƚipipe'ji' ha'ne ƚ'aj ha'ne ham pa'qu' naqsiijkii uƚ'axe' eqejkunenek.
ACT 2:28 Akha' ƚetsikfelitets nakha' wit'ikheyi'jii qu' yi'ƚa'xe' iye. Qi qu' otsponhetij hatse' pa'qu' yisa'xi'imkii qu' natsamtax ei.”
ACT 2:29 Yejefets, nite' hetjeyepuni'ƚij ewets qu' hit'iƚij ewets pakha' inaqwa'ma'xik'i David in wa'm pa'aj qa we'nenifi pa'aj kekhe' ƚesehek, kekhe' hane'ej mexe na'l hane'e'in.
ACT 2:30 Qa pa' David'ik'i in profetaƚe qa nikfe'letsha pa' Dios in yiwjutsiqeni'mha pa'aj qu' nayaxipji' hatse' pakha' ƚots'oji'la'x in qi in wittata pakha' ewi'ƚ pekhewe' ta'ƚets hatse'.
ACT 2:31 Pa' David'ik'i yejeƚii pakha' mexe hamik'ui qa iyetij pakha' ƚiƚijii hatse' pa' Cristo, in nite' tewejinhetiiƚi'iiju' pakha' ƚetset pe' naxju', qa nite' ƚeke' iye qu' ƚipipe'ji' pa' ƚ'aj.
ACT 2:32 Ha'ne Jesús yiƚin pa' Dios, hik ha'ne yekheweli'ƚ ye'weeki'ƚ in tsikfe'li'ƚijets aka'an qe hi'weni'ƚ.
ACT 2:33 Ma' qa hats weniwqinhetji' i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Dios, qa pa' Intata qa tisijets pa' Espíritu Santo yiwjutsiqeni'm pa'aj qu' netisij, ma' qa hakha'an qa natsiyi'ƚ yiwetsju' aka'an aka' hane'ej ƚi'weni'ƚ qa ƚepi'ye'eƚ iye.
ACT 2:34 Qe pa' David'ik'i nite' hik pakha' qu' naketspha'm pa'aj na' wa's, qa yi'tƚi'ij pa'aj: “Pa' Yatsat'ax'inij yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i
ACT 2:35 ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' ef'iyei qa otsi'pji'kii nekhewe' ejuihifets.’”
ACT 2:36 Week ene' Israel ƚeiƚets nenikfelitetsha ha'ne Jesús ha'ne ƚ'eni'ƚji'pha'm ke' ƚeqe cruz, hik ha'ne pa' Dios yaqsiijkii qa yeni' ma' qa Yatsat'ax'inij qa Cristo iye.—
ACT 2:37 Ma' qa in yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe'en pekhewe'en, qa qi in yasin ji'teje'm pe' ƚatawjets. Pekhewe'en qa nifaakanij pa'aj ha' Pedro qa hekhewep apóstoles: —Yejefets, ¿pa'n ƚii pa'qu' haqsi'ji'ƚijkii?—
ACT 2:38 Ha' Pedro qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsiiƚijkii qa' mempuji'ƚij week ewiƚei ekheweli'ƚ aka' ƚiiji' ha' Jesucristo hats'inha qu' netwumhiti'yi'ƚ ek'ui pe' ewuƚ'etsi'ƚ, ma' qa' esti'yi'ƚij pakha' witqisit pakha'an hikpa' pa' Espíritu Santo.
ACT 2:39 Qe ha'ne yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios, t'ejuyi'ƚ ewets qa t'ejuyets iye pe' elitsi'ƚ qa week t'ejuyets iye pekhewe' totsii pa' i'ni', ehe, t'ejuyets pekhewe' qu' natya'yiiji' pa' Yatsat'ax'inij inqe Dios.—
ACT 2:40 Ekewe'en yit'ij pa'aj ha' Pedro qa olots iye pekhewep iye in nifeeli'mha pa'aj qa yakakƚinijha iye pa'aj, qa yit'ijets: —Eneki'ƚik'uifik'i yijat'ij pakha' ƚantanithenkeye'j hatse' enewe' hane'ej ƚahats'ij uƚ'ets jukhew, ma' qa' i'ƚiyi'iƚ.—
ACT 2:41 Ma' qa pe' tek'enik'i qa t'eku'mi' kekhewe' yit'ij pa'aj, qa wempuli'jju' pa'aj. Ma' qa hats ikets iye pa' neƚuji' pekhewe' ink'aihits i'nƚi'i qu' namets wetshetk'ewi'ƚ mil (3.000) pe' jukhew qa efuts iye.
ACT 2:42 Qa we'neniha pa'aj nite' yili'ij in tek'enik'i pekhewe' i'nq'ijatshenij he' apóstoles, we'neniha pa'aj in nite' yili'ij qa not'axji'ij wetju'ƚ, we'neniha pa'aj in nite' yili'ij qa wetƚisjiijju' pe' pa'n qa we'neniha iye pa'aj in nite' yili'ij qa iyinji'ij.
ACT 2:43 Pe' weekji' qiji'ij qa yitjuƚaxjiijpha'mkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ yaqsi'j jiijkii hekhewe' apóstoles.
ACT 2:44 Week nite' yeqeku' tek'enets qa ewi'ƚ i'njiiji' qa nite' ekuyitsij wetju'ƚ iye pe' ƚewekwekits.
ACT 2:45 T'ihinji'jij pe' ƚeqe sehel qa pe' ƚewekwekits iye, ma' qa pe' ƚ'astai netisjiiju' pe' week pakha' qu' hami'im pe'ye'.
ACT 2:46 Week neƚuts nite' yili'ij pa'aj in ewi'ƚ i'nji'ji' nekhe' qi witlijtsitjiyii qa pe' ƚetsilii iye qa wetƚisjiijju' pe' pan, ewi'ƚ i'njiiji' iye pa'aj qa tekji'ijju' qa pa' ƚunyejei pe' ƚatawjets qa yijaa'ija iye ham yat'ine'kii.
ACT 2:47 Yiwqinhetji'ha pa'aj pa' Intata qa week pakha' witset in yisu'unij. Qa pa' Yatsat'ax'inij qa week neƚuts yenji'teje'mkii pekhewe' ƚelits pe' ink'aihits qu' iƚiye' iye.
ACT 3:1 Ewi'ƚ pa' neƚu pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan ikik'ipha'm pa'aj ke' qi witlijtsitjii jelji' junu' las tres pa'aj yamets iye in ƚ'iyinhejii.
ACT 3:2 Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew onqok, ta'ƚij ji'teje'm pa'aj wittawe'j in onqok. Week neƚuts wetka'xji'jii ha' ƚeji' ƚenqii Ƚe'wis qa iyinjiijets ƚaq'astaye' pe' uijiifi ke' qi witlijtsitjii.
ACT 3:3 Hane'en in yi'wen pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan in hats k'esitsiyu'ets pa' ƚeji' qa' nuyetsji' ke' qi witlijtsitjii, qa iyintaxijets pa'aj ƚaq'astaye'.
ACT 3:4 Ma' qa ha' Pedro qa ha' Juan qa ts'in pa'aj in yejeƚju' pakha'an, qa yit'ijets pa'aj: —¡Etsjeƚi'ƚju'ha!—
ACT 3:5 Ha' onqok qa yejeeƚjuha qe yumtitax qu' netisij pe'ye'.
ACT 3:6 Qa ha'ƚe Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Ham yaq'astaye' qa ham iye yoqo oroye', qa aka'ƚe na'l ye'm qa' hik aka' qu' k'eƚisij: Aka' ƚiiji' ha' Jesucristo, Nazaret ƚeiƚe', ¡eniipha'm qa' ma!—
ACT 3:7 Ma' qa ha' Pedro qa t'eku'mi' pa'aj pa' yiya'yik'i ƚokoi, qa niihinpha'm pa'aj. Ma' qa aje'eƚ pa'aj t'unitsik'i pe' ƚef'iyei qa pe' ƚofonjei iye qa hats ƚe'sitju',
ACT 3:8 qa t'ilit'ijpha'm pa'aj qu' ts'ap'aye' qa ik. Qa uyifi pa'aj ke' qi witlijtsitjii ƚijts'eye'kteje'm pa'aj hekhewe'en hats t'otsjo', qa t'ilitpha'mkii pa'aj qi in yiwqinhetji' pa' Dios.
ACT 3:9 Week pe' jukhew qa efuts iye in yi'wen pa'aj in t'otsjo' qa in yiwqinhet iye pa' Dios,
ACT 3:10 qa nikfe'lij pa'aj in hik pakhaa'ija pakha' i'nƚe'kji' pa' ƚeji' ƚenqii Ƚe'wis kekhe' qi witlijtsitjii qa iyinjiikii ƚaq'astaye', ma' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj in yi'wen aka' ƚunye'jkii pa'aj.
ACT 3:11 Pa' onqoktax in mexe nite' yaqamij pa'aj in tik'eyijup ha' Pedro qa ha' Juan, ma' qa pe' week jukhew qa efuts iye qa tekumaxiikii pa'aj pekhewe'en in i'niji' pakha' ts'eewe'efi ƚii Salomón ke' qi witlijtsitjiyetsji', qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj pekhewe'en.
ACT 3:12 Aka'an in yi'wen pa'aj ha' Pedro, qa yit'ijji'ju' pe' weekji': —Jukhew, Israel ƚeiƚets, ¿inhats'ek in ƚenitjuƚaxiƚijpha'm aka'an? ¿Inhats'ek in ƚetsjeƚi'ƚju', qa hik ƚunye'j qu' nata'ƚets pa'qu' yit'unha'xe'ƚi'iƚ i'nƚi'i pa'qu' yijunyejeyi'iƚij pa' Intata in hotshini'ƚju' ha'ne onqoktax?
ACT 3:13 Pakha' ƚeqe Dios pa' Abraham'ik'i, pa' Isaac'ik'i qa pa' Jacob'ik'i, pakha' ƚeqe Dios pe' inaqwa'mhitsik'i, hats yiwqinhetji' hakha' ƚa's Jesús, hik hakha' ekheweli'ƚ ƚ'ihiniƚij qa qi in ƚuteni'ƚ a'ts'ap'a'aƚijets hakha' Pilato, hakha'an in yisu'untax qu' niwejin.
ACT 3:14 Qa ekhewelƚi'iƚ qa qi in ƚuteni'ƚ hakha' Hamji' pa'qu' uƚ'axe' qa Yatsathenija iye, ma' qa ƚ'iyiniƚets qu' netwejinhetii hakha' ewi'ƚ eqek'una'x,
ACT 3:15 qa ƚetisi'ƚij qu' natlanhetii qa' nawa'm hakha' ta'ƚets pa' witiƚa'x. Qa pa' Dios qa yiƚinƚe iye niihinik'uipha'm pe' naxju', hik aka' yekheweli'ƚ hi'weni'ƚha.
ACT 3:16 Qa in ta'ƚets pakha' nite' yeqekuyejeyi'ƚij aka' ƚiiji', ma' qa aka' ƚiiji' ha' Jesús qa hik aka' yit'unhet ha'ne jukhew, ha'ne hane'ej ƚi'weni'ƚ qa ƚenikfe'li'ƚij iye, pakha' nite' witqekuye'j ta'ƚets ha' Jesús hik pakha' yaqsi'jju'ha ha'ne jukhew, qa ekheweli'ƚ qa e'weeki'ƚ in ƚi'weni'ƚijha.
ACT 3:17 Qa hane'ej, yejefets, yakha' tsikfe'lets in ƚaqsi'jƚi'iƚijkii aka'an in ƚilani'ƚ ha' Jesús qe nite' ƚenikfe'li'ƚetsha pa' ƚunyee'jkiiha, in ƚunyejeyek iye nekhewe' ek'enhejkititsi'ƚ.
ACT 3:18 Qa hatsƚe yafitsheninƚi'ij pa' Dios pakha' hayiits yit'ij pa'aj i'njiijji' pekhewe' week profetalik'i: pakha' ƚeqe Cristo qu' qi qu' nataatshenhetii qa' nawa'm iye.
ACT 3:19 Qa hik ta'ƚijupi', menikfeliti'ƚij etetsha aka'an in ƚijaniƚik'i qa' etetwek'elaxi'ƚijets yijat'ij qu' hasu'uj eqeku'uƚ, hats'inha pe' ewuƚ'etsi'ƚ qa' nawatwamhitik'i, ma' qa' e'lefitsi'iƚijets qu' uƚaije'yi'ƚ qu' hats ni'iƚijup pakha' Yatsat'ax'inij.
ACT 3:20 Qa pakha'an qa' ne'nukiniƚ'ei hatse' ha' Jesús hikha' Cristo, hik hakha' hayiits pa'aj te'nekumhi'yiiji' qu' esti'yi'ƚij qa' ne'feni'ƚ hatse',
ACT 3:21 qa lesƚe ƚe'wis qu' mexe amani'iipha'm na' wa's ipƚu'ui qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetpilettaxi' iye pa' hayiits ƚunyejei ene' wekwek, in ƚ'anye'jek pakha' hats yit'ij pa'aj pa' Dios i'nijji' pekhewe' ƚe'sits ƚeqe profetas'ik'i pakhaa'ij pa'aj.
ACT 3:22 Pa' Moises'ik'i yit'ij pa'aj: “Pakha' Yatsat'ax'inij Dios yaqsiijkii hatse' qu' nata'ƚi'ƚ etji'ju' pakha' ewi'ƚ profeta hik yijunye'j. Ek'eni'ƚets hatse' pakha'an week pakha' qu' nit'iƚij ewets.
ACT 3:23 Qe pakha' qu' nite' netk'ene'ets pakha' profeta, qa' netwumhiti'yik'uifik'i pakha' witset hatse'.”
ACT 3:24 Ma' qa hik aka' iyetji'jij iye pa'aj pe' week profetas'ik'i in ta'ƚi' ek pakha' Samuel'ik'i qa teneiƚi'ijpha'm pe' week in nifel pa'aj ekewe' hane'ej ƚunyejeikii enewe' neƚutsji'.
ACT 3:25 Ekheweli'ƚ ƚelits pekhewe' profetas'ik'i qa ƚelits iye pakha' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pekhewe' alheyi'ƚik'i, qe in yit'ijets pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i: “Qa pe' ƚo' ta'ƚ ewets hatse' qa' nata'ƚets qu' hi'fen enewe' week witsetits ha'ne sehe' ipji'.”
ACT 3:26 Pa' Dios in yiƚin iye ha' Ƚa's, qa nojohoni'ƚij in nukiniƚ'ei, qe qa' ne'feni'ƚ ekheweli'ƚ qu' menink'aihiti'ƚ qa' ili'iƚij pe' uƚ'ets ƚaqsi'ji'ƚijkii.—
ACT 4:1 Ma' qa ha' Pedro qa ha' Juan in mexe iyettaxik'ui pa'aj pekhewe' jukhew qa efuts iye qa nekii pa'aj pekhewe' pa'il, qa pa' tenek'enhe'yipji' pekhewe' yejeƚ ke' qi witlijtsitjii qa pe' saduceos.
ACT 4:2 Qi pa'aj in nayu'kii pekhewe'en qe hekhewe'en i'nq'ijatshenij pa'aj in iƚii iye hatse' pe' naxju' qe pa' Jesús hik pakha' inq'ethinij pa'aj aka'an in iƚa'x iye pa'aj.
ACT 4:3 Ma' qa t'eku'mi' pa'aj qa yuihinifi pe' ƚoq'opheƚitjii qa yamijii pa'aj in neƚukii, qe hats metju' pa'aj pe' junu'.
ACT 4:4 Qa hatsƚe olots iye pa'aj pekhewe' yepi'ye' pe' nifel pa'aj, qa nite' yeqeku'uk'i, ma' qa hats i'nƚi'i qu' namets lee'fij mil (5.000) in weekji' pekhewe' jukhew qa efuts iye tek'enets pa'aj.
ACT 4:5 Qa ƚunye'jkii pa'aj pakhap neƚukii in not'axi' wetju'ƚ pa'aj na' Jerusalén pekhewe' tenek'enhe'yij pe' qi witlijtsitjii, pe' tenek'enheiji' pa' witset qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei.
ACT 4:6 I'nji'teje'm iye pa' qiji' pa'il ƚatata Anás, qa pa' Caifás, qa pa' Juan qa pa' Alejandro iye, qa pe' week pe' ƚejefets pa' qiji' ƚatata pe' pa'il.
ACT 4:7 Ma' qa tetka'x pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan, qa we'nenji'ju' pa'aj pa' ƚeqewuk'uji' pekhewe'en, ma' qa nifaakan pa'aj: —¿Pa'n ƚii ƚet'unha'x, axe'm pa'qu' witiye' qu' ƚit'iƚiji' in ƚaqsiiƚijkii ekewe'en?—
ACT 4:8 Ma' qa ha' Pedro, topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo, qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Wit'alhei qa week iye nekhewe' tenek'enheiji' ha'ne witset,
ACT 4:9 pakha' ƚatsfaakani'ƚij, qu' hik kakha'ye' kakha' ƚe'wis wanaqsiimijkii nakha' jukhew wanqats'etax qa pa'n ƚunye'j iye in hats ƚe'wisju' nakha'an.
ACT 4:10 Ye'ehe, enikfe'li'ƚetsha week ekheweli'ƚ qa week iye ha'ne witset Israel, ha'ne jukhew in hats ƚe'wisju' qa hats ƚi'weni'ƚ hane'ej hane'e'in, ta'ƚets aka' ƚiiji' hakha' Jesucristo, Nazaret ƚeiƚe', hikha' ekheweli'ƚ ƚ'eni'ƚji'pha'm ke' cruz, qa hikha' iye pa' Dios niihinik'uipha'm pe' naxju'.
ACT 4:11 Ha'ne Jesús hik ha'ne pekhe' ute yuten qa yiwu'mfik'i pekhewe' niihinpha'm pe' wititsi' hik pekhewe' ekheweli'ƚ, qa hatsƚe ewi'ƚ ute les weju'ƚij in teniihinijpha'm pe' wititsi'.
ACT 4:12 Qa ham iye pakhape' qu' jiniƚin, qe ham pakhape' iye witiye' ha'ne week sehe' ipji' qu' netesti'yij ene' jukhew qu' hik pakha'ye' qu' jiniƚin.—
ACT 4:13 Pekhewe' tenek'enhei in yi'wen in nite' nijiwei pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan iye, qa nikfe'lets iye hekhewe'en in nite' ikii pe'qu' witq'ikatjiye' qa nite' iye hayiits qu' nenikfe'lets pe'ye', ma' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa nikfe'lets in hik hekhewe' ƚijts'eyekkii ha' Jesús.
ACT 4:14 Qa yi'wen iye pa'aj in ewi'ƚ ts'ap'a'aƚi' pakha' jukhew yiƚin pa'aj pekhewe'en, ma' qa ham pakha' qu' nit'ijiju'ƚ qu' net'ejuyiju'ƚ aka'an.
ACT 4:15 Qa inaqyajiƚi'ij pa'aj qu' mexe nak eku'nik'uifik'ikii pakha' ƚ'ithi'wet, ma' qa uja'xe'ƚe wetju'ƚ pa'aj qu' natfaakate'yijju',
ACT 4:16 qa yit'ijju' pa'aj: —¿Pa'n ineqfenyejeyij enewe' jukhew? Qe kakha' ewi'ƚ na'lij in ham ƚunye'ji'iju'ƚ yaqsiijkii nekhewe'en, week nikfe'letsha enewe' i'ni' ha'ne Jerusalén in yijaa'ija kakha'an, qa ham ƚeke'ye' qu' jintittaajets qu' nite' yija'ye'.
ACT 4:17 Qa qu' nite' weeki'ij ha'ne week witset pekhewe' nifel, yape jit'ijeweikitijkii pe'qu' i'nlijeye', hats'inha qu' yape hasu'uj nenfeli'm pakhape' iye jukhewe' aka' witii.—
ACT 4:18 Ma' qa in taya'yiifik'i iye pa'aj qa yiyajitaxijets qu' yape hasu'uj nenfel qa qu' ninq'ijatshenij iye kakha' ƚii pa' Jesús.
ACT 4:19 Qa hakha'ƚe Pedro qa ha' Juan iye, qa yeku'ƚ pa'aj: —Ekheweli'ƚ qu' enfeli'ƚ ye'm ¿me les ƚe'wisi'm pa' Dios qu' ekheweli'iƚ qu' heik'eni'ƚ ewets qa pakha'ƚe Dios qa' nite'ye',
ACT 4:20 qe yekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' hili'iƚij in henfeli'ƚ eke' hi'weni'ƚ qa hepi'ye'eƚ iye?—
ACT 4:21 Pekhewe' wit'alhei, in hats yili'ijju' in ewi'ƚij iye in yijiweikittaxkii, ma' qa yiwejinfik'ikii pa'aj, nite' yi'wen pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij ƚewek qu' ƚeke'ye' qu' nitanithen, qe ta'ƚets pekhewe' week jukhew qa efuts, qe week qi in yiwqinhet pa' Dios qe ta'ƚets pakha' ƚunye'jkii pa'aj.
ACT 4:22 Qe pakha' jukhew pakha' wanaqsiimijkii pa'aj aka' ewi'ƚ ham ƚunye'ji'iju'ƚ, t'ani' qu' cuarenta (40) ƚeqe'ninqapitse'.
ACT 4:23 Ha' Pedro qa ha' Juan in hats t'atsji'ƚfik'ikii pa'aj, ma' qa ikii pakha' i'ni' pekhewe' hats ƚejefetsipji', ma' qa nifelimik'i pa'aj week pekhewe' yit'ijets pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' tenek'enheiji' pa' witset.
ACT 4:24 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an pekhewe'en, qa yit'unhet ƚi'ijpha'mek pa' ewi'ƚik'i ƚ'a'x in iyinii pa' Intata, qa yit'ijiipha'm: —Yatsat'axyij, akha' pakha' yaqsiijkii pa'aj na' wa's qa ha'ne sehe', qa pakha' qi iweli' iye qa week iye pekhewe' i'nji' enewe'en.
ACT 4:25 Akha' ƚenukinijetsju' pa'aj pa' Espíritu Santo pe' e'lijei pa' eqejkunenek'ik'i yaqwa'maxi'ƚik'i David, ma' qa nifel pa'aj in ƚit'ij: “¿Inhats'ek in nayu'kii nekhewe' nite' judiol, qa nekhewe' Israel ƚeiƚets qa yijamti'ets qu' naqsiijkii pekhewe' wekwek ham weju'ƚi'ij?
ACT 4:26 Pekhewe' wittatal ha'ne sehe' yit'ijju' pakha' t'eku'mi' qu' naqsiijkii, qa pe' tenek'enhei qa ewi'ƚ i'niji' in t'eku'mij wetju'ƚ qu' net'ejuyiju'ƚ pa' Yatsat'ax'inij Dios qa pa' ƚeqe Cristo.”
ACT 4:27 Qe yijaa'ija ha'ne witset in not'axi' wetju'ƚ hakha' Herodes qa ha' Poncio Pilato qa week nekhewe' jukhewiikal nite' judiol qa nekhewe' witsetits ha'ne Israel, qa ewi'ƚ i'niji' in t'ejuyiju'ƚ hakha' ƚe'wis oqwomehe' Jesús, hikha' ƚ'ekumiiji' pa'aj,
ACT 4:28 qe qa' naqsiijkii enewe'en pakha' hayiits yaji'letju' pa'aj pa' et'unha'x qa pa' ikfeliya'xkii iye qu' ƚunye'je'kii.
ACT 4:29 Qa hane'ej Yatsat'axyij, jeƚii wat'ij kakha' ts'ijiweikittaxi'ƚijkii enewe'en, qa ƚisij wat'ij ene' eqejkunenhei pakha' qu' nite' ƚ'ijiweyaxitsi'ipji' qu' nenfel eke' e'lijei,
ACT 4:30 qa pa' ƚet'unha'x pa' okoi qa' naqsiijkiyek qu' nenqiƚinkii, qa qu' naqsiijkii iye pe'qu' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pe'qu' qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii iye qu' nata'ƚets aka' ƚiiji' hakha' qi ƚe'wis oqwomehe' Jesús.—
ACT 4:31 Qa in hats uja'xƚi'ik'i pa'aj in iyin, ma' qa pakha' i'niji' in not'ax wetju'ƚ qa me'le'le'l pa'aj. Qa week topolij pa'aj pa' Espíritu Santo, ma' qa nite' nijiweyipji' in nifel ke' ƚe'lijei pa' Dios.
ACT 4:32 Pekhewe' tek'enik'i pa'aj week ewi'ƚ pa' ƚaqjamtikineyejeikii. Ham pa'qu' nit'ijets qu' natsat'etsijha pekhewe' yatsat'etstaxijha in ƚewekwekits, qe weekij yijat'ij in yatsat'etsij week pekhewe' wekwek.
ACT 4:33 Qi pa'aj pa' ƚet'unha'x hekhewe' apóstoles qa nite' yili'ij pa'aj in nifel in iƚa'x iye pa' Yatsat'ax'inij Jesús, qa qi pa'aj in yi'fen pa' Dios.
ACT 4:34 Ham pakha' qu' hami'im pa'aj pe'ye' pekhewe'en, qe week pekhewe' na'li'm ƚeqe sehel qa pe' ƚetsil iye qa t'ihinji'jij pa'aj, qa neka'xiikii pe' ƚ'astai
ACT 4:35 qa tisji'jij pa'aj he' apóstoles. Ma' qa netisjiiju' pe' weekji' pakha' qu' hame'jiji'm pe'ye'.
ACT 4:36 Qa pakha' José, Chipre ƚeiƚe', ewi'ƚ jukhew ta'ƚets pekhewe' ta'ƚets pa'aj pa' Levi'ik'i, qa he' apóstoles qa ƚeqiyij pa'aj Bernabé, ikji' eq'iltinhetsax.
ACT 4:37 Pakha'an na'li'm pa'aj pa' ƚeqe sehe', ma' qa t'ihinij pa'aj. Qa pe' ƚ'astai qa neka'xii pa'aj qa tisij he' apóstoles.
ACT 5:1 Qa pakha'ƚe ewi'ƚ jukhew ƚii Ananías qa pe' ƚewhe'ye' Safira, t'ihintaxij iye pa'aj pa' ƚeqe sehe'.
ACT 5:2 Qa amaneiƚi'ij pa'aj pe' uja'x pe' ƚ'astai, qa hatsƚe weeki'ƚij pe' ƚewhe'ye' in nikfe'li'ƚets, ma' qa pe' uja'x iye qa tisij pa'aj he' apóstoles.
ACT 5:3 Ma' qa ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Ananías, ¿inhats'ek pa' inwo'met (Satanás) in yoponhetij pa' atawe'j qa ƚaqantaxkii pa' Espíritu Santo, ma' qa amaneitaxij pa' ƚapk'as pe' ƚaja' pa' sehe'?
ACT 5:4 In mexe nite' ƚ'ihinij, ¿me nite' ƚantsat'axij? Qa in hats ƚ'ihinij, ¿me qa nite' akha' qu' ejeƚijkii pa'qu' eqfenye'ji'ij pe' ƚ'astai? ¿Inhats'ek in ƚ'enji' pa' atawe'j qu' aqsiijkii aka'an? Nite' ene' jukhew qu' aqankii, qe pa' Dios hikpa' ƚaqantaxkii.—
ACT 5:5 In yepi'ye' ek'i pa'aj pa' Ananías ekewe' wi'tlijei, qa namju', qa ƚeyi'jju' pa'aj in wa'm. Qa week pekhewe' i'ye'ej pa'aj qa qi in nijiwei.
ACT 5:6 Ma' qa niipha'mkii pe' jutjanhets qa yijuphe'ƚ qa yahi'nfik'i pa'aj qa ti'jik'ui.
ACT 5:7 Ma' qa in hats suujik'i pa'aj i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚ horayi'ik'i pa'aj in namtax pe' ƚewhe'ye', nite' nikfe'lets pa'aj pakha' ƚunye'jkii.
ACT 5:8 Ha' Pedro qa nifaakan pa'aj: —Enfel ye'mha, ¿me ƚ'ihiniƚij pa' eqe sehe' e'ƚ aka' uja'x?— Pekhe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Ehe, hik kakha' ƚajanye'j.—
ACT 5:9 Ma' qa ha' Pedro qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in ƚ'eku'mi'ƚij wetju'ƚ in ƚatyaji'i'ƚij qu' ijaajini'ƚ pa' ƚeqe Espíritu pa' Yatsat'ax'inij? Hats na'liju'ƚ ne' ti'jik'ui iku'uj ka' ewhe'ye'ek'i qa hane'ej qa' akha'ye' qu' neti'j ek'ui.—
ACT 5:10 Qa hik pakha'aj pe' efu qa namijupju' ƚef'iyeyiiju' pa'aj ha' Pedro, qa s'uuf pa'aj. Qa in hats te'nuitaxetsji' iye pa'aj pe' jutjanhets, qa yeeƚtax iye pa'aj in hats wa'm iye. Ma' qa yeka'xfik'i iye pa'aj qa yimetinheti'm pa' tiji'k'uyi' iye pe' ƚesehek pa' ƚewhe'ye'ek'i.
ACT 5:11 Ma' qa week pekhewe' yijayan pa' Jesús qa week iye pekhewe' i'ye'ej aka' ƚunye'jkii pa'aj, qa qi in nijiwe'yets pa'aj qu' ƚunyejeye' aka'an.
ACT 5:12 Pe' ƚokoyei hekhewe' apóstoles i'nijji' pa' Dios in yaqsiimijkii pekhewe' olots ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pekhewe' iye qi in yitjuƚaxijpha'mkii pekhewe' jukhew qa efuts iye. Week not'axji'ij qu' ewi'ƚ na'nji'ji' pa' ts'eewe'efi estji' ƚii Salomón pe' qi witlijtsitjiyetsji'.
ACT 5:13 Qa hamƚe pekhewep pakha' qu' nisu'un qu' nakets iye pekhewe'en, ƚa'mek, pakha' week witset qa yiwqinhetji' pekhewe'en.
ACT 5:14 Qa pe' tek'enets nite' yeqeku' pa' Yatsat'ax'inij, qa hats les in t'ijaifik'iha pa'aj, olotsija pekhewe' jukhew qa efuts iye.
ACT 5:15 Qi'ija in nite' yeqeku', ma' qa neka'xijetsfik'ikii iye pe' wanqaats'eju' pe' ƚewhilaxits qa ƚalatits iye pa' wit'ikheyi'j, hats'inha qu' nenekik'i pa' wit'ikheyi'j ha' Pedro. Ma' qa nasinipji' pe'ye' pa' ƚesi'nq'al, ƚeq'eneƚeya'x.
ACT 5:16 Qa pekhewe' iye i'ni' pe' witsetits ƚelits ƚekuwelii na' Jerusalén, qa namii iye pa'aj neka'xiikii pe' wanqaats'eju' qa pekhewe' i'nji' pekhewe' uƚ'ets espíritus, ma' qa week iƚii pa'aj enewe'en.
ACT 5:17 Ma' qa pa' qiji' ƚatata pe' pa'il qa pekhewe' iye saduceos ewi'ƚ i'ni'ƚi' pa'aj, qa qi in teqemtshenetskii pa'aj hekhewe' apóstoles.
ACT 5:18 Qa te'nekumhi'yi' pa'aj he' apóstoles qa wenuihinifi pe' witq'opheƚitjii.
ACT 5:19 Qa pakha'ƚe ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij, in najaleikii, qa yit'ijik'i qhof pe' ƚejil qa yeka'xik'uifik'ikii pa'aj, qa yit'ijets:
ACT 5:20 —Ma'aƚii iye ne' qi witlijtsitjii qa' ats'ap'ayi'iƚijifi iye qu' enfeli'ƚi'm ha'ne witset week ekewe' wi'tlijei t'ejuyets na' witiƚa'x nite' yili'ij.—
ACT 5:21 In yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa uyifi iye pa'aj in leefiju' kekhe' qi witlijtsitjii ma' qa i'nq'ijatshen iye pa'aj. Pa' qiji' ƚatata pe' pa'il qa week pekhewe' ewi'ƚ i'ni'ƚi' pakha'an, ma' qa iyinii pa'aj qu' nonothet wetju'ƚ pa'aj pe' week pekhewe' Junta Suprema, ikji' pekhewe' wit'alheiji' pa' Israel. Ma' qa inq'ukintaxii pa'aj pe' witq'opheƚitjii qu' netetka'xii he' apóstoles.
ACT 5:22 Qa pekhewe'ƚe oq'opheƚinetsilets in yamtaxii qa ham pa'qu' ni'wenifi pekhewe'en pe' witq'opheƚitjii. Qa tepilii iye pa'aj pekhewe' ƚ'alhei, qa nifeli'm qa yit'ijets:
ACT 5:23 —In tsami'ƚets ke' witq'opheƚitjii week yijanit'etsji' he' ƚejil qa he' yejeƚ qa ts'ap'a'ajup iye he' ƚejil. Qa in hi'ttaxi'ƚij qhof qa k'uitaxi'ƚifi qa ham pa'qu' hi'weni'ƚ.—
ACT 5:24 In yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe'en pakha' tenek'enhe'yipji' (capitán) pekhewe' yejeƚ ke' qi witlijtsitjii qa pekhewe' iye tenek'enhe'yij pe' pa'il, ma' qa qi in qhel qhelij wetju'ƚ pa'qu' nit'ijju', ma' qa aje'eƚ yumti'ijets iye qu' les juffe' pa'qu' ƚunyejeye' iye pekhewe'en.
ACT 5:25 Qa suujƚe in nametsji' pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew, qa yit'ijets pa'aj in nifeli'm: —Hekhewe' jukhew ƚo'nophe'ƚtaxi'ƚju' hats i'ni' iye ne' qi witlijtsitjiyii yijatshen iye hekhewe' jukhew qa efuts iye.—
ACT 5:26 Ma' qa pa' tenek'enhe'yipji' (capitán) pe' oq'opheƚinetsilets yejeƚ pe' witlijtsitjii qa ikii pa'aj he' apóstoles ƚijts'eyek pe' ƚelits oq'opheƚinetsilets, qa neka'x pa'aj ham ƚeqfenyejeyi'ij, qe nijiweyiju'ƚ pekhewe' jukhew qa efuts iye, qe q'ax qu' nenjele'ejkii pe'qu' utele'.
ACT 5:27 In neka'x pa'aj qa yenji'ju' pakha' ƚeqewuk'uji' pekhewe' wit'alhei Junta Suprema. Ma' qa pakha' qiji' pa'il ƚatata
ACT 5:28 qa yit'ijets pa'aj: —Yekheweli'ƚ hayiits k'ayajitaxi'ƚijetsha' qu' yape hasu'uj i'nq'ijatsheni'ƚij kakha' witii. Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats week topo'oj ha'ne Jerusalén pekhewe' ƚ'inq'ijatsheniƚij. Qa ƚisu'uni'ƚ iye qu' it'iƚij yiwets qu' yekheweli'iƚ qu' hilani'ƚ kakha' jukhew'ik'i.—
ACT 5:29 Qa hakha'ƚe Pedro qa week iye hekhewe' apóstoles qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ijiju'ƚ: —Les ƚe'wis qu' nojo qu' heik'eni'ƚets pa' Dios qa' ink'aye'ƚe ene' jukhew.
ACT 5:30 Pakha' ƚeqe Dios pe' i'nalheyik'i hats yiƚin iye ha' Jesús, hik hakhaa'ija ekheweli'ƚ ƚilani'ƚ qa ƚ'eni'ƚji'pha'm ke' ewi'ƚ k'ayaji' (cruz).
ACT 5:31 Hakha'an pa' Dios hats yiwqinhetji' qa yinhiniju' pa' yiya'yik'i, ma' qa ƚakha' qa Tenek'enhei qa Eqiƚina'x iye, hats'inha ha'ne Israel qa ƚeke'ye' qu' nenikfelitijƚetets pa' uƚ'ax in yaqsiijkii ma' qa' nawatwamhitik'i pe' ƚewuƚ'ets.
ACT 5:32 Yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets qa hi'weni'ƚ iye ekewe' wekwek, qa pa' Espíritu Santo iye qa yi'wenij iye, hik pakha' pa' Dios tisij pekhewe' qu' netk'enets.—
ACT 5:33 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, ma' qa qi in nayu'kii pa'aj pekhewe'en qa neqek'uyutaxijju' pa'aj.
ACT 5:34 Qa pakha'ƚe ewi'ƚ fariseo ƚii Gamaliel, i'nq'ijatshenij iye kekhewe' Moisés ƚe'lijei, pe' jukhew yisu'un yiwqinhetji' iye pa'aj pakha'an. Qa ts'ap'a pa'aj qa mexe yuki'nfik'ikii ƚ'ajƚi'ij he' apóstoles.
ACT 5:35 Ma' qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Jukhew Israel ƚeiƚets, jeƚi'ƚiju'ƚ pakha' ƚeneqfenyejeyu'uƚij enewe' jukhew.
ACT 5:36 Ijamti'iƚik'i mente' toxik'i pakha' Teudas'ik'i in we'nt'unhettax qa wo'taxii pa'qu' ƚunye'je'. Qa olots pa'aj pe' yijayan i'nƚi'i qu' cuatrocientoye' (400) pe' jukhew. Qa talanhetiiƚe pa'aj qa week pe' yijayantax pa'aj qa yak'eskii, ma' qa yili'ij pa'aj.
ACT 5:37 Qa ƚ'anu'upji' iye aka'an qa niipha'm iye in we'nt'unhettax iye pakha' Judas'ik'i Galilea ƚeiƚe', pekhewe' neƚutsji' pa'aj in wetjeyumtshen ene' week (censo). Qa olots iye pe' yijayan pa'aj jukhew. Qa wa'mƚe iye pa'aj, qa week pekhewe' yijayantax qa yak'eskii iye, ma' qa yili'ij iye pa'aj.
ACT 5:38 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets: hasu'uj pa'qu' eneqfenyejeyu'uƚij enewe' jukhew. Iwejinƚi'ij, qe kakha' naqaqsijkineyu'ujkii axe'm qu' hats naqsiijkii qu' nata'ƚƚe'ets ene' jukhewƚe, ma' qa' nili'ij hatse'.
ACT 5:39 Qa qu' nata'ƚƚe'ets pa' Dios, qa' nite' amiti'iƚ qu' iwuƚ'enhettaxi'ƚijkii. Jeƚi'ƚiju'ƚ, hasu'uj ejuihifeyi'iƚij pa' Dios.—
ACT 5:40 Qa week yumti qu' nasiinik'iha. Ma' qa in hats taya'yiifik'i iye pa'aj he' apóstoles qa neqsilanju' pa'aj, qa yittaxijets iye qu' yape hasu'uj nenfel kakha' Jesús ƚii, ma' qa yiwejinfik'ikii pa'aj.
ACT 5:41 He' apóstoles qa ikik'uifik'i pa'aj pe' wit'alhei. Qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj, qe pekhewe'en nikfe'lets pa' Dios in hats nikfe'lets in hats qitsi'm pa' nite' ƚeqekuyejei pekhewe'en, ma' qa yiwejinets qe hats weju'ƚiju'ƚ qu' nataatshenhetii qu' nata'ƚets kakha' Jesús ƚii.
ACT 5:42 Week neƚuts, kekhe' qi witlijtsitjiyifi qa ƚunye'j ji'ij pe' wititsiliikii in nite' yili'ij in i'nq'ijatshenij qa nifel iye pa' Jesús in hik pakha' pa' Cristo.
ACT 6:1 Pekhewe' neƚutsji' pa'aj, in hats t'ijaifik'iha pa'aj pe' nite' yeqeku', ma' qa pekhewe' judiol Grecia ƚeiƚets qa na'l pa'aj pa' yutenij ƚunyejei pe' judiol itsetina'x, qa yit'ijets pekhewe' ƚeqe wikiihalei pekhewe'en in nite'te' testiiji'ij qa te'nineiji'ijkii pe' witqats week neƚuts.
ACT 6:2 Ma' qa he' doce (12) apóstoles qa no'thet wetju'ƚ pa'aj pekhewe' week hats yijayan pa' Jesús, qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Nite' ƚe'wisijupi' qu' nite' hejeƚi'iƚets ekewe' ƚe'lijei pa' Dios ma' qa' k'ejeƚiƚijets pekhewe' aqatsi'ƚ.
ACT 6:3 Qa hik ta'ƚijupi', yejefets, jeƚi'ƚji' qa ku'mi'ƚiiji' nekhewe' i'ni'ƚ etji'teje'm pe'qu' wetsjuk tatsai (7) jukhewe' qu' enikfe'li'ƚijets pa'qu' ƚunyejeye' in ƚe'wis, qa qitsi'm iye pa' Espíritu Santo qa pa'qu' ƚikfeliyaxitse'kii iye. Qa hik pekhewe'ye' qu' hetisi'ƚij aka'an qu' nithayiki.
ACT 6:4 Qa yekhewelƚi'iƚ qa' hetjimaaƚijek qu' nek'iyini'ƚ qa qu' nek'inq'ijatsheniƚij iye ke' ƚe'lijei pa' Dios.—
ACT 6:5 Week yi'sinhetijupi' pa'aj aka' wenit'ij. Ma' qa t'eku'miiji' pa'aj pa' Esteban, hik pakha' qi'imha pa'aj pa' nite' ƚeqekuye'j qa pa' Espíritu Santo iye. Qa t'eku'miiji' iye pa' Felipe, pa' Prócoro, pa' Nicanor, pa' Timón, pa' Parmenas qa pa' Nicolás, hik pakha' ta'ƚiyek ha' Antioquía hatsƚe judio'oj pa'aj.
ACT 6:6 Ma' qa pekhewe'en qa neka'xets pa'aj he' apóstoles, qa in naxijik'i in iyinipji' pa'aj, ma' qa week he' apóstoles qa t'eku'mipji'kii pa'aj ƚeiƚal pekhewe'en.
ACT 6:7 Ma' qa kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios qa hats qi'ija in t'ijaifik'i pa'aj, qa pakha' uja'x pekhewe' tek'enets pa'aj i'ni' na' Jerusalén qa qi'ija in t'ijaifik'i pa'aj, qa olots iye pa'aj pe' pa'il tek'enik'i eke' witlijei t'ejuyets pa' nite' witqekuye'jij pa' Jesús.
ACT 6:8 Pa' Esteban, qi'im pa'aj pa' nite' ƚeqekuye'j qa pa' ƚet'unha'x iye, qa yaqsi'ji'mijkii pe' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pe' yitjuƚaxijpha'mkii iye pekhewe' jukhew qa efuts iye.
ACT 6:9 Ma' qa pe' uja'x pekhewe' judiol pe' ƚe'lijtsitjii ƚiyek “Libertos”, wenetsji'ƚiƚ pe' judiol ta'ƚii pa' sehe' Cirene qa pe' ta'ƚii pa' witset Alejandría qa pe' ta'ƚiyek pa' sehe' Cilicia, qa pe' ta'ƚiyek pa' sehe' Asia qa iyeti'ƚju' pa'aj pa' Esteban qi in t'unitsik'i pe' ƚe'lijei pekhewe'en.
ACT 6:10 Qa nite'ƚe weju'ƚiju'ƚ pekhewe'en qe pa' Esteban in iyet qi pa' ƚikfeliya'xets pe' wekwek ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
ACT 6:11 Ma' qa pekhewe'en qa wanat'inij pa'aj in yiyaji'etskii qa yijanin pekhewe' uja'x jukhew qu' nowotk'onijkii pa' Esteban qa' nit'ijju': —Hepi'ye'eƚij in uƚ'etsik'i kekhewe' ƚe'lijeyij pa' Moises'ik'i qa pa' Dios iye.—
ACT 6:12 Ma' qa pekhewe'en qa ta'ƚets in yiwakaninkii pa'aj pa' witset, qa week iye pe' tenek'enhei qa pekhewe' iye i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei. Qa t'eku'mi' pa'aj qa yeka'xii pekhewe' Junta Suprema.
ACT 6:13 Ma' qa yits'apanhetji'ju' ƚeqewuk'u pekhewe' jukhew qu' nowotk'oni'mkii pe' wit'alhei, qa yit'ijju' pa'aj: —Ha'ne jukhew nite' yili'ij in uƚ'ax qa iyetji'jij in t'ejuyiju'ƚ ne' qi witlijtsitjii qa t'ejuyiju'ƚ iye kekhewe' yit'ij pa'aj pa' Moises'ik'i,
ACT 6:14 qe hepi'ye'eƚij in yit'ijets kakha' Jesus'ik'i, Nazaret ƚeiƚe'ek'i, qu' niwu'm hatse' ne' qi witlijtsitjii qa' nink'aihitik'ui iye kekhewe' injunyejei jiyejetij pa'aj pa' Moises'ik'i.—
ACT 6:15 Ma' qa in yejeƚtaxje'mha pa'aj pa' ƚeju's pakha'an, week pekhewe' i'nju'kii wit'alhei (Junta Suprema), qa yi'wen pa' ƚeju's in hik ƚunye'j qu' angele'.
ACT 7:1 Ma' qa pa' qiji' pa'il ƚatata qa yit'ijets pa'aj pa' Esteban: —¿Me yijaa'ija aka'an?—
ACT 7:2 Pakha'an qa yit'ij pa'aj: —Ek'en qeku'ni'ƚ yiwetsek, yejefets qa wit'alhei iye. Pakha' ƚe'wis Dios we'nethinets pa'aj pakha' i'nalek'ik'i Abraham in mexe i'ni' pa'aj pa' sehe' Mesopotamia, in mexente' i'ni'kii pa'aj pa' witset Harán.
ACT 7:3 Qa yit'ijets pa'aj: “Ma'ak'ui ha'ne eqe sehe' qa enewe' iye ejefets, qa' amii na' sehe' yakha' qu' k'ethinij.”
ACT 7:4 Ma' qa pa' Abraham qa ikik'uifik'i pa'aj pekhewe' ƚiyits caldeos, qa yamii qa i'ni'kii pa' Harán. Qa hikpa' qa ta'ƚi' pa'aj in hats wa'm pa'aj pa' ƚatata'ak'i, qa pa' Dios qa neka'xii pa'aj ha'ne hane'e'in sehe', ha'ne hane'ej ekheweli'ƚ ƚa'ni'ƚi'.
ACT 7:5 Qa pa' Dios qa nite'ƚe tisij qu' natsat'axij nite' iye pa'qu' ƚuk'eye'en ha'ne sehe'. Ƚa'mek qa yit'ijets pa'aj in yiwjutsiqeni'm pa' Abraham in mexe hamtax pa'qu' ƚa'se' qu' netisij ha'ne sehe' qa week pekhewe' qu' nata'ƚets hatse' pakha'an.
ACT 7:6 Qa yi'tƚi'ijets iye pa'aj pa' Dios aka'an: “Pekhewe' ta'ƚ ewets hatse' i'nji'kii hatse' pa'qu' nite' natsat'etsi'ij witset ma' qa jukhewiikali'ij, ma' qa' hikpa' qu' na'ni' qu' witƚinheyi'ij qa' qi qu' natawitjaxtii qa' namijets cuatrocientos (400) ininqapits.
ACT 7:7 Qa' hitani'thenƚe yakhaa'ija qu' hitatinithen pakha' qu' ƚunye'je'ƚe pe' witsetits qu' ƚeƚinheye'taxi'ƚ ej,” yit'ij pa'aj pa' Dios, “qa' ƚ'anu'upji' aka'an ma' qa ma'aƚik'uifik'i pakha' witset qa' iyini'ƚyii qu' ni'iƚiji' ha'ne hane'e'in sehe'.”
ACT 7:8 Ma' qa pa' Dios qa tisij kakha' ewi'ƚ qu' ƚeqfenyeje' ƚewek ƚii circuncisión. Qa hik aka' ƚunye'j pa'aj pa' Abraham qa nekfik'i pa' ƚa's Isaac, qa in hats wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) ƚeqe neƚutsfik'i pa'aj qa yaqsiijkii kakha' circuncisión. Pa' Isaac qa hikpa' ƚatata pa' Jacob, qa Jacob qa ƚatata'ek pekhewe' pe' doce (12) jukhew jita'ƚets pa'aj.
ACT 7:9 Ma' qa enewe' jita'ƚets pa'aj qa teqemtshenetskii pa'aj pa' José, ma' qa t'ihinij qu' newetka'xii pa' Egipto. Qa pakha'ƚe Dios qa yejeƚets pa'aj pakha'an,
ACT 7:10 qa yilithinik'ui pe' wekwek yaats'etaxij, qa tisij iye pa' ƚikfeliya'xets pe' wekwek qa yisu'unkeninij iye pa' Faraón, wittata pa' Egipto, hik pakha' yeni' pa'aj qu' netnek'enhei (gobernador) pa' week Egipto qa week iye pekhe' ƚetsi'.
ACT 7:11 Ma' qa nam pa'aj pa' yipku' pakha' week sehe' Egipto qa pa' sehe' Canaán iye, qa qi pa'aj pakha' yaats'e'ej, qa pe' inalheiyik'i qa ham pa'aj yeeƚi'ijji' pa'qu' ƚaqe'.
ACT 7:12 Ma' qa pa' Jacob in i'ye'ej pa'aj in na'li' pa' Egipto pe' witqats trigo qa yukinii pa'aj pekhewe' ƚelits i'nalheyik'i, hik pakha'aj i'nk'aƚe pa'aj yamii.
ACT 7:13 Qa in wapilii iye pa'aj, ma' qa hik pakha'aj qa tetfeli'm pa' José pekhewe' ƚejefets. Qa hik aka' ƚunye'j pa' Faraón in nikfe'lets pa'aj pekhewe' ta'ƚets pa' José.
ACT 7:14 Ma' qa pa' José qa inqekenij pa'aj pe' ƚe'lijei, qa iyinii pa' ƚatata Jacob qa week pekhewe' yatsat'etsij pakha'an uja'x yamets pa'aj in week setenta y cinco (75) pe' jukhew.
ACT 7:15 Ma' qa hik ta'ƚijupi' pa' Jacob qa yamii pa' Egipto, pakha'an qa hikpa' wa'mi' pa'aj qa week iye pekhewe' i'nalheyik'i.
ACT 7:16 Qa pe' ƚenuts wa'nahinii pa'aj pa' sehe' meti'm pa' witset Siquem, qa we'neni' pa'aj pakha' nimeƚkuket, pakha' sehe' taqhayijets pa'aj pa' Abraham'ik'i pekhewe' ƚelits pa' Hamor'ik'i i'ni' pa' witset Siquem.
ACT 7:17 Qa in hatsƚe k'esiyu'ets pa'aj pa' ƚahats'ij qu' nafits pakha' hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i, qa pe' Israel qa hats qi in t'ijaifik'i pa'aj in i'ni' pa' Egipto,
ACT 7:18 yamƚi'ijii in ink'ayik iye pakha' wittata pa' Egipto, pakha'an qa hats nite' nikfe'lets pa'aj pa' Jose'ek'i.
ACT 7:19 Ha'ne ink'ayik wittata pa'aj, qi in yawitji pa'aj pe' inejefetsik'i. Qa inaqyaji'ij pe' i'nk'a nekji'ijtaxfik'i qu' netwumhitiiƚeji'ij, ma' qa' nawa'mƚeji'ij.
ACT 7:20 Qa hik pakha'aj pakha' ƚahats'ij pa'aj pa' Moises'ik'i qa nekfik'i pa'aj, pakha'an pa' Dios yisu'un pa'aj. Qa pe' ƚ'alheyik'i qa yejeeƚetsha pe' ƚetsi'ii pa'aj yamijets wetshetk'ewi'ƚ juwelits.
ACT 7:21 Ma' qa in hats nite' ƚeke' pa'aj qu' naqsi'j, qa yeka'xtaxfik'i ma' qekha nawa'mƚetax, qa pe' Faraón ƚasi' qa t'eku'mi' pa'aj qa yaqsi'j qa hik ƚunye'j qu' ƚa'se'.
ACT 7:22 Ma' qa pa' Moisés qa t'ijatshenheti'yij week pa' ƚikfeliya'xets wekwek pe' Egipto ƚeiƚets, qa nikfe'lets pa'qu' nit'ij qa pa'qu' naqsiijkii iye.
ACT 7:23 Qa in hats k'esiyu'ets qu' cuarenta (40) ƚeqe'ninqapitse' pa'aj pa' Moisés, ma' qa yoksi'wen pa'aj pa' ƚatawe'j in yisu'un qu' nat'alit'ii pe' ƚejefets, hik pekhewe' israel'ik'i ƚelits.
ACT 7:24 Qa hik pakha'aj qa yi'wenij pa'aj pa' Egipto ƚeiƚe' in qi in yawitji pa'aj pa' Israel ƚeiƚe'. Qa te'weyik'i pa'aj pa' Moisés qa yilan pa'aj pa' Egipto ƚeiƚe'ek'i.
ACT 7:25 Pa' Moisés yumtitax pekhewe' ƚejefets qu' hats nenikfe'lik'uyi' pekhewe'en, pa' Dios qu' nukinfik'ikii hatse' qu' na'nijji' pakha'an, qa nite'ƚe nikfe'lik'uyi' pekhewe'en.
ACT 7:26 Qa pakhap neƚukii qa yamii pa'aj pekhewe'en, qa yi'wenij pa'aj pekhewe' wetsjuk in ijenju' wapilƚe wetju'ƚ pa'aj, qa yaq'ayintax wetju'ƚ, qa yittaxijets: “Jukhew, e'witjefeye'k ini'ƚek, ¿inhats'ek in uƚ'etsi'ƚ wetju'ƚ?”
ACT 7:27 Qa pakha' teqek'uikii pa'aj qa weqwu'm pa'aj, yiwu'm pa' Moisés, qa yit'ijets: “¿Ƚek pakha' neni' qu' enek'enhe'yi'ƚyipji' qa qu' e'juezi'iƚ yipji' iye?
ACT 7:28 ¿Ye' me ƚenqek'uyu'yij iye qu' hik ƚunye'je' ka' ƚilan neƚu egipto'ok'i?”
ACT 7:29 Ma' qa in yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, pa' Moisés qa ilatii pa'aj qa i'ni'kii pa' sehe' ƚii Madián. Qa hik pakha'a' qa na'l pe' ƚelits wetsjuk.
ACT 7:30 Ma' qa in hats yamijets cuarenta (40) ƚeqe'ninqapits in i'ni'kii pakha'an, qa we'nethinets pa'aj pa' ewi'ƚ ángel i'nji'teje'm pa' ƚ'elepep pe' ewi'ƚ najkak ƚasi' in tujje'm pa'aj pakha' ham i'ni'i' qa meti'm pe' utek ƚii Sinaí.
ACT 7:31 Pa' Moisés yitjuƚaxijpha'm pa'aj in yi'wen aka'an. Ma' qa in iktaxets pa'aj qu' netmetinheti'm lees qe qa' itometsaaxji'ijha, ma' qa yepi'ye' pa'aj pa' ƚ'a'x pa' Yatsat'ax'inij, qa yit'ij pa'aj:
ACT 7:32 “Yakha' ƚeqe Dios ke' alheyik'i Abraham, Isaac qa Jacob.” Pa' Moisés qa tsalalkii pa'aj, qa nite' yejeƚju' pa'aj.
ACT 7:33 Qa pakha'ƚe Yatsat'ax'inij qa yit'ijets pa'aj: “Enit'ijji' ne' otshilaxtiiqe ha'ne sehe' mexe ha'ni'.
ACT 7:34 Hi'wenijha na' yitset in qi in tawitjaxtii in i'ni' na' Egipto, qa hepi'ye' iye in qi in yeqejtsile'ejkii. Qa he'yili'tju' qe qa' hiwejinkii. Te'ƚun, hane'ej qu' k'ukinii na' Egipto.”
ACT 7:35 Ha'ne Moisés, hik ha'ne pakha' t'oqowe'yiju'ƚ pa'aj pekhewe'en in yit'ijets pa'aj: “¿Ƚek pakha' neni' qu' enek'enhe'yi'ƚyipji' qa qu' e'juezi'iƚ yipji' iye?” qa hik hane'ija pakha' yukin pa'aj pa' Dios qe qa' netnek'enhei qa qu' nineqweji'nfik'i iye qu' nata'ƚets qu' ni'fen pa' ángel we'nethinets pa'aj pekhe' najkak ƚasi' ji'teje'm.
ACT 7:36 Ha'ne jukhew in yukinik'uifik'i pa'aj pa' Egipto, yaqsiijkii pe' ham ƚunye'ji'iju'ƚ qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pakha' witset'ii Egipto, qa pa' qi iweli'ii iye ƚii Mar Rojo qa in neki'kii iye pakha' ham i'ni'i' qa yamijets cuarenta (40) ininqapits pa'aj.
ACT 7:37 Qa hik hane'ija iye ha'ne Moisés yit'ijets pe' ƚelits pa' Israel'ik'i: “Pa' Dios yaqsiijkii hatse' qu' nata'ƚi'ƚ etji'ju' pakha' ewi'ƚ profeta hik yijunye'j.”
ACT 7:38 Ha'ne Moisés hik ha'ne i'nji'teje'm pa'aj pekhewe' neki'kii pa'aj pa' ham i'ni'i', qa weekji' iye pa' ángel pakha' tafaakate'yi'ƚkii pa'aj pe' utekji'pha'm ƚii Sinaí, qa hik pakha' iye pa' tafaakate'yi'ƚ pa'aj pe' inqa'jteyik'i. Qa hik ha'ne iye ha'ne Moisés testi'yij pa'aj eke' wi'tlijei ta'ƚets pa' witiƚa'x qe qa' nayaxkit inwets qu' jineƚisij.
ACT 7:39 Qa hane'en pekhewe' inqa'jteyik'i nite' yisu'un pa'aj qu' netk'enets, qe yutenija yijat'ij, qa pe' ƚatawjets qa yaqamaxji' in nipilheyu'taxii iye pa' Egipto.
ACT 7:40 Pekhewe'en qa yit'ijets pa'aj pa' Aarón: “Anaqsi'ji'ƚ ye'mju' pekhewe' qu' inqo diositsi'ij qa' hik pekhewe'ye' qu' nojo i'nk'ui, qe hakha' jiyekaxik'uifik'i ha' sehe' Egipto, Moisés, nite' tsikfe'li'ƚets pa'n qu' ƚunye'je'kii.”
ACT 7:41 Hik pakha'aj pekhewe' neƚutsji' qa yaqsiijkii pa'aj pa' ewi'ƚ wakka ƚa's qa yilanifi iye pe' inqa'metetsik'i pakha' witeqsi'nq'al, qa qi in yi'sinhet wetju'ƚ pa'aj pakha' ƚaqsijikƚi'ijkii pe' ƚokoyeiƚe pekhewe'en.
ACT 7:42 Qa pakha'ƚe Dios qa we'nitonimets pa'aj pekhewe'en ma' qa tisij aka'an, hats'inha pekhewe'en qa' niyinii week pekhewe' i'nji' ha'ne wa's, in ƚ'anyejeyek pa'aj pekhewe' ƚafaakanhei pe' profetas'ik'i: “Israel'ik'i ƚelits, ¿me yakha' qu' anlani'ƚ yifikii qa ƚesƚisi'ƚij kekhewe' inqa'metetsik'i ƚami'ƚijets cuarenta (40) ininqapits in mexe ƚa'ni'ƚi'kii hakha' ham i'ni'i'?
ACT 7:43 Ekheweli'ƚ ƚekaxiƚkii ne' eqjiiki'iƚij na' witeqsi'nq'al Moloc, qa ne' ƚoqo footeki' na' dios Renfán, hik enewe' witeqsi'nq'alits ƚanaqsi'ji'ƚju' qe qa' iyini'ƚii. Qa yakhap ji'jek qu' k'ewu'mi'ƚii na' ƚ'anu'ui les toxi'mii na' Babilonia.”
ACT 7:44 Pekhewe' inqa'jteyik'i in i'ni'kii pa'aj ham i'ni' na'li'm pekhe' witlijtsitjii (tabernáculo) jutsiqaxij in i'nijupkiiha pa' Dios. Qa hik ƚunye'jija pekhe'en pakha' hats yit'ij qu' ƚunye'je' pakha' tafaakate'yi'ƚ pa'aj pa' Moisés, ma' qa hik ƚunye'jija pekhe' yi'wen pa'aj.
ACT 7:45 Qa pe' i'nalheyik'i iye pa'aj qa yaya'xij iye qu' neka'xkii iye pe' witlijtsitjii in hats yojo'ok'oi pa'aj pa' Josué qu' ninqitka'mij pekhewe'en pe' witsetits, tetsetiitax pekhewe' yiwu'mfik'ikii pa'aj pa' Dios qa' nayaxkiti' pekhewe'en. Ma' qa hik pakha' qa i'ni' iye pa'aj pe' witlijtsitjii yamijii pekhewe' ƚeqe neƚutsji' pa'aj pa' David'ik'i.
ACT 7:46 Pa' David'ik'i yisu'unija pa'aj pa' Dios, qa pa' Dios qa yi'fenji'jek pa'aj, ma' qa inƚe in iyintaxijets pa'aj qu' naqsiimijkii pe'qu' ƚextsi'yi'ij pakha' ƚeqe Dios ene' ƚelits pa' Jacob'ik'i.
ACT 7:47 Qa Salomonƚe pakha' niihinpha'm pa'aj pekhe' ƚextsi'ij pa' Dios.
ACT 7:48 Ƚa'mek, pakha' qiji'ha in Dios qa nite'ƚe i'nifi pe' ƚaqsijiiƚeju' ene' jukhew, in ƚ'anye'jek kakha' yit'ij pa'aj pa' profeta'ik'i:
ACT 7:49 “Pa' Yatsat'ax'inij yit'ij: ‘Ha'ne wa's yits'oji'la'x qa ha'ne sehe' qa yotshilaxƚe. ¿Pa'n ƚunye'j pe' wititsi' ƚaqsi'jtaxi'ƚ ye'mijkii? ¿Pa'n i'ni' pakha' qu' ƚeke'ye' qu' hawapi'yi'?
ACT 7:50 ¿Me nite' hik ha'ne ha'ne yikoi yaqsiijkii ene' week wekwek?’”
ACT 7:51 Ekheweli'ƚ qi in ham ƚami'iƚik'ui, nite' ƚenk'enheyu'uƚets qa nite' ƚenexpiikeyu'uƚij iye. Hayiitsƚe nite' ƚ'eku'mi'ƚijiju'ƚ pe'ye' pa' Espíritu Santo, in ƚunyejeyek pa'aj pe' alheyi'ƚik'i, qa hik aka' ejunyejeyi'ƚ.
ACT 7:52 ¿Pa'n ƚii pekhewe' profetas'ik'i pakha' qu'nte' nijayane'kii pa'aj pe' alheyi'ƚik'i? Pekhewe'en week nilanju' pa'aj pekhewe' hayiits nifeltax pakha' ƚamijiiju' hakha' yijaa'ija in yatsathen, hik hakha' ekheweli'ƚ hane'ej qa ƚowotk'oni'ƚijkiyek qa ƚilani'ƚ iye.
ACT 7:53 Ekheweli'ƚ in neƚistaxi'ƚij pa' Dios kekhewe' yit'ij pa'aj qu' nanaqsiijkii (leyes) qa i'nijji' pa'aj pe' angelits, ƚa'mek qa nite' ƚ'ek'eni'ƚets kekhewe'en (leyes).—
ACT 7:54 Pekhewe'en in yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, qa yamik'ui wiikfik'i in nayu'kii, qa t'aiji' pe' ƚek'unhetii in qi in nayu'um pa' Esteban.
ACT 7:55 Qa pakha'ƚe Esteban qa qi in topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo, qa yejeƚiipha'm pa'aj na' wa's, ma' qa yi'weniipha'm pa'aj pa' ƚesa'x pa' Dios qa pa' Jesús ts'ap'a'a' pa' yiya'yik'i pa' Dios.
ACT 7:56 Qa yit'ij pa'aj: —¡Jeƚ qeku'uƚetspha'm! Hi'wen ne' wasits wejje'm qa na' Ƚa's na' Jukhew qa ts'ap'a'a' na' yiya'yik'i na' Dios.—
ACT 7:57 Ma' qa pekhewe'en qa taya'yij wetju'ƚ pa'aj, yit'onji' pe' ƚekfii qa t'ilit'ij wetju'ƚ pa'aj pa' Esteban.
ACT 7:58 Qa yeka'xik'uifik'i pa'aj nakha' witset, qa yapeƚek pa'aj qa nijele'ejkii pe' utel. Pekhewe' yit'ijets in uƚ'ax pa' yaqsiijkii pa' Esteban qa yenijupju'kii pa'aj pe' ƚe'ntaafitits ƚef'iyeyiiju' pa' ewi'ƚ jutjana'x ƚii Saulo, qe qa' nejeƚi'mets.
ACT 7:59 Pa' Esteban in tejelaxti'yijkii pa'aj pe' utel, qa yit'ij pa'aj in iyin: —Yatsat'axyij Jesús, ku'miju'ƚ pa' yiƚa'x.—
ACT 7:60 Qa yenju' pa'aj ƚaqhutsii qa tayai yit'unhetik'i in yit'ij: —Yatsat'axyij, hasu'uj ijanin aka' qi ƚewuƚ'ax enewe'en.— Naq'axƚi'ijik'i ek pa'aj aka' yit'ij qa wa'm pa'aj.
ACT 8:1 Pa' Saulo yi'sinhetijupi'ha pa'aj in talanhetii pa' Esteban'ik'i. Hik pakha'aj pa' ƚahats'ij qa yape pa'aj qa i'nju' pa' qi a'tax ƚenifenyejei pekhewe' nite' yeqeku' pa' Jesús nakha' Jerusalenji'. Ma' qa week ilatkii yak'esji'kii pa' week sehe' Judea qa pa' Samaria iye, qa pekhewe'ƚe apóstoles qa nite' ilatkii pa'aj.
ACT 8:2 Qa pe' uja'x jukhew yijayan pa' Intata qa ti'jik'ui pa'aj pa' Esteban'ik'i, qi in yayinju' pa'aj.
ACT 8:3 Qa pakha'ƚe Saulo qa hats wo'oyek qu' niwuƚ'enhetju' qa' hamitse' pekhewe' tek'enets pa' Jesús, qa uyijik'i pe' wititsil, ma' qa yetsinji'ij pe' jukhew qa efuts iye yuihinjiifikii pe' witq'opheƚitjii.
ACT 8:4 Qa pekhewe'ƚe ilatkii yak'eskii pa'aj qa nifelƚe iye pa'aj eke' ƚe'sits wi'tlijei pakha' qu' namji'ijji'.
ACT 8:5 Pa' Felipe qa yamii pa'aj pakha' witset'ija pa' Samaria, qa i'nq'ijatshenij pa'aj in t'ejuyets pa' Cristo.
ACT 8:6 Qa not'axii pa'aj pe' olootsija, qa qi in tek'enets pa'aj in yepi'ye' pe' nifel pa' Felipe, qe yi'wenij iye pa'aj pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in yaqsiijkii.
ACT 8:7 Qe olots pa'aj pekhewe' i'ntaxji' pe' espíritus uƚ'ets (inwo'metets), pekhewe'en in ikjiik'uifik'i pa'aj qa tayaiji'ij wetju'ƚ. Qa olots iye pekhewe' onqokitstax qa pekhewe' iye f'oyoq f'oyoqtax in ƚe'sitsju' iye pa'aj.
ACT 8:8 Qa pa' witset qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj.
ACT 8:9 Qa na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Simón, hayiits weihetaxji' pa'aj pa' witset. Qa nawitjiju'kii pe' Samaria ƚeiƚets, yit'ij ƚetets in ƚakha' ewi'ƚ jukhew qiji'.
ACT 8:10 Qa week tek'enets pekhewe' if'iljetsits qa pe' patunits, qa yit'ijju': —Hane'en hik ha'ne pakha' ƚii Qi Ƚet'unha'x pa' Dios.—
ACT 8:11 Tek'entaxetsha pa'aj pekhewe'en qe hats olots pe' ininqapits in ikijje'm in yethinijkii pekhewe' yitjuƚaxjiijpha'mkii pekhewe'en.
ACT 8:12 Qa pekhewe'en in hats nite' yeqeku' pa' Felipe in nifel eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios qa aka' ƚii iye pa' Jesucristo, ma' qa wempuli'jijju' pa'aj pe' jukhew qa efuts iye.
ACT 8:13 Qa pakha' iye Simón qa nite' yeqeku' iye pa'aj. Qa in hats wempuli'jij pa'aj, qa nite' yiton pa'aj pa' Felipe, qa qi qa yitjuƚaxjiijpha'm qa yi'wenji'ij pekhewe' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ yaqsiijkii pa' Felipe.
ACT 8:14 Ma' qa hekhewe' apóstoles mexe amaneiji' pa'aj ha' Jerusalén, in i'ye'ej pa'aj pe' Samaria ƚeiƚets in hats testi'yij iye kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios, qa t'ukinheti'yii pa'aj ha' Pedro qa ha' Juan.
ACT 8:15 Ma' qa in yamii pa'aj qa iyinipji' pa'aj pekhewe'en hats'inha qu' netesti'yij iye pa' Espíritu Santo,
ACT 8:16 qe mexe nite' nametsju' pa'qu' ewii'ƚe' pekhewe'en pa' Espíritu Santo, ewi'ƚƚe in hats wempuli'jijju' ka' ƚiiji' pa' Yatsat'ax'inij Jesús.
ACT 8:17 Ma' qa t'eku'mipji'kii pekhewe'en, ma' qa testi'yij pa' Espíritu Santo.
ACT 8:18 Pa' Simón in yi'wenij pa' Espíritu Santo qu' jintesti'yij qu' nata'ƚets pe' ƚokoyei pe' apóstoles, ma' qa neqistineyutaxij pa'aj pe'qu' ƚ'astaye',
ACT 8:19 qa yittaxijets pa'aj: —Yakhap iye esƚisi'ƚij aka' witt'unha'x hats'inha pa'qu' he'yeku'mjiipji' ƚesinje' qa' netestiiji'jij pa' Espíritu Santo.—
ACT 8:20 Ma' qa ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Les ƚe'wis pe' aq'astai qa akha' iye qu' ami'ƚii pa' fe't, qe ƚumtitax qu' ƚeke'ye' qu' aqha'yijets pe'qu' ƚ'astaye' pakha' ƚeqisitƚe pa' Dios.
ACT 8:21 Akha' a'ham ji'teje'm qa nite' iye qu' eneqfeetsiyu'uj aka' witqisit, qe pa' atawe'j nite' wattsathenketik'ui pa' ƚeqjeƚinet pa' Dios.
ACT 8:22 Qa hik ta'ƚijupi' mewetlinenij aka' ewuƚ'ax, qa' iyinijetsha pa' Dios, q'axqe qu' niwamhit e'mik'i kakha' naqaqsijkineyu'taxijkii pa' atawe'j.
ACT 8:23 Qe hi'wen in topo' ej pa' ek'imii qa pa' witwuƚ'ax qa ƚeƚinek'ej iye.—
ACT 8:24 Ma' qa pa' Simón qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Iyini'ƚ ye'mii pa' Yatsat'ax'inij, hats'inha qu' ham pa'qu' yijunye'je'kii kekhewe' ƚit'iƚij yiwets iku'uj.—
ACT 8:25 Qa hekhewe'en, in hats naq'ajik'i pa'aj in nifeli'm pa' ƚunye'jkii in t'ejuyets pa' Jesús qa in nifeli'mha iye kekhewe' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij, ma' qa wapilii iye pa'aj ha' Jerusalén qa teneiƚi'ij pa'aj in nifeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei pe' olots witsetits ƚelits pa' sehe' Samaria.
ACT 8:26 Ewi'ƚ pa' ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij qa yiyaje'ets pa'aj pa' Felipe, qa yit'ijets: —Eniipha'm qa' ma, ejuyii na' i'wk'uyi'lii ma'ai hakha' wit'ikheyi'j ta'ƚii ha' Jerusalén qa yamiiju' ha' Gaza.— (Pakha' wit'ikheyi'j yijawe'j ji'teje'm pakha' ham i'ni'i'.)
ACT 8:27 Pa' Felipe qa niipha'm pa'aj qa ik, qa pa' wit'ikheyi'jii qa hikpa' qa yi'weni' pa'aj pa' ewi'ƚ eunuco Etiopía ƚeiƚe', qiji' ƚeqjeƚinenek pe' Candace qi ƚenene pekhewe' week Etiopía ƚeiƚets, pakha'an tenek'enhe'yipji' pa'aj pe' week ƚaq'astai pekhe' witnene, qa namii pa'aj na' Jerusalén qe qa' niyinii pa' Intata.
ACT 8:28 Pakha'an hats wapilii iye pa'aj pa' ƚetsetits, i'nji'ju' pekhe' ƚenhitjii koyoyoi, qa yiyinenik'i pekhewe' ƚe'lijei pa' profeta'ik'i Isaías.
ACT 8:29 Qa Espíritu qa yit'ijets pa'aj pa' Felipe: —Iƚun qa' metmetinheti'm ne' ƚenhitjii.—
ACT 8:30 Ma' qa pa' Felipe qa wekuma'xipji' pa'aj qu' netmetinheti'm, qa yepi'ye' ej pa'aj in yiyinenik'i pe' ƚe'lijei pa' profeta'ik'i Isaías, qa yit'ijets pa'aj: —¿Me ƚenikfe'lik'i na' ƚiyinenik'i?—
ACT 8:31 Pakha'an qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek qu' netsikfelik'i in ham pakha' qu' neqethen ye'mik'iha pakha' iikji'ha?— Pakha'an qa yiyaji'ets qu' na'ni'ƚji' pe' ƚenhitjii.
ACT 8:32 Pakha' i'ni' pa' yiyinenik'i pa'aj kekhewe' Intata ƚe'lijei yit'ij: —Hik ƚunye'j na'aj kots'etax in wetka'xii pa' ƚenqek'uwet, qa hik ƚunye'j iye na'aj kots'etax ƚa's qe we'ntusij nite' iyet ikesimenij, pakha'an ham yit'i'ij.
ACT 8:33 Qi in tawitjaxtii qa nite' tewejinheti'yi'm qu' netniwohoyiikii pa'qu' ƚunye'ji'ija. ¿Pa'n ƚii pakha' qu' nenfelkii hatse' qu' nana'l pe'qu' ƚelitse' pakha'an,? qe hats qu' nilanipji' ha'ne sehe'.—
ACT 8:34 Pa' eunuco qa yit'ijets pa'aj pa' Felipe: —Enfel ye'm wat'ij, ¿pa'n ƚii pakha' yit'ijets aka'an pa' profeta'ik'i? ¿Me ƚakha'ƚe qu' net'ejuyets, me i'nƚi'i pakhape' iye?—
ACT 8:35 Ma' qa pa' Felipe qa yapeƚek pa'aj qa iyet, qa ta'ƚijii pa' hats yiyinenik'i pa'aj kekhewe' we'nika'ajji', qa nifeli'm kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' Jesús.
ACT 8:36 Qa in mexe nekik'i pa'aj pa' wit'ikheyi'j, qa yamii pa'aj pakha' na'li' pa' iweli'. Qa pa' eunuco qa yit'ij pa'aj: —Jeƚ qeku'nek, hane'en iweli'. ¿Pa'n ƚii pakha' qu' mexe nenyejinik'ui qu' etsimpulijin?—
ACT 8:37 Pa' Felipe qa yit'ij: —Qu' hats weeki'ijha pa' atawe'j qu' nite' eqeku'ye', qa' ƚeke'ye'.— Qa yeku'ƚ pa'aj pakha'an qa yit'ij: —Ehe, nite' heqeku'uk'i pa' Jesucristo in hik pakha' pa' Ƚa's pa' Dios.—
ACT 8:38 Ma' qa yiyaji'ets pa' ƚeqejkunenek qa yitkelenhetju' pe' ƚenhitjii. Qa t'ilitijupju'kii pa'aj pa' iweli' qa yimpuujin pa'aj pa' Felipe pa' eunuco.
ACT 8:39 In hats tepilik'uipha'mkii pa'aj pekhewe'en pa' iweli', qa pa' ƚeqe Espíritu pa' Yatsat'ax'inij qa aje'eƚ yeka'x iye pa'aj pa' Felipe. Qa pa' eunuco qa hats nite' yi'wen iye pa'aj. Ma' qa ik iye pa'aj, qi in ƚe'wisi'mkii.
ACT 8:40 Pa' Felipe qa te'wenheti'yi' pa'aj pa' witset Azoto. Qa week na'aj yamjeets pe' witsetits qa nifelji'ji' eke' ƚe'sits wi'tlijei, week pekhewe' witsetits, yamƚi'iiha pa' witset Cesarea.
ACT 9:1 Ha' Saulo, mexe nite' yili'ij pa'aj in yijiweikit wetju'ƚ qa neqek'uyu'ujju' iye pekhewe' tek'enets pa' Yatsat'ax'inij, qa ikii pa'aj pakha' qiji' ƚatata pe' pa'il,
ACT 9:2 qa iyinijets pe'qu' witfaakanheye' (cartas) qu' net'ejuyii pekhewe' judiol ƚe'lijtsitjiyits pa' Damasco, hats'inha pe'qu' ni'wenjiifi pekhewe'en pe' yatsat'etsij pakha' Wit'ikheyi'j (Jesús) pekhewe' jukhew qa efuts, qa' no'nophe'ƚju' qa' nenka'xii na' Jerusalén.
ACT 9:3 Qa ƚunye'jkii pa'aj in hats ik, qa in hats k'esiyu'uiha pa'aj pa' Damasco, qa aje'eƚ namju' pa' koojo yamijup pa'aj ta'ƚiipha'm na' wa's.
ACT 9:4 Ma' qa pa' Saulo in hats nami'ju' pa'aj sehe' qa yepi'ye' pa' wit'ax in yit'ijets: —Saulo, Saulo, ¿inhats'ek in ƚatsawitjitax?—
ACT 9:5 Qa yit'ijets pa'aj: —¿Ƚek akha' Yatsat'axyij?— Qa yeku'ƚ pa'aj: —Yakha' Jesús, hik yakhaa'ija in ƚatsawitjitax.
ACT 9:6 Eniipha'm qa amets na' witset, qa' hik nakha'yi'i' qu' efelhiti'yi'm kakha' qu' aqsiijkii.—
ACT 9:7 Pe' jukhew ƚijts'eyek pa'aj ha' Saulo qa teke'lenju'kii pa'aj ham yit'i'ijju', yepi'ye'tax pa' wit'ax qa hamƚe pa'qu' ni'wen.
ACT 9:8 Ma' qa niitaxpha'm pa'aj ha' Saulo, qa in yemjeetax in nite' ima'taxpha'm qa hatsƚe nite' yi'wenkii. Ma' qa teneku'mhiiƚi'i' pa'aj pa' ƚokoi qa wetka'xii pa' witset Damasco.
ACT 9:9 Qa wetshetk'ewi'ƚ neƚuts in nite' yi'wenkii, qa nite' tek iye qa nite' iya'ji' iye pa'qu' iweli'ye'.
ACT 9:10 Ha' Damasco i'ni' pa'aj pa' ewi'ƚ yijayan pa' Jesús ƚii Ananías. Qa i'nji'kii pa'aj ƚotoi pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ijets: —Ananías.— Qa yeku'ƚ pa'aj: —Ha'ne qe ha'ni'in Yatsat'axyij.—
ACT 9:11 Pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ijets pa'aj: —Eniipha'm, qa' ma'ai qu' ma'ak'i na' wit'ikheyi'j ƚii Yatsathen, qa ke' ƚetsi'ii ha' Judas, qa' inaqfaakanij ha' ewi'ƚ jukhew Tarso ƚeiƚe' ƚii Saulo, qe hane'ej hakha'an mexe iyin,
ACT 9:12 qa hats i'nji'kii ƚotoi na' ewi'ƚ jukhew ƚii Ananías in uyetsji' qa t'eku'mipji' qe qa' ni'wenkii iye.—
ACT 9:13 Qa pakha'ƚe Ananías qa yeku'ƚ pa'aj: —Yatsat'axyij, olots he' hepi'ye'ej qa nifelji'ijkii pakha' ƚunye'j ha'ne jukhew, qi pa' uƚ'ax yaqsiimijkii pekhewe' ƚantsat'etsij na' Jerusalenii,
ACT 9:14 hane'ej hats na'li'm pa' ƚet'unha'x qe pe' ƚafaakanhei ta'ƚijets pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il hats'inha qu' week no'nophe'ƚju' pekhewe' hats najayantax.—
ACT 9:15 Qa pakha'ƚe Yatsat'ax'inij qa yit'ij: —Ma'ai, qe hakha'an he'yeku'mijiiji' qe qa' nenfeli'm aka' yii nekhewe' nite' judiol, nekhewe' wittatal qa nekhewe' iye ƚelits ka' Israel'ik'i.
ACT 9:16 Qe yakha' qu' hethinij hakha'an qu' qi qu' naats'e'ej pe'qu' wekweke' qu' nata'ƚ yiwets.—
ACT 9:17 Ma' qa pa' Ananías qa ikii pa'aj, qa uyifi pe' wititsi', ma' qa in hats t'eku'mipji' pa'aj qa yit'ijets: —Yejefe Saulo, hakha' Yatsat'ax'inij Jesús, hakha' we'nethin ewets pa'aj pakha' ƚenekik'i wit'ikheyi'jik'i, ts'ukin ei qe qa' i'wenkii iye qa qu' notpo' ej iye pa' Espíritu Santo.—
ACT 9:18 Qa hik pakha'aj qa namju'kii pekhewe' i'ntaxji' pe' ƚotoi hik ƚunyejeitax sehets ƚ'ajits, ma' qa hats yi'wenkii iye. Ma' qa niipha'm qa wempuli'jij pa'aj aka' ƚii pa' Jesucristo.
ACT 9:19 Qa hats tek pa'aj qa' t'un iye. Ma' qa uja'x pe' neƚuts in mexe amaneyijup pekhewe' tek'enets pa' Jesús tetseti'yi' pa' Damasco.
ACT 9:20 Qa aje'eƚ pa'aj yisu'un qu' nenfel pa' Jesús pekhewe' judiol ƚe'lijtsitjiyitsifi, qa yit'ij: —Hakha'an hik hakha' pa' Ƚa's pa' Dios.—
ACT 9:21 Qa week pe' yepi'ye' pa'aj qa yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju' pa'aj: —¿Me nite' hik ha'ne pakha' Jerusalenii nawitjiju'kii pekhewe' yijayantax aka' witii? ¿Me nite' hik ha'ne iye pakha' namijii hane'e'in qu' no'nophe'ƚju' iye qa' neka'xii iye pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il?—
ACT 9:22 Qa pakha'ƚe Saulo qa yape'enha les in t'ijayijfik'i pa'aj in t'unij qa pe' judiol Damasco ƚeiƚets qa hats ham pa'qu' nit'ijiju'ƚ, yethinijha pa' Jesús in hik pakha' pa' Cristo.
ACT 9:23 In hats olots pa'aj neƚuts pe' judiol qa tafaakateitaxijju' pa'aj qu' nilan pa' Saulo.
ACT 9:24 Qa nikfe'lƚe'ets pa'aj pa' Saulo pakha' neqfenyejeyutaxij pa'aj pekhewe'en. Neƚuts qa najai iye in yejeƚtaxik'uikii pe' ƚejilji' pa' witset qe neqek'eyutaxij pa'aj.
ACT 9:25 Qa pekhewe'ƚe ƚ'ijatshenhei qa t'eku'mi' pa'aj pa' naja'xji' qa yilithinii pa' ewi'ƚ kumu'ui pa' qipha'm ƚejilafi' pa' witset, qa yilithinijiiju' pa'aj pe' ewi'ƚ kanastu.
ACT 9:26 Qa in hats yamii pa'aj ha' Jerusalén, qa yisu'untax qu' nakets qa' ewi'ƚ na'ni'ƚi' pekhewe' tek'enets pa' Jesús. Qa weekƚe nijiwe'yi'm pa'aj qe yumti qu' naqanƚekii in hats tek'enets pa' Jesús.
ACT 9:27 Qa ha' Bernabé qa yeka'x pa'aj qa yethinii he' apóstoles, qa nifelimik'i pa'aj pa' ƚunye'jkii pa' Saulo in yi'wenji' pa' wit'ikheyi'jji' pa' Yatsat'ax'inij, qa tafaakate'yi'ƚ pa'aj, qa nifeli'm iye in we'nt'unhet in iyetij ka' ƚii pa' Jesús pa' Damasco'oi.
ACT 9:28 Ma' qa pa' Saulo qa amanji' pa'aj ha' Jerusalén qa ewi'ƚ i'ni'ƚi' pekhewe'en, qa we'nt'unhet pa'aj in iyetij aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 9:29 Ma' qa tafaakate'yi'ƚju' iye qa tek'eƚeyi'ƚju' iye pa'aj pekhewe' judiol Grecia ƚeiƚets. Ma' qa hik pekhewe' qa neqek'uyu'taxij iye pa'aj.
ACT 9:30 Ma' qa pekhewe' yijayan pa' Jesús in nikfe'lets pa'aj aka'an, qa yeka'xii pa'aj pa' Cesarea, ma' qa hikpa' ta'ƚi' in yukinii pa' ƚetset'ija Tarso.
ACT 9:31 Ma' qa hik pakha'aj iye, pekhewe' yijayan pa' Jesús qa hats qi in ƚe'sitsƚi'imkii iye pa'aj week pekhewe' i'ni' pa' sehe' Judea pa' Galilea qa pa' Samaria, qa les in ni'yijpha'm pa'aj. Qa qi iye na'li'm pa' ƚ'ijiweyaxitsiju'ƚ pa' Yatsat'ax'inij qa na'li'm iye pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo, qa yape'enha les in t'ijaifik'i pa'aj.
ACT 9:32 Qa pa' Pedro in mexe yamik'i pa'aj pekhewe' witsetits pakha' sehe', qa yamii iye pa'aj pekhewe' hats yijayan pa' Jesús tetsetiyi' ek pa' Lida.
ACT 9:33 Qa hik pakha'a' qa yi'weni' pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Eneas, wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) ƚeqe'ninqapitsij pa'aj in nite' niyik'uipha'm pa' ƚewhi'la'x, qe nite' p'esits pe' ƚewekwekits.
ACT 9:34 Ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —Eneas, ha' Jesucristo qu' neƚin hane'ej. Eniipha'm qa' aqsi'jju' na' ewhi'la'x.— Qa hik pakhaa'ijha qa niipha'm pa'aj.
ACT 9:35 Week pekhewe' Lida ƚeiƚets qa pe' Sarón ƚeiƚets iye qa yi'wen pa'aj pakha'an, ma' qa hats yijayan iye pa'aj pekhewe'en pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 9:36 Na'l pa'aj pe' ewi'ƚ efu yijayan pa' Jesús i'ni' pa' witset Jope, ƚii Tabita, griego qa ikji' ek Dorcas. Pekhe'en week neƚuts ƚe'wis pa' yaqsiijkii qa t'ifti'ts'etskii iye pe' ham yiwq'axine'.
ACT 9:37 Qa ƚunye'jkii pa'aj pekhewe' neƚutsji' qa wanqaats'e' pa'aj qa wa'm. Qa in hats yaqhat'etsij pa'aj in yimpuujin pa' ƚ'ajik'i, qa yeniipha'm pa'aj pakha' te'weipha'm ƚatawe'j pe' wititsi'.
ACT 9:38 Qa pa' witset Lida in metitsi'ƚ wetju'ƚ pa' witset Jope, pekhewe' yijayan pa' Jesús i'ye'ej pa'aj ha' Pedro in i'ni' pa'aj pa' Lida, ma' qa yukinii pa'aj pe' wetsjuk jukhew, qu' nit'ijets: —If'elitik'i qu' enek ha'ne witset'ii Jope.—
ACT 9:39 Ma' qa ha' Pedro qa niipha'm pa'aj qa yijayan pekhewe'en. Qa in hats yamijii pa'aj qa aje'eƚ yeka'xiipha'm pa'aj pakha' toxpha'm pe' wititsi', qa week pekhewe' wikiihalei k'ooyijji' pa'aj in yayinju' pekhe'en, qa yethinji'jij pa'aj pa' Pedro pe' wit'uihitjiyits ne'ej juffufuf qa pekhewe' iye witqhinatai ƚaqsijiiju' pa'aj pe' Dorcas'ik'i in mexe i'nji'teje'mkii pekhewe'en.
ACT 9:40 Ma' qa ha' Pedro qa week yuki'nfik'ikii pa'aj, qa wonokok'enju' qa iyin pa'aj. Qa tetwek'ela'xets pa'aj pe' efu'uk'i, qa yit'ijets pa'aj: —Tabita, eniipha'm.— Pekhe'en qa neeƚfik'i pa'aj, qa in yi'wen pa'aj ha' Pedro qa niipha'm pa'aj pekhe'en.
ACT 9:41 Qa ha' Pedro qa t'eku'mi' pa'aj pa' ƚokoi qa niihiinpha'mha pa'aj. Qa taya'yiiju' pa'aj pekhewe' tek'enets pa' Jesús qa pekhewe' iye wikiihalei, qa yethinij pa'aj in hats iƚa'x iye.
ACT 9:42 Qa aka'an qa nikfe'lets pa'aj pa' week witset Jope, qa olots pe' tek'enets nite' yeqeku' pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 9:43 Qa ha' Pedro qa mexe olots neƚuts in amanji' pa'aj pa' witset Jope, pekhe' ƚetsi'ii pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Simón inqa'met ƚ'ajits naqsi'jju'.
ACT 10:1 Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew i'ni' pa' Cesarea, ƚii Cornelio, centurionipji' ek pekhewe' oq'opheƚinetsilets ƚiyinyejei “el Italiano.”
ACT 10:2 Pakha'an qa week iye pekhewe' yatsat'etsij qi in yijayanija qa nijiweyiju'ƚha iye pa' Intata, t'ifti'ts'ets pekhewe' if'iljetsits pe' judiol qa tisji'jij pa'qu' hami'im. Iyinji'jii pa' Dios week neƚuts.
ACT 10:3 Ewi'ƚ pa'aj pa' neƚuji' jelji' junu' las tres qa i'nji'kii pa'aj ƚotoi itometsaaxijha pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Dios in uyetsji' pakha' i'ni', qa yit'ijets pa'aj: —Cornelio.—
ACT 10:4 Pa' Cornelio qa ts'in in yeeƚju' pa'aj qa qi iye in neq'ijiwe'yij, qa yit'ij pa'aj: —¿Ƚekpa' ƚisu'un, Yatsat'axyij?— Pa' ángel qa yit'ijets pa'aj: —Na' Dios t'eku'miju'ƚ kekhewe' iyinheyejei qa yi'sinhetij iye in ƚetis nekhewe' if'iljetsits.
ACT 10:5 Ukinii pe'qu' jukhewe' na' witset Jope, qa' nenka'x ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Simón qa ƚii iye Pedro.
ACT 10:6 Hane'ej i'nijup hakhap iye Simón iye inqa'met ƚ'ajits naqsi'jju', ke' ƚetsi' metetsju' ha' qi iweli'.—
ACT 10:7 Ma' qa in hats ikik'ui iye pakha' tafaakate'yi'ƚ ángel, pa' Cornelio qa taya'yii pe' wetsjuk pekhewe' ƚeqejkunenhei qa pa' ewi'ƚ oq'opheƚinetsi'l yijayaanija iye pa' Dios i'nji'teje'm pekhewe' les in t'ithayi'yi' pe' ƚetsi'ii.
ACT 10:8 Qa in hats week nifelimik'i pa'aj, ma' qa yukinii pa' witset Jope.
ACT 10:9 Qa pakhap neƚukii, pekhewe'en in mexe nekik'i pa'aj pa' wit'ikheyi'j qa hats k'esitsiyu'uiha pa'aj pa' witset Jope, ha' Pedro qa iketspha'm pa'aj pakha' ts'eewe'epji' pe' wititsi' qu' niyin hats natsa'theniyu'ju'ha pa'aj junu'.
ACT 10:10 Hats iyipkun pa'aj, qa in mexe wanaqsiijkii mente' yijat'ax pa'aj pa' ƚaq, qa namets pa'aj pakha' i'nji'kii ƚotoi hik ƚunye'j qu' nitsowoƚ'axƚe.
ACT 10:11 Qa yi'wen pa'aj na' wa's in qhofij qa pa' ewi'ƚ hik ƚunye'j na'aj qi manta qa te'nilitju' pa'aj, neketsju' ha'ne sehe' wo'nophe'ƚ pe' ikwetju'ƚ (4) ƚekfii,
ACT 10:12 qa i'nji'ju' pa' ƚatawe'j pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ inqa'metets ne'ej ikwetju'ƚ (4) ƚef'iyei, qa q'oiq'oyits qa q'oiq'oq'oyits iye qa junatai iye.
ACT 10:13 Ma' qa yepi'ye' pa' wit'ax in yit'ij pa'aj: —Eniipha'm Pedro qa' anlanju' enewe'en qu' ƚuj.—
ACT 10:14 Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Pedro: —Hasu'uj Yatsat'axyij. Nite' hayiits qetuj ekewe'ej'in qe uƚ'ets qa nite' ƚenexkelij iye.—
ACT 10:15 Qa ewi'ƚij iye, ma' qa hats wetsjuk'ij pa' wit'ax in yit'ij iye: —Pakha' qu' hats nenli'jju' na' Dios, hasu'uj it'ijets qu' uƚ'axe'.—
ACT 10:16 Qa ewi'ƚij iye pa'aj wetshetk'ewi'ƚij pa'aj in yi'wen, ma' qa pa' qi manta qa aje'eƚ wetpiletetspha'm iye na' wa's.
ACT 10:17 Ha' Pedro qi in yijamtitaxijupkii pa'n qu' naakjiha pe' yi'wen pa'aj, ma' qa hik pakha'aj qa namets pe' jukhew nukin pa' Cornelio, in hats inaqfaakaniikii pa'aj pe' ƚetsi' pa' Simón ma' qa hats namets pa'aj pa' ƚeqeji'.
ACT 10:18 Qa taya'yiiji'kii pa'aj, inaqfaakanij qu' hik pekhe'ye' pe' i'wifi pa' Simón qa ƚii iye Pedro.
ACT 10:19 Ma' qa ha' Pedro in mexente' yilitaxij in yijamtitaxijupkii pekhewe' yi'wen, qa pa' Espíritu Santo qa yit'ijets pa'aj: —Jeƚ qeku'niiju', wetshetk'ewi'ƚ ne' jukhew wo'eikii.
ACT 10:20 Eniipha'm, qa' ma'aiju', hasu'uj ef'ululi'ijkii qu' ijayan, qe yakha' he'nukinƚe ei.—
ACT 10:21 Ha' Pedro qa iketsju' pa'aj pakha' i'ni' pe' jukhew, qa yit'ij pa'aj: —Yakha' pakha' ƚowo'oƚiikii, ¿ƚek pakha' ta'ƚijupi' qa ƚanami'ƚ metkii?—
ACT 10:22 Pekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Ha' Cornelio hikha' ewi'ƚ centurión, hakha'an yatsathen qa yijayaanija iye pa' Dios. Week ene' judiol yisu'un hakha'an. Pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Dios yiyaji'ijets pa'aj qu' ne'niihet ei pe'ye', hats'inha qu' amii ke' ƚetsi' ma' qa' nepiye' hakha'an pa'qu' it'ijets.—
ACT 10:23 Ma' qa ha' Pedro qa yuihinteje'mkii pa'aj pekhewe'en qa mexe yiwhini'. Ma' qa neƚukii pa'aj qa niipha'm qa yijayan pa'aj pekhewe'en. Qa uja'x pe' ƚijts'eyek pekhewe' yijayan pa' Jesús tetseti'yi' pa' Jope.
ACT 10:24 Pakhap iye neƚukii qa hats uiji'teje'm pa'aj pa' Cesarea. Pa' Cornelio hats notki'ik'ui pa'aj, no'thet wetju'ƚ pe' ƚejefets qa pe' ƚejuwaikalija iye.
ACT 10:25 Qa ƚunye'jkii pa'aj ha' Pedro in hats yamets pa'aj pa' ƚetset pa' Cornelio, qa pa' Cornelio qa nekiifik'i pa'aj qu' newetfeli'm qa wonokok'entaxifi ƚef'iyeyiiju' pa' Pedro ma' qa iyintaxets.
ACT 10:26 Qa hakha'ƚe Pedro qa niihinpha'm pa'aj, qa yit'ijets: —Ats'ap'aye', yakha' iye ye'jukhewƚe.—
ACT 10:27 Qa mexe tafaakate'yi'ƚ pa'aj pakha'an, qa i'nk'aƚe qa uiteje'm qa yeeƚtax pa'aj in olots pe' jukhew qa efuts iye ewi'ƚ i'nik'uyi' pa'aj.
ACT 10:28 Ma' qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚetsha ene' judiol in nite' ƚenexkeliji'm qu' qapi'ikii pa'qu' jukhewiika'ye' qa qu' nuyifi iye pe'qu' ƚetsi'ye', qa pakha'ƚe Dios qa ts'ethinij qu' hasu'uj hit'ijets pa'qu' ewii'ƚe' jukhewe' qu' uƚ'axe'.
ACT 10:29 Qa hik ta'ƚijupi' in heiniyinhei, qa aje'eƚ henek, ham hit'i'ij. Qa hane'ej qa tsikfeliyu'ets, ¿pa'n ƚii pa' ta'ƚijupi' in ƚ'iyini'ƚyii?—
ACT 10:30 Ma' qa pa' Cornelio qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Hats ikwetju'ƚ (4) neƚutsik'i hik i'ni' hane'ej jelji' junu' las tres in k'iyin ene' yitsi'ifi, ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ jukhew ts'ap'ayipji' leppepep he' ƚeqhinatai.
ACT 10:31 Qa yit'ij yiwets: “Cornelio, aka' iyinheye'j yepi'ye' na' Dios, qa nite' nitapi'ik'i iye in ƚi'fen nekhewe' ham yiwq'axine'.
ACT 10:32 Qa hik ta'ƚijupi', ukinii pe'ye' ha' witset Jope, qa nenka'x ha' Simón ƚii iye Pedro. Hakha'an i'wi' ke' ƚetsi'ii hakhap iye Simón inqa'metets ƚ'ajits naqsi'jju' metetsju' ha' qi iweli'.”
ACT 10:33 Qa hik ta'ƚijupi' in aje'eƚ he'nukin ei ne' jukhew, qa qi'ija in ƚe'wisij in ƚenek. Qa hane'ej qa hats ye'weeki'ƚ in ewi'ƚ ha'ni'ƚik'uyi' pa' Dios, hats'inha qu' hepi'ye'eƚ week pakha' nukin ejmet pa' Yatsat'ax'inij.—
ACT 10:34 Ma' qa ha' Pedro qa iyet pa'aj, qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija hane'ej in hats tsikfee'letsha pa' Dios in week ƚeqjunyejeyij ene' jukhew,
ACT 10:35 qe week yijat'ij pa'qu' witset'e, pakha' qu' ne'nijiweyiju'ƚ qa yaqsiijkii iye pa' yatsathen, pa' Dios qa t'eku'mi'.
ACT 10:36 Aka' wi'tlijei nukinetsju' pa' Dios enewe' ƚelits pa' Israel'ik'i, qa nifel pa' Dios qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ ene' jukhew qu' nata'ƚets ha' Jesucristo, hikha' Yatsat'axipji' ene' week.
ACT 10:37 Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚetsha kakha' ƚunye'jkii ha'ne week sehe' Judea, qa ta'ƚi' in i'nk'a i'nju' hakha' sehe' ei Galilea, in hats ƚ'anu'upji' ka' Juan in wenqimpuujinkii qa nifel iye pa'n ƚunye'j.
ACT 10:38 Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets pa'n ƚunye'j pa' Dios in yatsi'yipji' ha' Jesús Nazaret ƚeiƚe' pa' Espíritu Santo qa pa' ƚet'unha'x, hik ha'ne yijalkisijkii in yaqsiijkii pa' ƚe'wis qa niƚinju'kii iye hekhewe' ƚeƚinheitaxij pa' inwo'met, qe pa' Dios i'nijupha hakha'an.
ACT 10:39 Yekheweli'ƚ hi'weni'ƚij week ekewe' wekwek yaqsiiji'kii ha'ne ƚeqe sehe' ene' judiol qa na' Jerusalenii iye. Qa hi'weni'ƚij iye in yilan qa yenji'pha'm ke' ewi'ƚ k'aayaji' (cruz).
ACT 10:40 Qa hane'en pa' Dios qa yiƚin iye in yamets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa yaqsiijkii iye in we'nethinkii,
ACT 10:41 qa nite' week qu' ne'nethinetskii, qe uja'xƚe yijat'ij hekhewe' hayiits t'eku'miiji'kii pa'aj pa' Dios qu' ni'wen hakha'an, ikji', yekheweli'ƚ in yekufe'eƚijkii hakha'an in hats niyik'uipha'm iye pe' naxju'.
ACT 10:42 Qa ts'ukini'ƚij qu' henfeli'ƚi'm ene' jukhew qa efuts iye, qa' hit'iƚijets in hik hakha'ija pakha' yeni' pa' Dios qu' juezsi'ipji' pe' iƚii qa pe' naxju' iye.
ACT 10:43 Hane'en hik ha'ne yit'ijets pa'aj pe' week profetas'ik'i, qu' kakha'ye' ƚii qu' hik kakha'ye' qu' nata'ƚets qa' weeke' pakha' qu' nite' neqeku'ye' hakha'an qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.—
ACT 10:44 Mexe nite' yili'ij pa'aj ha' Pedro in nifel ekewe'en, pa' Espíritu Santo qa namju' pa'aj qa i'nipji' pekhewe' weekji' tek'enets pa'aj ekewe' tefelhitii.
ACT 10:45 Week pa'aj pekhewe' judiol nite' yeqeku' pa' Jesús, hik pekhewe' ƚijts'eyek pa'aj ha' Pedro, qa yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj, qe pakha' witqisit Espíritu Santo testi'yij iye pekhewe' nite' judioltax,
ACT 10:46 qe yepi'ye' in iyetju' qa tujtseikal pe' ƚe'lijei qa qi iye in yiwqinhetji' pa' Dios. Ma' qa ha' Pedro qa yit'ij pa'aj:
ACT 10:47 —¿Me ƚeke' qu' nana'l pakha' qu' nite' niwejini'im enewe'en qu' nempulijijju' in hats testi'yij pa' Espíritu Santo in injunyejeyek?—
ACT 10:48 Ma' qa inaqyaji'ij qu' netenimpulijinijju' aka' ƚiiji' pa' Jesucristo. Pekhewe'en qa mexe iyinijets iye pa'aj ha' Pedro qu' mexe amane' eku'nijup iye pe'qu' uja'xe' neƚutse'.
ACT 11:1 He' apóstoles qa pe' hats yijayan pa' Jesús i'ni' ha' week sehe' Judea, qa i'ye'ej pa'aj in hats testi'yij iye pekhewe' nite' judioltax kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios.
ACT 11:2 Ma' qa ha' Pedro in wapilii iye ha' Jerusalén, qa pekhewe' yaqsiijkii kakha' circuncisión (judíos) qa tejitheitaxetskii pa'aj,
ACT 11:3 qa yit'ijets: —Akha' ƚ'uyifi pe' ƚetsi' nekhewe' nite' yaqsiijkii kakha' circuncisión qa ekufets iye nekhewe'en.—
ACT 11:4 Ma' qa ha' Pedro qa yeqetheenimik'iha in nifelimik'i pa'aj, ta'ƚijii in ink'aa'ija pa' ƚunye'jkii qa teiƚi'ijpha'm, qa yit'ij pa'aj:
ACT 11:5 —Yakha' in mexe ha'ni' ha' witset Jope qa k'iyintax, ma' qa i'nji'kii yitoi qa hi'wen ha' ewi'ƚ hik ƚunye'j na'aj qi manta in te'nilitju', ta'ƚiipha'm na' wa's wo'nophe'ƚ he' ikwetju'ƚ ƚekfii, qa te'nilit'iju' ha' ha'ni'.
ACT 11:6 Qa hejeƚtaxji'ju' ha' ƚatawe'j qa hi'wen in i'nji' he' week inqa'metets ne'ej ikwetju'ƚ (4) ƚef'iyei, qa ne'ej nowe'ƚ, qa q'oiq'oyits qa q'oiq'oq'oyits iye qa junatai iye.
ACT 11:7 Ma' qa hepi'ye' pa' wit'ax in yit'ij yiwets: “Eniipha'm Pedro qa' anlanju' nekhewe'en qu' ƚuj.”
ACT 11:8 Qa hit'ijiju'ƚ: “Hasu'uj Yatsat'axyij, qe nite' hayiits qu' na'nji' ha'ne yeji' qu' hetuj pa'qu' uƚ'axe' nite' ƚenexke'ej qu' netnekui.”
ACT 11:9 Qa pakha'ƚe wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's qa tseku'ƚ iye, ma' qa hats wetsjuk'ij, qa yit'ij: “Pakha' qu' hats nenli'jju' na' Dios, hasu'uj it'ijets qu' uƚ'axe'.”
ACT 11:10 Aka'an in ƚunye'j wetshetk'ewi'ƚij, ma' qa week wetpiletetspha'm iye na' wa's.
ACT 11:11 Qa hik akaa'ijha in namets he' wetshetk'ewi'ƚ jukhew ke' wititsi' kekhe' ha'nifi, ta'ƚii hakha' witset Cesarea in t'ukinhetiiyii.
ACT 11:12 Qa pa' Espíritu Santo qa yit'ij yiwets qu' hasu'uj yef'ululi'ijkii qu' hijayan hekhewe'en. Qa enewe'en enewe' ewi'ƚ tatsai (6) inejefetsipji' yijts'eyek iye, qa ye'weeki'ƚ in k'uyiƚifi kekhe' ƚetsi' hakha' jukhew,
ACT 11:13 hakha'an qa nifeli'ƚ ye'mik'i in yi'wen pa' ewi'ƚ ángel ts'ap'a'afi pa'aj ke' ƚetsi', pakha'an qa te' yit'ijets pa'aj: “Ukinii pe'ye' ha' witset Jope, qa' nenka'x ei ha' Simón ƚii iye Pedro.
ACT 11:14 Qa' hikha' qu' nit'ij ewets pe'qu' wi'tlijeye' qu' hik pekhewe'ye' qu' nata'ƚets qu' iƚa'xe', akha' qa week nekhewe' ƚantsat'etsij.”
ACT 11:15 Qa in mexe i'nk'a k'iyettax, qa pa' Espíritu Santo qa namju' qa i'nipji' hekhewe'en, in injunyejeyek inekhewel in i'nk'aa'ija.
ACT 11:16 Ma' qa hijamti'ik'i kekhewe' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij, in yit'ij: “Ka' Juan wenqimpulijinji' na'aj iweli', qa ekhewelƚi'iƚ qa' mempulijiƚijju' hatse' na' Espíritu Santo.”
ACT 11:17 Qa hik ta'ƚijupi', pa' Dios in tisij iye hekhewe'en pakha' hik ƚunye'j pa' jiyeƚisij hik aka'aj in hats nite' jiteqeku' jitek'enets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, qa yakha', ¿qa pa'n yijunye'j qu' haq'ayinij pa' Dios?—
ACT 11:18 Qa in yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an, ma' qa selelju'kii pa'aj, qa qi in yiwqinhetji' pa' Dios, qa' yit'ijju': —Ye'ehe, pa' Dios qete'e' hats ƚexkeliji'm iye pekhewe' nite' judioltax qu' netetwek'elaxets pakha' jiyeka'xii yijat'ij pa' witiƚa'x qa nite' yili'ij iye.—
ACT 11:19 Ma' hayits, pakhap iye. Pekhewe' yak'eskii pa'aj in ta'ƚets pakha' a'tax ƚenifenyejei pa'aj in hats talanhetii pa' Esteban'ik'i, qa ilatiikii pa'aj pe' sehel Fenicia, Chipre qa pa' witset Antioquía, qa nite' nifeli'm pakhape' iye ekewe' wi'tlijei, qe uja'xƚe pekhewe' judiol in nifeli'm.
ACT 11:20 Qa na'lƚe pekhewe' uja'x pekhewe'en, pekhewe' Chipre ƚeiƚets qa Cirene ƚeiƚets iye, pekhewe'en in yamii pa'aj pa' Antioquía, qa nifeli'm iye pa'aj pekhewe' nite' judiol in nifel pa'aj ha' Yatsat'ax'inij Jesús.
ACT 11:21 Qa pa' ƚokoi pa' Yatsat'ax'inij qa i'nipji' pekhewe'en. Pekhewe'en qa olootsija pe' nite' yeqeku'uk'i ma' qa yijayan pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 11:22 Qa pa' ƚeniihe't aka'an qa namii pa'aj pekhewe' yijayan pa' Jesús na' Jerusalenii, ma' qa yukinii pa'aj pa' Bernabé pa' Antioquía.
ACT 11:23 Qa hane'en, in yamii pa'aj qa yi'wen pakha' ƚeqi'fenkeye'j pa' Dios, ma' qa qi in ƚe'wisi'mkii pa'aj qa yakakƚinijha pe' weekji' hats'inha qu' weeki'ijha pe' ƚatawjets qu' nisu'unija qu' hasu'uj naqamij in yijayan pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 11:24 Qe pa' Bernabé pakha'an ewi'ƚ jukhew teik'unei, qa qi iye topo'oj pa' Espíritu Santo qa topo'oj iye pa' nite' ƚeqekuye'j. Qa les olotsija iye pa'aj pe' yijayan pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 11:25 Pa' Bernabé qa ik pa'aj qu' namii pa' witset Tarso qe qa' nowo'oikii pa' Saulo.
ACT 11:26 Ma' qa in yi'wen pa'aj qa neka'xii pa' witset Antioquía. Qa ewi'ƚ ininqap in ikijje'm pekhewe'en in ewi'ƚ i'ni'ƚi' pekhewe' yijayan pa' Jesús, qa yijatshen pe' olots jukhewe' qa efuts iye. Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj pa' Antioquia'ai pekhewe' yijayan pa' Jesús qa witqiyitsij cristianos.
ACT 11:27 Hik pakha'aj pekhewe' neƚutsji', pe' uja'x profetas ta'ƚii pa'aj na' Jerusalén qa namii pa'aj pa' Antioquía.
ACT 11:28 Qa niipha'm pa'aj pa' ewi'ƚ pekhewe'en, pakha' ƚii Agabo, pa' Espíritu Santo hik pakha' tisij pa'aj pakha'an in yit'ijets pa'aj qu' yijaa'ija qu' nanam hatse' pa' qi yipku' ha'ne week sehe'. Qa hik aka' ƚunye'j pa'aj pa' ƚahats'ij in mexe qi tenek'enhe'yi' pa' Claudio.
ACT 11:29 Ma' qa pekhewe' yijayan pa' Jesús tetseti'yi' pa' Antioquía, qa week ƚexkelij pa'aj pe'qu' ewi'ƚ nenikii, ma' qa week t'ihinij pakha' qu' ƚuk'eye' qu' ne'weju'ƚij qe qa' ninqekenijii pekhewe' te'lijtsii i'ni' ek pa' Judea.
ACT 11:30 Ma' qa hik aka' yaqsiijkii pa'aj, qa inqekenijii pekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' te'lijtsii. Pa' Bernabé qa pa' Saulo hik pekhewe' yeka'xii pa'aj.
ACT 12:1 Hik pakha'aj pa' ƚahats'ij pa' wittata Herodes qa t'eku'mets pa'aj pekhewe' uja'x pe' yijayan pa' Jesús qe qa' nanawitjiju'.
ACT 12:2 Ma' qa inaqyaji'ij pa'aj qa yilan ti'jijje'm pa' ewi'ƚ witqatsjikinet pa' Jacobo'ik'i, Juan ƚamats'ik'i.
ACT 12:3 Pa' Herodes in yi'wen pa'aj aka'an in yi'sinhetij pe' judiol, ma' qa t'eku'mi' iye pa'aj qu' nophe'ƚ iye ha' Pedro. Aka'an in ƚunye'jkii pa'aj, hik pakha'aj yamets pe' ƚe'sits neƚuts ƚiyits Pascua qa tenekui pe' pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye'.
ACT 12:4 Qa in hats yophe'ƚ pa'aj qa yuihinifi pe' witq'opheƚitjii qa yejeƚinenij pe' ikwetju'ƚ (4) grupo pe' oq'opheƚinetsilets qa in weekji' qa yamets dieciséis (16), qa watanayaxets pa'aj in yejeƚ. Yumti qu' nanaxijik'i pe' ƚe'sits neƚuts Pascua qa' nethinij pa' witset pakha' qu' ƚeqfenye'ji'ij iye.
ACT 12:5 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Pedro in qi in tejeƚitii pa'aj pe' witq'opheƚitjiyifi, qa pekhewe'ƚe te'lijtsii qa iyinipji' pa'aj, qi in iyinijiiha pa'aj pa' Dios.
ACT 12:6 In hats uje' qu' neka'xfik'i pa' Herodes qu' nethinij iye pa' witset pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nilan iye ha' Pedro. Pa' naja'xji' pa'aj ha' Pedro hats ima'aƚju' pa'aj pe' wetsjuk oq'opheƚinetsilets wo'nophe'ƚi'ƚij wetju'ƚ pe' wetsjuk foƚoƚik'il, qa pekhewepƚe qa i'nji' pa' ƚeji' in yejeƚ pe' witq'opheƚitjii.
ACT 12:7 Qa aje'eƚ laxa pa'aj pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij, qa pe' witq'opheƚitjii qa koojo'ofikii pa'aj. Pa' ángel qa nijt'otshen pa'aj yilanets pa' ƚe'weƚi' ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj: —If'elitik'i qu' eniipha'm.— Ma' qa pe' foƚoƚik'il wo'nophe'ƚtaxij pe' ƚokoyei qa namju'kii pa'aj.
ACT 12:8 Qa pa' ángel qa yit'ijets iye: —Manaqsi'j, otsji' ne' otshilaxtii.— Qa yaqhat'ax pa'aj, qa yit'ij iye pa' ángel: —Me'ntilafij na' e'ntilafit qa atsjayanpha'm.—
ACT 12:9 Qa ikfik'i pa'aj ha' Pedro, yijayanik'i pa' ángel, qa nite' nikfe'lets me yijaatu'uja pakha' yaqsiijkii pa' ángel, qe yumti yijat'ij qu' na'nƚeji'kii ƚotoi.
ACT 12:10 Qa in hats t'anji' pa'aj pa' te'weiteje'm pekhewe' yejeƚ oq'opheƚinetsilets qa pakhap iye, ma' qa hats yametsfik'i pa' ƚeji'ija nijket te'weyetsfik'i pa' witset, pakha'an qa qhofƚi'ij pa'aj. Qa ikfik'ikii pa'aj, qa ikik'i pa'aj wete'm pa' ewi'ƚ wit'ikheyi'j, ma' qa pa' ángel qa qessiikii iye pa'aj.
ACT 12:11 Ma' qa ha' Pedro qa nikfe'lkii pa'aj, qa yit'ij: —Hane'ej hats tsikfee'letsha, pa' Yatsat'ax'inij in nukinju' ha' ƚaqa ángel, ma' qa tsilithinik'ui pakha' ƚokoi ha' Herodes qa week iye pakha' notkitaxets enewe' judiol qu' ƚunye'je'kii.—
ACT 12:12 Ma' qa in hats nikfe'lik'uyi' pa'aj aka'an, qa ikii pa'aj pe' ƚetsi' pe' María, ƚenene pa' Juan ƚii iye Marcos, qa hik pakha' qa i'ni' pekhewe' olots not'axij wetju'ƚ in iyin pa'aj.
ACT 12:13 Qa yamets pa'aj pa' ƚeji' qa yilanetskii. Qa pe' ewi'ƚ witqejkunenki' ƚii Rode, qa ikii qu' nenikfe'lets pa'n ƚii pakha' yilanetskii pa' ƚeji'.
ACT 12:14 Ma' qa in nikfe'lik'i pa'aj ƚ'anye'j in hik hakha' Pedro, qa qi in ƚe'wisi'mkii pa'aj qa nitapi'ii qu' nit'ij qhof pa' ƚeji', qe wekuma'xiiji' iye qu' nenfelji'ju' ha' Pedro in hats i'nji' pa'aj pa' ƚeji'.
ACT 12:15 Pekhewe'en qa yit'ijets pa'aj: —¡Hayits qa'nte' ƚ'eik'uneikii!— Pekhe'en qa yape'enhaƚe yit'ijets pa'aj in yijaa'ija. Qa pekhewe'en qa yit'ijju' iye pa'aj: —Nite' hik hakha', pakha'ƚe ƚaqa ángel lemets hakha'an.—
ACT 12:16 Qa hakha'ƚe Pedro qa yape'enha yilanetskii pa'aj pa' ƚeji', qa pekhewe'en in hats yit'ij qhof pa'aj pa' ƚeji' ma' qa in yi'wen qa yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj.
ACT 12:17 Qa ha' Pedro qa yit'ijji'ju' pa' ƚokoi pakha' jutsiqaxij qu' weiyi'ipji'. Ma' qa nifelimik'i pa'n ƚunye'j pa' Yatsat'ax'inij in yukinik'uifik'i pe' witq'opheƚitjii. Qa yit'ijji'ju' iye pa'aj: —Enfeli'ƚi'm hatse' ekewe' wekwek hakha' Jacobo qa hekhewep iye inejefetsipji'.— Ma' qa i'nk'aƚe qa ikfik'i iye pa'aj qa tujtseika' pa' ikji'.
ACT 12:18 Ma' qa in hats neƚukii pa'aj, qa qi in yeƚ'ilax wetju'ƚ pa'aj pekhewe' oq'opheƚinetsilets, nite' nikfe'lets pa'n ƚunyeje'kiiha in ham pa'aj ha' Pedro.
ACT 12:19 Qa pa' Herodes in hats wo'taxiikii pa'aj qa nite' yi'wen. Qa nifaakankii pekhewe' yejeƚtaxets pa'aj oq'opheƚinetsilets, ma' qa inaqyaji'ij qu' newetka'xfik'ikii qa natlanhetiiju'. Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj pa' Herodes qa yamii pa' Cesarea in ta'ƚi' pa' Judea qa mexe amani' pa'n uja'x pe' neƚuts.
ACT 12:20 Pa' Herodes qi in nayu'um pa'aj pekhewe' Tiro qa Sidón ƚeiƚets. Qa pekhewe'ƚe'en qa ewi'ƚ i'niji' ek qu' nowo'oi ƚeqfenyejeyi'ij qu' nuyetsji' pakha'an, qa ƚe'sitsijju' pa'aj pa' Blasto, qi ƚeqjeƚinenek pa' Herodes, pekhewe'en iyinets qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye, qe pa' ƚeqe sehe' pekhewe'en pe' ƚaqats ewi'ƚƚe in ta'ƚijetskii pakha' sehe' tenek'enheiji' pa' Herodes.
ACT 12:21 Ma' qa in hats yamets pa' neƚuji' ƚeqjeyumtshenek'ik'ui, qa pa' Herodes qa uyik'ipha'm pa'aj pe' ƚeqhinatai t'ejuyets in qi in tenek'enhei. Ma' qa i'nipji' pa' ƚots'oji'la'x qa iyet pa'aj.
ACT 12:22 Ma' qa pekhewe'en qa taya'yijipji' pa'aj, qa yit'ijju': —¡Ƚ'a'x pa' ewi'ƚ dios qa nite' ƚ'a'x pa'qu' ewi'ƚ jukhewe'ƚe aka'an!—
ACT 12:23 Qa aje'eƚ pa'aj pakha' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij qa yeqfe'meten pa'aj pa' Herodes, qe nite' yiwqinhetji' pa' Dios. Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj qa wa'm, qe tuj pa' ƚatawe'jik'i pe' q'oiq'oq'oyits.
ACT 12:24 Qa ekewe'ƚe ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij qa les t'ijaifik'i qa week neƚuts les olots pe' tek'enik'i.
ACT 12:25 Qa pa' Bernabé qa pa' Saulo qa hats tepilik'uikii iye pa'aj ha' Jerusalén in hats yaqhat'etsij pa'aj pakha' yaqsiijkii, qa ƚijts'ekii pa'aj wete'm ha' Juan qa ƚii iye Marcos.
ACT 13:1 Pekhewe' yijayan pa' Jesús pa' Antioquia'ai na'l pa'aj pe' profetas qa na'l iye pe' maestrol, pekhewe'en ƚiyits Bernabé, Simón ƚii iye Niger, Lucio Cirene ƚeiƚe', Saulo qa pa' Manaén, hik ha'ne witjuwaikayek'iƚha pa'aj pakha' tenek'enhei Herodes in mente' qits pa'aj.
ACT 13:2 Qa enewe'en in mexe iyiniiha pa'aj pa' Yatsat'ax'inij qa nite' tekju' iye, qa pa' Espíritu Santo qa yit'ijets pa'aj: —Eqetheni'ƚfik'i na' Bernabé qa na' Saulo qe qa nithayiki kakha' wit'ithayijkit he'yeku'mijiiji'.—
ACT 13:3 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj, in hats yili'ijju' in nite' tekju', qa in iyiinija iye qa in hats t'eku'mipji'kii iye pa'aj ƚesinjel pekhewe'en, ma' qa yukinkii.
ACT 13:4 Enewe'en yukinkii pa'aj pa' Espíritu Santo, qa yamii pa' witset Seleucia, ma' qa hik pakha'a' qa i'nji' pe' tokoyei qa yamiiji' pakha' sehe' Chipre ƚeqewuk'uji' pa' qi iweli'.
ACT 13:5 Qa in hats yamets pa'aj pa' witset Salamina, ma' qa nifel pa'aj kekhewe' Intata ƚe'lijei pe' ƚe'lijtsitjiyitsifi pe' judiol. Ha' Juan Marcos ƚijts'ekii iye pa'aj hekhewe'en qa t'ifti'ts'etskii iye pa'aj.
ACT 13:6 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj in hats week naq'axij in yijalki'sik'i pa' sehe', ƚ'isƚa'wet, yamƚi'iiju'ha pa' witset ƚii Pafos, qa yi'weni' pa'aj pa' ewi'ƚ weihetax (brujo) yit'ij ƚetets qu' profetaye', judío ƚii Barjesús,
ACT 13:7 ewi'ƚ i'ni'ƚi'kii pakha' gobernador ƚii Sergio Pablo, ewi'ƚ jukhew nikfe'lkii. Pakha'an qa iyinii pa'aj ha' Bernabé qa ha' Saulo, qe nexpiikeyu'uk'iha kekhewe' ƚe'lijei pa' Intata.
ACT 13:8 Qa pakha'ƚe Elimas, weihetax, qe hik aka' ikji' aka' ƚii, qa t'ejuyiju'ƚ pa'aj pekhewe'en, nijaqhittaxijju'kii pa'aj wo'taxii qu' nite' netk'eni'ik'i ekewe' wi'tlijei pakha' gobernador.
ACT 13:9 Ma' qa ha' Saulo ƚii iye Pablo, topo'oj pa'aj pa' Espíritu Santo, qa ts'in pa'aj in yejeƚju' pakha'an,
ACT 13:10 qa yit'ijets pa'aj: —Akha', ƚa's pa' inwo'met, akha' topo' ej pakha' owotk'onheye'j qa pa' aqawitjineya'x, ejuihife'ej iye week pa' yatsathen, ¿me nite' ƚili'ij qu' iq'if'inhet pe' yatsathen ƚ'ikheijei pa' Yatsat'ax'inij?
ACT 13:11 Hane'ejija ha' Yatsat'ax'inij qu' natanithen. Qa e'puk'ali'ij qa pa'qu' uja'xe' neƚuts qu' nite' i'wene' ne' junu'.— Qa aje'eƚ pa'aj pakha'an qa p'ew wi'mkii ma' qa ink'aƚe qa hats noo'imkiiha pa'aj, ma' qa wo'oikii pa'aj pa'qu' net'eku'mi' pa' ƚokoi qu' netsinkii.
ACT 13:12 Ma' qa pakha' gobernador, in yi'wen pa'aj pakha' ƚunye'jkii, qa nite' yeqeku', yitjuƚaxijpha'm pa'aj kekhewe' wi'tlijei t'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 13:13 Pa' Pablo qa pekhewe' ƚ'ithayifets qa hikpa' qa ta'ƚi' iye pa' witset Pafos in i'nji' iye pe' tokoyei qa yamii iye pa' witset Perge pa' sehe' ƚii Panfilia. Qa pakha'ƚe Juan Marcos qa hik pakha'a' qa yili'ik'i pa'aj qa hats nite' yijayan qa tepilii pa'aj ha' Jerusalén.
ACT 13:14 Qa pekhewe'ƚe'en qa ikik'ui iye pa'aj pa' Perge, ma' qa yamii iye ha' witset Antioquía pa' sehe' ƚii Pisidia. Qa pa' neƚuji' pa'aj witwapiihijii (sábado) qa uyifi pe' judiol ƚe'lijtsitjii qa i'nju'kii pa'aj.
ACT 13:15 Qa i'nk'aƚe pa'aj in hats naxijipji' pa'aj in tiyiyik'i kekhewe' wenit'ij yika'ajji' pa'aj pa' Moises'ik'i qa kekhewe' iye ƚe'lijei pe' profetas'ik'i, ma' qa pekhewe' tenek'enhe'yij pe' witlijtsitjii qa yukinii pa'aj pa' ewi'ƚ qu' nit'ijets: —Yejefets, qu' nana'li'ƚ e'm pa'qu' e'lijeyi'iƚ qu' nakakƚin ene' inejefets, yape iyeti'ƚ.—
ACT 13:16 Ma' qa ha' Pablo qa niipha'm pa'aj qa yit'ijpha'm pa'aj pa' ƚokoi, qa yit'ij: —Jukhew Israel ƚeiƚets qa nekhewe' iye nite' judiol na'li'm pa' ƚ'ijiweyaxitsiju'ƚ pa' Dios, ek'en qeku'ni'ƚ yiwetsek.
ACT 13:17 Pakha' ƚeqe Dios ene' Israel ƚeiƚets, t'eku'miiji' pa'aj pekhewe' yalheyi'ƚik'i qa yijatshenfik'i pa'aj in yolotsinija pa'aj in mexe i'ni' pa' sehe' Egipto, qa qi'ija iye pa'aj pa' ƚet'unha'x in yukinik'uifik'ikii pakha' sehe'.
ACT 13:18 Qa nite' yo'qmositij iye pakha' ƚunyejeitax pekhewe'en in neki'kii pa' ham i'ni'i' yamijets cuarenta (40) ininqapits.
ACT 13:19 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj, pa' Dios in hats yiwuƚ'enhetju' pe' wetsjuk tatsai (7) witsetits i'ntaxi' pa' sehe' Canaán, qa nak'esa'xijju' pa'aj pa' sehe' pe' inaqwa'mhitsik'i qu' natsat'etsij. Qa in weekji' ekewe'en qa yamijets cuatrocientos cincuenta (450) ininqapits.
ACT 13:20 Ma' qa i'nk'aƚe pa'aj in hats ƚ'anu'upji' ekewe'en, qa tisij qu' netnek'enhei pe' juezits yamijii pa' profeta'ik'i Samuel.
ACT 13:21 Ma' qa pekhewe'en qa iyinets pa'aj pa'qu' ewi'ƚe' qu' qi qu' wittatayi'ij, qa pa' Dios qa tisij pa'aj pa' Saúl, ƚa's pa' Cis, ta'ƚets pekhewe' ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i, qa yamijets cuarenta (40) ininqapits in tenek'enhei.
ACT 13:22 Qa in hats yukinik'uifik'i iye pa'aj, ma' qa yenpha'm qu' wittatayi'ij pa' David, hik pakha' pa' Dios iyetij iye pa'aj in yit'ij: “Hats hi'wen na' David, Isaí ƚa's, ewi'ƚ jukhew hisu'un, qe week yaqsiijkii yijat'ij pa'qu' hisu'un.”
ACT 13:23 Qa pekhewe' ta'ƚets hane'en, qa ta'ƚji'ju' hakha' hayiits yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios. Pa' Dios tisij ene' Israel ha' ewi'ƚ Eqiƚina'x, Jesús,
ACT 13:24 qa in mente' yamets pa'aj qu' ni'nq'ijatshen, qa pa' Juan'ik'i qa yojo'oj pa'aj in nifeli'm pe' week Israel ƚeiƚets in wenqimpuujin t'ejuyets pakha' qu' nili'ij pa' uƚ'ax qe qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
ACT 13:25 Pa' Juan'ik'i in hats k'esets pa'aj qu' nili'ij pa' ƚ'ithayijkit, qa yit'ij pa'aj: “¿Ƚek pakha' ƚetsumtitaxi'ƚiikii? Yakha' nite' pakha' Cristo, qa na'lƚe ha' ewi'ƚ teke'lenju' qu' nanam hikha' yakha' nite' ye'weju'ƚij qu' henit'ijji' pe' ƚeqniihayij pe' ƚ'otshilaxtii.”
ACT 13:26 Yejefets, ƚelits pekhewe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i, qa weekji' iye nekhewe' nite' judiol na'li'm pa' ƚ'ijiweyaxitsiju'ƚ pa' Dios, inekhewel t'ukinhetii inwetsju' eke' wi'tlijei t'ejuyets qu' jinamii na' wa's.
ACT 13:27 Pekhewe' i'ni' na' Jerusalén qa week pekhewe' tenek'enhe'yipji' enewe'en, nite' nikfe'lets hakha' Jesús (in hikha' Cristo), qa nite' nikfe'lik'uyii iye kekhewe' ƚe'lijei pe' profetas'ik'i in yejeƚji'ijtax week qa yamji'jets na'aj witwapiihijii, in ƚekhewel hats yafitsheninij kekhewe'en, in yilan hakha'an.
ACT 13:28 Qa in yemjeetax in hamtax pa'qu' ni'wenij qu' nata'ƚijupi' qu' natlanhetii, qa yinijitƚi'ij pa'aj pa' Pilato qu' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii.
ACT 13:29 Qa in hats week yafitsheninij pekhewe'en kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj t'ejuyets hakha'an, qa nit'ijju' pa'aj in we'nenji'pha'm pe' cruz qa yenifi pe' ewi'ƚ nimeƚuk.
ACT 13:30 Qa pakha'ƚe Dios qa niihinik'uipha'm iye pe' naxju'.
ACT 13:31 Qa olots neƚuts in we'nethinetskii pa'aj hekhewe' weeki'ƚ in ta'ƚi'ƚii ha' Galilea in yamii ha' Jerusalén, hik hekhewe' hane'ej nifeli'm iye ene' jukhew qa efuts iye hakha'an in iƚa'x iye.
ACT 13:32 Qa hane'ej yekheweli'ƚ qa henfeli'ƚ e'mek eke' ƚe'sits wi'tlijei, eke' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pekhewe' inaqwa'mhitsik'i,
ACT 13:33 hik aka' pa' Dios hats yafitshen ine'mij, inekhewel in jita'ƚets pa'aj pekhewe'en, qa yafitsheninij aka'an in hats yiƚin iye ha' Jesús. Qa in ƚ'anye'jek kakha' Salmo wetsjuk in yit'ij: “Akha' K'aya's, hane'ej hats haqsiijkii qu' enekfik'i.”
ACT 13:34 Ma' qa pakha' niihinik'uipha'm hakha'an pekhewe' naxju' qe qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nawa'm iye, yit'ij pa'aj eke' ƚe'lijei: “Ekheweli'ƚ k'eƚisiƚij ekewe' ƚe'sits ta'ƚ yiwets qa yijaalija iye qu' ƚunyejeye'kii yi'lijei qa yeq'iltax iye hiwjutsiqeni'm ka' David'ik'i.”
ACT 13:35 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ij iye pakhap iye Salmo: “Nite' exke'ej qu' ƚipipe'ji' ha'ne ƚ'aj ha'ne oqwomehe'.”
ACT 13:36 Qe pa' David'ik'i in hats yaqhat'axij pa'aj pakha' yisu'un pa' Dios qu' naqsiimijkii pekhewe' namji'ju' ek pa'aj pe' ƚeqe neƚutsji' pakha'an, qa wa'm pa'aj qa tajkati'yik'ui qa ewi'ƚ i'ni'ƚi' pe' ƚ'alheyik'i, ma' qa pa' ƚ'ajik'i qa ƚipipji'.
ACT 13:37 Qa hakha'ƚe'en hakha' yiƚin iye pa' Dios, qa nite' yamets pa' ƚ'aj qu' ƚipipe'ji'.
ACT 13:38 Qa hik ta'ƚijupi', yejefets, ƚe'wis qu' enikfe'li'ƚets hakha'an in hik hakha' ta'ƚets qu' netwu'mhitii i'nk'ui pe' inwuƚ'ets, aka'an hik aka' henfeli'ƚ e'm hane'ej.
ACT 13:39 Qa week iye pekhewe' wekwek, hik pekhewe' nite' ƚeke' qu' niwu'mi'ƚ ek'ui kakha' ley yika'ajji' pa'aj pa' Moises'ik'i. Qa hakha'an qu' nata'ƚets, ma' qa week pakha' qu' nite' neqeku'ye' hakha'an qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
ACT 13:40 Qa hik ta'ƚijupi', jeƚi'ƚiju'ƚ, hasu'uj qu' na'ni'ƚ epji' kakha' nifel pa'aj pekhewe' profetas'ik'i, in yit'ij:
ACT 13:41 “Jeƚ qeku'ni'ƚek, ekheweli'ƚ pekhewe' tejefiteyipji'kii qa ƚalakinek'ijju' iye, e'nitjuƚaxiƚijpha'm qa' a'hamitsi'iƚ, qe yakha' haqsiijkii na' ewi'ƚ wit'ithayijkit nekhewe' eqe neƚutsi'ƚji', hik nakha' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i yemjeetax qu' nana'ltax pa'qu' neqethentaxi'ƚ e'mik'iha.”—
ACT 13:42 In hats ikik'uifik'ikii pa'aj pekhewe'en pe' witlijtsitjii, ma' qa pe' jukhew qa iyinijets pa'aj qu' niyetik'ui iye qa' nenfeli'm iye ekewe' wekwek qu' namtaxets iye pa'qu' witwapiihijiye' (sábado).
ACT 13:43 Qa naxijik'i pa'aj in not'ax wetju'ƚ pekhe' ƚe'lijtsitjiyifi pe' judiol, qa olots pekhewe' judiol qa pekhewe' iye nite' judioltax t'eku'mƚi'i' qu' ƚunyejeye' kakha' ƚunyejei ne' judiol, qa yijayanik'i pa'aj pa' Pablo qa' pa' Bernabé, ma' qa pa' Pablo qa pa' Bernabé qa yakakƚintaxij pa'aj pekhewe'en qu' hasu'uj nili'ij in nite' yeqeku' pakha' ƚeqisitƚe i'nij pa' Dios.
ACT 13:44 In hats yamets iye pa'aj pakhap witwapiihijii (sábado), ma' qa yaqaamij qu' weeke' pa' witset in not'axii pa'aj qe qa' nepiye'ek'i kekhewe' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 13:45 Qa pekhewe'ƚe judiol in yi'wen pa'aj pe' olotsija not'axii pa'aj, ma' qa qi teqemtshenkii pa'aj, qa nijaqhitji'ijju' yitjiijets in yijanik'i pe' yitji'ijtaxij pa' Pablo qa uƚ'etsik'ikii pe' ƚe'lijeyets.
ACT 13:46 Ma' qa pa' Pablo qa pa' Bernabé iye qa yape'enhaƚe nite' nijiwei, qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —Yijaa'ija in les ƚe'wistax qu' ekheweli'iƚ qu' ojo'oƚij qu' efelhiti'yi'ƚi'm eke' ƚe'lijei pa' Dios. Qa ha'neƚi'ij in hats ƚ'oqowe'yi'ƚiju'ƚ qa ƚe'neniƚi' iye in nite' ƚisu'uni'ƚ qu' esti'yi'ƚij pa' witiƚa'x nite' yili'ij, hane'ej qa hetetwek'ela'xi'ƚijets nekhewe' nite' judiol.
ACT 13:47 Qe aka'aj'in yit'ij ha' Yatsat'ax'inij in tsiyaji'iƚijets: “Yakha' k'eni' qu' ƚefetitjiye'ej nekhewe' witsetiikal nite' judiol, hats'inha qu' eka'xik'i ha'ne witqiƚinkeya'xtaxij qa amƚi'iƚijii pekhewe' totsii witsetits ha'ne week sehe' ipji'.”—
ACT 13:48 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an pekhewe' nite' judiol, qa ƚe'sitsi'mkii pa'aj qa yiwqinhet ekewe' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij. Ma' qa tek'enets nite' yeqeku'uk'i eke' witlijei pekhewe' hayiits te'nekumhi'yiiji' pa'aj qu' netesti'yij pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
ACT 13:49 Ma' qa ekewe' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij qa week yamipji' pakha' sehe'.
ACT 13:50 Ma' qa pekhewe' judiol qa wo'oiji' pa'aj qu' niwakaninkii pekhewe' efuts wo'taxii pa' Dios qa patunkii iye qa pekhewe' iye jukhew wit'alheiji' pa' witset, ma' qa hikpe' qa ta'ƚets in yutenkeninij pe' olots jukhew qa efuts iye pa' Pablo qa pa' Bernabé, ma' qa yiwutshenik'uifik'i pa'aj pa' ƚeqe sehe'.
ACT 13:51 Ma' qa pa' Pablo qa pa' Bernabé qa nefulutju' pa'aj pa' sehe' yamtaxij pe' ƚef'iyei qe qa' jutsiqetsi'im pekhewe'en in uƚ'ets. Ma' qa ikik'ui pa'aj qa yamii iye pa' witset ƚii Iconio.
ACT 13:52 Qa pekhewe'ƚe yijayan pa' Jesús pakha' witset Antioquía de Pisidia qa qi'ek in topolij pakha' ƚesaxitsi'mkii qa pa' Espíritu Santo iye.
ACT 14:1 Qa ƚunye'jkii pa'aj pa' witset'ii Iconio, pa' Pablo qa pa' Bernabé qa uyifi iye pa'aj wete'm pe' judiol ƚe'lijtsitjii, qa iyetifi ƚe'wis pa'aj in iyetju', ma' qa olots pe' nite' yeqeku' judiol qa pe' nite' judiol iye.
ACT 14:2 Qa pekhewe'ƚe judiol, pekhewe' nite' yisu'un qu'nte' neqeku'ye', qa yepiikinijkii pa'aj pe' ƚe'lijei pekhewe' nite' judiol, ma' qa qi in yapjanheti'm pa'aj pekhewe' yijayan pa' Intata.
ACT 14:3 Ƚa'mek pekhewe' Pablo'oƚ qa yape'ekii pa'aj in i'ni'kii pakha' witset, qa iyetij nite' nijiwei in nifel t'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij, hik pakha' yiwjutsiqeni'mha in yijaalija ekewe' ƚe'lijei ma' qa i'nijji' pekhewe'en in yaqsiijkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa qi in yitjuƚaxjiijpha'mkii iye pe' weekji'.
ACT 14:4 Qa yeqet'etsƚeju'kii pa'aj pakha' witset, na'l pekhewe' yisu'un qu' nijayanij pakha' yisu'un pe' judiol, qa pekhewep qa yisu'unek pekhewe' yit'ij pe' apóstoles.
ACT 14:5 Ma' qa pekhewe' judiol qa pe' nite' judiol iye, qa weeki'ƚ iye pekhewe' ƚ'alheiji' wete'm pakha' ƚetset, in yisu'untax pa'aj qu' net'ilit'ets pe' Pablo'oƚ hats'inha qu' ƚeqfenyejeyi'ij pa'qu' uƚ'axe' pekhewe'en qa qu' nenjele'ejkii iye pe'qu' utele'.
ACT 14:6 Qa in nikfe'lets pa'aj pe' Pablo'oƚ qa ilatii pa'aj pekhewep iye witsetits i'ni' iye pakha' sehe' Licaonia, pa' Listra qa pa' Derbe, qa week pekhewe' ƚekuwelii enewe'en.
ACT 14:7 Qa hik pakha'a' qa nifeli' iye eke' ƚe'sits wi'tlijei.
ACT 14:8 Pa' witset'ii Listra, ewi'ƚ pa'aj pa' jukhew i'nju', nite' ƚeke' qu' nijalkiskii qe onqok, ta'ƚij ji'teje'm pa'aj wittawe'j.
ACT 14:9 Pakha'an tek'enets pa'aj pa' Pablo in iyet. Qa pa' Pablo qa ts'in in yejeƚju', qa yi'wen in na'li'm pa' nite' ƚeqekuye'j ma' qa ƚeke' qu' niƚin.
ACT 14:10 Qa yit'unhetik'iha pa'aj in yit'ijets: —¡Eniipha'm, it'ij teene!— Pakha'an qa aje'eƚ ts'enpha'm pa'aj, ma' qa hats ƚeke' in ik.
ACT 14:11 Ma' qa pekhewe' olots jukhew qa efuts in yi'wenij pa'aj pakha' yaqsiijkii pa' Pablo, qa taya'yij wetju'ƚ pa'aj yit'ij pe' ƚe'lijei pakha' sehe' Licaonia, qa yit'ijju' pa'aj: —Pekhewe' diosits Júpiter qa Mercurio hats wotjonketik'i ene' jukhew qa hats te'nilit inwetsju' ha'ne ju'uni'.—
ACT 14:12 Qa ƚeqiyij pa'aj pa' Bernabé, Júpiter, qa pa' Pablo qa ƚeqiyijek pa'aj, Mercurio, qe les in iyet pa'aj.
ACT 14:13 Ma' qa pakha' pa'i ipji' pakha' ƚoqo dios Júpiter, ta'ƚii pekhe' ƚe'lijtsitjii i'nik'uifik'i pa' witset, qa neka'xets pa'aj pakha' ƚeji'iifik'i pekhewe' toros qa pe' ƚop'om wit'etilayij, qa yisu'untax pa'aj qu' niyinii pe' Pablo'oƚ ma' qe'kha nilantaxifi pekhewe' inqa'metets, qa weekji' iye in yisu'untax pekhewe' olots jukhew qa efuts iye.
ACT 14:14 Qa in nikfe'lƚe'ets pa'aj pekhewe' apóstoles Bernabé qa Pablo, ma' qa yiwjaf'itik'i pa'aj pe' ƚ'uihitjiyits, qa wekuma'xii pa'aj pakha' i'ntaxiji' qa t'ilit ji'teje'm pa'aj pekhewe' olots jukhew qa efuts iye, qa tayai pa'aj,
ACT 14:15 qa yit'ijji'ju': —Jukhew, ¿inhats'ek in ƚaqsiiƚijkii aka'an? Yekheweli'ƚ ye'jukhewƚi'iƚ iye hik k'eyijunyejeyi'ƚ. Yekheweli'ƚ henfelƚi'iƚ e'm eke' ƚe'sits wi'tlijei hats'inha qu' etetwek'elaxi'ƚik'ui ekewe' wekwek qa' eneki'ƚets pakha' ewi'ƚ Dios nite' wa'm yijat'ij, hik pakha' yaqsiijkii pa'aj ha'ne wa's, ha'ne sehe', na' qi iweli' qa week pekhewe' i'nji' enewe'en.
ACT 14:16 Pakha'an toxik'i pa'aj mexe yiwejinƚi'ij pe' week witsetits in yaqsiijkii pa'qu' nisu'unƚe.
ACT 14:17 Ƚa'mek pakha'an, qa yape'enha wo'taxii qu' ninikfe'l, qa yaqsi'jtaxijkii pakha' ƚe'wis, ma' qa nukinju' na'aj piƚei, yaqsi'jtaxijkii iye na'aj ƚahats'ij qe yuji' ene' ƚei, ma' qa ne'sinheti'ƚi'mkii qe na'l pa'qu' aqi'iƚ.—
ACT 14:18 Qa in yemjeetax in yittaxijets pa'aj ekewe'en, qa yaqaamij qu' nite' netk'ene' pa'aj pekhewe'en in neqek'uyu'taxijifi pa'aj pe' inqa'metets.
ACT 14:19 Ma' qa teƚuuyik'i pa'aj qa namkii pekhewe' judiol ta'ƚii pa' Antioquía qa pe' ta'ƚii pa' Iconio. Qa wo'tk'oni'mkii pa'aj pe' olots jukhew qa efuts iye, ma' qa nijele'ejkii pa'aj pe' utel pa' Pablo qa yetsinik'uifik'i pa' witset yumtitax qu' hats nawaa'mija.
ACT 14:20 Qa in mexe k'ooitaxijji' pa'aj pekhewe' yijayan pa' Intata, pakha'an qa niipha'm pa'aj qa wapil ji'teje'm iye pa' witset. Qa pakhap neƚukii pa'aj qa hats ik, ƚijts'ekii iye pa'aj pa' Bernabé qa yamii pa' witset ƚii Derbe.
ACT 14:21 Ma' qa in hats nifeli' iye pa'aj eke' ƚe'sits wi'tlijei pakha' witset qa in hats olots iye pe' yijayankeninij pa' Intata, qa tepilijik'i iye pe' witsetits Listra, Iconio qa' pa' Antioquía de Pisidia.
ACT 14:22 Yakakƚinij qu' nent'unhet pekhewe' hats yijayan pa' Intata, qa yakakƚinij iye qu' natjanithenij pakha' nite' ƚeqekuyejeyij, qa yit'ijets pa'aj: —Les ƚe'wis qu' nata'ƚets pe' wekwek in jitaats'e'ej qu' ji'nuiji'teje'm pa' tenek'enheiji' pa' Dios.—
ACT 14:23 Qa t'eku'mjiiji'kii pekhewe' qu' netnek'enhe'yipji' pe' yijayan pa' Intata pekhewe' witsetitsji', in hats qiji'ij qa iyinji'ij qa in nite' tekji'ijju' iye. Pa' Pablo qa pa' Bernabé qa hats yiwejinij pa'aj pa' Yatsat'ax'inij qu' hik pakha'ye' qu' nejeƚets, hikpa' tek'enets nite' yeqeku' pekhewe'en.
ACT 14:24 Qa hats ikkii iye pa'aj qa t'anipji' pa' sehe' Pisidia qa yamets pa' sehe' Panfilia.
ACT 14:25 Ma' qa in hats nifeli' iye eke' wi'tlijei pa' witset Perge, qa yamiiju' iye pa'aj pa' witset Atalia.
ACT 14:26 Qa hik pakha'a' pa'aj qa hats i'nji' pe' tokoyei qe qa' hats napilii pakha' witset Antioquía de Siria, hik pakha'a' pa'aj testi'yiji' pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Dios hats'inha pekhewe'en qu' naqsiijkii aka' wit'ithayijkit, hik aka' hats yaqhat'etsij pa'aj.
ACT 14:27 Ma' qa in hats yamii qa no'thet wetju'ƚ pe' yijayan pa' Intata, qa nifelimik'i week pe' wekwek yaqsiimijkii pa' Dios, qa pa'n ƚunye'j iye pa' Intata in yit'ijimiiqhof pa' ƚeji' pekhewe' nite' judiol ma' qa' nite' neqeku'ye'.
ACT 14:28 Pa' Pablo qa pa' Bernabé qa olots juwelits in amaneyijupkii pekhewe' yijayan pa' Intata.
ACT 15:1 Qa uja'x pa'aj pekhewe' ta'ƚii pa' sehe' Judea namii pa'aj pa' witset Antioquía, qa yijatshen pa'aj pekhewe' yijayan pa' Intata: —Qu' nite' iwu'mi'iƚ axpasitsi'iƚ in ƚ'anye'jek pa'aj pa' Moises'ik'i, ma' qa' nite' ƚeke'ye' qu' i'ƚiyi'iƚ.—
ACT 15:2 Qa in ƚunye'jek pa'aj pa' Pablo qa pa' Bernabé in qi in nite' yisu'un qu' net'eku'mi' pa'aj pakha' yittaxijju' pa'aj pekhewe'en qu' ƚunye'je' qa hats qi in tek'eƚeyijju' pa'aj, ma' qa pekhewe' yijayan pa' Intata qa yijamti'ets pa'aj qu' nukin pa' Pablo qa pa' Bernabé qa pekhewep iye qu' ƚijts'eyek'e qa' namii pa' Jerusalenii pe' apóstoles qa pe' week tenek'enhe'yipji' pe' yijayan pa' Intata hats'inha qu' niyeti'ƚijju' aka' ƚunye'jkii in ta'ƚets pekhewe' ta'ƚii pa' Judea in yisu'untax qu' niwu'm ƚaxpa's pekhewe' hats yijayan pa' Intata.
ACT 15:3 Qa hik ta'ƚijupi' in ikkii pa'aj, qe ta'ƚets in yukinkii pekhewe' yijayan pa' Intata, ma' qa nek ji'teje'm pe' sehel Fenicia qa pa' Samaria, qa nifeeljiimik'iha pa' ƚunyee'jkiiha pekhewe' nite' judiol in hats wenink'aihit qa yijayan pa' Jesús, qa aka'an in ta'ƚets qa qiji'ij qa ƚe'sitsjii'mkii week pekhewe' yijayan pa' Intata.
ACT 15:4 Ma' qa in hats yamii pa'aj pa' Jerusalén, qa week wetfeli'm pekhewe' yijayan pa' Intata, qa pekhewe' iye apóstoles qa pe' tenek'enhe'yipji' pe' yijayayan pa' Intata, qa nifelimik'i week pe' yaqsiimijkii pa' Dios pekhewe'en.
ACT 15:5 Qa pekhewe'ƚe uja'x fariseoltax pa'aj hats tek'enets pa' Jesucristo, qa ts'ap'a pa'aj qa yit'ijji'ju': —Les ƚe'wistax qek netwu'mhitii ƚaxpa's pekhewe' nite' judiol qa' natyajaxti'yijets iye qu' naqsi'jkii kakha' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i.—
ACT 15:6 Ma' qa pe' apóstoles qa pekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' yijayan pa' Intata, qa not'axij wetju'ƚ qu' niyetijju' aka' ƚunye'jkii.
ACT 15:7 Ma' qa in hats qi in iyetijju' pa'aj, pa' Pedro qa niipha'm pa'aj qa yit'ijji'ju': —Yejefets, ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets toxik'i in i'nk'aa'ija pa' Dios in t'eku'myiiji' qu' yakha'ye' qu' hepiikitij nekhewe' nite' judioltax ekewe' ƚe'sits wi'tlijei hats'inha qu' nite' jeek neqekuyi'ik'i qa' netk'enets.
ACT 15:8 Qa pa' Dios, hikpa' in nikfe'lets week pe' intawjets, inq'ethinij in t'eku'mi' iye enewe'en, ma' qa nukinetsju' in tisij ka' Espíritu Santo, in injunyejeyek in i'nk'aa'ija jiyeƚisij,
ACT 15:9 qa ham pakha' qu' pakha' ƚunye'je' inekhewel qa enewe'en. Qa hats nili'jijju' pe' ƚewuƚ'ets qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuyejeyij.
ACT 15:10 Qa hane'ej qa ¿inhats'ek in ƚanaqjaajinkeyu'uƚij qu' ejuyi'ƚijiju'ƚ aka' hats yaqsiijkii pa' Dios qa ƚ'entaxiƚipji' enewe' yijayan pa' Intata pakha' niihet qu' neka'xkii, hik pakha' nite' weju'ƚiju'ƚ iye pa'aj qu' neka'xkii pe' inqa'jteyik'i qa inekhewel iye nite' je'weju'ƚiju'ƚ iye qu' jinteka'x?
ACT 15:11 Qa hatsƚe jinikfe'lets in hats ji'ƚii yijat'ij qa ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets pa' qi ƚeq'ilta'x ha' Yatsat'ax'inij Jesús, qa hik ƚunyejei iye nekhewe'en in hats iƚii iye.—
ACT 15:12 Week pekhewe' not'ax wetju'ƚ weiyipji' pa'aj, qa tek'enets pa'aj in iyet pa' Bernabé qa pa' Pablo, qa nifelimik'i pe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ yaqsiimijkii pa'aj pa' Dios pekhewe' nite' judiol qa i'njiiji' pe' Pablo'oƚ.
ACT 15:13 In hats yili'ijju' pa'aj in iyetju' enewe'en, qa pa' Jacobo qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ek'en qeku'ni'ƚek, yejefets,
ACT 15:14 na' Simón hats nifel iku'uj pa'n ƚunye'j pa' Intata in i'nk'a yisu'un qu' net'eku'mi' pekhewe' nite' judiol, hats'inha qu' nana'l pe'qu' natsat'etsijek pakha'an.
ACT 15:15 Qa aka'an qa hats hik ƚunye'j kakha' yit'ij pa'aj pe' profetas'ik'i, in yit'ijek pa'aj ka' we'nika'ajji':
ACT 15:16 “Ƚ'anu'upji' hatse' aka'an qa' hetpil iye, qa' heniihinpha'm iye ne' ƚetsi' ka' David'ik'i in namtaxju'. Qa' hepileti' iye qu' heni' ne' namtaxju'kii ƚapk'asil, ma' qa' heniihinpha'm iye,
ACT 15:17 hats'inha qu' weeke' qu' nowo'oi ha'ne Yatsat'ax'inij, week pekhewe' nite' judiol pekhewe' teniya'yiiji' qu' natsat'etsij.
ACT 15:18 Hik aka' yit'ij pa' Yatsat'ax'inij, hik pakha' yaqsiijkii qa pakhaa'ijƚe in yinikfe'l aka'an.”
ACT 15:19 Qa hik ta'ƚijupi', yakha' in humti qu' les ƚe'wise' qu' hasu'uj jintepekhelinhetijji'kii pekhewe' nite' judiol in yijayan pa' Dios,
ACT 15:20 jiwenq'ika'ajii yijat'ij pekhewe'en qu' hasu'uj netuj i'nƚi'i qu' niya'ji' pe'qu' hats netesti'yij pekhewe' witeqsi'nq'alits, qu' hasu'uj iye nanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits, hasu'uj iye netuj na'aj ƚ'ese'n ne'ej inqa'metets nite' wenukinfik'i pe'qu' ƚ'atitse' in talanhetii qa hasu'uj iye netuj ne'ej yaqamaxju' ƚ'athits ne'ej inqa'metets.
ACT 15:21 Qe kakha' ƚeqe ley pa'aj pa' Moises'ik'i pakhaa'ijƚe pa'aj in tefelhitii qa week pe' witsetits in na'li'm ma' qa tefelhitiiji'ij, qe week na'aj neƚuji' witwapiihijii tiyiijiik'i ekewe'en pekhewe' judiol ƚe'lijtsitjiyitsifi.—
ACT 15:22 Ma' qa yumti pekhewe' apóstoles qa pe' tenek'enhe'yipji' pekhewe' yijayan pa' Intata qa week pekhewe' yijayan pa' Intata qu' les ƚe'wise' qu' net'eku'miiji'kii pe'qu' uja'xe' jukhew qu' nukinii pa' Antioquía qu' ƚijts'eyek'e pa' Pablo qa pa' Bernabé. Qa t'eku'miiji' pa'aj pa' Judas, ƚii iye Barsabás qa pa' Silas, enewe'en jukhew yiwqinhetji' pekhewe' yijayan pa' Intata.
ACT 15:23 Qa yekekinenij pa' witfaakanek, yit'ij: —Enewe' apóstoles qa ene' inejefetsipji' pa' Intata hik enewe' tenek'enhe'yipji' ne' yijayan pa' Intata, pekhewe' yejefetsi'ƚipji' pa' Intata nite' judiol Antioquía ƚeiƚets, pe' sehe' Siria ƚeiƚets qa pe' sehe' Cilicia ƚeiƚets, hewetfeli'ƚ ei.
ACT 15:24 K'impiye'eƚij in na'l pekhewe' uja'x ta'ƚtaxi'ƚ yitji'teje'm nami'ƚ ei pa'aj, hik pekhewe' nite' yekheweli'ƚ qu' hetisi'ƚij pa'qu' ƚunyejeye', qa yaqsi'jtaxijkii in neƚ'ilehettaxi'ƚij pe' ƚe'lijei, qa qi natawje'metentaxi'ƚ.
ACT 15:25 Qa hik ta'ƚijupi' in week humti'iƚ qa week ƚexkelij iye qu' les ƚe'wise' qu' he'yekumi'ƚiiji' pe'qu' uja'xe' jukhew hats'inha qu' he'nukini'ƚ ei qa' ƚijts'eyek'e nekhewe' jite'su'un inejefets Bernabé qa na' Pablo.
ACT 15:26 Hik enewe' jukhew yaqamijkii qu' nanaxju' pa'aj qe ta'ƚets ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ACT 15:27 Qa hik ta'ƚijupi' in he'nukini'ƚ na' Judas qa na' Silas qe qa' hik nekhewe'ye' qu' niyetijha ekewe' we'nikaƚetaxijji'.
ACT 15:28 Qe hats week hisu'uni'ƚ pa' Espíritu Santo qa yekheweli'ƚ, qu' hasu'uj eni'ƚipji'kii ma' qa' les ne'niihet ekewe' hane'ej hika'aƚijji', ekewe'en:
ACT 15:29 hasu'uj ƚuji'ƚ i'nƚi'i qu' iya'aƚji' pe'qu' hats testi'yij pekhewe' witeqsi'nq'alits, hasu'uj iye ƚuji'ƚ ne'ej yaqamaxju' ƚ'athits ne'ej inqa'metets, hasu'uj iye ƚuji'ƚ na'aj ƚ'ese'n ne'ej inqa'metets nite' wenukinfik'i pe'qu' ƚ'atitse' in talanhetii, qa hasu'uj iye manawitjiƚi'iƚijju'kii esenitsi'ƚ. Ekheweli'ƚ qu' ek'eni'ƚik'i ekewe' wekwek, qa' hats aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis. Hats uja'xƚi'ik'i.—
ACT 15:30 Ma' qa pekhewe'en in hats teniwetfelhi'yi'm pa'aj qa ikkii qu' namii pa' Antioquía. Qa in yamii qa no'thet wetju'ƚ pe' week hats yijayan pa' Intata, qa tisij pa' witfaakanek.
ACT 15:31 Qa in hats yiyinenik'i pa'aj, qa qi in ƚe'sitsi'mkii qe ta'ƚets pekhewe' wi'tlijei in yisimetsin pe' ƚatawjets.
ACT 15:32 Qa pa' Judas qa pa' Silas iye, enewe'en in profetas iye, qa qi in yakakƚin pa'aj qa yit'unhet iye pekhewe' yijayan pa' Intata, qa yape'ejets pa'aj in iyetik'ui olots pe' nifeli'm.
ACT 15:33 Qa i'nk'aƚe pa'aj in hats olots neƚuts pa'aj in amaneyi' pakha'a', ma' qa pe' yijayan pa' Intata qa hats wetfeli'm pa'aj qa mexe iyinipji', hats'inha qu' napilii iye pekhewe' nukin pa'aj.
ACT 15:34 Qa pakha'ƚe Silas qa yisu'un qu' mexe amane' eku'ni'kii pakha'an.
ACT 15:35 Qa pa' Pablo qa pa' Bernabé iye amaneiji' iye pa'aj pa' Antioquía. Enewe'en qa pekhewep iye olots i'nq'ijatshenij qa nifel iye pa'aj eke' ƚe'sits ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 15:36 Ma' qa in hats teƚuuyik'i pa'aj pa' Pablo qa yit'ijets pa'aj pa' Bernabé: —Yape jinjiwitshen eku'uk'i iye he' inejefetsipji' pa' Intata hekhewe' week witsetitsji' in uja'xek hekhewe' jitefeli'm eke' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij, hats'inha qu' jinte'wen eku'n iye qetuk pa' ƚunyejeikiyek.—
ACT 15:37 Qa pa' Bernabé qa neqekeneyutaxij pa'aj qu' ƚijts'eye'kii iye wete'm pa' Juan, ƚii iye Marcos.
ACT 15:38 Qa pakha'ƚe Pablo qa yumti qu' nite' ƚe'wise' qu' neka'x qa' ƚijts'eye'kii iye pakha' hayiits yiliƚi'ik'i pa'aj qa yiwu'mi' pekhewe'en pa' sehe' ei Panfilia, ma' qa hats nite' yijayan pa'aj in mexe t'ithayiitax wete'm.
ACT 15:39 Ma' qa qi in nite' t'eku'mij wetju'ƚ pa'aj pa'qu' ewi'ƚe' pekhewe'en, qa pa' Bernabé qa yeka'x pa'aj pa' Marcos, qa i'ni'ƚji' pe' tokoyei qa yami'ƚii pa' sehe' Chipre.
ACT 15:40 Qa pakha'ƚe Pablo qa t'eku'mi' ek qu' neka'x pa' Silas. Qa pe' yijayan pa' Intata qa iyinipji' pa'aj qu' ni'fen pa' Yatsat'ax'inij enewe'en.
ACT 15:41 Qa ikkii pa'aj nek ji'teje'm pa' sehe' Siria qa pa' Cilicia, yiyaji'ik'i qu' nent'unhet pekhewe' hats yijayan pa' Intata.
ACT 16:1 Qa namets iye pa'aj pa' witset Derbe qa pa' Listra iye. Qa hikpa' qa i'ni' ha' ewi'ƚ yijayan pa' Intata, ƚii Timoteo, ƚa's pe' ewi'ƚ efu judioki' yijayan iye pa' Intata. Pakha'ƚe ƚatata qa griego.
ACT 16:2 Pekhewe' yijayan pa' Intata pa' witset Listra qa pa' Iconio iye, week yit'ijets in yatsathen ha' Timoteo.
ACT 16:3 Pa' Pablo qa yisu'un pa'aj qu' ƚijts'eye'kii iye pakha'an, qa t'eku'mi' qa yiwu'm pa'aj ƚaxpa's, qe ta'ƚijupi' pekhewe' judiol na'li' pekhewe' witsetits, qe week nikfe'lets pakha' ƚatata in griego.
ACT 16:4 Qa in hats ikik'i pa'aj week pe' witsetits, qa tisji'jij pe' tenek'enhe'yipji' pe' hats yijayan pa' Intata, pekhewe' hats t'eku'mij wetju'ƚ pe' apóstoles qa pe' tenek'enhe'yipji' pe' yijayan pa' Intata i'ni' pa' Jerusalén qu' hik pekhewe'ye' qu' nanaqsiijkii.
ACT 16:5 Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' yijayan pa' Intata in les t'unitsij pa'aj pakha' nite' ƚeqekuyejeyij. Qa week neƚuts t'ijaifik'i pa'aj in les olots pe' yijayan pa' Jesús.
ACT 16:6 Qa nek ji'teje'm iye pa'aj pe' sehel Frigia qa Galacia, qa pa' Espíritu Santo qa nite' ƚexke'ej qu' nenfeli' eke' wi'tlijei pa' sehe' Asia.
ACT 16:7 Qa in hats namets iye pa'aj pa' sehe' Misia, qa yisu'untax pa'aj qu' namii iye pa' sehe' Bitinia, qa pakha'ƚe ƚeqe Espíritu pa' Jesús qa nite' ƚexke'ej pa'aj.
ACT 16:8 Qa nek ji'teje'm na' sehe' Misia, qa nametsju' pa'aj ha' witset Troas.
ACT 16:9 Qa ka' naja'xji' pa'aj ha' Pablo qa t'ethinheti'yij pa'aj qa i'nji'kii ƚotoi in ima': ewi'ƚ pa' jukhew Macedonia ƚeiƚe', ts'ap'a qa qi in iyinkii pa'aj, qa yit'ij: —Anamii wat'ij ha'ne sehe' ei Macedonia qa' etsi'feni'ƚii.—
ACT 16:10 In hats yi'wen pa'aj ha' Pablo aka'an, ma' qa neƚukii qa aje'eƚ hanaqsi'ji'ƚ qu' natsami'ƚii ha' sehe' Macedonia, qe tsikfe'li'ƚetsha pa' Dios in taya'yi'ƚyijii qu' henfeli'ƚi' eke' ƚe'sits wi'tlijei.
ACT 16:11 Ma' qa ha' Troas qa hikha' hata'ƚi'ƚi' in ha'ni'ƚji' ke' tokoyei, qa hatsa'theni'ƚii in tsami'ƚii ha' sehe' ƚii Samotracia yeqewuk'un ha' qi iweli'. Qa kakhap neƚuji' qa haki'ƚkii iye qe qa' natsami'ƚii ha' witset ƚii Neápolis.
ACT 16:12 Qa hikha' qa hata'ƚi'ƚi' in ho'yotsi'ƚju' qa tsami'ƚii ha' witset Filipos, hik hakha' romanos ƚetset, hikha' les qiji' hakha' week sehe' Macedonia. Qa hikha' qa uja'x ke' neƚuts in ya'maneyi'ƚi'.
ACT 16:13 Qa ka' neƚuji' witwapiihijii qa haki'ƚik'uifik'i ha' ƚeji', qa haki'ƚiiju' ha' ƚotkoyek ha' haqqi' ƚa's, hikha' humti'iƚ qu' na'ni' pa'qu' ƚ'iyinhe'wet'e. Qa ha'ni'ƚju'kii qa yapeƚek qa k'iyetiƚik'ui hekhewe' efuts not'axi' wetju'ƚ hakha'a'.
ACT 16:14 Qa ke' ewi'ƚ hekhewe'en ƚii Lidia, witset Tiatira ƚeiƚeki', t'ihinij pe' ƚe'sits penyilots witpalinek qa yijayan iye pa' Dios. Tek'eenetsha in iyet ha' Pablo, ma' qa pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ij qhof pa' ƚatawe'j qe qa' nenikfe'lik'iha kekhewe' yit'ij ha' Pablo.
ACT 16:15 Ma' qa kikhe'en qa week iye hekhewe' yatsat'etsij in hats wempuli'jijju', qa iyini'ƚ yiwets, qa yit'ij: —Qu' umti'iƚ qu' hats yijaayi'ija qu' nite' heqeku'ye' pa' Yatsat'ax'inij, qa atsjayani'ƚii ke' yitsi' qu' k'ewhini'ƚi'.— Tsinijit'iƚ ma' qa hijayani'ƚii ke' ƚetsi'ii qa hikha' qa ya'maneyi'ƚi'.
ACT 16:16 Qa ƚunye'jkii iye hik aka'aj in haktaxi'ƚiiju' iye hakha' wit'iyinhe'wet, qa te'nilit'iƚ yiju'ƚ ke' ewi'ƚ inanyi' witƚinki', i'nji' pa' ewi'ƚ espíritu uƚ'ax qa tisij pa' ƚet'unha'xijup in nifelji'ji'm pa'qu' ƚunye'je'kii hatse' na'aj nifaakan. Qa aka'an in ƚunye'j qa qi in yaxinenij pe' ƚ'astai pe' ƚaqa patunits, nifelji'ij pa'qu' ƚunye'je'kii.
ACT 16:17 Ke' inanyi' qa nijayanpha'mkii ha' Pablo qa yekheweli'ƚ iye, ma' qa yit'unhetik'i in tayai, qa yit'ij: —Enewe'en jukhew ƚeqejkunenhei pa' qiji'ha in Dios, hik enewe' nifeli'ƚ e'm pa' wit'ikheyi'jii pakha' witiƚa'x.—
ACT 16:18 Qa olots neƚuts in ƚ'anye'j aka'an. Qa ha' Pablo qa hatstax qa yitaxij, qa tetwek'elaxiju'ƚ, qa yit'ijets pakha' espíritu uƚ'ax i'ntaxji' kikhe' inanyi': —¡K'ayaji'ijets aka' ƚiiji' ha' Jesucristo, qu' ma'ak'uifik'i nekhe' inanyi'!— Qa hik akaa'ijha qa ikik'uifik'i.
ACT 16:19 Qa hekhewe'ƚe yatsat'etsij in yi'wentax pa'aj ke' inanyi' ma' qa nikfe'lets in hats nite' ƚeke' qu' nowo'omii ƚaq'astaye'. Ma' qa t'eku'mi' ha' Pablo qa ha' Silas, qa yetsinii hakha' joofji'ju' ha' witsetji', pakha' i'ni' pekhewe' tenek'enheiji' pa' witset.
ACT 16:20 Ma' qa in hats yamijii in yeka'xii hekhewe' wit'alhei, qa yit'ijets: —Enewe'en jukhew judiol yaqsiijkii in yiwakaninkii ha'ne initset,
ACT 16:21 qa i'nq'ijatshenij ke' wekwek witjunyejei (costumbres) inekhewel nite' ƚenexkelij ine'm qu' jint'eku'mi' qa qu' jintaqsiijkii iye, qe inekhewel je'tujtseikaliju'ƚ jo' Roma ƚeiƚets.—
ACT 16:22 Ma' qa hekhewe' olots jukhew qa nayu'um hekhewe'en. Qa hekhewe' wit'alhei qa niwjaf'iti'mju' ke' ƚeqhinatayik'i qa inaqyaji'ij qu' neteqsilanhetiiju'.
ACT 16:23 In hats yili'ijju' in qi in neqsilanju', ma' qa yeka'xii qu' nuihinifi ke' witq'opheƚitjii, qa ha' yejeƚ ke' witq'opheƚitjii qa tayajaxti'yijets pa'aj qu' nejeeƚetsha.
ACT 16:24 Hakha'an in yepi'ye' ek'i pa'aj aka' tayajaxti'yijets, ma' qa yuihinifi pe' te'weiteje'm pe' witq'opheƚitjii qa yuihinik'iteje'm pe' ƚef'iyei qa yewij pa' najak ƚenqii cepo.
ACT 16:25 Qa in hats ƚeqewuk'uji' pa'aj naja'x, ha' Pablo qa ha' Silas qa iyin qa telijtsiyii iye pa'aj pa' Dios. Qa pekhewep wit'opheƚii qa tek'eniijikii pa'aj.
ACT 16:26 Ma' qa pa' sehe' qa t'unik'i pa'aj in me'lle'le'l, qa pekhewe' ƚetkui pekhe' witq'opheƚitjii qa yiwapjahan pa'aj. Qa hik pakha'aj qa qhofik'i pe' week ƚejil qa' namik'i iye pe' week foƚoƚik'il wo'nophe'ƚtaxijju' pe' wit'opheƚii.
ACT 16:27 Qa pa' yejeƚ pe' witq'opheƚitjii in nomiikii pa'aj qa yeeƚtax pa'aj pe' ƚejil pe' witq'opheƚitjii in week qhofik'i. Qa nit'ijpha'm pa'aj pa' ƚaqa'tsjikinet qekha newetƚijƚetaxje'm pa'aj, qe yumtitax qu' hats week nilatkii pe' wit'opheƚii.
ACT 16:28 Qa ha' Pablo qa tayai in yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj eqfenyeje' ewek. Week ya'maneyi'ƚi' hane'e'in. Ham ilate' enewe'en.—
ACT 16:29 Qa pa' yejeƚ pe' witq'opheƚitjii qa iyinii pa'aj fet'e' qa aje'eƚ wekuma'xifi pa'aj pe' witq'opheƚitjii. Tsalalkii pa'aj qe nijiwei qa wetjele'etsju' pe' ƚef'iyeyiiju' ha' Pablo qa ha' Silas.
ACT 16:30 Ma' qa in hats yeka'xfik'i pa'aj, pakha'an qa yit'ij pa'aj: —Jukhew, ¿pa'n ƚii pa'qu' haqsiijkii qa' ƚeke'ye' qu' yi'ƚa'xe'?—
ACT 16:31 Hekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Hasu'uj eqeku' ha' Yatsat'ax'inij Jesús, ma' qa' i'ƚa'xe', akha' qa week pekhewe' ƚantsat'etsij.—
ACT 16:32 Hekhewe'en qa nifeeli'mha pa'aj eke' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij hakha'an qa weekij pekhewe' i'ni' pe' ƚetsi'.
ACT 16:33 Qa hik pakhaa'ijha iye pa'aj pe' horaji' pa' naja'xji', hakha'an qa t'eku'mi' pa'aj he' Pablo'oƚ qa nili'jju' ke' ƚeneqsilanhewjei pa'aj hekhewe'en. Qa aje'eƚ pa'aj wempuli'jju', hakha'an qa week pekhewe' yatsat'etsij.
ACT 16:34 Qa yeka'xii iye pa'aj pe' ƚetsi', qa nekunhenju' pa'aj. Hakha'an qa qi in yoksi'wen pa'aj in ƚe'wisi'mkii qe nite' yeqeku' pa' Dios weeki'ƚij pekhewe' yatsat'etsij.
ACT 16:35 Ma' qa in hats leefiju' pa'aj, pe' tenek'enheiji' pa' witset qa yukinij pa'aj pe' ƚe'lijei pekhewe' ƚeqjeƚinenhei, in yit'ij pa'aj: —Yape iwejin hekhewe' jukhew.—
ACT 16:36 Ha' witq'opheƚitjii ƚeiƚe' qa nifeliiji' pa'aj ha' Pablo ekewe'en: —Ne' tenek'enheiji' ha'ne witset hats inaqyaji'ij qu' ewejinheti'yi'ƚfik'i, qa hik ta'ƚijupi' hane'ej yape ma'aƚfik'i, qa ƚe'wisƚe qu' ma'aƚkii.—
ACT 16:37 Qa ha' Pablo qa' yit'ijets pa'aj pe' oq'opheƚinetsilets: —Yekheweli'ƚ in yo'romanotaxi'ƚ iye, qa tseqsilani'ƚje'mkii qa week tsejeƚi'ƚijju' ene' weekji' qa nite' yaqsiijkii iye pa'qu' netsjeyumtsheni'ƚij qa ts'uihini'ƚifi iye ene' witq'opheƚitjii. ¿Me qa hane'ej qa' hame' iye pa'qu' ne'tsweni'ƚij qu' netswejini'ƚfik'ikii? ¡Nite', nite' ƚeke'! Neneki'ƚyii yijat'ij hekhewe'en qu' nets'ukini'ƚfik'ikii.—
ACT 16:38 Qa pe' oq'opheƚinetsilets qa nifelii pa'aj aka'an hekhewe' tenek'enheiji' ha' witset. Qa in nikfe'lets in romanos iye hekhewe'en, qa nijiwei pa'aj.
ACT 16:39 Ma' qa namii pa'aj qa qi in iyinijets in yaf'ali'ƚi'ij, ma' qa in hats yuki'nfik'ikii pa'aj qa iyinijetsha iye qu' nakik'ui hakha' witset.
ACT 16:40 In hats ikik'uifik'ikii pe' witq'opheƚitjii, qa ikii ke' ƚetsi' ke' Lidia. In yi'wen hekhewe' yijayan pa' Intata, qa yakakƚin qu' nent'unhetija hekhewe'en. Ma' qa i'nk'aƚe qa hats ikkii.
ACT 17:1 Ma' qa in hats t'anji' in nek ji'teje'm he' witsetits Anfípolis qa ha' Apolonia, qa hats namets ha' witset Tesalónica, hikha' i'ni' ke' ewi'ƚ judiol ƚe'lijtsitjii.
ACT 17:2 Qa ha' Pablo, kakha' hats ƚunye'jƚe'ek, qa ikii ke' ƚe'lijtsitjii, qa wetshetk'ewi'ƚ ke' witwapiihijiyitsji' (sábados) in iyeti'ƚijju' hekhewe'en in t'ejuyets kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj, Intata ƚe'lijei.
ACT 17:3 Yeqetheenimik'iha qa yethinji'jij iye pakha' i'ni' kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj pakha' nifel in les ƚe'wis qu' nawa'm pa' Cristo qa i'nk'aƚe qa' iƚa'xe' iye, qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ha'ne Jesús, ha'ne henfeli'ƚ e'm hik ha'ne pa' Cristo.—
ACT 17:4 Qa uja'x he' nite' yeqeku'uk'i hekhewe'en qa ikets ha' Pablo qa ha' Silas, weeki'ƚ hekhewe' olots griego yijayan pa' Dios, qa olots iye hekhewe' efuts qitsji' patunkii.
ACT 17:5 Qa hekhewe'ƚe nite' tek'enik'i judiol qa qi in teqemtshenetskii. Qa no'thet pa'aj pe' uƚ'ets jukhew i'nƚekii i'ni'kii hakha' witaqhawet, ma' qa yaqsiijkii in yiwakaninkii week ha' witset, qa t'ilit'ets pa'aj ke' ƚetsi' ha' Jasón qe wo'taxiikii ha' Pablo qa ha' Silas qu' neka'xetsfik'i hekhewe' olots qu' nilanje'mkii.
ACT 17:6 Qa in nite' yi'wen pa'aj ke' wititsi'ifi, qa yetsinfik'i pa'aj ha' Jasón qa hekhewe' uja'x iye yijayan pa' Intata, ma' qa yeka'xii pa'aj hekhewe' wit'alheiji' ha' witset, qa yit'unhetik'i in yit'ijju' pa'aj: —Hekhewe' yiwuƚ'enhet ha'ne week sehe' ipji' hats namii hane'e'in,
ACT 17:7 qa ha'ne Jasón yiwhini' ke' ƚetsi'ii, qa week hekhewe'en kakha' ƚunyejei t'ejuyiju'ƚ kekhewe' yittaxij qu' injunyejeye' (leyes) pakha' qi Roma ƚatata César, yit'ijets in na'lte' pakhap iye qi Wittata, Jesús.—
ACT 17:8 Qa qi in yiwakaninkii pekhewe' olots jukhew qa hekhewe' iye tenek'enheiji' hakha' witset in yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe'en.
ACT 17:9 Qa pa' Jasón qa pekhewep iye qa mexe nejetij pa'aj pe' ƚaq'astai hekhe' wit'alhei, qa yiwejinfik'ikii pa'aj. Qa' i'nk'aƚe nepiletets iye qu' hats nakkii he' Pablo'oƚ.
ACT 17:10 Qa aje'eƚ in najaleikii hekhewe' yijayan pa' Intata qa yukinii ha' Pablo qa ha' Silas ha' witset Berea. Qa in hats yamii qa ikii ke' judiol ƚe'lijtsitjii.
ACT 17:11 Hekhewe' judiol Berea ƚeiƚets nite' ƚunyejei hekhewe' Tesalónica ƚeiƚets, qe enewe' Berea ƚeiƚets yisu'unija qu' nepiye' ekewe' wi'tlijei, qa week neƚuts yejeƚijupi'kii ekewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei, hats'inha qu' nenikfe'lets qu' hik aka' ƚunyejeye' ekewe' wekwek we'nika'ajji' pa'aj.
ACT 17:12 Qa hik ta'ƚijupi' in olots hekhewe' nite' yeqeku'uk'i hekhewe'en, qa olots iye he' griegos, qa he' jukhew qa efuts iye patunits.
ACT 17:13 Qa hekhewe'ƚe judiol Tesalónica ƚeiƚets in nikfe'lets pa'aj ha' Pablo in nifeli' iye kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios ha' witset Berea, hekhewe'en qa namii ha' witset Berea, ma' qa yaqsiijkii iye in yiwakaninkii hakha' witset.
ACT 17:14 Ma' qa hekhewe' yijayan pa' Intata qa aje'eƚ yilithin ha' Pablo qe qa' namiiju' ha' qi iweli'. Qa hakha'ƚe Silas qa ha' Timoteo iye qa amaneyi' hakha'a'.
ACT 17:15 Hekhewe' yijts'en ha' Pablo qa yeka'xii ha' witset Atenas. Qa hekhewe'en qa hats tepilkii, qa ha' Pablo qa yekenij ke' ƚe'lijeyii ha' Silas qa ha' Timoteo in yit'ijets qu' aje'eƚ nenekkii qu' hats ƚeke'ye' hats'inha qu' ewi'ƚ na'ni'ƚi' iye.
ACT 17:16 Ha' Pablo in mexe notki'iikii hekhewe'en ha' witset'ii Atenas, qa nite' ikesimen pa' ƚatawe'j in yi'wen ha' witset in topo'oj hekhewe' iyinii ƚeqsi'nq'alits.
ACT 17:17 Qa hik ta'ƚijupi' in iyeti'ƚju' watfaakani'ƚju'kii hekhewe' judiol kekhe' ƚe'lijtsitjiyifi hekhewe'en, weekji' hekhewe' iye nite' judioltax yijayan pa' Dios. Qa week neƚuts qa i'njiiji' ek ha' witaqhawet in iyetjiiƚijju' hekhewe' namji'jii.
ACT 17:18 Qa he' uja'x jukhew we'nq'ijatshenijek pa'qu' numtiƚe (filósofos) ƚiyinyejei epicúreos qa he' ƚiyinyejei estoicos, t'ejuyiju'ƚ iye ha' Pablo kekhewe' yit'ij. Qa he' uja'x qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚ'anye'j nakha' iyeetƚe jukhew?— Qa hekhewep qa yit'ijju'ek: —I'nƚi'i qu' nenfel pekhewep iye diosits.— Qe ha' Pablo nifeli'm eke' t'ejuyets pa' Jesús qa qu' iƚiye'tax iye pe' naxju'.
ACT 17:19 Ma' qa t'eku'mi' qa yeka'xii hakha' ƚ'ithi'wet he' tenek'enhei ƚii Areópago, qa yit'ijets: —¿Me ƚeke' qu' netsikfe'liƚets eke' ink'aihits wi'tlijei ƚenka'x?
ACT 17:20 Qe k'epiye'eƚij in ƚit'ij ke' wekwek nite' hayiits qu' netsikfe'liƚets. Qa hik ta'ƚijupi' in hisu'uni'ƚ qu' netsikfeeliƚetsha pa'n ikji'ha.—
ACT 17:21 (Qe he' week Atenas ƚeiƚets qa hekhewe' iye tujtseika' ta'ƚji' jukhewiikal i'ni' hakha'an, ewi'ƚƚe in yisu'untax qu' uja'xe'ƚi'i qu' niyetij axe'm qu' nepi'ye'ji'ik'i pe'qu' i'nk'aihitse'.)
ACT 17:22 Ma' qa ha' Pablo qa ts'ap'aji'ju' ƚeqewuk'u hekhewe'en ha' ƚithiwet'ii Areópago, qa yit'ijji'ju': —Jukhew Atenas ƚeiƚets, yakha' k'eweni'ƚij kakha' ejunyejeyi'ƚ in qi in ƚatjamti'iƚijets nekhewe' oqo diositsi'ƚ (religiosos).
ACT 17:23 In hijalki'skii qa hejeƚji'ijju' ne' wekwek ƚ'iyiniƚets, qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ts'eewe'epji' qa we'neni' ha' ƚe'nikahat, qa yit'ij: “Hane'en t'ejuyets pakha' qu' diose' ham nikfe'le'ets.” Qa ha'ne Dios nite' ƚenikfe'li'ƚets ƚ'iyiniƚiikii, hik ha'ne hane'ej henfeltaxi'ƚ e'm.
ACT 17:24 Hik ha'ne Dios yaqsiijkii pa'aj ha'ne week sehe' ipji' qa week iye pekhewe' i'nipji' hane'en. Pakha'an in Yatsat'axij na' wa's qa ha'ne sehe', qa nite' i'nifi pe'qu' witlijtsitjiyitse' ƚaqsijiiju' ene' jukhew.
ACT 17:25 Nite' ƚeke' iye qu' nanaqsiimijkii pe'ye' ma' qa' netesti'yij qu' hik ƚunye'je' qu' hami'im pe'ye', qe aka'aj'in yijat'ij in ƚunye'j, ƚakha' tisij ene' week pe' ƚiƚaxits qa pe' ƚuƚaxits qa eke' wekwek iye.
ACT 17:26 Qa pa' ewi'ƚ jukhew in yaqsiijkii, qa hikpa' qa ta'ƚijets in naqsi'jju' ene' week jukhew, hats'inha qu' na'nipji' ha'ne week sehe' ipji'. Qa hats yeni' iye pa'n ƚahats'ij qu' hats nite' na'ni'i pa'qu' witset'e pakha' qu' na'ntaxi' qa hats yeni' iye pa'n qu' ƚepk'eyeji' pa'qu' witset'e,
ACT 17:27 hats'inha qu' nowo'oikii pa' Dios, exe'm qu' hik ƚunyejeye' qu' net'ike'siikii, qa' ni'wen, yemjeetax pakha'an in nite' toxtax ine'mets week ewiƚei inekhewel.
ACT 17:28 Qe pakha'an in ta'ƚets qa ji'ƚii, qa jiwapja' qa jina'l iye, in ƚ'anyejeyek pa'aj pekhewe' uja'x pe' nika'aƚ e'mju' pe'qu' ƚe'lijeye' (poetas) in yit'ij: “Qe yekheweli'ƚ iye hata'ƚi'ƚ ewets iye Dios.”
ACT 17:29 Ye'ehe, inekhewel in jita'ƚets pa' Dios, qa hasu'uj jitumti pakha' ƚunye'j pakha'an qu' hik ƚunye'je' na'aj witeqsi'nq'al oro, na'aj plata qa na'aj ute iye, qa week pe' witaqsijiiju' ta'ƚets pa' ƚ'iyayejeyij qa ta'ƚets iye pakha' yumti pe' ƚaqjamtikineyejeikii ene' jukhew.
ACT 17:30 Pakha'aj toxik'i pa' Dios mexe yiwejinƚi'ij pe' jukhew'ik'i aka'an in yaqsiijkii qe nite' nikfe'lets pakha'an, qa ha'neƚi'ij pa' Dios qa yittaxijets in yiyajitaxets ene' week jukhew ha'ne week sehe' ipji' qu' nili'ij pakha' uƚ'ax ƚunyejei.
ACT 17:31 Qe pa' Dios hats yeni' pa' ewi'ƚ neƚu qu' hik pakha'ye' qu' week newetjeyumtshenji' ene' week, qa hakha' qu' nejeyumtshen qa hik hakha' ha' ewi'ƚ jukhew hayiits t'eku'miiji' pa'aj, qa in yiwjutsiqeni'mha ene' jukhew, ma' qa yethinij in niihinik'uipha'm iye pe' naxju'.—
ACT 17:32 In yepi'ye' ek'i hekhewe'en in iƚa'x iye pa'qu' hats nawa'mtax, ma' qa he' uja'x qa yilaki'ik'ikii yawitji'ik'ikii, qa hekhewepƚe qa ƚ'anyejeiƚe in yittaxijju' ek: —Hatse'ƚu' k'epiye'eƚij iye ekewe'en pakhap ƚahats'ij.—
ACT 17:33 Ma' qa ha' Pablo qa nekik'uifik'i in i'ntaxji'ju' ƚeqewuk'u hekhewe'en.
ACT 17:34 Qa na'lƚe iye he' uja'x ikets ha' Pablo, nite' yeqeku'uk'i ke' nifel. Hekhewe'en i'nji'teje'm ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Dionisio, i'ntaxji'teje'm hekhewe' wit'ithiwet Areópago ƚeiƚets. Qa ewi'ƚ iye ke' efu ƚii Dámaris qa hekhewep iye.
ACT 18:1 In naxijik'i ekewe'en qa i'nk'aƚe, ha' Pablo qa hats ikik'ui iye ha' witset Atenas ma' qa yamii ha' witset Corinto.
ACT 18:2 Ma' qa hikha' qa wetweni'ƚi' ha' ewi'ƚ judío ƚii Aquila, tetsetiyi' ek pa' sehe' Ponto. Hakha'an qa ke' ƚewhe'ye' Priscila i'nk'a namets ha' witset Corinto ta'ƚii pa' sehe' Italia, qe pa' wittata Claudio inaqyaji'ij qu' weeke' pe' judiol qu' nakik'uifik'i pa' witset Roma. Qa i'nk'aƚe ha' Pablo qa yamii ke' ƚetsi' hekhewe'en.
ACT 18:3 Qa ha' Pablo ke' naqsi'jju' in hik ƚunyejei ke' naqsijju'kii hekhewe'en, ma' qa amanijup qa ƚ'ithayifetsij, qe hekhewe'en ƚ'ithayijkit in naqsi'jju' kekhewe' wititsilij (carpa).
ACT 18:4 Qa iyetjiifi qa tafaakanhetiiji'ijkii iye pe' judiol ƚe'lijtsitjiyifi week qa yamjeets na'aj neƚu witwapiihijii (sábado), qa woji'ijtaxii qu' nenikfelitetsha pe' judiol qa pe' griegos iye eke' wi'tlijei in yijaalija.
ACT 18:5 Qa in hats namii ha' Silas qa' ha' Timoteo ta'ƚii ha' sehe' Macedonia, ma' qa ha' Pablo qa yili'ij in naqsi'jju' ke' wititsil (carpas) qa hats uja'xƚi'i iye in nifel ekewe' wi'tlijei. Qa yakaptintaxik'uiju'ha in nifeltaxi'mha hekhewe' judiol pa' Jesús in hik pakhaa'ija pa' Cristo.
ACT 18:6 Qa hekhewe'ƚe'en in t'ejuyiju'ƚ qa uƚ'etsik'ikii iye ƚe'lijeyets, ma' qa ha' Pablo qa' yit'ij luj luj he' ƚeqhinatai, qa yit'ijji'ju': —Ekhewelƚi'iƚ ta'ƚi'ƚ ewets qu' ami'ƚii hatse' pa' qi fe't, qa yakha'ƚe qa nite' ta'ƚ yiwets. Qa hane'ej qa' nata'ƚi' iye qu' hakijets ekewe'en ne' nite' judiol.—
ACT 18:7 Ma' qa ikik'uifik'i kekhe' witlijtsitjii qa ikii ke' ƚetsi' ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Ticio Justo, yijayan pa' Dios, qa ke' ƚetsi' qa metƚi'im kekhe' ƚe'lijtsitjii he' judiol.
ACT 18:8 Qa ha' Crispo tenek'enhe'yij ke' ƚe'lijtsitjii he' judiol, hakha'an qa nite' yeqeku' pa' Yatsat'ax'inij qa week hekhewe' yatsat'etsij hakha'an. Qa olots iye he' Corinto ƚeiƚets in yepi'ye' ek'i eke' wi'tlijei, qa tek'eenik'iha iye nite' yeqeku'uk'i, ma' qa wempuli'jijju'.
ACT 18:9 Ma' qa ewi'ƚ ka' naja'xji', ha' Pablo qa i'nji'kii pa'aj ƚotoi pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj e'nijiwei, maƚi'ij qu' enfeli'm qa hasu'uj ili'ij,
ACT 18:10 qe yakha' hasƚek ye'met'emkii, qa ham pa'qu' net'eku'm ewets qu' nawtsheten, ham iye nawitjiye', qe olots nekhewe' qu' natsjayan hatse' ha'ne witsetji'.—
ACT 18:11 Ma' qa ikijje'm pa' ewi'ƚ ininqap qa ewi'ƚ k'itsje'm in amanji' ha' witset, yijatshenij eke' ƚe'lijei pa' Dios hekhewe'en.
ACT 18:12 Qa ha' Galión in mexe gobernadori' ha' sehe' Acaya, he' judiol qa ewi'ƚ we'neni' qu' net'ejuyiju'ƚ ha' Pablo qa t'eku'mi' qa yeka'xetsji' hakha' ƚ'ithi'wet ha' wittata.
ACT 18:13 Hekhewe'en qa yit'ijets ha' wittata: —Ha'ne jukhew yijatshenij ene' weekji' qu' nite' hik ƚunyejeye' kakha' yittaxij ka' ley qu' injunyejeyi'ii qu' jintajayan pa' Dios.—
ACT 18:14 Qa ha' Pablo qa i'nk'a nithiyu'tax, qa ha' Galión qa yit'ijji'ju' he' judiol: —Ekheweli'ƚ judiol, qek nata'ƚijupi' pa'qu' uƚ'axi'ija qu' naqsiijkii hane'en i'nƚi'i iye qu' netqek'ui, ma' qekha hane'ej k'epiyetaxi'ƚ.
ACT 18:15 Qa in t'ejuiƚe'ets pekhewe' wi'tlijei qa pe' witiyits iye, qa pa' eqe leyi'ƚ iye, qa' ekhewele'ƚi'iƚij qu' aqsi'jƚi'iƚijkii, qa yakha'ƚe qa nite' hisu'un qu' he'yeku'mets ekewe' wekwek qu' hejeƚijipji'.—
ACT 18:16 Ma' qa yukinik'uifik'ikii hakha' ƚ'ithi'wet hakha'an.
ACT 18:17 Ma' qa he' week griegos qa t'eku'mi' ha' Sóstenes, hikha' tenek'enhe'yij ke' judiol ƚe'lijtsitjii, qa yilanje'mkii i'niji' hakha' i'nik'uifik'i ha' ƚ'ithi'wet. Qa ha' Galión qa hats yi'wentaxijetsfik'i qa nite'ƚe neqjunu'ujetskii.
ACT 18:18 Qa ha' Pablo, in hats olots neƚuts iye in mexe amanji' iye hakha' witset Corinto, ma' qa hats wetfeli'm hekhewe' yijayan pa' Intata, qa i'nji' ke' tokoyei yamii ha' sehe' Siria, ƚijts'eyek hekhewe' Priscila qa Aquila. Qa hayiits ha' Cencrea ai in we'ntusij yit'ij laaxa ha' ƚeiƚa', qe na'l pa' weniwjutsiqeniji'm pa' Intata.
ACT 18:19 In yamets ha' witset Efeso qa hikha' qa amaneyi' ke' Priscila qa ha' ƚewhe'ye' Aquila. Ha' Pablo qa ikii ke' judiol ƚe'lijtsitjii qa iyeti'ƚju' hekhewe' judiol.
ACT 18:20 Qa hekhewe'en in yinijittax qu' mexe amane' eku'ni' iye, qa nite'ƚe yisu'un.
ACT 18:21 Qe wetfelji'ju' yijat'ij, qa yit'ijji'ju': —Hetpili'ƚ ei iye hatse', ehe, pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij.— Ma' qa i'nji' ke' tokoyei. Qa ikik'ui iye ha' Efeso.
ACT 18:22 In hats t'ilit'ipha'm ha' witset Cesarea qa yamii ha' Jerusalén qe qa' newetfelii week he' hats yijayan pa' Intata, qa i'nk'aƚe ik iye qa yamii ha' witset Antioquía.
ACT 18:23 Qa in hats yape'e' iye in i'ni'kii hakha' witset, ma' qa ikfik'i iye, qa teiƚi'ij in ikik'i hakha' week sehe' Galacia qa ha' sehe' Frigia iye, ikijik'i in yakakƚinij qu' nent'unhet hekhewe' week yijayan pa' Intata.
ACT 18:24 Ma' qa namets pa'aj ha' witset Efeso ha' ewi'ƚ judío ƚii Apolos, witset Alejandría ƚeiƚe', ewi'ƚ jukhew ƚe'wis in iyet pa'aj, qa nikfe'lets iye ke' Intata ƚe'lijei.
ACT 18:25 Hane'en t'ijatshenheti'yij iye pa'aj pa' ƚ'ikheyi'j pa' Yatsat'ax'inij, qa qi in yisu'unija in nifel pa'aj. Ma' qa in iyetij qa in i'nq'ijatshen iye qa yasiinik'iha pekhewe' wekwek t'ejuyets pa' Jesús, qa mexeƚe nite' nikfe'lets pa' Jesús qe ewi'ƚƚe in nikfe'lets in wenqimpuujin pa' Juan'ik'i.
ACT 18:26 Qa yapeƚek pa'aj in iyet nite' nijiwei in iyetifi pe' judiol ƚe'lijtsitjii. Qa in yepi'ye' pa'aj ke' Priscila qa ha' Aquila, qa yeka'x pa'aj yeqethenfik'i, ma' qa les in nifeli'mha pa'aj qa yeqetheenimik'iha pa'n ƚunye'j pakha' ƚ'ikheyi'j pa' Dios.
ACT 18:27 Ma' qa hakha'an in yisu'un pa'aj qu' namii ha' sehe' Acaya, qa pekhewe' yijayan pa' Intata qa yiwu'mijik'i pa'aj aka'an, qa wenq'ika'ajii pa'aj pekhewep iye yijayan pa' Intata qu' neneqjunu'uju'ƚ. Ma' qa in hats yamii pa'aj, ha' Apolos qa qi in yi'fen pe' ƚatawjets pekhewe' ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa nite' yeqeku',
ACT 18:28 qe ha' Apolos week yepi'ye' ej pa'aj in t'ejuyiju'ƚ qa yethinji'jij iye pa'aj pe' judiol in yijanik'i pekhewe' ƚe'lijei. Qa inq'ethinij iye pa'aj ekewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj in nifel pa' Jesús in hik pakha' pa' Cristo.
ACT 19:1 Ha' Apolos i'ni' pa'aj hakha' witset Corinto, qa hakha'ƚe Pablo qa nekikiyek hekhewe' sehel les totsetspha'm, ma' qa namets ha' Efeso. Qa yi'wen he' uja'x yijayan iye pa' Intata.
ACT 19:2 Ha' Pablo qa yit'ijets: —¿Me hats ƚ'estiyiƚij pa' Espíritu Santo in i'nk'a ƚ'ek'eni'ƚets pa'aj?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Nite', qa nite' k'impiye'eƚij iye in na'l pakha' ewi'ƚ Espíritu Santo.—
ACT 19:3 Ma' qa ha' Pablo qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚii pakha' ƚempuliji'ƚijju'?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Ka' Juan Bautista'ik'i tsimpulijini'ƚju'.—
ACT 19:4 Ha' Pablo qa yit'ijets: —Pa' Juan Bautista'ik'i wenqimpulijinij pa'aj in t'ejuyets qu' jinteli'ij pe' uƚ'ets in jitaqsiijkii, qa yit'ijji'ju' pa'aj pekhewe' jukhew, qu' netk'enets hasu'uj neqeku' pakha' teke'lenju' qu' nanam, ikji', hakha' Jesús.—
ACT 19:5 Hekhewe'en in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa wempuli'jijju' aka' ƚiiji' pa' Yatsat'ax'inij Jesús.
ACT 19:6 Qa ha' Pablo in t'eku'mipji'kii hekhewe'en, qa nametsju' qa i'nipji' pa' Espíritu Santo hekhewe'en, ma' qa ƚ'ajƚi'ij in tujtseikal ke' ƚe'lijei qa iyetij iye kekhewe' tisij pa' Espíritu Santo qu' nit'ij hekhewe'en.
ACT 19:7 Uja'x yamets hekhewe'en doce (12) he' jukhew.
ACT 19:8 Ha' Pablo qa uyifi ke' judiol ƚe'lijtsitjii, qa hikha' qa we'nq'ijatsheni'kii we'nt'unhet yamijets wetshetk'ewi'ƚ juwelits, qa wetku'ƚiƚijju'kii qe qa' nenfeljiimha in t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios.
ACT 19:9 Qa na'lƚe hekhewe' uja'x yit'unhet pe' ƚatawjets qa nite' yisu'un qu' netk'enik'i, ma' qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyij pakha' Wit'ikheyi'j qa week yepi'ye'ji'jij hekhewe' olots kekhe' witlijtsitjiyifi. Ma' qa ha' Pablo qa yak'esik'ui qa yeka'x hekhewe' tek'enik'i kekhewe' nifel, qa week neƚuts nifelji'ji'm i'nijifi kekhe' witq'ikatjii yatsat'axij hakha' Tirano.
ACT 19:10 Qa aka'an qa ikij yamijets wetsjuk ininqapits, qa week hakha' sehe' Asia in impi'yelij eke' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij, week pe' judiol qa pe' nite' judioltax iye.
ACT 19:11 Qa pa' Dios qa yaqsiijkii kekhewe' i'nk'aƚe te'wenhetii ham ƚunyejeyi'iju'ƚ i'nijji' hekhewe' ƚokoyei ha' Pablo,
ACT 19:12 qe ƚunye'j ji'ij iye in wetka'xƚeji'jii hakha' ƚeqe penyilo yejutshenets ƚenejut'ax qa ha' wetjupheƚji'jij iye ƚ'ithayiwo hekhewe' wanqaats'eju', ma' qa pe' ƚawtsheitax qa ikjiik'uifik'i qa pe' espíritus uƚ'ets qa ikik'uifik'i iye pe' i'ntaxji'.
ACT 19:13 Na'lƚe iye pe' uja'x judiol, yijalki'sjiij qu' nukinji'ijfik'i pa'qu' espirituye' uƚ'ax, qa yisu'untax pa'aj qu' nit'iji' aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij Jesús pekhewe' i'nji' pe' espíritu uƚ'ets, qa yittaxijets pa'aj: —K'ayaji'iƚijets aka' ƚiiji' pa' Jesús qu' ma'aƚfik'i, hik pakha' nifelji'ij ha' Pablo.—
ACT 19:14 Aka'an yijaajintax pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) ƚelits pa' ewi'ƚ jukhew judío ƚii Esceva, ewi'ƚ pekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' pa'il.
ACT 19:15 Qa pakha'ƚe espíritu uƚ'ax qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ijets: —Ha' Jesús tsikfe'lets qa tsikfe'lets iye ha' Pablo, qa ekhewelƚi'iƚ, ¿pa'n ejunyejeyi'ƚ?—
ACT 19:16 Ma' qa pa' jukhew pakha' i'nji' pa' inwo'met qa t'ilit ji'teje'mkii pekhewe'en, qi in t'un pa'aj, pakha'an qa nilanju' pa'aj pekhewe'en. Qa niwjaf'itju' iye pe' ƚeqhinatayik'i, pekhewe'en qa ilatik'uifik'ikii pe' wititsi' ƚuk'elƚekii ham ƚeqhinataye', qa s'eiju' pa'aj pe' ƚ'ajitsik'i.
ACT 19:17 Qa hekhewe' week Efeso ƚeiƚets judiol qa hekhewe' iye nite' judiol in nikfe'lets qa qi in nijiwei. Ma' qa aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij Jesús qa qi in yiwqinhetji'ha.
ACT 19:18 Qa olots iye hekhewe' hats nite' yeqeku'tax pa'aj qa in ƚunye'jek in nite' yisu'untax qu' nili'ij pa' ƚunyejei, ma' qa hats neketskii qa tetfelijha qu' nili'ij week pekhewe' uƚ'ets yaqsiijkii.
ACT 19:19 Ma' qa olots hekhewe' weihetetstax (brujos), neka'xkii ke' ƚafaakanhei qa ewi'ƚ yeni', qa ne'ƚju' qa' week yi'wenij in ne'ƚju'. Qa in yejeyumtshenji' ke' week witfaakanheyik'i, qa yamets ƚajanye'j cincuenta mil (50.000) nijketits ne'ej plata.
ACT 19:20 Qa aka'an in ƚunye'jkii qa les in t'un in t'ijaifik'i qa week neƚuts les in olotsija pekhewe' tek'enets ekewe' ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij.
ACT 19:21 Qa in hats ƚ'anu'upji' ekewe' wekwek, ha' Pablo qa hats yisu'un qu' namii ha' Jerusalén qu' hats nanq'aajipji' qu' nijalki'sik'i he' sehel Macedonia qa ha' Acaya, qa yit'ij: —Qu' natsamii ha' Jerusalén, qa' natsamii iye pa' Roma.—
ACT 19:22 Ma' qa yiwathayinketii ha' sehe' Macedonia hekhewe' wetsjuk he' ƚ'ithayifetskii, Timoteo qa ha' Erasto. Qa hakha'ƚe Pablo qa mexe amani' ha' sehe' Asia pa'n uja'x ke' semanal.
ACT 19:23 Hik aka'aj kakha' ƚahats'ij qa na'l he' t'ayijji' in nayu'kii qa taya'yij wetju'ƚ, nite' ƚammi'sƚe qe olots, qe ta'ƚijupi' pakha' Wit'ikheyi'j jiyamitii na' wa's.
ACT 19:24 Qe ta'ƚets pa' ewi'ƚ naqsi'jju' pe' fo' nijketits (plata), ƚii Demetrio, qa naqsi'jju' pe' witlijtsitjii ƚelits plata, yojonketik'i pe' qi ƚe'lijtsitjii pe' witeqsi'nq'alki' Diana, ma' qa qi in yaxinenij pe' ƚ'astai qa pekhewep iye ƚ'ithayinyejeyiju'ƚ.
ACT 19:25 Pakha'an qa no'thet wetju'ƚ week enewe'en qa pekhewep iye hik ƚunyejei iye pe' ƚ'ithayijkitits, qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Yithayifets, ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets in ham hame' ine'm qa ewi'ƚƚe in ta'ƚets ekewe' jitanaqsi'jju'.
ACT 19:26 Ƚi'weni'ƚ qa ƚepi'ye'eƚ iye in nite' ewi'ƚƚe ha'ne Efeso, qe yaqaamij qu' weeke' ha'ne sehe' Asia, ha'ne Pablo in hats yitujtseikaninik'ui pe' ƚaqjamtikineyejeikii pe' olots jukhew, ma' qa hats yitetwek'elhit, qa yitjiijets ekewe' diosits ƚaqsijiiju' ene' jukhew in nite'te' yijaalija.
ACT 19:27 Qa nite' ewi'ƚƚe qu' iftsaxe'ets ekewe' i'nithayijkitits qu' ham ne'weju'ƚi'ij, qe nekhe' iye qi ƚe'lijtsitjii ne' qi dioski' Diana qu' ham ne'weju'ƚi'ij iye, qa nekhe'en iye qu' netutenhetii iye, nekhe' iyinets ha'ne week Asia qa week iye ha'ne sehe' ipji' in iyinets nekhe'en.—
ACT 19:28 In yepi'ye' ek'i aka'an, qa qi in nayu'kii, qa taya'yij wetju'ƚ, qa yit'ijju': —¡Qiji'ha ne' Diana efesios ƚakha'!—
ACT 19:29 Qa week ha' witset nite' nikfe'lij wetju'ƚ pa'n ƚunyee'jkiiha. Ma' qa te'nekumhi'yi' ha' Gayo qa ha' Aristarco, ƚijts'eyekkii ha' Pablo, Macedonia ƚeiƚets. Qa yeka'xii hakha' qi ƚ'ithi'wet joofji'ju' (teatro).
ACT 19:30 Qa ha' Pablo in yisu'untax qu' nuyetsji' hekhewe' not'axi' wetju'ƚ hakha' qi ƚ'ithi'wet, qa hekhewe' yijayan pa' Intata qa niyejinju' nite' ƚexkelij.
ACT 19:31 Qa hekhewe' iye uja'x, hekhewe' tenek'enhei ha' sehe' Asia, ƚejuwaikal ha' Pablo, qa inqekenijiikii iye ke' ƚe'lijei qa nite' yili'ij in iyinijetskii qu' hasu'uj iye qu' nijamti'ets qu' nakii qa' nuyetsji' hakha' qi joofji'ju' ƚ'ithi'wet.
ACT 19:32 Hekhewe' tayai wetju'ƚ uja'x he' taya'yij wetju'ƚ pa' ewi'ƚ qa hekhewep qa taya'yij wetju'ƚek pakhap iye, qe na'l pakha' nite' nikfe'lij wetju'ƚ, qa yaqaamij qu' weeke' in nite' nikfe'lets pa'n ƚii pa' ta'ƚijupi' in not'ax wetju'ƚ.
ACT 19:33 Qa pe' uja'x pekhewe' olots qa yumtitax qu' pakha'ye' Alejandro qu' hik pakha'ye' qu' nata'ƚijupi', qe pekhewe' judiol yiwu'mik'ikii pa'aj qe qa' ts'ap'aye'ji'ju' pe' week. Ma' qa pa' Alejandro qa yittaxijkii pa'aj k'ewk'ew pe' ƚokoyei hats'inha qu' weiyi'ipji', qe yisu'untax qu' nenfel pe'qu' ƚe'lijeye' qu' netweyik'i pe' judiol.
ACT 19:34 Qa in nikfe'lƚi'ij hakha'an pa'aj in judío, ma' qa hats week taya'yij wetju'ƚ, qa yamijets wetsjuk hora in taya'yij wetju'ƚ: —¡Qiji'ha ne' Diana efesios ƚakha'!—
ACT 19:35 Ma' qa pakha' secretario ipji' hakha' witset, in hats yiselelitju' pa'aj hekhewe' olots, qa yit'ijji'ju': —Efeso ƚeiƚets, ¿me na'l pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' qu' nite' nenikfe'le'ets ha'ne ƚetset ene' efesios in yejeƚetsha ne' qi ƚe'lijtsitjii ne' qi Diana qa nakha' iye ƚesi'nq'al ta'ƚiipha'm na' wa's in namiiju'?
ACT 19:36 Qa in ham pakha' qu' nit'ijets qu' nite' yija'ye' aka'an, qa' ikesimeni'ƚ, hasu'uj aqsi'jƚi'iƚijkii pe'ye' qu' nite' nojoye' qu' ijamti'iƚkii.
ACT 19:37 Qe nekhewe' jukhew ƚenka'xi'ƚ nite' t'ejtenim ne' qi ƚe'lijtsitjii ne' qiji' Diana, qa nite' iye uƚ'etsik'ikii pe'qu' ƚe'lijeyi'ij ne' inqe dioski'.
ACT 19:38 Qa hik ta'ƚijupi', na' Demetrio qa nekhewep iye ƚ'ithayinyejeyi'ƚ wetju'ƚ, qu' nana'l pa'qu' nutenij qu' nata'ƚets pe'ye', nekhewe' juezits hats notkikii qa nekhewe' iye tenek'enhei. Enfeli'ƚi'm pakha' qu' uteni'ƚ qu' nata'ƚets pe'ye'.
ACT 19:39 Qa qu' nana'lƚe pa'qu' les qiye'ji' in ƚunye'jkii, qa' eneki'ƚijii qu' enfeli'ƚi'm qa yamji'jets qa week not'axji'ij wetju'ƚ nekhewe' tenek'enhei.
ACT 19:40 Qe yijaa'ija inekhewel in hats iftsaxets qu' juƚ'etse'ju' qu' nata'ƚets aka' hane'ej ƚunye'jkii, qe ham pa'qu' ƚe'wise'ju' qu' nata'ƚijupi' aka'an, qa aka'an in ƚunye'j qa nite' ƚeke' qu' jintefel pa'qu' nata'ƚijupi' in ƚ'aya'yi'ƚ wetju'ƚ qu' jintafaakanhetiitax.—
ACT 19:41 In yili'ij pa'aj aka'an in yit'ijji'ju', ma' qa yiyaji'ets qu' week nak'eskii.
ACT 20:1 In hats yak'eskii hekhewe' tayai wetju'ƚ, qa i'nk'aƚe ha' Pablo qa' taya'yii qa no'thet hekhewe' hats yijayan pa' Intata, qa yiyaji'etskii yakakƚinij qu' nent'unhet. Ma' qa hats wetfeli'm, qa hats ik qu' namii ha' sehe' Macedonia.
ACT 20:2 Ma' qa i'nk'aƚe in hats week yamik'i he' witsetits hekhewe' i'ni' he' hats yijayan pa' Intata, yiyaji'ik'i qu' nent'unhet, ma' qa ik iye qu' namii ha' sehe' Grecia.
ACT 20:3 Qa hikha' qa amani' yamijets wetshetk'ewi'ƚ juwelits. Qa in hats yaqaamij qu' na'nji' ke' tokoyei qekha namtaxii iye ha' sehe' Siria, qa i'ye'ƚi'ij hekhewe' judiol in hats watyajitaxij qu' nilan pa'aj, ma' qa' nite' ninhiyuji' ke' tokoyei, qa yisu'un qu' netpilƚetepji' iye qa' nenek ji'teje'm iye ha' sehe' Macedonia.
ACT 20:4 Enewe' ƚijts'eyekkii enewe'en: Sópater, Berea ƚeiƚe', pa' ƚatata ƚii Pirro, ha' Aristarco qa' ha' Segundo, Tesalónica ƚeiƚets, ha' Gayo, Derbe ƚeiƚe' qa ha' Timoteo, qa hekhewe' iye Tíquico qa ha' Trófimo ta'ƚiyek ha' sehe' Asia.
ACT 20:5 Enewe'en qa niwathayinkeyu'ƚi'ii ha' witset Troas qa notki'iƚyiikii.
ACT 20:6 Qa yekhewelƚi'iƚ qa ink'aƚe ha'ni'ƚji' ke' tokoyei hakha' witset'ii Filipos in hats naxijik'i kekhewe' ƚe'sits neƚuts tenekuiji' ne'ej pan nite' yetsji'ƚ ne'ej levadura. Qa lee'fij (5) ke' neƚuts in tsami'ƚets ha' witset Troas i'ni' hekhewe'en, ma' qa wetsjuk tatsai (7) ke' neƚuts in mexe ya'maneyiƚi'ju' iye hakha'an.
ACT 20:7 Kakha' yojo neƚuji' ka' semana (domingo), in mexe ewi'ƚ ha'ni'ƚiji' in tanapk'asitju' ke' pan, ha' Pablo qa yapeƚek in iyet, qe yijamti'ets qu' ne'neƚukii qa' hats nak, qa menjiit iyet yamijii in hats ƚeqewuk'uji' naja'x.
ACT 20:8 Olots he' fetitjiyits hakha' toxpha'm ke' wititsi'ifi hikha' ha'ni'ƚiji' in tsot'axi'ƚ wetju'ƚ.
ACT 20:9 Qa i'nipji' ha' wintana hakha' ewi'ƚ jutjana'x ƚii Eutico, tek'entaxets in iyet ha' Pablo. Qa in ƚunye'jek in mexe nite' yili'ij in iyet ha' Pablo, ha' Eutico qa nijatiyu' pa'aj, ma' qa sujƚe qa hats imaa'ija pa'aj, qa namiiju' in ipƚupha'mek hakha' te'weipha'm wetshetk'ewi'ƚipji' ke' wititsi'. Qa tenekumhiitaxifi qa teƚitiitax in hats wa'metsju' ha' sehe'.
ACT 20:10 Qa ha' Pablo qa neketsju' qa wonokok'enijupju' kakha'an, qa in hats tik'eyij, qa yit'ij: —Hasu'uj enƚ'ilaxi'ƚ, qe hane'en iƚa'x.—
ACT 20:11 Qa wapiliipha'm iye ha' toxpha'm, ma' qa in hats napk'asitju' ke' pan qa netisijju' he' week, qa yijatshen iye hekhewe'en yamijii in hats neƚukii, ma' qa hats ik ha' Pablo.
ACT 20:12 Qa ha' jutjana'x in iƚa'x in wetpilet, aka'an qa qi in yisinheti'mkii hekhewe'en.
ACT 20:13 Yekheweli'ƚ ma' qa hathayini'ƚij ke' tokoyei, qa haki'ƚijiiju' ha' witset Asón, hisu'uni'ƚ qu' hik hakha'ye' qu' hilithini'ƚi'pha'm ha' Pablo, qe hik aka' yisu'un qu' ƚunye'je' hikha', qa yisu'un qu' not'otsƚeju' qu' namiiju' ha' witset Asón.
ACT 20:14 Qa in hats hewetweni'ƚi' ha' witset'ii Asón, qa hikha' qa t'ilit'ipha'm, ma' qa tsami'ƚii ha' witset Mitilene.
ACT 20:15 Ma' qa in haki'ƚik'ui iye hakha'an, qa kakhap neƚukii qa heneki'ƚijup ha' sehe' Quío, qa neƚukii iye qa tsami'ƚets ha' sehe' ƚii Samos. Qa kakhap neƚukii ma' qa hats tsami'ƚets ha' witset Mileto,
ACT 20:16 qe ha' Pablo nite' namiyu'ui ha' Efeso, qe qa'nte' eyesqaxi'ijik'i iye qu' na'ni' iye ha' sehe' Asia, qe hats itaqsuntaxii qu' ƚeke'ye' qu' na'ni' ha' Jerusalén kakha' neƚuji' Pentecostés.
ACT 20:17 Qa hakha' witset'ii Mileto qa hik hakha'ƚi'i' qa inqekenijii ke' ƚe'lijeyii hekhewe' i'ni' ha' Efeso, qa iyinii qu' nanamii hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' hats yijayan pa' Intata.
ACT 20:18 Pekhewe'en qa namii pa'aj ha' Pablo qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚetsha pa'n yijunye'j in ha'ni'ƚ etji'teje'm eke' week ƚahatsiyij in ipƚu'uk'i ek ka' neƚuji' in i'nk'a tsamets ha'ne sehe' Asia.
ACT 20:19 Qa he'yithayi'yi'm ha' Yatsat'ax'inij, nite' heniwqinhet qa nekju' iye ke' yit'ilii. Qa na'l iye kekhewe' witaqjaajinkeyejei, qe ta'ƚets nekhewe' judiol in tsawitjitax.
ACT 20:20 Qa in nite' hat'ini'ƚ e'm pa'qu' ewii'ƚe' aka' weju'ƚij yijat'ij qu' nana'liƚ'em, ma' qa k'ijatshenjiiƚij na'aj witothe'we'tji' qa hekhewe' iye etsili'ƚifi.
ACT 20:21 Nite' hik yijunye'j qu' nek'ijuyeƚi'ijkii in henfeeli'mha ne' judiol qa ne' nite' judiol iye qu' nili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii qa' niyinijets iye pa' Dios qu' niwu'mik'ui pe' ƚewuƚ'ets, qa' qu' hasu'uj neqeku' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ACT 20:22 Hane'ej, yakha', qu' natsamii ha' Jerusalén, qe pa' Espíritu Santo hats yit'ij. Qa nite' tsikfe'lets pa'n qu' yijunye'je'kii qu' natsamii.
ACT 20:23 Ewi'ƚƚe in tsikfe'lets qe ha'ni na'aj witset qa pa' Espíritu Santo qa qi qa yitjiij yiwetskii in hats ts'otki'ik'ui pe' foƚoƚik'il qa qu' qi qu' hayawitjaxtii iye ha' Jerusalenii.
ACT 20:24 Nite'ƚe ts'ijiwei, inye'jƚu' qu' naslan. Ewi'ƚƚe in hisu'un qu' week nasqhat'etsij eke' yit'ij yiwets ha' Yatsat'ax'inij Jesús qu' henfel ekewe' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets pa' qi ƚeq'ilta'x pa' Dios.
ACT 20:25 Qa hane'ej, yakha' tsikfe'lets in hats ham hatse' pa'qu' ewii'ƚe' ekheweli'ƚ, hekhewe' hijaaki'sijik'i in henfeli'm pa' tenek'enheiji' pa' Dios, qu' netswen iye hatse'.
ACT 20:26 Qa hik ta'ƚijupi', qu' hit'iƚij ewets hane'ej ha'ne neƚuji' in yakha' nite' ta'ƚ yiwets week pakha' qu' namii pa' fe't,
ACT 20:27 qe ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' hat'ini'ƚ e'm in k'efeltaxiƚi'mha week pakha' yisu'untax pa' Dios qu' ƚunye'je'.
ACT 20:28 Ekheweli'ƚ jeƚi'ƚ etetsha qa week iye hekhewe' hats yijayan pa' Intata qu' jeƚi'ƚetsha iye, hik enewe' in ta'ƚets qa pa' Espíritu Santo qa neni'ƚi' qu' enek'enhe'yi'ƚ hats'inha qu' jeƚi'ƚets enewe' ƚelits hakha' Dios, hik enewe' hats taqha'yets yijaninij pekhewe' ƚakhaa'ija in ƚ'athits.
ACT 20:29 Tsikfe'lets qu' haktax, ma' qa' nanam pekhewe' qu' jukhewe' qa' na'ni'ƚ etji'teje'm, qa' hik ƚunyejeye' wowol nowe'ƚ qe t'ilit'ets ne'ej kots'etets.
ACT 20:30 Qa ekheweli'ƚ iye na'l hatse' pe'qu' neniipha'mkii qa ninq'ijatshenij pe'qu' wekweke' wenitƚi'ijkii, qe qa' netsinik'uifik'ikii enewe' yijayantax pa' Intata ma' qa' nijayanij pekhewe' i'nq'ijatshenij.
ACT 20:31 Qa hik ta'ƚijupi', jeƚi'ƚkiiha, qa' ijamti'iƚik'i kekhewe' wetshetk'ewi'ƚ ininqapits in hakijje'm najai qa neƚuts iye nite' hili'ij in henfeli'ƚ e'mkii pekhewe' nite' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii, qa nekji'ijju' iye yit'ilii qa hitjiiƚij ewets.
ACT 20:32 Qa hane'ej qa' k'ejeti'ƚij pa' Dios qa ekewe' iye ƚe'lijei ta'ƚets pa' qi ƚeq'iltax, ekewe'en ta'ƚets pa'qu' et'unhaxitsi'iƚ qa' eniyiƚijpha'm, qa' esti'yi'ƚij iye pa'qu' enisit'i'iƚ qa' e'weeki'iƚ qu' neƚisi'ƚij pekhewe' hats t'eku'miiji' qu' natsat'etsij.
ACT 20:33 Qa' ijamti'iƚik'i iye in nite' tsi'naftsinheyu'uj pe'qu' ƚaqa plataye', axe'm pe'qu' ƚoqo oroye' qa ƚeqhinataye' iye pakhape'.
ACT 20:34 Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets enewe' yikoyei in weju'ƚij qu' nesƚisij pakha' qu' hame' ye'm qa week iye enewe' yijts'eyekkii.
ACT 20:35 K'ethini'ƚij week aka'an, qu' hik aka' ejunyejeyi'iƚ qu' ithayi'yi'ƚ, qa' iftits'iƚets pekhewe' nite' t'unitskii, qa' ijamti'iƚik'i kekhewe' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij Jesús, in yit'ij: “Les ƚe'wisi'mkii pakha' qu' net'ihin qa nite' hik ƚunye'j pakha' qu' netestii.”—
ACT 20:36 Ha' Pablo in yili'ij in iyet, qa wonokok'enju' qa weekji' iye hekhewe'en, ma' qa iyini'ƚ.
ACT 20:37 Qa yapeƚek qa ipju', qi in ipju'. Qa tik'eyijupkii qa wetƚu'u'ƚkii iye in wetfeli'mkii ha' Pablo.
ACT 20:38 Qi in ika'metetskii, qa les in yoksi'wen in yit'ijets qu' hats nite' ni'wene' iye hatse'. Ma' qa ƚijts'eyek'iiju' ke' tokoyei.
ACT 21:1 In hats haki'ƚik'ui hekhewe'en qa hatsa'theni'ƚii ha' sehe' ƚii Cos. Qa kakhap neƚukii qa tsami'ƚets ha' sehe' ƚii Rodas, qa in hats haki'ƚik'ui iye hakha'an qa tsami'ƚets ha' sehe' ƚii Pátara.
ACT 21:2 Qa in hats hi'weni'ƚ ke' tokoyei yamiyek ha' sehe' Fenicia, qa ha'ni'ƚji'ju', ma' qa haki'ƚkii iye.
ACT 21:3 In hats hi'weni'ƚ ha' ƚ'isƚawet sehe' Chipre qu' heneki'ƚijup, qa hapili'ƚji' yifeyi'ji'ƚ, qa ha'yani'ƚipji' qa tsami'ƚii ha' sehe' Siria. Qa hatsa'theni'ƚii ha' witset Tiro, qa hik hakha'a' qa he'yilit'iƚi'pha'mkii qe ke' tokoyei mexe qu' nilithin eku'nju' week he' ƚaqatai.
ACT 21:4 Qa in hats hi'weni'ƚ hekhewe' yijayan pa' Intata, ma' qa mexe ya'maneyi'ƚijup tsamiƚijets wetsjuk tatsai (7) neƚuts, qa hekhewe'en qa yittaxijets ha' Pablo qu' hasu'uj namii ha' Jerusalén, qe ta'ƚijupi' pekhewe' nifeli'm pa' Espíritu Santo hekhewe'en.
ACT 21:5 Qa in naajik'i kekhewe' wetsjuk tatsai (7) neƚuts, qa hats haki'ƚkii iye, hekhewe'en qa ƚijts'eyek he' ƚewhe'yets qa he' ƚelitsƚe wetju'ƚ iye, qa tsijayani'ƚiifik'i hakha' i'nik'uifik'i ha' witseet'ija. In hats hili'iƚij in honokok'eni'ƚju'kii qa k'iyini'ƚ iye hakha' ƚotkoyek'i ha' iweli', ma' qa hats hewetfeli'ƚ wetju'ƚkii.
ACT 21:6 Ma' qa in hats he'yilit'iƚji'ju'kii ke' tokoyei, qa hekhewe'en qa hats wapiliikiyek pe' ƚetsil.
ACT 21:7 In hats ƚ'ajƚeje'm iye in heneki'ƚ in hata'ƚi'ƚii ha' Tiro, ma' qa tsami'ƚets ha' witset Tolemaida. Qa in hats hi'weni'ƚ qa hewetfeli'ƚi'm iye hekhewe' yijayan pa' Intata, qa ewi'ƚ ka' neƚu in ya'maneyi'ƚijup.
ACT 21:8 Qa kakhap neƚukii qa hats haki'ƚkii iye ma' qa hats tsami'ƚets ha' witset Cesarea. Qa ha'wi'ƚi' ke' ƚetsi' ha' Felipe, hikha' ƚ'ithayijkit ek in ikijkii qa nifeli'm week pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' nijayan iye pa' Jesús (evangelista), qa hikha' iye ewi'ƚ pekhewe' wetsjuk tatsai (7) jukhew te'nekumhiitaxiiji'kii pa'aj qu' nejeƚijets pe' ƚaqats pe' wikiihalei.
ACT 21:9 Ha' Felipe na'li'm he' ikwetju'ƚ (4) ƚasii mexe ham ƚewhe'yetse', hekhewe'en nifelji'ij pe'qu' nitjiijets pa' Dios (profetisas).
ACT 21:10 Uja'x ke' neƚuts in ya'maneyi'ƚijup, qa nam ha' ewi'ƚ profeta ƚii Agabo, ta'ƚii ha' sehe' Judea,
ACT 21:11 nami'ƚyii qu' ne'tsweni'ƚ, qa t'eku'mi' ha' Pablo ƚeqelutsax qa yophe'ƚij ƚokoyei qa ƚef'iyei iye, qa yit'ij: —Aka' qe yit'ij pa' Espíritu Santo: “Aka' qu' ƚeqfenyejeyi'ij ne' judiol qu' nophe'ƚ na' Jerusalenii pakha' yatsat'axij ha'ne witqelutsax, ma' qa' netisij nekhewe' jukhewiikal nite' judiol.”—
ACT 21:12 In hepi'ye'eƚik'i aka'an, qa weekji' hekhewe' tetseti'yi' hakha'a' qa k'iyintaxiƚijets ha' Pablo qu' hasu'uj namii ha' Jerusalén.
ACT 21:13 Ha' Pablo qa inku'ƚ: —¿Inhats'ek in ƚapi'ƚju' qa ƚatsawtsheteni'ƚ iye? Yakha' hats yaq'ax, qa nite' ewi'ƚƚe in hats yaq'axijup qu' hoyopheƚitii, qe qu' hawa'mi' iye na' Jerusalén qu' nata'ƚets aka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij Jesús.—
ACT 21:14 Ma' qa in ƚunye'jek in hats nite' ƚeke' qu' haq'ayini'ƚij in namiyu'ui ha' Jerusalén, qa hats nite' k'iyeti'ƚju' in hats hit'iƚijju': —Les ƚe'wis qu' nanaqsiijkii pakha' qu' nisu'un pa' Yatsat'ax'inij qu' ƚunye'je'.—
ACT 21:15 In hats naxijik'i eke' uja'x neƚuts in ya'maneyi'ƚi' ke' ƚetsi' ha' Felipe, qa hanaqsi'ji'ƚ ma' qa haki'ƚkii qu' natsami'ƚii ha' Jerusalén.
ACT 21:16 Qa yijts'eyek'iƚ iye he' uja'x yijayan pa' Intata Cesarea ƚeiƚets, qa hikhe' qa yojo'oƚ yik'uyii ha' Mnasón, Chipre ƚeiƚe', hayiits pa'aj yijayan pa' Jesús, qa hikha' ha'wi'ƚijup ke' ƚetsi'ii i'ni' ha' Jerusalén.
ACT 21:17 In hats tsami'ƚii ha' Jerusalén, qa hekhewe' yijayan pa' Jesús qa wetfeli'ƚ ye'mkii qi in ƚe'sitsi'mkii.
ACT 21:18 Qa kakhap neƚukii ha' Pablo qa yijts'e'eƚkii qu' ni'wen ha' Jacobo (Santiago), qa week na'l iye hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' yijayan pa' Jesús.
ACT 21:19 Qa ha' Pablo in hats wetfelji'ju' hekhewe'en, qa yapeƚek qa nifelimik'i week kekhewe' wekwek pa' Intata yaqsiijkii hekhewe' nite' judiol ji'teje'm i'nijji' ha' Pablo in t'ithayii.
ACT 21:20 Qa hekhewe'en in yepi'ye' ek'i qa qi in yiwqinhetji' pa' Intata, qa yit'ijets ha' Pablo: —Yejefe, hats ƚi'wen milits ene' judiol nite' yeqeku', qa weekƚe yisu'un qu' les ƚe'wise' qu' nanaqsiijkii kekhewe' Moisés ƚe'lijei.
ACT 21:21 Enewe'en qa tefelhiti'yi'm pakha' ejunye'j, in ƚ'ijatshenti'ij pe' week judiol i'nji'kii pe' witsetiikal qu' ne'nitoni'mets kekhewe' Moisés ƚe'lijei, ma' qa te' ƚit'ijets qu' hasu'uj niwu'm ƚaxpa'sits pe' ƚelits qa hasu'uj iye naqsiijkii kakha' ƚunyejei pe' inaqwa'mhitsik'i.
ACT 21:22 Qa hik ta'ƚijupi', ¿pa'n ƚii pa' qintaqsijkii aje'eƚ? Qe hats jutsiqetsi'ƚ ye'm qu' nimpi'yelij hekhewe' olots judiol in hats ƚanam, ma' qa' nonot'axij wetju'ƚ.
ACT 21:23 Qa hik ta'ƚijupi' aqsiijkii aka' qu' hit'iƚij ewets. Na'l hekhewe' ikwetju'ƚ (4) jukhew weniwjutsiqeniji'm qu' naqsiimijkii pe'ye' pa' Intata.
ACT 21:24 Enewe'en qu' eka'x qa week aqsiiƚijkii kekhewe' t'ejuyets in ju'uyetsji' ke' qi witlijtsitjii. Qa akha' qu' ijanin pakha' uja'x yametsji' pe' wekwek qu' ƚeqistitsi'ij, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' nentusijju' qa' laxamme' ne' ƚeiƚal. Ma' qa ni'wen qa nenikfe'lets iye week ene' jukhew in nite' yija' pa' ƚ'eniihe'yij qu' anye'je', qe akhap ji'jek iye in ƚijayan kekhewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii (ley).
ACT 21:25 Qa in t'ejuyetsek pe' nite' judiol nite' yeqeku' ha' Jesús, inekhewel hats jiwe'nq'ika'ajii in hats week jitit'ijju' qu' “hasu'uj netuj i'nƚi'i pa'qu' niya'ji' pe'qu' hats netesti'yij pekhewe' witeqsi'nq'alits, qa qu' hasu'uj netuj iye ne'ej yaqamaxju' ƚ'athits ne'ej inqa'metets, qa qu' hasu'uj iye netuj na'aj ƚ'ese'n ne'ej inqa'metets nite' wenukinfik'i pe'qu' ƚ'atitse' in talanhetii qa qu' hasu'uj iye nanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits nite' ƚewhe'yetstax.”—
ACT 21:26 Ha' Pablo qa yeka'x he' ikwetju'ƚ (4) jukhew, qa kakhap neƚukii qa week yaqsiijkii kekhewe' t'ejuyets in uyetsji' ke' qi witlijtsitjii. Ma' qa uyifi ke' qi witlijtsitjii, qa nifeliiji' pe' pa'il pakha' ƚeq'uja'xij pe' neƚuts qu' hats week naqsiijkii in t'ejuyets qu' netetli'jju', qa' namijii qu' hats natlanhetiiju' pe'qu' inqa'metetse' qu' net'ejuyets week ewiƚei hekhewe' jukhew.
ACT 21:27 Qa hats k'estaxik'i qu' nafits kekhewe' wetsjuk tatsai (7) neƚuts ƚeqjeyumtshenek qu' naqhat'etsij, qa hekhewe' judiol Asia ƚeiƚets, in yi'wenifi ha' Pablo ke' qi witlijtsitjii, yapeƚek qa taya'yijipji' qu' niwakaninkii pe' weekji'. Pekhewe'en t'eku'mi' aje'eƚ pa'aj.
ACT 21:28 Qa pekhewe'en qa yit'ijju' in taya'yijipji': —¡Israel ƚeiƚets, iftits'iƚij yiwets! Ha'ne jukhew hik ha'ne ha' yijatshen ene' weekji', naq'axij ene' witsetits, yijatshenij qu' ƚ'ejuihifetsi'ij ha'ne initset, qa aka' inqe ley qa ene' qi witlijtsitjii iye. Hane'ej qa neka'xii iye kekhewe' nite' judiol ene' witlijtsitjii, ma' qa yiwuƚ'enhet ha'ne les ƚe'wis wititset.—
ACT 21:29 Qe yi'wenij pa'aj in ƚijts'ekii ha' Pablo ha' Trófimo, Efeso ƚeiƚe' in yijalki'sji'kii ha' witset Jerusalén. Hekhewe'en qa yumtitax ha' Pablo qu' hats nenka'xii pa'aj ke' qi witlijtsitjii.
ACT 21:30 Ma' qa week ha' witset qa qi in yeƚ'ilax wetju'ƚ. Qa nekii he' olots tekumaxiikii pekhel ta'ƚijupji'kii ha' witset, qa t'eku'mi' ha' Pablo qa yetsinik'uifik'i ke' qi witlijtsitjii, qa aje'eƚ he' ƚejil qa week yit'onik'i.
ACT 21:31 Ma' qa in mexe naq'aliyu'taxij pa'aj in yilankii, qa yaamƚi'iyek pa'aj pa' ƚiihet hakha' oq'opheƚinetsilets ƚatata (comandante), in week hakha' Jerusalén in qi in t'aiji' in tayai wetju'ƚ.
ACT 21:32 Qa aje'eƚ t'eku'mi' pa'aj he' oq'opheƚinetsilets qa he' centurionits qa tekuma'xii hakha' i'niji'. In yi'wen hakha' comandante qa he' oq'opheƚinetsilets, ma' qa yili'ijju' in yilanje'mkii ha' Pablo.
ACT 21:33 Ma' qa ha' comandante in yamii qa t'eku'mi' ha' Pablo qa yophe'ƚ. Qa inaqyaji'ij qu' nonophe'ƚij he' wetsjuk foƚoƚik'il. Ma' qa nifaakantaxijji'ju' pa'n ƚunye'j hakha'an qa ƚekpa' yaqsiijkii.
ACT 21:34 Qa hekhewe'ƚe olots qa uja'x he' taya'yij wetju'ƚ pa' ewi'ƚ qa hekhewep qa taya'yij wetju'ƚek pakhap iye, nite' ƚ'anyejei wetju'ƚ. Qa hakha'an in nite' ƚeke' qu' nenikfe'lets pa' ƚunye'jkiiha qe ta'ƚets in t'ewuhui he' taya'yijipji'kii, ma' qa inaqyaji'ij qu' newetka'xii ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi'.
ACT 21:35 Qa namets ha' ƚeweƚila'xik'ipha'm ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi', qa ƚunye'jkii kekhewe' oq'opheƚinetsilets in tik'eyifi qa yetshenpha'm ha' Pablo qe ta'ƚets hekhewe' olots in yilantaxik'ikii,
ACT 21:36 qe hekhewe' olots nijayanijpha'mkii in taya'yijipji'kii, qa yit'ijju': —¡Nawa'm!—
ACT 21:37 In hats k'esitsiyu'ujets qu' nuihinifi ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi', ha' Pablo qa yit'ijets pa'aj ha' comandante: —¿Me exke'ej pa'qu' hit'ij ewets?— Qa hakha'an qa yit'ijets pa'aj: —¿Me ƚeniyayik'i ke' griego ƚe'lijei?
ACT 21:38 Ye'ehe, ¿me qa nite' akha' pa' Egipto ƚeiƚe' yisu'untax pa'aj qu' niwu'm pekhewe' tenek'enheiji' pa' witset, qa yojo'ok'oyii pa'aj pe' yamets ikwetju'ƚ mil (4.000) iwatlanhenhets pa' ham i'ni'i'?—
ACT 21:39 Ha' Pablo qa yeku'ƚ pa'aj: —Yakha' ye' judío, hata'ƚiyek ha' Tarso, ha' sehe' ƚii Cilicia. Hakha' witset hata'ƚets qiji'. K'iyinij ewets qu' etswejin eku'nij qu' nek'iyetik'ui ene' jukhew.—
ACT 21:40 Ha' comandante in hats ƚexke'ej, ha' Pablo qa ts'ap'a'ajipji' ha' witweƚila'xpha'm ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi', qa yit'ijpha'm ƚokoyei. Ma' qa in hats weiji'ju' he' jukhew qa iyet qa yit'ij in iyet ke' hebreo, judiol ƚe'lijei.
ACT 22:1 —Yejefets qa nekhewe' iye inaqwa'mhits, ek'en eku'ni'ƚik'i ek aka' qu' ne'tweiyik'i.—
ACT 22:2 In yepi'ye' ek'i hekhewe'en in yojo'ok'i ke' hebreo, ma' qa les in weiji'ju'ha, qa yit'ijji'ju':
ACT 22:3 —Yakha' ye' judío, tsekifik'i pa'aj ha' witset Tarso, ha' sehe' Cilicia, qa ha'neƚe ye'qi'i ha'ne Jerusalén. Yaqa maestro toxik'i ha' Gamaliel, hikha' yasiinik'iha in i'nq'ijatshenij kakha' ƚeqe ley pe' inqa'jteyik'i. Yakha' qi in heiqemtshentaxijkii pa' Dios in ejunyejeyi'ƚek hane'ej.
ACT 22:4 Ma' qa hijayanjiijkii ƚawamhi'ye' ha'ne Wit'ikheyi'j, honophe'ƚju' qa huihinjiifi ke' witq'opheƚitjii jukhew qa efuts iye.
ACT 22:5 Qa aka'an qa week nikfe'lets hakha' qiji' pa'il ƚatata qa nekhewe' iye wit'alhei Junta Suprema. Qa enewe'en qa hik enewe' iye tseƚisij kekhewe' witfaakanhei qu' net'ejuyii he' inejefets judiol i'ni' ek ha' Damasco, hats'inha qu' honophe'ƚju' qa henka'xiikii iye ha'ne Jerusalén pekhewe' i'ntaxi' hakha' witset, ma' qekha nattanithenhetiitaxju' iye.
ACT 22:6 Qa ƚunye'jkii in mexe henekik'i ha' wit'ikheyi'j, hats yek'esiyu'uiha ha' Damasco, hats natsathenju' junu', qa aje'eƚ namju' ha' ewi'ƚ koojo qa yamyijup in napjuyit yipji' ta'ƚiipha'm na' wa's.
ACT 22:7 Qa tsami'ju' sehe', qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax in yit'ij yiwets: “Saulo, Saulo, ¿inhats'ek in ƚatsawitjitax?”
ACT 22:8 Qa heku'ƚ: “¿Ƚek akha' Yatsat'axyij?” Qa yit'ij yiwets: “Yakha' Jesús Nazaret ƚeiƚe', hik hakhaa'ija ƚatsjayantaxkii.”
ACT 22:9 Hekhewe' yijts'eyek yi'wenija hakha' koojo, itometsitsijha, qa nite'ƚe nikfe'lik'i kakha' yit'ij yiwets pakha' wit'ax.
ACT 22:10 Qa hit'ijets: “¿Pa'n ƚii pa'qu' haqsiijkii, Yatsat'axyij?” Qa ha' Yatsat'axyij qa yit'ij yiwets: “Eniipha'm qa' amji'teje'm na' Damasco, qa hik nakha'yi'i' qu' efelhiti'yi'm week ekewe' hane'ej qu' ƚ'ayajaxti'yijets qu' aqsiijkii.”
ACT 22:11 Qa hatsƚe nite' hi'wenkii qe ta'ƚets ka' ƚ'uƚa'x hakha' koojo, he' yijts'eyek qa ts'etsin t'eku'mi' ha'ne yikoi, ma' qa k'uiji'teje'm ha' Damasco.
ACT 22:12 Qa ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Ananías yijayaanija iye ke' Moisés ƚe'lijei, qa weekij he' judiol tetseti'yi' ha' Damasco yit'ijets in teik'unei.
ACT 22:13 Qa namyii, qa ts'ap'ayipji', qa yit'ij yiwets: “Yejefe Saulo, hane'ej qu' i'wenkii iye.” Qa hik akaa'ijha in henjeƚpha'm qa hejeƚju'.
ACT 22:14 Hakha'an qa yit'ij yiwets: “Pakha' ƚeqe Dios pe' i'nalheyik'i hayiits pa'aj t'eku'm eiji' qu' enikfe'lets pakha' qu' nisu'un, qa qu' i'wen iye hakha' Yatsathen yijat'ij qa qu' epi'yee'ijha iye pe'qu' ƚe'lijeye'.
ACT 22:15 Qe akha' qu' enfeli'm ene' week jukhew pakha' ƚi'wen qa ƚepiye' iye.
ACT 22:16 Qa hane'ej ¿ƚekpa' ƚo'notki'iikii? Yape eniipha'm qa' mempulijij, qa' metetli'jijju' iye pe' ewuƚ'ets qu' it'ij ka' ƚii.”
ACT 22:17 Qa in hats hetpiltaxii iye ha'ne Jerusalén qa k'uyifi ne' qi witlijtsitjii qu' nek'iyin. Qa in mexe k'iyintax qa i'nji'kii iye yitoi,
ACT 22:18 qa' hi'wen ha' Yatsat'ax'inij in yit'ij yiwets: “If'elitik'i qu' ma'ak'ui ha'ne Jerusalén qe tees qu' net'eku'miju'ƚ pekhewe' qu' enfeltax qu' net'ejui yiwets.”
ACT 22:19 Ma' qa hit'ijiju'ƚ: “Yatsat'axyij, enewe'en nikfe'letsha in hakijik'i he' judiol ƚe'lijtsitjiyits qu' honophe'ƚju' qa qu' heneqsilanju' iye hekhewe' najayantax nite' neqeku'.
ACT 22:20 Qa in talanhetii kakha' nefeltax Esteban'ik'i, yakha' hejeƚijju' in talanhetii, hi'sinhetijupi' in talanhetii. Qa hejeƚi'mets he' ƚe'ntaafitits hekhewe' yilan.”
ACT 22:21 Hakha'an qa yit'ij yiwets: “Yape iƚun, qe toxii nakha' qu' k'ukinji' nekhewe' nite' judiol.”—
ACT 22:22 Hekhewe'en mexe tek'entaxets ha' Pablo, qa in hats yit'ij aka'an, ma' qa tayaiƚe wetju'ƚek iye qa yit'ijju': —¡Iwu'mi'ƚik'uifik'i ha'ne sehe' ipji' nakha'an, nite' ƚe'wis qu' iƚa'xe'!—
ACT 22:23 Qa hekhewe'en in nite' yili'ijju' in tayai wetju'ƚkii, qa niwu'mju'kii he' ƚe'ntaafitits qa yiwu'mpha'mkii ka' sehe'.
ACT 22:24 Qa ha' comandante qa inaqyaji'ij qu' ne'nuihinifi ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi' qe yit'ij qu' les ƚe'wise' qu' neteqsilanhetiije'mkii hats'inha qu' nenikfe'lets inhats'ek kakha' ƚunyejeyij hekhewe'en in qi in taya'yij wetju'ƚ in yuten hakha'an.
ACT 22:25 In mexe netsinijju' pa'aj pa' niyak pe' ƚokoyei qe qa' neqsilanje'mkii, ha' Pablo qa yit'ijets pa'aj pakha' meti'm centurión: —¿Me ƚenexke'ej ekheweli'ƚ qu' eqsilani'ƚkii pa'qu' romanoye' in nite' wetka'x eku'netsji' pa'qu' jueze'?—
ACT 22:26 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an pa' centurión, ma' qa nifeliiji' pa'aj hakha' comandante, qa yit'ijets: —¿Pa'n eqfenye'jij hakha' jukhew, qe romanote'?—
ACT 22:27 Ha' comandante qa neketsfik'i pa'aj ha' Pablo, qa yit'ijets: —Enfel ye'm, ¿me yijaa'ija qu' o'romanoye'?— Qa yeku'ƚ pa'aj: —Ehe, yo'romano.—
ACT 22:28 Qa ha' comandante qa yit'ijets: —Yakha' olots ke' tsaq'axiji' yaq'astayik'i qu' yo'romanoyi'ij.— Ha' Pablo qa yit'ijets: —Qa yakha'ƚe qa henekijfik'i in yo'romano.—
ACT 22:29 Qa pekhewe' neqeqsilanheyutaxijkii pa'aj in yepi'ye' ek'i aka' yit'ij pa'aj ha' Pablo qa aje'eƚ we'nitonets, qa hakha' iye comandante qa nijiwei iye pa'aj in nikfe'lets ha' Pablo in romano, qa in hayiits yophe'ƚij iye ke' foƚoƚik'il.
ACT 22:30 Qa kakhap neƚukii ha' comandante qa yisu'un qu' nenikfee'letsha pa' ƚunyee'jkiiha in nayu'um ne' judiol ha' Pablo. Qa nit'ijii pa'aj ke' foƚoƚik'il wo'nophe'ƚtaxij. Ma' qa inaqyaji'ij qu' nanamii pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa week in uja'xek pekhewe' Junta Suprema qu' nonot'axij wetju'ƚ. Ma' qa wats'ap'anhetji'ju' ha' Pablo pekhewe'en pakha' not'axi' wetju'ƚ.
ACT 23:1 Ma' qa ha' Pablo qa ts'in in yejeƚipji' pa'aj pe' jukhew Junta Suprema, qa yit'ijji'ju': —Yejefets, yamijii hane'ej ha'ne neƚuji' in ikesimenƚe pa' yitawe'j. Yakha' hoksi'wen in ham pa'qu' haqsiijkii qu' uƚ'axe'ets pa' Dios.—
ACT 23:2 Ma' qa ha' Ananías, qiji' pa'il ƚatata qa yiyaji'ijii pa'aj pe' metitsi'm qu' nilanje'm ƚeji' ha' Pablo.
ACT 23:3 Qa ha' Pablo qa yit'ijets: —¡Dios qu' nilanje'mek hatse' na' eju's, akha' e'jtitsaxƚe hik ejunye'j na'aj wenit'ij fo' jilafi'! Akha' in hats ƚa'nju' qu' atsfaakankii qe hik kakha' yit'ij pa'aj kakha' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i, ¿qa inhats'ek in ƚ'ejuyiju'ƚ kakha' ley in ƚ'inaqyaji'ij qu' natlanhetiije'm ha'ne yeji'?—
ACT 23:4 Qa hekhewe' ipƚuli'mets ha' Pablo qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in ƚit'ijets uƚ'ax ha'ne yeni' pa' Dios in qiji' in pa'il ƚatata?—
ACT 23:5 Qa ha' Pablo qa yit'ij: —Yejefets, nite' tsikfe'lets in hik nakha' pa' qiji' pa'il ƚatata qekha nite' hit'etaajets, qe ke' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei yit'ij: “Hasu'uj it'ijets uƚ'ax pa'qu' ewi'ƚe' pekhewe' qu' netnek'enheiji' pa'qu' etset'e.”—
ACT 23:6 Ma' qa' ha' Pablo qa nikfe'lets hekhewe' wit'alhei in ƚapk'as he' saduceol qa ƚapk'as iye he' fariseol, qa yit'unhetik'i in yit'ij: —Yejefets, yakha' fariseo iye ke' yalheyik'i fariseo iye. Qa hane'ej qa hats ha'ni' hane'e'in qu' atsfaakani'ƚkii qe nite' heqeku'uk'i qu' iƚiye' iye pe' naxju'.—
ACT 23:7 In yit'ij aka'an ha' Pablo, qa he' fariseol qa he' saduceol iye qa wapilƚi'ij wetju'ƚ. Ma' qa hats yak'esje'm hekhewe'en.
ACT 23:8 Qe he' saduceol yit'ijets pe' naxju' in nite'te' iƚii iye hatse', qa yit'ijets iye hamte' angelitse' qa hamte' iye pa'qu' espirituye'. Qa hekhewe'ƚe fariseol qa week yumti ekewe'en in na'l.
ACT 23:9 Ma' qa qi in tek'eƚeyijju'. Qa niipha'mkii he' uja'x hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei he' fariseol, qa yit'ijju': —Ha'ne jukhew ham yaqsi'ji'ijkii pa'qu' uƚ'axe'. Axe'm qu' hats natfaakate'yi'ƚ pa'qu' espirituye' i'nƚi'i pa'qu' angele'.—
ACT 23:10 Ma' qa in hats qi in t'unitsik'i in tek'eƚeyijju', ha' comandante nijiwe'yijets qu' neniwk'itsinju' ha' Pablo in tettsinijju', qa yiyaji'ets he' oq'opheƚinetsilets qu' net'ilit'ijetsju' qa' nenitka'mij hekhewe'en qa' neka'xetsji' ke' oq'opheƚinetsilets ƚewhiti'.
ACT 23:11 Qa in hats najaleikii qa we'nethinets pa'aj pa' Yatsat'ax'inij qa yit'ijets: —Ment'unhet, qe in ƚunye'jek in nite' ƚili'ij in ƚetsfeli' ha'ne Jerusalén qa hik eqfenye'ji'ij iye qu' etsfeli' hatse' na' Roma.—
ACT 23:12 Qa in hats neƚukii iye, pe' judiol qa watyajitaxij pa'aj qa weniwjutsiqentaxijha qu' nilan ha' Pablo, qa yittaxijju' pa'aj qu'nte' neteke'ju' qa nite' niya'ye'ji' iye iweli'ye' ipƚu'ui qu' nilan ha' Pablo.
ACT 23:13 Qa pekhewe' jukhew neqek'uyu'taxij pa'aj ha' Pablo qa t'ani' cuarenta (40).
ACT 23:14 Pekhewe'en iketsji' pa'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' tenek'enheiji' ha' witset, qa yit'ijets pa'aj: —Yekheweli'ƚ, pa' Dios tsepi'ye'eƚij in hats heniwjutsiqeni'ƚijha qu' ham hetuji'iƚ ipƚu'ui qu' hilani'ƚ ha' Pablo.
ACT 23:15 Qa hane'ej, ekheweli'ƚ qa week nekhewe' Junta Suprema, qu' iyini'ƚijii ha' comandante qu' nenka'xi'ƚ ei uje', qa' aqanƚi'iƚkii qu' it'iƚijets qu' les jeƚi'ƚijupkiiha pa' ƚunye'jkiiha. Qa yekheweli'ƚ qa' hasƚe honotki'iƚik'uiji' na' wit'ikheyi'j qa' hilani'ƚ qu' mente' naname'taxi'ƚ ei.—
ACT 23:16 Qa hakha'ƚe ƚa's ke' ƚek'inja' ha' Pablo in impi'ye'ej pa'aj pekhewe'en in watyajitaxij. Qa yamii pa'aj aje'eƚ ke' oq'opheƚinetsilets ƚetsi' ma' qa nifeli'm ha' Pablo.
ACT 23:17 Ha' Pablo qa taya'yii pa'aj pa' ewi'ƚ pekhewe' centurionits, qa yit'ijets pa'aj: —Eka'xiiji' ha'ne omeƚa's ha' comandante qe na'l pa' yisu'un qu' nenfeli'm.—
ACT 23:18 Ma' qa t'eqe'mets qa yijts'eniiji' pa'aj ha' comandante, qa yit'ijets pa'aj: —Ha' wit'opheƚik Pablo tayaiyii qa iyinij yiwets qu' henka'x eiji' ha'ne omeƚa's, qe na'lte' pa' neqfelenheyu'uj e'm.—
ACT 23:19 Qa ha' comandante qa t'eku'mi' pa'aj ƚokoi qa ha'nii pa' ikijji', qa nifaakan: —¿Ƚek pakha' ƚeneqfelenheyu'uj ye'm?—
ACT 23:20 Ha' omeƚa's qa yeku'ƚ pa'aj: —Ne' judiol hats week yit'ijju' qu' niyinij ei uje' ha' Pablo titha eka'xtaxii iye hekhewe' Junta Suprema, qa naqanƚeti'ijkii tit nit'ij ewets qu' les nejeƚijupkiiha pa' ƚunye'jkiiha hakha'an.
ACT 23:21 Qa hasu'ujƚe ek'eniju'ƚ, qe t'ani' cuarenta (40) pekhewe' jukhew ta'ƚets iye nekhewe'en, weniwjutsiqenijha qu' nite' neteke'ju' qa' nite' niyayeji' iye pa'qu' iweli'ye' ipƚu'ui tit nilan ha' Pablo. Hats q'axits qa hats tek'enik'uikii pakha' qu' it'ij.—
ACT 23:22 Ma' qa ha' comandante qa hats yuki'nfik'i pa'aj ha' omeƚa's, qa yiyaji'etskii: —Hasu'uj it'ijets pe'ye' in akha' ƚenfel ye'm ekewe' wekwek.—
ACT 23:23 Ma' qa taya'yii pa'aj pe' wetsjuk pekhewe' Centurionits, qa yit'ijets: —Aqsi'ji'ƚju' doscientos (200) oq'opheƚinetsiletse' qu' net'ejuyets qu' las nueveye' ha'ne naja'xji', qa' ƚijts'eyek'e pe'qu' setentaye' (70) qu' netwutii qa doscientoye' (200) iye pe'qu' net'eku'mi' ek ne' ijetits ƚaqajkanetii qa' namii ha' witset Cesarea.
ACT 23:24 Qa' aqsi'ji'ƚju' iye pe'qu' ƚe'wutitse' ha' Pablo, qa' matjanitheni'ƚij qu' eka'xi'ƚii ha' gobernador Félix.—
ACT 23:25 Ha' comandante qa yika' pa'aj pa' witfaakanek, qa yit'ij:
ACT 23:26 —Yakha' Claudio Lisias, he'nq'ika' ei ke'wqinheti'ƚji' gobernador Félix. Ƚanam.
ACT 23:27 Nekhewe' judiol t'eku'mi' ha'ne jukhew qa hats k'estaxik'i qu' nilan, qa in tsikfe'lets in romanote' qa tsamii yijts'eyek ne' oq'opheƚinetsilets qa henitka'mij qa haqsi'j.
ACT 23:28 Qa in tsikfeliyu'taxetsha pakha' ta'ƚijupi' qa hikpa' qa ta'ƚets in yutenij nekhewe' judiol ha'ne jukhew, qa heka'xtaxii nekhewe' ƚeqe Junta Suprema.
ACT 23:29 Ma' qa' tsikfe'lets qete'e' ta'ƚijupi' pakha' ƚeqe ley, qa hamƚe pa'qu' nata'ƚijupi' qu' ne'weju'ƚij qu' natlanhetii i'nƚi'i qu' not'opheƚitii.
ACT 23:30 Qa in heifelhiti'yi'm in hats watyajitaxij qu' nilan nakha' jukhew, qa aje'eƚ k'inqekenij ei, qa hit'ijets iye nekhewe' wenuteni'm qu' akha'ye' yijat'ij qu' nit'ij ewets pekhewe' wenuteniji'm nakha'an.—
ACT 23:31 Ma' qa pe' oq'opheƚinetsilets qa yaqsiijkii pakha' hats tayajaxti'yijets, qa t'eku'mi' pa'aj ha' Pablo qa yeka'xii pa'aj in hats najaleikii ha' witset Antípatris.
ACT 23:32 Qa in hats neƚukii pa'aj, pekhewe' t'otsjo' oq'opheƚinetsilets qa hats tepilik'uikii pa'aj qa yiwejinij pekhewe' te'wutii qu' ƚijts'eyek'e hakha' Pablo.
ACT 23:33 Pekhewe'en in hats yamets ha' Cesarea qa tisij pa' witfaakanek pa' gobernador qa tisij iye pa'aj ha' Pablo.
ACT 23:34 In hats yejeƚ pa'aj pa' witfaakanek, qa nifaakanij pa' ta'ƚji'. Ma' qa nikfe'lets in ta'ƚiyek ha' sehe' Cilicia,
ACT 23:35 qa yit'ijets pa'aj: —Hatse'ƚu' k'epiye' qu' nanamtaxkiyek pekhewe' wenuten e'm.— Ma' qa inaqyaji'ij pa'aj qu' nejeƚets qa' nenifi pekhe' wititsi' ƚ'ithi'wet pa'aj pa' Herodes'ik'i.
ACT 24:1 Qa in hats lee'fij (5) neƚuts ha' Ananías qiji' pa'il ƚatata qa namii ha' Cesarea ƚijts'eyek he' uja'x tenek'enhei iye qa ha' ewi'ƚ ha' ƚeq'ithinenek (abogado) ƚii Tértulo. Ma' qa nifeli'm pa' gobernador pekhewe' wenuteniji'm ha' Pablo.
ACT 24:2 In hats teniya'yii ha' Pablo, ha' Tértulo qa yapeƚek qa nifel pe' wekwek wenuteniji'm, qa yit'ijets pa' gobernador: —Akha' in ta'ƚ ewets yekheweli'ƚ qa ham peyi'ijkii wit'ikesimeya'xƚekii, qa ƚaqsijju' eke' wekwek qu' ni'fen ha'ne initset.
ACT 24:3 Ekewe'en week ƚahatsiyij qa pakha'ƚe qu' ha'ni'iƚiji' iye in tsi'sinheti'ƚi'mkii, qi ƚe'wis Félix.
ACT 24:4 Qa qu' nite' antatsit'i'ij yiwets yi'lijei qa k'iyinij ewets pa'qu' eq'iltiye'je' qu' ƚ'ajƚi'ij qu' ek'en eku'n yiwets.
ACT 24:5 Qe ha'ne jukhew hi'weni'ƚijha in yijaa'ija in ta'ƚetskii pa' uƚ'ax, qa yaqsi'j jiijkii iye in yeqet'etsji'ij wetju'ƚkii pe' week judiol ha'ne week sehe' ipji', qa hik ha'ne iye tenek'enhe'yipji' hekhewe' ewi'ƚ i'niji' ek pa' ƚunyejei ƚiyits nazarenos.
ACT 24:6 Qa hane'en yaqsi'jtaxijkii iye kakha' uƚ'ax nite' ƚenexke'ej in t'ejuyets ke' qi witlijtsitjii, ma' qa he'yeku'mi'ƚi' qa hisu'untaxi'ƚ qu' hejeyumtsheni'ƚij kakha' yaqsiijkii pakha' hats yit'ij pa' yeqe leyi'ƚ.
ACT 24:7 Qa yothetƚi'iƚij yik'ui hakha' comandante Lisias, qi in we'nt'unhet nite' wanaqsiijkii qa tsitka'miƚij,
ACT 24:8 ma' qa nukinij ei qu' akha'ye' qu' nenfel e'm enewe' na'l pakha' wenuteniji'm nakha'an. Qa qu' akha'yi'ija qu' anfaakanijkii enewe'en week kekhewe' hit'ij, ma' qa' enikfe'letsha in yijaalija kekhewe' wekwek henuteni'ƚiji'm nakha'an.—
ACT 24:9 He' judiol qa yeku'ƚijetskii iye in yiwu'mijik'i kekhewe' yit'ij. Qa yit'ijju' in yijaati'ija in hik kakha'te' pakha' week ƚunye'jkii.
ACT 24:10 Ma' qa ha' gobernador qa yit'ijii qhet ha' Pablo qe qa' niyet eku'nek, ha' Pablo qa yit'ij: —Yakha' tsikfe'lets in hats olots ininqapits in e'juez ipji' ha'ne hane'e'in sehe', ƚe'wisij qu' hit'ij ewets aka' qu' netweiyik'i.
ACT 24:11 Qe akha' ƚeke' qu' enikfe'lets qu' enikfeliyu'ets, in hats doce (12) ke' neƚutsik'i in i'nk'a tsamii ha' Jerusalén qu' nek'iyinii pa' Dios.
ACT 24:12 Enewe'en nite' tsi'wenij qu' henfel pe'ye', qa qu' hiwakaninkii iye pe'qu' olotse' kekhe' qi witlijtsitjiyifi, qa nekhewe' iye judiol ƚe'lijtsitjiyitsifi qa week hakha' witsetji' iye.
ACT 24:13 Qa nite' ƚeke' iye enewe'en qu' hats yijaale' e'mha kekhewe' hane'ej yit'ijets in wenutenij ye'm.
ACT 24:14 Ƚa'mek qu' hetetfelij e'm aka' yijaa'ija yijat'ij in ƚunye'jkii, qe ƚ'anye'j hakha' Wit'ikheyi'j hikha' enewe'en yit'ijets in uƚ'ax, in yakha' hijayan pakha' ƚeqe Dios pe' yalheyi'ƚik'i, qa nite' heqeku'uk'i iye heik'enets week kekhewe' hats yit'ij ke' Moisés ƚe'lijei qa kekhewe' iye yika' pa'aj pe' profetas'ik'i.
ACT 24:15 Qa na'l ye'm iye pakha' yiwetjumtikineye'ji'k'ui pa' Dios qa hik ƚunyejei iye enewe'en, in yijaa'ija qu' nenƚinju' iye hatse' pe' hats naxtaxju' pe' yatsathen qa pe' uƚ'ets.
ACT 24:16 Qa aka'an in ta'ƚets, qa yakhap ji'jek in qi in hent'unhettax qu' hatjani'thenij qu' haqsi'j week neƚuts in ham pa'qu' haqsiijkii qu' uƚ'axe'ets pa' Dios qa ene' jukhew iye.
ACT 24:17 Qa in hats olots ininqapitsik'i in hakfik'i, qa i'nk'aƚe hetpiltaxii iye hakha' yitseet'ija qu' henka'xii kekhewe' ƚ'astai qa qu' hilanifi iye pe'qu' inqa'metetse' pa' Dios.
ACT 24:18 In mexe haqsi'jtaxijkii ekewe'en, qa tsi'wenifi kekhe' qi witlijtsitjii hekhewe' judiol ta'ƚii ha' sehe' Asia in hats tsaqhat'etsij in haqsiijkii kekhewe' t'ejuyets in ju'uyetsji' ke' qi witlijtsitjii, qa nite' tsi'wenij qu' na'nyijup pe'qu' olotse' qa ham iye pe'qu' nat'aiji' qu' natyai wetju'ƚ.
ACT 24:19 Qa hik hekhewe'tax yijat'ij hekhewe' judiol ta'ƚii ha' sehe' Asia qek nanamij ei qekha ni'ttaxij ewetsha qu' nenfel e'm qu' nana'l pakha' qu' nenutenij ye'm hekhewe'en.
ACT 24:20 Qa in nite'ƚe namkii hekhewe'en, axe'm enewe'en qu' nenfelek kakha' wenutenij ye'mek in hit'ijji'ju' in yats'ap'aji'ju' he' week Junta Suprema.
ACT 24:21 Qe i'nƚi'i qu' kakha'ye' ewi'ƚik'i in hit'ij qu' hik kakha'ye' qu' nata'ƚijupi', qa hit'unhetik'i in hit'ij in yats'ap'aji'ju' nekhewe'en: “In t'ejuyets qu' iƚiye'tax pe' naxju' hik aka' ƚetsjeyumtsheni'ƚij hane'ej ekheweli'ƚ.”—
ACT 24:22 Ma' qa ha' Félix, ƚakha' in hats nikfe'letsha pakha' t'ejuyets pa' Wit'ikheyi'j, qa mexe yilinenijju', qa yit'ij: —Hatse'ƚu' qu' nanamtax ha' comandante Lisias ma' qa' hayitse' qu' hit'ij pa'qu' ƚenifenye'je' pakha' ejunyejeyi'ƚ.—
ACT 24:23 Ma' qa yiyaji'ijets ha' centurión qu' nejeƚinenijetsha pe'ye' ha' Pablo, qa nite' hik ƚunye'j qu' not'opheƚitii. Qa' hasu'uj iye naq'ayinij pa'qu' ƚunye'je' pe' ƚejuwaikal qu' nenka'xiiji'kii pa'qu' hami'ik'ui.
ACT 24:24 Qa uja'xik'i ke' neƚuts, qa nam ha' Félix ƚijts'ekikii ke' ƚewhe'ye' Drusila, kikhe'en judioki', qa' inq'ukinii qu' netetka'xii ha' Pablo qa yepi'ye' in iyetij in t'ejuyets pakha' nite' witqekuye'jij pa' Cristo Jesús.
ACT 24:25 Qa ha' Pablo in iyetij pakha' wittsathenkeye'j, qa qu' jinewetjeƚ intok'oiha iye, qa pakha' iye mexe hamik'ui ƚenjeyumtshenhejiiji' ene' weekji', ha' Félix qa hats nijiwei, qa yit'ij: —Hats uja'xƚe eku'uk'i qa' ma. Hatse'ƚu' iye qu' hamtax hithayikiye' iye qa nek'iyin ei iye.—
ACT 24:26 Ha' Félix in yit'ij aka'an qe wo'ƚetaxii qu' netisjiijek ha' Pablo pe'qu' ƚ'astaye' hakha'an, ma' qa olotsij in iyinji'jii qa tafaakateiji'ji'ƚ.
ACT 24:27 Qa yamijets wetsjuk ininqapits in nite' yiwejin. Ha' Porcio Festo qa nam qu' naya'xi' iye ha' Félix, qa ha' Félix qa yisu'un qu' nisu'uunija he' judiol, ma' qa hik ta'ƚijupi', qa nite' yiwejin ha' Pablo.
ACT 25:1 Ma' qa ha' Festo in hats wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚutsik'i in i'nk'a namets hakha' sehe' qu' netnek'enheiji', qa yamii ha' Jerusalén in ta'ƚi' ha' Cesarea ai.
ACT 25:2 Qa pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pekhewe' iye judiol wit'alheiji' hakha' witset qa iketsji' pa'aj ha' Festo qu' nit'ijets in wenuteni'm ha' Pablo, qa yaqsiijtaxijetskii pa'aj pekhewe'en ha' Festo,
ACT 25:3 in iyintaxijets qu' ni'fenij qu' ninq'ukinii qa netetka'xii ha' Pablo ha' Jerusalén. Qekha hatsƚe nantaxik'uiji' ha' wit'ikheyi'j pe'qu' nilan.
ACT 25:4 Qa hakha'ƚe Festo qa yeku'ƚijiju'ƚ pa'aj pekhewe'en ha' Pablo t'opheƚiti'yi' ha' Cesarea qa ƚakha' iye in hats k'esets qu' napilii hakha' witset.
ACT 25:5 Ma' qa yit'ijji'ju' iye: —Ekheweli'ƚ in e'wit'alheyi'ƚ, pekhewe' qu' ƚeke'ye' qu' nak qa' yijts'eyek'i ii hakha' witset. Qa qu' nana'l pa'qu' uƚ'axe' hakha' jukhew qa' it'iƚij.—
ACT 25:6 Ma' qa in hats wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8) i'nƚi'i qu' week inyaqsiiye' (10) neƚuts in amani'ju' ha' Jerusalén, qa hats tepilii iye ha' Cesarea. Qa neƚukii qa' hats i'nipji' ha' ƚots'oji'la'x t'ejuyets in hik ƚunye'j juez. Ma' qa inq'ukinii ha' Pablo qu' netetka'xii.
ACT 25:7 Qa in hats tetka'x, qa k'ooyijji' he' judiol hik hekhewe' ta'ƚii ha' Jerusalén, qa yit'ijetskii ha' Festo kekhewe' olots qa uƚ'etsik'i yit'ijets in wenuteniji'm ha' Pablo, qa nite'ƚe ƚeke' qu' niwjutsiqenija me yijaa'ija.
ACT 25:8 Qa hakha'ƚe Pablo qa iyet qu' netweiƚetik'i, qa yit'ij: —Yakha' ham pa'qu' haqsiijkii qu' uƚ'axe', nite' he'yejuyiju'ƚ kakha' ƚeqe ley nekhewe' judiol, nite' he'yejuyiju'ƚ ke' qi witlijtsitjii qa nite' iye he'yejuyiju'ƚ pa' qi Roma ƚatata, César.—
ACT 25:9 Qa ha' Festo in yisu'un qu' nisu'uunija he' judiol qa yeku'ƚiju'ƚ ha' Pablo, qa yit'ijets: —¿Me ƚanamiyu'ui ha' Jerusalén qu' hik nakha'yi'i' qu' k'ejeyumtshenij ekewe' wekwek?—
ACT 25:10 Ma' qa ha' Pablo qa yeku'ƚ: —Yakha' ha'ni' ha'ne yatsat'axij pa' César t'ejuyets pakha' qu' netjeyumtshenheti'yij pe'ye', qa hik ha'netaxi' qu' heijeyumtshenheti'yiji' pa' yijunye'j. Yakha' ham pa'qu' uƚ'axe' qu' haqsiimijkii ne' judiol, akha' ƚenikfe'letsha.
ACT 25:11 Yakha' qu' yuƚ'axe' qa haqsiijkii iye pakha' qu' ne'weju'ƚij qu' hawa'm, nite' ƚeke' qu' hoyoqoweyiju'ƚ qu' hailanhetii. Qa in hamƚe pa'qu' yijaayi'ija kekhewe' wekwek yit'ijets nekhewe'en in wenutenij ye'm, qa ham pakha' qu' ƚeke'ye' qu' nesƚistaxij nekhewe'en. Hisu'un pa' César qu' hik pakha'ye' yijat'ij qu' netsjeyumtshenij pa' yijunye'j.—
ACT 25:12 Ma' qa ha' Festo in hats yili'ij in iyeti'ƚju' hekhewe' ƚe'fetsijup in yithayiki pa'qu' ƚunye'je'kii (asesores), qa yit'ijets ha' Pablo: —Akha' in hats ƚ'iyinets qu' hakha'ye' yijat'ij César qu' nejeyumtshenij pa'qu' ejunye'je', hakha' César qu' amii hatse'.—
ACT 25:13 Qa uja'x ke' neƚuts qa namii ha' witset Cesarea ha' wittata Agripa qa ke' ƚewhe'ye' Berenice. Wetfelii ha' Festo.
ACT 25:14 Qa hekhewe'en in olots ke' neƚuts in amaneyi' hakha' witset, qa ha' Festo qa nifeli'm kakha' ƚunye'jkii ha' Pablo hakha' wittata, qa yit'ijets: —Na'l ha' ewi'ƚ jukhew yophe'ƚ pa'aj ha' Félix.
ACT 25:15 In ha'ni' ha' Jerusalén, hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset, qa yit'ij yiwets kekhewe' yit'ijets in wenuteniji'm hakha'an, qa iyintaxets qu' natlanheti'yipji' kekhewe'en.
ACT 25:16 Qa heku'ƚ qa hit'ijets in nite' hikka' ƚunyejei enewe' romano qu' net'ihinƚi'ij pa'qu' jukhewe' qu' nite' nojoye' qu' nenithineni'ƚju' pekhewe' qu' nenutentaxi'm, hats'inha qu' nana'l jeek ƚetset'i'ik'uyi' qu' netweiƚetik'i.
ACT 25:17 Ma' qa in hats ha'ne not'axi' wetju'ƚ, qa aje'eƚ in neƚukii qa ha'nipji' hakha' yits'oji'la'x t'ejuyets qu' ye'juezi'ij qa k'inaqyaji'ij qu' netetka'x hakha' jukhew.
ACT 25:18 Ma' qa niiƚepha'm kiyek hekhewe' wenuteni'm, qa yit'ij yiwetskii kekhewe' wenuteniji'm hakha'an, qa hamƚe hepi'ye'yi'ij kekhewe' uƚ'ets humtitax qu' nit'ijju'.
ACT 25:19 Qe uja'xƚe in hepi'ye'ej in uƚ'etsij wetju'ƚ pa' ƚunyejeyij pakha' yijayan, qa uƚ'etsij wetju'ƚ iye pakha' wa'mte' Jesús, hik pakha' ha' Pablo yit'ijets in iƚa'xte' iye.
ACT 25:20 Qa nite'ƚe tsikfe'lets pa'n qu' yeqfenye'ji'ij qu' hejeƚijupkii eke' wekwek, qa hanfaakantaxij qu' nanamiyu'ui ha' Jerusalén qa' hik nakha'yi'i' qu' netjeyumtshenheti'yiji' eke' wekwek.
ACT 25:21 Qa ha' Pablo qa iyinets qu' mexe not'opheƚitii eku'n iye hats'inha qu' nakha'ye' yijat'ij qi Roma ƚatata César qu' hik nakha'ye' yijat'ij qu' nejeyumtshenij pa'qu' ƚunye'je', ma' qa k'inaqyaji'ij qu' mexe not'opheƚitii eku'n iye ipƚu'ui qu' hats hukintaxij na' César.—
ACT 25:22 Ma' qa ha' Agripa qa yit'ijets pa'aj ha' Festo: —Yakhap iye hisu'untax qu' hepi'ye' pakha' jukhew.— Ha' Festo qa yit'ijets pa'aj: —Uje' qu' epi'ye'.—
ACT 25:23 Qa hik ta'ƚijupi' in neƚukii ha' Agripa qa ke' Berenice qa uyetsji' hakha' ƚ'ithi'wet qi in topolij pakha' ƚewqiyejeiji' qa ƚijts'eye'kteje'm he' oq'opheƚinetsilets ƚatatal qa hekhewe' iye qitsji' tenek'enheiji' ha' witset. Ma' qa ha' Festo qa inaqyaji'ij qu' netetka'x ha' Pablo.
ACT 25:24 Qa ha' Festo qa yit'ij: —Wittata Agripa qa week nekhewe' namii ha'ne ju'uniji', ƚi'weni'ƚ ha'ne jukhew, hane'en in ta'ƚets qa hekhewe' olots judiol hakha' Jerusalenii qa hane'e'in iye iyintaxij yiwets ka' ewi'ƚ qa taya'yijipji'kii in iyintaxij yiwets qu' yape hasu'uj iƚa'xe' hane'en.
ACT 25:25 Qa yakha'ƚe qa hi'wen in ham pakha' qu' naqsiijkii qu' ne'weju'ƚij qu' natlanhetii. Qa nakha'an in iyinets qu' nakha'ye' yijat'ij César qu' hik nakha'ye' qu' nejeyumtshenij pa'qu' ƚunye'je', ma' qa hats hiwjutsiqeni'm qu' hukinii hatse'.
ACT 25:26 Qa hamƚe pa'qu' uƚ'axe' qu' ƚunye'je' hane'en qu' hika'ajji' pa'qu' witfaakanek'e qu' net'ejuyii ha' wittata César. Qa hik ta'ƚijupi' hane'ej in henka'xi'ƚ ewetsji' les in hit'ij ewets akha' wittata Agripa, hats'inha qu' hats anfaakankii hatse', ma' qa' hats nana'l pa'qu' hika'ajji' hatse'.
ACT 25:27 Qe humti qu' nite' witjeik'uneyaxe'kii, qu' jininqekentaxij pa'qu' wit'opheƚik'e qa' nite'ƚe ji'nt'ikayi'ijji' pa'qu' ƚunye'je'kii.—
ACT 26:1 Ha' Agripa qa yit'ijets ha' Pablo: —Hats ƚeke', yape iyet.— Ma' qa ha' Pablo qa yit'ijii k'ew ha' ƚokoi, qa yapeƚek qa yit'ij kekhewe' qu' ne'tweyik'i:
ACT 26:2 —In t'ejuyets ke' wekwek yit'ijets in wenutenij ye'm nekhewe' judiol, ƚe'wis ye'mkii wittata Agripa in ƚeke' qu' hit'ij ewets hane'ej aka' qu' netweiyik'i,
ACT 26:3 inhats'ek qe akha' ƚenikfe'letsha yijat'ij kekhewe' ƚunyejei qa kekhewe' iye nite' yisu'un nekhewe' judiol. Qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyinij ewets qu' ek'en eku'n yiwets qa hasu'uj itaqsunijup.
ACT 26:4 Week nekhewe' judiol nikfe'l yiwetsha pa'n yijunye'j in mexe ha'ni' ha' yitseet'ija qa hakha' iye Jerusalenii in mexe ye'jutjanax ƚa's.
ACT 26:5 In hats pakhaa'ijƚe in nikfe'l yiwets, qa ƚeke' qu' nisu'un qu' netsfelija in yakha' yafariseo, qa ene' fariseol qa hik enewe' les yinikfe'l in les yijayanij kekhewe' yit'ij qu' yijunyejeyi'iƚ.
ACT 26:6 Qa hane'ej qa hats heijeyumtshenheti'yij in ta'ƚets pakha' hetjumti'ik'ui yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pe' yalheyi'ƚik'i.
ACT 26:7 Qa week in uja'xek pekhewe' ta'ƚetskii pe' doce (12) ƚelits pa' Israel'ik'i in notkitaxets qu' yape nafits qa yijayantax pa' Dios neƚuts qa najai iye. Qa ha'ne ƚoq'otkineye'j taxijik'ui, wittata Agripa, qa hik ha'ne qa wenutenij ye'm hane'ej ene' judiol.
ACT 26:8 ¿Inhats'ek in ƚumti'iƚ qu' nite' ƚeke'ye' pa' Dios qu' niƚin pa'qu' hats nawa'mtax?
ACT 26:9 Yakha' yijaa'ija toxik'i in humtitax qu' les ƚe'wise' qu' haqsiijkii pe'qu' olotse' wekweke' qu' net'ejuyiju'ƚ ka' ƚii ha' Jesús Nazaret ƚeiƚe'.
ACT 26:10 Qa hik kakha'ija ka' haqsiijkii na' Jerusalenii. Qa nite' ewi'ƚƚe qu' haqsiijkii kakha' tseƚisij hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il in huihinifikii he' witq'opheƚitjiyits he' olots yijayan ha' Jesús, qe in hats yineqek'uyunji'ijju' iye, qa yakha' qa hetiya'xji'ijji' qu' natlanhetiiju'.
ACT 26:11 Qa olotsij iye in hantanithenju' nekhewe' week ƚe'lijtsitjiyitsifi ne' judiol, qa howo'ji'ijtaxii iye qu' niwuƚ'enhetets ƚe'lijei hakha' Jesús. Qi in nite' tsijeik'unenkii in hutentax enewe'en, ma' qa nite' hilitaxij in hijayankii qa hijayaniikii iye nekhewep witsetiikal.
ACT 26:12 Qa hik aka' ka' haqsiijkii qa tsamtaxii ha' Damasco. Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il hik hekhewe' tseƚisij pa' yit'unha'x qa ts'ukinij.
ACT 26:13 In hats natsathenju' junu', wittata Agripa, mexe henektaxik'i hakha' Wit'ikheyi'j, qa hi'wen ha' ewi'ƚ koojo ta'ƚiipha'm na' wa's t'anipji' kakha' ƚ'uƚa'x ne' junu', qa napjuyit yipji' qa week iye hekhewe' yijts'eyek.
ACT 26:14 Ma' qa in hats ye'weeki'ƚ in tsami'ƚi'ju'kii sehe', qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax in yit'ij yiwets ke' hebreo, qa yit'ij: “Saulo, Saulo, ¿inhats'ek in ƚatsawitjitax? Les qe wanawtshetenƚe ƚete'm na'aj ik'omettax qa tatjaitaxiju'ƚ na'aj leeseji' najak.”
ACT 26:15 Ma' qa yakha' qa hi'ttaxijiju'ƚ: “¿Ƚek akha' Yatsat'axyij?” Qa ha' Yatsat'ax'inij qa yit'ij: “Yakha' Jesús, yakhaa'ija ƚatsawitjitax.
ACT 26:16 Yape eniipha'm qa' ats'ap'aye', qe he'nethin ewets qe qa' he'yeku'm eiji' qu' ithayii ye'm qa' qu' etsfel iye, nite' uja'xƚe ekewe' wekwek ƚi'wen, qe pekhewe' iye qu' k'ethinij iye hatse'.
ACT 26:17 Yakha' qu' k'elithinjiik'ui ne' judiol qa nekhewe' iye nite' judiol, hik nekhewe' hane'ej qu' k'ukinii,
ACT 26:18 hats'inha qu' i'wenkit wetju'ƚ ma' qa' netetwek'ela'xik'uikii na' nookii qa netetwek'ela'xetskii na' na'lkii, hats'inha qu' hats nite' natsat'etsi'ij na' Satanás qa' natsat'etsij yijat'ij na' Dios, ma' qa qu' nata'ƚets qu' nite' nesqeku'ye' qa netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa' netesti'yijju' iye pe'qu' natsat'etsijek hatse' qa' weeki'ƚ nekhewe' hats tsijayan.”
ACT 26:19 Qa hik ta'ƚijupi', wittata Agripa, in nite' ƚeke' qu'nte' heik'ene'ets hakha' hi'wen ta'ƚiipha'm na' wa's,
ACT 26:20 ma' qa henfel. Yojo in henfeli'm hekhewe' i'ni' ha' Damasco qa nakha' iye Jerusalenii, qa i'nk'aƚe qa weekji' na' sehe' Judea, qa nekhewe' iye nite' judiol, qu' nili'ij pe' uƚ'ets in yaqsiijkii qa' netetwek'elaxets pa' Dios, qa naqsiijkii iye pekhewe' qu' ni'nq'ethinij in hats wenink'aihit.
ACT 26:21 Qa aka'an qa hik aka' ta'ƚijupi' hekhewe' judiol in t'eku'myi' ke' qi witlijtsitjiyifi qa yisu'untax qu' natslan aje'eƚ.
ACT 26:22 Qa tsi'fenƚe pa' Dios, yamijii hane'ej ha'ne neƚuji' in tsi'fen qe henfeli'm eke' ƚe'lijei ne' weekji' nite' qits qa ne' qits iye. Nite' hitujtseikanin ka' hats nifel pa'aj pe' profetas'ik'i qa pa' Moises'ik'i iye qu' hik kakha'ye' qu' ƚunye'je'kii,
ACT 26:23 pa' Cristo in qi qu' natawtshenhetii qa' nawa'm, qe qa' ƚakha'ye' qu' nojo'oj qu' iƚa'xe' iye qa' nikfelitets ene' judiol qa ne' nite' judiol qu' netjumti'ik'uiha pe'qu' ƚiƚaxitse' hatse'.—
ACT 26:24 Ha' Pablo in mexe yit'ij ekewe'en, te'weiƚetik'i, qa ha' Festo qa yit'unhetik'i in yit'ij: —¡Pablo hats nite' nejeik'unenkii in qi in ƚejeƚtaxijupkii ekewe'en!—
ACT 26:25 Ha' Pablo qa yeku'ƚ: —Yakha' heyeik'uneikii, wittata Festo, qe kekhewe' hit'ij yijaalija qa teik'uneikiiha iye.
ACT 26:26 Qe nakha' wittata Agripa nikfe'letsha ekewe' wekwek, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ts'ijiwei in henfeli'm qe humti nakha'an qu' hats week nikfe'lets aka'an, qe aka'an in ƚunyejeikii ham pa' qu'nte' nenikfe'le'ets.
ACT 26:27 Wittata Agripa ¿me nite' ƚeqeku'uk'i kekhewe' yit'ij pa'aj pe' profetas'ik'i? Tsikfe'lets in nite' ƚeqeku'uk'i.—
ACT 26:28 Ha' Agripa qa yeku'ƚ ha' Pablo: —¿Me ƚumti qu' aje'eƚe' qu' aqsiijkii qu' hijayan pa' Cristo?—
ACT 26:29 Ha' Pablo qa yit'ij: —K'iyinijets pa' Dios qu' aje'eƚe' i'nƚi'i qu' nite' aje'eƚe', nite' eƚ'ewi'ƚƚe qe week iye enewe' tsepi'ye' qu' nafits aka' yijunye'j qa hasu'uje'ƚe ene' foƚoƚik'il.—
ACT 26:30 Ma' qa ha' wittata, qa ha' gobernador, qa ke' Berenice qa week hekhewe' ewi'ƚ i'ni'ƚi' qa niipha'mkii.
ACT 26:31 Ma' qa in hats ikfik'ikii qa hats tujtseika' pa' i'ni' qa yifaakateji' pa'aj, qa yit'ijju': —Ha'ne jukhew ham pa'qu' naqsi'jijkii qu' ne'weju'ƚij qu' nawa'm i'nƚi'i qu' not'opheƚitii.—
ACT 26:32 Ha' Agripa qa yit'ijets pa'aj ha' Festo: —Ƚeke'tax qu' iwejin hakha' jukhew, qa hatsƚe iyinets qu' hakha'ye' yijat'ij César qu' nejeyumtshenij pa' ƚunye'j.—
ACT 27:1 Ma' qa in hats week yit'ijju' qu' yape ha'ni'ƚji' ke' tokoyei qu' natsami'ƚii pa' Italia, ha' Pablo qa hekhewep wit'opheƚii qa testi'yij ha' ewi'ƚ centurión ƚii Julio, ta'ƚets hekhewe' ewi'ƚ tup'uje'm oq'opheƚinetsilets ƚiyinyejei Augusta.
ACT 27:2 Ma' qa ha'ni'ƚji' ke' tokoyei ta'ƚii hakha' witset ƚii Adramitio hats nikheyu' qu' namik'i iye pe' witsetits ƚekuwelii ha' sehe' Asia. Qa haki'ƚkii yijts'e'eƚkii iye ha' Aristarco Tesalónica ƚeiƚe', Macedonia ƚeqe sehe'.
ACT 27:3 Qa kakhap neƚukii qa tsami'ƚets ha' witset Sidón. Ha' Julio qa teik'uneyi'm ha' Pablo qa yiwejinƚe qu' nakii he' ƚejuwaikal qa' nejeƚ eku'nets.
ACT 27:4 Ma' qa haki'ƚik'ui iye hakha' witset qa ha'yani'ƚipji' ha' sehe' Chipre haki'ƚiipha'm hakhap ƚ'anu'ui hakha' sehe', qe nite' ƚeke' qu' haki'ƚiju'ƚ ka' t'unik'i.
ACT 27:5 In hats haki'ƚji'ha ha' ƚeqewuk'uji' ha' qi iweli' qa hatsa'theni'ƚji' he' sehel Cilicia qa Panfilia, qa tsami'ƚets ha' witset Mira, ha' sehe' ƚii Licia.
ACT 27:6 Qa hik hakha'a' qa yi'weni' iye ha' centurión ke' ewi'ƚ tokoyei ta'ƚiyek pa' witset Alejandría qu' namii pa' Italia, qa hikke' qa tsinhini'ƚji'ju' iye.
ACT 27:7 In hats olots ke' neƚuts in ye'juu'fƚi'iƚ in haki'ƚkii, qa hats qi in jutsitax in tsami'ƚets hakha' yatsathenji' ha' witset Gnido, qe ka' t'unik'i hats nite' ƚeke' in he'yejuitaxi'ƚiju'ƚ, ma' qa hapiliƚiiju' ha' ƚ'anu'ui ha' ƚ'isƚa'wet Creta, qa hatsa'theni'ƚji' in heneki'ƚijup ha' witset ƚii Salmón.
ACT 27:8 Qa heneki'ƚij ƚekuwe' qi in iwe'me't ka' t'unik'i, qa tsami'ƚets ha' ewi'ƚ witq'otkinhewetik'uyi' ke' tokoyei ƚii Buenos Puertos qa ipƚutaxiipha'm pa' witset'ija ƚii Lasea.
ACT 27:9 Ma' qa in hats olots ke' neƚuts in hijalki'si'ƚ, qa hats yamets ka' ƚahats'ij in nite' ƚeke' qu' nijalkis pe'qu' toko'yeye, qe jutsiqaxij in hats naxijik'i kekhewe' neƚutsji' nite' tekji' ne' judiol. Qa hik ta'ƚijupi' ha' Pablo in nifeltaxi'm,
ACT 27:10 qa yit'ijets: —Jukhew, yakha' tsikfe'lets in hats iftsax qu' jitajalki's qa iftsaxets qu' week jinaqamij, nite' uja'xƚe ene' inqatai qa ene' tokoyei iye, qe pe' iniƚii iye.—
ACT 27:11 Qa hakha'ƚe centurión qa les tek'enik'i ka' yit'ij hakha' yithayiki ke' tokoyei qa' hakha' iye yatsat'axij ke' tokoyei, qa kakha'ƚe yit'ij ha' Pablo qa' nite' tek'enik'i.
ACT 27:12 Qa in ƚunye'jek in iwe'me't iye qu' ya'maneye'taxi'ƚi' hakha'an kakha' lo'pji', ma' qa yaqaamij qu' weeke' in yit'ijju' qu' les ƚe'wise' qu' haki'ƚik'ui hakha'an, qa' hijaajini'ƚ yijat'ij qu' natsami'ƚii ha' witset Fenice, hikha' wit'atsji'ƚi'wetpha'm iye ha' sehe' Creta qa ewi'ƚƚe in jite'wenii ha' qi iweli' hakha' ima'xii qa ha' tefeji', ma' qekha hikha' ya'maneye'taxi'ƚi' yijat'ij kakha' lo'pji'.
ACT 27:13 Ma' qa namƚek ka' leseesik'i t'unik'i, qa hats yumti'ija qu' ƚunye'je' kakha' hats yumtitax qu' ƚunye'je'kii, qa nit'ijpha'mkii he' ƚeqe tseyemits ke' tokoyei qa heneki'ƚij ipƚu'uiteje'm ha' ƚekuwe' ha' Creta.
ACT 27:14 Qa suujƚe tu'u qa yapeƚek qa nam ka' qi t'unijik'i (huracán) ta'ƚets ha' sehe', qa ƚii kakha' qi t'unijik'i Euroclidón.
ACT 27:15 Ka' t'unik'i in hats yeqsilanje'mkii ke' tokoyei qa hats ham pa'qu' haqsi'jtaxi'ƚijkii qu' ƚeke'ye' qu' net'ejuyiju'ƚ ka' t'unijik'i. Ma' qa hats hetwejinƚi'iƚij qu' netswu'mƚi'iƚji' pa'qu' netswu'mi'ƚji'.
ACT 27:16 Qa in tsiwumiƚiiju' ha' ƚ'anu'ui ha' ƚ'isƚa'wet ƚa's ƚii Clauda, qa qi in heyithayi'yi'ƚ in hentsini'ƚets ke' witinhitjii ƚasi' ke' tokoyei qa heni'ƚji'ju'.
ACT 27:17 Qa in hats yaqhat'etsij in yenji'ju', qa yisifinijipji' iye ke' niihai ke' tokoyei qa'nte' niwjaf'iteje'm. Ma' qa in hats nijiwe'yets iye qu' namii qa' net'unijji' ha' qi isa'x ƚii Sirte, qa yiwu'miiju' ha' ƚoqoqhoolo ke' tokoyei (ancla flotante) ma' qa juufƚe ke' tokoyei qa yiwejinƚi'ij iye pa'qu' neka'xe'ƚeji' ka' t'unik'i.
ACT 27:18 Qa kakhap neƚukii, in hats qi in tseqsilani'ƚje'mkii ha' qi iweli' qe ta'ƚets ka' qi t'unik'i, ma' qa hik aka'aj yiwu'miiju'kii ke' uja'x ƚaqatai ke' tokoyei.
ACT 27:19 Qa in hats wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚuts, qa nat'a'ak'i kekhewe' ƚewekwekitstax qa nite'ƚe natkin ke' tokoyei, qa yiwu'mji'ju'kii ha' iweli'.
ACT 27:20 Qa in ƚunye'jek in hats olots ke' neƚuts in nite' laxa'ai ke' junu' qa he' footekii iye, qa qi iye in tseqsilani'ƚje'mkii ka' qi t'unik'i, ma' qa hats humti'iƚ qu' nite' yi'ƚiyi'iƚ.
ACT 27:21 In hats olots ke' neƚuts in ham hetuji'iƚ, ha' Pablo qa ts'ap'aji'ju' ƚeqewuk'u hekhewe'en, qa yit'ij: —Jukhew, les ƚe'wistax qu' ek'eni'ƚ yiwets in hi'ttaxijets qu' hasu'uj jinak eku'uk'ui ha' Creta. Qa aka'an qek ƚunye'je' ma' qekha hamtax ƚunye'je'kii ene' tokoyei qekha hamtax iye jinaqami'ij ke' wekwek.
ACT 27:22 Qa ha'neƚi'ij qa k'akakƚiniƚij qu' hasu'uj e'muju'mmi'iƚets, qe ham ƚek wa'me' ekheweli'ƚ, qe ewi'ƚƚe yijat'ij ene' tokoyei qu' uƚ'axe'ju'.
ACT 27:23 Qe ha'ne naja'xji' tsap'ayijup ha' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Dios, hikpa' yatsat'axyipji' qa hikpa' iye he'yithayi'yi'm,
ACT 27:24 qa yit'ij yiwets: “Hasu'uj e'nijiwei Pablo, qe les ƚe'wis qu' amii hatse' ha' wittata César. Na' Dios hats t'eku'mij eju'ƚ qu' ham nawa'me' week ene' enhifetsji' ene' tokoyei.”
ACT 27:25 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj itawje'metetsi'iƚ jukhew, qe yakha' nite' heqeku'uj pa' Dios, qu' hik kakhaayi'ij qu' ƚunye'je'kii kakha' hats wenit'ij yiwets.
ACT 27:26 Qa lesƚe ƚe'wis qu' jinamets pa'qu' ƚ'isƚawet'e.—
ACT 27:27 Qa in hats yamets kakha' naja'xji' uja'x catorce (14) in mexe pekhel tsiwu'miƚji'kii ka' qi t'unijik'i hakha' qi iweli'ji' ƚii Adriático, qa hik kakha' ka' naja'xji' in hats ƚeqewuk'uji' naja'x, he' marinero qa hats yumti qu' hats ye'metitsi'iƚi'm pa'qu' sehe'ye'.
ACT 27:28 Qa yiwu'miiju' ha' ƚeqjeyumtshela'x qa yi'wen ka' ƚ'akapƚuju' in treinta y seis (36) metroju'. Qa mexe notki'ets in mexe ik iye, ma' qa ewi'ƚij iye in yiwu'miiju' qa yi'wen iye ka' ƚ'akapƚuju' in hats veintisiete (27) metroju'.
ACT 27:29 Qa hik ta'ƚijupi' in nijiwe'yets qu' he'yefeyi'ƚ ji'teje'm pe'qu' utele', ma' qa yiwu'miiju' ke' ikwetju'ƚ (4) ƚeqe tseyemits ƚetsi'jii ke' tokoyei qa hats itaqsuntaxets qu' ne'neƚukii.
ACT 27:30 Qa he' marinero nilithiyu'taxik'ui ke' tokoyei qa yilithintaxiiju' ke' witinhitjii, qa yaqanƚekii in yittaxijju' qu' nenii ƚapa's pe'qu' ƚeqetseyemitse ke' tokoyei.
ACT 27:31 Ha' Pablo qa yit'ijets ha' centurión qa hekhewe' iye oq'opheƚinetsilets: —Enewe'en qu' nite' amaneye'ji' ene' tokoyei, ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' i'ƚiyi'iƚ.—
ACT 27:32 Ma' qa he' oq'opheƚinetsilets qa yisa'xik'i ke' ƚeniihai ke' witinhitjii ƚasi' ma' qa yiwejinƚe qu' niwu'mƚe.
ACT 27:33 Qa in hats k'esik'i qu' ne'neƚukii, ha' Pablo qa yit'ijets qu' les ƚe'wise' qu' netekju' hekhewe'en, qa yit'ij: —Hats catorce (14) ke' neƚutsik'i, in ƚonotki'iƚkii, in nite' ƚ'eki'ƚju', ham pa'qu' etuji'ƚ.
ACT 27:34 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets qu' eki'ƚju', qe les ƚe'wis qu' eki'ƚju' hats'inha qu' i'ƚiyi'iƚ qu' nana'li'ƚ e'm pe'qu' et'unhaxitsi'iƚ, qe nite' ewii'ƚe' ne' ewkujitsi'ƚ pa'qu' hami'iikii.—
ACT 27:35 In hats yit'ij aka'an, ha' Pablo qa t'eku'mi' ka' pan qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios qa week yi'wenij. Ma' qa yapk'asitje'm qa tuj.
ACT 27:36 Ma' qa week, hats yi'sinhetik'i ƚ'ajits, qa tekju' ek iye.
ACT 27:37 Qa in yu'jaxi'ƚji' ke' tokoyei in ye'weeki'ƚ 276 he' jukhew.
ACT 27:38 In hats yili'ijju' in tekju', qa yiwu'mji'ju'kii ha' iweli' ke' elhuyitetsji' trigo qe qa' les af'ayaye'ji' iye ke' tokoyei.
ACT 27:39 In hats nekpha'm ne' junu', qa nite' nikfe'lij ha' sehe'. Qa yi'wenƚi'ii ha' loofik'iteje'm ham uteli'i' qa yisu'un qu' nukinii ke' tokoyei hakha'an, qu' ƚeke'ye'.
ACT 27:40 Ma' qa yisa'xik'i ke' ƚeqe tseyemits ke' tokoyei, qa yiwejinƚeji' ha' iweli', qa yiwapjahan he' ƚetsi'jii ƚanajkanetits ke' tokoyei, qa yenpha'm iye ha' ƚapa'sii ƚeqe k'eewe, ma' qa iktax qu' namiiteje'm ha' ƚotkoyek.
ACT 27:41 Qa t'efeiƚe ji'teje'm pa' qipha'm isa'x in hats yamets hakha' iwoyitsi' wetju'ƚ he' iwelii ke' tokoyei qa t'unijji', yitjuu ji'teje'mha ka' ƚapa's qa hats nite' ƚeke' qu' nak. Qa ke'ƚe ƚetsi'jii qa niwqhaf'itju' in yeqsilanje'mkii ke' qitsik'i ƚeqe t'uyuyits ha' iweli'.
ACT 27:42 He' oq'opheƚinetsilets qa yisu'untax qu' nanlanju' he' wit'opheƚii qe nite' yisu'un pa'qu' nilat qu' nat'am.
ACT 27:43 Qa yisu'unƚe hakha' centurión qu' niƚin ha' Pablo, ma' qa yaq'ayinij kakha' yisu'untax hekhewe'en. Qa yiyaji'ijji'ju' pekhewe' qu' niya'yij qu' nat'am qa nojo'oj qu' net'ilit'iiju'kii qa' nametsteje'm ha' sehe'.
ACT 27:44 Qa yiyaji'ets iye hekhewep qu' nijayanik'iju' iye, qa uja'x he' i'nipji' ke' tabla ƚapk'asil qa hekhewep iye qa i'nipji'ek ke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚewekwekits ke' tokoyeyi'k'i. Ma' qa hik aka' ƚunye'j in week iƚii in yametsteje'm ha' sehe'.
ACT 28:1 In hats week tsamiƚetsteje'm ha' sehe', ma' qa tsikfe'li'ƚets in hikha' pakha' ƚ'isƚa'wet sehe' ƚii Malta.
ACT 28:2 He' tetseti'yi' tsejeeƚiƚetsha qa niƚani' ka' ewi'ƚ fe't qe piƚei qa k'ui iye. Qa week taya'yi'ƚyii qu' ha'ni'ƚijup ka' fe't.
ACT 28:3 Qa ha' Pablo qa yittaxij suufifi ke' najak ƚelits qa in hats yiwu'mtaxji'ju' ka' fe't, qa t'ilitƚefik'i ek ka' q'oiq'oi qe eleje'yi'mets ka' fe't, qa yiyewin ha' ƚokoi t'unijji'.
ACT 28:4 Qa he' tetseti'yi' yi'wenij ka' q'oiq'oi in t'unijji' ha' ƚokoi, qa yit'ijju': —Qete'e' tu'u qu' eqek'unaxi'ija nakha' jukhew, qe in nite' yaq'altaxij na' iweli', qa ne' dioski'ijup pa' witqa'tja' qa hats nite' yisu'un qu' mexe iƚa'xe' nakha'an.—
ACT 28:5 Ha' Pablo qa yeqsilanijjiju'kii ka' fe't ka' q'oiq'oyik'i qa namji'ju', qa hamƚe ƚunyeji'ijkii.
ACT 28:6 Qa week yejeƚtaxijju' notkitaxets qu' nenikulat, i'nƚi'i qu' nanamijju' qa' nawa'm. Qa hats yapetaxij, qa hamƚe ƚunyeji'ijkii. Ma' qa tujtseika' ƚ'anyejei iye qa yit'ijets in dioste'.
ACT 28:7 Hakha' ha'ni'ƚi' meti'm ha' ƚeq'ejinqa'wet ha' tenek'enhe'yi' hakha' ƚ'isƚa'wet, ha' jukhew ƚii Publio. Qa tsekaxi'ƚii ke' ƚetsi' qa lesitsi'ƚ yiwetsha ke' wetshetk'ewi'ƚ neƚuts.
ACT 28:8 Qa ƚunye'jkii hik aka'aj, hakha' ƚatata ha' Publio i'wju' qe qi in wanqaats'e', iwilhan qa iƚa'mkii iye. Ha' Pablo qa uyetsji' qu' ni'wen, qa i'nk'aƚe in hats iyinipji' qa t'eku'mipji', ma' qa yiƚin.
ACT 28:9 Qa aka'an in ƚunye'jkii, ma' qa he' week wanqaats'eju' tetseti'yi' hakha' ƚ'isƚa'wet qa namiikii iye, ma' qa week niƚinju' iye.
ACT 28:10 Qa qi iye in tsiwqinheti'ƚji' qa neqjunu'uƚyij iye, qa in hats yamets iye qu' haki'ƚkii qa week tseƚisi'ƚij kekhewe' qu' net'ejuyets qu' haki'ƚkii iye.
ACT 28:11 Ma' qa in hats wetshetk'ewi'ƚ ke' juwelits in ya'maneyi'ƚi'kii hakha'an qa ha'ni'ƚji' iye ke' tokoyei ta'ƚii iye pakha' Alejandría, amani' hakha' ƚ'isƚa'wet in hats yamets qu' lop'e. Ke' tokoyei qa yiwetshenii ha' ƚapa'sii he' ƚoqo diosits ƚiyits witk'injayek wetsjukji' (Cástor qa Pólux).
ACT 28:12 Qa in hats tsami'ƚets ha' witset Siracusa, qa wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚuts in mexe ya'maneyiƚi'ju' iye hakha'an.
ACT 28:13 Qa hikha' hata'ƚi'ƚi' iye in haki'ƚkii iye ipƚu'ui in hats tsami'ƚets iye hakha' witset ƚii Regio. Qa kakhap neƚukii qa na'l ka' i'wk'uyi'l qa neƚukii iye qa hats tsami'ƚets ha' witset Puteoli.
ACT 28:14 Qa hikha' qa hi'weni'ƚi' he' uja'x hats yijayan pa' Jesús, qa mexe tsiyejini'ƚju' qa yisu'un qu' wetsjuk tatsai (7) neƚutse' qu' ya'maneyi'iƚijup. Qa hikha' qa hata'ƚi'ƚi' in hats tsami'ƚii ha' Roma.
ACT 28:15 He' hats yijayan pa' Jesús tetseti'yi' ha' Roma qa hats i'ye'e'ƚ yiju'ƚ. Ma' qa aje'eƚ yamii qu' netsjelu'uƚik'uiyii he' witsetits Foro de Apio qa ha' Tres Tabernas te'weyiju'ƚ ha' Roma. Qa ha' Pablo in yi'wen qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios, qa qi in yi'sinhetik'i ƚ'ajits ma' qa t'unkii iye.
ACT 28:16 In k'uyi'ƚ ji'teje'm ha' witset Roma, qa ƚexkelij qu' neqethenfik'i ha' Pablo qa ewi'ƚ ha' yejeƚets oq'opheƚinetsi'l.
ACT 28:17 Qa ƚunye'jkii in hats wetshetk'ewi'ƚ neƚuts in ha'ni'ƚi' ha' Roma, ha' Pablo qa iyinii hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' week judiol i'ni'kii ha' Roma. Qa in hats not'ax wetju'ƚ, qa yit'ijji'ju': —Yejefets, yakha' hamtax pa'qu' haqsiijkii qu' net'ejuyiju'ƚ hekhewe' inejefets in judiol, qa pa'qu' net'ejuyiju'ƚ iye kakha' ƚunyejei pa'aj pe' inqa'jteyik'i. Na' Jerusalenii hikna' hata'ƚi' in heinekumhi'yi' qa heyesti'yij ene' Roma ƚeiƚets,
ACT 28:18 hik enewe' in tsifaakankii qa yisu'untax qu' netswe'jinƚe, qe ham pa'qu' ne'tswenij qu' nata'ƚijupi' qu' hailanhetii.
ACT 28:19 Qa hekhewe'ƚe judiol qa nite' yisu'un aka'an, ma' qa k'iyinets qu' hakha'ye' yijat'ij César qu' netsjeyumtshenij pa'qu' yijunye'je'. Qa nite'ƚe ikji' qu' natsamijii ma' qa' hit'ij pe'qu' net'ejuyiju'ƚ hakha' yitset Israel.
ACT 28:20 Qa hik ta'ƚijupi' qa k'iyinets qu' k'eweni'ƚ qa jintafaakateiju' iye, qe ta'ƚijupi' pakha' ƚoq'otkinheyejei taxkii hekhewe' Israel yakha' qa heka'xkii ene' foƚoƚik'il.—
ACT 28:21 Hekhewe'en ma' qa yit'ijju': —Yekheweli'ƚ ham nami'iƚyii witfaakanek'e qu' nata'ƚii na' Judea qu' net'ejui ewets. Ham iye name' ne' judiol qu' nefelijlkii qu' uƚ'axe'.
ACT 28:22 Qa hisu'unƚi'iƚ qu' k'epiye'eƚij qu' enfel pakha' ƚumti'ek qu' ƚunye'je', qe aka' tsikfe'li'ƚets in t'ejuyets pakha' ink'ayik ƚunye'jkii aka'an, in week t'ejuyiju'ƚ pekhewe' pekhelji'kii aka'an.—
ACT 28:23 Ma' qa in hats yiwjutsiqenik'ui kakha' neƚuji' qu' niyetik'uiha, qa in hats yamets qa olots he' namii hakha' i'ni' ha' Pablo. Ta'ƚiji' in leefiju' qa yamijii in hats metju' junu' in nifeeli'mha pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Qa wo'taxii qu' nenikfe'lik'uyi' in t'ejuyets pa' Jesús qa natkintaxiji' kekhewe' ƚe'lijei pa' Moises'ik'i qa pe' profetas'ik'i iye.
ACT 28:24 Qa uja'x he' t'eku'mi' kekhewe' yit'ij ha' Pablo, qa hekhewepƚe qa yeqeku'uk'i.
ACT 28:25 Qa in ƚunye'jek in nite' weekij qu' net'eku'mi', qa yak'esƚe kiyek ha' Pablo in hats yit'ijji'ju' aka'an: —Yasiinik'iha pakha' yit'ijets pa'aj pa' Espíritu Santo pe' alheyi'ƚik'i qa i'nijji' pa'aj pa' Isaias'ik'i profeta,
ACT 28:26 in yit'ij pa'aj: “Amii nakha' witset qa' it'ijets: ‘Qu' epi'ye'taxi'ƚ hatse' qa' nite'ƚe enikfe'li'iƚik'i. Qu' jeƚtaxi'ƚju' qa' nite'ƚe i'weni'iƚ.
ACT 28:27 Qe pe' ƚaqjamtikineyejeikii ha'ne witset tit'oyik'i. Yit'onik'i ƚekfii qa yit'onik'i iye ƚotoi. Qa qu' nite' hik aka' ƚunyejeye', in yejeƚju' qekha ni'wentax, in yepi'ye' ek'i qekha netk'entaxik'iha, qa pe' ƚaqjamtikineyejeikii qekha nenikfe'ltaxik'i iye ma' qekha nenink'aihittax qa yakha' qekha henƚintaxju'.’”
ACT 28:28 Qa hik ta'ƚijupi' in hisu'un qu' enikfe'li'ƚets pa' Dios in tisij pa' ƚeqiƚinkeye'j nekhewe' nite' judiol, enewe'en qa t'eku'miju'ƚ yijat'ij.—
ACT 28:29 Ha' Pablo in hats yili'ij in yit'ij aka'an, he' judiol qa ikkii, qi in wapilij wetju'ƚ aka'an.
ACT 28:30 Ha' Pablo wetsjuk ininqapits in amanifi ke' ƚatkinki' wititsi'. Qa week yeje'ƚjiiju'ƚ ne'ej namji'jii,
ACT 28:31 qa nifelji'ji'm pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Qa i'nq'ijatshenij iye pa' Yatsat'ax'inij Jesucristo i'nƚi'ijkii, ham pa'qu' naq'ayinij in nifel.
ROM 1:1 Yakha' Pablo, ƚeqejkunenek ha' Jesucristo, t'eku'myiiji' qu' ya'apostoli'ij, qa tseqethenju' qu' henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets pa' Intata t'ejuyets ha' Jesús.
ROM 1:2 In yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata ke' ƚe'sits ƚe'lijei qa i'nijji' pa'aj pe' profetas'ik'i in yika'ajji' pa'aj.
ROM 1:3 Eke' wi'tlijei yiwjutsiqen pa'aj hik ekewe' nifel ha' Ƚa's, hikha' in nekfik'i qa jukhewij qa ta'ƚets pe' ƚawa'mhitsik'i ta'ƚets pa' David'ik'i.
ROM 1:4 Qa in ta'ƚets in hats iƚa'x iye ma' qa yinikfe'l in Ƚaa'sija pa' Intata qa yinikfe'l iye pa' yijaa'ija in ƚet'unha'x qe pakha' ƚunyee'jija hakha'an ta'ƚets pa' Espíritu Santo. Hakha'an hik hakhaa'ija Jesucristo Yatsat'ax'inij.
ROM 1:5 Ha' Jesucristo hikha' ta'ƚets aka' ƚe'wis nite' yeweju'ƚtaxiƚij qu' nana'li'ƚ ye'm aka'an in ya'apostolitsi'ƚij qe qa' hisu'unkenini'ƚij ene' week witsetits qa' nepiye'ek'i ke' ƚe'lijei ma' qa' niwqinhet qa' nijayan iye ha' Jesucristo.
ROM 1:6 Enewe' witsetits hit'ijets ekheweli'ƚ ƚa'ni'ƚ ji'teje'm hik enewe' te'nekumhi'yiiji' qa' natsat'etsij ha' Jesucristo.
ROM 1:7 Hika' ha'ne witfaakanek t'ejuyi'ƚ ei ekheweli'ƚ ƚe'su'unhei pa' Intata tetsetiyi' ek pa' witset Roma. Ekheweli'ƚ neqetheni'ƚju' qa' natsat'etsi'ƚ ej. Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
ROM 1:8 Yojo qu' mexe hit'ij, ha' Jesucristo hikha' ta'ƚets qu' hit'ijets ƚe'wisij pa' yeqe Dios qe ta'ƚi'ƚ ewets week ekheweli'ƚ Roma ƚeiƚets, qe week ha'ne sehe' i'ye'ji'jij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ha' Yatsat'ax'inij.
ROM 1:9 Pa' Dios hikpa' he'yithayi'yi'm weekij pa' yitawe'j qa henfel eke' ƚe'sits ƚe'lijei ha' Ƚa's, hikpa' nikfe'lij yiwets in yijaa'ija in nite' tsitapiji'iƚ ei qa k'iyinji'ij.
ROM 1:10 Week ƚahatsiyij qa k'iyinji'ij qa hitjiijetspha'm pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij, ma' qa' hats ƚeke'ye' qu' natsami'ƚ ei,
ROM 1:11 qe qii'ija in hisu'un qu' k'eweni'ƚ qe qa' k'efeni'ƚ iye qa' les et'unitsi'iƚij iye qu' ijayani'ƚ ha' Jesucristo.
ROM 1:12 Les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij, qa' jinatkakƚinij wetju'ƚ pa' na'l ine'm nite' inqekuyejeyij ha' Jesucristo.
ROM 1:13 Nite' hisu'un qu'nte' enikfe'li'iƚets yejefets in hats olotsij in hatji'lettaxij qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei yamijii hane'ej in mexe nite' ƚeke'. Qe ka' hisu'un kakha'an qu' nana'l iye pe'qu' ƚeye' qu' heyithayi'yi'ƚ etji' in ƚunyejeyek hekhewep witsetits.
ROM 1:14 Na'l pa' haiyajaxti'yijets hik ƚunye'j qu' yekumhifkineyi'ipji' pe' week pekhewe' nikfe'lets ke' griego ƚe'lijei qa pe' nite' nikfe'lets ke' griego ƚe'lijei, pekhewe' wekwek nikfe'lets qa pekhewe' ham nikfe'le'ets.
ROM 1:15 Hik ta'ƚijupi' in qi in hisu'unetsha qu' natsami'ƚ ei qa' k'efe'ljiiƚimek eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij ekheweli'ƚ in ƚa'ni'ƚi' ek pa' witset Roma.
ROM 1:16 Yakha' nite' hewepinij in henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei qe hik ekewe' ƚet'unha'x pa' Intata qe qa' iƚa'xe' week pakha' qu'nte' neqeku'ye', yojo pa'aj pe' judiol ma' qa i'nk'aƚe qa weekij pekhewe' nite' judiol.
ROM 1:17 Eke' ƚe'sits wi'tlijei ji'yethinij pa'n ƚunye'j qu' jinatsathenket pa' Intata. Qu' jinatsathenket ta'ƚets in nite' jiteqeku' ma' qa lees t'ijaifik'i pa' nite' inqekuye'jij, hik aka' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei in yit'ij: —Pa'qu' jukhewe' in yatsathen qa' iƚa'xe' qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuye'j.—
ROM 1:18 Qe pa' ƚawak pa' Intata ta'ƚiipha'm na' wa's in jinikfe'lets. Pa' qi ƚawak t'ejuyets pe' uƚ'ets qa yeqeku' iye. Pe' ƚewuƚ'ets pekhewe'en ta'ƚets in nite' ƚexkelij qu' nepiye'ek'i pekhewep eke' yijaaltaxija in ƚe'sits wi'tlijei.
ROM 1:19 Qe ke' hats yinikfe'l in t'ejuyets pa' Intata ƚekhewel hats nikfe'ltaxetsha, qe pa' Intata ƚakhaa'ija in yikfelittaxets.
ROM 1:20 In ipƚu'uk'i ek pa'aj in i'nk'a yaqsiijkii pa' Intata ha'ne sehe' qa na' wa's iye in nikfe'ltaxets ene' jukhew qa efuts in na'l pa' Intata, qa nikfe'ltaxets iye pa' nite' yili'ij ƚet'unha'x yemjeetax in nite' yi'wentax. Nikfee'ltaxetsha in nite' ham qe ta'ƚets ene' jite'wen ƚaqsijiiju'. Qa hik ta'ƚijupi' in ham weju'ƚi'ij qu' nittaxijets: —Nite' tsikfe'li'ƚets, me na'l pa' Dios, me i'nƚi'i qu' ham Diose'.—
ROM 1:21 In hats nikfe'ltaxetsha in na'l pa' Intata, qa nite' yisu'un qu' niwqinhet in qitax in Dios qa nite' yit'ijetspha'm iye: —Ƚe'wisij.— Ƚekhewel in wo'taxii pa' Intata qa wekwekƚe ham weju'ƚi'ij yijamti'ijets yumtitax qu' hik ƚunyejeye' pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' pe' uƚ'ets ƚaqjamtikineyejeikii in les hik ƚunyejei qu' noo'ye'kii.
ROM 1:22 In wanamitij in nikfe'lets pe' wekwek ma' qa week neƚuts les in ham nikfe'le'ets.
ROM 1:23 Qe ƚekhewel yitujtseikanintax pa' ƚunye'j pa' Intata, hikpa' nite' wa'm, qa yojonkettaxik'i ne'ej witeqsi'nq'alits, ƚesi'nq'alits ene' jukhewƚe hik enewe' wa'm, qa yumtitax iye qu' hik ƚunye'je' ene' junatai qa week ene' inqa'metets qa na'aj q'oiq'oi qa week iye ni'khewepij nekij sehe' eju'.
ROM 1:24 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in hats inye'jƚu' in yiwejinƚi'ij enewe'en qu' naqsiijkii pa' ƚekhewelƚe in yisu'un qu' naqsiijkii uƚ'ax. Ma' qa yaqsiijkii pakha' les in yeqwepin wanawitjiƚeju'kii nite' yiwqinhetji' ƚ'esenits jukhew qa efuts.
ROM 1:25 Nite' nek'enheyu'ets pa' yijaa'ija in t'ejuyets pa' Intata qa ewi'ƚƚe pa' witwejtitsi' in yisu'unik'i. Iyinii qa t'ithayi'yi'm iye ne' ƚaqsijiiƚeju' pa' Intata qa nite' iyinii pa' yijaa'ija in Dios hikpa' yijat'ij neniwqinhetji'ha ene' week ƚahatsiyij.
ROM 1:26 Ma' qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in hats inye'jƚu' in yiwejinƚi'ij enewe'en pakha' ƚekhewelƚe in yisu'un qi in yeqwepintax. Efuts yitujtseikanin ƚunyejei qa yili'ij pa' ƚeqjunyejeitaxij pa' Intata, ma' qa wapilƚe wetju'ƚ.
ROM 1:27 Qa hik ƚeqfenyejei ƚewek iye ne'ej jukhew yili'ij iye pa' hats ƚeqjunyejeitaxij pa' Intata qa nite' yisu'un pe'qu' efuye' qa ewi'ƚƚe in qi in wo'oikii na'aj ƚejukhewifetax. Jukhew in wapilƚe wetju'ƚ qi in yeqwepin in yaqsiijkii. Qa hik ta'ƚijupi' in testi'yij qu' na'nij pakha' hats t'ejuiƚe'ets in ƚantanithenkeye'j.
ROM 1:28 Enewe'en in yumti qu' ham ne'weju'ƚi'ij qu' nenikfe'ltaxets pa' Intata, ma' qa pa' Intata qa tisij enewe'en qu' naqamaxji' pa' uƚ'ax pe' ƚaqjamtikineyejeikii. Ma' qa' naqsiijkii pakha' nite' ƚeke'tax qu' naqsiijkii yeqwepintax.
ROM 1:29 Enewe'en hats qi in topolij in nite' yatsathen, qi in topolij pe' ƚewuƚ'ets, qi in topolij iye in qi in yisu'un eke' wekwek, napjaxƚe etskii iye pe'ye' qa yawtshetenƚe, qi in topolij in eqemtshenetsitsij pe'ye', eqek'unhets, ek'eƚenhets, aqaqanhetsitsijkii pe'ye', uƚ'ax yukinji' na'aj yepi'ye' ek'i wi'tlijei ƚe'wistaxik'i, ifaakatenhets.
ROM 1:30 Uƚ'etsik'ikii ƚe'lijeyij pekhewepe', yuteenija pa' Intata, yisu'unƚe qu' niwakaninkii pa'qu' niyetij, weniwqinhet, yumti qu' les nat'anipji' pekhewep, yisu'un qu' nojo'oj pa'qu' naqsiijkii qu' i'nk'a ne'twenhetii uƚ'ax, nite' tek'enets pe'qu' ƚ'alheye',
ROM 1:31 nite' nikfeliyu'ets pe'ye', nite' ƚeke' qu' jinetjumtitaxijets pa'qu' neniwjutsiqentaxij, hamitsi'm pa' witeqsu'unka'x qa nite' neq'elet iye.
ROM 1:32 Ƚekhewel hats nikfee'ltaxetsha pa' ƚ'anye'jij pa' Intata pe' yaqsiijkii in ewi'ƚƚe in weju'ƚij pa' witwamhi', qa nite' ewi'ƚe' in yaqsiijkii aka'an qe in yi'sinhetijupi' iye in yaqsiijkii iye pekhewep aka'an.
ROM 2:1 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hats ham e'm pa'qu' ittaxij, akha' in ƚittaxijets qu' uƚ'axe' pakhape', ma' qa hats akha'ƚe ete'm in ƚanalitik'i pa' ejunye'j, qe in ƚittaxijets qu' uƚ'axe' pakhape' iye akha' hik ejunye'j iye qe pa' yaqsiijkii hik ƚunye'j iye pa' ƚaqsiijkii.
ROM 2:2 Hats jinikfe'ltaxetsha pa' Intata qu' nitanithen hatse' pe' yaqsiijkii ekewe' wekwek uƚ'ets. Nite' yaf'ali'ƚi'ij pa'qu' nitanithen qe yijaa'ija.
ROM 2:3 Akha' in ƚejeƚtaxik'ui pe' uƚ'ets yaqsiijkii pekhewep, ¿me ƚumtitax qu' uja'xe'ƚe qu' nitanithen hatse' pa' Intata qa akha'ƚe qa'nte' natanithane' hatse' in hik ejunyejeitax in ƚaqsiijkii iye pe' wekwek uƚ'ets?
ROM 2:4 ¿Me ƚuten pa' Dios in qi pa' ƚeqifenkeye'jtax ej? ¿Me ƚuten iye in mexe ham ƚeqfenye'jetax ej qa notkitax ewets iye qe akha' nite' ƚenikfe'lets in neƚistaxij pa' qi ƚeqifenkeye'jtax ej hats'inha qu' ili'ij pe' uƚ'ets ma' qa' ek'enets?
ROM 2:5 Qa yape'enhaƚe nite' ƚ'impiye' qa ƚit'unhet iye pa' atawe'j in nite' ƚitujtseikanin pa'qu' ejunye'je'. Ma' qa hats akha'ƚe ete'm in ƚ'ijatshenfik'i pa'qu' antanithenkeye'je' hatse' pa' neƚuji' qu' namtaxets qu' nethinij pa' Intata pa'qu' ƚuk'eye' qu' nitanithenij week ewiƚei. Nite' yaf'ali'ƚi'ij qe yijaa'ija pa'qu' nitanithen.
ROM 2:6 Ma' qa pa' ƚuk'e' pa' yaqsiijkii week ewiƚei ene' jukhew qa efuts qa' hik ƚuk'eyejeek hatse' pa'qu' nijaninij.
ROM 2:7 Ƚakha' tisij hatse' pa' witiƚa'x nite' yili'ij pekhewe' nite' yo'qmositij in yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qa wo'oiha iye pa'qu' ƚesaxitsi'imkii hatse' qa pa'qu' ƚuk'eleji' hatse' na' wa'sji' qa wo'oiha iye qu' nana'li'm hatse' pa' nite' witwamhi'.
ROM 2:8 Qa pekhewe' ƚekhewelƚe ƚete'm in watjamtiƚetets, qa yuten iye pa' yijaa'ija in yit'ij eke' Intata ƚe'lijei qe ewi'ƚƚe in tek'enets pa' nite' yatsathen. Ma' qa qi qu' na'nayu'um qa qi iye hatse' qu' nitanithen qe nite' nek'enheyu'ets.
ROM 2:9 Pekhewe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax na'l hatse' pa' qi qu' naats'e'ej ma' qa' qi qu' nanaitaxik'i ƚunye'jkii, qa' nojo'oj pe' judiol qa i'nk'aƚe pe' nite' judiol.
ROM 2:10 Qa pekhewe' yaqsiijkii pa' ƚe'wis qa' netesti'yij pa'qu' ƚesaxitsi'imkii qa' netesti'yij iye pa'qu' ƚuk'eleji' qa' netesti'yij pa'qu' ƚ'ikesimeyaxitse'ƚekii, qa' nojo'oj iye pe' judiol qa i'nk'aƚe pe' nite' judiol,
ROM 2:11 qe pa' Intata week ƚeqjunyejeyij.
ROM 2:12 Week pekhewe' nite' nikfe'lets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa yaqsi'jƚi'ijkii pa' uƚ'ax qa hik ta'ƚijupi' qu' netwu'mhitiiji'jukii iye pa' fe't. Qa pekhewe'ƚe nikfe'ltaxets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa yape'enhaƚe yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa nite' yaqsiijkii pa' yittaxij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa hik aka' qu' nata'ƚets qu' netwu'mhitiiji'jukii pa' fe't.
ROM 2:13 Qe pa' Intata nite' yit'ijets qu' natsathen pekhewe' qu' nepiye'ƚi'ik'i ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), pekhewe' qu' naqsiijkii yijat'ij pa' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa hik pekhewe' yijat'ij qu' nit'ijets pa' Intata qu' natsathen.
ROM 2:14 Qa pekhewe' nite' judiol in hamitstaxi'm qa nite' nikfe'ltaxets iye ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa yaqsi'jƚi'ijkii hik ƚunye'j pa' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa hik ta'ƚijupi' in hats hik ƚunye'j qu' nenikfe'lets kekhewe' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i.
ROM 2:15 Qe ƚekhewel inq'ethinij in hats i'nji' pe' ƚatawjets kekhewe' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i. Qa inq'ethinij in yoksi'wen in yumti qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qa in yumti iye qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis.
ROM 2:16 Aka'an aka' ƚunye'jkii hik qu' ƚunye'je' hatse' pa' neƚuji' pa' Intata qu' netistaxij ha' Jesucristo qa' nejeyumtshen qa' nethinij iye pe' yat'intaxkii ene' jukhew qa efuts. In ƚunyejeyek kekhewe' hats henfel.
ROM 2:17 Qa akha' in ƚanamitij in e'judio qa ƚanamitij iye ekewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa in ƚanamitij iye pa' Dios
ROM 2:18 qa in ƚenikfe'lets iye pa' yisu'un, qa ƚenikfe'lets iye qu' ejeƚji' pakha' les in ƚe'wisju' qu' aqsiijkii, qe ƚ'ijatshenheti'yij ke' Moisés ƚe'lijei.
ROM 2:19 Qa qi'ija iye in ƚumti qu' akha'ye' qu' ijts'enkii pekhewe' ƚit'ijets in hik ƚunyejei qu' puk'aletse', qa qi'ija iye in ƚumti qu' akha'ye' qu' ƚefetitjiye'ej pekhewe' ƚit'ijets in i'ni' pa' nookii,
ROM 2:20 yijatshen pekhewe' nite' teqeneƚuikii qa maestro iye pekhewe' wo'twomenhet, qa akha' qa ƚaqsi'jtax kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, hik kekhewe'tax qek nikfelitets pa' ƚunye'j pa' yijaa'ija.
ROM 2:21 Akha', in ƚ'ijatshen pekhewep, ¿me ƚe'nijatshenƚe ete'm? Akha' in ƚi'nq'ijatshenij qu' hasu'uj pa'qu' net'ejtenkii, ¿me nite' ƚ'ejtenkii?
ROM 2:22 Akha', in ƚit'ijets qu' hasu'uj pa'qu' nowo'oi efuye' in hats na'l pe'qu' ƚewhe'ye'ye', ¿me nite' ƚowo'oi pe'qu' efuye' in hats na'l pe'qu' ewhe'ye'ye'? Akha' in ƚanamitij in ƚuten pekhewe' witeqsi'nq'alits, ¿me ham ƚekaxi'ik'ui pe' ƚe'lijtsitjiyits?
ROM 2:23 Akha' in qi in ƚiwqinhetji' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ¿me ƚiwqinhet pa' Intata qu' otsipji' kekhewe' yit'ij pa'aj pa' Moises'ik'i (ley)?
ROM 2:24 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: —Pe' nite' judiol yit'ijets uƚ'ax ka' ƚii pa' Intata qe ta'ƚi'ƚ ewets qe ƚ'otsi'ƚipji'kii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).—
ROM 2:25 Qe yijaa'ija kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) aka'an iye na'l pa' weju'ƚij qu' aqsiijijkiiha pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, qa qu' nite'ƚe aqsi'ji'ijkii pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, qa ham ne'weju'ƚi'ij in ƚiwumtax axpa's (circuncisión).
ROM 2:26 Hik ta'ƚijupi' pekhewe' nite' judiol in nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa yaqsi'jƚi'ijkii pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, ma' qa hats hik ƚunyejei qu' hats naqsi'jijkii kakha' yiwum ƚaxpa's (circuncisión).
ROM 2:27 Pakha' nite' judío qa nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa tek'enƚe'ets pa' yit'ij ke' Moisés ƚe'lijei qa hik ta'ƚijupi' qu' nuten qe akha' in ƚaqsijtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa na'ltax e'm iye kekhewe' wenittaxij yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa nite'ƚe ƚ'ek'enets.
ROM 2:28 Qe nite judío ha'ne laxa, qa kakha' iye yiwu'm ƚaxpa's ma' qa na'l na'aj jiif'iji' ha'ne i'naj,
ROM 2:29 qe pa' yijaa'ija yijat'ij in judío pakha'an ta'ƚets pa' ƚatawe'j, qa in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa ta'ƚets pa' Espíritu Santo in tetli'jju' pa' ƚatawe'j qa nite' ta'ƚets kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i. Pakha'an in ƚunye'j aka'an qa nite' ene' jukhewƚe qu' ni'sinhetij qe pa' Intata hik pakhaa'ija in yi'sinhetij aka'an.
ROM 3:1 Ma' hayits, qa hane'ej ¿ƚekpa' weju'ƚij in je'judio? ¿Qa ƚekpa' iye weju'ƚij kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión)?
ROM 3:2 Aka'an olots weju'ƚij pakha'ƚe qu' ƚunye'je' qe yojo pa'aj in t'eku'miiji' pa' Intata pekhewe' judiol in tisij ekewe' ƚe'lijei qu' naqsi'j.
ROM 3:3 Ye'ehe hane'ej, pe'qu' uja'xe' qu' neqeku' ¿me yili'ijupi' pa' Intata pa'qu' hats nit'ij qu' nata'ƚets pekhewe'en in yeqeku'?
ROM 3:4 Aka'an nite' hik aka' ƚunye'j. Pa' Intata yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij yemjeetax pa'qu' nowotk'onƚetaxkii. Hik ta'ƚijupi' ka' we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: —Akha' pa' Intata, yijaa'ija pa'qu' hats it'ij. Akha' ƚanaxij pakha' qu' nittaxijets qu'nte' yijaayi'ija pa'qu' hats it'ij.—
ROM 3:5 Qa pa'qu' injunye'je' in nite' jitatsa'then qu' les nanalitetsju' in yatsathen pa' Intata qa ¿pa'n qu' jintit'ijju'? ¿Me jitit'ijju' qu' nite' nasini'ik'i pa' Intata in yit'ijets qu' jinitanithen? (In ƚ'anye'jek na'aj jukhew qe iyet aka' hit'ij.)
ROM 3:6 Qu' jintit'ijju' qu' nite' natsathene' pa' Intata, aka'an nite' ƚe'wis. Qa qu' hik aka' ƚunye'je' ¿me ƚeke' qu' nitanithen pa' Intata ha'ne week sehe' epji'?
ROM 3:7 Na'l pa'qu' nit'ij: —Pa' yiwejtitsi' qu' hikpa' nata'ƚets in na'letsju' pa' yijaa'ija ta'ƚets pa' Dios ma' qa t'ijaifik'i in olots pe' yiwqinhetji', ¿qa inhats'ek qu' natstanithen pa' Dios qu' hik ƚunye'je' qu' yuƚ'axe'?—
ROM 3:8 ¿Inhats'ek in nite' yit'ij yijat'ij: —Yape jitaqsiijkii pa' uƚ'ax hats'inha qa' les qiye' pa' ƚe'wis?— Aka'an hik aka' ƚunyejei in wotk'oni'ƚyijkii qa yit'ijets in hik aka' pa' k'inq'ijatsheni'ƚij. Qa hatsƚe jutsiqets qa yatsathenik'iha iye qu' nattanithenhetii.
ROM 3:9 ¿Ƚekpa' jitafaakateji' iku'uj? Inekhewel in je'judio ¿me les jit'anipji' pekhewep? Nite'. Qe yekheweli'ƚ hijatsheni'ƚij ne' judiol qa ne' nite' judiol iye in i'nipji' pa' uƚ'ax qa tenek'enhe'yipji'.
ROM 3:10 Qa aka'an ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' natsathen, haamija.
ROM 3:11 Ham pa'qu' nenikfe'lets. Ham pa'qu' nowoo'oyha pa' Dioosija.
ROM 3:12 Week ikik'i pakha' tujtseika' wit'ikheyi'j, hikpa' ta'ƚets in hats ham weju'ƚi'ij enewe'en. Ham pa'qu' naqsiijkii pa' yijaa'ija in ƚe'wistax, haamija.
ROM 3:13 Pe' ƚaqawjets hik ƚunyejei ne'ej nimeƚuk in qhofij. Ƚelepepits aqaqanhetsitsijkii pe'ye'.Pe' ƚejil na'li'm pa' q'oiq'oi ƚa'ti'.Sal 140:3
ROM 3:14 Topolij ƚejil pa' uƚ'ax qa qi iye in ek'imii.
ROM 3:15 Pe' ƚef'iyei iyits qu' nekuma'xii pa'qu' nilan.
ROM 3:16 Witwuƚ'eye'jju' qa a'tax iye pa' i'nji' pe' ƚ'ikheijei.
ROM 3:17 Nite' nikfe'lets pa' wit'ikheyi'j ta'ƚets pa'qu' wit'ikesimeya'xe'ƚekii.
ROM 3:18 Nite' ewii'ƚij qu' na'nji' pe' ƚaqjamtikineyejeikii qu' ne'nijiweyiju'ƚ pa' Intata.—
ROM 3:19 Qa inekhewel jinikfe'lets week kekhewe' wenit'ij (ley), in uja'xƚe in t'ejuyets pekhewe' yatsat'etsipji' ekewe'en, hats'inha qa' ham pa'qu' niyetƚe, qe week qu' hats nitanit'etsƚetij in uƚ'etsets pa' Intata.
ROM 3:20 Qe ham pa'qu' nit'ijets pa' Intata qu' hats natsathen qu' nata'ƚets qu' naqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). Qe ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj ewi'ƚƚe in t'ejuyets qu' jinenikfe'lets pa' witwuƚ'ax.
ROM 3:21 Kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' ta'ƚets qu' jinilijju' pa' Intata qa hane'ej qa hats we'nethinkii hakha' qu' nata'ƚets yijat'ij qu' jinilijju' pa' Intata hikha' ha' hayiits i'nji' pa'aj ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qa nifel iye pa'aj pe' profetas'ik'i.
ROM 3:22 Hakha'an hikha' Jesucristo, hikha' ta'ƚets qu' nenli'jju' pa'qu' jukhewe' qa efuye' iye pa' Intata, week pakha' qu' nite' neqeku'ye' hakha'an. Qa weekƚe pa'qu' ƚunye'je'ƚe
ROM 3:23 qe week yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nafits pakha' yisu'untax pa' Intata qu' ƚunye'je' na'aj jukhew qa efu iye.
ROM 3:24 Qa hane'ej qa hats jiyatsathenket qa ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qe ta'ƚets ha' Jesucristo in jiyilithinik'uikii pa' uƚ'ax.
ROM 3:25 Pa' Intata yaqsiijkii qa week yi'wen ha' Jesucristo in wa'm infi qa t'ilitfik'i pe' ƚ'athits hats'inha pa' qu'nte' neqeku'ye' qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Hik aka' ji'yethinij pa' Intata qe qa' jinenikfe'lets Ƚakha' in yatsathen. Ƚakha' in nite' eq'itaqsuna'x qa qi in notki'ets pa'aj qu' natjai pe' witwuƚ'ets,
ROM 3:26 hats'inha qa' ji'nethinij ha'ne ƚahats'ij in yatsathen pakha'an qa yatsathenket iye pakha' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesús.
ROM 3:27 Qa hik ta'ƚijupi' ¿pa'n i'ni' pa'qu' nanamitij qu' hats netetli'jju'? Ham. ¿Inhats'ek in ham? ¿Me ta'ƚets pa'qu' jintaqsiijkii? Nite'. Qe pakha' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo hikpa' ta'ƚets qu' jinili'jju' pa' Intata.
ROM 3:28 Qe yekheweli'ƚ hats tsikfe'li'ƚets in ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets pa' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo qu' jinili'jju' pa' Intata, qa nite' qu' jitek'entaxik'i eke' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' nata'ƚets.
ROM 3:29 Qa pa' Dios ¿me uja'xƚi'ijkii qu' ƚeqe Diose' pekhewe' judiol? Qa ¿me nite' ƚeqe Dios iye pekhewe' nite' judiol? Ehe, ƚeqe Dios iye pekhewe' nite' judiol.
ROM 3:30 Qe yijaa'ija in ewi'ƚƚe pa' Dios, hikpa' yatsathenket pakha' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo pekhewe' judiol qa pekhewe' nite' judiol.
ROM 3:31 ¿Me qa ikji' aka'an qu' ham ne'weju'ƚi'ij ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' nata'ƚets pa' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo? Nite', nite' hik aka' ikji'. Jitiwjutsiqen yijat'ij in na'l weju'ƚij ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 4:1 Qa hane'ej ¿pa'n qu' jintit'ij in t'ejuyets pa' yitanit'axij pa'aj pa' yaqwa'maxi'ƚik'i Abraham?
ROM 4:2 Qu' yijaayi'ija qu' nata'ƚets pa'qu' naqsiijkii pa' Abraham'ik'i in yatsathen, pa' Abraham'ik'i qa ƚeke'tax qu' neniwqinhetij pe'ye' pe' yaqsiijkii qa teesƚe qek ƚeke'ye'tax qek neniwqinhetets pa' Intata.
ROM 4:3 Qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij: —Pa' Abraham nite' yeqeku' pa' Intata qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.—
ROM 4:4 Ehe, na'aj t'ithayii nite' hik ƚunye'j qu' ƚenistitseƚe pe'qu' ƚajale', testi'yij qe ƚaja' in t'ithayii.
ROM 4:5 Qa pakha'ƚe qu' nite' nenithayikiye'taxij qu' natsathen qa nite'ƚe yeqeku' pa' Intata, hikpa' yatsathenket pa'qu' jukhewe' qa efu iye. Pa' nite' ƚeqekuye'j hikpa' ta'ƚets qu' nit'ijets pa' Intata yatsathen pakha'an.
ROM 4:6 Qa hik ƚunye'j iye pa' David'ik'i in iyetij iye pa'aj pa'qu' jukhewe' in ƚe'wisi'mkii qe pa' Intata yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen qa nite' ta'ƚets pa'qu' naqsiijkii.
ROM 4:7 Pa' David qa yit'ij: —Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' hats netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa tit'oyipji' iye pe' ƚewuƚ'ets.
ROM 4:8 Ƚe'wisi'mkii pa'qu' ewi'ƚe' in hats yiwu'mik'ui qa hats nite' neqjunu'etskii pa' Yatsat'ax'inij pe' ƚewuƚ'ets.—
ROM 4:9 Ha'ne witisa'xi'mkii ¿me uja'xƚe qu' net'ejuyets pekhewe' judiol in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión)? ¿Qa me nite' t'ejuyets iye pekhewe' nite' judiol in nite' yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's? Hats jitepi'ye'ek'i iku'uj pa' Abraham in nite' yeqeku' pa' Intata qa pa' Intata qa yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.
ROM 4:10 ¿Pa'n ƚahats'ij pa'aj pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abraham'ik'i? ¿Me hayiits in mexe nite' yisa'xii pa' ƚ'aj pa' Abraham'ik'i (circuncisión)? ¿Me i'nƚi'i in hats yisa'xii pa'aj? Nite'. In yit'ijets pa'aj pa' Intata yatsathen pa' Abraham'ik'i hayiits pa'aj in mexe nite' yisa'xii pa' ƚ'aj pa' Abraham'ik'i.
ROM 4:11 Qa i'nk'aƚe tisij pa'aj pa' Abraham qa yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qe qa' jutsiqaxi'ij in yi'sinhetijupi' pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abraham qe ta'ƚets in nite' yeqeku'. Qa hik ta'ƚijupi' in hik ƚunyejei iye qu' nata'ƚets pa' Abraham'ik'i pekhewe' nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa nite'ƚe yeqeku' pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yi'wen in nite' yeqeku', ma' qa yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen enewe'en.
ROM 4:12 Qa pekhewe' yaqsiijkii kakha' circuncisión, ƚelits iye pa' Abraham'ik'i qa nite' ewi'ƚƚe in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qe in yijayanij iye pakha' yaqwa'maxi'ƚik'i Abraham'ik'i in hayiits pa'aj qi in nite' yeqeku' pa' Intata qa mente' yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's.
ROM 4:13 Pa' Intata yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa pekhewe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i qu' netisij hatse' ha'ne sehe'. Qa aka'an in yiwjutsiqen pa'aj nite' ta'ƚets qu' naqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). Pakha' ta'ƚets yijat'ij, pa' Intata in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets pekhewe'en yatsathen qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.
ROM 4:14 Qe qu' pekhewe'ye' yaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' hik pekhewe'ye' qu' netesti'yij hatse' ha'ne sehe', qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij pa' nite' witqekuye'j qa in yiwjutsiqentaxi'm pa'aj aka'an pa' Intata pekhewe' nite' yeqeku' qekha hamtax iye ne'weju'ƚi'ij.
ROM 4:15 Qa ¿ƚekpa' ek qu' net'ejuyets kekhewe' wenit'ij pa'aj (ley)? Qe in na'l pa'qu' leye' qa na'ljeek pa'qu' nattanithenhetii. Qa in hamƚe pa'qu' leye' qa ham jeek pa'qu' not'otsipji'kii pekhewe' qu' nenittaxij.
ROM 4:16 Hik ta'ƚijupi' in ewi'ƚƚe pa' nite' inqekuye'jij pa' Intata qu' nata'ƚets qu' yijaa'ija qu' jineƚisij pa' yiwjutsiqen pa'aj. Qa nite' uja'xƚe qu' net'ejuyets aka'an pe' judiol nite' yeqeku' pa' Intata in hikpe' yaqsi'j pa' ley, qe t'ejuyets iye pekhewe' nite' judiol nite' yeqeku' pa' Intata in hik ƚunyejei pa' Abraham'ik'i in nite' yeqeku' pa'aj. Hikpa' Abraham'ik'i hik ƚunye'j qu' week jinta'ƚets inekhewel in nite' jiteqeku' pa' Intata
ROM 4:17 qe in yit'ij ke' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei: —Yakha' hats k'eni' qu' hik ƚunye'je' qu' elitse' pe'qu' olootse' ta'ƚetskii pe' witsetiikal.— Pakha' yit'ij aka'an hik pakhaa'ija pa' Dios nite' yeqeku' pa'aj pa' Abraham'ik'i, hik pakha' ƚeke' qu' netisij pe'qu' ƚiƚaxitse' pe'qu' hats nanaxtaxju' qa ƚeke' iye qu' naqsiijkii pakha' qu' mexe ham pa'qu' ni'wen.
ROM 4:18 In hats jutsitaxtax pa' ƚilanyejei, qa pa' Abraham qa nite' yeqeku' qa qi in notki'ets pa' yiwjutsiqen pa' Intata qe qa' hik ƚunye'je' qu' ƚelitse' pe'qu' olootse' ta'ƚetskii pe' witsetiikal. Hik aka' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata pa' Abraham'ik'i in yit'ijets: —Aka'an qu' ƚunye'je' pe'qu' nata'ƚ ewets.—
ROM 4:19 Qa nite' yoqmositij in nite' yeqeku'uk'i yemjeetax in wetwentax ƚete'm in hats ƚawa'ma'x qe hats k'esiyu'ets qu' cien (100) ƚeqe'ninqapitse' qa in ints'ateki' iye pe' ƚewhe'ye' Sara.
ROM 4:20 Pa' Abraham qi in nite' yeqenijanij in nite' yeqeku'uk'i pa' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata qa pa' nite' ƚeqekuye'j qa les in t'ijaifik'i qa qi in yiwqinhet pa' Intata.
ROM 4:21 Qii'ija in nikfe'lets pa' Intata in ƚeke' qu' naqsiimijkii pa' hats yiwjutsiqeni'm.
ROM 4:22 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham qe ta'ƚets in qi in nite' yeqeku'.
ROM 4:23 Qa aka'an in we'nika'ajji' nite' ewi'ƚƚe qu' net'ejuyets pa' Abraham'ik'i,
ROM 4:24 qe t'ejui inwets iye inekhewel, qe pa' Intata yi'sinhetijupi' iye qu' nit'ij inwets yatsathen qe ta'ƚets in nite' jiteqeku' hikpa' niihinik'uipha'm pa'aj pe' naxju' ha' Jesús hikha' Yatsat'ax'inij.
ROM 4:25 Hikha' testi'yij pa'aj pa' witwamhi' qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets, qa iƚa'xƚe iye qe qa' naqsiijkii qu' jinatsathenketik'ui pa' ƚeqjeƚinet pa' Intata.
ROM 5:1 In jiyatsathenket pa' Intata ta'ƚets pa' nite' inqekuyejeyij ha' Jesucristo. Ma' qa je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ROM 5:2 Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa pa' nite' inqekuyejeyij hakha'an ta'ƚets iye in hats ju'uyetsji' pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata. Qa aka'an qa hats nite' ƚeke' qu' naqam'inij. Ma' qa' je'ƚe'sitsi'mkii qe ta'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui qu' jinamii hatse' pa' ƚe'wis ƚetset pa' Intata.
ROM 5:3 Qa nite' ewi'ƚƚe aka'an qu' jini'sinheti'mkii qe jiyi'sinheti'mkii iye in jitaats'e'ej pe' wekwek, qe jinikfe'lets in jitaats'e'ej pe' wekwek, qa leesjeek t'ijaifik'i in jet'uniju'ƚ pe' wekwek.
ROM 5:4 Qa in jet'uniju'ƚ pe' wekwek qa jiyeƚisijek pa'qu' injunye'je', qa pa' injunye'j qa jiyeƚisijek pa' inwetjumtikineyejeyik'ui pe' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata.
ROM 5:5 Qa pa' inwetjumtikineyejeyik'ui qa nite' jiyaqankii, qe pa' Intata yatsiiji'ju' pe' intawjets pa' ƚeqsu'unka'x inij qa pa' Espíritu Santo hikpa' jiyeƚisij pa'aj jiyikfelitets aka'an.
ROM 5:6 Inekhewel in mexe hamtax ƚeke'ye' qu' ji'ƚiye', ma' qa in yamets pa' hats ƚenjeyumtshenek in te'nilitju' ha' Cristo qa wa'mifi pe' uƚ'ets jukhew qa efuts iye.
ROM 5:7 Jutsitax qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' nawa'mifi pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yatsathen. I'nƚi'i qu' nana'ltax pa'qu' ewi'ƚe' qu' nisu'un qu' nawa'mifi pa'qu' neteik'unei.
ROM 5:8 Qa inekhewelƚe in mexe qi in juƚ'ets, ma' qa pa' Intata qa ji'yethinij in qi in jiyisu'uunija qa nukinju' ha' Ƚa's qu' nawa'm infi.
ROM 5:9 Qa hane'ej in hats je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ iye pa' Intata qe ta'ƚets pe' ƚ'athits ha' Cristo. Ma' qa les in yijaa'ija qu' ji'ƚiye' hatse' qa' nite' jinami'ii pa' qi ƚawak pa' Dios qe ta'ƚets ha' Cristo.
ROM 5:10 Qe in mexe ƚ'ejuihifetstax'inij pa' Intata qa je'ƚe'sitsƚi'iƚ wetju'ƚ qe ta'ƚets in wa'm infi ha' Ƚa's, qa in je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ ma' qa les in yijaa'ija qu' ji'ƚiye' qe ta'ƚets in yijaa'ija ha' Ƚa's in iƚa'x iye.
ROM 5:11 Qa nite' ewi'ƚƚe aka'an qe jitewqinhet iye pa' Intata qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo hikha' ta'ƚets in je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata.
ROM 5:12 Pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Adán hikpa' ta'ƚets pa'aj in i'nk'a uiji'teje'm pa' uƚ'ax ha'ne week sehe' epji', qa pa' uƚ'ax qa ta'ƚetsek in uiteje'm pa' witwamhi', hik ta'ƚijupi' in week wa'm qe week yaqsiijkii pa' uƚ'ax.
ROM 5:13 Pa' uƚ'ax ha'ne sehe' epji' hayiits pa'aj na'l in mexe hamtax pa'aj kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). Qa yijaa'ija in ham pa'qu' nenikfe'liyu'ets pa' uƚ'ax in ham pa'qu' leye'.
ROM 5:14 Qa ƚunye'j ji'ij in week wa'm in ta'ƚii pa' Adan'ik'i qa yamijii pa' Moises'ik'i, week wa'm pekhewe' nite' yaqsi'jtaxijkii pa' yaqsiijkii pa'aj pa' Adan'ik'i in nite' tek'enets pa' ewi'ƚ wenittaxij. Pa' Adan'ik'i hikpa' wetjeyumtshenijupi' hakha' Cristo in hats nam.
ROM 5:15 Qa nite'ƚe ƚeke' pa' uƚ'ax yaqsiijkii pa'aj pa' Adan'ik'i qu' jintawapjuƚentaxiju'ƚ pa' jiyeƚisƚi'ij pa' Intata. Qe in ta'ƚets in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pa' ewi'ƚ jukhew qa naxju' pe' olots. Qa lesƚe in ƚe'wis wiikfik'i pakha' ƚeqifenkeye'j inij pa' Intata qa ha' ewi'ƚ jukhew, Jesucristo pa' ƚeqifenkeye'j inij in jiyeƚisƚi'ij iye qa yatsathen pe' olots.
ROM 5:16 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintawapjuƚentaxiju'ƚ pa' jiyeƚisƚi'ij pa' Intata pakha' nalit pa' ƚewuƚ'ax pa' Adán. Qe pa' nalit pa' ƚewuƚ'ax pa' Adán, pakha'an pa' witaxtanithenkeye'j hikpa' ta'ƚets pa' ewi'ƚ witwuƚ'ax. Qa pakha'ƚe jitestiiƚi'ij ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets pe' olots inwuƚ'ets qe qa' jinatsathenket.
ROM 5:17 Qe in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pa' ewi'ƚ jukhew qa ta'ƚets in na'l pa' witwamhi'. Qa nite'ƚe hik ƚunye'j in les in ƚe'wis wiikfik'i pekhewe' olots testiiƚi'ij pa' qi witqi'fenkeye'j qa in testiiƚi'ij iye ham ƚaja'ye' qu' netetli'jju' ma' qa' iƚiye' qe ta'ƚets ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Jesucristo.
ROM 5:18 Ye'ehe, pakha' ewi'ƚ witwuƚ'ax in hikpa' in taa'ƚetsha in na'l pa'qu' ƚantanithenkeye'je' ene' week. Qa ka' yatsathen ƚeqfenye'j ƚewek ha' ewi'ƚ qa ta'ƚetsek qu' natsathen ene' week qe qa' nana'li'm pa' witiƚa'x.
ROM 5:19 Qe pa' ewi'ƚ in nite' tek'enik'i pa' wenittaxijets qa hikpa' ta'ƚets pe' olots yaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa pakha'ƚe ewi'ƚ in tek'enik'i pa' wenit'ijets qa hikpa' ta'ƚetsek in olots pe'qu' natsathen hatse'.
ROM 5:20 Ka' ley in jitesti'yij qe qa' les net'ijaifik'i pe' inwuƚ'ets, qa in les t'ijaifik'i pe' inwuƚ'ets qa pa' Intata qa leesjeek in yiwu'm i'nk'uikii pe' inwuƚ'ets
ROM 5:21 hats'inha pa' witwuƚ'ax in ta'ƚets pa' witwamhi', qa pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa' nata'ƚetsek qu' jintatsathen qe qa' nana'l ine'm pa' witiƚa'x nite' ham qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ROM 6:1 Qa hane'ej ¿qa pa'n qu' jintit'ijju'? ¿Ye' me jitit'ijju' qu' hasu'uj jinteli'ij in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax hats'inha pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa leesjeek net'ijaifik'i?
ROM 6:2 ¡Nite', nite' ƚe'wis aka'an! Inekhewel in hats jiteli'ij pa' uƚ'ax qa hik injunyejei qu' jinanaxik'uiju' pa' uƚ'ax, qa ¿pa'n ƚunye'j qu' mexe ji'ƚiyi'ijup iye?
ROM 6:3 ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets in week inekhewel hats jiwempulijijju' qe in ju'uijiju' na'aj iweli' hik ƚunye'j in hats wa'm pa'aj ha' Jesucristo?
ROM 6:4 Hik ta'ƚijupi' in jiwempulijijju' ma' qa hats hik ƚunye'j qu' hats week jinanaxi'ƚju' qa jitajkatiyiƚik'ui iye ha' Cristo. Ma' qa in hats iƚa'x iye ha' Cristo qe ta'ƚets pa' qi ƚet'unha'x pa' Intata ma' qa inekhewelji'jek qa ink'ayikji'jek pa'qu' injunye'je'.
ROM 6:5 Qe qu' hats week jinanaxi'ƚju' ha' Cristo, ma' qa' yijaaye'jiija ek hatse' qu' hik injunyejeye' pa' ƚunye'j in hats iƚa'x iye pa'aj.
ROM 6:6 Hats jinikfe'lets pakha' hayiits injunye'j in we'neni'ƚji'pha'm ha' Cristo pe' cruz, hats'inha ha'ne uƚ'ax i'nese'n qa' natnaxi'yij pa' ƚet'unha'xtax, qa hik ta'ƚijupi' in hats nite' ƚeke' qu' ƚeƚinheye'inij pa' uƚ'ax.
ROM 6:7 Qe na'aj hats wa'm qa hats nite' ƚeke' qu' ƚeƚinek'i'ij pa' uƚ'ax.
ROM 6:8 Qa qu' hats week jinanaxi'ƚju' ha' Cristo, qa' jinenikfe'ljeetsekha in yijaa'ija qu' jina'nijupkii hatse'.
ROM 6:9 Inekhewel jinikfee'letsha ha' Cristo in niyik'uipha'm iye pe' naxju' qa hats nite' ƚeke' qu' nawa'm iye. Pa' witwamhi' hats nite' ƚeke' qu' netnek'enhe'yipji' hakha'an.
ROM 6:10 Qe hakha'an in wa'm, qe qa' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' yiyeket iye. Qa in iƚa'x qa iƚa'xijup pa' Intata.
ROM 6:11 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ me'neni'ƚi'ha qu' hik ejunyejeyi'iƚ qu' anaxi'ƚik'uiju' pa' uƚ'ax, qa hikƚe ejunyejeyi'iƚ qu' i'ƚiyi'iƚijup pa' Intata qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Jesucristo.
ROM 6:12 Qa hik ta'ƚijupi' iye qu' hasu'uj iwejini'ƚij pa' witwuƚ'ax qu' netnek'enhe'yij ne' esenitsi'ƚ hik nekhewe' ƚeke' qu' nawa'm, hats'inha qa'nte' ek'eni'iƚets pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits.
ROM 6:13 Hasu'uj iye ƚisi'ƚij pa' witwuƚ'ax qu' nanatkiniji' ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ pa' nite' yatsathen. Mewetƚisi'ƚij yijat'ij pa' Intata qu' hik ejunyejeyi'iƚ qu' hats eni'yi'ƚik'uipha'mkii pe' naxju, hats'inha qa' nanatkiniji' ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ pa' yatsathen,
ROM 6:14 qe pa' witwuƚ'ax hats nite' ƚeke' qu' netnek'enhe'yi'ƚ ej qe hats nite' yatsat'etsi'ƚ epji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qe pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata hikpa' yijat'ij in yatsat'etsi'ƚ epji'.
ROM 6:15 Qa hane'ej ¿me qa' jintaqsiijkii pa' uƚ'ax in hats nite' yatsat'ets'inipji' kekhewe' wenit'ij hats we'nika'ajji' pa'aj (ley) qe pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata in hikpa' yatsat'ets'inipji' yijat'ij? Nite', nite' ƚe'wis aka'an.
ROM 6:16 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj ƚewetƚisi'ƚij qu' ek'eni'ƚik'i pa'qu' nit'iƚij ewets in pakha'an ƚeƚinheyi'ƚ ej? Qa hik ƚunye'j qu' ek'enets pa' uƚ'ax qa' hikpa' nata'ƚets qu' awa'm, qa qu' ek'enƚe'ets pa' Intata qa hikpa' natsathenket.
ROM 6:17 Ƚe'wisij pa' Intata, qe ekheweli'ƚ in mexe ƚeƚinheitaxi'ƚ ej pa' uƚ'ax qa hane'ej qa weekij pe' atawjetsi'ƚ in ƚ'ek'eni'ƚik'i kekhewe' ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij.
ROM 6:18 Qa in hats ƚ'ewejinhetiyiƚik'uifik'i pa' uƚ'ax qa hane'ej qa hats yatsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen.
ROM 6:19 Ekheweli'ƚ hit'iƚij'e' ekewe' nite' jutsitetsik'i qe jutsitax qu' enikfe'li'ƚets. Ekheweli'ƚ toxik'i mexe ƚetisi'ƚij ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ in ƚeƚinheyij pa' uƚ'ax. Ma' qa les in qi in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax qa hane'ej qa' mewetƚisi'ƚijha qu' natsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen hats'inha qu' aqsi'ji'ƚijkii pa'qu' nisu'un pa' Intata.
ROM 6:20 Qe in mexe ƚeƚinheyi'ƚ ej pa' uƚ'ax, nite' yatsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen.
ROM 6:21 ¿Ƚekpa' ƚata'ƚijets pekhewe' ƚaqsiijkii pa'aj hane'ej ƚewepinik'ikii? Ham. Qe pa' ƚ'aka'the'ju' kekhewe' wekwek pakha'an witwamhi'.
ROM 6:22 Qa hane'ej in hats ƚ'ewejinhetiyiƚik'uifik'i pa' uƚ'ax qa hats yatsat'etsi'ƚ epji' pa' Intata, ma' qa hats ƚaqsi'ji'ƚijkii pa' yisu'un pa' Intata qa pa' ƚ'aka'the'ju' aka'an, qa hikpa' pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
ROM 6:23 Qe pa' ƚaja' pa' witwuƚ'ax pakha'an witwamhi', qa pakha'ƚe jiyeƚisƚi'ij pa' Intata ham ƚaja'ye' pakha'an witiƚa'x nite' yili'ij qe ta'ƚets in ewii'ƚija ju'uniji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ROM 7:1 Yejefets, k'efeli'ƚi'm hane'ej in t'ejuyets pekhewe' qu' nenikfe'lets pa'qu' leye'. ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj ewi'ƚ jukhew in mexe iƚa'x qa mexe tek'enets pa'qu' nit'ij na'aj ley?
ROM 7:2 Jitejeyumtshen qeku'nijupi' ek na'aj ley in yit'ijets ne'ej efu iwhe'yele' nite' ƚeke' qu' nili'ij in mexe iƚa'x pa'qu' ƚewhe'ye'ye'. Qa in hats wa'm pa'qu' ƚewhe'ye'ye'tax, pekhe'en qa hats ikik'uifik'i pa' yittaxij pa' ley in t'ejuitaxets pa' ƚewhe'ye'.
ROM 7:3 Qa hik ta'ƚijupi' pe' efu qu' ƚewhe'ye'yi'ij pakhape' in mexente' wa'mtax pa'qu' ƚewhe'ye'ye', ma' qa pekhe'en qa hikpe' pekhewe' ƚenqiyits “wo'oi jukhew.” Qa in hatsƚe wa'm pa'qu' ƚewhe'ye'ye'tax, pekhe'en qa hats ikik'uifik'i pa' yittaxij pa' ley. Ma' qa qu' ƚewhe'ye'yi'ij pakhape' iye qa hats nite' pekhewe' ƚenqiyits “wo'oi jukhew” qe hats wa'm pa' hayiits ƚewhe'ye'tax.
ROM 7:4 Qa hik ejunyejeyi'ƚ iye yejefets, in hats ƚanaxiƚik'uiju' pa' ley qe ta'ƚets in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm pa' ƚ'ese'n ha' Cristo hikha' iƚa'xik'ui pa'aj pe' naxju' hats'inha qa' aqsiiƚijkii pa'qu' ƚunye'je'ƚe pa' yisu'un pa' Intata.
ROM 7:5 Qe inekhewel toxik'i in mexe tenek'enhei inij kakha' uƚ'ax injunyejei qa kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) hik kekhewe' ta'ƚets in les yisu'un qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax ene' ƚewekwekits ene' i'nesenits, qa pe' jitaqsiijkii qa ewi'ƚƚe in weju'ƚij pa' witwamhi'.
ROM 7:6 Qa hane'ej qa hats hik injunyejei qu' hats jinanaxik'uiju' in tenek'enheitax inipji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ma' qa hats ju'ukik'uifik'i. Ma' qa hats jit'ithayi'yi'm pa' Intata qa jitatkin pa' ink'ayik int'unha'x ta'ƚets in in'initji' pa' Espíritu Santo, qa nite' ta'ƚets kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 7:7 Qa hane'ej ¿ƚekpa' jitumti qu' nakji' aka'an? ¿Me jitumti qu' uƚ'etse' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley)? Nite', nite' ƚeke' aka'an. Qe qek hamitse' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qekha nite' netsikfe'letaxets pa' ƚunye'j pa' uƚ'ax. Axe'm yakha' tees qek netsikfe'ltaxets in nite' ƚe'wis qu' jintesu'un qu' jinatsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape', qa hik aka'ƚe ka' yit'ij ka' ley in yit'ij: —Hasu'uj isu'un qu' antsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape'.—
ROM 7:8 Pa' uƚ'ax yiwq'axinik'i kakha' ley ma' qa tsatkin qa hisu'untax qu' nastsat'axij na'aj nite' tsatsat'axij, qe in ham pa'qu' leye' qa hik ƚunye'j qu' hame' pa'qu' witwuƚ'axe' qe ham pa'qu' nenikfe'lets pa'qu' witwuƚ'axe'.
ROM 7:9 Na'l ka' ƚahats'ij in na'l ye'm pa' witiƚa'x qa nite' ƚeke' qu' netnek'enheiyij ka' ley. Qa in hats yamets ƚahats'ij qu' netnek'enheiyij ka' ley, ma' qa pa' uƚ'ax qa niipha'm qa yakha' qa hawa'm.
ROM 7:10 Qa ka' ley in t'ejuitaxets qu' yi'ƚaxe' qa ju'f qa tseka'xtaxii pa' witwamhi'.
ROM 7:11 Qe pa' uƚ'ax yiwq'axinik'i kakha' ley ma' qa tsaqankii qa yaq'alyij qe i'nijji' ka' ley.
ROM 7:12 Ma' hayits, kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ta'ƚets pa' Intata. Qa week ewiƚei kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ta'ƚets pa' Intata, week ekewe'en yatsathen qa ƚe'sits iye.
ROM 7:13 Qa in ƚe'sits kekhewe'en ¿me qa ikji' qu' nesƚisij pa' witwamhi'? Nite', nite' inek ikji' aka'an. Pakha'ƚe uƚ'ax tseƚisij pa' witwamhi' in yiwq'axinik'i kekhewe' ƚe'sits wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) hats'inha in ta'ƚets ka' ley qa jinikfee'letsha pa' ƚunye'j pa' uƚ'ax in uƚ'aaxija.
ROM 7:14 Jinikfe'lets kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) in ƚe'sits qe ta'ƚets pa' Intata qa yakha'ƚe qa yuƚ'ax qe hata'ƚets ene' jukhewƚe. Yakha' heininei pa'aj qa hik ƚunye'j qu' ƚeƚinek'eyij pa' uƚ'ax.
ROM 7:15 Nite' tsikfe'lets pa' ƚunye'jkiiha kakha' yijunye'j, qe nite' haqsiijkii na'aj hisu'untax qu' haqsiijkii. Qa na'aj nite' hisu'untax hutentax qu' haqsiijkii qa hik na'aj qa haqsiijkii.
ROM 7:16 Qa in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii, ma' qa tsikfe'letsha in ƚe'siitsija kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 7:17 Qa nite'ƚe yakha' qu' nata'ƚ yiwets in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii. Pakha'ƚe uƚ'ax i'nyitji' hikpa' ta'ƚets.
ROM 7:18 Qe tsikfe'lets yakha', ha'ne yese'nƚe te'eme, in hamji' pa'qu' ƚe'wise', qe in hisu'untax qu' haqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' qa nite'ƚe ƚeke' qu' haqsiijkii.
ROM 7:19 Ma' qa nite' haqsiijkii pa' ƚe'wis hisu'untax qu' haqsiijkii, qa pa' uƚ'ax nite' hisu'untax qu' haqsiijkii qa haqsiijkii.
ROM 7:20 Ye'ehe in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii, qa ikji' in pakha'ƚe uƚ'ax in i'nyitji' yaqsiijkii aka'an qa nite' qu' yakhaayi'ija qu' haqsiijkii.
ROM 7:21 Ma' hats tsikfe'lets aka' ƚunyee'jkiiha, qe in hisu'untax qu' haqsiijkii pa' ƚe'wis, qa pa' uƚ'ax in i'nyitji' qa niyejinik'uikii.
ROM 7:22 Qa pakha'ƚe te'weiju' hikpa' yitawe'j qa yi'sinheti'mkii in yisu'uunija kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj yit'ij pa' Intata (ley).
ROM 7:23 Qa na'lƚe iye kakhap tsikfe'lets in ƚunye'jkii kakha'an pa' yisu'un ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n. Qa pa' yisu'un ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n watlani'ƚkii pa' yisu'untaxek pa' yaqjamtikineye'jkii qa hik ta'ƚijupi' in ts'ophe'ƚ pa' uƚ'ax i'nyitji'.
ROM 7:24 ¡Ya'ha'nus yijaat'ij! ¿Ƚekpa' qu' netswejinik'uifik'i pa' uƚ'ax i'nji' ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n, hik ha'ne yese'n wa'm hatse'?
ROM 7:25 ¡Pa' Intata hikpa' qu' netswejinik'uifik'i! Qa hit'ijets ƚe'wisij pakha'an in tsiwejinik'uifik'i qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo. Ma' qa hik ta'ƚijupi' aka' ƚunye'jkiiha ekewe'en, aka'an: pa' yitawe'j tek'enets kekhewe' yit'ij pa'aj pa' Intata (ley) qa ha'neƚe yese'n i'nji' pa' uƚ'ax qa tsijufta'xtaxij qu' haqsiijkii pa' uƚ'ax.
ROM 8:1 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hats ham pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pekhewe' hats ewi'ƚ i'ni'ƚi' ha' Jesucristo, hikpe' nite' yaqsiijkii pa' yisu'un ene' i'nesenits qe yaqsiijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.
ROM 8:2 Qe pa' Espíritu jiyeƚisij pa' witiƚa'x ta'ƚets ha' Jesucristo, jiyiwejinik'uifik'ikii in jiyophe'ƚtaxju' pa' uƚ'ax in'initji' ma' qekha jineka'xtaxii pa' witwamhi'.
ROM 8:3 Qe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' weju'ƚij qu' ji'nukinik'uifik'ikii pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits qe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' t'units qe ta'ƚets ene' i'nesenits. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata Dios in nukinju' ha' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija qa hik ƚ'eseninyejei enewe' wit'esenits yaqsiijkii pa' uƚ'ax qe qa' newetƚisƚi'ij qu' hik ƚunye'je' na'aj ƚe'wis inqa'met ofrenda qu' nawa'mifi pe' witwuƚ'ets, qa hik aka' ƚunye'jkii pa' Intata in ƚeke' qu' niwamhitik'i pe' inwuƚ'ets.
ROM 8:4 Ma' qa' ƚeke'ye' qu' jintaqsiijkii pa' yit'ij kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qa hats nite' jitaqsiijkii pa' yisu'un ene' i'nesenits qe jitaqsiijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.
ROM 8:5 Qe pekhewe' yatsat'etsipji' pa' yisu'un ene' i'nesenits, qa ewi'ƚƚe in yijamti'ets pa' yisu'un ene' i'nesenits. Qa pekhewe'ƚe yatsat'etsij pa' Espíritu Santo, qa ewi'ƚƚe'ek in yijamti'ets pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.
ROM 8:6 Qe pa'qu' witaqjamtikineye'je'kii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un ene' i'nesenits pakha'an qa witwamhi'. Qa pakha'ƚe witaqjamtikineye'jkii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un pa' Espíritu Santo qa witiƚa'x qa wit'ikesimeya'x iye.
ROM 8:7 Qe pa'qu' witaqjamtikineye'je'kii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un ene' i'nesenits pakha'an ƚ'ejuihife'ej pa' Intata, qe nite' yisu'un qu' naqsiijkii kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj yittaxij pa' Intata (ley) qa in yisu'untax qu' naqsiijkii qa nite'ƚe ƚeke' qu' naqsiijkii.
ROM 8:8 Qa pekhewe' yatsat'etsij pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits nite' ƚeke' qu' ni'sinheti'mkii pa' Intata.
ROM 8:9 Qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' tenek'enhe'yi'ƚ ej pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits qe tenek'enhe'yi'ƚ ej yijat'ij pa' yisu'un pa' Espíritu qu' yijaayi'ija qu' na'ni'ƚ etji'teje'm pa' Ƚeqe'spiritu pa' Dios. Qa pakha'ƚe qu' nite' na'ne' ji'teje'm pa' Ƚeqe'spiritu ha' Cristo, pakha'an nite' yatsat'axij hakha'an.
ROM 8:10 Ne' esenitsi'ƚ hane'ej wa'm qe ta'ƚets pa' uƚ'ax. Qa pekhewe'ƚe eqe'spirituli'ƚ qa nite' wa'm qe ta'ƚets pa' yatsathen, qu' na'ni'ƚ etji' ha' Cristo.
ROM 8:11 Qa pa' Ƚeqe'spiritu pakha' niihinik'uipha'm pa'aj ha' Jesús pe' naxju' qu' na'ni'ƚ etji', qa' hik pakhaayi'ija iye Espíritu niihinik'uipha'm pa'aj ha' Cristo pe' naxju' qu' netisij hatse' pe'qu' ƚiƚaxitse' ne' esenitsi'ƚ hik nekhewe' nite' yape. Qa ekewe'en week ta'ƚets pa' Espíritu Santo in i'niƚ'etji'.
ROM 8:12 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, na'l pa' jitayajaxti'yijets qu' jintaqsiijkii, qa nite'ƚe pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits
ROM 8:13 qe qu' natsat'etsi'ƚ ej pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits, qa' anaxi'ƚju' hatse'. Qa qu' natsat'etsƚi'iƚ ej pa' Espíritu Santo qa' week neƚuts naqsiijkii qu' ilani'ƚ pa' uƚ'ax i'nji' ne' esenitsi'ƚ, ma' qa' i'ƚiyi'iƚ hatse'.
ROM 8:14 Qe week pekhewe' yojo'ok'oi pa' Ƚeqe'spiritu pa' Dios, pekhewe'en ƚelits pa' Intata.
ROM 8:15 Qe ekheweli'ƚ nite' ƚ'estiyiƚij pa'qu' espirituye' qu' nata'ƚets qu' hik ejunyejeyi'ƚ qu' e'witƚinheyi'iƚ ma' qa' e'nijiwe'yi'ƚi'm iye pa' Intata, qe ƚ'estiyiƚij yijat'ij pa' Espíritu yaqsiijkii in ƚelitsi'ƚ ej pa' Intata. Qa ha'ne Espíritu hik ha'ne iye ta'ƚets in jitit'ijets pa' Dios: —¡Tata!—
ROM 8:16 Qa hik ha'ne iye ha'ne Espíritu yikfeliitetsha pa' intawe'j in yijaa'ija in ƚelits'inij pa' Intata.
ROM 8:17 Qa in ƚelits'inij, ma' qa week ewiƚei inekhewel qu' nana'l pa'qu' jinatsat'etsij hatse'. Pa' Intata jiyeƚisij hatse' pa'qu' jinatsat'etsij in ƚunye'jek pa' testi'yij ha' Cristo. Qe qu' ha'neyi'ij qu' week jintaats'e'eƚij hakha'an pe' wekwek ma' qa' jintestiijiijek hatse' pa'qu' inuk'eleji' in ƚunye'jek ha' Cristo in hats testi'yij pa' ƚuk'eeji'ha.
ROM 8:18 Qe humti pakha' jitesti'yij hatse' qu' les ƚe'wise' wiikfik'i hatse' qa nite' ƚeke' qu' neweju'ƚiju'ƚ qu' jintawapjuƚentaaju'ƚ aka' hane'ej injunyejei in jitaats'e'ej pe' wekwek.
ROM 8:19 Qa week pe' ƚaqsijiiju' pa' Intata, hats qi in notkitaxets qu' ne'twenhetiitax pe' ƚelits pa' Intata.
ROM 8:20 Qe week ha'ne sehe' epji' pe' jukhew qa efuts iye hats we'neni' pa'aj qu' les jutsitaxi'im pa'qu' nisu'untax, qa nite' ƚekhewelƚe qu' ne'nenƚi'i aka'an qe pakha' yeni' qu' hik aka' ƚunyeje'ye' hikpa' ta'ƚets, qa yentaxik'uyi' pa'aj pa'qu' ƚewetjumtikineyejeyi'ik'ui
ROM 8:21 ha'ne week sehe' epji' pe' jukhew qa efuts qu' netwejinhetiyik'uifik'i hatse' in nophe'ƚju' pa' witwamhi' ha'ne sehe' ipji' hats'inha qu' na'n ji'teje'm hatse' pa' qi ƚesaxitsi'mkii qu' hats netwejinhetiiƚe hatse' pekhewe' ƚelits pa' Intata.
ROM 8:22 Jinikfe'lets ha'ne sehe' epji' pe' jukhew qa efuts iye in mexe tik'etij in yaats'etaxij pe' wekwek in ƚunye'jek ne'ej efu qe naqalkeyu'.
ROM 8:23 Qa nite' uja'xƚe enewe'en qu' naats'e'ej ekewe'en, qe inekhewel iye in hats na'l ine'm pa' Espíritu Santo in hikpa' yojoƚe qu' jintesti'yij qa' netke'lenju' hatse' pekhewep, hik injunyejei iye in jitaats'e'ej iye in hik ƚunye'j qu' jintik'etij in jit'otki'ets pa' ƚahats'ij qu' jineka'xtax pakha' hats jutsiqax qu' jinaqsi'j qa' ƚelitse'enij ma' qa' jineƚisij pe' ink'aihits i'nesenits.
ROM 8:24 Qe kakha' inwetjumtikineyejeyik'ui hikka' ta'ƚets in hats ji'ƚii. Na'aj jiwetjumtitaxik'ui in hats jite'wen ma' qa hats ham pa' inwetjumtikineye'jtaxik'ui. ¿Pa'n i'ni' pa'qu' no'notki'ik'ui pa'qu' hats nana'li'm?
ROM 8:25 Qa qu' ji'nt'otki'ik'ui pakha' mexe nite' jite'wen qa hasu'uj qu' ji'nitaqsunijup in jit'otki'ik'ui.
ROM 8:26 Qa pa' Espíritu Santo qa' jini'fen in jit'otkikii qe nite' jet'units, qe nite' jinikfe'lets ƚekpa' ƚe'wisju' qu' ji'niyinijets pa' Intata qa pakha'ƚe Espíritu Santo qa hikpa' iyin inipji', hik ƚ'anye'j na'aj tik'et in iyin inipji' nite' ƚeke' qu' jinenikfe'lik'i pe' yit'ij.
ROM 8:27 Qa pa' Intata in hikpa' yejeƚijupkiiha week pe' intawjets, ma' qa nikfe'lik'i pa' neqit'ijineyu'uj pa' Espíritu Santo qe pa' Espíritu Santo in iyinipji' pekhewe' yijayan ha' Jesús qa iyini'mets pakha' hats yisu'un pa' Intata qu' ƚunyejeye'.
ROM 8:28 Ye'ehe, hane'ej hats jinikfe'lets pa' Intata in yojo'ok'oi qa yaqsi'ji'mju' eke' wekwek pekhewe' qu' nana'l ƚeqsu'unka'xi'ij pa' Intata. Pa' Intata t'eku'miiji' pekhewe'en qa' naqsiijkii pa' yisu'un.
ROM 8:29 Qe pa' Intata, pekhewe' hayiits nikfe'lets pa'aj qu' nijayan hatse', in nikfe'lets qu' nijayan hatse' ma' qa yisu'un iye qu' hik ƚunyejeye' hatse' pa' ƚunye'j ha' Ƚa's, hats'inha qa' ƚakha'ye' pa' yojo in ƚa's qa inekhewelƚe qa i'nmats, qa week pe' olots inejefetsipji' iye.
ROM 8:30 Pekhewe' hayiits jutsiqax qu' net'ekumiiji', pakha'an qa taya'yiiji'. Qa in taya'yiiji' qa yatsathenket. Qa in yatsathenket qa yiwqinhetji'.
ROM 8:31 ¿Qa pa'n qu' jintumti aka'an? In hats jinikfe'lets pa' Intata in ini'fe'ej, ¿ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' nanax inij?
ROM 8:32 Pa' Intata in nite' yisu'un qu' niyejin ine'm yemjeetax in ewi'ƚƚe in Ƚaa'staxija qe yisu'un yijat'ij in jiyeƚisij qu' nawa'm'infi. ¿Qa inhats'ek qu' nite' jineƚisi'ij pekhewe' hats wekwekƚe?
ROM 8:33 ¿Ƚekpa' jukhew qu' ƚeke'ye' qu' nanaxij pekhewe' t'eku'miiji' pa' Intata in nifeltaxijkii qu' uƚ'etse'? Qe pa' Intata hikpa' jiyatsathenket.
ROM 8:34 ¿Ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' jinitanithen? Qe ha' Jesucristo hats wa'm infi, qa iƚa'xƚe iye, qa i'ni' pa' yiya'yik'i pa' Intata qa hik hakha' iyet'inipji'.
ROM 8:35 ¿Ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' ji'nitonimets pa' ƚeqsu'unka'x ha' Cristo? ¿Me pe' wekwek jitaats'e'ej? ¿Me pa' wittawje'mete'? ¿Me qu' jintawitjaxtii? ¿Me pa' yipku'? ¿Me qu' ham pe'qu' inqhinataye'? ¿Me in iftsaxets pe'ye'? ¿Me i'nƚi'i pa'qu' nenqek'uyu'unij? Week ekewe'en nite' ƚeke' qu' ji'nitontaxi'mets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata.
ROM 8:36 Kakha' wit'iyinheye'j we'nika'ajji' yit'ij: —Akha' ta'ƚ ewets in week neƚuts yaqamijkii qu' natsaxi'ƚju'. Hik ƚeqfenyejeyi'ƚyij ne'ej kots'etets qe wetka'xii na'aj ƚenqek'uwet.—
ROM 8:37 Qa nite'ƚe nax'inij ekewe'en, inekhewel yijat'ij les qi wiikfik'i pa' jinaxij ekewe'en, qe ta'ƚets pa' qi ƚeqsu'unka'x inij ha' Cristo.
ROM 8:38 Qe yakha' tsikfee'letsha in nite' ƚeke' qu' ji'nitonimets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata pa' witwamhi', pa' witiƚa'x ha'ne sehe' epji', pe' angelits, pe' tenek'enhe'yij pe' inwo'metets, qa pe' na'l hane'ej qa pe' mexe hamitsik'ui qa pe' qits witt'unhaxits,
ROM 8:39 pekhewe' na'l pa' toxpha'm qa pekhewe' na'l pa' toxiiju' qa week pakha'ƚe qu' ƚunye'je' pekhewe' ƚaqsijiiju' pa' Intata week ekewe'en nite' ƚeke' qu' ji'nitontaxi'mets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata. Hikpa' ƚeqsu'unka'x inij jiyikfelitets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ROM 9:1 Yakha' hijayan ha' Cristo qa pa' Espíritu Santo qa hikpa' tsoksi'wenkeninijha in tsikfe'lets in yijaalija ekewe' qu' hit'ij, nite' haqanƚekii,
ROM 9:2 yakha' na'l ye'm pa' qi yikameta'xkii qa week neƚuts heka'xkii pa' qi a'tax
ROM 9:3 qe qi'ija in hisu'untaxija qu' hi'fenij qu' netk'enets ha' Cristo hekhewe' yejefeetsija in judiol hik enewe' hataa'ƚetsha inye'jƚuƚetax qek na'nyi'pji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios, inye'jƚuƚetax iye qek yitoxi'imets ha' Cristo.
ROM 9:4 Enewe'en ƚelits pa' Israel'ik'i. Pa' Intata t'eku'mi' enewe'en qu' naqsi'j qa' ƚelitsi'ij. Pa' Intata ƚakhaa'ija pa'aj in we'nethintaxets qa hikƚe ƚunye'j na'aj q'olpha'm ma' qa yojo'ok'oikii. Qa ƚakha' iye pa'aj in nifelji'ji'm pe' ƚawa'mhitsik'i na'aj yiwjutsiqeni'm qa i'nk'aƚe qa tisij iye pa'aj pa' Moises'ik'i kekhewe' wenit'ij qu' naqsiijkii qa yika'ajji' (leyes). Qa tisij iye pa'aj pa'qu' ƚeqfenyejeye' ƚewek qu' net'ejuyets in yijayan pa' Intata. Qa ƚakhaa'ija iye pa'aj in nifelji'ji'm kekhewe' yiwjutsiqen pa'aj t'ejuyets ha' Cristo.
ROM 9:5 Hik enewe' taa'ƚetsha pa'aj pe' wetshetk'ewi'ƚ qits inaqwa'mhitsik'i, pa' Abraham qa pa' ƚa's Isaac qa pa' ƚa's pa' Isaac, Jacob. Qa pe' inaqwa'mhitsik'i in t'ejuyets aka' i'neseninyejei qa ta'ƚji'ju' pa'aj ha' Cristo, hikha' Dios ene' week. Week neƚuts neniwqinhetji'ha hakha'an. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén).
ROM 9:6 Ye'ehe, yakha' in hit'ijets in qi in tsika'metenhetkii enewe'en in nite' yijayan ha' Yatsat'ax'inij. Qa in nite' yijayan nite' ikji' qu'nte' yija'ye' pe' yit'ij pa' Intata. Kakha' ƚunye'jkiiha kakha'an in nite' week pe' ta'ƚets pa' Israel'ik'i qu' nit'ijets pa' Intata qu' Israele'.
ROM 9:7 Qa nite' iye week qu' ne'tnekumhi'yiiji' pe' taa'ƚtaxetsha pa' Abraham'ik'i, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij: —Pe'qu' nata'ƚ ewets hatse' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets na' Isaac.—
ROM 9:8 Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' ƚelits pa' Intata nite' ta'ƚets pakha' nekfik'i in hik ƚunye'j ne'ej week omehets in nekfik'i, qe ta'ƚets yijat'ij pakha' nekfik'i yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata qu' nenekfik'i.
ROM 9:9 Qa aka'an ka' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata in yit'ij: —Hik qu' ƚahats'i'ij pakhap ininqap ha'ne ƚahats'ij qu' hetpil iye, qa ne' ewhe'ye' Sara qa' hats nana'l pa'qu' ƚa'se'.—
ROM 9:10 Qa nite' ewi'ƚƚe aka' ƚunye'jkii qe pe' Rebeca iye testi'yij pe' wetsjukji' qa pa' ƚatata hikpa' pa' inaqwa'ma'xik'i Isaac.
ROM 9:11 In mexente' yamets qu' nenekfik'i qa in mexente' iye yaqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' i'nƚi'i qu' uƚ'axe', qa qu' jutsiqaxe' pa'qu' net'eku'mi' pa' Intata, nite' ta'ƚets pa'qu' naqsiijkii enewe'en, qe pakha'ƚe qu' nisu'un pa' Intata.
ROM 9:12 Pa' Intata qa yit'ijets pa'aj pe' Rebeca: —Pa' omehe' qu' netnek'enhe'yipji' pa' ajit.—
ROM 9:13 Qa yit'ij iye ka' we'nika'ajji': —Hisu'un na' Jacob qa nakha'ƚe Esaú qa nite' hisu'un.—
ROM 9:14 ¿Qa pa'n qu' jitumti aka'an? ¿Ye' me jitumti qu' nite' natsathene' pa' Intata? ¡Nite', nite' ƚeke' aka'an!
ROM 9:15 Pa' Intata yit'ijets pa'aj pa' Moises'ik'i: —Yakha' qu' hisu'un qu' hi'fen pakha' qu' hisu'un qu' hi'fen, qa' netsq'eletij iye pakha' qu' hisu'un qu' netsq'eletij.—
ROM 9:16 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' weju'ƚij pa'qu' nisu'unƚetax ene' jukhew qa nite' weju'ƚij iye pa'qu' qi qu' nithayikitax iye qe ewi'ƚƚe yijat'ij pa' Intata pakha' qu' nisu'un qu' ni'fen.
ROM 9:17 Qe ke' we'nika'ajji' in yit'ijets pa'aj pa' Intata pa' Faraón:—Yakha'ƚe in ta'ƚ yiwets in e'wittata'aj qe qa' nek'inq'ethinij pa' yit'unha'x, qe qa' weeke' iye ha'ne sehe' qu' nimpi'ye'ej qa' nenfel ka' yii.—
ROM 9:18 Ye'ehe, in yit'ij aka'an ma' qa hats jinikfe'lets pa' Intata in neq'eletij pakha' qu' nisu'un qu' ne'nq'eletij, qa yit'unhet iye ƚatawe'j pakha' qu' nisu'un qu' nit'unhet ƚatawe'j.
ROM 9:19 Qa akha', hane'ej i'nƚi'i qu' it'ij yiwets: —¿Qa inhats'ek pa' Dios qu' nets'itutshentaxets qu' haqsiijkii pa' uƚ'ax, in ham pa'qu' neweju'ƚiju'ƚ pa'qu' nisu'un pa' Dios?—
ROM 9:20 Qa yakha' qa' hit'ij ewetsek hane'ej: —¿Ƚek akha' jukhew in ƚittaxijets pa' Dios ekewe'en? ¿Me ƚeke' pe'qu' kamusiye' qu' nit'ijets pakha' yaqsiijkii: “Inhats'ek aka' eqfenye'jyij”?—
ROM 9:21 Pakha' naqsi'jju' pe' kamusil, pa' oƚoq'oi ewi'ƚƚe qa yejeƚƚi'ijkii pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij in naqsi'jju' pe' kamusil. Na'l pekhewe' qu' net'ejuyets pe' patunits qa pe' t'ejuyets in week neƚuts tanatkinhei.
ROM 9:22 Pa' Dios nite' itaqsunijup qu' ni'nq'ethinij pa' qi ƚawak qa pa' qi ƚet'unha'x, ma' qa inye'jƚu' in yiwejinƚe nite' naqatsit'ij pekhewe' hats jutsiqetstax qu' namii pa' qi ƚawak pa' Dios.
ROM 9:23 Aka'an yaqsiijkii qe qa' nenikfe'lets in na'l pa' qi witisa'x pa' i'ni' pa' Intata pekhewe' hats jutsiqax qu' ni'fen, hik pekhewe' hayiits pa'aj yaji'let pa' Intata qu' nejutshenets pa' qi witisa'xi'mkii.
ROM 9:24 Enewe' taya'yiiji' pa' Intata enewe'en inekhewel qa nite' i'nuja'xƚe in je'judiol qe week iye pekhewe' nite' judiol.
ROM 9:25 Hik aka' yit'ijets pa'aj pa' Intata pa' ewi'ƚ profeta'ik'i ƚii Oseas qa yika'ajji' t'ejuyets pe' nite' judiol in yit'ij: —Hit'ijets hatse' qu' “yitset'i'ij” pekhewe' nite' yitsettax, qa' hit'ijets iye qu' “hisu'un” pekhe' nite' he'yeku'mtaxiiji'.
ROM 9:26 Qa pa' hats ƚa'ni'ƚi' in yit'iƚij ewets pa' Intata: “Ekheweli'ƚ nite' k'eyitset'iƚ” qa' nenit'iƚij ewets hatse': “Enewe'en ƚelits pa' Dios nite' wa'm.”—
ROM 9:27 Pa' Isaias'ik'i iyetij iye pa'aj in t'ejuyets pe' Israel qa yit'ij: —Yemjeetax qu' olotse ne' Israel ƚeiƚets qu' hik ƚunyejeye'tax na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli', qa nite'ƚe olots pe'qu' iƚiye',
ROM 9:28 qe pa' Intata yaqsiijkii hatse' ha'ne sehe' epji' pekhewe' hats yit'ijets pa'aj, qa qu' hats namets qu' naqsiijkii qa' aje'eƚ qu' week naqsiijkii qa yif'elitƚe iye.—
ROM 9:29 Pa' Isaias'ik'i qa yit'ij iye in iyetij pa'qu' ƚunyejeye'kii pe' Israel: —Pa' Yatsat'axij pe' week oq'opheƚinetsilets wa's ƚeiƚets qu'nte' nenejete' uja'xe' ene' inejefets, qekha hats hik injunyejeye'tax pe' Sodoma ƚeiƚetsik'i qa pe' Gomorra ƚeiƚetsik'i iye in ham pa'qu' amane'.—
ROM 9:30 ¿Pa'n qu' jintit'ijju' in t'ejuyets aka'an? Aka'an ikji' pekhewe' nite' judiol in nite' wo'taxii pa'qu' natsathen, qa yamƚe'ets pa' yatsathen ta'ƚets pa' Intata qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.
ROM 9:31 Qa enewe'ƚe Israel in wo'taxii pa' yatsathen qa yijayantax kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley), ma' qa nite' yamets pa' yatsathen ta'ƚets pa' Intata.
ROM 9:32 ¿Qa inhats'ek enewe'en in nite' yamets pa' yatsathen? Qe in wo'taxii qu' natsathen qa nite' wo'ojii pa'nte' ƚeqekuye'jij pa' Intata, qa woƚetaxijii pe' yaqsiijkii t'ejuyets pa' ley. Enewe'en ma' qa yilanifi pe' ute ƚii “ute witlanki'ifi”
ROM 9:33 in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji': —Jeƚi'ƚ, na' witset Siónhenji' ne' utewitlanki'ifi qa inaqwakaninkii iye in yothetkii. Qa pa' qu'nte' neqeku'ye' pakha'an, ma' qa'nte' jeek natqanhetiyekii hatse'.—
ROM 10:1 Yejefets, pakha' yiyinheye'jii pa' Intata kakha' les qi in hisu'untax kakha'an, qu' nana'li'm pa' witiƚa'x pe' week Israel ƚeiƚets.
ROM 10:2 Tsikfe'lets in yijaa'ija in yisu'untax qu' nijayaanija pa' Intata, qa nite'ƚe nikfe'lets pa'n ƚunye'j qu' nijayan.
ROM 10:3 Qe nite' nikfe'lets pa'n ƚunye'j pa' Intata qu' naqsiijkii qu' netisij pa'qu' ƚiƚa'xe' pa'qu' jukhewe' qa efuye' iye, ma' qa ƚekhewelƚe in yaqsi'jtaxijkii pa'qu' numtitax qu' nata'ƚijets pa'qu' liƚa'xe', qa hik ta'ƚijupi' in nite' t'eku'miju'ƚ kakha' jiyeƚistaxij pa' Intata qu' jinta'ƚijets pa'qu' iniƚa'xe'.
ROM 10:4 Qe pa'qu' nijayan ha' Cristo qa hats na'li'm pa' ƚiƚa'x, qe ha' Cristo hikha' hik ƚunye'j qu' hats jina'nq'axijipji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 10:5 Pa' Moises'ik'i yika'ajji' pa'aj pa'qu' jukhewe' qu' nowo'ojii pa'qu' ƚiƚa'xe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' (ley), qa' week qu' naqsiijijkiiha kekhewe'en hats'inha qu' iƚa'xe'.
ROM 10:6 Qa pakha'ƚe witiƚa'x ta'ƚets pa' nite' witqekuye'jij ha' Cristo qa yit'ijek: —Hasu'uj numti pa' atawe'j qu' nit'ij: “¿Ƚekpa' qu' namiipha'm na' wa's?” (ikji', ¿ƚekpa' qu' namiipha'm na' wa's qu' nenka'xju' pa' Cristo?)
ROM 10:7 i'nƚi'i qu' nit'ij: “¿Ƚekpa' qu' namiiju' pa' ƚe'nq'itset'ij pe' naxju'?”— (ikji', ¿ƚekpa' qu' namiiju' pa' ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' qu' nenka'xik'uipha'm pa' Cristo pe' naxju'?)
ROM 10:8 Qa ¿pa'n ikji'ha pa' neqit'ijineyu'uj pa' Moises'ik'i in yit'ij ekewe'en? Aka' neqit'ijineyu'ujha aka'an: —Eke' wi'tlijei hats metits e'm, hats i'nji' na' eji' qa pa' atawe'j iye.— Eke' wi'tlijei hik ekewe' k'inq'ijatsheni'ƚij qe qa' nana'l ine'm pa' nite' witqekuye'j.
ROM 10:9 Qe qu' nit'ij na' eji': —Ha' Jesús hikha' Yatsat'axyij— qa pa' atawe'j iye qu' numtii'ija nite' yeqeku'uk'i pa' Intata in niihinik'uipha'm pa'aj ha' Jesús pe' naxju', ma' qa' iƚa'xe'.
ROM 10:10 Qe pa' atawe'j qu' numtii'ija nite' yeqeku'uk'i ma' qa hats ƚatsathen, qa na'ƚe eji' qu' netetfelij, ma' qa' hats jutsiqax in hats iƚa'x.
ROM 10:11 Qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: —Pa' qu'nte' neqeku'ye' pakha'an, ma' qa'nte' jeek natqanhetiyekii hatse'.—
ROM 10:12 Qe ham pa'qu' pakha' ƚunye'je' judío qa pe' nite' judiol, qe ha' Yatsat'ax'inij hikha' Yatsat'axij ene' week, qi pa'qu' netisij hatse' week pe'qu' niyinii,
ROM 10:13 qe ke' we'nika'ajji' yit'ij iye: —Week pa'qu' niyinijets ƚiƚa'xe' pa' Yatsat'ax'inij qa' iƚa'xe'.—
ROM 10:14 ¿Qa pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' niyinijets aka'an in hikha' nite' nek'enheyu'ets? ¿Pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' netk'enets in nite' impi'yelij hakha'an? ¿Pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye qu' nepiye'ek'i in ham pa'qu' nenfeli'm eke' wi'tlijei?
ROM 10:15 Qa ¿pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye qu' nenfel eke' wi'tlijei qu' nite' net'ukinheti'yi'ij qu' nenfel? Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: —¡Hayits qa ƚe'wis nekhewe' neka'x ke' ƚe'sits wi'tlijei!—
ROM 10:16 Qa nite'ƚe week qu' net'eku'miju'ƚ ekewe' ƚe'sits ink'aihits wi'tlijei. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Isaias'ik'i in yit'ij: —Yatsat'axyij, ¿ƚekpa' qu' hats numti qu' yijaali'ija eke' henfeli'ƚ?—
ROM 10:17 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in ewi'ƚƚe qu' jintepiye'ek'i ke' wi'tlijei, ma' qa'nte' jinteqekuye', qa eke' qu' jintepiye'ek'i wi'tlijei hik ekewe' ƚe'lijei ha' Cristo.
ROM 10:18 Qa yakha'ƚe qa' k'afaakani'ƚ, ¿me mente' ƚepi'ye'eƚik'i ke' wi'tlijei? ¡Nite'! Yakha' tsikfe'lets in hats ƚepi'ye'eƚik'i, qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: —Week ha'ne sehe' yamipji' pa' ƚ'a'x, qa yamii iye pe' les in totsii.—
ROM 10:19 Qa ewi'ƚij iye qu' nek'inaqfaakan, ¿me nite' hayiits qu' nenikfe'lets pa'aj ne' Israel? ¡Nikfe'lets! Pa' Moises'ik'i hikpa' yojo'oj pa'aj in nifel aka' ƚ'anye'j pa'aj pa' Intata in yit'ij: —Yakha' qu' haqsiijkii qu' eqemtsheni'ƚetskii ekheweli'ƚ judiol nekhewe' witsetitstax qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' witsetitse' qe nite' nikfe'l yiwets. Yakha' qu' haqsiijkii iye qu' nawakanini'ƚkii pa'qu' witset'e in nite' nikfe'ltax yiwets.—
ROM 10:20 Qa i'nk'aƚe pa' Isaias'ik'i qa nite' nijiwei in nifel pa'aj pa' ƚ'anye'jets pa' Intata in yit'ij: —Hats tsi'wen nekhewe' nite' wotaxyii. Henethinets nekhewe' nite' inaqfaakantaxyiikii.—
ROM 10:21 Ma' qa nifel iye pa' ƚ'anye'jets pa' Intata ne' Israel qa yit'ij: —Miitsju' in hi'ttaxijets k'eewe yikoyei na' ewi'ƚ witset nite' nek'enheyu' qa ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii pakha' ƚakha'ƚe in yisu'un qu' naqsiijkii.—
ROM 11:1 Qa week ekewe'en qu' nek'inaqfaakanij: ¿Me hats yili'ij pa' Intata in t'eku'mtaxiiji' ne' Israel? Nite', aka'an ham ƚeke'ye'. Qe yakha' iye ye'israel ƚeiƚe', yakha' iye hata'ƚets pa' Abraham'ik'i qe pe' yaqwa'mhitsik'i ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i.
ROM 11:2 Pa' Intata nite' yili'ij ne' Israel, qe hikne' hayiits t'eku'miiji' pa'aj. ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets ke' we'nika'ajji' pa'aj pa' Elias'ik'i in nifeletspha'm pa' Intata in uƚ'ax pa' yaqsiijkii pe' Israel? Qa yit'ij:
ROM 11:3 —Yatsat'axyij, hats nilanju' ke' ƚenukintax profetas, qa nopƚetju'kii iye kekhewe' yejutshentaxets pa'qu' ƚeqisit'e'ej (altar). Hats yeƚ'ewi'ƚƚe in yaman qa hats neqek'uyuyij iye.—
ROM 11:4 Qa ¿pa'n yit'ij in yeku'ƚ pa' Intata? —Hats haqsi'jijup qu' natsjayan hekhewe' wetsjuk tatsai mil (7.000) jukhew hikhe' nite' wonokok'enifi na' witeqsi'nq'al Baal.—
ROM 11:5 Qa hik ƚunye'j iye hane'ej, in na'l pe' mexe amanei t'eku'miiji' pa' Intata qe qa' ni'fen.
ROM 11:6 Ye'ehe, in ta'ƚƚe'ets pa' ƚeqi'fenkeye'j in t'eku'm i'ni', ma' qa' hats nite' ta'ƚets pa'qu' jintaqsi'jtaxijkii, qe qu' nata'ƚets pa'qu' jintaqsiijkii in t'eku'm i'ni', qa pa' ƚeqisitƚetax'inij qa hats nite' hik ƚunye'je' qu' ƚeqisit'e.
ROM 11:7 Qa ¿pa'n ikji' aka'an? Pe' Israel nite' yi'wen pa' wo'taxiikii, qa pekhewe'ƚe t'eku'miiji' pa' Intata qa yi'wen, qa pekhewepƚe qa yit'unhet ƚatawjets pa' Intata, ma' qa les in yaqsi'jijkiiha pa' yisu'unƚe.
ROM 11:8 In ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Pa' Intata tisij pa' ƚunyejei ma' qa hik ƚunyejei ne'ej hats imaa'ju'ha, pe' ƚotoi hik ƚunyejei qu' nite' ni'wenekii qa pe' ƚekfii qa hik ƚunyejei qu' nite' nepiye'ye'kii. Qa aka'an yamijii hane'ej ha'ne ƚahats'ij.—
ROM 11:9 Qa pa' David'ik'i qa yit'ijek: —Pa'qu' ƚeqe ƚe'wis neƚuye' hisu'un qu' ƚeniwqe'leƚi'ij enewe'en, qa hisu'un iye qu' ƚalanki'ye'ƚi'ifi, qa qu' ƚantanithenkeyeje'ƚi'ij iye.
ROM 11:10 Noo'yi'imkii ne' ƚotoi hats'inha qa' nite' ni'wene'kii, it'ij tufum ƚ'anul hats'inha qa' pakhaayi'ij qu' nite' natsathene' ne' ƚ'anul.—
ROM 11:11 Qa ewi'ƚij iye qu' nek'inaqfaakan. ¿Me in yilanifi pe'ye' qa' hats nite' neniyepha'mkii iye? Nite', aka'an nite' ƚeke'. Qe pe' judiol in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, ma' qa yija'ƚe qa na'li'm pe' nite' judiol pa' witiƚa'x, hats'inha pe' judiol qa' netqemtsenijetskii.
ROM 11:12 Pe' Israel in yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa pa' Intata qa tisij ha'ne week sehe' epji' pa' qi ƚeqi'fenkeye'j. In nite' yaqsiijkii pa' yittaxij pa' Intata, qa pa' Intata qa tisij pe' nite' judío pa' qi ƚeqi'fenkeye'j. Qa pe' judiol qu' hats week net'eku'miju'ƚ hatse' qa' naqsiijkii pa' yit'ij pa' Intata, qa pa' Intata qa leesjeek qu' nijatshenfik'i pa' ƚeqi'fenkeye'j.
ROM 11:13 Qa hane'ej qu' hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ nite' judiol. Yakha' in ya'apostoli'ƚ epji', qi in hiwqinhetji' aka' yithayijkit,
ROM 11:14 qe hisu'untax qu' haqsiijkii qu' hats netqemtsheni'ƚ ewetskii hekhewe' yejefeetsija in judiol, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' iƚiye' pe'qu' uja'xe'.
ROM 11:15 Pa' Dios in hats t'oqowe'yiju'ƚ pe' Israel, qa aka'an qa yaqsiijkii qu' ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Dios ha'ne week sehe' epji'. Qa qu' ƚesitsetaxi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata ne' Israel, nekhewe'en in hik ƚunyejeitax qu' nanaxju', ma' qa' iƚiye'.
ROM 11:16 Qe in ƚe'wisi'm pa' Intata pa' yojo ƚok'opƚe, ye'ehe, qa ikji' qu' ƚe'wise'jiimek iye week pa' itupi'le'. Qa in ƚe'wisi'm pa' ƚefitets qa' ƚe'sitse'jiimek iye week pe' ƚakjil pe' najkak olivo.
ROM 11:17 Qa na'lƚe pe' weniwqaƚitik'i pe' ƚakjil pe' najkak olivo wit'enkiju'. Pa' ewi'ƚ pekhewe' weniwqaƚitik'i qa yaya'xi' pa' ƚakji' pe' nite' wit'enkiju' olivo. Pa' ƚakji' pe' nite' wit'enkiju' hikpa' akha' in nite' e'judio, ma' qa teniqatij ewets pe' wit'enkiju' qa ƚakijets pa' yimax ƚits'i pa' ƚefitets pe' olivo wit'enkiju'.
ROM 11:18 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj umti qu' les anipji' qu' e'ƚe'wise' pekhewe' ƚakjiltaxija pe' najkak. Qa qu' ejunye'je' aka'an, menikfelitets in nite' akha' qu' ƚisij ƚits'iye' pa' ƚefitets qe pa' ƚefitets hikpa' neƚisij yijat'ij pa' ƚits'i.
ROM 11:19 Akha' nite' judío i'nƚi'i qu' it'ij yijat'ij: —Weniwqaƚitik'i pe' uja'x ƚakjil hats'inha qu' heteniqatets.—
ROM 11:20 Qa yijaa'ija aka'an. Qa weniwqaƚitƚi'ik'i qe inqeku', qa akha' in weniqatij ewets qa' matjanithenij in nite' ƚ'inqeku'. Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj meniwqinhetij e'nijiwe'yipji' yijat'ij.
ROM 11:21 Qe pa' Intata qu' nite' niwejine'ƚi'i pekhewe' ƚakjiltaxija pe' najkak, qa'nte' jeek newejineƚi'i.
ROM 11:22 Jeƚ qeku'nek, pa' Intata in qi in eq'iltinhetsax qa its'iyoptoxƚe iye. Yitanithen pekhewe' yili'ijju' in nite' yeqeku'tax, qa akha'ƚe qa neq'elet'ej qu' nite' iliyi'ij in nite' ƚeqeku', qa qu' iliƚi'ij in nite' ƚeqeku'tax qa' netenisa'xji'ij eyek.
ROM 11:23 Qa qu' niliƚi'ij pa' ƚeqekuyejei pekhewe'en, qa' neteniqatets iye, qe pa' Intata yiya'yij qu' neniqatets iye.
ROM 11:24 Qe in akha' pakha' ƚakji' pe' najkak olivo nite' wit'enkiju', qa ƚeteniqatƚe'ets pe' olivo wit'enkiju' nite' ƚata'ƚtaxets. Qa hik ta'ƚijupi' qu' les nite' jutsitaxe' pe' wenisa'xtaxik'i qu' neteniqatets iye pe' najkak ta'ƚets. Qu' netiƚinhetiitax pe' Israel.
ROM 11:25 Yejefets, hisu'un qu' enikfe'li'ƚets aka' nite' hayiits qu' nenikfe'letsha pe'ye' hats'inha qa' nite' umtiyi'iƚ qu' hats week enikfe'li'ƚets. Pe' Israel hane'ej na'l pe' yit'unhet pe' ƚatawjets qa' naamƚi'ijii pa' ƚ'axkathe'ej qu' uja'xe' pe'qu' nite' judiole'.
ROM 11:26 Qa qu' hats nametsji' pa' uja'x pe' nite' judío, ma' qa' weeke' pe' Israel qu' netiƚinhetii, in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Na' witset Sión (Jerusalén) qu' nata'ƚii hatse' pa' Eqiƚina'x, qa' nenit'ijji' week pa' uƚ'ax i'ntaxji' ne' Jacob (Israel) ƚelits.
ROM 11:27 Hik aka' hiwjutsiqeni'm nekhewe'en qu' hiwu'mtaxik'ui pe' ƚewuƚ'ets.—
ROM 11:28 In t'ejuyets ke' ƚe'sits wi'tlijei, pe' Israel qa ƚ'ejuihifetsij pa' Dios qe ta'ƚi'ƚ ewets qa pakha'ƚe Dios qa yisu'un qe ta'ƚets in t'eku'miiji' pe' ƚaqwa'mhitsik'i.
ROM 11:29 Qe pa' Intata nite' yepilet i'nk'ui iye pa'qu' hats jineƚisij, qa nite' yili'inij iye in hats tayai iniiji'.
ROM 11:30 Qa hik ƚunye'j ekheweli'ƚ toxik'i nite' ƚaqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa hane'ej pa' Intata qa neƚisi'ƚij pa' ƚeq'ilta'x qe ne' Israel nite' tek'enets.
ROM 11:31 Hane'ej ne' Israel hik ƚunyejei ka' ejunyejeyi'ƚ toxik'i, nite' tek'enets pa' Dios, hats'inha pa' Intata qa' neƚisi'ƚij pa' ƚeq'iltiye'j. Qa hane'ej hatse' qa' ƚekhewele' eku'nek ne' Israel qu' netisij pa' Intata pa' ƚeq'iltiye'j.
ROM 11:32 Pa' Intata yaqsiijkii qa nophe'ƚju' ene' week qe nite' impiyel, hats'inha qa' nethinij pa' ƚeq'iltiye'j ene' week.
ROM 11:33 ¡Hayits qa ham ƚ'aka'the'ye' in qi in ƚe'wis pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata! ¡Hayits qa ham ƚ'aka'the'ye' pa' ƚikfeliya'xets pe' wekwek qa pa' ƚikfeliya'xets pa'qu' naqsiijkii! ¡Hayits qa ham ƚeke'ye' qu' jinenikfeliyu'taxets pa' ƚaqjamtikineye'jkii qa pa'qu' nanqaqsijkineyu'ujkii iye!
ROM 11:34 ¿Ƚekpa' qu' nenikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii pa' Yatsat'ax'inij? Qa ¿ƚekpa' iye qu' nijatshenijkii pa'qu' wekweke'?
ROM 11:35 ¿Ƚekpa' iye qu' natatkinhenets qa' i'nk'aƚe nepiletets iye?
ROM 11:36 Qe week ta'ƚets pa' Intata, week ƚaqsijiiju' qa week iye ƚakha'ƚe in t'ejuyets. Ƚakha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
ROM 12:1 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hikpa' ta'ƚets qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' itupi'leni'ƚetsha ne' esenitsi'ƚ qu' mewetƚiisi'ƚijha pa' Intata qu' hik ejunyejeyi'iƚ na'aj ofrenda in ewi'ƚƚe in t'ejuyets pa' Intata. Hik aka' qu' ejunyejeyi'iƚ qu' ewi'ƚe'ƚe qu' metjutsheni'ƚets pa' Intata qa qu' qiyi'ija iye qu' nesu'uni'ƚ. Aka'an hik aka' ka' yiija'ija in ƚunye'j qu' jintajayan pa' Intata.
ROM 12:2 Hasu'uj eneqjeyu'uƚijets pa' ƚunye'j ha'ne sehe' epji', i'nk'aihiti'ƚ yijat'ij pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii qe hik aka' ta'ƚets in ink'ayik pa'qu' injunye'je'. Qa aka'an qa hik aka' qu' nikfeliti'ƚets pa' yisu'un pa' Intata, ikji' pa' ƚe'wis, qa pa' yi'wejuƚenij qa pa' ham uƚ'axi'ik'uyi'.
ROM 12:3 Aka' yithayijkit ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hik aka' qu' nata'ƚets qu' hit'iƚij ewets week ewiƚei ekheweli'ƚ aka'an, hasu'uj pa'qu' numti qu' les qiye'ji', nikesimeni' yijat'ij pa' hats ƚuk'e'eju'ƚ pa' testi'yij nite' ƚeqekuye'j tisij pa' Intata.
ROM 12:4 Qe hik ƚunye'j ha'ne i'nese'n in olots ene' ƚewekwekits qa week ewiƚei yeqet'etsijju'kii t'ejuyets.
ROM 12:5 Qa hik injunyejei inekhewel in jo'lots in jitajayan ha' Cristo qa hik injunyejei na'aj ewi'ƚ wit'ese'n. Qa week pa'qu' ewi'ƚe' pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n ti'jets pekhewep ƚewekwekits.
ROM 12:6 Week ewiƚei inekhewel nite' ƚunyejei wetju'ƚ pe' jitesti'yij ham ƚajale' ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata. Pa'qu' ewi'ƚe' qu' netesti'yij in profeta, qa' nanatkin in ƚuk'e'ek pa' hats ƚuk'e' pa' testi'yij.
ROM 12:7 Qa pa'qu' netesti'yij pa'qu' net'ihinijkii, qa' net'ihinijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' ni'nq'ijatshen, qa' ni'nq'ijatshen.
ROM 12:8 Qa pa'qu' netesti'yij qu' ninaxkakƚin, qa' ninaxkakƚin. Qa pa'qu' netesti'yij in t'ihin, qa' lees nanhin pa'qu' net'ihinij. Qa pa'qu' netesti'yij qu' netnek'enhei, qa' nejeeƚik'uiha pa'qu' naqsiijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' net'iftits, qa' hasu'uj qu' na'tinhetje'm ƚeju's, ƚe'wisi'imkii yijat'ij.
ROM 12:9 Qu' mewet-su'uni'ƚ yijaayi'ija, hasu'uj aqanƚi'iƚkii qu' hik ƚunye'je' qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ. Uteeni'ƚha pa' uƚ'ax, qa pa' ƚe'wis qa' ik'eyiƚijha qu' isu'uni'ƚ.
ROM 12:10 Mewet-su'uuni'ƚha qe hats e'witjefeyeek'iƚha. Week ewiƚei ekheweli'ƚ iwqinheti'ƚ pa'qu' ejefeyi'iƚipji' pa' Intata qe hats e'witjefeyeek'iƚha.
ROM 12:11 Hasu'uj e'qinyetetsi'iƚkii pa'qu' ithayiki'iƚ, et'unitsi'iƚkii yijat'ij qa' imeheti'ƚji' qu' ithayi'yi'ƚi'mkii ha' Yatsat'ax'inij.
ROM 12:12 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' nata'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui, me'nt'unheti'ƚiju'ƚ qa hasu'uj itaqsuni'ƚijup pe' wekwek ƚaats'e'eƚij, hasu'uj antapi'iƚii qu' iyini'ƚ.
ROM 12:13 I'feni'ƚij pa'qu' hami'im pekhewe' inejefetsipji' pa' Intata. Eneqjunu'uƚij qa' ƚisi'ƚij iye ƚewhi'wet'e' pe'qu' i'weni'ƚik'ui.
ROM 12:14 Aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ƚe'wise' pe'qu' nawitjitaxi'ƚ. Iyini'ƚipji'kii qa hasu'uj qu' uƚ'etsi'ik'i pe'qu' anyejeyi'iƚij.
ROM 12:15 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' ƚe'sitsi'imkii pekhewep. Mapi'ƚju' qu' napju' pekhewep.
ROM 12:16 Ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii. Hasu'uj pa'qu' numti qu' les ƚe'wise'ju' pa'qu' numti qa pekhewepe' qa' nite'ye', a'qapitsi'iƚi'kii yijat'ij pekhewe' wenit'ijets in uƚ'eetsƚekii. Qa hasu'uj iye pa'qu' numti qu' les nenikfe'lets wekwek qa pekhewepe' qa' nite'ye'.
ROM 12:17 Hasu'uj aqa'tja'yi'ƚij qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' uƚ'axe' pekhewe' qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe'. Menethiniƚijets ene' week qu' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis.
ROM 12:18 Qu' ƚeke'ye', qa aqsiiƚijkii pakha' ƚuk'e' pa' ƚeke' qu' aqsiiƚi'mijkii ene' week jukhew qa efuts hats'inha qu' ikesimen ƚi'iƚkii.
ROM 12:19 Yejefets, hasu'uj qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' anqa'tjayu'uƚkii, iwejini'ƚij yijat'ij pa' Intata qu' nitanithen, qe ke' we'nika'ajji' in yit'ij pa'aj pa' Intata, yit'ij: —Yakha' qu' haiqa'tjai. Yakha' qu' hijanin.—
ROM 12:20 Qa kakhap we'nika'ajji' iye qa yit'ij: —Pa'qu' na'napjaxtax e'm, qu' niyipkun qa' ƚisij pa'qu' netuj. Qu' ne'niyayu' qa' ƚisij pa'qu' ƚat'e. Qu' hik aka' eqfenye'ji'ij ma' qa hik ƚunye'j qu' enipji'kii ƚeiƚa' pe'qu' ƚ'ofololitse' tujje'm qe qi qu' niwepinhetkii pa' ƚunye'j in nite' ƚe'wis.—
ROM 12:21 Hasu'uj nanax'ej pa' uƚ'ax, aqsiijkii yijat'ij pa' ƚe'wis qa' anaxij pa' uƚ'ax.
ROM 13:1 Week jitewqinhet pekhewe' qu' netnek'enhei, qe ham pa' qu'nte' nata'ƚe'ets pa' Intata pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei. Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' hane'ej ƚetsetitits pe' tenek'enhei pa' Intata hikpa' yaqsi'jju'.
ROM 13:2 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu' net'ejuyiju'ƚ pe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei ma' qa hats t'ejuyiju'ƚ iye pa' Intata qe hikpa' yaqsi'jju'. Qa week pekhewe' qu' net'ejuyiju'ƚ aka'an qa' nattanithenhetii.
ROM 13:3 Qe pe' tenek'enhei nite' t'ejuyets qu' nijiweikitkii pekhewe' yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qe t'ejuyets yijat'ij qu' nijiweikitkii pekhewe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax. ¿Me ƚisu'un qu' ham ijiweyaxi'iju'ƚkii pe' tenek'enhei? Aqsiijkii pa' ƚe'wis hats'inha qa' ne'sinhetij.
ROM 13:4 Qe pa' Intata yaqsiijkii pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei qe qa' nejeƚiƚijets pa' uƚ'ax. Qa qu' aqsi'jƚi'ijkii pa' uƚ'ax, qa' les ƚe'wis qu' e'nijiweikii, qe pe' tenek'enhei na'li'm pa' ƚet'unha'xijup qu' natanithen qe pekhewe'en t'ithayi'yi'm pa' Intata ma' qa yitanithen pa'qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax.
ROM 13:5 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj hami'ik'ui qu' jintek'enets pekhewe' tenek'enhei, hasu'uj qu' ewi'ƚe'ƚe qu' jine'nijiweyets qu' jinitanithen, qe les ƚe'wis iye qu' ham jintoksi'wene' pa'qu' uƚ'axe' qu' jintaqsiijkii.
ROM 13:6 Pa' Intata hikpa' yaqsiijkii pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei, qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' jintajaninkii pe' wekwek (impuestos) t'ejuyets pe' tenek'enheiji' pa' witset, qe pekhewe'en ƚeq'ithayinenhei pa' Intata qa ewi'ƚƚe in yithayiki pa' ƚ'ithayijkit in tenek'enhei.
ROM 13:7 Hik ta'ƚijupi', ijanini'ƚkii pekhewe' ƚ'estiyiƚij qu' ijanini'ƚkii. Week ewiƚei ekheweli'ƚ ijanini'ƚkii pekhewe' wekwek (impuestos) t'ejuyets pe' tenek'enheiji' pa' witset. Ijanini'ƚkii iye pekhewe' t'ejuyets in yijanin wekwek tujtseika' ta'ƚji' (aduana) qe t'ejuyets iye pe' tenek'enheiji' pa' witset. Ek'eni'ƚets pekhewe' qu' netesti'yij qu' netnek'enhei. Iwqinheti'ƚ pekhewe' qu' netesti'yij qu' netiwqinhetii.
ROM 13:8 Hasu'uj qu' nana'l ekumhifkineli'iƚij pakhape', ewi'ƚƚe yijat'ij qu' hik ƚunye'je' qu' ekumhifkineyi'iƚij qu' mewet-su'uni'ƚ, pa'qu' nisu'un pakhape' ma' qa hats yaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 13:9 Qe wenit'ij qu' jintaqsi'jijkii in yit'ij: —Hasu'uj ejtenij pe'qu' efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj eqek'ui. Hasu'uj ejtenkii. Hasu'uj isu'un qu' antsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape'.— Qa week iye kekhewep, qa qu' aqsiijkii in wenit'ij: —Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.— Ma' qa' hats week na'n ji'teje'm qu' aqsiijkii ekewe'en.
ROM 13:10 In jitesu'un pakhape' nite' jitawtshetenij pe'ye', qa hik ta'ƚijupi' in jitesu'un pakhape' ma' qa hats week jitaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).
ROM 13:11 Les ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii ekewe'en qe ha'ne hats ju'un ji'teje'm ƚahats'ij qiji'. Yape onomi'ƚpha'mkii in ƚama'aƚju' qe pa' iniƚijii hats met, hats nite' hik ipƚu'ui pa' ipƚu'uk'i in i'nk'aa jitek'enets,
ROM 13:12 qe pa' naja'x hats hamiyu' qa pa' neƚu qa hats met. Qa hik ta'ƚijupi', yape jiteli'ij pe' wekwek t'ejuyets pa' nookii ma' qa' jinteqhinataji' pe' t'ejuyets pa' neƚu hats'inha qu' jinaqsi'jij pa' uƚ'ax.
ROM 13:13 Les ƚe'wis qu' ji'nt'asinikiha in neƚu iniiƚets. Hasu'uj hik injunyejeye' pe' yewutƚekii qa pe' yek'uwetju'kii iye. Hasu'uj hik injunyejeye' iye pe' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits qa pe' wapilƚe wetju'ƚkii in wanawitji. Hasu'uj iye injunyejeye' pe' tek'eƚeiju'kii qa pe' eqemtshenetsitsij wekwek.
ROM 13:14 Les ƚe'wis yijat'ij qu' hik injunyejeye' qu' jinteqhinataji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa' ji'nt'ethinkii, qa hasu'uj qu' jintesu'unji' pakha' yisu'un ene' i'nesenits.
ROM 14:1 Elesi'iƚiju'ƚ pakha' mente' t'unij pa' nite' ƚeqekuye'jij ha' Cristo, qa hasu'ujƚe isu'un qu' ejitheyijetskii pe' yumtiƚetax.
ROM 14:2 Na'l pe'qu' numti qu' weekƚe ƚeke'ye' qu' netuj qe ta'ƚets in hats t'un pa' nite' ƚeqekuyejeyij, qa na'l pe' yumti ek qu' uja'xe'ƚe kekhewe' ƚesejets (verduras) qu' netuj qe ta'ƚets in nite' t'un pa' nite' ƚeqekuyejeyij.
ROM 14:3 Pakha' weekƚe tuj qa hasu'uj qu' nuten pakha' nite' weekƚe qu' netuj, qa pakha' nite' weekƚe qu' netuj qa hasu'uj qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' pakha' weekƚe tuj, qe pa' Intata week t'eku'miju'ƚ.
ROM 14:4 ¿Ƚek akha' qu' ittaxijets qu' uƚ'axe' pa'qu' ƚeqejkunenek'e pakhape'? Qe in ƚe'wisju' i'nƚi'i qu' uƚ'axe'ju' pa' yithayiki qa ewi'ƚƚe pa' ƚaqa patun pa'qu' nit'ij, qa nite'ƚe yiwejinƚe ma' qa' nanamju', qe pa' patun hikha' ha' Yatsat'ax'inij hikha' ewi'ƚƚe in na'l pa' ƚet'unha'xijup qu' naqsiijkii qu' nite' naname'ju'.
ROM 14:5 Na'l pa'qu' numti pa'qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' les qiye'ji' qa na'l pa'qu' numti'ek in week ƚunyejei pe' neƚuts. Week ewiƚei net'eku'mi' pa' hats yumti.
ROM 14:6 Pakha' yumti pa'qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' les qiye'ji' ma' qa yaqsi'jijup qu' niwqinhetji' ha' Yatsat'ax'inij. Qa pa' weekƚe tuj eke' witqats qe yumti qu' nata'ƚets ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata. Qa pakha' nite' week qu' netuj eke' witqats qe yumti qu' hik aka' nisu'un ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.
ROM 14:7 Qe in jitajayan ha' Yatsat'ax'inij, in mexe ji'ƚii qa hasu'uj qu' jinteli'ij qu' jintaqsi'jijkii pa' yisu'un, yamijii qu' jinanaxtaxju'.
ROM 14:8 Qe in mexe ji'ƚii i'nƚi'i qu' hats jinanaxtaxju' nite' yili'ij qu' natsat'ets'inij ha' Yatsat'ax'inij qa nite' inekhewel qu' jinatsat'etsƚe intij.
ROM 14:9 Pa' Cristo in wa'm qa iƚa'x iye qe qa' netnek'enhe'yij pe' iƚii qa pe' naxju'.
ROM 14:10 ¿Qa inhats'ek akha' in ƚejefitkii pa' ejefe'epji' pa' Intata? ¿Inhats'ek iye in ƚuten pa' ejefe'epji' pa' Intata? Week qu' jats'ap'ayi'ijup hatse' pa' Intata qa' jinifaakan.
ROM 14:11 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: —Pa' Yatsat'ax'inij yit'ij: “In yijunye'jek in tsa'l, qu' week nonokok'enyifi hatse' qa' week qu' netetfeli'm: ha'ne Dios.”—
ROM 14:12 Ye'ehe, qa' week ewiƚei inekhewel qu' jintetfeliji'm hatse' ha' Dios pe' jitaqsiijkii.
ROM 14:13 Qa hik ta'ƚijupi', jiteli'ij in jitejefitkii pakhape' inejefe'epji' pa' Intata, les ƚe'wis yijat'ij qu' hasu'uj qu' jinowo'oi pa'qu' jintalanhenijifi pa'qu' inejefeyi'ipji' pa' Intata.
ROM 14:14 Yakha' in hijayan ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa tsikfe'lets in ham pa'qu' nite' ƚeke'ye' qu' jinteƚuj eke' witqats. Qa pa'qu' numti qu' nana'l pe'qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata qu' netuj, qa' hasu'uj netuj, qe qu' netuj ma' qa hats uƚ'ax in yaqsiijkii.
ROM 14:15 Qa qu' newenƚi'ij pa' ejefe'epji' in ƚetuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata, ma' qa' netujji'jek, qa' nitawje'meten qe yoksi'wen in hats uƚ'ax in yaqsiijkii aka'an. Qa akha' in ƚaqsiimijkii aka'an pa' ejefe qa hik ƚunye'j qu' ham e'qsu'unka'xi'ij. Hasu'uj nata'ƚets pa'qu' netnekui qu' iwuƚ'enhetju' pa' ejefe'epji' pa' Intata qe ha' Cristo wa'mifi iye pa'aj pakha'an.
ROM 14:16 Jeƚiju'ƚ hasu'uj qu' nenit'ijets qu' uƚ'axe' pakha' qu' ƚe'wise' e'm.
ROM 14:17 Qe pa' tenek'enheiji' pa' Intata nite' t'ejuyets qu' jinteƚuj pe'ye' i'nƚi'i pa'qu' ji'niyaji', qe t'ejuyets yijat'ij pa' yatsathen qa pa' ham peeyi'ijkii qa t'ejuyets iye pa' witisa'xi'mkii, hik ekewe' jiyeƚisij pa' Espíritu Santo.
ROM 14:18 Pa'qu' netk'enets ha' Cristo qu' hik aka' ƚunye'je', qa pa' Intata qa' qii'ija qu' ni'sinhetij, qa' qii'ija iye qu' ni'sinhetij ene' week jukhew qa efuts.
ROM 14:19 Qa hik ta'ƚijupi', jitaqsiijkii pakha' qu' nata'ƚets qu' ham peeyi'ijkii qa qu' jineteni'fenij wetju'ƚkii iye qu' jet'unitsi'ij pa' nite' inqekuyejeyij.
ROM 14:20 Hasu'uj nata'ƚets pa'qu' netnekui qu' iwuƚ'enhetju' pa' ƚ'ithayijkit pa' Intata yenji'teje'm pa' ejefe'epji'. Week kekhewe' tenekui ƚe'sits, qa nite'ƚe ƚe'wis in ne'wenij pa' ejefe qu' etuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata qu' netnekui, qa qu' netuj ma' qa hats ƚaqsijinenijkii pa' uƚ'ax.
ROM 14:21 In mexe ne'wenij qa les ƚe'wis qu' hasu'uj ƚuj eku'n ƚ'ese'n i'nƚi'i qu' winoye' qa i'nƚi'i pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' naqsijinenijkii pa' uƚ'ax pa' ejefe'epji' pa' Intata.
ROM 14:22 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚumti qu' weekƚe ƚeke' qu' etuj eke' witqats, qa les ƚe'wis qu' u'jaxe'ƚi'iƚijkii pa' Intata qu' enikfe'li'ƚets. Ƚe'wisi'mkii pakha' qu'nte' naqsijineni'ijkii pa' uƚ'ax pa' yumti.
ROM 14:23 Qa pakha'ƚe yumti qu' nata'ƚets pa' Intata in nite' week qu' netuj, qa qu' netuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚeke'ye' qu' netuj ma' qa hats uƚ'ax in yaqsiijkii qe nite' yaqsiijkii pakha' yumti qu' nisu'un pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi', week pa'qu' jintaqsiijkii qu' net'ejuyiju'ƚ pakha' jitumti, nite' ƚe'wis, witwuƚ'ax.
ROM 15:1 Inekhewel pekhewe' hats t'unitsij pakha' nite' ƚeqekuyejeyij les ƚe'wis qu' hasu'uj qu' ji'nitaqsunijup in jiti'fen pekhewe' mente' t'unitsij pakha' nite' ƚeqekuyejeyij. Qa hasu'uj jiwo'oi pa'qu' i'nujaxe'ƚi'ijkii qu' jintesu'unik'i.
ROM 15:2 Week ewiƚei inekhewel jitaqsi'ji'mijkii pakha' qu' ni'sinhetij qa yi'sinhet iye pa'qu' inejefeye' hats'inha qa' neteiƚem qu' net'unij pa' nite' ƚeqekuye'jij.
ROM 15:3 Ha' Cristo iye nite' wo'oi pa'qu' ewi'ƚe'ƚi'ijkii qu' nisu'unik'i in ƚ'anye'jek pa'aj ka' we'nika'ajji' ha' Cristo in yit'ijets pa'aj pa' Intata: —Pekhewe' uƚ'etsik'i ƚe'lijei ewets qa yakha'ƚe iye in uƚ'etsik'i ƚe'lijei yiwets.—
ROM 15:4 Qe week kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj, we'nika'ajji' qe qa' ji'nijatshen, hats'inha qa' nite' jinanqatsit'i'ij qa qu' jinatkakƚin iye ma' qa nana'l pa'qu' jinetjumti'ets witiƚa'x nite' yili'ij.
ROM 15:5 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets in jiwatkakƚin qa in nite' jinaqatsit'ij iye, k'iyinijets qu' neƚisi'ƚij qu' ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii in ƚunye'jek ka' hats yisu'un ha' Jesucristo,
ROM 15:6 hats'inha qu' ewi'ƚ ni'iƚi' qa' ewi'ƚi'ik'i pa'qu' a'xi'iƚ qu' iwqinheti'ƚ pa' Dios qa Ƚatata iye ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
ROM 15:7 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ku'mi'ƚij wetju'ƚ in ƚunye'jek ha' Cristo in t'eku'mi'ƚ eju'ƚ qe qa' iwqinheti'ƚji' pa' Intata.
ROM 15:8 Hit'ij ewets ha' Cristo in taqsijkitiiƚi'ijkii in hik ƚunye'j qu' witq'ithayinenek'i ipji' ne' judiol qe qa' nethinkii in yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij pa' Intata, qa qu' naqsiijkii iye pe' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pe' inaqwa'mhitsik'i.
ROM 15:9 Qa qu' naqsiijkii iye pekhewe' nite' judiol qu' niwqinhetji' pa' Intata qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiyejij, in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Qa hik ta'ƚijupi' ne' witsetiikal ji'teje'm yakha' qu' k'ewqinhetji' qa' heilijtsi'yij iye ka' ii.—
ROM 15:10 Qa kakhap qa yit'ijek: —E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii e'weeki'ƚ witsetits, e'weeki'iƚij na' witset t'eku'miiji' pa' Dios qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii.—
ROM 15:11 Qa kakhap iye qa yit'ijek: —Iwqinheti'ƚji'ha pa' Yatsat'ax'inij, e'weeki'iƚ nite' judiol. Jite'lijtsi'yiiha pa' Yatsat'ax'inij, e'weeki'iƚ witsetits.—
ROM 15:12 Isaías qa yit'ijek: —Nam hatse' pakha' qu' nata'ƚets pa' Isai'ik'i.Ma' qa' netnek'enhe'yij week pe' witsetits nite' judiol. Week pe' witsetits nite' judiol qu' netjumti'ets pakha'an.—
ROM 15:13 Pa' Dios ta'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui pa' witiƚa'x nite' yili'ij hikpa' qu' noponheti'ƚij pa'qu' esaxitsi'iƚi'mkii qa pa'qu' ikesimeyaxitseƚi'iƚkii week ekheweli'ƚ in nite' ƚeqeku'uƚ, hats'inha qu' qiyi'ija qu' etjumti'iƚets qu' nata'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo.
ROM 15:14 Yejefets, yakha' tsikfe'lets in qi in topoli'ƚ ej qu' iftits'iƚ wetju'ƚ, tsikfe'lets iye in qi in topoli'ƚ ej pa' ikfeliyaxitsi'ƚets qa topoli'ƚ ej iye in ƚisu'uni'ƚ qu' enfeli'ƚi'm pekhewep qu' nili'ij pa' uƚ'ax.
ROM 15:15 Qa ƚunye'j ji'ij in nite' hetjeyepunets qu' henq'ika'aƚij ei iye kekewe' uja'x wekwek, qe qa' nite' antapiyi'iƚik'i, nite' hetjeyepunets ekewe'en qe ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j in tseƚisij pa' Intata
ROM 15:16 qe qa' ƚeq'ithayinenek'eyij ha' Jesucristo qu' hik yijunye'je' qu' ya'maestroyi'ipji' eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij, hats'inha pekhewe' nite' judiol pe'qu' netk'enets qa' hik ƚunyejeye' qu' yeqistitse' ƚe'sits qa yisu'un pa' Intata qe ta'ƚets in hats nili'jju' pa' Espíritu Santo.
ROM 15:17 Qa hik ta'ƚijupi', yakha' in heik'enets ha' Jesucristo qa qi in hisu'un aka' yithayijkit t'ejuyets pa' Intata.
ROM 15:18 Qe nite' hisu'un pakhape' iye qu' henfel qe uja'xƚe kekhewe' tsatkinij ha' Jesucristo hats'inha qa tek'enets hekhewe' nite' judiol in ta'ƚets kekhewe' hit'ij qa ke' haqsiijkii,
ROM 15:19 qa ta'ƚets iye pa' qi ƚet'unha'x kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa in yitjuƚaxijpha'mkii iye qa pa' ƚet'unha'x pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios. Qa aka'an in ƚunye'jkii qa hata'ƚiji' ha' Jerusalén qa tsaq'axij in week henfeli'm ke' ƚe'sits ƚe'lijei ha' Cristo qa tsaamƚi'ijii ha' sehe' Iliria.
ROM 15:20 Qa yijunye'jƚe in hisu'un qu' henfelji'ji'm eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij week he' witsetits hekhewe' ham pa'qu' nenikfe'lets ha' Cristo. Haqsiijkii aka'an qe qa' nite' he'yilit'eƚe ji'teje'm pe'qu' hats ink'am neteniihinpha'm.
ROM 15:21 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: —Pekhewe' nite' hayiits qu' netfelhitiyi'm pakha'an, qa' ni'wen wetju'ƚ hatse'. Pekhewe' nite' hayiits qu' nepiye'ek'i, qa' nenikfe'lik'i hatse'.—
ROM 15:22 Olotsij in hisu'untax qu' natsami'ƚ ei, qa aka'ƚe yithayijkit hik aka' ta'ƚets in mexe jutsitax qu' natsami'ƚ ei.
ROM 15:23 Qa hane'ej in hats tsaqhat'axij aka' yithayijkit enewe' hane'e'in witsetits qa in hats hit'ij in hats olots ininqapits in hisu'untax qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei.
ROM 15:24 Qu' haktax pa' España qa' hiwq'axinij qu' mexe henwu'mi'ƚ eiji', q'axqe qu' ƚeke'ye' pa'qu' etsi'feni'ƚij qu' haktax iye qu' hats ƚ'aje'ƚi'ij qu' je'ƚe'sitsi'imkii in jiwetwen.
ROM 15:25 Qa ha'neƚi'ij qa' mexe hojohonii ha' Jerusalén qe qa' heka'xii enewe' ƚ'astai qu' ni'fenii hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek hakha' witset.
ROM 15:26 Qe he' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha' sehe' Macedonia qa he' i'ni' ek ha' sehe' Acaya t'eku'mij wetju'ƚ qu' ewi'ƚ nenikii pe'qu' net'ejuyets hekhewe' if'iljetsits inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek ha' Jerusalén.
ROM 15:27 In ƚekhewelƚe in yisu'un qu' ni'fen ma' qa hats yasiinik'iha in yaqsiijkii, qe hik ƚunyejei in judiol tisji'jij eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij pekhewe' nite' judiol. Qa hik ta'ƚijupi' qu' aqa'pk'asiyi'ƚijets week pa'qu' ƚunye'je'.
ROM 15:28 Qa qu' nasqhat'axtaxij aka'an qu' hats hetisij enewe' ewi'ƚ we'neni'kii hekhewe'en, qa i'nƚi'i qu' hikna' hata'ƚi' qu' natsamii pa' España ma' qa' mexe henwu'mi'ƚ eiji' qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei.
ROM 15:29 Tsikfe'lets qu' natsamtaxi'ƚ ei qa' qi qu' ni'fen pe' intawjets ha' Cristo.
ROM 15:30 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa pa' witeqsu'unka'x jiyeƚisij pa' Espíritu Santo qu' eneki'ƚij yiwets qa' qi qu' iyini'ƚyipji'kii,
ROM 15:31 hats'inha qu' netswejinjiik'uifik'i pa' Intata pekhewe' yeqeku' ha' Jesús i'ni' na' sehe' Judea, hats'inha iye aka' qu' haqsiijkii na' Jerusalenii qa' ham peeyi'ijkii qu' net'eku'miju'ƚ he' inejefetsipji' ha' Jesucristo,
ROM 15:32 hats'inha qu' nisu'un pa' Intata, ma' qa' qi qu' ye'ƚe'wisi'imkii qu' natsami'ƚ ei yejefets Roma ƚeiƚets. Qi qu' nimax qu' mexe hawapi'yi'ƚ ejup.
ROM 15:33 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
ROM 16:1 K'efeli'ƚi'm ke' Febe inejefeki'ipji' pa' Intata t'iftits'etski ke' witlijtsitjii ha' witset'ii Cencrea.
ROM 16:2 K'iyini'ƚij ewets qu' eneqjunu'uƚijiju'ƚ aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij qa' aqsi'ji'ƚ iye, inƚeqfenyejei ƚewekek pekhewe' hats yijayan pa' Intata. I'feni'ƚij week pa'qu' nite'jii, qe kikhe'en olots he' t'ifti'ts'etskii qa yakha' iye qa t'ifti'ts yiwetskii iye.
ROM 16:3 Hewetfelii ke' Priscila qa ha' ƚewhe'ye' Aquila, hikhe' yithayifetsipji' ha' Jesucristo,
ROM 16:4 hikhe' nite' naiƚetij ƚewek in yisu'un qu' netsi'fen, hit'ijets ƚe'wisij hekhewe'en, qa nite' yeƚ'ewi'ƚƚe in hit'ijets ƚe'wisij qe week iye he' ƚe'lijtsitjiyits he' nite' judiol in yit'ijets iye ƚe'wisij.
ROM 16:5 Hewetfelii week pekhewe' qu' nonot'axjiij wetju'ƚ pa' Intata pe' ƚetsi'ii hekhewe'en. Hewetfelii ha' hisu'un yejefe Epeneto, hikha' yojoo in tek'enets ha' Cristo in ta'ƚiyek ha' sehe' Asia.
ROM 16:6 Hewetfelii kikhe' María hikke' qi in t'ithayi'yi'ƚ epji'.
ROM 16:7 Hewetfelii he' yitsetifets qa hayiits iye yinopheƚifets ha' Andrónico qa ha' Junías. He' apóstoles yisu'unij pa' yaqsiijkii enewe'en. Hikhe' hayiits tek'enets pa'aj ha' Cristo qa yakha'ƚe qa i'nk'aƚe.
ROM 16:8 Hewetfelii ha' Amplias hikha' hisu'un iye yejefe'epji' ha' Yatsat'ax'inij.
ROM 16:9 Hewetfelii ha' Urbano, hikha' inqi'fenijkii iye aka' wit'ithayijkit t'ejuyets ha' Cristo. Qa hewetfelii iye ha' hisu'un yejefe Estaquis.
ROM 16:10 Hewetfelii ha' Apeles, hikha' nite' yeqenijanij pe' witaqjaajinkeyejei in yijayan ha' Cristo. Qa hewetfelii iye hekhewe' ƚejefets ha' Aristóbulo.
ROM 16:11 Hewetfelii ha' yitsetife yejefe Herodión. Hewetfelii iye hekhewe' yijayan ha' Yatsat'ax'inij ƚejefets ha' Narciso.
ROM 16:12 Hewetfelii kikhe' Trifena qa ke' Trifosa ƚeqejkunenkii ha' Yatsat'ax'inij. Hewetfelii iye ke' hisu'un yejefeki' Pérsida, hikke' qi iye in t'ithayi'yi'm ha' Yatsat'ax'inij.
ROM 16:13 Hewetfelii ha' Rufo, hikha' t'unij in yijayan ha' Yatsat'ax'inij. Qa hewetfelii iye ke' ƚenene hakha'an, hikke' hik ƚunye'j iye qu' neneye'.
ROM 16:14 Hewetfelii ha' Asíncrito, ha' Flegonte, ha' Hermes, ha' Patrobas, ha' Hermas qa week pekhewe' te'weyij hekhewe'en inejefetsipji' pa' Intata.
ROM 16:15 Hewetfelii ha' Filólogo qa ke' Julia qa ha' Nereo qa ke' ƚejefeki'. Hewetfelii iye ke' Olimpas qa week pekhewe' te'weyij hekhewe'en inejefetsipji' pa' Intata.
ROM 16:16 Mewetfeljiiƚij wetju'ƚkii aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij. Wetfeli'ƚ ei week hekhewe' witlijtsitjiyits yijayan ha' Cristo.
ROM 16:17 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets qu' jeƚi'ƚiju'ƚha pekhewe' yaqsi'j jiijkii in yeqet'ets wetju'ƚkii qa yaqsi'j jiijkii iye pa'qu' net'ejuyiju'ƚ kekhewe' hats ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij qa hats ƚenikfe'li'ƚets qa' me'nitoniƚimetsha pekhewe'en.
ROM 16:18 Qe pekhewe'en nite' t'ithayi'yipji' ha' Yatsat'ax'inij Cristo, qe t'ithayi'yipji' yijat'ij pekhewe' ƚekhewelƚe in yisu'un. Pekhewe'en in iyet qa qi in af'ayai qa qi iye in ineqsimetsin ma' qa yeqif'eli'ijju' pekhewe' yumti qu' yijaayi'ija na'aj yepi'ye' ek'i.
ROM 16:19 Qe hats week nikfe'lets in nite' ƚ'inqeku'uƚ, qa hik ta'ƚijupi' in ye'ƚe'wisi'mkii qe ta'ƚi'ƚ ewets, qa hisu'unƚe qu' maxtayitiƚij pa' ƚe'wis qa' aqsiiƚijkii qa' maxtayitiƚij iye pa' uƚ'ax qa' hasu'uj aqsiiƚijkii.
ROM 16:20 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'xƚekii, hats nite' toxik'ui qu' not'otsipji'kii pa' inwo'met (Satanás) qa' neniiju' ef'iyeyi'ƚ qa' otsiƚipji'kii. Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewetskii.
ROM 16:21 Wetfeli'ƚ ei na' Timoteo hikna' yithayife iye. Wetfeli'ƚ ei iye na' Lucio, na' Jasón qa na' Sosípater, enewe'en yejefets in judiol.
ROM 16:22 Yakha' yii Tercio, ƚeq'ikanenekyij na' Pablo ha'ne witfaakanek. Hewetfeli'ƚij ei aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij.
ROM 16:23 Wetfeli'ƚ ei na' Gayo hikna' yiwhiwet'iƚijkii ene' ƚetsi' qa week wetfeli'ƚ ei hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata not'axjii wetju'ƚ ene' ƚetsi' nakha'an. Qa wetfeli'ƚ ei iye na' Erasto witeqjeƚinenek'ij ƚ'astai (tesorero) ha'ne witset. Qa wetfeli'ƚ ei iye na' inejefe'epji' pa' Intata ƚii Cuarto.
ROM 16:24 Pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' na'ni'ƚ ejupkii week ekheweli'ƚ. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén).
ROM 16:25 Jitewqinhetji'ha pa' Intata, hikpa' ƚeke' qu' nit'unhet pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ekewe' ƚe'sits wi'tlijei k'efeli'ƚi'm t'ejuyets ha' Jesucristo, hik ekewe' pakhaa'ij pa'aj in ham pa'qu' nenikfee'letsha.
ROM 16:26 Qa ha'neƚi'ij qa hats jinikfee'letsha qa hats yeqet'ets ine'mkii iye kekhewe' yika' pa'aj pe' profetas'ik'i, qe pa' nite' wa'm Dios hats yisu'un qu' nenikfe'lets pe' week witsetits ke' ƚe'lijei qe qa' netk'enik'i qa'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo.
ROM 16:27 Pa' ewi'ƚƚe in wekwek nikfe'lets Dios neniwqinhetji'ha ene' week ƚahatsiyij qu' nata'ƚets ha' Jesucristo. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
1CO 1:1 Yakha' Pablo, t'eku'myiiji' pa' Intata qu' ya'apostoli'ipji' ha' Jesucristo. Yakha' qa na' Sóstenes inejefe'epji' pa' Intata hika'aƚ ha'ne witfaakanek.
1CO 1:2 Ha'ne witfaakanek hika'aƚ qu' net'ejuyii hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek ha' witset Corinto, hik hekhewe' yeqe'thenju' pa' Intata qe ta'ƚets ha' Jesucristo, qa taya'yiiji' qu' natsat'etsij, qa hik ƚunyejei iye week pe' pekhelji'kii witsetits pe' iyiiniiha ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo in yatsat'etsij iye pekhewe'en qa inekhewel iye yatsat'ets'inij iye.
1CO 1:3 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
1CO 1:4 Yakha' hitjiijetspha'm ƚe'wisij pa' yeqe Dios qe ta'ƚi'ƚ ewets, qe ƚakha' t'iftits'iƚ ewets qe ta'ƚets ha' Jesucristo.
1CO 1:5 Qe ƚakha' in ta'ƚets qa pa' Intata qa neƚisi'ƚij in noponheti'ƚij week pe' ta'ƚets, axe'm ke' ƚe'lijei in ƚ'iyetiƚij qa in ƚenikfee'liƚetsha iye.
1CO 1:6 Qa aka'an qa jutsiqaxij in yijaalija ke' henfeli'ƚ e'm t'ejuyets ha' Cristo.
1CO 1:7 Ma' qa hats ham pa'qu' hami'iƚ e'm pe' ta'ƚets pa' Espíritu Santo in ƚisu'uniƚik'ui qa ƚo'notki'iƚik'ui pa' neƚuji' qu' jinte'wentax qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1CO 1:8 Pa' Intata ƚakha' qu' nejeƚi'ƚij ewets qa' natsathenketjiji'ƚ qa' namƚi'ijii pa' ƚ'axkathe'ej in ju'unipji' ha'ne sehe', hats'inha qa'nte' nenit'iƚij ewets hatse' qu' uƚ'etsi'iƚ pa' ƚeqe neƚu ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1CO 1:9 Pa' Intata yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij. Ƚakha' taya'yi'ƚij ei qa' ewi'ƚ ni'iƚi' ha' ƚa's Jesucristo hikha' Yatsat'ax'inij.
1CO 1:10 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets aka' ƚiiji' ha' jitenek'enheyipji' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii qa hasu'uj qu' enqet'etsi'ƚju'kii, ewi'ƚ yijat'ij pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii qa pa'qu' ejunyejeyi'iƚ iye.
1CO 1:11 Hit'iƚij ewets aka'an yejefets qe he' uja'x he' ƚejefets ke' Cloé nifel ye'm in ƚetujtse'eƚijjukii pa'qu' isu'uni'ƚ.
1CO 1:12 Tsifeli'm in na'l pe' yit'ij ƚetets: —Yakha' heik'enets ha' Pablo.— Qa pekhewep qa yit'ij ƚetetsek in tek'enets ha' Apolos, qa pekhewep qa yit'ij ƚetets iye in tek'enets ha' Cefas (Pedro), qa pekhewep iye qa yit'ij ƚetets in tek'enets ha' Cristo.
1CO 1:13 ¿Pa'n ƚunye'j ha' Cristo qu' neqet'etsju'kii qu' pekheli'ikii? Yakha' Pablo, ¿me he'nenji'pha'm pe'qu' cruze' qu' hawa'mi'ƚ efi? ¿Me ƚempuli'ji'ƚij ka' yii Pablo?
1CO 1:14 Ƚe'wisij pa' Intata in ham iye pa'qu' himpuujin ekheweli'ƚ, uja'xƚe in himpuujin ha' Crispo qa ha' Gayo.
1CO 1:15 Qa aka'an in ƚunye'j ma' qa ham pa'qu' nit'ijets qu' nempuli'jij ka' yii.
1CO 1:16 Ye', qete'e' ha' Estéfanas iye qa ke' ƚewhe'ye' qa he' ƚelits qa week he' i'ni' ke' ƚetsi' in henimpuujinju' iye, qa uja'xƚe qa nite' tsikfe'lik'i pakhape' qu' himpuujin iye.
1CO 1:17 Qe ha' Cristo nite' ts'ithayinenij qu' nek'inqimpuujinkii, ewi'ƚƚe in ts'ithayinenij qu' henfel eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚ'ax. Nite' hanatkin pe'qu' wi'tlijeye' in ƚunye'jek na'aj yiya'yij pe'qu' ƚe'lijeye', qe nite' hisu'un qu' ham ne'weju'ƚi'ij in henfel ha' Cristo in we'nenji'pha'm pe' cruz.
1CO 1:18 Qe pekhewe' teyii pa' qi ƚawak pa' Intata hik ƚeqjunyejeyij qu' ham ne'weju'ƚi'ij eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x. Qa inekhewelƚe in jiteyii pa' witiƚa'x nite' ham qa jinikfe'lets eke' ƚe'sits wi'tlijei in inq'ethinij pa' ƚet'unha'x pa' Intata.
1CO 1:19 Qe ka' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Haqsiijkii hatse' qu' ham ne'weju'ƚi'ij pa'qu' numtiƚetax pekhewe' wekwek wenikfelitaxets. Hiwu'mfik'i hatse' pa' ƚikfeliya'xkii pekhewe' wekwek yiya'yij.—
1CO 1:20 ¿Ƚekpa' qu' ne'weju'ƚij pe' wekwek wenikfelittaxets? ¿Ƚekpa' weju'ƚij pe' maestrolipji' ke' Moisés ƚe'lijei? ¿Ƚekpa' weju'ƚij pe' yiya'yij ƚewek pa'qu' nit'ij in t'ejuyets ha'ne sehe' ipji'? ¿Me nite' yaqsiijkii pa' Intata qu' ham ne'weju'ƚi'ij pa' witikfeliya'xets pe' wekwek ha'ne sehe' ipji'?
1CO 1:21 Pa' Intata qi in wekwek nikfe'lets, qa yaqsiijkii in nite' ƚeke' qu' nenikfe'lets pa'qu' jukhewe' pa' Intata, qe ta'ƚijupi' in wekwek pe' yumtitax ƚe'lijeiƚe ene' jukhew. Pa' Intata qa yisu'un qu' niƚin pe' tek'enetsha ke' ƚe'lijei. Hik ekewe' pekhewe' nite' tek'enik'i yumtitax qu' ham ne'weju'ƚi'ij in henfeli'ƚ.
1CO 1:22 Qe ne' judío yisu'un pa'qu' pakha' ƚunye'je' qu' net'ethinheti'yij, qa ne' nite' judío qa wo'oyek qu' nenikfe'lets pe' wekwek.
1CO 1:23 Qa inekhewelƚe qa jitefelek ha' Cristo in wa'mjipha'm pe' cruz. Qa aka'an qa hik ƚunye'j qu' ƚalanki'yi'ifi ute ne' judío in nite' yisu'un ha' Jesús, qa ne' nite' judío qa yumti ek qu' ham ƚeke'ye'.
1CO 1:24 Qa pekhewe'ƚe hats t'eku'miiji' pa' Intata pe' judiol qa pe' nite' judiol qa nikfe'lets ha' Cristo in hikha pa' ƚet'unha'x pa' Dios qa hikha' iye pa' ƚikfeliya'xkii pa' Dios.
1CO 1:25 Qa in wenit'ijets in nite' teqeneƚuikii pa'qu' naqsiijkii pa' Dios, ƚa'mek pa' yaqsiijkii qa les in t'anipji' pa' ƚikfeliya'xtaxkii ene' jukhew qa efuts. Qa qu' nenit'ijets qu' nite' net'une', qa lesƚe qu' nat'anipji' pa' ƚet'unha'xtax ene' jukhew qa efuts.
1CO 1:26 Yejefets, Jeƚ qeku'ni'ƚek in t'eku'mi'ƚ eiji'kii pa' Intata, nite' olots ujaa'x pe'qu' nenikfe'lets wekwek in t'ejuyets ha'ne sehe' ipji', qa nite' olots iye ujaa'x iye pe'qu' qitse'ji' i'nƚi'i qu' nata'ƚets pe'qu' patunitse'.
1CO 1:27 Qa pakha'ƚe Dios qa t'eku'mi'ƚ eiji'kii in nite' wekwek pe'qu' enikfe'li'ƚets ha'ne sehe' ipji' qe qa' iwepinheti'ƚ wetju'ƚ pe' wekwek nikfe'ltaxets. Pa' Dios t'eku'mi'ƚ eiji'kii iye in ham pe'qu' et'unhaxitsi'iƚ qe nite' e'qitsi'ƚji' ha'ne sehe' ipji' qe qa' iwepinheti'ƚ wetju'ƚ pe' na'ltaxi'm pe' ƚet'unhaxits.
1CO 1:28 Pa' Dios t'eku'mi'ƚ eiji'kii iye in nite' e'qitstaxi'ƚji' ha'ne sehe' epji' qa qi iye in ƚinapjaxi'ƚ qa in ham iye pa'qu' e'weju'ƚi'iƚij, qe qa niwu'm pe' yumti qu' qitse'ji'.
1CO 1:29 Aka'an yaqsiijkii pa' Intata qe qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' neniwqinhettaxets.
1CO 1:30 Qa inekhewelƚe qa yaqsi'j ine'mijkiyek in yatsat'ets'inij ha' Jesucristo, hikha' jiyikfelitkii, hikha' iye jiyatsathenket, hikha' iye ta'ƚets qa jiyeqethenju' pa' Intata qa hikha' iye jiyiwejinik'uifik'i pa' witwuƚ'ax.
1CO 1:31 Qa hik ta'ƚijupi' ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Qu' nana'l pa'qu' neniwqinhet, niwqinhetji' yijat'ij pa' Yatsat'ax'inij.—
1CO 2:1 Yejefets, yakha' in tsami'ƚij ei qu' henfeli'ƚ e'm eke' ƚe'lijei pa' Intata t'ejuyets ha' Jesús, qa nite' hik yijunye'j na'aj jutsitax in iyet i'nƚi'i na'aj nikfe'lets ene' wekwek.
1CO 2:2 In ha'ni'ƚ etjikii nite' hisu'un qu' hijamti'ets pe'ye' eke' wekwek, ewi'ƚƚe ha' Jesucristo hikha' we'nenji'pha'm pa'aj pe' cruz.
1CO 2:3 In i'nk'aa tsami'ƚ ei nite' yet'un qe hanqaats'ekii qa ya'tsalalkii iye qe ts'ijiwei.
1CO 2:4 Qa in henfeli'ƚ e'm eke' wi'tlijei, in k'iyet nite' ha'nijji' pe'qu' ƚe'sitsi'ik'i wi'tlijei in ƚunye'jek na'aj wekwek nikfe'lets, pakha'ƚe ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo nethiniƚij eke' wi'tlijei in yijaalija,
1CO 2:5 hats'inha qa' nite' nata'ƚe'ets pa' ƚikfeliya'xkii ene' jukhew in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Jesucristo qa' nata'ƚets yijat'ij pa' ƚet'unha'x pa' Intata.
1CO 2:6 Ye'ehe, in k'iyetij pe' wekwek jutsitetsik'i qe t'ejuyets pe' hats t'unitsijha, qa nite'ƚe hik ƚunyejei pe' jutsitetstaxik'i t'ejuyets ha'ne sehe' epji'. Qa nite' iye k'iyetij pe' wekwek ta'ƚets pe' wit'alheyipji' ha'ne sehe', hik pekhewe' nite' pakhaa'ij qu' nana'l, hamits hatse'.
1CO 2:7 Qa ekewe'ƚe henfeli'ƚ ekewe'en ta'ƚets pa' qi ƚikfeliya'xkii pa' Intata, qa ham pa'qu' hayiits nenikfe'lets pa'aj, qe mexe yat'inkii. Qe in mente' yaqsiijkii pa'aj ha'ne sehe' qa na' wa's iye, pa' Intata qa hayiits watji'letij pa'aj pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' jinamitets pa' qi witisa'xi'mkii.
1CO 2:8 Pe' tenek'enhe'yipji' pe' witsetits nite' nikfe'lets aka'an, qe qek nenikfe'lets qekha nite' ne'nene'taxji'pha'm pe' cruz ha' qiji' Yatsat'ax'inij.
1CO 2:9 Qa hatsƚe we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: —Ham pe'qu' witto'ye' qu' ni'wen qa ham iye pe'qu' witikfi'ye' qu' nepiye' qa ham iye pa'qu' witaqjamtikineye'je'kii qu' nijamti'ets pekhewe' wekwek hats yajileti'm pa' Intata pekhewe' qu' nisu'un.—
1CO 2:10 Qa pa' Intata qa hatsƚe jiyikfelitets ekewe'en qe ta'ƚets pa' Espíritu, qe pa' Espíritu week yejeƚijupkiiha, week pekhewe' les jutsitets pa' ƚaqjamtikineye'jkii pa' Intata.
1CO 2:11 ¿Pa'n ƚii pa'qu' nenikfe'lets pa'qu' ƚaqjamtikineye'je'kii pakhape' jukhewe'? Pakha'ƚe ƚiƚa'xƚe ƚeqe'spiritu pakha' jukhew hikpa' nikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii. Qa hik ƚunye'j pa' Intata in ham pa'qu' nenikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii, ewi'ƚƚe pa' ƚakha'ƚe in Ƚeqe'spiritu in nikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii.
1CO 2:12 Inekhewel nite' jitesti'yij pa' witaqjamtikineye'jkii ta'ƚets ha'ne sehe' epji', pa' ƚeqe Espíritu pa' Intata hikpa' jitesti'yij yijat'ij qe qa' jinikfelitets pa' hats jiyeƚisƚi'ij pa' Intata ham ƚaja'ye'.
1CO 2:13 Inekhewel hik aka' ji'yetij, qa in ji'yetij qa nite' jitatkiniji' pa' ƚeq'ijatshenkeye'j pe' jukhew wekwek nikfe'lets, qe in ji'yetij qa jitatkiniji' yijat'ij pa' ƚeq'ijatshenkeye'j pa' Espíritu Santo. Ma' qa uja'xƚe in jitatkin pe' wi'tlijei espirituƚe in ji'yetij pe' ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
1CO 2:14 Qa pakha'ƚe nite' nek'enheyu'ets, qa nite' ƚeke' qu' t'eku'miju'ƚ pe' ta'ƚets pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios qe pakha'an yumtitax qu' ƚe'lijeye' pa' qu'nte' neteik'uneye'kii, qa nite' ƚeke' qu' nenikfe'lik'i qe hamji' pa' Espíritu Santo.
1CO 2:15 Qa pakha'ƚe na'lji' pa' Espíritu Santo qa nikfe'lets week pakha' weju'ƚij qa pa' ham weju'ƚi'ij pekhewe' wekwek, qa pekhewepƚe qa nite' nikfe'lets pa' ƚunye'j pakha'an qu' nejeƚtaxkii.
1CO 2:16 Qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: —¿Ƚekpa' qu' nenikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii pa' Yatsat'ax'inij, qa ƚekpa' iye qu' nijatshenijkii pa'qu' wekweke'?— Qa inekhewel qa hats na'l ine'm pa' ƚaqjamtikineye'jkii ha' Cristo.
1CO 3:1 Yejefets, in tsami'ƚ ei iye qa hisu'untax qu' k'ojonketiƚik'i ne' hats t'unitsij in k'iyeti'ƚ ek'ui qa nite'ƚe ƚeke', ma' qa k'ojonketiƚik'i in k'iyeti'ƚ ek'ui ne' mente' t'unitsij qe hik ejunyejeyi'ƚ qu' mexe omehetsi'iƚji' in ƚijayani'ƚ ha' Cristo.
1CO 3:2 Ke' k'ijatsheniƚij nite' jutsitetsik'i, in ƚunye'jek na'aj omeƚa's in tu'fƚe qe nite' ƚeke' qu' netuj pa'qu' net'un, qe ekheweli'ƚ mexe nite' ƚamiti'ƚ qu' etuji'ƚ pa'qu' net'un witaqe' qa hane'ej iye qa menjiit nite' ƚamiti'ƚ.
1CO 3:3 Qe ekheweli'ƚ mexe hik ejunyejeyi'ƚ ne' nite' yijayan ha' Cristo qe mexe eqemtshenetsitsi'ƚij wekwek qa ƚek'eƚeyi'ƚju'kii iye. ¿Me nite' hik ejunyejeyi'ƚ ne' nite' tek'enets ha' Cristo in ejunyejeyi'ƚ aka'an?
1CO 3:4 Qe na'l pe' yit'ijets: —Yakha' heik'enets ha' Pablo.— Qa uja'x pe' yit'ijek: —Yakha' heik'enets ha' Apolos.— ¿Me nite' hik ejunyejeyi'ƚ ne' nite' tek'enets ha' Cristo in ejunyejeyi'ƚ aka'an?
1CO 3:5 ¿Pa'n ƚunye'j ha'ne Apolos? ¿Qa pa'n ƚunye'j iye ha'ne Pablo? Enewe'en ƚeq'ithayinenheiƚe pa' Intata. Enewe'en hik enewe' ta'ƚets in na'li'ƚ e'm pa'nte' eqekuyejeyi'ƚij ha' Cristo. Qa hik ta'ƚijupi' week ewiƚei inekhewel in jitaqsiijkii pa' jiyeƚisij ha' Yatsat'ax'inij qu' jintaqsiijkii.
1CO 3:6 Yakha' henfel ke' wi'tlijei qa henju' pe' ƚoi, qa ha' Apolos qa les naq'aajijupkii in i'nq'ijatshenij ma' qa yatsiyipjikii pe' ƚoi, qa pa' Dios qa yitaƚit qa ta'ƚ.
1CO 3:7 Ma' qa hik ta'ƚijupi' pa' yenju' qa pa' yatsiyipji'kii enewe'en ham weju'ƚi'ij. Pa' Intata yijat'ij hikpa' weju'ƚij qe ƚakha' yitaƚit qa ta'ƚ.
1CO 3:8 Pakha' we'nq'en qa pa' yatsiyipjiki, enewe'en week ƚunyejei, qa pa' Intata qa' nijaninij hatse' in ƚuk'e'ek pa' ƚuk'e' pa' ƚ'ithayijkit.
1CO 3:9 Yekheweli'ƚ he'yithayi'yi'ƚi'm pa' Intata qa ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' ƚ'enek'eju' pa' Intata, hik ejunyejeyi'ƚ iye pe'qu' nanaqsiijkii wititsi' yatsat'axij pa' Intata.
1CO 3:10 Yakha' hik yijunye'j na'aj na'li'm ƚikfeliya'xets in yojohonjo' pe'qu' ƚetku'ye' pe' wititsi', qe pa' Intata tseƚisij qu' hojohonjo' qa pekhewep qa' neniihinpha'm. Qa pe'qu' nithayiki qa' nejeeƚik'uiha in yithayiki.
1CO 3:11 Qa nite' ƚeke' pa'qu' nitujtseikanintaxik'ui pa' hats ƚunyeje'jju' pe' yojojo' in ƚetuk. Pe' yojojo' in ƚetuk hik hakha' Jesucristo.
1CO 3:12 Pekhewe' qu' neniihinpha'm pe' hats yojojo' in ƚetuk pe' wititsi', na'l olots ƚeke' qu' neni' qu' neniihinpha'm. Na'l pe'qu' neni' oroye', na'l pe'qu' neni' plata, na'l pe'qu' neni' utel inyetets, na'l pe'qu' neni' najak, na'l pe'qu' neni' nakawejkii qa na'l pe'qu' neni' pe' ƚetkui pe' we'nisa'xik'i nakawejkii.
1CO 3:13 Qa enewe'en ene' ƚ'ithayijkititsƚe wetju'ƚ pekhewe' niihinpha'm pe' wititsi' qa' nenikfe'lets hatse', qe na'l hatse' pa' fe't qa' hikpa' nethinij pa'qu' ƚunye'je' pe' ƚ'ithayijkitits me yiwuƚ'enhetju' pa' fe't me i'nƚi'i qu' nite' niwuƚ'enhete'ju'.
1CO 3:14 Pakha' qu' nite' niwuƚ'enhete'ju' hatse' pa' fe't pa' ƚ'ithayijkit ma' qa na'l pa'qu' ƚenisit'e'.
1CO 3:15 Qa pa'qu' niwuƚ'enhetƚeju' pa' fe't week pa' ƚ'ithayijki'ttax, ma' qa' hame' pa'qu' ƚenisit'e', qa ƚakha'ƚe qa' ƚe'wise'ju' qa' iƚa'xe' in ƚunye'jek na'aj ilatik'ui na'aj fe't.
1CO 3:16 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in ekheweli'ƚ ƚetsi' pa' Intata qa pa' ƚeqe Espíritu pakha'an qa i'niƚ'etji'kii?
1CO 3:17 Qa pa'qu' niwuƚ'enhetju' pe' ƚetsi' pa' Intata, qa pa' Intata qa' niwuƚ'enhetji'ijju' ek pakha'an qe yiwuƚ'enhetju' pe' yatsat'axij in ƚetsi' pa' Intata, qa pe' yatsat'axij in ƚetsi' pa' Intata pekhe'en ekheweli'ƚ.
1CO 3:18 Hasu'uj pa'qu' neneqfetsinhetƚekii ekheweli'ƚ in ƚijayani'ƚ pa' Intata. Qu' nana'l pa'qu' numti qu' nenikfe'lets pe' wekwek in t'ejuyets ha'ne sehe' epji', naqsiijkii yijat'ij qu' nenit'ijets qu' ham nenikfe'le'ets pe' wekwek, ma' qa' les qiye' yijat'ij qu' wekwek nenikfe'lets.
1CO 3:19 Qe pa' witikfeliyaxets pe' wekwek in t'ejuyets ha'ne sehe' epji' pa' Intata yit'ijets in nite' teqeneƚuikii. Qa hik ta'ƚijupi' ka' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei in yit'ij: —Pa' Intata yaqsiijkii in nophe'ƚƚi'ijju' pa' ƚikfeliya'xtaxets pe' wekwek pekhewe'en.—
1CO 3:20 Qa yit'ij iye ke' ƚe'lijei: —Pa' Yatsat'ax'inij nikfe'lets pe' ƚaqjamtikineyejeikii pe' wekwek wenikfelittaxets in ham weju'ƚi'ij.—
1CO 3:21 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj pa'qu' neniwqinhetij qu' hik ƚunye'je' qu' niyinii pa'qu' jukhewe'ƚe qe week hats ƚantsat'etsi'ƚij.
1CO 3:22 Pablo, Apolos, Cefas (Pedro), ha'ne sehe' ipji', pa' witiƚa'x, pa' witwamhi', pa' hane'ej qa pa' mexe hamik'ui, enewe'en week ƚantsat'etsi'ƚij,
1CO 3:23 qa ekheweli'ƚ qa yatsat'etsi'ƚ ejek ha' Cristo, qa ha' Cristo qa yatsat'axijek pa' Intata.
1CO 4:1 Ekheweli'ƚ les ƚe'wis yijat'ij qu' umti'iƚ in yekheweli'ƚ ƚeq'ithayinenheiƚe ha' Cristo qa tsejeƚineniƚijipji' in tefelhitii ekewe' pakha' ƚunyejeyi'm ene' sehe' ipji' ta'ƚets pa' Intata.
1CO 4:2 Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' yithayiki ekewe'en les ƚe'wis qu' ni'nq'ethinij in yijaa'ija pa'qu' nit'ij qa pa'qu' naqsiijkii iye.
1CO 4:3 Yakha' nite' tsitawje'meten inye'jƚu' qu' etsjeƚtaxi'ƚij qa pekhewep iye qu' netsjeƚtaxij pa'qu' yijunye'je'. Qa nite' yakha'ƚe iye qu' nata'ƚ yiwets qu' hi'wejuƚenij pa'qu' yijunye'je',
1CO 4:4 qe qu' hoksi'wen in nite' haqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' qa nite' ikji' qu' hats ye'ƚe'wise'. Ha' Yatsat'ax'inij yijat'ij pa'qu' nit'ij yiwets qa yijaa'ija yijat'ij.
1CO 4:5 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj it'iƚijets pe'ye' yatsathen, i'nƚi'i nite' natsathen. Hasu'uj itaqsuni'ƚijup hatse'ƚu' qu' nentenilittaxju' iye ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa' nethinij ene' jukhew qa efuts pe' yat'intaxkii, qa' nikfelitets iye pe' ta'ƚijupi' pe' yaqsiijkii. Ma' qa pa' Intata qa' nit'ijets week ewiƚei ene' jukhew qa efuts pa'qu' ne'weju'ƚij.
1CO 4:6 Yejefets, in hit'iƚij'e' ha' Apolos qa yakha' in k'iyeti'ƚ ek'ui qe qa' nite' hiwakanine'kii pe'ye' hats'inha qa' menijatsheniƚij qu' nite' ink'aihiti'iƚik'ui pa' hats ikji' ke' hats we'nika'ajji', hats'inha qa' hame' pa'qu' numti qu' les ƚe'wise' qa pekhewep qa' nite'ye'.
1CO 4:7 ¿Inhats'ek? ¿Ƚekpa' nanhinipji' pekhewep? ¿Ƚekpa' na'l e'm nite' neƚisij pa' Dios? In week neƚisij pa' Intata qa ¿inhats'ek in ƚeniwqinhetij qa hik ejunye'j qu' akha'ye'ƚe qu' nata'ƚ ewets in na'l e'm?
1CO 4:8 Hane'ej ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' hats ham hami'iƚ e'm. Hats week na'li'ƚ e'm pe' ƚisu'uni'ƚ. Hats hik ejunyejeyi'ƚ qu' hats e'wit'alheyi'iƚij qa yekhewelƚi'iƚ qa mexe. Yakha' hats hisu'untax qu' hats namets pa' ƚahats'ij qu' e'wit'alheyi'iƚij. Ma' qa' yekheweljiiƚek qu' yewit'alheye'jiiƚijek iye.
1CO 4:9 Qe yakha' humti pa' Intata qu' netswetsheni'ƚfik'i pa' ts'eni'ƚi' yekheweli'ƚ in ya'apostolitsi'ƚ, hik yijunyejeyi'ƚ ne'ej hats jutsiqets qu' natlanhetiiju', ma' qa' week netsjeƚi'ƚju' ene' week jukhew qa efuts qa pe' angelits iye wa's ƚeiƚets.
1CO 4:10 Yekheweli'ƚ in henfeli'ƚ ha' Cristo qa hik yijunyejeyi'ƚ qu' nite' heiqeneƚuyi'iƚkii, qa ekhewelƚi'iƚ in ƚijayani'ƚ ha' Cristo qa hik ejunyejeyi'ƚ qu' les eik'une'yi'ƚ wetju'ƚ. Yekheweli'ƚ hik yijunyejeyi'ƚ qu' yawalxalitsi'iƚ qa ekhewelƚi'iƚ qa hik ejunyejeyi'ƚ qu' et'unitsi'ƚ. Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' newqinheti'ƚ ene' jukhew qa efuts qa yekhewelƚi'iƚ qa hik yijunyejeyi'ƚ qu' nite' netsiwqinheti'iƚ.
1CO 4:11 Hane'ej yamijii in nite' qi pa'qu' hetuji'ƚ qa k'iyipkuni'ƚju', qa nite' qi iye pa'qu' iweli'ye' qu' nek'iya'aƚji', qa ham iye pe'qu' yeqhinatayi'i'ƚ, ene' jukhew qi in tsawitji'i'ƚ, qa ham iye pa'qu' yitseet'i'iƚha.
1CO 4:12 Qa in yamets in heyithayi'yi'ƚij ene' yikoyeyi'ƚ ma' qa qi in heyithayi'yi'ƚ. Ne'ej uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyi'ƚ yiwets, qa haqsiiƚi'mijkii na'aj ƚe'wis, qa in hayawitjaxtiitaxi'ƚ qa he'nt'unhetƚi'iƚiju'ƚ.
1CO 4:13 Ne'ej wotk'oni'ƚyijkii yit'iƚij yiwets in uƚ'ax pa' haqsiiƚijkii, qa yekheweli'ƚ qa haqsi'ji'ƚijetskii qu' ye'ƚe'tsi'iƚ wetju'ƚ. Hane'ej yamijii in hik ƚeqjunyejeyi'ƚyij qu' ƚeq'iliye' ha'ne sehe' epji', hik yijunyejeyi'ƚ ne'ej hats ham ƚeke'le' ƚewumulkii ene' week.
1CO 4:14 Nite' hika'aƚ e'm ekewe'en qu' k'ewepinheti'ƚ wetju'ƚ, hika'aƚ e'm qe hik ƚunye'j qu' k'eyilitsi'iƚha in qi in k'esu'uni'ƚ qa' k'efeeliƚi'mha,
1CO 4:15 qe qu' olootsetaxija pe'qu' aqa maestroli'iƚipji' ha' Cristo qa nite'ƚe olots pe'qu' atatali'iƚ. Yakha' yeƚ'ewi'ƚƚe in atata'aƚyij qe yakha' k'ijatsheniƚij ha' Jesucristo in wa'm infi qa nite' ƚeqeku'uƚik'i.
1CO 4:16 Qa hik ta'ƚijupi', k'iyini'ƚij ewets qu' ojonketiƚik'i aka' yijunye'j.
1CO 4:17 Hik ta'ƚijupi' iye in he'nukini'ƚ ei ha' Timoteo, hikha' qi in hisu'un hik ƚunye'j qu' ya'se', qa qi iye in nite' yeqeku' ha' Yatsat'ax'inij. Ma' qa ƚakha' qu' nata'ƚets qu' nite' antapiyi'iƚik'i kekhewe' hats k'ijatsheniƚij t'ejuyets ha' Cristo, hik kekhewe' iye hijatshenij he' week witsetiikal he' i'ni' he' yijayaanija iye ha' Cristo.
1CO 4:18 Qe na'l ekheweli'ƚ pe' weniwqinhettax qe yumtitax qu' nite' hetpili'iƚ ei iye hatse' qu' natsami'ƚ ei.
1CO 4:19 Qa qu' ƚexke'yi'ij ha' Yatsat'ax'inij qa' aje'eƚ natsami'ƚ ei, ma' qa' hi'weenija pekhewe' weniwqinhettax, qa nite' hisu'un qu' ƚe'lijeye'ƚe qe hisu'un yijat'ij qu' hi'wen qu' ƚeke'ye' qu' naqsiijkii.
1CO 4:20 Qe qu' netnek'enhei pa' Intata nite' uja'xƚe pe'qu' wi'tlijeye' qu' jutsiqaxi'ij, qe jutsiqaxij iye pa' ƚet'unha'x pa' Intata in yi'nk'aihit pa'qu' injunyejeye'.
1CO 4:21 ¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' yijunye'je' qu' natsamtaxi'ƚ ei? ¿Me k'atanitheni'ƚ? ¿Me i'nƚi'i qu' k'esu'uni'ƚ qa qu' nite' heniwqinhete'ji' iye?
1CO 5:1 Te'niihei ekheweli'ƚ in na'l pa' ewi'ƚ yaqsiijkii aka' qi in uƚ'ax wiikfik'i. Nite' yaqsiijkii iye aka'an ne' nite' yijayan pa' Intata, pa' iki'ƚkii pe' ƚunhetse'.
1CO 5:2 Qa aka'an in ƚunye'jkii ekheweli'ƚ qa ƚeniwqinhetiƚijji'. Les ƚe'wistax yijat'ij qek ika'metetsi'ƚkii in ƚunye'jkii aka'an, hats'inha pa' yaqsiijkii aka'an qa' iwu'm ekuni'ƚfik'i. Hasu'uj na'ni'ƚ etji'teje'm qu' onot'axi'ƚij wetju'ƚ pa' Intata.
1CO 5:3 Yakha' in nite' ha'ntaxi'ƚ etji'teje'm, qa pakha'ƚe yeqe espíritu qa hik ƚunye'j qu' na'ni'ƚ etji'teje'm. Qa hik ta'ƚijupi', in hats ha'ni'ƚij etji'teje'm aka' qu' eqfenyejeyi'iƚij pa' jukhew uƚ'ax pa' yaqsiijkii.
1CO 5:4 Onot'axi'ƚij wetju'ƚ ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, qa yakha' qa hats hik ƚunye'j qu' ha'ni'ƚ etji'teje'm. Pa' ƚet'unha'x ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' nata'ƚets
1CO 5:5 qu' ƚisi'ƚij pa' jukhew pa' Satanás hats'inha qu' niwuƚ'enhetijkii pa' yisu'unji' pa' ƚ'ese'n, hats'inha pa' ƚiƚa'x qa' ƚe'wise'ju' hatse' pa' ƚeqe neƚuji' ha' Yatsat'ax'inij Jesús.
1CO 5:6 Nite' ƚe'wis in ƚetetjunuttaxiƚijkii aka'an. ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets ne'ej levadura in ƚammi'sƚetax qa in yiju'fjufinhetik'i na'aj fo'ji' ma' qa qi?
1CO 5:7 Iwu'mi'ƚfik'i pe' levadura ƚawamhi' hats'inha qa hik ejunyejeyi'iƚ na'aj ink'ayik fooji' ham levaduraye'. Ekheweli'ƚ fo'ji' nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye', ma' qa hats ju'un ji'teje'm pa' ƚe'wis neƚu Pascua qe ha' Cristo hats talanhetii infi pa'aj.
1CO 5:8 Qa hik ta'ƚijupi' yape jitaqsiijkii pa' ƚe'wis neƚu Pascua qa hasu'uj qu' jinenetsji'ƚi'ƚ pe' levadura ƚawamhi' qa pe' levadura uƚ'ax pa' ƚunye'j qa uƚ'ax iye pa' yaqsiijkii. Ham yijat'ij levaduraye' qe inekhewel ja'pan pa' ƚunyejei yijaa'ija qa ƚe'wis iye, qa yijaa'ija iye pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii.
1CO 5:9 Ka' hayiits yifaakanek'iƚ ei hi'ttaxi'ƚij ewets qu' hasu'uj ni'iƚ ji'teje'mkii pekhewe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax qa pe' mexe hamtax ƚewhe'yetse'.
1CO 5:10 Aka'an in hit'iƚij ewets nite' hit'ijets qu' me'nitoni'ƚi'mets pekhewe' yatsat'etsij ha'ne sehe' epji', pe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax qa pe' mexe hamtax ƚewhe'yetse', qa pe' yisu'un qu' aje'eƚ nana'li'm na'aj ineqwenij, qa pe' aqaqanhetsitsijkii pe'ye' qe ejtenhetsits, qa pe' iyinii pe' witeqsi'nq'alits, qe qu' hik aka' hit'iƚij ewets, ewi'ƚƚetax in ƚeke' qu' ma'aƚik'uifik'i ha'ne week sehe' epji'.
1CO 5:11 Aka' tseqitijineyu'uƚij ewetsha aka'an, hasu'uj a'qapitsi'iƚi' pakha' qu' nittaxijets in yijayan ha' Cristo qa wanawitjiƚe in hats tewhe'yeitax i'nƚi'i qu' mexe hame'tax ƚewhe'ye'ye', i'nƚi'i na'aj yisu'un qu' aje'eƚ nana'li'm na'aj ineqwenij, i'nƚi'i na'aj iyinii pe' witeqsi'nq'alits, i'nƚi'i na'aj its'iyoptox, i'nƚi'i na'aj yek'uwet qa i'nƚi'i na'aj aqaqanhetsaxijkii pe'ye' qe ejtenhetsax. Qu' hik ƚunye'je' ekewe'en pe'ye' in yit'ijets in yijayan ha' Cristo, qa hasu'uj iye qu' ekufeyi'iƚkii.
1CO 5:12 ¿Me yithayijkit qu' hejeƚik'ui qu' hitani'thenij pa' ƚunyejei pekhewe' nite' yijayan ha' Cristo? ¿Qa me nite' ekheweli'ƚ qu' jeƚi'ƚik'ui qa' itanitheni'ƚij iye pa' ƚunyejei pe' yijayan ha' Cristo?
1CO 5:13 Qa pakha'ƚe Dios qa' nejeƚik'uyek qa nitanithenijek hatse' pa' ƚunyejei pekhewe' nite' yijayan ha' Cristo. ¡Iwu'mi'ƚfik'i pakha' yaqsiijkii pa' uƚ'ax i'ni'ƚ etji'teje'm!
1CO 6:1 Ekheweli'ƚ in hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo qu' nana'l pe'qu' uƚ'etse' wetju'ƚ ekheweli'ƚ ¿qa inhats'ek qu' ma'aƚijii pa'qu' jueze' in nite' tek'enets ha' Cristo qa nite' ƚakiƚijii pe' yijayan ha' Cristo?
1CO 6:2 ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets pekhewe' yatsat'etsij pa' Intata in hik pekhewe' pe' yejeƚik'ui hatse' pa' ƚunyejei ene' week sehe' epji'? In ekheweli'ƚ pe' yejeƚik'ui hatse' pa' ƚunyejei ene' week sehe' epji', ¿qa inhats'ek qu'nte' ƚeke'ye' qu' ejeƚi'ƚik'ui eke' mexe nite' jutsitetstax?
1CO 6:3 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets iye in inekhewel jitejeƚik'ui iye hatse' pa' ƚunyejei pe' angelits? ¿Qa inhats'ek qu'nte' ƚeke'ye' qu' jintejeƚik'ui pe' wekwek ha'ne sehe' epji'?
1CO 6:4 In na'l pe' wekwek qu' aqsi'ji'ƚju' ƚunyejeikii pe' tek'enets ha' Cristo, ¿me qa' ku'mi'ƚijiiji' pekhewe' nite' nikfe'lets pe'ye' pe' te'lijtsii qu' nejeƚijik'ui?
1CO 6:5 Hit'iƚij ewets aka'an qe qa' newepinheti'ƚ wetju'ƚ. ¿Ye' me ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' na'ni'ƚ etji'teje'm qu' les nenikfe'lets qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunyejeye'kii pe' tek'enets ha' Cristo?
1CO 6:6 ¿Qe in uƚ'ets wetju'ƚ pe' tek'enets ha' Cristo, qa ƚeka'xi' ƚii pa'qu' jueze' nite' tek'enets ha' Cristo?
1CO 6:7 In ekhewelƚi'iƚ wetju'ƚ hats ƚijaniƚik'i wiikfik'i. ¿Inhats'ek in nite' ƚent'unhetƚi'iƚiju'ƚ yijat'ij pakha' nite' ƚe'wisju'? ¿Inhats'ek in nite' ƚiwejinƚi'iƚ yijat'ij pa'qu' hats net'ejteni'ƚ e'm?
1CO 6:8 Qa ju'f qa ekhewelƚi'iƚ in ƚaqsiiƚijkii pakha' nite' ƚe'wisju' qa ƚ'ejteni'ƚkii iye, qa ekewe'en ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii pekhewe' hats ejefetstaxiƚipji' ha' Cristo.
1CO 6:9 ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets pekhewe' nite' yatsathen in nite' i'nji'teje'm hatse' pa' tenek'enheiji' pa' Intata? Hasu'uj manawitjiƚi'i'ƚ, qe nite' i'nji'teje'm hatse' pa' tenek'enheiji' pa' Intata pekhewe' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits mexe hamtax ƚewhe'ye'ye'tax, qa pe' iyinii pe' witeqsi'nq'alits, qa pekhewe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax, qa pe' we'twefun, qa pe' efutsƚe wetju'ƚ, qa pe' jukhewƚe wetju'ƚ,
1CO 6:10 qa pe' ejtenhetsits, qa pe' yisu'un qu' aje'eƚ nana'li'm na'aj ineqwenij, qa pe' yek'uwetju'kii, qa pe' its'iyoptots, qa pe' aqaqanhetsitsij pe'ye' qe ejtenhetsits. Week enewe'en nite' i'nji'teje'm hatse' pa' tenek'enheiji' pa' Dios.
1CO 6:11 Ekewe'en ekheweli'ƚ na'l pe'qu' uja'xe' qu' naqsiijkii pa'aj, qa hane'ej qa hats tetlijiƚ'ejju' ekewe'en, qa hats t'ejuyi'ƚ ewets pa' Dios qa hats ham ekumhifkine'yi'iƚ qe ta'ƚets aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa ta'ƚets iye pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios.
1CO 6:12 Yijaa'ija in wenit'ij: —Week ƚenexke'ej pa'qu' jintesu'un qu' jintaqsiijkii,— qa nite'ƚe week qu' yekeli'iju'ƚ. —Week ƚenexke'ej pa'qu' jintesu'un qu' jintaqsiijkii,— qa nite'ƚe yexke'ej pa'qu' netnek'enheiyipji' eke' wekwek.
1CO 6:13 Na'aj inaq t'ejuyets inkutjii qa inkutjii qa t'ejuyetsek na'aj inaq. Qa yiwu'mƚe hatse' pa' Intata enewe' wetsjuk. Qa ha'neƚe i'nese'n qa nite' t'ejuyetsek qu' jinanawitjiƚi'iƚ pekhewepe', qe t'ejuyets yijat'ij pa' Yatsat'ax'inij qa pa' Yatsat'ax'inij qa t'ejuyets ha'ne i'nese'n.
1CO 6:14 Pa' Intata in yiƚin iye pa'aj ha' Yatsat'ax'inij qa' jiniƚinji'jek iye hatse' qu' nata'ƚets pa' ƚet'unha'x.
1CO 6:15 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in ekheweli'ƚ ƚewekwekits pa' ƚ'ese'n ha' Cristo? ¿Me ƚeke' qu' henit'ijji' pe'ye' pe' ƚewekwekits pa' ƚ'ese'n ha' Cristo ma' qa' haqsiijkii qu' ƚewekweki'ij pe'qu' witqesu'ye'? ¡Nite', nite' ƚeke' aka'an!
1CO 6:16 ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj jukhew qu' qapi'i' qa nawitji pe'qu' witqesu'ye', ma' qa hats hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ ƚ'ese'ni'iƚ? Qe ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij: —In qap wetju'ƚ, ma' qa hats nite' wetsjuk hats ewi'ƚ pa' wit'ese'n.—
1CO 6:17 Qa pakha'ƚe qu' ewi'ƚ na'ni'ƚi' ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa ewi'ƚ pa' ƚunyejeyi'ƚ.
1CO 6:18 Ilati'ƚik'uiha pe' wanawitji'ijju'kii ƚ'esenits. Week kekhewep uƚ'ets yaqsiijkii na'aj jukhew qa efu iye ekewe'en i'nik'uifik'i ha'ne i'nese'n. Qa pakha'ƚe wanawitjiƚi'ij ƚ'ese'n qa ƚakhaƚi'ij pa' ƚ'ese'n in yenji'teje'm pa' uƚ'ax.
1CO 6:19 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in ekheweli'ƚ ƚetsi'iƚ'ej pa' Espíritu Santo qa hikpa' i'niƚ'etji', pakha'an neƚisi'ƚij pa' Intata, ma' qa nite' ekhewelƚi'iƚ qu' antsat'etsi'ƚ etij?
1CO 6:20 Qe ekheweli'ƚ hats tanaqha'yets pa' ajanyejeyi'ƚ. Qa hik ta'ƚijupi', weeki'ijha pe' esenitsi'ƚ qu' iwqinheti'ƚ pa' Intata.
1CO 7:1 Hane'ej qa' henfeli'ƚ e'm ka' ƚenq'ika'aƚyijii qu' atsfaakani'ƚij. Ƚe'wistax pa'qu' jukhewe' qu' hasu'uj netewhe'yei.
1CO 7:2 Qa nexkewetƚi'ij qu' nanawitjiƚi'ij ƚ'ese'n. Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' jukhewe' ewi'ƚƚe pe'qu' ƚewhe'yeeyi'ija qa efu iye qa ewi'ƚƚe iye pa'qu' ƚewhe'yeeyi'ija.
1CO 7:3 Pa'qu' jukhewe' naqsiimijkii pa' t'ejuyets pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa efu iye naqsiimijkii pa' t'ejuyets pa'qu' ƚewhe'ye'ye'.
1CO 7:4 Pe' efu hats nite' yatsat'axƚetij ƚ'ese'n, hats yatsat'axij pa'qu' ƚewhe'ye'ye'. Hik ƚunye'j iye pa'qu' jukhewe' hats nite' yatsat'axƚetij ƚ'ese'n hats yatsat'axij pe'qu' ƚewhe'ye'ye'.
1CO 7:5 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj not'oqowe'yiju'ƚ pa' hats t'ejuyets qu' ƚeqfenye'ji'ij pe' ƚewhe'ye' qa efu iye hik ƚunye'j iye hasu'uj not'oqowe'yiju'ƚ pa' t'ejuyets qu' ƚeqfenye'ji'ij pa' ƚewhe'ye'. Qa qu' nana'l pa'qu' ƚahats'i'ij qu' week ƚexkeli'ij qu' ƚ'aje'ƚi'ij qu'nte' qape' eku'n wetju'ƚ qe qa naftsin eku'n qu' niyiniiha pa' Intata, ma' qa' ink'aye'ƚe qa' qape' wetju'ƚ iye, qe qu' ƚ'aje'ƚi'ij qu'nte' qape' eku'n wetju'ƚ, ma' qa pa' Satanás qa'nte' najaajini'i'ƚ qu' nata'ƚets in nite' e'weju'ƚi'ƚiju'ƚ pa' uƚ'ax.
1CO 7:6 Qa aka'an in hit'iƚij ewets nite' ikji' qu' hik aka' aqsiiƚijkii, pekhewe'ƚe qu' nisu'un qa' naqsiijkii.
1CO 7:7 Qi in hisu'untax qu' hik ejunyejeyi'iƚ ka' yijunye'j, qa nite'ƚe ƚunyejei wetju'ƚ pe' jiyeƚisij pa' Intata week ewiƚei inekhewel.
1CO 7:8 Qa pe' mente' tewhe'yei qa pe' wikiihalei iye hit'ijets ƚe'wistax qu' hik ƚunyejeye' aka' yijunye'j.
1CO 7:9 Qa qu' nite' e'weju'ƚi'iju'ƚ qu' hame' pe'qu' a'qapi'i qa' ewhe'yei, qe les ƚe'wis in ƚ'ewhe'yei qa nite' hik ƚunye'j in hik ejunye'j qu' iwujkin in ƚisu'untax qu' manawitji'iƚ pe'ye'.
1CO 7:10 Pekhewe' hats tewhe'yei qu' hit'ijets aka'an, nite' ta'ƚƚe yiwets qu' hit'ij, qe hakha' ta'ƚets yijat'ij hik hakha' ha' Yatsat'ets'inij: pe' efuts hasu'uj nukinkii pa'qu' ƚewhe'ye'ye', hasu'uj nenweqleyu'.
1CO 7:11 Qa qu'ƚe nukinkii pa'qu' ƚewhe'ye'ye' niweqleyu'ƚe, qa hasu'uj qu' nowo'oikii iye pe'ye' iye ƚewhe'ye'ye', ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ yijat'ij pa'qu' ƚewhe'ye'ye'. Qa pa'qu' jukhewe' hik ƚunye'j iye hasu'uj nili'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye'.
1CO 7:12 Na'l iye ke' tseqfelinhe'yu'uƚij e'm, nite' yittaxij yiwets pa' Yatsat'ax'inij qa yakha'ƚe in humti qu' natsathen. Qu' nana'l pa'qu' jukhewe' hats yijayaanija ha' Jesús qa pekhe'ƚe qu' ƚewhe'ye'ye' qa nite' yijayan ha' Jesús, pe' efu qa nite'ƚe yisu'un qu' nili'ij pa' ƚewhe'ye', ma' qa pa' jukhew qa' hasu'uj nili'ij, hasu'uj neweqle'eƚ.
1CO 7:13 Qa pe'qu' efuye' qu' hats nijayanija ha' Jesús qa pakha'ƚe qu' ƚewhe'ye'ye' qa nite' yijayan ha' Jesús, pa' jukhew qa nite'ƚe yisu'un qu' nili'ij pe' ƚewhe'ye', qa pe' efu qa' hasu'uj nili'ij, hasu'uj neweqle'eƚ.
1CO 7:14 Qe pa'qu' jukhewe' in nite' yijayantax ha' Jesús qa hikƚe ƚunye'j qu' netnekumhi'yi' qe pe' ƚewhe'ye' yijayan ha' Jesús qa nite'ƚe yatsat'axij pa' Intata pa' jukhew. Qa pe'qu' efuye' in nite' yijayantax ha' Jesús qa hikƚe ƚunye'j iye qu' netnekumhi'yi' qe pa' ƚewhe'ye' yijayan ha' Jesús qa nite'ƚe yatsat'axij pa' Intata pe' efu. Qe qu' nite' hik aka' ƚunye'je', pe' ƚelits qekha nite' natsat'etsetaxij pa' Intata qa ha'neƚi'ij qa hats yatsat'etsij.
1CO 7:15 Pa' witiwhe'ye' i'nƚi'i pe' witiwhe'ye' nite' yijayan ha' Jesús in qi'ija in yisu'un qu' neweqle, qa' hasu'uj nenyejinju' i'nƚi'i qu' hasu'uj amani'ijup. Qa aka'an in ƚunye'jkii qa pa' witiwhe'ye' i'nƚi'i pe' witiwhe'ye' yijayan ha' Jesús qa hats nite' tenek'enhe'yipji' pa' witiwhe'yeye'j, qe pa' Intata yisu'un qu' ham peeyi'ijkii.
1CO 7:16 Efu, yijayan ha' Jesús, nite' ƚenikfe'lets pa' ewhe'ye' me tek'enets hatse' ha' Jesús qu' nata'ƚ ewets. Qa jukhew iye hik ƚunye'j, nite' ƚenikfe'lets pe' ewhe'ye' me tek'enets hatse' ha' Jesús qu' nata'ƚ ewets.
1CO 7:17 Pakhap iye qu' hit'iƚij ewets, week ewiƚei ekheweli'ƚ hats yijayan ha' Yatsat'ax'inij, aqsiiƚijkii pakha' hats t'eku'mi'ƚij eiji'kii pa' Intata qu' aqsiiƚijkii hikpa' taya'yi'ƚij ei. Hik aka' hijatshenji'jij he' week hats yijayaanija ha' Jesús i'ni' ek hekhewep witsetits.
1CO 7:18 Qu' nana'l pa'qu' hats net'ekumiiji' pa' Intata qa hatsƚe yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qa' hasu'uj nisu'un qu' nat'intaxkii. Qa qu' nana'l pa'qu' hats net'ekumiiji' pa' Intata qa nite'ƚe yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qa hasu'uj nisu'un qu' naqsiijkii.
1CO 7:19 Inye'jƚu' pakha' qu' hats naqsi'jtaxijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa inye'jƚu' iye pakha' qu' mexente' naqsi'jetaxijkii kakha'an, qe pa' les ƚe'wis yijat'ij pakha'an, qu' jintek'enets pa' Intata.
1CO 7:20 Week ewiƚei ekheweli'ƚ in i'nk'a t'eku'miiji' pa' Intata qa hasu'uj qu' ili'iƚij pa'qu' hayiits aqsiiƚijkii ƚ'ithayiki'iƚ.
1CO 7:21 Qu' e'witƚinek'e in i'nk'a t'eku'm eiji' pa' Intata, hasu'uj natawje'meten, qa qu' nana'l pa'qu' ƚeke'ye' qu' natsjiƚinfik'i qa hikpa' iwq'axinij qu' aqsiijkii.
1CO 7:22 Qe pa'qu' witƚinek'e in i'nk'a t'eku'miiji' pa' Yatsat'ax'inij, pakha'an in witƚinek mexe nite' tenek'enhe'yipji' ha' Yatsat'ax'inij. Qa hik ƚunye'j iye na'aj nite' witƚinektax in i'nk'a t'eku'miiji' ha' Yatsat'ax'inij, pakha'an qa hats witƚinek tenek'enhe'yipji' ha' Cristo.
1CO 7:23 Ekheweli'ƚ hats tanaqha'yets pa' ajanyejeyi'ƚ, qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj ƚeƚinheyi'iƚ ej ene' jukhew.
1CO 7:24 Yejefets, week ewiƚei ekheweli'ƚ ni'iƚijijupha pa' Intata qu' hasu'uj ili'iƚij pa'qu' hayiits aqsiiƚijkii ƚ'ithayiki'iƚ.
1CO 7:25 Pakhap iye, pekhewe' mexente' tewhe'yei, ham wi'tlijeye' qu' net'ejuyets qu' nata'ƚets ha' Yatsat'ax'inij qa hisu'unƚe qu' hit'ijets kakha' humti, qa ƚeke' qu' umti'iƚ qu' yijaayi'ija qe tsikfe'lets ha' Yatsat'ax'inij in tseƚisij pa' ƚeqi'fenkeye'j.
1CO 7:26 Yakha' humti ene' neƚutsji' in mexe iwe'me't jutsitets qa les ƚe'wis qu' mexe amaneye'ƚe eku'ni'ƚij pa' hats ejunyejeyi'ƚ.
1CO 7:27 Pa'qu' hats netewhe'yei, hasu'uj nenweqleyu'. Qa pa'qu' mexe ham ƚewhe'ye'ye' qa hasu'uj nowo eku'niikii.
1CO 7:28 Qu' ewhe'yei nite' uƚ'ax. Qa pe'qu' inanyi'ye' qu' netewhe'yei nite' uƚ'ax. Qa lesƚe, qa hik aka'ƚe tsexkewettaxiƚij ewets.
1CO 7:29 Yejefets, aka' tseqitijineyu'uƚij ewetsha aka'an: hats nite' qi pa' ja'maneyij inqeneƚu. Pekhewe' hats tewhe'yei hik ƚunyejeye' qu' mexe hamitsi'im.
1CO 7:30 Pekhewe' qu' napju' hatse' hik ƚunyejeye' qu' nite' nape'ju', qa pe'qu' qi qu' ƚe'sitsi'imkii hik ƚunyejeye' qu' nite' ƚe'sitsi'imkii, qa pe'qu' nataqha'yets pe'ye' hik ƚunyejeye' qu' nite' natsat'etsi'ij.
1CO 7:31 Pekhewe' yiwq'axinij pe'ye' ha'ne sehe' epji' hik ƚunyejeye' qu' nite' niwq'axineƚi'ij qe yaftsin ha' Yatsat'ax'inij, qe ha'ne sehe' nite' amanij hatse' aka' ƚunye'j.
1CO 7:32 Hisu'untax qu' hame' pa'qu' qi qu' natawje'meteni'ƚ. Na'aj ham ƚewhe'ye'ye' uja'xƚe in yijamti'ets pe' wekwek t'ejuyets ha' Yatsat'ax'inij qa pa'qu' ni'sinhetij iye ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 7:33 Qa na'ajƚe hats tewhe'yei qa yijamti'etsek pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa pa'qu' ni'sinheti'mkii pe'qu' ƚewhe'ye'ye',
1CO 7:34 ma' qa pa' ƚaqjamtikineye'jkii qa olotsiiji' yeqet'etsju'kii. Ne'ej efu ham ƚewhe'ye'ye' qa ne'ej mexe inanyi', uja'xƚe in yijamti'ets pe' wekwek t'ejuyets ha' Yatsat'ax'inij hats'inha qa nite' yaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' in t'ejuyets pe' ƚ'esenits qa in t'ejuyets pe' ƚaqjamtikineyejeikii. Qa ne'ejƚe hats tewhe'yei qa yijamti'etsek pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa pa'qu' ni'sinheti'mkii pe'qu' ƚewhe'ye'ye'.
1CO 7:35 Hit'iƚij ewets ekewe'en qe qa' k'efeni'ƚ. Nite' hit'iƚij ewets qu' hasu'uj ewhe'ye'yi'ƚ. Ewi'ƚƚe in hisu'un qu' aqsiiƚijkii pa'qu' les ƚe'wise', ma' qa' les i'thayi'metsitsi'iƚii ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 7:36 Pa'qu' jukhewe' in na'l pe'qu' hats neniwjutsiqeni'ƚ wetju'ƚ, qa in hats week yumti enewe' wetsjuk qu' les ƚe'wise' qu' yape netewhe'yeiju' in hats ƚeke' pekhe'en pa' ƚilanye'j qu' netewhe'yei, qa' netewhe'yeiju', nite' uƚ'ax.
1CO 7:37 Pa'qu' jukhewe' in na'l pe'qu' hats neniwjutsiqeni'ƚ wetju'ƚ, qa in t'uniju'ƚ qa yumti qu' les ƚe'wise'ju' qu' mexente' ƚewheyeye'eku'nij, qa ƚe'wisijupi' iye, nite' witwuƚ'ax.
1CO 7:38 Ye'ehe, pekhewe' yisu'un in tewhe'yeiju' ƚe'wisijupi', qa pekhewe' yisu'un qu' mexente' netewhe'ye'ye' eku'nju' les ƚe'wisijupi'.
1CO 7:39 Pe' efu hik ƚunye'j qu' newet-sifinets pa' ƚewhe'ye' in mexe iƚa'x pakha'an. Qa qu' nawa'mƚe pa' ƚewhe'ye', ma' qa hats ƚeke' qu' nowo'oikii iye pa'qu' i'nk'a ƚewhe'ye'yi'ij iye, qa hasu'ujƚe nit'ij ne' nite' yijayan ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 7:40 Qa yakha'ƚe qa humti qu' les ƚe'wisi'imkii qu'nte' netewhe'ye'ye' iye pe'qu' wikiihale'ye'. Aka'an humti qu' nata'ƚets pa' Intata ƚeqe Espíritu qa hit'ij.
1CO 8:1 Hane'ej qa pakhap iye. In t'ejuyets na'aj tenekui talanheti'yifi ne'ej witeqsi'nq'alits, qa yijaa'ija in week jinikfe'lets aka'an. Qa lesƚe ƚe'wis qu' jinenikfelitets pa' witikfeliya'xkii in ƚeke' qu' naqsiijkii qu' jineniwqinhet, qa pakha'ƚe witeqsu'unka'x qa ƚeke' qu' naqsiijkiyek qu' jintiihinpha'm pekhewepe'.
1CO 8:2 Pa'qu' numti qu' nana'l ƚikfeliya'xe'ets pe'ye', pakha'an mexente' nikfe'lets aka' les ƚe'wistax qek nenikfe'lets.
1CO 8:3 Qa pakha' qu' nisu'un pa' Intata, qa pa' Intata qa nikfe'lij pakha'an.
1CO 8:4 Ma' hayits, hane'ej qa' jinamets iye in t'ejuyets qu' jinteƚuj pa' ƚ'ese'n pe' talanheti'yifi pe' witeqsi'nq'alits. Inekhewel jinikfee'letsha in haamija pa'qu' ƚeke'ye' pekhewe' witeqsi'nq'alits, qa jinikfee'letsha iye in na'l pa' ewi'ƚƚe in Dios. Ham iye pe'ye' iye.
1CO 8:5 Qe in yemjeetax in olotstax wenit'ijets dios qa wenit'ijets iye yatsat'axyij qa tumtaxtiitax qu' na'nji' ha'ne wa's qa ha'ne week sehe' ipji' iye,
1CO 8:6 qa inekhewelƚe qa jinikfe'lets in ewi'ƚƚe pa' Dioosija, hikpa' Intata, qa hik pakha' iye ji'ƚiyijup. Qa na'l iye ha' ewi'ƚƚe in Yatsat'ets'inij, hikha' Jesucristo, hikha' yaqsiijkii pa'aj ene' week, qa hikha' iye jiyeƚisij pe' iniƚii.
1CO 8:7 Qa nite'ƚe je'week qu' jinenikfe'lets aka'an, qe na'l pe' mexe amaneyijkii pekhewe' witeqsi'nq'alits, qa in tuj pe' ƚ'esenits testiiji'jij pe' witeqsi'nq'alits, qa pe' ƚatawjets in mente' t'units qa yoksi'wen in yumti qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax, ma' qa itawje'met.
1CO 8:8 Qa nite'ƚe ta'ƚets pa'qu' jinteƚuj qu' jinisu'un pa' Intata, qe nite' ta'ƚets qu' les jinisu'un qu' jinteƚuj, qa nite' jiyuten iye qu'nte' jinteƚuje'.
1CO 8:9 Qa ekheweli'ƚ in hats ƚenikfe'li'ƚets in week ƚeke' pa'qu' jinteƚuj, qa hasu'ujƚe qu'nte' enkewet'i'iƚijets aka'an pekhewe' mexe nite' t'unitsij in yijayan pa' Intata qu' hik ƚunye'je' qu' ƚalanki'yi'ifi ute.
1CO 8:10 Qe pa'qu' mexente' net'uni'ijha qu' ne'wenetsji' pa'qu' ƚenku'wet'i'ij pekhewe' talanheti'yifikii pe' witeqsi'nq'alits, akha' in hats ƚenikfe'lets in week ƚeke' pa'qu' jinteƚuj, ¿me nite' nekuyujiijek in yemjeetax in yumti qu' nite' ƚeke'ye' qu' jinteƚuj pekhewe' talanheti'yifikii pe' witeqsi'nq'alits?
1CO 8:11 Ma' qa pa' ikfeliya'xets in weekƚe ƚeke' pa'qu' jinteƚuj qa' hikpa' qu' nata'ƚets qu' uƚ'axe'ju' pa' ejefe'epji' pa' Intata mente' t'uunijha in yijayan, hikpa' wa'mifi iye pa'aj ha' Cristo,
1CO 8:12 qe qu' aqsiimijkii pa'qu' uƚ'axe' pa'qu' ejefeyi'ipji' pa' Intata qa ƚawtshetenij iye pa' yoksi'wen mexe nite' t'un, ma' qa hats ƚaqsiimijkii iye pa' uƚ'ax ha' Cristo.
1CO 8:13 Qa hik ta'ƚijupi' qu' nata'ƚets pa'qu' netnekui in hiwuƚ'enhetju' pa'qu' yejefeyi'ipji' ha' Cristo, ma' qa' hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' hetuj ƚ'ese'ne' pekhewe' talanheti'yifi pe' witeqsi'nq'alits, hats'inha qa'nte' haqsijineni'ijkii pa' uƚ'ax pa'qu' yejefeyi'ipji' ha' Cristo.
1CO 9:1 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in yakha' ham pa'qu' natsat'axyipji' ene' jukhew? ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in yakha' ya'apostol? ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets in hi'wen ha' Jesús Yatsat'ax'inij? ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets ka' yithayijkit in hikka' ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Jesús?
1CO 9:2 Qe qu' nittaxijets pekhewepe' qu' nite' ya'apostole', qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚenikfe'li'ƚets in ya'apostol qe ekheweli'ƚ e'jutsiqetsi'ƚij in ƚeqe apostolyij ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 9:3 Aka' qu' netweiye'miju'ƚ pekhewe' qi in tsejeƚtaxijijupkii in ya'apostol, aka'an:
1CO 9:4 Yekheweli'ƚ in ya'apostolitsi'ƚ, ¿me nite' ƚenexkeli'ƚij ye'm pa'qu' heyesti'yi'ƚij qu' hetuji'ƚ qa pa'qu' nek'iya'aƚji' iye?
1CO 9:5 ¿Me nite' ƚenexkeli'ƚij ye'm iye qu' yijts'eyek'i'iƚ pe'qu' yiwhe'ye'tsi'iƚ yijayan ha' Cristo na'aj haki'ƚji', in ƚunyejeyek hekhewep apóstoles qa he' ƚek'injats ha' Yatsat'ax'inij qa ha' Cefas iye (Pedro)?
1CO 9:6 ¿Ye' me i'nƚi'i qu' yujaxeƚi'iƚ ha' Bernabé qu' nite' ƚenexke'yi'iƚij ye'm qu'nte' he'yithayi'yi'iƚiikii pa'qu' hetuji'ƚ?
1CO 9:7 ¿Pa'n i'ni' pa'qu' oq'opheƚinetsi'le' qu' nijaninƚe pe'qu' ƚaqatse' qa ƚewekwekits iye? ¿Ƚekpa' we'nq'en qa'nte' netuje' pe'qu' ƚ'enheye'ju'? ¿Ƚekpa' yejeƚ pe'qu' kots'etetse' qa'nte' niyayeji' ƚeqeƚ'iye' pe' kots'etets?
1CO 9:8 Hasu'uj umti'iƚ qu' wit'anyejeye'ƚe ekewe'en, ¿qe me nite' hik aka' yit'ij ke' ƚe'lijei pa' Intata tisij pa'aj pa' Moises'ik'i (ley)?
1CO 9:9 Qe ka' ley yika'ajji' pa'aj pa' Moises'ik'i yit'ij: —Nite' ƚeke' qu' it'onijji' pe'ye' ƚeji' pa'qu' wakkaye' in mexe ƚ'ithayi'yij qu' eniwqhaf'itju' pe' trigo ƚ'ajits.— ¿Me ƚumti'iƚ pa' Intata qu' nijamti'ijets ne' wakka aka'an in yit'ij pa'aj?
1CO 9:10 ¿Ye' me inekhewel yijamti'ij inwets aka'an? Ehe, inekhewel yijamti'ij inwets, qe pa'qu' nefuƚ'ut pa'qu' witwenq'enhewet'e qa' nefuƚ'ut qe wetjumti'ijets pe'ye', qa pa'qu' neniwqhaf'itju' ne'ej trigo ƚ'ajits qa' neniwqhaf'itju' qe wetjumti'ijets pa'qu' netesti'yij.
1CO 9:11 Qa hik ƚunye'j yekheweli'ƚ in heni'ƚju' pe' ƚoi pe' atawjetsi'ƚji', ¿me nite' ekheweltaxi'ƚ pe' hetjumti'iƚijets pa'qu' yaqi'i'ƚ qa pe'qu' yiwekwekitsi'i'ƚ iye?
1CO 9:12 Qu' nana'l pekhewepe' in nifel ke' Intata ƚe'lijei in testi'yij in ƚeke' qu' niyiniƚij ewets pe'ye', hats ƚe'wisijupi', qa lesƚe in ƚe'wistaajupi' yekheweli'ƚ qu' nek'iyini'ƚij ewetskii eke' wekwek. Qa nite'ƚe hanatkini'ƚ aka'an qu' nek'iyini'ƚij ewets pe'ye'. Yekheweli'ƚ he'nt'unhetƚi'iƚiju'ƚ in hamitstaxi'ƚ ye'm eke' wekwek qe nite' hisu'uni'ƚ pa'qu' nenyejinju' ekewe' ƚe'lijei ha' Cristo t'ejuyets qu' jiniƚin.
1CO 9:13 Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' t'ithayi'yifi ne' qi ƚe'lijtsitjii ne' judío hik nekhe' ta'ƚijets pa'qu' netuj, qa pekhewe' yithayiki ek pe' inqa'metets qa pe' witqats iye in testi'yij pa' Intata, qa hikpe' qa testiyijek ƚapk'as na'aj ƚ'ese'n na'aj inqa'met'ik'i qa i'nƚi'i qe witqats.
1CO 9:14 Qa hik ƚunye'j ha' Yatsat'ax'inij in inaqyaji'ij pakha' qu' nenfel eke' ƚe'sits ƚe'lijei, qu' hik kekhewe'ye' qu' nata'ƚijets pa'qu' netuj qa ƚewekwekitse' iye.
1CO 9:15 Qa nite'ƚe hanatkin aka'an qu' nek'iyini'ƚij ewetskii pe'ye'. Qa hane'ej in he'nq'ika'aƚij ei ekewe'en nite' ikji' qu' nek'iyini'ƚij ei qu' hik aka' eqfenyejeyi'iƚyij. Les in ƚe'wistaxju' qu' hawa'm aje'eƚ in mexe ham pa'qu' natsq'ayinij aka' yijunye'j in ham pa'qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' nata'ƚets in henfeli'ƚ e'm eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús.
1CO 9:16 Qe in henfel kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei, nite' ƚeke' qu' heniwqinhet, qe he'yithayinenhetiiƚi'ij ekewe'en. Qa ¡ya'ha'nus yijaat'ij qu' nite' henfele' kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei!
1CO 9:17 Qe qu' yakhaayi'ija qu' hisu'un qu' haqsiijkii, qa na'l pa'qu' yinisit'e'. Qa qu' nite'ƚe hisu'une'tax qu' haqsiijkii qa haqsi'jƚi'ijkii, ma' qa hats ta'ƚƚe'ets in haiyajaxti'yijets.
1CO 9:18 Qa in yakhaa'ija in hisu'un qu' haqsiijkii, ¿qa ƚekpa' yinisit? Kakha' yinisit kakha'an in henfel ke' ƚe'sits witlijei qa nite' hanatkin aka' ƚeke'tax qu' hanatkin, qu' nek'iyiniikii pe'ye' yiwekwekitse' qa pa'qu' hetuj iye.
1CO 9:19 Qe in hamtax pa'qu' ƚeƚinek'eyij ene' week, qa hikƚe yijunyejeyets ene' week qu' ye'witƚinek'e qe qa' les olotse' pe'qu' natsaxij qu' nijayan iye ha' Cristo.
1CO 9:20 In ha'nji'teje'm ne' judío qa hojonketik'i ka' ƚunyejei in judío qe qa' nana'l pe'qu' natsaxij judiol qu' nijayan ha' Cristo. Qa in ha'nji'teje'm ne' judiol yumti qu' namii na' wa's qu' naqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qa hojonketik'i ka' ƚunyejei nekhewe'en. Yemjeetax in nite' humtitax aka' yumti nekhewe'en, qe qa' nana'l pe'qu' natsaxij judiol qu' nijayan ha' Cristo.
1CO 9:21 In ha'nji'teje'm ne' nite' judío hamitsi'm ke' Moisés ƚe'lijei (ley), qa hojonketik'i iye ka' ƚunyejei in hamitsi'm ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qe qa' nana'l pe'qu' natsaxij nite' judiol qu' nijayan iye ha' Cristo. Yemjeetax in nite' hamtax ye'm ka' ƚeqe ley pa' Intata, qe ka' ƚeqe ley ha' Cristo hik kakha' ha'nji'teje'm.
1CO 9:22 Qa in ha'nji'teje'm ne' mexe nite' t'unitsijha in tek'enets ha' Jesús, qa hojonketik'i ka' ƚunyejei in mexe nite' t'unitsij qe qa' ƚeke'ye' qu' hi'fen. Week hojonketik'i ne' pekhelji'kii qe qa' ƚeke'ye' qu' iƚiye' pe'qu' uja'xe'.
1CO 9:23 Qa week ekewe'en haqsiijkii qe ta'ƚets kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei, hats'inha qu' ha'nji'ij ji'teje'mek hatse' pa' witiƚijii.
1CO 9:24 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets ne'ej wa'nq'an in week wekuma'x, qa ewi'ƚƚe na'aj naxij qa testii? Qa hik ta'ƚijupi' me'nt'unheti'ƚha qu' mekumaxi'ƚ qa' nana'l pa'qu' enisit'i'iƚ qu' ani'ƚ.
1CO 9:25 Week ne'ej we'nijatshen wanaqsijji'ijup qe qi qu' nekuma'x qu' nawa'nq'an week nite' t'eku'mets pe'qu' nenikfe'lets qu' niwuƚ'enhet. Wanaqsiijija qe yisu'un qu' nat'an qa' netesti'yij pa' ƚaja' in t'an najak ƚesejets k'oiji' wenit'iji', qa nite'ƚe pakhaa'ij qu' nana'l. Qa inekhewelƚe pa' innisit qa nite' yili'ij yijat'ij pa' ƚunye'j.
1CO 9:26 Qa hik ta'ƚijupi' yakha' in hekuma'x, nite' hik yijunye'j na'aj ham pa'qu' ƚ'axka'theye'. Qa nite' iye hik yijunye'j in hawatlan na'aj witq'ijtsunene'k in pekhel yilanji'kii qe we'nijatshen,
1CO 9:27 qe hik yijunye'j yijat'ij qu' hiwu'mik'ikii ha'ne yese'n in hitani'then qe qa' naqsiijkii pa' yisu'un pa' yitawe'j hats'inha in hats olots he' henfeli'm ke' Intata ƚe'lijei qa' nite' ya'mane'fik'i pe' wa'nq'an.
1CO 10:1 Yejefets, hisu'untax qu' hasu'uj antapi'iƚik'i in week pa'aj pe' inaqwa'mhitsik'i in ƚeq'eneƚeya'xijkii pe' wasi', qa week yijawe'j ji'teje'm iye pa' qi iweli' ƚii Rojo.
1CO 10:2 Qa week pekhewe'en hik ƚunyejei qu' nempulijijju' pe' wasi' qa pa' qi iweli' qe qa' nijayanik'ikii pa' Moisés.
1CO 10:3 Qa weekij iye in tuj pe' ta'ƚiipha'm pa' Intata.
1CO 10:4 Qa weekij iye in iya'ji' pa' tisij pa' Intata, qe iya'ji' pa' iweli' ta'ƚji'teje'm pe' ute t'ekumiiji' pa' Intata hikpe' hik ƚunye'j qu' nite' nitone'kii pa'aj. Qa pe' ute qa hikha' ha' Cristo.
1CO 10:5 Qa yaqamƚi'ij qu' weeke' in nite' yi'sinheti'mkii pa' Intata pekhewe'en, qa hik ta'ƚijupi' in yaqaamij qu' week amaneyi'i' pe' ƚenutsik'i pa' yisƚaxkii sehe' ham i'ni'i'.
1CO 10:6 Week ekewe' ƚunyejeikii pa'aj jiyikfelittaxets pa'qu' injunyejeye'kii hats'inha qu' hasu'uj injunyejeyi'iju'ƚ pakha'aj pekhewe'en in wekwekƚe pe' yisu'un uƚ'ets.
1CO 10:7 Hasu'uj iyini'ƚii pe' witeqsi'nq'alits in ƚunyejeyek pa'aj pe' uja'x pekhewe'en. Ke' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei yit'ij: —Na' witset i'nju'kii qa tekju' qa iya'ju' iye, qa in niipha'mkii qa qi in t'otoi pekhel ƚeq'inyejeikii uƚ'ets.—
1CO 10:8 Hasu'uj iye jiwanawitji'ijju'kii i'nesenits in ƚunyejeyek pa'aj pe' uja'x pekhewe'en in wanawitji'ijju'kii pa'aj ƚ'esenits, ma' qa pa' ewi'ƚ neƚu qa yamets pe' wa'm veintitrés mil (23.000).
1CO 10:9 Hasu'uj iye jitajaajin pa' Yatsat'ax'inij in ƚunyejeyek pa'aj pe' uja'x pekhewe'en in yijaajintax, ma' qa naq'axijju' in nikfe'jju' pe' q'oiq'oyits pa'aj.
1CO 10:10 Hasu'uj iye uƚ'ax i'nlijeye'ets pa' Intata qe hik ƚunyejei iye pa'aj pe' uja'x pekhewe'en qa nilanju' iye pa'aj pa' ƚaqa ángel pa' Intata.
1CO 10:11 Week ekewe' ƚunyejeikii pa'aj jiyikfelittaxets pa'qu' injunyejeye'kii, qa in we'nika'ajji' qe qa' ji'nijatshen, inekhewel in hats ju'un ji'teje'm pe' teke'lenju' neƚuts.
1CO 10:12 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu' numti qu' hats t'uni' iju'ƚha qu' nite' naqsi'ji'ijkii pa' uƚ'ax, nejeƚiju'ƚha hasu'uj qu' nanamju'.
1CO 10:13 Pe' witaqjaajinkeyejeyi'ƚ ej hik ƚunyejei iye pe' ƚanjaajinkeyejei pekhewep. Qa pa' Intata in yijaa'ija pa'qu' nit'ij qa pa'qu' naqsiijkii iye, qa hik ta'ƚijupi' qu' nite' nenwejini'iƚ ewets qu' les nat'ani' pa' e'weju'ƚi'ƚiju'ƚ pe' witaqjaajinkeyejei. Qa qu' nanamtaxi'ƚ ewets pa'qu' witaqjaajinkeyeje' qa pa' Intata qa nethiniƚij pa'qu' ikheyiji'iƚ qu' ilati'ƚik'ui.
1CO 10:14 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, ilati'ƚik'uiha pa' wit'iyinheyejets pe' witeqsi'nq'alits.
1CO 10:15 Ekheweli'ƚ ƚenikfeli'ƚkii. Jeƚi'ƚik'uiha aka' qu' hit'iƚij ewets.
1CO 10:16 In ji'ya'ji' na'aj Santa Cena qa jitit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, ¿me nite' hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ jina'niji' in ji'ya'ji' pe' ƚ'athits ha' Cristo? Qa in jiteƚuj iye na'aj tanapk'asitju' pan, ¿me nite' hik ƚunye'j iye qu' ewi'ƚ jina'niji' pa' ƚ'ese'n ha' Cristo?
1CO 10:17 Na'l pa' ewi'ƚƚe in pan hikpa' ewi'ƚ ju'uniji', qa hik ta'ƚijupi' in jo'lotstax yemjee qa ewi'ƚƚe pa' i'nese'n, qe je'weekji' in ewi'ƚ ju'uniji' in jiteƚuj pa' ewi'ƚƚe in pan.
1CO 10:18 Jeƚ qeku'ni'ƚek ka' ƚunyejei ne' Israel: pekhewe' tuj pe' inqa'metetsik'i testi'yij pa' Intata, pekhewe'en in tuj, ¿me nite' ewi'ƚ i'ni'ƚiji' pa' Intata? Ehe, ewi'ƚ i'ni'ƚiji'.
1CO 10:19 ¿Pa'n ikji'ha aka' hit'ij? ¿Me ikji' qu' nana'li'm ƚiƚa'xe' pe' witeqsi'nq'alits? ¿Ye' me ikji' iye pe' witqats testi'yij pekhewe' witeqsi'nq'alits qu' nana'l pa'qu' ne'weju'ƚij?
1CO 10:20 Nite'. Nite' ikji' aka'an. Aka' ikji' yijat'ij pekhewe' tisji'ij pe' witeqsi'nq'alits, inwo'metetsƚe pe' tisji'jij qa nite' pa' Intata qu' netisij. Qa nite' hisu'un qu' ejuwaikali'iƚij pe' inwo'metets.
1CO 10:21 Nite' ƚeke' qu' iya'aƚji' pa' t'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij qa' iya'aƚji' iye pa' t'ejuyets pe' inwo'metets. Nite' ƚeke' iye qu' etuji'ƚ pa' t'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij qa' etuji'ƚ iye pe' t'ejuyets pe' inwo'metets.
1CO 10:22 ¿Ye' me jiwo'oi qu' jintawakaninkii pa' Yatsat'ax'inij? ¿Me les jit'anipji' qu' jet'unitse' pakha'an?
1CO 10:23 Week ƚeke' pa'qu' jintaqsiijkii qu' jintesu'un, qa nite'ƚe week qu' ƚe'sitse'. Week ƚeke' pa'qu' jintaqsiijkii, qa nite'ƚe week qu' ƚeke'ye' qu' jiniihinijpha'm in jitajayan pa' Intata.
1CO 10:24 Hasu'uj pa'qu' ewi'ƚe'ƚe qu' natjamti ƚetets. Nijamti'ets yijat'ij pekhewep.
1CO 10:25 Ƚuji'ƚ week pekhewe' te'ninei pe' ƚ'esenitjii, qa hasu'uj anfaakani'ƚij me talanheti'yifi pakha'aj pe' witeqsi'nq'alits hats'inha qa' nite' atawe'je'etskii qa' nikesimen pa' atawe'j.
1CO 10:26 Qe ka' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Pa' Yatsat'ax'inij yatsat'axij ha'ne week sehe' epji' qa week pe' i'nipji' hane'en.—
1CO 10:27 Qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' nite' tek'enets ha' Jesús qu' nisu'un qu' eki'ƚi'ju' pe'qu' ƚetsi'ye', qa akha' qa ƚisu'un qu' ijayanii pe'qu' ƚetsi'ye', week ƚuj pe'qu' neƚisij qa hasu'ujƚe anfaakanij pa'n ta'ƚiji' pe' ƚaqats, hats'inha qa' nite' atawe'je'etskii qa' nikesimen pa' atawe'j.
1CO 10:28 Qa qu' nana'l pa'qu' nit'ij ewets: —Aka'an ƚ'ese'n hats yojo'oj in testi'yij ne' witeqsi'nq'alits,— ma' qa hasu'uj ƚuj, hats'inha qa'nte' nitawjemetene' pa' yit'ij ewets aka'an, hats'inha iye qa' nite' atawe'je'etskii qa' nikesimen pa' atawe'j, qe pa' Yatsat'ax'inij yatsat'axij ha'ne week sehe' epji' qa week pe' i'nipji' hane'en.
1CO 10:29 Nite' k'iyet'ej in ikesimen pa' atawe'j qe pa' nite' ikesimen yijat'ij pa' ƚatawe'j hikpa' k'iyetij. Qe ¿inhats'ek qu' netitijitiyijets qu' uƚ'axe' pa' yijunye'j qu' nata'ƚets pakha' nite' ikesimen pa' ƚatawe'j?
1CO 10:30 Qu' nek'iyinipji' qa' hit'ij ƚe'wisij pa' Intata pa' tseƚisij qu' hetuj, qa ¿inhats'ek qu' nenit'ij yiwets qu' yuƚ'axe' qu' nata'ƚets pakha' hetuj in hit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata?
1CO 10:31 Ekheweli'ƚ week pa'qu' etuji'ƚ, pa'qu' iya'aƚji' qa pa'qu' aqsiiƚijkii iye, ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii qu' net'ejuyets in ƚiwqinheti'ƚ pa' Intata.
1CO 10:32 Hasu'uj aqsiimijkii pa'qu' nenwu'mju' pe'ye' ne' judiol, i'nƚi'i ne' nite' judiol, qa i'nƚi'i ne' inejefetsipji' pa' Intata,
1CO 10:33 in yijunye'jek yakha' in ewi'ƚƚe in howo'ojii week na'aj haqsiijkii qu' ni'sinhetij ene' week. Qa nite' howo'oi pa'qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'unijupi', qe pe'qu' olotse' yijat'ij pa'qu' ni'sinhetij hats'inha qu' iƚiye'jeek.
1CO 11:1 Ojonketiƚik'i aka' yijunye'j qe ke'ek yakha' in hojonketik'i ka' ƚunye'j ha' Cristo.
1CO 11:2 Hewetfeli'ƚij e'm in qi in ƚe'wis in ƚaqsiiƚijkii in nite' ƚili'iƚij in ƚijamti'iƚyiikii qa nite' ƚanqami'ƚij iye in ƚaqsiiƚijkii kekhewe' hats k'ijatsheniƚij.
1CO 11:3 Qa hisu'un qu' enikfe'li'ƚetsha ha' Cristo in hikha' ƚejiƚa' week na'aj jukhew qu' netk'enets, qa na'aj jukhew qa hik na'aj ƚejiƚa'ek ne'ej ƚewhe'ye', qa pa' Intata qa hikpa' ƚejiƚa'ek ha' Cristo.
1CO 11:4 Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' jukhewe' qu' nit'onijju' pe'ye' ƚeiƚa' qu' nasinji' qu' niyin qa i'nƚi'i qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, pakha'an nite' yiwqinhet hakha' ƚejiƚatax.
1CO 11:5 Qa pekhe'ƚe efu qu' nite' nit'oneju' pa'qu' ƚeiƚa'ye' qu' nasinji' qu' niyin qa i'nƚi'i qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, pekhe'en qa nite' yiwqinhetek pa' ƚejiƚatax, ma' qa hik ƚunye'j qu' laaxaye' pa' ƚeiƚa'.
1CO 11:6 Qa qu'nte' nisu'une' qu' nit'onjo' ƚeiƚa' ne'ntusij. Qa qu' newepinƚi'ij qu' nitusijji' pe'qu' ƚ'ewkujitse' i'nƚi'i qu' laaxaye' qa' nit'onjo' pa'qu' ƚeiƚa'ye'.
1CO 11:7 Qa pa'qu' jukhewe' hasu'uj nit'onjo' pa'qu' ƚeiƚa'ye' qe ƚakha' hik ƚunye'j pa' ƚunye'j pa' Intata qa ƚakha' iye in qiji' qa wetjeyumtshenijupi' pa' Intata in qiji', qa efuƚe in qiji' qa wetjeyumtshenijupi' ek pa' jukhew in qiji'.
1CO 11:8 Qe pa' jukhew nite' ta'ƚets pa'aj pe'qu' efuye', qe pe' efu yijat'ij in ta'ƚets pa'aj pa' jukhew.
1CO 11:9 Qa nite' iye ta'ƚets pe'qu' efuye' in wanaqsiijkii pa'aj pa' jukhew, qe pa' jukhew yijat'ij hikpa' ta'ƚets in wanaqsiijkii pa'aj pe' efu.
1CO 11:10 Qa in ta'ƚijupi' aka'an qa ta'ƚijupi' iye pe' angelits pe'qu' efuye' ni'ntaafinju' ƚeiƚa' qa' jutsiqaxe' in ƚakha' yiwqinhetji'ha pa' tenek'enhe'yipji'.
1CO 11:11 Qa inekhewelƚe in jitajayan ha' Yatsat'ax'inij, pe'qu' efuye' nite' les t'anipji' qu' qiye'ji' pa'qu' jukhewe', qa hik ƚunye'j iye pa'qu' jukhewe' nite' les t'anipji' qu' qiye'ji' pe'qu' efuye'.
1CO 11:12 Qe hik ƚunye'j pe' efu in ta'ƚets pa'aj pa' jukhew, qa na'aj jukhew in nekfik'i qa ta'ƚetsek ne'ej efu, qa week ekewe'en ta'ƚets pa' Intata.
1CO 11:13 ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunye'je' aka'an? ¿Me ƚe'wisijupi' pe'qu' efuye' qu' nasinji' qu' niyin qa'nte' nit'oneju' pa'qu' ƚeiƚa'ye'? Nite' ƚe'wisijupi' aka'an.
1CO 11:14 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj jukhew ne'ej ƚ'ewkujits in yijetinju' qa yeqwepin?
1CO 11:15 Qa nikheƚi'ij efu in yijetinju' ne'ej ƚ'ewkujits qa qi'imji', qe ƚakha' testi'yij in ijetits ne'ej ƚ'ewkujits qe qa' netit'oyijju' ƚeiƚa'.
1CO 11:16 Qu' nana'l pa'qu' numti qu' hijanik'i aka' ƚunye'jkii nenikfelitets in ham iye pakhape' iye qu' injunyejeye', hik aka' week ƚunyejei nekhewep witlijtsitjiyitsii.
1CO 11:17 Hane'ej ekewe' qu' hit'iƚij ewets nite' ƚeke' qu' k'ewqinhetiƚijji' qe in ƚonot'axji'ij taxi'ƚij wetju'ƚ pa' Intata qa nite' ƚe'wis pa'qu' aqsi'jjiiƚijkii qe ƚaqsi'jjiiƚijkii pa' uƚ'ax.
1CO 11:18 Aka' yojo qu' hit'iƚij ewets aka'an: yakha' k'impi'ye'ej in ƚonot'axjiiƚij wetju'ƚ pa' Intata qa te' nite' anyejeijiiƚij wetju'ƚ ƚetqetheni'ƚ wetju'ƚkii, ƚammi'sƚe in humti qu' yijaayi'ija aka' ƚunye'jkii.
1CO 11:19 Qe les ƚe'wis qu' hik aka' ƚunye'je'kii, hats'inha qu' netwenhetii pekhewe' qu' nasinik'i pakha' yisu'un pa' Intata.
1CO 11:20 Qa hik ta'ƚijupi' qa ƚ'ekjiiƚju' qa ƚonot'axjiiƚ wetju'ƚ, hats nite' hik ƚunye'j qu' eki'ƚji' pa' ƚekujii pa'aj ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 11:21 Qe week ewiƚei yisu'un qu' aje'eƚ netek qa' nite' nonotkiyekii. Qa hik ta'ƚijupi' in uja'x pe' iyipkunju' qa pekhewepƚe qa yek'uwetju'.
1CO 11:22 ¿Me ham etsili'iƚ qu' eki'ƚi'ju' qa qu' iya'aƚiju' iye? ¿Ye' me ƚuteni'ƚ pekhewe' yijayan pa' Intata, qa qu' iwepinheti'ƚ wetju'ƚ iye pekhewe' ham yiwq'axine'? ¿Pa'n qu' hit'iƚij ei? ¿Me k'ewqinhetiƚijji'? Nite', aka'an nite' ƚeke' qu' k'ewqinhetiƚijji'.
1CO 11:23 Qe kekhewe' tseƚisij ha' Yatsat'ax'inij qa hik kekhewee'ija iye in k'ijatsheniƚij: pa' naja'xji' in te'ninei ha' Yatsat'ax'inij Jesús, t'eku'mi' pa' pan,
1CO 11:24 ma' qa in hats yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, qa napk'asitju' qa yit'ij: —Ƚuji'ƚ, hane'en hik ha'ne yese'n hane'en wetƚisƚetij qe ta'ƚi'ƚ ewets. Aqsi'ji'ƚijkii aka'an qa' anjamti'iƚyik'i.—
1CO 11:25 Qa hik ƚunye'j iye in hats yili'ijju' in tekju' qa t'eku'mi' pa' tok'o qa yit'ij: —Ha'ne i'nji' ha'ne tok'o hik enewe' yathits, qa hik ha'ne pa' ink'ayik wenit'ij. Aqsi'ji'ƚijkii aka'an qa' anjamti'iƚyik'i qa yamji'jets qu' iya'jiiƚji'.—
1CO 11:26 Qe week qa yamji'jets qu' etuji'ƚ pa' pan qa ƚ'iya'aƚji' iye pa' i'nji' pa' tok'o, ekheweli'ƚ ƚenfeli'ƚ in wa'm pa'aj ha' Yatsat'ax'inij, qa' amƚi'iƚijii qu' netpiltaxju' iye.
1CO 11:27 Pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i qu' efuye' qu' netuj pa' pan qa' niya'ji' iye pa' i'nji' pa' tok'o t'ejuyets ha' Yatsat'ax'inij qu' nite' ƚe'wisiiha pa' ƚatawe'j ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa hats wetwuƚ'enhetƚe'ets pa' ƚ'ese'n qa pe' ƚ'athits ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 11:28 Qa hik ta'ƚijupi' pe'qu' nenkuyu'uj pa' pan qa' niya'ji' iye pa' i'nji' pa' tok'o, yojo qu' natjamtii eku'nijupkiiha me ikesimen me i'nƚi'i qu' nite' nikesimene' pa' ƚatawe'j.
1CO 11:29 Qe pa'qu' netuj pa' pan qa' niya'ji' iye pa' i'nji' pa' tok'o qa nite'ƚe yumti in hats tuj pa' ƚ'ese'n qa iya'ji' iye pe' ƚ'athits ha' Yatsat'ax'inij, pakha'an hats ƚantanithenkeye'jƚe pa' tuj qa pa' iya'ji' iye.
1CO 11:30 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ in olots pe' nite' t'units qa pe' wanqaats'eju' iye, qa na'l iye pe' uja'x naxju'.
1CO 11:31 Qa qu' jintajamti eku'nijupkiiha me ikesimen me i'nƚi'i qu' nite' nikesimene' pa' intawe'j, ma' qekhante' jintatanithenheti'ye'tax.
1CO 11:32 Qa in jitatanithenhetiiƚe, ha' Yatsat'ax'inij hikha' jiyitanithen qa je'qfe'metets qe nite' yisu'un qu' jina'nji'teje'm pekhewe' tejeyu'mtshenhetii hatse' qa' namii pa' qi ƚawak pa' Intata.
1CO 11:33 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, qa ƚonot'axjiiƚij wetju'ƚ qu' eki'ƚju' qa' o'notkijiiƚijets pekhewep.
1CO 11:34 Qu' nana'l pa'qu' niyipkun netek eku'nii pe'qu' etsi'ye', hats'inha qa' ham nitanitheni'ij pa' Intata qu' nata'ƚets pa'qu' ƚeq'inye'je' in i'nji'teje'm pe' not'ax wetju'ƚ. Qa kekhewepƚe ƚatsfaakani'ƚij qa' hatse'ƚu'ye' qu' natsamtaxi'ƚ ei.
1CO 12:1 Yejefets, nite' hisu'un qu'nte' enikfe'li'iƚets in t'ejuyets pa' Espíritu Santo pe' jiyeƚisij qa ji'yiya'yij.
1CO 12:2 Ekheweli'ƚ ƚenikfee'liƚetsha in mexente' ƚ'ek'eni'ƚets pa' Intata, qa pakha'ƚe qu' ƚunye'je' in qi in ƚ'aqanhetiyiƚijkii in ƚijayani'ƚ pekhewe' witeqsi'nq'alits nite' iyet.
1CO 12:3 Hik ta'ƚijupi' in hisu'un qu' enikfe'li'ƚetsha in ham pa'qu' nit'ij qu' nata'ƚets pa' Intata ƚeqe Espíritu: —Uƚ'ax pa' Jesús.— Qa ham iye pa'qu' nit'ij: —Pa' Jesús hikpa' Yatsat'axyij,— qu'nte' nata'ƚe'ets pa' Espíritu Santo.
1CO 12:4 Olots pekhel ƚunyejeikii pe' jitestiyijju' qa ji'yiya'yij qa ewi'ƚƚe pa' ta'ƚets Espíritu.
1CO 12:5 Olots pekhel ƚunyejeikii qu' ji'nt'ithayiki qa ewi'ƚƚe ha' jit'ithayi'yi'm Yatsat'ax'inij.
1CO 12:6 Olots pekhel ƚunyejeikii ne'ej jite'wen ƚe'sits yaqsiijkii pa'qu' jukhewe' qa ewi'ƚƚe pa' Intata in ta'ƚets, hikpa' ewi'ƚƚe in week yaqsiijkii.
1CO 12:7 Qa weekƚe ewiƚei testi'yij qu' nethinkii in i'nji' pa' Espíritu Santo, ma' qa weteni'fenij wetju'ƚkii,
1CO 12:8 qe na'l pa'qu' netisij pa' Espíritu Santo qu' qi qu' nenikfe'lets pa'qu' nit'ij qa yasiinik'iha iye, qa pakhap qa tisijek pa' Espíritu Santo qu' qi qu' nenikfe'lets ke' Intata ƚe'lijei qa nifeli'm pekhewep.
1CO 12:9 Qa pakhap qa tisijek pa' Espíritu Santo in les qi in nite' yeqeku' pa' Intata, qa pakhap qa tisijek pa' Espíritu Santo qu' nit'unhet pa'qu' nanqaats'etax.
1CO 12:10 Qa pakhap qa yaqsiijkiyek pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa pakhap qa i'nijji' ek pa'qu' nenqitijineyu'uj inwets pa' Intata, qa pakhap qa nikfe'letsek pa'qu' ni'wen i'nƚi'i pa'qu' nepiye'ek'i me ta'ƚets pa' Espíritu Santo me i'nƚi'i qu' nata'ƚets pakhape' iye espirituye', qa pakhap qa ƚ'ajƚi'ij in tujtseikal pe' ƚe'lijei, qa pakhap qa niqatek pa' ikji'.
1CO 12:11 Week ekewe'en hik pakha'ƚe ta'ƚets iye pa' ewi'ƚƚe in Espíritu, hikpa' netisijju' week ewiƚei pa'qu' nisu'un Ƚakha'.
1CO 12:12 Jeƚ qeku'ni'ƚek na'aj ewi'ƚ wit'ese'n, olots ne'ej ƚewekwekits, qa enewe' ƚewekwekits in olotstax qa ewi'ƚƚe pa' wit'ese'n in weekƚi'ij, qa hik aka' ƚunye'j ha' Cristo.
1CO 12:13 Week inekhewel, judío i'nƚi'i qu' nite' judioye', witƚinek i'nƚi'i qu' nite' witƚinek'e, week inekhewel jiwempulijijju' pa' ewi'ƚƚe in Espíritu qe qa' jina'nji'teje'm pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n. Qa week hik ƚunye'j qu' niya'ji' pa' ewi'ƚƚe in Espíritu.
1CO 12:14 Qe na'aj wit'ese'n nite' ewi'ƚƚe, qe olots yijat'ij ƚewekwekits.
1CO 12:15 Pa'qu' witf'iye' qu' nit'ij, —Yakha' nite' ye'witkoi qa hik ta'ƚijupi' in nite' ha'nji'teje'm na' wit'ese'n.— ¿Me nite' i'nji'teje'm pa' wit'ese'n pakha'an? ¡I'nji'teje'm!
1CO 12:16 Pe'qu' witikfi'ye' qu' nit'ij: —Yakha' nite' ye'witto' qa hik ta'ƚijupi' in nite' ha'nji'teje'm na' wit'ese'n.— ¿Me nite' i'nji'teje'm pa' wit'ese'n pekhe'en? ¡I'nji'teje'm!
1CO 12:17 Qu' week witto'yi'ij pa' wit'ese'n, ¿pa'n ƚeqfenye'j ƚewek qu' nepi'ye'kii? Qa qu' weeke' pa' wit'ese'n qu' witikfiyi'ij, ¿pa'n ƚeqfenye'j ƚewek qu' ninji'wen pe'ye'?
1CO 12:18 Qa pakha'ƚe Intata qa yeni' pa'qu' nisu'un qu' neni' pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n.
1CO 12:19 Qa qu' weeki'ij pa'qu' ewi'ƚe' pe' witwekwekits, qa ¿pa'n ƚunye'j qu' wit'ese'ni'ij?
1CO 12:20 Qa hik ta'ƚijupi' in olotstax yemjee pe' ƚewekwekits, qa ewi'ƚƚe pa' wit'ese'n.
1CO 12:21 Pe'qu' witto'ye' nite' ƚeke' qu' nit'ijets pa' witkoi: —Akha' a'hame'yijup, nite' hite'j ei.— Qa hik ƚunye'j iye pa'qu' witji'ƚaye' nite' ƚeke' qu' nit'ijets pe'qu' witf'iyeye': —A'hamitsi'iƚ yijup, nite' hite'ji'ƚ ei.—
1CO 12:22 Qe aka' ƚunye'j yijat'ij aka'an, pekhewe' jitumti qu'nte' net'unitse' hik pekhewe' les in nite' jitesu'un qu' hamitse' injup.
1CO 12:23 Qa pekhewe' les jiwepinij ƚewekwekits ha'ne i'nese'n, qa hik pekhewe' qa les in jitejeeƚetsha, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu'nte' jinti'ntaafine'ju', qe jiwepinij qu' ne'twenhetii.
1CO 12:24 Qa pekhewepƚe qa nite' hamik'ui qu' netit'oijo'. Hik aka' ƚunye'j pa' Intata in yaqsiijkii ha'ne i'nese'n qu' les jintiwqinhetji' pekhewe' nite' t'units,
1CO 12:25 hats'inha qa' nite' neqet'etse' wetju'ƚkii, qa' nenkewet wetju'ƚkii yijat'ij enewe' ƚewekwekits ene' i'nesenits.
1CO 12:26 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ewi'ƚe' pa'qu' nanqaats'e enewe' ƚewekwekits ene' i'nesenits qa weekƚi'ij in wanqaats'eju', qa qu' ewi'ƚe' pa'qu' ƚe'wisi'imkii qa weekƚi'ij iye in ƚe'sitsi'mkii.
1CO 12:27 Ma' hayits, week ekheweli'ƚ ƚ'ese'n ha' Cristo, qa week ewiƚei ekheweli'ƚ pe' ƚewekwekits pa' ƚ'ese'n ha' Cristo.
1CO 12:28 Pekhewe' yijayan pa' Intata, pa' Intata yeni' qu' les netweipha'm pe' apóstoles qa pe' te'weyiju'ƚ qa profetas, qa pe' yojo'opji' ek pe' profetas qa maestros. Pekhewe' yojo'opji' ek pe' maestros, pe' yaqsiijkii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. Qa pe' yojo'opji' ek, pe' yiƚin pa'qu' nanqaats'e. Qa pe' yojo'opji' ek, pekhewe' yi'fen pekhewep. Qa pe' yojo'opji' ek, pe' yithayiki pe' wekwek t'ejuyets pe' yijayan pa' Intata. Qa pe' yojo'opji' ek, pe' ƚ'ajƚi'ij in tujtseikal pe' ƚe'lijei.
1CO 12:29 ¿Me week qu' a'postolitsi'iƚ? ¿Me week qu' oprofetali'iƚ? ¿Me week qu' a'maestroli'iƚipji'? ¿Me week qu' aqsiiƚijkii pe'qu' ham ƚunye'jeyi'iju'ƚ?
1CO 12:30 ¿Me week ƚ'estiyi'ƚij qu' aje'eƚ it'unheti'ƚ pa'qu' nanqaats'e? ¿Me week qu' ƚ'aje'ƚeji'ij qu' tujtseikale' pe'qu' e'lijeyi'iƚ? ¿Me week qu' eniqatji'ji'ƚ pe' tujtseikal?
1CO 12:31 Qa lesƚe ƚe'wis qu' mowo'oƚii qu' neƚisi'ƚij pa' Intata pekhewe' les yi'fen pekhewepe'. Ma' hayits, hane'ej qa k'efeeliƚi'mha pakha' ƚe'wis yijat'ij in wit'ikheyi'j.
1CO 13:1 Qu' yakha'ye' qu' ƚ'aje'ƚi'ij in tujtseikal pe'qu' yi'lijeye', ƚe'lijei pe'qu' jukhewiika'le' i'nƚi'i qu' angelitse', qa hamƚe yeqsu'unka'xe', hik yijunye'j na'aj nijket in talanheti'yijetskii pe'ye' qa t'ai, i'nƚi'i ne'ej k'oiji' fiƚii qe talanheti'yij wetju'ƚkii.
1CO 13:2 Qu' heyesti'yij qu' henfel pekhewe' qu' nana'l hatse', qa qu' netsikfe'lets iye pekhewe' ewi'ƚƚi'ijkii pa' Intata in nikfe'lets, qa qu' week netsikfe'lets iye pekhewe' wekwek qa qu' ƚeke'ye' qu' haqsiijkii qu' net'ijaiyik'ui pe'qu' utek'e' pa'qu' na'ni' qe ta'ƚets pa'nte' yeqekuye'j, qa hamƚe ye'm pa' witeqsu'unka'x, ma' yakha' qa ham ye'weju'ƚi'ij.
1CO 13:3 Qu' he'yihinijkii pe'qu' yiwekwekitse' qe qa' hetisij ƚaqe' pekhewe' if'iljetsits, qa qu' nite' nats'aye' yiwek qu' nek'inqiƚinenijju' ha'ne yese'n, qa hamƚe ye'm pa' witeqsu'unka'x, ma' qa' ham pa'qu' natsaxij.
1CO 13:4 Pa' witeqsu'unka'x ƚunye'j nite' eq'itaqsuna'x, eq'iltinhetsax. Pa' witeqsu'unka'x nite' eqemtshenetsaxijkii pe'ye'. Pa' witeqsu'unka'x nite' yit'ij ƚetets qu' qiye'ji', nite' yumti qu' les nat'anipji' pekhewep.
1CO 13:5 Nite' hik ƚunye'j na'aj nite' teqeneƚuikii qa yaqsi'jƚi'ijkii pa'qu' nisu'un, nite' naqameyu'uj pe'ye', nite' aje'eƚ nayu'kii, nite' yijamti'ik'i pe'qu' uƚ'etsi'ik'i ƚenelijei i'nƚi'i pe'qu' ƚenifenyejeyetaxkii.
1CO 13:6 Pa' witeqsu'unka'x nite' ƚe'wisi'mkii in na'l pa'qu' ƚunye'je'kii nite' yatsathen, pakha' yijat'ij yijaa'ija in ƚunye'jkii qa yi'sinheti'mkii.
1CO 13:7 Weekƚe t'eku'miju'ƚ pe' a'tits, nite' eqekuftsax, nite' yili'ij pa' ƚoq'otkineye'jik'ui pe' hats yiwjutsiqen pa' Intata, week went'unhetƚi'iju'ƚ pe' wekwek.
1CO 13:8 Pakha' witeqsu'unka'x nite' ƚeke' qu' nili'ij, qa pekhewe'ƚe nifel pa'qu' ƚunye'je'kii hatse' qa yili'ij hatse', qa pekhewe' iye ƚ'ajƚi'ij in tujtseikal pe'qu' ƚe'lijeye' yili'ij iye hatse', qa pa' witikfeliya'xets pe' wekwek yili'ij iye hatse',
1CO 13:9 qe ƚammi'sƚe pa' na'l ine'm witikfeliya'xets, qa ƚammi'sƚe iye pa' jitefel qu' ƚunye'je'kii hatse',
1CO 13:10 qa qu' namtaxets qu' jinenikfee'letsha ma' qa pa' ƚammi'sƚe in jinikfe'ltaxets qa' hame'.
1CO 13:11 In mexe yo'me'ƚa's k'iyet in ƚ'anye'jek na'aj omeƚa's, pa' hoksi'wen in ƚunye'jek na'aj omeƚa's, yaqjamtikineye'jkii in ƚunye'jek na'aj omeƚa's, ma' qa in hats ya'jit qa hili'ij ƚunye'j na'aj omeƚa's.
1CO 13:12 Qe hane'ej in jite'wentax pe' wekwek hik ƚunye'j ne'ej witeqjeƚinetjii qe hats nite' na'liiju'ha. Qa qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qa' jinte'wenija pa' ƚunyejeeyija. Hane'ej ƚammi'sƚe pa' tsikfe'lets, qa yamets hatse' qu' week netsikfe'letsha in ƚunye'jek ƚakha' in week nikfe'l yiwets.
1CO 13:13 Hane'ej nite' yili'ij in na'l enewe' wetshetk'ewi'ƚ, enewe'en: pa' nite' inqekuyejeyij pa' Intata, pa' inq'otkineye'jik'ui qu' week jinenikfe'ltaxetsha hatse' qa pa' witeqsu'unka'x. Qa pakha' les t'anipji' ekewe'en pakha' witeqsu'unka'x.
1CO 14:1 Mowo'oƚiiha qu' qi qu' ineqsu'uni'ƚ, qa lesƚe ƚe'wis qu' isu'uni'ƚha iye pa'qu' neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo. Les in hisu'untax qu' isu'uni'ƚ qu' neƚisi'ƚij qu' enfeli'ƚ ke' Intata ƚe'lijei.
1CO 14:2 Qe pa'qu' ƚ'aje'ƚi'ij in tujtseikal pe'qu' ƚe'lijeye' iyeti'ƚ pa' Intata qa nite' iyeti'ƚ ene' jukhew, qe ham yepiye'ye' pe'qu' nit'ij. Pe' yit'ij ham nikfe'le'ets qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
1CO 14:3 Qa pakha'ƚe qu' niyetij ke' wi'tlijei qa iyetik'ui yijat'ij pe'qu' jukhewe', ma' qa yikfelitets qa niihinpha'm pe' ƚaqjamtikineyejeikii, qa yakakƚin qa yi'fen iye pe' ƚatawjets.
1CO 14:4 Pa'qu' ƚ'aje'ƚi'ij in tujtseikaltax pe'qu' ƚe'lijeye' ƚakha'ƚe in weniihinƚepha'm, qa pakha'ƚe qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei qa niihinpha'm pe' yijayan pa' Intata.
1CO 14:5 Yakha' hisu'untaxija qu' e'weeki'iƚ qu' ƚ'aje'ƚi'ij qu' tujtseikale' pe'qu' e'lijeyi'iƚ, qa lesƚe in ƚe'wiisija qu' enfeli'ƚ ke' Intata ƚe'lijei. Qe pa'qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei les t'anipji' pa'qu' ƚ'aje'ƚi'ij in tujtseikaltax pe'qu' ƚe'lijeye'. Ye'ehe, in na'l yijat'ij na'aj niqat pe'qu' nit'ij hats'inha qu' week nenikfe'lik'iha pekhewe' hats yijayaanija ha' Jesús qa' les net'unitsij pe' ƚatawjets.
1CO 14:6 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, jitejeyumtshen qeku'nijupi' ek aka'an. Qu' ƚ'aje'ƚi'ij qu' hit'ij pe'qu' ham nenikfe'le'ets wi'tlijei, ¿ƚekpa' qu' ne'weju'ƚij? Qa qu' henfelƚe pakha' qu' i'nk'aƚe epi'ye'eƚik'i, i'nƚi'i qu' henfel pakha' qu' mente' enikfe'li'iƚets, i'nƚi'i pa'qu' nana'l hatse', i'nƚi'i pa'qu' k'ijatsheniƚij ke' Intata ƚe'lijei, qa weju'ƚij yijat'ij.
1CO 14:7 Qa hik ƚunyejei iye ne'ej fiƚii in nite' ƚunyejeyiju'ƚ ene' na'l pe' ƚiƚii, axe'm ne'ej foj flauta i'nƚi'i na'aj fiƚik arpa qu' nite' neqet'axi'ik'i pa'qu' ƚ'anye'je' ¿pa'n ƚunye'j qu' jinenikfe'lik'i pa'qu' nijitaxik'i?
1CO 14:8 Qa pe'qu' nawatlan qu' nite' neqet'axi'ik'i pe'qu' ƚofoje', ¿ƚekpa' qu' nanaqsi'j qu' natjanithenijup qu' nawatlan?
1CO 14:9 Qa hik ejunyejeyi'ƚ in nite' yeqet'etsik'i pe' ƚittaxiƚij in ƚ'iyeti'ƚ, ¿qa ƚekpa' qu' nenikfe'lik'i pa'qu' enqitijineyutaxi'ƚij? Ma' qa hik ƚunye'j na'aj iyeetƚe na'aj i'ni'.
1CO 14:10 Ha'ne week sehe' ipji' olots pe' witlijeikal qa ham pa'qu' wi'tlijeye' qu' ham nake'ji'.
1CO 14:11 Qa qu' nite' netsikfe'li'ik'i pa' ikji' pa' yittaxij, ma' qa yakha' qa yetujtseika' qa ƚakha' iye qa tujtseika' iye.
1CO 14:12 Hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ in ƚisu'uni'ƚha pa'qu' e'niya'yi'ƚij qu' neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo, qa' mowo'oƚijiiha ekewe'en pa'qu' les neniihinpha'm pe' ƚatawjets pe' inejefetsipji'.
1CO 14:13 Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' ƚ'aje'ƚi'ij in tujtseikal pe'qu' ƚe'lijeye', qa' niyinijets pa' Intata qu' netisij qu' neniqat pa' ikji'ha pa'qu' nit'ij.
1CO 14:14 Qe qu' tujtseikale' pe'qu' hit'ij qu' nek'iyin, yijaataxija qu' niyin pa' yitawe'j qa pakha'ƚe yaqjamtikineye'jkii qa nite' ƚeke' qu' net'ijaifik'i.
1CO 14:15 ¿Qa pa'n qu' yeqfenye'je' yiwek? Qu' hit'ij pe'qu' ham nenikfe'le'ets wi'tlijei qu' nek'iyin qa les ƚe'wis qu' nek'iyin iye qa' heniqat pe'qu' hit'ij. Qu' hit'ij pe'qu' ham nenikfe'le'ets wi'tlijei qu' heilijtsii qa les ƚe'wis qu' heilijtsii iye qa' heniqat pe'qu' hit'ij.
1CO 14:16 Qe qu' it'ij pe'qu' ham nenikfe'le'ets wi'tlijei qu' iwqinhetji' pa' Intata, ¿qa pa'n qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nit'ij: —Hik kakha' qu' ƚunye'je' (Amén)— pakha' qu' nite' nenikfe'le'ets pe' tujtseikal wi'tlijei qu' it'ij in ƚit'ijetspha'm ƚe'wisij?
1CO 14:17 Qe in tujtseikal pe' ƚit'ij in ƚit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, ƚe'wisijupi', qa nite'ƚe niihinpha'm pa' ƚatawe'j pakhape'.
1CO 14:18 Hit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata in yakha' les olotsij in ƚ'ajƚi'ij qa hitji'jij ne'ej ham nikfe'le'ets wi'tlijei qa nite' hik ejunyejeyi'ƚ.
1CO 14:19 Qa les in hisu'un qa jinot'axjiij wetju'ƚ pa' Intata qu' leefi'ik'i (5) pe'qu' hit'ij pe'qu' jinenikfe'lik'i qu' nek'iyet qa nite' qu' hit'ij pe'qu' ham nenikfe'le'ets wi'tlijei, hats'inha qa' ƚe'wis qu' nek'inq'ijatshen, qa nite' ƚunye'jiju'ƚ pe'qu' diez mil (10.000) nametsji' pe'qu' nenittaxij ham nikfe'le'ets wi'tlijei.
1CO 14:20 Yejefets, hasu'uj hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej omehets in ƚijamti'iƚkii. Ye'ehe, hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej i'nk'a teƚuifik'i omehets nite' nikfe'liikii pa'qu' uƚ'axe', qa hikƚe ejunyejeyi'iƚ ne'ej ajtei pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii.
1CO 14:21 Ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij: —Ha'nijji' hatse' pe' jukhew tujtseika' ƚe'lijenyejei qa ha'nijji' iye hatse' pa'qu' ƚeji'ye' pakha' tujtseika' ta'ƚji' qu' nek'iyetik'ui ha'ne witset, qa ƚunye'j ji'ij qu' nite' netk'ene' yiwets.— Hik aka' yit'ij pa'aj ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 14:22 Ma' qa hik ta'ƚijupi', in na'l na'aj iyetij pekhewe' ham nikfe'lets wi'tlijei, nite' t'ejuyets pe' tek'enets ha' Jesús, qe t'ejuyets yijat'ij pe' nite' tek'enets ha' Jesús qe qa' jutsiqetsi'im in na'l pa' ƚantanithenkeye'j hatse'. Qa kekhewe'ƚe Intata ƚe'lijei in tefelhitii, qa nite' t'ejuyetsek pe' nite' tek'enets ha' Jesús, qe t'ejuyets yijat'ij pe' tek'enets ha' Jesús qe qa' jutsiqetsi'im in yi'fen pa' Intata.
1CO 14:23 Jit'enqeku'ni' ek qu' e'weeki'iƚ qu' onot'axi'ƚij wetju'ƚ in hats ƚ'ek'eeni'ƚetsha ha' Jesús, qu' week ƚ'aje'ƚi'ij qu' iyeti'ƚij pekhewe' ham nikfe'lets wi'tlijei, qa qu' nente'nuyi'ƚ ewetsji' pe'qu' nite' nenikfe'le'ets aka'an i'nƚi'i pe'qu' nite' nijayane' ha' Jesús, ¿me nite' yit'iƚij ewets qu'nte' eik'une'yi'iƚ wetju'ƚ?
1CO 14:24 Qa qu' week enfeli'ƚ ke' Intata ƚe'lijei, ma' qa qu' nente'nuyi'ƚ ewetsji' pa'qu' nite' netk'ene'ets ha' Jesús i'nƚi'i pa'qu' nite' nenikfe'le'ets aka'an, ma' qa' week nepi'ye'eƚ, qa' nenikfe'lƚetets in qi pa' ƚewuƚ'ax qa' nenikfe'lets iye in tatanithenheti'yij hatse' pe' ƚewuƚ'ets.
1CO 14:25 Qa' noksi'wen iye in uƚ'ets pe' hamtax nikfe'le'ets ƚeq'inyejeikii uƚ'ets. Ma' qa' nototjoijo' qa' qi qu' niyinii pa' Intata, ma' qa nit'ij: —Yijaa'ija in i'niƚ'etji'ju' pa' Dios.—
1CO 14:26 ¿Qa pa'n qu' ji'nt'ukinji' in t'ejuyets week ekewe'en yejefets? Qu' onot'axi'ƚij wetju'ƚ pa' Intata i'nƚi'i qu' nana'l pa'qu' netlijtsii, pa'qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, pa'qu' nenfel pa'qu' nikfelitets pa' Intata, pa'qu' ƚ'aje'ƚeji'ij qu' tujtseikale' pe'qu' ƚe'lijeye', qa pa'qu' neniqat pe' tujtseikal. Qa lesƚe ƚe'wis qu' weeke' ekewe'en qu' net'ejuyets qu' neniihinpha'm pe' ƚatawjets pe' inejefetsipji'.
1CO 14:27 Qu' nana'l pa'qu' ƚ'aje'ƚeji'ij qu' tujtseikale' pe'qu' ƚe'lijeye' i'nƚi'i qu' wetsjuk'e i'nƚi'i wetshetk'ewi'ƚe' qa' hats uja'xe'ƚe, qa hasu'ujƚe week niyetju', ewii'ƚeji'ij pa'qu' niyetji'ij, qa week ewiƚei nana'l pe'qu' neniqat.
1CO 14:28 Qa qu' hame'ƚe pe'qu' neniqat, qa' hasu'uj niyetju' pe' witlijtsitjiiyifi. Ƚatawjetsƚeji' qu' naqsiijkii aka'an qa pa' Intata qa hats yepi'ye'.
1CO 14:29 Qa qu' nana'l pe'qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, qa' wetsjuk'eƚe i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' qa pekhewepƚe qa' nejeƚik'ui pe'qu' nenfel pekhewe'en.
1CO 14:30 Qa qu' nana'l pekhewe' i'nju'kii pa'qu' nana'li'm pa'qu' neneqfelinheyu'uj ta'ƚets pa' Intata qa nili eku'nij pakha' qu' mexe niyettax qa niwejin eku'nij qu' niyet pakha'an.
1CO 14:31 Qe week ekheweli'ƚ ƚeke' qu' enfeli'ƚ ke' Intata ƚe'lijei qu' ewii'ƚeji'ij pa'qu' nenfel hats'inha qa' week qu' nenikfe'lets eke' wi'tlijei qa qu' t'unitsi'ij iye pe' ƚatawjets.
1CO 14:32 Pekhewe' nifel ke' Intata ƚe'lijei, ƚekhewelƚe in wetjeƚƚi'ik'ui qu' nenfel.
1CO 14:33 Qe pa' Intata nite' Dios pa' nite' yeqet'axkii, qe Dios yijat'ij pa' wit'ikesimeya'xƚekii in ƚunyejeyek he' week ƚe'lijtsitjiyits he' yijayan pa' Intata.
1CO 14:34 Ne' efuts hasu'uj net'ewui in mexe not'axij wetju'ƚ pa' Intata qe nite' ƚenexke'ej qu' niyet. Netk'en yijat'ij in ƚ'anye'jek ke' Intata ƚe'lijei.
1CO 14:35 Pe'qu' efuye' qu' nenikfe'liyu'ets pa'qu' nepiye'ek'i in not'axij wetju'ƚ pa' Intata, qa' nanfaakanij pa'qu' ƚewhe'ye'ye' qu' namii pe'qu' ƚetsi'ye', qe yeqwepin pe'qu' efuye' qu' niyetji'ju' pe'qu' nonot'axij wetju'ƚ pa' Intata.
1CO 14:36 ¿Me ekheweli'ƚ Corinto ƚeiƚets qu' nata'ƚi'ƚ etji'ju' ke' Intata ƚe'lijei? ¿Ye' me u'ja'xƚi'iƚ qu' esti'yi'ƚij?
1CO 14:37 Qu' nana'l pa'qu' numti ƚakha' qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, i'nƚi'i pa'qu' numti qu' nana'l pa'qu' netisij pa' Espíritu Santo, qa' les ƚe'wis qu' nenikfelitetsha ekewe' he'nq'ika'aƚij ei in ta'ƚets in yisu'un ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 14:38 Qu' nana'lƚe pa'qu' nite' numtiye' aka'an, ma' qa' iwejinƚi'iƚ, hasu'uj ek'eni'ƚets.
1CO 14:39 Hik ta'ƚijupi' yejefetsipji', isu'uni'ƚ qu' enfeli'ƚi'm pekhewepe' ke' ƚe'lijei pa' Intata, qa hasu'uj qu' aq'ayini'ƚij pe' ƚ'ajƚi'ij in tujtseikal pe' ƚe'lijei.
1CO 14:40 Qa lesƚe ƚe'wis qu' aqsiiji'ƚju'ha in ƚonot'axiƚij wetju'ƚ pa' Intata. Hasu'uj qu' pekhele'ji'kii nite' yeqet'axkii.
1CO 15:1 Qa hane'ej qa hisu'un qu' k'ikfelitiƚets yejefets, kekhewe' ƚe'sits witlijei. Hik kekhewe' hayiits k'efeli'ƚi'm, hik kekhewe' ƚ'eku'mi'ƚiju'ƚ qa hik ik kekhewe' iye nite' ƚanqami'ƚij,
1CO 15:2 ma' qa hik kekhewe' ta'ƚets in hats i'ƚiyi'ƚ qu' yijaayi'ija qu' ku'mi'ƚi' kekhewe' k'efeli'ƚi'm, qa qu' nite'ƚe yijaayi'ija qa ikji' ham weju'ƚi'ij in nite' ƚeqekutaxi'ƚ.
1CO 15:3 Qe yakha' k'eƚisiƚij kakha' les qiji' hik kakha' yakha' iye heyesti'yij, kakha'an: ha' Cristo in wa'm infi qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets, hik aka' yit'ij ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei.
1CO 15:4 We'nenifi pe' ƚenimeƚuk, qa iƚa'x iye in yamets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts, hik aka' yit'ij ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei.
1CO 15:5 Qa we'nethinets pa'aj ha' Cefas (Pedro) qa i'nk'aƚe qa we'nethinets iye he' doce (12) ƚ'ijatshenhei.
1CO 15:6 Qa i'nk'aƚe qa we'nethinets iye pe' olots inejefetsipji' t'ani' quinientos (500). Pekhewe'en olots pe' mexe iƚii qa nite' olots pe' hats naxju'.
1CO 15:7 Qa i'nk'aƚe qa we'nethinets iye ha' Jacobo, qa i'nk'aƚe iye he' week apóstoles in we'nethinets iye.
1CO 15:8 Qa yakha'ƚe qa hetke'leenijju' in we'nethin yiwets, qa hik yijunye'j na'aj omeƚa's in yijanik'i pa' ƚenjeyumtshenektax qu' nenekfik'i.
1CO 15:9 Qe yakha' nite' hik yuk'elji' he' apóstoles, qa nite' iye ye'weju'ƚij qu' ƚenqiye'yij apóstol qe hanawitjiju'kii he' hats yijayan pa' Intata.
1CO 15:10 Qa pa' qi ƚeq'ilta'xyij pa' Intata qa hikpa' ta'ƚets qa hats ya'apostolij, qa pa' ƚeq'ilta'xyij in tseƚisij nite' hik ƚunye'j qu' ham ne'weju'ƚi'ij, qe yakha' les qi in he'yithayii qa nite' ƚunyejei week hekhewe'en, qa nite'ƚe yakha'ƚe qu' nata'ƚ yiwets, qe pakha'ƚe ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata hikpa' ta'ƚets.
1CO 15:11 Qa nite'ƚe hik aka' qu' les qiye'ji', yakha' qu' henfel i'nƚi'i hekhewe'en qu' nenfel, ƚunye'j ji'ij, qe uja'xƚe in henfeli'ƚ eke' ƚe'sits witlijei qa ekheweli'ƚ qa ƚ'ek'eni'ƚik'i qa hik aka' les qiji' yijat'ij.
1CO 15:12 Qa in tefelhitii ha' Cristo in niyik'uipha'm pe' naxju' qa iƚa'x iye, qa ¿inhats'ek ekheweli'ƚ pe' uja'x in yit'ijets in nite' iƚii iye pe' naxju'?
1CO 15:13 Qu' nite' iƚiye' iye pe' naxju', ma' qa ha' Cristo qekha nite' jeek iƚa'xe' ji'ijtaxek.
1CO 15:14 Qa qek nite' iƚa'xe' iye ha' Cristo, qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij in henfeli'ƚ in iƚa'x iye, qa hik ƚunye'j iye qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij.
1CO 15:15 Qekha hik yijunyejetaxi'ƚ iye qu' yiwotk'onhetsitseƚi'iƚ in henfeli'ƚ pa' Intata in yiƚin iye ha' Cristo, hikha' teestax qek iƚa'xe', qu' yijaayi'ija qu' nite' iƚiye' iye hatse' pe' naxju'.
1CO 15:16 Qu' nite' iƚiye' iye pe' naxju', ma' qa ha' Cristo qekha nite' jeek iƚa'xe' ji'ijtaxek.
1CO 15:17 Qu' nite' iƚa'xe' iye ha' Cristo, ma' qa ekheweli'ƚ in nite' ƚeqeku'uƚ ham e'weju'ƚi'iƚij, mexe na'ltaxi'ƚ etji' iye pe' ewuƚ'etsi'ƚ.
1CO 15:18 Qu' hik aka' ƚunye'je' qa kekhewe' yijayan ha' Cristo hats naxju' qekha hats namtaxii pa' qi ƚawak pa' Dios.
1CO 15:19 Qa pe' iniƚii in ewi'ƚƚe in t'ejuyets in jit'otki'ik'ui ha' Cristo, ma' qekha qi qek jif'iljetsitsetax.
1CO 15:20 Ehe, yijaa'ija in iƚa'x iye ha' Cristo, ƚakha' yojo'oj in iƚa'x iye pa'aj qa i'nk'aƚe hatse' qa' iƚiye' pe' hats naxtaxju'.
1CO 15:21 Qe pa' witwamhi' in uiteje'm ta'ƚets pa' ewi'ƚ jukhew (Adán), qa hik ƚunye'j iye in na'l pa' ƚiƚijii hatse' pe' hats naxtaxju' qe ta'ƚets pa' ewi'ƚ iye jukhew (Cristo).
1CO 15:22 Qe in ta'ƚets pa' Adan'ik'i qa week wa'm, qa in ta'ƚetsek ha' Cristo qa week qu' iƚiye' iye.
1CO 15:23 Qa teiƚi'ij qu' iƚiye' week ewiƚei: ha' Cristo hats yojo'oj in iƚa'x iye, qa ink'aye'ƚe pe' yatsat'etsij qu' iƚiye' iye hatse' qu' netpiltaxju'.
1CO 15:24 Ma' qa' hats namets pa' ƚahats'ij qu' hame' ha'ne week, ma' qa ha' Cristo in tenek'enheitax qa' netisij pa' ƚatata Dios, qu' hats week niwuƚ'enhettaxju' pe' ƚ'ejuihifets, pe' inwo'metets, qa pe' wittatalipji' pe' witsetits qa pe' witt'unhaxits week ha'ne sehe' ipji'.
1CO 15:25 Qe ƚakha' ha' Cristo les ƚe'wis qu' namƚi'ijii in tenek'enhei qu' netestiitaxij qu' week not'otsipji'kii pe' ƚ'ejuihifets
1CO 15:26 qa pa' teke'lenju' ƚ'ejuihife qu' niwuƚ'enhetju' qa nilan qa haami'ija pakha'an hikpa' pa' witwamhi'.
1CO 15:27 Qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: —Pa' Intata tisij ha' Cristo qu' week netnek'enhe'yipji'.— Qa in testi'yij qu' week netnek'enhe'yipji', qa aka'an qa yeqet'axik'i in nite' i'nji'teje'm pa' Intata, qe pa' Intata hikpa' tisij qu' week netnek'enhe'yij.
1CO 15:28 Qa in hats week tenek'enhe'yij hakha'an, qa in Wita's qa' newetƚisij qu' netnek'enhe'yipji' ek pakha' tisij in tenek'enhe'yipji' pe' week, hats'inha pa' Intata qa' week netnek'enhe'yipji' enewe'en.
1CO 15:29 Qa qu' nite' hik aka' ƚunye'je', ¿pa'n qu' ƚeqfenyejeye' ƚewek pekhewe' wempuli'jjiiju' qu' net'ejuyets pe' hats naxju', qu' yijaayi'ija qu' nite' iƚiye' hatse' pe' naxju'? ¿Qa inhats'ek in wempuli'jjiiju' qu' net'ejuyets pe' hats naxju'?
1CO 15:30 ¿Qa inhats'ekek iye in week neƚuts in na'li'ƚ yijup pe' wekwek a'tsits qa iftsits iye?
1CO 15:31 Week neƚuts yaqamjiijkii qu' hawa'm. Yijaa'ija aka'an in yijunye'j yejefets. K'efeli'ƚi'm aka'an qe qi in ƚe'wisi'mkii pa' yitawe'j qe nite' ƚeqeku'uƚ ƚijayani'ƚha ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1CO 15:32 Qu' net'ejuiƚe yiwets in hik yijunye'j qu' hawatlani'ƚ hekhewe' jukhew hik ƚunye'j na'aj nowe'ƚ he' Efeso ƚeiƚets, ¿qa pa'n ƚii pa'qu' natsaxij? Ye'ehe, qu' yijaayi'ija qu' nite' iƚiye' iye pe' naxju', qa' jintit'ijju' pakha' yit'ijju' pa'aj pe' jukhew'ik'i: —Jitekkii, jiyaju'kii qe uje' qu' jinanaxju'.—
1CO 15:33 Hasu'uj meneqfeetsinhetkii: qu' e'meti'imkii pekhewe' uƚ'ax pa' yaqsiijkii, ma' qa' atsayets in ƚe'wistax pa' ƚaqsiijkii.
1CO 15:34 Onomi'ƚpha'mkii qa' jeƚi'ƚik'uiha pa' ejunyejeyi'ƚ, yape ili'iƚij pa' uƚ'ax, qe na'l pe' i'ni'ƚ etji'teje'm nite' nikfe'lets pa' Intata. Hit'ij aka'an qe qa' k'ewepinheti'ƚ wetju'ƚ.
1CO 15:35 I'nƚi'i qu' nana'l pa'qu' ninaqfaakanij nikfeliyu'ets qa' nit'ij: —¿Pa'n ƚunye'j qu' iƚiye' iye pe' naxju'? ¿Pa'n qu' ƚunyejeye' hatse' pe'qu' i'nk'a ƚ'esenitse' qu' iƚiye'tax iye?—
1CO 15:36 ¡Akha' ham ƚenikfe'le'ets! Pe' ƚ'entaxju' nite' ƚeke' qu' nata'ƚ qu' nite' qhu'feje'm pe' ƚo'.
1CO 15:37 Qa pe' ƚ'enju' nite' pe'qu' hats qiye'pha'm, qe pe' ƚo'ƚe hikpe' ƚ'enju', i'nƚi'i qu' trigo ƚo'ye', i'nƚi'i pekhewep iye ƚoi.
1CO 15:38 Qa pakha'ƚe Intata qa pa'qu' nisu'unƚe qu' ƚeqfenye'ji'ij, week ne'ej ƚo' na'aj ƚunye'j in ta'ƚ.
1CO 15:39 Nite' week qu' ƚunyejeye' wetju'ƚ ene' i'nesenits. Jukhew qa efuts tujtseika' ƚunyejei ƚ'esenits, inqa'metets pakha' ƚunyejei iye ƚ'esenits, junatai yeqet'axijiju'ƚ iye ƚ'eseninyejei qa sehets qa tujtseika' iye ƚunyejei ƚ'esenits.
1CO 15:40 Qa hik ƚunye'j iye in yeqet'axijiju'ƚ pa' ƚ'eseninyejei na' wa'sji' qa ha'ne sehe' epji' qa yeqet'axijiju'ƚ iye pa' ƚ'eseninyejei. Pa' ƚe'sinyejei na' wa'sji' ewi'ƚƚe, qa pa' ƚe'sinyejei ha'ne sehe' epji' qa ewi'ƚƚe iye.
1CO 15:41 Ne' junu' yeqet'axijiju'ƚ pa' ƚe'sinye'j. Qa ne' juwel yeqet'axijiju'ƚ iye pa' ƚe'sinye'j, qa ne' footekii qa ƚunyejeiƚe wetju'ƚek pa' ƚe'sinyejeyek.
1CO 15:42 Qa hik ƚunye'j iye qu' iƚiye' pe' hats naxtaxju'. In tajkati'yik'ui qa ƚipipji', qa qu' iƚa'xe' iye qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' ƚipipe'ji'.
1CO 15:43 In tajkati'yik'ui hats uƚ'ax, qa qu' iƚa'xe' iye qa qi qu' ƚe'wise'. In tajkati'yik'ui nite' t'un, qa qu' iƚa'xe' iye qa qi qu' net'un.
1CO 15:44 In tajkati'yik'ui wit'esee'nƚe, qa qu' iƚa'xe' iye pa' ƚ'ese'n qa hats espirituƚe. In na'l aka' wit'esenitsƚe, ikji' na'l iye pa' wit'eseninye'j espirituƚe.
1CO 15:45 Hik aka' yit'ij ke' we'nika'ajji' in yit'ij: —Pa' yojo jukhew, Adán, yojo pa'aj in taqsijkitiyijkii qa na'li'm pa' ƚiƚa'x t'ejuyets ha'ne sehe',— qa hakha'ƚe teke'lenju' Adán (Cristo), qa taqsijkiti'yij kiyek in espíritu ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
1CO 15:46 Qa nite'ƚe pakha' witiƚa'x espirituƚe qu' yojo qu' nana'l, qe pa' witiƚa'x t'ejuyets ha'ne sehe' hik pakha' yijat'ij in yojo in na'l, qa i'nk'aƚe pa' witiƚa'x espirituƚe.
1CO 15:47 Pa' yojo jukhew ta'ƚets ha'ne sehe', sehe' ƚeiƚe', qa pa' teke'lenju' jukhew qa ta'ƚiipha'm na' wa's.
1CO 15:48 Pa' ƚunye'j in sehe' ƚeiƚe' qa hik ƚunyejei week pe' i'nipji' ha'ne sehe'. Qa pa' ƚunye'j ha' wa's ƚeiƚe', qa hik ƚunyejeye'ek pe' i'nii hatse' na' wa's.
1CO 15:49 Hane'ej hik injunyejei pa' ƚunye'j pa' jukhew ta'ƚets ha'ne sehe', qa i'nk'aƚe qa' hik injunyejeye' iye hakha' ta'ƚiipha'm na' wa's.
1CO 15:50 Hit'iƚij ewets yejefets, ene' i'nesenits qa pe' i'nathits nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm pa' tenek'enheiji' pa' Intata, nite' weju'ƚij iye pa' nite' yape qu' na'n ji'teje'm pa' nite' yili'ij.
1CO 15:51 Hane'ej qu' k'efeli'ƚi'm ka' ham nikfe'le'ets: nite' week qu' jinanaxju', qa je'weekƚe qu' ji'nk'aihitse' pa'qu' injunyejeye'.
1CO 15:52 Hik qu' ƚunye'je' in q'uts ne'ej witto' qu' ji'nk'aihitse' pa'qu' injunyejeye'. Hik aka' qu' ƚunye'je'kii qu' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe qu' nat'aiji' pe' foj, qe pe' foj qu' nat'ai qa pe' hats naxtaxju' yijayan ha' Cristo qa' iƚiye' iye qa' i'nk'aihitse' pe' ƚ'esenits nite' wa'm, qa inekhewel in mexe ji'ƚii qa' jinink'aihit iye pa'qu' injunyejeye'.
1CO 15:53 Qe les ƚe'wis ha'ne nite' yape qu' nuyik'ipha'm pa' nite' yili'ij, ha'ne wa'm qa' nuyik'ipha'm pa' nite' wa'm.
1CO 15:54 Qa qu' hats nuyik'ipha'm ha'ne nite' yape pa' nite' yili'ij, qa ha'ne wa'm qa' nuyik'ipha'm pa' nite' wa'm, ma' qa hats namik'ui kakha' yit'ij ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Ka' witwamhi' hats tenekui, tuj na' witaxiye'j.
1CO 15:55 Witwamhi', ¿pa'n ikji' pa' axiye'jij? Witwamhi', ¿pa'n ikji' pa' ani's?—
1CO 15:56 Pa' ƚani's pa' witwamhi' hikpa' pa' witwuƚ'ax, qa pa' ƚet'unha'x pa' witwuƚ'ax qa kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).
1CO 15:57 Hane'ej qa ƚe'wisij pa' Intata in jiyeƚisij qu' jint'anipji' ekewe'en qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1CO 15:58 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, me'nt'unhetiƚijha in ƚijayani'ƚ. Hasu'uj pa'qu' naq'ayiniƚij. Me'neni'ƚi'ha qu' ithayi'yi'ƚi'm ha' Yatsat'ax'inij, ƚenikfe'li'ƚets in weju'ƚij in ƚ'ithayi'yi'ƚi'm ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 16:1 Hane'ej qa' henfeli'ƚ e'm ka' ƚenq'ika'aƚyijii in t'ejuyets pe'qu' ewi'ƚ eni'ƚi'kii qu' net'ejuyets hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha' Jerusalén. Qa hisu'un qu' hik eqfenyejeyi'iƚij iye ka' hit'ijets qu' ƚeqfenyejeyi'ij he' week ƚe'lijtsitjiyits hekhewep inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha' sehe' Galacia.
1CO 16:2 Qa yamji'jets na'aj yojo neƚu na'aj semana (domingo), qa week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' eqetheni'ƚfik'i pe'ye' pe'qu' ithayifkineli'iƚ qa' aqsi'ji'ƚ, hats'inha qa' nite' ant'ayi'iƚik'i qu' natsamtaxi'ƚ ei.
1CO 16:3 Qa qu' natsamtaxi'ƚ ei pekhewe' qu' ku'mi'ƚiiji' qu' neka'xii ha' Jerusalenii pekhewe' ewi'ƚ ƚ'eniƚi' ƚ'astai qa' hika' a'm pa'qu' witfaakanek'e.
1CO 16:4 Qa qu' isu'uni'ƚ qu' yakha'ye' iye qu' hak, qa yijts'eyek'e.
1CO 16:5 Mexe qu' hojohonii hatse' ha' sehe' Macedonia, qa' hikha' hata'ƚi' qu' natsami'ƚ ei.
1CO 16:6 I'nƚi'i qu' mexe ƚ'ajij qu' ha'ni'ƚ etji', axe'm qu' nats'ape'eƚ etji' ipƚu'ui qu' nanaxijik'i pa'qu' lop'e, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' etsi'feni'ƚ iye pa'qu' hakji' iye.
1CO 16:7 Qe nite' hisu'un qu' ƚ'aje'ƚi'ij qu' k'eweni'ƚ, qe hisu'un yijat'ij qu' les nats'ape'eƚ etji' qu' ƚexke'yi'ij pa' Yatsat'ax'inij aka'an.
1CO 16:8 Qa ha'neƚi'ij qa mexe qu' ya'mane' eku'ni' ha'ne Efeso yamijii qu' nanaxtaxijik'i pa' ƚe'wis neƚu Pentecostés.
1CO 16:9 Qe mexe qi pa' yithayijkit qu' henfel ke' ƚe'lijei pa' Intata, qa olotstax iye nekhewe' ƚ'ejuihifetstaxij iye eke' ƚe'lijei pa' Intata.
1CO 16:10 Qu' nanamtaxi'ƚ ei ha' Timoteo, jeƚi'ƚets qu' nanamtaxi'ƚ ei, qe ƚakha' iye t'ithayi'yi'm pa' Intata in yijunye'jek.
1CO 16:11 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ qu' hasu'uj pa'qu' nuten hakha'an. Iftits'iƚijets yijat'ij qu' ham peyi'ijkii qu' netpilyii iye qe hats honotki'ik'ui qa week iye he' ƚijts'eyek inejefetsipji' pa' Intata.
1CO 16:12 Qa hakha'ƚe inejefe Apolos, qa hats qi in hisu'untax qa k'iyintaxijets qu' ninji'witsheni'ƚ ei qu' ƚijts'eyek'e hekhewep inejefetsipji' pa' Intata, qa ha' Apolos qa mexeƚe nite' nikheyu' hane'ej, qa i'nk'aƚe qa' ninji'witsheni'ƚ ei qu' ƚeke'ye'.
1CO 16:13 Jeƚi'ƚkiiha, it'unheti'ƚha pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij. Hasu'uj a'walxalitsi'iƚ, et'uniitsi'iƚha' yijat'ij.
1CO 16:14 Week pe'qu' aqsiiƚijkii nata'ƚets in ƚ'ineqsu'uni'ƚ.
1CO 16:15 Hats ƚenikfe'li'ƚets ha' Estéfanas qa week he' ƚelits in hikhe' yojo in yijayan ha' Jesús in i'ni' ek nakha' sehe' Acaya. Qa ƚekhewel qi in yisu'unija in yi'fen qa yithayiki iye hekhewe' tek'enets ha' Jesús. Qa hik ta'ƚijupi' yejefets,
1CO 16:16 k'iyini'ƚij ewets qu' ek'eni'ƚets pekhewe' qu' hik ƚunyejeye' enewe'en, qa week iye pe'qu' ninqi'fenij aka' wit'ithayijkit.
1CO 16:17 Qi in tsi'sinheti'mkii in namyii na' Estéfanas, qa na' Fortunato qa na' Acaico iye, qe ƚekhewel yaqsiijkii ka' ekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii kakha'an in namyii.
1CO 16:18 Ƚekhewel yiselelitju' pa' yitawe'j qa ekheweli'ƚ iye yiselelitju' iye pe' atawjetsi'ƚ. Iwqinheti'ƚ pakhape' iye qu' hik ƚunye'je' enewe'en.
1CO 16:19 Week he' witlijtsitjiyits yijayan ha' Jesús i'ni' ha'ne sehe' Asia wetfeli'ƚ ei. Ha' Aquila qa ke' ƚewhe'ye' Priscila, qa week he' not'axjijii ke' ƚetsi' qa telijtsiiji'jii pa' Intata qi in wetfeli'ƚij ei iye ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 16:20 Week ene' hane'e'in inejefetsipji' wetfeli'ƚ ei. Mewetfeli'ƚij wetju'ƚkii aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij.
1CO 16:21 Yakha' Pablo. Yakhaa'ija in hika' ha'ne ƚ'aka'the'ju' ha'ne witfaakanek,
1CO 16:22 pa'qu' nite' nisu'une' ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa na'nipji' pa' uƚ'ax hatse'. ¡Yatsat'ax'inij yape etpilju' (Maranata)!
1CO 16:23 Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewetskii.
1CO 16:24 Pa' yeqsu'unka'x qu' na'ni'ƚ ejupkii in ƚijayani'ƚ ha' Jesucristo. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
2CO 1:1 Yakha' Pablo, t'eku'myiiji' pa' Intata qu' ya'apostoli'ipji' ha' Jesucristo, qa na' Timoteo inejefe'epji' pa' Intata. Ha'ne witfaakanek t'ejuyii hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha' witset Corinto qa week iye pekhewe' i'ni' ha' sehe' Acaya, inejefetsipji' pa' Intata.
2CO 1:2 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
2CO 1:3 Neniwqinhetji'ha pa' Dios qa Ƚatata iye ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo. Ƚakha' Intata neq'elet'inij. Ƚakha' Dios jiyisimetsin.
2CO 1:4 Pakha'an jiyisimetsinij week na'aj a'tax qa niihet iye hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' jintisimetsinek pekhewe' qu' naats'e'ej pe'ye' qa neq'iihetij iye, qa' jintit'iji' pa' hats ƚunye'j in jiyisimetsin pa' Intata.
2CO 1:5 Qe hik ƚunye'j ha' Cristo in yoksi'wen ji'jek pa' qi in jitaats'e'ej, ma' qa ƚunye'j ji'jek in topo' inij pa'qu' ineqsimetsinkeyaxi'ij pekhewep qe ta'ƚets hakha'an.
2CO 1:6 Yekheweli'ƚ qu' haats'e'eƚij pe' wekwek, qe qa' nana'li'ƚ e'm pa' wit'ikesimeya'xƚekii qa qu' i'ƚiyi'iƚ iye. Qa in tsisimetsini'ƚ ha' Cristo qe qa' ikesimenƚejiiƚ kiyek qa' et'unitsi'iƚiju'ƚ iye qu' nanamtaxi'ƚ ewets hik pekhewe' ji'ij pe' a'tits qa niihetits iye wekwek in yijunyejeyi'ƚ kiyek.
2CO 1:7 Tsikfe'li'ƚetsha in yijaa'ija in ƚaats'e'eƚij pe' wekwek in yijunyejeyiƚek, qa hik ta'ƚijupi' in tsikfe'li'ƚetsha iye ha' Cristo qu' nesimetsini'ƚha in yijunyejeyi'ƚek.
2CO 1:8 Qe nite' hisu'uni'ƚ qu'nte' enikfe'li'iƚets, yejefets, kakha' qi a'tax yijunyejeyi'ƚkii ha' sehe' ei Asia, qe hats qi in niihet qa hats nite' ye'weju'ƚi'ƚiju'ƚ qa hats nite' humti'iƚ qu' mexe natsa'li'ƚ.
2CO 1:9 Pakha' hoksi'weni'ƚ hik ƚunyejei ne'ej hats wetka'x qu' natlanhetiiju'. Aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nite' yekhewele'ƚi'iƚ qu' hetjumti'iƚ yitets, qe qa' hetjumti'iƚets yijat'ij pa' Intata, hikpa' ƚeke' qu' niƚin pa'qu' hats nawa'mtax.
2CO 1:10 Ƚakha' ts'ilithiniƚik'ui aka'an qa nite' yili'ij qu' nets'ilithiniƚik'ui iye qu' iftsaxe'taxets qu' natsaxi'ƚju', ƚakha' iye hetjumti'iƚets qa nite' yili'ij qu' nets'ilithinji'ji'ƚ.
2CO 1:11 Ekheweli'ƚ ƚetsifeni'ƚ iye in ƚ'iyini'ƚ yipji'kii, hats'inha qa' olotse' pe'qu' nit'ijets ƚe'wisij pa' Intata qu' nata'ƚ inwets qa qu' nata'ƚets iye in ts'ilithiniƚik'uikii pa' witwamhi' qe ta'ƚets pe' olots iyinheyejeyi'ƚ.
2CO 1:12 Yekheweli'ƚ aka' tsi'sinheti'ƚi'mkii aka'an: pa' ƚ'anye'j pa' te'weiju' in hoksi'weni'ƚ in qi in haqsiiƚi'mijkii pa' ƚe'wis ene' weekji' ha'ne sehe' epji', in ƚunye'jek pa' yisu'un pa' Intata qa yijaa'ija iye in haqsiiƚijkii. Aka'an in hit'ij les hit'ijets in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm. Qa nite' ta'ƚets pa' ƚikfeliya'xkii ene' jukhew, qe ta'ƚets yijat'ij pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata.
2CO 1:13 Qe nite' hika'aƚ e'm qu' nite' ƚeke'ye' qu' iyineni'ƚik'i qa qu' nite' enikfe'li'iƚik'i iye. Q'axqe qu' hane'ejtitek qu' enikfe'li'ƚik'i qa' amƚi'iƚijii pa' ƚ'akathe'.
2CO 1:14 In ƚunye'jek in ƚenikfe'li'ƚik'i ke' uja'x ƚespi'ye'eƚij, in yekheweli'ƚ ta'ƚiƚ yiwets qu' e'ƚesitsi'iƚi'mkii, qa ekheweli'ƚ qa ta'ƚiƚ ewetsek qu' ye'ƚesitsi'iƚi'mkii qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij Jesús.
2CO 1:15 Qa aka'an in humti qu' yijaayi'ija, ma' qa hisu'untax qu' honjohoni'ƚ ei qu' natsami'ƚ ei, ma' qekha wetsjuk'etaxij qu' ye'ƚe'wisi'imkii qu' natsami'ƚ ei.
2CO 1:16 Qe ka' humtitax qu' yeqfenye'je' yiwek kakha'an, qu' mexe henwu'mi'ƚ eiji' qu' natsami'ƚ ei qu' heyeyii qu' natsamii ha' sehe' Macedonia. Ma' qa qek hetpilyite'pji' iye qekha ewi'ƚij iye qek mexe henwu'mtaxi'ƚ eiji' iye qu' natsami'ƚ ei qe q'ax qek ƚeke'ye'tax qu' etsi'feni'ƚ qu' hats heyeyii iye qu' natsamii ha' sehe' Judea.
2CO 1:17 Q'axqe qu' nite' umtiyi'iƚ qu' hawalheetƚeji' aka' hisu'untax hik aka'aj qu' yeqfenye'je' yiwek, q'axqe qu' nite' umtiyi'iƚ iye qu' hik yijunyejeye' ka' ƚunyejei ene' jukhew ha'ne sehe' epji' in yiitƚi'ij “ehe” qete'e' “nite'”.
2CO 1:18 Pa' Intata in yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii, nikfe'lets in yijaa'ija nite' haqanƚi'iƚkii pa'qu' hats k'efeli'ƚi'm, nite' hik ƚunye'j na'aj yiitƚi'ij “ehe” qete'e' “nite'”.
2CO 1:19 Ha' Jesucristo, ƚa's pa' Dios hikha' henfeli'ƚ e'm ha' Silas, ha' Timoteo qa yakha'. In henfeli'ƚ e'm nite' hik ƚunye'j na'aj yiitƚi'ij “ehe” qete'e' “nite'”, qe hakha'an hik ƚunye'j yijat'ij pa'qu' yijaayi'ija qu' nit'ij “ehe”.
2CO 1:20 Qe pa'n uja'x pe' hats yiwjutsiqen ine'm pa' Intata, qa ha' Cristo in ta'ƚets, ma' qa ekewe'en qa hik ƚunyejei na'aj yijaa'ija qe yit'ij “ehe”. Qa hik ta'ƚijupi' in jitit'ij ka' ƚii ha' Cristo, ma' qa jitit'ij: —Hik kakha' qu' ƚunye'je' (Amén)— qe qa' jintewqinhet pa' Intata.
2CO 1:21 Pa' Intata t'eku'm iniiji' qa watjanithen'inij, yekheweli'ƚ qa ekheweli'ƚ, ma' qa yatsat'ets'inij ha' Cristo.
2CO 1:22 Qa ji'yeni' pe' ƚeq'ikati'inij in yatsat'ets'inij, qa ji'yen ji'teje'm iye pa' Espíritu Santo hikpa' hik ƚunye'j qu' nonjohonƚe inwets.
2CO 1:23 Pa' Intata hikpa' heni' qu' hik ƚunye'je' qu' ewi'ƚe'ƚe qu' nenikfe'lij yiwets in yijaa'ija in mexe nite' tsamii iye ha' Corinto qe nite' hisu'untax qu' heijitheyi'ƚij ewetskii pe'qu' yi'lijeye'.
2CO 1:24 Aka'an nite' ikji' qu' heinek'enhe'yi'ƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, qe ikji' yijat'ij qu' jineteni'fen wetju'ƚ hats'inha qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qe ekheweli'ƚ nite' ƚamqami'ƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ.
2CO 2:1 Hik ta'ƚijupi' in heniwjutsiqenij qu' mexe nite' natsame' eku'ni'ƚ ei qe nite' hisu'untax qu' nata'ƚ yiwets iye qu' uƚ'etsi'iƚi'mkii.
2CO 2:2 Qe qu' nata'ƚ yiwets qu' uƚ'etsi'iƚi'mkii, ¿ƚekpa' qu' nets-sinheti'mkii in pakha' qu' nets-sinhettaxi'mkii hikpa' pa' haqsiijkii in uƚ'axi'mkii?
2CO 2:3 Qa hik ta'ƚijupi' henq'ika'aƚ ei iye in ƚunye'jek ka' hayiits haqsiijkii, hats'inha qu' natsamtaxi'ƚ ei qa' nite' yuƚ'axi'imkii qu' nata'ƚets enewe' qu' nets-sinhettaxi'mkii. Tsikfe'lets in ƚeke' qu' aqsiiƚijkii qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii in ƚunye'jek pa' yisa'xi'mkii.
2CO 2:4 In henq'ika'aƚ ei qi in yuƚ'axi'mkii qa yitawje'met iye qa olots ke' nekju' yit'ilii in yaq'apyijkii, qa nite'ƚe ikji' in henq'ika'aƚ ei qu' net'ejuyets qu' uƚ'etsi'iƚi'mkii, qe qa' enikfe'li'ƚets yijat'ij pa' na'l ye'm yeqsu'unka'x, les in hit'ijets pa' yeqsu'unka'xi'ƚ ej.
2CO 2:5 Qa in na'l pa' ta'ƚets pa'aj pa' witwuƚ'axi'mkii, nite' yeƚ'ewi'ƚ ƚi'ijkii in tsiwuƚ'enheti'mkii qe uja'x iye ekheweli'ƚ pe' yiwuƚ'enheti'mkii qa pekhewepƚe qa nite'. Hit'ij aka'an qe qa' nite' k'ewupuni'iƚ qu' nite' natawje'meteni'iƚ.
2CO 2:6 Hats ƚ'ajƚu'uj je'm pa' yaqaamij qu' e'weeki'iƚ in ƚitanitheni'ƚij pakha'an.
2CO 2:7 Hane'ej qa' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye pakha'an qa' isimetsini'ƚ, hats'inha qa'nte' niwume'ju' pa' witwuƚ'axi'mkii.
2CO 2:8 Qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' ewi'ƚij iye qu' meniwjutsiqeni'ƚiji'm pa' e'qsu'unka'xi'ƚij pakha'an.
2CO 2:9 Qe ka' hayiits he'nq'ika'aƚij ei kakha' t'ejuyets aka'an, kakha'an hika' iye qe qa' k'ajaajiniƚij qa qu' netsikfe'lets iye me yijaatu'uja qu' ek'eni'ƚik'i ekewe'en.
2CO 2:10 Qa pa'qu' ku'mi'ƚiju'ƚ in yisu'un qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ, qa yakhap ji'jek qu' he'yeku'miju'ƚ. Qa qu' nana'l pa'qu' hats he'yeku'miju'ƚ qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ, pakha'an in he'yeku'miju'ƚ qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ qe ta'ƚi'ƚ ewets qa ha' Cristo qa hats nikfe'lets,
2CO 2:11 hats'inha pa' inwo'met (Satanás) qa' ham pa'qu' niwq'axinij qu' jinaqankii, qe inekhewel hats jinikfe'lets pa' inwo'met na'aj yisu'untax qu' ƚunye'je'kii.
2CO 2:12 In tsamii ha' witset Troas qu' henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Cristo, ma' qa tsikfe'lets in hayiits yit'ij ye'mik'i qhof pe' ƚejil ha' Yatsat'ax'inij.
2CO 2:13 Qa nite'ƚe ikesimen pa' yitawe'j qe nite' hewetweni'ƚi' ha' yejefe Tito, qa hik ta'ƚijupi' in hakik'ui iye ha' witset qu' natsamii ha' sehe' Macedonia.
2CO 2:14 Ƚe'wisij pa' Intata in nite' yili'ij qu' ji'naxinenij qe ta'ƚets ha' Cristo, qa inekhewel in ta'ƚ inwets qa yak'eskii pa' ƚ'ewjisi' pa' ƚikfeliya'xkii.
2CO 2:15 Qe pa' Intata hik ƚeqjunyejei'inij qu' ƚ'ewjisi'ye' inij ha' Cristo, qa ha'ne ƚ'ewjisi' qa yak'esji'kii pe' iƚii, qa pe' hats jutsiqax qu' nanaxju'.
2CO 2:16 Qa enewe' hats jutsiqax qu' nanaxju', qa hik ƚunye'j qu' jininji'wenij pa' ƚawa'mhiyejei, qa enewe'ƚe iƚii qa hik ƚunye'j qu' jininji'wenij ƚiƚijii. ¿Ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' naqsi'jƚi'ijkii aka' wit'ithayijkit?
2CO 2:17 Qa yekhewelƚi'iƚ qa ƚeke' qu' haqsiiƚijkii qe pa' Intata ts'ukini'ƚij aka'an, qa nite' hik yijunyejeyi'ƚ pe' olots in nite' yijaa'ija qu' nenfel pa' Intata qa yisu'unƚe qu' nanaxij pe'qu' ƚ'astaye', qa yekhewelƚi'iƚ qa yijaa'ija in henfeli'ƚ qa tsi'weni'ƚij iye qe yatsat'etsi'ƚyij ha' Cristo.
2CO 3:1 Aka'an in hit'ij ¿me ikji' qu' hetetfeli'ƚij qu' heniwqinheti'ƚ? ¿Ye' me i'nƚi'i qu' umti'iƚ qu' hisu'uni'ƚ pa'qu' witfaakanek'e qu' netsfeli'ƚ qa' netetkaxi'ƚ ei, axe'm qu' nata'ƚi'ƚ ewets pa'qu' witfaakanek'e qu' netsfeli'ƚ, in ƚunye'jek pa' yaqsiijkii pe' uja'x?
2CO 3:2 Ekheweli'ƚ k'eyilijeyi'ƚ qa we'nika'ajji' pe' yitawjetsi'ƚ in ƚunye'jek na'aj witfaakanek (carta) qa week ene' jukhew hik ƚunye'j qu' niyinenik'i qa nikfe'lets.
2CO 3:3 Ekheweli'ƚ a'nali'ƚij in ƚe'lijei ƚeqe carta ha' Cristo qa yekheweli'ƚ pe' yika', nite' wenit'iji' in we'nika' na'aj witq'ikanet, qe wenit'iji' yijat'ij pa' ƚeqe Espíritu pa' nite' wa'm Dios, nite' we'nika'aji' iye pa'qu' k'eeweye' ute, qe we'nika'aji' yijat'ij pe' atawjetsi'ƚ.
2CO 3:4 Ha' Cristo in ta'ƚets, qa nite' heqeku'uƚij pa' Intata in yijaa'ija aka' hit'iƚij.
2CO 3:5 Nite' yekhewelƚi'iƚ qu' nets'iyaiƚi'iƚij qu' haqsi'jƚi'iƚijkii aka'an, qe pa' Intata hik pakha' yijat'ij in ta'ƚets in haqsiiƚijkii aka'an,
2CO 3:6 hik pakha' iye ts'iyayiti'ƚij in henfeli'ƚ kakha' ink'ayik wenit'ij qu' jintaqsiijkii, hikka' nite' ta'ƚets ka' we'nika'aji' pa'aj pe' utel, qe pa' Espíritu Santo hik pakha' ta'ƚets yijat'ij. Qe ka' we'nika'aji' pa'aj pe' ute jiyilan, qa pakha' ta'ƚets pa' Espíritu Santo qa jiyeƚisij pa' witiƚa'x.
2CO 3:7 Kakha' jiyilan wenit'ij we'nika'aji' pa'aj pe' utel in i'nk'a namju' pa'aj qa qi in qiji'ha pa'aj ƚunye'jkii, qa pe' Israel ƚeiƚets qa nite' ƚeke' in yejeƚtaxju' pa' ƚeju's pa' Moisés, qe pa' Moisés pa' ƚeju's qi in tujji'ha pa'aj, qa teiƚem in hamiyu'.
2CO 3:8 Qa aka'an in ƚunye'jkii ¿me qa' nite' les qu' qiye' qu' netujjiha pakha' Espirituƚe pa' ta'ƚets?
2CO 3:9 Qe in qiji'ha pa'aj kekhewe' jiyilan, ¿qa inhats'ek qu' nite' les qu' qiye'ji'ha aka' jiyeƚisij pa' yatsathen?
2CO 3:10 Qe kakha' qi in qitaxji' pa'aj qa jutsiqaxij pa' ƚeju's pa' Moisés in tujji'ha pa'aj, hane'en hats nite' qiji' qu' jinta'wapjuƚeniju'ƚ kakha' les in qiji'ha wiikfik'i.
2CO 3:11 Qe in qiji'ha pa'aj qa ƚe'wis iye kakha' qu' haami'ija hatse', ye'ehe, qa' les qu' qiye'ji'ha qa' ƚe'wisi'ija iye wiikfik'i pakha' nite' yili'ij.
2CO 3:12 Aka'an hik aka' ka' hetjumti'iƚik'ui, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ts'ijiwe'yi'ƚ in henfeli'ƚ.
2CO 3:13 Qa nite' hik yeqfenyejeyi'ƚij pa' Moisés pa'aj, in yit'onijju' pa' penyilo pa' ƚeju's qe qa' nite' ni'wene' pe' Israel pa' koojo qu' hats ƚ'aje'ƚi'ij qa' hame', hikpa' teiƚem in yomiyu'.
2CO 3:14 Pekhewe'en qa t'unitsƚeje'm pe' ƚaqjamtikineyejeikii, qa yamijii hane'ej, qe in yejeƚtax kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj qa mexe hik ƚunye'j qu' netit'oyijju' pa' penyilo, qe ewi'ƚƚe ha' Cristo qu' jintajayan qa' netenifte'ji'.
2CO 3:15 Qa yamijii hane'ej, in yejeƚtax ke' Moisés ƚe'lijei qa hik ƚunye'j qu' netit'oyijii pa' penyilo pe' ƚaqjamtikineyejeikii.
2CO 3:16 Qa nikha'ajƚe tetwek'ela'xets ha' Yatsat'ax'inij, qa tenit'iji'mii pa' penyilo.
2CO 3:17 Qe ha' Yatsat'ax'inij hikha' Espíritu, qa pa'qu' na'nji' pa' ƚeqe Espíritu ha' Yatsat'ax'inij qa hats nite' yophe'ƚ ke' Moisés ƚe'lijei (ley).
2CO 3:18 Qa week inekhewel in hats nite' tit'oyijju' pa' penyilo ene' injusits, qa jiteeƚiiju' in ƚunye'jek ne'ej witeqjeƚinetjii pa' ƚe'wis ƚunye'j ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa teiƚem in hik injunyejeyiyu' pa' ƚe'wis ƚunye'j ha' Yatsat'ax'inij, qa aka'an hik aka' yaqsiijkii ha' Yatsat'ax'inij hikha' Espíritu.
2CO 4:1 Pa' Intata in tseƚisi'ƚij aka' wit'ithayijkit qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j qa hik ta'ƚijupi' in nite' yathala'li'ƚijju'.
2CO 4:2 Nite' hisu'uni'ƚ kekhewe' tat'inhetiikii qa yeqwepin iye, nite' hisu'uni'ƚ qu' yi'yowk'eletsi'iƚ, qa nite' iye hisu'uni'ƚ qu' hink'aihiti'ƚik'ui pa' ikji'ha ke' Intata ƚe'lijei, qe ewi'ƚƚe yijat'ij in hit'iƚij pa' yijaa'ija qa pe' ƚatawjets ene' week qa hikpe' hetetfeliƚiji'm qa pa' Intata qa hats tsi'weni'ƚij.
2CO 4:3 Qa qu' mexeƚe netit'oyijju' pa' penyilo eke' henfeli'ƚ ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús, pekhewe' tit'oyi'mju' pekhewe'en hik pekhewe' pe' teyii pa' qi ƚawak pa' Intata.
2CO 4:4 Pa' inwo'met (Satanás), ƚeqe dios ha'ne sehe' epji' hikpa' nipuk'anhetju' pe' ƚaqjamtikineyejeikii week pe' yeqeku' ha' Jesús, qe qa' nite' ni'wene' pa' qi ƚe'wis ƚ'uƚa'x in tujji' eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús hikha' qiji' Cristo, hikha' hik ƚunye'j pa' ƚunye'j pa' Intata.
2CO 4:5 Nite' k'iyetiƚij qu' net'ejuiƚi'iƚ yiwets, qe k'iyetiƚij yijat'ij qu' net'ejuyets ha' Jesucristo hikha' Yatsat'ax'inij, qa yekhewelƚi'iƚ qa eqejkunenheyi'ƚyij qe ta'ƚets ha' Jesús,
2CO 4:6 qe pa' Intata hik pakha' pa' yit'ij pa'aj, qu' yape nana'l pa'qu' nana'lkii pa' nookii, pakha'an hik pakhaa'ija yitujinhetji' pe' intawjets, qe qa' jinenikfe'lets pa' ƚesa'x pa' Intata qu' nata'ƚets ha' Cristo.
2CO 4:7 Aka'an hik ƚunye'j na'aj wekwek inyetax, hats na'l ine'm i'nji' enewe' hik ƚunyejei kamusil, qa aka'an in ƚunye'j hats'inha pa' qi in witt'unha'x qa' nata'ƚets pa' Intata qa' nite' inekhewele' qu' nata'ƚ inwets.
2CO 4:8 Qe in haats'e'eƚij pe' wekwek, qa nite'ƚe tsiwumi'ƚju'. Nite' tsikfe'li'ƚets pa'qu' yeqfenyejeyi'iƚ yiwek, qa nite'ƚe tseƚ'ilaxi'ƚ.
2CO 4:9 Hayawitjaxti'yi'ƚ, qa nite'ƚe tsiwejinƚi'iƚ pa' Intata. Heijelaxti'yi'ƚijetsju'kii sehe' qa nite'ƚe tsaxiƚju'.
2CO 4:10 Week na'aj haki'ƚji', kekhewe' haats'e'eƚij inq'ethinij ka' ƚawamhinye'j ha' Jesús, hats'inha pa' hane'ej ƚiƚa'x ha' Jesús qa' ne'twenhetiijiijek ene' yesenitsi'ƚ.
2CO 4:11 Qe yekheweli'ƚ in mexe yi'ƚiyi'ƚ nite' yili'ij in iftsaxets qu' natsaxi'ƚju' qe ta'ƚets ha' Jesús, hats'inha pa' hane'ej ƚiƚa'x ha' Jesús qa' ne'twenhetiijiijek ene' yesenitsi'ƚ hik enewe' wa'm.
2CO 4:12 Ye'ehe, pa' witwamhi' he'yejuyi'ƚiju'ƚ qa ekhewelƚi'iƚ qa' nana'li'ƚ e'm pa' witiƚa'x.
2CO 4:13 Qa na'lƚi'iƚ ye'm pa' Espíritu ta'ƚets pa'nte' witqekuye'j hik pakhaa'ija na'li'm pa'aj pa' yika'ajji' aka'an in yit'ij: —Nite' heqeku' qa hik ta'ƚijupi' in henfel.— Qa hik yijunyejeyi'ƚ in nite' heqeku'uƚ qa hik ta'ƚijupi' in henfeli'ƚ.
2CO 4:14 Qe tsikfe'li'ƚets pakha' yiƚin iye pa'aj ha' Yatsat'ax'inij Jesús in wa'mtax qu' netsiƚinjiiƚek hatse' yekheweli'ƚ qe ta'ƚets ha' Jesús, qa ekheweli'ƚ iye qa' je'weeke' qu' jineka'xets pa' i'ni' qa' je'metitsi'im pakha'an.
2CO 4:15 Week kekhewe' yijunyejeyi'ƚkii a'tits qe qa' e'ƚe'sitsi'iƚju', hats'inha pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata in hats ikipji' pe' olots qa' les net'ijaifik'i qu' olotse', ma' qa' les olootsi'ija pe'qu' nit'ijetspha'm ƚe'wisij qu' net'ejuyets in qiji'ha pa' Intata.
2CO 4:16 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj jinanqatsit'ij yemjeetax enewe' te'wenhetii i'najits in hats ƚeyijƚem in ƚawa'mhits qa pakha'ƚe nite' te'wenhetii qa hats jeek ƚeyijƚem in week neƚuts in les t'un.
2CO 4:17 Qe pekhewe' jitaats'etax nite' yape qa nite' qits iye, qa' naya'xi' pe' qi in ƚe'sits nite' yili'ij qa ham ƚunyejeyi'iju'ƚ iye jiyeƚisij hatse' pa' Intata.
2CO 4:18 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj qu' les qitse' ine'mji' ene' jite'wen, qitse' ine'mji' yijat'ij pekhewe' mexe nite' jite'wen, qe pekhewe' jite'wen hane'ej wekwek nite' yape, qa pekhewe'ƚe mexe nite' jite'wen qa nite' yili'ij pakhaaye'ƚi'ij qu' nana'l.
2CO 5:1 Qe enewe' i'nesenits hik ƚunyejei qu' initsi'ye' ha'ne sehe' epji', hik ƚunye'j na'aj qooxo in nite' yape'e' pa'qu' na'ni', qa hatsƚe jinikfe'lets pa' Intata in hats yaji'let pekhewe' ink'aihits initsil t'ejuyets na' wa'sji' nite' yili'ij yijat'ij qu' nana'l, pekhewe'en nite' pa'qu' jukhewe'ƚe qu' naqsiijkii.
2CO 5:2 Qe yijaa'ija enewe' hane'ej mexe ju'unifi wititsil jitik'etij, qe hats jitesu'untax qu' ji'nuyik'ipha'm pekhewe' initsil t'ejuyets pa' wa'sji'.
2CO 5:3 Qa qu' hats ji'nuyik'ipha'm pekhewe'en, ma' qa' hats nite' inuk'ele'ƚekii qu' ham pa'qu' i'nese'ne'.
2CO 5:4 Qe in mexe ju'unifi ene' hane'ej wititsi', jitik'etij in jineq'iihetij, qa nite'ƚe jitesu'un iye qu' inuk'ele'ƚekii, qe jitesu'untax yijat'ij qu' nana'l iye pa'qu' ji'nuyik'ipha'm, hats'inha ha'ne wa'm qa' naya'xi' pa' nite' wa'm.
2CO 5:5 Qa pakha' yaji'let ine'm aka'an, hik pakhaa'ija pa' Intata, hik pakha' iye jiyeƚisij pa' Espíritu Santo qu' nonjohonƚe inwets.
2CO 5:6 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' jiteli'ij in jiwent'unhet qa nite' ji'nijiwei iye, yemjeetax in jinikfe'ltaxets in mexe ju'unifi enewe' hane'ej wititsil qa mexe jitotsimii pa' i'ni' ha' Yatsat'ax'inij.
2CO 5:7 Qe in mexente' jite'wentax, qa hatsƚe nite' jiteqeku'.
2CO 5:8 Hik ta'ƚijupi' in nite' jiteli'ij in jiwent'unhet qa nite' ji'nijiwei iye qa jitesu'untax qu' jinakik'ui ha'ne hane'ej i'nese'n, qe qa' jinamii qa' jina'nijupha ha' Yatsat'ax'inij.
2CO 5:9 Qe pakha' jitesu'un qu' jintaqsiijkii i'nƚi'i qu' hats jina'nijup i'nƚi'i qu' mexente' jina'ni'ijup pakha'an qu' jinte'sinheti'mkii pa' Yatsat'ax'inij.
2CO 5:10 Qe week qu' jinakets pa' i'niji' qu' jinejeyumtshen ha' Cristo, hats'inha qa' week ewiƚei qu' netesti'yij pa'qu' ne'weju'ƚij pe' yaqsiijkii ƚe'sits i'nƚi'i qu' uƚ'etse' in mexe i'nji' ene' wa'm wit'esenits.
2CO 5:11 Qe tsikfe'li'ƚets pa' ƚunye'j pa' qi wit'ijiweyaxi'm hatse' ha' Yatsat'ax'inij, qa hik ta'ƚijupi' in henfeltaxi'ƚi'mha ene' jukhew qa efuts, qa pa' Intata qa hatsƚe nikfe'li'ƚij yiwetsha qa ekheweli'ƚ iye q'axqe qu' hats enikfe'li'ƚ yiwetsha.
2CO 5:12 Aka' hit'ij iye, nite' ikji' iye qu' yekhewele'ƚi'iƚ qu' heniwqinheti'ƚ, qe hisu'uni'ƚ yijat'ij qu' ne'sinheti'ƚi'mkii aka' haqsiiƚijkii, hats'inha qa' enikfe'li'ƚets pa'qu' it'iƚijiju'ƚ pekhewe' yiwqinhet ene' jite'wen qa nite' pe' ƚatawjetsji'.
2CO 5:13 Qe qu' nenit'ijets qu'nte' heyeik'une'yi'iƚ wetju'ƚ, qa t'ejuyets pa' Intata. Qa in wenitƚi'ijets in heyeik'une'yi'ƚ wetju'ƚ qa t'ejuyi'ƚ ewets ekheweli'ƚ.
2CO 5:14 Qe pa' ƚeqsu'unka'x ha' Cristo hikpa' tsaqsijineni'ƚijkii pa'qu' nisu'un, qe tsikfe'li'ƚetsha pa' ewi'ƚ in wa'm qe ta'ƚets ene' week, qa in wa'm qa hik ƚunye'j qu' week nawa'm.
2CO 5:15 In wa'm qe ta'ƚets ene' week, hats'inha pekhewe' iƚii qa' hats nite' ƚekhewele'ƚe qu' net'ejuyets in iƚii, qa' net'ejuyets yijat'ij in iƚii hakha' wa'mifi pa'aj qa i'nk'aƚe qa iƚa'xijup iye pa'aj.
2CO 5:16 Qa hik ta'ƚijupi' hane'ejija, hats ham pa'qu' jinenikfe'lij qu' pakha' ƚunye'je' in t'ejuyets ene' i'nesenits. Yijaa'ija yekheweli'ƚ in hi'wentaxi'ƚha ha' Cristo ka' ƚunyee'jija in t'ejuyets ene' i'nesenits, hane'ej hats nite' ƚunye'j kakha'an.
2CO 5:17 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu' na'n ji'teje'm ha' Cristo, pakha'an ink'ayik ƚunye'j. Qa pa' hayiits ƚunye'j qa hats yili'ij qa yaya'xi' pa' ink'ayik.
2CO 5:18 Week ekewe'en ta'ƚii pa' Intata, hik pakha' yaqsi'jƚi'ijkii in je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ qe ta'ƚets ha' Cristo, qa hane'ej qa jiyithayinenij qu' jintefel in week ƚeke' qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ.
2CO 5:19 Aka'an ikji', ha' Cristo in ta'ƚets, pa' Intata qa yaqsiijkii in hats ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ ha'ne week sehe' epji', qa nite' neqjunu'etskii pe' ƚewuƚ'ets ene' jukhew qa efuts. Aka'an hik aka' ka' jiyithayinenij qu' jintefel in hats je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ.
2CO 5:20 Qa hik ta'ƚijupi', inekhewel je'wit'ukinheyij qu' ji'niyetij ka' ƚii ha' Cristo, ma' qa hik ƚunye'j qu' ƚakhaayi'ija pa' Intata qu' natyaikii in'inijji'. Qa hik ta'ƚijupi', aka' ƚiiji' ha' Cristo qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' yape e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa' Dios.
2CO 5:21 Ha' Cristo in hamtaxji' pa'qu' uƚ'axe', qa pa' Intata qa yeni'pji'kii pe' inwuƚ'ets hats'inha qa' je'ƚe'sitse' qa' nit'ij inwets pa' Intata yatsathen qe ta'ƚets ha' Cristo.
2CO 6:1 Yekheweli'ƚ yithayife'eƚij pa' Intata, qa k'iyini'ƚij ewets qu' hasu'uj qu' ham ne'weju'ƚi'ij pakha' neƚisƚi'iƚij qe nesu'uni'ƚ.
2CO 6:2 Qe pa' Intata yit'ij pa'aj: —In yamets ƚahats'ij, qa k'epiye'. Qa in yamets ka' neƚuji' qu' k'eƚin, qa k'efen.— Ye'ehe, pakha' ƚahats'ij hane'ej, hane'ejija in hats yamets. Qa pa' neƚuji' witiƚijii qa hane'ejija iye in hats yamets.
2CO 6:3 Yekheweli'ƚ nite' haqsiiƚijkii pe'ye' pa'qu' uƚ'axe', hats'inha qa' ham uƚ'axe' qu' wit'anyeji'ij aka' yithayijkit'iƚ.
2CO 6:4 Qe week yijat'ij ke' haqsiiƚijkii k'inq'ethiniƚij in he'yithayi'yi'ƚi'm pa' Intata, nite' tsoqmositi'ƚij, hayawtshetenheti'yi'ƚkii, wekwek hamitsi'ƚ ye'm, jutsitets yijunyejeyi'ƚkii,
2CO 6:5 heyeqsilanheti'yi'ƚju', ho'yopheƚiti'yi'ƚju', taya'yij wetju'ƚ in tsuteni'ƚ, qi in heyithayi'yi'ƚ, i'nƚi'i qe nite' hama'aƚju', i'nƚi'i qe ham pa'qu' hetuji'ƚ,
2CO 6:6 nite' hetsjiƚkini'ƚij pa'qu' uƚ'axe' in he'yithayi'yi'ƚi'm pa' Intata, tsikfe'li'ƚetsha ke' ƚe'lijei pa' Intata, nite' k'itaqsuniƚijup pe'ye', yeq'iltinhetsi'ƚ, pa' Espíritu Santo tsi'feni'ƚ, in k'ineqsu'uni'ƚ yijaa'ija,
2CO 6:7 ke' henfeli'ƚ wi'tlijei yijaalija, na'aj k'inq'ethiniƚij ta'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Intata, yitjanetitsi'ƚ ta'ƚets pa' yatsathen hik ƚunye'j qu' na'nji' enewe' ts'iya'yi'ƚik'i qa ene' yifeijetsi'ƚji' iye,
2CO 6:8 na'l ne'ej tsiwqinheti'ƚ qa nikhewepƚi'ij qa nite' tsiwqinheti'ƚ, na'l ne'ej uƚ'etsik'i in yeq'iye'eƚyijkii qa na'l ne'ej ƚe'sitsik'i in yeq'iye'eƚyijkii, na'l ne'ej yit'ijets in howotk'onƚi'iƚkii qa henfelƚi'iƚ pa' yijaa'ija,
2CO 6:9 hik yijunyejeyi'ƚ qu' nite' netsinikfe'li'iƚ qa qiiƚe in tsinikfe'li'ƚ, hik yijunyejeyi'ƚ qu' hats natsaxiyu'uƚju' qa topolƚi'iƚyij pe' yiƚiyi'ƚ, haitani'thenhetiyi'ƚkii qa nite'ƚe hailanheti'yi'ƚju',
2CO 6:10 hik yijunyejeyi'ƚ qu' qi qu' yi'tawje'metetsi'iƚ qa nite'ƚe yili'ij in ye'ƚe'sitsi'ƚi'mkii, hik yijunyejeyi'ƚ if'iljetsits qa hipatunenƚi'iƚ pe' ƚatawjets pe' olots, hik yijunyejeyi'ƚ qu' ham pa'qu' nana'li'ƚ ye'm qa tsikfe'lƚi'iƚets in week na'li'ƚ ye'm.
2CO 6:11 Yejefetsipji' pa' Intata Corinto ƚeiƚets, in henfeli'ƚ e'm ham hat'ini'iƚ e'm, weekijha pe' yitawjetsi'ƚ in k'esu'uni'ƚ.
2CO 6:12 Pa' e'qsu'unkaxitsi'ƚyij in hik ƚunye'j qu' nana'l pa'qu' axkatheli'iƚij, nite' ta'ƚi'ƚ yiwets, qe ekhewelƚi'iƚ in ta'ƚi'ƚ ewets.
2CO 6:13 Ye'ehe, aka' qu' hit'iƚij ewets hik ƚunye'j qu' k'eyilitsi'iƚ. Hik equk'eli'iƚijha yijat'ij in k'esu'uni'ƚ qu' etsu'uni'ƚ.
2CO 6:14 Hasu'uj pa'qu' e'we'tsjuk'i'iƚji' pekhewe' nite' tek'enets ha' Cristo na'aj wakka ƚo'siyit, qe ¿pa'n qu' ƚunye'je' qu' ewi'ƚ na'ni' pa' yatsathen qa pa' nite' yatsathen? Qa ¿me ƚeke' iye qu' ewi'ƚ na'ni' pa' na'lkii qa pa' nookii?
2CO 6:15 ¿Pa'n ƚunye'j qu' ewi'ƚ na'ni'ƚi' ha' Cristo pa' Belial (Satanás)? ¿Me ƚeke' qu' week ƚunyejeyi'iƚ pa' nite' yeqeku' ha' Cristo pa' yeqeku' ha' Cristo?
2CO 6:16 ¿Me ƚekeli'ƚ wetju'ƚ ene' ƚetsi' pa' Intata pekhewe' witeqsi'nq'alits? Qe inekhewel ƚetsi' pa' Dios nite' wa'm, pakha'an yit'ij pa'aj: —Yakha' qu' ha'nji'kii enewe'en, qa' hijaaki'sji'kii iye enewe'en. Yakha' qu' ƚeqe Diose'yij, qa enewe'en qa' yitset'i'ij.—
2CO 6:17 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ij iye pa' Yatsat'ax'inij: —Ma'aƚik'uifik'i in ƚa'ntaxi'ƚji' ƚeqewuk'u nekhewe'en qa' me'nitoni'ƚi'mets. Hasu'uj ku'mi'ƚets kekhewe' uƚ'ets, qa yakha' qa' he'yeku'mi'ƚ eju'ƚ.—
2CO 6:18 —Qa yakha' qu' Atatayi'iƚyij, qa ekhewelƚi'iƚ qa' k'eyilitsi'iƚij qa k'ayasiyi'ƚ iye.— Hik aka' yit'ij pa' Yatsat'ax'inij hik pakha' pa' week tenek'enhe'yipji'.
2CO 7:1 Yejefets, ekewe'en hik ekewe' ke' weniwjutsiqen ine'm, qa hik ta'ƚijupi' qu' jinteli'ijha pa' uƚ'ax yaqsiijkii ha'ne i'nese'n qa pa' uƚ'ax yaqsiijkii pa' inaqjamtikineye'jkii hats'inha qa' jinowo'oi qu' les jintasiijkii pa' yisu'un pa' Intata qu' nata'ƚets pa' i'nijiweya'xiju'ƚ pa' Intata.
2CO 7:2 Ku'mi'ƚ yiju'ƚ, yekheweli'ƚ ham pa'qu' haqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' uƚ'axe', ham pa'qu' haqsijineni'ƚijkii pa'qu' uƚ'axe' qa ham pa'qu' hawitji'iƚiji' pa'qu' ƚunye'je' wekwek.
2CO 7:3 In hit'ij ekewe'en, nite' ikji' qu' hit'iƚij ewets qu' ekheweli'iƚ qu' aqsiiƚijkii pa'qu' uƚ'axe'. Hayiits hit'iƚij ewets in qi in k'esu'uni'ƚ qa nite' ƚeke' qu' jinak'esinhettax wetju'ƚ pa' witiƚa'x qa pa' witwamhi'.
2CO 7:4 Yakha' ham pa'qu' hetjeyepuni'ƚij ewets qu' hit'iƚij ewets. Yakha' qi in heiqeni'ƚ ej. Qi in ƚatsmajati'ƚ qa qi iye in ƚet-sinhetiƚi'mkii in mexe qitax pa' haats'e'eƚij.
2CO 7:5 Qe in tsami'ƚii iye ha' sehe' Macedonia, qa ham pa'qu' na'ni' pa'qu' yiwapiihijiyi'iƚ qe qi in haats'e'eƚij pe' wekwek. Ha'ne i'nfik'i watlan, qa pakha'ƚe te'weiju' qa nekewettaxi'ƚ ewets.
2CO 7:6 Qa pa' Intata, hikpa' yisimetsin pe'qu' itawje'metetse', tsisimetsini'ƚji' ka' ƚamijiiji' na' Tito,
2CO 7:7 qa nite' ewi'ƚƚe ka' ƚamijiiji' qe ka' ƚesaxi'mkii iye in ta'ƚi'ƚ ewets. Ƚakha' na' Tito nifeli'ƚ ye'm iye in ƚisu'untaxi'ƚ qu' e'tsweni'ƚ iye, qa in ƚenikfe'litiƚets iye in ƚijaniƚik'i pa' ƚaqsiiƚijkii, qa in ƚenƚ'ilaxi'ƚyiikii iye, ma' qa les qii'ija in ƚe'wis ye'mkii.
2CO 7:8 Qe in ta'ƚtaxets kakha' yifaakanek'iƚ ei in uƚ'etstaxiƚi'mkii, hane'ej qa hats ye'ƚe'wisi'mkii, qe in i'nk'aa k'inqekenij qi in yeqis'iltaxyij. Qa ha'neƚi'ij qa hats tsikfe'lets in ƚ'ajƚi'ij in uƚ'etstaxiƚi'mkii.
2CO 7:9 Hane'ej qi in ye'ƚe'wisi'mkii, nite' ta'ƚets in uƚ'etsiƚi'mkii pa'aj, qe ta'ƚets yijat'ij in uƚ'etsiƚi'mkii qe qa' menikfeliti'ƚets in ƚijaniƚik'i, qe pa' Intata yisu'un qu' newuƚ'enhetiƚi'mkii in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, qa hik ta'ƚijupi' in ham pa'qu' nata'ƚiƚ yiwets qu' aats'e'eƚij.
2CO 7:10 Qe pa' witwuƚ'axi'mkii in ta'ƚets pa' Intata yaqsiijkii pa' jiyilithinik'ui pa' uƚ'ax pakha'an in jiwenikfelitets in jitijanik'i pa' jitaqsiijkii, pakha'an nite' jiyaf'aliƚi'ij yijat'ij. Ma', qa pakha'ƚe witwuƚ'axi'mkii ta'ƚets ha'ne sehe' ipji' qa yaqsiijkii qu' jinawa'm.
2CO 7:11 Jeƚ qeku'ni'ƚek pa' ƚataƚiƚijets pa' ewuƚ'axitsiƚi'mkii pa'aj in ta'ƚets pa' Intata, ¡maa, hayits qa aje'eƚ ƚisu'uni'ƚ qu' manaqsi'jiƚju' iye. Hayits qa ƚ'ayetiiƚi'iƚ'etets, hayits qa ƚenijiweyiƚipji', hayits qa qi in ƚantatsittaxi'ƚ yijiikii qu' k'efeni'ƚ, hayits qa qi in ƚisu'uni'ƚ qu' yijaayi'ija qu' aqsiiƚijkii, hayits qa aje'eƚ ƚisu'uni'ƚ qu' itanitheni'ƚ pa' yaqsiijkii pa' uƚ'ax! Week ekewe'en in ƚaqsiiƚijkii ma' qa hats ƚ'inq'ethiniƚij in hats ƚakiƚik'uifik'i pa' uƚ'ax ƚunye'jkii.
2CO 7:12 Qa hik ta'ƚijupi' in haqsiijkii ka' witfaakanek, nite' haqsiijkii qu' net'ejuyets pakha' inqawitji, qa nite' haqsiijkii iye qu' net'ejuyets pakha' tawitjaxtii. Haqsiijkii yijat'ij qe qa' menikfeliti'ƚets pa' ƚuk'e' pa' e'qsu'unkaxitsi'ƚyij qa pa' Intata qa hats nikfe'li'ƚij ewets.
2CO 7:13 Qa hik ta'ƚijupi' aka'an yisimetsin pe' yitawjetsi'ƚ. Qa nite' ewi'ƚƚe in ikesimen pe' yitawjetsi'ƚ qe lees in qii'ija iye in ƚe'sitsi'ƚ ye'mkii qe na' Tito in ta'ƚi'ƚ ei qa qi in ƚe'wisi'mkii, qe pa' ƚatawe'j ƚisimetsini'ƚ in qi in wetjeyepuntax.
2CO 7:14 Qe in nite' hijanik'i in heiqeni'ƚij ewets na' Tito, ma' qa hats nite' hewepinkii. Qe week kekhewe' hats k'efeli'ƚi'm yijaalija, qa hik ƚunye'j in heiqeni'ƚijets na' Tito kakha' ejunyejeyi'ƚ qa yijaa'ija.
2CO 7:15 Les qijiija qa nesu'unji'ji'ƚ qa yijamtijiik'i in e'weeki'ƚ in qi in ƚ'ek'eni'ƚ pa'aj, qa in e'lesitsi'ƚiju'ƚ qa qi iye in qitsi'ƚ e'mji'.
2CO 7:16 Qi in tsi'sinheti'mkii in nite' k'anuteni'ƚ.
2CO 8:1 Qa hane'ej yejefets qu' k'efeli'ƚi'm kakha' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata in yenji'teje'm hekhewe' hats yijayan i'ni' ek hakha' sehe' Macedonia.
2CO 8:2 Qe in mexe qitax in yaats'e'ej pe' wekwek, qa qi in ƚe'sitsi'mkii, qa in qiitax in if'iljetsits qa qi in topolij in yiwq'axin pa' ƚeqi'fenkeyejei.
2CO 8:3 Qe yakha' tsikfe'lets in ƚekhewelƚe in yisu'un qu' net'ihinij pakha' qu' ne'weju'ƚij, yisu'un iye qu' les nanhini' pa' weju'ƚij qu' net'ihinij.
2CO 8:4 Qi in iyini'ƚij yiwets ƚekhewel qu' na'n ji'ij ji'teje'mek hekhewe' yi'fen he' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek ha' sehe' Judea.
2CO 8:5 Qa ka' yaqsiijkii les in t'anipji' kakha' humtitaxi'ƚ qu' ƚeke'ye' qu' naqsi'jkii, qe in yisu'un qu' nojo qu' newetƚis eku'nijha qu' naqsiijkii pa'qu' nisu'un ha' Yatsat'ax'inij, qa i'nk'aƚe qa yekheweli'ƚ in wetƚisi'ƚyij qu' netk'eni'ƚij yiwets in ƚunye'jek pa' hats yisu'un pa' Intata.
2CO 8:6 Qa hik ta'ƚijupi' in k'iyini'ƚets iye na' Tito, hats'inha ƚakha' in neniƚji'juha aka' ƚunye'jkii, qa' hik ƚunye'je' iye qu' naqhat'axij qu' neneki'ƚij ei pekhewe' ewi'ƚ ƚ'eniƚikii qu' inqi'feni'ƚ.
2CO 8:7 Ekheweli'ƚ week ƚe'neniƚi'ha: ƚe'neniƚi'ha pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, ƚe'neniƚi'ha qa weekij pe' atawjetsi'ƚ in ƚ'iyetiƚij ke' wi'tlijei, ƚe'neniƚi'ha in qi in ƚi'su'uni'ƚ pa'qu' enikfe'li'ƚets, ƚe'neniƚi'ha in ƚejeƚiƚik'uiha pa'qu' aqsiiƚijkii qa ƚe'neniƚi'ha pa' qi e'qsu'unkaxitsi'ƚyij, ma' qa' hik ƚunye'je' iye qu' me'neni'ƚi'ha qu' qi qu' inqi'feni'ƚ.
2CO 8:8 Nite' hit'ij aka'an qu' hik ƚunye'je' na'aj ley, ewi'ƚƚe in hisu'un qu' enikfe'li'ƚets ka' ƚunyejei hekhewep in we'neniha in inqi'fen, hats'inha qa' ekhewepe'jiiƚek qu' inq'ethini'ƚij in yijaa'ija in ƚ'ineqsu'uni'ƚ.
2CO 8:9 Qe ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets pa' qi ƚeqsu'unka'x ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, hikha' in qitax in patun qa yaqsi'jƚi'ijkii in hik ƚunye'j na'aj if'iljetsax qe ta'ƚets in nesu'uni'ƚ, hats'inha pa' ƚ'ifiljetsi' qa' nata'ƚets qu' qi qu' apatunitsi'iƚ hatse'.
2CO 8:10 Hane'ej qa' k'efeli'ƚi'm kakha' humti in t'ejuyets kakha' ƚunye'jkii, qe kakha'an ƚe'wisju' in t'ejuyi'ƚ ewets, qe hats ewi'ƚ ininqap'ik'i in ƚojo'oƚij in ƚaqsiiƚijkii, qa nite' ewi'ƚƚe in ƚaqsiiƚijkii qe in ƚisu'uni'ƚ iye qu' aqsiiƚijkii.
2CO 8:11 Hayits, yape anqhat'etsi'ƚij kakha' mente' ƚanqhat'etstaxiƚij, hats'inha qu' hik ƚunye'je' in qii'ija in ƚisu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii qa e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii in i'nk'aa'ija, ma' qa' hik ƚunye'je' iye hane'ej qu' ihini'ƚij pakha' qu' e'weju'ƚi'iƚij qa' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkiiha iye.
2CO 8:12 Qe pakha' qu' nisu'unija qu' net'ihin, pa' Intata t'eku'miju'ƚ in t'ihinij pa'qu' ne'weju'ƚij, qa nite' pa' qu'nte' ne'weju'ƚi'ij.
2CO 8:13 Aka'an in hit'ij nite' ikji' in ƚi'feni'ƚ pekhewep qe qa' nana'li'm pe'ye' qa ekhewelƚi'iƚ qa' hamitsi'iƚ e'm pe'ye', qe hisu'un yijat'ij qu' week ejunyejeyi'iƚ.
2CO 8:14 Hane'ej ha'ne ƚahats'ij ekheweli'ƚ ham hami'iƚ e'm ma' qa ƚi'feni'ƚij pe' hamitsi'm pekhewep, hats'inha qu' hamitse'taxi'ƚ e'm hatse' pe'ye' qa' ƚekhewele' eku'nek qu' ne'feni'ƚ ei, aka'an qa ikji' in hats week ejunyejeyi'ƚ.
2CO 8:15 In ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —Pakha' olotstax pe' nat'a' qa nite'ƚe t'ani' qu' olotse' wiikfik'i pe' nat'a', qa pakha' nite' olots pe' nat'a' qa nite'ƚe hamik'ui pe'ye'.—
2CO 8:16 Qa ƚe'wisij pa' Intata in tisij na' Tito pakha' hik ƚunye'j pa' tseƚisij in qi in yisu'unija iye qu' ne'feni'ƚ.
2CO 8:17 Qe ƚakha' nite' ewi'ƚƚe in t'eku'miju'ƚ in k'iyini'ƚets, qe in yisu'unija iye qu' nefeniƚii, ma' qa nanami'ƚ ei qe yisu'un.
2CO 8:18 Qa nakha' inejefe'epji' pa' Intata qu' ƚijts'eye'kii na' Tito, hikna' yaqaamij qu' week nenikfe'lij he' week witlijtsitjiyits, qe ka' ƚ'ithayijkit kakha'an in nifel eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús.
2CO 8:19 He' witlijtsitjiyits nite' ewi'ƚƚe qu' nenikfe'lij, qe t'eku'miiji' iye qu' nenekijup in hant'a'aƚik'i pe' ewi'ƚ we'neni'kii. Aka'an in haqsiiƚijkii qe qa' hiwqinheti'ƚ ha' Yatsat'ax'inij qa qu' nek'inq'ethiniƚij iye in yijaa'ija in hisu'uni'ƚ qu' nek'inqi'feni'ƚ.
2CO 8:20 Aka'an in yeqfenyejeyi'ƚij in t'ejuyets in hant'a'aƚik'i pe' olots ewi'ƚ we'neni'kii qe qa' ham pa'qu' netsumti'iƚij pe'ye'.
2CO 8:21 Qe nite' hisu'untaxi'ƚ qu'nte' haqsi'jii'ƚijkii pa' ƚe'wis, qa nite' ewi'ƚƚe qu' net'ejuyets pa' ƚeqjeƚinet'iƚyij ha' Yatsat'ax'inij, qe t'ejuyets iye pa' ƚeqjeƚinet'iƚyij ene' jukhew qa efuts.
2CO 8:22 Qa nakhap iye he'nukini'ƚ ƚijts'ekii nekhewe'en hik nakha' iye inejefe'epji' pa' Intata, ƚakha' iye olotsij in inq'ethinij in yasiinik'iha na'aj testi'yij qu' naqsiijkii, qa hane'ej qa les in qi in yisu'unetsha qu' ne'feni'ƚ qe nikfe'lets in ƚisu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata.
2CO 8:23 Ƚenikfe'li'ƚets na' Tito in hikna' nite' ts'itonkii qa yithayife iye qe qa' k'efeni'ƚ, qa nekhewepƚe qa hikne' t'eku'miiji' ek he' witlijtsitjiyits, qa ƚekhewel iye yiwqinhet ha' Cristo.
2CO 8:24 Qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' ethini'ƚij enewe'en in yijaa'ija in ƚ'ineqsu'uni'ƚ qa in nite' hijani'ƚik'i iye in heiqeniƚ'ej, hats'inha pe' witlijtsitjiyits t'eku'miiji' nekhewe'en qa' nenikfe'li'ƚ ewets.
2CO 9:1 Hats nite' hamik'ui qu' ewi'ƚij iye qu' hika'aƚ e'm in t'ejuyets pe' ewi'ƚ we'neni'kii qu' net'ejuyets he' inejefetsipji' ha' Cristo.
2CO 9:2 Qe tsikfe'lets ekheweli'ƚ in yijaa'ija in ƚisu'uni'ƚ qu' inqi'feni'ƚ, hik kakha' ka' heiqeni'ƚijets he' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek ha' sehe' Macedonia, qe kakhap ininqap'ik'i in ƚisu'uni'ƚ qu' matji'leti'ƚ ekheweli'ƚ Acaya ƚeiƚets. Qa aka'an in yepi'ye' ek'i he' Macedonia ƚeiƚets qa yaqaamij qu' weeke' in yisu'un qu' ninqi'fenji'jek.
2CO 9:3 He'nukini'ƚ ei enewe' inejefets hats'inha in heiqeni'ƚ ej qa'nte' hijani'ik'i, qe hats henfel in hats ƚatjileti'ƚ.
2CO 9:4 Qu' yijts'eyek'e pe'qu' uja'xe' Macedonia ƚeiƚets, qa qu' ne'weni'ƚ qu'nte' matjileti'i'ƚ, qi qu' hewepini'ƚ wetju'ƚ qe hats hit'ijets in hats ƚatjileti'ƚ, hit'ij yekheweli'ƚ qe qa'nte' natsami'iƚ ewets qu' mewepinjiiƚ wetju'ƚek.
2CO 9:5 Qa hik ta'ƚijupi' in humti in les ƚe'wis in k'iyinets nekhewe' inejefets qu' nathayini'ƚ ei, hats'inha qu' ne'feni'ƚij qa' q'axitse' aje'eƚ pe' ewi'ƚ ƚ'eni'ƚikii hayiits ƚeniwjutsiqeni'ƚij, hats'inha pe' ewi'ƚ ƚ'eni'ƚikii qa' hik ƚunye'je' in ta'ƚets in ekhewelƚi'iƚ in ƚisu'uni'ƚ qu' ihini'ƚij, qa' nite' hik ƚunye'je' qu' ayajaxti'yi'ƚijets.
2CO 9:6 Maxtayitiƚik'i aka' qu' hit'ij: na'aj nite' qi qu' newenq'en, nite' qi in nifte'ji' pe' ƚeqei. Qa na'aj qi in we'nq'en qa qiji'jek in nifte'ji' pe' ƚeqei.
2CO 9:7 Qa hik ta'ƚijupi' week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' ihini'ƚij pakha' ƚuk'e' pa' yumti pa' atawe'j qu' ihinij, qa hasu'uj in nite' ƚisu'untax qa yape'enhaƚe qu' ihinij qa hasu'uj iye qu' ayajaxtiiƚi'ijets, qe pa' Intata yisu'un pakha' ƚe'wisi'mkii in t'ihin.
2CO 9:8 Pa' Intata ƚeke' qu' naqsiijkii qu' noponheti'ƚij pa' ƚeqi'fenkeye'j, ma' qa'nte' hami'ik'ui week pakha' qu' ekeyi'iju'ƚ qu' nana'l e'm, qa pa'qu' i'fenij iye pekhewep.
2CO 9:9 In ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —In yak'esa'xkii qa netisijju' pe' if'iljetsits. Pa' ƚeq'iltiye'j nite' ƚeke' qu' nili'ij.—
2CO 9:10 Pa' Intata hik pakha' pa' tisij pe' ƚoqoƚoi pa' iwenq'enhena'x qa ta'ƚets iye pa'qu' witaqe' pan, hik pakhaa'ija iye qu' neƚisi'ƚij pe'qu' olotse' oqoƚoyi'iƚ qu' mewenq'eni'ƚ, hats'inha qa' net'ijaifik'i qu' olotse' pe'qu' eqeyi'ƚ ta'ƚets in ƚatsatheni'ƚ.
2CO 9:11 Qi qu' iwq'axini'ƚ week pa'qu' ƚunye'je' qe qa' ƚeke'ye' qu' inqi'feni'ƚ, pekhewe' ƚetskekineniƚij hatse' ewi'ƚ ƚ'eniƚikii ta'ƚets hatse' pe'qu' olotse' qu' nit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.
2CO 9:12 Qe pa' eqi'fenkeyejeyi'ƚij he' inejefets nite' uja'xƚe pe' hamitsi'm qu' ne'weju'ƚij, qe weju'ƚij iye pe'qu' olootse' qu' qi qu' nit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.
2CO 9:13 Ƚekhewel qi qu' niwqinhetji' pa' Intata, qe qu' i'feni'ƚ qa' nethinij in ekheweli'ƚ yijaa'ija in ƚijayani'ƚij in ƚetetfeli'ƚij ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Cristo, qa qi iye qu' niwqinhetji' pa' Intata qu' nata'ƚets in qi in ƚi'feni'ƚ enewe'en qa qu' i'feni'ƚ iye pekhewepe'.
2CO 9:14 Qa' qi iye qu' nesu'uni'ƚ qu' niyiniƚ'epji', qe ta'ƚets pa' qi eqi'fenkeyejeyi'ƚ nethiniƚij pa' Intata.
2CO 9:15 ¡Ƚe'wisij pa' Intata, qe pa' jiyeƚisƚi'ij ham ƚaja'ye' qa ham ƚunye'ji'iju'ƚ iye!
2CO 10:1 Yakha' Pablo, hane'ej hisu'un qu' hik yijunye'je' ha' Cristo in nite' atitsik'i pe'qu' nit'ij qa yimax iye in iyet qu' nek'iyini'ƚij ewets, qe na'l pe' yit'ijets in ha'ni'ƚ etji'teje'm qa af'ayai in k'iyet qe hewepinij, qa in yitoxƚi'ii qa te' t'unitsik'i ne'ej hit'ij.
2CO 10:2 K'iyini'ƚij ewets qu' natsamtaxi'ƚ ei, qa hasu'uj qu' aqsi'ji'ƚ ye'mijkii hatse' qu' hewepini'ij pa'qu' hit'ij, qe les ƚe'wis qu' hit'ij pe'qu' t'unitsi'ik'i qe qa' net'ejuyets pe' yit'iƚij yiwets in hik yijunyejeyi'ƚ pa' ƚunyejei ene' sehe' epji'.
2CO 10:3 Qa yijaa'ija inek in hik yijunyejeyi'ƚ ene' sehe' epji', qa in hawatlanƚi'iƚ qa nite' hik yijunyejeyi'ƚ in watlantax,
2CO 10:4 qe pe' witatjanetits jitatkin nite' ta'ƚets ha'ne sehe' epji', qe ta'ƚets yijat'ij pa' ƚet'unha'x pa' Intata, qe qa' jintewuƚ'enhetju' pe' witt'unhaxits.
2CO 10:5 Ma' qa jitewuƚ'enhetju' pa' witaqjamtikineye'jkii yumtiƚe pe'ye' qa week pa' witiwqiye'jji' i'nq'aq'ayinij qu' jinenikfe'lets pa' Intata, ma' qa week jit'ophe'ƚju' pe' witaqjamtikineyejeikii qe qa' netk'enets ha' Cristo.
2CO 10:6 Qa hats yaq'axitsi'ƚ qu' hitani'theni'ƚ week pakha' qu' nite' netk'ene', ehe, qu' hats u'ja'xe'ƚi'iƚ in ƚ'ek'eni'ƚ.
2CO 10:7 Ekheweli'ƚ ewi'ƚƚe in ƚejeƚi'ƚ enewe' laxa. Qu' nana'l pa'qu' numti'ija qu' natsat'axij ha' Cristo, qa' les ƚe'wisjeek qu' nenikfelitjeetsek in yekheweli'ƚ iye yatsat'etsi'ƚyij ha' Cristo.
2CO 10:8 Qe qu' olotsi'ij qu' heniwqinhetij in heinek'enhe'yi'ƚ, nite' hewepinkii, qe ha' Yatsat'ax'inij tseƚisi'ƚij qu' heinek'enhe'yij qe qa' k'efeni'ƚ, qa nite' qu' k'ewuƚ'enheti'ƚju'.
2CO 10:9 Nite' hisu'un qu' umti'iƚ qu' k'ijiweikitiƚijkii ke' he'nq'ika'aƚij ei.
2CO 10:10 Qe na'l pe' yit'ijets: —Kekhewe' ƚafaakanhei ha' Pablo jutsitets qa its'iyoptots iye, qa in jite'wenƚe qa nite' hik ƚunye'j qu' net'un qa kakha' ƚunye'j in iyet nite' yimax.—
2CO 10:11 Qa pekhewe' ƚ'anyejei aka'an qa' nenikfelitets in hik yijunyejeyi'ƚ pakha' hats hika'aƚ, in yi'totstaxi'ƚ e'mii qa qu' ha'ni'ƚ etji'teje'm iye.
2CO 10:12 Yekheweli'ƚ nite' yijunyejeyi'ƚ qu' hetjeyumtsheni'ƚijupi'kii qa' ha'najaihiniƚiju'ƚkii pekhewe' ƚekhewelƚe in weniwqinhet. Ƚekhewel wanajaihiniju'ƚkii pakha' ƚekhewelƚe in ta'ƚets ƚeqjeyumtshela'x. Aka'an in yaqsiijkii qa hik ƚunyejei ne'ej mente' teik'unei wetju'ƚ.
2CO 10:13 Yekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' heniwqinheti'ƚ qu' ha'ni'ƚfik'i, qe ewi'ƚƚe yijat'ij qu' heniwqinheti'ƚ qu' ha'ni'ƚji' pa' yeq'ejinqa'wet'iƚ tseƚisi'ƚij pa' Intata qu' he'yithayi'yi'ƚji', hikpa' ekheweli'ƚ ƚa'ni'ƚ ji'teje'm.
2CO 10:14 Qa hik ta'ƚijupi' in i'nk'aa tsami'ƚ ei yekheweli'ƚ nite' ha'yani'ƚji' pa' ye'qniyak'iƚ. Yekheweli'ƚ henkaa'xi'ƚ eiha qu' k'efeli'ƚi'm ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Cristo.
2CO 10:15 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ha'ni'ƚijji' pa'qu' ƚ'ithayiwet'e pekhewepe' in heniwqinheti'ƚ, qe mexe honotki'iƚets qu' hats et'uniitsi'iƚijha pa'nte' eqekuyejeyi'ƚ in t'ijaifik'i, qa yekheweli'ƚ qa' hit'iƚij ewets ƚe'wisij qu' nata'ƚi'ƚ ewets qu' net'ijaifik'i iye pa' yithayiwet'iƚ.
2CO 10:16 Ma' qa henfeli'ƚi'm iye eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Cristo pakha' les toxi'mii na' etset'iƚ, qa nite' ƚeke' qu' heniwqinheti'ƚ qu' nite' yithayiwet'i'iƚ.
2CO 10:17 Qa kakha'ƚe we'nika'ajji' qa yit'ij: —Qu' nana'l pa'qu' neniwqinhet, niwqinhetji' yijat'ij pa' Yatsat'ax'inij.—
2CO 10:18 Qe nite' te'nekumhi'yiju'ƚ pakha' qu' ƚakha' ye'ƚetax qu' neniwqinhet qe ha' Yatsat'ax'inij yijat'ij pa'qu' niwqinhetji' qa te'nekumhi'yiju'ƚ.
2CO 11:1 K'iyini'ƚij ewets qu' me'nijulayitƚi'iƚets qu' epi'ye'eƚik'i aka' ƚammi's wenit'ijets in nite' yijeik'una'xkii. ¡Me'nijulayitƚi'iƚets wat'ij qu' ek'eni'ƚik'i!
2CO 11:2 Qe yakha' qi in tsekewet'iƚ ewets, qa in tsekewet'iƚ ewets ta'ƚii pa' Intata, qe yakha' hisu'untax qu' eƚ'ewiƚe'ƚi'iƚi' hakha' qu' ewhe'ye'yi'iƚij hikha' Cristo qu' hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej mexe ham yawitjiye'.
2CO 11:3 Qa ts'ijiweiƚe'ets qu' hik ƚunye'je' pa'aj pa' q'oiq'oi pa' ƚiyowk'ele' in yaqankii pe' Eva, ma' qa pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii qa' toxi' imets pa' ham yetsji'ƚe' qa yijaataxija iye qu' ejunyejeyi'iƚets ha' Cristo.
2CO 11:4 Qe qu' nanami'ƚ ei pa'qu' nenfel pakhape' iye Jesús nite' hik ƚunye'j ha' henfeli'ƚ e'm, qa i'nƚi'i qu' esti'yi'ƚij pa'qu' espirituye' pakha' ƚunye'j, i'nƚi'i pe'qu' wi'tlijeye' nite' hik ƚunyejei ke' henfeli'ƚ e'm, ekheweli'ƚ qa ƚisu'uni'ƚ qu' me'nijulayitiƚets qu' epi'ye'eƚik'i.
2CO 11:5 Yakha' nite' humti qu' les nat'anyipji' pekhewe' yit'ij ƚetets in les qitsji' in apóstoles nami'ƚ ei pa'aj.
2CO 11:6 I'nƚi'i qu' nite' nets'iyayi'ij qu' nek'iyet, qa na'lƚe pa' yikfeliya'xets, qa hats k'ethini'ƚij ke' olots wekwek in t'ejuyets aka'an.
2CO 11:7 ¿Ye' me witwuƚ'ax in henfeli'ƚ e'm qa ham yija'ye' kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets pa' Intata t'ejuyets ha' Jesús? ¿Ye' me witwuƚ'ax iye in nite' heniwqinhet qe qa' k'ewqinheti'ƚ?
2CO 11:8 Qa hekhewep witlijtsitjiyits, hik ƚunye'j qu' henitka'mijkii pe' ƚaq'astai in inqekenij yiikii qe qa' k'efeni'ƚ.
2CO 11:9 Ma' qa in ha'ni'ƚ etji'teje'm na'l na'aj hite'jii, qa ham pa'qu' hipekhelinhetkii, qe he' inejefets ta'ƚii ha' sehe' Macedonia ta'ƚets week kekhewe' hamitstax ye'm. Qa ham pa'qu' nek'iyini'ƚij ewets, qa nitees qu' hili'ij qu' ham nek'iyini'ƚij ewets.
2CO 11:10 Qa in ƚunye'jek ha' Cristo in yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij qu' nite' hit'eƚi'ij aka' tsi'sinheti'mkii, qa ham pa'qu' witset'e ha'ne week sehe' Acaya qu' natsq'ayintaxij aka'an in ham pa'qu' nek'iyini'ƚij ewets.
2CO 11:11 ¿Inhats'ek? ¿Me ikji' qu' nite' k'esu'uni'iƚ in hit'ij aka'an? ¡Pa' Intata nikfe'lets in qi in k'esu'uni'ƚ!
2CO 11:12 Qa teesƚe qu' hili'ij aka' haqsiijkii in ham pa'qu' nek'iyini'ƚij ewets i'nƚi'i qu' ƚ'astaye', hats'inha qa' henyejinik'ui pakha' yisu'untax pekhewe' wo'taxii qu' neniwqinhetji', ma' qa nite' ƚeke'ye' qu' nittaxijets qu' hik yijunyejeyi'iƚ pekhewe'en.
2CO 11:13 Qe enewe'en nite' yijaalija qu' apostolitse', enewe'en t'ithayii ejtitsits, wotjonkettaxik'i qu' ƚeqe apostolitse' ha' Cristo.
2CO 11:14 Qa ekewe'en in ƚunyejei enewe'en qa nite' ƚeke' qu' pakha' ineqjunyejeyi'ij, qe pa' Satanás ƚakhaa'ija iye in wotjonketik'i qu' angele' pa' na'lkii.
2CO 11:15 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' pakha' ineqjunyejeyi'ij pa' Satanás pe' ƚeqejkunenhei in wotjonketik'i qu' witq'ithayinenheyi'ipji' pa' yatsathen. Qa pa' ƚ'aka'the'ju' enewe'en, qa' netesti'yij hatse' pa' weju'ƚij pa' ƚ'ithayijkit.
2CO 11:16 Ewi'ƚij iye qu' hit'iƚij ewets: hasu'uj pa'qu' numti qu' nite' heyeik'uneye'kii, qa qu' hik aka'ƚe umti'iƚ qa' ku'mƚi'iƚyiju'ƚ qu' hik yijunye'je' na'aj nite' teik'uneikii, hats'inha qu' ƚammise'ƚe qu' heniwqinhetek.
2CO 11:17 Aka' qu' hit'ij in heniwqinhet nite' hik aka' yit'ij ha' Yatsat'ax'inij, qe ta'ƚets yijat'ij pa' nite' yijeik'una'xkii.
2CO 11:18 Qe in hats olots pekhewe' ƚekhewelƚe in weniwqinhet, qa' yakhape' ji'jek qu' heniwqinhet iye.
2CO 11:19 Ekheweli'ƚ ƚenikfeli'ƚkii, qa ¿inhats'ek in ƚisu'uni'ƚ qu' epi'ye'eƚ pekhewe' hik ƚunyejei nite' teik'unei wetju'ƚ?
2CO 11:20 Qe ekheweli'ƚ ƚe'nijulayitiƚets na'aj hik ƚeqfenyejeyi'ƚ ej qu' ƚeƚinheyi'iƚ ej, ƚe'nijulayitiƚets na'aj neƚuji'ƚkii, na'aj hik ƚunye'j qu' natsat'etsij pe'qu' antsat'etstaxi'ƚij, na'aj weniwqinheti'ƚ ek'uiji', qa na'aj hik ƚeqjunyejeyi'ƚ ej qu' ham wiikfik'i e'weju'ƚi'iƚij qe weniwqinhet ma' qa hik ƚunye'j qu' nilanje'm eju's.
2CO 11:21 Hewepintaxets aka' qu' hit'iƚij ewets: yekheweli'ƚ nite' hik yeqfenyejeyi'ƚ ej aka' ƚeqfenyejeyi'ƚ ej pekhewe'en qe hik yijunyejeyi'ƚ yijat'ij ne'ej nite' t'units. Qa pakhape'ƚe qu' neniwqinhettaxij ekewe'en qa' yakhape' ji'jek qu' haqsiijkii, yemjeetax aka'an in hik ƚunye'jtax qu'nte' yijeik'unaxe'kii.
2CO 11:22 ¿Me hebreos pekhewe'en? Yakhap ji'jek ye'hebreo. ¿Me Israel ƚeiƚets pekhewe'en? Yakhap ji'jek ye'israel ƚeiƚe'. ¿Me ta'ƚets pa' Abraham'ik'i pekhewe'en? Yakhap ji'jek hata'ƚets pa' Abraham'ik'i.
2CO 11:23 ¿Me ƚeqejkunenhei ha' Cristo pekhewe'en? Yakha' les in ƚeqejkunenekyij ha' Cristo, aka'an inye'jƚu' in hit'ij in hik ƚunye'jtax qu'nte' heyeik'uneye'kii. Yakha' les qi in he'yithayii qa nite' hik ƚunyejei enewe'en. Yakha' olotsij in hoyopheƚitii qa nite' hik ƚunyejei enewe'en. Olotsij in heyeqsilanhetiikii qa nite' hik ƚunyejei enewe'en. Olotsij in iftsaxets qu' hawa'm qa nite' hik ƚunyejei enewe'en.
2CO 11:24 Lee'fij (5) yamets in tseqsilankii ne' judiol qa treinta y nueve (39) yamjiijetsji'.
2CO 11:25 Wetshetk'ewi'ƚij in hailanheti'yijkii najak, ewi'ƚij in heijelaxti'yijkii ke' utel, wetshetk'ewi'ƚij in k'uyij tokoyei, qa ewi'ƚij in ewi'ƚ naja'x qa ewi'ƚ neƚu in yamanji' ha' qi iweli'.
2CO 11:26 Qi in hijaaki's, qa iftsitsji' ne' haqqil, iftsitsiikii ejtenhetsilets, iftsitsiikii ne' yitsetifeetstaxija in judiol qa hik ƚunyejei iye ne' nite' judiol, iftsaxkii na'aj ha'ni' nekhewe' qits witsetits, iftsaxkii na'aj ham witset'i'i, iftsaxji' na'aj qi iweli', iftsitsiikii ne' yit'ij ƚetets qu' inejefetsi'ipji' pa' Intata.
2CO 11:27 Yithayijkitits niihetits qa qi qa yamji'ijyik'ui yiwefa'x, olotsij qa'nte' hama'ji'ij na'aj ewi'ƚ naja'x, olotsij qa k'iyipkunji'ij, olotsij qa ts'iyayuji'ij, olotsij qa nite' ƚeke'ji'ij qu' heyek, olotsij in k'initji' na'aj k'uy qa ham iye pe'qu' yeqhinataye'.
2CO 11:28 Qa week ekewe'en qa kekhewep iye in i'nyipji', qa i'nyipji' iye in week neƚuts tseƚ'ilaxtaxets he' week hats yijayan ha' Jesús i'ni' ek hekhewep witsetits.
2CO 11:29 ¿Ƚekpa' itawje'met qa yakha' qa' nite' yi'tawje'met'e? ¿Ƚekpa' yepiletets iye qu' naqsiijkii iye pa' uƚ'ax pakhape' qa yakha' qa' nite' qi qu' natstawjemeten?
2CO 11:30 Qa qu' les ƚe'wise' qu' heniwqinhet, qa' heniwqinhetij kakha' k'inq'ethinij in nite' yet'un.
2CO 11:31 Pa' Dios qa Ƚatata ha' Yatsat'ax'inij Jesús, hikpa' ewi'ƚƚe in weju'ƚij qu' neniwqinhetji' ene' week ƚahatsiyij, nikfe'lets in nite' howotk'onƚekii.
2CO 11:32 Ha' Damasco'oi, ha' ƚeqe gobernador ha' qi wittata Aretas, inaqyaji'ij qu' netjeƚitii he' ƚejil ha' witset qe qa' nejeƚ yik'uikii qu' net'eku'myi' qa' nots'ophe'ƚ.
2CO 11:33 Qa na'lƚe he' uja'x ts'enji' ke' kanastu, ma' qa ts'ilithinijii ha' wintana ha' toxpha'm ƚejilafi' ha' witset, qa hik aka' ƚunye'j in k'ilatik'uifik'i ha' gobernador.
2CO 12:1 Inye'jƚutu'u qu' heniwqinhet, yemjeetax in hamtax weju'ƚi'ij qu' jineniwqinhet. Hane'ej qa' natsamets kekhewe' ts'ethinij ha' Yatsat'ax'inij qa hi'wen qa ke' tseƚisij qa tsikfe'lets.
2CO 12:2 Tsikfe'lets pa' ewi'ƚ yijayan ha' Cristo, in hats catorce (14) ininqapitsik'i in wetka'xiipha'm pa' wetshetk'ewi'ƚ yametsji' wa's, qa nite' tsikfe'lets me weekij pa' ƚ'ese'n in wetka'xiipha'm me i'nƚi'i qu' ewi'ƚe'ƚe pa' ƚeqe'spiritu, pa' Intata nikfe'lets.
2CO 12:3 Ha'ne jukhew, nite' tsikfe'lets me weekij pa' ƚ'ese'n in wetka'xiipha'm pa'aj me i'nƚi'i qu' ewi'ƚe'ƚe pa' ƚeqe'spiritu, pa' Intata nikfe'lets,
2CO 12:4 wetka'xiipha'm pa' qi in ƚe'wisi' witset (paraíso), ma' qa yepi'ye' pe' wi'tlijei ham pa'qu' nanatkin qa nite' ƚenexke'ej pa'qu' jukhewe' qu' nit'ij.
2CO 12:5 Yakha' ƚeke' qu' heniwqinhetij aka' ƚunye'jkii ha'ne jukhew, qa nite'ƚe ƚeke' qu' yakha' ye'ƚe qu' heniwqinhetƚe, qe ewi'ƚƚe yijat'ij qu' nek'iyetij in nite' yet'un.
2CO 12:6 Qa qu' heniwqinhetij aka'an, qa nite' ikji' qu' nite' heiqeneƚuye'kii, qe in henfel aka'an yijaa'ija. Qa nite'ƚe hisu'un qu' haqsiijkii qu' heniwqinhet, hats'inha qa' hame' pakha' qu' les nanhini' wiikfik'i aka' hane'ej yijunye'j qu' netsiwqinhet.
2CO 12:7 Qa qu' hasu'uj humti qu' ye'qiye'ji' wiikfik'i qu' nata'ƚets kekhewe' ts'ethinij ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa pa' Intata qa tisij pa' Satanás, qa pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Satanás qa hikpa' hik ƚunye'j ne'ej tii qu' neti'jje'mkii ha'ne yese'n qe qa' nite' humtiye' qu' ye'qiye'ji'.
2CO 12:8 Qa aka'an, wetshetk'ewi'ƚij in k'iyintaxijets ha' Yatsat'ax'inij qu' niwu'myik'ui.
2CO 12:9 Qa ƚakha' qa yit'ij yiwets: —Nite' hiwu'm ek'ui, qe ewi'ƚƚe qu' nana'l e'm pa' yeqi'fenkeye'j, qe pa' yit'unha'x les in t'un in e'jukhewiwatkii.— Qa hik ta'ƚijupi' in les hisu'un qu' nek'iyetij in nite' yet'un, hats'inha pa' ƚet'unha'x ha' Cristo qa' na'nyitji'.
2CO 12:10 Qa hik ta'ƚijupi' in hi'wejuƚenij in nite' yet'un, hi'wejuƚenij in wenit'ij yiwetskii uƚ'etsik'i wi'tlijei, hi'wejuƚenij ne'ej hamits ye'm, hi'wejuƚenij in hayawitjaxtii, hi'wejuƚenij in jutsitax na'aj ƚunye'jkii. Week ekewe'en hi'wejuƚenij qe ta'ƚets pa' yeqsu'unka'xij ha' Cristo, qe in ye'jukhewiwatkii ma' qa yet'un.
2CO 12:11 Hik yijunye'j qu' nite' heiqeneƚuye'kii ekewe' hit'ij, qa ta'ƚƚi'iƚ ewets in hik yijunye'j qu' nite' heiqeneƚuye'kii, qe ekheweltaxi'ƚ qek ƚe'wisi'ik'i pa' qek anyejeyetaxi'ƚyij qu' etsfeli'ƚkii, qe yakha' nite' t'anyipji' qu' les qitse'ji' pekhewe' yit'ij ƚetets in les in qitsji' in apóstoles, yemjeetax in hamtax yeke'ye'.
2CO 12:12 Ekheweli'ƚ ƚi'weni'ƚ in haqsiijkii kekhewe' yaqsiijkii pa'qu' yijaayi'ija in apóstol, kekhewe'en: in nite' k'itaqsunijup ke' wekwek a'tits, ke' jutsiqetsij in ta'ƚii pa' Intata, ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa ƚe'nitjuƚaxiƚijpha'mkii iye.
2CO 12:13 ¿Ƚekpa' hamik'ui qu' haqsi'ji'ƚ e'mijkii qa' nite' nat'ani'iƚ epji' hekhewep witlijtsitjiyits? Qe ewi'ƚƚe in nite' haqsi'ji'ƚ e'mijkii qu' nek'iyini'ƚij ewetskii pa'qu' ƚunye'je'. Qa qu' uƚ'axe' aka'an in haqsiijkii hasu'uj a'nayu'uƚ ye'm wat'ij.
2CO 12:14 Hane'ej hats yaq'ax ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚij qu' natsami'ƚ ei, qa tees qu' nek'iyini'ƚij ewetskii iye pa'qu' ƚunye'je', qe nite' pe' na'li'ƚ e'm qu' howo'oikii, qe ekheweli'ƚ yijat'ij in howo'oƚ eikii. Qe nite' pe'qu' witlitse' qu' hikpe' naqsiijkii qu' naqsi'j pe'qu' ƚaq'astaye' qa' nejutshenets pe'qu' ƚ'alheye'. Nite', qe ne'ej wit'alhei yijat'ij hik ne'ej yaqsi'j ne'ej ƚaq'astai qa' nejutshenets pe' ƚelits.
2CO 12:15 Yakha' inye'jƚu' qu' nasq'axij week pe'qu' nana'ltax ye'm, qa ƚunye'j ji'ij iye pa' yiƚa'x, qe qa' k'efeni'ƚ. Yakha' qu' les qi qu' k'esu'uni'ƚ, ¿me qa' les qu' nite' etsu'uni'iƚ?
2CO 12:16 Ye'ehe, hik aka'ƚe ƚunye'je'. Yakha' nite' k'iyini'ƚij ewetskii pa'qu' ƚunye'je', qa na'lƚe pe' yit'ij yiwets in yiyowk'elax ma' qa k'awitjijiiƚij pe'ye'.
2CO 12:17 ¿Ye' me na'l pa'qu' k'awitji'iƚij qu' ha'nijji' na'aj he'nukini'ƚ ei?
2CO 12:18 Ha' Tito k'iyinijets qu' nanami'ƚ ei qa he'nukin iye qu' ƚijts'eye'kii hakhap iye inejefe'epji' pa' Intata. ¿Me nawitji'iƚij pe'ye' ha' Tito? ¿Me nite' ewi'ƚ pa' yijunyejeyi'ƚ ha' Tito? ¿Qa me nite' ewi'ƚ iye pa' yaqjamtikineyejeyi'ƚkii?
2CO 12:19 ¿Me ƚumti'iƚ ene' week ƚahatsiyij qu' heiweiƚi'iƚ yitik'i' eke' ƚepi'ye'eƚik'i? Nite', aka' ƚunye'jkii yijat'ij, pa' Dios tsi'weni'ƚij qa nikfe'li'ƚij yiwets iye in hijayani'ƚ ha' Cristo. Qa week ekewe'en, yejefetsipji', t'ejuyets qu' les t'unitsi'ij pe' atawjetsi'ƚ.
2CO 12:20 Qe qu' natsamtaxi'ƚ ei qa ts'ijiweitaxets qu'nte' k'eweni'iƚij kakha' hisu'untax qa ekheweli'ƚ qu'nte' e'tsweni'iƚijek pakha' ƚisu'untaxi'ƚ. Qe q'ax qu' nana'l witk'eƚeye'je', pa' witqemtsheneya'xijkii wekwek, pa' witwakaye'j, pa' witts'iyopto', na'aj uƚ'etsik'i ƚeqiihet'ij pakhape', na'aj ifaakatena'x, na'aj yumti qu' les nat'anipji' pekhewep, qe q'ax qu' nana'l iye pa' nite' yeqet'axkii.
2CO 12:21 Qa ts'ijiweitaxets iye qu' natsamtaxi'ƚ ei, pa' Intata qu' naqsiijkii qu' etswepinheti'ƚkii, ma' qa yakha' qa' hap qu' nata'ƚets hekhewe' qi in uƚ'ax yaqsiijkii qu' nite' niliyi'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, yisu'un qu' nanawitjiƚe, wanawitji'iƚju' pekhewep nite' ƚewhe'yetstax, nite' wepinij in yisu'un qu' nanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe'.
2CO 13:1 Hane'ej qu' hats wetshetk'ewi'ƚij qu' natsami'ƚ ei. Ka' we'nika'ajji' yit'ij: —Qu' wetsjuk'e i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' pe'qu' nenfelijkii pe'ye' qe yi'wenij, ma' qa' hats umti qu' yijaayi'ija.—
2CO 13:2 In hats wetsjuk'ij in tsami'ƚ ei hik aka'aj, qa na'l kakha' yakhaa'ija in henfeltaxi'm hekhewe' uƚ'ax yaqsi'jtaxijkii qa week iye hekhewep, qa hane'ej in mexe nite' ha'ntaxi'ƚ etji'teje'm qa hiyeketijets iye in hi'ttaxijets qu' ewi'ƚij iye qu' natsamtaxi'ƚ ei qu' nite' iliyi'iƚij pa' uƚ'ax qa hats nite' k'ewejineƚi'iƚ qa' k'atanitheni'ƚ.
2CO 13:3 Haqsiijkii qe ekheweli'ƚ ƚowo'oƚiikii pe'qu' hit'ij qu' jutsiqaxi'ij ha' Cristo. Hikha' nite' hik ƚunye'j qu'nte' net'une qu' natanitheni'ƚ, qe les in t'un yijat'ij qu' natanitheni'ƚ.
2CO 13:4 Yijaa'ija nite' t'un in we'nenji'pha'm pe' cruz, qa iƚa'xƚe iye qe ta'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Intata. Qa hik ƚunye'j in nite' yet'unitsi'ƚ in ƚunye'jek pa'aj hakha'an, qa yi'ƚiiƚi'iƚji' hatse' qu' natsamtaxi'ƚ ei pa' ƚet'unha'x pa' Intata qe qa' k'efeni'ƚ.
2CO 13:5 Mewetjeƚƚi'iƚijupkii qa' mawatjaajinƚi'iƚ iye qa' jutsiqetsi'iƚ e'm qu' nite' eqeku'yi'iƚ ha' Cristo. ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets in i'ni'ƚ etji'teje'm ha' Jesucristo, ye'ehe, qu' atsji'ƚijfik'i in ƚawatjaajinƚe?
2CO 13:6 Q'axqe qu' menikfeliti'ƚets in yekheweli'ƚ ha'yatsji'ƚi'ƚijfik'i kekhewe'en.
2CO 13:7 Yekheweli'ƚ k'iyini'ƚijets pa' Intata qu' hasu'uj qu' aqsiiƚijkii pa'qu' uƚ'axe', qa nite' haqsiiƚijkii aka'an qu' net'ejuyets qu' etsiwqinheti'ƚij in ha'yatsji'ƚi'ƚijfik'i, qe haqsiiƚijkii yijat'ij qe qa' aqsiiƚijkii pa'qu' ƚe'wise', inye'jƚu' in hik yijunyejeitaxi'ƚ qu' nite' ha'yatsji'ƚi'ƚijfik'i in hawatjaajinƚi'iƚ.
2CO 13:8 Qe yekheweli'ƚ nite' ƚeke' qu' haqsiiƚijkii pe'ye' qu' net'ejuyiju'ƚ ekewe' yijaalija, qe ewi'ƚƚe yijat'ij in hi'feniƚik'i ekewe' yijaalija.
2CO 13:9 Qa hik ta'ƚijupi' in ye'ƚe'sitsi'ƚi'mkii in nite' yet'unitstaxi'ƚ, qa ekhewelƚi'iƚ qa et'unitsi'ƚ. Qa k'iyini'ƚijets iye pa' Intata qu' naqsi'jiƚijju'ha in ƚijayani'ƚ.
2CO 13:10 Ekewe'en he'nq'ika'aƚij ei aje'eƚ in mexente' tsami'ƚ ei, hats'inha qu' natsamtaxi'ƚ ei qa'nte' t'units yi'lijeye' qu' hanatkin pa' yit'unha'x in heinek'enhei, hikpa' tseƚisij ha' Yatsat'ax'inij qe qa' k'efeni'ƚ, qa nite' qu' k'ewuƚ'enheti'ƚju'.
2CO 13:11 Qa qu' hats ƚ'ajeƚi'ijje'm ekewe'en yejefets, e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, mowo'oƚii qu' afits'iƚ pakha' yisu'unija pa' Intata qu' injunyejeye', matkakƚini'ƚ, ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii, ikesimen ƚi'iƚkii, qa pa' Dios pa' witeqsu'unka'x qa Dios iye pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii.
2CO 13:12 Mewetfeli'ƚij wetju'ƚkii aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij.
2CO 13:13 Week hekhewep iye inejefetsipji' ha' Cristo wetfeli'ƚ ei.
2CO 13:14 Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewetskii, pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata qa pa' Espíritu Santo in jiyisu'unkeninijji' in ewi'ƚ ju'uniji' qu' hik aka' ejunyejeyi'iƚ week ƚahatsiyij.
GAL 1:1 Yakha' Pablo. Yakha' apóstol qe t'eku'myiiji' pa' Dios. Nite' t'eku'myiiji' qa nite' iye ts'ukin ene' jukhewƚe. Hakha'ƚe Jesucristo hik hakhaa'ija in t'eku'myiiji'. Qa pa' Intata Dios t'eku'myiiji' iye hik pakha' yiƚin pa'aj ha' Jesús in hats wa'mtax.
GAL 1:2 Yakha' qa week iye enewe' inejefetsipji' ha' Cristo in i'nyijup in hika'aƚ ha'ne witfaakanek t'ejuyets week he' inejefetsipji' ha' Cristo i'ni' ha' sehe' Galacia.
GAL 1:3 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' natsiyi'ƚ epji' pa' qi ƚe'wis qa' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ week ekheweli'ƚ.
GAL 1:4 Ha' Jesucristo wetƚisƚi'ij pa'aj pakha' witwamhi' qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets qe qa' ƚeke'ye' qu' jinakik'uifik'i pekhewe' uƚ'ets yatsat'etsij ha'ne sehe' ipji' qe hik aka' yisu'un pa' Intata Dios qu' ƚunye'je'.
GAL 1:5 Jitewqinhet pa' Dios ene' week ƚahatsiyij. Hik aka' qu' ƚunye'je' yijat'ij (Amén).
GAL 1:6 Qi in tsitjuƚaxijpha'm ekheweli'ƚ in aje'eƚ ƚili'iƚij iye pa' Dios. Ƚakha' tayaitaxi'ƚ ei qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j ha' Cristo, qa ƚijayani'ƚ pekhewep iye wi'tlijei, nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' ƚe'sits wi'tlijei.
GAL 1:7 Yijaa'ija ham pekhewepe' wi'tlijeye' qu' ƚe'sitse' qu' jinamitii na' wa's. Na'lƚe ekheweli'ƚ pe' uja'x yisu'un qu' newuƚ'enheti'ƚju' qa yitujtseikanintax ekewe' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets ha' Cristo.
GAL 1:8 Yekheweli'ƚ i'nƚi'i pa'qu' ewi'ƚ angele' qu' nata'ƚiipha'm na' wa's qu' nenfel pe'qu' wi'tlijeye' in nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' ƚe'sits wi'tlijei henfeli'ƚ e'm, qa' na'nipji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios.
GAL 1:9 Ka' hayiits henfeli'ƚ e'm qa' hiyeket iye qu' henfeli'ƚ e'm. Qu' nana'l pa'qu' nanami'ƚ ei qu' nenfel pe'qu' wi'tlijeye' in nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' yojo in ƚenikfe'li'ƚets ƚe'sits wi'tlijei, qa' na'nipji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios.
GAL 1:10 ¿Ƚekpa' ƚumti'iƚ? ¿Me howo'ƚi'ii qu' netsu'un ene' jukhew qa efuts, me i'nƚi'i pa' Dios? ¿Ye' me ƚumti'iƚ qu' howo'ƚi'ii qu' hi'sinhetƚi'imkii qu' nek'iyetij i'nƚi'i pa'qu' haqsiimijkii pakhape'? Nite', nite' hik aka' qu' howo'oi. Qu' hik aka' howo'oi, ma' qa nite' ƚeke'ye' qu' ƚeqejkunenek'eyij ha' Cristo.
GAL 1:11 Menikfeliti'ƚetsha week ekheweli'ƚ aka'an yejefetsipji' ha' Cristo, ekewe' ƚe'sits wi'tlijei henfelji'ij nite' ƚe'lijei pa'qu' jukhewe'ƚe.
GAL 1:12 Nite' hata'ƚijets eke' wi'tlijei pa'qu' jukhewe'ƚe qa nite' iye ts'iyayitij. Hakha'ƚe Jesucristo hik hakhaa'ija in tsikfelitets.
GAL 1:13 Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets ka' hayiits yijunye'j in mexe hijayan ke' ƚe'lijei pe' ƚawa'mhitsik'i judiol. Qa ƚenikfe'li'ƚets iye in hanawitjiju'kii pekhel yeqfenyejeyijkii hekhewe' hats yijayan ha' Jesús qe howotaxii qu' hiwuƚ'enhetju' qekha hamitse'tax.
GAL 1:14 Kekhewe' ƚe'lijei he' judiol les heik'eenetsha qa ha'yanipji' he' yilanyejeyiju'ƚ qe les in hijufta'x qa hent'unhet iye in heik'enets kekhewe' ƚawa'mhits ƚe'lijei.
GAL 1:15 Qa pakha'ƚe Dios qa hayiits t'eku'myi' pa'aj in mexente' tsekfik'i. Qa pa' qi ƚeqsu'unkaxyij hikpa' ta'ƚets qa tayaiyiiji' in hats yisu'un.
GAL 1:16 Pa' Intata qa ts'ethinij ha' Ƚa's hats'inha qu' yakha'ye' qu' henfeli'm ke' ƚe'sits ƚe'lijei pekhewe' nite' judiol, qa nite' aje'eƚ qu' howo'oikii pa'qu' hanfaakanijkii qa' nenfel ye'm ke' hayiits we'nika'ajji' pa'aj.
GAL 1:17 Nite' tsamii iye ha' Jerusalenii hekhewe' yojo'oj in apostolitsij, qe aje'eƚ yijat'ij hakji' ha' sehe' ei Arabia, qa i'nk'aƚe hetpilii iye ha' Damasco.
GAL 1:18 Qa in hats tsamijets wetshetk'ewi'ƚ ininqapits qa tsamii ha' Jerusalén qe tsikfeliyu'ets ha' Pedro. Qa quince (15) neƚuts tsamijets in ha'nijup.
GAL 1:19 Qa nite'ƚe hi'wen hekhewep iye apóstoles, ewi'ƚƚe ha' Jacobo (Santiago) ƚek'inij ha' Yatsat'ax'inij.
GAL 1:20 Pa' Intata nikfe'lets in yijaa'ija ekewe' he'nq'ika'aƚij ei. Nite' haqanƚekii.
GAL 1:21 Qa i'nk'aƚe tsamii iye hekhewe' seheikal hakha' Siria qa hakha' iye Cilicia.
GAL 1:22 Qa mexeƚe nite' tsi'weenija hekhewe' hats yijayan ha' Cristo i'ni' ha' Judea ƚeqe sehe'.
GAL 1:23 Qa i'ye'ƚi'ij pa'aj qa yit'ijju': —Pakha' tooxik'i wotax'inii qu' jinawitjiju'. Hane'ej hatste' nifel ke' wi'tlijei t'ejuyets pa' nite' witqekuye'j.— Hik hekhewe' tooxik'i hisu'untax qu' hamitse'.
GAL 1:24 Qa hane'ej pekhewe'en qa hats qi'ija in yiwqinhet pa' Dios qe ta'ƚ yiwets.
GAL 2:1 Qa in hats tsamijets catorce (14) ininqapits qa tsamii iye ha' Jerusalén qa yijts'ekii ha' Bernabé qa ha' Tito.
GAL 2:2 Tsamii ha' Jerusalén qe pa' Dios ts'ethinij in yisu'un qu' natsamii. Hik hakha'a' qa tsot'axi'ƚi' wetju'ƚ yu'ja'xƚi'iƚ wetju'ƚ hekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' hats yijayan ha' Cristo qa henfeli'm ekewe' wi'tlijei t'ejuyets qu' ji'ƚa'xe' hik ekewe' henfelji'ji'm hekhewe' nite' judiol. Haqsiijkii aka'an in yu'ja'xƚi'iƚ wetju'ƚ hekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' hats yijayan ha' Cristo qe nite' hisu'untax qu' ham ne'weju'ƚi'ij kekhewe' hats haqsiijkii.
GAL 2:3 Hakha' Tito in yijts'ekii, nite' tayajaxti'yijets qu' niwu'm ƚammi's ƚaxpa's. Hakha' Tito nite' judío, griegoƚe.
GAL 2:4 Yijaa'ija in na'l pekhewe' nite' yijaalija qu' inejefetsi'ipji' ha' Jesucristo in i'ntax initji'teje'm qa hamƚe nikfe'le'ets. Enewe'en in initji'teje'm qe nikfeliyu'ƚe inwets qa' ni'wen iye ka' injunyejei in jitajayan ha' Cristo qa in hats nite' iye jiyophe'ƚ ke' Moisés ƚe'lijei qe ƚekhewel yisu'untax qu' ƚeƚinheye'inij iye kekhewe'en.
GAL 2:5 Qa nite'ƚe ewii'ƚij qu' hetisi'ƚij qu' niyeti'ƚ ek'ui qekha nenfeltax kekhewe' yisu'untax qu' jintaqsiijkii. Qe yekheweli'ƚ nite' hisu'uni'ƚ qu' anqami'ƚij ekewe' yijaalija ƚe'sits wi'tlijei.
GAL 2:6 Qa hekhewe' tenek'enhe'yipji' hekhewe' hats yijayan ha' Cristo nite' yit'ij yiwets pa'qu' hijanik'i qa hik ta'ƚijupi' in ham pe'qu' nenfel ye'm qu' i'nk'aihitse'. Yakha' week hisu'un nite' hijamti'iikii pa'qu' ƚuk'eleji' hekhewe'en me tenek'enhei me i'nƚi'i qu' nite' netnek'enheye' qe pa' Intata nite' yejeƚ ene' jite'wen uja'xƚe in yejeƚ ji'teje'm pe' intawjets.
GAL 2:7 Hekhewe'en nite' tseƚisij pa'qu' i'nk'a yeqfenye'je' yiwek qe hats nikfe'lets aka' yithayijkit in ta'ƚets pa' Dios qu' henfeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei pe' nite' judiol hats'inha qu' iƚiye'ji'jek. Hik ƚunye'j ka' ƚ'ithayijkit ha' Pedro in nifeli'm ekewe' ƚe'sits wi'tlijei he' judiol.
GAL 2:8 Pa' Dios in yukin ha' Pedro qu' apostoli'ij pekhewe' judiol, qa hik pakha' iye ts'ukin iye qu' ya'apostoli'ijek pekhewe' nite' judiol.
GAL 2:9 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jacobo qa ha' Pedro qa ha' Juan iye, ƚekhewel les tenek'enheeyija, in nikfe'lets ka' yithayijkit in ta'ƚets pa' Dios qa hewetfeli'ƚij wetju'ƚ hekhewe'en yakha' qa na' Bernabé iye. Yaqsiijkii aka'an qe qa' jutsiqaaxiija qu' yithayifetsi'iƚij. Qa hats yi'sinhetijupi' qu' natsami'ƚii qa' henfeli'ƚi'm eke' wi'tlijei pekhewe' nite' judiol qa ƚekhewelƚe qa' nakijik'i' ek qu' nenfeli'mek eke' wi'tlijei pekhewe' judiol.
GAL 2:10 Ha' Jacobo qa ha' Pedro qa ha' Juan iye ewi'ƚƚe in iyintaxi'ƚij yiwets qu' hasu'uj nastapi'iƚii pekhewe' if'iljetsits, qa hatsƚe hayiits nite' tsitapi'ik'i aka'an in haqsi'jjiijkii.
GAL 2:11 Qa ha'ƚe Pedro in yamii ha' witset Antioquía qa k'iyetijets, qe ka' yaqsiijkii qi in uƚ'ax qa week tsepi'ye'ej.
GAL 2:12 Qe in mexe ƚekufetstax hekhewe' nite' judiol hats yijayan ha' Jesús qa namets hekhewe' uja'x jukhew nukin ha' Jacobo. Qa hik akaa'ijha qa we'nitonimets qa hats nite' ƚekufets hekhewe' nite' judiol qe nijiweyiju'ƚ he' jukhew judiol i'nji'teje'm he' hats yijayan ha' Jesús qa hikhe' he' uja'x he' yisu'untax qu' weeke' pe'qu' hats nijayan ha' Jesús qa' niwu'mji'ij ƚammi's ƚaxpa's (circuncisión).
GAL 2:13 Qa hekhewep iye judiol hats yijayan ha' Cristo qa hik ƚeqfenyejeyij ha' Pedro ka' yaqsiijkii in hik ƚunye'j qu' wetsjuk ƚejusitse'. Qa hakha' iye Bernabé i'nji'teje'm qa yijayanij iye ka' ƚunyejei hekhewe'en.
GAL 2:14 In hi'wen in nite' yaqsiijkii pakha' yijaataja ta'ƚets eke' ƚe'sits wi'tlijei qa week tsepi'ye'ej iye ka' hit'ijets ha' Pedro: —Akha' e'judio hats ƚanape'ej in ekifetskii hekhewe' nite' judiol. ¿Qa inhats'ek in ƚisu'un qu' ƚunyejeye' ne' nite' judiol kakha' ƚunyejei nekhewe' judiol?—
GAL 2:15 Inekhewel jinekijfik'i in je'judiol. Qa nite' injunyejeyiju'ƚ pekhewep witsetiikal in yaqsiijkii pa' uƚ'ax.
GAL 2:16 Ƚa'mek qa jinikfe'lets in ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' nata'ƚets in yaqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qe ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nanq'axiji'pji' ekewe'en. Ewi'ƚƚe yijat'ij qu' jintek'enets ha' Jesucristo. Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel in nite' jiteqeku' ha' Jesucristo qe qa' ƚeke'ye' qu' netwu'mhitii'ink'ui pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets in nite' jiteqeku', qa nite' ke' Moisés ƚe'lijei qu' nata'ƚets, qe ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' hats nanq'axiji'pji' ke' Moisés ƚe'lijei qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
GAL 2:17 Inekhewel in jiwotaxii qu' niwu'm ink'ui ha' Cristo pe' inwuƚ'ets, qa jitaqsi'jƚi'ijkii iye pa' uƚ'ax, ¿me ikji' aka'an qu' jineƚisij ha' Cristo in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax? Nite' inek ikji' aka'an.
GAL 2:18 Qe qu' haqsiijkii iye kekhewe' hats hiwuƚ'enhettaxijkii, ma' qa hats yakha'ƚe in ta'ƚ yiwets,
GAL 2:19 qe in t'ejuyets ke' wi'tlijei yika' pa'aj pa' Moisés (ley) yakha' hik yijunye'j qu' hats hawa'm qa in t'ejuyets pa' Intata qa hik yijunye'j qu' yi'ƚa'xe'.
GAL 2:20 Ha' Cristo hik ƚunye'j qu' week he'neni'ƚ ji'pha'm pe' cruz. Qa hik ta'ƚijupi' yakha' in hats nite' yakha'ƚe qu' yi'ƚa'xe', hakha'ƚe Cristo i'nyitji'. Aka' haqsiijkii hane'ej in mexe ha'nipji' ha'ne sehe' ta'ƚets pa' nite' yeqekuye'jij ha' Intata Ƚa's in qi in tsisu'un qa wetƚisƚi'ij pa' witwamhi' qe ta'ƚets pe' yiwuƚ'ets.
GAL 2:21 Nite' hisu'un qu' hoyoqoweyiju'ƚ pakha' tseƚisƚi'ij pa' Dios ham ƚaja'ye' qe qu' nata'ƚets ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qu' netwu'mhitii'ink'ui pe' uƚ'ets, qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij in wa'm infi ha' Cristo.
GAL 3:1 Gálatas ƚeiƚets, hayits qa qi in ƚanf'ali'iƚij ka' ƚaqsiiƚijkii. ¿Ƚekpa' naqani'ƚkii in hats nite' ƚ'ek'eni'ƚets kekhewe' yijaaltaxija ƚe'sits wi'tlijei? In k'efeli'ƚi'm kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei qa k'eqethentaxiƚimik'iha iye ka' ƚunyee'jkiiha ha' Jesucristo in we'nenji'pha'm pe' cruz.
GAL 3:2 Enfeli'ƚ ye'm hane'ej aka' qu' k'afaakani'ƚij. ¿Ƚekpa' neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo? ¿Me in ƚaqsiiƚijkii ke' Moises'ik'i ƚe'lijei (ley), me i'nƚi'i in ƚepi'ye'eƚik'i qa nite' ƚeqeku'uƚik'i ha' Jesucristo in wa'm infi?
GAL 3:3 ¿Inhats'ek ekheweli'ƚ in qi ka' ƚanf'ali'iƚij in ƚaqsiiƚijkii? In i'nk'aa'ija qa yojotaxi'ƚ ek'ui pa' Espíritu Santo qa ne'feni'ƚij qa ƚaqsi'jtaxi'ƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa hane'ej ¿me ƚumti'iƚ qu' ƚeke'ye' qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' aqsi'jƚi'iƚijkii pa' yisu'un pa' Intata?
GAL 3:4 In nami'ƚ ewets pe' wekwek uƚ'ets qa ƚe'nt'unheti'ƚiju'ƚ qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Jesús. Aka'an in ƚaqsiiƚijkii, ¿me ƚumti'iƚ qu' ham ne'weju'ƚi'ij? Yakha'ƚe qa humti qu' nana'l hatse' pa'qu' ne'weju'ƚij aka'an.
GAL 3:5 Pa' Dios neƚisi'ƚij pa' ƚeqe Espíritu Santo ma' qa yaqsi'ji'ƚ e'mijkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, ¿qa aka'an me ta'ƚets ke' Moisés ƚe'lijei (ley), me i'nƚi'i in ƚepi'ye'eƚik'i qa nite' ƚeqeku'uƚik'i ha' Jesucristo in wa'm infi pa'aj?
GAL 3:6 Pa' Abraham nite' yeqeku' pa'aj pa' Dios qa hik ta'ƚijupi' pa' Dios in yisinhetijupi qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.
GAL 3:7 Qa hik ta'ƚijupi' hane'ej ekheweli'ƚ les ƚe'wis qu' enikfe'li'ƚets pekhewe' yijaalija in nite' yeqeku' pa' Intata, pekhewe'en hik ƚunyejei qu' nata'ƚets pa' Abraham'ik'i.
GAL 3:8 Ke' Intata ƚe'lijei hayiits nifel pa'aj qu' niwu'mik'ui week pe' ƚewuƚ'ets pe' nite' judiol pekhewe' qu'nte' neqeku'ye' pa' Intata. Pa' Intata hayiits nifeli'm iye pa'aj pa' Abraham'ik'i ekewe' ƚe'sits wi'tlijei in yit'ijets pa'aj: —Akha' qu' nata'ƚ ewets qu' week ƚe'sitsi'imkii hatse' pe' witsetits ha'ne sehe' epji'.—
GAL 3:9 Qa hik ta'ƚijupi', pekhewe' qu'nte' neqekuyi'ik'i qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa' ni'fen pa' Intata qa' ni'sinheti'mkii iye, ma' qa' hik ƚunyejeye' pa' testi'yij pa' Abraham'ik'i in nite' yeqeku' pa'aj.
GAL 3:10 Pekhewe' qu'nte' niliyi'ij in yumti qu' week naqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qa' namii na' wa's, pekhewe'en hats i'nipji' pa' qi ƚawak pa' Dios, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Week pakha' qu'nte' nanq'axiji'pji' ekewe' hats we'nika'ajji' Moisés ƚe'lijei (ley) qa hats i'nipji' pa' qi ƚawak pa' Dios.—
GAL 3:11 Hats jinikfee'letsha in ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' nata'ƚets in yaqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley). Qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Pa'qu' ewi'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa' iƚa'xe' qe ta'ƚets in nite' yeqeku' pa' Intata.—
GAL 3:12 Qe eke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) nite' hik ƚunyejei pa'nte' witqekuye'j, qe ekewe'en yit'ij: —Week pakha' qu' nanq'axiji'pji' ekewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii (ley) qa hik ekewe' qu' nata'ƚijets pa'qu' ƚiƚa'xe'.—
GAL 3:13 Cristo hats jitaqaweniju'ƚ pa' qi ƚawak pa' Intata qe ta'ƚets kekhewe' yikaninij pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), qe pa' qi ƚawak pa' Intata t'eku'mi' ha' Cristo qe ta'ƚ inwets qa wa'mjipha'm pe' cruz, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Week pa'qu' ewi'ƚe' qu' ne'nenji'pha'm pe'qu' tsupjuye' qa nawa'm qa' hikpa' qa' na'nipji' pa' qi ƚawak.—
GAL 3:14 Aka'an in ƚunye'jkii pa'aj hats'inha pa' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i qa' week netesti'yij pekhewe' nite' judiol qe ta'ƚets ha' Jesucristo. Qa' ƚeke'ye' qu' week netesti'yij pa' Espíritu Santo week pekhewe' qu'nte' neqeku'ye'.
GAL 3:15 Yejefetsipji' ha' Jesús, henfeli'ƚ e'm pa'qu' ewi'ƚ hejeyumtshenijupi'. Pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' qu' hats nika'ajji'ju' pa'qu' witfaakanek'e qa ham pa'qu' jukhewe' qu' ƚeke'ye' qu' ni'nk'aihit qa' nukintaxets iye pe'ye'.
GAL 3:16 Qa hane'ej, pa' Dios hats yaqsiijkii pakha' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa ha' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i. Eke' Intata ƚe'lijei nite' yit'ij: —Pekhewe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i,— qe hik ƚunye'j qu' olotse' pe'qu' jukhewe'. Qa yi'tƚi'ij: —Pa' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.— Aka'an ikji' in ewi'ƚƚe pa' jukhew. Pakha'an hikha' Cristo.
GAL 3:17 Aka' tseqitijineyu'uƚij ewets week ekheweli'ƚ. Pa' Dios pakha' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i in hats yamijets cuatrocientos treinta (430) ininqapits qa i'nk'aƚe qa hats na'l pa'aj ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). Qa ekewe' yika' pa' Moises'ik'i (ley), qa nite' ƚeke' qu' niwuƚ'enhetju' pa' hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i.
GAL 3:18 Qe pa' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i qu' netisƚi'ij ham ƚaja'ye'. Qu' net'ejuyets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ma' qa hats nite' hik ƚunye'j qu' ham ƚaja'ye'. Qa pa' Dios hatsƚe hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qu' netisƚi'ij ham ƚaja'ye'.
GAL 3:19 ¿Qa ƚekpa' t'ejuyets kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley)? Pa' Intata tisij pa'aj pa' Moises'ik'i hats'inha qa' week nenikfe'lets in yaqsiijkii pe' wekwek uƚ'ets yamijii in nam ha' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i (Cristo). Pa' Dios yiyaji'ijets pe' angelits qu' netisij pe' ƚe'lijei pa' Moises'ik'i. Qa pa' Moises'ik'i qa hik pakha'ye' qu' nethinij pe' judiol.
GAL 3:20 Pa' Dios in tisij pa'aj pe' ƚe'lijei pa' Moises'ik'i qa ƚakha' qa nifelji'ji'm pe' Israel ƚeiƚets, qa pakha'ƚe yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa ƚakhaa'ija pa'aj pa' Intata in nifeli'm.
GAL 3:21 ¿Me ikji' aka'an qu' net'ejuyiju'ƚ ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) pa' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios qu' nana'l? Nite' inek ikji' aka'an. Qe qek nana'l pa'qu' ewi'ƚ wi'tlijeye' (ley) qu' jineƚisij pa' witiƚa'x, ma' qekha hats je'ƚe'sitsetaxi'ƚ wetju'ƚ pa' Dios qe jitaqsiijkii pa' yit'ij pa' ewi'ƚ wi'tlijei (ley).
GAL 3:22 Qa yi'tƚi'ijets pa'aj ke' Intata ƚe'lijei in week pe' jukhew qa efuts iye ha'ne sehe' epji' nophe'ƚju' pa' uƚ'ax, hats'inha pekhewe' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo qa' netesti'yij pa' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios qu' jineƚisij pakha'an witiƚa'x.
GAL 3:23 In mexe hamik'ui pa'aj ha' Cristo qa kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) mexe jiyophe'ƚju' qe jit'otki'ik'ui qu' nanam ha' Cristo.
GAL 3:24 Qa hik ta'ƚijupi' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) hik yeqjunyejeyi'ƚij qu' netsijts'eniƚii ha' Cristo, hats'inha qu' heik'eeniƚetsha hakha'an qa' ƚeke'ye' qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa' Dios.
GAL 3:25 In hats nam pa'aj ha' Cristo, qa ke' Moisés ƚe'lijei in jiyijts'entaxkii qa hats nite' jiyejeƚiji'pji'.
GAL 3:26 Week ekheweli'ƚ hats ƚelitsi'ƚ ej pa' Dios qe ta'ƚets in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Jesucristo.
GAL 3:27 Qe week pekhewe' hats wempuli'jju' qe ta'ƚets ha' Cristo, pekhewe'en hats tujtseika' ƚunyejei. Hats hik ƚunyejei qu' neqhinataji' ha' Cristo.
GAL 3:28 Qa hane'ej qa hats ham pa'qu' tujtseika' ƚunye'je', i'nƚi'i qu' judioye' qa i'nƚi'i qu' griegoye' qa i'nƚi'i iye qu' witqejkunenek'e i'nƚi'i qu' nite' witqejkunenek'e, ham pakha' qu' tujtseika' ƚunye'je' jukhew qa efuts. Week ƚunyejei qe in hats ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ha' Cristo qa hik ƚunye'j qu' ewi'ƚe' pa'qu' i'nese'ne'.
GAL 3:29 Qe qu' natsat'etsi'ƚ ej ha' Cristo ma' qa hats hik ƚunye'j qu' ata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i. Qa hik ta'ƚijupi' qu' esti'yi'ƚij pakha' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios.
GAL 4:1 Aka' hisu'un qu' hit'iƚij ewets, qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' wita'se' qu' netesti'yij hatse' qu' naya'xij pe' wekwek. Qa mexeƚe omeƚa's qa hik ta'ƚijupi' in mexe hik ƚunye'j na'aj witqejkunenek pakha'an in yemjeetax in week tenek'enhe'yij.
GAL 4:2 Na'l pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i pe'qu' efuye' qu' mexe nejeƚijets week pe' wekwek yamijii in hats yafits pe' ƚeqe'ninqapits ƚeqjeyumtshenek pa' ƚatata, ma' qa' netisij.
GAL 4:3 Qa hik aka' ƚunye'j pa'aj inekhewel in mexe hik injunyejei qu' jomehetse' qa mexe yatsat'ets inipji' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i.
GAL 4:4 Qa in hats yamets ƚahats'ij qa pa' Dios qa nukinju' ha' Ƚa's qa uiji'teje'm pe' ewi'ƚ efu qa hik pekhe' ta'ƚets in nekfik'i. In nam pa'aj qa te'weyik'uiju' iye pa'aj kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).
GAL 4:5 Nam qe qa' nijanin pa' ƚajanye'j qu' ƚeke'ye' qu' jiniwejin in jiyophe'ƚtaxju' ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ma' qa' ƚeke'ye' qu' jinaqsi'j qa' ƚelitse'inij pa' Dios.
GAL 4:6 Inekhewel hats ƚelits inijha pa' Dios. Qa hik ta'ƚijupi' in yukin ji'teje'm pe' intawjets pa' ƚeqe Espíritu ha' Ƚa's. Qa pa' Espíritu Santo in i'n i'nitji'teje'm qa jitit'ijiipha'm: —Tata.—
GAL 4:7 Qa hik ta'ƚijupi' akha' hane'ej hats ƚas'ej pa' Dios. Hats nite' e'witƚinek'ij. Qa in hats ƚas'ej qa pa' Dios qa' neƚisij hatse' pe' hats nifel pa'aj qe ta'ƚets ha' Cristo.
GAL 4:8 Tooxik'i ekheweli'ƚ mente' ƚenikfe'li'ƚets pa' Dios, mexe ƚeƚinheyi'ƚ ej pekhewe' ƚumtitaxi'ƚ qu' diositse'.
GAL 4:9 Qa hane'ej qa hats ƚenikfe'li'ƚets pa' Dios, ye' qete'e' les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij, hats nikfe'li'ƚ ewets pa' Dios. ¿Qa inhats'ek in ƚapiliƚets iye kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i? Ham ƚet'unhaxitse' qa ham weju'ƚi'ij iye. ¿Ye' me ƚisu'uni'ƚ qu' natsat'etsi'ƚ ej qa' ƚeƚinheyi'iƚ ej iye?
GAL 4:10 Hane'ej ekheweli'ƚ ƚaqsiiƚijkii qa ƚiwqinheti'ƚji' na'aj neƚu qe yamets, ne'ej juwelji', na'aj ƚahats'ij qe k'uy qa in elejei iye qa in yamets iye na'aj ininqa'pji' qa ƚiwqinheti'ƚji'.
GAL 4:11 Qi in tsitawje'meten kakha' yithayijkit qu'nte' nefeni'iƚ, qu' ham ne'weju'ƚi'ij.
GAL 4:12 Yejefetsipji' ha' Cristo, k'iyini'ƚij ewets qu' ojonketiƚik'i ka' yijunye'j in ewi'ƚƚe in hijayan ha' Cristo qe yakha' hili'ij kekhewe' hijayantax qa ekheweli'ƚ iye hats ƚili'iƚij iye. Ekheweli'ƚ ham pa'qu' uƚ'axe' qu' aqsi'ji'ƚ ye'mijkii.
GAL 4:13 Hats ƚenikfe'li'ƚets yakha' in mexe qi in hanqaats'e' qa hiwu'metsji' ha' etset'iƚ qa hik aka'aj qa henfeli'ƚ e'm kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets qu' ji'ƚa'xe'.
GAL 4:14 Kakha' yawtshek qitax in iwe'me't qa niihet iye qa ekheweli'ƚ nite' ƚetsuteniƚij qa nite' iye ƚetswu'miƚfik'i. Qa ƚ'ekumi'ƚ yiju'ƚ hik eqjunyejeyi'ƚyij pa'qu' ewi'ƚ ƚaqa angele' pa' Dios, hik ƚunye'j qu' hik yijunye'je' iye ha' Jesucristo.
GAL 4:15 Qa hane'ej ¿qa pa'n ikji' ka' hats ƚ'efe'lhitiitaxiƚi'm qa qi in nesinhettaxiƚi'mkii? Nite' tsitapi'ik'i in qi in e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qa ƚisu'untaxi'ƚ qu' iftits'iƚ yiwets qa ƚittaxiƚijets qu' ƚeke'ye' ne' otoyi'ƚ qu' enifte'eƚpha'm qekha esƚistaxi'ƚij.
GAL 4:16 Qa hane'ej ¿me hats ejuihife'eƚyij qu' nata'ƚets in henfeli'ƚ e'm kekhewe' yijaalija?
GAL 4:17 Qe hekhewe' jukhew in yisu'untax qu' ijayani'ƚ qa nite'ƚe ƚe'wis pa' yisu'untax. Ƚekhewel yisu'untax qu' jitotse' wetju'ƚ qa' jinak'eskii iye, ma' qekha isu'untaxi'ƚ hekhewe'en.
GAL 4:18 Yijaa'ija in ƚe'wis qu' neneqjunu'uƚ'ej ene' jukhew qu' nijatsheni'ƚ, qa hasu'ujƚe qu' uƚ'exe' pa'qu' nisu'untax qu' ƚunye'je', qa hasu'uj iye qu' ewi'ƚe'ƚi'ij qa ha'njii'ƚ etji'teje'm qu' neneqjunu'uƚ ej.
GAL 4:19 Yilits, hats wapilijupi' iye in hik yijunye'j ne'ej ewi'ƚ efu qe naqalkeyu' qa qi in yaats'eji', yamijii qu' hik ejunyejeyi'iƚha ha' Cristo.
GAL 4:20 Ƚe'wistax yijat'ij qek ye'metitsi'iƚ e'mha qekha tujtseika' pa' qek hi'ttaxi'ƚij ewets qe nite' tsikfe'li'ƚ ewets pa'n ejunyejeyi'ƚ hane'ej.
GAL 4:21 Ekheweli'ƚ pekhewe' yisu'un qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), enfeli'ƚ ye'm, ¿me ƚenikfe'li'ƚik'i pa' yit'ij kekhewe' wi'tlijei (ley)?
GAL 4:22 Qe ke' Intata ƚe'lijei nifel pa'aj pa' Abraham'ik'i in na'li'm pe' wetsjuk ƚelits, ewi'ƚ pa' ta'ƚets pe' witƚinki' ƚeqejkunenki' pe' ƚewhe'ye' qa pakhap qa ta'ƚetsek pe' ƚewhe'yee'ija. Pekhe'en nite' witƚinki'.
GAL 4:23 Pakha' ƚa's pe' witƚinki' in nekfik'i qa hik ƚunye'j ne'ej week omehets qe nekfik'i. Qa pakha'ƚe ƚa's pekhe' nite' witƚinki' in nekfik'i qe qa' nasiinik'iha pakha' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios.
GAL 4:24 Aka'an hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ newetjeyu'mtshenijupi'. Pekhewe' wetsjuk efuts hik ƚunye'j qu' wetsjuk'e wi'tlijeye'. Pe' ewi'ƚ hikpe' pe' witƚinki' ƚii Agar hik ƚunye'j pekhewe' wi'tlijei (ley) ta'ƚets pa'aj pe' utek Sinaí. Qa pekhewe' t'eku'mi' ke' wi'tlijei (ley) qa hik ƚunyejei qu' nenekijfik'i qu' witƚinheyi'ij.
GAL 4:25 Pekhe' Agar hik ƚunye'j pekhe' utek Sinaí i'ni' pa' Arabia ƚeqe sehe', qa hik ƚunye'j iye hane'ej na' Jerusalén, qe ha'ne witset qa weeki'ƚ pe' ƚelits in witƚinheyij.
GAL 4:26 Qa pakha'ƚe Jerusalén i'ni' na' wa's nite' witƚinek'ij qa inekhewel ƚelits'inij pakha'an.
GAL 4:27 Qe ke' Intata ƚe'lijei in nifel t'ejuyets pa' wa'sji' Jerusalén qa yit'ij: —E'ƚe'wisi'imkii efu in ham pa'qu' oqwomehe'ye' qe nite' ƚeke' qu' altsai it'unhetik'i qu' aya'yijkii in e'ƚe'wisi'mkii. Akha' in nite' ƚenikfe'lets pa' ƚaqa'tiye'j ne'ej naqalkeyu'. Qe pe' efu tewu'mhitii hikpe' lees qu' olotse' pe'qu' ƚelitse' qa tees qu' ƚunye'je' pekhe' qu' nana'ltax pa'qu' ƚewhe'ye'ye'.—
GAL 4:28 Yejefets, pa' Dios in yiwjutsiqen pa'aj qu' nana'l pa' Isaac'ik'i. Inekhewel hik injunyejei pakha'an qe pa' Dios hayiits jiyiwjutsiqen iye pa'aj qu' jinana'l.
GAL 4:29 Qa hik pakha'aj na'aj wita's qu'nte' nata'ƚe'ets pa' Espíritu Santo in nekfik'i qa napjaxi'm pakha' qu' nata'ƚets pa' Espíritu Santo qa hik ƚunye'j iye hane'ej.
GAL 4:30 ¿Qa pa'n yit'ij ke' Intata ƚe'lijei? Yit'ij: —Iwu'mfik'i pekhe' witƚinki' qa pa' ƚa's, qe pa' ƚa's pe' witƚinki' nite' ƚeke' qu' netesti'yij pe'ye' pe' wekwek t'ejuyets qu' naya'xij pa' ƚa's pe' nite' witƚinki'.—
GAL 4:31 Yejefets, nite' ƚelits'inij pekhe' witƚinki', pe' nite' witƚinki', hikpe' ƚelits'inij yijat'ij.
GAL 5:1 Ha' Cristo yiwk'itsinii pa' jit'opheƚitiitaxijju' ma' qa hats nite' ƚeke' qu' jinapilets qu' ji'nt'opheƚitiiju' iye. Qa hik ta'ƚijupi' qu' matjanitheni'ƚij in hats nite' e'wit'opheƚiyi'ƚij, qu' nana'l pa'qu' nepilettaxi'ƚets iye qa' hasu'uj ek'eni'ƚiju'ƚ.
GAL 5:2 Ek'eni'ƚ yiwetsha. Yakha', Pablo, hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ. Qu' aqsiiƚijkii qu' iwu'mi'ƚ ƚammi's axpa'si'iƚ (circuncisión) qe ƚumti'iƚ qu' ami'ƚii na' wa's, qa ekheweli'ƚ ma' qa' hats hik ejunyejeyi'iƚets qu' ham ne'weju'ƚi'ij ha' Cristo.
GAL 5:3 Ewi'ƚij iye qu' henfeli'ƚ e'm in week pekhewe' qu' niwu'm ƚammi's ƚaxpa's, qa lees ƚe'wis qu' week nanq'axiji'pji' qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).
GAL 5:4 Ekheweli'ƚ pekhewe' yumtitax qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa' Moises'ik'i (ley), hats totsi'mii ha' Cristo qa hats totsimets iye pakha' qi ƚeqsu'unka'x pa' Dios hats jiyeƚistaxij.
GAL 5:5 Qa inekhewelƚe qa na'l ine'm pakha' inq'otkineyejeyik'ui pakha' qi ƚe'wis t'ejuyets qu' hats haamija hatse' pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets pakha' Espíritu Santo qa pakha' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo.
GAL 5:6 Qa pa'qu' hats nijayan ha' Jesucristo qu' hats niwu'mtax pa'aj ƚammi's ƚaxpa'se', i'nƚi'i qu' nite' niwu'me qa ƚunye'j ji'ij iye qe aka'an hats ham weju'ƚi'ij. Pakha' nite' inqekuye'j hikpa' weju'ƚij yijat'ij qa hikpa' ta'ƚets pa'qu' ineqsu'unka'xe'.
GAL 5:7 Ekheweli'ƚ in i'nk'aa'ija mexe ƚatsathentaxi'ƚ in ƚekumaxi'ƚ qa hane'ej qa ¿ƚekpa' naq'ayiniƚij in ƚ'ek'entaxi'ƚets pa' yijaa'ija?
GAL 5:8 Aka'an in ƚaqsi'ji'ƚijkii nite' ta'ƚets pa' Intata. Pa' Intata hikpa' tayaitaxi'ƚ ewetskii.
GAL 5:9 Ƚammi'stax ne'ej levadura qa yiju'fjufinhetƚi'ik'i na'aj week fo'ji'.
GAL 5:10 Yakha' tsikfe'lets in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij qa hik ta'ƚijupi' in humti qu' ku'mi'ƚi' ekewe' hit'iƚij ewets. Pakha' Intata yitanithen hatse' pakha' nef'ululinhettaxi'ƚkii inye'jƚu' pa'qu' ƚunye'je'ƚe.
GAL 5:11 Yejefets, yakha' qu' mexe nite' hiliyi'ij in henfel kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) ¿qa inhats'ek qu' menjiit natsjayankii ne' judiol? Qa inhats'ek iye qu' menjiit niwakaninkii ne' judiol in henfel eke' wi'tlijei nifel ha' Cristo in wa'mjipha'm pe' cruz.
GAL 5:12 Qa pekhewe' nef'ululinheti'ƚkii, ƚe'wistax ƚekhewel yijat'ij qu' week niwu'm qa hasu'uj qu' ƚammise'ƚe pa'qu' niwu'm.
GAL 5:13 Qe ekheweli'ƚ, yejefets, ƚ'enekumhiyiƚiiji' qa' nite' e'wit'opheƚiyi'iƚij qa nite'ƚe ƚanatkini'ƚ in hats nite' e'wit'opheƚiyi'ƚ qa ƚumti'iƚ qu' hats ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii pekhewe' uƚ'ets yisu'un ene' i'nesenits. Les ƚe'wis yijat'ij qu' e'witqejkunenheyi'iƚij qa' meteni'feni'ƚ wetju'ƚkii qe ta'ƚets in ƚewetsu'uni'ƚ.
GAL 5:14 Qe week kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) week yasin ji'teje'm ha'ne ewi'ƚ wi'tlijei in yit'ij: —Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—
GAL 5:15 Qa qu'nte'ƚe menikesimeti'iƚ qa hik ƚunye'j qu' menikfe'jƚi'iƚju' qa ƚewetƚujƚi'iƚ iye, jeƚi'ƚiju'ƚ, hasu'uj qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' metwuƚ'enheti'ƚju'.
GAL 5:16 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets aka'an. Aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo, qa'nte' aqsi'ji'iƚijkii pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits.
GAL 5:17 Qe pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits t'ejuyiju'ƚ pa' Espíritu Santo. Qa pa' Espíritu Santo pa' yisu'un qa t'ejuyiju'ƚek pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits. Enewe'en t'ejui wetju'ƚ qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii pakha' ƚisu'untaxi'ƚ.
GAL 5:18 Qa qu' pakha'ye' Espíritu Santo qu' nojo'oƚ ek'ui, ma' qa hats nite' yatsat'etsi'ƚ epji' kekhewe' wi'tlijei yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).
GAL 5:19 Nite' jutsitax qu' jinenikfe'lets pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits: yisu'un qu' nanawitjiƚe, wanawitji'iƚju' pekhewep nite' ƚewhe'yetstax, nite' wepinij in yisu'un qu' nanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe'.
GAL 5:20 Iyinii ne'ej witeqsi'nq'alits qa wenijatshenij iye qu' weihetetsi'ij. Apjanhetets, nayu'uj wetju'ƚkii pe'ye', qa eqemtshenetsits iye. Nayuuƚekii, yaqsiijkii qa ƚ'ejuihifetsij pekhewep. Nite' t'eku'mij wetju'ƚ pa'qu' ewiƚe' wetqethenju'kii, wetqethenijju' pa'qu' numti qu' ƚunyejeyi'ij pa' Intata.
GAL 5:21 Nite' ƚeke' qu' nineqwenij pa'qu' ƚe'wise' qa teqemtshenijkii, yek'uwetju'kii, yijalkisijkii najai in yek'uwetju' qa tayaiƚe wetju'ƚkii iye. Qa pekhewep iye hik ƚunyejei iye ekewe'en. Hit'iƚij ewets ka' hats hit'iƚij ewets toxik'i, pe'qu' hik ƚunyejeye' aka'an nite' ƚeke' qu' namii hatse' pa' tenek'enhe'yi' pa' Dios.
GAL 5:22 Pakha' ta'ƚets pa' Espíritu Santo ƚunye'j: qi witeqsu'unka'x, qi ƚe'wisi'mkii, qi ikesimen ƚatawe'j, nite' eq'itaqsuna'x, nite' apjanhetax, teik'unei, nite' yaqanƚekii pa'qu' hats nit'ij,
GAL 5:23 nite' watpatunen, yejeƚ ƚotok'oi pa'qu' ƚunye'je'. Qa ekewe'en ham pa'qu' wi'tlijeye' (ley) qu' net'ejuyiju'ƚ.
GAL 5:24 Qe pekhewe' hats yatsat'eetsijha ha' Jesucristo, pekhewe'en hats hik ƚunyejei qu' hats nenijji'pha'm pe' ƚ'esenits pe' cruz pe' ƚewuƚ'ets qa pe' wekwek uƚ'ets yijamti'etskii yisu'untax qu' naqsiijkii pa'aj.
GAL 5:25 Inekhewel in hats na'l initji'teje'm pa' Espíritu Santo qa les ƚe'wis qu' jinewetwejinij qu' nojo i'nk'uikii.
GAL 5:26 Hasu'uj jitumti qu' je'qitse'ji'. Hasu'uj jitawakaninkii pe'ye'. Qa hasu'uj iye nana'l ine'm pa' witqaq'ayinkeya'xij pe' wekwek.
GAL 6:1 Yejefets, qu' i'weni'ƚ i'nƚi'i qu' enikfe'li'ƚets pe'ye' qu' nenwu'mju' pa' uƚ'ax pe' hats yijayan pa' Intata, ekheweli'ƚ in lees ƚijayani'ƚha pa'qu' nisu'un pa' Espíritu Santo, ƚe'wis qu' i'feni'ƚ hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' neniyik'uipha'm pa' uƚ'ax, qa hasu'ujƚe meniwqinhetiƚij in ƚi'feni'ƚ qe akha' iye ƚeke' qu' najaajin iye pa' uƚ'ax.
GAL 6:2 Meteni'feni'ƚij wetju'ƚkii yijat'ij qu' eka'xi'ƚ pe' wekwek niihetits nekipji' ha'ne sehe'. Qa aka'an qu' aqsiiƚijkii, ma' qa hats ƚaqsiiƚijkii kakha' ƚeqe ley ha' Cristo.
GAL 6:3 Qe pakha' qu' numtiƚetax qu' qiye'ji', in nite' qitaxji', ma' qa hats ƚakha'ƚe ƚete'm in watqanƚekii.
GAL 6:4 Qa hik ta'ƚijupi' les ƚe'wis yijat'ij qu' week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' jeƚ eku'ni'ƚijupkii pe' ithayijkititsi'ƚ, hats'inha qu' enikfe'lets qu' hats ƚe'wise'ju' ma' qa' hayitse' qu' it'ijets qu' e'niya'yij. Qa hasu'ujƚe qu' it'ijets qu' lees ƚe'wise'ju' pakha' ƚaqsiijkii qa pekhewepƚe qa' nite' ƚe'sitseju' pe' yaqsiijkii.
GAL 6:5 Qe week ewiƚei qu' ne'neniha pakha' hats testi'yijek in ƚ'ithayijkit.
GAL 6:6 Qa pakha' qu' net'ijatshenhetiyij ke' Intata ƚe'lijei, ƚe'wis qu' ni'fen pa'qu' ƚaqa maestroye' qa natqapk'asiyijets week pa'qu' nana'li'm.
GAL 6:7 Hasu'uj umti'iƚ qu' ƚeke'ye' pa'qu' aqani'ƚijkii pa' Dios, qe pa' Dios ham yawitjiye'. Qe week ne'ej yenju' na'aj jukhewe' qa hik ne'ej qa nifte'ji' ne'ej ƚei.
GAL 6:8 Qe pakha' qu' hik ƚunye'je' qu' nenju' pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nisu'un, qa' nata'ƚ pe' ƚeqei qa' nenifte'ji' witwamhi' nite' yili'ij. Qa pakha'ƚe qu' hik ƚunye'je' qu' nenju' pa' yisu'un pa' Espíritu Santo, qa' nata'ƚ pe' ƚeqei qa' nenifte'ji' witiƚa'x nite' yili'ij.
GAL 6:9 Hasu'uj jiyiwefju' in jitaqsiijkii pa' ƚe'wis, qe qu' namets pa' ƚahats'ij qu' nuji' pe' ƚei qa' jintifte'ji' qu' nite' jiniwefe'ju'.
GAL 6:10 Qa hik ta'ƚijupi' in yamets ƚahats'ij qu' ƚeke'ye' qu' jinti'fen pa'qu' ƚunye'je'ƚe ene' weekji', ƚe'wis qu' jinti'fen, qa lesƚe in ƚe'wiisija qu' jinti'fen pekhewe' hats inejefetsipji' ha' Cristo.
GAL 6:11 Jeƚi'ƚju' ene' yeq'ikatii hayits qa qitsji'. Hane'ej hit'ij ha'ne yikooyija in he'nq'ika'aƚ ei.
GAL 6:12 Pekhewe' yit'ijets qu'nte' ƚeke'ye' qu' hamitsi'iƚ e'm kakha' yiwu'mi'ƚ ƚaxpa's (circuncisión) qe yisu'unƚe qu' nisu'un pekhewep, hats'inha qa'nte' natawitjaxtiye' in i'nq'ijatshentaxij in ewi'ƚƚe pe' ƚeqe cruz ha' Cristo qu' jiniƚin.
GAL 6:13 Qa pekhewe'en in judiol qa yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa nite'ƚe yaqsiijijkiiha week kekhewe' yit'ij ke' Moisés ƚe'lijei (ley). Qa yisu'unƚe qu' iwu'mi'ƚ ƚammi's axpa'si'iƚ, qe qa' neniwqinhetij qe ta'ƚets in nayaji'iƚij ewets qa' eka'xi'ƚkii pa'qu' jiif'iyeji' pe' ajitsi'ƚ.
GAL 6:14 Qa yakha'ƚe qa nite' hisu'un qu' heniwqinhetijji' pe'ye'. Ewi'ƚƚe in hiwqinhetji' in wa'mjipha'm hakha' Yatsat'ax'inij Jesucristo pe' cruz. Hik hakha' in ta'ƚets qa pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa hik yeqjunyejeyij qu' hats nanaxju', qa pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa hik ƚeqjunyejeiyijek qu' hats hawa'm.
GAL 6:15 Inye'jƚu' pa'qu' hats niwu'mtax ƚaxpa'se', i'nƚi'i qu' mente' niwu'metax. Ekewe'en hats ham weju'ƚi'ij. Pakha' weju'ƚij yijat'ij ta'ƚets in ƚ'ek'enets ha' Jesucristo ma' qa hats i'nk'ayik pa' ejunye'j.
GAL 6:16 Qa pekhewe' tek'eenik'iha aka'an, pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' nanipji' qa pa' ƚeq'iltiye'j iye pa' Dios week pekhewe' ink'aihits ƚeqe Israel pa' Dios.
GAL 6:17 Qa hane'ej hats nite' hisu'untax qu' ewi'ƚij qu' esƚisi'ƚij qa' hepi'ye'ek'i iye week ekewe'en, qe yakha' na'l ye'm enewe' jif'imji' i'ni' ha'ne yaj ta'ƚets in ewi'ƚƚe in hijayan ha' Jesús.
GAL 6:18 Yejefets, pa' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' hikpa' na'ni'ƚ ejupha week ekheweli'ƚ. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
EPH 1:1 Yakha' Pablo, t'eku'myiiji' pa' Intata qu' ya'apostoli'ipji' ha' Jesucristo, henq'ika'aƚ ei ekheweli'ƚ yijayan pa' Intata i'ni' ek ha' witset Efeso qa tek'enetsha iye ha' Jesucristo.
EPH 1:2 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
EPH 1:3 Neniwqinhetji'ha pa' Dios qa Ƚatata iye ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, hikpa' jiyeƚisij week pa'qu' ƚunye'je' pe' wekwek ta'ƚiipha'm na' wa's ta'ƚets pa' Espíritu Santo qe nite' jiteqeku' ha' Cristo.
EPH 1:4 Qe pa' Intata hayiits pa'aj t'eku'm iniiji' qe ta'ƚets ha' Cristo in mexente' wanaqsiijkii pa'aj ha'ne sehe' hats'inha qu' je'ƚesiitsi'iiha qa' hame' iye pa'qu' uƚ'axe' qu' nam inij in hats jitajayan Pakha'an. Pa' ƚeqsu'unka'x inij
EPH 1:5 hikpa' jiyamitets qu' jinaqsi'j qa' ƚelitse'inij qe ta'ƚets ha' Jesucristo, in ƚunye'jek pakha' hats ƚakha'ƚe in yisu'un qa yi'sinheti'mkii iye.
EPH 1:6 Qa aka'an in ƚunye'jkii qe qa' jintewqinhet qu' nata'ƚets pa' qi ƚeq'iltax'inij, hik aka' jiyeƚisƚi'ij ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets ha' yisu'un Ƚa's.
EPH 1:7 Hikha' pe' ƚ'athits jiyilithinik'ui pa' uƚ'ax, qa yiwu'm i'nk'ui pe' inwuƚ'ets. Qa aka'an in ƚunye'jkii ma' qa' jinikfe'lets in yijaa'ija in qii'ija in yisu'un qu' jineƚisij pa' ƚeqi'fenkeye'j,
EPH 1:8 ma' qa qi in jiyeƚisij pa' ƚeqifenkeye'j. Weekij pa' qi ƚikfeliya'xkii qa weekij iye pa' ƚ'iyayiye'jij
EPH 1:9 in jiyeƚisij qu' jinenikfe'lets pa' yat'inkii nite' ƚeke' pa'qu' nenikfe'lets yisu'un qu' naqsiijkii, hik aka' in yejeƚik'uiha in yaqsiijkii qa qii'ija in ƚe'wisijju'ha qu' jiniƚin, qa i'nijji' ha' Cristo.
EPH 1:10 Qa pa' yisu'un qu' naqsiijkii qa' nafits qu' hats weeke' wetets pe' ƚahatsiyij, ma' qa' ewi'ƚ neni' pe' week na' wa'sji' qa ha'ne sehe' ipji' qa' netnek'enhe'yij ha' Cristo.
EPH 1:11 Hik hakha' iye in jitajayan ma' qa' jintesti'yij hatse' pa'qu' jinatsat'etsijek, in ƚunye'jek pakha' hats yisu'un qu' ƚunye'je'kii pakha' yaqsiijkii week eke' wekwek, ma' qa hik ƚunye'je' pakha' hats yisu'un qu' ƚunye'je'kii.
EPH 1:12 Hats'inha yekheweli'ƚ in hojo'oƚij in nite' heqeku'uƚ ha' Cristo, ma' qa' yekheweli'iƚ qu' nata'ƚi'ƚ yiwets qu' neniwqinhet pa' Intata.
EPH 1:13 Qa aka'an qa hik aka' ka' ejunyejeyi'ƚ, in ink'a ƚepi'ye'eƚik'i ma' qa ƚ'ek'eni'ƚik'i kekhewe' wi'tlijei ta'ƚets pa' yijaa'ija, qa wi'tlijei iye ta'ƚets qu' ji'ƚa'xe', qa aka'an in ƚunye'j ma' qa hats neni'ƚ ji'teje'm pa' yiwjutsiqenij in yatsat'etsi'ƚ ej pa' Intata hikpa' pa' Espíritu Santo hayiits yiwjutsiqen qu' jineƚisij.
EPH 1:14 Hikpa' Espíritu Santo nojohonƚe inwets in t'ejuyets pe' jiyatsat'etsij hatse'. Qa qu' namtaxets aka'an, qu' hats jintewejinhetiitaxkiiha ma' qa' jintewqinhet qu' nata'ƚets pa' qi ƚeq'iltax'inij.
EPH 1:15 In tsikfe'lets in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa qi iye in ƚisu'uni'ƚ pe' week inejefetsipji' pa' Intata, qa hik ta'ƚijupi'
EPH 1:16 yakha' in nite' hili'ij in hitjiijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata qe ta'ƚi'ƚ ewets week qa k'iyinji'ij.
EPH 1:17 K'iyinijets pa' ƚeqe Dios ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, qa Ƚatata pa' qi witisa'x, qu' neƚisi'ƚij pa' witikfeliya'xkii ta'ƚets pa' Espíritu Santo qa qu' nethini'ƚij qu' les enikfe'li'ƚets pakha'an.
EPH 1:18 K'iyinijets qu' ni'wenkitkiiha pe' atawjetsi'ƚ, hats'inha qu' enikfe'li'ƚets pa'n ƚunye'j pa' jiwetjumti'ijik'ui in tayai iniiji', pa'n ƚunye'j pa' qii'ija in ƚe'wis qu' netisij hatse' qa' natsat'etsij pe' ƚelits pa' Intata.
EPH 1:19 Qa' enikfe'li'ƚets iye in ham pa'qu' ƚuk'eyi'iju'ƚ in qii'ija pa' ƚet'unha'x pa' Intata qa hikpa' pa' ƚet'unha'x qa t'ifti'ts inwets inekhewel in jitek'enets, qa hikpa' iye pa' ƚet'unha'x ham pa' qu'nte' ne'weju'ƚi'ij,
EPH 1:20 qa hikpa' iye yit'iji' in niihinik'uipha'm ha' Cristo pe' naxju', qa na' wa'sji' qa yinhiniju' pa' yiya'yik'i pa' Intata.
EPH 1:21 Ma' qa pa' ƚet'unha'x ha' Cristo qa t'anipji' totsiiju'ha week pekhewe' qitstaxji' in tenek'enhei, qa pe' te'weyiju'ƚ in qitstaxji', qa pe' na'ltaxi'm pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei, qa pe' na'ltaxi'm pe' tenek'enhe'yij qa week iye pakha' qu' nenittaxij pa'qu' ƚiye', qa nite' ha'neƚi'ij ha'ne ƚahats'ij, qe pa' mexe hamik'ui iye.
EPH 1:22 Ma' qa yeni' iye qu' week netnek'enhe'yij hakha'an, qa pakha'an qa yeni' iye qu' ƚejiƚayi'ij week pe' yijayan pa' Intata.
EPH 1:23 Qa enewe' yijayan qa hik ƚunyejei qu' ƚ'ese'ne' ha' Cristo, hikha' topo'oj enewe'en qa hakha' iye i'ni' ha'ne week.
EPH 2:1 Toxik'i ekheweli'ƚ mexe hik ejunyejeyi'ƚ qu' anaxi'ƚju' qe ta'ƚets in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax.
EPH 2:2 Ma' qa ƚa'ni'ƚi' pakha' ƚunye'j ha'ne week sehe' epji', qa ƚijayani'ƚij pakha' tenek'enhe'yipji' ha'ne sehe' epji', hikpa' espíritu uƚ'ax, in t'ithayii qa natkin pe' nite' tek'enets pa' Intata.
EPH 2:3 Qa enewe'en hik injunyejeitax iye toxik'i inekhewel, ma' qa jitaqsiijkii pakha'ƚe qu' ƚunye'je' qu' jintesu'un uƚ'ax, qa jitek'eniju'ƚ pa'qu' nisu'un ha'ne i'nese'n qa pa' inaqjamtikineye'jkii, ma' qa in ƚunyejeyek pekhewep, in ewi'ƚƚe in je'weju'ƚtaxij pa' ƚaxtanithenkeye'j pa' Intata.
EPH 2:4 Qa pakha'ƚe Intata qa qii'ija pa' na'li'm ƚeq'iltiye'j. Qa in ta'ƚets pa' qi ƚeqsu'unka'x inij,
EPH 2:5 ma' qa jiyeƚisij pa' witiƚa'x i'nijji' ha' Jesucristo, in mexe hik injunyejeitax qu' jinanaxju' qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets. ¡Pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata ta'ƚets in hats i'ƚiyi'ƚ!
EPH 2:6 Qa in ewi'ƚ ju'uni'ƚi' ha' Cristo, pa' Intata qa hats hik ƚunye'j qu' jiniihinik'uipha'mkii pe' naxju' qa hats jiyinhinijup hakha'an na' wa'sji'.
EPH 2:7 Qa in yaqsiijkii aka'an qe qa' ji'nethiinijha hatse' in qi'ija pa' ƚeq'ilta'x inij, qa in qii'ija iye pa' ƚeqifenkeye'j inij qe ta'ƚets in jitek'enets ha' Jesucristo.
EPH 2:8 Qe pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata ta'ƚets in hats i'ƚiyi'ƚ qe nite' ƚ'inqeku'uƚ, qa aka'an qa nite' ta'ƚi'iƚ ewets, qe ta'ƚƚe'ets yijat'ij pa' Intata in yisu'un qu' neƚisƚi'iƚij pa' witiƚa'x,
EPH 2:9 nite' ta'ƚets pa'qu' jintaqsiijkii, qe qa' ham pa'qu' neniwqinhetij pe'ye'.
EPH 2:10 Qe inekhewel in jitajayan pa' Intata, ƚ'ithayijkit pa' Intata. Inekhewel jitaqsijkitiyijkii in jitajayan ha' Jesucristo qe qa' jintaqsiijkii pa' ƚe'wis, hik pakha' pa' ƚe'wis hayiits pa'aj yaji'let pa' Intata qu' injunyejeye'.
EPH 2:11 Maxtayit qeku'ni'ƚik'i kekhewep ƚahatsiyij, ekheweli'ƚ in nite' ƚenekiƚijfik'i qu' e'judioli'iƚ, ne' judiol hik nekhewe' yaqsiijkii kakha' circuncisión qa ekheweli'ƚ qa ƚeqiyitsi'ƚ ej hamitsi'm kakha' circuncisión. Qa kakha'ƚe circuncisión qa jukhewƚe na'aj yaqsiijkii.
EPH 2:12 Maxtayitiƚik'i iye in mexe i'totsi'ƚi'mets ha' Cristo kakha' ƚahats'ij, mexe i'totsi'ƚi'mets ne' Israel ƚeiƚets, mexe nite' yatsat'etsi'ƚ epji' iye pe' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata, mexe ham pa'qu' etjumti'iƚik'ui qa mexe ham iye pa' yijaa'ija in Dios in ƚ'ani'ƚi'pji' ha'ne sehe'.
EPH 2:13 Qa ha'neƚi'ij in ƚijayani'ƚ ha' Cristo, ekheweli'ƚ kekhewe' mexe i'totstaxiƚi'mii kakha' ƚahats'ij hats e'metitsi'ƚi'm qe ta'ƚets pe' ƚ'athits ha' Cristo.
EPH 2:14 Qe ha' Cristo hikha' jiyaqsi'j wetju'ƚ, ma' qa inekhewel in je'judiol qa ne' nite' judiol iye qa hats hik injunyejei qu' ewi'ƚ witset'e, qa hakha'an qa yiwjaƚaqitju' pa' jiyeqethentax wetju'ƚ.
EPH 2:15 Qe in wa'm qa yiwamhitijkii qa yilinenij kekhewe' yittaxij kakha' ley, ma' qa yaqsiijkii in hats hik ƚunye'j qu' ewi'ƚe'ƚe pa' jukhew in mexe hik ƚunye'jtax qu' wetsjuk'e qe qa' ewi'ƚ jina'niji' hakha'an, aka'an hik aka' ƚunye'j in je'ƚe'sits wetju'ƚ.
EPH 2:16 Ƚakha' in wa'mjipha'm pe' cruz qa yaqsi'j wetju'ƚ pe' wetsjuktax (pe' judiol qa pe' nite' judiol), ma' qa hats hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ ƚ'ese'ne', qa yaqsiijkii iye in ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata pekhewe' hats hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ pa'qu' ƚ'ese'ne', qa in hats ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ, qe ha' Cristo hats yilan pakha' yitontax wetju'ƚ.
EPH 2:17 Qa ke' we'nika'ajji' qa yit'ij: —Ma' qa nam qa nifel qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa' Intata ekheweli'ƚ pekhewe' totsii, qa qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye pekhewe' metitstaxi'm.—
EPH 2:18 Qe ha' Cristo hikha' ta'ƚets, ma' qa yekheweli'ƚ in ye'judio'oƚ, qa ekheweli'ƚ in nite' e'judio'oƚ, in les je'metitsi'm pa' Intata qa ewi'ƚƚe pa' ta'ƚets in Espíritu.
EPH 2:19 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ in hats nite' hik ejunyejeyi'ƚ qu' pakha' ata'ƚiƚji', hats nite' hik ejunyejeyi'ƚ qu' nite' netsikfe'li'iƚ ej, qe hats etsetifetsi'ƚ yijat'ij pe' yijayan pa' Intata, hats ƚa'ni'ƚ ji'teje'm pe' ƚelits pa' Dios.
EPH 2:20 Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ utel in teniihinpha'm pe' wititsi', qa pekhewe' ƚetkui qa hik hekhewe' he' apóstoles qa pe' profetas'ik'i, qa ha' Cristo qa hik hakhaa'ija hik ƚunye'j qu' witeqjeyumtshenki'ye' ute in i'nk'a tsupju' pe' wititsi'.
EPH 2:21 Qa in ta'ƚets ha' Cristo, pe' wititsi' teniihinpha'm qa qapits wetju'ƚha in ewi'ƚ i'ni' pe' utel, qa week neƚuts t'ijaifik'i hats'inha qu' nijat'ax pe' wititsi' qa' ewi'ƚe'ƚe qu' net'ejuyets pa' Yatsat'ax'inij.
EPH 2:22 Qa hikha' iye Cristo ta'ƚets ekheweli'ƚ pe' nite' judío qa judío iye in e'weeki'ƚ in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm pe' teniihinpha'm wititsi' pe' i'nifi pa' Intata qe i'nji'teje'm pa' ƚeqe Espíritu Santo.
EPH 3:1 Qa hik ta'ƚijupi', yakha' Pablo, in ho'yopheƚiti'yipji' ha' Jesucristo qe qa' e'ƚe'sitsi'iƚju' ekheweli'ƚ in nite' e'judioltaxi'ƚ.
EPH 3:2 Qe yijaa'ija qu' hats impi'ye'eƚij kakha' ts'ithayinenij pa' Intata qu' neƚisi'ƚij pa' ƚeq'iltiye'j.
EPH 3:3 Ƚakha' in tsikfelitets qa ts'ethinij aka' nite' hayiits pa'qu' nenikfe'lets, in ƚ'anye'jek kakha' hats he'nq'ika'aƚij ei nite' ijetaxijje'm.
EPH 3:4 Qa qu' iyineni'ƚik'i ma' qa' enikfe'li'ƚetsha yakha' in tsikfe'lets aka' nite' hayiits pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets ha' Cristo.
EPH 3:5 Hik aka' toxik'i mente' tisij pa'aj pa' Intata pe' jukhew'ik'i qu' nenikfe'lets, qa ha'neƚi'ij qa hats yethinij qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo hekhewe' apóstoles qa pekhewe' profetas iye.
EPH 3:6 Qa aka' yethinij enewe'en aka'an: pe' nite' judiol in na'lji'jek hatse' pa'qu' netesti'yij, ƚekhewel iye ƚewekwekits pa' wit'ese'n, ƚekhewel iye i'nji'teje'm pe' notki'ik'ui pa' yiwjutsiqeni'm pa' Intata pekhewe' tek'enets ha' Jesucristo. Ekewe'en hik ekewe' ke' ƚe'sits wi'tlijei.
EPH 3:7 Qa aka'an hik aka' ka' ts'ithayinenij pa' Intata qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j. Ma' qa pa' ƚet'unha'x qa i'nij yitji' in yaqsiijkii aka'an.
EPH 3:8 Yakha' in les heiweitaxik'uiju' pakha' qu' ham ne'weju'ƚi'ij pe' yijayan pa' Intata, qa pakha'ƚe Intata qa t'eku'myijyiiji' qu' hithayiki pa' qi ƚeq'iltiye'j, ma' qa henfeli'm ne' nite' judiol pa' ham ƚ'aka'the'ye' in ƚe'wis ta'ƚets ha' Cristo.
EPH 3:9 Qa' hethinij iye qa' week ni'wen aka' nite' hayiits pa'qu' nenikfe'lets, qe pa' Intata pakhaa'ij pa'aj in yat'inkii, hikpa' yaqsiijkii pa'aj ha'ne weekji'.
EPH 3:10 Hats'inha ene' yijayan pa' Intata qa' hik enewe' nata'ƚets qu' nenikfe'lets hane'ej pe' angelits tenek'enhei na' wa'sji' pa' qi ƚikfeliya'xkii pa' Intata in inq'ethinij in week nikfe'lets pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ.
EPH 3:11 Hik aka' ƚunye'j in hats yamik'ui pakha' hayiits yaji'let pa'aj qu' ƚunye'je'kii in mexe ham ha'ne week qa i'nijji' ha' Jesucristo Yatsat'ax'inij.
EPH 3:12 Hikha' ta'ƚets in nite' jiwetjeyepun qa les in je'metitsi'm pa' Intata, qe nite' jiteqeku' hakha'an.
EPH 3:13 Qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' hasu'uj natha'lalinheti'ƚju' qu' nata'ƚets pakha' haats'e'ej qe ta'ƚi'ƚ ewets. E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii yijat'ij qe pa' haats'e'ej jutsiqaxij in hats yatsat'etsi'ƚ ej pa' Intata.
EPH 3:14 Aka'an in ƚunye'j, ma' qa honokok'enijifi qu' nek'iyinijets pa' Ƚatata ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo,
EPH 3:15 hikpa' tisij ka' ƚii pe' week witjefeyek ipji', na'l pe' hats i'nii na' wa's qa na'l pe' mexe i'nipji' ha'ne sehe',
EPH 3:16 qu' neƚisi'ƚij pa' qi ƚesa'x qa' nata'ƚets pe'qu' et'unhaxitsi'iƚ qu' nata'ƚets pa' Espíritu Santo.
EPH 3:17 Qa k'iyinijets iye qu' na'ni'ƚ etji' ha' Cristo in nite' ƚeqeku'uƚ, qa k'iyinijets iye pa' witeqsu'unka'x qu' hikpa' extuk'i'iƚij in mexe i'ƚiyi'ƚ.
EPH 3:18 Qa aka'an qu' ƚunye'je', ma' qa' nata'ƚets qu' menikfeliti'ƚetsha qa week iye pe' inejefetsipji' qu' nenikfelitetsha iye pa'n qu' ƚepk'eyeji', qa pa'n qu' ƚepk'eyepha'm iye qa pa'n qu' ipƚu'ye'ju' iye qa pa'n qu' ipƚu'ye'pha'm iye in qi pa' ƚeqsu'unka'x ha' Jesucristo.
EPH 3:19 Qa k'iyinijets iye pa' Intata qu' nikfeliti'ƚetsha ha'ne qi ƚeqsu'unka'x ha' Jesucristo, in ham pa'qu' nenikfe'letsha pa'n ƚuk'e, hats'inha qa' notpoli'ƚ ej qu' ejunyejeyi'iƚ pa' ƚunye'j pa' Intata.
EPH 3:20 Jitewqinhetji'ha pakha' na'li'm pa' ƚet'unha'xijup in ƚeke' qu' naqsiijkii qu' les nanhini' pakha' ƚuk'e pa' jitumtitax qu' ƚeke'ye' qu' naqsiijkii i'nƚi'i iye pakha' ƚuk'e pa' jutumtitax qu' ƚeke'ye' qu' ji'niyinijets. Pa' in'initji' ƚet'unha'x yaqsiijkii aka'an.
EPH 3:21 Iwqinheti'ƚha pa' Intata ekheweli'ƚ in ƚijayani'ƚ qe ƚ'ek'eni'ƚets ha' Jesucristo, qa hasu'uj qu' ili'iƚij qu' iwqinheti'ƚji'. Amén.
EPH 4:1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyini'ƚij ewets, yakha' Pablo, ye'wit'opheƚik qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij, qu' aqsiiƚijkii pakha' hats ƚ'eniyayiƚijii qu' ejunyejeyi'iƚ.
EPH 4:2 Meniwqinhetkitek'iƚ, af'ayai qu' iyeti'ƚ, hasu'uj eq'itaqsunhetsi'iƚ, itaqsunkite'eƚij wetju'ƚ pe'ye', mewet-su'uni'ƚ yijat'ij.
EPH 4:3 Aqsiiƚijkii week pa' ƚuk'e' pa' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii hats'inha qu'nte' niliyi'ij in ewi'ƚ ƚa'niƚiji' pa' ham peeyi'ijkii ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
EPH 4:4 Pa' wit'ese'n ewi'ƚƚe qa pa' Espíritu ewi'ƚƚe iye, qa hik ƚunye'j iye in ewi'ƚƚe pa' jiwetjumti'ijik'ui hikpa' ƚ'eniyayiƚijii,
EPH 4:5 ha' Yatsat'ets'inij ewi'ƚƚe, pa' nite' inqekuyejei ewi'ƚƚe, in jiwempulijijju' ewi'ƚƚe,
EPH 4:6 pa' Dios qa Ƚatata ene' week ewi'ƚƚe, hikpa' week tenek'enhe'yij, t'ithayii i'nijji' ene' week, qa i'nji'teje'm ene' week.
EPH 4:7 Qa weekƚe ewiƚei inekhewel jintesti'yij pa' ƚuk'e' pa' yisu'un qu' jineƚisij ha' Cristo.
EPH 4:8 Qa hik ta'ƚijupi' ka' we'nika'ajji' in yit'ij: —In wapiletspha'm pa' toxpha'm, qa yeka'x pe' olots wit'opheƚii, qa netisijju' pa'qu' niya'yij ene' jukhew qa efuts iye.—
EPH 4:9 ¿Qa pa'n ikji' aka'an in yit'ij wapiletspha'm iye? Aka'an ikji' in yaamƚi'iiju' pa' les toxiiju' ha'ne sehe'.
EPH 4:10 Qa pakha' ikju' qa hik pakhaa'ija iye pa' iketspha'm iye pakha' les toxpha'm ha'ne wa's, qe qa' netnek'enhe'yij ene' week.
EPH 4:11 Qa hikha' qa tisij he' uja'x in apostolitsij, qa pekhewep profetas, qa pekhewep qa ikij qu' nenfeli'm pekhewep eke' wi'tlijei t'ejuyets hakha'an (evangelistas), qa pekhewep qa yejeƚets pe' hats yijayan pa' Intata (pastores) qa i'nq'ijatshenij iye pa' Intata ke' ƚe'lijei (maestros).
EPH 4:12 Qa ekewe'en in netisijju' qe qa' nijatshenij pe' hats yijayan pa' Intata ma' qa niyaijiijek aka' wit'ithayijkit, ma' qa' les qu' net'un pakha' hik ƚunye'j ƚ'ese'n ha' Cristo.
EPH 4:13 Qa aka' wit'ithayijkit, qa' namƚi'ijii qu' ewi'ƚ na'ntaxi' qa' week ƚ'ajaye' wetju'ƚha qu' ƚe'sitse' pe' nite' inqekuyejei, qa pa' inikfeliyaxitsets ha' Ƚa's pa' Dios, ma' qa' hik injunyejeye' na'aj hats jukheewija, qa' hats hik injunyejeye' ha' Cristo in hik ƚunye'j na'aj hats jukheewija.
EPH 4:14 Qa ha'neƚi'ij hasu'uj hik injunyejeye' ne'ej omehets, qe na'aj i'nk'a jitepi'ye'ek'i ma' qa aje'eƚ jitumti, qa hik injunyejei qu' pekhel jinepiletji'kii ne'ej iweli' ƚeqe t'uyuyits, qe ta'ƚets pe' ƚeq'ijatshenkeyejeiƚe wetju'ƚ yumtitax qu' nasinik'i.
EPH 4:15 Qu' ji'niyetij yijat'ij pa' yijaa'ija qa' weeki'ij pa' ineqsu'unka'x, ma' qa' ji'nt'ijayijfik'i qa' neteiƚem qu' hik ƚunye'je' hakha' ƚejiƚa', hikha' Cristo.
EPH 4:16 Ƚakha' in ƚejiƚa' pa' wit'ese'n, qa ƚakha' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets pa' wit'ese'n qu' neteni'fen wetju'ƚ qa' ewi'ƚ na'ni', ma' qa' week ewiƚeye' pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n qa' ƚe'wis qu' naqsiijkii pakha' ƚeke'eju'ƚ qu' naqsiijkii, ma' qa pa' wit'ese'n qa' net'ijaipha'm qa' net'un qe ta'ƚets pa' witeqsu'unka'x.
EPH 4:17 Aka' qu' hit'iƚij ewets qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij: qu' yape hasu'uj ejunyejeyi'ƚ ka' ƚunyejei nekhewe' nite' yijayan pa' Intata, qe ƚekhewel yijayanij pe' ham weju'ƚi'ij ƚaqjamtikineyejeikii.
EPH 4:18 Pa' ƚikfeliyaxitstaxkii hik ƚunye'j qu' noo'ye'kii, totsi'mii pa' ƚe'wis witiƚa'x ta'ƚets pa' Intata, qe ta'ƚets in ham nikfe'le'ets qa in yit'unhet iye pe' ƚatawjets.
EPH 4:19 Nite' wonoksi'wen, wetƚisij pa' witqawitjineyaxij ene' wit'esenits hats'inha qa' nite' nami'ijju' qa pakha'ƚe qu' ƚunye'je' in wanawitji.
EPH 4:20 Qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij qu' hik aka' ejunyejeyi'iƚ in ƚenikfe'lilets ha' Cristo.
EPH 4:21 Tsikfe'lets in hats ƚ'impi'ye'eƚij qa ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij iye hakha'an, ma' qa ƚenikfe'li'ƚets pa' yijaa'ija hikpa' jiyijatshenij ha' Jesús.
EPH 4:22 Qa hik ta'ƚijupi', ili'iƚij pe' hayiits ejunyejeyi'ƚ, qa' ili'iƚij iye in ƚijamti'iƚetskii, qe pa' hayiits ejunyejeyi'ƚ hats uƚ'axijkii qe ta'ƚets pe' uƚ'ets ƚaqsiiƚijkii,
EPH 4:23 hats'inha qu' nenink'aihit pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qa pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii iye.
EPH 4:24 Ma' qa' uyi'ƚik'ipha'm pa' ink'ayik ejunyejeyi'ƚ, hikpa' hik ƚunye'j pa' ƚe'wis ƚunye'j pa' Intata, qa taqsijkitiyijkii qu' natsathen qa qu' naqsiijkii iye pa' yisu'un pa' Intata qa qu' yijaayi'ija iye pa'qu' ƚunye'je'.
EPH 4:25 Qa hik ta'ƚijupi', ili'iƚij pa' witwejtitsi', it'ijets pa' yijaa'ija week pe'qu' metitse'em jukhewe qa efuts, qe week inekhewel ƚewekwekits pa' ewi'ƚ wit'ese'n.
EPH 4:26 A'nayu'uƚkii, qa hasu'ujƚe aqsiiƚijkii pa'qu' uƚ'axe'. Hasu'uj nui'ejju' ne' junu' qu' a'nayu'kii.
EPH 4:27 Hasu'uj mowo'oƚii eq'itset'i'iƚij pa' inwo'met.
EPH 4:28 Pa'qu' ejtenhetsaxe', yape nili'ij. Net'ithayii yijat'ij, ma' qa' nanatkiniji' yijat'ij pe' ƚokoyei pa' ƚe'wis, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' ni'fen pakha' qu' hami'im pe'ye'.
EPH 4:29 Hasu'uj it'ij pe'qu' uƚ'etsi'ik'i, it'ij yijat'ij pe'qu' ni'fen qa qu' nakakƚin iye pe' ƚatawjets pekhewepe', hats'inha qu' nit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata pekhewe' qu' nepiye'.
EPH 4:30 Hasu'uj ika'metenheti'ƚkii pa' Espíritu Santo, hik pakha' hik ƚunye'j qu' e'nikatiyi'iƚij qu' net'ejuyets pa' neƚuji' qu' hats ewejinhetiiƚetaxi'ƚ hatse'.
EPH 4:31 Me'nitoniƚimetsha week pa' hik ƚunye'j ek'imii, pa' witts'iyopto', pa' witwakaye'j, pa' witk'eƚeye'j, qa pa' uƚ'etsik'ikii ƚe'lijeyij pakhape' qa week pekhewep iye uƚ'ets hik ƚunyejei ekewe'en.
EPH 4:32 Eik'une'yi'ƚ yijat'ij qa' e'nq'eleti'ƚ wetju'ƚha iye, e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ in ƚunye'jek pa' Intata in e'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ qe ta'ƚets ha' Cristo.
EPH 5:1 Qa hik ta'ƚijupi', ojonketiƚik'i pa' Dios qe ekheweli'ƚ ƚelits pakha'an qa ne'su'uni'ƚ iye.
EPH 5:2 Isu'uni'ƚha ene' week, in ƚunye'jek ha' Cristo in qi in jiyisu'un qa wetƚisƚi'ij, hik ƚunye'j na'aj inqa'met in testi'yij pa' Intata qa qi in ewjisiyi'm.
EPH 5:3 Ekheweli'ƚ in ƚijayani'ƚ pa' Intata, hasu'uj qu' nana'li'ƚ etji'ju' pa' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits, qa pa' naqameyu'uj wekwek, qe hik aka' ikji' in ƚelitsi'ƚ ej pa' Dios.
EPH 5:4 Hasu'uj iye it'ij pe' wekwek t'ejuyets in wanawitjiƚe. Hasu'uj iye it'ij pe' wi'tlijei nite' teqeneƚuikii. Hasu'uj it'ij qu' iyowk'eleikii pe'qu' niwepinhet wetju'ƚ pekhewepe'. Qe nite' ƚe'wisijupi' ekewe'en qu' jintatkin in jitajayan pa' Intata, it'ij yijat'ij pe'qu' nata'ƚijupi' qu' nenit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.
EPH 5:5 Qe hats ƚenikfe'li'ƚets in yijaa'ija in ham pakha' qu' nanawitjiƚi'ij ƚ'ese'n qa pa'qu' les nisu'un wiikfik'i ekewe' wekwek qa nite' wetwejuƚenij ma' qa hik ƚunye'j ƚeqe diose', qu' nana'l pa'qu' netesti'yij hatse' pa' tenek'enhe'yi' ha' Cristo qa pa' Intata.
EPH 5:6 Hasu'uj neqfeetsinheti'ƚkii ma' qa' umti'iƚ qu' yijaayi'ija pa'qu' epi'ye'eƚik'i pe' wi'tlijei nite' yijaalija, qe week ekewe'en ta'ƚets qu' nitanithen pa' Intata pekhewe' nite' tek'enets.
EPH 5:7 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj ni'iƚij ji'teje'm pekhewe'en pa' yaqsiijkii.
EPH 5:8 Qe toxik'i mexe hik ejunyejeyi'ƚ nookii qe mexe nite' ƚenikfe'li'ƚets, qa ha'neƚi'ij qa hik ejunyejeyi'ƚ na'lkii qe hats ƚenikfe'li'ƚets ha' Yatsat'ax'inij. Me'neniƚi'ha in ƚelitsi'ƚ ej pa' na'lkii,
EPH 5:9 qe pe' ƚei pa' na'lkii pekhewe'en: pa' witq'ilta'x, pa' yatsathen qa pa' yijaa'ija.
EPH 5:10 Mowo'oƚii qu' enikfe'li'ƚets pe' yi'sinhetij pa' Intata.
EPH 5:11 Hasu'uj eneqjeyu'uƚijets qe pe' yaqsiijkii ham weju'ƚi'ij pekhewe' yatsat'etsij pa' nookii, ilaxanheti'ƚi'metsju' yijat'ij pe' yaqsiijkii pekhewe'en,
EPH 5:12 qe yeqwepin iye qu' jintit'ij pekhewe' wanat'intaxij wekwek yaqsiijkii pekhewe'en.
EPH 5:13 Week pa'qu' wekweke' qu' na'ni pa' i'ni' pe' fetitjii qa nalitetsju', qa te'wenhetii.
EPH 5:14 Qa hik ta'ƚijupi' ka' wenitƚi'ij in yit'ij: —Akha' in ƚama', onompha'm, eniyik'uipha'm nekhewe' hik ƚunyejei naxju', qa pa' Cristo qa' netujinhetji'.—
EPH 5:15 Qa hik ta'ƚijupi', mewetjeƚi'ƚ otok'oiha, hasu'uj hik ejunyejeyi'iƚ pekhewe' hik ƚunyejei qu' nite' netqeneƚu'ye' wetju'ƚ, hik ejunyejeyi'iƚ yijat'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' nenikfe'lkii.
EPH 5:16 Iwq'axinij pa'qu' ƚahats'i'ij qu' enqif'eli'ij pakhape' qu' aqsiimijkii pa' ƚe'wis, qe ene' neƚutsji' uƚ'ets.
EPH 5:17 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj hik ejunyejeyi'iƚ qu'nte' eqe neƚu'yi'iƚkii, mowo'oƚii yijat'ij qu' enikfe'li'ƚetsha pa' yisu'un ha' Yatsat'ax'inij qu' aqsiiƚijkii.
EPH 5:18 Qa hasu'uj iye qu' enk'uwet'iƚ, qe aka'an jiyiwuƚ'enhet. Aka' ejunyejeyi'iƚ yijat'ij, notpoli'ƚ ej pa' Espíritu Santo.
EPH 5:19 Matkakƚini'ƚij wetju'ƚ, iji'iƚik'i ke' ƚe'lijtsinel pa' David'ik'i (Salmos), pe' e'lijtsineli'ƚ qa pa'qu'ƚe ƚunye'je' pe' witlijtsinel t'ejuyets pa' Intata. Elijtsiyi'ƚij qa' iwqinheti'ƚji'ha iye weekij pe' atawjetsi'ƚ pa' Yatsat'ax'inij.
EPH 5:20 Itjiiƚijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata Dios qu' nata'ƚets week pa'qu' ƚunye'je' ekewe' wekwek, aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
EPH 5:21 Uk'eli'iƚijje'm qu' meteni'feni'ƚ wetju'ƚ qu' nata'ƚets pa' ijiweyaxitsi'ƚiju'ƚ ha' Cristo.
EPH 5:22 Qa hik ƚunyejei iye pe' efuts netk'enets qa' niwqinhet iye pe' ƚewhe'yets, in ƚunye'jek in tek'enets ha' Yatsat'ax'inij.
EPH 5:23 Qe pa' jukhew ƚejiƚa' pe' efu, in ƚunye'jek ha' Cristo in ƚejiƚa' pe' hats yijayan, hik pekhewe' hik ƚunyejei qu' ƚ'ese'ne' hakha'an, qa ƚakha' pakha' yiƚin hatse' enewe'en.
EPH 5:24 Qa in ƚunyejeyek iye pe' yijayan ha' Cristo in tek'enets, qu' hik ƚunye'je' pe'qu' efuye' qu' ne'neni'ha qu' netk'eenetsha pa'qu' ƚewhe'ye'ye'.
EPH 5:25 Jukhew, isu'uni'ƚha pe' ewhe'yeli'ƚ, in ƚunye'jek ha' Cristo in qi in yisu'un pe' yijayan qa wetƚisƚi'ij pa'aj qu' nawa'mifi pekhewe'en,
EPH 5:26 qe qa' ƚe'sitse' pa'qu' ƚunyejeye', qa' nenli'jju' hik ƚunye'j qu' nimpulijinji' pa'qu' iweli'ye' qe ta'ƚets ke' ƚe'lijei.
EPH 5:27 Hats'inha qu' namtaxets pa' ƚewhe'yejii, qa' qiyi'ija qu' ƚe'wise' pekhe' hik ƚunye'j qu' ƚewhe'ye'ye' hikpe' pe' week yijayan pa' Intata, ham ƚejili'ye', hik ƚunyejei ne'ej witqhinatai in ham pa'qu' tshxaalayi'iju' qa week pakhape' iye uƚ'axe' hami'm, qe ƚe'wiisija yijat'ij in ƚunye'jek pa' hats yisu'un ha' Cristo, ham uƚ'axi'ii.
EPH 5:28 Qa hik aka' qu' ƚunye'je' pa'qu' jukhewe' nisu'un pe'qu' ƚewhe'ye'ye', in ƚunye'jek ƚakha' in wetsu'unƚe. Pakha' qu' nisu'un pe'qu' ƚewhe'ye'ye' qa ƚakha'ƚe in wetsu'unƚe.
EPH 5:29 Qe ham pa'qu' nuten pa'qu' ƚ'ese'ne'ƚe, qe aka' ƚeqfenye'jij yijat'ij, yekunhen qa yejeƚetsha iye, in ƚunye'jek ha' Cristo in yejeƚetsha pe' hats yijayan,
EPH 5:30 qe inekhewel in jitajayan, ƚewekwekits pa' ƚ'ese'n hakha'an.
EPH 5:31 Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' jukhewe' qu' niwejin pa'qu' ƚatataye' qa pe'qu' ƚeneneye' iye, ma' qa ewi'ƚ na'ni'ƚi' pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa hats nite' hik ƚunye'j qu' wetsjuk'e, qe hats hik ƚunye'j yijat'ij qu' ewi'ƚ pa'qu' ƚ'ese'ne'.
EPH 5:32 Tsikfe'lets in jutsitets ekewe' hit'ij, in hit'ij ekewe'en t'ejuyets pa' ƚunye'jij ha' Cristo pe' hats yijayan.
EPH 5:33 Qa hikƚe ƚunye'j iye, week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' isu'uni'ƚ iye pe' ewhe'yeli'ƚ, in ejunyejeyi'ƚek in ƚewetsu'unƚi'iƚ. Qa pe' efuts, netk'enets qa' niwqinhet iye pa'qu' ƚewhe'ye'ye'.
EPH 6:1 Witlits, in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij, ek'eni'ƚets pe' alheyi'ƚ, qe hik aka' yatsathen yijat'ij.
EPH 6:2 Qe kakha' yojo in na'l pa' yiwjutsiqen ine'm kekhewe' we'nika'ajji' wenit'ij qu' jintaqsiijkii (mandamientos) yit'ij: —Ek'enets qa' iwqinhet iye pa'qu' atataye' qa pe'qu' eneneye' iye,
EPH 6:3 hats'inha qa' e'ƚe'wise'ƚi'imkii, qa ijetaxi'ij pa'qu' eqe neƚuye' ha'ne sehe' epji'.—
EPH 6:4 Qa ekheweli'ƚ wit'alhei, hasu'uj inalketi'ƚkii pe' elitsi'ƚ, ijatsheni'ƚij yijat'ij qu' nenikfe'lets qa'nte' net'ekume'ets pa' nite' yisu'un ha' Cristo, qa' nenikfe'lets iye pa' yisu'un ha' Cristo qa' naqsiijkii.
EPH 6:5 T'ithayii witƚinhei (esclavos), ek'eni'ƚets pe' aqa patunitsi'ƚ ha'ne sehe' epji', iwqinheti'ƚ qa' e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ iye, qa' weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' iwqinheti'ƚ in ejunyejeyi'ƚetsek ha' Cristo.
EPH 6:6 Hasu'uj in ne'wenƚi'iƚ ma' qa ƚ'ithayi'yi'ƚ, qe hik aka' ƚunyejei pe' wo'ƚi'ii qu' nisu'un ene' jukhew, me'neeniƚi'ha yijat'ij in ekheweli'ƚ ƚeqejkunenhei ha' Cristo, qa ƚaqsiiƚijkii weekijha pe' atawjetsi'ƚ pa' yisu'un pa' Intata.
EPH 6:7 Isu'uni'ƚha qu' ithayi'yi'ƚi'm, hik eqjunyejeyi'iƚij qu' hakhaye'ƚe Yatsat'ax'inij qu' ithayi'yi'ƚi'm, qa nite' ene' jukhewƚe.
EPH 6:8 Qe les ƚe'wis qu' menikfeliti'ƚets in week ewiƚei hatse' pakha' qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis qa' netis hatse' ha' Yatsat'ax'inij, inye'jƚu' pakha'ƚe qu' ƚunye'je' i'nƚi'i qu' witƚinek'e qa i'nƚi'i qu' nite' witƚinek'e.
EPH 6:9 Qa ekheweli'ƚ witqapatunits, hik aka' iye aqsi'ji'ƚijkii, hasu'uj ijiweikiti'ƚkii pe' eqejkunenheyi'ƚ, menikfeliti'ƚets hakha' Yatsat'ax'inij i'nji' ha'ne wa's, hikha' yatsat'etsi'ƚ ej qa ƚekhewel iye yatsat'etsij, qa ƚakha' iye week ƚeqjunyejeyij ene' jukhew.
EPH 6:10 Ewi'ƚƚi'ijha. Mowo'oƚii qu' neƚisi'ƚij ha' Yatsat'ax'inij pa' ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ ƚet'unha'x.
EPH 6:11 Uyi'ƚik'ipha'm pe' week atjanetitsi'ƚ neƚisi'ƚij pa' Intata, hats'inha qa'nte' neqenijani'iƚ ej pa' ƚe'wejtitsi' pa' inwo'met.
EPH 6:12 Qe pa' inwatlanheyejei nite' jit'ejuyiju'ƚ pe'qu' jukheewe'ƚe, qe jit'ejuyiju'ƚ yijat'ij pe' inwo'metets nekipji' ha'ne sehe' qa yaqsiijkii pa' qi uƚ'ax, qa pe' inwo'metets tenek'enhe'yipji' enewe'en, qa pe' inwo'metets qits pe' ƚet'unhaxits, qa pe' inwo'metets i'nji' na' wa's.
EPH 6:13 Qa hik ta'ƚijupi', uyi'ƚik'ipha'm pe' week atjanetitsi'ƚ neƚisi'ƚij pa' Intata, hats'inha qa'nte' neqenijani'iƚ ej pa'qu' neƚuyeji' qu' nente'nilittax ewets pa' inwo'met, qa in hats nite' yeqenijani'ƚ ej, ma' qa hats nite' naxi'ƚ ej.
EPH 6:14 Matjanitheni'ƚ, eqelutsi'iƚji' pa' eqelutsaxi'ƚ awatlanhewo'oƚ, hikpa' pa' witjunye'j yijaa'ija,uyi'ƚik'ipha'm pa' ejuijiwo'oƚ awatlanhewo'oƚ, hik pakha' pa' yatsathen witjunye'j.
EPH 6:15 Otsiƚji' pe' otshilaxtiyi'ƚ awatlanhewotsi'ƚ, hik pekhewe' in hats aq'axitsi'ƚ qu' inku'ƚi'ƚij eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets qu' je'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa' Intata wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús.
EPH 6:16 Qa nite' uja'xƚe ekewe'en, qe pa' eqwetshenek'iju'ƚ iye atjanet (escudo), hikpa' pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij hikpa' qu' nomhet pekhewe' tujje'm ƚakjui pa' inwo'met.
EPH 6:17 Uyi'ƚji'ju' pa' ikfeliyaxitsi'ƚets in hats i'ƚiyi'ƚ, ma' qa hik ƚunye'j qu' uyi'ƚji'ju' pe' otjojiiki'iƚ awatlanhewoki'iƚ. Anatkini'ƚ eke' Intata ƚe'lijei hik ekewe' ƚaqa'tsjikinet pa' Espíritu Santo.
EPH 6:18 Pa' Espíritu Santo ne'feni'ƚij qu' iyini'ƚets pa' Intata, qa' hasu'uj ili'iƚij, matjanitheni'ƚha. Hasu'uj ili'iƚij qu' iyini'ƚipji'kii pe' hats ejefetsi'ƚipji' pa' Intata.
EPH 6:19 Qa yakhap iye qu' iyini'ƚyipji'kii, hats'inha qa k'iyetji'ij qa pa' Intata qa' nesƚisij pe'qu' hit'ij, qa' ham iye pa'qu' yijiweya'xe'kii qu' henfel qa' ninikfe'l ekewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús.
EPH 6:20 Qa aka'an in ƚunye'j, qa yakha' qa ye'witq'ithinenek ho'yophe'ƚti'yij ene' foƚoƚik'il. Iyini'ƚyipji' hats'inha qu' ham yijiweya'xe'kii qu' henfel ekewe'en.
EPH 6:21 Qa nakha' inejefe Tíquico, ƚe'wis ƚeq'ithayinenek iye ha' Yatsat'ax'inij, hik nakha' qu' week nefeliƚi'm hatse', hats'inha qu' enikfe'ljiiƚetsek pa'n yijunye'jkii qa ƚekpa' haqsiijkii.
EPH 6:22 He'nukini'ƚ ei qe qa' enikfe'ljiiƚetsek pa'n yijunyejeyi'ƚkii hats'inha qu' nisimetsin qa' nakakƚin iye pe' atawjetsi'ƚ.
EPH 6:23 Pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii qa pakha' iye witeqsu'unka'x weeki'ƚ pa'nte' witqekuye'j ta'ƚets pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
EPH 6:24 Pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qu' na'ni'ƚ ejupkii ekheweli'ƚ pekhewe' nite' naqatsit'ij in yisu'unija ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
PHI 1:1 Yakha' Pablo qa na' Timoteo ƚeqejkunenhei ha' Jesucristo. Hika'aƚ ha'ne witfaakanek t'ejuyii he' week inejefetsipji' ha' Jesucristo i'ni' ha' witset Filipos qa week hekhewe' yejeƚipji' he' hats yijayan ha' Jesucristo qa hekhewe' iye diáconos.
PHI 1:2 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' natsiyi'ƚ epji' pa' qi ƚe'wis qa' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ week ekheweli'ƚ.
PHI 1:3 In hijamtijii'ƚ eikii ma' qa hitjiijetspha'm pa' yeqe Dios: —Ƚe'wisij.—
PHI 1:4 Week qa k'iyinji'ij qa yeqjefetsjii'ƚ ej week ekheweli'ƚ. Qi qa ye'ƚe'wisjiimkii qa k'iyinjii'ƚ epji'.
PHI 1:5 Qe ekheweli'ƚ ƚenekiƚijup in henfel eke' ƚe'sits wi'tlijei, ƚata'ƚi'ƚijii in i'nk'aa ƚ'eku'mi'ƚi' qa yamijii hane'ej.
PHI 1:6 Yakha' humtii'ija pakha' ƚe'wis in neni'ƚji' pa' Intata qu' net'ithayiyi'ƚ etji', qu' hikpa' nata'ƚets qu' week neƚuts net'ijaifik'i qu' ƚe'wise' pa'qu' ejunyejeyi'iƚ yamijii pa' ƚeqe neƚu ha' Jesucristo qu' netpiltaxju' ma' qa ƚe'wiisi'ija.
PHI 1:7 Ye'ƚe'wisju'ha in humti aka'an, qe yakha' qi in k'esu'uni'ƚ qa ekheweli'ƚ qa ƚetsifeni'ƚek hane'ej in mexe hoyopheƚitii qa hik ƚunye'j iye in hewetka'xii ha' juez qu' natsfaakankii qu' net'ejuyets ke' ƚe'sits wi'tlijei in yijaalija. Week ekheweli'ƚ ƚenekiƚijup aka'an qe ƚetsifeni'ƚ qa je'weekij iye pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata.
PHI 1:8 Pa' Intata nikfe'lets in yijaa'ija in qi in k'esu'uni'ƚ qe ta'ƚets pa' qi ƚeqsu'unka'x ha' Jesucristo.
PHI 1:9 Qa aka' k'iyinji'ijets qa k'iyinji'ij aka'an: qu' week neƚuts qu' net'ijaifik'i pa' e'qsu'unkaxitsi'ƚ qa pa'qu' ikfeliyaxitsi'iƚets iye, qa qu' aje'eƚ enikfe'li'ƚets pa'qu' ƚunye'je' me ƚe'wisju' me i'nƚi'i qu' nite' ƚe'wise'ju',
PHI 1:10 hats'inha qa' aje'eƚ enikfe'li'ƚets pa'qu' aqsiiƚijkii me ƚe'wisju' me i'nƚi'i qu' nite' ƚe'wise'ju'. Ma' qa' ham pa'qu' uƚ'axe' pe' atawjetsi'ƚ qa' hame' iye pa'qu' nit'iƚij ewets qu' uƚ'etsi'iƚ qa' amƚi'iƚijii pa' neƚuji' hatse' qu' netpiltaxju' ha' Jesucristo.
PHI 1:11 Qe ta'ƚets in hats qu' notpo'oj hatse' pe' atawjetsi'ƚ ekewe' ƚei pa' yatsathen ikji' pe' ƚaqsi'ji'ƚijkii in yaqamax pe' ƚe'sits. Hik ekewe' jiyeƚisij ha' Jesucristo qe qa' niwqinhet pe' intawjets pa' Intata qa ene' inejil qa' nit'ij: —Qii'ija pa' Dios.—
PHI 1:12 Yejefets, hisu'un qu' enikfe'li'ƚets in yijaa'ija aka' yijunye'jkii hane'ej in hoyopheƚitii ta'ƚets in t'ijaifik'i ekewe' ƚe'sits wi'tlijei.
PHI 1:13 Qe in hoyopheƚitii ta'ƚets ha' Cristo, he' week oq'opheƚinetsilets yejeƚ ne' palacio qa hekhewep iye nikfe'lets aka'an in ta'ƚets ha' Cristo.
PHI 1:14 Yaqaamij qu' weeke' he' inejefetsipji' in hats les qi in wetjumti'etsha ha' Yatsat'ax'inij, qa we'nt'unhet nite' nijiwei in nifel ke' ƚe'sits ƚe'lijei qe ta'ƚets in ho'yopheƚiti'yipji'.
PHI 1:15 Yijaa'ija in na'l he' uja'x in nifeltax ha' Cristo qa teqemtshenƚetax yiwetskii, ewi'ƚƚe in wo'taxii qu' les netsu'unhetii. Qa na'lƚe hekhewep iye in nifel ha' Cristo qa yaqsi'jju'ha yijat'ij in nifel.
PHI 1:16 Enewe'en in nifel qe ta'ƚets in yisu'un ha' Cristo qa yakha' iye, qa nikfe'lets iye in yakha' heinekumhi'yiiji' qe qa' heiweyik'i kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei in tefelhitii.
PHI 1:17 Qa hekhewepƚe in nifeltax ha' Cristo qa ewi'ƚƚe in yisu'untax qu' week niwqinhetji', qa in nifeltax ha' Cristo qa nite'ƚe weekij pe' ƚatawjets in nifeltax. Enewe'en yumtitax qu' lees natsawtshetenij aka'an in hoyopheƚitii.
PHI 1:18 ¿Qa inhats'ek? Inye'jƚu', qe qu'nte' yijaaye'taaja in nifel ha' Cristo i'nƚi'i qu' yijaayi'ija qu' nenfel, qa ƚunye'j ji'ij iye in tsi'sinheti'mkii, qe in tefelhitii ha' Cristo hik aka' les tsi'sinheti'mkii qa nite' yili'ij qu' ye'ƚe'wisi'imkii,
PHI 1:19 qe tsikfe'lets pe' iyinheyejeyi'ƚ qa pa' ƚeqi'fenkeye'j iye pa' Ƚeqe'spiritu ha' Jesucristo qu' nats'atsjiƚinfik'i hatse'.
PHI 1:20 Qu' haifaakanhetiitax hatse' qi in hisu'untax qu' nite' hit'i'ij pa'qu' netswepinhetkii. Nite' ts'ijiwei qe hisu'un hatse' ka' hayiitsƚe yeqfenye'jij in hiwqinhetji' ha' Cristo qa pakha'ƚe qu' yijunye'je'kii me hailanhetii me nite' hailanhetii.
PHI 1:21 Qe yakha' in hit'ijets in yi'ƚa'x t'ejuyets ha' Cristo qa qu' hawa'm ma' qa hats tsaxij.
PHI 1:22 Qa qu' mexeƚe yi'ƚa'xe' qa' olotse' pe'qu' ƚeye' qu' he'yithayii. Qa hik ta'ƚijupi' nite' tsikfe'lets ƚekpa' qu' he'yeku'mi' ene' wetsjuk me i'nƚi'i qu' mexe yi'ƚa'xe' me i'nƚi'i qu' hawa'm.
PHI 1:23 Qi in tsitayek'estaxji' enewe' wetsjuk, qa in hisu'un qu' hak qa' ha'nijup ha' Cristo hik aka' qa les hisu'uunija,
PHI 1:24 qa qu' mexe yi'ƚa'xe' qa ƚunye'j ji'ij iye qe les ƚe'wis qu' k'efeni'ƚ.
PHI 1:25 Tsikfe'lets in les ƚe'wis aka'an, nite'ƚek hailanhetii, ma' qa' ha'ni'ƚ etji'teje'mkii iye qa' k'efeni'ƚij iye qu' les net'ijaifik'i qu' enikfe'li'ƚets qa qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Cristo.
PHI 1:26 Qu' e'tswentaxi'ƚ iye qa' les qi qu' ne'sinheti'ƚi'mkii in ƚijayani'ƚ ha' Jesucristo qe ta'ƚets qu' e'tsweni'ƚ iye.
PHI 1:27 Ewi'ƚƚe qu' aqsiiƚijkii qu' ejunyejeyi'ƚ pa' hats yit'ij ke' ƚe'lijei ha' Jesucristo hats'inha qu' natsamtaxi'ƚ ei i'nƚi'i qu' nite' natsame'taxi'ƚ ei qa hatsƚe qu' nek'iye'ej pa'qu' ejunyejeyi'ƚ, ma' qa netsikfe'lets in nite' ƚili'iƚij in ewi'ƚ ƚa'niƚiji' in ƚent'unhetiƚij in nite' ƚeqeku'uƚik'i ke' ƚe'sits wi'tlijei.
PHI 1:28 Qa nite' iye ƚenijiweyiƚik'i pa'qu' nijiweikittaxiƚijkii pekhewe' yijayan pe' tujtseikal. Aka'an in yaqsiijkii pekhewe'en qa jutsiqaxij in yamii hatse' pa' qi ƚawak pa' Dios. Qa ekheweli'ƚ in nite' ƚenijiweyiƚik'i qa jutsiqaxijek in ƚami'ƚii hatse' pa' witiƚa'x nite' yili'ij. Ha'ne witiƚa'x nite' yili'ij ta'ƚets pa' Intata.
PHI 1:29 Qe ekheweli'ƚ nite' ewi'ƚƚe in ƚ'estiyiƚij qu'nte' eqeku'yi'iƚ ha' Cristo qe ƚ'estiyiƚij iye qu' aats'e'eƚij pe' wekwek qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ.
PHI 1:30 Qu' aats'e'eƚij pe' wekwek hik qu' ƚunye'je' ka' hats ƚe'tsweni'ƚij, kakha'an hane'ej menjiit ƚ'impiye'eƚijkii iye in yijunye'jkii.
PHI 2:1 Ƚenikfe'li'ƚets ha' Cristo in jiyakakƚin, qa jiyisimetsin iye pa' ƚeqsu'unka'x inij, qa jiyisu'unkeninijji' iye in ewi'ƚ ju'uniji' qe ta'ƚets in na'l initji' pa' Espíritu Santo, qa jiyoksi'wenkeninij iye in qi in jiwet-su'un qa jineq'elet wetju'ƚ iye.
PHI 2:2 Qa hik ta'ƚijupi' otsponhetiƚij pa' witisa'xi'mkii qu' aqsiiƚijkii qu' ewi'ƚe'ƚe pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii, qu' ewi'ƚ ni'iƚiji' qu' mewet-su'uni'ƚ, qa qu' ewi'ƚ ni'iƚiji' pa'qu' umti'iƚ qu' ƚe'wise'.
PHI 2:3 Hasu'uj pa'qu' netqethenju' qa na'aj weniwqinhet iye. Hasu'uj meniwqinheti'ƚ yijat'ij week ewiƚei ekheweli'ƚ aqsiiƚijkii qu' hik ƚunye'je' qu' lees qitse'ji' pekhewepe' qa akha'ƚe qa nite' e'qiye'ji'.
PHI 2:4 Hasu'uj pa'qu' ƚakha' ye'ƚe ƚete'm qu' natjamtiƚi'ij ƚetets pe'ye' week yijat'ij qu' nijamti'ijets.
PHI 2:5 Pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii hik ƚunyejeye' pa' ƚaqjamtikineye'jkii ha' Jesucristo.
PHI 2:6 Ƚakha' in hik ƚuk'etaxji' pa' Dios qa nite'ƚe weniwqinhetij aka'an.
PHI 2:7 Ƚakha' yiwejin pa'aj pa' ƚuk'etaxji' ma' qa hik ƚunye'j qu' witqejkunenek'e. In te'wenhetii hik ƚunye'j ene' week jukhew.
PHI 2:8 Qa in te'wenhetii in hik ƚunye'j ene' week jukhew, qa ƚakha'ƚe qa nite' yisu'un qu' neniwqinhetji'. Ƚakha' tek'eenetsha pa' Intata yamijii in wa'm, yamijii in wa'mjipha'm pe' cruz.
PHI 2:9 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in qi in yiwqinhetji' hakha'an ma' qa tisij pa' witii week t'anipji' pe' witiyits.
PHI 2:10 Hats'inha qu' netpiikaxtii ka' ƚii Jesús qa week nonokok'enju'kii na' wa'sji' qa ha'ne week sehe' epji' qa pa' te'weiju' ha'ne sehe' epji'.
PHI 2:11 Ma' qa' week qu' nit'ijets ha' Jesucristo in hikha' week tenek'enhe'yij, qe qa' neniwqinhetji'ha pa' Intata Dios.
PHI 2:12 Yejefets, ekheweli'ƚ nite' ƚili'iƚij in ƚ'ek'eni'ƚets, nite' ipƚu'ƚi'ii qa ha'njii'ƚ etji'teje'm qu' ek'eni'ƚets, les in qi in ƚ'ek'eni'ƚetsha hane'ej in nite' ha'ntaxi'ƚ etji'teje'm. Weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' e'mehe'yi'iƚijha qa' e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚha iye pakha' qu' neƚini'ƚ hatse' wit'ikheyi'j yamii na' wa's
PHI 2:13 qe pa' Intata hikpa' t'ithayi'yi'ƚ etji' ma' qa ƚisu'uni'ƚ qa ƚaqsi'ji'ƚijkii pa'qu' nisu'un.
PHI 2:14 Week pa'qu' aqsi'ji'ƚijkii, hasu'uj qu' ejefitenhetsi'i'ƚ qa hasu'uj iye qu' ek'eƚenhetsi'iƚ
PHI 2:15 hats'inha qa' hame' pa'qu' nit'iƚij ewets qu' ijaniƚik'i in ƚijayani'ƚ qa' hame' iye pa'qu' uƚ'axe' qu' na'ni'ƚ etji', ekheweli'ƚ ƚelits pa' Intata ham ƚeq'inyejeye' i'nji'ju' enewe' nite' yatsathen qa uƚ'ets iye. Enewe'en in ƚenetsji'ƚi'ƚ ekheweli'ƚ qa hik ejunyejeyi'ƚ qu' o'footekiyi'iƚ ha'ne sehe' epji'.
PHI 2:16 Eni'ƚpha'm eke' wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x, hats'inha qu' namtaxets pa' ƚeqe neƚu ha' Cristo qa qi qu' ye'ƚe'wisi'imkii, qe na'l pa' weju'ƚij in hik ƚunye'j qu' qi qu' hekuma'xkii in he'yithayii.
PHI 2:17 Qa qu' hailanhetii hik qu' yijunye'je' na'aj wino qe wa'natsi'yipji' na'aj inqa'met testi'yij pa' Intata (sacrificio) qe ta'ƚets in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Yatsat'ax'inij. Qa hik ta'ƚijupi' in ye'ƚe'wisi'mkii qa hisu'un qu' e'ƚe'sitse'jiiƚi'mkiyek.
PHI 2:18 Qa hik ƚunye'je' ekheweli'ƚ qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qa' isu'unjiiƚek qu' ye'ƚe'wisi'imkii.
PHI 2:19 Qu' ƚexke'yi'ij ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa' aje'eƚ he'nukin ha'ne Timoteo, hats'inha qu' ye'ƚe'wisejii'm kiyek qu' nek'impi'ye'taxij pa' ejunyejeyi'ƚ.
PHI 2:20 Ham pakhape' qu' hik ƚunye'je' nakha'an in yijamti'iƚij eikii pa'qu' ejunyejeyi'iƚkii,
PHI 2:21 qe week hekhewep woƚi'iikii pe' ƚekhewelƚe in yisu'un qa nite' pa' yisu'un ha' Jesucristo.
PHI 2:22 Hats ƚenikfe'li'ƚets ha'ne Timoteo in weju'ƚij ka' ƚunye'j, qe ƚakha' hithayiki'iƚ ka' wit'ithayijkit t'ejuyets ke' ƚe'sits wi'tlijei, hik ƚunye'j na'aj wita's in t'ithayi'yi'ƚ na'aj ƚatata.
PHI 2:23 Qa hik ta'ƚijupi', q'axqe qu' aje'eƚ he'nukin hatse' ha'ne Timoteo qe mexe qu' heik'eni'ƚik'uikii pa'qu' nit'ij pe' wit'alhei.
PHI 2:24 Tsikfe'lets ha' Yatsat'ax'inij qu' ƚexke'yi'ij qa' yakhaayi'ija qu' aje'eƚ natsami'ƚ ei hatse'.
PHI 2:25 Qa hane'ej qa humti qu' mexe henpilhenin eku'n iye na' Epafrodito, yejefe'epji' ha' Yatsat'ax'inij, qi iye in yisu'un qu' netsi'fen, yi'fe ej iye in hawatlani'ƚ pa' uƚ'ax, hik ha'ne ukinek'iƚ iye, ma' qa tsi'fenij pa'qu' ƚunye'je'ƚe.
PHI 2:26 Ƚakha' qi in neqwenkeyutaxi'ƚ ej iye e'weeki'ƚ qa yitawje'meten iye qe nikfe'lets in ƚ'iye'eƚij pa'aj in wanqaats'e'.
PHI 2:27 Qa yijaa'ija anek in wanqaats'etax, yaqaamij qu' nawa'm, qa pa' Intata qa neq'eletij qa nite' ewi'ƚƚe in neq'eletij qe yakha' iye neq'eletyij iye hats'inha qa' nite' na'ni' ipji' iye pa' yikameta'xkii qu' nek'ika'me'tkii iye.
PHI 2:28 Qa hik ta'ƚijupi' in aje'eƚ qu' he'nukin, hats'inha qa' i'weni'ƚ iye ma' qa qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii iye qa yakha' qa' nite' qi qu' yitawjemet'e.
PHI 2:29 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' mewetfeltaxiƚi'm na' inejefe'epji' ha' Yatsat'ax'inij qa' iwqinheti'ƚ iye pekhewep hik ƚunyejei nakha'an.
PHI 2:30 Qe hats yaqaamij qu' nawa'm qe ta'ƚets in t'ithayi'yi'm ha' Cristo, ƚakha' nite' naiƚewek qe ta'ƚets in yisu'un qu' naqsi'j ye'mijkii ka' ekheweli'ƚ nite' e'weju'ƚi'ƚij qu' aqsi'ji'ƚ ye'mijkii.
PHI 3:1 Ewi'ƚƚi'ij yejefets, e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii in ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij. Yakha' ƚeke' iye qu' ewi'ƚij qu' hika' iye ka' hayiits hika', nite' hutenij, qa ekhewelƚi'iƚ qa les ƚe'wisek qu' epi'ye'eƚik'i iye qe qa' les matjanitheni'ƚ.
PHI 3:2 Jeƚi'ƚiju'ƚ hekhewe' hik ƚunyejei nunajits, qa uƚ'ets iye maestros. Jeƚi'ƚiju'ƚ iye hekhewe'en qe yisu'un iye ka' nite' yijaa'ija circuncisión qe in yiwu'mtax ƚaxpa's qa nite'ƚe yijayaanija pa' Intata.
PHI 3:3 Qe inekhewel na'l ine'm pa' yijaa'ija in circuncisión qa intawjetsƚeji', qe pa' Espíritu Santo in in'initji' qa hikpa' jiyamitets pa' Intata qa jintewqinhet qa je'ƚe'sitsi'imkii iye in yatsat'ets'inij ha' Jesucristo. Inekhewel nite' jiwetjumti'ijets ha'ne i'nese'n qu' jinamii pa' Intata.
PHI 3:4 Yakha' iye ƚeke'tax qu' haqsiijkii qu' hetjumti'ijets ha'ne yese'n (circuncisión) qu' hiwqinhet pa' Intata qa lesƚe qek haqsiijtaxijkiiha aka'an.
PHI 3:5 Yiwu'm ƚammi's ƚ'aj ƚoso' (circuncisión) in hats ocho (8) ƚeqe neƚutsfik'i, hik aka' yinifenye'j. Yakha' Israel ƚeiƚe'. Yakha' hata'ƚets pe' ƚawa'mhitsik'i ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i. Yakha' ham hami'ik'ui in ye'hebreo'ija. Qa in t'ejuyets ka' ley, qa yakha' qa ya'fariseotax.
PHI 3:6 Qi in hisu'untax pa' Dios qa tsi'weihiyutaxik'i, ma' qa hanawitjitaxju' hekhewe' yijayan ha' Jesús qe humtitax qu' net'ejuyiju'ƚ ha' Jesús pa' Dios. Qa in t'ejuyets ka' ley, qa yakha' qa hik yijunye'j qu' hatsa'then.
PHI 3:7 Qa week ekewe' humtitax qu' natsaxinenij hatse', qa hane'ej qa hats tsikfe'lets in ham weju'ƚi'ij qe ta'ƚets in wa'm yifi pa'aj ha' Cristo.
PHI 3:8 Qa nite' uja'xƚe ekewe'en qe weekji' iye in hats ham weju'ƚi'ij qe ta'ƚets ka' ham yafits'e' in ham ƚunye'ji'iju'ƚ kakha'an in tsikfe'lets ha' Yatsat'axyij Jesucristo. Hikha' ta'ƚets in hats ham weju'ƚi'ij eke' weekji', qa hane'ej qa hats hik yeqjunyejeyij qu' yeqeƚ'iliye' qe ta'ƚets in tsikfe'lets ha' Cristo hik aka' les weju'ƚij yijat'ij qa t'anipji' eke' weekji'.
PHI 3:9 Hane'ej qa hats ha'nji'teje'm hakha'an. Qa hats tsikfe'lets in ham ye'm pa' yatsathen in haqsi'jtaxijkii ke' t'ejuyets ka' ley, qe pa' yatsathen in na'l ye'm ta'ƚets yijat'ij pa' nite' yeqekuye'jij ha' Cristo. Pa' yatsathen ta'ƚets pa' Intata qa jintesti'yij qu' nite' jinteqekuye' ha' Cristo.
PHI 3:10 Ma' qa hane'ej qa hisu'un qu' les netsikfeeletsha hakha'an qa hisu'un iye qu' les netsikfeeletsha iye pa' qi ƚet'unha'x qe in hats wa'mtax qa iƚa'xƚe iye. Qa hisu'un iye qu' hakijets in qi in yaats'e'ej kekhewe' wekwek qa' namƚi'ijii qu' hawa'm in ƚunye'jek ƚakha' in yamƚi'ijii in wa'm,
PHI 3:11 hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' natsamets pa' ƚiƚijii hatse' pe' hats naxtaxju'.
PHI 3:12 Hane'ej nite' ƚeke' qu' hit'ijets qu' hats week haqsi'jijkii qa nite' ƚeke' iye qu' hit'ijets qu' hats hatsa'then, qa hatsƚe hakƚi'ij qa' natsamƚi'ijii qu' nasqhat'etsij kekhewe' hats tseƚisij ha' Jesucristo qu' haqsiijkii.
PHI 3:13 Yejefets, yakha' nite' hijamti'ets qu' hats week natsqhat'etsij, qe ewi'ƚƚe ka' haqsiijkii: qu' hasu'uj hijamti'ets kekhewe' hats ha'yanji' ƚe'sits haqsi'jijkii, he'nt'unhetii yijat'ij qu' natsametsji' pakha' mexe hamik'ui qu' haqsi'jijkii,
PHI 3:14 hats'inha qa' week natsqhat'etsij ma' qa' nana'l pa'qu' yinisit'e' qu' natsaxij pakha' ƚeqisit'ij pa' Intata qu' natyaitaxii pekhewe' tek'enets ha' Jesucristo.
PHI 3:15 Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel pekhewe' hats t'unitsijha, week injunyejeye' qu' ji'nt'enji' pe' inaqjamtikineyejeikii aka'an. Qa qu' nana'l pe'qu' nite' nene'ji' pe' ƚaqjamtikineyejeikii aka'an, qa pa' Intata qa' nikfelitets pekhewe'en in nite' hik ƚunyejei pe' inaqjamtikineyejeikii.
PHI 3:16 Qa lesƚe ƚe'wis qu' jintaqsi'jijkii week ewiƚei inekhewel pakha' ƚuk'e' pa' hats ƚeke' qu' jintaqsi'jijkii qa' juufƚe qu' net'ijaifik'i.
PHI 3:17 Yejefets, ojonketiƚik'i ka' yijunye'j qa' ojonketiƚik'i iye pekhewe' yojonketik'i aka' yijunye'j.
PHI 3:18 Qe olots pekhewe' hik ƚunyejei aka' hats olotsij in henfeltaxi'n qa hane'ej qa' hiyeketijets iye qu' hit'ijets ma' qa hats yaq'apyijkii, in ƚekhewel hik ƚunyejei qu' ƚ'ejuihifetsi'ij pe' ƚeqe cruz ha' Cristo.
PHI 3:19 Enewe'en yamii hatse' pa' qi ƚawak pa' Intata. Enewe'en pakha' ƚeqe dios pakha'an: in yisu'un pa'qu' ƚunye'je' eke' wekwek. Yiwqinhetji' pekhewe' ƚeke'tax qu' niwepinhetkii in yaqsiijkii. Ewi'ƚƚe in yijamti'ets pe' wekwek i'nipji' ha'ne sehe'.
PHI 3:20 Qa inekhewelƚe qa wa's iniiƚets hikpa' ta'ƚii hatse' ha' hane'ej jit'otki'ik'ui Eqiƚina'x, Yatsat'ax'inij Jesucristo.
PHI 3:21 Ƚakha' yi'nk'aihit hatse' enewe' if'iljetsits i'nesenits ma' qa' hik ƚunyejeye' pa' ƚ'ese'n in qiji' qa' nit'iji' pa' ƚet'unha'x, hikpa' ƚet'unha'x yejeƚik'ui ene' week jite'wen qa pe' nite' jite'wen wekwek.
PHI 4:1 Hik ta'ƚijupi' mattsathenketiƚiiha ha' Yatsat'ax'inij. Yejefets, ekheweli'ƚ qi in k'esu'untaxi'ƚ qu' k'eweni'ƚ. Ekheweli'ƚ ta'ƚi'ƚ ewets iye pa' yisa'xi'mkii. Qa ekheweli'ƚ iye hik ejunyejeyi'ƚ pa'qu' yinisit'e'.
PHI 4:2 K'iyinijets ke' Evodia qa kekhe' iye Síntique qu' yape ewi'ƚ na'niji' iye qu' witjefekiyi'ipji' iye ha' Yatsat'ax'inij.
PHI 4:3 Qa akha', ƚe'wis yithayife, k'iyinij ewets qu' iftits'ets enewe' efuts qe hik enewe' iye qi in ikifikii in t'ithayii in henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei qa ha' Clementeji'ij iye qa hekhewep. Enewe'en qi in tsi'fenij ka' haqsi'jijkii. Pe' ƚiyits hats i'nji'teje'm pa' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
PHI 4:4 Hasu'uj ili'iƚij qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii in ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij. Ewi'ƚij iye qu' hit'ij. Hasu'uj ili'iƚij qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii.
PHI 4:5 Les ƚe'wis qu' mowo'oƚii qu' week nenikfe'lets in ƚ'ineqsu'uni'ƚ. Pa' Yatsat'ax'inij hats met.
PHI 4:6 Hasu'uj pa'qu' natawje'meten. Qa qu' natawje'meten pe'ye', qa' iyiiniiha pa' Intata qa' iyinijets iye pa'qu' hame'em qa' itjiijetspha'm iye ƚe'wisij.
PHI 4:7 Ma' qa pa' Intata qa' neƚisij pa' wit'ikesimeya'x, hikpa' wit'ikesimeya'x ham pa'qu' nenikfe'letsha. Pa' wit'ikesimeya'x qa' nejeƚets pa' atawe'j qa pa' aqjamtikineye'jkii iye qe ƚijayan ha' Jesucristo.
PHI 4:8 Hatse', ewi'ƚƚi'ij yejefets, ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets pa' yijaa'ija, ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets qu' ƚe'wise' pa'qu' ejunyejeyi'iƚ, ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets pa' yatsathen, ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets pekhewe' wekwek hamitsji' pa'qu' uƚ'axe', ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets pekhewe' ƚe'wis in jit'ekumets, ewi'ƚƚe qu' ijamti'iƚets pakha' qu' ninikfe'l in ƚe'wis wekwek i'nƚi'i pakhape', qu' nana'l pakhape' iye qu' ne'weju'ƚij pe'ye' i'nƚi'i pa'qu' ne'weju'ƚij qu' jintefel qa hikpa' qu' ijamti'iƚets iye.
PHI 4:9 Kekhewe' k'ikfelitiƚets qa ƚ'eku'mi'ƚi' qa ke' ƚespi'ye'eƚij qa ƚe'tsweni'ƚij iye, hik kekhewe' iye aqsiiƚijkii qa pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'x qu' na'ni'ƚ ejupkii.
PHI 4:10 Qi in ye'ƚe'wisi'mkii qe ta'ƚets pa' Yatsat'ax'inij in hats ƚijamti'iƚyiikii iye qa ƚetsifeni'ƚ. Yijaa'ija in ƚeneqjunu'taxi'ƚyij qa jutsitaxƚe qu' ewi'ƚi'ik'i qu' etsi'feni'ƚ.
PHI 4:11 In hit'ij aka'an nite' ikji' qu' hisu'un qu' qi qu' heifenhetii qe hats tsitjo'le'ej in hi'wejuƚenij na'aj na'l ye'm.
PHI 4:12 Yakha' tsikfe'lets pa'n ƚunye'j qu' jina'nji' pa' witf'iljetsi' qa tsikfe'lets iye ka' ƚunye'j qu' ham hame' ine'm. Yakha' hats tsitjo'le'ej pa'qu' ƚunye'je' qu' nanam yiwets, week ekewe'en hi'wejuƚenij. In k'iƚin qa hi'wejuƚenij qa ƚunye'j ji'ij iye in k'iyipkun hi'wejuƚenij iye.
PHI 4:13 Yakha' week yeke' qe pa' Cristo tsit'unhet.
PHI 4:14 Qa hatsƚe weju'ƚij ekheweli'ƚ in ƚenekiƚijup week na'aj yijunye'jkii.
PHI 4:15 Qa ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets Filipos ƚeiƚets, in i'nk'a ƚepi'ye'eƚik'i eke' ƚe'sits wi'tlijei in henfeli' ha' witset Filipos qa ink'aƚe in hats hakik'ui ha' sehe' Macedonia, qa ham pe'qu' uja'xe' inejefetsipji' pa' Intata qu' netsi'fenij pe'ye' i'nƚi'i qu' ƚ'astaye', qa ekheweli'ƚ qa u'ja'xƚi'iƚ in ƚ'inqekeniƚijyiikii ekewe'en.
PHI 4:16 Qa hik ƚunye'j iye in mexe ha'ni' ha' witset Tesalónica hikha' i'nji' iye ha' sehe' Macedonia qa na'l iye ke' ƚ'inqekeni'ƚyijiikii ƚ'astai qu' etsi'feni'ƚ.
PHI 4:17 In hit'ij aka'an nite' ikji' qu' qi qu' hisu'un qu' esƚisƚi'iƚijkii pe'ye', ewi'ƚƚe in hisu'un qu' les net'ijaifik'i pekhewe' hats na'li'ƚ e'm na' wa'sji'.
PHI 4:18 Week heyesti'yij kekhewe' ƚ'inqekeni'ƚyijii ƚenke'kineniƚij ha' Epafrodito qa mexe na'l ene' ya'maneyij. Kekhewe' ƚ'inqekeni'ƚyijii hik ƚunye'j qu' ewjisiyi'im pa' Intata na'aj testi'yij (ofrenda), ma' qa yisu'unija.
PHI 4:19 Qa hik ta'ƚijupi' pa' yeqe Dios qu' neƚisi'ƚij week pa'qu' hami'iƚ e'm qe ham ƚ'aka'the'ye' pe' ƚewekwekits qu' neƚisiƚijkii qe ƚijayani'ƚ ha' Jesucristo.
PHI 4:20 Pa' Intata Dios jitewqinhetji'ha ene' week ƚahatsiyij. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén).
PHI 4:21 Hewetfelii week hekhewe' hats yatsat'etsij ha' Jesucristo. Qa enewe' i'nyijup inejefetsipji' ha' Cristo wetfeli'ƚ ei iye.
PHI 4:22 Qa week hekhewep iye inejefetsipji' ha' Cristo wetfeli'ƚ ei iye, qa hik ƚunyejei iye in wetfeli'ƚ ei ne' i'ni' ne' ƚetsi' na' qi wittata César.
PHI 4:23 Pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' na'ni'ƚ ejupkii. Amén.
COL 1:1 Yakha' Pablo, t'eku'myiiji' pa' Intata qu' ya'apostoli'ipji' ha' Jesucristo, qa na' Timoteo inejefe'epji' pa' Intata.
COL 1:2 Ha'ne witfaakanek t'ejuyii hekhewe' yatsat'etsij pa' Intata qa nite' yeqeku' iye inejefetsipji' ha' Cristo i'ni' ek ha' witset Colosas. Pa' Intata Dios qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
COL 1:3 Yekheweli'ƚ hitjiiƚijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, hikpa' ƚatata ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, qa nite' hili'iƚij qa k'iyinjii'ƚ epji',
COL 1:4 qe k'impiye'eƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ha' Jesucristo qa pa' e'qsu'unkaxitsi'ƚij pe' week hats yijayan pa' Intata.
COL 1:5 Aka'an ta'ƚets pakha' ewetjumtikineyejeyi'ƚik'ui pakha' hats watji'leti'ƚ ek'ui na' wa'sji'. Aka'an hik aka' kakha' ƚepi'ye'eƚik'i qa ƚenikfe'li'ƚets iye in i'nk'aa ƚepi'ye'eƚik'i kekhewe' wi'tlijei ta'ƚets pa' yijaa'ija, hik kekhewe' ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús
COL 1:6 hik ekewe' nami'ƚ ei. Ha'ne week sehe' epji' eke' wi'tlijei hats t'ijaifik'i qa hats tei iye, qa in ƚunye'jek in i'nk'aa'ija pa'aj nami'ƚ ei qa ƚepi'ye'eƚik'i qa ƚenikfe'li'ƚets iye aka' yijaa'ija qa pa' ƚeqi'fenkeye'j iye pa' Intata.
COL 1:7 Aka'an hik aka' nikfeliti'ƚets na' Epafras, hik nakha' hisu'uni'ƚ in yithayife'eƚ, qa ƚe'wis iye ƚeq'ithayinenek ha' Cristo hats'inha qu' ne'feni'ƚij in ƚijayani'ƚ ha' Cristo.
COL 1:8 Hik nakha' iye nifeli'ƚ ye'm pa' e'qsu'unkaxitsi'ƚ neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo.
COL 1:9 Qa hik ta'ƚijupi' yekheweli'ƚ, in i'nk'aa k'iye'eƚij qa qi in nite' tsaqatsit'iƚij in k'iyini'ƚ epji'kii, qa k'iyini'ƚijets iye pa' Intata qu' noponheti'ƚij pa'qu' ikfeliyaxitsi'iƚets pa' yisu'un pa' Intata qa' enikfee'liƚetsha, qa qu' enikfee'ƚik'iha iye pe' wekwek espirituƚe ta'ƚets pa' Intata.
COL 1:10 Hats'inha qa' ejunyejeyi'iƚ qu' iwqinheti'ƚ ha' Yatsat'ax'inij, qa' aqsiiƚijkii week pa' yisu'un, qa qu' hasu'uj ili'iƚij qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa' ƚe'wis pekhewep, qa qu' week neƚuts ijayi'ƚijfik'i pa'qu' ikfeliyaxitsi'iƚets pa' Intata.
COL 1:11 K'iyini'ƚijets iye pa' Intata qu' nata'ƚets pa' qi ƚet'unha'x qu' net'unheeti'ƚha, hats'inha qu' nite' onoqmositi'iƚij qa qu' nite' itaqsuni'iƚijup iye week pa'qu' ƚunye'je', qa' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii iye
COL 1:12 qu' itjiiƚijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata, qe ƚakha' hats jiyiwjutsiqen qu' jina'nij ji'teje'm qu' netestiitaxij pa'qu' natsat'etsij pekhewe' i'ni' hatse' pa' witset nite' yili'ij in na'lkii.
COL 1:13 Qe ƚakha' jiyiwejinik'uifik'i tenek'enheiji' pa' nookii qa jiyekaxetsji' pa' tenek'enheiji' ha' qi in yisu'un in Ƚa's,
COL 1:14 hikha' jiyilithinik'ui pa' uƚ'ax, qa yiwu'm i'nk'ui pe' inwuƚ'ets.
COL 1:15 Hikha' iye hik ƚunye'j pa' ƚunye'j pa' nite' jite'wen Dios, qa hikha' hayiits na'l pa'aj in mexe ham ene' week ƚaqsijiiju' pa' Dios.
COL 1:16 Qe hakha'an hikha' yaqsiijkii pa'aj week pe' wekwek i'nji' ha'ne wa's qa ha'ne sehe' iye, pe' jite'wen qa pe' nite' jite'wen pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ tenek'enhei, week enewe'en ƚakha'ƚe in ƚaqsijiiƚeju' qa week iye ƚakha'ƚe in t'ejuyets.
COL 1:17 In mexe ham pa'aj ene' week wekwek qa hayiits na'l pa'aj hakha'an, hakha' watjanithenij qa amaneiƚi'ij pa' ƚunyejei ene' week.
COL 1:18 Ƚakha' iye ƚejiƚa' pa' wit'ese'n hikpa' pekhewe' week yijayan pa' Intata, ƚakha' pa' yojo'oj pa'aj in yenju' aka'an, ƚakha' yojo'oj in iƚa'x iye, qe qa' ƚakha'ye' qu' week netnek'enhe'yipji'.
COL 1:19 Qe pa' Intata yi'sinhetij qu' na'n ji'teje'm hakha'an week pa' ƚunye'j pa' Intata.
COL 1:20 Hakha'an in ta'ƚets qa pa' Intata qa ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ ha'ne week, qa ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pe' i'nipji' ha'ne sehe' qa pe' i'nji' na' wa's qa' niwu'mfik'i pe' uƚ'ets, ma' qa yaqsiijkii pa' ƚe'wis qe ta'ƚets ha' Cristo pe' ƚ'athits in t'ilitfik'i pe' cruz ji'pha'm.
COL 1:21 Qa ekheweli'ƚ toxik'i in yemjeetax in i'totstaxiƚi'mii qa ƚutentaxi'ƚ iye pa' Intata qe ta'ƚets pe' uƚ'ets ƚaqsi'ji'ƚijkii,
COL 1:22 qa ha'neƚi'ij qa hats e'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pakha'an qe ta'ƚets pa' na'li'm pa'aj ƚ'ese'n ha' Cristo in wa'm, hats'inha qu' e'ƚe'siitsi'iƚha qa qu' hame' iye pa'qu' uƚ'axi'iƚ'etji' qa qu'nte' itijitiyi'iƚijets iye qu' uƚ'etsi'iƚ qu' amtaxi'ƚets pakha'an.
COL 1:23 Ƚakha' ha' Cristo qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii aka'an qu' hats yijaayi'ija qu' nite' eqeku'yi'iƚ, hik ƚunye'j ne'ej wettsupinju' wanaqfi'jik'iju'kii, nite' ƚakiƚik'uifik'i pa' ewetjumtikineyejeyi'ƚik'ui pa' nikfeliti'ƚets in ƚepi'ye'eƚik'i ekewe' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús, hik ekewe' tefelhitiyipji' ha'ne week sehe' ipji', qa hik ekewe' iye yakha', Pablo, he'yithayinenheti'yij.
COL 1:24 Hane'ej qa tsi'sinheti'mkii kekhewe' haats'e'ej qe ta'ƚi'ƚ ewets, qa in haats'e'ej ha'ne yese'n ma' qa hats hukinetskii pe' mexe hamitsik'ui qu' naats'e'ej ha' Cristo qe ta'ƚets pa' ƚ'ese'n, qa hikpe' pe' hats yijayan.
COL 1:25 Hik enewe' he'yithayinenheti'yij in ƚunye'jek pa' hats yisu'un pa' Intata, hats'inha qu' k'efeni'ƚij ma' qa week haqsiijkii pa' yisu'un qu' haqsiijkii pa' Intata, qu' henfel ke' ƚe'lijei t'ejuyets ha' Cristo,
COL 1:26 ikji', ekewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets pa'aj pe' week ininqapitsik'i qa week pe' ƚawa'mhitsik'i namji'ju' pe' ƚahatsiyij, pa' Intata yat'inkii pa'aj, qa ha'neƚi'ij qa hats yethinij pekhewe' hats yijayan,
COL 1:27 qe pa' Intata yisu'un qu' nenikfe'lets pekhewe' hats yijayan nite' judiol pa'n ƚunye'j pa' qii'ija in ƚe'wis aka' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets, aka'an ikji' ha' Cristo in i'ni'ƚ etji'teje'm qa hikha' iye jiwetjumti'ik'ui qu' jinamii hatse'.
COL 1:28 Yekheweli'ƚ henfeli'ƚ hakha'an, qa henfeli'ƚi'mha pa'qu' ƚunyejeye'kii ene' jukhew qa efuts iye qa' hijatsheni'ƚijha iye ene' jukhew qa efuts pa' yijaa'ija in witikfeliyaxets wekwek, hats'inha qu' week ƚe'sitsi'imha qu' namtaxetsha hatse' ha' Cristo.
COL 1:29 Qa aka'an in ta'ƚets qa he'yithayii qa hawatlan iye qa tsit'unhetija iye pa' i'nyitji' ƚet'unha'x ha' Cristo.
COL 2:1 Qe hisu'un qu' enikfe'li'ƚets in qi in hent'unhet qe qa' e'ƚe'sitsi'iƚju' week pekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek pa' witset Laodicea qa week pekhewe' mente' tsi'wen.
COL 2:2 Hent'unhet qe qa' hakakƚin pe' ƚatawjets pekhewe'en, qa qu' ewi'ƚ na'njiiji'ek iye qu' newetsu'un, qa qu' ƚe'sitsi'imkii qa' nikesimen iye pe' ƚatawjets qu' nata'ƚets in hats nikfe'lets in yijaa'ija, ma' qa aka'an qa' nata'ƚets qu' nenikfe'letsha aka' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets ta'ƚets pa' Intata, ikji' aka'an ha' Cristo,
COL 2:3 hikha' pakha' wanat'in ji'teje'm pa' qi witikfeliyaxets pe' wekwek qa pa' qi witikfeliya'xkii.
COL 2:4 Aka'an hit'iƚij ewets hats'inha qu' ham pa'qu' nawitji'iƚiji' pe'qu' ƚe'sitsi'ik'i ƚe'lijei qa nite'ƚe yijaalija.
COL 2:5 Qe in yemjeetax in nite' ha'ntaxi'ƚ etji'teje'm qa pakha'ƚe yeqe'spiritu qa hik ƚunye'j qu' ha'ni'ƚ etji'teje'm, qa tsi'sinheti'mkii in hik ƚunye'j qu' hi'wen in ƚanaqsi'jiƚju'ha qa in nite' ƚili'iƚij in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Cristo.
COL 2:6 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ in ƚ'eku'mi'ƚiju'ƚ ha' Jesucristo qu' hik hakha'ye' qu' natsat'etsi'ƚ ej, ye'ehe, qa' ejunyejeyi'iƚ pa' yisu'un.
COL 2:7 Hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej totsiiju'ha ƚefitetsii qu' nite' eqeku'yi'iƚ, qa week neƚuts qu' ijatsheni'ƚfik'iha iye pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij, in ƚunye'jek in hats ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij, qa' itjiiƚijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Intata.
COL 2:8 Jeƚi'ƚiju'ƚha, neqif'elikite'eƚ ejju' pe'ye' qu' nata'ƚets pe' ham weju'ƚi'ij ƚeq'ijatshenkeyejei yumtiƚetax qu' ƚunye'je', qa pe' yit'ij in t'ejuyets ha'ne sehe' epji' qa ta'ƚƚe'ets iye ene' jukhewƚe qa nite' ta'ƚets ha' Cristo.
COL 2:9 Qe pa' week ƚunye'j pa' Intata i'nji'teje'm pa' ƚ'ese'n hakha'an.
COL 2:10 Ma' qa hats ham pa'qu' hami'iƚ ejup in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ha' Cristo hikha' te'weyik'uipha'm week pe' witt'unhaxits qa pe' witnek'enheyejei.
COL 2:11 Ƚakha' in ƚijayani'ƚ ma' qa yaqsi'ji'ƚ e'mijkii pakha' circuncisión, nite' ƚunye'jiju'ƚ kakha' circuncisión yaqsiijkii ene' jukhewƚe, qe in yiwu'mi'ƚ ek'ui pa' uƚ'ax ejunyejeyi'ƚ qa hik aka' ƚeqe circuncisión ha' Cristo.
COL 2:12 In ƚempuliji'ƚijju', ma' qa hik ƚunye'j qu' week ajkati'yi'ƚik'ui ha' Cristo, ma' qa in iƚa'x qa i'ƚiijiiƚek iye, qe nite' ƚeqeku'uƚ pa' ƚet'unha'x pa' Intata in yiƚin iye ha' Cristo.
COL 2:13 Ekheweli'ƚ toxik'i mexe hik ejunyejeyi'ƚ qu' anaxi'ƚju' qe ta'ƚets pe' ewuƚ'etsi'ƚ qa in mexe hamitsi'ƚ e'm iye pakha' circuncisión ta'ƚets ha' Cristo, qa ha'neƚi'ij pa' Intata qa hats neƚini'ƚ e'weeki'ƚ ha' Cristo, hikpa' yiwu'm i'nk'ui week pe' inwuƚ'ets.
COL 2:14 Ƚakha' yiwamhitijkii week pe' inekumhifkinel i'ntaxji' pa' witfaakanek, pe' inekumhifkinel week t'ejuitax inju'ƚ, qa nitƚi'ijetsji' qa yilaniji' pe' ƚeqe cruz ha' Cristo
COL 2:15 qa nitka'mij pe' ƚet'unhaxitstax pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ tenek'enhei inwo'metets, qa yethinij qa week yi'wen in hats tanaxii pekhewe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ tenek'enhei inwo'metets qe ta'ƚets ha' Cristo.
COL 2:16 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj pa'qu' nejeƚi'ƚij ewets qu' nejeƚik'ui pa'qu' etuji'ƚ i'nƚi'i pa'qu' iya'aƚji', i'nƚi'i pa'qu' ƚe'wis neƚuye', i'nƚi'i ne'ej ink'aiki' juwel, i'nƚi'i na'aj witwapiihijii.
COL 2:17 Week ekewe'en hik ƚunye'j qu' ƚesinq'ale'ƚe ƚeq'eneƚeya'x hakha' mexe hamik'ui pa'aj, hakha'an hikha' Cristo.
COL 2:18 Hasu'uj pa'qu' naq'ayiniƚij qa' netka'miƚij pakha' enisit'iƚ hatse' ma' qa yisu'un qu' ojonketiƚik'i in wetf'iljetsin qa in iyinii iye pe' angelits, yit'ij ƚetets in i'nji'kii ƚotoi pe' wekwek, ma' qa weniwqinhetij qa nite' ta'ƚets pe'ye', qe pe' ƚaqjamtikineyejeiƚekii hikpe' ta'ƚets.
COL 2:19 Qa nite'ƚe ewi'ƚ i'ni'ƚi'ha hakha' Cristo, hikha' ƚejiƚa' week pa' wit'ese'n, hikha' ta'ƚets in tek pa' wit'ese'n, hikha' niqatijwetju'ƚkii iye pe' ƚ'astai pa' wit'ese'n pe' ƚ'aka'thel wetju'ƚ pa' wit'ese'n, ma' qa pa' wit'ese'n qa t'ijaifik'i in ƚunye'jek pa' yisu'un pa' Intata.
COL 2:20 Qu' hats week anaxi'ƚik'uiju' ha' Cristo pekhewe' yit'ij ene' jukhew qu' net'ejuyets pe' iyinii, qa ¿inhats'ek in hik ejunyejeyi'ƚ qu' natsat'etsi'ƚ epji' ha'ne sehe', ma' qa hik ejunyejeyi'ƚ qu' netnek'enhe'yi'ƚ epji' kekhewe' wenit'ij in yit'ij:
COL 2:21 —Hasu'uj anatkin, hasu'uj ijaajin qu' ƚuj, hasu'uj ku'mets?—
COL 2:22 Week ekewe'en nite' yape in tanatkinhei qe ƚe'lijeiƚe i'nq'ijatshenij ene' jukhewƚe.
COL 2:23 Yijaa'ija ekewe'en in ƚeke' qu' jintumti qu' yijaali'ija, qa ta'ƚƚe'ets ene' jukhewƚe pa' yumtitax qu' ƚunye'je' qu' nijayan pa' Intata. Qa jitumti qu' yijaali'ija qe wetf'iljetsin qa in yawtsheten iye na'aj ƚ'ese'n. Qa nite'ƚe weju'ƚij ekewe'en qu' niwu'm pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits.
COL 3:1 Qa hik ta'ƚijupi' in hats week i'ƚiyi'ƚ iye ha' Cristo, qa' mowo'oƚii pe' wekwek na' wa'sji', hikpa' i'niju' ha' Cristo pa' yiya'yik'i pa' Intata.
COL 3:2 Hasu'uj ili'iƚij qu' jeƚi'ƚii pekhewe' wekwek hatse' pakha' pha'mji', qa hasu'uj pekhewe' sehe' epji'.
COL 3:3 Qe ekheweli'ƚ hats ƚanaxi'ƚju' qa pe' i'ƚiyi'ƚ qa wanat'ini'ƚ ji'teje'm ha' Cristo pa' Intata.
COL 3:4 Qa qu' ne'twenhetiitax hatse' ha' Cristo, hikha' iniƚa'x, ma' qa ekheweli'ƚ qa' e'wenhetiijiiƚek hatse' qa' week e'wenheti'yi'ƚij hakha'an pa' qi ƚesa'x.
COL 3:5 Qa hik ta'ƚijupi', hik ƚunyejeye' pe' ƚewekwekits pe' esenitsi'ƚ qu' nanaxik'uiju' pa' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits, qa pekhewep ƚunyejeiƚe wetju'ƚ in wanawitjiƚe, yisu'un qu' nanawitjiƚi'iƚ in yejeƚju' pe'ye', ewi'ƚe' in yisu'un qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax, qa pa' witjunye'j yisu'un wekwek, in hik aka' hik ƚunye'j qu' ƚeqe diose'.
COL 3:6 Qe pa' qi ƚawak pa' Intata i'nipji' hatse' pekhewe' nite' netek'enheyu' qu' nata'ƚets ekewe'en.
COL 3:7 Hik ekewe' ƚaqsi'jtaxi'ƚijkii iye toxik'i, in mexe ƚa'ntaxi'ƚ ji'teje'm.
COL 3:8 Qa ha'neƚi'ij qa' yape ili'iƚij week ekewe'en: pa' witwakaye'j, pa' witts'iyopto', pa' witjunye'j yisu'unƚe qu' ninaqwakaninkii, pa' witjunye'j uƚ'etsik'ikii ƚe'lijeyij pakhape', qa pa' witjunye'j yeqwepin ƚ'anye'j.
COL 3:9 Hasu'uj qu' mawatqanƚi'iƚ wetju'ƚkii, qe hats ƚiwu'mi'ƚ pa' hayiits ejunyejeyi'ƚ uƚ'ax,
COL 3:10 ma' qa ƚ'uyiƚik'ipha'm pa' ink'ayik ejunyejeyi'ƚ, hikpa' hik ƚunye'j pa' ƚunye'j hakha' ƚaqsijiiƚi'iƚ'ejju', ma' qa week neƚuts ƚeyijƚem in wenink'aihit ipƚu'ui qu' hats enikfe'li'ƚetsha week hakha'an.
COL 3:11 Pa' ink'ayik ejunyejeyi'ƚ hats ham pa'qu' pakha' ƚunye'je' judío i'nƚi'i qu' nite' judioye', yaqsiijkii kakha' circuncisión i'nƚi'i qu' nite' naqsi'ji'ijkii kakha' circuncisión, tujtseika' ta'ƚji', ƚene' ƚeiƚe', witƚinek i'nƚi'i nite' witƚinek, qe ha' Cristo hikha' les in weju'ƚij yijat'ij qa hikha' qu' week na'n ji'teje'm.
COL 3:12 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ in t'eku'mi'ƚ eiji' pa' Intata, qa yatsat'etsi'ƚ ej qa nesu'uni'ƚ iye, qa' uyi'ƚik'ipha'm pa' witq'ilta'x, qa pa' witqi'fenkeye'j, qa pa' nite' witiwqiye'jji', qa pa' witjunye'j af'ayai qa pa' nite' witq'itaqsuneya'x,
COL 3:13 itaqsunkite'eƚij wetju'ƚ pe'ye', aqsiiƚijkii yijat'ij qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚkii qu' nana'ltax pa'qu' nenuteniji'm pe'ye' pakhape' ƚejefe'epji', in ƚunye'jek ha' Yatsat'ax'inij in e'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ.
COL 3:14 Qa pa' week i'nipji' ekewe'en, qu' mewetsu'uni'ƚha hik aka' ƚetuk qu' ewi'ƚ jinaa'ni'ha.
COL 3:15 Iwejini'ƚij pa' wit'ikesimeya'xƚekii ta'ƚets ha' Cristo qu' netnek'enhe'yij pe' atawjetsi'ƚ, hikpa' ƚ'eniyayiƚijii qe qa ewi'ƚe'ƚe pa'qu' ese'ni'iƚ. Itjiiƚijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.
COL 3:16 Iwejini'ƚij pe' atawjetsi'ƚ qu' naqamaxji' eke' ƚe'lijei ha' Cristo, me'nijatshenƚi'iƚij wetju'ƚkii qa' matkakƚini'ƚij wetju'ƚkii iye weekij pa' ikfeliyaxitsi'ƚkii neƚisi'ƚij pa' Intata. Iji'iƚik'i ke' ƚe'lijtsinel pa' David'ik'i (Salmos), pe' e'lijtsineli'ƚ qa pa'qu'ƚe ƚunye'je' pe' witlijtsinel t'ejuyets pa' Intata qu' it'iƚijets ƚe'wisij weekijha pe' atawjetsi'ƚ.
COL 3:17 Iwqinheti'ƚ qa' it'iƚiji' aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesús week pa'qu' aqsiiƚijkii i'nƚi'i pa'qu' it'iƚij, qa itjiiƚijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Intata Dios qu' nata'ƚets hakha'an.
COL 3:18 Efuts, iwqinheti'ƚ qa ek'eni'ƚets iye pe' ewhe'yetsi'ƚ, qe hik aka' les ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii ekheweli'ƚ in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij.
COL 3:19 Jukhew, isu'uni'ƚha pe' ewhe'yeli'ƚ, qa hasu'uj uƚ'ax pa'qu' eqfenyejeyi'iƚij.
COL 3:20 Witlits, ek'eni'ƚets pe' alheyi'ƚ qa' ek'eni'ƚijets week pa'qu' ƚunye'je'ƚe, qe hik aka' les ƚe'wisi'm ha' Yatsat'ax'inij.
COL 3:21 Wit'alhei, hasu'uj aqsiiƚi'mijkii pe' elitsi'ƚ qu' numti qu' ham ne'weju'ƚi'ij.
COL 3:22 T'ithayii witƚinhei (esclavos), week pakha'ƚe qu' ƚunye'je' qu' ek'eni'ƚijets pe' aqa patunitsi'ƚ ha'ne sehe' epji', hasu'uj in ne'wenƚi'iƚ ma' qa ƚ'ithayi'yi'ƚ, qe hik aka' ƚunyejei pe' wo'ƚi'ii qu' nisu'un ene' jukhew, yijaayi'ija yijat'ij qu' isu'uni'ƚ qu' ithayi'yi'ƚi'm qe ƚe'nijiweyiƚiju'ƚ ha' Yatsat'ax'inij.
COL 3:23 Week pa'qu' aqsiiƚijkii, weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' isu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii, hik eqjunyejeyi'iƚij qu' hakhaye'ƚe Yatsat'ax'inij qu' aqsiiƚi'mijkii qa' nite'ye' ene' jukhew.
COL 3:24 Qe hats ƚenikfe'li'ƚets ha' Yatsat'ax'inij qu' neƚisi'ƚij hatse' pa'qu' ƚeqisit'i'iƚ ej qu' antsat'axiƚijek hatse', qe ekheweli'ƚ ƚ'ithayi'yi'ƚi'm hakha' Cristo, hik hakha' ha' yijaa'ija in aqa patuni'ƚ.
COL 3:25 Qa pakha'ƚe qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qa' netestiyijek pa'qu' ƚaja'ye' in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, inye'jƚu' pakha'ƚe qu' ƚunye'je'.
COL 4:1 Qa ekheweli'ƚ pekhewe' witqapatunitsij yijayan pa' Intata, yatsathen qa ƚe'wis iye pa'qu' ejunyejeyi'iƚij pe' eqejkunenheyi'ƚ (witƚinhei), qa' menikfeliti'ƚets in ekheweljiiƚek na'l pa' aqa patuni'ƚ i'ni' na' wa'sji'.
COL 4:2 Hasu'uj antapi'iƚii qu' iyini'ƚ. Qa in ƚ'iyini'ƚ qa' iyiini'ƚha hasu'uj pekhel ijamti'iƚik'uiji'kii qa' itjiiƚijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Intata.
COL 4:3 Qa yekheweli'ƚ iye qu' iyinyi'ƚ yipji'kii, hats'inha pa' Intata qa' nit'iƚij ye'mik'i qhof pe' ƚejil ma' qa' henfeli'ƚ ke' ƚe'lijei, hats'inha qa' ninikfe'l aka' nite' hayiits pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets ha' Cristo, qa hik aka' iye ho'yopheƚiti'yipji'.
COL 4:4 Iyini'ƚyipji' hats'inha qu' neqet'aaxik'iha qu' henfel, qe hik aka'tax qu' haqsiijkii.
COL 4:5 Mewetjeƚi'ƚ otok'oiha qa' anatkini'ƚ pa' ikfeliyaxitsi'ƚkii in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ne' nite' tek'enets ha' Cristo. Ƚe'wis qu' iwq'axini'ƚij qu' nana'l pa'qu' ƚahats'i'ij qu' enqif'eli'iƚij qa' enfeli'ƚi'm.
COL 4:6 Af'ayai qa yimax iye pe'qu' e'lijeyi'iƚ in ƚ'iyeti'ƚ, hats'inha qa' enikfe'li'ƚets pa'qu' it'iƚij qu' inku'ƚi'ƚ.
COL 4:7 Qa nakha' qi in jitesu'un inejefe Tíquico, ƚe'wis yithayife qa ƚeq'ithayinenek iye ha' Yatsat'ax'inij, hik nakha' qu' nefeliƚi'm hatse' pa'n yijunye'jkii.
COL 4:8 Qe hik aka' ta'ƚets in he'nukin qu' enikfe'li'ƚ yiwets pa'n yijunyejeyi'ƚkii, hats'inha qu' nakakƚin iye pe' atawjetsi'ƚ.
COL 4:9 Na' Tíquico qa nakha' qu' ƚijts'eye'kii hik nakha' Onésimo, hik nakha' iye qi in nite' yeqeku' pa' Intata qa qi in hisu'uni'ƚ, hik nakha' iye etsetife'eƚ. Enewe'en hik enewe' qu' nefeliƚi'm week ekewe' yijunyejeyi'ƚkii.
COL 4:10 Na' Aristarco, hikna' yinopheƚife, wetfeli'ƚ ei. Qa hik ƚunye'j iye na' Marcos, ƚaqa a's ha' Bernabé, hik nakha' iye hayiits na'l pekhewe' nijatsheni'ƚij, qa qu' nanami'ƚ ei qa' eneqjunu'uƚijha hatse'.
COL 4:11 Qa nakhap iye Jesús, ƚii iye Justo, wetfeli'ƚ ei iye. Enewe'en hik enewe' uja'xƚe in judío in yithayifetsij aka' wit'ithayijkit t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Qa hik enewe' qi qa yisimetsinji'ij pa' yitawe'j.
COL 4:12 Qa nakha' iye Epafras wetfeli'ƚ ei iye, hik nakha' etsetife'eƚ qa ƚeqejkunenek iye ha' Jesucristo. Nite' yili'ij in qi qa iyinjii'ƚ epji', hats'inha qu' ham neqenijani'iƚ ej, qu' ham pa'qu' hami'ik'ui in t'ejuyets in ƚijayani'ƚ pa' Intata qa qu' nami'ƚ ejju'ha iye qu' enikfe'li'ƚetsha week pa' yisu'un pa' Intata.
COL 4:13 Yakha' tsikfe'lijets na' Epafras in qi in ƚatawe'ji'ƚ eikii ekheweli'ƚ qa week pekhewe' i'ni' ek pa' witset Laodicea qa pe' i'ni' ek pa' witset Hierápolis.
COL 4:14 Qa na' Lucas hikna' weihetax witeqjunhetits ƚeiƚe', hikna' iye qi in hisu'uni'ƚ, wetfeli'ƚ ei iye, qa nakha' iye Demas wetfeli'ƚ ei iye.
COL 4:15 Hewetfelii week pekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek pa' Laodicea, qa ke' Ninfa iye qa week pekhewe' inejefetsipji' not'axjii wetju'ƚ pe' ƚetsi'ii.
COL 4:16 Qu' hats week iyinentaxi'ƚik'i ha'ne witfaakanek, qa' ƚisi'ƚij pe' inejefetsipji' Laodicea ƚeiƚets qu' niyinenjiik'i' ek, qa ekheweli'ƚ qa' iyineni'ƚik'i ek ha' witfaakanek k'inqekenijiyek pe' Laodicea ƚeiƚets.
COL 4:17 Qa ha' Arquipo qa aka' qu' it'iƚijets: —Me'neniha pa' ithayijkit neƚisij pa' Yatsat'ax'inij hats'inha qu' aqsiijkii.—
COL 4:18 Yakha' Pablo. Yakhaa'ija in hewetfeli'ƚ ei qa hika' ha'ne ƚ'aka'the'ju' ha'ne witfaakanek. Menikfeliti'ƚyiikii wat'ij in ye'wit'opheƚik. Pa' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij qu' hikpa' na'ni'ƚ ejupha.
1TH 1:1 Yakha' Pablo qa na' Silvano qa na' Timoteo hika'aƚ ha'ne witfaakanek t'ejuyii hekhewe' hats yijayan pa' Intata i'ni' ha' witset Tesalónica, ewi'ƚ i'niji' in yijayan pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo. Na'lƚek pa' Intata qu' net'iftits'iƚ ewets qa' neƚisi'ƚij iye pa' wit'ikesimeya'x.
1TH 1:2 Yekheweli'ƚ hitjiiƚijetspha'm pa' Intata ƚe'wisij qe ta'ƚi'ƚ ewets week ekheweli'ƚ. Week ƚahatsiyij in k'iyini'ƚ qa nite' tsitapiji'iƚ ei.
1TH 1:3 Nite' hili'iƚij iye in henfeli'ƚi'mkii pa' Intata pekhewe' ithayijkititsi'ƚ. Qe in ƚi'feni'ƚ pekhewep ta'ƚets in ƚ'ineqsu'uni'ƚ qa in yijaa'ija iye in ƚaqsi'ji'ƚijkii nite' ƚanqami'ƚij kekhewe' hats yit'ij inwets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1TH 1:4 Yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets yejefets in hats t'eku'mi'ƚ eiji' pa' Intata qe nesu'uni'ƚ.
1TH 1:5 Qe ke' ƚe'sits wi'tlijei in i'nk'aa'ija k'efeli'ƚi'm, ekewe'en nite' witlijeiƚe qe ekewe'en i'nji' iye pa' ƚet'unha'x pa' Intata qa i'nji' iye pa' Espíritu Santo. Ma' qa ƚoksi'weeni'ƚha ekewe'en in yijaalija. Qa hats ƚe'tsweni'ƚij iye ka' yijunyejeyi'ƚ in ha'ni'ƚ etji'teje'm, qi in hewetjeƚi'ƚ yitok'oi.
1TH 1:6 Aka'an aka' yijunyejeyi'ƚ ekheweli'ƚ hats ƚojonketiƚik'i qa hats ƚojonketiƚik'i iye ka' ƚunye'j ha' Yatsat'ax'inij. Qe in ƚ'eku'mi'ƚi' eke' wi'tlijei qa olots pe' wekwek enifenyejeyi'ƚkii qi in ƚ'awitjaxtiitaxi'ƚ, qa e'ƚe'sitsƚi'iƚi'mkii qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
1TH 1:7 Hane'ej qa hats neqjeyu'uƚij ewets hekhewe' hats yijayan ha' Cristo i'ni' ha' sehe' Macedonia qa he' i'ni' ek ha' sehe' Acaya.
1TH 1:8 Ekewe' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij hats naq'axij ha' week Macedonia qa week iye ha' Acaya. Qa nite' uja'xƚe qe week pekhewep witsetits, qe ta'ƚi'ƚ ewets. Week pe' witsetits i'ye'ej wetju'ƚ pa' ejunyejeyi'ƚ in yijaa'ija in ƚijayani'ƚ pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' in hats nite' weju'ƚij qu' natsami'ƚii qu' henfeli'ƚi'm iye ka' ejunyejeyi'ƚ qe hats a'nali'ƚ in ƚikfe'litiƚets.
1TH 1:9 Qe in tsamtaxi'ƚii qu' henfeli'ƚi'm, qa ju'f qa ƚekhewel in nifeli'ƚ ye'mik'i ka' ƚunye'jkii in i'nk'aa k'efeli'ƚi'm eke' wi'tlijei qa in hats nite' ƚijayani'ƚ pe' witeqsi'nq'alits qe qa' ijayani'ƚ pa' yijaa'ija in Dios nite' wa'm.
1TH 1:10 Qa hats ƚo'notki'iƚik'ui iye pa' ƚamijiiju' ha' Ƚa's, hikha' niyik'uipha'm pa'aj pe' naxju' in hats wa'mtax. Hakha'an Jesús hikha' jiyaqsi'jij pa' qi ƚawak hatse' pa' Intata.
1TH 2:1 Yejefets, ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚetsha in na'l pa' weju'ƚij ka' haqsiiƚijkii in i'nk'aa tsami'ƚ ei.
1TH 2:2 Ekheweli'ƚ ƚenikfee'liƚetsha iye in i'nk'aa tsami'ƚets ha' etset'iƚ qa hayiits hayawitjaxti'yi'ƚ qa heyeqsilanheti'yi'ƚju' iye in hata'ƚi'ƚii ha' witset Filipos. Qa yape'enhaƚe heqemheikiti'ƚ pa' Intata ma' qa nite' ts'ijiwe'yi'ƚ in henfeli'ƚ ke' ƚe'lijei inye'jƚu' pe' wekwek yinifenyejeyi'ƚkii qi in hayawitjaxtiitaxi'ƚ.
1TH 2:3 Qe tsikfe'li'ƚets eke' henfeli'ƚ wi'tlijei in nite' tsaf'ali'ƚi'iƚij in henfeli'ƚ. Ekewe'en yijaa'ija pa' yit'ij. Eke' wi'tlijei nite' hik ƚunyejei na'aj jiyaqanƚi'ijkii pe'ye'.
1TH 2:4 Pa' Intata tseƚisi'ƚij qu' henfeli'ƚ eke' ƚe'lijei t'ejuyets pa' witiƚa'x. Hik aka' ewi'ƚƚe in haqsiiƚijkii. Qa nite' haqsiiƚijkii qu' henfeli'ƚ pa' les yisu'unik'i in yepi'ye' ene' jukhew qa efuts. Ewi'ƚƚe in henfeli'ƚ pa' yisu'un pa' Intata qe ƚakha' yejeeƚijupkiiha pe' intawjets ma' qa nikfe'lets inhats'ek in haqsiiƚijkii aka'an.
1TH 2:5 Ƚenikfe'li'ƚets in k'efeli'ƚi'm eke' wi'tlijei nite' ta'ƚets qu' het-simetsini'ƚij ewetskii pe'ye' eke' wekwek jite'wen i'nƚi'i qu' ƚ'astaye'. Aka'an aka' henfeli'ƚ pa' Intata nikfe'lets in yijaa'ija.
1TH 2:6 Yekheweli'ƚ nite' howo'oƚii qu' etsiwqinheti'ƚ, nite' howo'oƚii iye qu' netsiwqinheti'ƚ ene' week, yemjeetax in t'eku'mtaxi'ƚ yiiji'ha ha' Cristo qu' ya'apostolitsi'iƚij.
1TH 2:7 Aka'an nite' hisu'uni'ƚ. Yekheweli'ƚ hik yijunyejeyi'ƚ ne'ej efu in qi in yisu'un qa yejeeƚetsha ne'ej ƚelits.
1TH 2:8 Yekheweli'ƚ qi in hoksi'weni'ƚ pa' qi yeqsu'unka'xi'ƚ ej qa hik ta'ƚijupi' in qi in hisu'uni'ƚ qu' henfeli'ƚ e'm eke' wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x inye'jƚu' qu' hawa'mi'ƚ efi qe qi'ija in k'esu'uni'ƚ.
1TH 2:9 Yejefets, maxtayitiƚik'iha yekheweli'ƚ qi in heyithayi'yi'ƚ neƚuts qa najai qe in k'efeli'ƚi'm eke' wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x qa nite' hisu'uni'ƚ qu' nek'iyini'ƚij ewets pe'qu' hamitsi'iƚ ye'm.
1TH 2:10 Ekheweli'ƚ in hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo ƚe'tsweni'ƚij qa ƚenikfeliƚij yiwets qa pa' Intata iye tsi'weni'ƚij qa nikfe'li'ƚ yiwets iye in ham pa'qu' haqsi'ji'ƚijkii qu' uƚ'axe'. Ewi'ƚƚe in haqsiiƚijkii pa' yatsathen qa ham pa'qu' nit'iƚij yiwets qu' yuƚ'etsi'iƚ.
1TH 2:11 Qe week ewiƚei ekheweli'ƚ in k'ijatsheni'ƚ hik k'eyijunyejeyiƚij na'aj ewi'ƚ jukhew qe yijatshen ne'ej ƚelits. Qe yekheweli'ƚ qi in k'akakƚiniƚij. Qa hit'iƚij ewets
1TH 2:12 qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata qu' ejunyejeyi'iƚ qe ƚakha' tayaitaajupkii pa' ƚetset. Pakha'an witset qi'ija in ham ƚunye'ji'iju'ƚ.
1TH 2:13 Yekheweli'ƚ nite' hili'iƚij in hit'iƚijetspha'mkii ƚe'wisij pa' Intata qe in i'nk'a k'efeli'ƚi'm ke' Intata ƚe'lijei qa aje'eƚ ƚ'eku'mi'ƚiju'ƚ qe yijaa'ija in ƚe'lijei pa' Intata qa nite' hik ƚunyejei pe' i'nq'ijatshentaxij ene' jukhewƚe. Ke' Intata ƚe'lijei t'ithayiyi'ƚ etji' in hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo.
1TH 2:14 Yejefets, ekheweli'ƚ hats hik ejunyejeyi'ƚ hekhewep inejefetsipji' pa' Intata qa inejefetsipji' iye ha' Ƚa's Jesucristo hekhewe'en i'ni' ek ha' sehe' Judea, qe ekheweli'ƚ qi iye in ƚ'awitjaxti'yi'ƚ, nawitji'iƚ ne' etsetifetstaxi'ƚ qa ƚekhewelƚe qa yawitji ek ne' ƚewetekheweltaxi'ƚ in judiol.
1TH 2:15 Nekhewe' judiol inqawitji hik nekhewe' iye yaq'alij in yilan ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa hik nekhewe' iye hayiits nilanju'kii pa'aj pe' profetas'ik'i qa hik nekhewe' iye yeq'ilati'ƚ yijkii. Ƚekhewel nite' yaqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata qa ƚ'ejuihifetsij iye ene' week jukhew.
1TH 2:16 Ƚekhewel nite' yisu'untax qu' netfelhitiyi'm ke' ƚe'lijei ha' Jesucristo nekhewe' nite' judiol hats'inha qu' iƚiye'jeek hatse'. Aka'an hik aka' les yoponhetij pe' ƚewuƚ'ets qa pa' qi ƚawak pa' Intata qa hats i'nipji'.
1TH 2:17 Yejefets, mexe yi'totsi'ƚ e'mii ene' uja'x juwelits, nite'ƚe hili'iƚij in hijamti'iƚ eikii. Yape'enha hisu'untaxi'ƚ qu' jinewe'twen iye.
1TH 2:18 Qa hik ta'ƚijupi' in qi in hisu'untaxi'ƚ qu' natsami'ƚ ei. Yakha' Pablo. Olotsij in henektaxi'ƚkii qu' natsami'ƚ ei qa pakha'ƚe inwo'met Satanás qa yotheti'ƚ yik'uikii.
1TH 2:19 Qe qu'nte' natsami'iƚ ei qa ¿ƚekpa' qu' hetjumti'iƚik'ui hatse'? ¿Ƚekpa' iye qu' nata'ƚets pa'qu' yisaxitsi'iƚi'mkii? ¿Qa ƚekpa' iye qu' heiqeni'ƚijets hatse' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' netpiltaxju'? ¿Me nite' ekheweli'ƚ?
1TH 2:20 Ekheweli'ƚ heiqeni'ƚ ej qa ta'ƚi'ƚ ewets iye pa' yisaxitsi'ƚi'mkii.
1TH 3:1 Qa hatsƚe nite' ye'weju'ƚi'ƚiju'ƚ in ham pa'qu' nek'impi'ye'eƚij, ma' qa week humti'iƚ qu' hik ha'neƚe ya'maneyi'iƚi' ha'ne witset Atenas.
1TH 3:2 Qa ha'ne inejefe'epji' pa' Intata ƚii Timoteo qa hik ha'ne he'nukini'ƚ ei. Hane'en ƚeqejkunenek iye pa' Intata qa nifel iye ke' Jesús ƚe'lijei hats'inha qa' nefeliƚi'm iye. Ma' qa' les qu' qi qu' et'unitsi'iƚij iye in ƚ'ek'eni'ƚets ha' Jesús.
1TH 3:3 Ma' qa'nte' neqenijani'iƚ ej pe' wekwek pekhel ƚunyejeikii. Qa ekheweli'ƚ qa hatsƚe hayiits ƚenikfe'li'ƚets ekewe'en in nam inwets hatse'.
1TH 3:4 Qe in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm qa hayiits hit'iƚij ewets qu' qi qu' jintaats'e'ej pe' wekwek pekhel ƚunyejeikii. Ekewe'en qa hats ejunyejeyi'ƚkii. Ma' qa hats ƚenikfe'li'ƚets in yijaa'ija.
1TH 3:5 Qa hik ta'ƚijupi' hik aka'aj in hats nite' yeweju'ƚiju'ƚ in ham pa'qu' nek'impi'ye'ej, ma' qa he'nukin hik aka'aj na' Timoteo qe qa' netsikfe'lets me mexe ƚijayani'ƚ ha' Cristo. Qe ts'ijiweitaxets qu' hats najaajini'ƚ pa' inwo'met Satanás qe pa' Satanás qi in aqjaajinhetsax. Ma' qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij kakha' yithayijkit'iƚ.
1TH 3:6 Ma' qa in hats tepil na' Timoteo ta'ƚii ha' etset'iƚ qa ƚe'sitsik'i ke' nifeli'ƚ ye'm, yit'iƚij yiwets in ekheweli'ƚ nite' ƚili'iƚij in ƚijayani'ƚ ha' Cristo qa qi iye in ƚ'ineqsu'uni'ƚ. Qa nifeli'ƚ ye'm iye in nite' ƚantapi'iƚyiikii qa qi iye in ƚisu'uni'ƚ qu' e'tsweni'ƚ iye in yijunyejeyi'ƚek in qi in hisu'uni'ƚ qu' k'eweni'ƚ iye.
1TH 3:7 Yejefets, qe yekheweli'ƚ qi in haats'etaxi'ƚij ke' wekwek yijunyejeyi'ƚkii kekhewe'en in ta'ƚets in hamitsi'ƚ ye'm pe'ye' qa in pekhel yinifenyejeitaxi'ƚkii iye. Qa in hepi'ye'eƚik'i ke' nifeli'ƚ ye'm na' Timoteo, ma' qa hats k'ikesimenƚi'iƚ qe ta'ƚets in nite' ƚili'iƚij in ƚijayani'ƚ ha' Cristo.
1TH 3:8 Qe qu'nte' iliyi'iƚij in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij ma' qa' qiye'ji'jek qu' yet'unitsi'iƚij iye.
1TH 3:9 ¿Pa'n uja'xij qu' hit'iƚijetspha'mkii ƚe'wisij pa' Intata in qi in ƚe'sitsi'ƚ ye'mkii qe ta'ƚi'ƚ ewets qa pa' yisaxitsi'ƚi'mkii iye in hats nikfe'lets pa' Intata?
1TH 3:10 Week neƚuts qa week najai iye k'iyini'ƚijetspha'mkii pa' Intata weekij pe' yitawjetsi'ƚ qu' ƚeke'ye' qu' jinewe'twen iye hats'inha qu' k'ijatsheniƚij iye pekhewe' mexe hamitsik'ui ma' qa' week enikfe'li'ƚets ke' ƚe'lijei ha' Cristo.
1TH 3:11 Pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' nets'ethiniƚij pa'qu' yikheyiji'iƚ hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' natsami'ƚ ei.
1TH 3:12 Ha' Yatsat'ax'inij qu' naqsiijkii iye qu' lees qi qu' mewet-su'uni'ƚ week ƚahatsiyij qa naqsiijkii iye qu' qi qu' isu'uni'ƚ pekhewepe' iye hats'inha qa' hik ejunyejeyi'iƚ ka' yijunyejeyi'ƚ ej in i'nk'aa'ija.
1TH 3:13 Ha' Yatsat'ax'inij qu' netisij ƚet'unhaxitse' pe' atawjetsi'ƚ hats'inha qa'nte' aqsi'ji'iƚijkii pa' uƚ'ax, ma' qa' nite' nenit'i'iƚij ewets hatse' qu' uƚ'etsi'iƚ qu' amtaxi'ƚii pa' Intata pa' ƚahats'ij qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa week iye pekhewep ƚijts'eyekju' hatse' pe' hats i'nijup.
1TH 4:1 Yejefets, hane'ej qa k'iyini'ƚij ewets aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesús qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hats k'ijatsheniƚij hats'inha qa' ƚe'wisi'imkii pa' Intata. Tsikfe'lets in hats ƚaqsiiƚijkii kekhewe' uja'x qa lesƚe ƚe'wis qu' week aqsi'ji'ƚijkii kekhewe'en.
1TH 4:2 Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets kekhewe' k'ijatsheniƚij qe ta'ƚets in yit'ij yiwets ha' Yatsat'ax'inij Jesús.
1TH 4:3 Pa' Intata yisu'un qu' jitotsi'imetsha pa' uƚ'ax. Hasu'uj ejteni'ƚ wetju'ƚkii pe' qu'nte' ewhe'yetsi'iƚ. Qa pe' mexe ham ƚewhe'yetse' qa' hasu'uj nanawitjiƚeju'kii iye. Qa pe' jukhew qa' hasu'uj napilƚe wetju'ƚ qa hik ƚunyejei iye pe' efuts. Qe i'nƚi'i qe wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits ne'ej inqa'metets jukhew qa efuts.
1TH 4:4 Week ewiƚei ekheweli'ƚ les ƚe'wis qu' menikfeliti'ƚets ka' yisu'un pa' Intata pa'n ƚunye'j qu' mowo'oƚiikii pe'qu' yijaayi'ija qu' ewhe'ye'yi'iƚij. Qa hasu'uj pa'qu' e'niihe'yi'ƚij qu' neqwepin.
1TH 4:5 Qa hasu'uj aqsiiƚijkii iye ka' ƚunyejei nekhewe' jukhew qa efuts iye nite' nikfe'lets pa' Intata. Enewe'en in yi'wen pe'ye' ma' qa aje'eƚ yisu'untax qu' qapi'i'.
1TH 4:6 Week ekewe'en hasu'uj aqsiiƚijkii. Hasu'uj iye qu' awitji'iji' pe'ye' pa'qu' ejefeye' eke' wekwek i'nƚi'i pe'qu' ƚewhe'ye'ye'. Ha' Yatsat'ax'inij yitanithen hatse' pekhewe' qu' naqsiijkii ekewe'en. Hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj antapi'iƚik'i ekewe'en. Hik aka' ka' hayiits hi'ttaxi'ƚij ewets iye.
1TH 4:7 Pa' Intata nite' t'eku'm i'ni' ma' qa' jintaqsiijkii pa' uƚ'ax. T'eku'm i'ni' qe qa' jintaqsiijkii pa' ƚe'wis.
1TH 4:8 Hik ta'ƚijupi' in hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo, pakha' qu' not'oqowe'yiju'ƚ aka' wi'tlijei ikji' t'oqowe'yiju'ƚ pa' Intata, qe eke' wi'tlijei nite' ta'ƚets pa'qu' jukhewe'ƚe. Ekewe'en ƚe'lijei pa' Intata hik pakha' hats neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo.
1TH 4:9 Ekheweli'ƚ in hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo qa hats ƚewetsu'uni'ƚ, qa hik ta'ƚijupi' in hats nite' ƚeke' qu' hika'aƚ e'm pe'ye' qu' net'ejuyets aka'an. Qe pa' Intata ƚakhaa'ija in nijatsheni'ƚij in ƚewetsu'uni'ƚ.
1TH 4:10 Ekheweli'ƚ ƚ'ethiniƚij pa' e'qsu'unka'xi'ƚij pe' week hats yijayan ha' Cristo i'ni' na' sehe' Macedonia. Yejefets, k'iyini'ƚij ewets qu' week neƚuts net'ijaifik'i qu' lees qi qu' mewetsu'uni'ƚha.
1TH 4:11 Hisu'un qu' mowo'oƚii qu' nana'li'ƚ e'm pa' wit'ikesimeya'x. Ithayiki'iƚ pe'qu' ithayijkititsi'iƚ qa hasu'uj qu' ithayi'meteni'ƚ pe'ye'. Qa ithayiki'iƚ iye pakha' qu' nata'ƚets qu' nana'li'ƚ e'm pekhewe' hamitstaxi'ƚ e'm. Hik aka' hayiits hit'iƚij ewets iye.
1TH 4:12 Hats'inha qa' ham pa'qu' ƚ'anyejeyi'iƚ ej nekhewe' mexe amaneifik'i qa hasu'uj qu' isu'uni'ƚ qu' estiiƚi'iƚijkii eke' wekwek.
1TH 4:13 Yejefets, nite' hisu'uni'ƚ qu'nte' enikfe'li'iƚets pa' ƚunye'jkii in wa'm na'aj hats yijayan ha' Jesús ma' qa'nte' ika'metetsi'iƚkii, qa'nte' hik ejunyejeyi'iƚ ne'nte' yijayan ha' Jesús.
1TH 4:14 Inekhewel jinikfee'letsha ha' Jesús in wa'mtax qa iƚa'xƚe iye, qa hik ƚunye'je' iye hatse' pa' Intata qu' nanjayankeninijju' ha' Jesús pekhewe' tek'enets hats naxtaxju'.
1TH 4:15 Week ekewe' hane'ej k'efeli'ƚi'm ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij. Inekhewel in mexe ji'ƚii, qu' namtaxets qu' netpiltaxju' iye ha' Yatsat'ax'inij, inekhewel nite' jitojo'ok'oipha'm hatse' pekhewe' hats naxtaxju' tek'enets ha' Yatsat'ax'inij.
1TH 4:16 Ha' Yatsat'ax'inij qa' nente'nilitju' ta'ƚetspha'm na' wa's qi qu' net'un pa' yit'ij qu' natyayii pe' hats yijayan. Qa' natyai iye pa' qiji' ángel, qa' nat'ai iye pe' ƚofoj pa' Dios. Ma' qa pe' yijayan ha' Cristo hats naxtaxju' qa' nojo'oj qu' iƚiye'.
1TH 4:17 Qa inekhewel in mexe ji'ƚii, qa qu' iƚiye' pe' hats naxtaxju' qa' ewi'ƚ jina'ni'ƚi' ma' qa' je'weeki'iƚpha'm, qa' ji'nuiji'teje'm pe' wasil, qa' hikpa' jinewe'tweni'ƚi' ha' Yatsat'ax'inij ma' qa nata'ƚi' qu' pakhaayi'ij qu' jina'nijupkiiha ha' Yatsat'ax'inij.
1TH 4:18 Hik ekewe' henfeli'ƚ e'm hats'inha qa' enfeli'ƚi'm nekhewe' hats yijayan ha' Cristo pekhewe' qu' qi qu' nika'metetstaxik'i pa'qu' nawa'm hats yijayan ha' Cristo.
1TH 5:1 Yejefets, nite' hika'aƚ e'm pa' ƚahaats'ijha qu' namets pa' neƚu,
1TH 5:2 qe ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚetsha in ham nikfe'le'ets pa' ƚamijiiju' hatse' ha' Yatsat'ax'inij. Qu' nanam hatse' hik qu' ƚunye'je' na'aj t'ejtenkii in najaleikii qa ham nikfe'le'ets in nam inwets.
1TH 5:3 Qu' nit'ij ene' jukhew: —Hats ham uƚ'axe', hats week ƚe'wis,— ma' qa' aje'eƚ na'nipji' pa' qi uƚ'ax hik qu' ƚunye'je' ne'ej efu qe naqalkeyu' nite' ƚeke' qu' nilatik'ui pa' ƚaqa'ti'ij. Qa hik qu' ƚunyejeye' hatse' nite' ƚeke' qu' nilattaxik'ui.
1TH 5:4 Qa ekheweli'ƚ yejefets hats nite' ƚa'ni'ƚi' pa' nookii hats'inha pa' ƚamijiiju' hatse' ha' Yatsat'ax'inij, qa' nite' enf'eliyi'iƚiju'ƚ qu' hik ƚunye'je' na'aj t'ejtenkii.
1TH 5:5 Qe e'weeki'ƚ yatsat'etsi'ƚ ej pa' na'lkii qa yatsat'etsi'ƚ ej iye pa' neƚu. Inekhewel nite' yatsat'ets'inij pa' naja'x qa nite' yatsat'ets'inij iye pa' nookii,
1TH 5:6 qa hik ta'ƚijupi' inekhewel qu' jinatjanithenkiiha qa hasu'uj qu' jinama'ju' qu' hik injunyejeye' pekhewep in ima'ju'.
1TH 5:7 Inekhewel nite' yatsat'ets'inij pa' naja'x, qe na'aj naja'x na'l ne'ej ima'ju' qa ne'ej yek'uwetju' iye.
1TH 5:8 Ma' qa inekhewelƚe in yatsat'ets'inij pa' neƚu qa hasu'uj qu' hik injunyejeye' na'aj yek'uwet in nite' yatsathenik'i na'aj wit'ikheyi'j. Qa' jintek'eenetsha iye pa' Intata qa' jintesu'unija iye ene' week. Qu' jintaqsiijkii aka'an, ma' qa hik ƚunye'je' na'aj oq'opheƚinetsi'l in na'l na'aj ƚ'ejuijiwo' yiwetsheniju'ƚ pe'ye' qa'nte' yametsji' ƚ'ese'n. Qa in hats jinikfee'letsha in na'l hatse' pa' witiƚa'x, qa ha'ne inikfeliya'xets in na'l hatse' pa' witiƚa'x qa' ji'nuiji'ju'ha qu' hik ƚunye'je' ne'ej nijket oq'opheƚinetsi'l ƚotjojiiki te'weyiju'ƚ pe'ye' qa'nte' yametsji' ƚ'ese'n.
1TH 5:9 Pa' Intata nite' jiyejutshentaxets pa' qi ƚawak. Ewi'ƚƚe in jiyejutshenets qu' jinamii pa' witiƚa'x nite' yili'ij qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1TH 5:10 Ha' Jesucristo hikha' wa'm infi pa'aj hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' pakhaayi'ij qu' jina'nijupkii pa' i'ni', axe'm qu' mexe ji'ƚiye', i'nƚi'i qu' hats jinanaxtaxju'.
1TH 5:11 Ma' qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ qu' enfeli'ƚi'm aka'an pakha' qu' nika'mettaxkii hats'inha qa' ƚe'wisi'imkii iye. Qa' meteni'feni'ƚij wetju'ƚkii iye kakha' hats ƚunye'j ka' ƚaqsiiƚijkii.
1TH 5:12 Yejefets, hane'ej qa k'iyini'ƚij ewets qu' iwqinheti'ƚji' pekhewe' qu' nejeƚi'ƚ ewets qa nithayiki'iƚ iye qa nijatsheni'ƚij iye kekhewe' ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij.
1TH 5:13 Iwqinheti'ƚha qa isu'uni'ƚha iye qe pa' ƚ'ithayijkit ta'ƚets pa' Intata. Hasu'uj qu' pekhel anyejeyi'iƚkii, week mewet-su'uni'ƚ yijat'ij.
1TH 5:14 Qa k'iyini'ƚij ewets iye yejefets qu' aq'ayini'ƚij pe' nite' yijayanij na'aj wenittaxij t'ejuyets pe' yijayan pa' Intata. Akakƚini'ƚ iye pekhewe' yumti qu'nte' ne'weju'ƚi'ij pe'ye'. Jeƚi'ƚets iye qa' iftits'iƚets iye pekhewe' mexe nite' t'unitsij. Hasu'uj itaqsunhet pe'ye' ene' weekji'.
1TH 5:15 Qa jeƚi'ƚiju'ƚ iye hasu'uj qu' natqa'tjai pe'ye'. E'mehe'yi'iƚij yijat'ij qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa' ƚe'wis pakha' qu' anqa'tjayutaxi'ƚij qa hasu'uj qu' u'ja'xe'ƚi'iƚ qu' aqsiiƚijkii aka'an aqsi'ji'ƚi'mijkii iye pekhewepe'.
1TH 5:16 E'ƚe'sitse'ƚi'iƚi'mkii week neƚuts.
1TH 5:17 Hasu'uj ili'iƚij qu' iyini'ƚii pa' Intata.
1TH 5:18 Week pa'qu' ƚunye'je' qu' i'weni'ƚ qa' itjiiƚijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata qe hik aka' yisu'un pa' Intata qu' ejunyejeyi'iƚ in yatsat'etsi'ƚ ej ha' Jesucristo.
1TH 5:19 Hasu'uj omheti'ƚ pa' Espíritu Santo qe qu'nte' ek'eni'iƚets pa' yisu'un ma' qa hats ƚ'omheti'ƚ pa' Espíritu Santo.
1TH 5:20 Hasu'uj uteni'ƚ kekhewe' nifel pa'aj pe' profeta.
1TH 5:21 Qa qu' nana'l pa'qu' nit'ijets qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei, qa' jeƚi'ƚijupkii me hik ikji'ha pa' nifel eke' Intata ƚe'lijei. Qa qu' hik ƚunye'je' pa' nifel pakha'an eke' Intata ƚe'lijei qa' ek'eni'ƚets.
1TH 5:22 Qa hasu'uj qu' aqsiiƚijkii pa'qu' ƚunye'je' qu' uƚ'axe'.
1TH 5:23 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'x hik pakhaa'ija week neƚuts qu' nenli'jju' pe' ewuƚ'etsi'ƚ hats'inha qa' ham ƚejili'ye' hatse' enewe' wetshetk'ewi'ƚ na'l ine'm pa' intawe'j qa pa' iniƚa'x qa ene' i'nesenits qu' netpiltaxju' ha' yatsat'ax'inij Jesucristo.
1TH 5:24 Pa' Intata hikpa' hayiits t'eku'mi'ƚ eiji'kii pa'aj, yijaa'ija in hats yaqsiijkii in neliji'ƚju' week neƚuts qe pa' hats yit'ij qa nite' ƚeke' qu' nijanik'i.
1TH 5:25 Yejefets, iyini'ƚyipji'kii.
1TH 5:26 Hewetfelijii aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij he' week inejefetsipji'.
1TH 5:27 Ha' Yatsat'ax'inij ta'ƚets in hisu'un qu' k'ayaji'iƚijets qu' week iyineni'ƚimik'i ha'ne witfaakanek he' week inejefetsipji' pa' Intata.
1TH 5:28 Na'lƚek ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets. Amén.
2TH 1:1 Yakha' Pablo qa na' Silvano qa na' Timoteo hika'aƚ ha'ne witfaakanek t'ejuyii hekhewe' hats yijayan ha' Cristo i'ni' ha' witset Tesalónica, ewi'ƚ i'niji' in yijayan pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2TH 1:2 Na'lƚek pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa' neƚisi'ƚij iye pa' wit'ikesimeya'x.
2TH 1:3 Yekheweli'ƚ nite' hili'iƚij in hitjiiƚijetspha'm pa' Intata ƚe'wisij qe ta'ƚi'ƚ ewets week ekheweli'ƚ, yejefets. Hats weju'ƚij in week neƚuts t'ijaifik'i pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ha' Yatsat'ax'inij, qa hats weju'ƚij iye in week neƚuts les qi in ƚewetsu'uni'ƚ.
2TH 1:4 Yekheweli'ƚ henfeljiiƚi'm hekhewe' hats yijayan ha' Cristo week he' witsetits ka' ejunyejeyi'ƚ in nite' ƚanqami'ƚij pa'nte' eqekuyejeyi'ƚij ha' Yatsat'ax'inij yemjeetax in qi in ƚ'awitjaxtiitaxi'ƚ qa qi iye in ƚawtshenhetitaxi'ƚkii iye.
2TH 1:5 Aka'an in enifenyejyi'ƚkii qa inq'ethinij in nite' yijanik'i pa' Intata qu' nitanithen pekhewe'en qa ekhewelƚi'iƚ qa' uyi'ƚetsji' hatse' pa' tenek'enhe'yi' pa' Intata, hikpa' ta'ƚets in qi in ƚawtshenheti'yi'ƚkii.
2TH 1:6 Pa' Intata yatsathenik'i qu' nawtsheten hatse' pekhewe' nawitjitaxi'ƚ.
2TH 1:7 Qa ekheweli'ƚ in qi in ƚ'awitjaxti'yi'ƚ qa qi qu' mawapiyi'ƚ hatse' qa yekheweli'ƚ qa' ha'ni'ƚ etji'teje'm iye. Aka'an ƚunye'jkii hatse' qu' ne'twenhetiitaxjipha'm na' wa's ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa pe' t'units angelits qa pa' qi fe't iye,
2TH 1:8 ma' qa' netisij pakha' weju'ƚij pekhewe' nite' nikfe'lets pa' Dios qa nite' tek'enik'i iye ke' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2TH 1:9 Pekhewe'en nite' yili'ij qu' qi qu' naats'e' pakha' weju'ƚij qu' namii, qi qu' toxi' imiiha ha' Yatsat'ax'inij qa' nite' ni'wene' iye pa' qi ƚe'wis tujji' ta'ƚets pa' ƚet'unha'x.
2TH 1:10 Ha' Yatsat'ax'inij qu' netpiltaxju' hatse' hats'inha inekhewel in jitajayan qa' qi qu' jintiwqinhetji' qa' qiyi'ija iye qu' jinteqenij hatse'. Ekheweli'ƚ ƚa'ni'ƚ ji'teje'm hatse' pekhewe'en qe nite' ƚeqeku'uƚik'i kekhewe' henfeli'ƚ.
2TH 1:11 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' hili'iƚij in k'iyini'ƚ epji'kii week ƚahatsiyij hats'inha in hats t'eku'mi'ƚ eiji'kii pa' Intata qa'nte' aqsi'ji'iƚijkii pa' uƚ'ax. Hats'inha iye qa' neƚisi'ƚij pa'qu' et'unhaxitsi'iƚijup qu' aqsi'ji'ƚijkii pa' yisu'un, qe ekheweli'ƚ ƚ'ek'eni'ƚets.
2TH 1:12 Ma' qa' olots pe'qu' niwqinhetji' ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qe ta'ƚi'ƚ ewets qa ekheweli'ƚ qa' newqinheti'ƚji' iye qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij. Ekewe'en week qu' nata'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j inij pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2TH 2:1 Yejefets, hane'ej qu' k'efeli'ƚi'm pa' ƚunye'j qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa pa' ƚunye'j iye qu' ewi'ƚ ji'nentaxi', k'iyini'ƚij ewets
2TH 2:2 qu' hasu'uj qu' aje'eƚ enƚ'ilaxi'ƚ qu' impi'ye'eƚij qu' hats netpilju' pa'aj ha' Yatsat'ax'inij qu' nata'ƚets espirituye' in ƚ'impi'ye'eƚij i'nƚi'i qu' nata'ƚets pe'qu' wi'tlijeye' qa i'nƚi'i qu' nata'ƚets pa'qu' witfaakanek'e qu' netitijitiyijets qu' nata'ƚi'ƚ yiwets.
2TH 2:3 Hasu'uj qu' nawitji'iƚij pe'ye' aka'an, qe yojo qu' olootse' pe'qu' nili'ij ha' Yatsat'ax'inij qa qu' ne'twenhetii pa' jukhew uƚ'ax ƚeiƚe', hikpa' hats jutsiqax qu' nattanithenhetii hatse'. Ma' qa hats netpilju' ha' Yatsat'ax'inij.
2TH 2:4 Ma' qa' ink'aye'ƚe pa' jukhew uƚ'ax ƚeiƚe' qa' naqsiijkii qu' qi qu' netnek'enhei qa' net'ejuyiju'ƚ week pekhewe' wenit'ijets qu' diositse' qa pa' Intata iye, qa' ƚ'ejuihifetsi'ij iye week pe' wekwek yejutshenets pe'qu' ƚoqodiositse' qa pe' t'ejuyets iye pa' Intata. Ma' qa' nuyifi pe' qi witlijtsitjii t'ejuyets pa' Intata qa' na'nipji' pa' witts'oji'la'x. Qa' nit'ij ƚetets qu' ƚakha'ye' pa' Dioosija.
2TH 2:5 ¿Me nite' ƚantapi'iƚik'i aka'an in hayiits k'efeli'ƚi'm in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm?
2TH 2:6 Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets pa' mexe niyejinik'ui ipƚu'ui qu' namets pa' ƚahats'ij qu' netesti'yij ma' qa' ne'twenhetii pa' jukhew uƚ'ax ƚeiƚe'.
2TH 2:7 Qe pa' ham nikfe'le'ets uƚ'ax qu' ƚunye'je'kii hatse', hats i'nju' hane'ej hats ewi'ƚƚe in hamik'ui qu' netenifte'ji' pa' mexe yothetiju'ƚ.
2TH 2:8 Ma' qa' hayitse' qa' ne'twenhetii pa' jukhew uƚ'ax ƚeiƚe'. Qa ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa' nifuyu'ets qa' uƚ'axe'ju' pa' uƚ'ax ƚeiƚe' qa pa' qi koojo ta'ƚets qu' nente'nilitju' ha' Jesús qa' niwuƚ'enhetju' iye pa' uƚ'ax ƚeiƚe'.
2TH 2:9 Ha'ne jukhew uƚ'ax ƚeiƚe' ƚeq'ithayinenek pa' Satanás qi qu' net'un qu' netnek'enhei qa naqsiijkii iye pe' ham ƚunyejeyiju'ƚ qa nite'ƚe yijaalija yisu'unƚe qu' nawitji ene' sehe' epji' qa qi qu' nitjuƚaxiƚijpha'mkii.
2TH 2:10 Qi qu' nawitji'iji' pe' wekwek pekhewe' hats jutsiqets qu' namii pa' fe't qe enewe'en nite' yisu'un pa' yijaataxija qekha iƚiye'tax.
2TH 2:11 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata qu' niwejinij qu' nawitji pa' qi witwejtitsi' pekhewe'en, qa qi qu' numti qu' yijaayi'ija.
2TH 2:12 Ma' qa i'nk'aƚe qa' nitanithen week pekhewe' nite' tek'enets pa' yijaataxija qe ƚekhewel yisu'unji' pa' uƚ'ax.
2TH 2:13 Qa yekheweli'ƚ les ƚe'wis qu' hit'iƚijetspha'mkii ƚe'wisij pa' Intata qe ta'ƚi'ƚ ewets. Yejefets ha' Yatsat'ax'inij nesu'uni'ƚ qe pa' Intata hayiits t'eku'mi'ƚ eiji'kii pa'aj qe qa' i'ƚiyi'iƚ qu' nata'ƚets pa' Espíritu Santo qa pa' nite' eqekuyejyi'ƚij pa' yijaa'ija.
2TH 2:14 Aka'an hik aka' ƚunyee'jkiiha qa in yamets in taya'yi'ƚ ewets pa' Intata qa i'nijji' ekewe' henfeli'ƚ qe qa' ami'ƚets hatse' pa' qi ƚesa'x ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2TH 2:15 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, ment'unheti'ƚ. Anqamkite'eƚij kekhewe' hats k'ijatsheniƚij in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm qa kekhewe' hika'aƚ e'm iye.
2TH 2:16 Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo hik hakhaa'ija, qa pakha' iye Intata Dios, pakha' jiyisu'un, pakha' jiyeƚisij in nite' yili'ij in ikesimen pe' intawjets qa pa' inwetjumtikineye'jik'ui iye pe' jiyeƚisij hatse' ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j,
2TH 2:17 qu' hik enewe'ye' qu' nisimetsin qa' nakakƚin iye pe' atawjetsi'ƚ qa' naqsiijkii iye qu' net'ijaifik'i pa' ƚe'wis ithayijkit'iƚ qa eke' wi'tlijei ƚe'sits in ƚenfeli'ƚ.
2TH 3:1 Hatse', ewi'ƚƚi'ijha aka' qu' hit'iƚij ewets iye. Yejefets, iyini'ƚyipji'kii hats'inha eke' ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij qa'nte' optoxe' qu' week nenikfe'lets qa' qi iye qu' niwqinhetji' pe'qu' uja'xe' in ejunyejeyi'ƚek in i'nk'aa ƚenikfe'li'ƚets qa ƚiwqinheti'ƚji'.
2TH 3:2 Iyini'ƚyipji'kii iye hats'inha qa' netswejinjiiƚik'uifik'i pe' nite' yatsathen qa uƚ'ets iye jukhew qe nite' week qu' nisu'un qu' nijayan ha' Jesús.
2TH 3:3 Qa ha' Yatsat'ax'inij nite' yi'tƚi'ijkii pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii. Qa hik ta'ƚijupi' ƚakha' qu' neƚisi'ƚij et'unhaxitsi'iƚ qa' netweyiju'ƚ iye pa' inwo'met Satanás.
2TH 3:4 Yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets ha' Yatsat'ax'inij qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii aka'an qe qa'nte' iliyi'iƚij qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hats k'ayaji'iƚijets.
2TH 3:5 Ha' Yatsat'ax'inij qu' nijatsheni'ƚij qu' ineqsu'uni'ƚ qu' hik ƚunye'je' pa' Intata in qi in jiyisu'un, qa' nijatsheni'ƚij iye qu'nte' itaqsuni'iƚijup pe'ye' in ƚunye'jek ha' Cristo.
2TH 3:6 Yejefets, aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo k'ayaji'iƚijets qu' me'nitoni'ƚi'mets week pa'qu' ƚunye'je' pekhewe' nite' ƚe'wisijupi' pa' yaqsiijkii in hats yijayantax ha' Jesús qa nite' iye yaqsiijkii kekhewe' hats k'ijatsheni'ƚij.
2TH 3:7 Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚetsha in les ƚe'wis qu' ojonketiƚik'i aka' yijunyejeyi'ƚ. Yekheweli'ƚ nite' haqsiiƚijkii pa'qu' uƚ'axe' in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'mkii.
2TH 3:8 Yekheweli'ƚ nite' hetujƚi'iƚ pe'qu' aqatsi'iƚ qu'nte' hijanini'iƚ. Yekheweli'ƚ qi in heyithayi'yi'ƚ neƚuts qa najai hats'inha qa ham pa'qu' hipekhelinheti'ƚkii.
2TH 3:9 Yijaa'ija in ƚeke'tax qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' etsi'feni'ƚij pe'ye' qa hisu'unƚi'iƚ qu' k'ethini'ƚij pe'ye' hats'inha qu' ojonketiƚik'i.
2TH 3:10 Qe yekheweli'ƚ in mexe ha'ni'ƚ etji'teje'm qa hit'iƚij ewets: —Pakha' qu'nte' nenithayiyuye' qa qantejeek neteke'.—
2TH 3:11 Qe k'iye'eƚij ekheweli'ƚ in na'l pe' nite' ƚe'wisijupi' pa' yaqsiijkii. Nite' nithayiyu' ham yaqsi'ji'ijkii. Qa yijalki'sƚekii yithayimetenƚe pe'ye'.
2TH 3:12 Aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo yekheweli'ƚ hit'iƚijets in nite' hili'iƚij qu' hakakƚini'ƚ pekhewe' nite' nithayiyu', qa qu' net'ithayii ƚe'wis qu' nenithayimetsinƚe hats'inha qu' ƚaaqi'ija pa'qu' netuj.
2TH 3:13 Qa ekheweli'ƚ, yejefets, hasu'uj eniwefi'ƚju' in ƚaqsiiƚijkii pa' ƚe'wis.
2TH 3:14 Qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' in nite' neqjunutaxij ekewe' wi'tlijei hika'aƚ e'm, maxtayitiƚij. Hasu'uj eneqjunu'uƚetskii hats'inha qa' newepinkii.
2TH 3:15 Qa hasu'ujƚe qu' hik ƚunye'je' qu' ejuihifeyi'iƚij. Enfeli'ƚi'm yijat'ij qu' nili'ij pa' uƚ'ax hik eqfenyejeyi'iƚij pa'qu' ejefeeyi'iƚha.
2TH 3:16 Ha' Yatsat'axij pa' wit'ikesimeya'x hik hakhaa'ija qu' neƚisi'ƚij pa' wit'ikesimeya'x week ƚahatsiyij pa'qu'ƚe niyi'iƚi'. Ha' Yatsat'ax'inij qu' na'ni'ƚ etji'ju'.
2TH 3:17 Yakha' Pablo. Yakhaa'ija in hika' ha'ne ƚ'aka'the'ju' ha'ne witfaakanek. Aka'an hik aka' yeqfenye'j ji'jij week ke' yifaakanhei. Enewe'en yeq'ikatii.
2TH 3:18 Na'lƚek ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets week ekheweli'ƚ. Amén.
1TI 1:1 Yakha' Pablo, yakha' apóstol qe qa' henfel ha' Jesucristo qe pa' Intata t'eku'myiiji' hikpa' Eqiƚina'x, qa ha' Jesucristo iye hikha' jiwetjumti'ik'ui.
1TI 1:2 Ha'ne witfaakanek t'ejuyii ha' Timoteo. Hik hakha' yijaa'ija in hik ƚunye'j qu' ya'se' qe ta'ƚets in yijaa'ija in yijayan ha' Jesús. Na'lƚek pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits ewets qa qu' nenq'elet'ej iye qa neƚisij iye pa' wit'ikesimeya'x.
1TI 1:3 Ka' hats hit'ij ewets in i'nk'a hak qu' natsamii ha' sehe' Macedonia, qu' hasu'uj ma'ak'ui ha' witset Efeso, hats'inha qa' akha'ye' qu' aq'ayinij pekhewe' jukhew qu' ninq'ijatshentaxij pa'qu' pakha' ƚunye'je' qu' nite' hik ƚunyejeye' kekhewe' k'inq'ijatshenij.
1TI 1:4 Qa hasu'uj iye qu' nijamti'ets wiikfik'i ne'ej tefelhitiyik'i nite' yijaalija (cuentos). Qa hasu'uj qu' nijamti'ets iye wiikfik'i pe' ƚiyits pe' ƚaqwa'mhitsik'i. Ekewe'en olots qa nite' ƚ'anyejeyij wetju'ƚ ne'ej nife'ltaxik'i. Les ƚe'wis qu' nijamti'ets yijat'ij pa' yisu'un pa' Intata qu' jintaqsiijkii qu' nata'ƚets pa' nite' inqekuyejeyij.
1TI 1:5 Aka'an in hisu'uni'ƚ qu' aqsi'ji'ƚijkii qe qa' qiyi'ija qu' mewet-su'uni'ƚ qa' oksi'weni'ƚ iye in nite' ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax qa' yijaayi'ija iye qu' ek'eni'ƚets.
1TI 1:6 Na'l pe' uja'x yili'ijju' in yaqsi'jtaxijkii ekewe'en ma' qa yamitfik'i in yijamti'ets wiikfik'i qa yeqfeetsinhetkii kekhewe' witlijeiƚe.
1TI 1:7 Ƚekhewel yisu'untax qu' maestroli'ipji' ke' Moisés ƚe'lijei qa nite'ƚe nikfe'lets pa' i'nq'ijatshentaxij qa nite' nikfe'lets iye ka' ƚunye'jkiiha in na'l kekhewe' Moisés ƚe'lijei. Qa in we'nq'ijatshen ma' qa' hik ƚunyejei qu' qi pa'qu' ƚikfeliyaxitse'ets.
1TI 1:8 Inekhewel jinikfe'lets in ƚe'sits ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qu' jinenikfelitets inhats'ek in jiyeƚisij pa' Intata.
1TI 1:9 Ƚe'wis qu' hasu'uj jinantapi'ik'i kekhewe' Moisés ƚe'lijei (ley) nite' t'ejuyets pa'qu' ewi'ƚe' qu' natsathen. Ekewe'en t'ejuyets pekhewe' nite' yaqsiijkii nite' nek'enheyu'uk'i pa' yit'ij ekewe' wi'tlijei (ley), qa pekhewe' iye nite' yisu'un pe' t'ejuyets pa' Intata, qa pekhewe' nite' yili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa pekhewe' iye nite' yiwqinhettaxji' pa' Intata, qa pekhewe' yilan pa'qu' ƚatatayi'ik'i i'nƚi'i qu' ƚeneneyi'ik'i, qa pe' eqek'unhets iye,
1TI 1:10 qa t'ejuyets iye pekhewe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax qa pe' mexe hamtax ƚewhe'yetse', qa pe' wapilƚe wetju'ƚ jukhew qa hik ƚunyejei iye ne'ej efuts, qa pekhewe' iye t'ihinij ne'ej jukhew, qa pekhewe' iye ejtitsits, qa pe' wotk'onƚi'ijkii pe'ye' yit'ijets in yi'weenijha i'nƚi'i qu' nit'ijets in yepi'ye' ej, qa week pekhewe' ƚ'ejuihifetsij eke' ƚe'sits ƚe'lijei pa' Intata.
1TI 1:11 Ekewe' ƚe'sits ƚe'lijei pa' Intata hikpa' ham ƚuk'eyi'iju'ƚ in qiji', hik ekewe' tseƚisij qu' henfel.
1TI 1:12 Hit'ijets ha' Jesucristo Yatsat'axyij qii'ija in ƚe'wisij in tseƚisij pa' yit'unha'x qe ƚakha' nikfe'l yiwets in ƚeke' qu' haqsiijkii pa' yisu'un qa t'eku'myi'.
1TI 1:13 Yemjeetax yakha' tooxik'i in hi'ttaxijetskii ke' uƚ'etsik'i hakha'an, yakha' hawitji qa yakha' iye hawtsheten. Qa ƚunye'j ji'ij in qi in neq'eletyij yemjeetax in nite' hijayantax qa ka' haqsiijkii iye in uƚ'ax qa humtitax qu' hik kakha'ye' pa' yisu'un pa' Dios.
1TI 1:14 Qa ha' Yatsat'ax'inij qii'ija in neq'eletyij qa tseƚisij pa' nite' witqekuye'j qa pa' witeqsu'unka'x ta'ƚets ha' Jesucristo.
1TI 1:15 Aka' wi'tlijei yijaa'ija qa les ƚe'wistax qu' hasu'uj eqeku'uƚik'i, aka'an: ha' Jesucristo nametsju' ha'ne sehe' qe qa' nenƚinju' pekhewe' uƚ'ets, hik pekhewe' yakha' les in ha'yanipji' in yuƚ'ax.
1TI 1:16 Qa hik ta'ƚijupi' in qi in neq'eletyij pa' Dios, hats'inha ha' Jesús qa' nethinij pekhewepe' ƚakha' in nite' itaqsunijup in tayaiyii in mexe qitaxija in yuƚ'ax, hats'inha qa' ƚekhewele'ƚe qu' newetjeyumtshenƚi ijupi' aka'an pekhewe' qu' netk'enets hatse'. Pekhewe'en qu' netk'enets qe qa' nana'li'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
1TI 1:17 Pa' qiji' Wittata tenek'enheiji' pe' week ininqapits, pakha'an nite' wa'm, ham pa'qu' ni'wen, pakha'an ewi'ƚƚe in Dios. Neniwqinhetji'ha qa' ne'tniyinhe'yiikiiha iye pakha'an pe' week ininqapits hamitsik'ui. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén).
1TI 1:18 Ya's Timoteo, yakha' k'eni' qu' ithayii qe nite' tsitapi'ik'i ka' yit'ij he' uja'x profetas, kakha'an t'ejui ewets. Qa hane'ej qa hit'ij ewets ƚe'wis pa'qu' aqsiijkii qu' me'niyayitij ewek qu' mawatlani'ƚ pekhewe' maestroltaxipji' ke' Moisés ƚe'lijei qa nite'ƚe nikfe'lets pa' ikji'ha.
1TI 1:19 Matjanithenij pa' nite' eqekuye'jij ha' Jesús qa' aqsiijkii iye pa' ƚe'wis ƚenikfe'lets, qa' nite' itawje'met'e' hats'inha qa'nte' hik ejunyejeye' he' uja'x in nite' watjanithenij pa' nite' ƚeqekuyejeyij ha' Jesús. Ma' qa hats nite' t'un pa' nite' ƚeqekuyejeitaxij ha' Jesús.
1TI 1:20 Enewe'en ƚiyits he' uja'x ha' Himeneo qa ha' Alejandro. Enewe'en hetisij pa' inwo'met Satanás hats'inha qa' nenikfelitets qa'nte' nit'i'ij pe' wekwek t'ejuyiju'ƚ pa' Intata.
1TI 2:1 Aka' yojo hisu'un qu' it'ijji'ju' hatse' pe' week: —In jinot'ax wetju'ƚ qa' week qu' ji'niyin, qa pa'qu' niyeƚi'iƚiji' qu' iyini'ƚ qa' iyini'ƚets iye pa'qu' hami'im pekhewe' week jukhew qa' it'iƚijetspha'm iye pa' Intata ƚe'wisij.
1TI 2:2 Qa iyini'ƚipji' iye pe' wittatal qa week pe' tenek'enhei hats'inha qa' ji'nikesimenƚekii ma' qa' jinaanƚi'ijkii. Qa' jinte'wenheti'yij iye in jitajayaanija pa' Intata. Qa' hame' iye pa'qu' nenit'ij inwets.—
1TI 2:3 Qe aka'an ƚe'wis qa yisu'un iye pa' Intata hikpa' Eqiƚina'x.
1TI 2:4 Hikpa' yisu'untax qu' iƚiye' ene' week jukhew qa yisu'untax iye qu' week nenekets qa' nenikfe'lets eke' ƚe'lijei in yijaalija.
1TI 2:5 Qe ewi'ƚƚe pa' yijaa'ija in Dios, qa na'l iye ha' ewi'ƚƚe qu' naqsi'ji'ƚ wetju'ƚ ene' week jukhew pa' Dios. Hakha'an ƚii Jesucristo, jukheewija iye.
1TI 2:6 Ha' Jesucristo wetƚisƚi'ij ƚawamhi'ye' qe qa' nijanin pa' ƚajanye'j pe' inwuƚ'ets. Aka' wi'tlijei hik aka' tepiikaxtiiji'ik'i in hats yamets ƚahats'ij qu' netpiikaxtiyik'i.
1TI 2:7 Hik ta'ƚijupi' in heinekumhi'yi' qe qa' hithayiki qu' henfeli'm aka'an qa' ya'apostoli'ij qa ya'maestroyi'ij iye ne' nite' judiol qe qa' hijatshenij pa' nite' witqekuye'jij ha' Jesús qa ke' ƚe'lijei iye. Aka'an yijaa'ija in hit'ij, nite' haqanƚekii.
1TI 2:8 Qa hik ta'ƚijupi' in hisu'un qu' weeke' pe' jukhew pe' pekhelji'kii witsetits in ikesimen pa'qu' ƚatawe'je' qe nite' yaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' qa' netshenpha'm ƚokoyei qu' niyinii pa' Intata. Ham nayuyekii qa ham iye pe'qu' uƚ'etse' wetju'ƚ.
1TI 2:9 Qa pe' efuts qa' nanaqsi'j qa netwefuunija iye. Hasu'uj qu' nowoƚi'ijii jukhew in yisu'un qu' pekhel ƚeqfenyejeyijkii ne'ej ƚ'ewkujits. Qa hasu'uj iye nowoƚi'ijii jukhew in yitilaji' ne'ej oro qa ne'ej utel ƚelits (perlas) iye. Qa hasu'uj iye nowoƚi'ijii jukhew in yeqhinataji' ne'ej inyetets.
1TI 2:10 Naqsiijkii yijat'ij pa' ƚe'wis qe hik aka' ƚunyejei pekhewep efuts in hats weniwjutsiqen in yijayan ha' Jesús.
1TI 2:11 Ne'ej witlijtsitjiyifi, ne'ej efu netk'enets qa' netk'enik'iha iye pe'qu' netfelhitii qa hasu'uj net'ewui.
1TI 2:12 Nite' yexke'ej ne'ej efu qu' nijatshen ne'ej jukhew, qa nite' yexke'ej iye qu' netnek'enhe'yipji' pe'qu' jukhewe'. Hasu'uj net'ewui yijat'ij.
1TI 2:13 Qe pa' Dios yojo in yaqsiijkii pa' Adán qa i'nk'aƚe yaqsiijkii pe' Eva.
1TI 2:14 Pa' Adán nite' tawitjaxtii pa'aj pe' efu yijat'ij in hikpe' tawitjaxtii pa'aj, pekhe'en qa i'nipji' pa' uƚ'ax.
1TI 2:15 Qa hik ta'ƚijupi' ne'ej efu qa qi yaats'e' in nekfik'i na'aj ƚa's, qa ƚeke'ƚe qu' iƚa'xe' qu'nte' niliyi'ij in nite' yeqeku' pa' Intata qa qu' nineqsu'un iye qa qu' naqsiijkii iye pa' ƚe'wis qa qu' netwefuunija iye.
1TI 3:1 Aka' wi'tlijei ƚe'wis, aka'an: qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' nejeƚets pe' hats yijayan ha' Cristo, aka'an ƚe'wis pakha' qu' nisu'un.
1TI 3:2 Qa pakha' qu' nejeƚets pe' hats yijayan ha' Cristo qa aka'an qu' ƚunye'je' ma' qa' netnekumhi'yi', nowo'oi qu' hasu'uj nenit'ijets qu' uƚ'axe', qa' ewi'ƚe'ƚi'i iye pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa newetjeeƚƚotok'oiha iye, nite' nayu'umkii pe'ye', teik'unei, neqjunu'uj qa tisij ƚewhi'we't pe'qu' ni'wenik'ui, nikfe'lets pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' ni'nq'ijatshen,
1TI 3:3 hasu'uj newetƚisij pa'qu' niyatsik'e, hasu'uj nisu'un qu' netqek'uyij ƚokoi, nenq'elet yijat'ij, qa hasu'uj qu' its'iyoptoxe' iye, hasu'uj iye nisu'un ƚ'astai,
1TI 3:4 ƚe'wis qu' nejeƚipji' pe' ƚelits qa pe' ƚewhe'ye', nijatshenij pe' ƚelits qu' nikesimen qa' nimpiyel iye.
1TI 3:5 Qe qu' nite' nenikfe'le'ets qu' nejeƚipji' pe'qu' ƚetsi'ye' qa ¿pa'n ƚunye'j qu' nejeƚtaxets pe' yijayan pa' Intata?
1TI 3:6 Pa'qu' nejeƚipji' pe' hats yijayan pa' Intata, hasu'uj na'aj i'nk'a yijayan, qe q'ax qu' numti qu' qiye'ji' wiikfik'i ma' qa' hik ƚunye'je' pa' inwo'met in weniwqinhettaxji' pa'aj, qa pa' Intata qa yitanithen in uƚ'ax pa' yaqsiijkii.
1TI 3:7 Les ƚe'wis pekhewe' nite' yijayan pa' Intata na'aj yumti qu' neteik'unei hats'inha qa' ham pa'qu' ƚ'anye'je'ets pekhewe'en qa pa' inwo'met qa'nte' jeek niwq'axini'ij aka'an.
1TI 3:8 Qa hik aka' qu' ƚunyejeye' iye pekhewe' diáconos: ƚe'wis pa'qu' ƚunyejeye' hats'inha qu' qi qu' niwqinhetji' pekhewepe'. Qa' yijaayi'ija pa'qu' nenfel i'nƚi'i pa'qu' neniwjutsiqenij. Hasu'uj newetƚisij qu' nek'uwet. Qa hasu'uj qu' nisu'un qu' netujƚe pe'qu' ƚ'astaye'.
1TI 3:9 Net'ekuumi'ha yijat'ij pakha' nite' week qu' nenikfe'lets pakha'an pa' nite' witqekuye'jij ha' Jesús qa hasu'uj qu' naqsi'jijkii pa'qu' uƚ'axe'.
1TI 3:10 Pekhewe'en yojo qu' mexe netjeƚitii eku'ujupkii. Qa qu' ƚe'wise' pa'qu' naqsiijkii ma' qa' hayitse' yijat'ij qa' ƚeke'ye' qu' diaconosi'ij.
1TI 3:11 Qa pe'qu' ƚewhe'yetse' pekhewe' diáconos qa hik aka' iye qu' ƚunyejeye' ƚe'wis iye pa'qu' ƚunyejeye' hats'inha qu' qi qu' niwqinhetji' pekhewepe'. Hasu'uj iye qu' iwotk'onhetsaxe' yijaa'ija yijat'ij pa'qu' nenfelkii. Hasu'uj newetƚisij qu' nek'uwet. Nithayiki'ija week pa' ƚe'wis.
1TI 3:12 Pe'qu' diaconosi'ij ewi'ƚƚe pe'qu' ƚewhe'ye'ye' ƚe'wis iye qu' nejeƚipji' pe'qu' ƚelitse' qa week iye pe' ƚetsi'.
1TI 3:13 Qe qu' diaconosi'ij in te'wenheti'yij in ƚe'wis in yaqsiijkii aka' ƚ'ithayijkit ma' qa hats naxij aka' wit'ithayijkit ƚe'wis qa t'unitsij iye in tetfelij in yijayan ha' Jesucristo.
1TI 3:14 Hisu'untax qu' natsam ei qa nite'ƚe tsikfe'lets qu' ƚeke'ye' qu' natsam ei hatse' qa hik ta'ƚijupi' in hika' ha'ne witfaakanek,
1TI 3:15 hats'inha qu'nte' natsame'tax aje'eƚ qa hatsƚe qu' enikfe'lets pa'qu' ƚunye'je' qu' aqsiimijkii pekhewe' yijayan pa' Intata. Enewe'en yijayan pa' nite' wa'm Dios. Enewe'en hik ƚunyejei ne'ej ewi'ƚ tsupju' t'un qe na'l ne'ej ƚetuk ma' qa hik enewe' qa ƚetuk'ij pa' yijaa'ija.
1TI 3:16 Ham ƚeke'ye' pa'qu' nittaxijets qu'nte' yijaayi'ija aka' qi ƚunye'jkii nite' hayiits qu' nenikfe'lets pe'ye', qa hane'ej qa hats yinikfe'l aka' jitajayan: pa' Dios nekfik'i qa hik ƚ'eseninyejei ene' jukhew. Hakha'an jutsiqaxij iye pa' Espíritu Santo in qi in yatsathen. Pe' angelits yi'wen iye hakha'an. Hakha'an tefelhitii qa nikfe'lets pe' nite' judiol. Nite' yeqeku' pe' witsetits ha'ne sehe' epji'. Hakha'an wetka'xetspha'm na' wa's.
1TI 4:1 Qa pa' Espíritu Santo yijaa'ija in yit'ij aka'an, pekhewe' teke'lenju' neƚuts hatse' olots pe'qu' nili'ijju' hatse' in nite' yeqeku'tax, ma' qa' nijayan pe' i'nq'ijatshenij pe' nite' yijaalija, qa i'nq'ijatshenij iye pe' wi'tlijei ta'ƚets pe' inwo'metets.
1TI 4:2 Pekhewe' i'nq'ijatshen, pekhewe'en nite' naqatsit'ij in wotk'onkii. Nite' yoksi'wen in yit'ij pa' nite' yijaa'ija.
1TI 4:3 Pekhewe'en nite' ƚexkeliji'm qu' netewhe'yei pe'qu' uja'xe' qa pe' jiyeƚistaxij pa' Intata qu' jinteƚuj qa i'nq'aq'ayinij iye. Pa' Intata jiyeƚistaxij ekewe'en qu' jinteƚuj inekhewel in jitajayan qa jinikfe'lets iye pa' yijaa'ija qe qa' jintit'ijetspha'm ƚe'wisij.
1TI 4:4 Qe week ƚe'sits pekhewe' jiyeƚisij pa' Intata qu' jinteƚuj. Ham pa'qu' jintit'ijets qu' uƚ'axe' ekewe' witqats qu' jitit'ijetspha'm pa' Intata ƚe'wisij
1TI 4:5 qe ke' ƚe'lijei pa' Intata qa pa' wit'iyinheye'j ta'ƚets qu' ni'sinhet ekewe'en.
1TI 4:6 Timoteo, qu' ijatshenij ekewe'en pekhewe' yijayan ha' Jesús, ma' qa' akha'ye' pa' qi ƚe'wis ƚeq'ithayinenek ha' Jesucristo. Qa hik ƚunye'je' qu' aqatse' ekewe' wi'tlijei ta'ƚets pa'nte' witqekuye'jij ha' Jesucristo qa in ƚijayan iye kekhewe' wekwek ƚe'sits t'ejuyets pa' Intata in ƚ'ijatshenheti'yij.
1TI 4:7 Qa hasu'uj qu' eneqjunu'uj pe'qu' netfelhitiyik'i ƚunyejeikii pa'aj in t'ejuyiju'ƚ pa' Intata ke' ƚe'lijei. Ekewe'en ham weju'ƚi'ij. Me'nijatshenƚe etij yijat'ij eke' Intata ƚe'lijei, hats'inha qu' ejunye'je pa' yisu'un pa' Dios qu' hik ƚunye'je' na'aj wekuma'x.
1TI 4:8 Qe in jiwekuma'x qa wapja' ha'ne i'nese'n hane'en ƚe'wiisija qa na'l pa' weju'ƚij, qa hik ƚunye'j in jit'aftsin pa' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei na'l pa' weju'ƚij hane'en les in ƚe'wiisija qe pa' Intata yiwjutsiqen ine'm qu' jini'fen hane'ej ha'ne ƚahats'ij qa pa' mexe hamik'ui iye.
1TI 4:9 Aka'an yijaa'ija, qa les ƚe'wis qu' week hasu'uj neqeku'uk'i.
1TI 4:10 Qa hik ta'ƚijupi' in qi in jit'ithayiki' qa jitaats'e'ej iye kekhewe' innifenyejeikii, qe ta'ƚets in jiteqemheikit pa' nite' wa'm Dios. Hikpa' ewi'ƚƚe qu' nenƚinju' ene' week jukhew pekhewe' qu'nte' neqeku'ye'.
1TI 4:11 Ekewe'en ku'mi' qa' me'nq'ijatshenij iye.
1TI 4:12 Mowo'oi qu' hasu'uj pa'qu' nuten in mexe e'jutjana'x. Les ƚe'wis qu' ojo'omij pekhewe' hats yijayan pa' Intata pa'qu' ejunye'je', qu' ƚe'sitse' pe'qu' e'lijeye', qa pa'qu' ejunye'je' iye qu' ƚe'wise', qa' week iye qu' isu'un ene' jukhew qa efuts iye, qa ijayaanija iye pa' Intata, qa hasu'uj qu' aqsiijkii pa'qu' uƚ'axe'.
1TI 4:13 In mexe nite' tsam ei qa' ithayiki qu' iyineni'mik'i eke' Intata ƚe'lijei qa' enfel iye pa' Intata qa' i'nq'ijatshenij iye.
1TI 4:14 Hasu'uj anqamij, anatkin yijat'ij pakha' hats neƚisij pa' Intata. Hane'en in i'nk'a neƚisij qa t'eku'mipji'kii eiƚa' hekhewe' uja'x tenek'enhe'yij pe' hats yijayan ha' Jesús qe qa' aqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata qu' aqsiijkii.
1TI 4:15 Aqsiijkii pa' neƚisij pa' Intata. Qa hasu'uj qu' e'seleli'ijju', hats'inha qa' week ni'wen qu' net'ijaifik'i pa'qu' ejunye'je'.
1TI 4:16 Jeeƚik'uiha qu' aqsiijkii aka'an qa qu' me'nq'ijatshen iye. Qa hasu'uj qu' e'seleli'ijju'. Qe qu' aqsiijkii aka'an, qa' hik aka' qu' naqsi'jij pekhewe' ejtitsits qa hik ƚunyejeye' iye pe'qu' netk'en ewets.
1TI 5:1 Hasu'uj isu'un qu' ejitheyijetskii pe'ye' pa'qu' ƚawa'ma'xe'. Aqsi'jijetskii yijat'ij qu' enfeeli'mha hik eqjunye'ji'ij qu' atataye'. Qa pekhewe' mexe jutjanhets qa' hik eqjunyejeyi'ij qu' amatsitse'.
1TI 5:2 Hasu'uj iye isu'un qu' ejitheyijetskii pe'ye' pekhewe' ƚawa'mhii efuts. Aqsi'jijetskii iye qu' enfeeli'mha hik eqjunye'ji'ij iye qu' eneneye'. Qa pekhewe' mexe inanyii qa' hik eqjunye'ji'ij iye qu' ekutiiye'. Qa hasu'uj qu' numti'ij pa'qu' uƚ'axe' pekhewe'en.
1TI 5:3 Iftits'ets pe'qu' wikiihale'ye' ne'ej haamija pe'qu' ƚejefetse'.
1TI 5:4 Qa pekhe'ƚe qu' wikiihale'ye' in na'l pe'qu' ƚelitse' i'nƚi'i qu' ƚuhuye', pekhewe'en qa' les ƚe'wis qu' nojo qu' nenikfelitets qu' net'iftits'ets, hats'inha qa' ƚekhewele' eku'nek qu' nejeƚets. Qe aka'an hik aka' yisu'un pa' Intata.
1TI 5:5 Pekhe' yijaa'ija in wikiihale' pekhe'en pe' haamija pe'qu' ƚejefetse', ewi'ƚƚe in wetjumti'ijets pe'ye' pa' Intata. Week neƚuts qa najai iyiiniiha qa wetf'iljetsinetsha iye.
1TI 5:6 Qa pekhe'ƚe wikiihale' in wetƚisij pakha' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits, pekhe'en in iƚa'xtax qa hikƚe ƚunye'j qu' nawa'm.
1TI 5:7 Enfel ekewe'en qa' week nepiye'ek'i pe' hats yijayan pa' Intata, hats'inha qa' ham pa'qu' netitijiti'yijets qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax.
1TI 5:8 Qe pakha' qu'nte' net'iftits'e'ets pekhe' yatsat'axtaxijha, nite' ƚe'wis. Qa in ewi'ƚ pa'qu' ƚetset'etaxi'ƚ qa nite' t'ifti'ts'ets iye qa hane'en qa hik ƚunye'j qu' newelkut'ijkii pa' nite' ƚeqekuye'jtaxij ha' Jesucristo qa uƚ'ax wiikfik'i qa nite' hik ƚunyejei pekhewe' nite' yijayan pa' Intata.
1TI 5:9 Qa ha' witfaakanek ha' i'nji' he' ƚiyits he' wikiihalei he' tefenhetiitax yi'fentax ke' witlijtsitjii les ƚe'wis qu' uja'xe'ƚe qu' ne'nenji' pekhewe' hats sesenta i'nƚi'i qu' les olotse' ƚeqe'ninqapits, qa ewi'ƚƚe iye pa'qu' ƚewheyeyi'ik'i.
1TI 5:10 Qa yinikfe'l iye in ƚe'wis pa'qu' naqsiijkii, qa in yejeeƚetsha iye pe'qu' ƚelitse', qa in neqjunu'uj iye qa yiwhini' pe' ƚetsi'ii pe'qu' ni'wenik'ui, qa in nimpuujinju' iye pe'qu' ƚef'iye'ye' pe' hats yijayan pa' Intata, qa in yi'fen iye pekhewep in mexente' ƚesitstaxi'mkii, qa in ewi'ƚƚi'i' in yaqsiijkii pa' ƚe'wis.
1TI 5:11 Qa hasu'uj eni'ƚ ji'teje'm pekhewe' wikiihalei qu' mexente' name'ets sesenta ƚeqe'ninqapits qe qu' neniwhe'ye'yu iye ma' qa' nili'ij pa' weniwjutsiqentaxij qu' naqsiimijkii ha' Cristo.
1TI 5:12 Ma' qa hats ƚekhewele'ƚe ƚete'm qu' netwuƚ'enhetju' qe nite' yaqsiijkii pa' weniwjutsiqentaxij.
1TI 5:13 Ma' qa in ikik'i pe' wititsil qa nite' nithayiyu'uj pa' hats weniwjutsiqentaxij, qa nite' ewi'ƚƚe in nite' nithayiyu'uj qe ifaakatenhe' iye, ma' qa yit'ij pekhewe' nite' ƚeke'tax qu' nit'ij.
1TI 5:14 Qa hik ta'ƚijupi' in hisu'un qu' netewhe'yei pekhewe' wikiihalei pekhewe' mexe ƚeke' qu' netewhe'yei hats'inha qa' nana'l pe'qu' ƚelitse' qa' nejeeƚetsha pa'qu' ƚetset'e, qa nowo'oi qu' ham pa'qu' nenfelijkii pekhewe' ƚ'ejuihifets ha' Cristo.
1TI 5:15 Qe na'l he' uja'x wikiihalei hats yili'ijju' ma' qa yijayan pa' inwo'met.
1TI 5:16 Pekhewe' yijayan pa' Intata jukhew i'nƚi'i qu' efuye', qu' nana'l pe'qu' wikiihale'ye' pekhewe' taa'ƚetsha in ƚejefets qa les ƚe'wis qu' net'iftits'ets hats'inha qa' nite'ye' pe' witlijtsitjii qu' net'iftits'ets, hats'inha pe' witlijtsitjii qa' uja'xe'ƚe qu' net'iftits'ets pekhewe' wikiihalei pe' haamija pa'qu' ƚejefeye'.
1TI 5:17 Pekhewe' tenek'enhe'yij pe' hats yijayan pa' Intata in ƚe'wis in yithayikii'ija pa' ƚ'ithayijkit qa' les ƚe'wise' iye qu' ewi'ƚij iye qu' net'ijaiji'ijfik'i' ek pe'qu' ƚajale'. Aka'an in hit'ij les in k'iyetij pekhewe' nifel qa i'nq'ijatshenij iye ke' Intata ƚe'lijei.
1TI 5:18 Qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: —Nite' ƚeke' qu' it'onijji' pe'ye' ƚeji' pa'qu' wakkaye' in mexe ƚ'ithayi'yij qu' eniwqhaf'itijju' ne'ej trigo ne'ej ƚ'ajits.— Qa yit'ij iye: —Week pa'qu' net'ithayii les ƚe'wis qu' nana'l pa'qu' ƚaja'ye'.—
1TI 5:19 Hasu'uj aje'eƚ umti'iƚ qu' yijaayi'ija pa'qu' ewi'ƚe' in nifelijkii yit'ijets in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pa' ewi'ƚ pe' tenek'enhe'yij pe' hats yijayan pa' Intata. Wetsjuk yijat'ij i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' pe'qu' nenfelijkii ma' qa' hayitse' qa' enikfeliyuu'etsha me yijaa'ija me i'nƚi'i qu' nite'ye'.
1TI 5:20 Pekhewe' tenek'enhe'yij pe' hats yijayan pa' Intata in nite' yili'ij qu' aq'ayintaxij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa les ƚe'wis qu' ejitheyijetskii qu' aq'ayinij iye in mexe not'ax wetju'ƚ pekhewe' yijayan pa' Intata hats'inha qa' week nepi'ye'ej pekhewe'en ma' qa' week nenijiweyets qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax.
1TI 5:21 Pa' Intata qa ha' Jesucristo qa pe' te'nekumhi'yiiji'kii angelits qu' jinejeƚ, tsepi'ye'ej aka' qu' hit'ij ewets. Aqsiijijkiiha week ekewe' hit'ij ewets. Yemjeetax qu' nite' ejuwaikale'tax pe'qu' enfeli'm qa ƚunye'j ji'ij iye qu' hasu'uj itujtseikaninik'ui ekewe'en.
1TI 5:22 Hasu'uj itaqsunijup qu' aje'eƚ eni', ma' qa' ku'mipji' ƚeiƚa' pa'qu' nejeƚets pe' hats yijayan pa' Intata. Qe qu' itaqsunijup ma' qa qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax pakha' ƚ'entaxi', ma' qa hats naqawenkii. Jeƚiju'ƚ, hasu'uj aqsiijkii pa'qu' uƚ'axe'.
1TI 5:23 Qu' oksi'wen qu' aats'eji' atawe'j qa hasu'uj ewi'ƚe'ƚe na'aj iweli' qu' iya'ji' ƚammise'ƚe qu' iya'ji' winoye' qe week ƚahatsiyij ƚaats'eji'ijji' atawe'j qa pekhewep iye awtsheiji'ij.
1TI 5:24 Na'l na'aj aje'eƚ yinikfe'l in uƚ'ax pa' ƚunye'j in mente' tafaakanhetiitaxkii. Qa na'l iye na'aj nite' aje'eƚ yinikfe'l in uƚ'ax pa'qu' ƚunye'je'.
1TI 5:25 Qa hik ƚunye'j iye na'l na'aj aje'eƚ yinikfe'l in ƚe'wis pa' yaqsiijkii. Qa na'l iye na'aj nite' aje'eƚ yinikfe'l ma' qa i'nk'aƚe qa yinikfe'l in ƚe'wis pa' yaqsiijkii.
1TI 6:1 Week pe' yijayan pa' Intata pekhewe' mexe witƚinheyij les ƚe'wis qu' niwqinhet pe' ƚaqa patunits hats'inha pekhewe' patunits qa' ham pa'qu' nit'ijets uƚ'ax pa' Intata qa ke' ƚe'lijei iye.
1TI 6:2 Qa pa'qu' ewi'ƚe' qu' nijayan pa' Intata pa' ƚaqa patun, qa hasu'uj numti qu'nte' qiye' qu' netithayiiyija. Les ƚe'wis qu' nijamti'ets yijat'ij ƚakha' in t'ithayi'yi'm pa' ƚejefe'epji' pa' Intata qa' nisu'un. Ma' qa' les qi qu' net'ithayiyi'mha. Aka'an ijatshenij pekhewep qa iyaji'ijets iye qu' naqsiijijkiiha.
1TI 6:3 Qu' nana'l pa'qu' ninq'ijatshenij pekhewepe' iye wi'tlijeye' qa nite' ƚunye'j pa' yit'ij ekewe' ƚe'sits ƚe'lijei ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa nite' iye yasini'ƚ wetju'ƚ ka' injunyejei in jitajayaanija pa' Intata,
1TI 6:4 pakha'an yumtitax qu' qiye'ji' qa hamƚe nikfe'le'ets. Ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nink'aihitik'ui pakha' yumtitax pekhewep ma' qa' nit'ijets in les ƚe'wisju' pa' yumti ek, qe qa' neneqjeyu'ujets pekhewep in eqemtshenetsaxij pe'ye', ma' qa wata'nutenij wetju'ƚkii pe' yumti ma' qa tek'eƚeyijju'. Qa pekhewe'en qa yapjanhet wetju'ƚkii iye pekhewepe'. Qa yumtiƚi'ij pe'ye' qu' nata'ƚets pa'qu' uƚ'axe'
1TI 6:5 aje'eƚ nayuƚi'ij wetju'ƚ pa'qu' wekweke' hik ƚunyejei na'aj mente' teik'uneikiiha. Nite' nikfe'lets ekewe' yijaalija wi'tlijei. Pekhewe'en in uyifi pe' witlijtsitjii ewi'ƚƚe in wo'oikii pe'qu' ƚaxifkinele' qa nite' pa' Intata qu' nijayan.
1TI 6:6 Qa yijaa'ija inek in jiyeƚisij pa'qu' inaxifkine'ye' aka'an, in jitajayaanija pa' Intata qa qu' jinte'wejuƚenij iye pe'qu' hats nana'l ine'm, aka'an qa jiyeƚisij pa' inaxifkine' pakha'an pa' wit'ikesimeya'xƚekii. Hik aka' witaxifkine' lees week t'anipji' pekhewe' witaxifkinel.
1TI 6:7 Qe ham pa'qu' jinteneyijfik'i in jineketsfik'i ha'ne sehe' ipji' qa ham iye pa'qu' jinteka'x qu' jinakik'ui ha'ne sehe' ipji'.
1TI 6:8 Qa hik ta'ƚijupi' qu' jinte'wejuƚenij pe'qu' hats nana'l ine'm ne'ej inqhinatai qa na'aj inaq iye.
1TI 6:9 Qe pekhewe' yisu'untax qu' les niwq'axin wekwek qa' na'nipji' pa' witaqjaajinkeye'j ma' qa' nanamji'ju'kii pa' witiwqe'l. Ha'ne witaqjaajinkeye'j hik ha'ne yeka'xii pekhewe' olots wekwek yisu'untax, qa hamƚe weju'ƚi'ij qa yawtsheten iye. Ekewe' ham weju'ƚi'ij wekwek yisu'untax pekhewe'en, ta'ƚets qu' uƚ'etse'ju' qa' neka'xii pa' qi ƚawak pa' Dios.
1TI 6:10 Qe pa' qi witeqsu'unka'xij ekewe' ƚ'astai nalit pakha' qu' ƚunye'je' qu' uƚ'axe'. Na'l pe' hik ƚunyejei aka'an ma' qa yanutsheni' in yijayantax pa' Intata qa yili'ijju'. Ma' qa sujƚe qa yaats'e'ej pakha' qu' ƚunyejeye'kii.
1TI 6:11 Qa akha' Timoteo, akha' ƚijayan pa' Intata. Ilatik'uiha ekewe' wekwek uƚ'ets, pa' yatsathen yijat'ij hikpa' aqsiijkii. Qa' ijayaanija iye pa' Intata. Hasu'uj eqeku' qa' isu'un iye, qa week iye ene' jukhew qu' isu'un. Hasu'uj iye onoqmositij qu' nana'ltax pa'qu' uƚ'axe'. Qa hasu'uj iye qu' meniwqinhet.
1TI 6:12 Mawatlani'ƚ yijat'ij pe' witaqjaajinkeyejei yisu'untax qu' ili'ij in ƚijayan ha' Jesucristo. Hasu'uj jeƚik'uiji' pe'ye' pa' witiƚa'x nite' yili'ij qe hikpa' taya'yij ei pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' in ƚanamitpha'm in ƚit'ijets in ƚijayaanija ha' Jesucristo qa olots he' nepi'ye'ej.
1TI 6:13 Pa' Intata hikpa' tisij pa' ƚiƚa'x ene' week qa ha' Jesucristo hikha' tetfeliji'm pa'aj pa' Poncio Pilato in yit'ijets in wittata. Pa' Intata qa ha' Jesucristo tsi'wenij qa tsepi'ye'ej iye aka' qu' k'ayaji'ijets.
1TI 6:14 Ek'eenik'iha week eke' hit'ij ewets. Hasu'uj iye nam ej pa' uƚ'ax hats'inha qa ham pa'qu' nit'ij ewets qu' aqsiijkii pa' uƚ'ax qa' namƚi'ijii qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
1TI 6:15 Pa' Intata nite' ƚeke' qu' nijanik'i pa' hats ƚeqjeyumtshenek qu' nanam ha' Cristo. Pa' Intata hikpa' ham ƚuk'eyi'iju'ƚ in qiji', hikpa' ewi'ƚƚe in qi in Wittata ha'ne week sehe' ipji', t'anipji' pe' qitsji' wittatal qa week pe' wit'alheiji' pe' witsetits.
1TI 6:16 Hikpa' ewi'ƚƚe in na'li'm pa' nite' jiwa'm, ƚakha' i'nji'teje'm pa' koojo qi in tujji'ha nite' ƚeke' pa'qu' nejeƚtaxju'. Ham pa'qu' jukhewe' qu' hats ni'weenija pa' ƚunyee'jija. Nite' ƚeke' pa'qu' ni'wen. Ƚakha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij in qiji' in Wittata. Amén.
1TI 6:17 Pekhewe' yiwq'axin wekwek, ijatshenij qu' hasu'uj numti qu' week nat'anipji' ene' jukhew qa hasu'uj qu' netjumti'ets pe' ƚewekwekits qu' hik ƚunye'je' qu' niyinii. Netjumti'ets yijat'ij pa' Intata. Pakha'an nite' wa'm. Hikpa' jiyeƚisijkii eke' wekwek qe qa' jintatkin ha'ne sehe' epji'.
1TI 6:18 Naqsiijkii pa' ƚe'wis. Notpolijha pa' ƚe'wis qu' naqsiijkii. Qa qi qu' eq'iltinhetse' iye, nite' na'yiji' pe'qu' ƚewekwekitse' pekhewepe'.
1TI 6:19 Qe qu' naqsiijkii aka'an ma' qa hats hik ƚunye'j qu' najilet pe'qu' ƚewekwekitse' na' wa'sji', ma' qa' nenikfe'lets in hats na'li'm pa' yijaa'ija in witiƚa'x qa nite' yili'ij iye.
1TI 6:20 Timoteo, anqamkite'ej week ekewe' hats ƚ'ijatshenheti'yij. Menitoni'metsha pekhewe' wi'tlijei nite' yijaalija, qa pekhewe' wenq'ika'aj pe' wekwek ha'ne sehe' ipji' pe'qu' ƚe'lijeye' in t'ejuyiju'ƚ ke' Intata ƚe'lijei, qa' me'nitoni'mets iye.
1TI 6:21 Qe na'l pe' uja'x tek'enik'i ekewe'en ma' qa yili'ijju' in tek'entaxik'i pa' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei. Na'lƚek ha' Yatsat'ax'inij qu' net'iftits ewets.
2TI 1:1 Yakha' Pablo, yakha' apóstol qe ta'ƚets pa' Intata qe qa' henfel ha' Jesucristo qe pa' Intata yiwjutsiqen qu' jineƚisij pa' witiƚa'x qu' natsat'ets'inij ha' Jesucristo.
2TI 1:2 Ha'ne witfaakanek t'ejuyii ha' Timoteo. Hik hakha' hik ƚunye'j qu' ya'se' qe qi in hisu'un. Na'lƚek pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits ewets qa qu' nenq'elet'ej iye qa' neƚisij iye pa' wit'ikesimeya'xƚekii.
2TI 1:3 Nite' tsitapi ei qa k'iyinji'ij neƚuts qa najai qa hitjiijetspha'm pa' Intata qii'ija in ƚe'wisij, hikpa' he'yithayi'yi'm in ƚunye'jek pe' yaqwa'mhitsik'i in t'ithayi'yi'm, ma' qa hoksi'wen in nite' haqsiijkii pa' uƚ'ax.
2TI 1:4 Nite' tsitapi'ik'i in nekju' ke' et'ilii, hisu'untax qu' k'ewen iye qa' qi qu' ets-sinheti'mkii iye.
2TI 1:5 Qe nite' tsitapi'ij ewets in yijaa'ija in ƚ'ek'enets pa' Intata. Ke' ewketi' Loida hikke' yojo'oj in tek'eenetsha pa' Intata qa hik ƚunye'j iye ke' enene Eunice, ma' qa tsikfee'letsha in akha' na'l e'm iye aka'an.
2TI 1:6 Hik ta'ƚijupi' in k'akakƚinij qu' itujinhetji' iye pa' neƚisij pa' Intata in i'nk'aa he'yeku'm epji'.
2TI 1:7 Qe pa' Intata nite' jiyeƚisij pa'qu' espirituye' qu' nata'ƚets qu' jine'nijiwei. Pa' Intata jiyeƚisij pa' Espíritu ta'ƚets pa'qu' int'unha'xe' qa ta'ƚets iye pa'qu' ineqsu'unka'xi'ij ene' week qa pa'qu' injunyejeye' qu' jinewetjeƚ intok'oiha.
2TI 1:8 Hik ta'ƚijupi' hasu'uj mewepinij qu' enfel ha' Yatsat'ax'inij. Qa hasu'uj iye mewepinyij qe in hoyopheƚitii ta'ƚets ha' Cristo. Enekijup yijat'ij qa' ku'miju'ƚ pe' a'tits wekwek qe ta'ƚets qu' enfel ke' ƚe'lijei ha' Jesús qa pa' Intata qa' neƚisij pa'qu' et'unha'xe'.
2TI 1:9 Hikpa' Dios hats jiyiƚin ma' qa tayai inijii qu' jintaqsiijkii pa' yisu'un. Aka'an nite' ta'ƚets pa'qu' jintaqsi'jtaxijkii. Ƚakha'ƚe in ta'ƚets in yisu'unƚe qu' naqsiijkii qa qu' jini'fen iye qe ta'ƚets in hayiits pa'aj nikfe'lets qu' natsat'ets'inij ha' Jesucristo.
2TI 1:10 Qa hane'ej qa hats te'wenhetii aka'an qe ta'ƚets in te'wenhetii ha' Jesucristo, hikha' Eqiƚina'x. Hikha' yiwuƚ'enhetju' pa' ƚet'unha'xtax pa' witwamhi' qa yaqsiijkii qu' ne'twenhetii pa' witiƚa'x nite' yili'ij qu' nata'ƚets ekewe' ƚe'sits ƚe'lijei.
2TI 1:11 Hik ekewe' heinekumhi'yijiiji' qa henfel qa heinekumhi'yijiiji' iye qu' ya'postoli'ij qa qu' ya'maestroyi'ij iye.
2TI 1:12 Qa hik ta'ƚijupi' in qi in haats'e'ej ekewe' wekwek. Qa nite'ƚe hewepinij in henfel qe yakha' tsikfe'letsha ha' heik'enets qa tsikfee'letsha iye in qi'ija pa' ƚet'unha'xijup qu' nejeƚets ha'ne hats etisij yiƚa'x yamijii qu' namtaxets pa' neƚuji' hatse'.
2TI 1:13 Itujtseikaninkitek'iƚ kekhewe' hats ƚespi'ye'eƚij ta'ƚets eke' ƚe'sits wi'tlijei. Hasu'uj eqeku'uƚik'i qa' eni'ƚipji' iye qu' ineqsu'uni'ƚ qe ekewe'en ta'ƚii ha' Jesucristo.
2TI 1:14 Pa' Espíritu Santo hikpa' i'n'init ji'teje'm hikpa' qu' ne'fenij qu' jeeƚetsha ekewe' hats neƚisij ƚe'lijei qu' enfel.
2TI 1:15 Qa hats ƚenikfe'lets week hekhewe' ta'ƚii ha' sehe' Asia hats yak'esyik'uikii qa hats tsiwu'mi' qa week hekhewep hakha' Figelo qa ha' Hermógenes.
2TI 1:16 Na'lƚek ha' Yatsat'ax'inij qu' ni'fen hekhewe' yatsat'etsij ha' Onesíforo qe hakha'an olotsij qa tsi'fenji'jii ma' qa' yet'unji'ij qa nite' iye yisu'un qu' newepinyij in ho'yopheƚiti'yij enewe' foƚoƚik'il.
2TI 1:17 In i'nk'a namets ha'ne witset Roma qa aje'eƚ pa'aj qi in woyiikii. Ma' qa i'nk'aƚe qa tsi'wen.
2TI 1:18 Na'lƚek pa' Yatsat'ax'inij qu' netisij ha' Yatsat'ax'inij qa' ni'fen hatse' hakha'an qu' namtaxets pa' neƚuji'. Akha' hats ƚenikfe'lets hakha'an in qi in jiyi'fen ha' witset'ii Efeso.
2TI 2:1 Qa hik ta'ƚijupi' akha', ya's Timoteo, ment'unhet qa ha' Jesucristo qa' ne'fen ma' qa' et'une'.
2TI 2:2 Qa kekhewe' hit'ij ewets Intata ƚe'lijei hik aka'aj olots he' tsepi'ye'ej, kekhewe'en uja'xƚe qu' ijatshenij pekhewe' qu' yijaa'ija qu' nisu'un qu' ninq'ijatshenij iye ekewe'en.
2TI 2:3 Hasu'uj qu' newu'mju' pekhewe' wekwek a'tits ta'ƚets in ƚenfel ha' Jesucristo hik ejunye'je' yijat'ij na'aj oq'opheƚinetsi'l in yaqsiijkii pa'qu' nit'ijets pa' tek'enets.
2TI 2:4 Ham pa'qu' oq'opheƚinetsi'le' qu' meheyi'ij qu' nithayiki pakhape' iye. Ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii qu' ƚe'wisi'imkii pa' tek'enets qe hikpa' t'eku'miiji' ma' qa oq'opheƚinetsi'lij.
2TI 2:5 Qa hik ƚunye'j iye na'aj i'nji'teje'm ne'ej ikij wetju'ƚ qu' nanaxtaxij nite' ƚeke' qu' netestii qe nite' yaqsi'jijkii pakha' hats wenittaxij.
2TI 2:6 Pakha' yithayiki pa' wit'enekju' qa hikpa' qu' nojo qu' netesti'yij pe'ye' pe' ƚei pa' wit'enekju'.
2TI 2:7 Ijamti'ijupkiiha ekewe' hit'ij ewets qa ha' Yatsat'ax'inij qa' ne'fenij qu' enikfe'lik'iha week ekewe'en.
2TI 2:8 Maxtayitik'iha, ha' Jesucristo hikha' wa'mtax qa i'nk'aƚe qa iƚa'x iye, qa hik hakha' iye ta'ƚets pa' David'ik'i. Hik aka' yit'ij ekewe' henfelji'ij ƚe'sits wi'tlijei.
2TI 2:9 Aka'an hik aka' ta'ƚets in qi in haats'e'ej ekewe' wekwek qa in ho'yopheƚiti'yij iye enewe' foƚoƚik'il hik ƚunye'j qu' qi qu' haqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' qa ekewe'ƚe ƚe'lijei pa' Intata qa nite' ƚeke' qu' not'opheƚitii.
2TI 2:10 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' netswu'mju' pekhewe' wekwek qe ta'ƚets pa' yeqsu'unka'xij pekhewe' jukhew qa efuts iye hats t'eku'miiji'kii pa'aj pa' Intata hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' iƚiye'jeek hatse' ma' qa' nana'li'm iye pa' witisa'xi'mkii nite' yili'ij ta'ƚets ha' Jesucristo.
2TI 2:11 Aka' qu' hit'ij wi'tlijei aka'an yijaa'ija: Qu' hats week jinanaxi'ƚju' ha' Cristo ma' qa' hats jina'njiijupekha hakha'an.
2TI 2:12 Qu'nte' jinteliyi'ij yemjeetax pe' wekwek a'tits ma' qa' nana'l jeek pa'qu' jintenek'enhe'yij qu' jinamtaxii pa' tenek'enhe'yi'. Qa qu' jinewelkutƚi'ijkii ma' qa' newelkutji'ij inij kiyek.
2TI 2:13 Inekhewel qu'nte' jintaqsi'ji'ijkii pa'qu' hats jineniwjutsiqentaxij, ƚakha'ƚe qa nite' yisu'un qu'nte' naqsi'ji'ijkii pa'qu' hats neniwjutsiqenij qe nite' ƚeke' qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nowotk'onƚete'mkii.
2TI 2:14 Timoteo, iyeketijets iye aka'an qu' enfeli'm he' inejefetsipji' pa' Intata, hikpa' qu' ne'wenij qa hikpa' iye qu' nepi'ye'ej qu' enfeli'm he' inejefets qu' hasu'uj uƚ'etsewetju'ƚkii. Aka'an ham weju'ƚi'ij qe pe'qu' nepi'ye'ej in uƚ'ets wetju'ƚ ma' qa' niwuƚ'enhet pe' ƚaqjamtikineyejeitaxkii.
2TI 2:15 Aqsiijkii week pa' ƚuk'e' pa' e'weju'ƚij qu' aqsiijkii hats'inha qu' qi qu' nisu'un hatse' pa' Intata pa' ithayijkit qe akha' in ƚeqejkunenek'ej qa nite' ƚewepinij in ƚithayiyi'm. Qa yijaa'ija iye in ƚi'nq'ijatshenij kekhewe' yijaalija in wi'tlijei.
2TI 2:16 Me'nitoni'mets pekhewe' ham weju'ƚi'ij wi'tlijei t'ejuyiju'ƚ ekewe' Intata ƚe'lijei, qe pekhewe' nifel pekhewe' wi'tlijei ham weju'ƚi'ij week neƚuts les totsimets pa' yisu'un pa' Intata.
2TI 2:17 Qa pekhewe' i'nq'ijatshentaxij pekhewe'en qa week neƚuts qu' net'ijaifik'i qu' hik ƚunye'je' na'aj iftsax witja'me't in week neƚuts t'ijaifik'i hastaax qa yaq'al inij. Enewe'en i'nji'teje'm hakha' Himeneo qa ha' Fileto.
2TI 2:18 Hik hekhewe' ikik'uifik'i qa yili'ijju' in tek'entaxik'i kekhewe' yijaalija in wi'tlijei qa yit'ijets in hats t'ani' pa' ƚahats'ij qu' iƚiye' pe' hats naxju'. Ma' qa yiwuƚ'enhetju' pa' nite' ƚeqekuyejeitaxij ha' Cristo pe' uja'x.
2TI 2:19 Qa pa' Intata qa hatsƚe yeni' pe' ewi'ƚ ƚetuk t'unji' qa yeni' iye pa' ƚe'nikahat qa yit'ij: Ha' Yatsat'ax'inij nikfe'lets pekhewe' hats yatsat'etsij. Qa pakhap qa yit'ij: Ne'nitonimetsha pa' uƚ'ax week pekhewe' yit'ij ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij.
2TI 2:20 Ne'ej ewi'ƚ qi wititsi' nite' uja'xƚe qu' na'nifi ne'ej ƚe'sits tok'ol oro qa ne'ej plata qe na'l iye ne'ej tok'ol najak qa ne'ej sehel iye. Na'l pe' t'ejuyets in qiji' pa'qu' neƚuye' qa na'l pe' t'ejuyetsek in tanatkinhe'yiji' pakha' tejilii nite' ƚeke' qu' ji'nt'eku'mets.
2TI 2:21 Pa'qu' nili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa wenitonimetsha iye, pakha'an qa hik ƚunye'je' pekhewe' tok'ol t'ejuyets pa' qiji' ƚe'wis neƚu, qa' qi iye qu' natsathenii pa' Intata. Qa pa' Intata qa lees yisu'un in natkin. Pakha'an hats ham hami'ik'ui qu' ƚeke'ye' qu' nithayiki pa'qu' ƚe'wise'.
2TI 2:22 Ilatik'uiha pe' wekwek uƚ'ets yisu'un pekhewe' mexe jutjanhets, mowo'oi yijat'ij pa' yatsathen qa pa'nte' witqekuye'jij pa' Intata qa pa' witeqsu'unka'x qa qu' nikesimen iye pa' atawe'j in ƚunyejeyek week pekhewe' yijaa'ija in iyinii pa' Intata qa yoksi'wen iye in nite' yaqsiijkii pa' uƚ'ax.
2TI 2:23 Mewetwu'mik'uiha pekhewe' tefelhitii nite' yeqet'etskii in tefelhitiitax. Hats ƚenikfe'lets ekewe'en in na'l ne'ej uƚ'etsij wetju'ƚkii
2TI 2:24 qe pa'qu' natsat'axij ha' Yatsat'ax'inij nite' ƚe'wis qu' naqsiijkii qu' uƚ'etsi'iƚ wetju'ƚ pe'ye'. Nisu'un yijat'ij ene' week jukhew, qa nikfe'lets iye pa'qu' ninq'ijatshenij, qa nite' iye aje'eƚ qu' na'nayu'umkii pe'ye',
2TI 2:25 naqsi'jijetskiiha yijat'ij qu' nenfeeli'mha pekhewe' qu' net'ejuitaxiju'ƚ ekewe' ƚe'sits wi'tlijei. Qa pa' Intata q'ax qu' nilinenij pa' uƚ'ax in yaqsiijkii ma' qa' nenikfe'lets pa' yijaa'ija,
2TI 2:26 qa' nonompha'mkii qa' nilatik'uikii pa' witiwqe'l hikpa' nophe'ƚtaxijju' pa' inwo'met, ma' qa hik ta'ƚijupi' in yaqsiijkii pa' yisu'un pa' inwo'met.
2TI 3:1 Les ƚe'wis qu' enikfe'lets iye aka' hane'ej qu' henfel. Pekhewe' teke'lenju' neƚutsji' qi qu' jutsitaxe' hatse'.
2TI 3:2 Ene' jukhew qa efuts ewi'ƚƚe qu' natjamti ƚetets hatse', qi qu' nisu'un eke' ƚ'astai, weniwqinhetij pa'qu' naqsiijkii, yumti qu' week nat'anipji' pekhewep, uƚ'etsik'ikii ƚe'lijei, nite' tek'enets pe'qu' ƚ'alheye', nite' yi'sinhetij in testiitaxij pe'ye', nite' yiwqinhetji' pa'qu' ƚunye'je'ƚe pekhewe' ta'ƚets pa' Intata,
2TI 3:3 hamitsi'm pa' witeqsu'unka'x, nite' yisu'un qu' ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pe'ye', wotk'onƚi'ijkii pa'qu' nenfeltaxijkii pe'ye', nite' wetjeƚƚotok'oi yaqsi'jƚi'ijkii pa'qu' nisu'un, hamitsi'm pa' witq'iltiye'j, ƚ'ejuihifetsij pa' ƚe'wis,
2TI 3:4 yawitji'iji' pe'ye' pe'qu' ƚejuwaikaaletaxija, nite' yijamti eku'ujupkii in yaqsiijkii pe'ye', yumti qu' qitse'ji' wiikfik'i, les yaftsin eke' wekwek qa nite' yaftsin pa' Intata.
2TI 3:5 Enewe'en hik qu' ƚunyejeye' ne'ej woo'oiha pa' Intata qa nite'ƚe yumti qu' yijaa'ija pe'qu' nepi'ye'taxik'i ke' Intata ƚe'lijei qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nana'li'm pa' Intata ƚet'unha'x. Menitoni'metsha enewe'en
2TI 3:6 qe enewe'en na'l pe' uyik'i' pe' wititsil qa wo'tk'oni'mkii pe' nite' teqeneƚuikii efuts yoksi'wentax pe' olots ƚewuƚ'ets qa ewi'ƚƚe in nikfeliyu'ets pe'qu' i'nk'a nepiye'ek'i uƚ'ets.
2TI 3:7 Pekhewe' efuts week ƚahatsiyij wenijatshenij qa nikfe'lets, qa nite'ƚe ƚeke' qu' nenikfe'lets pa' yijaa'ija.
2TI 3:8 Pekhewe' uyik'i' pe' wititsil. Pekhewe'en hik qu' ƚunyejeye' pa'aj pa' Janes qa pa' Jambres in t'ejuyiju'ƚ pa'aj pa' Moises'ik'i. Pekhewe'en ƚ'ejuihifetsij pa' yijaa'ija. Ewi'ƚƚe in yijamti'ets pa' uƚ'ax. Nite' yijaa'ija qu' nittaxijets qu' nijayan pa' Intata.
2TI 3:9 Qa nite'ƚe ƚeke' qu' nape qe week qu' nenikfe'lets hatse' pa' ƚunyejei in aqawitjinhets in ƚunyejeyek pa'aj pekhewe' wetsjuk t'ejuyiju'ƚ pa'aj pa' Moises'ik'i in nite' weju'ƚiju'ƚ pa'aj.
2TI 3:10 Qa akha' Timoteo, akha' ƚijayaanija qa ƚaqsi'jijkii iye kekhewe' k'inq'ijatshenij qa ƚatsjayanij iye ka' yijunye'j, qa pa' hisu'un qu' haqsiijkii, qa pa' nite' yeqekuye'jij pa' Intata, qa in nite' k'itaqsunijup pe'ye', qa in hisu'un iye ene' week, qa in nite' ts'itaxij pa' hisu'un qu' haqsiijkii.
2TI 3:11 Qa ƚatsjayanij iye ka' yijunye'j in hent'unhetiju'ƚ in qi in hayawitjaxtiitax qa kekhewe' iye a'tits yinifenyejeikii in ƚunye'jek ka' yijunye'jkii hakha' witset'ii Antioquía qa ka' yijunye'jkii iye ha' witset'ii Iconio qa ka' yijunye'jkii iye ha' witset'ii Listra. ¡Hayits qa qi in hayaatshenhetiikii! Qa week ekewe'en tsaqsi'jij ha' Yatsat'ax'inij.
2TI 3:12 Qa yijaa'ija, week pekhewe' yijayan ha' Jesucristo pekhewe' yisu'uunija qu' naqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata ma' qa tawitjaxtii.
2TI 3:13 Qa pekhewe'ƚe yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa aqawitjinhets iye qa' week neƚuts lees qi qu' net'ijayijfik'i pa' uƚ'ax in yaqsiijkii. Aqawitjinhetstax qa ƚekhewel qa tawitjaxtiiju' ek.
2TI 3:14 Qa akha' anqamkitek'ij yape'enha qu' aqsiijkii kekhewe' hats ƚenikfe'lets kekhewe'en yijaalija. Qa ƚenikfe'lets iye ƚekpa' nijatshenij,
2TI 3:15 qa' menikfelitets iye in mente' e'qi in ƚenikfe'lets ke' Intata ƚe'lijei hik kekhewe' qu' neƚisij pa'qu' ikfeliya'xe'kii qa' nijts'enii iye pa'nte' witqekuye'jij ha' Jesucristo qa' neƚisij pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
2TI 3:16 Week ke' Intata ƚe'lijei ta'ƚets pa' ƚ'a'x pa' Intata. Ekewe'en weju'ƚij qu' ji'nijatshenij pa' yijaa'ija. Qa yasin ji'teje'mha iye pa' injunye'j in uƚ'ax qa yaqsiijkii qu' jinatsathenket qa jiyijatshenij pa' yatsathen
2TI 3:17 hats'inha pa'qu' nijayaanija pa' Intata qa' nenikfee'letsha qa' hats ham hamik'ui qu' naqsiijkii pe' t'ejuyets pa' Intata.
2TI 4:1 Pa' Intata qa ha' Jesucristo hikha' yejeyumtshen hatse' pe' iƚii qa yejeyumtshen iye pe' naxju' qa pa' ƚ'ilithijiiju' qu' ne'twenhetiitaxija hatse' qa' netnek'enhei. Enewe'en tsepi'ye'ej aka' qu' k'ayaji'ijets.
2TI 4:2 Enfel ke' Intata ƚe'lijei, enfel in yamets pa' ƚahats'ij in not'ax wetju'ƚ qa ƚunye'j ji'ij iye in hamtax pe'qu' nonot'ax wetju'ƚ, enfeeli'mha pa' iikji'ha pa'qu' numtiƚetax pe'ye' hats'inha qa' nenikfe'lets, aq'ayinij pa'qu' nite' ƚe'wise' pa'qu' naqsiijkii, ijatshenij qa akakƚinij iye qu' naqsiijijkiiha qa hasu'uj qu' itaqsunijup.
2TI 4:3 Qe yamets hatse' ƚahats'ij qu' hats nite' nisu'uuni'ija pa' yijaa'ija in yittaxij eke' Intata ƚe'lijei. Ewi'ƚƚe hatse' qu' nisu'un qu' nepiye'ek'i pakha' qu' ƚekhewele'ƚe qu' nisu'un. Ma' qa' nowo'oikii pe'qu' nijatshenij pakha' ƚekhewelƚe in yisu'un qu' nepiye'ek'i.
2TI 4:4 Nite' nexpiikeyu'uj hatse' pa' yijaa'ija in yit'ij ekewe' Intata ƚe'lijei, qe ewi'ƚƚe qu' nenexpiikeyu'uj ne'ej tefelhitiyik'i nite' yijaalija (cuentos).
2TI 4:5 Qa akha', week neƚuts matjanitheenija. Hasu'uj neqenijan ej pekhewe' a'tits. Aqsiijkii pa' ithayijkit qu' ma'ajfik'i qu' enfel ha' Jesucristo. Ƚe'wis qu' aqsi'jijkiiha pakha' hats ƚ'ithayiki.
2TI 4:6 Qe yakha' hats hik yijunye'j na'aj ofrenda iweli' qu' na'natsiijiju' hatse' pe' meti'm pa' t'ejuyets na'aj witqisit ofrenda qe pa' ƚahats'ij qu' hailanhetii qa' hawa'm hats k'esets.
2TI 4:7 Yakha' qi in hawatlanipji' eke' ƚe'lijei ha' Cristo qa hawa'nq'an iye qa hane'ej qa hats tsaqhat'axij ekewe'en. Qa pakha'ƚe nite' yeqekuye'jij ha' Jesucristo qa nite' hili'ij.
2TI 4:8 Pa' yija' hatse' hats ts'otki'ik'ui, pakha'an yija' hatse' ta'ƚets in haqsiijkii pa' yatsathen. Ha' Yatsat'ax'inij hikha' juez yatsathen tseƚisij hatse' qu' namtaxets pa' neƚuji'. Qa nite' yeƚ'ewi'ƚƚe qu' nesƚisij qe week iye pekhewe' yisu'unik'ui qu' netpiltaxju'.
2TI 4:9 Mowoqeku'ui wat'ij qu' aje'eƚ anam qa' jinewe'twen iye.
2TI 4:10 Qe ha' Demas hats tsiwu'mi' qe les in yisu'un ha'ne sehe' epji' qa hats yamii ha' witset Tesalónica. Qa ha' Crescente qa yamiyek ha' witset Galacia. Qa hakha'ƚe Tito qa yamiyek ha' witset Dalmacia.
2TI 4:11 Ewi'ƚƚe na' Lucas in amanyijup. Eqe'mets ha' Marcos qu' ijts'eye'kii qa' enka'xyii qe hakha'an tsikfe'lets in ƚeke' qu' jini'fenij ka' i'nithayijkit.
2TI 4:12 Ha' Tíquico hikha' hukinii ha' witset Efeso.
2TI 4:13 Qu' enektax qa' enteneyij ha' yi'ntilafit ha' henejetijup ha' inejefe Carpo ha' witset'ii Troas, qa he' yifaakanhei iye, qa qu' nite' ƚeke'ye' qu' week enka'x he' witfaakanhei qa lees hisu'un qu' enka'x he' inqa'met ƚ'ajits witfaakanhei.
2TI 4:14 Ha' Alejandro nijketits naqsi'jju' qi in uƚ'ax ka' yaqsi'j ye'mijkii. Ha' Yatsat'ax'inij qu' nepiletipji' hatse' ka' yaqsiijkii.
2TI 4:15 Qa akha' iye jeƚiju'ƚ hakha'an, qe hakha'an qi in t'ejuyiju'ƚ kekhewe' jiwenq'ijatshentaxij.
2TI 4:16 In i'nk'aa hewetka'xetsji' ha' juez ham pa'qu' netsi'fen. Week yak'esyik'uikii. K'iyinijets pa' Intata qu' hasu'uj nitanithen enewe'en.
2TI 4:17 Qa hakha'ƚe Yatsat'ax'inij qa hikha' i'nyijup ma' qa tsit'unhet, qa hiwq'axinij in henfelji'ju' eke' wi'tlijei qa week tsepi'ye'ej, enewe'en nite' judiol. Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nesƚuj pe' athilets qe ha' Yatsat'ax'inij i'nyijup.
2TI 4:18 Ha' Yatsat'ax'inij tsilithinik'ui hatse' pa' uƚ'ax ma' qa' natsaqsi'j qa' neska'xii pa' tenek'enhe'yi' na' wa'sji'. Jitewqinhetji'ha ha' Yatsat'ax'inij ene' week ƚahatsiyij. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
2TI 4:19 Hewetfelii ke' Priscila qa ha' ƚewhe'ye' Aquila, qa week he' yatsat'etsij ha' Onesíforo.
2TI 4:20 Ha' Erasto amani' ha' witset'ii Corinto, qa ha'ƚe Trófimo qa hiwu'mi' ha' witset'ii Mileto qe mexe wanqaats'e'.
2TI 4:21 If'elitik'i qu' enek in mexente' yamets qu' k'uye'. Wetfelte' ei nakha' Eubulo qa na' Pudente, qa nakha' iye Lino, qa nekhe' Claudia qa week ne' inejefetsipji' pa' Intata.
2TI 4:22 Ha' Yatsat'ax'inij qu' na'n ejupha. Qa pa' qi ƚeqi'fenkeye'j qu' na'ni'ƚ ejupha iye.
TIT 1:1 Yakha' Pablo, ƚeqejkunenek pa' Intata qa apóstol iye qe t'eku'myiiji' ha' Jesucristo. Heinekumhi'yiiji' qe qa' henfeli'm pekhewe' hayiits t'eku'miiji' pakha'aj pa' Intata qu' ƚelitsi'ij. Ma' qa' nana'li'm pakha' nite' witqekuye'j qa' nenikfe'lets iye pa' yijaa'ija in ta'ƚets pa' Intata.
TIT 1:2 Pakha' jiwetjumti'ets pakha'an witiƚa'x nite' yili'ij, hikpa' hayiits pa'aj in mexe ham ha'ne week in yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata. Pa' Intata nite' ƚeke' qu' naf'aliƚi'ij pa'qu' hats nit'ij.
TIT 1:3 Qa hane'ej, pa' ƚeqjeyumtshenek in hats yamets pa'aj, ma' qa hats na'l aka' hats yiwjutsiqen pa'aj ma' qa ts'ukin qa henfel ke' ƚe'lijei hakha' Dios Yatsat'ax'inij Eqiƚina'x.
TIT 1:4 Ha'ne witfaakanek t'ejuyii ha' Tito. Hik hakha' yijaa'ija in hik ƚunye'j qu' ya'se' qe ta'ƚets in yijaa'ija in heik'eni'ƚets ha' Jesús. Na'lƚek pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo eqiƚina'x qu' net'iftits ewets qa' neƚisij iye pa' wit'ikesimeya'x.
TIT 1:5 Ha' ƚ'isƚawet'ii sehe' ƚii Creta hikha' k'ejeti' qe qa' anqhat'axij kakha' mexe hamtaxik'ui kakha'an qu' jeƚiiji' pe'qu' netnek'enhe'yij hekhewe' yijayan ha' Jesús in uja'xek he' witsetits i'ni' ha' sehe' Creta. Hik aka' k'ayaji'ijets.
TIT 1:6 Pakha' qu' nejeƚets pe' hats yijayan ha' Cristo qa aka'an qu' ƚunye'je' ma' qa' netnekumhi'yi', nowo'oi qu' hasu'uj nenit'ijets qu' uƚ'axe', qa' ewi'ƚe'ƚi'i iye pe'qu' ƚewhe'ye'ye', pe'qu' ƚelitse' nijayan ha' Jesucristo, qa hasu'uj qu' netniihe'yij qu' nite' netk'ene'ets pe'qu' ƚ'alheye' i'nƚi'i qu'nte' nimpi'yele'.
TIT 1:7 Qe pa'qu' nejeƚets pe' hats yijayan ha' Cristo nowo'oi qu' hasu'uj nenit'ijets qu' uƚ'axe' qe ƚakha' ƚeqejkunenek pa' Intata. Qa hasu'uj qu' numti qu' week nat'anipji', qa qu' peteyi'ik'uyii pe'ye' qa' hasu'uj aje'eƚ na'nayu'kii, hasu'uj nek'uwet, hasu'uj nisu'un qu' netqek'uyij ƚokoi, hasu'uj iye nisu'un ƚ'astai.
TIT 1:8 Aka' qu' ƚunye'je' yijat'ij, netisij ƚewhi'wet'e' pe'qu' ni'wenik'ui, nisu'un week pa' ƚe'wis, qa' nejeeƚ'eku'uk'uiha pa'qu' naqsiijkii, qa' natsathen iye, qa' nisu'uunija iye pa'qu' nisu'un pa' Intata, qa' hasu'uj iye neqenijanij in nite' yaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe'.
TIT 1:9 Nijayaanija pa' yit'ij kekhewe' hats t'ijatshenheti'yij Intata ƚe'lijei hats'inha qa' nenikfe'ljeetsek pa'n ƚunye'j qu' ninq'ijatshenij pa' yijaa'ija in yit'ij ke' Intata ƚe'lijei. Qa' nenikfe'lets iye pa'n ƚunye'j qu' netweyiju'ƚ pekhewe' yumtitax qu' yijaali'ija pe' nifeltax qa t'ejuiƚi'iju'ƚ ke' Intata ƚe'lijei.
TIT 1:10 Qe olots pe' ham nek'enheyuye'ets, qa pe' iyetƚe ham weju'ƚi'ij pa' nifeltax qa iwotk'onhetsits iye. Qa aka'an les hit'ijets pekhewe' judiol qe hik aka' ƚunyejei.
TIT 1:11 Enewe'en hasu'uj iwejini'ƚi'm qu' nenithiyutax qe yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe' qa week pe' ƚewhe'ye' qa pe' ƚelits iye qe yijatshenij pakha' nite' ƚe'wis. Pekhewe'en in yaqsiijkii aka'an yisu'unƚe qu' nanaxij ƚ'astai hik aka' nite' ƚe'wistax.
TIT 1:12 Hekhewe' Creta ƚeiƚets pa' ewi'ƚ yit'ij ƚetets qu' profetaye', yit'ij pa'aj: —Ene' week Creta ƚeiƚets enewe'en ejtitsits, hik ƚunyejei ne'ej iftsits inqa'metets, ekunhets qa walxalits iye nite' nithayiyu'.—
TIT 1:13 Qa yasiinik'iha ka' yit'ij qa hik ta'ƚijupi' aq'ayini'ƚij pekhewe' ƚunyejei aka'an hats'inha qa' nijayaanija ha' Yatsat'ax'inij.
TIT 1:14 Qa hasu'uj eneqjunu'uƚij pekhewe' nifeljiik'i pe' judiol (cuentos) qa hasu'uj iye eneqjunu'uƚij pekhewe' t'ejuyiju'ƚ ke' Intata ƚe'lijei ta'ƚets ene' jukhewƚe in te'su'unhetii qu' natjayanhetii.
TIT 1:15 Week eke' jite'wen wekwek ƚesitsi'm pe'qu' hats hamitse'ji' pe' ƚatawjets pe' ƚewuƚ'ets. Qa pekhewe'ƚe yeqeku' ha' Cristo na'lji' pe' ƚatawjets pe' ƚewuƚ'ets qa week uƚ'etsi'm ekewe'en, qe pe' ƚaqjamtikineyejeikii qa pe' ƚatawjets iye yaqamaxji' pa' uƚ'ax.
TIT 1:16 Enewe'en yit'ijets in nikfe'lets pa' Intata qa pakha'ƚe ƚunyejei qa hikpa' jutsiqaxij in nite' nikfe'lets pa' Intata. Enewe'en uƚ'eetsija, ham nek'enheyuye'ets qa nite' weju'ƚij qu' naqsi'jtaxijkii pa'qu' ƚe'wise'.
TIT 2:1 Qa akha' Tito, me'nq'ijatshenij pakha' hats yit'ij ekewe' Intata ƚe'lijei.
TIT 2:2 Ijatshenij pekhewe' hats ƚawa'mhits qu' hasu'uj nek'uwet, ƚe'wis pa'qu' ƚunyejeye' hats'inha qu' qi qu' niwqinhetji' pekhewepe'. Qa newetjeeƚƚotok'oiha iye, t'unitsi'ijha pa'nte' ƚeqekuyejeyij ha' Cristo, qa' t'unitsi'ijha iye pa' ƚeqsu'unka'xij ene' week, qa' t'unitsi'ijha iye in nite' yo'qmositij.
TIT 2:3 Qa hik ƚunyejeye' iye pekhewe' hats ƚawa'mhii efuts qu' nijayaanija ha' Cristo qa' naqsiijijkiiha pa' hats yit'ij, hasu'uj nowotk'onƚi'ijkii pa'qu' nenfelkii, hasu'uj newetƚisij qu' nek'uwet, ninq'ijatshenij yijat'ij pa' ƚe'wis,
TIT 2:4 qa' nijatshenij iye pekhewe' efuts qa pe' mexe inanyii iye qu' nisu'un pa'qu' ƚewhe'ye'ye' qa pe'qu' ƚelitse' iye
TIT 2:5 qa' newetjeeƚƚetok'oiha iye, hamitse'ji'ha pe' ƚatawjets pe' uƚ'ets, nejeƚets qa' naqsi'j iye pe' ƚetsetitits, ƚe'wiisija pa'qu' ƚunyejeye', netk'enets qa' niwqinhet iye pa'qu' ƚewhe'ye'ye', hats'inha qa'nte' nenit'i'ijets qu' uƚ'etse' eke' Intata ƚe'lijei.
TIT 2:6 Qa' hik eqfenyejeyi'ij iye qu' akakƚinij pe' jutjanhets qu' newetjeƚƚotok'oiha.
TIT 2:7 Me'nethinijkiiha week ekewe' ƚe'sits hats'inha qa' neneqjeyu'uj ewets pekhewepe'. Kekhewe' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei qu' me'nq'ijatshenij akha' iye qu' aqsiijkii qa' ek'enets iye. Qa' yijaayi'ija iye qu' me'nq'ijatshenij hats'inha pekhewe'en qa' qi qu' niwqinhetji' eke' wi'tlijei.
TIT 2:8 Neqet'eetsik'iha iye pe'qu' me'nq'ijatshenij hats'inha qa' ham pa'qu' nit'ijets qu' uƚ'etse' pe' ƚi'nq'ijatshenij. Ma' qa' newepinkii pakha' qu' ƚ'anyejetax aka'an qe ham pa'qu' jinifeltaxijkii qu' uƚ'axe'.
TIT 2:9 Qa' hik eqfenyejeyi'ij iye qu' akakƚinij iye pekhewe' mexe witƚinhei (esclavos) qu' netk'enets qa' naqsiijkii iye pa'qu' nit'ijets pa'qu' ƚaqa patune'. Nowo'oi qu' ƚe'wisi'imkii pa'qu' ƚaqa patune'. Hasu'uj not'oqowe'yiju'ƚ pa'qu' natyajaxti'yijets qu' naqsiijkii.
TIT 2:10 Hasu'uj net'ejtenkii, ni'nq'ethinij yijat'ij in nite' iyowk'elets hats'inha qa' nethinkii in ƚe'wiisija pa' jiyijatshenij eke' ƚe'lijei hakha' Dios hikha' Eqiƚina'x.
TIT 2:11 Qe hakha' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata hats we'nethinkii qe qa' netisij pe'qu' ƚiƚaxitse' ene' week jukhew qa efuts pekhewe' qu' nisu'un.
TIT 2:12 Qa jiyijatshen iye, ma' qa jiteli'ij in jiyintaxii pekhewep qa jiteli'ij iye pa' witeqsu'unka'xijji' pa' uƚ'ax ha'ne week sehe' ipji'. Ma' qa' jinewetjeƚ intok'oiha in mexe ju'unipji' ha'ne sehe' qa' jintatsathen iye qa' jintek'eenetsha iye pa' Intata.
TIT 2:13 Hane'ej nite' jiteli'ij in jitaqsi'j pa' ƚe'wis inwetjumtikineyejeyik'ui, pakha'an qu' ne'twenhetiitax pa' qiji' ƚamijiiju' ha' qiji' in Dios hikha' Eqiƚina'x Jesucristo.
TIT 2:14 Ƚakha' wetƚisƚi'ij pa'aj in wa'm infi qe qa' jinilithinik'ui in jitaqsi'jtaajkii pa' uƚ'ax qa jiyili'jju' qa jiyatsat'etsij in inejefee'ija hakha'an qa jiyeqethenju'. Enewe' yeqe'thenju' ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis.
TIT 2:15 Me'neniha in ƚ'enek'enheyij pe' witlijtsitjii qu' iyetij week ekewe'en, qa' me'nq'ijatshenij iye qa' aq'ayinij iye pekhewe' qu' ninq'ijatshentaxij pa'qu' pakha' ƚunye'je'. Qa hasu'uj pa'qu' nuten.
TIT 3:1 Tito, iyeketijets iye aka'an qu' enfeli'm he' inejefetsipji' qu' niwqinhetji'ha pekhewe' qitsji' wit'alhei qa pekhewep tenek'enhei. Ƚe'wis qu' nimpiyel, qa' natjanithenik'uikiiha iye pa'qu' ƚunye'je' pa' ƚe'wis qu' naqsiijkii.
TIT 3:2 Hasu'uj qu' nitaqsunijup qu' nenfelijkii qu' nit'ijets qu' naqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' pakhape', hasu'uj nisu'un qu' aje'eƚ netqek'uyij ƚokoi, nineqsu'un yijat'ij, qa' nethinij iye ene' week in nite' weniwqinhet.
TIT 3:3 Qe kekhewep ƚahatsiyij inekhewel iye jitaqsiijkii kekhewe' ham weju'ƚi'ij, qa nite' ji'mpi'yel iye, jiteqfeetsinƚi'iikii pa'qu' inikheyi'je', ƚeƚinhei'inij iye pa' witeqsunkaxijji' pekhewe' wekwek jinikfe'ltaxets in uƚ'ets, qa in hik ƚunye'j iye qu' natsat'ets'inij na'aj jitesu'un pekhewe' wekwek ha'ne sehe' epji', ji'napjaxƚe'etskii pe'ye' qa jitawtshetenƚe, je'qemtshenetsitsij na'aj wekwek, jitaqsi'jƚi'ijkii qu' jinuten ene' week, inekhewel qa jitutenek ene' week.
TIT 3:4 Ma' qa in hats ji'yethinij pa' qi ƚeq'iltiyejei'inij qa pa' qi ƚeqsu'unka'x inij iye hakha' Dios Eqiƚina'x,
TIT 3:5 ƚakha' qa hats jiyiƚin. Qu' ji'ƚa'xe' nite' ta'ƚets pa'qu' jintumtitax qu' ƚe'wise' qu' jintaqsi'jtaajkii, pa' ƚeq'iltiyej'inij yijat'ij hikpa' ta'ƚets qu' ji'ƚa'xe'. Ma' qa jiyiliijijju'ha pe' inwuƚ'ets, ma' qa hats hik injunye'j qu' jink'ayik'e' qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo
TIT 3:6 hikpa' qi pa' yatsii i'nipji' pa' Intata qe ta'ƚets ha' Jesucristo hikha' Eqiƚina'x,
TIT 3:7 hats'inha pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Jesucristo qa' jinatsathenket ma' qa jineƚisij pa' hats jinikfe'lets in na'l pakha'an witiƚa'x nite' yili'ij.
TIT 3:8 Ekewe'en eke' wi'tlijei yijaalija. Qa hik ta'ƚijupi in hisu'un qu' iwjutsiqeenija in yijaa'ija pakha' qu' iyetij ekewe'en, hats'inha pekhewe' hats tek'enets pa' Intata qa' nisu'uunija qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis. Aka'an ƚe'wis in t'ejuyets ene' week jukhew qa efuts qa weju'ƚij iye.
TIT 3:9 Mewetwu'mik'uiha pekhewe' tafaakate'yijju'kii qa nite' yeqet'etskii pe' yumti, qa pe' uƚ'etsij wetju'ƚkii in t'ejuyets pe' ƚawa'mhitsik'i, qa pe' wata'nutenij wetju'ƚkii pe' yumti ma' qa tek'eƚeyijju' qa pe' wata'nutenij wetju'ƚkii ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), mewetwu'mik'uiha qe ekewe'en ham weju'ƚi'ij.
TIT 3:10 Pa'qu' jukhewe' qu' nata'ƚets in yeqet'etsju'kii, in hats wetsjuk'ij qu' aq'ayintaxij in nite' ƚe'wisju' pa'qu' nenfeltax qa' iwu'mfik'i.
TIT 3:11 Hats ƚenikfe'lets pakha'an in uƚ'ax pa' yisu'un. Nite' yaqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata qa hats ƚakha'ƚe ƚete'm in wetwuƚ'enhetju'.
TIT 3:12 In mexe ƚa'ni' ha' ƚ'isƚawet'ii sehe' ƚii Creta, qu' he'nukintax ei hatse' ha' Artemas i'nƚi'i ha' Tíquico, qa' mowoqeku'ui wat'ij qu' aje'eƚ anamyii hatse' ha' witset'ii Nicópolis qe hikha' qu' ha'ni'kii hatse' qu' lop'etax.
TIT 3:13 I'fenij week pa'qu' ƚeke'ye' qu' i'fenij ha' abogado Zenas qa ha' Apolos, hats'inha qa ham pa'qu' hami'ik'ui qu' nakkii iye.
TIT 3:14 Qa pe' hats inejefetsipji' qa' nenijatshenij qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis, ni'fen pa'qu' neƚ'ilax hats'inha qa'nte' hik ƚunyejeye' ne'ej ewi'ƚ najkak ham ƚeye'.
TIT 3:15 Week enewe' i'nyijup wetfel ei. Hewetfeli'ƚii week hekhewe' tsisu'uni'ƚ inejefetsipji'. Na'lƚek ha' Yatsat'ax'inij qu' net'iftits'iƚ ewets.
PHM 1:1 Yakha' Pablo, ye'wit'opheƚik qe ta'ƚets in henfel ha' Jesucristo, qa na' inejefe Timoteo hika'aƚ ha'ne witfaakanek qu' net'ejui ei yejefe'eƚipji' pa' Intata qa yithayife'eƚ iye Filemón,
PHM 1:2 qa week iye kikhe' Apia yejefeki'iƚipji' pa' Intata, qa hakha' iye Arquipo hikha' iye yi'fe ej in hawatlani'ƚ pa' uƚ'ax, qa week he' inejefetsipji' pa' Intata not'axjii wetju'ƚ ke' etsi'ii.
PHM 1:3 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.
PHM 1:4 Hit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' yeqe Dios in nite' tsitapiji'ij ei qa k'iyinji'ij,
PHM 1:5 qe k'impi'ye'ej pa' na'l e'm e'qsu'unka'xij pe' week inejefetsipji' pa' Intata qa pa' nite' eqekuye'jij iye ha' Yatsat'ax'inij Jesús.
PHM 1:6 Qa k'iyinijets pa' Intata pa' ƚ'ihinijkii nite' eqekuye'j qu' week nitanit'etsij qu' nata'ƚets pa' ƚe'wis in na'l ine'm ta'ƚets ha' Cristo.
PHM 1:7 Yejefe, pa' e'qsu'unka'x qi in tsi'sinheti'mkii qa yi'sinhetik'i iye yajits, qe ƚisimetsin pe' ƚatawjets pe' yijayan pa' Intata.
PHM 1:8 Qa hik ta'ƚijupi' yakha' in yemjeetax in ƚeke'tax pa'qu' k'ayaji'ijets qe ta'ƚets ha' Cristo
PHM 1:9 qa lesƚe ƚe'wis yijat'ij pa'qu' nek'iyinij ewets qu' nata'ƚets pa' e'qsu'unka'x. Yakha' Pablo. Yakha' hats yaƚawa'ma'x, qa yakha' iye ye'wit'opheƚik qe ta'ƚets in henfel ha' Jesucristo,
PHM 1:10 k'iyinij ewets nakha' hik ƚunye'j qu' ya'se' Onésimo, qa hik nakha' iye hik ƚunye'j qu' ewi'ƚij qu' nenekifik'i iye ha'ne yi'nopheƚi'wet'ii.
PHM 1:11 Hikna' mexe hamtax weju'ƚi'ij in eqejkunenek, qa ha'neƚi'ij qa hats na'l pa' weju'ƚij in t'ejui inwets akha' qa yakha' iye.
PHM 1:12 Qa henpilhenin ei, qa in henpilhenin ei qe qi in hisu'un nakha'an qa qu' ku'miju'ƚ qa yakha'ƚe in ƚ'eku'myiju'ƚ.
PHM 1:13 Hikna' hisu'untax qu' henyejinju' qekha naqsi'jtax ye'mijkii in mexe hoyopheƚitii pakha' nite' ƚeke' qu' aqsi'j ye'mijkii, in hoyopheƚitii ta'ƚets in henfel eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús.
PHM 1:14 Qa nite'ƚe hisu'un qu' haqsiijkii aka'an qu' hame' pe'qu' e'lijeye', hats'inha pa' eq'ilta'x qa' nite' nata'ƚe'ets qu' hik ƚunye'je' qu' enijtsheti'yij, qa' nata'ƚets yijat'ij in akha'ƚe in ƚisu'un.
PHM 1:15 Qe i'nƚi'i qu' hik aka'ye'ƚe qu' nata'ƚets in mexe ik ek'ui pa'aj, hats'inha in tepil ei qa ewi'ƚ ni'iƚi' iye, ma' qa' hats pakhaayi'ij yijat'ij qu' ewi'ƚ ni'iƚi'.
PHM 1:16 Hats nite' hik ƚunye'j qu' ewi'ƚe'ƚe qu' witƚinek'e (esclavo), qe hane'en les in weju'ƚij in witƚinek qe inejefe'epji' iye pa' Intata, yakha' te'eme qi in hisu'un, qa akha'ƚe qa tsikfe'l ewets in les qu' qiyi'ija qu' isu'un, qa nite' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets in jukhew qu' isu'un qe in inejefe'epji' iye ha' Yatsat'ax'inij.
PHM 1:17 Qu' it'ij yiwets qu' k'eyithayifeye', qa hik eqjunye'ji'ij na' Onésimo pakha' hats eqjunye'jyij.
PHM 1:18 Qa qu' nawtshetenij pe'ye' pa'aj qa i'nƚi'i pe'qu' ƚ'ekumhifkinele'ej, qa' ets'eni' qu' yekumhifkineli'ij.
PHM 1:19 Yakha' Pablo. Yakha' yijaa'ija in he'nq'ika' ei. Yakha' qu' hijanin pe' ƚ'ekumhifkinel ej na' Onésimo, qa hasu'ujƚe antapi'ik'i in na'l pa' ekumhifkine'yij in ta'ƚ yiwets in na'l e'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
PHM 1:20 Ehe, yejefe, esƚisij aka'an qu' nets-sinheti'mkii qu' nata'ƚets in je'witjefeye'k ipji' ha' Yatsat'ax'inij, i'sinheti'mkiiha pa' yitawe'j qu' nata'ƚets in je'witjefeye'k ipji' ha' Cristo.
PHM 1:21 He'nq'ika' ei qe tsikfe'lets in ƚ'ek'en, ma' qa humtii'ija qu' aqsiijkii kekhewe' k'iyinij ewets, qa humtii'ija iye qu' les anhini' ke' k'iyinij ewets pe'qu' aqsiijkii.
PHM 1:22 Qa k'iyinij ewets iye qu' ajiletƚe pa'qu' yiwhi'wet'e, qe q'axqe qu' net'eku'miju'ƚ pa' Intata pe' iyinheyejeyi'ƚ ma' qa' natsami'ƚ ei.
PHM 1:23 Wetfel ei na' Epafras, hikna' yinopheƚife iye qe ta'ƚets ha' Jesucristo.
PHM 1:24 Wetfel ei iye na' Marcos, na' Aristarco, na' Demas, qa na' Lucas, hik enewe' tsi'fenij in nifel iye ha' Jesucristo.
PHM 1:25 Pakha' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' na'ni'ƚ ejupha week ekheweli'ƚ.
HEB 1:1 Pakha'aj toxik'i pa' Intata hayiits nifelji'ji'm na'aj ƚunye'jkii pe' i'nalheyik'i qa i'njiijji' pe' profetas'ik'i.
HEB 1:2 Qa ha'neƚi'ij ene' teke'lenju' neƚuts qa hats ƚaa'sija ha' i'nijji' in nifel ine'm, hikha' testi'yij qu' natsat'axij ene' week, qa hikha' iye yaqsiijkii ha'ne wa's qa ha'ne week sehe' epji' iye.
HEB 1:3 Hakha'an hikha' pa' ƚesa'x tujji'ha pa' Intata, qa hakha'an iye ham hami'ik'ui in hik ƚunye'j pa' Dios. Ƚakha' niyejinik'ui ha'ne week qe ta'ƚets pa' ƚet'unha'x pa'qu' nit'ij. In hats jiyilijijju' pe' inwuƚ'ets qa wapiletspha'm na' wa's i'niju' pa' yiya'yik'i pa' qi Tenek'enhei.
HEB 1:4 Ma' qa les in t'anipji'ha pe' angelits, qe testi'yij pa' ƚuk'eji' les in qiji' qa nite' hik ƚunyejei pekhewe'en.
HEB 1:5 ¿Qe pa'n ipƚu'uk'i pa' Intata qu' nit'ijets pa'qu' angele': —Akha' k'ayaasija, hane'ej hats haqsiijkii qu' enekfik'i?— ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye qu' nit'ijets: —Yakha' qu' ƚatataye'yij, qa ƚakha' qa' ya'si'ij?—
HEB 1:6 Pa' Intata qa yit'ij iye pa'aj in yethinij ha'ne week sehe' epji' ha' ajit in ƚa's: —Week pe' ƚaqa angelits ha'ne Dios qu' niyinets.—
HEB 1:7 Pa' Intata qa yit'ij iye in iyetij pe' ƚaqa angelits: —Ha'ne yaqsiijkii ne' ƚaqa angelits qa hik ƚunyejei na'aj t'unik'i, qa ne' ƚeqejkunenhei qa hik ƚunyejei na'aj fe't leppepep.—
HEB 1:8 Qa in iyetij iye ha' ƚa's qa yit'ij: —Akha' Dios, nite' yili'ij qu' enek'enhei, pa' ƚ'enek'enheiji' ewi'ƚƚe pa' yatsathen.
HEB 1:9 Ƚisu'un pa' yatsathen qa pa' uƚ'ax qa ƚuteenija,qa hik ta'ƚijupi' pa' Dios, hikpa' eqe Dios in neƚisij pa' qi in esa'xi'mkii, les in qi qa nite' hik ƚunye'j pa' testi'yij pekhewep.—
HEB 1:10 Qa yit'ij iye: —Akha', Yatsat'ax'inij, in i'nk'aa'ija qa ƚaqsiijkii ha'ne sehe', qa ne' okoyei qa yaqsiijkii ene' wasits.
HEB 1:11 Enewe'en hamits hatse', qa akha'ƚe qa'nte' a'hame',week enewe'en hik qu' ƚunyejeye' na'aj witqhinawat in hats ƚawa'ma'x.
HEB 1:12 Enewe'en hik qu' eqfenye'ji'ij na'aj peñilo witintaafit qu' ipephe'ƚje'm, qa' ink'aihit iye hik qu' ƚunyejeye' ne'ej witqhinatai qe wenink'aihit. Qa akha'ƚe qa nite' yili'ij pa' hatsƚe ejunye'j, pe' eqe'ninqapits nite' yili'ij.—
HEB 1:13 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i pa' Intata qu' nit'ijets pa'qu' angele': —Niju' e'weyii ha'ne ts'iyayik'i hatse'ƚu' qu' otstaxipji'kii nekhewe' ejuihifets?—
HEB 1:14 Qe week pe' angelits espíritu ƚeq'ithayinenhei pa' Intata, qa yukin qe qa' ni'fen pekhewe' qu' netesti'yij hatse' pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
HEB 2:1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' les ƚe'wis qu' jinatjanithenijha qu' jinaxtayitik'iha kekhewe' hats jitepi'ye'ek'i, hats'inha qu' nite' jitoxi'imets pa' wit'ikheyi'j ta'ƚets pa' yijaa'ija.
HEB 2:2 Qeku'nek, jeƚ qeku'ni'ƚek pakha'aj pa' Intata pe' yit'ij in i'nijji' pe' angelitsƚetax, ƚa'mek qa qi pa' ƚet'unha'x, qa pe' nite' yisu'un nite' nek'enheyutaxik'i, ma' qa tatanithenhetiijijij in ƚuk'e'ek pa' weju'ƚij.
HEB 2:3 ¿Qa pa'n ƚunye'j qu' ji'nilattaxik'ui qu' nite' jinatjanitheni'ij in hats tewu'mhitiitax'ink'ui pe' inwuƚ'ets? Hik aka' yojo'oj in nifel ha' Yatsat'ax'inij, qa hekhewe' yepi'ye' hakha'an qa yiwjutsiqeni'ƚ ye'mha aka'an in yijaa'ija.
HEB 2:4 Qa pa' Intata in yiwjutsiqen aka'an in yijaa'ija, qa yit'iji' in yiwjutsiqen kekhewe' jutsiqetsij in ta'ƚii pa' Intata qa in yitjuƚaxijpha'mkii iye, qa kekhewe' iye ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pekhewe' iye jiyeƚisij pa' Espíritu Santo qu' ji'niyayij in ƚunye'jek pa'qu' nisu'un qu' ji'niyayij.
HEB 2:5 Qe pa' Intata nite' tisij pe' angelits qu' netnek'enheiji' hatse' pa' ink'ayik sehe' mexe hamik'ui, hik pakha' t'ejuyets kekhewe' hane'ej henfeltaxi'ƚ.
HEB 2:6 Qe yit'ij yijat'ij pa' ewi'ƚ in i'nji' kekhewe' we'nika'ajji' in yit'ij: —¿Pa'n eqjunye'jij pa' jukhew qa nite' ƚantapi'iikii? ¿Pa'n eqjunye'jij pa' ƚa's ene' jukhewƚe in ƚiwejuƚenij?
HEB 2:7 Qa ƚaqsiijkii in ƚammi'sƚe in te'weyik'uiju' pe' angelits in nite' qiji'. Akha' ƚetisij pa' qi ƚesa'x qa ƚ'eni pa' ƚuk'eji', qa ƚetisij qu' netnek'enhe'yij week pe' ƚaqsijiiju' pe' okoyei.
HEB 2:8 Akha' ƚaqsiijkii qa week ƚ'eniiju' pe' ƚef'iyei pakha'an qa tenek'enhe'yipji'.— Ye'ehe, pa' Intata in yit'ijets in week tenek'enhe'yipji', qa ham pa' qu'nte' netnek'enheyi'ij, qa ha'neƚi'ij qa mexente' jite'wen qu' nasinik'i aka'an.
HEB 2:9 Qa hats jinikfe'lets hakha' taqsijkitiyijkii in ƚammi'sƚe in te'weyik'uiju' pe' angelits in nite' qiji', hik hakha' Jesús, testi'yij pa' qi ƚesa'x qa pa' ƚuk'eji' qe ta'ƚets pa' qi in yaats'e' qa wa'm, qe pa' Intata in qi pa' ƚeqsu'unka'x inij qa yaqsiijkii in wa'm infi hakha'an qe qa' jini'fen.
HEB 2:10 Pa' Intata yaqsiijkii week pekhewe' na'l qu' net'ejuiƚe'ets ƚakha', qa yisu'un qu' olotse' pe'qu' ƚelitse' qu' neka'xii pa' qi ƚesa'x. Qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' naqsiijkii qu' nasinketik'iha pakha' les ƚe'wis qu' ƚunye'je'kii hakha' qu' nata'ƚets qu' ji'ƚiye' qe ta'ƚets pa' qi in yaats'e'ej.
HEB 2:11 Qe pa' yiwu'm pe' witwuƚ'ets qa pe' tewumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets enewe'en ewi'ƚƚe pa' Ƚatata. Qa hik ta'ƚijupi' hakha'an in nite' wepinij in yit'iƚij ewets k'injats.
HEB 2:12 Qa yit'ij in i'nji' kekhewe' we'nika'ajji': —Aka' ii qu' henfeli'm enewe' k'injats. Qa' ha'nij ji'teje'm qu' netlijtsii ei ma' qa' heilijtsii ei qa' k'ewqinhet.—
HEB 2:13 Qa yit'ij iye: —Yakha', pakha'an qu' hetjumti'ijets.— Qa yit'ij iye: —Ha'ne qe ha'ni', ha'nijup ne' yilits tseƚisij na' Dios.—
HEB 2:14 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚunyejeyek enewe' ƚelits in ikijets aka' wit'eseninye'j qa na'l iye pe' ƚ'athits, qa ƚakha' qa ikjiijetsek aka' ƚunyejei, hats'inha in wa'm qe qa' niwuƚ'enhetju' pa' inwo'met, hik pakha' na'ltaxi'm pa' ƚet'unha'x pa' witwamhi'.
HEB 2:15 Qa' niwejinkii iye pekhewe' witƚinheitaxij eke' week ƚahats'ij qe nijiwe'yi'm pa' witwamhi'
HEB 2:16 qe yijaa'ija, nite' namijju' qu' ni'fen pe' angelits, qe namijju' yijat'ij qe qa' ni'fen pe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.
HEB 2:17 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj in les ƚe'wis qu' notjonketik'iha enewe' ƚek'injats, hats'inha qa yamƚe'etsji' in hats qi in eq'iltinhetsax qiji' pa'i nite' yijanik'i week pa' hats yisu'un pa' Intata, hats'inha qa' niwu'm pe' ƚewuƚ'ets ene' week.
HEB 2:18 Qe in ƚunye'jek ƚakha' in qi in yaats'e' in tajaajinhetii, qa ƚunyeje'ji'jek qu' qi qu' ni'fen pekhewe' qu' natjaajinhetii.
HEB 3:1 Qa hik ta'ƚijupi' yejefetsipji' pa' Intata, i'nij ji'teje'm pe' teniya'yijii pa' wa'sji'pha'm, ijamti'iƚii pa'n ƚunye'j ha' Jesús, Ƚakha' nukin inwetsju' pa' Intata qa qiji' Pa'i, ma' qa hikha' jitetfelij in nite' jiteqeku'.
HEB 3:2 Ƚakha' tek'eenik'iha pakha' hats yit'ijets pakha' nukin, in ƚunye'jek pa'aj pa' Moises'ik'i in tek'eenik'iha pa'qu' nit'ijets pa' Intata in tenek'enhe'yij pe' week Israel.
HEB 3:3 Qa lesƚe in qiji' ha' Jesús qa nite' hik ƚunye'j pa' Moises'ik'i, in ƚunye'jek na'aj yaqsiijkii ne'ej wititsi' in les qe weniwqinhetji' qa nite' ne'ej wititsi'.
HEB 3:4 Qe week ne'ej wititsi' na'l na'aj yaqsiijkii, qa pakha'ƚe Dios qa yaqsiijkii ha'ne week.
HEB 3:5 Pa' Moises'ik'i tek'enik'iha pa'qu' nit'ijets in t'ithayi'yi'm pa' Intata in tenek'enhe'yij pe' week Israel, hats'inha kekhewe' yaqsiijkii pa'aj qa' hik ƚunye'je' qu' nenfel kakha' mexe hamik'ui pa'aj.
HEB 3:6 Qa hakha'ƚe Cristo qa hik ƚunye'j na'aj wita's impiye' in tenek'enhe'yij pe' ƚetsi' pa' Intata, qa pe' ƚetsi' pa' Intata qa inekhewel in jitajayan, qu' jinatjanithenij qa' jinaamƚi'ijii pa' ƚahats'ij in jitumti in yijaa'ija ha' Cristo in hats jiyiƚin, qa qu' jintewqinhetji' iye qa' jintefel pa' inwetjumtikineyejeyik'ui.
HEB 3:7 In ƚ'anye'jek pa' Espíritu Santo in yit'ij: —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios,
HEB 3:8 hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ, in ƚunyejeyek kekhewe' alheyi'ƚik'i in nite' yisu'un qu' netk'enets, qa yijaajintaajkii pa'qu' nami' pa' Intata qu' hats nite' newejuƚi'iju'ƚ in nite' tek'enets in neki'kii ha' ham i'ni'i'.
HEB 3:9 Hik hakha'a' ke' alheyi'ƚik'i in tsijaajintaxijkii qu' nenikfe'lets me hitani'then me nite'. Yemjeetax in cuarenta (40) ininqapits in iktaxijje'm in yi'wen ke' haqsi'ji'mijkii.
HEB 3:10 Qa hik ta'ƚijupi' in ts'ayu'um kekhewe' jukhew'ik'i qa hit'ijets: “Nite' yili'ij in nite' nek'enheyu' pe' atawjetsi'ƚ, qa nite' ƚenikfe'li'ƚets pa'n yijunye'j.”
HEB 3:11 Qa in hats ts'ayu'um qa hit'ijets in hiwjutsiqeni'm: “Nite' ƚeke' qu' ami'ƚii na' qek mawapiitaxiƚi' na' yiwapiihiwet.”—
HEB 3:12 Jeƚi'ƚiju'ƚ yejefets, hasu'uj pa'qu' nana'li'm pa'qu' ƚatawe'je' pa' uƚ'ax qa pa' witqekuye'j, ma' qa' toxi' imets pa' nite' wa'm Dios.
HEB 3:13 Matkakƚini'ƚ wetju'ƚkii yijat'ij week neƚuts hane'ej in mexe ƚeke', hats'inha qa' hame' ekheweli'ƚ pa'qu' hik ƚunye'je' qu' net'unje'm qu' nata'ƚets pa' ƚaqawitjineya'x pa' uƚ'ax.
HEB 3:14 Qe inekhewel hats wanaqsiijkii in ju'un ji'teje'm ha' Cristo, ehe, qu' hats jint'ekuu'miju'ƚha pa'aj hakha'an in i'nk'aa'ija qa' jinaamƚi'ijii pa' ƚahats'ij.
HEB 3:15 Qa hik ta'ƚijupi' in wenit'ij: —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios, hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ, in ƚunyejeyek kekhewe' alheyi'ƚik'i in nite' yisu'un qu' netk'enets, qa yijaajintaxkii.—
HEB 3:16 ¿Ƚek pekhewe' pe' yijaajintaxkii in hats yepi'ye'tax pa' ƚ'a'x pa' Dios? ¿Me nite' hik pekhewe' pe' ikik'uifik'i pa'aj pe' Egipto yojo'ok'oi pa' Moises'ik'i?
HEB 3:17 Pa' Intata ¿ƚek pekhewe' pe' nayujiji'm qa ikijje'm cuarenta (40) ininqapits? ¿Me nite' hik pekhewe' pe' uƚ'ax yaqsiijkii qa naxju' qa pe' ƚenutsik'i qa amaneiji' pa' ham i'ni'i'?
HEB 3:18 ¿Qa ƚek pekhewe' pe' hats yiwjutsiqen pa' Intata qu' nite' nuyejiteje'm pa' ƚawapiihiwet? ¿Me nite' pekhewe' nite' tek'enets?
HEB 3:19 Hats jinikfe'lets in nite' uiji'teje'm pekhewe'en pa' sehe' Canaán qe ta'ƚets in nite' tek'enets pa' Intata.
HEB 4:1 Qa hik ta'ƚijupi', in mexe ƚeke' qu' ji'nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet pa' Intata, qa les ƚe'wis qu' jine'nijiweyets qu' jinaqamij. Hasu'uj pa'qu' numti qu' hats nite' ƚeke'ye' qa' amane'fik'i.
HEB 4:2 Qe yijaa'ija, inekhewel in hats jitefelhiti'yi'm ekewe' ƚe'sits wi'tlijei, hik ƚunyejei pa'aj pekhewe' ikik'uifik'i pa' Egipto. Qa nite'ƚe testi'yij pa' hats weniwjutsiqentaxi'm, qe yeqeku'uk'i pa' wenittaxijets.
HEB 4:3 Qa inekhewel in jitek'enets qa hats ju'uiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet, qa pekhewepƚe qa nite' uiji'teje'm, in ƚ'anye'jek pa'aj in yit'ij: —In ƚunye'jek in ts'ayukii qa hit'ij: “¡Nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm na' yiwapiihiwet!”— ¡Qa nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm yemjeetax in hats week yijat'etstaxi'mju' pe' wekwek in ipƚu'uk'i ek pa'aj in i'nk'aa'ija yaqhat'axij pa' Intata ha'ne week sehe' ipji'!
HEB 4:4 Qe hik aka' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei in t'ejuyets in hats yamets pa'aj wetsjuk tatsai (7) neƚuts: —Pa' Intata qa wapiiji' pa' neƚuji' in yamets wetsjuk tatsai (7) in hats yaqhat'axij pe' ƚ'ithayijkitits.—
HEB 4:5 Qa ka' hats henfel in yit'ij: —¡Nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm na' yiwapiihiwet!—
HEB 4:6 Qe pekhewe'en in yepi'ye'tax qa nite'ƚe tek'enets pa' Intata, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet. Qa mexeƚe ƚeke' pekhewepe' qu' nuiji'teje'm.
HEB 4:7 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yeni' pa' ewi'ƚ neƚuji' in yit'ij: —Hane'ej.— I'nijji' pa'aj pa' David'ik'i in hats olots ininqapitsik'i pa'aj pekhewe'en, in ƚ'anye'jek pa'aj kakha' wi'tlijei in yit'ij: —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios, hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ.—
HEB 4:8 Qe qu' net'ejuiƚe'ets pa' yeka'xii pa'aj pa' Josué pe' Israel witwapiihi'wet, ma' qa pa' Intata qekha nite' nenfeletax pakhape' neƚu.
HEB 4:9 Qa hik ta'ƚijupi' in jinikfe'lets in na'l pakha' mexe aman qiji' neƚu witwapiihijii qu' net'ejuyets pe' ƚelits pa' Dios.
HEB 4:10 Qa pe'qu' hats nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet pa' Intata, qa' nawapiyij pe' ƚ'ithayijkitits, in ƚunye'jek pa' Intata in wapii pa'aj.
HEB 4:11 Qa hik ta'ƚijupi', jiwent'unhet qa' ji'nuiji'teje'm pa' witwapiihi'wet, hats'inha qa ham pa'qu' hik ƚunye'je' pa'aj pekhewe' nite' tek'enets pa'aj.
HEB 4:12 Qe ke' Intata ƚe'lijei in tefelhitii hik ƚunyejei qu' iƚiye', t'units, qa les in yasƚits iye qa nite' hik ƚunyejei na'aj witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j, qa in yasƚits wiikfik'i qa ƚeke' iye qu' nuiji'teje'm qa' neqetheni'ƚ wetju'ƚ pa' ƚiƚa'x ha'ne i'nese'n pa' inqe'spiritu, qa ƚeke' iye qu' nuiji'teje'm pe' ƚ'aka'thel wetju'ƚ ene' ƚewekwekits ene' i'nesenits qa pe' ininuts ƚatawjets, qa nikfe'letsha iye in yejeƚijupkii pa' yoksi'wen qa pa' yumti iye pa' intawe'j.
HEB 4:13 Qa ham pa'qu' not'axi'mji' ene' week ƚaqsijiiju', qe week yijat'ij in ƚequk'elƚi'ijkii pe' ƚotoy pakha' jiyejeyumtshenij hatse' pakha' hane'ej injunyejei.
HEB 4:14 Qa hik ta'ƚijupi', inekhewel in na'l ine'm ha' qiji' in pa'i yamiipha'm na' wa's, hikha' Jesús, ƚa's pa' Dios, ma' qa' jinatjanithenijha in nite' jiwepinij in jitetfelij in nite' jiteqeku'.
HEB 4:15 Qe ha' na'l ine'm qiji' pa'i yoksi'wen pa' jitoksi'wen in nite' jet'units, qe ƚakha' iye tajaajinheti'yij pa' a'tax in injunyejeyek hane'ej, qa ƚakha'ƚe qa nite' yaf'ali'ets pa'qu' ƚuk'eye' pa' uƚ'ax qu' naqsiijkii.
HEB 4:16 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj ji'nijiwei qu' jinenekets pa' ƚots'oji'la'x wa'sji' hats'inha qa' jineƚisij pa' ƚeq'iltiye'j, ma' qa' jini'fenji'ij qu' jintesu'unji'ij qu' jini'fen.
HEB 5:1 Qe week pa'qu' qiye'ji' pa'i t'eku'miiji' pa' Intata qe qa' ni'fenij ene' jukhew pekhewe' t'ejuyets pa' Intata, hats'inha qu' ƚakha'ye' qu' nithayiki pe'qu' witqistitsi'ij pa' Intata, qa pe'qu' natlanhetiyifi iye pa' Intata inqa'metets qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets.
HEB 5:2 Pakha' qiji' pa'i in jukhewƚe iye qa yoksi'wen ji'jek pakha' nite' witt'unhaxiju'ƚ pe' wekwek, ma' qa' ne'nq'eletij pekhewe' ham nikfe'lets qa pekhewe' yeqfeetsinƚi'iikii pa'qu' ƚikheyije'.
HEB 5:3 Qa in ta'ƚijupi' in yoksi'wen pa' nite' witt'unhaxiju'ƚ pe' wekwek qa ƚakha' iye qu' nilanjiifi ek pe'qu' inqa'metetse' pa' Intata qu' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets, in ƚunyejeyek pekhewep in t'ejuyets pe' ƚewuƚ'etsƚe'ek.
HEB 5:4 Qa ham pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' net'eku'mi' aka' witiwqiye'jji', qe pa' Intata yijat'ij in t'eku'm iniiji' qa jintesti'yij, in ƚunye'jek pa'aj pa' Aaron'ik'i.
HEB 5:5 Qa hik ƚunye'j iye ha' Cristo, nite' ta'ƚets qu' neniwqinhetƚe in qiji' pa'i, qe ta'ƚets yijat'ij in yiwqinhetji'. Pakha' yit'ijets pa'aj: —Akha' k'ayaasija, hane'ej hats haqsiijkii qu' enekfik'i.—
HEB 5:6 Qa kakhap qa yit'ijek: —Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.—
HEB 5:7 Ha' Cristo in mexe i'nipji' ha'ne sehe', iyinii pa' Intata qa iyinijets qu' ni'fen, qe ewi'ƚƚe in ƚeke' qu' nilithinik'ui pa' witwamhi'. Qa in iyin qa nekju' pe' ƚet'ilii in ip qa yit'unhetik'i in iyet in iyin. Qa pa' Intata qa yepi'ye' qe ha' Jesús wetf'iljetsin qa week yaqsiijkii pa'qu' nisu'un pa' Intata.
HEB 5:8 Yemjeetax in Ƚa'staxija pa' Dios, qa nikfe'lets pa'n ƚunye'j qu' jintek'en in ta'ƚets pe' wekwek qu' jintaats'e'ej.
HEB 5:9 Qa in hats week ƚe'wisik'uyi' hakha'an qe yaqsiijkii pe' yit'ijets pa' Intata, ma' qa ƚakha' qa ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij qu' net'ejuyets week pekhewe' qu' netk'enets.
HEB 5:10 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata qa yeni' qu' qiye'ji' pa'i, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.
HEB 5:11 Qa in t'ejuyets ha'ne Melquisedec olots pe'qu' jintit'ij, qa jutsitaxƚe qu' jintefel qe ekheweli'ƚ jutsitax qu' enikfe'li'ƚik'i.
HEB 5:12 In hats ƚa'nape'eƚijets in ƚ'ek'eni'ƚets ke' ƚe'sits tefelhitii, qekha hats a'maestrole'taxi'ƚipji'. Qa menjiitƚe ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij ke' nite' jutsitetstax t'ejuyets pa' Intata. Ma' qa hats hik ejunyejeyi'ƚ iye qu' etu'f ƚi'iƚ qa nite' ƚeke' qu' etuji'ƚ na'aj t'un.
HEB 5:13 Qe week pakha' qu' mexe netu'fƚe, nite' nikfe'lets pa' yatsathen qa pa' nite' yatsathen, qe mexente' qi.
HEB 5:14 Qa na'ajƚe witaq t'un qa t'ejuyetsek pekhewe' hats qits, pekhewe'en in wenijatshenij qa nikfe'lets qu' nejeƚik'ui pa' ƚe'wis qa pa' uƚ'ax.
HEB 6:1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' yape jinakik'uifik'i kekhewe' hats jinikfe'lets t'ejuyets ha' Cristo, ma' qa' ji'nuiji'teje'm pakha' hats les in jutsitax wi'tlijei. Qa hasu'uj qu' jinapilets iye pekhewe' hats jiyaqhat'etsij in jitojohonjo' pekhewe'en, in jitit'ijets in hats jiteli'ij pe' wekwek jiyeka'xii pa' witwamhi', qa pa' nite' inqekuyejeyij pa' Intata,
HEB 6:2 qa in jit'ijatshenhetiyij iye pa'n ikji' kekhewe' ƚunyejeikii in wenpulijijju' qa in yeni'pji'kii iye ƚokoyei, qa qu' iƚiye' pe' hats naxtaxju', qa pekhewe' tejeyu'mtshenhetii qu' namii pa' fe't nite' yili'ij.
HEB 6:3 Pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij, qa' les hit'iƚij ju'f pe'qu' i'nk'aihitse' qu' nek'inq'ijatsheniƚij.
HEB 6:4 Qe in t'ejuyets pekhewe' hats testiitaxij pa' ƚikfeliyaxitsets pa'n ƚunye'j qu' ji'ƚa'xe', qa nikfe'ltaxets iye pa' ƚeqisit pa' Intata, qa i'ntaxij ji'teje'm iye in yoksi'wen pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo,
HEB 6:5 qa nikfe'ltaxetsha iye pa' ƚ'emenye'j ke' ƚe'sits Intata ƚe'lijei, qa nikfe'ltaxetsha iye pe' ƚet'unhaxits hatse' pa' Intata pakha' mexe hamik'ui,
HEB 6:6 ma' qa in hats namju'kii, qa nite' ƚeke' qu' netpilik'i qu' nit'ijets qu' naf'aliƚi'ij, qe hats ƚekhewelƚe in hik ƚunye'j qu' nenji'pha'm iye pe' cruz ha' ƚa's pa' Dios ma' qa natlakaxtiiju' iye hakha'an.
HEB 6:7 Qe na'aj sehe' in les yiwq'axin piƚeyits qa ƚe'sitsji' iye ne'ej ƚeqei, qa pekhewe' wenq'eni' qa yi'wejuƚenij, pa' sehe' qa yejeƚets pa' Intata.
HEB 6:8 Qa in ta'ƚƚi'i' ne'ej tii qa ne'ej extuweƚkukui, qa ham weju'ƚij, ma' qa hats k'esiyu'ets qu' na'nipji' pa' ƚawak pa' Dios. Qa' hamitse' qu' netene'ƚju'.
HEB 6:9 Qa ekheweli'ƚ yejefets, yemjeetax ekewe' hi'ttaxi'ƚij ewets, qa tsikfe'lƚi'iƚets in nite' nasini'ƚ ji'teje'm ekewe'en, qe ekheweli'ƚ les yijat'ij in ƚ'ijayiƚijfik'i in ƚijayani'ƚ pa' Intata.
HEB 6:10 Qe pa' Intata in qi in yatsathen, qa nite' ƚeke' qu' nantapi'ii pekhewe' ƚaqsiiƚijkii qa nite' ƚeke' iye qu' nantapi'ii in ƚ'inq'ethiniƚij pa' ƚeqsu'unka'x qa ƚi'feni'ƚ pekhewep. Hik kakha' mexe ƚaqsiiƚijkii hane'ej.
HEB 6:11 Qa hisu'unƚetaxi'ƚ qu' week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' naamƚi'ijii pa' ƚ'aka'the' qu' inq'ethini'ƚij in nite' atha'la'li'ƚju', hats'inha qu' afitstaxi'ƚ hatse', ma' qa nafits pa' qi in ƚetjumti'iƚik'ui.
HEB 6:12 Hats'inha qu' nite' a'walxalitsi'iƚ, qa' ojonketiƚik'i yijat'ij pekhewe' testi'yij hatse' pakha' hats yiwjutsiqen pa' Intata qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuyejeyij qa in nite' itaqsunijup iye.
HEB 6:13 Pa' Intata in nifeli'm pa' yiwjutsiqeni'm pa' Abraham, qa in ham pakha' qu' netweyik'uipha'm pa' Intata qu' les qiye'ji' qu' netetfeliji'm pa' yiwjutsiqeni'm pa' Abraham, qa ƚakha'ƚe in tetfelƚi'ij ƚete'm,
HEB 6:14 qa yit'ij: —Yijaa'ija qu' k'efen qa' yijaa'ija iye qu' k'eƚisij pe'qu' olootse' qu' nata'ƚ ewets hatse'.—
HEB 6:15 Pa' Abraham qa notki'ets nite' itaqsunijup, qa pa' Intata qa yaqsiimijkii pa' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj.
HEB 6:16 Qe ene' jukhew in na'l na'aj yisu'un qu' neniwjutsiqenij qa tetfeliji'm na'aj te'weyik'uipha'm in qiji', qa in yaqsiijkii aka'an qa hats nite' ƚeke' qu' nenwu'mpha'm. Ma' qa hats ƚ'aka'the'ƚe pa' wi'tlijei.
HEB 6:17 Qa hik ƚunye'j pa' Intata, in yisu'un qu' nethiinijha pekhewe' tisij hatse' pa' hats yiwjutsiqen in nite' yink'aihitik'ui pa' hats yit'ij, qa in yiwjutsiqen pa'aj qa tetfeelijha,
HEB 6:18 hats'inha pa' yiwjutsiqen qa in tetfeelijha iye, qa' hik enewe'ye' qu' nata'ƚets qu' jet'unitse'jiik'i inekhewel pekhewe' wo'oikii pakha' qu' naqsi'jju', qa jinikfe'letsha iye in yijaa'ija pakha' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata, qa enewe' wetsjuk pa' yiwjutsiqen qa in tetfeelijha iye qa nite' ƚeke' qu' naqanƚekii pa' Intata.
HEB 6:19 Qa in jinikfe'lets in yijaa'ija pa' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata, qa hane'en qa hik ƚunye'j qu' ƚeqe tseyeme' pe' intawjets in ƚunye'jek ne'ej tokoyei ƚeqe tseyem. Qa pekhe'ƚe inqe tseyem qa i'nifi pe' te'weiteje'm pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) na' wa'sji' qa pa' ƚe'niyak qa t'atsji'ƚfik'i pa' ƚejilafi' ƚeqeji' pe' te'weiteje'm, ma' qa jet'unitsji'ha qa jiyijanit'etsija iye.
HEB 6:20 Qa pekhe' te'weiteje'm pe' witlijtsitjii, hik pekhe' ha' Jesús wathayin ine'mifi qa yaqsi'j ine'mijkii qu' ƚeke'ye' qu' ji'nuyetsji', qe ƚakha' hats qiji' pa'i qa nite' yili'ij in qiji' pa'i in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.
HEB 7:1 Pa' Melquisedec wittata pa'aj pa' witset Salem qa ƚaqa pa'i iye pakha' qiji' in Dios. Pa' Abraham in tepil pa'aj in hats naxij in watlani'ƚ pe' wittatal, pa' Melquisedec qa mexe ikfik'i qu' newetweni'ƚ pa' Abraham qa iyinipji'.
HEB 7:2 Qa pa' Abraham qa tisij pa' Melquisedec pa' ewi'ƚ pe' week inyaqsii (10) yametsji' yeqethen wetju'ƚkii hik ƚunye'j tup'umje'mkii pe' wekwek qa pe' inqa'metets naxij pa'aj in watlani'ƚ pe' wittatal. Qa kakha' witii Melquisedec yojo in ikji' “wittata pa' yatsathen”, qa ikji' iye “ƚatata'aj pa' witset Salem”, qa aka' Salem qa ikji' “ƚatata pa' wit'ikesimeya'x.”
HEB 7:3 Pa' Melquisedec ham ƚatataye', ham ƚeneneye', ham pe'qu' nata'ƚets pa'aj, nite' yinikfe'l in i'nk'a neketsfik'i pa'aj ene' neƚuts qa pa' yami' pa' ƚiƚa'x, qa aka'an in ƚunye'j qa hik ƚunye'j ha' ƚa's pa' Dios, ma' qa amanij qa nite' yili'ij in pa'i.
HEB 7:4 Jeƚ qeku'ni'ƚek pa' na'li'm ƚewqiye'jji' pa' Melquisedec, in ƚakhaa'ija pa' inaqwa'ma'xik'i Abraham tisij pa' ewi'ƚ pe' ƚe'sits pe' diezmo, week inyaqsii (10) yametsji' in yeqethenju'kii tup'umje'mkii pe' wekwek qa pe' inqa'metets, naxij pa'aj in watlani'ƚ pe' wittatal.
HEB 7:5 Jitejeƚqekunek pa' yit'ij pa' ley yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, in uja'xƚe pekhewe' pa'il ta'ƚets pa' Levi'ik'i in ƚeke' qu' netesti'yijkii pe' ƚeqe diezmo pa' witset, qa enewe'en qa ƚejefetsƚetax iye in ta'ƚets iye pa' Abraham'ik'i.
HEB 7:6 Qa pa' Melquisedec qa nite' ta'ƚets pa' Leví, pa' Abraham qa tisij pe' ƚeqe diezmo. Pa' Melquisedec qa iyinipji' pa' Abraham hikpa' na'li'm pa' yiwjutsiqen pa' Intata.
HEB 7:7 Qa hats jinikfe'lets na'aj les in qiji' hik na'aj iyinipji' na'aj nite' les qu' qiye'ji'.
HEB 7:8 Qa enewe'ƚe pa'il testiiji'jij pekhewe' ƚeqe diezmoji'ij ha'ne witset, enewe'en jukhewƚe, enewe'en wa'm iye. Qa pakha'ƚe Melquisedec qa tefelhitii in nite' wa'm.
HEB 7:9 Pe' pa'il ta'ƚets pa' Leví enewe'en testi'yij ne'ej ƚeqe diezmoji'ij ha'ne witset, qa ƚeke'ƚe qu' jintit'ijets pe' ƚeqe diezmo'ek enewe'en in hik ƚunye'j qu' netisij iye pa'aj pa' Melquisedec qe ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.
HEB 7:10 Qe pa' Leví in mexe hamtax pa'aj qa hatsƚe i'nji'teje'm pakha' ta'ƚets Abraham in we'tweni'ƚ pa'aj pa' Melquisedec.
HEB 7:11 Ma' hayits, qe qu' nata'ƚets pe' pa'il qu' natsathen ene' jukhew, ehe, qe hik enewe'tax qu' netenifeni'ƚ ka' ley, ma' qekha nite' nanametax pakhape' iye pa'iye', pakha'an qa hatsƚe nite' pekhewe' pa'il ta'ƚets pa' ƚeqniyak pa' Aaron'ik'i, hikpe' Levitas, qe pakha' yijat'ij hik ƚunye'j pa' Melquisedec.
HEB 7:12 Qe qu' nenink'aihitipji' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij pe'qu' pa'ile', ye'ehe, qa' nenink'aihitjiipji' ek pa'qu' ƚeqe leye'.
HEB 7:13 Qe ha' Jesucristo hikha' t'ejuyets ekewe' tefelhitii wekwek, ta'ƚets pekhewep iye ƚawa'mhitsik'i, hik pekhewe' ham pakha' qu' pa'iye'.
HEB 7:14 Qa hats week jinikfe'lets ha' Yatsat'ax'inij in ta'ƚets pekhewe' ƚawa'mhitsik'i ta'ƚets pa' Juda'ik'i, qa pakha'ƚe Moises'ik'i qa nite' yit'ijets pa'aj pa'qu' pa'iye' qu' nata'ƚets pa' Juda'ik'i.
HEB 7:15 Qa aka'an in ƚunye'j, ma' qa hats yeqet'aaxik'iha hakha' ink'ayik pa'i in hik ƚunye'j pa' Melquisedec.
HEB 7:16 Hikha' in pa'i'ij nite' ta'ƚets pakha' ley in t'ejuyets ene' jukhewƚe, qe ta'ƚets yijat'ij pa' ƚet'unha'xijup in nite' wa'm.
HEB 7:17 Qe ka' t'ejuyets hakha'an we'nika'ajji' pa'aj yit'ij: —Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.—
HEB 7:18 Qa hik ta'ƚijupi' kakha' hayiits ley in hats nite' weju'ƚij, qe hats nite' t'un qa hats ham iye weju'ƚi'ij,
HEB 7:19 (qe ka' ley ham ƚeke'ye' qu' jinatsathenkettax), qa ha'neƚi'ij pa' yayaxipji' qa jiyeƚisij pa' les in ƚe'wisju' in jiwetjumti'ets, qa aka'an qa ta'ƚets in les je'metitsi'm pa' Intata.
HEB 7:20 Qe pa' Intata tetfeelijha pa'aj in yiwjutsiqen ha' Jesús qu' pa'iyi'ij. Qa pekhewepƚe qa nite' tetfelij qu' niwjutsiqen,
HEB 7:21 qa hakha'ƚe'en qa weniwjutsiqeni'm qu' pa'iyi'ij qa yit'ij pa' yiwjutsiqeni'm: —Ha'ne Yatsat'ax'inij hats yiwjutsiqen, qa nite' ƚeke' qu' nink'aihitik'ui. Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij.—
HEB 7:22 Qa aka'an in ƚunye'j, ma' qa ha' Jesús qa hikha' jutsiqaxij pakha' ink'ayik wenit'ij qu' jintaqsiijkii in les ƚe'wis.
HEB 7:23 Pekhewe' pa'ilipji' pa' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii olotstaxija, qa pakha'ƚe witwamhi' qa hikpa' yaq'ayinji'jij qu' mexe nakij in pa'il,
HEB 7:24 qa hakha'ƚe Jesús qa nite' yili'ij pa' ƚiƚa'x, qa hik ta'ƚijupi' qu' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nili'ij in pa'i'ij.
HEB 7:25 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚeke' qu' niƚin qa pakhaayi'ij qu' niƚin pekhewe' qu' nenekets pa' Intata in ta'ƚets hakha'an, qe hakha'an nite' yili'ij pa' ƚiƚa'x qe qa' niyetjiipji' pekhewe'en.
HEB 7:26 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in hikha' qiji' pa'i yasinik'iha pa' jitesu'untax pa'i qu' nana'l ine'm, qe ƚakha' yatsathen, ham pa'qu' ƚewuƚ'axe', qa ham yami'ij pa'qu' uƚ'axe' pa' ƚaqjamtikineye'jkii, toxi'mets pekhewe' uƚ'ax yaqsiijkii, qa we'neni' pakha' les toxpha'mha ene' wasits.
HEB 7:27 Hikpa' nite' hamik'ui qu' hik ƚunye'je' pekhewe' pa'il in yilanji'ij ne'ej inqa'metets week neƚuts qu' netisji'jij pa' Intata qa yojohonji'ij in t'ejuyets pe' ƚewuƚ'etsƚe qa ink'aƚeji'ij pe' ƚewuƚ'ets pa' witset. Qa hakha'ƚe Jesús qa ewi'ƚƚi'ij in yaqsiijkii in wetƚisij pa' Intata qa pakhaayi'ij qu' ƚunye'je'.
HEB 7:28 Pa' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i yeni' qu' qitse'ji' qu' pa'ili'ij pe' jukhewƚe nite' t'units. Qa kakha'ƚe yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata qa tetfeelijha iye, kakha'an i'nk'aƚe na'l ƚ'anu'upji' kakha' ley, qa yeni' qu' qiye'ji' qu' pa'iyi'ij hakha' ƚa's, qa hikha' qa yaqsiijkii in nite' yili'ij qu' natsathen.
HEB 8:1 Ma' hayits, aka' jitajamti'etsha aka'an: ha' na'l ine'm qiji' inqa pa'i, hikha' hats i'niju' pa' yiya'yik'i pa' ƚots'oji'la'x pa' Intata na' wa'sji'pha'm,
HEB 8:2 qa yithayiki pa' ƚe'wisija wititset pe' yijaa'ija witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) yaqsiijkii pa' Yatsat'ax'inij qa nite' enewe' jukhew qu' naqsiijkii.
HEB 8:3 Qe week na'aj qiji' pa'i in t'enheti'yi' qe qa' nana'l pe'qu' netisij pa' Intata pe'qu' ofrendaye' qa qu' nilanifi iye pe'qu' inqa'metetse' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in qiji' in pa'i qa' nana'l jeek pa'qu' netisij pa' Intata.
HEB 8:4 Qe qek amani'ipji' ha'ne sehe', tees qek pa'iye'taxij, qe hane'e'in na'l ne' pa'il tistaxij ne'ej ofrenda pa' Intata qe hik aka' yit'ij ka' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i,
HEB 8:5 hik enewe' pa'il yithayiki hekhewe' wekwek tejeƚitiiƚi'ijupi' qa hik ƚunyejei qu' ƚesi'nq'alitse'ƚe pekhewe' wa'sji'pha'm, qa in jinikfe'lets in tejeƚitiiƚi'ijupi', qe pa' Moisés in i'nk'aa yaqsiijkii pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), pa' Intata qa yit'ijets: —Jeƚik'uiha qa' aqsiijkii week kekhewe' wekwek in ƚunyejeyek kakha' hats ƚunyejei kekhewe' ƚ'ethinhetiyij ene' utekji'pha'm.—
HEB 8:6 Qa hakha'ƚe inqa pa'i Jesucristo, hikha' testi'yij pakha' les in ƚe'wis wiikfik'i ƚ'ithayijkit, qa hikha' ta'ƚets in jiyamets pakha' les in ƚe'wis wiikfik'i pekhewe' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata.
HEB 8:7 Qe ka' yojo in wenit'ij qek ƚe'wise'ju', qekha nite' jinowoyetaxiikii pa'qu' ink'ayik'e qu' nenit'ij.
HEB 8:8 Qe pa' Intata in yi'wen pe' jukhew in nite' ƚeke' qu' netk'enets, qa yit'ij: —Ha'ne Yatsat'ax'inij yit'ij: “Yamets hatse' pe'qu' neƚutseji' qu' haqsiijkii pa'qu' ink'ayik'e qu' nenit'ij qu' net'ejuyets ne' Israel ƚeiƚets qa ne' Judá ƚeiƚets.
HEB 8:9 Nite' hik ƚunye'j kakha' wenit'ij haqsiimijkii kekhewe' ƚ'alheyik'i, ka' neƚuji' in he'yeku'mi' ƚokoi qe qa hekaxik'uifik'i ha' sehe' Egipto. Qa in nite'ƚe yaqsiijkii kakha' hi'ttaxij qu' naqsiijkii, ma' qa yakha' qa' he'nitonjiimetsek, yit'ij ha'ne Yatsat'ax'inij.
HEB 8:10 Qa aka' ink'ayik wenit'ij qu' haqsiimijkii hatse' nekhewe' Israel ƚeiƚets qu' nanaxtaxijik'i pe' ƚeqe neƚuts kakha' yojo in we'nika'ajji' wenit'ij, qa' henji'teje'm pe' ƚaqjamtikineyejeikii qa hika'ajji' iye pe' ƚatawjets. Yakha' qu' ƚeqe Diose'yij qa enewe'en qa' yitset'i'ij.
HEB 8:11 Qa' hame' pa'qu' nijatshentaxij pe'qu' ƚetsetifetse', i'nƚi'i pa'qu' ƚejefeeyi'ija, qu' nittaxijets: ‘les ƚe'wis qu' enikfe'lets pa' Yatsat'ax'inij,’ qe week qu' hats nenikfe'l yiwets hatse', pekhewe' mente' qits qa' namijii pekhewe' ƚawa'mhits.”
HEB 8:12 “Yakha' qu' nesq'eletij qa' hiwu'm pe' ƚewuƚ'ets, qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' hijamti'ik'i pe'qu' ƚewuƚ'etse'.”—
HEB 8:13 Pa' Intata in nifel qu' naqsiijkii pa' ink'ayik wenit'ij qu' jintaqsiijkii, qe hats nite' weju'ƚij qa ƚawa'ma'x iye kakha' hayiits wenit'ij qu' jintaqsiijkii. Qa na'aj hats ƚawa'ma'x qa hats nite' weju'ƚij, qa hats sujƚe qu' hame'.
HEB 9:1 Kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, na'ltaxi'm kekhewe' tajayanhetiyij in t'ejuyets qu' ji'niyinii pa' Intata qa in t'ejuyets pekhe' witlijtsitjii pa'aj ha'ne sehe' ipji' inqa'met ƚ'ajits.
HEB 9:2 Qe pa' yojo ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), na'l pe' ewi'ƚ ƚii candelabro, we'nenji' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚefetitjiyits hik ƚunyejei velas, qa pa' mesa i'nipji' pe' ƚe'sits pan (sagrados). Hane'en ƚii pa'aj ƚe'wis wititset.
HEB 9:3 Qa pa' foƚetsji' iye ƚatawe'j pa' te'weiteje'm ƚejilafi' qa ƚii lees in ƚe'wisija wititset,
HEB 9:4 qa hikpa' qa i'ni' ek pekhe' tik'eyi' pa' oro, yejutshenets in ne'ƚju' na'aj ewjisii ƚopok na'aj najkak ƚits'i (incienso) qa pe' ti'najki' tik'eyi' iye pa' oro ƚii ƚejiiki' pe' we'nika'ajji' pa'aj wenit'ij qu' jintaqsiijkii (leyes/pacto), qa i'nji' iye pe' kamusi yaqamax pa' oro i'nji' pe' tenekui pa'aj maná, qa pa' ƚawaikajit pa' Aaron'ik'i, hik pakha' ta'ƚji' pa'aj pe' ƚesejets, qa pe' k'ewen utel we'nika'aji' pa'aj kekhewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii.
HEB 9:5 Qa i'nipji' pekhe'en pekhewe' wetsjuk witeqsi'nq'alits ƚesi'nq'alits pekhewe' ƚe'sits (gloriosos) pakha' ƚunyejei ƚeqjeƚinenhei pa' Intata ƚiyits querubines, qa pe' ƚefets qa yit'onijipji' pa' ƚit'o pe' ti'najki'. Qa ha'neƚi'ij enewe'en nite' ƚeke' qu' jintafaakateji' pa' ƚunyejei.
HEB 9:6 In hats hik aka' ƚunyejeiju' eke' wekwek, ma' qa pe' pa'il qa hats uijeetsjikii pakha' te'nweifik'i ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qe qa' naqsiijkii pa' yithayinenij pa' Intata.
HEB 9:7 Qa pakha'ƚe te'weiteje'm ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qa ewi'ƚƚe in uyetsji' na'aj qiji' pa'i ewi'ƚƚi'ij week ininqapits, qa nite' ƚeke' qu'nte' neteyi'ijteje'm ne'ej inqa'met ƚ'athits, hats'inha qu' nijaninij pe' ƚewuƚ'etsƚe qa pe' ƚewuƚ'ets pa' witset nite' nikfe'lets in uƚ'ets in yaqsi'jijkii.
HEB 9:8 Pa' Espíritu Santo qa jiyikfelitetsha, in mexe na'l pa'aj pa' te'nweifik'i ƚatawe'j pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qa ikji' in mexente' te'wenhetii pa' wit'ikheyi'j yamii pa' ƚe'wisija wititset.
HEB 9:9 Week ekewe'en t'ejuiƚe'ets in wetjeyumtshenijupi' ha'ne hane'ej ƚahats'ij, qe nite' ƚeke' qu' naqsi'jtaxju' pa' yoksi'wen pekhewe' mexe yijayanij aka'an in tisji'ijtaxij pe'ye' pa' Intata qa in yilantaxifi iye ne'ej inqa'metetsik'i.
HEB 9:10 Qe ekewe'en ewi'ƚƚe in nifel in t'ejuyets na'aj inaq, na'aj ji'ya'ji' qa qu' jinewetli'jijju' iye pa'qu' nam inij, qa ekewe'en in na'l qa yamijii in hats wenink'aihitik'i ke' wekwek.
HEB 9:11 Qa ha' Cristo qa hats nam, qa qiji' in pa'i ipji' ekewe' ƚe'sits wekwek mexe hamitsik'ui pa'aj, pekhe' pa'i ipji' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) hik pekhe' pe' les qi in ƚe'wiisija na' wa'sji'pha'm, qa nite' ene' jukhew qu' naqsiijkii, ikji', nite' ta'ƚets ha'ne week in wanaqsiijkii pa'aj.
HEB 9:12 Qa in uyetsji' qa nite' pe'qu' ƚ'athitse' na'aj kots'eteika', qa nite' iye pe'qu' ƚ'athitse' na'aj wakka (toro) qu' nuyijetsji', qe pe' ƚ'athiitsija yijat'ij in hikpe' uyijetsji', qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' ƚeke' qu' niyeket iye in hats yijanin pe' inwuƚ'ets.
HEB 9:13 Qe ne'ej ƚ'athits ne'ej kots'eteikalik'i, ne'ej wakkalik'i (toros) qa na'aj ƚ'olo ne'ej wakka'ak'i, wetfulutipji' ne'ej mexe hik ƚunyejei qu' netjilii, ekewe'en ewi'ƚƚe in nili'jju' ha'ne i'nese'n.
HEB 9:14 Qa pekhewe'ƚe ƚ'athits ha' Cristo qa' les qu' qiye' pa'qu' naqsiijkii, hikha' in ta'ƚets pa' nite' yili'ij Espíritu qa wetƚisƚi'ij pa'aj ham pa'qu' uƚ'axe'ji' in wetƚisij pa' Intata, pe' ƚ'athits qa jiyilijijju' yijat'ij pekhewe' weekij pa' intawe'j in jitaqsi'jtaxijkii hikpe' jiyeka'xƚetaxii pa' witwamhi', qe qa' ji'nt'ithayiyi'm pa' nite' wa'm Dios.
HEB 9:15 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚakha' ewi'ƚƚe in ta'ƚets in jiyamets kakha' ink'ayik wenit'ij, hats'inha in wa'm qe qa' niwuumija pe' ƚewuƚ'etstax pa'aj pekhewe' yaqsi'jijkiiha kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, ma' qa ƚekhewel in teniya'yiiji' qa' ƚeke'ye' qu' netesti'yij pa'qu' natsat'etsijek hatse' nite' yili'ij pakha' hats yiwjutsiqen ine'm pa'aj pa' Intata.
HEB 9:16 Qe na'aj t'ejuyets witfaakanek qu' nawatk'esaxijju' pe'qu' natsat'etsij (testamento), qu' les ƚe'wise' qu' net'un qa' les ƚe'wis qu' nawa'm pakha' yaqsiijkii.
HEB 9:17 Qe na'aj t'ejuyets witfaakanek qu' nawatk'esaxijju' pe'qu' natsat'etsij ewi'ƚƚe in weju'ƚij in hats wa'm na'aj yaqsiijkii, qa nite' ƚeke' qu' net'un in mexe iƚa'x na'aj yaqsiijkii.
HEB 9:18 Qa hik ta'ƚijupi' iye, kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, in i'nk'aa'ija pa'aj qhofij qa nite' hamijup iye pe'qu' wit'athitse'.
HEB 9:19 Qe pa' Moisés in hats yili'ij in week yiyinenimik'i pa' witset pe' wenit'ij ta'ƚets pa' ley, ma' qa t'eku'mi' pe' ƚ'athits pe' wakkalik'i qa pe' kots'eteikalik'i, yetsjiƚkinij pa' iweli', qa t'eku'mi' iye pe' lana qa yetsjiƚkinij pe' q'ilimmik'i ƚesejets ƚiyits hisopo, qa yilke'ej ji'ju' qa yit'ij tshxiƚ tshxiƚ in yetsileƚipji' pa' witfaakanek qa i'nk'aƚe pe' week pa' witset.
HEB 9:20 Qa yit'ij: —Enewe'en wit'athits t'ejuyets qu' t'une' pa' yiwjutsiqen pa' Dios qu' haqsiiƚijkii.—
HEB 9:21 Qa hik ƚeqfenye'jij iye in yitshxiƚ tshxiƚinhetikii pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) qa week iye pekhewe' wekwek pe' witlijtsitjiyifi.
HEB 9:22 Qe ka' ley yit'ijets in yaqaamij qu' weeke' qu' netetlijijju' pe'qu' wit'athitse', qa in ham pa'qu' nawa'mifi qu' net'ilitfik'i pe'qu' ƚ'athitse', qa nite' jeek ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.
HEB 9:23 Qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' inqa'metetse'ƚe pe'qu' natlanhetiyifi qu' net'ejuyets hekhewe' tejeƚitiiƚi'ijupi' pe' wa'sji', qa pekhewe'ƚe yijaalija wekwek na' wa'sji' qa les ƚe'wis pa'qu' natlanhetiyifi qu' les ƚe'wise' qu' nite' hik ƚunyejeye' pe' inqa'metetsƚe.
HEB 9:24 Ha' Cristo nite' uyetsji' pakha' te'weiteje'm pe' witlitsitjii ƚii wititset lees in ƚe'wiisija (lugar santísimo) ƚaqsijikƚi'ijkii ene' jukhew, hikpa' tejeƚitiiƚi'ijupi' pa' yijaa'ija, qe uyetsji' yijat'ij pakha' i'ni' na' wa'sji', pakha' iini'ha pa' Intata qe qa' niyetji'ij'inipji'.
HEB 9:25 Qa nite'ƚe qu' olotsi'ij qu' newetƚisji'jij, qu' hik ƚunye'je' na'aj qiji' pa'i in week ininqapits uyetsji' pakha' ƚii wititset lees in ƚe'wiisija qa teijiijteje'm ne'ej wit'athits nite' yatsat'etstaxij.
HEB 9:26 Qe qu' hik aka' ƚunye'je' ha' Cristo, qekha les ƚe'wistax qek olotsi'ij qek nawa'm, qu' nata'ƚijii in i'nk'aa pa'aj ha'ne sehe'. Qa ewi'ƚƚi'ij in yaqsiijkii aka'an enewe' teke'lenju' ƚahatsiyij, ma' qa we'nethinkii qe qa' niwu'm pe' inwuƚ'ets qu' newetƚisƚi'ij ƚawamhi'ye'.
HEB 9:27 In ƚunye'jek ka' hats we'neni' qu' ƚunye'je'kii ene' jukhew qa efuts iye in ewi'ƚƚi'ij in wa'm qa pa' teke'lenju' qa wetjeyumtshen.
HEB 9:28 Qa hik ƚunye'j ha' Cristo in ewi'ƚƚi'ij nite' yiyeket iye in wetƚisƚi'ij in wa'm qe qa' neka'x pe' ƚewuƚ'ets pe' olots, qa qu' netpiltaxju' iye qa hatsƚe nite' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qe qa' niƚin yijat'ij pekhewe' hats notki'ik'ui.
HEB 10:1 Qe kakha' ley ƚesinq'alƚe ƚeq'eneƚeya'x kekhewe' ƚe'sits wekwek mexe hamitsik'ui pa'aj hik kekhewe' pe' yijaalija. Qa hik ta'ƚijupi' kakha' ley in nite' ƚeke' qu' ni'sinhettax pekhewe' iktaxets pa' Intata qa ininqapits in iktaxijje'm qa kakha' hatsƚe ƚunye'j in yilanji'ijtaxifi pe' inqa'metets.
HEB 10:2 Qe qek yijaayi'ija qek nenli'jju' kakha' ley, qekha hats nihaminhettaxiikii in yitawje'metem pe' ƚewuƚ'ets, ma' qekha hats nilitaxij in yilan na'aj inqa'met.
HEB 10:3 Qa week ininqapits in yaqsiijkii in yilanji'ij pe' inqa'metets qe qa' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets.
HEB 10:4 Qe nite' weju'ƚij pe'qu' ƚ'athitse' na'aj wakka qa na'aj kots'eteika' qu' niwu'm pe' inwuƚ'ets.
HEB 10:5 Qa hik ta'ƚijupi' in i'nk'aa uiji'teje'm ha'ne sehe' ha' Cristo qa yit'ijets pa' Intata: —Nite' ƚisu'un pe' talanhetiiji'ijtax efi inqa'metets qa pe' testiiji'ijtax ej iye (ofrendas), qa hatsƚe ƚajilet ye'm pa' yese'n.
HEB 10:6 Pe' talanhetii efi inqa'metetsik'i na'aj week tene'ƚju' qa na'aj nite' week qu' netene'ƚju' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, enewe'en nite' ƚiwejuƚenij.
HEB 10:7 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hit'ijets iye: “Ha'ne qe ha'ni'in qu' haqsiijkii pa' ƚisu'un akha', Dios,” in ƚ'anye'jek kakha' t'ejui yiwets we'nika'ajji' na' witfaakanek.—
HEB 10:8 Kakha' yojo iku'uj in yit'ij, ha' Cristo in yit'ij pa'aj: —Nite' ƚisu'un pe' talanhetiiji'ijtax efi inqa'metets qa pe' testiiji'ijtax ej iye (ofrendas), qa pe' talanhetii efi inqa'metetsik'i na'aj week tene'ƚju' qa na'aj nite' week qu' netene'ƚju' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, week ekewe'en nite' ne'sinheti'mkii.— Qa ekewe'en qa hik ekewe' ƚ'anye'jtax kakha' ley.
HEB 10:9 Ma' qa yit'ij iye: —Ha'ne qe ha'ni'in qu' haqsiijkii pa' ƚisu'un.— Qa ikji' qu' hats nenit'ijji' pakha' yojo ƚenifenye'jtax qu' netwu'mhitii ink'ui pe' inwuƚ'ets, ma' qa' nuihinteje'm pa' ink'ayik.
HEB 10:10 Qa in ta'ƚets pa' yisu'un pa' Intata ma' qa hats jitetli'jju' qe ta'ƚets pa' ƚ'ese'n ha' Cristo in wetƚisƚi'ij qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' ƚ'anuuyi'i qu' niyeket iye.
HEB 10:11 Week na'aj pa'i neƚuts ikijje'm in nite' i'nju', yithayiki qa kakha' hatsƚe ƚunye'j in yilanjiifi ne'ej inqa'metets qa in yaqsiijkii qa olotsij, yemjeetax ekewe'en nite' ƚeke'tax qu' niwu'm ink'ui pe' inwuƚ'ets.
HEB 10:12 Qa pakha'ƚe Jesucristo wetƚisƚi'ij pa' Intata qu' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets qa hats ewi'ƚƚe qa' hame' iye pakhape', ma' qa hats i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Intata.
HEB 10:13 Qa hik pakha'a' qa notki'ets qu' hats namets in yit'ij: —Ipƚu'ui qu' week not'otsipji'kii qu' nanaxij pe' ƚ'ejuihifets.—
HEB 10:14 Qe in wetƚisƚi'ij in wa'm infi qa hats ewi'ƚƚi'ij iye, ma' qa ta'ƚets in hats nilii'jju'ha qa' pakhaaye'ƚi'ij qu' ƚe'sitse' pekhewe' hats t'eku'miiji'.
HEB 10:15 Pa' Espíritu Santo nifel ine'm iye aka'an in yit'ij:
HEB 10:16 —Pa' Yatsat'ax'inij yit'ij: “Aka'an kakha' hiwjutsiqen qu' haqsiimijkii hatse' nekhewe'en qu' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe ha'ne hane'ej ƚahats'ij. Qa' henji'teje'm pe' ƚatawjets ekewe' qu' hit'ij qu' naqsiijkii qa hika'ajji' iye pe' ƚaqjamtikineyejeikii.”
HEB 10:17 Qa yit'ij iye: “qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' hijamti'ik'i pe'qu' ƚewuƚ'etse'.”—
HEB 10:18 Qa hik ta'ƚijupi', in hats tewu'mhitii ink'ui ekewe'en ma' qa hats nite' hamik'ui pa'qu' jintalantaxifi inqa'met pa' Intata qu' net'ejuyets pe' inwuƚ'ets.
HEB 10:19 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, in ta'ƚets pe' ƚ'athits ha' Jesús ma' qa hats ham peeyi'ijkii hats ji'kesimenƚi'ijkii qu' ji'nuyetsji' pakha' ƚii wititset lees in ƚe'wiisija
HEB 10:20 qe ta'ƚets pa' wit'ikheyi'j ink'ayik qa iƚa'x iye yiqhofinhetii hakha'an qe in hats qhofii pa' ƚejilafi' pe' witlijtsitjii ikji' in hats wetƚisƚi'ij pa' ƚ'ese'n qa wa'm infi,
HEB 10:21 qa na'l iye hakha' inqa pa'i les in qiji' pekhe' ƚetsi'ii pa' Intata.
HEB 10:22 Qa hik ta'ƚijupi', jineketsha pa' Intata qa' yijaali'ija pe' intawjets qu' weeki'ijha qu' jinenekets, qa pa' nite' inqekuyejeyij qa' yijaale' ine'mha iye, qe hats jitetli'jijju' in jiyitawjemetentax pe' inwuƚ'ets qa ha'ne i'naj qa hats wempuli'jji' pa' ƚe'wisji' iweli'.
HEB 10:23 Jiwatjanithenij qu' nite' jinteliyi'ij in nite' jiteqeku'uk'i pa' inwetjumtikineyejeyik'ui, qe pa' Intata nite' yaqanƚekii yaqsiijkii hatse' pa' hats yiwjutsiqen.
HEB 10:24 Jiweteni'fenij wetju'ƚ qu' jinowo'oikii pa'n ƚunye'j qu' les jinewe'tsu'un qa qu' jintaqsiijkii pa' ƚe'wis.
HEB 10:25 Hasu'uj qu' ewi'ƚi'ik'i qu'nte' jinanami'ii qa jinot'axji'ij wetju'ƚ, in ƚunyejeyek pe' uja'x in hats amaneyijkii, jinamii yijat'ij hats'inha qu' jinatkakƚinjiij wetju'ƚ, qe les ƚe'wis qu' jinatkakƚinij in hats jite'wen in hats met pa' neƚuji'.
HEB 10:26 Qe qu' nite' jinteliyi'ij in jitesu'unƚe in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax in hats jinikfe'ltaxets pa' yijaa'ija, ma' qa hats ham pakhape' iye qu' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets,
HEB 10:27 qa hats ewi'ƚƚe pa' jit'otki'ets pakha'an pa' uƚ'axija qa iftsaxji' iye qu' newetjeyumtshentax, qa pa' ƚ'elej iye pa' fe't qa' netuj pe' ƚ'ejuihifets.
HEB 10:28 Kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) na'aj nite' tek'enets qa t'otsipji'kii, ma' qa ham pa'qu' ne'nq'eletij in talanhetii in wetsjuk i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' pe'qu' nenfelijkii.
HEB 10:29 ¿Qa pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚuk'eye' qu' les qiye' pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pakha' qu'nte' netk'ene'ets qa t'otstaxipjikii iye ha' ƚa's pa' Dios, qa yuten pe' ƚ'athits hik pekhewe' yit'unhet pa' ink'ayik wenit'ij qa hik pekhewe' iye hats nili'jtaxju', qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyij pakha' Espíritu eqi'fenkena'x?
HEB 10:30 Jinikfe'lets pa' Intata in yit'ij: —Yakha' qu' haiqa'tjai. Yakha' qu' hijanin.— Qa yit'ij iye: —Pa' Yatsat'ax'inij qa' nitanithen na' ƚetsettax.—
HEB 10:31 Uƚ'axija qa iftsax qu' jinitanithen pa' nite' wa'm Dios.
HEB 10:32 Ijamti'iƚik'i kekhewep neƚutsik'i, ekheweli'ƚ in i'nk'a ƚ'estiyiƚij pa' na'lkii, qa qi in ƚ'ejuyiƚiju'ƚ pekhewe' a'tits enifenyejeyi'ƚkii, qa nite'ƚe yeqenijani'ƚ ej.
HEB 10:33 Qe i'nƚi'i qe ƚ'ethinhetiyi'ƚij ne'ej week in uƚ'etsik'i ne'ej wenit'iƚij ewetskii qa qe uƚ'ax iye na'aj enifenyejeyi'ƚ, qa i'nƚi'i qe ƚi'feni'ƚ ne'ej hik ƚenifenyejei iye pa' enifenyejeyi'ƚ,
HEB 10:34 qa ƚe'nq'eletiƚij iye ne'ej t'opheƚitiiju', qa in ƚ'itkamhitiitaxi'ƚij ne'ej ƚantsat'etstaxiƚij qa e'ƚe'sitsƚi'iƚi'mkii, qe ƚenikfe'li'ƚets in hats na'li'ƚ e'm na' wa'sji' pekhewe' les in ƚe'sits qa les iye in t'units wiikfik'i ƚantsat'etsi'ƚij.
HEB 10:35 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeqeku'uƚ, qe hik aka' qu' nata'ƚets pa'qu' qi enisit'i'iƚ hatse'.
HEB 10:36 Qe les ƚe'wis qu'nte' itaqsuni'iƚijup, hats'inha qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa' esti'yi'ƚij pa' hats yiwjutsiqen pa'aj.
HEB 10:37 Qe hats nite' toxik'ui pa' ƚahats'ij, pakha' nam hatse', aje'eƚ qu' nanam.
HEB 10:38 Qa yi'tƚi'ij iye pakha' qu' natsathen qu' iƚa'xe' ta'ƚets qu' nite' nesqekuye', qa qu' netetwek'ela'xƚeyik'ui, ma' qa nite' ƚeke' qu' ƚe'wise' ye'm.
HEB 10:39 Qa nite'ƚe inekhewel pekhewe' tetwek'ela'xets pa' ƚewuƚ'eye'jju', qe inekhewel yijat'ij pekhewe' hats yamets pa' witiƚijii qe nite' jiteqeku'.
HEB 11:1 Ma' hayits, pa' nite' inqekuye'j in na'l ma' qa hats jutsiqax in jintesti'yij hatse' pekhewe' hats jit'otki'ik'ui, qa hats yam'inijju'ha iye in nite' jiteqeku'uk'i in yijaa'ija in na'l pekhewe' mexe nite' jite'wen.
HEB 11:2 Hik pakha' iye pa' nite' witqekuye'j pe' inaqwa'mhitsik'i in na'li'm qa pa' Intata qa yi'sinhetij.
HEB 11:3 Pa' nite' inqekuye'j hikpa' ta'ƚets in jinikfe'lets pa' Intata in yi'tƚi'ij ma' qa na'l ha'ne week, qa hik ta'ƚijupi' enewe' hane'ej jite'wen in wanaqsiijkii pa'aj ta'ƚets pekhewe' wekwek nite' jite'wen.
HEB 11:4 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abel in ta'ƚets, qa ƚe'wis pa' ƚeqisit'ij pa' Intata qe yilan pa' kots'etaxik'i qa nite' hik ƚunyejei pe' tistaxij pa' Caín, qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abel ma' qa t'eku'mijiju'ƚ pa' ƚeqisit'ij. Pa' Abel in hats wa'mtax, qa hikƚe ƚunye'j qu' mexe niyet qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuye'j.
HEB 11:5 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Enoc in ta'ƚets, qa wetka'xetspha'm na' wa's in mexe nite' wa'mtax hats'inha qa' nite' nawa'me' ha'ne sehe' ipji', qa ham yi'wene' pa'aj qe pa' Intata hats yeka'xpha'm. Qa yit'ij ke' we'nika'ajji', in mexe nite' wetkaxpha'm, pa' Intata yisu'unija pa' ƚunye'j pa' Enoc.
HEB 11:6 Qa qu' hame'ƚe pa'qu' nite' inqekuye'ji'ij, nite' ƚeke' qu' ni'sinheti'mkii pa' Intata, qe les ƚe'wis pakha' qu' nisu'un qu' meti'im pa' Intata qa' hasu'uj neqeku'uk'i in na'l pakha'an, qa' hasu'uj neqeku'uk'i iye in tis pekhewe' wo'oi.
HEB 11:7 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Noé in ta'ƚets, pa' Intata in nifeli'm qu' ƚunye'je'kii pakha' qu' mente' ne'twenheti'ye', pa' Noé qa qi in tek'enetsha pa'aj qa yaqsiijkii pe' qi tokoyei qe qa' ƚe'sitseju' pe' ƚewhe'ye' qa pe' ƚelits qa pe' ƚewheyetsƚe pe' ƚelits. Pakha' nite' ƚeqekuye'j pa' Noé hikpa' ta'ƚets in uƚ'etsju' pa'aj pekhewe' sehe' ipji', qa hik aka' ƚunye'j pa' Noé in testi'yij qa yatsathen qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.
HEB 11:8 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abraham in ta'ƚets, qa pa' Intata in taya'yiiji' qa tek'eenetsha qa ik qu' namii pakha' hats yiwjutsiqeni'mii qu' netisij qa' natsat'axij. Qa in ik, qa nite' nikfe'lets pa'n t'ejuiji'.
HEB 11:9 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j in ta'ƚets, qa' hik ƚunye'j na'aj tujtseika' ta'ƚji' in i'ni'kii pa' sehe' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata. Qa i'nifi pekhewe' qooxol, qa hik aka' ƚunye'j iye pa'aj pa' ƚa's Isaac qa pa' Jacob iye ƚa'sek pa' Isaac, hik pekhewe' iye pa'aj tisij aka' yiwjutsiqen.
HEB 11:10 Qe pa' Abraham notkitaxets qu' namii pakha' witset na'li'm pe' te'weyik'uiju' yijanit'ets, qa pakha' yaqsiijkii pa' ƚunyejju' qa hikpa' iye niihinpha'm, pakha'an hikpa' pa' Intata.
HEB 11:11 Qa in ta'ƚets iye pakha' nite' witqekuye'j, pe' Sara qa testi'yij pa' ƚet'unha'xijup in iwkajitshen pa'aj, yemjeetax in hats ƚawa'mhitax, qe nite' yeqeku' pakha' yiwjutsiqeni'm aka'an.
HEB 11:12 Qa hik ta'ƚijupi', pa' Abraham in hats nite' ƚeke'tax qu' nana'l ƚa'se' qe hats ƚawa'ma'x, pakha'an qa ta'ƚƚe'ets pe' olootsija in ƚunyejeyek ne' footekii i'ni' na' wa's, qa hik ƚunyejei iye na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli' in nite' ƚeke' qu' jintejeyumtshentax.
HEB 11:13 Week enewe'en wa'mƚejiik'uiha pa' nite' ƚeqekuyejei, qa nite' testiitaxij pe' wekwek yiwjutsiqen pa' Intata. Qa ƚe'sitsƚi'imkii in yejeƚii pakha' mexe toxii, qa tetfelij iye in ƚekhewel hik ƚunyejei qu' jukhewiika'le' ha'ne sehe' epji' qa qu' tujtseika' nata'ƚik'uiji' iye ha'ne sehe' epji'.
HEB 11:14 Qa pekhewe'en in yit'ij aka'an qa yeqet'aaxik'iha in tetfeltaxij in wo'oikii pa'qu' ƚetseet'i'ija.
HEB 11:15 Qa qek nijamti'iikii qu' napilii pakha' hats ta'ƚji'kii, qekha hats napiltaxii iye.
HEB 11:16 Qa yisu'unƚe pa'qu' ƚetseet'i'ija les ƚe'wis, ikji', pa'qu' ƚetseet'i'ija na' wa'sji'. Qa hik ta'ƚijupi', pa' Intata in nite' wepinij in yit'ij ƚetets in ƚeqe Dios pekhewe'en, ma' qa hats yajileti'm pa' ƚetset.
HEB 11:17 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abraham in ta'ƚets, pa' Intata in yijaajin, pa' Abraham qa t'eku'mi' pa' Isaac qu' nilan qa' netisij. Pa' Abraham in tistaxij pa' Intata pa' yiwjutsiqen, ƚa'mek qa t'ihintaxij qa yilantax pa' ewi'ƚƚi'i' in ƚa's.
HEB 11:18 Qa ha'ne Abraham qa hik ha'ne pa' Intata yit'ijets pa'aj: —Na' Isaac hikna' qu' nata'ƚets pakha' ta'ƚ ewets hatse'.—
HEB 11:19 Pa' Abraham nikfe'lets pa' Intata in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup qu' niƚin pe' hats naxtaxju'. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Abraham in hik ƚunye'j qu' hats ni'wen iye pa' ƚa's qu' hik ƚunye'je' qu' hats nawa'mtax, qa aka'an qa hik aka' wenit'iji' in wetjeyumtshenijupi' in iƚa'x iye pa'qu' hats nawa'mtax.
HEB 11:20 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Isaac in ta'ƚets, qa iyinipji' pa' Jacob qa pa' Esaú qu' net'ejuyets pa' mexe hamik'ui.
HEB 11:21 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Jacob in ta'ƚets in hats niwamhiyu', qa iyinipji' pekhewe' ƚelits pa' José, qu' net'ejuyets pa' mexe hamik'ui, qa in iyin qa totjoyipji' pa' ƚawaikajit.
HEB 11:22 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' José in ta'ƚets in hats niwamhiyu' pa'aj, qa nifeli'm pa'qu' neƚuyeji' qu' nakik'uifik'i pe' Israel pa' sehe' Egipto, ma' qa nifeli'm pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij hatse' pe' ƚenutsik'i.
HEB 11:23 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pe' ƚ'alhei pa' Moisés in ta'ƚets, in i'nk'a nekfik'i pa'aj pa' Moisés, in yi'wen in ƚe'wis, qa yat'inkii pa'aj yamijets wetshetk'ewi'ƚ juwelits, qa nite' nijiweyik'i in inaqyaji'ij pa' wittata qu' natlanhetiiju' week na'aj i'nk'a nekfik'i qu' jukhewe'.
HEB 11:24 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, in hats ajit pa'aj, qa nite' yisu'un qu' ƚa'si'ij pe' ƚasi' pa' Faraón.
HEB 11:25 Pa' Moisés yejeƚji' qa t'eku'mi' qu' weeki'iƚ qu' natawitjaxtiyi'ƚ pe' Israel ƚeiƚets hik pekhewe' ƚetset pa' Intata, qa t'anuyi' pekhewe' te'su'unhetiiji' qa yi'sinheti'mkii nite' yape ta'ƚets pa' uƚ'ax.
HEB 11:26 Qe les in yaftsin yijat'ij in yumti qu' les ƚe'wise' wiikfik'i pa'qu' nata'ƚets in jitaats'e'ej pe'ye' qu' nata'ƚets ha' Cristo qa t'anipji' pe' Egipto ƚewekwekits, qe ƚakha' hats yejeƚii pakha' qu' netisij hatse' pa' Intata.
HEB 11:27 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, in ikik'uifik'i pa' sehe' Egipto, pa' ƚawak pa' wittata nite' nijiweyiju'ƚ, qe nite' yaqamij pakha' hats yumti qa hik ƚunye'j qu' ni'wen pakha' nite' jite'wen Dios.
HEB 11:28 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, qa yaqsiijkii kakha' ƚii Pascua qa yetsileƚijkii pe' wit'athits pe' ƚekuwelii pe' ƚeqejil, hats'inha pakha' ángel yilan na'aj ajit ne'ej witlits qa' nite' net'ekume'ets pekhewe'en.
HEB 11:29 Pakha' nite' ƚeqekuyejei in ta'ƚets, qa iketsteje'm pa' ƚajaika' pa' qi iweli' ƚii Rojo qa in ikteje'mkii qa hik ƚunye'j na'aj yisƚax sehe'. Qa pe' Egipto ƚeiƚets in yijawejtaxteje'm, qa week uikii pa'aj.
HEB 11:30 Pa' nite' ƚeqekuyejei pe' Israel in ta'ƚets, qa jufufju' pa' qi ƚejilafi' pa' witset Jericó. Jufufju' pa'aj in hats yamijets wetsjuk tatsai (7) neƚuts in ikijje'm in tef'eyeikiyijupkii.
HEB 11:31 Pakha' nite' ƚeqekuye'j pe' ewi'ƚ natkinkii pe' jukhew ƚii Rahab in ta'ƚets, qa nite' i'nji'teje'm pe' naxju' pa'aj nite' tek'en, qe pekhe'en neqjunu'uju'ƚ qa yi'fen pekhewe' Israel ƚeiƚets yituweƚkii pa' witset.
HEB 11:32 ¿Pa'n ƚii pa'qu' henfel iye? Qa hatsƚe nite' weju'ƚij pa' neƚu qu' henfelik'i pa' Gedeón, pa' Barac, pa' Sansón, pa' Jefté, pa' David, pa' Samuel, qa pekhewep profetas.
HEB 11:33 Pakha' nite' ƚeqekuyejei pekhewe'en in ta'ƚets, qa yamitju' pe' witsetits, yaqsiijkii pa' yatsathen, tisji'jij pa' Intata pa'qu' niwjutsiqen, yit'onik'i ƚejil pe' athilets,
HEB 11:34 ham ƚunyejeyi'ijkii pa' ƚ'elej pa' fe't, nite' yif'eli' ik'uiju' pa' ƚ'asƚeye'j pa' witqatsjikinet, jukhewiwatitstaxkii qa wanaqsi'jƚejiijkii in t'unitsji'ijkii, ƚekhewel pa'aj les in t'units qa watlanji'ij, yeq'ilatjiijkii pe' ƚawatlanhefets.
HEB 11:35 Pe' efuts yaqamtaxij pe' ƚelitsik'i, qa testiiji'jij in hats iƚiiji'ij. Qa pekhewepƚe qa yaq'alji'jij ƚenqek'uwjei, qe qa' nana'li'm pa'qu' ƚiƚijiye' iye les in ƚe'wis, ma' qa nite' t'eku'miju'ƚ in tewejinhetiitaxkii.
HEB 11:36 Qa pekhewep qa tawtshenheti'yijkii wi'tlijei qa teqsilanhetiije'mkii iye, qa t'opheƚitiyijju' iye pe' foƚoƚik'il qa wenuijinifi iye pe' witq'opheƚitjii,
HEB 11:37 naq'axijju' pe' uja'x in tejelaxti'yijkii pe' utel, weniwk'itsinjem ƚaljai pe' uja'x, qi in t'emehetsetiyijetskii pe'ye' in tajaajinhetiitaxkii, naq'axijju' pe' uja'x witqatsjikinet, qa pekhel tufufji'kii uja'xƚi'i in yeqhinataji' kots'etets qa kots'eteikal ƚ'ajits. If'iljetsits, yaats'e'ej wekwek, qa uƚ'ax ƚenifenyejei iye.
HEB 11:38 Aka' ƚunyejei enewe'en qa nite' ƚeke'tax qu' na'nipji' ha'ne uƚ'ax sehe', nekƚi'ikii pa' neki'kii pa' ham i'ni'i', pa' uteket, i'nifikii pe' kumummifi utekui qa pe' kumummik'iju' pa' uteket hik ƚunyejei witiwjets.
HEB 11:39 Enewe'en in yemjeetax in nite' yeqeku'tax pa' Intata, qa nite'ƚe tisij pa' yiwjutsiqen pa'aj,
HEB 11:40 qe pa' Intata hats yaji'let pa' qi in ƚe'wis qu' net'ejui inwets, hats'inha qa' je'weeki'iƚ hatse' pekhewe'en qu' jinink'aihit qa' injunyejeye' pakha' yisu'uunija pa' Intata qu' injunyejeye'.
HEB 12:1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' jintejeƚii enewe' qu' jinetjeyumtshenƚe injupi' in t'ejuyets pa' nite' inqekuyejei enewe'en olots pa'aj hik ƚunye'j qu' jineqewuk'un, qa' jintewejin eku'n pakha' qu' jinok'elettaxkii qa' jintewejinija iye pakha' qu' nite' jutsitaxe' qu' jiniyejinju' uƚ'ax, qa' jinekuma'x qa hasu'uj qu' jineneqlineyu'uj in ju'un ji'teje'm pe' wa'nq'an,
HEB 12:2 qa' jintejeƚiiha ha' Jesús, hikha' yenju' pa' nite' inqekuyejei qa hikha' iye qu' les namitik'uiha hatse'. Hikha' in yejeƚiiha pa' witisa'x qa qi in went'unhetifi ke' Cruz, nite' yisu'un qu' newepinkii, qa hane'ej qa hats i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Intata pa' ƚots'ojila'xipji'.
HEB 12:3 Ijamti'iƚii hakha' qi in went'unhetƚi'iju'ƚ pakha' ƚ'apjahattaxi'm pekhewe' uƚ'ax yaqsiijkii, hats'inha qu' nite' eniwefi'iƚju' qa' nite' atha'la'li'iƚju' iye.
HEB 12:4 Qe hane'ej in ƚawatlani'ƚ pa' witwuƚ'ax, qa mexeƚe nite' nami'ƚ ewets qu' me'nt'unheti'ƚiju'ƚ qa ipƚu'ui qu' naq'ali'ƚ ej.
HEB 12:5 Qa hats ƚantapi'iƚik'i iye kakha' ankakƚineya'xtaxi'ƚ in ƚunyejeyek ne'ej witlits in wenit'iƚij ewets: —Ya's, iwu'mkitek'iju'ƚ pa' ƚaxtsathenkeye'j ej pa' Yatsat'ax'inij, qa hasu'uj iye utenij in naq'ayinij,
HEB 12:6 qe pa' Yatsat'ax'inij pakha' qu' nisu'un, pakha'an in yaqsi'jtaxijkii pa'qu' uƚ'axe' qa yitanithen qe qa' natsathenket, qa yeqsilankii iye pakha' qu' ƚa'si'ij.—
HEB 12:7 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa ƚ'atanithenhetii, qe pa' Dios hats ƚelitsi'ƚ ej qa ƚeqfenyejeyi'ƚ ej aka'an, ¿qe pa'n i'ni' pa'qu' wita'se' qu'nte' nitanithene' qe qa' natsathenket pa'qu' ƚatataye'?
HEB 12:8 Qa qu' nite'ƚe natanitheni'iƚ pa' Intata in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, ma' qa ikji' in nite' ƚelitsi'ƚ ej, qe pa' Intata yitanithen week pe' ƚelits.
HEB 12:9 Week inekhewel na'l ine'm i'nalhei qa jiyitanithen in jitaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe', ma' qa jitek'enets. ¿Qa inhats'ek qu' nite' jinewetƚisi'ij qa les jintek'eenetsha pakha' ƚatata pe' iniƚii, qa' ji'ƚiye'?
HEB 12:10 Qe enewe' i'nalhei ƚ'ajƚi'ij in jiyitanithen in jitaqsiijkii na'aj uƚ'ax qe qa' injunyejeye' pakha' yumti qu' ƚe'wise' qu' injunyejeye', qa pakha'ƚe Intata qa jiyitanithen in jitaqsiijkii na'aj uƚ'ax, qe qa' je'ƚe'sitse'ju', ma' qa' ƚeke'ye' qu' hik injunye'je' hatse' pa' ƚunye'j pakha'an ham uƚ'axe'.
HEB 12:11 Yijaa'ija in ham pa'qu' witaxtanithenkeye'je' qu' jini'sinheti'mkii in nam inwets, qe jitaats'e' yijat'ij. Qa jiyeƚisƚi'ij pa' wit'ikesimeya'x qa qu' jintatsathen iye in hats jit'atsji'ƚijfik'i.
HEB 12:12 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚanami'ƚ ju'kii in hats ƚ'ajaajinhetiyi'ƚ, qa' mapiliƚets iye qu' it'unheti'ƚik'i ne' okoyeyi'ƚ qa eniihini'ƚpha'm iye ne' aqhutsiyi'ƚ in hats nite' t'unitstaxik'i.
HEB 12:13 Ma'aƚik'i pa' wit'ikheyi'j ƚe'wisik'i qa yatsathen qu' net'ejuyets ne' ef'iyeyi'ƚ, hats'inha pakha' i'nk'a napa'liyuji' ef'i' qa' nite' naname' wetju'ƚ iye, qe qa nanpa'lji' yijat'ij.
HEB 12:14 Mowo'oƚii pa'qu' ƚe'wise' qu' ejunyejeyi'iƚets ene' week hats'inha qu' ikesimen ƚi'iƚkii, qa' mowo'oƚii iye qu' hasu'uj aqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, qe qu' nite' aqsi'ji'iƚijkii aka'an qa' nite' ƚeke'ye' qu' i'weni'ƚ pa' Yatsat'ax'inij.
HEB 12:15 Jeƚi'ƚiju'ƚha hasu'uj pa'qu' naqamij in yisu'un qu' namets pa' ƚeqiƚinkeye'j pa' Intata, qa hasu'uj pakha' qu' hik ƚunye'je' qu' nana'li'm pa'qu' ƚefitets'e' ek'imii, ma' qa nalit pa'qu' uƚ'axe' qa suujƚe qa hats weekijipji'.
HEB 12:16 Hasu'uj nana'l iye pakha' qu' nanawitjiƚe qa nite' qi'i'mji' pa' Intata in ƚunye'jek pa'aj pa' Esaú in t'ihinij pakha' qek natsat'axtaxij in ajit pa'aj qa yiƚeyijkitiju'ƚ pa' ƚaq.
HEB 12:17 Ƚenikfe'li'ƚets pa' Esaú in hats yisu'untax pa'aj qu' netesti'yij pakha' qek natsat'axtaxij in ajit pa'aj, qa hatsƚe nite' ƚeke', yemjeetax in yaq'aptaxij qa hatsƚe ham ƚeke'ye' qu' nenink'ayhitik'ui pakha' hats wanaqsiijkii.
HEB 12:18 Ekheweli'ƚ nite' hik ejunyejeyi'ƚ pe' aqa'jteyi'ƚik'i qu' ma'aƚets pe'qu' utek'e' nite' ƚenexke'ej qu' ji'nt'ekumtaxets, pa'qu' fet'e' qu' lepepekii, pa'qu' nooyekiiha, pa'qu' iftsaxe'kii najatax, pa'qu' net'unijik'i,
HEB 12:19 pa'qu' t'uni'ik'i ƚ'a'x pe'qu' foje', pa'qu' kimmimime' ƚ'a'x pe'qu' wi'tlijeye', hik pakha' wit'ax pa'aj in yepi'ye' pekhewe'en, qa iyinets qu' yape hasu'uj niyet.
HEB 12:20 Qe pekhewe'en nite' weju'ƚiju'ƚ kakha' wenit'ij in yit'ij: —Ƚunye'j ji'ij iye qu' inqa'met'eƚetax qu' not'otsipji' na' sehe' ne' utek qa' netje'laxti'yijkii pe'qu' utele' qa nawa'm.—
HEB 12:21 Qii'ija pa'aj in iftsaxji' pakha' ƚunye'jkii, qa pa' Moisés qa yit'ij: —Tsitsalalinhetkii pa' yijiweya'x qi in topo'yij.—
HEB 12:22 Qa ekhewelƚi'iƚ qa hats ƚaki'ƚets pe' utek Sión qa pa' ƚetset pa' nite' wa'm Dios, hikpa' witset Jerusalén wa'sji', qa hats ƚaki'ƚets iye pe' milits angelits,
HEB 12:23 hats ƚaki'ƚets iye pe' not'ax wetju'ƚ ƚe'sitsi'mkii, hikpe' pe' week hats yamii pa' Intata hik ƚunyejei na'aj ajit ne'ej witlits pe' ƚiyits we'nika'ajji' na' wa'sji', qa hats ƚaki'ƚets iye pa' Dios hikpa' juez ha'ne week, hats ƚaki'ƚets iye pe' hats ƚe'siitsija ƚeqe espiritul pe' yatsathen,
HEB 12:24 qa hats ƚaki'ƚets iye ha' Jesús, hikha' jiyamitets kakha' ink'ayik wenit'ij, qa hats ƚaki'ƚets iye pe' t'ilitfik'i pa'aj ƚ'athits, hik pekhewe' pa' ƚ'anyejei ƚe'wisik'i, qa nite' hik ƚ'anyejei pa'aj pe' ƚ'athits pa' Abel'ik'i in yisu'unƚetax qu' natqa'tjai.
HEB 12:25 Qa hik ta'ƚijupi' jeƚi'ƚiju'ƚ qu' hasu'uj oqowe'yi'ƚiju'ƚ pakha' hane'ej iyeti'ƚ ek'ui. Qe in nite' ƚeke' qu' nilattaxik'ui pa'aj pekhewe'en pakha' yiyajitaxetskii ha'ne sehe' epji', ye'ehe qa' les qu' nite' ƚeke'ye' wiikfik'i qu' ji'nilattaxik'ui qu' ji'nt'anuitaxi' pa' jiyiyajitaxetskii wa'siipha'm.
HEB 12:26 Pa' ƚ'a'x yime'lejit pa'aj pa' sehe', qa ha'neƚi'ij pakha'an qa yiwjutsiqen in yit'ij: —Ewi'ƚij iye qu' hime'lejit hatse', qa' hats nite' ewi'ƚe'ƚe ha'ne sehe', qe na' wa's iye qu' hime'lejit.—
HEB 12:27 Qa aka' yit'ij: —Ewi'ƚij iye— qa jiyikfelitets in week hatse' pekhewe' witaqsijiiju' qu' netwu'mhitii pekhewe' ƚeke' in me'le'l, qe qa uja'xe'ƚe qu' amaneyi'i' pekhewe' nite' ƚeke' qu' me'le'le'.
HEB 12:28 Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel in jintesti'yij hatse' pakha' nite' ƚeke' qu' me'le'le'. Qa' jintit'ijets pa' Intata in qi in ƚe'wisij, qa' ji'niyinii qa in ƚunye'jek pakha' witjunye'j yi'sinhetij pa' Intata. Qa' jinewetƚiisijha qu' jintewqinhetji'ha qa qu' jine'nijiweyiju'ƚha iye,
HEB 12:29 qe pa' Intata hik ƚunye'j na'aj fe't in week naq'axij.
HEB 13:1 Hasu'uj ili'iƚij qu' mewet-su'uni'ƚ qe hats e'witjefeyek'iƚ.
HEB 13:2 Hasu'uj antapi'iƚii in ƚeneqjunu'uƚij qa ƚetisi'ƚij na'aj ƚewhi'we't ne'ej ƚi'weniƚik'ui, qe aka'an in ta'ƚets qa na'l pe' uja'x i'wjiijup pe' angelits qa nite'ƚe nikfe'lets.
HEB 13:3 Hasu'uj antapi'iƚii iye pekhewe' ejefetsi'ƚipji' wit'opheƚii, qu' hik ƚunye'je' qu' onopheƚifetsi'iƚ, qa pekhewe' iye yaats'e'ej uƚ'ax ƚenifenyejei, qe hats ewi'ƚ pa' ese'ni'ƚ.
HEB 13:4 E'weeki'iƚ qu' qitsi'iƚ e'mji'ha in ƚ'ewheye'yi'ƚ, jeƚi'ƚets, hasu'uj netjilii in ƚ'ewheye'yi'ƚju', qe pa' Intata yitanithen pekhewe' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits qa pe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax.
HEB 13:5 Jeƚi'ƚik'ui pa'qu' ejunyejeyi'iƚ hasu'uj qu' isu'uni'ƚ wiikfik'i kekhewe' ƚ'astai, i'wejuƚeni'ƚij pakha' ƚuk'e' pekhewe' hats na'li'ƚ e'm, hats ƚek yit'ij pa' Intata: —Nite' k'ewejinƚe, nite' tsitapi ei.—
HEB 13:6 Qa hik ta'ƚijupi', jiwetjumti'ik'ikiiha qa' jintit'ij: —Pa' Yatsat'ax'inij hikpa' tsi'fen, tees qu' nets'ijiwei. ¿Ƚekpa' qu' ƚeqfenyejetaxyij ene' jukhew qa efuts iye qu' nite' ƚexke'yi'ij pa' Yatsat'ax'inij?—
HEB 13:7 Ijamti'iƚii pekhewe' nifeli'ƚ e'm ke' Intata ƚe'lijei, jeƚi'ƚii pa' yamitji' in ƚe'wis pa' ƚunyejei, qa' ojonketiƚik'i pa' ƚunyejei in nite' yeqeku'.
HEB 13:8 Ha' Jesucristo nite' yili'ij pakha' hatsƚe ƚunye'j neƚu, qa hane'ej, qa pakhaayi'ij iye.
HEB 13:9 Hasu'uj metwejiniƚij qu' ek'eni'ƚik'i pekhewe' qu' witq'ijatshenkeyejeye' nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe'en qa pe' pakhaa'ija ƚunyejei. Qe les in ƚe'wisju' qu' nata'ƚets pa' ƚeqsu'unka'x pa' Intata qu' jet'unitse', qa nite' pa'qu' jinteƚuj. Hik aka' ham weju'ƚi'ij pekhewe' yaqsiijkii aka'an.
HEB 13:10 Qa inekhewelƚe qa na'l hakha' hats wa'm infi qa yiwu'm pe' uƚ'ets, qa pekhewe'en qa nite' weju'ƚij qu' nittaxijets qu' nijayan qe nite' yili'ij in yilanji'ijtax pe' inqa'metets qu' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets.
HEB 13:11 Qe na'aj qiji' pa'i in yeka'xifi ne'ej ƚ'athits ne'ej inqa'metetsik'i pa' te'weiteje'm ƚatawe'j pe' witlijtsitjii qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qa ne'ej ƚ'esenits qa tewu'mhitiyik'uifik'i na'aj witset, ma' qa tene'ƚju'.
HEB 13:12 Qa hik ƚunye'j ha' Jesús in yiwu'm pe' witwuƚ'ets qe ta'ƚets pe' ƚ'athits, qa wetka'xik'uifik'i pa' witset qa qi in yaats'e'ej.
HEB 13:13 Qa hik ta'ƚijupi' yape ju'uketsfik'i pakha' i'nfik'i, ma' qa' jinakijets qa' jinakifikii pa' witwepina'xtax in ƚenifenye'j.
HEB 13:14 Qe ham ha'ne'e' pa'qu' initset'e' qu' nite' niliyi'ij, qe jiwo'oikii yijat'ij pakha' mexe hamik'ui.
HEB 13:15 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj jiteli'ij qu' jinteƚisij pa' Intata qu' nata'ƚets ha' Jesucristo qa pa' jiteƚisij pakha'an in jitewqinhet, ye'ehe, ha'ne ineji' in hats tetfelij ka' ƚii hakha'an qa hik aka' ƚunye'j.
HEB 13:16 Hasu'uj antapi'iƚii pa' ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii qa qu' i'feni'ƚ iye pekhewep, qe hik ekewe' ju'ukifikii yisu'un pa' Intata.
HEB 13:17 Ek'eni'ƚets pekhewe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata qa' aqsiiƚijkii iye pa'qu' nit'iƚij ewets, qe ƚekhewel nejeƚij epji'. Qa nikfe'lets in ikets hatse' pa' Intata qa' nenfeli'm pa'qu' ejunyejeyi'iƚij. Mowo'oƚii qu' i'sinheti'ƚi'mkii in nithayiki'iƚ qa hasu'uj qu' iwuƚ'enheti'ƚi'mkii, qe qu' iwuƚ'enheti'ƚi'mkii qa nite' ƚeke' qu' ne'feni'ƚ.
HEB 13:18 Iyini'ƚyipji'kii, qe yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets in ham pa'qu' uƚ'axe' qu' haqsiiƚijkii. Qa ewi'ƚƚe in hisu'uni'ƚ qu' ham net'ejuyi'iju'ƚ week pa'qu' haqsiiƚijkii.
HEB 13:19 Les in k'iyini'ƚij ewets pe' iyinheyejeyi'ƚ hats'inha pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij qa' nite' optoxe' qu' hetpili'ƚ ei iye.
HEB 13:20 Pa' Dios pa' wit'ikesimeya'x, qa hikpa' iye niihinik'uipha'm pe' naxju' ha' Jesús Yatsat'ax'inij, hikha' qiji' kots'etets ƚenilayets qe ta'ƚets pe' ƚ'athits hik pekhewe' yit'unhet kakha' ink'ayik wenit'ij hik kakha' nite' ƚeke' qu' nili'ij.
HEB 13:21 Pa' Dios qu' hik pakha'ye' qu' neƚisi'ƚij week pa' ƚe'wis hats'inha qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un, qa qu' net'ithayii'initji' iye inekhewel qa' jintaqsiijkii pa' yisu'un qu' nata'ƚets ha' Jesucristo, hikha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Amén.
HEB 13:22 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets qu' me'nikulayiti'ƚets ekewe' uja'x qu' k'akakƚini'ƚ in he'nq'ika'aƚij ei.
HEB 13:23 Hisu'un qu' enikfe'li'ƚets hakha' inejefe Timoteo in hats t'atsji'ƚfik'i iye in t'opheƚitiitax, qa qu' aje'eƚ nanamyii qa' hikha' qu' yijts'eye'kii hatse' qu' natsamtaxi'ƚ ei qa' k'eweni'ƚ.
HEB 13:24 Hewetfelii pe' week pekhewe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata, qa week pe' inejefetsipji'. Enewe' inejefetsipji' pa' Intata Italia ƚeiƚets wetfeli'ƚ ei.
HEB 13:25 Pa' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij qu' hikpa' na'ni'ƚ ejupha.
JAM 1:1 Yakha' Santiago, ƚeqejkunenek pa' Intata qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo. Hika' ha'ne witfaakanek t'ejuyets pe' doceju' (12) ta'ƚets pe' ƚelitsik'i pa' Israel pe' hane'ej mexe yak'eskii. Week hewetfelii.
JAM 1:2 Yejefets, les ƚe'wis qu' qi qu' e'ƚe'sitse'ƚi'iƚi'mkii qu' nanami'ƚ ewets pe' witaqjaajinkeyejei.
JAM 1:3 Ƚenikfe'li'ƚetsha pa' nite' inqekuyejeyij qu' natjaajinhetii qe qa' leesjeek qu' net'un.
JAM 1:4 Qa pa' nite' inqekuye'j in t'un qa' ta'ƚetsek in les ƚe'wis pa'qu' injunye'je' ma' qa ham pa'qu' hami'ik'ui in jiwatji'let.
JAM 1:5 Qa qu' nana'l pa'qu' ham ƚikfeliya'xe'ets pa'qu' ƚunye'je', qa' iyini'ƚijets pa' Intata. Ma' qa' netisij ƚikfeliya'xe'ets, qe pa' Intata nite' t'oqowe'yiju'ƚ qu' netniyinheyijets. Ma' qa' netisij.
JAM 1:6 Qa lesƚe ƚe'wis qu' weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' iyini'ƚijets pa' Intata qa hasu'uj qu' eqeku'uƚik'i, qe pa'qu' neqeku'uk'i pakha'an hik ƚunye'j ne'ej ƚeqe t'uyuyuyits na' qi iweli' in pekhel yepiletji'kii na'aj t'unik'i.
JAM 1:7 Pa'qu' hik ƚunye'je' aka'an qu' niyin hasu'uj numti qu' nana'l pa'qu' netisij pa' Yatsat'ax'inij,
JAM 1:8 qe pakha'an nite' yeqet'axkii pa'qu' nijamti'ets qa nite' yeqet'axkii iye pa'qu' naqsiijkii.
JAM 1:9 Pa'qu' ewi'ƚe' if'iljetsax inejefe'epji' pa' Intata les ƚe'wis qu' ƚe'wisi'imkii qe pa' Intata yiwqinhetji' pakha'an.
JAM 1:10 Qa pa'qu' ewi'ƚe' inejefe'epji' pa' Intata in yiwq'axin wekwek qa lesƚe ƚe'wis qu' ni'sinheti'mkii in yijayan pa' Intata qa hasu'uj in yiwq'axintax wekwek, qe pa'qu' niwq'axintax wekwek hik qu' ƚunye'je' hatse' ne'ej ƚop'om in ta'ƚi' na'aj ƚ'ejinqa'wet qa sujƚe qa hats wa'mji' iye,
JAM 1:11 qe in nekpha'm ne' junu' ma' qa elejei qa yisƚax na'aj jup'elket qa namju'kii ne'ej ƚop'omik'i qa pa' ƚe'sinyejeitax qa hats ham. Qa hik qu' ƚunye'je' na'aj yiwq'axin wekwek in week neƚuts ewi'ƚƚe in yijamti'ets in yithayiki qu' lees net'ijayijfik'i in yiwq'axin wekwek qa qu' nawa'm ma' qa hats hamijup.
JAM 1:12 Ƚe'wisi'mkii pa'qu' jukhewe' in nite' yeqenijanij pe' witaqjaajinkeyejei qe qu' nat'atsji'ƚik'uifik'i pe' witaqjaajinkeyejei qa' netesti'yij hatse' pa'qu' ƚapjisa'ye' pakha'an witiƚa'x hikpa' hayiits yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata qu' netisij hatse' pekhewe' yijaa'ija in yisu'un.
JAM 1:13 Pa'qu' noksi'wen qu' natjaajinhetii qa hasu'uj qu' nit'ij: —Tsijaajin pa' Intata,— qe pa' Intata nite' ƚeke' qu' natjaajinhetiitaxij pa' uƚ'ax, qa' ƚakha' iye nite' yaqsiijkii qu' nijaajinij pe'ye' pa' uƚ'ax.
JAM 1:14 Qa pakha'ƚe qu' natjaajinhetii qe ta'ƚets in yisu'un qu' naqsiijkii pakha' ƚakha'ƚe in yisu'un uƚ'ax.
JAM 1:15 Qe in wetwejinij pakha' ƚakha'ƚe in yisu'un qa hikpa' yaqsijinenijkii uƚ'ax ma' qa hastaax qa yaqsiijijkiiha pa' uƚ'ax. Qa in hats yaqsiijijkiiha pa' uƚ'ax, ma' qa hats na'l pa' witwamhi'.
JAM 1:16 Yejefets, yakha' k'esu'uni'ƚ. Hasu'uj metwejiniƚij qu' nawitji'iƚ aka'an.
JAM 1:17 Week na'aj jitesti'yij qa na'aj jitoksi'wen iye in ƚe'wis ta'ƚiipha'm pa' i'ni' pa' Intata, hikpa' yaqsiijkii iye pa'aj week ene' jite'wen i'nji' ha'ne wa's. Pa' Intata nite' yi'nk'aihit pa'qu' hats nisu'un. Nite' hik ƚunye'j na'aj witq'eneƚeya'x in ink'ayik'ik'uikii na'aj i'ni'.
JAM 1:18 Ƚakha'ƚe in yisu'unƚe pa'aj qu' naqsiijkii qu' ewi'ƚi'ij iye qu' jinenekfik'ikii qu' nata'ƚets ekewe' yijaalija wi'tlijei, hats'inha qa' inekhewele' pe' les qitsji' pe' week ƚaqsijiiju'.
JAM 1:19 Maxtayitiƚik'i aka' qu' hit'iƚij ewets yejefets, week ewiƚei ekheweli'ƚ enexpiikeyu'uƚijha qa' jeƚi'ƚijupkiiha iye pa'qu' niyet qa hasu'uj pa'qu' nitaqsunijup pa'qu' nenqitijineyu'uj in mente' nikfe'letsha qa hasu'uj iye pa'qu' aje'eƚ na'nayu'kii,
JAM 1:20 qe na'aj nayu'kii nite' yaqsiijkii pa' yatsathen pa' hik ƚunye'j pa' yisu'un pa' Intata.
JAM 1:21 Qa hik ta'ƚijupi' iwu'mi'ƚfik'iha week pa' uƚ'ax, hats'inha qa' ƚe'wiise'ƚe qu' ku'mi'ƚiju'ƚ qa' aqsiiƚijkii iye ke' Intata ƚe'lijei, qe ke' Intata ƚe'lijei neƚisi'ƚij pe'qu' et'unhaxitsi'iƚ ma' qa' hats ƚeke'ye' qu' i'ƚiyi'iƚ.
JAM 1:22 Aqsiiƚijkii pa' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei qa hasu'uj qu' isu'unƚi'iƚ qu' epi'ye'eƚik'i, qe qu' ewi'ƚe'ƚe qu' isu'unƚi'iƚ qu' epi'ye'eƚik'i, ma' qa hats ƚanawitjiƚi'iƚ.
JAM 1:23 Pa'qu' ewi'ƚe' in yepi'ye' ek'i ke' Intata ƚe'lijei qa nite'ƚe yaqsiijkii, pakha'an hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚe' in yejeƚiiju' ne'ej witeqjeƚinetjii,
JAM 1:24 qe in yejeƚiiju' ne'ej witeqjeƚinetjii ma' qa in ik qa hats nitapi'ik'i iye pa' ƚunye'j.
JAM 1:25 Qa pa'qu' nejeƚju' qa yejeeƚijupkiiha ekewe' qu' jintaqsiijkii wi'tlijei ƚe'sits hik ekewe' ji'yatsjiƚinik'uifik'i pa' uƚ'ax, pakha'an qa nite' yili'ij in yaqsiijkii pa'qu' nit'ij eke' wi'tlijei. Ma' qa nite' hik ƚunye'j pa' yepi'ye'taxik'i qa nite'ƚe yaqsiijkii. Pakha'an qa yaqsiijkii yijat'ij, qi in ƚe'wisi'mkii qe yaqsiijkii pa'qu' nepiye'ek'i eke' wi'tlijei.
JAM 1:26 Pa'qu' nit'ijets in yijayan pa' Intata qa nite'ƚe ƚeke' qu' nitke'lenhetju' pa'qu' ƚelepepe', pakha'an wanawitjiƚe. Ma' qa in yittaxijets in yijayan pa' Intata, qa ham weju'ƚi'ij.
JAM 1:27 Pa'qu' nijayaanija pa' Intata, aka'an ƚunye'j: t'ifti'ts'ets pekhewe' ham ƚ'alheye' qa ham iye pe'qu' ƚejefetse', qa t'ifti'ts'ets iye pekhewe' wikiihalei ham pe'qu' ƚejefetse'. Qa qi iye in yejeƚiju'ƚ pa' uƚ'ax ha'ne sehe' epji'.
JAM 2:1 Yejefets, ekheweli'ƚ in na'li'ƚ e'm pa'nte' eqekuyejeyi'ƚij ha' ƚe'wis Yatsat'ax'inij Jesucristo qa hasu'uj qu' lees qitsi'iƚ e'mji' pa'qu' niwq'axin wekwek. Week eqjunyejeyi'iƚij, pe' if'iljetsits qa pe' yiwq'axin wekwek.
JAM 2:2 Jitejeyumtshen qeku'nijupi' ek in ƚonot'axjiiƚij wetju'ƚ in ƚijayani'ƚ pa' Intata, ma' qa namii pa' ewi'ƚ jukhew yiyaqsiji' pe' oro qa yeqhinataji' iye pe' ƚe'sits, qa namii iye pa' ewi'ƚ jukhew if'iljetsax qa tejilii pe' ƚeqhinatai.
JAM 2:3 In qi in ƚeneqjunu'uƚiju'ƚ pa' yeqhinataji' pe' ƚe'sits ma' qa ƚit'iƚijets: —Ha'ne ni'iju' ha'ne lees in ƚe'wisju'.— Qa pakha'ƚe if'iljetsax qa ƚit'iƚijets: —Hik nakha'ƚe ni'i' ats'ap'aye'ƚe,— i'nƚi'i qu' it'iƚijets: —Niƚi'iju' sehe' ne' yif'iyeyiiju'.—
JAM 2:4 ¿Me nite' hik aka' ejunyejeyi'ƚ qu' hik ejunyejeyi'iƚ na'aj juez in uƚ'ax pa'qu' naqsiijkii?
JAM 2:5 Yejefets, ek'eni'ƚik'iha aka' hane'ej qu' hit'ij. ¿Me nite' t'eku'miiji' pa' Intata pekhewe' if'iljetsits ha'ne sehe' epji' qu' lees nijayaanija qa' netisij hatse' pa'qu' ƚetset'e pa' tenek'enhe'yi' pa' Intata, hikpa' hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pekhewe' qu' nisu'un qu' nijayaanija?
JAM 2:6 Qa ekheweli'ƚ qa ƚutentaxi'ƚ qa ƚ'anuitaxiƚi' iye pa' if'iljetsax. ¿Me nite' hikpe' pe' yiwq'axin wekwek nawitji'iƚiji' in ƚ'ithayiitaxiƚi'm qe nite' newqinheti'ƚji'? ¿Me nite' hikpe' iye neka'xjiiƚii ne'ej tenek'enheiji' na'aj witset?
JAM 2:7 ¿Me nite' hikpe' iye uƚ'etsik'ikii ƚe'lijeyij kakha' ƚe'wis ƚii ha' ekheweli'ƚ yatsat'etsi'ƚ ej?
JAM 2:8 E'ƚe'sitsi'ƚijju' qu' yijaayi'ija qu' aqsiiƚijkii kakha' wenit'ij (ley) week t'anipji' in yit'ij: —Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—
JAM 2:9 Qa qu'ƚe lees qitsi'iƚ e'mji' pa'qu' niwq'axin wekwek i'nƚi'i pakhape', ma' qa hats ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax qa kakha' wenittaxij (ley) ma' qa hats netpiliƚ'epji' qu' nit'iƚij ewets in nite' ƚaqsiiƚijkii.
JAM 2:10 Qe pa'qu' naqsiijijkiiha week pe' hats wenit'ij (leyes) qa in yijanik'i pa'qu' ewi'ƚe' pekhewe' hats wenittaxij, ma' qa hats hik ƚunye'j qu' week nijanik'i.
JAM 2:11 Qa in yit'ij iye: —Hasu'uj mowo'oi efu qu' hats ewhe'yei, qa hik ƚunye'j iye ne'ej efu.— Qa yit'ij iye: —Hasu'uj eqek'ui.— In nite' ƚaqsi'jtaxijkii qu' mowo'oi efutse' in hats ƚ'ewhe'yei qa ƚeqek'uiƚe ma' qa hats week ƚ'otsipjikii pe' yittaxij pa' ley.
JAM 2:12 Qa hik ta'ƚijupi' ewi'ƚƚe qu' it'ij qu' iyet pe' ƚe'sitsik'i qa' aqsiijkii iye pa'qu' ƚe'wise', qe jinikfe'lets in jitepi'ye' hatse' pa' juez qu' jinejeyumthseniji' pa' ƚ'ewis eke' ƚe'sits wi'tlijei hik ekewe' ji'yatsjiƚinik'uifik'i pa' uƚ'ax,
JAM 2:13 qe qu' namtaxets qu' newetjeyumtshentax, ham witq'iltaxi'ij hatse' pekhewe' hane'ej ham ƚeq'ilta'xe'tax. Qa pekhewe'ƚe na'li'm pa' ƚeq'iltiyejeyij pekhewep qa' nanaxij hatse' qu' newetjeyumtshentaxek.
JAM 2:14 Yejefets, ¿ƚekpa' weju'ƚij pa'qu' ewi'ƚe' qu' nit'ij ƚetets in na'li'm pa'nte' ƚeqekuye'jij qa nite'ƚe wenink'aihit pa'qu' ƚunye'je'? ¿Me ƚeke' qu' iƚa'xe' qu' ƚunye'je' aka'an in nite' yeqeku'tax?
JAM 2:15 Jitejeyumtshenijupi' pa'qu' ewi'ƚe' inejefe'epji' i'nƚi'i pe'qu' inejefekiyi'ipji' pa' Intata in nite' yiwq'axin pe'qu' ƚeqhinataye' qa ham iye pa'qu' ƚaqe'.
JAM 2:16 Ma' qa ewi'ƚ ekheweli'ƚ pa'qu' nit'ijets: —Ƚe'wis qu' ma'aƚkii, matjanitheni'ƚ neeƚe'en k'uy,— qa' nit'ijets iye: —Eki'ƚju' me'niƚinketi'ƚij qu' eki'ƚju'.— Pakha'an qa nite'ƚe tisij ekewe'en. Qa ¿ƚekpa' weju'ƚij aka' yittaxijets?
JAM 2:17 Qa hik ƚunye'j in na'ltax ine'm pa'nte' inqekuyejeyij qa nite'ƚe jiwenink'aihit pa'qu' injunye'je', ma' qa pa' nite' inqekuye'jtaxij qa ham weju'ƚi'ij hik ƚunye'j qu' nawa'm.
JAM 2:18 Na'l pa'qu' ewi'ƚe' qu' nit'ij: —Akha' na'l e'm pa'nte' witqekuye'j qa yakha'ƚe qa hink'aihitek ka' yijunye'j. Ets'ethinij pa' ƚunye'j pa'nte' eqekuye'j in nite' ƚenink'aihit qa yakha' qa' k'ethinijek ka'nte' yeqekuye'jij in hikka' ta'ƚets in ink'ayik ka' yijunye'j.—
JAM 2:19 Akha' in ƚenikfe'lets in ewi'ƚƚe pa' Dios, aka'an hats ƚe'wisijupi'. Qa hikƚe ƚunyejei iye pe' inwo'metets in nikfe'lets iye in ewi'ƚƚe, ma' qa tsalal wetju'ƚ qe nijiwe'yi'm.
JAM 2:20 Jukhew ham nikfe'le'ets. ¿Me ƚisu'un qu' k'ijatshenij in ham weju'ƚi'ij pa'nte' inqekuye'j qu'nte' jinenink'aihite' pa'qu' injunye'je'?
JAM 2:21 Maxtayitik'i pa' inaqwa'ma'xik'i Abraham'ik'i. Pa' Dios yit'ijets pa'aj in yatsathen pa' Abraham'ik'i qe tek'enik'i pa' yit'ijets ma' qa yilantax pa'aj pa' ƚa's Isaac qa yentaxipji' pa' t'ejuyets na'aj witqisit'ij pa' Dios (altar).
JAM 2:22 Hane'ej hats ƚenikfe'lets pa' Abraham in na'li'm pa'nte' ƚeqekuye'jij pa' Dios qe yaqsiijkii pa' yit'ijets pa'aj, qa in yaqsiijkii pa' yit'ijets ma' qa pa'nte' ƚeqekuye'jij pa' Dios qa lees in t'uunija.
JAM 2:23 In yaqsiijkii aka'an ma' qa hats yasiinik'iha ke' we'nika'ajji' in yit'ij: —Pa' Abraham'ik'i qi in nite' yeqeku' pa' Intata qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yit'ijets pa' Abraham'ik'i in yatsathen.— Ma' qa hik ta'ƚijupi' in wenit'ijets pa'aj pa' Abraham'ik'i in ƚejuwaika' pa' Dios.
JAM 2:24 Ma' hayits hats ƚenikfe'li'ƚets pa' Dios in yit'ijets in yatsathen pa'qu' jukhewe', nite' ewi'ƚƚe in nite' yeqeku' qa in tek'enets iye qe in wenink'aihit iye pa'qu' ƚunye'je'.
JAM 2:25 Qa hik ƚunye'j iye pe' efu ƚii Rahab pekhe'en natkinkii pe' jukhew. Qa pa' Dios qa yit'ijets in yatsathen qe le'siju'ƚ pa'aj pe' wit'ukinhei, qa yat'inkii qa tujtseika' pa' yilithinji'kii pa'aj.
JAM 2:26 Qa hik ƚunye'j iye ha'ne i'nese'n in ikik'ui pa' ƚiƚa'x ma' qa jiwa'm. Qa hik ƚunye'j pa'nte' inqekuye'jij wa'm in nite' jiwenink'aihit pa'qu' injunye'je'.
JAM 3:1 Yejefets, hasu'uj olotse' pe'qu' nisu'un qu' ninq'ijatshenij ke' Intata ƚe'lijei, qe hats ƚenikfe'li'ƚets qu' nite' ƚe'wise' pa'qu' jininq'ijatshenij qu' ja'maestroye' qa' les qi pa'qu' jintatanithenheti'yij qa' nite' ƚunyejeyi'iju'ƚ pekhewepe' in nite' qi qu' nattanithenhetii.
JAM 3:2 Qe week inekhewel na'l pa'qu' jintijanik'i qa jiyaf'ali'ij iye pa'qu' jintit'ij. Qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' qu'nte' naf'aliyi'ij pa'qu' nit'ij, pakha'an ewi'ƚ jukhew yatsathen qa nikfe'lets pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nenyejinik'uikii week pa' ƚ'ese'n.
JAM 3:3 Na'aj tiptip in we'nenji' ƚenjini'j ma' qa hik na'aj ta'ƚets in tek'en inwets qa ikji'ijji' ek na'aj ji'nikheyu'ujji'.
JAM 3:4 Jeƚi'ƚju' iye ne'ej tokoyeyits qitstax qa in yiwu'm na'aj qi t'unik'i qa na'aj jukhew yithayiki na'aj ƚammi's ƚokoi qa yitetwek'elhitji' na'aj nikheyuji'.
JAM 3:5 Qa hik ƚunye'j na'aj witlepep ƚammistax qa ta'ƚƚe'ets in jiweniwqinhetij pe' qits wekwek. Jeƚ qeku'ni'ƚek na'aj qi ƚene'ek'i qu' nanq'axij fe't in ƚammistax pa'qu' fet'e' qu' nata'ƚets in naq'axij fe't.
JAM 3:6 Ha'ne inlepep hik ƚunye'j na'aj fe't, qe ha'ne witlepep topo'oj pa' qi uƚ'ax. Ha'ne inlepep ewi'ƚ ƚewekwek ha'ne i'nese'n ta'ƚets in week yiwuƚ'enhet ha'ne i'nese'n. Ha'ne inlepep hik ha'ne fe't tujje'm qe ta'ƚets pa' fe't inwo'metets ƚenwu'mhi'wet hatse'.
JAM 3:7 Na'aj jukhew ƚeke' qu' nitayehenket qa teik'unei ene' week inqa'metets, junatai, q'oiq'oyits, ƚejits qa week iye pekhewe' i'nji' pa' qi iweli'. Ma' qa yitayehen qa teik'unei,
JAM 3:8 qa ha'neƚe inlepep qa ham ƚeke'ye' pa'qu' nijeik'unentax. Qi pa' i'nji' uƚ'ax. Ham ƚeke'ye' qu' naq'ayinij. Topo'oj pa' ƚa'ti' yaq'al inij.
JAM 3:9 Hik ha'ne iye inlepep jite'lijtsi'yijii iye pa' Intata Dios, qa hik ha'ne iye jitit'ijets uƚ'ets i'nlijeyets ene' jukhew, hik enewe' ƚaqsijiiju' pa'aj pa' Dios qa wotjonketƚetik'i.
JAM 3:10 Hik ha'ne iye ineji' jite'lijtsi'yijii iye, qa hik ha'ne iye ta'ƚetskii iye pe' uƚ'etsik'i i'nlijei. Yejefets, hasu'uj qu' injunyejeye' aka'an.
JAM 3:11 ¿Me ƚeke' pa'qu' ne'niwekƚe iweli' in yimaxji' qu' nenetsji'ƚiƚ pa' nite' yima'xji'? Nite' ƚeke' aka'an.
JAM 3:12 Yejefets, ¿me ƚeke' ne'ej ƚe' aceite'ej ta'ƚets ne'ej najkak ƚii olivo qu' nata'ƚets pe'qu' igokuk'e? ¿Me ƚeke' iye pe'qu' igokuk'e pe'qu' ƚeye' qu' nata'ƚets pe'qu' uwakuk'e'? Qa hik ƚunye'j iye ne'ej niwekƚeji' iweli' ek'emeiji' in nite' ƚeke' qu' nata'ƚets pa'qu' nimaxji'ijji' iweli'.
JAM 3:13 ¿Ƚekpa' nikfe'lkii ekheweli'ƚ? Qa' ninq'ethinijha pa' ƚunye'j in ƚe'wis pa' yaqsiijkii ta'ƚets in nite' weniwqinhet qa ta'ƚets iye in nikfe'lkii.
JAM 3:14 Qa ekheweli'ƚ qu' nana'li'm pe' atawjetsi'ƚ pa' ek'imii witqemtsheneya'xijkii eke' wekwek qa in ejuihifetsi'ƚij pekhewepe', qa' ili'iƚij in ƚumti'iƚ qu' e'qitsi'iƚji' qe in ƚaqsiiƚijkii aka'an qa hik ƚunye'j qu' i'wejtitsinentaxi'ƚ pa' yijaa'ija in yit'ij eke' Intata ƚe'lijei.
JAM 3:15 Kakha' witikfeliya'xkii in weniwqinhet nite' ta'ƚiipha'm na' wa's. Ta'ƚƚe'ets ha'ne sehe' epji'. Ta'ƚets ene' jukhew, qa ta'ƚets iye pe' inwo'metets.
JAM 3:16 Qe pa'qu' nana'li' pa' witqemtsheneya'xijkii pa'qu' ƚunye'je'ƚe qa in t'ejui wetju'ƚkii iye, pakha'an qa nite' yeqet'etskii, ma' qa pa'qu' ƚunye'je'ƚe pa' uƚ'ax qu' nana'l.
JAM 3:17 Qa kakha'ƚe witikfeliya'xkii ta'ƚiipha'm na' wa's kakha'an ham pa'qu' uƚ'axe', ikesimenƚekii, af'ayai in iyet, nite' itaqsunijup pe'ye', topo'oj pa' ƚeq'ilta'x, qa qi iye in topo'oj pa' ƚe'wis in yaqsiijkii, nite' yeqetheniiji' pe'ye' qu' naqsiimijkii pa' ƚe'wis qe week ƚeqjunyejeyij, nite' wetsjuk ƚejusits.
JAM 3:18 Pekhewe' yisu'un pa' ham peeyi'ijkii qa yenju' pe' ƚoqo ƚo' ta'ƚets pa' ham peeyi'ijkii, ma' qa na'l pe' ƚeqei yatsathen.
JAM 4:1 ¿Ƚekpa' ta'ƚets qa ƚawatlanjiiƚju' qa in ƚ'ek'eƚeijiiƚju' iye? ¿Me nite' ta'ƚets pe' ekhewelƚi'iƚ in ƚisu'uni'ƚ pa' uƚ'ax qa pa' ƚe'wis in hikpe' watlani'ƚ etji'?
JAM 4:2 Ekheweli'ƚ na'l na'aj ƚisu'untaxi'ƚ qa hamƚi'iƚ e'm, ma' qa ƚ'eqek'uyi'ƚ. Ekheweli'ƚ in qi in ƚisu'unƚetaxi'ƚ eke' wekwek qa ƚ'eqemtshentaxiƚijkii qa hamitsƚi'iƚ e'm. Qa in nite' ƚeke' qu' nana'liƚ'em pe'ye' ma' qa ƚ'ek'eƚeyi'ƚijju' pekhewe' na'li'm qa hatstax qa ƚawatlaani'ƚju'ha. Nite' na'lƚi'iƚ e'm pa'qu' isu'untaxi'ƚ qe nite' ƚ'iyiniƚijets pa' Intata.
JAM 4:3 Qa in ƚ'iyintaxi'ƚijets pe'ye' pa' Intata qa nite' le'si'ƚij eju'ƚ qe nite' ƚe'wis pa'qu' ijamtitaxi'ƚijets qu' anatkini'ƚiji' pa' ƚ'iyintaxi'ƚets.
JAM 4:4 ¡Peijaat'ij! Ene' jukhew qa efuts yijayantax pa' Intata qa nite'ƚe yili'ij pa' uƚ'ax, ¿me nite' ƚenikfe'li'ƚets pakha' qu' ƚejuwaika'yi'ij pe' wekwek ha'ne sehe' epji' pakha'an t'ejuyiju'ƚ pa' Intata? Pakha' qu' nisu'un qu' ƚejuwaika'yi'ij pe' wekwek ha'ne sehe' epji', pakha'an qa' ƚ'ejuihifeyi'ij pa' Intata.
JAM 4:5 Ye' me ƚumti'iƚ qu' ham ne'weju'ƚi'ij kakha' yit'ij ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei in yit'ij: —Pakha' Espíritu Santo ji'yen ji'teje'm pa' Dios pakha'an qi in teqemtshen inijkii qe qi in yisu'un.—
JAM 4:6 Pa' Intata nite' yisu'un qu' injuwaikali'ij pe' wekwek uƚ'ets ha'ne sehe' epji' qa hik ta'ƚijupi' in les jiyi'fen. Qa hik ta'ƚijupi' iye in yit'ij ke' Intata ƚe'lijei: —Pa' Intata t'ejuyiju'ƚ pekhewe' weniwqinhettax qa pekhewe' nite' weniwqinhet qa yi'fen.—
JAM 4:7 Qa hik ta'ƚijupi' ek'eni'ƚets pa' Intata, me'nt'unheti'ƚiju'ƚ pa' inwo'met qa pa' inwo'met qa' nilati'ƚ ek'ui.
JAM 4:8 Eneki'ƚets pa' Intata qa pa' Intata qa' metitsejii'ƚ e'mek. Uƚ'ets jukhew qa efuts yisu'un pe' wetsjuk pa' Intata qa ha'ne sehe'. Ili'iƚij pa' uƚ'ax in ƚaqsiiƚijkii ma' qa hik ƚunye'je' qu' hats mawa'nqa'aƚju' qa qu' hats impulijini'ƚ iye pe' atawjetsi'ƚ.
JAM 4:9 Uƚ'ets jukhew qa efuts, les ƚe'wis qu' ika'metetsi'ƚkii in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, mapi'ƚju' qa' ijamti'iƚik'i. Ayaxkiti'ƚi' in ƚ'ijuye'eƚju' pa'aj qu' mapi'ƚju', qa in e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii pa'aj qa' naya'xi' ek qu' ika'metetsi'ƚkii.
JAM 4:10 Hasu'uj qu' meniwqinheti'ƚ in ƚijayani'ƚ pa' Yatsat'ax'inij qa pa' Yatsat'ax'inij qa' ƚakha'ye' qu' newqinheti'ƚ.
JAM 4:11 Yejefets, hasu'uj it'iƚijets qu' uƚ'axe' pakhape' pekhewe' hats yijayan pa' Intata. Pa'qu' ewi'ƚe' qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' pakhape' pekhewe' hats yijayan pa' Intata qa i'nƚi'i qu' nejeƚik'ui pe' yaqsiijkii, ma' qa hats hik ƚunye'j qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' kakha' hats wenit'ij (ley) qa hik ƚunye'j iye qu' nejeƚik'ui kakha' wenit'ij (ley). Ma' qa hats nite' hik ƚunye'j qu' netk'enets pa' ley hats hik ƚunye'j qu' jueze'.
JAM 4:12 Ewi'ƚƚe pa' yaqsiijkii pa' ley qa hikpa' pa' juez, pakha'an ewi'ƚƚe in ƚeke' qu' ninqiƚin hatse' qa ewi'ƚƚe iye in ƚeke' qu' nineqwuƚ'enhetju' hatse'. Qa akha', ¿pa'n ejunye'jek in ƚejeƚik'ui pe' yaqsiijkii pa' ejefe'epji' pa' Intata?
JAM 4:13 Ma' hayits, qa hane'ej qa' ek'eni'ƚ pekhewe' qu' nit'ij: —Hane'ej i'nƚi'i uje' qu' jinamii ha' witset i'nƚi'i pa'qu' witset'e qa' ewi'ƚ ininqap qu' jina'ni'kii qa' jinowo'oikii pa'qu' ji'nt'ihinij ma' qa' jinanaxij pe'qu' ƚ'astaye'.—
JAM 4:14 Qa ¿pa'n ƚunye'j aka'an? Ekheweli'ƚ nite' ƚenikfe'li'ƚets pa'n qu' ejunyejeyi'iƚkii uje'. ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunyejeye' pe' iƚiyi'ƚ? Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ na'aj q'olpha'm in ƚ'ajƚi'ij in na'ltax qa sujƚe qa hats ham iye.
JAM 4:15 Ƚe'wis yijat'ij qu' it'iƚij: —Pa' Yatsat'ax'inij qu' mexe ƚexke'yi'ij qa mexe ji'ƚiye' qa jintaqsiijkii aka'an i'nƚi'i pakhape'.—
JAM 4:16 Qa nite'ƚe ƚaqsiiƚijkii aka'an. Ekheweli'ƚ ƚeniwqinhetiƚij in ƚit'iƚijets in ƚeke' qu' aqsiiƚijkii pe'ye'. Week pa'qu' ƚunye'je' pa'qu' jineniwqinhetij aka'an uƚ'ax.
JAM 4:17 Ma' hayits, qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu' nenikfe'ltaxets qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis qa nite'ƚe yaqsiijkii, pakha'an in yaqsiijkii aka'an, uƚ'ax.
JAM 5:1 Qa hane'ej ek'en qeku'ni'ƚ ekheweli'ƚ yiwq'axin wekwek. Mapi'ƚju', aya'yi'ƚijkii qu' mapi'ƚju' qu' nata'ƚets pa' ƚaats'e'eƚij hatse' qu' nanamtaxi'ƚ ewets.
JAM 5:2 Pe' ƚiwq'axintaxi'ƚ aqatsi'ƚ hats ham ƚeke'ye' qu' netnekui qa pe' eqhinatayi'ƚ qa hats tuj ƚeiƚets.
JAM 5:3 Qa hats qi iye in yiwuƚ'enhet ƚejili' pe' ewekwekitsi'ƚ oro qa pe' plata. Ha'ne ƚejili' hik ha'ne jutsiqaxij pa' ejunyejeyi'ƚ, pa' ƚejili' qa' netuj ne' esenitsi'ƚ hik qu' ƚunye'je' na'aj fe't. Ekheweli'ƚ yiwq'axin wekwek in ƚanaitaxi'ƚij qa ƚaqsi'jtaxi'ƚ eke' wekwek in hik ekewe' qu' nefeli'ƚkii hatse' pekhewe' teke'lenju' neƚuts.
JAM 5:4 Jeƚ qeku'ni'ƚ, pe' ƚ'astai in nite' ƚijanini'ƚij pe' eq'ithayinenheyi'ƚij pa' enek'iƚju' jutsiqetsij in nite' ƚe'wis aka' ƚaqsiiƚijkii. Qa enewe' eq'ithayinenheyi'ƚ in taya'yijipji' qa pa' Yatsat'ax'inij yepi'ye' ej enewe'en hikpa' Tenek'enhe'yij ene' week.
JAM 5:5 Ekheweli'ƚ qi in e'ƚe'sitsi'ƚju' ha'ne sehe' epji' qa qi iye in ƚaqsiiƚijkii kakha' les in te'su'unhetiiji' t'ejuyets ene' i'nesenits. Aka'an in ƚaqsiiƚijkii hik ejunyejeyi'ƚ na'aj wakka ƚa's qe qi qe tekunhenhetii qe qa' ƚ'alek'e ma' qa talanhetii in yamets na'aj ƚe'wis neƚu.
JAM 5:6 Ekheweli'ƚ ƚ'inaqyaji'iƚij qu' nattanithenhetii qa talanhetii na'aj yatsathentax, pakha'an qa nite' tatjayi'ƚ eju'ƚ.
JAM 5:7 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, me'nt'unheti'ƚiju'ƚ ekewe'en ipƚu'ui qu' netpiltaxju' ha' Yatsat'ax'inij. Jeƚ qeku'ni'ƚek na'aj iwenq'enhena'x in qi in notki'ets qu' piƚeyitse' qa' nana'l pe'qu' ƚeqeye' ƚe'sits.
JAM 5:8 Hik aka' ejunyejeyi'iƚ me'nt'unheti'ƚiju'ƚ hasu'uj itaqsuni'ƚijup pe' wekwek qe pa' ƚamijiiju' ha' Yatsat'ax'inij hats metets.
JAM 5:9 Yejefets, hasu'uj metjefitki'iƚju'kii hats'inha qa'nte' jeek nenit'i'iƚij ewets pe'ye', qe hakha' Juez hats i'nji' pa' ƚeji'.
JAM 5:10 Yejefets, ku'mi'ƚi' qa' ojonketiƚik'i pa' ƚunyejei pa'aj pe' profetas'ik'i nifel ka' ƚii ha' Yatsat'ax'inij in qi in yaats'e'ej pa'aj pe' wekwek qa went'unhetiju'ƚ iye nite' itaqsunijup.
JAM 5:11 Yijaa'ija yekheweli'ƚ in humtii'iƚha qu' hats qi qu' ƚe'sitsi'imkii kekhewe' qi in went'unhetiju'ƚ pe' a'tits wekwek. Ekheweli'ƚ hats ƚepi'ye'eƚik'i pa'aj pa' Job'ik'i in qi in went'unhetiju'ƚ pa' a'tax ƚunye'jkii pa'aj. Qa ƚenikfe'li'ƚets iye pa' ƚeqfenye'jij ha' Yatsat'ax'inij in hats yi'fen pa'aj, qe ha' Yatsat'ax'inij qi in neq'elet qa eqi'fenkena'x iye.
JAM 5:12 Yejefets, aka' week i'nipji' ekewe'en aka'an, hasu'uj pa'qu' neniwjutsiqeniji'm eke' wekwek in weniwjutsiqenij pe'ye'. Hasu'uj iye ametskii na' wa's qu' meniwjutsiqenij pe'ye'. Hasu'uj iye ametskii ha'ne sehe' qa pakhape' iye. Qu' meniwjutsiqenij pe'ye' qa' itƚi'ij: —Ehe.— Qa qu' isu'un qu' it'ij nite', qa' itƚi'ij: —Nite'— hats'inha qa'nte' natanitheni'iƚ pa' Intata ha'ne sehe' epji'.
JAM 5:13 ¿Me na'l ekheweli'ƚ pa'qu' qi qu' itawje'met'e'? Les ƚe'wis qu' niyiniiha pa' Intata. ¿Me na'l iye pa'qu' ƚe'wisi'mkii? Qa' les ƚe'wis qu' netlijtsi'yijkii pa' Intata.
JAM 5:14 ¿Me na'l ekheweli'ƚ pa'qu' nanqaats'e'? Qa' les ƚe'wis qu' niyinii pekhewe' tenek'enhe'yij pe' hats yijayan pa' Intata hats'inha qu' niyinipji' qa ka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij qu' nit'ij qa' nilinij na'aj aceite ta'ƚets ne'ej ƚe' ne'ej najkak olivo.
JAM 5:15 Qu' yijaayi'ija qu' iyin qa ƚumti'ija iye qu' net'eku'mij eju'ƚ ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa ha' Yatsat'ax'inij qa' neniihinpha'm pa' wanqaats'e'. Qa qu' uƚ'axe' pa'qu' naqsiijkii pa'aj qa' netwumhiti'yik'ui iye.
JAM 5:16 Qa hik ta'ƚijupi' week ewiƚei ekheweli'ƚ in ƚaqsi'ji'ƚijkii pa'qu' uƚ'axe' qa' metetfeliƚiji'm pa'qu' ejefeyi'iƚipji' ha' Yatsat'ax'inij. Week ekheweli'ƚ qu' iyini'ƚ etepji'kii in hats e'witjefeyek'iƚipji' pa' Intata hats'inha pa'qu' nanqaats'e qa' nanaxpa'l. Pa' ƚ'iyinheye'j pa' yatsathen t'un qa na'l iye pa' weju'ƚij.
JAM 5:17 Pa' Elias'ik'i jukhewƚe hik injunyejei. Qa in iyin qa weekij pa' ƚatawe'j qa pa' ƚet'unha'x iye qu' ham piƚeye'. Ma' qa ham piƚeye' yamijets wetshetk'ewi'ƚ ininqapits qa ewi'ƚ k'itsje'm.
JAM 5:18 Qa' iyin iye, ma' qa piƚei iye pa'aj. Qa ha'ne sehe' qa week ta'ƚji' iye pe' ƚei.
JAM 5:19 Yejefets, qu' nana'l ekheweli'ƚ pa'qu' nakik'uifik'i pa' yijaa'ija in wit'ikheyi'j qa na'l pa'qu' nenpiletets iye.
JAM 5:20 Menikfeliti'ƚets pakha' qu' nenpiletets pa' iktaxik'uifik'i pa' yijaa'ija in wit'ikheyi'j, pakha'an yaqsi'jij pa' witwamhi' qa yaqsi'jij iye pe' olots ƚewuƚ'ets.
1PE 1:1 Yakha' Pedro, apóstol ha' Jesucristo. Ha'ne witfaakanek hika' qu' net'ejuyii pekhewe' yak'eskii te'nekumhi'yiiji' i'ni' he' sehel Ponto, Galacia, Capadocia, Asia qa ha' Bitinia,
1PE 1:2 qa in t'ejuyets pa' ƚikfeliya'xkii pa' Intata Dios, enewe'en hayiits t'eku'miiji' pa'aj. Qa in ta'ƚets iye in nili'jju' pa' Espíritu Santo qe qa' netk'enets ha' Jesucristo, qa pe' ƚ'athits ha' Jesucristo qa yiwamhitik'i pe' ƚewuƚ'ets. Pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' week neƚuts ijayi'ƚijfik'i qu' qitsi'iƚ e'mha.
1PE 1:3 Neniwqinhetji'ha pa' Dios qa Ƚatata iye ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, hikpa' qi pa' ƚeq'iltax'inij qa yaqsiijkii in ewi'ƚij iye in jinekfik'ikii qe ta'ƚets in iƚa'x iye ha' Jesucristo, qa aka'an qa jiyeƚisij pa' yija' ine'm inwetjumtikineyejeyik'ui
1PE 1:4 qu' jintestiitaxij pe'qu' jinatsat'etsij hatse' hikpe' nite' ƚipipji' yijat'ij qa nite' ƚeke' qu' uƚ'etse' qa ƚunyejei pakha' hats ƚunyejei, hikpe' hats wanaqsij ine'm na' wa'sji'.
1PE 1:5 In ta'ƚets pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, qa pa' ƚet'unha'x pa' Intata qa nejeƚi'ƚ ewets hats'inha qu' esti'yi'ƚij hatse' pa' witiƚa'x, hikpa' hats yaji'let qu' nethiniƚij hatse' pa' Intata pakha' teke'lenju' ƚahats'ij.
1PE 1:6 Qa aka'an qa hik aka' ka' qi in ne'sinheti'ƚi'mkii, qa ha'neƚi'ij ha'ne ƚahats'ij qa ƚ'ajƚi'ij qu' mexe aats'e'eƚij qe ta'ƚets pe' witaqjaajinkeyejei, qu' nana'l.
1PE 1:7 Qe in tajaajinhetii pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ qa hik ƚunye'j ne'ej oro qe tajaajinheti'yij na'aj fe't, hik ne'ej oro nite' pakhaa'ij qu' nana'l, qa pakha'ƚe nite' eqekuyejeyi'ƚ in nite' yeqenijanij in tajaajinhetiitax qa' les qu' qi qu' ƚe'wise' t'anipji' pe' oro, qa' netesti'yij iye pa'qu' ƚesa'xe' qa pa'qu' ƚuk'eyeji' iye qu' ne'twenhetiitax iye ha' Jesucristo.
1PE 1:8 Hikha' nite' ƚi'wentaxi'ƚ, qa ƚisu'unƚi'iƚ, qa hane'ej iye nite' ƚi'wentaxi'ƚ, qa nite'ƚe ƚeqeku'uƚ, qa ekheweli'ƚ qa qi in e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qa pa' esaxitsiƚi'mkii qa nite' ƚeke' pe'qu' wi'tlijeye' qu' nenittaxiji'.
1PE 1:9 Qa pakha' hats ƚamiti'ƚji' in nite' ƚeqeku'uƚ mexe hamik'ui pakha'an hikpa' pa' witiƚijii.
1PE 1:10 Pe' profetas'ik'i qi in yejeƚtaxijupkiiha pa'aj in t'ejuyets pa' witiƚijii qa nifelji'ijtax iye pakha' ƚeq'ilta'x pa' Intata qu' nanami'ƚ ewetsju'.
1PE 1:11 Pa' ƚeqe Espíritu ha' Cristo i'nji' pa'aj pe' profetas'ik'i qa yikfelitets qu' qi pa'qu' naats'e'ej ha' Cristo qa yikfelitets iye pa' qi ƚe'wis qu' ƚunye'je'kii qu' nanaxijik'i pa' yaats'e'ej. Qa pe' profetas'ik'i qa yisu'untax qu' nenikfe'lij ƚekpa' Cristo qa yisu'untax iye qu' nenikfe'lets pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets pa' yaats'e'ej.
1PE 1:12 Qa pa' Espíritu i'nji' pekhewe'en qa yikfelitets in nite' ƚekhewel qu' net'ejuyets, qe pe' t'ejuyets yijat'ij hik pekhewe' ekheweli'ƚ. Qa hane'ej qa hik ekewe' nifeljii'ƚ e'm pekhewe' nifel ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Jesús qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo ta'ƚiipha'm na' wa's, qa hik ekewe' iye eke' wekwek t'ejuyets ha' Jesús pe' angelits yisu'un qu' ni'wenijha.
1PE 1:13 Qa hik ta'ƚijupi' mawatjiletiƚij pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii qu' net'ejuyets pa'qu' ƚunye'je', hasu'uj mama' a'ƚju', me'neni'ƚi'ha qu' metjumti'iƚik'uiha pekhewe' hats jutsiqax qu' neƚisi'ƚij pa' Intata qu' i'wentaxij ha' Jesucristo.
1PE 1:14 Hik ejunyejeyi'iƚ witlits impiyel, hasu'uj eneqjeyu'uƚij wetju'ƚ pe' uƚ'ets ƚisu'uni'ƚ qu' aqsi'ji'ƚijkii tooxik'i in mexe ham ƚenikfe'li'iƚets.
1PE 1:15 Hami'iƚ etji' yijat'ij pa'qu' uƚ'axe' in ƚunye'jek pakha' taya'yi'ƚ eiji' in hamji' pa'qu' uƚ'axe', qa' hik ejunyejeyi'iƚ qu' ham pa'qu' uƚ'axe'ji' week pa'qu' aqsiiƚijkii,
1PE 1:16 qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: —Hasu'uj pa'qu' uƚ'axi'iƚ etji', qe yakha' ham yitji' pa'qu' uƚ'axe'.—
1PE 1:17 Qa qu' it'iƚijetspha'm “Tata” pakha' week ƚeqjunyejeyij ene' jukhew qa efuts in yijaninij pa'qu' ne'weju'ƚij pa' ƚ'ithayijkit, qa' e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚha ene' week ƚahatsiyij in mexe i'ƚiyiƚi'pji' ha'ne sehe'.
1PE 1:18 Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets in ƚ'ilithinhetiyiƚik'ui pakha' ham weju'ƚi'ij ejunyejeyi'ƚ ƚ'ayaxiƚij pe' alheyi'ƚik'i, qa in ƚ'ilithinhetiyiƚik'ui qa nite' ekewe' nite' yape qu' ƚaja'yi'ij axe'm ne'ej oro i'nƚi'i ne'ej plata,
1PE 1:19 qe ƚaja'aj yijat'ij pe' ƚe'sits ƚ'athits ha' Cristo, hikha' hik ƚunye'j na'aj ƚe'wis kots'etax ƚa's ham uƚ'axi'ii.
1PE 1:20 Ƚakha' hayiits watjiletij pa'aj aka'an in mexente' wanaqsiijkii ha'ne week sehe', qa we'nethinƚekii ene' teke'lenju' neƚutsji' qe qa' ne'feni'ƚ.
1PE 1:21 Ƚakha' ha' Cristo in ta'ƚets qa nite' ƚeqeku'uƚ pa' Intata, hikpa' yiƚin iye in wa'mtax qa yiwqinhetji' iye. Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeqeku'uƚ qa ƚetjumti'iƚetsha iye pa' Intata.
1PE 1:22 Hane'ej in hats ƚ'ek'eni'ƚik'iha ekewe' yijaalija in wi'tlijei, ma' qa hats hik ƚunye'j qu' hats nempuli'jju' pe' atawjetsi'ƚ hats'inha qu' qi qu' isu'uni'ƚ pe' hats ejefetsi'ƚipji' pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' mewetsu'uni'ƚha qa hasu'uj aqanƚi'iƚkii.
1PE 1:23 Ekheweli'ƚ hats ewi'ƚij iye in ƚeneki'ƚfik'ikii, qa hats nite' ƚata'ƚiƚets in ƚeneki'ƚfik'ikii iye pe'qu' witkutjiye hik ne'ej nite' yape, qe hats ƚata'ƚiƚets yijat'ij in ƚeneki'ƚfik'ikii iye eke' ƚe'lijei pa' Intata hik ekewe' witiƚa'x qa nite' yili'ij iye.
1PE 1:24 Qe ke' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij: —Week ene' jukhew qa efuts hik ƚunyejei na'aj jup'elket. Qa pa' ƚewqiyejeiji' qa hik ƚunyejei ne'ej ƚop'om na'aj jup'elket. Na'aj jup'elket in yisƚax qa ne'ej ƚop'om qa namju'kii,
1PE 1:25 qa ekewe'ƚe ƚe'lijei pa' Yatsat'ax'inij qa nite' yili'ij in na'l.— Aka'an hik aka' ka' ƚ'efe'lhitiijiiƚi'm.
1PE 2:1 Qa hik ta'ƚijupi' iwu'mi'ƚfik'iha week pakha' witjunye'j uƚ'ax qa week pa' witqawitjineya'x qa pakha' hik ƚunye'j qu' wetsjuk'e ƚejusits qa pa' witqaq'ayinkeya'xij wekwek qa in uƚ'etsik'i i'nanyejeyijkii ni'khewepij jitesu'un qu' jintewuƚ'enhet.
1PE 2:2 Hik ejunyejeyi'iƚ omehets ne'ej i'nk'a teƚuifik'i, qa' ewi'ƚe'ƚe qu' isu'uni'ƚ qu' etufi'ƚij pa' yijaa'ija in ƚeqeƚ'i ta'ƚets ke' wi'tlijei hats'inha qu' e'qitsi'iƚ,
1PE 2:3 ye'ehe, qu' hats ku'mi'ƚiju'ƚ pa' ƚe'wis ƚeqisit ha' Yatsat'ax'inij in qi in teik'unei.
1PE 2:4 Eneki'ƚets hakha'an, hikha' hik ƚunye'j ute qa iƚa'xƚe, ene' jukhew yuten qa yiwu'mfik'i, qa t'eku'mƚi'iiji' pa' Intata qa les in yisu'un iye.
1PE 2:5 Ekheweli'ƚ iye hik ejunyejeyi'ƚ utel iƚii, qa enewe' utel qa' neteniihinijpha'm pe' witlijtsitjii yatsat'axij pa' Intata, ma' qa' ekheweli'iƚ qa' hik ejunyejeyi'iƚ qu' ƚaqa pa'ile' pa' Intata, hats'inha qu' ƚisi'ƚijkii pe'qu' eqistitsi'iƚij ƚesitsi'm pa' Intata qu' nata'ƚets ha' Jesucristo.
1PE 2:6 Aka'an hik aka' ka' yit'ij ke' we'nika'ajji' in yit'ij: —Jeƚi'ƚ, na' witset Siónhenji' ne' ute witeqjeyumtshenki' te'nekumhi'yiiji', qa ƚe'wiisija iye. Qa pa' qu'nte' neqeku'ye' pakha'an, ma' qa'nte' jeek natqanhetiyekii hatse'.—
1PE 2:7 Qa ekheweli'ƚ in nite' ƚeqeku'uƚ qa qi in ƚe'sitsi'ƚ e'm, qa pekhewe'ƚe yeqeku', ke' we'nika'ajji' yit'ij: —Ne' ute yiwu'mfik'i ne' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa ewi'ƚƚe in les weju'ƚij in witeqjeyumtshenki'.—
1PE 2:8 Qa yit'ij iye: —Ne' ute witlanki'ifiqa inaqwakaninkii iye in yothetkii.— Aka'an hik aka' ka' testi'yij, qe ƚekhewel ƚalanki'ifi qe nite' tek'enets ke' Intata ƚe'lijei.
1PE 2:9 Qa ekhewelƚi'iƚ qa t'ekumi'ƚ eiji' pa' Intata, hik ejunyejeyi'ƚ pa'il t'ithayi'yi'm pa' Intata, ekheweli'ƚ witset yatsat'axij pa' Intata, ekheweli'ƚ neqetheni'ƚju' pa' Intata in yatsat'etsi'ƚ ej, hats'inha qu' enfeli'ƚ pe' week ƚe'sits ƚaqsijiyijkii pakha' taya'yi'ƚij ei pa' qi in na'lkii in mexe ƚa'ntaxiƚi' pa' nookii.
1PE 2:10 Qe ekheweli'ƚ toxik'i mexe nite' ƚetset'iƚ ej, qa ha'neƚi'ij qa hats ƚetset'iƚ ej pa' Intata. Mexe nite' neƚisi'ƚij pa' ƚeq'iltiye'j, qa ha'neƚi'ij qa hats neƚisi'ƚij pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata.
1PE 2:11 Yejefets, ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ ne'ej tujtseikal ta'ƚji' qe ekheweli'ƚ wa's ƚeiƚets, qa hik ta'ƚijupi' qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' me'nitoni'ƚi'mets pe' uƚ'ets yisu'un ene' i'nesenits, hikpe' watlani'ƚkii pa' ink'ayik iƚa'x.
1PE 2:12 Mewetjeƚi'ƚ otok'oiha in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ne' nite' tek'enets, hats'inha qu' ni'ttaxi'ƚij ewets qu' uƚ'axe' pa'qu' aqsiiƚijkii, qa in ta'ƚets in ƚe'wis pa' ƚaqsiiƚijkii, ma' qa' niwqinhetji'ijji' ek hatse' pekhewe'en pa' Intata qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshen.
1PE 2:13 In ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij, iwqinheti'ƚ week pe'qu' netnek'enhei, qa pa' les in qiji' hikpa' pa' wittata'apji' pa'qu' witset'e,
1PE 2:14 i'nƚi'i pe' gobernadores, hikpe' ƚ'ukinhei pa' wittata qa' nitanithen pe' uƚ'ax yaqsiijkii qa pe' yaqsiijkii pa' ƚe'wis qa' niwqinhetji'.
1PE 2:15 Qe hik aka' yisu'un pa' Intata qu' ƚunye'je', qe qu' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis, ma' qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' ƚ'anyejeyi'iƚ ej nekhewe' nite' teqeneƚui wetju'ƚ.
1PE 2:16 Me'neni'ƚi'ha in hats ƚ'ewejinhetiiƚi'iƚkii, qa hasu'ujƚe umti'iƚ in hats ƚ'ewejinhetiiƚi'iƚkii qu' aqsi'jƚi'iƚijkii pa'qu' isu'unƚi'ij uƚ'ax. Me'neniƚi' yijat'ij qu' ƚeqejkunenheyi'iƚ ej pa' Intata.
1PE 2:17 Qitsi'iƚ e'mji' ene' week. Isu'uni'ƚ pe' ejefetsi'ƚipji' pa' Intata. E'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ pa' Intata. Iwqinheti'ƚji' pa'qu' wittataye'.
1PE 2:18 T'ithayii, ek'eni'ƚets qa iwqinheti'ƚji' iye pe' aqa patunitsi'ƚ, hasu'uj qu' uja'xe'ƚe qu' iwqinheti'ƚji' pe' teik'unei qa ineqsu'un iye, qe pe' its'iyoptots iye qu' iwqinheti'ƚji'.
1PE 2:19 Qe pa' Intata yi'sinhetij aka'an, pa'qu' ewi'ƚe' in yaqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata qa ikifikii in ta'wtshetenhetiƚekii.
1PE 2:20 Qa qu' awtshetenhetiiƚi'iƚ in uƚ'ax pa'qu' aqsiiƚijkii, ¿ƚekpa' qu' ne'weju'ƚij in ƚent'unhettaxiƚiju'ƚ pa' ƚ'awtshetenhetiyiƚij? Qa qu' aqsi'jƚi'iƚijkii pa' ƚe'wis qa ƚent'unhetiƚiju'ƚ pa'qu' aats'e'eƚij, qa yi'sinhetij yijat'ij pa' Intata.
1PE 2:21 Qe hik aka' taya'yi'ƚij ei pa' Intata, qe ha' Cristo in qi in yaats'e'ej qe ta'ƚi'ƚ ewets, qa yojotaxi'ƚ e'mij hats'inha qu' ojonketiƚik'i.
1PE 2:22 Hik hakhaa'ija pakha': —Nite' yaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe', ham pa'qu' ƚe'wejtitsiye' qu' netpiikaxti'yij pa' ƚeji'.—
1PE 2:23 In titijiti'yijets ke' qits uƚ'etsik'i wi'tlijei, nite' yeku'ƚijiju'ƚ pe'qu' uƚ'etsi'ik'i. Qa in tawtshetenhetii, qa nite' naqatjayu'uj qu' nawtshetenek, qe yiwejinƚi'ij pa' Intata hik pakha' yatsathen yijat'ij qu' nijanin.
1PE 2:24 Qa ƚakhaa'ija iye ha' Cristo wanaftsiniju'ƚ qa yijaninij pa' ƚ'ese'n pe' inwuƚ'ets pe' cruz ji'pha'm, hats'inha inekhewel qa' hik injunyejeye' qu' hats jinanaxik'uiju' pa' witwuƚ'ax qa pa' yatsathen qa' hikpa' ji'ƚiyi'ijup, qe kekhewe' ƚeqfe'metets hik kekhewe' ta'ƚets in hats i'ƚiyi'ƚ.
1PE 2:25 Qe ekheweli'ƚ in mexe hik ejunyejeitaxi'ƚ kots'etets ikƚekii, qa ha'neƚi'ij qa hats ƚetetwek'elaxiƚets pakha' kots'etets ƚenilayets qa hikpa' iye pa' yejeƚets pe' i'ƚiyi'ƚ.
1PE 3:1 Qa hik ejunyejeyi'iƚ iye ekheweli'ƚ efuts hats tewhe'yei, ek'eni'ƚets qa' iwqinheti'ƚji' iye pe' ewhe'yetsi'ƚ, hats'inha pa'qu' nite' netk'enetaxets ekewe' wi'tlijei qa i'nƚi'i qu' netk'enets hatse' qu' nata'ƚets pa'qu' ejunye'ji'ij qa nite' pe'qu' ittaxijetskii,
1PE 3:2 qe ƚekhewel yejeƚju' pa'qu' ejunyejeyi'iƚij in ham uƚ'axe' qa in ƚ'ek'eni'ƚets qa ƚiwqinheti'ƚji' iye.
1PE 3:3 Pa' e'sinyejeyi'ƚ hasu'uj qu' ewi'ƚe'ƚe ha'ne i'nfik'i, axe'm na'aj ƚ'eniƚi' ne' ewkujitsi'ƚ i'nƚi'i ne'ej oro qu' eka'xi'ƚkii qa i'nƚi'i ne'ej eqhinatayi'ƚ inyetets
1PE 3:4 qe pa' te'weiju' hik pakha' pa' inakhaa'ija qa nite' yili'ij yijat'ij qu' ewi'ƚ espirituye' nite' weniwqinhet qa ikesimenƚekii iye, ma' qa pa' Intata qa hik ha'ne yijat'ij in ƚe'wisi'm.
1PE 3:5 Qe hik ƚunyejei iye pa'aj toxik'i pekhewe' efuts'ik'i in yijayaanija pa' Intata qa nite' yeqeku' iye, qa nite' weniwqinhetji' qa ikesimenƚekii iye, ma' qa tek'enets qa yiwqinhetji' iye pe' ƚewhe'yets.
1PE 3:6 Hik aka' ƚunye'j pa'aj pe' Sara pekhe'en qa yit'ijets pa' ƚewhe'ye' Abraham: —Yatsat'axyij.— Qa ekheweli'ƚ efuts enene'eƚ pekhe'en, in ƚaqsiiƚijkii pa' ƚe'wis qa' hasu'uj pa'qu' e'nijiwe'yiju'ƚ.
1PE 3:7 Qa ekheweli'ƚ jukhew witiwhe'yets, me'neni'ƚi'ha qu' enq'eleti'ƚij pe' ewhe'yeli'ƚ qa' jeƚi'ƚets iye, qe ƚekhewel hik ƚunyejei na'aj wasu nite' t'un, qa hik ta'ƚijupi' qu' iwqinheti'ƚji' qe ƚekhewel iye in yijayan pa' Intata qa' netestiijiijek hatse' pe'qu' ƚiƚaxitse' in ejunyejeyi'ƚek, hats'inha pe'qu' iyinheyejeyi'iƚ qa' ham pa'qu' nothetik'ui.
1PE 3:8 Ma' hayits, aka'an qu' hit'iƚij ewets. Week ekheweli'ƚ ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii, eq'iltinhetsi'iƚ, mewetsu'uni'ƚha qu' hik ƚunye'je' qu' e'witjefeyeek'i'iƚha, eq'iftitsinhetsi'iƚ, hasu'uj meniwqinheti'ƚ.
1PE 3:9 Hasu'uj aqa'tja'yi'ƚij pa'qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe'. Hasu'uj aqa'tja'yi'ƚik'i pe'qu' uƚ'etsi'ik'i qu' nenit'iƚij ewets, iyini'ƚipji'kii yijat'ij pekhewe'en hats'inha qa' ni'fen pa' Intata, qe aka'an hik aka' ƚ'eniyayiƚijii qe qa'nte' niliyi'ij qu' e'fenhetiyi'ƚ.
1PE 3:10 Qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: —Pakha' qu' nisu'un qu' nana'l ƚeqsu'unkaxi'ijji' pa' witiƚa'x qa yisu'un iye qu' ham peeyi'ijkii pe'qu' ƚeqe neƚutse', qa' nitkelenhetik'uiju' pa' uƚ'ax pa'qu' ƚelepepe', qa pa' ƚeji' qa' hasu'uj nit'ij pa' witwejtitsi'.
1PE 3:11 Ili'iƚij in ƚaqsi'ji'ƚijkii pa' uƚ'ax qa' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis, mowo'oƚiikii pa' wit'ikesimeya'x qa' ijayani'ƚpha'm.
1PE 3:12 Qe pe' ƚotoi pa' Yatsat'ax'inij yejeƚju' pe' yatsathen, qa pe' ƚekfii qa tek'enik'uikiiha pe' ƚ'iyinheyejei, qa pakha'ƚe ƚeju's qa t'ejuyiju'ƚ pe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax.—
1PE 3:13 Qa hik ta'ƚijupi' ¿ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe' qu' ewi'ƚe'ƚe qu' inq'ethini'ƚij pa'qu' ƚe'wise'?
1PE 3:14 Qa ƚeke'ƚe iye qu' aats'e'eƚij pe'ye' qu' nata'ƚets in ƚatsatheni'ƚ, qa e'ƚe'sitsƚi'iƚi'mkii. Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚik'i pa'qu' nijiweikittaxiƚijkii pekhewe'en qa hasu'uj iye qu' qi qu' natawje'meteni'ƚ.
1PE 3:15 Eni' yijat'ij qu' natsat'axij pa' atawe'j ha' Cristo, matjanitheni'ƚ hats'inha qu' aq'axitsi'i'ƚ qu' eku'ƚi'ƚiju'ƚ week pa'qu' nafaakani'ƚij in t'ejuyets pa' ewetjumtikineyejeyi'ƚkii,
1PE 3:16 qa hasu'ujƚe qu' ejitheyijetskii, iwqinhetji' yijat'ij, qa' enkewet'ijets iye in mexe ikesimen pa' atawe'j, hats'inha pekhewe' qu' uƚ'etsetaxik'i pe'qu' ƚ'anyejeyi'iƚ ejkii in ƚijayani'ƚ ha' Cristo qa' niwepinhet wetju'ƚ in pekhel ƚ'anyejeitaxi'ƚ ejkii.
1PE 3:17 Qe pa' Intata qu' nisu'un, qa les in ƚe'wisijupi' qu' jintaats'e'ej pe'ye' qu' nata'ƚets in jitaqsiijkii pa' ƚe'wis, qa nite' hik ƚunye'j qu' jintaats'e'ej pe'ye' qu' nata'ƚets in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax.
1PE 3:18 Qe ƚakha' iye ha' Cristo yaq'alij iye pe' inwuƚ'ets, qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' ƚeke' qu' niyeket iye. Yatsathen wa'mifi pe' nite' yatsathen, qe qa' jineka'xii pa' Intata, hats wa'mtax qa iƚa'xƚe iye qe ta'ƚets pa' Espíritu Santo.
1PE 3:19 Ƚakha' qa yamii pa' i'ni' pekhewe' ƚeqe espiritul pe' hats naxju' hik ƚunyejei qu' wit'opheƚiye' qe nite' ƚeke' qu' nakfik'ikii, qa nifeli'm in hats naxij,
1PE 3:20 hik pekhewe' pakha' ƚahats'ij pa'aj nite' nek'enheyu'ets pa' Intata, qa pa' Intata qa notkitaxets pekhewe'en nite' itaqsuntaxijup, qa pakha'ƚe Noé qa hatsi qa i'niji' ek pa'aj in yaqsiijkiiyek pe' tokoyei, hik pekhe' ujaa'x pe' i'nji'ju'kii, wetshetk'ewi'ƚ tatsaiƚe (8) qa hik pekhewe' qa iƚii in yeka'x pa' iweli'.
1PE 3:21 Pa' qi iweli' in yeka'x pekhewe'en, wetjeyumtshenijupi' in ƚempuliji'ƚijju' ka' ƚii ha' Jesucristo qa hats neƚini'ƚ, qa nite'ƚe hik ƚunye'j in ƚempulijƚi'iƚ in ƚempuliji'ƚijju' ka' ƚii ha' Jesucristo, qe ikji' yijat'ij in jutsiqaxij in hats tetli'jju' pe' inwuƚ'ets, qe ta'ƚijupi' ha' Jesucristo in iƚa'x iye,
1PE 3:22 hikha' wapiletspha'm na' wa's qa i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Intata, qa hikha' iye hats t'anipji' pe' week pe' angelits, pe' tenek'enhei na' wa'sji' qa ha'ne sehe' epji' iye qa pe' witt'unhaxits na' wa'sji' qa ha'ne sehe' epji' iye.
1PE 4:1 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚunye'jek ha' Cristo in qi in yaats'e' in t'ejuyets pa' ƚ'ese'n, qa' manaqsi'jiƚju' qu' hik ƚunyejeye' pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii pa' ƚaqjamtikineye'jkii ha' Cristo, qe pa'qu' naats'e'ej pe'ye' in t'ejuyets ene' i'nesenits, qa yikfelitets in hats nite' yaqsiijkii pa' uƚ'ax
1PE 4:2 qe qa' ewi'ƚe'ƚe qu' naqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa nite' pa' yisu'un ene' jukhew qa efuts ha'ne sehe' epji'.
1PE 4:3 Qa' yape ƚ'ajeƚi'ijje'm kekhewe' uƚ'ets ƚaqsi'ji'ƚijkii yi'sinhetij ne' nite' tek'enets pa' Intata kekhewe'en, in nite' wepinij in yisu'un qu' nanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe', yaqsiijkii pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' nisu'un pe' uƚ'ets, yek'uwetju'kii, yewutƚekii, ewi'ƚƚe in yisu'un qu' niya'afi pa'qu' naqsiijkii, iyinii pe' uƚ'ets witeqsi'nq'alits.
1PE 4:4 Qa hane'ej in hats nite' ƚakiƚijets kakha' qi in uƚ'ax ƚunyejei qa yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyi'ƚ ewetskii.
1PE 4:5 Qa ƚekhewelƚe qa' nenikfe'lƚetets hatse' qu' naktaxets hakha' hats wanaqsi'jju' juez, hikha' yejeyumtshen hatse' pe' iƚii qa pe' naxju'.
1PE 4:6 Qa aka'an hik aka' ta'ƚets in tefelhitii eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets ha' Cristo, qa hayiits tefelhiti'yi'm iye pe' hane'ej hats naxju' in mexe iƚii pa'aj, hats'inha in les ƚe'wis qu' hik ƚunyejeye' pekhewep in wa'm qa hatsƚe na'li'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij in ƚunye'jek pa' yisu'un pa' Intata.
1PE 4:7 Pa' ƚ'aka'the' qa' hamitse' ene' week wekwek hats met. Qa hik ta'ƚijupi' mewetjeƚi'ƚ otok'oiha qa' me'neni'ƚi'ha qu' iyini'ƚ.
1PE 4:8 Qa aka' week t'anipji' ekewe'en aka'an, mewetsu'uni'ƚha hasu'uj aqanƚi'iƚkii, qe pa' witeqsu'unka'x yit'onipji' pe'qu' olootse' witwuƚ'ets.
1PE 4:9 Eneqjunu'uƚiju'ƚ qa' ƚisi'ƚij ƚewhi'wet'e' pe'qu' i'weni'ƚik'ui yijayan pa' Intata, qa hasu'uj pa'qu' anyejeyi'iƚij.
1PE 4:10 Ekheweli'ƚ week ewiƚei na'l pe' neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo, qa' anatkini'ƚ qu' meteni'feni'ƚ wetju'ƚ, qa qu' anatkini'ƚ ma' qa' ekheweli'iƚ pe' ƚe'sits ƚeq'ithayinenheyij pa' Intata pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚe'niyayi'ƚij.
1PE 4:11 Pa'qu' niyet, qa' niyetij pa' hats ƚ'anye'j ke' Intata ƚe'lijei, qa pa'qu' net'iftits'ets pe' witlijtsitjii qa' nanatkiniji' pa' ƚet'unha'x tisij pa' Intata, hats'inha qa' net'ejuyets week pa'qu' aqsiiƚijkii qu' iwqinheti'ƚ pa' Intata qe ta'ƚets ha' Jesucristo, hik enewe' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj newetli'ij in qitsji' Wittatal. Amén.
1PE 4:12 Yejefets, hasu'uj e'nitjuƚaxiƚijpha'mkii ma' qa' umti'iƚ qu' u'ja'xe'ƚi'iƚijkii qa pekhewepƚe qa' nite'ye' in nami'ƚ ewets pa' a'tax hik ƚa'tinye'j fe't witaqjaajinkeye'j
1PE 4:13 e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii yijat'ij in ƚakiƚijets ha' Cristo in qi in yaats'e'ej pa'aj, hats'inha qu' qiye' jeek hatse' qu' e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qu' ne'twenhetiitaxij ha' Cristo pa' qi ƚewqiye'jji'.
1PE 4:14 Qa qu' nata'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Cristo qa wenit'iƚij ewetskii uƚ'etsik'i wi'tlijei, qa' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, qe pa' qiji' ƚeqe Espíritu pa' Intata i'niƚ'etji'. Yijaa'ija, ƚekhewel uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyets qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚiwqinheti'ƚji'.
1PE 4:15 Hasu'uj pa'qu' naats'e'ej pe'ye' qu' nata'ƚets qu' netqek'ui, qu' net'ejtenkii, qu' uƚ'axe' pa'qu' naqsiijkii, qa i'nƚi'i qu' na'naftsinijkii pa'qu' ƚunye'je'kii.
1PE 4:16 Qa pa'qu' naats'e'ej pe'ye' qe ta'ƚets in yijayan ha' Cristo, qa' hasu'uj newepinkii, nit'ijetspha'm yijat'ij ƚe'wisij pa' Intata in yijayan ha' Cristo.
1PE 4:17 Qe hane'ej hats yamets qu' na'nju' pa' witaqjaajinkeye'j qu' nojo'oj pe' yijayan pa' Intata. Qa in jitojo'oj, ¿qa pa'n qu' ƚunyejeye'kiyek hatse' pe' nite' tek'enets eke' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets pa' Intata t'ejuyets ha' Jesús?
1PE 4:18 Qa pa'qu' natsathen in jutsitax qu' iƚa'xe', ¿qa pa'n qu' ƚunye'je'kiyek hatse' pa' nite' tek'enets eke' Intata ƚe'lijei qa yaqsiijkii pa' uƚ'ax?
1PE 4:19 Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' yaats'e'ej pa'qu' ƚunye'je' qe ta'ƚets in tek'enets pa' Intata, mewetƚisi'ƚijha pakha' ƚaqsijiiƚi'iƚ'ejju' hikpa' yijaa'ija pa'qu' nit'ij, qa hasu'uj ili'iƚij in ƚaqsiiƚijkii pa' ƚe'wis.
1PE 5:1 Pekhewe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata, yakha' in heinek'enhei iye hik yijunyejei pekhewe'en qa hi'wenij iye ke' qits ƚunyejeikii in yaats'e'ej ha' Cristo, qa yakha' iye ha'ni'ƚ etji'teje'm hatse' qu' qiye'tax qu' e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qu' ne'twenhetiitaxij ha' Cristo pa' qi ƚewqiye'jji', k'iyinijets pekhewe'en:
1PE 5:2 qu' nejeeƚetsha pe' kots'etets yatsat'etsij pa' Intata, hikpe' tejetshetiyij qu' nejeƚets, hasu'uj qu' nata'ƚƚe'ets in t'ithayinenheti'yij qu' nithayiki, ƚekheweeli'ija yijat'ij qu' nata'ƚets qu' nisu'un qu' nithayiki. Hasu'uj qu' nata'ƚƚe'ets pe'qu' ƚ'astaye' in yisu'un qu' nithayiki, nithayiki yijat'ij qe yijaa'ija in yisu'un, in ƚunye'jek pa' hats yisu'un pa' Intata.
1PE 5:3 Qa hasu'uj iye qu' hik eqfenyejeyi'iƚij qu' antsat'etsi'ƚij in ƚejeƚiƚets, ojo'oƚi'mij yijat'ij pa'qu' ƚe'wise' qu' ƚunyejeye'.
1PE 5:4 Qa qu' nanamtax pa' tenek'enhe'yipji' pe' week yejeƚ pe' kots'etets, ma' qa' esti'yi'ƚij pa'qu' enisit'i'iƚ nite' yili'ij yijat'ij in hik ƚunye'j na'aj ink'ayik.
1PE 5:5 Qa hik ƚunye'j iye in na'l iye ka' tseqitijineyu'ujets pekhewe' jutjanhets, ek'eni'ƚets qa' iwqinheti'ƚji' iye pe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata. Qa ekheweli'ƚ e'weeki'ƚ, uyi'ƚik'ipha'm pa' nite' witiwqiye'jji', qe pa' Intata t'ejuyiju'ƚ pe' weniwqinhettax qa pekhewe' nite' weniwqinhet qa yi'fen.
1PE 5:6 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj meniwqinheti'ƚji' metf'iljetsini'ƚets pa' qi ƚet'unha'x pa' ƚokoi pa' Intata, hats'inha qa' ƚakha'ye' qu' newqinheti'ƚji' qu' hats namets ƚahats'ij qu' newqinheti'ƚji'.
1PE 5:7 Iwejini'ƚij pakha'an pe' natawje'meteni'ƚ, qe ƚakha' nejeƚi'ƚ.
1PE 5:8 Mewetjeƚi'ƚ otok'oiha, matjanitheni'ƚ, pa' ejuihife'eƚ inwo'met, hikpa' hik ƚunye'j na'aj athi'l qe tik'et wo'oikii pa'qu' niwu'mju'.
1PE 5:9 Qa yape'enhaƚe qu' me'nt'unheti'ƚiju'ƚ, it'unheti'ƚ pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, menikfeliti'ƚets in week pe' ejefetsi'ƚipji' pa' Intata in hik ejunyejeyi'ƚ iye in ƚaats'e'eƚij pa'qu' ƚunye'je'.
1PE 5:10 Ma' qa in ƚ'anu'upji' in ƚ'ajƚi'ij in ƚaats'e'eƚij pe'ye', qa ƚakhaa'ija pa' Intata, hikpa' Dios eq'iltinhetsax, qa hikpa' iye taya'yij inii pa' witisa'xi'mkii nite' yili'ij qu' nata'ƚets ha' Jesucristo, qu' hikpa' qu' neqjunhetineni'ƚ iye, qa qu'nte' neqenijani'ij iye pe'ye' pa'nte' eqekuyejeyi'ƚ, qa qu' net'unheti'ƚiju'ƚ iye pa'qu' ƚunye'je' qa qu' et'unitsi'iƚi'ju'ha iye nite' e'wisitsi'ƚi'.
1PE 5:11 Ƚakha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij in qiji' in Wittata. Amén.
1PE 5:12 Haqsiijkii ha'ne ƚammi's yi'lijeyi'ƚ ei (carta) qa tsi'fenij nakha' Silvano hik nakha' iye tsikfe'lets in ƚe'wis inejefe'epji' pa' Intata, hats'inha qu' k'akakƚini'ƚ qa qu' hiwjutsiqeni'ƚ e'mha iye in ƚ'eku'mi'ƚi' in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Cristo hik aka' pa' yijaa'ija in ƚeqsu'unka'x pa' Intata. Hik aka' hasu'uj anqami'ƚij.
1PE 5:13 He' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha'ne witset Babilonia, wetfeli'ƚ ei, hikhe' t'eku'miiji' pa' Intata in ejunyejeyi'ƚek, qa week iye nakha' hik ƚunye'j qu' ya'se' Marcos in wetfeli'ƚ ei.
1PE 5:14 Mewetfeljiiƚij wetju'ƚkii qu' nata'ƚets in ƚewetsu'uni'ƚ. Pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii ekheweli'iƚ pekhewe' yijayan ha' Cristo.
2PE 1:1 Yakha' Simón Pedro, ƚeqejkunenek qa ƚaqa apóstol iye ha' Jesucristo. He'nq'ika'aƚ ei pekhewe' testi'yij pa' nite' witqekuye'j in ƚunye'jek pa' heyesti'yi'ƚij. Ekheweli'ƚ ƚ'estiyiƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ qe hakha' inqe Dios qa Eqiƚina'x Jesucristo yatsathen.
2PE 1:2 Pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' week neƚuts ijayi'ƚijfik'i qu' qitsi'iƚ e'mha qu' nata'ƚets pa'qu' ikfeliyaxitsi'iƚets pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2PE 1:3 Qe pa' ƚet'unha'x pa' Intata jiyeƚisij week pa'qu' net'ejuyets pa' hane'ej iniƚa'x in jitajayan pa' Intata qe ta'ƚets in jinikfe'lets hakha' tayai inii qe ta'ƚets pa' ƚunye'j ƚakha' in ƚe'wis qa in yatsathen iye.
2PE 1:4 Aka'an hik aka' ƚunye'j in yiwjutsiqen ine'm pe' qits in ƚe'sits qa weju'ƚij iye, hats'inha qa hik enewe'ye' qu' namitiƚets qa' ni'iƚjiteje'm pakha' witiƚa'x hik ƚunye'j pa' Intata qu' hats ilattaxi'ƚik'ui pakha' uƚ'ax na'lipji' ha'ne sehe' qe ta'ƚets in yisu'un ene' jukhew qa efuts.
2PE 1:5 Qa hik ta'ƚijupi', weeki'ij pe' et'unhaxitsi'ƚ qu' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis hats'inha qu' ik'eihini'ƚets pa' nite' eqekuyejeitaxi'ƚ. Qa in hats ƚaqsiiƚijkii pa' ƚe'wis qa' ik'eihini'ƚetsek qu' mowo'oƚii ikfeliyaxitsi'iƚets pa' yisu'un pa' Intata.
2PE 1:6 Qa in hats ƚowo'oƚii ikfeliyaxitsi'iƚets pa' yisu'un pa' Intata, qa' ik'eihini'ƚetsek qu' mewetjeƚi'ƚ otok'oiha. Qa in hats ƚewetjeƚi'ƚ otok'oiha qa' ik'eihini'ƚetsek qu' hasu'uj itaqsuni'ƚijup ment'unhetƚi'iƚiju'ƚ pa'qu' ƚunye'je'. Qa in hats nite' ƚ'itaqsuniƚijup ƚe'nt'unhetƚi'iƚiju'ƚ pa'qu' ƚunye'je' qa' ik'eihini'ƚetsek qu' mowo'oƚii qu' ejunyejeyi'iƚ pa' yisu'un pa' Intata.
2PE 1:7 Qa in hats ƚowo'oƚii qu' ejunyejeyi'iƚ pa' yisu'un pa' Intata, qa' ik'eihini'ƚetsek qu' mewet-su'uni'ƚ ekheweli'ƚ in hats ƚijayani'ƚ pa' Intata. Qa in hats ƚewetsu'uni'ƚ qa' ik'eihini'ƚetsek qu' isu'uni'ƚ ene' week.
2PE 1:8 Qe qu' na'ni'ƚ etji' ekewe'en qa week neƚuts t'ijaifik'i, ma' qa' nite' hik ejunyejeyi'iƚ qu' ham e'weju'ƚi'iƚij, qa' nite' hik ƚunye'je' iye qu' ham ne'weju'ƚi'ij in ƚenikfe'li'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2PE 1:9 Qe pa'qu' hami'im ekewe'en, hik ƚunye'j qu' puk'ale' i'nƚi'i na'aj nite' toxik'i ƚeqjeƚinet, ma' qa nitapi'ik'i in hats tetlijtaxijju' pe' uƚ'ets yaqsiijkii pa'aj.
2PE 1:10 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, mowo'oƚiiha qu' aqsiiƚijkii pakha' taya'yi'ƚij ei qa t'eku'mi'ƚij eiji' pa' Intata, qe qu' aqsiiƚijkii ekewe'en, qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' anami'ƚju'kii.
2PE 1:11 Qa qu' hik aka' ƚunye'je', ma' qa qi qu' ineqjunu'uƚiju'ƚ qu' amtaxi'ƚets pa' ƚeji' pa' witset nite' yili'ij in tenek'enhe'yi' ha' Yatsat'ax'inij qa Eqiƚina'x Jesucristo.
2PE 1:12 Qa hik ta'ƚijupi', tees qu' nastapi'ii ekewe'en qu' k'efeljiiƚi'm, yemjeetax in hats ƚenikfe'ltaxiƚetsha qa in ƚ'ek'eni'ƚik'iha iye pa' yijaa'ija in ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij.
2PE 1:13 Humti qu' hasinik'i in nite' tsitapi ii ekewe'en qu' k'efeljiiƚi'm hane'ej in mexe yi'ƚa'x.
2PE 1:14 Qe tsikfe'lets in hats nite' toxik'ui qu' hakik'ui ha'ne yese'n t'ejuyets ha'ne sehe', in ƚunye'jek ka' hayiits yit'ij yiwets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
2PE 1:15 Qa hik ta'ƚijupi' qu' haqsiijkii hane'ej qu' hika' week pa'qu' ye'we'juƚi'ij, hats'inha qu'nte' antapiyi'iƚii ekewe'en qu' hats hawa'mtax.
2PE 1:16 In k'efeli'ƚi'm qu' enikfe'li'ƚets kakha' ƚet'unha'x qa pa' ƚamijiiju' hatse' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, aka'an nite' witwotk'onhetƚe qu' nata'ƚets pe'qu' niya'yij in wotk'onkii, qe ta'ƚets yijat'ij ene' yitoyi'ƚ in yi'weenijha in qiji'.
2PE 1:17 Qe hi'weeni'ƚijha in yiwqinhetji' pa' Intata Dios, pa' qiji' in Wittata pa' ƚ'a'x qa yit'ijets: —Hane'en ya's qi in hisu'un, hik ha'ne qi in tsi'sinheti'mkii.—
2PE 1:18 Yekheweeli'ƚha in hepi'ye'eƚik'i aka' yit'ij pa' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in ewi'ƚ ha'ni'ƚi' hakha'an in ha'ni'ƚipji' kekhe' ƚe'wis kakha' ƚunye'jkii utek.
2PE 1:19 Qa aka'an in ƚunye'jkii qa les in qi in yija'aƚ ye'mha kekhewe' ƚe'lijei pe' profetas'ik'i, hik kekhewe' iye ƚe'wistax qek jeƚi'ƚijupkiiha iye, qe qu' jeƚi'ƚijupkii kekhewe'en qa hik ƚunye'j ne'ej fetitjii in naliti'kii na'aj nookii qa yaamƚi'ijii in hats nekpha'm hakha' hik ƚunye'j kekhe' neƚuwoki', ma' qa' nitujinhetji'ha pe' atawjetsi'ƚ.
2PE 1:20 Qa lesƚe ƚe'wis qu' menikfeliti'ƚets aka'an, in ham pa'qu' ƚe'lijeye'ƚe pe' profetas'ik'i eke' yika'ajji' pa'aj.
2PE 1:21 Qe ham pa'qu' ƚe'lijeye'ƚe pa'qu' profetaye' qu' nata'ƚƚe'ets qu' numti, qe pekhewe'en jukhew pa' Espíritu Santo tisij pa'qu' nit'ij, ma' qa iyetij pa'qu' nisu'un pa' Intata qu' niyetij.
2PE 2:1 Qa na'lƚe iye pa'aj pe' wotk'onƚi'ijkii qu' profetaye', qa hik qu' ƚunye'je' hatse' ekheweli'ƚ qu' na'ni'ƚ etji'teje'm pe'qu' nowotk'onƚi'ijkii yit'ij ƚetets qu' ninq'ijatshenij pa' Intata. Ƚekhewel in i'nq'ijatshentax nite' nokes in i'nq'ijatshenij pekhewe' wi'tlijei hikpe' teiƚem in jiyeka'xii pa' witwamhi', qa hik ƚunye'j iye in nite' ƚeke' qu' nana'lij in yuten ha' Yatsat'ax'inij hikha' hats taqhaitaxets. Qa aka'an in ƚunyejei enewe'en, nite' optox qu' nattanithenhetii.
2PE 2:2 Olots pe'qu' nijayanij pa' qi in uƚ'ax ƚunyejei in wanawitji'ij ƚ'esenits, qa ƚekhewel qu' nata'ƚets qu' uƚ'ax nenit'ijets pa' yijaataxija in wit'ikheyi'j.
2PE 2:3 Ƚekhewel ewi'ƚƚe in yisu'un qu' neka'xi'ƚ ek'ui pe'qu' aq'astayi'iƚ, ma' qa naqanƚi'iƚkii pe'qu' nit'iƚij ewets. Qa pa' ƚantanithenkeye'j pekhewe'en qa hatsƚe hayiits watji'leti'm pa'aj, qa nite' ƚeke' qu' naqamij.
2PE 2:4 Qe pa' Intata nite' yiwejinƚe pa'aj pe' angelits in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, qe yiwu'mik'iju' yijat'ij pa' akaptax hane'eju' ha'ne sehe'ji' qi'ija in nookii, qe qa' naqsi'jijup pa' neƚuji' qu' nejeyumtshentax pe' uƚ'ets.
2PE 2:5 Qa nite' yiwejinƚe iye pa'aj ha'ne sehe', qe nukinetsju' yijat'ij pa' qi piƚei qa qi iye in iftsaxji' pekhewe' uƚ'ets jukhew'ik'i, qa pakha'ƚe Noé qa yiƚin, hikpa' yijatshentaxij pe' jukhew'ik'i qu' natsathen pa'qu' ƚunyejeye', qa weeki'ƚ in yiƚin iye pe' wetsjuk tatsai (7) jukhew qa efuts.
2PE 2:6 Qa yitanithenij iye in yiwuƚ'enhetju' pe' witsetitsik'i Sodoma qa pa' Gomorra, ma' qa yilomominhetji' qa ƚ'oloƚe pa' aman. Aka'an yejeyumtshentaxi'mijupi' pa'qu' ƚunyejeye'kii pekhewe' hane'ej uƚ'ax yaqsiijkii.
2PE 2:7 Qa yilithinƚe pa' yatsathen Lot, hikpa' qi in yitawje'meten pa' ƚunyejei pa'aj pekhewe' nite' nek'enheyu' in pakha'ƚe qu' ƚunye'je' qu' nanawitji'iƚ.
2PE 2:8 Qe pa' yatsathen Lot, in i'nji'kii pekhewe'en, week neƚuts qi in yaats'e'ej pa' ƚe'wis ƚatawe'j pe' yi'wen qa yepi'ye' iye uƚ'ets yaqsiijkii pekhewe'en.
2PE 2:9 Ye'ehe, hats jinikfe'lets pa' Yatsat'ax'inij in yiya'yij qu' nilithinik'ui pe' witaqjaajinkeyejei pekhewe' tek'enets, qa yiya'yij iye in yaqsi'jijup qu' nitanithen hatse' pe' uƚ'ets qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshen.
2PE 2:10 Qa aka'an hik aka' qu' ƚunyejeye' pekhewe' yijayanij pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits qa yuten week pa'qu' ƚunye'je' qu' netnek'enhei. Pekhewe'en ham ƚ'ijiweyaxitsi'iju'ƚ pa'qu' ƚunye'je' qa yumti iye qu' week nat'anipji', nite' yaatse'etsju' in uƚ'ax ƚ'anyejeyij pekhewe' qu' qitse'ji' pa'qu'ƚe ƚunye'je'.
2PE 2:11 Qa pe' angelits in les qitstaxijji' pe' ƚet'unhaxits qa t'uniitsija iye, in i'nijup ha' Yatsat'ax'inij nite' yisu'un pe'qu' uƚ'etsi'ik'i qu' ƚ'anyejeyi'ij pekhewe'en.
2PE 2:12 Enewe'en ene' i'nq'ijatshenij pa' nite' yijaa'ija, enewe'en hik ƚunyejei inqa'metets, nite' yijamtikii, nekijfik'i qu' hik ƚunyejeye' ne'ej inqa'metets hats jutsiqets pa'qu' ƚenifenyejeye' hats'inha qu' netnekumhi'yi' qa' natlanhetiiju'. Uƚ'ax ƚ'anyejeyij pakha' qu'nte' nenikfe'le'ets, ƚekhewel naxju' hatse' in ƚunyejeyek pe' inqa'metets.
2PE 2:13 Enewe'en na'aj yaats'e'ej qe tepilipji' pa'qu' uƚ'axe' in yaqsiijkii. Qi in yisu'unij in neƚu'uj in natkin pekhewe' ƚeke' qu' niwuƚ'enhetju'. Ƚekhewel hik ƚunyejei witjili' qa hik ƚunyejei iye ne'ej jif'imji' in i'ni'ƚ etji'teje'm in ƚaqsiiƚijkii na'aj ƚe'wis neƚu ekheweli'ƚ in ƚijayani'ƚ pa' Intata. Yi'sinheti'mkii in yumti qu' nawitji'iƚij in wotk'onƚi'ijkii qu' nijayan pa' Intata.
2PE 2:14 Pe' ƚotoi yaqamaxji' in yisu'un qu' nawitji pe'qu' efuye', qa aka'an hik aka' ka' nite' yili'ij in ƚewuƚ'ax. Yaqsiijijetskii qu' naqsiiƚijkii pa' uƚ'ax pekhewe' nite' t'unitsij. Ƚekhewel yiya'yij ƚewek pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij in t'ejuyets in yisu'un ekewe' wekwek. Qa hik ta'ƚijupi' in hats i'nipji' pa' witaxtanithenkeye'j.
2PE 2:15 Nite' nikheyu'uk'i pa' yatsathen wit'ikheyi'j, ma' qa ikik'i pa' wit'ikheyi'j hikpa' ikik'i iye pa'aj pa' Balaam, ƚa's pa' Beor. Pa' Balaam yisu'un pe'qu' ƚaja'ye' ma' qa' naqsiijkii pa'qu' uƚ'axe'.
2PE 2:16 Qa taq'ayinhetiiƚi'ij pa' uƚ'ax in yaqsiijkii, qe pa' ƚe'wut matikatax iyet pa'aj, qa yaq'ayinij pa' nite' witjeik'una'xkii naqaqsijkineyu'taxijkii pa' profeta Balaam.
2PE 2:17 Qa enewe' wotk'onƚi'ijkii yit'ij ƚetets qu' ninq'ijatshenij pa' Intata enewe'en hik ƚunyejei iye qu' nisƚaxji' ne'ej niwekƚetax, qa hik ƚunyejei iye wasil ne'ej jutsiqetstaxij qu' piƚeye' qa yeka'xƚe na'aj t'unik'i, enewe'en hats wanaqsi'jijup pa' qi in nookii qu' na'ni'.
2PE 2:18 Qe in iyet wenikfelitets wekwek, qa hamƚe weju'ƚi'ij pe' yit'ij. Yaqsiijijetskii pekhewe' hats k'esiyutaxets qu' nakik'uifik'i pekhewe' i'ni' pakha' nite' ƚe'wis, ma' qa yit'ijetskii pe' ƚe'lijei in t'ejuyets pa' yisu'un ene' i'nesenits in wanawitjiju'kii.
2PE 2:19 Pekhewe'en yit'ij iye: week ƚeke' pa'qu' aqsiiƚijkii qu' isu'uni'ƚ, qa ƚekhewelƚe qa ƚeƚinheyij pa' uƚ'ax, qe pa'qu' newetwejinij pa'qu' ƚunye'je' pakha'an witƚinek, ƚeƚinek'ij pakha' wetwejinij.
2PE 2:20 Qe in hats ilattaxik'uifik'ikii pa' uƚ'ax qe ta'ƚets pa' ƚikfeliyaxitstaxets ha' Yatsat'ax'inij qa Eqiƚina'x Jesucristo, ma' qa in wapilets iye qa wetwejinij iye qa hats qi in uƚ'ax wiikfik'i pa'qu' ƚunye'je' qa nite' ƚunye'j pa' yojo.
2PE 2:21 Les in ƚe'wistaxju' in nite' nikfe'lets pa' yatsathen wit'ikheyi'j, qa nite' hik ƚunye'j in nikfe'ltaxets, we'nitonimets ekewe' testiitaxij hik ekewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii in t'ejuyets ha' Cristo.
2PE 2:22 Ƚekhewel hik ƚunyejei in wenit'ij: —Nuna'j wapiletsju' iye pa' ƚek'uihit,— qa hik ƚunyejei iye kakha' yiyayetsju' na'aj yit'ij in yit'ij: —Tafitax i'nk'a tetli'jju' wapiliiju' iye pa' oƚoq'oi.—
2PE 3:1 Yejefets, hane'en yifaakanek'iƚ ei iye, ma' qa hats wetsjuk'ij hane'ej in henq'ika'aƚ ei, enewe' wetsjuk yifaakanheyi'ƚ ei, haqsiijkii qe qa' nite' antapiyi'iƚik'i.
2PE 3:2 Hats'inha qu' ijamti'iƚik'i kekhewe' hayiits nifel pa'aj pe' ƚe'sits profetas'ik'i, qa ekewe' ƚe'lijei iye ha' Yatsat'ax'inij qa Eqiƚina'x iye tisij enewe' ƚeqe apóstoles.
2PE 3:3 Aka' yojo qu' menikfeliti'ƚets aka'an: pekhewe' teke'lenju' neƚuts na'l hatse' pe'qu' qi qu' neqeku' qa' nawitji'iƚiji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa ewi'ƚƚe qu' nisu'unji' pa' yisu'un ene' i'nesenits.
2PE 3:4 Ma' qa' ni'tjiiƚij ewets: —¿Pa'n ikji' in weniwjutsiqentax qu' netpil? Qe in ipƚu'ik'i' ek pa'aj in naxju' pe' i'nalheyik'i qa aka' hatsƚe ƚunye'j, qa aka' hatsƚe ƚunye'j iye pa'aj in ipƚu'ik'i' ek in i'nk'aa pakha'aj ha'ne sehe'.—
2PE 3:5 Qe in yit'ij ekewe'en ta'ƚets in nite' yisu'un qu' nijamti'ik'i pa' Intata in yi'tƚi'ij ma' qa na'l pakha'aj na' wa's qa ha'ne sehe' iye, ta'ƚji'teje'm pa' iweli' qa ink'aƚe qa yeqetheni'ƚ wetju'ƚ iye pa' iweli'.
2PE 3:6 Qa hik ha'ne iye iweli' yiwuƚ'enhetju' iye pa'aj ha'ne sehe', ma' qa pa' iweli' qa yuihin pa'aj ha'ne sehe'.
2PE 3:7 Qa ha'neƚi'ij na' wa's qa ha'ne sehe' qa wanaqsi'jijup pa' fe't hatse' qu' ni'ttaxij iye pa'qu' ƚeji'ye' pa' Intata, wanaqsi'jijup qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax qa qu' namii pa' qi ƚawak pa' Dios pekhewe' uƚ'ets.
2PE 3:8 Qa hasu'ujƚe antapi'iƚik'i yejefets aka'an: pa' Yatsat'ax'inij in hik ƚeqjunye'jij qu' ewi'ƚ neƚuye' qa hatsƚe yamtaxets qu' mil (1.000) ininqapitse', in mil (1.000) ininqapits ƚakha'ƚe qa hik ƚeqjunye'jij qu' ewi'ƚ neƚuye'.
2PE 3:9 Pa' Yatsat'ax'inij nite' yi'tƚi'ijkii pe' hats nifel pa'aj. Na'l pe' yumtitax qu' nite' yija'ye', nite'ƚe itaqsunijup, qe nite' yisu'untax qu' namii pe'ye' pa' fe't, qe yisu'untax yijat'ij qu' week nenink'aihit pa'qu' ƚunyejeye' pe' ƚatawjets qa' nili'ij pa' uƚ'ax.
2PE 3:10 Pa' ƚeqe neƚu ha' Yatsat'ax'inij hik qu' ƚunye'je' na'aj t'ejtenkii, ma' qa ne' wasits qa' nonokes pa' iftsaxik'i ƚ'anye'j qu' hamitse'tax, qa week pe' i'nji' qa' niwuƚ'enhetju' pa' qi in elejei fe't. Qa ha'ne sehe' qa week pe' ƚaqsijiiju' ene' jukhew qu' nanq'axij fe't.
2PE 3:11 In hats jinikfe'lets aka' ƚunye'jkii qu' hamitse'tax ene' week, ¿qa inhats'ek qu' nite' ejunyejeyi'iƚ pa' yisu'un pa' Intata qu' atsatheni'ƚ qa' ek'eni'ƚets iye?
2PE 3:12 Qa' onotki'iƚik'ui pa' ƚeqe neƚu pa' Dios qa' aqsiiƚijkii pa'qu' e'weju'ƚi'iƚij hats'inha qu' aje'eƚ namets hatse' aka'an. Pakha'an pa' neƚuji' hatse' na' wa's qa' uƚ'axe'ju', yiwuƚ'enhetju' pa' fe't qa pe' i'nji' qa' nilup'upinhetju' pa' qi in elejei ƚ'elej.
2PE 3:13 Qa inekhewelƚe qa jit'otki'ik'ui pa' ink'ayik wa's qa ink'ayik iye sehe', hik aka' yiwjutsiqen ine'm, pekhewe'en ewi'ƚƚe in i'ni' pa' yatsathen.
2PE 3:14 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, ekheweli'ƚ in hats ƚo'notki'iƚik'ui aka' qu' ƚunye'je'kii hatse', mowo'oƚiiha qu' e'ƚe'sitsi'iƚii pa' Intata, mowo'oƚiiha iye qu' hasu'uj nami'ƚ ej pa' uƚ'ax, qa qu' nite' nanami'iƚ ewets qu' uƚ'etsi'iƚ.
2PE 3:15 Menikfeliti'ƚets pa' Yatsat'ax'inij in nite' itaqsunijup ikji' neqiƚinkeyutax'inij, hik aka' we'nq'ika'aƚij'ei iye ha' ƚe'wis inejefe Pablo ta'ƚets pa' ƚikfeliya'xkii tisij pa' Intata.
2PE 3:16 Week kekhewe' ƚafaakanhei iyetij iye aka'an. Kekhewe'en in na'l kekhewe' jutsitetsik'i, pe' nite' nikfe'lets qa pe' pekhel yijamtiji'kii qa yeqfeetsinƚi'ijkii pa'qu' numti ekewe'en, qa hik ƚunyejei iye in yeqfeetsinƚi'ijkii iye pa'qu' numtiƚe kekhewep iye we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei. Qa hik ta'ƚijupi' qu' nattanithenhetii hatse'.
2PE 3:17 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, in hats ƚenikfe'li'ƚets ekewe'en, qa' matjanitheni'ƚkiiha hasu'uj neqif'eli'iƚ'ejju' pa' ƚe'wejtitsi' pekhewe' ham pa'qu' yijaayi'ija qu' nisu'un qu' ƚunyejeye'.
2PE 3:18 Mowo'oƚii yijat'ij qu' les enikfe'li'ƚets ha' Yatsat'ax'inij qa Eqiƚina'x Jesucristo, hats'inha qa' lesjijek qu' neƚisiƚijkii pa' ƚeqi'fenkeye'j. Ƚakha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
1JO 1:1 Hakha' yojoo in na'l, hikha' hepi'ye'eƚ qa yijaa'ija iye in hi'weni'ƚ qa hejeƚi'ƚijupkiiha iye ka' ƚunye'j in qi in ƚe'wis qa he'yekuumi'ƚetskiiha iye. Hik hakha' ha' ƚii Wi'tlijei qa jiyeƚisij pa' witiƚa'x.
1JO 1:2 Hakha' witiƚa'x hats we'nethinkii qa hi'weni'ƚ. Qa yekheweli'ƚ qa' henfeli'ƚ in yijaa'ija. Qa' henfeli'ƚ e'm ha' witiƚa'x in nite' ham. Hikha' hayiits i'nijup pa'aj pa' Intata qa hane'ej qa hats we'nethinkii.
1JO 1:3 Hakha' hi'weni'ƚ qa hepi'ye'eƚ iye, hikha' qu' henfeli'ƚ e'm hane'ej hats'inha qa' ewi'ƚ jina'niji' iye qa hik ejunyejeyi'iƚ aka' yijunyejeyi'ƚ in ewi'ƚ ha'ni'ƚi' pa' Intata qa ha' Ƚa's Jesucristo.
1JO 1:4 Ekewe'en hika'aƚ e'm hats'inha qa je'weeke' qu' qi qu' je'ƚe'sitsi'imkii.
1JO 1:5 Ekewe'en hik ekewe' hepi'ye'eƚ ƚe'lijei ha' Jesucristo qa hik ekewe' iye qu' k'efeli'ƚi'm in yit'ij: —Pa' Intata ƚakha' na'lkii. Hami'm pa' nookii.—
1JO 1:6 Qu' jintittaxijets qu' hats ewi'ƚ jina'ni'ƚi' hakha'an qa jitajalki'sƚeji'kii pa' nookii qa jiwotk'onijkii na'aj jitit'ij qa na'aj jitaqsi'jijkii iye.
1JO 1:7 Qa qu' jinaa'ni'ha pa' na'lkii pa' hik ƚunye'j pa' i'ni' pa' Intata, ma' qa pekhewep hats yijayaanija ha' Jesús qa ewi'ƚ jinaa'ni'ƚi'ha qa pe' ƚ'athits ha' Jesucristo Ƚa's pa' Intata qa jiyilijijju' week pe' inwuƚ'ets.
1JO 1:8 Qu' jintittaxijets qu' hame' initji' pa' uƚ'ax, ma' qa hats inakha'ƚe inte'm in jiwanawitjiƚe qe hamji' pa' intawe'j ke' ƚe'lijei.
1JO 1:9 Jiwenikfelitetsha pa' Intata in yaqsiijkii yijat'ij pa'qu' hats nit'ij qa nite' yaf'ali'ƚi'ij iye pa'qu' naqsiijkii. Qa qu' jintefeeli'mha pe' inwuƚ'ets, ma' qa' nenli'jju' week pe' inwuƚ'ets qa niwu'm i'nk'ui iye.
1JO 1:10 Qu' jintittaxijets qu' ham inwuƚ'axe', ma' qa hats hik ƚunye'j qu' jinte'wejtitsinen pa' Intata, qe hamji' pa' intawe'j ke' ƚe'lijei.
1JO 2:1 Yilits, haqsi'ji'ƚ e'mijkii ene' wi'tlijei qa'nte' aqsi'ji'iƚijkii pa' uƚ'ax. Qa pa'qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax, na'lƚek ha' jiyaqsiji'ƚ wetju'ƚ pa' Intata (abogado), hakha'an ƚii, Jesucristo, ƚakha' yatsatheenija.
1JO 2:2 Hik hakhaa'ija Jesús in talanhetii qa ƚaja'aj pa' ƚajanye'j pe' inwuƚ'ets, nite' i'nuja'xƚe, qe week pe' i'nipji' ha'ne sehe'.
1JO 2:3 In jitek'eenetsha kekhewe' yit'ij inwets pa' Intata ma' qa jinikfe'ljeetsekha in yatsat'ets'inij pa' Intata.
1JO 2:4 Qa pa'qu' ewi'ƚe' qu' nittaxijets: pakha'an yakha' tsikfe'lets, qa nite'ƚe tek'enets ke' ƚe'lijei, pakha'an ejtitsax qe hamji' pa' ƚatawe'j ke' ƚe'lijei.
1JO 2:5 Qa pa'qu' naqsiijkii pe' yit'ij pa' Intata, pakha'an yijat'ij yisu'unija pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel in jitaqsiijkii pe' yit'ij pa' Intata ma' qa jinikfee'letsha in yatsat'ets'inij pa' Intata.
1JO 2:6 Pa'qu' nit'ij ƚetets in hats ewii'ƚija i'ni'ƚi' hakha'an qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' hakha'an in qi in teik'unei.
1JO 2:7 Yejefets, ha'ne hika'aƚ e'm wenit'ij wi'tlijei qu' aqsiiƚijkii nite' ink'ayik. Hik aka' hayiits ƚenikfe'li'ƚets. Aka' wi'tlijei hik aka' iye hayiits ƚ'impi'ye'eƚij.
1JO 2:8 Qa hane'ej kakhap ƚunye'jkii, aka' qu' hika'aƚ e'm ta'ƚets kekhewe' hayiits wi'tlijei qa hikƚe ƚunye'j qu' ink'ayik'e wi'tlijei qe ha' Cristo te'wenheti'yijha in yaqsiijkii qa ekheweli'ƚ iye hats ƚaqsiiƚijkii iye kakha'an qa aka'an in ƚunye'j ta'ƚets in hats hamiyu' pa' nookii qa hats nekpha'm pa' na'lkii ma' qa' nana'lkiiha.
1JO 2:9 Pa'qu' nittaxijets qu' hats na'n ji'teje'm pa' na'lkii qa napjaxƚi'im pa'qu' hats nijayan ha' Jesús, pakha'an mexe i'nji'teje'm pa' nookii.
1JO 2:10 Pakha' qu' jukhewe' qu' nisu'un pa'qu' hats nijayan ha' Jesús, pakha'an yijaa'ija in i'nji'teje'm pa' na'lkii qa ham pa'qu' nilanifi pekhewe' qu' neneqjeyu'ujets pa' yaqsiijkii.
1JO 2:11 Qa pakha'ƚe qu' na'napjaxi'm pa' hats yijayan ha' Jesús, pakha'an i'nji'teje'm pa' nookii qa yijalki'sji'kii qa nite' nikfe'lets pa'qu' nakji' qe nite' yi'wenji'kii pa' nookii.
1JO 2:12 Yilits, hika'aƚ e'm ekewe'en qe pe' ewuƚ'etsi'ƚ hats tewu'mhitiyi'ƚ ek'ui qe ta'ƚets ka' ƚii ha' Cristo.
1JO 2:13 Hika'aƚ e'm ekewe'en pekhewe' hats taltsai qe ekheweli'ƚ hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo in hikha' yojo in na'l pa'aj. Hika'aƚ e'm ekewe'en jutjanhets qe ekheweli'ƚ hats ƚ'ani'ƚi'pji' pa' inwo'met (Satanás). Hika'aƚ e'm ekewe'en witlits mente' qits qe ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets pa' Intata.
1JO 2:14 Hika'aƚ e'm ekewe'en nekhewe' hats taltsai qe ekheweli'ƚ hats ƚijayani'ƚ ha' Cristo in hikha' yojo in na'l pa'aj. Hika'aƚ e'm ekewe'en jutjanhets qe ekheweli'ƚ et'unitsi'ƚij qa ƚenikfe'li'ƚets ke' Intata ƚe'lijei ma' qa hats ƚ'ani'ƚi'pji' pa' inwo'met (Satanás).
1JO 2:15 Hasu'uj isu'uni'ƚ ha'ne sehe' qa hasu'uj iye isu'uni'ƚ pe' wekwek i'nipji' ha'ne sehe'. Pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i efu qu' nisu'un ha'ne sehe' ikji' nite' yisu'un pa' Intata.
1JO 2:16 Qe pekhewe' wekwek i'nipji' ha'ne sehe' pekhewe'en, pa' yisu'un ene' i'nesenits qa pa' yisu'un ene' intoi qa pa' witiwqiye'jji'. Ekewe'en nite' ta'ƚets pa' Intata. Ekewe'en ta'ƚƚe inwets.
1JO 2:17 Ha'ne sehe' qa week ekewe' uƚ'ets hamits hatse' qa pakha'ƚe qu' naqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata qa' pakhaayi'ij qu' nana'l.
1JO 2:18 Yilits, hats k'esiyu'ets pa' ƚahats'ij qu' netpil iye ha' Cristo. Ma' qa' ƚunye'je'kii hatse' ka' ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets in nam hatse' pa' Cristo ƚ'ejuihife (anticristo). Hane'ej hats olots pe' hik ƚunye'j qu' ƚ'ejuihifetsi'ij pa' Cristo. Aka'an qa jiyikfelitets in hats k'esets qu' netpil iye ha' Cristo.
1JO 2:19 Pekhewe'en in i'n'inittax ji'teje'm qa yili'ijju' qe nite' yijaa'ija qu' netk'enets ha' Cristo. Qe qek yijaayi'ija qek netk'enets ha' Cristo qekhante' naketax i'nik'uifik'ikii in jitek'enets ha' Cristo. Qa ikƚe i'nik'uifik'ikii ma' qa te'wenhetii in nite' hik injunyejei in jitek'enets ha' Cristo.
1JO 2:20 Qa ekheweli'ƚ qa na'li'ƚ e'm pa' Espíritu Santo neƚisi'ƚij ha' Cristo. Ma' qa ƚenikfe'li'ƚets in yijaa'ija.
1JO 2:21 Nite' hika'aƚ e'm ekewe'en qu'nte' enikfe'li'ƚets pa' yijaa'ija. Hika'aƚ e'm ekewe'en qe hats ƚenikfe'li'ƚets pa' witwejtitsi' in nite' ƚeke' qu' nata'ƚets pa' yijaa'ija.
1JO 2:22 ¿Ƚek pakha' ejtitsax? Pakha' ejtitsax pakha'an pa' yeqeku'uk'i ha' Jesús in hikha' Cristo. Pakha'an hik ƚunye'j qu' ƚ'ejuihifeye' ha' Cristo qe yeqeku' pa' Intata qa ha' Ƚa's.
1JO 2:23 Week pakha' qu' neqeku' ha' Ƚa's, pakha'an hats yeqeku' pa' Intata. Qa pa'qu' weeki'ij pa' ƚatawe'j qu' nit'ijets in nite' yeqeku' ha' Ƚa's, pakha'an yijaa'ija in nite' yeqeku' pa' Intata.
1JO 2:24 Ekheweli'ƚ matjanitheni'ƚij pekhewe' hayiits ƚepi'ye'eƚik'i in i'nk'aa ƚ'ijatshenhetiyi'ƚ qe qu' matjanitheni'ƚij, ma' qa'nte' jeek e'wisitsi'iƚijup ha' Ƚa's qa pa' Intata.
1JO 2:25 Pa' yiwjutsiqen ine'm ha' Cristo, pakha'an hikpa' pa' witiƚa'x nite' ham.
1JO 2:26 Hika'aƚ e'm ekewe'en qe ta'ƚets pekhewe' ejtitsits yisu'untax qu' naq'ayiniƚij pa' hats ƚ'eku'mi'ƚi' wit'ikheyi'j.
1JO 2:27 Ekheweli'ƚ hats na'li'ƚ e'm pa' Espíritu Santo neƚisi'ƚij ha' Cristo, qa hikpa' yojo'oƚ ek'uikii. Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' pa'qu' nijatshentaxiƚij pekhewe' ejtitsits qe hats ham hami'iƚ e'm. Pa' nijatsheni'ƚij pa' Espíritu Santo yijaa'ija nite' yaqanƚekii. Pa' Espíritu Santo nijatsheni'ƚij week pekhewe' ta'ƚets pa' Intata. Qa hik ƚunye'j iye in yijaa'ija in nijatsheni'ƚij qu' hasu'uj ili'iƚij ha' Cristo.
1JO 2:28 Yilits, hasu'uj ili'iƚij ha' Cristo hats'inha qu' jinte'wentax qu' netpiltaxju' ma' qa qi qu' je'ƚe'sitsi'imkii qa' ham pa'qu' jinetjumti'ijkii qa'nte' jinewepini'im.
1JO 2:29 Qu' enikfe'li'ƚets ha' Cristo in yijaa'ija in yatsathen, ma' qa' enikfe'ljiiƚetsek, pakha' qu' naqsiijkii pa' yatsathen in hats nekijfik'i ka' ƚii ha' Cristo.
1JO 3:1 Jeƚ qeku'ni'ƚ pa' qi ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata in yit'ij inwets: —Enewe'en yilits.— Qa yijaa'ija inek in ƚelits'inij pa' Intata. Qa week pekhewe' nite' yijayan ha' Cristo, pekhewe'en nite' nikfe'l inwets in ƚelits'inij pa' Intata qe ƚekhewel nite' yijayan ha' Cristo.
1JO 3:2 Yejefets, hane'ej hats ƚelits'inij pa' Intata. Qa mente' yamets pa' injunyejeeyija hatse'. Qa hatsƚe jinikfe'lets qu' netpiltaxju' ha' Cristo qa' jinte'weenija, ma' qa' hik ineseninyejeye' hakha'an.
1JO 3:3 Qa week pakha' qu' netjumti ik'uiha aka'an qa' natjiletik'uiha hats'inha qa' hik ƚunye'je' hatse' ha' Cristo in hamji' pa'qu' uƚ'axe'.
1JO 3:4 Week pakha' qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax, pakha'an t'otsipji' iye ke' ƚe'lijei ha' Cristo. Qa pakha' t'otsipji' ke' ƚe'lijei ha' Cristo, pakha'an uƚ'ax.
1JO 3:5 Qa ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets in nam ha' Cristo qa yiwu'm pe' inwuƚ'ets qe ƚakha' hamji' pa'qu' uƚ'axe'.
1JO 3:6 Week pa'qu' na'nji'teje'mha ha' Cristo, pakha'an nite' qi qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax. Qa pakha' qi in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pakha'an nite' yi'wen qa nite' nikfe'lets iye ha' Cristo qe nite' yijayan.
1JO 3:7 Yilits, hasu'uj pa'qu' nawitji'iƚ. Qu' i'weni'ƚ pa'qu' naqsiijkii pa' yatsathen qa' menikfeliti'ƚets in ƚakha' yatsathen pa' ƚunye'j in ƚunye'jek ha' Cristo in yatsathen.
1JO 3:8 Pakha' qi in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, pakha'an yatsat'axij pa' inwo'met (Satanás). Qe pa' inwo'met hikpa' yojo'oj pa'aj in yaqsiijkii pa' uƚ'ax. Qa hik ta'ƚijupi' in nam ha' Ƚa's pa' Intata qe qa' niwuƚ'enhetju' pe' ƚ'ithayijkitits pa' inwo'met.
1JO 3:9 Week pakha' qu' hats nenekijfik'i pa' Intata nite' qi qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qe hats na'l pa' yenji'teje'm pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' in nite' qi qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qe hats nekijfik'i pa' Intata.
1JO 3:10 Ma' qa aka'an qa jutsiqetsij pe' ƚelits pa' Dios qa pe' ƚelits pa' inwo'met (Satanás). Week pakha' qu' nite' naqsi'ji'ijkii pa' yatsathen nite' yatsat'axij pa' Intata. Qa hik ƚunye'j iye pakha' qu'nte' nisu'une' pa'qu' hats ƚejefeye'taxipji' ha' Cristo, nite' yatsat'axij iye pa' Intata.
1JO 3:11 Aka' qu' hit'iƚij ewets wi'tlijei hik aka' hayiits ƚ'impi'ye'eƚij in yit'ij: —Qi qu' mewet-su'uniƚha ekheweli'ƚ.—
1JO 3:12 Hasu'uj injunyejeye' pa' ƚunye'j pa'aj pa' Cain'ik'i in yatsat'axij pa' inwo'met (Satanás), qa yilan pa'aj pa' ƚek'inijik'i. ¿Qa inhats'ek in yilan pa'aj? Yilan pa'aj qe pa' Caín na'l pa' uƚ'ax i'nji' qa pakha'ƚe ƚek'inijik'i qa qi in yatsathen pa'aj.
1JO 3:13 Yejefets, hasu'uj e'nitjuƚaxi'ƚijpha'm qu' na'napjaxi'ƚ e'm pekhewe' nite' yijayan ha' Cristo.
1JO 3:14 Inekhewel hats ju'ukik'uifik'i pa' witwamhi' qa hats ju'un ji'teje'm pa' witiƚa'x nite' ham. Aka'an in jinikfe'lets qe ta'ƚets in jiwet-su'un in hats jitajayan ha' Cristo. Pakha' qu'nte' nisu'une' pa'qu' hats ƚejefeyi'ipji' ha' Cristo, pakha'an mente' yili'ij pa' uƚ'ax, mexe aman ji'teje'm pa' witwamhi'.
1JO 3:15 Week pakha' qu' na'napjaxi'm pe'ye' pekhewe' hats ƚejefetstaxipji' pa' Intata, pakha'an eqek'una'x. Qa ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets in ham pa'qu' ƚunye'je' aka'an pekhewe' na'li'm pa' witiƚa'x nite' ham.
1JO 3:16 Aka' hane'ej qu' jinikfelitets pa' yijaa'ija witeqsu'unka'x aka'an, ha' Jesucristo in wetƚisƚi'ij qu' nawa'm qe ta'ƚets in jiyisu'un. Qa hik aka' qu' injunyejeye' iye qu' jinewetƚisƚi'ij pa' witwamhi' qe ta'ƚets in qi qu' jintesu'un pe'qu' inejefetsi'ipji' ha' Cristo.
1JO 3:17 Pa'qu' ewi'ƚe' jukhew i'nƚi'i qu' efuye' qu' nana'li'm pe'qu' ƚewekwekitse' qa nite' yi'fen pa'qu' hats ƚejefeye'taxipji' ha' Cristo qu' nowotaxiikii pe'ye' qa ¿pa'n ƚunye'j qu' nittaxijets qu' nana'li'm pa' ƚeqsu'unka'x pa' Intata?
1JO 3:18 Yilits, hasu'uj i'nlijeeye'ƚe qu' jintit'ijets qu' jintesu'un pa'qu' inejefeyi'ipji' ha' Cristo. Jitaqsiimijkii yijat'ij pe'ye' qa weeki'ij iye pe' intawjets qu' jintesu'un qu' jintaqsiimijkii.
1JO 3:19 Qu' jintaqsiijkii aka'an, qa' jinenikfe'lets in yatsat'ets'inij pa' Intata qa' jintoksi'wen iye in hats jitaqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata.
1JO 3:20 Qa pa' intawe'j qu' numti qu' nite' ƚe'wise' pa' jitaqsiijkii qa pa' Intata in ƚakha' les qi qa t'anipji' pa' intawe'j. Ƚakha' hats nikfe'lets week pa' jitaqsiijkii.
1JO 3:21 Yejefets, pa' intawe'j qu' numti qu' ƚe'wise' pa' jitaqsiijkii ma' qa nite' jiwetjeyepunets qu' ji'niyinets pa' Intata
1JO 3:22 qa jiyeƚisij week pa'qu' ji'niyinijets pakha'an, qe jitek'enets kekhewe' yit'ij inwets qa jitaqsiijkii iye pa' yi'sinheti'mkii.
1JO 3:23 Kakha' yisu'un qu' jintaqsiijkii kakha'an in yit'ij inwets qu' hasu'uj jinteqeku' ka' ƚii ha' Ƚa's Jesucristo qa' jinewet-su'unija iye inekhewel in jitajayan.
1JO 3:24 Qa pakha' qu' naqsiijkii kakha' yit'ij inwets pa' Intata, ma' qa pa' Intata qa' na'nji'teje'mha pakha'an qa pakha'an qa' na'njiteje'mek pa' Intata. ¿Qa ƚekpa' jiyikfelitets aka'an? Pa' Espíritu Santo hikpa' jiyeƚisij pa'aj pa' Intata, hikpa' jiyikfelitets aka'an.
1JO 4:1 Yejefets, hasu'uj isu'uni'ƚ qu' aje'eƚ ek'eni'ƚets pa'qu' espirituye'. Yojo yijat'ij qu' mowo'oƚii qu' enikfe'li'ƚets me ta'ƚets pa' Intata me i'nƚi'i qu' nite' nata'ƚe'ets. Qe olots pe' wotk'onijkii qu' profetaye' ha'ne week sehe' ipji'.
1JO 4:2 ¿Qa pa'n ƚunye'j qu' enikfe'li'ƚets pa'qu' espirituye' qu' nata'ƚets pa' Intata? Pakha'an nifel in nametsju' ha' Jesucristo ha'ne sehe' qa hik ƚ'eseninyejei ene' sehe' ipji'.
1JO 4:3 Qa pa'qu' espirituye' qu' nite' nenfele' ha' Jesucristo in nametsju' ha'ne sehe' qa hik ƚ'eseninyejei ene' sehe' ipji'. Pakha'an espíritu nite' ta'ƚets pa' Intata, ta'ƚets pa' Cristo ƚ'ejuihife. Hikpa' hayiits ƚ'impi'ye'eƚij qu' nanam hatse' qa hane'ej qa hats i'nipji' ha'ne sehe'.
1JO 4:4 Yilits, ekheweli'ƚ yatsat'etsi'ƚ ej pa' Intata. Qa hats ƚanaxiƚij pekhewe' ejtitsits qe nite' nawitji'iƚ. Qe pa' na'li'ƚ e'm Espíritu Santo pakha'an les t'un, nite' hik ƚunye'j pa' espíritu i'nipji' ha'ne sehe'.
1JO 4:5 Pekhewe'en yatsat'etsij pakha' i'nipji' ha'ne sehe'. Qa hik ta'ƚijupi' in uja'xƚe qu' niyetij pe' wekwek i'nipji' ha'ne sehe' qa week tek'enets iye pe' jukhew qa efuts ha'ne sehe' ipji'.
1JO 4:6 Inekhewel yatsat'ets'inij pa' Intata. Qa pekhewe' yatsat'etsij pa' Intata qa tek'en inwets. Qa pekhewe' nite' yatsat'etsij pa' Intata qa nite' tek'en inwets. Qa aka'an in ƚunye'j qa jinikfe'lets pekhewe' na'li'm pa' yijaa'ija in Espíritu Santo qa jinikfe'lets iye pekhewe' na'li'm pa' nite' yijaa'ija in espíritu.
1JO 4:7 Yejefets, jiwet-su'unija inekhewel in hats jitajayan ha' Cristo qe pa' witeqsu'unka'x ta'ƚets pa' Intata. Week pakha' qu' nisu'un pa'qu' hats ƚejefeyi'ipji' ha' Cristo, pakha'an in ineqsu'un qe hats ewi'ƚij iye in nekfik'i qa nikfe'lets pa' Intata.
1JO 4:8 Pakha' qu' nite' nisu'une' pa'qu' hats ƚejefeye'taxipji' ha' Cristo, pakha'an nite' nikfe'lets pa' Intata qe pa' Intata ƚakha' witeqsu'unka'x.
1JO 4:9 Pa' Intata jiyethiinijha in qi pa' ƚeqsu'unka'x inij qa nukinju' pa' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija qe qa' nata'ƚets pa' witiƚa'x nite' ham.
1JO 4:10 ¿Pa'n ƚunye'j pa' yijaa'ija in witeqsu'unka'x? Nite' pakha' na'l ine'm ineqsu'unka'xij pa' Intata. Pa' yijaa'ija pakha'an pa' qi ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata qa nukinju' ha' Ƚa's qa wa'm infi qe qa' ƚaja'yi'ij pe' inwuƚ'ets.
1JO 4:11 Yejefets, pa' Intata aka' ƚeqfenyejei inij in qi in jiyisu'un qa hik aka' qu' ineqfenyejeye' jiijek qu' qi qu' jinewet-su'unija inekhewel in hats jitajayan ha' Cristo.
1JO 4:12 Ham pa'qu' jukhewe' qu' ni'wen pa' Intata. Qa qu' jinewet-su'un inekhewel in hats jitajayan, ma' qa' na'n initji'teje'm qa les qiyi'ija qu' jinewet-su'un.
1JO 4:13 ¿Ƚekpa' jiyikfelitets in hats ju'un ji'teje'm pa' Intata qa ƚakha' qa i'n'init ji'teje'mek? Pa' Espíritu Santo hikpa' jiyeƚisij pa'aj jiyikfelitets aka'an.
1JO 4:14 Yekheweli'ƚ hi'weni'ƚha qa yekheweli'ƚ qu' henfeli'ƚ in yijaa'ija pa' Intata in nukinju' ha' Ƚa's qe hakha'an Eqiƚina'x ha'ne sehe' epji'.
1JO 4:15 Week pakha' qu' nit'ijets ha' Jesús in Ƚa's pa' Intata qa pa' Intata qa' na'n ji'teje'm pakha'an, qa pakha'an qa' na'n ji'ij ji'teje'mek pa' Intata.
1JO 4:16 Qa inekhewel hats jinikfe'lets qa nite' jiteqeku'uk'i iye pa' Intata in qi pa' ƚeqsu'unka'x inij. Pa' Intata ƚakha' witeqsu'unka'x. Qa pa'qu' nana'li'm ƚeqsu'unka'xi'ij pa' Intata qa week iye ene' jukhew, pakha'an qa' na'n ji'teje'm pa' Intata, pa' Intata qa' na'n ji'teje'mek pakha'an.
1JO 4:17 Qa aka'an qu' injunyejeye' qa' les qiyi'ija qu' notpol inij pa' witeqsu'unka'x hats'inha qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qu' nejeyumtshentax ene' week qa'nte' jine'nijiweyi'im qe ham pa'qu' jinetjumti'ijkii. Qe in mexe ju'unipji' ha'ne sehe' qa' jinewet-su'un in ƚunye'jek ha' Jesús in qi in ineqsu'un.
1JO 4:18 Pa' witeqsu'unka'x ta'ƚets qu'nte' jine'nijiwe'ye'. Qa pa'qu' ne'nijiwei qe hats yumti qu' nattanithenhetii hatse' qe pakha'an hami'm pa' yijaa'ija in witeqsu'unka'x.
1JO 4:19 Inekhewel hats jitesu'un pa' Dios qe Ƚakha' yojo in jiyisu'un.
1JO 4:20 Pa'qu' nit'ij: —Yakha' hisu'un pa' Intata,— qa napjaxƚi'im pa'qu' hats ƚejefeye'taxipji' ha' Cristo, pakha'an ejtitsax. Qe pa'qu' nite' nisu'une' pa'qu' ƚejefeye'taxipji' ha' Cristo in yi'wentax qa ¿pa'n ƚunye'j qu' nisu'un pa' Intata in nite' yi'wen?
1JO 4:21 Qa aka' wi'tlijei jiyeƚisij pa' Intata yit'ij: —Pa'qu' jukhewe' qu' nisu'unija pa' Intata les ƚe'wis qu' nisu'unija iye pa'qu' ƚejefeyi'ipji'.—
1JO 5:1 Week pakha' qu'nte' neqekuyi'ik'i ha' Jesús in hikha' Cristo, pakha'an hats nekijfik'i pa' Intata. Qa pa'qu' jukhewe' qu' nisu'un pa' Intata, pakha'an qa yisu'un iye pakha' i'nk'a nekijfik'i iye pa' Intata.
1JO 5:2 In jitesu'uunija pa' Intata qa jitaqsiijkii iye pa' yisu'un ma' qa jinikfe'ljeetsekha in yijaa'ija in jitesu'un iye pe' hats ƚelitsij.
1JO 5:3 In jitaqsiijkii pa' yisu'un pa' Intata ikji' jitesu'un pa' Intata. Qa in jitesu'uunija pa' Intata, ma' qa nite' jutsitax qu' jintaqsiijkii pa' yisu'un.
1JO 5:4 Qe week pakha' qu' hats nenekijfik'i pa' Intata pakha'an hats t'anipji' pa' ƚunye'j ha'ne week sehe' ipji'. ¿Qa ƚekpa' ta'ƚets in jit'anipji' pa' ƚunye'j ha'ne week sehe' ipji'? Pa' nite' inqekuye'j hikpa' ta'ƚets in jit'anipji'.
1JO 5:5 ¿Qa ƚek pakha' pa' t'anipji' pa' ƚunye'j ha'ne week sehe' ipji'? Pakha' nite' yeqeku'uk'i ha' Jesús in hikha' Ƚaa'sija pa' Intata.
1JO 5:6 Hakha'an in nam qa jutsiqaxij kakha' ƚunye'jkii in i'nk'aa wempuli'jji' ha' iweli' qa in t'ilitfik'i iye ke' ƚ'athits, hakha'an Jesucristo. Nite' ewi'ƚƚe in wempuli'jji' ha' iweli', qe ke' ƚ'athits iye in t'ilitfik'i. Qa kekhewe' yaqsiijkii in ta'ƚets pa' Espíritu Santo ma' qa jutsiqaxij in hikha' Cristo. Pa' Espíritu Santo ewi'ƚƚe in yaqsiijkii pa' yijaa'ija.
1JO 5:7 Wetshetk'ewi'ƚ eke' jutsiqetsij:
1JO 5:8 pa' Espíritu Santo, qa ka' ƚunye'jkii in i'nk'aa wempuli'jji' ha' iweli' qa in t'ilitfik'i iye ke' ƚ'athits, enewe' wetshetk'ewi'ƚ ewi'ƚ pa' ƚ'anyejeyij.
1JO 5:9 In jit'ekumiju'ƚ pa'qu' nenfel pe'ye' pa'qu' jukhewe' qa nite'ƚe jinikfe'lets me yijaa'ija, qa pakha'ƚe Intata pa' nifel qa yijaa'ija yijat'ij. Qa hik ta'ƚijupi' in nifel in Ƚaa'sija ha' Jesús qa yijaa'ija.
1JO 5:10 Pa' qu'nte' neqeku'ye' ha' Ƚa's pa' Dios qa pa' Espíritu Santo, ta'ƚets pa' ƚatawe'j in yumtii'ija in ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija pa' Dios. Qa pakha'ƚe qu' neqeku' pa' Intata, pakha'an yiwejtitsinentax pa' Intata qe nite' tek'enets pa' Intata in nifel in Ƚaa'sija ha' Jesús.
1JO 5:11 Ekewe'en ƚe'lijei pa' Dios yit'ij inwets in hats jiyeƚisij pa' witiƚa'x nite' yili'ij, pakha' witiƚa'x ta'ƚets ha' Ƚa's.
1JO 5:12 Pa'qu' netk'enets ha' Ƚa's pa' Intata, ma' qa' hats nana'li'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij. Qa pa' qu'nte' netk'ene'ets ha' Ƚa's pa' Intata, pakha'an hami'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
1JO 5:13 Hika'aƚ e'm hane'en ekheweli'ƚ in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Ƚa's pa' Intata, ma' qa' enikfe'li'ƚetsha in hats na'li'ƚ e'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
1JO 5:14 Hane'ej hats jinikfee'letsha pa' Intata qu' ji'niyinijets pe'ye' pekhewe' qu' ƚexkeli'ij inwets, ƚakha' hats jiyepiye'.
1JO 5:15 Qu' jinenikfe'lets pa' Intata in jiyepiye' qu' ji'niyinijets pe'ye' qa' jinenikfe'ljeetsek in jiyeƚisij pa'qu' ji'niyinijets.
1JO 5:16 Qu' i'weni'ƚ pa'qu' ewi'ƚe' enewe' inejefetsipji' pa' Intata qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qa nite'ƚe yeka'xii pa' witwamhi', qa' iyini'ƚipji'kii, qa pa' Intata qa naq'ayinij hats'inha qa' mexe netis eku'nij iye pa'qu' ƚiƚa'xe'. Aka'an in hit'ij uja'xƚe in k'iyetij pekhewe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa nite'ƚe yeka'xii pa' witwamhi'. Na'l pa' ewi'ƚ witwuƚ'ax jiyamitii pa' witwamhi'. Qa aka'an qa nite' hit'iƚij ewets qu' iyini'ƚipji' pakha' qu' naqsiijkii.
1JO 5:17 Week pakha' nite' ƚe'wis ta'ƚets pa' witwuƚ'ax. Qa na'lƚe pa' witwuƚ'ax, nite' jiyeka'xii pa' witwamhi'.
1JO 5:18 Jinikfe'lets iye week na'aj hats nekijfik'i pa' Intata qa hats nite' yaqsiijkii pa' uƚ'ax qe pa' Intata hats yejeƚets qa pa' inwo'met (Satanás) qa nite' ƚeke' qu' net'eku'mets.
1JO 5:19 Jinikfe'lets iye in yatsat'ets'inij pa' Intata. Qa week ha'ne sehe' ipji' pekhewe' nite' yatsat'etsij pa' Intata pekhewe'en yatsat'etsij pa' inwo'met (Satanás).
1JO 5:20 Jinikfe'lets iye ha' Ƚa's pa' Intata in nametsju' ha'ne sehe' qa jiyeƚisij pa' inikfeliyaxitsets ma' qa jinikfe'lets pa' yijaa'ija in Dioosija. Inekhewel in hats ju'un ji'teje'm ha' yijaa'ija. Hakha'an Jesucristo, Ƚa's pa' Intata. Hik hakha' Dioosija qa hik hakha' iye witiƚa'x nite' yili'ij.
1JO 5:21 Yilits, jeƚi'ƚiju'ƚ hasu'uj isu'uni'ƚ qu' iyini'ƚii qu' hik ƚunye'je' qu' diose' ekewe' wekwek. Amén.
2JO 1:1 Yakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij. Qa ke' efu t'eku'miiji' pa' Intata qa week he' ƚelits, hikhe' he'nq'ika' ai. Hik hekhewe' iye qi in hisu'un. Nite' yeƚ'ewi'ƚƚe qu' hisu'un, qe week iye hekhewe' hats nikfe'lets pa' yijaa'ija, yisu'un iye hekhewe'en
2JO 1:2 qe ta'ƚets ke' Intata ƚe'lijei in yijaalija, qa ekewe'en qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' jinaqamij.
2JO 1:3 K'iyinijets pa' Intata qa ha' Ƚa's Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits inwets qa qu' nenq'elet'inij iye qa' jineƚisij iye pa' wit'ikesimeya'x hats'inha qa'nte' jinteliyi'ij qu' jintajayaanija qa' qiye' iye qu' jinewet-su'unij in hats jitajayan.
2JO 1:4 Qi in ye'ƚe'wisi'mkii in hewetweni'ƚ he' uja'x hekhewe' elits qa hi'wen in yijaa'ija in yijayan ekewe' ƚe'lijei pa' Intata.
2JO 1:5 Qa hane'ej qa k'iyinij ewets efu qu' aqsiijijkiiha kakha' wi'tlijei in yit'ij qu' jinewet-su'un inekhewel in hats jitajayan ha' Cristo. Aka' wi'tlijei in hika' nite' ink'ayik hik aka' hayiits na'l ine'm in i'nk'aa jitajayan ha' Cristo.
2JO 1:6 In jitesu'uunija pa' Intata ma' qa jitaqsiijkii pa' yisu'un. Qa aka' wi'tlijei in yit'ij inwets qu' jintesu'un pekhewepe', hik aka' yisu'un pa' Intata qu' jintaqsiijkii. Aka'an hayiits ƚ'impi'ye'eƚij.
2JO 1:7 Qe olots pe' iwotk'onhetsits nekipji' ha'ne week sehe'. Enewe'en nite' nifel ha' Jesucristo in nametsju' ha'ne sehe' qa hik ƚ'eseninyejei ene' sehe' ipji'. Qa pakha' qu' naqsiijkii aka'an pakha'an iwotk'onhetsaxƚe qa ƚ'ejuihife iye ha' Cristo.
2JO 1:8 Jeƚi'ƚiju'ƚha aka'an hats'inha qa'nte' anqami'iƚij pekhewe' hats na'li'ƚ e'm enistitsi'ƚ hatse' hats'inha qa' weeke' wetets qu' namtaxets qu' esti'yi'ƚij hatse'.
2JO 1:9 Week pakha' qu' nittaxijets qu' hats nijayan ha' Cristo qa hats i'ntaxji'teje'm pa' wit'ikheyi'j qa in yamets ƚahats'ij qa yili'ij iye, ma' qa hats yilii'ijha hats nite' tepilets, qe nite' hayiits qu' natsat'axij pa' Intata. Qa pa'qu' ewi'ƚe' qu' hats na'n ji'teje'm pa' wit'ikheyi'j, qe pakha'an hayiits yatsat'axij pa'aj pa' Intata qa ha' Ƚa's iye.
2JO 1:10 Qu' nana'l pa'qu' nanami'ƚ ewets qu' nit'ijets qu' nenfel eke' wi'tlijei qa ham ƚi'im ke' hats i'nq'ijatshenij ha' Cristo, qa hasu'uj iwhini'ƚifi pe'qu' etsi'yi'iƚ. Hasu'uj iye it'iƚijets: —¡Ƚe'wis in ƚanam!—
2JO 1:11 Qe pakha' qu' nit'ijets: —¡Ƚe'wis in ƚanam!— pakha'an hats hik ƚunye'j qu' nifenij pa' yaqsiijkii in uƚ'ax.
2JO 1:12 Olotstax ke' hisu'untax qu' henfeli'ƚ e'm qa nite'ƚe hisu'un qu' henji' ha'ne witfaakanek. Q'ax qu' ƚeke'ye' hatse' qu' natsami'ƚ ei qa' jintafaakateiju'ha, ma' qa qiyi'ija qu' je'ƚe'sitsi'imkii.
2JO 1:13 Enewe' ƚelits ke' ejefeki', hikke' t'eku'miiji' iye pa' Intata wetfel ei. Hats uja'xƚe.
3JO 1:1 Yakha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij hika' e'm ha'ne witfaakanek akha' Gayo. Yakha' qi in k'esu'un.
3JO 1:2 Yejefe qi in k'esu'un, yakha' ewi'ƚƚe in k'iyinijets pa' Intata qu' ne'fenij week pa'qu' ƚunye'je' qu' aqsiijkii qa k'iyinijets iye qu' nafits in yijaa'ija in ƚijayan pa' Intata qu' ham aats'eye'.
3JO 1:3 Qi in tsi'sinheti'mkii in namyii he' uja'x inejefetsipji' pa' Intata qa nifel ye'mik'i pa' ejunye'j in yijaa'ija in ƚijayaanija pa' Intata.
3JO 1:4 Les qiijiija qa ƚe'wisji'ij ye'mkii qa k'impiye'ji'jij hekhewe' yijatshenhei in nite' yili'ij in yijayaanija ke' Intata ƚe'lijei.
3JO 1:5 Yejefe qi in k'esu'un, yakha' hit'ij ewets in qi'ija in ƚe'wis ka' eqfenye'jij in ƚeneqjunu'uj qa ƚ'iftits'ets iye hekhewe' hats yijayan ha' Cristo. Qa qi'ija iye in ƚe'wis in ƚeneqjunuji'jij pekhewe' nite' ƚenikfeltaxij hats yijayan ha' Cristo.
3JO 1:6 Enewe'en in yamjii na'aj witset qa nifelji'ijkii pa' eqfenyejeiji'jij in qi'ija in ƚisu'un qa ƚeneqjunu'uj iye, i'njiijifi pe' witlitsitjii qa nifelji'ji'm pe' hats yijayan ha' Cristo. Qa k'iyinij ewets qu' i'fenij week pa'qu' hami'ik'ui qu' net'ejuyets qu' nakkii iye qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei qe hik aka' yisu'un pa' Intata hats'inha qa' ƚe'wiise'ƚe qu' nakkii iye,
3JO 1:7 qe ƚekhewel in ikkii ta'ƚets in t'ithayi'yi'm ha' Jesucristo qa nite' yisu'un qu' net'eku'miju'ƚ na'aj tistaxij pekhewe' nite' yijayan ha' Cristo.
3JO 1:8 Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel qu' jintaqsiijkiyek pe'ye' hats'inha qa' week ji'nt'ithayiyi'ƚ pekhewe'en. Ma' qa' hik ƚunye'je' qu' ewi'ƚ jina'niji' pa' i'nithayijkit in jitefel ke' Intata ƚe'lijei.
3JO 1:9 Yakha' in hika' ka' hayiits witfaakanek t'ejuitaxets hekhewe' hats yijayan ha' Cristo, qa hakha'ƚe Diótrefes qa nite' yisu'un qe ƚakha' yisu'untax qu' les qi qu' netnek'enhei qa nite' tsisu'untaxi'ƚ yekheweli'ƚ in heinek'enhe'yi'ƚij hekhewe' hats yijayan ha' Cristo.
3JO 1:10 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ƚeke'ye' qu' natsamii hatse' qa' week henfelji'ju' hekhewe' hats yijayan ha' Cristo ka' ƚunye'j ha' Diótrefes qi in uƚ'ax qa uƚ'etsik'i iye pe' ƚe'lijeyi'ƚ yiwetskii. Qa ekewe'en nite' uja'xƚe qu' naqsiijkii qe na'l iye kakhap iye yaqsiijkii kakha'an, in t'oqoweijiiju'ƚ hekhewe' inejefets in yamtaxii pa'aj ke' witlijtsitjii hik hekhewe' ikijfik'i qu' nenfel ke' Intata ƚe'lijei. Qa pe' neqjunutaxij ma' qa yiwu'mik'uifik'i ke' ƚe'lijtsitjii.
3JO 1:11 Yejefe qi in k'esu'un, yakha' hit'ij ewets qu' hasu'uj eneqjeyu'uj qu' aqsiijkii pa' uƚ'ax. Eneqjeyu'uj yijat'ij qu' aqsiijkii pa' qi ƚe'wis. Pakha' qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis pakha'an yatsat'axij pa' Intata. Qa pakha'ƚe qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax pakha'an nite' nikfe'lets pa' Intata.
3JO 1:12 Week yit'ijets in ƚe'wis pa' yaqsiijkii ha' Demetrio. Qa week yit'ijets iye in yijaa'ija in yaqsiijkii pa' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei. Qa yekheweli'ƚ iye hik aka' hit'iƚijju' iye. Qa akha' hats ƚenikfe'lets week na'aj hit'iƚijju' in yijaa'ija.
3JO 1:13 Olotstax ke' hisu'untax qu' henfel e'm qa nite'ƚe hisu'un qu' henji' ha'ne witfaakanek.
3JO 1:14 Q'ax qu' ƚeke'ye' hatse' qu' natsam ei qa' jintafaakateiju'ha.
3JO 1:15 Na'lƚek pa' Intata qu' neƚisij pa' wit'ikesimeya'x. Enewe' ejuwaikal wetfel ei. Qa akha' qu' enfeli'mek hekhewep yijuwaikali'ƚ in hewetfeli'ƚii. Qa hasu'uj pa' qu'nte' enfeli'im.
JUD 1:1 Yakha' Judas, ƚeqejkunenek ha' Jesucristo, qa ƚek'inij ha' Jacobo (Santiago). He'nq'ika'aƚ ei ekheweli'ƚ pekhewe' taya'yiiji' pa' Intata Dios qa yisu'un iye qa yejeƚets iye qe ta'ƚets ha' Jesucristo.
JUD 1:2 Na'lƚek pa' Intata qu' qi qu' nenq'eleti'ƚ ej iye qa qu' les neƚisi'ƚij iye pa' wit'ikesimeya'x qa qu' qi qu' nesu'uni'ƚ iye.
JUD 1:3 Yejefets, yojo in qi in hisu'untaxija qu' he'nq'ika'aƚij ei in t'ejuyets pa' iniƚijii nite' yili'ij hikpa' je'weektaxij, qa humtiƚe qu' les ƚe'wise' qu' he'nq'ika'aƚij ei qu' k'akakƚini'ƚij qu' mawatlaniƚipji' pa' nite' inqekuyejeyij, hikpa' hats tisij pa' Intata week pe' hats yijayan qa nite' ƚeke' qu' ink'ayik'e.
JUD 1:4 Qe na'l pe' uja'x jukhew i'ni'ƚ etji'teje'm nite' watanalittax ƚete'm, hik pekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj qu' nattanithenhetii. Pekhewe'en jukhew nite' yijayan pa' Intata, yisu'un qu' nayaxkitipji' pa' ƚeq'iftitsheneye'j pa' Intata hats'inha qu' nit'ijets qu' nite' uƚ'axe' qu' jinanawitjiƚi'ij ha'ne i'nese'n, qa nite' yisu'un iye qu' net'eku'miju'ƚ ha' ewi'ƚƚe in Tenek'enhei inipji' qa Yatsat'ets'inij iye Jesucristo.
JUD 1:5 Hisu'un qu' k'ajamtikineniƚik'i, yemjeetax in hats week ƚenikfe'ltaxiƚets ekewe'en, pa' Yatsat'ax'inij in yilithin pe' Israel, yilithinik'ui pa' sehe' Egipto, qa i'nk'aƚe pa' Yatsat'ax'inij qa nilanju' pe' Israel'ik'i pe' nite' tek'enets.
JUD 1:6 Qa hik ƚunyejei iye pa'aj pe' angelits in nite' yejeƚets pa' ƚunyejeitaxija na' wa'sji', qe wattaliheni' yijat'ij pe' ƚetsetititstaxija, ma' qa pa' Intata qa yeni' pa' qi in nookii in nophe'ƚju' qa yaqsi'jijup pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax pe' uƚ'ets.
JUD 1:7 Qa hik ƚunye'j iye pa' Sodoma qa pa' Gomorra qa pekhewep witsetits metitsi'm, in wanawitjiƚeju'kii qa in wapilƚe wetju'ƚkii iye, qa pa' ƚunyejeikii pa'aj qa wetjeyumtshentaximijupi' pa'qu' ƚunyejeye'kii hatse' pe'qu' namii pa' fe't nite' yili'ij.
JUD 1:8 Qa hik ƚunyejei pekhewe' i'ni'ƚ etji'teje'm, in itsowoƚ'ax qa yumtiƚe pe'ye' qa yaqsiijkii, qa yit'esinhet pa' ƚ'ese'n in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, yuten week pa'qu' ƚunye'je' qu' netnek'enhei qa nite' yaatse'etsju' in uƚ'ax ƚ'anyejeyij pa'qu'ƚe ƚunye'je' pekhewe' qu' qitse'ji'.
JUD 1:9 Pa' qiji' ángel Miguel nijiwe'yets iye qu' uƚ'etsi'ik'i pe'qu' nit'ij, pa' inwo'met in tejitheitaajetskii qu' nenfeli'm pa' i'ni' pe' ƚenutsik'i pa' Moises'ik'i, qe yit'ijets yijat'ij: —¡Pa' yatsat'axyij qu' naq'ayinij!—
JUD 1:10 Qa pekhewe'ƚe'en pe' yit'ij ƚetets in inejefetsipji' pa' Intata qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyij pa' qu'nte' nenikfe'le'ets, qa pa' nikfe'ltaxets in nite' qi, qa hik ƚunyejei ne'ej inqa'metets in nekfik'i qa nikfe'lets pa' ƚunyejeiƚe ek. Qa ekewe'en qa hik ekewe' qu' niwuƚ'enhetju'.
JUD 1:11 ¡Hiye' enewusits yijaat'ij pekhewe'en! Qe ƚekhewel ikik'i pa' wit'ikheyi'j ikik'i iye pa'aj pa' Caín, qa in yisu'un qu' nanaxij ƚ'astai, ma' qa yisu'unija in ikik'i pa' wit'ikheyi'j ikik'i iye pa'aj pa' Balaam, nanhiyu'upji'kii pe'qu' netnek'enhei qa' uƚ'etse'ju' hatse' in ƚunye'jek pa' Core'ik'i.
JUD 1:12 Enewe'en hik ƚunyejei na'aj wekwek iftsaxets qu' jinaf'ali'ipji' in nite' jite'wen in ekufetsi'ƚij na'aj ƚaqsiiƚijkii qa nite' wepin wetju'ƚ iye, ewi'ƚƚe in watjamtiƚi'ijƚetets qu' netekju'. Enewe'en hik ƚunyejei iye wasil ham iweli'ye'ji' qa yeka'xƚe na'aj t'unik'i, hik ƚunyejei iye ne'ej najkak qu' ham ƚeye' in yamtaxets qu' netei, ma' qa in tenit'ijpha'm pe' ƚefitets'ij ma' qa hats wetsjuk'ij in wa'm.
JUD 1:13 Hik ƚunyejei iye ne'ej qitsik'i ƚeqe t'uyuyits na'aj qi iweli' in nejeti' na'aj ƚotkoyek na'aj ƚ'ehuf, qe in i'nq'ijatshen qa nejeti' pa' yeqwepin. Hik ƚunyejei iye ne'ej footekii in nite' ikesimeni' pa'qu' na'ni', pa' qi in nookii hats wanaqsi'jijup qu' net'ejuyets pekhewe'en qa' pakhaayi'ij qu' na'ni'kii.
JUD 1:14 Hik enewe' iye iyetij pa'aj pa' Enoc'ik'i, hikpa' wetsjuk tatsai (7) pa' ƚetset pe' ta'ƚets pa' Adan'ik'i. Pa' Enoc qa yit'ij: —Jeƚ qeku'ni'ƚek, pa' Yatsat'ax'inij qu' nenekijju' pe' milits qa milits yamets pe' ƚijts'eyekju',
JUD 1:15 qe qa' nejeyumtshen ene' week, qa' nitanithenij iye week pe' yaqsiijkii pekhewe' uƚ'ets, qa' nitanithenij iye in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pakha'an.—
JUD 1:16 Pekhewe'en nite' yisu'un qa pekhel ƚ'anyejeyijkii week pa'qu' nanaqsiijkii, we'niyayittaxij qa pekhel ƚ'anyejeyijkii week na'aj wanaqsiijkii, ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii pa'qu' nisu'unƚe, in iyet wenikfelitets wekwek, qa hamƚe weju'ƚi'ij pe' yit'ij, yaqsiijijetskii pa' yisu'un qu' ƚeqfenyejeyi'ij pekhewep qa yeqif'eli'ijju'.
JUD 1:17 Qa ekheweli'ƚ, yejefets, hasu'uj antapi'iƚik'i kekhewe' wi'tlijei hayiits nefeliƚi'm hekhewe' ƚeqe apóstoles ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.
JUD 1:18 Hekhewe'en in yitjiiƚij ewets: —Pekhewe' teke'lenju' neƚuts na'l hatse' pe'qu' qi qu' neqeku' qa' nawitji'iƚiji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii pa'qu' nisu'unƚe uƚ'ax.—
JUD 1:19 Enewe'en hik enewe' ta'ƚets in yeqet'etsju'kii, enewe'en in iƚii ewi'ƚƚe in iƚiyijup ha'ne sehe' ipji', hamitsji' pa' Espíritu Santo.
JUD 1:20 Qa ekheweli'ƚ, yejefets, week neƚuts ijatsheni'ƚfik'i pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ha' Cristo, iyini'ƚ qa pa' Espíritu Santo qa' ne'feni'ƚij qu' iyini'ƚ.
JUD 1:21 Aqsiiƚijkii aka'an hats'inha qa'nte' e'wisitsi'iƚji' pa' ƚeqsu'unka'x pa' Intata in hats ƚo'notki'iƚik'ui pa' ƚeq'ilta'x ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij.
JUD 1:22 Iftits'iƚijets pekhewe' eseweitaxijkii.
JUD 1:23 Qa pekhewep qa' aqsi'ji'ƚij qu' ilithini'ƚik'ui pa' fe't. Qa pekhewep qa' enq'eleti'ƚij qa enik'esƚe'eƚij, qa hasu'ujƚe qu'nte' jeƚi'iƚiju'ƚ pekhewe' t'ijatshenheti'yij hasu'uj ku'miju'ƚ hik eqjunyejeyi'ij pe'qu' ƚeqhinataye' t'esits nite' ƚeke' qu' anatkin.
JUD 1:24 Qa pakha' ewi'ƚƚe Eqiƚina'x, hikpa' ewi'ƚƚe in ƚeke' qu' net'unheti'ƚ qa' nite' anami'iƚju'kii, qa weju'ƚij iye qu' neka'xiƚets pa' i'ni' pa' ƚesa'x qa qi qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qa ham iye pe'qu' ewuƚ'etsi'iƚ.
JUD 1:25 Pa' ewi'ƚƚe Dios Eqiƚina'x, qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo, ƚakha' neniwqinhetji'ha, ƚakha' wittata, nite' yili'ij in wittata, ƚakha' tenek'enhei, hayiits pa'aj in mexe ham pa'qu' ƚahats'i'ij, qa hane'ej iye, qa' pakhaayi'ij iye nite' yili'ij. Amén.
REV 1:1 Hane'en pakha' ƚunye'jkii pa' Dios tisij ha' Jesucristo hats'inha qu' nethinij pekhewe' yijayan hakha'an pakha' hats nite' toxik'ui ƚunye'jkii hatse'. Qa ha' Jesucristo qa tisij pa' ángel qu' netisij ha'ne ƚeqejkunenek Juan.
REV 1:2 Hik ha'ne Juan iyetij kekhewe' ƚe'lijei pa' Intata, qa nifel iye kekhewe' iyetij ha' Jesucristo, qa week kekhewe' yi'wen.
REV 1:3 Ƚe'wisi'mkii pakha' qu' niyinenik'i eke' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' qe nite' yeqeku'uk'i, qa ƚe'sitsi'mkii iye pe'qu' nepiye'ek'i, qe t'eku'miju'ƚ qa nite' yeqeku'uk'i, qe pa' ƚahats'ij hats met.
REV 1:4 Yakha' Juan henq'ika'aƚ ei ekheweli'ƚ hekhewe' wetsjuk tatsai (7) witlijtsitjiyits i'ni' ha' sehe' Asia. Pa' Intata qu' ne'feni'ƚ qa qu' nikesimenƚekii iye pe' atawjetsi'ƚ, hik pakha' hane'ej, qa pakha'aj, qa hatse' iye, qa pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo iye, hik pekhewe' i'nijup pa' ƚots'oji'la'x pakha'an
REV 1:5 qa ha' Jesucristo iye, hikha' yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij, hikha' yojo'oj in iƚa'x iye qa yamii na' wa's, hikha' tenek'enhe'yipji' pe' week wit'alheyipji' ha'ne sehe'. Ha' Cristo jiyisu'un qa yiwu'mik'ui pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets ke' ƚ'athits in t'ilitfik'i,
REV 1:6 ma' qa yaqsi'j ine'mijkii in jitenek'enhei, qa ƚaqa pa'il inij qa jit'ithayi'yi'm pa' ƚeqe Dios qa ƚatata iye, hikpa' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Amén.
REV 1:7 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats te'nilitju' nekijju' ne' wasil. Week qu' ni'wen hatse', week pekhewe' yilan pa'aj qa tijje'mkii iye. Qa week pe' witsetits qu' qi qu' neqejtsi'le' ej wetju'ƚ hatse'. Ehe, hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).
REV 1:8 Yit'ij pa' Yatsat'ax'inij Dios: —Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”. Qe yakha' ya'hane'ej, qa yakha' iye yapakhaa'ij, qa yakha' iye hatse'. Yakha' ham yit'unhenyeji'iju'ƚ.—
REV 1:9 Yakha' Juan, ejefe'eƚipji' pa' Intata qa ewi'ƚ ju'uniji' iye pakha' jitaats'e'ej qa nite' ji'taqsunijup iye qe inekhewel ju'un ji'teje'm pa' tenek'enheiji' ha' Jesús. Yakha' ha'ni'kii ha'ne witq'opheƚi'we't ƚeqewuk'uji' ha'ne iweli' ƚ'isƚa'wet ƚii Patmos, qe ta'ƚets in henfel ke' Intata ƚe'lijei qa in henfel iye kekhewe' iyetij ha' Jesucristo.
REV 1:10 Kakha' ƚeqe neƚuji' ha' Yatsat'ax'inij (domingo) pa' Espíritu Santo hikpa' i'nyitji', hikpa' ta'ƚets in hepi'ye' pa' yanu'ui t'unik'i wit'ax in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x ne'ej foj.
REV 1:11 Qa yit'ij: —Ika' pa'qu' witfaakanek'e hekhewe' ƚi'wen, qa' inqekenijii hekhewe' wetsjuk tatsai (7) witlijtsitjiyits i'ni' he' witsetits Efeso, Esmirna, Pérgamo, Tiatira, Sardis, Filadelfia qa ha' Laodicea.—
REV 1:12 Ma' qa hetetwek'ela'xtax qu' hi'wen pakha' t'axii pa' yithin yiwets. Qa in hats hetetwek'ela'x, qa' hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax.
REV 1:13 Qa ha' ƚeqewuk'uji' hekhewe' tsupjul fetewots, qa hi'wen hakha' hik ƚunye'j ha' Ƚa's pa' Jukhew, ha' ƚ'uyhitjii yamiiju' he' ƚef'iyei, qa ha' ƚeqelutsax weniftii oro q'ilimmik'i qa ƚ'ejuyi'j neki'.
REV 1:14 He' ƚ'ewkujits ha' ƚejiƚa' fo'ija, hik ƚunye'j na'aj lana qe fo'ija, hik ƚunye'j iye na'aj ƚ'ifiwa'x in fo'ija. He' ƚotoy t'unitsik'iha ka' ƚ'uƚa'x in tujji'ha, in ƚunye'jek na'aj fe't qe eleje'yija qa fo'.
REV 1:15 He' ƚef'iyei hik ƚunyejei ne'ej bronce in leppepep qe i'nk'a tenit'ijfik'i ne'ej witoxp'onhetjiyifi. Pa' ƚ'a'x t'unik'iha in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x na'aj qi iweli' qe tsujjetsju'.
REV 1:16 Ha' yiya'yik'i ƚokoi i'nji' he' wetsjuk tatsai (7) footekii, qa ha' ƚeji' qa t'atsji'ƚfik'i ha' ewi'ƚ witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j. Ha' ƚeju's tujji'ha hik ƚunye'j ne' junu' qe t'unik'iha na'aj ƚ'uƚa'x.
REV 1:17 In hi'wen, qa tsamifi he' ƚef'iyei hik yijunye'j qu' hawa'm. Qa hakha'an qa t'eku'myipji' ha' yiya'yik'i ƚokoi, qa yit'ij: —Hasu'uj e'nijiwei, yakha' yojo qa yakha' iye teke'lenju',
REV 1:18 Yakha' iye pa' nite' yili'ij in na'l. Yakha' iye hawa'm. Yakha' hane'ej yi'ƚa'x qa nite' yili'ij qu' natsa'l. Yakha' na'l ye'm ne' ƚejinjei qe heinek'enhe'yij na' witwamhiye'j qa na' ƚe'nq'itset'ij ne' naxju'.
REV 1:19 Ika'ajji' kekhewe' ƚi'wen, kekhewe' hane'ej ƚunyejeikii, qa kekhewe' iye qu' ƚunyejeye'kii hatse'.
REV 1:20 Aka'an kakha' ƚunye'jkiiha hekhewe' ƚi'wen wetsjuk tatsai (7) footekii i'nji' ha'ne ts'iyayik'i yikoi qa hekhewe' iye wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax. Hekhewe' wetsjuk tatsai (7) footekii hik nekhewe' hatse' ne' hik ƚunyejei qu' angelitse' in tenek'enhe'yi' ne' wetsjuk tatsai (7) witlitsitjiyits, qa hekhewe' wetsjuk tatsai (7) tsupjul qa hik hekhewe' ne' wetsjuk tatsai (7) witlitsitjiyits.—
REV 2:1 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Efeso, qa' it'ij: “Hakha' i'nji' ha' yiya'yik'i ƚokoi he' wetsjuk tatsai (7) footekii, qa ikik'i iye hekhewe' wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax, yit'ij:
REV 2:2 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii, qa kakha' ƚunye'j iye in ƚ'ithayi'yi'ƚ, qa in nite' ƚono'qmositi'ƚij iye. Ma' qa nite' ƚisu'uni'ƚ qu' iwejinƚi'iƚ pe' uƚ'ax yaqsiijkii, qa tsikfe'lets iye in ƚijaajini'ƚ hekhewe' yit'ij ƚetets qu' apostolitse' qa nite'ƚe apóstoles, ma' qa ƚenikfe'li'ƚets in ejtitsitsƚe.
REV 2:3 Nite' ƚono'qmositi'ƚij. Ƚ'awtshetenheti'yi'ƚkii qe ta'ƚets ka' Yii, qa nite'ƚe atha'la'li'ƚju'.
REV 2:4 Qa na'lƚe aka' t'ejui eju'ƚ aka'an: in hats ƚili'iƚij ka' yojo e'qsu'unka'xi'ƚyij.
REV 2:5 Qa hik ta'ƚijupi', ijamti'iƚik'i kakha' ejunyejeyi'ƚ in mexente' ƚanami'ƚ ju'kii hik aka'aj. Ma' qa' ili'iƚij aka'an qa' aqsiiƚijkii iye kekhewe' ƚaqsiiƚijkii in yojo. Qa qu' nite'ye'ƚe, qa' natsamii na' ƚa'ni'ƚi' qa' henit'ijji' na' i'ntaxi' ne' tsupju' fetewoki', qu' nite' iliyi'iƚij ka' ejunyejeyi'ƚ.
REV 2:6 Qa na'lƚe ka' k'esu'uni'ƚij in ƚuteni'ƚ kakha' ƚunyejei nekhewe' nicolaítas, hik nekhewe' yakha' iye in huten.
REV 2:7 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij qa' hetisij qu' netuj ne' ƚei ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij, hik nekhe' i'ni' na' ƚewenq'enhe'wet na' Dios (paraíso).’”—
REV 2:8 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Esmirna, qa' it'ij: “hakha' hik hakha' pa' yojo qa hik hakha' iye pa' teke'lenju', hik hakha' iye wa'm, qa hik hakha' iƚa'x iye, yit'ij:
REV 2:9 ‘Yakha' tsikfe'lets in qi in ƚaats'e'eƚij, qa tsikfe'lets iye in if'iljetsitstaxi'ƚ hane'ej, qa a'patunitsƚi'iƚ. Qa tsikfe'lets iye in uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyi'ƚ ewetskii hekhewe' judioltax qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' judiole', qe nakha'ƚe inwo'met (Satanás) hik nakha' yijayan.
REV 2:10 Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ qu' nanamtaxi'ƚ ewets kekhewe' qu' aats'e'eƚij, qe na' inwo'met yuihinifi hatse' pe'qu' uja'xe' ekheweli'ƚ ne' witq'opheƚitjii, qe qa' najaajini'ƚ. Qa' ami'ƚijets diez (10) neƚuts qu' qi qu' aats'e'eƚij. Matjanitheni'ƚij pakha' nite' eqekuyejeyi'ƚyij, inye'jƚu' qu' nalantaxi'ƚifi, qa yakha' qa' k'eƚisiƚij pa'qu' apjisa'yi'iƚ witiƚa'x nite' yili'ij.
REV 2:11 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij, nite' ƚeke' qu' nawtsheten nakha' teke'lenju' witwamhi'.’”—
REV 2:12 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Pérgamo, qa' it'ij: “hakha' na'li'm ha' ewi'ƚ witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j yit'ij:
REV 2:13 ‘Tsikfe'lets nakha' ƚa'ni'ƚi' in hik nakha' i'ni' na' ƚots'oji'la'x na' Satanás. Ekheweli'ƚ nite' ƚisu'uni'ƚ qu' iwejini'ƚ ka' yii, qa nite' ƚisu'uni'ƚ iye qu' ili'iƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚyij, yemjeetax kekhewe' neƚutsji' kakha' Antipas, hik kakha' qi in tsifeltax iye in wa'mi'ƚ etji'ju' nakha' witset'ii i'ni' na' Satanás.
REV 2:14 Qa na'lƚe kekhewe' uja'x t'ejui eju'ƚ aka'an, qe ekheweli'ƚ na'l nekhewe' hik ƚunyejei kakha' ƚunye'j ka' Balaam, hik kakha' yijatshenij ka' Balac'ik'i pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij hats'inha qu' naqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' pe' Israel, ma' qa tuj kekhewe' testiiji'jij ke' witeqsi'nq'alits qa qi iye in yaqsiijkii in wanawitji'iƚijju'kii ƚ'esenits pekhewep.
REV 2:15 Qa na'l e'm iye nekhewe' yaqsi'j qe yisu'un kekhewe' i'nq'ijatshenij nekhewe' nicolaítas.
REV 2:16 Ma' qa hane'ej qa' nili'ij aka'an, qa qu' nite'ye'ƚe, qa' natsamii na' ƚa'ni'ƚi', ma' qa he'yejuyiju'ƚ pekhewe'en qu' hawatlani'ƚ qa' hit'iji' ha'ne witqatsjikinet t'atsji'ƚfik'i ha'ne yeji'.
REV 2:17 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij qa' hetisij qu' netuj ne' maná tat'inhetiikii. Qa' hetisij iye ewiƚeikii ne' utel ƚelits fo', qa we'nika'aji' ne' ƚiyits ink'ahits, qa ham pa'qu' nenikfe'lets ne' ink'ahits ƚiyits uja'xƚe pekhewe' qu' netesti'yijju'.’”—
REV 2:18 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Tiatira, qa it'ij: “Hakha' Ƚa's pa' Dios, hikha' t'unitsik'iha he' ƚotoi ka' ƚ'uƚa'x in tujji'ha, qa he' ƚef'iyei hik ƚunyejei ne'ej bronce in leppepep, hakha'an yit'ij:
REV 2:19 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii, tsikfe'lets pa' e'qsu'unka'xi'ƚ, pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, tsikfe'lets iye pa'n ƚunye'j in ƚ'ithayi'yi'ƚ, qa in nite' ƚ'itaqsuniƚijup iye pa'qu' ƚunye'je', qa kekhewe' iye ƚaqsiiƚijkii in les t'anipji' kekhewe' yojo in ƚaqsiiƚijkii.
REV 2:20 Qa na'lƚe aka' t'ejui eju'ƚ aka'an: in ƚiwejinƚi'iƚij pa'qu' nisu'un qu' naqsiijkii kekhe' efu hik ƚunye'j ke' Jezabel'ik'i, hik kekhe' Jezabel'ik'i yit'ij ƚetets qu' profetaki'ye', ma' qa yijatshenij in yawitjiƚi'iji' ne' yeqejkunenhei qa wanawitjiƚi'ijju' ƚ'esenits qa tuj iye kekhewe' talanheti'yifi ke' witeqsi'nq'alits.
REV 2:21 Hats hijetintaxij in ho'notkitaxets qu' nili'ij nekhe'en, qa nite' yisu'un qu' nili'ij in wanawitjiƚe.
REV 2:22 Qa hik ta'ƚijupi', qu' henjele'eji'pji' na' ƚewhi'la'x qu' nanqaats'e, qa week nekhewe' wanawitji'iƚ nekhe'en qu' haqsiijkii iye qu' qi qu' naats'e'ej pa'qu' ƚawtshek'e. Ehe, enewe'en qu' nite' niliyi'ij kakha' yijatshenij nekhe'en.
REV 2:23 Qa nekhewe' yijayanij ka' ƚunye'j nekhe'en qa' hetisij pa'qu' naq'alji'jij witja'me't, ma' qa' weeke' ne' witlijtsitjiyits qu' nenikfe'lets in yakha' hejeƚ qa hi'wen ne' ƚaqjamtikineyejeikii qa ne' ƚatawjets. Qa week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' hetisij pa'qu' ne'weju'ƚij pa'qu' naqsiijkii.
REV 2:24 Nekhewe' uja'x nakha' Tiatira ai, nekhewe' nite' yijayanij ka' ƚeq'ijatshenkeye'j nekhe'en, qa nite' nikfe'lets iye qe nite' t'eku'mets kekhewe' yit'ijets nekhewe'en in hik kekhewe' pekhewe' jutsitets pa' ƚaqjamtikineye'jkii na' Satanás, hit'iƚij ewets in ham iye pakhape' iye qu' k'ayaji'iƚijets ewi'ƚƚe aka'an,
REV 2:25 qu' maƚi'iƚij kekhewe' hats ƚaqsiiƚijkii, ipƚu'ui qu' natsamtax.
REV 2:26 Nekhewe' hats naxij, ma'aƚij qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hisu'un qu' aqsiiƚijkii qa' amƚi'iƚijii pa' ƚ'aka'the', ma' qa' k'eƚisiƚij hatse' ne' witsetits qu' enek'enhe'yi'ƚij,
REV 2:27 Qa qu' enek'enhe'yi'ƚ, pa'qu' itanitheni'ƚ hik ƚunye'j qu' ilani'ƚij pa'qu' nijket'e, qa pa'qu' ilani'ƚij hik qu' ƚunye'je' qu' anlani'ƚju' pe'qu' kamusiye', hik qu' ƚunye'je' na' Tata in tseƚisij qu' heinek'enhei.
REV 2:28 Qa k'eƚisiƚij iye ne' footeki' neƚuwoki'
REV 2:29 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”—
REV 3:1 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Sardis, qa' it'ij: “Hakha' na'li'm pekhewe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo, qa i'nji' iye ha' yiya'yik'i ƚokoi he' wetsjuk tatsai (7) footekii, yit'ij: ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiijkii. Titijiti'yijets in i'ƚa'x, qa ƚawa'mƚe.
REV 3:2 Onompha'm qa' eniihinpha'mkii qu' it'unhet nekhewe' mexe a'maneyij hats niwamhiyu'ju' iye, qe nite' hi'wen qu' hats anqhat'etsij nekhewe' ithayijkitits in ƚunye'jek ka' yisu'un na' yeqe Dios.
REV 3:3 Menikfelitik'i kekhewe' ƚ'esti'yij qa ƚepi'ye'ek'i iye in i'nk'aa'ija, qa' ek'enik'iha qa' menink'aihit iye. Qa qu' nite'ƚe onome'pha'm, ma' qa hik yijunye'je' na'aj t'ejtenkii qu' natsam ei, qa' nite' enikfe'le'ets iye pa'n qu' uja'xe' hora qu' natsam.
REV 3:4 Qa na'lƚe e'm nekhewe' uja'x nakha' Sardisii ham yami'ij ne' ƚeqhinatai. Nekhewe'en qa' fo' ƚeqhinatai qu' yijts'eyek'e, qe hik aka' weju'ƚij.
REV 3:5 Qa hik aka' qu' ƚunyejeye' pekhewe' qu' nanaxij, fo' ƚeqhinatai, qa' nite' hiwamhiti'ik'i ne' ƚiyits i'nji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x, qa' hetetfeliji'm iye ne' ƚiyits na' Tata qa ne' ƚaqa angelits.
REV 3:6 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”—
REV 3:7 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Filadelfia, qa' it'ij: “Hakha' ƚe'wis pa' ƚunye'j qa hikha' iye hamji' pa' qu'nte' yija'ye'. Qa hik hakha' iye na'li'm pe' ƚeqejinje' pa' David'ik'i, qe pa'qu' nit'ij qhof qa nite' ƚeke' pa'qu' nit'ontaxji', qa pa'qu' nit'onji' qa nite' ƚeke' pa'qu' nit'ij qhof, yit'ij:
REV 3:8 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii. Jeƚ qeku'nek, mexe yif'eli'tax in qhofii na' ƚeji' qu' uihimteje'mkii, qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nit'ontaxji'. Hit'ij ewets aka'an qe nite' qi pa' et'unha'x, ƚ'ek'enik'i ke' yi'lijei, qa nite' ƚewelkut'ijkii iye ka' yii.
REV 3:9 Nekhewe' inwo'metƚe na' yijayan, qa yit'ij ƚetets iye in judiol qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' judiole', qe yaqanƚekii, yakha' qu' haqsiijkii qu' neneki'ƚ ewets qa' nonokok'enetsju' ne' ef'iyeyi'ƚ, qa' nenikfe'lets iye in yakha' k'esu'uni'ƚ.
REV 3:10 Akha' in ƚ'ek'enik'i ke' yi'lijei in nite' ƚ'itaqsunijup ƚe'nt'unhetƚi'ifi, qa' yakhap ji'jek qu' k'aqsi'jij hatse' qu' nanamtax na' qi witaqjaajinkeye'j ha'ne week sehe' epji' qa' nijaajin ene' i'nipji' ha'ne sehe'.
REV 3:11 Aje'eƚ qu' natsam. Matjanithenij aka' hane'ej ejunye'j in nite' ƚesqeku', hats'inha qa' ham netka'mi'ij hatse' na' axifkine'.
REV 3:12 Pakha' qu' nanaxij qa' hetisij qu' hik ƚunye'je' qu' ƚetsupinki'ye'ju' ne' ƚe'lijtsitjii na' yeqe Dios, qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nakik'uifik'i, qa' hika'aji' iye ka' ƚii na' yeqe Dios, qa ka' ƚii iye na' ƚetset na' yeqe Dios, Ink'ayik Jerusalén, ta'ƚiipha'm na' wa's yatsat'axij na' yeqe Dios, qa' hika'aji' iye kakha' ink'ayik yii.
REV 3:13 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”—
REV 3:14 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Laodicea, qa' it'ij: “Hakha' Amén, qa hikha' iye yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii, qa hikha' iye hamji' pa' qu'nte' yija'ye', qa hik hakha' iye pa' week yaqsiijkii ha'ne nalit pa' Dios, yit'ij hakha'an:
REV 3:15 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii. Nite' hik ejunyejeyi'ƚ na'aj iweli' in eneƚeiji' qa nite' hik ejunyejeyi'ƚ iye qe elejeiji' na'aj iweli'. ¡Q'axqe qu' e'neƚe'yi'iƚha i'nƚi'i qu' e'leje'yi'iƚha!
REV 3:16 Qa in e'jupuiƚi'iƚji', qa nite' e'neƚe'yi'ƚji' qa nite' iye e'leje'yi'ƚji', ma' qa' heik'iyi'ƚ ejju'.
REV 3:17 Qe ekheweli'ƚ ƚit'iƚij: Hats hik yijunye'j qu' hiwq'axin wekwek, hats hik yijunye'j qu' qi qu' haiq'astai qa ham iye pa'qu' hite'jii. Qa nite'ƚe ƚenikfe'li'ƚets in ham esaxitsi'iƚi'mkii, ƚ'initi'ƚ, if'iljetsitsi'ƚ, e'puk'aletsi'ƚ, qa uk'elƚi'iƚkii iye in ham eqhinatayi'iƚ.
REV 3:18 Qa hik ta'ƚijupi' qu' k'efeli'ƚi'm qa' aqha'yi'ƚij yiwets ne' oro we'nen ji'teje'm na' fe't in we'nuketij qu' naqamaaxju'ha, hats'inha qu' yijaayi'ija qu' iwq'axini'ƚ wekwek. Qa' aqha'yi'ƚij yiwets iye ne' fo' witqhinatai hats'inha qa' uyi'ƚik'ipha'm qu' i'ntaafini'ƚju' in yeqwepin in uk'elƚi'iƚkii in ham eqhinatayi'iƚ. Qa' aqha'yi'ƚij yiwets iye na' witeqjunhe't qu' net'ejuyets ne' otoyi'ƚ, hats'inha qa' i'weni'ƚkii.
REV 3:19 Yakha' haq'ayinij in yaqsi'jtaxijkii na'aj uƚ'ax, qa hitani'then week nekhewe' hisu'un, qa hik ta'ƚijupi' ment'unheti'ƚ qa ili'iƚij pa' uƚ'ax.
REV 3:20 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats ha'ntaxji' ha'ne ƚeji' haiyaitaxi'ƚ eiji'kii. Pa'qu' nespi'ye' qa' niqhofinhetii pa'qu' ƚeqeji'ye', qa' nek'uyetsji' qa' yekufeyi'ij qa pakha'an qa' ƚekufeye'yij.
REV 3:21 Pekhewe' qu' nanaxij qa' ye'weeki'iƚ qu' ha'ni'ƚipji' na' yits'oji'la'x, in ƚunye'jek in tsaxij qa ha'ni'ƚipji' na' Tata na' ƚots'oji'la'x.
REV 3:22 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”—
REV 4:1 In hats uja'xƚe ekewe'en, qa hejeƚetspha'm na' wa's qa hi'weniipha'm ha' ewi'ƚ ƚeji' qhofii, qa ka' yojo wit'ax in hepi'ye', in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x ne'ej foj in ts'ithinetsju', qa yit'ij: —Te'ƚunpha'm qa' k'ethinij nekhewe' wekwek ƚunyejeikii hatse' qu' nanaxtaxijik'i ekewe'en.—
REV 4:2 Ma' qa hik aka'aj pa' Espíritu Santo in ta'ƚets, qa hi'wen ha' ewi'ƚ witts'oji'la'x i'ni' na' wa'sji', qa na'l ha' i'nipji' hakha' witts'oji'la'x.
REV 4:3 Qa hakha' i'nipji' qa hik ƚunye'j ne'ej ƚe'wis ute ƚii jaspe qa ne'ej sardio, qa ke' tik'elax hik ƚunye'j ne'ej ute ƚii esmeralda ikijup ha' witts'oji'la'x in k'ooiji'.
REV 4:4 Qa ha' ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x qa ikijup he' veinticuatro (24) wits'ojilaxits, qa he' i'nipji' qa veinticuatro (24) he' jukhew tenek'enhei, he' ƚeqhinatai fo' yaqamax qa he' ƚ'iwatai qa yaqamax iye he' oro.
REV 4:5 Ha' witts'oji'la'x ta'ƚetskii he' lepep lepepkii qa pe' wit'axits qa pa' kimmimim iye. Qa ha' ƚ'ejuyi'jii iye ha' witts'oji'la'x qa hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) leppepep in tujje'mha he' fetei, qa hik hekhewe' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios.
REV 4:6 Qa ha' ƚ'ejuyi'jii iye ha' witts'oji'la'x qa hi'wen iye ha' hik ƚunye'j na'aj qi iweli' qa lemeƚe hik ƚunye'j ne'ej ute na'lje'mkii (cristal). Qa hi'wen iye he' yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei taƚtaƚij he' ƚotoi ha' week he' ƚ'ajits.
REV 4:7 Hakha' ewi'ƚ hekhewe'en hik ƚunye'jtax athi'l. Qa ha' wetsjuk qa hik ƚunye'jtax na'aj wakka ƚa's. Qa ha' wetshetk'ewi'ƚ ha' ƚeju's qa hik ƚunye'jtax ƚeju's na'aj jukhew. Qa ha' ikwetju'ƚ (4) qa hik ƚunye'jtax sinjena'x qe na'ya'.
REV 4:8 Hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, week ewiƚei hekhewe'en na'li'm he' ewi'ƚ tatsai (6) ƚefets, he' ƚotoi qa taƚtaƚij ha' week qa ha' ƚatawejifi iye he' ƚefets. Neƚuts qa najai in nite' yili'ij in yit'ij: —Ham uƚ'axe', ham uƚ'axe', ham uƚ'axe', hik nakha' Yatsat'ax'inij Dios, ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ, hik nakha' hane'ej, qa pakha'aj, qa hatse' iye.—
REV 4:9 Hekhewe' pakha' ƚunyejei tisji'jij pa' ƚesaxits qa yiwqinhetji'ijji' iye qa yitjiijets iye ƚe'wisij hakha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x, hik hakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij,
REV 4:10 ma' qa he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinjiifikii hakha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x, qa iyinji'jets hakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij, qa yenijupju'kii he' ƚ'iwatai, ma' qa yitjiijju':
REV 4:11 —Akha' ewi'ƚƚe in e'weju'ƚij, Yatsat'ax'inij qa yeqe Diosi'ƚ iye, qu' nenit'ij ewets pa' esa'x, pa' ewqinye'jji' qa pa' et'unha'x iye, qe akha' week aqsijiiju' ene' wekwek, qe in ƚisu'un qa ƚaqsiijkii ma' qa na'l ene' week.—
REV 5:1 Qa hi'wenji' iye hakha' yiya'yik'i ƚokoi ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x ha' ewi'ƚ witfaakanek wetpephe'ƚik'i qa week we'nika' ha' ƚatawe'j qa ha' te'nweipha'm, qa na'l he' wenik'eihini' wetsjuk tatsai (7) ƚeq'ikatii hik ƚunyejei qu' ƚotole' qa awqaƚaiƚe.
REV 5:2 Ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ ángel t'unija qa yit'unhetik'i in inaqfaakantaxiikii: —¿Ƚek pakha' qu' neweju'ƚiju'ƚ na' witfaakanek qu' nit'ij qhof, qa qu' neniwqhaf'itju' iye ne' ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol?—
REV 5:3 Qa hamƚe, ha'ne wa'sji', ha'ne sehe' epji', qa pa' sehe'ji' iye pa'qu' ƚeke'ye' qu' nit'ij qhof qa qu' niyinenik'i iye.
REV 5:4 Qa yakha' qa qi in hap, qe ham hi'wene' pa'qu' neweju'ƚiju'ƚ ha' witfaakanek qu' nit'ij qhof qa qu' niyinenik'i iye.
REV 5:5 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' jukhew tenek'enhei qa yit'ij yiwets: —Mapkitek. Jeƚ qeku'nek, nakha' athi'l ta'ƚets ka' Juda'ak'i, nakha' ƚefitets ka' David'ik'i, hats naxij qa' nit'ij qhof na' witfaakanek qa ne' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol.—
REV 5:6 Ma' qa hi'wen ha' yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x qa hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yeqewuk'un iye he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei ha' ewi'ƚ Kots'etax Ƚa's hik ƚunye'j qu' hats natlanhetii pa'aj. He' ƚeketsii uja'x yametsji' wetsjuk tatsai (7), qa he' ƚotoi qa wetsjuk tatsai (7) iye, qa hikhe' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo, hik hekhewe' pe' t'ukinheti'yetsju' ha'ne week sehe' epji'.
REV 5:7 Ma' qa ha' Kots'etax Ƚa's qa ikets qa t'eku'mi' ha' witfaakanek i'nji' ha' yiya'yik'i ƚokoi ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x.
REV 5:8 Qa in hats t'eku'mi' ha' witfaakanek, qa he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa hekhewe' iye veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinifikii hakha' Kots'etax Ƚa's. Week ewiƚei hekhewe'en na'l he' ƚefiƚii (arpa) qa he' tok'ol copa, oro yaqamax, topolij kakha' tene'ƚju' ewjisii incienso, qa hik hekhewe' pe' ƚ'iyinheyejei pe' yijayan pa' Intata.
REV 5:9 Ma' qa te'lijtsii, qa yiji'ik'i ka' ink'ayik ƚe'lijtsine' in yit'ij: —Akha' eƚ'ewi'ƚƚe in e'weju'ƚij in ƚ'eku'mi' na' witfaakanek qa qu' eniwqhaf'itju' iye ne' ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol, qe akha' ƚ'alanhetii, qa pe' athits qa ƚaja'aj in ƚ'aqha'yi'mets na' Dios ene' jukhew week pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ, qa pe' witsetits qa pe' seheikal.
REV 5:10 Ma' qa ƚaqsiijkii iye in tenek'enhei enewe'en, qa ƚaqsiijkii iye qu' ƚaqa pa'ilij qa' net'ithayi'yi'm na' inqe Dios, enewe'en qa' netnek'enhe'yij na' sehe'.—
REV 5:11 Ma' qa hi'wen qa hepi'ye' iye pa' ƚ'a'x he' olootsija angelits, yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x, yeqewuk'un he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa yeqewuk'un iye hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei, hekhewe'en angelits millonits qa millonits qu' nametsji'.
REV 5:12 Qa yit'unhetik'i hekhewe'en in yit'ij: —Na' Kots'etax Ƚa's talanhetii ewi'ƚƚe nakha'an in weju'ƚij in testi'yij pa' qi ƚet'unha'x in tenek'enhei, ewi'ƚƚe in weju'ƚij in testi'yij pa' qi witpatuniye'j, pa' qi witikfeliya'xkii, qa pa' witt'unha'x iye, qa qu' nenit'ijets iye pa' ƚewqiye'jji', qa pa' ƚesa'x iye, qa qu' ne'tniyinhe'yiiha iye.—
REV 5:13 Ma' qa week pekhewe' wekwek witaqsijiiju' na' wa'sji', qa ha'ne sehe' epji', qa pa' te'weiju' ha'ne sehe', qa na' qi iweli'ji' iye, week pekhewe' wekwek i'nji' enewe'en, qa hepi'ye' in yit'ijju': —Nakha' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa na' Kots'etax Ƚa's iye, qu' hik nekhewe' qu' ne'tniyinhe'yiikiiha, qa qu' neniwqinhetji'ha iye, qu' netitijiti'yijetskii iye pa' ƚesa'x qa qu' hasu'uj newetli'ij iye in qitsji' in wittatal.—
REV 5:14 He' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yit'ijju': —Amén,— qa hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinju'kii qa iyinii.
REV 6:1 Qa hi'wenij iye ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k ke' yojo he' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikatii ha' witfaakanek hik ƚunyejei ƚotol, ma' qa hepi'ye' ha' ewi'ƚ hekhewe' pakha' ƚunyejei qa in ƚ'anye'jek na'aj kimmimim in yit'ij: —¡Te'ƚun!—
REV 6:2 Qa hejeƚtax, ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ tiptip fo', qa ha' i'nipji' qa na'l ha' ƚeqelenek qa he' ƚakjui, qa testi'yij ha' k'oiji' ƚ'iwat. Ma' qa ikfik'i hik ƚunye'j qu' hats nanaxij, qe qa' ewi'ƚij iye qu' nanaxij qu' nawatlan.
REV 6:3 Qa in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye kekhe' wetsjuk he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' wetsjuk hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!—
REV 6:4 Ma' qa t'atsji'ƚfik'i iye ha' ewi'ƚ tiptip s'e', qa ha' i'nipji' qa testi'yij qu' nenit'ijji' pa' ƚ'ikesimeya'xƚetaxkii ha'ne sehe', qa qu' naqsiijkii iye qu' nawatlanƚeju'kii qa' nawa'mji'ij ene' jukhew, ma' qa testi'yij ha' qi witqatsjikinet.
REV 6:5 Qa in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' wetshetk'ewi'ƚ he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' wetshetk'ewi'ƚ hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!— Qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ tiptip no', qa ha' i'nipji' qa t'eku'mi'kii ke' ƚeqe balanza.
REV 6:6 Ma' qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax ta'ƚji'ju' ha' ƚeqewuk'uji' he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yit'ij: —Ewi'ƚ litroye'ƚe pe'qu' trigoye', i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe'ƚe litroye' pe'qu' cebadaye' qu' ne'weju'ƚij pe'qu' ƚaja'ye' pa'qu' net'ithayii in ewi'ƚ neƚu, qa hasu'ujƚe ku'mets na' aceite qa na' wino.—
REV 6:7 Qa ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' ikwetju'ƚ (4) he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' ikwetju'ƚ (4) hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!—
REV 6:8 Qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ tiptip maaja fooje'mkii. Qa ha' te'wutii qa ƚii witwamhi', qa ƚa'ts'ipji'kii ha' fe't ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades. Ma' qa testi'yij pa' ƚet'unha'x qu' netnek'enhe'yipji' pa' ewi'ƚ tup'uje'm in ikwetju'ƚtaxju' (4) pe' week jukhew qa efuts ha'ne week sehe' epji', hats'inha qa' nanlanju', qa' yit'iji' witqatsjikinet, yipku', witaja'me't qa inqa'metets nowe'ƚ ha'ne sehe' epji'.
REV 6:9 Ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k iye ke' lee'fij (5) ƚe'nikati' ha' witfaakanek, ma' qa hi'wen ha' ƚekuwe'efi ha' ƚe'nenhe'wet'ipji' na'aj witqisit'ij pa' Intata (altar) he' ƚesi'nq'alits ƚiƚaxits pekhewe' talanhetiiju' qe ta'ƚets in nifel ke' ƚe'lijei pa' Dios qa in nite' yili'ij iye in tetfelji'jij.
REV 6:10 Hekhewe'en qa yit'unhetik'i in yit'ijju': —¿Pa'n qu' ipƚu'yi'ik'ui qi ƚe'wis Yatsat'ax'inij, qa nite' iye yi'tƚi'ijkii na'aj hats yit'ij, qu' ejeyumtshen qa' aqa'tja'yij he' tsilani'ƚju' i'nipji' na' sehe'?—
REV 6:11 Ma' qa testi'yij week ewiƚei he' ƚeqhinatai fo', qa titijiti'yijets iye qu' mexe no'notki eku'nets ƚ'ajƚi'ij, ipƚu'ui qu' namtaxik'ui pa' hats jutsiqax qu' uja'xe' pekhewe' qu' hik ƚunyejeye' iye qu' natlanhetiiju' witq'ithayinenhei iye qa ƚejefetsipji'.
REV 6:12 Qa hi'wenij iye ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k ke' ƚe'nikati' ewi'ƚ tatsai (6) ha' witfaakanek, ma' qa t'unik'i in me'le'l ha'ne sehe', qa ne' junu' qa no'ipji' in ƚunye'jek na'aj no' penyilo, qa ne' juwel qa s'e' ija hik ƚunye'j wit'athits,
REV 6:13 qa ne' footekii wa'sji' qa namiiju'kii ha'ne sehe', in ƚunye'jek ne'ej igoku'k qe niwu'miiju'kii na'aj qi t'unik'i ne'ej mexe no' ƚei.
REV 6:14 Qa na' wa's qa hats hamiyu'uikii, hik ƚunye'j na'aj witfaakanek qe wetpephe'ƚik'i, qa week he' utekui qa he' ƚ'isƚa'wetits qa t'ijayik'ui he' i'ntaxi'.
REV 6:15 Ma' qa he' wittatal, qa hekhewe' iye qitsji' wit'alhei, qa he' qitsji' oq'opheƚinetsilets ƚ'alhei, qa he' patunits yiwq'axin wekwek, qa hekhewe' iye t'units, qa he' jukhew witƚinhei, qa he' nite' witƚinhei, week enewe'en in wanat'inifikii he' kumummifi qa he' kumummik'iteje'm he' utekui.
REV 6:16 Ekewe'en qa yittaxijets he' utekui: —¡Anami'ƚyi'pji'kii qa' atsat'ini'ƚik'uikii na' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa pa' qi ƚawak na' Kots'etax Ƚa's,
REV 6:17 qe hats yamets pa' qi ƚawak nekhewe'en! ¿Ƚekpa' qu' neweju'ƚiju'ƚ?—
REV 7:1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hi'wen iye he' ikwetju'ƚ (4) angelits ts'ap'a'aju' he' ikwetju'ƚ (4) ƚekfii ha'ne sehe', niyejinik'ui he' ikwetju'ƚ (4) ta'ƚji' na'aj t'unik'i ha'ne sehe', hats'inha qa ham pa'qu' net'unik'i ha' sehe', ha' qi iweli', qa he' najkakui iye.
REV 7:2 Ma' qa i'nk'aƚe qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel ta'ƚii na' neƚu'uju'ƚ, neka'x ke' ƚeq'ikati' pa' nite' wa'm Dios. Qa tayai yit'unhetik'i in yiyaji'ii he' ikwetju'ƚ (4) angelits, hik hekhewe' testi'yij pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nawtsheten ha'ne sehe' qa na' qi iweli' iye.
REV 7:3 Qa yit'ij: —Hasu'uj awtsheten eku'ni'ƚ na' sehe', qa na' qi iweli', qa ne' najkakui iye, ipƚu'ui qu' hentaxi'ƚi' ne' witq'ikati' ne' ƚotkoyehei nekhewe' jukhew ƚeqejkunenhei na' inqe Dios.—
REV 7:4 Ma' qa hepi'ye' pa' uja'x pekhewe' nika'ajju' pe' ƚeq'ikati': ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) pe' ta'ƚetskii pe' ƚelitsik'i pa' Israel'ik'i.
REV 7:5 Pe' ta'ƚets pa' Juda'ik'i, uja'x yamets doce mil (12.000) pe' ta'ƚets pa' Ruben'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Gad'ik'i, doce mil (12.000),
REV 7:6 pe' ta'ƚets pa' Aser'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Neftali'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Manases'ik'i, doce mil (12.000),
REV 7:7 pe' ta'ƚets pa' Simeon'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Levi'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Isacar'ik'i, doce mil (12.000),
REV 7:8 pe' ta'ƚets pa' Zabulon'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Jose'ik'i, doce mil (12.000), qa pe' ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i, doce mil (12.000) iye.
REV 7:9 In naxijik'i aka'an, qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen he' olootsija jukhew qa efuts iye, ham ƚeke'ye' pa'qu' nejeyumtshentax, ta'ƚiikii pe' week pekheli'kii witsetits, pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' witsetits ƚelits pekheli'kii qa week pe' ƚ'anyejeiƚe wetju'ƚ witlijeikal. Enewe'en qa week ts'ap'a'ajup ha' witts'oji'la'x qa ha' Kots'etax Ƚa's iye, qa' he' ƚeqhinatai qa fo' qa he' t'eku'mi'kii qa fitsuk ƚesejets.
REV 7:10 Qa week taya'yij wetju'ƚ in yit'ijju': —Pa' iniƚa'x ta'ƚets na' inqe Dios, hikna' i'nipji' na' witts'oji'la'x, qa ta'ƚets iye na' Kots'etax Ƚa's.—
REV 7:11 Qa week he' angelits ts'ap'a'ajup in yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x, qa yeqewuk'un iye hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa yeqewuk'un he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, hekhewe'en qa yamitetsju' sehe' he' ƚejusits in totjoijo'kii qa iyinets ha' Dios,
REV 7:12 qa yit'ijju' in iyinii: —¡Amén! Ne'tniyinhe'yiiha, netitijiti'yijetskiiha pa' ƚesa'x, pa' ƚikfeliya'xkii, pa' ƚeqi'fenkeye'j, pa' ƚewqiye'jji', pa' ƚet'unha'x in tenek'enhei qa in t'uunija iye. Week ekewe'en hasu'uj newetli'ij ene' week ƚahatsiyij qu' netesti'yij na' inqe Dios. Amén.—
REV 7:13 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' jukhew tenek'enhei qa yit'ij in tsifaakan: —Nekhewe' yeqhinataji' ne' fo', ¿pa'n ƚunyejei qa pa'n ta'ƚji'kii iye?—
REV 7:14 Qa hit'ijiju'ƚ: —Jukhew, akha' ƚenikfe'lets.— Ma' qa yit'ij yiwets: —Hik enewe' t'atsji'ƚijfik'i ke' qits iftsitsji' neƚutsik'i, qa ne' ƚeqhinatai qa hats fo'ija qe tetlijijju' ke' ƚ'athits na' Kots'etax Ƚa's.
REV 7:15 Qa hik ta'ƚijupi' in i'nijup na' ƚots'oji'la'x na' Dios, t'ithayi'yi'm neƚuts qa najai ne' ƚelijtsitjiyii, qa nakha' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa i'nji'ju'.
REV 7:16 Hats nite' ƚeke' qu' niyipkunju', nite' niyayu'ju' iye. Hats nite' ƚeke' iye qu' eleje'yi'im qa qu' niwujkinji'kii iye ne' junu',
REV 7:17 qe na' Kots'etax Ƚa's hik nakha' i'ni' na' wankaaju'ƚets na' ƚeqewuk'uuji'ha na' witts'oji'la'x, hats yejeƚipji'ha hik ƚunyejei kots'etets qa' neka'xik'i ne' niwekƚe iwelii, ta'ƚets pa' witiƚa'x. Qa pa' Dios qa' week nenli'jju' pe' ƚet'ilii.—
REV 8:1 Ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikati' ha' witfaakanek, ma' qa weikii ham pa'qu' net'ewui ha'ne wa'sji' i'nƚi'i qu' media horaye'.
REV 8:2 Qa hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) angelits ts'ap'a'ajup ha' Dios, qa testi'yijju' he' wetsjuk tatsai (7) fojits.
REV 8:3 Qa nam iye hakhap ángel yeka'xkii ke' oro ƚeqjiiki'ij qu' newjisitkii (incensario), qa teke'lenijupju' ha' oro t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii. Ma' qa testi'yij ka' olotsji' ƚopok ewjisii (incienso) qe qa' nukinets he'te' ƚ'iyinheyejei pe' week yijayan pa' Intata i'nipji' hakha' ts'eewe'epji' t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x.
REV 8:4 Qa ha' ángel ha' ƚokoi in ta'ƚets qa yametspha'm ha' Dios ka' ƚo'wq'ol ka' ne'ƚju' ewjisii weeki'ƚ ke' ƚ'iyinheyejei pe' week yijayan ha' Intata.
REV 8:5 Qa ha' ángel qa t'eku'mi' iye ke' incensario, qa yoponhetij ka' fe't ha' ts'eewe'epji' (altar) qa yiwu'miiju' ha'ne sehe', ma' qa nokesƚek pa' kimmimim, qa pe' wit'axits, qa lepep lepepkii iye ma' qa me'le'l ha' sehe'.
REV 8:6 Ma' qa he' wetsjuk tatsai (7) angelits hikhe' na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) ƚofojits, qa wanaqsi'jju' qu' nifuyu'uk'i he' ƚofojits.
REV 8:7 Qa ha' yojo qa yifuyu'uk'i ke' ƚofoj. Ma' qa nam he' ƚoi qa ha' fe't yetsji'ƚ he' wit'athits, qa tewumhiti'yetsju' ha' sehe'. Ma' qa naq'axij fe't ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚju' ha'ne week sehe' epji', qa naq'axij fe't ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚju' pe' week najkakui, qa week ka' jup'elketik'i in naq'axij fe't.
REV 8:8 Qa ha' ángel wetsjuk qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj. Ma' qa hakhate'ek qii'ija ka' ƚuk'e' in ƚuk'e'ek ne'ej qii'ija utek qa yaqamaxƚe ha' fe't, qa tewumhiti'yetsju' ha' qi iweli', ma' qa ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' ha' qi iweli' qa hik ƚunye'j wit'athits.
REV 8:9 Ma' qa naxju' ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' i'nji' ha' qi iweli' week kekhewe' na'ltaxi'm ƚiƚii, qa ka' ewi'ƚ iye in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week tokoyeyits qa ham iye.
REV 8:10 Qa ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj. Ma' qa na' wa'sji' qa namiiju' ke' ewi'ƚ qi footeki', qa leppepep hik ƚunye'j na'aj fe't we'nenji' na'aj najak, qa nametsju' ha' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week haqqil qa week iye pe' niwekƚe iwelii.
REV 8:11 Qa ke' footeki' qa ƚii Ek'imii. Qa ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week iwelii qa qi in ek'imiiji', qa aka'an in ƚunye'j ha' iweli' qa olots ke' naq'axijju' jukhew, efuts qa omehets.
REV 8:12 Qa ha' ángel ikwetju'ƚ (4) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa eqfe'met ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' ne' junu', qa eqfe'met iye ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' ne' juwel, qa eqfe'met ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' in week ne' footekii, hats'inha in week ewiƚei he' ƚapk'asits enewe'en in wetshetk'ewi'ƚtaxji'kii qa noo'ipji', qa ha' neƚu qa nite' tujji' ha' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju', qa hik ƚunye'j iye ha' naja'x.
REV 8:13 Ma' qa hejeƚtax iye, qa hepi'ye' ha' ewi'ƚ sinjena'x na'ya' ai ha' ƚeqewuk'uji'ha ha'ne wa's, qa yit'unhetik'i in yit'ij: —¡Hiyee', hiyee', hiyee' enewusits yijaat'ij nekhewe' i'nipji' na' sehe', qu' nat'aitaxji' ne' wetshetk'ewi'ƚ fojits qu' nifuyu'uk'i nekhewep iye angelits!—
REV 9:1 Qa ha' ángel lee'fij (5) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa hi'wen na' wa'sji' ta'ƚii ke' footeki' in namiiju' ha' sehe', qa testi'yij ke' te' ƚejinje' ke' witijki' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo).
REV 9:2 Qa in hats qhofij ke' witijki' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), qa ikpha'm ka' ƚo'wq'ol hik ƚunye'j ƚo'wq'ol ne'ej qi noxp'onhetjii, ma' qa ne' junu' qa ha'ne pha'mji' qa nookii, qe ta'ƚets ka' ƚo'wq'ol ke' witijki'.
REV 9:3 Qa ha' ƚo'wq'ol qa ta'ƚji'teje'mkii he' efenhei qa t'ilit'etsju'kii ha' sehe', qa testi'yijju' pa' ƚet'unhaxits hik ƚunye'j neyei ƚet'unha'x.
REV 9:4 Qa titijiti'yijets qu' hasu'uj niwuƚ'enhet na' jup'elket, qa hasu'uj iye pe'qu' wit'enheye'ju', qa hasu'uj iye ne' najkakui, qe uja'xƚe yijaat'ij pe' jukhew qa efuts hamitsi'm ƚotkoyeheyi' pe' ƚeq'ikati' pa' Dios.
REV 9:5 Nite' ƚenexkeliji'm qu' naq'alij pe'ye', qe nawtshetenƚeju'kii yijat'ij qa' namijets lee'fij (5) juwelits. Pa' ƚaqa'ti' hik ƚa'tinye'j ƚaqa'ti' ne'ej neyei.
REV 9:6 Kekhewe' neƚutsji' he' jukhew qa efuts iye qa wo'taxiikii pa' witwamhi' qa nite'ƚe yi'wen, yisu'untax qu' nawa'm qa pakha'ƚe witwamhi' qa we'nitonimets hekhewe'en.
REV 9:7 Qa ka' ƚunyejei hekhewe' efenhei qa hik ƚunyejei na'aj tiptip ƚawatlanhewo qe watjanithen. Qa he' ƚejiƚalipji' qa hik ƚunyejeitax qu' ƚ'iwataye' k'ooiji', hik ƚunyejei qu' oroye'. Qa he' ƚejusits qa hik ƚunyejei jukhew ƚejusits.
REV 9:8 Na'li'm iye he' ƚ'ewkujits hik ƚunyejei efu ƚ'ewkujits, qa he' ƚek'unhetii qa' hik ƚunyejei athi'l ƚek'unhetii.
REV 9:9 He' hik ƚunyejeitax qu' ƚ'ejuijiwotse' qa hik ƚunyejeitax na'aj wit'ejuijiwo nijket, qa ka' ƚ'anyejei he' ƚefets qa hik ƚ'anyejei qe kimmimim ne'ej koyoyoyits in olots ne'ej tiptipits wekuma'x qu' nawatlan.
REV 9:10 Na'li'm iye he' ƚahatsjii qa he' ƚeqewkii hik ƚunyejeitax neyei. Qa he' ƚahatsjii qa hik hekhewe' yawtsheten he' jukhew qa efuts iye. Qa in na'l enewe'en qa ikijje'm lee'fij (5) juwelits.
REV 9:11 Qa ha' tenek'enhei ƚatata hekhewe'en qa hikha' ángel pa' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo). Qa ka' ƚii in hebreo qa yit'ij Abadón qa in griego qa yit'ijek Apolión.
REV 9:12 Kakha' yojo ¡hiyee' enewusits! hats t'anji', qa mexe wetsjuk pe' amanei ¡hiyee' enewusits!
REV 9:13 Qa ha' ángel ewi'ƚ tatsai (6) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚji'ju' ha' ƚeqewuk'uji' he' ƚeketsii ha' ts'eewe'epji' t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii yaqamax oro i'ni' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' Dios.
REV 9:14 Qa pa' wit'ax qa yit'ijets ha' ewi'ƚ tatsai (6) ángel tofojii: —Iwejin hekhewe' ikwetju'ƚ (4) angelits wo'nophe'ƚji'ju' na' qi haqqi' Eufrates.—
REV 9:15 Ma' qa tewejinhetiikii in wonophe'ƚtaxju' he' ikwetju'ƚ (4) angelits, hik hekhewe' hayiits watjiletijup pa'aj kekhe' horaji', kakha' neƚuji', kekhe' juwelji' qa kakha' ininqa'pji' qu' nanlanju' ka' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week jukhew qa efuts iye ha'ne week sehe' epji'.
REV 9:16 Qa hepi'ye' pa' uja'x yametsji' hekhewe' oq'opheƚinetsilets te'wutii, qa uja'x yametsji' doscientos (200) millones.
REV 9:17 Hik aka' ƚunye'j in hi'wen he' tiptipits qa he' i'nipji': kakha' color he' ƚ'ejuijiwots he' te'wutii qa hik ƚunye'j na'aj fe't qe s'e', qa noo'ijik'i iye in leek'e in ƚunye'jek na'aj color jacinto, qa maaja iye in ƚunye'jek na'aj azufre. Qa he' tiptipits he' ƚejiƚal qa hik ƚunye'j athi'l, qa he' ƚejil qa ta'ƚets ka' fe't, qa ka' ƚo'wq'ol qa ka' azufre iye.
REV 9:18 Ma' qa wa'm ka' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week jukhew qa efuts iye ha'ne week sehe' epji' qe ta'ƚets ekewe' iftsits wetshetk'ewi'ƚ: kakha' fe't, kakha' ƚo'wq'ol, qa kakha' iye azufre ta'ƚii he' ƚejil hekhewe'en.
REV 9:19 Qe ka' ƚet'unha'x he' tiptipits ta'ƚii he' ƚejil qa he' ƚahatsjii iye, qe he' ƚahatsjii hik ƚunyejeitax q'oiq'oi, na'li'm he' ƚejiƚal qa hikhe' yawtsheten iye ke' jukhew.
REV 9:20 Qa hekhewe' amanei jukhew qa efutsji'kii iye nite' naq'axijju' ekewe' iftsits, qa in yemjeetax ekewe' ƚunyejeitaxkii, qa nite'ƚe yisu'un qu' nili'ij kakha' ƚunyejei uƚ'ax in iyinii pe' inwo'metets, pe' witeqsi'nq'alits iye ne'ej oro, ne'ej plata, ne'ej bronce, ne'ej utel, ne'ej najak. Enewe' witeqsi'nq'alits nite' yi'wenkii, nite' yepi'ye'kii, nite' ik iye qu' not'otsjo'.
REV 9:21 Qa nite' yisu'un iye qu' nili'ij in teqek'uiju'kii, in we'tweihetenin, in wanawitji'ijju'kii ƚ'esenits, qa in ejtenhetsits iye.
REV 10:1 Qa hi'wen iye hakhap iye ángel t'unija ta'ƚiipha'm na' wa's in te'nilitju', yimeqeqin ke' wasi', qa ke' tik'elax qa i'nipji' ha' ƚeiƚa', qa ha' ƚeju's qa tujji'ha hik ƚunye'j ne' junu', qa he' ƚef'iyei qa tujje'mha hik ƚunyejei qu' ts'ap'aye' na'aj fe't.
REV 10:2 Qa t'eku'mi'kii ha' ewi'ƚ witfaakanek ƚa's qhofij. Qa ha' yiya'yik'i ƚef'i' qa yotshinipji' ha' qi iweli' qa ha' ƚefeyi'j qa yotshinipji' ek ha' sehe'.
REV 10:3 Qa yit'unhetik'i in tayai in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj athi'l qe tik'et. Qa in tayai qa wetsjuk tatsaiyik'i (7) in kimmimim pa' ƚ'a'x, qa in ewi'ƚ kimmimim qa' na'l ke' yit'ij.
REV 10:4 Qa in hats naxijipji' in week iyet ke' wetsjuk tatsai (7) kimmimim, ma' qa hisu'untax qu' hika'ajji' ke' yit'ij, qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in yit'ij yiwets: —Aqsi'jƚe, qa hasu'uj pa'qu' nenikfe'lets kekhewe' yit'ij ke' wetsjuk tatsai (7) kimmimim, hasu'uj ika'ajji'.—
REV 10:5 Ma' qa ha' ángel hikha' hi'wen in t'otsipji' ha' qi iweli' qa ha' sehe', qa yetshenpha'm ha' yiya'yik'i ƚokoi
REV 10:6 qa weniwjutsiqeniji'mha pakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij, hik pakha' yaqsiijkii na' wa's qa pe' wekwek i'nji' nakha'an, qa yaqsiijkii iye ha'ne sehe' qa week pekhewe' na'l ha'ne sehe', qa yaqsiijkii na' qi iweli' qa week iye pekhewe' i'nji'. Qa yiwjutsiqeni'mha in hats ham ƚeke'ye' hats nite' qi pa' aman,
REV 10:7 qe pekhewe' neƚutsji' hatse' qu' nifuyutaxik'i na' ángel wetsjuk tatsai (7) ne' ƚofoj, ma' qa' hats nafits hatse' pakha' ham nikfe'le'ets yat'inkii na' Dios, hik pakha' yitjiijetskii ke' ƚeqejkunenhei profetas'ik'i.
REV 10:8 Qa pa' hayiits hepi'ye' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's, qa ewi'ƚij iye in ts'ithinets qa yit'ij yiwets iye: —Ma'ai qa' ku'mi' na' witfaakanek ƚa's qhofij t'eku'mi'kii na' ángel t'otsipji' na' qi iweli' qa na' sehe'.—
REV 10:9 Ma' qa hakii ha' ángel qa hit'ijets qu' nesƚisij ha' witfaakanek ƚa's. Ma' qa hakha'an qa yit'ij yiwets: —Ku'mi' qa' ƚuj. Pe' ekutjii qi qu' ek'imiye'ji', qa nakha'ƚe eji' qa' qi qu' ek'eme'ye' hik ƚunye'j witaq.—
REV 10:10 Qa he'yeku'mijets ha' ángel ha' witfaakanek ƚa's qa hatanji'kii in hetuj, qa ha'ne yeji' qa' qi in ek'emeije'm hik ƚunye'j witaq, qa in hetimju' qa qi in ek'imii pe' yikutjii.
REV 10:11 Qa wenit'ij yiwets iye: —Les ƚe'wis qu' enfel iye pa'qu' ƚunyejeye'kii iye pe'qu' olotse' witsetits ƚelits, qa pe'qu' qits witsetitse', qa pe'qu' ƚ'anyejeye'ƚe wetju'ƚ witlijeikale' qa pe'qu' wittatale' iye.—
REV 11:1 Ma' qa heyesti'yij iye ha' tutsi'latax hik ƚunye'j witeqjeyumtshela'x, qa wenit'ij yiwets iye: —Eniipha'm qa' ejeyumtshenji' ne' ƚe'lijtsitjii na' Dios qa na' ts'eewe'epji' iye t'ejuyets na'aj witqisit'ij na' Dios, qa' ejeyumtshen iye ne' iyinets.
REV 11:2 Qa nakha'ƚe joofji'ju' i'nfik'i ne' witlijtsitjii qa' hasu'uj ejeyumtshenji', qe hikna' testi'yij ne' pekhel ta'ƚji'kii, qa' namijets qu' not'otsipji' na' te'nekumhi'yiiji' witset Jerusalén cuarenta y dos (42) juwelits.
REV 11:3 Ma' qa' hukin qa' hetisij iye ƚet'unhaxitse' ne' wetsjuk in nikfe'lij yiwets eke' wekwek, qa' qi qu' nenfel week pa'qu' hisu'un, qa' namijets mil doscientos sesenta (1.260) neƚuts. Ƚeqhinatai nite' ƚe'sits hik ƚunyejei na'aj elhuyitax penyilo.—
REV 11:4 Enewe' jukhew hik enewe' wetjeyutshenijupi' ne' wetsjuk najkakui olivos qa wetsjuk iye tsupjul fetewots i'ni' na' ƚ'ejuyi'jii nakha' Yatsat'aaxijha na' sehe'.
REV 11:5 Qa pa'qu' neneqfenyejeyu'taxij pe'ye', enewe'en qa' nata'ƚii ƚeji' pa'qu' fet'e' qa' ƚ'oloye'ƚeji'ij pe'qu' ƚ'ejuihifetsi'ik'i. Qa hik aka' qu' ƚunye'je' week pa'qu' nisu'untax qu' nawtsheten enewe'en.
REV 11:6 Enewe'en na'li'm pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nit'onji' na' wa's hats'inha qu' ham piƚeye' qa' namijets pa' uja'x pekhewe' neƚutsji' qu' nenfel week pa'qu' hisu'un, na'li'm iye pa' ƚet'unhaxitsijup qu' naqsiijkii pe' iwelii qu' hik ƚunye'je' wit'athits, qa qu' nawtshetenijkii iye ha'ne sehe' epji' pe'qu' iftsitse', qa pakha'ƚe qu' nisu'un qu' ƚeq'uja'xe'ji'jij qu' nawtshetenji'ijkii.
REV 11:7 Qa qu' hats naqhat'etsij kakha' hisu'un qu' naqsiijkii, ma' qa nakha' hik ƚunye'j inqa'met ta'ƚiiju' na' koomojo' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo) qa' nawatlani'ƚ qa nanaxij qa' nanlanju' enewe'en.
REV 11:8 Qa in hats naxju' qa' amaneye'ƚeji' na' wit'ikheyi'j na' qi witsetji' (Jerusalén), hik nakha' t'amtsheti'yijje'm in ƚenqii Sodoma qa Egipto iye, nakha'an we'neniji'pha'm iye ke' cruz ha' Yatsat'axij enewe'en.
REV 11:9 Ma' qa ne' week jukhew qa efuts iye ta'ƚiikii ne' witsetits ƚelits pekheli'kii, ne' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ne' ta'ƚetskii, qa ne' ƚ'anyejeiƚe wetju'ƚ witlijeikal, qa week ne' pekheli'kii witsetits qu' nejeƚju' in hats naxju' qa' namijets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm neƚuts qu' nejeƚju', qa' nite' nisu'une' iye qu' netijik'ui.
REV 11:10 Qa' weeke' nekhewe' i'nipji' na' sehe' qa' qi qu' ƚe'sitsi'imkii qa' not'oto'yij iye, qa' newetƚisijju'kii iye pe'qu' ƚeqistitse' wetju'ƚkii, qe hats naxju' kekhewe' wetsjuk profetas'ik'i yijiweikitkii nekhewe' i'nipji' na' sehe'.
REV 11:11 Ma' qa qu' hats namets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm neƚuts qa na' Dios qa' nifuyu'ets qa' neniipha'mkii iye. Qa week hekhewe' yejeƚju' qa qii'ija in nijiwei.
REV 11:12 Ma' qa yepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax na' wa'sji' in yit'ijets: —Te'ƚuni'ƚ pha'mkii hane'e'in.— Ma' qa ikpha'mkii qa ikji'teje'm ke' wasi', qa he' ƚ'ejuihifets qa week yi'wenij.
REV 11:13 Ma' hik akaa'ijha qa t'unik'i in me'lle'le'l ha' sehe', qa jaƚa'qju' ewi'ƚ wititsi' in week inyaqsii (10) wititsil. Qa ke' naxju' qa yamets siete mil (7.000) jukhew qa efuts'ik'i iye, qa he' nite' naxju' qa qi in topolij pa' ƚ'ijiweya'x, ma' qa yi'tƚi'ijju' in yittaxijets ƚe'wisij pa' Dios na' wa'sji'.
REV 11:14 Kakha' wetsjuk ¡hiyee' enewusits! hats t'anji', qa hats k'esets na' wetshetk'ewi'ƚ ¡hiyee' enewusits!
REV 11:15 Qa ha' ángel wetsjuk tatsai (7) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa nokesƚek pe' qits wit'axits na' wa'sji' in yit'ijju': —Pakha' witnek'enheye'j ha'ne sehe' epji' hane'ejija hats tenek'enhe'yij na' Yatsat'ax'inij qa na' ƚeqe Cristo, qa hikna' qu' netnek'enhei ene' week ƚahatsiyij.—
REV 11:16 Qa he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei hikhe' i'niju'kii he' ƚots'oji'laxitsipji' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' Dios qa totjoyetsju'kii sehe' qa iyinii ha' Dios,
REV 11:17 qa yit'ijju': —Hit'iƚij ewets ƚe'wisij Yatsat'ax'inij, Dios. Ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ, akha' hane'ej qa akha' iye pakha'aj, qe hats ƚ'eku'mi' pa' qi et'unha'x qa hane'ej qa' enek'enhei.
REV 11:18 Ne' witsetits hats qi in nayu'kii, qa hatsƚe nam na' qi awak qa na' ƚahats'ij qu' ejeyumtshen pe' naxju' qa qu' etis iye ne' eqejkunenhei profetas, qa ne' elits iye in najayan, qa nekhewe' iye yiwqinhet ka' ii, nekhewe' nite' qits qa nekhewe' iye qits, qa qu' iwuƚ'enhetju' iye nekhewe' yiwuƚ'enhet na' sehe'.—
REV 11:19 Qa ke' i'ni' na' wa'sji' ƚe'lijtsitjii pa' Dios qa qhofij, ma' qa na'letsji' ke' ti'najki' ƚeqjiiki'ij kekhewe' yit'ij pa'aj qu' jintaqsiijkii. Ma' qa na'lji' ha' lepep lepepkii, qa pe' wit'axits iye, qa pa' kimmimim iye, qa me'lle'le'l iye ha' sehe', qa qi iye in itsaxju' ke' ƚoi.
REV 12:1 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ka' ewi'ƚ qii'ija in pakha' ƚunye'j na'l pa' jutsiqaxij: ewi'ƚ ke' efu yeqhinataji' ne' junu', qa ne' juwel qa t'otsipji', qa ha' yiwataji' k'oiji' qa doceji' (12) he' footekii.
REV 12:2 Ke' efu iwkajitshen qa qi in yejtsi'le'kii qe yaats'etax in naqalkeyu'.
REV 12:3 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ha' ewi'ƚ na'l iye pa' jutsiqaxij: ewi'ƚ ha' ƚeiƚe' qi qa s'e' iye. Qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) qa he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) qa he' ƚejiƚal qa week yiwataji' he' k'oiji' wit'iwatai.
REV 12:4 Qa ke' ƚahatsji' qa yit'iji' in yetsinfik'i ha' ewi'ƚ ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' ne' week footekii qa niwu'miiju'kii ha' sehe'. Ha' ƚeiƚe' qa teke'lenijupju' ƚ'ejuyi'jii ke' efu naqalkeyu' qe qa' netuj pa' ƚa's qu' nenekfik'i.
REV 12:5 Ke' efu qa nekfik'i ha' ƚa's jukhew qa hikha' pakha' qu' netnek'enhe'yij pe' week witsetits qa pa' ƚek'u' qu' netnek'enhei qa nijket. Ke' efu ha' ƚa's in nekfik'i qa aje'eƚ wenilithin qa wetka'xii na' Dios qa na' ƚots'oji'la'x.
REV 12:6 Qa kekhe'ƚe efu qa ilatiyek pa' ham i'ni'i', hikpa' i'ni' pa' hats yajileti'm pa' Dios qu' na'ni' kikhe'en qa' nekunhen iye, qa' namijets mil doscientos sesenta (1.260) neƚuts.
REV 12:7 Qa in watlan na' wa'sji': ha' Miguel qa he' ƚaqa angelits watlani'ƚ ha' ƚeiƚe'. Ha' ƚeiƚe' qa he' ƚaqa angelits qa watlan,
REV 12:8 qa nite'ƚe naxij, qa hats ham iye pa'qu' ƚetset'e na' wa'sji'.
REV 12:9 Ma' qa tewumhiti'yiiju' ha' qi ƚeiƚe', hikha' pakhaa'ij q'oiq'oi qa ƚii inwo'met qa Satanás iye, hikha' yaqankii ha'ne week sehe' epji', qa tewumhiti'yiiju' ha' sehe' qa weeki'ƚ he' ƚaqa angelits in tewumhitiyi'ƚiiju'kii.
REV 12:10 Ma' qa hepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax na' wa'sji' in yit'ij: —Hane'ej hats yijat'axju' qa hats week wetets na' witiƚiye'j, qa na' witt'unha'x, qa na' witnek'enheye'j yatsat'axij na' Dios qa na' ƚewqiye'jji' na' ƚeqe Cristo, qe hats tewumhiti'yiiju' na' nifelji'ijtaxijkii pa' ƚunyejei ne' inejefetsipji', neƚuts qa najai in nifelji'ijtaxkii na' ƚ'ejuyi'jii na' Dios.
REV 12:11 Nekhewe'en hats naxij, qa in naxij qa yit'iji' ke' ƚ'athits na' Kots'etax ƚa's, qa yit'iji' iye kekhewe' ƚe'lijei in tetfelij wete'm, ma' qa nite' naiƚewek, nite' nijiwe'yets in naxju'.
REV 12:12 Qa hik ta'ƚijupi', e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, wasits, qa nekhewe' iye i'nji' nekhewe'en. ¡Hiyee' enewusits sehe' qa na' qi iweli'! qe na' inwo'met in te'nilit'iƚ ewetsju' qi in topo'oj na' ƚawak, qa nikfe'lets iye in ƚ'ajƚi'ij qu' netwejinhetiiƚe.—
REV 12:13 Qa ha' ƚeiƚe' in we'twen in hats tewumhiti'yiiju' ha' sehe', ma' qa yijayankii ke' efu, hik kikhe' nekfik'i ha' Ƚa's jukhew.
REV 12:14 Qa ke' efu qa testi'yij he' wetsjuk ƚefets ha' qi sinjena'x, hats'inha qu' nilatik'ui qa' nana'ya'ak'uyii na' q'oiq'oi na' ham i'ni'i', hik nakha' i'ni' na' ƚetset'ij, qa' hik nakha'a' qu' na'ni'kii qa' netkunhenhetii iye, qa' namijets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm ininqapits.
REV 12:15 Ha' q'oiq'oi qa tek'iyijfik'i ka' iweli' hik ƚunye'j na'aj haqqi' ƚ'anu'ui ke' efu, hats'inha in t'unik'i ha' haqqi' qa' netsinju' pe' efu.
REV 12:16 Qa ha' sehe' qa yi'fen ke' efu, ha' sehe' qa yit'ij k'aj ha' ƚeji' qa timju' ka' iweli' tek'iitaxijfik'i ha' ƚeiƚe'.
REV 12:17 Ha' ƚeiƚe' qa qi in nayu'um ke' efu, ma' qa ik qa' nakii qu' nawatlani'ƚ pekhewe' amanei ta'ƚets kikhe'en, hik pekhewe' tek'enets kekhewe' yit'ij na' Dios qa nite' yeqeku' iye kekhewe' iyetij ha' Jesús.
REV 13:1 Ha' ƚeiƚe' qa teke'lenju' ha' isa'xipji' ƚotkoyek'i ha' qi iweli'. Ma' qa hi'wen in t'atsji'ƚpha'm ha' qi iweli' ha' ewi'ƚ iftsax inqa'met, he' ƚeketsii week inyaqsii (10) yametsji', qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) yametsji', he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) he' uiji'ju' k'ooiji', qa he' ƚejiƚal qa we'nika'aji' ke' uƚ'etsik'i witiyits t'ejuyiju'ƚ na' Dios.
REV 13:2 Ha' hi'wen inqa'met hik ƚunye'jtax qa'metena'x, qa hekhewe'ƚe ƚef'iyei qa hik ƚunyejei ƚef'iyei na'aj qi apsinhetax, qa ha' ƚeji' qa hik ƚunye'j ƚeji' na'aj athi'l. Qa ha' ƚeiƚe' qa tisij ka' ƚet'unha'x, qa ha' ƚots'oji'la'x, ma' qa qi in tenek'enhei.
REV 13:3 Qa hi'wen ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚejiƚal ka' ƚeqfe'met yamje'mha nite' ƚeke'tax qu' niƚin, qa napa'lƚeji' kakha' ƚeqfe'me'ttax. Qa week ha'ne sehe' epji' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa yijayan ha' inqa'met.
REV 13:4 Ma' qa iyinii ha' ƚeiƚe', qe hikha' tisij in tenek'enhei ha' inqa'met, ma' qa yit'ijju' in iyinii iye ha' inqa'met: —¿Ƚekpa' qu' hik ƚunye'je' nakha' inqa'met, qa ƚek pakha' qu' ƚeke'ye' qu' net'ejuitaxiju'ƚ nakha'an?—
REV 13:5 Ha' inqa'met qa testi'yij iye qu' nit'ij pe'qu' wi'tlijeye' weniwqinhet qa uƚ'etsik'i iye ƚ'anyejeyets na' Dios. Qa testi'yij cuarenta y dos (42) juwelits qu' nakijje'm qu' net'ithayii in tenek'enhei.
REV 13:6 Ma' qa yapeƚek qa yit'ij ke' uƚ'etsik'i t'ejuyiju'ƚ na' Dios, qe qa' nit'ijets uƚ'ax ka' ƚii, qa ne' ƚe'lijtsitjii iye, ikji', pekhewe' hats i'ni' na' wa'sji'.
REV 13:7 Qa ƚenexke' eji'm iye qu' nawatlani'ƚ nekhewe' yatsathen qa' nanaxij, qa testi'yij qu' netnek'enhe'yipji' pe' week ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, qa pe' witsetits, qa pe' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ, qa pe' week seheikal.
REV 13:8 Ma' qa week qu' niyinii nakha'an nekhewe' i'nipji' na' sehe', hik nekhewe' ke' ƚiyits nite' we'nika'ajji' in mexe ham ha'ne week sehe', qa nite' we'nika'ajji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x yatsat'axij na' Kots'etax Ƚa's hikna' hats talanhetii.
REV 13:9 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i aka'an.
REV 13:10 Pakha' hayiits jutsiqax qu' not'opheƚitii, qa' not'opheƚitii. Pakha' hayiits jutsiqax qu' naq'alij pa'qu' witqatsjikinet'e, qa' naq'alij pa'qu' witqatsjikinet'e. Aka'an hik aka' ƚunyejei ne' yatsathen in nite' itaqsunijup qa in nite' yeqeku' iye.
REV 13:11 Ma' qa hi'wen iye in t'atsji'ƚpha'm hakhap iye iftsax inqa'met ta'ƚji'ju' ha' sehe'. Qa na'li'm he' wetsjuk ƚeketsii hik ƚunyejei kots'etax ƚa's ƚeketsii, qa in iyet hik ƚ'anye'j ƚeiƚe'.
REV 13:12 Hakha'an hik ƚunye'j iye pa' na'li'm ƚewqiye'jji' ha' yojo in na'l iftsax inqa'met qe meti'm hakha'an, ma' qa yaqsiijkii in week he' i'nipji' ha'ne sehe' in iyinii ha' yojo in na'l inqa'met, hikha' hamiikii kakha' ƚeqfe'me'ttax.
REV 13:13 Yaqsiijkii iye ke' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, qa nilithinju' iye ka' fe't ta'ƚiipha'm na' wa's qa olots he' yi'wen jukhew qa efuts iye.
REV 13:14 Eke' wekwek ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in ewi'ƚƚe in ƚenexke'ej qu' naqsiijkii qu' meti'im qa qu' net'ejuyets iye ha' yojo in na'l inqa'met, qa yawitji'iji' hekhewe' i'nipji' ha' sehe'. Qa yaqsijkinenijkii iye pa'qu' ƚesinq'ale' ha' yojo in na'l inqa'met. Hik akha' tefekinhetiitaxijje'm ka' witqatsjikinet qa iƚa'xƚe iye.
REV 13:15 Ha' teke'lenju' inqa'met testi'yij pa' ƚet'unha'x qa ƚeke' in tisij in t'uƚaijei ha' ƚesi'nq'al ha' yojo in na'l inqa'met, hats'inha qa iyet ha' witeqsi'nq'al qa inaqyaji'ij qu' natlanhetiiju' week he' nite' niyinheyu'taxii.
REV 13:16 Qa yaqsiijkii iye in week nekhewe' nite' qits qa nekhewe' iye qits, nekhewe' yiwq'axin wekwek qa nekhewe' iye if'iljetsits, nekhewe' jukhew qa efuts nite' witƚinhei qa nekhewe' iye jukhew qa efuts witƚinhei in yeni' he' yiya'yik'i ƚokoyei i'nƚi'i ƚotkoyehei ke' ewi'ƚ witq'ikati'.
REV 13:17 Ma' qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nataqhaitaxets pe'ye' i'nƚi'i pa'qu' net'ihintaxij qu'nte' ne'nika'yi'ij ka' ƚii i'nƚi'i he' ƚeqe número ka' ƚii ha' inqa'met.
REV 13:18 Hane'en les ƚe'wis qu' nana'lijup pa'qu' witikfeliyaxe'kii. Pakha' qu' nenikfe'lkii qa' nejeyumtshenji' ne' número ƚe'nikati' ka' ƚii ha' inqa'met, qe ne' número jukhew pa' te'nikatii. Qa ne' ƚe'nikati' qa uja'x seiscientos sesenta y seis (666).
REV 14:1 Ma' qa hejeƚtax iye, qa hi'wen ha' Kots'etax Ƚa's t'otsipji' ke' utek Sión qa he' ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) jukhew, hik hekhewe' we'nika'aji' he' ƚotkoyehei ka' ƚii ha' Kots'etax Ƚa's qa ka' ƚii iye pa' Ƚatata.
REV 14:2 Qa hepi'ye' pa' ewi'ƚik'i wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in ƚet'unhenye'jik'i ek ƚ'anye'j qe qi na'aj tsuj iweli', qa hik ƚet'unhenye'jik'i iye ƚ'anye'j qe t'unik'i na'aj kimmimim. Qa pakha' hepi'ye' qa olots pe' tefiƚkii yit'ij pe' ƚefiƚii (arpas).
REV 14:3 Qa te'lijtsii yiji'ik'i pa' ink'ayik witlijtsine' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x qa hekhewe' iye ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa hekhewe' iye jukhew tenek'enhei, qa ka' yiji'ik'i qa ham iye pakhape' iye qu' nenikfe'lets, qe uja'xƚe hekhewe' ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) hik hekhewe' tanaqha'yets na' sehe' ipji'.
REV 14:4 Enewe'en hik enewe' nite' t'eku'mets pa'aj pekhepe' iye efuye', qe wanaqsi'jju'. Enewe'en yijayanik'ikii ha' Kots'etax Ƚa's week pa'qu' nakji'. Hik hekhewe' tanaqha'yets na' sehe' ipji' qu' hik ƚunyejeye' na'aj qiji' ewi'ƚƚe in t'ejuyets qu' netesti'yij pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's.
REV 14:5 Ham pa'qu' ƚe'wejtitsiye' qu' netpiikaxti'yij pe' ƚejil, ham pa'qu' uƚ'axe'ji'.
REV 14:6 Ma' qa hi'wen iye hakhap iye ángel in na'ya' ai ƚeqewuk'uji'ha ha'ne wa's, qa kakha' nifelkii qa hik kakha' ka' nite' yili'ij in weju'ƚij. Qa ha' ángel qa nifeli'm he' week i'nipji' ha' sehe', pekhewe' week witsetits, pe' jukhew ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' witlijeikal qa pe' pekhelji'kii witsetits ƚelits.
REV 14:7 Qa yit'unhetik'i in yit'ij: —E'nijiwe'yi'ƚiju'ƚha na' Dios qa' iwqinheti'ƚha iye, qe hats yamets na' ƚahats'ij qu' nejeyumtshen ene' week. Iyini'ƚets nakha' yaqsiijkii na' wa's, qa na' sehe', qa na' qi iweli', qa ne' niwekƚe iwelii.—
REV 14:8 Qa na'lji' iye ha' yojo'opji' hikha' ángel wetsjuk qa yit'ij iye: —¡Hats namju', hats namju' ka' qi Babilonia'ik'i! Hik kakha' niyahanijju'kii ne' week witsetits na' wino ta'ƚets in yisu'unji' in wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits.—
REV 14:9 Ma' qa na'lji' iye ha' yojo'opji' iye hikha' ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ, qa yit'unhetik'i in yit'ij iye: —Pakha' qu' niyinii na' inqa'met qa na' ƚesi'nq'al iye, qa we'nika'aj iye ne' ƚeq'ikati' ƚotkoyek'i i'nƚi'i qu' ƚoko'yi'i',
REV 14:10 qa' niya'ji'ijji' ek na' wino ta'ƚets na' qi ƚawak na' Dios, hik nakha' wino ham yetsji'ƚe' hats watji'let, qa i'nji' na' ƚoqotok'o t'ejuyets pa' qi ƚawak, ma' qa' qi qu' naats'etax na' fe't azufre, qa ne' ƚe'sits angelits qa na' Kots'etax Ƚa's iye qu' nejeƚijju'.
REV 14:11 Qa pa' ƚetutsax pa' ƚawtshek nite' yili'ij qu' nakpha'm ene' week ƚahatsiyij, qa ham pa'qu' ƚawapiiheye'je' neƚuts qa najai iye qu' nakijje'm pekhewe' qu' niyinii nakha' inqa'met qa na' ƚesi'nq'al iye, i'nƚi'i pekhewe' qu' ne'nika'aj ne' ƚeq'ikati' ta'ƚets ka' ƚii.
REV 14:12 Aka'an ikji' in les ƚe'wis qu' qi qu' nent'unhet pekhewe' yatsathen qa yijayanija iye kekhewe' yit'ij na' Dios, qa nite' yeqeku' iye na' Jesús.—
REV 14:13 Qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in yit'ij yiwets: —Ika'ajji' aka'an: “Ƚe'sitsi'mkii nekhewe' hane'ej naxju' qa pekhewe' mexe hamitsik'ui iye qu' nanaxju' qe ta'ƚets in yijayan na' Yatsat'ax'inij.”— Qa pa' Espíritu qa yit'ij: —Ehe, hats'inha qu' nawapiyijup ne' ƚ'ithayijkitits, qe ne' ƚ'ithayijkitits hik nekhewe' ƚijts'eyek.—
REV 14:14 Ma' qa hejeƚtax, qa hi'wen iye ke' ewi'ƚ wasi' fo'ija, qa hakha' i'nipji' ke' wasi' qa hik ƚunye'j hakha' Ƚa's pa' Jukhew, ha' ƚ'iwat k'ooiji' qa oro, qa ƚokoiji' ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax.
REV 14:15 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel, qa yit'unhetik'i in yithinii hakha' i'nipji' ke' wasi', qa yit'ij: —Yape anatkin na' aqa'tsjikinet qu' isaafikii ne' eqei, qe hats yamets ne' hora, qe ne' ƚei na' sehe' hats yuji'ha.—
REV 14:16 Qa hakha' i'nipji' ke' wasi' qa yit'ijetsju' ha' sehe' ha' ƚaqa'tsjikinet, ma' qa ha' sehe' qa tenit'ijji' ke' ƚei.
REV 14:17 Qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel ke' witlijtsitjii na' wa'sji', hikha' na'li'm iye ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax.
REV 14:18 Ma' qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel, hikha' na'li'm pa' ƚet'unha'x in tenek'enhe'yipji' hakha' ƚefet ha' ts'eewe'epji', qa yit'unhetik'i in yithinii hakha' na'li'm ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax, qa yit'ij: —Yape anatkin na' aqa'tsjikinet qu' isa'xik'i ne' ƚei na' uwaket na' sehe' epji', qe ne' uwa hats yuji'ha.—
REV 14:19 Qa ha' ángel qa yit'ijetsju' ha' sehe' ha' ƚaqa'tsjikinet, yisa'xik'i ke' ƚei ha' uwaket ha' sehe' epji', qa yiwu'mji'ju'kii ha' qi t'ejuyets in neq'umutju' ke' uwa, hik hakha' pa' ƚawak pa' Dios.
REV 14:20 Qa ha' tonotshiiji'ju'kii in wetq'umutju' ne'ej uwa qa i'nik'uifik'i ha' witset qu' nenq'umutju' ke' uwa, ha' tonotshiiji'ju'kii in wetq'umutju' ke' uwa qa t'atsji'ƚfik'i ke' wit'athits, qa ke' wit'athits qa yametspha'm ƚeqep'iyek na'aj tiptip, qa ka' ƚ'ajje'm qa uja'x yametsji' trescientos (300) kilómetros.
REV 15:1 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ka' ewi'ƚ qiji'ha in pakha' ƚunye'j na'l pa' jutsiqaxij: wetsjuk tatsai (7) he' angelits na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej ha' sehe', hik enewe' qa hats ƚ'aka'the'ƚe, qe enewe'en hik enewe' qu' hats nanaxijik'i pa' qi ƚawak pa' Dios.
REV 15:2 Qa hi'wen iye hakha' hik ƚunye'jtax na'aj qi iweli' qa lemeƚe na'lje'mkii qa hik ƚunye'j iye qu' nenetsji'ƚi'ƚ ha' fe't, qa hekhewe' naxij ha' inqa'met, qa naxij iye ha' ƚesi'nq'al qa naxij iye ke' ƚe'nikati' ka' ƚii, enewe'en qa ts'ap'a'apji' hakha' hik ƚunye'jtax na'aj qi iweli' qa t'eku'mi' he' ƚefiƚii (arpas) tisij pa' Dios.
REV 15:3 Qa yiji'ik'i in te'lijtsii ka' ƚe'lijtsine' pa' Moises'ik'i, ƚeqejkunenek pa' Dios, qa ka' ƚe'lijtsine' iye ha' Kots'etax Ƚa's, qa yit'ij: —Qits qa ƚe'siitsija iye ene' week ƚanaqsijju', Yatsat'ax'inij Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, yatsathen qa yijaalija iye pe' ikheijei, Akha' e'wittata pe' week witsetits.
REV 15:4 Yatsat'ax'inij, ¿Ƚekpa' qu'nte' ne'nijiweye' eju'ƚ? ¿Ƚekpa' qu'nte' niwqinhete'ji' ka' ii? Qe akha' eƚ'ewi'ƚƚe in qi in e'ƚe'wis, ham uƚ'axe' etji', qe week ne' witsetits qu' nenek ei qa' niyin ewetsha,qe hats qu' ne'twenhetii in week yatsathenik'iha pe' aqsijiyijkii in t'ejuyets pa'qu' ijanin.—
REV 15:5 Ma' qa in hats nite' hi'wen ekewe'en, qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye in qhofij ha' te'weiteje'm ke' witlijtsitjii na' wa'sji' hikha' i'ni' kekhewe' wenit'ij pa'aj.
REV 15:6 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa t'atsji'ƚfik'ikii hekhewe' wetsjuk tatsai (7) he' angelits hik hekhewe' he' na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej ha' sehe', he' ƚeqhinatai tujji'ha in fo' qa he' ƚeqelutsits qa weniftii ke' q'ilimmik'i oro qa ƚ'ejuijei ikje'm.
REV 15:7 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa netisijju' hekhewe' wetsjuk tatsai (7) he' angelits he' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas) oro yaqamax qa topolij pa' qi ƚawak pa' Dios. Pa' Dios hik pakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij.
REV 15:8 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa yaqamaxifi ka' ƚo'wq'ol pa' ƚesa'x pa' Dios qa pa' ƚet'unha'x iye, qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nuyetsji' ke' witlijtsitjii ipƚu'ui qu' nanaxijipji' hekhewe' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej na' sehe' ta'ƚets he' wetsjuk tatsai (7) angelits.
REV 16:1 Ma' qa hepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax ta'ƚifi ke' witlijtsitjii qa yit'ij in yithinii he' wetsjuk tatsai (7) angelits: —Ma'aƚii qa' atsiyi'ƚipji'kii na' sehe' na' qi ƚawak na' Dios i'nji' ne' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas).—
REV 16:2 Ha' yojo ewi'ƚ ángel qa ik qa yatsi'yipji' ha' sehe' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa hekhewe' na'li'm ke' ƚeq'ikati' ha' inqa'met qa iyinii iye ha' ƚesi'nq'al qa na'l ke' neki'pha'm iftsits qa a'tits iye.
REV 16:3 Qa ha' ángel wetsjuk qa yatsiiji'ju' ek ha' qi iweli' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ha' qi iweli' qa wit'athitsij, hik ƚunye'j ƚ'athits na'aj wa'm. Ma' qa wa'm week ke' na'l ƚiƚa'x i'ntaxji' ha' qi iweli'.
REV 16:4 Qa ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ qa yatsiiji'ju' ek he' haqqil qa he' niwekƚe iwelii ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa wit'athitsij hekhewe'en.
REV 16:5 Qa hepi'ye' hakha' ángel tenek'enhe'yipji' ek hekhewe' iwelii in yit'ij: —Akha' hane'ej qa akha' iye pakha'aj, Dios ham uƚ'axe'. Akha' ƚatsathen, qe yatsathenik'i eke' wekwek ƚijaninij,
REV 16:6 qe enewe'en yatsiikii pe' ƚ'athits in nilanju' kekhewe' yatsathen qa ke' profetas'ik'i iye, ma' qa hane'ej qa ƚetisij qu' niya'ji' wit'athits, aka'an qa hik aka' weju'ƚij.—
REV 16:7 Qa hepi'ye' iye ha' ts'eewe'epji' in yit'ij: —Ehe, Yatsat'ax'inij Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, yijaalija qa yatsathenik'iha iye pekhewe' ƚijanin.—
REV 16:8 Qa ha' ángel ikwetju'ƚ (4) qa yatsi'yipji' ek ne' junu' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ne' junu' qa testi'yij qu' niwujkinhet he' jukhew qa efuts iye qi in elejei.
REV 16:9 Qa he' jukhew qa efuts iye qa iwujkinji'kii in qi in elejei, ma' qa uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyij ka' ƚii pa' Dios hikpa' na'li'm pa' ƚet'unha'xipji' ekewe' yaats'e'ej, qa nite' yisu'un qu' nenikfe'lƚetets ma' qekha niwqinhettax pa' Dios.
REV 16:10 Qa ha' ángel lee'fij (5) qa yatsi'yipji' ek ha' ƚots'oji'la'x ha' inqa'met ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ha' tenek'enheiji' ha' inqa'met qa weekij in noo'kiiha, qa he' jukhew qa efuts iye qa yikfe'jij wetju'ƚkii he' ƚelepepits in qi in yaats'etax.
REV 16:11 Ma' qa uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyij pakha' Dios na' wa'sji' qe ta'ƚets kekhewe' yaats'e' qa kekhewe' iye neki'pha'm, qa nite' yisu'un qu' nenikfelitijƚetets pe' yaqsiijkii.
REV 16:12 Qa ha' ángel ewi'ƚ tatsai (6) qa yatsiiji'ju' ek ha' qi haqqi' Eufrates ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ka' iweli'ik'i qa yisƚaxji' qe qa' nanaqsiik'i' pa'qu' ƚikheyije' pe' wittatal ta'ƚii na' neƚu'uju'ƚ.
REV 16:13 Qa hi'wen iye in t'atsji'ƚfik'i ha' ƚeji' ha' ƚeiƚe', ha' ƚeji' ha' inqa'met qa ha' ƚeji' iye ha' yit'ij ƚetets qu' profetaye' he' wetshetk'ewi'ƚ espíritu uƚ'ets hik ƚunyejeitax s'ams'amits.
REV 16:14 Enewe'en espíritu inwo'metetsƚe qa yaqsiijkii ke' ham ƚunyejeyiju'ƚ, qa ikik'i qu' nonothet wetju'ƚ he' wittatal ha'ne week sehe' epji', qe qa' net'ejuyets pa' witwatlanheyejii pa' qi ƚeqe neƚu pa' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un.
REV 16:15 (Hepi'ye' iye pa' ƚ'a'x ha' Jesús in yit'ij: —¡Maxtayiitiƚik'i! Qu' natsam hik qu' yijunye'je' na'aj t'ejtenkii. Ƚe'wisi'mkii pakha' nite' ima' qa nite' wenqit'ijji', qe qa' nite' ƚuk'eye'ƚekii qu' nakfik'i qa qu' niwepinhetkii iye qu' ƚuk'eye'ƚekii ham ƚeqhinataye'.—)
REV 16:16 Ma' qa no'theti' wetju'ƚ ha' sehe' ne' hebreo ƚeqiyij Armagedón.
REV 16:17 Qa ha' ángel wetsjuk tatsai (7) qa yatsi'yipji' ek pa' hane'ej jitoksi'wen t'unik'i ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, qa pa' ewi'ƚ t'unik'i wit'ax ta'ƚifi ke' witlijtsitjii, qa yit'ij: —¡Hats uja'xƚe!—
REV 16:18 Ma' qa yapeƚek qa lepep lepepkii, qa nokes iye pe' wit'axits, qa pa' kimmimim iye, qa qi in t'unik'i me'le'l ha'ne sehe', qa nite' hayiits qu' ƚunye'je' in ipƚu'uk'i ek in i'nk'aa na'lipji' ha'ne sehe' pa' jukhew. Qii'ija in iftsax in t'unik'iha in me'le'l ha' sehe'.
REV 16:19 Qa ka' qi witset'ik'i qa wetshetk'ewi'ƚju' in jaf'afju', qa ke' witsetitsik'i pe' week witsetits qa jaƚa'qju'kii. Pa' Dios in nite' nitapi'ii ke' qi Babilonia qe qa' niyahanij ha' ƚoqotok'o (copa) i'nji' ka' wino ta'ƚets pa' qi ƚawak pa' Dios.
REV 16:20 Qa ke' ƚ'isƚa'wetitsik'i qa hamits hik ƚunyejei qu' nilatkii, qa ke' utekuyik'i iye qa hamits.
REV 16:21 He' jukhew qa efuts qa nametsju'kii iye ke' qits ƚoi i'nƚi'i qu' cuarenta y cinco (45) kiloye'. He' jukhew qa efuts qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' Dios qe ta'ƚets ke' yaats'e'ej ƚoi, qe ka' yawtshetenij qi in a'tax.
REV 17:1 Qa ha' ewi'ƚ kekhewe' wetsjuk tatsai (7) angelits na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) ƚoqotok'ol (copas), qa nekyii qa ts'ithinets, qa yit'ij yiwets: —Te'ƚun, qa' k'ethinij qu' netesti'yij pa' weju'ƚij ƚantanithenkeye'j ne' qi in witqesu' i'nju' i'nipji' ne' olots iwelii.
REV 17:2 Nekhe'en hik nekhe' wanawitji'iƚ nekhewe' wittatalipji' na' sehe', qa nekhewe' i'nipji' na' sehe' qa yek'uwetinenijju' ka' wino ta'ƚets in wanawitjiƚi'ij na' ƚ'ese'n.—
REV 17:3 Ha' ángel qa tseka'xii espirituƚe in tseka'xii ha' ham i'ni'i'. Qa hi'wen ke' ewi'ƚ efu i'nipji' ha' ewi'ƚ inqa'met s'e' taƚtaƚij ke' uƚ'etsik'i witiyits t'ejuyiju'ƚ pa' Dios, qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) yametsji' qa he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) yametsji'.
REV 17:4 Ke' efu he' ƚeqhinatai witpalinek qa ka' s'e', qa yenpha'm he' oro, qa ke' ƚe'sits utel ƚelits qa kekhewe' iye hik ƚunyejeitax utel ƚelits ƚiyits perlas. Qa ha' t'eku'mi'kii qa oro iye ha' tok'o (copa) topo'oj pa' uƚ'ax yisu'unji' in yaqsiijkii, qa topo'oj iye pa' ƚet'esinye'j ta'ƚets in wanawitjiƚi'ij ƚ'ese'n.
REV 17:5 Qa ha' ƚotkoyek qa we'nika'aji' ka' ewi'ƚ witii, qa ka' ikji' qa nite' hayiits qu' nakji' pa'qu' witiye', qa yit'ij: —Ne' qi Babilonia, ƚenene ne' witqesul qa ƚenene iye na' ƚewuƚ'ax na' sehe'.—
REV 17:6 Qa hi'wenij iye ke' efu in yek'uwet'ij ke' ƚ'athits kekhewe' yatsathen, hik kekhewe' yijayaanija ha' Jesús, ma' qa qi in tsitjuƚaxijpha'm.
REV 17:7 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets: —¿Inhats'ek in ƚe'nitjuƚaxijpha'm? Hane'ej qu' k'efeli'm kakha' ikji'ha ne' efu qa na' i'nipji' inqa'met wetsjuk tatsai (7) ne' ƚejiƚal qa week inyaqsii (10) ne' ƚeketsii.
REV 17:8 Nakha' ƚi'wen inqa'met kakha' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham qa hats k'esiyu'ets qu' nat'atsji'ƚik'uipha'm iye nakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), ma' qa' namii pa' ƚewuƚ'eye'jju'. Qa nekhewe' i'nipji' na' sehe', hik nekhewe' ke' ƚiyits nite' we'nika'ajji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x in mexente' wanaqsiijkii na' sehe', nekhewe'en qa qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii qu' ni'wen ka' ƚunye'jija na' inqa'met hik nakha' ka' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham qa hats k'esiyu'ets qu' nat'atsji'ƚpha'm iye.
REV 17:9 Hane'en qu' nanalitik'i pa'qu' ƚaqjamtikineye'je'kii pakha' qu' yijaayi'ija yijat'ij in nikfe'lkii. Nekhewe' wetsjuk tatsai (7) ƚejiƚal nekhewe'en wetsjuk tatsai (7) utekui ne' efu i'nipji',
REV 17:10 qa wetsjuk tatsai (7) iye wittatal, qa lee'fij (5) ke' hats namiiju'kii, qa na' ewi'ƚ hane'ej mexe tenek'enhei, qa nakhap iye ewi'ƚ qa mexe hamik'ui, qa qu' nanamtax qa nite'ƚe yape ƚ'ajƚi'ij qu' netnek'enhei.
REV 17:11 Na' inqa'met hik nakha' ka' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham, hik nakha' wittata yamets wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8), qa hik nakha' ewi'ƚ nekhewe' wetsjuk tatsai (7) wittatal, qa' namii hatse' na' ƚewuƚ'eye'jju'.
REV 17:12 Qa nekhewe' week inyaqsii (10) yametsji' ƚeketsii qa hik nekhewe' ne' week inyaqsii (10) wittatal hik nekhewe' mexente' testi'yij qu' netnek'enhei, qa nite'ƚe yape ewi'ƚƚe hora qu' netesti'yij qu' netnek'enhe'yi'ƚ na' inqa'met.
REV 17:13 Ene' week inyaqsii (10) wittatal na'l ka' ewi'ƚƚe in yisu'un qu' net'eku'mij wetju'ƚ qu' netnek'enhei, kakha'an: qu' netisij pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei na' inqa'met.
REV 17:14 Enewe'en qa' nawatlani'ƚ na' Kots'etax Ƚa's, qa nakha'ƚe Kots'etax Ƚa's qa' nanaxij nekhewe'en, qe nakha'an Yatsat'ax'inij tenek'enhe'yipji' pe' week tenek'enhei qa Wittata pe' wittatal, qa nekhewe' i'nijup nakha'an, nekhewe'en teniya'yii qa te'nekumhi'yiiji' qa nite' yeqeku' iye.—
REV 17:15 Ha' ángel qa yit'ij yiwets iye: —Nekhewe' ƚi'wen iwelii i'nipji' ne' witqesu' hik nekhewe' ne' pekhelji'kii jukhew qa efuts, ne' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ, ne' witsetits, qa ne' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ.
REV 17:16 Qa nekhewe' ƚi'wen week inyaqsii (10) yametsji' witketsii qa na' inqa'met iye, qa' qi qu' na'napjaxi'm ne' witqesu', qa' week neka'xik'ui pe' na'ltaxi'm, qa' nilaxaxinhetkii iye, qa' netuj pa' ƚ'ese'n qa' nene'ƚju' iye.
REV 17:17 Qe na' Dios yenji'teje'm pe' ƚatawjets enewe' week inyaqsii (10) witketsii qu' net'eku'mij wetju'ƚ pa' ewi'ƚƚe in yisu'un, qe qa' nafits pa' yisu'un na' Dios qu' ƚunye'je'kii. Ma' qa enewe'en qa' netisij na' inqa'met pe' ƚet'unhaxitstax in tenek'enhei, hats'inha qu' netnek'enhei na' inqa'met qa' namijii qu' hats nafits pa' yisu'un na' Dios qu' ƚunye'je'kii.
REV 17:18 Qa ne' ƚi'wen efu qa hik nekhe' nakha' qi witset qa week tenek'enhe'yipji' pe' wittatal na' sehe' epji'.—
REV 18:1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel in te'nilitik'uiju' na' wa's, qa qii'ija pa' ƚet'unha'x in tenek'enhei. Qa pa' ƚewqiye'jji' qa les in t'unik'iha ka' ƚ'uƚa'x in napjuyit'ipji' ha'ne sehe'.
REV 18:2 Qa yit'unhetik'i in tayai qa yit'ij: —¡Hats namju', hats namju' ke' qi Babilonia'ik'i! Hats inwo'metetsƚe ne' ƚetsi'ij, qa ƚetsi' ne' espíritu uƚ'ets, qa ƚetsi'ij iye ne' uƚ'ets junatai yinaq'axtsii iye qu' netnekui.
REV 18:3 Qe week ne' witsetits niyahanijju' ka' ƚeqe wino ta'ƚets in wanawitjiƚe. Qa ne' wittatal na' sehe' epji' qa wanawitji'iƚ nekhe'en, qa nekhewe' t'ihinij wekwek qa qi in yaq'astanin, qe kekhe'en ewi'ƚƚe in yejeƚii pa' ƚeqsu'unka'xij eke' wekwek.—
REV 18:4 Qa hepi'ye' iye pakhap iye wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's, qa yit'ij: —Witset tsatsat'axij, ma'aƚik'uifik'i nekhe'en hats'inha qu' nite' aki'iƚijets pe' ƚewuƚ'ets, ma' qa'nte' jeek esti'yi'iƚij nekhewe' qu' naats'e'ej hatse'.
REV 18:5 Qe ne' ƚewuƚ'ets hats yametspha'm na' wa's in tewfupha'm, qa na' Dios qa hats nikfe'lets week nekhewe' tewfupha'm ƚewuƚ'ets.
REV 18:6 Ijanini'ƚij pa' hats ƚeqfenyejeyij pekhewep, wetsjuk'ij qu' epileti'ƚets in ƚunyejeyek pe' ƚaqsijiyijkii nekhe'en, nakha' hats niyahanijju' tok'o nekhe'en qu' iwe'tsjukeni'ƚij pa'qu' ukini'ƚetsju' qu' les a'tinheti'ƚji'ha pa'qu' iyahani'ƚji' nekhe'en.
REV 18:7 Ƚisi'ƚij pakha' hats ƚuk'e' in weniwqinhet ƚete'm qa kakha' ƚe'sinye'j iye in qi in ƚe'wisju', qu' awtsheteni'ƚij pa'qu' naats'e'ej, qe pa' ƚatawe'j yit'ij nekhe'en: “Yakha' hane'ej in ha'nju' qa hik yijunye'j qiji' witi'yi', qa yakha' nite' ye'wikiihale', ma' qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' nana'l pa'qu' hayinik'i.”
REV 18:8 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ewi'ƚ neƚuye'ƚe qu' week na'nipji' ne' qu' naats'e'ej hatse': witwamhi', wit'aphiye'j qa yipku' iye. Ma' qa nanq'axij fe't iye, qe nakha' qu' nitanithen Yatsat'ax'inij Dios qii'ija in t'un.—
REV 18:9 Qa nekhewe' wittatalipji' ha'ne sehe', nekhewe' wanawitji'iƚ nekhe'en qa wenkufeni'ƚij iye ka' ƚe'sinye'j in ƚe'wisju', qa qi qu' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye qu' ni'wenij pa'qu' ƚetutsaxe' qu' nanq'axij fe't,
REV 18:10 qa' ts'ap'aye' wete'm totsii qu' nejeƚiiteje'mkii qe nijiwe'yi'm pa' yawtsheten, qa' nit'ijju': —¡Hiyee', hiye' ha'nus aka' qi witset'ik'i Babilonia witset'ik'i t'untax, qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week i'n epji' pa' antanithenkeye'j!—
REV 18:11 Qa nekhewe' wekwek t'ihinij qa' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye, qe hats ham pa'qu' nataqhayijets pekhewe' t'ihintaxij:
REV 18:12 olots pe' oro, plata, utel ƚelits ƚe'sits, qa ne'ej hik ƚunyejeitax iye utel ƚelits ƚe'sits ƚiyits perlas, pe' elesei penyilots, na'aj witpalinek, na'aj sila penyilo qa na'aj s'e' iye penyilo, qa week iye ke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ najak ewjisii, qa pe' ƚaqsijiiju' ta'ƚijets ne'ej qits ƚek'unhetii na'aj elefante, qa ne'ej najak ƚe'sits iye, qa ne'ej nijketits maaja (bronce), qa ne'ej nijketits no' (hierro), qa ne'ej utel fo' mármol,
REV 18:13 qa t'ihinij iye ƚesejets ne'ej canela, qa ni'khewepij yewjisitji' na'aj ƚaq, qa na'aj tene'ƚju' ewjisii (incienso), qa na'aj ewjisii tene'ƚju' iye mirra, qa na'aj ewjisii iye olibano, qa na'aj wino, qa na'aj aceite ta'ƚets ne'ej oliva, qa na'aj fo'ji', qa ne'ej trigo, qa t'ihinij iye ne'ej wakka, ne'ej kots'etets, ne'ej tiptipits, ne'ej koyoyoyits, qa ne'ej jukhew qa efuts iye witƚinhei.
REV 18:14 Week kekhewe' wekwek qi in ƚisu'untax hats ham e'm, qa week kekhewe' ƚe'sits na'ltax'em hats ham ejup, qa hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' nana'l e'm iye.
REV 18:15 Qa nekhewe' t'ihinij ekewe' wekwek qa qi in yipatunen qe ta'ƚets eke' etsju', nekhewe'en qa' ne'nitoniiha pa'qu' ts'ap'ayi'iju' qe ta'ƚets in nijiwe'yi'm pa' yawtsheten, qa' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye,
REV 18:16 qa' nit'ijju': —¡Hiyee', hiyee'! Ha'nus aka' qi witset'ik'i Babilonia, yeqhinatataxji' kekhewe' ƚe'sits elesei penyilots, qa na'aj witpalinek, qa na'aj s'e' iye, qa yentaxpha'm iye ke' oro, qa ke' ƚe'sits utel ƚelits qa kekhewe' iye hik ƚunyejeitax utel ƚelits ƚiyits perlas,
REV 18:17 qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week uƚ'axijkii in wekwek ƚi'wq'axintax.— Qa week hekhewe' tenek'enhe'yij tokoyeyits (capitanes), qa hekhewe' iye ƚ'ahinhei he' tokoyeyits, qa hekhewe' iye marineros qa week he' t'ithayiiji' ha' qi iweli', qa' we'nitoniiha ha' ts'ap'a'aju',
REV 18:18 in yi'weniiteje'm ka' ƚetutsax in naq'axij fe't qa taya'yij wetju'ƚ in yit'ijju': —¿Ƚekpa' witset qu' hik ƚunye'je' aka' qi witset'ik'i?—
REV 18:19 Ma' qa yifulfulinhetipji'kii ka' sehe' he' ƚeiƚal, qa taya'yij wetju'ƚ, yayintaxik'i qa naitaxik'i iye, qa yit'ijju': —¡Hiyee', hiyee'! Ha'nus aka' qi witset'ik'i, hik aka' qi in yipatunen nekhewe' na'li'm ne' ƚenhitjiyits tokoyeyits na' qi iweli'ji', qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week uƚ'axju'.
REV 18:20 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, wa'sji', yatsathen, apóstoles qa profetas, qe na' Dios in yitanithen qe qa' natqa'tja'yi'ƚ epji'.—
REV 18:21 Ma' qa ha' ewi'ƚ ángel t'un, qa t'eku'mifi ke' qi ute in ƚuk'e'ek ne'ej ute t'ejuyets na'aj we'neqhipitju', qa nije'le'ejji'ju' ha' qi iweli', qa yit'ij: —Aka'aj'in qu' enifenye'je' ham naqsi'ji'ijkii qu' ejelaxti'yijju' Babilonia, qi witset, qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' e'wenhetii iye.
REV 18:22 Qa' hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm pe'qu' ƚ'axitse' pe'qu' netfiƚkii (arpistas) pe'qu' netlijtsii, pe'qu' fojinjetse' (flautistas), qa pekhewepe' iye fojinjetse' (trompeteros). Hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ne'twenhetii etji'teje'm pe'qu' ƚunyejeye'ƚe wetju'ƚ pe'qu' niya'yij t'ithayii etji', qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm ƚ'anye'j ne'ej t'ejuyets na'aj we'neqhipitju'.
REV 18:23 Fetitjii ƚ'uƚa'x hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' nanalit epji'. Qa' hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm ƚ'anyejei ne'ej tewhe'yeiju'. Qe nekhewe' aqhafets hik nekhewe' qits ha'ne sehe' epji', qe week ne' witsetits ƚanawitji'ijju' in ƚetweihetenin.
REV 18:24 Aka' witset'ik'i te'wenhetiiji' ke' ƚ'athitsik'i ke' profetas'ik'i, qa kekhewe' iye yatsathen, qa week iye kekhewe' talanheti'yipji' ha'ne sehe'.—
REV 19:1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hepi'ye' iye pa' qi ƚ'a'x pe' olots na' wa'sji'pha'm, qa yit'ij: —¡Aleluya! Pa' witiƚiye'j, pa' witiwqiye'jji' qa pa' witt'unha'x, yatsat'etsij na' inqe Dios,
REV 19:2 qe yijaalija qa yatsathenik'iha pekhewe' ƚaxtanithenkeyejei. Qe hats yitanithen eke' qi witqesu'ik'i yatsaihinets ha'ne week sehe' ipji' in wanawitjiƚe, qa hats taqa'tja'yipji' ke' ƚeqejkunenheyik'i in naxju' ta'ƚets eke' etsju'.—
REV 19:3 Qa ewi'ƚij iye in yit'ijju': —¡Aleluya! Na' ƚetutsax eke' etsju' nite' yili'ij in ikpha'm ene' week ƚahatsiyij.—
REV 19:4 Qa hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa we'niyipinju'kii qa iyinii hakha' Dios i'nipji' ha' ƚots'oji'la'x, qa yit'ijju': —¡Amén! ¡Aleluya!—
REV 19:5 Qa ha' witts'oji'la'x qa ta'ƚets pa' ewi'ƚ wit'ax, qa yit'ij: —Iwqinheti'ƚji'ha na' inqe Dios week pe' ƚeqejkunenhei, qa week iye pe' nijiweyiju'ƚ qa pekhewe' iye nite' qits qa pekhewe' qits iye.—
REV 19:6 Ma' qa hepi'ye' iye pa' ewi'ƚ wit'ax in ƚ'anye'jek ƚ'a'x ne'ej olots, qa in ƚ'anye'jek ƚ'a'x qe qi na'aj tsuj iweli', qa in ƚ'anye'jek iye qe t'unik'i na'aj kimmimim, qa yit'ij: —¡Aleluya! Qe na' Yatsat'ax'inij inqe Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, hats tenek'enhei.
REV 19:7 Ƚe'sitse' ine'mkiiha, qitse' ine'mha pa' witisa'xi'mkii qa' jintewqinhetija iye, qe hats nam na' neƚu ƚewhe'yejii na' Kots'etax Ƚa's, qa ne' ƚewhe'ye' qa hats q'ax.
REV 19:8 Qa nekhe'en qa wetqhinataninji' ne' ƚe'sits penyilots elesei qa tujji'ha in fo', qa ƚe'siitsija iye ham ƚejili'ye',— qe na' ƚe'wis penyilo elesei ikji', pa' ƚe'wis ƚunyejei pe' yatsathen.
REV 19:9 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets: —Ika'ajji': “Ƚe'sitsi'mkii nekhewe' te'niyinhe'yijup na' witkujiyifi na' ƚewhe'yejii na' Kots'etax Ƚa's.”— Qa yit'ij yiwets iye: —Ekewe'en yijaalija in ƚe'lijei na' Dios.—
REV 19:10 Ma' qa honokok'entaxifi ha' ángel qu' nek'iyinii, qa yi'tƚi'ij yiwets: —Hasu'uj aqsi'j ye'mijkii kakha'an. Yakha' k'eyithayifeƚe qa week iye nekhewe' ejefetsipji' in nite' yeqeku'uk'i kekhewe' iyetij ha' Jesús. Iyinii yijat'ij na' Dios. Qe kekhewe' iyetij ha' Jesús hik kekhewe' ƚetuk kekhewe' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía).—
REV 19:11 Ma' qa hi'weniipha'm na' wa's in qhofij, qa laxaji' ha' ewi'ƚ tiptip fo' qa ha' i'nipji' qa ƚii, pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii, qa ƚii iye, hamji' pa' qu'nte' yija'ye'. Qa yatsathenik'iha iye in inaxtanithen qa in watlan iye.
REV 19:12 He' ƚotoi leppepep hik ƚunye'j fe't, qa ha' ƚeiƚa'apji' qa olotsipji' he' k'ooiji' ƚ'iwatai (coronas), qa na'li'm ka' ewi'ƚ witii we'nika'ajji' ham nikfe'le'ets, ewi'ƚƚi'ijkii in nikfe'lets.
REV 19:13 He' yeqhinataji' saaƚ'a'aj ke' wit'athits qa aka' ƚii, Ƚe'lijei pa' Dios.
REV 19:14 Qa he' oq'opheƚinetsiletsi' na' wa's qa yijayanpha'm, yeqhinataji' ke' ƚe'sits penyilo elesei, fo'ija qa ham ƚejili'ye' iye. Qa he' ƚe'wutits qa week fo' iye.
REV 19:15 Ha' ƚeji' hakha'an qa t'atsji'ƚfik'i ha' ewi'ƚ witqatsjikinet yasƚax qe qa' nenfekinijju' he' week witsetits, qa ha' ƚek'u' qu' netnek'enhei qa nijket. Ƚakha'ija in t'otsji'ju'kii ha' ƚeq'itset'ij in neq'umutju' ke' uwa, hikha' pa' qi ƚawak pa' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un.
REV 19:16 Ha' ƚe'ntilafit qa ke' ƚekumkenet'i' iye qa we'nika'aji' ka' ewi'ƚ witii, yit'ij: Wittata pe' wittatal qa Yatsat'ax'inij tenek'enhe'yipji' pe' week tenek'enhei.
REV 19:17 Qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel ts'ap'a'apji' ne' junu', qa qi in yit'unhetik'i in taya'yii week he' na'ya'kii junatai, qa yit'ij: —Te'ƚuni'ƚ qa ewi'ƚ ni'iƚiji' hatse' qu' ƚuji'ƚ na' qi aqi'ƚ ta'ƚets na' Dios,
REV 19:18 qa' ƚuji'ƚ ne' ƚ'esenits ke' qits wittatalik'i, qa ke' oq'opheƚinetsilets ƚ'alheyik'i qa ke' t'unitstax jukhew'ik'i, qa ke' tiptipits'ik'i qa ke' tenilatshei iye, qa ke' jukhew'ik'i witƚinhei qa ke' nite' witƚinheitax iye, qa kekhewe' iye nite' qits qa kekhewe' iye qits.—
REV 19:19 Ma' qa hi'wen ha' inqa'met qa he' week wittatalipji' ha'ne sehe' qa he' ƚelits oq'opheƚinetsilets in not'ax wetju'ƚ qe qa nawatlani'ƚ hakha' (Cristo) i'nipji' ha' tiptip qa hekhewe' iye ƚelitsek oq'opheƚinetsilets.
REV 19:20 Qa ha' inqa'met qa te'nekumhi'yi' qa weeki'ƚ hakha' yit'ij ƚetets qu' profetaye', hikha' in metji'ji'm hakha'an qa yaqsi'j jiijkii ke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, ma' qa qi in yawitji'iji' hekhewe' we'nika'aj ke' ƚeq'ikati' ha' inqa'met qa iyiniikii ha' ƚesi'nq'al. Enewe' wetsjuk nite' talanhetii eku'nju' in tewumhitiiji'ju'kii hakha' hik ƚunye'j kaƚi' qa fe'tƚe azufre.
REV 19:21 Qa kekhewepƚe oq'opheƚinetsilets qa naq'axijju' ek ha' witqatsjikinet ta'ƚii ha' ƚeji' hakha' i'nipji' ha' tiptip, qa week ne' junatai qa qi in iƚinijju' ke' ƚ'esenitsik'i kekhewe'en.
REV 20:1 Ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ ángel in te'nilitju' ta'ƚetspha'm na' wa's teneyijju' ke' ƚejinje' hakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo) qa ƚokoiji' iye ha' qi foƚoƚik'i.
REV 20:2 Ma' qa ha' ángel qa yif'elitets in t'eku'mi' ha' ƚeiƚe', hikha' pakhaa'ij pa'aj q'oiq'oi, qa hikha' inwo'met qa Satanás iye, qa yophe'ƚij ha' qi foƚoƚik'i qa' namijets mil (1.000) ininqapits.
REV 20:3 Qa nije'le'ejik'iju' hakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), ma' qa yit'onij qa yeni' ke' ƚe'nikati' ha' ƚit'o, hats'inha qa' hats nite' nawitjiye' ene' witsetits, ipƚu'ui qu' nafits qu' mil (1.000) ininqapitse', ma' qa' ink'aye'ƚe qu' hats mil (1.000) ininqapitse' qa' ƚ'ajƚi'ij qu' netwejinhetii iye.
REV 20:4 Ma' qa hi'wen iye he' wits'ojilaxits qa hekhewe' i'nipji' hekhewe'en qa testi'yij pe' ƚet'unhaxits qu' nineqjeyumtshen. Qa hi'wen iye hekhewe' ƚiƚaxits kekhewe' we'nisa'xik'i ƚeiƚalik'i in talanhetiiju' qe ta'ƚijupi' in nifel ha' Jesús qa ke' ƚe'lijei iye pa' Dios, qa hekhewe' iye nite' iyinii ka' inqa'met qa ka' ƚesi'nq'al iye, qa nite' iye we'nika'aji' ƚotkoyehei qa ƚokoyei iye ke' ƚeq'ikati', ma' qa iƚii iye, enewe'en qa te'weyik'uiju' ha' Cristo in tenek'enhei qa yamijets mil (1.000) ininqapits.
REV 20:5 Qa aka'an qa hik aka' pa' yojo witiƚijii. Qa kekhewepƚe naxju' qa nite' iƚii iye ipƚu'ui qu' nanaxijik'i pe' mil (1.000) ininqapits.
REV 20:6 Ƚe'wisi'mkii qa ƚe'wisija iye pakha' qu' na'n ji'teje'm pakha' yojo witiƚijii. Pa' teke'lenju' witwamhi' ham pa'qu' ƚet'unha'xe' qu' na'nipji' pekhewe'en, qe enewe'en ƚaqa pa'il hatse' pa' Dios qa ha' Jesucristo, qa' netnek'enhe'yi'ƚ hakha'an pe' mil (1.000) ininqapitsji'.
REV 20:7 Qu' nanaxijik'i pe' mil (1.000) ininqapits, qa pa' Satanás qa' netwejinhetii in t'opheƚitiitax.
REV 20:8 Ma' qa nakfik'i qa' nawitji iye pe' week witsetits ha'ne week sehe' epji' Gog qa pa' Magog, qa' nonothet wetju'ƚ qe qa' net'ilit qu' nawatlan. Qa ka' uja'x hekhewe'en hik ƚunye'j na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli'.
REV 20:9 Ma' qa nekipji' weju'ƚij ha'ne week sehe' epji', qa k'ooyijji' in yeqewuk'un ha' ƚewhi'we't hekhewe' yatsat'etsij pa' Dios, qa nakha' iye witset yisu'un pa' Dios. Qa te'nilitƚeju' ka' fe't ta'ƚiipha'm na' wa's, ma' qa week naq'axij fe't.
REV 20:10 Qa ha' inwo'met, hikha' nawitjiju'kii week ekewe'en qa tewumhitiiji'ju' ha' fe't hik ƚunye'j kaƚi' qa t'ijuƚe fe't azufre, hik hakha' tewumhitiiji'ju'kii iye ha' inqa'met qa hakha' iye yit'ij ƚetets qu' profetaye', qa' hikha' qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚkii neƚuts qa najai nite' yili'ij ene' week ƚahatsiyij.
REV 20:11 Qa i'nk'aƚe qa hi'wen iye ha' qi witts'oji'la'x fo', qa hakha' i'nipji', hikha' in yi'wen ha' sehe' qa ha' wa's qa ilatkii, qa hekhewe' sehe' qa ha' wa's qa hats ham pa'qu' na'ni'.
REV 20:12 Qa hi'wen he' naxju' qits qa ke' nite' qits, ts'ap'a'afi ha' witts'oji'la'x, qa he' witfaakanhei qa wenit'ij qhof, qa hakhap iye witfaakanek qa wenit'ijek qhof iye, hikha' ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x. Ma' qa he' naxju' qa' tejeyumtshenhetiyij week pekhewe' yaqsiijkii we'nika'ajji' hekhewe' witfaakanhei.
REV 20:13 Qa ha' qi iweli' qa neka'xets qu' netisij hekhewe' i'nji' naxju', qa hakha' witwamhiye'j qa hakha' iye ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades qa neka'xets iye qu' netisij hekhewe' i'nji' ek naxju'. Ma' qa tejeyumtshenhetiyij week ewiƚei pa' ƚunyejei pekhewe' yaqsiijkii pa'aj.
REV 20:14 Ma' qa ha' witwamhi' qa hakha' iye ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades qa tewumhiti'yiiju'kii hakha' fe't hik ƚunye'j kaƚi'. Hik ha'ne fe't hik ƚunye'j kaƚi' ƚii, “teke'lenju' witwamhi'.”
REV 20:15 Pakha' nite' te'wenhetiiji' pa'qu' ƚiye' ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x qa' netwumhitiijiiju' ha' fe't hik ƚunye'j kaƚi'.
REV 21:1 Ma' qa hi'wen ha' wa's ink'ayik qa ha' sehe' ink'ayik iye, qe ka' hayiits wa's qa ka' sehe' iye hats hamits, qa hats ham iye pa'qu' qi iweli'ye'.
REV 21:2 Qa hi'wen iye ha' qi ƚe'wis witset, ham uƚ'axi'i, Ink'ayik Jerusalén, in ta'ƚetspha'm ha' wa's, te'nilitju' nukinju' pa' Dios. Qii'ija in ƚe'wis, hats week yijat'etsju' hik ƚunye'j ne'ej ewi'ƚ efu in hats yamets ƚahats'ij ƚewhe'yejii qa wanaqsiijija.
REV 21:3 Qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ t'unik'i wit'ax ta'ƚets ha' witts'oji'la'x, qa yit'ij: —Jeƚ qeku'nek, hane'ej na' i'ni' na' Dios hats i'nji'teje'm ne' jukhew qa efuts iye, qa nakha'an hats i'nji'ju'ha nekhewe'en qa ƚakha' qu' ƚetset'i'ijha, qa hik nakhaa'ija Dios in i'nji'ju'.
REV 21:4 Qa ƚakha' qa' nenli'jju' week pe' ƚet'il nekhewe'en, qa pa' witwamhi' qa' hats hame' iye, qa' hats hame' iye pa'qu' uƚ'axi' i'mkii itawje'met, hats ham iye ipe', ham iye a'taxe', qe week kekhewe' yojo in na'l wekwek hats hamits.—
REV 21:5 Ma' qa ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x qa yit'ij: —Jeƚ qeku'nek, yakha' week hink'aihit eke' week wekwek.— Qa yit'ij iye: —Ika'ajji', qe ekewe' wi'tlijei yijaalija qa yijaa'ija iye qu' hik ƚunye'je' pa'qu' hats nit'ij.—
REV 21:6 Qa yit'ij yiwets iye: —¡Hats uja'xƚe! Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”. Qe yakha' yojo qa yakha' iye hetke'lenju'. Pakha' qu' ne'niyayu' yakha' qu' hetisƚi'ij ham ƚaja'ye' ta'ƚets na' niwekƚe iweli' ta'ƚets na' witiƚa'x.
REV 21:7 Pakha' qu' nanaxij qa' hetisij ekewe' wekwek, qa Yakha' qu' ƚeqe Diose'yij qa ƚakha' qa' ya'si'ij.
REV 21:8 Qa nekhewe'ƚe ifinhetets nijiweyipji' qu' netetfelyij, qa nekhewe' inqeku', qa nekhewe' hats nite' yoksi'wen ƚewuƚ'ets, qa nekhewe' eqek'unhets, qa nekhewe' wanawitjiju'kii ƚ'esenits, qa nekhewe' weihetets, qa ne' iyinii ne' witeqsi'nq'alits, qa week iye nekhewe' ejtitsits, qu' nana'lek pa'qu' natsat'etsijek nekhe' hik ƚunye'j kaƚi' qa fe'tƚe azufre, hik nakha' na' teke'lenju' witwamhi'.—
REV 21:9 Ma' qa nam ha' ewi'ƚ hekhewe' wetsjuk tatsai (7) angelits, hik hekhewe' t'eku'mi' he' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas) topolij ke' teke'lenju' wetsjuk tatsai (7) yaats'e'ej ka' sehe', qa yit'ij yiwets: —Te'ƚun, qu' k'ethinij ne' inanyi', ƚewhe'ye' na' Kots'etax Ƚa's.—
REV 21:10 Ma' qa tseka'xiipha'm iye espirituƚe in tseka'xiipha'm ke' qipha'mha utek, qa ts'ethinij ha' qi witset ham uƚ'axi'i, Jerusalén, in te'nilitju' ta'ƚetspha'm ha' wa's nukinju' pa' Dios.
REV 21:11 Ha' witset qii'ija in lepepkii yitujinhetji' pa' ƚesa'x pa' Dios, ka' ƚ'elepep hik ƚunye'j ƚ'elepep ne'ej ƚe'wis qa inyetax ute ƚii jaspe na'lje'mkii.
REV 21:12 He' ƚekuwelii ha' witset na'l ha' qipha'mha ƚejilafi' qa doce (12) he' ƚejil, qa week he' ƚejil ewiƚeikii in i'nji' yejeƚ he' i'nji' angelits, qa week we'nika'aji' iye ke' doce (12) ƚiyits pe' ƚelits pa' Israel'ik'i.
REV 21:13 Wetshetk'ewi'ƚ he' ƚejil te'weyij neƚu'uju'ƚ, qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' ima'x te'weyij, qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' i'wk'uyi'l te'weyij qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' tefe te'weyijek.
REV 21:14 Ha' ƚejilafi' ha' witset na'l he' doce (12) ƚetkui, qa hekhewe'en qa we'nika'aji' ke' doce (12) ƚiyits he' doce (12) apóstoles ƚ'ijatshenhei ha' Kots'etax Ƚa's.
REV 21:15 Qa hakha' haifaakate'yi'ƚ ángel, na'li'm hakha' ƚeqjeyumtshela'x yaqamax oro, qe qa' nejeyumtshenji' ha' witset, qa he' ƚejil qa ha' ƚejilafi' iye.
REV 21:16 Ha' witset week uja'x wetju'ƚ ha' ƚ'a'j qa ha' ƚepk'eji' (cuadrado). Ma' qa yejeyumtshenji' ha' witset yit'iji' ha' ƚeqjeyumtshela'x, qa yamets dos mil doscientos (2.200) kilómetros ƚ'a'j qa ƚepk'e' qa ƚuk'epha'm iye, week uja'xji'.
REV 21:17 Ma' qa yejeyumtshenji' iye ka' ƚuk'eje'm ha' ƚejilafi', qa yamets sesenta y cinco (65) metros, qa in ƚunye'jek ƚeqjeyumtshela'x na'aj jukhew ha' ángel in yejeyumtshenji'.
REV 21:18 Ha' ƚejilafi' yaqamax ke' utel jaspe, qa ha' witset qa yaqamaxi' oro na'lje'mkii hik ƚunye'j leme.
REV 21:19 He' ƚetkui ha' ƚejilafi' ha' witset qa tik'eyi' week ke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚe'sits utel. Ke' yojo ƚetuk tik'eyi' ne'ej jaspe, qa ke' yojo'opji' qa zafiro, qa kekhep iye qa ágata, qa kekhep iye qa esmeralda,
REV 21:20 qa kekhep iye qa sardónice, qa kekhep iye qa sardio, qa kekhep iye qa crisólito, qa kekhep iye qa berilo, qa kekhep iye qa topacio, qa kekhep iye qa crisopraso, qa kekhep iye qa jacinto, qa ke' yamets doce (12) qa ƚii amatista.
REV 21:21 Hekhewe' doce (12) ƚejil hekhewe'en doce (12) perlas, ewi'ƚ perla wanaqsiijkii ewi'ƚ ƚeji'. Ha' wit'ikheyi'j ha' witset qa yaqamax ha' orotax qa na'lƚeje'mkii hik ƚunye'j leme.
REV 21:22 Ham hi'weni'i' pe'qu' witlijtsitjiye' hakha'an, qe pa' Yatsat'ax'inij, hik pakha' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, qa ha' Kots'etax Ƚa's iye, hik nekhewe' ƚelijtsitjiyij.
REV 21:23 Ha' witset nite' yite'jii pe'qu' junuye' qa pe'qu' juwele' iye qu' nanaliti'pji', qe pa' ƚesa'x pa' Dios hikpa' nalitkii, qa ha' Kots'etax Ƚa's qa hikha' ƚefetitjii.
REV 21:24 Pe' witsetits qu' nijalki'sji'kii ha' na'lkii ta'ƚets ha' witset, qa pe' wittatalipji' ha' sehe' qa' nenka'xji'jii pe'qu' ƚeqistitse'ji'jij pe' qits ƚewekwekits.
REV 21:25 He' ƚejil nite' tit'oyik'i week neƚuts, ehe, qe ham naja'xi'i'.
REV 21:26 Qa pe' witsetits qa' nenka'xji'jii pe'qu' ƚeqistitse'ji'jij pe' qits ƚewekwekits qa qu' qi qu' niwqinhetji' iye.
REV 21:27 Nite' ƚ'anuuyi'i qu' nuyetsji' hatse' hakha'an pa'qu' uƚ'axe', nite' iye pa'qu' naqsiijkii pe'qu' neqwepin, qa pa'qu' aqawitjina'xe' iye, qe uja'xƚe yijat'ij qu' nuyetsji' hatse' pekhewe' we'nika'ajji' pe' ƚiyits ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x ƚafaakanek ha' Kots'etax Ƚa's.
REV 22:1 Ma' qa ha' ángel qa ts'ethinij iye ha' ewi'ƚ haqqi', hik hakha' iweli' ta'ƚets pa' witiƚa'x, qi in na'liiju' hik ƚunye'j na'aj na'lje'mkii, qa ta'ƚji'teje'm ha' ƚots'oji'la'x pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's iye.
REV 22:2 Ha' iweli' qa ikji'teje'm ƚeqewuk'u'uk'i' ha' wit'ikheyi'j ha' witset, qa he' wetsjuk ƚotkoyehei ha' haqqi' qa ikik'iju' he' najkakui witiƚa'x, qa week juwelitsji' tei. Qa he' ƚesejets he' najkakui qa hikhe' ƚeqjunhetitsij he' witsetits.
REV 22:3 Qa week pakha' uƚ'ax hats hami' ha' sehe'. Qa ha' ƚots'oji'la'x pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's iye qa' na'nji'ju'ha ha' witset, qa pe' ƚeqejkunenhei (ƚelits) qa' net'ithayi'yi'mkiiha.
REV 22:4 Enewe'en qa' ni'wenija pa' ƚeju's, qa ka' ƚii qa' na'ni' ƚotkoyehei.
REV 22:5 Hats ham pa'qu' naja'xe', qa hats nite' hamik'ui pe'qu' fetitjiye' nite' hamik'ui iye ha'ne ƚ'uƚa'x ne' junu', qe pa' Yatsat'ax'inij Dios qu' nanaliti'pji' hatse', qa ƚekhewel pe' ƚelits qu' netnek'enhei ene' week ƚahatsiyij, nite' yili'ij.
REV 22:6 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets iye: —Ekewe' wi'tlijei yijaalija qa yijaa'ija iye qu' hik ƚunye'je' pa'qu' hats nit'ij. Qa na' Yatsat'ax'inij, hikna' ƚeqe Dios ne' ƚeqe espiritul ke' profetas'ik'i, nukin ha'ne ƚaqa ángel qe qa' nethinij nekhewe' ƚeqejkunenhei ekewe' wekwek hats nite' toxik'ui qu' ƚunyejeye'kii.—
REV 22:7 Qa pa' ƚ'a'x ha' Jesús qa yit'ij: —¡Hats nite' toxik'ui qu' natsam! Ƚe'wisi'mkii pakha' qu' netk'enik'i eke' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía) i'nji' ha'ne witfaakanek.—
REV 22:8 Yakha', Juan, yakha' hepi'ye' qa hi'wen iye ekewe' wekwek. In hepi'ye' qa hi'wen iye, ma' qa honokok'entaxifi ha' ángel qu' nek'iyinii hikha' ts'ethinij ekewe' wekwek.
REV 22:9 Ma' qa yi'tƚi'ij yiwets: —Hasu'uj aqsi'j ye'mijkii kakha'an. Yakha' k'eyithayifeƚe qa week iye nekhewe' profetas ejefetsipji' qa nekhewe' iye nite' yeqeku'uk'i ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek. Iyinii yijat'ij na' Dios.—
REV 22:10 Qa yit'ij yiwets iye: —Hasu'uj qu' aqsi'jƚe ekewe' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía) i'nji' ha'ne witfaakanek, qe pa' ƚahats'ij hats met.
REV 22:11 Pakha' nite' yisu'un qu' nili'ij in yaqsiijkii pakha' nite' yatsathen, yape iwejinƚi'iƚij. Pakha' nite' yisu'un qu' nili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, yape iwejinƚi'iƚij. Qa pakha'ƚe yaqsiijkii pa' yatsathen, qa' nakipji'ha qu' naqsiijkii. Qa pakha' yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qa' hasu'uj nili'ij qu' naqsiijkii.
REV 22:12 ¡Hats nite' toxik'ui qu' natsam! Qa nekhewe' qu' hijaninij qa' henka'x hats'inha qu' hijaninij week ewiƚei inƚuk'e ek pakha' hats ƚuk'e' pa'qu' naqsiijkii.
REV 22:13 Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”. Qe yakha' yojo qa yakha' iye hetke'lenju'. Yakha' henju' qa yakha' iye qu' hilinenij.
REV 22:14 Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' hats nempuli'jju' pe' ƚeqhinatai qe qa' ƚeke'ye' qu' netuj hatse' ne' ƚei ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x qa qu' nuyii iye nekhewe' ƚejil na' witset.
REV 22:15 Nekhewe'ƚe hik ƚunyejei nunajits qa i'ni' nakha' i'nfik'i, qa nekhewe' iye weihetets, qa nekhewe' iye wanawitji'ijju'kii ƚ'esenits, qa ne' eqek'unhets, qa ne' iyinii ne' witeqsi'nq'alits, qa week iye nekhewe' qi pa' ƚeqsu'unka'xij pa' witwejtitsi' qa nite' yili'ij.—
REV 22:16 —Yakha', Jesús, yakha' he'nukin ei na' yaqa ángel hats'inha qu' nefeli'm week ekewe' wekwek qa' enfeli'm ne' witlijtsitjiyits. Yakha' ƚefitets qa hata'ƚets iye ka' David'ik'i, yakha' iye neƚuwoki' tujji'ha in hats neƚuyu'kii.—
REV 22:17 Pa' Espíritu Santo qa ke' witiwhe'ye' qa yit'ijju': —¡Te'ƚun!— Qa pa'qu' hats nimpi'ye' qa' ni'tjiijek: —¡Te'ƚun!— Qa pa'qu' ne'niyayu', ¡te'ƚun! Qa pa'qu' nisu'un, qa' niya'ji' ham ƚaja'ye' na' iweli' ta'ƚets pa' witiƚa'x.
REV 22:18 Yakha' hiwjutsiqeni'mha week pekhewe' qu' nepiye'ek'i ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía): pakha' qu' nukintaxetsji' pe'ye' iye ekewe' wi'tlijei, qa pa' Dios qa' nenipji' ekewe' qu' naats'e'ej we'nika'ajji' ha'ne witfaakanek.
REV 22:19 Pakha' qu' niwu'mfik'i pe'ye' ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía), pa' Dios qa' niwu'mjiik'uifik'i' ek ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x qa na' witset ham uƚ'axi'i, hik enewe' we'nika'ajji' ha'ne witfaakanek.
REV 22:20 Hakha' yiwjutsiqen ekewe' wekwek yit'ij: —Ehe, aje'eƚ qu' natsam.— Amén, yape ente'nilitju' Yatsat'ax'inij Jesús.
REV 22:21 Pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesús qu' na'ni'ƚ ejupkii e'weeki'ƚ. Amén.
