MAT 1:1 Egai evi na-tos-gati-an sua hǝn nǝbathuyah siYesu Kristo, topat len nǝpasusan siTevit, topat len nǝpasusan siApraham:
MAT 1:2 AApraham evi atǝman aIsak. AIsak evi atǝman aJakop, tovi atǝman aJutah mai aṽan aJutah gail.
MAT 1:3 AJutah evi atǝman aPeres mai aSerah, analaru tovi aTamar. APeres evi atǝman aHesron. AHesron evi atǝman aRam.
MAT 1:4 ARam evi atǝman aAmminatap. AAmminatap evi atǝman aNahson, tovi atǝman aSalmon.
MAT 1:5 ASalmon evi atǝman aPoas, anan tovi Rahap. APoas evi atǝman aOpet, anan tovi aRut. AOpet evi atǝman aJesse.
MAT 1:6 Ale aJesse evi atǝman aTevit tovi kiŋ. Ale aTevit evi atǝman aSolomon, anan tovi asoan aUriah a m̃o.
MAT 1:7 Ale aSolomon evi atǝman aRehopoam. Ale aRehopoam evi atǝman aApijah. Ale aApijah evi atǝman aAsa.
MAT 1:8 Ale aAsa evi atǝman aJehosafat. Ale aJehosafat evi atǝman aJoram. Ale aJoram evi atǝman aUsiah.
MAT 1:9 Ale aUsiah evi atǝman aJotam. Ale aJotam evi atǝman aAhas. Ale aAhas evi atǝman aHesekiah.
MAT 1:10 Ale aHesekiah evi atǝman aManasseh. AManasseh evi atǝman aAmon. Ale aAmon evi atǝman aJosiah.
MAT 1:11 Ale aJosiah evi atǝman aJekoniah mai aṽan gail len nǝboŋ lotomap̃ip̃iriah vi Papilon.
MAT 1:12 Husur nǝmap̃ip̃iriahan vi Papilon: aJekoniah evi atǝman aSealtiel, ale aSealtiel evi atǝman aSeruppapel.
MAT 1:13 Ale aSeruppapel evi atǝman aApiut, tovi atǝman aEliakim. Ale aEliakim evi atǝman aAsor.
MAT 1:14 AAsor evi atǝman aSatok. Ale aSatok evi atǝman aAkim. Ale aAkim evi atǝman aEliut.
MAT 1:15 Ale aEliut evi atǝman aEleasar. Ale aEleasar evi atǝman aMattan. Ale aMattan evi atǝman aJakop.
MAT 1:16 Ale aJakop evi atǝman aJosef tovi asoan aMeri, topas aYesu, lotokisi hǝn aKristo, aGot totabtabuh lan.
MAT 1:17 Imagenan, tub̃at len aApraham vǝbar aTevit ikad naur lotovi 14 p̃isi, ale tub̃at len aTevit vǝbar nǝmap̃ip̃iriahan vi Papilon ikad naur lotovi 14 am, ale tub̃at len nǝmap̃ip̃iriahan vi Papilon vǝbar aKristo, aGot totabtabuh lan, ikad naur lotovi 14 tǝtas.
MAT 1:18 Nǝpasian siYesu Kristo evisi magegai. Anan aYesu, aMeri ikel gati ke tilah mai aJosef, be a tahw hǝn arb̃ib̃on, isab̃i ke etian, aNunun aGot togole.
MAT 1:19 Husur ke ahaṽut san, aJosef tovi nǝvanuan tonor, nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn aMeri totian, emǝtahun b̃igol nahurun aMeri b̃isa, ŋa isab̃ sǝhoti len nǝnauan san ke teriŋ aMeri, be emǝtahun avan ideh b̃elǝboii.
MAT 1:20 Nǝboŋ tonau natgalenan sal, aŋel sua siNasub̃ evisi hǝni len nab̃ǝb̃er. Ike, “Josef anatun ulum̃an siTevit, sagemǝtahw hǝn gǝb̃esǝhar aMeri hǝn b̃evi asoam̃, bathut natǝtai totian hǝni, aNunun aGot gatolavi maii.
MAT 1:21 Alitenan dereh tipas anatun ulum̃an balai, ale geriŋ nahǝsan aYesu lan, husur gai tilav kuv nǝvanuan san gail dan nǝsaan salit balai.”
MAT 1:22 Natgalen p̃isi evisi hǝn b̃igol nǝsa aGot tokele len nabuŋon ahai kelkel ur b̃isarpoh. Ike:
MAT 1:23 “Mǝteris! Navensus dereh tetian, ale tipas anatun ulum̃an, ale lekis nahǝsan aImmanuel,” namilen tovi “AGot itah mai gadito.”
MAT 1:24 Nǝboŋ aJosef tolele, igol nǝsa aŋel siNasub̃ tokel maii. Esǝhar aMeri tovi asoan
MAT 1:25 be sagol naitian maii van vǝbar nǝboŋ topas anatun ulum̃an sua. AJosef eriŋ nǝhes Yesu lan.
MAT 2:1 Husur nǝboŋ lotopas aYesu len naut a Petlehem a Jutea, len nǝboŋ aHerot tovi kiŋ, alalum̃an namitisau hǝn nam̃eso luyar dan Nais vi Jerusalem
MAT 2:2 luke, “Atenan lotopasi hǝn b̃evi kiŋ seJu gail, atenan gai be? Husur namtoris nam̃eso san nǝboŋ tovisi ale namtogǝm hǝn namtb̃ilotu hǝni.”
MAT 2:3 Nǝboŋ aHerot aKiŋ tosǝsǝloŋ hǝn natenan, nǝlon etuhatuh, mai alat a Jerusalem p̃isi lumagenan.
MAT 2:4 Ekis ab̃iltihai tutumav p̃isi mai ahai p̃usan p̃isi hǝn nalo lub̃onb̃on ale eus galit ke, “AKristo, aGot b̃itabtabuh lan, dereh lipasi a be?”
MAT 2:5 Ale lukel maii ke, “Len naut a Petlehem a Jutea, husur ahai kelkel ur itosi maiegai ke:
MAT 2:6 “‘Be gaiug, a Petlehem, len naut a Jutah, gǝsavi namǝkot len alat lotokad na-il-a-m̃o-an len naut a Jutah, husur len gaiug, nǝvanuan na-il-a-m̃o-an sua dereh tegǝm balai hǝn b̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan sagw gail, alat a Israel, hum nǝvanuan nasipsip toil a m̃o hǝn galito.’”
MAT 2:7 Beti aHerot igol nab̃onb̃onan tosusuah mai alalum̃an namitisau hǝn nam̃eso. Eus galit hǝn nǝboŋ mai namityal nam̃eso tovisi ale lukele.
MAT 2:8 Esǝvat galit vi Petlehem ale ike, “Mitivan, doŋ vahvahur natǝtai. Nǝboŋ mǝtb̃isab̃i, kel uri mai ginau hǝn ginau am nǝb̃ivan valotu hǝni.”
MAT 2:9 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nakiŋ tonoŋ, loriŋ naut enan, ale nam̃eso lotorisi nǝboŋ tovisi, eil a m̃o hǝn galito van vail mǝhat hǝn naut natǝtai totoh lan.
MAT 2:10 Nǝboŋ lotoris nam̃eso lukemkem masuṽ.
MAT 2:11 Nǝboŋ lotob̃is lohoim loris alarminan, aMeri mai natǝtai, ale lotǝŋedur, lulotu hǝni, ale losǝŋav hǝn naviolan salit hǝn lǝb̃eviol mai natǝtai hǝn nagol, nafraŋkinsens mai namǝr.
MAT 2:12 Nǝboŋ lotoke livan, aGot ikel nalǝlǝgauan mai galit len nab̃ǝb̃er ke saletǝlmam van hǝn aHerot, ŋa lotǝlmam vi lan nǝkantri salit len nap̃isal tile.
MAT 2:13 Nǝboŋ alalum̃an namitisau hǝn nam̃eso lotovan tia, aŋel sua siNasub̃ evisi hǝn aJosef len nab̃ǝb̃er ike, “Gile mǝhat, sǝhar alarminan, gam vi Ijip, ale toh ei vir nǝb̃ikel mai gaiug hǝn gǝb̃etǝlmam, husur aHerot dereh tekǝta doŋ amas hǝn b̃igol b̃imat.”
MAT 2:14 Ŋa aJosef ile mǝhat, esǝhar alarminan len mariug ale eriŋ naut enan vi Ijip.
MAT 2:15 Itoh ei van vǝbar nǝmatan siHerot. Imagenan, nǝsa Nasub̃ aGot tokele isarpoh, len nabuŋon ahai kelkel ur ike, “Nokis anatugw ulum̃an dan naut a Ijip.”
MAT 2:16 Nǝboŋ aHerot tonau lǝboii ke alalum̃an namitisau hǝn nam̃eso lotogǝrasi, nǝlon ipaŋpaŋ masuṽ vǝsa. Esǝvat alalum̃an hǝn lǝb̃igol alathutai p̃isi, nǝdam̃ halit toru vi pan, lǝb̃imat len naut a Petlehem mai naut gail lotodar visi. Natenan inor hǝn namityal tosab̃i len alalum̃an namitisau hǝn nam̃eso.
MAT 2:17 Beti nǝsa aJeremiah, ahai kelkel ur tokele, isarpoh, ke:
MAT 2:18 “Ikad nadoldol sua len naut a Ramah, totaŋ, tois habat len nalolosaan, ARakel itaŋis anatun gail, emǝtahun avan ideh b̃etǝŋov nǝlon vi pan husur lob̃uer tia.”
MAT 2:19 Nǝboŋ aHerot tomat tia, aŋel sua siNasub̃ evisi hǝn aJosef len nab̃ǝb̃er len naut a Ijip
MAT 2:20 toke, “Gile mǝhat, sǝhar alarminan, gevi lan naut a Israel, husur alat lotodoŋ natǝtai hǝn lǝb̃igol b̃imat, lumat tia.”
MAT 2:21 Ŋa ile mǝhat, sǝhar alarminan ale evi lan naut a Israel.
MAT 2:22 Avil nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke aArkelaus tovi kiŋ, tolav namilen aHerot tovi atǝman, len naut a Jutea, emǝtahw hǝn b̃ivan ei. Nǝboŋ aGot tokel nalǝlǝgauan maii len nab̃ǝb̃er, eriŋ naut enan, evi Kalili.
MAT 2:23 Ibar navile sua, a Nasaret, ale itoh ei. Beti nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele isarpoh ke, “Lekisi hǝn auleNasaret balai.”
MAT 3:1 Len nǝboŋ galenan, aJon Baptais egǝm vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw a Jutea. Etub̃at kel ur napisulan siGot.
MAT 3:2 Ike, “Mitipair dan nǝsaan samito husur natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav egǝm pǝpadaŋ.”
MAT 3:3 Husur gai boh, ahai kelkel ur aIsaiah tosor husuri ke, “Nadoldol sua satokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw, ‘Mǝteutaut hǝn nap̃isal m̃os Nasub̃, gol nap̃isal san gail linor.’”
MAT 3:4 AJon m̃au esun nahurabat lotovaii hǝn nasivurhǝt nǝkamel, mai etutuṽ hǝn nǝhau tutuṽ hǝn nahurhub̃uluk. Ihan taṽtaṽor, ihan nalokust mai nǝhani.
MAT 3:5 Beti alat a Jerusalem mai a Jutea mai naut todar vis Nawisel Jortan, luvan van hǝni.
MAT 3:6 Ale ibaptais hǝn galito len Nawisel Jortan nǝboŋ lotokel vǝhot nǝsaan salit gail.
MAT 3:7 Nǝboŋ toris naFarisi mai naSattiusi gail lotosob̃ur lotogǝm hǝn lǝb̃ibaptais, ikel mai galit ke, “Anatun nǝm̃at gail! Ase ikel nalǝlǝgauan mai gamito hǝn mǝtb̃igam dan nab̃iltilol paŋpaŋ b̃egǝmai?
MAT 3:8 Len nǝmauran samito mitiṽan hǝn naṽite tinor hǝn nǝpairan samito dan nǝsaan.
MAT 3:9 Samtinau ke mǝtolǝboi mǝtb̃ikel mai gamit gabag ke, ‘Asike datupanis, aApraham evi atǝmadato ta sutuai.’ Husur nukel mai gamit ke, aGot elǝboi b̃ilav nǝvat galegai ŋai, ale gol ke legǝm vi pasusan siApraham!
MAT 3:10 AGot esum̃an naulum̃an toutaut tia hǝn b̃itai nǝkadhuhai gail hǝn nakuvkuv; nǝhai p̃isi lǝsǝṽan hǝn naṽit tovoi, gai dereh titaii, bar hǝn gail vi lan nǝhab.
MAT 3:11 Ginau nubaptais hǝn gamit hǝn nǝwai sil nǝpairan dan nǝsaan samito. Avil avan sua satogǝmai tohusur ginau, idaŋ am sǝhor ginau, ginau novi naut kǝmas ŋai, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san. Gai dereh tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun aGot mai nǝhab.
MAT 3:12 Gai esum̃an naulum̃an topat nǝhai rivrivhai hǝn b̃epǝpehun namisurhuwit dan nasugut nawit tomasmas. Dereh tib̃on hǝn namisurhuwit len natuhim han, be tepǝŋas nasugut nawit tosa len nǝhab todǝdas nǝmatan.”
MAT 3:13 Beti aYesu egǝm len naut a Kalili vi lan Nawisel Jortan hǝn aJon b̃ibaptais hǝni.
MAT 3:14 Avil aJon isor tasi, ike, “Satimaienan, nǝsanor hum gaiug. Ivoi am ke gaiug m̃au gibaptais hǝn ginau, gol ke gogǝm hǝn ginau mabe?”
MAT 3:15 Ris aYesu tosor vari ke, “Gidam̃ hǝn nǝb̃ibaptais gagai, husur inor hǝn darb̃igol natit p̃isi tonor, aGot tolǝŋoni.” Beti aJon idam̃ hǝn b̃ibaptais hǝni.
MAT 3:16 Nǝboŋ aJon tobaptais hǝni tonoŋ, vǝha-sua ŋai aYesu evi mǝhat dan nǝwai. Nǝmav esǝŋav m̃osi ale eris aNunun aGot togǝm vi pan hum nǝtav, ale egǝm toh lan.
MAT 3:17 Ale nadoldol len nǝmav ike, “Anatugw ulum̃an bogai notolǝmas buni. Nohǝhaṽur masuṽ hǝni.”
MAT 4:1 Beti aNunun aGot esǝhar aYesu vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw hǝn natǝmat b̃italtal ke tigol nǝsaan.
MAT 4:2 Len nǝmariboŋ tovi 40 mai nalenmariug tovi 40 aYesu sǝhan, gol ke nǝmal ihati.
MAT 4:3 Beti natǝmat egǝm hǝni, ike, “Gǝb̃evi aNatun aGot, kel mai nǝvat galegai ke legǝm vi bǝta.”
MAT 4:4 Ris tosor vari ke, “Natosian siGot ike, ‘Nǝvanuan edǝdas b̃imaur len nabǝta ŋai, be imaur len nasoruan p̃isi aGot tokele.’”
MAT 4:5 Beti natǝmat esǝhari vi lan nab̃iltivile siGot, a Jerusalem, ale eriŋi eil gilgile a mǝhat buni len naim siGot.
MAT 4:6 Ale ikel maii ke, “Gǝb̃evi aNatun aGot, gigol gaiug gabag giteh vi pan. Husur natosian siGot ike, “‘AGot dereh tikele hǝn aŋel san gail husur gaiug ale lipat gaiug vi mǝhat len navǝlalito hǝn asike nariem̃ b̃esǝhot nǝvat.’”
MAT 4:7 AYesu isor vari ke, “Natosian siGot ikele am ke, ‘Sagitaltal kitev nǝdaŋan siNasub̃ aGot sam̃ ke timabe.’”
MAT 4:8 Ale natǝmat esǝhar tǝtas hǝni van hǝn naṽehuh tosahsah habat, ale eṽusani hǝn nǝkantri p̃isi len navile a pan len nǝyalyalan salito.
MAT 4:9 Ale ikel maii ke, “Dereh nilav natgaleg p̃is mai gaiug, gǝb̃etǝŋedur, lotu hǝn ginau.”
MAT 4:10 Beti aYesu ikel maii ke, “Setan gevi tut! Husur natosian siGot ike, ‘Gilotu hǝn Nasub̃ aGot sam̃ m̃au, ale gigol nalotuan van hǝn gai sǝb̃on.’”
MAT 4:11 Beti natǝmat eriŋi, ale aŋel gail logǝm vi tarhǝt san.
MAT 4:12 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke lototah gat aJon, riŋi len naim bǝbaŋis, aYesu eriŋ naut enan, evi Kalili.
MAT 4:13 Elul dan naut a Nasaret a Kalili van vatoh len naut a Kapernaum tarhǝb̃iltiwai. Kapernaum ipat len naut sinahǝmar gǝlaru, a Sepulun mai a Naftali.
MAT 4:14 Imagenan, nǝsa ahai kelkel ur, aIsaiah, tokele, isarpoh. Ike,
MAT 4:15 “Naut sinahǝmar Sepulun mai naut sinahǝmar Naftali, metp̃isal vi lan nab̃iltiwai, tarhǝwisel Jortan, len naut a Kalili simetb̃os gail,
MAT 4:16 nǝvanuan gail lotobǝtah len nǝmargobut loris nab̃iltim̃ial; len galit lotobǝtah len naut hǝn nǝm̃ol hǝn nǝmatan, nam̃ial siGot evisi, em̃ias galito.”
MAT 4:17 Len nǝboŋ enan van, aYesu etub̃at kel uri ke, “Pair dan nǝsaan samito husur natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav egǝm pǝpadaŋ!”
MAT 4:18 Len nǝboŋ sua aYesu iyar husur nǝtarhǝt nab̃iltiwai lotokisi hǝn Nab̃iltiwai Kalili. Eris alarmiṽan, aSimon, nahǝsan togon aPita, mai aAdru aṽan. Arubar hǝn nalevlev vi lan nab̃iltiwai, husur arovi vanuan nǝsahiehan.
MAT 4:19 Ale ikel mai gǝlar ke, “Gǝm husur ginau, ale gamǝr mǝrtosah hǝn naieh, dereh nigol mirisah hǝn nǝvanuan gail.”
MAT 4:20 Vǝha-sua ŋai aroriŋ nalevlev sǝlaru, arohusuri.
MAT 4:21 Nǝboŋ toyar van am, eris alarmiṽan am, nahǝsalar aJemes anatun aSepeti, mai aJon, aṽan. Arutoh len nab̃ot mai atǝmalaru aSepeti, lobutan nalevlev salit gail lunor. Ale aYesu ekis gǝlar gǝmai.
MAT 4:22 Vǝha-sua ŋai aroriŋ nab̃ot mai atǝmalaru, arohusuri.
MAT 4:23 Ale aYesu iyar turtur len naut a Kalili p̃isi. Ep̃usan len naim nab̃onb̃onan seJu gail, ikel ur na-kel-uri-an tovoi hǝn natohan pipihabǝlan aGot, ale igol nǝvanuan gail lotokad namǝsahan tiltile gail o nibelit tomatmat, lumaur.
MAT 4:24 Na-kel-uri-an husuri ibar naut a Siria kavkav. Ale nǝvanuan gail losǝhar alat lotomǝsah gǝm hǝni: alat lotokad namǝsahan tiltile, alat nibelit topǝŋas, alat lotokad natǝmat gail, alat lotokad nahumatmat mai alat nahudhubelit tomat, ale igol galit lumaur.
MAT 4:25 Nab̃iltiluṽoh gail lohusuri, alat a Kalili, a Tekap̃olis, a Jerusalem, a Jutea mai alat tarhǝt Nawisel Jortan.
MAT 5:1 Nǝboŋ aYesu toris naluṽoh gail, etǝṽehuh, ebǝtah. Nǝboŋ tobǝtah, ahai susur san gail logǝm hǝni,
MAT 5:2 ale etub̃at ṽusan galit ke:
MAT 5:3 “Alat lotolǝboi len nǝlolito ke lotopar Got, be lotolǝŋoni, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav evi salito.
MAT 5:4 Alat lototaŋ, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur dereh lelǝŋon tivoi am len nǝlolito.
MAT 5:5 Alat nǝlolit tomǝdau, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur aGot teviol hǝn navile a pan mai galito.
MAT 5:6 Alat lotomalkǝkat, lotomaduh hǝn nanoran, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur dereh lihanukub.
MAT 5:7 Alat nǝlolit totaŋis avan ideh, lotovi tarhǝt san, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur dereh aGot tilolosa hǝn galit balai.
MAT 5:8 Alat nǝlolit tomasil, lotolǝŋon aGot sǝb̃on ŋai, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur dereh leris aGot balai.
MAT 5:9 Alat lotogol nanoŋan hǝn nǝb̃alan gail, lotogol natǝm̃at, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur dereh aGot tekis galit hǝn anatun gail.
MAT 5:10 Alat, nǝvanuan gail lotomǝdas bun galito sil lotogol nǝsa tonor, navoian siGot igol gagai lukab hǝni, husur natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav evi salito.
MAT 5:11 “Nǝboŋ nǝvanuan gail lǝb̃isor viles gamit vǝsa, lǝb̃emǝdas bun gamit gol ke mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa, lǝb̃elibliboŋ ke mǝttogol nǝsaan tiltile sil mǝttovi esagw, navoian siGot igol mǝtukab hǝni.
MAT 5:12 Len naṽide tomaienan lomǝdas tabtab hǝn ahai kelkel ur gail ta m̃o. Mitikemkem, mǝtehǝhaṽur husur aGot ikad nakonp̃urp̃uran totibau m̃os gamit len nǝmav.”
MAT 5:13 AYesu isor kǝta ke, “Gamit mǝtohum nǝtas m̃os navile a pan. Be nabus hǝn nǝtas b̃imasig hǝn b̃edub̃e, tegǝm vi tas tǝtas am mabe? Savoi hǝn natideh am. Ivoi ŋai hǝn lǝb̃ibar hǝni len tan hǝn nǝvanuan gail lǝb̃ipal gati.
MAT 5:14 “Gamit mǝtohum nam̃ial m̃os navile a pan. Nab̃iltivile topat mǝhat len naṽehuh edǝdas b̃esusuah. Nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃erisi.
MAT 5:15 Ale avan ideh asike epigau nam̃ial, riŋi pipit nǝhad. Aoa! Eriŋi a mǝhat hǝn b̃em̃ias galit p̃isi lototoh len naim.
MAT 5:16 Tomaienan, nam̃ial samit tem̃ial m̃os nǝvanuan p̃isi hǝn lǝb̃eris navoian mǝttogolgole, ale sal suh nǝyalyalan seTǝmamit len nǝmav.
MAT 5:17 “Samtinau ke notogǝm hǝn nǝb̃ikaskas nalo o nǝsa ahai kelkel ur lotokele. Ao, nǝsagǝm hǝn nǝb̃ikaskasi, nogǝm hǝn nǝb̃igol b̃isarpoh.
MAT 5:18 Nokitin mai gamit ke, van vǝbar nǝboŋ nǝmav mai navile a pan arb̃imasig, sǝkad nǝmap̃irhǝt natosian b̃imasig dan nalo siGot, vir natit p̃isi b̃isarpoh.
MAT 5:19 Imaienan, avan ideh b̃ilab̃ur b̃esua tokǝkereh len nalo, ale toṽusan nǝvanuan gail hǝn lǝb̃igol tǝtoṽ hǝni, dereh tevi ut kǝmas balai len galit lototoh pipihabǝlan aGot len nǝmav. Avil avan ideh togol husur nalo, toṽusan nǝvanuan hǝn lǝb̃igol gail, dereh tetibau balai len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav.
MAT 5:20 Be nukel mai gamit ke, mǝtb̃ike mǝtb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, mitimasnor sǝhor ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail.
MAT 5:21 “Mǝtosǝsǝloŋ tia hǝn nǝsa aGot tokele mai naur gail ta sutuai ke, ‘Sagigol avan ideh timat’ ale ‘avan ideh togole, dereh tipanis.’
MAT 5:22 Be nukel mai gamit ke, avan ideh nǝlon topǝŋas aṽan, tipanis. Ale avan ideh tosor viles aṽan, dereh tevi lan nakotan hǝn nǝSanhitrin. Ale avan ideh toke, ‘Gumelmel, govi hoṽon!’ inor hǝn b̃evi lan nǝhab naut nǝmatan.
MAT 5:23 Imaienan, gǝb̃ilav naviolan sam̃ van hǝn nǝmel tutumavan ale gǝb̃inau tǝlmam hǝni ke, gotogol natesua togol aṽam̃ tokad nǝsasaan mai gaiug,
MAT 5:24 b̃imaienan, riŋ naviolan sam̃ ei. Givan hǝn aṽam̃ hǝn mǝrb̃inor, mǝrb̃ikad navoivoian tǝtas. Beti gǝm, lav naviolan sam̃ mai aGot len natutumavan van hǝni.
MAT 5:25 “Avan ideh b̃ikot hǝn gaiug, len nǝyaran sam̃ mai atenan tosor tas gaiug, len nap̃isal vi lan nakotan ŋai, gisaṽsaṽut hǝn mǝrb̃ikad natǝm̃at tǝtas. Asike gǝb̃igole, dereh teliv gargar gaiug vi lan nǝmatsistret, ale nǝmatsistret teriŋ gaiug len navǝlan nalipah, ale nalipah tibar hǝn gaiug len naim bǝbaŋis.
MAT 5:26 Nukel nakitinan mai gaiug ke, asike govivile dani vǝbar gǝb̃eṽur p̃is nǝvat hǝn nǝpain nǝmatsistret toriŋi.
MAT 5:27 “Mǝtosǝsǝloŋ tia hǝn nǝsa aGot tokele ke, ‘Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan,’
MAT 5:28 ris notokel mai gamit ke, avan ideh tokǝta husur napǝhaṽut hǝn b̃elǝŋoni, len nǝlon, gai igol naitian maii tia.
MAT 5:29 Namǝtam̃ nǝmatu b̃igol gaiug gǝb̃igol nǝsaan, kis kuvi, bar hǝni. Nahudhubem̃ b̃eb̃uer enan esǝhor lǝb̃ibar hǝn nibem̃ kavkav len nǝhab nǝmatan.
MAT 5:30 Navǝlam̃ nǝmatu b̃igol gaiug gǝb̃igol nǝsaan, ta kotovi, bar hǝni. Nahudhubem̃ b̃eb̃uer enan esǝhor nibem̃ kavkav b̃evi lan nǝhab nǝmatan.
MAT 5:31 “Nalo ike, ‘Avan ideh totiṽos hǝn asoan, atenan timaslav nalob̃ulat hǝn natiṽosan mai alitenan.’
MAT 5:32 Avil nukel mai gamit ke, avan ideh totiṽos hǝn asoan, naut kǝmas alitenan sagol naitian tosa, atenan igol ke asoan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan. Ale avan ideh tolah mai napǝhaṽut totiṽos, gai igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.”
MAT 5:33 AYesu isor am ke, “Mǝtosǝsǝloŋ tia hǝn nǝsa aGot tokele mai naur gail ta sutuai ke, ‘Sagikel na-kel-gati-an gǝgǝras, be gigol na-kel-gati-an sam̃ van hǝn Nasub̃ aGot, tisarpoh.’
MAT 5:34 Avil nukel mai gamit ke, samtikel nǝhes ideh hǝn b̃ita gat na-kel-gati-an samito. Samtikel nǝhes nǝmav husur aGot ebǝtah len nǝmav topat pipihabǝlan.
MAT 5:35 Samtikel nǝhes navile a pan husur ehum nakes aGot toriŋriŋ narien lan nǝboŋ tobǝtah len nǝmav. Samtikel nǝhes naut a Jerusalem husur evi nab̃iltivile seKiŋ toyalyal, tovi aGot.
MAT 5:36 Sagikel nǝhes nǝkadum̃ hǝn b̃ita gat na-kel-gati-an sam̃ husur godǝdas gǝb̃igol nasivur ideh b̃epǝhw o b̃imermer.
MAT 5:37 Len nǝsa gotokele, ‘Evoi’ sam̃ timasvi ‘Evoi’ ŋai, ‘Aoa’ sam̃ timasvi ‘Aoa’ ŋai. Nasoran ideh am egǝm len atenan tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat.
MAT 5:38 “Mǝtosǝsǝloŋ tia hǝn nǝsa aGot tokele ke, ‘Gǝb̃igol namǝtan o nariṽon avan ideh b̃imasig, namǝtam̃ o nariṽom̃ timasmasig.’
MAT 5:39 Avil nukel mai gamit ke, samtesisil hǝn avan ideh togol tosa hǝn gamito, be avan ideh b̃iṽos nǝtarhom̃ nǝmatu, pair hǝn nǝtarhǝte van hǝni.
MAT 5:40 Ale avan ideh b̃ikot hǝn gaiug, b̃ilav nǝhai susun sam̃ hǝn b̃isar gel nǝkabut sam̃, gidam̃ hǝn nahurabat naut susus am maii.
MAT 5:41 Nasoltia ta Rom b̃igol ke gǝb̃ipat natit san gail van vǝbar nǝmail b̃esua, gipati vǝbar nǝmail teru.
MAT 5:42 Avan ideh b̃eus gaiug hǝn natideh, lavi maii, ale gai b̃ike b̃ikabut sam̃, sagipair dani.
MAT 5:43 “Mǝtosǝsǝloŋ tia hǝn nǝsa aGot tokele ke, ‘Lǝmas bun alat lototoh pǝpadaŋ hǝn gaiug,’ ale ikad nasoruan am toke ‘mǝtahun bun aenemi sam̃ gail.’
MAT 5:44 Avil nukel mai gamit ke, mǝtelǝmas bun aenemi samit gail, ale alat lotomǝdas bun gamit hǝn mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa, mitisor tuṽ m̃os galito.
MAT 5:45 Mitimaienan hǝn mǝtb̃esum̃an aTǝmamit len nǝmav bathut igol nǝyal tovisi, tovi mǝhat, tosun alat lotosa mai lotovoi, ale esǝvat naus van hǝn alat lotonor mai lǝsanor.
MAT 5:46 Husur mǝtb̃elǝmas bun ŋai alat lotolǝmas bun gamito, aGot asike ilav nakonp̃urp̃uran ideh mai gamit sile. Nǝvanuan nǝtaks am lugol tomagenan.
MAT 5:47 Mǝtb̃ike, ‘Ivoi,’ mai alat lotosum̃an gamit ŋai, gamit mǝtotile mabe? Alat lǝsavi Ju lotovi metb̃os gail, galit am lugol tomagenan.
MAT 5:48 Imaienan, gamit m̃au mitimasnor kavkav hum aTǝmamit len nǝmav tonor kavkav.”
MAT 6:1 AYesu isor am ke, “Mǝtelǝlǝgau! Samtigol nagolean tonor samito len nǝhon nǝvanuan gail hǝn lǝb̃isal suh gamito. Mǝtb̃imagenan, nakonp̃urp̃uran aTǝmamit len nǝmav tokade m̃os gamito, eb̃uer.
MAT 6:2 “Imaienan, nǝboŋ mǝtb̃eviol mai alat lotom̃idol, samtiwal hǝni hum nǝvanuan gǝgǝras gail. Galit lugole len naim nab̃onb̃onan mai len nametp̃isal gail hǝn nǝvanuan gail lǝb̃isal suh galito. Nokitin ke asike lukad nakonp̃urp̃uran ideh am hǝn nǝsa lotogole, be nǝ-sal-suhi-an enan ŋai.
MAT 6:3 Avil nǝboŋ mǝtb̃eviol mai alat lotom̃idol, gole hǝn avan ideh asike b̃elǝboii.
MAT 6:4 B̃imaienan, nǝsa mǝtb̃igole tesusuah. Ale aTǝmamit len nǝmav, toris nǝsa tosusuah, dereh gai tilav nakonp̃urp̃uran mai gamito.
MAT 6:5 “Nǝboŋ mǝtb̃isor tuṽ, samtesum̃an nǝvanuan gǝgǝras gail! Lolǝmas lǝb̃eil sor tuṽ len naim nab̃onb̃onan gail mai tarhǝp̃isal topasil gail hǝn nǝvanuan gail lǝb̃isal suh galito. Nokitin ke asike lukad nakonp̃urp̃uran ideh am hǝn nǝsa lotogole, be nǝ-sal-suhi-an enan ŋai.
MAT 6:6 Avil nǝboŋ mǝtb̃isor tuṽ, b̃is len naut tosusuah lohoim samito, ale nǝboŋ mǝtb̃ekǝkol hǝn nabopita b̃inoŋ, sor tuṽ vi tǝban aTǝmamit tosusuah. Ale aTǝmamit toris nǝsa gotogole tosusuah, dereh gai tilav nakonp̃urp̃uran mai gamito.
MAT 6:7 “Nǝboŋ mǝtb̃isor tuṽ, samtiwal tavtav hum nametb̃os gail lotonau ke nagot salit gail losǝsǝloŋ hǝn nasorsoran tobǝlav ŋai.
MAT 6:8 Imagenan, samtesum̃an galito, husur aTǝmamit elǝboi nǝsa mǝttom̃idol hǝni, naut kǝmas mǝtsausi hǝni sal.
MAT 6:9 Imagenan, mitisor tuṽ maiegai: “‘ATǝmanamito len nǝmav, nahǝsam̃ tiyalyal tabtab.
MAT 6:10 Gegǝmai hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃itoh pipihabǝlam̃, Nǝsa gotolǝŋoni m̃au tevisi, len navile a pan hum ŋai tovisi len nǝmav.
MAT 6:11 Viol hǝn nǝhanian husur nǝboŋ ṽisusua mai ginamito,
MAT 6:12 Rub̃at nǝsaan sinamit gail, sum̃an ŋai namttorub̃at nǝsaan silat lotogole hǝn ginamito.
MAT 6:13 Sagidam̃ hǝn natideh hǝn b̃italtal ke namtigol nǝsaan, be lav kuv ginamito dan navǝlan atenan tosa vǝsa masuṽ, tovi tǝmat.’
MAT 6:14 “Husur mǝtb̃erub̃at nǝsaan gail silat lotogol tosa hǝn gamito, aTǝmamit len nǝmav dereh terub̃at nǝsaan samit gail.
MAT 6:15 Wake asike mǝtb̃erub̃at nǝsaan gail silat lotogol tosa hǝn gamito, aTǝmamit asike erub̃at nǝsaan samito gail.”
MAT 6:16 AYesu isor am, ike, “Nǝboŋ mǝtsǝhan m̃os mǝtb̃inau aGot, samtesum̃an alat lotokel natesua be gol natsua tile am, lotosar batut, gol nǝholit tomǝraŋraŋ. Lomǝdas nǝholito, hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eris lǝboii ke lǝsǝhan. Nokitin ke asike lukad nakonp̃urp̃uran ideh am hǝn nǝsa lotogole, be na-ris-lǝboii-an sinǝvanuan ŋai.
MAT 6:17 Be gamito, nǝboŋ mǝtsǝhan, mǝtevǝhas nǝkadumit gail ale kǝkas nǝhomit gail
MAT 6:18 hǝn nǝvanuan gail asike lǝb̃eris lǝboii ke mǝtsǝhan, avil aTǝmamit tosusuah ŋai dereh telǝboii. Ale aTǝmamit len nǝmav, toris nǝsa tosusuah, dereh gai tilav nakonp̃urp̃uran mai gamito.”
MAT 6:19 Beti aYesu ike, “Samtisah tuan nakontit gail m̃os gamit gabag len navile a pan. Husur len navile a pan egai nametǝlai itaŋ, nahurabat, nǝbarm̃om lomǝdasi, ale nǝvanuan vǝnvǝnah lovǝnoh gail.
MAT 6:20 Aoa, mitigol nǝsa aGot tolǝŋoni ale dereh tetǝgau nakontit gail m̃os gamito len nǝmav, len naut enan naviolan asike itaŋ, asike nǝbarm̃om emǝdasi, asike nǝvanuan vǝnvǝnah eb̃ur naim, vi lohoim hǝn b̃evǝnohi.
MAT 6:21 Husur, naut nakontit sam̃ gail lotopat lan, dereh nǝlom̃ tu tipat tabtab lan.
MAT 6:22 “Namǝtam̃ ehum nam̃ial tolav nam̃ial mai nibem̃. Imaienan, namǝtam̃ b̃imaur, dereh nibem̃ kavkav tepul hǝn nam̃ial.
MAT 6:23 Avil namǝtam̃ b̃isa, dereh nibem̃ kavkav tepul hǝn nǝmargobut. Imaienan, nam̃ial gǝb̃inau ke gotokade b̃evi margobut, dereh nǝmargobut enan tevisivis masuṽ!
MAT 6:24 “Naslev ideh edǝdas b̃evi slev simasta toru len nǝboŋ tosua, husur dereh temǝtahun bun tesua ale telǝmas bun togon, o dereh tidaŋ len tesua ale tinau ke togon tovi naut kǝmas. Gǝsalǝboi gǝb̃evi slev siGot mai slev sinǝvat len nǝboŋ top̃itoṽ ŋai.
MAT 6:25 “Husur tomaienan, nukel mai gamit ke, samtinau tuhatuh hǝn nǝmauran samito. Samtinau masuṽ hǝn nǝsa mǝtb̃ihani, nǝsa mǝtb̃emuni, samtinau masuṽ hǝn nibemito mai nǝsa mǝtb̃esuni. Nǝmauran esǝhor nǝhanian, ale nibemito esǝhor nahurabat mǝttosuni.
MAT 6:26 Mitinau nǝman namǝsav gail. Lǝsǝmabul natideh, lǝsǝlav kukuv nǝhanian, lǝsatuani lohoim gail, be aTǝmamit len nǝmav evǝŋan galito. Avil len nǝnauan siGot gamit mǝtosǝhor masuṽ hǝn nǝman galenan.
MAT 6:27 Mǝtolǝboi mǝtb̃igol nǝmauran samit tebǝlav am len nǝ-nau-masuṽ-hǝni-an samito a? Aoa, sǝmagenan!
MAT 6:28 “Ale husur nǝsa mǝttonau masuṽ hǝn nahurabat samito? Mitinau napusihai mai naṽide hǝn natovan han len naliol marireu. Saum, sasod nahurabat.
MAT 6:29 Be nukel mai gamit ke, napǝhasan hǝn napusihai enan esǝhor napǝhasan siSolomon tosun nahurabat bilbil tokab.
MAT 6:30 AGot b̃igol naliol b̃epǝhas maienan, naut kǝmas totov damǝŋai ale pelan han tomasmas, topaŋ len naoven, a mǝhat hǝn natenan dereh tilav nahurabat mai gamito, gamit mǝttokad nadǝlomian tokǝkereh ŋai!
MAT 6:31 Imagenan, samtinau tuhatuh hǝn mǝtb̃ike, ‘Datihan nǝsa? Datukad nǝhanian a?’ o ‘Datemun nǝsa? Datukad nǝwai a?’ o ‘Datesun nǝsa? Datukad nahurabat ideh a?’
MAT 6:32 Husur nametb̃os gail lǝsalǝboi aGot lugol tomaienan. Ale aTǝmamit len nǝmav elǝboi tia natit p̃isi mǝttom̃idol hǝni.
MAT 6:33 Be a mǝhat hǝn natit p̃isi am, mǝtelǝŋon nǝsa aGot tolǝŋoni len natohan pipihabǝlan, mitidoŋ kitev nanoran len nǝhon. Ale dereh tilav mai gamito natit p̃isi mǝttom̃idol hǝni.
MAT 6:34 Imagenan, samtinau tuhatuh hǝn nǝsa b̃evisi len nǝboŋ pelan, riŋi vir nǝboŋ pelan. Husur nǝmariboŋ p̃isi ikad na-lǝŋon-isa-an han, ale nǝmariboŋ p̃isi ikad naut todaŋ han sagesuhud hǝn natgalen ideh hǝn nǝboŋ pelan hǝn b̃egǝm b̃ipat len nǝboŋ damǝŋai.
MAT 7:1 “Samtisab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile timaspanis, hǝn asike aGot b̃eriŋ gamit mǝtb̃ipanis.
MAT 7:2 Husur aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke mitimaspanis p̃itp̃itoṽ hǝn nǝpanismen mǝttosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile timaskade. AGot dereh tenǝnoṽ hǝn nǝsaan samito len naṽide top̃itoṽ hǝn mǝtb̃enǝnoṽ hǝn nǝsaan sivan tile gail.
MAT 7:3 Imabe gotokǝta kot nakumashǝhai len namǝtan aṽam̃ be gǝsǝnau nab̃iltitarhai len namǝtam̃?
MAT 7:4 Imabe gotolǝboi gǝb̃ikel mai aṽam̃ ke, ‘Eee, nidakuv nakumashǝhai dan namǝtam̃ bai,’ be gaiug, gukad nǝtarhai len namǝtam̃ sal?
MAT 7:5 Gaiug gotovi vanuan gǝgǝras, geliv kuv nǝtarhai dan namǝtam̃ a m̃o, beti dereh gekǝta timasil b̃inor hǝn gǝb̃idakuv nakumashǝhai dan namǝtan aṽam̃.
MAT 7:6 Samtilav nǝsa tovi siGot mai nalipah gail. Ehum gotolav nasoruan siGot mai alat lotomǝtahuni. Samtebubulan nanesnes samit gail len nǝhon nabuai gail. Mǝtb̃imaienan, dereh lipal kisom gail, beti lipair van hǝn gamito, kat pǝpas gamito.
MAT 7:7 “Usi van, dereh aGot teviol hǝni mai gamito; doŋi van, dereh mitisab̃i; deldel van, dereh nabopita tesǝŋav m̃os gamito.
MAT 7:8 Husur nǝvanuan p̃isi lotousi, dereh likade; avan ideh todoŋi, dereh tisab̃i; ale avan ideh todeldel, dereh nabopita tesǝŋav m̃osi.
MAT 7:9 Ikad gamit ideh tǝlav nǝvat mot mai anatun nǝboŋ tous nabǝta hǝn b̃ihani a?
MAT 7:10 Ale b̃eus naieh sua, gamit ideh tǝlav nǝm̃at maii a? Aoa!
MAT 7:11 Naut kǝmas mǝttosa, gamit mǝtolǝboi mǝtb̃ilav naviolan tovoi gail mai anatumit gail. Be aTǝmamit len nǝmav eviol habat sǝhor gamito, dereh teviol hǝn naviolan tovoi gail mai alat lotous gai.
MAT 7:12 Imaienan, natit p̃isi mǝttolǝŋoni ke nǝvanuan gail ligole m̃os gamito, gamit m̃au mitigol timagenan m̃os galito. Egai evi nap̃usanan kavkav hǝn nalo siGot, aMoses totosi mai natosian sihai kelkel ur gail.
MAT 7:13 “B̃is tur len nametlǝkau tomagugun, husur ikad nametlǝkau top̃osp̃os, nab̃iltip̃isal tomalum̃lum̃, tovi lan naut nǝmasigan ale nǝvanuan isob̃ur luyar tur lan.
MAT 7:14 Avil nametlǝkau tomagugun, natuhp̃isal tohab̃ taṽtaṽor, evi lan nǝmauran, ale evis ŋai lusab̃ lǝboii.
MAT 7:15 “Lǝlǝgau! Kǝtkǝta gol gamit dan ahai kelkel ur gǝgǝras gail. Logǝm hǝn gamit hum nasipsip lǝsalǝboi lǝb̃emǝdas natideh, be lǝsǝmaienan. Len nǝlolito lohum nalipah katkat tosa lotomǝdas bun nǝvanuan gail.
MAT 7:16 Mǝtolǝboi mǝtb̃elǝboi galit len nǝsa lotogole tohum naṽit nǝhai. Nǝhai tosa sǝṽan hǝn naṽit tovoi; nǝhau tosa tokad nasunite sǝṽan hǝn nakrep, nǝhai tosa tokad nasunite sǝṽan hǝn nafik.
MAT 7:17 Len naṽide tomaienan, nǝhai p̃isi lotovoi luṽan hǝn naṽit tovoi avil nǝhai lotosa luṽan hǝn naṽit tosa.
MAT 7:18 Nǝhai tovoi edǝdas b̃iṽan hǝn naṽit tosa, ale nǝhai tosa edǝdas b̃iṽan hǝn naṽit tovoi.
MAT 7:19 Nǝhai ideh sǝṽan hǝn naṽit tovoi, nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nǝhol ita kokotovi, bar hǝni len nǝhab.
MAT 7:20 Imaienan, len nǝsa lotogole, len naṽit nǝmauran salito, dereh mǝtelǝboi ahai kelkel ur gǝgǝras gail.
MAT 7:21 “Len alat lotokis ginau hǝn Nasub̃, savi galit p̃isi lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, be alat ŋai lotogol nǝsa aTǝmagw totoh len nǝmav tolǝŋoni, galit dereh leb̃is lan.
MAT 7:22 Len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, dereh tisob̃ur like, ‘Nasub̃, Nasub̃, len nahǝsam̃ namtukel nasoruan sam̃, len nahǝsam̃ namtohut natǝmat gail, len nahǝsam̃ namtugol namerikel todaŋ gail!’
MAT 7:23 Beti dereh nikel p̃arp̃ar hǝni mai galit ke, ‘Ginau nǝsalǝboi gamito boŋ ideh. Mǝtevi tut dan ginau, gamit mǝttogolgol nǝsaan!’”
MAT 7:24 AYesu imaris kotov nasoran san ke, “Imagenan, avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan galen sagw ale togole, gai ehum naulum̃an tokad nǝkadun, toum hǝn naim san len nǝvat mot.
MAT 7:25 Ale naus eus, nawisel ilev, nǝlan eṽuv, iṽas naim enan, be sateh husur eil gǝgat len nǝvat butitan.
MAT 7:26 Avil avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoran galen sagw be sagole, gai ehum naulum̃an tovi hoṽon, toum hǝn naim san len nabion.
MAT 7:27 Ale naus eus, nawisel ilev, nǝlan eṽuv, iṽas naim enan, ale iteh vǝmasirsir.”
MAT 7:28 Nǝboŋ aYesu tokǝmagenan tonoŋ, naluṽoh gail lup̃aŋ len nap̃usanan san,
MAT 7:29 husur sahum ahai p̃usan gail hǝn nalo, gai ep̃usan lǝboii hum tokad na-il-a-m̃o-an hǝn namitisau.
MAT 8:1 Nǝboŋ aYesu tomariŋ vi pan dan naṽehuh, nab̃iltiluṽoh gail lohusuri.
MAT 8:2 Beti naulum̃an tokad naleprosi egǝm pǝpadaŋ hǝni, iteh bathurien, ike, “Nasub̃, gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.”
MAT 8:3 Ale aYesu isar hǝn navǝlan, ibari, ike, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!” Vǝha-sua ŋai, naleprosi san emǝkaskas, gai iveveu.
MAT 8:4 Beti aYesu ikel maii ke, “Sagikele mai avan ideh, be gia ṽusan nibem̃ hǝn ahai tutumav, ale getutumav hǝn naviolan aMoses tokel todaŋ hǝni hǝn b̃eṽusan sǝhot galito ke gotomaur.”
MAT 8:5 Nǝboŋ aYesu tobar naut a Kapernaum, nasenturion, nasoltia sua tovi auleRom egǝm hǝni, eŋiri ke,
MAT 8:6 “Nasub̃, naslev sagw, a-vi-tarhǝte-an sagw ipat len nǝmel a im, nahudhuben imat ale elǝŋon isa vǝsa.”
MAT 8:7 AYesu ikel maii ke, “Ale nia gol timaur beti.”
MAT 8:8 Be nasenturion ike, “Nasub̃, nǝsanor kasi hǝn gǝb̃egǝm vi lohoim sagw. Be gǝb̃ikele ŋai, naslev sagw dereh timaur.
MAT 8:9 Husur ginau am nutoh pipihabǝlan nakomada gail, ale nasoltia gail lutoh pipihabǝlagw. Nukel mai tosua ke, ‘Givan!’ ale ivan, nukel mai sual am ke, ‘Gǝmai!’ ale egǝmai, ale nukel mai naslev sagw ke, ‘Gol nategai!’ ale igole.”
MAT 8:10 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni tonoŋ ip̃aŋ ale ikel mai alat lotohusuri ke, “Nukel nakitinan mai gamit ke, len alat a Israel nǝsǝsab̃ avan ideh tokad nadǝlomian tosum̃an nab̃iltidǝlomian sitegai.
MAT 8:11 Nukel mai gamit ke, isob̃ur lǝsavi Ju dereh legǝm len nais mai nawes, hǝn lǝb̃ihan len nab̃iltihanan mai aApraham mai aIsak mai aJakop len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav.
MAT 8:12 Avil anatun gail sinatohan pipihabǝlan aGot, aGot dereh tibar hǝn galit vi tut vi lan nǝmargobut. Len naut enan dereh litaŋ, lides batriṽoriṽ.”
MAT 8:13 Beti aYesu ikel mai nasenturion ke, “Givan. Bathut ke gotodǝlomi ke b̃imaienan, timaienan m̃os gaiug.” Ale len namityal enan ŋai naslev san imaur.
MAT 8:14 Nǝboŋ aYesu tovi lohoim sePita, eris anan asoan aPita topat len nǝmel, topud hǝn namǝsahan.
MAT 8:15 AYesu ibar navǝlan ale namǝsahan ivan dani. Beti alitenan ile mǝhat, etub̃at lav nǝhanian maii.
MAT 8:16 Nǝboŋ nabǝŋ tois, nǝvanuan gail losǝhar nǝvanuan isob̃ur lotokad natǝmat gail van hǝni. Len nasoruan sua ŋai ehut nanunun tosa gail dan galito. Ale igol galit p̃isi lotomǝsah, lumaur.
MAT 8:17 Imagenan, nǝsa aGot tokele len nabuŋon ahai kelkel ur, aIsaiah, isarpoh toke: “Igol gidat datumaur dan nǝsa tomǝdas gidato, ilav kuv namǝsahan sidat vi tut.”
MAT 8:18 Nǝboŋ aYesu toris nab̃iltiluṽoh lotoil dar visi, ikele hǝn ahai susur san gail ke liwol kotov nab̃iltiwai vi tarhǝte.
MAT 8:19 Beti ahai p̃usan hǝn nalo egǝm hǝni ike, “Hai p̃usan, dereh nehusur gaiug vi lan naut p̃isi gǝb̃evi lan!”
MAT 8:20 AYesu isor vari ke, “Nafoks gail lukad nab̃ur patǝpat halito len tan, nǝman namǝsav gail lukad nǝhai ŋodŋod, be aNatun Nǝvanuan sǝkad naut ideh hǝn b̃ipat turuŋ lan, hǝn b̃iŋavŋav.”
MAT 8:21 Ahai susur san sual am ikel maii ke, “Nasub̃, gidam̃ hǝn ginau nia tavun atǝmagw bai, beti nehusur gaiug.”
MAT 8:22 Ris aYesu toke, “Gehusur ginau! Riŋ alat lotomat litavun nǝvanuan salit gail lotomat.”
MAT 8:23 Nǝboŋ aYesu tosah len nab̃ot, ahai susur san gail lohusuri ale lotub̃at wol kotov nab̃iltiwai.
MAT 8:24 Vǝha-sua ŋai nǝlan todaŋ igol nab̃iltiwai ekudkud masuṽ gol ke nǝwai topus pǝpadaŋ hǝn b̃ipah dǝlom nab̃ot. Avil aYesu ipatmari.
MAT 8:25 Ahai susur gail luvan hǝni, lovǝŋoni, luke, “Nasub̃, Sanamtimasig! Datomun!”
MAT 8:26 Ris aYesu toke, “Mǝtomǝtahw mabe? Nadǝlomian samit em̃idol, ekǝkereh masuṽ!” Beti ile mǝhat, esivoh len nǝlan mai nab̃iltiwai, ale naut etǝm̃at tǝtas.
MAT 8:27 Ale ahai susur gail lumaŋmaŋ, luke, “Naulum̃an tomabe gagai? Nǝlan mai nab̃iltiwai am lugol nǝsa tokele!”
MAT 8:28 Nǝboŋ aYesu tobar nǝtarhǝwai len naut a Katara, naulum̃an eru artokad natǝmat gail len gǝlaru, arogǝm len nab̃urhuvat nǝmatan gail, arobubur maii. Arugolgol nasǝnahan tosa gol ke avan ideh edǝdas b̃iyar tur len naut enan.
MAT 8:29 Arukai ke, “ANatun aGot, gaiug savi hǝn gǝb̃emǝdas ginamito. Gogǝm gegai a tahw hǝn nǝboŋ tonor hǝni hǝn namtb̃ipanis a?”
MAT 8:30 A tut hǝn galito ikad navǝshǝbuai lotosob̃ur lotohan.
MAT 8:31 Ale natǝmat gail loŋiri ke, “Gǝb̃ehut ginamito, sǝvat ginamit vi lan navǝshǝbuai.”
MAT 8:32 Ale ikel mai galit ke, “Vi tut!” Ŋa luvan dan gǝlaru, lob̃is len nabuai gail. Ale navǝshǝbuai p̃isi lugam sarmar mariŋ vi lan nab̃iltiwai. Lumat p̃isi ei.
MAT 8:33 Alat lotokǝtkǝta tǝban nabuai gail lugam vi lan nab̃iltivile. Ale lukel ur natit p̃isi mai nǝsa tovisi hǝn alaruenan artokad natǝmat gail.
MAT 8:34 Beti nǝvanuan p̃isi len nab̃iltivile luvan hǝn lǝb̃ib̃onb̃on mai aYesu. Ale nǝboŋ lotorisi, loŋiri ke teriŋ naut salit gail.
MAT 9:1 Nǝboŋ aYesu tosah len nab̃ot, iwol kotov nǝwai tǝlmam vǝbar nab̃iltivile san.
MAT 9:2 Nǝvanuan galevis lupat avan sua len nǝmel, nahudhuben tomat, gǝm hǝn aYesu. Nǝboŋ aYesu toris nadǝlomian salito, aYesu ikel mai atenan niben tomat ke, “Natugw, sagemǝtahw! Nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.”
MAT 9:3 Ahai p̃usan galevis hǝn nalo lusor len galit gabag, luke, “Ategai inau ke gai tovi aGot! Isor mǝdas nahǝsan aGot!”
MAT 9:4 Nǝboŋ aYesu tolǝboi nǝnauan salito ike, “Imabe mǝtunau isa maienan len nǝlomito?
MAT 9:5 Nǝb̃ike, ‘Norub̃at nǝsaan sam̃ gail,’ o ‘Gile mǝhat, giyar,’ nǝsa emǝdmǝdau am?
MAT 9:6 Be hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhoti ke aNatun Nǝvanuan tokad nǝdaŋan hǝn b̃erub̃at nǝsaan gail len navile a pan, nekǝmaiegai….” Ale aYesu ikel mai atenan nahudhuben tomat ke, “Gile mǝhat, pat nǝmel sam̃, givahim!”
MAT 9:7 Ale ile mǝhat, ivahim.
MAT 9:8 Nǝboŋ naluṽoh lotoris natenan, lomǝtahw, lusal suh nǝyalyalan siGot toriŋ nǝdaŋan maienan len navǝlan nǝvanuan.
MAT 9:9 Len nǝyaran san dan naut enan, aYesu eris avan sua, nahǝsan aMattiu, tobǝtah len nǝpasvalǝval hǝn nǝtaks. Ale ikel maii ke, “Gitah mai ginau, gehusur ginau.” Ale ile mǝhat, ehusuri.
MAT 9:10 Nǝboŋ aYesu tohan lohoim siMattiu, nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan isob̃ur logǝm b̃on hǝn lǝb̃ihan mai aYesu mai ahai susur san gail.
MAT 9:11 Nǝboŋ naFarisi gail lotoris natgalenan, lukel mai ahai susur san gail ke, “Imabe ahai p̃usan samit tohan mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail?”
MAT 9:12 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn natenan ike, “Savi alat lotomaur lotovan hǝn nǝvanuan nareran, be alat lotomǝsah ŋai luvan hǝni.
MAT 9:13 Mitia nau sǝhot namilen natosian egai siGot toke, ‘Nolǝŋon nalolosaan, nǝsalǝŋon natutumavan.’ Ginau nǝsagǝm hǝn nǝb̃ekis alat lotonor be nogǝm hǝn nǝb̃ekis nǝvanuan nǝsaan gail.”
MAT 9:14 Beti ahai susur siJon gail logǝm hǝn aYesu, lousi ke, “Ginamit mai naFarisi gail, len nǝboŋ tosob̃ur namtsǝhan hǝn namtb̃isor tuṽ, be naṽide sihai susur sam̃ gail sǝmagenan, luhan akis. Husur nǝsa?”
MAT 9:15 AYesu ikel mai galit ke, “Amahean naulum̃an tolah gail lodǝdas lǝb̃itaŋ nǝboŋ naulum̃an totoh mai galit sal. Evoi, imaienan. Be dereh tikad nǝboŋ hǝn lǝb̃esǝhar naulum̃an tolah dan nǝvanuan san gail. Ale len nǝboŋ enan asike luhan.
MAT 9:16 “Sǝkad avan ideh tolav nap̃isihoh sakǝkasi sal hǝn b̃imagugun, ale sode len nahurabat tomatu, husur dereh nap̃isihoh timagugun, timakuv dan nahurabat, titari sǝhor ta m̃o.
MAT 9:17 Sǝkad avan ideh tob̃ir nǝwain veveu lotomadhagole len nahurhuwain tomatu tovi nahurhunani. Tagole, nahurhuwain tamǝtar, nǝwain tariv dani, ale nahurhuwain tǝsa. Nǝvanuan p̃isi lob̃ir nǝwain veveu len nahurhuwain veveu hǝn gǝlar p̃isi arb̃ipat b̃ivoi b̃ebǝlav.”
MAT 9:18 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan sal, avan sua toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan egǝm hǝni, iteh bathurien, ike, “Anatvavigw imadhamat, avil gǝb̃egǝm riŋ navǝlam̃ lan, dereh timaur.”
MAT 9:19 Ale aYesu ile mǝhat, ehusuri. Ahai susur san gail am lohusuri.
MAT 9:20 Len nǝboŋ enan, apǝhaṽut sua, nǝda han tosel len nasihau tovi 12, egǝm pǝpadaŋ, madun aYesu. Len nǝnauan san isor mai gai gabag ke, “Nǝb̃ibar ŋa nahurabat sitegai, dereh nimaur.” Ale ibar nagilen nahurabat.
MAT 9:22 AYesu ipair, erisi, ike, “Litegai, tǝgau gat nǝlom̃! Nadǝlomian sam̃ igol gumaur.” Ale napǝhaṽut imaur len namityal enan ŋai.
MAT 9:23 Nǝboŋ aYesu tob̃is lohoim sitenan toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, toris alat lotoṽuv hǝn nab̃uvimal mai naluṽoh lotosuh taṽtaṽor, lotowal,
MAT 9:24 ike, “Mǝtevi tut! Atǝbarehreh sǝmat, ipat ŋai.” Be lotub̃at sor vilesi.
MAT 9:25 Avil nǝboŋ naluṽoh lotovivile, eb̃is, etǝgau navǝlan natǝbarehreh ale ile mǝhat!
MAT 9:26 Na-kel-uri-an husur nǝsa tovisi ibar naut p̃isi todar vis naut enan.
MAT 9:27 Nǝboŋ aYesu toriŋ naut enan, nametb̃esw eru arohusuri, arukai ke, “Anatun siTevit gilolosa hǝn ginamǝru!”
MAT 9:28 Nǝboŋ aYesu tob̃is lohoim, ametb̃esw gǝlaru arogǝm hǝni, ale aYesu eus gǝlar ke, “Mǝrodǝlomi ke notolǝboi nǝb̃igol mǝrb̃imaur a?” Arukel maii ke, “Evoi, Nasub̃.”
MAT 9:29 Beti ibar namǝtalaru ike, “Husur nadǝlomian samǝr m̃au, mirimaur!”
MAT 9:30 Ale namǝtalar esǝŋav, arokǝta. Ale aYesu ikel idaŋ mai gǝlar ke, “Samrisor husur nategai mai avan ideh!”
MAT 9:31 Be arovivile, aropiau hǝn na-kel-uri-an husuri van vǝbar naut p̃isi todar vis naut enan.
MAT 9:32 Nǝboŋ artovivile tonoŋ, nǝvanuan galevis losǝhar naulum̃an sua van hǝn aYesu. Atenan evi nab̃ut husur ikad natǝmat.
MAT 9:33 Nǝboŋ aYesu tohut natǝmat tonoŋ, nab̃ut etub̃at sor. Ale naluṽoh lumaŋmaŋ luke, “Nateg tovisi, evi metǝkav hǝn gidat a Israel.”
MAT 9:34 Be naFarisi gail lukelkele ke, “Ehut natǝmat gail len nǝdaŋan seb̃iltitǝmat toil a m̃o hǝn natǝmat gail.”
MAT 9:35 Beti aYesu iyar turtur len nab̃iltivile mai navile p̃isi len naut enan. Ep̃usan len naim nab̃onb̃onan salit gail, ikel ur na-kel-uri-an tovoi hǝn natohan pipihabǝlan aGot, ale igol nǝvanuan gail lotokad namǝsahan tiltile o nibelit tomatmat, lumaur.
MAT 9:36 Nǝboŋ aYesu toris naluṽoh, nǝlon itaŋis galito husur nǝlolit etuhatuh, lolǝŋon isa hum nǝmauran salit savi natideh, lohum navǝshǝsipsip lǝsǝkad avan ideh tokǝtkǝta tǝban galito.
MAT 9:37 Beti ikel mai ahai susur san gail ke, “Nǝhanian totov tomatu isob̃ur, be nǝvanuan nauman lovis ŋai.
MAT 9:38 Imagenan, mǝteŋir aMasta hǝn nǝmatuan ke tesǝvat nǝvanuan nauman gail vi lan nǝmarireu nǝmatuan san.”
MAT 10:1 AYesu ekis ahai susur san gail gǝmai, ale ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an mai galito hǝn lǝb̃ehut nanunun nǝmargobut gail, ale hǝn lǝb̃igol nǝvanuan gail lotokad namǝsahan ideh o nibelit tomatmat, lumaur.
MAT 10:2 Ahai pispisul lotovi 12 lukad nahǝsalit maiegai: metǝkav aSimon, lotokisi hǝn aPita, mai aṽan nahǝsan aAdru; ikad alarmiṽan, aJemes mai aJon anatun aSepeti gǝlaru;
MAT 10:3 ikad aFilip mai aPartolomiu; aTomas mai aMattiu tovi nǝvanuan nǝtaks; ikad aJemes anatun aAlfeus ale ikad aTatteus;
MAT 10:4 ikad aSimon tovi Selot sua mai aJutas Iskariot b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail.
MAT 10:5 AYesu esǝvat alatenan lotovi 12, ikel idaŋ mai galit ke, “Samtevi lan naut ideh silat lǝsavi Ju, samteb̃is len navile ideh a Samaria.
MAT 10:6 Avil mitivan hǝn alat a Israel lotohum nasipsip gail lotomasig.
MAT 10:7 Len nǝvanan samito mitikel ur napisulan egai ke: ‘Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav egǝm pǝpadaŋ.’
MAT 10:8 Gol alat lotomǝsah limaur, gol alat lotomat lile mǝhat, gol alat lotokad naleprosi liveveu, hut natǝmat gail. AGot eviol kǝmas mai gamit tia, mǝteviol kǝmas.
MAT 10:9 Samtilav nǝvat hǝn nagol, nasilva o nakopa ideh len nǝpaus samito.
MAT 10:10 Samtitariv nǝhad sǝsǝŋon hǝn nǝyaran, samtilav nǝhai susun gǝgel, o naributbut gail o nǝhai tǝbatehw ideh. Husur inor hǝn lǝb̃evǝŋan nǝvanuan nauman toum salito.
MAT 10:11 “Ale nǝboŋ mǝtb̃eb̃is len nab̃iltivile o navile ideh, doŋ avan ideh b̃ehǝhaṽur hǝn gamito, ale toh maii vǝbar mǝtb̃eriŋ naut enan.
MAT 10:12 Nǝboŋ mǝtb̃eb̃is lohoim san, us aGot hǝn b̃eriŋ natǝm̃at lan.
MAT 10:13 Alat hǝn naim enan lǝb̃ehǝhaṽur hǝn gamito, natǝm̃at tipat len nǝlolito, avil asike lǝb̃ehǝhaṽur hǝn gamito, natǝm̃at tetǝlmam van hǝn gamito.
MAT 10:14 Ale avan ideh asike b̃ehǝhaṽur hǝn gamito, asike b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan samito, nǝboŋ mǝtb̃evivile dan naim o navile enan, dardar hǝn nariemito hǝn nǝmasiav b̃imakuv dan gǝlaru.
MAT 10:15 Nokitin mai gamit ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, dereh nǝpanismen sinavile enan tesǝhor nǝpanismen togon b̃ibar alat a Sotom mai a Kom̃orrah.
MAT 10:16 “Nosǝvat gamit mǝttohum nasipsip gail rivuh len navǝshǝlipah katkat lǝb̃ike lǝb̃ikat sisil gamito. Imaienan, gamit m̃au mitikad nǝnauan hum nǝm̃at tohulahul, mititoh mǝdau hum nǝtav samǝdas avan ideh, sagol natideh tosa.
MAT 10:17 Mǝtelǝlǝgau hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃emǝdas gamito, husur dereh leriŋ gamit len nakotan gail, dereh lebilas habat hǝn gamito len naim nab̃onb̃onan salito.
MAT 10:18 Dereh lesǝhar gamit vi lan nakotan len nǝhon nǝgavna mai nakiŋ gail m̃os ginau hǝn mǝtb̃ikel sǝhot ginau mai galito mai alat lǝsavi Ju.
MAT 10:19 Nǝboŋ lǝb̃esǝhar gamit vi lan nakotan galenan, samtinau masuṽ hǝn nǝsa mǝtb̃ikele o naṽide hǝn nasoran samito. Husur len namityal enan ŋai aTǝmamit len nǝmav dereh teriŋ nasoruan len gamito hǝn mǝtb̃ikele.
MAT 10:20 Husur savi gamit mǝtb̃isor be aNunun aGot aTǝmamito len nǝmav dereh tisor len nabuŋomito.
MAT 10:21 “Nǝvanuan dereh teriŋ aṽan len navǝlan alat lotoil a m̃o hǝn b̃imat, atata dereh timagen hǝn anatun hǝn b̃imat, ale alahutai dereh lile mǝhat, pair dan analito mai atǝmalito hǝn nakotan b̃eriŋ alatmisoan gail lǝb̃imat.
MAT 10:22 Nǝvanuan p̃isi dereh lemǝtahun bun gamito bathut nahǝsagw mǝttokade. Avil avan ideh b̃idaŋ len ginau, b̃ikad nǝ-daŋ-b̃uri-an van vǝbar nagilen, dereh aGot tilav kuvi hǝn b̃ikad nǝmauran vi sutuai.
MAT 10:23 Nǝboŋ lǝb̃emǝdas tabtab hǝn gamito len navile ideh, gam dani vi lan navile ideh am. Husur nokitin mai gamit ke asike mǝtuyar tur navile p̃isi a Israel a tahw nagǝmaian siNatun Nǝvanuan.
MAT 10:24 “Ahai susur satibau sǝhor ahai p̃usan san, naslev satibau sǝhor nǝmasta san.
MAT 10:25 Inor ŋai hǝn ahai susur b̃esum̃an ahai p̃usan san mai naslev b̃esum̃an nǝmasta san. Ginau nosum̃an amasta hǝn naim, gamit mǝtosum̃an alat lototoh lohoim sagw. Nǝvanuan gail lǝb̃ekis amasta hǝn naim hǝn aPeelsepul o aSetan, dereh lekis alat lototoh maii hǝn nǝhes tosa gail am.
MAT 10:26 “Imagenan samtemǝtahw len galito. Natideh aGot toruŋ gole dereh tevuhe, natideh tosusuah nǝvanuan gail dereh lelǝboii.
MAT 10:27 Nǝsa notokele mai gamit len nǝmargobut, gamit m̃au mitikel uri len nam̃ial. Nǝsa notokele mai gamit sǝb̃omito, mitikel ur habat hǝni mai nǝvanuan p̃isi.
MAT 10:28 Samtemǝtahw len alat lotolǝboi lǝb̃igol nǝmatan len nibemito, be lotodǝdas lǝb̃igol nǝlomito o nanunumito lǝb̃imat. Ao, mǝtemǝtahw len aGot tolǝboi b̃igol nibemito b̃imat ale b̃igol nǝlomito mai nanunumito b̃imasig len nǝhab nǝmatan.
MAT 10:29 Mǝtolǝboi mǝtb̃eṽur nǝsparo eru hǝn nǝvat tokǝkereh toru a? Avil gǝlar sua b̃iteh len tan vǝmat, aTǝmamit len nǝmav elǝboii, idam̃ hǝni.
MAT 10:30 Avil gamito, aGot ep̃uruŋ p̃is nasivur hǝn navurumit len nǝkadumito.
MAT 10:31 Imagenan, samtemǝtahw. Len nǝnauan siGot mǝtosǝhor masuṽ hǝn nǝsparo tosob̃ur.
MAT 10:32 “Imaienan, avan ideh b̃ikel uri ke tovi esagw len nǝhon nǝvanuan gail, dereh ginau m̃au nikel uri ke tovi esagw len nǝhon aTǝmagw len nǝmav.
MAT 10:33 Avil alat lotosor mǝtahun ginau len nǝhon nǝvanuan gail, dereh ginau m̃au nisor mǝtahun galito len nǝhon aTǝmagw len nǝmav.”
MAT 10:34 AYesu isor am ke, “Samtinau ke notogǝm hǝn nǝb̃ilav natǝm̃at gǝm vi lan navile a pan. Ao, nǝsagǝm hǝn nǝb̃ilav natǝm̃at, be hǝn nǝb̃ilav nǝb̃alb̃alan.
MAT 10:35 ‘Nogǝm hǝn nǝb̃epǝpehun naulum̃an dan atǝman, natǝbarehreh dan anan, avilah dan avuŋon pǝhaṽut.
MAT 10:36 Ale aenemi sinǝvanuan, dereh levi nǝbathudud san.’
MAT 10:37 “Avan ideh tolǝmas bun anan o atǝman sǝhor tolǝmas bun ginau, gai sanor hǝn b̃evi ahai susur sagw; ale avan ideh tolǝmas bun anatun ulum̃an o anatvavin sǝhor tolǝmas bun ginau, gai sanor hǝn b̃evi ahai susur sagw.
MAT 10:38 Avan ideh asike b̃ipat nǝhai balbal san ale husur ginau, gai sanor kasi hǝn b̃evi ahai susur sagw.
MAT 10:39 Avan ideh toke b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig dani. Ale avan ideh todam̃ hǝn nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau, dereh tikade vi sutuai.
MAT 10:40 “Avan ideh tohǝhaṽur hǝn gamit mǝtb̃itoh maii, ehǝhaṽur hǝn ginau; ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itoh maii; ehǝhaṽur hǝn atenan tosǝvat ginau.
MAT 10:41 Avan ideh tohǝhaṽur hǝn ahai kelkel ur sua b̃itoh maii bathut ikel ur napisulan siGot, dereh tikad nakonp̃urp̃uran sihai kelkel ur. Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn nǝvanuan nanoran b̃itoh maii bathut tovi vanuan nanoran, dereh tikad nakonp̃urp̃uran sinǝvanuan nanoran.
MAT 10:42 Ale avan ideh b̃ilav nab̃iliwai hǝn nǝwai susus mai ideh len alategai lotovi ut kǝmas bathut tovi ahai susur sagw, dereh aGot m̃au tilav nakonp̃urp̃uran mai avan enan.”
MAT 11:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan mai ahai susur san tovi 12 tonoŋ, ivan dan naut enan hǝn b̃ep̃usan mai hǝn b̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi len navile gail a Kalili.
MAT 11:2 AJon Baptais itoh len naim bǝbaŋis, ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aKristo togolgole, aJon esǝvat ahai susur san galevis hǝn lǝb̃eus aYesu ke,
MAT 11:3 “Gaiug govi atenan togǝmgǝmai o namtimasvatvat vir togon?”
MAT 11:4 Ale aYesu isor var galit ke, “Tǝlmam van hǝn aJon. Kel maii nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni, nǝsa mǝttoris notogole.
MAT 11:5 Ametb̃esw gail lukad nakǝtaan, alat lotogau luyar, alat lotokad naleprosi lumaur, luveveu, nǝdariŋ b̃ulb̃ulol gail losǝsǝloŋ, alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan ale namǝsal gail losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an tovoi notokele.
MAT 11:6 AGot tigol tivoi hǝn avan ideh sateh dan nadǝlomian len ginau sil nǝsa notogole.”
MAT 11:7 Nǝboŋ galit lotovan, aYesu etub̃at sor husur aJon mai naluṽoh ke, “Gamit mǝtovi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Mǝtuvan varis naulum̃an tohum nalut naṽiliol nǝlan toṽuvi, tokur hǝni a?
MAT 11:8 Avil mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Naulum̃an tosun nahurabat nǝvat halit totibau a? Aoa! Alat lotosun nahurabat tomaienan lutoh len nab̃iltiim sekiŋ gail.
MAT 11:9 B̃imaienan, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Ahai kelkel ur sual a? Evoi! Nukel mai gamit ke, savi ahai kelkel ur ŋai, iyalyal sǝhor ahai kelkel ur.
MAT 11:10 Natosian siGot isor husur ategaii ke, ‘Geris! Dereh nesǝvat ahai pispisul sagw a m̃o hǝn gaiug hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal m̃os gaiug.’
MAT 11:11 “Nokitin mai gamit ke, sǝkad avan ideh napǝhaṽut topasi, tosǝhor aJon Baptais. Be len alat lototoh pipihabǝlan aGot len nǝmav, galit ideh tovi ut kǝmas, iyalyal sǝhor aJon.
MAT 11:12 Len nǝboŋ ta m̃o siJon Baptais van vǝbar damǝŋai, nǝvanuan gail lutaltal hǝn lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, nǝvanuan nǝb̃alan luke litah gati.
MAT 11:13 Husur nalo siMoses mai ahai kelkel ur p̃isi lopǝhav utaut van vǝbar nǝboŋ aJon togǝmai.
MAT 11:14 Ale mǝtb̃ike mǝtb̃edǝlomi, gai evi Elijah, ahai kelkel ur gail lotoke b̃egǝmai.
MAT 11:15 Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!”
MAT 11:16 Beti aYesu eus gai gabag ke, “Be nolǝboi nǝb̃enǝnoṽ hǝn nǝvanuan gail ta damǝŋai mai nǝsa? Lohum alahutai lotobǝtah len nǝmaket lotokai van hǝn galit gabag ke,
MAT 11:17 ‘Namtoṽuv nab̃uvimal m̃os gamito be mǝtsǝsav; namtokǝkai hǝn nǝb̃e nǝmatan be mǝtsǝtaŋ.’
MAT 11:18 Nokǝmaienan husur nǝboŋ aJon togǝmai, gai sǝhan, gai samun, be luke, ‘Gai ikad natǝmat!’
MAT 11:19 Nǝboŋ aNatun Nǝvanuan togǝmai, tohan, tomun, luke, ‘Mǝteris! Naulum̃an tohan tǝmǝhav, tomun vatǝrog bolai. Itah mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail.’ Avil nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃ekǝta lǝboii ke, namitisau hǝn nǝmauran tonor, ekitin len nǝsa togole.”
MAT 11:20 Beti aYesu etub̃at sor van hǝn nab̃iltivile gail, esivoh len gail, gai togol namerikel tosob̃ur len galito, husur galit lǝsǝpair dan nǝsaan salito.
MAT 11:21 Ike, “Dereh tisa vǝsa hǝn gaiug, naut a Korasin, ale gaiug am, naut a Petsaita, tisa vǝsa hǝn gaiug! Husur nǝtagol namerikel gail len naut a Tair mai a Siton hun notogole len gamǝru, gǝlaru artǝpair dan nǝsaan sǝlaru len nahurabat toharharo mai nǝmasiav.
MAT 11:22 Be nukel mai gamǝru ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝpanismen hǝn naut a Tair mai a Siton asike idaŋ hum b̃ibar gamǝru.
MAT 11:23 Ale gaiug naut a Kapernaum, gunau ke aGot tipatpat gaiug mǝhat vǝbar nǝmav a? Ao! AGot dereh tilav gaiug vi pan vi lan naut nǝmatan. Husur nǝtagol namerikel len naut a Sotom hun notogole len gaiug tia, naut enan tǝpat sal vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai.
MAT 11:24 Be nukel mai gaiug ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝpanismen hǝn naut a Sotom asike idaŋ hum b̃ibar gaiug.”
MAT 11:25 Len nǝboŋ enan aYesu isor tuṽ, ike, “Nusal suh gaiug aTata gotovi Masta hǝn nǝmav mai navile a pan. Nusal suh gaiug husur gosusuan natgalenan dan alat lotokad nǝkadulito mai alat lotokad namitisau hǝn navile a pan, ale gukel vǝhot gail mai alat lotovi ut kǝmas hum atuhlahutai.
MAT 11:26 Evoi, aTata, husur gohǝhaṽur hǝn tomaienan.
MAT 11:27 “Natit p̃isi, aTǝmagw ilav gail mai ginau tia. Sǝkad avan ideh tolǝboi aNatun aGot, be aTata ŋai elǝboii. Ale sǝkad avan ideh tolǝboi aTata, be aNatun ŋai elǝboii. Ale gai ilekis hǝn nǝvanuan galevis hǝn b̃evǝhot p̃arp̃ar hǝn aTata mai galito hǝn lǝb̃elǝboii.”
MAT 11:28 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ ike, “Gegǝm hǝn ginau, gaiug nibem̃ tomǝhav, nǝlom̃ tosa hǝn natit tomǝlas gotovusi, ale dereh neviol hǝn nǝŋavŋavan mai gaiug.
MAT 11:29 Nayok sagw, lav nǝhai enan togol dartob̃on hǝn nǝb̃esusupah mai gaiug. Ale gegǝm vi hai susur sagw. Husur naut kǝmas nǝb̃evi amasta sam̃, nǝsǝdaŋ taltal, nǝlogw mǝdau, nǝsǝnau ginau, ale dereh nǝŋavŋavan tegǝm len gaiug, len nǝlom̃ am.
MAT 11:30 Husur nayok sagw sǝdaŋ hǝn gǝb̃ikade, sǝdaŋ hǝn gaiug gǝb̃elǝboi nǝsa notokele, ale nǝsa notoriŋi len gaiug, emǝlala, sǝdaŋ hǝn gǝb̃igole.”
MAT 12:1 Len nǝboŋ enan aYesu iyar tur len nǝmarireu nawit galevis len nǝSappat. Ahai susur san gail lumalkǝkat ale lotub̃at b̃ub̃ur nǝhavhǝt nawit gail hǝn lǝb̃ihani.
MAT 12:2 Nǝboŋ naFarisi galevis lotoris natenan, lukel mai aYesu ke, “Geris, ahai susur sam̃ gail lugol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat.”
MAT 12:3 Ris aYesu tokel mai galit ke, “Be len natosian siGot, mǝtsaṽuruŋ lǝboi nǝsa aTevit galito lotogole nǝboŋ lotomalkǝkat a?
MAT 12:4 Eb̃is len naim siGot ale luhan nabǝta tolo, tokolkol hǝn galito be tonor hǝn ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lǝb̃ihani.
MAT 12:5 Ale mǝtsaṽuruŋi len nalo siMoses toke len nǝSappat ahai tutumav gail lotoum len naim siGot, lǝsagol kas natideh tosa, naut kǝmas lob̃ur kotov nalo hǝn nǝSappat a?
MAT 12:6 Avil mǝttalǝboi namilen nategai len natosian siGot toke, ‘Nolǝŋon nalolosaan, savi natutumavan,’ asike mǝttǝsab̃ sǝhoti ke alategai lotonor limaspanis. Nukel mai gamit ke, ikad natesua gegai toyalyal sǝhor masuṽ hǝn naim siGot.
MAT 12:8 Alategai lunor bathut aNatun Nǝvanuan evi Masta hǝn nǝSappat.”
MAT 12:9 Beti aYesu eriŋ naut enan, evi lan naim nab̃onb̃onan sua salito.
MAT 12:10 Ikad naulum̃an sual ei, navǝlan tomat, togǝm hum towas. Ale naFarisi gail luke lisab̃ sǝhot nǝsaban ideh len aYesu ale lousi ke, “Inor len nalo hǝn nǝvanuan b̃igol avan ideh b̃imaur len nǝSappat a?”
MAT 12:11 Ale isor var galit ke, “Gamit ideh gotokad nasipsip tosua tateh len nab̃ur len nǝSappat, gǝtatǝgau gati, lav kuvi a? Evoi mǝttǝlav kuvi!
MAT 12:12 Ale nasipsip savi natideh, nǝvanuan esǝhor masuṽ hǝni len nǝnauan siGot. Imaienan, inor len nalo hǝn datb̃igol navoian len nǝSappat.”
MAT 12:13 Beti ikel mai aulum̃an ke, “Gisar hǝn navǝlam̃.” Nǝboŋ tosar hǝni tonoŋ, navǝlan imaur tǝlmam inor ŋai hǝn togon.
MAT 12:14 Ŋa naFarisi gail luvan, lub̃onb̃on, lusor utaut hǝn nap̃isal hǝn lǝb̃emǝdas bun aYesu hǝn b̃imat.
MAT 12:15 Be bathut ke aYesu tolǝboi natgalenan, eriŋ naut enan. Nab̃iltiluṽoh lohusuri ale igol alat lotomǝsah p̃isi lumaur.
MAT 12:16 Ale ikele hǝn galit ke salihol husur gai len nǝhon nǝvanuan gail.
MAT 12:17 Ekǝmaienan hǝn nǝsa ahai kelkel ur, aIsaiah, tokele b̃isarpoh ke:
MAT 12:18 “Naulum̃an nauman sagw bogai notolekis hǝni. Nolǝmas bun gai, nǝlogw ehǝhaṽur hǝni. Dereh neriŋ aNunugw lan, ale dereh tikel ur nanoran sagw van hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.
MAT 12:19 Asike eṽitṽituh, asike ikai habat, asike ikad avan ideh b̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon len nap̃isal gail.
MAT 12:20 Asike ikol b̃ur naviyab tomab̃it tia, asike ekin bun nǝhau nam̃ial topaŋ kǝkereh sal, van vǝbar b̃igol nanoran b̃ipat puŋpuŋ naut p̃isi.
MAT 12:21 Ale nǝvanuan naut tiltile gail p̃isi dereh leriŋ nǝlolit lan, dereh livatvat viri hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito.”
MAT 12:22 Beti nǝvanuan galevis losǝhar naulum̃an tokad natǝmat togol tob̃ut mai namǝtan tob̃esw. Losǝhari van hǝn aYesu, ale igol imaur hǝn ke elǝboi b̃isor, elǝboi b̃ekǝta.
MAT 12:23 Naluṽoh p̃isi lumaŋmaŋ tǝban ale luke, “Ategai bogai, anatun siTevit m̃au a?”
MAT 12:24 Be nǝboŋ naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, luke, “Ategai ehut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul ŋai toil a m̃o hǝn natǝmat gail.”
MAT 12:25 Avil aYesu elǝboi nǝnauan salito ale ikel mai galit ke, “Nǝvanuan gail hǝn nǝkantri pipihabǝlan nakiŋ ideh lotob̃alkabaŋ, dereh naut enan timasirsir, teb̃ǝb̃esw. Navile o nǝbathudud ideh tob̃alkabaŋ, asike eil gǝgat be dereh tepǝpehw.
MAT 12:26 ASetan tahut natǝmat san gail, gai tǝb̃alkabaŋ. Dereh alat lototoh pipihabǝlan lepǝpehw, asike loil gǝgat.
MAT 12:27 Ale nǝtahut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul, ahai susur samit gail lohut natǝmat gail len nǝdaŋan sise? Ahai susur samit gail gabag loṽusani ke mǝtsanor.
MAT 12:28 Be nǝb̃ehut natǝmat gail len nǝdaŋan seNunun aGot, imagenan natohan pipihabǝlan aGot ibar gamit tia.
MAT 12:29 Avan ideh toke teb̃is len naim sinabǝhariv todaŋ hǝn b̃evǝnoh natit san gail, imasbaŋis gat abǝhariv. Nǝboŋ tobaŋisi tonoŋ ŋai, elǝboi b̃itariv kuv natit p̃isi dan naim san.
MAT 12:30 “Avan ideh satoh len nǝtarhǝt sagw, avan en evi enemi sagw; ale avan ideh sasǝsǝgov mai ginau len nǝmatuan, gai igol imap̃ip̃iriah; asike b̃esǝhar nǝvanuan gail van hǝn aGot, esǝhar nǝvanuan gail van vǝsab.
MAT 12:31 Imagenan, nukel mai gamito ke, aGot dereh terub̃at nǝsaan p̃isi naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃isor mǝdasi, be lǝb̃isor mǝdas aNunun aGot, aGot asike erub̃at nǝsaan enan.
MAT 12:32 Avan ideh b̃isor tas aNatun Nǝvanuan, aGot dereh terub̃at nǝsaan enan, be avan ideh b̃isor tas aNunun aGot, aGot asike erub̃at nǝsaan enan dani boŋ ideh vi sutuai.”
MAT 12:33 Ale aYesu ike, “Gǝb̃ikad nǝhai tovoi, naṽit dereh tivoi. Gǝb̃ikad nǝhai b̃isa, naṽit dereh tisa. Bathut goris lǝboi nǝhai nǝboŋ gotoris naṽite.
MAT 12:34 Gamit anatun nǝm̃at gail! Anatun nǝvaipa gail! Mǝtolǝboi mǝtb̃ikel natit tovoi nǝboŋ mǝttosa? Aoa! Nǝsa topul sǝsǝhov len nǝlon nǝvanuan evivile len nǝsa tokele.
MAT 12:35 Nǝvanuan tovoi, navoian egǝm len natit tovoi topul len nǝlon; avil nǝvanuan tosa, nǝsaan egǝm len natit tosa topul len nǝlon.
MAT 12:36 Be nukel mai gamit ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝvanuan gail limaskele sil nǝsa lotokel nasoruan p̃isi lotosor lab hǝni.
MAT 12:37 Bathut len nasoruan sam̃ aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke gotonor, ale len nasoruan sam̃ aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke gotosa, gimaspanis.”
MAT 12:38 Beti ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi galevis lous aYesu ke, “Hai p̃usan, namtuke namteris namerikel gǝb̃igole.”
MAT 12:39 AYesu isor var galit ke, “Gamit naur ta damǝŋai mǝtusa, mǝtsǝdaŋ len aGot sum̃an apǝhaṽut tohusur aulum̃an tiltile, sǝdaŋ len asoan. Mǝtous namerikel, avil asike nugol namerikel ideh, be dereh nigol ŋai namerikel hǝn nasuhunian sihai kelkel ur, aJonah.
MAT 12:40 Sum̃an aJonah totoh len nǝmariboŋ totor mai nalenmariug totor len nabǝhaṽun nab̃iltiieh, len naṽide tomagenan, aNatun Nǝvanuan dereh tipat b̃urhulon nǝtan husur nǝmariboŋ titor mai nalenmariug titor.
MAT 12:41 Husur natgalenan, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, alat a Nineveh dereh leil, kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, like naur egai limaspanis. Alat a Nineveh dereh ligol naten husur ke, nǝboŋ aJonah tokel ur napisulan siGot, galit lupair dan nǝsaan salito, be gagai ikad natesua gegai toyalyal habat sǝhor aJonah!
MAT 12:42 Len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, naKwin hǝn naSaut dereh tile mǝhat, kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, tike naur egai limaspanis. Dereh tigol timagenan husur egǝm len nǝtarhǝt navile a pan hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn namitisau siSolomon hǝn nǝmauran tonor, be gagai, ikad natesua gegai toyalyal sǝhor aSolomon!”
MAT 12:43 AYesu isor tǝtas am ke, “Datusor husur nahutian hǝn natǝmat gail. Ale, nǝboŋ nanunun nǝmargobut tovan dan nǝvanuan ideh, nanunun nǝmargobut enan iyar turtur naut masmas gail hǝn b̃isab̃ naut ideh hǝn b̃iŋavŋav lan, be idoŋ sob̃uer hǝni.
MAT 12:44 Beti natǝmat ikel mai gai gabag, ike, ‘Netǝlmam bai vi lan naim sagw notogam dani.’ Ale nǝboŋ tobar nǝvanuan gai tovan dani, nǝvanuan enan ehum naim tob̃ǝb̃esw, lotosir vahvahuri, tuan tǝlmam hǝn natit p̃isi tonor.
MAT 12:45 Beti ivan vasǝhar nanunun tomǝlevru lotosa masuṽ sǝhor gai, ale nǝboŋ lotob̃is len nǝvanuan, lutoh tin ei. Ale nǝmauran sinǝvanuan enan egǝm isa vǝsa tibatbat sǝhor ta m̃o. Dereh timagenan hǝn naur tosa ta damǝŋai.”
MAT 12:46 Nǝboŋ aYesu tosor mai naluṽoh sal, aṽan matmat gail mai anan lubar naut enan. Loil vivile, luke lisor maii.
MAT 12:47 Avan sua ikel maii ke, “Geris, anam̃ mai aṽam̃ gail loil vivile, luke lisor mai gaiug.”
MAT 12:48 Ale isor var atenan ke, “Anagw ase? Aṽagw gail ase?”
MAT 12:49 Ale esuhun navǝlan van hǝn ahai susur san gail, ike, “Geris! Anana sagw mai aṽagw gail bogai!
MAT 12:50 Bathut avan ideh togol nǝsa aTǝmagw len nǝmav tolǝŋoni, gai evi aṽagw, o aṽavinegw o anana sagw.”
MAT 13:1 Len nǝboŋ enan, aYesu evivile len naim, ebǝtah tarhǝwai Kalili.
MAT 13:2 Ale nab̃iltiluṽoh logǝm, b̃onb̃on garu lan, gol ke isah len nab̃ot hǝn b̃ebǝtah, ale naluṽoh loil husur nabitas.
MAT 13:3 Beti ikel natit tosob̃ur mai galito len nǝb̃ol p̃usan gail. Ike, “Ikad nǝvanuan tomabmabul namisurhut gail. Boŋ sua ia bubulan namisurhut nawit.
MAT 13:4 Nǝboŋ tobubulan gail van, namisurhuwit galevis lorus husur nap̃isal, ale nǝman namǝsav logǝm, luhan p̃is gail.
MAT 13:5 Galevis lorus len naut tobaŋ vat, nǝtan tokǝkereh lan, ale lutov tutut bathut nǝtan sǝsareh.
MAT 13:6 Nǝboŋ namityal tovi mǝhat, nǝyal etun idaŋ gol nalut gail lomial husur sǝkad nǝharhǝt tovi pan, ale lumayoh.
MAT 13:7 Galevis lorus len nǝhau tokad nasunite, ale nǝhau itov vi mǝhat, ruŋ gut bun nawit.
MAT 13:8 Galevis lorus len nǝtan tokǝnoh ale nǝboŋ lotomatu, sua iṽan vǝkad 100, sua iṽan vǝkad 60, sual am iṽan vǝkad 30.
MAT 13:9 Nǝvanuan tokad nǝdariŋan, tesǝsǝloŋ!”
MAT 13:10 Beti ahai susur san gail logǝm hǝn aYesu, lousi ke, “Nǝboŋ gotosor mai galito, gub̃ol p̃usan m̃os nǝsa?”
MAT 13:11 Ale isor var galit ke, “Nugole husur aGot idam̃ hǝni ke mǝtb̃elǝboi nǝsa tosusuah len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav be aGot sǝdam̃ hǝni ke galit lǝb̃elǝboii.
MAT 13:12 Bathut avan ideh nǝlon tomab̃ur hǝn nǝsa notokele, dereh aGot tilav nalǝboian am maii hǝn b̃epul hǝni. Avil avan ideh tomǝtahun b̃elǝboi nǝsa notokele, dereh aGot tilav kuv nalǝboian tokade dani.
MAT 13:13 Husur enan nusor mai galito len nǝb̃ol p̃usan, husur naut kǝmas lotokǝta, lǝsakǝta lǝboi nǝsa notogole, naut kǝmas lotosǝsǝloŋ, lǝsasǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele, lǝsalǝboii.
MAT 13:14 Ale nasoruan siGot aIsaiah tokel uri isarpoh len galito, ike: “‘Len nasǝsǝloŋan samito, dereh mǝtesǝsǝloŋ be asike mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa notokele, ale len nakǝtaan samito, dereh mǝtekǝta be asike mǝtokǝta lǝboi nǝsa notogole.
MAT 13:15 Husur nǝkadun alategai egǝm ṽonṽon, pǝpadaŋ nǝdariŋalit eb̃ulb̃ulol, ale namǝtalit ib̃er. Asike lǝtǝmagenan, namǝtalit takǝta ris nǝsa notogole, nǝdariŋalit tasǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele, nǝlolit talǝboi natgalenan, ale lǝtǝpair van hǝn ginau, ale nǝtagol galit lǝtǝmaur.’”
MAT 13:16 Ale aYesu isor am ke, “Gamito, navoian siGot igol mǝtukab hǝn namǝtamito bathut ke lotokǝta, mǝtukab hǝn nǝdariŋamito bathut ke lotosǝsǝloŋ.
MAT 13:17 Husur nukel nakitinan mai gamito ke, ahai kelkel ur mai nǝvanuan tonor lotosob̃ur lolǝŋon masuṽ ke lǝtaris nǝsa mǝttorisi, be lǝsarisi, lolǝŋon masuṽ ke lǝtasǝsǝloŋ hǝn nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni, be lǝsasǝsǝloŋ hǝni.
MAT 13:18 “Imagenan, sǝsǝloŋ hǝn namilen nǝb̃ol hǝn nǝvanuan tobubulan namisurhuwit.
MAT 13:19 Namisurhuwit torus len nap̃isal esum̃an nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan hǝn natohan pipihabǝlan aGot be lǝsalǝboii, gai tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat egǝm, lav kuv namisurhut nasoruan enan dan nǝlolito.
MAT 13:20 Namisurhuwit torus len naut tobaŋ vat esum̃an alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ale vǝha-sua ŋai lotǝgau gati len nakemkeman.
MAT 13:21 Avil lǝsǝkad nǝharhǝt tovi pan gol lǝsǝmaur sabǝlav. Be nǝboŋ todaŋ b̃ibari o avan ideh b̃emǝdas buni gol lǝb̃elǝŋon b̃isa, dereh limayoh tutut, luteh dan nadǝlomian len nasoruan.
MAT 13:22 Namisurhuwit torus len nǝhau tokad nasunite esum̃an alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan avil nǝ-nau-masuṽ-an hǝn nǝmauran ta damǝŋai mai nagǝrasian hǝn na-pul-hǝn-natite-an aroruŋ gut bun nasoruan gol sǝṽan.
MAT 13:23 Avil namisurhuwit torus len nǝtan tokǝnoh esum̃an alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, lotolǝboii, lotoṽan masuṽ. Sual iṽan vǝkad 100, sual iṽan vǝkad 60, sual am iṽan vǝkad 30.”
MAT 13:24 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan sual am mai galito, ike, “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad avan sua tobubulan namisurhuwit tovoi len nǝmarireu san.
MAT 13:25 Be nǝboŋ topat len mariug, aenemi sua egǝm, ebubulan namisurhuliol tosa len nǝmarireu tokad nawit tia, ale ivan.
MAT 13:26 Nǝboŋ nawit totov, tub̃at b̃iṽan, naliol tosa am itov.
MAT 13:27 Naslev gail simahean naim logǝm hǝni, luke, ‘Nasub̃, gaiug gobubulan namisurhuwit tovoi len nǝmarireu sam̃ be gagai epul hǝn naliol tosa! Imabe?’
MAT 13:28 Ale ikel mai galit ke, ‘Aenemi sua igol nategai.’ Ŋa naslev gail lousi ke, ‘Guke namteput tuan naliol enan a?’
MAT 13:29 Ris toke, ‘Ao, nǝboŋ mǝtb̃eputi, dereh mǝteput mǝdas nawit am.
MAT 13:30 Riŋ gǝlar p̃isi aritov b̃onb̃on vǝbar nǝmatuan, ale len nǝboŋ hǝn nǝmatuan, dereh nikel mai nǝvanuan nǝmatuan ke lepǝpehun gǝlaru, baŋis tuan naliol tosa hǝn lǝb̃epǝŋasi, ale baŋis tuan nawit vi lan naim sagw notoriŋriŋ nǝhanian lan.’”
MAT 13:31 AYesu ib̃ol p̃usan tǝtas ike, “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad namisurhumastat avan sua tomabule len nǝhol san.
MAT 13:32 Ekǝkereh sǝhor namisurhuhanian tiltile gail, avil nǝboŋ totov, egǝm tibau sǝhor nǝhanian gail len nǝhol, ale egǝm vi hai, hǝn ke nǝman namǝsav logǝm um hǝn nǝhai ŋodŋod salit len nǝpashǝt gail.”
MAT 13:33 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan. Ike, “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Mitinau nayis, apǝhaṽut sua tolavi. Eb̃undasi len nǝhad nǝflaua totor van vǝbar nǝflaua kavkav totob.”
MAT 13:34 AYesu ikel natgalen p̃isi mai naluṽoh gail len nǝb̃ol p̃usan. Nǝboŋ tosor mai galito, ikel nǝb̃ol p̃usan akis ŋai.
MAT 13:35 Igol tomaienan hǝn b̃igol nǝsa ahai kelkel ur tokele b̃isarpoh ke, “Nǝboŋ nǝb̃esǝŋav hǝn nabuŋogw, dereh nisor len nǝb̃ol p̃usan, dereh nikel ur natit gail lotosusuah ta sutuai len natub̃atan, nǝboŋ notoum hǝn navile a pan.”
MAT 13:36 Beti aYesu eriŋ naluṽoh, evi lohoim. Ale ahai susur san gail logǝm hǝni, luke, “Kel mai ginamito bai, namilen nǝb̃ol hǝn naliol tosa len nǝmarireu.”
MAT 13:37 Isor var galit ke, “Atenan tobubulan namisurhuwit tovoi evi aNatun Nǝvanuan,
MAT 13:38 ale nǝmarireu evi navile a pan. Namisurhuwit tovoi lovi alat lototoh pipihabǝlan aGot. Naliol tosa lovi alat sitenan tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat.
MAT 13:39 Ale aenemi tobubulan namisurhuliol tosa, evi natǝmat. Nǝboŋ hǝn nǝmatuan evi nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, nagilen hǝn natit p̃isi, ale alat nǝmatuan lovi aŋel gail.
MAT 13:40 Sum̃an alat nǝmatuan lotobaŋis tuan naliol tosa hǝn nǝhab b̃ihani, dereh timagenan len nagilen hǝn natit p̃isi.
MAT 13:41 Dereh aNatun Nǝvanuan tesǝvat aŋel san gail hǝn lǝb̃epǝpehun galit p̃isi lotogol nǝvanuan b̃igol nǝsaan, mai alat lotogol nǝsaan, dan natohan pipihabǝlan.
MAT 13:42 Dereh aŋel gail libar hǝn galito vi lan nǝhab topud vǝsa; len naut enan dereh litaŋ, likat b̃urb̃ur nariṽolito.
MAT 13:43 Beti alat lotonor dereh lesum̃an namityal tom̃ial habat len natohan pipihabǝlan aTǝmalito. Nǝvanuan tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ!
MAT 13:44 “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad nakontit sua tovoi buni, nǝvat han tosob̃ur, tosusuah len nǝmarireu sua. Ale avan sua isab̃i. Itavun tǝtas hǝni. Ale len nakemkeman san ivan, ep̃ur hǝn natit p̃isi tokade ale ia ṽur nǝmarireu enan hǝn b̃ikad natenan tovoi.
MAT 13:45 “Nukele am ke, natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad avan sua toṽur natit gail, p̃ur hǝn gail, todoŋ nanesnes tovoi gail.
MAT 13:46 Ale nǝboŋ tosab̃ nanesnes sua, nǝvat han totibau, ivan, p̃ur hǝn natit p̃isi tokade, ale ia ṽur nanesnes enan.
MAT 13:47 “Nukele am ke, natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Nǝvanuan galevis lubar hǝn nalevlev len nab̃iltiwai. Sǝdareh ikad namǝŋod totiltile tosob̃ur tovisivis lan.
MAT 13:48 Ale nǝboŋ topul, lolivi vahut, lobǝtah, losǝŋon tovoi gail len nǝhad sua ale lubar hǝn tosa gail vi tut.
MAT 13:49 Dereh timagenan len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, nagilen hǝn natit p̃isi. Aŋel gail dereh lia pǝpehun alat lotosa vǝsa dan alat lotonor.
MAT 13:50 Dereh libar hǝn alat lotosa vi lan nǝhab topud vǝsa vagol nametǝlai tovi wai; len naut enan dereh litaŋ, likat b̃urb̃ur nariṽolito.”
MAT 13:51 AYesu eus galit ke, “Mǝtolǝboi sǝhot natgalen p̃isi m̃au a?” Lusor vari ke, “Evoi, namtolǝboii.”
MAT 13:52 Ŋa ikel mai galit ke, “Ahai p̃usan hǝn nalo siMoses togǝm vi ahai susur len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, ahai p̃usan enan esum̃an amahean naim topul hǝn nakontit gail. Eriŋ natgalenan len naut sua hǝn lǝb̃esuh ei. Ale ilav nakontit toveveu mai nakontit tomatu dan naut enan.”
MAT 13:53 Nǝboŋ aYesu tokel nǝb̃ol p̃usan galenan tonoŋ, eriŋ naut enan.
MAT 13:54 Ale nǝboŋ tobar naut a Nasaret, naut totibau lan, ep̃usan len naim nab̃onb̃onan salito. Galit lup̃aŋ, luke, “Eee, namitisau hǝn nǝmauran tovoi egai, gai ilavi a be? Nǝdaŋan hǝn b̃igol namerikel gail, ilavi a be?
MAT 13:55 Be savi anatun ulum̃an sinǝvanuan na-um-im-an a? Anan, nahǝsan aMeri a? Aṽan aJemes, aJosef, aSimon mai aJutas a?
MAT 13:56 Ale aṽavinen gail p̃isi lǝsatoh mai gidato a? B̃imaienan, ilav natgalen a be? Savi gai hǝn b̃imaienan!”
MAT 13:57 Ale nǝlolit epǝŋasi, lomǝtahuni. Be aYesu ikel mai galit ke, “Ahai kelkel ur ideh, len naut p̃isi loputsani len nǝnauan salito, be len naut a im san mai len naim san, lunau ke tovi ut kǝmas.”
MAT 13:58 Ale aYesu sagol namerikel sasob̃ur len naut enan husur lupar dǝlomian lan.
MAT 14:1 Nǝboŋ aHerot Antipas tosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur aYesu,
MAT 14:2 ikel mai naslev lotokǝtkǝta tǝban ke, “Atenan aJon Baptais bolai! Ile mǝhat dan nǝmatan, imagenan nǝdaŋan hǝn b̃igol namerikel gail ipat lan.”
MAT 14:3 AHerot ekǝmaienan husur a m̃o igol ke lototah gat aJon, riŋi len naim bǝbaŋis sil abareab siHerot, aHerotias tovi asoan aFilip, aHerot aṽan aFilip tosǝhar kuvi.
MAT 14:4 Lutah gat aJon husur ikel titau hǝn aHerot ke, “Len nalo sanor hǝn gǝb̃esǝhar alitenan.”
MAT 14:5 AHerot ike tigol aJon timat be emǝtahw len nǝlol paŋpaŋ sinaluṽoh bathut lunau ke aJon tovi ahai kelkel ur.
MAT 14:6 Len nǝhanan hǝn nǝboŋ nǝpasian siHerot, anatvavin aHerotias isav len nǝholito ale aHerot ehǝhaṽur habat hǝni.
MAT 14:7 Imagenan ita gat na-kel-gati-an sua hǝn b̃eviol hǝn natideh gai b̃elǝŋoni maii.
MAT 14:8 Ŋa nǝboŋ anan tokel maii hǝn nǝsa hǝn b̃eusi, natǝbarehreh ikel mai aHerot ke, “Nolǝŋon nǝkadun aJon Baptais, gegai, len nasiloh!”
MAT 14:9 Ale naut kǝmas ilolosa, bathut na-kel-gati-an san gai tota gati, mai alat lotosuh len nǝhanan, aHerot ikele hǝn nasoltia galevis ke tehum tousi.
MAT 14:10 Ale lovi lan naim bǝbaŋis, luta kotov nǝkadun aJon.
MAT 14:11 Loriŋ nǝkadun len nasiloh, pati, lavi mai natǝbarehreh topati vǝlavi mai anan.
MAT 14:12 Beti ahai susur siJon logǝmai, lupat niben van vǝtavuni. Ale nǝboŋ lototavuni tonoŋ, luvan hǝn aYesu, lukel nǝsa tovisi maii.
MAT 14:13 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur aJon, isah len nab̃ot sua, eriŋ naut enan hǝn b̃itoh sǝb̃on len naut tob̃ǝb̃esw. Nǝboŋ naluṽoh gail lotosǝsǝloŋ hǝni, loriŋ nab̃iltivile gail, luyar a ut husuri.
MAT 14:14 Nǝboŋ aYesu tomariŋ dan nab̃ot, eris nab̃iltiluṽoh, nǝlon itaŋis galito ale igol alat lotomǝsah lumaur.
MAT 14:15 Nǝboŋ naut togomgom, ahai susur san gail logǝm hǝni, luke, “Naut eg ipat a tut dan navile gail. Namityal ivan p̃isi tia. Sǝvat naluṽoh van, hǝn lǝb̃evi lan navile gail hǝn lǝb̃idas hanian hǝn lǝb̃eṽuri.”
MAT 14:16 Ris aYesu tokel mai galit ke, “Salivan, gamit m̃au mitilav nǝhanian mai galito.”
MAT 14:17 Lukel maii ke, “Be namtsǝkad natideh gegai, natuhbǝta torim mai naieh toru ŋai.”
MAT 14:18 Ale ike, “Tariv gail gǝm, mai ginau.”
MAT 14:19 Beti ikel mai naluṽoh ke lebǝtah len naliol. Ale ilav nabǝta torim mai naieh toru, ekǝta vi lan nǝmav, ikel nasipaan. Eb̃ur gail, ilav nabǝta mai ahai susur san gail ale lopǝpehun gail mai naluṽoh.
MAT 14:20 Galit p̃isi luhan, luhanukub, ale losǝsǝŋon hudhuhanian van, gol nǝhad tovi 12 lopul.
MAT 14:21 Ikad alalum̃an lotovi 5,000 lotohan, be ikad alatpǝhaṽut mai alahutai am.
MAT 14:22 Beti aYesu igol ahai susur gail lusah len nab̃ot hǝn lǝb̃eil a m̃o vi lan nǝtarhǝt nab̃iltiwai. Ale gai esǝvat naluṽoh gail hǝn lǝb̃eriŋ naut enan.
MAT 14:23 Nǝboŋ tosǝvat galit tonoŋ, aYesu etǝṽehuh sǝb̃on vi lan naṽehuh hǝn b̃isor mai aGot. Ale nǝboŋ naut togomgom itoh sǝb̃on ei.
MAT 14:24 Len namityal enan, nab̃ot isal vi rivuh a tut dan nǝtan. Nǝwai ekudkud vapus, gol iṽas nab̃ot husur isoh b̃ur nǝlan.
MAT 14:25 Len nadudulan som̃ilan naut sǝlan sal be aYesu egǝm hǝn galito, iyar len nǝp̃on nab̃iltiwai.
MAT 14:26 Nǝboŋ ahai susur gail lotoris toyaryar p̃oniwai, nǝkadulit eṽurṽur. Lukai ke, “Wao! Nanunun sua bolai.” Ale ninelit epil gol lukai habat.
MAT 14:27 Vǝha-sua ŋai aYesu isor mai galit ke, “Samtemǝtahw! Mǝteil b̃uri! Ginau bogai!”
MAT 14:28 APita ikai van hǝni ke, “Nasub̃, b̃evi gaiug kitin, kel mai ginau ke niyar len nǝp̃on nǝwai van hǝn gaiug.”
MAT 14:29 Ale ike, “Gǝmai!” Nǝboŋ aPita tomariŋ dan nab̃ot, iyar p̃oniwai van hǝn aYesu.
MAT 14:30 Be nǝboŋ aPita toris nǝlan todaŋ, emǝtahw, etub̃at sar maduŋduŋ ale ikai ke, “Nasub̃, numat! Liv kuv ginau!”
MAT 14:31 Vǝha-sua ŋai aYesu isar hǝn navǝlan, itah gati, ale ike, “Gaiug gotokad natuhdǝlomian ŋai, nǝlom̃ eur ginau mabe?”
MAT 14:32 Ale nǝboŋ artosah len nab̃ot, nǝlan idar buni.
MAT 14:33 Beti alat len nab̃ot lulotu hǝni ke, “Govi aNatun aGot kitin.”
MAT 14:34 Nǝboŋ lotolav tukot len nab̃iltiwai, luvahut len naut a Kennesaret.
MAT 14:35 Nǝboŋ alat len naut enan lotokǝta lǝboi aYesu, lopisul van hǝn naut p̃isi todar vis naut enan ale losǝhar alat lotomǝsah van hǝni.
MAT 14:36 Loŋiri ke tidam̃ hǝn lǝb̃ibar ŋai nasum̃arhǝt nahurabat san, ale galit p̃isi lotobari lumaur.
MAT 15:1 Beti naFarisi gail mai ahai p̃usan hǝn nalo luyar a Jerusalem gǝm hǝn aYesu, luke,
MAT 15:2 “Imabe ahai susur sam̃ gail lupal sob dan nap̃isal hǝn naṽide sihaṽut sidat gail ta sutuai? Husur lǝsakǝkasǝval nǝboŋ lotohan.”
MAT 15:3 Ris aYesu tosor var galit ke, “Gamit, imabe mǝtob̃ur kotov nalo siGot m̃os mǝtb̃ehusur naṽide samit ta sutuai?
MAT 15:4 Bathut aGot ike, ‘Putsan atǝmam̃ mai anam̃ matmat len nǝnauan sam̃,’ ikele am ke, ‘Avan ideh tosor tosa todaŋ hǝn atǝman o anan, gai timat ebun m̃au.’
MAT 15:5 Avil gamito, mǝtumakuv dan nalo siGot hǝn mǝtb̃ehusur naṽide samit ta sutuai nǝboŋ mǝttop̃usan ke, ‘Avan ideh b̃ikel mai atǝman o anan ke, “Nǝsa notokade hǝn nǝb̃evi tarhǝt sam̃, noviol hǝni tia mai aGot. Gai b̃igol b̃imagenan, inor ŋai ke asike eputsan atǝman len nǝnauan san.”’ Gamito, mǝtugol ke nakelean siGot evi naut kǝmas ŋai.
MAT 15:7 Mǝtovi nǝvanuan gǝgǝras ŋai. Nǝsa aGot tokele len nabuŋon aIsaiah husur gamito ekitin. Ike,
MAT 15:8 “‘Nǝvanuan galegai loputsan nahǝsagw len nasoran salito, be len nǝlolito, lunau ke notovi naut kǝmas.
MAT 15:9 Lulotu sob̃uer hǝn ginau, lop̃usan hǝn nakelean sinǝvanuan, hum tovi lo sagw.’”
MAT 15:10 Beti aYesu ekis naluṽoh gǝmai, ikel mai galit ke, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele, mǝtelǝboii.
MAT 15:11 Savi nǝsa tovi lan nǝp̃an togol nǝvanuan tob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot. Ao, evi nǝsa tovivile dan nabuŋon togol nǝvanuan tosa, evi nǝsa tokele togol nǝvanuan saveveu.”
MAT 15:12 Beti ahai susur gail logǝm hǝni luke, “Nǝboŋ naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn nǝsa gotomadhakele, igol nǝlolit isa. Golǝboii m̃au a?”
MAT 15:13 Ris aYesu tosor var galit ke, “Nǝhai ideh aTǝmagw len nǝmav sǝmabule, dereh teput kuvi.
MAT 15:14 Riŋ galit lesuh! Lovi metb̃esw gail lotosǝhar alat lǝsakǝta. Nametb̃esw sua b̃esǝhar nametb̃esw togon, dereh gǝlar p̃isi ariteh, arimasur len nab̃ur.”
MAT 15:15 Ale aPita ike, “Kel namilen nasoruan kǝta enan mai ginamito.”
MAT 15:16 AYesu ike, “Gamito am, mǝtsalǝboi sǝhoti a?
MAT 15:17 Mǝtolǝboii tia ke natit p̃isi tovi lan nǝp̃an nǝvanuan, evi lan natǝbaŋ van, evivile vi lan nalitavtav.
MAT 15:18 Avil natit gail nǝvanuan tokele, nǝsa tovivile dan nabuŋon, egǝm len nǝsa topat len nǝlon, ale natgalenan lugol nǝvanuan isa, saveveu.
MAT 15:19 Husur natgalegai logǝm len nǝlon: nǝnauan tosa, nagolean hǝn nǝmatan, naitian tob̃ur kotov nǝlahan, naitian tosa, navǝnahan, naliboŋan len nakotan, mai nasoruan tomǝdas nahǝsan nǝvanuan o tomǝdas nahǝsan aGot.
MAT 15:20 Natgalenan lugol nǝvanuan lob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot. Naṽide hǝn nakǝkasǝvalan len nǝhanan sagole!”
MAT 15:21 Beti aYesu eriŋ naut a Kalili, evi lan naut pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile eru, a Tair mai a Siton.
MAT 15:22 Atob̃taKenaan sua totoh len naut enan, egǝm hǝn aYesu, ikai ke, “Nasub̃, aNatun siTevit, gilolosa hǝn ginau. Natǝmat sua emǝdas anatvavigw vǝsa!”
MAT 15:23 Be aYesu sasor vari len nasoruan ideh. Ale ahai susur san gail logǝm hǝni luke, “Sǝvati vi tut bathut ehusur gidato, ikai walwal!”
MAT 15:24 Len na-sor-vari-an san aYesu ike, “AGot esǝvat ginau van hǝn alat a Israel ŋai lotohum nasipsip gail lotomasig.”
MAT 15:25 Ŋa alitenan egǝm, teh bathurien aYesu, ike, “Nasub̃, gevi tarhǝt sagw!”
MAT 15:26 AYesu ike, “Sanor hǝn nǝb̃ilav kuv nabǝta hinatugw gail hǝn nǝb̃ibar hǝni van hǝn nalipah gail.”
MAT 15:27 Ris aliten toke, “Evoi, Nasub̃, be nalipah gail lolǝboi lǝb̃ihan nasugut nabǝta torus vi pan dan natev simasta salito.”
MAT 15:28 Ale aYesu isor vari ke, “Bareab, gaiug gukad nadǝlomian totibau masuṽ! Tevisi m̃os gaiug hum gotolǝŋoni.” Ale anatvavin imaur len namityal enan van.
MAT 15:29 AYesu eriŋ naut enan, etǝlmam vi Kalili, iyar husur nǝtarhǝb̃iltiwai Kalili. Ale etǝṽehuh vi lan naṽehuh, ebǝtah ei.
MAT 15:30 Nab̃iltiluṽoh gail logǝm hǝni, losǝhar alat lotogau, nametb̃esw gail, alat narielit tosa gol lǝsǝyar, nab̃ut gail mai isob̃ur am. Loriŋ galit bathurien aYesu ale igol galit lumaur.
MAT 15:31 Naluṽoh lumaŋmaŋ len nǝsa lotorisi. Nab̃ut gail lusor; alat narielit tosa, nibelit ivoŋǝvoŋ, lumaur; alat lotogau luyar; mai nametb̃esw gail lokǝta. Ale lusal suh nǝyalyalan siGot silat a Israel.
MAT 15:32 Beti aYesu ekis ahai susur san gail gǝmai ike, “Nǝlogw itaŋis alategai, husur lutah mai ginau len nǝmariboŋ totor tia ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. Nǝsalǝŋon nǝb̃esǝvat galit van malkǝkat. Nǝb̃igole, dereh limatmatioṽ husur nap̃isal salito.”
MAT 15:33 Ale ahai susur gail lukel maii ke, “Len naut tob̃ǝb̃esw topat sǝb̃on maiegai, namtilav natuhbǝta tihau mabe hǝn namtb̃evǝŋan nab̃iltiluṽoh egai?”
MAT 15:34 AYesu eus galit ke, “Mǝtukad natuhbǝta evis?” Luke, “Namtukad emǝlevru mai natuhieh galevis.”
MAT 15:35 Ŋa aYesu ikel mai naluṽoh ke lebǝtah len tan.
MAT 15:36 Ilav natuhbǝta tomǝlevru mai naieh gail, esipa vi tǝban aGot hǝn nǝhanian, eb̃uri, lavi mai ahai susur gail ale lopǝpehuni mai naluṽoh.
MAT 15:37 Galit p̃isi luhan vǝhanukub. Ale losǝŋon nahudhuhanian van gol nǝhad tomǝlevru lopul.
MAT 15:38 Ikad alalum̃an lotovi 4,000 lotohan, be ikad alatpǝhaṽut mai alahutai gail am.
MAT 15:39 Beti aYesu esǝvat naluṽoh gail van. Ale isah len nab̃ot, igam van vǝbar naut a Makatan.
MAT 16:1 Boŋ sua naFarisi mai naSattiusi gail logǝm hǝn aYesu. Lolǝŋon ke aYesu tigol nǝsaban, ŋa lousi hǝn b̃eṽusan galit hǝn namerikel hǝn nǝmav.
MAT 16:2 Be aYesu isor var galit ke, “Nǝboŋ namityal tomasur mǝtuke, ‘Pelan dereh naut tivoi husur nǝmarigw ikathab,’
MAT 16:3 ale len nadudulan mǝtuke, ‘Damǝŋai naut ibatmot, nǝmarigw epit vi mǝhat mai nǝmav epitau. Dereh naut tisa. Nab̃iltius dereh teus.’ Mǝtolǝboi mǝtb̃eris nǝsa tovisi len nǝmav, ale vǝha-sua ŋai mǝtolǝboii ke naut tivoi o tisa, be mǝtodǝdas mǝtb̃eris lǝboi namilen nǝsa tovisi len nǝboŋ gail ta damǝŋai. Mitimabe?
MAT 16:4 Gamit naur ta damǝŋai mǝtusa, mǝtsǝdaŋ len aGot sum̃an apǝhaṽut tohusur aulum̃an tiltile, sǝdaŋ len asoan. Mǝtous namerikel, avil asike nugol namerikel ideh, be dereh nigol ŋai namerikel hǝn nasuhunian sihai kelkel ur, aJonah.” Ale aYesu eriŋ galito, ivan dan galito.
MAT 16:5 Nǝboŋ ahai susur gail lotogam tukot vǝbar nǝtarhǝt nab̃iltiwai, nǝlolit iboŋboŋ hǝn lǝb̃esǝŋon nabǝta ideh van.
MAT 16:6 Ale aYesu ikel mai galito ke, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag! Mǝtekǝtkǝta gol gamito dan nayis hiFarisi mai Sattiusi gail.”
MAT 16:7 Lusor mai galit gabag ke, “Ekǝmaienan husur datsǝlav nabǝta ideh gǝmai.”
MAT 16:8 AYesu elǝboi nǝnauan salito ŋa ike, “Gamit mǝttokad natuhdǝlomian ŋai, mǝtuhol husur nabǝta mǝtsǝkade hǝn nǝsa?
MAT 16:9 Mǝtsalǝboi sal a? Nǝlomit iboŋboŋ hǝn natuhbǝta torim hilat lotovi 5,000 mai nǝhad gail p̃isi mǝttosǝŋoni a?
MAT 16:10 Nǝlomit iboŋboŋ hǝn natuhbǝta tomǝlevru hilat lotovi 4,000 mai nǝhad gail p̃isi mǝttosǝŋoni a?
MAT 16:11 Imabe? Mǝtunau sal ke nusor husur nabǝta m̃au a? Aoa! Be nukel mai gamit tǝtas ke, kǝtkǝta gol gamito dan nayis hiFarisi mai Sattiusi gail!”
MAT 16:12 Beti len namityal enan ŋai lunau sǝhoti ke nǝboŋ tokel nalǝlǝgauan mai galito, gai sasor husur nayis len nabǝta. Ao isor tas nap̃usanan siFarisi mai Sattiusi gail.
MAT 16:13 AYesu eriŋ naut enan ale nǝboŋ tobar naut a Sisarea Filippi, eus ahai susur san gail ke, “Nǝvanuan gail lotosor husur aNatun Nǝvanuan, luke tovi ase?”
MAT 16:14 Lusor vari ke, “Galevis luke aJon Baptais. Galevis luke aElijah. Galevis am luke aJeremiah o ahai kelkel ur sual am.”
MAT 16:15 Beti eus galit ke, “Be gamito, mǝtunau ke ginau ase?”
MAT 16:16 ASimon Pita isor vari ke, “Gaiug boh aKristo, aNatun aGot nǝkadun nǝmauran.”
MAT 16:17 Ale aYesu ikel maii ke, “Tivoi hǝn gaiug, aSimon anatun aJonah! Savi avan ideh len navile a pan tokel vǝhot natenan, be aTǝmagw len nǝmav ikel vǝhoti mai gaiug.
MAT 16:18 Nukele am mai gaiug ke govi aPita, nǝvat, ale dereh neum hǝn naim sagw len nǝvat enan, naim sagw tovi vanuan sagw gail. Ale nǝdaŋan hǝn nǝmatan edǝdas b̃esǝhor galito.
MAT 16:19 Nukele am mai gaiug ke, dereh neviol hǝn naki hǝn nabopita hǝn natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav mai gaiug. Natideh gǝb̃ikai tasi len navile a pan, evi nǝsa aGot tokai tasi tia len nǝmav. Ale natideh gǝb̃idam̃ hǝni len navile a pan, evi nǝsa aGot todam̃ hǝni tia len nǝmav.”
MAT 16:20 Beti aYesu ikel p̃uli hǝn ahai susur gail ke salikel avan ideh ke gai tovi aKristo, aGot totabtabuh lan.
MAT 16:21 Len nǝboŋ enan van, aYesu etub̃at kele ip̃arp̃ar mai ahai susur san gail ke timasvi Jerusalem ale timaslǝŋon tisa vǝsa len naṽide tosob̃ur len navǝlan alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Ale dereh ligol timat. Beti len nǝmariboŋ b̃itor dereh aGot tigol tile mǝhat.
MAT 16:22 Beti aPita eliv aYesu vi tarhǝte, etub̃at sor lan, ike, “Satimaiean, Nasub̃! Natgalenan salevisi hǝn gaiug!”
MAT 16:23 Be ipair van hǝn aPita, ike, “Gevi tahw dan ginau aSetan! Gugol risi hǝn nǝb̃ipes hab̃etw hǝn nǝb̃iteh. Nǝnauan sam̃ gail lǝsǝpat len nǝsa aGot tolǝŋoni, lohusur nalǝŋonian sinǝvanuan ŋai.”
MAT 16:24 Beti aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Avan ideh b̃ike b̃ehusur ginau, timaske, ‘Aoa,’ hǝn nǝnauan mai nalǝŋonian san gabag, timasvus nǝhai balbal san, tehusur ginau.
MAT 16:25 Husur avan ideh b̃ike b̃iwol hǝn nǝmauran san gabag hǝn b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig. Be nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau, dereh tikad nǝmauran vi sutuai.
MAT 16:26 Nǝvanuan b̃ikad natit p̃isi len navile a pan, be nǝmauran san vi sutuai b̃imasig, imabe? Ikad nǝsa? Nǝvanuan elǝboi b̃eviol hǝn nǝsa hǝn b̃ikad nǝmauran enan a?
MAT 16:27 Bathut aNatun Nǝvanuan dereh tegǝm ta bog. Dereh tegǝm mai aŋel san gail len nǝdaŋan mai namǝnas seTǝman. Len nǝboŋ enan, dereh tilav nap̃urp̃uran mai nǝvanuan gail hǝn natit p̃isi lotogole, tinor hǝn nǝsa lotogole.
MAT 16:28 Nokitin mai gamit ke, gamit galevis mǝttoil gegai, asike lumat van vǝbar lǝb̃eris nagǝmaian siNatun Nǝvanuan hǝn b̃eil a m̃o hum aKiŋ.”
MAT 17:1 Len nǝmariboŋ tomǝlevtes husur nǝboŋ enan, aYesu esǝhar aPita, mai alarmiṽan, aJemes mai aJon. Esǝhar galit sǝb̃olito vi mǝhat len naṽehuh sua tosahsah.
MAT 17:2 Ale len nǝholito egǝm tile, nǝhon em̃ial hum namityal, nahurabat san egǝm pǝhapǝhw buni vabilbil.
MAT 17:3 Vǝha-sua ŋai loris aMoses mai aElijah artohol mai aYesu.
MAT 17:4 APita isor mai aYesu, ike, “Ivoi hǝn dattotoh gegai. Gǝb̃elǝŋoni, dereh neum hǝn nǝpasvalǝval titor, tesua esam̃, tesua siMoses, mai tesua siElijah.”
MAT 17:5 Nǝboŋ aPita tosor sal, nǝmavukasw tom̃ial habat ikabut gol galito, ale nadoldol sua len nǝmavukasw ike, “Ategai evi aNatugw ulum̃an notolǝmas buni, notohǝhaṽur hǝni. Sǝsǝloŋ husuri!”
MAT 17:6 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, ahai susur gail luteh, kǝta vi pan, nǝlolit epil vǝsa.
MAT 17:7 AYesu egǝm hǝn galito, ibar galito, ike, “Mitile mǝhat. Samtemǝtahw.”
MAT 17:8 Ale nǝboŋ lotokǝta vi mǝhat, lokǝta ris aYesu sǝb̃on ŋai, lǝsaris avan ideh am.
MAT 17:9 Nǝboŋ lotomariŋ vi pan len naṽehuh, aYesu ikele hǝn galit ke, “Samtikel ur nǝsa mǝttorisi mai avan ideh am vir aGot b̃igol aNatun Nǝvanuan b̃ile mǝhat dan nǝmatan.”
MAT 17:10 Beti ahai susur gail lousi ke, “Ahai p̃usan hǝn nalo luke aElijah timasgǝm a m̃o, be lukele hǝn nǝsa?”
MAT 17:11 AYesu isor var galit ke, “Evoi, tarhǝt sua, aElijah dereh tegǝm a m̃o hǝn b̃igol tǝlmam hǝn natit p̃isi lǝb̃inor.
MAT 17:12 Be len nǝtarhǝte am, nukele mai gamit ke, aElijah egǝm tia, ale nǝvanuan gail lǝsakǝta lǝboii, lugol nǝsa lotolǝŋoni hǝni. Imagenan, dereh ligol aNatun Nǝvanuan am telǝŋon tisa vǝsa.”
MAT 17:13 Len namityal enan ŋai ahai susur gail lunau sǝhoti ke aYesu isor mai galito husur aJon Baptais.
MAT 17:14 Nǝboŋ lototǝlmam dan naṽehuh tonoŋ, logǝm hǝn naluṽoh, ale aulum̃an sua egǝm hǝn aYesu, etǝŋedur bathurien,
MAT 17:15 ale ike, “Nasub̃, gilolosa hǝn anatugw ulum̃an husur nahumatmat ibari gol ke elǝŋon isa vǝsa batbat. Husur iteh len nǝhab tabtab ale iteh vǝha-sob̃sob̃ur len nǝwai am.
MAT 17:16 Nosǝhari van hǝn ahai susur sam̃ gail avil lodǝdas lǝb̃igol b̃imaur.”
MAT 17:17 AYesu isor vari ke, “Eee naur egai mǝttomǝtahun nadǝlomian, mǝttohusur nap̃isal tosa tokab̃kab̃ur, nitoh mai gamit tebǝlav mabe? Mǝtupar dǝlomian van van van nupetǝmas hǝni. Sǝhar natǝtai gǝmai!”
MAT 17:18 Beti aYesu esivoh len natǝmat ale imakuv dan natǝtai, ale len namityal enan van imaur buni.
MAT 17:19 Ale ahai susur gail logǝm hǝn aYesu, lusor sǝb̃olit maii ke, “Imabe ginamit namtsalǝboi namtb̃ehut natǝmat enan?”
MAT 17:20 Ale ikel mai galit ke, “Mǝtodǝdasi bathut nadǝlomian samit em̃idol, ekǝkereh masuṽ. Husur nokitin mai gamit ke, mǝtb̃ikad nadǝlomian hun namisurhumastat tomarisoris mǝtolǝboi mǝtb̃ikel mai naṽehuh egai ke, ‘Gerus van ea!’ ale dereh terus. Naut kǝmas mǝtunau ke mǝtodǝdas mǝtb̃igol natesua, dereh mǝtolǝboi mǝtb̃igole.”
MAT 17:22 Nǝboŋ ahai susur gail lotob̃onb̃on len naut a Kalili, aYesu isor mai galit ke, “Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.
MAT 17:23 Dereh ligol timat, ale len nǝmariboŋ titor aGot tigol tile mǝhat.” Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ahai susur gail lolǝŋon isa masuṽ.
MAT 17:24 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotobar naut a Kapernaum, alat lototariv tuan nǝtaks tovi nǝtrahma toru, logǝm hǝn aPita luke, “Ahai p̃usan sam̃, eṽur nǝtaks hǝn naim siGot m̃au a?”
MAT 17:25 APita ike, “Evoi.” Ale nǝboŋ tob̃is lohoim, aSimon sakel natideh be aYesu isor a m̃o maii ike, “Simon, len nǝnauan sam̃ nǝsa inor? Nau nakiŋ gail len navile a pan. Ase eṽur nǝlaisens mai nǝtaks lototariv tuani, anatulit gail o nametb̃os gail a?”
MAT 17:26 Ale aPita ikel maii ke, “Nametb̃os gail.” Beti aYesu ike, “B̃imaienan, savi len anatulit gail hǝn lǝb̃eṽuri.
MAT 17:27 Be hǝn asike nǝlolit b̃ipaŋpaŋ, givan hǝn nab̃iltiwai, bar hǝn nǝhau. Naieh metǝkav gǝb̃isah hǝni, sǝŋav hǝn nabuŋon ale dereh gisab̃ nakoin tovi nǝstater. Lav kuvi, lavi mai galito m̃os nǝtaks sidaru.”
MAT 18:1 Len namityal enan ahai susur gail logǝm hǝn aYesu lousi ke, “Ase iyalyal sehor galit am len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav?”
MAT 18:2 Ale aYesu ekis natuhtǝtai sua gǝmai, igol eil rivuh len galito.
MAT 18:3 Beti ike, “Nokitin, nukel mai gamit ke, asike mǝtb̃ipair dan naṽide tosa samito hǝn mǝtb̃esum̃an atuhlahutai, mitimabe? Asike asike mǝtob̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav.
MAT 18:4 Imagenan, avan ideh b̃eriŋ gai hum tovi ut kǝmas sum̃an natuhtǝtai egai, gai iyalyal sǝhor galit am len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav.
MAT 18:5 Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn natuhtǝtai sum̃an egai b̃itah maii len nahǝsagw, gai ehǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii.
MAT 18:6 “Ale avan ideh b̃igol atuhlahutai sua, tokad nadǝlomian len ginau, b̃iteh len nǝsaan, nǝpanismen sitenan dereh tisa am sǝhor ke nǝvanuan galevis lǝb̃itahǝtah hǝn nab̃iltivat len naholoan, ale lǝb̃ibar hǝni len tas hǝn b̃imaduŋduŋ butitas tosareh vi pan.
MAT 18:7 Navile a pan dereh tisa vǝsa bathut natit gail lotogol nǝvanuan gail lotogol nǝsaan. Natgalenan lotomaienan dereh limasvisi be tisa vǝsa tibatbat hǝn nǝvanuan togol natgalen lǝb̃evisi.
MAT 18:8 Ale, navǝlam̃ o nariem̃ b̃igol gaiug gǝb̃igol nǝsaan, gita kotovi, bar hǝni vi tut. Gǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai be nariem̃ b̃isa gol gǝsǝyar o gugau, natenan esǝhor gǝb̃ikad nariem̃ gǝlar p̃isi arb̃ivoi ale aGot b̃ibar hǝn gaiug len nǝhab topaŋ vi sutuai.
MAT 18:9 Namǝtam̃ b̃igol gǝb̃iteh len nǝsaan, kis kuvi, bar hǝni vi tut. Gǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai be namǝtam̃ b̃esua b̃ib̃esw, natenan esǝhor gǝb̃ikad namǝtam̃ gǝlar p̃isi arb̃ivoi ale aGot b̃ibar hǝn gaiug len nǝhab nǝmatan.
MAT 18:10 “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito! Atuhlahutai ideh tokad nadǝlomian len ginau, samtinau ke gai evi naut kǝmas. Husur nukele mai gamit ke, aŋel gail lotokǝtkǝta tǝban galito, lolǝboi tabtab hǝn lǝb̃isor m̃os galito len nǝhon aTǝmagw len nǝmav.
MAT 18:12 “Mitinau natsua. Avan ideh b̃ikad nasipsip lotovi 100, ale sua iyar lab vi tut sua, mǝtunau ke tigol nǝsa? Dereh atenan teriŋ lotovi 99 lesuh len naṽehuh hǝn b̃ia doŋ tosua toyar lab vi tut.
MAT 18:13 Ale b̃isab̃i, nukel nakitinan mai gamito ke, ikemkem tǝban sǝhor lotovi 99 lǝsǝyar lab vi tut.
MAT 18:14 Imagenan, savi nalǝŋonian seTǝmamito len nǝmav hǝn atuhlahutai galegai ideh b̃imasig.”
MAT 18:15 AYesu isor am ke, “Nǝbathudud ideh len nadǝlomian b̃igol nǝsaan hǝn gaiug, gia sor mai gai sǝb̃on, kel p̃arp̃ar hǝn nǝsa tosa gai togole maii. Gai b̃esǝsǝloŋ sǝhot nǝsa gotokele, gukad tǝlmam hǝni sum̃an na-ke-wawa-an len nadǝlomian.
MAT 18:16 Be asike b̃esǝsǝloŋ hǝn gaiug, gesǝhar nǝvanuan nadǝlomian tesua o teru am hǝn gǝb̃ehusur natosian siGot toke, ‘Nǝboŋ avan ideh b̃ikel uri ke nǝvanuan togon togol nǝsaan, nakitinan hǝn nǝsa tokele timasil p̃arp̃ar len na-kel-koti-an sinǝvanuan toru o totor am.’
MAT 18:17 Be asike b̃esǝsǝloŋ husur galito, kel ur natit p̃isi mai nab̃onb̃onan kavkav silat lotokad nadǝlomian len naut enan. Asike b̃esǝsǝloŋ husur alat lotokad nadǝlomian am, len nǝnauan sam̃ riŋi tesum̃an nametb̃os sǝkad nadǝlomian o nǝvanuan nǝtaks.
MAT 18:18 “Nukel nakitinan mai gamito ke, natideh gǝb̃ikai tasi len navile a pan tevi nǝsa aGot tokai tasi tia len nǝmav, ale natideh gǝb̃idam̃ hǝni len navile a pan tevi nǝsa aGot todam̃ hǝni tia len nǝmav.
MAT 18:19 Nukel tǝtas hǝn nakitinan mai gamit ke, gamit b̃eru arb̃ikad nǝnauan b̃esua husur natideh len navile a pan, nǝsa arb̃eusi, aTǝmagw len nǝmav dereh tigole m̃os gǝlaru.
MAT 18:20 Husur toru o totor lotob̃on len nahǝsagw, ginau nutah mai galit ei.”
MAT 18:21 Beti aPita egǝm hǝn aYesu eusi ke, “Nǝbathudud nadǝlomian sua b̃igol nǝsaan tabtab hǝn ginau, nerub̃at nǝsaan san vǝha-vis? Nerub̃at gail vǝha-mǝlevru a?”
MAT 18:22 AYesu isor vari ke, “Ao, nǝsakel ke vǝha-mǝlevru, avil nuke gerub̃at gail sǝŋavur vǝha-mǝlevru vǝha-mǝlevru.
MAT 18:23 Imaienan, natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad nakiŋ sua toke naslev san gail lisar gel nǝkabut salit maii.
MAT 18:24 Nǝboŋ totub̃at us nǝkabut salito, losǝhar avan sua van hǝni tokabut hǝn nǝtalent tovi 10,000, ale nǝtalent esua ŋai evi nap̃urp̃uran hǝn nauman hǝn nasihau tovi 15.
MAT 18:25 Husur atenan todǝdas b̃isar gel nǝkabut enan, amasta san ikele hǝni ke tep̃ur hǝn asoan mai anatun gail hǝn lǝb̃egǝm vi slev gail ale tep̃ur hǝn natit p̃isi am gai tokade, hǝn b̃isar gel nǝkabut san.
MAT 18:26 Ŋa naslev iteh bathurien, eŋiri ke, ‘Sagesigarir hǝn ginau, ale dereh nisar gel tǝlmam hǝn natit p̃isi mai gaiug.’
MAT 18:27 Nǝlon amasta itaŋis naslev san enan, ikas kuv nǝkabut san, eriŋi hǝn b̃ivan.
MAT 18:28 “Beti naslev enan evivile, etut len naslev togon tovi galit sua ŋai tokabut san hǝn nǝvat, natenarius tovi 100. Ale naslev itah gat togon, tub̃at tǝgau gat naholoan, ike, ‘Sar gel nǝvat gotokabut hǝni len ginau!’
MAT 18:29 Ale naslev togon iteh bathurien eŋiri ke, ‘Sagesigarir hǝn ginau, ale dereh nisar gel tǝlmam hǝni mai gaiug.’
MAT 18:30 Be naslev ta m̃o emǝtahuni. Ivan, gole hǝn lǝb̃itah gat togon, riŋi len naim bǝbaŋis vir b̃isar gel p̃is nǝkabut san.
MAT 18:31 Nǝboŋ naslev galen am lotoris nǝsa tovisi, lulolosa masuṽ, ale lua kel ur natit p̃isi lotovisi mai amasta salito.
MAT 18:32 Ale amasta ekis naslev ta m̃o gǝmai, ikel maii ke, ‘Govi slev gotosa vǝsa batbat! Ginau nukas kuv nǝkabut sam̃ p̃isi husur goŋir ginau hǝni.
MAT 18:33 Ivoi am gǝtalolosa hǝn naslev togon sum̃an ginau notololosa hǝn gaiug.’
MAT 18:34 Ale len nǝlol paŋpaŋ san, amasta eriŋi len navǝlan alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim bǝbaŋis hǝn lǝb̃igol niben atenan b̃epǝŋas vir b̃isar gel natit p̃isi gai tokabut hǝni.
MAT 18:35 Len naṽide tomagenan, len nǝlomito asike mǝtb̃erub̃at kitin hǝn nǝsaan sinǝbathudud nadǝlomian ideh lotogol tosa hǝn gamito, aTǝmagw len nǝmav dereh tigol timaienan hǝn gamito.”
MAT 19:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, eriŋ naut a Kalili, evi Jutea len naut tarhǝwisel Jortan.
MAT 19:2 Nab̃iltiluṽoh gail lohusuri, ale igol galit lumaur ei.
MAT 19:3 Beti naFarisi galevis logǝm hǝn aYesu, lolǝŋon ke tekǝkos len nasoruan san, mǝdas nahǝsan ale lousi ke, “Inor hǝn aulum̃an b̃etiṽos hǝn asoan, riŋ gab̃ulani husur nǝnauan o nalǝŋonian sitenan ŋai a?”
MAT 19:4 Ris aYesu tosor var galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ natosian siGot toke ‘sutuai len natub̃atan aGot igol naulum̃an mai napǝhaṽut a?’
MAT 19:5 Ale aGot ike, ‘Bathut natenan, naulum̃an dereh teriŋ atǝman mai anan hǝn b̃eudud mai asoan, ale aresua sum̃an artovi niben tosua ŋai.’
MAT 19:6 Husur arsaru am, arosua ŋai. Imagenan, naududan aGot togole, nǝvanuan satepǝpehuni.”
MAT 19:7 Ale lousi ke, “B̃imagenan, aMoses ikel nalo toke, ‘Naulum̃an tilav nalob̃ulat hǝn natiṽosan mai asoan ale tesǝvati van,’ ikele husur nǝsa?”
MAT 19:8 AYesu ikel mai galit ke, “AMoses idam̃ hǝni ke mǝttotiṽos hǝn asoamito husur nǝkadumit ihaihai masuṽ, avil sutuai len natub̃atan, sǝmaienan.
MAT 19:9 Be nukel mai gamito ke naulum̃an ideh totiṽos hǝn asoan naut kǝmas alitenan sagol naitian tosa, ale tolah mai napǝhaṽut ideh am, atenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.”
MAT 19:10 Ahai susur san gail lukel maii ke, “Nǝlahan naulum̃an tokade mai asoan b̃imaienan, nǝlahan tob̃uer ivoi am.”
MAT 19:11 Ris aYesu tosor var galit ke, “Savi nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃esǝsǝloŋ sǝhot nap̃usanan enan, be aGot ilav nǝdaŋan mai galevis ŋai hǝn lǝb̃elǝboi lǝb̃igole.
MAT 19:12 Husur sogsog galevis lovi sogsog nǝboŋ analit lotopas galito, be sogsog galevis am, nǝvanuan gail lugol lotovi sogsog. Ale ikad galevis tile am lǝsǝlah m̃os natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav gol ke len nǝmauran salito losum̃an sogsog gail. Avan ideh tolǝboi b̃esǝsǝloŋ sǝhot natenan, tesǝsǝloŋ sǝhoti!”
MAT 19:13 Beti nǝvanuan galevis losǝhar atuhlahutai van hǝn aYesu hǝn b̃eriŋ navǝlan gǝlaru len galito ale sor tuṽ. Avil ahai susur gail losivoh len galito.
MAT 19:14 Be aYesu ike, “Mitidam̃ hǝn alahutai lǝb̃egǝm hǝn ginau; samteil gol galito! Husur natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav evi silat lotosum̃an alategai.”
MAT 19:15 Ale nǝboŋ aYesu toriŋ navǝlan gǝlaru len galito tonoŋ, eriŋ naut enan, ivan.
MAT 19:16 Len nǝboŋ sua, aulum̃an sua egǝm hǝn aYesu eusi ke, “Hai p̃usan, nigol natit tovoi sa hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?”
MAT 19:17 AYesu isor vari ke, “Imabe gotous ginau husur natit tovoi? Ikad Atesua ŋai tovoi. Be gǝb̃ike gǝb̃evi lan nǝmauran vi sutuai, gigol nǝsa nakelean todaŋ gail siGot tokele.”
MAT 19:18 Ike, “Nakelean todaŋ gail ta be?” Ale aYesu ike, “Sagigol avan ideh timat, sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagevǝnah, sageliboŋ len nakotan,
MAT 19:19 geputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃, ale lǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”
MAT 19:20 Nǝmantuhmar ikel maii ke, “Nugol natgalen p̃isi tia. Nǝsa ipat sal hǝn nǝb̃igole?”
MAT 19:21 AYesu ikel maii ke, “Gǝb̃ike gǝb̃inor kavkav len nǝhon aGot, gia p̃ur hǝn natit p̃isi sam̃, ale viol hǝn nǝvat han mai namǝsal gail. Ale dereh gikad nakonviolan aGot totǝgau gati m̃os gaiug len nǝmav. Beti gegǝm husur ginau.”
MAT 19:22 Nǝboŋ nǝmantuhmar tosǝsǝloŋ hǝn natenan, ivan, elǝŋon isa habat husur epul hǝn natite, ikad nasugsugur isob̃ur.
MAT 19:23 Ale aYesu isor mai ahai susur san gail, ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, idaŋ habat hǝn avan ideh topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav.”
MAT 19:24 Ikele am ke, “Idaŋ habat hǝn nǝkamel b̃eb̃is tur len nab̃urhunil sǝsod. Idaŋ sǝhori am hǝn nǝvanuan topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.”
MAT 19:25 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, ahai susur gail lup̃aŋ habat, luke, “B̃imaienan, as teb̃is lan? Sǝkad avan ideh b̃ikad nǝmauran vi sutuai!”
MAT 19:26 Beti aYesu ekǝta bunus galito ike, “Len nǝvanuan gail, galit lodǝdas lǝb̃igol natenan, avil aGot elǝboi b̃igol natit p̃isi.”
MAT 19:27 Ale aPita isor vari ke, “Geris, ginamit namtoriŋ natit p̃isi hǝn namttohusur gaiug. Dereh tikad nǝsa sinamito?”
MAT 19:28 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Nukel nakitinan mai gamito ke, len nǝboŋ navile a pan b̃iveveu, nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah san toyalyal hum akiŋ, gamit am mǝttohusur ginau, dereh mǝtebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah gail lotovi 12 hǝn mǝtb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len nahǝmar lotovi 12 seIsrael.
MAT 19:29 Ale avan ideh toriŋ naim gail o aṽan gail o aṽavinen gail o atǝman o anan o anatun gail o nǝtan m̃os nahǝsagw, dereh aGot teviol hǝn vǝha-100 maii, ale aGot teviol am hǝn nǝmauran vi sutuai maii.
MAT 19:30 Ale nab̃iltivanuan isob̃ur gagai, asike lovi natideh; ale isob̃ur lǝsavi natideh gagai, dereh legǝm vi b̃iltivanuan.”
MAT 20:1 AYesu ep̃usan am ke, “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad amahean nǝtan tovivile dudulan som̃ilan hǝn b̃idas lalum̃an m̃os nauman hǝn nǝhol nakrep san.
MAT 20:2 Lous nǝvat ale idam̃ hǝn b̃eṽur galit hǝn natenarius hǝn nǝmariboŋ tesua. Ale esǝvat galit van hǝn nǝhol nakrep san.
MAT 20:3 Len namityal tomǝlapat dudulan evivile tǝtas, ale eris alalum̃an lotoil kǝmas len nǝmaket.
MAT 20:4 Ale ikel mai galit ke, ‘Gamito am, mitivan vaum len nǝhol nakrep sagw, ale dereh neṽur gamito tinor.’
MAT 20:5 Ale luvan. Len natub̃lial mai len namityal totor ut mǝdau, len naṽide tomaienan, amahean idas lalum̃an tǝtas.
MAT 20:6 Len namityal torim ut mǝdau, evivile, eris galevis am lotoil ei, ale ikel mai galit ke, ‘Imabe mǝtoil kǝmas gegai len nǝmariboŋ kavkav?’
MAT 20:7 Ris lotoke, ‘Ao, avan ideh saus ginamit hǝn namtb̃eum.’ Ŋa ikel mai galit ke, ‘Gamit am mǝtevi lan nǝhol nakrep sagw.’
MAT 20:8 “Nǝboŋ naut togomgom ut mǝdau, amahean nǝhol ikel mai ab̃iltivanuan nauman san ke, ‘Kis alalum̃an nauman gǝmai ale ṽur galito, tub̃at len alat lotoyar a tahw van vǝbar alat lotoil a m̃o.’
MAT 20:9 Ale nǝboŋ alat lototub̃at len namityal torim ut mǝdau lotogǝmai, eṽur galit ṽisusua hǝn natenarius tosua.
MAT 20:10 Ale nǝboŋ tobar alat lotoil a m̃o, lunau ke lǝb̃ikad nǝvat b̃esǝhor galit lotogǝm a tahw. Be eṽur galit ṽisusua hǝn natenarius tosua ŋai.
MAT 20:11 Nǝboŋ lotolav natenarius tosua, lukoblen mai amahean nǝtan husur lǝsahǝhaṽur hǝn nǝvat,
MAT 20:12 luke, ‘Alategai lotomadhagǝmai, loum husur nǝhaua tosua ŋai, be gaiug, goṽur galito p̃itoṽ hǝn ginamito. Be ginamito, namttodaŋ b̃ur nab̃iltiuman mai nǝyal tosun ginamito husur nǝmariboŋ kavkav!’
MAT 20:13 Ris tosor var galit sua ke, ‘Ginau nǝsamǝdas gaiug. Gaiug gudam̃ mai ginau hǝn natenarius tosua hǝn nauman. Ale gagai gumabe?
MAT 20:14 Lav nǝvat tovi esam̃, givan. Nuke neviol mai ategai toyar a tahw, hum notoviol mai gaiug.
MAT 20:15 Gunau ke sanor hǝn nǝb̃igol nǝsa notolǝŋoni hǝn natit sagw gail a? Nǝlom̃ itab̃ulol bulos ginau husur noviol habat a?’”
MAT 20:16 AYesu imaris kotovi ke, “Imagenan, alat lǝsavi natideh gagai, dereh legǝm vi b̃iltivanuan, leil a m̃o; ale alat lototibau, lotoil a m̃o, dereh asike lovi natideh.”
MAT 20:17 Husur nǝboŋ enan, aYesu evi mǝhat vi Jerusalem. Len nǝyaran san van, esǝhar ahai susur lotovi 12 hǝn b̃isor mai galit sǝb̃olito, ikel mai galit ke,
MAT 20:18 “Mǝtesǝsǝloŋ! Datevi mǝhat vi Jerusalem. Ale dereh leriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Ale len nakotan salito dereh lisab̃ sǝhoti ke tipanis, timat.
MAT 20:19 Dereh leriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju hǝn lǝb̃isor vilesi, bilas habat hǝni, ale p̃os gati len nǝhai balbal. Be len nǝmariboŋ titor dereh aGot tigol tile mǝhat.”
MAT 20:20 Beti anana sinatun aSepeti gail esǝhar anatun ulum̃an gǝlaru gǝm hǝn aYesu, etǝŋedur bathurien hǝn b̃eus natsua hǝni.
MAT 20:21 AYesu eusi ke, “Golǝŋon nǝsa?” Isor vari ke, “Nuke gikel gati ke nǝboŋ gǝb̃evi Kiŋ, alarmiṽan egai sagw arebǝtah tǝban gaiug, sua len nǝmatu, sua len nǝmair.”
MAT 20:22 AYesu ekǝta ris gǝlaru ike, “Mǝrsalǝboi nǝsa mǝrtousi. Mǝrolǝboi mǝrb̃emun len nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an ginau nǝb̃emun lan a?” Arukel maii ke, “Namrolǝboi namrb̃igole.”
MAT 20:23 Ale ikel mai gǝlaru ke, “Dereh mǝremun len nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sagw. Avil nabǝtahan len nǝmatu o nǝmair sagw, sǝpat len ginau hǝn nǝb̃idam̃ hǝni. Ipat len aTǝmagw hǝn b̃idam̃ hǝn ase arb̃ebǝtah ei, husur gai eutaut hǝn naut eru m̃os gǝlaru.”
MAT 20:24 Nǝboŋ ahai susur tosǝŋavur am lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, nǝlolit epǝŋas alarmiṽan.
MAT 20:25 Be aYesu ekis galit p̃isi gǝmai, ike, “Mǝtolǝboii ke nǝgavna hǝn nametb̃os gail lupatpat galit mǝhat len nǝdaŋan lotokade tǝban nǝvanuan salit gail, ale len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, nǝvanuan totibau salito loil a m̃o hǝn nǝvanuan salit gail.
MAT 20:26 Samtimagenan! Be gamit ideh toke tevi vanuan totibau, gai timasgǝm vi vanuan na-vi-tarhǝte-an samito, nǝlon tomǝdau hum tovi ut kǝmas ŋai.
MAT 20:27 Ale gamit ideh toke teil a m̃o hǝn gamito, gai tegǝm vi slev samit m̃au.
MAT 20:28 Tesum̃an ŋai aNatun Nǝvanuan. Gai sagǝm hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃evi tarhǝt san hum galit lotovi ut kǝmas. Ao, egǝm hǝn b̃evi tarhǝt salito hum gai tovi ut kǝmas; egǝm hǝn b̃evi na-p̃ur-kuvi-an m̃os navivilean hǝn nǝvanuan tosob̃ur dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.”
MAT 20:29 Len nǝyaran siYesu galito, luyar tur len naut a Jeriko. Ale nǝboŋ lotoriŋ naut enan, nab̃iltiluṽoh lohusur aYesu.
MAT 20:30 Ikad nametb̃esw eru artobǝtah len nǝgarhǝp̃isal, ale nǝboŋ artosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu toṽot van, arukai ke, “Nasub̃, aNatun siTevit, gilolosa hǝn ginamǝru!”
MAT 20:31 Naluṽoh losivoh len gǝlaru hǝn naut b̃eb̃ut hǝn gǝlaru. Be lukai habat am ke, “Nasub̃, aNatun siTevit, gilolosa hǝn ginamǝru!”
MAT 20:32 Ale aYesu eil, ikai van hǝn gǝlaru ke, “Mǝrolǝŋon ke nigol nǝsa hǝn gamǝru?”
MAT 20:33 Arusor vari ke, “Nasub̃, namrolǝŋon nakǝtaan!”
MAT 20:34 Ale nǝlon aYesu itaŋis gǝlaru, ibar namǝtalaru. Vǝha-sua ŋai arokǝta tǝtas, beti arohusuri.
MAT 21:1 Nǝboŋ lotogǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, lubar navile a Petfas tarhǝṽehuh Oliv. Beti aYesu esǝvat ahai susur eru van.
MAT 21:2 Ikel mai gǝlaru ke, “Mǝrevi lan navile ea, ale vǝha-sua ŋai dereh mǝreris natoŋki sua lotobaŋisi ei mai natuhtoŋki ulum̃an san. Sah rub̃at gǝlaru, sehar gǝlar gǝmai.
MAT 21:3 Ale avan ideh b̃ikel natideh mai gamǝru, mirikele ŋai ke, ‘Nasub̃ timaskad gǝlaru.’ Ale vǝha-sua ŋai dereh atenan tidam̃ hǝn gǝlaru.”
MAT 21:4 Natenan evisi hǝn nasoruan sihai kelkel ur b̃isarpoh. Ike,
MAT 21:5 “Kel mai anatvavin aSion ke, ‘Geris! AKiŋ sam̃ egǝm hǝn gaiug, nǝlon emǝdau, ebǝtah len natoŋki, natuhtoŋki ulum̃an tovi anatun natoŋki sua.’”
MAT 21:6 Ŋa ahai susur eru aruvan, arugol ŋai nǝsa aYesu tokel mai gǝlaru.
MAT 21:7 Arosǝhar natoŋki mai natuhtoŋki gǝmai, ale aroriŋ nahurabat naut susus gail len gǝlaru hǝn aYesu b̃ebǝtah len gail.
MAT 21:8 Nab̃iltiluṽoh luṽolsan nahurabat salit gail metp̃isal. Galevis am lutai nǝpashǝhai dan nǝhai gail, lobubulan gail husur nametp̃isal.
MAT 21:9 Alat lotoyar a m̃o hǝn aYesu mai alat lotohusuri lukai ke, “Hosanna van hǝn aNatun ulum̃an siTevit! Putsani! AGot ivoi hǝn atenan togǝm len nahǝsan Nasub̃! Hosanna! Sal suh aGot len nǝmav a mǝhat buni!”
MAT 21:10 Nǝboŋ aYesu tob̃is len naut a Jerusalem, navile kavkav luwal taṽtaṽor, lunau tuhatuh, luke, “Ategai ase?”
MAT 21:11 Naluṽoh luke, “Ahai kelkel ur bogai, aYesu ta Nasaret len naut a Kalili!”
MAT 21:12 Beti aYesu eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot ale ehut alat lotop̃ur hǝn natit gail mai alat lotoṽur natit gail ei. Ikovsan natev gail silat lotogǝgel hǝn nǝvat mai nǝhai bǝtbǝtah silat lotop̃ur hǝn nǝtav gail.
MAT 21:13 Ale ikel mai galit ke, “Natosian siGot ike, ‘Naim sagw, dereh lekisi hǝn naim hǝn na-sor-tuṽ-an,’ be mǝtugol tovi naut susuah sinǝvanuan vǝnvǝnah gail.”
MAT 21:14 Nametb̃esw gail mai alat lotogau logǝm hǝni len naholǝvat todar vis naim siGot, ale igol galit lumaur.
MAT 21:15 Ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo nǝlolit ipaŋpaŋ nǝboŋ lotoris natit gail aYesu togole nǝvanuan p̃isi lotomaŋmaŋ lan, mai nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn atuhlahutai lotokai len naholǝvat todar vis naim siGot ke, “Hosanna van hǝn aNatun ulum̃an siTevit! Putsani!”
MAT 21:16 Ŋa lous aYesu ke, “Gosǝsǝloŋ hǝn nǝsa alategai lotokele a?” Ale aYesu ikel mai galit ke, “Evoi, be mǝtsaṽuruŋ natosian siGot boŋ ideh toke, ‘Gaiug Got goutaut hǝn nǝ-sal-suhi-an m̃os gaiug gabag len nabuŋon atuhlahutai mai len nabuŋon atuhtǝtai gail lotosus sal a?’”
MAT 21:17 Beti eriŋ galito, evivile dan nab̃iltivile, evi Petani ale itoh ei len nalenmariug.
MAT 21:18 Dudulan som̃ilan, nǝboŋ aYesu totǝlmam vi lan nab̃iltivile, imalkǝkat.
MAT 21:19 Len nǝyaran san eris nǝhai nafik sua, ale ia das ṽite sob̃uer husur nǝhai ibaŋ lute ŋai. Ale aYesu isor lan, ike, “Sagiṽan am vi sutuai!” Vǝha-sua ŋai nǝhai nafik enan emǝlaŋ.
MAT 21:20 Nǝboŋ ahai susur gail lotoris natenan, lumaŋmaŋ. Luke, “Nǝhai nafik egai emǝlaŋ tutut maiegai mabe?”
MAT 21:21 AYesu isor var galit ke, “Nokitin mai gamit ke, mǝtb̃ikad nadǝlomian, nǝ-lon-uri-an b̃eb̃uer, nǝsa tovisi hǝn nǝhai nafik, dereh mitigole. Be savi natenan ŋai, mǝtelǝboi mǝtb̃ikel mai naṽehuh egai ke, ‘Makuv, bar hǝn gaiug len tas,’ ale dereh tevisi.
MAT 21:22 Ale mǝtb̃ikad nadǝlomian, natit p̃isi mǝtb̃eusi len na-sor-tuṽ-an, natideh mǝtb̃eusi, dereh mitikade.”
MAT 21:23 AYesu ibar naholǝvat todar vis naim siGot, eb̃is lan, ale nǝboŋ top̃usan ei, ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail logǝm hǝni, lous taltal hǝni ke, “Gugol natgalenan len nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an ta be? Len nǝdaŋan sise? Ase ilav nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an enan mai gaiug?”
MAT 21:24 AYesu isor var galit ke, “Nuke neus nausian sua hǝn gamit bai. Mǝtb̃isor var nausian sagw, dereh nikel ur nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notogol natgalenan lan mai gamito.
MAT 21:25 Nausian imaiegai, ke, nǝkadhut na-il-a-m̃o-an aJon tokade hǝn tobaptais, egǝm len nǝmav o len nǝvanuan?” Lusor kitevi len galit gabag, luke, “Datb̃ike, ‘Egǝm len nǝmav,’ dereh tike, ‘Imabe mǝtsadǝlom aJon?’
MAT 21:26 Avil datb̃ike, ‘Egǝm len nǝvanuan,’ datomǝtahw len naluṽoh husur galit p̃isi lunau ke aJon evi ahai kelkel ur.”
MAT 21:27 Ŋa lusor var aYesu ke, “Namtsalǝboii.” Ale ikel mai galit ke, “B̃imaienan, ginau am, asike nukel mai gamito, nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notogol natgalenan lan.”
MAT 21:28 AYesu isor am, ike, “Mǝtunau ke nǝsa? Naulum̃an sua ikad anatun ulum̃an eru, ale ivan hǝn gǝlar sua ike, ‘Anatugw, damǝŋai gia um len nǝhol nakrep.’
MAT 21:29 Anatun isor vari ke, ‘Ao, nomǝtahuni.’ Avil nǝboŋ namityal topair, egǝgel hǝn nǝnauan san, ivan.
MAT 21:30 Beti atata ivan hǝn anatun togon am ikel nasoruan top̃itoṽ hǝn tokele a m̃o tia. Ale anatun togon isor vari ke, ‘Ale Nasub̃, nivan bai.’ Wake sǝvan.
MAT 21:31 Len gǝlaru, anatun ulum̃an ta be igol nǝsa atata sǝlaru tolǝŋoni?” Lusor var aYesu, luke, “Anatun atata tosor maii a m̃o.” Ale aYesu ikel mai galit ke, “Nukel nakitinan mai gamito. Nǝvanuan nǝtaks gail mai alatpǝhaṽut lotop̃ur hǝn nibelito saltoyar a m̃o hǝn gamito vi lan natohan pipihabǝlan aGot.
MAT 21:32 Husur aJon egǝm hǝn gamito hǝn b̃eṽusan gamit hǝn nap̃isal hǝn nanoran, be mǝtsadǝlomi, avil nǝvanuan nǝtaks gail mai alatpǝhaṽut lotop̃ur hǝn nibelito, lodǝlomi. Naut kǝmas mǝtoris natenan, len namityal tohusuri, mǝtsagǝgel hǝn nǝnauan samito hǝn mǝtb̃edǝlom nǝsa tokele.”
MAT 21:33 AYesu ike, “Sǝsǝloŋ hǝn nǝb̃ol p̃usan sual am. Ikad naulum̃an tokad nǝtan. Len naut enan imabul nakrep, eum hǝn nǝhol garu len nǝtan enan. Ehir nab̃ur hǝn b̃egǝm vi naut lotopal dasdas nakrep lan, ale eum hǝn naut na-kǝtkǝta-tǝban-an a mǝhat. Beti idam̃ hǝn nǝhol van hǝn alat lotokǝtkǝta tǝban nǝhol hǝn lǝb̃irentem, ale eriŋ naut enan len nǝyaran sua.
MAT 21:34 Nǝboŋ nakrep pǝpadaŋ hǝn b̃imen, amahean nǝhol esǝvat naslev san gail van hǝn alat lotorentem nǝhol hǝn lǝb̃epǝpehun naṽit nakrep galevis tovi esan.
MAT 21:35 Avil alat lotorentem nǝhol lutah gat naslev san gail. Luṽas esua, lugol esua imat ale lotuṽ sual am.
MAT 21:36 Ale amahean esǝvat naslev galevis am sǝhor ta m̃o, be alat lotorentem nǝhol lugol naṽide top̃itoṽ hum ta m̃o.
MAT 21:37 Len namǝkot esǝvat anatun ulum̃an van hǝn galito, isor mai gai gabag ke ‘Dereh leputsan anatugw ulum̃an len nǝnauan salito, ligol nǝsa b̃ikele.’
MAT 21:38 Be nǝboŋ alat lotorentem nǝhol lotoris anatun ulum̃an, lusor mai galit gabag ke, ‘Atea, dereh tikad nǝhol egai nǝboŋ amahean nǝtan b̃imat. Gǝmai, datiparu buni hǝn datb̃ikad natit p̃isi b̃evi esan nǝboŋ atǝman b̃imat.’
MAT 21:39 Ale lutah gati, bar hǝni vivile dan nǝhol nakrep ale paru buni.
MAT 21:40 Imaienan, nǝboŋ amahean nǝhol nakrep b̃egǝmai, dereh tigol nǝsa hǝn alatenan lotorentem nǝhol?”
MAT 21:41 Lusor var aYesu ke, “Nǝvanuan galen lotosa, dereh tilav nǝmatan tosa vǝsa masuṽ mai galito. Beti tidam̃ hǝn nǝvanuan galevis am lǝb̃irentem nǝhol, lǝb̃ilav naṽit nakrep maii nǝboŋ lǝb̃imen.”
MAT 21:42 AYesu ikel mai galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ nategai len natosian siGot a? Ike, “‘Nǝvat, nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni, gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor. Ale evi Nasub̃ aGot togol nǝvat tomagenan ale nǝboŋ dattorisi, datumaŋmaŋ len nǝsa togole.’
MAT 21:43 “Bathut enan nukel mai gamit ke, dereh aGot tilav kuv natohan pipihabǝlan dan gamito, ale tilavi mai naluṽoh hǝn nǝvanuan tile lǝb̃igol naṽite tovi nalǝŋonian san.
MAT 21:44 Avan ideh b̃iteh len nǝvat enan, dereh timab̃urb̃ur, mai avan ideh, nǝvat b̃iteh lan, dereh tipat dole.”
MAT 21:45 Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav mai naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn nǝb̃ol galenan, lunau sǝhoti ke aYesu tosor husur galito.
MAT 21:46 Imagenan ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gati, be lomǝtahw len naluṽoh gail lotonau ke tovi ahai kelkel ur.
MAT 22:1 AYesu ib̃ol p̃usan tǝtas mai galit am, ike,
MAT 22:2 “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai. Ikad nakiŋ sua toutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝlahan sinatun ulum̃an.
MAT 22:3 Eus nǝvanuan isob̃ur hǝn lǝb̃egǝm hǝn nǝlahan enan. Ale nǝboŋ nǝhanian toutaut, esǝvat naslev san gail hǝn lǝb̃ekis nǝvanuan galenan gǝmai, be lomǝtahun lǝb̃egǝmai.
MAT 22:4 Esǝvat naslev galevis am, ike, ‘Kel mai alat notous galit gǝmai ke numaul hǝn nǝhanian tia. Namtotibun nab̃uluk ulum̃an mai natuhb̃uluk tokǝnoh gail, ale natit p̃isi eutaut tia. Mǝtegǝm tutut hǝn nǝhanan nǝlahan!’
MAT 22:5 Avil alat akiŋ tous galit lǝb̃egǝmai, lǝsasǝsǝloŋ husuri, luvan. Galit sua evi lan nǝtan san, togon evi lan naim p̃urp̃ur san.
MAT 22:6 Galevis am lutah gat naslev san gail, lomǝdas bun galito vagol lumat.
MAT 22:7 Akiŋ nǝlon ipaŋpaŋ masuṽ. Esǝvat navǝshǝsoltia san hǝn lǝb̃iṽabun alatenan lotogol nǝmatan ale hǝn lǝb̃epǝŋas nab̃iltivile salito.
MAT 22:8 Ale ikel mai naslev san gail ke, ‘Nǝhanan hǝn nǝlahan eutaut tia, be alat notous galit hǝn lǝb̃egǝmai lǝsǝbar nǝsa notolǝŋoni tonor len nǝhanan sagw, sanor hǝn lǝb̃egǝmai.
MAT 22:9 Imaienan, mitivan hǝn nametp̃isal pasil gail, ale nǝvanuan ideh mǝtb̃isab̃i, usi hǝn b̃egǝm vi lan nǝhanan nǝlahan.’
MAT 22:10 Ale naslev galenan luvan husur nap̃isal gail. Lokis galit p̃isi lotosab̃ gail b̃onb̃on, naut kǝmas lotovoi o lotosa. Ale nǝhanan nǝlahan epul hǝn nǝvanuan.
MAT 22:11 Be nǝboŋ akiŋ tob̃is lohoim san hǝn b̃eris alat lotohan, eris aulum̃an sual ei sasun nahurabat nǝlahan.
MAT 22:12 Ale ikel maii ke, ‘Eee Tegai, gaiug gǝsasun nahurabat nǝlahan, gogǝm lohoim gegai mabe?’ Ris naut tob̃ut hǝn atenan.
MAT 22:13 Beti akiŋ ikel mai nǝvanuan nauman san gail ke, ‘Baŋis gat navǝlan gǝlaru mai narien gǝlaru, bar hǝni vivile len nǝmargobut! Len naut enan dereh litaŋ, lides batriṽoriṽ.’”
MAT 22:14 AYesu imaris kotov nasoruan san ike, “Husur aGot ekis isob̃ur be ilekis hǝn evis ŋai.”
MAT 22:15 Ale naFarisi gail luvan. Nǝboŋ lotovan tonoŋ, Lub̃onb̃on, lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃ekǝkos len nasoruan san.
MAT 22:16 Beti losǝvat ahai susur salit gail mai galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot van hǝn aYesu. Lousi ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gokitin, gop̃usan hǝn nap̃isal siGot len nakitinan. Gukel nakitinan, nǝvanuan b̃etibau o b̃evi naut kǝmas savi natideh len gaiug.
MAT 22:17 Gikel natsua mai ginamit bai. Inor hǝn datb̃eṽur nǝtaks van hǝn aSisa m̃au a? Gunau mab hǝni?”
MAT 22:18 Be aYesu elǝboi nagǝrasian tosa salito ale ike, “Vanuan gǝgǝras gail! Imabe mǝtous kitev ginau hum mǝtb̃igol ke nekǝkos?
MAT 22:19 Ṽusan ginau hǝn natenarius hǝn nǝtaks.” Ale lulav nakoin sua enan van hǝni.
MAT 22:20 Eus galit ke, “Nǝhon mai nahǝsan ase arupat len nakoin egai?”
MAT 22:21 Lusor vari ke, “ASisa.” Beti ikel mai galit ke, “Imagenan, lav mai aSisa nǝsa tovi seSisa ale lav mai aGot nǝsa tovi siGot.”
MAT 22:22 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, lup̃aŋ, beti loriŋi, luvan.
MAT 22:23 Len nǝboŋ enan ŋai, naSattiusi gail (lotokele ke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan eb̃uer), logǝm hǝni, lousi
MAT 22:24 luke, “Hai p̃usan, aMoses ikele ke, ‘Aulum̃an ideh b̃imat anatun b̃eb̃uer, aṽan matmat tilah mai nǝbatunau enan hǝn b̃ipas anatun gail hǝn aṽan tomat b̃ikad anatun gail.’
MAT 22:25 Ikad alatmiṽan tomǝlevru len ginamito. Ahai a m̃o ilah, ale imat, anatun eb̃uer. Ale aṽan tohusuri ilah mai asoan aten tomat.
MAT 22:26 Aṽan enan am imat, anatun eb̃uer, ale aṽan tohusuri ilah mai nǝbatunau. Ivan magenan van vǝbar alatmiṽan p̃isi lulah mai alitenan.
MAT 22:27 Ale nǝboŋ alatmiṽan p̃isi lotomat, alitenan tu imat.
MAT 22:28 Imagenan, kel mai ginamito, len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan alatmiṽan tomǝlevru ta be, husur ilah mai galit p̃isi?”
MAT 22:29 AYesu isor var galit ke, “Mǝtusab husur mǝtsalǝboi natosian siGot mai nǝdaŋan san.
MAT 22:30 Husur len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, nǝvanuan gail asike lulah, avan ideh asike idam̃ hǝn lǝb̃ilah, be dereh lesum̃an aŋel gail len nǝmav lǝsǝlah.
MAT 22:31 Be datb̃isor husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, mǝtsaṽuruŋ nǝsa aGot tokele mai gamito a? Ike,
MAT 22:32 ‘Gagai ginau novi aGot siApraham, aGot seIsak, aGot siJakop.’ Gai savi aGot silat lotomat be silat lotomaur.”
MAT 22:33 Nǝboŋ naluṽoh gail lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, lumaŋmaŋ len nap̃usanan san.
MAT 22:34 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu togol naSattiusi gail lǝsasor am, naFarisi gail lub̃onb̃on,
MAT 22:35 ale galit sua tokad namitisau hǝn nalo eus nausian sua hǝni hǝn b̃ekǝkos len na-sor-vari-an san.
MAT 22:36 Ike, “Hai p̃usan, len nalo gail, ta be esǝhor gail p̃isi am?”
MAT 22:37 AYesu isor var galit ke, “‘Gelǝmas bun Nasub̃ aGot sam̃ len nǝlom̃ kavkav, nanunum̃ kavkav, mai nǝnauan sam̃ kavkav; len gaiug kavkav.’
MAT 22:38 Enan evi nakelean todaŋ totibau, tosǝhor gail p̃isi am.
MAT 22:39 Nakelean todaŋ tohusuri ehum enan, ike ‘Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.’
MAT 22:40 Nakelean eru enan artodaŋ arovi nǝbathut nalo kavkav mai nap̃usanan sihai kelkel ur gail p̃isi.”
MAT 22:41 Beti aYesu eus naFarisi gail lotob̃onb̃on,
MAT 22:42 ike, “Mǝtb̃inau aKristo, aGot totabtabuh lan, mǝtunau ke gai evi anatun ase, nǝpasusan sise?” Lusor vari ke, “Anatun siTevit.”
MAT 22:43 Beti aYesu eus galit ke, “B̃imaienan, nǝboŋ aTevit tosor len aNunun aGot, bathut nǝsa ekis aKristo hǝn aMasta? Husur aTevit ike,
MAT 22:44 “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw, ke “Gebǝtah tarhǝt len navǝlagw nǝmatu, vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’
MAT 22:45 “Imaienan, aTevit b̃ekis aKristo hǝn aMasta san, evi anatun mabe?”
MAT 22:46 Be sǝkad ideh tolǝboi b̃isor var aYesu. Len nǝboŋ enan van, galit p̃isi lomǝtahw hǝn lǝb̃eus nausian ideh hǝni am.
MAT 23:1 Beti aYesu isor mai naluṽoh gail mai ahai susur san gail.
MAT 23:2 Ike, “Ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, lulav namilen aMoses hǝn lǝb̃ep̃usan hǝn nalo siGot.
MAT 23:3 Imaienan, sǝsǝloŋ husur galito, gol natideh lotokel mai gamito hǝn mǝtb̃igole. Avil samtigol tǝtoṽ hǝn nǝsa lotogole, husur lǝsagol nǝsa lotop̃usan hǝni.
MAT 23:4 Lukai tas natit isob̃ur, lugol nalo isob̃ur am lotodaŋ habat hǝn nǝvanuan b̃ehusur gail. Ehum lotobaŋis gat natit tomǝlas habat, ale lotoriŋi len nǝbathuvǝson nǝvanuan hǝn b̃evusi. Be lomǝtahun lǝb̃igol natideh hǝn lǝb̃esusupah mai nǝvanuan hǝn b̃erusan natgalenan tomǝlas.
MAT 23:5 Natit p̃isi lotogole, lugole hǝn nǝvanuan gail lǝb̃erisi ŋai. Galit, lukad nabokis gail lotosǝŋon natosian siGot len gail hǝn lǝb̃ibaŋis gail len navǝlalit mai nabunǝholito. Be mǝteris, lugol nabokis gail lup̃osp̃os, lugol nasum̃arhǝt nahurabat salit gail lobǝlbǝlav.
MAT 23:6 Lolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃ebǝtah rivuh len nab̃iltihanan ideh, lolǝŋon nǝhai bǝtbǝtah tovoi ŋai len naim nab̃onb̃onan.
MAT 23:7 Lolǝŋon masuṽ hǝn nǝvanuan gail lǝb̃ike, ‘Ivoi,’ mai galito len nǝmaket, lolǝmas nǝvanuan lǝb̃ekis galit, ‘Hai p̃usan.’
MAT 23:8 Be avan ideh satekis gamit hǝn ‘Hai p̃usan,’ husur mǝtukad ahai p̃usan tosua ŋai, ale gamit p̃isi mǝtop̃itp̃itoṽ sum̃an na-ke-ṽan-an gail.
MAT 23:9 Ale samtinau avan ideh len navile a pan hum totibau gol ke mǝttokisi hǝn, ‘Tata,’ husur esua ŋai evi aTata samit len nǝmav.
MAT 23:10 Avan ideh satekis gamit hǝn ‘Hai p̃usan,’ husur esua ŋai evi ahai p̃usan samito, evi aKristo.
MAT 23:11 Gamit ideh toke tetibau sǝhor gamit am, tekǝtkǝta tǝban gamito, tevi tarhǝt samito.
MAT 23:12 Avan ideh topatpat gai mǝhat, dereh tegǝm vi ut kǝmas; avan ideh togol gai savi natideh, dereh aGot teputsani vi mǝhat.
MAT 23:13 “Be gamit mǝttovi ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail ŋai! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat, husur mǝtokǝkol hǝn nabopita hǝn natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav len nǝhon nǝvanuan gail. Bathut mǝtsab̃is lan ale alat lotoke lǝb̃eb̃is lan, mǝtsǝdam̃ hǝn ke leb̃is.
MAT 23:15 “Gamit mǝttovi ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail ŋai! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat. Husur len nǝyaran samito, mǝtuyar len tan, wol len tas, hǝn mǝtb̃egǝgel hǝn nadǝlomian sinǝvanuan b̃esua ŋai, hǝn b̃ikad nadǝlomian seJu gail. Ale nǝboŋ tohusur nadǝlomian samito, mǝtugol egǝm isa sǝhor gamito, gol ke inor hǝn nǝhab nǝmatan ŋai.
MAT 23:16 “Gamit mǝttoil a m̃o, mǝttosǝhar nǝvanuan gail, mǝtovi metb̃esw gail, nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat! Len nap̃usanan samit mǝtuke, ‘Avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan naim siGot, nakelean san savi natideh. Be avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan nagol hǝn naim siGot, gai timasgol nǝsa tokel gati, salǝboi b̃imakuv dani.’
MAT 23:17 Metb̃esw gail! Melmel gail! Mǝtolǝboii ke naim siGot esǝhor masuṽ hǝn nagol topat lan. Nagol enan egǝm siGot sǝb̃on, husur ŋai topat len naim siGot.
MAT 23:18 Ale len nap̃usanan samit mǝtuke, ‘Avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan nǝmel tutumavan, nakelean san savi natideh. Be avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan naviolan topat len nǝmel tutumavan, gai timasgol nǝsa tokel gati, salǝboi b̃imakuv dani.’
MAT 23:19 Metb̃esw gail! Mǝtolǝboii ke nǝmel tutumavan esǝhor masuṽ hǝn naviolan ideh topat lan. Naviolan enan egǝm siGot sǝb̃on husur ŋai topat len nǝmel tutumavan len natutumavan van hǝn aGot.
MAT 23:20 Imaienan, avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan nǝmel tutumavan, gai ita gat na-kel-gati-an san len nǝhes enan, mai len nahǝsan natideh topat lan.
MAT 23:21 Ale avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan naim siGot, gai ita gat na-kel-gati-an san len nǝhes enan, mai len nahǝsan atenan totoh lan.
MAT 23:22 Ale avan ideh tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan nǝmav, gai ita gat na-kel-gati-an san len nahǝsan nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot, mai len nahǝsan atenan tobǝtah lan.
MAT 23:23 “Gamit mǝttovi ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat, husur nahudhut tosua len nasǝŋavuran hǝn naluhai hun namint, natil mai nakumin, mǝtoviol hǝn gail mai aGot. Avil mǝtsagol natit totibau gail sǝhor natgalenan len nalo. Mǝtsagol sanor van hǝn nǝvanuan gail, mǝtsalolosa hǝn galito. Mǝtsariŋ nǝlomit len aGot, mǝtsǝdaŋ lan. Ivoi hǝn mǝttagol natgalenan ale sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn mǝtb̃eviol hǝn tesua len nasǝŋavuran.
MAT 23:24 Gamit mǝttoil a m̃o, mǝttosǝhar nǝvanuan gail, mǝtovi metb̃esw gail! Mǝtohisi hǝn mǝtb̃ehusur natuhlo p̃isi, be mǝtsagol nab̃iltitit gail lotopat lan. Ehum mǝttob̃ir nǝwai tur len nǝkaliko hǝn asike mǝtb̃edǝlom nahonon ideh, be mǝtodǝlom nǝkamel mǝtsarisi.
MAT 23:25 “Gamit mǝttovi hai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat, husur mǝtokǝkas navivile hǝn nab̃iliwai mai nasiloh, be nǝlolit eb̃iŋb̃iŋal. Nǝlomit epul hǝn na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an mai nagolean hǝn natideh mǝttolǝŋoni. Mǝtsǝnau nǝvanuan ideh am.
MAT 23:26 Farisi namǝtamit tob̃esw! Kǝkas nǝlon nab̃iliwai a m̃o, hǝn navivile am b̃iveveu.
MAT 23:27 “Gamit mǝttovi hai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat, husur mǝtohum nab̃urhes lotopiti pǝhapǝhw. Navivile epǝhw, ikab buni, be butite epul hǝn nabǝlasun nǝvanuan tomat gail mai natit gail am tob̃os nǝtan.
MAT 23:28 Gamit mǝtumaienan. Nǝvanuan gail lotoris navivile samito lunau ke mǝtunor, avil len nǝlomito, mǝtopul hǝn nagǝgǝrasan, mǝtutoh hum nalo savi natideh.
MAT 23:29 “Gamit mǝttovi hai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail, mǝtovi vanuan gǝgǝras gail! Nǝmauran samit dereh tisa vǝsa tibatbat, husur mǝtoum hǝn nab̃urhes sihai kelkel ur gail, atǝmamit gail ta sutuai lotoparu bubun galito, ale mǝtovǝhas nab̃urhes silat lotonor len nǝhon aGot.
MAT 23:30 Beti, sum̃an mǝttavoi sǝhor atǝmamit gail ta sutuai, mǝtuke, ‘Dattatoh len nǝboŋ setǝmadat ta sutuai, asike dattab̃on mai galito nǝboŋ lotogol nǝda hihai kelkel ur gail lotosel.’
MAT 23:31 Nǝboŋ mǝttokǝmaienan, mǝtukel koti ke mǝttovi anatulit gail, mǝttosa sum̃an alat lotoparu bubun ahai kelkel ur gail.
MAT 23:32 Gamit m̃au, nǝsa atǝmamit gail ta sutuai lototub̃at hǝni, mitigol tihav!
MAT 23:33 Mǝtovi m̃at gail mai anatun nǝvaipa gail! Mitigam yav dan nǝpanismen hǝn naut nǝmatan mabe?
MAT 23:34 Husur natenan, dereh nesǝvat ahai kelkel ur gail, nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, van hǝn gamito. Dereh mititahǝtah hǝn galevis len nǝhai balbal hǝn lǝb̃imat. Galevis am mǝtebilas habat hǝn galito len naim nab̃onb̃onan samito, hut galit van husur nab̃iltivile ṽisusua.
MAT 23:35 Ŋa nǝmatan silat lotonor p̃isi len navile a pan, dereh lipat len navǝlamito; tub̃at len nǝda hiApel tonor, van vǝbar nǝda hiSekariah, anatun ulum̃an aParakiah, mǝttotubuni rivuh hǝn nǝmel tutumavan mai naim siGot.
MAT 23:36 Nukel nakitinan mai gamito, nǝpanismen hǝn nǝmatan galen p̃isi, dereh tibar naur ta damǝŋ egai.
MAT 23:37 “O Jerusalem, Jerusalem! Gugol ahai kelkel ur gail lumat, gotubun ahai pispisul gail aGot tosǝvat galit van hǝn gaiug. Akis nuke nigol anatum̃ gail lib̃onb̃on hum natopǝhaṽut togol natuhman san gail lub̃onb̃on hǝn b̃ihavhav hǝn galito. Be gomǝtahuni.
MAT 23:38 Geris! AGot eriŋ gab̃ulan naim sam̃ gol eb̃ǝb̃esw.
MAT 23:39 Husur nukel mai gamit ke, gagai van, asike mǝtoris ginau am van vǝbar mǝtb̃ike, ‘AGot tivoi hǝn atenan togǝm len nahǝsan Nasub̃ aGot!’”
MAT 24:1 Nǝboŋ aYesu toriŋ naholǝvat todar vis naim siGot, toyar dani, ahai susur san gail logǝm hǝni hǝn lǝb̃eṽusani hǝn naim gail ei.
MAT 24:2 Be aYesu ikel mai galit ke, “Mǝtoris naim galeg a? Nokitin mai gamit ke dereh limasirsir p̃isi hǝn asike ikad nǝvat ideh gegai b̃epǝlah len nǝvat togon.”
MAT 24:3 Beti nǝboŋ aYesu tobǝtah sǝb̃on len Naṽehuh Oliv, ahai susur san gail logǝm hǝni luke, “Natgalen gotomadhakele mai ginamito levisi ŋais? Nǝsa teṽusan nagǝmaian sam̃? Nǝsa teṽusan nǝboŋ navile a pan b̃inoŋ?”
MAT 24:4 AYesu isor var galit ke, “Mǝtelǝlǝgau! Avan ideh sategǝras gamito,
MAT 24:5 husur dereh tisob̃ur legǝm len nahǝsagw, like, ‘Ginau aKristo,’ ale dereh legǝras tisob̃ur nǝboŋ lǝb̃ekǝmaienan.
MAT 24:6 Dereh mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝwalan hǝn nab̃iltib̃alan gail mai na-kel-uri-an hǝn nab̃iltib̃alan gail am. Be samtemǝtahw, husur timasvisi magenan, be sǝbar nagilen sal.
MAT 24:7 Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut sua dereh ligol nab̃iltib̃alan mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tile, ale nǝvanuan sekiŋ gail dereh lib̃al mai nǝvanuan sekiŋ tile gail. Dereh nǝhanian teb̃uer mai tikad nab̃iltidu gail husur naut gail.
MAT 24:8 Be natgalen p̃isi lohum natub̃atan ŋai hǝn napǝŋasan hǝn nǝpasusan. Dereh lisa van vǝsa, levisi vǝha-sob̃sob̃ur am len nǝboŋ lǝb̃egǝmai.
MAT 24:9 “Beti dereh leriŋ gamit len navǝlan alat lǝb̃emǝdas tabtab hǝn gamito mai lǝb̃igol mǝtb̃imat. Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile dereh lemǝtahun bun gamito sil nahǝsagw.
MAT 24:10 Ale len nǝboŋ enan tisob̃ur dereh lipair dan ginau, lemǝtahun bun galit gabag, leriŋ galit gabag len navǝlan aenemi salit gail.
MAT 24:11 Ale ahai kelkel ur gǝgǝras gail dereh levisi, legǝras nǝvanuan tisob̃ur.
MAT 24:12 Ale husur nǝsaan b̃iperŋan naut p̃isi, na-lǝmlǝmas-buni-an sinǝvanuan b̃isob̃ur dereh tegǝm kǝkereh.
MAT 24:13 Avil nǝvanuan tokad nǝ-daŋ-b̃uri-an van vǝbar nagilen, gai dereh aGot tilav kuvi hǝn b̃ikad nǝmauran vi sutuai.
MAT 24:14 Ale nǝvanuan sagw gail dereh likel ur na-kel-uri-an tovoi egai hǝn natohan pipihabǝlan aGot, len navile a pan kavkav, hǝn ke, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni bai, beti nagilen navile a pan tegǝmai.”
MAT 24:15 Gaiug gotoṽuruŋ nategai, geṽuruŋ lǝboii. AYesu isor am ke, “Imagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris nǝsa ahai kelkel ur, aTaniel, totos husuri a m̃o, nǝboŋ mǝtb̃eris natit aGot tomǝtahun buni, toil len naut tolo, tomǝdas bun naut enan van vagol tob̃ǝb̃esw vi sutuai,
MAT 24:16 len nǝboŋ enan, alat a Jutea limasgam dan naut enan vi lan naut tobaŋ ṽehuh.
MAT 24:17 Avan ideh b̃iŋavŋav mǝhat len navurun naim, timasgam tutut dan naim san, satimariŋ vi lohoim hǝn b̃itariv kukuv natite dani.
MAT 24:18 Ale ideh b̃eum marireu san, satetǝlmam hǝn b̃ilav nahurabat san.
MAT 24:19 Len nǝboŋ enan nǝmauran dereh tidaŋ vǝsa habat hǝn apǝhaṽut ideh totian o tovǝhasus.
MAT 24:20 Be mitisor tuṽ vi tǝban aGot ke nǝ-gam-yav-an samit satipat len nahǝbati naut susus o len nǝSappat ideh.
MAT 24:21 Nokǝmaienan husur len nǝboŋ natgalen b̃evisi, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an dereh tidaŋ habat sǝhor nǝboŋ ta sutuai len natub̃atan, vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai, ale asike idaŋ sǝhori tǝtas am boŋ ideh.
MAT 24:22 Asike aGot tagol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tam̃idol len nǝboŋ galenan, nǝvanuan p̃isi lǝtǝmat. Avil aGot dereh tigol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinǝvanuan p̃isi tem̃idol m̃os alat, gai tolekis hǝn galito, lotovi esan.
MAT 24:23 “Beti avan ideh b̃ikel mai gamit ke, ‘Mǝteris, aKristo bogai!’ o ‘Gai saga!’ samtedǝlomi.
MAT 24:24 Husur akristo gǝgǝras gail mai ahai kelkel ur gǝgǝras gail dereh levisi. Dereh ligol namerikel nasuhunian nǝvanuan gail lotop̃aŋ habat lan. Lǝtalǝboi lǝtagǝras nǝvanuan gail aGot tolekis hǝn galito, dereh ligole len namerikel galenan.
MAT 24:25 Nalǝlǝgauan enan, nukele hǝn mǝtb̃elǝboi nǝsa b̃evisi.
MAT 24:26 Imagenan, nǝvanuan gail lǝb̃ikel mai gamit ke, ‘Mǝteris, aKristo satotoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw!’ samtivan varisi. Lǝb̃ike, ‘Mǝteris, satosusuah lohoim,’ samtedǝlomi.
MAT 24:27 Husur, nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃egǝmai, dereh tehum nasǝm̃oropun togol nǝmav kavkav tom̃ial, nǝvanuan p̃isi lerisi.
MAT 24:28 Len naut ideh natit tomat topat lan, nab̃iltiman namǝsav tohanhan natit tomat dereh lemǝlah gǝm b̃on ei.”
MAT 24:29 AYesu isor am, ike, “Nǝboŋ na-lǝŋon-isa-vǝsa-an hǝn nǝboŋ galenan b̃inoŋ, ‘dereh namityal timotmot, mai nahǝbati asike em̃ial; dereh nam̃eso gail lerus vi pan dan nǝmav mai natit gail lotokad nǝdaŋan len nǝmav dereh lekurkur habat.’
MAT 24:30 Beti natit tovǝhot nagǝmaian siNatun Nǝvanuan dereh tevisi len nǝmav, ale naluṽoh hǝn nǝvanuan gail p̃isi len navile a pan dereh lelǝŋon tisa habat, litaŋ. Beti dereh leris aNatun Nǝvanuan togǝm len nǝmavukasw len nǝdaŋan mai nǝyalyalan totibau.
MAT 24:31 Len nab̃iltiwalan hǝn nǝtrampet dereh tesǝvat aŋel san gail vi lan naut p̃isi len navile a pan kavkav hǝn lǝb̃etǝtariv b̃onb̃on hǝn alat aGot tolekis hǝn galito hǝn lǝb̃evi esan.”
MAT 24:32 AYesu ike, “Ivoi hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot natsua nǝhai nafik b̃eṽusani. Nǝboŋ nǝpashǝt nafik sǝmasmas am be todum̃oh, mǝtolǝboii ke nahǝbati naut pudpud egǝm pǝpadaŋ.
MAT 24:33 Len naṽide tomagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris natgalen p̃isi notomadhasor husuri, dereh mǝtelǝboii ke natǝlmaman siNatun Nǝvanuan satogǝmai, ehum gai tia bopita.
MAT 24:34 Nukel nakitinan mai gamito, naur egai asike lumat vǝbar natgalen p̃isi lǝb̃isarpoh.
MAT 24:35 Nǝmav mai navile a pan dereh arimasig, be nasoruan sagw gail asike lumasig boŋ ideh.”
MAT 24:36 AYesu isor am ike, “Nǝmariboŋ enan o namityal enan, avan ideh salǝboii. Aŋel gail len nǝmav mai aNatun aGot, galit lǝsalǝboii, avil aGot Tata sǝb̃on, gai elǝboii.
MAT 24:37 Nagǝman siNatun Nǝvanuan dereh tehum nǝboŋ siNoah gail.
MAT 24:38 Len nǝboŋ siNoah gail, nǝboŋ nilev sagǝm sal, nǝvanuan gail luhan, lomun, lulah mai ludam̃ hǝn nǝlahan gail van vǝbar nǝboŋ aNoah tob̃is len nǝak.
MAT 24:39 Nǝvanuan gail lǝsǝnau sǝhot nǝsa b̃evisi van vǝbar nilev egǝm lev kuv galit p̃isi. Nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃egǝmai, dereh timaienan.
MAT 24:40 “Len nǝboŋ enan, dereh tikad naulum̃an toru artoum marireu. AGot dereh tilav kuv tesua, teriŋ tesua.
MAT 24:41 Dereh tikad napǝhaṽut toru artolis dasdas namisurhuwit. AGot dereh tilav kuv tesua, teriŋ tesua.
MAT 24:42 Imagenan, mǝtehulahul, husur mǝtsalǝboi nǝboŋ aMasta samit b̃egǝmai.
MAT 24:43 Be mǝtelǝboi sǝhot nategai: amahean naim talǝboi namityal nǝvanuan vǝnvǝnah tagǝmai, amahean talele hǝn nǝvanuan asike tǝlavutur vi lohoim san.
MAT 24:44 Gamit am mitimasutaut, husur aNatun Nǝvanuan dereh tegǝm len namityal mǝtsǝvatvat viri.”
MAT 24:45 Ale aYesu ib̃ol p̃usan, ike, “Avan sua ikad naslev eru, be ta be ivoi sǝhor togon? Naslev sua idaŋ len nauman san, ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor. Ale amasta san itabtabuh lan hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban naslev san gail len naim san, hǝn b̃evǝŋan galito len namityal tonor hǝni.
MAT 24:46 Amasta b̃ivahim, b̃isab̃ naslev enan togol nauman san, aslev enan dereh tehǝhaṽur habat.
MAT 24:47 Nukel nakitinan mai gamito, amasta enan dereh titabtabuh len naslev enan hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban natit p̃isi san.
MAT 24:48 Be naslev togon isa. Hum ma gai toke, ‘Amasta sagw dereh titoh a tut tebǝlav.’
MAT 24:49 Beti etub̃at ṽas naslev gail lototoh len navǝlan, ale ihan, emun mai alat lototǝrog akis.
MAT 24:50 Ale amasta dereh tetǝlmam len nǝmariboŋ naslev enan sǝvatvat viri mai namityal naslev salǝboii.
MAT 24:51 Dereh amasta tita kotovi, teriŋi len naut nǝvanuan gǝgǝras lototohtoh lan. Len naut enan lutaŋ habat, kat b̃urb̃ur nariṽolit bathut lolǝŋon isa vǝsa batbat.”
MAT 25:1 Beti aYesu isor husur natǝlmaman san dan nǝmav hum nakiŋ, ike, “Datolǝboi datb̃enǝnoṽ hǝn natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, mai navensus tosǝŋavur lotolav nam̃ial salit, yar van hǝn lǝb̃ebubur mai naulum̃an b̃ilah.
MAT 25:2 Galit erim lovi hoṽon, erim lukad namitisau hǝn nǝmauran tonor.
MAT 25:3 Navensus lotovi hoṽon, lupat nam̃ial salit gail be lǝsǝpat naoil ideh.
MAT 25:4 Navensus lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, lupat nam̃ial salit gail mai lupat nab̃iliwai hǝn naoil gail am.
MAT 25:5 “Nǝboŋ naulum̃an b̃ilah tovǝlo, navensus gail p̃isi losusuh metanoṽ, gol lupatmari.
MAT 25:6 Tub̃loh len mariug nǝkaian sua evi mǝhat, ‘Mǝteris! Naulum̃an b̃ilah bogai! Gǝm risi, ke “Ivoi,” maii!’
MAT 25:7 Ale navensus gail lule mǝhat, logut kuv nadurinen nawik hǝn nam̃ial salit gail.
MAT 25:8 Be torim lotovi hoṽon lukel mai torim lotokad nalǝboian ke, ‘Lav naoil ideh samit mai ginamito, husur nam̃ial sinamit gail lǝsǝpaŋ savoi, dereh limat.’
MAT 25:9 Be alat lotokad nalǝboian luke, ‘Ao, datb̃igol b̃imaienan, dereh naoil tem̃idol hǝn gidat p̃isi. Mitia ṽur ideh samito len naim p̃urp̃ur.’
MAT 25:10 Ale luvan hǝn lǝb̃eṽuri. Be nǝboŋ lotoyar van sal, naulum̃an b̃ilah evisi. Beti navensus torim lotoutaut tia, lutah maii, lob̃is lohoim hǝn nǝlahan. Ale nǝvanuan nauman ekǝkol gat nabopita.
MAT 25:11 Nǝboŋ namityal topair, navensus lotoṽur naoil lotǝlmam, lukai ke, ‘Nasub̃, Nasub̃, sǝŋav hǝn nabopita hǝn ginamito!’
MAT 25:12 Ris tosor var galit ke, ‘Nukel nakitinan mai gamito, nǝsalǝboi kas gamito.’”
MAT 25:13 AYesu imaris kotov nǝb̃ol enan ike, “Imagenan, mǝtehulahul hǝn asike mǝtb̃esum̃an navensus lotovi hoṽon, husur mǝtsalǝboi nǝmariboŋ o namityal hǝn natǝlmaman sagw.”
MAT 25:14 AYesu isor tǝtas husur natǝlmaman san, ike, “Natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav imaiegai: Ikad avan sua toutaut hǝn b̃ivan len nǝyaran sua. Ekis naslev san gail gǝmai ale eriŋ natit san gail len navǝlalito.
MAT 25:15 Ilav nǝvat mai galit ṽisusua tonor hǝn namitisau salito. Ilav nǝtalent torim mai naslev sua, ilav nǝtalent toru mai naslev sual am, ale ilav tosua mai naslev togon. Ale vǝha-sua ŋai eriŋ naut enan len nǝyaran san.
MAT 25:16 Naslev tokad nǝtalent torim eum lan van ikad erim am.
MAT 25:17 Len naṽide tomaienan, naslev tokad toru, eum lan van ikad eru am.
MAT 25:18 Be aten tokad nǝtalent tosua, evivile, ehir nab̃ur len tan ale itavun susuan nǝvat simasta san.
MAT 25:19 “Idareh buni amasta sislev galenan etǝlmam hǝn b̃elǝboi nǝsa lotogole len nǝvat san.
MAT 25:20 Naslev, amasta tolav nǝtalent torim maii, ipat nǝtalent torim am gǝm hǝni ike, ‘Nasub̃, gulav nǝtalent torim mai ginau, ale len torim enan nopisan erim eg am.’
MAT 25:21 Amasta ikel maii ke, ‘Nauman sam̃ ikab! Govi naslev tovoi, todaŋ len ginau. Gudaŋ len natit tokǝkereh notoriŋi len navǝlam̃, imagenan dereh nitabtabuh len gaiug hǝn nǝb̃eriŋ natit tisob̃ur len navǝlam̃. Gegǝmai, gehǝhaṽur mai ginau!’
MAT 25:22 “Beti naslev, amasta tolav nǝtalent toru maii, egǝm hǝni ike, ‘Nasub̃, gulav nǝtalent toru mai ginau, ale len toru enan nopisan eru eg am.’
MAT 25:23 Amasta ikel maii ke, ‘Nauman sam̃ ikab! Govi naslev tovoi, todaŋ len ginau. Gudaŋ len natit tokǝkereh notoriŋi len navǝlam̃, imaienan dereh nitabtabuh len gaiug hǝn nǝb̃eriŋ natit tisob̃ur len navǝlam̃. Gegǝmai, gehǝhaṽur mai ginau!’
MAT 25:24 “Beti naslev, amasta tolav nǝtalent tosua maii, egǝm hǝni ike, ‘Nasub̃, nolǝboii tia ke govi naulum̃an totaltal, len nǝmatuan gulav nǝhanian dan naut gǝsǝmabule lan, gotǝtariv wit len naut gǝsǝdaŋdaŋ namisurhute lan.
MAT 25:25 Imagenan nomǝtahw, ale nua susuan nǝtalent sam̃ len tan. Nǝvat sam̃ bogai.’
MAT 25:26 Amasta san isor vari ke, ‘Govi naslev tosa vǝsa gotovekan. Gǝb̃inau ke notovi naulum̃an totaltal, gǝb̃inau ke notolav nǝhanian dan naut nǝsǝmabule lan, gǝb̃inau ke nototǝtariv wit len naut nǝsǝdaŋdaŋ namisurhute lan,
MAT 25:27 imabe gǝsariŋ nǝvat sagw len nalulutar? Gǝtagol tomaienan, nǝboŋ nototǝlmam, nǝtǝlav nǝvat sagw mai naintǝres han.’
MAT 25:28 Ale ikel mai nǝvanuan nauman san gail ke, ‘Lav kuv nǝtalent dan ategai, lavi mai atea tokad tosǝŋavur.
MAT 25:29 Husur avan ideh toum tovoi len nǝsa tokade, dereh nilav tisob̃ur am maii hǝn b̃epul hǝni. Be avan ideh tom̃idol, avan ideh saum savoi len nǝsa tokade, dereh nilav kuv tokǝkereh gai tokade, dani.
MAT 25:30 Naslev sagol natideh savoi, bar hǝni vivile len nǝmargobut, len naut enan dereh tikad nǝtaŋan mai na-desdes-batriṽoriṽ-an.’
MAT 25:31 “Nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃egǝmai len namǝnas hǝn nǝyalyalan san, mai aŋel gail p̃isi, dereh tebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah san toyalyal hum nakiŋ.
MAT 25:32 Beti naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail p̃isi dereh lib̃onb̃on len nǝhon. Ale dereh tepǝpehun galito hum nǝvanuan nasipsip topǝpehun nasipsip gail dan nǝnani gail.
MAT 25:33 Dereh teriŋ nasipsip gail len nǝmatu san mai nǝnani gail len nǝmair.
MAT 25:34 Beti nakiŋ dereh tikel mai alat len nǝmatu san ke, ‘Gamit, aTǝmagw tovoi buni hǝn gamito, mǝtegǝmai! Mititoh pipihabǝlan aTǝmagw len naut toutaut hǝni tia m̃os gamito len natub̃atan, nǝboŋ togol navile a pan.
MAT 25:35 Husur nǝboŋ notomalkǝkat, mǝtovǝŋan ginau; nǝboŋ notomaduh, mǝtulav nǝwai mai ginau; nǝboŋ notovi metb̃os, mǝtokis ginau vi lohoim samito;
MAT 25:36 nǝboŋ notomalmal hǝn nahurabat, mǝtukol nahurabat len ginau; nǝboŋ notomǝsah, mǝtokǝtkǝta tǝban ginau; nǝboŋ nototoh len naim bǝbaŋis, mǝtogǝm, m̃ǝdoŋ tǝban ginau.’
MAT 25:37 Beti alat lotonor dereh lisor vari ke, ‘Nasub̃, namtoris gotomalkǝkat namtovǝŋan gaiug ŋais? Namtoris gotomaduh namtulav nǝwai mai gaiug ŋais?
MAT 25:38 Namtoris gaiug gotovi metb̃os namtous gaiug vi lohoim sinamit ŋais? Namtoris gotomalmal hǝn nahurabat namtukol nahurabat len gaiug ŋais?
MAT 25:39 Namtoris gotomǝsah o namtom̃ǝdoŋ tǝban gaiug ŋais len naim bǝbaŋis?’
MAT 25:40 Ale nakiŋ dereh tisor var galit ke, ‘Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝboŋ mǝttogole van hǝn nǝbathudud ideh sagw tovi ut kǝmas ŋai, mǝtugole van hǝn ginau.’
MAT 25:41 “Beti dereh tipair, tikel mai alat len nǝmair san ke, ‘Gamit, aGot togol nǝmauran samit tosa vǝsa, mǝtevi tut dan ginau, mǝtevi lan nǝhab topaŋ vi sutuai aGot toutaut hǝni tia m̃os natǝmat mai aŋel san gail!
MAT 25:42 Husur nǝboŋ notomalkǝkat, mǝtsavǝŋan ginau; nǝboŋ notomaduh, mǝtsǝlav nǝwai mai ginau;
MAT 25:43 nǝboŋ notovi metb̃os, mǝtsakis ginau vi lohoim samito; nǝboŋ notomalmal hǝn nahurabat, mǝtsakol nahurabat ideh len ginau; nǝboŋ notomǝsah o nototoh len naim bǝbaŋis, mǝtsam̃ǝdoŋ tǝban ginau.’
MAT 25:44 Beti dereh lisor vari ke, ‘Nasub̃, ŋais namtoris gaiug gotomalkǝkat, o gotomaduh, o gotovi metb̃os, o gotomalmal, o gotomǝsah, o gototoh len naim bǝbaŋis be namtsavi tarhǝt sam̃?’
MAT 25:45 Ale dereh tisor var galit ke, ‘Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝboŋ mǝtsagole van hǝn nǝbathudud ideh sagw tovi ut kǝmas ŋai, mǝtsagole van hǝn ginau.’
MAT 25:46 Beti alatenan dereh levi tut, vi lan nǝpanismen topat vi sutuai, be alat lotonor levi lan nǝmauran vi sutuai.”
MAT 26:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ikel mai ahai susur san gail ike,
MAT 26:2 “Mǝtolǝboii tia ke nǝboŋ nǝmariboŋ b̃eru b̃inoŋ dereh tikad nǝPasova, ale aNatun Nǝvanuan, dereh leriŋi len navǝlan alat lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.”
MAT 26:3 Len namityal enan ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, lub̃onb̃on len nab̃iltiim seb̃iltihai tutumav, nahǝsan aKaiafas.
MAT 26:4 Lusor utaut hǝn lǝb̃igol nagǝrasian ale tah gat aYesu hǝn lǝb̃igol b̃imat.
MAT 26:5 Be luke, “Sadatigole len Nǝhanan egai, hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃eluṽoh hǝn lǝb̃ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail.”
MAT 26:6 Len nǝboŋ enan, aYesu itoh len naut a Petani len naim seSimon tokad naleprosi a m̃o.
MAT 26:7 Ale napǝhaṽut sua tolav nab̃otel lotoum hǝni hǝn nǝvat topǝhw, egǝm hǝn aYesu tohan. Ilav nab̃otel enan topul hǝn naoil pǝhpǝhas tosusau, nǝvat han totibau, ale eb̃iri len nǝkadun aYesu.
MAT 26:8 Nǝboŋ ahai susur gail lotoris natenan, nǝlolit epǝŋasi. Luke, “Imabe tomǝdas natenan?
MAT 26:9 Ivoi am tap̃ur hǝni m̃os nǝvat tosob̃ur ale tǝlav nǝvat enan mai namǝsal gail.”
MAT 26:10 Be aYesu tolǝboi natenan ikel mai galit ke, “Imabe mǝtugol nǝlon alitegai isa? Gai igol natit tokab hǝn ginau.
MAT 26:11 Mitinau nategai! Namǝsal gail lutoh mai gamit akis, be ginau, asike nutoh tabtab hǝn ginau.
MAT 26:12 Nǝboŋ alitegai tob̃ir naoil len ginau, eutaut hǝn nibegw hǝn lǝb̃itavuni.
MAT 26:13 Nukel nakitinan mai gamit ke, len naut p̃isi len navile a pan lotokel ur na-kel-uri-an tovoi lan, dereh lisor husur nǝsa alitegai togole, gol ke nǝvanuan gail lǝb̃inau gati.”
MAT 26:14 Beti, ahai susur lotovi 12, galit sua, nahǝsan aJutas Iskariot, ivan hǝn ab̃iltihai tutumav gail,
MAT 26:15 ike, “Nǝb̃eriŋ aYesu len navǝlamito, mǝtudam̃ hǝn mǝtb̃ilav nǝvat tevis mai ginau?” Ale lulav nakoin nasilva tovi 30 maii.
MAT 26:16 Len nǝboŋ enan van, aJutas idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.
MAT 26:17 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, ahai susur gail logǝm hǝn aYesu, lousi ke, “Golǝŋon ke namteutaut hǝn gǝb̃ihan nǝPasova a be?”
MAT 26:18 Ale ike, “Mǝtevi lan nab̃iltivile Jerusalem. Dereh mǝteris naulum̃an sual ei, ale kel maii ke, ‘Ahai p̃usan ike: Nǝboŋ sagw egǝm pǝpadaŋ. Dereh nihan nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail len naim sam̃.’”
MAT 26:19 Ŋa ahai susur gail lugol nǝsa aYesu tokel mai galito, ale loutaut hǝn nǝhanian hǝn nǝPasova.
MAT 26:20 Nǝboŋ namityal tomasur, aYesu itah mai ahai susur lotovi 12 len natev hǝn lǝb̃ihan.
MAT 26:21 Nǝboŋ lotohanhan sal, ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, gamit sua dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.”
MAT 26:22 Ahai susur gail nǝlolit isa masuṽ, ale galit ṽisusua lotub̃at usi ke, “Nasub̃, ase lai? Savi ginau a?”
MAT 26:23 Isor var galit ke, “Gamit mǝttohanhan mai ginau, gamit sua toriŋ navǝlan len nasiloh mai navǝlagw, dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.
MAT 26:24 Husur aNatun Nǝvanuan dereh timasmat hum lototos husuri a m̃o, avil atenan toriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, nǝmauran sitenan tisa vǝsa tibatbat! Tavoi am hǝn atenan ke anan asike tǝpasi!”
MAT 26:25 Ale aJutas, gai b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail, gai am eusi ke, “Hai p̃usan, savi ginau a?” Ale aYesu isor vari ke, “Evoi, gaiug boh gukele.”
MAT 26:26 Nǝboŋ lotohan tin sal, aYesu ilav nabǝta, ale esipa lan, eb̃uri, beti ilavi mai ahai susur gail, ike, “Lavi, hani, nibegw bogai.”
MAT 26:27 Ale nǝboŋ tolav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain, esipa hǝni ale ilavi mai galito, ike, “Gamit p̃isi mǝtemun lan,
MAT 26:28 husur nǝda hagw bogai, aGot tota gat na-kel-gati-an san lan mai nǝvanuan san gail. Nǝda eg hagw b̃isel, eṽusan nǝmatan sagw tohum natutumavan hǝn b̃erub̃at nǝsaan gail dan nǝvanuan tosob̃ur.
MAT 26:29 Ale nukel mai gamit ke, nǝwain egai, len natohan pipihabǝlan aTǝmagw, nǝwain eg dereh tiveveu, ale gagai van asike nomun nǝwain egai van vǝbar nǝboŋ nǝb̃emuni mai gamit ei.”
MAT 26:30 Beti lokǝkai hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan ale lovivile, lovi lan Naṽehuh Oliv.
MAT 26:31 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Len mariug egai dereh gamit p̃isi mitigam dan ginau. Husur len natosian siGot ike, “‘Dereh niṽabun nǝvanuan nasipsip, ale navǝshǝsipsip ligam ṽisusua.’
MAT 26:32 Avil, nǝboŋ nǝb̃imat ale aGot b̃igol nǝb̃ile mǝhat, dereh neil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili.”
MAT 26:33 Ale aPita isor vari, ike, “Naut kǝmas nǝvanuan p̃isi lǝb̃igam dan gaiug, ginau asike nugam dan gaiug boŋ ideh!”
MAT 26:34 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, len mariug eg ŋai, a tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau!”
MAT 26:35 APita ikel maii ke, “Ao, naut kǝmas nǝb̃imat mai gaiug, asike nukele ke nǝsalǝboi gaiug!” Ale ahai susur gail p̃isi lokǝmaienan.
MAT 26:36 Beti aYesu iyar mai galito vi lan naut a Ketsemane, ale ikel mai ahai susur gail ke, “Mǝtebǝtah gegai, ale nivan ea hǝn nǝb̃isor tuṽ.”
MAT 26:37 Esǝhar aPita mai anatun aSepeti gǝlaru, aJemes mai aJon, etub̃at lolosa, nǝlon isa vǝsa habat.
MAT 26:38 Ale ikel mai galit ke, “Nulolosa masuṽ! Ehum nalolosaan ikabut gol nǝlogw van numat! Mititoh gegai, mitilele mai ginau!”
MAT 26:39 Nǝboŋ toyar van kǝkereh am, ib̃ov len tan, kǝta vi pan, ike, “Tata sagw, b̃ike b̃inor len nalǝŋonian sam̃, gilav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau. Wake sagigol nǝsa notolǝŋoni, Tata gigol nǝsa ŋai gaiug gotolǝŋoni.”
MAT 26:40 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur totor enan, isab̃ lotopatmari. Ikel mai aPita ke, “Mǝtsǝdaŋ sǝbar mǝtb̃ilele mai ginau len nǝhaua tosua ŋai a?
MAT 26:41 Mǝtehulahul ale sor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri. Naut kǝmas nǝlomito elǝŋon b̃igol nǝsa tonor, nibemit sǝdaŋ, edǝdasi.”
MAT 26:42 Ale aYesu eriŋ galit tǝtas, isor tuṽ, ike, “Tata sagw, gǝb̃ike sanor len nalǝŋonian sam̃ hǝn gǝb̃ilav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau, avil gǝb̃ike nemuni, gigol nǝsa gotolǝŋoni!”
MAT 26:43 Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ etǝlmam tǝtas, isab̃ lotopatmari husur namǝtalit inoṽ masuṽ.
MAT 26:44 Ŋa eriŋ galit tasi am, ivan, isor mai aTǝman tǝtas hum togole tia.
MAT 26:45 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur totor, ikel mai galit ke, “Mǝtupat sal a? Mǝtuŋavŋav sal a? Mǝteris! Namityal egǝm pǝpadaŋ. Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan alat nǝsaan ta bogai!
MAT 26:46 Mitile mǝhat, dativan. Mǝteris, atenan b̃eriŋ ginau len navǝlalito satogǝm pǝpadaŋ.”
MAT 26:47 Nǝboŋ aYesu tosorsor sal, aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, egǝmai. Itah mai nab̃iltiluṽoh lototǝgau nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail. Ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail losǝvat naluṽoh enan.
MAT 26:48 Ale aJutas isor utaut hǝn naṽusanian sua mai galit a m̃o, ike, “Nǝboŋ nǝb̃esum̃ nǝtarhon atenan, gai bolai. Tah gati.”
MAT 26:49 Ale vǝha-sua ŋai ivan hǝn aYesu ike, “Ivoi, Hai p̃usan,” ale esum̃ nǝtarhon.
MAT 26:50 AYesu ikel maii ke, “Tegai, gaiug gigol nǝsa gotogǝm m̃osi.” Beti logǝm tǝban aYesu, lutah gati.
MAT 26:51 Ŋa galit sua lototah mai aYesu eliv kuv nab̃u nǝb̃alan san, ita kotov nǝdariŋan naslev seb̃iltihai tutumav.
MAT 26:52 Beti aYesu ikel maii ke, “Riŋ tǝlmam hǝn nab̃u sam̃, bathut avan ideh tob̃al hǝn nab̃u nǝb̃alan, dereh nab̃u nǝb̃alan tigol nǝmatan san!
MAT 26:53 Gamit mǝtsalǝboii ke nolǝboi nǝb̃eus aTǝmagw hǝn na-vi-tarhǝte-an san. Ale nǝtausi, gai tasǝvat nab̃iltivǝshǝŋel tovi 12 gag ŋai.
MAT 26:54 Nǝtagol tomagenan, natosian siGot lotoke timasvisi maiegai, lisarpoh mabe?”
MAT 26:55 Len namityal enan ŋai aYesu ikel mai naluṽoh ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan toke tib̃al mai alat lotoil a m̃o? Imabe mǝtsǝtah gat ginau len naholǝvat todar vis naim siGot? Nobǝtah, nop̃usan ei len nǝmariboŋ p̃isi.
MAT 26:56 Avil nǝsa tovisi gagai evisi hǝn natosian sihai kelkel ur b̃isarpoh.” Beti ahai susur san p̃isi loriŋi, lugam mǝtahw dani.
MAT 26:57 Nǝboŋ lotogam dani tonoŋ, alat lototah gat aYesu losǝhari vi lan naim siKaiafas tovi b̃iltihai tutumav, ale ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lub̃onb̃on ei.
MAT 26:58 Be aPita ehusuri, iyar a tut dani vǝbar naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav. Ale nǝboŋ tob̃is lan, ebǝtah ei mai nǝvanuan nauman gail hǝn b̃eris nǝsa b̃evisi.
MAT 26:59 Len naim, ab̃iltihai tutumav mai nǝSanhitrin p̃isi ludas vanuan gǝgǝras gail lǝb̃idam̃ hǝn lǝb̃elibliboŋ ke aYesu togol tosa, gol alat lotoil a m̃o lolǝboi lǝb̃igol b̃imat sile.
MAT 26:60 Be lǝsǝsab̃ nalibliboŋan ideh tonor hǝn aYesu b̃imat sile, naut kǝmas nǝvanuan gǝgǝras isob̃ur lotogǝmai. Namǝkot hǝn galito, eru arogǝmai.
MAT 26:61 Aruke, “Ategai ike, ‘Nolǝboi nǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir ale um tǝtas hǝni len nǝmariboŋ b̃itor.’”
MAT 26:62 Beti ab̃iltihai tutumav ile mǝhat ikel mai aYesu ke, “Imabe gǝsakel natideh hǝn gǝb̃etǝtas gol gaiug? Na-kel-koti-an sǝlaru ekitin a?”
MAT 26:63 Be aYesu sasor. Ale ab̃iltihai tutumav ikel maii ke, “Nukel idaŋ mai gaiug len nahǝsan aGot nǝkadun nǝmauran, ke, gǝb̃evi aKristo, aNatun aGot, gikele mai ginamito!”
MAT 26:64 AYesu isor vari ke, “Gaiug gukele tia. Be nukel mai gamit ke, gagai van dereh mǝteris aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot tovi aB̃iltidaŋan. Dereh mǝteris b̃egǝmai len nǝmavukasw hǝn nǝmav.”
MAT 26:65 Beti ab̃iltihai tutumav, nǝhon emǝkanun taṽtaṽor, itar nahurabat san hǝn b̃eṽusan tomǝtahun nasoruan siYesu. Ike, “Gai isor mǝdas aGot! Imabe datolǝŋon nǝvanuan ideh am hǝn b̃ikel kot nǝsaan sitegai? Gamit mǝtosǝsǝloŋ hǝn tosor mǝdas aGot!
MAT 26:66 Gamit mǝtunau mab hǝni?” Lusor vari ke, “Inor hǝn b̃imat! Timasmat!”
MAT 26:67 Beti loṽulai nǝhon aYesu, lotuhi, luṽosi.
MAT 26:68 Lohǝlasi ke, “Kristo, gǝtavi aKristo gepǝhav utaut! Kel mai ginamito, ase iṽos gaiug?”
MAT 26:69 Len namityal enan aPita ebǝtah vivile len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav, ale natǝbarehreh tovi slev egǝm hǝni ike, “Gaiug gutah mai aYesu ta Kalili.”
MAT 26:70 Be len nǝhon alat lototoh ei aPita ike sakitin. Ike, “Gusor husur nǝsa? Ginau nǝsalǝboi nǝsa gotokele!”
MAT 26:71 Ale evi lan nametlǝkau, beti natǝbarehreh togon tovi slev erisi, ikel mai galit ei ke, “Ategai itah mai aYesu ta Nasaret.”
MAT 26:72 Ale aPita ikel tasi ke sakitin, ita gat nasoran san len nahǝsan aGot ike, “Ginau nǝsalǝboi atenan!”
MAT 26:73 Len namityal tovan kǝkereh galevis lotoil pǝpadaŋ logǝm hǝni, lukel mai aPita ke, “Kitin, gaiug am govi galit sua. Nǝboŋ namttosǝsǝloŋ hǝn nadolom̃, namtosǝsǝloŋ lǝboii ke govi auleKalili, nadolom̃ ikel uri.”
MAT 26:74 Beti len nahǝsan aGot aPita ita gati ke nǝsa tokele evi nakitinan. Ike, “Len nahǝsan aGot nokitin, ginau nǝsalǝboi atenan! Asike nǝb̃ekitin, aGot tipansem ginau!” Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko.
MAT 26:75 Beti aPita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokele tia ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” Nasoran siYesu a m̃o etunus nǝlon aPita, ale evivile, itaŋ habat.
MAT 27:1 Pelan han, dudulan som̃ilan, ab̃iltihai tutumav p̃isi mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, lub̃onb̃on tǝtas hǝn lǝb̃ihol kitev nap̃isal hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat.
MAT 27:2 Beti lubaŋis gati, losǝhari van, loriŋi len navǝlan aPilate tovi gavna ta Rom.
MAT 27:3 AJutas, toriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail, nǝboŋ torisi ke nǝSanhitrin toriŋi ke aYesu b̃imat, aJutas ipair dan nǝsa togole. Ilav tǝlmam hǝn nakoin nasilva tovi 30 van hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail.
MAT 27:4 Isor tǝvah mai galit ke, “Ginau nugol nǝsaan husur noriŋ ategaii len navǝlamito hǝn b̃imat naut kǝmas sagol kas natideh tosa.” Ris lotoke, “Natenan savi natideh len ginamito. Ipat len gaiug.”
MAT 27:5 AJutas ibar hǝn nakoin nasilva gail len naim siGot. Beti evivile, itahǝtah hǝn gai gabag hǝn b̃imat.
MAT 27:6 Ab̃iltihai tutumav gail lulav nakoin galenan luke, “Sanor len nalo hǝn datb̃eriŋ nǝvat egai hǝn b̃ib̃on mai nǝvat hǝn naim siGot bathut eb̃iŋb̃iŋal, eṽur nǝda hǝn nǝmatan sivan sua.”
MAT 27:7 Imagenan, luhol b̃onb̃on. Nǝboŋ lotohol tonoŋ, loṽur nǝmarireu sivan sua togol natit hǝn nǝtan b̃ulau. Loṽur nǝtan enan hǝn b̃egǝm vi ut natǝtavunan simetb̃os gail.
MAT 27:8 Husur natenan, lokis nǝtan enan hǝn Marireu hǝn Nǝda van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai.
MAT 27:9 Beti nǝsa ahai kelkel ur, aJeremiah totosi, isarpoh. Ike, “Lulav nakoin nasilva tovi 30, nǝvat alat a Israel lotodam̃ hǝn lǝb̃eṽur atenan hǝni,
MAT 27:10 ale loṽur nǝmarireu sivan sua togol natit hǝn nǝtan b̃ulau, hum Nasub̃ aGot tokele hǝn ginau.”
MAT 27:11 Nǝboŋ lotosǝhar aYesu van hǝn nǝgavna ta Rom tonoŋ, eil len nǝhon. Ale agavna Pilate eusi ke, “Gaiug govi kiŋ seJu gail a?” AYesu isor vari ke, “Gaiug boh gukele.”
MAT 27:12 Be nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lotoil hirhir lan, sor tasi, aYesu sakel natideh.
MAT 27:13 Beti aPilate eusi ke, “Gǝsasǝsǝloŋ hǝn natit tosob̃ur lotosor tas gaiug hǝni a?”
MAT 27:14 Be aYesu sasor vari, sakel kas natuhsoruan ideh, gol nǝgavna ip̃aŋ habat lan.
MAT 27:15 Len Nǝhanan nǝPasova p̃isi, nǝgavna ikad naṽide sua. Idam̃ hǝn avan sua totoh len naim bǝbaŋis b̃evivile husur nalǝŋonian sinaluṽoh.
MAT 27:16 Len nǝboŋ enan, len naim bǝbaŋis, ikad naulum̃an sua nǝvanuan p̃isi lotolǝboii, nahǝsan aYesu Parappas.
MAT 27:17 Nǝboŋ naluṽoh lotob̃onb̃on sal, aPilate eus galit ke, “Mǝtolǝŋon ke nigol ase tevivile? AYesu Parappas o aYesu lotokisi hǝn aKristo?”
MAT 27:18 (APilate elǝboi buni ke naJu gail loriŋ aYesu len navǝlan husur lototab̃ulol bulosi.)
MAT 27:19 Len namityal enan, aPilate ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah hǝn nakotan. Nǝboŋ tobǝtah maienan, asoan esǝvat napisulan van hǝni toke, “Sagigol natideh hǝn atenan tonor, bathut damǝŋai len nab̃ǝb̃er, nolǝŋon isa masuṽ husuri.”
MAT 27:20 Avil ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lusorsor mai naluṽoh hǝn lǝb̃igol husur galito, us aPilate hǝn b̃igol aParappas b̃evivile mai aYesu b̃imat.
MAT 27:21 Imaienan, nǝboŋ agavna tous galit tǝtas ke, “Mǝtolǝŋon nǝb̃igol gǝlar ta be b̃evivile m̃os gamito?” Lusor vari ke, “Parappas!”
MAT 27:22 APilate esǝhoṽut, eus galit ke, “B̃imagenan, nigol nǝsa hǝn aYesu lotokisi hǝn aKristo?” Galit p̃is luke, “Timat len nǝhai balbal!”
MAT 27:23 Ris aPilate tous galit ke, “Bathut nǝsa? Gai igol nǝsa tosa?” Be lukai habat van am ke, “Timat len nǝhai balbal!”
MAT 27:24 Nǝboŋ aPilate tolǝboii ke edǝdas b̃igol natideh hǝn b̃egǝgel hǝn nǝnauan salito, be nab̃iltimǝdasian etub̃at len naluṽoh, ilav nasiloh topul hǝn nǝwai. Len nǝhon nǝvanuan gail ekǝkasǝval. Ikel mai galit ke, “Nǝda hǝn nǝmatan sitegai, sǝpat len ginau. Ipat len gamito!”
MAT 27:25 Beti nǝvanuan gail p̃isi lusor vari ke, “Nǝda hǝn nǝmatan san tipat len ginamito, mai len nǝpasusan sinamito!”
MAT 27:26 Beti igol aParappas evivile m̃os galito, be igol nasoltia san tobilas habat hǝn aYesu. Ale eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.
MAT 27:27 Beti nasoltia sigavna gail losǝhar aYesu vi lohoim sisoltia gail, ale galit p̃isi lub̃onb̃on garu lan.
MAT 27:28 Lukol nahurabat san dani, lukol nahurabat bisibis hum sekiŋ lan.
MAT 27:29 Lovisvis hǝn nǝhau tokad nasunite tohum nab̃ulgǝgau, ale loriŋi len nǝkadun aYesu hum nǝkraun sekiŋ. Loriŋ natsua hun nǝhaie len navǝlan nǝmatu hum nǝhai sekiŋ. Beti lotǝŋedur bathurien, lotub̃at sor vilesi ke, “Sal suh nakiŋ seJu gail!”
MAT 27:30 Loṽulaii, ale lusab̃ul natenan hun nǝhaie dani, luṽas nǝkadun hǝni.
MAT 27:31 Nǝboŋ lotosor vilesi tonoŋ, lukol nahurabat bisibis dani, lukol nahurabat san lan tǝtas, ale losǝhari van hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.
MAT 27:32 Len nǝyaran salit dan nab̃iltivile, lobubur mai auleSairin sua nahǝsan aSimon. Lugol atenan ipat nǝhai balbal siYesu.
MAT 27:33 Nǝboŋ lotobar naut a Kolkota (namilen nahǝsenan tovi Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat).
MAT 27:34 Lulav nǝwain lotobul hǝn natit tokon masuṽ lan maii, be nǝboŋ aYesu tomun risi, emǝtahuni.
MAT 27:35 Beti lup̃os gati len nǝhai balbal. Nǝboŋ lotop̃os gati tonoŋ, lopǝpehun nahurabat san, bar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase b̃ilav nahurabat ṽisusua.
MAT 27:36 Ale lobǝtah, kǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu ei.
MAT 27:37 Lutos gat nǝsa aYesu togole tosa, ale loriŋ na-kel-uri-an enan len nǝhai balbal a mǝhat hǝn nǝkadun. Ike, “AYesu bogai, Kiŋ seJu gail.”
MAT 27:38 Ikad nǝvanuan vǝnvǝnah eru artotahǝtah mai aYesu. Sual itahǝtah len nǝhai balbal len nǝmatu siYesu, togon len nǝmair san.
MAT 27:39 Nǝvanuan gail lotoṽot, lohǝlas aYesu, sor mǝdas nahǝsan. Loŋit nǝholit van hǝni,
MAT 27:40 luke, “Gaiug golǝboi gǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir ale len nǝmariboŋ b̃itor um tǝlmam hǝni a? B̃imagenan, gǝb̃evi aNatun aGot, lav kuv gaiug gabag! Mariŋ dan nǝhai balbal!”
MAT 27:41 Len naṽide tomaienan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lusor vilesi, luke,
MAT 27:42 “Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail be edǝdas b̃ilav kuv gai! Inau ke tovi kiŋ seIsrael a? B̃imagenan, timariŋ dan nǝhai balbal ale dereh datedǝlomi ke tovi kiŋ.
MAT 27:43 Eriŋ nǝlon len aGot mai ike tovi aNatun aGot. Imagenan, gagai aGot b̃elǝŋoni, tilav kuvi.”
MAT 27:44 Nǝvanuan vǝnvǝnah gǝlaru artotahǝtah tǝban aYesu, gǝlar am arokǝmaienan, arohǝlasi.
MAT 27:45 Len natub̃lial nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav van vǝbar namityal totor ut mǝdau.
MAT 27:46 Ale len namityal totor enan, aYesu ikai habat len nasoruan matmat san ke, “Eli, eli, lema sapahtani!” namilen, “Got sagw, Got sagw, goriŋ gab̃ulan ginau sil nǝsa?”
MAT 27:47 Nǝvanuan galevis lotoil ei lotosǝsǝloŋ hǝni, lunau suluṽi, lunau ke tokis aElijah.
MAT 27:48 Vǝha-sua ŋai galit sua ilav nasponts igol topul hǝn nǝwain tokon, ale esii len nǝhai, esuhuni van hǝn aYesu hǝn b̃emuni.
MAT 27:49 Be galevis am luke, “Riŋi! Datebunus risi ke aElijah dereh tegǝm lav kuvi o teb̃uer.”
MAT 27:50 Beti aYesu ikai habat tǝtas am, emǝsol, imat.
MAT 27:51 Len namityal enan ŋai, nǝkaliko mǝtortor totahǝtah len naim siGot, tub̃at a mǝhat, emǝtar vǝbar naut a pan, igol nahudhut eru. Nǝtan ekurkur, nǝvat gail lumap̃ulp̃ul,
MAT 27:52 nab̃urhuvat nǝmatan losǝŋav. Ale aGot igol nǝvanuan isob̃ur lotovi esan lule mǝhat dan nǝmatan.
MAT 27:53 Ale lovivile dan nab̃urhuvat nǝmatan gail. Husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan siYesu lob̃is len nab̃iltivile siGot, a Jerusalem, ale lovisi hǝn nǝvanuan isob̃ur.
MAT 27:54 Nasenturion mai nasoltia gail lotokǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu len nǝhai balbal, nǝboŋ lotoris nadu mai natit gail am lotovisi, lomǝtahw habat. Luke, “Kitin, ategai evi aNatun aGot!”
MAT 27:55 Len naut enan ikad napǝhaṽut tosob̃ur lotohusur aYesu, kǝtkǝta tǝban len nǝyaran san a Kalili gǝmai. Alatenan loil a tut dan nǝhai balbal, lokǝta ris nǝsa tovisi.
MAT 27:56 Galit galevis lovi aMeri ta Maktala; togon aMeri anan aJemes mai aJosef; togon asoan aSepeti, anan aJemes mai aJon.
MAT 27:57 Nǝboŋ namityal pǝpadaŋ b̃imasur, aJosef tovi auleArimatea sua tokad natite mai tohusur aYesu,
MAT 27:58 ivan hǝn aPilate. Eus niben aYesu. APilate idam̃ hǝni ale ikele idaŋ ke lipat niben mai aJosef.
MAT 27:59 Ŋa aJosef eruŋ gole len nǝkaliko tovi linen toveveu.
MAT 27:60 Eriŋi len nab̃urhuvat nǝtavunan san toveveu, tota p̃up̃uli tia len nǝvat. Erib hǝn nab̃iltivat hǝn b̃ipat gol nabopita hǝn nab̃urhuvat nǝmatan enan, ale ivan.
MAT 27:61 AMeri ta Maktala mai aMeri togon arobǝtah a m̃o, a tut kǝkereh dan nabopita hǝn nab̃urhuvat nǝmatan.
MAT 27:62 Pelan han, tovi nǝmariboŋ tohusur Nǝboŋ hǝn Nautautan hǝn nǝPasova, ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lub̃onb̃on, luvan hǝn aPilate.
MAT 27:63 Ale luke, “Nasub̃, namtunau tǝlmam hǝn nǝsa nǝvanuan gǝgǝras egaii tokele nǝboŋ tomaur sal. Ike, ‘Len nǝmariboŋ titor dereh aGot tigol nile mǝhat.’
MAT 27:64 Imaienan, namtuke gikele hǝn nasoltia sam̃ gail ke lekǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃urhuvat nǝmatan vǝbar nǝmariboŋ titor. Asike datb̃igole, ahai susur san gail hum ma lǝb̃evǝnoh niben ale kel mai nǝvanuan gail ke tole mǝhat dan nǝmatan tia! Ale b̃imaienan, nagǝgǝrasan enan dereh tesǝhor nagǝgǝrasan tokele a m̃o.”
MAT 27:65 APilate isor var galit ke, “Sǝhar nasoltia na-kǝtkǝta-kǝkol-an gail van, ale len namitisau ideh mǝttokade, mǝtekǝtkǝta kǝkol gat nab̃urhuvat.”
MAT 27:66 Ale luvan, lokǝkol gat nab̃urhuvat nǝmatan, loriŋ na-burut-gati-an lan ale loriŋ nasoltia gail hǝn lǝb̃ekǝtkǝta kǝkol hǝni. Lugol natgalenan len nǝSappat.
MAT 28:1 Nǝboŋ nǝSappat enan tonoŋ, nǝmav topitau dudulan som̃ilan, len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, aMeri ta Maktala mai aMeri togon luvan varis nab̃urhuvat nǝmatan.
MAT 28:2 Vǝha-sua ŋai ikad nab̃iltidu, bathut aŋel sua siNasub̃ evi pan dan nǝmav, ale erib kuv nab̃iltivat topat gol nab̃urhuvat, ebǝtah lan.
MAT 28:3 Nǝnahǝnah han em̃ial hum nǝkabil mai nahurabat san epǝhw yesyes hum nasno.
MAT 28:4 Nasoltia gail lotokǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃urhuvat, ninelit epil lan, lom̃inm̃inikot, luteh matmatiov.
MAT 28:5 Beti aŋel isor mai napǝhaṽut gǝlaru, ike, “Samremǝtahw! Nolǝboi mǝruke mǝreris aYesu lotogol tomat len nǝhai balbal.
MAT 28:6 Be gai satoh gegai, husur aGot igol ile mǝhat tia sum̃an ŋai aYesu tokele. Mǝregǝm ris naut topat lan.
MAT 28:7 Mirivan tutut! Kel mai ahai susur san gail ke, ‘Sǝsǝloŋ! AGot igol ile mǝhat dan nǝmatan. Dereh teil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili. Ale dereh mǝterisi ei.’ Enan ŋai na-kel-uri-an sagw.”
MAT 28:8 Napǝhaṽut gǝlaru arugam tutut dan nab̃urhuvat. Aromǝtahw be aropul hǝn nakemkeman ale arusaṽsaṽut hǝn arb̃ikele mai ahai susur san gail.
MAT 28:9 Vǝha-sua ŋai aYesu ebubur mai gǝlaru. Ike, “Ivoi!” Arogǝm hǝni, arotǝgau gat narien gǝlaru, arulotu hǝni.
MAT 28:10 Beti aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Samremǝtahw. Mirivan, kel mai aṽagw gail ke levi lan naut a Kalili, ale dereh leris ginau ei.”
MAT 28:11 Nǝboŋ napǝhaṽut gǝlaru artovan sal, nasoltia galevis lotokǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃urhuvat nǝmatan lovi lan nab̃iltivile. Ale lukel ur natit p̃isi tovisi mai ab̃iltihai tutumav gail.
MAT 28:12 Ab̃iltihai tutumav gail lub̃onb̃on mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail ale ludam̃ hǝn na-sor-utaut-an sua. Lulav nǝvat isob̃ur mai nasoltia gail,
MAT 28:13 lukel mai galit ke, “Mǝtekǝmaiegai ke, ‘Ahai susur san gail logǝm len mariug, lovǝnoh niben nǝboŋ namttopat.’
MAT 28:14 Agavna Pilate b̃esǝsǝloŋ hǝn natenan, dereh namtetǝŋov nǝlon hǝn asike mǝtb̃ikad nǝpanismen ideh.”
MAT 28:15 Imaienan, nasoltia gail lulav nǝvat enan, lugol nǝsa ab̃iltiJu gail lotokele. Na-kel-uri-an enan salito, naJu gail lukele van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai.
MAT 28:16 Beti ahai susur lotovi 11 lovi Kalili vi lan naṽehuh aYesu tokel mai galit tia hǝn lǝb̃evi lan.
MAT 28:17 Nǝboŋ lotorisi ei, lulotu hǝni, be galit galevis lukad nǝ-lon-uri-an.
MAT 28:18 AYesu egǝm hǝn galito, ikel mai galit ke, “AGot aTǝmagw ilav mai ginau nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an p̃isi len nǝmav mai len navile a pan.
MAT 28:19 Imagenan, mitivan hǝn mǝtb̃eṽusan naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail hǝn lǝb̃egǝm vi hai susur sagw gail. Baptais hǝn galito len nahǝsan aGot aTata, aNatun mai aNunun.
MAT 28:20 Ṽusan galito hǝn lǝb̃igol natit p̃isi notokele todaŋ mai gamito. Nau gat nategai: ginau nutah mai gamito, ale dereh nitah mai gamito van vǝbar nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, nagilen natit p̃isi.”
MAR 1:1 Egai natub̃atan hǝn na-kel-uri-an tovoi husur aYesu Kristo tovi Natun aGot.
MAR 1:2 Ehum ahai kelkel ur sua, aIsaiah totos gat nǝsa aGot tokel mai aNatun. Ike, “Geris! Dereh nesǝvat ahai pispisul sagw teil a m̃o hǝn gaiug, hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal sam̃.
MAR 1:3 Nadoldol sua satokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke, ‘Geutaut hǝn nap̃isal m̃os Nasub̃, gigol nap̃isal san gail linor!’”
MAR 1:4 Imagenan, aJon evisi, itoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw, ikel uri ke, nǝvanuan gail limasbaptais hǝn b̃imasil ke lotopair dan nǝsaan salito van hǝn aGot hǝn b̃erub̃at nǝsaan salit gail.
MAR 1:5 Nǝvanuan naut a Jerusalem mai naprovens Jutea kavkav luvan hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni. Ale nǝboŋ lotokel vǝhot nǝsaan salit gail, ibaptais hǝn galito len Nawisel Jortan.
MAR 1:6 Nahurabat siJon, luvaii hǝn navurun nǝkamel, ale nǝhau tutuṽ evi nahurhub̃uluk. Ihanhan nalokust, ihanhan nǝhani nasukapak toum hǝni.
MAR 1:7 AJon ikel uri ke, “Avan sua dereh tegǝm a tahw len ginau, gai idaŋ sǝhor ginau, ale ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃etǝŋadur, sah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.
MAR 1:8 Ginau nubaptais hǝn gamito hǝn nǝwai, be dereh gai tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun aGot.”
MAR 1:9 Len nǝboŋ sua, aYesu iyar len naut a Nasaret a Kalili gǝmai ale aJon ibaptais hǝni len Nawisel Jortan.
MAR 1:10 Nǝboŋ aYesu tomadhale mǝhat dan nǝwai enan, eris aGot totar p̃ul nǝmav hǝn tosǝŋav ale eris aNunun togǝm vi pan vi lan, sum̃an nǝtav.
MAR 1:11 Beti esǝsǝloŋ hǝn nadoldol togǝm len nǝmav toke, “Gaiug govi anatugw ulum̃an sagw notolǝmas bun gaiug, nohǝhaṽur masuṽ hǝn gaiug.”
MAR 1:12 Vǝha-sua ŋai aNunun aGot esǝhar aYesu vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw.
MAR 1:13 Itoh ei len nǝmariboŋ tovi 40 ale aSetan italtal sob̃uer ke tigol nǝsaan. Itoh mai narivatvat nalilihai lotolǝboi lǝb̃isah pǝpasi ale aŋel gail lovi tarhǝt san.
MAR 1:14 Husur nǝboŋ galenan, aenemi siJon lutah gati, riŋi len naim bǝbaŋis. Beti aYesu evi Kalili, ikel ur na-kel-uri-an siGot.
MAR 1:15 Ike, “Namityal egǝm tia, natohan pipihabǝlan aGot egǝm pǝpadaŋ. Mitipair dan nǝsaan samito, dǝlom na-kel-uri-an tovoi enan!”
MAR 1:16 Boŋ sua aYesu toyaryar bitas tarhǝt Nab̃iltiwai Kalili, eris alarmiṽan, aSimon mai aAdru artobar hǝn nalevlev len nab̃iltiwai husur arovi vanuan nǝsahiehan.
MAR 1:17 Ale aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Mǝregǝmai! Mǝrehusur ginau ale nigol mǝregǝm vi vanuan nǝ-sah-hǝn-nǝvanuan-an!”
MAR 1:18 Vǝha-sua ŋai aroriŋ nalevlev sǝlar gail, arohusuri.
MAR 1:19 Nǝboŋ aYesu toyar kǝkereh am husur bitas, eris aJemes mai aJon alarmiṽan, anatun aSepeti gǝlaru. Arusah len nab̃ot salito, arobutan nalevlev salit gail lunor.
MAR 1:20 Vǝha-sua ŋai ekis gǝlaru hǝn arb̃itah maii, ale aroriŋ atǝmalaru len nab̃ot mai nǝvanuan nauman gail, ale arutah maii, arohusuri.
MAR 1:21 AYesu mai ahai susur san gail lovi lan navile a Kapernaum, ale len nǝSappat eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu gail, ep̃usan.
MAR 1:22 Nǝvanuan lup̃aŋ len nap̃usanan san bathut ep̃usan sum̃an naulum̃an tokad na-il-a-m̃o-an kitin, sasum̃an ahai p̃usan gail hǝn nalo.
MAR 1:23 Len namityal enan ŋai len naim nab̃onb̃onan salito ikad naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut. Ikai,
MAR 1:24 ike, “Yesu ta Nasaret, gumab hǝn ginamito? Gogǝm hǝn gǝb̃igol namteb̃uer a? Ginau nolǝboi gaiug. Nolǝboi gotovi siGot, gotogǝm m̃osi.”
MAR 1:25 AYesu esivoh len nanunun nǝmargobut, ike, “Gemǝdau! Gimakuv dani!”
MAR 1:26 Ale nanunun nǝmargobut igol atenan totaltaloŋ hǝn nahumatmat, ikai habat ale nanunun nǝmargobut imakuv dani.
MAR 1:27 Nǝvanuan gail lumaŋmaŋ lan, lotub̃at sor husur nǝsa tovisi. Lousus galit gabag ke, “Nap̃usanan veveu tomabe ganan? Ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an! Ikele hǝn nanunun tosa gail ale lugol husur nǝsa tokele!”
MAR 1:28 Na-kel-uri-an husur nǝsa aYesu togole iperŋan tutut hǝn naut p̃isi len naut a Kalili.
MAR 1:29 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotovivile dan naim nab̃onb̃onan seJu gail, lutah mai aJemes, aJon, lovi lohoim seSimon mai aAdru.
MAR 1:30 Anan asoan aSimon ipat len nǝmel, namǝsahan igol niben topud. AYesu tob̃is, vǝha-sua ŋai lusor husur aliten maii.
MAR 1:31 Ale aYesu ivan hǝni, etǝgau navǝlan, elivi vi mǝhat hǝn b̃ebǝtah. Namǝsahan inoŋ dani ale ile mǝhat, ilav nǝhanian mai galito.
MAR 1:32 Nǝboŋ namityal tomasur, naut togomgom, nǝvanuan gail losǝhar alat lotomǝsah mai alat lotokad natǝmat gail van hǝn aYesu.
MAR 1:33 Nǝvanuan p̃isi len nab̃iltivile kavkav loluṽoh il bopita.
MAR 1:34 Ale igol isob̃ur lotokad namǝsahan tiltile lumaur. Ehut natǝmat isob̃ur ale igol lodǝdas lǝb̃isor husur lolǝboi gai tia.
MAR 1:35 Pelan han, dudulan som̃ilan, naut sǝlan sal, aYesu ile mǝhat, evivile, evi tut sua len naut tob̃ǝb̃esw ale isor tuṽ ei.
MAR 1:36 Idareh aSimon mai alat lototah maii, ludoŋi.
MAR 1:37 Nǝboŋ lotosab̃i luke, “Nǝvanuan p̃isi lokǝtkǝta doŋ gaiug.”
MAR 1:38 Be aYesu isor var galit ke, “Datevi tut ideh am, len naut gail lotodar vis navile egai hǝn nǝb̃ikel ur nasoruan siGot ei. Husur nogǝm m̃osi.”
MAR 1:39 Ŋa iyar tur p̃is naut len naut a Kalili, ikel ur nasoruan siGot len naim nab̃onb̃onan salito ale ehut natǝmat gail.
MAR 1:40 Naulum̃an tokad naleprosi egǝm tǝŋedur tǝban aYesu, eŋiri ke, “Gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.”
MAR 1:41 Nǝlon aYesu itaŋis masuṽ hǝni, isar hǝn navǝlan, ibari, ikel maii ke, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!”
MAR 1:42 Vǝha-sua ŋai naleprosi ivan dan atenan, imaur, iveveu.
MAR 1:43 Beti aYesu esǝvati van, ikai tasi
MAR 1:44 ke, “Sagikel natideh mai avan ideh, be gia ṽusan gaiug hǝn ahai tutumav hǝn b̃ebunus husur nibem̃. Beti getutumav hǝn naviolan hǝn naveveuan sam̃ aMoses tokel bun gail hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhoti ke gotomaur.”
MAR 1:45 Avil ategaii ivan, ikel ur nǝsa tovisi hǝni. Igole van van na-kel-uri-an enan ibar naut isob̃ur. Naten igol aYesu salǝboi b̃eb̃is len navile ideh len nǝhon nǝvanuan gail bathut naluṽoh ludar visi, be itoh len naut gail lotob̃ǝb̃esw. Be nǝvanuan gail len naut p̃isi ei logǝmgǝm hǝni sal.
MAR 2:1 Husur nǝmariboŋ galevis, aYesu etǝlmam vi Kapernaum. Nǝboŋ tobar naut enan, sǝdareh, husur ke nǝvanuan isob̃ur lotosǝsǝloŋ hǝni ke totoh ei,
MAR 2:2 logǝm hǝn naim san gol loririhit lohoim mai vivile. Lǝsalǝboi lǝb̃eil bopita am. Ale aYesu ikel ur nasoruan mai galito.
MAR 2:3 Nǝvanuan galevis logǝm hǝni, ivat lupat naulum̃an nǝtarhǝben tomat,
MAR 2:4 be lodǝdas lǝb̃ibar aYesu bathut naluṽoh. Ale lopǝlau vi mǝhat len navurun naim topapav, ludakuvi, gol nab̃ur a mǝhat hǝn naut aYesu totoh lohoim lan. Ale loriŋ tur hǝn nǝbateh vi pan, atenan nǝtarhǝben tomat, topat lan.
MAR 2:5 Nǝboŋ toris nadǝlomian salito, aYesu ikel mai atenan nǝtarhǝben tomat ke, “Natugw, nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.”
MAR 2:6 Be ahai p̃usan hǝn nalo lotobǝtah ei lunau natgalenan len nǝlolit ke,
MAR 2:7 “Gai ekǝmaienan mabe? Isor mǝdas aGot! AGot sǝb̃on ŋai elǝboi b̃erub̃at nǝsaan dan nǝvanuan!”
MAR 2:8 Vǝha-sua ŋai aYesu elǝboi nǝnauan salito ale ikel mai galit ke, “Imabe mǝtunau magenan len nǝlomito?
MAR 2:9 Nǝb̃ikel mai ategai nǝtarhǝben tomat ke, ‘Norub̃at nǝsaan sam̃ gail,’ o nǝb̃ike ‘Gile mǝhat, pat nǝbateh sam̃, giyar,’ nǝsa emǝdmǝdau am?
MAR 2:10 Be nuke mǝtelǝboii ke aNatun Nǝvanuan ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn b̃erub̃at nǝsaan len navile a pan. Nokǝmaiegai hǝn nǝb̃eṽusan nǝdaŋan en mai gamito.” Ale aYesu ikel mai atenan nǝtarhǝben tomat ike,
MAR 2:11 “Nukel mai gaiug, gile mǝhat, pat nǝbateh sam̃, givahim sam̃.”
MAR 2:12 Vǝha-sua ŋai atenan ile mǝhat, ipat nǝbateh, evivile len nǝhon nǝvanuan p̃isi. Lumaŋmaŋ masuṽ lan ale lusal suh nǝyalyalan siGot luke, “Datsaris natideh tomaienan boŋ ideh sal!”
MAR 2:13 Beti aYesu evivile, etǝlmam hǝn b̃iyar tarhǝt nab̃iltiwai Kalili. Nab̃iltiluṽoh egǝm hǝni ale eṽusan galito.
MAR 2:14 Len nǝyaran san van, eris aLevi anatun aAlfeus tobǝtah len nǝpasvalǝval hǝn nǝtaks, ale ikel maii ke, “Gitah mai ginau, gehusur ginau!” Ale aLevi ile mǝhat, ehusuri.
MAR 2:15 Ŋa aLevi eus aYesu mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃ihan lohoim san. (Ikad nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan isob̃ur lotohan ei husur ikad nǝvanuan tosob̃ur maienan lotohusur aYesu.)
MAR 2:16 Be nǝboŋ ahai p̃usan hǝn nalo galevis lotovi Farisi lotoris aYesu tohan mai nǝvanuan gail lotomaienan, lous ahai susur san gail ke, “Imabe tohan mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail?”
MAR 2:17 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn natenan ikel mai galit ke, “Savi alat lotomaur lotovan hǝn nǝvanuan nareran hǝn b̃irer hǝn galito, be alat lotomǝsah ŋai. Ginau nǝsagǝm hǝn nǝb̃ekis alat lotonor o alat lotonau ke lotonor, be nogǝm hǝn nǝb̃ekis nǝvanuan nǝsaan gail.”
MAR 2:18 Len nǝmariboŋ galevis ahai susur siJon mai naFarisi gail lǝsǝhan hǝn lǝb̃isor tuṽ. Ale logǝm hǝn aYesu lousi ke, “Ahai susur siJon gail mai ahai susur sinaFarisi gail lǝsǝhan hǝn lǝb̃isor tuṽ, be ahai susur sam̃ gail lǝsǝmagenan. Imabe?”
MAR 2:19 AYesu isor var galit ke, “Mǝtunau ke nǝvanuan lototah mai naulum̃an tolah, lǝsǝhan len nǝhanan nǝlahan a? Aoa! Asike lumaienan nǝboŋ naulum̃an tolah totoh mai galit sal.
MAR 2:20 Be naulum̃an tolah, nǝboŋ b̃egǝmai hǝn lǝb̃esǝhari dan nǝvanuan san gail, ale len nǝboŋ enan asike luhan.
MAR 2:21 “Sǝkad avan ideh top̃isihoh hǝn nǝkaliko veveu len nahurabat tomatu. Tagole, nap̃isihoh tǝmakuv dan nahurabat tomatu gol nǝ-tar-sili-an tamǝdasi sǝhor ta m̃o.
MAR 2:22 Natsual am, sǝkad avan ideh tob̃ir nǝwain lotomadhaum hǝni len nahurhuwain lotomatu. Tagole, nǝwain veveu tatǝvah tur lan, mǝdas nǝwain mai nahurhuwain p̃isi.”
MAR 2:23 Len nǝSappat sua, aYesu toyar tur marireu hǝn nawit, ahai susur san gail lotub̃at kin b̃ur nǝhavhuwit gail.
MAR 2:24 Ŋa naFarisi gail lukel mai aYesu ke, “Imabe lotogol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat?”
MAR 2:25 AYesu isor var galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ lǝboi natosian gail lotohol husur aTevit boŋ ideh nǝboŋ gai mai alat lototah maii lotopar hanian, lotomalkǝkat a? Nǝboŋ aApiatar tovi b̃iltihai tutumav, aTevit eb̃is len naim siGot, ihan nabǝta tolo ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lolǝboi lǝb̃ihani. Ale ilav nabǝta galevis mai alat lototah maii.”
MAR 2:27 Beti aYesu ikel mai galit ke, “NǝSappat, aGot igole m̃os nǝvanuan, sagol nǝvanuan m̃os nǝSappat.
MAR 2:28 Imaienan, aNatun Nǝvanuan evi masta, evi masta hǝn nǝSappat am.”
MAR 3:1 Len nǝboŋ sua tile am, aYesu eb̃is lohoim nab̃onb̃onan seJu gail tǝtas, ale ikad avan sual ei, navǝlan tomat, togǝm hum towas.
MAR 3:2 Nǝvanuan gail ei lomǝtan aYesu hǝn ke lǝb̃eris b̃igol atenan b̃imaur len nǝSappat. B̃igole, dereh likot hǝni ale kel uri ke tob̃ur kotov nalo hǝn nǝSappat.
MAR 3:3 AYesu ikel mai atenan navǝlan tomat, togǝm hum towas ke, “Geil rivuh.”
MAR 3:4 Beti eus galit ke, “Inor hǝn datb̃igol b̃ivoi len nǝSappat o hǝn datb̃igol b̃isa? Inor hǝn datb̃eriŋ tǝlmam hǝn nǝmauran o hǝn datb̃igol nǝmatan?” Be naut eb̃ut, lǝsasor vari.
MAR 3:5 Len nǝlol paŋpaŋ san ekǝta mǝtaltal hǝn galito, ilolosa hǝn galit husur nǝkadulit iṽonṽon. Beti ikel mai atenan ke, “Gisar hǝn navǝlam̃!” Ale isar hǝni, navǝlan imaur tǝlmam.
MAR 3:6 Vǝha-sua ŋai naFarisi gail lovivile, lub̃onb̃on mai alat galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot hǝn lǝb̃isor utaut hǝn lǝb̃emǝdas bun aYesu hǝn b̃imat.
MAR 3:7 AYesu mai ahai susur san gail lovi lan nab̃iltiwai ale nab̃iltiluṽoh lohusuri. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ husur natit p̃isi aYesu togole, nǝvanuan isob̃ur logǝm hǝni. Logǝm len naut a Kalili, a Jutea,
MAR 3:8 a Jerusalem, a Itumea, len naut gail tarhǝt Nawisel Jortan mai naut gail lotodar vis nab̃iltivile eru, a Tair mai a Siton.
MAR 3:9 Bathut naluṽoh totibau, ikel mai ahai susur san gail ke leutaut hǝn nab̃ot viri hǝn asike nǝvanuan lǝb̃eluṽoh dar visi.
MAR 3:10 Husur len nǝmariboŋ enan igol isob̃ur lumaur tia ale isob̃ur am lotokad namǝsahan tiltile loririhit, dar visi hǝn lǝb̃ibari.
MAR 3:11 Ale nǝboŋ nǝvanuan lotokad nanunun tosa gail lotoris aYesu, luteh len nǝhon, lukai habat ke, “Gaiug govi aNatun aGot!”
MAR 3:12 Avil aYesu ikai tas galito ke salikel vǝhot gai ke tovi ase.
MAR 3:13 Beti aYesu etǝṽehuh vi mǝhat, ekis alat gai tolǝŋon galito ale logǝm hǝni.
MAR 3:14 Ale itabtabuh len galit lotovi 12 hǝn lǝb̃itah maii; ekis galit hǝn ahai pispisul gail hǝn b̃esǝvat galit van hǝn lǝb̃ikel ur napisulan siGot;
MAR 3:15 ale ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an mai galito hǝn lǝb̃ehut natǝmat gail.
MAR 3:16 Alat lotovi 12 nahǝsalit lumaiegai: ikad aSimon aYesu tokisi hǝn aPita;
MAR 3:17 ikad aJemes anatun aSepeti mai aJon aṽan aJemes, ale aYesu ekis gǝlaru Poanerkes namilen Natun Nab̃iliurur gǝlaru.
MAR 3:18 Ikad galevis am, aAdru, aFilip, aPartolomiu, aMattiu, aTomas, aJemes anatun aAlfeus, aTatteus, aSimon tovi naSelot sua,
MAR 3:19 mai aJutas Iskariot b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail.
MAR 3:20 AYesu etǝlmam vahim len naim totohtoh lan mai ahai susur san gail. Ale naluṽoh logǝm b̃onb̃on ei van gai mai ahai susur san gail lǝsǝkad namityal ideh hǝn lǝb̃ihan.
MAR 3:21 Nǝboŋ nǝbathudud siYesu lotosǝsǝloŋ hǝn nakelean husur nǝsa tovisi, luke litah gati husur luke tovinvinu.
MAR 3:22 Be ahai p̃usan hǝn nalo lotogǝm len naut a Jerusalem, luke, “APeelsepul toil a m̃o hǝn natǝmat gail iwol hǝni. Ehut natǝmat gail len nǝdaŋan seb̃iltitǝmat setǝmat gail.”
MAR 3:23 Ale aYesu ekis galit gǝmai, isor mai galit len nasoruan kǝta ke, “ASetan elǝboi b̃ehut aSetan mabe?
MAR 3:24 Nǝvanuan lototoh pipihabǝlan nakiŋ len nǝkantri sua b̃ib̃alkabaŋ, nǝkantri dereh timap̃ulp̃ul.
MAR 3:25 Nǝbathudud b̃ib̃alkabaŋ, dereh timap̃ulp̃ul.
MAR 3:26 Len naṽide tomaienan, aSetan tǝb̃al mai gai gabag, alat pipihabǝlan lǝtapǝpehw, gai asike talǝboi tail gǝgat am, nǝdaŋan san tanoŋ.
MAR 3:27 Nisor kǝta maiegai ke: Avan ideh salǝboi b̃eb̃is lohoim sinabǝhariv todaŋ hǝn b̃itariv kuv natit san gail. Be a m̃o, b̃ibaŋis gat abǝhariv, beti elǝboi b̃itariv kuv natit p̃isi dan naim san.
MAR 3:28 Nukel nakitinan mai gamit ke, aGot dereh terub̃at nǝsaan ideh dan nǝvanuan gail naut kǝmas lǝb̃isor tas aGot o lǝb̃emǝdas nahǝsan.
MAR 3:29 Avil avan ideh tosor mǝdas aNunun aGot, asike aGot erub̃at nǝsaan enan dani boŋ ideh. Be nǝsaan enan san, tonor hǝn nǝpanismen, dereh tipat len atenan vi sutuai.”
MAR 3:30 AYesu ekǝmaienan husur ahai p̃usan hǝn nalo gail luke tokad nanunun tosa.
MAR 3:31 Beti aṽan aYesu matmat gail mai anan logǝm tǝban naim aYesu totoh lan. Loil vivile, lopisul van hǝni, kisi gǝmai.
MAR 3:32 Naluṽoh lobǝtah dar vis aYesu, ale lukel maii ke, “Geris, anam̃ mai aṽam̃ gail lous gaiug vivile.”
MAR 3:33 AYesu isor var galit ke, “Ase lai tovi anagw? As galit lai lotovi aṽagw gail?”
MAR 3:34 Ale ekǝta garu len alat lotobǝtah dar visi, ike, “Gamit mǝtovi anagw mai aṽagw gail bogai.
MAR 3:35 Husur avan ideh togol nǝsa aGot tolǝŋoni, gai evi aṽagw o aṽavinegw o anagw.”
MAR 4:1 AYesu etub̃at p̃usan tǝtas tarhǝb̃iltiwai Kalili. Nab̃ilitluṽoh logǝm b̃onb̃on dar visi gol tosah len nab̃ot, bǝtah hǝn b̃ep̃usan. Ale nǝvanuan gail p̃isi losuh pǝpadaŋ hǝn nab̃iltiwai, a ut.
MAR 4:2 Eṽusan galit hǝn natit isob̃ur len nǝb̃ol p̃usan gail. Ale len nap̃usanan san ikel mai galit ke,
MAR 4:3 “Sǝsǝloŋ! Nǝvanuan nǝmabulan hǝn namisurhut gail ia bubulan namisurhuwit.
MAR 4:4 Nǝboŋ tobubulan gail, galevis luteh metp̃isal, ale nǝman namǝsav gail logǝm han p̃is gail.
MAR 4:5 Namisurhuwit galevis am luteh len naut tobaŋ vat, nǝtan tokǝkereh lan, ale lutov tutut husur nǝtan enan sǝsareh.
MAR 4:6 Nǝboŋ namityal tovisi, esun bun gail ale lumayoh husur lǝsǝkad nǝharhǝte.
MAR 4:7 Namisurhuwit galevis am luteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan, ale nǝboŋ nawit totov, nǝhau eruŋ gut buni, gol sǝṽan.
MAR 4:8 Namisurhuwit galevis am luteh len tan tokǝnoh. Lutov, lovivi mǝhat ale luṽan. Sua iṽan vǝkad 30, sual am iṽan vǝkad 60 ale sua tǝtas am iṽan vǝkad 100.”
MAR 4:9 Beti aYesu ike, “Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!”
MAR 4:10 Nǝboŋ aYesu totoh sǝb̃on mai ahai susur san lotovi 12 mai galevis am, lous namilen nǝb̃ol p̃usan gail hǝni.
MAR 4:11 Ale ikel mai galit ke, “AGot ikel vǝhot nǝsa tosusuah husur natohan pipihabǝlan mai gamito hǝn mǝtb̃elǝboii. Be alat lototoh vivile, nukel nakitinan p̃isi mai galito len nǝb̃ol p̃usan gail
MAR 4:12 hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “‘Naut kǝmas lǝb̃ekǝta, kǝta, lǝsakǝta lǝboi nǝsa aGot togole; naut kǝmas lǝb̃esǝsǝloŋ, sǝsǝloŋ, lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nǝsa aGot togole. Asike lǝtǝmagenan, lǝtǝpair van hǝn aGot ale tarub̃at nǝsaan salito.’”
MAR 4:13 Beti aYesu eus galit ke, “Mǝtsalǝboi namilen nǝb̃ol p̃usan enan a? B̃imagenan, mǝtelǝboi nǝb̃ol p̃usan ideh mabe?
MAR 4:14 Nǝvanuan nǝmabulan ebubulan namisurhuwit gail tovi nasoruan siGot.
MAR 4:15 Namisurhuwit toteh metp̃isal ehum alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot. Ale nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, vǝha-sua ŋai aSetan egǝmai, lav kuvi dan galito.
MAR 4:16 Nǝvanuan galevis lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ vat. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, vǝha-sua ŋai lohǝhaṽur lan.
MAR 4:17 Be husur lohum nawit nǝharhǝte sakir sǝdaŋ, lǝsatov sabǝlav. Ale nǝboŋ lotolǝŋon tosa o nǝvanuan gail lotomǝdas bun galito bathut nasoruan tobar galito, luteh dan nadǝlomian.
MAR 4:18 Nǝvanuan galevis am lohum namisurhuwit toteh len tan tobaŋ hau tokad nasunite lan. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan
MAR 4:19 be nǝlolit etuhatuh hǝn nǝmauran hǝn navile eg a pan, nalǝmasian hǝn natite mai na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn natgalevis am lob̃is len galito gol loruŋ gut bun nasoruan hǝn asike b̃iṽan.
MAR 4:20 Nǝvanuan galevis tile am lohum namisurhuwit lototeh len tan tovoi. Losǝsǝloŋ hǝn nasoruan, ibar nǝlolito, ale luṽan masuṽ, galevis luṽan vǝkad 30, galevis luṽan vǝkad 60, galevis am luṽan vǝkad 100.”
MAR 4:21 Beti aYesu eus galit ke, “Ikad avan ideh topat nam̃ial hǝn b̃esusuani pipihad o pipimel a? Ao! Eriŋi a mǝhat len nǝhai nam̃ial toilil lan.
MAR 4:22 Husur natideh tosusuah dereh aGot tevǝhoti ale natideh topat len nǝmargobut dereh aGot tigol tevivile, tip̃arp̃ar.
MAR 4:23 Nǝvanuan tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ!”
MAR 4:24 Beti isor tǝtas mai galit ke, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito! Mǝtesǝsǝloŋ husur nakelean sagw. Dereh aGot tilav nalǝboian mai gamito tonor hun na-sǝsǝloŋ-husuri-an samito, ale tivan am.
MAR 4:25 Bathut avan ideh nǝlon tomab̃ur hǝn nǝsa notokele, dereh aGot tilav nalǝboian am maii. Avil avan ideh tomǝtahun b̃elǝboi nǝsa notokele, dereh aGot tilav kuv nalǝboian gai tokade dani.”
MAR 4:26 Beti aYesu ike, “Natohan pipihabǝlan aGot imaiegai: Ikad naulum̃an tobubulan namisurhuwit len tan.
MAR 4:27 Nǝboŋ topat len nalenmariug o tolele len nalennǝyal, namisurhuwit itov, evivi mǝhat. Be itov vi mǝhat mabe? Atenan salǝboii.
MAR 4:28 Nǝtan sǝb̃on evǝhasus hǝn nawit: a m̃o nalute evisi, itov ale evi mǝhat, beti iṽan hǝn nǝhavhǝte, ale ikad namisurhute tovi hanian.
MAR 4:29 Be nǝboŋ namisurhuwit tomatu, vǝha-sua ŋai atenan ivan, ita kokotovi hǝn nab̃u tohab̃ husur nǝboŋ hǝn nǝmatuan egǝmai.”
MAR 4:30 AYesu isor tǝtas ike, “Dereh nenǝnoṽ hǝn natohan pipihabǝlan aGot mai nǝsa? Nisor vǝsvǝsaii len nǝb̃ol p̃usan tomabe?
MAR 4:31 Imaiegai: Nǝvanuan imabul namisurhumastat len tan. Ekǝkereh sǝhor namisurhut gail p̃isi len tan
MAR 4:32 be itov vi mǝhat vatibau sǝhor nǝhanian p̃isi. Nǝpashǝt gail topasil lotibau gol ke, nǝman namǝsav lolǝboi lǝb̃eum hǝn nǝhai ŋodŋod halit len gail, len nǝm̃ol han.”
MAR 4:33 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan isob̃ur hǝn b̃ikel nasoruan mai nǝvanuan gail tonor hǝn nalǝboian lotokade hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti.
MAR 4:34 Len nǝhon nǝvanuan gail, natit p̃isi tokele, ikel mai galit len nǝb̃ol p̃usan gail ŋai. Be nǝboŋ totoh mai ahai susur san gail sǝb̃olito, isor vǝsvǝsai namilen natgalenan.
MAR 4:35 Len nǝboŋ enan naut igomgom, ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi tarhǝt nǝwai egai.”
MAR 4:36 Ŋa loriŋ naluṽoh, lusah maii len nab̃ot ale luvan. (Ikad nab̃ot galevis am lotohusuri.)
MAR 4:37 Losǝhoṽut hǝn nab̃iltilan togǝmai tokud hǝn nǝwai. Nǝwai epus vi lan nab̃ot gol totub̃at pul hǝn b̃emun.
MAR 4:38 AYesu ipatmari len napilo a tahw, bathuwag. Lovǝŋoni, lukel maii ke, “Eee Hai p̃usan, namtomun! Gǝsǝnau ginamit a? Nab̃ot idod!”
MAR 4:39 Ŋa aYesu ile mǝhat, esivoh len nǝlan, ikel mai nǝwai ke, “Gemǝdau! Vi pan!” Ale nǝlan idar buni, naut etǝm̃at.
MAR 4:40 Beti eus galit ke, “Mǝtovi batmǝtahw gail a? Mǝtsǝkad nadǝlomian sal a?”
MAR 4:41 Ahai susur gail lom̃inm̃inikot habat. Lousus galit gabag ke, “Ategai ase? Nateru eg am, nǝlan mai nab̃iltiwai lugol husur nǝsa tokele!”
MAR 5:1 Ale lubar nǝtarhǝt nab̃iltiwai enan, len naut a Kerasa.
MAR 5:2 Nǝboŋ lotobar naut enan, aYesu imariŋ dan nab̃ot. Vǝha-sua ŋai naulum̃an tokad nanunun tosa egǝm len nab̃urhuvat nǝmatan gail ei, ebubur mai aYesu.
MAR 5:3 Atenan itoh b̃urhuvat nǝmatan gail. Nǝvanuan gail lodǝdas lǝb̃ibaŋisi am hǝn natsen.
MAR 5:4 Lubaŋis narien gǝlaru mai navǝlan gǝlaru hǝn natsen vǝha-sob̃sob̃ur tia, be igol natsen tobaŋis navǝlan imarmarikot, mai natsen tobaŋis narien, ilab̃ub̃uri. Sǝkad avan ideh tokad nǝdaŋan hǝn b̃etǝgau gati.
MAR 5:5 Akis len nalennǝyal mai nalenmariug, iyar lab len nab̃urhuvat nǝmatan mai naṽehuh gail, ikai habat, tiv sisil niben gabag hǝn nǝvat.
MAR 5:6 Nǝboŋ aYesu totoh a tut dani sal, atenan erisi, igam van hǝni, etǝŋedur bathurien.
MAR 5:7 AYesu ikel maii ke, “Nanunun gotosa, gimakuv, givan dan ategai!” Atenan eis, ikai habat ike, “Gaiug, savi hǝn gǝb̃emǝdas ginau, Yesu, aNatun aGot toyalyal! Len nahǝsan aGot noŋir gaiug ke sagipansem ginau, sagemǝdas ginau!”
MAR 5:9 Beti aYesu eusi ke, “Nahǝsam̃ ase?” Ale ike, “Nahǝsagw aLuṽoh husur namtusob̃ur.”
MAR 5:10 Ale loŋir vǝha-sob̃sob̃ur hǝni ke satehut galit vi lan naut a tut ideh.
MAR 5:11 Len nǝtarhǝṽehuh ei ikad nab̃iltivǝshǝbuai lotohan.
MAR 5:12 Ale natǝmat galenan loŋir aYesu ke, “Sǝvat ginamit van hǝn navǝshǝbuai hǝn namtb̃eb̃is len gail.”
MAR 5:13 Ŋa idam̃ hǝni. Ale natǝmat lumakuv dan naulum̃an, lob̃is len nabuai gail. Ale navǝshǝbuai lom̃ur, sarmar vi pan vi lan nab̃iltiwai. Ikad nabuai tovi 2,000 lotomun, lotomat len nab̃iltiwai.
MAR 5:14 Alat lotokǝtkǝta tǝban navǝshǝbuai, lugam dan naut enan vi lan nab̃iltivile mai naut lotodar visi hǝn lǝb̃ikel ur nǝsa tovisi. Ale nǝvanuan gail lugam gǝm hǝn lǝb̃eris nǝsa tovisi ei.
MAR 5:15 Ale logǝm hǝn aYesu, loris atenan a m̃o tokad naluṽoh hǝn natǝmat ale lorisi ke esun nahurabat, ebǝtah, imaur tǝtas, nǝnauan san etǝlmam, imasil. Ŋa lomǝtahw.
MAR 5:16 Beti alat lotoris nǝsa tovisi, lukel ur natit p̃isi tovisi mai galit lotomadhagǝmai. Lusor husur naulum̃an tokad natǝmat gail ale lusor husur nabuai gail.
MAR 5:17 Imaienan, nǝvanuan gail len naut enan lotub̃at ŋir aYesu ke teriŋ naut salit gail.
MAR 5:18 Nǝboŋ aYesu tosah len nab̃ot, naulum̃an a m̃o tokad natǝmat gail eŋir aYesu hǝn b̃itah maii.
MAR 5:19 Be aYesu sǝdam̃ hǝni, ike, “Givahim van hǝn nǝbathudud sam̃ ale kel mai galito hǝn natit p̃isi Nasub̃ togole m̃os gaiug mai nalolosaan tokade len gaiug.”
MAR 5:20 Ale atenan ivan, len naut a Tekap̃olis, etub̃at kel ur natit p̃isi aYesu togole m̃osi. Galit p̃isi ei lumaŋmaŋ len natit tokele.
MAR 5:21 Beti aYesu igam kotov nab̃iltiwai len nab̃ot tǝlmam vi lan nǝtarhǝte. Nǝboŋ tobar nǝtarhǝwai ei, nab̃iltiluṽoh logǝm b̃onb̃on dar visi.
MAR 5:22 Beti avan sua, nahǝsan aJairus toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan ei egǝm hǝn aYesu. Iteh bathurien.
MAR 5:23 Eŋir aYesu, ike, “Nasub̃, anatvavigw pǝpadaŋ hǝn b̃imat. Gegǝm vahim bai hǝn gǝb̃eriŋ navǝlam̃ lan hǝn b̃imaur, asike b̃imat.”
MAR 5:24 Ale aYesu ivan maii. Nab̃iltiluṽoh lohusuri, loburuti.
MAR 5:25 Ikad napǝhaṽut sual ei tomǝsah, nǝda han togam hǝn nasihau tovi 12 tia.
MAR 5:26 Nǝvanuan nareran lusob̃ur lurer sob̃uer hǝni be lugol elǝŋon isa vǝsa ŋai. Ep̃ur hǝn natit p̃isi san hǝn b̃eṽur galito, be sǝmaur. Emǝsah habat am.
MAR 5:27 Esǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aYesu, ale ikel mai gai gabag ke, “Nǝb̃ibar nahurabat san, dereh nimaur.” Ŋa eliligis hǝn gai len naluṽoh madun aYesu, ibar nahurabat san.
MAR 5:29 Vǝha-sua ŋai nǝgaman hǝn nǝda esib, ale elǝboi len niben ke tomaur tǝlmam, namǝsahan san inoŋ.
MAR 5:30 Nǝboŋ alitenan tobar aYesu vǝha-sua ŋai elǝboi len gai gabag ke nǝdaŋan ivan dani. Ŋa ipair len naluṽoh ike, “Ase tobar nahurabat sagw?”
MAR 5:31 Ahai susur san gail lukel maii ke, “Gebunus naluṽoh lotorihit gaiug. Imabe gotous ke, ase tobar gaiug?”
MAR 5:32 Be aYesu ekǝtkǝta garu hǝn b̃isab̃ nǝvanuan tobari.
MAR 5:33 Beti napǝhaṽut tolǝboi nǝsa tovisi hǝni, emǝtahw, ipab. Egǝm hǝni, iteh bathurien, ale ikel nakitinan kavkav maii.
MAR 5:34 Ale aYesu ikel maii ke, “Litegai, nadǝlomian sam̃ igol ke gotomaur. Givan, len nǝlom̃ gikad natǝm̃at, na-lǝŋon-isa-an sam̃ inoŋ.”
MAR 5:35 Nǝboŋ tosorsor sal, nǝvanuan galevis logǝm len naim siJairus toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, lukel maii ke, “Anatvavim̃ imat tia. Sagemǝdas ahai p̃usan am.”
MAR 5:36 Be aYesu, tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa lotokele, ikel mai aJairus ke, “Sagemǝtahw. Riŋ nǝlom̃ len ginau ŋai.”
MAR 5:37 Beti aYesu sǝdam̃ hǝn avan ideh hǝn b̃ehusuri, be idam̃ hǝn aPita, aJemes mai aJon, aṽan aJemes ŋai.
MAR 5:38 Nǝboŋ lotobar naim sitenan toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, aYesu eris nǝvanuan gail lotowal taṽtaṽor, lototaŋ, lotois habat.
MAR 5:39 Nǝboŋ tob̃is lohoim ikel mai galit ke, “Imabe mǝtolǝŋon isa, mǝtutaŋ maiegai? Natǝbarehreh enan sǝmat, ipatmari ŋai.”
MAR 5:40 Lusor vilesi, luman sili. Be esǝvat galit vivile ale esǝhar atǝman natǝbarehreh mai anan mai alat lototah maii, ale eb̃is len naut natǝbarehreh topat lan.
MAR 5:41 Etǝgau navǝlan alitenan ale ikel maii len nasoruan san ke, “Talita koum!” namilen toke, “Tuhtǝbarehreh, nukel mai gaiug, gile mǝhat!”
MAR 5:42 Vǝha-sua ŋai natuhtǝbarehreh nǝdam̃ han tovi 12, ile mǝhat, iyaryar. Nǝboŋ lotoris natenan lumaŋmaŋ habat.
MAR 5:43 Ale aYesu ikel idaŋ mai galit ei ke salikel nǝsa tovisi mai avan ideh. Beti ike, “Lav nǝhanian ideh hǝn b̃ihani.”
MAR 6:1 AYesu eriŋ naut enan, evi Nasaret, naut a im san, ale ahai susur san gail lohusuri.
MAR 6:2 Len nǝSappat etub̃at hǝn nap̃usanan len naim nab̃onb̃onan ale isob̃ur lotosǝsǝloŋ lup̃aŋ luke, “Ategai ilav natgalenan tokele a be? Namitisau egai hǝn nǝmauran tonor gai tokade egǝm len naut a be? Igol mabe hǝn namerikel lotomaienan?
MAR 6:3 Be ategai inau ke tovi ase? Gai evi nǝvanuan na-um-im-an ŋai, anatun aMeri, aṽan aJemes, aJoses, aJutas mai aSimon. Aṽavinen gail lutoh gegai!” Ale len nǝlol sasa salito lomǝtahuni.
MAR 6:4 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Ahai kelkel ur, nǝvanuan gail loputsani len nǝnauan salito len naut p̃isi, be len naut a im san, len amahean gail mai len nǝbathudud san, natsua, lǝsaputsani, lomǝtahuni.”
MAR 6:5 Edǝdas b̃igol namerikel ideh len naut enan, be eriŋ navǝlan len nǝvanuan evis ŋai lotomǝsah ei ale lumaur.
MAR 6:6 Ale ip̃aŋ husur nadǝlomian salit tob̃uer. Beti aYesu iyar husur navile ṽisusua, ep̃usan.
MAR 6:7 Ale ekis b̃onb̃on hǝn ahai susur san gail ale etub̃at sǝvat galit lorururu van. Ale ilav mai galito nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn lǝb̃ehut nanunun nǝmargobut gail.
MAR 6:8 Ale ikele hǝn galit ke, “Samtilav natideh len nǝvanan samito, samtilav nabǝta, samtitariv nǝhad sǝsǝŋon, samtilav nǝvat ideh len nǝhau tutuṽ samit gail. Mitipat nǝhai tǝbatehw ŋai.
MAR 6:9 Mǝtevǝlas naributbut be samtitariv nahurabat gǝgel.”
MAR 6:10 Ale ikel mai galit ke, “Naim ideh mǝtb̃eb̃is lan, mititoh ei vǝbar mǝtb̃eriŋ naut enan.
MAR 6:11 Len naut ideh lǝsahǝhaṽur hǝn mǝtb̃itoh lan, lǝsasǝsǝloŋ hǝn gamito, mǝteriŋ naut enan, dardar hǝn nariemito hǝn nǝmasiav b̃imakuv dan gǝlaru. Natenan tevi hǝn b̃imasil hǝn galit ei ke aGot sahǝhaṽur hǝn galito.”
MAR 6:12 Imaienan, luvan. Lukel uri ke nǝvanuan gail limaspair dan nǝsaan salito.
MAR 6:13 Lohut natǝmat isob̃ur, ale lovǝhas nǝvanuan isob̃ur lotomǝsah hǝn naoil naoliv, ale lumaur.
MAR 6:14 AHerot Antipas, aKiŋ esǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aYesu, bathut nǝvanuan gail p̃isi lolǝboi nahǝsan. Galevis luke “Atenan evi Jon Baptais tole mǝhat dan nǝmatan. Imagenan elǝboi b̃igol namerikel gail.”
MAR 6:15 Galevis am luke, “Gai evi Elijah.” Galevis tile am luke, “Ahai kelkel ur bolai, esum̃an ahai kelkel ur gail ta sutuai.”
MAR 6:16 Nǝboŋ aHerot tosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, ike, “AJon, gai notota kotov nǝkadun, ile mǝhat dan nǝmatan! Imaur tǝlmam!”
MAR 6:17 Evi aHerot enan tokel mai nasoltia gail ke litah gat aJon, baŋisi, ale riŋi len naim bǝbaŋis. Igol tomaienan sil abareab siHerot, aHerotias. Alitenan evi asoan aFilip, be aHerot aṽan aFilip esǝhar kuvi ale ilah maii.
MAR 6:18 AHerot eriŋ aJon len naim bǝbaŋis husur aJon ikel mai aHerot ke, “Len nalo, sanor hǝn gǝb̃esǝhar asoan aṽam̃.”
MAR 6:19 Ŋa aHerotias, nǝlon epǝŋas aJon, elǝŋon ke tigol timat be edǝdasi,
MAR 6:20 husur aHerot emǝtahw len aJon, ike aJon titoh maienan ŋai. Elǝboii ke aJon tovi vanuan tonor, tovoi buni. Nǝboŋ aHerot tosǝsǝloŋ hǝn aJon, edidimair hǝni; be naut kǝmas natenan, elǝmas b̃esǝsǝloŋ hǝn aJon.
MAR 6:21 Imaienan van van, be boŋ sua aHerotias isab̃ nap̃isal sua. Len nab̃iltiboŋ hǝn nǝpasian siHerot, aHerot igol nǝhanan m̃os nab̃iltivanuan gail lototah maii, nakomada gail mai nǝvanuan totibau gail len naut a Kalili. AHerotias ikab hǝn nǝboŋ enan husur elǝboi b̃igol aJon b̃imat.
MAR 6:22 Nǝboŋ anatvavin aHerotias tob̃is ale tosav, aHerot mai alat lotohan maii ei lohǝhaṽur masuṽ hǝni. Ale aKiŋ ikel mai alitenan ke, “Us ginau hǝn natideh gotolǝŋoni ale dereh nilavi mai gaiug.”
MAR 6:23 Ale ita gat na-kel-gati-an sua len nahǝsan ke, “Natideh gǝb̃eusi hǝn ginau, dereh nilavi mai gaiug, naut kǝmas b̃evi nahudhut nǝtan notovi kiŋ lan.”
MAR 6:24 Alitenan evivile, eus anan ke, “Neus nǝsa?” Anan ike, “Geus nǝkadun aJon Baptais.”
MAR 6:25 Vǝha-sua ŋai natǝbarehreh esǝtab̃ul van hǝn aKiŋ, ike, “Nolǝŋon nǝkadun aJon Baptais. Nolǝŋoni len nasiloh sua. Nolǝŋoni gag ŋai!”
MAR 6:26 Nǝboŋ tokǝmaienan igol aKiŋ nǝlon isa, be husur tota gat na-kel-gati-an san len nahǝsan, ale husur tokele len nǝhon alat lotohan maii, inau ke naut kǝmas tomǝtahuni, timasgol nǝsa aliten tousi hǝni.
MAR 6:27 Ŋa vǝha-sua ŋai esǝvat nasoltia nǝ-tata-vanuan-an van hǝn naim bǝbaŋis hǝn b̃ita kotov nǝkadun aJon ale pati gǝmai. Ale nasoltia ivan, ita kotov nǝkadun aJon len naim bǝbaŋis.
MAR 6:28 Ipat nǝkadun aJon len nasiloh, lavi mai natǝbarehreh. Ale natǝbarehreh ilavi mai anan.
MAR 6:29 Nǝboŋ ahai susur siJon gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke tomat, logǝm pat niben van, tavuni len nab̃ur nǝmatan.
MAR 6:30 Nǝboŋ ahai pispisul gail lototǝlmam len nǝyaran salito, lub̃on mai aYesu hǝn lǝb̃ikel maii hǝn natit p̃isi lotogole mai lotop̃usan hǝni.
MAR 6:31 Nǝvanuan isob̃ur logǝmai, isob̃ur luvan gol aYesu galito lǝsǝkad namityal ideh hǝn lǝb̃ihan. Imaienan aYesu ike, “Datevi tut ideh hǝn datb̃itoh sǝb̃odato ale ŋavŋav kǝkereh.”
MAR 6:32 Ŋa lusah len nab̃ot sǝb̃olito, loriŋ naut enan, lovi lan naut tob̃ǝb̃esw.
MAR 6:33 Wake isob̃ur loris lotovan ale lolǝboi naut lǝb̃evi lan. Ale nǝvanuan isob̃ur len navile gail lugam vi lan naut en tob̃ǝb̃esw ale lubari a m̃o.
MAR 6:34 Nǝboŋ aYesu galit lotobar naut enan, lotomariŋ dan nab̃ot, aYesu eris nab̃iltiluṽoh ale nǝlon itaŋis galito husur lohum nasipsip gail lotopar vanuan hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban galito. Ale etub̃at ṽusan galit hǝn natit isob̃ur.
MAR 6:35 Namityal ipair tia ale ahai susur san gail logǝm hǝni luke, “Naut egai ipat a tut dan navile gail ale namityal ivan p̃isi tia.
MAR 6:36 Sǝvat galit van, hǝn lǝb̃evi lan naim ṽisusua marireu mai navile gail lotodar vis naut egai, hǝn lǝb̃ep̃ur hanian halit hǝn lǝb̃ihani.”
MAR 6:37 Ris tosor var galit ke, “Gamit m̃au mitilav nǝhanian mai galito!” Ale lukel maii ke, “Hǝn namtb̃eṽur nǝhanian hilategai nǝvat han dereh tevi hǝn nap̃urp̃uran hǝn nahǝbati tomǝlevtor. Namtodǝdasi!”
MAR 6:38 Ale aYesu eus galit ke, “Mǝtukad nabǝta evis? Mitia us kitevi.” Nǝboŋ lototǝlmam lukel uri ke, “Nabǝta erim mai naieh eru.”
MAR 6:39 Beti aYesu ikele hǝn galit ke letuan naluṽoh lebǝtah pǝpehw len naliol tokǝsan.
MAR 6:40 Ale nǝvanuan lotovi 50 o lotovi 100 lobǝtah b̃onb̃on van vǝbar galit p̃isi lobǝtah.
MAR 6:41 AYesu ilav nabǝta torim mai naieh toru, ekǝta vi lan nǝmav, ikel nasipaan hǝn gail ale eb̃ur nabǝta. Ilav gail mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃epǝpehuni. Ale epǝpehun naieh eru enan am van hǝn nǝvanuan gail p̃isi.
MAR 6:42 Ale galit p̃isi luhan, luhanukub.
MAR 6:43 Naluṽoh lotohan tonoŋ, ahai susur losǝŋon nahudhubǝta mai nahudhuieh lotopat vagol nǝhad lotovi 12 lopul.
MAR 6:44 Len nǝboŋ enan alalum̃an lotohan lovi 5,000.
MAR 6:45 Nǝboŋ nǝhanan tonoŋ, vǝha-sua ŋai aYesu igol ahai susur sǝb̃olit lusah len nab̃ot, il a m̃o, hǝn lǝb̃igam vi Petsaita, tarhǝb̃iltiwai Kalili. Ale aYesu esǝvat naluṽoh luvan.
MAR 6:46 Tosudǝlam̃ galit tonoŋ, etǝṽehuh len naṽehuh hǝn b̃isor mai aGot.
MAR 6:47 Nǝboŋ naut togomgom, nab̃ot ipat rivuh len nab̃iltiwai, ale aYesu itoh sǝb̃on a ut.
MAR 6:48 Eris lotomab̃it hǝn nǝvarusan husur nab̃ot isoh b̃ur nǝlan. Len nadudulan som̃ilan naut sǝlan sal, aYesu egǝm hǝn galito, iyar len nǝp̃on nab̃iltiwai. Ike tiṽot tǝban galito,
MAR 6:49 be nǝboŋ lotoris toyar len nǝp̃on nab̃iltiwai, lunau ke tovi nanunun sua. Lukai,
MAR 6:50 husur nǝboŋ lotorisi galit p̃isi lom̃inm̃inikot. Be vǝha-sua ŋai aYesu ikel mai galit ke, “Samtemǝtahw. Ginau bogai. Mitikad na-il-b̃uri-an.”
MAR 6:51 Ŋa isah len nab̃ot mai galito ale nǝlan evi pan, idar buni. Ahai susur gail lumaŋmaŋ vǝsa,
MAR 6:52 husur lǝsalǝboi sal namilen namerikel aYesu togole husur nabǝta gail, bathut nǝkadulit iṽonṽon.
MAR 6:53 Nǝboŋ lotogam tukot len nab̃iltiwai, luvahut a Kennesaret ale lokir ei.
MAR 6:54 Lumariŋ dan nab̃ot, vǝha-sua ŋai nǝvanuan gail len naut enan lokǝta lǝboii.
MAR 6:55 Lugam tutur len naut kavkav enan, ale naut lotosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh lan, lupat alat lotomǝsah van hǝni len namilelit gail.
MAR 6:56 Len naut p̃isi aYesu tovi lan, len navile, len nab̃iltivile, len nǝmarireu, loriŋ alaten lotomǝsah lupat len naut nǝmaket. Loŋiri ke tidam̃ hǝn lǝb̃ibar nasum̃arhǝt nahurabat san. Ale galit p̃isi lotobari lumaur.
MAR 7:1 Boŋ sua naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo logǝm len naut a Jerusalem hǝn lǝb̃eris aYesu.
MAR 7:2 Lobunus ahai susur galevis siYesu lotohan be lǝsakǝkasǝval. (Navǝlalit saveveu len nǝnauan siFarisi gail
MAR 7:3 husur naFarisi mai naJu gail p̃isi am lohusur tin hǝn naṽide silat ta sutuai toke limaskǝkasǝval len naṽide tonor beti lolǝboi lǝb̃ihan.
MAR 7:4 Nǝboŋ lototǝlmam dan nǝmaket, asike luhan vir lǝb̃elilos. Lohusur naṽide tosob̃ur am ta sutuai hum nakǝkasan hǝn nab̃iliwai munmun, nab̃iliwai totile mai naketel gail.)
MAR 7:5 Imaienan naFarisi mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lousi ke, “Imabe ahai susur sam̃ gail lǝsahusur naṽide sihaṽut sidat gail ta sutuai, lǝsahusur naṽide hǝn nakǝkasǝvalan, be luhan nabǝta?”
MAR 7:6 AYesu ikel mai galit ke, “Gamit mǝtovi vanuan gǝgǝras, nǝsa mǝtukele, mǝtsagole! AIsaiah ekitin nǝboŋ tokel ur nasoruan siGot husur gamito ke, “‘Nǝvanuan galegai loputsan nahǝsagw len nasoran salito, wake len nǝlolito, lunau ke notovi naut kǝmas.
MAR 7:7 Lulotu sob̃uer hǝn ginau, lop̃usan hǝn nakelean sinǝvanuan, hum tovi lo sagw.’
MAR 7:8 Husur gamito mǝtugam dan nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃ehusur tin hǝn naṽide samit ta sutuai lotovi nap̃usanan sinǝvanuan ŋai.”
MAR 7:9 Ale ikele am mai galit ke, “Gamit mǝtukad namitisau hǝn nagelean, husur mǝtugel tabtab hǝn nakelean todaŋ siGot hǝn mǝtb̃eil gǝgat len naṽide samit ta sutuai. Mǝtunau ke nakelean san savi natideh a?
MAR 7:10 Mitinau nǝsa aMoses toke, ‘Putsan atǝmam̃ mai anam̃ matmat len nǝnauan sam̃,’ mai ‘Avan ideh tosor tosa vǝsa hǝn atǝman o anan, gai timasmat tebun.’
MAR 7:11 Be gamit mǝtuke ivoi hǝn avan ideh b̃ikel mai atǝman o anan ke, ‘Nǝsa notokade hǝn nǝb̃evi tarhǝt sam̃, noviol hǝni tia mai aGot.’
MAR 7:12 Imagenan mǝtuke inor ŋai hǝn asike evi tarhǝt setǝman mai sinan len nam̃idolan sǝlaru.
MAR 7:13 Ale len naṽide ta sutuai mǝttokade, mǝtugol ke nakelean siGot evi naut kǝmas ŋai. Gamit mǝtugol natit isob̃ur tomaienan.”
MAR 7:14 Beti aYesu ekis naluṽoh gǝmai. Ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi, mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau, mǝtelǝboi nategai.
MAR 7:15 Nǝvanuan eb̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot mabe? Sǝkad natideh topat vivile len niben nǝvanuan tolǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal nǝboŋ natenan tob̃is lan. Ao, evi nǝsa tovivile dan nǝvanuan togol saveveu.”
MAR 7:17 Nǝboŋ aYesu toriŋ naluṽoh hǝn b̃evi lohoim, ahai susur san gail lous kitev namilen nasoruan kǝta tomadhakele.
MAR 7:18 Ale ikel mai galit ke, “Gamit am mǝtsalǝboi sǝhoti a? Mǝtsalǝboii ke natit p̃isi vivile tob̃is len niben nǝvanuan salǝboi b̃igol b̃eb̃iŋb̃iŋal a?
MAR 7:19 Husur nǝboŋ tob̃is, sab̃is len nǝlon, be evi lan natǝbaŋ ale evivile vi lan nalitavtav.” (Nǝboŋ tokǝmaienan, aYesu ikele ke nǝhanian p̃isi iveveu.)
MAR 7:20 Beti aYesu ike, “Evi nǝsa tovivile len nǝlon nǝvanuan togol tosa, saveveu.
MAR 7:21 Husur natgalegai logǝm len nǝlon nǝvanuan: nǝnauan tosa, naitian tosa, navǝnahan, nagolean hǝn nǝmatan,
MAR 7:22 naitian tob̃ur kotov nǝlahan, na-lǝŋon-masuṽ-an hǝn natite, nagolean sasa gail, nagǝgǝrasan, naṽide naitian taṽtaṽor, nǝlon tovǝvǝnah, nasoruan tomǝdas nahǝsan nǝvanuan o tomǝdas nahǝsan aGot, nǝ-patpat-gai-mǝhat-an mai namelmelan.
MAR 7:23 Natgalen p̃isi lotosa logǝm len nǝlon nǝvanuan. Evi natgalenan togol nǝvanuan tob̃iŋb̃iŋal, saveveu.”
MAR 7:24 AYesu ile mǝhat, eriŋ naut enan, evi lan naut gail pǝpadaŋ hǝn naut a Tair. Eb̃is lohoim sua, be emǝtahun avan ideh b̃elǝboii ke totoh ei. Be edǝdas b̃esusuan naut totoh lan.
MAR 7:25 Ikad napǝhaṽut sual ei, nanunun nǝmargobut tob̃is len anatvavin. Nǝboŋ nǝbareab enan tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh, vǝha-sua ŋai egǝm hǝni, iteh bathurien.
MAR 7:26 Evi atob̃taKris lotopasi len naut a Fonisia a Siria. Eus aYesu hǝn b̃ehut natǝmat dan anatvavin.
MAR 7:27 AYesu ikel maii ke, “Anatugw gail lihanukub bai. Sanor hǝn nǝb̃ilav kuv nabǝta hinatugw gail hǝn nǝb̃ibar hǝni van hǝn nalipah gail.”
MAR 7:28 Alitenan isor vari ke, “Evoi Nasub̃, be nalipah gail pipitev am lolǝboi lǝb̃ihan nasugbǝta hilahutai.”
MAR 7:29 AYesu ikel maii ke, “Bathut na-sor-vari-an sam̃ tovoi, givan, natǝmat eriŋ anatvavim̃, igam dani tia.”
MAR 7:30 Alitenan etǝlmam vahim. Ale nǝboŋ tovi lohoim san isab̃i ke, anatvavin topat mǝdau len nǝmel, ale natǝmat tomakuv dani tia.
MAR 7:31 AYesu eriŋ naut gail pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile Tair, iyar tur len nab̃iltivile Siton mai naut a Tekap̃olis van vǝbar Nab̃iltiwai Kalili.
MAR 7:32 Nǝvanuan galevis losǝhar nab̃ut sua van hǝn aYesu ale loŋiri hǝn b̃eriŋ navǝlan lan.
MAR 7:33 AYesu esǝhar sǝb̃on hǝni vi tut kǝkereh dan naluṽoh ale esiriv hǝn nǝŋarhuvǝlan gǝlaru len nǝdariŋan gǝlaru. AYesu ep̃ulai, ibar namean atenan
MAR 7:34 ale ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav, ekilob ale ikel mai nab̃ut ke, “Effata!” (namilen ke, “Sǝŋav!”).
MAR 7:35 Vǝha-sua ŋai nǝdariŋan nab̃ut gǝlaru arosǝŋav, namean emǝlala, isor imasil.
MAR 7:36 Ale aYesu ikel buni mai nǝvanuan gail ei ke salikel ur nǝsa tovisi. Be naut kǝmas tokaikai tasi maienan, lukelkel uri am.
MAR 7:37 Galit lumaŋmaŋ vǝsa. Luke, “Igol ivoi hǝn natit p̃isi togole, ale igol alat lotodariŋ b̃ulol, losǝsǝloŋ mai nab̃ut gail, igol lusor.”
MAR 8:1 Len nǝboŋ sual am, ikad nab̃iltiluṽoh lotogǝm b̃onb̃on, ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani. AYesu ekis ahai susur gail gǝm hǝni, ikel mai galit ke,
MAR 8:2 “Nǝlogw itaŋis naluṽoh egai bathut lutah mai ginau husur nǝmariboŋ totor tia ale lǝsǝkad natideh hǝn lǝb̃ihani.
MAR 8:3 Nǝmal ihat galit tia. Nǝb̃esǝvat galit van, dereh limatmatioṽ husur nametp̃isal, ale galit galevis, nap̃isal salit ebǝlav, lutoh a tut.”
MAR 8:4 Ahai susur san gail lusor vari ke, “Be naut egai eb̃ǝb̃esw, ipat sǝb̃on. Avan ideh elǝboi b̃isab̃ nabǝta a be len naut egai tonor hǝn b̃evǝŋan alat eg?”
MAR 8:5 AYesu eus galit ke, “Mǝtukad natuhbǝta evis?” Luke, “Emǝlevru.”
MAR 8:6 Beti aYesu ikel mai naluṽoh ke lebǝtah len tan. Ale itariv nabǝta tomǝlevru, ikel nasipaan, eb̃ur gail, ilav gail mai ahai susur san gail hǝn lǝb̃epǝpehun gail van hǝn naluṽoh. Ale lugole.
MAR 8:7 Ikad natuhieh evis ŋai lotokade. Nǝboŋ aYesu tokel nasipaan hǝn gail, ikel mai ahai susur san gail ke lepǝpehuni am.
MAR 8:8 Nǝvanuan gail luhan vǝhanukub. Ale ahai susur losǝŋon nasughanian topat, gol nǝhad emǝlevru lopul.
MAR 8:9 Ikad alalum̃an lotovi 4,000 ei. Nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu esǝvat alaten vahim.
MAR 8:10 Ale vǝha-sua ŋai isah len nab̃ot mai ahai susur san gail ale lovi lan naut a Talmanuta.
MAR 8:11 NaFarisi gail logǝm hǝn aYesu ale lotub̃at ṽitṽituh maii. Lolǝŋon ke tigol nǝsaban ŋa lous taltal ke tigol namerikel hǝn nǝmav.
MAR 8:12 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn natenan, aYesu eŋud habat, ike, “Naur ta damǝŋai lous namerikel mabe? Nukel nakitinan mai gamit ke, asike nugol namerikel ideh hǝn mǝtb̃erisi boŋ ideh!”
MAR 8:13 Ŋa isah tǝlmam len nab̃ot, eriŋ naut enan, igam tukot len nab̃iltiwai.
MAR 8:14 Ahai susur gail nǝlolit iboŋboŋ hǝn nabǝta. Lǝsǝkad nǝhanian ideh len nab̃ot, be natuhbǝta sua ŋai.
MAR 8:15 Ale aYesu isor p̃usan mai galito, ike, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag! Mǝtekǝtkǝta gol gamito dan nayis hiFarisi gail mai nayis hiHerot Antipas.”
MAR 8:16 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan lotub̃at ṽitṽituh mai galit gabag husur lǝsǝkad nabǝta ideh.
MAR 8:17 AYesu elǝboi nǝnauan salit tia, ŋa ike, “Gamit mǝtuhol husur nabǝta mǝtsǝkade hǝn nǝsa? Mǝtsalǝboi sǝhoti, mǝtsasǝsǝloŋ lǝboii a? Nǝkadumit egǝm ṽonṽon a?
MAR 8:18 Mǝtukad namǝtamito be mǝtodǝdas mǝtb̃ekǝta a? Mǝtukad nǝdariŋamito, be mǝtodǝdas mǝtb̃esǝsǝloŋ a? Mǝtsǝnau tǝlmam hǝn
MAR 8:19 nǝboŋ notob̃ur nabǝta hilat lotovi 5,000 a? Mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Sǝŋavur pisan eru.”
MAR 8:20 AYesu eus galit ke, “Ale nǝboŋ notob̃ur nabǝta tomǝlevru hilat lotovi 4,000, mǝtosǝŋon nasughanian hǝn nǝhad evis lotopul?” Ale lusor vari ke, “Mǝlevru.”
MAR 8:21 Ale eus galit ke, “Be mǝtsalǝboi sǝhoti sal a?”
MAR 8:22 Nǝboŋ lotobar naut a Petsaita, nǝvanuan galevis losǝhar ametb̃esw sua van hǝn aYesu, ale loŋir aYesu hǝn b̃ibari hǝn b̃ekǝta.
MAR 8:23 Ale aYesu etǝgau navǝlan ametb̃esw, esǝhari vivile dan navile. Beti ep̃ulai len namǝtan gǝlaru, eriŋ navǝlan gǝlar lan ale eusi ke, “Goris natideh m̃au a?”
MAR 8:24 Ametb̃esw ekǝta tǝlmam, ike, “Noris nǝvanuan lotohum nǝhai lotoyaryar.”
MAR 8:25 Beti aYesu eriŋ navǝlan gǝlaru tǝtas len namǝtan ametb̃esw. Nakǝtaan etǝlmam ale eris natit p̃isi lumasil.
MAR 8:26 AYesu esǝvati vahim, ike, “Sagiyar tur len navile.”
MAR 8:27 AYesu mai ahai susur gail loriŋ naut a Kalili, lovi lan navile gail lotodar vis naut a Sisarea Filippi. Len nǝyaran salit van, aYesu eus ahai susur san gail ke, “Nǝvanuan gail luke ginau novi ase?”
MAR 8:28 Lusor vari ke, “Galevis luke gotovi aJon Baptais, galevis am luke Elijah, galevis tile am luke ahai kelkel ur sua ta sutuai.”
MAR 8:29 Beti eus galit ke, “Be gamito, mǝtunau ke ginau ase?” Ale aPita isor vari ke, “Gaiug govi aKristo, aGot totabtabuh lan.”
MAR 8:30 Ŋa aYesu ikai tas galit ke salikel natenan mai avan ideh.
MAR 8:31 Len nǝboŋ enan aYesu etub̃at hǝn b̃eṽusan ahai susur san gail ke aNatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa len natit tisob̃ur. Alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo limasmǝtahuni. Timasmat ale len nǝmariboŋ b̃itor timasle mǝhat dan nǝmatan.
MAR 8:32 Ikel p̃arp̃ar hǝn natgalenan, ale aPita esǝhar aYesu hǝn b̃isor sǝb̃on maii, etub̃at sor lan husur tokǝmaienan.
MAR 8:33 AYesu ipair, eris ahai susur san gail, ale esivoh len aPita, ike, “Gevi tahw dan ginau Setan! Nǝnauan sam̃ gail lǝsǝpat len nǝsa aGot tolǝŋoni, lohusur nalǝŋonian sinǝvanuan ŋai.”
MAR 8:34 Beti aYesu ekis naluṽoh mai ahai susur san gail gǝm hǝni. Ikel mai galit ke, “Avan ideh b̃elǝŋon ke b̃ehusur ginau, timaske, ‘Aoa,’ hǝn nǝnauan mai nalǝŋonian san gabag, timasvus nǝhai balbal san, tehusur ginau.
MAR 8:35 Husur avan ideh b̃elǝŋon ke b̃etǝgau gat nǝmauran san gabag, nǝmauran san dereh timasig. Be nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau mai na-kel-uri-an tovoi, dereh tikad nǝmauran vi sutuai.
MAR 8:36 Nǝvanuan b̃ikad natit p̃isi len navile a pan be nǝmauran san vi sutuai b̃imasig, imabe? Ikad nǝsa?
MAR 8:37 Sǝkad natideh. Nǝvanuan edǝdas b̃eviol hǝn natideh hǝn b̃ikad nǝmauran enan vi sutuai tǝtas am.
MAR 8:38 Husur avan ideh b̃emǝmau len ginau mai nasoruan sagw len nǝhon naur ta damǝŋ egai lǝsǝdaŋ len aGot be lotopul hǝn nǝsaan, aNatun Nǝvanuan dereh temǝmau len atenan balai nǝboŋ b̃egǝm mai aŋel siGot gail len nǝyalyalan mai namǝnas seTǝman.”
MAR 9:1 Ale ikel mai galit ke, “Nukel nakitinan mai gamit ke gamit galevis mǝttoil gegai, asike lumat van vǝbar lǝb̃eris nagǝmaian hǝn natohan pipihabǝlan aGot, nǝdaŋan han.”
MAR 9:2 Nǝmariboŋ tomǝlevtes tonoŋ aYesu esǝhar aPita, aJemes mai aJon sǝb̃olito vi mǝhat len naṽehuh sua tosahsah. Ale len nǝholito egǝm tile.
MAR 9:3 Nǝhon em̃ial hum namityal, nahurabat san egǝm pǝhw yesyes vabilbil. Epǝhapǝhw sǝhor avan ideh len navile a pan tolǝboi b̃igole.
MAR 9:4 Ale aElijah mai aMoses arovisi hǝn galito. Aruhol mai aYesu.
MAR 9:5 APita ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, ivoi hǝn dattotoh gegai. Namteum hǝn nǝpasvalǝval titor, tesua esam̃, tesua siMoses, mai tesua siElijah.”
MAR 9:6 (APita ekǝmaienan husur salǝboi nǝsa b̃ikele, husur lomǝtahw habat.)
MAR 9:7 Ale nǝmavukasw ikabut gol galito, nadoldol sua egǝm len nǝmavukasw toke, “Ategai bogai, aNatugw ulum̃an notolǝmas buni. Sǝsǝloŋ husuri!”
MAR 9:8 Losǝhoṽut, lokǝta garu, lǝsaris aMoses mai aElijah am. Be loris aYesu ŋai totoh mai galit ei.
MAR 9:9 Nǝboŋ lotoput mariŋ dan naṽehuh, ikai tas galit ke saliwal hǝn nǝsa lotorisi mai avan ideh vir aNatun Nǝvanuan b̃ile mǝhat dan nǝmatan.
MAR 9:10 Imaienan lotǝgau gat nǝsa aYesu tokele len galit gabag, be luhol daŋir husur namilen nasoruan san nǝboŋ toke “b̃ile mǝhat dan nǝmatan.”
MAR 9:11 Beti lous aYesu ke, “Ahai p̃usan gail hǝn nalo luke aElijah timasgǝm a m̃o. Lokǝmaienan hǝn nǝsa?”
MAR 9:12 AYesu isor var galit ke, “aElijah egǝm a m̃o hǝn b̃igol natit p̃isi b̃inor tǝtas. B̃imaienan, husur nǝsa natosian siGot ike aNatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa len natit tisob̃ur ale nǝvanuan gail limasmǝtahuni?
MAR 9:13 Be nukel mai gamit ke, aElijah egǝm tia, ale lugol nǝsa sum̃an lotolǝŋoni hǝni, hum ŋai natosian siGot tokel husuri.”
MAR 9:14 Nǝboŋ lototǝlmam van hǝn ahai susur san gail, loris nab̃iltiluṽoh lotodar vis galito mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lotoṽitṽituh mai galito.
MAR 9:15 Nǝboŋ naluṽoh lotoris aYesu, lup̃aŋ, ale lugam van hǝni hǝn lǝb̃ike, “Ivoi,” maii.
MAR 9:16 AYesu eus ahai susur san gail ke, “Mǝtoṽitṽituh mai galit husur nǝsa?”
MAR 9:17 Nǝhaṽut sua len naluṽoh isor vari ke, “Hai p̃usan, nosǝhar anatugw ulum̃an gǝm hǝn gaiug. Ikad nanunun tosa sua togol anatugw tovi nab̃ut.
MAR 9:18 Nǝboŋ natǝmat enan totah gati, ekub̃ hǝn anatugw len tan. Ale nabusun iyau, idesdes batriṽoriṽ, nahumatmat ibari. Nous ahai susur sam̃ gail hǝn lǝb̃ehut natǝmat be lodǝdasi.”
MAR 9:19 AYesu ikel mai galit ei ke, “Gamit ta damǝŋai mǝtsǝkad nadǝlomian ideh! Nitoh mai gamit tebǝlav mabe? Mitikad nadǝlomian ŋais? Sǝhar natǝtai gǝmai.”
MAR 9:20 Ale losǝhari van hǝn aYesu. Be nǝboŋ nanunun tosa enan toris aYesu, igol nahumatmat ibar natǝtai, ekub̃ hǝn natǝtai len tan gol italtaloŋ, nabusun iyau.
MAR 9:21 AYesu eus atǝman natǝtai ke, “Imaiegai ŋais tia?” Isor vari ke, “Etub̃at len nǝboŋ tovi tuhtǝtai ŋai.
MAR 9:22 Vǝha-sob̃sob̃ur tia natǝmat ekub̃ hǝni len nǝhab o len nǝwai hǝn b̃igol b̃imat. Gǝb̃elǝboi gǝb̃igol natideh, gevi tarhǝt sinamǝru, nǝlom̃ titaŋis ginamǝru.”
MAR 9:23 AYesu isor vari ke, “Imabe gotoke ‘Gǝb̃elǝboi gǝb̃igole?’ AGot elǝboi b̃igol natit p̃isi. Gǝb̃ikad nadǝlomian, aGot elǝboi b̃igol natideh m̃os gaiug.”
MAR 9:24 Vǝha-sua ŋai atǝman atuhtǝtai ikai ke, “Nukad nadǝlomian, be gevi tarhǝt sagw len nadǝlomian sagw tob̃uer!”
MAR 9:25 Nǝboŋ aYesu toris naluṽoh lotogam gǝm hǝni, esivoh len nanunun tosa, ikel maii ke, “Natǝmat gotob̃ut, gotodariŋ b̃ulol, nukele hǝn gaiug ke, gimakuv dani! Sageb̃is lan boŋ ideh am!”
MAR 9:26 Ale natǝmat eis habat, ekub̃ hǝn natǝtai hum nahumatmat tobari, ale imakuv dani. Natǝtai ehum nab̃irimat gol nǝvanuan isob̃ur ei luke, “Gai imat!”
MAR 9:27 Be aYesu etǝgau navǝlan natǝtai, elivi vi mǝhat, ale natǝtai eil sǝb̃on.
MAR 9:28 Nǝboŋ aYesu tonoŋ ei, evi lohoim ale ahai susur san gail sǝb̃olito logǝm hǝni. Lousi ke, “Imabe namtsalǝboi namtb̃ehut natǝmat enan?”
MAR 9:29 AYesu isor var galit ke, “Natǝmat tomaienan, sǝkad natideh tolǝboi b̃ehuti, be na-sor-tuṽ-an ŋai.”
MAR 9:30 Beti loriŋ naut enan, luyar tur len naut a Kalili. AYesu emǝtahun avan ideh b̃elǝboi naut lototoh lan,
MAR 9:31 husur eṽusan ahai susur san gail. Ikel mai galit ke, “Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail. Ale dereh ligol timat. Nǝboŋ b̃imat, dereh tile mǝhat len nǝmariboŋ b̃itor husur nǝmatan san.”
MAR 9:32 Be galit lǝsalǝboi sǝhot namilen nǝsa tokele, ale lomǝtahw, lomǝtahun lǝb̃eusi hǝni.
MAR 9:33 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotobar naut a Kapernaum, lob̃is lohoim sua. Ale aYesu eus galit ke, “Mǝtoṽitṽituh husur nǝsa len nǝyaran metp̃isal?”
MAR 9:34 Be naut eb̃ut, bathut metp̃isal loṽitṽituh gabag len galit ke ase len galito iyalyal sǝhor galit p̃isi.
MAR 9:35 Ale aYesu ebǝtah, ekis ahai susur lotovi 12 gǝm hǝni ale ikel mai galit ke, “Avan ideh b̃ike b̃eil a m̃o len nabunusian siGot, temǝdau, timassum̃an naslev, teum salit p̃isi.”
MAR 9:36 Beti esǝhar natuhtǝtai, igol eil rivuh len galito. Ale elugum̃ gati, ikel mai galit ke,
MAR 9:37 “Avan ideh tohǝhaṽur hǝn natuhtǝtai sum̃an egai b̃itah maii len nahǝsagw, gai ehǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii. Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii, be savi ginau ŋai, ehǝhaṽur hǝn atenan tosǝvat ginau.”
MAR 9:38 Ale aJon ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, namtoris avan sua tohut natǝmat gail len nahǝsam̃, ale namtukai tasi husur savi ginamit ideh.”
MAR 9:39 Ris aYesu toke, “Samtikai tasi! Sǝkad avan ideh tomadhagol namerikel tolǝboi b̃ikel natideh tosa husur ginau.
MAR 9:40 Avan ideh samǝtahun gidato evi tarhǝt sidato.
MAR 9:41 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh b̃ilav nab̃iliwai hǝn nǝwai mai gamit len nahǝsagw husur mǝtovi seKristo, nokitin, aGot dereh tilav nakonp̃urp̃uran mai avan enan.
MAR 9:42 “Ale atuhtǝtai tokad nadǝlomian len ginau sum̃an egai, avan ideh b̃igol b̃iteh len nǝsaan, aGot dereh tipansem avan enan sǝhor lǝb̃itahǝtah hǝn nab̃iltivat len naholoan, ale lǝb̃ibar hǝni len tas.
MAR 9:43 Ale navǝlam̃ b̃igol gǝb̃iteh len nǝsaan, gita kotovi. Ivoi am hǝn gǝb̃evi velm̃etw ale b̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad navǝlam̃ b̃eru ale vi lan nǝhab nǝmatan, nǝhab topaŋ vi sutuai.
MAR 9:45 Ale nariem̃ b̃igol gǝb̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan, gita kotovi. Ivoi am hǝn gǝb̃evi rim̃etw ale b̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad nariem̃ b̃eru ale vi lan nǝhab nǝmatan.
MAR 9:47 Ale namǝtam̃ b̃igol gǝb̃iteh len nǝsaan, gekis kuvi. Ivoi am hǝn namǝtam̃ b̃esua b̃ib̃esw ale gǝb̃eb̃is len nǝmauran vi sutuai, sǝhor gǝb̃ikad namǝtam̃ b̃eru ale aGot b̃ibar hǝn gaiug len nǝhab nǝmatan.
MAR 9:48 Len naut enan naul lotoṽis nǝvanuan, lǝsǝmat boŋ ideh, ale nǝhab tohan nǝvanuan sǝmat boŋ ideh.
MAR 9:49 “Husur aGot dereh tiṽaditdit nǝhab len nǝvanuan p̃isi hum datb̃idardar hǝn nǝtas len nǝhanian.
MAR 9:50 “Nǝtas ivoi, be nabus han b̃imasig, b̃edub̃e, gigol nabus han tevi tas tǝtas mabe? Len gamit mitimashum nǝtas, hǝn nabus hamit b̃ivoi, hǝn mǝtb̃ikad natǝm̃at mai gamit gabag.”
MAR 10:1 Beti aYesu eriŋ naut enan, evi lan naut a Jutea, iyar lan tarhǝwisel Jortan. Naluṽoh gail logǝm hǝni, ale husur naṽide san akis, eṽusan galito.
MAR 10:2 NaFarisi galevis logǝm hǝni, luke ligol tisab len nasoruan san ŋa lousi ke, “Len nalo, inor hǝn naulum̃an b̃etiṽos hǝn asoan a?”
MAR 10:3 AYesu eus galit ke, “Len nalo, aMoses ekǝmabe mai gamito?”
MAR 10:4 Lusor vari ke, “AMoses idam̃ hǝn naulum̃an b̃itos gat nalob̃ulat hǝn natiṽosan ale sǝvat nǝbareab san vi tut dani.”
MAR 10:5 Ris aYesu tokel mai galit ke, “AMoses itos nalo enan m̃os gamito bathut nǝkadumit ihaihai.
MAR 10:6 Be len natub̃atan, nǝboŋ aGot togol natit p̃isi, ‘igol nǝvanuan, naulum̃an mai napǝhaṽut.’
MAR 10:7 ‘Husur natenan, naulum̃an dereh teriŋ atǝman mai anan hǝn b̃eudud mai asoan,
MAR 10:8 ale aresua sum̃an artovi niben nǝvanuan tosua ŋai.’ Husur arsaru am, arosua ŋai.
MAR 10:9 Imagenan, naududan aGot togole, nǝvanuan satepǝpehuni.”
MAR 10:10 Nǝboŋ lototǝlmam vi lohoim, ahai susur gail lous aYesu husur natiṽosan.
MAR 10:11 Ale ikel mai galit ke, “Avan ideh totiṽos hǝn abareab san ale tolah mai napǝhaṽut ideh am, atenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.
MAR 10:12 Ale napǝhaṽut b̃etiṽos hǝn nǝhaṽut san ale b̃ilah mai naulum̃an ideh am, alitenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.”
MAR 10:13 Boŋ tile am nǝvanuan gail losǝhar atuhlahutai van hǝn aYesu hǝn b̃eriŋ navǝlan len galito. Be ahai susur gail losivoh len atǝmalit mai analit gail.
MAR 10:14 AYesu toris natenan, nǝlon ipaŋpaŋ. Ikel mai ahai susur gail ke, “Mitidam̃ hǝn alahutai legǝm hǝn ginau, samtikai tas galito, husur natohan pipihabǝlan aGot evi silat lotosum̃an alategai.
MAR 10:15 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh asike b̃ehǝhaṽur hǝn natohan pipihabǝlan aGot sum̃an natuhtǝtai, imabe? Asike ikade boŋ ideh!”
MAR 10:16 Ale len na-lǝmas-buni-an san eriŋ navǝlan gǝlaru dar vis alahutai. Eriŋ navǝlan gǝlar len galito, beti eus aGot hǝn b̃ivoi hǝn galito.
MAR 10:17 Nǝboŋ aYesu toriŋ naut enan, ivan. Len nǝyaran san husur nap̃isal, avan sua igam gǝm hǝni, etǝŋedur bathurien. Eus aYesu ke, “Hai p̃usan gotovoi, nigol nǝsa hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?”
MAR 10:18 AYesu eusi ke, “Imabe gotokis ginau ke notovoi? Avan ideh savoi, be aGot sǝb̃on ŋai.
MAR 10:19 Gaiug golǝboi nakelean gail lotodaŋ lotoke, ‘Sagigol avan ideh timat, sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagevǝnah, sageliboŋ len nakotan, sagegǝras avan ideh hǝn gǝb̃ikad natideh esan, geputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.’”
MAR 10:20 Ale ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, nugol natgalen p̃isi tia, tub̃at len nǝboŋ notovi natǝtai.”
MAR 10:21 AYesu ekǝta bunusi, elǝmas buni. Ale ikel maii ke, “Gupar tetesua sal. Gia p̃ur hǝn natit p̃isi gotokade. Viol hǝn nǝvat han mai namǝsal gail hǝn gǝb̃ikad nakonviolan aGot totǝgau gati m̃os gaiug len nǝmav. Beti gegǝm husur ginau.”
MAR 10:22 Nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, nǝhon emǝraŋraŋ. Elǝŋon isa, ivan husur topul hǝn natit tosob̃ur.
MAR 10:23 Beti aYesu ekǝta garu, ikel mai ahai susur san gail ke, “Idaŋ habat hǝn avan topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot!”
MAR 10:24 Lup̃aŋ habat len nasoruan san. Be aYesu ikel tasi am mai galito. Ike, “Anatugw notolǝmas bun gamito, idaŋ habat hǝn avan ideh b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.
MAR 10:25 Idaŋ habat hǝn nǝkamel b̃eb̃is tur len nab̃urhunil sǝsod. Idaŋ sǝhori am hǝn nǝvanuan tokad natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.”
MAR 10:26 Nǝboŋ tokǝmaienan, lup̃aŋ habat am. Lusorsor mai galit gabag ke, “B̃imaienan, as teb̃is lan? Sǝkad avan ideh b̃ikad nǝmauran vi sutuai!”
MAR 10:27 AYesu ekǝta bunus galito, ike, “Len nǝvanuan gail, galit lodǝdas lǝb̃igol natenan, avil aGot elǝboi b̃igol natit p̃isi.”
MAR 10:28 Beti aPita isor vari ke, “Geris, ginamit namtoriŋ natit p̃isi hǝn namttohusur gaiug.”
MAR 10:29 AYesu ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh toriŋ naim o aṽan gail o aṽavinen gail o atata o anana o anatun gail o nǝtan m̃os ginau mai na-kel-uri-an tovoi,
MAR 10:30 dereh aGot teviol hǝn natgalenan vǝha 100 maii len nǝboŋ eg ta damǝŋai. Dereh tikad naim gail, aṽan gail, aṽavinen gail, anan gail, anatun gail, nǝtan isob̃ur mai alat lǝb̃emǝdas buni. Ale len nǝboŋ b̃egǝmai len nǝmav, dereh tikad nǝmauran vi sutuai.
MAR 10:31 Be nǝvanuan isob̃ur lototibau gagai, lotoil a m̃o, dereh asike lovi natideh, levi ut kǝmas; ale isob̃ur lǝsavi natideh gagai, lotovi ut kǝmas, dereh letibau, leil a m̃o.”
MAR 10:32 Len nǝyaran salit len nap̃isal vi Jerusalem, aYesu iŋad il a m̃o. Ale ahai susur gail lup̃aŋ lan, ale alat lotohusuri lomǝtahw. Ale aYesu esǝhar ahai susur lotovi 12 vi tarhǝte. Etub̃at kel mai galit hǝn natit gail lǝb̃evisi hǝni asike idareh.
MAR 10:33 Ike, “Mǝtesǝsǝloŋ! Datevi mǝhat vi Jerusalem. Len naut enan avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Ale len nakotan salito dereh lisab̃ sǝhoti ke tipanis, timat. Ale dereh leriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju.
MAR 10:34 Dereh lisor vilesi, leṽulaii, lebilas habat hǝni ale ligol timat. Len nǝmariboŋ b̃itor husur nǝmatan san, dereh tile mǝhat.”
MAR 10:35 Beti aJemes mai aJon, anatun aSepeti gǝlaru, arogǝm hǝn aYesu. Aruke, “Hai p̃usan, natideh namrb̃eusi hǝn gaiug, namruke gigole m̃os ginamǝru.”
MAR 10:36 Eus gǝlaru ke, “Mǝruke nigol nǝsa m̃os gamǝru?”
MAR 10:37 Arusor vari ke, “Gidam̃ hǝn ginamǝr tesua tebǝtah len nǝmatu sam̃ mai togon tebǝtah len nǝmair sam̃ nǝboŋ gǝb̃egǝm vi kiŋ.”
MAR 10:38 Ale aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Gamǝru mǝrsalǝboi nǝsa mǝrtousi. Mǝrolǝboi mǝrb̃emun len nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an nǝb̃emun lan a? Mǝrolǝboi mǝrb̃ibaptais len nǝbaptaisan nǝb̃ibaptais lan a?”
MAR 10:39 Arusor vari ke, “Namrolǝboi namrb̃igole.” Beti aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Nab̃iliwai nǝb̃emun lan, dereh mǝremun lan. Nǝbaptaisan nǝb̃ibaptais lan, dereh miribaptais lan.
MAR 10:40 Be nabǝtahan len nǝmatu sagw o len nǝmair sagw, savi len ginau hǝn nǝb̃ikele. Ipat len aGot hǝn b̃ilav naut eruenan mai galit gai toutaut hǝn naut eruenan m̃os galito.”
MAR 10:41 Nǝboŋ ahai susur lotosǝŋavur lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, nǝlolit epǝŋas aJemes mai aJon.
MAR 10:42 Ŋa aYesu ekis galit gǝm hǝni, ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboii ke alat lotoṽat nǝhes hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn nametb̃os gail, lupatpat galit mǝhat len nǝdaŋan lotokade tǝban nǝvanuan salit gail. Ale len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, nǝvanuan totibau salito, loil a m̃o hǝn nǝvanuan salit gail.
MAR 10:43 Be sǝmaienan len gamito. Gamit ideh toke tevi vanuan totibau, gai timasgǝm vi vanuan na-vi-tarhǝte-an samito, nǝlon tomǝdau hum tovi ut kǝmas ŋai.
MAR 10:44 Ale gamit ideh toke teil a m̃o hǝn gamito, gai tegǝm vi slev samit p̃isi.
MAR 10:45 Tesum̃an ŋai aNatun Nǝvanuan. Gai sagǝm hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃evi tarhǝt san hum galit lotovi ut kǝmas. Ao, egǝm hǝn b̃evi tarhǝt salito hum gai tovi ut kǝmas; egǝm hǝn b̃eviol hǝn nǝmauran san, egǝm hǝn b̃imat m̃os nǝmakuvan hǝn nǝvanuan tosob̃ur dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.”
MAR 10:46 Beti aYesu mai ahai susur san gail lubar naut a Jeriko. Ale nǝboŋ lotoriŋ nab̃iltivile enan, nab̃iltiluṽoh lohusur galito. Ametb̃esw, ebǝtah len nǝgarhǝp̃isal. (Nahǝsan aPartimeus, namilen ke anatun aTimeus. Atenan eŋir nǝvanuan gail akis hǝn nǝvat.)
MAR 10:47 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu ta Nasaret togǝmai, etub̃at kai ke, “Yesu, anatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau!”
MAR 10:48 Nǝvanuan isob̃ur losivoh lan hǝn b̃emǝdau. Be ikai habat am ke, “Anatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau!”
MAR 10:49 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, eil. Ike, “Kisi gǝmai!” Ale lokis ametb̃esw ke, “Gehǝhaṽur! Gele mǝhat! Ekis gaiug, gia van hǝni!”
MAR 10:50 Ametb̃esw eb̃il kuv nahurabat naut susus san, ile mǝhat tutut, ivan hǝn aYesu.
MAR 10:51 AYesu eusi ke, “Golǝŋon nǝsa hǝn nǝb̃igole m̃os gaiug?” Ametb̃esw isor vari ke, “Hai p̃usan, nuke nekǝta!”
MAR 10:52 Ale aYesu ikel maii ke, “Givan! Nadǝlomian sam̃ igol gumaur.” Vǝha-sua ŋai ekǝta, ale ehusur aYesu husur nap̃isal.
MAR 11:1 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotogǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, pǝpadaŋ hǝn navile Petfas, mai a Petani, lubar Naṽehuh Oliv. Ale aYesu esǝvat ahai susur san eru van.
MAR 11:2 Ikel mai gǝlar ke, “Mǝrevi lan navile ea. Nǝboŋ mǝrb̃ibari, vǝha-sua ŋai dereh mǝrekǝta ris natuhtoŋki ulum̃an totahǝtah ei, avan ideh sǝsah lan sal. Sah rub̃ati ale sǝhari gǝmai.
MAR 11:3 Avan ideh b̃eus gamǝru ke, ‘Mirimab hǝn natenan?’ Kel maii ke, ‘Nasub̃ eusi gag ŋai be asike idareh tesǝvat tǝlmam hǝni.’”
MAR 11:4 Ale gǝlaru aruvan. Arusab̃ natuhtoŋki toil metp̃isal totahǝtah len nabopita naim sua, ale arusah rub̃ati.
MAR 11:5 Nǝboŋ artosah rub̃ati, nǝvanuan galevis lotoil ei luke, “Natuhtoŋki enan, mǝrusah rub̃ati hǝn nǝsa?”
MAR 11:6 Beti arusor var galit hum aYesu tokel mai gǝlaru, ale ludam̃ hǝn arb̃esǝhari van.
MAR 11:7 Arosǝhar natuhtoŋki van hǝn aYesu, arob̃ir hǝn nahurabat salito len nǝmadun ale aYesu ebǝtah sǝŋaṽuti.
MAR 11:8 Ale nǝvanuan isob̃ur luṽolsan nahurabat salit gail husur nap̃isal, nǝvanuan tile gail ludas pashǝhai lotobaŋ lute marireu, lutaii, loriŋ gail husur nap̃isal.
MAR 11:9 Alat lotoyar a m̃o hǝn aYesu mai alat lotoyar a tahw lukai habat ke, “Hosanna! AGot ivoi hǝn atenan togǝm len nahǝsan Nasub̃!
MAR 11:10 AGot tivoi hǝn natohan togǝmai, natohan pipihabǝlan atǝmadat aTevit. Hosanna! Sal suh aGot len nǝmav a mǝhat buni!”
MAR 11:11 Beti aYesu eb̃is len naut a Jerusalem, ale evi lan naim siGot. Ekǝta garu len natit p̃isi, be husur namityal igam gole tia, eriŋ naut enan, esǝhar ahai susur lotovi 12 vi Petani.
MAR 11:12 Pelan han, dudulan, nǝboŋ lotoriŋ naut a Petani, aYesu imalkǝkat.
MAR 11:13 A tut sal eris nǝhai nafik sua tokǝsan buni. Ale aYesu ivan hǝn b̃isab̃ naṽite lan. Be nǝboŋ tobar nǝhai enan, sǝsab̃ natideh lan, be naluhai ŋai, husur savi nǝboŋ hǝn naṽit nafik sal.
MAR 11:14 Beti aYesu ikel mai nǝhai enan ke, “Avan ideh satihan naṽit gaiug boŋ ideh am!” Ale ahai susur gail losǝsǝloŋ hǝni.
MAR 11:15 Nǝboŋ lotobar naut a Jerusalem, aYesu eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot. Etub̃at hut alat lotop̃ur hǝn natit gail mai alat lotoṽur natit gail ei. Ikovsan natev gail silat lotogǝgel hǝn nǝvat mai nǝhai bǝtbǝtah silat lotop̃ur hǝn nǝtav gail lotovi man namǝsav.
MAR 11:16 Ale aYesu sǝdam̃ hǝn avan ideh topat natideh b̃iyar tur len naut siGot.
MAR 11:17 Beti ep̃usan. Ikel mai galit ke, “Len natosian siGot ike, ‘Naim sagw dereh lekisi hǝn naim na-sor-tuṽ-an sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.’ Be gamit mǝtugol evi ‘naut susuah sinǝvanuan vǝnvǝnah gail.’”
MAR 11:18 Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, ludas p̃isal hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat. Lomǝtahw lan husur naluṽoh p̃isi lotop̃aŋ len nap̃usanan san.
MAR 11:19 Nǝboŋ naut togomgom, aYesu mai ahai susur san gail lovivile dan nab̃iltivile.
MAR 11:20 Len nadudulan luyar van, ṽot pǝpadaŋ len nǝhai nafik aYesu tosor lan. Loris ke toŋod vǝbar nǝharhǝte len tan.
MAR 11:21 APita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokele, ale ike, “Hai p̃usan, geris, nǝhai nafik gotosivoh lan iŋod.”
MAR 11:22 Ŋa aYesu isor vari, ikel mai galit ke, “Mitikad nadǝlomian len aGot.
MAR 11:23 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh b̃ikel mai naṽehuh egai ke, ‘Gimakuv, bar hǝn gaiug len tas!’ ale asike b̃ikad nǝ-lon-uri-an, be b̃edǝlomi ke nǝsa tokele dereh tevisi, ale dereh timaienan m̃os atenan.
MAR 11:24 Imaienan, nukel mai gamit ke, natideh mǝttousi len na-sor-tuṽ-an, dǝlomi ke mǝtukade tia ale dereh timaienan len gamito.
MAR 11:25 Ale nǝboŋ mǝttoil, mǝttosor tuṽ, natideh avan ideh togol tosa hǝn gamito, mǝterub̃ati dani, hǝn aTǝmamito len nǝmav b̃erub̃at nǝsaan samit am.”
MAR 11:27 Nǝboŋ aYesu mai ahai susur gail lotobar naut a Jerusalem tǝtas, aYesu iyaryar len naholǝvat todar vis naim siGot. Ale ab̃iltihai tutumav gail, ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail logǝm hǝni.
MAR 11:28 Lous taltal hǝni ke, “Gukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an tomabe hǝn gotogol natgalen p̃isi? Ase ilavi mai gaiug hǝn gǝb̃igol gail?”
MAR 11:29 AYesu isor var galit ke, “Neus natsua bai. Mǝtb̃isor vari, dereh nikel mai gamito hǝn nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notokade hǝn notogol natgalenan.
MAR 11:30 Kel mai ginau, na-il-a-m̃o-an aJon tokade hǝn tobaptais, egǝm len nǝmav o egǝm len nǝvanuan? Mitikele!”
MAR 11:31 Lusor kitevi len galit gabag, luke, “Datb̃ike, ‘len nǝmav,’ dereh tike, ‘b̃imaienan, imabe mǝtsadǝlom aJon?’
MAR 11:32 Be datb̃ike, ‘len nǝvanuan,’ nǝsa tevisi? Sadatikele.” Lokǝmaienan husur lotomǝtahw len naluṽoh husur len nabunusian sinǝvanuan p̃isi, aJon evi ahai kelkel ur kitin.
MAR 11:33 Ŋa lusor var aYesu ke, “Namtsalǝboii.” Beti aYesu ikel mai galit ke, “Mǝtb̃ekǝmaienan, asike nukel mai gamit hǝn nǝdaŋan na-il-a-m̃o-an notokade hǝn nǝb̃igol natgalenan.”
MAR 12:1 Beti aYesu etub̃at sor mai galito len nǝb̃ol p̃usan. Ikel mai galit ke, “Boŋ sua avan sua imabul nakrep len nǝhol. Eum hǝn nǝṽod garu lan. Ehir nab̃ur hǝn b̃egǝm vi naut lotopal dasdas nakrep lan, ale eum hǝn naut nakǝtaan tǝban nakrep a mǝhat. Beti idam̃ hǝn nǝhol van hǝn alat lotokǝtkǝta tǝban nǝhol hǝn lǝb̃irentem, ale eriŋ naut enan itoh len nǝyaran sua.
MAR 12:2 Nǝboŋ nakrep pǝpadaŋ hǝn b̃imen, amahean nǝhol esǝvat naslev san van hǝn alat lotorentem nǝhol hǝn lǝb̃epǝpehun naṽit nakrep galevis tovi esan.
MAR 12:3 Avil alat lotorentem nǝhol lutah gat naslev san, luṽasi ale losǝvati van, iyar sǝsǝlav tǝlmam.
MAR 12:4 Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile van hǝn galito. Be alat lotorentem nǝhol luṽasṽas nǝkadun, lugol isa habat hǝn naslev gol nahurun isa lan.
MAR 12:5 Ale amahean nǝhol esǝvat naslev tile am van hǝn galito, be luparu buni. Amahean esǝvat isob̃ur am, be luṽas galevis mai luparu bun galevis am.
MAR 12:6 Amahean nǝhol sǝkad naslev ideh am hǝn b̃esǝvati, be ikad anatun tosua ŋai tolǝmas buni. Esǝvat mǝkot hǝni van hǝn galito, ike, ‘Dereh leputsan anatugw ulum̃an len nǝnauan salito.’
MAR 12:7 Be alat lotorentem nǝhol lukel mai galit gabag ke, ‘Atea, dereh tikad nǝhol egai nǝboŋ amahean nǝtan b̃imat. Datia paru buni hǝn datb̃ikad natit p̃isi b̃evi esan nǝboŋ atǝman b̃imat.’
MAR 12:8 Ŋa lutah gati, luparu buni, ale lubar hǝni vivile dan nǝhol nakrep.”
MAR 12:9 Ale aYesu ike, “Ale, amahean nǝhol nakrep dereh tigol nǝsa? Dereh tegǝm ṽabun alat lotorentem nǝhol, beti tidam̃ hǝn nǝvanuan tile gail lirentem nǝhol nakrep.
MAR 12:10 Mǝtsaṽuruŋ nategai len natosian siGot a? Ike, “‘Nǝvat nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni, gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.
MAR 12:11 Evi Nasub̃ aGot togol natenan ale nǝboŋ dattorisi, datumaŋmaŋ len nǝsa togole.’”
MAR 12:12 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu bathut lolǝboii ke tokel nǝb̃ol p̃usan enan sil galito. Be lomǝtahw len naluṽoh ŋa loriŋ aYesu, luvan.
MAR 12:13 Beti ab̃iltivanuan hǝn naJu lotodas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu, losǝvat naFarisi galevis mai galevis len nǝpati tovi tarhǝt siHerot van hǝn aYesu hǝn lǝb̃igol b̃isab len nasoruan san.
MAR 12:14 Logǝm hǝn aYesu ale lukel maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gotokitin. Nǝvanuan b̃etibau o b̃evi naut kǝmas savi natideh len gaiug. Goṽusan nap̃isal siGot len nakitinan. Gikele, inor m̃au hǝn datb̃eṽur nǝtaks van hǝn aSisa?
MAR 12:15 Dateṽuri o asike datoṽuri?” AYesu elǝboi sǝhot nausian gǝgǝras lotousi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Imabe mǝtous kitev ginau hum mǝtb̃igol nǝb̃isab len nasoruan sagw? Ṽusan ginau hǝn natenarius tovi nakoin hǝn nǝtaks.”
MAR 12:16 Nǝboŋ lotolav nakoin gǝmai, eus galit ke, “Nǝhon ase gagai? Nahǝsan ase ipat lan?” Luke, “ASisa.”
MAR 12:17 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Lav mai aSisa nǝsa tovi seSisa ale lav mai aGot nǝsa tovi siGot.” Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ habat len na-sor-vari-an san.
MAR 12:18 Beti naSattiusi galevis lotokel ke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tob̃uer, logǝm hǝn aYesu. Lousi ke,
MAR 12:19 “Hai p̃usan, aMoses itos gat nategai m̃os gidato ke, aulum̃an b̃imat, ale asoan b̃itoh anatun b̃eb̃uer, aṽan matmat tilah mai nǝbatunau enan hǝn b̃ipas anatun aṽan tomat.
MAR 12:20 Ale ikad alatmiṽan lotomǝlevru. Ahai a m̃o ilah be imat, anatun eb̃uer.
MAR 12:21 Aṽan tohusuri ilah mai nǝbatunau ale gai am imat, anatun eb̃uer. Aṽalar tohusur gǝlaru am imaienan.
MAR 12:22 Alatmiṽan p̃isi lulah mai napǝhaṽut enan be lǝsǝkad anatulit ideh. Namǝkot alitenan tu imat.
MAR 12:23 Ale len nǝboŋ hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, alitenan dereh tevi asoan ase? Husur galit lotomǝlevru p̃isi lulah maii.”
MAR 12:24 AYesu isor var galit ke, “Mǝtusab husur mǝtsalǝboi natosian siGot, mai mǝtsalǝboi nǝdaŋan san.
MAR 12:25 Husur nǝboŋ alat lotomat lǝb̃ile mǝhat, asike lulah, avan ideh asike idam̃ hǝn lǝb̃ilah. Be dereh lesum̃an aŋel gail len nǝmav.
MAR 12:26 Be mitinau alat lotomat nǝboŋ lǝb̃ile mǝhat. Mǝtsaṽuruŋ natosian len nalob̃ulat siMoses tohusur nǝhai topaŋ a? AGot isor mai a Moses, ike, ‘Gagai ginau novi aGot siApraham, aGot seIsak, aGot siJakop.’
MAR 12:27 Gai savi aGot silat lotomat, be silat lotomaur. Gamit mǝtusab habat!”
MAR 12:28 Ahai p̃usan sua hǝn nalo tosǝsǝloŋ hǝn na-sor-b̃alb̃al-an enan egǝm hǝn aYesu. Elǝboi sǝhoti ke na-sor-vari-an siYesu ivoi ŋa eusi ke, “Len nakelean todaŋ gail aGot tokel mai gidato, ta be esǝhor gail p̃isi?”
MAR 12:29 AYesu isor vari ke, “Nakelean egai esǝhor gail p̃isi: ‘Israel mǝtesǝsǝloŋ! Nasub̃ aGot sidato, Nasub̃ esua sǝb̃on.
MAR 12:30 Gelǝmas bun Nasub̃ aGot sam̃ len nǝlom̃ kavkav, nanunum̃ kavkav, nǝnauan sam̃ kavkav mai nǝdaŋan sam̃ kavkav; len gaiug kavkav.’
MAR 12:31 Nakelean sual am ehusuri toke, ‘Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug hum gotolǝmas bun gaiug gabag.’ Sǝkad nakelean ideh todaŋ sǝhor eru enan.”
MAR 12:32 Ahai p̃usan enan hǝn nalo ike, “Gai bolai Hai p̃usan! Gokitin nǝboŋ gotoke aGot tosua sǝb̃on ale sǝkad ideh am be gai sǝb̃on ŋai.
MAR 12:33 Datimaslǝmas buni len nǝlodat kavkav, nalǝboian sidat kavkav mai nǝdaŋan sidat kavkav; len gidat kavkav. Ale datimaslǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gidato hum dattolǝmas bun gidat gabag. Ivoi hǝn datb̃igol natgalenan sǝhor naviolan ideh datb̃etutumav hǝni mai natit p̃isi am datb̃eviol hǝni mai aGot.”
MAR 12:34 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn na-lǝboi-sǝhoti-an len na-sor-vari-an sitenan, ikel maii ke, “Gaiug gǝsatoh a tut dan natohan pipihabǝlan aGot.” Ale len nǝboŋ enan van, sǝkad avan ideh tokad na-il-b̃uri-an hǝn b̃eus nausian ideh hǝni am.
MAR 12:35 Nǝboŋ aYesu top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, eus galit ei ke, “Imabe ahai p̃usan gail hǝn nalo luke aKristo, aGot totabtabuh lan, esua len nǝpasusan siTevit, anatun siTevit?
MAR 12:36 Husur len aNunun aGot, aTevit ike, “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke, “Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’
MAR 12:37 ATevit m̃au ekisi hǝn ‘aMasta.’ Imaienan, imabe evi anatun siTevit?” Nab̃iltiluṽoh lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu tokǝmaienan.
MAR 12:38 Ale len nap̃usanan siYesu ike, “Mǝtelǝlǝgau. Ahai p̃usan gail hǝn nalo salemǝdas gamito. Lolǝmas lǝb̃esun nahurabat tobǝlav. Lolǝmas nǝvanuan lǝb̃ike, ‘Ivoi’ mai galito len naut nǝmaket.
MAR 12:39 Lolǝmas lǝb̃ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah tovoi ŋai len naim nab̃onb̃onan. Ale lolǝmas lǝb̃ebǝtah rivuh len nǝhanan gail.
MAR 12:40 Lulav kuv p̃is naim mai nasugsugur sibatunau pǝhaṽut gail, be len nagǝgǝrasan salito len nǝhon nǝvanuan gail, lusor tuṽ ebǝbǝlav. Alatenan dereh lipanis sǝhor alat lǝsǝmaienan.”
MAR 12:41 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ebǝtah pǝpadaŋ hǝn nabokis topat ei, nǝvanuan gail lotobubulah vat lan len naim siGot. Ekǝta bunus nǝvanuan gail nǝboŋ lotobubulah vat salito len nabokis enan. Nǝvanuan isob̃ur lotopul hǝn nǝvat lobulan isob̃ur lan.
MAR 12:42 Be nǝbatunau namǝsal sua egǝm riŋ natuhkoin eru artovi kopa.
MAR 12:43 Beti aYesu ekis ahai susur san gail gǝm hǝni. Ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝbatunau namǝsal enan, nabulahan san esǝhor galit p̃isi am lotobubulah vi lan nabokis enan.
MAR 12:44 Husur galit loviol kinit nǝvat dan tosob̃ur lotopul hǝni. Be alitenan, naut kǝmas tovi mǝsal, eviol hǝn natit p̃isi san hǝn b̃imaur lan.”
MAR 13:1 Nǝboŋ aYesu toriŋ naholǝvat todar vis naim siGot, ahai susur sua san ikel maii ke, “Geris! Hai p̃usan geris nab̃iltivat galegai! Geris nab̃iltiim gail!”
MAR 13:2 AYesu ikel maii ke, “Ivoi. Goris nab̃iltiim galegai, be dereh gail p̃isi limasirsir, asike ikad nǝvat ideh b̃epǝlah len nǝvat ideh am.”
MAR 13:3 Ale aYesu evi lan Naṽehuh Oliv, ebǝtah, ekǝta tukot van hǝn naim siGot. APita, aJemes, aJon, aAdru logǝm sor sǝb̃olit maii.
MAR 13:4 Lousi ke, “Gikel mai ginamito. Natgalen gotokele, levisi ŋais? Dereh tikad nǝsa b̃eṽusani ke natgalen p̃isi pǝpadaŋ lisarpoh?”
MAR 13:5 AYesu isor var galito. Ike, “Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito. Avan ideh sategǝras gamito.
MAR 13:6 Nǝvanuan tisob̃ur dereh legǝm len nahǝsagw, like, ‘Ginau bogai, aKristo.’ Ale dereh legǝras nǝvanuan tisob̃ur am.
MAR 13:7 Be mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝn nǝb̃alan mai na-kel-uri-an hǝn nǝb̃alan gail, sa-nǝlomit tetuhatuh. Natgalenan limasvisi, be nǝboŋ namǝkot sagǝm sal.
MAR 13:8 Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut sua dereh ligol nab̃iltib̃alan mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tile, ale nǝvanuan sekiŋ gail dereh lib̃al mai nǝvanuan sekiŋ tile gail. Dereh tikad nab̃iltidu gail husur naut gail. Ale dereh nǝhanian teb̃uer len naut gail. Natgalenan lohum natub̃atan hǝn napǝŋasan hǝn nǝpasusan.
MAR 13:9 “Be mǝtelǝlǝgau hǝn gamito. Dereh likot hǝn gamito len nǝkaunsel gail. Ale len naim nab̃onb̃onan dereh lebilas habat hǝn gamito. Ale dereh mǝteil len nǝhon nǝgavna mai nakiŋ gail m̃os ginau hǝn mǝtb̃ikel kot ginau len nǝholito.
MAR 13:10 A tahw hǝn nǝboŋ namǝkot, nǝvanuan sagw gail dereh limaskel ur na-kel-uri-an tovoi mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi.
MAR 13:11 Nǝboŋ lǝb̃itah gat gamito, kot hǝn gamito, samtinau masuṽ hǝn nǝsa mǝtb̃ikele. Len namityal enan mitikel nǝsa aGot b̃ikel mai gamit ŋai. Husur savi gamit mǝtb̃isor be aNunun aGot dereh tisor.
MAR 13:12 Nǝvanuan dereh teriŋ aṽan len navǝlan alat lotoil a m̃o hǝn b̃imat, atata dereh timagen hǝn anatun hǝn b̃imat, ale alahutai dereh lile mǝhat, pair dan analito mai atǝmalito hǝn nakotan b̃eriŋ alatmisoan gail lǝb̃imat.
MAR 13:13 Nǝvanuan p̃isi dereh lemǝtahun bun gamito bathut nahǝsagw mǝttokade. Avil avan ideh b̃idaŋ len ginau, b̃ikad nǝ-daŋ-b̃uri-an van vǝbar nagilen, dereh aGot tilav kuvi hǝn b̃ikad nǝmauran vi sutuai.
MAR 13:14 “Nǝboŋ mǝtb̃eris natit aGot tomǝtahun buni, natit tosa masuṽ tomǝdas bun natit isob̃ur, nǝboŋ mǝtb̃eris toil len naut sanor hǝn toil lan, (gaiug gotoṽuruŋ nategai geṽuruŋ lǝboii), beti alat len naut a Jutea, ligam tutut vi lan naṽehuh gail.
MAR 13:15 Nǝvanuan b̃iŋavŋav mǝhat len navurun naim, timasgam tutut dan naim san, satevi pan hǝn b̃eb̃is lohoim hǝn b̃ilav kuv natideh.
MAR 13:16 Ale nǝvanuan b̃itoh marireu, satetǝlmam vahim hǝn b̃ilav nahurabat ideh.
MAR 13:17 Len nǝboŋ enan nǝmauran dereh tidaŋ vǝsa habat hǝn apǝhaṽut ideh totian o tovǝhasus.
MAR 13:18 Be mitisor tuṽ ke natgalenan salevisi len nahǝbati naut susus.
MAR 13:19 Husur len nǝboŋ natgalen lǝb̃evisi, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an maienan savisi len natub̃atan hǝn natit p̃isi aGot togole nǝboŋ toum hǝn navile a pan van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai, ale asike evisi tǝtas am boŋ ideh.
MAR 13:20 Asike aGot tagol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tam̃idol len nǝboŋ galenan, nǝvanuan p̃isi lǝtǝmat. Avil aGot dereh tigol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinǝvanuan p̃isi tem̃idol m̃os alat, gai tolekis hǝn galito, lotovi esan.
MAR 13:21 Beti avan ideh b̃ikel mai gamit ke, ‘Mǝteris, aKristo bogai!’ o ‘Gai saga!’ samtedǝlomi.
MAR 13:22 Husur akristo gǝgǝras gail mai ahai kelkel ur gǝgǝras gail dereh levisi. Dereh ligol namerikel gail nǝvanuan gail lǝb̃ip̃aŋ habat lan. Lǝtalǝboi lǝtagǝras nǝvanuan gail aGot tolekis hǝn galito, dereh lǝtagole len namerikel galenan.
MAR 13:23 Be gamit, mǝtelǝlǝgau! Nukel natit p̃isi mai gamit tia a tahw hǝn lǝb̃evisi.”
MAR 13:24 AYesu isor am, ike, “Be nǝboŋ na-lǝŋon-isa-vǝsa-an hǝn nǝboŋ galenan b̃inoŋ, ‘dereh namityal timotmot, mai nahǝbati asike em̃ial;
MAR 13:25 dereh nam̃eso gail lerus vi pan dan nǝmav mai natit gail lotokad nǝdaŋan len nǝmav dereh lekurkur habat.’
MAR 13:26 Beti dereh mǝteris nagǝman siNatun Nǝvanuan len nǝmavukasw len nab̃iltidaŋan mai nǝyalyalan.
MAR 13:27 Dereh tesǝvat aŋel san gail vi lan naut p̃isi len navile a pan kavkav hǝn lǝb̃itariv b̃onb̃on hǝn alat aGot tolekis hǝn galito hǝn lotovi esan.
MAR 13:28 “Ivoi hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot natsua nǝhai nafik b̃eṽusani: Nǝboŋ nǝpashǝt nafik sǝmasmas am be todum̃oh, mǝtolǝboii ke nahǝbati naut pudpud egǝm pǝpadaŋ.
MAR 13:29 Imagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris nǝsarpohan hǝn natgalen p̃isi notosor husuri, dereh mǝtelǝboii ke, natǝlmaman siNatun Nǝvanuan satogǝmai, ehum gai toil bopita tia.
MAR 13:30 Nukel nakitinan mai gamito, naur egai asike lumat vǝbar natgalen p̃isi lǝb̃isarpoh.
MAR 13:31 Nǝmav mai navile a pan dereh arimasig, be nasoruan sagw gail asike lumasig boŋ ideh.
MAR 13:32 “Nǝmariboŋ enan o namityal enan, avan ideh salǝboii. Aŋel gail len nǝmav mai aNatun aGot, galit lǝsalǝboii, avil aGot aTata, gai sǝb̃on ŋai elǝboii.
MAR 13:33 Mǝtelǝlǝgau! Mǝtehulahul! Husur mǝtsalǝboi namityal enan ke ŋais.
MAR 13:34 Nagǝman siNatun Nǝvanuan imaiegai ke: Ikad avan sua toyar len nǝyaran sua. Nǝboŋ toriŋ naim san, eriŋ natit p̃isi mai naut san len navǝlan naslev san gail. Ikel mai galit ṽisusua nauman salit sǝb̃olito, ale ikel buni mai naslev tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita ke timashulahul.
MAR 13:35 Imagenan, mǝtehulahul! Husur mǝtsalǝboi namityal amahean naim b̃etǝlmam, len naut mǝdau, len natub̃loh len mariug, namityal natoulum̃an bekǝkǝraiko o len nadudulan som̃ilan.
MAR 13:36 Amahean naim b̃evisi vǝha-sua ŋai, satisab̃ gotopatmari.
MAR 13:37 Nǝsa notokel mai nǝvanuan p̃isi, nukel mai gamit am ke, mǝtehulahul!”
MAR 14:1 Ale nǝPasova mai Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan aripat hois. Ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, ludas p̃isal hǝn nagǝgǝrasan, hǝn lǝb̃itah gat aYesu hǝn lǝb̃igol b̃imat.
MAR 14:2 Be luke, “Sadatigole len nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃eluṽoh beti b̃al taṽtaṽor mǝdas natit gail.”
MAR 14:3 Len nǝboŋ enan, aYesu itoh len naut a Petani len naim seSimon tokad naleprosi a m̃o. AYesu ipat hǝn nǝgarin tarhǝtev. Ale napǝhaṽut sua tolav nab̃otel lotoum hǝni hǝn nǝvat topǝhw, egǝm hǝn aYesu. Nab̃otel enan epul hǝn naoil pǝhpǝhas tosusau, nǝvat han totibau, ale alitenan ilap̃ul nabuŋon nab̃otel, eb̃iri len nǝkadun aYesu.
MAR 14:4 Nǝvanuan galevis ei nǝlolit ipaŋpaŋ ale lusor mai galit gabag ke, “Eb̃ir kǝmas hǝn nǝhai pǝhas egai sil nǝsa?
MAR 14:5 Tap̃ur hǝni, tǝlav nǝvat tasǝhor nap̃urp̃uran hǝn nasihau tosua ale taviol hǝni mai namǝsal gail.” Ale losivoh masuṽ len alitenan.
MAR 14:6 Ris aYesu toke, “Samtekǝmaien hǝni! Imabe mǝtomǝdasi! Gai igol natit tokab hǝn ginau.
MAR 14:7 Husur namǝsal gail lutoh akis mai gamito, ale nǝboŋ mǝtb̃elǝŋoni mǝtolǝboi mǝtb̃igol navoian van hǝn galito. Be ginau, asike nutoh tabtab mai gamito.
MAR 14:8 Len nǝsa tokade ŋai, alitegai igol nǝsa tolǝboi b̃igole. Eb̃ir nǝhai pǝhas len nibegw hǝn b̃eutaut hǝni vir natǝtavunan sagw.
MAR 14:9 Nukel nakitinan mai gamit ke, len naut p̃isi len navile a pan lotokel na-kel-uri-an tovoi lan, dereh linau gat nǝsa alitegai togole ale lihol husuri.”
MAR 14:10 Beti aJutas Iskariot, gai tosua len tosǝŋavur pisan toru, ivan hǝn nab̃iltihai tutumav gail hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.
MAR 14:11 Lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝni, ale lukel gati ke dereh leviol hǝn nǝvat nasilva maii. Ŋa aJutas idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.
MAR 14:12 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, evi nǝboŋ hǝn natutumavan hǝn nasipsip NǝPasova. Ale ahai susur san gail lous aYesu ke, “Guke namtevi be hǝn namtb̃eutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn gǝb̃ihani?”
MAR 14:13 Ale aYesu esǝvat ahai susur san eru, ikel mai gǝlar ke, “Mǝrevi lan nab̃iltivile, dereh mǝrebubur mai naulum̃an topat nab̃iliwai, ale mǝrehusuri.
MAR 14:14 Naim ideh b̃eb̃is lan, mirikel mai amahean naim ke, ‘Ahai p̃usan eusi ke, “Narum̃ simetb̃os gai be? Nuke nihan Nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail ei.”’
MAR 14:15 Atenan dereh teṽusan gamǝru hǝn nab̃iltirum̃ a mǝhat tokad natit p̃isi dattolǝŋoni. Mǝreutaut vir gidat ei.”
MAR 14:16 Alaruenan aruvan dani, arob̃is len nab̃iltivile, ale arusab̃ natit p̃isi hum aYesu tokel mai gǝlaru. Ale aroutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova.
MAR 14:17 Nǝboŋ namityal tomasur aYesu mai ahai susur lotovi 12 lubar naim enan.
MAR 14:18 Nǝboŋ lotopat tarhǝgarilito tǝban natev, luhan ale aYesu ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, gamit sua tohan mai ginau dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.”
MAR 14:19 Lolǝŋon isa habat ale galit ṽisusua lousi ke, “Ginamit ta be lai? Savi ginau a?”
MAR 14:20 Ale ikel mai galit ke, “Evi gamit sua mǝttovi 12. Gamit sua tohan katǝp̃ol mai ginau len nasiloh.
MAR 14:21 ANatun Nǝvanuan dereh timasmat hum lototos husuri a m̃o, avil atenan b̃eriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, nǝmauran san tisa vǝsa tibatbat! Dereh tipanis habat. Tavoi am hǝn atenan ke anan asike tǝpasi!”
MAR 14:22 Nǝboŋ lotohanhan sal, aYesu ilav nabǝta, ale esipa lan, eb̃uri, beti ilavi mai galito, ike, “Lavi; nibegw bogai.”
MAR 14:23 Ale nǝboŋ tolav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain, esipa hǝni. Ilavi mai galito, ale galit p̃isi lomun lan.
MAR 14:24 Ale ikel mai galit ke, “Nǝda hagw bogai, aGot tota gat na-kel-gati-an san lan mai nǝvanuan san gail. Nǝda eg hagw dereh tisel len nǝmatan sagw m̃os nǝvanuan tosob̃ur.
MAR 14:25 Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝwain egai, len natohan pipihabǝlan aGot, nǝwain eg dereh tiveveu, ale gagai van asike nomun nǝwain egai van vǝbar nǝboŋ nǝb̃emuni mai gamit ei.”
MAR 14:26 Beti lokǝkai hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan ale lovivile, lovi lan Naṽehuh Oliv.
MAR 14:27 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi dereh mitigam dan ginau. Husur natosian siGot ike, “‘Dereh niṽabun nǝvanuan nasipsip, ale nasipsip gail ligam ṽisusua.’
MAR 14:28 Be nǝboŋ nǝb̃imat ale aGot b̃igol nǝb̃ile mǝhat dan nǝmatan, dereh neil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili.”
MAR 14:29 Be aPita ikel maii ke, “Naut kǝmas galit p̃isi lǝb̃igam dan gaiug, asike nigole!”
MAR 14:30 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, damǝŋai, len nalenmariug egai, a tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”
MAR 14:31 Be aPita isor tǝvah ke, “Aoa! Sss! Naut kǝmas nǝb̃imat mai gaiug, asike nukel ke nǝsalǝboi gaiug!” Ale galit p̃isi am lokǝmaienan.
MAR 14:32 Len nǝyaran salito lubar naut nalilioliv, nahǝsan naut enan Ketsemane. Ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Mǝtebǝtah gegai, nia sor tuṽ.”
MAR 14:33 Esǝhar aPita, aJemes mai aJon van ale nǝnauan san etub̃at tuhatuh habat, nǝlon isa vǝsa.
MAR 14:34 Ale ikel mai galit ke, “Nulolosa masuṽ! Ehum nalolosaan sagw etǝgau gat nǝlogw van numat! Mititoh gegai, mitilele!”
MAR 14:35 Nǝboŋ toyar van kǝkereh am, ipat len tan ale isor tuṽ. AYesu eus nap̃isal ideh hǝn b̃imakuv dan namityal hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an.
MAR 14:36 Ike, “Appa, Ita, golǝboi gǝb̃igol natit p̃isi. Lav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau. Wake sagigol nǝsa notolǝŋoni, gigol nǝsa gaiug gotolǝŋoni ŋai.”
MAR 14:37 Beti etǝlmam van hǝn ahai susur lototor, isab̃ lotopatmari. Ale ikel mai aPita ke, “Simon, gupatmari a? Gǝsalǝboi gǝb̃ilele len nǝhaua tosua ŋa?
MAR 14:38 Mǝtehulahul. Mitisor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri. Naut kǝmas nǝlomito elǝŋon b̃igol nǝsa tonor, nibemit sǝdaŋ, edǝdasi.”
MAR 14:39 Ale ivan vasor tuṽ tǝtas am. Na-sor-tuṽ-an san ep̃itoṽ hǝn tomadhakele.
MAR 14:40 Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ etǝlmam tǝtas, isab̃ lotopatmari husur namǝtalit inoṽ masuṽ. Evǝŋon galito, be lǝsalǝboi nǝsa lǝb̃ikel maii.
MAR 14:41 Len natǝlmaman na-vǝha-tor-an siYesu, ikel mai galit ke, “Mǝtupat, mǝtuŋavŋav sal a? Nǝpatan tinoŋ! Namityal egǝm tia. Mǝteris, avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan nǝsaan gail ta bogai.
MAR 14:42 Mitile mǝhat, dativan. Mǝteris, atenan b̃eriŋ ginau len navǝlalito satogǝm pǝpadaŋ.”
MAR 14:43 Nǝboŋ aYesu tosorsor sal, aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, egǝmai. Itah mai naluṽoh lototǝgau nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail losǝvat naluṽoh enan.
MAR 14:44 Ale aJutas isor utaut hǝn naṽusanian sua mai galit a m̃o, ike, “Nǝboŋ nǝb̃esum̃ nǝtarhon atenan, gai bolai. Tah gati. Sǝhari van, satigam yav.”
MAR 14:45 Vǝha-sua ŋai aJutas ivan hǝn aYesu, ike, “Ivoi Hai p̃usan!” ale esum̃ nǝtarhon.
MAR 14:46 Ale logǝm hǝn aYesu, lutah gati.
MAR 14:47 Be len galit lototah mai aYesu, sua eliv kuv nab̃u nǝb̃alan san, eb̃il hǝni van hǝn naslev seb̃iltihai tutumav, ita kotov nǝdariŋan.
MAR 14:48 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai, hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan tob̃al mai alat lotoil a m̃o?
MAR 14:49 Len nǝmariboŋ p̃isi nutah mai gamito, nop̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot. Imabe mǝtsǝtah gat ginau ei? Avil timasmagenan hǝn natosian siGot b̃isarpoh.”
MAR 14:50 Beti ahai susur p̃isi san loriŋi, lugam dani.
MAR 14:51 Ikad nǝmantuhmar sua tohusur aYesu ei, toruŋ gol gai tia hǝn nǝkaliko nalinen. Nǝboŋ lototah gati,
MAR 14:52 igam b̃ur malmal dan galito, riŋ nǝkaliko san ipat mai galito.
MAR 14:53 Beti naluṽoh losǝhar aYesu van hǝn naim seb̃iltihai tutumav. Ale ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lub̃onb̃on ei.
MAR 14:54 Be aPita ehusuri, iyar a tut dani vǝbar tob̃is len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav. Ale ebǝtah ei, etitileh mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot.
MAR 14:55 Ab̃iltihai tutumav gail mai nǝSanhitrin p̃isi ludas kel-koti-an ideh toke aYesu tob̃ur kotov nalo hǝn b̃imat sile. Be lǝsǝsab̃ ideh.
MAR 14:56 Nǝvanuan isob̃ur lolibliboŋ husur aYesu be nǝSanhitrin isab̃i ke nakelean salit gail lǝsap̃itoṽ.
MAR 14:57 Galevis loil vi mǝhat, lukel nalibliboŋan egai husur aYesu,
MAR 14:58 luke, “Namtosǝsǝloŋ hǝn ategai toke, ‘Ginau dereh nilap̃up̃ul naim siGot egai nǝvanuan lotoum hǝni, ale dereh neum tǝtas hǝn tile len nǝmariboŋ titor, nǝvanuan lotodǝdas lǝb̃eum hǝni.’”
MAR 14:59 Be nakelean salit gail am lǝsap̃itoṽ.
MAR 14:60 Beti ab̃iltihai tutumav ile mǝhat rivuh len galito. Ikel mai aYesu ke, “Imabe gǝsakel natideh hǝn gǝb̃etǝtas gole gaiug? Nǝsa lotokele ekitin a?”
MAR 14:61 Be aYesu sasor, sasor vari. Ale ab̃iltihai tutumav eusi ke, “Govi aKristo a? Govi aNatun Atenan tonor hǝn nǝ-sal-suhi-an a?”
MAR 14:62 AYesu ike “Ginau bogai. Ale dereh mǝteris aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot tovi aB̃iltidaŋan. Dereh mǝteris b̃egǝmai len nǝmavukasw hǝn nǝmav.”
MAR 14:63 Beti ab̃iltihai tutumav, nǝhon emǝkanun taṽtaṽor, itar nahurabat san hǝn b̃eṽusan tomǝtahun nasoruan enan siYesu. Ike, “Imabe datolǝŋon nǝvanuan ideh am hǝn b̃ikel kot nǝsaan sitegai?
MAR 14:64 Gamit mǝtosǝsǝloŋ hǝn tosor mǝdas aGot! Gamit mǝtunau mab hǝni?” Galit p̃isi lusab̃ sǝhoti ke tonor hǝn b̃imasmat.
MAR 14:65 Beti galevis lotub̃at ṽulai aYesu, lukabut gol nǝhon, lotuhi, lukel maii ke, “Gepǝhav utaut!” Ale alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot luṽosi, lotuhi.
MAR 14:66 Len namityal enan, aPita itoh a pan sal len naholǝvat todar vis naim. Ale natǝbarehreh sua tovi slev seb̃iltihai tutumav iyar tukot.
MAR 14:67 Nǝboŋ toris aPita totitileh, ekǝta bunus vahvahuri ale ike, “Gaiug gutah mai aYesu ta Nasaret.”
MAR 14:68 Be aPita ike sakitin. Ike, “Nǝsalǝboi nǝsa gotosor husuri! Nǝsalǝboi sǝhoti.” Ale iyar van hǝn nametlǝkau. Beti natoulum̃an ekǝkǝraiko.
MAR 14:69 Nǝboŋ alitenan tovi slev torisi ei, etub̃at kel tasi am mai alat lotoil ei ke, “Ategai evi galit sua.”
MAR 14:70 Be aPita ikel tǝtas hǝni ke sakitin. Sǝdareh alat lotoil pǝpadaŋ lukel mai a Pita ke, “Ekitin, gaiug govi galit sua, husur gaiug am govi auleKalili.”
MAR 14:71 APita ikel tasi ke sakitin, ita gati ke nǝsa tikele evi nakitinan. Ike, “Len nahǝsan aGot nokitin, ginau nǝsalǝboi atenan mǝttosor husuri. Asike nǝb̃ekitin, aGot tipansem ginau!”
MAR 14:72 Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko tǝtas am. Beti aPita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokel maii ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” Ale nǝlon aPita isa, itaŋ.
MAR 15:1 Pelan han, dudulan som̃ilan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, mai ahai p̃usan gail hǝn nalo; nǝSanhitrin kavkav lub̃onb̃on hǝn lǝb̃isor utaut. Lubaŋis gat aYesu, losǝhari van hǝn aPilate, loriŋi len navǝlan.
MAR 15:2 APilate eus aYesu ke, “Gaiug govi Kiŋ seJu gail a?” AYesu isor vari ke, “Gai bol gotokele.”
MAR 15:3 Ab̃iltihai tutumav gail loil hirhir ke aYesu togol natit isob̃ur tosa.
MAR 15:4 Ŋa aPilate eus tasi ke, “Asike gusor var natgaleg a? Imabe? Gǝsasǝsǝloŋ hǝn natit tosob̃ur lotosor tas gaiug hǝni a?”
MAR 15:5 Be aYesu sakel na-sor-vari-an ideh am, gol aPilate ip̃aŋ lan.
MAR 15:6 Len Nǝhanan nǝPasova p̃isi, nǝgavna ikad naṽide sua. Idam̃ hǝn avan totoh len naim bǝbaŋis b̃evivile husur nalǝŋonian sinaluṽoh.
MAR 15:7 Ikad naulum̃an sua, nahǝsan aParappas lotobaŋisi len naim bǝbaŋis mai alat lotob̃al mai nǝgavmen, lotogol nǝvanuan lotomat len nǝb̃alan mai alat aRom.
MAR 15:8 Naluṽoh logǝm hǝn aPilate, lousi hǝn b̃ehusur naṽide san m̃os galito, hǝn b̃esua b̃evivile.
MAR 15:9 Be aPilate eus galit ke, “Mǝtuke nigol aKiŋ seJu tevivile van hǝn gamit a?”
MAR 15:10 Ekǝmaienan bathut elǝboii ke ab̃iltihai tutumav gail lotoriŋ aYesu len navǝlan husur lutab̃ulol bulosi.
MAR 15:11 Be ab̃iltihai tutumav lusorsor mai naluṽoh hǝn lǝb̃ehusur nǝnauan salito, us aPilate hǝn b̃igol aParappas b̃evivile, savi aYesu.
MAR 15:12 Be Pilate isor var galit tǝtas ke, “B̃imagenan, mǝtolǝŋon ke nigol nǝsa hǝn ategai mǝttokisi hǝn aKiŋ seJu?”
MAR 15:13 Luvari, lukai ke, “Timat len nǝhai balbal!”
MAR 15:14 APilate eus naluṽoh ke, “Sil nǝsa? Igol nǝsa tosa?” Be lukai habat van am ke, “Timat len nǝhai balbal!”
MAR 15:15 Ŋa aPilate toke tetǝŋov nǝlon naluṽoh tevi pan, eriŋ aParappas evivile van hǝn galito. Ike nasoltia san gail lobilas habat hǝn aYesu, beti eriŋi len navǝlan nasoltia gail hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.
MAR 15:16 Beti nasoltia gail losǝhar aYesu vab̃is len naholǝvat todar vis naim sisoltia gail, ale lokis p̃is navǝshǝsoltia lub̃onb̃on.
MAR 15:17 Lukol nahurabat toboŋboŋ len aYesu, ale lovisvis hǝn nǝhau tokad nasunite tohum nab̃ulgǝgau, ale loriŋi len nǝkadun aYesu hum nǝkraun sekiŋ.
MAR 15:18 Lotub̃at kai van hǝni ke, “Namtusal suh gaiug, Kiŋ seJu gail!”
MAR 15:19 Luṽasi, ṽasi, ṽas nǝkadun hǝn nǝhai, ale loṽulaii, ale lotǝŋedur bathurien.
MAR 15:20 Nǝboŋ lotosor vilesi tonoŋ, lukol nahurabat toboŋboŋ dani, lukol nahurabat san tǝlmam lan. Beti losǝhari vivile hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.
MAR 15:21 Ikad auleSairin sua, nahǝsan aSimon, atǝman alarmiṽan, aAleksada mai aRufus. Atenan egǝm len nǝmarireu lotodar vis nab̃iltivile, imadhaṽot. Ale nasoltia lukele hǝn atenan ke tipat nǝhai balbal siYesu, ale ipati.
MAR 15:22 Ale losǝhar aYesu van vǝbar naut a Kolkota, namilen nǝhes enan Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat.
MAR 15:23 Lulav nǝwain lotobul hǝn namǝr lan maii, be aYesu emǝtahuni.
MAR 15:24 Beti nasoltia lup̃os gati len nǝhai balbal. Lopǝpehun nahurabat san, bar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase b̃ilav nahurabat ṽisusua.
MAR 15:25 Namityal emǝlapat dudulan nǝboŋ lotogol totahǝtah len nǝhai balbal.
MAR 15:26 Lutos gat nǝsa lotokot hǝn aYesu sile, ale loriŋ na-kel-uri-an enan len nǝhai balbal a mǝhat hǝn nǝkadun, toke, “AKiŋ seJu gail.”
MAR 15:27 Nǝvanuan vǝnvǝnah artogolgol nasǝnahan len nǝvanuan, lup̃os gat gǝlaru arutahǝtah mai aYesu. Sual itahǝtah len nǝhai balbal len nǝmatu siYesu, togon len nǝmair san.
MAR 15:29 Nǝvanuan gail lotoṽot, lohǝlas aYesu, sor mǝdas nahǝsan. Loŋit nǝholit van hǝni, luke, “Gaiug golǝboi gǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir, ale um tǝlmam hǝni len nǝmariboŋ b̃itor a?
MAR 15:30 B̃imagenan, gilav kuv gaiug gabag dan nǝmatan! Gimariŋ dan nǝhai balbal!”
MAR 15:31 Len naṽide tomaienan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lusor viles aYesu mai galit gabag, luke, “Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail be edǝdas b̃ilav kuv gai!
MAR 15:32 Ategai tonau ke gai aKristo, aKiŋ seIsrael, timariŋ dan nǝhai balbal ale dereh datedǝlomi ke gai tovi kiŋ.” Alaruenan artotahǝtah tǝban aYesu, gǝlar am arokǝmaienan, arusor isa hǝni.
MAR 15:33 Len natub̃lial, nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav van vǝbar namityal totor ut mǝdau.
MAR 15:34 Ale len namityal totor enan, aYesu ikai habat ke, “Eloi, eloi, lema sapahtani!” namilen ke, “Got sagw, Got sagw, goriŋ gab̃ulan ginau sil nǝsa?”
MAR 15:35 Nǝboŋ nǝvanuan galevis lotoil pǝpadaŋ ei lotosǝsǝloŋ hǝni, luke, “Sǝsǝloŋ, ekis aElijah.”
MAR 15:36 Avan sua igam, ilav nasponts, igol epul hǝn nǝwain tokon, ale esii len nǝhai, esuhuni van hǝn aYesu hǝn b̃emuni. Ike, “Riŋi. Datebunusi bai ke, aElijah dereh tegǝm lav kuvi vi pan o teb̃uer.”
MAR 15:37 Beti aYesu ikai habat, emǝsol, imat.
MAR 15:38 Len namityal enan ŋai, nǝkaliko mǝtortor totahǝtah len naim siGot, tub̃at a mǝhat, emǝtar vǝbar naut a pan, igol nahudhut eru.
MAR 15:39 Nǝboŋ nasenturion toil pǝpadaŋ len nǝhon aYesu toris ke tomat maienan, ike, “Kitin, ategai evi aNatun aGot!”
MAR 15:40 Len naut enan ikad napǝhaṽut galevis lotoil a tut dan nǝhai balbal, lotokǝta ris nǝsa tovisi. Galit galevis lovi aMeri ta Maktala; togon aMeri anan atuhJemes mai aJoses; togon aSalome.
MAR 15:41 Len naut a Kalili alatenan lohushusur aYesu, lokǝtkǝta tǝban. Napǝhaṽut tosob̃ur am lototah mai aYesu len nǝyaran san vi Jerusalem, loil ei.
MAR 15:42 Nǝmariboŋ enan evi Nǝboŋ hǝn Nautautan, ale len namityal enan nǝSappat pǝpadaŋ hǝn b̃etub̃at. Nǝboŋ namityal pǝpadaŋ hǝn b̃imasur ut mǝdau,
MAR 15:43 aJosef ta Arimatea egǝmai. AJosef evi b̃iltivanuan sua len nǝSanhitrin, itoh vir natohan pipihabǝlan aGot, ale len na-il-b̃uri-an, ivan hǝn aPilate, eus niben aYesu.
MAR 15:44 APilate esǝhoṽut hǝn aYesu tomat tia, ŋa ekis nasenturion gǝmai, eusi ke, “AYesu imat tia ŋa?”
MAR 15:45 Nasenturion ike tomat tia, ale aPilate idam̃ hǝn niben aYesu mai aJosef.
MAR 15:46 Ŋa aJosef ipat kuv aYesu vi pan, ilav nǝkaliko nalinen, eruŋ gol niben len nǝkaliko enan, ale eriŋ aYesu len nab̃urhuvat nǝmatan lotota p̃up̃uli tia. Beti erib hǝn nǝvat hǝn b̃ipat gol nab̃urhuvat nǝmatan.
MAR 15:47 Ale aMeri ta Maktala mai aMeri anan aJoses arokǝta ris naut lotoriŋ niben aYesu topat lan.
MAR 16:1 Nǝboŋ nǝSappat tonoŋ, aMeri ta Maktala, aMeri anan aJemes, mai aSalome loṽur nǝhai pǝhas hǝn lǝb̃evǝhas niben aYesu.
MAR 16:2 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, dudulan som̃ilan, lovi lan nab̃urhuvat nǝmatan,
MAR 16:3 ale lous galit gabag ke, “Gidat datsǝnav. Ase terib hǝn nab̃iltivat enan dan nab̃urhuvat nǝmatan?”
MAR 16:4 Be nǝboŋ lotokǝta van hǝn nab̃iltivat enan, loris ke, naut kǝmas tovi b̃iltivat, sǝpat gol nab̃ur am, ehum avan sua torib hǝni tia.
MAR 16:5 Ale nǝboŋ lotob̃is len nab̃urhuvat nǝmatan, loris nǝmantuhmar sua tobǝtah len navǝlan nǝmatu, tosun nahurabat topǝhapǝhw. Lumaŋmaŋ habat lan, lomǝtahw.
MAR 16:6 Ike, “Samtemǝtahw! Mǝtudoŋ aYesu ta Nasaret tomat len nǝhai balbal. Ile mǝhat tia! Satoh gegai. Mǝtekǝta ris naut lotoriŋi topat lan.
MAR 16:7 Mitivan. Mitikel mai ahai susur san gail mai aPita ke, ‘Eil a m̃o hǝn gamito vi Kalili. Dereh mǝterisi ei, hum tokel mai gamit tia.’”
MAR 16:8 Latpǝhaṽut galenan lotovivile, lupab, lodǝdarŋab̃u, lugam dan nab̃ur. Lǝsakel mai avan ideh husur lotomǝtahw.
MAR 16:9 Nǝboŋ aYesu tole mǝhat dudulan som̃ilan len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, nǝvanuan tovisi hǝni metǝkav, aMeri ta Maktala. Evi aMeri enan, aYesu tohut natǝmat tomǝlevru dani.
MAR 16:10 AMeri ivan, ikel uri mai alat lototah mai aYesu, lotololosa, lototaŋ.
MAR 16:11 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu tomaur tǝlmam, ale aMeri toke torisi, lǝsadǝlomi.
MAR 16:12 A tahw, aYesu evisi hǝn ahai susur eru san artoyar husur nap̃isal dan naut a Jerusalem. Be len nǝboŋ enan, ehum niben totile.
MAR 16:13 Alaruenan arotǝlmam vi Jerusalem, lukel ur nǝsa tovisi mai ahai susur lotosuh ei. Be lǝsadǝlom nǝsa gǝlar am artokele.
MAR 16:14 A tahw tǝtas am, nǝboŋ ahai susur tosǝŋavur pisan tosua lotohan, aYesu evisi hǝn galito. Isor len galito husur lotopar dǝlomian mai nǝkadulit tohaihai husur lǝsadǝlom na-kel-uri-an silat lotorisi.
MAR 16:15 Beti ikel mai galito ke, “Mǝtevi lan naut p̃isi len navile a pan, mitikel ur na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail p̃isi.
MAR 16:16 Nǝvanuan todǝlom na-kel-uri-an tovoi, tobaptais, aGot dereh tilav kuvi dan nǝsaan san. Avil nǝvanuan sadǝlomi, aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke timaspanis.
MAR 16:17 Ale namerikel galegai dereh levisi mai alat lotokad nadǝlomian: len nahǝsagw dereh lehut natǝmat gail, lisor len nasoruan veveu gail.
MAR 16:18 Dereh lipat nǝm̃at gail, tǝgau hǝn navǝlalito; lǝb̃emun nabehi hǝn nǝmatan, asike emǝdas galito. Dereh leriŋ navǝlalito len alat lotomǝsah, ale limaur.”
MAR 16:19 Nǝboŋ Nasub̃ aYesu tokǝmaienan mai galit tonoŋ, aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav, ale ebǝtah tarhǝt len nǝmatu siGot.
MAR 16:20 Beti ahai susur gail luvan, lukel ur na-kel-uri-an tovoi len naut p̃isi. AGot eum mai galito, len namerikel gail igol imasil ke nasoruan san ekitin.
LUK 1:1 Ikad nǝvanuan isob̃ur tokel ur natit gail tosarpoh len gidato, hum ahai kelkel ur gail lotokele. Lutos nǝsa nǝvanuan gail lotorisi mai lotokel uri mai ginamito.
LUK 1:2 Hum ke alat len natub̃atan lotoris natit p̃isi tovisi, ale lotogǝm vi vanuan na-vi-tarhǝte-an gail hǝn nasoruan, imaienan lukel uri mai ginamito.
LUK 1:3 Ginau am nunau ke, ivoi ke, notokǝta kitev natit p̃isi len natub̃atan, tuani, ale tos husuri van hǝn gaiug Nasub̃ Teofilus,
LUK 1:4 hǝn gǝb̃elǝboi nakitinan husur aYesu, mai nǝsa lotoṽusani hǝn gaiug. Nǝb̃ol egai imagegai:
LUK 1:5 Nǝboŋ aHerot tovi kiŋ len naut a Jutea, ikad ahai tutumav sua nahǝsan aSekariah. Ikad nahǝmar sua nahǝsan aApijah, aSekariah tovi galit sua. Bareab san, nahǝsan aElisapet, gai am esua len nǝpasusan siAron.
LUK 1:6 Gǝlaru aruvoi, arunor len nǝhon Nasub̃ aGot bathut arugol husur masuṽ hǝn natit p̃isi tokele.
LUK 1:7 Be anatularu eb̃uer husur aElisapet ebutoh, mai arovi haṽut tia.
LUK 1:8 Boŋ sua nahǝmar siSekariah loum siGot. ASekariah eum len nǝhon aGot hum ahai tutumav.
LUK 1:9 Hum naṽide sihai tutumav gail, lubar hǝn nǝvat hǝn lotosab̃ aSekariah hǝn b̃epǝŋas nǝhai pǝhas len naim siNasub̃ aGot. Boŋ sua aSekariah eb̃is lan,
LUK 1:10 len nǝboŋ enan nab̃iltiluṽoh lusor tuṽ vivile.
LUK 1:11 Ale aŋel siNasub̃ evisi hǝni, eil ben nǝmel tutumavan tarhǝt nǝmatu.
LUK 1:12 Nǝboŋ aSekariah toris aŋel enan, emǝtahw, ninen epil.
LUK 1:13 Ris aŋel toke, “Sagemǝtahw aSekariah, husur aGot esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tuṽ-an sam̃. Ale asoam̃ aElisapet dereh tipas anatum̃ ulum̃an. Geriŋ nǝhes Jon lan.
LUK 1:14 Ale gaiug gehǝhaṽur habat mai nǝlom̃ tivoi masuṽ hǝni. Nǝvanuan isob̃ur dereh lehǝhaṽur hǝn nǝboŋ b̃evisi,
LUK 1:15 bathut tiyalyal len nǝhon aGot balai. Asike emun nǝwain mai nǝwai todaŋ, ale tepul hǝn aNunun aGot nǝboŋ topat sal len nabǝhaṽun anan.
LUK 1:16 Ale tipair tǝlmam hǝn anatun seIsrael tisob̃ur van hǝn Nasub̃, aGot salito.
LUK 1:17 Len nanunun mai nǝdaŋan siElijah, dereh teil a m̃o hǝn Nasub̃ hǝn b̃ipair tǝlmam hǝn nǝlon atǝmalit van hǝn anatulito, pair tǝlmam hǝn nǝlon alat lǝsagol husur nǝsa aGot tokele, van hǝn nap̃isal silat lotonor, lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor. Imaiegai, aJon dereh teutaut hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃eutaut vir Nasub̃.”
LUK 1:18 Beti aSekariah ikel mai aŋel ke, “Nelǝboi mab hǝn natgalegai? Husur novi haṽut tia mai asoagw evi bareab tia.”
LUK 1:19 Aŋel isor vari ke, “Nahǝsagw aKapriel notoil len nǝhon aGot tosǝvat ginau m̃os nǝb̃isor mai gaiug, hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi hǝn natgalegai.
LUK 1:20 Be husur gǝsadǝlom nǝsa notokele, gaiug dereh geb̃ut, gedǝdas gǝb̃isor van vǝbar nǝboŋ natgalegai b̃evisi. Natit p̃isi dereh tevisi sum̃an notokele.”
LUK 1:21 Len nǝboŋ enan naluṽoh lutoh vir aSekariah, ale lup̃aŋ lan husur evǝlo len naim siGot.
LUK 1:22 Nǝboŋ tovivile, salǝboi b̃isor mai galito, ale lolǝboii ke, eris na-kǝta-risi-an sua togǝm len nǝmav len naim siGot, husur eb̃utb̃ut be ike tisor len navǝlan.
LUK 1:23 Len nǝboŋ hǝn nauman sinahǝmar san gail tonoŋ, eriŋ naut a Jerusalem, ivahim san.
LUK 1:24 Husur nǝboŋ enan abareab san, aElisapet etian ale husur nahǝbati torim esusuan gai gabag, ike,
LUK 1:25 “Egai nǝsa Nasub̃ aGot togole m̃os ginau nǝboŋ tohǝhaṽur hǝn ginau. Ilav kuv nahur sasa sagw notodaŋ b̃uri len nǝhon nǝvanuan sagw gail.”
LUK 1:26 Ale len nahǝbati tomǝlevtes siElisapet, aGot esǝvat aŋel Kapriel vi Nasaret, navile sua a Kalili
LUK 1:27 hǝn b̃isor mai navensus sua, nahǝsan aMeri. Ikad avan sua len nahǝmar siTevit, nahǝsan aJosef, ale gǝlaru arukel gati ke arilah.
LUK 1:28 Aŋel ivan hǝn aMeri, ike, “Ivoi. Nasub̃ aGot eputsan gaiug, itoh mai gaiug.”
LUK 1:29 Be aMeri, nǝlon etuhatuh hǝn nasoruan en san, inau sob̃uer hǝn namilen nasoruan aŋel tokele.
LUK 1:30 Beti aŋel ikel maii ke, “Sagemǝtahw Meri, aGot ehǝhaṽur hǝn gaiug tia, eputsan gaiug.
LUK 1:31 Asike idareh gaiug dereh getian, ale gipas anatum̃ ulum̃an sua, geriŋ nǝhes Yesu lan.
LUK 1:32 Gai dereh tiyalyal balai, lekisi hǝn anatun aGot a mǝhat buni, ale Nasub̃ aGot dereh tigol tilav namilen aTevit atǝman ta sutuai tovi kiŋ.
LUK 1:33 Nǝpasusan siJakop dereh litoh pipihabǝlan vi sutuai; nanoŋan han eb̃uer.”
LUK 1:34 Ris aMeri tokel mai aŋel ke, “Imabe? Avan ideh sǝbar nibegw sal!”
LUK 1:35 Aŋel isor vari ke, “ANunun aGot dereh tegǝm len gaiug, nǝdaŋan siGot a mǝhat buni tikabut gol gaiug hum nǝm̃ol. Husur enan ategai gǝb̃ipasi, dereh tevi siGot, ale lekisi hǝn aNatun aGot.
LUK 1:36 Geris amaheam̃ aElisapet. Alitenan am etian, ikad anatun ulum̃an naut kǝmas ke tovi bareab tia. Ale egai nahǝbati san tomǝlevtes, gai lotokisi ke tobutoh.
LUK 1:37 Bathut aGot satǝtan hǝn b̃igol natideh.”
LUK 1:38 Ale aMeri ike, “Ginau novi natǝbarehreh nauman siNasub̃. Ivoi len ginau hum gotokǝmaienan.” Ale aŋel ivan dani.
LUK 1:39 Sǝdareh aMeri ile mǝhat, iŋad vi lan nab̃iltivile sua a Jutea, naut enan tobaŋ ṽehuh.
LUK 1:40 Nǝboŋ tobar naut enan evi lohoim siSekariah, ike, “Ivoi,” mai aElisapet.
LUK 1:41 Nǝboŋ aElisapet tosǝsǝloŋ hǝn na-ke-ivoi-an san, anatun ekurkur len nabǝhaṽun, ale aElisapet epul hǝn aNunun aGot.
LUK 1:42 Beti ikai habat ke, “AGot igol navoian van hǝn gaiug sǝhor alatpǝhaṽut, igol navoian am van hǝn anatum̃ gǝb̃ipasi.
LUK 1:43 Imab hǝn nategai tovisi hǝn ginau, ke anana siMasta sagw togǝm hǝn ginau?
LUK 1:44 Husur nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nadolom̃, anatugw ekurkur hǝn nahǝhaṽuran san len nabǝhaṽugw.
LUK 1:45 AGot gatogol navoian van hǝn gaiug, husur ke gaiug godǝlomi ke tigol nǝsa tokel gati mai gaiug.”
LUK 1:46 Beti aMeri ike: “Nǝlogw eputsan Nasub̃,
LUK 1:47 Nanunugw ikemkem hǝn aGot sagw gai tolav kuv ginau dan nǝsaan.
LUK 1:48 Husur eris natǝbarehreh san tovi ut kǝmas, ale vi sutuai naur p̃isi lekiskis ginau ke alitenan navoian topat lan.
LUK 1:49 AGot todaŋ buni igol natgalevis tovoi buni hǝn ginau, gai sǝb̃on, nahǝsan esǝhor nǝhes p̃isi.
LUK 1:50 Ilolosa hǝn naur p̃isi ta sutuai vi sutuai lotomǝtahw len nǝyalyalan san.
LUK 1:51 Eṽusan nǝdaŋan san hǝn navǝlan tia, ehut alat lotoṽiv, lumap̃ip̃iriah, alatenan lotopatpat galit mǝhat len nǝlolito.
LUK 1:52 Isah sur alat lotoyalyal vi pan dan namilelito, ale eputsan alat lotovi ut kǝmas.
LUK 1:53 Evǝŋan alat lotomalkǝkat, luhanukub, avil esǝvat alat lotokad natit p̃isi, luvan sǝsǝlav.
LUK 1:54 Evi tarhǝt silat a Israel lotovi vanuan san gail, inau gati hǝn b̃igol nalolosaan mai navoian hǝn galito,
LUK 1:55 hum tokel gati mai atǝmadat gail, mai aApraham mai nǝpasusan san van van vi sutuai.”
LUK 1:56 AMeri itoh mai aElisapet pǝpadaŋ hǝn nahǝbati itor, beti etǝlmam vahim.
LUK 1:57 Len nǝboŋ aElisapet topas naulum̃an san,
LUK 1:58 amahean gail mai alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, losǝsǝloŋ hǝni ke Nasub̃ aGot ivoi buni hǝni, ale lohǝhaṽur maii.
LUK 1:59 Len nǝmariboŋ tomǝlevtor logǝm hǝn lǝb̃etiv dalus anatun ale luke leriŋ nahǝsan atǝman aSekariah lan.
LUK 1:60 Avil anan ikai ke, “Aoa, nahǝsan m̃au aJon!”
LUK 1:61 Ris lotokel maii ke, “Amaheam̃ gail, nǝhes enan eb̃uer len galito.”
LUK 1:62 Ale lusor len navǝlalit mai aSekariah hǝn lǝb̃isab̃ nǝhes aSekariah toke tekisi hǝni.
LUK 1:63 ASekariah isor len navǝlan, eus natit hǝn b̃itos lan ale itosi ke, “Nahǝsan aJon.” Galit p̃isi lup̃aŋ lan.
LUK 1:64 Vǝha-sua ŋai elǝboi b̃isor tǝtas, ale etub̃at hǝn b̃isal suh aGot.
LUK 1:65 Alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, lumaŋmaŋ, lomǝtahw, mai alat a Jutea, naut enan tobaŋ ṽehuh, luhol husur natgalegai.
LUK 1:66 Nǝvanuan gail p̃isi lunau masuṽ hǝn nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝni, ale luke, “Natǝtai egai dereh timabe?” Husur navǝlan aGot ipat tin lan.
LUK 1:67 Atǝman aJon, aSekariah epul hǝn aNunun aGot beti ikel ur nǝsa aGot tokel maii ke,
LUK 1:68 “Noputsan nahǝsan Nasub̃ aGot seIsrael, bathut egǝm hǝn togol nǝvanuan san gail lotovi slev lotomakuv,
LUK 1:69 ale esǝvat avan sua todaŋ len nǝpasusan sivanuan nauman san, aTevit, atenan dereh tilav kuv gidato dan nǝsaan sidato.
LUK 1:70 AGot ekǝmaienan len nabuŋon ahai kelkel ur san gail ta sutuai,
LUK 1:71 ke atenan b̃ilav kuv gidato dan aenemi sidat gail, dan navǝlan alat lotomǝtahun bun gidat habat.
LUK 1:72 Ilolosa hum tokel gati mai atǝmadat ta sutuai ale inau gat na-kel-gati-an san tokitin,
LUK 1:73 na-kel-gati-an tota gati len nahǝsan mai aApraham atǝmadat ta sutuai:
LUK 1:74 hǝn b̃ilav kuv gidato dan navǝlan aenemi sidat gail hǝn ke datb̃eum san, asike datukad namǝtahwan,
LUK 1:75 ale datb̃inor len nǝhon mai datb̃ivoi vǝbar nagilen nǝmauran sidato.
LUK 1:76 Gaiug m̃au anatugw, dereh lekis gaiug hǝn ahai kelkel ur siGot toyalyal buni; husur dereh gaiug geil a m̃o hǝn Nasub̃ hǝn gǝb̃eutaut hǝn nap̃isal san gail,
LUK 1:77 hǝn gǝb̃ilav mai nǝvanuan san gail nalǝboian hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan len narub̃atian dan nǝsaan salito.
LUK 1:78 Nalolosaan mai navoian siGot sidato dereh tesun gidato sum̃an nǝyal tovisi len nǝmav,
LUK 1:79 tem̃ias alat lototoh len nǝmargobut, lotomǝtahw len nǝmatan, hǝn b̃esǝhar gidato len nap̃isal totǝm̃at.”
LUK 1:80 Ale natǝtai enan Jon, etibau, egǝm idaŋ len nanunun. Itoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw vǝbar nǝboŋ togǝm visi len alat a Israel.
LUK 2:1 Len nǝboŋ galenan Sisa Aukustus ikel buni ke, tikad nap̃uruŋan hǝn nǝvanuan p̃isi lototoh len navǝlan alat a Rom.
LUK 2:2 Nap̃uruŋan enan evi nametǝkav nǝboŋ aKwirinius tovi gavna len naprovens Siria.
LUK 2:3 Ale galit p̃isi lovi lan naut salit matmat hǝn lǝb̃itos gat nahǝsalito.
LUK 2:4 Ŋa aJosef am eriŋ naut a Nasaret a Kalili ale evi Petlehem a Jutea lotokisi hǝn nab̃iltivile siTevit, husur gai esua len nǝpasusan siTevit.
LUK 2:5 Gai mai aMeri, tokel gati ke arb̃ilah, arovi Petlehem hǝn arb̃itos gat nahǝsalaru be aMeri pǝpadaŋ hǝn b̃ipasus.
LUK 2:6 Nǝboŋ artotoh len naut a Petlehem, aMeri ipasus.
LUK 2:7 Ipas ahai a m̃o san tovi ulum̃an. Eruŋ gole hǝn nahudhukaliko gail. Eriŋi ipat len naut nǝhanan sinarivatǝvat gail husur nahotel epul varirihit p̃isi.
LUK 2:8 Len mariug enan ikad alatevis lotosuh len nǝmarireu gail, lotokǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip pǝpadaŋ hǝn naut a Petlehem.
LUK 2:9 Nǝboŋ lototoh magenan, aŋel siNasub̃ evisi hǝn galito mai namǝnas siNasub̃ em̃ias galito ale lomǝtahw, lom̃inm̃inikot.
LUK 2:10 Ris aŋel tokel mai galito ke, “Samtemǝtahw, husur nukad na-kel-uri-an tovoi b̃igol nǝvanuan p̃isi lǝb̃ikemkem masuṽ.
LUK 2:11 Bathut damǝŋai len nab̃iltivile siTevit lupas natǝtai sua b̃ilav kuv nǝsaan samito, gai evi aKristo, Nasub̃, aGot totabtabuh lan.
LUK 2:12 Egai natit mǝtb̃eris lǝboii lan, ke: dereh mitisab̃ natǝtai lotoruŋ gole hǝn nahudhukaliko gail topat len naut nǝhanan sinarivatǝvat.”
LUK 2:13 Vǝha-sua ŋai ikad nab̃iltiluṽoh hǝn aŋel hǝn nǝmav lototah maii, lotoputsan aGot ke,
LUK 2:14 “Nalotuan van hǝn aGot toyalyal buni, mai len navile a pan, natǝm̃at van hǝn nǝvanuan p̃isi, navoian siGot topat len galito.”
LUK 2:15 Nǝboŋ aŋel gail lotoriŋ galito hǝn lǝb̃etǝlmam vi lan nǝmav, nǝvanuan nasipsip lukel mai galit gabag ke, “Ivoi ke datevi Petlehem hǝn datb̃eris nategai tovisi, Nasub̃ tokele mai gidato.”
LUK 2:16 Ŋa lusaṽsaṽut van, lusab̃ aMeri mai aJosef, mai amas topat len naut nǝhanan sinarivatǝvat.
LUK 2:17 Nǝboŋ lotorisi tonoŋ, lukel ur nǝsa aŋel tokel husur natǝtai enan.
LUK 2:18 Ale nǝvanuan p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋp̃aŋ len nǝsa nǝvanuan nasipsip lotokele.
LUK 2:19 Be aMeri inau gat natgalen p̃isi, len nǝlon inaunau namilen.
LUK 2:20 Beti nǝvanuan nasipsip lotǝlmam, ale lusor sal suh nǝyalyalan siGot, loputsani husur natit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝni mai lotorisi. Esum̃an ŋai aŋel tokel mai galito.
LUK 2:21 Nǝboŋ nǝmariboŋ tomǝlevtor simas tonoŋ, lotiv dalusi, ale loriŋ nǝhes Yesu lan. Nǝhes enan aŋel ikel uri nǝboŋ aMeri satian sal.
LUK 2:22 Ta sutuai aMoses itos nalo husur latpǝhaṽut lotopasus ke limastoh vir nǝmariboŋ tovi 40 ale legǝm veveu tǝtas len nǝhon aGot. Imaienan, nǝboŋ nǝmariboŋ hǝn aMeri b̃egǝm veveu buni tonoŋ, arupat aYesu vi Jerusalem hǝn arb̃eṽusani ke tovi siNasub̃ husur nalo siNasub̃ aGot aMoses totosi.
LUK 2:23 (Imaiegai, len nalo siNasub̃ aGot ike, “Hai a m̃o gail p̃isi lotovi ulum̃an, levi siNasub̃ aGot. AGot itabtabuh len galito hǝn lǝb̃evi esan.”)
LUK 2:24 Ale aruvan vǝpat nǝman eru hǝn natutumavan hum nalo siNasub̃ aGot tokele ke, “nǝtav eru o napijin eru.”
LUK 2:25 Len naut a Jerusalem ikad ahaṽut sua nahǝsan aSimeon. Atenan inor mai ehusur kitin hǝn nap̃isal siGot. Itoh vir avan sua b̃evi tarhǝt seIsrael, ale aNunun aGot itoh len gai.
LUK 2:26 ANunun eṽusani ke gai asike imat vǝbar b̃eris aKristo siNasub̃, aGot totabtabuh lan.
LUK 2:27 ANunun esǝhar aSimeon vab̃is len naim siGot. Nǝboŋ anan aYesu mai atǝman artopati vi lohoim hǝn arb̃igol nǝsa nalo siMoses tokele,
LUK 2:28 aSimeon ipati len navǝlan ale isal suh aGot ke,
LUK 2:29 “Masta, ginau notovi slev sam̃, gagai nǝlogw ikad natǝm̃at, riŋ ginau nimat hum nasoruan sam̃ tokele,
LUK 2:30 husur namǝtagw eris ategai b̃ilav kuv nǝvanuan sam̃ gail vi lan nǝmauran.
LUK 2:31 Goutaut hǝni len nakǝtaan sinǝvanuan gail p̃isi.
LUK 2:32 Gai evi nam̃ial b̃em̃ias nap̃isal sam̃ gail m̃os alat lǝsavi Ju, gai am dereh teputsan nahǝsan nǝvanuan sam̃ gail, aIsrael.”
LUK 2:33 Nǝboŋ anan mai atǝman artosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aSimeon tohol husur aYesu, arup̃aŋ.
LUK 2:34 Beti aSimeon eus aGot hǝn b̃igol b̃ivoi hǝn gǝlaru, ale ikel mai aMeri, anan aYesu ke, “Ategai boh dereh tigol nǝvanuan tisob̃ur len naut a Israel levi ut kǝmas mai teputsan nahǝsan tisob̃ur am. Gai dereh tehum natsua nǝvanuan tosob̃ur lǝb̃isor tasi balai,
LUK 2:35 ale gai tisor vǝhot nǝnauan tosusuah len nǝlon nǝvanuan lotosob̃ur. Meri, gaiug am, dereh gelǝŋon tisa sum̃an nab̃u tokan tosar nǝlom̃.”
LUK 2:36 Ikad ahai kelkel ur sua, nahǝsan aAnna, anatvavin aFanuel, len nahǝmar siAser. Alitenan ilah len nasihau emǝlevru ŋai ale asoan imat. Egǝm vi bareab tia.
LUK 2:37 Evi batunau vǝbar nǝdam̃ han tovi 84. Gai sariŋ naholǝvat todar vis naim siGot avil ilotu len nalennǝyal mai nalenmariug p̃isi. Len nalotuan san, sǝhan, isor tuṽ ŋai.
LUK 2:38 Len namityal enan ŋai egǝm pǝpadaŋ ale ike sipa vi tǝban Nasub̃ aGot, ihol husur aYesu mai alat lototoh vir aGot b̃ilav kuv a Jerusalem hǝn b̃ikad nǝmakuvan.
LUK 2:39 Nǝboŋ aJosef mai aMeri artogol natit p̃isi nalo siNasub̃ aGot tokele tonoŋ, arotǝlmam vi Nasaret, navile sǝlaru len naut a Kalili.
LUK 2:40 Natǝtai etibau, egǝm idaŋ. Gai epul hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor mai naṽide tovoi, ale aGot ivoi buni hǝni, elǝmas buni.
LUK 2:41 Len nasihau gail p̃isi anan aYesu mai atǝman arovi Jerusalem hǝn Nǝhanan hǝn nǝPasova.
LUK 2:42 Nǝboŋ nǝdam̃ hiYesu tosǝŋavur pisan eru, evi mǝhat vi Jerusalem mai gǝlaru sum̃an naṽide hǝn nab̃iltihanan.
LUK 2:43 Nǝboŋ nǝhanan tonoŋ, lotub̃at vahim. Natǝtai, aYesu itoh a Jerusalem be arsalǝboii
LUK 2:44 husur arunau ke, totah mai alat lototǝlmam mai gǝlaru. Nǝboŋ nǝyaran hǝn nǝboŋ enan tonoŋ, gǝlaru arokǝta doŋi len amahealar gail mai nabubur salit gail sob̃uer.
LUK 2:45 Ale arotǝlmam vǝbar naut a Jerusalem hǝn arb̃ekǝta doŋi.
LUK 2:46 Husur nǝmariboŋ totor arusab̃i len naholǝvat todar vis naim siGot. Ebǝtah mai ahai p̃usan gail, esǝsǝloŋ hǝn galito ale eus galito hǝn nausian gail.
LUK 2:47 Galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu, lup̃aŋ len nalǝboian san mai na-sor-vari-an san.
LUK 2:48 Nǝboŋ artorisi, arup̃aŋ ale anan ikel maii ke, “Anatugw, imabe gotogol tomaiegai hǝn ginamǝru? Geris, atǝmam̃ mai ginau namrolǝŋon isa nǝboŋ namrtokǝta doŋ gaiug.”
LUK 2:49 Gai isor mai gǝlar ke, “Imabe mǝrtodoŋ ginau? Mǝrsalǝboii ke, nototoh len naim seTǝmagw ŋa?”
LUK 2:50 Avil arsalǝboi sǝhot nǝsa tokel mai gǝlaru.
LUK 2:51 Naut kǝmas, be iyar vi pan mai gǝlaru vǝbar naut a Nasaret, ale igol husur nǝsa artokele. Anan inaunau natgalenan len nǝlon.
LUK 2:52 Ale namitisau hǝn nǝmauran tonor mai naṽide tovoi siYesu evivi mǝhat. Etibau am ale aGot mai nǝvanuan gail lohǝhaṽur am tabtab hǝni.
LUK 3:1 Len nasihau tosǝŋavur pisan erim seTiperius tovi Sisa hǝn naut a Rom, nǝboŋ aPontius Pilate tovi gavna hǝn naprovens Jutea, nǝboŋ aHerot Antipas tovi vanuan totibau hǝn naut a Kalili, mai aṽan, nahǝsan aFilip tovi vanuan totibau hǝn naut a Iturea mai a Trakonitis, mai aLisanias tovi vanuan totibau hǝn naut a Apilin,
LUK 3:2 nǝboŋ aAnnas mai aKaiafas artovi b̃iltihai tutumav, nasoran siGot egǝm hǝn aJon anatun aSekariah len naut masmas tob̃ǝb̃esw.
LUK 3:3 Ŋa aJon iyar vi lan naut p̃isi todar vis Nawisel Jortan hǝn b̃ikel ur napisulan egai mai nǝvanuan gail ke, lipair dan nǝsaan salito mai lidam̃ hǝni ke tibaptais hǝn galito hǝn narub̃atian dan nǝsaan.
LUK 3:4 Ehum ahai kelkel ur aIsaiah totosi sutuai tia husur aJon ke: “Nadoldol sua satokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw, ‘Mǝteutaut hǝn nap̃isal m̃os Nasub̃, gol nap̃isal san gail linor,
LUK 3:5 dereh nab̃ur madiŋdiŋ gail p̃isi tepul, naṽehuh gail p̃isi tipapav, nap̃isal tohab̃ taṽor tegǝm tinor mai nap̃isal tokutkutu temǝsoh balai.
LUK 3:6 Ale nǝvanuan gail p̃isi leris lǝboi nap̃isal hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan salito, aGot togolgole.’”
LUK 3:7 Imagenan aJon ikel mai naluṽoh lotogǝm hǝn b̃ibaptais hǝn galito ke, “Anatun nǝm̃at gail! Ase ikel nalǝlǝgauan mai gamito hǝn mǝtb̃igam dan nab̃iltilol paŋpaŋ b̃egǝmai?
LUK 3:8 Len nǝmauran samito, mitiṽan hǝn naṽite tinor hǝn nǝpairan samito dan nǝsaan. Ale samtetub̃at sor mai gamit gabag ke, ‘Asike datupanis husur aApraham evi atǝmadato ta sutuai.’ Husur nukel mai gamit ke aGot elǝboi b̃ilav nǝvat galegai ale gol ke legǝm vi pasusan siApraham!
LUK 3:9 AGot esum̃an naulum̃an toutaut tia hǝn b̃itai nǝkadhuhai gail hǝn nakuvkuv; nǝhai p̃isi lǝsǝṽan hǝn naṽit tovoi, gai dereh titaii, bubulan gail vi lan nǝhab.”
LUK 3:10 Ale naluṽoh lousi ke, “Beti namtigol nǝsa?”
LUK 3:11 AJon isor var galit ke, “Avan tokad nahurabat toru, tilav tesua mai avan topar, ale avan tokad nǝhanian tigol timaienan.”
LUK 3:12 Alat lotovi vanuan nǝtaks, galevis am logǝm hǝn lǝb̃ibaptais. Ale lousi ke, “Hai p̃usan, ginamit, namtigol timabe?”
LUK 3:13 Ikel mai galit ke, “Samtilav kuv nǝvat tetibau sǝhor nǝsa nǝgavmen ta Rom tokele.”
LUK 3:14 Beti nasoltia galevis lousi ke, “Be ginamit am, namtimabe?” Isor var galito ke, “Samtitaltal hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ilav nǝvat mai gamito, samtelibliboŋ husur galito len nakotan. Mǝtehǝhaṽur hǝn nap̃urp̃uran samit ŋai.”
LUK 3:15 Len nǝboŋ enan nǝvanuan gail lopul hǝn nǝ-vatvat-viri-an. Len nǝnauan salit lousus galit ke, “AJon, gai hum ma b̃evi aKristo, aGot totabtabuh lan a?”
LUK 3:16 Ale aJon isor var galit p̃isi ke, “Nubaptais hǝn gamit hǝn nǝwai ŋai. Avil avan sua todaŋ sǝhor ginau satogǝmgǝmai, ginau novi ut kǝmas ŋai, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san. Gai dereh tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun aGot mai nǝhab.
LUK 3:17 Gai esum̃an naulum̃an topat nǝhai rivrivhai tia hǝn b̃epǝpehun namisurhuwit dan nǝbavhut tomasmas. Dereh tib̃on hǝn namisurhuwit len natuhim han, be tepǝŋas nasugut nawit tosa len nǝhab todǝdas b̃imat.”
LUK 3:18 Ŋa len naṽide tosob̃ur aJon isor idaŋ mai galito, ale ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai galito.
LUK 3:19 Be nǝboŋ aJon tosor tas nǝvanuan totibau, aHerot Antipas, husur tolah mai aHerotias tovi asoan aṽan, ale nǝboŋ aJon tosor tasi am husur natesasa p̃isi togole tia,
LUK 3:20 imagenan aHerot igol isa masuṽ sǝhor ta m̃o: ekǝkol gat aJon len naim bǝbaŋis.
LUK 3:21 Loriŋ aJon len naim bǝbaŋis a tahw, be nǝboŋ nǝvanuan gail p̃isi lotobaptais, aYesu am ibaptais. Nǝboŋ aYesu tosor mai aGot, nǝmav esǝŋav,
LUK 3:22 aNunun aGot evi pan tokad niben sum̃an nǝtav, itav len aYesu, ale nadoldol egǝm len nǝmav ke: “Gaiug govi anatugw ulum̃an sagw notolǝmas bun gaiug, nohǝhaṽur masuṽ hǝn gaiug.”
LUK 3:23 Nǝboŋ aYesu totub̃at hǝn nauman san, nǝdam̃ han evi 30. Nǝvanuan gail lunau ke evi anatun aJosef, siHeli,
LUK 3:24 siMattat, siLevi, siMelki, siJannai, siJosef,
LUK 3:25 siMattatias, siAmos, siNahum, siEsli, siNakkai,
LUK 3:26 siMaat, siMattatias, siSemein, siJosek, siJota,
LUK 3:27 siJoanan, siResa siSeruppapel, siSealtiel, siNeri,
LUK 3:28 siMelki, siAtti, siKosam, siElmatam, siEr,
LUK 3:29 siJosua, siElieser, siJorim, siMattat, siLevi,
LUK 3:30 seSimeon, seJutah, siJosef, siJonam, siEliakim,
LUK 3:31 siMelea, siMenna, siMattata, siNatan, siTevit,
LUK 3:32 siJesse, siOpet, siPoas, siSalmon, siNahson,
LUK 3:33 siAmminatap, siAtmin, siArni, siHesron, siPeres, seJutah,
LUK 3:34 siJakop, seIsak, siApraham, siTerah, siNahor,
LUK 3:35 siSeruk, siReu, siPelek, siEper, siSelah,
LUK 3:36 siKainan, siArfaksat, siSem, siNoah, siLamek,
LUK 3:37 siMetuselah, siEnok, siJaret, siMahalaleel, siKenan,
LUK 3:38 siEnos, siSet, siAtam, siGot.
LUK 4:1 Nǝboŋ aYesu totǝlmam dan Nawisel Jortan, epul hǝn aNunun aGot ale aNunun esǝhari len naut masmas tob̃ǝb̃esw.
LUK 4:2 Len naut enan, len nǝmariboŋ tovi 40, natǝmat italtal ke aYesu tigol nǝsaan. AYesu sǝhan natideh, ale len namǝkot hǝn nǝboŋ galenan, nǝmal ihati.
LUK 4:3 Ŋa natǝmat isor maii ke, “Gǝb̃evi aNatun aGot, kel mai nǝvat egai ke tegǝm vi bǝta.”
LUK 4:4 Ale aYesu isor vari ke, “Natosian siGot ike, ‘Nǝvanuan edǝdas b̃imaur len nabǝta ŋai.’”
LUK 4:5 Beti natǝmat esǝhari vi mǝhat ale eṽusan nǝkantri p̃isi len navile a pan hǝn aYesu len namityal tom̃idol ŋai.
LUK 4:6 Ale isor mai aYesu ke, “Dereh nigol gaiug gevi Masta a mǝhat hǝn natgalenan p̃isi, nǝyalyalan salito, nilavi mai gaiug, bathut nukad natgalenan tia ale nolǝboi nǝb̃ilavi mai avan ideh notolǝŋoni.
LUK 4:7 Imaienan, gǝb̃etǝŋedur, lotu hǝn ginau, natit p̃isi dereh tevi esam̃.”
LUK 4:8 AYesu isor vari ke, “Natosian siGot ike: ‘Gilotu hǝn Nasub̃ aGot sam̃ m̃au, gigol nalotuan van hǝn gai sǝb̃on.’”
LUK 4:9 Beti natǝmat esǝhari vi Jerusalem, eriŋi egilgile a mǝhat buni len naim siGot. Ikel maii ke, “Gǝb̃evi aNatun aGot, gigol gaiug gabag giteh vi pan,
LUK 4:10 husur natosian siGot ike, ‘AGot dereh tikele hǝn aŋel san gail hǝn lǝb̃ekǝtkǝta tǝban gaiug hǝn natideh satemǝdas gaiug.
LUK 4:11 Dereh lipat gaiug vi mǝhat len navǝlalito hǝn asike nariem̃ b̃esǝhot nǝvat!’”
LUK 4:12 AYesu isor vari ke, “Ikele am ke, ‘Sagitaltal kitev nǝdaŋan siNasub̃ aGot sam̃ ke timabe.’”
LUK 4:13 Nǝboŋ natǝmat totaltal sob̃uer hǝn aYesu, eriŋ aYesu vir nǝboŋ tile tovoi am.
LUK 4:14 Ale aYesu etǝlmam vi Kalili len nǝdaŋan seNunun aGot, ale nǝvanuan gail luhol husur gai len naut p̃isi todar vis naut enan.
LUK 4:15 Ep̃usan len naut nab̃onb̃onan seJu gail, ale galit p̃isi lusor sal suhi len naholan salito.
LUK 4:16 Evi Nasaret, naut enan gai totibau lan, ale len nǝSappat eb̃is len naim nab̃onb̃onan hum naṽide san akis. Ale eil hǝn b̃eṽuruŋ natosian siGot.
LUK 4:17 Lulav nalob̃ulat tobul maii, nalob̃ulat ahai kelkel ur, aIsaiah totosi. Ale evuhe, isab̃ naut aIsaiah totosi ke:
LUK 4:18 “ANunun aGot eb̃is len ginau, bathut gatovǝhas ginau hǝn b̃itabtabuh len ginau, hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai namǝsal gail. Gatosǝvat ginau hǝn nǝb̃ikel ur navivilean van hǝn alat lotobǝbaŋis, nakǝtaan van hǝn ametb̃esw gail, nǝmakuvan van hǝn alat, nǝvanuan gail lotogol tosa habat hǝn galito,
LUK 4:19 mai hǝn nǝb̃ikel ur nasihau Nasub̃ aGot b̃igol b̃ivoi masuṽ van hǝn nǝvanuan san gail lan.”
LUK 4:20 Nǝboŋ aYesu toṽuruŋi tonoŋ, ebul gat nalob̃ulat, ilav tǝlmam hǝni mai avanuan na-vi-tarhǝte-an, ale ebǝtah. Nǝmet p̃isi len naim nab̃onb̃onan lokǝta mǝtaltal hǝni,
LUK 4:21 ale etub̃at sor mai galit ke, “Damǝŋai len na-sǝsǝloŋ-hǝni-an samito, natosian egai siGot imadhasarpoh.”
LUK 4:22 Galit p̃isi lusor ivoi husuri. Lup̃aŋ len nasoruan togomah aYesu tokele, ale lousus galit gabag ke, “Ategai savi anatun aJosef a?”
LUK 4:23 Ale aYesu isor mai galit ke, “Dereh gamit mitikel nasoruan kǝta egai mai ginau ke, ‘Hai rererer girer hǝn gaiug gimaur! Gole len naut matmat sam̃ hun namtosǝsǝloŋ hǝn gotogole len navile a Kapernaum.’”
LUK 4:24 AYesu isor am ke, “Ganan, nukel nakitinan mai gamit ke, sǝkad ahai kelkel ur ideh lotohǝhaṽur hǝni len naut a im san, lomǝtahuni.
LUK 4:25 Nukel nakitinan ke, len nǝboŋ siElijah naut a Israel ikad nǝbatunau pǝhaṽut isob̃ur. Len naut enan ipar us len nasihau totor mai nahǝbati tomǝlevtes. Len naut p̃isi nǝhanian eb̃uer.
LUK 4:26 Be aGot sasǝvat aElijah van hǝn nǝbatunau ideh ei, ao, esǝvati van hǝn nǝbatunau sual a Sarefat pǝpadaŋ hǝn naut a Siton.
LUK 4:27 Ale Len nǝboŋ siElisah tovi hai kelkel ur len naut a Israel, alat lotokad naleprosi lusob̃ur, avil aGot sagol galit ideh sǝmaur, igol aNaaman, uleSiria ŋai imaur.”
LUK 4:28 Nǝboŋ alat lotosuh len naim nab̃onb̃onan lotosǝsǝloŋ hǝn tokǝmaienan, nǝlolit p̃isi ipaŋpaŋ masuṽ.
LUK 4:29 Lule mǝhat, hut aYesu dan navile enan, ale sǝhari van hǝn nabuŋon hǝn naṽehuh, naut enan topat lan, hǝn lǝb̃ibar hǝni vi pan.
LUK 4:30 Be aYesu egis tur len naluṽoh, iyar vi tut.
LUK 4:31 Beti evi pan vi Kapernaum a Kalili ale len nǝSappat eṽusan nǝvanuan gail.
LUK 4:32 Lup̃aŋ len nap̃usanan san husur nasoruan san ikad nǝdaŋan hǝn namitisau mai na-il-a-m̃o-an.
LUK 4:33 Len naim nab̃onb̃onan ikad naulum̃an, nanunun nǝmargobut setǝmat totoh lan. Ikai habat ke,
LUK 4:34 “Wii! Imab gotuh gaiug hǝn ginamit, aYesu ta Nasaret? Gogǝm hǝn gǝb̃igol namteb̃uer a? Ginau nolǝboi gaiug. Gaiug govi siGot gotogǝm m̃osi!”
LUK 4:35 AYesu isor idaŋ maii ke, “Gemǝdau! Gimakuv vi tut dan atenan!” Beti natǝmat igol iteh, taltaloŋ len tan rivuh len galito, ale eriŋ atenan sǝkad nasǝnahan.
LUK 4:36 Nǝvanuan p̃isi lomǝtahw, lup̃aŋ, ale lousus galit gabag ke, “Nap̃usanan saganan? Len na-il-a-m̃o-an mai nǝdaŋan, gai isor idaŋ mai nanunun nǝmargobut gail, ale lumakuv!”
LUK 4:37 Beti na-kel-uri-an husur aYesu iperŋan naut p̃isi todar visi naut enan.
LUK 4:38 AYesu eriŋ naim nab̃onb̃onan, evi lan naim sivan sua nahǝsan aSimon. Len nǝboŋ enan anan asoan aSimon elǝŋon isa masuṽ hǝn topud hǝn namǝsahan, ale lous aYesu hǝn b̃igol b̃imaur.
LUK 4:39 Beti aYesu eil ben alitenan, ale isor idaŋ van hǝn namǝsahan. Vǝha-sua ŋai namǝsahan inoŋ dani, ale ile mǝhat, lav nǝhanian mai galito.
LUK 4:40 Nǝboŋ namityal tomasur, nǝvanuan gail losǝhar alat lotomǝsah p̃isi hǝn namǝsahan tiltile van hǝn aYesu. Eriŋ navǝlan gǝlar len galit ṽisusua, ale lumaur,
LUK 4:41 mai natǝmat isob̃ur lumakuv. Nǝboŋ lotomakuv, lukai habat ke, “Gaiug govi aNatun aGot!” Be aYesu ikai tas galito ke salisor am husur lolǝboii ke evi aKristo, aGot totabtabuh lan.
LUK 4:42 Nǝboŋ nǝmav topitau, aYesu evi lan naut tob̃ǝb̃esw. Naluṽoh ludoŋi, doŋi van ale nǝboŋ lotosab̃i, loil kǝkol hǝni hǝn asike b̃eriŋ galito.
LUK 4:43 Be ikel mai galit ke, “Ginau nimasvi lan nab̃iltivile tile gail am hǝn nǝb̃ikel ur natohan pipihabǝlan aGot, bathut aGot esǝvat ginau m̃osi.”
LUK 4:44 Beti len naim nab̃onb̃onan gail a Jutea, aYesu ikel ur tabtab hǝn nasoruan siGot.
LUK 5:1 Boŋ sua aYesu toil tarhǝt nab̃iltiwai lotokisi hǝn Nab̃iltiwai Kennesaret. Naluṽoh loririhit garu lan hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot.
LUK 5:2 Ale aYesu eris nab̃ot eru artokir tarhǝwai, len naut nǝvanuan nǝsahiehan gail lotoriŋi. Galito lokǝkas nalevlev salito.
LUK 5:3 Isah len nab̃ot sivan sua nahǝsan aSimon, ale eusi ke tesul hǝni vi lau kǝkereh. Beti ebǝtah len nab̃ot, eṽusan alat lotosuh a ut.
LUK 5:4 Nǝboŋ tosor tonoŋ, ikel mai aSimon ke, “Rusan nab̃ot vi lan naut tosareh am, ale bar hǝn nalevlev hǝn mǝtb̃isah hǝn naieh.”
LUK 5:5 ASimon isor vari ke, “Masta, len mariug namtohishisi sob̃uer van naut ilan. Be husur gotokǝmaienan, namtibar hǝn nalevlev tǝtas am.”
LUK 5:6 Nǝboŋ lotobar hǝni, lusab̃ naieh isob̃ur lan, gol ke nalevlev etub̃at hǝn b̃emǝtar.
LUK 5:7 Imagenan lob̃ilival van hǝn alat lotosuh len nab̃ot togon hǝn lǝb̃egǝm susupah hǝni mai galito. Logǝm, usan nab̃ot gǝlar p̃isi aropul vǝtah bǝhbǝhw!
LUK 5:8 Nǝboŋ aSimon Pita toris natenan, iteh bathurien aYesu ike, “Givan dan ginau Nasub̃, husur novi vanuan tosa masuṽ!”
LUK 5:9 Ekǝmaienan husur gai mai alat lotosuh maii, losǝhoṽut hǝn naieh tosob̃ur lotosah hǝni.
LUK 5:10 AJemes mai aJon, anatun aSepeti gǝlar artob̃on mai aSimon len nauman, gǝlar tu arosǝhoṽut. Beti aYesu ikel mai aSimon ke, “Sagemǝtahw; asike gosǝsahieh am, damǝŋai van dereh gisah hǝn nǝvanuan gail.”
LUK 5:11 Ŋa loliv nab̃ot eru enan salito vahut, ale loriŋ natit p̃isi esuh, lohusur aYesu.
LUK 5:12 Nǝboŋ aYesu totoh len nab̃iltivile sua, avan sua tokad naleprosi len niben kavkav egǝm hǝni. Nǝboŋ toris aYesu iteh len tan, ekǝta vi pan ale eŋiri ke, “Nasub̃, gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.”
LUK 5:13 Ŋa aYesu isar hǝn navǝlan, ibari ale ikel maii ke, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!” Vǝha-sua ŋai naleprosi ivan dani.
LUK 5:14 Beti aYesu ikele hǝni ke, “Sagikel nǝsa tovisi mai avan ideh. Be givan, geṽusan gaiug hǝn ahai tutumav. Ale geviol hǝn naviolan m̃os natutumavan hum aMoses tokele tia hǝn naveveuan sam̃ hǝn gǝb̃eṽusan galit ke gumaur.”
LUK 5:15 Be na-kel-uri-an husur aYesu ivan van am, ŋa nǝvanuan isob̃ur logǝm hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni ale hǝn gai b̃igol galit lǝb̃imaur dan namǝsahan salito.
LUK 5:16 Avil aYesu eriŋ galit akis, evi lan naut tob̃ǝb̃esw sǝb̃on ale isor mai aTǝman.
LUK 5:17 Len nǝboŋ sua aYesu ep̃usp̃usan, ale naFarisi gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lobǝtah ei. Logǝm len navile p̃isi a Kalili mai a Jutea mai naut a Jerusalem. Nǝdaŋan siNasub̃ eb̃is len aYesu hǝn b̃ilav kuv namǝsahan.
LUK 5:18 Len nǝboŋ enan lalum̃an galevis lupat avan sua len nǝbateh, salǝboi b̃erusan gai. Luke lipati vi lohoim hǝn lǝb̃eriŋi bathurien aYesu,
LUK 5:19 avil lohisi sob̃uer, naim epul hǝn nǝvanuan varirihit. Beti lopǝlau vi mǝhat len navurun topapav, ludakuvi, gol nab̃ur lan, ale loriŋ tur hǝn gai mai nǝbateh san vi pan. Loriŋi rivuh len naluṽoh, a m̃o hǝn aYesu.
LUK 5:20 Nǝboŋ aYesu toris lǝboi nadǝlomian salito ike, “Tegai, gaiug, nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.”
LUK 5:21 NaFarisi gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, nǝnauan salit imaiegai ke, “Gai evi ase tosor maiegai? Inau ke tovi aGot a? Ase elǝboi b̃erub̃at nǝsaan? AGot sǝb̃on ŋai!”
LUK 5:22 Be aYesu elǝboi nǝnauan salito ale ike, “Nǝnauan len nǝlomito satimaienan.
LUK 5:23 Nǝb̃ike, ‘Norub̃at nǝsaan sam̃ gail,’ o ‘Gile mǝhat, giyar,’ nǝsa emǝdmǝdau am?
LUK 5:24 Imagenan neṽusan gamito ke aNatun Nǝvanuan ikad nǝdaŋan hǝn b̃erub̃at nǝsaan gail len navile a pan timaiegai….” Ale ikel mai atenan salǝboi b̃erusan gai ke, “Nukel mai gaiug, gile mǝhat, pat nǝbateh sam̃ ale vahim!”
LUK 5:25 Vǝha-sua ŋai ile mǝhat len nǝholito, ipat nǝsa topat lan, isal suh nǝyalyalan siGot, ivahim.
LUK 5:26 Galit p̃isi lumaŋmaŋ vǝsa ale lusal suh nǝyalyalan siGot. Lumaŋmaŋ masuṽ, lomǝtahw ale luke, “Damǝŋai nǝsa dattorisi etile buni.”
LUK 5:27 Natgalenan tonoŋ, husur nǝboŋ enan, aYesu evivile ale eris nǝvanuan nǝtaks sua, nahǝsan aLevi, tobǝtah len nǝpasvalǝval hǝn nǝtaks. Ale ikel maii ke, “Gitah mai ginau, gehusur ginau!”
LUK 5:28 Ale eriŋ natit gail p̃isi ipat, ile mǝhat, ehusuri.
LUK 5:29 Beti aLevi eutaut hǝn nab̃iltihanan m̃os aYesu len naim san, ale ikad nab̃iltiluṽoh hǝn alat lotoum sum̃an aLevi mai galevis am luhan mai galito.
LUK 5:30 Be naFarisi gail mai ahai p̃usan salit gail hǝn nalo, lukel mǝtmǝtan hǝn aYesu mai ahai susur san gail. Luke, “Imabe mǝttohan, mǝttomun mai nǝvanuan nǝtaks gail mai alat nǝsaan am?”
LUK 5:31 AYesu isor var galit ke, “Savi alat lotomaur lotovan hǝn nǝvanuan nareran, be alat lotomǝsah ŋai.
LUK 5:32 Ginau nǝsagǝm hǝn nǝb̃ikel alat lotonor hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan salito be nogǝm hǝn nǝb̃ikele mai alat nǝsaan.”
LUK 5:33 Beti lukel maii ke, “Ahai susur siJon gail, nǝboŋ isob̃ur lǝsǝhan hǝn lǝb̃isor tuṽ, mai ahai susur sinamit, naFarisi gail, lumagenan, be esam̃ gail imabe lotohan, lotomun?”
LUK 5:34 AYesu isor var galit ke, “Nǝboŋ avan sua tolah, godǝdas gǝb̃igol nǝvanuan san gail lotob̃on maii hǝn salihan.
LUK 5:35 Be dereh tikad nǝboŋ hǝn lǝb̃esǝhar naulum̃an tolah dan nǝvanuan san gail. Len nǝboŋ enan asike luhan.”
LUK 5:36 Beti aYesu ep̃usan, ib̃ol ke, “Sǝkad avan ideh totar nap̃isihoh dan nahurabat veveu ale tosode len nahurabat tomatu. Tagole, tamǝdas nahurabat veveu ale nap̃isihoh asike tanor hǝn nahurabat tomatu.
LUK 5:37 Nǝvanuan gail lǝsab̃ir nǝwain lotomadhaum hǝni len nahurhuwain tomatu. Nǝvanuan tagole, ale nǝwain veveu tatǝvah tur lan, ale nahurhuwain tapǝlaus. Nǝwain tariv dani ale nahurhuwain tǝsa.
LUK 5:38 Aoa, nǝvanuan gail leb̃ir nǝwain veveu len nahurhuwain veveu.
LUK 5:39 Avil sǝkad avan ideh tomun nǝwain tomatu tolǝŋon toveveu husur ike, ‘Nǝwain tomatu ivoi sǝhori,’ ale gamit mǝtumaienan, mǝtomǝtahun natit toveveu.”
LUK 6:1 Len nǝSappat sua aYesu mai ahai susur san gail luyar tur len nǝmarireu hǝn nawit, ale ahai susur gail lotub̃at kin b̃ur nǝhavhuwit gail. Lusarsari len navǝlalito ale luhan namisurhuwit gail.
LUK 6:2 NaFarisi galevis lousi ke, “Imabe mǝtugol nǝsa nalo tokai tasi len nǝSappat?”
LUK 6:3 AYesu isor var galit ke, “Mǝtsaṽuruŋ lǝboi nǝsa aTevit galito lotogole nǝboŋ lotomalkǝkat a?
LUK 6:4 Eb̃is len naim nǝtap̃olen siGot, ale ilav nabǝta tolo. Ihani ale ilavi mai lalum̃an san. Be nalo ike ahai tutumav sǝb̃olit ŋai lolǝboi lǝb̃ihani.”
LUK 6:5 Beti aYesu ikel mai galito ke, “ANatun Nǝvanuan evi masta hǝn nǝSappat. NǝSappat ipat len navǝlan.”
LUK 6:6 Len nǝSappat sua tile am, aYesu evi lan naim nab̃onb̃onan, ep̃usan. Ale ikad avan sual ei, navǝlan nǝmatu totah, togǝm hum towas.
LUK 6:7 NaFarisi gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo ludas p̃isal hǝn lǝb̃isab̃ nǝsaban ideh len aYesu hǝn lǝb̃ikot hǝni. Ŋa lokǝta bunusi ke b̃igol atenan b̃imaur len nǝSappat salito.
LUK 6:8 Be aYesu elǝboi nǝsa lotonau, ale ikel mai naulum̃an tokad navǝlan totah ke, “Gile mǝhat, il rivuh hǝn galit p̃isi.” Imaienan naulum̃an ile mǝhat ale eil ei.
LUK 6:9 Beti aYesu eus galit ke, “Nous gamito, len nalo nǝsa inor len nǝSappat: datb̃igol navoian o nǝsaan, datb̃etǝgau gat nǝmauran o datb̃igol b̃imasig?”
LUK 6:10 Ekǝta garu len galito, beti ikel mai atenan ke, “Gisar hǝn navǝlam̃.” Igole, ale navǝlan imaur buni tǝtas.
LUK 6:11 Avil galito, lopul hǝn nǝlol paŋpaŋ vǝsa, ale lotub̃at sor utaut len galit gabag hǝn nǝsa lǝb̃igole van hǝn aYesu.
LUK 6:12 Len nǝboŋ galenan sua aYesu evi mǝhat len naṽehuh hǝn b̃isor tuṽ, ale isor mai aGot len nalenmariug kavkav.
LUK 6:13 Dudulan ekis ahai susur san gail gǝmai, ale ilekis hǝn 12 dan galito. Ekis galit hǝn ahai pispisul: ikad
LUK 6:14 aSimon (tokisi am hǝn aPita) mai aAdru aṽan, ikad aJemes, aJon, aFilip, aPartolomiu,
LUK 6:15 aMattiu, aTomas, aJemes anatun aAlfeus, aSimon tovi naSelot sua,
LUK 6:16 aJutas anatun aJemes mai aJutas Iskariot b̃eriŋ aYesu len navǝlan naenemi san gail.
LUK 6:17 AYesu eput vi pan mai galito, eil len nabǝmav. Ikad naluṽoh hǝn ahai susur san ei mai nǝvanuan tosob̃ur lotogǝm a Jerusalem mai naut tosob̃ur a Jutea mai galevis ta Tair mai ta Siton.
LUK 6:18 Logǝm hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni, ale hǝn gai b̃igol namǝsahan salit b̃inoŋ. AYesu ehut nanunun tosa gail dan galit lotokade, ale igol na-lǝŋon-isa-an salit ivoi.
LUK 6:19 Galit p̃isi lugol risi ke libari bathut nǝdaŋan egǝm len aYesu, igol galit lumaur.
LUK 6:20 AYesu ekǝta ris ahai susur san gail ike: “Gamit mǝttom̃idol, navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni husur natohan pipihabǝlan aGot evi samito.
LUK 6:21 Gamit mǝttomalkǝkat gagai, navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni husur dereh mitihanukub. Gamit mǝttotaŋ gagai, navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni husur dereh mitiman.
LUK 6:22 “Gamit, nǝvanuan gail lotomǝtahun bun gamito, lotokai hǝn gamito, lotosor viles gamito, ale lotosor mǝdas nahǝsamit hum tosa bathut aNatun Nǝvanuan mǝttovi esan, navoian siGot igol gagai mǝtukab hǝni.
LUK 6:23 Mitikemkem len nǝboŋ enan, mǝtemǝlmǝlah len nahǝhaṽuran husur nakonp̃urp̃uran samit len nǝmav gag etibau. Nǝvanuan lotogol tosa hǝn gamit maienan, losum̃an atǝmalit ta sutuai lotogol tosa maienan hǝn ahai kelkel ur gail siGot.
LUK 6:24 “Avil gamit mǝttokad natit tosob̃ur, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat husur nǝsa mǝttokade evi hǝn nǝboŋ ta damǝŋai ŋai.
LUK 6:25 Gamit mǝttokad nǝhanian tosob̃ur gagai, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat husur dereh mitimalkǝkat. Gamit mǝttoman gagai, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat husur dereh nǝlomit tisa, mititaŋ.
LUK 6:26 “Gamit, mǝtb̃eum m̃os nǝvanuan p̃isi lǝb̃isal suh gamito, nǝmauran samit tivan tisa vǝsa batbat, husur atǝmalit ta sutuai lugol maienan hǝn ahai kelkel ur gǝgǝras gail.”
LUK 6:27 AYesu ep̃usan am ike, “Samtimaienan. Nukel mai gamit mǝttosǝsǝloŋ hǝn ginau ke: Mǝtelǝmas bun aenemi samit gail, gol tivoi van hǝn alat lotomǝtahun bun gamito,
LUK 6:28 us aGot hǝn b̃igol navoian van hǝn alat lotosor mǝdas gamito, sor tuṽ m̃os alat lotogol tosa hǝn gamito.
LUK 6:29 Avan ideh b̃iṽos nǝtarhom̃, gipair hǝn nǝtarhom̃ togon van hǝni. Avan ideh b̃ilav nahurabat naut susus sam̃, gidam̃ hǝni ke tilav nǝhai susun sam̃ am.
LUK 6:30 Geviol mai galit p̃isi lǝb̃eus gaiug hǝn natideh, ale avan ideh b̃ilav natideh sam̃, sageusi ke tilav tǝlmam hǝni.
LUK 6:31 Naṽide mǝttolǝŋoni ke nǝvanuan gail ligole van hǝn gamito, mitigol naṽide enan van hǝn galito.
LUK 6:32 “Mǝtb̃elǝmas bun ŋai alat lotolǝmas bun gamito, savi natideh. Husur ke alat nǝsaan am lolǝmas bun alat lotolǝmas bun galito.
LUK 6:33 Mǝtb̃ivoi ŋai hǝn alat lotovoi hǝn gamito, savi natideh. Bathut alat nǝsaan am lugol tomagenan.
LUK 6:34 Mǝtb̃idam̃ hǝn nǝvat ŋai mai alat mǝttonau ke lǝb̃isar gele, savi natideh. Alat nǝsaan am ludam̃ hǝn nǝvat mai galit gabag, hǝn lǝb̃isar gel nǝkabut p̃isi.
LUK 6:35 Be ivoi ke gamit mǝtetile. Mǝtelǝmas bun aenemi samit gail, mitivoi hǝn galito. Mitidam̃ hǝn nǝvat mai galito, be samtitoh vir nǝ-sar-gele-an. Mǝtb̃imaienan, dereh aGot tilav nakonp̃urp̃uran totibau mai gamito ale mǝtegǝm vi anatun aGot toyalyal buni. Bathut gai ivoi hǝn alat lǝsasipa vi tǝban mai nǝvanuan nǝsaan gail.
LUK 6:36 Nǝlomit timastaŋis nǝvanuan gail sum̃an aTǝmamit len nǝmav nǝlon totaŋis galito.”
LUK 6:37 AYesu isor am ke, “Samtike nǝvanuan tile isa ale aGot asike ike mǝtusa. Samtisab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile timaspanis. Imagenan aGot asike isab̃ sǝhoti ke gamit mitimaspanis. Mǝterub̃at nǝsaan nǝvanuan togole hǝn gamito, imagenan dereh aGot terub̃at nǝsaan samito.
LUK 6:38 Mǝteviol, imagenan dereh aGot teviol mai gamito. Gai dereh teviol hǝn tisob̃ur mai gamito, teirir hǝni, tepul sǝsǝhov variviriv. Bathut mǝtb̃eviol habat o mǝtb̃eviol kǝkereh, aGot teviol magenan mai gamito.”
LUK 6:39 AYesu ep̃usan am, ib̃ol maiegai ke: “Ametb̃esw elǝboi b̃esǝhar ametb̃esw togon a? Aoa, gǝlar p̃isi dereh aripal suluṽi, ariteh len nab̃ur.
LUK 6:40 Ahai susur, satibau sǝhor ahai p̃usan san, be avan ideh tolǝboi sǝhot p̃is nap̃usanan sihai p̃usan san, dereh tesum̃an gai.
LUK 6:41 “Husur nǝsa gotokǝta kot nakumashǝhai len namǝtan aṽam̃, be gǝsǝnau nab̃iltitarhai len namǝtam̃?
LUK 6:42 Imabe gotoke, ‘Wawa, nidakuv nakumashǝhai dan namǝtam̃,’ nǝboŋ gotokad nǝtarhai gǝsarisi len namǝtam̃? Gaiug gotovi vanuan gǝgǝras, gilav kuv nǝtarhai dan namǝtam̃ bai. Gǝb̃igole b̃inoŋ nakǝtaan sam̃ dereh timasil tinor hǝn gǝb̃idakuv nakumashǝhai dan namǝtan aṽam̃.
LUK 6:43 “Nǝhai tovoi sǝṽan hǝn naṽit tosa. Nǝhai tosa sǝṽan hǝn naṽit tovoi.
LUK 6:44 Goris lǝboi nǝhai ideh nǝboŋ gotoris naṽite. Nǝvanuan gail lǝsavǝrus naṽit tovoi hun nafik o nakrep len nǝhau tosa tokad nasunite.
LUK 6:45 Nǝvanuan tovoi igol navoian len navoian topul len nǝlon, mai nǝvanuan tosa igol nǝsaan len nǝsaan topul len nǝlon. Bathut, nǝsa nǝvanuan tokele, evivile len nǝsa topul sǝsǝhov len nǝlon.
LUK 6:46 “Mǝtokis ginau ke, ‘Masta, Masta,’ be mǝtsagol nǝsa notokele. Imabe?
LUK 6:47 Nǝvanuan p̃isi lotogǝm hǝn ginau, lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw mai lotogole, lumaiegai ke:
LUK 6:48 Ehum avan sua toum hǝn naim, tokir sareh ale toriŋ nǝpaudesen len nǝvat mot. Nǝboŋ nilev togǝmai, nawisel tovi mǝhat, iṽas naim be sakur hǝni husur eum hǝni idaŋ habat.
LUK 6:49 Be avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw ale sagole, esum̃an avan sua toum hǝn naim topat len tan, nǝpaudesen tob̃uer. Nǝboŋ nawisel tolev, toṽas naim enan, vǝha-sua ŋai erus, iteh vǝmasirsir.”
LUK 7:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ibar naut a Kapernaum.
LUK 7:2 Len naut enan ikad nasenturion sua tokad naslev. Nasenturion enan inau ke naslev san tovoi habat. Be naslev emǝsah, hum ma b̃emǝsol.
LUK 7:3 Nasenturion esǝsǝloŋ hǝn nasoruan husur aYesu, ale esǝvat alat evis lotoil a m̃o hǝn naJu gail van hǝni hǝn lǝb̃eusi ke, tegǝm hǝn b̃igol naslev san timaur.
LUK 7:4 Nǝboŋ lotogǝm hǝn aYesu, loŋiri ke, “Bathut atenan inor, ivoi hǝn gǝb̃igol nategai m̃osi,
LUK 7:5 husur elǝmas bun nǝvanuan sadit gail, ale eum hǝn naim nab̃onb̃onan sinamito.”
LUK 7:6 Ŋa aYesu ivan mai galito. Nǝboŋ pǝpadaŋ hǝn b̃ibar naim enan, nasenturion esǝvat esan gail hǝn lǝb̃ikel maii ke: “Nasub̃, ivoi ke sagegǝm pǝpadaŋ am, husur ginau nǝsanor kasi hǝn gǝb̃eb̃is lohoim sagw.
LUK 7:7 Imaienan nunau ginau ke, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃ebubur mai gaiug. Avil gǝb̃ikele ke naslev sagw b̃imaur, dereh timaur.
LUK 7:8 Nokǝmaienan husur ginau nutoh pipihabǝlan alat lotoil a m̃o hǝn ginau, ale nasoltia gail lutoh pipihabǝlagw. Nǝb̃ikel mai tosua ke, ‘Givan,’ dereh tivan; nǝb̃ikel mai sual am ke, ‘Gegǝmai,’ dereh tegǝmai. Nǝb̃ikel mai naslev sagw ke, ‘Gigol nategai,’ ale dereh tigole.”
LUK 7:9 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, ip̃aŋ lan. Ipair van hǝn naluṽoh lotohusuri ale ike, “Nukel mai gamit ke; nǝsǝsab̃ nadǝlomian todaŋ maiegai len alat seIsrael.”
LUK 7:10 Beti alat sinasenturion, gai tosǝvat galito, lotǝlmam vahim ale lusab̃i ke naslev imaur buni.
LUK 7:11 Pelan han aYesu evi Nain, navile sua. Ale ahai susur san gail mai nab̃iltiluṽoh lutah maii.
LUK 7:12 Nǝboŋ aYesu toyar pǝpadaŋ hǝn nametlǝkau hǝn navile, alat a Nain lupat naulum̃an sua tomat vivile, tovi aṽisusua sinan. Lupati len nǝmel. Anan evi batunau, ale nab̃iltiluṽoh a Nain luyar mai alitenan.
LUK 7:13 Nǝboŋ Nasub̃ toris alitenan, nǝlon itaŋisi ale ike, “Sagitaŋ.”
LUK 7:14 Beti ivan, ibar nǝmel nǝmatan, ale alat lotopati loil. Ike, “Mantuhmar, nukel mai gaiug, gile mǝhat!”
LUK 7:15 Ale nǝmantuhmar ebǝtah mǝhat, etub̃at sor. Beti aYesu eviol hǝni mai anan.
LUK 7:16 Galit p̃isi lomǝtahw, lumaŋmaŋ ale lusor sal suh nǝyalyalan siGot ke, “Ahai kelkel ur sua toyalyal evisi hǝn gidato!” Lusor am ke, “AGot egǝm hǝn b̃evi tarhǝt sidato, nǝvanuan san gail.”
LUK 7:17 Na-kel-uri-an egai husur aYesu iperŋan naut p̃isi a Jutea mai naut p̃isi todar visi.
LUK 7:18 Ahai susur siJon gail lukel ur natgalen p̃isi maii. Ale ekis galit eru,
LUK 7:19 esǝvat gǝlaru van hǝn Nasub̃ hǝn arb̃eusi ke, “Gaiug govi nǝvanuan togǝmgǝmai o ivoi ke namtitoh vir sual am?”
LUK 7:20 Nǝboŋ artogǝm hǝni, arousi ke, “AJon Baptais esǝvat ginamǝru gǝm hǝn gaiug, eusi ke, ‘Govi nǝvanuan togǝmgǝmai o ivoi ke namtitoh vir tile am?’”
LUK 7:21 Len nǝboŋ enan ŋai aYesu igol nǝvanuan isob̃ur lotokad namǝsahan tiltile lumaur, igol galevis, nanunun nǝmargobut gail lumakuv dan galito. Ale ilav nakǝtaan mai nametb̃esw isob̃ur.
LUK 7:22 Imagenan isor var gǝlaru ke, “Mǝretǝlmam ale kel mai aJon nǝsa mǝrtorisi mai mǝrtosǝsǝloŋ hǝni: ametb̃esw gail lukad nakǝtaan, alat narielit togau luyar, alat lotokad naleprosi lumaur, luveveu, nǝdariŋ b̃ulb̃ulol gail losǝsǝloŋ mai alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan. Ale alat lotopar tite losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an tovoi.
LUK 7:23 AGot tigol tivoi hǝn avan ideh sateh dan nadǝlomian len ginau sil nǝsa notogole.”
LUK 7:24 Nǝboŋ ahai pispisul siJon artovan, aYesu etub̃at sor husur aJon mai naluṽoh ke, “Nǝboŋ mǝttovi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw, mǝtuvan varis nǝsa? Naṽiliol nǝlan toṽuvi tokurkur a? Aoa!
LUK 7:25 B̃eb̃uer, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Naulum̃an tosun nahurabat nǝvat halit totibau a? Aoa! Alat lotosun nahurabat tomaienan, lotokad nakontit p̃isi, galit losuh len nab̃iltiim sekiŋ gail!
LUK 7:26 B̃imaienan, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Ahai kelkel ur sual a? Evoi, nukel mai gamit ke savi ahai kelkel ur ŋai, iyalyal sǝhor ahai kelkel ur.
LUK 7:27 Atenan evi nǝvanuan natosian siGot tokel husuri ke: ‘Geris! dereh nesǝvat ahai pispisul sagw a m̃o hǝn gaiug toutaut hǝn nap̃isal sam̃ m̃os gaiug.’
LUK 7:28 “Nukel mai gamit ke, sǝkad avan ideh napǝhaṽut topasi, tosǝhor aJon; Be len alat lototoh pipihabǝlan aGot, galit ideh tovi ut kǝmas iyalyal sǝhor aJon.”
LUK 7:29 (Galit isob̃ur mai galevis lotovi nǝvanuan nǝtaks aJon tobaptais hǝn galit tia, nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aYesu, lukel lǝboii ke, nap̃isal siGot inor.
LUK 7:30 Avil naFarisi gail mai alat lotokad namitisau hǝn nalo, aJon sǝbaptais hǝn galito, lomǝtahun p̃is nap̃isal siGot mai nalǝŋonian siGot m̃os galito.)
LUK 7:31 AYesu isor am, ike, “Ale naur ta damǝŋai lumabe? Nolǝboi nǝb̃ike lohum nǝsa?
LUK 7:32 Losum̃an alahutai lotobǝtah len nǝmaket lotokai van hǝn galit gabag ke, ‘Namtoṽuv nab̃uvimal m̃os gamito be mǝtsǝsav; namtokǝkai hǝn nǝb̃e nǝmatan be mǝtsǝtaŋ!’
LUK 7:33 Logǝgel hǝn nǝnauan salit tabtab. Nokǝmaienan husur nǝboŋ aJon Baptais togǝmai, sǝhan nabǝta, samun nǝwain, be mǝtuke, ‘Ikad natǝmat.’
LUK 7:34 Avil aNatun Nǝvanuan egǝmai, ihan, emun, be mǝtuke, ‘Mǝteris! Naulum̃an tohan tǝmǝhav, tomun vatǝrog. Itah mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail!’
LUK 7:35 Be alat lotohusur nap̃isal siGot hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor, nǝmauran salito eṽusani ke nap̃isal siGot ekitin.”
LUK 7:36 Ikad naFarisi sua, nahǝsan aSimon, tous aYesu hǝn b̃ihan maii, ale aYesu eb̃is lohoim san, ipat tarhǝgarin hǝn b̃ihan.
LUK 7:37 Nǝboŋ napǝhaṽut nǝsaan sua len nab̃iltivile enan tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu tohan len naim siFarisi enan, ipat nab̃otel nǝhai pǝhas van hǝn aYesu.
LUK 7:38 Eil pǝpadaŋ hǝn narien, itaŋ. Nǝboŋ totaŋ, namǝtarur san iteh len nalohrien aYesu gol arumosmos. Beti igargar narien hǝn navurun, esum̃ narien ale eb̃ir nǝhai pǝhas len narien gǝlaru.
LUK 7:39 NaFarisi tous aYesu hǝn b̃ihan, eris natenan. Nǝboŋ torisi inau len gai sǝb̃on ke, “Ategai tavi ahai kelkel ur, talǝboi as tobari, ale talǝboi am naṽide san ke alitenan evi pǝhaṽut nǝsaan.”
LUK 7:40 AYesu isor vari ke, “Simon, nukad natesua hǝn nǝb̃ikel mai gaiug.” ASimon ike, “Hai p̃usan, kele.”
LUK 7:41 AYesu ib̃ol hǝni ke, “Ikad alaruevis. Arukabut hǝn nǝvat sivan sua todam̃ hǝni mai gǝlaru. Sua ikabut hǝn natenarius tovi 500, togon ikabut hǝn 50.
LUK 7:42 Gǝlar p̃isi arsǝkad nǝvat hǝn arb̃isar gele, ŋa gai ikas kuv nǝkabut sǝlaru. Imaienan, gǝlar ta be elǝmas buni sǝhor togon?”
LUK 7:43 ASimon isor vari ke, “Hum ma atenan, nǝvanuan tokas kuv nǝkabut san totibau sǝhor togon.” AYesu ike, “Gokitin.”
LUK 7:44 Beti ipair van hǝn napǝhaṽut ale ikel mai aSimon ke, “Geris alitegai? Nǝboŋ notob̃is lohoim sam̃ gǝsǝlav nǝwai hǝn nǝb̃ekǝkas nariegw, wake namǝtarur selitegai igol nariegw imosmos hǝni ale igargari hǝn navurun.
LUK 7:45 Gǝsasum̃ nǝtarhogw hǝn na-ke-ivoi-an hǝn notogǝmai, wake nǝboŋ notob̃is lohoim, alitegai sasib hǝn tosum̃ nariegw gǝlaru.
LUK 7:46 Gǝsavǝhas nǝkadugw hǝn naoil hǝn naoliv hum naṽide sidato, wake gai eb̃ir nǝhai pǝhas len nariegw gǝlaru.
LUK 7:47 Bathut natgalenan, nukel mai gaiug ke, nǝsaan san gail lotosob̃ur lumarub̃at tia, imaienan gai elǝmas masuṽ hǝn ginau. Avil nǝvanuan, nǝsaan san tokǝkereh tomarub̃at, gai elǝmas bun ginau, be tokǝkereh ŋai.”
LUK 7:48 Beti aYesu ikel mai alitenan ke, “Nǝsaan sam̃ gail lumarub̃at.”
LUK 7:49 Be alat lototoh maii len nǝhanan ei lusor mai galit gabag ke, “Ase gagai, torub̃at nǝsaan gail tu maiegai?”
LUK 7:50 Ale aYesu ikel mai alitenan ke, “Nadǝlomian sam̃ gatolav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃ gail. Givan, natǝm̃at tipat len nǝlom̃.”
LUK 8:1 Nǝboŋ tonoŋ, aYesu iyar tur len navile gail mai nab̃iltivile gail. Ikel ur na-kel-uri-an tovoi husur natohan pipihabǝlan aGot. Ahai pispisul lotovi 12 lutah maii.
LUK 8:2 Napǝhaṽut galevis, aYesu togol galit lotomaur dan nanunun nǝmargobut mai namǝsahan, galit am lutah maii. Lovi: aMeri ta Maktala, nanunun nǝmargobut tomǝlevru lotomakuv dani tia;
LUK 8:3 aJoanna asoan aKusa toil a m̃o hǝn naim siHerot Antipas tovi kiŋ; aSusanna; mai isob̃ur am. Latpǝhaṽut galenan, len nǝsa lotokade, loviol kǝmas hǝn nǝvat salito m̃os aYesu mai nǝvanuan san gail.
LUK 8:4 Nǝboŋ naluṽoh hǝn navile galevis lotogǝm hǝn aYesu, lub̃onb̃on, ale ikel nǝb̃ol p̃usan ke,
LUK 8:5 “Avan sua tomabmabul namisurhut gail ivan vabubulan namisurhuwit han. Nǝboŋ tobubulani maienan, galevis luteh len nap̃isal; nǝvanuan gail lupal gat gail ale nǝman namǝsav luhan p̃isi.
LUK 8:6 Galevis luteh len naut tobaŋ vat. Nǝboŋ lototov, lumayoh husur nǝwai eb̃uer len naut enan.
LUK 8:7 Galevis luteh rivuh len nǝharhǝhau tokad nasunite. Nǝboŋ artotov, nǝhau eruŋ gut bun nawit.
LUK 8:8 Namisurhuwit galevis am luteh len nǝtan tokǝnoh. Lutov ale sǝdareh luṽan vǝha-100 len nǝsa nǝvanuan tomabule.” Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ikai ke, “Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!”
LUK 8:9 Ahai susur san gail lousi ke tikel namilen nǝb̃ol p̃usan enan.
LUK 8:10 Ike, “AGot idam̃ hǝni tia hǝn mǝtb̃elǝboi nǝsa tosusuah husur natohan pipihabǝlan aGot, avil nusor mai alatevis tile am hǝn nǝb̃ol p̃usan hǝn ke, “‘naut kǝmas lǝb̃ekǝta, kǝta, lǝsakǝta lǝboi nǝsa aGot togole; naut kǝmas lǝb̃esǝsǝloŋ, sǝsǝloŋ, lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nǝsa aGot togole.’
LUK 8:11 “Namilen nǝb̃ol p̃usan imaiegai ke: Namisurhut gail evi nasoruan siGot.
LUK 8:12 Alat lototeh len nap̃isal losum̃an alat lotosǝsǝloŋ, beti natǝmat egǝm, lav kuv nasoruan dan nǝlolito hǝn asike lǝb̃ikad nadǝlomian, asike aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan.
LUK 8:13 Alat lototeh len naut tobaŋ vat losum̃an alat lotolav nasoruan len nakemkeman nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, be nǝharhǝt salit gail lǝsakir sǝdaŋ. Nadǝlomian salit sabǝlav van vǝbar nǝboŋ nǝmauran totaltal kitev nadǝlomian salit ke timabe, ale nadǝlomian salit iteh.
LUK 8:14 Alat lototeh rivuh hǝn nǝhau tosǝsǝnot, losum̃an alat lotosǝsǝloŋ be len nǝmauran salit tovan, napulan hǝn natite, na-lǝŋon-isa-an mai nahǝhaṽuran, loruŋ gut gat galito gol ke lǝsatov vabǝbau hum lǝsǝmatmatu len nadǝlomian salito.
LUK 8:15 Avil namisurhuwit gail lototeh len nǝtan tokǝnoh, losum̃an alat lotokad nǝlolit tonor mai tovoi buni. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot, lunau gati, ale len nǝ-daŋ-b̃uri-an, luṽan hǝn naṽit nǝmauran tovoi.
LUK 8:16 “Avan ideh asike epigau nam̃ial hǝn b̃ikabut gole len nab̃iliwai o susuani pipimel. Aoa, eriŋi a mǝhat hǝn b̃em̃ial len narum̃ hǝn alat lotovi lohoim lǝb̃erisi.
LUK 8:17 Imaienan, natit p̃isi tosusuah, dereh tevisi p̃arp̃ar, natit p̃isi tokǝkol, dereh aGot tesǝŋav hǝni, tevǝhoti.
LUK 8:18 Imaienan, mǝtesǝsǝloŋ vahvahur nasoruan hǝn mǝtb̃elǝboii. Avan ideh tokad nalǝboian, dereh aGot teviol hǝni am maii, be avan ideh tomǝtahuhn b̃elǝboi nǝsa notokele, dereh aGot tilav kuv nalǝboian tonau ke tokade dani.”
LUK 8:19 Beti aṽan aYesu matmat gail mai anan logǝm hǝn lǝb̃erisi, be lodǝdas lǝb̃egǝm pǝpadaŋ hǝni husur naluṽoh.
LUK 8:20 Imaienan napisulan sua egǝm hǝni ke, “Aṽam̃ gail mai anam̃ saltoil vivile. Luke leris gaiug.”
LUK 8:21 Isor vari ke, “Alat lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot ale lotogol nǝsa tokele, galito lovi anagw mai aṽagw gail.”
LUK 8:22 Boŋ sua aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi tarhǝte len nab̃iltiwai egai.” Ŋa lusah len nab̃ot, lugam van.
LUK 8:23 Nǝboŋ lotogamgam van, aYesu ipatmari. Beti nǝlan eṽuv idaŋ len nǝwai, nab̃ot epul, pǝpadaŋ hǝn b̃emun.
LUK 8:24 Ale ahai susur gail lovǝŋon aYesu, luke, “Masta, Masta, dereh datimasig!” Ale aYesu ile mǝhat, isor idaŋ van hǝn nǝlan mai nǝwai topus; ale nǝlan evi pan, nǝwai etǝm̃at.
LUK 8:25 Eus galit ke, “Nadǝlomian samit gai be?” Len namǝtahwan salito lup̃aŋ lan, lousus galit gabag ke, “Ategai ase? Isor idaŋ van hǝn nǝlan mai nǝwai be gǝlaru arugol husur nǝsa tokele.”
LUK 8:26 Beti lugam kotov nab̃iltiwai dan naut a Kalili vǝbar naut silat a Kerasa.
LUK 8:27 Nǝboŋ aYesu tomariŋ vahut, auleKerasa sua, nanunun nǝmargobut gail lotob̃is lan, ebubur maii. Sutuai atenan sasun nahurabat, satoh len naim, be itoh len nab̃urhuvat nǝmatan gail.
LUK 8:28 Vǝha-sob̃sob̃ur tia nanunun nǝmargobut itah gati, naut kǝmas lotobaŋis gati hǝn natsen len narien mai navǝlan ale lokǝta kǝkol hǝni, ilav kotov natsen gail ale nanunun tosa ehuti vi lan naut tob̃ǝb̃esw. Nǝboŋ toris aYesu eis habat, iteh bathurien. AYesu ikele hǝn nanunun tosa ke timakuv dan naulum̃an. Ale ikai p̃erhado ke, “Gaiug savi hǝn gǝb̃emǝdas ginau, aYesu, aNatun aGot toyalyal buni! Noŋir gaiug, sagipansem ginau m̃ud!”
LUK 8:30 Ale aYesu eusi ke, “Nahǝsam̃ ase?” Isor vari ke, “Luṽoh,” husur nanunun nǝmargobut isob̃ur lob̃is lan.
LUK 8:31 Ale loŋirŋiri ke satesǝvat galit vi lan nab̃ur nǝpanisan sǝkad nabutite.
LUK 8:32 Ikad nab̃iltivǝshǝbuai lotosusu len naṽehuh ei. Ale nanunun tosa gail loŋiri ke tidam̃ hǝn galito lǝb̃eb̃is len nabuai gail. Idam̃ hǝni.
LUK 8:33 Nǝboŋ lotomakuv dan naulum̃an, lob̃is len nabuai gail, ale navǝshǝbuai lusarmar mariŋ len naṽehuh, luteh len nǝwai, lomun vǝmat.
LUK 8:34 Nǝboŋ alat lotokǝtkǝta tǝban nabuai gail lotoris nǝsa tovisi, lugam mǝtahw van vakel uri len nab̃iltivile mai naut p̃isi todar visi.
LUK 8:35 Ale nǝvanuan gail logǝm hǝn lǝb̃eris nǝsa tovisi. Nǝboŋ lotobar aYesu, lusab̃ naulum̃an, nanunun nǝmargobut lotomakuv dani, tobǝtah bathurien aYesu. Esun nahurabat tia, mai nǝnauan san ivoi, ale lomǝtahw.
LUK 8:36 Alat lotorisi lukel uri mai nǝvanuan gail, naṽide hǝn naulum̃an tomaur, natǝmat gail lotomakuv dani.
LUK 8:37 Imagenan alat a Kerasa p̃isi lous aYesu hǝn b̃ivan dan galit husur lopul hǝn namǝtahwan. Ŋa aYesu isah len nab̃ot hǝn b̃eriŋ naut enan.
LUK 8:38 Naulum̃an, nanunun nǝmargobut gail lotomakuv dani, eŋiri ke titah maii, be aYesu esǝvati van ke,
LUK 8:39 “Givahim hǝn gǝb̃ikel nǝsa aGot togole m̃os gaiug.” Ŋa atenan ivan, iyar tur len naut p̃isi len nab̃iltivile enan, ikel ur natit p̃isi aYesu togole m̃osi.
LUK 8:40 Nǝboŋ aYesu totǝlmam vi Kalili, naluṽoh lohǝhaṽur hǝn natǝlmaman san husur luvatvat viri.
LUK 8:41 Beti avan sua toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, nahǝsan aJairus, egǝm, iteh bathurien aYesu, eŋiri ke tivahim maii.
LUK 8:42 Gai ikad natǝbarehreh tosua ŋai nǝdam̃ han tovi 12, be pǝpadaŋ timat. Nǝboŋ aYesu toyar maii van, len nǝyaran san naluṽoh lorihiti.
LUK 8:43 Galit sua, napǝhaṽut, nǝda han igam len nasihau tovi 12 avil avan ideh edǝdas b̃igol b̃imaur.
LUK 8:44 Iyar pǝpadaŋ a tahw hǝni ale ibar nagilen nahurabat san. Vǝha-sua ŋai nǝda han sǝgam am.
LUK 8:45 AYesu eus ke, “As tobar ginau?” Galit p̃isi luke savi galito. APita ike, “Masta, naluṽoh lorihit gaiug.”
LUK 8:46 Be aYesu ike, “Avan sua ibar ginau husur nolǝboii ke nǝdaŋan ivan dan ginau.”
LUK 8:47 Nǝboŋ napǝhaṽut tonau ke aYesu telǝboii, egǝm hǝni, ipab, iteh bathurien. Len nǝholito ikel maii ke hǝn nǝsa tobari mai nǝsa tovisi ke vǝha-sua ŋai imaur tǝtas.
LUK 8:48 Beti aYesu ikel mai alitenan ke, “Nadǝlomian sam̃ igol ke gumaur. Givan, nǝlom̃ tikad natǝm̃at.”
LUK 8:49 Nǝboŋ aYesu tosor sal, avan sua egǝm len naim siJairus toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, ike, “Anatvavim̃ imat ebun, sagemǝdas ahai p̃usan am.”
LUK 8:50 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, ikel mai aJairus ke, “Sagemǝtahw, riŋ nǝlom̃ len ginau ŋai, ale dereh timaur.”
LUK 8:51 Nǝboŋ tovi lohoim siJairus, sǝdam̃ hǝn avan ideh b̃eb̃is lohoim maii, be idam̃ hǝn aPita, aJemes, aJon, atǝman natǝbarehreh, mai anan, alatenan ŋai.
LUK 8:52 Len nǝboŋ enan ŋai nǝvanuan p̃isi lutaŋ vaisis hǝni. Ris aYesu toke, “Samtitaŋ, gai sǝmat, ipatmari ŋai.”
LUK 8:53 Luman sili husur lolǝboii ke imat tia.
LUK 8:54 Avil aYesu etǝgau nalohvǝlan ikai ke, “Anatugw, gile mǝhat!”
LUK 8:55 Ale nanunun etǝlmam, vǝha-sua ŋai ile mǝhat. Beti aYesu ikel mai alarmisoan ke arevǝŋani.
LUK 8:56 Anan mai atǝman arumaŋmaŋ avil aYesu ikel idaŋ mai gǝlaru ke saarikel nǝsa tovisi mai avan ideh.
LUK 9:1 Nǝboŋ aYesu tokis b̃onb̃on hǝn ahai pispisul san tovi 12, ilav mai galito na-il-a-m̃o-an mai nǝdaŋan hǝn lǝb̃ehut natǝmat p̃isi mai hǝn lǝb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur.
LUK 9:2 Ale esǝvat galito hǝn lǝb̃ikel ur natohan pipihabǝlan aGot mai hǝn lǝb̃igol nǝvanuan gail lǝb̃imaur.
LUK 9:3 Ikel mai galit ke, “Samtipat natideh hǝn nǝyaran samito. Samtipat nǝhai tǝbatehw, nǝhad sǝsǝŋon, nǝvat o nǝhai susun gǝgel.
LUK 9:4 Naim ideh mǝtb̃eb̃is lan, toh ei vǝbar nǝboŋ mǝtb̃eriŋ navile enan.
LUK 9:5 Nǝvanuan gail lǝb̃emǝtahun gamito, nǝboŋ mǝtb̃eriŋ navile enan, dardar hǝn nǝmasiav dan nariemito hǝn b̃imasil ke aGot sahǝhaṽur hǝn galito.”
LUK 9:6 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ lovivile, luyar husur navile ṽisusua. Len naut p̃isi lukel na-kel-uri-an tovoi ale lugol alat lotomǝsah lumaur.
LUK 9:7 Len nǝboŋ enan aHerot Antipas, tovi vanuan totibau, esǝsǝloŋ hǝn natgalenan lotovisi. Edǝdarŋab̃u lan husur galevis luke aYesu tovi aJon tole mǝhat dan nǝmatan,
LUK 9:8 galevis luke tovi aElijah tovisi, mai galevis am luke tovi ahai kelkel ur ta sutuai sua tomaur tǝtas.
LUK 9:9 Be aHerot ike, “Nuta kotov nǝkadun aJon tia. Imaienan, ase ganan notosǝsǝloŋ hǝn natgalenan husuri?” Ale aHerot idoŋ nap̃isal hǝn b̃ebubur mai aYesu.
LUK 9:10 Nǝboŋ ahai pispisul gail lototǝlmam, lukel mai aYesu nǝsa lotogole. Beti esǝhar galit vi lan nab̃iltivile Petsaita hǝn lǝb̃itoh ei sǝb̃olito,
LUK 9:11 avil nǝboŋ naluṽoh lotosǝsǝloŋ lǝboii, lohusuri. AYesu ikel nahǝhaṽuran san mai galito, isor mai galit husur natohan pipihabǝlan aGot, ale igol alat lotomǝsah lumaur.
LUK 9:12 Ut mǝdau, namityal pǝpadaŋ hǝn b̃imasur, ahai pispisul lotovi 12 logǝm hǝni, luke, “Gesǝvat naluṽoh vi tut vi lan navile mai naut gail lotodar vis naut egai hǝn lǝb̃isab̃ nǝhanian mai naut nǝpatan, husur naut egai eb̃ǝb̃esw, ipat a tut.”
LUK 9:13 Ikel mai galit ke, “Gamit mitilav nǝhanian ideh mai galito!” Lusor vari ke, “Namtukad natuhbǝta erim mai naieh eru ŋai, Golǝŋon ke namtivan hǝn namtb̃eṽur nǝhanian m̃os naluṽoh p̃isi a.”
LUK 9:14 (Husur ke ikad naulum̃an tovi 5,000 ei.) Avil ikel mai ahai susur san gail ke, “Mitigol ke lebǝtah hǝn b̃ikad naulum̃an len natuhluṽoh ṽisusua b̃evi 50.”
LUK 9:15 Ale ahai susur gail lugole, galit p̃isi lobǝtah.
LUK 9:16 AYesu ilav nabǝta erim mai naieh eru, ekǝta vi lan nǝmav hǝn b̃ike sipa, ale eb̃ur kotov gail. Beti ilav nahudhut gail mai ahai susur gail hǝn lǝb̃epǝpehuni mai nǝvanuan gail.
LUK 9:17 Nǝboŋ galit p̃isi lotohan vǝhanukub tonoŋ, ahai susur gail losǝŋon nǝhad tovi 12 hǝn nasughanian lǝsǝhani.
LUK 9:18 Len nǝboŋ sua, nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lototoh sǝb̃olito, aYesu isor tuṽ. Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ eus galit ke, “Naluṽoh gail, lukel ke ginau ase?”
LUK 9:19 Lusor vari ke, “Galevis luke aJon Baptais, galevis am luke aElijah, galevis tǝtas am luke ahai kelkel ur ta sutuai sua tomaur tǝtas.”
LUK 9:20 Ale eus ke, “Be gamito, mǝtukel ke ginau ase?” APita isor vari ke, “AKristo siGot, gai totabtabuh len gaiug.”
LUK 9:21 Ikai tas galito ke salikel mai avan ideh nǝsa aPita tomadhakele,
LUK 9:22 ike, “ANatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, limasmǝtahuni, mai gai timasmat, ale len nǝboŋ b̃itor dereh timakuv dan nǝmatan.”
LUK 9:23 Beti ikel mai galit p̃isi ke, “Avan ideh b̃elǝŋon ke b̃evi ahai susur sagw, satigol nǝsa b̃elǝŋoni be len nǝboŋ p̃isi timasputsan nǝhai balbal san, vusi ale husur ginau.
LUK 9:24 Bathut avan ideh toke b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig be avan ideh nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau, dereh aGot tigol timaur vi sutuai.
LUK 9:25 Avan ideh totǝgau gat natit p̃isi len navile a pan be nǝlon imasig o nǝmauran san vi sutuai eb̃uer, gai ikad nǝsa? Esǝhor nǝsa lan?
LUK 9:26 Avan ideh b̃emǝmau hǝn ginau mai nasoruan sagw, atenan, aNatun Nǝvanuan temǝmau hǝni balai nǝboŋ b̃egǝm len nǝyalyalan san mai nǝyalyalan seTǝman mai aŋel san gail.
LUK 9:27 Nokitin, galevis lotoil gegai, asike lumat vǝbar lǝb̃eris natohan pipihabǝlan aGot.”
LUK 9:28 Nǝmariboŋ tomǝlevtor husur aYesu tokǝmaienan, esǝhar aPita, aJon mai aJemes, ale lovi mǝhat len naṽehuh hǝn b̃isor mai aGot.
LUK 9:29 Nǝboŋ tosorsor mai aGot, nǝhon egǝm tile mai nahurabat san egǝm pǝhapǝhw buni hun nǝkabil.
LUK 9:30 Vǝha-sua ŋai naulum̃an eru, aMoses mai aElijah arovisi
LUK 9:31 len namǝnas nǝmav, aruhol mai aYesu. Lusor husur nǝsa aYesu b̃igole b̃isarpoh len naut a Jerusalem a tahw hǝn b̃eriŋ navile a pan.
LUK 9:32 APita galito lupatmari. Nǝboŋ lotolele, lokǝta ris namǝnas san mai naulum̃an eru artoil maii.
LUK 9:33 Nǝboŋ artosudǝlam̃ aYesu, aPita isor mai aYesu ke, “Masta, ivoi hǝn dattotoh gegai. Namteum hǝn nǝpasvalǝval titor: tesua esam̃, tesua siMoses mai tesua siElijah.” (APita salǝboi nǝsa tokele.)
LUK 9:34 Nǝboŋ tosor sal, nǝmavukasw egǝm kabut gol galito, ale nǝboŋ lotob̃is len nǝmavukasw, aPita galit lomǝtahw.
LUK 9:35 Nadoldol isor len nǝmavukasw ke, “Ategai evi aNatugw nototabtabuh lan; gai, mǝtesǝsǝloŋ husuri!”
LUK 9:36 Nǝboŋ nadoldol tosor tonoŋ, lusab̃i ke aYesu sǝb̃on ŋai itoh. Naut ido hǝn gǝlaru. Len nǝboŋ galenan lǝsasor husur nǝsa lotorisi mai avan ideh.
LUK 9:37 Pelan han, nǝboŋ lotomariŋ dan naṽehuh, nab̃iltiluṽoh lobubur mai aYesu.
LUK 9:38 Naulum̃an sua len galit ikai ke, “Hai p̃usan, noŋir gaiug ke geris anatugw ulum̃an husur nukad esua ŋai.
LUK 9:39 Nanunun sua itahtah gati, vǝha-sua ŋai igol ke ikai habat. Igol evinvinu, iteh taltaloŋ ŋa nabusun iyau, sǝvanvan dani be nǝboŋ tomakuv igol ke niben imap̃ulp̃ul habat.
LUK 9:40 Noŋir ahai susur sam̃ gail hǝn lǝb̃ehuti be lodǝdasi.”
LUK 9:41 AYesu ike, “Gamit mǝtsǝkad nadǝlomian, nǝmauran samit naur ta damǝŋai ikab̃kab̃ur masuṽ. Nitoh mai gamit tebǝlav mabe? Mǝtupar dǝlomian van van van nupetǝmas hǝni. Sǝhar anatum̃ gǝmai.”
LUK 9:42 Nǝboŋ natǝtai togǝm sal, natǝmat ibar hǝni len tan gol ke italtaloŋ. Be aYesu esivoh len nanunun tosa ke tevi tut, beti igol natǝtai imaur, ale eviol tǝlmam hǝni mai atǝman.
LUK 9:43 Galit p̃isi lup̃aŋ len nǝyalyalan, nǝdaŋan siGot. Nǝboŋ galit p̃isi lotop̃aŋ, lotosor husur natit p̃isi togole, aYesu ikel mai ahai susur san gail ke,
LUK 9:44 “Mǝtesǝsǝloŋ vahvahur nasoruan galegai: Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.”
LUK 9:45 Avil lotǝtan hǝn nǝsa tokele, namilen esusuah hǝn ke lodǝdas lǝb̃elǝboii ale lomǝtahw, lomǝtahun lǝb̃eusi hǝni.
LUK 9:46 Ahai susur gail m̃au lotub̃at ṽitṽituh sil ke galit ta be iyalyal sǝhor galito.
LUK 9:47 AYesu elǝboi nǝnauan salito ale esǝhar natuhtǝtai, igol eil tǝban.
LUK 9:48 Ale ikel mai galito ke, “Avan ideh tohǝhaṽur hǝn natuhtǝtai sum̃an egai b̃itah maii len nahǝsagw, gai ehǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii. Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii, gai ehǝhaṽur hǝn atenan tosǝvat ginau. Husur ideh len gamito toriŋ gai a pan, gai m̃au etibau len nabunusian siGot.”
LUK 9:49 AJon isor vari ke, “Masta, namtoris avan sua tohut nanunun nǝmargobut gail len nahǝsam̃, ale namtuke satigole husur savi ginamit ideh.”
LUK 9:50 AYesu ike, “Samtikai tasi husur avan ideh samǝtahun gamito, gai evi tarhǝt samito.”
LUK 9:51 Nǝboŋ hǝn na-vi-mǝhat-an siYesu egǝm pǝpadaŋ ŋa len nǝboŋ enan ipair hǝn nǝhon vi Jerusalem.
LUK 9:52 Ale esǝvat ahai pispisul galevis luvan a m̃o. Len nǝyaran salito lob̃is len navile sua a Samaria hǝn lǝb̃eutaut viri;
LUK 9:53 be alat navile enan lomǝtahuni husur evi Jerusalem.
LUK 9:54 Nǝboŋ ahai susur san gǝlaru, aJemes mai aJon artoris nǝsa tovisi, aruke, “Nasub̃, guke namtekis nǝhab len nǝmav hǝn b̃ihan bun galito?”
LUK 9:55 Be aYesu ipair, isor idaŋ, esivoh len gǝlaru ke arsanor,
LUK 9:56 ale lovi lan navile togon.
LUK 9:57 Nǝboŋ lotoyar husur nap̃isal, avan sua ikel maii ke, “Dereh nehusur gaiug naut p̃isi gǝb̃evi lan.”
LUK 9:58 Ale aYesu ikel maii ke, “Nafoks gail lukad nab̃ur patǝpat len tan, mai nǝman namǝsav gail lukad nǝhai ŋodŋod, be aNatun Nǝvanuan sǝkad naut ideh hǝn b̃ipat turuŋ lan, hǝn b̃iŋavŋav.”
LUK 9:59 Ale ikel mai nǝvanuan tile ke, “Gehusur ginau!” Avil ike, “Nasub̃, gidam̃ hǝn ginau nia tavun atǝmagw bai.”
LUK 9:60 Ris aYesu tosor vari ke, “Geriŋ alat lotomat litavun nǝvanuan salit gail lotomat, avil gaiug, gia kel ur natohan pipihabǝlan aGot.”
LUK 9:61 Nǝvanuan tile am ike, “Dereh nehusur gaiug, Nasub̃, be gidam̃ hǝn ginau nivahim hǝn nǝb̃esudǝlam̃ nǝbathudud sagw bai.”
LUK 9:62 AYesu isor vari ke, “Avan ideh totǝgau gat nǝhai tivtivtan be tokǝtkǝta tǝlmam, gai sanor kasi hǝn natohan pipihabǝlan aGot.”
LUK 10:1 Husur nǝboŋ enan, aYesu itabtabuh len ahai susur tile am lotovi 72, ale esǝvat galito lorururu a m̃o hǝni van hǝn navile mai naut p̃isi ke pǝpadaŋ b̃evi lan.
LUK 10:2 Ikel mai galito ke, “Nǝhanian totov tomatu isob̃ur, be nǝvanuan nauman lovis ŋai. Imagenan, mǝteŋir aMasta hǝn nǝmatuan ke tesǝvat nǝvanuan nauman gail vi lan nǝmarireu nǝmatuan san.
LUK 10:3 Mitivan! Nosǝvat gamito mǝttosum̃an natuhsipsip gail rivuh len navǝshǝlipah katkat lotovi enemi gail.
LUK 10:4 Samtilav nǝpaus van, samtitariv nǝhad, samtitariv naributbut gail; ale samtikel na-ke-ivoi-an mai alat mǝtb̃ebubur mai galit metp̃isal.
LUK 10:5 Nǝboŋ mǝtb̃eb̃is lohoim ideh, mitike, ‘Gamit lohoim egai, mitikad natǝm̃at len nǝlomito.’
LUK 10:6 B̃ikad nǝvanuan tolǝmas natǝm̃at ei, natǝm̃at mǝttokele tipat len nǝlon; b̃eb̃uer, dereh natǝm̃at tetǝlmam van hǝn gamito.
LUK 10:7 Mititoh len naim enan ŋai, mitihan, mǝtemun natideh lotolav mai gamito bathut inor hǝn nǝvanuan nauman tikad nap̃urp̃uran hǝn nauman san. Samtelul titau vi lan naim tiltile gail.
LUK 10:8 Nǝboŋ mǝtb̃evi lan navile ideh ale nǝvanuan gail lǝb̃ehǝhaṽur hǝn gamito, mitihan nǝsa lǝb̃eutaut hǝni m̃os gamito.
LUK 10:9 Mitigol alat lotomǝsah limaur ale kel mai galit ke, ‘Natohan pipihabǝlan aGot egǝm pǝpadaŋ hǝn gamito.’
LUK 10:10 Wake nǝboŋ mǝrb̃evi lan navile ideh ale lǝb̃emǝtahun gamito, mǝtevi lan nametp̃isal han gail ale mitike,
LUK 10:11 ‘Namrudardar hǝn nǝmasiav hǝn navile samito dan narienamǝru, eṽusani ke aGot sahǝhaṽur hǝn gamito. Be mitimaslǝboii ke, natohan pipihabǝlan aGot egǝm pǝpadaŋ tia hǝn gamito.’
LUK 10:12 Nukel mai gamit ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun nǝvanuan gail, nǝpanismen sinavile enan dereh tesǝhor nǝpanismen b̃ibar naut a Sotom.”
LUK 10:13 AYesu isor am husur naut gail lotomǝtahuni ke, “Dereh tisa vǝsa hǝn gaiug, naut a Korasin, ale gaiug am, naut a Petsaita, tisa vǝsa hǝn gaiug! Husur ke nǝtagol namerikel gail len naut a Tair mai a Siton hun notogole len gamǝru, alat naut eru enan lǝtǝpair dan nǝsaan salito, asike lǝtavǝlo, lǝtasun nahurabat toharharo, lǝtabǝtah len nǝmasiav mitihab.
LUK 10:14 Be husur mǝrsǝpair dan nǝsaan samǝru, len nǝboŋ siGot, aGot tipansem gamǝru sǝhor a Tair mai a Siton.
LUK 10:15 Gaiug am, naut a Kapernaum, gunau ke aGot tipatpat gaiug mǝhat vǝbar nǝmav a? Aoa! AGot dereh tilav gaiug vi pan vi lan naut nǝmatan.”
LUK 10:16 Beti aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn gamito, gai esǝsǝloŋ hǝn ginau am; avan ideh tomǝtahun gamito, gai emǝtahun ginau am; avil avan ideh tomǝtahun ginau, gai emǝtahun atenan tosǝvat ginau.” Ale ahai susur lotovi 72 luvan.
LUK 10:17 Nǝboŋ ahai susur lotovi 72 lototǝlmam, lohǝhaṽur ale luke, “Nasub̃, natǝmat gail am lugol husur nǝsa namttokele len nahǝsam̃.”
LUK 10:18 Isor var galit ke, “Noris aSetan toteh dan nǝmav hun nǝkabil.
LUK 10:19 Nulav nǝdaŋan tia mai gamito hǝn mǝtb̃ipal gat nǝm̃at mai naskopion gail mai hǝn mǝtb̃esǝhor aSetan mai esan gail; sǝkad natideh mǝtb̃esǝnah lan.
LUK 10:20 Imagenan samtehǝhaṽur husur nanunun nǝmargobut gail lotogol husur nǝsa mǝttokele, be mitikemkem husur aGot itos gat nahǝsamit tia len nǝmav.”
LUK 10:21 Beti aYesu, aNunun aGot togol topul hǝn nakemkeman, ike, “Nusal suh gaiug aTata gotovi Masta hǝn nǝmav mai navile a pan, husur gosusuan natgalenan dan alat lotokad nǝkadulito mai alat lotokad namitisau hǝn navile a pan, be gukel vǝhot gail mai alat lotovi ut kǝmas hum atuhlahutai. Evoi aTata, husur gohǝhaṽur hǝn tomaienan.”
LUK 10:22 AYesu isor tǝtas ke, “ATǝmagw ilav natit p̃isi mai ginau tia. Sǝkad avan ideh tolǝboii ke ase aNatun aGot, be aTata ŋai elǝboii. Ale sǝkad avan ideh tolǝboii ke ase aTata, be aNatun ŋai elǝboii. Ale gai ilekis hǝn nǝvanuan galevis hǝn b̃evǝhot p̃arp̃ar hǝn aTata mai galito hǝn lǝb̃elǝboii.”
LUK 10:23 Beti nǝboŋ lototoh sǝb̃olito, aYesu ipair van hǝn ahai susur san gail ike, “Navoian siGot igol ke alat lotoris nǝsa mǝttorisi, lukab hǝni.
LUK 10:24 Bathut nukel mai gamit ke ahai kelkel ur mai nakiŋ ta sutuai lotosob̃ur lolǝŋon ke lǝtaris nǝsa mǝttorisi be lǝsarisi, lolǝŋon ke lǝtasǝsǝloŋ hǝn nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni, be lǝsasǝsǝloŋ hǝni.”
LUK 10:25 Len nǝboŋ sua avan sua tokad namitisau hǝn nalo ile mǝhat, ike aYesu tekǝkos len nasoruan san, ale eusi ke, “Hai p̃usan, nigol nǝsa hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?”
LUK 10:26 AYesu eusi ke, “AMoses itos nǝsa len nalo? Goṽuruŋi ke ekǝmabe?”
LUK 10:27 Isor vari ke, “‘Gelǝmas bun Nasub̃ aGot sam̃ len nǝlom̃ kavkav, nanunum̃ kavkav, nǝdaŋan sam̃ kavkav mai nǝnauan sam̃ kavkav; len gaiug kavkav’; ale ‘Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.’”
LUK 10:28 AYesu ike, “Gokitin. Gigole magenan ale dereh gikad nǝmauran vi sutuai.”
LUK 10:29 Avil ike tisor taltal gol gai gabag, ŋa eus aYesu ke, “Nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn ginau, ase lai?”
LUK 10:30 Len na-sor-vari-an san aYesu ib̃ol p̃usan ke, “Nǝboŋ aulum̃an sua tovi pan dan naut a Jerusalem vi Jeriko, nǝvanuan vǝnvǝnah gail lom̃ur van hǝni, lukolkol nahurabat san dani, luṽasi, ṽasi, ṽasi van, ale loriŋi imatmatioṽ ei, luvan dani.
LUK 10:31 Ikade ke ahai tutumav sua ehusur nap̃isal enan, be nǝboŋ toris atenan, iyar tab tarhǝp̃isal dani.
LUK 10:32 Imagenan avan sua len nahǝmar aLevi am ehusur nap̃isal enan. Nǝboŋ tobar atenan erisi be iyar tab tarhǝp̃isal dani.
LUK 10:33 Avil len nǝyaran seuleSamaria sua, ibar naut atenan topat lan. Nǝboŋ torisi, nǝlon itaŋisi.
LUK 10:34 Ŋa ivan hǝni, eb̃ir naoil mai nǝwain len nǝmanuŋ san gail ale ilot gol gail. Eriŋ atenan len natoŋki san, sǝhari van hǝn nahotel sua ale kǝtkǝta tǝban ei.
LUK 10:35 Pelan han ilav kuv natenarius eru ale ilav nǝvat enan mai naulum̃an hǝn naim. Ike, ‘Kǝtkǝta tǝban vir natǝlmaman sagw ale dereh neṽur nǝkabut ideh san.’”
LUK 10:36 Ale aYesu eusi ke, “Len nǝnauan sam̃, len alat lototor, ase itoh pǝpadaŋ hǝn naulum̃an, nǝvanuan vǝnvǝnah gail lotomǝdasi?”
LUK 10:37 Naulum̃an namitisau hǝn nalo isor vari ke, “Atenan tololosa, tovoi hǝni.” Beti aYesu ike, “Givan, gigol timagenan.”
LUK 10:38 Len nǝyaran salito aYesu evi lan navile sua, apǝhaṽut sua, nahǝsan aMarta totohtoh lan. Gai ike aYesu titoh lohoim san.
LUK 10:39 Ale aṽan, nahǝsan aMeri ebǝtah bathurien Nasub̃, esǝsǝloŋ hǝn nasoran san.
LUK 10:40 Be aMarta inau masuṽ hǝn naliliuman san, ŋa egǝm tǝban aYesu, eusi ke, “Nasub̃, gumabe? Aṽagw ebǝtah kǝmas be ginau sǝb̃ogw, noum p̃is nauman. Kel maii tevi tarhǝt sagw.”
LUK 10:41 Avil Nasub̃ isor vari ke, “Marta, Marta, gunau masuṽ hǝn natit tosob̃ur togol nǝlom̃ totuhatuh hǝni;
LUK 10:42 be gupar tetesua. AMeri ilekis hǝn nǝsa tovoi am, ale asike nulav kuv naten tovoi dani.”
LUK 11:1 Boŋ sua aYesu isor tuṽ len naut sua. Nǝboŋ togole tonoŋ, sua len ahai susur san gail isor maii ke, “Nasub̃, ṽusan ginamit hǝn naṽide hǝn na-sor-tuṽ-an sum̃an aJon toṽusani hǝn ahai susur san gail.”
LUK 11:2 Ikel mai galit ke, “Nǝboŋ mǝtb̃isor mai aGot, mǝtekǝmaiegai ke: “‘ATǝmanamito, nahǝsam̃ tiyalyal tabtab, gegǝmai hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃itoh pipihabǝlam̃.
LUK 11:3 Geviol mai ginamito hǝn nǝhanian hǝn nǝmariboŋ ṽisusua.
LUK 11:4 Gerub̃at nǝsaan sinamito, sum̃an namttorub̃at nǝsaan silat lotogole hǝn ginamito. Sagidam̃ hǝn natideh hǝn b̃italtal ke namtigol nǝsaan.’”
LUK 11:5 Beti ikel mai galit ke, “Gamit sua tǝkad nabubur san tagǝm hǝni tub̃loh len mariug ale ike, ‘Wawa, gidam̃ hǝn nabǝta titor mai ginau,
LUK 11:6 husur nabubur sagw, len nǝyaran san, egǝm tǝban ginau, ale nǝhanian eb̃uer hǝn nǝb̃ilav maii.’
LUK 11:7 Beti ta lohoim, togon tasor vari ke, ‘Sagigol tisa hǝn ginau. Nabopita ekǝkol hǝhaiv tia, ale anatugw gail namtupat tia. Nodǝdas hǝn nǝb̃ile mǝhat viol hǝn natideh mai gaiug.’
LUK 11:8 Nukel mai gamit ke, naut kǝmas asike ile mǝhat viol maii bathut tovi bubur san, dereh tile mǝhat, teviol hǝn nǝsa togon tolǝŋoni husur eus tabtab hǝni.
LUK 11:9 Ŋa nukel mai gamit ke, usi van, dereh aGot teviol hǝni mai gamito; doŋi van, dereh mitisab̃i; deldel van, dereh nabopita tesǝŋav m̃os gamito.
LUK 11:10 Husur nǝvanuan p̃isi lotousi, dereh likade; avan ideh todoŋi, dereh tisab̃i; ale avan ideh todeldel, dereh nabopita tesǝŋav m̃osi.
LUK 11:11 Gamit ideh tovi aTata, anatum̃ b̃eus naieh, gilav nǝm̃at maii a?
LUK 11:12 O anatum̃ b̃eus nǝdavurhuman, gilav naskopion maii a?
LUK 11:13 Naut kǝmas mǝttosa, gamit mǝtolǝboi mǝtb̃ilav naviolan tovoi gail mai anatumit gail. Be aTata len nǝmav eviol sǝhor gamito; dereh teviol hǝn aNunun mai alat lotous gai!”
LUK 11:14 Len nǝboŋ sua aYesu ehut natǝmat tob̃utb̃ut. Nǝboŋ natǝmat tomakuv tonoŋ, naulum̃an tob̃utb̃ut a m̃o isor, ale naluṽoh lup̃aŋ lan.
LUK 11:15 Ale galit galevis luke ligol aYesu tisab, imaienan lousi hǝn namerikel hǝn nǝmav. Avil galevis am luke, “Gai ehut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul, ab̃iltitǝmat setǝmat gail!”
LUK 11:17 AYesu elǝboi nǝnauan salito, ale isor mai galit ke, “Nǝkantri, nǝvanuan han gail lotob̃alkabaŋ, dereh timasirsir, teb̃ǝb̃esw. Mai nahǝmar tob̃alkabaŋ, dereh asike evi bathudud am.
LUK 11:18 ASetan tǝb̃al mai natǝmat san gail, dereh temǝdas nǝdaŋan san, nǝnauan enan imelmel masuṽ! Nokǝmaienan husur mǝtuke nohut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul.
LUK 11:19 Ginau nǝtahut natǝmat gail len nǝdaŋan siPeelsepul, ahai susur samit gail lohut galit len nǝdaŋan sise? SiPeelsepul a? Imagenan ahai susur samit gail loṽusani ke mǝttosab.
LUK 11:20 Be nǝb̃ehut natǝmat gail len nǝdaŋan siGot, imagenan, natohan pipihabǝlan aGot ibar gamit tia.
LUK 11:21 “ASetan esum̃an naulum̃an todaŋ tokad natit hǝn nǝb̃alan, tokǝta kǝkol hǝn naim san, ale natit p̃isi san losuh ivoi.
LUK 11:22 Avil nǝboŋ avan sua todaŋ sǝhori tob̃al maii, ib̃al sǝhori, beti ikol nametǝlai nǝb̃alan san dan niben, ilav kuv natit hǝn nǝb̃alan gai todaŋ lan, ale epǝpehun natit p̃isi san.
LUK 11:23 Avan ideh satoh len nǝtarhǝt sagw, avan en evi enemi sagw; ale avan ideh sasǝsǝgov mai ginau len nǝmatuan, gai igol imap̃ip̃iriah; asike b̃esǝhar nǝvanuan gail van hǝn aGot, esǝhar nǝvanuan gail van vǝsab.”
LUK 11:24 AYesu isor tǝtas am ke, “Datusor husur nahutian hǝn natǝmat gail. Ale, nǝboŋ nanunun nǝmargobut tovan dan nǝvanuan ideh, nanunun nǝmargobut enan iyar turtur naut masmas gail hǝn b̃isab̃ naut ideh hǝn b̃iŋavŋav lan, be idoŋ sob̃uer hǝni. Beti natǝmat ikel mai gai gabag, ike, ‘Netǝlmam bai vi lan naim sagw notogam dani.’
LUK 11:25 Nǝboŋ tobar nǝvanuan gai tovan dani, nǝvanuan enan ehum naim tob̃ǝb̃esw, lotosir vahvahuri, tuan tǝlmam hǝn natit p̃isi tonor.
LUK 11:26 Beti ivan vasǝhar nanunun tomǝlevru lotosa masuṽ am sǝhor gai, ale nǝboŋ lotob̃is len nǝvanuan, lutoh tin ei. Ŋa nǝvanuan enan, nǝmauran san isa habat am sǝhor ta m̃o.”
LUK 11:27 Nǝboŋ aYesu tokel natgalenan sal, apǝhaṽut sua len naluṽoh ikai van hǝni ke, “Anam̃, napǝhaṽut topas gaiug mai tovǝhasus hǝn gaiug, aGot igol ivoi hǝni!”
LUK 11:28 Avil aYesu ike, “Tarhǝt nǝsa gotokele, aGot igol ivoi am hǝn alat lotosǝsǝloŋ husur nasoruan san ale lotogole.”
LUK 11:29 Nǝboŋ naluṽoh pǝpadaŋ hǝn aYesu lotosob̃ur am, ike, “Naur ta damǝŋai lusa masuṽ. Lous namerikel be ginau asike nugol namerikel ideh be nǝsa tovisi hǝn aJonah ŋai.
LUK 11:30 Nǝsa tovisi hǝn aJonah eṽusan alat a Nineveh ke aGot tosǝvati. Imagenan, nǝsa b̃evisi hǝn aNatun Nǝvanuan, dereh teṽusan naur ta damǝŋai ke aGot tosǝvati.
LUK 11:31 Len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, NaKwin hǝn naSaut dereh tile mǝhat kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, tike naur egai limaspanis. Dereh tigol timagenan husur egǝm len nǝtarhǝt navile a pan hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn namitisau siSolomon hǝn nǝmauran tonor, be gagai, ikad natesua gegai toyalyal sǝhor aSolomon.
LUK 11:32 Len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, alat a Nineveh dereh leil, kel kot nǝsaan sinaur ta damǝŋai, like naur egai limaspanis. Alat a Nineveh dereh ligol naten husur ke, nǝboŋ aJonah tokel ur napisulan siGot, galit lupair dan nǝsaan salito, be gagai ikad natesua gegai toyalyal habat sǝhor aJonah.
LUK 11:33 “Avan ideh, nǝboŋ topigau nam̃ial, sasusuani o sariŋi pipib̃iliwai, be eriŋi len nǝhai ririŋ mǝhat hǝn alat lotob̃is lohoim lǝb̃eris nam̃ial han.
LUK 11:34 Namǝtam̃ ehum nam̃ial tolav nam̃ial mai nibem̃. Nǝboŋ namǝtam̃ tovoi, nibem̃ kavkav epul hǝn nam̃ial. Be nǝboŋ tomǝsah, nibem̃ epul hǝn nǝmargobut.
LUK 11:35 Gigole ke nam̃ial len nǝlom̃ savi margobut.
LUK 11:36 B̃imaienan, nibem̃ kavkav b̃epul hǝn nam̃ial, sǝkad nahudhubem̃ tomotmot, dereh tepul hǝn nam̃ial hum nam̃ial nǝboŋ tom̃ias gaiug.”
LUK 11:37 Nǝboŋ nasoran en siYesu tomadhanoŋ, naFarisi sua eusi hǝn b̃ihan maii, ale aYesu eb̃is lohoim, ipat hǝn nǝtarhǝgarin tǝban natev, ihan.
LUK 11:38 Avil naFarisi esǝhoṽut husur aYesu sakǝkasǝval a tahw hǝn b̃ihan.
LUK 11:39 Beti Nasub̃ ikel maii ke, “Gamit naFarisi gail m̃au, mǝtokǝkas navivile hǝn nab̃iliwai mai nasiloh avil len nǝlomito mǝtopul hǝn na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an, mai nǝsaan.
LUK 11:40 Mǝtumelmel! AGot toum hǝn navivile hǝn nǝvanuan, gai eum hǝn nǝlon am.
LUK 11:41 Be dan nǝsa topat len nǝlomito, viol mai alat lotom̃idol, imagenan natit p̃isi tiveveu len gamito.
LUK 11:42 “Be gamit naFarisi gail, nǝmauran samit tisa vǝsa batbat husur mǝtoviol mai aGot hǝn esua len tosǝŋavur hǝn namint, narue mai natuhluhai gail am dan nǝhol samito be mǝtsalǝŋon husur nanoran mai na-lǝmas-buni-an siGot. Mitimasgol eru enan be sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn naviolan len tosǝŋavur.
LUK 11:43 Gamito naFarisi gail, nǝmauran samit tisa vǝsa batbat husur mǝtolǝŋon buni ke mǝtobǝtah a m̃o len naim nab̃onb̃onan, mǝtolǝŋon buni ke nǝvanuan len nǝmaket lukel na-ke-ivoi-an mai gamito.
LUK 11:44 Nǝmauran samit tisa vǝsa batbat husur mǝtosum̃an nab̃ur nǝmatan sǝkad nab̃urhes. Nǝvanuan gail luyar lan be lotǝtan hǝni ke tokad natit tob̃o butite.”
LUK 11:45 Avan sua tokad namitisau hǝn nalo ike, “Hai p̃usan, nǝboŋ gotokǝmaienan gusor viles ginamit am bolai.”
LUK 11:46 AYesu isor vari ke, “Gamit mǝttokad namitisau hǝn nalo, nǝmauran samit tisa vǝsa batbat. Husur mǝtoriŋ namǝlasan len nǝvanuan gail gol lodǝdas lǝb̃evusi, avil gamito mǝtsasusupah mai galito hǝn natideh sasua.
LUK 11:47 Nǝmauran samit tisa vǝsa batbat husur mǝtoum hǝn nab̃urhes topǝhas m̃os ahai kelkel ur gail ke mǝtsahusur galito, atǝmamit gail ta sutuai lotoparu bubun galito.
LUK 11:48 Imagenan mǝtugol ip̃arp̃ar ke mǝttodam̃ hǝn nǝsa atǝmamit ta sutuai lotogole; galit luparu bubun ahai kelkel ur gail, ale gamit mǝtoum hǝn nab̃urhes salit gail.
LUK 11:49 Bathut enan namitisau hǝn nǝmauran siGot ikele am ke, ‘Dereh nesǝvat ahai kelkel ur mai ahai pispisul gail van hǝn nǝvanuan gail. Dereh nǝvanuan gail liparu bun galevis ale lemǝdas bun galevis am.’
LUK 11:50 Husur enan aGot dereh teriŋ nǝmatan sihai kelkel ur p̃isi ta m̃o len natub̃atan hǝn navile a pan len naur ta damǝŋai.
LUK 11:51 Nǝmatan salit etub̃at len nǝda hiApel van vǝbar nǝda hiSekariah lotoparu buni rivuh hǝn nǝmel tutumavan mai naim siGot. Evoi, nukel mai gamito ke aGot tipansem naur ta damǝŋai sil nǝmatan galen p̃isi.
LUK 11:52 “Gamit mǝttokad namitisau hǝn nalo, nǝmauran samit tisa vǝsa batbat! Husur mǝtokǝkol gat nap̃isal hǝn nǝvanuan gail lǝb̃etǝtan hǝn aGot. Gamito mǝtsalǝboi aGot, ale mǝtomǝdas alat lotolǝŋon ke lelǝboii.”
LUK 11:53 Nǝboŋ aYesu toriŋ naut enan, naFarisi gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lupair dani, lotub̃at hǝn lǝb̃isor tasi vǝsa, ale lotub̃at hǝn lǝb̃eusi nausian todaŋ gail.
LUK 11:54 Lusor utaut hǝn lǝb̃itah gati, luke ligol tekǝkos len nasoruan san.
LUK 12:1 Nǝboŋ naluṽoh lotogǝm b̃onb̃on, lusob̃ur masuṽ, loririhit palpal rielito, ale aYesu etub̃at hǝn b̃isor mai ahai susur san gail bai, ike, “Mǝtelǝlǝgau! NaFarisi gail lohum nayis, nap̃usanan salito iperŋan nǝvanuan p̃isi be galit gabag lǝsagol nǝsa lotokele.
LUK 12:2 Natit p̃isi nǝvanuan gail lotokabut gole, dereh aGot tevuhe. Natit p̃isi lotosusuani, dereh tevǝhoti.
LUK 12:3 Imaienan, nǝsa mǝttokele len nǝmargobut, dereh tegǝm len nam̃ial, ale nǝsa mǝttosor lahlah hǝni lohoim, dereh tevivile, nǝvanuan p̃isi lesǝsǝloŋ hǝni.
LUK 12:4 “Nabubur sagw gail, nukel mai gamit ke, samtemǝtahw len alat lotogol nibemit b̃imat. Nǝboŋ lotogole tonoŋ lodǝdas lǝb̃igol natideh am.
LUK 12:5 Avil dereh neṽusan gamito hǝn ase m̃au mǝtb̃emǝtahw lan: Mǝtemǝtahw len atenan togol nibemit b̃imat mai tokad nǝdaŋan hǝn b̃ibar hǝn gamito vi lan nǝhab nǝmatan. Nokitin, mǝtemǝtahw lan!
LUK 12:6 Mǝtolǝboi mǝtb̃eṽur nǝsparo erim hǝn nǝvat tokǝkereh toru a? Be nǝlon aGot saboŋboŋ hǝn ideh.
LUK 12:7 AGot ep̃uruŋ gat nasivur ṽisusua len nǝkadumito. Samtemǝtahw, len nǝnauan siGot mǝtosǝhor masuṽ hǝn nǝsparo tosob̃ur.
LUK 12:8 “Nukel mai gamito, avan ideh tokel uri ke tovi esagw len nǝhon nǝvanuan gail, aNatun Nǝvanuan dereh tikel uri ke tovi hai susur sagw kitin len nǝhon aŋel siGot gail.
LUK 12:9 Be avan ideh tokel uri ke savi esagw mai nǝvanuan gail, dereh nikel uri ke savi esagw len nǝhon aŋel siGot gail.
LUK 12:10 Avan ideh tosor tas aNatun Nǝvanuan, nǝsaan san dereh timarub̃at dani. Avil nǝvanuan tosor mǝdas aNunun aGot, aGot asike erub̃at nǝsaan enan dani.
LUK 12:11 “Nǝboŋ lǝb̃esǝhar gamito a m̃o hǝn nab̃onb̃onan o alat lotoil a m̃o o nǝvanuan totibau gail, samtinau masuṽ ke mitisor kitin mabe husur gamito o mitikel nǝsa,
LUK 12:12 bathut len nǝboŋ enan ŋai aNunun aGot dereh teṽusan gamito hǝn nǝsa m̃au mǝtb̃ikele.”
LUK 12:13 Beti sua len naluṽoh ikel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, kel mai aṽagw ke tepǝpehun nasugurun atǝmanamǝr tomat mai ginau.”
LUK 12:14 Be aYesu ikel maii ke, “Tegai, ase itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃isab̃ sǝhot nǝsa b̃inor hǝn gamǝru? Sǝpat len ginau.”
LUK 12:15 Beti ikel mai naluṽoh ke, “Mǝtelǝlǝgau! Kǝtkǝta kǝkol hǝn gamito ke na-lǝŋon-tǝmǝhav-hǝni-an tiltile gail salibar gamito: husur nǝkadun nǝmauran sinǝvanuan sǝpat len natit tosob̃ur tokade.”
LUK 12:16 Ep̃usan, ib̃ol mai galit ke, “Ikad avan sua topul hǝn nǝvat, nǝtan san topul masuṽ hǝn nǝhanian,
LUK 12:17 ale gai sǝb̃on inau ke, ‘Nigol nǝsa? Nǝsǝkad naut ideh hǝn nǝb̃etuan nǝhanian hagw b̃esuh lan.’
LUK 12:18 Beti ike, ‘Nigol maieg hǝni. Dereh nitohtoh naim nǝhanian sagw gail ale neum hǝn ideh lǝb̃etibau am. Ale dereh netuan namisurhut gail, nǝhanian mai natit p̃isi sagw gail lan.
LUK 12:19 Ale dereh nisor gabag len ginau ke, “Gukad natit tovoi isob̃ur lǝb̃esuh tebǝlav, nasihau tisob̃ur. Giŋavŋav ŋai! Han, mun vahǝhaṽur.”’
LUK 12:20 Avil aGot ikel maii ke, ‘Gumelmel! Len mariug damǝŋai gimaslav tǝlmam hǝn nǝmauran sam̃! Ale ase tikad natgalenan gotoutaut hǝni m̃os gaiug?’
LUK 12:21 “Dereh timaienan hǝn avan ideh tosah tuan natite m̃os gai gabag, be sǝkad nǝsa aGot tolǝŋoni.”
LUK 12:22 Beti aYesu isor mai ahai susur san gail ke, “Nukel mai gamit ke, samtinau tuhatuh hǝn nǝmauran samito, nǝsa mǝtb̃ihani; samtinau masuṽ hǝn nibemito mai nǝsa mǝtb̃esuni.
LUK 12:23 Nǝmauran esǝhor nǝhanian, ale nibemito esǝhor nahurabat gail.
LUK 12:24 Mitinau nǝman sua, nareven: lǝsǝmabul natideh, lǝsǝlav kukuv nǝhanian, lǝsatuan nǝhanian sasuh lohoim, avil aGot evǝŋan galito. Mǝtosǝhor masuṽ hǝn nǝman gail!
LUK 12:25 Mǝtolǝboi mǝtb̃igol nǝmauran samit tebǝlav am len nǝ-nau-masuṽ-hǝni-an samito a? Aoa, sǝmagenan!
LUK 12:26 Mǝtb̃edǝdas mǝtb̃igol natit tokǝkereh maienan, imab mǝtunau tuhatuh hǝn natit p̃isi am?
LUK 12:27 Mitinau napusihai mai naṽide hǝn natovan han. Saum, sasod nahurabat. Be nukel mai gamit ke napǝhasan hǝn napusihai enan esǝhor napǝhasan siSolomon len nahurabat bilbil san.
LUK 12:28 AGot b̃igol napusihai naliol b̃epǝhas maienan, naut kǝmas topus damǝŋai ale pelan topaŋ len naoven; a mǝhat hǝn natenan, tikol nahurabat gail len gamit tabtab. Wereh! Nadǝlomian samit ekǝkereh!
LUK 12:29 Gamito, samtinau tabtab hǝn nǝsa mǝtb̃ihani mai nǝsa mǝtb̃emuni, samtinau tuhatuh hǝni!
LUK 12:30 Samtehum naluṽoh hǝn nametb̃os len navile a pan lotoumum m̃os natgalenan. ATǝmamit len nǝmav elǝboii tia ke mǝtumaur len natgalenan.
LUK 12:31 Avil mǝtelǝŋon nǝsa aGot tolǝŋoni len natohan pipihabǝlan, ale dereh natgalenan am legǝm hǝn gamito.
LUK 12:32 “Samtemǝtahw, ahai susur sagw mǝttohum natuhvǝshǝsipsip. ATǝmamito ehǝhaṽur hǝn b̃eviol hǝn natohan pipihabǝlan mai gamito.
LUK 12:33 Mǝtb̃elǝŋon nǝsa aGot tolǝŋoni, ehum mǝttoum hǝn nǝpaus m̃os gamito len nǝmav hǝn asike emǝtartar be topul hǝn nakontit gail. Nakontit galenan, asike eb̃uer, nǝvanuan vǝnvǝnah asike evǝnohi, nǝbarm̃om asike emǝdasi. Bathut ke, naut nakontit sam̃ gail lotopat lan, dereh nǝlom̃ tu tipat tabtab lan. Imaienan mǝtep̃ur hǝn natit samit gail, ale viol hǝn nǝvat han mai namǝsal gail.”
LUK 12:35 AYesu isor am ke, “Mǝtesun nahurabat, utaut vir nauman, gol nam̃ial samit tipaŋ tabtab.
LUK 12:36 Mǝtesum̃an nǝvanuan nauman gail lototoh vir amasta salito b̃etǝlmam dan nǝhanan hǝn nǝlahan. Beti nǝboŋ b̃etǝlmam, b̃ideldel, vǝha-sua ŋai lesǝŋav hǝn nabopita m̃os gai.
LUK 12:37 Navoian tipat len slev gail nǝboŋ amasta b̃etǝlmam, b̃eris lǝboii ke lotolele, lotoutaut viri. Nokitin, gai tesun nahurabat nauman, ale tikel mai galit ke lebǝtah garu len natev, ale dereh tepǝpehun nǝhanian van hǝn galito.
LUK 12:38 Navoian tivan hǝn naslev gail lǝb̃eutaut hǝn nagǝmaian simasta salito naut kǝmas b̃egǝm tub̃loh len mariug o nǝboŋ nǝman b̃ekǝkǝraiko.”
LUK 12:39 Ale aYesu ike, “Be mitinau nategai ke: amahean naim talǝboi namityal nǝvanuan vǝnvǝnah tagǝmai, tautaut hǝn atenan asike tab̃ur naim vi lohoim.
LUK 12:40 Gamit am, mitimasutaut, husur aNatun Nǝvanuan dereh tegǝm len namityal mǝtsǝvatvat viri.”
LUK 12:41 Beti aPita eusi ke, “Nasub̃, nǝb̃ol p̃usan enan, gukele mai ginamit ŋai o mai nǝvanuan p̃isi am?”
LUK 12:42 Nasub̃ isor vari maiegai ke, “Ase evi nǝvanuan nauman tokad nǝkadun mai namitisau hǝn na-il-a-m̃o-an amasta san toriŋi ke teil a m̃o hǝn nǝvanuan nauman p̃isi, toke tepǝpehun nǝhanian halito len namityal nǝhanan?
LUK 12:43 Amasta b̃ivahim, b̃isab̃ naslev enan togol nauman san, aslev enan dereh tehǝhaṽur habat.
LUK 12:44 Nokitin ke, amasta dereh titabtabuh len naslev enan hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban natit p̃isi san.
LUK 12:45 Avil naslev en b̃ikel mai gai gabag ke, ‘Amasta sagw evǝlo hǝn b̃egǝmai,’ ale b̃etub̃at ṽas alalum̃an mai alatpǝhaṽut nauman, b̃ihan, b̃emun vatǝrog, gai timabe?
LUK 12:46 Amasta san dereh tetǝlmam len nǝmariboŋ naslev enan sǝvatvat viri, mai namityal naslev salǝboii. Amasta tita kotovi ale riŋi mai alat lǝsǝkad nadǝlomian.
LUK 12:47 Naslev tolǝboi nalǝŋonian simasta san be sautaut, mai sagol husur nǝsa tokele, dereh amasta tiṽas masuṽ hǝni.
LUK 12:48 Be naslev salǝboi nalǝŋonian simasta san ale sagol nǝsa tolǝŋoni, dereh amasta tiṽasi be savi vǝha-sob̃sob̃ur. Avan ideh aGot tolav tosob̃ur maii, aGot ike tilav tǝlmam hǝn tisob̃ur. Mai avan ideh aGot toriŋ tosob̃ur len navǝlan, aGot ike tilav tǝlmam hǝn tisob̃ur am tǝban.
LUK 12:49 “Ginau nogǝm hǝn nǝb̃epǝŋas navile a pan; nolǝŋon buni ke tatub̃at paŋ ma tia.
LUK 12:50 Ikad nǝbaptaisan hǝn nǝb̃ibaptais lan; ale nolǝŋon isa masuṽ vir nanoŋan han.
LUK 12:51 Mǝtunau ke notogǝm hǝn nǝb̃ilav natǝm̃at gǝm vi lan navile a pan? Ao! Nukel mai gamito, nulav napǝpehwan.
LUK 12:52 Damǝŋ van tikad erim len nǝbathudud lǝb̃epǝpehw dan galit gabag, eru arib̃al mai itor, itor lib̃al mai eru.
LUK 12:53 Bathut len ginau, alatmitǝman lepǝpehw, atǝman tib̃al mai anatun ulum̃an, anatun ulum̃an tib̃al mai atǝman; anan tib̃al mai anatvavin, anatvavin tib̃al mai anan; avilah tib̃al mai avuŋon pǝhaṽut, avuŋon pǝhaṽut tib̃al mai avilah san.”
LUK 12:54 Isor tǝtas mai naluṽoh ke, “Nǝboŋ mǝttoris nǝmarigw topit vi mǝhat len nawes, vǝha-sua ŋai mǝtuke, ‘Dereh teus,’ ale imaienan.
LUK 12:55 Mai nǝboŋ nǝlan toṽuv len nasaut mǝtuke, ‘Dereh naut tepud,’ ale imaienan.
LUK 12:56 Vanuan nagǝgǝrasan gail! Mǝtokǝta lǝboi nǝtan mai nǝmav ke dereh naut timabe, imabe mǝtodǝdas mǝtb̃ekǝta lǝboi nǝsa tovisi gagai?
LUK 12:57 “Imabe mǝtodǝdas mǝtb̃elǝboi nǝsa tonor?
LUK 12:58 Nǝboŋ gotovi lan nakotan mai atenan tosor tas gaiug, len nap̃isal len nǝyaran samǝru gehisi ke mirikad natǝm̃at tǝtas. Asike gǝb̃igole, dereh teliv gargar gaiug vi lan nǝmatsistret, ale nǝmatsistret teriŋ gaiug len navǝlan nalipah, ale nalipah tibar hǝn gaiug len naim bǝbaŋis.
LUK 12:59 Nukel mai gaiug ke, asike govivile dani vǝbar gǝb̃eṽur p̃is nǝvat hǝn nǝpain nǝmatsistret toriŋi. Len naṽide tomaienan, gimasgol natǝm̃at mai aGot tutut, hǝn asike gǝb̃ipanis.”
LUK 13:1 Ikad alatevis len nǝboŋ enan lotosor mai aYesu husur auleKalili galevis, aPilate tota bun galito, b̃on hǝn nǝda halito mai nǝda hǝn naviolan lototutumav hǝni.
LUK 13:2 AYesu isor var galit ke, “Mǝtunau ke alaten a Kalili lusa sǝhor alat a Kalili p̃isi husur nǝmatan salit isa maienan?
LUK 13:3 Ao, nukel mai gamit ke, asike mǝtb̃ipair dan nǝsaan samito, dereh mitimat hum galito.
LUK 13:4 Mǝtunau alat lotovi 18 lotomat nǝboŋ naim tosahsah vi mǝhat a Siloam toteh len galito? Mǝtunau ke lusa sǝhor galit p̃isi am lotosuh a Jerusalem a?
LUK 13:5 Aoa, nukel mai gamit ke, asike mǝtb̃ipair dan nǝsaan samito, gamit p̃isi dereh mitimat maienan.”
LUK 13:6 Beti aYesu ep̃usan, ib̃ol ke, “Avan sua ikad nǝhai nafik tovutani tia len nǝhol nakrep san, ale ivan vǝdas ṽite lan sob̃uer.
LUK 13:7 Ŋa ikel mai naulum̃an tokǝtkǝta tǝban nǝhol ke, ‘Geris! Husur nasihau itor tia nogǝm das sob̃uer hǝn naṽit nafik len nǝhai egai. Ta b̃uri! Itov kǝmas, mabe?’
LUK 13:8 Isor vari ke, ‘Nasub̃, riŋi tipat vir nasihau tesual am. Dereh nekir garu lan beti riŋ natib̃uluk lan.
LUK 13:9 Ale b̃iṽan len nasihau b̃egǝmai, ivoi; be asike b̃iṽan, ta b̃uri!’”
LUK 13:10 Len nǝSappat sua aYesu ep̃usan len naim nab̃onb̃onan sua.
LUK 13:11 Ikad abareab sual ei, nanunun tosa sua togol niben isa hǝn nasihau tovi 18. Ale etǝmadehw masuṽ, gai edǝdas b̃eil b̃inor.
LUK 13:12 Nǝboŋ aYesu torisi, ekisi gǝmai ale ike, “Bareab, gumadhamakuv dan namǝsahan sam̃.”
LUK 13:13 Ale eriŋ navǝlan gǝlaru lan. Vǝha-sua ŋai eil inor tǝlmam ale isor sal suh nǝyalyalan siGot van.
LUK 13:14 Naulum̃an toil a m̃o len naim nab̃onb̃onan, nǝlon ipaŋpaŋ husur aYesu ilav kuv namǝsahan len nǝSappat, ale ikel mai naluṽoh ke, “Ikad nǝmariboŋ nauman tomǝlevtes. Ŋa mǝtegǝm hǝn mǝtb̃imaur len nǝmariboŋ galenan, samtegǝm len nǝSappat!”
LUK 13:15 Ris Nasub̃ tosor vari ke, “Mǝtovi vanuan gǝgǝras! Gamit p̃isi mǝtsǝsah rub̃at nab̃uluk o natoŋki len nǝSappat ale mǝtsasǝhari vivile hǝn b̃emun a?
LUK 13:16 Be napǝhaṽut egai, tovi anatvavin aApraham, aSetan tobaŋis gati nasihau tovi 18, sanor hǝn b̃imakuv dan nǝbaŋisian len nǝSappat a?”
LUK 13:17 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan, galit p̃isi lotosor tasi, nahurulit isa habat, be naluṽoh kavkav lohǝhaṽur len natit tovoi buni gai togol gail.
LUK 13:18 Beti aYesu ike, “Natohan pipihabǝlan aGot imabe? Ehun nǝsa? Nekǝmabe?
LUK 13:19 Ehun namisurhumastat avan sua tobar hǝni len nǝhol san, ale itov, egǝm etibau hun nǝhai, ale nǝman namǝsav gail loum hǝn nǝhai ŋodŋod len nǝpashǝte.”
LUK 13:20 Beti isor am ke, “Nike natohan pipihabǝlan aGot ehun nǝsa?
LUK 13:21 Ehun nayis, napǝhaṽut sua tolavi, tob̃undasi len nǝhad nǝflaua totor van vǝbar nǝflaua p̃isi totob.”
LUK 13:22 Beti aYesu iyar tur nab̃iltivile mai navile gail, ep̃usan ale iyar vi Jerusalem.
LUK 13:23 Ale avan sua eusi ke, “Nasub̃, dereh nǝvanuan levis ŋai limakuv dan nǝpanismen siGot a? Sasob̃ur a?” Ale ikel mai galit ke,
LUK 13:24 “Hisi hǝn mǝtb̃eb̃isutur bopita tomagugun; husur nukel mai gamit ke tisob̃ur luke leb̃is lan be lodǝdasi.
LUK 13:25 Nǝboŋ amahean naim tole mǝhat, ale tokǝkol gat nabopita, dereh mǝteil vivile. Mǝtetub̃at deldel len nabopita, mitike, ‘Nasub̃, sǝŋav hǝn nabopita hǝn ginamito.’ Ale gai tisor var gamit ke, ‘Nǝsalǝboi kas gamito. Naut samit a be?’
LUK 13:26 Beti mǝtetub̃at sor ke, ‘Namtuhan mai gaiug. Gaiug gop̃usan len nap̃isal sinamit gail.’
LUK 13:27 Avil tike, ‘Nukel mai gamito, nǝsalǝboi kas gamito, gamit alat a be? Mǝtevi tut, gamit mǝttogolgol nǝsaan!’
LUK 13:28 Dereh gamit mititaŋ, mitidesdes batriṽoriṽ len nǝboŋ mǝtb̃eris aApraham, aIsak mai aJakop mai ahai kelkel ur p̃isi len natohan pipihabǝlan aGot be gamit sǝb̃omito, aGot tibar hǝn gamito vivile.
LUK 13:29 Nǝvanuan gail dereh legǝm len nais mai nawes mai nanot mai nasaut, legǝm len naut p̃isi ale lihan len nab̃iltihanan len natohan pipihabǝlan aGot.
LUK 13:30 Ale mǝteris! Ikad nǝvanuan kǝmas lǝb̃egǝm vi vanuan totibau gail, ale ikad nǝvanuan totibau gail lǝb̃egǝm vi ut kǝmas.”
LUK 13:31 Len nǝboŋ enan naFarisi galevis logǝm hǝni, lukel maii ke, “Geriŋ naut egai, gam yav dani husur aHerot Antipas ike tigol gimat.”
LUK 13:32 Ale ikel mai galit ke, “Mitia kel mai nafoks enan ke, ‘Damǝŋai mai pelan dereh nehut natǝmat gail sal mai nigol sal nǝvanuan limaur, ale hois nesib.’
LUK 13:33 Naut kǝmas, len nap̃isal sagw nimasvan damǝŋai, pelan mai hois, bathut ke len naut a Jerusalem ŋai ahai kelkel ur p̃isi lolǝboi lǝb̃imat.
LUK 13:34 “O Jerusalem, Jerusalem, gaiug gugolgol ahai kelkel ur gail lumat, gotububun alat aGot tosul galit van hǝn gaiug. Len nǝboŋ isob̃ur tia nuke nihavhav hǝn alahutai sam̃ hun natopǝhaṽut tohavhav hǝn natuhman san gail pipihabǝlan, be gomǝtahuni.
LUK 13:35 Mǝteris, naut a im samit eb̃ǝb̃esw. Nukel mai gamit ke asike mǝtoris ginau am vir mǝtb̃ike, ‘AGot tigol navoian van hǝn ategai togǝm len nahǝsan Nasub̃ aGot.’”
LUK 14:1 Len nǝSappat sua, nǝboŋ aYesu tob̃is lohoim sinǝvanuan sua toil a m̃o hǝn naFarisi gail, hǝn b̃ihan, lokǝta mǝtani.
LUK 14:2 Ale len nǝhon aYesu ŋai ikad naulum̃an narien mai navǝlan gǝlaru lototob.
LUK 14:3 AYesu eus alat lotokad namitisau hǝn nalo mai naFarisi gail ke, “Inor hǝn nǝvanuan b̃igol avan ideh b̃imaur len nǝSappat a?”
LUK 14:4 Be naut eb̃ut, lǝsasor. Ŋa aYesu etǝgau atenan gol ke imaur ale esǝvati van.
LUK 14:5 Beti eus galit ke, “Gamit ideh b̃ikad anatun o nab̃uluk toteh len nab̃urhuwai, asike goliv kuv tutut hǝni, naut kǝmas tovi nǝSappat a?”
LUK 14:6 Ale lodǝdas lǝb̃isor var natgalen tokele.
LUK 14:7 Nǝboŋ aYesu tobunus ke alat lotogǝm hǝn nǝhanan lotolekis hǝn naut tovoi rivuh, ib̃ol, ep̃usan magegai ke:
LUK 14:8 “Nǝboŋ avan ideh b̃eus gaiug hǝn gǝb̃egǝm hǝn nǝlahan ideh, sagilekis hǝn naut tovoi rivuh. Husur nǝvanuan totibau hǝn nǝlahan b̃eus avan ideh totibau tosǝhor gaiug,
LUK 14:9 dereh gai b̃egǝm hǝn gaiug tike, ‘Gilav namilem̃ mai ategai.’ Ale dereh nahurum̃ tisa, gimasbǝtah vi tut.
LUK 14:10 Be nǝboŋ avan ideh b̃eus gaiug hǝn gǝb̃egǝm hǝn nǝhanan, lav naut ideh a tahw. Imagenan nǝvanuan totibau hǝn nǝhanan, hum ma b̃egǝm sor mai gaiug hǝn b̃ike, ‘Tegai, gaiug gevi rivuh hǝn gǝb̃ebǝtah b̃ivoi.’ Ale len nǝhon nǝvanuan p̃isi lotohan mai gaiug, dereh getibau.
LUK 14:11 Husur avan ideh b̃ipatpat gai mǝhat, dereh tegǝm vi ut kǝmas, be ideh b̃igol gai gabag b̃evi ut kǝmas, dereh aGot teputsani.”
LUK 14:12 Beti aYesu isor mai atenan tousi hǝn b̃ihan ke, “Nǝboŋ gǝb̃ikad nǝhanan tub̃lial o ut mǝdau, sageus nabubur sam̃ gail, aṽam̃ gail, amaheam̃ gail o alat lotosuh pǝpadaŋ lotopul hǝn natite. Gǝb̃igole maienan, dereh leus tǝlmam hǝn gaiug ale enan tevi nǝ-sar-gele-an sam̃ tegǝm hǝn gaiug.
LUK 14:13 Be nǝboŋ gǝb̃eutaut hǝn nǝhanan, us namǝsal gail, alat nahudhubelit sanor, alat narielit togau mai ametb̃esw gail;
LUK 14:14 ale aGot tigol navoian van hǝn gaiug. Naut kǝmas lodǝdas lǝb̃isar gel gaiug, dereh nǝ-sar-gele-an tegǝm hǝn gaiug len nǝboŋ alat lotonor lǝb̃ile mǝhat dan nǝmatan.”
LUK 14:15 Nǝboŋ galit sua, tohan maii, tosǝsǝloŋ hǝni, isor mai aYesu ke, “Avan ideh b̃ihan len nab̃iltihanan topat len natohan pipihabǝlan aGot, navoian siGot igol ikab hǝni!”
LUK 14:16 AYesu ikel maii ke, “Avan sua eutaut hǝn nab̃iltihanan ale eus isob̃ur.
LUK 14:17 Len namityal hǝn nǝhanan esul naslev san hǝn b̃ikel mai alat tous galit ke, ‘Mǝtegǝmai, husur natit p̃isi eutaut tia.’
LUK 14:18 Be loŋit nǝholito, logǝrasi maiegai: Esua ike, ‘Ereh! Numadhaṽur nǝtan sua ale nimasvan hǝn nǝb̃erisi.’
LUK 14:19 Sual am ike, ‘Ereh! Numadhaṽur nab̃uluk tosǝŋavur lotoum ṽiruaru ale nimasvan hǝn nǝb̃eum risi lan gail.’
LUK 14:20 Sua tǝtas am ike, ‘Ereh! Numadhalah ŋai, ŋa nodǝdas nǝb̃egǝmai.’
LUK 14:21 Ŋa naslev etǝlmam, ikel ur nǝsa lotokele mai amasta san. Beti amahean naim nǝlon ipaŋpaŋ habat ale ikel mai atenan ke, ‘Giŋad tutut vi lan nab̃iltip̃isal mai nap̃isal gail len nab̃iltivile, ale sǝhar namǝsal gail gǝmai, mai alat nahudhubelit sanor, ametb̃esw gail mai alat narielit togau.’
LUK 14:22 Sǝdareh naslev ike, ‘Nasub̃, nǝsa gotokele, nugol p̃isi, be naut kǝmas alaten lotosob̃ur, nǝhanian isob̃ur ipat sal.’
LUK 14:23 Beti amahean naim isor vari ke, ‘Gevi lan nap̃isal, husur napisbihol gail, taltal hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃egǝm vi lan naim sagw hǝn b̃epul.
LUK 14:24 Husur nukel mai gaiug, galit ideh notous galit a m̃o, asike luhan ris nǝhanian len nǝhanan sagw.’”
LUK 14:25 Nab̃iltiluṽoh luyar mai aYesu, ale ipair van hǝn galito, ike,
LUK 14:26 “Avan ideh b̃egǝm hǝn ginau b̃elǝmas masuṽ hǝn ginau sǝhor nǝbathudud san sum̃an tomǝtahun bun atǝman mai anan, asoan mai anatun gail, aṽan mai aṽavinen gail, o nǝmauran san am, ale elǝboi b̃evi ahai susur sagw.
LUK 14:27 Avan ideh asike b̃ipat nǝhai balbal san ale husur ginau, gai edǝdas b̃evi ahai susur sagw.
LUK 14:28 Husur gamit ideh b̃ike b̃eum hǝn naim sahsah vi mǝhat; gai tebǝtah bai hǝn b̃ep̃uruŋ tuan nǝvat hǝn b̃elǝboii ke ihau hǝn naim b̃ihav m̃au a?
LUK 14:29 Asike b̃imaienan, tehir nǝpaudesen san be edǝdas b̃eum p̃isi, ale dereh nǝvanuan p̃isi lotorisi, letub̃at sor vilesi, ke,
LUK 14:30 ‘Geris atenan. Etub̃at um hǝn naim be edǝdas b̃eum p̃isi.’
LUK 14:31 O nakiŋ ta be ia gol nǝb̃alan mai nakiŋ togon be sabǝtah hǝn b̃ebunusi bai ke, nasoltia tovi 10,000 san elǝboi b̃ib̃al sǝhor togon tokad 20,000 togǝm hǝn b̃ib̃al maii m̃au a?
LUK 14:32 B̃inau ke edǝdas b̃ib̃al sǝhori, esul avan sua san tosor m̃osi mai nakiŋ togon nǝboŋ totoh a tut sal, hǝn b̃eusi ke, ‘Nǝb̃alan tinoŋ mabe?’
LUK 14:33 Imagenan, gamit ideh asike b̃eriŋ gab̃ulan natit p̃isi san, gai edǝdas b̃evi ahai susur sagw.
LUK 14:34 “Nǝtas ivoi len nǝhanian, be nabus hǝn nǝtas b̃imasig hǝn b̃edub̃e, tegǝm vi tas tǝtas am mabe?
LUK 14:35 Nǝtas enan sanor hǝn b̃igol nǝtan b̃ivoi, sanor hǝn b̃igol natib̃uluk len naut sogsog b̃ivoi hǝn nǝtan, nǝvanuan p̃isi lubar hǝni ŋai. Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ buni.”
LUK 15:1 Boŋ sua nǝvanuan nǝtaks gail mai alat nǝsaan logǝm tǝban aYesu hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.
LUK 15:2 Ale naFarisi gail mai ahai p̃usan hǝn nalo loŋit nǝholito, lusor mǝtmǝtan hǝni ke, “Atenan ehǝhaṽur hǝn alat nǝsaan, ale ihan tu mai galito.”
LUK 15:3 Imagenan ikel nǝb̃ol p̃usan egai mai galito, ike,
LUK 15:4 “Gamit ideh b̃ikad nasipsip tovi 100 ale esua b̃imasig, timabe? Dereh teriŋ lotovi 99 len nǝmarireu ale tidoŋ tosua tomasig van vǝsab̃i.
LUK 15:5 Nǝboŋ tosab̃i tonoŋ, eriŋi len nǝbathuvǝson, ikemkem.
LUK 15:6 Ale nǝboŋ tovahim, ekis nabubur san gail mai alat lotosuh pǝpadaŋ, logǝm b̃onb̃on. Ike, ‘Mǝtehǝhaṽur mai ginau husur nusab̃ nasipsip sagw tomasig!’
LUK 15:7 Nukel mai gamit ke, imagenan, len nǝmav dereh tikad nakemkeman tǝban avan ideh topair dan nǝsaan van hǝn aGot b̃esǝhor nakemkeman tǝban alat lotovi 99 lotonor, o lotonau ke lotonor, ke nǝpairan dan nǝsaan sanor hǝn galito.”
LUK 15:8 Ale aYesu isor am ke, “Napǝhaṽut ideh, b̃ikad nakoin lotovi silva tosǝŋavur ale esua imasig, gai timabe? Dereh tepigau nam̃ial, tesisir lohoim, ale doŋ vahvahuri van vǝsab̃i.
LUK 15:9 Ale nǝboŋ tosab̃i ekis nabubur san gail mai alat lotosuh pǝpadaŋ, legǝm b̃onb̃on. Ike, ‘Mǝtehǝhaṽur mai ginau husur nusab̃ nǝvat sagw tomasig.’
LUK 15:10 Imagenan, nukel mai gamit ke, aGot mai aŋel san gail lukemkem nǝboŋ nǝvanuan nǝsaan ideh topair dan nǝsaan san.”
LUK 15:11 Ale aYesu isor tǝtas ke, “Ikad naulum̃an sua tokad anatun ulum̃an eru.
LUK 15:12 Ahai a tahw ikel mai atǝman ke, ‘Tata, nahudhutite b̃evi esagw nǝboŋ gǝb̃imat, gilavi mai ginau gagai.’ Ale gai epǝpehun natit p̃isi mai anatun gǝlaru.
LUK 15:13 Sǝdareh ahai a tahw elul hǝn natit p̃isi san, ivan iyar vi lan nǝkantri a tut. Ale len naut enan emǝdas nǝvat san len nǝmauran tosa.
LUK 15:14 Nǝboŋ nǝvat p̃isi san tohav, ikad nǝboŋ nǝhanian tob̃uer len nǝkantri enan kavkav, ale atenan etub̃at par hanian.
LUK 15:15 Ŋa ia tah mai nǝvanuan sua len nǝkantri enan tosǝvati vi lan nǝmarireu san gail hǝn b̃evǝŋan nabuai gail.
LUK 15:16 Nǝmal ihat atenan van ike tihanukub hǝn nab̃ilit naṽit nǝhai tovǝŋan nabuai hǝni, be avan ideh sǝlav natideh maii.
LUK 15:17 Nǝboŋ nǝnauan san tovan vǝmasil, ike, ‘Numabe? Alat lotoum setǝmagw lukad nǝhanian isob̃ur mai hudhuhanian tosuh, be gegai ginau numat hǝn nǝmalkǝkatan!
LUK 15:18 Dereh nile mǝhat, nivan hǝn atata sagw ale nikel maii ke, “Tata, nugol nǝsaan vi tǝban aGot len nǝmav mai nugol nǝsaan vi tǝban gaiug,
LUK 15:19 sanor hǝn gǝb̃ike anatum̃ hǝn ginau am. Gol ke nehum nǝvanuan nauman sam̃ ŋai.”’
LUK 15:20 Ale nǝboŋ tole mǝhat tonoŋ, ivan hǝn atǝman. Be nǝboŋ toyaryar a tut sal, atǝman eris lǝboii, nǝlon itaŋisi ale igam van hǝni, elugum̃ gati, esum̃ nǝtarhon.
LUK 15:21 “Beti anatun isor maii ke, ‘Tata, nugol nǝsaan vi tǝban aGot len nǝmav mai nugol nǝsaan vi tǝban gaiug. Sanor kasi hǝn gǝb̃ike anatum̃ hǝn ginau am.’
LUK 15:22 Be atǝman ikel mai naslev san gail ke, ‘Mǝtetutut, lav nahurabat tovoi buni gǝmai, ale kole lan. Siriv hǝn nariŋ len nǝŋarhuvǝlan, kol naributbut len narien gǝlaru.
LUK 15:23 Liv natuhb̃uluk tokǝnoh gǝmai, tibuni, utaut hǝni, ale datihan, datehǝhaṽur,
LUK 15:24 husur anatugw egai imat tia be imaur tǝtas am, imasig tia be evisi am.’ Ale lotub̃at hǝn nahǝhaṽuran.
LUK 15:25 “Len nǝboŋ enan ahai a m̃o itoh marireu. Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naim, esǝsǝloŋ hǝn nǝwalan hǝn navus beltaŋ mai nǝsavan,
LUK 15:26 ŋa ekis naslev sua, ale eusi nǝsa tovisi a im.
LUK 15:27 Ale isor vari ke, ‘Aṽam̃ etǝlmam, ale atǝmam̃ etibun natuhb̃uluk tokǝnoh husur aṽam̃ imaur, etǝlmam.’
LUK 15:28 Ahai a m̃o, nǝlon ipaŋpaŋ, emǝtahun b̃eb̃is lohoim ale atǝman evivile, isor ṽǝhṽǝhi.
LUK 15:29 Beti isor var atǝman ke, ‘Geris! Len nasihau isob̃ur noum sam̃, ale sǝkad nǝboŋ ideh notopair dan nǝsa gotokele. Be sǝkad nǝboŋ ideh gotolav natuhnani mai ginau hǝn nǝb̃ikad nahǝhaṽuran mai nabubur sagw gail.
LUK 15:30 Avil nǝboŋ anatum̃ togǝmai, aten boh tohan p̃is natit p̃isi sam̃ len alatpǝhaṽut lotop̃ur hǝn nibelito, gotibun natuhb̃uluk tokǝnoh m̃osi!’
LUK 15:31 Beti isor malum̃lum̃ ke, ‘Anatugw, gaiug gutoh akis mai ginau, natit p̃isi sagw evi esam̃.
LUK 15:32 Datimasgol nahǝhaṽuran, datimaskemkem bathut aṽam̃ enan imat be gagai imaur, imasig be gagai evisi.’”
LUK 16:1 Beti aYesu isor tǝtas mai ahai susur san gail ke, “Ikad naulum̃an sua topul hǝn natit isob̃ur tokad nab̃iltivanuan nauman tokǝtkǝta tǝban natit p̃isi san. Amahean enan esǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an ke nǝvanuan nauman san emǝdas natit san gail.
LUK 16:2 Ale ekisi gǝmai, beti eusi ke, ‘Nǝsaganan notosǝsǝloŋ hǝni len gaiug? Gikel ur nǝsa gotogole len nauman sam̃ hǝn natit p̃isi sagw, husur nauman enan sam̃ hǝn na-kǝtkǝta-tǝban-an esib.’
LUK 16:3 Nab̃iltivanuan nauman isor len gai gabag ke, ‘Nimabe? Husur amasta sagw ibar hǝn ginau dan nauman sagw. Nǝsǝdaŋ hǝn nakiran; nahurugw isa hǝn nǝb̃eŋir nǝvanuan hǝn nǝvat.
LUK 16:4 Ganan! Nolǝboi nǝsa nǝb̃igole hǝn ke, nǝboŋ nǝb̃esib hǝn nauman sagw nǝvanuan gail dereh lekis ginau vi lohoim salito.’
LUK 16:5 Imagenan, ekis nǝvanuan ṽisusua lotokad nǝkabut simasta san. Eus esua ke, ‘Gukabut simasta sagw evis?’
LUK 16:6 Isor vari ke, ‘Natram naoil naoliv tovi 100.’ Ale ikel maii ke, ‘Lav nǝkabut sam̃ gǝmai, gebǝtah, gitos 50 tutut.’
LUK 16:7 Beti eus togon am ke, ‘Ale gaiug, gukad nǝkabut evis?’ Ale isor vari ke, ‘Nǝhad nawit tovi 1,000.’ Ale ikel maii ke, ‘Lav nǝkabut sam̃ gǝmai, gitos 800.’
LUK 16:8 Naut kǝmas nab̃iltivanuan nauman sanor, amasta san isor ivoi hǝni husur elǝlǝgau hǝn gai len namitisau san. Imaienan! Naur ta damǝŋai hǝn navile a pan lukad namitisau hǝn naṽide silat lotosum̃an galito be anatun nam̃ial lǝsǝkad namitisau hǝn naṽide silat navile a pan.”
LUK 16:9 AYesu isor am ke, “Nukel mai gamito, lav nǝvat hǝn navile a pan hǝn b̃esusupah mai nǝvanuan gail hǝn lǝb̃egǝm vi bubur samito. Ŋa nǝboŋ nǝvat b̃ihav, dereh aGot tikel nahǝhaṽuran mai gamito len naut a im vi sutuai.
LUK 16:10 “Avan ideh togolgol tonor len natit tovis, gai am igolgol inor len tosob̃ur, ale avan ideh togolgol sanor len natit tovis, gai am igolgol sanor len tosob̃ur.
LUK 16:11 Asike mǝtb̃etǝgau b̃inor hǝn nǝvat mai natit gail hǝn navile a pan, asike aGot eriŋ natit tosob̃ur san len navǝlamito.
LUK 16:12 Ale asike mǝtb̃inor hǝn natit sinǝvanuan tile, ase teriŋ natit len navǝlamito hǝn b̃evi samit gabag?
LUK 16:13 Naslev ideh edǝdas b̃evi slev simasta toru len nǝboŋ tosua. Dereh temǝtahun bun tesua ale telǝmas bun togon o dereh tidaŋ len tesua ale tinau ke togon tovi ut kǝmas. Mǝtodǝdas mǝtb̃eum siGot tovi amasta samito mai nǝvat tu tovi masta samito.”
LUK 16:14 Nǝboŋ naFarisi gail lotolǝmas bun nǝvat lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, lusor viles aYesu.
LUK 16:15 Ŋa ikel mai galit ke, “Gamit boh mǝtupatpat gamit mǝhat len nǝhon nǝvanuan gail, avil aGot elǝboi nǝlomito. Husur natideh nǝvanuan gail lotodaŋ lan len nǝnauan salito, lotolǝŋon masuṽ hǝni, evi pahsago len nǝnauan siGot, emǝtahun buni.”
LUK 16:16 AYesu isor am ke, “Nalo siMoses mai natosian sihai kelkel ur gail, lupat van vǝbar nǝboŋ siJon. Husur nǝboŋ siJon, namtukel ur na-kel-uri-an tovoi husur natohan pipihabǝlan aGot, totaltal hǝn nǝvanuan p̃isi hǝn lǝb̃eb̃is lan.
LUK 16:17 Idaŋ hǝn nǝmav mai navile a pan arb̃eb̃uer, be idaŋ sǝhori hǝn nǝmap̃irhǝt natosian hǝn nalo b̃imasig.
LUK 16:18 “Naulum̃an ideh totiṽos hǝn asoan ale tolah mai napǝhaṽut tile, atenan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan. Ale naulum̃an ideh tolah mai napǝhaṽut asoan totiṽos hǝni tia, aulum̃an enan igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan.”
LUK 16:19 AYesu isor am ke, “Ikad naulum̃an sua tokad natite tosun nahurabat toboŋboŋ tokab. Len nǝboŋ p̃isi ikad nakontit tosob̃ur sǝhor nǝsa tonor hǝn nǝmauran san, ale akis ihan len nahǝhaṽuran hǝn nǝhanian tovoi ŋai.
LUK 16:20 Len nametlǝkau san loriŋ namǝsal sua tovi manus ipat, nahǝsan aLasarus.
LUK 16:21 Ike tihanukub hǝn nasughanian toteh dan natev sitenan tokad natite. Nalipah gail luŋol nǝmanuŋ san gail.
LUK 16:22 “Nǝboŋ tobar nǝboŋ san, amǝsal imat ale aŋel gail lupati, riŋi tǝban aApraham len nǝmav. Atenan tokad natite am imat ale lutavuni.
LUK 16:23 Len nǝhab nǝmatan, len na-lǝŋon-isa-an san tovan vǝsa masuṽ, ekǝta vi mǝhat ale eris aApraham mai aLasarus tǝban.
LUK 16:24 Ŋa ikai van hǝni ke, ‘Tata Apraham, gilolosa hǝn ginau ale sǝvat aLasarus hǝn b̃etur nagelhǝŋarhuvǝlan len nǝwai, b̃imosmos hǝn b̃eriŋi len nameagw b̃esusus. Nibegw epǝŋas vǝsa masuṽ len nǝhab egai.’
LUK 16:25 Avil aApraham isor vari ke, ‘Anatugw, nau gat natit sam̃ gail tovoi gotokade len nǝmauran sam̃, ale natit gail tosa aLasarus tokade. Be gagai elǝŋon ivoi am len nǝlon ale gaiug golǝŋon isa.
LUK 16:26 Natgalen imaienan, be ikad natsual am. AGot eriŋ nab̃iltib̃ur tosǝŋav tosareh hǝn b̃epǝpehun ginamito dan gamito, hǝn ke alat lotoke lǝb̃ivan dan naut egai van hǝn gamito, lodǝdasi. Ale alat lotoke lǝb̃egǝm hǝn ginamito dan naut enan lodǝdasi.’
LUK 16:27 Ŋa isor vari ke, ‘Beti neus gaiug, Tata, ke golǝboi gǝb̃esǝvati van hǝn nǝbathudud sagw,
LUK 16:28 husur nukad aṽagw erim, ale elǝboi b̃ikel nalǝlǝgauan mai galito hǝn ke, salegǝm len naut na-lǝŋon-isa-an egai.’
LUK 16:29 Be aApraham ike, ‘Lukad natosian siMoses mai ahai kelkel ur gail. Ivoi ke lesǝsǝloŋ husuri.’
LUK 16:30 Ike, ‘Aoa Tata Apraham, be avan ideh len naut nǝmatan b̃ivan hǝn galito, dereh lipair dan nǝsaan salito.’
LUK 16:31 Beti aApraham ikel maii ke, ‘Asike lǝb̃esǝsǝloŋ husur aMoses mai ahai kelkel ur gail, asike logǝgel hǝn nǝnauan salit hǝn lǝb̃edǝlom avan ideh, naut kǝmas tole mǝhat dan nǝmatan.’”
LUK 17:1 AYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Natit lototaltal hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃igol b̃isa, lǝb̃iteh dereh legǝmai, avil atenan togol lototeh, dereh nǝmauran san tisa vǝsa batbat.
LUK 17:2 Atenan, b̃igol avan ideh b̃igol nǝsaan, ivoi am hǝn atenan ke lubaŋis gat nab̃iltivat tom̃orm̃ori len naholoan ale bar hǝni len tas.
LUK 17:3 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito. Aṽam̃ b̃igol nǝsaan, kel maii ke togol nǝsaan, ale b̃ipair dan nǝsaan san, gerub̃ati dani.
LUK 17:4 B̃igol nǝsaan van hǝn gaiug vǝha-mǝlevru len nǝmariboŋ tosua, ale b̃etǝlmam van hǝn gaiug vǝha-mǝlevru toke, ‘Nupair dan nǝsaan sagw,’ gerub̃at nǝsaan galen dani.”
LUK 17:5 Ale ahai pispisul gail lukel mai Nasub̃ ke, “Gigol nadǝlomian sinamito tetibau am!”
LUK 17:6 Ŋa Nasub̃ ike, “Mǝttǝkad nadǝlomian tokǝkereh hun namisurhumastat, mǝttalǝboi mǝttakel mai nǝhai malperi egai ke, ‘Gimakuv ale gimabul gaiug len tas,’ ale dereh tǝmaienan.
LUK 17:7 “Mǝttǝkad naslev totivtiv nǝtan marireu o tokǝtkǝta tǝban nasipsip, nǝboŋ tovahim dan nǝmarireu, gamit ta be take, ‘Gǝm tutut, gebǝtah, gihan’?
LUK 17:8 Aoa, sǝmaienan. Take, ‘Geutaut hǝn nǝhanian m̃os ginau, sun nahurabat tonor ale lav nǝhanian mai ginau vir nǝhanan mai namunan b̃inoŋ. Ale nǝboŋ gotogole b̃inoŋ golǝboi gǝb̃ihan, gǝb̃emun.’
LUK 17:9 Amasta esipa vi tǝban naslev togol nǝsa tokele a? Aoa!
LUK 17:10 Imaienan hǝn gamit am. Nǝboŋ mǝttogol natit p̃isi aGot tokel mai gamit hǝn mǝtb̃igole, mitike, ‘Namtovi naslev kǝmas ŋai; namtugol nǝsa aGot tokele ŋai.’”
LUK 17:11 Len nǝyaran san, nǝboŋ tovi Jerusalem, aYesu iyar len navilah hǝn naut a Samaria mai a Kalili.
LUK 17:12 Nǝboŋ tobar navile sua, naulum̃an tosǝŋavur lotokad naleprosi lobubur maii. Loil a tut
LUK 17:13 ale lukai habat ke, “Yesu, Masta, gilolosa hǝn ginamito!”
LUK 17:14 Nǝboŋ toris galito, ikel mai galit ke, “Mitia ṽusan gamit mai ahai tutumav gail.” Ale len nǝyaran salit van, lumaur, luveveu.
LUK 17:15 Galit sua, nǝboŋ toris ke tomaur, etǝlmam van, eputsan nahǝsan aGot habat.
LUK 17:16 Ale iteh len tan, ekǝta vi pan bathurien aYesu ale esipa vi tǝban. Be gai evi auleSamaria.
LUK 17:17 Beti aYesu ike, “Be savi tosǝŋavur lotoveveu a? Lotomǝlapat, galit lutoh a be?
LUK 17:18 Sǝkad avan ideh hǝn totǝlmam hǝn toputsan nahǝsan aGot, be ametb̃os egai ŋai a?”
LUK 17:19 Beti ikel maii ke, “Gile mǝhat, givan; nadǝlomian sam̃ igol gumaur.”
LUK 17:20 Boŋ sua naFarisi gail lous aYesu ke, “Natohan pipihabǝlan aGot tegǝm ŋais?” AYesu isor var galit ke, “Natohan pipihabǝlan aGot sagǝm len nakǝtaan.
LUK 17:21 Avan ideh asike ike, ‘Geris, ipat gegai!’ o ‘Ipat ea!’ husur natohan pipihabǝlan aGot satopat mai gamito.”
LUK 17:22 Beti ikel mai ahai susur san gail ke, “Len nǝboŋ b̃egǝmai, dereh mǝtelǝŋon ke mǝteris nǝmariboŋ ideh siNatun Nǝvanuan, avil asike mǝtorisi.
LUK 17:23 Nǝvanuan gail dereh likel mai gamit ke, ‘Geris, gai sage!’ o ‘Geris, gai saga!’ Samtedǝlom galito, samtehusur galito.
LUK 17:24 Husur aNatun Nǝvanuan, len nǝboŋ san, tesum̃an nasǝm̃oropun tom̃ias nǝmav kavkav.
LUK 17:25 Be a tahw hǝn natgalen b̃evisi, timaslǝŋon tisa hǝn natit b̃isob̃ur ale naur ta damǝŋai limasmǝtahuni.
LUK 17:26 Naṽide lǝb̃ikade len nǝboŋ gail siNatun Nǝvanuan dereh lehun naṽide silat lototoh len nǝboŋ siNoah gail.
LUK 17:27 Nǝvanuan gail luhan, lomun, lulah mai ludam̃ hǝn nǝlahan gail van vǝbar nǝboŋ aNoah tob̃is len nab̃iltib̃ot totibau masuṽ lotokisi hǝn nǝak. Beti nab̃iltius eus, nilev egǝm van, natit p̃isi imasig.
LUK 17:28 Imagenan len nǝboŋ gail siLot. Luhan, lomun, loṽur natite, lop̃ur hǝn natite. Lumabul tite mai loum hǝn naim gail.
LUK 17:29 Be len nǝboŋ aLot toriŋ naut a Sotom, nǝhab mai nǝsalfa aruteh dan nǝmav van, navile kavkav imasig.
LUK 17:30 Timaienan len nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃evisi len nǝdaŋan san.”
LUK 17:31 AYesu isor am ke, “Len nǝboŋ enan, avan ideh b̃itoh a mǝhat len navurun naim timasgam tutut dan naim san, satimariŋ hǝn b̃itariv natit san gail. Ale avan ideh len nǝmarireu tu satetǝlmam vahim hǝn b̃ipat natideh.
LUK 17:32 Mitinau gat asoan aLot.
LUK 17:33 Avan ideh b̃igol risi ke b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig. Be avan ideh b̃idam̃ hǝni ke b̃imasig, dereh aGot tigol timaur vi sutuai.
LUK 17:34 Nukel mai gamit ke, len nalenmariug enan dereh nǝvanuan eru aripat len nǝmel b̃esua; aGot tilav kuv tesua ale togon tipat.
LUK 17:35 Napǝhaṽut eru arelis dasdas namisurhuwit len naut tesua ŋai; aGot tilav kuv tesua ale togon titoh.”
LUK 17:37 Beti ahai susur gail lousi ke, “Dereh tevisi a be, Nasub̃?” Isor var galit, isor kǝta ke, “Len naut ideh natit tomat topat lan, nab̃iltiman tohanhan natit tomat dereh lemǝlah gǝm b̃on ei. Avan tokad namǝtan elǝboi b̃erisi.”
LUK 18:1 Beti aYesu ib̃ol mai galit ke limassor tuṽ tabtab, nǝlolit sateur na-sor-tuṽ-an, letǝgau gati.
LUK 18:2 Ike, “Len nab̃iltivile sua ikad nǝmatsistret samǝtahw len aGot, tonau ke nǝvanuan gail lotovi ut kǝmas.
LUK 18:3 Ale len nab̃iltivile enan ikad abatunau pǝhaṽut togǝm akis hǝni hǝn b̃eŋiri ke, ‘Gigol tinor hǝn ginau hǝn asike aenemi sagw b̃emǝdas ginau am.’
LUK 18:4 Idareh, nǝmatsistret emǝtahuni van vǝbar toke, ‘Nǝsamǝtahw len aGot, ale nǝvanuan gail lovi ut kǝmas hǝn ginau.
LUK 18:5 Be husur ke nǝbatunau enan toŋir batriŋriŋ hǝn ginau, nupetǝmas hǝni! Dereh nigol tinor hǝni hǝn asike b̃eŋir akis hǝn ginau van nimat.’”
LUK 18:6 Beti Nasub̃ ike, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa nǝmatsistret tosa tokele!
LUK 18:7 AGot dereh tigol tinor hǝn galit totabtabuh len galito, lotokai van hǝni len nalennǝyal mai nalenmariug a? Dereh tevǝlo hǝn b̃evi tarhǝt salito a?
LUK 18:8 Ao, nukel mai gamit ke dereh tigol nanoran hǝn galit tutut. Avil nǝboŋ aNatun Nǝvanuan b̃egǝmai, dereh tisab̃ nadǝlomian len navile a pan o teb̃uer?”
LUK 18:9 AYesu ikel nǝb̃ol p̃usan egai mai galevis lotonau ke lotonor be lunau ke nǝvanuan tile gail lǝsavi natideh. Isor kǝta ke,
LUK 18:10 “Naulum̃an eru arovi mǝhat vi lan naholǝvat todar vis naim siGot hǝn arb̃isor tuṽ. Gǝlar togon evi Farisi, togon evi vanuan nǝtaks.
LUK 18:11 NaFarisi eil, isor tuṽ van hǝn gai gabag ke, ‘Got, nosipa len gaiug husur ke ginau nǝsasum̃an alat galenan, nǝvanuan gail lotogǝgǝras hǝn lǝb̃ilav kuv nǝvat, alat lǝsanor, alat lotogol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, o sum̃an ategai am tovi nǝvanuan nǝtaks.
LUK 18:12 Nǝsǝhan vǝha-ru len nawik p̃isi, noviol hǝn nahudhut tosua dan tosǝŋavur notokade.’
LUK 18:13 Avil togon tosor tuṽ, eil a tut, salǝŋon ke tekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav be len na-lǝŋon-isa-an san isar batut, ike, ‘Got, gilolosa hǝn ginau, rub̃at nǝsaan dan ginau notovi vanuan nǝsaan!’
LUK 18:14 Nukel mai gamit ke, atenan ivahim, nǝsaan san imarub̃at. Len nǝhon aGot, atenan inor, savi naFarisi. Bathut avan ideh b̃ipatpat gai mǝhat, dereh tegǝm vi ut kǝmas be ideh togol gai gabag tovi ut kǝmas, aGot dereh teputsani.”
LUK 18:15 Nǝvanuan gail losǝhar anatulit gail am van hǝn aYesu, hǝn b̃eriŋ navǝlan len galito hǝn navoian b̃egǝm hǝn galito. Nǝboŋ ahai susur gail lotorisi, losivoh len galito.
LUK 18:16 Be aYesu ekis galit gǝmai, ike, “Mitidam̃ hǝn natuhtǝtai gail legǝm hǝn ginau, samtikai tas galito, husur natohan pipihabǝlan aGot evi silat lotosum̃an galito.
LUK 18:17 Nukel nakitinan mai gamit ke, avan ideh asike b̃ehǝhaṽur hǝn natohan pipihabǝlan aGot hum natuhtǝtai, asike asike eb̃is lan.”
LUK 18:18 Naulum̃an sua toil a m̃o eus aYesu ke, “Hai p̃usan gotovoi, nimabe hǝn nǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai?”
LUK 18:19 Ale aYesu isor vari ke, “Imabe gotokis ginau ke notovoi? Sǝkad avan ideh tovoi—aGot sǝb̃on ŋai.
LUK 18:20 Gaiug golǝboi nakelean todaŋ gail lotoke: ‘Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagigol avan ideh timat, sagevǝnah, sagelibliboŋ—len nakotan am sageliboŋ, putsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.’”
LUK 18:21 Atenan ike, “Nǝboŋ notovi tuhtǝtai vǝbar damǝŋai nugol natgalenan p̃isi.”
LUK 18:22 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝni, ikel maii ke, “Natesual am gupar. P̃ur hǝn natit p̃isi gotokade ale pǝpehuni mai namǝsal gail. Ale dereh gikad nakonviolan aGot totǝgau gati m̃os gaiug len nǝmav. Beti gegǝm husur ginau.”
LUK 18:23 Avil nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, nǝlon isa husur ke topul hǝn natit tosob̃ur.
LUK 18:24 Nǝboŋ aYesu tokǝta van hǝni ike, “Idaŋ masuṽ hǝn alat lotopul hǝn natite lǝb̃evi lan natohan pipihabǝlan aGot.
LUK 18:25 Mǝtolǝboii ke idaŋ habat hǝn nǝkamel b̃eb̃is tur len nab̃urhunil sǝsod. Idaŋ sǝhori am hǝn nǝvanuan topul hǝn natite b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.”
LUK 18:26 Be alat lotosǝsǝloŋ hǝn natenan lousi ke, “B̃imaienan, ase teb̃is lan? Sǝkad avan ideh b̃ikad nǝmauran vi sutuai.”
LUK 18:27 Ale aYesu ike, “Natideh nǝvanuan todǝdas b̃igole, aGot elǝboi b̃igole.”
LUK 18:28 Ale aPita ike, “Geris, ginamit namtoriŋ sinamit p̃isi tia hǝn namttohusur gaiug.”
LUK 18:29 Ale aYesu ikel mai galit ke, “Nusor kitin mai gamit ke, avan ideh toriŋ naim o asoan o aṽan gail o tata mai nana o anatun gail m̃os natohan pipihabǝlan aGot,
LUK 18:30 dereh tikad natgalen p̃isi tisob̃ur tǝtas am len nǝboŋ eg ta damǝŋai len navile a pan. Ale len nǝboŋ b̃egǝmai len nǝmav dereh tikad nǝmauran vi sutuai.”
LUK 18:31 AYesu esǝhar tosǝŋavur pisan toru san lutoh sǝb̃olito, ale ikel mai galit ke, “Datovi mǝhat vi Jerusalem, ale natit p̃isi ahai kelkel ur lototosi husur aNatun Nǝvanuan, dereh lisarpoh.
LUK 18:32 Alatevis a Jerusalem leriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju. Dereh lisor vilesi, lisor mǝdasi, leṽulaii,
LUK 18:33 lebilas habat hǝni ale ligol timat. Be len nǝmariboŋ titor dereh tile mǝhat tǝtas.”
LUK 18:34 Ahai susur gail lǝsalǝboi natideh lan. Namilen esusuah dan galito gol ke lǝsalǝboi nǝsa aYesu tosor husuri.
LUK 18:35 Nǝboŋ aYesu tovan pǝpadaŋ hǝn naut a Jeriko, ametb̃esw sua ebǝtah gǝgarhǝp̃isal, eŋir nǝvanuan gail hǝn nǝvat.
LUK 18:36 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn naluṽoh toṽot eus ke nǝsa tovisi enan.
LUK 18:37 Galit lukel maii ke, “AYesu ta Nasaret satoyar van.”
LUK 18:38 Ale ikai ke, “Yesu, aNatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau, gol tivoi hǝn ginau!”
LUK 18:39 Ale alat lotoyar a m̃o losivoh lan hǝn b̃emǝdau, ris tokai habat am ke, “ANatun siTevit, nǝlom̃ titaŋis ginau, gol tivoi hǝn ginau!”
LUK 18:40 Ŋa aYesu eil, ale ikel ke lesǝhar atenan gǝm hǝni. Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ aYesu eusi ke,
LUK 18:41 “Guke nigol nǝsa hǝn gaiug?” Ale ike, “Nasub̃, nuke nekǝta.”
LUK 18:42 Ale aYesu isor maii ke, “Gekǝta! Nadǝlomian sam̃ igol gumaur.”
LUK 18:43 Vǝha-sua ŋai ikad nakǝtaan ale ehusur aYesu, isal suh nǝyalyalan siGot. Nǝboŋ nǝvanuan p̃isi lotorisi, galit am loputsan nahǝsan aGot.
LUK 19:1 Beti aYesu eb̃is len naut a Jeriko ale iyar tur lan.
LUK 19:2 Ikad aulum̃an sual ei nahǝsan aSakias; gai eil a m̃o hǝn nǝvanuan nǝtaks gail ale epul hǝn nǝvat mai natite.
LUK 19:3 Ike terisi ke aYesu ase, be husur top̃itol edǝdasi bathut ke naluṽoh lotoil kǝkol hǝn gai.
LUK 19:4 Ŋa igam vi m̃o ale epǝlau len nǝhai sikam̃or hǝn b̃eris aYesu, husur ke dereh tiyar van ei.
LUK 19:5 Ale nǝboŋ aYesu tobar naut enan, ekǝta vi mǝhat ale ikel maii ke, “Sakias, gimariŋ tutut. Damǝŋai nimastoh len naim sam̃.”
LUK 19:6 Ŋa imariŋ vi pan tutut ale ike “Ivoi,” mai aYesu, ikemkem habat.
LUK 19:7 Nǝvanuan p̃isi lotoris natenan loŋit nǝholito, lusor mǝtmǝtan hǝni ke, “Gai evi lohoim sinaulum̃an nǝsaan hǝn b̃itoh maii.”
LUK 19:8 Avil aSakias ile mǝhat, ikel mai aYesu ke, “Geris, Nasub̃, len nahudhut toru hǝn natit p̃isi sagw, gagai ŋai nulav nahudhut tesua mai namǝsal gail. Ale nǝb̃egǝras avan ideh hǝn nǝb̃evǝnah, dereh nisar gel vǝha-vat hǝni!”
LUK 19:9 Beti aYesu ikel maii ke, “Damǝŋai nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan egǝm bar naim egai. Bathut ategai am evi sua len nǝpasusan siApraham.
LUK 19:10 Husur aNatun Nǝvanuan egǝm hǝn b̃idoŋ alat lotomasig, hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝsaan.”
LUK 19:11 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, aYesu ib̃ol p̃usan, husur egǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem ale lunau ke natohan pipihabǝlan aGot b̃evisi ta bogai.
LUK 19:12 Imagenan aYesu ike, “Aulum̃an sua len nǝbathudud toil a m̃o len nǝkantri san eutaut hǝn b̃evi lan nǝkantri sual a tut hǝn ab̃iltikiŋ ei b̃itabtabuh lan hǝn b̃etǝlmam b̃egǝm vi kiŋ hǝn naut san.
LUK 19:13 Ale ekis naslev lotovi ulum̃an tosǝŋavur gǝmai, ilav namina tosǝŋavur mai galit ṽisusua, ike, ‘Mǝteum len nǝvat galenan vir natǝlmaman sagw.’
LUK 19:14 Be alat len nǝkantri san lomǝtahun buni ale losul galit galevis a tahw hǝni hǝn lǝb̃ikel mai nab̃iltikiŋ ke, ‘Namtsalǝŋon ategai hǝn b̃evi kiŋ sinamito.’
LUK 19:15 Naut kǝmas, egǝm vi kiŋ ale nǝboŋ totǝlmam episul hǝn alatenan gai tolav nǝvat mai galit ke legǝmai. Ike telǝboi nǝvat lotosǝhori len nǝvat tolav mai galito.
LUK 19:16 Esua toil a m̃o egǝm ike, ‘Nasub̃, namina sam̃ episan esǝŋavur am.’
LUK 19:17 Ale ikel maii ke, ‘Nauman sam̃ ikab, govi naslev tovoi! Husur ke gotodaŋ len natenan tokǝkereh, dereh gekǝtkǝta tǝban nab̃iltivile tesǝŋavur.’
LUK 19:18 Beti sual am egǝm ale ike, ‘Nasub̃ namina sam̃ episan erim am.’
LUK 19:19 Ŋa nakiŋ ikel maii ke, ‘Gaiug, dereh gekǝtkǝta tǝban nab̃iltivile terim.’
LUK 19:20 Beti naslev tile am egǝm ale ike, ‘Nasub̃, namina sam̃ bogai; noruŋ gole len natuhtaol hǝn nǝb̃esusuan buni.
LUK 19:21 Nomǝtahw len gaiug husur gutaltal, nǝkadum̃ ehǝhaiv, gulav kuv nǝsa gǝsariŋi, gotǝtariv nǝsa gǝsǝmabule.’
LUK 19:22 Nakiŋ isor vari ke, ‘Govi naslev tosa vǝsa! Len nasoruan sam̃ gotomadhakele, neṽusan gaiug hǝn nǝsaban sam̃. Gaiug gukele ke nudaŋ taltal, nǝkadugw ehǝhaiv, nulav kuv nǝsa nǝsariŋi mai notǝtariv nǝsa nǝsǝmabule.
LUK 19:23 B̃imaienan, husur nǝsa gǝsariŋ nǝvat sagw len nalulutar hǝn ke nǝboŋ nototǝlmam nǝtǝlav nǝvat enan mai naintǝres han?’
LUK 19:24 Ale ikel mai alat lotoil tǝban ke, ‘Lav kuv namina dani ale lavi mai atenan tokad namina tosǝŋavur.’
LUK 19:25 Ris lotoke, ‘Nasub̃, gai ikad namina tosǝŋavur tia!’
LUK 19:26 Isor var galit ke, ‘Nukel mai gamit ke, nǝvanuan p̃isi lotoum tovoi len nǝsa lotokade, dereh nilav natit am mai galito, avil avan ideh tom̃idol, avan ideh saum savoi len nǝsa tokade, dereh nilav kuv tokǝkereh gai tokade dani.
LUK 19:27 Be galen p̃isi lotovi enemi sagw gail, lotomǝtahun ginau notovi kiŋ salito, sǝhar galit gǝmai, ta bubun galit len nǝhogw!’”
LUK 19:28 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, iyar tab vi mǝhat vi Jerusalem.
LUK 19:29 Nǝboŋ tovan pǝpadaŋ hǝn natuhvile eru, a Petfas mai a Petani, len naut lotokisi hǝn Naṽehuh Oliv, esǝvat ahai susur eru,
LUK 19:30 ike, “Mǝrevi lan navile ea topat a m̃o. Nǝboŋ mǝrb̃eb̃is lan dereh mirisab̃ natuhtoŋki totahǝtah ei, avan ideh sǝsah lan sal. Sah rub̃ati ale sǝhari gǝmai.
LUK 19:31 Avan ideh b̃eus gamǝr ke, ‘Mǝrorub̃ati hǝn nǝsa?’ mirikele ŋai ke, ‘Nasub̃ timaskade.’”
LUK 19:32 Nǝboŋ aYesu tosǝvat gǝlar tonoŋ, aruvan ale arusab̃ natit p̃isi hun aYesu tokele.
LUK 19:33 Nǝboŋ artosah rub̃at natuhtoŋki enan, amahean gail lous gǝlar ke, “Mǝrorub̃ati hǝn nǝsa?”
LUK 19:34 Ale arusor var galit ke, “Nasub̃ timaskade.”
LUK 19:35 Beti arosǝhari van hǝn aYesu, arob̃ir hǝn nahurabat sǝlaru len natuhtoŋki ale arugol aYesu ebǝtah sǝŋaṽuti.
LUK 19:36 Len nǝvanan san, luṽolsan nahurabat salit gail metp̃isal.
LUK 19:37 Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naut nap̃isal tovi pan len Naṽehuh Oliv, naluṽoh hǝn ahai susur gail kavkav, len nahǝhaṽuran salito, lotub̃at kai, putsan nahǝsan aGot habat husur namerikel p̃isi lotorisi tia.
LUK 19:38 Lukai ke, “Got igol ivoi hǝn atenan, nakiŋ togǝm len nahǝsan Nasub̃ aGot! Natǝm̃at len nǝmav mai nalotuan tivan hǝn aGot toyalyal buni!”
LUK 19:39 Be naFarisi galevis len naluṽoh lusor mai aYesu ke, “Hai p̃usan, kai tas ahai susur sam̃ gail!”
LUK 19:40 Ris aYesu tosor var galit ke, “Nukel mai gamito, naut tab̃ut hǝn galito, nǝvat galegai lǝtǝkai.”
LUK 19:41 Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, toris nab̃iltivile enan, itaŋisi
LUK 19:42 ale ike, “Ivoi am ke gamit mǝttalǝboi nǝsa tǝlav natǝm̃at mai gamito nǝboŋ damǝŋai, be aoa, esusuah dan gamito.
LUK 19:43 Nǝboŋ tosa dereh tegǝm hǝn gamito. Len nǝboŋ enan aenemi samit gail dereh lisah tuan nǝtan tisahsah vi mǝhat hǝn b̃ipat kǝkol hǝn nab̃iltivile samito, lidar vis gamito hǝn lǝb̃eil garu gol gamito.
LUK 19:44 Ale ligol nab̃iltivile timasirsir, gamit mai anatumit mitimaienan. Ligol ke asike ikad nǝvat ideh b̃epǝlah gat togon. Dereh timagenan husur mǝtsaris lǝboi nǝboŋ aGot togǝm hǝn gamito.”
LUK 19:45 Beti aYesu eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot ale etub̃at hut alat lotop̃ur hǝn natit gail ei.
LUK 19:46 Ikel mai galit ke, “Natosian siGot ike, ‘Naim sagw tevi naim na-sor-tuṽ-an,’ avil mǝtugol ke egǝm ‘naut susuah sinǝvanuan vǝnvǝnah gail!’”
LUK 19:47 AYesu ep̃usan len nǝboŋ p̃isi len naholǝvat todar vis naim siGot. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail am, lohisi hǝn lǝb̃igol b̃imat.
LUK 19:48 Be lǝsǝsab̃ nap̃isal hǝn lǝb̃igole, bathut nǝvanuan p̃isi lolǝŋon buni ke lesǝsǝloŋ hǝni.
LUK 20:1 Len nǝboŋ sua, nǝboŋ aYesu toṽusan nǝvanuan gail len naholǝvat todar vis naim siGot, mai tokel ur na-kel-uri-an tovoi, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, logǝm hǝni.
LUK 20:2 Lukel maii ke, “Gugol natgalenan len nǝdaŋan sise? Ase ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an egai mai gaiug?”
LUK 20:3 Isor var galit ke, “Neus gamit hǝn nausian sua bai. Kel mai ginau,
LUK 20:4 nǝbaptaisan siJon, egǝm len aGot len nǝmav o len nǝvanuan?”
LUK 20:5 Lusor vahvah mai galit gabag ke, “Datb̃ike, ‘Egǝm len aGot,’ dereh teus, ‘Husur nǝsa mǝtsadǝlomi?’
LUK 20:6 Be datb̃ike, ‘Nǝvanuan,’ dereh nǝvanuan p̃isi letubun gidato, husur lodǝlomi ke aJon tovi ahai kelkel ur.”
LUK 20:7 Ŋa lusor vari ke, “Namtsalǝboi as tolav mai aJon.”
LUK 20:8 Ale aYesu ike, “Ginau am, asike nukel mai gamito ke na-il-a-m̃o-an sise topat len ginau hǝn nǝb̃igol natgalenan.”
LUK 20:9 Beti etub̃at kel nǝb̃ol p̃usan egai mai nǝvanuan gail, ke: “Avan sua imabul nǝhol nakrep ale idam̃ hǝni van hǝn alat lotokǝtkǝta tǝban nǝhol hǝn lǝb̃irentem, ale len nǝyaran san gai ivan ebǝlav.
LUK 20:10 Len nǝboŋ nakrep tomen, esǝvat naslev sua van hǝn alat lotorentem nǝhol hǝn lǝb̃epǝpehun nakrep galevis tovi esan. Avil luṽasi, losǝvati van, sǝlav natideh.
LUK 20:11 Ŋa amahean nǝhol esǝvat naslev sual am, be gai am lugol maien hǝni, luṽasi, lugol isa hǝni, ale losǝvati van, sǝlav natideh.
LUK 20:12 Ŋa esǝvat sual am tǝtas ale luṽab̃ub̃uri, lubar hǝni vivile.
LUK 20:13 Amahean ike, ‘Nigol nǝsa? Nigol timaiegai ke: dereh nesǝvat anatugw ulum̃an notolǝmas buni hǝn ke hum ma nahurulit b̃isa, ale lǝb̃igol b̃inor hǝni.’
LUK 20:14 Be nǝboŋ alatenan lotorisi, lusor utaut hǝni ke, ‘Atenan, nǝboŋ atǝman b̃imat, gai tikad nǝhol balai; datiparu buni hǝn datb̃ikad nasugsugur san p̃isi!’
LUK 20:15 Ŋa lubar hǝni dan nǝhol nakrep ale luparu buni.” AYesu isor am ke, “Amahean nǝhol dereh tigol nǝsa hǝn galito?
LUK 20:16 Dereh tegǝmai, tigol alat lotorentem nǝhol limat, ale tilav nǝhol nakrep enan mai ideh tile.” Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, luke, “Natenan satimaienan!”
LUK 20:17 Be aYesu ekǝta inor van hǝn galito ale ike, “B̃imaienan, namilen natosian egai topat len nǝb̃e sua ta sutuai nǝsa? “‘Nǝvat, nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni, gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.’
LUK 20:18 Nǝvanuan p̃isi lǝb̃iteh len nǝvat enan, dereh limab̃urb̃ur, mai avan ideh, nǝvat b̃iteh lan, dereh tipat dole.”
LUK 20:19 Beti ahai p̃usan gail hǝn nalo mai ab̃iltihai tutumav gail ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gat aYesu len namityal enan ŋai bathut lolǝboii ke len nǝb̃ol p̃usan enan isor tas galito. Avil lomǝtahw len nǝvanuan gail.
LUK 20:20 Beti lokǝta bunusi ale losǝvat nǝvanuan galevis lotogǝrasi ke lotokitin hǝn lǝb̃isab̃ nǝsaban len nasoran san hǝn lǝb̃eriŋi len navǝlan mai nǝdaŋan seuleRom tovi gavna.
LUK 20:21 Imagenan nǝvanuan nagǝgǝrasan gail lousi ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gaiug gotosor, gotop̃usan tonor. Naṽide sam̃ ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile, ale gop̃usan hǝn nap̃isal siGot len nakitinan.
LUK 20:22 Inor hǝn datb̃eṽur nǝtaks van hǝn aSisa m̃au a?”
LUK 20:23 Avil aYesu ekǝta lǝboi na-sor-gǝrasi-an salito ale ikel mai galit ke,
LUK 20:24 “Ṽusan ginau hǝn natenarius tesua. Nǝhon mai nahǝsan ase arupat lan?” Ale luke, “ASisa.”
LUK 20:25 Ikel mai galit ke, “Imagenan, lav mai aSisa nǝsa tovi seSisa, ale lav mai aGot nǝsa tovi siGot.”
LUK 20:26 Ale lodǝdas lǝb̃isab̃ nǝsaban ideh len nasoran san ei len nǝhon nǝvanuan gail. Lup̃aŋ len na-sor-vari-an san, ale lǝsasor am.
LUK 20:27 NaSattiusi galevis (lotoke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan eb̃uer), logǝm hǝn aYesu. Lousi
LUK 20:28 ke, “Hai p̃usan, aMoses itos m̃os gidato ke, aulum̃an ideh, aṽan b̃imat be asoan b̃itoh mai anatun b̃eb̃uer, atenan timaslah mai nǝbatunau hǝn b̃ikad anatun gail m̃os aṽan.
LUK 20:29 Ale boŋ sua ikad alatmiṽan lotomǝlevru. Ahai a m̃o ilah mai apǝhaṽut sua, be imat, anatun eb̃uer.
LUK 20:30 Aṽan tohusur ahai a m̃o ilah mai nǝbatunau,
LUK 20:31 beti aṽan tohusuri am imaienan. Alatmiṽan lotomǝlevru lumat maienan p̃isi, anatulit eb̃uer.
LUK 20:32 Namǝkot alitenan tu imat.
LUK 20:33 Ale namtous gaiug ke, b̃imagenan, len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, napǝhaṽut enan dereh tevi asoan ase? Husur ke alatmiṽan lotomǝlevru p̃isi lulah maii.”
LUK 20:34 Ŋa aYesu ikel mai galit ke, “Nǝvanuan len navile a pan lulah mai ludam̃ hǝn nǝlahan.
LUK 20:35 Avil alat aGot totabtabuh len galit hǝn lǝb̃itoh vi sutuai, mai hǝn lǝb̃itoh len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, galit, asike lulah, avan ideh asike idam̃ hǝn lǝb̃ilah.
LUK 20:36 Ale lodǝdas lǝb̃imat am, husur losum̃an aŋel gail, lovi anatun aGot gail bathut togol lotole mǝhat dan nǝmatan.
LUK 20:37 Be len nǝb̃olan husur nǝhai topaŋ, aMoses boh isor vǝhoti ke, alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan husur ekis Nasub̃ hǝn ‘aGot siApraham mai aGot seIsak mai aGot siJakop.’
LUK 20:38 Gai savi aGot silat lotomat be evi aGot silat lotomaur, husur len nabunusian siGot, galit p̃isi lumaur.”
LUK 20:39 Ahai p̃usan galevis hǝn nalo lusor vari ke, “Gokitin ahai p̃usan!”
LUK 20:40 Beti avan ideh sail b̃uri hǝn b̃eusi hǝn nausian ideh am.
LUK 20:41 Be aYesu eus galit ke, “Nǝvanuan gail luke aKristo, aGot totabtabuh lan, evi anatun ulum̃an siTevit mabe?
LUK 20:42 Husur aTevit, gai ikele len nalob̃ulat hǝn Nǝb̃e gail ke: “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke, “Gebǝtah tarhǝt len nǝmatu sagw,
LUK 20:43 vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’
LUK 20:44 Imaienan aTevit b̃ekisi hǝn ‘aMasta,’ evi anatun mabe?”
LUK 20:45 Nǝboŋ nǝvanuan p̃isi lotosǝsǝloŋ, aYesu ikel mai ahai susur san gail ke,
LUK 20:46 “Mǝtelǝlǝgau hǝn ahai p̃usan gail hǝn nalo. Lolǝmas hǝn lǝb̃iyaryar mai nahurabat tobǝlbǝlav lotosuni. Lolǝmas hǝn nǝvanuan gail lǝb̃ike, ‘Ivoi,’ mai galit len nǝmaket, lolǝmas nǝhai bǝtbǝtah tovoi ŋai len naim nab̃onb̃onan, mai lolǝmas hǝn lǝb̃ebǝtah rivuh len nǝhanan gail.
LUK 20:47 Lulav kuv p̃is naim mai nasugsugur sibatunau pǝhaṽut gail, be len nagǝgǝrasan salito len nǝhon nǝvanuan gail, lusor tuṽ ebǝbǝlav. Alatenan dereh lipanis sǝhor alat lǝsǝmaienan.”
LUK 21:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, eris alat lotokad natite nǝboŋ lotoriŋ naviolan salito len nabokis hǝn nǝvat len naim siGot.
LUK 21:2 Beti eris nǝbatunau namǝsal sua toriŋ natuhkoin eru artovi kopa.
LUK 21:3 Ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝbatunau egai tovi mǝsal eviol sǝhor galit p̃isi.
LUK 21:4 Husur galit p̃isi loviol kinit naviolan gail dan tosob̃ur lotopul hǝni, be dan tokǝkereh topar, alitegai eviol hǝn natit p̃isi san hǝn b̃imaur lan.”
LUK 21:5 Nǝboŋ ahai susur san galevis lotosor husur naim siGot ke epǝhas buni hǝn nǝvat tobilbil mai naviolan gail van hǝn aGot, aYesu ike,
LUK 21:6 “Natgalen mǝttorisi, dereh len nǝboŋ gail lǝb̃egǝmai, asike ikad nǝvat ideh b̃epǝlah gat togon, dereh limasirsir p̃isi.”
LUK 21:7 Ŋa lousi ke, “Hai p̃usan, natgalenan levisi ŋais? Ale dereh tikad nǝsa b̃eṽusan nǝboŋ hǝn natgalenan lǝb̃isarpoh?”
LUK 21:8 Isor var galit ke, “Mǝtelǝlǝgau ke avan ideh sategǝras gamito hǝn mǝtb̃isab, husur dereh tisob̃ur legǝm len nahǝsagw like, ‘Ginau boh aKristo!’ mai, ‘Pǝpadaŋ nǝboŋ tegǝmai!’ Samtehusur galito!
LUK 21:9 Nǝboŋ mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝni ke, ikad nab̃iltib̃alan gail mai nǝb̃alan tomǝtahun alat lotoil a m̃o, samtemǝtahw. Husur natgalenan limasvisi a m̃o, be nǝboŋ lǝb̃imadhavisi, savi nagilen sal.”
LUK 21:10 Beti ikel mai galit ke, “Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut sua dereh tib̃al mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tile, ale nǝvanuan sekiŋ gail dereh lib̃al mai nǝvanuan sekiŋ tile gail.
LUK 21:11 Len naut tile gail dereh tikad nab̃iltidu gail, tipar hanian mai tikad navilesir gail. Dereh tikad natit b̃evisi, nǝvanuan p̃isi ninelit b̃epil lan, mai natetǝtan toyalyal len nǝmav.
LUK 21:12 Avil a tahw hǝn natgalenan, galit dereh litah gat gamito, ale lemǝdas bun gamito. Dereh lilav gamit vi lan naim nab̃onb̃onan mai naim nǝbaŋisian gail. Dereh lesǝhar gamit vi lan nakiŋ mai gavna gail sil nahǝsagw.
LUK 21:13 Len nǝboŋ enan dereh tipat len gamito hǝn mǝtb̃ikel kot na-kel-uri-an tovoi husur ginau.
LUK 21:14 Imaienan, mitinau sǝhoti ke samteutaut hǝn mǝtb̃isor gol gamit gabag.
LUK 21:15 Bathut dereh neviol mai gamito hǝn nasoran mai namitisau hǝn nǝnauan tokitin hǝn ke, aenemi samit gail ledǝdas lǝb̃isor var gamito o lǝb̃isor tas gamito.
LUK 21:16 Atǝmamit, anamit, aṽamit gail, amaheamit gail mai nabubur samit gail am dereh leriŋ gamit len navǝlan aenemi samit gail. Dereh leriŋ gamit galevis len nǝmatan.
LUK 21:17 Nǝvanuan p̃isi dereh lemǝtahun bun gamito sil nahǝsagw.
LUK 21:18 Be nasivurumito dan navurumito asike imasig.
LUK 21:19 Len nǝ-daŋ-b̃uri-an samito dereh mitikad nǝmauran vi sutuai.
LUK 21:20 “Be nǝboŋ mǝtb̃eris naut a Jerusalem, navǝshǝsoltia gail lotodar visi, len nǝboŋ enan dereh mǝtelǝboii ke pǝpadaŋ timasirsir.
LUK 21:21 Beti alat lototoh len naut a Jutea, limasgam mǝtahw dani vi lan naut tobaŋ ṽehuh. Ale alat lototoh len navile enan limasriŋi, mai alat lotosuh marireu saleb̃is lan.
LUK 21:22 Husur nǝboŋ galenan levi nǝboŋ hǝn nǝpanismen, hǝn natit p̃isi natosian gail lotokele lǝb̃isarpoh.
LUK 21:23 Nulolosa hǝn alat lǝb̃etian mai alat lǝb̃evǝhasus len nǝboŋ enan! Husur len naut egai dereh tikad na-b̃iltilǝŋon-isa-an mai nǝlol paŋpaŋ topansem nǝvanuan galegai.
LUK 21:24 Nab̃u nǝb̃alan gail lita bun galito hǝni, ale aenemi salit gail dereh libaŋis gat galit beti sǝhar galit vi tut vi lan nǝkantri p̃isi. Ale nametb̃os gail dereh lipal sar nab̃iltivile Jerusalem, il a m̃o hǝni van vǝbar nǝboŋ salit b̃esib.
LUK 21:25 “Natit tiltile gail levisi hǝn namityal, nahǝbati mai nam̃eso gail. Len navile a pan, nǝvanuan gail len nǝkantri gail dereh lemǝtahw, ledǝdarŋab̃u, nau tuhatuh hǝn nǝwalan hǝn nǝtas mai nahǝbasodum̃.
LUK 21:26 Nǝvanuan gail dereh nǝlolit tiṽonṽon len namǝtahwan salit mai nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝsa b̃evisi len navile a pan. Husur nǝdaŋan gail len nǝmav dereh lekurkur.
LUK 21:27 Beti len nǝboŋ enan dereh leris aNatun Nǝvanuan b̃egǝm len nǝmavukasw, len nǝdaŋan mai nǝyalyalan totibau.
LUK 21:28 Nǝboŋ natgalenan lǝb̃etub̃at visi, mǝteil gǝgat tinor husur asike idareh nǝ-lav-kuvi-an samito dan nǝmauran hǝn navile a pan, dereh tihav.”
LUK 21:29 Beti ikel nǝb̃ol p̃usan mai galit ke: “Mǝteris nǝhai nafik mai nǝhai p̃isi am.
LUK 21:30 Nǝboŋ lotodum̃oh, mǝtolǝboi mǝtb̃eris lǝboii ke nǝboŋ naut pudpud b̃egǝm pǝpadaŋ.
LUK 21:31 Imagenan, nǝboŋ mǝtb̃eris natgalenan b̃evisvisi, mǝtelǝboii ke natohan pipihabǝlan aGot satogǝm pǝpadaŋ.
LUK 21:32 Nukel nakitinan mai gamit ke, naur egai asike lumat vǝbar natgalen p̃isi lǝb̃isarpoh.
LUK 21:33 Nǝmav mai navile a pan dereh arimasig balai, avil nasoruan sagw asike imasig boŋ ideh.
LUK 21:34 “Mǝtelǝlǝgau hǝn ke samtetǝrog, samtigol naṽide tosa len natǝrogan mai samtinau masuṽ hǝn nǝmauran len navile a pan o nǝboŋ enan dereh tegǝm ale mǝtosǝhoṽut lan hum mǝttobat len nǝhai tata.
LUK 21:35 Husur dereh tegǝmai len galit p̃isi lotosuh len navile a pan kavkav.
LUK 21:36 Mǝtehulahul tabtab, ale sor tuṽ ke mǝtelǝboi mǝtb̃igam yav dan natgalen p̃isi pǝpadaŋ hǝn b̃evisi, ale mǝtb̃eil len nǝhon aNatun Nǝvanuan.”
LUK 21:37 Ŋa len nalennǝyal p̃isi aYesu ep̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, be len mariug ivan vatoh len Naṽehuh Oliv.
LUK 21:38 Ale nǝvanuan p̃isi lulele dudulan som̃ilan hǝn lǝb̃evi lan naholǝvat todar vis naim siGot hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.
LUK 22:1 Len nǝboŋ enan Nǝhanan hǝn Nabǝta Sǝkad Nayis lan, lotokisi hǝn nǝPasova, egǝm pǝpadaŋ.
LUK 22:2 Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo luke lisab̃ nap̃isal ideh hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat, be savi len nǝhon nǝvanuan gail husur lomǝtahw len galito.
LUK 22:3 Beti aSetan eb̃is len aJutas lotokisi hǝn aIskariot, gai tovi sua len ahai susur lotovi 12.
LUK 22:4 Ale aJutas ivan hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn b̃isor mai galit husur nap̃isal ideh hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.
LUK 22:5 Lohǝhaṽur masuṽ ale ludam̃ hǝn lǝb̃ilav nǝvat nasilva maii.
LUK 22:6 Ale aJutas idam̃, beti idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito nǝboŋ naluṽoh lǝsǝtah maii.
LUK 22:7 Beti nǝmariboŋ hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan egǝmai. Len nǝboŋ enan lotutumav hǝn natuhsipsip hǝn nǝPasova.
LUK 22:8 AYesu esǝvat aPita mai aJon, ike, “Mirivan vautaut hǝn nǝhanian hǝn nǝPasova hǝn datb̃ihani.”
LUK 22:9 Ale arousi ke, “Guke namreutaut hǝni a be?”
LUK 22:10 Isor var gǝlar ke, “Nǝboŋ mǝrb̃eb̃is len nab̃iltivile, naulum̃an sua topat nab̃iliwai topul dereh tebubur mai gamǝru. Mǝrehusuri vi lohoim tob̃is lan
LUK 22:11 ale kel mai amahean naim ke, ‘Ahai p̃usan eusi ke: “Narum̃ simetb̃os gai be? Nuke nihan Nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail lan.”’
LUK 22:12 Atenan teṽusan gamǝru hǝn nab̃iltirum̃ tokad natit p̃isi dattolǝŋoni. Mǝreutaut ei.”
LUK 22:13 Ŋa aruvan, arusab̃ natit p̃isi hun tokel mai gǝlaru, ale aroutaut hǝn nǝPasova.
LUK 22:14 Nǝboŋ namityal hǝn nǝhanan togǝmai, aYesu ipat hǝn nǝtarhǝgarin hǝn b̃ihan. Ale ahai pispisul san gail lub̃on maii.
LUK 22:15 Ale ikel mai galit ke, “Nolǝŋon buni tia ke nihan nǝPasova egai mai gamito a tahw hǝn nǝb̃elǝŋon b̃isa.
LUK 22:16 Husur nukel mai gamit ke, asike nuhani am vir nǝsarpohan han len natohan pipihabǝlan aGot.”
LUK 22:17 Nǝboŋ tolav nab̃iliwai, tosipa hǝni, ike, “Mitilav nab̃iliwai egai ale pǝpehuni mai gamit gabag.
LUK 22:18 Husur nukel mai gamit ke, gagai van asike nomun tas nǝwain vir natohan pipihabǝlan aGot b̃egǝmai.”
LUK 22:19 Nǝboŋ tolav nabǝta, tosipa hǝni, eb̃uri, beti ilavi mai galito, ike, “Egai nibegw notoviol hǝni m̃os gamito. Gol timaiegai hǝn mǝtb̃inau gat tin hǝn ginau.”
LUK 22:20 Len naṽide top̃itoṽ, nǝboŋ lotohan tonoŋ ilav nab̃iliwai ike, “Egai nab̃iliwai hǝn na-kel-gati-an veveu aGot tota gati len nǝda hagw, nǝda hagw b̃isel m̃os gamito len nǝmatan sagw.
LUK 22:21 Be atenan b̃eriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail, navǝlan atenan ipat len natev mai navǝlagw.
LUK 22:22 Husur aNatun Nǝvanuan dereh tivan sum̃an aGot toriŋ gati tia, avil atenan b̃eriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, dereh nǝmauran san tisa vǝsa batbat.”
LUK 22:23 Beti lotub̃at usus gabag hǝn galito ke, ase len galit tigol natenan.
LUK 22:24 Lotub̃at ṽitṽituh len galit gabag husur galit ta be etibau sǝhor galito.
LUK 22:25 Ŋa aYesu ikel mai galit ke, “Len navile a pan, nakiŋ hǝn nametb̃os gail, lupatpat galit mǝhat len nǝdaŋan salito; ale nametb̃os gail lokis alat lotoil a m̃o hǝn galito hǝn ‘Na-vi-tarhǝte-an salito.’
LUK 22:26 Be gamit samtimaienan. Ideh len gamito totibau masuṽ, gai timasgǝm sum̃an ahai a tahw. Ale ideh len gamito toil a m̃o, timasgǝm sum̃an nǝvanuan toum kǝmas sinǝvanuan tile.
LUK 22:27 Husur ase etibau am, atenan tohan len natev, o atenan toum hǝn b̃ilav nǝhanian maii? Len nabunusian silat navile a pan evi atenan tohan len natev. Avil len gamito, evi ginau boh notoum kǝmas samito.
LUK 22:28 Gamit boh mǝtutah mai ginau akis, naut kǝmas nap̃isal sagw todaŋ nǝboŋ nǝvanuan gail lotomǝtahun ginau.
LUK 22:29 Sum̃an aTǝmagw tolav na-il-a-m̃o-an len natohan pipihabǝlan mai ginau, imaienan, gagai nulavi mai gamito.
LUK 22:30 Dereh mitihan, mǝtemun len natev sagw len natohan pipihabǝlagw ale mǝtebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah gail hǝn mǝtb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len nahǝmar lotovi 12 seIsrael.
LUK 22:31 “Simon, Simon, geris, aSetan eus aGot hǝn b̃isab̃ gamito ke mǝtumabe, hum naulum̃an hǝn nǝhol todardar hǝn nǝhad m̃os namisurhuwit b̃iteh tur lan, be nǝsogsog p̃isi han b̃esuh.
LUK 22:32 Avil nusor tuṽ m̃os gaiug tia hǝn ke, nadǝlomian sam̃ asike iteh. Ale nǝboŋ gǝb̃ipair tǝlmam, gigol galit lotovi ahai susur gail am ke lidaŋ am.”
LUK 22:33 Be aPita ikel maii ke, “Nasub̃, noutaut hǝn nǝb̃itah mai gaiug van hǝn naim bǝbaŋis mai nǝmatan!”
LUK 22:34 Ris aYesu tosor vari ke, “Nukel mai gaiug, Pita, natoulum̃an asike ekǝkǝraiko damǝŋai vǝbar gǝb̃ikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”
LUK 22:35 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Nǝboŋ notosǝvat gamito, nǝpaus, nǝhad mai naributbut tob̃uer, mǝtom̃idol hǝn natideh a?” Ale lusor vari ke, “Ao.”
LUK 22:36 Ikel mai galit ke, “Be gagai, atenan b̃ikad nǝpaus timaspati mai tipat nǝhad sǝsǝŋon am. Ale asike b̃ikad nab̃u nǝb̃alan, timasp̃ur hǝn nahurabat naut susus san hǝn b̃eṽur b̃esua.
LUK 22:37 Husur nukel mai gamit ke, natosian egai siGot timassarpoh len ginau ke, ‘Len nǝnauan salit loriŋi hum alat lotosa.’ Ale nǝsa lototosi husur ginau egǝm bar nǝsarpohan han ta bogai.”
LUK 22:38 Ŋa lukel maii ke, “Geris, Nasub̃, nab̃u nǝb̃alan toru!” Be gai ike, “Tinoŋ!”
LUK 22:39 Beti aYesu evivile, ale iyar vi lan Naṽehuh Oliv hum naṽide san. Ahai susur san gail lohusuri.
LUK 22:40 Nǝboŋ tobar naut enan, ikel mai galit ke, “Mitisor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri.”
LUK 22:41 Ivan dan galito vǝbar naut avan ideh b̃elǝboi b̃etuṽ hǝn nǝvat lan, etǝŋedur, ale isor tuṽ.
LUK 22:42 Ike, “Ita, b̃evi nalǝŋonian sam̃, lav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau. Avil nǝsa gotolǝŋoni tevisi, savi nǝsa notolǝŋoni.”
LUK 22:43 Ale aŋel sua hǝn nǝmav evisi hǝni ale igole idaŋ.
LUK 22:44 Len nǝnauan san mai nǝlon totuhatuh masuṽ, isor tuṽ habat van van napilal san etub̃ hun nǝda toturtur len tan.
LUK 22:45 Nǝboŋ tole mǝhat dan na-sor-tuṽ-an, etǝlmam van hǝn ahai susur gail ale isab̃i ke lotopat, nibelit emǝhav husur nalolosaan.
LUK 22:46 Ŋa ikel mai galit ke, “Imabe mǝtupat? Mitile mǝhat, sor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri!”
LUK 22:47 Nǝboŋ tosorsor sal, naluṽoh sua egǝmai. Ale aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, gai eil a m̃o. Egǝm ben aYesu hǝn b̃esum̃ nǝtarhon,
LUK 22:48 avil aYesu eusi ke, “Jutas, gumabe? Gaiug gosum̃ nǝtarhogw hǝn gǝb̃eriŋ ginau, aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi sagw gail a?”
LUK 22:49 Nǝboŋ alat lotohusur aYesu lotoris nǝsa b̃evisi, luke, “Nasub̃, namtib̃al mai galito hǝn nab̃u nǝb̃alan a?”
LUK 22:50 Beti galit sua itai naslev seb̃iltihai tutumav, ta kotov nǝdariŋan nǝmatu.
LUK 22:51 Avil aYesu ike, “Mitinoŋ, samtimagenan!” Ale ibar nǝdariŋan, gole imaur.
LUK 22:52 Beti aYesu ikel mai ab̃iltihai tutumav gail, alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan toke tib̃al mai alat lotoil a m̃o?
LUK 22:53 Len nǝmariboŋ p̃isi nutoh mai gamit len naholǝvat todar vis naim siGot be mǝtsǝbar ginau. Avil gagai evi namityal samito mai namityal hǝn nǝdaŋan hǝn nǝmargobut.”
LUK 22:54 Beti lutah gat aYesu, losǝhari van vi lohoim seb̃iltihai tutumav. APita ehusur galit van, be sǝyar pǝpadaŋ.
LUK 22:55 Nǝboŋ lototuŋ nǝhab rivuh len naholǝvat todar vis naim ale lototitileh b̃onb̃on, aPita ebǝtah, tah mai galito.
LUK 22:56 Beti naslev tǝbarehreh erisi nǝboŋ tobǝtah ale nǝsalsalumean hǝn nǝhab tom̃iasi. Ale ekǝta mǝtaltal van hǝni, ike, “Ategai am itah mai atenan!”
LUK 22:57 Avil aPita isor tasi ke, “Litegai, ginau notǝtan hǝn gai!”
LUK 22:58 Beti sǝdareh ŋai togon torisi, ike, “Gaiug am, govi galit sua!” Avil aPita ike, “Aoa Tegai, savi ginau!”
LUK 22:59 Ale husur nǝhaua tosua tovan, sual am isor sab̃i, ike, “Ategai boh itah maii, bathut gai am evi auleKalili.”
LUK 22:60 Avil aPita ike, “Tegai, notǝtan hǝn nǝsa gotokele.” Vǝha-sua ŋai, nǝboŋ tosor sal, natoulum̃an ekǝkǝraiko.
LUK 22:61 Nasub̃ ipair, ekǝta inor van hǝn aPita, ale aPita inau tǝlmam hǝn nasoruan siNasub̃ nǝboŋ tokel maii ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko damǝŋai, gaiug dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”
LUK 22:62 Ale aPita evivile, itaŋ lolosa masuṽ.
LUK 22:63 Alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu lotub̃at sor vilesi van, luṽasi, ṽasi, ṽasi van,
LUK 22:64 lubaŋis gat namǝtan ale loususi ke, “Sss Hai kelkel ur, ase toṽas gaiug?”
LUK 22:65 Ale lukel natit isob̃ur am, losǝvari vǝsa tibatbat.
LUK 22:66 Nǝboŋ naut tolan nǝSanhitrin lub̃onb̃on. Alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lobǝtah len nab̃onb̃onan enan. Ale losǝhar aYesu van hǝn galito.
LUK 22:67 Luke, “Gǝb̃evi aKristo, aGot totabtabuh lan, kel mai ginamito.” Avil ikel mai galit ke, “Nǝb̃ekǝmaienan mai gamito, asike mǝtodǝlom ginau,
LUK 22:68 ale nǝb̃eus gamito, asike mǝtusor var ginau.
LUK 22:69 Be gagai van aNatun Nǝvanuan dereh tebǝtah len nǝmatu siGot hǝn b̃ikad nǝdaŋan.”
LUK 22:70 Galit p̃isi lousi ke, “Gaiug m̃au, aNatun aGot a?” Ale isor var galit ke, “Gamit mǝtuke ginau boh.”
LUK 22:71 Beti luke, “Datsalǝŋon avan ideh am hǝn b̃ikel ur nǝsaan ategai tokele. Husur gidat sǝb̃odato datosǝsǝloŋ hǝni len nabuŋon gabag!”
LUK 23:1 Beti, naluṽoh kavkav hǝn nǝSanhitrin lule mǝhat, sǝhari van hǝn aPilate.
LUK 23:2 Lotub̃at sor tas aYesu, il hirhir lan ke, “Namtusab̃ ategai ke tosǝhar suluṽ nǝvanuan sinamit gail len nap̃isal tosa. Ikai tas na-ṽur-nǝtaks-an van hǝn aSisa, mai gai ike tovi aKristo, aGot totabtabuh lan tovi a kiŋ sua.”
LUK 23:3 Ŋa aPilate eus aYesu ke, “Gaiug govi kiŋ seJu gail a?” Ale isor vari ke, “Gaiug boh gukele.”
LUK 23:4 Beti aPilate ikel mai ab̃iltihai tutumav gail mai naluṽoh gail ke, “Nusab̃i ke ategai sǝkad nǝsaban.”
LUK 23:5 Avil lutaltal ke, “Gai ipair hǝn nǝnauan sinǝvanuan gail hǝn nap̃usanan san len naut p̃isi a Jutea, gol loluṽoh b̃al taṽtaṽor. Etub̃at a Kalili vǝbar naut egai!”
LUK 23:6 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝni, eusi ke gai b̃evi auleKalili.
LUK 23:7 Ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ lǝboii ke aYesu totoh pipihabǝlan aHerot Antipas, esǝvati van hǝn aHerot, gai am totoh len naut a Jerusalem len nǝboŋ enan.
LUK 23:8 Nǝboŋ aHerot toris aYesu ehǝhaṽur masuṽ, husur sutuai elǝŋoni tia ke terisi, bathut esǝsǝloŋ hǝn naholan tohusuri, ale ike teris aYesu b̃igol namerikel ideh.
LUK 23:9 Ŋa aHerot eusus nausian tosob̃ur be aYesu sasor vari.
LUK 23:10 Ale ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, lusor idaŋ, lusor lol paŋpaŋ ke aYesu tosa.
LUK 23:11 Beti aHerot mai nasoltia san gail loŋit nǝholit van hǝni hum gai tovi ut kǝmas, lusor vilesi. Lukol nahurabat bilbil lan ale losǝvati tǝlmam van hǝn aPilate.
LUK 23:12 Len nǝboŋ enan ŋai aHerot mai aPilate gǝlar gabag arogǝm vi bubur beti. Husur sutuai arovi enemi sǝlar gabag.
LUK 23:13 Nǝboŋ aPilate tokis ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o mai nǝvanuan gail tonoŋ,
LUK 23:14 ikel mai galit ke, “Mǝtosǝhar ategai gǝm hǝn ginau hum ke avan sua tosǝhar suluṽ nǝvanuan gail len nap̃isal tosa. Nǝboŋ notoususi len nǝhomito, nǝsǝsab̃ nǝsaan ideh len ategai mǝttosor tasi, kel ke tosa.
LUK 23:15 AHerot am sǝsab̃ nǝsaan ideh lan, husur aHerot esǝvat tǝlmam hǝni gǝm hǝn gidato. Ale imasil ke, ategai sagol natideh tonor hǝn b̃imat sile.
LUK 23:16 Imaienan, dereh nigol lebilas masuṽ hǝni ale telǝboi b̃ivan.”
LUK 23:18 Avil galit lub̃on, kai habat ke, “Sǝhar ategai vi tut, aParappas tevivile m̃os ginamito!”
LUK 23:19 (Alat a Rom lutah gat a Parappas tia, bar hǝni len naim bǝbaŋis sil togol nǝvanuan lotoluṽoh, b̃al taṽtaṽor len nab̃iltivile hǝn lǝb̃emǝdas nǝgavmen, mai igol avan sua imat.)
LUK 23:20 APilate isor van hǝn galit tǝtas am bathut ike teriŋ aYesu tivan.
LUK 23:21 Avil lukai habat van ke, “Timat! Timat len nǝhai balbal!”
LUK 23:22 Len na-vǝha-tor-an aPilate isor van hǝn galit ke, “Imabe? Igol nǝsa tosa? Nǝsǝsab̃ kas nǝsaan ideh lan tonor hǝn b̃imat sile. Imaienan dereh nigol ke lebilas masuṽ hǝni ale neriŋi tivan.”
LUK 23:23 Avil lukai susumar husur aYesu ke timat len nǝhai balbal, ale ludaŋ b̃ur aPilate.
LUK 23:24 Ŋa aPilate eriŋi ke tigol nǝsa lotolǝŋoni.
LUK 23:25 Ale atenan lotousi, aParappas totoh len naim bǝbaŋis sil togol nǝb̃alan hǝn b̃emǝdas nǝgavmen mai togol nǝmatan, eriŋi evivile. Avil eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn lǝb̃igol nǝsa lotolǝŋoni hǝni.
LUK 23:26 Nǝboŋ nasoltia gail lotosǝhari van, lutah gat aSimon, auleSairin sua toyar marireu gǝm vi lan naut a Jerusalem ale loriŋ nǝhai balbal lan hǝn b̃ipati husur aYesu.
LUK 23:27 Ale nǝvanuan isob̃ur masuṽ lohusuri. Galevis lotovi alatpǝhaṽut lois, luṽosṽos nibelito, lutaŋisi.
LUK 23:28 Be aYesu ipair van hǝn galit ke, “Tob̃taJerusalem gail, samtitaŋis ginau be mititaŋis gamit gabag mai anatumit gail.
LUK 23:29 Husur len nǝboŋ b̃egǝmai nǝvanuan gail dereh like, ‘AGot igol navoian van hǝn alatpǝhaṽut lotobutoh, nǝhad hǝn natǝtai gail lǝsǝpasus, mai nasus gail lǝsavǝhasus!’
LUK 23:30 Beti ‘dereh lisor mai nab̃iltiṽehuh gail ke, “Rus vi pan bar ginamito!” Lisor mai natuhṽehuh gail ke, “Kabut gol ginamito!”’
LUK 23:31 Husur ke nǝvanuan gail lǝb̃igol natgalenan nǝboŋ nǝhai tomaur sal, nǝsa b̃evisi nǝboŋ nǝhai b̃iŋod?”
LUK 23:32 Ikad naulum̃an eru, artob̃ur kotov nalo silat aRom, ale losǝhar gǝlaru van hǝn lǝb̃igol arb̃imat mai aYesu.
LUK 23:33 Ŋa nǝboŋ lotobar naut lotokisi hǝn Nabǝlashukadhutǝmat, loriŋi itahǝtah len nǝhai balbal ei, gai mai naulum̃an eru artosa, esua len nǝmatu san, togon len nǝmair.
LUK 23:34 AYesu ike, “Ita, gerub̃at nǝsaan egai dan galito, husur lǝsalǝboi nǝsa lotogole.” Beti lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃i ke as tikad nahurabat san gail.
LUK 23:35 Nǝvanuan gail loil, lokǝta bunusi. Ale nǝvanuan totibau salit gail lob̃it nabuŋolit van hǝn aYesu, lusor vilesi. Luke, “Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail; b̃evi aKristo siGot, aGot totabtabuh lan, tilav kuv gai gabag!”
LUK 23:36 Nasoltia gail am lusor vilesi, logǝm pǝpadaŋ, lav navinika van hǝni.
LUK 23:37 Luke, “Gǝb̃evi kiŋ seJu gail, lav kuv gaiug sǝb̃om̃!”
LUK 23:38 Ale ikad natosian sua a mǝhat hǝni toke, “AKiŋ seJu gail bogai.”
LUK 23:39 Gǝlar sua, tovi ulum̃an tosa totahǝtah ei, isor mǝdasi ke, “Gaiug gǝsavi aKristo aGot totabtabuh lan a? Mjǝǝ! Tǝmagenan, gilav kuv gaiug gabag, ale lav kuv ginamǝr am!”
LUK 23:40 Be togon isor lan ke, “Gǝsamǝtahw len aGot a? Ivoi ke gemǝtahw husur nǝpanismen sam̃ ep̃itoṽ hǝn esan.
LUK 23:41 Ale gidaru darupanis inor husur darukad nǝpanismen tonor hǝn nǝsa dartogole, be ategai, gai sagol natideh tosa.”
LUK 23:42 Ale ike, “Yesu, nau gat ginau nǝboŋ gǝb̃egǝm vi kiŋ.”
LUK 23:43 AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, damǝŋai dereh gitoh mai ginau len naut nahǝhaṽuran tovi Paratais.”
LUK 23:44 Pǝpadaŋ hǝn natub̃lial nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav vǝbar namityal totor ut mǝdau,
LUK 23:45 husur nǝyal satun am. Ale nab̃iltikaliko topǝpehun naim siGot emǝtar len nahudhut eru.
LUK 23:46 Beti aYesu ikai habat ke, “Ita, gagai noriŋ nanunugw len navǝlam̃.” Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, emǝsol, imat.
LUK 23:47 Nǝboŋ nasenturion toris nǝsa tovisi, isor sal suh aGot, ike, “Kitin ategai evi nǝvanuan tonor bogai!”
LUK 23:48 Naluṽoh lub̃on hǝn lǝb̃ekǝta ris nǝsa tovisi. Nǝboŋ lotorisi, len natǝlmaman salito lulolosa, len nalolosaan salito lotuh nǝmabulito.
LUK 23:49 Ale galit p̃isi lotolǝboi bun aYesu, loil a tut mai alatpǝhaṽut lotohusuri a Kalili, loris p̃is natgalenan.
LUK 23:50 Ikad naulum̃an sua, nahǝsan aJosef tovi Sanhitrin sua, tovoi mai tonor.
LUK 23:51 (Gai sǝdam̃ mai nǝSanhitrin, len nǝsa lotoutaut hǝni mai lotogole.) Evi uleArimatea, navile sua len naut a Jutea, totoh vir natohan pipihabǝlan aGot.
LUK 23:52 Ivan hǝn aPilate ale eus niben aYesu.
LUK 23:53 Beti ipat kuvi vi pan, ruŋ gole len nǝkaliko tovi linen ale riŋi len nab̃urhuvat nǝmatan lotota p̃up̃uli tia. Lǝsǝtavun avan ideh len nab̃ur enan sal.
LUK 23:54 Ale evi Nǝboŋ Nautautan, nǝSappat pǝpadaŋ b̃etub̃at.
LUK 23:55 Alatpǝhaṽut, lototah mai aYesu a Kalili, lohusur aJosef ale loris nab̃urhuvat nǝmatan mai naṽide toriŋ niben topǝlah lan.
LUK 23:56 Beti luvahim, loutaut hǝn natit tokad nǝb̃on tosusau mai nǝhai pǝhas gail m̃os niben. Ale len nǝSappat luŋavŋav husur nalo siMoses.
LUK 24:1 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, dudulan som̃ilan, alatpǝhaṽut lovi lan nab̃urhuvat nǝmatan, lutariv natit tosusau lotoutaut hǝn gail tia.
LUK 24:2 Lusab̃ nǝvat nabopita torib tia dan nab̃ur nǝmatan
LUK 24:3 avil nǝboŋ lotob̃is, lǝsǝsab̃ niben Nasub̃ aYesu.
LUK 24:4 Nǝboŋ lotonau tǝtan hǝn natenan sal, be losǝhoṽut len naulum̃an toru artoil ben galito, artosun nahurabat tokabkabil.
LUK 24:5 Ninelit epil vǝsa, ale lotǝŋedur kǝta vi pan be gǝlaru arukel mai galit ke, “Mǝtudoŋ mab hǝn avan tomaur len naut silat lotomat?
LUK 24:6 Atenan satoh gegai, avil aGot igol ile mǝhat tia! Mitinau tǝlmam hǝn nǝboŋ totoh len naut a Kalili sal,
LUK 24:7 tokel mai gamit ke, ‘Nǝvanuan gail limasriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan nǝsaan gail, ale gai timastahǝtah len nǝhai balbal, ale len nǝmariboŋ totor timasle mǝhat tǝtas.’”
LUK 24:8 Beti lunau tǝlmam hǝn nasoruan san,
LUK 24:9 ale nǝboŋ lototǝlmam dan nab̃urhuvat nǝmatan, lukel p̃is natgalenan mai Tosǝŋavur Pisan Tosua mai ahai susur tile gail am.
LUK 24:10 Alatpǝhaṽut galenan lotokǝmaienan mai ahai pispisul gail: lovi aMeri ta Maktala, aJoanna, aMeri anan aJemes mai alat lototah mai galito.
LUK 24:11 Avil ahai pispisul gail lǝsadǝlom nasoruan enan husur lunau ke sǝkad namilen.
LUK 24:12 Be aPita ile mǝhat, igam vi lan nab̃urhuvat nǝmatan. Nǝboŋ tob̃etb̃et hǝn b̃ekǝta vi lan b̃urhuvat, eris nǝkaliko nalinen gail ŋai, ale ivahim, ip̃aŋ len nǝsa tovisi.
LUK 24:13 Len nǝmariboŋ enan ŋai ikad galit eru artovi lan navile lotokisi hǝn Emmaus, nakilomita han tovi 11 a tut dan naut a Jerusalem.
LUK 24:14 Gǝlaru arusorsor mai gǝlar gabag husur natit p̃isi tovisi tia.
LUK 24:15 Nǝboŋ artosorsor mai artohol husur natgalenan, aYesu m̃au egǝm, itah mai gǝlaru len nǝyaran sǝlaru.
LUK 24:16 Be aGot igol arsakǝta lǝboii.
LUK 24:17 Ale eus gǝlar ke, “Len nasoruan samǝru nǝboŋ mǝrtoyar van, mǝruhol husur nǝsa?” Ale aroil ei, len nalolosaan arusar batut.
LUK 24:18 Beti gǝlar sua, nahǝsan aKleopas isor vari ke, “Len nametb̃os p̃isi a Jerusalem, gaiug sǝb̃om̃ gǝsalǝboii nǝsa tovisi ei len nǝboŋ galeg a?”
LUK 24:19 Eus gǝlar ke, “Nǝsa gail?” Arusor vari ke, “Natgalenan husur aYesu ta Nasaret, aulum̃an sua tovi hai kelkel ur todaŋ len nagolean mai nasoruan len nǝhon aGot mai nǝvanuan gail p̃isi.
LUK 24:20 Beti ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o sidato, loriŋi len navǝlan alat a Rom hǝn lǝb̃eriŋ nǝmatan lan, ale lugol itahǝtah len nǝhai balbal.
LUK 24:21 Avil a m̃o namtuvatvat viri ke, tovi atenan b̃ilav kuv a Israel dan alat lototǝgau gat gidato. Be savi natenan ŋai, damǝŋai evi nǝmariboŋ totor togam gol natgalenan tovisi tia.
LUK 24:22 Ale sual am, alatpǝhaṽut sinamit galevis lugol namtosǝhoṽut. Damǝŋ dudulan som̃ilan lovi lan nab̃ur nǝmatan
LUK 24:23 ale nǝboŋ lǝsǝsab̃ niben, lotǝlmam, luke lotoris na-kǝta-risi-an sual ei ke, aŋel artoke aYesu tomaur tia.
LUK 24:24 Beti galit galevis lototah mai ginamito, lovi lan nab̃ur nǝmatan ale lusab̃i hum alatpǝhaṽut lotokele, avil gai, lǝsarisi.”
LUK 24:25 AYesu ikel mai gǝlar ke, “Nǝkadumir iṽonṽon. Idaŋ hǝn mǝrb̃edǝlom p̃is nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele.
LUK 24:26 Evi nalǝŋonian siGot ke aKristo imaslǝŋon isa vǝsa m̃os natgalenan, beti b̃is len nǝyalyalan san.”
LUK 24:27 Beti tub̃at len aMoses mai ahai kelkel ur gail p̃isi, isor vahvah mai gǝlaru, kel natit p̃isi husur gai gabag topat len natosian siGot kavkav.
LUK 24:28 Nǝboŋ lotoyar gǝm pǝpadaŋ hǝn navile artovan hǝni, aYesu iyar sum̃an b̃ivan am.
LUK 24:29 Be arutaltal hǝni ke, “Gitoh mai ginamǝru husur naut igomgom mai namityal imasur tia.” Ale eb̃is lohoim hǝn b̃itoh mai gǝlaru.
LUK 24:30 Nǝboŋ topat hǝn nǝtarhǝgarin hǝn b̃ihan mai gǝlaru len natev, ilav nabǝta, esipa hǝni, eb̃uri ale ilavi mai gǝlaru.
LUK 24:31 Vǝha-sua ŋai namǝtalar esǝŋav, aroris lǝboii. Beti iyav dan gǝlaru.
LUK 24:32 Arousus gǝlar gabag ke, “Imabe nǝlodar imavuhos nǝboŋ tosor mai gidaru metp̃isal, tosor vahvah hǝn natosian siGot mai gidaru?”
LUK 24:33 Ŋa len namityal enan ŋai arule mǝhat, arotǝlmam vi Jerusalem. Arusab̃ Tosǝŋavur Pisan Tosua lotob̃onb̃on mai alat lototah mai galito,
LUK 24:34 lotoke tokitin ke Nasub̃ tole mǝhat mai tovisi hǝn aSimon.
LUK 24:35 Beti gǝlaru arukel ur nǝsa tovisi metp̃isal mai na-ris-lǝboii-an sǝlaru nǝboŋ aYesu tob̃ur nabǝta.
LUK 24:36 Nǝboŋ artohol husur natgalenan sal, aYesu evisi, eil rivuh len galito ale ikel mai galit ke, “Nǝlomit tikad natǝm̃at.”
LUK 24:37 Be losǝhoṽut, ninelit epil, lunau ke lotoris nanunun.
LUK 24:38 Beti ikel mai galit ke, “Mǝtomǝtahw hǝn nǝsa? Imabe nǝlomit euri ke notomaur tǝtas?
LUK 24:39 Mǝteris navǝlagw mai nariegw gǝlaru; ginau bogai! Bar ginau hǝn mǝtb̃elǝboi ginau, husur nanunun ideh sǝkad nabǝlasehw mai navisoh sum̃an ginau notokade.”
LUK 24:40 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ eṽusan galit hǝn navǝlan mai narien gǝlaru.
LUK 24:41 Len nakemkeman mai nǝmaŋmaŋan salito nǝlolit euri sal ale ike, “Mǝtukad nǝhanian ideh geg a?”
LUK 24:42 Ŋa lulav nahudhuieh lotolǝŋasi maii,
LUK 24:43 ale ilavi, ihani len nǝholito.
LUK 24:44 Beti ikel mai galit ke, “Egai nǝsa notokele mai gamit tia nǝboŋ nototoh mai gamit sal ke, natit p̃isi lototosi husur ginau len nalo siMoses mai ahai kelkel ur gail mai nǝb̃e gail limassarpoh.”
LUK 24:45 Beti esǝŋav hǝn nǝnauan salit hǝn lǝb̃elǝboi natosian siGot.
LUK 24:46 Ikel mai galit ke, “Natosian ekǝmaiegai ke: AKristo, aGot totabtabuh lan, timaslǝŋon tisa vǝsa ale le mǝhat dan nǝmatan len nǝmariboŋ titor.
LUK 24:47 Ale len nahǝsan dereh nǝvanuan gail likel ur nǝpairan dan nǝsaan m̃os narub̃atian dan nǝsaan van hǝn naluṽoh hǝn nametb̃os gail p̃isi, tub̃at a Jerusalem.
LUK 24:48 Gamit mǝtoris natgalenan, mitia kel ur nǝsa mǝttorisi mai nǝvanuan gail.
LUK 24:49 Mǝteris, nosǝvat nǝsa aTǝmagw tokel gati van hǝn gamito, be gamit mititoh len nab̃iltivile vir aGot b̃ikol nǝdaŋan hǝn nǝyalyalan len gamito hum nahurabat.”
LUK 24:50 Beti esǝhar galit vǝbar naut a Petani, ale isah hǝn navǝlan vi mǝhat, eus aGot hǝn b̃igol navoian van hǝn galito.
LUK 24:51 Nǝboŋ tosorsor sal eriŋ galito ale aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav.
LUK 24:52 Ŋa lulotu hǝni beti lotǝlmam vi Jerusalem, lukemkem masuṽ.
LUK 24:53 Ale lutoh tin len naholǝvat todar vis naim siGot, lusor sal suh tabtab hǝn aGot.
JOH 1:1 Len natub̃atan naSoruan itoh tia, ale aSoruan itah mai aGot, aSoruan enan evi Got.
JOH 1:2 Atenan itah mai aGot len natub̃atan.
JOH 1:3 Len atenan aGot igol natit p̃isi tovisi. Atenan tab̃uer, asike tǝkad natideh.
JOH 1:4 Gai evi nǝkadun nǝmauran, ale nǝmauran enan evi nam̃ial sinǝvanuan gail.
JOH 1:5 Nam̃ial satom̃ial van sal len nǝmargobut be nǝmargobut sasǝhori.
JOH 1:6 Aulum̃an sua egǝmai, aGot tosǝvati, nahǝsan aJon.
JOH 1:7 Atenan egǝm hum na-sor-lǝboii-an hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial, hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃edǝlom napisulan tokele.
JOH 1:8 Gai gabag savi m̃ial, be egǝm hǝn b̃ikel vǝhot nakitinan husur nam̃ial.
JOH 1:9 ASoruan egaii togǝm hǝn navile a pan, gai evi nam̃ial kitin tom̃ias nǝvanuan p̃isi.
JOH 1:10 Len gai aGot igol navile a pan tovisi. ASoruan itoh len navile a pan avil navile a pan lǝsakǝta lǝboii.
JOH 1:11 Egǝm hǝn nǝvanuan gail lotovi esan matmat, avil esan gail lomǝtahuni.
JOH 1:12 Be galit p̃isi lotohǝhaṽur hǝni, lotoriŋ nǝlolit len nahǝsan, eviol mai galit maiegai ke: evi len galito hǝn lǝb̃egǝm vi natun aGot gail.
JOH 1:13 Nǝvanuan ideh sǝpas galito, lǝsavisi husur na-lǝŋon-buni-an sinǝvanuan o husur nǝnauan seulum̃an, avil nǝpasian salit egǝm len aGot.
JOH 1:14 ASoruan beti egǝm vi vanuan, itoh mai gidato. Datoris nǝyalyalan san, nǝyalyalan aSoruan tokade, husur tosua ŋai, togǝm len aTata. Epul hǝn navoian toviol kǝmas hǝni, epul hǝn nakitinan.
JOH 1:15 AJon ikel vǝhot nakitinan husuri, ikai ke, “Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Gai b̃egǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’”
JOH 1:16 Husur napulan hǝn navoian san, eviol kǝmas hǝn navoian mai gidato. Ale len navoian san, eviol, eviol, eviol tabtab mai gadito.
JOH 1:17 Bathut len aMoses, aGot eviol hǝn nalo, avil len aYesu, aGot eviol kǝmas hǝn navoian mai nakitinan mai gidato.
JOH 1:18 Avan ideh saris aGot boŋ ideh. ANatun sǝb̃on ŋai tosua, tovi Got, gai totoh tin mai aTata, gai eris aGot, isor vǝsvǝsaii.
JOH 1:19 NaJu gail a Jerusalem losǝvat ahai tutumav gail mai galevis len nahǝmar aLevi mai naFarisi gail hǝn lǝb̃eus aJon ke, “Gaiug ase?” Ale egai evi na-kel-koti-an siJon.
JOH 1:20 Ikel vǝhoti, satǝtas gole, ikel vǝhoti ke, “Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan.”
JOH 1:21 Ŋa lousi ke, “Ase gaiug? AElijah la?” Ale ike, “Aoa, nǝsavi gai.” Luke, “Govi ahai kelkel ur a?” Isor var galit ke, “Ao.”
JOH 1:22 Beti lousi ke, “Gaiug ase? Gikel koti mai ginamit hǝn namtb̃ikel mai alat lotosǝvat ginamito. Gaiug gikel nǝsa husur gaiug?”
JOH 1:23 AJon isor var galito hum ahai kelkel ur, aIsaiah ta sutuai toke, “Novi nadoldol tokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke, ‘Gol nap̃isal tinor m̃os Nasub̃!’”
JOH 1:24 Beti naFarisi gail naJu lotosǝvat galit gǝmai,
JOH 1:25 lousi ke, “Asike gǝb̃evi aKristo, asike gǝb̃evi aElijah, asike gǝb̃evi aHai kelkel ur, imabe gubaptais hǝn nǝvanuan gail?”
JOH 1:26 AJon isor var galit ke, “Ginau nubaptais hǝn nǝwai, be ikad sua toil ben gamito, mǝtsakǝta lǝboii.
JOH 1:27 Gai toyar a tahw hǝn ginau, ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.”
JOH 1:28 Len nǝboŋ enan aJon ibapbaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Petani, tarhǝwisel Jortan.
JOH 1:29 Pelan han, aJon eris aYesu toyaryar gǝmai ale ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot b̃ilav kuv nǝsaan sinavile a pan.
JOH 1:30 Ategai bogai notosor husuri ke, ‘Dereh avan sua tegǝm a tahw len ginau, iyalyal sǝhor ginau, husur itoh sutuai tia, ginau notob̃uer sal.’
JOH 1:31 Ginau nǝsakǝta lǝboii, avil nogǝm, nubaptais hǝn nǝwai hǝn nǝb̃igol aIsrael lǝb̃elǝboii.”
JOH 1:32 Beti aJon ikel koti ke, “Nǝsakǝta lǝboi ategai, avil atenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃ibaptais hǝn nǝwai, ikel mai ginau ke, ‘Nǝboŋ gǝb̃eris aNunugw b̃evi pan, b̃itoh tin len avan sua, avan enan dereh tibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn aNunun aGot.’ Beti noris aNunun aGot tovi pan dan nǝmav hum nǝtav ale itoh tin len ategai.
JOH 1:34 Ale noris natgalen tia, nukel koti ke, ateg bogai aGot totabtabuh lan.”
JOH 1:35 Len nǝboŋ tohusuri aJon eil tǝtas mai eru len ahai susur san gail.
JOH 1:36 Nǝboŋ toris aYesu toṽot van ike, “Mǝteris! Natuhsipsip siGot bolai.”
JOH 1:37 Nǝboŋ ahai susur artosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tokele, arohusur aYesu.
JOH 1:38 Beti aYesu ipair, eris gǝlaru artohusuri, ale eus gǝlar ke, “Mǝrolǝŋon nǝsa?” Arusor vari ke, “Rappi (namilen ke Hai p̃usan), gutohtoh a be?”
JOH 1:39 Isor var gǝlar ke, “Gǝm, kǝta risi.” Ŋa aruvan, aroris naut totohtoh lan, ale arutah maii len namityal tovat ut mǝdau, lovurvur nǝmariboŋ enan maii.
JOH 1:40 AAdru aṽan aSimon Pita, evi gǝlar sua tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aJon tokele, tohusur aYesu.
JOH 1:41 Natit metǝkav aAdru togole, isab̃ aSimon, aṽan gabag, ale ikel maii ke, “Namrusab̃ aMessiah!” (namilen tovi aKristo, aGot totabtabuh lan).
JOH 1:42 Beti aAdru esǝhar aPita van hǝn aYesu. AYesu ekǝta bunusi ale ike, “Gaiug boh aSimon, anatun aJon, dereh lekis gaiug hǝn aKefas (namilen tovi aPita).”
JOH 1:43 Pelan han aYesu ike tevi lan naut a Kalili. Ebubur mai aFilip ale ikel maii ke, “Gegǝm husur ginau.”
JOH 1:44 (AFilip evi aulePetsaita tovi navile matmat siAdru mai aPita).
JOH 1:45 AFilip isab̃ aNatanael ale ikel maii ke, “Namtusab̃ ategai aMoses totos husuri len nalo san, ahai kelkel ur gail am lutos husuri! Nahǝsan aYesu, anatun aJosef ta Nasaret.”
JOH 1:46 ANatanael eusi ke, “Natideh tovoi m̃au egǝm a Nasaret a? Eb̃uer!” AFilip ike, “Gegǝm risi.”
JOH 1:47 Nǝboŋ aYesu toris aNatanael togǝm hǝni ike, “Mǝteris! AuleIsrael kitin bogai! Sǝkad nagǝgǝrasan ideh lan.”
JOH 1:48 ANatanael eusi ke, “Golǝboi mab hǝn ginau?” AYesu isor vari ke, “Noris gotobǝtah pipifik, a tahw hǝn aFilip tokis gaiug.”
JOH 1:49 ANatanael esǝhoṽut len natenan, isor vari ke, “Hai p̃usan, kitin, gaiug boh aNatun aGot, gaiug boh aKiŋ seIsrael!”
JOH 1:50 AYesu ikel maii ke, “Godǝlom natenan husur notokel mai gaiug ke notoris gotobǝtah pipifik a? Dereh geris natit gail gǝb̃ip̃aŋ lan sǝhor masuṽ hǝn natenan.”
JOH 1:51 AYesu isor am ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, dereh mǝteris nǝmav b̃esǝŋav, aŋel siGot gail lǝb̃evi mǝhat ale lǝb̃evi pan len aNatun Nǝvanuan.”
JOH 2:1 Hois am ikad nǝlahan len naut a Kana a Kalili. Anan aYesu itoh ei,
JOH 2:2 ale lous aYesu mai ahai susur san gail am hǝn lǝb̃egǝm hǝn nǝlahan.
JOH 2:3 Len nǝhanan, nǝboŋ nǝwain tohav, anan aYesu ikel maii ke, “Lupar wain.”
JOH 2:4 Ale aYesu isor vari ke, “Litegai, savi natideh len gidaru, namityal sagw sagǝm sal.”
JOH 2:5 Ale anan ikel mai nǝvanuan nauman gail ke, “Nǝsa b̃ikel mai gamito, mitigole.”
JOH 2:6 Len naut enan nab̃iltib̃iliwai nǝvat tomǝlevtes loil ei. Husur naṽide len nalo salito, naJu gail lugol galit luveveu len nǝwai enan. Nǝboŋ nab̃iltib̃iliwai ṽisusua topul ikad nalita tovi 80 o 120 lan.
JOH 2:7 AYesu ikel mai galit ke, “B̃ir nǝwai len nab̃iltib̃iliwai galegai.” Ale lob̃ir nǝwai van vapul sǝsǝhov.
JOH 2:8 Beti ikel mai galit ke, “Vǝvaut kuv ideh, lavi van hǝn nǝmasta hǝn nǝhanan.” Ale lugole.
JOH 2:9 Nǝboŋ amasta hǝn nǝhanan todamis nǝwai togǝm vi wain, ekis naulum̃an tomadhalah gǝmai. (Amasta salǝboi naut nǝwain togǝm lan, be nǝvanuan nauman gail lolǝboii).
JOH 2:10 Isor sal suh aulum̃an en tolah ke, “Nǝvanuan p̃isi lopǝpehun nǝwain tovoi a m̃o, ale nǝboŋ galit lototǝrog, lopǝpehun togon savoi masuṽ. Avil gaiug, gotǝgau gat nǝwain tovoi vǝbar gagai!”
JOH 2:11 Natenan aYesu togole len navile a Kana a Kalili evi namerikel metǝkav tokel kot aYesu, tovǝhot nǝyalyalan san. Ale ahai susur san gail loriŋ nǝlolit todaŋ lan.
JOH 2:12 Nǝboŋ nǝlahan tonoŋ aYesu evi pan vi Kapernaum, gai mai aṽan gail mai anan mai ahai susur san gail, ale losuh ei hǝn nǝmariboŋ galevis.
JOH 2:13 NǝPasova seJu gail egǝm pǝpadaŋ, ale aYesu evi mǝhat vi Jerusalem.
JOH 2:14 Len naholǝvat todar vis naim siGot eris alat lotop̃ur hǝn nab̃uluk mai nasipsip mai nǝtav gail. Eris alat lotogǝgel hǝn nǝvat lotobǝtah ei.
JOH 2:15 AYesu ebutan b̃onb̃on hǝn nǝhau gail, beti ehut nǝvanuan p̃isi dan naholǝvat todar vis naim siGot. Ehut nasipsip mai nab̃uluk gail, idaŋdaŋ nakoin gail ale ikabsan natev gail.
JOH 2:16 Ikel mai alat lotop̃ur hǝn nǝtav gail ke, “Tariv natgaleg vi tut. Samtigol naim seTǝmagw tehun naim nǝmaket!”
JOH 2:17 Ahai susur san gail lunau sǝhoti ke natosian ike, “Nǝlogw ipat tabtab len naim sam̃ totǝgau gat tabtab hǝn ginau.”
JOH 2:18 Nǝlon naJu gail epǝŋasi ale lousi ke, “Gukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an tomabe hǝn gotolǝboi gǝb̃igol natgalenan? Gigol namerikel ideh hǝn namtb̃ekǝta lǝboi nǝdaŋan sam̃!”
JOH 2:19 AYesu isor var galit ke, “Mitigol naim siGot egai timasirsir, ale dereh neum hǝni tile mǝhat tǝlmam len nǝmariboŋ titor.”
JOH 2:20 Ale lusor vari ke, “Namtoum hǝn naim egai len nasihau tovi 46. Gunau ke golǝboi gǝb̃eum hǝni b̃ile mǝhat tǝlmam len nǝmariboŋ b̃itor mabe?”
JOH 2:21 Ris aYesu tosor husur naim siGot tovi niben.
JOH 2:22 Imagenan, nǝboŋ aGot tolavi dan nǝmatan, ahai susur san gail lunau gat nategai tokele tia, ale lodǝlom natosian siGot mai nasoruan siYesu.
JOH 2:23 Ale nǝboŋ aYesu totoh len naut a Jerusalem len nǝhanan hǝn NǝPasova, isob̃ur loriŋ nǝlolit len nahǝsan nǝboŋ lotoris namerikel gai togolgole.
JOH 2:24 Avil aYesu sǝkad nadǝlomian len nǝlolit lotoriŋi len gai husur elǝboi nab̃oruan nǝsaan salit gail.
JOH 2:25 Avan ideh asike b̃ikel kot nǝvanuan gail maii, savi natideh len gai, husur gai elǝboi nab̃oruan salit tia.
JOH 3:1 Ikad avan sua len naFarisi gail, nahǝsan aNikotemus toil a m̃o hǝn naJu gail.
JOH 3:2 Egǝm hǝn aYesu len mariug, ale isor maii ke, “Hai p̃usan, namtolǝboii ke gaiug govi ahai p̃usan sua aGot tosǝvati gǝmai, husur sǝkad avan ideh tolǝboi b̃igol namerikel gotogolgole, asike aGot b̃itoh maii.”
JOH 3:3 AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, avan ideh asike b̃ikad nǝpasian tǝtas, edǝdas b̃eris natohan pipihabǝlan aGot.”
JOH 3:4 ANikotemus eusi ke, “Imab hǝn nǝvanuan tovi haṽut tia b̃ikad nǝpasian tǝtas? Edǝdas b̃eb̃is tǝlmam len nǝhad hǝn natǝtai len nabǝhaṽun anan hǝn b̃ipas vǝha-ru hǝni!”
JOH 3:5 AYesu isor vari ke, “Kitin, nokitin mai gaiug ke, nǝvanuan timaskad nǝpasian len nǝwai mai aNunun aGot, hǝn b̃elǝboi b̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.
JOH 3:6 Niben nǝvanuan ipas nǝvanuan tokad nǝmauran hǝn niben ŋai, aNunun aGot ipas nanunun nǝvanuan, nanunun toveveu, tokad nǝmauran toveveu.
JOH 3:7 Imaienan, sagip̃aŋ len nǝsa notokele ke, ‘Gimaskad nǝpasian tǝtas.’
JOH 3:8 Nǝlan eṽuv husur nalǝŋonian san ale gosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan han, be gǝsalǝboi naut toṽuv gǝm lan mai naut toṽuv vi lan. Len naṽide tomaienan, gǝsaris aNunun aGot, be goris nauman san len nǝmauran silat aNunun aGot topas nanunulito toveveu.”
JOH 3:9 ANikotemus eusi ke, “Natgalenan levisi mabe?”
JOH 3:10 AYesu isor vari ke, “Imabe? Govi ahai p̃usan totibau seIsrael, be gǝsalǝboi natgaleg a?
JOH 3:11 Kitin, nokitin mai gaiug ke, namtukel ur nǝsa namttolǝboii, namtukel kot nǝsa namttorisi, avil gamito, mǝtsadǝlom na-kel-koti-an sinamito.
JOH 3:12 Nǝboŋ notosor husur nǝsa tovisi len navile a pan, mǝtsadǝlom ginau. Gol ke nǝb̃isor husur nǝsa tovisi len nǝmav, asike mǝtodǝlom ginau!
JOH 3:13 Sǝkad avan ideh tovi mǝhat len nǝmav tolǝboi b̃ikel ur nǝsa tovisi lan. ANatun Nǝvanuan ŋai egǝm len nǝmav, naut san matmat, ale gai ŋai elǝboi b̃ikel husuri.
JOH 3:14 Len naut tob̃ǝb̃esw, tomasmas, aMoses esuhun nǝlablab hǝn nǝm̃at len nǝhai. Len naṽide tomaienan, limassuhun aNatun Nǝvanuan len nǝhai balbal,
JOH 3:15 hǝn ke, nǝvanuan p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit lan, dereh likad nǝmauran vi sutuai.
JOH 3:16 “Bathut aGot elǝmas bun navile a pan maiegai ke: eviol hǝn aNatun tosua sǝb̃on hǝn avan ideh b̃eriŋ nǝlon b̃idaŋ lan, asike, asike imasig be dereh tikad nǝmauran vi sutuai.
JOH 3:17 Husur aGot sasǝvat aNatun vi lan navile a pan hǝn b̃eriŋi ke lipanis sil nǝsaan salito, be hǝn ke, len aNatun, aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito.
JOH 3:18 Avan ideh tokad nadǝlomian lan, aGot sariŋi ke b̃ipanis, avil avan ideh sǝkad nadǝlomian lan, aGot eriŋi tia ke tipanis, husur sǝkad nadǝlomian len nahǝsan aNatun aGot tovi aNatun tosua sǝb̃on.
JOH 3:19 Nǝpanismen esil nategai ke: Nam̃ial eb̃is len navile a pan, be nǝvanuan lolǝmas bun nǝmargobut sǝhor Nam̃ial, husur nǝsa lotogolgole isa batbat.
JOH 3:20 Husur alat lotogolgol nǝsaan lomǝtahun bun Nam̃ial, lǝsavi lan Nam̃ial husur lomǝtahw len Nam̃ial b̃em̃ias p̃arp̃ar hǝn nǝsaan salito len nǝhon nǝvanuan gail.
JOH 3:21 Be avan ideh totoh len nakitinan, egǝm hǝn Nam̃ial hǝn b̃em̃ias nǝsa togole len nǝdaŋan siGot.”
JOH 3:22 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, aYesu mai ahai susur san gail lovi lan naprovens a Jutea. Len naut enan itohtoh mai ahai susur san gail ale ibaptais hǝn nǝvanuan gail.
JOH 3:23 AJon am ibaptais hǝn nǝvanuan gail len naut a Aenon pǝpadaŋ hǝn naut a Salim, husur nǝwai isob̃ur ei. Ale nǝvanuan gail logǝm tabtab hǝni, hǝn lǝb̃ibaptais.
JOH 3:24 (Len nǝboŋ enan lǝsariŋ aJon len naim bǝbaŋis sal).
JOH 3:25 Beti ahai susur siJon galevis loṽitṽituh mai naJu sua husur naṽide hǝn nalilosan hǝn lǝb̃iveveu m̃os nalotuan.
JOH 3:26 Ale logǝm hǝn aJon, luke, “Hai p̃usan, ategaii totoh mai gaiug tarhǝwisel Jortan, ategaii gotosor husuri, gagai ibaptais hǝn nǝvanuan gail, ale nǝvanuan p̃isi logǝm hǝni.”
JOH 3:27 Ale aJon isor var galit ke, “Nǝvanuan elǝboi b̃ikad nǝsa ŋai aGot len nǝmav toviol hǝni maii.
JOH 3:28 Gamit m̃au mǝtolǝboi mǝtb̃ikel kot nǝsa notokele ke, ‘Ginau nǝsavi aKristo, aGot totabtabuh lan. Avil aGot esǝvat ginau a m̃o tia, beti atenan.’
JOH 3:29 Nǝb̃ikel nasoruan kǝta husuri, imaiegai ke, natǝbarehreh tolah evi seulum̃an tolah maii. Be naulum̃an tovi tarhǝt sitenan tolah, toil tǝban, tosǝsǝloŋ hǝni, gai ehǝhaṽur hǝn tosǝsǝloŋ hǝn nadolon aten tolah. AKristo esum̃an atenan tolah, ale nǝvanuan lotovan hǝni hǝn b̃ibaptais hǝn galito, losum̃an alitenan tolah. Ginau nosum̃an naulum̃an tovi tarhǝt sitenan. Nopul hǝn nahǝhaṽuran nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan gail lotovan hǝn aKristo.
JOH 3:30 AKristo timasyalyal sǝhor ginau; ginau a pan.”
JOH 3:31 Atenan togǝm len naut a mǝhat, iyalyal sǝhor natit p̃isi; avan tovi hǝn navile a pan, evi sinavile a pan, ale isor husur natit gail sinavile a pan ŋai. Atenan togǝm len nǝmav iyalyal sǝhor natit p̃isi.
JOH 3:32 Ikel kot nǝsa torisi, nǝsa tosǝsǝloŋ hǝni be sǝkad avan ideh todǝlom nǝsa tokele.
JOH 3:33 Be avan ideh todǝlom na-sor-lǝboii-an san, isab̃ sǝhoti ke aGot ekitin.
JOH 3:34 Husur atenan aGot tosǝvati ikel nasoruan siGot husur aGot eviol hǝn aNunun kavkav maii, nagilen tob̃uer.
JOH 3:35 AGot, aTata elǝmas bun aNatun, ale eriŋ natit p̃isi len navǝlan tia.
JOH 3:36 Avan ideh toriŋ nǝlon todaŋ len aNatun aGot ikad nǝmauran vi sutuai. Avil avan ideh tomǝtahun b̃eriŋ nǝlon len aNatun aGot, asike ikad nǝmauran enan, be nǝlol paŋpaŋ siGot ipat tabtab lan.
JOH 4:1 Beti naFarisi gail losǝsǝloŋ hǝni ke aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan lotosob̃ur hǝn lǝb̃egǝm vi hai susur san gail, lusob̃ur sǝhor siJon.
JOH 4:2 (Be savi aYesu tobaptais hǝn nǝvanuan, ahai susur san gail ŋai lugole.)
JOH 4:3 Nǝboŋ aYesu tolǝboi nǝsa naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝni, eriŋ naut a Jutea, etǝlmam vi Kalili.
JOH 4:4 Len nǝvanan san imasyar tur len naut a Samaria.
JOH 4:5 Ale ibar navile sua a Samaria, nahǝsan a Sikar, topat pǝpadaŋ hǝn nǝtan aJakop tolavi mai aJosef, anatun.
JOH 4:6 Ikad nab̃urhuwai siJakop ei. Beti aYesu, niben tomatmat husur nǝyaran tobǝlav, ebǝtah tarhǝb̃urhuwai enan. Natub̃lial bolai.
JOH 4:7 Atob̃taSamaria sua egǝm hǝn b̃evǝvaut. Ale aYesu ikel maii ke, “Lav nǝwai. Nemuni.”
JOH 4:8 Ebǝtah sǝb̃on husur ahai susur san gail lovi lan navile hǝn lǝb̃eṽur nǝhanian ideh.
JOH 4:9 Imagenan apǝhaṽut isor vari ke, “Be gaiug govi Ju, ginau novi tob̃taSamaria. Gous mab hǝn nǝwai hǝn ginau?” (Husur alat a Jutea lǝsab̃on mai alat a Samaria boŋ ideh).
JOH 4:10 Ale aYesu isor vari ke, “Gǝtalǝboi naviolan siGot, mai ginau notokel mai gaiug, ‘Lav nǝwai. Nemuni,’ gǝtaus ginau hǝni tia, ale nǝtǝlav nǝwai nǝmauran mai gaiug.”
JOH 4:11 Alitenan ikel maii ke, “Nasub̃, gǝsǝkad nab̃iliwai, nǝhau eb̃uer, ale nab̃urhuwai eg isareh masuṽ. Golǝboi gǝb̃evǝvaut nǝwai nǝmauran enan a be?
JOH 4:12 Gaiug gunau ke gototibau sǝhor atǝmadat ta sutuai, aJakop a? Bathut gai m̃au ilav nab̃urhuwai egai mai gidato, ale gai mai anatun gail mai narivatǝvat gail lomun lan.”
JOH 4:13 AYesu isor vari, ike, “Nǝvanuan p̃isi lotomun len nǝwai egai, dereh limaduh tǝtas.
JOH 4:14 Avil avan ideh tomun nǝwai nǝb̃ilav maii, asike imaduh boŋ ideh. Be nǝwai nǝb̃ilavi maii ehum nabǝko toṽuv vi mǝhat len nǝlon, tolav nǝmauran vi sutuai maii.”
JOH 4:15 Napǝhaṽut ikel maii ke, “Nasub̃, lav nǝwai ideh mai ginau bai, hǝn asike nǝb̃imaduh boŋ ideh, asike nǝb̃egǝm gegai hǝn navǝvautan tǝtas am.”
JOH 4:16 Ikel mai alitenan ke, “Givan vakis asoam̃, mǝregǝmai.”
JOH 4:17 Apǝhaṽut isor vari ke, “Nǝsǝkad asoagw ideh.” AYesu ikel maii ke, “Nǝboŋ gotoke, ‘Nǝsǝkad asoagw ideh,’ gokitin;
JOH 4:18 husur gulah mai asoam̃ erim tia, ale ahaṽut gotokade gagai savi asoam̃, gǝsǝlah maii. Nǝsa gotomadhakele ekitin.”
JOH 4:19 Apǝhaṽut ike, “Nasub̃, gaiug govi ahai kelkel ur.
JOH 4:20 Atǝmanamit ta sutuai lulotu len naṽehuh egai, be gamit mǝttovi Ju, mǝtuke naut a Jerusalem ŋai evi naut nalotuan.”
JOH 4:21 AYesu isor vari ke, “Litegai, gaiug gedǝlom nǝsa notokele. Nǝboŋ dereh tegǝmai hǝn ke asike evi natideh hǝn mǝtb̃ilotu hǝn aTata len naṽehuh egai o len naut a Jerusalem.
JOH 4:22 Gamit a Samaria mǝtsalǝboi gai mǝttolotu hǝni; ginamito, namtulotu hǝn gai namttolǝboii, bathut nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan egǝm len naJu gail.
JOH 4:23 Avil namityal dereh tegǝmai, egǝm tia, hǝn ke alat lotolotu kitin lǝb̃ilotu kitin hǝn aTata len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun, husur galit lovi nǝvanuan nalotuan aTata tokǝta doŋ galito.
JOH 4:24 AGot savi nǝvanuan tokad niben gotolǝboi gǝb̃erisi, ao, ehum nanunun sua o nasuŋavŋavan gotodǝdas gǝb̃erisi be tovi nǝkadhumauran. Ale alat lotolotu hǝni limaslotu hǝn aGot hum tovi aGot kitin. Limaslotu kitin hǝn gai len nǝlolit kavkav, len nǝdaŋan seNunun.”
JOH 4:25 Apǝhaṽut ikel maii ke, “Nolǝboii ke aMessiah aGot totabtabuh lan dereh tegǝmai, aten lotokisi hǝn aKristo. Nǝboŋ b̃egǝmai dereh tikel ur natit p̃isi mai ginamito.”
JOH 4:26 AYesu ikel maii ke, “Ginau en bogai notosor mai gaiug.”
JOH 4:27 Len namityal enan, ahai susur san gail lotǝlmam, losǝhoṽut habat hǝn aYesu tosor mai apǝhaṽut sua, avil galit ideh saus aliten ke, “Golǝŋon nǝsa?” o saus aYesu ke, “Gusor mabe mai alitegai?”
JOH 4:28 Beti napǝhaṽut eriŋ nab̃iliwai san, etǝlmam vi lan nab̃iltivile ale ikel mai nǝvanuan gail ei ke,
JOH 4:29 “Mǝtegǝm ris avan sua tokel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole. Mǝtunau ke aKristo, aGot totabtabuh lan a?”
JOH 4:30 Ŋa nǝvanuan gail loriŋ nab̃iltivile, lotub̃at van hǝni.
JOH 4:31 Beti ahai susur gail lukele ke, “Hai p̃usan, gihan.”
JOH 4:32 Be ikel mai galit ke, “Nukad nǝhanian hagw gamit mǝtsalǝboii.”
JOH 4:33 Imaienan ahai susur gail lukel mai galit gabag ke, “Ase ilav nǝhanian maii?”
JOH 4:34 AYesu ikel mai galit ke, “Nǝhanian hagw evi hǝn nǝb̃igol nalǝŋonian sitenan tosǝvat ginau hǝn nǝb̃igol vurvur nauman san.
JOH 4:35 Mǝtukad nasoran sua toke, ‘Nahǝbati tivat beti nǝmatuan,’ be mǝtesǝŋav hǝn namǝtamito, mǝtekǝta ris nǝmarireu hǝn nawit tomasmas, toutaut hǝn nǝmatuan tia.
JOH 4:36 Nǝvanuan tota kokotov nawit enan, tosǝgovi, gai etub̃at lav nap̃urp̃uran san, ale esǝsǝgov hǝn nawit m̃os nǝmauran vi sutuai. Igole hǝn gai tota kokotov nawit mai gai tomabule, arb̃ehǝhaṽur b̃onb̃on.
JOH 4:37 Husur nasoran egai ekitin toke, ‘Ikad avan sua tomabul, ikad togon tosǝgov tomatu.’
JOH 4:38 Nosǝvat gamit hǝn mǝtb̃esǝgov b̃onb̃on hǝn nǝsa mǝtsaum m̃osi. Galevis am loum idaŋ m̃osi. Be gamit mǝtohusur galito ale mǝtopul hǝn nǝmatuan.”
JOH 4:39 Alat a Samaria isob̃ur len nab̃iltivile a Sikar loriŋ nǝlolit len aYesu husur na-kel-uri-an sepǝhaṽut toke, “Ikel mai ginau hǝn natit p̃isi notogole.”
JOH 4:40 Beti nǝboŋ alat a Samaria lotogǝm hǝni, lousi hǝn b̃itoh mai galito, ale itoh ei vǝbar nǝmariboŋ eru.
JOH 4:41 Ale husur nasoruan san, isob̃ur am lukad nadǝlomian.
JOH 4:42 Beti lukel mai napǝhaṽut ke, “Nadǝlomian sinamit len aYesu sahusur nǝsa gotokele am, bathut ginamit gabag namtosǝsǝloŋ hǝni, ale namtolǝboi sǝhoti ke ategai ilav kuv kitin hǝn navile a pan dan nǝsaan.”
JOH 4:43 Nǝboŋ nǝmariboŋ toru togam gole, aYesu eriŋ naut enan, evi Kalili.
JOH 4:44 AYesu m̃au ikel koti ke, “Len naut sihai kelkel ur ideh, lǝsaputsan atenan len nǝnauan salito.”
JOH 4:45 Imagenan, nǝboŋ aYesu tobar naut a Kalili, alat naut enan lohǝhaṽur hǝni husur loris natit p̃isi togole len nǝhanan a Jerusalem, husur galit am losuh len nǝhanan enan.
JOH 4:46 Imaienan, aYesu evi Kana a Kalili, naut togol nǝwai togǝm vi wain lan. Len naut enan ikad ab̃iltivanuan sua toum sekiŋ, anatun ulum̃an tomǝsah, topat len nǝmel len naut a Kapernaum.
JOH 4:47 Nǝboŋ atenan tosǝsǝloŋ hǝn aYesu togǝm a Jutea vǝbar naut a Kalili, ivan hǝni. Eŋiri hǝn b̃egǝm vi lan naut a Kapernaum, gol anatun timaur husur pǝpadaŋ timat.
JOH 4:48 Ŋa aYesu ikel maii ke, “Asike mǝtb̃eris namerikel gail o natit mǝtb̃imaŋmaŋ lan, asike mǝtukad nadǝlomian!”
JOH 4:49 Ab̃iltivanuan toum sekiŋ eŋiri tǝtas ke, “Nasub̃, asike gǝb̃egǝm gagai, dereh anatugw timat!”
JOH 4:50 AYesu isor vari ke, “Givan, anatum̃ imaur.” Edǝlom nǝsa aYesu tokel maii, ale ivan.
JOH 4:51 Len nǝyaran san vahim, naslev san gail lobubur maii, lukel uri ke, “Anatum̃ imaur tia!”
JOH 4:52 Eus galit ke, “Elǝŋon ivoi len namityal sa?” Beti lusor vari ke, “Napudan san inoŋ nino len namityal tosua ut mǝdau.”
JOH 4:53 Beti atata inau sǝhoti ke, len namityal enan ŋai aYesu ike, “Anatum̃ imaur.” Ale gai mai galit p̃isi lotosuh lohoim san, logǝm vi vanuan nadǝlomian.
JOH 4:54 AYesu evi Jutea tǝlmam vi Kalili vǝha-ru, ale egai evi namerikel na-vǝha-ru-an aYesu togole len naut a Kalili.
JOH 5:1 Husur nǝboŋ enan, aYesu evi mǝhat vi Jerusalem van hǝn nǝhanan sua seJu gail.
JOH 5:2 Ale len naut a Jerusalem, pǝpadaŋ hǝn nametlǝkau lotokisi hǝn Nametlǝkau Nasipsip, ikad nab̃iltib̃urhuwai lilos tokad navǝrada torim todar visi, nahǝsan Petsata len nasoruan seIpru gail.
JOH 5:3 Nǝvanuan isob̃ur lotomǝsah lupat pipivǝrada galenan, ametb̃esw gail, galevis narielit togau mai galevis nahudhubelit tomat.
JOH 5:5 Ikad esua topat ei tomǝsah len nasihau tovi 38 tia.
JOH 5:6 AYesu eris atenan topat ei, elǝboii ke tomǝsah tobǝlav tia, ale eusi ke, “Golǝŋon ke gimaur a?”
JOH 5:7 Aten tomǝsah isor vari ke, “Nasub̃, nǝsǝkad avan ideh tovi tarhǝt sagw hǝn nǝb̃evi lan nǝwai nǝboŋ toŋaluŋalw. Nǝboŋ notohisi hǝn nǝb̃evi pan lan, avan tile am akis ibar nǝwai a m̃o, beti ginau.”
JOH 5:8 AYesu ikel mai ke, “Gile mǝhat, gebul hǝn nǝbateh sam̃, pati, ale yar van.”
JOH 5:9 Vǝha-sua ŋai aten imaur. Ipat nǝbateh san ale iyaryar van, avil nǝboŋ enan evi nǝSappat.
JOH 5:10 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lusor lan aten tomaur. Luke, “Damǝŋ nǝSappat bogai! Nǝboŋ gotopat nǝmel sam̃, gob̃ur kotov nalo tokai tas nauman!”
JOH 5:11 Isor var galit ke, “Avan togol notomaur ikel mai ginau ke, ‘Pat nǝmel sam̃, yar van.’”
JOH 5:12 Lousi ke, “Ase ikel mai gaiug hǝn gǝb̃igol maien hǝni?”
JOH 5:13 Avil aten tomaur salǝboii, husur aYesu ivan vǝmasig len naluṽoh len naut enan.
JOH 5:14 Len namityal tovan, aYesu isab̃ atenan len naholǝvat todar vis naim siGot ale ikel maii ke, “Geris, gagai gumaur, be sagigol nǝsaan am hǝn asike natideh tosa sǝhor ta m̃o b̃evisi hǝn gaiug.”
JOH 5:15 Beti naulum̃an ia kel mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ke aYesu boh togole tomaur.
JOH 5:16 Imaienan lotub̃at mǝdas bun aYesu sil togol natgalenan len nǝSappat.
JOH 5:17 Be aYesu isor var galit ke, “ATǝmagw eumum van vǝbar gagai, ale ginau tu noum van.”
JOH 5:18 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ludas p̃isal am hǝn lǝb̃igole b̃imat. Savi husur tob̃ur kotov nǝ-kai-tasi-an hǝn nǝSappat ŋai, be husur tokel ke aGot tovi aTǝman san, imaienan, ike gai gabag top̃itp̃itoṽ mai aGot.
JOH 5:19 Ŋa aYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, aNatun aGot edǝdas b̃igol natideh sǝb̃on, elǝboi b̃igol ŋa nǝsa toris aTǝman togole. Husur nǝsa aTǝman togole, aNatun am igole.
JOH 5:20 Husur aTǝman elǝmas bun aNatun ale eṽusani hǝn natit p̃isi gai togole, ale dereh teṽusani hǝn natit gail lotosǝhor natgalenan hǝn mǝtb̃imaŋmaŋ lan.
JOH 5:21 Hum ke aTǝman togol nǝvanuan lotomat lule mǝhat, tolav nǝmauran mai galito, aNatun am ilav nǝmauran mai avan ideh gai tolǝŋon b̃ilavi maii.
JOH 5:22 Husur aTata sǝsab̃ sǝhoti ke avan ideh b̃ipanis, aoa eriŋi len aNatun hǝn b̃isab̃ sǝhoti ke nǝvanuan gail lǝb̃ipanis,
JOH 5:23 hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eputsan aNatun len nǝnauan salito hum lotoputsan aTata a mǝhat. Asike gǝb̃eputsan aNatun len nǝnauan sam̃, gǝsaputsan aTata tosǝvati len nǝnauan sam̃.
JOH 5:24 “Kitin, nokitin mai gamito, avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw, tokad nadǝlomian len aGot tosǝvat ginau, gai ikad nǝmauran vi sutuai, asike eb̃is len nǝpanismen, be imakuv tia dan nǝmatan vi lan nǝmauran.
JOH 5:25 Kitin nokitin mai gamito, len nǝboŋ b̃egǝmai, hun nǝboŋ togǝm tia, dereh alat lotomat lesǝsǝloŋ hǝn nadoldol siNatun aGot, ale alat lotosǝsǝloŋ hǝni, dereh likad nǝmauran.
JOH 5:26 Husur aTata tovi nǝkadun nǝmauran, gai eriŋi len aNatun am hǝn b̃evi nǝkadun nǝmauran.
JOH 5:27 Ale eriŋ nǝdaŋan len navǝlan hǝn b̃ikot hǝn nǝvanuan gail, husur evi aNatun Nǝvanuan.
JOH 5:28 Samtip̃aŋ len natgalenan, husur ikad nǝboŋ togǝmai hǝn alat lotomat len nab̃ur nǝmatan salito lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon aNatun aGot,
JOH 5:29 ale dereh lile mǝhat dan nab̃ur nǝmatan. Alat lotogol tovoi, dereh lile mǝhat hǝn lǝb̃imaur tǝtas. Avil alat lotogol tosa, dereh lile mǝhat hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ lǝboi nǝpanismen salito.
JOH 5:30 “Ginau nodǝdas nǝb̃igol natideh len ginau sǝb̃ogw. Nopǝpehun navoian dan nǝsaan hum aTata tokele. Ale napǝpehwan sagw inor husur nǝsagole husur nalǝŋonian sagw, be nugole husur nalǝŋonian sitenan tosǝvat ginau.”
JOH 5:31 AYesu isor am mai naJu gail ke, “Ginau sǝb̃ogw ŋai nǝtasor lǝboi ginau, nasoruan sagw asike takitin.
JOH 5:32 Avil ikad atesual am tosor vi tarhǝt sagw, ale nolǝboii ke na-sor-lǝboii-an san husur ginau ekitin.
JOH 5:33 Mǝtosǝvat galevis tia van hǝn aJon, ale gai ikel ur nakitinan.
JOH 5:34 Be nǝsariŋ gat nǝlogw len na-sor-vi-tarhǝte-an nǝvanuan tokele, ao, nusor husuri ŋai hǝn mǝtb̃imakuv dan nǝsaan samito.
JOH 5:35 AJon ehum nam̃ial topaŋ, tom̃ial. Ale gamit mǝtulekis hǝn mǝtb̃itoh kǝkereh len nam̃ial san, hǝn mǝtb̃ehǝhaṽur.
JOH 5:36 AJon ikel kot ginau, avil ikad na-kel-koti-an tosǝhor esan. Husur natit gail aTata tolav mai ginau hǝn nǝb̃igol p̃is gail, natgalenan notogole, loṽusan nakitinan husur ginau, ke aTata tosǝvat ginau.
JOH 5:37 Ale aTata tosǝvat ginau, gai isor lǝboi ginau. Gamit mǝtsasǝsǝloŋ hǝn nadolon, mǝtsakǝta lǝboi gai tomabe.
JOH 5:38 Ale nasoruan san sǝpat savoi len nǝlomito husur mǝtsadǝlom ginau, ginau boh, aTata tosǝvat ginau gǝmai.
JOH 5:39 Mǝtudoŋdoŋ nǝmauran vi sutuai len natosian siGot bathut mǝtunau ke nǝmauran vi sutuai topat lan. Be natosian galenan lukel nakitinan husur ginau!
JOH 5:40 Wake mǝtsalǝŋon mǝtb̃egǝm hǝn ginau hǝn mǝtb̃ikad nǝmauran enan.
JOH 5:41 “Nǝboŋ mǝttosal suh ginau, nǝ-sal-suhi-an samito savi natideh len ginau
JOH 5:42 husur nolǝboi mǝtsalǝmas bun aGot len nǝlomito.
JOH 5:43 Ginau nogǝm len nahǝsan aTǝmagw ale mǝtomǝtahun ginau, mǝtsahǝhaṽur hǝn ginau. Be naut kǝmas avan ideh am b̃egǝm len nahǝsan gabag ŋai, dereh mitidam̃ hǝni, mǝtehǝhaṽur hǝni.
JOH 5:44 Imabe mǝtodǝdas mǝtb̃edǝlom ginau? Mǝtuke mitisal suh gamit gabag be mǝtomǝtahun nǝ-sal-suhi-an togǝm len gai tovi aGot sǝb̃on ŋai.
JOH 5:45 Samtinau ke evi ginau nǝb̃ikel kot nǝsaban samito van hǝn aTǝmagw len nakotan san. Ao, ikad atesua b̃igole, gai nǝlomit todaŋ lan, aMoses boh! Dereh gai tikel kot nǝsaban samito.
JOH 5:46 Avil mǝttadǝlom aMoses tia, mǝttadǝlom ginau tia bathut gai m̃au itos husur ginau.
JOH 5:47 Be asike mǝtb̃edǝlom nǝsa gai totosi husur ginau, mitimabe hǝn mǝtb̃edǝlom nǝsa notokele?”
JOH 6:1 Husur nǝboŋ galenan, aYesu evi Kalili, ilav tukot vi tarhǝt nab̃iltiwai lotokisi hǝn Nab̃iltiwai Kalili mai lotokisi hǝn a Tiperias am.
JOH 6:2 Nab̃iltiluṽoh lohushusuri bathut ke lotokǝtkǝta ris namerikel gail gai togolgole len alat lotomǝsah.
JOH 6:3 Ale aYesu etǝṽehuh vi lan naṽehuh, ebǝtah mai ahai susur san gail ei.
JOH 6:4 Nǝboŋ hǝn nǝPasova tovi nǝhanan seJu gail, egǝm pǝpadaŋ.
JOH 6:5 Nǝboŋ aYesu topair hǝn namǝtan, toris naluṽoh lotogǝm hǝni, eus aFilip ke, “Dateṽur nabǝta a be hǝn alateg lǝb̃ihani?”
JOH 6:6 AYesu ep̃us kitev nǝnauan seFilip maienan hǝn b̃ebunus lǝboi aFilip, husur elǝboi tia nǝsa b̃igole ta bogai.
JOH 6:7 Ale aFilip isor vari ke, “Nap̃urp̃uran hǝn nahǝbati tomǝlevtor salǝboi b̃eṽur nabǝta tonor hǝn galit ṽisusua b̃ihan kǝkereh hǝni.”
JOH 6:8 Ale ahai susur sua san, aAdru, aṽan aSimon Pita isor mai aYesu ke,
JOH 6:9 “Ikad natǝtai sua gegai tokad natuhhanian tovi nabǝta nǝpali torim mai naieh toru. Be natuhhanian egai savi natideh len nab̃iltiluṽoh tomaiegai.”
JOH 6:10 Beti aYesu ikele ke, “Mitigol nǝvanuan gail lebǝtah.” Ŋa naulum̃an gail lotovi 5,000 lobǝtah len naut enan tobaŋ liol.
JOH 6:11 Beti aYesu ilav nabǝta, ale nǝboŋ tosipa vi tǝban aGot tonoŋ, epǝpehuni mai alat lotobǝtah. Igol tomaienan am hǝn naieh. Galit p̃isi luhan husur nalǝŋonian salito vǝhanukub.
JOH 6:12 Nǝboŋ lotohanukub tonoŋ, aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Mǝtesǝŋon nasughanian. Sa-ideh tesuh.”
JOH 6:13 Imagenan lusah tuan nasughanian hilat lotohan dani, losǝŋon nǝhad tovi 12 hǝn nasugut nabǝta nǝpali tosuh kǝmas!
JOH 6:14 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotoris namerikel aYesu togole, luke, “Ahai kelkel ur kitin bogai b̃egǝm vi lan navile a pan!”
JOH 6:15 Bathut aYesu elǝboii len galito ke gag ŋai legǝm tah gati hǝn lǝb̃igol b̃egǝm vi kiŋ, gai ivan dan galito vi lan naṽehuh hǝn b̃itoh sǝb̃on.
JOH 6:16 Nǝboŋ namityal tomasur, ahai susur san gail lovi pan vi lan nab̃iltiwai.
JOH 6:17 Len namityal enan naut evisivis be aYesu satǝlmam van hǝn galit sal, ale lusah len nab̃ot, gam tukot vi Kapernaum.
JOH 6:18 Sǝdareh nǝlan eṽuv habat gol ke nǝwai tokudkud van epus.
JOH 6:19 Nǝboŋ lotovarus van hum ma tovi nakilomita torim, loris aYesu toyar len nap̃onit nǝwai, togǝm pǝpadaŋ hǝn nab̃ot, ale lomǝtahw.
JOH 6:20 Be aYesu ikai van hǝn galito ke, “Ginau bogai, samtemǝtahw!”
JOH 6:21 Imagenan lohǝhaṽur hǝn b̃isah len nab̃ot ale isah lan. Vǝha-sua ŋai nab̃ot ivahut len naut lotovi lan.
JOH 6:22 Pelan han naluṽoh lotosuh tarhǝwai, ludoŋ aYesu, lunau sǝhoti ke ikad nab̃ot tosua ŋai ei. Lolǝboii ke aYesu sǝsah len nab̃ot mai ahai susur san gail, be luvan sǝb̃olit ŋai.
JOH 6:23 Beti nab̃ot galevis logǝm len naut a Tiperias, luvahut pǝpadaŋ hǝn naut Nasub̃ tosipa hǝn nabǝta lan, naut naluṽoh lotohan bǝta lan.
JOH 6:24 Nǝboŋ naluṽoh lotoris lǝboii ke aYesu satoh ei, ahai susur san gail lǝsasuh, naluṽoh lusah len nab̃ot galenan, lovi Kapernaum hǝn lǝb̃idoŋ aYesu ei.
JOH 6:25 Nǝboŋ nǝvanuan galenan lotosab̃ aYesu a Kapernaum, tarhǝwai, lousi ke, “Hai p̃usan, gubar naut egai ŋais?”
JOH 6:26 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke mǝtsadoŋ ginau husur mǝttoris lǝboi namerikel gail, be mǝtudoŋ ginau ŋai husur mǝtuhanukub hǝn nabǝta.
JOH 6:27 Samteum m̃os nǝhanian sǝpat sabǝlav, togǝm vi pahsago. Ao, mǝteum m̃os nǝhanian topat vi sutuai, nǝhanian hǝn nǝmauran vi sutuai aNatun Nǝvanuan dereh b̃eviol hǝni mai gamito. Husur aGot aTata itabtabuh len atenan hǝn b̃eum san m̃os b̃eviol hǝn nǝmauran enan.”
JOH 6:28 Imaienan lousi ke, “Datigol nǝsa gail hǝn datb̃igol nagolean aGot tolǝŋoni?”
JOH 6:29 AYesu isor var galit ke, “AGot elǝŋon ke mitigol nategai ke: mǝteriŋ nǝlomit len atenan aGot tosǝvati.”
JOH 6:30 Imaienan lukel maii ke, “Gigol namerikel ideh hǝn namtb̃erisi hǝn namtb̃edǝlom gaiug. Dereh gigol nǝsa?
JOH 6:31 Atǝmadat ta sutuai luhan nǝmanna len naut masmas hum aMoses totosi ke, ‘Eviol hǝn nabǝta togǝm len nǝmav mai galito hǝn lǝb̃ihani.’”
JOH 6:32 Beti aYesu ikel mai galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, savi aMoses toviol hǝn nabǝta togǝm len nǝmav mai gamito. Avil evi aTǝmagw toviol hǝn nabǝta kitin togǝm len nǝmav mai gamito.
JOH 6:33 Bathut nabǝta siGot evi atenan togǝm vi pan dan nǝmav, eviol hǝn nǝmauran mai nǝvanuan navile a pan.”
JOH 6:34 Imaienan lukel maii ke, “Nasub̃, geviol tabtab hǝn nabǝta enan mai ginamito.”
JOH 6:35 AYesu ikel mai galit ke, “Ginau novi bǝta hǝn nǝmauran. Avan ideh b̃egǝm hǝn ginau, asike imalkǝkat. Ale avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau, asike, asike imaduh boŋ ideh.
JOH 6:36 Nukel mai gamit ke, naut kǝmas mǝttoris ginau, mǝtsariŋ nǝlomit len ginau sal.
JOH 6:37 Avil alat aTǝmagw toviol hǝn galit mai ginau, dereh legǝm hǝn ginau. Ale avan ideh togǝm hǝn ginau asike nomǝtahuni.
JOH 6:38 Husur nǝsagǝm len nǝmav hǝn nǝb̃igol nǝsa notolǝŋoni. Ao, nogǝm hǝn nǝb̃igol husur nalǝŋonian siGot tosǝvat ginau m̃osi.
JOH 6:39 Ale nalǝŋonian san imaiegai ke: galit p̃isi gai toviol hǝn galito mai ginau hǝn lǝb̃evi esagw, salimasig, be len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan dereh nigol lile mǝhat.
JOH 6:40 Husur nalǝŋonian seTǝmagw imaiegai ke: galit p̃isi lotoris aNatun, lotoriŋ nǝlolit lan, dereh likad nǝmauran vi sutuai, ale dereh nigol lile mǝhat len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.”
JOH 6:41 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, naJu gail lukoblen husuri bathut toke, “Novi nabǝta togǝm len nǝmav,”
JOH 6:42 ale luke, “Ategai savi aYesu, anatun aJosef ŋa? Datolǝboi atǝman mai anan. Imabe toke togǝm len nǝmav?”
JOH 6:43 AYesu isor var galit ke, “Samtikoblen mai gamit gabag. Mitinoŋ.
JOH 6:44 Ikad nap̃isal tosua ŋai hǝn avan ideh b̃elǝboi b̃egǝm hǝn ginau. Nǝboŋ aTǝmagw tosǝvat ginau b̃eliv avan enan, elǝboi b̃egǝm hǝn ginau, ale dereh nigol tile mǝhat len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.
JOH 6:45 Len natosian sihai kelkel ur gail ike, ‘Ale aGot dereh tevi hai p̃usan salit p̃isi,’ ŋa nǝvanuan p̃isi lotosǝsǝloŋ husur aTata, lotosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa tokele, galit logǝm hǝn ginau.
JOH 6:46 (Namilen sake avan ideh saris aTata. Atenan togǝm len aGot, atenan ŋai eris aTata.)
JOH 6:47 Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, gai ikad nǝmauran vi sutuai.
JOH 6:48 Ginau novi nabǝta hǝn nǝmauran.
JOH 6:49 Sutuai atǝmamit gail luhan nǝmanna len naut tob̃ǝb̃esw, be naut kǝmas natenan, lumat p̃isi.
JOH 6:50 Egai evi nabǝta togǝm len nǝmav hǝn avan ideh b̃ihani, asike imat.
JOH 6:51 Ginau sǝb̃ogw ŋai novi nabǝta nǝmauran togǝm len nǝmav. Avan ideh b̃ihan nabǝta egai, dereh tikad nǝmauran vi sutuai. Husur nabǝta nǝb̃eviol hǝni evi nibegw; dereh neviol hǝni m̃os nǝmauran silat navile a pan.”
JOH 6:52 Beti naJu gail loṽitṽituh mai galit gabag, luke, “Ategai teviol mab hǝn niben mai gidato hǝn datb̃ihani?”
JOH 6:53 Imaienan aYesu ikel mai galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, asike mǝtb̃ihan niben aNatun Nǝvanuan, asike mǝtb̃emun nǝda han, mǝtukad nǝmauran kitin mabe? Mǝtsǝkade len gamit gabag.
JOH 6:54 Avan ideh tohanhan nibegw, tomunmun nǝda hagw, atenan ikad nǝmauran vi sutuai, ale len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan dereh nigol tile mǝhat dan nǝmatan.
JOH 6:55 Husur nibegw evi nǝhanian kitin, nǝda hagw evi nate namunian kitin.
JOH 6:56 Imaienan, avan ideh tohanhan nibegw, tomunmun nǝda hagw, atenan itoh tin len ginau ale ginau nutoh tin len gai.
JOH 6:57 ATǝmagw tovi nǝkadun nǝmauran esǝvat ginau, ale bathut aTǝmagw, ginau nutoh, nukad nǝmauran. Len naṽide tomaienan, avan ideh tohanhan ginau, bathut ginau, gai dereh titoh, tikad nǝmauran.
JOH 6:58 Ginau novi nabǝta togǝm len nǝmav, be nabǝta egai sasum̃an nǝmanna atǝmamito ta sutuai lotohani. Luhan nǝmanna ale lumat. Avan ideh tohanhan nabǝta egai, dereh titoh, tikad nǝmauran vi sutuai.”
JOH 6:59 AYesu ikel natgalenan nǝboŋ top̃usan len naim nab̃onb̃onan a Kapernaum.
JOH 6:60 Nǝboŋ ahai susur san gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, luke, “Nap̃usanan enan idaŋ habat. Ase elǝboi b̃esǝsǝloŋ sǝhoti?”
JOH 6:61 AYesu elǝboii len gai gabag ke ahai susur san gail lukoblen husur natenan, ale ikel mai galit ke, “Nateg emǝdas nadǝlomian samito a?
JOH 6:62 B̃imagenan, imabe len gamito mǝtb̃eris aNatun Nǝvanuan b̃etǝlmam vi mǝhat? Mǝtedǝlomi beti a?
JOH 6:63 ANunun aGot ŋai elǝboi b̃eviol hǝn nǝmauran kitin mai nǝvanuan. Nǝdaŋan sinǝvanuan edǝdas b̃igol natideh. Nasoruan notokele mai gamito, evi soruan seNunun aGot toviol hǝn nǝmauran mai nǝvanuan.
JOH 6:64 Avil gamit galevis mǝtsǝkad nadǝlomian len ginau.” (AYesu ekǝmaienan husur len natub̃atan elǝboi alat lotokad nadǝlomian lan, ale elǝboi nǝvanuan sua b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail.)
JOH 6:65 Beti aYesu ike, “Husur natenan nukel mai gamit ke, nǝvanuan salǝboi b̃egǝm hǝn ginau len gai sǝb̃on. ATata ŋai elǝboi b̃igol nǝvanuan b̃ikad nadǝlomian hǝn b̃egǝmai.”
JOH 6:66 Husur tokǝmaienan, ahai susur san isob̃ur lupair dani, lǝsahusuri am.
JOH 6:67 Ŋa aYesu ipair van hǝn lotovi 12 ike, “Be gamit am mǝtuke mitivan a?”
JOH 6:68 ASimon Pita isor vari ke, “Nasub̃, namtivan hǝn ase? Gaiug sǝb̃om̃ ŋai gukad nasoruan toviol hǝn nǝmauran vi sutuai.
JOH 6:69 Namtoriŋ nǝlonamito len gaiug, namtolǝboii tia ke gaiug govi siGot sǝb̃on gotogǝm m̃osi.”
JOH 6:70 Beti aYesu ike, “Ganan! Ginau nulekis hǝn gamito mǝttovi 12, be gamit sua evi natǝmat.”
JOH 6:71 Nǝboŋ tokǝmaienan, isor husur aJutas, anatun aSimon Iskariot, husur aJutas, esua len lotovi 12, dereh teriŋi len navǝlan aenemi san gail.
JOH 7:1 Husur nǝboŋ enan, aYesu iyaryar len naut a Kalili. Emǝtahun nǝyaran len naut a Jutea husur alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ludoŋdoŋi hǝn lǝb̃igol b̃imat.
JOH 7:2 Ale nǝboŋ hǝn Nǝhanan hǝn Nǝpasvalǝval gail, egǝm pǝpadaŋ. Evi nǝhanan sua seJu gail.
JOH 7:3 Beti aṽan aYesu matmat gail lusor maii ke, “Geriŋ naut enan vi Jutea hǝn ahai susur sam̃ gail lǝb̃eris natit gotogol gail.
JOH 7:4 Avan ideh toke b̃etibau len nǝhon nǝvanuan gail sasusuan gai! Gǝb̃igol namerikel gail, gigol gail len nǝhon nǝvanuan p̃isi len navile a pan hǝn lǝb̃elǝboi gaiug!”
JOH 7:5 Lokǝmaienan husur aṽan gail am lǝsǝkad nadǝlomian lan.
JOH 7:6 Imaienan aYesu ikel mai galit ke, “Namityal tonor hǝn ginau sagǝm sal. Be samito, namityal p̃isi inor ŋai.
JOH 7:7 Nǝvanuan sinavile a pan gail lodǝdas lǝb̃emǝtahun bun gamito. Be ginau, lomǝtahun bun ginau husur nukel koti ke natit gail lotogole lusa vǝsa.
JOH 7:8 Mǝtevi lan nǝhanan ea. Ginau asike novi lan Nǝhanan enan, husur namityal tonor hǝn ginau sagǝm sal.”
JOH 7:9 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, itoh a Kalili ŋai.
JOH 7:10 Be nǝboŋ aṽan aYesu gail lotovi mǝhat vi lan Nǝhanan tonoŋ, gai am evi mǝhat vi lan. Sǝyar len nǝhon nǝvanuan gail be esusuah.
JOH 7:11 Beti len Nǝhanan, alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, ludoŋdoŋi, lous kitevi ke, “Atenan itoh a be? Gai be?”
JOH 7:12 Len naluṽoh nǝvanuan isob̃ur lusor lahlah husuri. Galevis luke, “Evi naulum̃an sua tovoi masuṽ.” Galevis am luke, “Ao, egǝras nǝvanuan gail.”
JOH 7:13 Be sǝkad avan ideh tosor husuri len nǝhon nǝvanuan gail, husur lomǝtahw len naJu gail lotoil a m̃o.
JOH 7:14 Be nǝboŋ sua rivuh len nawik hǝn Nǝhanan, aYesu evi mǝhat vi lan naim siGot, ale etub̃at p̃usan.
JOH 7:15 Beti naJu gail lotoil a m̃o, lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ, luke, “Ategai elǝboi bun natosian siGot, be sǝkad avan ideh tokad namitisau top̃usan hǝni maii. Imabe?”
JOH 7:16 Imaienan aYesu isor var galit ke, “Nap̃usanan sagw savi esagw. Ao, atenan tosǝvat ginau evi nǝkadhut nap̃usanan sagw.
JOH 7:17 Avan ideh toke b̃igol nalǝŋonian siGot, dereh telǝboii ke nap̃usanan sagw egǝm len aGot o evi esagw sǝb̃ogw.
JOH 7:18 Nǝvanuan tosor len nalǝboian san sǝb̃on, elǝŋon ke tipatpat gai mǝhat. Avil gai tolǝŋon ke teputsan nahǝsan atenan tosǝvati, gai ekitin, ale sǝkad nagǝgǝrasan lan.
JOH 7:19 Savi aMoses tolav nalo mai gamito a? Be gamit ideh sahusuri. Mǝtudas p̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat sil nǝsa?”
JOH 7:20 Naluṽoh lusor vari ke, “Gaiug gukad natǝmat! Ase idas p̃isal hǝn b̃igol gǝb̃imat?”
JOH 7:21 AYesu ikel mai galit ke, “Nugol nauman sua len nǝSappat, nugol naulum̃an imaur, ale nǝvanuan p̃isi losǝhoṽut sil notogole len nǝSappat.
JOH 7:22 Be gamit am mǝtoum len nǝSappat nǝboŋ mǝttotiv dalus natǝtai ulum̃an husur nalo siMoses. (Be naṽide hǝn na-tiv-dalusi-an savi siMoses, evi setǝmamit ta sutuai, aApraham.)
JOH 7:23 Mǝtotiv dalus natǝtai ulum̃an len nǝboŋ han, naut kǝmas tovi nǝSappat. Mǝtugole hǝn asike mǝtb̃eb̃ur kotov nalo siMoses, be evi nauman. Mǝtb̃imagenan, imabe mǝtutab̃ulol bulos ginau nǝboŋ notogol naulum̃an kavkav tomaur len nǝSappat?
JOH 7:24 Sagenǝnoṽ hǝn nǝsa notogole mai na-kǝta-suluṽi-an mai nǝ-nau-suluṽi-an samit ŋai. Mitimasnǝnoṽ hǝni mai natit tonor, tokitin ŋai.”
JOH 7:25 Beti galit galevis lototoh len naut a Jerusalem lous galit gabag ke, “Savi atenan lotoke lǝb̃igole b̃imat a?
JOH 7:26 Be mǝteris! Gai boh tosorsor len nǝhon nǝvanuan gail. Lǝsakel natideh maii. Hum ma nǝvanuan na-il-a-m̃o-an gail lotolǝboi koti ke atenan evi aKristo, aGot totabtabuh lan a?
JOH 7:27 Avil datolǝboi naut atenan togǝm lan. Be nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, asike ikad avan ideh b̃elǝboi naut togǝm lan.”
JOH 7:28 Ŋa aYesu, top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot, ikai ke, “Mǝtunau ke mǝtolǝboi ginau a? Mǝtunau ke mǝtolǝboi naut notogǝm lan a? Savi len ginau gabag ŋai notogǝmai. Be atenan tosǝvat ginau, ekitin. Gamit mǝtsalǝboii,
JOH 7:29 be ginau nolǝboii, husur nogǝm tǝban, gai esǝvat ginau.”
JOH 7:30 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, alat lotoil a m̃o lohisi sob̃uer hǝn lǝb̃itah gati. Be avan ideh sǝbari husur namityal san sagǝm sal.
JOH 7:31 Avil isob̃ur len naluṽoh loriŋ nǝlolit lan. Luke, “Nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, asike igol namerikel gail lotosǝhor natgalenan ategaii togole.”
JOH 7:32 Nǝboŋ naFarisi gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan naluṽoh lotosor lahlah hǝni husur aYesu, galit mai ab̃iltihai tutumav gail losǝvat alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, hǝn lǝb̃itah gati.
JOH 7:33 Ŋa aYesu ike, “Dereh nitoh kǝkereh mai gamit balai, beti netǝlmam van hǝn atenan tosǝvat ginau.
JOH 7:34 Dereh mitidoŋ ginau, be asike mǝtusab̃ ginau, ale mǝtsalǝboi mǝtb̃egǝm vi lan naut nǝb̃evi lan.”
JOH 7:35 Beti alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail, lukel mai galit gabag ke, “Ategai tiyar vi be hǝn asike datb̃isab̃i? Hum ma b̃ivan hǝn naJu gail lototoh len naut tiltile seuleKris hǝn b̃ep̃usan mai alat a Kris a?
JOH 7:36 Nǝboŋ toke, ‘Dereh mitidoŋ ginau be asike mǝtusab̃ ginau,’ ale ‘Mǝtsalǝboi mǝtb̃egǝm hǝn naut nǝb̃evi lan,’ namilen evi nǝsa?”
JOH 7:37 Len nǝboŋ namǝkot len nawik hǝn Nǝhanan, len nǝmariboŋ totibau han, aYesu eil vi mǝhat, ikai ke, “Avan ideh b̃imaduh, tegǝm hǝn ginau!
JOH 7:38 Avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, tegǝm, temun! Hum natosian siGot tokele ke, ‘Nǝwai nǝmauran dereh tisel dan nǝlon hum nawisel gail.’”
JOH 7:39 (Nǝboŋ tokǝmaienan, isor husur aNunun aGot, alat lotoriŋ nǝlolit len aYesu dereh likade, be aGot saviol hǝni sal husur aGot saputsan aYesu sal hǝn nǝyalyalan san b̃ip̃arp̃ar.)
JOH 7:40 Galevis len naluṽoh lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan san, lusor tǝvah ke, “Ategai bogai ahai kelkel ur kitin.”
JOH 7:41 Galevis luke, “AKristo bogai, aGot totabtabuh lan.” Ris galevis am lotoke, “Eniŋan? AKristo asike egǝm a Kalili a?
JOH 7:42 Be natosian siGot ike aKristo dereh tegǝm len nǝpasusan siTevit ale lipasi len naut a Petlehem, navile matmat siTevit aKiŋ. Imaienan o sǝmaienan a?”
JOH 7:43 Ŋa naluṽoh loṽitṽituh, lopǝpehw husur aYesu.
JOH 7:44 Ale galevis luke litah gati, wake avan ideh sǝtah lan.
JOH 7:45 Alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lotǝlmam van hǝn ab̃iltihai tutumav mai naFarisi gail. Ale lous alatenan ke, “Imabe mǝtsǝtah gati gǝmai?”
JOH 7:46 Alatenan lusor var galit ke, “Aoa, namtsasǝsǝloŋ hǝn avan ideh sasor sum̃an atenan boŋ ideh.”
JOH 7:47 Ŋa naFarisi gail lusor viles alatenan ke, “Imabe? Gai egǝras gamit am a?
JOH 7:48 Mitinau nategai ke: len ginamit namttoil a m̃o mai ginamit namttovi Farisi, ikad ginamit ideh toriŋ nǝlon lan m̃au a? Eb̃uer kaskasi!
JOH 7:49 Naluṽoh loriŋ nǝlolit lan, be lǝsalǝboi natideh, lotǝtan hǝn nalo. Nasemalean tipat len galito!”
JOH 7:50 Ikad naFarisi sua, nahǝsan aNikotemus, togǝm hol mai aYesu a m̃o, ale ike,
JOH 7:51 “Asike datb̃ikot hǝn avan ideh hǝn datb̃isab̃ nǝsa gai togole, sanor len nalo sidato hǝn datb̃eriŋi hǝn b̃ipanis.”
JOH 7:52 NaFarisi gail lusor vilesi ke, “Govi nauleut ta Kalili gototah mai atenan a? Gia ṽuruŋ kitevi len natosian siGot. Dereh gisab̃i ke ahai kelkel ur ideh sagǝm len naut a Kalili boŋ ideh!”
JOH 7:53 Ale lopǝpehw, luvahim gail.
JOH 8:1 Be aYesu evi lan Naṽehuh Oliv.
JOH 8:2 Ale nǝboŋ naut tolan evi lan naholǝvat todar vis naim siGot tǝtas. Sǝdareh nǝvanuan gail logǝm hǝni, ale ebǝtah, ep̃usan.
JOH 8:3 Ahai p̃usan hǝn nalo mai naFarisi gail losǝhar apǝhaṽut sua lotosab̃i len naitian tob̃ur kotov nǝlahan. Lugol eil len nǝhon naluṽoh.
JOH 8:4 Lukel mai aYesu ke, “Hai p̃usan, alitegai, namtusab̃i len naitian tob̃ur kotov nǝlahan.
JOH 8:5 Ale len nalo, aMoses ikel buni hǝn datb̃etubun alatpǝhaṽut lotosum̃an alitegai. Be gaiug, gukel nǝsa?”
JOH 8:6 (Lokǝmaienan hǝn lǝb̃igol aYesu b̃ekǝkos len nasoruan san hǝn lǝb̃ikot hǝni.) Be aYesu ebǝtah, ib̃etb̃et, itos len tan hǝn nǝŋarhuvǝlan.
JOH 8:7 Lous taltal hǝn b̃isor var galito, ale eil vi mǝhat, ike, “Gamit ideh topar saan, tilav nǝvat, tuṽi a m̃o.”
JOH 8:8 Beti ebǝtah tǝtas, ib̃etb̃et, tos len tan.
JOH 8:9 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, lotub̃at van, alat lotovi haṽut loil a m̃o. Ale aYesu itoh sǝb̃on mai alitenan.
JOH 8:10 Beti aYesu eil vi mǝhat, eusi ke, “Bareab, galito, lutoh a be? Sǝkad avan ideh toke gǝb̃ipanis a?”
JOH 8:11 Ike, “Naut ido hǝn galito Nasub̃.” Ale aYesu ike, “Ginau am nǝsake gǝb̃ipanis. Givan ale gagai van sagigol nǝsaan am.”
JOH 8:12 AYesu isor mai nǝvanuan gail tǝtas am, ike, “Ginau novi nam̃ial hǝn navile a pan; avan ideh tohusur ginau, asike, asike iyar len nǝmargobut, avil dereh tikad nam̃ial hǝn nǝmauran.”
JOH 8:13 Ŋa naFarisi gail lusor tas nasoruan siYesu luke, “Gaiug gukel na-kel-koti-an husur gaiug gabag, be husur gaiug sǝb̃om̃ ŋai gotokele, na-kel-koti-an sam̃ savi natideh len nakotan, ehum sakitin.”
JOH 8:14 AYesu isor var galit ke, “Naut kǝmas notokel na-kel-koti-an husur ginau gabag, na-kel-koti-an sagw ekitin, husur nolǝboi naut notogǝm lan mai naut notovi lan gagai. Be gamito, mǝtsalǝboi naut notogǝm lan, mǝtsalǝboi naut notovi lan.
JOH 8:15 Mǝtonǝnoṽ husur nalǝboian sinǝvanuan ŋai, ginau nǝsanǝnoṽ hǝn avan ideh mai nǝsa nǝvanuan gail lotolǝboii.
JOH 8:16 Nǝb̃enǝnoṽ, na-nǝnoṽ-hǝni-an sagw inor, husur savi ginau sǝb̃ogw notogole, be nugole mai atenan tosǝvat ginau, nonǝnoṽ husur nǝsa aTata tokele.
JOH 8:17 Nalo samito ike, na-kel-koti-an sinǝvanuan eru arb̃ep̃itoṽ, nakotan isab̃i ke evi kitinan.
JOH 8:18 Ale ikad eru artokel na-kel-koti-an husur ginau: esua, ginau notokel husur ginau gabag, togon, aTata tosǝvat ginau.”
JOH 8:19 Imaienan lotub̃at usi ke, “ATǝmam̃ gai be?” Isor var galit ke, “Husur ke mǝtsalǝboi ginau, mǝtsalǝboi aTǝmagw. Mǝttalǝboi ginau, mǝttalǝboi aTǝmagw am.”
JOH 8:20 AYesu ekǝmaienan pǝpadaŋ hǝn nabokis hǝn nǝvat nǝboŋ top̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot. Avan ideh sǝtah gati husur namityal san sagǝm sal.
JOH 8:21 Len namityal tile am, aYesu isor mai galito tǝtas, ike, “Gagai noriŋ gamito, nuvan, ale dereh mǝtekǝta kitev ginau van, ale mitimat len nǝsaan samito. Naut notovi lan, mǝtodǝdas mǝtb̃egǝm hǝni boŋ ideh.”
JOH 8:22 Imaienan naJu gail lotoil a m̃o lusor mai galit gabag ke, “Nǝboŋ ategai toke, ‘Naut notovi lan, mǝtodǝdas mǝtb̃egǝm hǝni boŋ ideh,’ namilen imabe? Dereh tia gol gai gabag timat a?”
JOH 8:23 Ris aYesu toke, “Gamito, mǝtovi alat a pan, ginau novi aulemǝhat. Gamit hǝn navile eg a pan; ginau savi hǝn navile eg a pan.
JOH 8:24 Imaienan nuke dereh mitimat len nǝsaan samito. Husur asike mǝtb̃edǝlomi ke novi ginau notovi ginau, dereh mitimat len nǝsaan samito.”
JOH 8:25 Ŋa lous taltal hǝni ke, “Be gaiug ase?” Ale aYesu isor var galit ke, “Sum̃an notokele a m̃o tia.
JOH 8:26 Nukad natit isob̃ur hǝn nǝb̃ikele husur gamito, hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti hǝn mǝtb̃ipanis, be nǝboŋ notosor mai alat hǝn navile a pan, nosǝsǝloŋ hǝn atenan tosǝvat ginau husur gai ekitin, ale nukel ur nǝsa ŋai atenan tokele.”
JOH 8:27 Be lǝsalǝboi sal ke aYesu tosor husur aTǝman.
JOH 8:28 Ŋa aYesu isor mai galit tǝtas am ke, “Nǝboŋ mǝtb̃evus aNatun Nǝvanuan vi mǝhat, dereh mǝtelǝboii ke novi ginau notovi ginau. Ale len ginau sǝb̃ogw nǝsagol natideh, avil nukel nǝsa ŋai aTǝmagw top̃usan hǝni mai ginau.
JOH 8:29 Ale atenan tosǝvat ginau itoh mai ginau; sariŋ gab̃ulan ginau. Bathut nugol tabtab hǝn nǝsa gai tohǝhaṽur hǝni.”
JOH 8:30 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn tokǝmaienan, nǝvanuan isob̃ur loriŋ nǝlolit lan.
JOH 8:31 Beti aYesu isor mai naJu gail lotoriŋ nǝlolit lan ke, “Mǝtb̃igol husur nap̃usanan sagw, mǝtovi ahai susur sagw kitin,
JOH 8:32 ale dereh mǝtelǝboi nakitinan. Ale nakitinan dereh tigol mitikad nǝmakuvan, asike mǝtovi slev am.”
JOH 8:33 Lusor vari ke, “Namtovi nǝpasusan siApraham, namtsavi slev sivan ideh boŋ ideh. Imabe gotoke, ‘dereh mitikad nǝmakuvan, asike mǝtovi slev am?’”
JOH 8:34 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh togol nǝsaan evi slev sisaan.
JOH 8:35 Naslev savi nǝbathudud ideh simasta hǝn naim, naut kǝmas totoh mai galito. Avil anatun ulum̃an amasta evi bathudud sua vi sutuai.
JOH 8:36 Imaienan, aNatun aGot b̃igol asike mǝtb̃evi slev am, dereh mitikad nǝmakuvan tokitin.
JOH 8:37 Nolǝboii ke mǝtovi nǝpasusan siApraham gail, be mǝtoum kitev nap̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat husur nasoruan sagw sagol natideh len nǝlomito.
JOH 8:38 Ginau nusor husur natit notoris aTata sagw togol gail. Be gamito mǝtugol nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝn atǝmamit m̃au tokele.”
JOH 8:39 Lusor tǝvah ke, “Atǝmanamito aApraham!” AYesu ikel mai galit ke, “Mǝttavi anatun aApraham gail, mǝttagol husur nǝsa aApraham togole.
JOH 8:40 Nukel nakitinan tia notosǝsǝloŋ hǝn aGot tokele, be gagai mǝtudas p̃isal hǝn mǝtb̃igol nǝb̃imat. Apraham sagol natideh tomaienan.
JOH 8:41 Gamit mǝtugol natit atǝmamito togol gail.” Beti lusor vari ke, “Namtsavi natǝtai nap̃isal. Namtukad aTǝmanamit esua ŋai, aGot.”
JOH 8:42 AYesu ikel mai galit ke, “AGot tavi aTǝmamito, mǝttalǝmas bun ginau husur nogǝm tǝban aGot, nogǝm gegai. Savi len ginau ŋai notogǝmai, be gai esǝvat ginau.
JOH 8:43 Imabe mǝtsalǝboi sǝhot nasoran sagw? Husur mǝtsalǝboi mǝtb̃esǝsǝloŋ husur nasoruan sagw.
JOH 8:44 Husur mǝtovi anatun atǝmamit tovi tǝmat. Mǝtuke mitigol husur nǝsa gai tolǝŋoni. Atenan igolgol nǝvanuan lumat len natub̃atan hǝn navile a pan van van sal. Gai emǝtahun nakitinan husur nakitinan eb̃uer lan. Nǝboŋ tosor libliboŋ evi nasoruan san matmat husur gai evi vanuan nalibliboŋan mai nǝkadun nalibliboŋan.
JOH 8:45 Imagenan, nǝboŋ notokel nakitinan, mǝtsadǝlom nǝsa notokele.
JOH 8:46 Gamit ta be elǝboi b̃ikel vǝhoti ke notokad nǝsaan? Ale nǝb̃ikel nakitinan, imabe mǝtsadǝlom nǝsa notokele?
JOH 8:47 Avan tovi siGot esǝsǝloŋ sǝhot nasoruan san. Be gamito, mǝtsavi siGot. Husur enan mǝtsasǝsǝloŋ sǝhot nasoruan san.”
JOH 8:48 NaJu gail lotosǝsǝloŋ hǝni lusor vari ke, “Namtukel sǝhot gaiug nǝboŋ namttoke gotovi auleSamaria gotovi ut kǝmas! Gaiug gukad natǝmat sua!”
JOH 8:49 Ris aYesu toke, “Ao, nǝsǝkad natǝmat ideh. Avil noputsan nahǝsan aTǝmagw, noputsani len nǝnauan sagw. Be gamito, mǝtomǝdas nahǝsagw hum notovi ut kǝmas.
JOH 8:50 Ginau nǝsadoŋ nǝyalyalan m̃os ginau gabag, be ikad atesua tolǝŋon ke nahǝsagw tiyalyal. Gai dereh tepǝpehun navoian dan nǝsaan.
JOH 8:51 Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh togol husur nǝsa notokele, asike imat vi sutuai.”
JOH 8:52 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn natenan, naJu gail lusor tǝvah ke, “Gagai namtolǝboi buni ke gukad natǝmat sua. AApraham imat. Ahai kelkel ur gail tu lumat. Be naut kǝmas natenan, gaiug gukele ke, ‘Avan ideh togol husur nǝsa notokele, asike esǝsǝloŋ hǝn nabus nǝmatan vi sutuai.’
JOH 8:53 Gunau ke gotoyalyal sǝhor aApraham atǝmanamit tomat a? Mai ahai kelkel ur lotomat gail a? Gunau ke gotovi ase?”
JOH 8:54 AYesu isor var galit ke, “Nǝtaputsan nahǝsagw gabag, nǝyalyalan enan asike tavi natideh. Be atenan toputsan ginau evi aTǝmagw, mǝttosor husuri ke, ‘Atenan evi aGot sinamit bolai.’
JOH 8:55 Avil mǝtsalǝboii, be ginau nolǝboii. Nǝtakele ke nǝsalǝboii, nǝtavi nǝvanuan nalibliboŋan sum̃an gamito. Wake nolǝboi gai ale nugol husur nǝsa tokele.
JOH 8:56 Atǝmamit aApraham ehǝhaṽur hǝn b̃ekǝta vi m̃o hǝn nǝboŋ sagw, erisi, ale ikemkem.”
JOH 8:57 Beti naJu gail luke, “Nǝdam̃ ham̃ sǝbar 50 sal. Goris mab hǝn aApraham?”
JOH 8:58 AYesu isor var galit ke, “Kitin, nokitin mai gamit ke, a tahw hǝn aApraham tovisi, novi ginau notovi ginau.”
JOH 8:59 Nǝboŋ tokǝmaienan, lotǝtariv vat gail hǝn lǝb̃etubuni, be aYesu esusuan gai dan galito, evivile dan naut enan todar vis naim siGot.
JOH 9:1 Nǝboŋ aYesu toyar van eris naulum̃an sua namǝtan tob̃esw nǝboŋ lotopasi.
JOH 9:2 Ahai susur siYesu lousi ke, “Hai p̃usan, nǝsaan sise igol namǝtan ategai artob̃esw nǝboŋ lotopasi? Esil nǝsaan setǝman mai sinan o esil esan sǝb̃on?”
JOH 9:3 AYesu isor var galit ke, “Savi sil nǝsaan san o setǝman mai anan, avil evi metb̃esw hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eris nǝdaŋan siGot b̃evisi len nǝmauran san.
JOH 9:4 Nǝboŋ tovi nalennǝyal sal datimasgol nagolean siGot tosǝvat ginau. Dereh nalenmariug tegǝmai, gol ke avan ideh asike eum.
JOH 9:5 Nǝboŋ nototoh len navile a pan sal, novi nam̃ial hǝn navile a pan.”
JOH 9:6 Beti aYesu ep̃ulai len tan, igol nǝtan evi b̃al hǝn nabusun, ale ikas namǝtan atenan artob̃esw hǝn nǝb̃al enan.
JOH 9:7 Ale ikel maii ke, “Gia kǝkas nǝhom̃ len nab̃iltib̃urhuwai lotokisi hǝn Siloam.” (Nǝhes enan namilen “Sǝvati”). Ŋa aulum̃an ivan, ekǝkas nǝhon, totǝlmam, ekǝta.
JOH 9:8 Alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, mai alat lotoris toŋirŋir nǝvanuan hǝn nǝvat a m̃o, luke, “Savi ategaii tobǝtah, usus nǝvat tabtab a?”
JOH 9:9 Galevis luke, “Gai bogai.” Galevis am luke, “Ao, be esum̃an atenan.” Ale aulum̃an enan ikel ur gai sǝb̃on ke, “Ginau ŋa bogai.”
JOH 9:10 Imaienan lousi ke, “Imabe? Nǝsa igol gokǝta?”
JOH 9:11 Aulum̃an isor var galit ke, “Atenan lotokisi hǝn aYesu igol nǝb̃al, ale ikas namǝtagw hǝni. Ikel mai ginau ke, ‘Gevi Siloam, kǝkas nǝhom̃.’ Imaienan, nǝboŋ notovan, notokǝkasi, nokǝta.”
JOH 9:12 Beti lousi ke, “Atenan be?” Isor var galit ke, “Eniŋan.”
JOH 9:13 Nǝboŋ aYesu togol nǝb̃al ale togol aulum̃an tokǝta, nǝmariboŋ enan evi nǝSappat. Beti nǝvanuan gail losǝhar aulum̃an enan, tovi metb̃esw a m̃o, van hǝn naFarisi gail.
JOH 9:15 Ŋa naFarisi gail am lous tǝtas hǝni, nǝsa tovisi hǝni hǝn tokǝta. Ikel mai galit ke, “Eriŋ nǝb̃al len namǝtagw ale nokǝkas kuvi, ale nokǝta.”
JOH 9:16 NaFarisi galevis luke, “Ategaii, aYesu, sagǝm len aGot husur eum len nǝSappat.” Be galevis am luke, “B̃evi nǝvanuan nǝsaan, igol namerikel galenan mabe?” Na-sor-b̃alb̃al-an enan len nǝtarhǝt gǝlaru, igol galit lukad napǝpehwan.
JOH 9:17 Imagenan, tǝtas am lous aten tovi metb̃esw a m̃o ke, “Ategaii togol namǝtam̃ tokǝta, gusor husur mab hǝni?” Aulum̃an enan isor var galit ke, “Ahai kelkel ur sua bolai.”
JOH 9:18 Nab̃iltiJu gail lǝsadǝlomi ke tovi metb̃esw a m̃o, ŋa lokis atǝman mai anan gǝmai.
JOH 9:19 Ale lous gǝlaru ke, “Ategai evi anatumǝru a? Evi metb̃esw nǝboŋ mǝrtopasi a? B̃imaienan, ekǝta mabe gagai?”
JOH 9:20 Atǝman mai anan arusor var galit ke, “Namrolǝboi ategai, anatunamǝr bogai, ale nǝboŋ namrtopasi evi metb̃esw.
JOH 9:21 Namrsalǝboi nǝsa tovisi hǝni tokǝta gagai, namrsalǝboi ase tosǝŋav hǝn namǝtan. Be etibau tia, savi tǝtai am, elǝboi b̃isor husur gai gabag, mǝteusi hǝni bai.”
JOH 9:22 Arokǝmaienan husur aromǝtahw len nab̃iltiJu gail husur galit ludam̃ mai galit gabag ke, avan ideh tokel uri ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, dereh lehut avan enan dan naim nab̃onb̃onan salito.
JOH 9:23 Husur enan aruke, “Etibau tia, mǝteus gai.”
JOH 9:24 Imaienan, lokis vǝha-ru hǝn atenan tovi metb̃esw a m̃o. Ale lukel maii ke, “Len nahǝsan aGot, namtukele hǝn gaiug, gikel nakitinan! Husur namtolǝboii ke aYesu evi nǝvanuan nǝsaan.”
JOH 9:25 Isor var galit ke, “B̃evi nǝvanuan nǝsaan, ginau nǝsalǝboii. Nolǝboi natesua ŋai. A m̃o namǝtagw ib̃esw, be gagai nokǝta.”
JOH 9:26 Ŋa lousi ke, “Igol nǝsa hǝn gaiug? Igol namǝtam̃ arosǝŋav mabe?”
JOH 9:27 Isor var galit ke, “Nukel mai gamit tia be mǝtsasǝsǝloŋ. Mǝtuke nikel tǝtas hǝn mab hǝni am? Gamit am mǝtolǝŋon ke mǝtevi ahai susur san gail m̃au a?”
JOH 9:28 Beti losǝvar buni ale luke, “Evi gaiug gotovi ahai susur sitenan, be ginamito, namtovi ahai susur siMoses gail.
JOH 9:29 Namtolǝboii ke aGot isor mai aMoses, be atenan, aYesu, namtsalǝboi naut togǝm lan.”
JOH 9:30 Ris aulum̃an enan tosor var galito, ike “Mǝtsalǝboi naut togǝm lan, be esǝŋav hǝn namǝtagw. Mǝtumabe? Nosǝhoṽut len gamito!
JOH 9:31 Datolǝboii ke aGot sasǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan nǝsaan gail, be esǝsǝloŋ hǝn alat lotolotu van hǝni, alat lotogol nǝsa tolǝŋoni.
JOH 9:32 Sutuai tia van vǝbar damǝŋai, avan ideh sasǝŋav hǝn namǝtan nǝvanuan ideh tovi metb̃esw len nǝpasian san.
JOH 9:33 Atenan asike b̃egǝm len aGot, mǝtunau ke elǝboi b̃igol natideh a? Ao, edǝdasi.”
JOH 9:34 Lusor vari, luke, “Nǝboŋ lotopas gaiug, gopul hǝn nǝsaan tia, gaiug ase hǝn gǝb̃eṽusan ginamito?” Ale lubar hǝni dan naim nab̃onb̃onan, lukai hǝni.
JOH 9:35 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn lotobar hǝni vivile, isab̃ aulum̃an enan, ale eusi ke, “Goriŋ nǝlom̃ len aNatun Nǝvanuan m̃au a?”
JOH 9:36 Aulum̃an isor vari, ike, “Nasub̃, ase ganan hǝn nǝb̃eriŋ nǝlogw lan?”
JOH 9:37 AYesu ikel maii ke, “Gorisi tia. Atenan bogai tosor mai gaiug gagai, ganan.”
JOH 9:38 Ŋa ike, “Noriŋ nǝlogw len gaiug, Nasub̃,” ale ilotu hǝni.
JOH 9:39 Beti aYesu ike, “Nogǝm len navile a pan m̃os napǝpehwan hǝn navoian dan nǝsaan, hǝn ametb̃esw gail lǝb̃ikad nakǝtaan, ale hǝn alat lotokǝta, lǝb̃egǝm vi metb̃esw len nǝlolito.”
JOH 9:40 NaFarisi galevis lototah maii losǝsǝloŋ hǝn tokǝmaienan, ale lousi ke, “Gokǝmabe? Guke ginamit am namtovi metb̃esw a?”
JOH 9:41 AYesu ikel mai galit ke, “Mǝttavi metb̃esw gail, asike mǝttanor hǝn nǝpanismen sil nǝsaan samito, be husur mǝtukele ke mǝtokǝta, mǝtunor hǝn nǝpanismen sil nǝsaan samit sal.”
JOH 10:1 AYesu isor am, ike, “Kitin, nokitin mai gamit ke, avan ideh sab̃is len nabopita, be topǝlau sǝhor nǝhol nasipsip, evi nǝvanuan vǝnvǝnah, evi nǝvanuan toparparu vanuan m̃os navǝnohian!
JOH 10:2 Be nǝvanuan tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita, esǝŋav hǝn nabopita m̃os nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nasipsip hǝn b̃eb̃is lan. Nasipsip gail losǝsǝloŋ lǝboi nadolon atenan tokǝtkǝta tǝban galito. Ale ekis nasipsip san sǝb̃on, ekis nahǝsalit ṽisusua ale esǝhar galit vivile.
JOH 10:4 Nǝboŋ tosǝhar galit p̃isi vivile tonoŋ, iyar a m̃o ale nasipsip gail lohusuri bathut losǝsǝloŋ lǝboi nadolon.
JOH 10:5 Asike lohusur avan ideh tile, be dereh ligam dani, husur lǝsasǝsǝloŋ lǝboi nadolon atenan.”
JOH 10:6 AYesu ikel nasoruan kǝta enan be nǝvanuan gail lǝsalǝboi nǝsa tokel mai galito.
JOH 10:7 Imaienan aYesu ikel tǝtas hǝni mai galit ke, “Kitin nokitin mai gamit ke, ginau novi bopita, hǝn nasipsip lǝb̃iyar tur lan.
JOH 10:8 Alat lotogǝm a m̃o len ginau lovi vanuan vǝnvǝnah, lovi vanuan lotoparparu vanuan m̃os navǝnohian; be nasipsip lǝsasǝsǝloŋ hǝn galito.
JOH 10:9 Ginau novi bopita. Avan ideh b̃eb̃is tur len ginau, dereh tikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan san. Len ginau dereh tegǝmai, tivan, tisab̃ nǝhanian tovoi marireu.
JOH 10:10 Nǝvanuan vǝnvǝnah egǝm ŋai hǝn b̃evǝnah, b̃igol nasipsip lǝb̃imat, sah pǝpas gail. Ginau nogǝm hǝn nasipsip sagw lǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai, nogǝm hǝn lǝb̃epul sǝsǝhov hǝni.
JOH 10:11 “Ginau sǝb̃ogw novi nǝvanuan nasipsip tovoi. Nǝvanuan nasipsip tovoi eutaut hǝn b̃imat m̃os nasipsip gail.
JOH 10:12 Nǝvanuan nauman tokǝtkǝta tǝban nasipsip m̃os nap̃urp̃uran, savi nǝvanuan nasipsip tovi amahean nasipsip gail. Imaienan, nǝboŋ toris nalipah katkat togǝmai, eriŋ nasipsip, igam dan galito. Beti nalipah katkat ikat gat nasipsip sua, ale navǝshǝsipsip lugam pǝpehw.
JOH 10:13 Nǝvanuan nauman igam dan nasipsip gail husur eum m̃os nap̃urp̃uran ŋai, savǝhvǝh nasipsip, len gai lǝsavi natideh.
JOH 10:14 “Ginau sǝb̃ogw novi vanuan nasipsip tovoi. Sum̃an notolǝboi aTǝmagw mai aTata tolǝboi ginau, nolǝboi nasipsip sagw gail, ale galito lolǝboi ginau. Ale noutaut hǝn nǝb̃imat m̃os galito.
JOH 10:16 Ginau nukad nasipsip galevis tile lǝsavi len navǝshǝsipsip egai. Nimassǝhar galito hǝn lǝb̃evi lan navǝshǝsipsip sagw. Ale galit am dereh lesǝsǝloŋ sǝhot nadologw, ale lib̃on hǝn lǝb̃egǝm vi vǝshǝsipsip b̃esua ŋai tokad nǝvanuan nasipsip tosua.
JOH 10:17 “ATata elǝmas bun ginau husur notoutaat hǝn nǝb̃imat, hǝn nǝb̃ikad tǝlmam hǝn nǝmauran sagw.
JOH 10:18 Sǝkad avan ideh tolǝboi b̃ilav kuv nǝmauran sagw dan ginau, be ginau sǝb̃ogw noviol hǝni husur nalǝŋonian sagw ŋai. Ginau nukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an. Ipat len navǝlagw hǝn nǝb̃eviol hǝn nǝmauran sagw, ipat len navǝlagw hǝn nǝb̃ilav tǝlmam hǝni. Natenan evi nǝsa aTǝmagw tokel buni hǝn nǝb̃igole.”
JOH 10:19 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, ikad napǝpehwan tǝtas am len naJu gail husur nasoruan san.
JOH 10:20 Isob̃ur len galito luke, “Gai ikad natǝmat sua, evinvinu, imab mǝtosǝsǝloŋ hǝni?”
JOH 10:21 Galevis am luke, “Avan ideh tokad natǝmat salǝboi b̃isor maienan. Natǝmat salǝboi b̃esǝŋav hǝn namǝtan ametb̃esw. Edǝdasi!”
JOH 10:22 Len nab̃iltivile Jerusalem, lukad Nǝhanan hǝn Na-sǝŋav-hǝni-an len nahǝbati naut susus.
JOH 10:23 Ale aYesu itoh len naholǝvat todar vis naim siGot, iyar husur navǝrada siSolomon ei.
JOH 10:24 Nab̃iltiJu gail ludar visi, lousi ke, “Gugol namtodǝdarŋab̃u maiegai vir ŋais? Gǝb̃evi aKristo, aGot totabtabuh lan, gikel koti mai ginamito.”
JOH 10:25 AYesu isor var galit ke, “Nukel mai gamito tia wake mǝtsadǝlom ginau. Nǝsa notogole len nahǝsan aTǝmagw, natgalenan lukel kot ginau.
JOH 10:26 Be mǝtsadǝlom gail am, husur mǝtsavi ideh len nasipsip sagw.
JOH 10:27 Nasipsip sagw gail losǝsǝloŋ sǝhot nadologw, ginau nolǝboi galito ale lohusur ginau.
JOH 10:28 Noviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai galito ale asike lumasig boŋ ideh. Avan ideh asike eliv kuv galit dan navǝlagw.
JOH 10:29 ATǝmagw toviol hǝn alaten mai ginau, aTǝmagw egaii iyalyal sǝhor natit p̃isi, ale avan ideh asike eliv kuv galito dan navǝlan.
JOH 10:30 Ale ginau mai aTata namrosua ŋai.”
JOH 10:31 Nab̃iltiJu gail lotǝtariv vat tǝtas hǝn lǝb̃etubuni.
JOH 10:32 AYesu ikel mai galit ke, “Len nǝhomito nugol natit isob̃ur tovoi lotogǝm len aTata. Len natgalen notogole, mǝtuke mǝtetuṽ ginau sil ta be?”
JOH 10:33 NaJu gail lusor vari ke, “Asike namtotuṽ gaiug sil natideh tovoi gotogole, be sil gotosor mǝdas nahǝsan aGot. Husur gaiug gotovi vanuan ŋai, gugolgol gaiug ke gotovi Got.”
JOH 10:34 AYesu isor var galit ke, “Len natosian hǝn nalo samito, aGot isor. Ike, ‘Nukele ke mǝtovi “got” gail.’
JOH 10:35 Gamit mǝtolǝboii ke natosian siGot edǝdas b̃eb̃uer boŋ ideh. Mǝtolǝboii ke aGot tokis nǝvanuan galenan, napisulan san togǝm hǝn galito, ‘got gail.’
JOH 10:36 Ginau, aTata itabtabuh len ginau ale esǝvat ginau vi lan navile a pan. Imaienan, nǝboŋ notoke, ‘Novi aNatun aGot,’ imabe mǝttoke notosor mǝdas nahǝsan aGot?
JOH 10:37 Asike nǝb̃igol nǝsa aTata togole, samtedǝlom nǝsa notokele.
JOH 10:38 Wake nǝb̃igol nǝsa togole, naut kǝmas mǝtsadǝlom nǝsa notokele, mitikad nadǝlomian len nǝsa notogole hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhoti, hǝn mǝtb̃elǝboi tabtab hǝni ke, aTata itoh tin len ginau ale ginau nutoh tin len aTata.”
JOH 10:39 Husur tokǝmaienan, alat lotosǝsǝloŋ hǝni ludas p̃isal hǝn lǝb̃itah gati, be ivan dan galito.
JOH 10:40 Nǝboŋ tovan, iloŋ tukot len Nawisel Jortan van hǝn naut aJon tobapbaptais lan a m̃o tia, ale itoh ei.
JOH 10:41 Beti nǝvanuan isob̃ur logǝm hǝni, luke, “AJon sagol namerikel ideh, be nǝboŋ tosor husur ategai, natit p̃isi tokele ekitin.”
JOH 10:42 Ale tarhǝwisel Jortan ei, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu.
JOH 11:1 Ikad atesua tomǝsah, nahǝsan a Lasarus. Itoh a Petani mai aṽavinen gǝlaru, aMeri mai aMarta.
JOH 11:2 (Evi aMeri enan boh tob̃ir naoil pǝhas len Nasub̃, len narien gǝlaru, ale togargari hǝn navurun.) Am̃inen aMeri, aLasarus, emǝsah.
JOH 11:3 Ŋa napǝhaṽut eru enan aropisul van hǝn aYesu ke, “Nasub̃, ategai gotolǝmas buni, emǝsah.”
JOH 11:4 Nǝboŋ aYesu tosǝsǝloŋ hǝn napisulan enan ike, “Namǝsahan enan savi hǝn nǝmatan, ao evi m̃os nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot, hǝn ke aNatun aGot b̃ikad nǝ-sal-suhi-an lan.”
JOH 11:5 Naut kǝmas aYesu tolǝmas bun aMarta, aMeri mai aLasarus,
JOH 11:6 nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, itoh len naut totohtoh lan hǝn nǝmariboŋ eru am.
JOH 11:7 Beti husur nǝboŋ toru enan, ikel mai ahai susur san gail ke, “Datevi Jutea tǝtas.”
JOH 11:8 Ahai susur gail lusor vari ke, “Hai p̃usan, naJu gail lumadhadas p̃isal hǝn lǝb̃etubun gaiug, be golǝŋon gǝb̃etǝlmam tǝtas am a?”
JOH 11:9 AYesu isor var galit ke, “Akis ikad nǝhaua tovi 12 len nalennǝyal. Avan ideh toyaryar len nalennǝyal sapes hab̃etw, husur ekǝta len nam̃ial hǝn navile eg a pan.
JOH 11:10 Avan ideh b̃iyaryar len mariug, dereh tipes hab̃etw husur sǝkad nam̃ial lan.”
JOH 11:11 Beti ikel mai galit ke, “Abubur sidato, aLasarus, ipatmari; be nia vǝŋoni.”
JOH 11:12 Imaienan, ahai susur gail lukel mai ke, “Nasub̃, gai b̃ipatmari len namǝsahan, dereh timaur dani.”
JOH 11:13 Lunau ke aYesu tosor ŋai husur nǝpatmarian, ris aYesu tosor husur nǝmatan siLasarus.
JOH 11:14 Imaienan beti, aYesu ikel p̃arp̃ar hǝni mai galit ke, “ALasarus imat tia!
JOH 11:15 Ŋa nunau gamito, ale nukemkem ke nǝsatoh ei, husur len natenan dereh mitikad nadǝlomian am len ginau. Ale datia ris aten beti.”
JOH 11:16 Imagenan, aTomas, namilen ke aMǝlav, ikel mai ahai susur galenan ke, “Gidato datitah mai aYesu, lǝb̃etubuni, letubun gidat maii.”
JOH 11:17 Nǝboŋ aYesu togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Petani, lukel maii ke aLasarus topat ei len nab̃urhes hǝn nǝmariboŋ tovat tia.
JOH 11:18 (Ale navile a Petani ipat dan naut a Jerusalem len nakilomita totor ŋai,
JOH 11:19 ŋa naJu tosob̃ur logǝm hǝn aMarta mai aMeri hǝn lǝb̃igol nǝlolar b̃elǝŋon b̃ivoi am husur nǝmatan sem̃inelaru.)
JOH 11:20 Beti nǝboŋ aMarta tosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu togǝm pǝpadaŋ, evivile hǝn b̃erisi, be aMeri salǝboii, ebǝtah lohoim.
JOH 11:21 Ŋa aMarta ikel mai aYesu ke, “Nasub̃, gǝtatoh geg tia, am̃inegw asike tǝmat.
JOH 11:22 Be naut kǝmas, nolǝboii ke aGot dereh teviol hǝn natideh gǝb̃eusi hǝni mai gaiug.”
JOH 11:23 AYesu ikel maii ke, “Am̃inem̃ dereh tile mǝhat tǝtas.”
JOH 11:24 AMarta isor vari ke, “Nolǝboii ke dereh tile mǝhat len na-le-mǝhat-an len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan.”
JOH 11:25 AYesu ikel maii ke, “Ginau novi na-le-mǝhat-an dan nǝmatan mai novi nǝmauran. Ginau nugol nǝvanuan lule mǝhat dan nǝmatan, ginau noviol hǝn nǝmauran mai galito. Avan ideh toriŋ nǝlon len ginau, dereh timaur, naut kǝmas b̃imat.
JOH 11:26 Ale avan ideh totoh tin len ginau, toriŋ nǝlon len ginau, asike, asike imat vi sutuai. Godǝlomi a?”
JOH 11:27 Isor vari ke, “Evoi Nasub̃, nodǝlomi ke gotovi aKristo, aNatun aGot, gai tokel gati ke tegǝm vi lan navile a pan.”
JOH 11:28 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ aMarta eriŋi, etǝlmam vahim. Ekis kuv aMeri, aṽan, isor sǝb̃on maii ike, “AHai p̃usan egǝmai, eus gaiug.”
JOH 11:29 Nǝboŋ aMeri tosǝsǝloŋ hǝn natenan, vǝha-sua ŋai ivan hǝni.
JOH 11:30 AYesu sǝbar navile a Petani sal, be itoh len naut tobubur mai aMarta lan.
JOH 11:31 Alat a Jerusalem lototoh mai aMeri lohoim hǝn lǝb̃igol nǝlon b̃elǝŋon b̃ivoi am, loris tole mǝhat, tovan tutut. Lunau ke tovi lan nab̃urhes siLasarus hǝn b̃itaŋ ei, ale lohusuri.
JOH 11:32 Nǝboŋ aMeri togǝm ris aYesu, iteh bathurien, ikel maii ke, “Nasub̃, gǝtatoh gegai, am̃inegw asike tǝmat.”
JOH 11:33 Nǝboŋ aYesu toris aMeri totaŋ, eris naJu gail lototaŋ maii, ale nǝlon ipaŋpaŋ, nǝlon isa habat.
JOH 11:34 Eus galit ke, “Mǝtoriŋi a be?” Lusor vari ke, “Nasub̃, gǝm risi.”
JOH 11:35 Namǝtarur siYesu isel.
JOH 11:36 Beti naJu lotoil pǝpadaŋ luke, “Mǝteris! Gai elǝmas bun aLasarus vǝsa.”
JOH 11:37 Be galit galevis luke, “Ategai igol ametb̃esw tomaur. Imab satǝgau gat aLasarus dan nǝmatan?”
JOH 11:38 Nǝboŋ aYesu tobar nab̃urhes, nǝlon isa habat tǝtas am. Nab̃urhes enan evi nab̃urhuvat sua tokad nab̃iltivat lotokǝkol gole hǝni.
JOH 11:39 AYesu ikel mai galit ke, “Rusan nǝvat vi tarhǝte.” AMarta, aṽavinen aten tomat, ikel maii ke, “Nasub̃, gai ib̃o tia. Damǝŋai, nǝmariboŋ han ivat.”
JOH 11:40 AYesu isor vari ke, “Nukel mai gaiug tia ke, gǝb̃eriŋ nǝlom̃ len ginau, dereh geris nǝyalyalan siGot.”
JOH 11:41 Imaienan lorusan nǝvat vi tarhǝte. Beti aYesu ekǝta vi mǝhat, ike, “Tata, sipa hǝn gotosǝsǝloŋ hǝn ginau.
JOH 11:42 Nolǝboii ke gotosǝsǝloŋ hǝn ginau akis, be nokǝmaienan m̃os alategai lotoil pǝpadaŋ, hǝn lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau.”
JOH 11:43 Beti aYesu ikai habat ke, “Lasarus, gevivile!”
JOH 11:44 Ale gai tomat evivile. Nǝkaliko ibaŋis narien mai navǝlan sal, nǝkaliko tile ibaŋis nǝhon. AYesu ikel mai galit ke, “Sah rub̃ati hǝn b̃ivan!”
JOH 11:45 Len alat lototah mai aMeri, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu husur loris nǝsa togole.
JOH 11:46 Be galevis luvan hǝn naFarisi gail, lukel ur nǝsa aYesu togole.
JOH 11:47 Beti ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lokis nab̃onb̃onan hǝn nǝSanhitrin. Lousus galit gabag ke, “Datigol nǝsa? Ategai boh igol namerikel tosob̃ur.
JOH 11:48 Datb̃idam̃ hǝn b̃igol tomagenan van, nǝvanuan p̃isi dereh leriŋ nǝlolit lan, lehusuri hum akiŋ. Beti nasoltia ta Rom dereh legǝm mǝdas naut sidato mai lav nǝvanuan gail dan gidato.”
JOH 11:49 Beti galit sua, aKaiafas, tovi b̃iltihai tutumav len nasihau enan, ike, “Gamit mǝtsalǝboi natideh!
JOH 11:50 Mǝtsǝnau sǝhoti ke, ivoi am hǝn gidat p̃isi ke, naulum̃an sua b̃imat m̃os nǝvanuan gail, sǝhor alat a Rom lǝb̃emǝdas gidat p̃isi dattovi Ju hǝn datb̃imasig.”
JOH 11:51 (Nǝboŋ aKaiafas tokǝmaiean, sakel sǝb̃on hǝni, be aGot eriŋ nǝnauan sua len nǝnauan siKaiafas. Ale len namilen hum ab̃iltihai tutumav, epǝhav utaut hǝni ke, aYesu dereh timat m̃os alat lotovi Ju.
JOH 11:52 Be savi m̃os naJu gail ŋai, timat m̃os aGot b̃episan b̃onb̃on hǝn anatun gail p̃isi lotogam pǝpehw, siriv len naut gail len navile a pan.)
JOH 11:53 Imagenan, len nǝboŋ enan van, lusor utaut hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat.
JOH 11:54 Husur enan, aYesu sǝyaryar am len nǝhon alat a Jerusalem, be eriŋ naut enan, evi lan navile a Efraim topat pǝpadaŋ hǝn naut masmas tob̃ǝb̃esw, beti itoh ei mai ahai susur san gail.
JOH 11:55 Nǝboŋ nǝPasova seJu gail togǝm pǝpadaŋ, nǝvanuan isob̃ur len naut p̃isi lotosuh dar vis naut a Jerusalem, lovi mǝhat vi Jerusalem vagol sǝb̃olit hǝn galito liveveu hum nalo tokele, utaut vir nǝhanan enan.
JOH 11:56 Lokǝtkǝta doŋ aYesu. Ale nǝboŋ lotoil len naut todar vis naim siGot lousus galit gabag ke, “Gunau ke nǝsa? Tegǝm hǝn nǝPasova o teb̃uer?”
JOH 11:57 Len nǝboŋ enan, ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lukele hǝni ke avan ideh b̃elǝboi naut aYesu totoh lan, timaskel vǝhoti hǝn lǝb̃itah gati.
JOH 12:1 Len nǝmariboŋ tomǝlevtes sǝbar nǝPasova sal, aYesu ibar naut a Petani. Evi naut siLasarus, aten aYesu togol tole mǝhat dan nǝmatan.
JOH 12:2 Loutaut hǝn nab̃iltihanian m̃osi. ALasarus mai galevis am lutah maii len natev, ale aMarta ipat nǝhanian mai galito.
JOH 12:3 Beti aMeri ilav nahudhulita hǝn nǝhai pǝhas naoil, nǝvat han totibau. Evǝhas narien aYesu hǝni ale igar kuvi dan narien gǝlaru hǝn navurun. Ale naim epul hǝn nǝb̃on naoil enan tosusau.
JOH 12:4 Ikad ahai susur san sua, nahǝsan aJutas Iskariot, b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail. AJutas ike,
JOH 12:5 “Nǝvat hǝn nǝhai pǝhas egai etibau hun nap̃urp̃uran hǝn nasihau tosua! Imabe datsap̃ur hǝni, lav nǝvat han mai namǝsal gail?”
JOH 12:6 Ekǝmaienan, be sǝnau namǝsal gail, husur evi vanuan vǝnvǝnah. Gai ekǝtkǝta tǝban nabokis nǝvat salito, be ilavlav kuvi m̃os gai gabag.
JOH 12:7 AYesu isor vari ke, “Sagemǝdasi! Alitegai etǝgau gat nǝhai pǝhas egai vir nǝboŋ lǝb̃itavun ginau.
JOH 12:8 Akis namǝsal gail lutohtoh mai gamito, be ginau, asike nutoh mai gamit ebǝlav.”
JOH 12:9 Nǝboŋ naJu gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh a Petani, nab̃iltiluṽoh logǝm hǝn lǝb̃erisi, be savi aYesu ŋai, luke leris aLasarus am, atenan aYesu togol tole mǝhat dan nǝmatan.
JOH 12:10 Imaienan, ab̃iltihai tutumav gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol aLasarus am b̃imat,
JOH 12:11 husur nǝvanuan isob̃ur lugam dan ab̃iltihai tutumav gail hǝn lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu sil nǝsa tovisi hǝn aLasarus.
JOH 12:12 Pelan han na-kel-uri-an ibar naut a Jerusalem ke aYesu satogǝmgǝmai. Nǝboŋ nab̃iltiluṽoh lotogǝm hǝn Nǝhanan nǝPasova lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan,
JOH 12:13 lutariv nǝpashǝt nadet, luvan hǝn lǝb̃ebubur maii. Lukai habat ke, “Hosanna! Datisal suh aGot! Got tigol na-voi-buni-an van hǝn gai togǝm len nahǝsan Nasub̃ aGot. Got tigol na-voi-buni-an van hǝn nakiŋ naut a Israel.”
JOH 12:14 Nǝboŋ aYesu tosab̃ natuhtoŋki, ebǝtah lan hum natosian siGot tokele ke,
JOH 12:15 “Nǝvanuan naut a Israel gail, samtemǝtahw! Mǝteris! Nakiŋ samit satogǝmai! Ebǝtah len natuhtoŋki!”
JOH 12:16 (Len nǝboŋ enan ahai susur san gail lǝsalǝboi natgalen len natosian siGot. Be nǝboŋ aYesu tovi mǝhat vi lan namǝnas san, lunau tǝlmam hǝn nǝsa tovisi, ale lunau sǝhoti ke tovi nǝsarpohan hǝn nǝsa ahai kelkel ur sua totos gati.)
JOH 12:17 Nǝvanuan galenan loluṽluṽoh husur galit galevis lutoh mai aYesu nǝboŋ tokis aLasarus dan nab̃urhes hǝn b̃imaur dan nǝmatan. Ale galito, lukel ur nǝsa lotorisi mai alat lǝsarisi. Imaienan, isob̃ur lovivile hǝn lǝb̃ebubur mai aYesu, bathut losǝsǝloŋ husur namerikel enan todaŋ gai togole.
JOH 12:19 Imagenan, naFarisi gail lusor tǝvah mai galit gabag ke, “Datsǝkad nap̃isal ideh am. Mǝteris atenan, gai esǝhor gidat tia, navile a pan p̃isi lohusuri.”
JOH 12:20 Len alat lotovi Jerusalem hǝn lǝb̃ilotu len Nǝhanan nǝPasova, ikad auleKris galevis lotogǝmai.
JOH 12:21 Luvan hǝn aFilip ta Petsaita a Kalili, lousi ke, “Nasub̃, namtuke namteris aYesu bai.”
JOH 12:22 AFilip ikel mai aAdru, ale aruvan vakel mai aYesu.
JOH 12:23 Beti aYesu isor var gǝlaru, ike, “Namityal hǝn aGot b̃evǝhot nǝyalyalan siNatun Nǝvanuan egǝm tia.
JOH 12:24 Kitin, nokitin mai gamit ke, asike namisurhuwit b̃iteh hǝn b̃imat len tan, ipat sǝb̃on maien ŋai. Wake b̃iteh hǝn b̃imat len tan m̃au, dereh titov vi mǝhat, tiṽan masuṽ.
JOH 12:25 Alat lotolǝmas bun nǝmauran salito len navile eg a pan, dereh limasig vi sutuai. Avil alat lotolǝmas bun ginau sǝhor habat hǝn nǝmauran salito len navile eg a pan, dereh likad nǝmauran vi sutuai.
JOH 12:26 Avan ideh b̃ike b̃evi tarhǝt sagw hum nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an, timashusur ginau, husur nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an sagw timastoh mai ginau. Ale avan ideh b̃evi tarhǝt sagw, aTata dereh teputsani, tisal suhi.
JOH 12:27 “Gagai nǝlogw etuhatuh masuṽ. Nekǝmabe beti? Dereh nike, ‘Tata gilav kuv ginau dan namityal egai, sanelǝŋon tisa vǝsa’? Ao asike nokǝmaienan husur nogǝm m̃osi. Nogǝmai hǝn nǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa!
JOH 12:28 Tata gigol nahǝsam̃ tiyalyal!” Beti nadoldol egǝm len nǝmav, ike, “Nugol iyalyal tia, ale dereh nigol tiyalyal tǝtas am.”
JOH 12:29 Nǝboŋ naluṽoh lotosǝsǝloŋ hǝni, galevis luke nab̃iliurur tokurut, galevis am luke aŋel tosor maii.
JOH 12:30 Beti aYesu ike, “Nadoldol enan isor m̃os gamito, sasor m̃os ginau.
JOH 12:31 Gagai evi namityal hǝn aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len navile a pan. Gagai evi namityal hǝn aGot b̃ehut atenan toil a m̃o len navile eg a pan, tovi tǝmat.
JOH 12:32 Ale ginau, nǝboŋ mǝtb̃ipat ginau vi mǝhat dan nǝtan, dereh neliv nǝvanuan p̃isi gǝm hǝn ginau.”
JOH 12:33 (Ekǝmaienan hǝn b̃igol naṽide hǝn nǝmatan san b̃imasil ke dereh timat len nǝhai balbal.)
JOH 12:34 Naluṽoh lous aYesu ke, “Imabe gotoke aNatun Nǝvanuan dereh timat magenan? Namtunau ke natosian siGot toke aKristo, aGot totabtabuh lan dereh titoh vi sutuai. Imagenan, aNatun Nǝvanuan egai gotosor husuri, ase ganan?”
JOH 12:35 AYesu isor var galit ke, “Nam̃ial dereh tem̃ial len gamito tebǝlav kǝkereh am. Nǝboŋ nam̃ial b̃em̃ial sal, mitiyar lan hǝn asike nǝmargobut b̃ikabut gol gamito. Mǝtb̃iyar len nǝmargobut, asike mǝtolǝboi naut mǝtb̃evi lan.
JOH 12:36 Nǝboŋ mǝttokad nam̃ial sal, mǝteriŋ nǝlomit lan, hǝn mǝtb̃egǝm vi anatun nam̃ial.” Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, evi tut, esusuan gai dan galito.
JOH 12:37 Naut kǝmas togol namerikel tosob̃ur len nǝhon nǝvanuan gail, lǝsariŋ nǝlolit lan.
JOH 12:38 Imaienan, nasoruan sihai kelkel ur aIsaiah isarpoh toke, “Nasub̃ aGot, ase edǝlom na-kel-uri-an sinamito? Nǝdaŋan sam̃, gaiug goṽusani van hǝn ase hǝn b̃eris lǝboii?”
JOH 12:39 Husur natenan lǝsalǝboi lǝb̃ikad nadǝlomian sum̃an nǝsa aGot tokele len nabuŋon aIsaiah totos tǝtas hǝni ke,
JOH 12:40 “Nugol namǝtalit ib̃esw nugol nǝkadulit iṽonṽon, imagenan, namǝtalit lodǝdas lǝb̃ekǝta lǝboi nǝsa notogole nǝlolit lodǝdas lǝb̃elǝboi sǝhot nǝsa notokele ale lodǝdas lǝb̃ipair van hǝn ginau hǝn nǝb̃igol lǝb̃imaur.”
JOH 12:41 Isaiah ekǝmaienan husur toris nǝyalyalan seKristo a m̃o tia, ale isor husuri.
JOH 12:42 Avil len alat lotoil a m̃o, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu. Be husur lotolǝmas nǝ-sal-suhi-an sinǝvanuan gail sǝhor nǝ-sal-suhi-an siGot, lǝsakel uri ke lotokad nadǝlomian lan bathut lomǝtahw ke naFarisi gail lǝb̃ikai tas galito hǝn asike lǝb̃ilotu len naim nab̃onb̃onan salito.
JOH 12:44 Beti aYesu ikai habat van hǝn naluṽoh ke, “Avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau, gai eriŋ nǝlon kitin len aGot tosǝvat ginau gǝmai.
JOH 12:45 Ale avan ideh tokǝta ris ginau, ekǝta ris atenan tosǝvat ginau.
JOH 12:46 Nogǝm len navile a pan sum̃an nam̃ial hǝn ke avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau asike itoh len nǝmargobut am.
JOH 12:47 Avan ideh b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw be sagol husuri, ginau nǝsǝsab̃ sǝhoti ke timaspanis, husur nǝsagǝm hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti ke navile a pan timaspanis, ao, nogǝm hǝn nǝb̃ilav kuv navile a pan dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.
JOH 12:48 Avan ideh topair dan ginau mai nasoruan sagw, len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan, len nǝhon aGot nasoruan sagw dereh tisab̃ sǝhoti ke avan enan timaspanis.
JOH 12:49 Bathut ginau nǝsasor len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an sagw. Avil nusor sitenan tosǝvat ginau, aTata. Gai ikele hǝn ginau hǝn nǝsa nǝb̃imaskele nǝboŋ nǝb̃isor.
JOH 12:50 Ale nolǝboii ke nǝsa aTata tokel buni, evi nǝkadun nǝmauran vi sutuai; imaienan, nukel nǝsa aTata tokel mai ginau hǝn nǝb̃ikele.”
JOH 13:1 NǝPasova tipat pelan, ale aYesu elǝboii ke namityal togǝm hǝn b̃eriŋ navile a pan, hǝn b̃ivan hǝn aTata. Elǝmas bun alat lotohusuri len navile a pan, ale gagai eṽusan p̃arp̃ar hǝn na-lǝmas-buni-an san kavkav tǝban galito.
JOH 13:2 Nǝboŋ lotohanhan ut mǝdau, natǝmat esǝhar aJutas anatun aSimon Iskariot tia, hǝn aJutas b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail.
JOH 13:3 AYesu elǝboii ke aTata toriŋ natit p̃isi len navǝlan, ale elǝboii am ke togǝm len aGot, mai dereh tetǝlmam van hǝni.
JOH 13:4 Ŋa ile mǝhat dan nǝhanan, ikol nahurabat san dani, ale ilav nǝtaol, epitavisi.
JOH 13:5 Beti eb̃ir nǝwai len nabesin, etub̃at kǝkas narien ahai susur gail, ale igar gail hǝn nǝtaol topitavisi.
JOH 13:6 Nǝboŋ tobar aSimon Pita, aPita ike, “Nasub̃, gekǝkas nariegw a? Imabe?”
JOH 13:7 AYesu isor vari ke, “Gagai gǝsalǝboi sǝhot nǝsa notogole, be boŋ ideh dereh gelǝboii.”
JOH 13:8 APita ikel maii ke, “Asike gokǝkas nariegw boŋ ideh.” AYesu isor vari ke, “Asike nǝb̃ekǝkas nariem̃, darepǝpehw. Gǝsavi ahai susur sagw am.”
JOH 13:9 ASimon Pita isor tǝvah ke, “B̃imaienan, Nasub̃, sagekǝkas nariegw ŋai be gekǝkas navǝlagw mai nǝkadugw am.”
JOH 13:10 AYesu ikel maii ke, “Avan tolilos tia iveveu, inor hǝn b̃ekǝkas narien ŋai hǝn b̃iveveu kavkav. Gamit mǝtuveveu, avil savi gamit p̃isi.”
JOH 13:11 AYesu ekǝmaienan husur elǝboi ase b̃eriŋi len navǝlan aenemi san gail. Husur enan ike, “Savi gamit p̃isi mǝttoveveu.”
JOH 13:12 Nǝboŋ tokǝkas narielit tonoŋ, esun tǝlmam hǝn nahurabat san, ale ipat tarhǝgarin tǝtas. Ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboi nǝsa notomadhagole m̃os gamito?
JOH 13:13 Mǝtokis ginau hǝn ‘Hai p̃usan’ mai ‘Nasub̃’ ale inor hǝn mǝtb̃igole husur ginau boh numaienan.
JOH 13:14 Imagenan, ginau notovi ahai p̃usan mai Nasub̃ notoil a m̃o hǝn gamito, bathut notokǝkas nariemito sum̃an naslev, gamit gabag mitimassum̃an naslev hǝn mǝtb̃evi tarhǝt samito, kǝkas nariemito.
JOH 13:15 Ginau noṽusan naṽide tonor hǝn mǝtb̃igol tǝtoṽ hǝni. Natgalen notogole hǝn gamito, mitimasgol husuri.
JOH 13:16 Kitin nokitin mai gamit ke, naslev satibau sǝhor amasta san, mai ahai pispisul satibau sǝhor gai tosǝvati.
JOH 13:17 Mǝtolǝboi natgalen tia, ale mitigole! Mǝtb̃igol natgalenan, aGot tivoi hǝn gamito.
JOH 13:18 “Nǝsasor husur gamit p̃isi. Nolǝboi bun gamit ṽisusua notolekis hǝn gamito. Avil natosian siGot timassarpoh. Ike, ‘Nǝvanuan namrtohan katǝp̃ol hǝn nabǝta, ipair dan ginau, evi enemi sagw.’
JOH 13:19 Gagai nukel nategai mai gamit hǝn ke nǝboŋ b̃evisi, dereh mǝtedǝlomi ke ginau bogai notovi ginau hum notokele tia.
JOH 13:20 Kitin notokitin mai gamit ke, avan ideh tohǝhaṽur hǝn nǝvanuan notosǝvati, ehǝhaṽur hǝn ginau, ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau ehǝhaṽur hǝn gai tosǝvat ginau.”
JOH 13:21 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, elǝŋon isa vǝsa hǝni, nǝlon etuhatuh masuṽ ale isor tǝvah, ike, “Kitin, notokitin mai gamit ke gamit sua dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.”
JOH 13:22 Ahai susur gail lǝsǝnau lǝboi ase tosor husuri, gol ke lobunbunus galit gabag ŋai.
JOH 13:23 Galit sua, aYesu tolǝmas buni, ipat tarhǝgarin tǝban aYesu.
JOH 13:24 Imaienan, aSimon Pita eŋit nǝhon van hǝn aten topat tǝban aYesu hǝn b̃eus aYesu ke, tosor husur ase.
JOH 13:25 Beti atenan esiŋasiŋ len nǝmabun aYesu, eusi ke, “Nasub̃, ase ganan?”
JOH 13:26 AYesu isor vari ke, “Ateg boh nǝb̃etutur hǝn natuhbǝta len nasiloh hǝn nasup̃ hǝn nǝb̃ilavi maii, gai bogai.” Ale nǝboŋ aYesu totutur hǝn nabǝta, ilavi mai aJutas anatun aSimon Iskariot.
JOH 13:27 Nǝboŋ aJutas tolav natuhbǝta enan tonoŋ, vǝha-sua ŋai aSetan eb̃is lan. Imaienan aYesu ikel maii ke, “Saṽsaṽut hǝn gǝb̃igol nǝsa gǝb̃igole.”
JOH 13:28 Galit lotopat hǝn nǝtarhǝgarilito tǝban natev lǝsalǝboi nǝsa aYesu tosor maii aJutas m̃osi.
JOH 13:29 Bathut aJutas tokǝtkǝta tǝban nǝvat salito, galit galevis lunau ke aYesu tokel maii ke teṽur natit gail m̃os nǝPasova pelan o tilav natideh mai namǝsal gail.
JOH 13:30 Ale nǝboŋ aJutas tohan natuhbǝta tonoŋ, vǝha-sua ŋai ivan. Evi nalenmariug.
JOH 13:31 Nǝboŋ aJutas tovan, aYesu ike, “Gagai aNatun Nǝvanuan etub̃at b̃is len nǝyalyalan san, ale dereh aGot tikad nǝyalyalan len nǝsa b̃evisi hǝn ginau, aNatun Nǝvanuan.
JOH 13:32 AGot b̃ikad nǝyalyalan len aNatun Nǝvanuan, dereh len gai gabag, aGot tilav nǝyalyalan mai aNatun Nǝvanuan, ale tilav tutut hǝni maii.
JOH 13:33 Anatugw gail, dereh nitoh kǝkereh mai gamit sal a tahw hǝn nǝb̃ivan. Beti, naut kǝmas mǝtb̃idoŋ ginau, be len naut nǝb̃evi lan, asike gogǝmai, hum notokele tia mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail.
JOH 13:34 Nuke nikel nakelean veveu todaŋ mai gamit ke: Mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag! Sum̃an ŋai notolǝmas bun gamito, mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag.
JOH 13:35 Mǝtb̃elǝmlǝmas bun gamit gabag, len naṽide tomaienan, nǝvanuan p̃isi dereh lelǝboi sǝhoti ke, mǝttovi ahai susur sagw gail.”
JOH 13:36 ASimon Pita eusi ke, “Nasub̃, gevi be?” Ale aYesu isor vari ke, “Naut nǝb̃evi lan, gaiug godǝdas gǝb̃ehusur ginau vi lan. Be dereh gehusur ginau balai.”
JOH 13:37 Beti aPita eusi ke, “Nasub̃, husur nǝsa nǝsalǝboi nǝb̃ehusur gaiug gagai ŋai? Noutaut hǝn nǝb̃imat m̃os gaiug.”
JOH 13:38 AYesu isor vari ke, “Goutaut hǝn gǝb̃imat m̃os ginau a? Ao! Kitin, nokitin mai gaiug, pelan dudulan dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau, beti natoulum̃an tekǝkǝraiko.”
JOH 14:1 AYesu isor am ke, “Sa-nǝlomit tetuhatuh. Mǝtoriŋ nǝlomit len aGot tia, mǝteriŋ nǝlomit len ginau am.
JOH 14:2 Lohoim seTǝmagw ikad narum̃ tosob̃ur, ale nuvan hǝn nǝb̃eutaut hǝn naut samit ei. Asike tǝmaienan, nǝtakel koti mai gamito.
JOH 14:3 Nǝboŋ nǝb̃eutaut hǝn naut samito b̃inoŋ, dereh netǝlmam, sǝhar gamit hǝn mǝtb̃egǝm toh mai ginau, hǝn mǝtb̃itoh tin mai ginau len naut nototohtoh lan.
JOH 14:4 Ale mǝtolǝboi nap̃isal van hǝn naut nǝb̃evi lan.”
JOH 14:5 ATomas ikel maii ke, “Nasub̃, namtsalǝboi naut gǝb̃evi lan, namtelǝboi mab hǝn nap̃isal?”
JOH 14:6 AYesu isor vari ke, “Ginau novi p̃isal, novi kitinan, novi mauran. Avan ideh salǝboi b̃egǝm hǝn aTata len nap̃isal ideh am, ginau sǝb̃ogw ŋai nap̃isal.
JOH 14:7 Mǝttalǝboi kitin hǝn ginau, mǝttalǝboi aTǝmagw am. Ale gag van mǝtolǝboi gai, mǝtorisi tia.”
JOH 14:8 AFilip ike, “Nasub̃, ṽusan aTata hǝn ginamito. Enan ŋai namttolǝŋoni.”
JOH 14:9 AYesu isor vari ke, “Ginau nutah mai gamit ebǝlav, be Filip, gǝsalǝboi ginau sal a? Avan ideh toris ginau eris aTata. Imab gotoke, ‘Ṽusan aTata hǝn ginamito’?
JOH 14:10 Ginau mai aTata namrosua, ale aTata mai ginau namrosua ŋai. Gǝsadǝlomi a? Nasoruan notokel mai gamito, nǝsakele len ginau sǝb̃ogw. Ao! Evi aTata totoh tin len ginau togol nauman san.
JOH 14:11 Mǝtedǝlom nǝsa notokele nǝboŋ notoke ginau mai aTata namrosua, ale aTata mai ginau namrosua ŋai. Be asike mǝtb̃edǝlomi, mǝtedǝlom nǝsa notokele bathut namerikel gail mǝttoris notogole.
JOH 14:12 Kitin notokitin mai gamit ke, avan ideh tokad nadǝlomian len ginau dereh tigol nǝsa top̃itoṽ hǝn nǝsa notogole. Evoi, dereh tigol natit lǝb̃esǝhor nǝsa notogole husur nuvan hǝn aTata.
JOH 14:13 Ale natideh mǝtb̃eusi len nahǝsagw, dereh nigole hǝn nǝb̃eṽusan nǝyalyalan siTata. Ale len aNatun, nǝvanuan gail dereh lisal suh nǝyalyalan san.
JOH 14:14 Evoi, mǝtb̃eus natideh len nahǝsagw, dereh nigole!”
JOH 14:15 AYesu isor am ke, “Mǝtb̃elǝmas bun ginau dereh mitigol husur nǝsa notokele.
JOH 14:16 Ale dereh neus aTata, ale teviol hǝn a-Vi-tarhǝte-an ideh am mai gamito hǝn b̃itoh mai gamito van vi sutuai.
JOH 14:17 Evi aNunun nakitinan, navile a pan lǝsalǝboi lǝb̃ikade bathut lǝsakǝta risi, lǝsakǝta lǝboii. Be gamit mǝtolǝboii tia husur gagai itah mai gamito, ale dereh titoh tin len gamito.
JOH 14:18 “Nǝboŋ nǝb̃ivan asike noriŋ gab̃ulan gamit hǝn mǝtb̃itoh sǝb̃omito sum̃an mǝttovi milesw, dereh netǝlmam gǝm hǝn gamito.
JOH 14:19 Asike idareh nǝvanuan navile a pan asike loris ginau am. Be nǝboŋ nǝb̃imaur tǝlmam, dereh gamit mǝteris ginau tǝtas. Bathut nǝb̃ikad nǝmauran tǝtas, gamit am dereh mitikad nǝmauran.
JOH 14:20 Len nǝboŋ enan dereh mǝtelǝboii ke nototoh len aTǝmagw ale mǝttotoh len ginau ale nototoh len gamito.
JOH 14:21 Avan ideh togol husur nakelean sagw todaŋ gail, gai elǝmas bun ginau. Ale gai tolǝmas bun ginau, aTǝmagw dereh telǝmas buni, ale ginau dereh nelǝmas bun gai, nevǝhot ginau maii hǝn b̃elǝboi bun ginau.”
JOH 14:22 Ale aJutas, savi aJutas Iskariot be aJutas togon, ike, “Nasub̃, husur nǝsa gǝb̃evǝhot gaiug mai ginamit ŋai hǝn namtb̃elǝboi bun gaiug, be savi hǝn navile a pan kavkav a?”
JOH 14:23 AYesu isor vari, ike, “Avan ideh b̃elǝmas bun ginau, dereh tigol nǝsa notokele, ale aTǝmagw telǝmas buni. Beti ginamǝru dereh namregǝm, gol naim sinamǝr maii.
JOH 14:24 Avan ideh na-lǝmas-buni-an hǝn ginau tob̃uer lan, gai asike igol nǝsa notokele. (Be natsua, nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝn notokele, savi esagw sǝb̃ogw, be evi seTǝmagw tosǝvat ginau.)
JOH 14:25 “Nukel natgalenan gagai, ale gagai nutohtoh mai gamit sal.
JOH 14:26 Be a-Vi-tarhǝte-an tovi aNunun aGot, gai aTǝmagw b̃esǝvati len nahǝsagw, gai dereh teṽusan gamit hǝn natit p̃isi, ale tigol mitinau tǝlmam hǝn natit p̃isi notokel mai gamito.
JOH 14:27 “Natǝm̃at, noriŋi len nǝlomito, natǝm̃at sagw, nulavi mai gamito. Natǝm̃at notoviol hǝni sasum̃an natǝm̃at navile a pan toviol hǝni. Imaienan, sa-nǝlomit tetuhatuh, samtemǝtahw.
JOH 14:28 Mitinau tǝlmam hǝn nǝsa notokele nǝboŋ notoke nivan bai, ale dereh netǝlmam gǝm hǝn gamit tǝtas. Mǝttalǝmas bun ginau, mǝttahǝhaṽur husur nuvan hǝn aTata, husur aTata etibau sǝhor ginau.
JOH 14:29 Gagai nukel natgalen mai gamito, a tahw hǝn lǝb̃evisi, hǝn ke nǝboŋ lǝb̃evisi, dereh mitikad nadǝlomian am len ginau.
JOH 14:30 Asike nusor masuṽ am mai gamito, husur ategai toil a m̃o hǝn navile a pan satogǝmai. Gai sǝkad nǝdaŋan hǝn b̃igol natideh hǝn ginau, namityal sagw egǝm tia.
JOH 14:31 Be alat navile a pan limaslǝboi sǝhoti ke notolǝmas bun aTata, ale notogol nǝsa aTata tokele ŋai. “Ale, mitile mǝhat, dativan.”
JOH 15:1 AYesu ib̃ol p̃usan, ike, “Ginau novi nǝbathuhau nakrep tin. ATǝmagw evi nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nǝhol nakrep.
JOH 15:2 Ita kukuv nǝpashǝhau p̃isi len ginau lǝsǝṽan, ale eṽisṽis nǝpashǝhau p̃isi lotoṽan, hǝn lǝb̃iṽan masuṽ am.
JOH 15:3 Gamit mǝtuveveu tia bathut nasoruan notokel mai gamito.
JOH 15:4 Mititoh tin len ginau, ale dereh nitoh tin len gamito. Nǝpashǝhau salǝboi b̃iṽan len gai sǝb̃on. Nǝpashǝhau elǝboi b̃iṽan ŋai len nǝbathuhau. Gamit mǝtumaienan. Mǝtsalǝboi mǝtb̃iṽan len gamit sǝb̃omito, mǝtolǝboi mǝtb̃iṽan ŋai len ginau.
JOH 15:5 “Ginau novi nǝbathuhau nakrep tin, gamit mǝttovi nǝpashǝhau. Avan ideh totoh tin len ginau ale ginau nototoh tin lan, gai iṽan masuṽ. Husur ginau nǝb̃eb̃uer, mǝtsalǝboi mǝtb̃igol natideh.
JOH 15:6 Avil avan ideh satoh tin len ginau ehum nǝpashǝhau sǝṽan, nǝvanuan nǝhol tota kuvi, bulani hǝn b̃imasmas. Beti nǝvanuan nauman gail lusah tuan nǝpashǝhau lotomagenan, bar hǝn gail len nǝhab hǝn lǝb̃ipaŋ.
JOH 15:7 Mǝtb̃itoh tin len ginau, ale nasoruan sagw gail lǝb̃ipat tin len gamito, natideh mǝttolǝŋoni, mǝteusi ale aGot dereh tigole m̃os gamito.
JOH 15:8 Nǝboŋ mǝttoṽan masuṽ, mǝtovi hai susur sagw kitin. Len natenan mǝtusal suh nǝyalyalan seTǝmagw len nǝhon nǝvanuan gail.
JOH 15:9 Sum̃an aTǝmagw tolǝmas buni ginau, ginau am, len naṽide tomaienan, nolǝmas bun gamito. Mititoh tin len na-lǝmas-buni-an sagw.
JOH 15:10 Mǝtb̃igol nǝsa notokele hǝn gamito, dereh mititoh tin len na-lǝmas-buni-an sagw, sum̃an ŋai notogol nǝsa aTǝmagw tokel buni, ale nototoh tin len na-lǝmas-buni-an san.
JOH 15:11 “Nukel natgalenan mai gamito hǝn nakemkeman sagw b̃ipat len gamito, ale hǝn nakemkeman samito b̃epul sǝsǝhov.
JOH 15:12 Nakelean sagw todaŋ imaiegai ke: mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag sum̃an ŋai notolǝmas bun gamito!
JOH 15:13 Sǝkad na-lǝmas-buni-an ideh tosǝhor na-lǝmas-buni-an sinǝvanuan tomat m̃os abubur san gail.
JOH 15:14 Abubur sagw gail lumaiegai: gamit mǝtb̃igol nǝsa notokele todaŋ, mǝtovi abubur sagw gail.
JOH 15:15 Nǝsakis gamit hǝn naslev gail am, husur naslev gail lǝsalǝboi nǝsa amasta salit togole. Avil nokis gamit hǝn abubur sagw gail, husur nugol mǝtolǝboi tia natit p̃isi aTata tokel mai ginau.
JOH 15:16 Gamit mǝtsalekis hǝn ginau, avil ginau nulekis hǝn gamito. Nutabtabuh len gamit hǝn mǝtb̃iṽan, ṽan hǝn naṽit lotopat tin; hǝn ke natideh mǝtb̃eusi hǝn aTata len nahǝsagw, dereh teviol hǝni mai gamito.
JOH 15:17 Nategai evi nakelean sagw todaŋ: mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag!”
JOH 15:18 AYesu isor am mai ahai susur san gail ke, “Alat navile a pan lǝb̃emǝtahun bun gamito, mitinau ginau, galit lomǝtahun bun ginau a m̃o.
JOH 15:19 Mǝttavi sinavile a pan, alat navile a pan lǝtalǝmas bun gamit hum salit gabag. Avil gamit mǝtsavi sinavile a pan. Ginau nulekis hǝn gamito dan navile a pan; husur enan lomǝtahun bun gamito.
JOH 15:20 Mitinau tǝlmam hǝn nasoruan notokel mai gamit tia ke, ‘Naslev satibau sǝhor amasta san.’ Imaienan, lǝb̃emǝdas bun ginau notovi masta samito, dereh lemǝdas gamit am. Lǝb̃igol husur nǝsa notokele, dereh ligol husur nasoruan samit am.
JOH 15:21 Be dereh ligol natgalen p̃isi hǝn gamito sil nahǝsagw, husur lǝsalǝboi aTǝmagw tosǝvat ginau.
JOH 15:22 Asike nǝtagǝm sor mai galito, lǝtǝmabe? Tǝmaienan, asike lǝtanor hǝn nǝpanismen hǝn nǝsaan salito. Wake nogǝm sor mai galito, gol lǝsǝkad na-tǝtas-gole-an ideh hǝn nǝsaan salito.
JOH 15:23 Avan ideh tomǝtahun bun ginau, emǝtahun bun aTǝmagw am.
JOH 15:24 Ginau nugol namerikel avan ideh am salǝboi b̃igol gail. Asike nǝtagol namerikel gail len nǝholito, lǝtǝmabe? Tǝmaienan, asike lǝtanor hǝn nǝpanismen hǝn nǝsaan salito. Be naut kǝmas lotoris namerikel galenan, lomǝtahun bun ginau mai aTǝmagw am.
JOH 15:25 Be natgalenan lovisi hǝn na-tos-gati-an sua len nalo salito b̃isarpoh. Ike, ‘Lomǝtahun bun ginau sil naut kǝmas ŋai.’
JOH 15:26 “Dereh nesǝvat a-Vi-tarhǝte-an, tovi aNunun nakitinan, van hǝn gamito. Dereh tegǝm len aTata van hǝn gamito, ale tikel nakitinan husur ginau.
JOH 15:27 Ale gamit am mitikel nakitinan husur ginau, husur mǝtutah mai ginau len natub̃atan hǝn nap̃usanan sagw.
JOH 16:1 “Nukel natgalen mai gamito, hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan.
JOH 16:2 Dereh lehut gamit dan galito len naim nab̃onb̃onan. Ale ikad nǝboŋ b̃egǝmai hǝn alat lǝb̃iṽabun gamito linau ke, len nǝsa lotogole loum m̃os aGot.
JOH 16:3 Dereh ligol natgalen maienan bathut lǝsalǝboi aTata, lǝsalǝboi ginau boŋ ideh.
JOH 16:4 Nokǝmaienan gagai hǝn ke, nǝboŋ natgalenan lǝb̃evisi, dereh mitinau sǝhoti ke notokel nalǝlǝgauan mai gamito. “Nǝsakel natgalenan mai gamit a m̃o husur nutoh sal mai gamito, ale luke lemǝdas ginau savi gamito.
JOH 16:5 Avil gagai nuvan hǝn atenan tosǝvat ginau, be gamit ideh saus ginau, ‘Gevi be?’
JOH 16:6 Ale husur nǝsa notokele, nǝlomit gail lop̃ul hǝn nalolosaan.
JOH 16:7 Be nukel nakitinan mai gamito. Ivoi am hǝn gamito ke nivan. Nǝb̃itoh, a-Vi-tarhǝte-an asike egǝm hǝn gamito. Be nǝb̃ivan, dereh nesǝvati gǝm hǝn gamito.
JOH 16:8 Ale nǝboŋ a-Vi-tarhǝte-an b̃egǝmai dereh tikel vǝhot nǝ-nau-suluṽi-an silat navile a pan husur nǝsaan, nanoran mai nǝpanismen b̃egǝmai. Dereh tigole hǝn nahurulit b̃isa.
JOH 16:9 Lunau suluṽ nǝsaan salito ke tovoi, husur lǝsariŋ nǝlolit len ginau.
JOH 16:10 Lunau suluṽ nanoran ke sanor, husur ginau nuvan hǝn aTata, ale asike mǝtolǝboi mǝtb̃eris ginau am.
JOH 16:11 Lunau suluṽ nǝpanismen ke asike egǝmai, be aGot eriŋi tia ke atenan toil a m̃o hǝn navile eg a pan tovi aSetan, timaspanis.
JOH 16:12 “Nukad isob̃ur sal hǝn notoke nǝb̃ikel mai gamito, be gagai esǝhor natideh mǝttolǝboi mǝtb̃idaŋ b̃uri.
JOH 16:13 Be nǝboŋ aNunun nakitinan b̃egǝmai, dereh tigol nap̃isal hǝn nǝlomit b̃elǝboi nakitinan p̃isi. Asike isor len gai sǝb̃on be nǝsa tosǝsǝloŋ hǝn notokel maii, dereh tikele. Dereh tikel ur natit gail lǝb̃egǝmai.
JOH 16:14 Atenan dereh tisal suh nǝyalyalan sagw husur tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito.
JOH 16:15 Natit p̃isi aTata tokade lovi esagw. Husur enan nuke, ‘ANunun nakitinan dereh tilav nǝsa notolav maii ale tikel uri mai gamito.’”
JOH 16:16 Ale aYesu ike, “Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.”
JOH 16:17 Beti ahai susur san gail lousus galito gabag ke, “Namilen nǝsa nǝboŋ toke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau?’ Ale nǝboŋ toke, ‘Nuvan hǝn aTata,’ namilen imabe?”
JOH 16:18 Lukel tasi ke, “Ikel nǝsa nǝboŋ toke, ‘Namityal b̃ekǝkereh?’ Datsalǝboi nǝsa tokele!”
JOH 16:19 AYesu elǝboi nǝsa lotoke lǝb̃eusi hǝni. Ale ikel mai galit ke, “Nuke, ‘Husur namityal b̃ekǝkereh, asike mǝtoris ginau am; ale husur namityal b̃ekǝkereh am, dereh mǝteris tas ginau.’ Mǝtousus gamit gabag hǝn namilen m̃au a?
JOH 16:20 Kitin, notokitin mai gamit ke, dereh namǝtarur samit tisel, mititaŋ be navile a pan tehǝhaṽur. Dereh nǝlomit titaŋ, be nalolosaan samito tegǝm vi hǝhaṽuran.
JOH 16:21 Nǝboŋ apǝhaṽut tolǝŋon nabǝhaṽun, elǝŋon epǝŋas vǝsa masuṽ, husur namityal hǝn nǝpasusan egǝmai. Be nǝboŋ anatun tovisi, alitenan sǝnau gat na-lǝŋon-isa-vǝsa-an am husur ikemkem masuṽ len anatun toviveu, tovisi len navile a pan.
JOH 16:22 Imaienan, gagai nǝlomit itaŋ be dereh neris gamit tǝtas, ale nǝlomit tehǝhaṽur. Beti nahǝhaṽuran samito, avan ideh salǝboi b̃ilav kuvi.
JOH 16:23 “Len nǝboŋ enan asike mǝtous natideh hǝn ginau. Kitin notokitin mai gamit ke, natideh mǝtb̃eus aTata hǝni len nahǝsagw, dereh teviol hǝni mai gamito.
JOH 16:24 Vǝbar gagai mǝtsaus natideh len nahǝsagw. Usi, dereh mitikade, ale nahǝhaṽuran samit tepul sǝsǝhov.
JOH 16:25 “Natgalenan, nukel gail mai gamit len nasoruan kǝta, be namityal dereh tegǝmai ke asike nǝb̃isor mai gamit am len nasoruan kǝta. Be dereh nisor husur aTata tip̃arp̃ar mai gamito.
JOH 16:26 Len nǝboŋ enan dereh mǝteus aTata hǝn natit gail len nahǝsagw. Nǝsakel mai gamit ke dereh neusi m̃os gamito.
JOH 16:27 Husur aTata, gai elǝmas masuṽ hǝn gamito, bathut mǝttolǝmas bun ginau, ale mǝttodǝlomi ke notogǝm len aGot.
JOH 16:28 Evoi, nogǝm len aTata, nogǝm vi lan navile a pan, ale gagai noriŋ navile a pan, notǝlmam van hǝn aTata.”
JOH 16:29 Beti ahai susur san gail luke, “Ganan! Gagai nasoruan sam̃ ip̃arp̃ar, gǝsasor am len nasoruan kǝta.
JOH 16:30 Gagai namtolǝboi sǝhoti ke gotolǝboi natit p̃isi, golǝboi nǝnauan sinǝvanuan gol ke savi hǝn avan ideh b̃eus nausian ideh hǝn gaiug am. Husur enan namtodǝlomi ke gotogǝm len aGot.”
JOH 16:31 AYesu isor var galit ke, “Gag beti mǝtukad nadǝlomian a?
JOH 16:32 Namityal egǝmai, ao egǝm tia, hǝn mǝtb̃igam pǝpehw husur nap̃isal samit ṽisusua vahim. Dereh mǝteriŋ ginau hǝn nǝb̃itoh sǝb̃ogw. Be nǝsatoh sǝb̃ogw husur aTata itoh mai ginau.
JOH 16:33 Nukel natgalenan mai gamit hǝn ke, len ginau, nǝlomit b̃ikad natǝm̃at. Len navile eg a pan dereh mitikad na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, nǝmauran samit tidaŋ. Be mǝteil b̃ur namǝtahwan samito, ginau nosǝhor navile a pan tia, nugol nǝdaŋan san imasig.”
JOH 17:1 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, ekǝta vi mǝhat vi lan nǝmav ike, “Tata, namityal egǝm tia. Geputsan aNatum̃ hǝn aNatum̃ b̃isal suh nǝyalyalan sam̃.
JOH 17:2 Husur gulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii, hǝn b̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan gail p̃isi, hǝn ke b̃eviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai nǝvanuan p̃isi gotolav galit maii.
JOH 17:3 Ale nǝmauran vi sutuai imaiegai ke, hǝn lǝb̃elǝboii ke gaiug gotovi Got kitin gotosǝvat ginau, aYesu Kristo.
JOH 17:4 Nusal suh nǝyalyalan sam̃ len navile a pan: nauman gotolavi mai ginau hǝn nǝb̃igole, noum vurvuri.
JOH 17:5 Beti, Tata, geputsan ginau ben gaiug. Nǝyalyalan notokade mai gaiug nǝboŋ navile a pan satub̃at sal, geputsan ginau hǝni, hǝn gidar p̃isi darb̃ikade.
JOH 17:6 “Nukel vǝhot gaiug van hǝn alat navile eg a pan gotoviol hǝn galit mai ginau dan navile a pan. Lovi esam̃ tia. Ale goviol hǝn galit mai ginau, ale lugol husur nasoruan sam̃.
JOH 17:7 Gagai lolǝboii ke natit p̃isi gotolavi mai ginau logǝm len gaiug.
JOH 17:8 Husur nasoruan gail gotolavi mai ginau, nulav gail mai galit tia. Lodǝlomi. Ale lolǝboi koti ke notogǝm len gaiug, ale lodǝlomi ke gotosǝvat ginau.
JOH 17:9 “Nǝsasor tuṽ m̃os navile a pan. Nusor tuṽ m̃os alat gotolav galit mai ginau, husur lovi esam̃.
JOH 17:10 Galit p̃isi lotovi esagw lovi esam̃, ale galit p̃isi lotovi esam̃ lovi esagw. Ale len galito, len nǝmauran salito nukad nǝyalyalan.
JOH 17:11 Gagai ginau noriŋ navile a pan gǝm hǝn gaiug. Be galit lutoh sal len navile a pan. Tata, gaiug gotosua sǝb̃om̃, gulav nahǝsam̃ mai ginau tia. Ale len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃, havhav gol galito hǝn lǝb̃esua sum̃an gidaru dartosua.
JOH 17:12 Husur nǝboŋ nototoh gegai nuhavhav gol galito len nǝdaŋan hǝn nahǝsam̃ gotolavi mai ginau. Nokǝtkǝta tǝban galito, hǝn galit ideh asike b̃imasig, avil galit sua ehusur nap̃isal van hǝn b̃ekǝkos gabag, imasig. Imaienan hǝn natosian sam̃ b̃isarpoh.
JOH 17:13 “Gagai ginau nogǝm hǝn gaiug. Nukel natgalen p̃isi len navile a pan hǝn alategai lǝb̃ikad nakemkeman sagw b̃epul sǝsǝhov len galito.
JOH 17:14 Nulav nasoruan sam̃ mai galit tia. Ale navile a pan emǝtahun bun galito tia, husur lǝsavi vanuan navile a pan, sum̃an ŋai ginau nǝsavi vanuan navile a pan.
JOH 17:15 Nǝsaus gaiug hǝn gǝb̃ilav kuv galit dan navile a pan, be nous gaiug ŋai hǝn gǝb̃ihavhav gol galito dan atenan tosa vǝsa tovi tǝmat.
JOH 17:16 Hum ginau nǝsavi sinavile a pan, galit am lǝsavi sinavile a pan.
JOH 17:17 Gigol levi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan; nasoruan sam̃ evi kitinan.
JOH 17:18 Sum̃an gotosǝvat ginau vi lan navile a pan, ginau am, nosǝvat galit vi lan navile a pan.
JOH 17:19 Noriŋ ginau len navǝlam̃ m̃os galito hǝn nǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃, hǝn ke galit am lǝb̃eriŋ galit len navǝlam̃ hǝn lǝb̃evi esam̃ sǝb̃om̃ len nakitinan.
JOH 17:20 “Ginau nǝsasor tuṽ m̃os alategai ŋai, avil nusor tuṽ m̃os avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau boŋ ideh husur nasoruan silategai.
JOH 17:21 Tata, nusor tuṽ ke galit p̃isi lesua. Nousi ke litoh tin len gidaru, hum gototoh tin len ginau mai nototoh tin len gaiug, hǝn ke navile a pan lǝb̃edǝlomi ke gotosǝvat ginau.
JOH 17:22 Nǝyalyalan gotolavi mai ginau, nulavi mai galito, hǝn lǝb̃esua sum̃an dartosua:
JOH 17:23 ginau len galito ale gaiug len ginau. Nousi ke legǝm sua buni, hǝn navile a pan lǝb̃elǝboii ke gaiug gotosǝvat ginau, ale gotolǝmas bun galito sum̃an ŋai gotolǝmas bun ginau.
JOH 17:24 “Tata, nolǝŋoni ke alat gotolav galit mai ginau, nuke galit am litah mai ginau len naut nototohtoh lan, hǝn lǝb̃eris nǝyalyalan gotolavi mai ginau, husur gotolǝmas masuṽ hǝn ginau nǝboŋ navile a pan satub̃at sal.
JOH 17:25 Tata gaiug gunor buni. Naut kǝmas navile a pan lǝsalǝboi gaiug, ginau nolǝboi gaiug, ale alategai lolǝboii ke gotosǝvat ginau.
JOH 17:26 Ale nugol galit lolǝboi gaiug tia, ale dereh nigol tabtab hǝni, hǝn na-lǝmas-buni-an gotolǝmas bun ginau hǝni, b̃ipat len galito, ale ginau nǝb̃itoh len galito.”
JOH 18:1 Nǝboŋ aYesu tosor tuṽ tonoŋ, iyar van mai ahai susur san gail. Luyar kotov nab̃ur madiŋdiŋ Kitron ale lubar nǝhol naoliv ei. Ale gai mai ahai susur san gail lob̃is lan.
JOH 18:2 Be natsua. AJutas tolavlav aYesu vi lan navǝlan aenemi san gail, gai am elǝboi naut enan, husur aYesu ib̃onb̃on tabtab ei mai ahai susur san gail.
JOH 18:3 Beti aJutas egǝmai. Ab̃iltihai tutumav mai naFarisi gail losǝvat naluṽoh hǝn nasoltia mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn lǝb̃itah maii, ale aJutas esǝhar galito. Lupat nam̃ial mai nǝhai tuŋtuŋ mai natit hǝn nǝb̃alan gail, ale logǝmai.
JOH 18:4 Husur aYesu tolǝboi natit p̃isi b̃evisi hǝni, ivan hǝn galito, eus galit ke, “Mǝtudoŋ ase?”
JOH 18:5 Lusor vari ke, “AYesu ta Nasaret.” Ikel mai galit ke, “Ginau bogai.” (AJutas toriŋi len navǝlalito, eil mai galit).
JOH 18:6 Nǝboŋ aYesu toke, “Ginau bogai,” lorus tǝlmam, luteh len tan.
JOH 18:7 Imaienan, eus tas galit ke, “Mǝtudoŋ ase?” Luke, “AYesu ta Nasaret.”
JOH 18:8 AYesu isor var galit ke, “Nukel mai gamit tia, ginau bogai. Mǝtb̃idoŋ ginau, riŋ alateg livan.”
JOH 18:9 Ikel nasoruan enan, hǝn nasoruan san b̃isarpoh nǝboŋ tosor tuṽ ke, “Alat gotoviol hǝn galit mai ginau, nǝsatǝgau suluṽ ideh sǝmasig.”
JOH 18:10 Beti ASimon Pita tokad nab̃u nǝb̃alan, eliv kuvi, ale ita kotov nǝdariŋan nǝmatu sinaslev seb̃iltihai tutumav. (Nahǝsan naslev enan aMalhus.)
JOH 18:11 Avil aYesu isor len aPita, ike, “Geriŋ tǝlmam hǝn nab̃u len nǝpaus han. Gunau ke asike nomun len nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an aTata tolavi mai ginau a?”
JOH 18:12 Beti nasoltia gail mai nakomada salito mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, lutah gat aYesu, lubaŋisi.
JOH 18:13 A m̃o losǝhari van hǝn aAnnas tovi avuŋon aKaiafas tovi ab̃iltihai tutumav len nasihau enan.
JOH 18:14 (Be natsua; evi aKaiafas tokele a m̃o tia mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail ke, “Ivoi am ke naulum̃an sua b̃imat m̃os nǝvanuan gail.”)
JOH 18:15 Nǝboŋ lotosǝhar aYesu van, aSimon Pita mai ahai susur siYesu sual am arohusur aYesu. Ahai susur togon elǝboi ab̃iltihai tutumav. Imaienan, eb̃is len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav mai aYesu.
JOH 18:16 Avil aPita eil vivile dan nabopita. Imaienan, togon ab̃iltihai tutumav tolǝboi, etǝlmam, isor mai natǝbarehreh tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita, esǝhar aPita, arob̃isutur van.
JOH 18:17 Natǝbarehreh tokǝtkǝta kǝkol hǝn nabopita eus aPita ke, “Be gaiug am gǝsavi ahai susur ideh sitenan a?” APita ike, “Ao, savi ginau.”
JOH 18:18 Naut esusus, ale naslev mai nǝvanuan nauman gail lopǝŋas naṽidurhab, lotitileh. APita eil mai galito, etitileh.
JOH 18:19 Len nalohoim enan, ab̃iltihai tutumav etub̃at us aYesu husur ahai susur san gail mai nap̃usanan san.
JOH 18:20 AYesu isor vari ke, “Akis nusor len nǝhon nǝvanuan gail p̃isi; nop̃usan len naim nab̃onb̃onan gail mai naim siGot, naJu gail losuh b̃onb̃on len naut galenan akis. Nǝsakel susuan natideh.
JOH 18:21 Gous ginau hǝn nausian galenan hǝn nǝsa? Us galit lotosǝsǝloŋ hǝn ginau. Lolǝboi nǝsa notokele.”
JOH 18:22 Nǝboŋ tokel natenan, avan sua tokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot iṽos aYesu, isor lan, ike, “Imab gusor var ab̃iltihai tutumav maienan?”
JOH 18:23 AYesu isor vari ke, “Nǝb̃ikel natideh tosa, kel kot nǝsaan han. Be nǝb̃ikel nakitinan, guṽos ginau hǝn nǝsa?”
JOH 18:24 Beti aAnnas ikel mai alat lotokǝtkǝta kǝkol ei ke, lesǝhar aYesu lotobaŋisi, van hǝn aKaiafas, ab̃iltihai tutumav hǝn b̃ikot hǝni.
JOH 18:25 Len namityal enan aSimon Pita eil, etitileh. Lousi ke, “Be gaiug enan, gǝsavi ahai susur ideh san a?” Beti aPita ike, “Ao savi ginau.”
JOH 18:26 Ale naslev sua seb̃iltihai tutumav, amahean atenan aPita tota kotov nǝdariŋan ike, “Eniŋan, be noris gaiug maii len nǝhol naoliv.”
JOH 18:27 APita isor tǝtas ke sakitin. Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko.
JOH 18:28 Nǝboŋ aKaiafas tokot hǝn aYesu tonoŋ dudulan som̃ilan, losǝhar aYesu van hǝn aPilate ta Rom tovi gavna len naprovens Jutea. Gai itoh len nab̃iltiim sisoltia gail. NaJu gail lǝsab̃is lohoim, hǝn asike lǝb̃eb̃iŋb̃iŋal len nabunusian husur nalo. Lǝb̃imagenan, asike lolǝboi lǝb̃ihan len nǝhanan hǝn nǝPasova.
JOH 18:29 Imaienan aPilate evivile van hǝn galito, ike, “Gamit mǝtuke ategai togol nǝsa tosa hǝn tob̃ur kotov nalo?”
JOH 18:30 Lusor vari, luke, “Ategai asike tagol natit tosa, gunau ke namttasǝhari gǝmai a? Aoa!”
JOH 18:31 APilate ike, “B̃imagenan, sǝhari van, kot hǝni, nǝnoṽ hǝni mai nalo samit ŋai!” Alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lusor vari ke, “Nalo samito sǝdam̃ hǝn namtb̃igol avan ideh b̃imat.”
JOH 18:32 (Natenan igol natit aYesu tokele a m̃o husur naṽide hǝn nǝmatan san, isarpoh.)
JOH 18:33 Beti aPilate etǝlmam vi lohoim, ekis aYesu gǝmai, ale eusi ke, “Gaiug nakiŋ seJu gail a?”
JOH 18:34 AYesu eusi ke, “Nasoruan sam̃, evi nǝnauan sam̃ sǝb̃om̃ o nǝvanuan tile am isor mai gaiug husur ginau?”
JOH 18:35 APilate isor vari ke, “Gunau ke notovi Ju sual a? Ao, nǝvanuan sam̃ gail mai ab̃iltihai tutumav gail losǝhar gaiug gǝm hǝn nakotan sagw. Imabe? Gugol nǝsa?”
JOH 18:36 AYesu ike, “Natohan pipihabǝlagw savi hǝn navile eg a pan. Tavi sinavile a pan, alat lotohusur ginau lǝtǝb̃al hǝn avan ideh asike tariŋ ginau len navǝlan alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail. Be natohan pipihabǝlagw savi hǝn navile eg a pan.”
JOH 18:37 Ŋa aPilate eusi ke, “Beti gaiug govi nakiŋ m̃au a?” AYesu isor vari ke, “Gaiug gukele ke notovi akiŋ. Lupas ginau m̃osi. Ale nogǝm hǝn navile a pan m̃os nategai ke hǝn nǝb̃ikel kot nakitinan. Alat lotovi sinakitinan losǝsǝloŋ hǝn ginau.”
JOH 18:38 APilate eusi ke, “Nakitinan evi sa?” Nǝboŋ tous naten tonoŋ aPilate evivile van hǝn naJu gail, ikel uri ke, “Nǝsǝsab̃ natideh lan tonor hǝn b̃ipanis.
JOH 18:39 Be ikad naṽide sua len nǝPasova p̃isi hǝn mǝttous nǝvanuan sua dan alat namttobaŋis galito, hǝn b̃evivile m̃os gamito. Mǝtolǝŋon ke nigol aKiŋ egai seJu gail tevivile van hǝn gamito a?”
JOH 18:40 Be lukai vari ke, “Aoa! Savi atenan, namtolǝŋon aParappas.” (Be natsua: aParappas evi naulum̃an tob̃al mai alat a Rom, ale lubaŋisi sile.)
JOH 19:1 Beti aPilate igol nasoltia gail lobilas habat hǝn aYesu hǝn nǝhau tokad natuhmetǝlai tosiriv lan.
JOH 19:2 Ale nasoltia gail lulav nǝhau tokad nasunite, lopir garu hǝni hum nǝkraun sekiŋ, loriŋi len nǝkadun ale lukol nahurabat toboŋboŋ len aYesu.
JOH 19:3 Logǝm hǝni, lusor vilesi ke, “Ivoi! Kiŋ seJu gail!” ale luṽosi.
JOH 19:4 APilate evivile tǝtas, ikel mai naluṽoh ke, “Mǝteris! Gagai nosǝhari vivile van hǝn gamito, hǝn mǝtb̃elǝboii ke, nǝsǝsab̃ natideh lan hǝn b̃ipanis sile.”
JOH 19:5 Imaienan, esǝhar aYesu vivile. Ikad nǝkraun hǝn nǝhau tokad nasunite len nǝkadun mai nahurabat toboŋboŋ len niben. Pilate ikel mai galit ke, “Mǝteris, ategaii bogai!”
JOH 19:6 Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lotorisi, lukai, ke “P̃os gati len nǝhai balbal! P̃os gati len nǝhai balbal!” APilate ikel mai galit ke, “Ipat len gamito, gamit mitip̃os gati, husur ginau nǝsǝsab̃ natideh tosa lan hǝn b̃ipanis sile.”
JOH 19:7 Nab̃iltiJu gail lusor vari ke, “Namtukad nalo sua toke timasmat, husur ekiskis gai gabag hǝn aNatun aGot.”
JOH 19:8 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan emǝtahw am.
JOH 19:9 Esǝhar aYesu tǝlmam tǝtas vi lohoim sisoltia gail. Eusi ke, “Govi nǝvanuan naut a be?” Ris aYesu sasor vari.
JOH 19:10 Imagenan aPilate eusi ke, “Imabe gǝsasor mai ginau? Gǝsalǝboii ke ginau nukad nǝdaŋan hǝn nǝb̃idam̃ hǝn gǝb̃ivan, mai nǝdaŋan hǝn nǝb̃igol gǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal a?”
JOH 19:11 Beti aYesu isor vari ke, “Gaiug, nutoh len navǝlam̃ husur ŋai aGot a mǝhat tolav nǝdaŋan mai gaiug. Imaienan, nǝvanuan toriŋ ginau len navǝlam̃ ikad nǝsaan totibau sǝhor gaiug.”
JOH 19:12 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn natenan idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu b̃ivan, be nab̃iltiJu gail lukai habat ke, “Gǝb̃eriŋi b̃ivan asike govi bubur seSisa! Avan ideh tokis gai gabag hǝn nakiŋ hum aYesu egaii togole, avan enan evi enemi seSisa!”
JOH 19:13 Nǝboŋ aPilate tosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, esǝhar aYesu vivile tǝtas. Ale aPilate ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah simatsistret hǝn b̃eriŋ nǝsab̃ian san. Nǝhai bǝtbǝtah enan ipat len naut lotokisi hǝn Naut nǝvat papav be len nasoruan seIpru gail evi Kappata.
JOH 19:14 Len namityal enan evi tub̃lial len nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn nǝPasova. Ale aPilate ikel mai naJu gail ke, “Mǝteris, akiŋ samit bogai!”
JOH 19:15 Lukai vari ke, “Tevi tut! Tevi tut! P̃os gati len nǝhai balbal!” Ale aPilate eus galit ke, “Mǝtolǝŋon ke nip̃os gat akiŋ samit len nǝhai balbal a?” Ab̃iltihai tutumav gail lukai van ke, “Namtsǝkad nakiŋ ideh, be aSisa ŋai.”
JOH 19:16 Imaienan aPilate eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn b̃itahǝtah len nǝhai balbal. Ŋa nasoltia gail losǝhar aYesu van.
JOH 19:17 AYesu sǝb̃on ipat nǝhai balbal, iyar van vǝbar naut lotokisi hǝn Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat (lotokisi hǝn Kolkota len nasoruan seIpru gail).
JOH 19:18 Len naut enan lup̃os gati len nǝhai balbal. Lup̃os gat naulum̃an eru am hǝn arb̃itahǝtah, sua len nǝtarhǝt nǝmatu, sua len nǝmair ale aYesu rivuh.
JOH 19:19 Ale aPilate itos nǝhes sua ale loriŋi len nǝhai balbal. Ike, “Yesu ta Nasaret, aKiŋ seJu gail.”
JOH 19:20 NaJu isob̃ur loṽuruŋ nǝhes enan, husur naut aYesu totahǝtah lan ipat pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile, ale aPilate itos nǝhes enan len nasoruan seIpru gail mai nasoruan ta Rom mai ta Kris.
JOH 19:21 Beti ab̃iltihai tutumav gail lukel mai aPilate ke, “Sagitos ‘aKiŋ seJu gail,’ be gitosi ŋai ke, ‘Gai sǝb̃on ikele ke tovi Kiŋ seJu gail.’”
JOH 19:22 APilate isor var galit ke, “Nǝsa nototosi tipat, nutosi tia.”
JOH 19:23 Nǝboŋ nasoltia gail lotop̃os gat aYesu len nǝhai balbal tonoŋ, lopǝpehun nahurabat san gail mai galit lotovat. Lulav nǝhai susun san napǝpaian tokat udud mai sǝkad nasodean lan.
JOH 19:24 Nasoltia gail lukel mai galit gabag ke, “Sadatitari. Datibar hǝn nǝvat hǝn datb̃isab̃i ke as tikade.” Natenan evisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “Lopǝpehun nahurabat sagw len galito, lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃i ke ase tikad nahurabat sagw.” Ŋa natgalenan, nasoltia gail beti lugole.
JOH 19:25 Anan aYesu eil pǝpadaŋ hǝn nǝhai balbal mai napǝhaṽut totor am. Ikad aṽan anan aYesu, mai aMeri asoan aKlopas, mai aMeri ta Maktala.
JOH 19:26 Nǝboŋ aYesu toris anan toil ei ben ahai susur san tolǝmas buni, ikel mai anan ke, “Bareab, geris, anatum̃ bolai.”
JOH 19:27 Ale ikel mai ahai susur enan ke, “Anam̃ sam̃ bolai.” Ale tub̃at len namityal enan, ahai susur enan esǝhar alitenan vahim, ekǝtkǝta tǝban hum tovi anan matmat.
JOH 19:28 Husur namityal enan aYesu elǝboii ke natit p̃isi ihav tia. Ale hǝn natosian siGot b̃isarpoh, ike, “Numaduh.”
JOH 19:29 Nab̃iliwai topul hǝn navinika ipat ei. Loduŋ nasponts lan, riŋi len nǝpashǝt nahisop, ale losuhuni vi mǝhat van hǝn nabuŋon.
JOH 19:30 Nǝboŋ aYesu todalus navinika, ike, “Ihav!” Beti isar batut, ilav nanunun mai aGot, imat.
JOH 19:31 Evi nǝmariboŋ hǝn nautautan hǝn NǝSappat ale naJu lomǝtahun nibelit lǝb̃itahǝtah len nǝhai balbal gail len nǝSappat (ale evi nab̃iltiSappat sua husur evi nǝPasova). Imagenan, nab̃iltiJu gail lous aPilate ke tidam̃ hǝn lǝb̃iṽab̃ub̃ur narielito hǝn lǝb̃imat, ale sah sur nab̃irimat gail.
JOH 19:32 Ŋa nasoltia gail logǝm, ṽab̃ub̃ur narien alaruenan artotahǝtah len nǝhai balbal mai aYesu.
JOH 19:33 Be nǝboŋ lotogǝm hǝn aYesu, lusab̃i ke tomat tia, gol lǝsǝṽab̃ur narien gǝlaru.
JOH 19:34 Be nasoltia sua isar nǝgarin aYesu hǝn naṽisusua, ale vǝha-sua ŋai nǝda mai nǝwai arusel vi pan.
JOH 19:35 (Nǝvanuan toris natenan ikel kot nǝsa torisi, ale na-kel-koti-an san ekitin. Elǝboii ke tokitin, ale ikel kot nakitinan hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian.)
JOH 19:36 Natgalenan lovisi hǝn natosian siGot b̃isarpoh toke, “Nabǝlasun ideh asike imab̃ur.”
JOH 19:37 Ale natosian siGot tile am toke, “Dereh lebunus atenan lotosari.”
JOH 19:38 Nǝboŋ natgalenan tonoŋ, ikad auleArimatea sua, nahǝsan aJosef. AJosef enan evi ahai susur siYesu tosusuan nadǝlomian san husur tomǝtahw len nab̃iltiJu gail. Gai ivan hǝn aPilate hǝn b̃eusi ke tidam̃ hǝn b̃ilav kuv niben aYesu. APilate idam̃ hǝni maii, ale aJosef ilav kuv niben aYesu van.
JOH 19:39 Ikad avan sual am totah mai aJosef, nahǝsan aNikotemus togǝm hǝn aYesu len mariug sutuai tia. Ale ilav nakilo tovi 34 hǝn namǝr tob̃on mai nǝalos.
JOH 19:40 Husur naṽide seJu gail hǝn natǝtavunan, lupat niben aYesu van, loruŋ gole len nǝkaliko nalinen mai natit tosusau.
JOH 19:41 Pǝpadaŋ hǝn naut aYesu totahǝtah lan, ikad nǝhol sua. Len nǝhol enan ikad nab̃urhuvat nǝmatan toveveu lǝsǝtavun niben avan ideh lan sal.
JOH 19:42 Ale husur evi Nǝboŋ Nautautan hǝn nǝPasova seJu gail, ale husur nab̃urhuvat nǝmatan enan ipat pǝpadaŋ ei, loriŋ aYesu lan.
JOH 20:1 Dudulan som̃ilan len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, naut tovisivis sal, aMeri ta Maktala evi lan nab̃urhuvat nǝmatan, ale eris nab̃iltivat torib dan nabopita hǝn nab̃urhuvat.
JOH 20:2 Ŋa igam van varis aSimon Pita mai ahai susur togon aYesu tolǝmas buni. Ikel mai gǝlar ke, “Lupat kuv niben Nasub̃ dan nab̃urhuvat nǝmatan, ale namtsalǝboi naut lotoriŋi lan!”
JOH 20:3 Imaienan aPita mai ahai susur togon aruvan varis nab̃urhuvat.
JOH 20:4 Len nǝgamgaman sǝlaru van, ahai susur togon igam tutut sǝhor aPita, ale ibar nab̃urhuvat a m̃o.
JOH 20:5 Ib̃etb̃et, ekǝta ris nǝkaliko nalinen lotopat ei, be gai sab̃is vi lohoim.
JOH 20:6 Beti aSimon Pita tohusuri, ibar naut enan, ale eb̃is vi lan nab̃urhuvat. Gai am eris nǝkaliko nalinen lotosuh ei.
JOH 20:7 Be natuhtaol hǝn nǝhon ipat len naut tile, hum avan sua tob̃uruŋi, riŋ sǝb̃on hǝni.
JOH 20:8 Beti ahai susur togon tobari a m̃o eb̃is lohoim, gai am erisi ale edǝlomi ke aYesu tole mǝhat.
JOH 20:9 (Be mitinau, natosian siGot ike aYesu timasle mǝhat dan nǝmatan. Be arsalǝboi sǝhoti sal.
JOH 20:10 Beti alaruenan aruvahim sǝlaru.)
JOH 20:11 Nǝboŋ artovan tonoŋ, aMeri enan eil taŋtaŋ sal vivile hǝn nab̃urhuvat. Ib̃etb̃et vakǝta vi lohoim.
JOH 20:12 Eris aŋel eru artosun nahurabat topǝhw gail. Arobǝtah len naut niben aYesu topat lan. Sual ebǝtah len naut toturuŋ lan, ale togon len naut tosǝsaruh vi lan.
JOH 20:13 Alaruenan arukel maii ke, “Bareab, gutaŋ hǝn nǝsa?” Isor var gǝlar ke, “Lupat kuv aMasta sagw, nǝsalǝboi naut lotoriŋi lan.”
JOH 20:14 Nǝboŋ tokel natgalenan tonoŋ, ipair, eris aYesu toil ei, be sakǝta sǝhoti.
JOH 20:15 AYesu ikel maii ke, “Bareab, gutaŋ hǝn nǝsa? Gudoŋ ase?” AMeri, tonau ke tovi nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban nǝhol enan, ikel maii ke, “Nasub̃, gaiug gǝb̃ipati van, kel mai ginau hǝn naut gotoriŋi lan, ale dereh nivan hǝn nǝb̃ipati.”
JOH 20:16 AYesu ike, “Meri!” AMeri ipair kǝta van hǝni, ikai ke, “Rapponi!” (tovi “Hai p̃usan” len nasoruan seIpru gail).
JOH 20:17 AYesu ikel maii ke, “Sagibar ginau am, husur nǝsavi mǝhat van hǝn aTata sal. Avil givan hǝn na-ke-ṽan-an sagw gail. Kel mai galit ke, ‘Gagai novi mǝhat van hǝn aTata sagw mai aTata samito, van hǝn aGot sagw mai aGot samito.’”
JOH 20:18 Ŋa aMeri ta Maktala ivan, ikel uri mai ahai susur gail ke, “Noris Nasub̃!” Ale ikel mai galito hǝn natit p̃isi aYesu tokel maii.
JOH 20:19 Len nǝSade ut mǝdau naut togomgom, ahai susur lub̃onb̃on lohoim. Lokǝkol gat nabopita husur lomǝtahw len nab̃iltiJu gail. AYesu egǝm il rivuh len galito. Ikel mai galit ke, “Nǝlomit tikad natǝm̃at!”
JOH 20:20 Nǝboŋ tokǝmaienan eṽusan navǝlan gǝlaru mai nǝgarin hǝn galito. Ahai susur gail lukemkem masuṽ hǝn lotoris Nasub̃.
JOH 20:21 Imaienan aYesu isor tǝtas mai galit, ike, “Nǝlomit tikad natǝm̃at! Hum aTata tosǝvat ginau, ginau am nosǝvat gamito.”
JOH 20:22 Beti esuŋavŋav ale ike, “Mitikad aNunun aGot.
JOH 20:23 Mǝtb̃erub̃at nǝsaan sivan ideh gail, aGot erub̃at gail tia. Asike mǝtb̃erub̃at nǝsaan sivan ideh gail, aGot sarub̃at gail.”
JOH 20:24 Len ahai susur lotovi 12, ikad aTomas, namilen ke aMǝlav. Be nǝboŋ aYesu tovisi hǝn galit am, gai satoh.
JOH 20:25 Imaienan, ahai susur gail lukel maii ke, “Ginamit namtoris Nasub̃!” Ris aTomas tosor var galit ke, “Asike nodǝlom nǝsa mǝttokele van vǝbar nǝb̃eris nab̃urhunil len navǝlan gǝlaru, mai nǝb̃esiriv hǝn nǝŋarhuvǝlagw len gǝlaru ale siriv hǝn navǝlagw len nab̃urhugarin.”
JOH 20:26 Len nǝmariboŋ tomǝlevtor tohusur nǝboŋ enan, ahai susur siYesu gail lutoh lohoim, ale aTomas evi galit sual ei. Nabopita gail lokǝkol haihai be aYesu egǝmai, eil rivuh len galito. Ike, “Nǝlomit tikad natǝm̃at.”
JOH 20:27 Beti ikel mai aTomas ke, “Siriv hǝn nǝŋarhuvǝlam̃ gegai. Geris navǝlagw gǝlaru. Siriv hǝn navǝlam̃ len nab̃urhugarigw. Nǝ-lon-uri-an sam̃ tinoŋ! Geriŋ nǝlom̃ len ginau!”
JOH 20:28 ATomas isor vari, ike, “Gaiug aMasta sagw, govi aGot sagw!”
JOH 20:29 Beti aYesu ikel maii ke, “Gaiug gukad nadǝlomian husur gotoris ginau. Alat lǝsaris ginau be lotoriŋ nǝlolit len ginau, navoian siGot igol lukab hǝni.”
JOH 20:30 Len nǝhon ahai susur san gail, aYesu igol namerikel isob̃ur am sǝhor nototos gat gail len nalob̃ulat egai.
JOH 20:31 Be nutos natgalegai hǝn mǝtb̃edǝlomi ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, tovi aNatun aGot. Nutosi maienan hǝn mǝtb̃eriŋ nǝlomit lan, ale len nadǝlomian samit mǝtb̃ikad nǝmauran len nahǝsan.
JOH 21:1 Len nǝboŋ sual am aYesu evisi hǝn ahai susur san gail len Nab̃iltiwai Tiperias. Nǝsa tovisi imaiegai:
JOH 21:2 Ikad aSimon Pita, aTomas namilen ke aMǝlav, aNatanael ta Kana a Kalili, alarmiṽan artovi anatun aSepeti gǝlaru, mai ahai susur eru am lototoh ei.
JOH 21:3 ASimon Pita ikel mai galit ke, “Nesǝsahieh beti.” Lukel maii ke, “Gidato.” Ale luvan, sah len nab̃ot. Nǝmargobut egǝmai. Losǝsahieh len mariug kavkav, lǝsǝsah hǝn ideh.
JOH 21:4 Nǝboŋ naut tolan, aYesu eil bitas be ahai susur gail lǝsalǝboii ke tovi gai.
JOH 21:5 Beti ikai van hǝn galit ke, “Gamito! Mǝtusah hǝn naieh ideh a?” Ale lusor vari ke, “Eb̃uer!”
JOH 21:6 Ikel mai galit ke, “Bar hǝn nalevlev len nǝmatu tarhǝb̃ot, ale dereh mitisab̃ ideh.” Ŋa lubar hǝni, be lodǝdas lǝb̃elivi gǝm hǝn nab̃ot, husur naieh tosob̃ur igol tomǝlas.
JOH 21:7 Beti ahai susur aYesu tolǝmas buni ikel mai aPita ke, “Nasub̃ bolai!” Nǝboŋ aSimon Pita tosǝsǝloŋ hǝni ke tovi Nasub̃, epitavis nahurabat san tokole, emǝlah vi lan nǝwai.
JOH 21:8 Galit am losuh len nab̃ot, loliv nalevlev vahut husur bitas savi a tut, namita tovi 100 ŋai.
JOH 21:9 Nǝboŋ lotomariŋ vahut, loris nǝhab tominen, naieh tolǝŋas lan, mai nabǝta.
JOH 21:10 Beti aYesu ike, “Tariv naieh ideh mǝttomadhasah hǝn gail gǝmai.”
JOH 21:11 Ŋa aSimon Pita ilev gargar nalevlev topul hǝn nab̃iltiieh gail vi len tan. Naut kǝmas naieh tovi 153, nalevlev sǝmarmarikot.
JOH 21:12 AYesu ike, “Mǝtegǝm han.” Be ahai susur ideh sausi ke, “Gaiug ase?” husur lolǝboii ke tovi Nasub̃.
JOH 21:13 Beti aYesu egǝm, lav nabǝta mai galito. Igol maien hǝn naieh am.
JOH 21:14 Enan evi navisian na-vǝha-tor-an siYesu tǝban ahai susur gail tohusur na-le-mǝhat-an san dan nǝmatan.
JOH 21:15 Nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu ikel mai aSimon Pita ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas masuṽ hǝn ginau sǝhor alateg a?” Isor vari ke, “Evoi Nasub̃, golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gevǝŋan natuhsipsip sagw gail.”
JOH 21:16 AYesu eus tasi ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas masuṽ hǝn ginau a?” Ikel maii ke, “Evoi Nasub̃, golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gekǝtkǝta tǝban nasipsip sagw gail.”
JOH 21:17 AYesu eus tǝtas hǝni am ke, “Simon, anatun aJon, golǝmas ginau a?” Nausian na-vǝha-tor-an etunus aPita, ike titaŋ. Ikel maii ke, “Nasub̃, golǝboi natit p̃isi. Golǝboii ke notolǝmas gaiug.” AYesu ike, “Gevǝŋan nasipsip sagw gail.
JOH 21:18 Nukel nakitinan, nǝboŋ gotovi mantuhmar, gosun nahurabat sam̃, govi lan naut p̃isi gotolǝŋoni. Be nǝboŋ gǝb̃evi haṽut, dereh gisar hǝn navǝlam̃ gǝlaru ale avan ideh am tikol nahurabat len gaiug, tesǝhar gaiug len naut gǝb̃emǝtahun gǝb̃evi lan.”
JOH 21:19 AYesu ekǝmaienan, hǝn b̃ikel p̃arp̃ar hǝn nǝmatan sePita b̃imat hǝni hǝn b̃eputsan nahǝsan aGot. Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, ikel mai aPita ke, “Gehusur ginau.”
JOH 21:20 APita ipair, ekǝta ris ahai susur aYesu tolǝmas buni toyar husur gǝlaru. Atenan evi ahai susur tosiŋasiŋ len nǝmabun aYesu len nǝhanan, tousi ke, “Nasub̃, ase b̃eriŋ gaiug len navǝlan aenemi sam̃ gail?”
JOH 21:21 Nǝboŋ aPita tokǝta risi, eus aYesu hǝni ke, “Be Nasub̃, atenan timabe?”
JOH 21:22 AYesu isor vari ke, “Nǝb̃elǝŋoni ke gai b̃itoh vǝbar nagǝmaian sagw, savi natideh len gaiug! Gaiug m̃au gehusur ginau.”
JOH 21:23 Bathut natenan, nasoruan pǝpat iperŋan alat lotokad nadǝlomian ke, ahai susur enan asike imat. Be enan savi nǝsa aYesu tokele. Ike, “Nǝb̃elǝŋoni ke gai b̃itoh vǝbar nagǝmaian sagw, savi natideh len gaiug!”
JOH 21:24 Ahai susur siYesu egai tokel kot natgalenan, evi gai totos gat natgalegai len nalob̃ulat egai. Ale namtolǝboii ke na-kel-koti-an san ekitin.
JOH 21:25 Ikad natit isob̃ur am aYesu togole. Ale nǝvanuan lǝtatos gat ṽisusua hǝn natgalenan, nunau ke navile a pan kavkav asike tǝnav hǝn nalob̃ulat galen p̃isi lǝtǝpat lan.
ACT 1:1 Teofilus, len nalob̃ulat ta m̃o sagw nuhol husur natit p̃isi aYesu totub̃at gole mai p̃usan hǝni vǝbar nǝboŋ aGot tolavi vi mǝhat vi lan nǝmav.
ACT 1:2 Len nǝboŋ savi mǝhat sal, len nǝdaŋan seNunun aGot, aYesu ikel nap̃isal hǝn nauman mai ahai pispisul gail totabtabuh len galit tia.
ACT 1:3 Husur na-lǝŋon-isa-an mai nǝmatan san, aYesu evisi hǝn galito, be imaur. Ale eṽusan nǝmauran san hǝn galito hǝn lǝb̃eris lǝboii ke imaur kitin. Gai evisi hǝn galito vǝha-sob̃ur len nǝmariboŋ tovi 40 ale isor husur natohan pipihabǝlan aGot.
ACT 1:4 Boŋ sua ihanhan mai galito, ale ikel nǝ-kai-tasi-an sua, ike, “Samteriŋ naut a Jerusalem, be mititoh vir naviolan aTǝmagw tokel gati tia. Egai nǝsa notokel mai gamito, mǝttosǝsǝloŋ hǝni;
ACT 1:5 husur aJon ibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn nǝwai be asike idareh aGot tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun.”
ACT 1:6 Ŋa nǝboŋ lotob̃onb̃on, lousi ke, “Nasub̃, imabe? Gagai gilav tǝlmam hǝn naut a Israel titoh pipihabǝlan nakiŋ salit gabag tǝtas am a?”
ACT 1:7 Be ikel mai galito ke, “Savi samito hǝn mǝtb̃elǝboi namityal o nǝmariboŋ aTǝmagw toriŋi len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an san.
ACT 1:8 Dereh mitikad nǝdaŋan nǝboŋ aNunun aGot b̃egǝm len gamito. Dereh mitikel ur ginau len naut a Jerusalem, len naprovens Jutea mai naut a Samaria van vǝbar tarhǝt navile a pan.”
ACT 1:9 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav. Lokǝta husuri van nǝmavukasw esusuani.
ACT 1:10 Nǝboŋ tovi mǝhat lokǝtkǝta vi mǝhat, vǝha-sua ŋai nǝvanuan eru arovisi, il mai galito. Arosun nahurabat topǝhapǝhw.
ACT 1:11 Aruke, “UleKalili gail, imabe mǝtokǝta vi mǝhat maienan? AYesu egaii aGot tolavi vi mǝhat dan gamito, dereh tetǝlmam sum̃an tovi mǝhat.”
ACT 1:12 Beti luyar tǝlmam dan Naṽehuh Oliv enan, vi Jerusalem. Evi nǝyaran hǝn nǝSappat, nakilomita esua ŋai.
ACT 1:13 Nǝboŋ lotobar naut enan, lopǝlau vi lohoim len naim a mǝhat lototohtoh lan. Ikad aPita, aJon, aJemes, aAdru, aFilip, aTomas, aPartolomiu, aMattiu, aJemes anatun aAlfeus, aSimon tovi Selot sua, mai aJutas anatun aJemes.
ACT 1:14 Len nǝnauan sua lub̃onb̃on tabtab hǝn lǝb̃isor tuṽ, galit mai alatpǝhaṽut mai aMeri anan aYesu, mai aṽan aYesu gail.
ACT 1:15 Len nǝboŋ galen sua, APita eil rivuh len ahai susur gail. Galito lovi 120.
ACT 1:16 Ike, “Bathudud sagw, sutuai aNunun aGot isor len nabuŋon aTevit husur aJutas. Nǝsa aGot tokele len natosian san isarpoh hum nasoruan san tosarpoh akis. AJutas eil a m̃o hǝn alat lototah gat aYesu,
ACT 1:17 naut kǝmas gai tovi ginamit sua. Gai ikad nahudhuuman egai siGot sum̃an gidato.”
ACT 1:18 (AJutas eṽur nǝtan hǝn nǝvat tokade sil naṽide san tosa. Ale iteh, sueh nǝtan, nabǝhaṽun imap̃ul, ale ninen elul vivile.
ACT 1:19 Nǝboŋ alat a Jerusalem p̃isi lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, loriŋ nǝhes len nǝtan enan. Len nasoruan salito evi Akeltama, Marireu hǝn Nǝda bolai.)
ACT 1:20 APita isor am ike, “Len nalob̃ulat hǝn Nǝb̃e gail aTevit itosi ke, “‘Naim san timasb̃ǝb̃esw, nǝvanuan ideh satitoh lan,’ mai, “‘Ivoi ke avan sua tigel namilen.’
ACT 1:21 “Imaienan, ivoi ke alateg ideh tegǝm vi vanuan sua len gidat dattosǝŋavur pisan esua. Avan enan tevi vanuan sua toyar mai gidat akis nǝboŋ aYesu totah mai gidato, tub̃at len nǝboŋ aJon tobaptais hǝn aYesu van vǝbar aGot tolav kuvi dan gidato. Hum gidato, avan enan eris aYesu tomaur tǝtas ale timasb̃on mai gidato hǝn datb̃ikel ur na-le-mǝhat-an enan san dan nǝmatan.”
ACT 1:23 Ŋa nǝboŋ aPita tokel naten tonoŋ, lulekis hǝn naulum̃an eru. Esua nahǝsan aJosef lotokisi hǝn aParsappas (lokisi hǝn aJustus am), togon nahǝsan aMattias.
ACT 1:24 Beti lusor mai aGot ke, “Nasub̃, gaiug m̃au golǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi. Gigol p̃arp̃ar hǝn tesua len gǝlar egai gototabtabuh lan tia
ACT 1:25 hǝn b̃ilav namilen aJutas hǝn nauman san mai nauman sihai pispisul. AJutas ipair dani vǝsab.”
ACT 1:26 Ale lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase len gǝlaru. Lusab̃ aMattias ale ib̃on mai ahai pispisul sǝŋavur pisan esua.
ACT 2:1 Len nǝboŋ hǝn naPentikost togǝmai lub̃on len naut esua.
ACT 2:2 Vǝha-sua ŋai ikad nǝwalan dan nǝmav tosum̃an nǝlan paru, ale naim lotobǝtah lan epul hǝni.
ACT 2:3 Loris natit tohun natuhuhab lotowunwun lotopǝpehw ale lupat len galit ṽisusua.
ACT 2:4 Galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot ale lotub̃at sor len nasoruan tiltile gail tonor hǝn nǝsa aNunun aGot tolavi mai galito.
ACT 2:5 Len nǝboŋ enan len naut a Jerusalem ikad naJu lotolotu hǝn aGot, nǝvanuan naut p̃isi lotohusur kitin hǝn na-lotu-hǝn-aGot-an.
ACT 2:6 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan enan, naluṽoh logǝm b̃onb̃on nǝnauan salit ebutbutut husur lotosǝsǝloŋ lǝboi nasoruan salit ṽisusua.
ACT 2:7 Lumaŋmaŋ, lup̃aŋ, luke, “Galit lotosor, lovi alat a Kalili m̃au?
ACT 2:8 Imabe datosǝsǝloŋ hǝn nasoruan lotopas gidat ṽisusua maii?
ACT 2:9 Alat a Partia, a Mitia mai a Elam. Alat lotosuh a Mesopotamia, a Jutea mai a Kappatosia, a Pontus mai a Asia,
ACT 2:10 alat a Frijia mai a Pamfilia, a Ijip mai tarhǝt a Lipia pǝpadaŋ hǝn naut a Sairin, mai galevis lovi metb̃os hǝn naut a Rom.
ACT 2:11 Gidat galevis datovi uleJutea a m̃o ale galevis datohusur nadǝlomian salito. Alat a Krit, alat a Arapia, gadit p̃isi datosǝsǝloŋ lǝboi galit lotosor len nasoruan sadit gabag. Lukel ur nǝyalyalan siGot len natit gai togol gail len nǝdaŋan san!”
ACT 2:12 Galit p̃isi lup̃aŋ mai lodǝdarŋab̃u. Lous galit gabag ke, “Namilen nategai imabe?”
ACT 2:13 Wake galit galevis lusor viles ahai susur gail ke, “Lomun nǝwain toveveu ale lotǝrog.”
ACT 2:14 Be aPita eil mai esǝŋavur pisan esua, ale isor habat am hǝn tokel mai naluṽoh ke, “Gamit a Jutea mai gamit mǝttotoh a Jerusalem, ivoi ke gamit mǝtelǝboi naten tovisi; mǝtesǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw.
ACT 2:15 Naut kǝmas nǝsa mǝttonau maienan, alategai lǝsatǝrog husur namityal evi mǝlapat dudulan ŋai.
ACT 2:16 Natenan tomadhavisi, ahai kelkel ur siGot, aJoel ikele tia:
ACT 2:17 “AGot ikele ke, ‘Len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, ginau dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃ilavi mai nǝvanuan p̃isi. Natǝtai gail mai anatvavimito dereh likel ur napisulan sagw mantuhmar samit gail dereh leris narisian gail, ale haṽut samit gail dereh lipat ris nab̃ǝb̃er gail.
ACT 2:18 Dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃eviol hǝni mai naslev sagw gail, alalum̃an mai alatpǝhaṽut, Ale galit dereh likel ur napisulan sagw.
ACT 2:19 Dereh nigol namerikel gail len nǝmav mai natit len navile a pan mǝttomaŋmaŋ lan, nǝda, nǝhab mai nǝmaroṽ.
ACT 2:20 Namityal tegǝgel vamotmot mai nahǝbati tehum nǝda beti nǝmariboŋ namǝnas toyalyal siNasub̃ dereh tegǝmai.
ACT 2:21 Beti nǝvanuan p̃isi lotokai vi tǝban nahǝsan Nasub̃ hǝn b̃evi tarhǝt salito, gai dereh tilav kuv galit dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.’
ACT 2:22 “UleIsrael gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa nǝb̃ikele: aYesu ta Nasaret, aGot itabtabuh lan. Ale aGot igol naten tomasil len nǝhomito, husur len aYesu egaii, aGot igol namerikel lotodaŋ, namerikel mǝttomaŋmaŋ len gail, mai namerikel lotokel kot aYesu. Gamit p̃isi mǝtolǝboi natgalenan tia.
ACT 2:23 Nǝsa tovisi hǝn aYesu inor hǝn na-sor-utaut-an siGot sutuai tia. AGot eriŋi ke lǝb̃ilav aYesu mai gamito ale gamit mǝtup̃os gati len nǝhai balbal. Alat lǝsavi Ju losusupah mai gamit hǝn mǝttogol tomat len nǝhai balbal.
ACT 2:24 Wake aGot ilavi dan nǝmatan. Igol imakuv dan na-pǝŋas-masuṽ-an hǝn nǝmatan, husur nǝmatan edǝdas b̃etǝgau gati.
ACT 2:25 Imagenan aTevit isor husuri ke, “‘Noris Nasub̃ akis a m̃o len ginau. Bathut totoh len nǝmatu sagw, asike nomǝtahw.
ACT 2:26 Husur enan nǝlogw ivoi, nasoruan sagw epul hǝn nahǝhaṽuran, ale len natohan sagw, nǝ-vatvat-viri-an sagw ipat len aGot.
ACT 2:27 Husur gaiug, Nasub̃ aGot, asike geriŋ gab̃ulan ginau len naut nǝmatan, asike geriŋ niben Nǝvanuan Sam̃ tib̃os nǝtan.
ACT 2:28 Goṽusan ginau hǝn nap̃isal gail hǝn nǝmauran; dereh gigol ginau nepul hǝn nahǝhaṽuran hǝn natohan sam̃.’
ACT 2:29 “Bathudud gail, nolǝboi nakitinan ale nukel mai gamit ke atǝmadato, aTevit imat tia. Lutavuni tia, ale nab̃urhes han ipat sal van vǝbar nǝboŋ damǝŋai.
ACT 2:30 Be evi ahai kelkel ur. Elǝboii ke aGot tota gat na-kel-gati-an sua todaŋ toke, avan sua len nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ sum̃an aTevit.
ACT 2:31 ATevit elǝboi nǝsa b̃evisi balai, ale isor husur na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan. Ike, “‘Asike ipat len naut nǝmatan, asike niben ib̃os nǝtan.’
ACT 2:32 “Imagenan, aYesu egaii, aGot igol tole mǝhat dan nǝmatan tia, ginamit p̃isi namtoris lǝboi natenan.
ACT 2:33 Itoh tia a mǝhat len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. Ale aTǝman eviol hǝn aNunun maii hum tokel gati tia. Ale aYesu evur san nǝsa mǝttomadharisi mai sǝsǝloŋ hǝni vi lan ginamito.
ACT 2:34 Husur aTevit savi mǝhat vi lan nǝmav, be gai sǝb̃on ike, “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke, “Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu,
ACT 2:35 vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’
ACT 2:36 “Imagenan, ivoi ke alat a Israel p̃isi lelǝboi koti ke aYesu egaii, mǝttoriŋi len nǝhai balbal, aGot igol etibau tia len na-il-a-m̃o-an, tovi Masta mai Kristo, aGot totabtabuh lan.”
ACT 2:37 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, ibar nǝlolito ale lous aPita mai ahai pispisul gail ke, “Bathudud gail, namtimabe?”
ACT 2:38 APita isor var galit ke, “Mitipair dan nǝsaan samito ale gamit p̃isi mitibaptais len nahǝsan aYesu Kristo hǝn aGot b̃erub̃at nǝsaan samito, beti aGot dereh teviol hǝn aNunun mai gamito.
ACT 2:39 Husur ke na-kel-gati-an enan evi samito mai sinaur p̃isi lǝb̃ehusur gamito, mai silat p̃isi lotosuh a tut, alatenan, Nasub̃ aGot sidato b̃ekis galit balai.”
ACT 2:40 Beti aPita isor ebǝlav, ikel nalǝlǝgauan mai galito, ikel taltal hǝni ke, “Mǝteus aGot hǝn b̃ilav kuv gamit dan nǝpanismen b̃ibar naur egai lotosa, lotomǝtahun aYesu.”
ACT 2:41 Alat lotodǝlom nǝsa tokele, ahai pispisul lubaptais hǝn galito, ale 3,000 am lohusur aYesu len nǝboŋ enan ŋai.
ACT 2:42 Akis losǝsǝloŋ bun nǝsa ahai pispisul gail lotop̃usan hǝni, lub̃on len nǝmauran salito; lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on, ale lusor tuṽ.
ACT 2:43 Nǝvanuan p̃isi lomǝtahw len nǝyalyalan siGot, husur len nǝdaŋan siGot ahai pispisul gail lugol namerikel isob̃ur toṽusani ke galit siGot.
ACT 2:44 Alat lotokad nadǝlomian losuh b̃onb̃on, natit p̃isi lotokade evi salit p̃isi.
ACT 2:45 Nǝboŋ lotopar tete sua, lop̃ur hǝn nǝtan o natit salit gail ale lopǝpehun nǝvat han mai galito lotom̃idol.
ACT 2:46 Len nǝboŋ p̃isi lub̃on tabtab len naholǝvat todar vis naim siGot ale nǝnauan salit esua. Lohusur naim ṽisusua salit gail lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on husur ke nǝlolit ehǝhaṽur, nǝlolit inor,
ACT 2:47 lusal suh aGot ale luvoi, lunor len nǝnauan sinǝvanuan p̃isi. Len nǝboŋ p̃isi Nasub̃ ilav kuv galevis dan nǝsaan salito, gol ke alat lotokad nadǝlomian lusob̃sob̃ur am.
ACT 3:1 Boŋ sua aPita mai aJon arovi mǝhat len naim siGot len namityal hǝn na-sor-tuṽ-an, namityal totor ut mǝdau.
ACT 3:2 Len nǝboŋ enan nǝvanuan galevis lupat avan sua togau tia len nǝpasian. Lupati hǝn lǝb̃eriŋi ben nabopita len naholǝvat todar vis naim siGot, nahǝsan Nabopita Tokab. Loriŋ akis hǝni ei hǝn b̃eusus alat lotovi lohoim hǝn nǝvat.
ACT 3:3 Nǝboŋ atenan toris aPita mai aJon pǝpadaŋ hǝn arb̃eb̃is len naim siGot, eus gǝlaru hǝn nǝvat.
ACT 3:4 APita mai aJon arokǝta haihai lan, ale aPita ike, “Gekǝta bunus ginamǝru!”
ACT 3:5 Ŋa ebǝtah mǝdau vir gǝlaru ke arb̃ilav natideh maii.
ACT 3:6 Be aPita ike, “Nǝsǝkad nǝvat nasilva o nagol ideh, avil nǝsa notokade dereh nilavi mai gaiug. Len nahǝsan aYesu Kristo ta Nasaret, gile mǝhat, giyar!”
ACT 3:7 Beti etǝgau gat navǝlan nǝmatu, elivi vi mǝhat. Vǝha-sua ŋai narien arudaŋ.
ACT 3:8 Emǝlah vi mǝhat, eil, iyaryar. Beti eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot mai gǝlaru, iyar, emǝlah, eputsan nahǝsan aGot van.
ACT 3:9 Nǝvanuan p̃isi loris toyar, toputsan aGot van,
ACT 3:10 ale lokǝta lǝboii ke tovi ulum̃an enan tobǝtbǝtah usus nǝvat len Nabopita Tokab hǝn naim siGot. Losǝhoṽut, lumaŋmaŋ len nǝsa tovisi hǝni.
ACT 3:11 Len navǝrada siSolomon, aulum̃an enan etǝgau gat aPita mai aJon. Nǝvanuan p̃isi lugam van hǝn galito husur lup̃aŋ lan.
ACT 3:12 Nǝboŋ aPita toris lotogǝm pǝpadaŋ, isor mai galit ke, “UleIsrael gail, imabe mǝttomaŋmaŋ len nateg tovisi? Husur nǝsa mǝttokǝta haihai len ginamǝru? Mǝtunau ke namrtogol toyar len nǝdaŋan sinamǝr ŋa o len nab̃oruan siGot namrtokade a?
ACT 3:13 Ao! AGot siApraham, seIsak, siJakop, setǝmadato ta sutuai, aGot egai eputsan nǝvanuan nauman san, aYesu. Be gamito mǝtoriŋi len navǝlan alat aRom, mǝtomǝtahuni. Nǝboŋ aPilate toke teriŋi tivan, gamit mǝtukai tasi.
ACT 3:14 Mǝtomǝtahun atenan tonor, atenan tovi siGot, ale mǝtous aPilate ke tidam̃ hǝn avan toṽabun nǝvanuan, timakuv.
ACT 3:15 Be nǝvanuan tovi nǝkadun nǝmauran, mǝtugol imat, be aGot igol ile mǝhat, imaur dan nǝmatan. Ale namtoris lǝboi natgalenan.
ACT 3:16 Len nadǝlomian san len nahǝsan aYesu, ategai mǝttorisi mai mǝttolǝboii, egǝm daŋ am. Ale mǝtoris ke nadǝlomian len aYesu ilav nǝmauran kavkav maii tia.
ACT 3:17 “Bathudud gail, imaiegai: Nolǝboii ke nǝsa mǝttogole tia ipar lǝboian lan, nǝvanuan toil a m̃o samito am lǝsalǝboii.
ACT 3:18 Be len nǝsa mǝttogole, aGot igol nǝsa tokele tia len nabuŋon ahai kelkel ur gail p̃isi isarpoh, ke aKristo san, gai totabtabuh lan, telǝŋon tisa habat.
ACT 3:19 Husur enan, mitipair dan nǝsaan, ale mitipair van hǝn aGot hǝn aGot b̃epipitas nǝsaan samito,
ACT 3:20 hǝn Nasub̃ aGot b̃ilav nǝboŋ nǝŋavŋavan mai gamito, ale hǝn b̃esǝvat aKristo, gai totabtabuh lan m̃os gamito, tovi aYesu.
ACT 3:21 Gai timastoh len nǝmav vir aGot b̃igol natit p̃isi b̃inor hum tokel gati sutuai tia len nabuŋon ahai kelkel ur san gail.
ACT 3:22 AMoses ike, ‘Nasub̃ aGot samito dereh tigol ahai kelkel ur sua samit b̃esum̃an ginau tile mǝhat dan gamit balai. Mitimassǝsǝloŋ hǝn natit p̃isi b̃ikel mai gamito.
ACT 3:23 Avan ideh asike b̃esǝsǝloŋ hǝn ahai kelkel ur enan, aGot dereh tidakuvi dan nǝvanuan san gail timasig.’
ACT 3:24 Imaienan, ahai kelkel ur gail p̃isi, tub̃at len aSamuel van vǝbar damǝŋai, galit p̃isi lotosor, lukel ur nǝsa tovisi len nǝboŋ ta damǝŋai.
ACT 3:25 Gamit m̃au mǝtovi natun ahai kelkel ur gail, ale nǝsa aGot tokel uri len nabuŋolito, eriŋi tipat m̃os gamit am. Ale na-kel-gati-an aGot tokel mai atǝmamito ta sutuai, ikele m̃os gamito. Ikel mai aApraham ke, ‘Len nǝpasusan tohusur gaiug navoian dereh tivan hǝn nǝvanuan naut tiltile gail len nǝbathuyah p̃isi len navile a pan.’
ACT 3:26 Nǝboŋ aGot toputsan nǝvanuan nauman san, tovi aYesu, esǝvati van hǝn gamito a m̃o hǝn b̃ivoi hǝn gamito len nǝpairan samit ṽisusua dan naṽide tosa samit gail.”
ACT 4:1 Nǝboŋ aPita mai aJon artosor mai nǝvanuan gail, ahai tutumav gail, nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, mai naSattiusi gail,
ACT 4:2 nǝlolit ipaŋpaŋ husur gǝlaru aroṽusan nǝvanuan gail mai arukel uri ke aYesu imaur dan nǝmatan san. Namilen ke nǝvanuan gail am lolǝboi lǝb̃imaur dan nǝmatan sum̃an aYesu.
ACT 4:3 Ŋa lutah gat gǝlaru, be husur naut igomgom, loriŋ gǝlar len naim bǝbaŋis salit vir nǝboŋ pelan.
ACT 4:4 Nǝvanuan isob̃ur lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, lodǝlomi; lalum̃an p̃isi lotokad nadǝlomian, pǝpadaŋ hǝn lotobar 5,000.
ACT 4:5 Pelan han, alat lotoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail, ahai p̃usan gail hǝn nalo, mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, galit lub̃onb̃on len naut a Jerusalem.
ACT 4:6 Annas evi ab̃iltihai tutumav, aKaiafas mai aJon mai aAleksada, mai galevis am lotovi amahean aAnnas, lutoh ei.
ACT 4:7 Nǝboŋ lotogol aPita mai aJon artoil rivuh, lous gǝlaru ke, “Mǝrugol nategai len nǝdaŋan sa o len nahǝsan ase?”
ACT 4:8 Beti aPita topul hǝn aNunun aGot ikel mai galit ke, “Gamit mǝttoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail mai gamit mǝttoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail,
ACT 4:9 damǝŋai mǝtousus ginamǝru husur navoian namrtogole hǝn nǝvanuan narien tosa. Imaur mabe?
ACT 4:10 Ginau nuke gamit mai nǝvanuan naut a Israel p̃isi mǝtelǝboi nategai ke, len nahǝsan aYesu Kristo ta Nasaret, mǝttop̃os gati tia len nǝhai balbal avil aGot togol tomaur dan nǝmatan, len nahǝsenan, ategai eil gegai, imaur.
ACT 4:11 Evi aYesu egaii natosian siGot tosor husuri nǝboŋ toke tovi, “‘nǝvat gamit mǝttovi vanuan na-um-im-an mǝttomǝtahuni; gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.’
ACT 4:12 AYesu ŋai ikad nǝdaŋan hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan gail dan nǝsaan salito. Husur sǝkad nǝhes ideh am len navile a pan, sǝkad nǝhes ideh am aGot tolav mai nǝvanuan gail tolǝboi b̃ilav kuv gadito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan sadito.”
ACT 4:13 Nǝboŋ lotokǝta lǝboii ke aPita mai aJon arsamǝtahw len galito, lumadhalǝboii ke arsasǝkul mai arovi vanuan hum nǝvanuan lǝsǝkad namitisau. Lup̃aŋ, lunau lǝboii ke alaruenan arutah mai aYesu a m̃o.
ACT 4:14 Be husur lotoris aulum̃an tomaur toil tǝban gǝlaru, lǝsalǝboi lǝb̃ikel natideh.
ACT 4:15 Ŋa lukel mai gǝlaru ke arevivile, bathut luke lihol husur gǝlaru.
ACT 4:16 Luke, “Datimab hǝn gǝlaru? Imasil len nǝvanuan gail p̃isi len naut a Jerusalem ke arugol namerikel len nǝdaŋan savi sǝlaru. Datsalǝboi datb̃ike savisi.
ACT 4:17 Be hǝn b̃igol ke satevivile len nǝvanuan gail p̃isi, ivoi ke datikai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan am len nahǝsan aYesu.”
ACT 4:18 Nǝboŋ lotokis gǝlaru gǝmai, lukai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan tǝtas am len nahǝsan aYesu.
ACT 4:19 Avil aPita mai aJon arusor var galit ke, “Inor len nabunusian siGot ke namrigol nǝsa aGot tokele o gamito? Mitinau risi!
ACT 4:20 Ginamǝru, asike namresib, namrodǝdasi. Namrimaskel husur nǝsa namrtorisi mai sǝsǝloŋ hǝni.”
ACT 4:21 Beti lukel mai gǝlaru tǝtas ke arb̃isor len nahǝsan aYesu am dereh aripanis, ale lugol aruvan. Lǝsǝsab̃ nap̃isal ideh hǝn lǝb̃ipansem gǝlaru bathut nǝvanuan gail p̃isi loputsan nahǝsan aGot husur nǝsa tovisi.
ACT 4:22 Husur atenan, narien tosa a m̃o be tomaur husur namerikel, nǝdam̃ han tosǝhor 40.
ACT 4:23 Nǝboŋ aPita mai aJon artokad navivilean, arotǝlmam van hǝn nǝvanuan sǝlar gail. Ale arukel ur nǝsa ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, lotokele.
ACT 4:24 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian lotosǝsǝloŋ hǝni, len nǝnauan sua lub̃on hǝn lǝb̃ikai van hǝn aGot. Luke, “O Got gotovi Masta hǝn natit p̃isi, gaiug m̃au gugol nǝmav mai navile a pan, nǝtas mai natit p̃isi lotopat.
ACT 4:25 Gaiug m̃au gusor, len aNunum̃ gusor len nabuŋon atǝmanamit ta sutuai aTevit, nǝvanuan nauman sam̃, ke, “‘Imab naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail nǝlolit ipaŋpaŋ? Imab nǝvanuan gail lusor utaut hum lotovi enemi siNasub̃ aGot? Lusor utaut sob̃uer.
ACT 4:26 Nakiŋ gail len navile a pan loutaut hǝn nǝb̃alan, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lub̃on hǝn lǝb̃ib̃al mai Nasub̃ aGot mai aKristo san, gai totabtabuh lan.’
ACT 4:27 Len nab̃iltivile egai aHerot Antipas mai aPontius Pilate arub̃onb̃on mai alat lǝsavi Ju mai alat a Israel hǝn lǝb̃emǝtahun nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu, gototabtabuh lan.
ACT 4:28 Bathut gaiug Got, gudaŋ habat, galit lugol husur nǝsa ŋai gotonau utaut hǝni, nǝsa gotonau koti sutuai tia.
ACT 4:29 Nasub̃ aGot, bunus nasoran salit ke lipansem ginamito beti, ale gilav na-il-b̃uri-an mai ginamit namtovi slev sam̃ gail, hǝn namtb̃ikel ur nasoruan sam̃.
ACT 4:30 Nǝboŋ namtb̃ikel uri, gigol nǝvanuan gail lǝb̃imaur mai gigol namerikel lǝb̃emaŋmaŋ len gail. Natgalenan lǝb̃evisi, dereh levisi len nahǝsan nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu.”
ACT 4:31 Nǝboŋ lotosor tuṽ tonoŋ, naut lotob̃onb̃on lan ekurkur; ale galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot mai lukel ur nasoruan siGot len na-il-b̃uri-an.
ACT 4:32 Nǝvanuan nadǝlomian gail p̃isi lub̃on, len nǝnauan mai nǝlolito losua ale sǝkad avan ideh toke natideh san, evi esan ŋai, be natit p̃isi losum̃an salito.
ACT 4:33 Len nab̃iltidaŋan seNunun aGot, ahai pispisul gail lukel uri ke, aGot igol aYesu Kristo ile mǝhat dan nǝmatan. Ale aGot ivoi habat hǝn galito.
ACT 4:34 Husur sǝkad ideh len galito tom̃idol hǝn natideh. Husur alat lotokad nǝtan o naim, lop̃ur hǝn gail ale lulav nǝvat
ACT 4:35 hǝn lǝb̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail. Ale lopǝpehun nǝvat hǝn b̃evi tarhǝt sinǝvanuan ideh topar.
ACT 4:36 Ikad avan sua, nahǝsan aJosef len nahǝmar aLevi tovi auleSaiprus. Atenan, ahai pispisul gail lokisi hǝn aParnapas, (namilen ke, “Nǝvanuan togol nǝvanuan gail lolǝŋon ivoi am len nǝlolito”).
ACT 4:37 AParnapas ep̃ur hǝn nǝmarireu sua san ale ilav nǝvat han hǝn toriŋi bathurien ahai pispisul gail.
ACT 5:1 Naulum̃an sual am, nahǝsan aAnanias mai asoan nahǝsan aSafira arop̃ur hǝn nahudhutan.
ACT 5:2 Ananias etǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan enan mai asoan. Gǝlar p̃isi arudam̃. Beti atenan ilav nahudhuvat topat hǝn b̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail, be sǝlav p̃isi.
ACT 5:3 Ale aPita ike, “Ananias, imabe nǝlom̃ topul hǝn aSetan gol ke gotogǝras aNunun aGot ale gototǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan?
ACT 5:4 Nǝtan gotop̃ur hǝni evi nǝtan esam̃ m̃au? Ale nǝboŋ gotop̃ur hǝni tonoŋ nǝvat ipat len navǝlam̃ m̃au? Nǝlom̃ imabe hǝn gotogol natenan? Gaiug gǝsagǝras nǝvanuan gail ŋai, gogǝras aGot!”
ACT 5:5 Nǝboŋ aAnanias tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, iteh, imat. Ale galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tovisi lomǝtahw habat.
ACT 5:6 Beti nǝmantuhmar gail logǝm, ruŋ gol niben, pati vivile ale tavuni.
ACT 5:7 Nǝhaua itor ivan husur nǝmatan enan ale asoan eb̃is, avil salǝboi nǝsa tovisi.
ACT 5:8 APita eus aliten ke, “Gikele, nǝvat hǝn nǝtan mǝrtop̃ur hǝni imagegai a?” Ale ike, “Evoi, imagenan.”
ACT 5:9 Ŋa aPita ikel maii ke, “Imabe mǝrtotaltal kitev nǝdaŋan seNunun aGot ke timabe? Geris, alat lototavun asoam̃ saltoil bopita. Galit dereh lipat gaiug tu vivile.”
ACT 5:10 Vǝha-sua ŋai iteh bathurien aPita, imat. Amantuhmar gail lovi lohoim, sab̃i ke tomat tia, ale lupati vivile, lutavuni mai asoan.
ACT 5:11 Alat siYesu p̃isi lomǝtahw, galit mai alat lotosǝsǝloŋ hǝn naholan husur nǝsa tovisi.
ACT 5:12 Len navǝlan ahai pispisul gail, aGot igol namerikel gail ben nǝvanuan gail, ale galit p̃isi lotokad nadǝlomian lub̃onb̃on akis len navǝrada siSolomon.
ACT 5:13 Bathut namǝtahwan, avan ideh am sǝtah mai galito. Be nǝvanuan gail loputsan galit len nǝnauan salito.
ACT 5:14 Be akis alat lotokad nadǝlomian len Nasub̃ lusob̃sob̃ur am, Lalum̃an isob̃ur mai latpǝhaṽut isob̃ur.
ACT 5:15 Imaienan, nǝvanuan gail lupat alat lotomǝsah vi lan nametp̃isal, loriŋ galito lupat len nǝmel o nǝbateh hǝn ke nǝm̃ol hePita tibar galevis nǝboŋ toṽot van.
ACT 5:16 Nǝvanuan lusob̃ur logǝm dan navile gail pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, lutariv alat lotomǝsah, mai alat nanunun lotosa lotomǝdas tabtab hǝn galito. Ale galit p̃isi lumaur.
ACT 5:17 Imaienan, ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii, (lovi naSattiusi gail) lutab̃ulol bulos ahai pispisul gail.
ACT 5:18 Lutah gat galito ale loriŋ galito len naim bǝbaŋis.
ACT 5:19 Avil len nalenmariug enan aŋel siNasub̃ esǝŋav hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis ale esǝhar galit vivile. Ike,
ACT 5:20 “Mitivan, mǝteil len naholǝvat todar vis naim siGot ale kel ur p̃is nasoruan husur nǝmauran veveu egai mai galit ei, nǝmauran mǝttokade len aYesu.”
ACT 5:21 Dudulan som̃ilan lob̃is len naholǝvat todar vis naim siGot sum̃an aŋel tokel mai galito, ale lotub̃at ṽusan nǝvanuan gail. Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii lotogǝmai, lokis nǝSanhitrin hǝn lǝb̃ib̃onb̃on, galit p̃isi lotobǝtah len nab̃onb̃onan silat lotoil a m̃o len naut a Israel. Ale losǝvat nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃esǝhar kuv ahai pispisul gail dan naim bǝbaŋis gǝmai.
ACT 5:22 Be nǝvanuan nauman galenan lǝsǝsab̃ galit len naim bǝbaŋis ŋa lotǝlmam, lukel uri ke,
ACT 5:23 “Namtusab̃i ke naim bǝbaŋis ekǝkol sal, mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝni, loil vivile len nabopita gail, be nǝboŋ namttosǝŋav hǝn gail, naut eb̃ǝb̃esw.”
ACT 5:24 Nǝboŋ nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim bǝbaŋis mai ab̃iltihai tutumav gail lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, nǝnauan salit ebutbutut. Lunau masuṽ hǝn ke timabe.
ACT 5:25 Beti avan sua egǝm, ike, “Mǝteris! alategaii mǝttoriŋ galit len naim bǝbaŋis, galito saltoil len naim siGot, loṽusan nǝvanuan gail!”
ACT 5:26 Ale nakomada ivan mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn lǝb̃esǝhar ahai pispisul gail. Losǝhar mǝdau hǝn galito husur lomǝtahw ke nǝvanuan gail saletubun galito.
ACT 5:27 Nǝboŋ lotosǝhar galit tonoŋ, lugol loil len nǝhon nǝSanhitrin ale ab̃iltihai tutumav eus galit
ACT 5:28 ke, “Namtukai tas gamito ke samtep̃usan len nahǝsenan. Be mǝteris! Mǝtugol alat a Jerusalem lopul hǝn nap̃usanan samito, mai mǝtukel ke namtugol nǝmatan sitenan.”
ACT 5:29 APita mai ahai pispisul gail lusor vari ke, “Ginamit namtimasgol husur nǝsa aGot tokele sǝhor nǝsa nǝvanuan gail lotokele.
ACT 5:30 AGot setǝmadat ta sutuai igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan, aYesu mǝttoṽabuni, tahǝtah hǝni len nǝhai.
ACT 5:31 Atenan, aGot eputsani vi lan navǝlan nǝmatu, gol ke eil a m̃o hǝn nǝvanuan p̃isi mai elǝboi b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. AGot igol nategai hǝn aYesu b̃igol gidat a Israel datb̃ipair dan nǝsaan sidato ale hǝn b̃erub̃at nǝsaan galen dan gidato.
ACT 5:32 Ginamit namtoris natgalen tovisi ale namtukel uri, ginamit mai aNunun aGot, aGot toviol hǝni mai alat lotogol husur nǝsa tokele.”
ACT 5:33 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, luke letubun aPita galito.
ACT 5:34 Be naFarisi sua, nahǝsan aKamaliel, ahai p̃usan hǝn nalo, nǝvanuan p̃isi lotoputsani len nǝnauan salito, ile mǝhat, isor idaŋ ke ahai pispisul gail litoh vivile kǝkereh bai.
ACT 5:35 Nǝboŋ lotovivile tonoŋ ikel p̃uli mai nǝSanhitrin ke, “UleIsrael, mǝtebunus tivoi nǝsa mǝttoke mǝtb̃igole hǝn alatenan.
ACT 5:36 Mitinau! Nasihau galevis tovan tia, nǝvanuan sua tosa, aTeutas, evisi, isor patpat gai mǝhat, ale alalum̃an lovi 400 lutah maii. Be alat a Rom luṽabuni ale alat lotohusuri lopǝpehw ŋa lǝsagol natideh.
ACT 5:37 Husuri, sual am, aJutas, auleKalili evisi len nǝboŋ hǝn nap̃uruŋan hǝn nǝvanuan, ale egǝras nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ehusuri, b̃al mai alat a Rom. Gai am luṽabuni, ale ahai susur san gail, lopǝpehw.
ACT 5:38 Imagenan, nukele hǝn gamito ke, mititoh a tut dan galito, riŋ galit livan, husur nǝ-nau-utaut-an salit mai nǝsa lǝb̃igole b̃evi sinǝvanuan, dereh lehisi sob̃uer sum̃an alaruenan.
ACT 5:39 Be b̃evi siGot, mǝtedǝdas mǝtb̃emǝdas galito; dereh mitisab̃i ke mǝttob̃al mai aGot.”
ACT 5:40 Ale lohusur nakelean san. Lokis galito vi lohoim. Lugol alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lobilas galito, beti lukele hǝn galito ke salisor len nahǝsan aYesu, ale loriŋ galit luvan.
ACT 5:41 Nǝboŋ ahai pispisul lotoriŋ nǝSanhitrin, lukemkem husur aGot idam̃ hǝn ke lotolǝŋon tosa m̃os nǝhes enan.
ACT 5:42 Ale len nǝboŋ p̃isi len naholǝvat todar vis naim siGot lop̃usan, ale lop̃usan husur naim gail, mai lukel uri ke aKristo, aGot totabtabuh lan evi Yesu. Lǝsanoŋ hǝn nakelean enan.
ACT 6:1 Len nǝboŋ galenan ahai susur gail, alat lotokad nadǝlomian, lusob̃sob̃ur am. Ale naJu gail lotosor len nasoruan ta Kris lukoblen ke, alat lotosor len nasoruan Ipru lǝsapǝpehun nǝhanian sanor len nǝbatunau pǝhaṽut lotosor len nasoruan ta Kris.
ACT 6:2 Imagenan, ahai pispisul tosǝŋavur pisan toru lokis nǝvanuan nadǝlomian p̃isi logǝm b̃onb̃on beti luke, “Sanor hǝn ginamit namtb̃eriŋ gab̃ulan na-kel-uri-an hǝn nasoruan siGot hǝn namtb̃epǝpehun nǝhanian.
ACT 6:3 Bathudud gail mitilekis hǝn temǝlevru len gamit lotopul hǝn aNunun aGot mai namitisau hǝn nǝmauran tonor. Ale dereh namteriŋ galit hǝn lǝb̃igol nauman egai.
ACT 6:4 Ale ginamit dereh namtb̃idaŋ len na-sor-tuṽ-an mai na-kel-uri-an hǝn nasoruan siGot.”
ACT 6:5 Galit p̃isi lohǝhaṽur hǝn nǝnauan sihai pispisul gail. Lulekis hǝn aSteven, aulum̃an sua topul hǝn nadǝlomian mai aNunun aGot. Beti lulekis hǝn aFilip, aProkorus, aNikanor, aTimon, aParmenas mai aNikolas ta Antiok togǝm vi Ju.
ACT 6:6 Naluṽoh losǝhar galit gǝm hǝn ahai pispisul gail, ale ahai pispisul lusor tuṽ m̃os galit lotomǝlevru, loriŋ navǝlalito len nǝkadulito hǝn lǝb̃igol nauman enan.
ACT 6:7 Ŋa nasoruan siGot husur aYesu iperperŋan naut. Ahai susur len naut a Jerusalem nasob̃uran halito evi mǝhat tutut, ale ahai tutumav isob̃ur lugol husur nǝsa nap̃usanan siYesu tokele.
ACT 6:8 AGot eviol masuṽ hǝn navoian mai nǝdaŋan mai aSteven. Ale aSteven igol namerikel tǝban nǝvanuan gail. Lumaŋmaŋ len namerikel galenan ale nǝdaŋan siGot imasil len gail.
ACT 6:9 Be nǝvanuan galevis lusor tas aSteven. Galito lovi Ju hǝn naluṽoh sua lokisi hǝn Naim Nab̃onb̃onan seFriman. Lovi Ju ta Sairin, ta Aleksadria, ta Silisia, ta Asia, ale loil, lusor b̃alb̃al mai aSteven.
ACT 6:10 Be nǝboŋ tosor, aNunun aGot eviol hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor maii, gol ke lodǝdas lǝb̃isor vari.
ACT 6:11 Ale galito lusor utaut mai nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃isor tas aSteven ke, “Namtosǝsǝloŋ hǝn atenan tosor mǝdas aMoses mai aGot!”
ACT 6:12 Imagenan lugol nǝvanuan gail nǝlolit ipaŋpaŋ, galit mai alat lotoil a m̃o hǝn galito mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Beti lutah gat aSteven, lugol eil len nǝhon nǝSanhitrin.
ACT 6:13 Ale losǝhar nǝvanuan galevis vi rivuh hǝn lǝb̃elibliboŋ. Luke, “Akis ategai isor tas naim egai tolo mai nalo siMoses.
ACT 6:14 Husur namtosǝsǝloŋ hǝni toke aYesu ta Nasaret egaii dereh tigol naut egai timasirsir ale tegǝgel hǝn naṽide aMoses tolav mai gidato ta sutuai.”
ACT 6:15 Alat lotobǝtah len nǝSanhitrin lokǝta bunus aSteven, loris ke nǝhon egǝm sum̃an nǝhon aŋel.
ACT 7:1 Beti ab̃iltihai tutumav eusi ke, “Natgalenan imagenan a?”
ACT 7:2 Ale aSteven isor vari ke: “Wawa gail mai tata gail, mǝtesǝsǝdariŋ! AGot, tovi nǝkadun namǝnas evisi hǝn atǝmadit ta sutuai aApraham nǝboŋ totoh a Mesopotamia, be savi Haran sal.
ACT 7:3 Ale aGot ikel maii ke, ‘Geriŋ naut egai, naut matmat sam̃, mai nǝbathudud sam̃, ale gevi lan naut nǝb̃esǝhar gaiug vi lan.’
ACT 7:4 Imagenan aApraham eriŋ naut san, naut silat a Kaltea, ale iyar vi Haran, itoh ei. Nǝboŋ atǝman tomat, aGot esǝvati vi lan naut egai mǝttotohtoh lan.
ACT 7:5 Len nǝboŋ enan aGot sǝlav nǝtan ideh gegai mai aApraham hǝn b̃evi naut matmat san; sǝlav nǝmap̃irhǝtan ideh maii. Be aGot ikel gati maii ke tilav naut egai mai aApraham mai nǝpasusan san lotohusuri, naut kǝmas ke len nǝboŋ enan aApraham sǝkad anatun.
ACT 7:6 Beti aGot ekǝmaiegai ke, ‘Nǝpasusan sam̃ gail lotohusur gaiug dereh levi metb̃os gail len naut tile, naut savi salito. Dereh legǝm vi slev silat ei. Ale alat ei dereh lemǝdas galito hǝn nasihau b̃evi 400.’
ACT 7:7 Ale aGot ike, ‘Avil ginau dereh nipansem alat naut enan lotogol nǝpasusan sam̃ lotoumum kǝmas salito. Beti nǝpasusan sam̃ dereh limakuv dan naut ei, gǝm lotu hǝn ginau gegai.’
ACT 7:8 “Beti aGot ikel na-kel-gati-an mai aApraham ke aApraham mai esan gail lovi siGot. Ale aGot ikel maii ke tetiv dalus gai mai naulum̃an san gail hǝn b̃eṽusani ke lovi siGot. Ale aApraham etiv dalus aIsak, anatun len nǝboŋ san tomǝlevtor, ale aIsak egǝm vi tǝman aJakop togǝm vi tǝman atǝmadit ta sutuai lotovi 12.
ACT 7:9 “Anatun aJakop galenan lutab̃ulol bulos aṽalito, aJosef, ŋa lop̃ur hǝni vi lan naut a Ijip. Be aGot itah maii,
ACT 7:10 ale aGot ilav kuvi dan na-lǝŋon-isa-masuṽ-an san. Ilav namitisau hǝn nǝmauran tonor mai aJosef gol ke aFero, tovi kiŋ len naut a Ijip, inau ke tovoi. Imagenan aFero igol ke a Ijip mai naut san gail lupat pipihabǝlan aJosef.
ACT 7:11 Sǝdareh nǝhanian imat p̃isi len naut a Ijip mai naut a Kenaan. Nibelit evi pan husur lupar hanian; atǝmadit gail ta sutuai, galit am lupar hanian.
ACT 7:12 Nǝboŋ aJakop tosǝsǝloŋ hǝni ke tokad nǝhanian len naut a Ijip, esǝvat atǝmadit gail len nǝyaran nametǝkav salito.
ACT 7:13 Len nǝyaran na-vǝha-ru-an salito vi Ijip, aJosef ikel mai aṽan gail ke gai tovi aṽalito, husur lǝsakǝta lǝboii. Len nǝboŋ enan aFero esǝsǝloŋ hǝn naholan husur nǝbathudud siJosef.
ACT 7:14 Beti aJosef episul hǝn atata san, aJakop, mai nǝbathudud san kavkav hǝn lǝb̃egǝmai; lovi 75 p̃isi.
ACT 7:15 Ale aJakop ibar naut a Ijip. Itoh tin ei, ale len naut enan imat, atǝmadit lotovi anatun gail, galit am, lumat.
ACT 7:16 Nǝpasusan gail lupat tǝlmam hǝn nibelit vi Sekem ale lutavun galito len nab̃ur aApraham top̃ur kuvi dan anatun aHamor gail.”
ACT 7:17 Ale aSteven isor tǝtas am ke, “Avil len nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn aGot b̃igol nǝsa tokel gati mai aApraham, nasob̃uran hǝn atǝmadit a Ijip evivi mǝhat.
ACT 7:18 Nakiŋ sua tile salǝboi natideh husur aJosef, eil a m̃o len naut a Ijip.
ACT 7:19 Gai emǝdas bun nǝvanuan sidato gail. Igol atǝmadit ta sutuai nǝlolit isa habat bathut italtal hǝn galit ke leriŋ gab̃ulan amas salito hǝn lǝb̃imat.
ACT 7:20 Len nǝboŋ enan lupas aMoses, ale gai ikab buni, aGot ehǝhaṽur hǝni. Anan mai atǝman arokǝtkǝta tǝban len naim sǝlaru van vǝbar nahǝbati totor han.
ACT 7:21 Beti nǝboŋ artoriŋi vivile, anatvavin aFero isab̃i, ipati van vahisi sum̃an tovi anatun.
ACT 7:22 Ahai p̃usan gail lotovi uleIjip loṽusan aMoses hǝn nalǝboian p̃isi hǝn naut a Ijip, ale ikad namitisau hǝn nǝsa tokele mai nǝsa togole.
ACT 7:23 “Nǝboŋ nǝdam̃ hiMoses tovi 40, ike tivan hǝn b̃eris nǝbathudud san, auleIsrael gail, ke, lumabe.
ACT 7:24 Nǝboŋ tovan, eris auleIjip tobilas auleIsrael, ŋa evi tarhǝt san, ale esisil hǝn auleIjip enan, etuh buni.
ACT 7:25 AMoses inau ke auleIsrael gail lǝtalǝboii ke aGot tosǝvati hǝn b̃ilav kuv galito dan navǝlan alat a Ijip, be lǝsalǝboii.
ACT 7:26 Pelan han ŋai aMoses eris auleIsrael eru artob̃al. Ike tigol arikad navoivoian mai gǝlar gabag ale ikel mai gǝlaru ke, ‘Gamǝru mǝrovi larmiṽan; imabe mǝrub̃al maiegai?’
ACT 7:27 Be atenan togol tosa hǝn togon, ikabsan aMoses, ike, ‘Ase igol gaiug gotoil a m̃o, hǝn gǝb̃ikel ke namtunor o namtsanor?
ACT 7:28 Guke getuh bun ginau hum gototuh bun auleIjip nino a?’
ACT 7:29 Nǝboŋ aMoses tosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, igam yav vi Mitian. Itoh ei hum nametb̃os, ilah, ikad anatun ulum̃an eru.
ACT 7:30 “Husur nasihau tovi 40 tovan, aŋel sua evisi hǝn aMoses len nǝhai sua topaŋ wunwun len naut masmas tob̃ǝb̃esw, pǝpadaŋ hǝn nab̃iltiṽehuh Sinai.
ACT 7:31 Nǝboŋ aMoses torisi, imaŋmaŋ lan, ivan pǝpadaŋ hǝni hǝn b̃ekǝta bunusi, ale esǝsǝloŋ hǝn nadolon Nasub̃ aGot toke:
ACT 7:32 ‘Ginau novi Got setǝmam̃ gail ta sutuai, aGot siApraham, seIsak mai siJakop.’ Ninen aMoses epil habat ale emǝtahun b̃ekǝta husur emǝtahw masuṽ.
ACT 7:33 “Beti Nasub̃ aGot ikel maii ke, ‘Dakuv naributbut sam̃ gǝlaru; nǝtan gotoil lan ilo.
ACT 7:34 Nokǝta ris kitin hǝni ke alat a Ijip lomǝdas nǝvanuan sagw gail. Nosǝsǝloŋ hǝn nakiloban salito ŋa nogǝm hǝn nǝb̃ilav kuv galito. Ale gegǝmai! Nesǝvat gaiug vi Ijip.’”
ACT 7:35 ASteven isor van am ke, “Imaienan, lomǝtahun atenan, aMoses, nǝboŋ lotoke, ‘Ase igol gaiug gotoil a m̃o, gotokel ke namtunor o namtsanor?’ Be aGot m̃au esǝvat atenan hǝn b̃eil a m̃o hǝn galito ale hǝn b̃ilav kuv galito. Len nabuŋon aŋel tovisi hǝn aMoses len nǝhai topaŋ, aGot esǝvati.
ACT 7:36 AMoses enan esǝhar galit dan naut a Ijip ale len naut a Ijip, len Nǝtas Bisibis, mai len naut masmas tob̃ǝb̃esw len nasihau tovi 40 am, igol namerikel lotomaŋmaŋ len gail, namerikel galen lugol nǝdaŋan siGot ip̃arp̃ar.
ACT 7:37 “Evi aMoses boh tokel mai alat a Israel ke, ‘AGot dereh tigol ahai kelkel ur sua samito sum̃an ginau tile mǝhat dan gamit balai.’
ACT 7:38 AMoses enan itoh mai galito nǝboŋ lotob̃on len naut masmas tob̃ǝb̃esw, itoh mai aŋel tosor maii len nab̃iltiṽehuh Sinai, ale itoh mai atǝmadit gail; ale aGot ilav nasoruan tomaur maii hǝn b̃ilavi mai gidato.
ACT 7:39 “Avil atǝmadit ta sutuai lǝsagol nǝsa aMoses tokele. Lomǝtahun lǝb̃ehusuri am, luke letǝlmam vi Ijip.
ACT 7:40 Lukel mai aAron ke, ‘Geum hǝn nagot gail m̃os gidato hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn gidato. Be aMoses enan tosǝhar gidato dan naut a Ijip, datsalǝboi nǝsa tovisi hǝni!’
ACT 7:41 Ale len nǝboŋ enan lugol nǝlablab sua hun natuhb̃uluk. Lotutumav hǝn naviolan salit van hǝni, ale lohǝhaṽur tǝban nǝlablab lotogole hǝn navǝlalito.
ACT 7:42 Be aGot ipair dan galito ale eriŋ gab̃ulan galit hǝn lǝb̃ilotu hǝn nǝyal, nahǝbati mai nam̃eso gail len nǝmav. Ehum ahai kelkel ur gail lotokele len nalob̃ulat salito ke, “‘Alat a Israel, mǝtotibun narivatvat gail hǝn natutumavan len nasihau tovi 40 len naut masmas be mǝtsatutumav hǝn naviolan galenan van hǝn ginau!
ACT 7:43 Ao, mǝtob̃uruŋ naim nǝtap̃olen sinagot Molek, mǝtupati mai nǝlablab hǝn nam̃eso siRefan, nagot samito; mǝtugol nǝlablab eru enan hǝn mǝtb̃ilotu hǝn gǝlaru. Imagenan dereh nigol gamit mǝtemǝsev vi tut sua sǝhor naut a Papilon.’”
ACT 7:44 ASteven isor am ke, “Len naut masmas tob̃ǝb̃esw atǝmadit gail ta sutuai lukad naim nǝtap̃olen siGot togol natohan siGot mai galito top̃arp̃ar. Loum hǝni sum̃an aGot tokele mai aMoses, ale ep̃itoṽ hǝn nǝplan aMoses torisi tia len nab̃iltiṽehuh Sinai.
ACT 7:45 Beti galito lupati gǝmai nǝboŋ aJosua toil a m̃o hǝn galito. Lupati nǝboŋ lotolav nǝtan simetb̃os gail aGot tohut galit dani m̃os atǝmadit gail. Ale ipat magenan van vǝbar nǝboŋ siTevit.
ACT 7:46 AGot ehǝhaṽur hǝni, ale aTevit eus aGot hǝn b̃eum hǝn naim natohtohan m̃os aGot siJakop.
ACT 7:47 Be aSolomon boh eum hǝn naim enan.
ACT 7:48 “Wake aGot toyalyal buni satohtoh len naim nǝvanuan gail lotoum hǝni. Esum̃an Nasub̃ aGot tokele len nabuŋon ahai kelkel ur toke:
ACT 7:49 “‘Novi kiŋ, nǝmav ehun nab̃iltihai bǝtbǝtah sagw ale navile a pan ehun nakes kǝmas notoriŋ nariegw lan. Mǝtolǝboi mǝtb̃eum hǝn naim tomabe sagw? O naut tomabe hǝn nǝb̃iŋavŋav lan?
ACT 7:50 Aoa! mǝtodǝdas mǝtb̃igole husur ke ginau sǝb̃ogw ŋai nugol natgalen p̃isi.’”
ACT 7:51 Ale aSteven imaris kotov nasoran san ke, “Gamit nǝkadumit ihaihai masuṽ. Nǝlomit imabe? Nǝdariŋamit eb̃ulb̃ulol! Mǝtop̃itoṽ hǝn atǝmamit gail ta sutuai. Mǝtomǝtahun aNunun aGot akis!
ACT 7:52 Mǝtunau tǝlmam hǝn ahai kelkel ur ideh atǝmamit gail lǝsamǝdasi a? Ao, lomǝdas galit van van van vagol nǝmatan hǝn alat lotopǝhav utaut hǝn nagǝmaian siVanuan Nanoran. Atenan, mǝtumadhariŋi len navǝlan aenemi san gail gol ke lutahǝtah hǝni imat!
ACT 7:53 Gamito mǝtukad nalo siGot aŋel gail lotolav mai gamito, be mǝtsagol husur nǝsa tokele.”
ACT 7:54 Nǝboŋ nǝSanhitrin lotosǝsǝloŋ hǝn aSteven, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ van lukat b̃ub̃ur nariṽolit van hǝni.
ACT 7:55 Be aSteven topul hǝn aNunun aGot, ekǝta haihai vi lan nǝmav ale eris namǝnas siGot mai aYesu toil len nǝtarhǝt nǝmatu siGot.
ACT 7:56 Ike, “Mǝteris! Nokǝta ris nǝmav tosǝŋav ale aNatun Nǝvanuan toil len nǝtarhǝt nǝmatu siGot.”
ACT 7:57 Lukai masuṽ, p̃on gol nǝdariŋalito, m̃ur van hǝni,
ACT 7:58 liv gargari vi tut dan nab̃iltivile, ale tub̃at hǝn lǝb̃etuṽi. Ale alat lotosǝsǝloŋ hǝni loriŋ nahurabat salit gail len narien aSol, nǝmantuhmar sua.
ACT 7:59 Nǝboŋ lototuṽtuṽi, aSteven isor tuṽ ke, “Nasub̃ aYesu, gilav nanunugw.”
ACT 7:60 Beti etǝŋedur ale ikai habat ke, “Nasub̃, sagipansem galit sil nǝsaan egai salito.” Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, imat.
ACT 8:1 Ale aSol itoh ei, idam̃ mai galit lototubun aSteven. Tub̃at len nǝboŋ enan nǝvanuan gail lomǝdas tabtab hǝn alat siYesu len naut a Jerusalem. Ŋa galit p̃isi loriŋ naut enan, lugam pǝpehw vi lan naut p̃isi len naprovens Jutea mai a Samaria. Be ahai pispisul gail losuh.
ACT 8:2 Alatevis lotohusur kitin hǝn aGot lutavun aSteven mai lutaŋis habat hǝni.
ACT 8:3 Len nǝboŋ enan aSol emǝdas bun alat siYesu. Ehusur naim gail ṽisusua, ale eliv gargar alalum̃an mai alatpǝhaṽut hǝn b̃eriŋ galit len naim bǝbaŋis.
ACT 8:4 Alat lotopǝpehw lukel ur nasoruan husur aYesu len naut p̃isi lotobari.
ACT 8:5 Galit sua, aFilip evi pan vi lan nab̃iltivile a Samaria, ale ikel uri ei ke, aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan.
ACT 8:6 Nǝboŋ naluṽoh gail lotosǝsǝloŋ hǝn aFilip, kǝta ris namerikel togol gail, galit p̃isi losǝsǝloŋ vahvahur nǝsa tokele.
ACT 8:7 Husur ehut nanunun tosa gail lotois habat nǝboŋ lotomakuv dan nǝvanuan tosob̃ur. Ale nǝvanuan isob̃ur lotodǝdas lǝb̃erus mai lotodǝdas lǝb̃iyar, lumaur.
ACT 8:8 Imagenan, len nab̃iltivile enan alat a Samaria lohǝhaṽur habat.
ACT 8:9 Len naut enan ikad avan sua, nahǝsan aSimon, totoh ei ebǝlav. Egǝgol behi gol ke nǝvanuan p̃isi len naut a Samaria lup̃aŋ lan. Akis isor patpat gai mǝhat hum toyalyal,
ACT 8:10 ale nǝvanuan namǝsal gail mai alat lototibau, galit p̃isi losǝsǝloŋ vahvahuri. Ale luke, “Atenan evi Daŋan siGot lotokisi hǝn aYalyal.”
ACT 8:11 Lohushusuri ebǝlav bathut togol galit lotop̃aŋ len na-gol-nabehi-an san gai togolgole.
ACT 8:12 Avil nǝboŋ aFilip tokel na-kel-uri-an tovoi husur natohan pipihabǝlan aGot mai aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, lodǝlomi. Ale lubaptais, lalum̃an mai latpǝhaṽut.
ACT 8:13 ASimon m̃au, gai am edǝlom aFilip ale ibaptais. Beti ehushusur aFilip vi lan naut gail p̃isi, ale ip̃aŋp̃aŋ len namerikel gail torisi.
ACT 8:14 Nǝboŋ ahai pispisul gail len naut a Jerusalem lotosǝsǝloŋ hǝni ke alat a Samaria lotodǝlom nasoruan siGot tia, losǝvat aPita mai aJon van hǝn galito.
ACT 8:15 Nǝboŋ artobar naut a Samaria, arusor tuṽ m̃os galit lotokad nadǝlomian ke aNunun aGot tegǝm hǝn galito.
ACT 8:16 Husur aNunun aGot sab̃is len galit ideh sal; lubaptais len nahǝsan aYesu ŋai.
ACT 8:17 Beti aPita mai aJon aroriŋ navǝlalar len galit ṽisusua, ale aNunun aGot eb̃is len galito.
ACT 8:18 Nǝboŋ aSimon toris ke aGot toviol hǝn aNunun nǝboŋ artoriŋ navǝlalar len galito, ilav ris nǝvat mai gǝlaru hǝn b̃eṽur nǝdaŋan enan.
ACT 8:19 Ike, “Mirilav nǝdaŋan enan mai ginau hǝn ke nǝboŋ nǝb̃eriŋ navǝlagw len avan ideh aNunun aGot teb̃is lan.”
ACT 8:20 APita isor vari ke, “Nǝvat sam̃ tib̃os nǝtan mai gaiug, husur gunau ke gotolǝboi gǝb̃eṽur naviolan siGot hǝn nǝvat!
ACT 8:21 Gaiug godǝdas gǝb̃itah mai ginamito len nauman egai husur nǝlom̃ sanor len nǝhon aGot.
ACT 8:22 Gipair dan nǝsaan egai, kel nalolosaan sam̃ mai aGot. Gǝb̃igole, hum ma aGot b̃erub̃at nǝnauan enan topat len nǝlom̃ dan gaiug.
ACT 8:23 Bathut noris ke nǝlom̃ topul hǝn nǝ-tab̃ulol-bulosi-an ale nǝsaan ibaŋis gat gaiug tia.”
ACT 8:24 Ŋa aSimon ike, “Iii! Mirisor tuṽ van hǝn Nasub̃ m̃os ginau hǝn nǝsa mǝrtokele asike b̃evisi hǝn ginau.”
ACT 8:25 Nǝboŋ artokel nǝsa lotolǝboi husur aYesu mai lotokel ur nasoruan siNasub̃, aPita mai aJon arotǝlmam vi Jerusalem. Len nap̃isal sǝlaru arukel ur na-kel-uri-an tovoi len navile isob̃ur a Samaria.
ACT 8:26 Boŋ sua aŋel sua siNasub̃ ikel mai aFilip ke, “Gile mǝhat! Gehusur nap̃isal toriŋ naut a Jerusalem vi Kasa, nap̃isal tob̃ǝb̃esw.”
ACT 8:27 Imagenan aFilip iyar husur nap̃isal enan, be esǝhoṽut, eris auleItiopia sua tovi sogsog. Gai evi nab̃iltivanuan siKadake tovi kwin silat a Itiopia. Ekǝtkǝta tǝban nǝvat p̃isi sekwin. Atenan ivan hǝn naut a Jerusalem hǝn tolotu,
ACT 8:28 ale len natǝlmaman san ebǝtah len nǝkat san, eṽuruŋ natosian sihai kelkel ur, aIsaiah.
ACT 8:29 Beti aNunun aGot ikel mai aFilip ke, “Givan pǝpadaŋ hǝn nǝkat enan ale gitah maii.”
ACT 8:30 Nǝboŋ aFilip togam van pǝpadaŋ hǝn nǝkat, esǝsǝloŋ hǝn toṽuruŋ natosian seIsaiah, ale eusi ke, “Goṽuruŋ lǝboi nasoruan enan a?”
ACT 8:31 Isor vari ke, “Nelǝboi mab hǝni, asike b̃ikad avan ideh hǝn b̃isor vǝsvǝsaii mai ginau.” Imagenan eus aFilip hǝn b̃isah, bǝtah tǝban.
ACT 8:32 Atenan tovi sogsog eṽuruŋ natosian egai siGot toke: “Losǝhari hun nasipsip van hǝn natibunian, sum̃an natuhsipsip sais nǝboŋ lotogut navurun, gai am sasor.
ACT 8:33 Lugol isa hǝni hum tovi vanuan naut kǝmas, len nakotan san lugol sanor hǝni. Ase elǝboi b̃isor husur anatun san gail o naur ta tahw han gail? Eb̃uer, bathut lulav kuv nǝmauran san dan navile a pan.”
ACT 8:34 Beti eus aFilip ke, “Nous gaiug, ahai kelkel ur egai isor husur ase? Gai o avan sua tile?”
ACT 8:35 Ale aFilip etub̃at len natosian enan ŋai, ikel na-kel-uri-an tovoi husur aYesu.
ACT 8:36 Len nǝyaran salit husur nap̃isal lubar naut tokad nǝwai lan, ale atenan tovi sogsog ike, “Geris, nǝwai! Ikad natideh hǝn b̃ipat kǝkol hǝn nǝbaptaisan sagw a?”
ACT 8:38 Ale ikel mai ahai wolwol ke tigol nǝkat teil. Beti gǝlaru arumariŋ vi pan len nǝwai ale aFilip ibaptais hǝni.
ACT 8:39 Nǝboŋ artovahut, vǝha-sua ŋai aNunun Nasub̃ iyav hǝn aFilip vi tut. Ale nab̃iltivanuan sarisi am, be nǝboŋ tohusur nap̃isal san van, ikemkem habat.
ACT 8:40 Be aFilip evisi tǝtas a Asotus, ale iyar tur nab̃iltivile gail p̃isi. Ikel ur na-kel-uri-an tovoi van vǝbar naut a Sisarea.
ACT 9:1 Len nǝboŋ enan aSol emǝtahun bun ahai susur gail siNasub̃. Ikel ke temǝdas galit hǝn b̃igol galit lǝb̃imat. Italtal hǝni van vaus ab̃iltihai tutumav
ACT 9:2 hǝn b̃itos nalob̃ulat van hǝn naim nab̃onb̃onan gail seJu len naut a Tamaskus. Ike tisab̃ alalum̃an mai alatpǝhaṽut ideh lotohusur nap̃isal siYesu ei hǝn b̃ibaŋis gat galito, ale sǝhar galit vi Jerusalem.
ACT 9:3 Len nǝyaran san, nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Tamaskus, vǝha-sua ŋai nam̃ial sua togǝm len nǝmav ebilasi.
ACT 9:4 Iteh len tan ale esǝsǝloŋ hǝn nadoldol toke, “Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa?”
ACT 9:5 Ale ike, “Gaiug ase Nasub̃?” Isor vari ke, “Ginau aYesu gotomǝdas bun ginau.
ACT 9:6 Be gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile, ale avan sual ei dereh tikel mai gaiug nǝsa gǝb̃imasgole.”
ACT 9:7 Alat lotoyar maii loil b̃utb̃ut, losǝsǝloŋ hǝn nadoldol be lǝsaris avan ideh.
ACT 9:8 ASol ile mǝhat, naut kǝmas namǝtan tosǝŋav saris natideh. Ale lotǝgau navǝlan, sǝhari vi lan naut a Tamaskus.
ACT 9:9 Ale sakǝta len nǝmariboŋ totor, sǝhan, samun.
ACT 9:10 Ikad ahai susur sua len naut a Tamaskus, nahǝsan aAnanias. Nasub̃ isor maii len narisian ke, “Ananias!” Ale aAnanias ike, “Ginau bogai.”
ACT 9:11 Beti Nasub̃ ikel maii ke, “Gile mǝhat, gevi lan nametp̃isal lotokisi hǝn Tonor, gevi lan naim seJutas, ale geus kitev auleTarsus ei, nahǝsan aSol, husur ke, gagai isor tuṽ.
ACT 9:12 Ale len na-kǝta-risi-an eris avan sua, nahǝsan aAnanias togǝm, toriŋ navǝlan lan hǝn nakǝtaan san b̃etǝlmam.”
ACT 9:13 AAnanias isor vari ke, “Nasub̃, nosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan isob̃ur lotosor husur atenan. Luke togol natit lotosa, tomǝdas nǝvanuan sam̃ gail a Jerusalem.
ACT 9:14 Ale ab̃iltihai tutumav gail lulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii hǝn b̃egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat alat lotokis gaiug Nasub̃.”
ACT 9:15 Nasub̃ ikel mai aAnanias ke, “Naut kǝmas natenan, givan! Nutabtabuh len atenan hǝn b̃isor husur ginau mai alat lǝsavi Ju mai nakiŋ salit gail mai alat a Israel.
ACT 9:16 Ginau dereh neṽusani hǝn natit p̃isi b̃igol na-lǝŋon-isa-an san m̃os ginau.”
ACT 9:17 Imagenan aAnanias evi lan naim enan ale eb̃is lan. Eriŋ navǝlan gǝlar len aSol ale ike, “Wawa Sol, Nasub̃ aYesu tovisi hǝn gaiug len nap̃isal nǝboŋ gotogǝm gegai, gai esǝvat ginau hǝn gǝb̃ikad nakǝtaan tǝtas ale hǝn gǝb̃epul hǝn aNunun aGot.”
ACT 9:18 Vǝha-sua ŋai natgalevis hun nǝgavhuieh luteh dan namǝtan aSol gǝlaru, ale ikad nakǝtaan tǝtas. Ile mǝhat ale ibaptais.
ACT 9:19 Nǝboŋ tohan, idaŋ tǝtas. Len nǝmariboŋ galevis aSol itoh mai ahai susur gail len naut a Tamaskus.
ACT 9:20 Vǝha-sua ŋai len naim nab̃onb̃onan gail seJu, etub̃at kel uri ke aYesu tovi aNatun aGot.
ACT 9:21 Galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ, lousus galit gabag ke, “Be atenan evi nǝvanuan tomǝtahun alat lotokad nadǝlomian len nahǝsenan len naut a Jerusalem. Be egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat galito hǝn b̃esǝhar galit van hǝn ab̃iltihai tutumav gail. Imabe?”
ACT 9:22 Be nalǝboian siSol hǝn na-kel-uri-an evivi mǝhat ale igol alat lotosuh a Tamaskus lotovi Ju, nǝnauan salit ebutbutut, husur eṽusan koti ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan.
ACT 9:23 Husur nǝmariboŋ tosob̃ur, alat lotovi Ju lusor utaut hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat,
ACT 9:24 be avan sua epǝhpǝhalu maii. Len nalennǝyal mai nalenmariug p̃isi lokǝta bunus nabopita gail hǝn nab̃iltivile hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat.
ACT 9:25 Imaienan alat lotohusur aSol losǝhari len mariug, ale len nǝhad loriŋ aSol vi pan tur len naholǝvat todar vis nab̃iltivile. Ale igam yav vi Jerusalem.
ACT 9:26 Nǝboŋ tobar naut a Jerusalem ike titah mai ahai susur gail avil lomǝtahw lan. Lǝsadǝlomi ke tovi ahai susur kitin.
ACT 9:27 Be aParnapas esǝhari van hǝn ahai pispisul gail. Ikel mai galit ke len nǝyaran siSol, eris Nasub̃ tia ale Nasub̃ isor maii. Isor husuri am ke, len naut a Tamaskus aSol ikel ur na-kel-uri-an tovoi len nahǝsan aYesu, namǝtahwan eb̃uer.
ACT 9:28 Imagenan, aSol itah mai galito, ale ivan tǝlmam, van tǝlmam len naut a Jerusalem. Len na-il-b̃uri-an, isor tabtab len nahǝsan Nasub̃.
ACT 9:29 Ihol mai naJu gail lotosor len nasoruan ta Kris, ale isor levlev hǝn natosian siGot mai galito, avil lugol risi hǝn b̃imat.
ACT 9:30 Nǝboŋ nǝbathudud nadǝlomian lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, losǝhari vi pan vi Sisarea ale losǝvati vi Tarsus.
ACT 9:31 Beti alat siYesu lukad natǝm̃at len naut p̃isi a Jutea, a Kalili mai a Samaria, nǝmauran salito ivoi ŋai. ANunun aGot igol galit ludaŋ am mai lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, galit logǝm lusob̃ur am ale lutoh len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan siGot.
ACT 9:32 Nǝboŋ aPita toyar tur len naut p̃isi, ia m̃ǝdoŋ ben alat siGot lototohtoh a Litta.
ACT 9:33 Len naut ei eris avan sua, nahǝsan aAeneas, topat len nǝmel san ŋai, husur nǝtarhǝben imat len nasihau tomǝlevtor.
ACT 9:34 APita ikel maii ke, “AAeneas, aYesu Kristo igol gumaur gagai. Gile mǝhat ale ṽolsan namilem̃.” Vǝha-sua ŋai aAeneas ile mǝhat.
ACT 9:35 Galit p̃isi lototoh len navile Litta mai len nabǝmav Saron loris tomaur ale lupair van hǝn Nasub̃.
ACT 9:36 Len navile Joppa ikad ahai susur sua, nahǝsan alitea aTapita, lotokisi am hǝn aTorkas len nasoruan ta Kris. Gai igol ivoi akis hǝn nǝvanuan gail mai evi tarhǝt silat lotopar tite.
ACT 9:37 Len nǝboŋ enan emǝsah van, imat. Lokǝkas niben ale loriŋi len narum̃ a mǝhat.
ACT 9:38 Husur naut a Litta ipat pǝpadaŋ hǝn naut a Joppa, nǝboŋ ahai susur gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke aPita totoh a Litta, losǝvat alaruevis van hǝni, artoŋiri ke, “Gegǝm mai ginamǝru bai; sagevǝlo!”
ACT 9:39 Ŋa aPita ile mǝhat, iyar mai gǝlaru, ale nǝboŋ tobar naut a Joppa losǝhari vi lohoim, vi lan narum̃ a mǝhat. Nǝbatunau pǝhaṽut p̃isi loil garu, lutaŋ ale loṽusan aPita hǝn nǝhai susun gail mai nahurabat tiltile gail aTorkas tosode nǝboŋ tomaur sal mai galito.
ACT 9:40 APita esǝvat galit vivile; beti etǝŋedur, isor tuṽ. Ale ipair van hǝn niben, ike, “Tapita, gile mǝhat!” Alitenan esǝŋav hǝn namǝtan, eris aPita ale ebǝtah vi mǝhat.
ACT 9:41 APita etǝgau navǝlan ale elivi hǝn b̃eil. Beti ekis nǝbatunau gail mai alat siGot ale esǝhar alitenan tomaur van hǝn galito.
ACT 9:42 Len naim p̃isi a Joppa nǝvanuan gail losǝsǝloŋ hǝn natenan tovisi gol ke isob̃ur lukad nǝvanuan nadǝlomian len Nasub̃.
ACT 9:43 APita itoh len naut a Joppa len nǝmariboŋ isob̃ur len naim seSimon. Simon igol natit gail hǝn nahurhurivatvat.
ACT 10:1 Len naut a Sisarea ikad avan sua, nahǝsan aKornelius, nasenturion sua toil a m̃o hǝn nasoltia tovi 100 len Navǝshǝsoltia ta Itali.
ACT 10:2 Gai mai nǝbathudud san lohusur kitin hǝn nap̃isal siGot mai lomǝtahw len nǝyalyalan san; gai ilavlav nǝvat mai alat lotopar tite ale isor mai aGot akis.
ACT 10:3 Len nǝboŋ sua len namityal totor ut mǝdau, eris narisian sua. Ekǝta masil hǝn aŋel sua siGot togǝm hǝni tokel maii ke, “Kornelius!”
ACT 10:4 AKornelius ekǝta mǝtaltal hǝni, ninen epil, eusi ke, “Golǝŋon nǝsa Nasub̃?” Aŋel isor vari ke, “Na-sor-tuṽ-an sam̃ mai naviolan sam̃ van hǝn alat lotopar tite, arohun naviolan hǝn natutumavan van hǝn aGot. Ehǝhaṽur hǝni.
ACT 10:5 Imaienan, gesǝvat alalum̃an vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn avan sua nahǝsan aSimon lotokisi hǝn aPita.
ACT 10:6 Gai itoh mai aSimon togol natit gail hǝn nahurhurivatvat, naim san ipat bitas.”
ACT 10:7 Aŋel enan isor maii ale ivan. Nǝboŋ tovan tonoŋ, aKornelius ekis nǝvanuan nauman san eru mai nasoltia sua tokǝtkǝta tǝban, tohusur kitin hǝn nap̃isal siGot.
ACT 10:8 Ikel natit p̃isi tovisi mai galito, ale esǝvat galit vi Joppa.
ACT 10:9 Pelan han tub̃lial, len nǝyaran salito, logǝm pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile. Len nǝboŋ enan aPita epǝlau vi mǝhat len navurun naim topapav hǝn b̃isor tuṽ.
ACT 10:10 Imalkǝkat, ike tihan, ale nǝboŋ lotoutaut hǝn nǝhanian sal, ekǝta b̃erb̃er.
ACT 10:11 Eris nǝmav tosǝŋav, natit hun nab̃iltikaliko, nǝhau tovat lotobaŋis nagilen tovat, evi pan vi lan nǝtan.
ACT 10:12 Epul hǝn narivatvat tiltile gail, nǝm̃at mai namǝhob gail lotokǝlah len tan, mai nǝman namǝsav gail.
ACT 10:13 Beti nadoldol sua ikel maii ke, “Pita, gile mǝhat, paru bun namǝŋod, hani!”
ACT 10:14 Be aPita isor vari ke, “Ao Nasub̃, sanigole! Nǝsǝhanhan natideh tosa o tokolkol.”
ACT 10:15 Nadoldol isor tǝtas maii ke, “Sagekis natideh ke tosa aGot togol toveveu.”
ACT 10:16 Tomagenan vǝha-tor tonoŋ, vǝha-sua ŋai nǝkaliko enan evi mǝhat vi lan nǝmav.
ACT 10:17 Nǝboŋ aPita tonau masuṽ hǝn namilen nǝsa torisi, alalum̃an aKornelius tosǝvat galito, lusab̃ naim seSimon ale loil len nametlǝkau.
ACT 10:18 Lukai, lous ke, “Avan sua nahǝsan aSimon Pita itoh ei a?”
ACT 10:19 Nǝboŋ aPita tonau nǝsa torisi sal, aNunun aGot isor maii ke, “Simon, alalum̃an itor lous kitev gaiug.
ACT 10:20 Gile mǝhat, gimariŋ vi pan. Saginau ke asike guvan, givan mai galito husur ginau nosǝvat galito.”
ACT 10:21 Imagenan aPita evi pan, ikel mai galit ke, “Ginau boh nǝvanuan mǝttous kitevi. Imabe? Mǝtogǝm m̃os nǝsa?”
ACT 10:22 Galit lusor vari ke, “AKornelius, nasenturion sua toil a m̃o hǝn nasoltia tovi 100, esǝvat ginamito. Gai evi naulum̃an sua tonor, tomǝtahw len nǝyalyalan siGot. Alat lotovi Ju p̃isi luke ivoi. Aŋel sua siGot ikele hǝni ke teus gaiug hǝn gǝb̃evi lan naim san hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nǝsa gaiug gǝb̃ikele.”
ACT 10:23 Beti aPita eus galit ke levi lohoim hǝn lǝb̃itoh maii. Pelan han aPita galito loriŋ naut enan ale ahai susur galevis ta Joppa luyar maii. Lupat len mariug ale
ACT 10:24 len nǝboŋ tohusuri aPita ibar naut a Sisarea. AKornelius itoh vir galito. Eus nǝbathudud san mai nabubur san gail hǝn lǝb̃egǝm b̃onb̃on.
ACT 10:25 Nǝboŋ aPita tob̃is lohoim, aKornelius ebubur maii ale etǝŋedur bathurien aPita, ilotu hǝni.
ACT 10:26 Avil aPita elivi vi mǝhat ike, “Gile mǝhat, ginau bogai, novi vanuan ŋai.”
ACT 10:27 Nǝboŋ tohol maii, aPita evi lohoim ale eris nǝvanuan lotosob̃ur lotob̃onb̃on ei.
ACT 10:28 Ikel mai galit ke: “Gamit mǝtolǝboii tia ke sanor hǝn nǝ-kai-tasi-an sinamit namttovi Ju hǝn namtb̃itah mai o hǝn namtb̃em̃ǝdoŋ tǝban avan ideh savi Ju. Be aGot eṽusan ginau ke sanisor husur avan ideh ke tosa o ke aGot tomǝtahuni.
ACT 10:29 Imaienan nǝboŋ gotosǝvat galit hǝn lǝb̃esǝhar ginau, nogǝmai, nǝsake nodǝdas nǝb̃egǝmai. Nuke neus gamito, imabe mǝttous ginau ke nǝb̃egǝmai?”
ACT 10:30 Ale aKornelius isor vari ke, “Evi nǝmariboŋ tovat tovan, len namityal egai totor ut mǝdau, nusor tuṽ. Vǝha-sua ŋai avan sua tosun nahurabat tobilbil eil a m̃o hǝn ginau
ACT 10:31 ike, ‘Kornelius, aGot esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tuṽ-an sam̃ tia mai inau gat naviolan sam̃ van hǝn alat lotopar tite.
ACT 10:32 Imaienan, gesǝvat alalum̃an vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn avan sua nahǝsan aSimon lotokisi hǝn aPita. Atenan itoh mai aSimon togol natit gail hǝn nahurhurivatvat, naim san ipat bitas.’
ACT 10:33 Husur enan, vǝha-sua ŋai nosǝvat galit hǝn lǝb̃esǝhar gaiug. Sipa len nagǝmaian sam̃. Gagai namtutoh gegai len nǝhon aGot hǝn namtb̃esǝsǝloŋ hǝn natit p̃isi Nasub̃ tokele tia ke gaiug gǝb̃ikele mai ginamito.”
ACT 10:34 Beti aPita etub̃at hǝn b̃isor ike, “Gagai nolǝboii ke tokitin ke naṽide siGot ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.
ACT 10:35 Imagenan, nǝvanuan naut p̃isi lototǝŋedur van hǝn aGot mai lotogol nǝsa tonor, ehǝhaṽur hǝn lǝb̃egǝm hǝni.
ACT 10:36 Mǝtolǝboi napisulan aGot topisul hǝni van hǝn alat a Israel tia, napisulan tokel na-kel-uri-an tovoi toke, nǝvanuan elǝboi b̃ikad navoivoian mai aGot len aYesu Kristo tovi Masta hǝn nǝvanuan tiltile gail p̃isi.
ACT 10:37 Mǝtolǝboi nǝsa tovisi len naut a Jutea totub̃at a Kalili husur nǝbaptaisan aJon tokel uri.
ACT 10:38 Mǝtolǝboii am ke aGot tovǝhas aYesu ta Nasaret hǝn aNunun mai nǝdaŋan, gol ke, gai iyar tur len naut p̃isi ale igol navoian mai igol alat natǝmat tobaŋis gat galito, lumaur, bathut aGot totah maii.
ACT 10:39 Ale ginamit namtoris lǝboi natit p̃isi aYesu togole len naut a Jutea mai a Jerusalem. Galit lutahǝtah hǝni tomat len nǝhai sua,
ACT 10:40 be aGot ilav kuvi dan nǝmatan len nǝmariboŋ totor, ale igol ke evisi hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi lǝb̃erisi.
ACT 10:41 Nǝvanuan p̃isi lǝsarisi, be ginamit aGot totabtabuh len ginamit tia, namtorisi hǝn namtb̃ikel uri. Nǝboŋ aYesu tole mǝhat dan nǝmatan, ginamit namtuhan maii, namtomun maii.
ACT 10:42 Isor idaŋ mai ginamito ke namtikel uri mai nǝvanuan gail ale kel koti ke aGot totabtabuh lan hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan hǝn alat lotomaur sal mai alat lotomat tia.
ACT 10:43 Ahai kelkel ur gail p̃isi lutos husur aYesu, lukel uri ke, len nahǝsan aYesu, nǝvanuan gail p̃isi lotoriŋ nǝlolit lan, aGot dereh terub̃at nǝsaan salit dan galito.”
ACT 10:44 Nǝboŋ aPita tokǝmaienan sal, aNunun aGot eb̃is len galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan.
ACT 10:45 Nǝvanuan nadǝlomian lotovi Ju, lototah mai aPita, losǝhoṽut husur aGot tovur san aNunun len alat lǝsavi Ju am. Lolǝboii ke toviol hǝn aNunun mai galito
ACT 10:46 husur losǝsǝloŋ hǝn galit lotosor len nasoruan tiltile gail, mai lotosor sal suh nǝyalyalan siGot. Beti aPita ike,
ACT 10:47 “Avan ideh satikai tas galit hǝn lǝb̃ibaptais hǝn nǝwai, husur aGot eviol hǝn aNunun mai galito sum̃an gidato.”
ACT 10:48 Ŋa ikel buni ke libaptais len nahǝsan aYesu Kristo. Beti lous aPita hǝn b̃itoh mai galito hǝn nǝmariboŋ galevis am.
ACT 11:1 Ahai pispisul gail mai nǝvanuan nadǝlomian gail len naut a Jutea losǝsǝloŋ hǝni ke alat lǝsavi Ju am lodǝlom nasoruan siGot tia.
ACT 11:2 Ŋa nǝboŋ aPita tobar naut a Jerusalem, alat siYesu lotonau masuṽ hǝn na-tiv-dalusi-an, lusor tasi ke,
ACT 11:3 “Gaiug gob̃is len naim silat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an ale guhan mai galito!”
ACT 11:4 Beti aPita ikel mai galito hǝn natit p̃isi tovisi tub̃at len natub̃atan van vǝbar nagilen. Ike:
ACT 11:5 “Ginau nusor tuṽ sǝb̃ogw len navile Joppa, ale nokǝta b̃erb̃er, noris natit hun nab̃iltikaliko nǝhau tovat lotobaŋis nagilen tovat han, ale evi pan dan nǝmav, egǝm hǝn ginau.
ACT 11:6 Nǝboŋ notokǝta vi lan, noris narivatvat tiltile gail, galevis lotovi rivatǝvat katkat, ale nǝm̃at mai namǝhob gail mai nǝman namǝsav gail.
ACT 11:7 Nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tokel mai ginau ke, ‘Gile mǝhat Pita, paru bun namǝŋod. Hani!’
ACT 11:8 Be nusor vari ke, ‘Aoa Nasub̃, sanigole! Nǝsariŋ natideh tosa o tokolkol len nabuŋogw boŋ ideh.’
ACT 11:9 Nadoldol len nǝmav isor var ginau tǝtas ke, ‘Sagekis natideh ke tosa aGot togol toveveu.’
ACT 11:10 Imagenan vǝha-tor, ale natit p̃isi evi mǝhat vi lan nǝmav.
ACT 11:11 Be mǝteris! Alalum̃an itor, aKornelius tosǝvat galito a Sisarea gǝm hǝn ginau, logǝm pǝpadaŋ hǝn naim nototoh lan.
ACT 11:12 ANunun aGot ikel mai ginau ke nivan mai galito, saninau masuṽ husur natilean salit lǝsavi Ju. Ale nuvan, alategai, lotomǝlevtes lotokad nadǝlomian, galit am lutah mai ginau, ale namtuvan, namtob̃is lohoim naim sitea a Sisarea.
ACT 11:13 Ihol mai ginamito husur gai toris aŋel sua toil lohoim san toke, ‘Gesǝvat galevis vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn aSimon lotokisi hǝn aPita.
ACT 11:14 Gai tikel ur napisulan sua. Len napisulan enan, aGot dereh tilav kuv gaiug mai nǝbathudud sam̃ dan nǝsaan samito.’
ACT 11:15 Nǝboŋ notosor kǝkereh ŋai, aNunun aGot eb̃is len galit sum̃an tob̃is len gidato len nǝboŋ ta m̃o.
ACT 11:16 Len nǝboŋ enan nunau gat nǝsa Nasub̃ tokele ke, ‘AJon ibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn nǝwai be aGot dereh tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun.’
ACT 11:17 Imaienan, aGot b̃eviol mai galit naviolan top̃itoṽ hǝn nǝsa toviol hǝni mai gidato nǝboŋ dattokad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu Kristo, ginau ase hǝn ke nǝb̃eil kǝkol hǝn aGot?”
ACT 11:18 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aPita tonoŋ, lǝsasor am be lusor sal suh aGot, luke, “Imagenan beti, aGot eviol hǝn nap̃isal mai alat lǝsavi Ju tu hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan, hǝn lǝb̃ikad nǝmauran.”
ACT 11:19 Alat lotogam pǝpehw dan na-lǝŋon-isa-an husur nǝmatan siSteven, luvan vǝbar naut a Fonisia, a Saiprus mai a Antiok. Lukel ur nasoruan husur aYesu, be lukele mai naJu gail ŋai.
ACT 11:20 Avil galit galevis, auleSaiprus mai auleSairin gail, lovi Antiok ale lotub̃at sor mai alat a Kris am. Lukel mai galit hǝn na-kel-uri-an tovoi husur Nasub̃ aYesu.
ACT 11:21 Nǝdaŋan siNasub̃ ipat len galito, ŋa nǝvanuan isob̃ur lodǝlom napisulan salito ale lupair van hǝn Nasub̃.
ACT 11:22 Na-kel-uri-an hǝn natgalenan ibar alat siYesu len naut a Jerusalem ale losǝvat aParnapas vi Antiok.
ACT 11:23 Nǝboŋ tobar naut enan eris lǝboii ke aGot toviol kǝmas hǝn navoian mai galito. Ale aParnapas ikemkem hǝni, igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, ikel mai galit ke lidaŋ len Nasub̃, leriŋ kot nǝlolit len Nasub̃, il gǝgat lan.
ACT 11:24 AParnapas evi naulum̃an tovoi, topul hǝn aNunun aGot mai nadǝlomian. Nǝvanuan isob̃ur losǝsǝloŋ hǝni ale loriŋ nǝlolit len Nasub̃.
ACT 11:25 Beti aParnapas evi Tarsus hǝn b̃idoŋ aSol.
ACT 11:26 Nǝboŋ tosab̃i, esǝhari van vǝbar naut a Antiok. Len nasihau enan kavkav gǝlaru arub̃onb̃on mai alat siYesu, mai aroṽusan galit isob̃ur. Len naut a Antiok evi metǝkav lotokis ahai susur gail hǝn naKristen.
ACT 11:27 Len nǝboŋ enan, ahai kelkel ur galevis loriŋ naut a Jerusalem lovi pan vi Antiok.
ACT 11:28 Galit sua, nahǝsan aAkapus, ile mǝhat hǝn b̃ikel ur nǝsa aGot tokel maii ke, dereh navile a pan kavkav tipar hanian buni. Natenan evisi nǝboŋ aKlautius tovi Sisa len naut a Rom.
ACT 11:29 Ŋa ahai susur gail lunau koti ke, lǝb̃ikad nǝvat, leviol hǝn galevis mai nǝbathudud nadǝlomian lototohtoh len naprovens Jutea hǝn b̃evi tarhǝt salit ei.
ACT 11:30 Imaienan losǝvat aParnapas mai aSol hǝn lǝb̃ilav naviolan en salito mai alat lotoil a m̃o len naut a Jerusalem.
ACT 12:1 Len nǝboŋ galenan aHerot Akrippa tovi kiŋ itah gat alat siYesu galevis husur ike temǝdas bun galito.
ACT 12:2 Gai igol nasoltia ita bun aJemes, aṽan aJon hǝn nab̃u nǝb̃alan.
ACT 12:3 Nǝboŋ aHerot toris ke alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lotohǝhaṽur hǝn natenan, esǝvat nasoltia gail hǝn lǝb̃itah gat aPita am. Igole len nǝboŋ gail hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan tovi nǝhanan sua ta sutuai seJu gail.
ACT 12:4 Nǝboŋ lototah gat aPita tonoŋ, aHerot eriŋi len naim bǝbaŋis, natuhluṽoh tovat hǝn nasoltia tovatvat lan lokǝtkǝta kǝkol hǝni. AHerot ike tikot hǝn aPita len nǝhon nǝvanuan p̃isi, nǝboŋ Nǝhanan hǝn nǝPasova b̃inoŋ.
ACT 12:5 Ŋa lokǝtkǝta kǝkol hǝn aPita len naim bǝbaŋis, be alat siYesu lusor tuṽ tabtab van hǝn aGot m̃osi.
ACT 12:6 Len nalenmariug enan a tahw hǝn nǝboŋ aHerot b̃ikot hǝni, aPita ipat buŋbuŋol rivuh hǝn nasoltia eru, natsen eru artobaŋis gati, ale nasoltia gail am lokǝta kǝkol hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis.
ACT 12:7 Vǝha-sua ŋai aŋel sua siNasub̃ evisi, ale nam̃ial em̃ial lohoim. Aŋel iṽas aPita tarhǝben ike, “Gile mǝhat tutut!” ale natsen aruteh dan navǝlan gǝlaru.
ACT 12:8 Beti aŋel ikel maii ke, “Gepitavis nǝhau tutuṽ sam̃, vǝlas naributbut gǝlaru.” Ale aPita igole. Aŋel ike, “Geruŋ gol gaiug hǝn nahurabat naut susus sam̃ ale gehusur ginau!”
ACT 12:9 Ŋa aPita evivile husur aŋel be etǝtan hǝn ke nǝsa aŋel togole ekitin o sakitin. Inau ke toris na-kǝta-risi-an ŋai.
ACT 12:10 Gǝlaru aruṽot pǝpadaŋ hǝn naut eru nasoltia lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naut toru enan len naim bǝbaŋis, ale arubar nabopita tovi metǝlai tovan hǝn nab̃iltivile. Esǝŋav sǝb̃on m̃os gǝlaru ale aruyar tur lan. Nǝboŋ artobar nagilen nap̃isal tomagugun sua, vǝha-sua ŋai aŋel eriŋ aPita.
ACT 12:11 Beti aPita tomadhalǝboii ke tovivile kitin ike, “Gagai nolǝboi koti ke Nasub̃ esǝvat aŋel san hǝn b̃ilav kuv ginau dan navǝlan aHerot mai dan natit p̃isi naJu gail lotonau ke tevisi.”
ACT 12:12 Nǝboŋ aPita tonau lǝboii, evi lan naim siMeri, anan aJon nahǝsan togon aMak. Nǝvanuan tosob̃ur lub̃on ei hǝn lǝb̃isor tuṽ.
ACT 12:13 APita ideldel len nabopita ta vivile, ale navensus tovi slev, nahǝsan aRota egǝm hǝn nabopita hǝn b̃esǝsǝloŋ.
ACT 12:14 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ lǝboi nadolon aPita, ikemkem masuṽ ŋa igam tǝlmam, sasǝŋav hǝni, ikai ke, “APita eil bopita!”
ACT 12:15 Lukel maii ke, “Gaiug govinu!” Nǝboŋ tokelkel tǝtas hǝni ke ekitin, luke, “Hum ma tovi aŋel san.”
ACT 12:16 Be aPita ideldel sal. Beti nǝboŋ lotosǝŋav hǝni, lorisi, lumaŋmaŋ habat.
ACT 12:17 APita eb̃il hǝn navǝlan ke lemǝdau, ale isor husur nap̃isal Nasub̃ togole tolav kuvi dan naim bǝbaŋis. Ale ikel mai galit ke, “Mitikel natgalenan mai aJemes mai alat sidat gail,” beti eriŋ naut enan, evi lan naut tile.
ACT 12:18 Len nadudulan nasoltia gail lunau sob̃uer hǝn nǝsa tovisi hǝn aPita, lolǝŋon isa masuṽ.
ACT 12:19 Nǝboŋ aHerot togol nadoŋian hǝn aPita sob̃uer, eus taltal hǝn alat lotokǝta kǝkol hǝn aPita husur nǝ-gam-yav-an san ale aHerot ikele hǝn nasoltia tile gail ke ligol galit limat. Nǝboŋ aHerot togole tonoŋ, eriŋ naut a Jutea evi Sisarea, ale itoh ei.
ACT 12:20 Len nǝboŋ enan nǝlon aHerot epǝŋas alat a Tair mai a Siton, eṽitṽituh mai galito. Beti galito lub̃on len nǝnauan sua hǝn lǝb̃isor maii. Nab̃iltivanuan nauman siHerot, nahǝsan aPlastus, idam̃ mai galit ke tevi tarhǝt salito, ale lous ke likad natǝm̃at mai aHerot, asike lub̃al am. Lousi maienan husur loṽur p̃is nǝhanian halito len naut siHerot.
ACT 12:21 Len nǝboŋ hǝn nab̃onan, aHerot tosun nahurabat tobilbil, ebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah san ale ikel nasoran san mai galito ei.
ACT 12:22 Alat lotob̃onb̃on ei lukaikai ke, “Nagot sua satosor, savi vanuan.”
ACT 12:23 Vǝha-sua ŋai, aŋel siNasub̃ iṽas aHerot husur gai sasor gol galit, saputsan nahǝsan aGot, ŋa natugulas gail luhani, imat.
ACT 12:24 Be nasoruan siGot iperperŋan naut gail am, nǝvanuan isob̃ur am losǝsǝloŋ hǝni, loriŋ nǝlolit len aYesu.
ACT 12:25 Nǝboŋ aParnapas mai aSol artolav nǝvat mai alat siYesu len naut a Jerusalem tonoŋ, arotǝlmam vi Antiok, ale aJon Mak itah mai gǝlaru.
ACT 13:1 Len alat siYesu len naut a Antiok, ikad ahai kelkel ur gail mai ahai p̃usan gail: aParnapas, aSimeon lotokisi hǝn aNiker, Lusius a Sairin, aManaen (lotohisi mai aHerot Antipas) mai namǝkot aSol.
ACT 13:2 Nǝboŋ lotolotu hǝn Nasub̃ mai lǝsǝhan, aNunun aGot ike, “Mititabtabuh len aParnapas mai aSol m̃os ginau hǝn arb̃igol nauman notokis gǝlar hǝni tia.”
ACT 13:3 Ŋa nǝboŋ lǝsǝhan, lotosor tuṽ tonoŋ, loriŋ navǝlalit len gǝlaru mai losǝvat gǝlaru van.
ACT 13:4 Imagenan aNunun aGot esǝvat gǝlaru van ale arovi Seleusia bitas. Arusah len nab̃iltib̃ot, aruwol vi lan naholoul Saiprus.
ACT 13:5 Nǝboŋ artobar naut a Salamis, navile sual a Saiprus, arukel ur nasoruan siGot len naim nab̃onb̃onan gail seJu. Arukad aJon Mak am hǝn toum mai gǝlaru.
ACT 13:6 Nǝboŋ lotolavutur len naholoul kavkav van vǝbar naut a Pafos, lusab̃ naJu sua, nǝvanuan nabehi tovi ahai kelkel ur gǝgǝras, nahǝsan aParyesu.
ACT 13:7 Gai itah mai aSerkius Paulus tovi gavna len naut a Saiprus. Agavna enan evi nǝvanuan tolǝboi natite ale episul hǝn aParnapas mai aSol gǝmai hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot.
ACT 13:8 Be nǝvanuan nabehi enan, nahǝsan aElimas len nasoruan ta Kris, isor tas gǝlaru ale igol risi ke agavna asike edǝlom nǝsa artokel uri.
ACT 13:9 Beti aSol, nahǝsan togon aPol, topul hǝn aNunun aGot, ekǝta mǝtaltal van hǝn aElimas ike,
ACT 13:10 “Gaiug gopul hǝn nalibliboŋan mai nagǝgǝrasan, govi anatun natǝmat, govi enemi hǝn natit p̃isi tonor. Gugol nap̃isal tonor siNasub̃ ihab̃ tabtab, gesib hǝni ŋais?
ACT 13:11 Gagai Nasub̃ tipansem gaiug. Dereh gevi metb̃esw. Len nǝmariboŋ galevis dereh gedǝdas gǝb̃ekǝta ris nǝyal!” Vǝha-sua ŋai namǝtan arumotmot ale itaŋtaŋ kitev avan ideh hǝn b̃etǝgau navǝlan hǝn b̃esǝhari.
ACT 13:12 Nǝboŋ agavna enan toris nǝsa tovisi, ikad nadǝlomian husur ip̃aŋ len nap̃usanan husur Nasub̃.
ACT 13:13 APol mai alat lototah maii loriŋ naut a Pafos, luwol vi Perka len naut a Pamfilia. Be aJon Mak eriŋ galito, etǝlmam vi Jerusalem.
ACT 13:14 Loriŋ naut a Perka luvahut van vǝbar naut a Antiok, navile sual a Pisitia. Len nǝSappat lob̃is lohoim len naim nab̃onb̃onan seJu ale lobǝtah.
ACT 13:15 Nǝboŋ naṽuruŋian hǝn nalo siMoses mai natosian sihai kelkel ur gail tonoŋ, alat lotoil a m̃o len naim nab̃onb̃onan seJu lopisul van hǝn galit ke, “Bathudud, mǝtb̃ikad nasoruan b̃igol namtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlonamito, mitikele bai.”
ACT 13:16 Ŋa aPol eil, eb̃il hǝn navǝlan ke lemǝdau ale ike, “UleIsrael gail mai gamit mǝtsavi Ju be mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siGot, mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau!
ACT 13:17 AGot silat a Israel ilekis hǝn atǝmadat ta sutuai; igol galit lusob̃ur masuṽ nǝboŋ lototohtoh hum nametb̃os gail len naut a Ijip. Len nǝdaŋan san totibau esǝhar galit dan naut enan.
ACT 13:18 Naut kǝmas lotohaihai, gai itah mai galit van vǝbar nasihau tovi 40 len naut masmas.
ACT 13:19 Beti ib̃al sǝhor p̃is naluṽoh lotomǝlevru hǝn nametb̃os len naut a Kenaan, ale epǝpehun nǝtan salit mai nǝvanuan san gail
ACT 13:20 Natgalenan evisi len nasihau tovi 450. Ale aGot itabtabuh len nǝmatsistret lotoil a m̃o hǝn galito vǝbar aSamuel tovi ahai kelkel ur.
ACT 13:21 Beti nǝvanuan gail lousi hǝn nakiŋ, ŋa aGot itabtabuh len aSol, anatun aKis, nahǝmar san tovi Penjamin, tovi kiŋ nasihau tovi 40.
ACT 13:22 Be aGot idakuv aSol, igol aTevit evi kiŋ salito. Isor ivoi husuri ke, ‘ATevit, anatun aJesse, evi naulum̃an notolǝmas buni; gai dereh tigol natit p̃isi notolǝŋoni.’
ACT 13:23 Len nǝpasusan siTevit, aGot itabtabuh len avan sua, hum tokel gati a m̃o, hǝn tolav kuv alat a Israel dan nǝsaan salito, nahǝsan aYesu.
ACT 13:24 A tahw hǝn nagǝmaian siYesu, aJon ikel uri tia mai alat a Israel p̃isi ke limaspair dan nǝsaan salito, limasbaptais.
ACT 13:25 Nǝboŋ nauman siJon pǝpadaŋ hǝn tonoŋ aJon ike, ‘Gunau ke ginau ase? Aoa, nǝsavi atenan. Be atenan egǝm a tahw len ginau, ginau novi ut kǝmas ŋai, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.’
ACT 13:26 “Bathudud siApraham mai gamit mǝtsavi Ju mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siGot, aGot episul gǝm hǝn gidato, episul hǝn napisulan egai hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan.
ACT 13:27 Alat a Jerusalem mai alat lotoil a m̃o salito lǝsakǝta lǝboi aYesu enan, ke aGot totabtabuh lan, lotǝtan hǝn nasoruan sihai kelkel ur gail lotoṽuruŋi len nǝSappat p̃isi. Ŋa lugol nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele, isarpoh: len nǝnauan salit, timasmat.
ACT 13:28 Lǝsǝsab̃ natideh tonor hǝn b̃imat sile, be naut kǝmas natenan, lous aPilate hǝn b̃igole b̃imat.
ACT 13:29 Nǝboŋ lotogol natit p̃isi ahai kelkel ur gail lototos husuri tonoŋ, lupat kuvi vi pan dan nǝhai, loriŋi ipat len nab̃urhuvat tovi b̃urhes.
ACT 13:30 Avil aGot igol ile mǝhat dan nǝmatan,
ACT 13:31 ale alat lotoyar maii gǝm a Kalili vi Jerusalem, lorisi len nǝmariboŋ tosob̃ur. Gagai galit lusor husuri mai nǝvanuan sidato, lukel ur nǝsa lotoris togole mai nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝn tokele.
ACT 13:32 “Ginamǝru, namrukel mai gamito na-kel-uri-an tovoi egai ke: Nǝsa aGot tokel gati mai atǝmadat ta sutuai,
ACT 13:33 igol isarpoh m̃os gidato, anatulito. Igole nǝboŋ tolav kuv aYesu dan nǝmatan. Sum̃an aTevit totosi len nǝb̃e na-vǝha-ru-an ke, “‘Gaiug govi aNatugw ulum̃an, damǝŋai ginau nogǝm vi Tǝmam̃.’
ACT 13:34 AGot igol ile mǝhat dan nǝmatan hǝn asike b̃ib̃os nǝtan. Imaienan aGot ekǝmaiegai ke, “‘Neviol mai gamito hǝn nǝsa notokel gati mai atǝmamit ta sutuai aTevit.’
ACT 13:35 Ŋa len nǝb̃e sual am aTevit ike, “‘Gǝsǝdam̃ hǝn Nǝvanuan Sam̃ b̃ib̃os nǝtan.’
ACT 13:36 Husur nǝboŋ aTevit tomaur sal, igol p̃is nǝsa aGot tolǝŋoni, ale ipat len nǝmatan, lotavuni mai atǝman gail ta sutuai, ale niben ib̃os nǝtan.
ACT 13:37 Avil atenan aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan, atenan sab̃os nǝtan.
ACT 13:38 Bathudud, husur natgalenan, namtukel uri mai gamito hǝn mǝtb̃elǝboii ke, len aYesu, aGot elǝboi b̃erub̃at nǝsaan samito.
ACT 13:39 AGot eriŋi ke nǝvanuan p̃isi lotokad nadǝlomian len aYesu, lunor len nǝhon, len nǝsa aYesu togole. Be nalo siMoses edǝdas b̃eriŋi ke avan ideh tonor len nǝhon aGot.
ACT 13:40 Mǝtelǝlǝgau hǝn ke nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele satevisi hǝn gamito. Lokǝmaiegai ke,
ACT 13:41 “‘Mǝteris, gamit mǝttosor viles ginau, mitip̃aŋ ale mitimat! Dereh nigol natsua len nǝboŋ samito, ale asike mǝtodǝlomi ke tokitin, naut kǝmas avan ideh b̃ikel husuri mai gamito.’”
ACT 13:42 Nǝboŋ aPol mai aParnapas artovivile, nǝvanuan gail lous gǝlaru hǝn arb̃isor husur natgalenan tǝtas len nǝSappat togon.
ACT 13:43 Nǝboŋ nab̃onan tonoŋ mai lotopǝpehw, naJu tosob̃ur mai alat lǝsavi Ju lotohusur kitin hǝn aGot, lohusur aPol mai aParnapas. Arusor mai galito ale arukel mai galit ke leriŋ nǝlolit len aGot toviol kǝmas hǝn navoian mai galito.
ACT 13:44 Len nǝSappat togon pǝpadaŋ galit p̃isi len nab̃iltivile enan lub̃onb̃on hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃.
ACT 13:45 Nǝboŋ alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lotoris naluṽoh, lutab̃ulol bulos gǝlaru ale lusor tastas nǝsa aPol tokele, lusor mǝdas nahǝsan.
ACT 13:46 Beti namǝtahwan eb̃uer, aPol mai aParnapas arusor idaŋ var galit ke, “Inor hǝn namrtokel ur nasoruan siGot mai gamit metǝkav. Be bathut mǝttomǝtahuni, gamit mǝtugol imasil ke mǝtsanor hǝn mǝtb̃ikad nǝmauran vi sutuai. Husur enan gagai namroriŋ gamito, namrulav nasoruan siGot mai alat lǝsavi Ju.
ACT 13:47 Husur Nasub̃ aGot ikele hǝn ginamit tia ke, “‘Ginau nugol gaiug govi nam̃ial m̃os alat lǝsavi Ju, hǝn gǝb̃ikel ur nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan mai nǝvanuan p̃isi len navile a pan kavkav.’”
ACT 13:48 Nǝboŋ alat lǝsavi Ju lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, lohǝhaṽur ale lusal suh nasoruan siNasub̃. Galit p̃isi aGot totabtabuh len galit hǝn lǝb̃imaur vi sutuai, lodǝlom nasoruan enan.
ACT 13:49 Nasoruan siNasub̃ iperŋan naut p̃isi lotodar vis naut enan.
ACT 13:50 Avil alatpǝhaṽut lotoṽat nǝhes lotolotu hǝn aGot, mai alalum̃an lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan, naJu gail lugol ke lotomǝtahun aPol mai aParnapas. Ale lomǝdas tabtab hǝn aPol mai aParnapas beti lohut gǝlaru dan naut en salito.
ACT 13:51 Ŋa gǝlaru arudardar hǝn narielaru hǝn nǝmasiav naut enan b̃imakuv hǝn b̃imasil ke aGot tomǝtahun galito, dereh tipansem galito. Beti arovi Ikonium.
ACT 13:52 Ale ahai susur gail lopul tabtab hǝn nakemkeman mai aNunun aGot.
ACT 14:1 Len naut a Ikonium aPol mai aParnapas arovi lan naim nab̃onb̃onan seJu hum naṽide sǝlaru. Nasoruan sǝlaru igol isob̃ur lukad nadǝlomian, naJu gail mai alat a Kris.
ACT 14:2 Be naJu galevis lotohaihai, lugol alat lǝsavi Ju nǝlolit epǝŋas nǝvanuan nadǝlomian gail.
ACT 14:3 Imaienan aPol mai aParnapas arutoh ebǝlav ei. Arsamǝtahw, arusor m̃os Nasub̃. Ale Nasub̃ igol p̃arp̃ar hǝni ke, napisulan artokele husur navoian toviol kǝmas hǝni ekitin, bathut len nǝdaŋan san arolǝboi arb̃igol namerikel gail.
ACT 14:4 Alat lototoh len navile enan lopǝpehw. Galevis lohusur nǝnauan seJu gail, galevis lohusur nap̃usanan sihai pispisul eru enan.
ACT 14:5 Alat lǝsavi Ju, naJu gail mai alat lotoil a m̃o hǝn galito, lusor utaut hǝni ke, lemǝdas gǝlaru ale letubun gǝlaru.
ACT 14:6 Nǝboŋ artolǝboii ke b̃imaienan, arugam yav vi lan nab̃iltivile eru, a Listra mai a Terpe len naut a Likaonia.
ACT 14:7 Len nǝyaran sǝlaru pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile eru enan, arukelkel na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail.
ACT 14:8 Len naut a Listra ikad avan sua tobǝtah, narien gǝlar p̃isi arugau. Nǝboŋ lotopasi, imaienan tia. Gai sǝyar boŋ ideh.
ACT 14:9 Atenan esǝsǝloŋ hǝn aPol nǝboŋ tosor. APol ekǝta van hǝni ale eris lǝboii ke tokad nadǝlomian hǝn b̃imaur.
ACT 14:10 APol ikai habat van hǝni ke, “Gile mǝhat len nariem̃! Geil!” Ale aten emǝlah vi mǝhat, etub̃at yar.
ACT 14:11 Nǝboŋ naluṽoh lotoris nǝsa aPol togole, lukai len nasoruan ta Likaonia ke, “Nagot gail logǝm vi pan hǝn gidato, logǝm vi vanuan.”
ACT 14:12 Lokis aParnapas hǝn aSeus mai aPol hǝn aHermes husur aPol tokel ur nasoruan.
ACT 14:13 Ikad naim nalotuan siSeus vivile hǝn nab̃iltivile. Ahai tutumav siSeus esǝhar nab̃uluk ulum̃an gail lotowan nahorasal van hǝn nametlǝkau hǝn nab̃iltivile, husur gai mai naluṽoh luke letutumav van hǝn gǝlaru.
ACT 14:14 Avil nǝboŋ ahai pispisul eru, aParnapas mai aPol artosǝsǝloŋ hǝn natenan, arutar nahurabat sǝlaru, arom̃ur van hǝn naluṽoh, arukai ke,
ACT 14:15 “Lalum̃an, imabe mǝtugol nategai? Namrovi vanuan ŋai sum̃an gamito. Namrogǝm hǝn namrb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai gamit hǝn mǝtb̃ipair dan natgaleg lotodǝdas lǝb̃evi tarhǝt samito, van hǝn aGot tovi nǝkadun nǝmauran. Gai igol nǝmav mai nǝtan mai nǝtas mai natit p̃isi lotosuh len gail.
ACT 14:16 Sutuai tia idam̃ hǝni ke naluṽoh hǝn nǝvanuan tiltile gail lotohusur nap̃isal salit ṽisusua.
ACT 14:17 Naut kǝmas natenan, igol nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃eris lǝboi gai len navoian togole. Eviol hǝn naus togǝm len nǝmav, eviol hǝn nǝhanian toṽan len nǝboŋ han; igol ke mǝttopul hǝn nǝhanian mai nǝlomit topul hǝn nakemkeman.”
ACT 14:18 Be naut kǝmas artokǝmaienan, arusab̃i ke idaŋ hǝn arb̃igol ke lǝb̃esib hǝn natutumavan salito.
ACT 14:19 Beti len nǝboŋ tile naJu galevis logǝm len naut a Antiok mai a Ikonium, ale lupair hǝn nǝnauan sinaluṽoh van hǝn galito. Lotuṽ aPol ke timat ale loliv gargari vivile len nab̃iltivile husur lunau ke tomat.
ACT 14:20 Be nǝboŋ ahai susur gail lotob̃on il garu hǝn aPol, ile mǝhat, iyar tǝlmam van hǝn nab̃iltivile. Pelan han aPol mai aParnapas aroriŋ naut a Listra, arovi Terpe.
ACT 14:21 Arukel na-kel-uri-an tovoi len naut a Terpe ale lusob̃ur logǝm vi hai susur siYesu gail. Beti arotǝlmam vi Listra, Ikonium mai Antiok.
ACT 14:22 Arugol ahai susur gail ludaŋ am, arugol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito hǝn lǝb̃eil gǝgat len nadǝlomian. Aruke, “Datimasdaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-an tosob̃ur hǝn datb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.”
ACT 14:23 APol mai aParnapas arutabtabuh len ahaṽut galevis hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn alat siYesu len naut ṽisusua. Arusor tuṽ, arsǝhan, ale aroriŋ galit len navǝlan Nasub̃, gai lotoriŋ nǝlolit lan.
ACT 14:24 Nǝboŋ artoyar tur len naut gail a Pisitia, arubar naut a Pamfilia.
ACT 14:25 Ale len naut enan, nǝboŋ artokel ur nasoruan len nab̃iltivile Perka tonoŋ, arovi pan vi Attalia bitas.
ACT 14:26 Aroriŋ nab̃iltivile Attalia, aruwol tǝlmam vi Antiok. Evi alat siYesu len naut a Antiok lotoriŋ gǝlaru len navǝlan aGot m̃os nauman artomadhaum vurvuri.
ACT 14:27 Nǝboŋ artobar naut a Antiok, arous alat siYesu ei hǝn lǝb̃ib̃onb̃on, ale arukel ur mai galit natit p̃isi aGot togole len nab̃onan sǝlaru maii. Arukel husur nap̃isal aGot togole hǝn b̃esǝŋav hǝn nabopita hǝn nadǝlomian m̃os alat lǝsavi Ju.
ACT 14:28 Beti arutoh mai ahai susur gail ei ebǝlav.
ACT 15:1 Alatevis lotovi Ju logǝm a Jutea vi Antiok. Loṽusan nǝvanuan nadǝlomian gail ei maiegai ke, “Asike lǝb̃etiv dalus gamito mǝttovi lalum̃an, hum naṽide siMoses, aGot asike ilav kuv gamit dan nǝsaan samito.”
ACT 15:2 APol mai aParnapas arusor tas nap̃usanan salito ale arusor b̃alb̃al mai galito. Ŋa alat siYesu lutabtabuh len aPol mai aParnapas mai galevis am hǝn lǝb̃evi Jerusalem hǝn lǝb̃isor mai ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o hǝn alat siYesu husur nap̃usanan enan.
ACT 15:3 Ale alat siYesu losǝvat galit vi Jerusalem. Luyar tur len naut gail a Fonisia mai a Samaria, ale len nǝyaran salito lusor husur nǝpairan van hǝn aGot silat lǝsavi Ju. Na-kel-uri-an enan igol nǝvanuan nadǝlomian gail lukemkem masuṽ.
ACT 15:4 Nǝboŋ lotobar naut a Jerusalem, alat siYesu, ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o luke, “Ivoi,” mai galito. Beti lukel mai alat a Jerusalem natit p̃isi aGot togole len nab̃onan salit maii.
ACT 15:5 Nǝvanuan nadǝlomian galevis lotovi Farisi gail, lule mǝhat, luke, “Alat lǝsavi Ju limaskad na-tiv-dalusi-an mai namtimassor tidaŋ mai galito ke, limasgol husur nalo siMoses.”
ACT 15:6 Ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o lub̃onb̃on hǝn lǝb̃isor husur natenan.
ACT 15:7 Nǝboŋ lotosor b̃alb̃al sil naten tobǝlav, aPita ile mǝhat, isor mai galit ke, “Bathudud, mǝtolǝboii ke len nǝboŋ ta m̃o aGot itabtabuh len ginau, hum gidat sua, hǝn nǝb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai alat lǝsavi Ju, hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni ale dǝlomi.
ACT 15:8 AGot tolǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi, igol imasil ke tolekis hǝn galito, husur ke toviol hǝn aNunun mai galito sum̃an toviol hǝni mai gidat dattovi Ju.
ACT 15:9 AGot igol ke lǝsatile len gidato. Len nadǝlomian salito igol nǝlolit iveveu.
ACT 15:10 Imabe mǝtsǝdam̃ hǝn nǝsa aGot togole tia? Mǝtuke nǝlon aGot tipaŋpaŋ a? Imabe mǝtoriŋ na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat len alat lǝsavi Ju, be gidato mai atǝmadat gail ta sutuai datodǝdas datb̃evusi?
ACT 15:11 Satimaienan! Datolǝboii ke len navoian aYesu toviol kǝmas hǝni mai gidato, aGot ilav kuv gidato dan nǝsaan sidato. Ep̃itoṽ hǝn alatenan lǝsavi Ju.”
ACT 15:12 Galit p̃isi len nab̃onb̃onan lǝsasor, losǝsǝloŋ nǝboŋ aParnapas mai aPol artosor husur namerikel gail aGot togol ke arugole len alat lǝsavi Ju.
ACT 15:13 Nǝboŋ artosor tonoŋ, aJemes isor ike, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau.
ACT 15:14 Mitinau gat nǝboŋ aSimon tosor vǝsvǝsai mai gidato, nap̃isal nametǝkav aGot togole nǝboŋ togǝm tǝban alat lǝsavi Ju, hǝn b̃ilav dan galito naluṽoh sua hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on.
ACT 15:15 Nasoruan sihai kelkel ur gail inor hǝn nǝsa aSimon Pita tokele, hum lototos nasoruan siGot ke,
ACT 15:16 “‘Len nǝboŋ enan dereh netǝlmam ale neum tǝlmam hǝn naim nǝtap̃olen siTevit tomaruŋruŋ, nǝsa tomǝtartar dereh neum tǝlmam hǝni ale nigole tehun ta m̃o, nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ tǝtas.
ACT 15:17 Imaienan galit p̃isi am, nǝvanuan naut tiltile gail nahǝsagw topat len galito, dereh leusus kitev ginau hǝn lǝb̃elǝboi ginau. Nasub̃ aGot togol ke, nǝvanuan gail lolǝboi natgalenan sutuai tia, gai ekǝmaienan.’”
ACT 15:19 AJemes isor am ke, “Noriŋi timaiegai ke: sadatigol tidaŋ hǝn alat lǝsavi Ju lotopair van hǝn aGot.
ACT 15:20 Avil gidat datitos nalob̃ulat van hǝn galit b̃ike, salihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, saligol naitian tosa, salihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai salihan o mun nǝda.
ACT 15:21 Husur ta sutuai lukel ur nǝsa aMoses totosi len navile p̃isi mai loṽuruŋi len naim nab̃onb̃onan seJu gail len nǝSappat p̃isi.”
ACT 15:22 Beti ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu p̃isi, lusor sab̃i ke litabtabuh len galit galevis hǝn lǝb̃esǝvat galito vi Antiok mai aPol mai aParnapas. Losǝvat galit eru artoil a m̃o hǝn alat siYesu ei. Nahǝsalaru aJutas (lokisi hǝn aParsappas) mai aSilas.
ACT 15:23 Arulav nalob̃ulat egai: Ginamit, ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu, namtutos nalob̃ulat egai van hǝn gamit mǝttovi nǝbathudud siYesu mǝtsavi Ju len naut a Antiok, a Siria mai naprovens Silisia; namtuke “Ivoi!” mai gamito.
ACT 15:24 Namtosǝsǝloŋ hǝni ke ginamit galevis luvan hǝn gamito, be nǝ-dam-hǝni-an sinamit eb̃uer. Lugol gamit nǝlomit isa mai nǝnauan samit ebutbutut husur nǝsa lotokele.
ACT 15:25 Imaienan ginamit p̃isi namtusor sab̃i ke namtitabtabuh len naulum̃an galevis hǝn namtb̃esǝvat galito van hǝn gamito. Lutah mai aParnapas mai aPol, namttolǝmas bun gǝlaru,
ACT 15:26 artodam̃ hǝn nǝmauran sǝlaru m̃os nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo.
ACT 15:27 Imagenan namtosǝvat aJutas mai aSilas hǝn gǝlar arb̃ikel natgalegai mai gamito top̃itoṽ hǝn namttotosi.
ACT 15:28 ANunun aGot mai ginamito namtukad nǝnauan esua ke, ivoi ke asike mǝtovus na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat, avil nalo galegai tovis ŋai ke:
ACT 15:29 Samtihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, samtihan nǝda. Samtihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai samtigol naitian tosa. Mǝtb̃ehusur nǝ-kai-tasi-an galenan, mitigol nǝsa tovoi. Enan ŋai, pelan.
ACT 15:30 Alat siYesu a Jerusalem losǝvat ahai pispisul gail vi Antiok. Nǝboŋ lotobar naut enan, lugol alat siYesu lub̃onb̃on ale lulav nalob̃ulat mai galito.
ACT 15:31 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotoṽuruŋ nalob̃ulat enan, lukemkem masuṽ husur igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito.
ACT 15:32 AJutas mai aSilas, gǝlaru artovi hai kelkel ur, arusor habat hǝn arb̃igol alat lotokad nadǝlomian lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito mai lǝb̃idaŋ am.
ACT 15:33 Nǝboŋ artotoh len nǝmariboŋ galevis, nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat gǝlar tǝlmam vi Jerusalem len navoian hǝn arb̃etǝlmam van hǝn alat lotosǝvat gǝlar vi Antiok.
ACT 15:35 Be aPol mai aParnapas arutoh len naut a Antiok. Gǝlaru mai isob̃ur am lop̃usan, lukel ur nasoruan siNasub̃.
ACT 15:36 Husur nǝmariboŋ galevis, aPol isor mai aParnapas ke, “Daretǝlmam vi lan nab̃iltivile p̃isi dartokel ur nasoruan siNasub̃ lan hǝn darb̃eris alat lotokad nadǝlomian ke lumabe.”
ACT 15:37 AParnapas ike tesǝhar aJon lotokisi hǝn aMak mai gǝlaru.
ACT 15:38 Avil aPol idaŋ ke, husur atenan togam dan gǝlaru len naut a Pamfilia ale sǝtah mai gǝlar len nauman, saaresǝhari.
ACT 15:39 Arusor b̃alb̃al habat ŋa aropǝpehw, ale aParnapas esǝhar aMak, aruwol vi Saiprus.
ACT 15:40 Be aPol ilekis len aSilas, ale nǝboŋ ahai susur gail lotoriŋi len navǝlan aGot, eriŋ naut enan.
ACT 15:41 APol mai aSilas aruyar tur len naut gail a Siria mai naprovens Silisia, arugol alat siYesu gail ludaŋ am.
ACT 16:1 APol iyar van vǝbar naut a Terpe mai a Listra. Len naut a Listra ikad ahai susur sua nahǝsan aTimoti, anan evi Ju tokad nadǝlomian, be atǝman evi uleKris.
ACT 16:2 Alat lotokad nadǝlomian len naut a Listra mai a Ikonium luke gai evi vanuan tovoi.
ACT 16:3 APol ike aTimoti titah maii len nǝyaran san, ale esǝhari hǝn b̃etiv dalusi bathut naJu gail lotosuh len naut galenan, husur galit p̃isi lolǝboii ke atǝman evi uleKris.
ACT 16:4 Len nǝ-yar-tur-an salito len nab̃iltivile gail, lukel mai alatenan nǝ-kai-tasi-an hǝn lǝb̃igol husuri, nǝ-kai-tasi-an ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o len naut a Jerusalem lotodam̃ hǝni.
ACT 16:5 Imagenan alat siYesu len naut gail ludaŋ am len nadǝlomian salito mai logǝm lusob̃ur am len nǝmariboŋ ṽisusua.
ACT 16:6 Pol galito luyar tur len naut gail a Frijia mai a Kalatia husur aNunun aGot ekǝkol hǝn nap̃isal hǝn lǝb̃ikel ur nasoruan len naprovens Asia.
ACT 16:7 Nǝboŋ lotobar naut a Misia, lugol risi ke levi lan naprovens Pitinia be aNunun aYesu ip̃on gol galito.
ACT 16:8 Ŋa luyar tur naut gail a Misia, lovi pan vi Troas bitas.
ACT 16:9 Len mariug aPol eris na-kǝta-risi-an togǝm len nǝmav. Ikad auleMasetonia toil ŋiri ke, “Gegǝm vi Masetonia hǝn gǝb̃evi tarhǝt sinamito.”
ACT 16:10 Nǝboŋ toris na-kǝta-risi-an tonoŋ, vǝha-sua ŋai eutaut hǝn namtb̃evi Masetonia husur inau sǝhoti ke aGot ike namtikel ur na-kel-uri-an tovoi mai galit ei.
ACT 16:11 Nǝboŋ namttoriŋ naut a Troas, namtuwol inor vi lan naholoul Samotras. Pelan han namtuvahut len naut a Neap̃olis.
ACT 16:12 Namtoriŋ naut enan, namtuyar vi Filippi, alat a Rom lotoum hǝni vatoh lan. Evi nab̃iltivile sua toil a m̃o len naprovens Masetonia. Namtutoh ei len nǝmariboŋ galevis.
ACT 16:13 Len nǝSappat namtovivile metlǝkau hǝn navile tarhǝt hǝn nawisel. Namtunau ke ikad naut hǝn na-sor-tuṽ-an ei, ale namtobǝtah, namtusor mai alatpǝhaṽut lotob̃onb̃on ei.
ACT 16:14 Ikad apǝhaṽut sua, nahǝsan aLitia, tolotu hǝn aGot, tosǝsǝloŋ hǝn ginamito. Evi tob̃taTiatira top̃ur hǝn nǝkaliko toboŋboŋ. Nasub̃ eb̃ur nǝlon hǝn b̃esǝsǝloŋ husur nǝsa aPol tokele.
ACT 16:15 Nǝboŋ gai mai alat lototoh maii lotobaptais tonoŋ, eus ginamit ke, “Mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke notodǝlom kitin len Nasub̃, mǝtegǝm hǝn mǝtb̃itoh len naim sagw.” Ale igol ke namtudam̃ hǝni.
ACT 16:16 Len nǝboŋ sua namtovi lan naut na-sor-tuṽ-an enan ale natǝbarehreh sua tovi slev, ebubur mai ginamito. Gai ikad natǝmat togol ke, ikel ur nǝsa b̃evisi. Imagenan alat lotokad naslev enan lulav nǝvat isob̃ur lan.
ACT 16:17 Alitenan ehusur aPol mai ginamito, ikaikai ke, “Lalum̃an galegai lovi slev siGot toyalyal buni. Lukel uri mai gamito nap̃isal hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan samito.”
ACT 16:18 Ehisi imagenan len nǝboŋ tosob̃ur. Be igol nǝlon aPol ipaŋpaŋ, ipair van hǝni, ikel mai natǝmat ke, “Nukele idaŋ mai gaiug len nahǝsan aYesu Kristo, gimakuv dani.” Vǝha-sua ŋai imakuv.
ACT 16:19 Be nǝboŋ alat lotokad naslev enan lotolǝboii ke alitenan edǝdas b̃ilav nǝvat ideh am m̃os galito, lutah gat aPol mai aSilas, liv gargar gǝlaru vi lan nǝmaket hǝn lǝb̃eriŋ gǝlaru len nǝhon alat lotoil a m̃o len nab̃iltivile.
ACT 16:20 Nǝboŋ lotosǝhar gǝlaru van hǝn nab̃iltimatsistret gail, luke, “Alaruegai arugol nǝ-b̃al-taṽtaṽor-an len nab̃iltivile sidato. Arovi uleJutea,
ACT 16:21 ale arukel ur naṽide gail nalo sidat toke sanor hǝn datb̃idam̃ hǝni mai datb̃ehusuri, husur datovi uleRom gail.”
ACT 16:22 Naluṽoh am lomǝtahun gǝlaru ale nab̃iltimatsistret gail lukel mai nasoltia ke, litar sil nahurabat sǝlaru ale ṽas gǝlaru.
ACT 16:23 Nǝboŋ lotoṽas gǝlaru vǝha-sob̃ur, lubar hǝn gǝlar len naim bǝbaŋis. Ale lukele hǝn naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis ke tekǝtkǝta kǝkol gat gǝlaru.
ACT 16:24 Igol nǝsa lotokele, eriŋ gǝlaru len narum̃ lohoim buni ale ibaŋis gat narielaru len nǝhai.
ACT 16:25 Tub̃loh len mariug aPol mai aSilas arusor tuṽ mai arokǝkai hǝn nǝb̃e gail van hǝn aGot, ale alat lotosuh len naim bǝbaŋis losǝsǝloŋ hǝn gǝlaru.
ACT 16:26 Losǝhoṽut, nadu todaŋ ekur hǝn nǝpaudesen hǝn naim bǝbaŋis. Vǝha-sua ŋai nabopita gail losǝŋav ale natsen salit p̃isi lumarub̃.
ACT 16:27 Nǝboŋ naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis tolele, toris nabopita lotosǝŋav, eliv kuv nab̃iltib̃u san hǝn b̃isar bun gai gabag, husur inau ke alat lotosuh ei lugam yav tia.
ACT 16:28 Be aPol ikai habat ke, “Sagisar gaiug! Gidat p̃isi datosuh gegai.”
ACT 16:29 Naulum̃an enan eus nam̃ial, igam lohoim, ale ipab, etǝŋedur bathurien aPol mai aSilas.
ACT 16:30 Beti esǝhar gǝlaru vivile, eus gǝlar ke, “Nasub̃ gǝlaru, nigol nǝsa hǝn asike nǝb̃ipanis sil nǝsaan sagw?”
ACT 16:31 Arusor vari ke, “Gikad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu ale dereh tilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃. Imagenan hǝn alat lotosuh len naim sam̃ am.”
ACT 16:32 Ale arukel nasoruan siNasub̃ mai atenan, mai alat lotosuh len naim san.
ACT 16:33 Len namityal enan len mariug, ekǝkas nahurhubelaru tomap̃ulp̃ul, beti gai mai nǝbathudud san lubaptais.
ACT 16:34 Esǝhar gǝlaru vi lohoim ale eriŋ nǝhanian a m̃o hǝn gǝlaru ale gai mai galit p̃isi lotosuh maii lukemkem masuṽ bathut nadǝlomian lotomadhakade len aGot.
ACT 16:35 Len naut tolan nǝmatsistret gail losǝvat alipah gail hǝn lǝb̃ike, “Sah rub̃at alaruenan arivan.”
ACT 16:36 Ale naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis ikel mai aPol ke, “Nǝmatsistret gail lopisul ke nǝb̃erub̃at gamǝru. Imagenan mǝrolǝboi mǝrb̃eriŋ naut egai. Mirivan mǝdau.”
ACT 16:37 Avil aPol ikel mai alipah gail ke, “Lobilas ginamǝru len nǝhon nǝvanuan gail be lǝsakot hǝn ginamǝru. Naut kǝmas namrovi uleRom, lubar hǝn ginamǝru len naim bǝbaŋis. Galit lunau ke lesǝvat ginamǝru vi tut hǝn ke nǝvanuan gail asike lǝb̃elǝboii a? Aoa! Ivoi ke galit sǝb̃olit m̃au legǝm sǝhar kuv ginamǝru.”
ACT 16:38 Alipah gail lukel ur nasoruan enan mai nǝmatsistret gail. Lomǝtahw nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke gǝlaru artovi uleRom.
ACT 16:39 Ŋa luvan vaus gǝlaru ke saarinau gat nǝsa lotogol tosa hǝn gǝlaru. Beti losǝhar gǝlaru vivile ale lous gǝlaru hǝn arb̃eriŋ nab̃iltivile enan.
ACT 16:40 Nǝboŋ artoriŋ naim bǝbaŋis, arovi lan naim seLitia, ale nǝboŋ artoris nǝvanuan nadǝlomian gail, arugol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, beti aruvan.
ACT 17:1 Nǝboŋ aPol galit lotoyar tur len naut a Amfip̃olis mai a Ap̃ollonia, lubar naut a Tessalonika, naut enan tokad naim nab̃onb̃onan seJu gail.
ACT 17:2 Sum̃an naṽide san, aPol eb̃is lan ale len nǝSappat itor ikel ur mai galito nǝsa natosian siGot tokele.
ACT 17:3 Isor vahvah mai galito hǝn b̃eṽusan len natosian siGot ke, aKristo, aGot totabtabuh lan imaslǝŋon isa vǝmat mai imasle mǝhat dan nǝmatan. Ale aPol ike, “AYesu egaii notokel uri mai gamito, evi aKristo boh.”
ACT 17:4 Galit galevis lodǝlom nǝsa aPol tokele ale lub̃on mai aPol mai aSilas. Isob̃ur am lutah mai gǝlaru: alat a Kris lotolotu hǝn aGot, mai alatpǝhaṽut lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan.
ACT 17:5 Be naJu lǝsadǝlom nasoruan siPol lutab̃ulol bulos gǝlaru, ale losǝhar naulum̃an galevis lotosa dan nǝmaket, lugol nǝvanuan gail loluṽoh hǝn lǝb̃ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail len nab̃iltivile enan. Lom̃ur van hǝn naim siJason hǝn lǝb̃idoŋ aPol mai aSilas hǝn lǝb̃ipat kuv gǝlaru vivile van hǝn naluṽoh.
ACT 17:6 Nǝboŋ lǝsǝsab̃ gǝlaru, loliv gargar aJason mai nǝvanuan nadǝlomian gail tile van hǝn alat lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan. Lukai habat ke, “Nǝvanuan galegai lotomǝdas naut p̃isi, gagai logǝm gegai.
ACT 17:7 Ale Jason egai ehǝhaṽur hǝn lototoh lohoim san. Galit p̃isi lob̃ur kotov nalo seSisa a Rom, luke ikad nakiŋ tile, nahǝsan aYesu!”
ACT 17:8 Nǝboŋ naluṽoh mai alat lotoil a m̃o lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, lodǝdarŋab̃u masuṽ.
ACT 17:9 Imagenan lugol ke aJason mai nǝvanuan nadǝlomian gail lulav nǝvat mai galito hum na-kel-gati-an ke asike lomǝdas naut tǝtas am, ale loriŋ galito luvan.
ACT 17:10 Len mariug enan ŋai nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat aPol mai aSilas vi Perea. Nǝboŋ artobar naut enan arob̃is len naim nab̃onb̃onan seJu gail.
ACT 17:11 Len nab̃oruan salito, alat a Perea lohǝhaṽur hǝn lǝb̃esǝsǝdariŋ sǝhor alat a Tessalonika. Lolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan. Len nǝboŋ p̃isi lobunus tas natosian siGot hǝn lǝb̃isab̃i ke aPol tokitin o sakitin.
ACT 17:12 Imagenan galit lusob̃ur lodǝlom nasoruan siGot; galevis lotovi tob̃taKris lotoṽat nǝhes mai auleKris isob̃ur.
ACT 17:13 Be nǝboŋ naJu gail len naut a Tessalonika lotosǝsǝloŋ lǝboii ke aPol tokel ur nasoruan siGot mai alat a Perea, luvan ei ale lusor tas aPol len naluṽoh, gol nǝlol paŋpaŋ mai nab̃iltidǝdarŋab̃uan len navile enan.
ACT 17:14 Beti vǝha-sua ŋai nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat aPol vi tut, vi lau len nabitas, be aSilas mai aTimoti arutoh.
ACT 17:15 Alat lotosǝhar aPol luyar maii vǝbar naut a Atens ale nǝboŋ lototǝlmam, lulav napisulan siPol ke, aSilas mai aTimoti aregǝm tah mai aPol tutut.
ACT 17:16 Nǝboŋ aPol totoh vir gǝlaru len naut a Atens, nǝlon isa bathut eris ke nab̃iltivile epul hǝn nǝlablab tiltile lotolotu hǝni.
ACT 17:17 Ŋa isor vahvah len naim nab̃onb̃onan mai naJu gail mai alat lǝsavi Ju lotolotlotu hǝn aGot. Ale len nǝboŋ p̃isi len nǝmaket ihol mai alat lototoh ei.
ACT 17:18 Ahai p̃usan gail, lotokis galit hǝn Epikurian mai Stoik, lusor levlev mai aPol. Galevis luke, “Ategai tosor tavtav, gai ike tikel nǝsa?” Galevis am luke, “Esum̃an tovi ulum̃an na-kel-uri-an hǝn nagot dattotǝtan hǝn gail.” (Lokǝmaienan husur ikel ur aYesu mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan.)
ACT 17:19 Ŋa losǝhar aPol van hǝn nǝkaunsel hǝn nǝAreopakus. Nǝmatsistret gail lotobǝtah lan lousi ke, “Namtuke namtelǝboi nap̃usanan veveu gotokel uri.
ACT 17:20 Namtosǝsǝloŋ hǝn natgalevis lototile masuṽ ale namtuke namtelǝboi namilelito.”
ACT 17:21 Alat a Atens mai nametb̃os gail lototoh ei, lusorsor husur mai losǝsǝloŋ tabtab hǝn nǝnauan ideh toveveu.
ACT 17:22 Beti aPol eil rivuh hǝn nǝAreopakus ike, “Alat a Atens, noris ke, mǝttonau masuṽ hǝn nalotuan van hǝn nagot samit gail.
ACT 17:23 Husur nǝboŋ notoyar tur len naut egai, nokǝta bunus natit mǝttolotu hǝn gail. Ale nusab̃ nǝmel tutumavan sua tokad natosian lan. Ike, ‘Van hǝn Nagot Datsalǝboii.’ Nǝsa mǝttolotu hǝni be mǝtsalǝboii, ategai nikel uri mai gamito.
ACT 17:24 AGot togol navile a pan mai natit p̃isi lan, atenan tovi Nasub̃ hǝn nǝmav mai navile a pan, gai satoh len naim nalotuan nǝvanuan lotoum hǝn gail.
ACT 17:25 Mai nǝvanuan gail lǝsalǝboi lǝb̃evi tarhǝt san husur gai sǝpar titideh bathut gai sǝb̃on eviol mai nǝvanuan p̃isi hǝn nǝmauran, nasuŋavŋavan mai natit p̃isi am.
ACT 17:26 Len nǝvanuan esua ŋai igol naluṽoh p̃isi hǝn nǝvanuan tiltile gail, hǝn lǝb̃itoh len navile a pan kavkav. Ale eriŋ gat nǝboŋ hǝn natohan salito mai naut a im salito.
ACT 17:27 Igol natgalenan hǝn lǝb̃iyar kitev aGot, mai hum ma lǝb̃itaŋtaŋ kitevi ale sab̃i, naut kǝmas ke satoh a tut dan gidat ṽisusua.
ACT 17:28 Bathut “‘Len gai datukad nǝmauran, datugol natideh dattogole mai datukad natohan.’ Hum galevis silat lototos nǝb̃e samito luke, “‘Gidat am datovi natun gail.’
ACT 17:29 Imagenan, husur ke dattovi anatun aGot gail, sadatinau ke esum̃an nǝlablab hǝn nagol, nasilva o nǝvat mot, nǝlablab nǝvanuan toum hǝni len namitisau mai nǝnauan san.
ACT 17:30 A m̃o aGot sǝpansem alat lototǝtan hǝn nakitinan husuri. Ehum tokǝta sǝhor natǝtanan enan. Be len nǝboŋ ta damǝŋai van, isor idaŋ mai nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi ke, lipair dan nǝsaan salito.
ACT 17:31 Bathut aGot ilekis hǝn nǝboŋ tia hǝn ke, len nanoran gai dereh tikot hǝn nǝvanuan p̃isi len navile a pan. AGot gatotabtabuh len avan sua hǝn b̃ikot hǝn galito. Ale igol avan enan ip̃arp̃ar nǝboŋ togol tole mǝhat dan nǝmatan.”
ACT 17:32 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aPol tosor husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, galevis lusor vilesi, luman sili, be galevis am luke, “Namtuke namtesǝsǝloŋ hǝn gaiug tǝtas husur natenan.”
ACT 17:33 Imagenan aPol eriŋ galito.
ACT 17:34 Be galit galevis lutah maii, ale lukad nadǝlomian len aYesu: ikad aTionisius, tobǝtah len nǝAreopakus; apǝhaṽut sua, nahǝsan aTamaris, mai nǝvanuan galevis am.
ACT 18:1 Husur nǝboŋ enan aPol eriŋ naut a Atens, evi Korint.
ACT 18:2 Len naut enan ebubur mai naJu sua, nahǝsan aAkwila tovi ulePontus. Gai imadhagǝm a Itali mai asoan, aPrisilla, husur Klautius Sisa ikai hǝn naJu gail ke leriŋ naut a Rom. APol ia ris gǝlaru,
ACT 18:3 ale bathut nauman san inor hǝn sǝlaru, itoh mai gǝlaru ale loum b̃onb̃on. Galit p̃isi losǝsod im nǝtap̃olen.
ACT 18:4 Len nǝSappat p̃isi isor vahvah len naim nab̃onb̃onan seJu hǝn b̃igol naJu gail mai alat a Kris lelǝboi sǝhot nakitinan husur aYesu.
ACT 18:5 Nǝboŋ aSilas mai aTimoti artogǝm len naprovens Masetonia tah mai aPol a Korint, aPol igol tabtab hǝn na-kel-uri-an ŋai, ikel uri mai naJu gail ke, aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan.
ACT 18:6 Nǝboŋ lotomǝtahun aPol, sor mǝdas nahǝsan, aPol ekur hǝn nahurabat san hǝn b̃imasil ke, aGot sahǝhaṽur hǝn galito, ike, “Nǝsa b̃evisi hǝn gamito tipat len gamito! Asike ipat len ginau am. Gagai van nivan hǝn alat lǝsavi Ju.”
ACT 18:7 Beti eriŋ naim nab̃onb̃onan enan vi lan naim seTitius Justus, tolotu hǝn aGot; naim san ipat tarhǝt naim nab̃onb̃onan seJu.
ACT 18:8 AKrispus, toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, ikad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu, gai mai alat lototoh maii. Isob̃ur len naut a Korint lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siPol, lodǝlom na-kel-uri-an tovoi ale lubaptais.
ACT 18:9 Len nalenmariug sua Nasub̃ isor mai aPol len na-kǝta-risi-an sua ke, “Sagemǝtahw, be gisor, sagipat b̃utb̃ut;
ACT 18:10 bathut nutoh mai gaiug. Ale sǝkad avan ideh hǝn b̃emǝdas gaiug hǝn b̃igol gǝb̃ikad nasǝnahan, husur nǝvanuan isob̃ur len nab̃iltivile egai lovi esagw.”
ACT 18:11 Ale itoh ei nasihau esua mai nahǝbati emǝlevtes, eṽusan galito hǝn nasoruan siGot.
ACT 18:12 Nǝboŋ aKallio tovi gavna len naprovens Akaia, naJu gail lub̃on, lutah gat aPol, ale lukot hǝni.
ACT 18:13 Luke, “Ategai italtal hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ilotu hǝn aGot len naṽide sanor hǝn nalo.”
ACT 18:14 APol esǝŋav hǝn nabuŋon hǝn b̃isor be aKallio isor kǝkol hǝni, ikel mai naJu gail ke, “Gamit mǝttasor husur nǝsaban ideh o natit tosa togole, tanor hǝn nǝb̃esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tasi-an samit mǝttovi Ju.
ACT 18:15 Avil husur ke nǝbathut na-sor-b̃alb̃al-an evi nasoruan gail mai nǝhes gail mai nalo samito, gamit m̃au mitigole tinor, husur ginau nomǝtahun nǝb̃evi nǝmatsistret hǝn natgalenan.”
ACT 18:16 Ale igol ke nǝvanuan nakotan lohut galit dan nakotan.
ACT 18:17 Beti galit p̃isi lutah gat aSostenes toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan seJu ale luṽasi a m̃o hǝn nakotan, be aKallio sǝnau masuṽ hǝn natgalenan.
ACT 18:18 APol itoh ebǝlav kǝkereh a Korint. Beti esudǝlam̃ nǝvanuan nadǝlomian gail ei, ale iwol vi Siria mai alarmisoan, aPrisilla mai aAkwila. Len naut a Kenkrea esir p̃is navurun husur na-kel-gati-an sua san tokele mai aGot.
ACT 18:19 Nǝboŋ lotobar naut a Efesus, aPol eriŋ gǝlar ei be gai sǝb̃on eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu hǝn b̃isor levlev mai naJu gail.
ACT 18:20 Nǝboŋ lotousi hǝn b̃itoh kǝkereh am, sǝdam̃.
ACT 18:21 Be nǝboŋ tosudǝlam̃ galito tonoŋ ike, “AGot b̃elǝŋoni dereh netǝlmam van hǝn gamito.” Beti iwol dan naut a Efesus.
ACT 18:22 Ale nǝboŋ tomariŋ len naut a Sisarea, evi mǝhat vi Jerusalem, ike, “Ivoi,” mai alat siYesu ei, ale evi pan vi Antiok.
ACT 18:23 Nǝboŋ totoh ei ebǝlav kǝkereh, ivan tǝtas, iyar tur len naut gail a Kalatia mai a Frijia hǝn b̃igol ahai susur p̃isi, ludaŋ am.
ACT 18:24 NaJu sua tovi auleAleksadria egǝm vi lan naut a Efesus, nahǝsan aAp̃ollos. Evi naulum̃an tokad namitisau hǝn b̃igol nasoran b̃ihol, ale elǝboi bun natosian siGot.
ACT 18:25 Atenan esǝsǝloŋ lǝboi nap̃isal siNasub̃ tia, ale nǝlon idaŋ hǝn tosor mai p̃usan tonor husur aYesu, be elǝboi nǝbaptaisan siJon ŋai.
ACT 18:26 Etub̃at hǝn nasoran len naim nab̃onb̃onan seJu, namǝtahwan eb̃uer. Be nǝboŋ aPrisilla mai aAkwila artosǝsǝloŋ hǝni, arusor mai gai sǝb̃on, arusor vahvah hǝn nap̃isal siGot tonor am maii.
ACT 18:27 Nǝboŋ toke tevi lan naprovens Akaia, nǝvanuan nadǝlomian gail lugol elǝŋon ivoi am len nǝlon, ale lutos nalob̃ulat van hǝn ahai susur gail ei ke, lehǝhaṽur hǝn nagǝmaian san. Nǝboŋ tobar naut a Akaia evi tarhǝt habat silat lotokad nadǝlomian bathut navoian aGot toviol kǝmas hǝni.
ACT 18:28 Len nǝhon nǝvanuan p̃isi, len natosian siGot, isor idaŋ, ṽusani ke naJu gail lusab, be aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan.
ACT 19:1 Nǝboŋ aAp̃ollos totoh len naut a Korint, aPol iyar tur len naut gail a ut vǝbar naut a Efesus. Isab̃ ahai susur galevis ei,
ACT 19:2 ale eus galit ke, “Mǝtukad aNunun aGot nǝboŋ mǝttogǝm vi vanuan nadǝlomian a?” Lusor vari ke, “Ao, b̃ikad aNunun aGot, namtsasǝsǝloŋ hǝn natideh husuri.”
ACT 19:3 Beti aPol eus ke, “Mǝtukad nǝbaptaisan tomabe?” Lusor vari ke, “Nǝbaptaisan siJon.”
ACT 19:4 Ale aPol ike, “Nǝbaptaisan siJon evi nǝbaptaisan hǝn nǝpairan dan nǝsaan. AJon ikel mai nǝvanuan gail ke, leriŋ nǝlolit len ategaii b̃ehusuri. AJon isor husur aYesu.”
ACT 19:5 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, lubaptais len nahǝsan Nasub̃ aYesu.
ACT 19:6 Ale nǝboŋ aPol toriŋ navǝlan gǝlar len galit ṽisusua tonoŋ, aNunun aGot eb̃is len galito, ale lusor len nasoruan tiltile mai lukel ur nǝsa aGot tokel mai galito.
ACT 19:7 Galit p̃isi lovi 12.
ACT 19:8 APol eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu ale len nahǝbati itor isor ei namǝtahwan eb̃uer. Isor levlev mai isor vahvah husur natohan pipihabǝlan aGot.
ACT 19:9 Be nǝboŋ galevis lotohaihai, lǝsadǝlomi, lotosor isa hǝn nap̃isal siNasub̃ van hǝn nab̃onb̃onan, aPol eriŋ galito. Esǝhar ahai susur gail maii, ale isor levlev akis len naim namitisau seTirannus.
ACT 19:10 Imagenan tabtab len nasihau eru hǝn ke, galit p̃isi lototoh len naprovens Asia, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃.
ACT 19:11 Len navǝlan aPol aGot igol namerikel gail sahun togolgole akis.
ACT 19:12 Natuhtaol o nahurabat gail lotobar aPol, nǝboŋ lotolav gail mai alat lotomǝsah, lumaur, mai nanunun nǝmargobut gail lumakuv.
ACT 19:13 Beti naJu galevis lotoyar titau hǝn lǝb̃ehut nanunun tosa gail, lukel ris nahǝsan Nasub̃ aYesu van hǝn alat lotokad nanunun nǝmargobut gail ke, “Len nahǝsan aYesu, aPol tokel uri, gimakuv!”
ACT 19:14 Ikad ab̃iltihai tutumav tovi Ju, nahǝsan aSkeva, tokad anatun ulum̃an tomǝlevru togol magenan hǝni.
ACT 19:15 Avil nǝboŋ lotogole, nanunun nǝmargobut isor var galit ke, “Nolǝboi aYesu! Nǝsatǝtan hǝn aPol, avil gamit ase?”
ACT 19:16 Beti naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut emǝlah van hǝn galito, idaŋ masuṽ, esǝhor galito gol ke lugam dan naim enan b̃urmalmal mai nǝda halit isel.
ACT 19:17 Nǝboŋ alat lototoh a Efesus, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, galit p̃isi lumaŋmaŋ lan ale loputsan nahǝsan Nasub̃ aYesu.
ACT 19:18 Galit lusob̃ur lotogǝm vi vanuan nadǝlomian, lusor tǝvah, lukel vǝhot nǝsa tosa lotogole.
ACT 19:19 Galit galevis lotogolgol nabehi a m̃o, lusah tuan nalob̃ulat na-golgol-behi-an salit gail, ale lopǝŋas p̃isi len nǝhon nǝvanuan gail. Lǝtake lǝtap̃ur hǝn nalob̃ulat gail, nǝvat halit tavi nakoin nasilva tavi 50,000.
ACT 19:20 Len naṽide tomagenan aGot eṽusan nǝdaŋan san, ŋa nǝvanuan lusob̃ur am losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃ tobar nǝlolit am.
ACT 19:21 Nǝboŋ natgalenan lotonoŋ, len nanunun aPol inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia mai a Akaia vi Jerusalem. Ike, “Nǝboŋ nǝb̃ivan ei b̃inoŋ nimasvi Rom am.”
ACT 19:22 Ŋa esǝvat nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an san eru, aTimoti mai aErastus vi Masetonia, be gai sǝb̃on itoh ebǝlav kǝkereh am len naprovens Asia.
ACT 19:23 Len nǝboŋ enan, len nab̃iltivile Efesus ikad nab̃iltib̃alan tomǝdas alat lotohusur nap̃isal siNasub̃.
ACT 19:24 Ikad naulum̃an sual ei, nahǝsan aTemetrius toum hǝn natuhlablab hǝn naim nalotuan siArtemis hǝn nasilva. Eliv nǝvat isob̃ur m̃os alat lotoum len nasilva.
ACT 19:25 Igol esan gail lub̃onb̃on mai alat lotoum len nasilva am, ale ike, “Lalum̃an, mǝtolǝboii ke dattolav nǝvat tosob̃ur len nabisnis egai.
ACT 19:26 Mǝtoris lǝboii, mǝtosǝsǝloŋ lǝboii ke, savi geg a Efesus sǝb̃on ŋai, be len pǝpadaŋ hǝn naprovens Asia kavkav, atenan, aPol, esǝhar nǝvanuan isob̃ur. Egǝras galit ke nagot gail, nǝvanuan lotoum hǝni, lǝsavi got kitin.
ACT 19:27 Ehum nǝhes hǝn nauman sidato b̃egǝm b̃isa, mai len nǝnauan salit p̃isi ehun naim nalotuan siArtemis, nagot tovi pǝhaṽut toyalyal, b̃egǝm vi ut kǝmas. Alitenan, nǝyalyalan san dereh timasig len nǝnauan silat a Asia mai navile a pan lotolotu hǝni!”
ACT 19:28 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, lukai habat ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!”
ACT 19:29 Sǝdareh nab̃iltivile enan epul hǝn nadǝdarŋab̃uan mai nǝlol paŋpaŋ. Naluṽoh lom̃ur vi lan naut hǝn nab̃iltib̃onb̃onan, loliv gargar aKaius mai aAristarkus, auleMasetonia gǝlaru artoyar mai aPol.
ACT 19:30 Be nǝboŋ aPol toke tivan hǝn b̃isor mai naluṽoh, ahai susur gail lomǝtahusi.
ACT 19:31 Beti galevis am, lotoil a m̃o len naprovens Asia, lotolǝmas aPol, lopisul van hǝni ke, satevi lan nab̃iltib̃onb̃onan.
ACT 19:32 Len naut enan galevis lukai hǝn natsua, galevis am lukai hǝn natsua tile am husur nab̃onb̃onan edǝdarŋab̃u, ale isob̃ur lǝsalǝboii ke nab̃onb̃onan salit m̃os nǝsa.
ACT 19:33 NaJu gail lorusan aAleksada vi m̃o ale galevis len naluṽoh lukel maii hǝn nǝsa b̃ikele. Beti eb̃il hǝn navǝlan hǝn lǝb̃emǝdau hǝn b̃isor gol gai gabag.
ACT 19:34 Nǝboŋ naluṽoh lotokǝta lǝboii ke aAleksada tovi Ju, lomǝtahuni, lub̃on hǝn lotokai ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!” Imaienan hǝn nǝhaua toru.
ACT 19:35 Nǝboŋ aklak hǝn nab̃iltivile tosor ṽǝhṽǝh naluṽoh hǝn lǝb̃emǝdau ike, “Lalum̃an a Efesus, nǝvanuan p̃isi lolǝboii ke nab̃iltivile Efesus ekǝtkǝta tǝban naim nalotuan siArtemis toyalyal mai nǝvat mot san toteh dan nǝmav.
ACT 19:36 Husur ke sǝkad avan ideh hǝn b̃ike natgalenan lǝsakitin, mǝtemǝdau, samtigol natit tomelmel.
ACT 19:37 Mǝtosǝhar alaruenan gǝm gegai be arsavi vanuan navǝnvǝnahan gǝlaru hǝn naim nalotuan mai arsasǝvar nagot pǝhaṽut sidato.
ACT 19:38 ATemetrius mai alat lotoum len nasilva maii lǝb̃isor mǝtahun avan ideh, nakotan gail losǝŋav, ikad nǝmatsistret gail; ivoi ke leriŋ nakoblenan salito len nakotan galen ideh.
ACT 19:39 Mǝtb̃elǝŋon natideh am, datib̃onb̃on tivoi hum nalo tokele, hǝn datb̃igole tinor.
ACT 19:40 Husur nǝsa tovisi damǝŋai, hum ma alat a Rom lǝb̃isor tas gidato husur na-b̃onb̃on-b̃unoh-an sidato top̃erhado, bathut savi m̃os natideh.”
ACT 19:41 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, esǝvat galit ke livan.
ACT 20:1 Nǝboŋ nǝwalan hǝn nadǝdarŋab̃uan enan tonoŋ, aPol ekis ahai susur gail gǝmai. Nǝboŋ togol lotolǝŋon tovoi am len nǝlolito, esudǝlam̃ galito ale evi Masetonia.
ACT 20:2 Iyar tur len naut gail a Masetonia, isor habat mai nǝvanuan nadǝlomian gail ei gol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito. Beti ibar naut a Kris.
ACT 20:3 Itoh ei hǝn nahǝbati itor. APol eutaut hǝn b̃iwol vi Siria nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke tokad na-sor-utaut-an seJu lotovi enemi san gail hǝn lǝb̃emǝdasi. Imagenan egǝgel hǝn nǝnauan san, inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia vi Siria.
ACT 20:4 Nǝvanuan galevis lutah mai aPol, ikad aSopata tovi anatun aPirrhus ta Perea, aAristarkus mai aSekudus ta Tessalonika, aKaius ta Terpe, aTimoti mai alaruevis ta Asia, aTikikus mai aTrofimus.
ACT 20:5 Alatenan lotovan a m̃o lutoh vir ginamito len naut a Troas.
ACT 20:6 Husur nǝboŋ hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, namtoriŋ naut a Filippi, namtuwol vi Troas len nǝmariboŋ erim. Namtub̃on tǝtas mai galito ale namtutoh ei nawik esua.
ACT 20:7 Len nǝmariboŋ nametǝkav hǝn nawik, namtub̃on mai nǝvanuan nadǝlomian gail hǝn namtb̃ihan b̃onb̃on. APol isor van hǝn galito vǝbar tub̃loh len mariug husur pelan han dereh tivan.
ACT 20:8 Len narum̃ a mǝhat namttob̃onb̃on lan, ikad nam̃ial isob̃ur.
ACT 20:9 Amantuhmar sua, nahǝsan aEutikus, ebǝtah len natuhbopita tosǝŋav. Ale nǝboŋ aPol tosorsor van, namǝtan atenan inoṽ van vǝbar ipat buŋbuŋol, iteh dan naim nastori totor vi pan. Nǝboŋ lotopat risi lusab̃i ke tomat.
ACT 20:10 Be aPol evi pan, ipat husuri, eriŋ navǝlan garu lan, ale ike, “Samtinau masuṽ hǝni, imaur tia!”
ACT 20:11 Beti galit p̃isi lotǝlmam vi mǝhat, aPol ilav nabǝta, eb̃uri ale luhan b̃onb̃on hǝni. Nǝboŋ lotohani tonoŋ, aPol isor tǝtas vǝbar nǝmav topitau, ale ivan.
ACT 20:12 Beti galit losǝhar nǝmantuhmar tomaur vahim. Lolǝŋon ivoi habat am len nǝlolito.
ACT 20:13 Namtovi m̃o vi lan nǝwag wol ale namtuwol vi Assos hǝn namtb̃eusan aPol ei husur isor utaut maienan hǝn b̃iyar vi Assos len tan sǝb̃on.
ACT 20:14 Nǝboŋ tobubur mai ginamito len naut a Assos, namtousani ale namtuwol vi Mitilin.
ACT 20:15 Pelan han namtoriŋ naut enan, namtuwol van salsal a tut hǝn naholoul Kios. Pelan han am namtubar naholoul Sam̃os ale pelan tǝtas am namtubar navile a Miletus.
ACT 20:16 APol ike tiwol tukot a Efesus hǝn asike b̃itoh b̃ebǝlav len naprovens Asia, husur etutut hǝn ke hum ma b̃ibar naut a Jerusalem a tahw hǝn nǝboŋ hǝn naPentikost.
ACT 20:17 Len naut a Miletus episul vi Efesus, eus ke alat lotoil a m̃o silat siYesu ei legǝm risi.
ACT 20:18 Nǝboŋ lotogǝm hǝni ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboi naṽide hǝn nǝmauran sagw len nǝboŋ metǝkav notobar naprovens Asia, ale nototah mai gamit len natohan sagw ei kavkav.
ACT 20:19 Noum siNasub̃. Len na-lǝŋon-isa-an sagw, nǝlogw emǝdau, nǝsǝnau ginau, namǝtarur sagw isel, be nudaŋ b̃uri naut kǝmas natit p̃isi tosa naJu gail lotogole nǝboŋ lotosor utaut hǝn lǝb̃emǝdas ginau.
ACT 20:20 Nǝsatǝgau gat natideh b̃evi tarhǝt samito, nusor vǝhot na-kel-uri-an tovoi, noṽusan gamito len nǝhon nǝvanuan p̃isi mai len naim ṽisusua.
ACT 20:21 Nukel p̃uli mai naJu gail mai alat a Kris ke lipair m̃au dan nǝsaan van hǝn aGot, ale leriŋ nǝlolit m̃au len aYesu, aMasta sidato.
ACT 20:22 “Gagai aNunun aGot italtal hǝn ke, ginau nǝb̃evi Jerusalem naut kǝmas ke nǝsalǝboi nǝsa b̃evisi hǝn ginau ei.
ACT 20:23 Nolǝboii ŋai ke, len navile p̃isi notovi lan aNunun aGot ikel nalǝlǝgauan mai ginau ke, nǝvanuan gail dereh leriŋ ginau len naim bǝbaŋis mai ligol ginau nelǝŋon tisa masuṽ.
ACT 20:24 Avil nunau ke nǝmauran sagw evi ut kǝmas hǝn ginau. Nolǝŋon ŋai ke nibar nagilen nǝgaman sagw, ale um vurvur nauman Nasub̃ aYesu tolavi mai ginau, ke, nikel kot na-kel-uri-an tovoi hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni.
ACT 20:25 “Len nǝyaran sagw, nukel ur natohan pipihabǝlan aGot mai gamito, be gagai nolǝboii ke asike mǝtoris nǝhogw am.
ACT 20:26 Imaienan nukel koti mai gamit ke, len nǝboŋ damǝŋai nǝsa b̃evisi hǝn gamit tipat len gamito! Asike ipat len ginau am,
ACT 20:27 bathut nǝsatǝgau gat natideh hǝn nǝb̃esusuani dan gamito. Nukel nalǝŋonian kavkav siGot mai gamito.
ACT 20:28 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito, mǝtekǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip samito lotovi alat siYesu. ANunun aGot igol ke mǝttoil a m̃o hǝn alat siGot, aGot toṽur galit hǝn nǝda hiNatun san.
ACT 20:29 Ginau nolǝboii ke, nǝboŋ nǝb̃ivan tia dereh galevis legǝm len gamito sum̃an nalipah katkat gail. Dereh lemǝdas navǝshǝsipsip siYesu.
ACT 20:30 Gamit galevis, dereh lile mǝhat, pair hǝn nakitinan hǝn lǝb̃egǝras ahai susur gail, hǝn ahai susur gail lǝb̃ehusur galito.
ACT 20:31 Imagenan mǝtehulahul! Mitinau gati ke, len nasihau totor nǝsǝŋavŋav be nukel nalǝlǝgauan tabtab mai gamit ṽisusua len nalennǝyal mai nalenmariug. Vǝha-sob̃sob̃ur nutaŋis gamit p̃isi.
ACT 20:32 “Gagai neriŋ gamit len navǝlan aGot. Mitinau gat nasoruan husur navoian san tolǝboi b̃igol mǝtb̃idaŋ am mai b̃eviol mai gamit hǝn nǝsa b̃evi samit balai, gamit mǝttovi siGot.
ACT 20:33 Nǝsalǝŋon nagol, nasilva o nahurabat sivan ideh.
ACT 20:34 Gamit, mǝtolǝboii ke, noum hǝn navǝlagw hǝn ke ginau mai alat lototah mai ginau, namtsǝpar titideh.
ACT 20:35 Len natit p̃isi notogole, noṽusani ke datimasum tidaŋ magenan hǝn datb̃evi tarhǝt silat lǝsǝdaŋ. Mitinau gat nasoruan siNasub̃ aYesu toke, ‘AGot tigol navoian van hǝn alat lotoviol sǝhor alat lotolav naviolan.’”
ACT 20:36 Nǝboŋ aPol tosor tonoŋ, etǝŋedur, gai mai galit p̃isi ale isor tuṽ.
ACT 20:37 Galit p̃isi lutaŋ habat; lolugum̃ gat aPol, losum̃ nǝtarhon.
ACT 20:38 Lulolosa masuṽ bathut nǝsa tokele ke, asike lorisi am. Beti losǝhari vi lan nǝwag wol.
ACT 21:1 Nǝboŋ namttoriŋ galit tia, namtuwol inor van vǝbar naut a Kos, ale pelan han namtubar naholoul Rotes, beti namtovi Patara.
ACT 21:2 Nǝboŋ namttosab̃ nǝwag wolwol b̃evi Fonisia, namtusah lan, namtuwol.
ACT 21:3 Namtoris naholoul Saiprus, ale nǝboŋ namttowol dani len nǝmair sinamito namtuwol vi Siria. Namtubar naut a Tair husur nǝwag wol tedǝdaŋ tite ei.
ACT 21:4 Namtusab̃ ahai susur galevis, ale namtutoh ei nǝmariboŋ emǝlevru. Len aNunun aGot galit lukel mai aPol ke satevi mǝhat vi Jerusalem.
ACT 21:5 Nǝboŋ namttotoh ei tonoŋ, namtoriŋ naut enan len nǝyaran sinamito. Galit p̃isi mai asoalit mai anatulit luyar mai ginamito vi lan nǝtarhǝvile. Len nabitas ei ginamit p̃isi namtotǝŋadur, namtusor tuṽ,
ACT 21:6 ale namtosudǝlam̃ ginamit gabag. Namtusah len nǝwag wol, be galito luvahim.
ACT 21:7 Namtuwol a Tair van vǝbar naut a Ptolemais. Len naut enan namtuke, “Ivoi,” mai nǝvanuan nadǝlomian gail ale namtutoh mai galito hǝn nǝmariboŋ esua.
ACT 21:8 Pelan han namtovi Sisarea ale namtutoh mai a Filip tokelkel ur na-kel-uri-an tovoi, tovi vanuan sua len natikon lotomǝlevru.
ACT 21:9 Gai ikad anatvavin ivat lotovi vensus lotokel ur nǝsa aGot tokel mai galito.
ACT 21:10 Nǝboŋ namttotoh ei len nǝmariboŋ galevis, ahai kelkel ur sua, nahǝsan aAkapus egǝm len naut a Jutea gǝm vi pan.
ACT 21:11 Egǝm hǝn ginamito, ilav nǝhau tutuṽ siPol ale ibaŋis gat gabag narien mai navǝlan p̃isi hǝni. Ike, “ANunun aGot ekǝmaiegai ke, ‘Naulum̃an nǝhau tutuṽ egai tovi esan, alat a Jutea len naut a Jerusalem dereh libaŋis gati hǝn lǝb̃eriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju.’”
ACT 21:12 Nǝboŋ namttosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, ginamit mai alat lotosuh ei namtoŋiri ke, aPol satevi Jerusalem.
ACT 21:13 Beti aPol isor var ginamit ke, “Mǝtumabe? Mǝtutaŋ, ale nǝlogw itaŋis habat hǝn gamito. Be savi nǝ-baŋis-gati-an ŋai notoutaut hǝni, noutaut hǝn nǝb̃imat len naut a Jerusalem sil nahǝsan Nasub̃ aYesu.”
ACT 21:14 Husur namttohisi sob̃uer, namtsasor am be namtuke, “Nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni m̃au tevisi.”
ACT 21:15 Husur nǝboŋ galenan namtoutaut ale namtovi mǝhat vi Jerusalem.
ACT 21:16 Ahai susur galevis a Sisarea lutah mai ginamito, ale losǝhar ginamit vi lan naim siMnason, auleSaiprus sua tovi ahai susur a m̃o tia, ale namtutoh maii.
ACT 21:17 Nǝboŋ namttobar naut a Jerusalem, nǝvanuan nadǝlomian gail lohǝhaṽur hǝn namttogǝmai.
ACT 21:18 Pelan han namtutah mai aPol hǝn namtb̃eris aJemes, ale alat lotoil a m̃o silat siYesu logǝmai.
ACT 21:19 APol ikel na-ke-ivoi-an mai galito, ale isor husur natit p̃isi ṽisusua aGot togole len alat lǝsavi Ju nǝboŋ aPol toum m̃os galito.
ACT 21:20 Alat lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan lusor sal suh aGot ale lukel mai aPol ke, “Wawa, goris lǝboii ke naJu gail lusob̃ur masuṽ logǝm vi vanuan nadǝlomian gail. Galit p̃isi lolǝŋon buni ke lehusur nalo.
ACT 21:21 Losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur gaiug ke, gotoṽusan naJu gail lotosuh mai alat lǝsavi Ju ke lipair dan aMoses, saletiv dalus anatulit gail ale salehusur naṽide seJu gail.
ACT 21:22 Dereh lesǝsǝloŋ hǝn gotogǝmai, ale namtigol nǝsa?
ACT 21:23 Gigol nǝsa namttokel mai gaiug bai. Ikad ivat len ginamito lotogol na-kel-gati-an van hǝn aGot.
ACT 21:24 Gitah mai galito, gigol giveveu len nǝhon aGot mai galito, ale lav nǝvat mai galit hǝn lǝb̃esir nǝkadulito. Imagenan nǝvanuan p̃isi dereh lelǝboii ke, nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝni husur gaiug sakitin, avil ke gaiug gugol husur nalo siMoses.
ACT 21:25 Be tarhǝt alat lǝsavi Ju, namtutosi tia ke salihan namǝŋod tovi violan len natutumavan van hǝn nǝlablab, salihan nǝda o namǝŋod nǝhau tobaŋis bun navǝdolon mai saligol naitian tosa.”
ACT 21:26 Pelan han aPol esǝhar alalum̃an ale lugol luveveu. Beti eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot hǝn b̃ikel ur nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn naveveuan salito, nǝboŋ ahai tutumav b̃etutumav hǝn naviolan m̃os galit ṽisusua.
ACT 21:27 Nǝboŋ nǝmariboŋ tomǝlevru pǝpadaŋ hǝn tonoŋ, naJu galevis ta Asia loris aPol len naholǝvat todar vis naim siGot. Nasoran salito igol naluṽoh kavkav nǝlolit ipaŋpaŋ van lutah gat aPol,
ACT 21:28 lukai ke, “UleIsrael gail, mǝtevi tarhǝt sinamito! Ategai evi naulum̃an toṽusan nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi. Len nap̃usanan san isor tas nǝvanuan sidat gail, nalo sidato mai naut egai. A mǝhat hǝn natgalenan, esǝhar auleKris gail vi lan naut siGot, gol ke naut tolo egai eb̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot.”
ACT 21:29 (Lokǝmaienan husur lotoris aTrofimus ta Efesus tia totah mai aPol len nab̃iltivile. Ale lunau ke aPol tosǝhari vi lan naholǝvat todar vis naim siGot.)
ACT 21:30 Beti nǝvanuan len nab̃iltivile kavkav, nǝlolit ipaŋpaŋ, lom̃ur b̃onb̃on, tah gat aPol, liv gargari dan naholǝvat todar vis naim siGot, ale vǝha-sua ŋai nabopita gail lokǝkol.
ACT 21:31 Nǝboŋ lotohisi hǝn lǝb̃iṽabuni, na-kel-uri-an ibar nakomada toil a m̃o hǝn nasoltia gail p̃isi siRom ei, ke len naut a Jerusalem kavkav ikad nǝ-b̃al-taṽtaṽor-an tomǝdas natit gail.
ACT 21:32 Vǝha-sua ŋai esǝhar nasoltia mai nasenturion gail, lugam vi pan van hǝn naluṽoh. Nǝboŋ naluṽoh lotoris nasoltia gail mai nakomada toil a m̃o, lǝsǝṽas aPol am.
ACT 21:33 Beti nakomada egǝm hǝn aPol, itah gati, ale ikel mai nasoltia gail ke, libaŋis gati hǝn natsen teru. Ale eus naluṽoh ke nahǝsan ase mai igol nǝsa.
ACT 21:34 Galevis len naluṽoh lukai hǝn natsua, galevis am lukai hǝn natsual am. Ale husur edǝdas b̃elǝboi nǝsa tovisi bathut nǝwalan, ike nasoltia gail lesǝhar aPol vi lan naim sisoltia gail.
ACT 21:35 Nǝboŋ aPol tobar na-mel-pǝlpǝlau-an hǝn naim sisoltia gail, lupati husur nab̃iltilol paŋpaŋ sinaluṽoh.
ACT 21:36 Naluṽoh lotohusur galito lukaikai ke, “Ṽabuni! Ṽabuni!”
ACT 21:37 Nǝboŋ lotosǝhsǝhar aPol vi lohoim sisoltia gail, aPol eus nakomada ke, “Nolǝboi nǝb̃isor mai gaiug?” Atenan isor vari ke, “Golǝboi nasoruan ta Kris a?
ACT 21:38 Be gaiug gǝsavi uleIjip togol nǝb̃alan mai a Rom a m̃o, ale tosǝhar alalum̃an lotogolgol nǝmatan lotovi 4,000 vi lan naut masmas a?”
ACT 21:39 APol ike, “Ao, ginau novi naJu, auleTarsus a Silisia, naulum̃an hǝn nab̃iltivile enan. Nous gaiug ke, nolǝboi nǝb̃isor mai nǝvanuan galeg bai a?”
ACT 21:40 Nǝboŋ todam̃ hǝni aPol eil len na-mel-pǝlpǝlau-an ale eb̃il hǝn navǝlan van hǝn naluṽoh. Nǝboŋ naut tob̃ut, isor mai galit len nasoruan seIpru gail ke,
ACT 22:1 “Lalum̃an, aṽagw gail mai atǝmagw gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn na-sor-gole-an sagw tokitin.”
ACT 22:2 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke tosor len nasoruan seIpru gail, naut eb̃ut habat ale ike,
ACT 22:3 “Ginau novi Ju sua, anagw ipas ginau len naut a Tarsus a Silisia. Notibau len nab̃iltivile egai. Nǝboŋ notosǝkul, ahai p̃usan sagw aKamaliel. Len nap̃usanan san nosǝkul lǝboi bun nalo setǝmadit ta sutuai. Nolǝŋon masuṽ hǝn notohusur aGot sum̃an gamit p̃isi damǝŋai.
ACT 22:4 Ginau nomǝdas tabtab hǝn alat lotohusur nap̃isal siNasub̃, nugol isa hǝn galito van vǝbar nǝmatan salito. Nubaŋis gat alalum̃an mai alatpǝhaṽut, bar hǝn galit len naim bǝbaŋis.
ACT 22:5 Ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o seJu gail lolǝboi lǝb̃ikel koti m̃os ginau ke notokitin. Galit lulav nalob̃ulat napisulan gail mai ginau van hǝn naJu gail a Tamaskus. Ale nuvan hǝn nǝb̃ibaŋis gat alat lototoh ei, sǝhar tǝlmam hǝn galit vi Jerusalem hǝn lǝb̃ipanis.
ACT 22:6 “Nǝboŋ notoyar van, pǝpadaŋ hǝn naut a Tamaskus tub̃lial, vǝha-sua ŋai nam̃ial togǝm len nǝmav tom̃ial habat ebilas ginau.
ACT 22:7 Ale nuteh len tan, nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tous ginau ke, ‘Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa?’
ACT 22:8 Nusor vari ke, ‘Gaiug ase Nasub̃?’ Beti ikel mai ginau ke, ‘Ginau aYesu ta Nasaret gotomǝdas bun ginau.’
ACT 22:9 Alat lototah mai ginau loris nam̃ial tom̃ial habat be lǝsasǝsǝloŋ hǝn nadoldol tosor mai ginau.
ACT 22:10 Nousi ke, ‘Nasub̃, nigol nǝsa bai?’ Nasub̃ ikel mai ginau ke, ‘Gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile a Tamaskus. Avan sual ei dereh tikel mai gaiug natit p̃isi notoriŋi len gaiug hǝn gǝb̃igole.’
ACT 22:11 Nodǝdas nǝb̃ekǝta sil nam̃ial enan tobilas ginau. Ŋa alat lototah mai ginau lotǝgau navǝlagw, losǝhar ginau vi lan naut a Tamaskus.
ACT 22:12 “Naulum̃an sua, nahǝsan aAnanias egǝm hǝn ginau. Evi vanuan tohusur kitin hǝn nap̃isal siGot mai tohusur nalo, ale naJu gail ei luke tovoi.
ACT 22:13 Eil tǝban ginau ale ike, ‘Wawa Sol, gekǝta vi mǝhat, nakǝtaan sam̃ etǝlmam!’ Vǝha-sua ŋai nokǝta vi mǝhat, norisi.
ACT 22:14 Beti ike, ‘AGot setǝmadit ta sutuai itabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃elǝboi nalǝŋonian san, hǝn gǝb̃eris Nǝvanuan Nanoran mai hǝn gǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon.
ACT 22:15 Husur dereh gevi vanuan san hǝn gǝb̃ikel kot nǝsa gotorisi mai gotosǝsǝloŋ hǝni mai nǝvanuan p̃isi.
ACT 22:16 Ale govǝlo hǝn nǝsa? Gile mǝhat, gibaptais, ale gisor mai Nasub̃ hǝn b̃ekǝkas kuv nǝsaan sam̃ gail.’
ACT 22:17 “Notǝlmam vi Jerusalem ale nǝboŋ notosor tuṽ len naholǝvat todar vis naim siGot, noris na-kǝta-risi-an sua togǝm len nǝmav ei.
ACT 22:18 Noris aYesu tokel mai ginau ke, ‘Getutut, gam dan naut a Jerusalem husur asike lodǝlom na-kel-koti-an sam̃ husur ginau.’
ACT 22:19 Ale nuke, ‘Nasub̃, galit lolǝboii ke, len naim nab̃onb̃onan p̃isi seJu nubaŋis gat alat lotoriŋ nǝlolit len gaiug ale nuṽas galito.
ACT 22:20 Ale nǝboŋ nǝda hiSteven tosel, gai tosor vi tarhǝt sam̃, ginau noil pǝpadaŋ, nudam̃ mai alat lototubuni. Nokǝta tǝban nahurabat salito.’
ACT 22:21 Beti ikel mai ginau ke, ‘Givan, nesǝvat gaiug vi tut van hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.’”
ACT 22:22 Naluṽoh losǝsǝloŋ hǝn aPol vǝbar tokǝmaienan. Be nǝboŋ toke aGot tosǝvati van hǝn alat lǝsavi Ju, lukai habat ke, “Lav kuvi dan navile a pan! Sanor ke b̃imaur am.”
ACT 22:23 Lukai van ale lubarbar hǝn nahurabat salit gail mai nǝmasiav vi mǝhat.
ACT 22:24 Nakomada ikel mai nasoltia gail ke, lesǝhar aPol vi lohoim salito ale bilasi, usi hǝn lǝb̃isab̃i ke, husur nǝsa naluṽoh lotokai van hǝni maienan.
ACT 22:25 Avil nǝboŋ lotoliv gat navǝlan mai narien aPol, baŋis gat gail hǝn lǝb̃ebilasi, eus nasenturion toil tǝban ke, “Inor ke mǝtebilas auleRom sua nakotan sǝsab̃i ke tosab?”
ACT 22:26 Nǝboŋ nasenturion tosǝsǝloŋ hǝn natenan, ivan hǝn nakomada ale ikel maii ke, “Guke gigol nǝsa? Atenan evi auleRom.”
ACT 22:27 Nakomada egǝm hǝn aPol, eusi ke, “Kel mai ginau, govi auleRom m̃au?” Ale ike, “Evoi.”
ACT 22:28 Beti nakomada ike, “Nulav nǝvat tosob̃ur mai alat a Rom hǝn notogǝm vi uleRom.” Ris aPol toke, “Be ginau boh, nǝboŋ lotopas ginau novi uleRom.”
ACT 22:29 Vǝha-sua ŋai alalum̃an pǝpadaŋ hǝn lǝb̃ebilas aPol mai lǝb̃eusi hǝn nausian gail, lovi tut dani. Nakomada am emǝtahw husur inau lǝboii ke, tobaŋis gat aPol tovi uleRom kitin hǝn natsen.
ACT 22:30 Pelan han nakomada ike telǝboii ke alat lotoil a m̃o seJu gail lukot hǝn aPol hǝn nǝsa. Ale isah rub̃at aPol, ale ikele idaŋ ke ab̃iltihai tutumav mai nǝSanhitrin kavkav lebǝtah. Beti esǝhar aPol vi pan, gol ke eil a m̃o len nǝholito.
ACT 23:1 Nǝboŋ aPol tokǝta mǝtaltal van hǝn nǝSanhitrin ike, “Lalum̃an, aṽagw gail, len nǝmauran kavkav sagw len nǝhon aGot nǝlogw imasil vǝbar damǝŋai.”
ACT 23:2 Beti ab̃iltihai tutumav, aAnanias ikel mai alat lotoil tǝban aPol ke liṽos nabuŋon.
ACT 23:3 APol ipair van hǝni ike, “AGot tiṽas gaiug, gohum napisbile tob̃iŋb̃iŋal gotopiti topǝhapǝhw! Gobǝtah ei, gusab̃ sǝhoti ke nǝsagol husur nalo siGot, avil gaiug gob̃ur kotov nalo nǝboŋ gotokel mai alatenan ke liṽos ginau.”
ACT 23:4 Alat lotoil tǝban luke, “Imabe gotosor tosa hǝn ab̃iltihai tutumav siGot?”
ACT 23:5 Ale aPol ike, “Aṽagw gail, nǝsalǝboii ke tovi b̃iltihai tutumav, husur len natosian siGot ike, ‘Sagisor tisa hǝn avan ideh toil a m̃o hǝn nǝvanuan sam̃ gail.’”
ACT 23:6 Nǝboŋ aPol tokǝta lǝboii ke galevis lovi Sattiusi, galevis am lovi Farisi, ikai van hǝn nǝSanhitrin ke, “Aṽagw gail, novi Farisi sua, notovi anatun siFarisi gail. Lukot hǝn ginau husur nǝ-vatvat-viri-an mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan!”
ACT 23:7 Nǝboŋ tokǝmaienan, naFarisi gail mai naSattiusi gail lotub̃at sor b̃alb̃al ale nab̃onb̃onan egǝm nǝtarhǝt eru.
ACT 23:8 (NaSattiusi gail luke sǝkad na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, sǝkad aŋel ideh o nanunun ideh, be naFarisi gail lodǝlomi ke ikad galen p̃isi.)
ACT 23:9 Na-sor-b̃alb̃al-an iwal habat. Galevis lotovi hai p̃usan hǝn nalo siMoses lotovi Farisi am, lule mǝhat, lusor b̃al habat ke, “Namtsǝsab̃ natideh tosab len ategai. Hum ma nanunun ideh o aŋel ideh m̃au tosor maii.”
ACT 23:10 Nǝboŋ lotosor b̃alb̃al van, nakomada emǝtahw ke, dereh lisah pǝpas aPol, ale ikel mai nasoltia gail ke, levi pan, ale len nǝdaŋan salito lesǝhar kuvi dan nǝSanhitrin vi lan naim sisoltia gail.
ACT 23:11 Len mariug enan Nasub̃ eil tǝban aPol ike, “Gitah gat nǝlom̃! Gukel kot natit gail husur ginau len naut a Jerusalem, imagenan gimaskel koti len naut a Rom am.”
ACT 23:12 Len nadudulan naJu gail lub̃onb̃on, luta gat na-kel-gati-an ke lukolkol hǝn nǝhanan mai namunan van vǝbar nǝboŋ lǝb̃igol aPol b̃imat.
ACT 23:13 Nǝvanuan lotob̃onb̃on len na-sor-utaut-an enan lusob̃ur sǝhor 40.
ACT 23:14 Luvan hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o seJu gail ale luke, “Namtukel gati ke sanamtihan ris natideh vir namtb̃igol aPol b̃imat.
ACT 23:15 Imaienan, gamito mai nǝSanhitrin, mitikel mai nakomada ke, tesǝhar aPol van hǝn gamito sum̃an ke mǝtb̃ike mǝtb̃isab̃ nakitinan am husuri. Namtoutaut hǝn namtb̃igole b̃imat a tahw hǝn b̃ibar gamito.”
ACT 23:16 Nǝboŋ ailoan ulum̃an matmat siPol tosǝsǝloŋ hǝn na-sor-utaut-an enan, evi lan naim sisoltia gail, eb̃is lan ale ikel uri mai aPol.
ACT 23:17 APol ekis nasenturion sua gǝmai ale ike, “Gesǝhar nǝmantuhmar egai van hǝn nakomada samito hǝn b̃ikel ur natsua mai atenan.”
ACT 23:18 Ŋa esǝhari van hǝn nakomada. Nasenturion ikel maii ke, “APol, dattotah gati len naim sidato, ekis ginau, ale eus ginau ke nesǝhar nǝmantuhmar egai gǝm hǝn gaiug. Ikad natsua hǝn b̃ikele mai gaiug.”
ACT 23:19 Nakomada etǝgau navǝlan ailoan aPol, elivi hǝn arb̃isor sǝb̃olaru. Eusi ke, “Guke gikel ur nǝsa mai ginau?”
ACT 23:20 Isor vari ke, “NaJu gail ludam̃ mai galit gabag ke, pelan dereh leus gaiug hǝn gǝb̃esǝhar aPol vi pan van hǝn nǝSanhitrin hǝn lǝb̃isab̃ nakitinan am husuri, be logǝgǝras.
ACT 23:21 Sagedǝlom galito. Lalum̃an lotosob̃ur sǝhor 40 losusuah, toh vir nagǝmaian siPol. Lukel gati ke salihan, salemun vǝbar lǝb̃igol aPol b̃imat. Gagai loutaut vir gaiug ke gǝb̃idam̃ hǝn nǝsa lotousi.”
ACT 23:22 Imagenan, nakomada enan ike nǝmantuhmar tivan, ale ikel maii ke, “Sagikel mai avan ideh ke gotokel ur nategai mai ginau.”
ACT 23:23 Beti ekis nasenturion eru gǝmai, ike, “Mǝreutaut hǝn nasoltia lotovi 200, nasoltia nahos lotovi 70 mai nasoltia nǝsaran lotovi 200 hǝn lǝb̃evi Sisarea len namityal tomǝlapat damǝŋ len mariug.
ACT 23:24 Mǝreutaut hǝn nahos vir aPol, ale sǝhar aPol van hǝn aFeliks tovi gavna ei.”
ACT 23:25 Itos nalob̃ulat maiegai ke:
ACT 23:26 Ginau notovi Klautius Lisias nutos nategai van hǝn aGavna tovoi, aFeliks: Ivoi.
ACT 23:27 NaJu gail lutah gat ategai hǝn lǝb̃iṽabuni. Nǝboŋ notosab̃i ke tovi uleRom, ginau mai nasoltia gail namtuvan hǝni ale nulav kuvi dan galito.
ACT 23:28 Husur ke notoke nelǝboi nǝsaan lotoke togole, nosǝhari van hǝn nǝSanhitrin salito.
ACT 23:29 Nusab̃i ke lotokot hǝni husur na-sor-b̃alb̃al-an hǝn nalo salito, be nǝmatan o naim bǝbaŋis sanor hǝn nǝsa lotoke togole.
ACT 23:30 Nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝni ke tokad na-sor-utaut-an hǝn lǝb̃emǝdas ategai, vǝha-sua ŋai nosǝvati van hǝn gaiug. Nukel mai alat lotosor tas ategai ke likel mai gaiug nǝsaan lotonau ke togole. Sipa.
ACT 23:31 Imagenan nasoltia gail lugol husur nakelean sinakomada salito. Len mariug losǝhar aPol vi Antipatris.
ACT 23:32 Pelan han nasoltia gail lotoyar, lotǝlmam vi lan naim sisoltia gail, be nasoltia nahos gail luvan mai aPol sal.
ACT 23:33 Nǝboŋ lotobar naut a Sisarea lulav nalob̃ulat napisulan mai aFeliks tovi gavna ei, ale loriŋ aPol len navǝlan.
ACT 23:34 Nǝboŋ aFeliks toṽuruŋ nalob̃ulat, eus a Pol ke naut san matmat a be. Ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke tovi uleSilisia,
ACT 23:35 ike, “Dereh nikot hǝn gaiug nǝboŋ alat lotosor tas gaiug lǝb̃ibar naut egai.” Beti ikel mai nasoltia galevis ke lekǝtkǝta kǝkol hǝn aPol len nab̃iltiim siHerot, gai toum hǝni tia sutuai.
ACT 24:1 Len nǝboŋ torim tohusur enan, ab̃iltihai tutumav, aAnanias, egǝm mai galevis lotoil a m̃o seJu mai avan sua, nahǝsan aTertullus tovi ulum̃an tokad namitisau hǝn nalo. Ale lukel uri mai agavna nǝsa lotoke likot hǝn a Pol sile.
ACT 24:2 Nǝboŋ lotokis aPol vi lohoim, aTertullus etub̃at sor tas aPol, ike, “AFeliks gotovi gavna, bathut namitisau sam̃ hǝn nautautan namtohǝhaṽur hǝn natǝm̃at topat tobǝlav mai natgalevis gotogǝgel hǝni tovoi len nǝkantri egai.
ACT 24:3 Akis len naut p̃isi namtosipa hǝn nǝsa gotogole, aFeliks gotoyalyal.
ACT 24:4 Nomǝtahun nǝb̃igol gǝb̃ivekan. Imagenan, nous ke, gaiug gesǝsǝloŋ kǝkereh hǝn ginamito len navoian gotokade tabtab.
ACT 24:5 “Ategai, namtusab̃i ke tovi ulum̃an namǝdasian togol nǝ-b̃al-mǝtahuni-an len naJu p̃isi len navile a pan kavkav. Eil a m̃o hǝn naluṽoh lotosab, lotohusur ahai p̃usan ta Nasaret.
ACT 24:6 Ategai igol risi hǝn tomǝdas naim siGot hǝn tob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot, imagenan namtutah gati. Nǝboŋ gǝb̃eusi, dereh gisab̃i ke, natit p̃isi namttokel mai gaiug ke aPol tosa lan, ekitin.”
ACT 24:9 NaJu gail ei lub̃on mai aTertulus, luke nǝsa tokele ekitin.
ACT 24:10 Nǝboŋ agavna totinuh van hǝn aPol hǝn b̃isor, aPol ikel maii ke, “AFeliks aGavna, nolǝboii ke, len nasihau tosob̃ur gotopǝpehun nanoran dan nǝsaban len nǝkantri egai tia. Imaienan nohǝhaṽur hǝn nǝb̃isor husur natgalenan lotokel ke notogol tosa be sakitin.
ACT 24:11 Sǝdaŋ hǝn gǝb̃isab̃i ke, sǝbar nǝmariboŋ tovi 12 tovan, novi mǝhat vi Jerusalem hǝn nǝb̃ilotu.
ACT 24:12 Naut kǝmas nǝsa lotokele, lǝsǝsab̃i ke notosor b̃alb̃al mai avan ideh, lǝsǝsab̃i ke notogol nadǝdarŋab̃uan len naluṽoh len naholǝvat todar vis naim siGot, len naim nab̃onb̃onan seJu ideh o len naut ideh len nab̃iltivile.
ACT 24:13 Lukel mai gaiug ke notogol tosa, be lodǝdas lǝb̃eṽusan nakitinan hǝn nǝsa lotokele.
ACT 24:14 Nukel lǝboi nategai mai gaiug ke, nulotu hǝn aGot setǝmanamit ta sutuai hǝn Nap̃isal siNasub̃ alategai lotoke tosab. Nodǝlom natit p̃isi len nalo siMoses mai len natosian sihai kelkel ur gail.
ACT 24:15 Sum̃an nǝsa alategai ma lotodǝlomi, ginau nuvatvat vir nǝboŋ aGot b̃igol na-le-mǝhat-an dan nǝmatan hǝn alat lotonor mai lǝsanor.
ACT 24:16 Imaienan nohisi ke nǝlogw imasil len nǝhon aGot mai nǝvanuan p̃isi tabtab.
ACT 24:17 “Husur nasihau tosob̃ur notǝlmam hǝn nǝb̃eviol hǝn nǝvat mai nǝvanuan sagw gail lotom̃idol ale hǝn nǝb̃etutumav.
ACT 24:18 Nǝboŋ notogol natenan mai notogol ginau notoveveu tia, lusab̃ ginau len naholǝvat todar vis naim siGot, be sǝkad naluṽoh, sǝkad nadǝdarŋab̃uan ideh.
ACT 24:19 Avil ikad naJu galevis a Asia ei. Galit, lǝb̃elǝboi natideh notogol tosa, ivoi hǝn lǝb̃itoh gegai len nǝhom̃.
ACT 24:20 Galit gabag m̃au, likel mai gaiug natideh sanor lotosab̃i len ginau nǝboŋ notoil len nǝhon nǝSanhitrin salito!
ACT 24:21 Sum̃an ma tovi nategai notokai habat hǝni nǝboŋ notoil len nab̃onb̃onan salit ke, ‘Lukot hǝn ginau damǝŋai husur nuvatvat vir na-le-mǝhat-an dan nǝmatan!’”
ACT 24:22 Beti aFeliks tolǝboi masuṽ hǝn Nap̃isal siNasub̃, igol nakotan evǝlo, ike, “Nǝboŋ aLisias, nakomada b̃egǝmai, neriŋ na-sor-sab̃i-an sagw husur gaiug.”
ACT 24:23 Ale ikel mai nasenturion ke, tekǝtkǝta kǝkol hǝn aPol be teriŋi hǝn b̃iyaryar kǝkereh, ale tidam̃ hǝn nǝvanuan siPol gail lekǝtkǝta tǝban.
ACT 24:24 Nǝmariboŋ galevis tohusuri aFeliks egǝm mai asoan, nahǝsan aTrusilla, tovi Ju sua. Episul hǝn aPol b̃egǝm hǝni ale esǝsǝloŋ hǝn tosor husur nadǝlomian len aYesu Kristo.
ACT 24:25 APol ihol husur nanoran, mai nǝdaŋan hǝn avan ideh b̃ike, “Aoa,” hǝn nǝsaan, mai nǝboŋ aGot b̃ikot hǝn nǝvanuan p̃isi. Nǝboŋ tokǝmaienan, aFeliks emǝtahw, ike, “Givan bai, nǝb̃isab̃ nǝboŋ ideh am, dereh nepisul hǝn gaiug hǝn gǝb̃egǝmai.”
ACT 24:26 Bathut aFeliks tonau ke hum ma aPol b̃ilav nǝvat maii hǝn b̃imakuv, episul vǝha-sob̃sob̃ur hǝni hǝn b̃egǝm hol maii.
ACT 24:27 Nǝboŋ nasihau toru togam gole tonoŋ aPorsius Festus ilav namilen aFeliks. Ale husur aFeliks tolǝŋon ke naJu gail lehǝhaṽur hǝni, eriŋ aPol totoh tin len naim bǝbaŋis.
ACT 25:1 Len nǝmariboŋ itor husur nagǝmaian san len naut a Jutea, aFestus eriŋ naut a Sisarea vi mǝhat vi Jerusalem.
ACT 25:2 Len naut enan ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o seJu gail, lukel uri mai aFestus nǝsa lotoke aPol togol tosa. Ale loŋiri ke,
ACT 25:3 b̃ike lǝb̃ehǝhaṽur hǝni, tilav aPol gǝm vi Jerusalem. (Lusor utaut hǝni tia ke ligol aPol timat len nap̃isal.)
ACT 25:4 AFestus isor var galit ke, “Namtotǝgau gat aPol a Sisarea, ale asike idareh ginau nivan ei.
ACT 25:5 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn gamito, litah mai ginau. B̃ikad natideh tosa len atenan, likel ur nǝsa togol tosa len nakotan sagw ei.”
ACT 25:6 AFestus itoh mai galit len naut enan len nǝmariboŋ sasǝhor tomǝlevtor o tosǝŋavur ale evi pan vi Sisarea. Pelan han ebǝtah len nakotan ale ike lesǝhar aPol gǝmai.
ACT 25:7 Nǝboŋ aPol togǝmai tonoŋ, naJu gail lotogǝm a Jerusalem loil dar vis aPol, lukel ur nǝsa lotoke aPol togol tosa avil lodǝdas lǝb̃eṽusan sǝhoti ke tovi kitinan.
ACT 25:8 APol isor vi tarhǝt san gabag ke, “Nǝsagol natideh tob̃ur kotov nalo seJu gail, tomǝdas naim siGot o tomǝdas aSisa.”
ACT 25:9 Be husur aFestus toke tigol naJu gail lehǝhaṽur, eus aPol ke, “Guke gevi Jerusalem hǝn nǝb̃ikot hǝn gaiug ei sil natgalegai a?”
ACT 25:10 Ale aPol isor vari ke, “Gagai noil a m̃o len nǝhai bǝtbǝtah nakotan tovi nakotan seSisa; ale egai nakotan tonor hǝn nǝb̃ikot lan. Gaiug golǝboi buni tia ke nǝsagol natideh tosab van hǝn naJu gail.
ACT 25:11 Nǝb̃igol natideh tosa, tonor hǝn nǝb̃imat sile, asike nugam dan nǝmatan enan, avil nǝsa naJu galegai lotokel ke notogol tosa asike b̃ekitin, sǝkad avan ideh tolǝboi b̃eriŋ ginau len navǝlalito. Nous ke aSisa tebǝtah len nakotan sagw.”
ACT 25:12 Beti nǝboŋ aFestus tosor husur natenan mai esan gail lotokad namitisau, isor var aPol ke, “Gous ke aSisa tebǝtah len nakotan sam̃, ale dereh givan hǝn aSisa.”
ACT 25:13 Nǝboŋ nǝmariboŋ galevis tovan, aAkrippa aKiŋ mai aPernis tovi aṽavinen arogǝm hǝn naut a Sisarea hǝn arb̃ike, “Ivoi,” ale arb̃elǝlav mai aFestus.
ACT 25:14 Arutoh ei nǝmariboŋ isob̃ur ale len natohan sǝlaru aFestus isor husur nakotan siPol mai akiŋ, ike, “Ikad avan sua aFeliks toriŋi len naim bǝbaŋis gegai.
ACT 25:15 Ale nǝboŋ nototoh len naut a Jerusalem, ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o seJu gail, lukel mai ginau nǝsa lotoke aten togol tosa ale lous ke ginau nisab̃ sǝhoti ke timaspanis.
ACT 25:16 Nukel mai galit ke, savi naṽide silat aRom hǝn lǝb̃eriŋ avan ideh len navǝlan alat lotoke tipanis. Be len nakotan atenan timaskad nab̃onb̃onan mai alat lotosor tasi hǝn b̃isor vi tarhǝt san gabag.
ACT 25:17 Imaienan nǝboŋ lotogǝm b̃on gegai, nǝsavǝlo be pelan han ŋai nobǝtah len nakotan, ale nukele ke lesǝhar aPol gǝmai.
ACT 25:18 Nǝboŋ alat lotosor tasi lotoil, lǝsakel ur natideh gai togol tosa hum notovatvat viri.
ACT 25:19 Be lusor tastasi husur nǝbathut nalotuan galevis salito, mai avan sua tomat, nahǝsan aYesu, aPol toke tomaur.
ACT 25:20 Husur nǝsalǝboii ke timabe hǝn nǝb̃ep̃usp̃us kitev nakitinan husur natgalenan, nous aPol ke b̃ehǝhaṽur m̃au ke tevi Jerusalem hǝn b̃ikot ei sil na-sor-tastasi-an galenan.
ACT 25:21 Avil nǝboŋ aPol tous ke titoh vir nakotan seSisa, nukele ke letǝgau gati vir nǝb̃esǝvati van hǝn aSisa.”
ACT 25:22 AAkrippa ikel mai aFestus ke, “Ginau am nuke nesǝsǝloŋ hǝn atenan.” AFestus ike, “Pelan beti gesǝsǝloŋ hǝni.”
ACT 25:23 Ŋa pelan han aAkrippa mai aPernis arogǝm len naṽivan totibau hǝn arb̃ipat gǝlar mǝhat, arob̃is len narum̃ hǝn nab̃onb̃onan. Nakomada gail mai nǝvanuan totibau gail len navile, lutah mai gǝlaru. Beti aFestus ikele ke lesǝhar aPol gǝmai.
ACT 25:24 Ale aFestus ike, “Akrippa aKiŋ mai galit lototoh mai ginamito, mǝtoris ategai. NaJu gail p̃isi lous taltal hǝn ginau len naut a Jerusalem mai gegai hǝni, lukai ke sanor hǝn b̃imaur am.
ACT 25:25 Nǝsǝsab̃i ke togol natideh hǝn b̃imat sile. Ale nǝboŋ toke tivan hǝn aSisa, noriŋi ke nesǝvati van.
ACT 25:26 Avil nǝsalǝboii ke nitos nǝsa husur ategai van hǝn aSisa. Imaienan nosǝhari gǝm a m̃o len nǝhomit p̃isi, mai gaiug m̃au Akrippa aKiŋ. Nǝboŋ namtb̃eus nausian gail van hǝni hum ma nǝb̃isab̃ natideh hǝn nǝb̃itos gati.
ACT 25:27 Husur len nǝnauan sagw sanor savoi hǝn nǝb̃esǝvat avan ideh notobaŋis gati van, be na-tos-gati-an hǝn nǝsa togol tosa eb̃uer.”
ACT 26:1 AAkrippa ikel mai aPol ke, “Gisor m̃os gaiug gabag bai.” Ale aPol ibar hǝn navǝlan, etub̃at sor vi tarhǝt san gabag ke,
ACT 26:2 “Len nǝhom̃ damǝŋai, nohǝhaṽur hǝn nǝb̃isor vi tarhǝt sagw gabag. Nisor tas nǝsa naJu gail lotokel ke notogol tosa.
ACT 26:3 Nohǝhaṽur husur gaiug, aAkrippa aKiŋ, golǝboi naṽide p̃isi mai na-sor-b̃alb̃al-an seJu gail. Imagenan noŋir gaiug ke, gesǝsǝloŋ mǝdau vir ginau.
ACT 26:4 NaJu p̃isi lolǝboi naṽide hǝn nǝmauran sagw nǝboŋ notokǝkereh vǝbar damǝŋai, len natub̃atan len nǝmauran sagw nǝboŋ nototoh mai nǝvanuan sagw gail, ale len naut a Jerusalem.
ACT 26:5 Galit lǝb̃ike lǝb̃ikel uri, lolǝboi ebǝlav tia ke notovi Farisi sua ale naFarisi gail ludaŋ hǝn lǝb̃ehusur p̃is naṽide hǝn nalotuan seJu gail.
ACT 26:6 Damǝŋai noil len nakotan husur nǝ-vatvat-viri-an sagw len nǝsa aGot tokel gati mai atǝmadat ta sutuai.
ACT 26:7 Na-kel-gati-an enan, nahǝmar tovi 12 sidato luvatvat viri ke tisarpoh, ale ludaŋ len nalotuan van hǝn aGot tabtab m̃osi. Bathut nǝ-vatvat-viri-an enan, naJu gail lukot hǝn ginau, aKiŋ.
ACT 26:8 Imab mǝtsalǝboi mǝtb̃edǝlomi ke aGot togol alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan?
ACT 26:9 A m̃o ginau am nunau ke nimasgol natit tisob̃ur hǝn nǝb̃emǝdas nahǝsan aYesu ta Nasaret.
ACT 26:10 Ale len naut a Jerusalem nugole imaienan. Ab̃iltihai tutumav gail lulav nǝ-dam-hǝni-an mai ginau ale nokǝkol gat alat siGot len naim bǝbaŋis, ale len nakotan nudam̃ hǝn nǝmatan hum nǝpanismen salito.
ACT 26:11 Len naim nab̃onb̃onan p̃isi seJu nupansem galito vǝha-sob̃sob̃ur, nohisi ke galit ideh lǝb̃isor mǝdas nahǝsan aYesu. Nǝlogw epǝŋas galit hum notovinvinu ale nomǝdas tabtab hǝn galito van vǝbar nab̃iltivile gail a tut.
ACT 26:12 “Len nǝyaran galen sual a tut, novi Tamaskus len nǝdaŋan seb̃iltihai tutumav gail ale nukad nalob̃ulat hǝn nǝ-dam-hǝni-an salito.
ACT 26:13 AKiŋ, len natub̃lial, nǝboŋ notohusur nap̃isal, noris nam̃ial togǝm len nǝmav tom̃ial sǝhor namityal, tom̃ias ginau mai alat lotoyar mai ginau.
ACT 26:14 Ginamit p̃isi namtuteh len tan, beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tosor mai ginau len nasoruan seIpru gail ke, ‘Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa? Nǝboŋ gotomǝtahun ginau, gaiug sǝb̃om̃ gosǝnah hun nab̃uluk tosǝvat nǝhai tokan, amahean toturi hǝni hǝn b̃iyar b̃inor.’
ACT 26:15 Nousi ke, ‘Gaiug ase Nasub̃?’ Ale Nasub̃ ike, ‘Ginau aYesu gotomǝdas bun ginau!
ACT 26:16 Be gile mǝhat, geil len nariem̃ gǝlaru. Novisi hǝn gaiug hǝn nǝb̃itabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃evi vanuan nauman sagw, ale hǝn gǝb̃ikel kot natit gail gotorisi husur ginau mai natit gail nǝb̃evisi hǝn gaiug lan.
ACT 26:17 Dereh netǝgau gat gaiug, nilav kuv gaiug dan alat lotomǝtahun gaiug, nǝvanuan sam̃ gail mai alat lǝsavi Ju notosǝvat gaiug van hǝn galit gagai.
ACT 26:18 Nosǝvat gaiug van hǝn galit hǝn gǝb̃esǝŋav hǝn namǝtalito ale hǝn gǝb̃ipair hǝn galit dan nǝmargobut van hǝn nam̃ial, dan nǝdaŋan siSetan van hǝn aGot. Timagenan hǝn lǝb̃ikad narub̃atian dan nǝsaan, ale hǝn lǝb̃ikad namilelit len alat lotoveveu husur nadǝlomian salit len ginau.’
ACT 26:19 “Imaienan, aAkrippa aKiŋ, nosǝsǝloŋ husur atenan togǝm len nǝmav, ale nugol nǝsa tokele.
ACT 26:20 Nukel ur mai nǝvanuan p̃isi ke, lipair dan nǝsaan salit van hǝn aGot, ale nǝsa lǝb̃igole timasnor hǝn nǝpairan dan nǝsaan. Nukel ur naten len naut a Tamaskus metǝkav, beti len naut a Jerusalem, ale len naut a Jutea kavkav. Ale nuvan hǝn alat lǝsavi Ju, nukel uri mai galit am.
ACT 26:21 Husur natenan, naJu gail lutah gat ginau len naholǝvat todar vis naim siGot, ale lugol risi ke, ligol nimat.
ACT 26:22 Vǝbar damǝŋai aGot evi tarhǝt sagw. Ale noil gegai, nukel ur nǝsa notorisi mai nǝvanuan kǝmas gail mai nǝvanuan gail lotoyalyal. Nǝsa notokele ep̃itoṽ ŋai hǝn nǝsa ahai kelkel ur gail mai aMoses lotokele ke tevisi.
ACT 26:23 Luke aKristo, aGot totabtabuh lan, telǝŋon tisa, ale husur ke tevi nametǝkav hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, tikel ur nam̃ial mai nǝvanuan sidat gail mai alat lǝsavi Ju!”
ACT 26:24 Nǝboŋ aPol tosor vi tarhǝt san gabag sal aFestus isor habat kǝkol hǝni ke, “Pol govinu! Na-b̃iltilǝboi-sǝhoti-an sam̃ igol ke gotovinvinu!”
ACT 26:25 Be aPol ike, “Nǝsavinvinu, aFestus gotoyalyal, avil nukel kot nasoruan tokitin, tokad nǝnauan tovoi.
ACT 26:26 AKiŋ elǝboi natgalenan tia, husur enan nolǝboi nǝb̃ekǝmaienan maii. Nunau lǝboii ke natideh gail sasusuah lan, husur natgalenan lǝsavisi hum lotosusuah be lovisi p̃arp̃ar.
ACT 26:27 Akrippa aKiŋ, godǝlom nǝsa ahai kelkel ur gail lototos gati a? Nolǝboii ke gotodǝlomi.”
ACT 26:28 AAkrippa ikel mai aPol ke, “Len namityal tom̃idol maiegai, gunau ke gotolǝboi gǝb̃igol ke nǝb̃egǝm vi Kristen a?”
ACT 26:29 APol isor vari ke, “Nous aGot ke len namityal tom̃idol o tobǝlav, savi gaiug ŋai be galit p̃isi am lotosǝsǝloŋ hǝn ginau damǝŋai, legǝm sum̃an ginau! Avil natsen galegai eb̃uer.”
ACT 26:30 Beti aKiŋ, aGavna mai aPernis, mai alat lotobǝtah mai galito, galit p̃isi lule mǝhat.
ACT 26:31 Nǝboŋ lotoriŋ narum̃ enan lukel mai galit gabag ke, “Atenan sagol natideh tonor hǝn b̃imat o b̃itoh len naim bǝbaŋis.”
ACT 26:32 AAkrippa ikel mai aFestus ke, “Atenan, asike tausi ke tavi lan nakotan seSisa, talǝboi tavivile.”
ACT 27:1 Nǝboŋ aFestus toriŋi ke namtb̃iwol vi Itali, loriŋ aPol mai galevis lotobǝbaŋis am len navǝlan nasenturion sua, nahǝsan aJulius, tovi gai sua len Nab̃iltiluṽoh Nasoltia SeSisa.
ACT 27:2 Namtusah len nǝwag wol ta Atramittium toke b̃iwol vi lan navile gail bitas len naprovens Asia, ale namtotub̃at wol. AAristarkus, auleMasetonia sua ta Tessalonika, itah mai ginamito.
ACT 27:3 Pelan han namtubar naut a Siton, ale aJulius, tovoi hǝn aPol, idam̃ hǝn ke aPol b̃ivahut van hǝn nabubur san gail hǝn lǝb̃ekǝtkǝta tǝban.
ACT 27:4 Namtovi lau dan naut enan ale namtuwol susuah tarhǝbab a Saiprus husur nǝlan eṽuv gol ginamito.
ACT 27:5 Nǝboŋ namttowol tukot husur naut a Silisia mai a Pamfilia tonoŋ, namtubar naut a Mira a Lisia.
ACT 27:6 Len naut enan nasenturion isab̃ nǝwag wolwol sua ta Aleksadria toke tevi Itali ale eusan ginamit lan.
ACT 27:7 Len nǝmariboŋ isob̃ur namtuwol manmaneh. Namtohusur nabitas a Knitus be nawolan idaŋ masuṽ. Pǝpadaŋ hǝn naut a Knitus nǝlan eṽuv gol nǝgaman sinamito ale namtuwol tarhǝholoul a Krit sǝhor nabuŋon a Salm̃one.
ACT 27:8 Nawolan sinamit husur nabitas enan idaŋ vǝbar naut sua nahǝsan tovi Naut Susuahan Tokab, pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile a Lasea.
ACT 27:9 Nǝmariboŋ isob̃ur ivan tia, ale nǝtas isa hǝn nawolan husur Nǝboŋ hǝn Nabǝbaŋan tu ivan tia. Imaienan aPol ikel nalǝlǝgauan mai galit
ACT 27:10 ke, “Lalum̃an, noris ke dereh nawolan egai tidaŋ habat ale natit tisob̃ur timasig, savi nǝkako mai nǝwag ŋai, be nǝmauran tisob̃ur am.”
ACT 27:11 Avil nasenturion sadǝlom masuṽ hǝn nǝsa aPol tokele, esǝsǝloŋ hǝn ahai wolwol mai amahean nǝwag wol ŋai.
ACT 27:12 Husur ke naut hǝn nasusuahan enan sanor hǝn namtb̃itoh lan len nahǝbati naut susus, isob̃ur len galit p̃isi luke namtiwol dani hǝn hum ma namtb̃ibar naut a Finiks hǝn namtb̃itoh ei len nahǝbati naut susus. Naut enan evi naut susuahan tokǝta vi nǝsautwes mai nanotwes.
ACT 27:13 Nǝboŋ nǝlan toṽuv kǝkereh len nasaut, lunau ke lǝb̃ibar naut a Finiks ŋa loliv naga, lotub̃at wol tukot pǝpadaŋ hǝn naholoul a Krit.
ACT 27:14 Avil sǝdareh nǝlan paru, nahǝsan aNotis, eṽuv idaŋ tukot len naholoul a Krit gǝmai.
ACT 27:15 Husur nǝlan iṽas nǝwag wol gol ke edǝdas b̃iwol len nǝlan topat gol nǝhon maienan, namtupair, sarmar mai nǝlan.
ACT 27:16 Nǝboŋ namttogam tarhǝbab len natuhholoul, nahǝsan a Kauta, namtolǝboi namtb̃eliv natuhb̃ot vi mǝhat len nǝwag wol, naut kǝmas ke todaŋ, ale namtubaŋis gati.
ACT 27:17 Nǝboŋ tovi mǝhat tonoŋ, lopis garu hǝn nǝwag wol hǝn nab̃iltihau hǝn asike b̃imap̃ul. Beti husur lomǝtahw ke likos len nasǝhau a Sirtis, lubar hǝn nǝlai tovi aga, ale nǝtas isar hǝn galito, nǝwag wol igam mǝdau.
ACT 27:18 Nǝtas ekur habat hǝn ginamito gol ke pelan han lotub̃at bubulan nǝkako len tas.
ACT 27:19 Ale len nǝmariboŋ totor han lubar hǝn nahudhutit hǝn nǝwag len tas hǝn navǝlalit ŋai hǝn lǝb̃imaur.
ACT 27:20 Len nǝmariboŋ isob̃ur namityal mai nam̃eso gail lǝsavisi. Nǝlan paru iṽas habat hǝn ginamito van gol ke namtsadǝlomi am ke namtb̃imaur.
ACT 27:21 Nǝboŋ ebǝlav lǝsǝhan, beti aPol ile mǝhat, ikel mai galit ke, “Lalum̃an, ivoi mǝttasǝsǝloŋ hǝn nalǝlǝgauan sagw. Asike mǝttawol dan naut a Krit, natit gail hǝn nǝwag asike lǝtǝmap̃ulp̃ul, asike lǝtǝmasig.
ACT 27:22 Be nukel mai gamit ke, ivoi mǝtetǝgau gat nǝlomito husur nǝmauran samito asike imasig, nǝwag wol ŋai dereh timasig.
ACT 27:23 AGot tovi esagw notoum san, nino len mariug aŋel san eil tǝban ginau
ACT 27:24 ike, ‘Sagemǝtahw Pol. Dereh gimaur, geil m̃au len nakotan seSisa, ale aGot eviol hǝni mai gaiug tia hǝn nǝmauran salit p̃isi lotosah len nǝwag wol mai gaiug.’
ACT 27:25 Imagenan, lalum̃an, mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito husur nukad nadǝlomian len aGot ke dereh tesum̃an nǝsa tokele mai ginau.
ACT 27:26 Be datimaskos len naholoul ideh bai.”
ACT 27:27 Nǝboŋ nawik eru togam gole, len mariug, nǝboŋ nǝtas tosar hǝn ginamit tukot len Nǝtas Atria, tub̃loh len mariug alat lotoum len nǝwag wol lunau ke lusal gǝm pǝpadaŋ hǝn naut ideh.
ACT 27:28 Lugol ris nǝsarehan hǝn nǝtas, sab̃i ke namita han tovi 37. Sǝdareh lugol ris nǝsarehan tǝtas, sab̃i ke namita han tovi 27.
ACT 27:29 Lomǝtahw ke hum ma namtb̃ikos len nǝvat, ale lubar hǝn naga ivat bathuwag beti lusor tuṽ vir nalennǝyal b̃egǝmai.
ACT 27:30 Galevis lotoum len nǝwag wol lohisi ke ligam dan nǝwag, ale loriŋ natuhb̃ot vi pan gǝras ke libar hǝn naga gail dan nǝmashuwag.
ACT 27:31 Be aPol ikel mai nasenturion mai nasoltia gail ke, “Alatenan asike lǝb̃itoh len nǝwag wol, asike mǝtolǝboi mǝtb̃imakuv dan nǝmatan.”
ACT 27:32 Beti nasoltia gail luta kotov nǝhau totah gat natuhb̃ot, gol ke isal.
ACT 27:33 Pǝpadaŋ hǝn naut b̃ilan aPol eŋir galit p̃isi ke lihan, ike, “Damǝŋ nǝmariboŋ evi 14 mǝttotoh van mǝtsǝhan, ale nǝhanan samit eb̃uer.
ACT 27:34 Imaienan, ivoi ke mitihan natideh hǝn b̃evi tarhǝt samito. Mitimasgole hǝn mǝtb̃imaur. Husur nasivur ideh len nǝkadumit asike imasig.”
ACT 27:35 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, len nǝholit p̃isi ilav nabǝta, esipa len aGot, eb̃ur nabǝta ale etub̃at hani.
ACT 27:36 Galit p̃isi lolǝŋon ivoi am len nǝlolito ale luhan.
ACT 27:37 (Ginamit p̃isi len nǝwag wol enan namtovi 276.)
ACT 27:38 Nǝboŋ lotohanukub tonoŋ, lobubulan nawit len tas hǝn b̃igol nǝwag wol b̃emǝlala.
ACT 27:39 Nǝboŋ naut tolan, lǝsaris lǝboi naut be lokǝta bunus nab̃urhuut sua tokad nabion lotoke ligol nǝwag wol tikos lan, be lǝsalǝboii ke timaienan o ledǝdasi.
ACT 27:40 Ŋa luta kokotov nǝhau hǝn naga gail hǝn lǝb̃ipat butitas. Nǝboŋ lotogol nauman en sal, lusah rub̃at nǝhau gail lotopis gat nǝṽos wolwol gǝlaru hǝni. Beti loliv nǝlai mashuwag vi mǝhat hǝn nǝlan b̃eṽuvi, ale luwol vahut bitas.
ACT 27:41 Lubar naut nawilel tolev ale lukos. Nǝmashuwag edǝdas b̃erus be nab̃iltitas iṽas nǝbathuwag van van vǝmap̃ulp̃ul.
ACT 27:42 Nasoltia gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol alat lotobaŋis gat galito limat hǝn asike lǝb̃egǝgar yav.
ACT 27:43 Avil nasenturion ike aPol timaur, ale ikai tas na-sor-utaut-an enan. Ikele ke, alat lotolǝboi nagǝgaran lemǝlah len tas a m̃o, gǝgar vahut.
ACT 27:44 Ale ikel mai alat lotosuh ke, ideh litah gat nǝtarhai, ideh litah gat nahudhuwag. Imagenan galit p̃isi lubar nabitas, lumaur.
ACT 28:1 Nǝboŋ namttovahut namtusab̃i ke nahǝsan naholoul enan evi Malta.
ACT 28:2 Husur naus eus mai naut esusus, alat lotosuh ei luvoi habat hǝn ginamito. Lotuŋ nǝhab, ale lukel nahǝhaṽuran salito mai ginamito.
ACT 28:3 APol itariv nǝhab galevis, be nǝboŋ toriŋi len nǝhab, nǝm̃at sua, nǝvaipa, imakuv dan naut topud, hat navǝlan.
ACT 28:4 Nǝboŋ alat a Malta lotoris nǝm̃at totahǝtah len navǝlan, lusorsor mai galit gabag ke, “Ategai evi naulum̃an togol nǝmatan. Naut kǝmas gai sǝmat len tas, nagot pǝhaṽut sidato, aNoran, asike idam̃ ke timaur am.”
ACT 28:5 Be aPol ekur kuv nǝm̃at vi lan nǝhab ale aPol imaur sal.
ACT 28:6 Luvatvat viri ke dereh aPol titob o titeh tutut timat. Avil lutoh viri ebǝlav sob̃uer. Natideh savisi hǝni. Ale logǝgel hǝn nǝnauan salito, lotub̃at kele ke evi nagot sua.
ACT 28:7 Pǝpadaŋ hǝn naut enan ikad nǝtan sinǝvanuan totibau hǝn naholoul, nahǝsan aPuplius. Gai ike, “Ivoi,” mai ginamito ale ekǝtkǝta tǝban ginamit len nǝmariboŋ itor.
ACT 28:8 Len nǝboŋ enan atǝman aPuplius emǝsah. Ipat len nǝmel, epud mai ep̃irp̃ir. APol ivan hǝni, isor tuṽ. Nǝboŋ tonoŋ eriŋ navǝlan gǝlar lan ale imaur.
ACT 28:9 Husur natenan, galit p̃isi len naholoul lotomǝsah, logǝm hǝn aPol ale lumaur.
ACT 28:10 Loputsan ginamit hum namttovi vanuan toyalyal gail. Ale nǝboŋ namttoutaut hǝn namtb̃iwol vi lau, lousan natit p̃isi b̃evi tarhǝt sinamit len nawolan sinamito.
ACT 28:11 Husur nahǝbati itor namtovi lau len nǝwag wolwol ta Aleksadria tokir len naholoul enan len nahǝbati naut susus. Ikad Namǝlav Larmiṽan tovi namǝlauah han.
ACT 28:12 Namtubar naut a Sirakus, ale namtutoh ei nǝmariboŋ itor.
ACT 28:13 Beti namtoriŋ naut enan namtubar naut a Rekium. Pelan han nǝlan len nǝsautwes etǝvah, namtoriŋ naut enan, ale hois han namtubar naut a Puteoli.
ACT 28:14 Len naut enan namtusab̃ nǝvanuan nadǝlomian lotous ginamit hǝn namtb̃itoh mai galito len nawik esua. Imagenan namtogǝm vǝbar naut a Rom.
ACT 28:15 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian gail ei lotosǝsǝloŋ hǝni ke namttogǝmai, logǝm van vǝbar Nǝmaket siAppius mai Naim Ŋavŋav Itor hǝn lǝb̃ebubur mai ginamito. Nǝboŋ aPol toris galito, elǝŋon ivoi am len nǝlon, ale esipa vi tǝban aGot.
ACT 28:16 Nǝboŋ namttobar naut a Rom, ludam̃ hǝn aPol b̃itoh sǝb̃on len naim sua mai nasoltia tokǝtkǝta kǝkol hǝni.
ACT 28:17 Len nǝmariboŋ totor tohusuri, aPol ekis naJu gail lotoil a m̃o gǝmai. Nǝboŋ lotob̃onb̃on ikel mai galit ke, “Lalum̃an, aṽagw gail, naut kǝmas nǝsagol natideh tomǝdas nǝvanuan sidat gail mai naṽide setǝmadat ta sutuai, naJu gail lutah gat ginau len naut a Jerusalem ale loriŋ ginau len navǝlan alat a Rom.
ACT 28:18 Nǝboŋ lotous nausian gail mai ginau, luke leriŋ ginau nivan husur lǝsǝsab̃ natideh tonor hǝn nǝb̃imat.
ACT 28:19 Avil nǝboŋ naJu gail lotosor mǝtahuni, igol ke nous ke nikot len nakotan seSisa, naut kǝmas nǝsǝkad natideh hǝn nab̃ikot hǝn nǝvanuan sagw gail sile.
ACT 28:20 Bathut natgalenan, nokis gamit gǝmai hǝn nǝb̃eris gamit mai sor mai gamito. Nukad natsen galegai sil nǝ-vatvat-viri-an seIsrael, tovi aKristo.”
ACT 28:21 Ale lusor vari ke, “Namtsǝlav nalob̃ulat ideh a Jutea tosor husur gaiug, mai avan ideh tobar naut egai sakel uri o sakel natideh tosa husur gaiug.
ACT 28:22 Be namtuke namtesǝsǝloŋ hǝn nǝnauan sam̃ gail, husur namtolǝboii ke, nǝvanuan gail len naut p̃isi lusor tas naluṽoh egaii hǝn nalotuan totile.”
ACT 28:23 Loriŋ gat nǝboŋ sua vir aPol ale galit isob̃ur logǝm vi lan naim totoh lan. Tub̃at dudulan vǝbar nalenmariug aPol isor vahvah mai galito, ikel ur natohan pipihabǝlan aGot ale len nalo siMoses, mai natosian sihai kelkel ur gail, ikel natgalenan hǝn lǝb̃egǝgel hǝn nǝnauan salit husur aYesu.
ACT 28:24 Galevis lunau ke aPol ekitin, galevis am lǝsadǝlomi.
ACT 28:25 Husur nǝnauan salit sasua, lotub̃at riŋ naut enan. Ale aPol isor tǝtas am ke, “ANunun aGot ekitin nǝboŋ tokel mai atǝmadat ta sutuai len ahai kelkel ur, aIsaiah,
ACT 28:26 ke, “‘Givan hǝn nǝvanuan galegai, gike, “Len nasǝsǝloŋan samito, dereh mǝtesǝsǝloŋ be asike mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa notokele, ale len nakǝtaan samito, dereh mǝtekǝta be asike mǝtokǝta lǝboi nǝsa notogole.”
ACT 28:27 Husur nǝkadun alategai egǝm ṽonṽon, pǝpadaŋ nǝdariŋalit eb̃ulb̃ulol, ale namǝtalit ib̃er. Asike lǝtǝmagenan, namǝtalit takǝta ris nǝsa notogole, nǝdariŋalit tasǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele, nǝlolit talǝboi natgalenan, ale lǝtǝpair van hǝn ginau, ale nǝtagol galit lǝtǝmaur.’
ACT 28:28 “Ale ginau nuke mǝtelǝboii ke, nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, aGot esǝvati tia van hǝn alat lǝsavi Ju, ale galit dereh lesǝsǝloŋ balai!”
ACT 28:30 Len nasihau eru aPol itoh ei len naim gai torentem, ale ehǝhaṽur hǝn nǝvanuan p̃isi lotogǝm hǝni.
ACT 28:31 Ikel ur natohan pipihabǝlan aGot, ep̃usan husur Nasub̃ aYesu Kristo len na-il-b̃uri-an, ale sǝkad avan ideh tomǝdasi.
ROM 1:1 Ginau, aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Novi naslev sua seKristo, aYesu, aGot totabtabuh len ginau hǝn nǝb̃evi hai pispisul m̃os na-kel-uri-an san tovoi.
ROM 1:2 Sutuai, nǝboŋ aYesu savisi sal, aGot ikel gati ke dereh tikel vǝhot na-kel-uri-an san tovoi. Ale ikel vǝhoti len nǝsa ahai kelkel ur gail lototosi len natosian siGot.
ROM 1:3 Na-kel-uri-an tovoi ehusur aNatun aGot, aYesu. Len nǝmauran san len navile a pan, ikad nǝpasian len nǝbathuyah siTevit tovi Kiŋ. Ale aNunun aGot ikel uri ke tovi aNatun aGot len nǝdaŋan nǝboŋ togol tole mǝhat dan nǝmatan. Gai evi aYesu Kristo, aMasta sidato.
ROM 1:5 Len gai, aGot eviol kǝmas hǝn navoian mai ginau, hǝn nǝb̃evi ahai pispisul m̃os nahǝsan aKristo, hǝn nǝb̃ekis nǝvanuan dan naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi, hǝn lǝb̃igol husur nǝsa tokele bathut nadǝlomian lotokade lan.
ROM 1:6 Gamit a Rom, mǝtovi galit galevis. AGot ekis gamit am hǝn mǝtb̃evi seKristo.
ROM 1:7 Ginau aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit p̃isi a Rom, aGot tolǝmas bun gamito, gai tokis gamit hǝn mǝtb̃evi esan sǝb̃on. AGot atǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, arigol nǝlomit tikad natǝm̃at.
ROM 1:8 Nuke nikele bai ke, len aYesu Kristo, nosipa vi tǝban aGot hǝn gamit p̃isi, husur nǝvanuan gail lukel ur nadǝlomian samito len navile a pan kavkav.
ROM 1:9 AGot notoum san len nǝlogw kavkav nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an tovoi husur aNatun ulum̃an, aGot elǝboii ke notokitin nǝboŋ notokel ke notosor tuṽ m̃os gamit tabtab.
ROM 1:10 Akis vǝbar damǝŋai len na-sor-tuṽ-an sagw, nous aGot ke, b̃elǝŋoni, dereh tigol nap̃isal ideh hǝn nǝb̃em̃ǝdoŋ tǝban gamito.
ROM 1:11 Husur nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito, hǝn ke, len nagǝmaian sagw, mǝtb̃ikad naviolan ideh seNunun aGot hǝn b̃igol mǝtb̃idaŋ am.
ROM 1:12 Nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito hǝn datb̃igol datb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlodat gabag, nuke nevi tarhǝt samit len nadǝlomian samito mai gamit am mǝtevi tarhǝt sagw len nadǝlomian sagw.
ROM 1:13 Bathudud nadǝlomian gail, nuke mǝtelǝboii ke notonau utaut hǝn nǝb̃em̃ǝdoŋ tǝban gamito. Nugol vǝha-sob̃ur hǝni be natgalevis lupatpat gol ginau vǝbar damǝŋai. Nuke neum samito ale nauman sagw len gamito tikad naṽite hum notokade len alat lǝsavi Ju len naut tiltile gail am.
ROM 1:14 Nolǝboii ke aGot eriŋ nauman len ginau ale nimasgole m̃os nǝvanuan gail p̃isi, nǝvanuan nab̃iltivile gail mai auleut gail, alat lotokad nalǝboian mai alat lototǝtan hǝni.
ROM 1:15 Husur natenan, noutaut, nolǝŋon nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamit a Rom am.
ROM 1:16 Nahurugw sǝsa hǝn na-kel-uri-an tovoi. Evi nǝdaŋan siGot m̃os nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan silat lotokad nadǝlomian: m̃os naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju.
ROM 1:17 Husur na-kel-uri-an tovoi ikel vǝhot nap̃isal hǝn aGot b̃igol datb̃inor len nǝhon. Nap̃isal enan etub̃at len nadǝlomian van van, inoŋ len nadǝlomian. Hum natosian siGot toke, “Len nadǝlomian nǝvanuan nanoran ikad nǝmauran.”
ROM 1:18 AGot len nǝmav evǝhot nǝlol paŋpaŋ san. Nǝlon epǝŋas nǝsaan silat lotomǝtahun aGot, lotopul hǝn nǝsaan. Galit, len nǝsaan salito, losusuan nakitinan.
ROM 1:19 Galit lolǝboi nakitinan husur aGot, bathut igol ip̃arp̃ar hǝn galito.
ROM 1:20 Naut kǝmas lotodǝdas lǝb̃eris nǝdaŋan san topat vi sutuai mai nab̃oruan san hum aGot; be nǝdaŋan mai nab̃oruan san arup̃arp̃ar len natit p̃isi togole. Husur len natub̃atan nǝboŋ aGot togol navile a pan, van vǝbar damǝŋai, nǝvanuan gail loris natit aGot togol gail. Imaienan lǝsalǝboi lǝb̃etǝtas gol galito.
ROM 1:21 Husur ke, naut kǝmas lotolǝboi aGot maienan, lǝsǝsal suh nǝyalyalan san sum̃an tovi Got, lǝsasipa vi tǝban. Be nǝnauan salito egǝm vi ut kǝmas, nǝnauan salit sǝkad nǝ-nau-lǝboii-an lan, lopul hǝn nǝmargobut ŋai.
ROM 1:22 Lukel ke lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, be logǝm vi hoṽon gail.
ROM 1:23 Lugel nǝyalyalan siGot totoh vi sutuai hǝn nǝlablab gail lotokad nǝnahǝnah hǝn nǝvanuan lǝb̃imat, nǝman namǝsav gail, narivatvat gail mai natit lotokǝlkǝlah.
ROM 1:24 Imagenan, aGot eriŋ gab̃ulan galito hǝn lǝb̃igol natideh lotolǝŋoni len nǝlolito, gol ke, len nab̃iŋb̃iŋalan salito, lomǝdas nibelit gabag len naitian tosa lotogolgole.
ROM 1:25 Lugel nakitinan husur aGot hǝn nalibliboŋan. Ale lulotu hǝn natit aGot togol gail, lugol lotovi slev salit gail. Lǝsalotu hǝn aGot togol natgalenan, be gai inor hǝn nǝ-sal-suhi-an van vi sutuai. Ganan!
ROM 1:26 Husur lotogol natgalenan aGot eriŋ gab̃ulan galito hǝn lǝb̃igol naṽide tob̃iŋb̃iŋal ideh lotolǝŋoni. Alatpǝhaṽut salit tu lupair dan nap̃isal hǝn naitian mai asoalit gail hǝn lǝb̃igol naitian mai galit gabag.
ROM 1:27 Len naṽide tomaienan alalum̃an lupair dan naitian mai alatpǝhaṽut, nǝlolit isahsah len galit gabag. Alalum̃an lob̃ur kotov naṽide tonor, lugol tob̃iŋb̃iŋal mai galit gabag. Ale sil nǝsaan lotogol gail, nǝpanismen tonor hǝn nǝsa galit sǝb̃olit lotogole ibar galito.
ROM 1:28 Bathut lotonau ke na-lǝboi-aGot-an savi natideh, aGot eriŋ gab̃ulan galit hǝn lǝb̃itoh len nǝ-nau-sabsab-an salito. Imaienan lugol nǝsa sanor hǝn lǝb̃igole.
ROM 1:29 Logǝm pul hǝn nǝsaan tiltile gail: nab̃oruan sasa, na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an hǝn natite, nǝsasaan, lutab̃ulol bulos avan ideh husur nǝsa tokade. Lugolgol nǝmatan, lopul hǝn naṽitṽituhan mai nagǝgǝrasan. Lohǝhaṽur hǝn lǝb̃igol na-lǝŋon-isa-an len nǝvanuan gail, lukel nǝmadun nǝvanuan gail,
ROM 1:30 lusor mǝdas nahǝsalito. Lomǝtahun bun aGot, len naṽivan salit lǝsǝnau avan ideh am. Nǝholit ileleah ale lusor patpat galit mǝhat. Lukad namitisau hǝn lǝb̃inau tabtab hǝn nap̃isal toveveu hǝn lǝb̃igol nǝsaan. Lǝsagol nǝsa atata mai anana artokele.
ROM 1:31 Len naṽide hǝn nǝmauran salito ehum lotomelmel, lob̃ur kotov na-kel-gati-an salit gail, na-lǝmas-buni-an eb̃uer len galito, nǝlolit sǝtaŋis avan ideh, ehum lǝsǝkad nalolosaan ideh.
ROM 1:32 Lolǝboii ke, bathut aGot tonor, ikele ke, nǝvanuan gail lotogol naṽide lotomaienan limasmat. Avil lohusur naṽide galen sal. Savi natenan ŋai, be lohǝhaṽur hǝn lǝb̃eris nǝvanuan gail am lǝb̃ehusur naṽide salito.
ROM 2:1 Gaiug gotosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tile am timaspanis, gǝsalǝboi gǝb̃etǝtas gol gaiug, husur gaiug am gusa sum̃an galito. Nǝboŋ gotosab̃ sǝhoti ke avan ideh timaspanis husur nǝsaan san, be gaiug gusab̃ sǝhoti ke gaiug am gimaspanis, husur gaiug gugol nǝsaan top̃itp̃itoṽ.
ROM 2:2 Datolǝboii ke, nǝboŋ aGot tosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan limaspanis sil lotogol natenan, nǝ-sab̃-sǝhoti-an san inor hǝn nakitinan.
ROM 2:3 Imagenan, gaiug, nǝboŋ gotosab̃ sǝhoti ke galit limaspanis be gaiug gohusur naṽide top̃itoṽ hum galito, gunau ke gotolǝboi gǝb̃igam yav dan nǝpanismen siGot a? Ao!
ROM 2:4 Gǝsalǝboii ke aGot tovoi masuṽ hǝn gaiug a? Gai satutut hǝn b̃emǝtahun gaiug; len nasusumaran, itoh mǝdau mai gaiug. Gǝsalǝboii a? Hum ma natgalenan lǝsavi natideh len gaiug. AGot ivoi hǝn gaiug hǝn b̃esǝhar gaiug van hǝn nǝpairan dan nǝsaan, gǝsǝnau sǝhoti a?
ROM 2:5 Be gaiug guhaihai, nǝkadum̃ iṽonṽon, gomǝtahun gǝb̃ipair dan nǝsaan sam̃. Bathut gotomaienan gugol ke nǝpanismen sam̃ gabag evivi mǝhat am, husur nǝboŋ hǝn nǝlol paŋpaŋ dereh tegǝmai. Evi nǝboŋ aGot b̃ikel vǝhot nǝ-sab̃-sǝhoti-an san tonor, mai nǝpanismen.
ROM 2:6 AGot dereh tilav nap̃urp̃uran mai nǝvanuan p̃isi tinor hǝn nǝsa lotogole.
ROM 2:7 Dereh tilav nǝmauran vi sutuai mai alat lotosusumar hǝn lǝb̃igol navoian, lotodaŋ len aGot hǝn b̃eviol hǝn nǝyalyalan, nǝ-sal-suh-galito-an mai nǝmauran topat vi sutuai.
ROM 2:8 Be len nab̃iltilol paŋpaŋ san, dereh nǝlon aGot tepǝŋas alat lotonau galit sǝb̃olito ŋai, lǝsagol nǝsa nakitinan tokele, be lotopul hǝn nǝsaan len nǝmauran salito.
ROM 2:9 Na-lǝŋon-isa-vǝsa-an mai nǝmauran todaŋ dereh aribar nǝvanuan p̃isi lotogolgol nǝsaan: naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju.
ROM 2:10 Be alat lotogolgol navoian, dereh aGot tisal suh galito, teputsan nahǝsalito, teriŋ natǝm̃at len nǝlolito: naJu gail a m̃o, beti alat lǝsavi Ju.
ROM 2:11 Husur naṽide siGot ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.
ROM 2:12 Alat lǝsǝkad nalo siGot be lotogol nǝsaan, dereh limasig naut kǝmas lǝsǝkad nalo. Avil alat lotokad nalo be lotogol nǝsaan, nalo dereh tisab̃ sǝhoti ke limaspanis.
ROM 2:13 Husur savi alat lotosǝsǝloŋ hǝn nalo aGot togol lotonor len nǝhon; be alat lotogol nǝsa nalo tokele, dereh aGot teriŋi ke galit linor len nǝhon.
ROM 2:14 Husur, alat lǝsavi Ju lǝsǝkad nalo siGot, lǝb̃ehusur nab̃oruan salito ale gol nǝsa nalo tokele, ehum lotokad nalo len nǝlolito, naut kǝmas lǝsasǝsǝloŋ hǝni boŋ ideh.
ROM 2:15 Len naṽide salito imasil ke aGot totos gat nalo len nǝlolito, husur nǝlolit gail mai nǝnauan salit sǝb̃olit arukel vǝhot nǝsaan mai galito o arukel mai galit ke lotonor.
ROM 2:16 Dereh aGot tigol natgalenan len nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len natit gail nǝvanuan p̃isi lotosusuani. Napǝpehunian enan, dereh teriŋi len navǝlan aKristo aYesu, hum na-kel-uri-an sagw tovoi tokele.
ROM 2:17 Be gaiug gotovi Ju, gumabe? Gaiug gudaŋ len nalo siGot, gusor patpat gaiug mǝhat hum aGot tovi amaheam̃.
ROM 2:18 Gaiug golǝboi nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni, golǝboi nǝsa tonor mai nǝsa tosa husur nalo san eṽusan gaiug.
ROM 2:19 Len nǝnauan sam̃ gunau suluṽi ke gotolǝboi gǝb̃esǝhar nǝvanuan gail, lotovi metb̃esw len nǝnauan salito. Gunau suluṽi ke gotohum nam̃ial tolǝboi b̃em̃ias nap̃isal m̃os alat lototoh len nǝmargobut.
ROM 2:20 Gunau suluṽi ke gotovi hai p̃usan m̃os alat lotovi hoṽon mai alat lǝsǝmatmatu len nadǝlomian salito. Gaiug gotovi Ju gunau maien hǝni husur gukad nalo siGot tovi nǝkadun nalǝboian mai nakitinan.
ROM 2:21 Imaienan, gǝb̃eṽusan avan ideh gail, imabe gǝsaṽusan gaiug gabag? Gukel uri ke, “Samtevǝnvǝnah!” be gaiug, govǝnvǝnah a?
ROM 2:22 Gukele ke, “Samtigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan!” be gaiug, gugol naitian tob̃ur kotov nǝlahan a? Gaiug gomǝtahun bun nǝlablab gail, be naim nalotuan hǝn nǝlablab gail, govǝnah lan a?
ROM 2:23 Gaiug gusor patpat nalo siGot mǝhat, be gob̃ur kokotov nalo enan mǝdas nahǝsan aGot a?
ROM 2:24 Husur natosian siGot ike, “Gamit mǝttovi Ju, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile lusor mǝdas nahǝsan aGot sil gamito.”
ROM 2:25 Gǝb̃igol husur nǝsa nalo siGot tokele, na-tiv-dalusi-an seJu evi natit tovoi husur ipat len nalo. Be gǝb̃eb̃ur kokotov nalo, na-tiv-dalusi-an sam̃ savi natideh. Ehum gǝsavi Ju. Ehum gǝsǝkad na-tiv-dalusi-an len gaiug boŋ ideh.
ROM 2:26 Imagenan, alat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an, galit lǝb̃igol husur nǝsa nalo tokele, len nabunusian siGot esum̃an lotokad na-tiv-dalusi-an tia, esum̃an lotovi Ju gail.
ROM 2:27 Ale alat lotogol husur nǝsa nalo tokele be lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an, galit dereh lisab̃ sǝhoti ke, gaiug gotovi Ju gotokad na-tiv-dalusi-an, gimaspanis husur gukad nalo be gob̃ur kokotovi.
ROM 2:28 Savi nǝpasian o na-tiv-dalusi-an nǝvanuan tokade len niben togol tovi Ju kitin.
ROM 2:29 Ao. NaJu kitin evi Ju m̃au len nǝlon. Ale na-tiv-dalusi-an kitin evi na-tiv-dalusi-an hǝn nǝlon. Na-gol-husur-nalo-an edǝdas b̃igol na-tiv-dalusi-an kitin len nǝlon, ao, aNunun aGot igole. Ale dereh aGot tisal suh nǝvanuan tomaienan. Nǝvanuan gail asike lǝb̃isal suhi, be aGot m̃au dereh tisal suhi.
ROM 3:1 B̃imagenan, ivoi mabe hǝn avan ideh b̃evi Ju? Ivoi mabe hǝn b̃ikad na-tiv-dalusi-an?
ROM 3:2 Ivoi habat len natit p̃isi! Metǝkav ikad natsua: aGot eriŋ nasoruan san len navǝlan naJu gail.
ROM 3:3 Be galit galevis asike lǝb̃idaŋ len aGot, gunau ke nǝ-par-dǝlomi-an salito igol aGot sǝdaŋ len na-kel-gati-an san gail a?
ROM 3:4 Ao! Satimaienan! AGot ekitin, akis igol nǝsa tokele, naut kǝmas nǝvanuan p̃isi lovi vanuan nalibliboŋan gail. Hum aTevit aKiŋ tokele sutuai ke, “Nasub̃ aGot, natit p̃isi gotokele m̃au, ekitin. Avan ideh b̃ike b̃isor tas gaiug len nakotan, dereh tisab̃ sǝhoti ke gotonor, gokitin, ale dereh gewin len nakotan enan.”
ROM 3:5 Be nǝsaan sidat b̃eṽusan p̃arp̃ar hǝn nanoran siGot, datekǝmabe? Datolǝboi datb̃ike aGot sanor nǝboŋ topansem gidato a? Ao! Ikad nǝvanuan lotonau tomaienan,
ROM 3:6 be nǝnauan salit sakitin. AGot asike tanor, asike talǝboi tapǝpehun navoian dan nǝsaan hǝn navile a pan.
ROM 3:7 Ikad nǝvanuan lotoke, “Be nalibliboŋan sagw b̃igol p̃arp̃ar hǝn nakitinan siGot gol nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan san, b̃imaienan, imabe aGot ipansem ginau sal sil nalibliboŋan sagw hum tovi saan?”
ROM 3:8 Ale nǝvanuan galevis lusor mǝdas ginamito. Lukel ke, namtuke, “Namtigol nǝsaan hǝn nǝsaan b̃igol navoian!” Alat lotokǝmaienan, dereh lipanis, ale ivoi hǝn lǝb̃ipanis!
ROM 3:9 Ale datekǝmabe? Mǝtunau ke ginamit namttovi Ju, len nǝhon aGot namtuvoi sǝhor nǝvanuan tile gail am a? Ao, namtsǝmaienan. Noil hirhir len nǝsa notokele tia ke, nǝvanuan p̃isi, naJu gail mai alat lǝsavi Ju, galit p̃isi lugolgol nǝsaan. Nǝsaan iwol hǝn nǝmauran salito.
ROM 3:10 Hum natosian siGot toke, “Sǝkad nǝvanuan nanoran ideh, sasua kasi.
ROM 3:11 Sǝkad avan ideh tokad nalǝboian kitin, sǝkad avan ideh tolǝŋon ke telǝboi aGot
ROM 3:12 Galit p̃isi lupair dani, naṽide salit p̃isi isa batbat. Sǝkad avan ideh togol navoian, sasua kasi.”
ROM 3:13 “Nasoruan salit isa hum nǝb̃on nab̃irimat tob̃os nǝtan. Namealito igol nagǝgǝrasan. Nǝsa lotokele igol nasǝnahan, hum nabehi hǝn nǝm̃at togole nǝboŋ tohat nǝvanuan.”
ROM 3:14 “Nabuŋolit epul hǝn nasoruan namǝdasian mai na-mǝtahun-buni-an.”
ROM 3:15 “Lusaṽsaṽut hǝn lǝb̃igol nǝmatan.
ROM 3:16 Lugol namǝdasian mai na-lǝŋon-isa-an len naut p̃isi lotovi lan.
ROM 3:17 Lǝsalǝboi lǝb̃itoh mai nǝvanuan tile ideh len natǝm̃at.”
ROM 3:18 “Lǝsamǝtahw len nǝyalyalan siGot. Lǝsǝnau.”
ROM 3:19 Gidat datolǝboii ke natideh nalo tokele, ikele van hǝn alat lototoh len navǝlan nalo, hǝn nǝvanuan gail asike lǝb̃elǝboi lǝb̃etǝtas gol galit am, ale hǝn b̃imasil ke nǝvanuan p̃isi len navile a pan dereh likot len nakotan siGot.
ROM 3:20 Imaienan, avan ideh salǝboi b̃inor len nǝhon aGot husur togol husur nalo. Nalo ipat ŋai hǝn datb̃ebunus lǝboi nǝsaan sidato lan.
ROM 3:21 Be gagai, aGot evǝhot nap̃isal hǝn datb̃inor len nǝhon, ale na-gol-husur-nalo-an savi natideh hǝni. Nap̃isal enan, nalo siMoses mai ahai kelkel ur gail lopǝhav utaut hǝni sutuai tia.
ROM 3:22 AGot eriŋi ke dattonor len nǝhon nǝboŋ dattoriŋ nǝlodat len aYesu Kristo. Imaienan hǝn nǝvanuan p̃isi lotokad nadǝlomian. Nǝvanuan p̃isi lop̃itp̃itoṽ,
ROM 3:23 husur nǝvanuan p̃isi lugol nǝsaan, ŋa lutoh a tut, a tut masuṽ dan aGot, lǝsanor kasi hǝn lǝb̃ibar nǝyalyalan san.
ROM 3:24 Avil, len naviolan hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni, len aKristo aYesu toṽur nǝmakuvan sidato, aGot eriŋi ke dattonor len nǝhon.
ROM 3:25 AGot eviol hǝn aYesu hum naviolan hǝn natutumavan, hǝn nǝmatan san b̃idakuv nǝlol paŋpaŋ siGot, nǝlon topǝŋas nǝvanuan gail sil nǝsaan salito. Len nadǝlomian lotokade len nǝmatan siYesu m̃os galito, aGot erub̃at nǝsaan salit dan galito. Natutumavan hǝn aYesu igol nanoran siGot ip̃arp̃ar, bathut ke, satutut hǝn tomǝtahun galito, ekǝta sǝhor nǝsaan silat ta m̃o, ta sutuai, sǝpansem galito.
ROM 3:26 AGot igol natgalenan hǝn nanoran san b̃imasil len nǝboŋ ta damǝŋai. Igol tomaienan hǝn gai gabag b̃inor, ale hǝn b̃igol nǝvanuan lǝb̃inor len nǝhon, lǝb̃ikad navoivoian maii nǝboŋ lotokad nadǝlomian len aYesu topanis salito.
ROM 3:27 Imagenan, datolǝboi datb̃isor patpat gidat mǝhat hǝn natideh a? Aoa! Datolǝboi datb̃ikad navoivoian mai aGot len nalo dattogol husuri a? Ao! Datukad navoivoian mai aGot husur datukad nadǝlomian len aYesu.
ROM 3:28 Nǝbathusoruan sagw imaiegai ke: len nadǝlomian dattokade, aGot eriŋi ke dattonor len nǝhon, savi len nalo dattogol husuri.
ROM 3:29 AGot evi Got seJu gail ŋa? Be alat lǝsavi Ju, gai savi aGot salito a? Evoi! Evi aGot salito am!
ROM 3:30 Husur Got esua ŋai. Len nadǝlomian eriŋi ke nǝvanuan gail lunor len nǝhon, naut kǝmas lotokad na-tiv-dalusi-an o lǝsǝkade.
ROM 3:31 Namilen ke nadǝlomian igol nalo evi ut kǝmas a? Ao Sǝmaienan! Nǝboŋ dattoriŋ nǝlodato len aGot, datugol husur nalo len nakitinan.
ROM 4:1 Ginamit namttovi Ju, ivoi hǝn namtb̃inau aApraham tovi atǝmanamit ta sutuai. Datb̃isor husur nap̃isal hǝn nǝvanuan b̃egǝm b̃inor len nǝhon aGot, aApraham isab̃i ke imabe?
ROM 4:2 AGot tǝsab̃ aApraham tanor len nǝhon husur natit aApraham togol gail, aApraham tǝkad natesua hǝn tasor patpat gai mǝhat lan. Be sǝmaienan. Avan ideh salǝboi b̃isor patpat gai mǝhat len nǝhon aGot.
ROM 4:3 Husur natosian siGot ike, “AApraham edǝlom na-kel-gati-an siGot, ale husur natenan aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.”
ROM 4:4 Nǝvanuan toum, nap̃urp̃uran san savi naviolan, be evi p̃urp̃uran hǝn nauman san.
ROM 4:5 Be datsǝmaienan mai aGot. AGot evi aGot toriŋi ke nǝvanuan nǝsaan lunor len nǝhon. AGot sariŋi ke galit lunor len nǝhon hum tovi nap̃urp̃uran hǝn nauman salito, be eriŋi ke lunor len nǝhon hum tovi naviolan husur nadǝlomian lotokade lan.
ROM 4:6 Mitinau aTevit tokǝmaienan, nǝboŋ tosor husur nahǝhaṽuran silat aGot toriŋi ke galit lotonor len nǝhon, naut kǝmas nauman salit gail. ATevit ike,
ROM 4:7 “Alat aGot torub̃at na-b̃ur-kotov-nalo-an salit gail dan galito, navoian siGot igol lukab hǝni. Alat aGot tokas kuv nǝkabut salit hǝn nǝsaan salit gail, navoian siGot igol lukab hǝni.
ROM 4:8 Evoi, lukab hǝni, lohǝhaṽur hǝni, husur aGot asike itos gat nǝsaan salito gail am hum nǝkabut salito.”
ROM 4:9 Be nahǝhaṽuran enan, ipat m̃os alat lotokad na-tiv-dalusi-an ŋa? Ao! Ipat m̃os galito mai alat lǝsǝkade sal. Husur datuke, “AApraham edǝlom na-kel-gati-an siGot, ale husur natenan aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.”
ROM 4:10 Be natenan evisi ŋais? Evisi a m̃o len na-tiv-dalusi-an siApraham o a tahw lan? Imasil ke aGot eriŋi ke tovi nǝvanuan nanoran nǝboŋ sǝkad na-tiv-dalusi-an sal.
ROM 4:11 Na-tiv-dalusi-an aApraham tokade a tahw, evi nǝ-ta-gati-an togol top̃arp̃ar ke, aGot toriŋi ke, inor len nǝhon. Imaienan, imasil ke aApraham ikad navoivoian mai aGot bathut nadǝlomian tokade tia ale na-tiv-dalusi-an san egǝm a tahw. Imaienan aApraham evi atǝmalit p̃isi lotokad nadǝlomian be lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an. AGot eriŋi ke lunor len nǝhon bathut nadǝlomian salito.
ROM 4:12 Ale alat lotokad na-tiv-dalusi-an, lǝb̃ikad nadǝlomian top̃itoṽ hum nadǝlomian aApraham atǝmadat tokade nǝboŋ sǝkad na-tiv-dalusi-an sal, aApraham evi atǝman alatenan am.
ROM 4:13 Sutuai aGot ikel gati ke tilav navile a pan mai aApraham mai nǝpasusan san gail. Nǝboŋ aGot tokel na-kel-gati-an enan, savi husur aApraham togol husur nalo, be husur, len nadǝlomian aApraham tokade lan, aGot eriŋi ke inor len nǝhon.
ROM 4:14 Husur na-kel-gati-an siGot tǝpat m̃os alat lotogol husur nalo ŋai, nadǝlomian asike tavi natideh, ale na-kel-gati-an enan san asike tǝsarpoh.
ROM 4:15 Be nalo igol nǝpanismen siGot egǝm hǝn alat lotob̃ur kotovi. Be nalo tab̃uer, na-b̃ur-kotov-nalo-an am tab̃uer.
ROM 4:16 Imaienan, len nadǝlomian ŋai aGot eriŋi ke gidat datunor len nǝhon, hǝn datb̃ikad na-viol-kǝmas-an san, hǝn nǝpasusan siApraham p̃isi lǝb̃ikad nǝsa aGot tokel gati. Ale datb̃ikad nadǝlomian len aGot sum̃an aApraham, dereh datikad nǝsa aGot tokel gati, naut kǝmas dattovi Ju dattokad nalo o datsǝmaienan. Husur aApraham evi tata sidat p̃isi dattokad nadǝlomian.
ROM 4:17 Hum aGot tokel maii len natosian san ke, “Nugol gaiug govi tata sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.” Len nǝhon aGot, aApraham evi atǝmadato husur ikad nadǝlomian len aGot tolav nǝmauran mai alat lotomat, ikad nadǝlomian len aGot tokis nǝsa tob̃uer, ale natit evisi.
ROM 4:18 Naut kǝmas nǝ-lon-uri-an, len nǝ-vatvat-viri-an, aApraham ikad nadǝlomian hǝn b̃egǝm vi tata sinaluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, hum aGot tokel maii ke, “Nalilim̃eso gotorisi, nǝpasusan sam̃ dereh lisob̃ur maienan.”
ROM 4:19 Ale nadǝlomian siApraham sateh naut kǝmas nǝdam̃ han pǝpadaŋ tovi 100; naut kǝmas tonau ke niben pǝpadaŋ hǝn tomat mai aSarah tobutoh.
ROM 4:20 Gai sariŋ gab̃ulan na-kel-gati-an siGot. Eriŋ nǝlon len aGot gol ke nadǝlomian san idaŋ am, ale isal suh nǝyalyalan siGot.
ROM 4:21 AApraham inau lǝboii ke aGot elǝboi b̃igol natideh tokel gati.
ROM 4:22 Ale husur nadǝlomian san, aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran.
ROM 4:23 Natosian enan toke “aGot eriŋi ke tovi vanuan nanoran” sǝpat m̃os aApraham ŋai.
ROM 4:24 Natosian enan ipat m̃os gidato am. Ikel gati ke aGot togol aYesu, aMasta sidato, tole mǝhat dan nǝmatan, datb̃eriŋ nǝlodato lan, dereh teriŋi ke dattonor len nǝhon.
ROM 4:25 AGot idam̃ hǝn nǝmatan siYesu sil nǝsaan sidato, ale igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan hǝn datb̃inor len nǝhon aGot.
ROM 5:1 Len nadǝlomian sidato, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. Imagenan, len aMasta sidato, aYesu Kristo, datukad natǝm̃at tǝban aGot.
ROM 5:2 Bathut nǝsa aYesu togole, len nadǝlomian sidato, datob̃is len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, dattoil gǝgat lan. Imagenan datikemkem habat husur datuvatvat viri ke dereh datikad nǝyalyalan siGot.
ROM 5:3 Savi natenan ŋai. Datikemkem habat len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sidat am. Husur datolǝboii ke na-lǝŋon-isa-vǝsa-an iṽan hǝn nǝ-daŋ-b̃uri-an.
ROM 5:4 Nǝ-daŋ-b̃uri-an igol aGot ehǝhaṽur hǝn naṽide sidato. Ale datb̃elǝboi aGot tohǝhaṽur hǝn naṽide sidato, nǝ-vatvat-viri-an dattokade lan idaŋ am.
ROM 5:5 Ale datolǝboi buni ke nǝ-vatvat-viri-an sidato dereh tisarpoh. Husur aGot, len aNunun toviol hǝni mai gidato, aGot evur san na-lǝmas-buni-an san topul len nǝlodato.
ROM 5:6 Husur aKristo, nǝboŋ datsalǝboi datb̃igol navoian sal, len nǝboŋ tonor hǝni, aKristo imat m̃os gidat datsǝnau aGot.
ROM 5:7 Nǝvanuan evis ŋai ludam̃ hǝn lǝb̃imat m̃os nǝvanuan tile, be ludam̃ hǝn lǝb̃imat m̃os nǝvanuan nanoran ŋai. Ale hum ma tokad avan ideh tokad na-il-b̃uri-an hǝn b̃imat m̃os nǝvanuan tovoi.
ROM 5:8 Be len nǝsa togole, aGot igol ip̃arp̃ar ke tolǝmas masuṽ hǝn gidato maiegai ke: nǝboŋ dattovi vanuan nǝsaan sal, aKristo imat m̃os gidato.
ROM 5:9 Len nǝda hiYesu, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. A mǝhat hǝn natenan, len nǝmatan san, aYesu dereh tilav kuv gidato dan nǝlol paŋpaŋ siGot.
ROM 5:10 A m̃o, nǝboŋ dattovi enemi siGot sal, esǝvat aNatun ulum̃an hǝn b̃imat gel gidato. Nǝboŋ togol tomaienan, aGot igol datukad natǝm̃at mai navoivoian maii. Ale datb̃ikad navoivoian mai aGot, dattolǝboi buni ke, len nǝmauran san len gidato, dereh aYesu tilav kuv gidato dan nǝlol paŋpaŋ siGot.
ROM 5:11 Savi natenan ŋai, be datukemkem husur datsǝkad nǝsasaan am mai aGot. Len aMasta sidato, aYesu Kristo, datukad natǝm̃at mai aGot, gol datohǝhaṽur masuṽ.
ROM 5:12 Imagenan, nǝboŋ aAtam togol nǝsaan, nǝsaan eb̃is len navile a pan, ale naṽit nǝsaan evi nǝmatan. Imaienan len nǝsaan siAtam, nǝpasusan san p̃isi logǝm vi vanuan nǝsaan, lugol nǝsaan, ale nǝmatan ibar nǝvanuan p̃isi.
ROM 5:13 Sutuai, nǝboŋ nalo siMoses tob̃uer sal, nǝvanuan navile a pan lugol nǝsaan. Be husur lǝsǝkad nalo sal, aGot satos gat nǝsaan galenan ke tovi nǝkabut salito.
ROM 5:14 Be len nǝboŋ siAtam vǝbar aMoses, nǝmatan iwol hǝn nǝvanuan p̃isi. Naut kǝmas lǝsab̃ur kotov nakelean todaŋ siGot hum a Atam tob̃ur kotovi, naut kǝmas natenan, lumat sum̃an aAtam. Datolǝboi datb̃enǝnoṽ hǝn aAtam mai atesua tohusuri, aKristo.
ROM 5:15 Be gǝlaru arotile, na-viol-kǝmas-an siGot etile masuṽ len nǝsaan siAtam. Husur len nǝsaan siAtam nǝvanuan isob̃ur lumat. Be a mǝhat hǝn natenan, len naviolan togǝm len aYesu Kristo, aGot eviol kǝmas hǝn narub̃atian dan nǝsaan mai nǝvanuan isob̃ur.
ROM 5:16 Ale naṽit na-viol-kǝmas-an etile masuṽ hǝn naṽit nǝsaan siAtam. Nǝsaan siAtam iṽan hǝn nǝpanismen. Be na-viol-kǝmas-an siGot iṽan hǝn nanoran aGot togol dattokade len nǝhon, naut kǝmas dattogol nǝsaan tosob̃ur.
ROM 5:17 Len nǝsaan sitenan, aAtam, nǝmatan iwol hǝn nǝvanuan p̃isi, lumat. Be navoian aGot toviol kǝmas hǝni esǝhor masuṽ hǝn natenan. Husur len ategaii tovi aYesu Kristo, aGot eriŋi ke nǝvanuan lunor len nǝhon. Ale lǝb̃inor len nǝhon maienan, dereh likad nǝdaŋan mai nǝmauran vi sutuai.
ROM 5:18 Imasil ke naṽit nǝsaan sua siAtam evi nǝpanismen togǝm hǝn nǝvanuan p̃isi. Len naṽide tomagenan, naṽit nategaii tonor aYesu togole, igol nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃inor len nǝhon aGot mai lǝb̃ikad nǝmauran kitin.
ROM 5:19 Nǝboŋ aAtam togol nǝsa aGot tokai tasi, nǝvanuan isob̃ur logǝm vi vanuan nǝsaan. Ale nǝboŋ aYesu togol nǝsa aGot tokele, aGot dereh tigol nǝvanuan tisob̃ur linor len nǝhon.
ROM 5:20 Mitinau nalo siMoses. Nalo egǝm hǝn nǝsaan b̃egǝm tibau len na-lǝboi-sǝhoti-an sinǝvanuan. Be nǝboŋ nǝsaan togǝm tibau, navoian aGot toviol kǝmas hǝni egǝm tibau masuṽ am sǝhori,
ROM 5:21 hǝn navoian b̃esǝhor nǝsaan. A m̃o, nǝsaan mai nǝmatan aruwol hǝn nǝvanuan p̃isi. Be gagai, navoian aGot toviol kǝmas hǝni, iwol hǝn gidato. Imaienan, len aYesu Kristo, aMasta sidato, aGot igol datunor len nǝhon, ale datukad nǝmauran vi sutuai.
ROM 6:1 Ale datekǝmabe? Ivoi hǝn datb̃igol nǝsaan tabtab hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni b̃etibau am a?
ROM 6:2 Aoa! Satimagenan! Nǝmauran hǝn nǝsaan dattokade a m̃o imat ebun. Imabe datutoh lan sal?
ROM 6:3 Gidat p̃isi dattobaptais hǝn dattotoh len aKristo aYesu, nǝboŋ dattobaptais, datumat b̃onb̃on maii len nǝmatan san. Mǝtsalǝboi natenan a?
ROM 6:4 Nǝboŋ dattobaptais, datumat maii, datupat maii len nab̃ur nǝmatan hǝn datb̃ikad nǝmauran veveu hǝn datb̃itohtoh lan. Imaienan hǝn datb̃esum̃an aKristo tole mǝhat dan nǝmatan len nǝdaŋan seTǝman toyalyal.
ROM 6:5 Husur, datb̃ib̃on mai aKristo maienan len nǝmatan san, dereh datib̃on maii len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan san.
ROM 6:6 Datolǝboii ke, nǝmauran sidato ta m̃o itahǝtah maii len nǝhai balbal. Ehum nǝlodato itahǝtah ei, imat maii. Imagenan, nǝdaŋan nǝsaan tokade hǝn towol hǝn nǝmauran sidato imasig. Datsavi slev am hǝn nǝsaan.
ROM 6:7 Husur nǝboŋ dattomat mai aKristo, datumakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan.
ROM 6:8 Ale husur dattomat mai aKristo, datodǝlomi ke len natohan dattokade maii, dereh datitoh tabtab.
ROM 6:9 Datolǝboi buni ke husur aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, edǝdas b̃imat tǝtas am. Nǝmatan asike iwol hǝni boŋ ideh am.
ROM 6:10 Nǝboŋ aKristo tomat, imat vǝha-vis? Imat vǝha-sua ŋai hǝn tob̃ur kotov nǝdaŋan hǝn nǝmatan. Be ile mǝhat, imaur. Ale gagai len nǝmauran enan, itoh m̃os nǝyalyalan siGot.
ROM 6:11 Imagenan, gamit am, mitimasnau lǝboii ke, nǝmauran hǝn nǝsaan samit ta m̃o, imat ebun. Ale gagai van, len aYesu Kristo, mitimastoh m̃os nǝyalyalan siGot len nǝmauran veveu mǝttokade.
ROM 6:12 Imagenan, nǝsaan satiwol hǝn nibemito. Samtigol husur nalǝŋonian hǝn nibemito lotosa.
ROM 6:13 Samtidam̃ kas nahudhubemit ideh hum natesua tosa hǝn b̃igol nǝsaan. Aoa! Mǝteviol hǝn gamito mai aGot hum alat lotomat be lotomaur dan nǝmatan. Mǝteviol hǝn nahudhubemit gail p̃isi mai aGot hǝn lǝb̃igol naṽide lotonor len nabunusian san.
ROM 6:14 Husur nǝsaan asike iwol hǝn gamit am, husur mǝtsatoh len navǝlan nalo be mǝtutoh len navoian aGot toviol kǝmas hǝni.
ROM 6:15 Datsatoh len nalo be datutoh len navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Imabe? Namilen ke inor hǝn datb̃igol nǝsaan a? Satimagenan!
ROM 6:16 Nǝboŋ mǝttodam̃ hǝn mǝtb̃igol natit p̃isi avan ideh tokele, mǝtogǝm vi slev san. Mǝtsalǝboii a? Mǝtb̃ilekis hǝn mǝtb̃igol nǝsaan, egǝm vi masta samito, ilav gamit vi lan nǝmatan. Mǝtb̃ilekis hǝn mǝtb̃igol nǝsa aGot tokele, ilav gamit vi lan nǝmauran hǝn nanoran.
ROM 6:17 Be sipa vi tǝban aGot! A m̃o mǝttovi slev sinǝsaan, be gagai, len nǝlomit kavkav, mǝtugol husur nakitinan hǝn nap̃usanan mǝttokade.
ROM 6:18 AGot ep̃ur kuv gamito dan nǝsaan tia. Mǝtsavi slev sinǝsaan am. Mǝtogǝm vi slev sinanoran.
ROM 6:19 Nokǝmaienan len nasoruan kǝta hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃usanan sagw. A m̃o mǝtudam̃ hǝn gamit kavkav hǝn mǝtb̃evi slev hǝn naṽide tosa totaṽtaṽor mai nǝsaan m̃os mǝtb̃igol nǝsaan van am. Gagai mitimasdam̃ hǝn gamit kavkav hǝn mǝtb̃evi slev sinanoran m̃os mǝtb̃ikad nab̃oruan siGot.
ROM 6:20 A m̃o, nǝboŋ mǝttovi slev sinǝsaan, mǝtsatoh len nanoran, nanoran sawol hǝn gamito.
ROM 6:21 Be naṽit nǝmauran enan, imabe? Gagai nahurumit isa len natgalenan mǝttogol gail. Naṽit natgalenan evi nǝmatan!
ROM 6:22 Be gagai aGot ep̃ur kuv gamito dan nǝsaan, hǝn asike nǝsaan b̃iwol hǝn gamit am. Mǝtovi slev siGot beti. Husur natenan, mǝtulav nab̃oruan siGot, ale naṽit nab̃oruan siGot len gamito evi nǝmauran vi sutuai.
ROM 6:23 Husur nap̃urp̃uran hǝn nǝsaan evi nǝmatan, avil len aKristo aYesu, aMasta sidato, na-viol-kǝmas-an siGot evi nǝmauran vi sutuai.
ROM 7:1 Bathudud nadǝlomian, gamit mǝtolǝboi nalo. Mǝtolǝboii ke nalo ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an nǝboŋ nǝvanuan tokad nǝmauran ŋai.
ROM 7:2 Len nalo, napǝhaṽut tolah itoh len navǝlan nǝhaṽut san nǝboŋ atenan tokad nǝmauran sal. Be atenan b̃imat, alitenan asike itoh len navǝlan am, imakuv dan nalo hǝn nǝlahan.
ROM 7:3 Imaienan, nǝboŋ ahaṽut san tomaur sal, alitenan b̃ilah mai togon, dereh lekis alitenan hǝn napǝhaṽut togol naitian tosa tob̃ur kotov nǝlahan. Be ahaṽut san b̃imat, aliten imakuv dan nalo enan. Ale naut kǝmas b̃ilah tǝtas mai nǝhaṽut tile, aliten sagol naitian tosa tob̃ur kotov nǝlahan.
ROM 7:4 Imagenan bathudud sagw, nokǝmaiegai ke: nǝboŋ mǝttob̃on mai niben aKristo len nǝmatan san, mǝtumakuv dan nalo. Ale gagai mǝtub̃on mai atenan tole mǝhat dan nǝmatan hǝn gidato datb̃iṽan hǝn naṽit siGot.
ROM 7:5 Nab̃oruan dattokade a m̃o evi nab̃oruan hǝn nǝsaan. Nǝboŋ nab̃oruan enan towol hǝn gidato, natideh nalo tokai tasi, enan datolǝŋon masuṽ hǝn datb̃igole. Nalǝŋonian galen lotosa loum len nibedato ale natit p̃isi dattogole luṽan hǝn nǝmatan.
ROM 7:6 Be gagai, gidat dattob̃on mai aKristo len nǝmatan san, datumakuv dan nalo tobaŋis gat gidato. Imaienan datsahusur nap̃isal ta m̃o, datsagol husur na-tos-gati-an hǝn nalo am. Gagai, len aNunun aGot, datohusur nap̃isal veveu, datugol husur nalǝŋonian siGot.
ROM 7:7 Datekǝmabe beti? Nalo isa a? Sadatekǝmaienan! Nalo tab̃uer, asike nǝtalǝboi sǝhot nǝsaan sagw gail. Nǝsalǝboii ke nalǝŋonian len nǝlogw tovi nǝsaan vǝbar nalo toke, “Sa-nǝlom̃ tevǝnoh natideh.”
ROM 7:8 Be ehum nǝsaan tolav nalo enan, ale igol nǝlogw epul hǝn nalǝŋonian tiltile gail. Husur nalo tab̃uer, nǝsaan asike tǝkad nǝdaŋan tomaienan.
ROM 7:9 A m̃o, len nǝmauran sagw, nalo savi natideh len ginau. Be nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nakelean todaŋ toke, “Sa-nǝlom̃ tevǝnoh natideh,” numadhalǝboii ke nugol nǝsaan, nǝsaan imaur len ginau.
ROM 7:10 Ale len nǝsaan nukad nǝmatan husur nǝsaan epǝpehun ginau dan aGot. Imaienan, nunau sǝhoti ke nakelean enan todaŋ topat hǝn b̃ilav nǝmauran mai ginau, ilav nǝmatan mai ginau!
ROM 7:11 Bathut len nakelean enan todaŋ nǝsaan isab̃ nap̃isal hǝn togǝras ginau. Ale len nakelean enan todaŋ, igol numat.
ROM 7:12 Mitinau nategai ke: Nalo evi siGot. Ale nakelean todaŋ len nalo evi siGot, inor, ivoi.
ROM 7:13 B̃imaienan, namilen ke nalo tovoi igol numat a? Aoa! Sǝmaienan! Evi nǝsaan togole. Len nalo tovoi nǝsaan ilav nǝmatan gǝm hǝn ginau, epǝpehun ginau dan aGot. Husur natenan nalo ivoi, be igol nǝsaan len nǝlogw ip̃arp̃ar, ale nolǝboii ke nǝsaan isa batbat.
ROM 7:14 Datolǝboii ke nalo egǝm len aNunun aGot, ale ivoi. Be ginau novi vanuan notokad nab̃oruan nǝsaan hǝn navile eg a pan. Ehum notovi slev hǝn nǝsaan.
ROM 7:15 Nǝsalǝboi sǝhot nǝsa notogolgole, husur nǝsa notolǝŋon nǝb̃igole, nǝsagole. Be nugol nǝsa notomǝtahun bun nǝb̃igole.
ROM 7:16 Be nǝsa notogole b̃evi nǝsa notomǝtahun nǝb̃igole, nudam̃ ke nalo ivoi.
ROM 7:17 Imagenan, savi ginau notogol naten tosa; evi nǝsaan togol naut a im san len ginau togole.
ROM 7:18 Ale nolǝboii ke sǝkad natideh tovoi totoh len ginau, namilen ke sǝkad natideh tovoi totoh len nab̃oruan sagw hǝn nǝsaan. Husur nuke nigol navoian, be nodǝdasi.
ROM 7:19 Nuke nigol navoian be nǝsagole. Nomǝtahun nǝb̃igol nǝsaan, be enan evi nǝsa notogol tabtab hǝni.
ROM 7:20 Avil nǝb̃igol nǝsa notomǝtahun nǝb̃igole, namilen ke savi ginau am togole, be evi nǝsaan totoh tin len ginau togole.
ROM 7:21 Imagenan nusab̃ natesua tomaiegai tabtab ke: nǝboŋ notolǝŋon nǝb̃igol navoian, nǝsaan itah tabtab mai ginau.
ROM 7:22 Husur len nǝlon nǝlogw nolǝmas bun nalo siGot,
ROM 7:23 be nobunus nǝdaŋan tile am len ginau tob̃al mai nalo nǝnauan sagw tolǝŋoni. Ale nǝdaŋan enan igol nǝsaan topat len ginau, ibaŋis gat ginau.
ROM 7:24 O nǝmauran sagw isa! Nahǝhaṽuran eb̃uer! Ase tilav kuv ginau dan nawolan hǝn nibegw egai tosǝhar ginau van hǝn nǝmatan? Ase?
ROM 7:25 AGot sǝb̃on! Len aYesu Kristo, aMasta sidato, aGot dereh tigole. Sipa vi tǝban! Imaienan, len nǝnauan sagw novi slev hǝn nalo siGot, be len nab̃oruan sagw hǝn nǝsaan novi slev hǝn nǝsaan.
ROM 8:1 Imagenan beti, gagai sǝkad nǝpanismen ideh m̃os alat lotovi seKristo, aYesu.
ROM 8:2 Bathut nǝdaŋan seNunun Nǝmauran len aKristo aYesu igol gumakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai nǝmatan.
ROM 8:3 Nalo edǝdas b̃ilav kuv gidato dan nǝsaan, husur len nǝdaŋan sidat sǝb̃odato, datsalǝboi datb̃igol husur nalo. Avil nǝsa nalo todǝdasi, aGot igole. AGot esǝvat aNatun ulum̃an matmat san hǝn b̃egǝm vi vanuan. Ikad niben mai nab̃oruan sum̃an gidat dattovi vanuan nǝsaan gail. Ale aGot eriŋ nǝpanismen sadit lan, hum tovi naviolan hǝn natutumavan m̃os nǝsaan sadit gail. Igol nǝdaŋan hǝn nǝsaan inoŋ.
ROM 8:4 AGot igol imaienan, hǝn natit gail na-tos-gati-an hǝn nalo tokel ke lotonor lǝb̃isarpoh len gidato m̃au, hǝn datb̃elǝboi datb̃igol p̃is naṽide tonor nalo tokele. Gidat datsahusur nalǝŋonian sidat gail lotosa am, gagai datohusur nalǝŋonian seNunun aGot.
ROM 8:5 Alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito, lunau tabtab hǝn nǝsa nab̃oruan nǝsaan tolǝŋoni. Avil alat lotogol husur aNunun aGot, lunau tabtab hǝn nǝsa aNunun aGot tolǝŋoni.
ROM 8:6 Husur nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmatan. Be nǝboŋ aNunun aGot towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmauran mai natǝm̃at.
ROM 8:7 Bathut nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, nǝnauan enan evi enemi siGot tabtab. Sagol husur nalo siGot boŋ ideh, savi enan ŋai, be edǝdas b̃igol husuri.
ROM 8:8 Husur enan, alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito lǝsalǝboi lǝb̃igol aGot b̃ehǝhaṽur.
ROM 8:9 Be gamito, mǝtsagol husur nab̃oruan nǝsaan, mǝtugol husur aNunun aGot husur aNunun aGot itoh tin len gamito. Be natsua, avan ideh asike b̃ikad aNunun aKristo lan, gai savi seKristo.
ROM 8:10 Be aKristo b̃itoh len gamito, naut kǝmas nibemito dereh limat sil nǝsaan, aNunun aGot evi nǝmauran veveu m̃os gamito husur nanoran, navoivoian mǝttokade mai aGot.
ROM 8:11 Ale aNunun aGot togol aYesu tole mǝhat dan nǝmatan b̃itoh len gamito, namilen ke, naut kǝmas nibemito dereh limat, len aNunun totoh len nǝlomito, atenan togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan dereh tilav nǝmauran mai nibemito.
ROM 8:12 Imagenan bathudud nadǝlomian, datimasgol nǝsa aGot tolǝŋoni. Sadatehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan sidato.
ROM 8:13 Husur mǝtb̃ehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan, dereh mitimat. Be len aNunun aGot mǝtb̃igol naṽide samit tosa gail lǝb̃imat ebun, dereh mitikad nǝmauran.
ROM 8:14 Bathut alat aNunun aGot towol hǝn galito, galit lovi natun aGot.
ROM 8:15 Husur aGot sǝlav aNunun mai gamito hǝn mǝtb̃evi slev hǝn namǝtahwan hǝn namǝtahwan b̃iwol hǝn gamit tǝtas am. Aoa! Ilavi hǝn mǝtb̃egǝm vi natun san gail. Ale gagai datukai van hǝni ke, “Appa, Tata.”
ROM 8:16 Nab̃onan hǝn aNunun aGot mai nanunudato ikel koti ke dattovi natun aGot gail.
ROM 8:17 Ale datb̃evi anatun san gail, ekitin ke dereh datikad naviolan aGot toutaut hǝni m̃os anatun gail sum̃an aKristo tokade. Imaienan, datb̃ihan katǝp̃ol mai aKristo len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san, dereh datikatǝp̃ol maii len nǝyalyalan san.
ROM 8:18 Len nabunusian sagw, datb̃enǝnoṽ hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an dattokade gagai mai namǝnas hǝn nǝyalyalan aGot b̃evǝhoti mai gidato balai, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an savi natideh.
ROM 8:19 Len nasigariran, natit p̃isi aGot togole, nǝmav, nǝtan mai nǝtas mai natit p̃isi lotosuh lan, natgalen p̃isi losuh vir aGot b̃evǝhot anatun gail lǝb̃ip̃arp̃ar.
ROM 8:20 Husur natgalen losuh kǝmas, lǝsalekis hǝn lotomaienan be aGot igol lumaienan. Igole len nǝ-vatvat-viri-an
ROM 8:21 ke, gail p̃isi limakuv dan nǝbaŋisian hǝn nǝmatan mai nam̃oman mai nab̃oan, hǝn lǝb̃ikad nǝmakuvan toyalyal anatun aGot gail lotokade.
ROM 8:22 Husur datolǝboii ke natit p̃isi aGot togole lokilob vǝbar damǝŋai, lois b̃onb̃on len napǝŋasan, hum napǝhaṽut topasus.
ROM 8:23 Savi natenan ŋai, be gidat am datokilob naut kǝmas dattokad aNunun aGot hum naṽit nametǝkav hǝn natit p̃isi aGot b̃eviol hǝni mai gidat balai. Datosigarir, datutoh vir nǝboŋ aGot b̃igol datb̃evi anatun san gail, nǝboŋ b̃igol nibedat lǝb̃imakuv dan natit p̃isi tosa hǝn lǝb̃egǝm vi nibedat veveu vi sutuai.
ROM 8:24 Husur datukad nǝ-vatvat-viri-an enan nǝboŋ aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Be datb̃ikad nǝsa datb̃ivatvat viri, savi nǝ-vatvat-viri-an am. Husur ase len gidato ivatvat vir nǝsa tokade tia?
ROM 8:25 Be datb̃ivatvat vir nǝsa datsǝkade sal, len nǝ-daŋ-b̃uri-an datutoh mǝdau viri.
ROM 8:26 Len naṽide tomaienan, aNunun aGot evi tarhǝt sidato husur datsǝdaŋ. Husur datsalǝboi nǝsa tonor hǝn datb̃isor tuṽ m̃osi. Be len nakiloban nasoruan todǝdas b̃ikel namilen, aNunun aGot isor tuṽ sidato.
ROM 8:27 Ale aGot tokǝta kitev nǝsa topat len nǝlodato, gai elǝboi nǝnauan seNunun, bathut aNunun isor sinǝvanuan siGot gail mai aGot, tonor hǝn nalǝŋonian siGot.
ROM 8:28 Ale datolǝboii ke len natit p̃isi tovisi hǝn galito, aGot eum m̃os navoian silat gai tolǝmas bun galito, gai tokis galito tonor hǝn nǝ-nau-utaut-an san.
ROM 8:29 Husur sutuai tia aGot elǝboi alat lǝb̃evi esan gail. Len nǝnauan san eriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, hǝn ke aYesu b̃evi hai a m̃o tokad aṽan mai aṽavinen tosob̃ur.
ROM 8:30 Ale alat aGot toriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, ekis galito. Ale alat gai tokis galito, eriŋi ke lunor len nǝhon. Ale alat gai toriŋi ke lotonor len nǝhon, eputsan galito hǝn lǝb̃iyalyal maii.
ROM 8:31 Natgalenan lǝb̃imaienan, datekǝmabe am? AGot b̃itah mai gidato, b̃evi sidato, avan ideh salǝboi b̃ewin sǝhor gidato!
ROM 8:32 AGot salekol gol aNatun. Aoa, eviol hǝni hǝn b̃imat m̃os gadit p̃isi. Imagenan, husur toviol hǝn aNatun mai gidato tia, dereh teviol kǝmas hǝn natit p̃isi am mai gidato.
ROM 8:33 Len nakotan siGot ase elǝboi b̃eil hirhir ke alat aGot tolekis hǝn galito, lotogol tosa? Husur evi aGot toriŋi ke lotonor len nǝhon!
ROM 8:34 Ase elǝboi b̃ikel ke limaspanis? Husur evi aKristo aYesu tosor mai aGot m̃os gidato. Evi aKristo tomat m̃os gidato, evi aKristo aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan ale evi aKristo tobǝtah len nǝtarhǝt nǝmatu siGot.
ROM 8:35 Imagenan, ase elǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo enan? Naut kǝmas avan ideh b̃igol nasǝnahan len gidato, naut kǝmas nǝmauran sidat b̃idaŋ, naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃emǝdas tabtab hǝn gidato, naut kǝmas nǝhanian b̃eb̃uer, naut kǝmas datb̃imalmal, naut kǝmas nǝmauran sidat pǝpadaŋ hǝn b̃ipat len nǝmatan, naut kǝmas nab̃u nǝb̃alan b̃igol datb̃imat, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo!
ROM 8:36 Hum nǝb̃e sua len natosian siGot tokele ke, “Nǝmauran sinamito pǝpadaŋ tipat len nǝmatan tabtab m̃os gaiug; Len nabunusian sinǝvanuan gail namtohum nasipsip hǝn na-ti-buni-an.”
ROM 8:37 Be naut kǝmas nǝsa tovisi hǝn gidato maienan, len aKristo tolǝmas bun gidato, datowin sǝhor natgalen p̃isi.
ROM 8:38 Husur nolǝboi sǝhoti ke, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot. Nǝmatan mai nǝmauran arodǝdasi, aŋel mai natǝmat arodǝdasi, nǝboŋ ta damǝŋai mai nǝboŋ b̃egǝmai arodǝdasi, nǝdaŋan ideh edǝdasi,
ROM 8:39 nǝ-sahsah-vi-mǝhat-an mai nǝ-sareh-vi-pan-an arodǝdasi. Sǝkad natideh len natit p̃isi tosuh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot topat len aKristo aYesu, aMasta sidato.
ROM 9:1 Nokitin. Len aKristo nukel nakitinan, nǝsaliboŋ. Nǝlogw, aNunun aGot totoh lan, mai aNunun aGot, arukel koti ke
ROM 9:2 nukad nalolosaan totibau len nǝlogw. Nolǝŋon isa masuṽ be sasib. Nǝlogw itaŋis nǝbathudud sagw, naJu lotomǝtahun aKristo.
ROM 9:3 Nohǝhaṽur hǝn aKristo tasemale hǝn ginau hǝn asike nǝtavi esan am, m̃os nǝbathudud sagw gail, hǝn lǝtariŋ nǝlolit len aKristo.
ROM 9:4 Nǝbathudud sagw gail lovi alat seIsrael. AGot ipat kuv galito hǝn lǝb̃evi anatun san gail ale evisi hǝn galito len namǝnas hǝn nǝyalyalan san. Ikel na-kel-gati-an mai galito ale ita gat gail len nahǝsan. Ilav nalo mai galito. Idam̃ hǝn lotolotu hǝni. Ale lopul hǝn na-kel-gati-an san gail.
ROM 9:5 Lovi nǝpasusan siApraham, seIsak mai siJakop. Ale aYesu evisi len nǝpasusan enan len nǝmauran san len navile a pan. Gai evi Got, nǝdaŋan san tosǝhor natit p̃isi, nǝ-sal-suhi-an tivan hǝni vi sutuai! Ganan!
ROM 9:6 Sadatike, “Na-kel-gati-an siGot iteh, gai sagol nǝsa tokel mai alat a Israel.” Sadatekǝmaienan! Husur len nǝpasusan seIsrael p̃isi, isob̃ur lǝsavi alat a Israel kitin. Lǝsavi vanuan siGot.
ROM 9:7 Naut kǝmas lotovi len nǝpasusan siApraham, lǝsavi anatun kitin gail. Husur aGot ikel mai aApraham ke, “Len aIsak dereh gikad nǝpasusan notokel gati mai gaiug.”
ROM 9:8 Namilen ke, nǝpasusan lotovisi len niben aApraham lǝsavi anatun aGot, be len nabunusian siGot, nǝpasusan lotovisi husur na-kel-gati-an san ŋai, galit lovi anatun aApraham kitin.
ROM 9:9 Husur aGot ikel gati maiegai ke, “Len nǝboŋ han, dereh netǝlmam, ale aSarah tikad anatun ulum̃an.”
ROM 9:10 Savi natenan ŋai. Anatun aRepekah gǝlaru artovi mǝlav arukad atǝmalaru esua ŋai, tovi aIsak, atǝmanamit ta sutuai.
ROM 9:11 Be nǝboŋ namǝlav arsavisi sal, arsagol natideh tovoi o tosa, aGot ikel mai aRepekah ke, “Ahai a m̃o dereh tevi vanuan nauman sihai a tahw.” AGot ekǝmaienan hǝn b̃imasil ke nǝboŋ tolekis hǝn nǝvanuan, salekis hǝni bathut nǝsa tovoi o tosa togole. Ilekis hǝn nǝvanuan husur nǝnauan san ŋai m̃os nǝsa tolǝŋoni.
ROM 9:13 Hum natosian siGot toke, “Nolǝmas bun aJakop be nomǝtahun aEsau.”
ROM 9:14 Datekǝmabe beti? AGot sanor a? Aoa, sadatekǝmaienan!
ROM 9:15 Husur aGot ikel mai aMoses ke, “Dereh nilolosa hǝn avan ideh nǝb̃ilolosa hǝni. Dereh ginau nǝlogw titaŋis avan ideh nǝlogw b̃itaŋisi.”
ROM 9:16 Imagenan, aGot ilekis hǝn nǝvanuan, savi husur lotolǝŋoni, savi husur lotoum todaŋ m̃osi, ipat len nalolosaan siGot.
ROM 9:17 Husur len natosian siGot ikel mai aFero ke, “Nutabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃evi kiŋ hǝn nǝdaŋan sagw b̃ip̃arp̃ar, naut kǝmas nǝkadum̃ tohaihai, hǝn nǝvanuan lǝb̃ikel ur nahǝsagw len navile a pan kavkav.”
ROM 9:18 Imaienan aGot ilolosa hǝn avan ideh aGot tolǝŋon b̃ilolosa hǝni. Ale nǝkadun avan ideh aGot tolǝŋon b̃ihaihai, aGot igol ihaihai.
ROM 9:19 Hum ma gǝb̃eus ginau ke, “AGot b̃igol nǝkadun nǝvanuan b̃ihaihai, limasmagenan. Ŋa imabe aGot toke lugol nǝsaan?”
ROM 9:20 Be gaiug ase? Savi hǝn gaiug hǝn gǝb̃isor tas aGot! Nau nategai. Nab̃ilikoro saus nǝvanuan toum hǝni hǝn nǝtan b̃ulau ke, “Imab gotoum hǝn ginau hǝn nǝb̃imagegai?”
ROM 9:21 Nǝvanuan toum hǝn nab̃ilikoro len nǝtan b̃ulau, nǝboŋ tolav nakobhutan b̃ulau sua, elǝboi b̃eum hǝn nab̃ilikoro sua hǝni topǝhas mai nab̃iliwai sual am hǝn b̃eriŋ nǝpahsago lan. Ipat len gai.
ROM 9:22 Ale aGot elǝboi b̃igol b̃imaienan hǝn nǝvanuan. Naut kǝmas inor hǝn aGot b̃igol nǝlol paŋpaŋ mai nǝdaŋan san b̃ip̃arp̃ar, len nǝ-daŋ-b̃uri-an itoh mǝdau mai galit lotogol nǝlon topaŋpaŋ, alat gai toutaut hǝn galit m̃os lǝb̃imasig, nǝpanismen ipat vir galito.
ROM 9:23 Igol tomaienan hǝn natibauan hǝn nǝyalyalan san b̃ip̃arp̃ar hǝn alat gai tololosa hǝn galito, alat gai toutaut hǝn galit tia m̃os lǝb̃ib̃on maii len nǝyalyalan san.
ROM 9:24 Ale alatenan gai tolekis hǝn galito, gidato datovi galit galevis. Ilekis hǝn gidato dan naJu gail mai alat lǝsavi Ju.
ROM 9:25 Ekǝmaiegai len natosian siHosea, ike, “Alat lǝsavi vanuan sagw dereh nekis galit hǝn nǝvanuan sagw gail. Ale alat lǝsalǝboi na-lǝmas-buni-an sagw, dereh nekis galit hǝn nǝvanuan notolǝmas bun galito.”
ROM 9:26 “Ale len naut aGot tokel mai galit ke, ‘Mǝtsavi nǝvanuan sagw,’ len naut enan nǝvanuan dereh lekis galit hǝn ‘anatun aGot gail, aGot tovi nǝkadun nǝmauran.’”
ROM 9:27 Avil aIsaiah ikai m̃os alat a Israel ke, “Naut kǝmas alat a Israel lusob̃ur hum nabion bitas, evis ŋai dereh likad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen.
ROM 9:28 Bathut, husur nǝ-sab̃-sǝhoti-an san len nakotan, Nasub̃ aGot dereh tetutut hǝn b̃ipansem p̃is alat navile a pan.”
ROM 9:29 Ehum aIsaiah tokele a m̃o tia ke, “AMasta hǝn navǝshǝsoltia hǝn nǝmav asike tariŋ nǝpasusan sidat galevis tasuh, dattasum̃an naut a Sotom, dattasum̃an naut a Kom̃orrah artomasig p̃isi.”
ROM 9:30 Beti datekǝmabe? Nekǝmaiegai ke, alat lǝsavi Ju lǝsaum sǝdaŋ hǝn lǝb̃ikad nanoran, navoivoian mai aGot, be len nadǝlomian lukade.
ROM 9:31 Avil alat a Israel lotoum todaŋ hǝn lǝb̃igol husur nalo hǝn lǝb̃inor, lǝb̃ikad navoivoian mai aGot, lodǝdasi.
ROM 9:32 Lodǝdasi husur nǝsa? Husur lǝsariŋ nǝlolit len aGot, loriŋ gat nǝlolito len nǝsa lotogole. Lupes hab̃etw len “nǝvat hǝn na-pes-hab̃etw-an.”
ROM 9:33 Hum natosian siGot toke, “Mǝteris! Len naut a Sion noriŋ nǝvat togol nǝvanuan lotopes hab̃etw, nab̃iltivat enan togol nǝvanuan lototeh, ale alat lotoriŋ nǝlon lan asike lolǝŋon isa sil lotoriŋ nǝlolit lan.”
ROM 10:1 Bathudud nadǝlomian, len nǝlogw nolǝŋon masuṽ hǝn aGot b̃ilav kuv alat seIsrael dan nǝsaan salito, ale nusor tuṽ m̃os natenan vi tǝban aGot.
ROM 10:2 Ginau nolǝboi nǝb̃ikel koti ke, ludaŋ len na-lotu-hǝn-aGot-an, be nap̃isal lotohusuri savi len nalǝboian kitin.
ROM 10:3 Lotǝtan hǝn nap̃isal aGot togole hǝn lǝb̃ikad navoivoian maii, ale ludas p̃isal salito. Bathut natenan lomǝtahun nap̃isal siGot, lotǝgau gat nap̃isal hǝn na-gol-husur-nalo-an.
ROM 10:4 Be aKristo igol nalo inoŋ. Imaienan nǝvanuan p̃isi lotoriŋ nǝlolit len aKristo, lukad navoivoian maii aGot.
ROM 10:5 AMoses itos husur nap̃isal hǝn na-gol-husur-nalo-an hǝn nǝvanuan b̃inor len nǝhon aGot, ike, “Nǝvanuan togol p̃is nǝsa nalo tokele, dereh tikad nǝmauran.”
ROM 10:6 Be nap̃isal hǝn nadǝlomian hǝn nǝvanuan b̃inor len nǝhon aGot imasil. Natosian siGot ekǝmaiegai, ike, “Sagikele len nǝlom̃ ke, ‘ase tevi mǝhat vi lan nǝmav?’” (hǝn b̃esǝhar aKristo vi pan hǝn b̃evi tarhǝt sam̃).
ROM 10:7 Ikele am ke, “Sagikele len nǝlom̃ ke, ‘ase tevi pan vi lan naut nǝmatan?’” (hǝn b̃igol aKristo b̃ile mǝhat dan nǝmatan).
ROM 10:8 Be savi hǝn gǝb̃imasgol natgalenan. Natosian siGot ikele am ke, “Nasoruan siGot ipat pǝpadaŋ ŋai, ipat len nabuŋom̃, ipat len nǝlom̃.” Enan boh nasoruan hǝn nadǝlomian namttokel uri.
ROM 10:9 Nasoruan imaiegai ke: Gǝb̃ikel koti len nabuŋom̃ ke, aYesu evi Masta, mai gǝb̃edǝlomi len nǝlom̃ ke, aGot igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan, dereh aGot tilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃.
ROM 10:10 Husur len nadǝlomian enan dattokade len nǝlodato, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon. Ale len na-kel-koti-an enan dattokele len nabuŋodato, aGot ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato.
ROM 10:11 Hum natosian siGot tokele ke, “Avan ideh toriŋ nǝlon lan asike elǝŋon isa sil toriŋ nǝlon lan.”
ROM 10:12 Nasoruan enan ipat m̃os nǝvanuan p̃isi, naut kǝmas lotovi Ju o lǝsavi Ju. AGot evi Masta salit p̃isi, ale ivoi masuṽ hǝn galit p̃isi lotousi hǝn b̃evi tarhǝt salito.
ROM 10:13 Husur natosian siGot ike, “Nǝvanuan p̃isi lotous Nasub̃ aGot hǝn b̃evi tarhǝt salito, dereh tilav kuv galito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan salito.”
ROM 10:14 Be asike lǝb̃ikad nadǝlomian len aGot, leus mab hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝpanismen? Ale asike lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur aGot, likad nadǝlomian lan mabe? Ale asike avan ideh b̃ikel ur aGot, lesǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an mabe?
ROM 10:15 Ale asike aGot b̃esǝvati, avan ideh tikel uri mabe? Hum natosian siGot toke, “Evi natsua tovoi masuṽ nǝboŋ nǝvanuan togǝm hǝn b̃ikel na-kel-uri-an tovoi!”
ROM 10:16 Be savi nǝvanuan p̃isi lotogol husur na-kel-uri-an tovoi. Husur Isaiah ike, “Nasub̃ aGot, nǝvanuan evis ŋai lodǝlom na-kel-uri-an sinamito!”
ROM 10:17 Imagenan, nasǝsǝloŋan evi nǝkadun nǝdǝlomian, ale nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃esǝsǝloŋ ŋai nǝboŋ avan ideh b̃ikel na-kel-uri-an husur aKristo.
ROM 10:18 Be nous nategai, losǝsǝloŋ m̃au a? Evoi! Losǝsǝloŋ boh! Hum natosian siGot toke, “Nadololito ibar naut p̃isi len navile a pan, nasoruan salito ibar navile a pan kavkav.”
ROM 10:19 Be nous tasi ke, alat a Israel, lǝsalǝboi sǝhoti a? Evoi! Lolǝboii! Husur a m̃o len nabuŋon aMoses aGot ikel mai galit ke, “Len navoian sagw van hǝn naluṽoh naut tiltile gail, dereh nigol mititab̃ulol bulos galito; len navoian sagw van hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan lototǝtan dereh nigol nǝlomit tipaŋpaŋ.”
ROM 10:20 Ale aIsaiah ikad na-il-b̃uri-an, isor siGot, ike, “Alat lǝsadoŋ ginau lusab̃ ginau, novisi hǝn alat lǝsaus kitev ginau.”
ROM 10:21 Be isor husur alat a Israel ke, “Len na-lǝmas-buni-an sagw husur nǝmariboŋ kavkav nosǝsah hǝn navǝlagw gǝlaru van hǝn nǝvanuan lǝsagol husur nǝsa notokele, nǝkadulit tohaihai.”
ROM 11:1 Ale nous nateg beti, aGot emǝtahun nǝvanuan san gail a? Ao, sǝmagenan! Husur ginau novi auleIsrael sua. Ginau sua len nahǝmar aPenjamin len nǝpasusan siApraham.
ROM 11:2 Aoa. AGot samǝtahun nǝvanuan san gail gai tolǝboi galit sutuai tia. Mitinau nǝsa natosian siGot tokele husur aElijah nǝboŋ tokoblen mai aGot sil alat a Israel.
ROM 11:3 Ike, “Nasub̃ aGot, lugol ahai kelkel ur sam̃ gail lumat. Lulap̃up̃ul nǝmel tutumavan sam̃ gail lumasirsir. Ginau sǝb̃ogw ŋai nutoh, ale gagai ludoŋ ginau hǝn lǝb̃igol nǝb̃imat.”
ROM 11:4 Be na-sor-vari-an siGot imabe? Ike, “Ginau notǝgau gat alalum̃an sagw lotovi 7,000 lǝsalotu hǝn aPaal tovi got gǝgǝras, boŋ ideh.”
ROM 11:5 Imaienan len nǝboŋ ta damǝŋai. Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ikad alat a Israel galevis aGot tolekis hǝn galito.
ROM 11:6 Ale aGot b̃ilekis hǝn galito len navoian gai toviol kǝmas hǝni, namilen ke salekis hǝn galito husur natideh lotogole. Be aGot talekis hǝn galit husur nǝsa lotogole, navoian gai toviol kǝmas hǝni asike tavi na-viol-kǝmas-an, be tavi nap̃urp̃uran hǝn nǝsa lotogole.
ROM 11:7 Ale imabe? Alat a Israel lǝsǝsab̃ nǝsa lotodoŋi, lǝsǝkad nǝsa lotolǝŋoni. Galit galevis aGot tolekis hǝn galito, lukade. Be galit p̃isi am nǝkadulit iṽonṽon.
ROM 11:8 Hum natosian siGot toke, “AGot igol nǝnauan salit ipat buŋbuŋol, igol namǝtalit lǝsakǝta, nǝdariŋalit lǝsasǝsǝloŋ, van vǝbar nǝboŋ damǝŋai.”
ROM 11:9 Ale aTevit tovi kiŋ ike, “Nǝhanian halit len natev tegǝm vi hai tata, nalevlev lǝb̃ibat lan, nǝvat hǝn na-pes-hab̃etw-an mai nǝpanismen salito.
ROM 11:10 Namǝtalit timotmot hǝn asike lǝb̃ekǝta, letǝmadehw tabtab len namǝlasan hǝn nǝsaan lotovusi.”
ROM 11:11 Beti neus maieg hǝni ke, alat a Israel, lupes hab̃etw hǝn lǝb̃iteh vǝmasig m̃au a? Aoa! Be bathut nǝsaan salito, aGot igol nap̃isal hǝn tolav kuv alat lǝsavi Ju dan nǝsaan salito, hǝn alat seIsrael lǝb̃itab̃ulol bulos galito husur lotolǝŋon nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan.
ROM 11:12 Len nǝsaan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat navile a pan. Bathut natehan silat seIsrael, aGot ivoi masuṽ hǝn alat lǝsavi Ju. B̃imaienan, alat seIsrael aGot tolekis hǝn galito, nǝboŋ galit p̃isi lǝb̃eriŋ nǝlolit len aKristo, navoian siGot dereh tepul sǝsǝhov!
ROM 11:13 Gagai nuke nisor mai gamit mǝtsavi Ju. Bathut novi ahai pispisul silat lǝsavi Ju, nusal suh nauman sagw notogole m̃os gamito.
ROM 11:14 Nuke nigol nǝbathudud sagw gail a Israel nǝlolit tevǝnoh nǝsa mǝttokade, hǝn aGot b̃ilav kuv galit galevis dan nǝsaan salito.
ROM 11:15 Nǝboŋ aGot topair dan alat a Israel, igol alat navile a pan lolǝboi lǝb̃ikad navoivoian maii. Be nǝboŋ b̃ilav tǝlmam hǝn alat a Israel, timabe? Dereh lehum lǝb̃ikad nǝmauran dan nǝmatan!
ROM 11:16 Datinau nabǝta. Nǝvanuan gail lǝb̃eriŋ nahudhubǝta hum nǝhanian metǝkav b̃evi siGot, namilen ke nabǝta kavkav evi siGot. Ale datb̃inau nǝhai, nǝharhǝte b̃evi siGot, namilen ke nǝpashǝte gail am lovi siGot.
ROM 11:17 Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol, tolab̃ur nǝpashǝte galevis dani, lohum alat seIsrael. Ale gamit mǝtsavi Ju, mǝtohum nǝhai oliv lototov lilihai. AGot esǝhud hǝn gamit mai nǝhai tomabule hǝn mǝtb̃igel nǝpashǝt lotomab̃ur. Ale gagai mǝtumaur len nǝbathuhai oliv enan. Ehum mǝtukad nǝmauran kitin aGot tokel gati mai aApraham mai nǝpasusan san gail.
ROM 11:18 Imagenan, samtipatpat gamit mǝhat husur mǝttogel nǝpashǝhai len naut lotomab̃ur lan. Mǝtovi nǝpashǝhai ŋai. Nǝkadhuhai sǝmaur len gamito, gamit mǝtumaur len nǝkadhuhai.
ROM 11:19 Hum ma gǝb̃ike, “Nǝpashǝhai gail, aGot ilab̃ub̃ur gail hǝn nǝb̃igel galito.”
ROM 11:20 Ekitin. Be aGot ilab̃ub̃ur galit husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, ale gumaur husur gotokad nadǝlomian lan. Sagipatpat gaiug mǝhat, be gemǝtahw.
ROM 11:21 Husur aGot b̃ilab̃ub̃ur nǝpashǝt gail lototov len nǝhai husur lǝsǝkad nadǝlomian lan, asike gǝb̃ikad nadǝlomian lan, dereh tilab̃ur gaiug am.
ROM 11:22 Mitinau navoian mai nǝdaŋan aGot togole hǝn nǝvanuan. Igol idaŋ hǝn alat lototeh, be gǝb̃eriŋ nǝlom̃ tabtab len na-gol-na-voi-an san, dereh tigol navoian hǝn gaiug. Asike gǝb̃imaienan, dereh tita kuv gaiug.
ROM 11:23 Ale alat seIsrael lǝb̃ipair dan nǝ-par-dǝlomi-an salito, dereh aGot tesuhud hǝn galit len nǝhai. Husur aGot elǝboi b̃esǝhud tǝlmam hǝn galito len nǝhai.
ROM 11:24 Namilen imaiegai. Gaiug gohum nǝpashǝt nǝhai oliv totov lilihai, aGot tota kuvi, ale tosuhud hǝni len nǝhai gai tomabule len nǝhol san. Savi naṽide kitin hǝn nǝhai hǝn nǝpashǝhai sua b̃itov len nǝhai tile am. Be nǝhai oliv aGot tomabule len nǝhol san, alat seIsrael lohum nǝpashǝte gail. Ale emǝdmǝdau ŋai hǝn aGot b̃esuhud tǝlmam hǝn nǝpashǝt gail len nǝhai lototov matmat lan.
ROM 11:25 Bathudud nadǝlomian, nomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn nakitinan sua tosusuah, be nuke mǝtelǝboii hǝn asike mǝtb̃ipatpat gamit mǝhat len namitisau samito. Alat seIsrael, nǝkadulit ihaihai, ale dereh tihaihai van vǝbar galit p̃isi aGot tolekis hǝn galit lǝsavi Ju, lǝb̃eriŋ nǝlolit lan.
ROM 11:26 Len naṽide tomaienan aGot dereh tilav kuv aIsrael p̃isi dan nǝsaan salito. Hum natosian siGot toke, “Atesua b̃ilav kuv nǝvanuan san gail, dereh tegǝm len naut aSion, dereh tipair hǝn nǝpasusan siJakop, nǝlolit tob̃ov hǝn ginau, aGot, dan nǝsaan salito.
ROM 11:27 Ale egai evi na-kel-gati-an sagw van hǝn galito notota gati len nahǝsagw, ke, dereh nitariv kukuv nǝsaan salit gail.”
ROM 11:28 Tarhǝt na-kel-uri-an tovoi alat seIsrael lotomǝtahuni, lovi enemi siGot. Be gamit mǝtsavi Ju, mǝtukab hǝn natenan, mǝtukad navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Avil aGot elǝmas bun galit sal, husur tolekis hǝn galit lotovi nǝpasusan siApraham, aIsak mai aJakop.
ROM 11:29 Husur nǝboŋ aGot tolekis hǝn nǝvanuan toviol maii, nǝnauan san sagǝgel boŋ ideh.
ROM 11:30 A m̃o gamit mǝtsavi Ju, mǝtomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni. Be gagai ilolosa hǝn gamito, ivoi hǝn gamito husur alat seIsrael lotomǝtahun nǝsa tolǝŋoni.
ROM 11:31 Len naṽide tomaienan, gagai alat seIsrael lomǝtahun nǝsa aGot tolǝŋoni, gol ke, len naṽide aGot tololosa hǝn gamito, dereh tilolosa hǝn galit tǝtas am.
ROM 11:32 Husur nǝvanuan p̃isi lǝsagol husur nǝsa aGot tokele, ale ibaŋis gat galit len naṽide enan, hǝn b̃ilolosa hǝn galit p̃isi.
ROM 11:33 O numaŋmaŋ len namitisau mai nalǝboian siGot artotibau masuṽ, artoyalyal habat! Datodǝdas datb̃elǝboi nǝ-sab̃-sǝhoti-an mai nap̃isal san gail.
ROM 11:34 Hum natosian siGot toke, “Ase elǝboi nǝnauan siNasub̃ aGot? Nasoran sise elǝboi b̃evi tarhǝt san?
ROM 11:35 Ase ilav natideh mai aGot tonor hǝn aGot b̃isar gele?”
ROM 11:36 Husur aGot igol natit p̃isi, ale len nǝdaŋan san natit p̃isi losuh hǝn lǝb̃evi esan. Mitisal suh nǝyalyalan san vi sutuai! Ganan.
ROM 12:1 Imagenan, bathudud nadǝlomian, husur nǝlon aGot totaŋis gidato, noŋir gamito ke: Viol hǝn nibemito mai aGot hum naviolan hǝn natutumavan tomaur, hǝn b̃evi esan sǝb̃on, hǝn gai b̃ehǝhaṽur masuṽ hǝni. Enan evi nap̃isal kitin hǝn mǝtb̃ilotu hǝn aGot.
ROM 12:2 Samtigol tǝtoṽ hǝn naṽide gail hǝn navile eg a pan. Be aGot tegǝgel hǝn gamito; tegǝgel hǝn nap̃isal hǝn nǝnauan samito hǝn b̃iveveu. B̃imaienan, dereh mitinau kitev nǝsa aGot tolǝŋoni, mǝtelǝboi sǝhoti, hǝn mǝtb̃igol nǝsa tovoi, nǝsa tonor, nǝsa togol aGot tohǝhaṽur hǝni.
ROM 12:3 Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau, nukele hǝn gamit ṽisusua ke, saginau gaiug gabag tesǝhor nakitinan husur gaiug. Be len natibauan o nakǝkerehan hǝn nadǝlomian aGot tolav mai gamit ṽisusua, mitinau kot nakitinan hǝn gamit sǝb̃omito.
ROM 12:4 Niben nǝvanuan ikad nahudhute isob̃ur, ale nahudhut ṽisusua ikad nauman san totile.
ROM 12:5 Imaienan hǝn alat lotoriŋ nǝlolit len aYesu. Gidat dattosob̃ur datovi niben tosua len aKristo. Ale gidat ṽisusua datovi sidat gabag.
ROM 12:6 Datukad naviolan tiltile gail lotonor hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai gidato. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai gaiug, gikel ur napisulan siGot tinor hǝn nadǝlomian sam̃.
ROM 12:7 Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃evi tarhǝt sinǝvanuan gail, gevi tarhǝt salito. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃ep̃usan, gep̃usan.
ROM 12:8 Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃igol nǝvanuan gail lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito, gigol lelǝŋon tivoi am len nǝlolito. Gǝb̃ikad naviolan hǝn gǝb̃eviol, geviol habat. Gǝb̃ikad naviolan hǝn na-il-a-m̃o-an, len na-il-a-m̃o-an sam̃ geum tivoi. Ale gǝb̃ikad naviolan hǝn nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, gigole len nahǝhaṽuran.
ROM 12:9 Na-lǝmas-buni-an satevi nagǝgǝrasan, timaskitin. Mǝtahun bun natideh tosa len nabunusian siGot. Tǝgau gat nǝsa tovoi len nabunusian siGot.
ROM 12:10 Lǝmas masuṽ hǝn gamit gabag hum mǝttovi alatmiṽan. Putsan gamit gabag len nǝnauan samito sǝhor gamit sǝb̃omito.
ROM 12:11 Sagipetǝmas len nauman siGot be timaur mǝtam̃ hum aNunun aGot toṽuv vivi mǝhat len nǝlom̃.
ROM 12:12 Bathut nǝ-vatvat-viri-an gotokade len aGot, gehǝhaṽur. Nǝboŋ na-lǝŋon-isa-vǝsa-an b̃ibar gaiug, gidaŋ b̃uri len na-toh-mǝdau-an sam̃. Gidaŋ len na-sor-tuṽ-an.
ROM 12:13 Nǝboŋ nǝvanuan siGot lǝb̃em̃idol, gevi tarhǝt salito. Gehǝhaṽur hǝn nametb̃os gail lǝb̃eb̃is lohoim sam̃.
ROM 12:14 Geus aGot hǝn b̃ivoi hǝn alat lotomǝdas gaiug gol gotolǝŋon tosa vǝsa. Geusi hǝn b̃ivoi hǝn galito, sageusi hǝn b̃emǝdas galito.
ROM 12:15 Gehǝhaṽur mai alat lotohǝhaṽur. Gelǝŋon tisa, gitaŋ mai alat lotolǝŋon tosa, lototaŋ.
ROM 12:16 Mitinau gamit gabag hum mǝttop̃itoṽ ŋai. Sagipatpat gaiug mǝhat len nǝnauan sam̃, be gehǝhaṽur hǝn gǝb̃itah mai alat lotovi ut kǝmas. Len nǝnauan sam̃ sǝb̃om̃ saginau ke gotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor.
ROM 12:17 Sagivar tǝlmam hǝn nǝsaan van hǝn avan ideh togol tosa hǝn gaiug. Len natideh gǝb̃igole, gol husur nap̃isal nǝvanuan p̃isi lotolǝboi lǝb̃ekǝta sǝhoti ke tovoi.
ROM 12:18 Len natideh topat len gaiug, gǝb̃elǝboi gǝb̃igole, gikad natǝm̃at mai nǝvanuan p̃isi.
ROM 12:19 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, samtigol nasisilan. Riŋi hǝn nǝlol paŋpaŋ tonor siGot b̃igole. Bathut len natosian, Nasub̃ aGot ike, “Nasisilan ipat len ginau. Ginau dereh nipansem alat lotogol tosa hǝn gamito, ipat len ginau.”
ROM 12:20 Be hum natosian siGot tokele am ke, “Naenemi sam̃ b̃imalkǝkat, gevǝŋani. B̃imaduh, lav natideh maii hǝn b̃emuni. Nǝboŋ gǝb̃igol natenan, nahurun dereh tisa masuṽ.”
ROM 12:21 Nǝsaan satesǝhor gaiug; be gesǝhor nǝsaan hǝn navoian.
ROM 13:1 Nǝvanuan p̃isi leriŋ galit sǝb̃olito len navǝlan nǝgavmen lotoil a m̃o. Husur nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an ideh topat, aGot idam̃ hǝni. Ale alat lotoil a m̃o, aGot itabtabuh len galito.
ROM 13:2 Imagenan, avan ideh tomǝtahun alat lotoil a m̃o, emǝtahun nǝsa aGot totabtabuh lan, ale ilav nǝpanismen gǝm hǝn gai gabag.
ROM 13:3 Husur alat lotoil a m̃o lǝsagol namǝtahwan len alat lotogol tonor be len alat lǝsagol sanor. Gǝb̃elǝŋon ke asike gǝb̃emǝtahw len nab̃iltivanuan hǝn nǝgavmen, gigol nǝsa tonor ale dereh tisor sal suh gaiug.
ROM 13:4 Husur gai evi nǝvanuan nauman siGot m̃os navoian b̃ivan hǝn gaiug. Be gǝb̃igol b̃isa, gemǝtahw! Husur ikad nǝdaŋan hǝn b̃ipansem gaiug. Evi nǝvanuan nauman siGot toum san hǝn b̃ipansem alat lotogol tosa.
ROM 13:5 Imagenan, geriŋ gaiug gabag len navǝlan nǝgavmen hǝn asike gǝb̃ipanis. Ale natsual am, gole hǝn nǝlom̃ b̃imasil len nabunusian siGot.
ROM 13:6 Husur natenan, geṽur nǝtaks sam̃. Husur alat lotoil a m̃o, loum siGot nǝboŋ lotogol tabtab hǝn nauman salito len nǝgavmen.
ROM 13:7 Gilav mai nǝvanuan gail nǝsa tonor hǝn gǝb̃ilavi. B̃evi nǝtaks o nǝlaisens, ṽur nǝtaks, ṽur nǝlaisens. B̃inor hǝn gǝb̃eriŋ avan ideh a mǝhat len nǝnauan sam̃, riŋi a mǝhat. B̃inor hǝn gǝb̃eputsani len nǝnauan sam̃, putsani.
ROM 13:8 Samtikabut sivan ideh. Be na-lǝmas-buni-an tevi nǝkabut samito len gamit gabag. Husur gǝb̃elǝmas bun nǝvanuan, gugol p̃is nǝsa nalo siMoses tokele.
ROM 13:9 Husur nalo ike, “Sagol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, sagigol avan ideh timat, sagevǝnah, sa-nǝlom̃ tevǝnvǝnah.” Galenan mai nakelean ideh am todaŋ, nasoruan sua ikel ur p̃is gail. Ekǝmaiegai ke: “Lǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”
ROM 13:10 Na-lǝmas-buni-an sagol sǝsa hǝn avan ideh. Imagenan, na-lǝmas-buni-an igol p̃is nalo siMoses.
ROM 13:11 Mitimasgol natenan husur mǝtolǝboi namityal ipair p̃isi tia. Evi namityal hǝn mǝtb̃ilele dan nǝpatan samito. Husur gagai namityal hǝn aKristo b̃ilav kuv gidato dan navile eg a pan tosa egǝm pǝpadaŋ sǝhor ta m̃o, nǝboŋ dattomadhakad nadǝlomian lan.
ROM 13:12 Nalenmariug inoŋ ta bogai, nalennǝyal pǝpadaŋ b̃evisi. Imagenan datinoŋ dan natit gail hǝn nǝmargobut. Datikol len gidato nahurabat nǝb̃alan hǝn nam̃ial.
ROM 13:13 Len nǝmauran sidato datitoh len naṽide tonor hum dattotoh len nalennǝyal. Sadatigol naitian totaṽtaṽor len nab̃iltihanan mai natǝrogan, sadatetǝrog, sadatigol naitian tosa, sadatigol naṽide tosa totaṽtaṽor hum nalipah, sadateṽitṽituh, sadatitab̃ulol bulos gidat gabag husur nǝlodat tovǝnvǝnah.
ROM 13:14 Mitilav kot nab̃oruan siMasta sidato, aYesu Kristo sum̃an tovi nahurabat dattosuni, hǝn gai b̃iwol hǝn nǝmauran sidato. Samtinau nap̃isal ideh hǝn mǝtb̃igol nǝsa nab̃oruan nǝsaan samito b̃elǝŋoni.
ROM 14:1 Nǝvanuan gail nadǝlomian salit sǝdaŋ, mǝtehǝhaṽur hǝn lǝb̃itah mai gamito. Samteṽitṽituh mai galit husur nǝnauan salit sǝb̃olito.
ROM 14:2 Nǝvanuan, len nadǝlomian san, elǝboi b̃ihan natideh, be togon nadǝlomian san sǝdaŋ, ihan nǝhanian totov len tan ŋai.
ROM 14:3 Nǝvanuan tohan natit p̃isi, satinau ke gǝlar togon tovi ut kǝmas. Ale nǝvanuan sǝhan natit p̃isi gai satisab̃ sǝhoti ke togon tohan natit p̃isi timaspanis, husur aGot ehǝhaṽur hǝn atenan totah maii.
ROM 14:4 Gaiug ase hǝn gǝb̃isab̃ sǝhoti ke nǝvanuan nauman sinǝvanuan togon timaspanis? Eum simasta san ŋai, ale ipat len amasta ŋai hǝn b̃ikele ke togol tovoi o tosa. Ale dereh tigol nǝsa tonor, husur Nasub̃ elǝboi b̃evi tarhǝt san hǝn b̃igole.
ROM 14:5 Ale natsual am: Nǝvanuan inau ke nǝmariboŋ sua ivoi sǝhor nǝmariboŋ gail am, ale nǝvanuan togon inau ke lop̃itp̃itoṽ ŋai. Ipat len gamit ṽisusua hǝn mǝtb̃inau sǝhoti len nǝnauan samito.
ROM 14:6 Gai tonau ke nǝmariboŋ sua tovoi buni, igole hǝn b̃eputsan Nasub̃. Ale gai tohan namǝŋod, ihani m̃os Nasub̃, husur esipa vi tǝban aGot hǝni, beti ihani. Ale gai sǝhan namǝŋod, igole hǝn b̃eputsan Nasub̃, ale esipa vi tǝban aGot.
ROM 14:7 Husur gidat ideh satoh m̃os gai sǝb̃on ŋai, gidat ideh sǝmat m̃os gai sǝb̃on ŋai.
ROM 14:8 Datb̃itoh, datb̃ikad nǝmauran, datukade hǝn datb̃eputsan Nasub̃. Datb̃imat, datumat hǝn datb̃eputsan Nasub̃. Imagenan, datb̃itoh o datb̃imat, datovi siNasub̃.
ROM 14:9 Husur aKristo imat mai imaur tǝlmam hǝn b̃evi Masta silat lotomat mai silat lotomaur.
ROM 14:10 Ale gaiug gǝsǝhan namǝŋod, imabe gotosab̃ sǝhoti ke awawa sam̃ len nadǝlomian timaspanis? Ale gaiug gotohan namǝŋod, imabe gotonau ke awawa len nadǝlomian evi ut kǝmas? Husur gidat p̃isi dereh dateil len nǝhon aGot hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan dattogol gail.
ROM 14:11 Husur len natosian siGot, Nasub̃ aGot ike, “Egai ekitin hum nakitinan ke nototoh: nǝvanuan p̃isi dereh letǝŋedur bathuriegw; nabuŋon nǝvanuan p̃isi likel uri ke ginau, ginau novi Got.”
ROM 14:12 Imaienan gidat p̃isi dereh dateil len nǝhon aGot hǝn datb̃ikel ur nakitinan husur natit p̃isi gidat sǝb̃odat dattogole.
ROM 14:13 Imagenan sadatisab̃ sǝhoti am ke gidat gabag datipanis. Avil datinau koti ke asike datugol natideh hǝn b̃igol awawa len nadǝlomian b̃ipes hab̃etw hǝn b̃iteh len nǝsaan.
ROM 14:14 Len nab̃onan notokade mai aYesu Kristo, nolǝboii, nolǝboi sǝhoti ke nǝhanian p̃isi ivoi. Avan ideh b̃ihani asike igol eb̃iŋb̃iŋal len nabunusian siGot. Be avan ideh b̃inau ke nǝhanian sua tob̃iŋb̃iŋal len nabunusian siGot, len atenan, nǝhanian enan eb̃iŋb̃iŋal.
ROM 14:15 Awawa len nadǝlomian b̃elǝŋon b̃isa husur nǝsa gotohani, len nǝmauran sam̃ gǝsahusur nap̃isal hǝn na-lǝmas-buni-an am. Len nǝsa gǝb̃ihani sagemǝdas awawa sam̃, aYesu tomat m̃osi.
ROM 14:16 Natsua b̃ivoi len nabunusian sam̃, be b̃emǝdas nadǝlomian siwawa sam̃, sagigole. Gǝb̃imaienan avan ideh edǝdas b̃isor b̃isa hǝn naṽide sidato.
ROM 14:17 Husur natohan pipihabǝlan aGot sǝpat len nǝsa datb̃ihani o datb̃emuni. Ao, ipat len nanoran aGot togol dattokade len nǝhon, mai natǝm̃at, mai nakemkeman dattokade len aNunun aGot.
ROM 14:18 Husur gǝb̃eum seKristo magenan, dereh aGot tehǝhaṽur hǝn gaiug, mai len nabunusian sinǝvanuan gail, gunor.
ROM 14:19 Imagenan, dateum kitev natit gail lotogol natǝm̃at mai natit gail lotogol gidat gabag datb̃idaŋ am len aNunun aGot.
ROM 14:20 Sadatemǝdas nauman siGot sil nǝhanian ŋai. Nǝhanian p̃isi iveveu, be gǝb̃ihan natideh b̃igol awawa len nadǝlomian b̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan, gaiug gugol nǝsaan.
ROM 14:21 Ivoi hǝn asike gǝb̃ihan namǝŋod o gǝb̃emun nǝwain o gǝb̃igol natideh b̃igol awawa sam̃ len nadǝlomian b̃iteh len nǝsaan.
ROM 14:22 Ale nǝsa gotodǝlomi husur natgalenan, tǝgau gati len gaiug mai aGot sǝb̃omǝru. AGot ehǝhaṽur hǝn alat lotogol nǝsa lotolǝboi tonor len nǝlolit tomasil.
ROM 14:23 Gǝb̃ikad nǝ-lon-uri-an, be gǝb̃ihan natsua gǝsǝnau lǝboii ke tovoi, gugol nǝsaan. Husur nǝsa gotogole sahusur nǝsa gotodǝlomi. Gǝb̃igol natideh gotodǝlomi ke sanor, gugol nǝsaan.
ROM 15:1 Gidat dattodaŋ len nadǝlomian, len nǝ-daŋ-b̃uri-an datimasbulatut dan natideh b̃igol galit lǝsǝdaŋ len nadǝlomian lǝb̃igol nǝsaan. Sadatehusur naṽide togol gidat sǝb̃odat ŋai datohǝhaṽur.
ROM 15:2 Gidat ṽisusua datimashusur naṽide togol nǝvanuan tile b̃ehǝhaṽur lan, hǝn b̃evi tarhǝt san, hǝn nadǝlomian san b̃idaŋ am.
ROM 15:3 Husur aKristo sahusur naṽide gai sǝb̃on tohǝhaṽur lan, igol nǝsa aGot tolǝŋoni ŋai. Hum natosian siGot toke, “Na-sor-mǝdasi-an silat lotokele hǝn lǝb̃emǝdas gaiug, aGot, ibar ginau.”
ROM 15:4 Natit p̃isi len natosian siGot, lutosi sutuai hum nap̃usanan m̃os gidato hǝn datb̃ikad nǝ-vatvat-viri-an. Len nǝ-daŋ-b̃uri-an mai nasoruan siGot togol dattolǝŋon tovoi am len nǝlodato, datuvatvat vir natit p̃isi aGot tokel gati.
ROM 15:5 AGot tovi nǝkadun nǝ-daŋ-b̃uri-an togol dattolǝŋon tovoi am len nǝlodato, gai tigol mitikad nab̃onan mai gamit gabag, tinor hǝn nalǝŋonian seKristo, aYesu.
ROM 15:6 Timaienan hǝn mǝtb̃esua len nǝnauan mai nakelean, hǝn mǝtb̃isal suh nǝyalyalan siGot Tata mai aYesu Kristo, aMasta sidato.
ROM 15:7 Imagenan, hum aKristo tohǝhaṽur hǝn totah mai gamito, mǝtehǝhaṽur hǝn mǝtb̃itah mai gamit gabag, hǝn nǝvanuan gail leb̃isal suh nǝyalyalan siGot.
ROM 15:8 Husur nukel mai gamit ke, aKristo egǝm vi vanuan nauman seJu gail hǝn b̃imasil ke aGot ekitin. Na-kel-gati-an gail aGot tokel mai atǝmalit ta sutuai, aKristo egǝm hǝn b̃igol na-kel-gati-an galenan lǝb̃isarpoh.
ROM 15:9 Be egǝm m̃os natsual am. Egǝm hǝn alat lǝsavi Ju lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot husur nalolosaan san, hum natosian siGot toke, “Imaienan dereh nisal suh gaiug len naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail. Dereh nekǝkai hǝn nǝb̃e gail hǝn nǝb̃eputsan nahǝsam̃.”
ROM 15:10 Ikele am ke, “Gamit mǝttovi naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, mǝtehǝhaṽur b̃onb̃on mai nǝvanuan san gail!”
ROM 15:11 Ikel tasi am ke, “Gamit mǝttovi naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, mitisal suh Nasub̃ aGot. Nǝvanuan gail p̃isi, lisal suhi.”
ROM 15:12 Ale aIsaiah am ikele ke, “Sua len nǝpasusan siJesse dereh tevisi, dereh tile mǝhat hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail lǝb̃itoh pipihabǝlan. Dereh livatvat viri ke tigol nǝsa tokel gati.”
ROM 15:13 AGot tovi nǝkadun nǝ-vatvat-viri-an tigol nǝlomit tepul hǝn nakemkeman p̃isi mai natǝm̃at husur mǝttoriŋ nǝlomit lan. Hǝn ke, len nǝdaŋan seNunun aGot, dereh mǝtepul sǝsǝhov hǝn nǝ-vatvat-viri-an.
ROM 15:14 Bathudud sagw len nadǝlomian, ginau gabag nolǝboi sǝhoti ke, gamit mǝtopul hǝn navoian m̃os nǝvanuan, mǝtopul hǝn nalǝboian p̃isi ale mǝtolǝboi mǝtb̃eṽusan gamit gabag.
ROM 15:15 Ginau nǝsamǝmau hǝn nototos husur natgalevis van hǝn gamito hǝn nǝb̃eliv nǝnauan samit tǝlmam hǝn galenan. Nokǝmaiegai husur len navoian aGot toviol kǝmas hǝni,
ROM 15:16 novi nǝvanuan nauman seKristo, aYesu m̃os alat lǝsavi Ju. Nosum̃an ahai tutumav notokel na-kel-uri-an tovoi siGot, hǝn alat lǝsavi Ju lǝb̃egǝm vi naviolan hǝn natutumavan aGot b̃ehǝhaṽur hǝni, aNunun aGot togol ke naviolan enan evi siGot sǝb̃on ŋai.
ROM 15:17 Imaienan, len nauman p̃isi sagw m̃os aGot, noṽiv husur evi aKristo aYesu ŋai togole.
ROM 15:18 Asike nusor husur natideh am, be nukel nǝsa ŋai aKristo togole nǝboŋ notoum san. Len nǝsa notokele mai nǝsa notogole, aKristo esǝhar alat lǝsavi Ju hǝn lǝb̃igol husur nǝsa aGot tokele.
ROM 15:19 Loriŋ nǝlolit lan bathut namerikel gail lotomaŋmaŋ lan, namerikel gail notogole len nǝdaŋan seNunun aGot. Imaienan, ginau nukel p̃is na-kel-uri-an tovoi seKristo, tub̃at len naut a Jerusalem van van van vǝbar naut a Ilirikum.
ROM 15:20 Nǝboŋ nototub̃at len nauman egai van vǝbar damǝŋai, nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi len naut lǝsalǝboi aKristo lan boŋ ideh. Nǝsalǝŋon nǝb̃ikel uri len naut ideh nǝvanuan tile tokel uri lan tia.
ROM 15:21 Be hum natosian siGot tokele husur aKristo, ike, “Alat, avan ideh sakel ur atenan mai galito, dereh lerisi, ale alat lǝsasǝsǝloŋ, dereh lelǝboii.”
ROM 15:22 Nauman sagw len naut tiltile gail ipatpat gol ginau hǝn asike nǝb̃egǝm ris gamito.
ROM 15:23 Be gagai nunoŋ len nauman sagw len naut galegai, ale naut kǝmas nasihau tosob̃ur lotovan, nolǝŋon masuṽ hǝni sal ke negǝm ris gamito.
ROM 15:24 Nunau utaut hǝn nǝb̃evi Spen, ale len nǝyaran sagw vǝna, nuke neris gamit a Rom. Nǝboŋ nǝb̃itoh kǝkereh b̃inoŋ len nahǝhaṽuran samito, nuke mǝtevi tarhǝt sagw len nap̃isal van.
ROM 15:25 Be nevi Jerusalem bai hǝn nǝb̃evi tarhǝt silat lotovi siGot ei.
ROM 15:26 Husur alat siYesu a Masetonia mai a Akaia lohǝhaṽur hǝn lotobubulah vat m̃os alat lotovi mǝsal len nǝvanuan siGot gail a Jerusalem.
ROM 15:27 Lohǝhaṽur hǝn lotomaienan husur lunau ke lotokabut seJu gail. Husur alat lǝsavi Ju, lǝb̃ihan katǝp̃ol mai naJu siGot gail len nǝmauran aNunun aGot toviol hǝni, inor hǝn lǝb̃evi tarhǝt salito len natit lotokade.
ROM 15:28 Ŋa nǝboŋ nǝb̃itariv nǝvat egai mai galito, nǝboŋ nǝb̃igol nauman eg b̃inoŋ, dereh niyar tur len naut a Rom vi Spen.
ROM 15:29 Nolǝboii ke nǝboŋ nǝb̃ibar naut samito, aKristo dereh teviol hǝn navoian kavkav mai gidato.
ROM 15:30 Bathudud nadǝlomian, husur dattoriŋ nǝlodat len aMasta sidato, aYesu Kristo, mai husur aNunun aGot togol datolǝmas bun gidat gabag, nous idaŋ ke, mitib̃on mai ginau len nǝb̃alan sagw len na-sor-tuṽ-an samito m̃os ginau van hǝn aGot.
ROM 15:31 Mitisor tuṽ hǝn aGot b̃ilav kuv ginau dan navǝlan alat a Jutea lotomǝtahun lǝb̃igol husur nǝsa aGot tokele. Sor tuṽ hǝn alat siGot len naut a Jerusalem lǝb̃ehǝhaṽur hǝn nǝvat nǝb̃ilav mai galito.
ROM 15:32 Beti, aGot b̃elǝŋoni, dereh negǝm hǝn gamito len nakemkeman, hǝn nǝnauan sagw b̃imaur tǝlmam len natohan sagw mai gamito.
ROM 15:33 Ale aGot tovi nǝkadun natǝm̃at, titah tin mai gamito! Ganan.
ROM 16:1 Nuke nisor husur napǝhaṽut sua tovoi b̃egǝm hǝn gamito, asike idareh. Alitenan evi aṽavinenamito len nadǝlomian, nahǝsan aFipe tovi atikon tǝban alat siYesu len naut a Kenkrea.
ROM 16:2 Nǝboŋ b̃egǝm hǝn gamito, len nahǝsan Nasub̃, len naṽide tonor hǝn alat siGot, mǝtehǝhaṽur hǝni hum tovi pǝhaṽut siNasub̃. B̃em̃idol len natideh, nuke mǝtevi tarhǝt san husur gai evi tarhǝt sinǝvanuan isob̃ur, ale ginau am, evi tarhǝt sagw.
ROM 16:3 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aPriska mai aAkwila alarmisoan artoum mai ginau len nauman seKristo, aYesu.
ROM 16:4 Aroriŋ gǝlar gabag pǝpadaŋ hǝn nǝmatan m̃os nǝmauran sagw. Savi ginau ŋai, be alat siYesu lǝsavi Ju len naut tiltile losipa vi tǝban gǝlaru.
ROM 16:5 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai alat siYesu lotob̃onb̃on lohoim sǝlaru. Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aEpinetus notolǝmas buni. Gai nǝvanuan metǝkav len naprovens Asia toriŋ nǝlon len aKristo.
ROM 16:6 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aMeri toum habat samito.
ROM 16:7 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAdronikus mai aJunias, naJu gǝlaru sum̃an ginau, artotoh len naim bǝbaŋis mai ginau. Arovi b̃iltivanuan len ahai pispisul gail ale aroriŋ nǝlolaru len aKristo a m̃o, ginau a tahw.
ROM 16:8 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAmpliatus notolǝmas buni len Nasub̃.
ROM 16:9 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aUrpanus toum seKristo mai ginamito. Ale kel na-ke-ivoi-an sagw mai aStakis notolǝmas buni.
ROM 16:10 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aApelles tovi nǝvanuan tin seKristo. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai alat lototoh len naim siAristopulus.
ROM 16:11 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aHerotion tovi Ju sum̃an ginau. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai alat lototoh lohoim siNarsissus lotovi siYesu.
ROM 16:12 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aTrifaena mai aTrifosa napǝhaṽut eru artoum todaŋ siNasub̃. Kel na-ke-ivoi-an sagw mai aPersis notolǝmas buni. Alitenan eum idaŋ siNasub̃.
ROM 16:13 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aRufus, Nasub̃ tolekis hǝni hǝn b̃evi esan sǝb̃on. Kel na-ke-ivoi-an mai anan tosum̃an tovi anana sagw.
ROM 16:14 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aAsinkritus, aFlekon, aHermes, aPatropas, aHermas mai nǝbathudud nadǝlomian lotob̃onb̃on mai galito.
ROM 16:15 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai aFilolokus, aJulia, aNereus mai aṽavinen. Kele am mai aOlimpas mai nǝvanuan p̃isi siGot lotob̃onb̃on mai galito.
ROM 16:16 Len na-lǝmas-buni-an siGot mǝtesum̃ nǝtarhomit gabag hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an mai gamito. Alat siYesu len naut p̃isi luke “Ivoi,” mai gamito.
ROM 16:17 Bathudud nadǝlomian, nous idaŋ ke, nǝvanuan lotogol nǝvanuan lotopǝpehw, nap̃usanan salit togol nǝvanuan b̃iteh dan nadǝlomian, nap̃usanan salit gail lǝsanor hǝn nap̃usanan mǝttokade a m̃o; mǝtelǝlǝgau hǝn asike lǝb̃emǝdas gamito. Mǝtebulatut dan galito.
ROM 16:18 Nǝvanuan lotomaienan lǝsagol nauman seKristo, be loum m̃os nabǝhaṽulit ŋai. Len na-sor-malum̃lum̃-an mai na-sor-hehe-an salito, logǝras nǝlon nǝvanuan lǝsǝnau nagǝgǝrasan.
ROM 16:19 Nǝvanuan p̃isi losǝsǝloŋ tia hǝn na-kel-uri-an ke mǝttogol husur nǝsa aKristo tokele. Imagenan nohǝhaṽur masuṽ. Be nuke mitikad namitisau hǝn na-gol-na-voi-an ale nuke mitikad natǝtanan hǝn nǝsa tosa.
ROM 16:20 Beti asike idareh aGot tovi nǝkadun natǝm̃at, dereh teil dasdas aSetan pipiriemit gail. AMasta sidato, aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito.
ROM 16:21 ATimoti toum mai ginau ike, “Ivoi,” mai gamito. ALusius, aJason mai aSosipata lotovi Ju sum̃an ginau, galit am luke, “Ivoi,” mai gamito.
ROM 16:22 Ginau, aTertius nototos nalob̃ulat napisulan egai siPol, ginau notovi nǝvanuan siNasub̃, nuke, “Ivoi,” mai gamito.
ROM 16:23 AKaius, ginau aPol nototoh lohoim san, gai ike, “Ivoi,” mai gamito. Alat siYesu len naut egai lub̃onb̃on len naim san. AErastus totǝgau nǝvat hǝn nab̃iltivile egai, ike, “Ivoi,” mai gamito. AKwartus, awawa sinamit len nadǝlomian, gai am ike, “Ivoi,” mai gamito.
ROM 16:25 Datisal suh aGot! Hum notokele len na-kel-uri-an sagw tovoi tokel kot aYesu Kristo, aGot elǝboi b̃igol mǝtb̃idaŋ am len nadǝlomian samito. Na-kel-uri-an tovoi notokel uri evi na-sor-utaut-an siGot tosusuah sutuai sutuai vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai.
ROM 16:26 Be gagai aGot ikel vǝhoti. AGot itoh vi sutuai, ale husur nakelean san todaŋ, len nasoruan san ahai kelkel ur gail lototosi, ikel vǝhoti. Ikele mai naluṽoh p̃isi hǝn nǝvanuan naut tiltile gail hǝn lǝb̃eriŋ nǝlolit lan, ale gol husur nǝsa tokele.
ROM 16:27 Len aYesu Kristo datisal suh aGot tovi aGot sǝb̃on tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor. Datisal suh nǝyalyalan san vi sutuai! Ganan!
1CO 1:1 Ginau aPol nutos nalob̃ulat napisulan egai. Len nalǝŋonian siGot, ilekis hǝn ginau hǝn notovi ahai pispisul seKristo, aYesu. Ginau mai aṽadato len nadǝlomian, aSostenes, namrutosi.
1CO 1:2 Nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siGot len naut a Korint, aGot tokis gamit hǝn mǝtb̃evi esan sǝb̃on. Len aKristo aYesu mǝtovi vanuan siGot sǝb̃on, gamit mai nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi lotoriŋ nǝlolit len aMasta sidato, aYesu Kristo, aMasta salito mai aMasta sidato.
1CO 1:3 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo, areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab.
1CO 1:4 Akis nosipa vi tǝban aGot hǝn gamito. Nosipa vi tǝban hǝn navoian san gai toviol kǝmas hǝni mai gamito len aKristo aYesu.
1CO 1:5 Len aKristo, len nap̃isal p̃isi, aGot igol mǝtopul hǝn naviolan san gail, nasoruan p̃isi mai nalǝboian p̃isi.
1CO 1:6 Natenan igol nakitinan hǝn na-kel-uri-an husur aYesu Kristo namttokel mai gamito, ip̃arp̃ar.
1CO 1:7 Imaienan, nǝboŋ mǝttotoh vir natǝlmaman siMasta sidato, aYesu Kristo (nǝboŋ mǝttolǝŋon masuṽ hǝn natǝlmaman san), mǝtsam̃idol len naviolan ideh seNunun aGot.
1CO 1:8 Dereh tigol mitidaŋ van vǝbar nagilen, hǝn asike mǝtb̃ikad natideh tosa len gamito tonor hǝn mǝtb̃ipanis sile len nǝboŋ siMasta sidato, aYesu Kristo.
1CO 1:9 Ale dereh aGot tigol natenan m̃os gamito, husur akis igol nǝsa tokele. Ale aGot ekis gamit hǝn mǝtb̃ib̃on mai aNatun tovi aYesu Kristo, aMasta sidato.
1CO 1:10 Bathudud nadǝlomian, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo, nous gamito, noŋir gamit ke, mǝtesua len nǝsa mǝtb̃ikele, hǝn asike b̃ikad napǝpehwan len gamito, be hǝn mǝtb̃esua len nǝnauan samito mai nabunusian samito.
1CO 1:11 Bathudud sagw gail len nadǝlomian, nokǝmaienan husur galevis len nǝbathudud siKloe lukel p̃arp̃ar hǝni mai ginau ke mǝttosor b̃alb̃al.
1CO 1:12 Ale nekǝmaiegai beti ke: gamit sua ike, “Novi siPol,” togon ike, “Novi siAp̃ollos,” sual am ike, “Novi sePita,” ale sua tile am ike, “Novi seKristo.”
1CO 1:13 Mǝtunau ke mǝttolǝboi mǝtb̃epǝpehun aKristo maienan a? Mǝtunau ke ginau, aPol numat len nǝhai balbal m̃os gamito a? Mǝtubaptais len nahǝsan aPol a? Aoa!
1CO 1:14 Nosipa vi tǝban aGot ke nǝsǝbaptais hǝn gamit ideh be Krispus mai aKaius ŋai.
1CO 1:15 Imaienan, avan ideh edǝdas b̃ike tobaptais len nahǝsagw.
1CO 1:16 (O nǝlogw iboŋboŋ hǝn notobaptais hǝn alat lototoh len naim siStefanas; be nǝsǝnau gat ideh am notobaptais hǝn galito.)
1CO 1:17 Be noil hirhir ke, aKristo sasǝvat ginau hǝn nǝb̃ibaptais hǝn nǝvanuan gail, be esǝvat ginau hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi. Emǝtahun nǝb̃ikel uri len namitisau hǝn nasoran. Nǝtakǝmaienan, nǝmatan seKristo len nǝhai balbal tagǝm vi ut kǝmas.
1CO 1:18 Husur namilen nǝmatan seKristo len nǝhai balbal savi natideh len alat lotohusur nap̃isal van hǝn nǝmasigan. Be evi nǝdaŋan siGot len gidato, aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato.
1CO 1:19 Hum natosian siGot toke, “Dereh nigol namitisau silat lotokad namitisau tevi ut kǝmas, ale alat lotokad nǝkadulito, dereh nigol nalǝboian salit teb̃uer.”
1CO 1:20 Nǝvanuan tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, gai be? Nǝvanuan tokad namitisau hǝn nalo, gai be? Nǝvanuan na-sor-levlev-an hǝn naur ta damǝŋai, gai be? AGot igol namitisau silat navile eg a pan evi ut kǝmas.
1CO 1:21 Husur aGot, len namitisau san hǝn nǝmauran tonor, igol nǝvanuan navile a pan, len namitisau salito, lodǝdas lǝb̃elǝboi gai. Be len na-kel-uri-an namttokel uri lotonau ke tovi ut kǝmas, aGot ehǝhaṽur hǝn tolav kuv alat lotoriŋ nǝlolit lan, dan nǝsaan salito.
1CO 1:22 NaJu lous namerikel gail, alat a Kris ludoŋ kitev namitisau.
1CO 1:23 Be ginamit m̃au, namtukel ur nǝmatan seKristo len nǝhai balbal. NaJu, nǝlolit ipaŋpaŋ sile, alat a Kris, luke tovi na-sor-melmel-an ŋai.
1CO 1:24 Avil aKristo evi nǝdaŋan mai namitisau siGot hǝn nǝmauran tonor m̃os alat aGot tokis galito, naut kǝmas lotovi Ju o lotovi lat a Kris.
1CO 1:25 Husur na-sor-melmel-an siGot evi mitisau hǝn nǝmauran tonor tosǝhor namitisau sinǝvanuan, ale nakulan siGot idaŋ sǝhor nǝdaŋan sinǝvanuan.
1CO 1:26 Bathudud nadǝlomian, mitinau gamito nǝboŋ aGot tokis gamito. Len nabunusian silat navile a pan, evis ŋai len gamito lukad namitisau, evis ŋai lovi vanuan totibau, nǝboŋ lotopas gamito, evis ŋai luṽat nǝhes.
1CO 1:27 Avil aGot ilekis hǝn nǝsa tovi ut kǝmas len nabunusian silat navile a pan, hǝn b̃igol alat lotokad namitisau, nahurulit b̃isa. Ilekis hǝn alat lǝsǝdaŋ len nabunusian silat navile a pan hǝn b̃igol alat lotokad nǝdaŋan, nahurulit b̃isa.
1CO 1:28 AGot ilekis hǝn alat len navile a pan lǝsǝṽat nǝhes len nǝbathuyah salito, mai alat navile a pan lotomǝtahun galito; ilekis hǝn alaten lotovi ut kǝmas hǝn b̃igol nǝsa tomǝlas len nabunusian silat navile a pan, b̃egǝm vi ut kǝmas.
1CO 1:29 Imagenan, avan ideh edǝdas b̃isor patpat gai mǝhat len nǝhon aGot.
1CO 1:30 Be aGot igol mǝtukad nab̃onan mai aKristo aYesu, togǝm vi mitisau siGot hǝn nǝmauran tonor m̃os gidato. Namilen ke, len aKristo, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon, igol datovi esan sǝb̃on ŋai, ale igol datukad nǝmakuvan dan nǝsaan tobaŋis gat gidato.
1CO 1:31 Imagenan, hum natosian siGot toke, “Avan ideh toke b̃isor patpat natideh mǝhat, tisor patpat Nasub̃ aGot mǝhat.”
1CO 2:1 Bathudud nadǝlomian, nǝboŋ notogǝm hǝn gamito hǝn notokel ur na-kel-koti-an husur aGot, nǝsasor len naṽivan, nǝsasor len namitisau.
1CO 2:2 Husur ke, nǝboŋ nototoh mai gamito, nunau koti ke, asike nǝb̃ikel ur natideh am, be nikel ur aYesu Kristo ŋai, mai nǝmatan san len nǝhai balbal.
1CO 2:3 Nǝboŋ nototoh mai gamito, nǝsǝdaŋ, nomǝtahw, ninegw epil habat.
1CO 2:4 Ale len nasoruan sagw mai na-kel-uri-an sagw nǝsasor len namitisau sinǝvanuan hǝn notoliv gamito. Be noriŋ gat nǝlogw len aNunun aGot mai nǝdaŋan san,
1CO 2:5 hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian len nǝdaŋan siGot, savi len namitisau sinǝvanuan.
1CO 2:6 Avil nǝboŋ namttotoh mai alat lotomatmatu len nadǝlomian salito, namtusor len namitisau hǝn nǝmauran tonor. Savi namitisau ta damǝŋai mai silat lotoil a m̃o len navile a pan gagai lǝb̃eb̃uer.
1CO 2:7 Avil nusor len namitisau siGot hǝn nǝmauran tonor, namitisau ta m̃o tosusuah, dattotǝtan hǝni, namitisau aGot toutaut hǝni sutuai tia m̃os nǝyalyalan datb̃ikade maii, namitisau aGot togol top̃arp̃ar len aYesu.
1CO 2:8 Alaten lotoil a m̃o len navile eg a pan lotǝtan hǝn namitisau enan siGot hǝn nǝmauran tonor. Lǝtalǝboii, asike lǝtap̃os gat Nasub̃ toyalyal len nǝhai balbal.
1CO 2:9 Avil natosian siGot ike, “Namǝtan nǝvanuan ideh sakǝta lǝboii, nǝdariŋan nǝvanuan ideh sasǝsǝloŋ lǝboii, nǝnauan sinǝvanuan ideh sǝnau sǝhot nǝsa aGot toutaut hǝni m̃os alat lotolǝmas buni.”
1CO 2:10 Be len aNunun, aGot ikel vǝhot natgalenan mai gidato. Ale aNunun aGot elǝboi natit p̃isi, elǝboi natit gail siGot am, nǝvanuan todǝdas b̃elǝboi sǝhoti.
1CO 2:11 Husur, sǝkad avan ideh tolǝboi nǝnauan sinǝvanuan, be nanunun nǝvanuan enan sǝb̃on ŋai elǝboii. Imagenan, sǝkad avan ideh tolǝboi nǝnauan siGot, be aNunun aGot sǝb̃on ŋai elǝboii.
1CO 2:12 Ale gidat, datsǝkad nanunun navile a pan, aGot saviol hǝni mai gidato, be datukad aNunun aGot. AGot eviol hǝni mai gidato hǝn datb̃elǝboi natit p̃isi aGot toviol kǝmas hǝni mai gidato.
1CO 2:13 Nǝboŋ namtb̃ikel natgalen mai gamito, namtsasor len namitisau tovi p̃usanan sinǝvanuan. Ao, namtukel nasoruan tovi p̃usanan seNunun aGot. Len nasoruan seNunun aGot, namtusor vǝsvǝsai nakitinan san gail.
1CO 2:14 Be nǝvanuan aNunun aGot satoh lan, emǝtahun natit gail lotogǝm len aNunun aGot, husur len nabunusian sivan enan, lovi melmelan ŋai. Ale edǝdas b̃elǝboi sǝhot natgalenan, husur na-lǝboi-sǝhoti-an enan egǝm len aNunun aGot ŋai.
1CO 2:15 Be gidat, aNunun aGot totoh len gidato, datolǝboi datb̃ebunus lǝboi natit p̃isi hǝn datb̃ike tovoi o tosa. Be savi hǝn nǝvanuan, aNunun aGot satoh lan, hǝn b̃ebunus lǝboi nǝlodato hǝn b̃ike tovoi o tosa.
1CO 2:16 Husur, hum natosian siGot toke, “Ase elǝboi nǝnauan siGot hǝn b̃elǝboi b̃ikel na-sor-p̃usp̃usan-an maii?” Be gidato, datukad nǝnauan seKristo.
1CO 3:1 Bathudud nadǝlomian, nǝboŋ nototoh mai gamito, nǝsalǝboi nǝb̃isor mai gamit hum mǝttomatmatu, hum aNunun aGot totoh tobǝlav len gamito. Ao, nusor mai gamito sum̃an mǝttovi vanuan, nalǝŋonian hǝn nibemit towol hǝn nǝmauran samit ŋai, sum̃an mǝttovi tuhtǝtai len nǝmauran mǝttokade len aKristo.
1CO 3:2 Nǝboŋ notop̃usan, ehum notovǝhasys hǝn gamit ŋai, nǝsavǝŋan gamit hǝn nǝhanian tin, husur mǝttodǝdas mǝtb̃ihani. Kitin, mǝtodǝdas mǝtb̃ihani sal,
1CO 3:3 husur nalǝŋonian hǝn nibemito iwol hǝn nǝmauran samit ŋai. Mǝtutab̃ulol bulos gamit gabag, mǝtoṽitṽituh sal. Mǝtunau ke nalǝŋonian hǝn nibemito sawol hǝn gamit a? Mǝtunau ke mǝtsasum̃an alat navile a pan a?
1CO 3:4 Husur nǝboŋ gamit ideh toke, “Novi siPol,” ale togon toke, “Novi siAp̃ollos,” mǝtohusur naṽide silat navile a pan ŋai!
1CO 3:5 Be aAp̃ollos evi sa? APol evi sa? Ginamǝru namrovi vanuan nauman ŋai namrtovi tarhǝt samito hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian. Namrugol ŋai nauman aGot toriŋi len navǝlanamǝr ṽisusua hǝn namrb̃igole.
1CO 3:6 Ehum ginau notomabul namisurhut na-kel-uri-an tovoi len nǝlomito, ale aAp̃ollos epusi, be aGot igol itov, evivi mǝhat.
1CO 3:7 Imagenan, gai tomabule mai gai topusi arovi ut kǝmas, husur evi aGot m̃au togol totov, tovivi mǝhat.
1CO 3:8 Ale gai tomabule mai gai topusi aroum m̃os natsua ŋai, ale dereh aGot teviol mai gǝlar hǝn nakonp̃urp̃uran tonor hǝn nauman sǝlaru ṽisusua.
1CO 3:9 Ginamǝru namroum b̃onb̃on siGot, gamit mǝtohum nǝhol siGot, mǝtohum naim aGot toum hǝni.
1CO 3:10 Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau hum notokad namitisau hǝn na-um-im-an, ginau noriŋ nǝpaudesen, ale togon eum len nǝpaudesen enan. Be avan ideh toum lan, telǝlǝgau hǝn naṽide toum hǝni lan!
1CO 3:11 Husur avan ideh edǝdas b̃eriŋ nǝpaudesen ideh tile am be nǝpaudesen en topat tia. Ale aYesu Kristo evi nǝpaudesen enan.
1CO 3:12 Avan ideh b̃eum hǝn naim len nǝpaudesen enan tovi aYesu, elǝboi b̃eum hǝni hǝn nagol, nasilva, nǝvat gǝlgǝlan, nǝhai, naliol o nǝbathuwit.
1CO 3:13 Nǝvanuan b̃eum hǝn naim maienan, nauman san dereh tip̃arp̃ar. Husur Nǝboŋ siNasub̃ dereh tigol nauman timasil. Dereh nǝhab tevǝhot nauman ke tomabe. Nǝhab dereh tihan kitev nauman sinǝvanuan p̃isi, sab̃i ke tovoi o tosa.
1CO 3:14 Nǝsa nǝvanuan toum hǝni asike b̃ipaŋ len nǝhab, gai dereh tikad nakonp̃urp̃uran san.
1CO 3:15 Be nǝhab b̃ihan p̃is nǝsa nǝvanuan toum hǝni, dereh asike ikad natideh. Gai ŋai dereh tilavutur; aGot tilav kuvi, be tehum tilav kuvi tur len nǝhab towunwun.
1CO 3:16 Gamit m̃au mǝtovi naim siGot, ale aNunun aGot itoh len gamito. Mǝtsǝnau sǝhoti a?
1CO 3:17 Avan ideh b̃emǝdas bun naim siGot, aGot dereh temǝdas bun nǝvanuan enan. Husur naim siGot evi esan sǝb̃on ŋai, ale gamit mǝtovi naim enan siGot.
1CO 3:18 Samtegǝras gamit sǝb̃omito. Gamit ideh b̃inau ke tovi vanuan namitisau len nabunusian sinavile a pan, ivoi ke “timelmel” hǝn b̃ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor.
1CO 3:19 Husur namitisau sinavile eg a pan evi melmelan ŋai len nabunusian siGot. Hum natosian siGot toke, “AGot igol nǝvanuan namitisau lubat len nǝhai tata hǝn namitisau salito.”
1CO 3:20 Ale len naut tile am ike, “Nasub̃ aGot elǝboii ke nǝnauan sinǝvanuan namitisau lovi ut kǝmas ŋai.”
1CO 3:21 Samtikele am ke mǝttovi sitegai o sitea hǝn mǝtb̃ipatpat gamit mǝhat lan; husur natit p̃isi evi samito.
1CO 3:22 APol, aAp̃ollos, mai aPita, navile eg a pan, nǝmauran mai nǝmatan, natit gail ta damǝŋai mai natit gail lotogǝm sal, natit p̃isi lovi samito.
1CO 3:23 Ale mǝtovi seKristo, ale aKristo evi siGot.
1CO 4:1 Imaienan, ivoi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃inau ke namttovi vanuan nauman seKristo, aGot toriŋ nakitinan san tokel vǝhot gail len navǝlanamito.
1CO 4:2 Nǝvanuan nauman tokǝtkǝta tǝban natit siMasta san gail, timasum tivoi hǝn aMasta san b̃isab̃i ke todaŋ len gai.
1CO 4:3 Gamit mǝtb̃isab̃i ke notovoi o notosa, o nakotan ideh hǝn nǝvanuan b̃isab̃i ke notovoi o notosa, savi natideh len ginau. Ginau am, sǝpat len ginau hǝn nǝb̃isabi ke notovoi o notosa.
1CO 4:4 Nǝlogw imasil, be natenan tu sagol ke notonor. Evi Nasub̃ sǝb̃on ŋai b̃isab̃i ke notovoi o notosa.
1CO 4:5 Imagenan, samtesigarir hǝn mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke natideh tovoi o tosa. Mititoh vir nagǝman siNasub̃. Len nǝboŋ enan natit gail lotosusuah len nǝmargobut, dereh gai teriŋ natgalen len nam̃ial hǝn lǝb̃ip̃arp̃ar; ale dereh tevǝhot nalǝŋonian gail len nǝlon nǝvanuan gail. Beti na-sor-sal-suhi-an vi tǝban nǝvanuan ṽisusua, dereh tegǝm len aGot.
1CO 4:6 Bathudud nadǝlomian, nusor husur ginau mai aAp̃ollos hǝn mǝtb̃elǝboi namilen nasoruan egai toke, “Sagigol sǝhor nǝsa natosian tokele.” Beti asike mǝtupatpat avan ideh mǝhat sǝhor avan togon.
1CO 4:7 Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttovi vanuan totibau len aKristo. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttokad natideh aGot saviol hǝni mai gamito. Be aGot b̃eviol hǝn natit p̃isi mai gamito, imabe mǝtupatpat gamit mǝhat len nǝsa mǝttokade?
1CO 4:8 Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttokad natit p̃isi tia mǝttolǝŋoni. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttopul hǝn natite tia. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttovi kiŋ gail tia len natohan pipihabǝlan aGot ginamit namttob̃uer. Ooo nolǝŋon masuṽ ke mǝtavi kiŋ gail, hǝn ginamit tu namttavi kiŋ gail mai gamito!
1CO 4:9 Namtovi hai pispisul, be nunau ke aGot toriŋ ginamit namǝkot len nǝhon nǝvanuan gail hum namttovi vanuan nabǝbaŋisan lotoyar vi lan nǝmatan. Esum̃an toriŋ ginamit len nadrama sua, hǝn navile a pan lǝb̃eris nǝmatan sinamito, aŋel gail mai nǝvanuan gail am.
1CO 4:10 Len nabunusian sinǝvanuan gail namtumelmel. Evoi, namtumelmel m̃os aKristo. Be gamit m̃au, mǝtunau suluṽi ke mǝttokad namitisau len aKristo. Luke namttokul, be gamit m̃au mǝtunau suluṽi ke mǝttodaŋ. Mǝtunau suluṽi ke mǝttoṽat nǝhes be luke namttovi ut kǝmas.
1CO 4:11 Nokitin ke, vǝbar gagai namtumalkǝkat, namtumaduh, nahurabat sinamit emǝtartar. Nǝvanuan gail lotuh mǝdas ginamito, namtsǝkad naut ideh tovi ut a im.
1CO 4:12 Namtoum idaŋ hǝn navǝlanamit sǝb̃onamito. Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝvar ginamito, namtous aGot hǝn b̃ivoi hǝn galito. Nǝboŋ lotomǝdas bun ginamit hǝn namttolǝŋon tosa vǝsa, namtudaŋ b̃uri.
1CO 4:13 Nǝboŋ lotosor mǝdas nahǝsanamito, namtoŋir galit hǝn lǝb̃ehusur aKristo. Ehum namttogǝm vi pǝhasoŋ hǝn navile a pan, nǝpahsago sinǝvanuan p̃isi vǝbar gagai.
1CO 4:14 Nǝsatos natgalenan hǝn nahurumit b̃isa lan, be nutosi hǝn nǝb̃ikel nalǝlǝgauan mai gamit mǝttosum̃an anatugw gail notolǝmas bun gamito, hǝn asike mǝtb̃imagenan am.
1CO 4:15 Naut kǝmas mǝttǝkad nǝvanuan lotovi 10,000 lotokǝtkǝta tǝban gamito len aKristo, mǝtukad atǝmamit evis ŋai. Husur len aKristo aYesu, len na-kel-uri-an tovoi notokel mai gamito, nogǝm vi atǝmamit len nadǝlomian.
1CO 4:16 Ale husur notovi atǝmamito, noŋir gamit ke mitigol tǝtoṽ hǝn ginau.
1CO 4:17 Nosǝvat aTimoti van hǝn gamito m̃os natenan. Len nadǝlomian evi anatugw notolǝmas buni, todaŋ len Nasub̃. Dereh teliv nǝnauan samit tǝlmam van hǝn naṽide notokade len nǝmauran sagw len aKristo aYesu. Naṽide enan notokade, inor hǝn nap̃usanan notokel mai alat siYesu len naut p̃isi.
1CO 4:18 Gamit galevis lunau ke asike nǝb̃egǝm hǝn gamito ale lupatpat galit mǝhat.
1CO 4:19 Avil asike idareh negǝm hǝn gamito, Nasub̃ b̃idam̃ hǝni. Ale dereh nebunus kitevi ke, alat lotopatpat galit mǝhat, lusor patpat galit mǝhat ŋai, o lukad nǝdaŋan siGot.
1CO 4:20 Husur nǝkadun natohan pipihabǝlan aGot savi len nasoruan ŋai be evi len nab̃iltidaŋan san.
1CO 4:21 Mǝtolǝŋon nǝsa? Nǝboŋ nǝb̃egǝm hǝn gamito, mǝtuke nipat nǝhai hǝn nǝb̃iṽas gamit hǝni, o mǝtuke negǝm len na-lǝmas-buni-an mai len naṽide b̃emǝdau?
1CO 5:1 Nolǝŋon isa masuṽ husur na-kel-uri-an sua notosǝsǝloŋ hǝni. Na-kel-uri-an ikele ke ikad naitian tosa len gamito. Evi naitian tosa vǝsa batbat. Isa sǝhor naṽide silat lǝsǝkad nadǝlomian: aulum̃an sual ei igol naitian mai asoan atǝman.
1CO 5:2 Imabe mǝtupatpat gamit mǝhat hum naten savi natideh? Mitimaslolosa! Mitimaskai hǝn atenan togol natenan dan gamito!
1CO 5:3 Len nibegw nǝsatoh mai gamito, be naut kǝmas nibegw satoh ei, len nanunugw nutoh mai gamito. Ale sum̃an nototoh ei, nusab̃ sǝhoti tia ke len nǝdaŋan siMasta sidato, aYesu, atenan togol natenan timaspanis.
1CO 5:4 Imagenan, len nab̃onb̃onan samito mai nanunugw mai nǝdaŋan siMasta sidato, aYesu,
1CO 5:5 mǝteriŋ atenan len navǝlan aSetan, m̃os nab̃oruan san topul hǝn nǝsaan b̃eb̃uer buni, hǝn aYesu b̃ilav kuv nanunun atenan dan nǝpanismen len Nǝboŋ siNasub̃.
1CO 5:6 Na-sor-patpat-gamit-mǝhat-an samito savoi! Mǝtsalǝboii ke tohum nayis a? Nayis tokǝkereh igol nǝflaua p̃isi len nabesin itob.
1CO 5:7 Mitimasbar hǝn nayis tomatu, tohun nǝsaan, dan gamito, hǝn mǝtb̃egǝm vi flaua veveu sǝkad nayis lan. Ekitin, mǝtohum nabǝta sǝkad nayis lan. Husur aKristo imat tia hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Ehum natuhsipsip lototutumav hǝni len nǝPasova.
1CO 5:8 Imaienan, datihan len nǝhanan nǝPasova sidato, nayis tomatu tob̃uer, nayis hǝn nǝsaan mai nalǝŋonian hǝn nǝsaan. Be datihan nabǝta sǝkad nayis lan, nabǝta hǝn naveveuan mai nakitinan.
1CO 5:9 Len nalob̃ulat napisulan nototosi van hǝn gamit a m̃o, nuke, samtitah mai alat lotogolgol naitian tosa.
1CO 5:10 Nǝboŋ notosor husur alat lotogolgol naitian tosa, nǝsasor husur nǝvanuan navile a pan lotogol naitian tosa. Nǝsasor husur nǝvanuan navile a pan lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, o lotovǝnvǝnah o lotolotu hǝn nǝlablab gail. Nǝtake mǝtebulatut dan galito, gamit p̃isi mǝttǝmasgam dan navile eg a pan.
1CO 5:11 Be gagai nukel p̃arp̃ar hǝn namilen natosian sagw a m̃o. Imaiegai ke: samtitah mai avan ideh tokel ke tovi awawa samit len nadǝlomian be togolgol nǝsaan sal. B̃igolgol naitian tosa, b̃elǝŋon masuṽ hǝn natite, b̃ilotu hǝn nǝlablab gail, b̃isor mǝdas nahǝsan nǝvanuan gail, b̃etǝrog akis, o b̃evǝnvǝnah, samtitah maii. Nǝvanuan tomagenan, samtihan maii boŋ ideh.
1CO 5:12 Husur sǝpat len ginau hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti ke avan ideh sǝkad nadǝlomian tipanis. AGot dereh tike tipanis o asike ipanis. Avil gamit mǝttokad nadǝlomian, ipat len gamito hǝn mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke gamit ideh tosa tipanis. Husur natosian siGot ike, “Mitikai hǝn nǝvanuan tosa dan gamito.”
1CO 6:1 Ideh len gamit siYesu b̃ike b̃ikot hǝn gamit togon, imabe arous nǝmatsistret sǝkad nadǝlomian len aGot hǝn b̃ebǝtah len nakotan sǝlaru? Imabe arsaus nǝvanuan siGot hǝn lǝb̃ikot hǝn gǝlaru?
1CO 6:2 Mǝtsalǝboii ke nǝvanuan gail siGot dereh lebǝtah len nakotan hǝn lǝb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan silat navile a pan a? Ale mǝtb̃ebǝtah hǝn mǝtb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan silat navile a pan, imabe mǝtsalǝboi mǝtb̃isab̃ sǝhot nakitinan len nakotan lotopat sil natit gail lotovi ut kǝmas?
1CO 6:3 Dereh datebǝtah hǝn datb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan siaŋel gail mai len natit gail hǝn nǝmauran egai. Mǝtsalǝboii a?
1CO 6:4 Imagenan, mǝtb̃ike mǝtb̃ikad nakotan husur natideh hǝn nǝmauran egai, savoi hǝn mǝtb̃eus amatsistret savi siYesu hǝn b̃ebǝtah len nakotan enan.
1CO 6:5 Nahurumit tisa! Timaskad avan ideh len gamito tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, hǝn b̃ebǝtah sum̃an nǝmatsistret len nakotan ideh samito.
1CO 6:6 Be len gamito, nǝvanuan nadǝlomian sua ikot hǝn nǝvanuan nadǝlomian togon—be igole len nǝhon nǝmatsistret gail lǝsǝkad nadǝlomian len aGot!
1CO 6:7 Bathut ke mǝttokad nakotan gail len gamit gabag, gamit p̃isi mǝtsawin kasi, mǝtsasǝhor natideh! Nǝvanuan togon b̃igol nǝsa sanor hǝn gamito, riŋi ŋai, samtikot hǝni. Ivoi am hǝn mǝtb̃idam̃ hǝn gai togol nǝsa sanor hǝn gamito. Ivoi am hǝn mǝtb̃idam̃ hǝn gai tovǝnoh natit p̃isi samito!
1CO 6:8 Be gamit gabag m̃au, mǝtugol nǝsa sanor hǝn gamito. Mǝtogǝras gabag hǝn gamito hǝn mǝtb̃evǝnoh natit samit gail. Ale mǝtugol natgalenan van hǝn awawa samit len nadǝlomian!
1CO 6:9 Nǝvanuan lǝsanor asike asike lutoh len natohan pipihabǝlan aGot. Mǝtsǝnau sǝhoti a? Mitimasnau hǝn asike mǝtb̃isab. Husur alat lotogol naitian tosa, alat lotolotu hǝn nǝlablab gail, alat lotogol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, alalum̃an lotop̃ur hǝn nibelit hǝn naititian, alalum̃an lotogol naitian mai alalum̃an,
1CO 6:10 alat lotovǝnvǝnah, alat lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, alat lototǝrog akis, alat lotosor mǝdas nahǝsan nǝvanuan mai alat lotogol nasǝnahan hǝn lǝb̃evǝnoh natit gail, asike lutoh len natohan pipihabǝlan aGot togǝm balai.
1CO 6:11 Ale a m̃o gamit galevis lovi vanuan lotomaienan. Be aGot igol mǝttoveveu dan naṽide galen lotosa, igol mǝttokad nab̃oruan san, mǝttovi esan sǝb̃on, ale eriŋi ke mǝttonor len nǝhon len nahǝsan Nasub̃ aYesu Kristo mai len aNunun aGot sidato.
1CO 6:12 Hum ma avan ideh b̃ike, “Len nǝmakuvan sagw dan nalo, nolǝboi nǝb̃igol natideh.” Be ginau nuke, naṽide galevis lǝsavoi hǝn ginau. Hum ma avan ideh b̃ike, “Len nǝmakuvan sagw dan nalo nolǝboi nǝb̃igol natideh.” Be ginau nuke, asike nudam̃ hǝn natideh b̃iwol hǝn ginau hum notovi slev san.
1CO 6:13 Hum ma avan ideh b̃ike, “Nǝhanian ipat m̃os natǝbaŋ, ale natǝbaŋ ipat m̃os nǝhanian.” Be nukel mai gamit ke, dereh aGot tigol natǝbaŋ mai nǝhanian areb̃uer. Avil nibedato lǝsatoh m̃os naitian tosa, lutoh m̃os Nasub̃ ale Nasub̃ evi Masta hǝn nibedato.
1CO 6:14 Ekitin ke, len nǝdaŋan san, aGot igol niben Nasub̃ ile mǝhat dan nǝmatan, ale dereh aGot tigol nibedat am lile mǝhat dan nǝmatan.
1CO 6:15 Nibemit lovi nahudhuben aKristo. Mǝtsalǝboii a? Datb̃elǝboii ke nibedat lotovi nahudhuben aKristo, inor ke nǝvanuan tovi hudhuben aKristo, b̃ib̃on mai napǝhaṽut top̃urp̃ur hǝn niben a? Satimaienan!
1CO 6:16 Nǝvanuan tob̃on mai apǝhaṽut top̃urp̃ur hǝn niben, nibelaru arosua. Mǝtsalǝboii a? Husur natosian siGot ikele len natub̃atan ke, “gǝlaru dereh aregǝm sua sum̃an niben tosua ŋai.”
1CO 6:17 Avil nǝvanuan tob̃on mai Nasub̃, nanunun mai aNunun aYesu arosua.
1CO 6:18 Mitimasgam dan naitian tosa! Nǝsaan gail p̃isi am nǝvanuan togole, igole vivile dan niben. Avil nǝvanuan togol naitian tosa, igol nǝsaan van hǝn niben gabag. Emǝdas niben gabag.
1CO 6:19 Nibemit lovi naim seNunun aGot, aGot toviol hǝni mai gamito. Mǝtsalǝboii a? Gamit mǝtsavi samit sǝb̃omito,
1CO 6:20 husur nǝsa aGot toṽur gamit hǝni, etibau masuṽ. Imagenan, len nibemito, len natit p̃isi mǝtb̃igole, mitimasputsan nǝyalyalan siGot.
1CO 7:1 Ale gagai nuke nisor husur nasoruan samit gail len nalob̃ulat napisulan mǝttotosi van hǝn ginau. Mǝtuke, “Ivoi hǝn naulum̃an ideh hǝn asike b̃ibar niben napǝhaṽut.”
1CO 7:2 Avil bathut nǝvanuan isob̃ur lotogol naitian tosa, nukel mai gamit ke, naulum̃an tolah tikad naitian mai asoan sǝb̃on, ale napǝhaṽut tolah tikad naitian mai asoan sǝb̃on.
1CO 7:3 Asoan aulum̃an b̃elǝŋon naitian, aulum̃an tigole maii. Asoan apǝhaṽut b̃elǝŋon naitian, apǝhaṽut tidam̃ hǝni maii.
1CO 7:4 Niben apǝhaṽut savi esan sǝb̃on ŋai, be evi sisoan. Ale len naṽide tomaienan, niben aulum̃an savi esan sǝb̃on ŋai, be evi sisoan.
1CO 7:5 Samretǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag. Be mǝrb̃ike mǝrb̃isor tuṽ husur nǝmariboŋ galevis, ale mǝrb̃idam̃ mai gamǝr gabag, inor hǝn mǝrb̃etǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag. Nǝboŋ nǝmariboŋ galenan lǝb̃inoŋ, mirib̃on tǝtas. Asike mǝrb̃igole, dereh aSetan tidas p̃isal hǝn b̃eliv gamǝru hǝn mǝrb̃iteh husur mǝrsǝdaŋ.
1CO 7:6 Nǝsakel nakelean todaŋ ke mirimastǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag m̃os na-sor-tuṽ-an; ao nudam̃ hǝn b̃imaienan ŋai.
1CO 7:7 Beti nolǝŋon ke nǝvanuan p̃isi lǝtasum̃an ginau. Be len nakitinan, gidat p̃isi datukad naviolan aGot toviol hǝn ṽisusua mai gidato. Nǝvanuan sua ikad naviolan tomaiegai, nǝvanuan sual am ikad naviolan tomaienan.
1CO 7:8 Ale nukel mai alalum̃an asoalit lotomat mai nǝbatunau pǝhaṽut gail ke, asike lǝb̃ilah be lǝb̃itoh maienan ŋai, sum̃an ginau, ivoi.
1CO 7:9 Be asike lǝb̃etǝgau gat nǝlolito dan naitian tosa, lilah. Husur savoi hǝn lǝb̃elǝŋon masuṽ hǝn naitian; ivoi sǝhori am ke lilah.
1CO 7:10 Nukad nakelean todaŋ m̃os nǝvanuan nadǝlomian lotolah. Savi nakelean sagw be evi siYesu. Imaiegai ke: napǝhaṽut sateriŋ asoan.
1CO 7:11 Be alitenan b̃eriŋ asoan, satilah mai naulum̃an ideh am. Alitenan titoh maienan ŋai o tigol nǝsasaan tokade mai asoan tinoŋ ale tib̃on tǝlmam maii. Ale naulum̃an sateriŋ asoan.
1CO 7:12 Ale nukad nakelean m̃os nǝvanuan gail am. Evi ginau notokele, savi Nasub̃. Nekǝmaiegai ke: naulum̃an ideh siYesu b̃ikad asoan sǝkad nadǝlomian, ale alitenan b̃ehǝhaṽur hǝn b̃itoh maii, aulum̃an satetiṽos hǝni.
1CO 7:13 Ale napǝhaṽut ideh siYesu b̃ikad asoan sǝkad nadǝlomian, ale atenan b̃ehǝhaṽur hǝn b̃itoh maii, apǝhaṽut satetiṽos hǝni.
1CO 7:14 Husur nǝlahan apǝhaṽut siYesu tokade mai asoan inor len nǝhon aGot bathut nadǝlomian selitenan. Ale nǝlahan aulum̃an siYesu tokade mai asoan inor len nǝhon aGot bathut nadǝlomian sitenan. Asike tǝmagenan, natǝtai samit gail lǝtatoh len nǝbathudud tob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot. Be gagai lutoh len nǝbathudud tonor len nǝhon.
1CO 7:15 Be gai sǝkad nadǝlomian b̃elǝŋon natiṽosan, tehusur nalǝŋonian san. Nǝboŋ tomaienan, nǝlahan enan sǝbaŋis gat asoan tokad nadǝlomian. Be b̃elǝboi b̃igole, nǝvanuan tokad nadǝlomian tetǝgau gat nǝlahan sǝlaru bathut aGot ekis gidato m̃os natǝm̃at.
1CO 7:16 Latpǝhaṽut mǝttovi siYesu, len gamito hum ma asoamit lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu. Ale lalum̃an mǝttovi siYesu, len gamito hum ma asoamit lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu.
1CO 7:17 Be gamit ṽisusua, asoam̃ b̃imat o asoam̃ b̃ikad nadǝlomian o asoam̃ asike b̃ikade, len natohan ideh gototoh lan nǝboŋ aGot tokis gaiug, gitoh maienan lan. Nukel nakelean enan todaŋ mai alat siYesu len naut p̃isi.
1CO 7:18 Avan ideh b̃ikad na-tiv-dalusi-an nǝboŋ aGot tokisi, satesusuan nabuŋon hum sǝkad na-tiv-dalusi-an. Ale asike b̃ikad na-tiv-dalusi-an nǝboŋ aGot tokisi, satikade.
1CO 7:19 Datb̃ikad na-tiv-dalusi-an o datb̃ipar tiv-dalusi-an savi natideh. Be datb̃igol husur nakelean todaŋ aGot tokele, enan nab̃iltitite!
1CO 7:20 Len natideh avan ideh totoh lan nǝboŋ aGot tokisi, titoh maienan lan.
1CO 7:21 Govi slev nǝboŋ aGot tokis gaiug a? B̃imagenan, sa-nǝlom̃ tetuhatuh hǝni. Avil gǝb̃elǝboi gǝb̃ikad nǝmakuvan hǝn asike gǝb̃evi slev am, gigole.
1CO 7:22 Husur nǝvanuan tovi slev nǝboŋ aGot tokisi, savi slev am be evi siNasub̃. Len naṽide tomaienan, nǝvanuan savi slev nǝboŋ aGot tokisi, evi slev seKristo.
1CO 7:23 Nǝsa aGot toṽur gamit hǝni, etibau masuṽ. Samtehusur nǝvanuan gail sum̃an mǝttovi slev salito. Mǝtehusur Nasub̃.
1CO 7:24 Bathudud nadǝlomian, len natideh mǝttotoh lan nǝboŋ aGot tokis gamito, mititoh mai aGot lan.
1CO 7:25 Ale gagai nuke nisor var nausian samit husur navensus gail. Nǝsǝkad na-kel-buni-an ideh siNasub̃, be nukel nǝ-nau-sǝhoti-an sagw, bathut len nalolosaan san, Nasub̃ igol notodaŋ len gai.
1CO 7:26 Imaienan, bathut nǝmauran todaŋ mǝttotoh lan, nunau maiegai ke: ivoi hǝn naulum̃an b̃itoh hum totoh gagai.
1CO 7:27 Gǝb̃ilah mai napǝhaṽut tia, sagidas p̃isal hǝn gǝb̃imakuv dan nǝlahan samǝru. Asike gǝb̃ilah, sagidas pǝhaṽut hǝn gǝb̃ilah maii.
1CO 7:28 Be gǝb̃ilah, savi nǝsaan; ale navensus b̃ilah, savi nǝsaan. Be alat lotolah dereh lisab̃ nǝmauran egai tidaŋ len nǝboŋ gail, ale nomǝtahun mǝtb̃elǝŋon b̃isa maienan.
1CO 7:29 Bathudud nadǝlomian, nekǝmaiegai ke: namityal em̃idol. Gagai van, naulum̃an tokad asoan, nǝlahan sǝlaru satiwol hǝn nǝmauran san.
1CO 7:30 Nǝvanuan totaŋ, nǝtaŋan san satiwol hǝn nǝmauran san. Nǝvanuan tohǝhaṽur, nahǝhaṽuran san satiwol hǝn nǝmauran san. Nǝvanuan top̃urp̃ur tite, natit gail gai topul hǝni saliwol hǝn nǝmauran san.
1CO 7:31 Ale nǝvanuan toumum mai natit gail hǝn navile a pan, navile a pan satiwol hǝn nǝmauran san. Husur navile eg a pan hum topat gagai, satovan vǝmasig.
1CO 7:32 Nolǝŋon ke mitimakuv dan natit gail len nǝmauran egai nǝlomit totuhatuh hǝni. Naulum̃an sǝlah elǝboi b̃inau masuṽ hǝn Nasub̃ mai naṽide b̃igol Nasub̃ b̃ehǝhaṽur lan.
1CO 7:33 Be naulum̃an tolah inau masuṽ hǝn navile a pan mai naṽide b̃igol asoan b̃ehǝhaṽur.
1CO 7:34 Ale sǝdaŋ kavkav len gǝlar p̃isi, Nasub̃ mai asoan. Napǝhaṽut sǝlah, navensus, inau masuṽ hǝn Nasub̃ hǝn gai b̃evi siNasub̃ sǝb̃on len niben mai nanunun. Be napǝhaṽut tolah inau masuṽ hǝn navile a pan mai naṽide b̃igol asoan b̃ehǝhaṽur.
1CO 7:35 Nokǝmaienan m̃os nǝb̃evi tarhǝt samito, savi hǝn nǝb̃iwol hǝn nǝmauran samito. Nokǝmaienan hǝn naṽide samit b̃inor, hǝn mǝtb̃igol tabtab hǝn nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni, hǝn asike natideh b̃eliv nǝnauan samit dani.
1CO 7:36 Be naulum̃an ideh b̃inau ke sagol sanor hǝn navensus tokel gati ke b̃ilah maii, ale nǝlon atenan b̃esursuru hǝni (hum b̃imasmagenan), tilah maii hum tolǝŋoni. Savi nǝsaan.
1CO 7:37 Be naulum̃an b̃eil gǝgat len nǝsa tonau, ale natideh asike b̃etǝgau gati, be nǝsa b̃igole b̃ipat len gai sǝb̃on, ale b̃inau sǝhoti len nǝlon ke asike ilah mai navensus, enan tu ivoi.
1CO 7:38 Imagenan, naulum̃an tolah mai navensus san igol natit tovoi, ale naulum̃an sǝlah maii igol natit tovoi am sǝhori.
1CO 7:39 Napǝhaṽut tolah, nǝlahan tokade mai asoan ipat vǝbar asoan b̃imat. Be asoan aliten b̃imat, imakuv dan nǝlahan enan, ale elǝboi b̃ilah mai avan ideh b̃elǝŋoni. Be natsua, naulum̃an b̃ilah maii timasvi siYesu.
1CO 7:40 Len nabunusian sagw, napǝhaṽut asoan tomat b̃itoh sǝb̃on maienan ŋai, dereh tehǝhaṽur am. Ale nunau ke aNunun aGot evi tarhǝt sagw hǝn notokǝmaienan!
1CO 8:1 Gagai nuke nisor husur namǝŋod nǝvanuan gail lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail. Evoi, datolǝboii ke, “gidat p̃isi datukad nalǝboian.” Nalǝboian igol nǝvanuan epul am hǝn naṽivan. Be na-lǝmas-buni-an igol nǝmauran sinǝvanuan idaŋ am.
1CO 8:2 Avan ideh b̃inau suluṽi ke tolǝboi natit tosob̃ur; gai salǝboi natit lotokitin aGot toke b̃ikel vǝhot gail maii sal.
1CO 8:3 Be avan ideh b̃elǝmas bun aGot, aGot elǝboi avan enan.
1CO 8:4 Ale, nǝhanan hǝn namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab beti: Gidat p̃isi datolǝboii ke nǝlablab savi natideh len navile a pan, ale sǝkad nagot ideh be aGot tosua ŋai.
1CO 8:5 Ikad nagot gǝgǝras tosob̃ur nǝvanuan gail lotolotu hǝn gail. Luke nagot galenan lutoh len nǝmav o len navile eg a pan, ale loriŋ gail hum lotovi got mai masta salit gail.
1CO 8:6 Avil naut kǝmas natenan, gidat datolǝboii ke ikad aGot tosua ŋai, aTata tovi nǝkadun natit p̃isi. Ale gidat datutoh m̃osi. Ale ikad aMasta tosua ŋai, aYesu Kristo. Len aKristo, aGot igol natit p̃isi toum hǝni; ale len aKristo, datukad nǝmauran.
1CO 8:7 Be savi nǝvanuan p̃isi lotolǝboi natenan. Ikad nǝvanuan nadǝlomian galevis lǝsǝnau sǝhoti sal ke nǝlablab lǝsǝkad nǝdaŋan ideh. Ale nǝboŋ lotohan namǝŋod tovi naviolan van hǝn nǝlablab, lunau suluṽi ke lotolotu van hǝn nǝlablab enan. Ale husur lǝsail sǝdaŋ len aGot sal, nǝsa lotogole igol nǝlolit eb̃iŋb̃iŋal.
1CO 8:8 Be nǝhanian edǝdas b̃igol datb̃ikad navoivoian mai aGot. Husur datb̃ihani o asike datb̃ihani, gǝlar p̃isi arsavi natideh len aGot.
1CO 8:9 Be mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag. Nǝdaŋan mǝttokade len nǝmakuvan samit dan nǝsaan satigol alat lǝsǝdaŋ len nadǝlomian liteh.
1CO 8:10 Husur, gaiug gotokad “nalǝboian,” avan ideh nǝnauan sail gǝgat b̃eris gotohan len naim nalotuan silablab, nǝsa bai? Hum ma nǝdaŋan sam̃ b̃eliv nǝnauan san gol b̃ihan namǝŋod lototutumav hǝni tia van hǝn nǝlablab. B̃igol b̃imaienan, igol nǝsaan.
1CO 8:11 Imagenan, len nalǝboian sam̃, gomǝdas awawa sǝdaŋ len nadǝlomian, gomǝdas awawa len nadǝlomian, aKristo tomat m̃osi.
1CO 8:12 Mǝtb̃igol nǝsaan maienan van hǝn nǝbathudud ideh sǝdaŋ len nadǝlomian, mǝtugol nasǝnahan len nǝlon, ale mǝtugol nǝsaan van hǝn aKristo.
1CO 8:13 Bathut natenan, nǝsa nǝb̃ihani b̃igol awawa len nadǝlomian b̃iteh, sanihan namǝŋod boŋ ideh am. Husur nomǝtahun nǝb̃igol awawa ideh len nadǝlomian b̃iteh.
1CO 9:1 Mǝtunau ke nǝsa nǝb̃igole sǝpat len navǝlagw a? Mǝtunau ke nǝsavi ahai pispisul a? Mǝtunau ke nǝsaris aYesu, aMasta sidato a? Mǝtunau ke gamit mǝtsavi naṽit nauman sagw len Nasub̃ a? Ginau m̃au novi ahai pispisul notoris aYesu, ale gamit, naṽit nauman sagw.
1CO 9:2 Naut kǝmas nǝvanuan galevis am lotonau ke nǝsavi ahai pispisul ideh, kitin, gamit a Korint mǝtsalǝboi mǝtb̃ekǝmaienan. Husur nǝmauran samit len Nasub̃ eṽusan sǝhoti ke notovi ahai pispisul tǝban gamito.
1CO 9:3 Na-sor-vari-an sagw van hǝn alat lotokele ke nǝsavi ahai pispisul imaiegai ke:
1CO 9:4 Sanor hǝn mǝtb̃evǝŋan ginamǝr hǝn nǝhanian mai nǝwai a? Ao, inor! Mǝtolǝboii ke tonor!
1CO 9:5 Len nǝyaran sinamito, sanor hǝn asoanamit lotokad nadǝlomian lǝb̃itah mai ginamit sum̃an ahai pispisul tile am mai aPita mai aṽan Nasub̃ gail lotogole a? Ao inor!
1CO 9:6 Ginau mai aParnapas, mǝtunau ke ginamǝr ŋai inor hǝn namrtoum m̃os nǝvat hǝn namrb̃imaur a? Be inor hǝn mǝttakǝtkǝta tǝban ginamǝru sum̃an ahai pispisul tile gail am. Mǝtsalǝboii a?
1CO 9:7 Mǝtunau ke nasoltia ideh nap̃urp̃uran san tob̃uer, eṽur natit san gail hǝn nǝvat san sǝb̃on a? Ao, sǝmaienan boŋ ideh! Nǝvanuan tomabul nǝhol nakrep ihan naṽit nakrep han. Ale nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip, emun nasus halito. Mǝtsalǝboi natgalen a?
1CO 9:8 Nasoruan kǝta gail notomadhakele, lovi bunusian sinǝvanuan ŋa? Ao. Nalo am ikel natgalenan.
1CO 9:9 Husur natosian len nalo siMoses ike, “Sagibaŋis gol nabuŋon nab̃uluk topalpal kuv namisurhuwit.” Nǝboŋ aGot tokǝmaienan, mǝtunau ke tonau nab̃uluk ŋa?
1CO 9:10 Ao. Len naut enan isor m̃os ginamit am, husur nǝvanuan totivtiv tan, mai nǝvanuan torum̃rum̃ kuv namisurhuwit gǝlar p̃isi aroum m̃os nǝhanian artovatvat viri.
1CO 9:11 Namtumabul natit gail seNunun aGot len nǝlomito. Beti imabe? Sanor hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginamit hǝn nǝhanian hǝn navile a pan a?
1CO 9:12 Nǝvanuan galevis lǝb̃ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn mǝttakǝtkǝta tǝban galit maienan, inor hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginamit sǝhor galito! Namtukad nǝdaŋan enan hǝn gamit boh mǝttakǝtkǝta tǝban ginamito, be namtsaus gamit hǝn mǝtb̃igole. Ao namtudaŋ b̃ur natit p̃isi hǝn asike namtb̃ip̃on gol na-kel-uri-an tovoi husur aKristo.
1CO 9:13 Mǝtolǝboii ke alat lotoum len naim siGot luhan nǝhanian topat ei. Ale alat lototutumav len nǝmel tutumavan luhan katǝp̃ol hǝn nǝsa lototutumav hǝni.
1CO 9:14 Len naṽide tomaienan, Nasub̃ isor idaŋ ke, alat lotokel ur na-kel-uri-an tovoi limaskad natit hǝn lǝb̃imaur lan, tǝban nǝvanuan gail lotokel uri mai galito.
1CO 9:15 Avil nǝsaus natgalenan boŋ ideh. Ale nǝsatos natgalegai hǝn b̃imagenan hǝn ginau. Noṽiv ke nǝsaus natgalenan, nǝsap̃on gol na-kel-uri-an tovoi. Ale nomǝtahun nǝb̃ehusur nap̃isal ideh tile am. Nǝmatan ivoi sǝhor nap̃isal tile am.
1CO 9:16 Husur, nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi, savi natesua notolǝboi nǝb̃isor sal suh ginau hǝni. Ao, len nalǝŋonian siGot, aGot eriŋi len navǝlagw hǝn nǝb̃imasgole. Asike nǝtakel ur na-kel-uri-an tovoi, nab̃iltipanismen tǝbar ginau balai!
1CO 9:17 Nǝtagole husur notolǝŋoni, tanor hǝn nǝtǝkad nakonp̃urp̃uran hǝni. Be aGot b̃eriŋi len navǝlagw hǝn nǝb̃igole, nimasgole!
1CO 9:18 Ale nakonp̃urp̃uran sagw nǝsa beti? Imagegai ke: nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an tovoi, nolǝboi nǝb̃eviol kǝmas hǝni. Bathut natenan, naut kǝmas nǝdaŋan notokade hum ahai pispisul, nǝsaus natideh ben nǝvanuan gail hǝn notokel ur na-kel-uri-an tovoi mai galito.
1CO 9:19 Naut kǝmas nǝsavi slev sivan ideh, nugol gabag hǝn ginau notovi slev sinǝvanuan p̃isi hǝn nǝb̃eliv nǝvanuan isob̃ur am gǝm hǝn aKristo.
1CO 9:20 Nǝboŋ nototah mai naJu gail nosum̃an naJu gail hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Naut kǝmas nǝsatoh len navǝlan nalo, nǝboŋ nototah mai alat len navǝlan nalo seJu gail, nosum̃an alat len navǝlan nalo hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo.
1CO 9:21 Nǝboŋ nototah mai alat lǝsǝkad nalo, nosum̃an alat lǝsǝkad nalo hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Be nǝsǝmakuv dan nalo siGot, nalo seKristo iwol hǝn ginau.
1CO 9:22 Nǝboŋ nototah mai alat lǝsǝdaŋ, nogǝm sum̃an nǝsǝdaŋ, numaienan hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Nogǝm sum̃an nǝvanuan gail p̃isi hǝn, len nap̃isal ideh nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo hǝn b̃ilav kuv galit galevis dan nǝsaan salito.
1CO 9:23 Nugol natgalen p̃isi hǝn na-kel-uri-an tovoi b̃ibar nǝvanuan b̃isob̃ur am, hǝn nǝb̃ikatǝp̃ol mai galito len nakontit na-kel-uri-an tovoi tokel gati.
1CO 9:24 Mǝtolǝboii tia ke len nǝgamgaman, galit p̃isi lotogam lan lugam, be galit sua ŋai igam sǝhor galit am hǝn b̃ilav nǝprais. Mitigam magenan hǝn mǝtb̃ewin, hǝn mǝtb̃ikad nǝprais!
1CO 9:25 Nǝvanuan gail p̃isi lotoke ligam len nǝram̃ram̃ean, loutaut idaŋ tabtab len natit p̃isi. Galit ludaŋ b̃ur nautautan enan, hǝn lǝb̃ikad naprais tovi ut kǝmas asike idareh. Avil gidato datugole m̃os naprais topat vi sutuai.
1CO 9:26 Imagenan, hum nǝgamgaman, nǝsǝgam taṽtaṽor. Hum natuhtuhan, nǝsatuhtuh taṽtaṽor hum nototuh namǝsav ŋai.
1CO 9:27 Ao! Notuhtuh nibegw, nugol utaut hǝni, nugole evi slev sagw. Nugol tomagenan hǝn ke, nǝboŋ nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail b̃inoŋ, nǝprais asike imasig dan ginau.
1CO 10:1 Nokǝmaienan bathudud nadǝlomian, husur nomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn nategai. Atǝmadat ta sutuai p̃isi lotogam dan naut a Ijip, lutoh pipit nǝmavukasw, galit p̃isi luyar tukot len tas.
1CO 10:2 Len nǝmavukasw mai nǝtas, ehum galit p̃isi lotobaptais hǝn lǝb̃evi ahai susur siMoses.
1CO 10:3 Ale galit p̃isi luhan nǝhanian tosua ŋai togǝm len aGot.
1CO 10:4 Ale galit p̃isi lomun nǝwai tosua ŋai togǝm len aGot, husur lomun nǝwai hǝn nǝvat siGot totah mai galito, ale nǝvat enan evi aKristo.
1CO 10:5 Avil aGot sahǝhaṽur hǝn galit lotosob̃ur, ale lumat, nab̃irimat halit gail losuh taṽtaṽor len naut masmas.
1CO 10:6 Natgalenan lovisi hum nalǝlǝgauan hǝn asike datb̃elǝŋon masuṽ hǝn natit tosa gail sum̃an galito.
1CO 10:7 Samtilotu hǝn nǝlablab gail sum̃an galit galevis lotogole, hum natosian siGot toke, “Nǝvanuan gail lobǝtah hǝn lǝb̃ihan, lǝb̃emun. Ale lule mǝhat hǝn lǝb̃isav, ram̃ram̃e taṽtaṽor.”
1CO 10:8 Sadatigol naitian tosa sum̃an galit galevis, togol nǝvanuan tovi 23,000 len galito lumat len nǝmariboŋ tosua ŋai.
1CO 10:9 Sadatitaltal kitev nǝdaŋan siNasub̃ aGot ke timabe. Galit galevis lugole, gol nǝm̃at gail lukat bubun galito.
1CO 10:10 Sadatikoblen sum̃an galit galevis lotokoblen, gol aŋel hǝn nǝmatan igol lumat.
1CO 10:11 Natgalenan lovisi hǝn galito hǝn datb̃elǝboi sǝhoti, ale ipat len na-tos-gati-an hum na-sor-p̃usan-an m̃os gidat dattotoh len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan.
1CO 10:12 Avan ideh b̃inau ke toil gǝgat, telǝlǝgau hǝn asike b̃iteh!
1CO 10:13 Natideh totaltal ke mitigol nǝsaan, ep̃itoṽ hǝn nǝsa togǝm hǝn nǝvanuan gail p̃isi. Be aGot igol tabtab hǝn nǝsa tokele ke tigole. Natideh totaltal ke mitigol nǝsaan, aGot asike idam̃ hǝn ideh sǝhor nǝsa mǝttolǝboi mǝtb̃idaŋ b̃uri. Nǝboŋ natideh b̃italtal ke mǝtb̃igol nǝsaan, dereh aGot tigol nap̃isal dan natenan hǝn mǝtb̃idaŋ b̃uri.
1CO 10:14 Imagenan gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, mitigam dan nalotuan van hǝn nǝlablab gail.
1CO 10:15 Nusor mai gamit hum mǝttokad nǝnauan; nǝb̃ekitin o asike nǝb̃ekitin, mitinau hǝn mǝtb̃inau sǝhoti.
1CO 10:16 Len nǝhanian len natev siNasub̃, nǝboŋ dattosipa vi tǝban aGot hǝn nab̃iliwai, datomun katǝp̃ol hǝn nǝda heKristo. Ale nǝboŋ dattob̃ur nabǝta, datuhan katǝp̃ol hǝn niben aKristo. Mǝtsalǝboii a?
1CO 10:17 Naut kǝmas dattosob̃ur, gidat p̃isi datovi niben tosua ŋai, husur datuhan katǝp̃ol hǝn nabǝta tosua ŋai.
1CO 10:18 Mitinau naṽide silat a Israel. Galit ṽisusua lotohan nahudhuviolan lototutumav hǝni van hǝn aGot, len nǝmel tutumavan, luhan katǝp̃ol, ale lub̃on len nalotuan van hǝn aGot.
1CO 10:19 Namilen ke nǝlablab evi natideh a? Ao. Namilen ke nǝhanian lototutumav hǝni van hǝni evi natideh a?
1CO 10:20 Ao. Arsavi natideh. Nukele ke, natideh nǝvanuan lǝsǝkad nadǝlomian lototutumav hǝni, lotutumav hǝni van hǝn natǝmat gail, savi aGot. Nomǝtahun mǝtb̃ikatǝp̃ol mai natǝmat gail.
1CO 10:21 Mǝtsalǝboi mǝtb̃emun len nab̃iliwai hiNasub̃ ale mun len nab̃iliwai hetǝmat gail am. Mǝtsalǝboi mǝtb̃ihan len natev siNasub̃ ale han len natev setǝmat gail am.
1CO 10:22 Datb̃igol b̃imagenan, dereh datigol Nasub̃ aGot titab̃ulol bulos gidato. Datunau ke datudaŋ sǝhori a? Aoa!
1CO 10:23 Gamit mǝtb̃ike, “Len nǝmakuvan sinamit dan nalo namtolǝboi namtb̃igol natideh,” ginau nuke, naṽide galevis lǝsavoi hǝn nǝvanuan tile gail. Gamit mǝtb̃ike, “Len nǝmakuvan sinamit dan nalo namtolǝboi namtb̃igol natideh,” ginau nuke, naṽide galevis lǝsagol nǝvanuan togon sǝdaŋ am len nadǝlomian san.
1CO 10:24 Samtelǝŋon nǝsa tovoi hǝn gamit sǝb̃omit ŋai, be mǝtelǝŋon nǝsa tovoi hǝn nǝvanuan tile gail.
1CO 10:25 Mǝtolǝboi mǝtb̃ihan natideh lotop̃ur hǝni len nǝmaket hǝn namǝŋod. Lǝb̃etutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail o asike lǝb̃igole, samteus nausian ideh husuri. Samtinau masuṽ hǝni.
1CO 10:26 Naṽide enan inor husur nasoruan siGot ikele ke, “Navile a pan mai natit p̃isi topul lan lovi siNasub̃ aGot.”
1CO 10:27 Nǝvanuan sǝkad nadǝlomian b̃eus gaiug hǝn gǝb̃ihan maii, ale gǝb̃elǝŋon gǝb̃ivan, gihan nǝhanian ideh gai b̃ilavi mai gaiug. Lǝb̃etutumav hǝni van hǝn nǝlablab o asike lǝb̃igole, sageus nausian ideh husuri. Saginau masuṽ hǝni.
1CO 10:28 Be avan ideh b̃ikel mai gaiug ke, “Namǝŋod egai, lotutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail,” sagihani be nǝnauan sam̃ tinau nǝlon avan enan tokel vǝhot natenan mai gaiug. Gǝb̃ihani, hum ma gǝb̃etunus nǝlon.
1CO 10:29 Hum ma savi natideh len gaiug, be evi natit tosa len nǝnauan sinǝvanuan togon. Husur, imabe nǝnauan len nǝlon nǝvanuan togon isab̃i ke nǝsa notogole len nǝmakuvan sagw dan nalo isa?
1CO 10:30 Ginau nǝb̃esipa vi tǝban aGot hǝn nǝhanian ale nǝb̃ihani, imabe avan ideh isor mǝdas ginau bathut nǝsa notosipa hǝni tia?
1CO 10:31 Imaienan, mǝtb̃ihan o mǝtb̃emun o natideh mǝtb̃igole, gol natit p̃isi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot lan.
1CO 10:32 Samtigol natideh hǝn mǝtb̃ip̃on gol na-kel-uri-an tovoi hǝn naJu gail o alat lǝsavi Ju asike lǝb̃ikad nadǝlomian. Samtigol natideh hǝn mǝtb̃emǝdas nadǝlomian silat siYesu.
1CO 10:33 Mǝtehusur naṽide sagw. Len natit p̃isi notogole, nohisi hǝn nǝb̃igol nǝvanuan p̃isi lǝb̃ehǝhaṽur lan. Nǝsǝdas p̃isal hǝn nǝb̃ikad na-vi-tarhǝte-an m̃os ginau sǝb̃ogw ŋai, nudas p̃isal hǝn nǝvanuan b̃isob̃ur lǝb̃ikad na-vi-tarhǝte-an, hǝn aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito.
1CO 11:1 Mitigol tǝtoṽ hǝn ginau sum̃an notogol tǝtoṽ hǝn aKristo.
1CO 11:2 Nusor sal suh gamit bathut mǝttonau gat ginau len natit p̃isi. Ale mǝtotǝgau gat naṽide hǝn nalotuan, sum̃an ŋai notolav gail mai gamito.
1CO 11:3 Be nolǝŋon ke mǝtelǝboii ke aKristo evi kadun nǝmauran sinǝvanuan p̃isi, naulum̃an evi kadun nǝmauran sinapǝhaṽut, ale aGot evi nǝkadun aKristo.
1CO 11:4 Naulum̃an ideh tokabut gol nǝkadun nǝboŋ tosor tuṽ o tokel ur nǝsa aGot tokel maii, igol nahur sasa len nǝkadun tovi aKristo.
1CO 11:5 Be napǝhaṽut ideh sǝkabut gol nǝkadun nǝboŋ tosor tuṽ o tokel ur nǝsa aGot tokel maii, igol nahur sasa len nǝkadun tovi asoan. Esum̃an apǝhaṽut tosir nǝkadun top̃arp̃ar.
1CO 11:6 Napǝhaṽut b̃emǝtahun b̃ikabut gol nǝkadun, ep̃itoṽ ŋai hum togut kotov p̃is navurun. Be bathut tovi hur sasa hǝn b̃egut navurun o hǝn nǝkadun b̃ip̃ar, tikabut gol nǝkadun m̃au!
1CO 11:7 Naulum̃an satikabut gol nǝkadun husur nǝboŋ aGot togol naulum̃an, igol ilav kot nǝnahǝnah han mai nǝyalyalan san hǝn nahǝsan aGot b̃iyalyal. Be napǝhaṽut igol nahǝsan naulum̃an iyalyal.
1CO 11:8 Husur naulum̃an metǝkav sagǝm len napǝhaṽut, be napǝhaṽut metǝkav egǝm len naulum̃an.
1CO 11:9 Husur aGot sagol naulum̃an m̃os napǝhaṽut, be igol napǝhaṽut m̃os naulum̃an.
1CO 11:10 Husur natenan, bathut aŋel gail, napǝhaṽut tikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an len nǝkadun.
1CO 11:11 Avil len Nasub̃, napǝhaṽut satoh sǝb̃on hum asoan tob̃uer, mai naulum̃an satoh sǝb̃on hum asoan tob̃uer. Naulum̃an ikad asoan hǝn b̃evi tarhǝt san ale napǝhaṽut ikad asoan hǝn b̃evi tarhǝt san.
1CO 11:12 Husur naut kǝmas napǝhaṽut metǝkav togǝm len naulum̃an, alalum̃an lukad nǝpasian salito len napǝhaṽut. Avil natit p̃isi logǝm len aGot.
1CO 11:13 Len nabunusian samit gabag imabe? Inor hǝn napǝhaṽut b̃isor tuṽ van hǝn aGot be sǝkabut gol nǝkadun a?
1CO 11:14 Len naṽide ta damǝŋai, navurun naulum̃an b̃ebǝlav, nǝvanuan p̃isi lolǝboii ke sanor kasi. Navurun emǝdas gai.
1CO 11:15 Be navurun napǝhaṽut b̃ebǝlav, igol napǝhaṽut ikab masuṽ. Husur navurun tobǝlav, aGot eviol hǝni mai napǝhaṽut hǝn b̃ikabut gole.
1CO 11:16 Be avan ideh b̃ike b̃eṽitṽituh husur natenan, namtohusur naṽide enan, namtsahusur ideh am. Ale alat siGot len naut p̃isi, galit am lohusur naṽide enan.
1CO 11:17 Len nǝsa nǝb̃ikel mai gamit gagai, nǝsasor sal suh gamito, husur nab̃onb̃onan samit gail lǝsavi tarhǝt samito be lomǝdas gamito.
1CO 11:18 Nuke nisor husur natsua. Nosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sua toke, nǝboŋ mǝttokad nab̃onb̃onan hum alat siYesu, mǝtopǝpehw gail. Ale nodǝlom kǝkereh hǝn nasoruan enan,
1CO 11:19 husur napǝpehwan gail limasvisi len gamito hǝn alat aGot tohǝhaṽur hǝn galito lǝb̃ip̃arp̃ar.
1CO 11:20 Nǝboŋ mǝttob̃onb̃on len naut sua hǝn mǝtb̃ihan len natev siNasub̃, savi nǝhanan siNasub̃ mǝttohan lan.
1CO 11:21 Husur nǝboŋ mǝttogǝm hǝn nǝhanan, gamit galevis mǝtotub̃at vǝlaut sǝb̃omito. Namilen ke galevis lumalkǝkat, galevis lotǝrog.
1CO 11:22 Mǝtsǝkad naim samit hǝn mǝtb̃ihan mai mǝtb̃emun lan a? Mǝtomǝtahun alat siYesu a? Mǝtuke mitigol namǝsal gail nahurulit tisa a? Nekǝmabe hǝn gamito? Nisor sal suh gamit a? Aoa! Sanisor sal suh gamit hǝn naṽide enan.
1CO 11:23 Husur nǝsa Nasub̃ tokel mai ginau, nukel mai gamit tia. Imaiegai ke: Nasub̃ aYesu, len nalenmariug aJutas toriŋi len navǝlan aenemi san gail, aYesu ilav nabǝta,
1CO 11:24 esipa vi tǝban aGot hǝni, ale eb̃uri. Ike, “Egai nibegw notoviol hǝni m̃os gamito. Mitigol nategai hǝn mǝtb̃inaunau gat ginau.”
1CO 11:25 Len naṽide tomaienan, nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu ilav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain. Ike, “Nab̃iliwai egai evi na-kel-gati-an veveu aGot tota gati len nǝda hagw; mitigol nategai hǝn mǝtb̃inaunau gat ginau len nǝboŋ p̃isi mǝtb̃emuni.”
1CO 11:26 Husur len nǝboŋ p̃isi mǝtb̃ihan nabǝta egai mai mun len nab̃iliwai hǝn nǝwain; mǝtokel ur nǝmatan siNasub̃ van vǝbar nǝboŋ b̃egǝmai.
1CO 11:27 Imagenan, avan ideh tohan nabǝta o tomun len nab̃iliwai hiNasub̃ len naṽide tomǝdas nahǝsan Nasub̃, inor hǝn b̃ipanis sil niben Nasub̃ mai nǝda han; ehum avan enan togol nǝmatan siNasub̃.
1CO 11:28 Imagenan, nǝvanuan timasbunus vahvahur nǝmauran san a tahw hǝn b̃ihan nabǝta mai mun len nab̃iliwai.
1CO 11:29 Husur avan ideh tohan mai tomun be sǝnau sǝhot niben aYesu tovi alat siYesu, len nǝhanan mai namunian gai togole, ilav nǝpanismen vi lan gai gabag.
1CO 11:30 Husur natenan, gamit isob̃ur lǝsǝdaŋ savoi, lomǝsah, ale galevis lupat len nǝmatan.
1CO 11:31 Imagenan, dattabunus vahvahur nǝmauran sidat sǝb̃odato len alat siYesu lotovi niben, asike dattǝlav nǝpanismen galenan siGot vi lan gidato.
1CO 11:32 Be nǝboŋ Nasub̃ tobunus vahvahur nǝmauran sidato; igol nǝpanismen ta damǝŋai hǝn b̃igol datb̃inor, hǝn asike b̃isab̃ sǝhoti ke datimaspanis mai navile a pan len nǝmatan vi sutuai.
1CO 11:33 Imaienan, bathudud sagw len nadǝlomian, nǝboŋ mǝtb̃ib̃onb̃on hǝn mǝtb̃ihan len natev siNasub̃, mititoh vir gamit gabag.
1CO 11:34 Avan ideh b̃imalkǝkat, tihan a im bai, hǝn asike nab̃onb̃onan samit magenan b̃ilav nǝpanismen vi lan gamit gabag. Nukad natgalevis am hǝn nǝb̃ikel mai gamito, be lipat vir nagǝman sagw boŋ ideh.
1CO 12:1 Bathudud nadǝlomian, nuke nisor husur natit gail lotogǝm len aNunun aGot. Nuke mitikad nalǝboian lan.
1CO 12:2 Mǝtolǝboii ke a m̃o, nǝboŋ mǝtsǝkad nadǝlomian, natit lototiltile gail loliv gamit vi tut, losǝhar sabsab hǝn gamito van hǝn nǝlablab lotob̃ut.
1CO 12:3 Imagenan nuke mǝtelǝboii ke, len aNunun aGot avan ideh salǝboi b̃isemale hǝn aYesu, be len aNunun aGot ŋai nǝvanuan elǝboi b̃ike, “AYesu evi Masta.”
1CO 12:4 Ikad naviolan tiltile aNunun aGot toviol hǝn gail, be aNunun aGot tosua ŋai.
1CO 12:5 Ikad na-vi-tarhǝte-an tiltile gail hǝn datb̃igole m̃os aMasta, be aMasta tosua ŋai.
1CO 12:6 Ikad naṽit totiltile gail, be aGot tosua ŋai, igol nǝvanuan p̃isi san luṽan hǝn naṽit galen p̃isi.
1CO 12:7 AGot eviol mai galit ṽisusua hǝn aNunun, hǝn nǝsa aNunun b̃igole len galito b̃evi tarhǝt salit gabag.
1CO 12:8 Len aNunun aGot, aGot eviol mai galit sua hǝn nasoruan hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor. Len aNunun aGot ŋai, eviol mai galit sual am hǝn nasoruan hǝn nalǝboian.
1CO 12:9 Len aNunun, aGot eviol hǝn nab̃iltidǝlomian mai galit sua tile. Len aNunun aGot ŋai, eviol hǝn naviolan gail mai galit sua tile am, hǝn b̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur.
1CO 12:10 Ale eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan gail hǝn b̃igol namerikel gail. Eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan hǝn b̃ikel napisulan siGot. Eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan hǝn b̃elǝboi sǝhot nǝsa togǝm len aNunun aGot mai nǝsa togǝm len natǝmat gail. Eviol mai galit sua tile am hǝn b̃isor len nasoruan tiltile gail, ale mai togon am eviol hǝn nǝdaŋan hǝn b̃elǝboi b̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan.
1CO 12:11 Evi aNunun aGot tosua ŋai togol natgalen p̃isi. Epǝpehun natgalenan mai nǝvanuan ṽisusua husur nalǝŋonian san.
1CO 12:12 Niben nǝvanuan ikad nahudhuben isob̃ur, be nahudhuben galen lotosob̃ur lovi niben tosua ŋai. Niben aKristo imagenan.
1CO 12:13 Gidat p̃isi datubaptais len aNunun aGot tosua ŋai hǝn datb̃egǝm vi niben aKristo tosua ŋai. Naut kǝmas datovi Ju o datovi vanuan ta Kris, naut kǝmas datovi slev o datsavi slev am, aGot eviol hǝn aNunun tosua ŋai mai gidat p̃isi hǝn datb̃epul hǝni, hum nǝwai dattomuni.
1CO 12:14 Niben nǝvanuan sǝkad nahudhuben sasua ŋai, ikad nahudhuben isob̃ur lan.
1CO 12:15 Narien nǝvanuan b̃ike, “Husur ke nǝsavi vǝlan, nǝsavi hudhuben ideh,” naut kǝmas nǝsa tokele, narien evi hudhuben sua len niben sal.
1CO 12:16 Nǝdariŋan nǝvanuan b̃ike, “Husur ke nǝsavi mǝtan, nǝsavi hudhuben ideh,” naut kǝmas nǝsa tokele, nǝdariŋan evi hudhuben sua len niben sal.
1CO 12:17 Niben kavkav tavi mǝtan sǝlani, nasǝsǝloŋan han gai be? Niben kavkav tavi dariŋan sǝlani, nam̃unusian han gai be?
1CO 12:18 Be aGot itabtabuh len nahudhuben p̃isi, etuan p̃is gail husur niben, len naut ṽisusua tolǝŋon lǝb̃ipat lan.
1CO 12:19 Nahudhuben galen p̃isi lǝtavi hudhut sua sǝlani ŋai, asike lǝtab̃on len niben tosua, niben tab̃uer.
1CO 12:20 Ekitin, ikad nahudhuben isob̃ur, be niben tosua ŋai.
1CO 12:21 Namǝtan salǝboi b̃ikel mai navǝlan ke, “Naut kǝmas gaiug, ginau sǝb̃ogw nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi.” Ale nǝkadun salǝboi b̃ikel mai narien ke, “Naut kǝmas gamǝru, ginau sǝb̃ogw nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi.”
1CO 12:22 Ao! Sǝmagenan. Nahudhut nibedat galevis len nibedat dattonau suluṽi ke lǝsǝdaŋ, datumaskad gail hǝn nibedat b̃imaur.
1CO 12:23 Ale nahudhubedat gail dattonau ke lotovi ut kǝmas, datokǝtkǝta tǝban gail ivoi. Ale nahudhubedat gail nahurudat tosa hǝn nǝvanuan lǝb̃eris gail, datosusuan galenan,
1CO 12:24 be nahudhubedat gail, nahurudat sǝsa hǝn nǝvanuan lǝb̃eris gail, losuh p̃arp̃ar maien ŋai. Be aGot esuhud p̃is nahudhubedat gail, hǝn nahudhut dattonau ke lǝsavi natideh, lovi natite.
1CO 12:25 Igol maien hǝni hǝn asike b̃ikad napǝpehwan len nibedato, hǝn nahudhubedat p̃isi lǝb̃ekǝtkǝta tǝban galit gabag b̃ep̃itp̃itoṽ.
1CO 12:26 Nahudhubedat ideh b̃elǝŋon b̃isa masuṽ, nahudhubedat p̃isi lolǝŋon isa masuṽ maii. B̃ikad na-sor-sal-suhi-an vi tǝban nahudhubedat ideh, nahudhubedat p̃isi lohǝhaṽur maii.
1CO 12:27 Gamit m̃au mǝtovi niben aKristo, mǝtovi hudhut gail len niben kavkav.
1CO 12:28 Ale len alat siYesu, aGot itabtabuh len ahai pispisul gail a m̃o; na-vǝha-ru-an, ahai kelkel ur gail; na-vǝha-tor-an, ahai p̃usan gail; beti alat lotogol namerikel gail, alat lotokad naviolan gail hǝn lǝb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur, alat lotovi tarhǝte sinǝvanuan gail, alat lotowol hǝn alat siYesu hǝn lǝb̃ehusur nap̃isal tonor, mai alat lotosor len nasoruan tiltile gail.
1CO 12:29 Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai pispisul a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai kelkel ur a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai p̃usan a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattogol namerikel a?
1CO 12:30 Mǝtunau ke gidat p̃isi dattokad naviolan gail hǝn datb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattolǝboi datb̃isor len nasoruan tiltile gail a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattolǝboi datb̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan a? Aoa!
1CO 12:31 Be gamit m̃au, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn naviolan seNunun aGot lotovoi am. Avil nap̃isal notoke nǝb̃isor husuri, ivoi habat sǝhor nap̃isal ideh datolǝboi datb̃enǝnoṽ hǝni maii.
1CO 13:1 Ginau nǝtasor len nasoruan tiltile nǝvanuan lotosorsor len gail, mai nasoruan tiltile aŋel lotosorsor len gail, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, nǝtǝwal kǝmas ŋai hum nǝb̃e o nabel lototuhtuhi.
1CO 13:2 Nǝtǝkad nǝdaŋan hǝn nǝb̃ikel napisulan siGot, mai nǝtalǝboi sǝhot natit p̃isi aGot tosusuan gail mai nalǝboian p̃isi, ale nǝtǝkad nab̃iltidǝlomian hǝn nǝb̃igol naṽehuh lǝb̃erus, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, nǝtavi ut kǝmas ŋai.
1CO 13:3 Nǝtaviol hǝn natit p̃isi notokade mai namǝsal gail, ale nǝtaviol hǝn nibegw hǝn nǝb̃isor sal suh ginau len Nǝboŋ siNasub̃, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, asike nǝtǝkad natideh tovoi.
1CO 13:4 Naṽide hǝn na-lǝmas-buni-an imaiegai: Gǝb̃elǝmas bun avan ideh, len nǝ-daŋ-b̃uri-an gutoh mǝdau maii, gugol navoian b̃evi tarhǝt san, gǝsǝtab̃ulol bulosi sil natit san gotolǝŋoni. Gǝb̃elǝmas bun avan enan gǝsasor sal suh masuṽ hǝn gaiug, gǝsapul hǝn naṽivan,
1CO 13:5 gǝsagol natideh b̃igol nahurun avan en b̃isa, gǝsǝnau gaiug gabag m̃os nalǝŋonian sam̃ ŋai, nǝlom̃ sǝpaŋpaŋ tutut, len nǝlom̃ gǝsatǝgau gat nǝsaan avan enan togole hǝn gaiug.
1CO 13:6 Gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an gǝsahǝhaṽur hǝn nǝsaan, be gub̃on mai alat lotohǝhaṽur hǝn nakitinan.
1CO 13:7 Gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an goil gǝgat tabtab, gotǝgau gat nadǝlomian tabtab, nǝ-vatvat-viri-an sam̃ sǝmasig boŋ ideh, gukad nǝ-daŋ-b̃uri-an tabtab.
1CO 13:8 Na-lǝmas-buni-an asike inoŋ boŋ ideh, ipat vi sutuai. Avil nakelean hǝn napisulan siGot dereh teb̃uer. Nasoran len nasoruan tiltile gail dereh tinoŋ. Nalǝboian hǝn nǝsa aGot tosusuan gail, dereh teb̃uer.
1CO 13:9 Husur gagai datolǝboi kǝkereh hǝni ale gagai datukel kǝkereh hǝn napisulan siGot.
1CO 13:10 Be nǝboŋ aYesu b̃egǝmai hǝn aGot b̃igol vurvur natit p̃isi, naviolan aNunun aGot toviol hǝn gail gagai dereh leb̃uer.
1CO 13:11 Nǝboŋ notovi tǝtai, nusor sum̃an natǝtai, nabunusian sagw esum̃an nabunusian setǝtai, nunau sum̃an natǝtai. Nǝboŋ nototibau, notogǝm vi haṽut, noriŋ gab̃ulan naṽide galenan setǝtai.
1CO 13:12 Gagai datokǝta sum̃an nǝvanuan tokǝta tur len nakǝlas tob̃anub̃anw. Be len nǝboŋ enan, dereh datekǝta ris nǝhon aGot timasil buni. Gagai nalǝboian sagw ekǝkereh, be len nǝboŋ enan nalǝboian sagw dereh tikavkav sum̃an aGot tolǝboi kavkav hǝn ginau.
1CO 13:13 Imagenan gagai datimasgol tabtab hǝn natgalegai lototor: datimasriŋ gat nǝlodato len aGot, datimasvatvat vir natit p̃isi aGot tokel gati ke lǝb̃isarpoh, datimaslǝmlǝmas bun gidat gabag. Be len natgalen p̃isi, na-lǝmas-buni-an ivoi esǝhor eru enan.
1CO 14:1 Na-lǝmas-buni-an m̃au tiwol hǝn nǝmauran samito, ale mǝtelǝŋon masuṽ hǝn natit gail lotogǝm len aNunun aGot. Be a mǝhat len natgalen, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃ikel napisulan siGot.
1CO 14:2 Husur nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail, sasor mai nǝvanuan gail, be isor mai aGot ŋai, husur avan ideh sasǝsǝloŋ lǝboii. Len aNunun aGot, avan enan ikel natetǝtan gail.
1CO 14:3 Be nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, nakelean san igol nǝvanuan gail ludaŋ am len nǝmauran salito, igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, mai etǝŋov nǝlolit vi pan.
1CO 14:4 Nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail evi tarhǝt san gabag, be nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, gai igol alat siYesu p̃isi ludaŋ am len nǝmauran salito.
1CO 14:5 Nolǝŋon ke gamit p̃isi mǝtolǝboi mǝtb̃isor len nasoruan tiltile gail, be nolǝŋon masuṽ sǝhori am hǝn mǝtb̃ikel ur nǝsa aGot tokele. Nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, evi tarhǝt silat siYesu sǝhor nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail. Be egaii b̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan hǝn alat siYesu lǝb̃elǝboii sǝhoti, igol galit ludaŋ am len nǝmauran salito.
1CO 14:6 Be bathudud nadǝlomian, nǝtagǝm hǝn gamit, nǝtasor len nasoruan tiltile gail, tavi tarhǝt samit mabe? Be nǝb̃ikel na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot mai gamito, nǝb̃ikel nalǝboian, nǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai ginau, nǝb̃ikel nap̃usanan seNunun aGot, natgalen p̃isi lovi tarhǝt samito.
1CO 14:7 Mitinau nab̃uvimal mai navus beltaŋ; arsǝmaur be arugol nǝwalan. Asike datb̃iram̃ram̃e hǝn gǝlar b̃inor, avan ideh telǝboi mab hǝn nǝb̃e dattoram̃ram̃e hǝni?
1CO 14:8 Mitinau nǝtrampet; ale nǝvanuan b̃evuv suluṽi, nasoltia telǝboi mab hǝni ke timasutaut hǝn gai m̃os nab̃iltib̃alan?
1CO 14:9 Imaienan hǝn gamito. Mǝtb̃isor len nasoruan nǝvanuan lototǝtan hǝni, lelǝboi namilen nasoruan samit mabe? Mǝtb̃isor maienan, ehum mǝttosor kǝmas len namǝsav ŋai.
1CO 14:10 Len navile a pan nǝvanuan lusor len nasoruan tiltile isob̃ur, ale gail p̃isi lukad namilelito.
1CO 14:11 Imagenan, avan ideh b̃isor mai ginau, asike nǝb̃elǝboi namilen nasoran san, len nabunusian sagw, gai tosor evi metb̃os, ale len nabunusian san, ginau novi metb̃os.
1CO 14:12 Imaienan hǝn gamito. Husur ke mǝttolǝŋon masuṽ hǝn natit gail seNunun aGot, mitimashisi hǝn mǝtb̃idaŋ am len natit gail seNunun aGot lotogol alat siYesu lǝb̃idaŋ am len nǝmauran salito.
1CO 14:13 Imagenan, avan ideh tosor len nasoruan tile ideh, teus aGot hǝn nǝdaŋan hǝn b̃ikel ur namilen natetǝtan gai tokele.
1CO 14:14 Husur nǝb̃isor tuṽ len nasoruan tile ideh, len aNunun aGot, nanunugw totoh len nǝlogw isor tuṽ, be nǝnauan sagw ipat kǝmas ŋai.
1CO 14:15 Nigol nǝsa beti? Len aNunun aGot dereh nanunugw tisor tuṽ. Ale dereh nisor tuṽ am hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot na-sor-tuṽ-an sagw. Len aNunun aGot dereh nanunugw tekǝkai. Ale dereh nekǝkai am hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot nǝsa notokǝkai hǝni.
1CO 14:16 Asike b̃imagenan, dereh timaiegai ke: len aNunun aGot, nanunum̃ totoh len nǝlom̃ b̃isor len nasoruan tile hǝn gǝb̃isal suh aGot, nǝvanuan totǝtan hǝni, salǝboi b̃ike “Ganan” hǝn nasipaan sam̃, husur gai salǝboi nǝsa gotokele.
1CO 14:17 Naut kǝmas nasipaan sam̃ b̃ivoi, asike igol avan enan idaŋ am len nǝmauran san.
1CO 14:18 Nosipa vi tǝban aGot hǝn notosor len nasoruan tiltile gail sǝhor gamit p̃isi mǝttogole.
1CO 14:19 Be len nab̃onb̃onan silat siYesu, len nalǝboian sagw, nǝb̃isor b̃em̃idol ŋai len nasoruan lotolǝboii, hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ sǝhot nap̃usanan sagw, ivoi masuṽ sǝhor nǝb̃isor b̃ebǝlav len nasoruan tile lototǝtan hǝni.
1CO 14:20 Bathudud nadǝlomian, samtesum̃an alahutai len nǝnauan samito. Mǝtesum̃an atuhlahutai lǝsalǝboi naṽide hǝn nǝsaan sal, be len nabunusian samito, len nǝnauan samito, mǝtesum̃an nǝvanuan tomatmatu.
1CO 14:21 Len nalo lutosi ke, Nasub̃ aGot ekǝmaiegai: “Len nǝvanuan lotosor len nasoruan tiltile gail, len nabuŋon nametb̃os gail, dereh nisor mai alategai, be naut kǝmas notogol tomagenan, asike losǝsǝloŋ hǝn ginau.”
1CO 14:22 Imagenan beti, hum ma mǝttonau suluṽi ke nasoruan tiltile gail igol p̃arp̃ar hǝni ke aGot itoh mai alat lotokad nadǝlomian lan. Be nasoruan tiltile galenan lǝsǝpat m̃os alat lotokad nadǝlomian, be hǝn alat lǝsǝkad nadǝlomian lǝb̃ipes hab̃etw lan. Avil na-kel-uri-an hǝn nǝsa aGot tokele, igol p̃arp̃ar hǝni ke aGot itoh mai alat lotokad nadǝlomian lan. Ipat m̃os alat lotokad nadǝlomian, savi m̃os alat lǝsǝkad nadǝlomian.
1CO 14:23 Imaienan, gamit siYesu p̃isi mǝtb̃ib̃onb̃on, gamit p̃isi mǝtb̃isor len nasoruan tiltile gail, ale nǝvanuan galevis am lototǝtan hǝn nadǝlomian o lǝsǝkade, lǝb̃eb̃is lohoim, dereh like mǝttovinvinu.
1CO 14:24 Be gamit p̃isi mǝtb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai gamito, ale avan ideh totǝtan hǝn nadǝlomian o sǝkade b̃eb̃is lohoim, len natgalen p̃isi, dereh nǝlon timab̃ur, telǝboi sǝhot nǝsaan san tosob̃ur,
1CO 14:25 ale natit lotosusuah len nǝlon lip̃arp̃ar. Ale dereh tipair dan nǝsaan san, titeh len tan, kǝta vi pan hǝn b̃ilotu hǝn aGot. Dereh tisor tǝvah ke, “Ekitin, aGot itoh len gamito.”
1CO 14:26 Bathudud nadǝlomian, nekǝmabe? Nimaris kotov nǝsa notokele maiegai. Nǝboŋ mǝtb̃ib̃onb̃on hǝn mǝtb̃ilotu, gamit ideh tekǝkai, gamit ideh tep̃usan, gamit ideh tikel na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot, gamit ideh tikel nasoruan len nasoruan tile, ideh am tikel namilen. Natit p̃isi mǝtb̃igole limasgol gamit p̃isi siYesu mǝtb̃idaŋ am len nǝmauran samito.
1CO 14:27 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃ikel nasoruan len nasoruan tile, teru o titor ŋai lisor, salesǝhor totor. Limassor ṽisusua ale avan ideh timaskel namilen nasoruan salito.
1CO 14:28 Asike mǝtb̃ikad avan ideh tolǝboi b̃ikel namilen, nǝvanuan toke tikel nasoruan len nasoruan tile, satisor len nab̃onb̃onan. Tisor mai gai gabag mai aGot ŋai.
1CO 14:29 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃ikel ur nǝsa aGot tokel maii, teru o titor lisor, ale galit am limassǝsǝloŋ, nau vahvahur na-kel-uri-an enan, hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti ke togǝm len aNunun aGot o eb̃uer.
1CO 14:30 Ale avan ideh am tobǝtah, na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot b̃egǝm hǝni, nǝvanuan tosor tesib hǝn tobǝtah b̃isor.
1CO 14:31 Len naṽide tomagenan, galit p̃isi lǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai galito, lisor ṽisusua hǝn gamit p̃isi mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃usanan, ale hǝn gamit p̃isi mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito.
1CO 14:32 Mitinau gat nategai: nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, iwol hǝn nanunun totoh len nǝlon, gol ke tolǝboi b̃isor o b̃esib len nasoran san hǝn avan ideh am b̃isor.
1CO 14:33 Len nalotuan, aGot emǝtahun gamit p̃isi mǝtb̃isor taṽtaṽor b̃onb̃on len namityal tosua ŋai. AGot savi aGot hǝn nǝtaṽtaṽoran, ao, evi aGot hǝn natǝm̃at. Timagenan len nab̃onb̃onan silat siYesu len naut p̃isi.
1CO 14:34 Len nab̃onb̃onan gail silat siYesu latpǝhaṽut lemǝdau husur sanor hǝn lǝb̃isor, be litoh mǝdau, sǝsǝloŋ husur nalotuan, hum nalo tokele.
1CO 14:35 Lǝb̃elǝŋon ke lǝb̃elǝboi sǝhot natideh, leus asoalit a im sǝb̃olito. Evi hur sasa hǝn napǝhaṽut b̃isor len nab̃onb̃onan silat siYesu.
1CO 14:36 Mǝtunau ke gamit mǝtovi nǝkadun nasoruan siGot a? Mǝtunau ke ibar gamit sǝb̃omito ŋa?
1CO 14:37 Gamit ideh b̃inau ke tovi ahai kelkel ur o nǝvanuan aNunun aGot totoh lan, telǝboi sǝhoti, ke, nǝsa nototosi van hǝn gamit gagai evi nakelean todaŋ siNasub̃.
1CO 14:38 Be avan ideh b̃emǝtahun b̃elǝboi natenan, aGot dereh temǝtahun b̃elǝboi avan enan.
1CO 14:39 Imagenan bathudud sagw len nadǝlomian, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃ikel napisulan siGot, ale samtikai tas nasoran len nasoruan tiltile gail.
1CO 14:40 Be len nab̃onb̃onan, mitigol natit p̃isi len naṽide tovoi, mǝtehusur nǝyah hǝn nalotuan notomadhakele, samtilotu b̃ular.
1CO 15:1 Bathudud nadǝlomian, nuke mitinau tǝlmam hǝn na-kel-uri-an tovoi notokel uri mai gamito, na-kel-uri-an tovoi mǝttokade, na-kel-uri-an tovoi mǝttoil gǝgat lan gagai.
1CO 15:2 Len na-kel-uri-an enan tovoi notokel mai gamito, aGot ilav kuv gamit dan nǝsaan samito, mǝtb̃etǝgau gat nasoruan notokel uri mai gamito. Asike tǝmagenan, nadǝlomian samit tavi nadǝlomian kǝmas ŋai.
1CO 15:3 Husur nǝsa Nasub̃ tokel mai ginau, nukel mai gamit tia. Nab̃iltitit sǝhor natit p̃isi am imaiegai ke: aKristo imat m̃os gidato hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato mai nǝpanismen han, hum lototosi len natosian siGot.
1CO 15:4 Lutavun aKristo, ale aGot igol tole mǝhat dan nǝmatan len nǝmariboŋ na-vǝha-tor-an. Enan tu lutosi sutuai len natosian siGot.
1CO 15:5 Ale aKristo evisi hǝn aPita torisi, beti evisi hǝn alat lotosǝŋavur pisan toru lotorisi.
1CO 15:6 Husur natenan, evisi hǝn nǝbathudud nadǝlomian lotovi 500 lotorisi len namityal tosua ŋai. Galit galevis lupat len nǝmatan, be isob̃ur lumaur sal vǝbar damǝŋai.
1CO 15:7 Ale evisi hǝn aJemes torisi, beti evisi hǝn ahai pispisul gail p̃isi lotorisi.
1CO 15:8 Namǝkot hǝn galit p̃isi, aKristo evisi hǝn ginau am notorisi, naut kǝmas tohum lotopas ginau len nǝboŋ sanor hǝni.
1CO 15:9 Husur ginau novi ahai pispisul a pan len ahai pispisul gail am. Nǝsǝnav hǝn lǝb̃ekis ginau hǝn ahai pispisul, husur notomǝdas bun alat siYesu lotovi vanuan siGot.
1CO 15:10 Avil len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, nogǝm sum̃an ginau gagai notoṽat nǝhes enan. Ale navoian san van hǝn ginau sǝpat kǝmas. Ao, noum habat sǝhor ahai pispisul gail p̃isi am—be savi ginau notogole, len navoian toviol kǝmas hǝni, len ginau, aGot igole.
1CO 15:11 Imagenan, naut kǝmas ginau o galito, ginamit p̃isi namtukelkel ur na-kel-uri-an tovoi maienan, ale enan na-kel-uri-an tovoi gamit mǝttodǝlomi.
1CO 15:12 Ale ginamit p̃isi namtb̃ikel uri ke, aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, imabe gamit galevis luke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan eb̃uer?
1CO 15:13 Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, namilen ke, na-le-mǝhat-an dan nǝmatan seKristo am, aGot asike tagole.
1CO 15:14 Ale aGot asike tagol na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan, namilen ke, na-kel-uri-an sinamit tavi ut kǝmas, ale nadǝlomian samit am tavi ut kǝmas.
1CO 15:15 A mǝhat hǝn natenan, namilen ke, ginamit ahai pispisul, namttalibliboŋ husur aGot, husur namtukel uri ke aGot igol aKristo ile mǝhat dan nǝmatan. Be na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, aGot asike tagol aKristo tale mǝhat dan nǝmatan.
1CO 15:16 Husur aGot asike tagol alat lotomat lǝtale mǝhat dan nǝmatan, namilen ke, na-le-mǝhat-an dan nǝmatan seKristo am, aGot asike tagole.
1CO 15:17 Ale aGot asike tagol aKristo tale mǝhat dan nǝmatan, nǝbathudǝlomian samit tab̃uer, mǝttatoh len nǝsaan samit sal.
1CO 15:18 Tǝmaienan, alat lotokad nadǝlomian len aKristo, lotopatmari len nǝmatan, galit am lǝtǝmasig.
1CO 15:19 Husur dattǝkad nǝ-vatvat-viri-an len aKristo len nǝmauran egai ŋai, na-le-mǝhat-an sidato dan nǝmatan tab̃uer, tanor hǝn nǝvanuan gail lǝtalolosa masuṽ hǝn gidato sǝhor avan ideh am len navile a pan.
1CO 15:20 Be sǝmaienan, sakitin. Nakitinan imaiegai ke: aYesu m̃au, nǝboŋ aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan, igol tovi metǝkav hǝn tole mǝhat hum na-kel-gati-an ke alat lotokad nadǝlomian lotopatmari len nǝmatan, galit tu dereh lile mǝhat.
1CO 15:21 Bathut ke nǝvanuan sua tovi p̃isal hǝn nǝmatan togǝmai, nǝvanuan sual am evi p̃isal hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan togǝmai.
1CO 15:22 Sum̃an nǝvanuan p̃isi lotomat sil lotovi siAtam, nǝvanuan p̃isi lotovi siYesu, aGot dereh tigol likad nǝmauran dan nǝmatan.
1CO 15:23 Be dereh lile mǝhat len namityal salit ṽisusua, nametǝkav aKristo; husuri, nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, alat seKristo dereh lile mǝhat.
1CO 15:24 Beti nanoŋan dereh tegǝm balai. Natǝmat p̃isi lotoil a m̃o, mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an p̃isi, mai nǝdaŋan p̃isi, aKristo dereh tigol levi ut kǝmas p̃isi. Ale nǝdaŋan san hǝn na-il-a-m̃o-an hum aKiŋ, dereh tilavi mai aGot aTata.
1CO 15:25 Husur aKristo teil a m̃o m̃au hum aKiŋ van vǝbar tovǝlas naenemi san gail p̃isi vi pan, hum lotovi ut kǝmas.
1CO 15:26 Ale nǝmatan evi naenemi namǝkot aKristo b̃igol b̃imasig. Dereh nǝmatan teb̃uer.
1CO 15:27 Husur natosian siGot ike, “eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo, hum aKristo tovǝlas gail vi pan.” Ale nǝboŋ natosian toke, eriŋ “natit p̃isi” len navǝlan aKristo, datolǝboii ke aGot savi ideh len natgalen p̃isi, husur evi aGot toriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo.
1CO 15:28 Be nǝboŋ aGot b̃eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo b̃inoŋ, beti aNatun aGot dereh teriŋ gai gabag len navǝlan aTǝman toriŋ natit p̃isi len navǝlan aNatun, hǝn aGot m̃au b̃iyalyal sǝhor natit p̃isi, hǝn nalǝŋonian san sǝb̃on b̃evisi.
1CO 15:29 Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, nǝvanuan gail lotobaptais silat lotomat tia, dereh lǝtagol nǝsa? Takitin ke alat lotomat, aGot asike tagol lǝtale mǝhat dan nǝmatan, nǝvanuan lotobaptais salito, lubaptais m̃os nǝsa?
1CO 15:30 Ale ginamit, asike namttale mǝhat dan nǝmatan, ginamit namtutoh tabtab pǝpadaŋ hǝn nǝmatan m̃os nǝsa?
1CO 15:31 Akis nǝmatan ipat pǝpadaŋ hǝn ginau. Natenan ekitin hum tokitin ke notoṽiv masuṽ hǝn gamito len nǝmauran mǝttokade len aYesu Kristo, aMasta sidato.
1CO 15:32 ANunun aGot tab̃uer len ginau sum̃an nǝvanuan navile a pan ŋai, nub̃al mai alat a Efesus lotohum narivatvat katkat m̃os nǝsa? Savi m̃os natideh! Ale aGot asike tagol alat lotomat lǝtale mǝhat dan nǝmatan, dattahusur nasoruan toke “datihan, datemun husur pelan dereh datimat.”
1CO 15:33 Alat lotokǝmaienan salegǝras gamito. Nasoruan toke, “Nǝtahan mai nǝvanuan tosa, emǝdas nab̃oruan tovoi,” evi kitinan.
1CO 15:34 Samtevinvinu am, tǝlmam van hǝn nǝnauan tovoi hum tonor hǝn mǝtb̃igole. Mitinoŋ dan nǝsaan. Husur gamit galevis lotǝtan hǝn aGot—nokǝmaienan hǝn nahurumit b̃isa lan.
1CO 15:35 Avil dereh avan ideh tike, “AGot igol mab hǝn alat lotomat lile mǝhat? Dereh likad nibelit tomabe?”
1CO 15:36 Govi hoṽon! Namisurhut natideh gotodaŋdaŋi imasmat hǝn b̃imaur, hǝn b̃itov vi mǝhat.
1CO 15:37 Nǝsa gotodaŋdaŋi sǝkad niben b̃egǝmai, savi nǝhai b̃itov vi mǝhat, be gudaŋ namisurhut kǝmas ŋai, hum ma tovi misurhuwit o misurhut natideh am.
1CO 15:38 Be aGot beti eviol mai namisurhute gail nibelit toveveu gai tolǝŋon lǝb̃ikade. Ale ṽisusua len namisurhut lototiltile, aGot igol titov, tikad niben sǝb̃on ŋai.
1CO 15:39 Len naṽide tomaienan, niben natit p̃isi lotokad nǝmauran lǝsap̃itp̃itoṽ. Niben nǝvanuan etile, niben narivatvat etile, niben nǝman namǝsav etile, niben naieh etile.
1CO 15:40 Ale ikad natit gail len nǝmav lotokad nibelito hum tokad natit gail len navile a pan lotokad nibelito. Nǝyalyalan hǝn niben natit gail len nǝmav etile dan nǝyalyalan hǝn natit gail len navile a pan.
1CO 15:41 Namityal ikad nam̃ialan san, nahǝbati ikad nam̃ialan san, mai nam̃eso gail lukad nam̃ialan tile am. Ale len nam̃eso gail, nam̃ialan hǝn nam̃eso sua etile, nam̃ialan hǝn nam̃eso tile am etile.
1CO 15:42 Imaienan ŋai len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan. Gagai niben nǝvanuan imat, ib̃o len tan, be nǝboŋ aGot b̃igol b̃ile mǝhat, dereh niben nǝvanuan tikad nǝmauran vi sutuai. Asike ib̃os nǝtan boŋ ideh.
1CO 15:43 Gagai niben nǝvanuan evi ut kǝmas, be nǝboŋ b̃ile mǝhat dereh tiyalyal. Gagai sǝdaŋ, be nǝboŋ b̃ile mǝhat, dereh tidaŋ.
1CO 15:44 Gagai niben nǝvanuan evi natit hǝn navile eg a pan, be nǝboŋ b̃ile mǝhat, dereh tevi natit hǝn nǝmav, niben veveu tonor hǝn b̃itoh len nǝmav. Husur tokad niben hǝn navile eg a pan, ale ikad niben hǝn nǝmav am.
1CO 15:45 Imagenan, natosian siGot ike, “Nǝvanuan nametǝkav, aAtam, egǝm vi titsua tokad nǝmauran.” Be aAtam namǝkot, tovi aKristo, egǝm vi Nunun Nǝmauran toviol hǝn nǝmauran vi sutuai.
1CO 15:46 Avil nǝmauran vi sutuai togǝm len aNunun Nǝmauran sagǝm a m̃o, ao, nǝmauran len navile eg a pan egǝm a m̃o, ale husuri, nǝmauran vi sutuai len nǝmav.
1CO 15:47 AAtam, nǝvanuan nametǝkav, evi vanuan navile a pan aGot togole hǝn nǝtan. Ikad nǝmauran hǝn navile a pan. AKristo, nǝvanuan na-vǝha-ru-an, evi vanuan nǝmav. Ikad nǝmauran hǝn nǝmav.
1CO 15:48 Alat navile a pan lotokad nǝmauran hǝn navile a pan, losum̃an nǝvanuan tokad nǝmauran hǝn navile a pan aGot togole hǝn nǝtan. Alat lotokad nǝmauran hǝn nǝmav, losum̃an nǝvanuan nǝmav tokad nǝmauran hǝn nǝmav.
1CO 15:49 Sum̃an gidat dattolav kot aAtam, nǝvanuan navile a pan aGot togole hǝn nǝtan, len naṽide tomaienan, datimaslav kot aKristo, nǝvanuan nǝmav.
1CO 15:50 Bathudud nadǝlomian, nekǝmaiegai ke: nibedat tokad namǝŋod mai nǝda salǝboi b̃ikad nǝmauran mai aGot len natohan pipihabǝlan. Bathut nibedat b̃ibos nǝtan, salǝboi b̃ikad nǝmauran vi sutuai lan.
1CO 15:51 Mitinau. Nikel vǝhot natsua maiegai ke: savi gidat p̃isi datb̃ipatmari len nǝmatan. Be gidat p̃isi, aGot dereh tegǝgel hǝn gidat p̃isi
1CO 15:52 vǝha-sua ŋai, len namityal top̃itol ŋai hum nǝmet tokavǝmat, len nǝwalan hǝn nǝtrampet hǝn nanoŋan. Husur nǝtrampet dereh tiwal, ale aGot dereh tigol alat lotomat lile mǝhat hǝn lǝb̃imaur vi sutuai. Gidat datsǝmat sal, aGot dereh tegǝgel hǝn gidat maienan.
1CO 15:53 Husur nibedat dattokade gagai b̃ib̃o, timasgǝm vi bedat togon asike b̃ib̃o boŋ ideh. Ale nibedat dattokade gagai b̃imat, timasgǝm vi bedat togon b̃imaur vi sutuai.
1CO 15:54 Nibedat b̃ib̃o, nǝboŋ lǝb̃egǝm vi bedat tile asike b̃ib̃o, ale, nibedat b̃imat, nǝboŋ lǝb̃egǝm vi bedat tile b̃imaur vi sutuai, beti nasoruan lototosi dereh tisarpoh toke, “Nǝmatan imasig, eb̃uer, aGot ib̃al maii ale esǝhor buni.”
1CO 15:55 “Eee, Matan, nasǝhorian sam̃ gai be? Gumasig! Eee Matan, nǝdaŋan sam̃ gai be? Godǝdas gǝb̃evin ginamit am.”
1CO 15:56 Nǝwei hinǝmatan evi saan—nǝvanuan timasmat sil nǝsaan, ale nǝdaŋan nǝsaan tokade, egǝm len nalo—nǝvanuan togol nǝsaan eb̃ur kotov nalo, ale timaspanis sile.
1CO 15:57 Be sipa vi tǝban aGot! Len aMasta sidat, aYesu Kristo, aGot ilav kuv gidat dan nǝsaan mai nǝmatan, igol datowin sǝhor gǝlar p̃isi.
1CO 15:58 Imaienan bathudud nadǝlomian notolǝmas bun gamit p̃isi, mǝteil gǝgat. Samterus dan nadǝlomian mǝttokade len na-kel-uri-an tovoi. Akis nǝlomit tidaŋ masuṽ len nauman siNasub̃, husur mǝtolǝboii ke nauman samit len Nasub̃ evi m̃os natite, savi ut kǝmas.
1CO 16:1 Gagai nuke nisor husur na-bubulah-vat-an m̃os alat siGot. Nuke mitigol husur nǝsa notokel mai alat siYesu len naut tiltile gail len naprovens Kalatia.
1CO 16:2 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, gamit ṽisusua mǝteriŋ nǝvat ideh gail tipat, nahudhuvat hǝn nap̃urp̃uran samito. Ale sahsah tuan nǝvat enan hǝn b̃eutaut vir nagǝman sagw, savi hǝn nǝboŋ en beti mǝtb̃ebubulah vat.
1CO 16:3 Ale nǝboŋ nǝb̃egǝmai, mitilekis hǝn gamit galevis mǝttonau ke lotovoi. Dereh nilav nalob̃ulat napisulan mai galito, ale nesǝvat galito hǝn lǝb̃itariv naviolan samito vi Jerusalem.
1CO 16:4 Ale b̃inor hǝn ginau am nǝb̃ivan ei, dereh galit litah mai ginau len nǝyaran sagw.
1CO 16:5 Dereh niyar tur len naprovens Masetonia. Ale nǝboŋ nǝb̃iyar tur len naprovens Masetonia b̃inoŋ, dereh negǝm hǝn gamito.
1CO 16:6 Hum ma nǝb̃itoh mai gamit b̃ebǝlav kǝkereh, o vǝbar nahǝbati naut susus lǝb̃inoŋ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nǝyaran van, vi lan naut ideh nǝb̃evi lan.
1CO 16:7 Husur nomǝtahun nǝb̃iyar tur len naut samit tutut ŋai. AGot b̃idam̃ hǝni, nuvatvat viri ke nitoh tebǝlav kǝkereh mai gamito.
1CO 16:8 Be dereh nitoh a Efesus van vǝbar naPentikost, nǝhanan hǝn nǝmatuan.
1CO 16:9 Husur aGot esǝŋav hǝn nab̃iltip̃isal hǝn nǝb̃igol nab̃iltiuman b̃iṽan hǝn naṽit b̃isob̃ur, naut kǝmas nǝvanuan tosob̃ur lotomǝtahun nauman sagw.
1CO 16:10 Nǝboŋ aTimoti b̃egǝmai, samtigol natideh hǝn b̃emǝtahw lan, len natohan san mai gamito, husur gai igol nauman siNasub̃ sum̃an ŋai ginau notogole.
1CO 16:11 Gamit ideh sateŋit nǝhon van hǝni, satinau ke tovi ut kǝmas. Be mǝtevi tarhǝt san len nǝyaran san hǝn b̃etǝlmam gǝm hǝn ginau, nǝlon topul hǝn natǝm̃at. Nutoh vir gai mai nǝbathudud nadǝlomian galevis am.
1CO 16:12 Nuke nisor husur awawa sidat len nadǝlomian, aAp̃ollos. Nukel buni ke timastah mai awawa nadǝlomian gail am lǝb̃ivan hǝn gamito, be savi nalǝŋonian san hǝn b̃ivan gagai. Nǝboŋ b̃ikad nap̃isal, dereh tivan hǝn gamito.
1CO 16:13 Mǝtehulahul. Mǝteil gǝgat len nadǝlomian. Mǝteil b̃ur namǝtahwan. Mitidaŋ.
1CO 16:14 Nǝsa mǝtb̃igole, mitigol galen p̃isi len na-lǝmas-buni-an.
1CO 16:15 Bathudud nadǝlomian, mǝtolǝboi aStefanas mai nǝbathudud san. Galit nametǝkav lotokad nadǝlomian len naprovens Akaia, ale loviol hǝn galito hǝn lǝb̃evi tarhǝt silat siGot. Nous gamit, noŋir gamit ke,
1CO 16:16 len na-lǝmas-buni-an mǝteriŋ gamit len navǝlalito, galit mai nǝvanuan p̃isi lotob̃on mai galito len nauman, lotoum habat m̃os na-kel-uri-an tovoi.
1CO 16:17 Nohǝhaṽur masuṽ len nagǝman siStefanas, aFortunatus mai aAkaikus, husur alalum̃an galegai lovi tarhǝt sagw, gel gamit mǝtsalǝboi mǝtb̃igole.
1CO 16:18 Lugol nolǝŋon ivoi am len nǝlogw, hum lotogole hǝn gamit tia. Husur enan nuke, mǝteputsan nǝvanuan lotomaienan len nǝnauan samito.
1CO 16:19 Alat siYesu len naut tiltile len naprovens Asia lukel na-ke-ivoi-an mai gamito. AAkwila mai aPrisilla, mai alat siYesu lotob̃onb̃on len naim sǝlaru lohǝhaṽur hǝn lotokel na-ke-ivoi-an mai gamit len Nasub̃.
1CO 16:20 Gegai nǝbathudud p̃isi len nadǝlomian lukel na-ke-ivoi-an mai gamito. Len na-lǝmas-buni-an siGot len nǝlomito, mǝtesum̃ gabag hǝn nǝtarhomit gail hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an sagw mai gamito.
1CO 16:21 Ginau aPol nutos na-ke-ivoi-an egai hǝn navǝlagw sǝb̃ogw ŋai.
1CO 16:22 Avan ideh asike b̃elǝmas bun Nasub̃—tipanis sile! Masta sidato, gegǝmai!
1CO 16:23 Nasub̃ aYesu teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito.
1CO 16:24 Len aKristo aYesu, na-lǝmas-buni-an sagw tipat len gamit p̃isi.
2CO 1:1 Ginau aPol nutos nalob̃ulat napisulan egai. Len nalǝŋonian siGot, ilekis hǝn ginau hǝn notovi ahai pispisul seKristo, aYesu. Ginau mai aṽadato len nadǝlomian, aTimoti, namrutosi. Nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siGot len naut a Korint, mai alat lotovi siGot sǝb̃on len naut p̃isi len naprovens Akaia.
2CO 1:2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo, areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab.
2CO 1:3 Nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn aGot aTǝman aMasta sidato, aYesu Kristo. AGot evi aTǝmadato nǝlon totaŋis gidato, evi nǝkadun navoian p̃isi togol nǝlon nǝvanuan tolǝŋon tovoi am.
2CO 1:4 Igol nǝlonamit elǝŋon ivoi am len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an p̃isi sinamito. Igole hǝn namtb̃elǝboi namtb̃igol alat lotolǝŋon tosa vǝsa, lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito. Ale len nǝsa aGot togole hǝn ginamito, namtigole hǝn galito.
2CO 1:5 Hum namttolǝŋon tosa vǝsa sil aKristo, hum namttokatǝp̃ol hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san, len naṽide tomaienan, len aKristo, aGot igol namtolǝŋon ivoi am len nǝlonamito, igol na-lǝŋon-ivoi-an len nǝlonamito epul sǝsǝhov.
2CO 1:6 Namtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa, nǝmauran sinamit b̃idaŋ, imagenan hǝn namtb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito, imagenan hǝn mǝtb̃ikad nǝ-lav-kuv-gamit-an dan nǝsaan samito. AGot b̃igol namtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlonamito, imagenan hǝn namtb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito. Ale naṽit natenan evi nǝ-daŋ-b̃uri-an len gamito, hǝn mǝtb̃elǝboi mǝtb̃idaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an top̃itoṽ hǝn namttolǝŋon tosa vǝsa lan.
2CO 1:7 Namtudaŋ len nǝ-vatvat-viri-an namttokade hǝn gamito. Namtolǝboii ke, hum mǝttokatǝp̃ol hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinamito, len naṽide tomaienan dereh aGot tigol mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito, hum togole len nǝlonamito.
2CO 1:8 Bathudud nadǝlomian, namtomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tovisi hǝn ginamito len naprovens Asia. Namtolǝŋon isa vǝsa batbat sǝhor masuṽ hǝn nǝdaŋan namttokade hǝn namtb̃idaŋ b̃uri. Nǝlonamit ib̃ov hǝn nǝmauran sinamito.
2CO 1:9 Kitin, namtunau ke namtb̃imat. Naten evisi hǝn asike namtb̃eriŋ nǝlonamit len ginamit sǝb̃onamito, be hǝn namtb̃eriŋ nǝlonamit len aGot togolgol alat lotomat lile mǝhat dan nǝmatan.
2CO 1:10 Ilav kuv ginamit dan nǝmatan pǝpadaŋ hǝn tobar ginamito. Ale namtolǝboii ke dereh tilav kuv ginamito tǝtas am. Namtoriŋ nǝlonamit lan hǝn b̃ilav kuv tabtab hǝn ginamit sal.
2CO 1:11 Ale len na-sor-tuṽ-an samit gail mǝtovi tarhǝt sinamito. Ŋa nǝvanuan b̃isob̃ur lǝb̃isor tuṽ m̃os ginamito, dereh aGot tivoi masuṽ hǝn ginamito, ale nǝvanuan tisob̃ur lesipa vi tǝban aGot hǝni.
2CO 1:12 Namtoṽiv len nategai ke: nǝlonamito tomasil ikel koti ke: len nǝmauran sinamit len navile eg a pan, mai len naṽide namttokade mai gamito, namtsasusuan natideh, namtohusur nalǝŋonian siGot. Naṽide sinamit sagǝm len namitisau sinǝvanuan, be egǝm len navoian aGot toviol kǝmas hǝni.
2CO 1:13 Namtsatos natideh mǝtodǝdas mǝtb̃elǝboii. Namtutos nǝsa mǝttolǝboi mǝtb̃eṽuruŋ lǝboii, mǝtb̃elǝboi sǝhoti. Ale naut kǝmas mǝttolǝboi kǝkereh hǝn ginamit gagai, nuvatvat viri ke dereh mǝtelǝboi sǝhot ginamito. Beti, len nǝboŋ siNasub̃, aYesu, dereh mǝteṽiv len ginamito len naṽide top̃itoṽ hum namttoṽiv len gamito.
2CO 1:15 Bathut notonau lǝboi natgalen tia, a m̃o nunau utaut hǝn nǝb̃egǝm ris vǝha-ru hǝn gamito, hǝn nǝb̃evi tarhǝt samit vǝha-ru.
2CO 1:16 Nunau ke len nǝyaran sagw vi lan naprovens Masetonia, dereh negǝm ris gamito. Ale nǝboŋ nǝb̃etǝlmam dan naut a Masetonia, dereh neris gamit tǝtas, hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nǝyaran vi Jutea.
2CO 1:17 Hum ma mǝttosor isa hǝn ginau husur notogǝgel hǝn nǝ-nau-utaut-an sagw. Nǝboŋ notonau utaut maienan, mǝtunau ke nǝlogw emǝlala hǝni a? Mǝtunau ke len nǝnauan sagw nohusur naṽide silat navile a pan lotogǝgǝras, lotoke, “Evoi,” be namilen ke, “Ao?”
2CO 1:18 Be sum̃an aGot togol tabtab hǝn nǝsa tokele, nasoruan sinamit van hǝn gamito sagǝgel, sakel b̃onb̃on hǝn “Evoi” mai “Ao.”
2CO 1:19 Ginamit, aSilas, aTimoti mai ginau, namtukel ur na-kel-uri-an tovoi husur aYesu Kristo, anatun aGot. Ale aYesu sagǝgel boŋ ideh, savi “Evoi” mai “Ao” b̃onb̃on. Be len gai, akis aGot ekitin, igol nǝsa tokele, ike, “Evoi.”
2CO 1:20 Husur na-kel-gati-an p̃isi siGot, lusarpoh len aKristo. Len aKristo aGot ike, “Evoi,” igol natit p̃isi tokel gati ke tigole. Ale len aKristo datuke, “Ganan! Evoi!” mai aGot hǝn datb̃isal suh nǝyalyalan san.
2CO 1:21 Be evi aGot m̃au togol gidat datudaŋ am, gamit mai ginamito, hǝn datb̃eil gǝgat len aKristo. Itabtabuh len gidato hǝn datb̃evi esan sǝb̃on.
2CO 1:22 Evi aGot m̃au tota gat nahǝsan len gidato, ke dattovi esan sǝb̃on, eriŋ aNunun len nǝlodato hum toririŋ gol gidato, hǝn datb̃elǝboii ke, natit p̃isi tokel gati, dereh timagenan.
2CO 1:23 Nous aGot hǝn b̃isor vi tarhǝt sagw ke notokitin. Nǝsatǝlmam vi Korint husur nomǝtahun nǝb̃etunus gamit am.
2CO 1:24 Namtomǝtahun namtb̃ipatpat ginamit mǝhat len na-il-a-m̃o-an hum nadǝlomian samit topat len navǝlanamito. Husur ipat m̃au len gamito. Ale len nadǝlomian samito, mǝtoil gǝgat tia. Be namtuke namteum b̃onb̃on mai gamito m̃os nakemkeman samito.
2CO 2:1 Imaienan, len nǝnauan sagw, nunau sǝhoti ke, asike nogǝm hǝn gamito, husur nomǝtahun nǝb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃isa tǝtas.
2CO 2:2 Husur ginau m̃au nǝtagol mǝttalǝŋon tǝsa tǝtas, tǝkad ase am tagol nǝtahǝhaṽur? Gamit ŋai notogol mǝttolǝŋon tosa tia.
2CO 2:3 Husur natenan, nutos nalob̃ulat ta m̃o van hǝn gamito. Nutosi hǝn ke, nǝboŋ nǝb̃egǝmai, asike nǝb̃elǝŋon b̃isa len natit mǝttogol tosa gail, husur sanor hǝn mǝtb̃igol nǝb̃elǝŋon b̃isa, inor hǝn mǝtb̃igol nǝb̃ehǝhaṽur. Nǝsǝkad nǝ-lon-uri-an ideh len gamito, nolǝboii ke nakemkeman sagw evi nakemkeman samito.
2CO 2:4 Husur, nǝboŋ nototos nalob̃ulat enan van hǝn gamito, nolǝŋon isa vǝsa masuṽ, nǝlogw etuhatuh, namǝtarur sagw isel habat. Be nǝsatosi hǝn mǝtb̃elǝŋon b̃isa, nutosi hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhoti ke notolǝmas masuṽ hǝn gamito.
2CO 2:5 Mitinau nǝvanuan togol tosa, atenan igol nolǝŋon isa, be savi ginau ŋai, nomǝtahun nǝb̃isor vǝhas nakitinan, len nabunusian van van am gai igol gamit p̃isi mǝtolǝŋon isa.
2CO 2:6 Nǝpanismen gamit mǝttosob̃ur mǝttogol atenan topanis lan, inav tia.
2CO 2:7 Gagai satipanis am. Mǝterub̃at nǝsa togole dani, gol telǝŋon tivoi am len nǝlon, hǝn na-lǝŋon-isa-an san asike b̃igol nǝlon b̃ib̃ov hǝn nǝmauran san.
2CO 2:8 Nous taltal hǝn gamit ke, mǝtelǝmas buni hǝn b̃elǝboii len nǝlon ke mǝttolǝmas buni.
2CO 2:9 Nutos nalob̃ulat van hǝn gamito hǝn nǝb̃isab̃ nakitinan len gamito, ke mǝttogol natit p̃isi notokel mai gamito, o mǝtsagole.
2CO 2:10 Gamit mǝtb̃erub̃at natideh dan avan ideh, ginau am nugole. Ale b̃ikad natideh hǝn nǝb̃erub̃ati, nǝsa nǝb̃erub̃ati dan avan enan, norub̃ati m̃os gamito, len nǝhon aKristo,
2CO 2:11 hǝn aSetan asike b̃egǝras gidato. Husur datsatǝtan hǝn nǝnauan gail siSetan.
2CO 2:12 Nǝboŋ notovi lan nab̃iltivile Troas hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an seKristo, nusab̃i ke Nasub̃ tosǝŋav hǝn nap̃isal hǝn nǝb̃eum ei.
2CO 2:13 Avil nǝlogw etuhatuh sal husur nodǝdas nǝb̃isab̃ aTitus, aṽagw len nadǝlomian ei. Imaienan, nukel nasudǝlam̃ian sagw mai galit ei, ale noriŋ naut enan, novi Masetonia.
2CO 2:14 Be sipa vi tǝban aGot! Husur len aKristo, aGot esǝhar ginamit namttovi enemi san a m̃o, hǝn nǝvanuan gail p̃isi lǝb̃erisi ke aGot towin. Ale len ginamito, aGot igol nǝvanuan lolǝboi aKristo, ale nalǝboian enan ehum nǝb̃on susau tobar naut p̃isi.
2CO 2:15 Husur namtovi nǝb̃on aKristo tosusau vi tǝban aGot. Alat aGot tolav kuv galit dan nǝsaan salito mai alat lotovan hǝn nǝmasigan, galit p̃isi lom̃unus nǝb̃on enan.
2CO 2:16 Nǝboŋ alat lotovan hǝn nǝmasigan lotom̃unus ginamito, namtovi nǝb̃on nǝmatan togol lotomat. Nǝboŋ alat aGot tolav kuv galit dan nǝsaan salito lotom̃unus ginamito, namtovi nǝb̃on susau hǝn nǝmauran togol lotokad nǝmauran. Ale, ase elǝboi b̃igol nauman tomaienan?
2CO 2:17 Namtsasum̃an nǝvanuan tosob̃ur lotop̃ur hǝn nasoruan siGot m̃os nǝvat. Be aGot esǝvat ginamito, ale len aKristo, len nǝlonamit tomasil, namtukel ur na-kel-uri-an tovoi len nǝhon aGot.
2CO 3:1 Mǝtunau ke namtotub̃at sal suh ginamit gabag a? Mǝtunau ke namtimaskad nalob̃ulat napisulan tivan hǝn gamito o togǝm len gamito tokel ur navoian sinamit a?
2CO 3:2 Gamit m̃au mǝtovi nalob̃ulat napisulan tokel ur navoian sinamito. Nǝmauran samit m̃au lovi nalob̃ulat napisulan aKristo totos gati len nǝlonamito, hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eṽuruŋ lǝboii, lǝb̃elǝboi sǝhoti.
2CO 3:3 Imasil ke mǝttovi nalob̃ulat napisulan togǝm len aKristo, mǝttovi naṽit nauman sinamit namttokel na-kel-uri-an tovoi mai gamito. Nalob̃ulat enan, aKristo satosi hǝn napen, be itosi hǝn aNunun aGot nǝkadun nǝmauran. Satosi len nǝvat hum totos nalo siMoses lan, be itosi len nǝlon nǝvanuan gail.
2CO 3:4 Namtokǝmaienan, namtolǝboi bun natgalenan, husur, len aKristo, namtoriŋ gat nǝlonamit len aGot.
2CO 3:5 Namtsǝnau ke namttolǝboi namtb̃igol natideh len ginamit sǝb̃onamito, avil nalǝboian hǝn namtb̃igol nǝsa namttogole, egǝm len aGot.
2CO 3:6 AGot igol namttolǝboi namtb̃evi tarhǝt san, hǝn namtb̃ikel ur na-kel-gati-an veveu aGot tokele. Nǝkadun na-kel-gati-an san toveveu savi na-tos-gati-an tovi nalo, be nǝkadun evi aNunun aGot. Datb̃inau ke dattonor len nǝhon aGot len na-tos-gati-an tovi nalo dattogol husuri, datusab. Datodǝdas datb̃igol husur nalo, gol ke na-tos-gati-an tovi nalo igol nǝmatan. Be aNunun aGot eviol hǝn nǝmauran vi sutuai.
2CO 3:7 Mitinau nategai. Nǝboŋ aGot totos nalo ta sutuai, nǝboŋ tota gati len nǝvat ale lavi mai aMoses, nǝhon aMoses ikad namǝnas hǝn nǝyalyalan siGot. Nǝpasusan gail seIsrael lodǝdas lǝb̃eris nǝhon, husur em̃ial habat, naut kǝmas nam̃ialan han totub̃at hǝn b̃eb̃uer. Ale, nalo togol nǝmatan b̃egǝm mai namǝnas hǝn nǝyalyalan maienan,
2CO 3:8 na-kel-gati-an veveu siGot, nauman seNunun len nǝlodato, dereh tiyalyal habat sǝhor namǝnas enan.
2CO 3:9 Ale nalo ta m̃o b̃iyalyal, nalo tosab̃ sǝhoti ke nǝvanuan tob̃ur kotovi timaspanis, na-kel-gati-an veveu iyalyal habat sǝhori, husur gagai na-kel-gati-an siGot igol datunor len nǝhon!
2CO 3:10 Nalo iyalyal a m̃o, be gagai ehum sǝyalyal am, husur na-kel-gati-an toveveu iyalyal habat sǝhor masuṽ hǝni.
2CO 3:11 Husur nalo ta m̃o totub̃at hǝn b̃eb̃uer, naut kǝmas togǝm mai nǝyalyalan, na-kel-gati-an veveu, topat vi sutuai, iyalyal sǝhor masuṽ hǝni.
2CO 3:12 Imagenan, husur namtukad nǝ-vatvat-viri-an len nǝsa topat vi sutuai, namtosǝman na-kel-uri-an tovoi.
2CO 3:13 Namtsasum̃an aMoses, tokabut gol nǝhon hǝn nǝkaliko manivǝniv, hǝn nǝpasusan seIsrael asike lǝb̃ekǝta mǝtaltal hǝn namǝnas hǝn nǝyalyalan han, naut kǝmas togǝm b̃eb̃uer balai.
2CO 3:14 Be nǝkadulit iṽonṽon. Ale van vǝbar damǝŋai, nǝboŋ lotoṽuruŋ na-kel-gati-an tomatu tovi nalo, ehum nǝkaliko tokabut gol nǝnauan salito hǝn asike lǝb̃elǝboi sǝhot nakitinan. Ale nǝkaliko ipat, husur len aKristo ŋai imakuv.
2CO 3:15 Ekitin, van vǝbar damǝŋai, nǝboŋ lotoṽuruŋ nalo siMoses, lukad nǝ-kabut-gole-an len nǝlolit sal.
2CO 3:16 Avil nǝboŋ galit ideh topair van hǝn Nasub̃, aGot idakuv nǝ-kabut-gole-an enan.
2CO 3:17 Ale Nasub̃ notomadhasor husuri evi Nunun aGot, ale nǝvanuan aNunun Nasub̃ totoh len nǝlon, nǝvanuan enan imakuv dan natit p̃isi topǝpehuni dan aGot.
2CO 3:18 Imagenan, gidat p̃isi datsǝkad nǝ-kabut-gole-an len nǝhodato, datoris namǝnas hǝn nǝyalyalan siNasub̃, ale nǝvanuan gail loris Nasub̃ len gidato. Ale Nasub̃, aNunun aGot, egǝgel tabtab hǝn gidato hǝn datb̃esum̃an gai len nǝyalyalan san.
2CO 4:1 Imaienan, namtudaŋ tabtab hǝn namtb̃ikel ur na-kel-gati-an toveveu, husur aGot, len nǝlon totaŋis ginamito, eriŋ nauman enan len navǝlanamito.
2CO 4:2 Namtomǝtahun naṽide lotosusuah, lotogol nahur sasa; namtsagǝras sǝsa hǝn avan ideh, namtsagǝgel hǝn nasoruan siGot hǝn asike b̃ekitin. Aoa! Be len nakitinan namtukel p̃arp̃ar hǝni. Namtukel maien hǝni len nǝhon aGot hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃elǝboi sǝhoti ke savi liboŋan ideh.
2CO 4:3 Husur na-kel-uri-an tovoi namttokel uri b̃esusuah, esusuah dan alat lotohusur nap̃isal van hǝn nǝmasigan ŋai.
2CO 4:4 ASetan, nagot sasa hǝn navile eg a pan, igol nǝnauan silat lǝsǝkad nadǝlomian evisivis hǝn asike lǝb̃edǝlom na-kel-uri-an tovoi. Nam̃ial han sam̃ias nǝlolito, imaienan lǝsalǝboi na-kel-uri-an tovoi hǝn nǝyalyalan seKristo, aKristo top̃itoṽ hǝn aGot.
2CO 4:5 Husur namtsakel ur ginamit sǝb̃onamito, namtukel ur aYesu Kristo tovi Masta. Ginamit, namtovi slev samit gail m̃os aYesu.
2CO 4:6 Husur aGot toke, “Nam̃ial tem̃ial len nǝmargobut!” igol nam̃ial san em̃ial len nǝlonamito, hǝn namtb̃elǝboi sǝhot nǝyalyalan siGot len nǝhon aYesu Kristo.
2CO 4:7 Nakontit enan, nalǝboian hǝn nǝyalyalan siGot, ipat len ginamit namttohum nab̃ilikoro tan b̃ulau, hǝn b̃imasil ke, nǝyalyalan hǝn nab̃iltidaŋan togǝm len aGot, savi ginamito.
2CO 4:8 Nap̃isal p̃isi hǝn nǝmauran sinamit idaŋ, namtolǝŋon isa lan, be namtoil gǝgat sal. Namtodǝdarŋab̃u be nǝlonamit sab̃ov hǝn nǝmauran sinamito.
2CO 4:9 Naenemi sinamit gail lomǝdas tabtab hǝn ginamito, be aGot sariŋ gab̃ulan ginamito. Luparu b̃ub̃ur ginamit van namtuteh, be lodǝdas lǝb̃igol namtb̃imat.
2CO 4:10 Len naut p̃isi namttovi lan, akis ehum namttokatǝp̃ol hǝn nǝmatan siYesu len nibenamito, hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eris nǝmauran siYesu b̃ip̃arp̃ar len nibenamito.
2CO 4:11 Husur ginamit namttokad nǝmauran, akis lubar hǝn ginamit van hǝn nǝmatan sil nahǝsan aYesu. Imaienan hǝn nǝmauran san b̃ip̃arp̃ar len nibenamit lǝb̃imat balai.
2CO 4:12 Imagenan beti, nǝmatan itah tabtab mai ginamito, be naṽit na-lǝŋon-isa-vǝsa-an enan sinamito, evi nǝmauran vi sutuai mǝttokade.
2CO 4:13 Natosian ike, “Noriŋ nǝlogw len aGot, imaienan nusor.” Len aNunun nadǝlomian enan ŋai, ginamit am, namtusor husur namtoriŋ nǝlonamit len aGot.
2CO 4:14 Namtusor husur namtolǝboii ke, aGot togol Nasub̃ aYesu tole mǝhat dan nǝmatan, dereh tigol ginamit am namtile mǝhat mai aYesu hǝn b̃esǝhar gidat p̃isi, ginamit mai gamito, hǝn datb̃eil len nǝhon.
2CO 4:15 Namtudaŋ b̃ur natgalen p̃isi m̃os gamito, hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni b̃eliv nǝvanuan b̃isob̃ur van vasob̃ur am gǝm hǝn aKristo. Ale len galito, nasipaan dereh tepul sǝsǝhov, hǝn nǝvanuan lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot.
2CO 4:16 Imaienan, namtudaŋ tabtab hǝn namtb̃ikel ur na-kel-gati-an toveveu. Naut kǝmas nibenamit tovi pan van hǝn b̃imat balai, aGot igol nǝlonamito iveveu am husur nǝmariboŋ gail p̃isi.
2CO 4:17 Husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sinamit gagai savi natideh, asike idareh inoŋ. Be naṽit na-lǝŋon-isa-vǝsa-an enan evi natite, igol nab̃iltiyalyalan m̃os ginamito topat vi sutuai.
2CO 4:18 Imagenan namtsǝnau masuṽ hǝn nǝsa namttolǝboi namtb̃erisi gagai, husur asike idareh tinoŋ. Be namtunau masuṽ hǝn nǝsa namttodǝdas nǝmtb̃erisi, husur dereh tipat vi sutuai.
2CO 5:1 Husur namtolǝboii ke, nǝboŋ naim nǝtap̃olen egai namttotohtoh lan b̃emǝtartar, nǝboŋ namtb̃imat, dereh namtikad naim toveveu len nǝmav, aGot toum hǝni m̃os ginamito, avan ideh saum hǝni. Dereh namtikad nibenamit b̃itoh vi sutuai.
2CO 5:2 Be nibenamit gagai len navile a pan, namtupetǝmas hǝni, namtolǝŋon masuṽ hǝn namtb̃esun nibenamit hǝn nǝmav hum namttosun nahurabat toveveu.
2CO 5:3 Husur nǝboŋ namtb̃esun nibenamit hǝn nǝmav b̃inoŋ, asike namtumalmal hum nibenamit tob̃uer.
2CO 5:4 Husur nǝboŋ namttotoh len nibenamit hǝn navile a pan, namtupetǝmas hǝni, namtolǝŋon isa. Savi husur namtuke namtimat, be husur namtuke namtesun nibenamit toveveu hǝn nǝmav, hǝn nibenamit hǝn nǝmatan b̃eb̃uer, ale namtb̃ikad nibenamit toveveu hǝn nǝmav.
2CO 5:5 AGot boh igol ginamit m̃os natgalenan, ale eviol hǝn aNunun mai ginamito, hum toririŋ gol ginamito, hǝn namtb̃elǝboii ke natit p̃isi tokel gati, dereh timagenan.
2CO 5:6 Imagenan namtoil b̃ur tabtab hǝn namǝtahwan sinamito. Namtolǝboii ke nǝboŋ namttokad nibenamit hǝn navile eg a pan, namtsatoh a im mai aGot sal.
2CO 5:7 Husur, nap̃isal hǝn nǝmauran sinamito ipat len nadǝlomian, savi len nǝsa namttorisi.
2CO 5:8 Evoi, namtopul tabtab hǝn na-il-b̃uri-an, ale namtolǝŋon ke, namteriŋ nibenamito, hǝn namtb̃ivan hǝn namtb̃itoh a im mai Nasub̃.
2CO 5:9 Imagenan, namtb̃itoh len nibenamit hǝn navile eg a pan o namtb̃imat, a mǝhat hǝn natit p̃isi am, namtuke Nasub̃ tehǝhaṽur hǝn ginamito.
2CO 5:10 Husur gadit p̃isi dateil m̃au len nǝhon aKristo hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len gadito. Ale gadit p̃isi dereh datikad nap̃urp̃uran tonor hǝn nǝsa dattogol tovoi o tosa len nǝmauran sadit gail len navile eg a pan.
2CO 5:11 Imagenan, husur ke namttolǝboi namǝtahwan len nǝyalyalan siNasub̃, namtohisi hisi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃elǝboi sǝhot nakitinan husur aYesu. AGot elǝboi p̃is nǝsa topat len nǝlonamito, ale nuvatvat viri ke, gamit am mǝtelǝboi kitin hǝn ginamit maienan.
2CO 5:12 Namtsakǝmaienan mai gamit hǝn namtb̃isor sal suh ginamit tǝtas, be hǝn mǝtb̃eṽiv len ginamito, hǝn mǝtb̃elǝboi mǝtb̃isor var alat lotoṽiv len nǝsa nǝvanuan tolǝboi b̃erisi, be nǝsa topat len nǝlon nǝvanuan savi natideh len galito.
2CO 5:13 Hum ma nǝvanuan galevis lotonau suluṽi ke namttovinvinu. Namtb̃evinvinu, namtumaienan m̃os nǝyalyalan siGot. Ale nǝnauan sinamit b̃ivoi, namtumaienan hǝn namtb̃evi tarhǝt samito.
2CO 5:14 Husur na-lǝmas-buni-an seKristo iwol hǝn ginamito. Husur namttolǝboi sǝhoti ke: aKristo imat sivanuan p̃isi, imat salit p̃isi; imagenan, ehum gidat p̃isi dattomat.
2CO 5:15 Ale aKristo imat sivanuan p̃isi. Imat salit p̃isi hǝn ke, nǝvanuan lotokad nǝmauran lan, asike lǝb̃ehusur nalǝŋonian salit sǝb̃olito, be hǝn lǝb̃ehusur nalǝŋonian siYesu tomat salito, aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan.
2CO 5:16 Ale gagai van nalǝboian sinamit ke nǝvanuan tovoi o tosa savi nabunusian silat navile a pan am. A m̃o namtohusur naṽide enan. Namtunau ke aKristo tovi vanuan tin ŋai sum̃an gidato. Be gagai namtsǝnau sǝmaienan am.
2CO 5:17 Imaienan, avan ideh tovi seKristo, egǝm vi vanuan veveu aGot togole. Nǝmauran ta m̃o eb̃uer, avan enan egǝm veveu!
2CO 5:18 Ale aGot m̃au igol natgalen p̃isi. A m̃o datukad nǝsasaan mai aGot, be len aKristo, aGot igol datukad navoivoian maii. Ale evi aGot boh tolav nauman mai ginamito, hǝn namtb̃eliv alat lotokad nǝsasaan maii, gǝm hǝni, hǝn lǝb̃ikad navoivoian maii.
2CO 5:19 Ale len aKristo, aGot eliv nǝvanuan navile a pan gǝm hǝni, hǝn asike nǝsaan salit b̃evi nǝkabut salit am hǝn lǝb̃ipanis sile, be hǝn lǝb̃ikad navoivoian maii. Ale eriŋ napisulan enan len navǝlanamito hǝn namtb̃ikel uri.
2CO 5:20 Imagenan, namtusor len nahǝsan aKristo. Ehum, len ginamito, aGot tosor mai gamito. Len nahǝsan aKristo, namtous gamit hǝn mǝtb̃egǝm hǝn aGot. Mitikad navoivoian maii m̃au!
2CO 5:21 AKristo sǝkad nǝsaan ideh. Avil aGot eriŋ nǝsaan sadit p̃isi lan hǝn b̃ipanis sadito. AKristo egǝm vi nǝsaan, hǝn ke, len gai, datb̃egǝm vi nanoran siGot.
2CO 6:1 Ginamit namttoum mai aGot, namtous idaŋ ke, navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai gamito, satipat kǝmas.
2CO 6:2 Husur len natosian san aGot ike, “Len namityal tonor hǝni, nosǝsǝloŋ hǝn gaiug. Ale len nǝboŋ hǝn nǝb̃ilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃, novi tarhǝt sam̃.” Mǝtesǝsǝloŋ! Gagai evi namityal tonor. Damǝŋai evi nǝboŋ hǝn aGot b̃ilav kuv nǝvanuan dan nǝsaan salito.
2CO 6:3 Len nǝmauran sinamito, namtsagol natideh hǝn avan ideh b̃ipes hab̃et lan, teh dan nadǝlomian san. Nǝmauran sinamit imaienan hǝn avan ideh asike b̃isor mǝdas na-kel-uri-an tovoi sil ginamit namttokel uri.
2CO 6:4 Be len natit p̃isi namttogole, nǝvanuan lolǝboi lǝb̃erisi ke, namttovi vanuan nauman siGot. Imasil len nǝmauran sinamito. Namtudaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an nǝboŋ nǝvanuan lotomǝdas ginamito. Namtudaŋ b̃ur natit gail lotogol na-lǝŋon-isa-an, mai namtudaŋ b̃ur nǝmauran todaŋ.
2CO 6:5 Nǝvanuan gail luṽas habat hǝn ginamito, loriŋ ginamit len naim bǝbaŋis, loluṽoh hǝn lǝb̃emǝdas bun ginamito. Namtoum idaŋ habat, namtsǝpat savoi, nǝmal ihat ginamito.
2CO 6:6 Len natgalenan imasil ke, namttovi vanuan nauman siGot. Nǝlonamit imasil bathut nǝmauran sinamit iveveu. Namtukad na-lǝboi-sǝhoti-an hǝn nakitinan, namtutoh mǝdau naut kǝmas nǝmauran todaŋ. Namtugol navoian hǝn namtb̃evi tarhǝt sinǝvanuan gail, nǝlonamit epul hǝn aNunun aGot, namtolǝmas bun nǝvanuan gail len nakitinan.
2CO 6:7 Namtukel ur nakitinan len nǝdaŋan siGot. Nanoran namttokade len nǝhon aGot ehum nab̃u nǝb̃alan len navǝlanamit nǝmatu hǝn namtb̃ib̃al hǝni, mai nasilt len navǝlanamit nǝmair hǝn namtb̃esusuah lan.
2CO 6:8 Nǝvanuan galevis loputsan nahǝsanamito, galevis am lunau ke namttovi ut kǝmas ŋai. Nǝvanuan galevis lusor sal suh ginamito, galevis am lusor mǝdas nahǝsanamito. Namtokitin be luke namttovi vanuan gǝgǝras.
2CO 6:9 Naut kǝmas lotolǝboi ginamito, lokǝta sǝhor ginamit hum lototǝtan hǝn ginamito. Akis nǝmatan sinamit ipat pǝpadaŋ, be mǝteris, namtumaur sal! Lobilas habat hǝn ginamito be lǝsagol namtsǝmat sal.
2CO 6:10 Namtulolosa be namtukemkem tabtab. Namtovi mǝsal, be namtugol nǝvanuan isob̃ur lopul hǝn natit topat vi sutuai. Ehum namtsǝkad natideh, be ginamit m̃au namtukad natit p̃isi!
2CO 6:11 Gamit a Korint, namtosǝman nakitinan len gamito tia. Namtolǝmas masuṽ hǝn gamito len nǝlonamit kavkav.
2CO 6:12 Namtoviol habat hǝn na-lǝmas-buni-an sinamit mai gamito, be gamit mǝtoviol kinit na-lǝmas-buni-an samit mai ginamito.
2CO 6:13 Gagai nusor mai gamit hum mǝttovi anatugw gail. Mitivar na-lǝmas-buni-an sinamito. Mǝtelǝmas bun ginamit sum̃an namttolǝmas bun gamito.
2CO 6:14 Samtib̃on mai alat lǝsǝkad nadǝlomian sum̃an mǝttop̃itp̃itoṽ mai galito. Samteudud mai galito. Naten sanor. Husur nanoran edǝdas b̃ib̃on mai nǝsaan boŋ ideh, mai nam̃ial edǝdas b̃ikad nab̃onan mai nǝmargobut.
2CO 6:15 Mǝtunau ke aKristo mai aSetan arosua len natideh a? Aoa! Ale nǝvanuan nadǝlomian mai nǝvanuan sǝkad nǝdǝlomian arolǝboi arb̃esua mabe? Arodǝdasi!
2CO 6:16 Ale naim siGot, sanor hǝn nǝvanuan b̃ilotu hǝn nǝlablab gail lohoim. Be gidat m̃au datovi im siGot nǝkadun nǝmauran. Ehum aGot tokele ke, “Dereh nitoh len galito. Dereh niyar mai galito. Ginau dereh nevi Got salito, ale levi nǝvanuan sagw gail.”
2CO 6:17 Imaienan, Nasub̃ aGot ikele am ke, “Mǝtepǝpehw dan galito. Mititoh a tut dan galito. Samtibar natideh tob̃iŋb̃iŋal len nabunusian sagw. Mǝtb̃igol b̃imagenan, dereh nehǝhaṽur hǝn mǝtb̃itoh mai ginau.
2CO 6:18 Beti ginau dereh nevi atǝmamito, ale gamit mǝtevi anatugw gail mai anatvavigw gail.” Nasub̃ aB̃iltidaŋan ekǝmaienan.
2CO 7:1 Bathudud nadǝlomian notolǝmas bun gamit p̃isi, husur ke dattokad na-kel-gati-an galenan, datimasdakuv natit p̃isi tob̃iŋb̃iŋal dan nibedat mai nanunudato hǝn datb̃iveveu buni. Len namǝtahwan len nǝyalyalan siGot, datimashusur aGot len nǝlodat kavkav hǝn nab̃oruan san b̃ikavkav len gidato.
2CO 7:2 Sa-nǝlomit temǝtahun ginamito, be mǝtelǝmas bun ginamito. Namtsagol sǝsa hǝn avan ideh, namtsamǝdas avan ideh, namtsagǝras avan ideh hǝn namtb̃ikad nǝsa tovi esan.
2CO 7:3 Ginau nǝsakǝmaienan hum notoke mitipanis. Hum notokele a m̃o, na-lǝmas-bun-gamito-an sinamito etibau masuṽ. Naut kǝmas namtb̃ikad nǝmauran o namtb̃imat, namtolǝmas bun gamito vǝsa.
2CO 7:4 Nukad na-il-b̃uri-an hǝn nǝb̃esǝman nakitinan len gamito, ale noṽiv masuṽ len gamito. Naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an p̃isi namttokade, mǝtugol nolǝŋon ivoi habat am len nǝlogw van van, nǝlogw epul sǝsǝhov hǝn nakemkeman.
2CO 7:5 Nǝboŋ namttobar naprovens Masetonia, namtsǝkad nǝŋavŋavan ideh. Len naṽide p̃isi nǝvanuan lugol namtolǝŋon isa vǝsa. Naṽitṽituhan gail ludar vis ginamito, mai namǝtahwan len nǝlonamit igol nǝlonamit etuhatuh.
2CO 7:6 Be aGot, togol alat lotolǝŋon tosa lotolǝŋon tovoi am len nǝlolito, gai igol namtolǝŋon ivoi am len nǝlonamito, husur aTitus togǝmai.
2CO 7:7 Namtohǝhaṽur hǝn nagǝmaian san, be savi enan ŋai, namtohǝhaṽur masuṽ am nǝboŋ tokel uri ke gamit mǝttogol tolǝŋon tovoi am len nǝlon. Ikele ke mǝttolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃eris ginau, hǝn mǝtb̃ikad navoivoian mai ginau, ikel ur nǝ-taŋ-lolosa-an samito van hǝn ginau, mai ikel ke mǝttolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nauman sagw. Nǝboŋ tokǝmaienan, nukemkem habat am.
2CO 7:8 Naut kǝmas nalob̃ulat napisulan sagw ta m̃o togol mǝttolǝŋon tosa, nǝsalolosa hǝn nototosi van hǝn gamito. A m̃o nulolosa, husur notolǝboii ke totunus gamito len namityal tokǝkereh.
2CO 7:9 Be gagai nohǝhaṽur. Nǝsahǝhaṽur husur nalob̃ulat totunus gamito, be husur natunusian igol mǝttopair dan naṽide samito. Natunusian samito igol mǝttololosa hum aGot tolǝŋoni, hǝn asike natideh namttogole b̃emǝdas gamito.
2CO 7:10 Husur nalolosaan togǝm len aGot iṽan hǝn nǝpairan dan nǝsaan; beti aGot ilav kuv gidat dan nǝsaan sidat mai nǝpanismen tonor hǝni. Sa-nǝlodat tisa husur nalolosaan tomaienan. Be nalolosaan togǝm len nǝvanuan navile a pan ŋai, iṽan hǝn nǝmatan.
2CO 7:11 Nalolosaan enan samit togǝm len aGot, iṽan masuṽ. Mitinau naṽite len gamito. Mǝtolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃igol nǝsa tonor. Mǝtolǝŋon masuṽ hǝn asike mǝtb̃ikad natideh hǝn b̃igol nahurumit b̃isa. Nǝlomit epǝŋas gamit gabag bathut nǝsaan totov len gamito. Mǝtomǝtahw len nǝyalyalan siGot, mǝtolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃eris ginau, hǝn mǝtb̃ikad navoivoian mai ginau tǝtas. Mǝtolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nauman sagw. Mǝtoutaut hǝn mǝtb̃ipansem avan ideh togol tosa, hǝn b̃ehusur naṽide tovoi. Mǝtugol natit p̃isi hǝn tomasil ke mǝttogol tonor len naten tovisi.
2CO 7:12 Imaienan, naut kǝmas nototos nalob̃ulat napisulan enan, nǝsatosi m̃os atenan togol tosa, nǝsatosi m̃os nǝvanuan aten togol tosa hǝni. Nutosi hǝn ke, len nǝhon aGot, nǝb̃igol p̃arp̃ar hǝn gamit ke, mǝttolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nauman sagw.
2CO 7:13 Imagenan namtolǝŋon ivoi habat am len nǝlonamito. Be savi enan ŋai. Namtohǝhaṽur masuṽ len nakemkeman seTitus, husur gamit p̃isi mǝtugol nǝnauan san satuhatuh am, mǝtugol nǝlon evi pan, ikad natǝm̃at.
2CO 7:14 Nǝboŋ notosor mai aTitus a m̃o husur gamito, nusor sal suh gamito, ale isab̃i ke notokitin, gol nahurugw sǝsa len gamito. Be hum natit p̃isi namttokel mai gamit tia tokitin, len naṽide tomaienan, na-sor-sal-suh-gamit-an namtukel mai aTitus egǝm vi kitinan.
2CO 7:15 Inau tǝlmam hǝn natohan san mai gamito. Mǝtugol husur nǝsa tokel buni mai gamito. Ale naut kǝmas mǝtomǝtahw lan, ninemit epil, mǝtohǝhaṽur hǝn totoh mai gamito. Nǝboŋ tonau tǝlmam hǝn natgalenan, elǝmas masuṽ am hǝn gamito.
2CO 7:16 Husur natgalenan, gagai nukemkem masuṽ. Nolǝboi buni ke, dereh mitigol nǝsa tonor.
2CO 8:1 Bathudud nadǝlomian, namtuke mǝtelǝboi naṽit navoian, aGot toviol kǝmas hǝni mai alat siYesu gegai, len naprovens Masetonia.
2CO 8:2 Naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an togol kitev nadǝlomian salito, nakemkeman epul sǝsǝhov len galito. Naut kǝmas lotopar tite, len nakemkeman salito, loviol habat.
2CO 8:3 Nukel nakitinan, nǝsa lotolǝboi lǝb̃eviol hǝni, loviol habat am sǝhori. Be avan ideh sǝtaltal hǝn galito. Lugole len nalǝŋonian salit sǝb̃olit ŋai.
2CO 8:4 Lous taltal hǝn ginamito hǝn namtb̃idam̃ hǝn lǝb̃ikatǝp̃ol hǝn na-bubulah-vat-an m̃os alat siGot len naut a Jerusalem.
2CO 8:5 Nǝsa ginamit namttonau ke lotolǝboi lǝb̃igole, lugol habat hǝni am sǝhori. Galit m̃au, loviol metǝkav hǝn galit sǝb̃olito mai aGot, ale len nalǝŋonian siGot, loriŋ galit len navǝlanamito.
2CO 8:6 Ale husur aTitus totub̃at vi tarhǝt samit a Korint hǝn mǝtb̃ebubulah vat m̃os alat a Jutea, namtukel maii ke, tetǝlmam van hǝn gamito hǝn b̃evi tarhǝt samito, hǝn mǝtb̃igol nauman enan togǝm len navoian samito, b̃inoŋ.
2CO 8:7 Gamit mǝtopul sǝsǝhov hǝn natit p̃isi tia. Mǝtopul hǝn nadǝlomian, nasoruan, nalǝboian, nalǝŋonian hǝn mǝtb̃igol nǝsa tonor, mai na-lǝmas-buni-an len gamito togǝm len ginamito. Husur mǝttopul hǝn natgalen maienan, samteviol kinit be mǝteviol habat.
2CO 8:8 Nǝsakel natenan hum nakelean todaŋ. Be nuke nelǝboi nakitinan husur na-lǝmas-buni-an samito. Imaienan nonǝnoṽ hǝni mai na-lǝmas-buni-an silat siYesu len naut tiltile lotolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃igol na-vi-tarhǝte-an.
2CO 8:9 Husur mǝtolǝboi navoian aMasta sidato, aYesu Kristo toviol kǝmas hǝni. Naut kǝmas topul hǝn natite, gamit m̃au, aYesu egǝm vi mǝsal m̃os gamito, hǝn ke, len nǝ-par-tite-an san, mǝtb̃epul hǝn nǝmauran kitin.
2CO 8:10 Imaienan, nabunusian sagw imaiegai ke: Nǝsa mǝttotub̃at hǝni, ivoi ke mitigol tinoŋ. Len nasihau tovan tia, gamit mǝtotub̃at bubulah vat m̃os alat a Jutea, ale mǝtohǝhaṽur hǝn mǝtb̃igole.
2CO 8:11 Gagai ivoi ke mitigol tihav. Imagenan, hum mǝttolǝŋon masuṽ hǝn mǝttotub̃at hǝni, ivoi ke mǝtelǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃evurvuri. Ale mǝteviol len nǝsa mǝttokade.
2CO 8:12 Husur, mǝtb̃elǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃eviol, aGot ehǝhaṽur hǝn naviolan samito. Husur aGot saus nǝsa datsǝkade, eus gidat hǝn datb̃eviol len nǝsa dattokade.
2CO 8:13 Nǝsakel natenan hǝn nǝmauran samit b̃idaŋ o hǝn mǝtb̃em̃idol, ale nǝmauran sinǝvanuan tile gail b̃imalum̃lum̃. Ao nolǝŋon ke tikad nap̃itp̃itoṽan.
2CO 8:14 Gagai nǝsa mǝttopul hǝni elǝboi b̃evi tarhǝt silatenan lotom̃idol. Ale nǝboŋ mǝtb̃em̃idol be lǝb̃epul hǝn natite, dereh lelǝboi lǝb̃evi tarhǝt samito. Ale b̃imaienan, ikad nap̃itp̃itoṽan.
2CO 8:15 Hum natosian siGot toke, “Nǝvanuan topisan nǝmanna tosob̃ur, nǝhanian han sǝmasuṽ. Ale nǝvanuan topisan nǝmanna sasob̃ur, nǝhanian han sam̃idol.”
2CO 8:16 Nosipa vi tǝban aGot tolav mai aTitus nalǝŋonian top̃itoṽ hǝn nalǝŋonian notokade—nalǝŋonian hǝn b̃evi tarhǝt samito,
2CO 8:17 husur aTitus ehǝhaṽur hǝn todam̃ hǝn b̃igol nǝsa namttokel maii. Ale husur tolǝŋon masuṽ hǝn b̃evi tarhǝt samito, len nalǝŋonian san gabag, eriŋ naut egai, ivan hǝn gamito.
2CO 8:18 Ale namtosǝvat avan sual am mai aTitus. Gai awawa len nadǝlomian, ale alat siYesu len naut p̃isi lusor sal suhi hǝn nauman san m̃os na-kel-uri-an tovoi.
2CO 8:19 Savi enan ŋai. Alat siYesu len naut galenan lutabtabuh lan hǝn b̃iyar mai ginamito, hǝn namtb̃ipat naviolan vi Jerusalem. Naviolan enan ipat len navǝlanamito hǝn namtb̃ekǝtkǝta tǝban, hǝn nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot, ale hǝn b̃imasil ke, namttolǝŋon masuṽ hǝn namtb̃evi tarhǝt salito.
2CO 8:20 Namtomǝtahun avan ideh b̃isor b̃isa hǝn ginamito sil na-kǝtkǝta-tǝban-an hǝn nab̃iltiviolan enan topat len navǝlanamito.
2CO 8:21 Husur namtuke namtigol nǝsa tonor sǝlani, savi len nǝhon aGot ŋai, be len nǝhon nǝvanuan gail am.
2CO 8:22 Ale namtosǝvat avan sual am hǝn b̃itah mai gǝlaru. Atenan evi awawa nadǝlomian sinamito. Len naṽide isob̃ur namtobunusi ke tovoi. Namtusab̃ vǝha-sob̃sob̃ur hǝni ke tolǝŋon masuṽ hǝn b̃igol nǝsa tonor. Ale gagai elǝŋon masuṽ hǝn b̃evi tarhǝt samito, husur sǝkad nǝ-lon-uri-an ideh len gamito.
2CO 8:23 B̃ikad nausian ideh husur aTitus, nekǝmaiegai ke: ib̃on mai ginau, namroum b̃onb̃on hǝn namrb̃evi tarhǝt samito. Ale awawa nadǝlomian eru enan sinamito, gǝlar boh, arovi ahai pispisul silat siYesu len naut tiltile gail. Len gǝlaru, nahǝsan aKristo iyalyal am.
2CO 8:24 Imagenan, nuke mitigol na-lǝmas-buni-an samito van hǝn galito timasil hǝn galito, hǝn alat siYesu len naut p̃isi lǝb̃elǝboi sǝhoti ke, nǝboŋ namttosor sal suh gamito, namtokitin.
2CO 9:1 Nalob̃ulat napisulan egai nototosi husur naviolan m̃os alat siGot a Jutea, asike nǝtatosi van hǝn gamit, tavoi ŋai,
2CO 9:2 husur nolǝboii ke mǝttolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt salito. Ale nusor sal suh nalǝŋonian samito mai alat aMasetonia. Nuke, “Alat a Akaia loutaut hǝn lǝb̃eviol len nasihau tovan tia.” Ale na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an samito hǝn na-vi-tarhǝte-an eb̃ur nǝlolito, gol isob̃ur len galit lotub̃at viol.
2CO 9:3 Ale alatmiṽan len nadǝlomian totor enan, nosǝvat alatenan van hǝn gamito, hǝn lǝb̃evi tarhǝt samito, hǝn naviolan samit b̃eutaut. Ale nomǝtahun na-sor-sal-suhi-an sagw husur gamito b̃evi libliboŋan. Be nuke mǝteutaut hum notokele tia ke mǝttomaienan.
2CO 9:4 Husur, gamit asike mǝtb̃igole, ale nǝboŋ nǝb̃egǝmai, nǝvanuan galevis ta Masetonia lǝb̃itah mai ginau, ale lǝb̃isab̃ na-utaut-hǝni-an samit b̃eb̃uer, nahurunamito dereh tisa husur namttoriŋ nǝlonamit len gamito, be mǝtsautaut. Ale gamit am, nahurumito dereh tisa.
2CO 9:5 Imagenan, nunau ke nimassǝvat awawa lototor enan van hǝn gamito a tahw hǝn nǝb̃egǝmai, hǝn lǝb̃igol naviolan mǝttokel gati b̃eutaut. Nolǝŋon ke naviolan enan, egǝm len nahǝhaṽuran, sagǝm len nǝ-tab̃ulol-bulosi-an.
2CO 9:6 Mitinau gat nategai ke: nǝvanuan tomabul kinit namisurhute, len nǝmatuan dereh tikad kinit nǝhanian. Nǝvanuan tomabul tosob̃ur, len nǝmatuan dereh tibaŋ hanian.
2CO 9:7 Gamit p̃isi mǝteviol hǝn nǝsa gamit ṽisusua mǝttodam̃ hǝni tia len nǝlomito. Samteviol len namǝtahusian o len nǝ-taltal-hǝni-an ke mitimasgole. Husur aGot elǝmas bun nǝvanuan tohǝhaṽur hǝn b̃eviol.
2CO 9:8 Ale aGot elǝboi b̃eviol habat mai gamito, hǝn mǝtb̃epul sǝsǝhov, hǝn asike mǝtb̃em̃idol hǝn natideh boŋ ideh. Ale len nǝsa mǝttopul hǝni, mǝtolǝboi mǝtb̃evi tarhǝt sinǝvanuan tile gail.
2CO 9:9 Hum natosian siGot toke, “Len nahǝhaṽuran san, akis eviol hǝn natit isob̃ur mai namǝsal gail. Nanoran san ipat vi sutuai.”
2CO 9:10 Evi aGot boh tolav namisurhuwit gail mai nǝvanuan tobubulani, hǝn b̃egǝm vi bǝta hǝn nǝvanuan b̃ihani. Len naṽide tomaienan, aGot dereh tilav namisurhut gail b̃isob̃ur am hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sinǝvanuan hǝni. Ale dereh titov hǝn b̃iṽan masuṽ hǝn naṽit nanoran len gamito.
2CO 9:11 AGot dereh tigol mǝtepul sǝsǝhov hǝn natit p̃isi tovoi, hǝn mǝtb̃eviol habat akis. Ale nǝboŋ namtb̃ilav naviolan samito mai alat lotom̃idol, dereh lesipa vi tǝban aGot.
2CO 9:12 Husur naviolan samit hǝn na-vi-tarhǝte-an dereh tikad naṽit teru. Alat siGot a Jerusalem lotom̃idol, asike lom̃idol am, ale len nahǝhaṽuran, dereh lesipa vǝha-sob̃sob̃ur vi tǝban aGot.
2CO 9:13 Len naṽit na-vi-tarhǝte-an eru enan, dereh lisal suh nǝyalyalan siGot bathut mǝttogol nǝsa tokele, ale len nǝhon nǝvanuan gail mǝttokel ke na-kel-uri-an tovoi husur aKristo ekitin. Ale dereh lisal suh nǝyalyalan siGot bathut mǝttoviol masuṽ hǝn nǝvat mai galito mai nǝvanuan p̃isi.
2CO 9:14 Ale len na-lǝmas-bun-gamito-an salito, dereh lisor tuṽ m̃os gamito, husur nab̃iltivoian aGot toviol kǝmas hǝni mai gamito.
2CO 9:15 Datesipa vi tǝban aGot hǝn naviolan san dattodǝdas datb̃ikel vǝsvǝsaii.
2CO 10:1 Ginau m̃au, aPol, nous gamit hǝn natsua. Hum ma mǝttoke nǝboŋ nototoh mai gamito nǝlogw emǝdau, nǝsavi natideh, be nǝboŋ nototoh a tut naṽide sagw idaŋ van hǝn gamito, nitos nalob̃ulat todaŋ van hǝn gamito. Be len AKristo, nǝlon tomǝdau, togol tomǝdau hǝn nǝvanuan gail,
2CO 10:2 nous gamit ke, mitigol naṽide samit tinor, hǝn asike naṽide sagw b̃idaŋ van hǝn gamit galevis lotonau ke, namttohusur naṽide silat navile eg a pan.
2CO 10:3 Husur, naut kǝmas namttotoh len navile a pan, len nab̃iltib̃alan namttob̃al lan, namtsǝb̃al sum̃an alat navile a pan.
2CO 10:4 Ao, natit nǝb̃alan namttob̃al hǝn gail lukad nǝdaŋan siGot, hǝn lǝb̃itohtoh naut ideh aSetan toum hǝni len nǝmauran sinǝvanuan topat kǝkol hǝni dan aGot. Namtop̃ip̃itas nagǝgǝrasan lotosor tas nakitinan len na-sor-levlev-an ideh.
2CO 10:5 Ale nǝ-patpat-nǝvanuan-an ideh mǝhat toil gol nǝvanuan dan aGot, hǝn asike lǝb̃elǝboii, namtop̃ip̃itasi. Nǝnauan p̃isi, namtubaŋis gat gail hǝn lǝb̃igol nǝsa aKristo tokele.
2CO 10:6 Ale nǝboŋ mǝtb̃igol kavkav hǝn nalǝŋonian seKristo, dereh namteutaut hǝn namtb̃ipansem nǝvanuan p̃isi lotomǝtahun lǝb̃igol husuri.
2CO 10:7 Gamit mǝtoris nǝsa topat vivile ŋai! Be mitinau nategai ke: Avan ideh b̃inau lǝboii ke tovi seKristo, tinau len gai gabag tǝtas am ke, ginamit am namtovi seKristo sum̃an gai.
2CO 10:8 Hum ma mǝttonau suluṽi ke, notosor sal suh habat hǝn na-il-a-m̃o-an Nasub̃ toriŋi len navǝlanamito. Be eriŋi len navǝlanamito hǝn namtb̃igol mǝtb̃idaŋ am len nǝmauran samito, savi hǝn namtb̃emǝdas nadǝlomian samito. Imagenan nahurunamito sǝsa lan.
2CO 10:9 Nomǝtahun mǝtb̃inau ke, notolǝŋon ke, mǝtb̃emǝtahw len nalob̃ulat napisulan nototos gail.
2CO 10:10 Husur gamit galevis luke, “Len nalob̃ulat napisulan san gail nasoruan siPol emǝlas, idaŋ, be nǝboŋ totoh mai gidato, gai sǝdaŋ, ale nasoruan san savi natideh.”
2CO 10:11 Nǝvanuan lotomaienan limasnau sǝhoti ke, nǝsa namttokele len nalob̃ulat napisulan gail nǝboŋ namttotoh a tut, ep̃itoṽ hǝn nǝsa namtb̃igole nǝboŋ namtb̃egǝmai.
2CO 10:12 Namtomǝtahun namtb̃ep̃itoṽ hum nǝvanuan galevis lotosor sal suh galit sǝb̃olito. Namtomǝtahun namtb̃enǝnoṽ hǝn ginamit mai galito. Nǝboŋ lotonǝnoṽ hǝn galit mai galit gabag ŋai, hum lotovi natesua tonor hǝn lǝb̃elǝboi sǝhot galit gabag lan, lumelmel.
2CO 10:13 Be ginamit, namtsasor sal suh ginamito sǝhor nakitinan. Ao, dereh namtisor sal suh ginamit len nauman aGot toriŋi len navǝlanamito ŋai. AGot eriŋ navilah hǝn nauman enan, nauman enan sinamito, etibau van vǝbar gamito.
2CO 10:14 Len na-sor-sal-suhi-an sinamito, namtsasǝhor navilah hǝn nauman aGot toriŋi. Husur naut samito ipat len navilah enan, ale namtogǝm bar gamit a Korint metǝkav hǝn namttokel na-kel-uri-an tovoi husur aKristo.
2CO 10:15 Ale namtsasor sal suh nauman avan tile am togole hǝn namtb̃ipatpat ginamit mǝhat lan. Avil namtuvatvat viri ke, nadǝlomian samit dereh tetibtibau am hǝn namtb̃igol nauman b̃etibau habat am len gamito.
2CO 10:16 B̃imagenan, dereh namtelǝboi namtb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi len naut gail lotopat a tut dan gamito. Husur namtomǝtahun namtb̃isor sal suh nauman namttogole len naut nǝvanuan tile am toumum lan tia.
2CO 10:17 Be hum natosian siGot toke, “Avan ideh toke b̃isor sal suh natideh, tisor patpat Nasub̃ aGot mǝhat.”
2CO 10:18 Husur nǝvanuan tosor sal suh gai, aGot sahǝhaṽur hǝni. Be nǝvanuan aGot tosor sal suhi, aGot ehǝhaṽur hǝn avan enan.
2CO 11:1 Nolǝŋon ke mitidam̃ hǝn nǝb̃isor sal suh kǝkereh hǝn ginau bai. Hum ma mǝttonau ke notomelmel, be nous gamit hǝn mǝtb̃esǝsǝloŋ husur ginau.
2CO 11:2 Nulekol hǝn gamito len nalekolan siGot. Gamit mǝtosum̃an navensus toveveu, ale nukel gati ke tilah mai naulum̃an tosua ŋai, aKristo.
2CO 11:3 Be nomǝtahw ke mǝtosum̃an aIv, nǝm̃at togǝrasi len naṽide hǝn na-sor-hehe-an. Ginau nomǝtahw ke, hum ma avan ideh b̃egǝras gamit, hǝn b̃emǝdas nǝnauan samito, liv gamit dan aKristo, hǝn asike mǝtb̃idaŋ lan am len nǝlomit toveveu.
2CO 11:4 Husur mǝtohǝhaṽur hǝn mǝttodam̃ hǝn avan ideh togǝm hǝn gamito, naut kǝmas tokel ur aYesu totile dan aYesu egaii namttokel uri, naut kǝmas mǝttokad nanunun nagǝgǝrasan ideh totile dan aNunun aGot mǝttokade a m̃o, naut kǝmas mǝttodǝlom na-kel-uri-an ideh tovoi totile dan na-kel-uri-an tovoi mǝttokad nadǝlomian lan a m̃o.
2CO 11:5 Be alat mǝttonau suluṽi ke lotovi “b̃iltihai pispisul gail,” len nabunusian sagw, lǝsǝyalyal sǝhor ginau len natideh.
2CO 11:6 Hum ma nǝsǝkad namitisau hǝn nasoran, be nukad na-lǝboi-buni-an. Len naṽide p̃isi namtugol natenan imasil buni hǝn gamito.
2CO 11:7 Nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an siGot mai gamito, nǝsaus nǝvat o natideh am hǝn gamito. Nugol nǝlogw emǝdau hǝn nǝb̃eputsan gamito. Nǝboŋ notogol tomaienan, mǝtunau ke notogol nǝsaan a?
2CO 11:8 Noum kǝmas m̃os gamito, be alat siYesu len naut tiltile gail am lobubulah vat m̃os ginau. Ehum notovǝnvǝnah dan galito hǝn nǝb̃evi tarhǝt samito.
2CO 11:9 Nǝboŋ nototoh mai gamito, nǝboŋ notom̃idol, nǝsaus natideh ben gamit ideh. Husur nǝbathudud nadǝlomian lotogǝm len naut a Masetonia, loviol p̃is nǝsa notom̃idol hǝni. Nomǝtahun na-kǝtkǝta-tǝban-ginau-an tovi nauman ideh todaŋ len gamito. Nǝsaus natideh ben gamito, ale asike nigole boŋ ideh.
2CO 11:10 Len nakitinan seKristo topat len ginau, sǝkad avan ideh len naprovens Akaia b̃igol na-sor-sal-suhi-an egai sagw b̃inoŋ.
2CO 11:11 Mǝtunau ke notokǝmaienan husur nǝsalǝmas bun gamito a? Aoa! AGot elǝboii ke, notolǝmas masuṽ hǝn gamito!
2CO 11:12 Naṽide enan notohushusuri, dereh nehusur tabtab hǝni, hǝn ke, alat lotonau ke lotovi b̃iltihai pispisul seKristo, asike lǝb̃ikad nap̃isal ideh hǝn lǝb̃isor sal suh galito hum lotop̃itoṽ hǝn ginamito len natideh.
2CO 11:13 Nǝvanuan lotomaienan lovi hai pispisul gǝgǝras. Len nauman salit lolibliboŋ, ale len naṽide salito, logǝgǝras ke lotovi hai pispisul seKristo, be lǝsǝmaienan.
2CO 11:14 Nǝsasǝhoṽut len naṽide enan! Husur aSetan m̃au egǝgǝras ke tovi aŋel hǝn nam̃ial.
2CO 11:15 Imaienan, sadatesǝhoṽut len nǝvanuan nauman san gail lotogǝgǝras ke lotovi vanuan nauman hǝn nanoran. Len nǝboŋ namǝkot dereh lipanis sil nǝsa lotogole.
2CO 11:16 Nukel tas nategai am ke, samtinau ke notomelmel. Be mǝtb̃inau ke notomaienan, mǝtesǝsǝloŋ husur ginau bai, hum notomelmel, hǝn nǝb̃isor sal suh ginau.
2CO 11:17 Len na-sor-sal-suhi-an egai sagw, nǝsakel nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni, be nusor sum̃an nahoṽon.
2CO 11:18 Ale husur ke nǝvanuan gail lotosor patpat galit mǝhat len naṽide silat navile a pan, ginau am dereh nimaienan.
2CO 11:19 Gamit mǝtunau ke mǝtukad nǝkadumito, be mǝtohǝhaṽur sal hǝn mǝttosǝsǝloŋ husur nahoṽon gail!
2CO 11:20 Husur avan ideh b̃igol gai b̃eil a m̃o hǝn gamito hum mǝttovi slev san, mǝtudam̃ hǝni! Avan ideh b̃egǝras gamito hǝn b̃ihan p̃is nǝvat samito, b̃ipatpat gai mǝhat hum mǝttovi ut kǝmas, o b̃iṽos nǝtarhomito, gamit m̃au mǝtudam̃ hǝni!
2CO 11:21 Mǝtunau ke nahurugw timassa husur namtsǝdaŋ sǝnav hǝn namttohusur naṽide en salito a? Ao! Nusor hum notomelmel, be natideh galit lǝb̃ikad na-il-b̃uri-an hǝn lǝb̃isal suh galit hǝni, ginau am nukad na-il-b̃uri-an hǝn nǝb̃isal suh ginau hǝni.
2CO 11:22 Galit lovi Ipru a? Ginau am novi Ipru. Galit lovi seIsrael a? Ginau am novi seIsrael. Galit lovi pasusan siApraham a? Ginau am novi pasusan siApraham.
2CO 11:23 Lovi vanuan na-vi-tarhǝte-an seKristo a? Nusor hum notovinvinu be noum vi tarhǝt san habat am sǝhor galito. Noum idaŋ habat sǝhor galito, nutoh len naim bǝbaŋis vǝha-sob̃ur sǝhor galito, nosǝsǝloŋ hǝn nabus hǝn na-bilbilas-masuṽ-an sǝhor galito, ale nǝmatan ipat pǝpadaŋ hǝn ginau vǝha-sob̃ur sǝhor galito.
2CO 11:24 NaJu gail lobilas habat hǝn ginau vǝha-39 len nǝmariboŋ sua. Len nǝyaran sagw gail lugol nabilasian enan vǝha-rim.
2CO 11:25 Vǝha-tor alat a Rom luṽas habat hǝn ginau hǝn nǝhai gail. Len nǝboŋ sua lotubun ginau. Vǝha-tor nǝlanis notosah lan imab̃urb̃ur. Len nalenmariug esua mai nalennǝyal esua nusal len naliliṽol mermer len tas.
2CO 11:26 Nugol nǝyaran isob̃ur, ale nǝmatan ipat pǝpadaŋ akis. Ikad nawisel gail lotolev. Ikad nǝvanuan vǝnvǝnah lotohǝhaṽur hǝn lǝb̃igol nasǝnahan. NaJu gail luke nimat, alat lǝsavi Ju luke nimat. Pǝpadaŋ hǝn notomat len nab̃iltivile, len naut masmas tob̃ǝb̃esw, len tas mai len natohan sagw mai nǝvanuan lotogǝras ke lotokad nadǝlomian.
2CO 11:27 Noum idaŋ m̃os Nasub̃, noum habat len nǝdaŋan sagw p̃isi, nǝsǝpat savoi vǝha-sob̃sob̃ur. Nupar hanian, numaduh habat, nǝmal ihat ginau vǝha-sob̃ur. Naut esusus habat hǝn ginau, nom̃idol hǝn nahurabat.
2CO 11:28 Naut kǝmas natideh gail am, akis nunau tuhatuh hǝn alat siYesu len naut tiltile gail. Nunau sob̃uer hǝn nap̃isal hǝn nǝb̃ekǝtkǝta tǝban galito.
2CO 11:29 Nǝmauran salit ideh asike b̃idaŋ, ginau am nǝsǝdaŋ. Nǝvanuan b̃eliv galit ideh hǝn b̃ipes hab̃et, teh len nǝsaan, ginau nǝlogw ipaŋpaŋ.
2CO 11:30 Nomǝtahun nǝb̃isor patpat ginau mǝhat, be nǝb̃imassor sal suh ginau, dereh nisor sal suh natgalenan togol tomasil ke nǝsǝdaŋ.
2CO 11:31 Nokitin, nǝsaliboŋ. AGot, aTǝman Nasub̃ aYesu Kristo, nǝ-sal-suhi-an tevi tǝban vi sutuai sutuai. Gai elǝboii ke notokitin.
2CO 11:32 A m̃o, nǝboŋ nototoh len naut a Tamaskus, nǝgavna, aAretas tovi Kiŋ totabtabuh lan, ikel mai nasoltia san gail ke lekǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃iltivile enan hǝn lǝb̃itah gat ginau.
2CO 11:33 Be len nǝhad, nǝvanuan galevis loriŋ ginau vi pan, tur len natuhbopita topat len nab̃iltiholǝvat hǝn nab̃iltivile. Ŋa nugam yav dan navǝlan nǝgavna enan.
2CO 12:1 Naut kǝmas na-sor-patpat-ginau-mǝhat-an savi tarhǝt sagw, nimassor sal suh ginau. Nuke nisor husur na-kǝta-risi-an lotogǝm len Nasub̃ mai na-kel-vǝhoti-an san gail.
2CO 12:2 Nolǝboi naulum̃an sua seKristo. Len nasihau tovi 14 tia, aGot isab̃ul atenan vi mǝhat vi lan nǝmav. Nǝsalǝboii ke tokad niben sal o niben tob̃uer, be aGot ŋai elǝboi natenan.
2CO 12:3 Evoi, aGot ŋai elǝboii ke totoh len niben o tovivile dan niben. Be nolǝboii ke,
2CO 12:4 aGot isab̃ul atenan vi mǝhat vi lan naut a Paratais. Len naut ei esǝsǝloŋ hǝn nasoruan, nǝvanuan sǝkad nasoruan hǝn b̃ikele; nasoruan aGot sǝdam̃ hǝn avan ideh b̃ikele.
2CO 12:5 Dereh nisor sal suh nǝvanuan tomaienan. Be asike nusor sal suh ginau. Dereh nisor sal suhi ke nǝsǝdaŋ ŋai.
2CO 12:6 Nǝtake nǝtasor sal suh ginau, asike nǝtamelmel husur nǝtakel nakitinan ŋai. Be asike nusor patpat ginau mǝhat, husur nomǝtahun avan ideh b̃ipatpat ginau mǝhat. Be nuke nabunusian sivan enan tipat ŋai len nǝsa toris notogole mai nǝsa tosǝsǝloŋ hǝn notokele.
2CO 12:7 AGot emǝtahun nǝb̃ipatpat ginau mǝhat len na-kǝta-risi-an mai na-kel-vǝhoti-an galen sagw lotoyalyal. Imaienan eriŋ natesua todaŋ masuṽ len nǝmauran sagw. Natenan ehum nasunit nǝhai tosar tabtab hǝn nibegw, ehum napisulan togǝm len aSetan hǝn b̃emǝdas ginau.
2CO 12:8 Noŋir Nasub̃ vǝha-tor, nousi hǝn b̃ilav kuvi dan ginau.
2CO 12:9 Be ikel mai ginau ke, “Asike nulav kuvi. Navoian sagw notoviol kǝmas hǝni mai gaiug elǝboi b̃etǝgau gat gaiug, husur nǝboŋ gǝsǝdaŋ, nǝdaŋan sagw epul masuṽ len gaiug.” Husur tokǝmaienan, nohǝhaṽur hǝn nǝb̃isor sal suh nǝdaŋan sagw tob̃uer, husur nǝboŋ nǝsǝdaŋ, nǝdaŋan seKristo ipat len ginau.
2CO 12:10 Husur natenan, nohǝhaṽur hǝn nǝsǝdaŋ; nǝboŋ nǝvanuan lotosǝvar ginau, nohǝhaṽur; nohǝhaṽur hǝn natit lotogol notolǝŋon tosa; nǝboŋ nǝvanuan lotomǝdas tabtab hǝn ginau, nohǝhaṽur; nǝboŋ nototoh len nǝmauran todaŋ, nohǝhaṽur. Nohǝhaṽur hǝn natgalen p̃isi m̃os aKristo, husur nǝboŋ nǝsǝdaŋ, len aKristo, nudaŋ.
2CO 12:11 Nusor maienan hum ahoṽon, be gamit m̃au mǝtugol notomaienan. Gamit m̃au, inor hǝn mitisor sal suh ginau; husur naut kǝmas notovi ut kǝmas, alat mǝttonau suluṽi ke lotovi “b̃iltihai pispisul gail” lǝsǝyalyal sǝhor ginau len natideh.
2CO 12:12 Len namerikel notogol gail len gamito, imasil ke notovi hai pispisul kitin. Len na-toh-mǝdau-an nudaŋ b̃ur nǝmauran sagw todaŋ, nugol namerikel gail lotokel kot aYesu, nugol natit mǝttomaŋmaŋ len gail, mai natit lotogol nǝdaŋan siGot tomasil.
2CO 12:13 Nǝsa notogole len gamito ep̃itoṽ hǝn nǝsa notogole len alat siYesu len naut tiltile gail. Ikad natesua ŋai nǝsagole len gamito. Na-kǝtkǝta-tǝban-ginau-an savi nauman ideh todaŋ len gamito. Hum ma mǝttonau ke naten tovi nǝsaan, mǝterub̃ati dan ginau bai!
2CO 12:14 Gagai noutaut hǝn nǝb̃egǝm hǝn gamito. Dereh tevi nagǝman na-vǝha-tor-an sagw. Ale na-kǝtkǝta-tǝban-ginau-an asike evi nauman ideh todaŋ len gamito, husur nǝsalǝŋon natit samit gail, be nolǝŋon gamito. Nokǝmaienan husur savi hǝn natǝtai b̃eum hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban anan mai atǝman b̃ivoi, be ipat len anan mai atǝman hǝn arb̃ekǝtkǝta tǝban natǝtai b̃ivoi.
2CO 12:15 Imaienan, nohǝhaṽur hǝn nǝb̃eviol hǝn ginau gabag mai natit p̃isi notokade m̃os gamit. Ginau nǝb̃elǝmas masuṽ hǝn gamito, gamit dereh mǝtelǝmas kinit ginau a? Naten sanor!
2CO 12:16 Be naten tipat. Na-kǝtkǝta-tǝban-ginau-an savi nauman ideh todaŋ len gamito, be gamit galevis luke, len naṽide tosusuah, notogǝras gamito hǝn notovǝnoh natit samit gail.
2CO 12:17 Mǝtb̃inau ke tomaienan, kel mai ginau naṽide notogǝras gamit hǝni! Mitikel ur avan ideh notosǝvati van hǝn gamito, togǝras gamit hǝn nǝb̃ikad nǝvat samito.
2CO 12:18 Nous aTitus idaŋ hǝn b̃ivan hǝn gamito, ale nosǝvat awawa nadǝlomian sinamit maii. Ale aTitus, egǝras gamit m̃os nǝvat a? Ao! Husur len nǝmauran sinamǝru namrukad aNunun aGot tosua ŋai, ale naṽide sinamǝru ep̃itp̃itoṽ ŋai.
2CO 12:19 Hum ma mǝttonau ke, namtotǝtas gol ginamito vǝbar gagai. Ao! Nǝboŋ namttosor, namtusor len nahǝsan aKristo len nǝhon aGot. Ale gamit namttolǝmas bun gamit p̃isi, natit p̃isi namttogole, namtugole hǝn mǝtb̃idaŋ am.
2CO 12:20 Husur nomǝtahw ke nǝboŋ nǝb̃egǝmai asike nǝb̃isab̃ gamit hum notolǝŋoni, ale gamit am asike mǝtb̃isab̃ ginau hum mǝttolǝŋoni. Nomǝtahw ke mǝtb̃ikad naṽitṽituhan, nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, nǝlol paŋpaŋ, nǝ-nau-gamit-sǝb̃omito-an, nasoruan tomǝdas nab̃oruan samit gabag, na-kel-nǝmadumit-an, nǝ-patpat-gamit-mǝhat-an, mai nǝtaṽtaṽoran.
2CO 12:21 Nomǝtahw ke, nǝboŋ nǝb̃egǝmai aGot dereh tigol nemǝmau len nǝhomito. Ale nǝnauan sagw etuhatuh ke, dereh nǝlogw tisa sil gamit isob̃ur lotogol nǝsaan a m̃o tia, be lǝsǝpair dan nab̃iŋb̃iŋalan salito, naitian tosa, mai naṽide hǝn naitian taṽtaṽor.
2CO 13:1 Nǝboŋ nǝb̃egǝm ris gamito, dereh tevi nagǝman na-vǝha-tor-an sagw. Hum natosian siGot toke, “Nǝboŋ avan ideh b̃ikel uri ke avan tile togol nǝsaan, nakitinan hǝn nǝsa tokele teil p̃arp̃ar len na-kel-koti-an sinǝvanuan toru o totor am.”
2CO 13:2 Nǝboŋ nototoh mai gamito len nagǝman na-vǝha-ru-an sagw, nukel nalǝlǝgauan mai gamito. Ale gagai nǝsatoh ei, nutoh a tut, be nukel tǝtas hǝni mai alat lotogol nǝsaan a m̃o, mai gamit p̃isi am mǝttogol nǝsaan, ke, avan ideh togol nǝsaan asike igam yav dan nǝpanismen sagw.
2CO 13:3 Husur mǝttolǝŋon na-lǝboi-buni-an ke len ginau aKristo tosor, ale dereh nigol tip̃arp̃ar hǝn gamito len nǝpanismen galenan. AKristo sǝpar daŋan len nǝsa togole van hǝn gamito, be nǝdaŋan san etibau len gamito.
2CO 13:4 Ekitin ke tokul nǝboŋ lototahǝtah hǝni len nǝhai balbal, be len nǝdaŋan siGot, gagai ikad nǝmauran. Len nab̃onan sinamit maii, ginamit am namtsǝdaŋ, be len nǝdaŋan siGot, namtukad nǝmauran mai aKristo. Ale nǝboŋ namtb̃egǝmai, dereh mǝteris nǝdaŋan enan.
2CO 13:5 Mǝtebunus kitev nadǝlomian len gamit sǝb̃omito. Mǝtukad nadǝlomian kitin o eb̃uer? Mǝtsǝnau sǝhoti ke aYesu Kristo totoh len gamito a? Asike b̃imaienan, mǝtsǝkad nadǝlomian kitin.
2CO 13:6 Be nuke mitisab̃ lǝboii ke namttovi ahai pispisul kitin seKristo.
2CO 13:7 Ale gagai namtusor tuṽ van hǝn aGot ke, gamit ideh asike igol natideh tosa. Namtsasor tuṽ maienan hǝn nǝvanuan gail lǝb̃elǝboii ke namttovi hai pispisul kitin, be hǝn mǝtb̃igol navoian, naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃emǝtahun ginamito hum namtsavi hai pispisul kitin.
2CO 13:8 Husur namtsalǝboi namtb̃igol natideh b̃emǝdas nakitinan, avil natit p̃isi namttogole, namtugole m̃os nakitinan.
2CO 13:9 Nǝboŋ mǝttodaŋ, namtohǝhaṽur, naut kǝmas namtsǝdaŋ. Namtusor tuṽ am ke, mitimatmatu len nǝmauran samito.
2CO 13:10 Husur enan, nutos natgalegai nǝboŋ nototoh a tut dan gamito, hǝn asike nǝb̃idaŋ taltal hǝn gamito nǝboŋ nǝb̃egǝmai. Husur, len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an Nasub̃ tolavi mai ginau, nuke nigol mitidaŋ am len nǝmauran samito, nomǝtahun nǝb̃emǝdas nadǝlomian samito.
2CO 13:11 Bathudud nadǝlomian, egai nasoruan namǝkot sagw. Mǝtehǝhaṽur. Mitimatmatu len aKristo. Mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito. Mitikad nǝnauan tesua. Mitikad natǝm̃at len nǝmauran samit gail. Beti aGot hǝn na-lǝmas-buni-an mai natǝm̃at dereh titah mai gamito.
2CO 13:12 Len na-lǝmas-buni-an siGot len nǝlomito, mǝtesum̃ gabag hǝn nǝtarhomit gail hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an sagw mai gamito.
2CO 13:13 Alat siGot p̃isi gegai lukel na-ke-ivoi-an mai gamito.
2CO 13:14 Nasub̃ aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai gamit p̃isi, aGot telǝmas bun gamit p̃isi, mai aNunun aGot tigol mǝtesua maii len nǝlomit p̃isi.
GAL 1:1 Ginau aPol novi ahai pispisul sua. Savi avan ideh totabtabuh len ginau, aoa, aYesu Kristo mai aGot aTǝman togol tole mǝhat dan nǝmatan, arutabtabuh len ginau.
GAL 1:2 Ginau aPol, mai nǝbathudud nadǝlomian gegai, namtutos nalob̃ulat napisulan egai. Namtutosi van hǝn alat siYesu len navile gail a Kalatia.
GAL 1:3 Namtous ke aGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito ale arigol nǝlomit tikad natǝm̃at.
GAL 1:4 AKristo eriŋ gai len nǝmatan m̃os b̃ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato hǝn b̃ilav kuv gidato dan nǝmauran tosa silat ta damǝŋai. Igole husur nalǝŋonian siGot aTǝmadato.
GAL 1:5 Nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn nǝyalyalan siGot vi sutuai sutuai! Ganan.
GAL 1:6 Evi aGot tokis gamito hǝn mǝtb̃imaur len navoian aKristo toviol kǝmas hǝni, wake mǝtupair tutut dani van hǝn nap̃usanan totile. Nosǝhoṽut len gamito!
GAL 1:7 Nap̃usanan enan savi na-kel-uri-an tovoi ideh. Ikad nǝvanuan galevis lotogol nǝnauan samito etuhatuh, lotolǝŋon lǝb̃emǝdas na-kel-uri-an tovoi seKristo.
GAL 1:8 Be nukel mai gamit ke, avan ideh, naut kǝmas ginamit o aŋel togǝm len nǝmav, b̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi totile dan na-kel-uri-an tovoi namttokel mai gamit tia, aGot m̃au tibar hǝni len nǝhab nǝmatan!
GAL 1:9 Hum namttokele tia, nukel tasi am ke, avan ideh b̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi totile dan enan mǝttodǝlomi tia, aGot m̃au tibar hǝni len nǝhab nǝmatan!
GAL 1:10 Ginau nǝsahisi ke nǝvanuan gail lǝb̃ehǝhaṽur hǝn ginau. Nolǝŋoni ŋai ke aGot b̃ehǝhaṽur hǝn ginau! Nǝtahishisi ke nǝvanuan gail lǝtahǝhaṽur hǝn ginau, asike nǝtavi aslev seKristo.
GAL 1:11 Bathudud nadǝlomian sagw, nukel koti mai gamit ke, nǝkadun na-kel-uri-an tovoi notokel uri, savi len nǝvanuan.
GAL 1:12 Husur avan ideh sǝlavi mai ginau, saṽusani hǝn ginau. Ao, aYesu Kristo sǝb̃on, ikel vǝhoti mai ginau.
GAL 1:13 Nokǝmaienan husur mǝtosǝsǝloŋ lǝboi tia naṽide hǝn nǝmauran sagw nǝboŋ notohusur naṽide hǝn nalotuan seJu gail. Ginau aPol, nomǝdas tabtab hǝn alat siGot hǝn lǝb̃imasig.
GAL 1:14 Len naṽide hǝn nalotuan seJu gail, ginau nosǝhor naJu isob̃ur len naur hagw. Nudaŋ habat len naṽide setǝmagw gail ta sutuai.
GAL 1:15 Len navoian toviol kǝmas hǝni, aGot ilekis hǝn ginau, ekis ginau nǝboŋ notopat len nabǝhaṽun anagw sal. Beti aGot ehǝhaṽur hǝn togol ke nolǝboi p̃arp̃ar hǝn aNatun san hǝn nǝb̃ikel uri mai alat lǝsavi Ju. Nǝboŋ togol tomaienan, nǝsǝsaṽsaṽut hǝn nǝb̃isor kitevi mai avan ideh,
GAL 1:17 nǝsavi mǝhat vi Jerusalem hǝn nǝb̃eris alat lotovi ahai pispisul gail a m̃o hǝn ginau. Aoa, novi tut vi Arapia, beti notǝlmam vi lan naut a Tamaskus.
GAL 1:18 Husur nasihau totor notǝlmam vi Jerusalem hǝn nǝb̃elǝboi aPita mai nǝb̃inau sǝhot nǝsa b̃ikel mai ginau. Ale nutoh maii len nǝmariboŋ tovi 15.
GAL 1:19 Nǝsaris ahai pispisul ideh am, be aJemes aṽan Nasub̃ ŋai.
GAL 1:20 Nǝsa nototosi van hǝn gamito ekitin. Len nǝhon aGot nukele, nǝsaliboŋ.
GAL 1:21 Beti husur nǝboŋ enan novi lan naut a Siria mai a Silisia.
GAL 1:22 Be alat seKristo len naut a Jutea lǝsabubur mai ginau, lǝsalǝboi ginau.
GAL 1:23 Losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an ŋai toke, “Atenan tomǝdas tabtab hǝn ginamit a m̃o, gagai ikel ur nadǝlomian egaii tomǝdasi a m̃o.”
GAL 1:24 Imaienan lusal suh aGot bathut nǝsa togole len ginau.
GAL 2:1 Husur nasihau tovi 14 novi mǝhat tǝtas vi Jerusalem mai aParnapas. Len nǝboŋ enan namrosǝhar aTitus am.
GAL 2:2 Novi Jerusalem husur aGot toṽusan ginau hǝni ke nimasvan. Len nab̃onb̃onan mai nǝvanuan totibau gail sǝb̃olit ŋai, nukel vǝsvǝsai mai galito na-kel-uri-an tovoi notokel uri mai alat lǝsavi Ju. Nugol tomaienan husur nuke lidam̃ hǝn nauman sagw. Nomǝtahw ke notoum kǝmas ŋai, hum nauman p̃isi sagw savi natideh. Be ludam̃ hǝni.
GAL 2:3 Ale natsual am, lǝsǝtaltal hǝn aTitus, totah mai ginau, hǝn b̃ikad na-tiv-dalusi-an, naut kǝmas tovi uleKris.
GAL 2:4 Ikad na-sor-levlev-an enan husur nǝvanuan galevis len naut tiltile gail logǝgǝras ke lotokad nadǝlomian. Ale loliligis hǝn galito len ginamito, hǝn lǝb̃isab̃ lǝboi nǝmakuvan dattokade dan nalo, len nab̃onan sidato mai aKristo aYesu. Luke lisab̃ lǝboii hǝn lǝb̃igol gidat datb̃evi slev hǝn nalo enan.
GAL 2:5 Be namtoil gǝgat, namtsasǝsǝloŋ hǝn nahudhusoruan ideh salito. Ao, namtotǝgau gat nakitinan hǝn na-kel-uri-an tovoi m̃os gamito.
GAL 2:6 Ale nǝboŋ notokel nǝsa notokel uri tonoŋ, alat lotoil a m̃o lǝsasuhud hǝn nasoruan ideh maii am. (Tarhǝt hǝn na-il-a-m̃o-an salito, nǝhes totibau lotoṽati savi natideh len ginau, husur len nabunusian siGot nǝvanuan p̃isi lop̃itp̃itoṽ. Riŋ naten tipat.)
GAL 2:7 Alat lotoil a m̃o lǝsakel natideh am husur lolǝboii ke aGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai alat lǝsavi Ju sum̃an gai totabtabuh len aPita hǝn aPita b̃ikel uri mai naJu gail.
GAL 2:8 Bathut, len nauman sePita tovi ahai pispisul van hǝn naJu gail, aGot eum. Ale len nauman sagw am notovi ahai pispisul van hǝn alat lǝsavi Ju, aGot eum.
GAL 2:9 AJemes, aPita, mai aJon, luṽat nǝhes hum lotoil a m̃o hǝn alat siYesu len naut a Jerusalem. Nǝboŋ lotokǝta lǝboi navoian aGot toviol kǝmas hǝni, topat len nauman sagw, galit lolǝlav mai ginau mai aParnapas hǝn ginamit p̃isi namtb̃ikad nab̃onan len aYesu. Ludam̃ ke ipat len ginamǝru hǝn namrb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai alat lǝsavi Ju, ale ipat len galit hǝn lǝb̃ikel uri sal mai naJu gail.
GAL 2:10 Lous ginamǝr ŋai ke namrinau gat alat lotopar tite. Natenan boh, nolǝŋon buni hǝn nǝb̃igole.
GAL 2:11 Avil nǝboŋ aPita togǝm hǝn ginamit len naut a Antiok, nosivoh lan. Len nǝhon nusor tasi husur isab len nǝsa togolgole.
GAL 2:12 A m̃o ihanhan mai alat lotokad nadǝlomian lǝsavi Ju. Galit lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an. Ale aJemes esǝvat galevis gǝmai. Nǝboŋ lotobar naut a Antiok, aPita ivan dan alat lǝsavi Ju, sǝhan mai galit am, husur emǝtahw len alat lotoil gǝgat len na-tiv-dalusi-an.
GAL 2:13 Beti naJu gail lotokad nadǝlomian am lub̃on mai aPita len nagǝgǝrasan san gol ke aParnapas am ehusur naṽide nagǝgǝrasan salito.
GAL 2:14 Be nǝboŋ notoris ke lǝsahusur nakitinan hǝn na-kel-uri-an tovoi, nukel mai aPita len nǝholito ke, “Gaiug govi Ju, be len nǝmauran sam̃ gutoh sum̃an alat lǝsavi Ju, gǝsatoh len nalo sum̃an naJu gail. Imabe gudaŋ len alat lǝsavi Ju hǝn lǝb̃itoh sum̃an naJu lotohusur nalo? Sagimagenan!
GAL 2:15 “Gidaru, nǝboŋ lotopas gidaru, darovi Ju, darsavi vanuan naut tile lotovi vanuan nǝsaan len nabunusian seJu gail.
GAL 2:16 Avil gidat dattovi Ju nadǝlomian, datolǝboii ke nǝvanuan togol husur nalo, aGot sariŋi ke tonor len nǝhon sil na-gol-husuri-an san. Ao, bathut nadǝlomian len aYesu Kristo ŋai aGot toriŋi ke nǝvanuan inor len nǝhon. Imagenan, gidat am datoriŋ nǝlodato len aYesu Kristo, hǝn aGot b̃eriŋi ke datb̃inor len nǝhon, len nadǝlomian sidato len aYesu Kristo savi len na-gol-husur-nalo-an. Husur sǝkad avan ideh, len nalo avan en togol husuri, tolǝboi b̃inor len nǝhon aGot.
GAL 2:17 Ale datb̃elǝŋon ke len aKristo datinor len nǝhon aGot, be datb̃isab̃i ke datovi vanuan nǝsaan sal husur dattopair dan nalo, namilen ke aKristo esǝhar gidat vi lan nǝsaan a? Ao, asike maienan!
GAL 2:18 Nǝb̃eum tǝlmam hǝn nalo notogol tomasig, noṽusan sǝhoti ke ginau gabag nob̃ur kotov nalo.
GAL 2:19 Husur ehum notomat, bathut nalo sawol hǝn nǝmauran sagw am. Len nabunusian hǝn nalo numat ŋa nupair dan nalo hǝn nǝb̃itoh hǝn aGot b̃iwol hǝn nǝmauran sagw. Esum̃an notomat len nǝhai balbal mai aKristo.
GAL 2:20 Nutoh, be savi ginau am, aKristo m̃au itoh len ginau. Nǝmauran notokade len nibegw, nukade len nadǝlomian len aNatun aGot, gai tolǝmas bun ginau, toviol hǝn nǝmauran san hǝn b̃imat, m̃os ginau.
GAL 2:21 Len nabunusian sagw, navoian enan aGot toviol kǝmas hǝni, savi ut kǝmas. Evi nab̃iltitit sua. Husur, nalo tagol dattanor len nǝhon aGot, aKristo tǝmat m̃os naut kǝmas ŋai.”
GAL 3:1 Eee gamit alat a Kalatia mǝtumelmel! Ehum avan sua todǝlam̃ gamito hǝn mǝtb̃etǝtan! Len nǝhomito, nusor vǝsvǝsaii nǝmatan siYesu Kristo len nǝhai balbal. Ehum gamit mǝtorisi len namǝtamito.
GAL 3:2 Nuke nelǝboi natsua ŋai: imabe? Mǝtukad aNunun aGot husur mǝtohusur nalo seJu gail a? Ao mǝtukade husur mǝtoriŋ nǝlomito len na-kel-uri-an tovoi mǝttosǝsǝloŋ hǝni.
GAL 3:3 Mǝtumelmel o mǝtumabe? Nǝboŋ mǝttotub̃at, mǝtohusur aGot len nǝdaŋan seNunun, be gagai mǝtunau ke mǝtevurvur nǝmauran toveveu enan len nǝdaŋan samit ŋai. Mitimabe?
GAL 3:4 Len nadǝlomian samito, mǝtolǝŋon isa vǝsa len natit isob̃ur. Savi m̃os natideh a? Ao! Evi m̃os natite!
GAL 3:5 Nǝboŋ aGot tolav aNunun mai gamito, nǝboŋ togol namerikel gail len gamito, igole husur mǝtohusur nalo seJu gail a? Ao! Igole husur mǝtoriŋ nǝlomito len na-kel-uri-an tovoi mǝttosǝsǝloŋ hǝni.
GAL 3:6 Mitinau aApraham ke: “Gai eriŋ nǝlon len aGot, ale aGot eriŋ gat aApraham hum tovi nǝvanuan nanoran.”
GAL 3:7 Beti mǝtelǝboii ke, alat lotoriŋ nǝlolit len aGot, galit lovi anatun aApraham kitin.
GAL 3:8 Sutuai natosian siGot ike, dereh aGot teriŋi ke, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile linor len nǝhon balai, lǝb̃eriŋ nǝlolit lan. Natenan ipat a m̃o nǝboŋ aGot tokel na-kel-uri-an tovoi mai aApraham ke, “Len gaiug, dereh nigol navoian van hǝn naluṽoh p̃isi hǝn nǝvanuan naut tiltile.”
GAL 3:9 Imagenan, dereh aGot tigol navoian van hǝn alat lotoriŋ nǝlolit lan, sum̃an aApraham togole.
GAL 3:10 Be alat lotoil gǝgat len nalo, lutoh len nǝpanismen sua. Nokǝmaienan husur natosian siGot ike, “Nǝpanismen tipat len alat lǝsagol tabtab hǝn natit p̃isi topat len nalo.”
GAL 3:11 Imasil ke len nalo nǝvanuan togol husuri, avan ideh sanor len nǝhon aGot. Husur natosian siGot ike, “Alat lotonor len nǝhon aGot dereh likad nǝmauran tokitin bathut lotoriŋ nǝlolit len aGot.”
GAL 3:12 Nap̃isal hǝn nadǝlomian enan etile len nap̃isal hǝn nalo, toke “Avan ideh togol natit p̃isi nalo tokele, natgalenan len nalo liwol hǝn nǝmauran san.”
GAL 3:13 AKristo eṽur nǝmakuvan sidato dan nǝpanismen nalo toriŋi len gadito. Eṽur nǝmakuvan sidato nǝboŋ tolav namiledato, topanis sidato. Husur natosian siGot ike, “Avan ideh totahǝtah len nǝhai, nǝpanismen siGot ipat lan.”
GAL 3:14 AYesu Kristo eṽur nǝmakuvan sidato hǝn ke, len gai gabag, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile dereh likad navoian aGot toviol hǝni tia mai aApraham. AYesu imat maienan hǝn ke len nadǝlomian datb̃ikade lan, datolǝboi datb̃ikad aNunun aGot, gai tokel gati.
GAL 3:15 Nǝbathudud nadǝlomian, len nǝmauran ta damǝŋai imaiegai: Nǝboŋ nǝvanuan b̃eru arb̃ike, “Evoi,” hǝn na-kel-gati-an sua, ale arb̃itos gat nahǝsalar lan, sǝkad avan ideh tolǝboi b̃eb̃ur kotovi o riŋ nasoruan ideh am lan.
GAL 3:16 Len naṽide tomaienan, aGot ikel na-kel-gati-an san mai aApraham mai nǝpasusan san tohusuri. Natosian siGot sake, “nǝpasusan san gail,” hum lotosob̃ur, be ike, “nǝpasusan san,” husur tosua ŋai tovi aKristo.
GAL 3:17 Ale nekǝmaiegai ke: na-kel-gati-an aGot tokel gati mai aApraham ipat husuri van nasihau tovi 430 vir nǝboŋ aGot tolav nalo mai aMoses. Be nalo enan sǝkaskas na-kel-gati-an enan hǝn b̃eb̃uer.
GAL 3:18 Husur nalo b̃evi nǝkadun naviolan siGot, na-kel-gati-an enan savi nǝkadun naviolan san am. Avil len na-kel-gati-an san, aGot eviol kǝmas hǝn naviolan enan mai aApraham.
GAL 3:19 Ale, aGot eriŋ nalo mai aMoses m̃os nǝsa? Eriŋi m̃os b̃eṽusan nǝvanuan gail p̃isi hǝn nǝsaan salit gail. Eriŋi ipat vir nagǝmaian sitenan tovi nǝpasusan siApraham, atenan tovi aKristo, aGot tokel na-kel-gati-an san maii. Len aŋel gail, aGot ilav nalo mai aMoses, toum siGot, ale toum sinǝvanuan gail am.
GAL 3:20 Nǝvanuan tohum aMoses eil rivuh len nǝvanuan eru hǝn arb̃ita gat na-kel-gati-an sua. Be nǝvanuan tomaienan saum m̃os nǝtarhǝt tosua ŋai, ao, eum m̃os nǝtarhǝt toru. Avil aGot sǝb̃on ita gat na-kel-gati-an san tokel mai aApraham.
GAL 3:21 Imagenan, nalo siGot isor tas na-kel-gati-an san gail a? Ao, eb̃uer kaskasi! Husur, nalo taviol hǝn nǝmauran kitin, gidat dattanor len nǝhon aGot len na-gol-husur-nalo-an.
GAL 3:22 Be natosian siGot ike nǝsaan ibaŋis gat gadit p̃isi, gol ke ikad nap̃isal sua ŋai hǝn datb̃ikad naviolan aGot tokel gati. Nap̃isal imaiegai ke: datb̃eriŋ nǝlodato len aYesu Kristo, datukad nǝsa aGot tokel gati.
GAL 3:23 A m̃o, nǝboŋ nadǝlomian len aKristo sagǝm sal, nalo ekǝtkǝta kǝkol hǝn gidato. Ip̃on gol gidato vǝbar aGot tovǝhot nap̃isal hǝn nadǝlomian.
GAL 3:24 Imaienan, nalo ehum ahai p̃usan sidato tokǝtkǝta tǝban gidato, tosǝhar gidato van hǝn aKristo hǝn datb̃eriŋ nǝlodat lan, ale hǝn aGot b̃eriŋi ke datunor len nǝhon.
GAL 3:25 Avil gagai nadǝlomian egǝm tia, datoriŋ nǝlodat len aKristo tia, gol ke nalo sakǝtkǝta tǝban gidato am.
GAL 3:26 Imaienan gamit p̃isi, len nadǝlomian mǝttokade len aYesu Kristo, mǝtovi anatun aGot gail.
GAL 3:27 Husur ke gamit p̃isi mǝttobaptais hǝn mǝttotoh len aKristo, ehum mǝttokol nahurabat len gamito tovi nǝmauran seKristo. Len nǝhon aGot mǝtosum̃an aKristo.
GAL 3:28 Sǝkad naJu, sǝkad auleKris o nametb̃os am; naslev mai alat lǝsavi slev, sǝkad natilean len galito; sǝkad napǝhaṽut, sǝkad naulum̃an. Sǝkad natideh am togol mǝttopǝpehw, husur gamit p̃isi mǝtosua len aKristo aYesu.
GAL 3:29 Mǝtb̃evi seKristo, mǝtovi anatun siApraham kitin. Ale nǝsa aGot tokel gati mai aApraham, gamit am mǝtukade.
GAL 4:1 Nau maieg hǝni: avan sua topul hǝn natite imat. Natit p̃isi san, eriŋi hǝn anatun. Be naut kǝmas natit p̃isi evi sinatun, nǝboŋ tovi tuhtǝtai sal, esum̃an naslev ŋai van vǝbar totibau.
GAL 4:2 Nǝboŋ tokǝkereh sal, ikad nǝvanuan galevis lotokǝtkǝta tǝban natǝtai mai natit san gail vǝbar nǝdam̃ han b̃inor hǝn nǝsa atǝman toriŋi.
GAL 4:3 Len naṽide tomaienan, gidat am, nǝboŋ dattokǝkereh, nǝboŋ datsalǝboi aKristo sal, datovi slev sinǝdaŋan gail lotowol hǝn navile a pan, datovi slev sinǝkadun nǝdaŋan galenan.
GAL 4:4 Be len nǝboŋ tonor hǝni, aGot esǝvat aNatun ulum̃an. Apǝhaṽut sua ipasi, ale itoh len navǝlan nalo siMoses,
GAL 4:5 hǝn b̃eṽur nǝmakuvan sidato dattotoh len navǝlan nalo, hǝn ke datb̃evi anatun aGot kitin gail.
GAL 4:6 Husur mǝttovi anatun gail, aGot esǝvat aNunun aYesu aNatun aGot, vi lan nǝlodato tokai ke, “Appa! Tata!”
GAL 4:7 Imaienan gǝsavi slev am, govi anatun aGot, ale husur govi anatun, dereh gikad natit p̃isi aGot tokel gati hǝn b̃eviol hǝni mai anatun gail.
GAL 4:8 Nǝboŋ mǝtsalǝboi aGot sal, mǝtovi slev sinatit lǝsavi got kitin gail.
GAL 4:9 Be gagai, nǝboŋ mǝttolǝboi sǝhot aGot, (aoa, ivoi am notoke, gagai nǝboŋ aGot tolǝboi sǝhot gamito), imabe mǝtupair tǝlmam van hǝn nǝkadun nǝdaŋan gail lǝsavi natideh, lǝsǝdaŋ, lotovi ut kǝmas? Imabe mǝtuke mǝtevi slev salit tǝtas am?
GAL 4:10 Mǝtudaŋ len nǝboŋ gail lototibau, nǝhanan gail hǝn nawik o nahǝbati o nasihau. Mǝtunau ke aGot ehǝhaṽur hǝni natǝlmaman samit van hǝn nalo a?
GAL 4:11 Nunau tuhatuh hǝn gamito. Nomǝtahw m̃os gamito. Hum ma notoum sob̃uer samito.
GAL 4:12 Bathudud nadǝlomian, mǝtesum̃an ginau, husur ginau numakuv dan nalo hum gamito. Nǝboŋ nototoh mai gamito, mǝtsamǝdas ginau boŋ ideh.
GAL 4:13 Be husur ke notomǝsah, natohan sagw mai gamito igol ke nolǝboi nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamito.
GAL 4:14 Naut kǝmas namǝsahan sagw igol idaŋ len gamito, mǝtsaŋit nǝhomit van hǝn ginau, mǝtsamǝtahun ginau. Wake mǝtohǝhaṽur hǝn ginau. Mǝtokǝtkǝta tǝban ginau sum̃an notovi aŋel sua siGot o sum̃an notovi aYesu Kristo gabag.
GAL 4:15 Be nakemkeman samito, nǝsa evisi hǝni? Imabe? Nukel koti ke nǝboŋ nototoh ei, mǝtohǝhaṽur hǝn mǝtb̃igol natideh m̃os ginau. Nǝtausi, mǝttakis kuv namǝtamito hǝn mǝttaviol hǝn gail mai ginau.
GAL 4:16 Nǝsa evisi togol ke gagai nǝboŋ notokel nakitinan mai gamito, mǝtunau ke notomǝtahun gamito?
GAL 4:17 A m̃o, nusor husur alat lotop̃usan hǝn nap̃usanan totile. Galito ludaŋ hǝn lǝb̃eliv gamito hǝn mǝtb̃itah mai galito, be savi m̃os navoian. Luke leliv gamito dan ginamito hǝn mǝtb̃idaŋ len galito.
GAL 4:18 Ivoi hǝn mǝtb̃idaŋ len natsua, b̃evi m̃os nǝsa tovoi. Ivoi hǝn mǝtb̃imagenan tabtab, naut kǝmas nǝsatoh mai gamito.
GAL 4:19 Anatugw gail, ehum notolǝŋon tosa len napǝŋasan hǝn nǝpasian sil gamito, vir nab̃oruan seKristo b̃egǝm kavkav len gamito.
GAL 4:20 Nolǝŋon masuṽ hǝn nǝtatoh mai gamito gagai, hǝn nǝtagǝgel hǝn nasoruan sagw todaŋ. Be len na-toh-a-tut-an sagw, nǝlogw etuhatuh hǝn gamito, nǝnauan sagw ebutbutut.
GAL 4:21 Gamit mǝttolǝŋon ke mǝtb̃itoh len navǝlan nalo, mǝtosǝsǝloŋ husuri m̃au a?
GAL 4:22 Husur len natosian ike aApraham ikad anatun ulum̃an eru. Napǝhaṽut tovi slev, nahǝsan aHakar ipas esua, ale aSarah, asoan aApraham ipas togon.
GAL 4:23 Naslev ipas anatun aApraham len naṽide sinǝvanuan ŋai, be asoan aApraham ipas anatun tovi nǝsarpohan hǝn na-kel-gati-an aGot tokel mai aApraham.
GAL 4:24 Natenan ehum nasoruan kǝta. Napǝhaṽut eru arohun na-kel-gati-an eru aGot tota gat gǝlaru len nahǝsan. Hakar ehun na-kel-gati-an aGot tota gati len Naṽehuh Sinai, naut nǝvanuan gail lotogǝm vi slev hǝn nalo lan. Ale nolǝboi nǝb̃ike aHakar ehum naṽehuh Sinai.
GAL 4:25 Ale naut a Jerusalem ta damǝŋai ehum Naṽehuh Sinai len naut a Arapia. Sum̃an aHakar mai anatun gail lotovi slev, Jerusalem ta damǝŋai mai alat lototoh lan lovi slev.
GAL 4:26 Be aSarah tovi asoan kitin, savi slev, ehum a Jerusalem a mǝhat, ale evi anana sidato.
GAL 4:27 Hum natosian seIsaiah toke, “Pǝhaṽut gotobutoh, gǝsǝpasus, gikemkem, gaiug gǝsǝkad napǝŋasan hǝn nǝpasusan, getub̃at kǝkai habat; husur napǝhaṽut tobutoh, dereh tikad anatun isob̃ur sǝhor napǝhaṽut tokad asoan.”
GAL 4:28 Be bathudud nadǝlomian, mǝtosum̃an aIsak; mǝtovi anatun na-kel-gati-an aGot tokel mai aApraham.
GAL 4:29 Sutuai, aIsmael, anatun naslev, emǝdas tabtab hǝn aIsak, anatun na-kel-gati-an. Imaien sal damǝŋai. Alat lotoke datb̃evi slev hǝn nalo, lomǝdas gidat, datsavi slev, dattokad nǝpasian len aNunun aGot. Lugol datolǝŋon isa vǝsa.
GAL 4:30 Avil natosian siGot ikel nǝsa? Ike, “Kai hǝn naslev pǝhaṽut mai anatun ulum̃an dan gaiug hǝn arb̃emǝsev, husur anatun naslev pǝhaṽut asike ikad nahudhutan setǝman, be anatun napǝhaṽut savi slev dereh tikade.”
GAL 4:31 Imaienan, bathudud nadǝlomian, mitinau gat nategai ke, gidat datsavi anatun napǝhaṽut tovi slev, datovi anatun napǝhaṽut savi slev.
GAL 5:1 Nǝmakuvan, aKristo isah rub̃at nǝsa tobaŋis gat gidato hǝn datb̃ikad nǝmakuvan enan. Imagenan, mǝteil gǝgat hǝn asike mǝtovi slev tǝtas am hǝn nalo tobaŋis gat gamito a m̃o.
GAL 5:2 Sǝsǝloŋ! Ginau, aPol, nukel nategai mai gamito, ke: mǝtb̃ikad na-tiv-dalusi-an hǝn mǝtb̃inor len nǝhon aGot, nǝsa aKristo togole m̃os gamito savi natideh.
GAL 5:3 Nukel p̃uli hǝn gamit tǝtas. Naulum̃an ideh todam̃ hǝn b̃ikad na-tiv-dalusi-an hǝn b̃inor len nǝhon aGot, atenan timasgol husur natit p̃isi nalo siMoses kavkav tokele.
GAL 5:4 Gamit mǝttoke mǝtb̃inor len nǝhon aGot ale mǝttohusur nalo m̃osi, mǝtugol gamit sǝb̃omito mǝtomǝsev dan aKristo. Mǝtuteh dan navoian aGot toviol kǝmas hǝni.
GAL 5:5 Nokǝmaienan, husur gidato, len aNunun aGot, datuvatvat viri ke dereh aGot tisab̃ sǝhot gidato, sum̃an dattonor, bathut dattoriŋ nǝlodat len aKristo.
GAL 5:6 Husur nǝboŋ dattoriŋ nǝlodat len aYesu Kristo, datb̃ikad na-tiv-dalusi-an o asike datb̃ikade savi natideh. Avil nǝsa tovi natsua m̃au evi nadǝlomian tovi nǝkadun na-lǝmas-buni-an. Gai bolai!
GAL 5:7 A m̃o mǝtugam ivoi len nǝgamgaman. Ase eil gol gamito hǝn asike mǝtb̃ehusur nakitinan?
GAL 5:8 Nagǝgelan hǝn nǝnauan samito, sagǝm len aGot tokis gamito.
GAL 5:9 Nap̃usanan gǝgǝras emǝdas nǝvanuan isob̃ur, ehum nasoruan kǝta toke, “Nayis tokǝkereh igol nabǝta kavkav len nabesin itob.”
GAL 5:10 Bathut nadǝlomian dattokade len Nasub̃, nunau lǝboii ke asike mǝtukad nǝnauan tile len ginau am. Ale atenan togol mǝttodǝdarŋab̃u, mǝttonau tuhatuh hǝn nap̃usanan san, dereh gai tipanis.
GAL 5:11 Bathudud nadǝlomian, nǝtakel uri gagai ke lalum̃an limaskad na-tiv-dalusi-an, naJu gail lomǝdas tabtab hǝn ginau sal hǝn nǝsa? Be lomǝdas bun ginau sal husur nukel uri ke nǝmatan siYesu len nǝhai balbal ŋai ilav kuv nǝvanuan gail dan nǝsaan salito, be naJu gail lomǝtahuni.
GAL 5:12 Be galit lotogol mǝttonau tuhatuh husur na-tiv-dalusi-an, nolǝŋon ke letiv kotov p̃isi, hǝn asike lǝb̃evi ulum̃an am.
GAL 5:13 Husur gamito, bathudud nadǝlomian, aGot ekis gamit m̃os asike mǝtb̃evi slev am. Mǝtesǝsǝloŋ! Nǝmakuvan samito dan nalo savi hǝn mǝtb̃ehusur nalǝŋonian samit gail lotosa, be len na-lǝmas-buni-an mǝtevi tarhǝt samito sum̃an mǝttovi slev samit gabag.
GAL 5:14 Bathut natuhsoruan sua ŋai ikel ur nalo kavkav ke, “Lǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”
GAL 5:15 Be mǝtb̃esum̃an nalipah nalilihai tohat gamit gabag, tosah pǝpas gamito, mǝtelǝlǝgau hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃emǝdas masuṽ hǝn gamit gabag hǝn mǝtb̃imasig.
GAL 5:16 Be nukele ke, len nǝmauran samit gail, aNunun aGot tiwol hǝn gamito. B̃imaienan, asike mǝtohusur nalǝŋonian nǝsaan gail hǝn nibemito.
GAL 5:17 Husur nalǝŋonian nǝsaan gail hǝn nibemito lomǝtahun nalǝŋonian seNunun aGot; ale nalǝŋonian gail seNunun aGot lomǝtahun nalǝŋonian nǝsaan gail hǝn nibemito. Husur natgalenan lupat len nǝtarhǝt toru artob̃al, gol ke mǝtodǝdas mǝtb̃igol nǝsa mǝtb̃elǝŋoni.
GAL 5:18 Avil aNunun aGot b̃iwol hǝn gamito, mǝtsatoh len navǝlan nalo.
GAL 5:19 Nǝboŋ mǝttohusur nalǝŋonian nǝsaan gail hǝn nibemito, lugol natgalegai: naitian tosa, nǝnauan tob̃iŋb̃iŋal, naṽide tosa totaṽtaṽor hum nalipah,
GAL 5:20 nalotuan hǝn nǝlablab, na-gol-nabehi-an, nǝb̃alb̃alan, naṽitṽituhan, nǝtab̃ulolan van hǝn nǝvanuan tokad nǝsa gotolǝŋoni, nǝlol paŋpaŋ, nalǝŋonian hǝn nǝ-patpat-gaiug-sǝb̃om̃-mǝhat-an, napǝpehwan, naluṽoh gail lotopǝpehw husur nǝnauan totiltile,
GAL 5:21 nǝlom̃ tovǝnvǝnah, natǝrogan, naitian totaṽtaṽor len nab̃iltihanan mai natǝrogan, mai natit gail am hum natgalenan. Nukel nalǝlǝgauan mai gamito hum notokele a m̃o tia ke, avan ideh togol natit hum natgalenan, asike ikad natohan pipihabǝlan aGot.
GAL 5:22 Be nǝboŋ aNunun aGot towol hǝn nǝmauran sidato, iṽan hǝn naṽit tomaiegai: ikad na-lǝmas-buni-an, nakemkeman, natǝm̃at, nǝ-daŋ-b̃uri-an hǝn na-toh-mǝdau-an len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, na-gol-na-voi-an m̃os nǝvanuan, navoian, nadǝlomian,
GAL 5:23 nab̃oruan tomǝdau, na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlon gabag. Sǝkad nalo ideh tokai tas natgalenan.
GAL 5:24 Alat lotovi siYesu Kristo, lup̃os bun nab̃oruan salito topul hǝn nǝsaan len nǝhai balbal san, hǝn nalǝŋonian nǝsaan hǝn nibelito mai na-lǝŋon-buni-an tosa gail p̃isi lǝb̃imat ei.
GAL 5:25 Bathut aNunun aGot tolav nǝmauran veveu mai gidato, datimashusur gat nalǝŋonian seNunun aGot tosǝhar gidato.
GAL 5:26 Sadatipatpat kǝmas hǝn gidat mǝhat, sadatigol natideh hǝn nǝlodat b̃itab̃ulol bulos gidat gabag, sadatitab̃ulol bulos gidat gabag husur nǝsa dattolǝŋoni be datsǝkade.
GAL 6:1 Bathudud nadǝlomian, mǝtb̃isab̃ gamit ideh togol nǝsaan ideh, gamit mǝttomatmatu len aNunun aGot, len naṽide tomǝdau, vi tarhǝt san hǝn b̃etǝlmam van hǝn nap̃isal tonor. Be mǝtelǝlǝgau hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri.
GAL 6:2 Mǝtesusupah mai gamit gabag len natideh mǝtb̃inau tuhatuh hǝni o mǝtb̃isab̃i len nǝmauran samito ke todaŋ o tomǝlas habat hǝn mǝtb̃evusi. Len naṽide tomaienan, dereh mitigol nǝsa aKristo tokel buni.
GAL 6:3 Avan ideh b̃inau ke totibau, egǝras gai gabag, sakitin, evi ut kǝmas.
GAL 6:4 Nǝvanuan tebunus kitev nakitinan husur nauman san sǝb̃on. B̃isab̃i ke b̃ivoi, satenǝnoṽ hǝn gai gabag mai avan ideh am, be elǝboi b̃eṽiv len gai gabag.
GAL 6:5 Husur nǝvanuan ṽisusua timasgol nauman san sǝb̃on ale satipatpat gai mǝhat husuri.
GAL 6:6 Alat lotosǝsǝloŋ hǝn nap̃usanan hǝn nasoruan siGot, limaskatǝp̃ol hǝn natit p̃isi tovoi lotokade mai ahai p̃usan salito.
GAL 6:7 Samtegǝras gamit sǝb̃omito. Mǝtsalǝboi mǝtb̃egǝras aGot, ŋit nǝhomit van hǝni. Dereh nǝvanuan tisah tuan naṽit nǝhai sǝlani ŋai, gai tomabule.
GAL 6:8 Nǝvanuan tomabul nǝsaan niben tolǝŋoni, tohusur nalǝŋonian tosa san gabag, dereh tisah tuan naṽit nǝmatan han. Avil nǝvanuan tomabul nǝsa aNunun aGot tolǝŋoni, dereh tisah tuan naṽit nǝmauran vi sutuai lan.
GAL 6:9 Sadatipetǝmas hǝn datb̃igol natit tovoi, husur datb̃idaŋ hǝn datb̃ivan am, len nǝboŋ tonor hǝni, dereh datisah tuan naṽit navoian dattogole.
GAL 6:10 Imaienan, nǝboŋ dattolǝboi datb̃igole, datigol tivoi van hǝn nǝvanuan p̃isi, be a mǝhat hǝn galito, datigol tivoi van hǝn nǝbathudud nadǝlomian.
GAL 6:11 Mǝteris nab̃iltitosian nototosi gegai nǝboŋ nototos van hǝn gamito len navǝlagw sǝb̃ogw!
GAL 6:12 Alat lototaltal ke mǝtb̃ikad na-tiv-dalusi-an, galit luke ligol natit nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃erisi ŋai, luke lisor patpat galit mǝhat husuri, hum tovi nakitinan. Avil lugol natgalenan hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃emǝdas bun galito sil nadǝlomian lotokade len nǝsa aKristo togole len nǝhai balbal.
GAL 6:13 Husur alat lotokad na-tiv-dalusi-an, galit gabag lǝsahusur nalo, be luke mitikad na-tiv-dalusi-an hǝn lǝb̃isor patpat galit mǝhat hum mǝttavi ahai susur salito, bathut na-tiv-dalusi-an mǝttǝkade.
GAL 6:14 Be ginau m̃au, saneṽiv hǝn natideh be len nǝmatan siMasta sidato, aYesu Kristo, len nǝhai balbal ŋai. Bathut nǝmatan san maienan, natit p̃isi hǝn navile a pan, lǝsavi natideh len ginau, ale ginau nǝsavi natideh len nabunusian silat navile a pan.
GAL 6:15 Datb̃ikad na-tiv-dalusi-an o asike datb̃ikade savi natideh, be nǝmauran veveu aGot togole, enan m̃au, datimaskade!
GAL 6:16 Alat lotohusur nakelean egai notomadhakele, aGot tigol nǝlolit tikad natǝm̃at, mai nǝlon aGot titaŋis galito. AGot ilekis hǝn galito hǝn lǝb̃evi esan.
GAL 6:17 Gagai van, avan ideh satigol nǝlogw tetuhatuh am. Husur namelb̃ol notokad gail len nibegw, loṽusan koti ke novi siYesu, novi slev san.
GAL 6:18 Bathudud nadǝlomian, aMasta sidato, aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai nanunumito. Ganan.
EPH 1:1 Ginau aPol, len nalǝŋonian siGot, gai ilekis hǝn ginau hǝn notovi ahai pispisul seKristo, aYesu. Ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit mǝttovi siGot len naut a Efesus, gamit mǝttokad nadǝlomian len aKristo aYesu.
EPH 1:2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, arigol nǝlomit tikad natǝm̃at.
EPH 1:3 Datisal suh aGot, aTata siMasta sidato, aYesu Kristo! Bathut nab̃onan dattokade mai aKristo, aGot ivoi masuṽ hǝn gidato len navoian p̃isi togǝm len aNunun, navoian p̃isi lotogǝm len nǝmav.
EPH 1:4 Navoian san imaiegai: A m̃o buni, nǝboŋ aGot satub̃at gol navile a pan sal, ilekis hǝn gidato tia gol datub̃on mai aKristo hǝn datb̃evi esan sǝb̃on. Ilekis hǝn gidato hǝn datb̃inor len nǝhon, nǝsaan b̃eb̃uer len gidato. Sutuai len na-lǝmas-buni-an san,
EPH 1:5 aGot inau koti tia ke b̃ipat kuv gidato hum dattovi anatun san gail len nǝsa aYesu Kristo b̃igole, ale gagai aYesu igole tia. AGot igol tomaienan husur elǝŋon togole, igol gai ehǝhaṽur.
EPH 1:6 Igol natgalen p̃isi hǝn datb̃isal suhi hǝn nǝyalyalan hǝn navoian toviol kǝmas hǝni mai gidato len aNatun gai tolǝmas buni.
EPH 1:7 Len nǝda hǝn nǝmatan siNatun, aGot igol datukad nǝmakuvan. AGot erub̃at nǝsaan sidat gail dan gidato husur topul masuṽ hǝn navoian.
EPH 1:8 Na-viol-kǝmas-an san hǝn navoian mai gidato epul sǝsǝhov. Len namitisau hǝn nǝmauran tonor mai na-lǝboi-sǝhoti-an san p̃isi,
EPH 1:9 aGot ehǝhaṽur hǝn tokel vǝhot nǝ-nau-utaut-an sua san tosusuah. Sutuai tia aGot ikad nǝ-nau-utaut-an gai toke tigole len nǝsa aKristo b̃igole. Ale aGot ikel vǝhot nǝ-nau-utaut-an en san mai gidato.
EPH 1:10 Nǝ-nau-utaut-an san imaiegai ke: len nǝboŋ b̃inor hǝni balai, aGot dereh tigol natit p̃isi len nǝmav mai natit p̃isi len navile a pan lib̃onb̃on pipihabǝlan aKristo. AKristo dereh tikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn natgalen p̃isi.
EPH 1:11 Len aKristo, aGot ilekis hǝn dattovi esan gail. Ilekis hǝn gidato sutuai tia tonor hǝn nǝ-nau-utaut-an san. Ale igol natit p̃isi ehusur nǝ-nau-utaut-an hǝn nalǝŋonian san
EPH 1:12 hǝn ke, ginamit, namttovi nametǝkav hǝn namttoriŋ nǝlonamito len aKristo, namtb̃itoh hǝn namtb̃isal suh nǝyalyalan siGot.
EPH 1:13 Gagai gamit am mǝtsavi Ju mǝttosǝsǝloŋ hǝn nakitinan, na-kel-uri-an tovoi ke aGot ilav kuv gamit dan nǝsaan samito. Ale nǝboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aKristo, aGot eviol hǝn aNunun mai gamito hum tokel gati tia, gai ita gat nahǝsan len gamito hǝn mǝttovi esan.
EPH 1:14 ANunun aGot evi nǝ-ta-gati-an ke natit p̃isi aGot tokel gati ke, teviol hǝni mai gidato, datikade balai, nǝboŋ nǝmakuvan silat lotovi esan b̃ihav. Datisal suh nǝyalyalan san!
EPH 1:15 Imagenan, nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝni ke mǝttokad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu, mai mǝttolǝmas bun alat siGot p̃isi, len nǝboŋ enan vǝbar damǝŋai,
EPH 1:16 nosipa vi tǝban aGot tabtab hǝn gamito, nanoŋan eb̃uer. Nusor tuṽ m̃os gamit akis
EPH 1:17 van hǝn aGot Tata toyalyal, aTǝman aMasta sidato, aYesu Kristo. Nousi ke, len aNunun, teviol hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor, mai tikel vǝhot aGot mai gamito, hǝn na-lǝboi-bun-gai-an b̃etibau am len gamito.
EPH 1:18 Nousi am ke, tigol mǝtelǝboi buni len nǝlomito hǝn nǝ-vatvat-viri-an aGot tokis gamit hǝn mǝtb̃ikade. Nuke mǝtelǝboi sǝhot na-pul-masuṽ-an hǝn navoian toyalyal gai tokel gati ke, teviol hǝni mai nǝvanuan san gail.
EPH 1:19 Nusor tuṽ ke mǝtelǝboi nǝyalyalan hǝn nǝdaŋan san tosǝhor bun natideh dattolǝboi datb̃inau sǝhoti, nǝdaŋan enan san tovi tarhǝt sidat dattoriŋ nǝlodat len aKristo. Evi nab̃iltidaŋan gai toum lan
EPH 1:20 nǝboŋ togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, nǝboŋ toriŋi tobǝtah len navǝlan nǝmatu len nǝmav.
EPH 1:21 Len naut enan, aKristo eil a m̃o sǝhor aŋel o natǝmat ideh toil a m̃o tokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an. Iṽat nǝhes tosǝhor masuṽ hǝn nǝhes ideh lotolǝboi lǝb̃ikade, savi gagai ŋai, be evi vi sutuai.
EPH 1:22 AGot eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo, ale itabtabuh lan hǝn b̃eil a m̃o hǝn natit p̃isi m̃os nǝvanuan san gail. Esum̃an gai tovi nǝkadun towol hǝn niben
EPH 1:23 ale niben tovi nǝvanuan san gail. Ale aKristo epul len nǝvanuan san gail, gai togol natit p̃isi len naut p̃isi topul p̃isi hǝn natohan san.
EPH 2:1 A m̃o mǝtumat sil nǝsaban samit dan nǝsa aGot tolǝŋoni, mai nǝsaan samit gail.
EPH 2:2 A m̃o mǝtovi vanuan navile eg a pan mǝttohusur nap̃isal salito tosa. Mǝtugol nǝsa aSetan tolǝŋoni. Evi aSetan toil a m̃o hǝn natǝmat gail hǝn namǝsav, iwol hǝn nǝlon alat lotomǝtahun lǝb̃igol nǝsa aGot tolǝŋoni.
EPH 2:3 A m̃o gidat p̃isi datutoh maienan. Datohusur nalǝŋonian hǝn nibedato. Datugol natideh nab̃oruan sasa sidato mai nǝnauan sidat tolǝŋoni. Datukad nab̃oruan sasa enan nǝboŋ lotopas gidato ale datosum̃an nǝvanuan gail p̃isi am; datunor hǝn nǝlol paŋpaŋ mai nǝpanismen siGot.
EPH 2:4 Be aGot epul hǝn nalolosaan mai na-lǝmas-buni-an. Bathut na-b̃iltilǝmas-buni-an san tolǝmas masuṽ hǝn gidat hǝni,
EPH 2:5 naut kǝmas dattomat len nǝsaan sidato, gai igol datumaur mai aKristo. (Evi navoian aGot toviol kǝmas hǝni ŋai tolav kuv gamito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan samito.)
EPH 2:6 Ale len nab̃onan sidat mai aKristo hum niben, aGot igol datule mǝhat vi lan nǝmauran vi sutuai mai aKristo ale eriŋ gidat datobǝtah maii len nǝmav.
EPH 2:7 Igole hǝn b̃eṽusan navoian san len nǝboŋ ta tahw vi sutuai, navoian toviol kǝmas hǝni tosǝhor bun natideh dattolǝboi datb̃inau sǝhoti. Igol navoian en san imasil len natit p̃isi togole m̃os gidato len aKristo aYesu.
EPH 2:8 Ale igol imasil maiegai: Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ilav kuv gamito dan nǝsaan samito nǝboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aYesu. Gamit mǝtsagol natideh hǝn mǝtb̃imakuv, evi naviolan siGot.
EPH 2:9 Datodǝdas datb̃igol natideh hǝn datb̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato. Imaienan hǝn asike datb̃elǝboi datb̃ipatpat gidat mǝhat lan.
EPH 2:10 Husur evi aGot togol gidato. Len aYesu Kristo aGot igol gidato hǝn datb̃igol nauman tovoi gail gai toutaut hǝni sutuai tia hǝn datb̃igole.
EPH 2:11 Sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn nategai ke, nǝboŋ lotopas gamito, mǝtsavi Ju. Ale naJu gail lotoṽiv hǝn na-tiv-dalusi-an nǝvanuan togole len nibelito, galit lokis gamito hǝn “alat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an.” Nau tǝlmam hǝn nǝboŋ ta m̃o enan.
EPH 2:12 Len nǝboŋ enan mǝtutoh, aKristo eb̃uer len gamito. Mǝtovi metb̃os gail, mǝtsavi nǝvanuan siGot, alat a Israel. Ale mǝtotǝtan hǝn na-kel-gati-an gail aGot tokel mai alat a Israel, na-kel-gati-an aGot tota gat gail len nahǝsan. Mǝtsǝkad nǝ-vatvat-viri-an ideh. Mǝtutoh len navile a pan, aGot eb̃uer len nǝmauran samit gail.
EPH 2:13 A m̃o mǝtutoh a tut dan aGot, be gagai mǝtosua mai aKristo aYesu. Len nǝda hǝn nǝmatan seKristo, aGot ilav gamit mǝtogǝm pǝpadaŋ hǝn gai.
EPH 2:14 A m̃o ginamit namtovi Ju mai gamit mǝtsavi Ju datomǝtahun bun gidat gabag. AYesu igol natǝm̃at len gidato, igol gamit mǝtsavi Ju mai ginamit namtovi Ju datosua. Na-mǝtahun-buni-an tohum napisbile topǝpehun gidato, igol eb̃uer.
EPH 2:15 Len nǝmatan hǝn niben, aYesu igol nalo seJu gail tobaŋ kelean todaŋ, sǝkad nǝdaŋan am. Igol tomaienan hǝn b̃igol naluṽoh toru enan arukad natǝm̃at, arosua, naluṽoh veveu sua len gai.
EPH 2:16 Len nǝmatan san len nǝhai balbal, aYesu igol naluṽoh eru enan arosua ale igol arukad navoivoian mai aGot len natǝm̃at. Len nǝhai balbal ehum togol na-mǝtahun-buni-an sǝlaru imat, naluṽoh eru enan arsamǝtahun gǝlar gabag am.
EPH 2:17 Egǝm kel ur natǝm̃at enan mai gamit mǝtsavi Ju mǝttosuh a tut dani, ale ikel uri mai ginamit am namtovi Ju namtosuh pǝpadaŋ.
EPH 2:18 Len nǝsa aKristo togole, gidat p̃isi, naJu mai nametb̃os gail, datolǝboi datb̃egǝm hǝn aTata Got len aNunun tosua ŋai.
EPH 2:19 Imaienan, mǝtsavi metb̃os am, mǝtsavi vanuan naut a tut. Be mǝtovi galevis len alat siGot. Mǝtovi vanuan gail len nǝbathudud siGot.
EPH 2:20 Gidat dattokad nadǝlomian, datohum naim nǝvat san, gai toum hǝni len nǝpaudesen tovi ahai pispisul mai ahai kelkel ur gail. Ale aKristo aYesu sǝb̃on evi nǝvat togol naim nǝvat tohav mai tonor.
EPH 2:21 Nasub̃ esuhud hǝn gidato hǝn datb̃ib̃on maii len naim, hǝn naim enan b̃evi mǝhat hǝn b̃egǝm vi naim siNasub̃ tolo.
EPH 2:22 Len aKristo, gamit am mǝtsavi Ju, aKristo esuhud hǝn gamit hǝn mǝtb̃ib̃on maii len naim toum hǝni, hǝn b̃egǝm vi naim aGot totohtoh lan len aNunun.
EPH 3:1 Bathut natenan, ginau, aPol, nutoh len naim bǝbaŋis sil notoum seKristo, aYesu, husur nukel ur na-kel-uri-an san tovoi mai gamit mǝtsavi Ju.
EPH 3:2 Sum̃an mǝttosǝsǝloŋ hǝni tia, aGot, len navoian san, itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃eum m̃os gamito.
EPH 3:3 Hum nototos kǝkereh hǝni a m̃o tia, aGot ikel vǝhot nǝ-nau-utaut-an san tosusuah mai ginau.
EPH 3:4 Nǝboŋ mǝtb̃eṽuruŋ nǝsa notomadhatosi, dereh mitinau sǝhot nalǝboian sagw hǝn nǝ-nau-utaut-an enan husur aKristo.
EPH 3:5 AGot sakel vǝhoti mai naur ta sutuai, be gagai, len aNunun, ikel vǝhoti mai ahai pispisul mai ahai kelkel ur san gail.
EPH 3:6 Nǝ-nau-utaut-an san tosusuah imaiegai ke: Len na-kel-uri-an tovoi lotodǝlomi, alat lǝsavi Ju mai naJu gail lop̃itp̃itoṽ. Galit p̃isi lukad natit p̃isi aGot totǝgau gati m̃os anatun gail. Naluṽoh eru en p̃isi losua hum niben aKristo, lukad b̃onb̃on hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan aGot tokel gati a m̃o, ale tosarpoh len aKristo aYesu.
EPH 3:7 Len na-voi-buni-an aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau len nǝdaŋan san, nogǝm vi vanuan nauman san hǝn nǝb̃ikel na-kel-uri-an tovoi m̃osi.
EPH 3:8 Ginau novi ut kǝmas sǝhor nǝvanuan p̃isi lotovi siGot. Be naut kǝmas natenan, len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ilekis hǝn ginau hǝn nǝb̃ikel mai gamit mǝtsavi Ju, hǝn na-kel-uri-an tovoi ke, aKristo tovi nǝkadun navoian gail topul van van datsalǝboi datb̃elǝboi sǝhoti.
EPH 3:9 Ale aGot togol navile a pan mai natit p̃isi, ilekis hǝn ginau hǝn nǝb̃igol nǝvanuan p̃isi lǝb̃elǝboi husur nǝ-nau-utaut-an egaii san, nǝ-nau-utaut-an tosusuani sutuai len natub̃atan.
EPH 3:10 Gagai aGot igol tomaienan hǝn b̃eṽusan namitisau tiltile san gail hǝn nǝmauran tonor van hǝn alat lotoil a m̃o mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, be savi len navile a pan. Ale dereh leris lǝboi namitisau en san hǝn nǝmauran tonor nǝboŋ lǝb̃eris alat siYesu.
EPH 3:11 Enan evi nǝ-nau-utaut-an siGot sutuai tia, ale igol isarpoh len aKristo aYesu, aMasta sidato.
EPH 3:12 Len aKristo mai nadǝlomian dattokade lan, datolǝboi datb̃egǝm tabtab, il len nǝhon aGot, namǝtahwan eb̃uer.
EPH 3:13 Imaienan, nukel mai gamit ke sa-nǝlomit tetuhatuh hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sagw m̃os gamito. Ao, ivoi hǝn mǝtb̃eṽiv hǝni husur evi tarhǝt samito.
EPH 3:14 Bathut togol natgalen p̃isi, notǝŋedur, sor tuṽ vi tǝban aGot Tata,
EPH 3:15 nǝbathudud kavkav san len nǝmav mai len navile a pan lotokad nahǝsalit lan.
EPH 3:16 Nusor tuṽ ke, len nǝyalyalan aGot topul hǝni, mai len aNunun, aGot dereh teviol hǝn nǝdaŋan hǝn mǝtb̃idaŋ habat am len nǝlomito.
EPH 3:17 Nusor tuṽ ke, bathut mǝttoriŋ nǝlomit lan, dereh aKristo titoh tin len nǝlomito. Nusor tuṽ ke, na-lǝmas-buni-an tevi nǝkadun nǝmauran samito hǝn mǝtb̃elǝmlǝmas bun gamit gabag.
EPH 3:18 Nusor tuṽ ke, gamit mai nǝvanuan p̃isi siGot, dereh mitikad nǝdaŋan hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃osp̃osan, nabǝlavan, nǝ-sahsah-vi-mǝhat-an mai nǝ-sareh-vi-pan-an hǝn na-lǝmas-buni-an seKristo.
EPH 3:19 Nuke mǝtelǝboi na-lǝmas-buni-an seKristo tosǝhor bun na-lǝmas-buni-an ideh am nǝvanuan tolǝboii, hǝn mǝtb̃epul sǝsǝhov hǝn nab̃oruan kavkav siGot.
EPH 3:20 Datisal suh aGot! Len nǝdaŋan san toum len gidato, aGot elǝboi b̃igol natit gail sǝhor masuṽ hǝn natideh dattolǝboi datb̃eusi hǝni o datb̃inau hǝn b̃igole.
EPH 3:21 Gidat dattovi siYesu datisal suh nǝyalyalan siGot, naur p̃isi lisal suh nǝyalyalan san len aKristo aYesu vi sutuai sutuai! Ganan!
EPH 4:1 Bathut natgalenan, ginau, aPol, lotobaŋis gat ginau sil nauman notogole m̃os Nasub̃, ginau nous gamit ke, nap̃isal hǝn nǝmauran samit gail tinor hǝn nǝmauran aGot tolekis hǝn gamit hǝni.
EPH 4:2 Nǝlomit temǝdau, samtinau gamit sǝb̃omit ŋai; len natideh mǝtb̃igole hǝn nǝvanuan gail, mǝtemǝdau lan; len nǝ-daŋ-b̃uri-an samito, mititoh mǝdau tebǝlav; len na-lǝmas-buni-an, mitidaŋ b̃ur naṽide tiltile mai nab̃oruan tiltile samit gabag.
EPH 4:3 ANunun aGot igol mǝtosua. Len nǝdaŋan samit p̃isi, mǝtetǝgau gat nab̃onan en mǝttokade len natǝm̃at.
EPH 4:4 Gidat dattovi siYesu datumaiegai: Datovi niben aKristo tosua ŋai, datukad aNunun aGot tosua len gidato. Ikad nǝ-vatvat-viri-an tosua, aGot tokis gidat m̃os datb̃ikade.
EPH 4:5 Ikad aMasta tosua ŋai, nadǝlomian tosua lan mai nǝbaptaisan tosua lan.
EPH 4:6 Ikad aGot tosua, aTǝmadat toil a m̃o hǝn gidat p̃isi, toum len gidat p̃isi, totoh tin len gidat p̃isi.
EPH 4:7 Be aKristo eviol kǝmas hǝn naviolan mai gidat ṽisusua. Epǝpehun naviolan galenan tonor hǝn nalǝŋonian san.
EPH 4:8 Bathut enan, natosian siGot ike, “Nǝboŋ tovi mǝhat vǝbar naut a mǝhat buni, alat gai tosǝhor galit len nab̃iltib̃alan, esǝhar galit lovi slev san. Eviol hǝn naviolan gail mai nǝvanuan gail.”
EPH 4:9 Nǝboŋ natosian enan toke “evi mǝhat,” namilen ke, a m̃o aKristo evi pan vi lan navile a pan.
EPH 4:10 AKristo tovi pan, evi gai tovi mǝhat, tovi mǝhat sǝhor nǝmav hǝn b̃epul len natit p̃isi.
EPH 4:11 Natosian enan ikele am ke, aKristo “eviol hǝn naviolan gail mai nǝvanuan gail.” Ale eviol hǝn natgalegai mai nǝvanuan san gail ke: galevis ahai pispisul gail, galevis ahai kelkel ur gail, galevis hǝn lǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi husur aYesu len naut tiltile gail, ale galevis hǝn lǝb̃eil a m̃o, kǝtkǝta tǝban alat siYesu, mai galevis am ahai p̃usan gail.
EPH 4:12 Igol natenan hǝn lǝb̃eutaut hǝn nǝvanuan san gail m̃os nauman hǝn na-vi-tarhǝte-an, hǝn alat lotovi niben aYesu, lǝb̃idaŋ am len aKristo.
EPH 4:13 Timaienan vǝbar gidat p̃isi datb̃ikad nab̃onan len nadǝlomian mai nalǝboian husur aNatun aGot, hǝn datb̃egǝm matmatu am vǝbar datb̃esum̃an aKristo len nab̃oruan san tonor buni.
EPH 4:14 Imaienan asike datosum̃an atuhlahutai am lotogǝgel hǝn nǝnauan salito. Lohum nǝwag, nǝlan mai nǝtas tobarbar hǝni. Asike datupair husur nap̃usanan tiltile. Asike datohusur nǝvanuan gail lotokad namitisau hǝn nagǝgǝrasan lotoke lǝb̃egǝras gidato len nalibliboŋan hum tokitin, be savi nakitinan.
EPH 4:15 Avil len na-lǝmas-buni-an datekitin mai gidat gabag, datimatmatu am tabtab hǝn datb̃esum̃an aKristo len natit p̃isi datb̃igole, husur aKristo tovi nǝkadhute, nǝvanuan san gail lovi niben.
EPH 4:16 Len na-il-a-m̃o-an san igol nǝvanuan san gail lub̃on gǝm sua, hum nǝnau p̃isi lotoudud mai nahudhut niben gail p̃isi. Nǝboŋ nahudhut niben lotogol nǝsa tonor hǝn lǝb̃igole, len na-lǝmas-buni-an, losusupah hǝn lǝb̃igol niben kavkav b̃imaur, b̃etibau am.
EPH 4:17 Imagenan, len nahǝsan Nasub̃ nusor idaŋ mai gamito, nokǝmaiegai ke: Samtitoh am sum̃an alat lotokad nadǝlomian len nagot gǝgǝras gail. Lodǝdarŋab̃u, nǝnauan salit evi naut kǝmas.
EPH 4:18 Nǝmargobut ikabut gol nalǝboian salito, ale lutoh a tut dan nǝmauran siGot husur natǝtanan topat len galito, bathut nǝkadulit iṽonṽon.
EPH 4:19 Natideh lotogolgole nahurulit sǝsa lan. Ludam̃ hǝn naṽide naitian taṽtaṽor b̃iwol hǝn nǝmauran salito, lohusur tǝmǝhav hǝn naṽide tiltile lotob̃iŋb̃iŋal.
EPH 4:20 Be enan savi nap̃isal seKristo tohum mǝttolǝboi sǝhoti.
EPH 4:21 Nǝboŋ gamit mǝttosǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aKristo, mǝtoriŋ nǝlomit lan, ale loṽusan gamito hǝn nakitinan topat len aYesu.
EPH 4:22 Naṽide hǝn nǝmauran mǝttokade ta m̃o, nalǝŋonian lotosa, lotogǝras gamito, lomǝdas nǝmauran enan. Imaienan, mitikol bulani dan gamito.
EPH 4:23 Mitidam̃ hǝn aNunun aGot b̃igol mǝtb̃iveveu len nǝnauan samito mai nǝlomito.
EPH 4:24 Mitimasgǝm vi vanuan veveu gail mǝtb̃ikad nab̃oruan veveu aGot toum hǝni hǝn mǝtb̃esum̃an gai. Imagenan, mitinor kitin, toh a tut dan nǝsaan len naṽide aGot tohǝhaṽur hǝni.
EPH 4:25 Imaienan, mitinoŋ hǝn nalibliboŋan, mitikel nakitinan mai gamit gabag, husur gidat ṽisusua nahudhuben aYesu, datosua ŋai.
EPH 4:26 Len nǝlol paŋpaŋ samito, samtigol nǝsaan. Sa-nǝlomit tipaŋpaŋ tebǝlav. Namityal satimasur lan,
EPH 4:27 hǝn natǝmat asike b̃ikad kas naut ideh len nǝmauran samit gail.
EPH 4:28 Nǝvanuan vǝnvǝnah satevǝnah am, be ivoi ke teum tidaŋ, teum hǝn natit tovoi hǝn navǝlan gabag, hǝn b̃elǝboi b̃ikad natit hǝn b̃eviol hǝni mai alat lotom̃idol.
EPH 4:29 Nasoruan ideh tomǝdas nǝvanuan, samtikele. Satevivile len nabuŋomito. Mitikel nasoruan tovoi ŋai, hǝn b̃esusupah mai nǝvanuan, gol nadǝlomian salit b̃idaŋ am. Mitikel nasoruan tonor hǝn lǝb̃elǝboii mai tovi tarhǝte sivan ideh am b̃esǝsǝloŋ hǝni.
EPH 4:30 Len naṽide samito samtigol aNunun aGot nǝlon tisa; husur aGot eriŋ aNunun len gamito, hǝn tota gat nahǝsan len gamito ke mǝttovi esan, van vǝbar nǝboŋ b̃igol p̃is nǝmakuvan samito.
EPH 4:31 Mitinoŋ hǝn na-mǝtahun-buni-an, nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, nǝlol paŋpaŋ, nǝ-kai-walwal-an, na-sor-mǝdasi-an hǝn nahǝsan avan ideh, mai nǝsaan p̃isi. Mitinoŋ hǝn galen p̃isi.
EPH 4:32 Avil mitivoi hǝn gamit gabag, nǝlomit titaŋis gamit gabag, mǝterub̃at nǝsaan samit gabag hum, len aKristo, aGot torub̃at nǝsaan samito.
EPH 5:1 Imagenan, bathut aGot tolǝmas bun gamit mǝttovi natun gail, mitigol tǝtoṽ hǝn aGot.
EPH 5:2 Na-lǝmas-buni-an tiwol hǝn gamito, nǝmauran samit tepul hǝni. Mǝtesum̃an aKristo tolǝmas bun gidato, toviol hǝn nǝmauran san m̃os gidato hum naviolan, hum natit gototutumav hǝni nǝb̃on tosusau van hǝn aGot.
EPH 5:3 Be naitian tosa, naṽide tosa totaṽtaṽor p̃isi, mai na-lǝŋon-masuṽ-an hǝn natite teb̃uer kaskasi len gamito. Nǝsaan tomagalenan lǝsanor hǝn nǝvanuan siGot gail.
EPH 5:4 Sanor hǝn mǝtb̃ikel nasoruan pahsago, na-sor-melmel-an mai nasoruan sohsoh tob̃iŋb̃iŋal. Be inor hǝn mǝtb̃ikel nasipaan vi tǝban aGot.
EPH 5:5 Mitinau lǝboi natesua ke, nǝvanuan togolgol naitian tosa, nǝvanuan togolgol naṽide tosa totaṽtaṽor, mai nǝvanuan tolǝŋon masuṽ hǝn natite, alat lotomaienan lodǝdas lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aKristo mai aGot. Lodǝdas lǝb̃ikad naviolan tovoi aGot totǝgau gati m̃os nǝvanuan san gail. (Nǝvanuan lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, lulotu hǝn natit lotolǝŋon masuṽ hǝni. Egǝm vi got salito, evi nagot gǝgǝras.)
EPH 5:6 Alat lotoke nǝsaan galenan savi natideh, salegǝras gamito hǝn nasoruan tomaienan nakitinan tob̃uer lan. Husur nǝlol paŋpaŋ siGot dereh tibar alat lǝsagol nǝsa tokele sil natgalenan.
EPH 5:7 Samtitah mai galit len nǝsa lotogole.
EPH 5:8 A m̃o mǝtutoh len nǝmargobut, be gagai mǝtovi siYesu ale mǝtutoh len nam̃ial. Mititoh hum nǝvanuan hǝn nam̃ial.
EPH 5:9 Husur naṽit nam̃ial topat len gamito evi navoian, nanoran mai nakitinan gail p̃isi.
EPH 5:10 Mitisab̃ sǝhot nǝsa togol Nasub̃ tohǝhaṽur.
EPH 5:11 Naṽide hǝn nǝmargobut lǝsǝṽan hǝn natideh tovoi, mǝtebulatut dan gail. Ivoi am hǝn mǝtb̃ikel vǝhoti ke lotosa.
EPH 5:12 Husur nagolean susuah silatenan evi natit hǝn nahur sasa hǝn avan ideh b̃isor husuri.
EPH 5:13 Avil nǝboŋ nam̃ial tom̃ias natit p̃isi, nǝvanuan gail p̃isi lolǝboi lǝb̃eris nakitinan husuri ke tovoi o tosa.
EPH 5:14 Husur natit p̃isi nam̃ial tom̃ias gail lumasil len nakǝtaan sinǝvanuan p̃isi. Bathut enan ikad nasoruan sua toke, “Gaiug gotopatmari, gilele, gile mǝhat dan nǝmatan, ale aKristo tem̃ias gaiug.”
EPH 5:15 Imaienan, mǝtelǝlǝgau hǝn natohan samito. Samtitoh sum̃an alat lototǝtan hǝn nǝmauran tonor. Avil mititoh sum̃an alat lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor.
EPH 5:16 Mitigol ke natit p̃isi mǝtb̃igole teliv nǝvanuan gail van hǝn aYesu, husur len nǝboŋ ta damǝŋai nǝvanuan lusa.
EPH 5:17 Imagenan samtimelmel, avil mǝtelǝboi sǝhot nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni.
EPH 5:18 Samtetǝrog hǝn nǝwain toliv gamit van hǝn naṽide gail lototaṽtaṽor. Avil mǝtepul hǝn aNunun aGot.
EPH 5:19 Mǝtekǝkai hususur hǝn nǝb̃e gail lotopat len nasoruan siGot mai gamit gabag. Mǝtekǝkai hususur hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan gail mai gamit gabag, mǝtekǝkai maienan hǝn nǝb̃e aNunun aGot togol gail. Mǝtekǝkai, gol nǝb̃e len nǝlomito vi tǝban Nasub̃.
EPH 5:20 Mǝtesipa tabtab vi tǝban aGot aTata hǝn natit p̃isi, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo.
EPH 5:21 Mǝteriŋ gamito len navǝlamit gabag husur namǝtahwan samito len nǝyalyalan seKristo.
EPH 5:22 Latpǝhaṽut mǝttolah, mǝteriŋ gamit len navǝlan asoamito hum mǝttoriŋ gamit len navǝlan Nasub̃.
EPH 5:23 Husur ahaṽut ehum nǝkadun asoan, eil a m̃o hǝni; sum̃an ŋai aKristo tovi nǝkadhute, ale nǝvanuan san gail lovi niben, eil a m̃o hǝn galito. Ilav kuv galit dan nǝsaan salito.
EPH 5:24 Hum alat siYesu lotoriŋ galit len navǝlan aKristo; len naṽide tomaienan, len natit p̃isi, ivoi hǝn abareab gail m̃au lǝb̃eriŋ galit len navǝlan ahaṽut salit gail.
EPH 5:25 Lalum̃an mǝttolah, mǝtelǝmlǝmas bun asoamito sum̃an ŋai aKristo tolǝmas bun nǝvanuan san gail, toviol hǝn nǝmauran san m̃os galito.
EPH 5:26 Igol natenan hǝn b̃igol lǝb̃evi esan sǝb̃on ŋai, lǝb̃inor buni. Len nasoruan siGot igol luveveu. Ehum nasoruan siGot tovi wai aKristo tolisov galit hǝni hǝn lǝb̃iveveu.
EPH 5:27 Igol natgalenan hǝn b̃esǝhar nǝvanuan san gail hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on len namǝnas. Ike linor buni, liyalyal, sǝkad namesian o nab̃iŋb̃iŋalan o natideh tomagenan lan, sǝkad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel uri. Nǝvanuan san gail lohum napǝhaṽut togomah topǝhas hǝn b̃ilah, ale tokab vǝkab vǝsa, sǝkad natideh tosa lan.
EPH 5:28 Imagenan, lalum̃an mǝttolah, mitimaslǝmlǝmas bun asoamito hum mǝttolǝmas bun nibemit sǝb̃omito. Naulum̃an ideh tolǝmas bun asoan, elǝmas bun gai sǝb̃on.
EPH 5:29 Husur sǝkad avan ideh tomǝtahun bun niben gabag. Ao, evǝŋani, ekǝtkǝta tǝban, sum̃an aKristo tokǝtkǝta tǝban nǝvanuan san gail.
EPH 5:30 Ale gidat datovi hudhut gail len niben aKristo.
EPH 5:31 Husur enan, hum natosian siGot toke, “Naulum̃an dereh teriŋ atǝman mai anan hǝn b̃eudud mai asoan, ale aregǝm sua sum̃an niben tosua ŋai.”
EPH 5:32 Ikad natetǝtan sua totibau tosusuah len natosian enan notomadhatosi gagai. Be nukel mai gamit ke, evi nasoruan kǝta tohusur aKristo mai nǝvanuan san gail.
EPH 5:33 Avil gamito, nukel tasi mai gamit ke, naulum̃an timaslǝmlǝmas bun asoan hum tolǝmas bun gai sǝb̃on, ale napǝhaṽut timasputsan ahaṽut san len nǝnauan san.
EPH 6:1 Lahutai, mitigol husur nǝsa atata mai anana artokele len Nasub̃. Inor hǝn mǝtb̃igol b̃imagenan.
EPH 6:2 Len natosian siGot ike, “Geputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.” Len nakelean todaŋ gail, enan evi nametǝkav tokad na-kel-gati-an.
EPH 6:3 Na-kel-gati-an imaiegai ke: gǝb̃eputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃, “dereh natohan sam̃ tivoi, mai gitoh tebǝlav len navile a pan.”
EPH 6:4 Tata gail, samtigol naṽide tosa tabtab hǝn anatumit gail nǝlolit b̃isa van vǝpaŋpaŋ. Avil mǝtehis galit hǝn lǝb̃iyar husur nap̃isal tonor, ṽusan galit m̃os naṽide tonor, nap̃usanan eruenan arogǝm len Nasub̃.
EPH 6:5 Gaiug gotovi slev, gigol husur nǝsa amasta sam̃ len navile a pan b̃ikele. Gemǝtahw lan, len nǝlom̃ kitin geputsani len nǝnauan sam̃. Gigol husur nǝsa amasta tokele hum gotogol husur nǝsa aKristo tokele.
EPH 6:6 Gigol tabtab hǝni, savi hǝn b̃ebunusi ŋai, hǝhaṽur hǝn gaiug, be len nǝlom̃ todaŋ len aKristo, gigole hum naslev san tohusur nalǝŋonian siGot.
EPH 6:7 Len nǝsa gotogole, timaur mǝtam̃ hum gotogole m̃os Nasub̃ savi hǝn nǝvanuan gail.
EPH 6:8 Golǝboii ke Nasub̃ dereh teviol hǝn nakonp̃urp̃uran mai gidat ṽisusua hǝn navoian dattogole, naut kǝmas datovi slev o datsavi slev.
EPH 6:9 Gaiug gotovi masta, gigol timagenan; gigol tivoi hǝn naslev sam̃ gail. Sagesǝhob hǝn naslev sam̃ ke asike b̃igol husur nalǝŋonian sam̃ gigol tisa hǝni. Nau gati ke gaiug mai galito mǝtukad aMasta tosua ŋai totoh len nǝmav, ale naṽide san ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.
EPH 6:10 Ikad nasoruan namǝkot. Len Nasub̃ mai len nab̃iltidaŋan san, gaiug gidaŋ tabtab!
EPH 6:11 Geriŋ p̃is nahurabat nǝb̃alan siGot len gaiug hǝn gǝb̃eil gǝgat, naut kǝmas nǝhai tata setǝmat gail mai nagǝrasian san gail.
EPH 6:12 Husur datsǝb̃al mai nǝvanuan lotokad nibelito. Avil datub̃al mai alat lotoil a m̃o, mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an datsalǝboi datb̃eris gail. Datub̃al mai ab̃iltidaŋan gail hǝn nǝmargobut hǝn navile eg a pan mai nanunun nǝmargobut gail, natǝmat gail len namǝsav.
EPH 6:13 Imagenan geriŋ nahurabat nǝb̃alan siGot kavkav len gaiug. Ale len nǝboŋ nǝsaan, dereh gelǝboi gǝb̃idaŋ b̃ur alatenan lotokad nǝdaŋan hǝn nǝsaan nǝboŋ lǝb̃ib̃al mai gaiug. Ale nǝboŋ nǝb̃alan b̃inoŋ, dereh geil gǝgat sal.
EPH 6:14 Imaienan, geil gǝgat. Gepitavis nǝhau tutuṽ hǝn nakitinan. Ale gesun nahurabat nǝb̃alan hǝn nanoran, hum nasoltia toriŋ nahurabat metǝlai len nǝmabun hǝn b̃ipat gol niben.
EPH 6:15 Ale len nariem̃, gevǝlas naributbut hǝn nautautan togǝm len na-kel-uri-an tovoi hǝn natǝm̃at dattokade mai aGot.
EPH 6:16 Akis gipat nadǝlomian hum nasilt tovi nahudhut nǝtarhai topat gol gaiug hǝn gǝb̃elǝboi gǝb̃igol nǝwei setǝmat p̃isi lotopaŋ lǝb̃imat.
EPH 6:17 Golǝboii ke aGot ilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃, ale nǝ-lav-kuvi-an enan ehum nabǝhad nǝb̃alan gotoriŋi len nǝkadum̃. Lav nab̃u nǝb̃alan seNunun aGot tovi nasoruan siGot hǝn gǝb̃ib̃al hǝni.
EPH 6:18 Ale len aNunun aGot, gisor tuṽ tabtab hǝn na-sor-tuṽ-an mai naŋirian tiltile gail. Gehulahul, ale gisor tuṽ tabtab m̃os nǝvanuan siGot gail p̃isi.
EPH 6:19 Ale gisor tuṽ m̃os ginau am. Geus aGot ke nǝboŋ nǝb̃isor, tilav nasoruan mai ginau hǝn asike nǝb̃emǝtahw hǝn nǝb̃ikel natetǝtan hǝn na-kel-uri-an tovoi aGot tokel vǝhoti.
EPH 6:20 Ginau nusor siYesu Kristo, be nutoh len naim bǝbaŋis, lubaŋis ginau hǝn natsen gail sil na-kel-uri-an tovoi notokel uri. Nimaskel uri, sanemǝtahw. Sor tuṽ m̃os ginau hǝn nǝb̃igole.
EPH 6:21 Nuke mǝtelǝboi natit p̃isi husur ginau mai nǝsa notogole. Ale aTikikus, aṽagw notolǝmas buni len nadǝlomian, todaŋ len Nasub̃ mai nauman san, gai dereh tikel ur natit p̃isi mai gamito.
EPH 6:22 Husur natenan nosǝvati van hǝn gamito, hǝn ke mǝtb̃elǝboi natit gail husur ginamito, ale hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito.
EPH 6:23 Wawa gail len nadǝlomian, nǝlomit tikad natǝm̃at. Ale na-lǝmas-buni-an totah mai nadǝlomian, aGot aTata mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol hǝni mai gamito.
EPH 6:24 AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai galit p̃isi lotolǝmas bun aMasta sidato, aYesu Kristo, hǝn na-lǝmas-buni-an topat vi sutuai.
PHI 1:1 Ginau aPol mai aTimoti namrovi slev seKristo, aYesu. Ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn nǝvanuan p̃isi siGot len aKristo aYesu, len naut a Filippi. Nutosi van hǝn naelta mai natikon gail am.
PHI 1:2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at.
PHI 1:3 Nosipa vi tǝban aGot sagw len nǝboŋ p̃isi notonau tǝlmam hǝn gamito.
PHI 1:4 Akis len na-sor-tuṽ-an sagw m̃os gamit p̃isi, nusor tuṽ len nakemkeman
PHI 1:5 bathut ke mǝtutah mai ginau len na-kel-uri-an tovoi len nametǝkav, nǝmariboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aYesu Kristo van vǝbar damǝŋai.
PHI 1:6 Husur nunau lǝboi nategai m̃au ke, aGot totub̃at hǝn nauman tovoi sua len gamito, gai dereh tigolgole van van tihav len nǝboŋ siYesu Kristo.
PHI 1:7 Inor hǝn notonau gamit p̃isi maienan, bathut notolǝmas bun gamit len nǝlogw. Husur ke len naim bǝbaŋis notohtoh lan, mai len nǝboŋ notokel nakitinan husur na-kel-uri-an tovoi mai notoṽusan koti ke tokitin, gamit p̃isi mǝtukatǝp̃ol len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau.
PHI 1:8 AGot elǝboi b̃ikel koti ke notolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito len na-lǝmas-buni-an togǝm len nǝlon aYesu Kristo.
PHI 1:9 Ale nusor tuṽ maiegai ke: na-lǝmas-buni-an samit tetibau van am len nalǝboian mai na-bunus-lǝboi-an p̃isi hǝn nakitinan.
PHI 1:10 Imaienan dereh mǝtelǝboi mǝtb̃ekuṽol hǝn nap̃isal tovoi buni, hǝn mǝtb̃iveveu hǝn asike b̃ikad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel husur gamito van vǝbar nǝboŋ seKristo.
PHI 1:11 Mǝtepul hǝn naṽit nanoran len aYesu Kristo hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eputsan mai sal suh nǝyalyalan siGot.
PHI 1:12 Bathudud nadǝlomian, nuke mǝtelǝboii ke, nǝsa tovisi hǝn ginau esusupah mai na-kel-uri-an tovoi hǝn b̃ibar nǝvanuan p̃isi.
PHI 1:13 Husur enan nasoltia p̃isi lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim seSisa, mai nǝvanuan p̃isi am, lolǝboi buni ke, nutoh len naim bǝbaŋis sil aKristo.
PHI 1:14 Ale bathut natsen tobaŋis gat ginau, nǝbathudud nadǝlomian isob̃ur loil gǝgat len Nasub̃. Gagai, len na-il-b̃uri-an tosǝhor ta m̃o, lǝsamǝtahw hǝn lǝb̃ikel ur nasoruan siGot.
PHI 1:15 Ekitin ke galit galevis lukel ur aKristo sil lototab̃ulol bulos ginau mai lotopul hǝn naṽitṽituhan, be galevis am lukel uri len nalǝŋonian tovoi.
PHI 1:16 Lukel uri len na-lǝmas-buni-an husur lolǝboii ke aGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃eil gǝgat, nǝb̃ikel kot na-kel-uri-an tovoi.
PHI 1:17 Alat lototab̃ulol lǝsakel ur kot aKristo, avil lukel uri hǝn lǝb̃ipatpat galit mǝhat husur lunau ke lemǝdas ginau gagai nǝboŋ natsen tobaŋis gat ginau.
PHI 1:18 Be savi natideh! Ivoi ŋai ke len nap̃isal p̃isi, naut kǝmas nagǝgǝrasan o nakitinan len nǝlolito, lukel ur aKristo. Ale husur enan nukemkem. Dereh nikemkem tabtab,
PHI 1:19 husur nolǝboii ke, len na-sor-tuṽ-an samito mai na-vi-tarhǝte-an seNunun aYesu Kristo, nǝsa tovisi hǝn ginau dereh tevi p̃isal hǝn nǝb̃imakuv.
PHI 1:20 Len na-lǝŋon-buni-an sagw nuvatvat viri ke sǝkad natideh b̃igol nahurugw b̃isa, avil nuvatvat viri ke nǝlogw teil b̃uri gagai sum̃an akis, hǝn ke, len natit p̃isi nǝb̃igole, nisal suh a Kristo, naut kǝmas nǝmauran o nǝmatan sagw.
PHI 1:21 Husur len nabunusian sagw, nǝmauran sagw evi seKristo ale nǝb̃imat, ivoi masuṽ am.
PHI 1:22 Be nǝb̃itoh tabtab maiegai len navile eg a pan, dereh nauman sagw tiṽan am. Nilekis hǝn gǝlar ta be? Nǝmauran o nǝmatan? Nǝsǝnau lǝboii.
PHI 1:23 Gǝlar p̃isi arulevlev hǝn ginau. Nolǝŋon masuṽ hǝni ke neriŋ nǝmauran egai hǝn nǝb̃imat hǝn nǝb̃itoh mai aKristo, husur natenan ivoi p̃isi am hǝn ginau.
PHI 1:24 Be ivoi am hǝn gamito ke nitoh tabtab maiegai len nibegw.
PHI 1:25 Ale husur nunau lǝboi natenan, nolǝboii ke nitoh van, nitah tab mai gamit m̃os napulan samit len nadǝlomian mai nakemkeman.
PHI 1:26 Imagenan, nǝboŋ nǝb̃itoh mai gamit tǝtas, dereh mǝtelǝboi mǝtb̃isal suh aYesu Kristo sǝhor ta m̃o, bathut nǝsa togole hǝn ginau.
PHI 1:27 Be natsua, naṽide hǝn nǝmauran samit timasnor hǝn na-kel-uri-an tovoi seKristo, hǝn ke naut kǝmas nǝb̃egǝm ris gamito o nǝb̃itoh a tut dan gamito, dereh nesǝsǝloŋ hǝni ke mǝtoil gǝgat sum̃an mǝttosua ŋai ale len nǝlomit tosua mǝtub̃al tabtab m̃os nadǝlomian hǝn na-kel-uri-an tovoi.
PHI 1:28 Samtemǝtahw len aenemi samito gail; tah gat nǝlomito. Nǝboŋ mǝtb̃eil gǝgat, aenemi samit dereh lelǝboi sǝhoti ke aGot dereh tigol limasig buni be tilav kuv gamit dan nǝpanismen hǝn nǝmasigan enan.
PHI 1:29 Husur aGot eviol kǝmas hǝn nadǝlomian len aKristo mai gamito, wake eviol kǝmas hǝni am ke mǝttolǝŋon isa vǝsa m̃osi,
PHI 1:30 husur gagai mǝtutoh len nǝb̃alan top̃itoṽ hǝn nǝb̃alan mǝttorisi ke notodaŋ b̃uri a m̃o. Evi nǝb̃alan mǝttosǝsǝloŋ hǝni gagai ke notodaŋ b̃uri sal.
PHI 2:1 Datolǝŋon ivoi am len nǝlodato len nab̃onan mai aYesu, na-lǝmas-buni-an san etǝŋov nǝlodat vi pan, datukad nab̃onan len aNunun, nǝlon aYesu itaŋis gidato, ilolosa hǝn gidato.
PHI 2:2 Husur natgalen p̃isi, mitimaskad nǝnauan tesua ŋai, mǝtelǝmas bun gabag hǝn gamito, mitikad nǝlomit tesua, mitikad nalǝŋonian tesua ŋai. Mǝtb̃igol natgalenan, dereh mitigol ginau nepul sǝsǝhov hǝn nakemkeman.
PHI 2:3 Samtehusur nalǝŋonian samit sǝb̃omit ŋai, samtipatpat gamit sǝb̃omit mǝhat, avil len nǝlomit tomǝdau hum mǝttovi ut kǝmas, gamit ideh, tinau ideh am hum totibau sǝhor gai.
PHI 2:4 Gamit ṽisusua satinau nǝsa tovoi hǝn gai sǝb̃on ŋai be tinau nǝsa tovoi hǝn nǝvanuan tile gail am.
PHI 2:5 Mitimaskad nǝnauan top̃itoṽ hǝn nǝnauan aKristo aYesu tokade, ke:
PHI 2:6 Naut kǝmas tokad nab̃oruan siGot, naut kǝmas tovi aGot, sǝnau ke tonor hǝn b̃etǝgau gat nap̃itp̃itoṽan mai aGot.
PHI 2:7 Be eriŋ gab̃ulan nǝhes toṽati mai nǝyalyalan san, ilav nab̃oruan sinaslev sua, egǝm vi vanuan sum̃an nǝvanuan gail, ikad nǝnahǝnah hǝn nǝvanuan.
PHI 2:8 Igol nǝlon emǝdau, sǝnau gai gabag, igol husur p̃is nǝsa aGot tokele, naut kǝmas togol nǝmatan san. Be savi nǝmatan ŋai, imat ebun len nǝhai balbal.
PHI 2:9 Imagenan aGot eputsani vi lan namilen toyalyal a mǝhat p̃isi, eviol maii hǝn nǝhes toyalyal sǝhor nǝhes p̃isi,
PHI 2:10 hǝn ke nahǝsan aYesu b̃igol natit p̃isi lǝb̃etǝŋedur, len nǝmav mai len navile a pan mai len naut nǝmatan,
PHI 2:11 mai nabuŋolit p̃isi lisor vǝhoti ke, aYesu Kristo evi Masta, hǝn lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot Tata.
PHI 2:12 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, natgalen lǝb̃imaienan, len nǝlomito mitidaŋ len aGot, len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan san, mǝtehisi hǝn mǝtb̃igol nǝsa tonor hǝn nǝmauran aGot tolav kuv gamit dan nǝsaan samito m̃osi. Mitigol natgalegai sum̃an mǝttogol akis hǝn nǝsa notokele, (savi nǝboŋ nototoh mai gamit ŋai, be nǝboŋ nǝsatoh).
PHI 2:13 Husur evi aGot toum len gamito. Igol nalǝŋonian samit inor hǝn esan mai igol mǝtolǝboi mǝtb̃igol husur nalǝŋonian enan san.
PHI 2:14 Len natit p̃isi mǝtb̃igole, mitigole, samtikoblen, samteṽitṽituh,
PHI 2:15 hǝn asike b̃ikad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel husur gamito. Len nǝmauran samito mitiveveu ŋai, namesian teb̃uer, sum̃an anatun aGot gail, naut kǝmas navile a pan nǝmargobut mǝttotoh lan, topul hǝn nǝvanuan nǝlolit tokab̃kab̃ur, topul hǝn nǝsaan. Be gamit mitimasm̃ial hum nam̃ial lotom̃ial len margobut hǝn navile a pan,
PHI 2:16 nǝboŋ mǝttotǝgau gat nasoruan hǝn nǝmauran. Mǝtb̃imaienan, len nǝboŋ seKristo dereh nelǝboi nǝb̃isor sal suh ginau ke nǝsǝgam sob̃uer, nǝsaum sob̃uer.
PHI 2:17 Avil naut kǝmas leb̃igol nǝb̃imat, naut kǝmas nǝda hagw b̃isel hum nǝwain ahai tutumav tob̃iri len naviolan totutumav hǝni van hǝn aGot, nohǝhaṽur. Gamito, mǝtukad nadǝlomian len aKristo ale mǝtoviol kavkav hǝn gamito mai aGot hǝn mǝtb̃igol nǝsa tolǝŋoni. Ehum ahai tutumav toviol kavkav hǝn nab̃uluk totutumav hǝni van hǝn aGot. Husur ke notoviol kavkav hǝn ginau mai aGot ale gamit mǝttoviol kavkav hǝn gamito mai aGot, naut kǝmas lǝb̃igol nǝb̃imat, nukemkem, nub̃on mai gamit p̃isi len nahǝhaṽuran.
PHI 2:18 Sum̃an ginau, gamit am mitimashǝhaṽur, b̃on mai ginau len nakemkeman.
PHI 2:19 B̃evi nalǝŋonian siNasub̃, nuvatvat viri ke asike dareh nesǝvat aTimoti van hǝn gamito. Ale nǝboŋ b̃etǝlmam nǝlogw tevi pan len nǝsa b̃ikel uri husur gamito.
PHI 2:20 Nǝsǝkad avan ideh sum̃an aTimoti tolǝmas bun gamito, tonau masuṽ hǝn gamito hum ginau.
PHI 2:21 Husur galit am lumasulsul hǝn natit salit gail sǝb̃olit ŋai, savi natit gail siYesu Kristo.
PHI 2:22 Gamit mǝtolǝboi aTimoti tia, nab̃oruan san tovoi, mai nauman san tovoi, husur eum mai ginau len nauman hǝn na-kel-uri-an tovoi hum tovi natǝtai toum mai atǝman.
PHI 2:23 Imaienan nuvatvat viri ke, nǝboŋ nǝb̃elǝboi nǝsa b̃evisi hǝn ginau, len nǝboŋ en ŋai dereh nesǝvat aTimoti van hǝn gamito.
PHI 2:24 Avil len Nasub̃ nodǝlomi ke, ginau gabag m̃au dereh nivan hǝn gamito.
PHI 2:25 AEpafrotitus evi ahai pispisul samito mǝttosǝvati hǝn b̃evi tarhǝt sagw. Evi wawa nadǝlomian sagw tob̃on mai ginau len nauman, tob̃on mai ginau len nǝb̃alan hum nasoltia. Be len nǝboŋ egai ginau m̃au nunau ke nǝb̃esǝvati van hǝn gamit bai.
PHI 2:26 Husur elǝŋon masuṽ hǝn b̃eris gamito ale elǝŋon isa husur mǝttosǝsǝloŋ hǝni ke tomǝsah.
PHI 2:27 Nokitin ke emǝsah habat, pǝpadaŋ imat. Be nǝlon aGot itaŋisi, savi gai ŋai be nǝlon itaŋis ginau am hǝn asike nǝb̃ikad nalolosaan vǝsa batbat tomaienan.
PHI 2:28 Ŋa nǝnauan sagw idaŋ am hǝn nǝb̃esǝvati van hǝn gamito, hǝn ke, nǝboŋ mǝtb̃erisi, mitikemkem ale hǝn nǝlogw asike b̃etuhatuh maiegai am.
PHI 2:29 Nǝboŋ b̃ibar gamito, kel nahǝhaṽuran samit maii len nakemkeman hum awawa samit len Nasub̃. Nǝvanuan lotosum̃an gai, mǝteputsan galito len nǝnauan samito,
PHI 2:30 husur pǝpadaŋ imat m̃os nauman seKristo. Nǝmauran san pǝpadaŋ imasig hǝn b̃evi tarhǝt sagw, gel gamit mǝttodǝdas mǝtb̃igole.
PHI 3:1 Bathudud nadǝlomian sagw, nuke nisor len natsua tile am. Mitikemkem len nab̃onan samit mai Nasub̃. Savi natideh hǝn ginau hǝn nǝb̃itos nategai tǝtas; be nutosi hǝn b̃ihavhav gol gamito.
PHI 3:2 Mǝtelǝlǝgau. Mitinaunau nǝvanuan lotosum̃an alat lǝsǝkad nadǝlomian. Nokis galit hǝn nalipah. Lovi vanuan nǝsaan, lotoke mitikad na-tiv-dalusi-an.
PHI 3:3 Husur gidato boh datukad na-tiv-dalusi-an tokitin. Evi gidat dattolotu len aNunun aGot, dattosor sal suh nǝsa aKristo aYesu togole m̃os gidato. Be datsǝkad nadǝlomian len na-tiv-dalusi-an nǝvanuan b̃igole hǝn nibedato mai naṽide hǝn nalotuan.
PHI 3:4 Naṽide galenan tagol nǝvanuan lǝtanor, ginau nǝtanor magenan. Avan ideh b̃inau ke b̃elǝboi b̃eil gǝgat len nǝsa togole, ginau nosǝhori.
PHI 3:5 Husur nukad na-tiv-dalusi-an len nǝmariboŋ tomǝlevtor sagw, lupas ginau len nǝpasusan seIsrael, len nahǝmar aPenjamin, novi aIpru len nǝbathuyah aIpru gail. Tarhǝt nalo siMoses, novi naFarisi.
PHI 3:6 Tarhǝt na-il-gǝgat-an sagw, nudaŋ len nǝsa notonau ke aGot tolǝŋoni, ŋa nomǝdas tabtab hǝn alat siYesu. Tarhǝt nanoran, nohusur masuṽ hǝn nakelean todaŋ seJu gail, nǝsab̃ur kotovi boŋ ideh.
PHI 3:7 Avil natgalenan, a m̃o nunau ke lotovi natite, be gagai nunau sǝhoti ke, lovi ut kǝmas bathut nǝsa aKristo togole.
PHI 3:8 A mǝhat hǝn natenan, nunau sǝhot natit p̃isi ke tovi ut kǝmas nǝboŋ notonǝnoṽ hǝni mai nasǝhorian hǝn na-lǝboi-aYesu-Kristo-an, tovi aMasta sagw. Bathut gai, natit p̃isi imasig dan ginau. Len nabunusian sagw ehum natit p̃isi tovi pahsago hǝn nǝb̃evi seKristo,
PHI 3:9 hǝn nǝb̃ib̃on maii, hǝn nǝb̃evi esan kavkav. Nǝsǝkad nanoran len ginau sǝb̃ogw togǝm len na-gol-husur-nalo-an. Be nanoran notokade len nǝhon aGot egǝm len nadǝlomian len aKristo.
PHI 3:10 Nuke nelǝboi aKristo mai nǝdaŋan hǝn na-le-mǝhat-an san. Nuke nib̃on maii len na-lǝŋon-isa-an vǝsa san, ale gǝm sum̃an gai len nǝmatan san
PHI 3:11 hǝn nǝb̃ikad na-le-mǝhat-an dan nǝmatan.
PHI 3:12 Nǝsǝmaienan sal, nǝsaveveu kavkav sal. Be nohisi hǝn nǝb̃egǝm sum̃an aKristo aYesu, gai totǝgau gat ginau m̃os natenan.
PHI 3:13 Bathudud nadǝlomian gail, nǝsǝnau ke notosum̃an aKristo kavkav sal, avil nunau m̃os natesua ŋai: len nǝgamgaman hǝn nǝmauran sagw, nǝlogw iboŋboŋ hǝn natit gail topat a tahw tia, nugam tabtab m̃os natit gail b̃ipat a m̃o.
PHI 3:14 Nugam tabtab len nǝgamgaman m̃os nǝb̃ikad nasǝhorian lan, nǝb̃ibar nagilen ale nǝb̃ilav naviolan, aGot tokis ginau len aKristo aYesu vi lan nǝmav m̃osi.
PHI 3:15 Imaienan, gidat p̃isi dattomatmatu len nǝmauran sidat len aKristo, ivoi ke datigam maienan. Nǝnauan samit b̃etile, nategai am, aGot dereh tigol tip̃arp̃ar mai gamito.
PHI 3:16 Avil nǝmauran sidat timasnor hǝn nakitinan aGot togol top̃arp̃ar mai gidat tia.
PHI 3:17 Bathudud nadǝlomian, mitigol tǝtoṽ hǝn ginau, ale mǝtebunus vahvahur alat lotohusur naṽide hǝn nǝmauran namttogole m̃os gamito.
PHI 3:18 Husur ikad isob̃ur lototoh sum̃an lotovi enemi hǝn na-kel-uri-an tovoi hǝn nǝmatan seKristo len nǝhai balbal. Ginau nusor vǝha-sob̃sob̃ur husur galit mai gamit tia, ale gagai nutaŋ nǝboŋ notokel tasi.
PHI 3:19 Nǝmauran salit ivan vǝmasig vi sutuai, nagot salit evi nalǝŋonian hǝn nibelit ŋai, loṽiv hǝn nǝsa nahurulit tǝsa sile, ale lunau nǝmauran egai ŋai len navile a pan.
PHI 3:20 Avil gidat, datovi uleMav gail. Ale datutoh vir avan sua b̃egǝm len nǝmav hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝpanismen topat vir alat lǝsariŋ nǝlolit len aGot. Atenan evi Nasub̃ aYesu Kristo.
PHI 3:21 Husur, len nǝdaŋan san tolǝboi b̃igol natit p̃isi b̃ipat pipihabǝlan, dereh aYesu tegǝgel hǝn nibedat lotovi ut kǝmas, hǝn lǝb̃esum̃an niben toyalyal, aGot tolavi maii.
PHI 4:1 Imaienan, bathudud nadǝlomian, mǝteil gǝgat len Nasub̃. Nolǝmas bun gamito, nolǝŋon masuṽ ke neris gamito. Mǝtugol nukemkem, noṽiv hǝn gamit mǝttohum naviolan notosǝhori.
PHI 4:2 Euotia mai aSintike, noŋir gamǝr ke samrepǝpehw am be mǝregǝm sua len na-lǝŋon-husuri-an len aMasta samǝru.
PHI 4:3 Evoi, nous gaiug am, gotovi vanuan nauman kitin, gotob̃on mai ginau len nauman, ke gevi tarhǝt sǝlaru. Husur aroum idaŋ mai ginau len na-kel-uri-an tovoi, gǝlaru mai aKlement mai galit am lotoum mai ginau, nahǝsalit lotopat len nalob̃ulat hǝn nǝmauran.
PHI 4:4 Mitikemkem tabtab len nab̃onan samit mai Nasub̃, nukel tǝtas hǝni, mǝtehǝhaṽur masuṽ!
PHI 4:5 Mitigol ke nǝmauran samito tomǝdau, tip̃arp̃ar hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eris lǝboii. Nasub̃ egǝm pǝpadaŋ!
PHI 4:6 Samtinau masuṽ hǝn natideh, avil kel natit p̃isi mai aGot len nasipaan. Len na-sor-tuṽ-an mai naŋirian, us aGot hǝn nǝsa mǝttopar.
PHI 4:7 Ale aGot tigol nǝlomit tikad natǝm̃at tosǝhor na-lǝboi-sǝhoti-an p̃isi. Natǝm̃at enan tekǝtkǝta gol nǝlomito mai nǝnauan samito len aYesu Kristo.
PHI 4:8 Len nǝ-maris-kotovi-an sagw, bathudud nadǝlomian, mitigol nǝnauan samit tepul hǝn natgaleg tovoi: tepul hǝn nǝsa tokitin, nǝsa tonor hǝn nab̃oruan tovoi, nǝsa tonor, nǝsa toveveu sǝkad natit tosa lan, nǝsa togol aGot mai nǝvanuan lotohǝhaṽur, mai nǝsa nǝvanuan gail lotosor husuri ke tovoi. Natideh b̃ivoi, natideh b̃inor hǝn aGot b̃isal suhi, mitinau natideh tomaienan.
PHI 4:9 Mitigolgol natit p̃isi notop̃usan hǝni, notolavi mai gamito; natit p̃isi mǝttosǝsǝloŋ hǝn notokele, mǝttoris notogole. Mǝtb̃igole, aGot toviol hǝn natǝm̃at mai gamito, dereh titah mai gamito.
PHI 4:10 Len nǝmauran sagw len Nasub̃ nukemkem habat, husur naut kǝmas nototoh a tut dan gamit tobǝlav tia, gagai mǝtosǝvat na-vi-tarhǝte-an gǝm hǝn ginau, mǝtunau ginau tǝtas am. Nǝsake nǝlomit toboŋboŋ hǝn ginau, be mǝtodǝdas mǝtb̃isab̃ nap̃isal ideh hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginau.
PHI 4:11 Nǝsakǝmaienan husur notom̃idol, aoa, len nǝmauran sagw nolǝboi sǝhoti ke nohǝhaṽur hǝn nǝsa notokade ŋai.
PHI 4:12 Nutoh lǝboi nǝmauran hǝn nǝ-par-tite-an tia, nutoh lǝboi nǝmauran hǝn na-pul-hǝn-natite-an tia. Nusab̃ natsua tosusuah dan nǝvanuan gail. Nusab̃ nǝmauran hǝn nahǝhaṽuran, naut kǝmas natideh b̃evisi. Nolǝboi nǝb̃itoh b̃ivoi naut kǝmas nǝb̃epul o nǝb̃imalkǝkat, naut kǝmas nǝb̃epul hǝn natite o nǝb̃ipar tite.
PHI 4:13 Nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi len nǝdaŋan seKristo togol notodaŋ am.
PHI 4:14 Be mǝtugol ivoi nǝboŋ mǝttovi tarhǝt sagw len na-lǝŋon-isa-an sagw.
PHI 4:15 Gamit alat a Filippi, mǝtolǝboii ke, nǝboŋ notoriŋ naprovens Masetonia ei, nǝboŋ nototub̃at kel na-kel-uri-an tovoi, len alat siYesu p̃isi, gamit sǝb̃omit ŋai mǝtulav naviolan mai ginau.
PHI 4:16 Husur nǝboŋ nototoh len naut a Tessalonika ale notom̃idol, mǝtoviol gǝm hǝn ginau vǝha-ru.
PHI 4:17 Nǝsakǝmaienan hǝn nǝb̃eus naviolan ideh. Aoa, nuke aGot teris navoian samit ale tisah tuan naviolan m̃os gamito.
PHI 4:18 Be gagai nukad natit p̃isi, nubaŋ tite. Nopul hǝn natgalenan husur aEpafrotitus ilav mai ginau tia naviolan mǝttoviol hǝni mai ginau. Naviolan galenan lohum naviolan mǝttotutumav hǝni, nǝb̃on tosusau van hǝn aGot, lotonor hǝn nǝsa gai tohǝhaṽur hǝni.
PHI 4:19 Ale, aGot egaii sagw, len natit tosob̃ur gai topul hǝni, len aYesu Kristo, dereh gai tilav mai gamito natit p̃isi mǝttom̃idol hǝni.
PHI 4:20 Nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn aGot aTǝmadato toyalyal van vi sutuai sutuai. Ganan.
PHI 4:21 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai galit p̃isi lotokad nadǝlomian len aKristo aYesu. Nǝbathudud nadǝlomian lototoh mai ginau luke, “Ivoi,” mai gamito.
PHI 4:22 Nǝvanuan p̃isi siGot luke, “Ivoi,” mai gamito; len galito, alat lotosuh len naim seSisa am lukele.
PHI 4:23 Navoian aYesu Kristo toviol kǝmas hǝni tipat len nanunumito. Ganan.
COL 1:1 Ginau aPol, aGot tolekis hǝn ginau hǝn notogǝm vi hai pispisul siYesu Kristo, ginau mai aTimoti tovi aṽagw len nadǝlomian,
COL 1:2 namrutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siGot len naut a Kolosse. Gamit mǝtovi bathudud nadǝlomian len aKristo mǝttodaŋ len a Got. AGot aTǝmadato teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, teriŋ natǝm̃at len nǝlomito.
COL 1:3 Akis namrosipa vi tǝban aGot, aTǝman aMasta sidato, aYesu Kristo, nǝboŋ namrtosor tuṽ m̃os gamito.
COL 1:4 Namrosipa magenan husur namrosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur nadǝlomian samito len aKristo aYesu, mai na-kel-uri-an ke mǝttolǝmas bun nǝvanuan p̃isi siGot.
COL 1:5 Nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an enan, mǝtukade husur mǝtuvatvat vir nǝsa aGot toutaut hǝni m̃os gamito len nǝmav, tub̃at len nǝboŋ mǝttosǝsǝloŋ hǝn nakitinan hǝn na-kel-uri-an tovoi, van vǝbar damǝŋai.
COL 1:6 Len naut p̃isi len navile a pan na-kel-uri-an tovoi ehum nǝhai tovi mǝhat, toṽan. Evivi mǝhat ale iṽan, egǝgel hǝn nǝmauran sinǝvanuan gail. Len naṽide tomaienan, len nǝboŋ mǝttosǝsǝloŋ hǝni metǝkav, nǝboŋ mǝttolǝboi sǝhot nakitinan husur navoian aGot toviol kǝmas hǝni, evivi mǝhat, iṽan, egǝgel hǝn nǝmauran samito.
COL 1:7 Namrunau aEpafras namrtolǝmas buni tovi slev seKristo hum ginamǝru. Evi gai tokel na-kel-uri-an tovoi mai gamito, ale eum idaŋ seKristo m̃os gamito.
COL 1:8 Gai boh isor mai ginamǝru husur na-lǝmas-buni-an samito aNunun aGot toviol hǝni mai gamito.
COL 1:9 Imagenan, nǝboŋ namrtosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur gamito, namrusor tuṽ tabtab m̃os gamito. Namrous aGot hǝn b̃igol mǝtb̃epul hǝn nalǝboian hǝn nalǝŋonian san, len namitisau hǝn nǝmauran tonor mai nalǝboian togǝm len aNunun.
COL 1:10 Namrous natgalen hǝn nǝmauran samit b̃eputsan nahǝsan aGot, ale hǝn mǝtb̃igol b̃ehǝhaṽur hǝn gamito len natit p̃isi. Namrusor tuṽ ke, len nǝmauran samito mai len natit p̃isi mǝtb̃igole mitiṽan hǝn naṽit tovoi, ale mǝtelǝboi bun aGot am tabtab.
COL 1:11 Namrusor tuṽ ke mitidaŋ am len nab̃iltidaŋan san toyalyal hǝn mǝtb̃idaŋ b̃ur nǝmauran b̃idaŋ, toh mǝdau b̃ebǝlav, naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa. Be nǝboŋ mǝtb̃imagenan, mitikemkem.
COL 1:12 Len natgalen p̃isi, akis mǝtesipa vi tǝban aGot Tata togol mǝttonor, hǝn mǝtb̃ikad nahudhut nǝsa aGot totǝgau gati m̃os alat lotovi esan len natohan pipihabǝlan len nam̃ial san.
COL 1:13 AGot ilav kuv gidato dan navǝlan nǝmargobut, ale ilav gidato vi lan natohan pipihabǝlan aNatun, aNatun gai tolǝmas buni.
COL 1:14 Len nǝmatan siNatun datukad nǝmakuvan sidato, erub̃at nǝsaan sidat gail.
COL 1:15 Datolǝboi datb̃eris aKristo tolav kot aGot datsalǝboi datb̃erisi, aKristo iṽat nǝhes tosǝhor natit p̃isi aGot togole.
COL 1:16 Husur len aKristo, aGot eum hǝn natit p̃isi len nǝmav mai len navile a pan. Eum hǝn natit datolǝboi datb̃eris gail mai natit datsalǝboi datb̃eris gail. Namilen ke igol alat lotoil a m̃o tiltile gail mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, naut kǝmas aŋel, nanunun nǝmargobut, natǝmat, mai ab̃iltiŋel gail. Natit p̃isi, aGot eum hǝn gail len aKristo, eum hǝn gail m̃os aKristo.
COL 1:17 Nǝboŋ aGot saum hǝn natideh sal, aKristo itoh sutuai tia, ale len gai natit p̃isi esuh husur nǝdaŋan san etǝgau gat gail.
COL 1:18 Imaienan, gai ŋai eil a m̃o hǝn nǝvanuan san gail. Ale nǝvanuan san gail lohum niben, aYesu evi nǝkadun. Gai evi natub̃atan mai nametǝkav hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan hǝn tokad namilen toyalyal sǝhor ideh am.
COL 1:19 Husur aGot ehǝhaṽur hǝn gai kavkav totoh len aNatun.
COL 1:20 Ale len aNatun, aGot igol natit p̃isi lukad navoivoian maii tǝtas, natit gail len navile a pan mai natit gail len nǝmav. AGot igol gail p̃isi lukad natǝm̃at maii len nǝda hiNatun tomat len nǝhai balbal.
COL 1:21 A m̃o len nǝmauran samito mǝtutoh a tut dan aGot, len nǝnauan samito mǝtuvi enemi san gail bathut naṽide tosa vǝsa samito.
COL 1:22 Naut kǝmas natgalenan, aGot igol mǝtukad navoivoian maii len nǝmatan hǝn niben aNatun. Igole hǝn ke nǝboŋ mǝtb̃eil len nǝhon, dereh tisab̃ sǝhot gamit hum ke mǝttoveveu buni, hum mǝtsǝkad nǝsaan ideh ale nǝvanuan gail lodǝdas lǝb̃ikel natideh b̃isa husur gamito.
COL 1:23 Be mitimasdǝlom nakitinan enan tabtab, il gǝgat lan. Samterus dan nǝ-vatvat-viri-an hǝn na-kel-uri-an tovoi mǝttosǝsǝloŋ hǝni. Na-kel-uri-an tovoi enan iperŋan naut p̃isi len navile a pan, ale ginau, aPol, aGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃ikel uri.
COL 1:24 Gagai nukemkem len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sagw m̃os gamito. Na-lǝŋon-isa-vǝsa-an aKristo toriŋi hǝn nǝb̃ikade len nibegw, nudaŋ b̃uri van van hǝn b̃ihav m̃os alat siYesu lotosum̃an niben.
COL 1:25 Ginau nogǝm vi vanuan nauman hǝn nǝb̃evi tarhǝt silat siYesu husur aGot eriŋ nauman hǝn nǝb̃evi tarhǝt samito len navǝlagw. Igole hǝn nǝb̃ikel ur nasoruan siGot kavkav mai gamito.
COL 1:26 Esusuan nasoruan enan san dan nǝvanuan gail sutuai van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai hǝn lototǝtan hǝni, be gagai ikel vǝhoti mai nǝvanuan san gail.
COL 1:27 Husur aGot ehǝhaṽur hǝn tokel vǝhot nǝyalyalan topul len nǝ-nau-utaut-an san tosusuah, nǝ-nau-utaut-an san b̃evi tarhǝt silat lǝsavi Ju. Nǝ-nau-utaut-an siGot imagegai ke: aKristo itoh len gamit mǝtsavi Ju, gol ke mǝttovatvat vir mǝtb̃evi lan nǝyalyalan siGot.
COL 1:28 Namtukel ur aKristo mai nǝvanuan p̃isi, namtukai tas naṽide tosa, namtoṽusan galit len namitisau hǝn nǝmauran tonor hǝn ke, nǝboŋ lǝb̃eil len nǝhon aGot, limatmatu len navoivoian lotokade mai aKristo.
COL 1:29 Natenan, noum idaŋ m̃osi, noum taltal lan len nab̃iltidaŋan seKristo toum len ginau.
COL 2:1 Nuke mǝtelǝboii ke notoum, notob̃al m̃os gamit mǝtsaris ginau sal, gamit mai alat siYesu len nab̃iltivile Laotisea mai nǝvanuan nadǝlomian p̃isi lǝsaris ginau sal.
COL 2:2 Noum idaŋ magenan hǝn lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito mai hǝn lǝb̃esua len na-lǝmas-buni-an. Nugole hǝn lǝb̃elǝboi buni, lǝb̃elǝboi kavkav hǝn nǝ-nau-utaut-an siGot tosusuah, tovi aKristo sǝb̃on.
COL 2:3 Na-voi-buni-an p̃isi hǝn nalǝboian mai namitisau hǝn nǝmauran tonor esusuah len aKristo sǝb̃on.
COL 2:4 Nokǝmaienan mai gamito hǝn asike avan ideh b̃egǝras gamito len nasoran gǝlgǝlan san togomah buni.
COL 2:5 Husur, naut kǝmas nibegw satoh mai gamito, len aNunun aGot ehum nototoh mai gamito. Nohǝhaṽur hǝn naṽide tonor samito mai nadǝlomian samit todaŋ len aKristo.
COL 2:6 Imagenan, sum̃an mǝttoriŋ nǝlomit len aKristo, AYesu, ke tovi Masta samito, gamit, mititoh tabtab lan.
COL 2:7 Mititoh tin lan hum nǝhai tokad nǝharhǝte tokir vi pan, gol nǝbathute itov vi mǝhat, idaŋ. Nadǝlomian samit tidaŋ tabtab am hum notop̃usan hǝni tia. Mǝtepul masuṽ hǝn nasipaan.
COL 2:8 Samtidam̃ hǝn avan ideh b̃esǝhar gamit hum naslev len namitisau gǝgǝras tob̃ǝb̃esw, togǝm len naṽide sinǝvanuan mai nǝbathut nǝdaŋan gail sinavile a pan, be sagǝm len aKristo.
COL 2:9 Husur aKristo egǝm vi vanuan, ale aGot kavkav itoh len niben.
COL 2:10 Ale len aKristo, aGot igol gamit mǝtogǝm kavkav. AKristo, gai ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn aŋel mai natǝmat p̃isi lotokad nǝdaŋan mai na-il-a-m̃o-an.
COL 2:11 Len aKristo mǝtukad na-tiv-dalusi-an, savi na-tiv-dalusi-an nǝvanuan ideh togole hǝn lǝb̃etiv dalus nahurhuben, be aKristo etiv dalus nab̃oruan nǝsaan samito.
COL 2:12 Husur nǝboŋ mǝttobaptais ehum mǝttomat, lototavun gamit mai aKristo. Ale aGot igol gamit mǝtule mǝhat dan nǝmatan mai aKristo, husur mǝttoriŋ nǝlomit len nab̃iltidaŋan siGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan.
COL 2:13 A m̃o mǝtumaur len nibemito be mǝtumat len nǝsaan samito, mai na-tiv-dalusi-an hǝn nab̃oruan samit eb̃uer sal. Naut kǝmas natenan, aGot igol ke mǝttomaur mai aKristo. Erub̃at nǝsaan sidat gail p̃isi.
COL 2:14 Ikas kuv na-tos-gati-an len nalob̃ulat tokel ur nǝsa dattogole tob̃ur kotov nalo gol tonor hǝn datb̃ipanis. Ehum aGot top̃os gat nalob̃ulat enan len nǝhai balbal nǝboŋ lotop̃os gat aKristo lan.
COL 2:15 Len naṽide tomagenan, len nǝmatan seKristo len nǝhai balbal, ilav kuv natit hǝn nǝb̃alan dan natǝmat gail lotodaŋ, lotoil a m̃o. Igol ip̃arp̃ar ke towin len nǝhon nǝvanuan gail p̃isi.
COL 2:16 Imaienan, avan ideh satikel ke mitimaspanis sil nalo seJu mǝttob̃ur kotovi, hum nǝsa mǝttohani, o nǝsa mǝttomuni, o husur mǝtsagol nǝhanan ideh tolo, o mǝtsagol nab̃iltiboŋ hǝn nahǝbati veveu, o nǝSappat gail, hum nalo seJu gail tokele.
COL 2:17 Nalo galenan lohun nanunun natit gail lotogǝmai, be nǝbathukitinan evi aKristo.
COL 2:18 Nǝvanuan galevis lohǝhaṽur hǝn lǝb̃egǝgǝras ke lǝsaṽiv. Lulotu hǝn aŋel gail. Avil gamito, samtidam̃ hǝn nǝnauan salito. Mǝtb̃ehusur nǝnauan salito asike mǝtb̃inor hǝn naviolan aGot totǝgau gati m̃os gamito. Lusorsor husur narisian gail lotokel ke lotorisi, be aNunun aGot sawol hǝn nǝnauan salito. Imaienan, loṽiv len nǝnauan kǝmas salito lotogǝm len nǝvanuan ŋai.
COL 2:19 Lǝsasibǝtah len aKristo tohum nǝkadhuben. Niben evi alat siYesu ale aKristo evi nǝkadun. Nǝkadun iwol hǝn niben nǝvanuan hǝn b̃etibau, nǝnau mai nabǝlasehw gail lotǝgau gat niben hǝn b̃esua. AKristo imagenan, iwol hǝn nǝvanuan san gail hǝn lǝb̃etibau hum aGot tolǝŋoni.
COL 2:20 Gamit mǝtumat mai aKristo tolav kuv gamit dan nǝbathut nǝdaŋan gail sinavile a pan. Imagenan, imabe mǝtohusur tabtab hǝn nalo sinavile a pan gail toke,
COL 2:21 “Sagibari! Sagihan risi! Sagetǝgau!”?
COL 2:22 Be nalo galenan lovi nap̃usanan sinǝvanuan ŋai. Lop̃usan husur natit gail lǝsǝpat sabǝlav, hum nǝhanian mai natit namunian. Nǝboŋ dattohani o dattomuni, lumasig.
COL 2:23 Naut kǝmas nalo galenan lohun lotopul hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor, lǝsǝmagenan. Nalo galenan lugol nǝvanuan gail ludaŋ len gail, logǝgǝras ke lǝsaṽiv, mai ludaŋ taltal van vamǝdas nibelito hǝn asike lǝb̃inau nǝsaan lotolǝŋon ke lǝb̃igole. Be nalo galenan lǝsagol natideh, lǝsavi tarhǝt sivan ideh hǝn b̃inoŋ dan nǝnauan mai nalǝŋonian tosa gail.
COL 3:1 Bathut ke aGot togol mǝttole mǝhat mai aKristo, mǝtukad nǝmauran veveu. Imagenan, mitigol nǝlomit tekir gǝgat len natit lotokitin len nǝmav, len naut aKristo tobǝtah len navǝlan nǝmatu siGot, len nǝdaŋan mai nǝyalyalan.
COL 3:2 Samtelǝŋon natit hǝn navile a pan, samtinau, mǝtelǝŋon natit hǝn nǝmav, mitinau tabtab hǝni.
COL 3:3 Husur mǝtumat dan natit hǝn navile a pan, nǝmauran kitin samito esusuah mai aKristo totoh len nǝmav mai aGot.
COL 3:4 Nǝmauran kitin samito, nǝkadun evi aKristo, ale nǝboŋ b̃evisi, gamit am dereh mǝtevisi maii len namǝnas nǝyalyalan san.
COL 3:5 Imagenan, naṽide tosa samit gail hǝn navile a pan, mitimasgol limat ebun. Kel “Ao,” hǝn naitian tosa, nagolean tob̃iŋb̃iŋal, nalǝŋonian hǝn naitian towol hǝn nibemito, nalǝŋonian hǝn nǝsaan, mai na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an tovi nalotuan hǝn natit mǝttolǝŋoni, savi aGot.
COL 3:6 Nǝlol paŋpaŋ siGot totibau dereh tevi lan alat lotogol natgalenan, lǝsagol nǝsa aGot tokele.
COL 3:7 A m̃o len nǝmauran samito hǝn navile a pan, gamit am mǝtugol husur naṽide galenan.
COL 3:8 Avil gagai mitimasriŋ gab̃ulan naṽide tomagegai. Sa-nǝlomit titab̃tab̃ulol, sa-nǝlomit tipaŋpaŋ, samtehǝhaṽur hǝn na-lǝŋon-isa-an sivan ideh mǝttomǝtahun buni, samtisor mǝdas nab̃oruan sivan ideh, sa-nabuŋomito tikel nasoruan tob̃iŋb̃iŋal.
COL 3:9 Samtelibliboŋ mai gamit gabag, husur mǝttokol nab̃oruan samit ta m̃o mai naṽide han p̃isi tosa dan gamit tia.
COL 3:10 Ale mǝtosun nab̃oruan veveu tia togǝm veveu tabtab. Nǝboŋ mǝttolǝboi tabtab hǝn aGot igol nab̃oruan veveu enan len gamito hǝn mǝtb̃egǝm sum̃an gai.
COL 3:11 Len nǝmauran toveveu, savi natideh hǝn mǝtb̃evi Ju o mǝtsavi Ju, savi natideh hǝn mǝtb̃ikad na-tiv-dalusi-an o mǝtsǝkade, savi natideh hǝn mǝtb̃evi auleut o mǝtb̃evi auleSkitia totohtoh len nǝmargobut, savi natideh hǝn mǝtb̃evi slev o mǝtsavi slev am, natilean galenan lǝsavi natideh, avil aKristo esǝhor natit p̃isi, ale itoh len galit p̃isi lotokad nadǝlomian lan.
COL 3:12 Imaienan, husur aGot tolekis hǝn gamito hǝn mǝtb̃evi esan, ale husur tolǝmas bun gamito, mitimasmaiegai: nǝlomit titaŋis gamit gabag; mitivoi hǝn gamit gabag; nǝlomit temǝdau, samtinau gamito; mǝtemǝdau len gamit gabag; mitikad na-toh-mǝdau-an tebǝlav naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an.
COL 3:13 Sa-nǝlomit tipaŋpaŋ tutut nǝboŋ gamit gabag ideh b̃igol natideh totile, be mitivoi hǝn gamito. Gamit ideh b̃igol b̃isa hǝn gaiug, givoi hǝni, rub̃at nǝsaan san dani. Mitinau nategai: Nasub̃ erub̃at nǝsaan samit dan gamito, imagenan, mitimasrub̃at nǝsaan samit dan gamit gabag.
COL 3:14 Ale na-lǝmas-buni-an samit tipat a mǝhat hǝn natgalen p̃isi husur na-lǝmas-buni-an igol natgalenan lub̃on hum lotosua ŋai.
COL 3:15 Ale natǝm̃at togǝm len aKristo, tiwol hǝn nǝlomito, husur mǝtovi nahudhut gail len niben tosua, ale aGot ilekis hǝn gamit hǝn mǝtb̃ikad natǝm̃at mai gamit gabag. Mǝtesipa vi tǝban aGot.
COL 3:16 Nasoruan seKristo tepul sǝsǝhov len gamito; len namitisau hǝn nǝmauran tonor, mǝteṽusan gamit gabag hǝni, kel nalǝlǝgauan mai gamit gabag. Mǝtekǝkai hǝn nǝb̃e gail len nasoruan siGot, nǝb̃e hǝn nalotuan mai nǝb̃e aNunun aGot togole; len nasipaan, kǝkai len nǝlomito vi tǝban aGot.
COL 3:17 Natideh mǝtb̃igole o natideh mǝtb̃ikele, gole len nahǝsan aYesu Nasub̃. Ale len aYesu datimassipa vi tǝban aGot Tata.
COL 3:18 Bareab gail, mǝteriŋ gamito len navǝlan asoamito hum tonor hǝn alat siNasub̃.
COL 3:19 Haṽut gail, mǝtelǝmas bun asoamito, sa-namǝtahunian tipat len nǝlomito.
COL 3:20 Lahutai, mitigol husur nǝsa atata, anana artokele len natit p̃isi, husur natenan igol Nasub̃ ehǝhaṽur.
COL 3:21 Tata gail, samtigol anatumit litab̃ulol bulos gamito. Mǝtb̃igole, asike ludaŋ hǝn lǝb̃igol nǝsa tonor am.
COL 3:22 Slev gail, mitigol nǝsa amasta samit len navile eg a pan tokele len natit p̃isi. Samtigole ŋai nǝboŋ lotokǝta ris gamito hǝn lǝb̃ehǝhaṽur hǝn gamit sil nauman samito, be mitigole husur ke mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siNasub̃, gole len nǝlomit kitin.
COL 3:23 Natit p̃isi mǝtb̃igole, um len nǝlomit todaŋ lan, hum mǝttoum siNasub̃, savi sinǝvanuan.
COL 3:24 Mǝteum van, husur mǝttonau lǝboii ke, dereh Nasub̃ tilav mai gamito nahudhut nǝsa aGot totǝgau gati m̃os alat lotovi esan. Ale evi aKristo tovi aMasta samit mǝttoum san.
COL 3:25 Husur avan ideh togol natideh tosa, dereh tihan naṽit nǝsaan san. Ale naṽide siGot inor van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.
COL 4:1 Masta mǝttokad naslev gail, mitimaslav nǝsa tonor, top̃itoṽ mai naslev samit gail p̃isi. Husur mǝttolǝboii ke gamit tu mǝtukad aMasta sua len nǝmav.
COL 4:2 Mitisor tuṽ tabtab, mitidaŋ b̃uri, ale len na-sor-tuṽ-an samito, mǝtehulahul, mitikad nasipaan.
COL 4:3 Nǝboŋ mǝtb̃isor tuṽ, sor tuṽ m̃os ginamit am, hǝn aGot b̃esǝŋav hǝn nabopita m̃os nasoruan san, hǝn namtb̃ikel vǝhot napisulan husur aKristo, napisulan tosusuah a m̃o. Ehusur na-kel-vǝhoti-an enan nototoh gegai len naim bǝbaŋis.
COL 4:4 Mitisor tuṽ m̃os nǝb̃ikel ur p̃arp̃ar hǝn napisulan enan hum tonor hǝn nǝb̃igole.
COL 4:5 Mitikad namitisau hǝn nǝmauran tonor len naṽide samito tǝban alat lǝsǝkad nadǝlomian. Nǝboŋ lǝb̃eris nǝmauran kavkav samito, lerisris aYesu lan. Mitigol ke natit p̃isi mǝtb̃igole, teliv nǝvanuan tomaienan van hǝn aYesu.
COL 4:6 Mitigol nasoruan samit tepul akis hǝn navoian mai tetǝgau gat nǝnauan sinǝvanuan gail. Mǝtb̃igol b̃imaienan, avan ideh b̃eus gaiug husur na-kel-uri-an tovoi, dereh mitikad na-sor-vari-an tonor hǝn mǝtb̃ikel maii.
COL 4:7 ATikikus evi awawa len nadǝlomian namrtolǝmas buni. Evi nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an mai evi naslev sum̃an ginamǝru tob̃on mai ginamǝru len Nasub̃. Nosǝvati van hǝn gamito hǝn b̃ikel ur mai gamito natit p̃isi husur ginau. Nosǝvati hǝn mǝtb̃elǝboi natit p̃isi husur ginamǝru mai hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito.
COL 4:9 Nosǝvati mai aOnesimus, todaŋ len aYesu, evi awawa len nadǝlomian namttolǝmas buni. Gai evi auleKolosse sua sum̃an gamito. Dereh gǝlaru arikel ur natit p̃isi len naut egai mai gamito.
COL 4:10 AAristarkus totoh len naim bǝbaŋis mai ginau, gai ikel na-ke-ivoi-an san mai gamito. AMak am, amahean aParnapas, ekǝmaienan. Hum notokele mai gamit tia, aMak b̃egǝm hǝn gamito, mǝtehǝhaṽur hǝn b̃eb̃is lohoim samit gail.
COL 4:11 Ale aYesu lotokisi hǝn aJustus, gai am ikel na-ke-ivoi-an mai gamito. Len alat lototah mai ginau len nauman, alaten lototor ŋai lovi Ju gail lotokad nadǝlomian. Loum mai ginau gegai m̃os natohan pipihabǝlan aGot ale nǝ-tah-mai-ginau-an salit igol nǝlogw ivoi.
COL 4:12 AEpafras tovi gamit sua ta Kolosse mai naslev seKristo, aYesu, ike, “Ivoi,” mai gamito. Len na-sor-tuṽ-an san m̃os gamit akis, ehisi hǝn mǝtb̃eil gǝgat len nalǝŋonian p̃isi siGot mai mǝtb̃idaŋ, mǝtb̃imatmatu, nǝ-lon-uri-an b̃eb̃uer.
COL 4:13 Nukel koti ke gai eum idaŋ m̃os gamito mai alat siYesu len naut a Laotisea mai a Hierap̃olis.
COL 4:14 ALuk, nǝvanuan rererer namrtolǝmas buni, mai a Temas, aruke, “Ivoi,” mai gamito.
COL 4:15 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai alat siYesu len naut a Laotisea. Kele mai abareab Nimfa am mai alat siYesu lotob̃onb̃on len naim san.
COL 4:16 Nǝboŋ mǝtb̃eṽuruŋ nalob̃ulat napisulan egai b̃inoŋ, lavi mai alat siYesu len naut a Laotisea hǝn lǝb̃eṽuruŋi. Ale natsual am, ivoi hǝn gamit mǝtb̃eṽuruŋ nalob̃ulat napisulan nototosi van hǝn galito.
COL 4:17 Ale kel mai aArkippus ke, “Nauman Nasub̃ tolavi mai gaiug hǝn gǝb̃igole, gol p̃isi van, nauman kavkav b̃esǝsaruwag.”
COL 4:18 Ginau aPol, nutos na-ke-ivoi-an egai hǝn navǝlagw sǝb̃ogw. Mitinau gat natsen gail lotobaŋis ginau. Navoian aGot toviol kǝmas hǝni tipat len gamito.
1TH 1:1 Ginau aPol mai aSilas mai aTimoti, namtutos nalob̃ulat napisulan egai. Namtutosi van hǝn alat a Tessalonika, lotovi siGot mai siNasub̃, aYesu Kristo. AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, tigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab.
1TH 1:2 Nǝboŋ p̃isi namttosor husur gamito len na-sor-tuṽ-an sinamito, namtosipa vi tǝban aGot tabtab.
1TH 1:3 Nǝboŋ namttosor tuṽ len nǝhon aGot aTǝmadato, namtunau tǝlmam hǝn nauman samito hǝn nadǝlomian, nauman samito hǝn na-lǝmas-buni-an mai nǝ-daŋ-b̃uri-an mǝttokade bathut nǝ-vatvat-viri-an len aMasta sidato, aYesu Kristo.
1TH 1:4 Bathudud nadǝlomian aGot tolǝmas bun gamit p̃isi, namtolǝboii ke ilekis hǝn gamito hǝn mǝtb̃evi esan.
1TH 1:5 Namtolǝboii, husur na-kel-uri-an sinamito husur aYesu sagǝm hǝn gamito len nasoran ŋai, be egǝm len nǝdaŋan, egǝm len aNunun aGot, egǝm len na-lǝboi-sǝhoti-an hǝn nakitinan. Mǝtolǝboi nab̃oruan namttokade nǝboŋ namttotoh mai gamito. Namtutoh maienan hǝn namtb̃evi tarhǝt samito.
1TH 1:6 Ale mǝtosǝsǝloŋ sǝhot nasoruan len nakemkeman togǝm len aNunun aGot, naut kǝmas na-lǝŋon-isa-masuṽ-an mǝttokade. Len naṽide tomaienan, mǝtugol tǝtoṽ hǝn ginamito mai mǝtugol tǝtoṽ hǝn Nasub̃.
1TH 1:7 Husur natenan, galit p̃isi lotokad nadǝlomian len navile p̃isi len naprovens Masetonia mai a Akaia, lolǝboi lǝb̃eris gamito, gol tǝtoṽ hǝn gamito.
1TH 1:8 Husur nasoruan siNasub̃ evivile dan gamito, ikai van hǝn naut p̃isi a Masetonia mai a Akaia, ale na-kel-uri-an husur nadǝlomian samit vi tǝban aGot, ibar naut p̃isi, gol ke sǝkad natideh am hǝn namtb̃ikel husuri.
1TH 1:9 Alat galenan lukel husur nahǝhaṽuran mǝttokade nǝboŋ namttotoh mai gamito, lukel uri ke mǝttopair dan nǝlablab gail van hǝn aGot nǝkadun nǝmauran, van hǝn aGot kitin hǝn mǝtb̃evi esan hum naslev.
1TH 1:10 Lukele am ke mǝttotoh vir natǝlmaman siYesu, aNatun aGot, aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan. Evi aYesu egaii b̃ilav kuv gidato dan nab̃iltilol paŋpaŋ siGot b̃egǝmai.
1TH 2:1 Husur, bathudud nadǝlomian, gamit gabag, mǝtolǝboii ke, natohan sinamit mai gamito, savi natohan kǝmas ŋai. Ao, ikad naṽite.
1TH 2:2 Mǝtolǝboii ke a m̃o, len naut a Filippi, lomǝdas masuṽ hǝn ginamito gol namtolǝŋon isa vǝsa, be aGot eviol hǝn na-il-b̃uri-an mai ginamito hǝn namtb̃ikel na-kel-uri-an san tovoi mai gamito a Tessalonika, naut kǝmas alat lotosob̃ur lotomǝtahun ginamit len naut samito.
1TH 2:3 Husur na-kel-uri-an sinamito sagǝm len nǝsaban. Len nǝlonamit tomasil namtogǝm hǝn namtb̃evi tarhǝt samito, nagǝgǝrasan eb̃uer.
1TH 2:4 Be nǝboŋ namttosor, namtusor hum ahai pispisul gail siGot, gai tosab̃i ke namttonor hǝn namtb̃ikel na-kel-uri-an tovoi, ale eriŋi len navǝlanamito. Imagenan namtusor, savi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃ehǝhaṽur, be hǝn aGot, tokǝta bunus lǝboi nǝlonamito, b̃ehǝhaṽur.
1TH 2:5 Mǝtolǝboii ke namtsasor hehe hǝn gamito, ale aGot elǝboi b̃ikel koti ke namtsǝkad nalǝŋonian tǝmǝhav ideh namttosusuani o gǝras gamit hǝni.
1TH 2:6 Namtsalǝŋon nǝ-sal-suhi-an sinǝvanuan, namtsalǝŋoni len gamito o avan ideh am.
1TH 2:7 Husur ke namttovi hai pispisul gail seKristo, len nǝhes namttoṽati, inor hǝn mǝttaum tǝdaŋ hǝn mǝttakǝtkǝta tǝban ginamit tavoi. Be nǝboŋ namttotoh ei, namtogǝm sum̃an namttovi ut kǝmas ŋai len gamito. Ginamito, namtolǝmas bun gamito hum anana sua tovǝhasus, tokǝtkǝta tǝban anatun gail len na-lǝmas-buni-an.
1TH 2:8 Namtolǝmas masuṽ hǝn gamito gol ke namttokatǝp̃ol hǝn na-kel-uri-an tovoi siGot mai gamito, savi enan ŋai, be namtoviol hǝn ginamit gabag am mai gamito.
1TH 2:9 Bathudud nadǝlomian, nau tǝlmam hǝn nauman todaŋ sinamito, tohaihai masuṽ. Len nalennǝyal mai nalenmariug namtoum habat m̃os nǝvat, hǝn asike natohan sinamit b̃emǝlas len gamito, nǝboŋ namttokel ur na-kel-uri-an tovoi siGot mai gamito.
1TH 2:10 Gamit, mǝttokad nadǝlomian, mǝtolǝboi mǝtb̃ikel koti ke, naṽide sinamit van hǝn gamito ikad nab̃oruan siGot lan, naṽide sinamit inor, nǝsaan eb̃uer lan. AGot am elǝboi b̃ikel koti maienan.
1TH 2:11 Mǝtolǝboi nategai ke, naṽide namttokade mai gamito esum̃an naṽide atata ideh tokade mai anatun gail.
1TH 2:12 Sum̃an atata, akis namtusor hǝn namtb̃eb̃ur nǝlomito, hǝn namtb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito, ale len nǝmauran samito, namtudaŋ hǝn mǝtb̃itoh b̃inor len nap̃isal aGot b̃ehǝhaṽur hǝni. Husur evi aGot tokis gamito hǝn mǝtb̃evi esan len natohan pipihabǝlan len nǝyalyalan san.
1TH 2:13 Bathut nategai am, namtosipa vi tǝban aGot tabtab. Husur nǝboŋ namttokel ur nasoruan siGot, mǝtosǝsǝloŋ sǝhoti, savi hum nasoruan sinǝvanuan ŋai, be hum tovi nasoruan siGot. Evi nasoruan kitin siGot, ŋa len nasoruan enan san, aGot eum len gamit mǝttoriŋ nǝlomit lan.
1TH 2:14 Bathudud nadǝlomian, bathut nadǝlomian samito, mǝtogǝm p̃itoṽ hǝn alat siYesu Kristo len naut a Jutea. Alat len naut samito lomǝdas bun gamito hǝn mǝtb̃elǝŋon isa vǝsa p̃itoṽ hǝn naJu galevis a Jutea lotomǝdas bun alat siYesu ei.
1TH 2:15 Evi galit lotogol ahai kelkel ur gail ta sutuai lotomat, ale lugol Nasub̃, aYesu am tomat. Lomǝdas masuṽ hǝn ginamito van lohut ginamito. Lugol aGot sahǝhaṽur, ale lukad nǝsasaan van hǝn nǝvanuan p̃isi
1TH 2:16 husur lotohisi hǝn lǝb̃ip̃on gol ginamito hǝn asike namtb̃isor mai alat lǝsavi Ju. Lugol imaienan hǝn alat lǝsavi Ju asike lǝb̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan salito. Len naṽide tomaienan, lusah tuan nǝsaan salit gail tabtab vapul sǝsǝhov. Be gagai nǝlol paŋpaŋ siGot epǝŋas kavkav hǝn galito.
1TH 2:17 Be ginamit, bathudud nadǝlomian, nǝboŋ nǝvanuan gail lotopǝpehun ginamito dan gamito, lugol ehum namtogǝm vi milesw, be sabǝlav. Namtoriŋ gamito, avil nǝlonamit sariŋ gamito. Len na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an sinamit, namtohisi, hisi, hǝn namtb̃eris gamito tǝtas am.
1TH 2:18 Husur namtolǝŋon ke namtb̃etǝlmam van hǝn gamito, ale ginau, aPol, nohisi van ale nohis tǝtas hǝni am, be aSetan ip̃on gol ginamito.
1TH 2:19 Namtuke namteris gamito husur ke namttovatvat viri ke mǝteil gǝgat len aKristo. Namtukemkem hǝn gamito, mǝtosum̃an nǝprais namttokade, namttoṽiv hǝni len nǝhon aMasta sidato, aYesu, nǝboŋ b̃egǝmai.
1TH 2:20 Kitin, mǝtugol namtoṽiv hǝn gamito, namtohǝhaṽur masuṽ hǝn gamito.
1TH 3:1 Nǝboŋ namtsatoh mai gamito, namtolǝŋon isa van van namtsalǝboi namtb̃idaŋ b̃uri am. Imaienan namtunau ke ivoi am hǝn ginau mai aSilas namrb̃itoh sǝb̃onamǝru len nab̃iltivile Atens.
1TH 3:2 Ale namrosǝvat aTimoti van hǝn gamito. ATimoti, awawa sinamǝru len nadǝlomian, eum siGot mai ginamǝru nǝboŋ namttokel ur na-kel-uri-an tovoi seKristo. Namrosǝvati hǝn b̃igol gamit mǝtb̃idaŋ am, ale hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito m̃os nadǝlomian samito,
1TH 3:3 hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an mǝttokade asike b̃igol gamit ideh b̃ipair dan nadǝlomian san. Husur gamit gabag, mǝtolǝboii ke aGot itabtabuh len gidato hǝn datb̃ikad na-lǝŋon-isa-vǝsa-an.
1TH 3:4 Husur, nǝboŋ namttotoh mai gamito, namtukel nalǝlǝgauan daŋir mai gamito ke nǝvanuan gail dereh lemǝdas bun gidato. Ale evisi maienan sum̃an mǝttolǝboii.
1TH 3:5 Imaienan, nǝboŋ nǝsalǝboi nǝb̃idaŋ b̃uri am, nosǝvat aTimoti hǝn b̃eus kitev nadǝlomian samito hǝn b̃elǝboii. Nunau masuṽ hǝni ke natǝmat tǝsab̃ nap̃isal ideh hǝn asike mǝttǝkad nadǝlomian len aKristo am, ale nauman namttogole hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian, tagǝm vi ut kǝmas.
1TH 3:6 Be aTimoti ivan, eris gamito, imadhatǝlmam, ale ikel mai ginamǝru na-kel-uri-an tovoi husur nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an samito. Ikele ke mǝtunau tǝlmam hǝn ginamito len nahǝhaṽuran, ale mǝtolǝŋon bun mǝtb̃eris ginamito sum̃an namttolǝŋon bun namtb̃eris gamito.
1TH 3:7 Imaienan, bathudud nadǝlomian, namtolǝŋon ivoi am len nǝlonamito husur gamito. Naut kǝmas nǝvanuan gail lomǝdas ginamit gol namtolǝŋon isa vǝsa, namtolǝŋon ivoi am len nǝlonamito husur nadǝlomian samito.
1TH 3:8 Gagai namtohǝhaṽur hǝn nǝmauran sinamit husur mǝtoil gǝgat len Nasub̃.
1TH 3:9 Namtuke namtesipa masuṽ vi tǝban aGot tinor hǝn nǝsa togole m̃os gamito, be nasipaan sinamit em̃idol. Namtosipa hǝn nakemkeman namttokade len nǝhon aGot husur gamito.
1TH 3:10 Len nalennǝyal mai nalenmariug namtusor tuṽ habat. Namtous aGot hǝn namtb̃eris gamit tǝtas, hǝn namtb̃igol kavkav hǝn nǝsa tom̃idol len nadǝlomian samito.
1TH 3:11 Ale aGot sidato tovi aTǝmadato, mai aYesu, aMasta sidato, tep̃ul p̃isal hǝn namtb̃egǝm hǝn gamito.
1TH 3:12 Nasub̃ tigol na-lǝmas-buni-an samito m̃os gamit gabag mai nǝvanuan p̃isi tepul sǝsǝhov, sum̃an na-lǝmas-buni-an sinamit m̃os gamito topul sǝsǝhov.
1TH 3:13 Nasub̃ tigole hǝn nǝlomit b̃idaŋ am lan, hǝn asike mǝtb̃ikad nǝsaan ideh len gamito, be mǝtb̃inor kavkav len nǝhon aGot, aTǝmadato, nǝboŋ aMasta sidato, aYesu b̃egǝmai mai alat lotovi esan. Ganan.
1TH 4:1 Namtukad nahudhusoruan hǝn namtb̃ikele sal. Bathudud nadǝlomian, namtukel uri tia naṽide mǝtb̃ikade m̃au hǝn aGot b̃ehǝhaṽur hǝn nǝmauran samito. Ale nǝmauran samito gagai ikad naṽide galenan. Be len nahǝsan Nasub̃, aYesu, namtous gamito, namtoŋir gamit ke, mitimagenan habat am.
1TH 4:2 Husur mǝtolǝboi nakelean namttolav gail mai gamito len nahǝsan Nasub̃, aYesu.
1TH 4:3 Husur aGot elǝŋon ke mitikad nab̃oruan san. Elǝŋon ke asike mǝtugol naitian tosa ideh.
1TH 4:4 Elǝŋon ke mitiwol hǝn nibemit tinor hǝn nab̃oruan san, hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eputsan gamito len nǝnauan salito.
1TH 4:5 Salǝŋon ke nalǝŋonian hǝn naitian tiwol hǝn nibemito hum alat lǝsalǝboi aGot.
1TH 4:6 Len natenan, samtemǝdas nǝbathudud nadǝlomian ideh, husur Nasub̃ dereh tipansem nǝvanuan gail sil nǝsaan galenan, hum namttokele, hum namttokel nalǝlǝgauan mai gamit a m̃o tia.
1TH 4:7 AGot elǝŋon ke timagenan husur gai sakis gidat hǝn nibedat b̃iwol hǝn gidato taṽtaṽor, be ekis gidat hǝn datb̃ikad nab̃oruan san.
1TH 4:8 Avan ideh b̃emǝtahun nap̃usanan enan, gai samǝtahun nap̃usanan sinǝvanuan ŋai, be siGot toviol hǝn aNunun mai gamito.
1TH 4:9 Sanor hǝn nǝb̃itos natideh husur na-lǝmas-buni-an mǝttokade hum nǝbathudud nadǝlomian, bathut aGot eṽusan gamit hǝn mǝttolǝmas bun gamit gabag.
1TH 4:10 Evoi, mǝtolǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian p̃isi len naut a Masetonia kavkav. Naut kǝmas mǝttomaienan, namtudaŋ ke mǝtelǝmlǝmas masuṽ hǝn galito van am.
1TH 4:11 Mǝtehisi hǝn mǝtb̃itoh mǝdau, mitigol nǝsa topat len navǝlamit sǝb̃omito, ale um m̃os natohan samito hǝn navǝlamit sǝb̃omito, hum namttokele hǝn gamit tia.
1TH 4:12 Mitigol timagenan hǝn nǝmauran samit b̃igol alat lǝsǝkad nadǝlomian lǝb̃eputsan gamito len nǝnauan salito, ale gole hǝn asike mǝtb̃ipar titideh.
1TH 4:13 Bathudud nadǝlomian, nuke nisor husur natsua hǝn mǝtb̃elǝboii. Namtuke mǝtelǝboi nakitinan husur alat lotopatmari len nǝmatan, hǝn asike mǝtb̃epul hǝn nalolosaan, sum̃an alat lǝsǝkad nǝ-vatvat-viri-an ideh.
1TH 4:14 Husur datolǝboii ke aYesu tomat, tole mǝhat tǝtas; imagenan, datolǝboii ke, alat lotokad nadǝlomian len aYesu nǝboŋ lotopatmari len nǝmatan, dereh lile mǝhat. Nǝboŋ aYesu b̃egǝmai, dereh aGot tilav tǝlmam hǝn galito mai aYesu, van hǝni.
1TH 4:15 Namtukel nasoruan egai siNasub̃ mai gamito: gidato, dattomaur sal nǝboŋ aYesu b̃etǝlmam, asike datovi mǝhat a m̃o len alat lotopatmari len nǝmatan.
1TH 4:16 Husur Nasub̃, gai dereh tevi pan dan nǝmav. Dereh tikad na-kel-buni-an sua san towal habat, nadolon ab̃iltiŋel mai nǝwalan hǝn nǝtrampet siGot. Ale alat lotokad nadǝlomian len aKristo nǝboŋ lotomat, dereh lile mǝhat a m̃o.
1TH 4:17 Beti gidat, dattomaur sal, dattotoh, vǝha-sua ŋai aGot tisab̃ul gidato vi mǝhat mai galito, vi lan nǝmarigw, hǝn datb̃ib̃onb̃on mai Nasub̃ len namǝsav. Ŋa datitah tabtab mai Nasub̃ vi sutuai.
1TH 4:18 Imagenan beti, len nasoruan enan, mitigol gamit gabag mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito.
1TH 5:1 Bathudud nadǝlomian, sanor hǝn nǝb̃itos natideh husur nǝboŋ o namityal hǝn natgalenan lǝb̃evisi.
1TH 5:2 Husur mǝtolǝboi buni tia ke, nǝboŋ siNasub̃ dereh tegǝm hum nǝvanuan vǝnvǝnah togǝm len mariug.
1TH 5:3 Nǝboŋ nǝvanuan gail lǝb̃ike, “Datukad natǝm̃at, natit p̃isi ivoi, sǝkad natideh b̃emǝdas gidato,” vǝha-sua ŋai na-mǝdas-masuṽ-hǝni-an dereh tibar galito sum̃an napǝŋasan hǝn nǝpasusan togǝm hǝn napǝhaṽut totian. Ale asike, asike lugam yav dani.
1TH 5:4 Be bathudud nadǝlomian, mǝtsatoh len nǝmargobut, gol ke Nǝboŋ siNasub̃ asike igol mǝtosǝhoṽut hum nǝvanuan vǝnvǝnah togǝm len mariug.
1TH 5:5 Husur gamit p̃isi mǝtovi anatun nam̃ial gail, anatun nalennǝyal gail. Datsavi sinalenmariug, datsavi sinǝmargobut.
1TH 5:6 Imaienan, datelǝlǝgau, sadatipatmari sum̃an alat lototǝtan hǝn Nǝboŋ enan b̃evisi. Be datehulahul, datetǝgau gat gidat sǝb̃odato.
1TH 5:7 Husur alat lotopatmari, lupatmari len mariug, mai alat lototǝrog, lotǝrog len mariug.
1TH 5:8 Avil gidato, datovi sinalennǝyal, gol ke datetǝgau gat gidat sǝb̃odato. Datimaskǝtkǝta gol nǝlodato len nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an, sum̃an nasoltia tokol nametǝlai len nǝmabun hǝn b̃ipat gol naṽiyesyes. Datimaskǝtkǝta gol nǝnauan sidato len nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan, sum̃an nasoltia toriŋ nabǝhad nametǝlai hǝn b̃ipat gol nǝkadun.
1TH 5:9 Husur aGot sǝtabtabuh len gidato hǝn datb̃ipanis len nab̃iltilol paŋpaŋ san. Ao, itabtabuh len gidato hǝn datb̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato len aMasta sidato, aYesu Kristo.
1TH 5:10 AYesu imat m̃os gidato hǝn datb̃itoh b̃onb̃on maii vi sutuai, naut kǝmas datb̃ipatmari len nǝmatan o datb̃ilele sal len nǝmauran nǝboŋ b̃etǝlmam.
1TH 5:11 Imaienan, mitigol mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomit gabag, mitigol gamit gabag mitidaŋ am, hum mǝttogolgole gagai.
1TH 5:12 Bathudud nadǝlomian, namtuke namtisor husur alat lotoum todaŋ tǝban gamito, lotoil a m̃o hǝn gamito len naṽide siNasub̃, lotokel nalǝlǝgauan hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃isa. Namtous gamit hǝn mǝtb̃eputsan galit len nǝnauan samito.
1TH 5:13 Husur nauman salito, len na-lǝmas-buni-an samito, mǝteputsan galito len nǝnauan samito. Mititoh mǝdau, samtib̃al mai gamit gabag.
1TH 5:14 Namtoŋir gamit ke mitikel nalǝlǝgauan mai nǝvanuan petǝmas gail hǝn lǝb̃eum; alat lǝsǝkad na-il-b̃uri-an, mǝtesusupah mai galit hǝn lǝb̃idaŋ am; mǝtevi tarhǝt silat lǝsǝdaŋ; len nǝ-daŋ-b̃uri-an mititoh mǝdau mai nǝvanuan p̃isi.
1TH 5:15 Samtigol tisa tǝlmam hǝn avan ideh togol tosa hǝn gamito. Be akis hisi hǝn mǝtb̃ivoi hǝn gamit gabag mai nǝvanuan gail p̃isi am.
1TH 5:16 Akis mǝtepul hǝn nakemkeman.
1TH 5:17 Mitisor tuṽ tabtab, nanoŋan teb̃uer.
1TH 5:18 Naut kǝmas natideh tovisi, sipa vi tǝban aGot hǝni, husur enan evi nalǝŋonian siGot m̃os gamito bathut mǝttovi seKristo, aYesu.
1TH 5:19 Samtip̃on gol aNunun aGot hum mǝttokabut gol nǝhab hǝn b̃imat.
1TH 5:20 Samtemǝtahun nakelean hǝn napisulan siGot hum lǝsavi natideh.
1TH 5:21 Be mǝtebunus kitev natit p̃isi ke imabe. Mǝtetǝgau gat lotovoi.
1TH 5:22 Be bulatut dan natideh tosa.
1TH 5:23 AGot, toviol hǝn natǝm̃at mai gamito, tigol mǝtegǝm vi esan kavkav. AGot tigol nanunumito, nǝlomito mai nibemito kavkav, linor len nǝhon, nǝsaan teb̃uer, van vǝbar nagǝmaian siMasta sidato, aYesu Kristo.
1TH 5:24 AGot tokis gamito, mǝtolǝboi mǝtb̃eriŋ nǝlomit lan ke dereh tigol natgalenan.
1TH 5:25 Bathudud nadǝlomian, sor tuṽ m̃os ginamito.
1TH 5:26 Len naveveuan, mǝtesum̃ nǝtarhon nǝbathudud nadǝlomian p̃isi hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an sagw mai galito.
1TH 5:27 Len nahǝsan Nasub̃, nukele hǝn gamito ke, mǝteṽuruŋ nalob̃ulat napisulan egai van hǝn galit p̃isi len nǝbathudud nadǝlomian.
1TH 5:28 AMasta sidato, aYesu Kristo teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito.
2TH 1:1 Ginau aPol mai aSilas mai aTimoti, namtutos nalob̃ulat napisulan egai. Namtutosi van hǝn alat siYesu len naut a Tessalonika, gamit mǝttovi siGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo.
2TH 1:2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab!
2TH 1:3 Bathudud nadǝlomian, namtimassipa akis vi tǝban aGot m̃os gamito. Inor hǝn namtb̃esipa vi tǝban husur nadǝlomian samit evivi mǝhat masuṽ, mai na-lǝmas-buni-an samit ṽisusua van hǝn gamit gabag, etibtibau am.
2TH 1:4 Imaienan namtusor patpat gamit mǝhat van hǝn alat siYesu lotolotu hǝn aGot len naut tiltile gail. Namtukel mai galito ke mǝtoil gǝgat mai mǝtudaŋ len nadǝlomian samito, naut kǝmas nǝvanuan gail lotomǝdas tabtab hǝn gamito, gol na-lǝŋon-isa-vǝsa-an len gamito.
2TH 1:5 Be len natgalenan aGot dereh tigol nanoran san tip̃arp̃ar, husur dereh tigol gamit mitinor hǝn mǝtb̃itoh len natohan pipihabǝlan mǝttolǝŋon tosa vǝsa m̃osi. Ale len nanoran san, dereh aGot tipansem alat lotomǝdas bun gamito.
2TH 1:7 Ale gamit mǝttolǝŋon tosa vǝsa husur lotomǝdas bun gamito, aGot dereh tigol mitiŋavŋav mai ginamito, len nǝboŋ Nasub̃, aYesu b̃egǝm len nǝmav. Dereh tegǝm mai aŋel san gail lotodaŋ
2TH 1:8 mai nǝhab towunwun, hǝn b̃ilav nǝpanismen mai alat lǝsalǝboi aGot mai alat lǝsagol nǝsa na-kel-uri-an tovoi husur aMasta sidato, aYesu tokele.
2TH 1:9 Dereh lipanis hǝn na-mǝdas-buni-an topat vi sutuai. Nǝpanismen enan dereh tepǝpehun galit vi tut dan Nasub̃ mai nǝyalyalan hǝn nǝdaŋan san vi sutuai.
2TH 1:10 Nasub̃ aYesu dereh tigol natenan nǝboŋ b̃egǝmai, hǝn nǝvanuan san gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan san mai alat lotoriŋ nǝlolit lan tia lǝb̃imaŋmaŋ lan. Ale len nǝboŋ enan gamit am mǝteputsan nahǝsan ei, husur mǝtodǝlom nǝsa namttokel koti husuri.
2TH 1:11 Imaienan namtusor tuṽ tabtab m̃os gamito ke aGot sidato dereh tisab̃ sǝhoti ke, mǝtunor hǝn nǝmauran gai tokis gamit m̃osi. Namtusor tuṽ ke len nǝdaŋan san, aGot dereh tigol nalǝŋonian samit p̃isi hǝn navoian, mai natit p̃isi mǝttogole len nadǝlomian samito, liṽan hǝn naṽite.
2TH 1:12 Namtusor tuṽ magenan hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eputsan nahǝsan aMasta sidato, aYesu, hǝn nǝsa togole len nǝmauran samito, mai hǝn aYesu b̃eputsan gamito. Natgalen dereh levisi len navoian, aGot sidato mai Nasub̃ aYesu Kristo, artoviol kǝmas hǝni.
2TH 2:1 Bathudud nadǝlomian, namtuke namtisor husur nagǝman siMasta sidato, aYesu Kristo, nǝboŋ aGot b̃igol datb̃ib̃onb̃on hǝn datb̃itoh mai aYesu. Namtoŋir gamit ke,
2TH 2:2 samtedǝdarŋab̃u hǝn na-kel-uri-an ideh toke Nasub̃ totǝlmam tia. Samtinau tuhatuh hǝni, samtesǝhoṽut len alat lotogǝras ke na-kel-uri-an enan evi na-kel-vǝhoti-an togǝm len aNunun aGot, o evi nasoruan ideh o nalob̃ulat napisulan lotoke namttotosi, samtedǝlomi.
2TH 2:3 Avan ideh sategǝras gamito len natideh. Husur Nǝboŋ siNasub̃ asike egǝmai van vǝbar nǝboŋ nǝvanuan b̃isob̃ur b̃ipair dan aGot, b̃al maii. Beti dereh aGot tevǝhot Naulum̃an tomǝtahun nalo, aGot b̃igol b̃imasig buni hum tosor utaut hǝni sutuai tia.
2TH 2:4 Dereh atenan tipatpat gai mǝhat, tivi enemi hǝn natideh nǝvanuan gail lotolotu hǝni o lotokisi hǝn aGot. Dereh tebǝtah len naim siGot, tikel uri ke gai sǝb̃on tovi Got.
2TH 2:5 Nǝboŋ nototoh sal mai gamito nukel tabtab hǝn natgalenan mai gamit tia. Mǝtsǝnau gati a?
2TH 2:6 Ale mǝtolǝboi tia ke ikad natsua toil gol atenan gagai. Ale eil gole hǝn aGot b̃evǝhoti len nǝboŋ aGot tolekis hǝni.
2TH 2:7 Husur nǝdaŋan toke nalo asike evi natideh, eum tia be esusuah. Be gai toil gole, dereh tigole van vǝbar nǝboŋ aGot b̃ilav kuvi dan nauman hǝn na-il-gole-an.
2TH 2:8 Len nǝboŋ enan ŋai aGot dereh tevǝhot Naulum̃an tomǝtahun nalo. Ale nǝboŋ Nasub̃ aYesu b̃egǝmai, dereh teṽuv bun nǝmauran sitenan hǝn b̃imasig. Ale aYesu dereh tigol nǝdaŋan sitenan teb̃uer len namǝnas hǝn nagǝmaian san.
2TH 2:9 Naulum̃an tomǝtahun nalo dereh tegǝm len nǝdaŋan siSetan. Ale dereh tigol namerikel nagǝgǝrasan mai natit nagǝgǝrasan gail am, nǝvanuan gail lǝb̃ip̃aŋ lan, gol lǝb̃inau ke tovi nǝdaŋan siGot.
2TH 2:10 Ale dereh tigol natit gail p̃isi sanor togǝras alat lotoyar len nap̃isal tovi lan nǝmasigan. Elǝboi b̃egǝras galito husur lomǝtahun nakitinan, lǝsalǝmas bun nakitinan enan tolǝboi b̃ilav kuv galit dan nǝmasigan.
2TH 2:11 Husur lotolekis hǝn nap̃isal enan, aGot dereh tesǝvat nǝ-nau-suluṽi-an todaŋ van hǝn galito, hǝn lǝb̃edǝlom nagǝrasian galen p̃isi.
2TH 2:12 Imaienan, dereh aGot teriŋi hǝn lǝb̃ipanis husur lǝsadǝlom nakitinan be lohǝhaṽur hǝn nǝsaan lotogole.
2TH 2:13 Bathudud nadǝlomian, Nasub̃ tolǝmas bun gamit p̃isi, ivoi hǝn namtb̃ike sipa vi tǝban aGot m̃os gamit akis. Husur len natub̃atan aGot ilekis hǝn gamito hǝn b̃ilav kuv gamit dan nǝpanismen. Len nauman seNunun togol mǝttovi esan sǝb̃on, mai len nadǝlomian hǝn nakitinan mǝttokade, aGot ilav kuv gamit dan nǝpanismen enan.
2TH 2:14 Nǝboŋ namttokel na-kel-uri-an tovoi mai gamito, aGot ekis gamit hǝn b̃ilav kuv gamito, hǝn mǝtb̃ikad nahudhut nǝyalyalan siMasta sidato, aYesu Kristo.
2TH 2:15 Imaienan bathudud nadǝlomian, mǝteil gǝgat, tǝgau gat nap̃usanan namttokel mai gamito mai namttotosi van hǝn gamito.
2TH 2:16 AMasta sidato, aYesu Kristo mai aGot aTǝmadato arolǝmas bun gidato ale len navoian artoviol kǝmas hǝni, arugol datolǝŋon ivoi am len nǝlodato vi sutuai mai aroviol hǝn nǝ-vatvat-viri-an tovoi mai gidato.
2TH 2:17 Gǝlaru arigol mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito, arigol mitidaŋ am m̃os natit p̃isi tovoi mǝtb̃igole mai mǝtb̃ikele.
2TH 3:1 Bathudud nadǝlomian, len nǝ-maris-kotovi-an nikel natsual am: mitisor tuṽ m̃os ginamito. Sor tuṽ ke nasoruan siNasub̃ tiperŋan naut p̃isi tutut, nǝvanuan gail lisal suhi len naut p̃isi b̃evi lan sum̃an mǝttogole nǝboŋ tobar gamito.
2TH 3:2 Sor tuṽ am ke aGot tilav kuv ginamit dan navǝlan alat lǝsanor mai alat lotosa vǝsa, husur savi nǝvanuan gail p̃isi lotokad nadǝlomian.
2TH 3:3 Be Nasub̃, gamit mǝtolǝboi mǝtb̃eriŋ gat nǝlomit lan, gai dereh tigol mitidaŋ am mai tekǝtkǝta gol gamito dan atenan tosa vǝsa tovi tǝmat.
2TH 3:4 Len Nasub̃ namtolǝboi buni ke gagai mǝtugol nǝsa namttokele todaŋ mai gamito, mai dereh mitigol timaienan tabtab.
2TH 3:5 Nasub̃ tiwol tabtab hǝn nǝlomito, len nap̃isal hǝn na-lǝmas-buni-an siGot, mai nǝ-daŋ-b̃uri-an hǝn na-toh-mǝdau-an seKristo.
2TH 3:6 Bathudud nadǝlomian, namtukel idaŋ mai gamit ke, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo, mǝtebulatut dan nǝvanuan nadǝlomian ideh tovekan, saum husur nap̃usanan namttolavi mai galito.
2TH 3:7 Bathut gamit mǝtolǝboii ke mitimasgol tǝtoṽ hǝn ginamito: ginamit namtutoh mai gamito be namtsavekan boŋ ideh.
2TH 3:8 Namtoṽur nǝhanian p̃isi namttohani, namtsaus gamit ideh hǝn naviolan hǝn nǝhanian. Ao namtoum idaŋ len nalennǝyal mai nalenmariug hǝn asike namtb̃ihan nǝvat samit ideh.
2TH 3:9 Namtukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn namtb̃eus gamit hǝn mǝtb̃evǝŋan ginamito, be namtsagole husur namtuke namttogol naṽide sua tonor hǝn mǝtb̃igol tǝtoṽ hǝni.
2TH 3:10 Nǝboŋ namttotoh mai gamito, namtokǝmaiegai mai gamit ke, “Avan ideh asike b̃eum, satihan.”
2TH 3:11 Namtokǝmaienan husur namtosǝsǝloŋ hǝni ke gamit galevis luvekan. Lǝsaum be losul hǝn nahunusulito taṽtaṽor.
2TH 3:12 Namtukele idaŋ mai galito ke, len nahǝsan Nasub̃, aYesu Kristo, limastoh mǝdau, um m̃os nǝhanian halit gabag.
2TH 3:13 Be gamit, bathudud nadǝlomian, navoian mǝttogole, mitigol tabtab hǝni naut kǝmas nǝlomit b̃isa husuri.
2TH 3:14 Avan ideh asike b̃igol nǝsa namttokele len nalob̃ulat napisulan egai, mǝtekǝta lǝboii. Ale mǝtebulatut dani hǝn nahurun b̃isa.
2TH 3:15 Samtinau hum tovi enemi, be kel nalǝlǝgauan maii hum tovi wawa samit len nadǝlomian.
2TH 3:16 Nasub̃ hǝn natǝm̃at teviol tabtab hǝn natǝm̃at mai gamito len nap̃isal p̃isi. Nasub̃ titoh mai gamit p̃isi.
2TH 3:17 Ginau, aPol, nutos na-ke-ivoi-an egai len navǝlagw sǝb̃ogw, hum nototosi len nalob̃ulat napisulan p̃isi hǝn mǝtb̃elǝboii ke tovi ginau nototos nalob̃ulat.
2TH 3:18 AMasta sidato, aYesu Kristo m̃au, teviol kǝmas hǝn navoian mai gamit p̃isi.
1TI 1:1 Ginau, aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Novi ahai pispisul sua siYesu Kristo bathut nakelean siGot, aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, mai aYesu Kristo tovi nǝ-vatvat-viri-an sidato.
1TI 1:2 Nutos napisulan egai van hǝn gaiug, aTimoti, gotovi anatugw kitin len nadǝlomian. AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai gaiug, nǝlon titaŋis gaiug, mai gai tigol nǝlom̃ tikad natǝm̃at tabtab; natgalenan tovoi legǝm tǝban aGot Tata mai aYesu Kristo, aMasta sidato.
1TI 1:3 Hum notokele mai gaiug, notoŋir gaiug nǝboŋ notovi Masetonia ke, gitoh tin a Efesus hǝn gǝb̃ikai tas galito, (alatenan dartolǝboi galito), hǝn ke saleṽusan nap̃usanan gǝgǝras am.
1TI 1:4 Kel p̃uli van hǝn galit ke salinau masuṽ hǝn nǝb̃ol sakitin, salihol kǝmas husur nǝbathuyah seJu gail husur nǝbathuyah galenan lǝsavi natideh. Natgalenan lugol ke lunau sob̃uer hǝni ŋai be lǝsagol nǝnauan sivan ideh hǝn b̃ehusur nauman siGot tovi len nadǝlomian.
1TI 1:5 Nokǝmaienan hǝn datb̃ep̃usan m̃os na-lǝmas-buni-an togǝm len nǝlon toveveu mai tomasil buni, mai nadǝlomian, nagǝrasian tob̃uer.
1TI 1:6 Galevis luyar, lusab dan nap̃isal enan, lupair van hǝn naholan kǝmas.
1TI 1:7 Luke lǝb̃egǝm vi hai p̃usan hǝn nalo siMoses, ris lototǝtan hǝn nǝsa lotokele mai lotǝtan hǝn nǝsa lotosor taltal ke tokitin.
1TI 1:8 Be datolǝboii ke nalo ivoi, avan ideh b̃ehusur b̃inor hǝn nalǝŋonian siGot.
1TI 1:9 Datolǝboii am ke nalo savi hǝn alat lotonor, avil ipat m̃os alat lotomǝtahuni mai alat lǝsahusuri. Ipat m̃os alat lǝsalǝboi a Got mai alat lotosa. Ipat m̃os alat lǝsalotlotu hǝn aGot mai alat lǝsǝkad nadǝlomian. Ipat m̃os alat lotogol atǝmalit o analit lotomat mai alat lotogol avan ideh am lotomat.
1TI 1:10 Ipat m̃os alat lotogol naitian tosa, naulum̃an togol naitian mai naulum̃an, napǝhaṽut togol naitian mai napǝhaṽut, alat lotovǝnoh nǝvanuan hǝn b̃ep̃ur hǝni sum̃an naslev, nǝvanuan nalibliboŋan gail, alat lotoliboŋ len nakotan mai avan ideh am, nǝmauran san sahusur nap̃usanan tokitin.
1TI 1:11 Ale, nap̃usanan tokitin inor hǝn na-kel-uri-an tovoi hǝn aGot namǝnas toyalyal sidato, gai tokel mai ginau tia ke numaskel uri.
1TI 1:12 Nosipa vi tǝban aYesu Kristo, aMasta sidato, tolav nǝdaŋan mai ginau, husur len nǝnauan san nudaŋ lan, ale gai eriŋ ginau len nauman san.
1TI 1:13 Naut kǝmas a m̃o nukel ke aYesu savi a Kristo aGot totabtabuh lan, mai nomǝdas tabtab hǝn alat lotohusur aYesu, mai novi nǝvanuan napesǝvaran; aGot, nǝlon itaŋis ginau husur notǝtan hǝn nǝsa notogole mai nǝsǝkad nadǝlomian.
1TI 1:14 Len na-voi-masuṽ-an san, aMasta sidato erub̃at nǝsaan sagw dan ginau, ale eviol masuṽ hǝn nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an topat len aKristo aYesu, mai ginau.
1TI 1:15 Nasoran egai evi nakitinan ale inor hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃edǝlom buni, ke; aKristo aYesu egǝm vi lan navile a pan hǝn b̃ilav kuv alat lotosa dan nǝsaan salito, be ginau nusa vǝsa sǝhor galit p̃isi.
1TI 1:16 Avil naut kǝmas nusa maienan, aGot sagol nǝpanismen tonor hǝn ginau, be nǝlon itaŋis ginau. Imaienan hǝn ke, len ginau notosa sǝhor galit p̃isi, na-toh-mǝdau-an tobǝlav siYesu Kristo b̃ip̃arp̃ar. Igole hǝn ke alat lǝb̃ikad nadǝlomian lan, lǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai, dereh lelǝboi lǝb̃eris nǝyalyalan san len nǝsa togole len ginau.
1TI 1:17 Imaienan, nǝvanuan p̃isi limasputsan nahǝsan aGot mai kel ur natit p̃isi toyalyal, gai togole. Evi Nakiŋ vi sutuai, itoh vi sutuai, nǝvanuan p̃isi lodǝdas lǝb̃erisi mai gai sǝb̃on ŋai evi aGot! Ganan.
1TI 1:18 Timoti, anatugw, nulav nakelean egai todaŋ mai gaiug, tonor hǝn na-pǝhav-utaut-an gail husur gaiug a m̃o, hǝn gǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlom̃ hǝn gǝb̃ib̃al len nǝb̃alan tovoi.
1TI 1:19 Hǝn gǝb̃imaienan, gimastǝgau gat nadǝlomian, nǝlom̃ timasmasil. Hum gotolǝboii, galevis lomǝtahun natgalenan, ŋa nadǝlomian salit ibat, imab̃urb̃ur.
1TI 1:20 Galit eru arovi aHimeneus mai aAleksada, notolav gǝlaru len navǝlan aSetan hǝn arb̃elǝboii ke saarisor tas aGot am.
1TI 2:1 Nusor mai gaiug, nolǝŋon masuṽ ke gigol naŋirian, na-sor-tuṽ-an, gisor mai aGot m̃os nǝvanuan tile gail, ale gigol nasipaan m̃os nǝvanuan p̃isi.
1TI 2:2 Gigol timaienan m̃os nakiŋ gail mai alat lotoil a m̃o, hǝn datb̃itoh mǝdau len natǝm̃at, mai len nab̃oruan siGot, mai len nǝnauan tovoi, nǝnauan tonor.
1TI 2:3 Na-sor-tuṽ-an tomaienan ivoi, igol aGot ehǝhaṽur, aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato.
1TI 2:4 Bathut elǝŋon ke nǝvanuan p̃isi limakuv dan nǝsaan salito mai legǝm hǝn nalǝboian hǝn nakitinan.
1TI 2:5 Husur ikad aGot tosua ŋai, mai ikad gai tosua ŋai, tolǝboi b̃esǝhar nǝvanuan gail van hǝn aGot, naulum̃an, aKristo aYesu.
1TI 2:6 Gai eviol hǝn gai gabag hǝn b̃isar gel nǝkabut hǝn nǝsaan tobaŋis gat nǝvanuan p̃isi. Nǝboŋ togol natenan evǝhot nalǝŋonian siGot len nǝboŋ tonor hǝni.
1TI 2:7 Imagenan aGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃egǝm vi vanuan kaikai mai ahai pispisul sua, (nukel nakitinan; nǝsaliboŋ), itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃egǝm vi ahai p̃usan silat lǝsavi Ju, hǝn nǝb̃ep̃usan hǝn nadǝlomian mai nakitinan.
1TI 2:8 Ŋa nolǝŋon ke alalum̃an len naut p̃isi limasnor masuṽ, hǝn lǝb̃elǝboi lǝb̃isar hǝn navǝlalit gail vi mǝhat len na-sor-tuṽ-an, nǝlol paŋpaŋ mai na-sor-b̃alb̃al-an teb̃uer.
1TI 2:9 Be alatpǝhaṽut limabe? Nolǝŋon ke alatpǝhaṽut lesun nahurabat tonor, tovoi len nǝhon nǝvanuan p̃isi, tosusuan nibelit, sagol alalum̃an hǝn lǝb̃elǝŋon galito. Saleṽir navurulit o riŋ nagol o nanesnes o sun nahurabat nǝvat han totibau.
1TI 2:10 Avil ivoi hǝn lǝb̃evǝhas galit hǝn nagolean gail lotovoi, lotonor hǝn latpǝhaṽut lotokel ke lotokad nab̃oruan siGot.
1TI 2:11 Apǝhaṽut ideh timassǝsǝloŋ husur nasoruan siGot hǝn b̃elǝboii, toh mǝdau, riŋ galit len navǝlan alat lotop̃usp̃usan.
1TI 2:12 Nǝsǝdam̃ hǝn napǝhaṽut ideh hǝn b̃ep̃usan. Sateil a m̃o hǝn naulum̃an ideh, mai aulum̃an satitoh len navǝlan, be apǝhaṽut timasmǝdau.
1TI 2:13 Husur aGot igol aAtam, beti aIv.
1TI 2:14 Mai savi aAtam todǝlom naliboŋan; avil napǝhaṽut, bathut edǝlom naliboŋan, gai egǝm vi vanuan nǝsaan sua.
1TI 2:15 Avil alatpǝhaṽut, lǝb̃itoh len nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an mai lǝb̃ehusur masuṽ hǝn nap̃isal siGot len naṽide tovoi len nǝhon nǝvanuan gail, dereh limakuv dan nǝsaan salito len nǝpasusan salito.
1TI 3:1 Egai bogai nakelean nakitinan sua: “Avan ideh b̃elǝŋon b̃egǝm vi vanuan na-il-a-m̃o-an sua hǝn alat siYesu, elǝŋon nauman sua tovoi.”
1TI 3:2 Nǝvanuan na-il-a-m̃o-an imaiegai tia ke: ikad nab̃oruan tonor ŋai len nǝhon nǝvanuan gail, etǝgau gat nǝmauran nǝlahan tokade mai asoan tosua ŋai, sagol tǝmǝhav hǝn natideh, etǝgau gat nǝlon gabag, ikad nǝnauan tovoi. Ehǝhaṽur hǝn nametb̃os gail lǝb̃eb̃is lohoim san ale kǝtkǝta tǝban galito. Ikad namitisau hǝn nap̃usanan.
1TI 3:3 Satǝrog, sagol nasǝnahan be ikad naṽide tomǝdmǝdau, saṽitṽituh mai salǝŋon masuṽ hǝn nǝvat.
1TI 3:4 Iwol hǝn nǝbathudud san ivoi, hǝn anatun gail lǝb̃esǝsǝloŋ husuri, gol nǝsa tokele len nahǝhaṽuran.
1TI 3:5 (Avan ideh asike b̃elǝboi b̃iwol hǝn nǝbathudud san, gai tekǝtkǝta tǝban alat siGot mabe?)
1TI 3:6 Savi avan sua tomadhapair van hǝn aGot. B̃imagenan, hum ma b̃ipatpat gai mǝhat ale aGot tipansem gai hum natǝmat.
1TI 3:7 Len nǝnauan silat lǝsǝkad nadǝlomian, ikad nab̃oruan tovoi hǝn asike nahurun b̃isa len nǝholito mai asike b̃iteh len nǝhai tata setǝmat.
1TI 3:8 Natikon gail am lumaiegai tia ke: lunor len nǝnauan sinǝvanuan gail, lǝsasum̃an nahit togǝgel hǝn gai, lǝsatǝrog, lǝsalǝŋon masuṽ hǝn natit lotogǝgǝras hǝn lǝb̃ikade.
1TI 3:9 Len nǝlolit top̃arp̃ar lotǝgau gat nakitinan hǝn nadǝlomian aGot tovǝhoti.
1TI 3:10 Hǝn gǝb̃itabtabuh len avan ideh hum natikon, gimasbunus lǝboi galit bai, beti avan ideh asike b̃isab̃ natideh tosa len galito, riŋ galito hǝn lǝb̃ekǝtkǝta tǝban nǝvanuan gail hum natikon gail.
1TI 3:11 Imagenan, nǝbareab salit lumaiegai tia ke: lukad nab̃oruan tovoi len nǝhon nǝvanuan gail, lǝsasor mǝdas nab̃oruan sivan ideh, lǝsagol tǝmǝhav hǝn natideh, lutah mai aGot len natit p̃isi lotogolgole.
1TI 3:12 Hum notokele husur natikon gail, lumaiegai tia ke: lotǝgau gat nǝlahan lotokade mai asoalit tosua ŋai, luwol hǝn anatulit gail ivoi mai alat lototoh len naim salito.
1TI 3:13 Husur alat lotokǝtkǝta tǝban nǝvanuan gail tovoi, hum natikon gail, dereh legǝm vi vanuan tonor masuṽ len nǝnauan sinǝvanuan gail, ale leil gǝgat tidaŋ len nadǝlomian len aKristo aYesu.
1TI 3:14 Nuvatvat viri ke asike idareh negǝm hǝn gaiug. Be nutos nakelean galegai van hǝn gaiug hǝn ke,
1TI 3:15 nǝb̃edǝdas nǝb̃egǝm tutut, gaiug gelǝboi naṽide, nǝvanuan gail limaskade len nǝbathudud siGot. Nǝbathudud enan evi alat siYesu, siGot tovi nǝkadun nǝmauran, lotovi narivbet mai nǝpaudesen hǝn nakitinan.
1TI 3:16 Sǝkad nǝ-lon-uri-an. Datup̃aŋ len nǝbathukitinan dattokad nadǝlomian lan. AGot evǝhoti maiegai ke: Gai evisi tia, ikad niben nǝvanuan, aNunun eṽusan sǝhoti ke inor, aŋel gail lorisi, nǝvanuan nadǝlomian lukel uri mai naluṽoh gail len naut totiltile, len navile a pan kavkav nǝvanuan gail lukad nadǝlomian lan, ale aGot ilavi vi mǝhat vi lan namǝnas.
1TI 4:1 ANunun aGot ikele imasil ke len nǝboŋ gail lǝb̃egǝmai nǝvanuan galevis dereh leriŋ gab̃ulan nadǝlomian len aKristo balai, ale leriŋ nǝlolit len nanunun gǝgǝras gail mai nap̃usanan setǝmat gail.
1TI 4:2 Nap̃usanan tomagenan egǝm len nǝvanuan nagǝgǝrasan gail lotolibliboŋ, nǝlolit etǝtan hǝn nǝsa tovoi o nǝsa tosa sum̃an natǝlai topud togol nǝlolit totabtabu.
1TI 4:3 Dereh likai tas nǝlahan ale likai tas nǝhanan hǝn nǝhanian galevis: nǝhanian aGot togole m̃os nǝhanan hǝn nasipaan m̃os alat lotokad nadǝlomian mai lotolǝboi nakitinan lǝb̃ihani.
1TI 4:4 Bathut natit p̃isi aGot togole ivoi, ale datb̃ilavi len nasipaan, sadatemǝtahun natideh.
1TI 4:5 Husur nasoruan siGot mai na-sor-tuṽ-an igole iveveu, igole ivoi.
1TI 4:6 Timoti, gǝb̃ekǝmaienan mai nǝbathudud nadǝlomian, dereh gevi nǝvanuan nauman tovoi siYesu Kristo, aGot tohis gaiug len nasoruan hǝn nadǝlomian mai hǝn nap̃usanan tovoi gotohushusuri tia.
1TI 4:7 Wake gemǝtahun nǝb̃ol gail ta sutuai lǝsakitin mai nǝb̃ol taṽtaṽor gail ale geutaut hǝn gaiug gabag akis hǝn gǝb̃ikad nab̃oruan siGot tabtab.
1TI 4:8 Husur na-utaut-hǝni-an hǝn niben ivoi kǝkereh, avil nǝkadean hǝn nab̃oruan siGot ivoi m̃os natit p̃isi. Ivoi hǝn na-vi-tarhǝte-an hǝn nǝmauran ta damǝŋai mai hǝn nǝmauran vi sutuai.
1TI 4:9 Nasoran enan ekitin, golǝboi gǝb̃eriŋ nǝlom̃ lan, ale inor hǝn gǝb̃edǝlomi bathut nasoruan ekitin.
1TI 4:10 Natenan m̃au datohisi, datoum todaŋ m̃osi, bathut datoriŋ nǝ-vatvat-viri-an sidato len aGot tovi nǝkadun nǝmauran, tolǝboi b̃ilav kuv nǝvanuan p̃isi dan nǝsaan salito. Be nǝvanuan nadǝlomian gail? Nukele mai gaiug, Timoti, ilav kuv galit dan nǝsaan salit tia.
1TI 4:11 Gikele tidaŋ mai gep̃usan hǝn natgalenan.
1TI 4:12 Avan ideh satinau ke gaiug gotovi ut kǝmas husur gotovi nǝmantuhmar, be gigol naṽide tovoi hǝn alat lotokad nadǝlomian lǝb̃erisi, lǝb̃igol tǝtoṽ hǝni, gigol naṽide tomaienan len nasoran, nagolean, na-lǝmas-buni-an, nadǝlomian mai naveveuan sam̃.
1TI 4:13 Geṽuruŋ akis hǝn natosian siGot len nǝhon nǝvanuan nadǝlomian gail, kel namilen mai p̃usan hǝni vir nagǝmaian sagw.
1TI 4:14 Sageriŋ naviolan gotokade tipat kǝmas, naviolan aGot toviol hǝni len na-pǝhav-utaut-hǝni-an, nǝboŋ alat lotokǝtkǝta tǝban alat siYesu lotoriŋ navǝlalit len gaiug.
1TI 4:15 Nǝlom̃ tidaŋ akis len nagolgolean hǝn natgalegai, hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eris lǝboii ke nauman sam̃ ivoi am tabtab.
1TI 4:16 Gelǝlǝgau hǝn gaiug, kǝtkǝta gol nap̃usanan sam̃ hǝn b̃inor, his tabtab hǝni. Gǝb̃igole, dereh aGot tilav kuv gaiug mai alat lotosǝsǝloŋ hǝn gaiug dan nǝsaan samito.
1TI 5:1 Timoti, sagesivoh len ahaṽut ideh, nǝdam̃ han tosǝhor eham̃, be nǝboŋ gǝb̃igole b̃inor, gisor malum̃lum̃ maii sum̃an tovi atǝmam̃. Sor mai alalum̃an, nǝdam̃ halit sǝbar eham̃, sum̃an lotovi aṽam̃ gail.
1TI 5:2 Sor mai abareab gail sum̃an lotovi anam̃ gail, ale len naveveuan, sor mai alatpǝhaṽut, nǝdam̃ halit sǝbar eham̃, sum̃an lotovi aṽavinem̃ gail.
1TI 5:3 Gevi tarhǝt sinǝbatunau pǝhaṽut lotom̃idol lotovi batunau kitin, lǝsǝkad nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an ideh.
1TI 5:4 Be nǝbatunau ideh b̃ikad anatun gail o amǝhaibǝn gail, galit m̃au lelǝboii ke limaskǝtkǝta tǝban nǝbathudud salito hǝn lǝb̃isar gel nǝkabut sinana mai tata salito artohis galito. Lǝb̃ehusur naṽide tomaienan, aGot ehǝhaṽur hǝni.
1TI 5:5 Nǝbatunau kitin tom̃idol, nǝbathudud san tob̃uer, gai eriŋ nǝlon len aGot, ale igol tabtab hǝn naŋirian van hǝn aGot mai na-sor-tuṽ-an m̃os na-vi-tarhǝte-an len nalennǝyal mai nalenmariug.
1TI 5:6 Be nǝbatunau ideh tohusur nǝmauran hǝn nalǝŋonian san sǝb̃on ŋai, alitenan imat, naut kǝmas ke tomaur sal.
1TI 5:7 Gikel nakelean galen lotodaŋ mai alat siYesu hǝn lǝb̃ikad nab̃oruan tonor ŋai, hǝn avan ideh asike b̃ike lotosa.
1TI 5:8 Be avan ideh asike b̃ekǝtkǝta tǝban amahean gail, asike b̃ekǝtkǝta tǝban nǝbathudud san, b̃imagenan, gai emǝtahun nadǝlomian len aKristo, ipair dan nadǝlomian enan, ale isa sǝhor alat lǝsǝkad nadǝlomian.
1TI 5:9 Nǝboŋ gǝb̃itos gat nǝbatunau kitin gail, gitos gat nǝbatunau pǝhaṽut ideh, nǝdam̃ han tosǝhor 60. Hǝn gǝb̃itos gati, imagegai tia ke: etǝgau gat nǝmauran nǝlahan tokade mai asoan tosua ŋai,
1TI 5:10 nǝmauran san ikad naṽide mai nagolean tovoi. Nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃ikel ur naṽide tovoi san: hum tohis anatun gail tovoi; tohǝhaṽur hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban nametb̃os gail lohoim san; tokǝtkǝta tǝban alat siYesu hum gai tovi naut kǝmas; tovi tarhǝt silat lotolǝŋon tosa, len natit p̃isi todaŋ len nagolean tovoi totiltile. Tos gat nǝbatunau tomaienan hǝn alat siYesu lǝb̃evi tarhǝt san.
1TI 5:11 Avil sagitos gat nǝbatunau ideh, nǝdam̃ han sǝbar 60 sal. Husur nǝlon tosǝhsǝhob hǝn naulum̃an igol ke elǝŋon b̃itoh maii, naut kǝmas aKristo, ike tilah.
1TI 5:12 Imaienan, dereh aGot tisab̃ alitenan ke tosa bathut ke toriŋ gab̃ulan na-kel-gati-an nametǝkav gai tokele a m̃o.
1TI 5:13 Sual am, dereh alitenan tegǝm petǝmas, tiyar husur naim gail, ale savi petǝmas ŋai, be tepǝpat soruan, tesulsul len nǝsa savi esan, ale dereh tisorsor husur nǝsa sanor hǝn b̃isor husuri.
1TI 5:14 Imaienan, nuke nǝbatunau galenan lilah, lipasus, liwol hǝn nǝbathudud salito, gol ke aenemi edǝdas lǝb̃isor mǝdas nahǝsadato.
1TI 5:15 Husur alitenan galevis lupal sob tia hǝn lǝb̃ehusur aSetan.
1TI 5:16 Napǝhaṽut nadǝlomian ideh b̃ikad nǝbatunau gail len nǝbathudud san, tevi tarhǝt salito. Sanor hǝn alat siYesu lǝb̃ekǝtkǝta tǝban galito. B̃imaienan, alat siYesu lolǝboi lǝb̃evi tarhǝt sinǝbatunau tin gail lotopar vi-tarhǝte-an.
1TI 5:17 Aelta ideh toil a m̃o hǝn alat siYesu, b̃eil a m̃o b̃ivoi, inor ke loputsani len nǝnauan salito, loṽuri inor. Timaienan hǝn aelta top̃usan mai tokel ur nasoruan siGot.
1TI 5:18 Bathut natosian siGot ike, “Sagepis gat nabuŋon nab̃uluk topal kuv namisurhuwit dan nǝhavhǝte husur nahudhuwit tohani evi nap̃urp̃uran hǝn nauman san.” Natosian siGot ikele am ke, “Inor ke nǝvanuan nauman tikad nap̃urp̃uran tonor hǝn nauman san.”
1TI 5:19 Sagedǝlom avan ideh sǝb̃on tosor tas aelta hum tosa, timaskad nǝvanuan teru o titor lotoris nǝsaan enan gol lolǝboi lǝb̃ikel koti.
1TI 5:20 Be sǝhar alat lotoil a m̃o lotogolgol nǝsaan sal leil len nǝhon alat siYesu p̃isi, gikel nalǝlǝgauan mai galito hǝn alat siYesu am lǝb̃emǝtahw.
1TI 5:21 Timoti, nukel mai gaiug, len nǝhon aGot, aYesu Kristo mai aŋel aGot tolekis hǝn galito ke, gigol natgalegai notokel buni ale gol tep̃itp̃itoṽ hǝn nǝvanuan p̃isi, sagivoi hǝn tesua sǝhor togon.
1TI 5:22 Sagisohotut hǝn gǝb̃eriŋ navǝlam̃ len avan ideh hǝn b̃eil a m̃o. Husur b̃iteh, ehum gotob̃on maii len nǝsaan san. Tǝgau gat nǝmauran naveveuan sam̃.
1TI 5:23 Sagemun nǝwai ŋai, be mun kǝkereh hǝn nǝwain m̃os nabǝhaṽum̃ tosa sil namǝsahan gotokadkade.
1TI 5:24 Nǝvanuan galevis lugol nǝsaan gail, gol ke nǝvanuan p̃isi lotolǝboi gail, lolǝboii am ke dereh lipanis. Be ikad galevis am, nǝsaan salit lotosusuah, dereh tevisi a tahw balai.
1TI 5:25 Len naṽide tomaienan, nǝvanuan p̃isi lolǝboi nagolean gail lotovoi, be asike lǝb̃elǝboi gail, naut kǝmas, navoian galenan lodǝdas lǝb̃esusuah.
1TI 6:1 Naslev gail lotokad nadǝlomian lukad nǝmauran todaŋ, be limasnau amasta salit gabag hum lotonor hǝn lǝb̃eputsan galit len nǝnauan salito. Naslev gail limaienan hǝn avan ideh asike b̃emǝdas nahǝsan aGot mai nap̃usanan san.
1TI 6:2 Naslev b̃ikad amasta tokad nadǝlomian, sateŋit nǝhon van hǝni husur evi wawa len nadǝlomian san. Teum tivoi am m̃osi, husur nauman san evi tarhǝt sinǝvanuan nadǝlomian, gai tolǝmas buni. P̃usan husur natgalegai, sor malum̃lum̃ hǝn nǝvanuan lǝb̃ehusur gail.
1TI 6:3 Avan ideh tokel ur nap̃usanan totile, sǝdam̃ hǝn nasoruan tonor siMasta sidato aYesu Kristo, sǝdam̃ hǝn nap̃usanan tonor hǝn nab̃oruan siGot,
1TI 6:4 gai ipatpat gai mǝhat masuṽ, salǝboi natideh. Nǝvanuan tomaienan imalkǝkat hǝn b̃isor levlev, hǝn b̃eṽitṽituh husur nasoruan gail. Natgalenan lugol nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, napǝpehwan, nasoran tomǝdas nǝhes gail, nǝnauan tosab, tosa,
1TI 6:5 mai na-sor-b̃alb̃al-an. Nǝvanuan gail lotomaienan, nǝnauan salit itaṽtaṽor vavinvinu, nakitinan eb̃uer lan. Lunau ke lolǝboi lǝb̃ehusur nab̃oruan siGot hǝn lǝb̃ikad nǝvat tosob̃ur.
1TI 6:6 Avil datb̃ehǝhaṽur hǝn nǝsa datb̃ikade, datb̃ikad nab̃oruan siGot, namilen ke datopul hǝn natit tovoi.
1TI 6:7 Husur nǝboŋ lotopas gidato, datsǝlav natideh gǝmai. Ale nǝboŋ datb̃imat, dereh datedǝdas datb̃ilav natideh van.
1TI 6:8 Be datb̃ikad nahurabat mai nǝhanian ŋai, datehǝhaṽur hǝn nǝmauran sidato.
1TI 6:9 Avil avan toke b̃ikad natite, natǝmat igol ke nalǝŋonian hǝn nǝsaan gail esǝhor gai, ekǝkos lan, ike tigol natit tisob̃ur tomelmel togol nasǝnahan. Nalǝŋonian gail lolivi vi pan vǝmasig hum tomaduŋduŋ len tas.
1TI 6:10 Husur na-lǝŋon-buni-an hǝn nǝvat evi nǝkadhut nǝsaan. Galevis lotolǝŋon masuṽ hǝn nǝvat, lupal sob dan nadǝlomian gol ke nalolosaan salito togol nǝmanuŋ topǝŋas masuṽ len nǝlolit gabag.
1TI 6:11 Be gaiug gotovi siGot, gam dan natgalenan, ale gam kitev nanoran, nab̃oruan siGot, nadǝlomian len aGot, na-lǝmas-buni-an, nǝ-daŋ-b̃uri-an tobǝlav, mai na-gol-mǝdau-hǝni-an vi tǝban nǝvanuan gail.
1TI 6:12 Daŋ b̃ur nǝb̃alan tovoi m̃os nǝsa dattokad nadǝlomian lan. Tǝgau gat nǝmauran vi sutuai aGot tokis gaiug hǝn gǝb̃ikade nǝboŋ gotokel kot nadǝlomian sam̃ len aYesu Kristo len nǝhon nǝvanuan lotosob̃ur.
1TI 6:13 Nukele hǝn gaiug len nǝhon aGot tolav nǝmauran mai natit p̃isi, len nǝhon aYesu Kristo tokel kot na-kel-koti-an tovoi len nǝhon aPontius Pilate, nukele hǝn gaiug ke,
1TI 6:14 gigol kavkav hǝn nǝsa aGot tolǝŋoni, nǝsaan teb̃uer. Gole vir aMasta sidato, aYesu Kristo b̃evisi.
1TI 6:15 Dereh tevisi balai len nǝboŋ aGot tolekis hǝni. AGot, gai sǝb̃on iyalyal, tonor hǝn nǝvanuan gail lotosal suhi, naKiŋ hǝn nakiŋ gail, Nasub̃ tovi masta hǝn natit p̃isi.
1TI 6:16 Gai sǝb̃on edǝdas b̃imat, itoh len nam̃ial nǝvanuan gail lotodǝdas lǝb̃egǝm pǝpadaŋ hǝni, sǝkad avan ideh torisi, sǝkad avan ideh tolǝboi b̃erisi boŋ ideh. Nahǝsan tiyalyal! Nǝdaŋan tipat lan vi sutuai sutuai! Ganan.
1TI 6:17 Timoti, kel p̃uli hǝn alat lotopul hǝn natite len nǝboŋ ta damǝŋai ke salipatpat galit mǝhat len nǝlolito, saleriŋ nǝlolit len natit gail topat damǝŋ be b̃imasig pelan, avil leriŋ nǝlolit len aGot tolav masuṽ hǝn natit p̃isi hǝn datb̃ehǝhaṽur.
1TI 6:18 Kel mai galit m̃au ke ligol navoian, lepul hǝn nagolean tovoi, lehǝhaṽur hǝn lǝb̃eviol, len nǝsa lotopul hǝni lehǝhaṽur hǝn lǝb̃evi tarhǝt sinǝvanuan gail.
1TI 6:19 Len naṽide tomaienan, leum m̃os nǝpaudesen hǝn nakonviolan aGot tokade m̃os galit balai, ale letǝgau kot nǝmauran tokitin.
1TI 6:20 Timoti, kǝtkǝta kǝkol hǝn nǝsa aGot toriŋi len navǝlam̃. Pair dan nasoruan totaṽtaṽor, na-sor-kǝmas-an, na-sor-levlev-an silat lotosor tas gaiug len nǝsa lotokis suluṽi hǝn nalǝboian.
1TI 6:21 Galit galevis lotonau ke lotokad nalǝboian enan lusab dan nadǝlomian. Navoian aGot toviol kǝmas hǝni, tipat len gaiug.
2TI 1:1 Ginau, aPol bogai. AGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃evi ahai pispisul sua seKristo, aYesu. Gai esǝvat ginau hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-gati-an san ke len aYesu Kristo b̃eviol hǝn nǝmauran mai nǝvanuan gail.
2TI 1:2 Nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gaiug, aTimoti, anatugw len nadǝlomian, notolǝmas bun gaiug. AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai gaiug, nǝlon titaŋis gaiug, mai gai tigol nǝlom̃ tikad natǝm̃at tabtab; natgalenan tovoi legǝm tǝban aGot Tata mai aYesu Kristo, aMasta sidato.
2TI 1:3 Timoti, len nǝlogw tomasil, nulotu hǝn aGot hum atǝmagw gail ta sutuai lotogole, ale nosipa vi tǝban aGot hǝn gaiug. Len na-sor-tuṽ-an sagw len nalennǝyal mai nalenmariug nunau gat gaiug tabtab, nusor tuṽ m̃os gaiug.
2TI 1:4 Nunau gat nǝtaŋan sam̃ nǝboŋ notoriŋ gaiug, ale nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gaiug tǝtas hǝn nǝb̃epul hǝn nakemkeman.
2TI 1:5 Nunau gat nadǝlomian tokitin gotokade, topat a m̃o len aLois, atabǝm̃ pǝhaṽut, mai aEunis, anam̃, ale nolǝboi sǝhoti ke tovi nadǝlomian enan topat len gaiug am.
2TI 1:6 Husur natenan nukele tǝtas mai gaiug ke geutaut hǝn gaiug len naviolan aGot toviol hǝni mai gaiug nǝboŋ notoriŋ navǝlagw len gaiug, hǝn naviolan enan b̃egǝm daŋ am.
2TI 1:7 Bathut aGot saviol hǝn aNunun hǝn datb̃emǝtahw, eviol hǝni hǝn datb̃idaŋ, datb̃elǝmas bun nǝvanuan gail, ale datb̃etǝgau gat nǝlodat gabag b̃inor.
2TI 1:8 Imaienan, sagemǝmau hǝn gǝb̃ikel ur aMasta sidato. Sagemǝtahw. Sa-nahurum̃ tisa len ginau husur nototoh len naim bǝbaŋis m̃osi. Be len nǝdaŋan siGot, b̃on mai ginau len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an m̃os na-kel-uri-an tovoi.
2TI 1:9 Evi aGot tolav kuv gidato dan nǝsaan sidato, totabtabuh len gidat hǝn datb̃evi nǝvanuan san sǝb̃on gail ŋai. Savi len nǝsa dattogole, be len nalǝŋonian san husur navoian toviol kǝmas hǝni ta sutuai, natub̃atan tob̃uer sal. Eviol hǝni mai gidato len aKristo aYesu.
2TI 1:10 Avil gagai aKristo aYesu evisi tia hǝn datb̃ikad navoian enan. Atenan ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Igol ke nǝmatan sǝkad nǝdaŋan am, ale len na-kel-uri-an tovoi, ikel vǝhot nǝmauran kitin mai gidato, tovi nǝmauran vi sutuai, nǝmatan todǝdas b̃esǝhori.
2TI 1:11 AGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃egǝm vi ahai pispisul sua, ahai p̃usan sua hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi egai.
2TI 1:12 Husur enan nolǝŋon isa vǝsa gagai len naim bǝbaŋis. Be nahurugw sǝsa bathut nolǝboi aGot, gai notoriŋ nǝlogw lan, nunau lǝboii, nǝlogw sauri ke elǝboi b̃etǝgau gol nǝsa notoriŋi len navǝlan van vǝbar nǝboŋ totibau enan.
2TI 1:13 Gosǝsǝloŋ tia hǝn nap̃usanan tokitin notokele. Tǝgau gati hǝn gǝb̃igol tǝtoṽ hǝni len nadǝlomian mai na-lǝmas-buni-an dattokade len aKristo aYesu.
2TI 1:14 Len nǝdaŋan seNunun aGot, totoh len gidato, tǝgau gol nakitinan enan, aGot toriŋi len navǝlam̃, havhav hǝni tivoi.
2TI 1:15 Golǝboi tia ke alat a Asia p̃isi lupair dan ginau, galito eru, aFikelus mai aHermokenes, arumaienan.
2TI 1:16 Nusor tuṽ ke Nasub̃ tivoi hǝn nǝbathudud siOnesiforus husur vǝha-sob̃ur gai igol ginau nolǝŋon ivoi, ale samǝmau hǝn b̃em̃ǝdoŋ tǝban ginau, naut kǝmas natsen gail lotobaŋis ginau.
2TI 1:17 Be nǝboŋ tobar naut a Rom ekǝta doŋ ginau van van vǝbar tosab̃ ginau.
2TI 1:18 Nusor tuṽ m̃os aOnesiforus ke len nǝboŋ totibau, Nasub̃ tilolosa hǝni. Gunau lǝboi tia ke gai tovi tarhǝt sagw len naṽide tosob̃ur len naut a Efesus.
2TI 2:1 Imaienan, gaiug m̃au, anatugw len nadǝlomian, gidaŋ len navoian aYesu Kristo toviol kǝmas hǝni.
2TI 2:2 Ale nap̃usanan gotosǝsǝloŋ hǝn ginau notokele len nǝhon nǝvanuan tosob̃ur, riŋ natgalenan len navǝlan nǝvanuan gail gotolǝboi gǝb̃eriŋ nǝlom̃ len galito, galit lotolǝboi lǝb̃ep̃usan hǝni mai nǝvanuan tile gail am.
2TI 2:3 Gidaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sum̃an gotovi nasoltia sua tovoi siYesu Kristo.
2TI 2:4 Nisor kǝta maiegai bai: Nasoltia toum hum nasoltia akis, imakuv dan nǝmauran silat lǝsavi soltia. Igol tomaienan hǝn nakomada tolekis hǝni hǝn b̃egǝm vi soltia, b̃ehǝhaṽur hǝni.
2TI 2:5 Ale avan ideh togamgam, b̃ehusur nalo hǝn nǝgamgaman, elǝboi b̃igam sǝhor galit lotogam hǝn b̃ilav nǝprais.
2TI 2:6 Ale nǝvanuan nǝmabulan toum todaŋ, nǝboŋ nǝhol b̃iṽan, b̃imatu, gai timashan nǝhanian nametǝkav.
2TI 2:7 Nau nǝsa notokelkele, ale Nasub̃ dereh tevi tarhǝt sam̃ hǝn gǝb̃elǝboi sǝhot natgalen p̃isi.
2TI 2:8 Nau gat akis hǝn aYesu Kristo, aGot tolavi dan nǝmatan, tosua len nǝpasusan siTevit; egai evi na-kel-uri-an tovoi notokel uri.
2TI 2:9 Husur notokel uri, nolǝŋon isa vǝsa m̃osi, ale lubaŋis gat ginau m̃osi hum notovi nǝvanuan tob̃ur kotov nalo. Avil sǝkad avan ideh tolǝboi b̃ibaŋis gat nasoruan siGot!
2TI 2:10 Imaienan nudaŋ b̃ur natit p̃isi m̃os alat, aGot tolekis hǝn galito, hǝn galit am lǝb̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan salito len aYesu Kristo, ale toh mai aGot vi sutuai.
2TI 2:11 Golǝboi gǝb̃eriŋ nǝlom̃ len nasoruan egai, ke: Datb̃imat tia mai aKristo, dereh datitoh maii balai am.
2TI 2:12 Datb̃idaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an m̃osi, dereh dateil a m̃o maii sum̃an nakiŋ gail. Datb̃ikele ke datsalǝboi gai, dereh atenan tikele ke salǝboi gidato.
2TI 2:13 Datb̃ipair dan gai boŋ ideh, atenan asike ipair dan gidat boŋ ideh, husur nab̃oruan san imagenan. Gai edǝdas b̃imakuv dan nab̃oruan san.
2TI 2:14 Kel natgalenan mai alat lotokad nadǝlomian hǝn lǝb̃inau tǝlmam hǝn gail. Kel nalǝlǝgauan mai galito len nǝhon aGot ke, saleṽitṽituh husur nasoruan. Naṽitṽituhan tomaienan sagol natideh tovoi be emǝdas alat lotosǝsǝloŋ hǝni ŋai.
2TI 2:15 Hisi hǝn gǝb̃egǝm koti vi vanuan nauman kitin len nǝhon aGot; nǝvanuan nauman samǝmau hǝn nauman san top̃usan tonor hǝn nasoruan hǝn nakitinan.
2TI 2:16 Gebulatut dan naholan totaṽtaṽor saputsan aGot, naholan kǝmas, husur eliv nǝvanuan gail van van vi tut dan naṽide tonor hǝn nab̃oruan siGot.
2TI 2:17 Nasoran tomaienan emǝdas alat siYesu hum nǝmanuŋ togǝm tibau van gol ke tob̃os niben. AHimeneus mai aFiletus arukad naholan tomaienan.
2TI 2:18 Arupal sob dan nakitinan. Arukel ke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan evisi tia, gol ke aromǝdas nadǝlomian sinǝvanuan galevis.
2TI 2:19 Naut kǝmas gǝlaru, nadǝlomian len aKristo ehum nǝpaudesen todaŋ siGot toil gǝgat sal ale aGot itos gat nategai lan ke: “Nasub̃ aGot elǝboi galit lotovi esan,” mai “Avan ideh tokele ke Nasub̃ aGot tovi masta san, gai timaspair dan nǝsaan, riŋ gab̃ulani.”
2TI 2:20 Len naim sinǝvanuan totibau ideh ikad nasiloh mai nab̃iliwai lotoum hǝni hǝn nagol mai nasilva ale loriŋ nǝhanian tovoi len gail. Wake galevis loum hǝni hǝn nǝhai mai nǝtan b̃ulau, ale loriŋ nǝpahsago len gail.
2TI 2:21 Avan ideh b̃igol gai b̃iveveu dan nǝsaan, dereh tehum nab̃iliwai, aGot tolǝboi b̃etǝgau hǝn b̃igol nauman tovoi hǝni. Evi siMasta sǝb̃on ŋai, toutaut hǝni m̃os nauman tovoi p̃isi san.
2TI 2:22 Imaienan, tah mai alat nǝlolit tomasil lotolotu hǝn Nasub̃. Gam dan nalǝŋonian tosa gail simantuhmar. Gam kitev nanoran, nadǝlomian, na-lǝmas-buni-an, mai natǝm̃at, hǝn nǝlom̃ b̃ikade.
2TI 2:23 Gam dan na-sor-b̃alb̃al-an tomelmel, totǝtan, husur golǝboii ke legǝm vi b̃alb̃alan. Sagitah mai nǝvanuan gail lotohol husur natit tomelmel, lototǝtan hǝni, husur golǝboii ke dereh lib̃al sile.
2TI 2:24 Avil naslev siNasub̃ m̃au, satib̃al be tisor malum̃lum̃, tivoi hǝn nǝvanuan p̃isi, tep̃usan hǝn nasoruan siGot tip̃arp̃ar, satikad nǝlol paŋpaŋ tutut van hǝn alat lotosor tasi,
2TI 2:25 be len nǝlon tomǝdau, tigol alat lotosor tasi linor. Bathut aGot hum ma b̃egǝgel hǝn nǝlolito hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan salito, ale lǝboi sǝhot nakitinan.
2TI 2:26 Ale dereh nǝnauan tonor tetǝlmam hǝn galito hǝn lǝb̃igam yav dan nǝhai tata setǝmat tota gol galit hǝn lǝb̃igol nǝsa gai tolǝŋoni.
2TI 3:1 Nau lǝboi nategai ke: len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, dereh tikad nǝboŋ todaŋ gail, nǝlon nǝvanuan gail b̃etuhatuh len gail.
2TI 3:2 Husur nǝvanuan gail dereh lelǝmas bun galit gabag mai nǝvat, lisal suh galit gabag, leṽiv, lisor mǝdas nahǝsan nǝvanuan, asike lugol nǝsa analit mai atǝmalit lotokele, asike lukad nasipaan, dereh lemǝtahun aGot len nǝmauran salito,
2TI 3:3 asike lolǝmas avan ideh, asike lukad nalolosaan, dereh lisor mǝdas nab̃oruan sinǝvanuan gail, asike lotǝgau gat nǝlolit gabag ivoi, dereh ligolgol nasǝnahan, lemǝtahun natit p̃isi tovoi,
2TI 3:4 leriŋ na-ke-ṽan-an gail len navǝlan aenemi salit gail, asike lukad nǝnauan len nǝsa lǝb̃igole, dereh lipatpat galit mǝhat len nǝnauan salit sǝb̃olito, lelǝmas bun nalǝŋonian salito, be asike lolǝmas bun aGot.
2TI 3:5 Dereh legǝgǝras ke lotolotu hǝn aGot, be lotǝtas gol nǝdaŋan hǝn nalotuan enan. Timoti, gipair dan nǝvanuan gail lotomaienan.
2TI 3:6 Bathut alatenan galevis lob̃is lohoim gail hǝn lǝb̃iwol hǝn nǝmauran silatpǝhaṽut lǝsail gǝgat, latpǝhaṽut nǝlolit totuhatuh buni hǝn nǝsaan, nalǝŋonian salit tiltile towol hǝn galito.
2TI 3:7 Alatpǝhaṽut lotomaienan ludoŋ nap̃usanan toveveu akis, be lodǝdas lǝb̃elǝboi sǝhot nakitinan.
2TI 3:8 Ahai p̃usan gǝgǝras lotomǝdas alatpǝhaṽut maienan, nǝnauan salit itaṽtaṽor vavinu, ale len nǝtarhǝt hǝn nadǝlomian, luteh, lovi naut kǝmas, lomǝtahun nakitinan hum aJannes mai aJabres artomǝtahun aMoses.
2TI 3:9 Avil ahai p̃usan gǝgǝras galenan, asike lolǝboi lǝb̃ivan am, husur namelmelan salito dereh timasil hǝn nǝvanuan p̃isi hum namelmelan siJannes mai aJabres ta m̃o.
2TI 3:10 Be gaiug aTimoti, gugol husur nap̃usanan sagw; naṽide hǝn nǝmauran sagw; nǝsa notoke nigole, nǝmauran sagw topat m̃osi; gugol husur nadǝlomian sagw; na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlogw; na-lǝmas-buni-an sagw mai nasusumaran sagw.
2TI 3:11 Golǝboii ke nǝvanuan gail lomǝdas tabtab hǝn ginau, lugol nolǝŋon isa vǝsa len naut a Antiok, a Ikonium mai a Listra. Golǝboi na-lǝŋon-isa-vǝsa-an gail lotovisi hǝn ginau notodaŋ b̃uri, be Nasub̃ ilav kuv ginau dan gail p̃isi.
2TI 3:12 Be savi ginau ŋai, avan ideh toke b̃ikad nab̃oruan siGot len nǝmauran san, b̃ib̃on mai aYesu Kristo, dereh nǝvanuan gail lemǝdas tabtab hǝni.
2TI 3:13 Be nǝvanuan tosa gail mai nǝvanuan gǝgǝras gail dereh lisa vǝsa sǝhor ta m̃o, dereh legǝras nǝvanuan gail ale nǝvanuan gail dereh legǝras galito, hǝn galit gabag lǝb̃edǝlom nagǝgǝrasan.
2TI 3:14 Avil gaiug m̃au, geil gǝgat tabtab len natgalen gotonau sǝhoti, gotolǝboi sǝhoti husur golǝboi alat lotop̃usan, lotolav natgalenan mai gaiug.
2TI 3:15 Nǝboŋ gotovi natǝtai sal golǝboi natosian siGot tia, tolǝboi b̃ilav mai gaiug nalǝboian hǝn gǝb̃ehusur nap̃isal tonor m̃os nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sam̃ len nadǝlomian len aYesu Kristo.
2TI 3:16 Nǝkadun natosian siGot p̃isi evi aNunun aGot tomaur. Natosian galenan luvoi hǝn nap̃usanan hǝn nakitinan, luvoi hǝn lǝb̃esivoh len nǝvanuan tokad nǝsaban ideh, luvoi hǝn lǝb̃igol naṽide hǝn nǝvanuan b̃inor, luvoi hǝn naṽusanian hǝn nanoran,
2TI 3:17 hǝn ke nǝvanuan siGot b̃ikad namitisau, elǝboi b̃igol natideh tovoi.
2TI 4:1 Nukele mai gaiug, len nǝhon aGot mai aYesu Kristo b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan hǝn alat lotomaur mai alat lotomat; husur len navisian san dereh tevi kiŋ balai ale nukel mai gaiug ke:
2TI 4:2 Kel ur nasoruan siGot, daŋ b̃uri, naut kǝmas lǝb̃elǝŋoni o asike lǝb̃elǝŋoni. Len na-toh-mǝdau-an hǝn nasusumaran mai nap̃usanan, mitikel vǝhot nǝsaan ideh, sivoh len nǝvanuan togol tosa, ale mitigol nǝvanuan gail lelǝŋon tivoi am len nǝlolito.
2TI 4:3 Husur len nǝboŋ b̃egǝmai, nǝvanuan gail asike lesǝsǝloŋ hǝn nap̃usanan tokitin, be dereh lehusur nalǝŋonian tosa salito, dereh litariv ahai p̃usan ideh tokel nǝsa galit lotomalkǝkat hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni.
2TI 4:4 Dereh lipair dan nakitinan van hǝn nǝb̃ol gǝgǝras gail.
2TI 4:5 Be len natit p̃isi, gaiug m̃au, getǝgau gat gaiug gabag. Gidaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, gol nauman hum avan sua tokel ur na-kel-uri-an tovoi, gol p̃is nauman aGot tolavi mai gaiug hǝn b̃ihav.
2TI 4:6 Nokǝmaienan husur nǝmauran sagw egǝm hǝn nagilen, ehum nǝda hagw tosel len natutumavan. Dereh nimat.
2TI 4:7 Nub̃al len nǝb̃alan tovoi tia, nugam len nǝgamgaman tonoŋ tia, notǝgau gat nadǝlomian tia.
2TI 4:8 Gagai van, aGot satotǝgau nǝprais hǝn nanoran m̃os ginau. Nasub̃ topǝpehun navoian dan nǝsaan len nanoran, dereh teviol hǝni mai ginau len nǝboŋ totibau enan. Be savi ginau ŋai, dereh teviol hǝni mai alat lotolǝmas buni, toh vir natǝlmaman san.
2TI 4:9 Saṽsaṽut hǝn gǝb̃egǝm hǝn ginau tutut.
2TI 4:10 Bathut aTemas igam dan ginau vi Tessalonika husur elǝmas masuṽ hǝn natit gail mai naṽide silat navile a pan egai. AKresens evi Kalatia mai aTitus evi Talmatia.
2TI 4:11 ALuk ŋai itoh mai ginau. Nǝboŋ gǝb̃egǝmai, gesǝhar aMak husur elǝboi b̃evi tarhǝt sagw len nauman sagw gegai.
2TI 4:12 Nosǝvat aTikikus vi Efesus tia.
2TI 4:13 Noriŋ nahurabat naut susus sagw mai aKarpus len naut a Troas. Nǝboŋ gǝb̃egǝmai, pati gǝmai ale pat nalob̃ulat gail, nolǝŋon masuṽ hǝn nalob̃ulat nototub̃at tos len gail.
2TI 4:14 Golǝboi aAleksada toum hǝn nametǝlai a? Gai igol natit tosa tosob̃ur hǝn ginau. Ale dereh Nasub̃ tesisil hǝni sil nǝsa togole.
2TI 4:15 Gaiug am gelǝlǝgau hǝn satemǝdas gaiug husur gai emǝtahun bun nasoruan sinamito.
2TI 4:16 Len nakotan nametǝkav sagw, sǝkad avan ideh tovi tarhǝt sagw, galit p̃isi lugam dan ginau. AGot satinau gat nǝsa lotogole, be rub̃ati dan galito.
2TI 4:17 Avil Nasub̃ itah mai ginau, evi tarhǝt sagw, ilav nǝdaŋan mai ginau hǝn nǝb̃ikel ur p̃is na-kel-uri-an tovoi, ale hǝn galit p̃isi lǝsavi Ju lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni. Ale ilav kuv ginau dan nǝmatan, ehum tolav kuv ginau dan nalion b̃ikat pǝpas ginau.
2TI 4:18 Nasub̃ dereh tilav kuv ginau dan nauman nǝsaan p̃isi silat lotomǝdas ginau, tetǝgau gat ginau, sǝhar ginau hǝn nǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan len nǝmav. Nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn aGot toyalyal vi sutuai sutuai! Ganan.
2TI 4:19 Ale Timoti, kel na-ke-ivoi-an mai aPriska mai aAkwila mai alat lototoh len naim siOnesiforus.
2TI 4:20 AErastus itoh tin a Korint, be noriŋ aTrofimus tomǝsah itoh len naut a Miletus.
2TI 4:21 Nahǝbati hǝn naut susus dereh tegǝmai, gisaṽsaṽut gǝm a m̃o. AEpulus mai aPutens mai aLinus mai aliten aKlautia mai nǝbathudud nadǝlomian p̃isi lukel na-ke-ivoi-an mai gaiug.
2TI 4:22 Nasub̃ titoh len nǝlom̃. Navoian aGot toviol kǝmas hǝni, tipat len gaiug.
TIT 1:1 Ginau, aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Novi naslev sua siGot, novi ahai pispisul sua siYesu Kristo hǝn nǝb̃eum m̃os nadǝlomian silat aGot tolekis hǝn galito mai hǝn nǝb̃ilav mai galito, nalǝboian hǝn nakitinan tonor hǝn nab̃oruan siGot.
TIT 1:2 Nǝbathut nadǝlomian mai nalǝboian enan evi nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝmauran vi sutuai. AGot nakitinan ikel gat nǝmauran enan a tahw hǝn natub̃atan hǝn nǝboŋ gail ta sutuai.
TIT 1:3 Be len nǝboŋ tonor, gai tolekis hǝni, aGot, tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, ikel vǝhot nakitinan len nasoruan san ale isor idaŋ mai ginau hǝn nǝb̃ikel uri.
TIT 1:4 Nutos nalob̃ulat egai van hǝn gaiug, aTitus, gotovi anatugw kitin len nadǝlomian dartokade. AGot Tata mai aKristo aYesu tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, areviol kǝmas hǝn navoian mai gaiug, mai arigol nǝlom̃ tikad natǝm̃at.
TIT 1:5 Nǝboŋ notoriŋ gaiug len naut a Krit, nugole hǝn gǝb̃igol tinor nahudhuuman topat sal, mai hǝn gǝb̃itabtabuh len aelta gail len navile p̃isi, hum notokele mai gaiug.
TIT 1:6 Hǝn gǝb̃itabtabuh len aelta ideh, nǝmauran san imagegai tia ke: atenan inor len nǝhon nǝvanuan gail, etǝgau gat nǝmauran nǝlahan tokade mai asoan tosua ŋai, anatun gail lukad nadǝlomian, lǝsǝkad nǝmauran totaṽtaṽor, mai nǝkadulit sǝhaihai.
TIT 1:7 Nǝboŋ gǝb̃itabtabuh len avan ideh hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban alat siYesu, hǝn aGot b̃eriŋ nauman san len navǝlan; gitabtabuh ŋai len atenan, nǝmauran san tonor tia len nǝhon nǝvanuan gail. Gai sǝpatpat gai mǝhat, nǝlol paŋpaŋ san satutut, satǝrog, sagol nasǝnahan mai salǝŋon masuṽ hǝn natite.
TIT 1:8 Avil ehǝhaṽur hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eb̃is lohoim san, ale ekǝtkǝta tǝban galito ivoi. Gai elǝmas bun navoian, ikad nǝnauan tovoi, inor, veveu buni mai etǝgau gat nǝlon gabag.
TIT 1:9 Etǝgau gat na-kel-uri-an nakitinan dattoṽusani hǝni tia, hǝn b̃elǝboi b̃ep̃usan b̃inor, hǝn b̃igol nǝvanuan lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito, ale hǝn b̃ikel vǝhot nǝsaban silat lotosor tas nap̃usanan enan tonor.
TIT 1:10 Husur ikad nǝvanuan isob̃ur ei len naut a Krit, lotomǝtahun nap̃usanan tonor, lotosor walwal kǝmas ŋai mai lotogǝgǝras. Galit isob̃ur ludaŋ len na-tiv-dalusi-an hǝn lǝb̃inor len nǝhon aGot.
TIT 1:11 Kǝkol gat nabuŋolito husur lomǝdas nǝbathudud kavkav gail nǝboŋ lotop̃usan hǝn nǝsa sanor hǝn lǝb̃ep̃usan hǝni, m̃os nǝvat.
TIT 1:12 AuleKrit sua, tovi ahai kelkel ur sua salit gabag, nǝnauan san ep̃itoṽ hǝn esagw, ale ike, “Alat a Krit lovi vanuan nalibliboŋan tabtab, lovi vanuan sasa lotolǝŋon ke ligol nasǝnahan; luhan tǝmǝhav, lupetǝmas hǝn nauman.”
TIT 1:13 Gai ekitin. Husur natgalenan, gikel p̃uli idaŋ len galito hǝn lǝb̃imaur len nadǝlomian
TIT 1:14 hǝn asike lǝb̃esǝsǝloŋ am hǝn nǝb̃ol sakitin seJu gail mai nakelean todaŋ silat lotopair dan nakitinan.
TIT 1:15 Len alat lotoveveu, natit p̃isi iveveu; wake len alat nǝmauran salit tob̃iŋb̃iŋal mai alat lǝsǝkad nadǝlomian, natit toveveu eb̃uer, nǝnauan salit mai nǝlolit eb̃iŋb̃iŋal.
TIT 1:16 Lusor idaŋ ke lotolǝboi aGot avil len nagolean salito lotǝtas gole. Lusa vǝsa tibatbat, lǝsagol nǝsa aGot tokele, ale lodǝdas lǝb̃igol natideh tovoi.
TIT 2:1 Be gaiug Titus, gikel natgalenan tonor hǝn nap̃usanan nanoran tokitin.
TIT 2:2 Ṽusan nǝhaṽut gail hǝn asike lǝb̃igol tǝmǝhav hǝn natideh, hǝn lǝb̃inor hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eputsan galito len nǝnauan salito, mai hǝn lǝb̃etǝgau gat galit gabag. Limasnor kitin len nadǝlomian, len na-lǝmas-buni-an, len nǝ-daŋ-b̃uri-an tobǝlav.
TIT 2:3 Len naṽide tomagenan, ṽusan nǝbareab gail hǝn lǝb̃ehusur masuṽ hǝn nap̃isal siGot len naṽide salito, hǝn asike lǝb̃eliboŋ, sor mǝdas nahǝsan avan ideh, ale hǝn asike nǝwai todaŋ b̃iwol hǝn nǝmauran salito. Ao, limasp̃usan hǝn nǝsa tovoi.
TIT 2:4 Imagenan hǝn lǝb̃igol alatpǝhaṽut, lǝsavi bareab, nǝlolit evi pan hǝn lǝb̃elǝmas bun asoalit gail mai anatulit gail,
TIT 2:5 hǝn lǝb̃etǝgau gat galit gabag, hǝn lǝb̃iveveu, hǝn lǝb̃eum a im salit gail, hǝn lǝb̃ivoi, hǝn lǝb̃itoh len navǝlan asoalit sǝb̃olit gail hǝn ke avan ideh asike b̃isor b̃isa hǝn nasoruan siGot.
TIT 2:6 Len nap̃isal enan, gikel koti mai nǝmantuhmar gail hǝn lǝb̃etǝgau gat galit b̃ivoi, gol lelǝŋon tivoi am len nǝlolito.
TIT 2:7 Len natit p̃isi gaiug gimasgol navoian hǝn nǝvanuan gail lǝb̃igol tǝtoṽ hǝn gaiug. Len nap̃usanan sam̃ geṽusan nǝmauran tonor, gemǝlas len nauman sam̃,
TIT 2:8 mai gikel nakitinan hǝn nǝvanuan gail lǝb̃edǝdas lǝb̃isab̃i ke gotosab, hǝn ke alat lotosor tas gaiug, nahurulit b̃isa, bathut lǝsǝkad natideh tosa hǝn lǝb̃isor husur gidato.
TIT 2:9 Len natit p̃isi, naslev gail limasgol nǝsa amasta salit gail lotokele, ligol amasta salit gail lehǝhaṽur ale salisor tǝlmam,
TIT 2:10 salevǝnah ben galito, avil len naṽide hǝn nǝmauran salito limasnor hǝn amasta salit gail lǝb̃elǝboi lǝb̃eriŋ nadǝlomian len navoian salito. Imagenan, len natit p̃isi lǝb̃igole, ligol nap̃usanan siGot tolav kuv gidato dan nǝsaan sidato tikab, tepǝhas.
TIT 2:11 Nokǝmaienan husur navoian, aGot toviol kǝmas hǝni, evisi tia, ilav kuv nǝvanuan p̃isi dan nǝsaan salito.
TIT 2:12 Eṽusan gidat hǝn datb̃ike “Aoa,” hǝn nab̃oruan tosa savi siGot mai nalǝŋonian gail sinavile a pan. Ale eṽusan gidat hǝn datb̃itoh len nǝnauan tovoi, nanoran mai nab̃oruan siGot len nǝmauran kavkav sidato,
TIT 2:13 nǝboŋ datb̃itoh vir nǝ-vatvat-viri-an tovoi buni. Nǝ-vatvat-viri-an dattotoh viri evi navisian namǝnas siGot sidato toyalyal tovi aYesu Kristo, tolav kuv gidato dan nǝsaan sidato.
TIT 2:14 Gai eviol hǝn gai gabag m̃os gidato hǝn b̃ilav kuv gidato dan nǝsaan tobaŋis gat gidato mai hǝn b̃igol datb̃iveveu m̃os gai gabag sum̃an nǝvanuan gail lotovi esan kitin lotolǝŋon bun nagolean tovoi.
TIT 2:15 Gikel ur natgalenan, gigol nǝvanuan lelǝŋon tivoi am len nǝlolito, gikel nǝsaan salit mai galito hǝn lǝb̃inor. Avan ideh satinau kǝmas hǝn nǝdaŋan sam̃ hǝn na-il-a-m̃o-an.
TIT 3:1 Titus, gisor hǝn alat siYesu ei hǝn lǝb̃inau gati ke limastoh len navǝlan alat lotoil a m̃o mai nǝgavmen, limasgol nǝsa lotokele mai limasutaut hǝn lǝb̃igol nauman p̃isi tovoi.
TIT 3:2 Salisor mǝdas nahǝsan avan ideh, saleṽitṽituh, be len nǝsa lǝb̃igole limasgol mǝdau hǝni, leriŋ galit a pan van hǝn nǝvanuan p̃isi.
TIT 3:3 Bathut gidat am, a m̃o datovi nahoṽon gail, datsagol nǝsa aGot tokele. Na-lǝŋon-buni-an hǝn natit gail lǝsavi sidato mai natideh togol nibedat o nǝnauan sidat tolǝŋon tovoi lan losǝhar gidato len nap̃isal tosa, gol gidat datovi slev hǝn gail. Datutohtoh len nalǝŋonian hǝn nasǝnahan mai nǝlodat evǝnvǝnah. Nǝvanuan gail lomǝtahun bun gidato, mai datomǝtahun bun gidat gabag vǝsa.
TIT 3:4 Avil nǝboŋ navoian mai na-lǝmas-buni-an siGot Nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato tovisi,
TIT 3:5 gai ilav kuv gidato dan nǝsaan sidato, savi bathut nauman gail tonor dattogole avil husur ke nǝlon totaŋis gidato. Elisov gidat hǝn nǝdaŋan seNunun, lav mai gidato nǝpasian veveu mai natub̃atan veveu.
TIT 3:6 AGot, len aYesu Kristo Nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato, evur san habat hǝn aNunun len gidato.
TIT 3:7 Ale, imagenan, len navoian toviol kǝmas hǝni, aGot eriŋ gidato ke dattonor, naut kǝmas datsanor. Nǝboŋ togole, ilav nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝmauran vi sutuai mai gidato hǝn datb̃ikade.
TIT 3:8 Golǝboi gǝb̃eil gǝgat len nasoruan enan. Ale nuke gidaŋ hǝn gǝb̃ikel natgalenan, hǝn alat lotoriŋ nǝlolit len aGot lǝb̃emǝlas len nagolean navoian gail, ale hǝn lǝb̃idaŋ len gail. Natgalenan luvoi buni mai lovi tarhǝt sinǝvanuan p̃isi.
TIT 3:9 Be gebulatut dan naṽitṽituhan kǝmas, nasoran husur nǝbathuyah, na-sor-b̃alb̃al-an mai nǝb̃alan husur nalo seJu. Lovi naut kǝmas, lǝsagol natideh.
TIT 3:10 Gikai tas avan ideh b̃igol b̃ikad nǝtarhǝb̃alan b̃eru, kel maii vǝha-sua ale vǝha-ru, beti bulatut dani.
TIT 3:11 Golǝboi nǝvanuan tomaienan, nǝlon ikab̃kab̃ur mai isa. Elǝboi nǝsaan san be igole sal.
TIT 3:12 Nǝboŋ nǝb̃esǝvat aArtemas o aTikikus van hǝn gaiug, hisi hǝn gǝb̃egǝm hǝn ginau len naut a Nikop̃olis, husur nunau sǝhoti tia ke nitoh ei len nǝboŋ hǝn naut susus.
TIT 3:13 Gehisi hǝn gǝb̃evi tarhǝt siSenas, naulum̃an hǝn nalo, mai aAp̃ollos, hǝn asike arb̃ipar tideh len nǝyaran sǝlaru.
TIT 3:14 Nǝvanuan nadǝlomian sidat gail salitoh kǝmas, be limasdaŋ len nauman tovoi gail. Beti lolǝboi lǝb̃evi tarhǝt sinǝvanuan gail lotopar, lotovi mǝsal.
TIT 3:15 Galit p̃isi lototah mai ginau luke, “Ivoi,” van hǝn gaiug. Gike “Ivoi,” mai alat ei lotolǝmas bun gidato len nadǝlomian. Navoian aGot toviol kǝmas hǝni, tipat mai gamit p̃isi.
PHM 1:1 Ginau, aPol, nutos nalob̃ulat napisulan egai; ginau, lotobaŋis gat ginau husur aYesu Kristo, mai aTimoti tovi aṽadat len nadǝlomian. Nutosi van hǝn gaiug, aFilem̃on, gotovi aṽanamǝru len nadǝlomian namrtolǝmas bun gaiug mai gotoum m̃os aKristo hum ginamǝru.
PHM 1:2 Nutosi van hǝn aApfia am, tovi aṽavinenamǝru len nadǝlomian, mai aArkippus tovi nasoltia seKristo hum ginamǝru, mai alat siYesu am len naim sam̃.
PHM 1:3 AGot aTǝmadat mai Nasub̃, aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab.
PHM 1:4 Nǝboŋ notosor husur gaiug len na-sor-tuṽ-an sagw, nosipa vi tǝban aGot akis,
PHM 1:5 husur nosǝsǝloŋ ke gukad nadǝlomian sal len Nasub̃, aYesu mai golǝmas bun nǝvanuan san p̃isi.
PHM 1:6 Nusor tuṽ ke nadǝlomian gotokade mai gidato togol nǝlodat togǝm vi sua, dereh tevi mǝhat len nalǝboian sam̃, gol gǝb̃elǝboi navoian p̃isi lotovi sidato len aKristo.
PHM 1:7 Na-lǝmas-buni-an sam̃ enan igole tia ke nukemkem masuṽ mai nolǝŋon ivoi am len nǝlogw husur, len gaiug, Wawa, nǝlon alat siGot, ivoi habat am.
PHM 1:8 Imaienan, naut kǝmas len aKristo nukad na-il-b̃uri-an hǝn nǝb̃ikel mai gaiug nǝsa gǝb̃imasgole, nǝsakǝmaienan.
PHM 1:9 Noŋir gaiug bathut na-lǝmas-buni-an sidaru. Ginau boh aPol, notovi haṽut tia mai lotobaŋis gat ginau m̃os aKristo aYesu.
PHM 1:10 Ginau, noŋir gaiug m̃os anatugw, aOnesimus, togǝm vi natugw ulum̃an len nadǝlomian nǝboŋ nototoh len nǝ-baŋis-gati-an sal.
PHM 1:11 A m̃o Onesimus sagol natideh savoi hǝn gaiug, savi tarhǝt sam̃ wake gagai gai elǝboi b̃igol natit p̃isi b̃ivoi, evi tarhǝt sidar p̃isi.
PHM 1:12 Nosǝvat atenan tǝlmam van hǝn gaiug, gai tovi nǝlogw kitin.
PHM 1:13 A m̃o, nolǝŋon ke netǝgau gati hǝn b̃eum esagw len namilem̃ nǝboŋ nototoh len nǝ-baŋis-gati-an m̃os na-kel-uri-an tovoi.
PHM 1:14 Avil nolǝŋon nǝb̃igol nǝsa gǝb̃idam̃ hǝni ŋai. Nomǝtahun gǝb̃igol nǝsa tovoi husur notokele ŋai be nolǝŋon ke dereh gigole husur nalǝŋonian sam̃ ŋai.
PHM 1:15 Hum ma aOnesimus totoh a tut dan gaiug kǝkereh tia hǝn ke dereh gǝb̃ikade vi sutuai,
PHM 1:16 asike evi slev am. Dereh tivoi sǝhor naslev, tesum̃an aṽam̃ gǝb̃elǝmas buni. Ginau nolǝmas buni, avil gaiug golǝmas masuṽ hǝni sǝhor ginau notolǝmas buni. Dereh gelǝmas buni hum naslev sam̃, be savi naslev ŋai, dereh gelǝmas buni husur evi aṽam̃ len Nasub̃.
PHM 1:17 Imaienan, gǝb̃inau ke gidaru dartob̃on len nauman, givoi hǝn gai sum̃an gǝb̃ivoi hǝn ginau.
PHM 1:18 Avil len natideh gai b̃igol b̃isa hǝn gaiug o b̃ikabut sam̃, geriŋi len nǝkabut sagw.
PHM 1:19 Ginau, aPol, nutos nategai hǝn navǝlagw sǝb̃ogw: ginau nisar gele. Nolǝboi nǝb̃ikele mai gaiug ke, gaiug sǝb̃om̃, nǝmauran sam̃ vi sutuai evi nǝkabut gotokade len ginau.
PHM 1:20 Evoi, Wawa, aFilem̃on, nuke gevi tarhǝt sagw bathut nadǝlomian dartokade len Nasub̃ aKristo; gigol nelǝŋon tivoi am len nǝlogw.
PHM 1:21 Husur nolǝboi buni ke dereh gigol nǝsa notousi nǝboŋ nototos napisulan egai van hǝn gaiug. Evoi, nolǝboii ke dereh gigole tesǝhor habat hǝn nǝsa notousi.
PHM 1:22 Ikad natsual am: utaut hǝn narum̃ tesua vir ginau. Husur nuvatvat viri ke aGot dereh tisor var na-sor-tuṽ-an sam̃ gail ale tidam̃ hǝni ke netǝlmam van varis gamit tǝtas.
PHM 1:23 AFilem̃on, nasoruan namǝkot sagw imaiegai: AEpafras totoh mai ginau len nǝ-baŋis-gati-an husur nauman togole m̃os aKristo aYesu, gai ike, “Ivoi,” van hǝn gaiug.
PHM 1:24 Ale aMak, aAristarkus, aTemas mai aLuk lotoum mai ginau, galit lokǝmaienan van hǝn gaiug.
PHM 1:25 Nasub̃, aYesu Kristo m̃au teviol kǝmas hǝn navoian mai nanunumito.
HEB 1:1 Sutuai tia len ahai kelkel ur gail, aGot isor vǝha-sob̃sob̃ur mai atǝmadat gail ta sutuai len naṽide tiltile gail.
HEB 1:2 Len nǝboŋ galegai hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, aGot isor. Len aNatun isor mai gidato. Itabtabuh len aNatun hǝn natit p̃isi lǝb̃evi esan sǝb̃on. Len aNatun, aGot igol nǝmav mai navile a pan mai natit p̃isi lan.
HEB 1:3 ANatun evi nam̃ialan hǝn namǝnas hǝn nǝyalyalan siGot. Ilav kot aGot, ep̃itoṽ hǝn nab̃oruan siGot. Len nasoruan hǝn nǝdaŋan san etǝgau gat natit p̃isi hum lotomaienan. Nǝboŋ togol naveveuan dan nǝsaan, ebǝtah len navǝlan nǝmatu seKiŋ len nǝmav a mǝhat.
HEB 1:4 Imaienan aGot igol aNatun iyalyal sǝhor aŋel gail, hum nǝhes aGot tolav maii toyalyal sǝhor nahǝsalit gail.
HEB 1:5 Husur aGot sakel mai aŋel ideh ke, “Gaiug govi aNatugw ulum̃an, damǝŋai nogǝm vi Tǝmam̃.” Ale aGot sakel mai aŋel ideh ke, “Ginau dereh nevi Tǝman, ale atenan tevi Natugw.”
HEB 1:6 Ale tǝtas am, nǝboŋ aGot togol ahai a m̃o san b̃egǝm vi lan navile a pan, ike, “Aŋel p̃isi siGot lilotu hǝni!”
HEB 1:7 Nǝboŋ tosor husur aŋel gail, aGot ike, “Nugol aŋel sagw gail losum̃an nǝlan, loum sagw hum nǝhab towunwun.”
HEB 1:8 Be nǝboŋ tosor mai aNatun ike, “O Got, nab̃iltihai bǝtbǝtah sam̃ hum sekiŋ ipat vi sutuai sutuai, nanoran sam̃ ehum nǝhai sekiŋ gotowol hǝn esam̃ gail lan.
HEB 1:9 Golǝmas bun nanoran, gomǝtahun bun nǝsaan. Imaienan, aGot tovi aGot sam̃ evǝhas gaiug, eb̃ir naoil hǝn nahǝhaṽuran len gaiug sǝhor avan ideh gail am.”
HEB 1:10 AGot ikele am ke, “Nasub̃, len natub̃atan goriŋ nǝpaudesen hǝn navile a pan, ale nǝmav, gotoum hǝni hǝn navǝlam̃ gǝlaru.
HEB 1:11 Dereh natgalen p̃isi limasig, hum nahurabat tomatu van vam̃om. Be gaiug dereh gitoh vi sutuai.
HEB 1:12 Dereh gebul gat nǝmav mai navile a pan hum nahurabat naut susus, ale gel gǝlaru hum nahurabat artomatu. Be gaiug, gǝsagǝgel boŋ ideh ale nǝmauran sam̃ asike inoŋ vi sutuai.”
HEB 1:13 Ale aGot sakel mai aŋel ideh ke, “Gebǝtah tarhǝt nǝmatu sagw, vir nǝb̃eriŋ naenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”
HEB 1:14 Be aŋel gail lumabe? Lovi nanunun hǝn nauman siGot ŋai. Esǝvat galit hǝn lǝb̃evi tarhǝt silat, gai tolav kuv galit dan nǝsaan hǝn lǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai.
HEB 2:1 Husur natenan, datimastǝgau gat nakitinan dattosǝsǝloŋ hǝni tia, hǝn asike datb̃irusrus vi tut dani.
HEB 2:2 Husur, len aŋel gail aGot isor, ale nasoruan san egǝm vi lo, ipat tin. Ale nǝvanuan tob̃ur kotovi o sagol nǝsa tokele, ipanis tonor hǝn nǝsa togole o sagole.
HEB 2:3 Imagenan, asike datb̃inau natenan totibau aYesu togole, nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato, datigam yav dan nǝpanismen siGot mabe? Nasub̃ m̃au ikel ur metǝkav hǝn nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, beti alat lotosǝsǝloŋ hǝni lukel koti mai gidato ke tovi kitinan.
HEB 2:4 Ale aGot am ikel uri ke tovi kitinan. Namerikel gail lotokel kot aYesu, namerikel nǝvanuan lotomaŋmaŋ len gail, namerikel lotogol nǝdaŋan san top̃arp̃ar, mai naviolan seNunun, aGot topǝpehun gail tonor hǝn nalǝŋonian san, natgalen p̃isi lukel uri ke tovi kitinan.
HEB 2:5 Navile a pan b̃egǝmai, dattosor husuri gagai, aGot sariŋi len navǝlan aŋel gail.
HEB 2:6 Husur len natosian, len naut sua avan sua ikel koti ke, “Got, nǝvanuan lovi sa hǝn gǝb̃inau galito? Anatun nǝvanuan ase hǝn gǝb̃ekǝtkǝta tǝban?
HEB 2:7 Len namityal tom̃idol ŋai goriŋi a pan kǝkereh len aŋel gail, ale goputsani hǝn b̃ikad nǝyalyalan hum nǝkraun sekiŋ.
HEB 2:8 Goriŋ natit p̃isi len navǝlan.” Nǝboŋ aGot toriŋ natit p̃isi len navǝlan, eriŋ natit p̃isi, natideh sǝpat. Gagai datsaris natit p̃isi len navǝlan sal.
HEB 2:9 Be nǝsa dattorisi imaiegai ke: datoris aYesu, len namityal tom̃idol ŋai aGot “toriŋi a pan kǝkereh len aŋel gail,” egǝm vi vanuan. Ale datoris aGot toputsani hǝn b̃ikad nǝyalyalan hum nǝkraun sekiŋ, husur tolǝŋon tosa vǝsa len nǝmatan, hǝn ke, len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, b̃esǝsǝloŋ hǝn nabus hǝn nǝmatan m̃os nǝvanuan p̃isi.
HEB 2:10 AGot igol natit p̃isi ale natit p̃isi ipat m̃osi. Inor hǝn gai todam̃ hǝn aYesu tolǝŋon tosa vǝmat. Husur, len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an siYesu, aGot igol ke, aYesu egǝm vi vanuan tonor hǝn toil a m̃o hǝn nǝvanuan gail. Ale egǝm vi p̃isal hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan b̃isob̃ur dan nǝpanismen hǝn nǝsaan salito, ale hǝn b̃esǝhar galito hǝn lǝb̃evi natun aGot hǝn lǝb̃ikatǝp̃ol hǝn nǝyalyalan san.
HEB 2:11 AYesu igol nǝvanuan gail luveveu dan nǝsaan salit gail hǝn lǝb̃evi siGot sǝb̃on ŋai. Imaienan, aYesu mai alat gai togol lotoveveu, galit p̃isi lukad aTǝmalit tosua ŋai. Husur enan, nahurun aYesu sǝsa hǝn b̃ekis galit hǝn awawa san gail.
HEB 2:12 Ikel mai aGot ke, “Dereh nikel ur nahǝsam̃ mai awawa sagw gail hǝn lǝb̃elǝboi gaiug. Len nǝhon nab̃onb̃onan, dereh nekǝkai hǝn nǝ-sal-suh-gaiug-an.”
HEB 2:13 Ikele am ke, “Dereh neriŋ nǝlogw len aGot.” Ike, “Ginau eg boh mai anatugw gail aGot toviol hǝn galit mai ginau.”
HEB 2:14 Imagenan, husur anatun gail len nadǝlomian lotokad nǝda mai nibelito, aYesu am ep̃itoṽ, egǝm vi vanuan sum̃an galito. Egǝm vi vanuan hǝn ke, len nǝmatan san, natǝmat totǝgau gat nǝdaŋan hǝn nǝmatan, b̃evi ut kǝmas.
HEB 2:15 Len naṽide enan, alat lotomǝtahw len nǝmatan len nǝmauran kavkav salito, aYesu igol alat lotovi slev sinamǝtahwan enan, lumakuv dani.
HEB 2:16 Imasil ke aYesu savi tarhǝt siaŋel gail, be evi tarhǝt sinǝpasusan siApraham gail.
HEB 2:17 Husur enan, aGot ike aYesu tesum̃an nǝbathudud nadǝlomian san len naṽide p̃isi hǝn b̃egǝm vi b̃iltihai tutumav, nǝlon b̃itaŋis nǝvanuan gail, ale hǝn b̃idaŋ len nǝsa aGot toriŋi len navǝlan. Egǝm vi b̃iltihai tutumav hǝn b̃etutumav sil nǝsaan sinǝvanuan gail hǝn aGot b̃erub̃at galit dan nǝsaan salito.
HEB 2:18 Bathut aYesu tolǝŋon tosa nǝboŋ aSetan totaltal sob̃uer ke tigol nǝsaan, gai elǝboi b̃evi tarhǝt salito nǝboŋ aSetan b̃italtal ke ligol nǝsaan.
HEB 3:1 Imagenan bathudud mǝttovi siGot sǝb̃on, aGot ekis ginamit mai gamito hǝn datb̃evi lan nǝmav. Mitinau vahvahur aYesu egaii, evi ahai pispisul siGot mai ab̃iltihai tutumav dattokel ur nadǝlomian dattokade lan.
HEB 3:2 AYesu idaŋ len aGot totabtabuh lan, igol nǝsa tokele, sum̃an aMoses todaŋ len aGot hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban naim siGot tovi alat siGot.
HEB 3:3 AGot ebunusi ke, aYesu inor hǝn nǝ-sal-suhi-an sǝhor aMoses, hum nǝvanuan na-um-im-an tonor hǝn nǝ-sal-suhi-an sǝhor naim toum hǝni.
HEB 3:4 Husur naim p̃isi ikad nǝvanuan na-um-im-an toum hǝni, be aGot eum hǝn natit p̃isi.
HEB 3:5 AMoses idaŋ len aGot hum nǝvanuan nauman tokǝtkǝta tǝban naim siGot tovi nǝvanuan san gail. Nǝsa aMoses togole ehum nasoruan kǝta tokel kot nǝsa aGot b̃ikele balai.
HEB 3:6 Be aKristo tovi aNatun aGot idaŋ len aGot, ale naim kavkav siGot ipat len navǝlan. Ale datovi im san. Datb̃eil b̃ur namǝtahwan, datb̃etǝgau gat nǝ-vatvat-viri-an dattokade len aKristo, ale datb̃eṽiv hǝni, datovi vanuan san gail, datovi im siGot.
HEB 3:7 Imagenan, ehum aNunun aGot tokele, ike, “Damǝŋai, mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon aGot,
HEB 3:8 nǝlomit timab̃ur, sa-nǝkadumit tihaihai sum̃an atǝmamit gail ta sutuai lotohaihai nǝboŋ lotopair dan ginau, lototaltal kitev nǝdaŋan sagw ke imabe len naut masmas tob̃ǝb̃esw.
HEB 3:9 Len naut ei atǝmamit gail ta sutuai lukoblen kitev nǝdaŋan sagw ke tomabe, luke leris nǝdaŋan sagw, ale len nasihau gail van vǝbar nasihau tovi 40 lorisi len nǝsa notogol gail.
HEB 3:10 Husur enan nǝlogw epǝŋas naur enan, ale nuke, ‘Akis nǝlolit ipair dan ginau, ale lǝsalǝboi sǝhot naṽide sagw gail.’
HEB 3:11 Ale len nǝlol paŋpaŋ sagw, nuta gat na-kel-gati-an sagw len nahǝsagw ke, ‘Asike lob̃is len naut nǝŋavŋavan sagw boŋ ideh.’”
HEB 3:12 Bathudud nadǝlomian, mǝtelǝlǝgau ke gamit ideh asike ikad nǝsaan len nǝlon, asike nǝlon ipar dǝlomian. Sa-nǝlomit timaienan hǝn b̃ipair hǝn gamito dan aGot tovi nǝkadun nǝmauran.
HEB 3:13 Be mitigol mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomit gabag akis, len nǝboŋ p̃isi dattokisi hǝn “damǝŋai,” sal, hǝn nagǝgǝrasan hǝn nǝsaan asike b̃igol gamit ideh b̃ihaihai dan aGot.
HEB 3:14 Husur datb̃etǝgau gat nadǝlomian dattokade len aKristo van vǝbar nagilen, hum dattogole nǝboŋ dattotub̃at riŋ nǝlodat lan, namilen ke dattokatǝp̃ol mai aKristo len nǝsa tovi esan.
HEB 3:15 Hum natosian siGot toke, “Damǝŋai, mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon aGot, nǝlomit timab̃ur, sa-nǝkadumit tihaihai, sum̃an atǝmamit gail ta sutuai lotohaihai nǝboŋ lotopair dan aGot.”
HEB 3:16 Nǝvanuan lotosǝsǝloŋ hǝn nadolon aGot ale lotopair dani, as galito? Lovi vanuan gail aMoses tosǝhar galit dan naut a Ijip.
HEB 3:17 Ale len nasihau gail van vǝbar nasihau tovi 40, nǝlon aGot epǝŋas as galito? Nǝlon epǝŋas alat lotogol nǝsaan, nibelit lototeh, lotomat len naut masmas tob̃ǝb̃esw.
HEB 3:18 Ale nǝboŋ aGot toke, “Asike lob̃is len naut nǝŋavŋavan sagw boŋ ideh,” isor mai as galito? Ikel naten mai alat lǝsagol husur nǝsa tokel mai galito.
HEB 3:19 Imaienan, datobunusi ke, husur lotopar dǝlomian lan, lǝsalǝboi lǝb̃eb̃is len naut nǝŋavŋavan san.
HEB 4:1 Na-kel-gati-an siGot hǝn datb̃eb̃is len naut nǝŋavŋavan san ipat sal. Imagenan, datimaslǝlǝgau, datemǝtahw ke gamit ideh asike b̃eb̃is lan.
HEB 4:2 Husur na-kel-uri-an tovoi hǝn nǝŋavŋavan enan, gidat am datosǝsǝloŋ hǝni sum̃an galit ta sutuai. Be nasoruan enan savi tarhǝt salito husur losǝsǝloŋ kǝmas hǝni ŋai, lǝsasǝsǝloŋ hǝni len nadǝlomian.
HEB 4:3 Husur gidat dattokad nadǝlomian lan datob̃is len naut nǝŋavŋavan san. Galit am, ehum aGot toke, “Ale len nǝlol paŋpaŋ sagw, nuta gat na-kel-gati-an sagw len nahǝsagw ke, ‘Asike lob̃is len naut nǝŋavŋavan sagw boŋ ideh.’” Ekǝmaienan naut kǝmas nauman san gail tohav nǝboŋ togol navile a pan tonoŋ.
HEB 4:4 Husur len naut sua len natosian siGot, isor husur nǝmariboŋ na-vǝha-mǝlevru-an, ike, “Len nǝmariboŋ na-vǝha-mǝlevru-an, aGot iŋavŋav dan nauman san p̃isi.”
HEB 4:5 Ale hum tokele tia, “Asike lob̃is len naut nǝŋavŋavan sagw boŋ ideh.”
HEB 4:6 Imaienan, naut enan ipat sal m̃os nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃eb̃is lan. Ale alat ta m̃o lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an tovoi hǝn nǝŋavŋavan enan, lǝsab̃is lan husur lǝsagol husur nǝsa aGot tokele.
HEB 4:7 Ale aGot eriŋ nǝboŋ sual am, ekisi hǝn “Damǝŋai.” Len nǝboŋ tohusur habat hǝni, len nǝb̃e siTevit, aGot ikel nǝsa tokele a m̃o, ike, “Damǝŋai, mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon aGot, nǝlomit timab̃ur, sa-nǝkadumit tihaihai.”
HEB 4:8 Mitinau aJosua nǝboŋ tosǝhar nǝvanuan gail vi lan naut aGot tokel gati ke likade. Gai tagol nǝvanuan gail lǝtǝkad nǝŋavŋavan hum aGot tokel gati, asike aGot tasor a tahw husur nǝboŋ tile hǝn nǝŋavŋavan.
HEB 4:9 Imagenan, nǝŋavŋavan ipat sal m̃os alat siGot, hum nǝŋavŋavan siGot len nǝmariboŋ na-vǝha-mǝlevru-an.
HEB 4:10 Husur nǝvanuan tob̃is len nǝŋavŋavan siGot, iŋavŋav dan nauman san, sum̃an aGot toŋavŋav dan nauman san nǝboŋ togol navile a pan tonoŋ.
HEB 4:11 Imagenan, datehisi hǝn datb̃eb̃is len naut nǝŋavŋavan enan. Gidat ideh satiteh, satigol tǝtoṽ hǝn atǝmadat ta sutuai lǝsagol husur nǝsa aGot tokele.
HEB 4:12 Husur nasoruan siGot imaur, igol nǝsa aGot tosor m̃osi. Ikan sǝhor nab̃u nǝb̃alan ideh tokan naut toru. Etiv pǝpehun nǝmauran dan nanunun, nakobkob dan nǝsa topat b̃urhubǝlasehw. Elǝboi b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len nǝnauan mai natit nǝvanuan tonaunau gail lotosusuah len nǝlon nǝlolito.
HEB 4:13 Sǝkad natideh tosusuah dan aGot, be natit p̃isi sǝkad nǝ-kabut-gole-an am, ip̃arp̃ar hǝn aGot b̃ekǝta bunusi. Ale gai boh, datimaskel natit p̃isi dattogole maii.
HEB 4:14 Imagenan, husur dattokad ab̃iltihai tutumav toyalyal, aYesu, aNatun aGot tob̃is len nǝmav, il len nǝhon aGot, datetǝgau gat nadǝlomian dattokel uri ke dattokade.
HEB 4:15 Husur datukad ab̃iltihai tutumav tolǝŋon tosa mai gidato nǝboŋ datsǝdaŋ. Len nap̃isal p̃isi aSetan italtal ke atenan tigol nǝsaan, ep̃itoṽ hǝn totaltal ke datigol nǝsaan. Be gai sagol nǝsaan, eb̃uer lan.
HEB 4:16 Beti, len na-il-b̃uri-an, dategǝm pǝpadaŋ hǝn nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot. Dategǝm pǝpadaŋ hǝn aGot toviol kǝmas hǝn navoian, hǝn nǝlon b̃itaŋis gidato, mai hǝn b̃eviol hǝn navoian mai gidato nǝboŋ datb̃ipar vi-tarhǝte-an.
HEB 5:1 AGot ilekis hǝn ab̃iltihai tutumav dan nǝvanuan gail, ale itabtabuh len atenan hǝn b̃isor salito len nǝhon. Ab̃iltihai tutumav evi p̃isal salito van hǝn aGot. Ab̃iltihai tutumav eviol hǝn naviolan gail mai aGot, ale etutumav hǝn narivatvat gail sil nǝsaan sinǝvanuan gail.
HEB 5:2 Ale ab̃iltihai tutumav elǝboi b̃ikad naṽide b̃emǝdau van hǝn nǝvanuan gail lototǝtan, lotoyar lab dan nakitinan, husur gai am igol nǝsaban akis sum̃an galito.
HEB 5:3 Husur enan etutumav m̃au sil nǝsaan san gail mai nǝsaan salit gail.
HEB 5:4 Avan ideh salǝboi b̃iṽat nǝhes hǝn b̃egǝm vi b̃iltihai tutumav gai sǝb̃on. Be ipat len aGot sǝb̃on hǝn b̃ekisi, hum tokis aAron sutuai.
HEB 5:5 Len naṽide tomaienan, aKristo sǝb̃on sǝṽat nǝhes hǝn b̃egǝm vi b̃iltihai tutumav. Be aGot ikel maii ke, “Govi Natugw, damǝŋai nogǝm vi Tǝmam̃.”
HEB 5:6 Ale len naut tile am ike, “Govi ahai tutumav vi sutuai, sum̃an aMelkisetek tovi ahai tutumav ta sutuai.”
HEB 5:7 Len nǝmauran san len navile a pan, aYesu isor tuṽ van hǝn aGot tolǝboi b̃ilav kuvi dan nǝmatan. Eŋiri hǝn b̃evi tarhǝt san, ikai habat, namǝtarur san isel, ale husur toriŋ gai len navǝlan aGot len nalotuan, aGot esǝsǝloŋ hǝni.
HEB 5:8 Naut kǝmas aYesu tovi aNatun aGot, len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san gail, elǝboi sǝhot namilen na-gol-husur-nǝsa-aGot-tokele-an.
HEB 5:9 Ale nǝboŋ togol natit p̃isi aGot toriŋi hǝn b̃igole tonoŋ, egǝm vi kadun nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen hǝn nǝsaan, nǝkadun nǝmauran vi sutuai m̃os nǝvanuan p̃isi lotogol husur nǝsa tokele.
HEB 5:10 Ale aGot eriŋi hǝn b̃iṽat nǝhes ab̃iltihai tutumav, hum aMelkisetek tovi ahai tutumav ta sutuai.
HEB 5:11 Namtukad natit isob̃ur hǝn namtb̃ikel husur natenan, be idaŋ hǝn namtb̃isor vǝsvǝsaii husur mǝtumanmaneh hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhoti.
HEB 5:12 Gamit mǝtukad nadǝlomian sutuai tia wake mǝtsavi hai p̃usan sal. Hǝn nǝsa? Be mǝtolǝŋon ke avan ideh teṽusan gamit tǝtas am, tub̃at hǝn nakitinan metǝkav lotomǝdmǝdau len nasoruan siGot. Mǝtosum̃an natuhtǝtai ŋai tosus, salǝboi b̃ihan nǝhanian todaŋ sal.
HEB 5:13 Husur avan ideh tomaur len nasus ŋai, etǝtan hǝn nǝsa tonor mai nǝsa tosa, husur evi amas o likob sal.
HEB 5:14 Be nǝhanian todaŋ evi hanian hilat lotomatmatu, galit lotolǝboi sǝhot natilean hǝn nǝsa tonor dan nǝsa tosa bathut lotogolgole akis gol ke lukad namitisau lan.
HEB 6:1 Imagenan, nap̃usanan metǝkav husur aKristo, dateriŋi husur dattolǝboii tia. Ale datimatmatu len aYesu Kristo. Sadatetub̃at len nǝpaudesen hǝn nap̃usanan tǝtas am. Datolǝboii ke datimaspair dan nǝsa dattogole lotolav gidat vi lan nǝmatan. Datolǝboii ke datimasriŋ nǝlodato len aGot.
HEB 6:2 Datolǝboi nap̃usanan husur nǝbaptaisan, mai naṽide hǝn dattoriŋ navǝladato len nǝvanuan hǝn b̃ikad aNunun aGot. Datolǝboi nap̃usanan husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, mai nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan.
HEB 6:3 Nap̃usanan galenan lipat. Ale aGot b̃idam̃ hǝni, datetibau len aKristo, datimatmatu lan!
HEB 6:4 Nǝvanuan gail lotoriŋ nǝlolit len aYesu Kristo tia, lǝb̃eriŋ gab̃ulani, nap̃isal hǝn lǝb̃etǝlmam, hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan salit tǝtas am, eb̃uer. Nǝboŋ nam̃ial siYesu tohut nǝmargobut dan nǝlolito, nǝboŋ lototub̃at lǝboi naviolan togǝm len nǝmav, nǝboŋ lotokatǝp̃ol mai aNunun aGot,
HEB 6:5 nǝboŋ lotolǝboi navoian hǝn nasoruan siGot, nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nǝdaŋan hǝn nǝboŋ b̃egǝmai len natohan pipihabǝlan aGot,
HEB 6:6 galit lotoriŋ nǝlolit len aYesu Kristo tia, lǝb̃eriŋ gab̃ulani, nap̃isal hǝn lǝb̃etǝlmam, hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan salit tǝtas am, eb̃uer. Lomǝdas bun galito, husur, ehum lotop̃os gat aNatun aGot len nǝhai balbal tǝtas, ale riŋ nahur sasa len gai len nǝhon nǝvanuan gail.
HEB 6:7 Mitinau nǝtan. Nǝboŋ naus tous daŋir lan, nǝtan enan edim naus enan, natit gail lutov, luṽan hǝn nǝvanuan gail lotomabul nǝhanian len nǝtan enan lǝb̃ihan. Nǝtan enan aGot ivoi hǝni, ehǝhaṽur hǝni.
HEB 6:8 Be nǝtan b̃isa, hǝn natit tohum nǝhau mai nǝhai lotokad nasunite ŋai lǝb̃itov lan, nǝtan enan evi ut kǝmas, savoi hǝn natideh. Hum ma aGot b̃isemale hǝni. Len nagilen, nǝhab dereh tihani.
HEB 6:9 Gamit namttolǝmas bun gamit p̃isi, naut kǝmas namttokǝmaienan, namtsǝkad nǝ-lon-uri-an ideh len gamito. Namtolǝboii ke, mǝttokad naṽit gail lotovoi am: nadǝlomian samit mai naṽide samit tonor hǝn alat aGot tolav kuv galit dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.
HEB 6:10 Husur aGot inor buni. Asike nǝlon iboŋboŋ hǝn nauman samito, mai na-lǝmas-buni-an samito hǝn nahǝsan. Arumasil nǝboŋ mǝttovi tarhǝt sinǝvanuan san gail, hum mǝttogole tia, ale hum mǝttogol tabtab hǝni sal.
HEB 6:11 Be namtolǝŋon masuṽ ke, gamit p̃isi mitidaŋ len aGot magenan van vǝbar nagilen hǝn mǝtb̃elǝboi buni ke, dereh mitikad p̃is nǝsa mǝttovatvat viri.
HEB 6:12 Samtipetǝmas, be mitigol tǝtoṽ hum alat lotokad nǝsa aGot tokel gati. Len nadǝlomian mai na-toh-mǝdau-an, ludaŋ b̃ur nǝmauran todaŋ vir lǝb̃ikad nǝsa aGot tokel gati.
HEB 6:13 Nǝboŋ aGot tota gat na-kel-gati-an san van hǝn aApraham, husur sǝkad nǝhes ideh toyalyal sǝhor esan, aGot ita gat na-kel-gati-an san len nahǝsan gabag.
HEB 6:14 Ikel mai aApraham ke, “Nokitin, dereh nivoi hǝn gaiug. Dereh neviol hǝn nǝpasusan mai gaiug hǝn lǝb̃egǝm vi bathudud b̃isob̃ur vǝha-sob̃sob̃ur am”
HEB 6:15 Beti len nǝ-daŋ-b̃uri-an san aApraham itoh mǝdau ebǝlav, ale ikad nǝsa aGot tokel gati.
HEB 6:16 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotota gat na-kel-gati-an ideh, luta gati len nahǝsan nǝvanuan totibau sǝhor galito. Nǝ-ta-gati-an enan igol na-kel-gati-an enan eil gǝgat, emǝlas. Nǝvanuan gail lolǝboii ke tovi kitinan, ale lǝsalǝboi lǝb̃isor b̃alb̃al husuri am.
HEB 6:17 Len naṽide tomaienan, aGot ita gat na-kel-gati-an san hǝn alat lǝb̃ikad nǝsa tokel gati lǝb̃elǝboi buni ke, nǝ-nau-utaut-an san asike egǝgel boŋ ideh.
HEB 6:18 AGot ikel na-kel-gati-an ale ita gati len nahǝsan. Nateru enan arsalǝboi arb̃egǝgel boŋ ideh husur aGot salǝboi b̃elibliboŋ boŋ ideh. Imaienan, len eru enan, gidat dattosab̃ naut nasusuahan len gai, datolǝŋon ivoi habat am len nǝlodato hǝn datb̃etǝgau gat nǝ-vatvat-viri-an len nǝsa aGot tokel gati ke, datb̃ikade balai.
HEB 6:19 Datukad nǝ-vatvat-viri-an enan hum naga hǝn nǝmauran sidat gail, ekir gǝgat, ale datolǝboi datb̃eriŋ nǝlodat lan. Ta m̃o len naim siGot, ikad nab̃iltikaliko totahǝtah kǝkol hǝn naut tolo dan nǝvanuan gail. Be len nǝ-vatvat-viri-an enan, sǝkad natideh totahǝtah gol gidato dan aGot,
HEB 6:20 husur aYesu eil a m̃o, eb̃isutur sidato tia. Egǝm vi b̃iltihai tutumav sidato vi sutuai sum̃an aMelkisetek ta sutuai.
HEB 7:1 AMelkisetek eg boh evi kiŋ hǝn nab̃iltivile Salem, ale evi ahai tutumav siGot, aGot toyalyal buni. AMelkisetek ebubur mai aApraham nǝboŋ aApraham totǝlmam dan nab̃iltib̃alan tosǝhor nakiŋ tovat lan, ale eus aGot hǝn b̃ivoi hǝn aApraham.
HEB 7:2 Ale aApraham ilav mai aMelkisetek nahudhut tosua dan tosǝŋavur hǝn natit p̃isi totariv kuv gail dan alat tob̃al mai galito. (Nahǝsan aMelkisetek, namilen ke, “aKiŋ hǝn nanoran,” ale husur tovi kiŋ hǝn naut a Salem, namilen ke, “aKiŋ hǝn natǝm̃at.”)
HEB 7:3 Sǝkad na-tos-gati-an hǝn atǝman, anan, nǝvanuan ideh len nǝbathuyah san, nǝboŋ hǝn nǝpasian san o nǝmatan san. Esum̃an aNatun aGot; evi b̃iltihai tutumav vi sutuai.
HEB 7:4 Mitinau nǝyalyalan siMelkisetek. Bathut nǝyalyalan siMelkisetek, aApraham, ab̃iltitǝmadit ta sutuai ilav mai aMelkisetek nahudhut tosua dan tosǝŋavur hǝn natit p̃isi tokade dan nab̃iltib̃alan.
HEB 7:5 Ale ahai tutumav gail len nǝpasusan siLevi, nalo siMoses ikel buni ke limastariv nahudhut tosua dan tosǝŋavur hǝn natit p̃isi nǝvanuan gail lotokade, naut kǝmas lotop̃itp̃itoṽ, lotovi wawa salit gail lotopat len nǝpasusan siApraham.
HEB 7:6 Be aMelkisetek savi len nǝpasusan siLevi, be itariv nahudhut tosua dan tosǝŋavur tovi siApraham. Ale aApraham tokad na-kel-gati-an siGot, aMelkisetek eriŋ navoian siGot lan.
HEB 7:7 Sǝkad nǝ-lon-uri-an ideh ke, nǝvanuan toriŋ navoian siGot len nǝvanuan tile, gai ikad nǝyalyalan sǝhor enan gai toriŋ navoian siGot lan.
HEB 7:8 Ahai tutumav gail lototariv nahudhut tosua dan tosǝŋavur, lovi vanuan ŋai lotolǝboi lǝb̃imat. Avil aMelkisetek totariv nahudhut tosua dan tosǝŋavur, lukele ke tomaur sal.
HEB 7:9 Nǝboŋ aApraham tolav nahudhut tosua dan tosǝŋavur mai aMelkisetek, hum ma dattolǝboi datb̃ike, nahǝmar aLevi len nǝpasusan siApraham lototariv nahudhut tosua dan tosǝŋavur, galit am lulavi mai aMelkisetek.
HEB 7:10 Husur nǝboŋ aMelkisetek tobubur mai aApraham, lǝsǝpas aLevi sal. Be aLevi evi tosua len nǝpasusan siApraham, ale evi aApraham tolav nahudhut tosua dan tosǝŋavur mai aMelkisetek.
HEB 7:11 Nǝboŋ aGot tolav nalo mai alat a Israel, itabtabuh len nahǝmar aLevi hǝn lǝb̃evi ahai tutumav lǝb̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ehusur nalo enan. Be nauman sihai tutumav galenan sanor hǝn b̃igol nǝvanuan b̃inor len nǝhon aGot. Be nauman sihai tutumav galenan tagol nǝvanuan tanor len nǝhon aGot, imabe aGot totabtabuh len ahai tutumav tile hǝn b̃igel galito, ahai tutumav tosum̃an aMelkisetek be sasum̃an aAron len nahǝmar aLevi?
HEB 7:12 Husur nǝboŋ tokad nagǝgelan len nǝvanuan tovi ahai tutumav gail, nalo am egǝgel.
HEB 7:13 Husur ahai tutumav dattosor husuri, egǝm len nahǝmar tile am, ale avan ideh len nahǝmar enan saum hum ahai tutumav tǝban nǝmel tutumavan boŋ ideh.
HEB 7:14 Husur imasil ke aMasta sidato topat len nǝpasusan seJutah, ale nǝboŋ aMoses tosor husur ahai tutumav gail, sakel natideh husur nahǝmar enan.
HEB 7:15 Be gagai datolǝboii ke ahai tutumav tile am tosum̃an aMelkisetek egǝm tia.
HEB 7:16 AYesu egǝm vi ahai tutumav, be savi husur nalo tokel ke nǝbathuyah san tonor hǝn nǝbathuyah sihai tutumav gail. Egǝm vi hai tutumav husur nǝdaŋan hǝn nǝmauran san salǝboi b̃imasig boŋ ideh, ipat vi sutuai.
HEB 7:17 Husur natosian siGot ikel husuri ke, “Govi hai tutumav vi sutuai, sum̃an aMelkisetek tovi hai tutumav ta sutuai.”
HEB 7:18 Imaienan datolǝboii ke, nalo ta m̃o husur ahai tutumav gail, aGot igele husur sǝdaŋ, savi tarhǝt sivan ideh.
HEB 7:19 Husur ke, naut kǝmas dattogol husur nǝsa nalo tokele, salǝboi b̃igol datb̃inor len nǝhon aGot. Ale aGot igol nap̃isal tile am, nǝ-vatvat-viri-an tovoi buni sǝhor nalo, ale nǝ-vatvat-viri-an enan igel nalo enan. Ale len nǝ-vatvat-viri-an enan, datolǝboi datb̃egǝm pǝpadaŋ hǝn aGot.
HEB 7:20 Nǝboŋ aGot togol nap̃isal veveu enan, ita gati len nahǝsan. Nǝboŋ togol nǝpasusan siAron lotovi ahai tutumav gail, sǝta gati len nahǝsan.
HEB 7:21 Avil nǝboŋ togol aYesu togǝm vi ahai tutumav, aGot ita gati len nahǝsan, ike, “Nasub̃ ita gat na-kel-gati-an len nahǝsan, ale asike egǝgel hǝn nǝnauan san boŋ ideh, ike, ‘Govi hai tutumav vi sutuai.’”
HEB 7:22 Bathut nǝ-ta-gati-an hǝn na-kel-gati-an enan siGot, ipat len navǝlan aYesu m̃au hǝn b̃igol p̃is na-kel-gati-an veveu enan. Ale na-kel-gati-an veveu enan ivoi sǝhor ta m̃o aGot tokel gati mai alat a Israel.
HEB 7:23 Datinau na-kel-gati-an ta m̃o. A m̃o ikad ahai tutumav galenan lotosob̃ur tia, husur nǝmatan salito igol nauman salit gail inoŋ.
HEB 7:24 Avil husur aYesu tomaur vi sutuai, gai evi ahai tutumav vi sutuai.
HEB 7:25 Imaienan, alat lotogǝm hǝn aGot len aYesu, elǝboi b̃ilav kuv kavkav hǝn galito dan nǝpanismen tonor hǝn nǝsaan salito. Husur aYesu imaur vi sutuai hǝn b̃isor salito len nǝhon aGot.
HEB 7:26 AYesu m̃au evi ab̃iltihai tutumav tonor hǝn gidato, husur itoh a tut dan nǝsaan hum aGot tohǝhaṽur hǝni, sǝkad natideh tosa lan, iveveu, nǝsaan ideh sagol sab̃iŋb̃iŋal. Etile dan nǝvanuan nǝsaan gail, imakuv dan galito, ale aGot eputsani vi mǝhat sǝhor nǝmav.
HEB 7:27 Gai sahum ab̃iltihai tutumav tile gail. Akis lotutumav hǝn narivatvat sil nǝsaan salito, beti a tahw, lotutumav sil nǝsaan sinǝvanuan gail. Be aYesu etutumav hǝn gai hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan gail p̃isi dan nǝpanismen sil nǝsaan salito. Igol vǝha-sua hǝni ŋai. Ale nǝboŋ totutumav hǝn gai gabag natutumavan enan ikabut gol p̃is nǝsaan.
HEB 7:28 Nalo siMoses itabtabuh len ahai tutumav gail lǝsǝdaŋ husur lotovi vanuan tin, lugol nǝsaan. Be na-kel-gati-an aGot tota gati len nahǝsan egǝm a tahw len nalo, itabtabuh len aYesu, aNatun, nǝsaan tob̃uer lan, tovi ahai tutumav vi sutuai.
HEB 8:1 Namilen nǝsa namttokele imaiegai ke: datukad ab̃iltihai tutumav sua tonor hum notokele. Ebǝtah tia len nǝtarhǝt nǝmatu hǝn nab̃iltihai bǝtbǝtah seKiŋ len nǝmav.
HEB 8:2 Eum ei len naut tolo len nǝmav, naim nǝtap̃olen kitin hǝn nalotuan Nasub̃ aGot toum hǝni, nǝvanuan saum hǝni.
HEB 8:3 Ahai tutumav p̃isi, aGot itabtabuh len galito hǝn lǝb̃eviol hǝn naviolan gail maii, ale hǝn lǝb̃etutumav van hǝni. Len naṽide tomaienan, imasil ke ab̃iltihai tutumav sidat m̃au, gai am ikad natsua hǝn b̃etutumav hǝni.
HEB 8:4 Gai tatoh gegai len navile a pan, asike tavi ahai tutumav, husur ikad nǝvanuan gail tia lototutumav hǝn naviolan gail van hǝn aGot hum nalo tokel buni.
HEB 8:5 Ahai tutumav galenan lugol nauman salito len naim nalotuan tovi natǝtoṽan mai nǝnahǝnah hǝn nǝsa tohum topat len nǝmav. Husur enan, nǝboŋ aMoses pǝpadaŋ hǝn b̃eum hǝn naim nǝtap̃olen, aGot ikel nalǝlǝgauan maii ke, “Gigol vahvahur natit p̃isi tinor husur nǝplan notoṽusan gaiug hǝni tia len naṽehuh.”
HEB 8:6 Be gagai, aYesu, ab̃iltihai tutumav sidato, ikad nauman tovoi buni sǝhor nauman sihai tutumav gail ta m̃o. Len naṽide tomaienan, na-kel-gati-an toil gǝgat len aYesu, ivoi buni sǝhor na-kel-gati-an tovi nalo ta m̃o. Husur na-kel-gati-an veveu enan eil gǝgat len nasoruan tovoi sǝhor ta m̃o.
HEB 8:7 Husur na-kel-gati-an ta m̃o tǝhau, na-kel-gati-an veveu asike tagele.
HEB 8:8 Be aGot ikel ur nǝsaban len nǝvanuan seIsrael gail ike, “Len nǝboŋ b̃egǝmai, dereh nita gat na-kel-gati-an veveu notokel mai nǝvanuan naut a Israel mai a Jutah.
HEB 8:9 Asike ehum na-kel-gati-an notokel gati mai atǝmalit ta sutuai, nǝboŋ nototǝgau navǝlalito, hǝn nǝb̃esǝhar galito dan naut a Ijip. Bathut lǝsatǝgau gat na-kel-gati-an sagw ta m̃o, imaienan nǝlogw ib̃ov hǝn galito.”
HEB 8:10 Ale ginau Nasub̃ aGot nekǝmaiegai ke, “Len nǝboŋ b̃egǝmai, dereh nita gat na-kel-gati-an egai nikele mai nǝvanuan naut a Israel ke: Dereh neriŋ nalo sagw gail len nǝnauan salito, ale nitos gat gail len nǝlolito. Dereh nevi aGot salito, ale levi vanuan sagw gail.
HEB 8:11 Ale asike lupar lǝboian len ginau, hǝn nǝvanuan b̃eṽusan avan tile totoh pǝpadaŋ hǝni, o hǝn nǝvanuan b̃eṽusan aṽan am ke, ‘Gelǝboi Nasub̃ aGot!’ Husur nǝvanuan p̃isi dereh lelǝboi ginau, alat lotovi ut kǝmas mai nǝvanuan totibau, galit p̃isi.
HEB 8:12 Husur dereh nerub̃at galit dan nǝsaan salito, ale asike nunau tǝlmam hǝn nǝsaan salit gail boŋ ideh am.”
HEB 8:13 Nǝboŋ aGot tokis na-kel-gati-an egai hǝn “na-kel-gati-an veveu,” igel na-kel-gati-an ta m̃o gol tovi ut kǝmas. Namilen ke, natit tovi ut kǝmas, togǝm matu, asike idareh, teb̃uer.
HEB 9:1 Mitinau na-kel-gati-an siGot ta m̃o. Ikad nalo gail hǝn nalotuan mai naut sua tolo len navile a pan.
HEB 9:2 Loum hǝn naim nǝtap̃olen enan. Ikad nab̃iltikaliko totahǝtah kǝkol hǝn togol narum̃ toru. Len narum̃ sua, bopita, ikad nametǝlai paspasil toil, nam̃ial tomǝlevru lotopaŋ lan, mai natev sua mai nabǝta lotoviol hǝni mai aGot. Narum̃ enan lokisi hǝn Naut Tolo.
HEB 9:3 Beti narum̃ tarhǝb̃iltikaliko lohoim lokisi hǝn Naut Tolo Masuṽ.
HEB 9:4 Len narum̃ enan ikad nǝmel tutumavan nagol lototutumav hǝn nǝhai pǝhas lan. Ale ikad nabokis lotop̃os gat nagol hǝn tokabut gole ale lokis nabokis enan hǝn Nabokis hǝn Na-kel-gati-an aGot tota gati. B̃urhulon Nabokis ikad nab̃iliwai nagol nǝmanna tosuh lan, mai nǝhai nǝyaran siAron todum̃oh, mai nǝvat papav aGot totos gat na-kel-gati-an san lan.
HEB 9:5 A mǝhat hǝn Nabokis ikad nakerupim hǝn namǝnas siGot, nǝhabǝlalaru lotosǝsah gol namǝtan Nabokis tovi naut aGot torub̃at nǝsaan dan nǝvanuan gail lan. Be namtsalǝboi namtb̃isor vǝsvǝsai p̃is natgalen gagai.
HEB 9:6 Ŋa nǝboŋ lotoutaut p̃is natgalenan maienan, ahai tutumav gail lob̃is akis len narum̃ bopita hǝn lǝb̃igol nauman salito m̃os nalotuan.
HEB 9:7 Be ab̃iltihai tutumav sǝb̃on eb̃is len Naut Tolo Masuṽ vǝha-sua ŋai len nasihau p̃isi. Len nǝboŋ enan eviol hǝn nǝda mai aGot sil nǝsaan san gabag mai nǝsaan nǝvanuan lotogolgole len natǝtanan salito.
HEB 9:8 Len natgalenan aNunun aGot igol imasil ke, nǝboŋ naim nǝtap̃olen topat sal, nap̃isal hǝn avan ideh b̃eb̃is vi lohoim len Naut Tolo Masuṽ sǝkamis.
HEB 9:9 Natenan ehum nasoruan kǝta m̃os nǝboŋ ta damǝŋai. Husur naviolan gail mai narivatvat ahai tutumav lototutumav hǝn gail lǝsalǝboi lǝb̃igol nǝlon nǝvanuan lotolotu b̃imasil.
HEB 9:10 Husur nǝkadun naṽide hǝn naviolan mai natutumavan evi nalo hǝn nǝhanian, namunian mai nakǝkasian m̃os naveveuan. Nalo galenan lovi hǝn niben nǝvanuan ŋai. Ale nalo galen lupat van vǝbar nǝboŋ aGot togol naṽide veveu.
HEB 9:11 Nǝboŋ aKristo togǝm vi b̃iltihai tutumav hǝn natit lotovoi lotovisi tia, eb̃is len naim nǝtap̃olen toyalyal mai tonor sǝhor ta m̃o. Naim nǝtap̃olen enan, avan ideh saum hǝni hǝn navǝlan, ale savi natideh topat len navile eg a pan.
HEB 9:12 Nǝboŋ aKristo tob̃is len Naut Tolo Masuṽ, sab̃is len nasihau p̃isi hum ab̃iltihai tutumav ta m̃o lotogole. Ao, eb̃is vǝha-sua ŋai husur sǝlav nǝda hinani mai nǝda hetuhb̃uluk vi lohoim hǝn b̃ekǝkas kuv nǝsaan, be ilav nǝda han sǝb̃on, evi lohoim. Ale len nǝda han ep̃ur kuv gidato dan nǝpanismen, ale nǝmakuvan enan ipat vi sutuai.
HEB 9:13 A m̃o, ahai tutumav ebul hǝn nǝda hinani mai nǝda heb̃uluk mai nǝmasiav hǝn natuhb̃uluk pǝhaṽut len nǝwai, ale igol egiris niben nǝvanuan lotob̃iŋb̃iŋal len nalo hǝn nibelit b̃iveveu dan nab̃iŋb̃iŋalan salito.
HEB 9:14 Be nǝda hiYesu esǝhor masuṽ hǝn natgalenan. Len nǝdaŋan seNunun aGot totoh vi sutuai, aKristo, natit tosa tob̃uer lan, etutumav hǝn gai van hǝn aGot. Imaienan, nǝda han igol nǝlodat imasil dan nǝsa dattogole lotolav gidato vi lan nǝmatan; nǝda han igol nǝlodat imasil hǝn datb̃ilotu hǝn aGot tovi nǝkadun nǝmauran.
HEB 9:15 Husur natenan, aKristo evi p̃isal silat aGot tokis galito. Na-kel-gati-an veveu siGot eil gǝgat len aYesu hǝn lǝb̃ikad nǝmauran vi sutuai aGot tokel gati. Husur aKristo imat hǝn lǝb̃imakuv dan nǝpanismen tonor hǝn galito sil nǝsaan lotogolgole len na-kel-gati-an ta m̃o.
HEB 9:16 Avan ideh totos gat na-kel-gati-an san ke, len nǝmatan san anatun gail tile dereh tikad natit san gail, nǝmatan sitenan totos gati, timasp̃arp̃ar.
HEB 9:17 Husur nǝboŋ tomaur sal, na-kel-gati-an san ipat sal, be nǝboŋ tomat, nǝsa tokel gati isarpoh.
HEB 9:18 Bathut enan, len nǝda ŋai na-kel-gati-an ta m̃o aGot tolav mai aMoses etub̃at um.
HEB 9:19 Nǝboŋ aMoses tokel ur p̃is nakelean todaŋ gail mai nǝvanuan p̃isi, ilav navurun nasipsip lotogol tobisibis, mai nǝpashǝt nahisop, ale etur hǝni len nǝda heb̃uluk mai nǝda hinani mai nǝwai, ale eb̃il hǝni hǝn nǝda b̃egiris nalob̃ulat mai nǝvanuan gail p̃isi.
HEB 9:20 Ikel mai galit ke, “Egai nǝda hǝn na-kel-gati-an aGot tokel buni ke mitimasgol husuri.”
HEB 9:21 Len naṽide tomaienan, igol nǝda egiris naim nǝtap̃olen mai natit p̃isi hǝn nalotuan lotosuh ei.
HEB 9:22 Kitin, len nalo siMoses, ahai tutumav igol natit hǝn nalotuan gail luveveu len nǝda, pǝpadaŋ natit p̃isi. Husur asike nǝda b̃isel, imabe? AGot asike erub̃at nǝsaan dan nǝvanuan gail.
HEB 9:23 Husur enan, naim nǝtap̃olen len navile eg a pan mai natit p̃isi lotosuh lan luveveu ŋai len nǝda herivatvat gail. Natgalenan lohum nǝgarutian hǝn natit gail len nǝmav. Natit gail kitin len nǝmav, nǝda herivatvat sanor hǝn b̃igol lǝb̃iveveu, be naviolan tovoi masuṽ sǝhori ŋai inor hǝni.
HEB 9:24 Husur aKristo sab̃is len Naut Tolo Masuṽ nǝvanuan toum hǝni len navǝlalito. Naut enan ehum nǝgarutian ŋai hǝn Naut Tolo Masuṽ len nǝmav. Be aKristo eb̃is len nǝmav kitin, ale gagai isor sidato len nǝhon aGot.
HEB 9:25 Gai etile dan ab̃iltihai tutumav tolav nǝda savi ehan, ale tob̃is len Naut Tolo Masuṽ len nasihau p̃isi. AKristo sab̃is len nǝmav hǝn b̃etutumav daŋir hǝn gai.
HEB 9:26 Tǝmaienan, aKristo tǝmasmat vǝha-sob̃sob̃ur van, tub̃at len natub̃atan hǝn navile a pan. Be gagai, len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, evisi vǝha-sua tovi namǝkot hǝn b̃etutumav hǝn gai hǝn b̃ilav kuv nǝsaan.
HEB 9:27 Ale gidat dattovi vanuan, aGot eriŋ nǝboŋ tonor hǝn gidat ṽisusua datb̃imat. Len nǝboŋ enan dereh dateil len nǝhon aGot len nakotan san.
HEB 9:28 Len naṽide tomaienan, aKristo am imat, etutumav vǝha-sua tovi namǝkot hǝn gai, hǝn b̃ilav kuv nǝsaan sinǝvanuan lotosob̃ur. Dereh tegǝm tǝtas, be savi m̃os nǝsaan sidato. Dereh tegǝm hǝn b̃ilav nǝmauran vi sutuai mai alat lotovatvat viri, lotolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃erisi.
HEB 10:1 Nalo siMoses ehum nǝm̃ol hǝn natit gail lotovoi lǝb̃egǝmai, be nǝm̃ol savi natgalenan kitin. Naut kǝmas ahai tutumav totutumav len nasihau p̃isi, natutumavan galenan lodǝdas lǝb̃igol alat lotogǝm hǝn lǝb̃ilotu, lǝb̃inor len nǝhon aGot.
HEB 10:2 Natutumavan galenan lǝtalǝboi lǝtagol nǝvanuan gail lǝtanor len nǝhon aGot, natutumavan lǝtanoŋ. Husur alat lotolotu lǝtanor vǝha-sua tovi namǝkot len nǝhon aGot, asike lǝtalǝŋon tǝsa len nǝlolit sil nǝsaan am.
HEB 10:3 Be nǝlolit sǝmasil. Ale natutumavan salit galenan lugol ŋai ke, lotonau tǝlmam hǝn nǝsaan salito len nasihau p̃isi.
HEB 10:4 Husur nǝda heb̃uluk mai hinani edǝdas b̃ilav kuv nǝsaan boŋ ideh.
HEB 10:5 Imagenan, nǝboŋ aKristo togǝm vi lan navile a pan, ike, “Gomǝtahun natutumavan hǝn narivatvat mai naviolan, be goutaut hǝn nibegw hǝn nǝb̃eviol hǝni.
HEB 10:6 Lopǝŋas kavkav hǝn narivatvat gail len natutumavan, loviol hǝn natit gail hǝn lǝb̃ekǝkas kuv nǝsaan salito, wake gǝsahǝhaṽur.
HEB 10:7 Beti nuke, ‘Got, ginau bogai. Nogǝm hǝn nǝb̃igol nǝsa gotolǝŋoni, hum lototos husur ginau len nalob̃ulat tobul.’”
HEB 10:8 Metǝkav aKristo ike, “Natutumavan hǝn narivatvat mai naviolan, narivatvat lotopǝŋas kavkav hǝni, mai natit lotoviol hǝn gail hǝn lǝb̃ekǝkas kuv nǝsaan, gomǝtahun gail, gǝsahǝhaṽur hǝn gail” (be natutumavan galenan lunor len nalo siMoses).
HEB 10:9 Beti aKristo ike, “Ginau bogai, nogǝm hǝn nǝb̃igol nǝsa gotolǝŋoni.” Len nasoruan enan ikas kuv na-kel-gati-an ta m̃o hǝn b̃esǝŋav hǝn na-kel-gati-an veveu.
HEB 10:10 Ale husur aYesu Kristo togol nǝsa aGot tolǝŋoni nǝboŋ totutumav hǝn niben gabag, len na-tutumav-vǝha-sual-an tovi namǝkot, aGot igol datunor len nǝhon, datovi esan sǝb̃on.
HEB 10:11 Akis ahai tutumav gail p̃isi loil tǝban nǝmel tutumavan, loum len nalotuan, lotutumav tabtab hǝn natit gail lotop̃itp̃itoṽ. Be natutumavan hǝn natgalenan salǝboi b̃ekǝkas kuv nǝsaan boŋ ideh.
HEB 10:12 Be aKristo, ahai tutumav enan sidato, etutumav hǝn natesua ŋai. Etutumav vǝha-sua tovi namǝkot hǝn gai hǝn b̃ikas kuv nǝsaan vi sutuai. Beti ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot.
HEB 10:13 Len naut enan itoh vir aGot b̃igol naenemi san gail lǝb̃evi ut kǝmas, hum nakes toriŋ narien gǝlar lan.
HEB 10:14 Husur, len natutumavan enan tosua ŋai, aKristo igol nǝvanuan san gail lunor len nǝhon aGot vi sutuai, galit aGot togolgol naveveuan len galito hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on.
HEB 10:15 ANunun aGot am ikel koti mai gidat ke tomaienan. Husur ike,
HEB 10:16 “Ale ginau Nasub̃ aGot nekǝmaiegai ke, Len nǝboŋ b̃egǝmai, dereh nita gat na-kel-gati-an egai mai galito. Dereh neriŋ nalo sagw gail len nǝlolito, ale nitos gat gail len nǝnauan salito.”
HEB 10:17 Beti ike, “Nǝsaan salito mai natit lotogol gail tob̃ur kotov nalo, asike nunau tǝlmam hǝn gail boŋ ideh am.”
HEB 10:18 Imaienan, nǝboŋ aGot torub̃at nǝsaan galenan dan galito, sǝkad natutumavan ideh am sil nǝsaan.
HEB 10:19 Imagenan bathudud nadǝlomian, len nǝda hiYesu datukad na-il-b̃uri-an hǝn datb̃eb̃is len Naut Tolo Masuṽ len nǝmav.
HEB 10:20 Len nǝmatan san aYesu esǝŋav hǝn nap̃isal veveu, nap̃isal nǝmauran tolavutur len nab̃iltikaliko vǝbar Naut Tolo Masuṽ.
HEB 10:21 Ale husur dattokad ab̃iltihai tutumav toyalyal toil a m̃o hǝn naim siGot,
HEB 10:22 dategǝm vi tǝban aGot, datsamǝtahw husur nǝlodat topul hǝn nadǝlomian kitin. Husur aKristo igol nǝda han egiris nǝlodato hǝn datb̃iveveu, asike datolǝŋon isa len nǝlodat sil nǝsaan am. Ale ekǝkas nibedato hǝn nǝwai toveveu.
HEB 10:23 Datetǝgau gat nǝ-vatvat-viri-an dattokel uri ke dattokade, sadaterus dani, husur datolǝboi datb̃eriŋ nǝlodat len aGot hǝn b̃igol nǝsa tokel gati.
HEB 10:24 Datinau nap̃isal gail hǝn datb̃evi tarhǝt sidat gabag hǝn datb̃elǝmas bun gidat gabag mai hǝn datb̃igol natit tovoi gail.
HEB 10:25 Sa-nǝlodat tib̃ov hǝn nab̃onb̃onan hǝn gidat gabag hum nǝvanuan galevis lotogolgole. Be datigol gidat gabag datelǝŋon tivoi am len nǝlodato. Ale datigol tabtab hǝni bathut tomasil ke Nǝboŋ siNasub̃ b̃egǝm pǝpadaŋ.
HEB 10:26 Datb̃elǝboi nakitinan tia, ale datb̃ilekis hǝn datb̃igol tabtab hǝn nǝsaan, sǝkad naviolan hǝn natutumavan ideh am tolǝboi b̃ekǝkas kuv nǝsaan.
HEB 10:27 Be ikad namǝtahwan ŋai mai nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝpanismen mai nǝhab towunwun hǝn b̃ihan p̃is naenemi siGot gail balai.
HEB 10:28 Avan ideh tomǝtahun b̃igol husur nalo siMoses, ale nǝvanuan toru o totor lǝb̃ikel koti ke tomaienan, imat sile, nalolosaan eb̃uer.
HEB 10:29 Be mitinau nǝvanuan lotomǝtahun aNatun aGot, lotoŋit nǝholit van hǝni; lotonau ke nǝda togol lotoveveu dan nǝsaan tovi ut kǝmas ŋai, savi natideh; ale lotosor mǝdas aNunun aGot toviol kǝmas hǝn navoian, nǝpanismen silatenan imabe? Nǝvanuan lotomaienan, inor hǝn lǝb̃ipanis vǝsa tibatbat.
HEB 10:30 Husur datolǝboi aGot egaii toke, “Nasisilan ipat len ginau, dereh nilav nap̃urp̃uran mai gaiug hǝn nǝsaan gotogole.” Ikele am ke, “Nasub̃ aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke nǝvanuan san gail lipanis o teb̃uer.”
HEB 10:31 Nǝvanuan b̃itoh len navǝlan aGot nǝkadun nǝmauran, evi natsua hǝn avan enan b̃emǝtahw habat lan.
HEB 10:32 Be mitinau tǝlmam hǝn nǝboŋ ta m̃o gail, nǝboŋ nam̃ial hǝn na-kel-uri-an tovoi totub̃at m̃ias gamito. Mitinau na-il-gǝgat-an samito nǝboŋ mǝttodaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an.
HEB 10:33 Len nǝboŋ galevis nǝvanuan losǝvar gamito, lomǝdas tabtab hǝn gamito len nǝhon nǝvanuan gail. Len nǝboŋ tile am mǝtovi tarhǝt silat alaten lotomǝdas masuṽ hǝn galito.
HEB 10:34 Mǝtukatǝp̃ol hǝn na-lǝŋon-isa-an silat lototoh len naim bǝbaŋis. Nǝboŋ alat lotoil a m̃o lototariv kukuv p̃is natit samit dan gamito, mǝtudam̃ hǝni len nakemkeman, husur mǝtolǝboii tia ke, gamit mǝtukad natit gail lotovoi am, natit gail lotopat vi sutuai.
HEB 10:35 Na-il-b̃uri-an len nadǝlomian samit satimasig husur nakonp̃urp̃uran han etibau.
HEB 10:36 Mitimaskad nǝ-daŋ-b̃uri-an hǝn ke, nǝboŋ mǝttogol nǝsa aGot tolǝŋon gail, dereh mitikad nǝsa aGot tokel gati.
HEB 10:37 Husur ehum natosian siGot toke, “Asike idareh atenan togǝmgǝmai dereh tevisi ale asike evǝlo.
HEB 10:38 Ale nǝvanuan sagw tonor dereh tikad nǝmauran tokitin, husur eriŋ nǝlon len ginau. Ale b̃erus tǝlmam, asike nohǝhaṽur hǝni.”
HEB 10:39 Be gidato, datsavi silat lotorusrus tǝlmam vǝmasig. Datovi silat lotokad nadǝlomian len aGot, lotokad nǝmauran.
HEB 11:1 Be nadǝlomian evi sa? Nadǝlomian evi na-lǝboi-buni-an ke nǝsa dattovatvat viri dereh tevisi. Evi nalǝboian ke nǝsa datsakǝta risi, ekitin, nǝ-lon-uri-an eb̃uer.
HEB 11:2 Bathut nadǝlomian enan alat ta sutuai lotokade, aGot isor sal suh galito.
HEB 11:3 Len nadǝlomian datolǝboi sǝhoti ke, len nasoruan san, aGot igol navile a pan mai natit p̃isi am. Imaienan, len nǝsa datsalǝboi datb̃erisi, aGot igol natit p̃isi dattolǝboi datb̃erisi.
HEB 11:4 Mitinau aKen mai aApel tovi aṽan. Len nadǝlomian aApel etutumav hǝn naviolan tovoi sǝhor naviolan siKen. Bathut nadǝlomian siApel, aGot isor sal suhi ke tovi vanuan tonor, ale ehǝhaṽur hǝn naviolan san. Ale naut kǝmas aApel tomat sutuai tia, len nadǝlomian san isor mai gidato sal.
HEB 11:5 Len nadǝlomian aEnok sǝkad nǝmatan, husur aGot ilav kuvi vi mǝhat. Avan ideh sǝsab̃ niben husur aGot ilav kuvi. Husur a tahw hǝn tolav aEnok vi mǝhat, aGot ikel koti ke tohǝhaṽur hǝni.
HEB 11:6 Ale nadǝlomian b̃eb̃uer len nǝvanuan, edǝdas b̃igol aGot b̃ehǝhaṽur hǝni. Husur avan ideh togǝm hǝn aGot, timaskad nadǝlomian ke aGot totoh, mai toviol hǝn nakonp̃urp̃uran mai alat lotop̃usp̃us kitevi hǝn lǝb̃elǝboii.
HEB 11:7 AGot ikel mai aNoah ke natit gail aNoah sarisi sal dereh tevisi. Ale len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan siGot, mai len nadǝlomian, aNoah eum hǝn nǝak hǝn b̃esusuan nǝbathudud san lan dan nilev topul. Len nadǝlomian san, aNoah isab̃ sǝhoti ke, navile a pan timaspanis. Ale aGot eriŋi ke aNoah inor len nǝhon bathut nadǝlomian san.
HEB 11:8 Len nadǝlomian, aApraham igol husur nǝsa aGot tokisi hǝn b̃igole. Nǝboŋ aGot tokisi hǝn b̃eriŋ naut totohtoh lan hǝn b̃evi lan naut aGot tokel gati ke tikade balai, aApraham ivan, naut kǝmas salǝboi naut b̃evi lan!
HEB 11:9 Len nadǝlomian aApraham itoh len naim nǝtap̃olen hum ametb̃os, len naut aGot tokel gati ke tikade balai. Ale aIsak, anatun aApraham, mai aJakop, amǝhaibǝn, gǝlar am arutoh ei maienan, ale arukad na-kel-gati-an siApraham.
HEB 11:10 Husur aApraham ekǝta vir nab̃iltivile tokad nǝpaudesen topat vi sutuai, aGot togarut nǝplan han mai toum hǝni.
HEB 11:11 Len nadǝlomian siApraham, aGot igol aApraham elǝboi b̃egǝm vi tata, naut kǝmas tovi haṽut tia, mai naut kǝmas aSarah tobutoh. Husur len nabunusian siApraham, gai elǝboi b̃eriŋ nǝlon len aGot tokel na-kel-gati-an maii.
HEB 11:12 Naut kǝmas aApraham tovi haṽut buni tia, be sǝmat sal, gai evi nǝkadun nǝpasusan tosob̃ur. Lusob̃ur hum nam̃eso gail len nǝmav, ale hum nabion bitas, nǝvanuan edǝdas b̃eṽuruŋ gail.
HEB 11:13 Nǝvanuan galen p̃isi loil gǝgat len nadǝlomian salito van vǝbar lotomat. Lǝsǝkad natit aGot tokel gati ke lǝb̃ikad gail balai; be losuh sutuai hǝn lotoris natgalenan ta tahw buni lǝb̃egǝmai, ale lohǝhaṽur. Ale lukel koti ke lotovi metb̃os lototoh len navile a pan, be savi naut a im salito.
HEB 11:14 Nǝvanuan lotokǝmaienan, imasil ke lotokǝta doŋ naut hǝn b̃egǝm vi naut a im salito.
HEB 11:15 Lǝtǝnaunau naut matmat salit lotoriŋi, lǝtalǝboi lǝtatǝlmam vi lan.
HEB 11:16 Avil lolǝŋon masuṽ hǝn naut ideh tovoi sǝhori, naut a im len nǝmav. Imaienan aGot nahurun sǝsa hǝn lotokisi hǝn aGot salito, ehǝhaṽur hǝni, husur eutaut hǝn nab̃iltivile sua m̃os galit tia.
HEB 11:17 Nǝboŋ aGot toke b̃ebunus tas nadǝlomian siApraham ke b̃imabe, aApraham, len nadǝlomian san, eviol hǝn aIsak hǝn b̃etutumav hǝni. AApraham, aGot tokel gati maii ke tikad nǝpasusan tisob̃ur, gai eutaut hǝn b̃etutumav hǝn anatun tosua ŋai,
HEB 11:18 naut kǝmas aGot tokel maii ke, “Nǝpasusan sam̃ dereh levi len nǝpasusan seIsak.”
HEB 11:19 Len nabunusian siApraham, inau ke aGot tolǝboi b̃igol nǝvanuan b̃ile mǝhat dan nǝmatan. Ale datolǝboi datb̃ike, ehum aApraham tokad tǝtas hǝn aIsak totǝlmam dan nǝmatan.
HEB 11:20 Len nadǝlomian, aIsak eus aGot hǝn b̃ivoi hǝn anatun gǝlaru, aJakop mai aEsau len nǝboŋ gail lǝb̃egǝmai.
HEB 11:21 Nǝboŋ pǝpadaŋ hǝn aJakop b̃imat, len nadǝlomian, eus aGot hǝn b̃ivoi hǝn anatun aJosef gǝlaru. Ale etur sǝŋar gai len nǝhai tǝbatehw, ilotu hǝn aGot.
HEB 11:22 Nǝboŋ pǝpadaŋ hǝn aJosef b̃imat, len nadǝlomian, isor husur nǝboŋ alat a Israel lǝb̃ivan dan naut a Ijip. Ale ikel buni ke, nǝboŋ lǝb̃ivan lipat nabǝlasun gail van.
HEB 11:23 Nǝboŋ lotopas aMoses, len nadǝlomian, anan mai atǝman arosusuan aMoses van vǝbar nahǝbati han totor, husur loris ke tokab, totile, ale arsamǝtahw hǝn arb̃eb̃ur kotov nalo sekiŋ.
HEB 11:24 Nǝboŋ aMoses totibau, len nadǝlomian, emǝtahun nǝvanuan gail lǝb̃ekisi hǝn anatun anatvavin aFero.
HEB 11:25 Emǝtahun nǝsaan husur togol nahǝhaṽuran tom̃idol ŋai, be ilekis hǝn b̃ikatǝp̃ol hǝn nǝmauran todaŋ nǝvanuan siGot lotolǝŋon tosa vǝsa lan.
HEB 11:26 Len nabunusian san, aMoses inau ke, nakontit gail a Ijip topul hǝni savi natideh, be nǝvanuan gail lǝb̃esǝvari, ehǝhaṽur hǝn b̃elǝŋon b̃isa m̃os Kristo b̃egǝmai, sǝhor hǝn b̃ikad nakontit gail a Ijip topul hǝni. Husur inau tabtab hǝn nakonp̃urp̃uran aGot b̃eviol hǝni maii balai.
HEB 11:27 Len nadǝlomian, aMoses eriŋ naut a Ijip, samǝtahw len nǝlol paŋpaŋ sekiŋ, husur etǝgau gat nap̃isal san hum tokǝta ris aGot nǝvanuan lotodǝdas lǝb̃erisi.
HEB 11:28 Len nadǝlomian, aMoses igol nǝhanan hǝn nǝPasova nametǝkav. Ikele hǝn alat seIsrael ke, ligol nǝda tegiris nabopita salit gail hǝn aŋel hǝn nǝmatan asike b̃ibar ahai a m̃o salit gail.
HEB 11:29 Len nadǝlomian, alat seIsrael luyar tukot len naut Nǝtas Bisibis tolul dani, hum lotoyar len nǝtan masmas. Be nǝboŋ alat a Ijip lotoke lǝb̃ehusur galito, lomun, lumat p̃isi.
HEB 11:30 Nǝboŋ alat seIsrael lotoyar garu len nab̃iltivile Jeriko husur nǝmariboŋ tomǝlevru, len nadǝlomian, nǝṽod hǝn nab̃iltivile enan iteh.
HEB 11:31 Mitinau aRahap top̃ur hǝn niben. Nǝboŋ nǝvanuan toru artomǝtan natit p̃isi len nab̃iltivile Jeriko, aRahap ehǝhaṽur hǝn artotoh maii. Ŋa len nadǝlomian, alitenan sǝmat mai alat a Jeriko lǝsagol husur nǝsa aGot tokele.
HEB 11:32 Ikad isob̃ur am hǝn nǝb̃ikele, be namityal eb̃uer hǝn nǝb̃isor husur aKiteon, aParak, aSamson, aJeftah, aTevit, aSamuel mai ahai kelkel ur gail.
HEB 11:33 Len nadǝlomian, nǝvanuan galenan lugol natit isob̃ur. Lub̃al mai nakiŋ naut tiltile gail ale losǝhor galito; nǝboŋ lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, lugol nǝsa tonor hum aGot tolǝŋoni; ale lukad nǝsa aGot tokel gati ke lǝb̃ikade. Len nadǝlomian lugol nabuŋon nalion gail ekǝkol,
HEB 11:34 lugol nǝhab topaŋ habat imat; lugam yav dan nǝmatan hǝn nab̃u nǝb̃alan. Lǝsǝdaŋ be nǝdaŋan egǝm hǝn galito; logǝm vi bǝhariv hǝn nab̃iltib̃alan, lub̃al mai navǝshǝsoltia hǝn nametb̃os gail van lohut galito.
HEB 11:35 Len nadǝlomian, alatpǝhaṽut lukad tǝtas hǝn amahealit gail lotole mǝhat dan nǝmatan. Ikad nǝvanuan tile gail am lotomǝtahun lǝb̃ipair dan nadǝlomian salito, naut kǝmas nǝvanuan gail lotomǝdas bun galit van lumat sile. Ludam̃ hǝn lǝb̃imat maienan hǝn lǝb̃ikad na-le-mǝhat-an dan nǝmatan. Na-le-mǝhat-an enan ivoi sǝhor na-le-mǝhat-an salit ta m̃o husur iṽan hǝn nǝmauran vi sutuai.
HEB 11:36 Ale nǝvanuan galevis losǝsǝloŋ hǝn na-sor-vilesi-an mai nabilasian; ale galevis am lutoh len nǝbaŋisian hǝn natsen len naim bǝbaŋis.
HEB 11:37 Galevis lumat len natubunian; lumat len na-les-kotov-nibelito-an; lumat len nǝ-ta-buni-an hǝn nab̃u nǝb̃alan. Len nǝyaran salito losun nahurhusipsip mai nahurhunani. Lupar tite, nǝmauran salit idaŋ, nǝvanuan gail lomǝdas tabtab hǝn galito.
HEB 11:38 Lovi vanuan lotovoi. Alat navile eg a pan lǝsanor kasi hǝn lǝb̃itoh mai galito. Alaten lotovoi luyar lab len naut masmas tob̃ǝb̃esw mai len naṽehuh gail, losusuah len nab̃urhuvat mai nab̃ur gail len tan.
HEB 11:39 Alatenan ta m̃o, Got isor sal suh galit p̃isi husur nadǝlomian salito, be nǝsa aGot tokel gati ke lǝb̃ikade balai galit ideh sǝkade.
HEB 11:40 Husur aGot eutaut hǝn natsua tovoi sǝhor ta m̃o m̃os gadit p̃isi, hǝn ke, len nab̃onan mai gidato ŋai, galit lolǝboi lǝb̃ikad naṽit na-kel-gati-an p̃isi san.
HEB 12:1 Alatenan ta m̃o, nǝmauran salit ikel kot nadǝlomian salito len aGot, ale nǝmauran salito igol nadǝlomian sidat idaŋ am. Imagenan, husur dattokad nab̃iltiluṽoh enan tahum lotodar vis gidato len nǝgamgaman hǝn nǝmauran, datebubulan natit p̃isi tomǝlas gat gidato, mai nǝsaan tomǝdmǝdau hǝn dattovisivis lan. Ale len nǝ-daŋ-b̃uri-an datigam len nǝgamgaman aGot toriŋ gidat lan.
HEB 12:2 Datekǝta haihai len aYesu tovi nǝkadun nadǝlomian sidato. Evi gai tovurvur nadǝlomian sidato. Bathut nakemkeman topat vir aYesu, idaŋ b̃ur nǝmatan len nǝhai balbal, nahur sasa hǝn nǝmatan enan savi natideh lan. Ale ebǝtah len nǝtarhǝt nǝmatu hǝn nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot.
HEB 12:3 Mitinau aYesu todaŋ b̃ur nahur sasa len navǝlan nǝvanuan nǝsaan lotovi enemi san gail. Mitinau aYesu hǝn asike mǝtb̃ikad na-lǝŋon-isa-an len nǝlomito, asike nǝlomit b̃ib̃ov hǝn nǝmauran samito.
HEB 12:4 Mǝtub̃al hǝn nǝsaan b̃inoŋ len nǝmauran samit gail, be gamit ideh sǝmat sal len nǝb̃alan enan.
HEB 12:5 Ale nǝlomit iboŋboŋ hǝn nasoruan aGot tokel mai gamit hum anatun gail hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito. Ike, “Natugw, saginau nap̃usanan hǝn nǝpanismen siNasub̃ aGot hum tovi ut kǝmas. Nǝboŋ b̃esivoh len gaiug, sa-nǝlom̃ tisa.
HEB 12:6 Husur len nǝpanismen, Nasub̃ aGot eṽusan alat gai tolǝmas bun galito, ipansem galit p̃isi gai todam̃ hǝn lotovi natun gail.”
HEB 12:7 Mitidaŋ b̃ur nap̃usanan hǝn nǝpanismen, husur naṽide aGot tokade len gamito esum̃an mǝttovi anatun gail. Mǝtunau ke tokad natǝtai ideh atǝman sǝpansem hǝn b̃eṽusani a? Ao!
HEB 12:8 Anatun aGot gail p̃isi lukad nap̃usanan hǝn nǝpanismen. Be b̃eb̃uer len gamito, mǝtovi natǝtai nap̃isal, mǝtsavi natun kitin.
HEB 12:9 Gidat p̃isi datukad atǝmadat gail hǝn navile a pan. Lupansem gidat hǝn lǝb̃eṽusan gidato, ale datoputsan galito len nǝnauan sidato. Ale datimabe hǝn aTata senunudato totoh len nǝmav? Dateriŋ gidat len navǝlan hǝn datb̃imaur!
HEB 12:10 Atǝmadat gail lupansem gidato len namityal galevis ŋai m̃os nanoran hum tovoi len nǝnauan salito. Be aGot ipansem gidato m̃os nanoran hǝn b̃evi tarhǝt sidato hǝn datb̃ikatǝp̃ol hǝn nab̃oruan san.
HEB 12:11 Nǝboŋ nǝpanismen m̃os nanoran tobar gidato, naut kǝmas toṽusan gidat o tovi tarhǝt sidato, datsahǝhaṽur hǝni, husur epǝŋas! Be a tahw, iṽan hǝn natǝm̃at m̃os alat aGot toriŋ galit lan, husur lotogol nǝsa tonor aGot tolǝŋoni.
HEB 12:12 Imagenan, navǝlamit lotomǝrav sǝdaŋ, nakobkob nariemit lotogau, lidaŋ!
HEB 12:13 “Mitigol nap̃isal gail linor m̃os nalohriemito,” hǝn alat lotogau asike narielit b̃etiles, be hǝn lǝb̃imaur.
HEB 12:14 Mǝtehisi hǝn mǝtb̃itoh len natǝm̃at mai nǝvanuan p̃isi; mǝtehisi hǝn mǝtb̃idaŋ len aGot, mai hǝn mǝtb̃evi esan sǝb̃on ŋai. Avan ideh asike b̃idaŋ len aGot, asike b̃evi siGot, mǝtunau ke b̃eris Nasub̃ a? Ao, asike erisi boŋ ideh.
HEB 12:15 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamit ideh asike b̃etǝgau suluṽ navoian aGot toviol kǝmas hǝni. Gamit ideh satehum nǝharhǝt nǝhai tokon, husur nǝboŋ totov, igol nǝmauran samit idaŋ, ale emǝdas masuṽ hǝn isob̃ur.
HEB 12:16 Gamit ideh satigol naitian tosa, satesum̃an aEsau tonau ke aGot tovi ut kǝmas. Esau evi ahai a m̃o, be idam̃ hǝn na-il-a-m̃o-an san hum ahai a m̃o, hǝn b̃ihan nasiloh nǝhanian sua.
HEB 12:17 Mǝtolǝboii ke, a tahw aEsau elǝŋon ke atǝman teus aGot hǝn b̃eriŋ navoian lan hum ahai a m̃o, be ikad namǝtahusian ŋai. Naut kǝmas aEsau totaŋisi, edǝdas b̃egǝgel hǝn naṽit nǝsa togole tia.
HEB 12:18 Mǝtsagǝm vi lan naṽehuh mǝttolǝboi mǝtb̃ibari hum alat seIsrael ta m̃o. Galit lovi lan Naṽehuh Sinai nǝhab towunwun lan; naut imermer, ikad nǝmargobut, ale nǝlan iṽas galito.
HEB 12:19 Losǝsǝloŋ hǝn nǝwalan hǝn nǝtrampet mai nab̃iltidoldol tosor. Nǝvanuan lotosǝsǝloŋ hǝni loŋir aGot hǝn asike b̃ikel nasoruan ideh am.
HEB 12:20 Lomǝtahw habat len nǝsa aGot tokele. Ike, “Avan ideh o narivatvat ideh b̃ibar naṽehuh egai, mitimastubuni.”
HEB 12:21 Nǝboŋ aMoses toris natgalenan lotogol namǝtahwan, ike, “Nupab len namǝtahwan ninegw topil lan.” Gamit mǝtsagǝm vi lan naṽehuh enan.
HEB 12:22 Be gamit mǝtogǝm vi lan Naṽehuh Sion, vi lan nab̃iltivile siGot nǝkadun nǝmauran, naut a Jerusalem len nǝmav. Len naut ei aŋel lotosob̃ur vǝsa lub̃onb̃on len nab̃iltikemkeman.
HEB 12:23 Mǝtogǝm vi lan nab̃onb̃onan silat lotovi natun aGot, ahai a m̃o san gail, gai totos gat nahǝsalito len nǝmav. Mǝtogǝm hǝn aGot tokot hǝn nǝvanuan p̃isi. Mǝtogǝm hǝn nanunun nǝvanuan gail lotonor, aGot togol lotonor len nǝhon.
HEB 12:24 Mǝtogǝm hǝn aYesu, na-kel-gati-an veveu siGot toil gǝgat lan. Mǝtogǝm vi lan nǝda hiYesu togiris gamito, nǝda tosor husur natsua tovoi sǝhor nǝda hiApel.
HEB 12:25 Samtemǝtahun aGot tosor. AMoses evi vanuan navile a pan ŋai, ale alat seIsrael lotomǝtahun nalǝlǝgauan tokele, lǝsǝgam yav dan nǝpanismen. B̃imaienan, gidato datb̃ipair dan aGot len nǝmav, mai nalǝlǝgauan gai tokele, asike datugam yav dan nǝpanismen boŋ ideh.
HEB 12:26 Len nǝboŋ enan nadolon aGot ekur hǝn navile a pan, be gagai ikel gati ke, “Dereh nekur hǝn navile a pan vǝha-sual am, savi navile a pan ŋai, be nǝmav am.”
HEB 12:27 Len nasoruan “vǝha-sual am” aGot tokele, namilen ke, natit p̃isi ta m̃o aGot togol gail, dereh lekur, limasig, hǝn ke, natit lǝsakur ŋai lǝb̃ipat tin.
HEB 12:28 Imagenan, husur aGot eviol mai gidat hǝn natohan pipihabǝlan todǝdas b̃ekur, husur natenan, datepul hǝn nasipaan, ale datilotu hǝn aGot len naṽide gai b̃ehǝhaṽur hǝni, datilotu hǝni len namǝtahwan mai nǝmaŋmaŋan hǝn nǝyalyalan san.
HEB 12:29 Husur “aGot sidato evi nab̃iltihab tohan puŋpuŋ natit p̃isi.”
HEB 13:1 Mǝtelǝmlǝmas bun gamit gabag tabtab sum̃an mǝttovi latmiṽan.
HEB 13:2 Sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn mǝtb̃ehǝhaṽur hǝn nametb̃os b̃itoh lohoim samito. Nǝvanuan galevis lotogol tomaienan hǝn nametb̃os gail, lukad aŋel gail lototoh lohoim salito be lǝsalǝboii.
HEB 13:3 Sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn alat lototoh len naim bǝbaŋis. Mitinau galito, nǝlomit titaŋis galito hum mǝttotoh mai galit len naim bǝbaŋis. Ale alat nǝvanuan gail lotomǝdas galito van van lotolǝŋon tosa vǝsa, mitinau gat galito hum napǝŋasan salito topat len nibemito.
HEB 13:4 Gamit p̃isi mǝteriŋ nǝlahan a mǝhat len nǝnauan samito. Sa-nǝmel hǝn nǝlahan teb̃iŋb̃iŋal, namilen ke, alarmisoan aridaŋ len nǝlahan sǝlaru. Husur aGot dereh tisab̃ sǝhoti ke, nǝvanuan togol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, mai nǝvanuan lotogol naitian tosa, limaspanis.
HEB 13:5 Len nǝmauran samito samtelǝŋon masuṽ hǝn nǝvat, be mǝtehǝhaṽur hǝn nǝsa mǝttokade. Husur aGot ike, “Asike noriŋ gamit boŋ ideh, asike noriŋ gab̃ulan gamito.”
HEB 13:6 Imaienan asike nomǝtahw hǝn nǝb̃ike, “Nasub̃ evi na-vi-tarhǝte-an sagw, asike nomǝtahw. Asike nomǝtahw len nǝsa nǝvanuan ŋai tolǝboi b̃igole hǝn ginau.”
HEB 13:7 Mitinau tǝlmam hǝn alat lotoil a m̃o hǝn gamito, lotoṽusan gamit hǝn nasoruan siGot. Mitinau naṽit nǝmauran salit gail, ale nadǝlomian samito tesum̃an nadǝlomian salito.
HEB 13:8 AYesu Kristo sagǝgel boŋ ideh, imaienan ŋai nino, damǝŋai, vi sutuai.
HEB 13:9 Imaienan nap̃usanan tiltile lotovinvinu, mǝttotǝtan hǝn gail, saleliv gamit vi tut. Ivoi hǝn mǝtb̃ikad nǝdaŋan len nǝlomito, nǝdaŋan togǝm len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, sagǝm len nǝhanian hǝn nalotuan savi tarhǝt silat lotohani.
HEB 13:10 Ahai tutumav gail loum len naim nǝtap̃olen len navile a pan. Nǝmel tutumavan sidat ipat, be galit lǝsalǝboi lǝb̃ihan ei.
HEB 13:11 A m̃o ab̃iltihai tutumav ipat nǝda herivatvat lohoim, vi lan Naut Tolo Masuṽ hum naviolan hǝn b̃ekǝkas kuv nǝsaan sinǝvanuan gail. Be lopǝŋas p̃is niben narivatvat gail a tut dan naut naim nǝtap̃olen gail lotokir lan.
HEB 13:12 Len naṽide tomaienan, aYesu am evivile dan nab̃iltivile, elǝŋon isa habat, imat hǝn nǝda han b̃ikas kuv nǝsaan dan nǝvanuan san gail, hǝn lǝb̃evi siGot sǝb̃on ŋai.
HEB 13:13 Imaienan datevivile dan naut naim nǝtap̃olen gail lotokir lan, dativan hǝn aYesu hǝn datb̃ikatǝp̃ol hǝn na-lǝŋon-isa-an san. Namilen ke, dateriŋ nalo silat seIsrael, dateriŋ nǝlodat len aYesu ŋai, naut kǝmas nǝvanuan gail leb̃isor mǝdas gidato hum lotogole hǝn gai.
HEB 13:14 Husur len navile eg a pan datsǝkad nab̃iltivile hǝn datb̃itoh tin lan vi sutuai; be datudoŋ kitev naut a im b̃egǝm balai.
HEB 13:15 Imaienan, len aYesu, datetutumav tabtab hǝn na-sor-sal-suhi-an tovi naviolan vi tǝban aGot, naṽit nabuŋodato tokel koti ke tovi Masta sidato.
HEB 13:16 Ale sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn mǝtb̃igol navoian, mai hǝn mǝtb̃evi tarhǝt silat lotom̃idol. Natgalenan boh, lovi naviolan natutumavan aGot tohǝhaṽur hǝn gail.
HEB 13:17 Mitigol husur nǝsa alat lotoil a m̃o hǝn gamito len Nasub̃ lotokele, mǝteriŋ gamit len navǝlalito. Lokǝtkǝta tǝban gamito, ale galit limaskel mai aGot hǝn na-kel-uri-an husur nauman enan salito. Mitigol husur nǝsa lotokele hǝn lǝb̃eum len nahǝhaṽuran, savi len nǝlolit tosa. Husur, enan asike evi tarhǝt samito!
HEB 13:18 Mitisor tuṽ tabtab m̃os ginamito. Namtolǝboi buni ke nǝlonamit imasil, ale namtolǝŋon masuṽ hǝn namtb̃ikad naṽide tonor ŋai, len natit p̃isi namtb̃igole.
HEB 13:19 Nolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃isor tuṽ ke, aGot tidam̃ hǝn natǝlmaman sagw hǝn nǝb̃egǝm tutut hǝn gamito.
HEB 13:20 AGot ita gat na-kel-gati-an topat vi sutuai len nǝda hiYesu, aMasta sidato, ale igol aYesu, tovi nab̃iltivanuan tokǝtkǝta tǝban nasipsip, ile mǝhat dan nǝmatan. AGot hǝn natǝm̃at tigol mǝtepul hǝn natit p̃isi tovoi tonor hǝn mǝtb̃igol nǝsa tolǝŋoni. Len aYesu Kristo, aGot teum len nǝmauran sidato, tigol natit p̃isi b̃ehǝhaṽur hǝni. Nǝ-sal-suhi-an hǝn nǝyalyalan san tevi tǝban aYesu Kristo vi sutuai sutuai! Ganan!
HEB 13:22 Bathudud nadǝlomian nolǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃esǝsǝloŋ husur nasoruan sagw hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito, husur nalob̃ulat napisulan egai nototosi van hǝn gamito, ep̃itol ŋai.
HEB 13:23 Nuke mǝtelǝboii ke, awawa sidat len nadǝlomian, aTimoti, ludakuvi dan naim bǝbaŋis. Gai b̃egǝm tutut, dereh nitah maii hǝn namrb̃egǝm ris gamito.
HEB 13:24 Mitikel na-ke-ivoi-an mai nǝvanuan p̃isi lotoil a m̃o hǝn gamito, mai nǝvanuan p̃isi am siGot ei. Alat a Itali lukel na-ke-ivoi-an salito mai gamito.
HEB 13:25 Navoian aGot toviol kǝmas hǝni tipat len gamit p̃isi.
JAM 1:1 Ginau aJemes notovi naslev siGot mai siNasub̃ aYesu Kristo, nuke, “Ivoi,” van hǝn nahǝmar tosǝŋavur pisan eru, nǝvanuan gail lototoh ṽisusua len navile a pan.
JAM 1:2 Bathudud nadǝlomian sagw, nǝboŋ mǝtb̃etut len natit tiltile lǝb̃igol kitev nadǝlomian samito ke timabe, mitikemkem hǝni ŋai.
JAM 1:3 Bathut mǝtolǝboii ke nǝboŋ natgalenan lotogol kitev nadǝlomian samito ke imabe, na-gol-kitevi-an galenan lugol nǝ-daŋ-b̃uri-an len gamito.
JAM 1:4 Nauman hǝn nǝ-daŋ-b̃uri-an timasvan van vǝhav, hǝn ke nab̃oruan samit b̃inor buni, asike nǝdaŋan hǝn nab̃oruan samito b̃em̃idol boŋ ideh.
JAM 1:5 Gamit ideh b̃ipar mitisau hǝn nǝmauran tonor mai naṽide tovoi, ivoi ke teus aGot hǝni, gai toviol masuṽ mai nǝvanuan p̃isi, ale dereh teviol hǝni mai gaiug, asike inau isa hǝn gaiug sile.
JAM 1:6 Nǝboŋ gǝb̃eusi, usi len nadǝlomian, nǝlom̃ sateuri. Nǝvanuan nǝlon touri ehun nǝtas tokud tabtab, sǝpat mǝdau. Nǝlan eṽuvi vi mǝhat, epus, evi pan.
JAM 1:7 Nǝvanuan tomagenan satinau ke Nasub̃ b̃ilav natideh maii,
JAM 1:8 ikad nǝnauan toru, edǝdas b̃ehusur nap̃isal tosua ŋai, nǝmauran san ipat lavǝlav.
JAM 1:9 Nǝvanuan nadǝlomian ideh b̃evi ut kǝmas o b̃evi mǝsal len nabunusian sinǝvanuan gail, ivoi ke tehǝhaṽur, husur aGot eputsani tia.
JAM 1:10 Be nǝvanuan tokad natite; aGot b̃igol gai b̃evi ut kǝmas, ivoi ke tehǝhaṽur hǝni, husur dereh nǝmauran san tem̃idol hum napusit naliol.
JAM 1:11 Namityal togǝm vi mǝhat, esun naliol; imasmas, napusit iteh; nǝkaban han imasig. Imagenan nǝvanuan tokad natite, tehis sob̃uer hǝni van vǝmat, imasig maii.
JAM 1:12 AGot tivoi hǝn nǝvanuan toil gǝgat naut kǝmas nate sasa gail lotogǝm hǝn lǝb̃igol kitev nadǝlomian san ke imabe. Nǝboŋ b̃idaŋ b̃ur gail, dereh aGot tilav nǝprais hǝn nǝmauran kitin maii, nǝprais aGot tokel gati tia ke teviol hǝni mai alat lotolǝmas buni.
JAM 1:13 Avan ideh, natit b̃italtal ke tigol nǝsaan, satike, “Evi aGot totaltal ke nisa.” Bathut natideh tosa edǝdas b̃italtal ke aGot tigol nǝsaan, mai aGot gabag sǝtaltal ke nǝvanuan gail lǝb̃isa boŋ ideh.
JAM 1:14 Avil nǝvanuan ṽisusua, nalǝŋonian san tosa gail lutaltal ke tigol nǝsaan. Losǝhari, loliv gargari vi tut.
JAM 1:15 Beti nǝboŋ nalǝŋonian tosa totian, ipas nǝsaan. Nǝboŋ nǝsaan enan togǝm tibau, ipas nǝmatan.
JAM 1:16 Bathudud sagw notolǝmas bun gamit p̃isi, samtedǝlom nagǝgǝrasan husur aGot!
JAM 1:17 Naviolan p̃isi lotovoi, naviolan p̃isi lotonor buni, logǝm len aGot a mǝhat togol nam̃ial p̃isi len nǝmav. AGot sagǝgel hun nǝm̃ol torusǝrus.
JAM 1:18 Ilekis ke, len nasoruan hǝn nakitinan, eviol hǝn nǝmauran veveu mai gidato, hǝn datb̃ehum naṽit metǝkav len natit p̃isi gai toum hǝni.
JAM 1:19 Bathudud sagw notolǝmas bun gamit p̃isi, mǝtelǝboi sǝhot nategai: Gamit p̃isi mǝteutaut tabtab hǝn mǝtb̃esǝsǝloŋ, samtisaṽsaṽut hǝn mǝtb̃isor, samtisaṽsaṽut hǝn nǝlomit b̃ipaŋpaŋ
JAM 1:20 bathut nǝlol paŋpaŋ sinǝvanuan edǝdas b̃igol sǝhot nanoran aGot tolǝŋoni.
JAM 1:21 Imagenan, bubulan nab̃iŋb̃iŋalan mai nǝsaan topat sal, dan nǝmauran samito. Nǝlomit temǝdau ale sǝsǝloŋ husur nasoruan aGot toriŋi len nǝlomito, husur elǝboi b̃ilav kuv gamito dan nǝsaan samito.
JAM 1:22 Mitigol nǝsa nasoruan tokele, samtesǝsǝloŋ kǝmas hǝni ŋai. Mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝni be asike mǝtb̃igol husuri, mǝtogǝras sǝb̃omit hǝn gamito.
JAM 1:23 Avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan be sagol nǝsa tokele, esum̃an nǝvanuan toleleduŋ, ris nǝhon len nakǝlas.
JAM 1:24 Nǝboŋ toris nǝhon tonoŋ, ipair dani: vǝha-sua ŋai nǝlon iboŋboŋ hǝn nǝnahǝnah han.
JAM 1:25 Avil nǝvanuan tobunus vahvahur nalo tonor buni siGot, nalo togol ke nǝsaan satǝgau gat nǝlon am, atenan b̃ebunus tabtab hǝni, asike nǝlon b̃iboŋboŋ hǝn nǝsa tobunusi, tosǝsǝloŋ hǝni, be b̃igol nǝsa nalo tokele, dereh aGot tigol tivoi buni hǝn atenan, len nǝsa togole.
JAM 1:26 Avan ideh b̃inau ke aGot tohǝhaṽur hǝn nalotuan san, avil asike b̃iwol hǝn nasoran san b̃ivoi, egǝras gai gabag ale nadǝlomian san evi naut kǝmas.
JAM 1:27 Naṽide hǝn nalotuan aGot Tata tonau ke tovoi mai tonor masuṽ, imaiegai: Kǝtkǝta tǝban nǝbatunau pǝhaṽut gail mai namilesw gail lotolǝŋon tosa. Ale gelǝlǝgau hǝn gaiug, hǝn nǝmauran navile a pan satidos nǝmauran sam̃.
JAM 2:1 Bathudud sagw, husur mǝttokad nadǝlomian len aMasta sidato, aYesu Kristo, Nasub̃ toyalyal, naṽide samit gail tep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.
JAM 2:2 Nǝboŋ mǝttokad nab̃onb̃onan, avan ideh tosun nahurabat bilbil, totav nariŋ nagol gail len navǝlan b̃egǝmai, ale togon tovi mǝsal tosun nahurabat tomatu tia, b̃egǝmai, mitimab hǝn gǝlaru?
JAM 2:3 Mǝtb̃ekǝta tǝban gai tosun nahurabat bilbil, mǝtb̃ikel maii ke, “Naut tovoi egai, gebǝtah gegai,” avil mǝtb̃ikel mai namǝsal ke, “Geil ei o gebǝtah len tan bathuriegw.”
JAM 2:4 Mǝtb̃igol b̃imaienan, mǝtopǝpehw husur natilean mǝttogole len gamit gabag. Na-nǝnoṽ-hǝni-an samito isa husur nǝnauan hǝn nǝsaan mǝttokade.
JAM 2:5 Bathudud notolǝmas bun gamit p̃isi, sǝsǝloŋ! AGot ilekis hǝn alat lotovi mǝsal len nabunusian sinavile a pan, hǝn lǝb̃epul hǝn nadǝlomian, ale hǝn lǝb̃ikad natohan pipihabǝlan balai, hum tokel gati ke alat lotolǝmas buni likade.
JAM 2:6 Wake gamito, mǝtomǝdas namǝsal gail, riŋ galit a pan. Imabe? Ase lomǝdas gamito, liv gargar gamito vi lan nakotan? Evi alat lotokad natite boh!
JAM 2:7 Galit lusor mǝdas nahǝsan aYesu Kristo tovoi, nahǝsan mǝttoṽati husur mǝttovi esan.
JAM 2:8 Mǝtb̃igol nǝsa aKristo tovi kiŋ sidato tokel buni, mǝtugol ivoi. Ikel bun nalo natosian siGot tokele ke, “Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”
JAM 2:9 Avil mǝtb̃eputsan avan ideh mǝhat hum tovoi sǝhor nǝvanuan tile, mǝtugol nǝsaan. Ale evi nalo enan tosab̃ sǝhoti ke mǝttovi nǝvanuan na-b̃ur-kotov-nalo-an.
JAM 2:10 Husur avan ideh togol natit p̃isi nalo kavkav tokele, be toteh len nakelean tosua ŋai, gai eb̃ur kotov nalo kavkav, ale inor hǝn b̃ipanis sile.
JAM 2:11 Bathut aGot toke, “Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan,” ikele am ke, “Sagigol avan ideh timat.” Asike gǝb̃igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, be gǝb̃igol nǝvanuan b̃imat husur nalǝŋonian sam̃ ŋai, gaiug boh, gob̃ur kotov nalo.
JAM 2:12 Len nǝsa gotokele, nǝsa gotogole, ginau gat nategai ke, aGot dereh tenǝnoṽ hǝn nǝmauran sam̃ mai nalo hǝn na-lǝmas-buni-an, nalo togol nǝsaan satǝgau gat nǝlom̃ am.
JAM 2:13 Husur asike nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, asike aGot ilolosa hǝn gaiug nǝboŋ b̃ekǝta bunus nǝsa gotogole. Be nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, nǝlon aGot dereh titaŋis gaiug nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan.
JAM 2:14 Bathudud sagw, gǝb̃ikel ke gotokad nadǝlomian be gǝsagol natideh hǝn b̃eṽusani, nadǝlomian sam̃ evi tarhǝt sam̃ mabe? Nadǝlomian tomaienan edǝdas b̃ilav kuv gaiug dan nǝpanismen.
JAM 2:15 Aṽam̃ o aṽavinem̃ len nadǝlomian b̃ipar hurabat o hanian akis,
JAM 2:16 ale gamit ideh b̃ikel maii ke, “Ivoi, natǝm̃at tipat len nǝlom̃, gitoh tunǝtun ale hanukub,” be asike gǝb̃ilav nǝsa tom̃idol hǝni maii, govi tarhǝt san mabe?
JAM 2:17 Len naṽide tomaienan, nadǝlomian b̃ipat sǝb̃on, asike b̃igol natideh, nadǝlomian enan imat, savi natideh.
JAM 2:18 Avil avan ideh b̃ike, “Gaiug gukad nadǝlomian, ginau nugol natit tovoi gail.” Ale dereh nisor vari ke, “Gǝb̃eṽusan nadǝlomian sam̃ sǝkad nagolean ideh tovoi lan, ale ginau, len nǝsa tovoi notogole, dereh neṽusan nadǝlomian sagw.”
JAM 2:19 Gǝb̃edǝlomi ke aGot esua ŋai, ivoi! Be natǝmat gail am lodǝlom natenan, ale lomǝtahw, lupab lan.
JAM 2:20 Gumelmel! Gǝsalǝboi sǝhoti sal a? Nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan savi natideh.
JAM 2:21 Atǝmadat ta sutuai, aApraham igol nǝsa hǝn aGot toriŋi ke tonor len nǝhon? AGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon nǝboŋ aApraham toviol hǝn aIsak, anatun, len nǝmel tutumavan.
JAM 2:22 Imaiegai: Nadǝlomian san mai nǝsa togole aroum b̃onb̃on. Nǝsa togole evurvur nadǝlomian san.
JAM 2:23 Ale natosian siGot isarpoh toke, “AApraham edǝlom nǝsa aGot tokele, ale aGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon husur nadǝlomian san,” ale aGot ekisi hǝn abubur san.
JAM 2:24 Imasil ke aGot eriŋi ke nǝvanuan inor len nǝhon husur nǝsa nǝvanuan togole, savi husur nadǝlomian nǝvanuan tokade lan ŋai.
JAM 2:25 Imaienan am hǝn aRahap, napǝhaṽut ta Jeriko ta m̃o top̃ur hǝn niben. AGot eriŋi ke inor len nǝhon husur nǝsa alitenan togole nǝboŋ tosusuan ahai pispisul gail ale tosǝvat galit vi lan nap̃isal tile sua.
JAM 2:26 Nǝboŋ nanunun tob̃uer len nǝvanuan, niben imat. Len naṽide tomaienan, nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan imat.
JAM 3:1 Bathudud nadǝlomian, gamit isob̃ur samtegǝm vi hai p̃usan. Mǝtevis ŋai. Husur mǝtolǝboii ke dereh aGot tebunus kitev nǝsaan len nǝmauran mai nap̃usanan sinamit namttovi hai p̃usan, sǝhor nǝvanuan tile gail.
JAM 3:2 Len naṽide tosob̃ur gadit p̃isi datusab van. Avan ideh asike b̃isor b̃isa len nasoran san, gai evi nǝvanuan tonor kavkav hum aGot tolǝŋoni, elǝboi b̃iwol hǝn gai gabag kavkav.
JAM 3:3 Nǝboŋ datb̃eriŋ natuhmetǝlai len nabuŋon nahos hǝn b̃igol nǝsa datb̃elǝŋoni, datolǝboi datb̃iwol hǝn niben kavkav.
JAM 3:4 Mitinau nab̃iltiwag wol. Ahai wolwol elǝboi b̃iwol hǝn nǝwag enan hǝn natuhṽos wolwol ŋai, ale dereh tevi lan naut ahai wolwol tolǝŋoni, naut kǝmas nǝlan todaŋ.
JAM 3:5 Len naṽide tomaienan namean nǝvanuan evi natuhtit ŋai be ikel na-sor-patpat-gai-mǝhat-an totibau. Mitinau nakumashǝhab tolǝboi b̃epǝŋas nab̃iltililihai.
JAM 3:6 Namean nǝvanuan tosor ehum nǝhab enan. Len niben nǝvanuan, namean evi nǝkadhut naṽide hǝn nǝmauran tiltile p̃isi lotosa. Emǝdas nǝvanuan kavkav. ASetan etuŋ namean nǝvanuan hǝn nǝhab nǝmatan ale namean nǝvanuan epǝŋas p̃is nap̃isal hǝn nǝmauran san kavkav.
JAM 3:7 Nǝvanuan elǝboi b̃igol narivatǝvat mai nǝman mai natit tokǝlah mai natit tomaur len tas lototiltile lǝb̃ehusur nǝsa tolǝŋoni.
JAM 3:8 Be sǝkad avan ideh tolǝboi b̃igol namean b̃ehusur nǝsa tolǝŋoni. Evi natit nǝsaan sua, na-wol-hǝni-an tob̃uer lan. Epul hǝn nabehi togol nǝmatan.
JAM 3:9 Nameadato isal suh Nasub̃, aTǝmadato, ale nameadat enan ŋai esǝvar nǝvanuan gail, aGot togol lotosum̃an gai.
JAM 3:10 Nǝ-sal-suhi-an mai nasǝvarian, gǝlar p̃isi arovivile len nabuŋon nǝvanuan. Bathudud sagw gail, datimasgol ke natenan satimaienan.
JAM 3:11 Nabǝko tosua ŋai eṽuv hǝn nǝwai tohol mai nǝwai tokon a? Ao!
JAM 3:12 Bathudud sagw gail, nǝhai nafik iṽan hǝn naoliv a? Ao! Nǝhau nakrep iṽan hǝn nafik a? Ao! Ale nabǝko tokasǝkas edǝdas b̃eṽuv hǝn nǝwai tohol.
JAM 3:13 Gamit ideh ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor o nalǝboian a? B̃ikade, tip̃arp̃ar len naṽide san tovoi, ke, len namitisau san hǝn nǝmauran tonor, natit p̃is togole, igol gail len nǝlon tomǝdau, sǝnau gai.
JAM 3:14 Avil len nǝlomito mǝtb̃ikad nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, mǝtb̃inau masuṽ hǝn gamit sǝb̃omito, samtisor patpat namitisau samit a mǝhat, samtelibliboŋ hǝn mǝtb̃isor mǝdas nakitinan.
JAM 3:15 Husur namitisau tomaienan sagǝm len aGot, be egǝm len navile a pan mai nǝvanuan lotosuh lan mai natǝmat gail.
JAM 3:16 Husur naut ideh nǝlon nǝvanuan topul hǝn nǝ-tab̃ulol-bulosi-an mai nǝvanuan lotonau masuṽ hǝn galit sǝb̃olito, naut enan ikad nǝtaṽtaṽoran mai naṽide hǝn nǝsaan tiltile p̃isi.
JAM 3:17 Avil namitisau hǝn nǝmauran tonor togǝm len aGot iveveu buni, asike asike isa. Elǝmas bun natǝm̃at len nǝlon nǝvanuan, inau habat hǝn nǝvanuan tile, sǝhaihai be eutaut hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan tile. Nǝlon itaŋis masuṽ hǝn nǝvanuan tile, ale len natit p̃isi togole iṽan hǝn naṽit tovoi. Igol ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ale nǝsa tokele, igole, sagǝras avan ideh.
JAM 3:18 Alat nǝlolit tokad natǝm̃at, lotogol nab̃onan ke sǝkad nǝb̃alan am, ehum galit lumabul namisurhut totov, toṽan hǝn naṽite tovi nǝmauran tonor buni.
JAM 4:1 Nǝb̃alkabaŋan mai nǝb̃alan gail len gamito, logǝm a be? Logǝm len nalǝŋonian samit sǝb̃omit gail lotoliv gamito. Nalǝŋonian galenan lub̃al len nibemito mai nǝlomito.
JAM 4:2 Mǝtolǝŋon nǝsa mǝtsǝkade; nǝlomit evǝnohi be mǝtodǝdas mǝtb̃ikade; imaienan mǝtoṽitṽituh, mǝtub̃al, mǝtugol nǝmatan m̃osi. Mǝtsǝkade husur mǝtsaus aGot hǝni.
JAM 4:3 Ale nǝboŋ mǝttousi hǝni, mǝtsǝkade husur mǝtsausi m̃os navoian; mǝtolǝŋoni ŋai m̃os b̃igol na-lǝŋon-ivoi-an len gamit sǝb̃omito.
JAM 4:4 Mǝtsail gǝgat len aGot, mǝtohum abareab toriŋ asoan hǝn b̃itoh mai naulum̃an tile! Nǝboŋ mǝttogǝm vi bubur sinavile a pan, mǝtogǝm vi enemi siGot. Mǝtsalǝboii a? Imaienan, avan ideh tolekis hǝn b̃evi bubur sinavile a pan, gai evi enemi siGot.
JAM 4:5 Natosian siGot ike aNunun aGot, aGot toriŋi len gidato, ilekol masuṽ hǝn gidato. Mǝtunau ke natosian san isor kǝmas a? Ao!
JAM 4:6 Avil aGot eviol habat am mai gidato hǝn navoian gai toviol kǝmas hǝni. Imaienan, natosian siGot ike, “AGot evi enemi silat lotopatpat galit mǝhat, be eviol kǝmas hǝn navoian mai alat nǝlolit tomǝdau, lǝsǝnau galito.”
JAM 4:7 Imaienan, riŋ gamito len navǝlan aGot. Mitidaŋ b̃ur natǝmat ale dereh tigam dan gamito.
JAM 4:8 Mǝtegǝm pǝpadaŋ tǝban aGot ale dereh aGot tegǝm pǝpadaŋ tǝban gamito. Gamit mǝttovi vanuan nǝsaan, kǝkasǝval, mitigol nǝmauran samit tiveveu! Gamit mǝttokad nǝnauan toru, mitigol nǝlomit tiveveu.
JAM 4:9 Mitilolosa, mititaŋ, namǝtarur samit gail lisel! Nǝmanmanan samit tegǝm vi taŋan, nakemkeman samit tegǝm vi lolosaan.
JAM 4:10 Nǝlomit temǝdau len nǝhon aGot, riŋ gamit len navǝlan ale dereh teputsan gamito.
JAM 4:11 Nǝbathudud sagw gail, samtisor mǝdas gamit gabag. Avan ideh b̃isor mǝdas nǝbathudud nadǝlomian ideh, b̃isab̃ sǝhoti ke b̃isa, gai isab̃ sǝhoti ke nalo siGot isa. Wake nalo sǝpat len navǝlam̃ hǝn gǝb̃ike ivoi o isa, ao, gimasgol husur nǝsa tokele ŋai.
JAM 4:12 AGot sǝb̃on ŋai toviol hǝn nalo, gai ŋai elǝboi b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. Gai sǝb̃on ŋai elǝboi b̃ilav kuv gidato hǝn datb̃imaur, gai sǝb̃on elǝboi b̃igol datb̃imasig. Be gaiug savi hǝn gǝb̃ike nǝvanuan tile tosa.
JAM 4:13 Mǝtesǝsǝloŋ, gamit mǝttoke, “Damǝŋai o pelan datevi lan nab̃iltivile ea. Ale dateum ei len nasihau tesua, dateṽur natit gail, p̃ur hǝni, ale dereh datesǝhor nǝvat tisob̃ur.”
JAM 4:14 Samtekǝmaienan husur mǝtsalǝboi nǝsa b̃evisi pelan. Mǝtsalǝboi nǝmauran samit timabe. Mǝtohum nǝmavukasw togol naut tob̃anub̃anw, ale sǝdareh tomǝkaskas.
JAM 4:15 Ivoi am hǝn mǝtb̃ike, “Nasub̃ b̃elǝŋoni, dereh datitoh, datigol timaiegai maiegai maiegai.”
JAM 4:16 Be gagai len nǝnauan ke mǝttovoi sǝhor nǝvanuan tile gail, mǝtusor patpat gamit mǝhat. Na-sor-sal-suhi-an p̃isi tomagenan isa vǝsa!
JAM 4:17 Imaienan, nǝboŋ mǝttolǝboi nǝsa tonor hǝn mǝtb̃igole be mǝtsagole, mǝtugol nǝsaan.
JAM 5:1 Mǝtesǝsǝloŋ, gamit mǝttopul hǝn natite! Mititaŋ, mǝteis husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an gail lotogǝm hǝn gamito.
JAM 5:2 Nasugurtit mǝttopul hǝni im̃om tia, nahurabat samit gail, nǝbarm̃om ikat tǝtar gail gol ke lumadurdur tia.
JAM 5:3 Nagol mai nasilva mǝttosah tuani itaŋ tia. Natgalenan dereh likel ur nǝsaan samito lihan nibemito hum nǝhab. Nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan egǝmai be mǝtusah tuan natit samito sal.
JAM 5:4 Nau nǝsa mǝttogole! Mǝtsaṽur nǝvanuan nauman gail lotota kokotov nawit len nǝmarireu samito, gol ke nap̃urp̃uran salito mǝtsaṽuri ikel ur nǝsaan samito. Ale nǝkaian silat lotota kokotov nawit, aGot tovi Masta sinab̃iltivǝshǝŋel gail len nǝmav, esǝsǝloŋ hǝni.
JAM 5:5 Len nǝmauran samit topul hǝn nakontite len navile eg a pan, mǝtugol natideh mǝttolǝŋoni. Hum nab̃uluk tokǝnoh hǝn naliol sǝnau nǝmatan san, gamito mǝtugol nǝlomit tokǝnoh, tohan tǝmǝhav naut kǝmas nǝboŋ hǝn nǝmatan.
JAM 5:6 Mǝtusab̃ sǝhoti ke nǝvanuan nanoran timaspanis, ale mǝtugol imat, be gai sagol natideh hǝn mǝtb̃inoŋ dani.
JAM 5:7 Imaienan bathudud nadǝlomian, susumar len na-toh-mǝdau-an vir nagǝman siNasub̃. Mitinau nǝvanuan tokad nǝhol. Itohtoh mǝdau vir naus b̃eus len nǝboŋ han, hǝn natit p̃isi lototov len tan lǝb̃iṽan hǝn naṽit tovoi.
JAM 5:8 Gamit am mititoh mǝdau tebǝlav, mǝteil gǝgat len Nasub̃ husur nagǝman san egǝm pǝpadaŋ.
JAM 5:9 Bathudud nadǝlomian, samtikoblen mǝdas gamit gabag, hǝn asike Nasub̃ b̃isab̃ sǝhoti ke mitimaspanis. Mǝteris! Gai b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan sidato egǝm tia! Satoil bopita!
JAM 5:10 Bathudud nadǝlomian, hǝn mǝtb̃elǝboi na-toh-mǝdau-an tobǝlav len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, mitinau ahai kelkel ur gail lotosor len nahǝsan Nasub̃. Ale mitigol tǝtoṽ hǝn galito.
JAM 5:11 Datunau alat lotodaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an. Len nabunusian sidato aGot ivoi hǝn galito. Mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝ-daŋ-b̃uri-an siJop, ale mǝtoris lǝboii ke husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tobǝlav, Nasub̃ aGot ivoi masuṽ hǝni. Husur nǝlon Nasub̃ itaŋis masuṽ hǝn nǝvanuan, mai epul hǝn nalolosaan.
JAM 5:12 Bathudud nadǝlomian, a mǝhat hǝn natit p̃isi, samtikel nǝhes ideh hǝn b̃ita gat na-kel-gati-an samito, samtikel nǝhes nǝmav, nǝhes navile a pan, o nǝhes ideh am. Be mitike, “Evoi” ŋai hǝn evoi, mitike, “Ao” ŋai hǝn ao, hǝn asike aGot b̃isab̃ sǝhoti ke mitimaspanis.
JAM 5:13 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃isa masuṽ, timassor tuṽ. Gamit ideh b̃ehǝhaṽur, timassal suh aGot len nǝb̃e gail.
JAM 5:14 Gamit ideh b̃emǝsah, timaskis aelta silat siYesu legǝmai ale limassor tuṽ m̃osi, vǝhasi hǝn naoil len nahǝsan Nasub̃.
JAM 5:15 Ale na-sor-tuṽ-an len nadǝlomian dereh tilav kuvi dan namǝsahan; Nasub̃ tigol timaur. Ale atenan b̃igolgol nǝsaan, Nasub̃ dereh terub̃ati dani.
JAM 5:16 Imaienan, mitikel vǝhot nakitinan hǝn nǝsaan samit gail mai gamit gabag ale sor tuṽ m̃os gamit gabag hǝn mǝtb̃imaur dan namǝsahan. Nǝboŋ nǝvanuan nanoran tosor tuṽ, na-sor-tuṽ-an san ikad nǝdaŋan totibau, len Nasub̃ elǝboi b̃igol natit b̃isob̃ur.
JAM 5:17 AElijah evi nǝvanuan sum̃an gidato, ale isor tuṽ idaŋ hǝn naus asike b̃eus. Ale naus sǝhan nǝtan len nasihau totor mai nahǝbati tomǝlevtes!
JAM 5:18 Beti isor tuṽ hǝn naus b̃eus, ale nab̃iltius eus, nǝtan igol nǝhanian itov, iṽan.
JAM 5:19 Bathudud nadǝlomian sagw, gamit ideh b̃ipal sob dan nakitinan, ale avan ideh b̃evireh tǝlmam hǝni, mitinau gat nategai: avan ideh b̃evireh nǝvanuan nǝsaan tǝlmam dan nap̃isal nǝsaban san, ilav kuvi dan nǝmatan hǝn aGot b̃erub̃at nalilisaan san.
1PE 1:1 Ginau, aPita notovi ahai pispisul siYesu Kristo, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Nutosi van hǝn alat aGot tolekis hǝn galito, lototoh hum nametb̃os gail len naut gail lototiltile; naut a Pontus, a Kalatia, a Kappatosia, a Asia mai a Pitinia.
1PE 1:2 Len nalǝboian siGot aTata, ilekis hǝn gamito sutuai tia ale aNunun igol ke mǝttokad nab̃oruan siGot m̃os mǝtb̃igol nǝsa aYesu Kristo tokele, mǝtb̃iveveu len nǝda han. Navoian aGot toviol habat kǝmas hǝni mai natǝm̃at tepul sǝsǝhov len nǝlomito.
1PE 1:3 Datesipa vi tǝban aGot aTǝman aYesu Kristo, aMasta sidato. Bathut ke nǝlon totaŋis masuṽ hǝn gidato, eviol hǝn nǝpasian veveu mai gidato len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan siYesu Kristo, gol ke dattokad nǝ-vatvat-viri-an tomaur.
1PE 1:4 Ekitin, aGot etǝgau gat natit gail lotovoi masuṽ len nǝmav m̃os anatun gail. Etǝgau gat natgalenan m̃os gamito, natgalenan asike logǝgel boŋ ideh, asike lum̃om, asike natideh emǝdas gail, asike luwav.
1PE 1:5 Ale len nǝdaŋan siGot, gai dereh tihavhav gol gamito len nadǝlomian samito van vǝbar nǝsarpohan hǝn nǝmauran kitin mai aGot; nǝmauran kitin totub̃at nǝboŋ tolav kuv gamit dan nǝsaan samito. Evi nǝsarpohan enan gai toutaut hǝn b̃evǝhoti len nǝboŋ namǝkot.
1PE 1:6 Mǝtohǝhaṽur masuṽ tǝban natgalenan, naut kǝmas na-lǝŋon-isa-an totiltile gail limasbar gamito, gol nǝlomit tisa; husur asike idareh linoŋ.
1PE 1:7 Imaienan hǝn na-lǝŋon-isa-an galenan lǝb̃igol ris nadǝlomian samito ke lotovi nadǝlomian gǝgǝras o kitin. Na-lǝŋon-isa-an galenan lugol kitev nadǝlomian samito hum nǝhab tolatlat kitev nametǝlai nagol van tovi wai hǝn b̃isab̃i ke toveveu o tokad nǝpahsago lan. Be len nǝnauan siGot, nadǝlomian samito esǝhor masuṽ hǝn nagol tomasmasig. Ale nadǝlomian samit b̃ekitin, dereh aGot tilav nǝ-sal-suhi-an mai nǝyalyalan mai gamito, dereh nahǝsamit tevi mǝhat len nǝboŋ hǝn navisian siYesu Kristo.
1PE 1:8 Mǝtolǝmas bun aYesu naut kǝmas mǝtsarisi boŋ ideh. Naut kǝmas mǝtsarisi, mǝtoriŋ nǝlomit idaŋ lan, gol ke mǝttopul hǝn nakemkeman. Nahǝhaṽuran mǝttokade, nasoruan edǝdas b̃ikel lǝboii.
1PE 1:9 Bathut ke nǝsa togǝmgǝm hǝn gamito tohum naṽit nadǝlomian samito, evi nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen tonor hǝn nǝsaan beti nǝmauran kitin mai aYesu.
1PE 1:10 Ahai kelkel ur gail ta m̃o lopǝhav utaut hǝn nǝ-lav-kuvi-an enan tovi naviolan b̃egǝm hǝn gamito, aGot b̃eviol kǝmas hǝni mai gamito. Galit ludoŋ vahvahur nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, lous kitevi hǝn lǝb̃elǝboii.
1PE 1:11 Len nǝboŋ ta m̃o lunau habat, nǝboŋ aNunun aKristo len nǝlolito tokel kot na-lǝŋon-isa-vǝsa-an seKristo mai nǝsa b̃ehusuri: naputsanian hǝn nahǝsan mai nǝyalyalan san. Lunau kitev nǝboŋ natgalenan lǝb̃evisi mai lǝb̃imabe.
1PE 1:12 AGot ikel vǝhoti mai ahai kelkel ur galenan ta m̃o ke lǝsavi tarhǝt salit gabag be lovi tarhǝt samito nǝboŋ lotokel natgalenan mǝttomadhasǝsǝloŋ hǝni. Ale gagai alat lotokel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamito, lukel natgalenan len nǝdaŋan seNunun aGot, aGot tosǝvati len nǝmav. Ale natgalen lotokel uri, aŋel gail am lolǝŋon buni ke lekǝta kitev natgalenan hǝn lǝb̃elǝboi gail.
1PE 1:13 Imaienan, mǝteutaut hǝn nǝnauan samito, mǝtehulahul, tǝgau gat nǝlomito. Ale mǝteriŋ p̃is nǝ-vatvat-viri-an samit len navoian aGot b̃eviol kǝmas hǝni mai gamito nǝboŋ aYesu Kristo b̃evisi.
1PE 1:14 Mitigol nǝsa aGot tokele hum mǝttovi anatun gail. Nalǝŋonian gail lotosa mǝttokade nǝboŋ mǝttotǝtan hǝn nakitinan, saliwol hǝn nǝmauran samit am, samtehusur gail.
1PE 1:15 Avil len natit p̃isi mǝtb̃igole, mǝtesum̃an aGot tokis gamito ke: mitivoi, mitinor buni, mititoh a tut dan nǝsaan gail, mitikad nab̃oruan san.
1PE 1:16 Husur len natosian siGot ike, “Mitivoi buni, mititoh a tut dan nǝsaan sum̃an ginau notovoi buni, nototoh a tut dan nǝsaan.”
1PE 1:17 Ale aGot, mǝttokisi hǝn aTǝmamito, ebunus nǝvanuan gail len naṽide top̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, nǝboŋ topǝpehun navoian dan nǝsaan len natit p̃isi lotogole. Imagenan, len naṽide samito, len nǝmauran kavkav samito hum nametb̃os gail len navile a pan, mǝtetǝŋedur bathurien, mǝtemǝtahw len nǝyalyalan san.
1PE 1:18 Husur mǝtolǝboi tia ke aGot toṽur nǝmakuvan samito hǝn b̃ilav kuv gamit dan naṽide kǝmas hǝn nǝmauran samito togǝm len atǝmamit ta sutuai. AGot saṽur nǝmakuvan samito hǝn nagol o nasilva arb̃isa vǝmasig.
1PE 1:19 Ao, eṽuri hǝn nǝda nǝmauran seKristo tosǝhor natit p̃isi, aKristo tohum natuhsipsip tonor hǝn natutumavan, sǝkad naut ideh len niben tosa, sǝkad natideh tosa lan.
1PE 1:20 AGot itabtabuh lan tia nǝboŋ satub̃at hǝn b̃igol navile a pan sal, be aGot esǝvati hǝn b̃evisi len nǝboŋ namǝkot galegai m̃os gamito.
1PE 1:21 Len aKristo mǝtoriŋ nǝlomit len aGot. Evi aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, toputsan nahǝsan, toriŋi toyalyal. Imagenan, mǝtoriŋ gat nadǝlomian mai nǝ-vatvat-viri-an samito len aGot.
1PE 1:22 Nǝboŋ mǝttogol tabtab hǝn nǝsa nakitinan tokele, mǝtugol nǝlomit gabag iveveu hǝn mǝtb̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian len nakitinan. Len nǝlomit tomasil habat, mitidaŋ hǝn mǝtb̃elǝmas masuṽ hǝn gamit gabag,
1PE 1:23 husur mǝtukad nǝpasian veveu. Nǝmauran veveu mǝttokade sagǝm len nǝpasusan sitata mai sinana husur nǝmauran artoviol hǝni mai gamito dereh tesib len nǝmatan. Avil nǝmauran veveu mǝttokade dereh tipat vi sutuai bathut ke togǝm len nasoruan siGot, nasoruan nǝmauran, nasoruan topat vi sutuai.
1PE 1:24 Hum natosian siGot am tosor husur natenan, ike, “Nǝvanuan p̃isi lohum naliol, nǝyalyalan p̃isi lotokade ehun napushǝt naliol; naliol imasmas, napushǝte imayoh, erus vi pan,
1PE 1:25 avil nasoruan siNasub̃ aGot ipat vi sutuai.” Ale, nasoruan enan evi na-kel-uri-an tovoi lotokel uri mai gamito.
1PE 2:1 Imaienan, samtigol nǝsaan ideh am, mitinoŋ dan nǝsaan p̃isi togol nasǝnahan. Samtelibliboŋ am; samtegǝgǝras; nǝlomit satevǝnoh natit gail sivan ideh; samtisor tisa husur avan ideh, samtisor mǝdas nahǝsan.
1PE 2:2 Hum amas mai alikob artomaduh tabtab hǝn nasus, gamito mitimaslǝŋon masuṽ hǝn nasus nakitinan togǝm ben aGot, hǝn mǝtb̃emuni hǝn mǝtb̃etibau len nǝmauran kitin topat vi sutuai.
1PE 2:3 Husur, hum natosian siGot toke, “Mǝtusab̃ lǝboi navoian siNasub̃, ke nabus han ivoi.”
1PE 2:4 Nasub̃ aKristo ehum nǝvat nǝmauran sua m̃os naim siGot, nǝvanuan gail lotomǝtahuni hum sanor hǝn naim be aGot tolekis hǝni husur ivoi sǝhor natit p̃isi. Mǝtegǝm hǝn aKristo hum gamit gabag mǝttovi nǝvat nǝmauran gail hǝn aGot b̃eum hǝn naim san hǝn nǝvat galenan hǝn mǝtb̃egǝm vi hai tutumav san gail, gai tolekis hǝn gamito m̃osi. Len aYesu Kristo, mǝtetutumav hǝn naviolan aGot tohǝhaṽur hǝn gail: len aNunun aGot, lotu hǝn aGot.
1PE 2:6 Husur len natosian siGot ike, “Sǝsǝloŋ! Noriŋ nǝvat sua len naut a Sion, tolǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor, nulekis hǝni husur ivoi sǝhor natit p̃isi, ale avan ideh toriŋ nǝlon lan, asike elǝŋon isa sil toriŋ nǝlon lan.”
1PE 2:7 Imagenan, len gamit mǝttokad nadǝlomian, nǝvat enan ivoi sǝhor natit p̃isi, wake len alat sǝkad nadǝlomian, lomǝtahuni hum nasoruan siGot toke, “Nǝvat, nǝvanuan na-um-im-an gail lotomǝtahuni, gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.”
1PE 2:8 Natosian ikele am ke, “Evi nǝvat togol nǝvanuan gail lǝb̃ipes hab̃etw, nǝvat totibau togol lǝb̃iteh.” Lupes hab̃etw husur lǝsagol nǝsa nasoruan siGot tokele. Len nǝ-nau-utaut-an san, aGot eriŋi sutuai tia hǝn lǝb̃imagenan.
1PE 2:9 Be gamito mǝtovi vanuan aGot tolekis hǝn gamit sǝlani; mǝtovi hai tutumav siGot tovi kiŋ; mǝtovi luṽoh hǝn nǝvanuan gai toriŋ nahǝsan lan, naluṽoh san sǝb̃on. Mǝtumagenan hǝn mǝtb̃ikel ur nab̃oruan san tovoi mai natit p̃isi tovoi buni aGot togole, aGot tokis gamito dan nǝmargobut vi lan nam̃ial namǝnas san.
1PE 2:10 A m̃o mǝtsavi alat siGot, be gagai mǝtovi alat siGot. A m̃o aGot salolosa hǝn gamito, be gagai aGot ilolosa hǝn gamito.
1PE 2:11 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, navile a pan egai savi naut samit am. Mǝtosum̃an nametb̃os gail, mǝtosum̃an alat lototoh len naut savi salito. Imaienan noŋir gamito ke, bulatut dan nalǝŋonian gail hǝn nibemito lotob̃al mai nǝmauran kitin len nǝlomit gail.
1PE 2:12 Naṽide hǝn nǝmauran samito len nǝhon alat lotokad nadǝlomian len nagot gǝgǝras gail, timasvoi, hǝn ke naut kǝmas lotosor tas gamit sum̃an mǝttogol natit tosa gail, nǝboŋ lǝb̃eris navoian gǝb̃igole, dereh lisal suh nǝyalyalan siGot len nǝboŋ hǝn navisian san.
1PE 2:13 Hǝn mǝtb̃ehusur Nasub̃, mǝteriŋ gamit len navǝlan alat lotoil a m̃o len navile a pan, naut kǝmas tovi akiŋ toil a m̃o,
1PE 2:14 o agavna san gail. Husur akiŋ eriŋ galito hum agavna gail hǝn lǝb̃ipansem alat lotogol nǝsa tosa, be sal suh alat lotogol nǝsa tovoi.
1PE 2:15 Gol nǝsa tovoi, husur aGot elǝŋon ke navoian mǝtb̃igole tekǝkol hǝn nabuŋon alat lototǝtan, lotosor len namelmelan salit ŋai.
1PE 2:16 Mǝtsavi slev am be mǝtumakuv tia. Nǝmakuvan mǝttokade, samtinau ke tigol mǝtolǝboi mǝtb̃igol nǝsaan ideh. Ao, mǝtukad nǝmakuvan hǝn mǝtb̃itoh hum naslev siGot. Nǝsaan sǝbaŋis gat gamit am, mǝtumakuv dani tia. Mititoh tin len nǝmakuvan mǝttokade. Samtinau ke nǝmakuvan tesusuan gamito hǝn ke mǝtolǝboi mǝtb̃igol nǝsaan tǝtas. Ao, mǝtukad nǝmakuvan hǝn mǝtb̃itoh hum naslev siGot.
1PE 2:17 Mǝteputsan nǝvanuan gail p̃isi len nǝnauan samito. Mǝtelǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian. Len nalotuan, mǝtemǝtahw len nǝyalyalan siGot. Putsan nakiŋ hǝn nǝkantri samito len nǝnauan samito.
1PE 2:18 Gamit mǝttovi slev gail, len nǝ-nau-mǝhat-hǝni-an, mitidam̃ hǝn na-il-a-m̃o-an simasta samit gail, mitigol nǝsa lotokele. Mitimagenan hǝn amasta gail lotovoi, lotomǝdau, ale mitimagenan hǝn galit am lotodaŋ taltal, lotosa.
1PE 2:19 Husur, len nǝlomit tolǝboi nalǝŋonian siGot, mǝtb̃idaŋ b̃ur napǝŋasan hǝn na-lǝŋon-isa-an sanor, dereh aGot tehǝhaṽur hǝn gamito.
1PE 2:20 Mǝtb̃idaŋ b̃ur nabilasian tonor hǝn nǝsaan mǝttogole, mǝtosǝhor nǝsa? As tisal suh gamito? Avan ideh a? Ao! Avil mǝtb̃idaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-an sil navoian mǝttogole, dereh aGot tehǝhaṽur hǝn gamito.
1PE 2:21 Husur aGot ekis gamit hǝn mǝtb̃ivoi, naut kǝmas na-lǝŋon-isa-an enan. Igol aKristo elǝŋon isa vǝsa m̃os gamito hǝn mǝtb̃igol tǝtoṽ hǝni, husur nǝmel rien.
1PE 2:22 Gai sagol nǝsaan ideh, nabuŋon sakel nagǝgǝrasan ideh, gai sagǝras avan ideh.
1PE 2:23 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝvari, gai sapesǝvar tǝlmam; nǝboŋ tolǝŋon tosa vǝsa, gai sasor husur nasisilan. Ao, eriŋ gai len navǝlan aGot topǝpehw tonor hǝn navoian dan nǝsaan.
1PE 2:24 AKristo evus nǝsaan sadit gail len niben gabag len nǝhai balbal, hǝn datb̃imakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan sadito, hum dattomat, be hǝn datb̃imaur m̃os nanoran. Evi niben tomǝtartar togol mǝttomaur!
1PE 2:25 Husur a m̃o mǝtohum nasipsip gail lotoyar lab, lotosab, lotomasig a tut sua. Be gagai mǝtupair van hǝn atenan tokǝtkǝta tǝban nasipsip gail hǝn mǝtb̃ehusuri, gai tokǝtkǝta gol nǝlomito mai nǝmauran kitin topat lan.
1PE 3:1 Imaienan, gamit mǝttovi pǝhaṽut mǝttolah, geriŋ gaiug len navǝlan asoam̃. Gǝb̃igol b̃imagenan, naut kǝmas ahaṽut sam̃ asike b̃igol nǝsa nasoruan siGot tokele, naṽide sam̃ dereh tesǝhor atenan hǝn b̃eriŋ nǝlon len aGot. Husur naut kǝmas gǝsakel natideh,
1PE 3:2 dereh atenan tebunus naṽide sam̃ togǝm len nǝlom̃ toveveu, dereh tebunus nalotuan sam̃ van hǝn aGot ke emǝlas.
1PE 3:3 Napǝhasan sam̃, natideh sam̃ tokab, satipat len navurum̃ gotoviri, o nagol gotovǝhas nibem̃ hǝni, o nahurabat gotosuni hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eris gaiug ŋai.
1PE 3:4 Ao, napǝhasan sam̃, nǝsa tokab len gaiug, tegǝm len gaiug kitin gotosusuah len nǝlom̃, tevi napǝhasan hǝn nanunum̃ mai nǝlom̃ tomǝdau, natǝm̃at topat lan. Napǝhasan enan asike iwav boŋ ideh. Napǝhasan enan sǝlani ŋai, aGot ehǝhaṽur masuṽ hǝni.
1PE 3:5 Alatpǝhaṽut ta sutuai lotovatvat vir na-kel-gati-an siGot gail, lukad napǝhasan tomaienan. Galito lulotu hǝn aGot ale lugol husur nǝsa asoalit lotokele.
1PE 3:6 Nau tǝlmam hǝn aSarah togol nǝsa aApraham tokele, tokisi hǝn amasta san. Gamit mǝtogǝm vi natun aSarah gail nǝboŋ mǝttodaŋ b̃ur namǝtahwan hǝn mǝtb̃igol natit tovoi gail.
1PE 3:7 Imaienan, gamit mǝttovi ulum̃an mǝttolah, gitoh mai asoam̃ len nalǝboian ke, sǝdaŋ sǝhor gaiug, be geputsani len nǝnauan sam̃, husur asoam̃ am ikad naviolan hǝn nǝmauran kitin aGot toviol kǝmas hǝni. Gigole hǝn asike natideh b̃ip̃on gol na-sor-tuṽ-an sam̃.
1PE 3:8 Hǝn nǝb̃imaris kotov nasoruan sagw, nukele ke, gamit p̃isi mǝtegǝm sua ŋai len nǝnauan samito mai nǝlomito; len nǝlomit totaŋis gabag hǝn gamito, lǝmas bun gamit gabag; nǝlomit temǝdau. Samtinau gamito.
1PE 3:9 Samtivar tǝlmam hǝn nǝsaan van hǝn avan ideh togol tosa hǝn gamito. Samtisor tisa tǝlmam van hǝn avan ideh tosor tosa hǝn gamito. Be gol vari len navoian mǝttous aGot hǝn b̃igole hǝni. Enan evi nalǝŋonian siGot tokis gamito, hǝn mǝtb̃ikad naviolan tovoi, gai totǝgau gati m̃os gamito.
1PE 3:10 Husur natosian siGot ike, “Gǝb̃elǝŋon nǝmauran gǝb̃ehǝhaṽur lan, hǝn ke nǝboŋ sam̃ gail b̃ivoi, nameam̃ satisor tisa, nabuŋom̃ satelibliboŋ.
1PE 3:11 Gipair dan nǝsaan, gigol navoian, gidoŋ natǝm̃at, gam kitevi hǝn gǝb̃ikade mai nǝvanuan gail.
1PE 3:12 Husur namǝtan Nasub̃ aGot ekǝtkǝta tǝban alat lotonor, nǝdariŋan esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tuṽ-an salito, avil nǝhon Nasub̃ ipair dan alat lotogol tosa.”
1PE 3:13 Ale, mǝtb̃idaŋ m̃os mǝtb̃igol navoian ŋai, as tigol nasǝnahan hǝn gamito?
1PE 3:14 Be naut kǝmas mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa m̃os nanoran, aGot dereh tigol navoian van hǝn gamito, ale nǝkadumito sateṽurṽur, sagemǝtahw len avan ideh, nǝlomito satetuhatuh.
1PE 3:15 Be len nalotuan len nǝlomito, putsan nǝyalyalan seKristo tovi aMasta samito. Ale avan ideh b̃eus gamit hǝn mǝtb̃isor husur nǝ-vatvat-viri-an mǝttokade, mǝteutaut tabtab hǝn mǝtb̃isor vahvah hǝni.
1PE 3:16 Sor mǝdau sum̃an atenan totibau sǝhor gamito. Gole len nǝlomit tomasil. Mǝtb̃imagenan, nǝboŋ alat lotosor tas nab̃oruan samit tovoi, lotoris naṽide tovoi mǝttokade husur mǝttovi seKristo, dereh tigol nahurulit tisa.
1PE 3:17 Husur na-lǝŋon-isa-an samito b̃evi nalǝŋonian siGot, ivoi am hǝn mǝtb̃elǝŋon b̃isa sil navoian mǝttogole, sǝhor mǝtb̃elǝŋon b̃isa sil nǝsaan mǝttogole.
1PE 3:18 Husur aKristo elǝŋon isa vǝmat vǝha-sua ŋai sil nǝsaan sinǝvanuan gail. Gai tonor buni imat m̃os alat lǝsanor hǝn b̃esǝhar gamito van hǝn aGot. Nǝvanuan gail lugol niben imat, be len aNunun aGot imaur tǝtas.
1PE 3:19 Len aNunun aGot ivan vakel na-kel-uri-an mai nanunun alat lotosuh len nabǝbaŋisan len naut nǝmatan.
1PE 3:20 Lovi alat ta sutuai lǝsagol nǝsa aGot tokelkele nǝboŋ totoh ebǝlav vir aNoah toum hǝn nab̃iltib̃ot. Len nab̃ot enan, nǝvanuan evis ŋai, mǝlevtor p̃isi, lǝsǝmat, lumaur len nǝwai.
1PE 3:21 Enan evi nasoruan kǝta hǝn nǝbaptaisan tolav kuv gamit dan nǝsaan len nǝboŋ ta damǝŋai. Nǝbaptaisan savi nalilosan hǝn mǝtb̃ekǝkas kuv nab̃iŋb̃iŋalan dan nibemito, evi na-kel-gati-an van hǝn aGot len nǝlomit tomasil. Len nǝbaptaisan, aGot ilav kuv gamit dan nǝsaan samito len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan siYesu Kristo.
1PE 3:22 Atenan evi mǝhat vi lan nǝmav, ebǝtah len nǝtarhǝt nǝmatu siGot, ale aŋel gail mai alat lotoil a m̃o mai alat lotokad nǝdaŋan; galit p̃isi lotǝŋedur bathurien.
1PE 4:1 Imagenan, husur aKristo elǝŋon isa vǝsa len niben, gamit am, mǝteutaut hǝn gamit gabag len naṽide hǝn nǝnauan top̃itoṽ hum esan. Husur avan ideh tolǝŋon tosa vǝsa len niben tia, gai sagol nǝsaan am, ipair dani.
1PE 4:2 Nǝmauran san tokade sal len navile a pan igol husur nalǝŋonian siGot ŋai, sahusur nalǝŋonian tosa seniben am.
1PE 4:3 Namityal em̃idol! A m̃o mǝtohusur ebǝlav habat hǝn nalǝŋonian silat lǝsǝkad nadǝlomian. Galit lohusur naṽide naitian taṽtaṽor; nǝlolit evǝnvǝnah; lomun tǝmǝhav van vatǝrog; len nab̃iltihanan mai natǝrogan salito lugol naitian tosa; lub̃onb̃on vamun taṽtaṽor; lulotu van hǝn nǝlablab gail tovi naṽide tosa vǝsa batbat.
1PE 4:4 Imaienan losǝhoṽut len gamito husur mǝtsatutut hǝn mǝtb̃itah mai galit am len naṽide tosa vǝsa hun topǝhas hǝn niten, igol losǝvar gamito.
1PE 4:5 Be galit limassor vǝsvǝsai naṽide salito len nǝhon atenan toutaut tia hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan silat lotomaur mai lotomat.
1PE 4:6 Husur natenan, na-kel-uri-an tovoi ibar galit am lotomat, hǝn ke naut kǝmas lotokad nǝpanismen hǝn nǝmatan len nibelito sum̃an nǝvanuan p̃isi, len aNunun aGot lukad nǝmauran kitin, tosum̃an nǝmauran aGot tokade.
1PE 4:7 Nanoŋan hǝn natit p̃isi egǝm pǝpadaŋ. Imagenan, mǝtetǝgau gat nǝlomito, mǝtehulahul hǝn mǝtb̃isor tuṽ.
1PE 4:8 A mǝhat hǝn natit p̃isi, lǝmas bun gamit gabag len nǝlomit kavkav, gol tabtab hǝni husur na-lǝmas-buni-an ikabut gol nǝsaan isob̃ur.
1PE 4:9 Mǝtehǝhaṽur hǝn gamit gabag mǝtb̃eb̃is lohoim samit gail, ale kǝtkǝta tǝban galito, nakoblenan teb̃uer.
1PE 4:10 AGot eviol kǝmas hǝn naviolan lototiltile mai gamit ṽisusua. Gamit p̃isi mǝtekǝtkǝta tǝban na-viol-kǝmas-an galenan hǝn lǝb̃evi tarhǝt samit gabag.
1PE 4:11 Gǝb̃isor, tesum̃an m̃au aGot tosor len nabuŋom̃. Gǝb̃evi tarhǝt sivan ideh, gole len nǝdaŋan aGot toviol hǝni. Hǝn ke, len aYesu Kristo, natit p̃isi gǝb̃igole tigol nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn aGot. Gol nǝ-sal-suhi-an hǝn nǝyalyalan mai nǝdaŋan tivan hǝni vi sutuai sutuai! Ganan!
1PE 4:12 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, samtesǝhoṽut len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an topǝŋas, togol kitev gamito ke mǝttomabe, samtesǝhoṽut lan hum tovi natsua totile masuṽ tovisi hǝn gamito.
1PE 4:13 Mǝtehǝhaṽur hǝn mǝtb̃ihan katǝp̃ol mai aKristo len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san. Hǝn ke nǝboŋ nǝyalyalan san b̃evisi, dereh mitikemkem, mǝtehǝhaṽur.
1PE 4:14 Nǝvanuan gail lǝb̃isor viles gamito sil mǝttohusur aKristo, navoian siGot igol mǝtukab hǝni husur aNunun Nǝyalyalan tovi aNunun aGot itoh len gamito.
1PE 4:15 Be mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa, satesil natideh tosa mǝttogole. Samtimagenan husur mǝtugolgol nǝmatan, mǝtovǝnvǝnah, mǝtugolgol tosa o mǝtosulsul len nǝsa savi samito.
1PE 4:16 Be mǝtb̃ikad na-lǝŋon-isa-vǝsa-an bathut mǝttovi Kristen, nahurumit satisa. Ao, mitisal suh nǝyalyalan siGot husur mǝtukad nahǝsan aKristo, nǝhes enan ipat len gamito.
1PE 4:17 Husur namityal hǝn aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan egǝm tia. Ale na-lǝŋon-isa-vǝsa-an evi natub̃atan han tobar nǝbathudud san a m̃o. Ale b̃etub̃at len gidat dattovi bathudud san, timab hǝn alat lǝsagol nǝsa na-kel-uri-an tovoi siGot tokele? Nǝsa tevisi hǝn galito?
1PE 4:18 Hum natosian siGot tokele, “B̃idaŋ habat hǝn nǝvanuan tonor b̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen tonor hǝn nǝsaan san, nǝsa tevisi hǝn alat lotomǝtahun aGot, nǝsa tevisi hǝn nǝvanuan nǝsaan gail?”
1PE 4:19 Imaienan, mǝtb̃elǝŋon isa vǝsa husur evi nalǝŋonian siGot m̃os gamito, gol tabtab hǝn nǝsa tonor, ale riŋ gamit sǝb̃omit kavkav len navǝlan aGot togol gamito, husur etǝgau gat gamit hǝn asike mǝtb̃iteh dan navǝlan.
1PE 5:1 Ginau notovi elta sum̃an gamit galevis, nokǝtkǝta tǝban alat siYesu, noris na-lǝŋon-isa-vǝsa-an seKristo, ale dereh nihan katǝp̃ol maii len nǝyalyalan san b̃evisi asike idareh. Imaienan nusor buni mai gamit, aelta gail mǝttokǝtkǝta tǝban alat siYesu. Nekǝmaiegai:
1PE 5:2 Kǝtkǝta tǝban alat siGot sum̃an nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip, husur evi aGot toriŋ galit len navǝlamito. Sagigole husur avan ideh b̃italtal hǝn gaiug; be gole len nǝlom̃ tohǝhaṽur. Sagigole husur golǝŋon masuṽ hǝn natite; be gole husur golǝŋon masuṽ hǝn nalǝŋonian siGot.
1PE 5:3 Len nǝdaŋan sam̃, sagipatpat gaiug mǝhat hǝn alat, aGot toriŋ galit len navǝlam̃; be len naṽide tovoi sam̃, sǝhar navǝshǝvanuan hǝn lǝb̃igol tǝtoṽ hǝn gaiug.
1PE 5:4 Beti, nǝboŋ ab̃iltivanuan tokǝtkǝta tǝban nasipsip b̃egǝmai, dereh tilav mai gaiug nǝprais hǝn namǝnas tobilbil vi sutuai.
1PE 5:5 Gamit mǝtsǝmatmatu, mitigol nǝsa ahaṽut gail lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an lotokele. Gamit p̃isi, mǝtesun nahurabat hǝn namǝdauan len nǝlomito, nǝlomit temǝdau hǝn mǝtb̃evi tarhǝt samit gabag, bathut natosian siGot ike, “AGot evi enemi silat lotopatpat galit mǝhat, be eviol kǝmas hǝn navoian mai alat nǝlolit tomǝdau, lǝsǝnau galito.”
1PE 5:6 Imaienan, gol nǝlomit temǝdau len nǝhon aGot, riŋ gamit len navǝlan aGot todaŋ habat, hum mǝttovi naut kǝmas, hǝn gai b̃eputsan gamito len nǝboŋ tonor hǝni.
1PE 5:7 Riŋ gab̃ulan nǝnauan samit totuhatuh mai aGot bathut ekǝtkǝta tǝban gamito, vǝhvǝh gamito.
1PE 5:8 Mǝtetǝgau gat gamit sǝb̃omito, mǝtehulahul. Natǝmat, aenemi samito, ehum nalion toṽun, toyar mǝtmǝtan, das vanuan hǝn b̃ikat pǝpasi, han p̃isi.
1PE 5:9 Mǝteil b̃ur atenan, il gǝgat len nadǝlomian samito, husur mǝtolǝboii ke, nǝbathudud nadǝlomian len navile a pan kavkav ludaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an gail lotop̃itoṽ hǝn gail mǝttokade.
1PE 5:10 Ale, nǝboŋ mǝtb̃elǝŋon b̃isa vǝsa b̃ebǝlav kǝkereh, aGot, topul hǝn na-viol-kǝmas-an, gai tokis gamito len aYesu Kristo vi lan namǝnas san topat vi sutuai, gai gabag dereh teutaut kavkav hǝn gamito, tigol mǝteil gǝgat am, tigol mitidaŋ am, tigol nadǝlomian samit tidaŋ hǝn asike mǝtb̃erus dani.
1PE 5:11 Gai bolai! Nǝdaŋan tipat len navǝlan m̃au vi sutuai! Ganan!
1PE 5:12 ASilas, notonau lǝboii tovi na-ke-ṽan-an nadǝlomian todaŋ len aKristo, evi tarhǝt sagw nǝboŋ nototos natuhlob̃ulat napisulan egai top̃itol. Notosi hǝn nǝb̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito, ale hǝn nǝb̃ikel kot navoian aGot toviol kǝmas kitin hǝni, hǝn mǝtb̃eil gǝgat lan.
1PE 5:13 Alat siYesu len naut a Papilon, aGot tolekis hǝn galito, luke, “Ivoi,” mai gamito. Anatugw nadǝlomian, aMak am, ikele.
1PE 5:14 Len na-lǝmas-buni-an mǝtesum̃ nǝtarhomit gabag hǝn mǝtb̃ike, “Ivoi,” mai gamito. Gamit mǝttovi seKristo, nǝlomit tikad natǝm̃at!
2PE 1:1 Ginau, aSimeon Pita notovi naslev, ahai pispisul siYesu Kristo, ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai. Nutosi van hǝn gamit mǝttokad nakondǝlomian top̃itoṽ hǝn nakondǝlomian namttokade. Len nanoran siGot sidato, mai aYesu Kristo tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, datukad nadǝlomian enan.
2PE 1:2 Nous aGot hǝn b̃ilav mai gamito navoian toviol kǝmas hǝni, nousi hǝn natǝm̃at b̃ipat len nǝlomito. Len nalǝboian samit len aGot mai aYesu Kristo, aMasta sidato, nous aGot hǝn b̃ilav tabtab hǝn gǝlar p̃isi mai gamito.
2PE 1:3 Len nǝdaŋan aGot tokade husur tovi Got, ilav natit p̃isi dattom̃idol hǝni, hǝn datb̃ikad nab̃oruan siGot len nǝmauran sidato. Datolǝboi datb̃ikade husur datolǝboi atenan tokis gidato len nǝyalyalan mai nab̃oruan san tovoi buni.
2PE 1:4 Len natgalenan, eviol mai gidato hǝn na-kel-gati-an lototibau masuṽ lotoyalyal. Igol tomaienan hǝn ke len natgalenan mǝtolǝboi mǝtb̃itah maii len nab̃oruan siGot ale gam yav dan nab̃iŋalan gail hǝn navile a pan, nalǝŋonian gail lotomǝdas nǝlon nǝvanuan gail.
2PE 1:5 Husur enan, len nǝdaŋan kavkav samito, mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-voi-buni-an hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nadǝlomian samito. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nalǝboian hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai na-voi-buni-an samito.
2PE 1:6 Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlomit gabag hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nalǝboian. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nǝ-daŋ-b̃uri-an b̃ebǝlav hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai na-tǝgau-gati-an hǝn nǝlomit gabag. Mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad nab̃oruan siGot hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nǝ-daŋ-b̃uri-an b̃ebǝlav.
2PE 1:7 Mǝtehisi hǝn mǝtb̃elǝmas alat siYesu, mitivoi hǝn galito hum lotovi bathudud samito hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nab̃oruan siGot mǝttokade. Ale mǝtehisi hǝn mǝtb̃ikad na-lǝmas-buni-an hǝn mǝtb̃esuhud hǝni mai nalǝmasian mǝttokade van hǝn alat siYesu.
2PE 1:8 Natgalenan lǝb̃itov tabtab len nǝmauran samito maienan, igol asike mǝtutoh kǝmas be dereh mitiṽan len nalǝboian len aMasta sidato, aYesu Kristo.
2PE 1:9 Avil avan ideh asike b̃ikad natgalenan len nǝmauran san, namǝtan ib̃anub̃anw, egǝm vi metb̃esw. Nǝlon iboŋboŋ hǝni ke aGot torub̃at nǝsaan san gail ta m̃o tia.
2PE 1:10 Imagenan bathudud nadǝlomian, len nǝmauran samito, mitidaŋ hǝn mǝtb̃eṽusan sǝhoti ke aGot tokis gamito, tolekis hǝn gamito. Husur mǝtb̃igol maien hǝni asike mǝtuteh len nǝsaan boŋ ideh.
2PE 1:11 Beti aGot dereh tidam̃, tehǝhaṽur hǝn mǝtb̃eb̃is len na-toh-vi-sutuai-an pipihabǝlan Nasub̃ sidato, aYesu Kristo, tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato.
2PE 1:12 Imaienan, akis nigol mitinau tǝlmam husur natgalenan, naut kǝmas mǝtolǝboi gail tia, naut kǝmas mǝtoil gǝgat len nakitinan mǝttokade tia.
2PE 1:13 Nǝboŋ nǝb̃ikad nǝmauran len nibegw sal, nunau ke inor hǝn nǝb̃eliv tǝlmam hǝn nǝnauan samito van hǝn natgalenan.
2PE 1:14 Husur nolǝboii ke asike idareh nimat hum Nasub̃ sidato, aYesu Kristo tosor vǝhoti mai ginau.
2PE 1:15 Ŋa dereh nehisi hǝn nǝb̃igol mǝtb̃inau gat natgalenan. Len nǝboŋ lotohusur nǝmatan sagw, nuke mitinau gat gail sal tebǝlav.
2PE 1:16 Nǝboŋ namttosor husur nǝdaŋan mai natǝlmaman siMasta sidato, aYesu Kristo, namtsahusur nǝb̃ol gǝgǝras avan ideh tob̃ol hǝni len namitisau san. Ao, ginamit boh namtoris nǝyalyalan san hǝn namǝtanamit sǝb̃onamito.
2PE 1:17 Nǝboŋ namttotoh maii len naṽehuh siGot, aGot Tata eriŋ nǝyalyalan tovi mǝhat lan, isal suhi. Ale nadolon aGot toyalyal mǝhat masuṽ ike, “ANatugw notolǝmas buni bogai; nohǝhaṽur masuṽ hǝni!” Ginamit m̃au namtosǝsǝloŋ hǝn nadoldol enan togǝm len nǝmav.
2PE 1:19 Datukad nǝsa namttorisi, namttosǝsǝloŋ hǝni; datukad nǝsa ahai kelkel ur lototosi, ale datolǝboi datb̃eil gǝgat len gǝlar p̃isi. Gamit m̃au mǝtesǝsǝloŋ husur nǝsa lototosi hun tovi nam̃ial tom̃ial len nǝmargobut van vǝbar nǝmav b̃epitau ale nam̃oso lalan (tovi aKristo) b̃evisi len nǝlomito.
2PE 1:20 Mitimaslǝboi nategai ke: sǝkad na-pǝhav-utaut-an ideh len natosian siGot togǝm len ahai kelkel ur sǝb̃on.
2PE 1:21 Husur na-pǝhav-utaut-an ideh sǝkad nǝkadun len nalǝŋonian sinǝvanuan, ao, evi aNunun aGot towol hǝn nǝvanuan gail hǝn aGot b̃isor len nabuŋolito.
2PE 2:1 Avil ikad ahai kelkel ur gǝgǝras gail len nǝvanuan gail ta sutuai hum dereh b̃ikad ahai p̃usan gǝgǝras len gamito. Len nap̃usanan salito lotosusuani gǝmai lop̃usan gǝgǝras, mǝdas gamit galevis, luke nǝmasta top̃ur kuv galit dan nǝsaan salito savi amasta salito, gol galit gabag dereh limasig tutut.
2PE 2:2 Nǝvanuan isob̃ur dereh lehusur naṽide tosa sihai p̃usan gǝgǝras galenan, naṽide selipah totaṽtaṽor. Husur enan nǝvanuan gail am dereh lisor mǝdas nap̃isal hǝn nakitinan.
2PE 2:3 Len na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an ahai p̃usan gǝgǝras galenan dereh legǝras gamito hǝn lǝb̃ilav kuv nǝvat samito. Avil aGot ikel sǝhot nǝpanismen salit sutuai tia, ale gai sǝpat, dereh tigol galit limasig.
2PE 2:4 Nau tǝlmam hǝn nǝsa aGot togole hǝn galit lotomagenan ta sutuai. AGot sariŋ aŋel gail lotogol nǝsaan hǝn lǝb̃itoh kǝmas, ao, eriŋ galit len nab̃ur nǝmargobut, baŋis gat galit hǝn lǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa vir nǝboŋ gai b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan.
2PE 2:5 AGot sariŋ alat navile a pan ta sutuai hǝn lǝb̃itoh kǝmas, ao, eriŋ nilev tokabut gol navile a pan silat lǝsalǝboii. Avil ilav kuv aNoah ŋai tokelkel ur nanoran, gai mai nǝvanuan emǝlevru am.
2PE 2:6 AGot isab̃ sǝhoti ke naut a Sotom mai a Kom̃orrah arimasmasirsir ale epǝŋas gǝlaru van arogǝm vi masiav. Nǝboŋ togol tomaienan, eṽusan nǝvanuan gail nǝsa b̃evisi hǝn alat lǝb̃emǝtahuni.
2PE 2:7 Len nǝboŋ enan aGot ilav kuv aLot, tovi nǝvanuan nanoran, dan naut a Sotom husur ipetǝmas hǝn naṽide silat lǝsahusur nalo ideh, naṽide selipah totaṽtaṽor.
2PE 2:8 (Husur nǝvanuan nanoran enan itoh mai galito, ale len nǝboŋ p̃isi elǝŋon isa vǝsa nǝboŋ toris, tosǝsǝloŋ hǝn nagolean tosa salito.)
2PE 2:9 Husur ke Nasub̃ togol natgalenan, imasil ke dereh tilav kuv alat lotokad nab̃oruan san dan na-lǝŋon-isa-vǝsa-an salito. Dereh tetǝgau gat alat lǝsanor len nǝpanismen vir nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan.
2PE 2:10 Mǝtunau ke galit lotohusur nalǝŋonian senibelito togol nǝsaan, lotomǝtahun bun natohan pipihabǝlan Nasub̃ lǝb̃igam yav dan nǝpanismen a? Ao asike lugam yav dani boŋ ideh! Nǝkadulit ihaihai, loil b̃uri hǝn lǝb̃esǝvar alat lotoyalyal, ninelit sapil hǝn lǝb̃igole.
2PE 2:11 Be aŋel gail, naut kǝmas ludaŋ, lukad nǝdaŋan sǝhor galito, aŋel gail lǝsasǝvar galit nǝboŋ lotokel ur nǝsaan salito len nǝhon Nasub̃.
2PE 2:12 Be ahai p̃usan galenan lǝsǝkad nǝnauan len nǝsa lotogole, lohum narivatvat lilihai lǝsǝkad nǝnauan be lototoh ŋai hǝn nǝvanuan b̃isah hǝn gail lǝb̃imat; alatenan losǝvar natideh lototǝtan hǝni. Dereh aGot tigol galit limasig hum narivatvat lilihai nǝvanuan togol lotomat.
2PE 2:13 Dereh tigol likad nasǝnahan b̃inor hǝn nasǝnahan lotogole. Nahurulit sǝsa hǝn lǝb̃ehusur nalǝŋonian tǝmǝhav salito; lohǝhaṽur hǝn lǝb̃igol naṽide tosa len nalennǝyal. Len naṽide tomaienan, nǝboŋ lotohan mai gamit len nǝhanan samito, lomǝdas gamito gol nab̃iŋb̃iŋalan len nahǝsamito hum nǝb̃al tomes nahurabat.
2PE 2:14 Lokǝtkǝta husur napǝhaṽut lǝsǝlah maii, hǝn lǝb̃igol naitian maii. Nalǝŋonian salito hǝn nǝsaan asike inoŋ. Logǝgǝras hǝn lǝb̃eliv alat lotopat lavǝlav. AGot dereh tigol nǝmauran salito tisa vǝsa husur na-lǝŋon-masuṽ-hǝn-natite-an salito ivan van am.
2PE 2:15 Nǝboŋ lotogam dan nap̃isal tonor, lusab, lohusur nap̃isal siPalaam anatun aPeor, tolǝŋon bun nǝvat tolavi len nǝsaan togole.
2PE 2:16 Be natoŋki san tob̃utb̃ut, len nadolon nǝvanuan esivoh len aPalaam hǝn asike aPalaam b̃ehusur nap̃isal san tovinvinu am.
2PE 2:17 Ahai p̃usan gǝgǝras galenan lohum nabǝko tomas; alat lotoke lǝb̃emun lan lumaduh sal. Lohum nǝmavukasw, nǝlan toṽuvi vi tut; nap̃usanan salito sǝpat sabǝlav. AGot etǝgau gat naut sua vir galito topat len nǝmargobut tomotmot.
2PE 2:18 Husur len namitisau hǝn nasoruan, lusor pat galit mǝhat hǝn lǝb̃eliv nǝvanuan gail, sah hǝn galito. Loliv galito len nalǝŋonian tosa hǝn nibelito. Loliv galit tǝlmam hǝn nǝsaan be galit lumadhamakuv dan alat lototoh len nǝsaban salito.
2PE 2:19 Ahai p̃usan gǝgǝras gail lukel gati mai nǝvanuan gail ke lǝsavi slev am gol lolǝboi lǝb̃igol nǝsa lǝb̃elǝŋoni. Wake ahai p̃usan galenan gabag lotogol nǝsa lotolǝŋoni, galit lovi slev gail tia hǝn nǝsaan mai naṽide tosa, bathut ke gidato dattovi slev hǝn natideh towol hǝn nǝmauran sidato.
2PE 2:20 Nǝboŋ lotolǝboi aYesu Kristo, aMasta sidato tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato, lugam yav dan natit gail len navile a pan lotogol nǝlolit tob̃iŋb̃iŋal. Be lǝb̃evisivis tǝlmam lan, natit gail len navile a pan esǝhor galito, ale nǝmauran salito isa vǝsa sǝhor ta m̃o van vǝbar nǝpanismen totibau.
2PE 2:21 Imagenan, tavoi am hǝn galito hǝn asike lǝtalǝboi nap̃isal hǝn nanoran, sǝhor lotolǝboii ale lotopair dan nakelean todaŋ siGot togǝm hǝn galito.
2PE 2:22 Nǝsa tovisi hǝn galito eṽusani ke nasoruan hǝn namitisau hǝn nǝmauran ekitin toke, “Nalipah etǝlmam van hǝn naru san gabag,” mai, “Nǝb̃atb̃at tomadhalilos, etǝlmam, etǝbtǝbah len nǝb̃al.”
2PE 3:1 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, egai evi nalob̃ulat napisulan na-vǝha-ru-an nototosi van hǝn gamito. Nutos gǝlaru hum nǝ-nau-tǝlmam-hǝni-an hǝn mǝtb̃etub̃at nau b̃ivoi b̃inor.
2PE 3:2 Nuke mitinau tǝlmam hǝn nǝsa ahai kelkel ur gail siGot lotokelkele tia. Mai nuke mitinau tǝlmam hǝn nakelean todaŋ siNasub̃ tolav kuv gidato dan nǝsaan sidato, nakelean todaŋ gai tokele len nabuŋon ahai pispisul samit gail.
2PE 3:3 Bathut natgalenan nekǝmagegai. Ikad natsua. Mitimaslǝboii ke, len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan dereh tikad nǝvanuan na-sor-vilesi-an lǝb̃isor viles gamito mai lǝb̃ehusur nalǝŋonian salit gail lotosa.
2PE 3:4 Dereh like, “AYesu ikel gat natǝlmaman san, be imabe? Gai be? Husur len nǝboŋ atǝmadit ta sutuai lotomat, len nǝboŋ ta sutuai van vǝbar ta damǝŋai natit p̃isi lupat hun lotopat len natub̃atan nǝboŋ aGot togol navile a pan.”
2PE 3:5 Len nǝnauan salito lugol nǝlolit iboŋboŋ hǝn nategai ke, ta sutuai aGot isor, igol nǝmav mai nǝtan, len nǝwai igol nǝtan evisi dan nǝwai.
2PE 3:6 Beti len nǝwai igol nilev tokabut gol navile a pan vǝmasig.
2PE 3:7 Be len nasoruan enan ŋai, aGot etǝgau gat nǝmav mai navile a pan hǝn nǝhab b̃ihani len nǝboŋ gai b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan ale alat lǝsalǝboi aGot lǝb̃imasig buni.
2PE 3:8 Be natesua ŋai: Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nǝlomit satiboŋboŋ hǝn nategai. Len Nasub̃, nǝmariboŋ tosua ehum nasihau tovi 1,000 ale nasihau tovi 1,000 lohum nǝmariboŋ tosua ŋai.
2PE 3:9 Nǝvanuan galevis lunau ke Nasub̃ imanmaneh hǝn b̃igol na-kel-gati-an san gail lǝb̃isarpoh, be sǝmaienan. Itoh mǝdau ebǝlav vir gamit sal, husur emǝtahun avan ideh b̃imasig buni, avil elǝŋon ke nǝvanuan p̃isi legǝm hǝn nǝpairan dan nǝsaan salito.
2PE 3:10 Be nǝboŋ hǝn natǝlmaman siNasub̃ dereh tegǝmai hum nǝvanuan vǝnvǝnah, nǝvanuan gail lǝb̃esǝhoṽut lan. Len nǝboŋ enan, nǝmav dereh timasig p̃isi vasib len nǝwalan tohum nǝhab todarur. Ale natit p̃isi len nǝmav; namityal, nahǝbati mai nam̃eso gail dereh nǝhab tihan p̃is gail limasig. Ale navile a pan mai natit p̃isi nǝvanuan gail lotogole lan dereh aGot tevuh gail lip̃arp̃ar.
2PE 3:11 Bathut ke natit p̃isi dereh tesib vǝmasig magenan, gamit, naṽide samit timabe? Len nǝmauran samit m̃au, mitimaskad nab̃oruan siGot, mitimasgol nǝsa gai tolǝŋoni,
2PE 3:12 nǝboŋ mǝtb̃itoh vir nǝboŋ san, gol b̃egǝm tutut. Bathut ke len nǝboŋ enan, aGot dereh tepǝŋas nǝmav hǝn b̃imasig p̃isi ale len nǝhab tohan p̃isi, namityal, nahǝbati mai nam̃eso gail, dereh lewunwun, legǝm vi wai len nab̃iltipudan.
2PE 3:13 Avil datutoh vir nǝmav veveu mai navile a pan veveu, husur aGot ikel gati tia. Ale nǝvanuan gail p̃isi dereh ligol nǝsa tonor ŋai ei.
2PE 3:14 Imagenan, gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, husur ke mǝttotoh vir natgalen p̃isi, hisi hǝn aGot b̃isab̃ ke nǝlomit b̃imasil, asike b̃isab̃ natideh tosa len gamito, be mǝtb̃ib̃on ŋai maii len natǝm̃at.
2PE 3:15 Nau sǝhoti ke aGot ikad na-toh-mǝdau-an tobǝlav hǝn mǝtb̃imakuv dan nǝsaan samito. APol, awawa nadǝlomian notolǝmas buni, gai itos natgalenan van hǝn gamito len namitisau hǝn nǝmauran tonor aGot toviol hǝni maii.
2PE 3:16 Len nalob̃ulat p̃isi san, gai itos husur natgalenan. Nalob̃ulat galenan lukad natgalevis todaŋ hǝn datb̃elǝboii lan, ale nǝvanuan lototǝtan hǝn natosian siGot, lototoh lavǝlav, lobul hǝn nasoruan enan van sanor. Lugol tomagenan hǝn natosian siGot tile gail am, van vagol nǝmasigan salito.
2PE 3:17 Imagenan, gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, husur mǝtolǝboi natgalen tia, lǝlǝgau hǝn gamit gabag hǝn mǝtb̃eil gǝgat len nakitinan, hǝn ke alat lǝsahusur nalo asike lǝb̃esǝhar gamit hǝn mǝtb̃isab.
2PE 3:18 Be gamito, mǝtehusur naṽide siMasta sidato, aYesu Kristo tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Len nalǝboian mai navoian gai toviol kǝmas hǝni, mǝtehusur tabtab hǝn naṽide san sǝhor ta m̃o. Sal suhi damǝŋai van, vi sutuai! Ganan!
1JO 1:1 Ginau notos nalob̃ulat egai van hǝn gamito husur naSoruan hǝn nǝmauran totoh tia len natub̃atan. Namtosǝsǝloŋ hǝni, namtorisi. Evoi, namtorisi hǝn namǝtanamito, namtubari hǝn navǝlanamito.
1JO 1:2 AGot igol ke nǝmauran tovisi, ale ginamit namtorisi, namtukel kot nakitinan husuri. Namtukel ur nǝmauran vi sutuai mai gamito, nǝmauran vi sutuai totah mai aTata. Ale aTata igol tovisi hǝn ginamito.
1JO 1:3 Namtukel ur nǝsa namttorisi mai nǝsa namttosǝsǝloŋ hǝni mai gamito, hǝn gamit am mǝtb̃elǝboi mǝtb̃ikad nab̃onan mai ginamito. Avil nab̃onan sidato dattokade, datukade mai aTata mai aNatun tovi aYesu Kristo.
1JO 1:4 Namtutos natgalenan hǝn lǝb̃igol nǝlonamito tepul sǝsǝhov hǝn nakemkeman.
1JO 1:5 Ale egai evi napisulan namttosǝsǝloŋ hǝni len gai. Gai ikele ale namtukel uri mai gamito maiegai ke: aGot evi m̃ial; sǝkad nǝmargobut ideh lan.
1JO 1:6 Datb̃ikele ke dattokad nab̃onan maii tia be datb̃iyar len nǝmargobut sal, datolibliboŋ, nǝmauran sidato saṽusan nakitinan.
1JO 1:7 Avil datb̃iyar len nam̃ial sum̃an aGot, totoh len nam̃ial, datukad nab̃onan mai gidat gabag ale nǝda hiYesu, aNatun, ekǝkas gidato hǝn b̃ilav kuv nǝsaan sidato. Igol gidato datuveveu len nǝhon.
1JO 1:8 Datb̃ikele ke datsǝkad nǝsaan ideh, datogǝras gidat gabag, ale nakitinan eb̃uer len gidato.
1JO 1:9 Be datb̃ikel vǝhot nakitinan hǝn nǝsaan sidato, dereh aGot terub̃at nǝsaan sidato, tigol dativeveu dan naṽide tosa p̃isi. Igol natgalenan husur ke akis igol nǝsa tokele, akis igol nǝsa tonor.
1JO 1:10 Datb̃ikele ke datsagol nǝsaan, datoriŋ nǝhes len aGot ke tovi Nǝvanuan Nalibliboŋan, ale nasoruan san eb̃uer len nǝlodato.
1JO 2:1 Tuhnatugw gail len nadǝlomian, nutos natgalenan van hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃igol nǝsaan. Avil gidat ideh b̃igol nǝsaan, datukad avan sua tosor m̃os gidato len nǝhon aGot Tata, tous aTata hǝn b̃erub̃at nǝsaan sidato, nahǝsan aYesu Kristo, gai tonor buni.
1JO 2:2 Gai etutumav hǝn nǝmauran san gabag hǝn datb̃ikad narub̃atian dan nǝsaan sidato. Be savi gidato ŋai, igole m̃os alat navile a pan kavkav.
1JO 2:3 Ale datelǝboii ke datolǝboi aGot mabe? Gidat datb̃igol nǝsa gai tokele, datolǝboii.
1JO 2:4 Avan ideh b̃ike, “Nolǝboi aGot, novi esan,” be sagol nǝsa aGot tokele, atenan evi nǝvanuan nalibliboŋan, ale nakitinan sǝpat lan.
1JO 2:5 Be gidat ideh dattogol nǝsa aGot tokele, len nǝlodat kavkav datolǝmas bun aGot. Len naṽide tomaienan datolǝboi buni ke datutoh len gai.
1JO 2:6 Datb̃ikele ke datutoh tin len aGot, datimastoh husur naṽide aYesu tokade len nǝmauran san.
1JO 2:7 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nǝsatos nakelean veveu todaŋ van hǝn gamito. Ao, evi nakelean todaŋ ta sutuai mǝttokade len natub̃atan. Nakelean egai todaŋ evi nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝni tia.
1JO 2:8 Avil tarhǝte, evi nakelean veveu todaŋ nototosi gagai van hǝn gamito husur nakitinan han evisi len nǝmauran seKristo, ale len nǝmauran samito. Husur nǝmargobut satovan vǝmasig ale nam̃ial kitin etub̃at tia hǝn tom̃ial.
1JO 2:9 Gidat ideh b̃ikele ke totoh len nam̃ial, avil b̃emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh sal len nǝmargobut.
1JO 2:10 Avil gidat ideh b̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh tin len nam̃ial, ale sǝkad natideh len nǝlon togol avan ideh b̃ipes hab̃etw, teh len nǝsaan.
1JO 2:11 Be gidat ideh b̃emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh san, gai itoh len nǝmargobut, iyar len nǝmargobut, ale etǝtan hǝn naut tovi lan, husur nǝmargobut igol namǝtan ib̃esw.
1JO 2:12 Nutos nategai van hǝn gamit atuhnatugw gail, husur nǝsaan samit gail lumarub̃at bathut nǝsa aYesu togole m̃os gamito.
1JO 2:13 Nutos nategai van hǝn gamit atata gail, husur ke mǝttolǝboi tia aKristo totoh tia len natub̃atan. Nutos nategai van hǝn gamit nǝmantuhmar gail, husur ke len nǝb̃alan mai atenan tosa vǝsa tovi tǝmat, mǝtowin tia.
1JO 2:14 Nutosi van hǝn gamit atuhnatugw gail husur mǝtolǝboi aTata. Nutosi van hǝn gamit atata gail husur mǝtolǝboi tia ategaii totoh tia len natub̃atan. Nutosi van hǝn gamit nǝmantuhmar gail, husur mǝtudaŋ, mai nasoruan siGot ipat tabtab len gamito, ale len nǝb̃alan mai atenan tosa vǝsa tovi tǝmat, mǝtowin tia.
1JO 2:15 Samtelǝmas bun naṽide sinavile a pan mai natit gail sinavile a pan. Husur mǝtb̃elǝmas bun naṽide mai natit gail sinavile a pan, mǝtsalǝmas bun aGot Tata.
1JO 2:16 Bathut natit p̃isi len navile a pan, na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn nibemito, na-lǝŋon-masuṽ-hǝni-an hǝn namǝtamito, naṽivan len na-pul-hǝn-natite-an, natgalen p̃isi lǝsagǝm len aTata, ao logǝm len navile a pan egai tosa.
1JO 2:17 Ale navile a pan mai nalǝŋonian san gail lotosa, gagai ivan van vǝmasig; avil avan ideh togol nalǝŋonian siGot, itoh tin van vi sutuai.
1JO 2:18 Anatugw gail, namityal namǝkot hǝn navile a pan egǝm pǝpadaŋ. Mǝtosǝsǝloŋ hǝni tia ke avan sua tovi enemi seKristo dereh tegǝmai, ale gagai nǝvanuan tosob̃ur lotovi enemi seKristo lovisi tia. Husur natgalenan, datolǝboii ke gagai evi namityal namǝkot hǝn navile a pan.
1JO 2:19 Nǝvanuan galenan luvan dan gidato dattovi siYesu, be lǝsavi gidat ideh; husur lǝtavi gidat ideh, lǝtǝtah mai gidat sal. Be husur ke lotovan, eṽusani ke lǝsavi gidat ideh.
1JO 2:20 Avil gamito, aKristo eviol hǝn aNunun mai gamito ale gamit p̃isi mǝtolǝboi nakitinan.
1JO 2:21 Mǝtunau ke nutos nategai van hǝn gamito husur ke mǝtsalǝboi nakitinan a? Ao. Nutosi husur ke mǝttolǝboi nakitinan, mǝttolǝboii ke naliboŋan p̃isi lǝsagǝm len nakitinan.
1JO 2:22 Nǝvanuan nalibliboŋan evi ase? Evi nǝvanuan tomǝtahun b̃ike aYesu tovi aKristo, ikele ke aYesu savi aKristo, aGot sǝtabtabuh lan. Nǝvanuan enan evi enemi seKristo, ike aGot savi aTata mai aYesu savi aNatun, emǝtahun gǝlar p̃isi.
1JO 2:23 Avan ideh tomǝtahun aNatun aGot, gai sǝtah mai aTata am. Be avan ideh tokel uri ke tovi siNatun aGot, gai itah mai aTata am.
1JO 2:24 Nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan hǝn nǝmauran mǝttokade len aKristo, mitimastǝgau gati len nǝlomito. Mǝtb̃etǝgau gat nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan, dereh gamit am mititoh tin len aNatun aGot mai aTata.
1JO 2:25 Ale ikel gat na-kel-gati-an egai ke: dereh tigol datikad nǝmauran vi sutuai.
1JO 2:26 Nutos natgalenan van hǝn gamito, nutos husur alat lotoke lǝb̃egǝras gamito.
1JO 2:27 Be gamito, aYesu eviol hǝn aNunun aGot mai gamito, gai itoh tin len gamito gol ke mǝtsam̃idol len nap̃usanan ideh hǝn avan ideh am b̃eṽusan gamito. Evi aNunun aGot toṽusan gamito hǝn nakitinan husur natit p̃isi; nǝsa top̃usan hǝni evi nakitinan, savi naliboŋan. Sum̃an ke toṽusan gamito, toh tin len aKristo.
1JO 2:28 Evoi, anatugw gail len nadǝlomian, mititoh tin len aKristo, hǝn ke nǝboŋ b̃etǝlmam asike datb̃ikad nǝ-lon-uri-an, asike datb̃ikad namǝtahwan, asike nahurudat b̃isa len nǝhon.
1JO 2:29 Mǝtb̃elǝboii ke aGot tonor, mǝtolǝboii am ke nǝvanuan p̃isi lotogol nanoran, nǝpasian salito egǝm len aGot.
1JO 3:1 Mǝteris na-lǝmas-buni-an aTata toviol masuṽ hǝni mai gidato, hǝn gai b̃ekis gidato hǝn anatun gail. Ekitin, datovi anatun aGot gail! Imagenan, nǝvanuan navile a pan lǝsalǝboi gidato, bathut ke lǝsalǝboi aGot.
1JO 3:2 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, gidato datovi anatun aGot gail tia, be dereh dategǝm sum̃an nǝsa? Datsalǝboi, savisi sal. Avil datolǝboii ke nǝboŋ aKristo b̃evisi, dereh datesum̃an gai husur dereh dateris p̃arp̃ar hǝni hum gai kitin.
1JO 3:3 Ale galit p̃isi lotokad nǝ-vatvat-viri-an hǝn lǝb̃eris maien hǝni, lotǝgau gat tabtab hǝn naveveuan hǝn nǝlolit gabag sum̃an ŋai aKristo toveveu.
1JO 3:4 Avan ideh togol nǝsaan eb̃ur kotov nalo siGot husur nǝsaan evi na-b̃ur-kotov-nalo-an.
1JO 3:5 Ale mǝtolǝboii ke aKristo evisi hǝn b̃ilav kuv nǝsaan gail. Mǝtolǝboi gai sǝkad nǝsaan ideh lan.
1JO 3:6 Nǝvanuan p̃isi lototoh tin len gai lǝsagolgol nǝsaan; nǝvanuan p̃isi lotogolgol nǝsaan, lǝsarisi boŋ ideh, lǝsalǝboii.
1JO 3:7 Tuhnatugw gail, avan ideh sategǝras gamito. Nǝvanuan togolgol nǝsa tonor, inor, hum aKristo tonor;
1JO 3:8 avan ideh togolgol nǝsaan, gai evi setǝmat husur natǝmat igolgol nǝsaan len natub̃atan van vǝbar damǝŋai. Bathut natenan, aNatun aGot evisi m̃os b̃emǝdas nauman gail setǝmat hǝn lǝb̃imasig.
1JO 3:9 Nǝvanuan p̃isi lotokad nǝpasian salito len aGot, lǝsagolgol nǝsaan am husur nab̃oruan siGot ipat len nǝlolito, iṽan hum namisurhuhai toṽan, gol lodǝdas lǝb̃igol nǝsaan bathut lukad nǝpasian len aGot tolav nǝmauran mai galito.
1JO 3:10 Anatun aGot gail lotile len anatun natǝmat gail maiegai ke: nǝvanuan p̃isi lǝsagolgol nanoran, mai nǝvanuan p̃isi lǝsalǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh salito, lovi setǝmat, lǝsavi siGot.
1JO 3:11 Imaienan, egai evi nasoruan mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan ke: datimaslǝmas bun gidat gabag.
1JO 3:12 Sadatesum̃an aKen tovi sitenan tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat. Sadatesum̃an aKen, gai togol Apel, aṽan, tomat. Ale aKen igole imat sil nǝsa? Igole bathut natgalenan aKen togole lusa vǝsa, be natgalenan aṽan togole lunor.
1JO 3:13 Imaienan bathudud nadǝlomian, alat navile a pan lǝb̃emǝtahun bun gamito, samtesǝhoṽut len na-mǝtahun-buni-an salito.
1JO 3:14 Datolǝboii ke dattomakuv dan nǝmatan vab̃is len nǝmauran tia bathut ke dattolǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian. Avan ideh salǝmas bun galito, gai sǝmakuv dan nǝmatan sal.
1JO 3:15 Galit ideh tomǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh evi nǝvanuan na-gol-nǝmatan, ale hum mǝttolǝboii, nǝvanuan na-gol-nǝmatan sǝkad nǝmauran vi sutuai lan.
1JO 3:16 Datolǝboii tia ke na-lǝmas-buni-an imaiegai ke: aYesu Kristo eviol kǝmas hǝn nǝmauran san m̃os gidato; imaienan, gidat m̃au, datehǝhaṽur hǝn datb̃eviol hǝn nǝmauran sidato m̃os nǝbathudud nadǝlomian.
1JO 3:17 Avan ideh topul hǝn natite sinavile a pan, toris nǝbathudud nadǝlomian ideh topar tit hǝn b̃imaur lan, ale asike nǝlon b̃itaŋisi, imabe? Gai ikad na-lǝmas-buni-an siGot len nǝlon a? Aoa!
1JO 3:18 Tuhnatugw gail, sadatelǝmas bun gidat gabag hǝn nasoruan o nǝsa datb̃ikele ŋai, be datelǝmas bun gidat gabag len nakitinan mai len nǝsa datb̃igole.
1JO 3:19 Datb̃elǝmas bun gidat gabag maienan, dereh datelǝboii ke dattovi sinakitinan; dattovi siGot tovi nakitinan. Imaienan dereh nǝlodat tikad natǝm̃at len nǝhon aGot,
1JO 3:20 naut kǝmas nǝlodat tokel mai gidat sǝb̃odato ke datimaspanis. Husur aGot esǝhor masuṽ hǝn nǝlodato, gai elǝboi natit p̃isi.
1JO 3:21 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, asike nǝlodato sǝb̃odat b̃ikel mai gidat ke datb̃ipanis, be nǝlodat b̃imasil, datukad na-il-b̃uri-an hǝn datb̃eil len nǝhon aGot.
1JO 3:22 Ale dereh aGot teviol hǝn natideh datb̃eusi hǝni, husur datugol nǝsa gai tokele, datugol natit gail lotogol gai tohǝhaṽur.
1JO 3:23 Ale nakelean todaŋ san ekǝmaiegai ke: Datimaskad nadǝlomian len nahǝsan aNatun tovi aYesu Kristo, datimasriŋ nǝlodato lan. Ale datimaslǝmas bun gidat gabag hǝn datb̃ehusur nakelean todaŋ gai tokel mai gidato.
1JO 3:24 Alat lotogol nǝsa aGot tokele, galit lutoh tin len gai, ale gai itoh tin len galito. Ale len aNunun gai toviol hǝni mai gidato, datolǝboii ke gai itoh tin len gidato.
1JO 4:1 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, samtedǝlom nanunun p̃isi, be mǝtebunus sǝhot gail ke lovi siGot o lǝsavi esan. Mitigol timaienan husur ahai kelkel ur gǝgǝras isob̃ur lovi lan naut p̃isi len navile a pan.
1JO 4:2 Mǝtolǝboi mǝtb̃elǝboii ke tovi aNunun aGot maiegai: ideh tokel uri ke aYesu Kristo egǝm vi vanuan tokad niben, gai evi siGot,
1JO 4:3 wake ideh sakel uri, gai imabe? Gai savi siGot. Evi nanunun atenan tovi enemi seKristo tabtab. Mǝtosǝsǝloŋ hǝni ke atenan tovi enemi seKristo b̃egǝmai, ale gagai itoh tia len navile a pan.
1JO 4:4 Tuhnatugw gail, mǝtovi siGot ale mǝtosǝhor ahai kelkel ur gǝgǝras galenan husur aNunun aGot totoh len gamito esǝhor natǝmat totoh len alat navile a pan.
1JO 4:5 Ahai kelkel ur gǝgǝras galenan lovi sinavile a pan, imaienan nasoran salito egǝm len nǝnauan sinavile a pan, gol ke navile a pan losǝsǝloŋ hǝn galito.
1JO 4:6 Be ginamito, namtovi siGot, ale alat lotolǝboi aGot losǝsǝloŋ hǝn ginamito. Galevis lǝsavi siGot. Galito, lǝsasǝsǝloŋ hǝn ginamito, lomǝtahun ginamito. Husur natgalenan beti, datolǝboi datb̃elǝboi sǝhot aNunun nakitinan mai nanunun nagǝgǝrasan.
1JO 4:7 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, datelǝmas bun gidat gabag tabtab bathut aGot evi nǝkadun na-lǝmas-buni-an. Gidat ideh tolǝmas bun ideh am maienan ikad nǝpasian len aGot, elǝboi aGot.
1JO 4:8 Gidat ideh asike b̃elǝmas bun ideh am maienan, gai imabe? Gai salǝboi aGot, bathut aGot evi na-lǝmas-buni-an.
1JO 4:9 AGot elǝmas masuṽ hǝn gidato. Eṽusan na-lǝmas-buni-an san tǝban gidato maiegai ke: esǝvat aNatun ulum̃an tosua sǝb̃on vi lan navile a pan, hǝn, len gai, datb̃ikad nǝmauran kitin.
1JO 4:10 Na-lǝmas-buni-an kitin evi nǝsa? Mǝtunau ke evi na-lǝmas-buni-an dattokade nǝboŋ dattolǝmas bun a Got a? Ao, savi enan. Na-lǝmas-buni-an kitin evi na-lǝmas-buni-an siGot tolǝmas bun gidato, tosǝvat aNatun hǝn b̃etutumav hǝn nǝmauran san gabag, hǝn ke, len gai, aGot b̃erub̃at nǝsaan sidato gail dan gidato.
1JO 4:11 Gamit, notolǝmas bun gamit p̃isi, aGot b̃elǝmas bun gidato len naṽide tomaienan, gidat m̃au datimaslǝmas bun gidat gabag.
1JO 4:12 Sǝkad avan ideh toris aGot boŋ ideh. Be datb̃elǝmas bun gidat gabag, aGot itoh tin len gidato gol ke na-lǝmas-buni-an san len gidato isarpoh buni sum̃an tolǝŋoni.
1JO 4:13 Datunau lǝboii ke dattotoh tin len aGot ale datunau lǝboii ke gai totoh tin len gidato husur eviol hǝn aNunun mai gidato.
1JO 4:14 Ale namtorisi tia ke, namtukel koti ke aTata esǝvat aNatun ulum̃an hǝn b̃ilav kuv alat navile a pan dan nǝsaan salito.
1JO 4:15 Avan ideh tokel koti len nǝhon nǝvanuan gail ke aYesu tovi aNatun aGot, aGot itoh tin len avan enan ale avan en itoh tin len aGot.
1JO 4:16 Ale datolǝboi tia na-lǝmas-buni-an aGot tokade, tolǝmas bun gidat hǝni. Datoriŋ nǝlodato len na-lǝmas-buni-an enan. AGot evi na-lǝmas-buni-an, ale avan ideh totoh tin len na-lǝmas-buni-an enan, gai itoh tin len aGot mai aGot itoh tin len gai.
1JO 4:17 Husur natenan, aGot igol ke na-lǝmas-buni-an san len gidato isarpoh buni sum̃an tolǝŋoni, hǝn ke datb̃ikad na-il-b̃uri-an len nǝhon nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. Imaienan husur len natohan len navile a pan egai, datutoh tin len aGot sum̃an aYesu totoh tin len aGot.
1JO 4:18 Namǝtahwan eb̃uer len na-lǝmas-buni-an be na-lǝmas-buni-an kitin ehut namǝtahwan, husur nǝpanismen evi nǝkadun namǝtahwan. Avan ideh tomǝtahw len nǝpanismen, na-lǝmas-buni-an siGot lan sǝsarpoh sum̃an aGot tolǝŋoni.
1JO 4:19 Datukad na-lǝmas-buni-an bathut a m̃o aGot elǝmas masuṽ hǝn gidato.
1JO 4:20 Avan ideh b̃ike, “Nolǝmas bun aGot,” be emǝtahun bun nǝbathudud nadǝlomian ideh, gai evi nǝvanuan nalibliboŋan. Husur asike b̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian ideh torisi tia, imabe elǝmas bun aGot gai sarisi? Salǝboi b̃igole.
1JO 4:21 Ale aGot ikel nategai hǝn gidato ke, avan ideh tolǝmas bun aGot, timaslǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian san tu.
1JO 5:1 Nǝvanuan p̃isi lotodǝlomi ke aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan, galit lukad nǝpasian salito len aGot. Ale galit p̃isi lotolǝmas bun gai topasus, lolǝmas bun ideh tokad nǝpasian lan am.
1JO 5:2 Datolǝboii ke dattolǝmas bun anatun aGot gail nǝboŋ dattolǝmas bun aGot, dattogol nǝsa tokele.
1JO 5:3 Bathut datb̃elǝmas bun aGot, dereh datigol nǝsa tokele. Ale natgalen tokel gail, lǝsǝdaŋ hǝn datb̃igol gail.
1JO 5:4 Husur galit p̃isi lotokad nǝpasian len aGot, loil gǝgat dan naṽide tosa gail silat navile a pan, lowin. Nadǝlomian sidato evi nǝdaŋan hǝn dattoil gǝgat dan naṽide silat navile a pan.
1JO 5:5 Ase elǝboi b̃eil gǝgat dan naṽide silat navile a pan? Nǝvanuan todǝlomi ŋai ke aYesu evi aNatun aGot.
1JO 5:6 AYesu Kristo evi gai togǝm hǝn b̃ibaptais len nǝwai mai hǝn nǝda han b̃isel len nǝmatan san. Len nǝwai mai nǝda egǝmai. Savi nǝwai hǝn nǝbaptaisan san ŋai be nǝwai enan mai nǝda hǝn nǝmatan san. Ale evi aNunun aGot tokel koti bathut ke aNunun aGot tovi nakitinan.
1JO 5:7 Husur itor enan lukel kot nakitinan,
1JO 5:8 aNunun aGot mai nǝwai mai nǝda; ale lototor lukel kot natit top̃itoṽ ŋai.
1JO 5:9 Len nakotan datodǝlom na-kel-koti-an sinǝvanuan, be nakitinan hǝn na-kel-koti-an siGot esǝhori husur evi na-kel-koti-an aGot tokel koti husur aNatun ulum̃an.
1JO 5:10 Imaienan, alat lotoriŋ nǝlolit len aNatun aGot lodǝlom nǝsa aGot tokel koti husur aNatun ale lukad nadǝlomian enan len nǝlolito. Avil alat lǝsadǝlom aGot ehum lotoke aGot tolibliboŋ husur lǝsadǝlom na-kel-koti-an aGot tokele husur aNatun ulum̃an.
1JO 5:11 Na-kel-koti-an imaiegai ke: aGot eviol hǝn nǝmauran vi sutuai mai gidat tia ale nǝkadun nǝmauran enan evi aNatun ulum̃an.
1JO 5:12 Alat lotokad aNatun aGot len nǝlolito, lukad nǝmauran enan; ale alat lǝsǝkad aNatun ulum̃an aGot len nǝlolito, lumabe? Lǝsǝkad nǝmauran enan.
1JO 5:13 Nutos natgalenan van hǝn gamit mǝttoriŋ nǝlomito len nahǝsan aNatun aGot hǝn mǝtb̃elǝboii ke mǝttokad nǝmauran vi sutuai.
1JO 5:14 Gidato, datsǝkad nǝ-lon-uri-an len nǝhon aGot ke, datb̃eusi hǝn natideh tonor hǝn nalǝŋonian san, dereh gai tesǝsǝloŋ hǝn gidato.
1JO 5:15 Ale datb̃elǝboii ke tosǝsǝloŋ hǝn natideh datousi hǝni, beti datolǝboii ke eviol hǝn nǝsa dattousi hǝni.
1JO 5:16 Gǝb̃eris nǝbathudud nadǝlomian ideh togol nǝsaan, be savi nǝsaan togol tomakuv dan aGot, gisor tuṽ m̃osi, ale dereh aGot teviol hǝn nǝmauran kitin maii. Nusor husur nǝsaan savi nǝsaan togol nǝvanuan tomakuv dan aGot, be ikad nǝsaan sua togol nǝvanuan tomakuv dan aGot vi sutuai, ale nǝsakele ke gisor tuṽ m̃os galit lotogol enan.
1JO 5:17 Natit p̃isi lǝsanor lovi nǝsaan, be ikad nǝsaan galevis lǝsagol nǝmatan, lǝsagol ke nǝvanuan tomakuv dan aGot vi sutuai.
1JO 5:18 Datolǝboii ke nǝvanuan p̃isi lotokad nǝpasian salit len aGot, lǝsagolgol nǝsaan husur aNatun aGot ihavhav hǝn galito, etǝgau gol galito hǝn gai tosa vǝsa masuṽ tovi tǝmat b̃edǝdas b̃ibar galito.
1JO 5:19 Datolǝboii ke datovi siGot naut kǝmas ke galit am lotosuh len navile a pan lutoh len navǝlan gai tosa vǝsa tovi tǝmat.
1JO 5:20 Ale datolǝboii ke aNatun aGot togǝm tia ale eviol hǝn nalǝboian hǝn datb̃elǝboi aGot kitin, ale datutoh tin len aGot kitin, datutoh tin len aNatun ulum̃an, aYesu Kristo. Atenan evi aGot kitin, evi nǝmauran vi sutuai.
1JO 5:21 Bathut enan, anatugw gail len nadǝlomian, mǝtelǝlǝgau hǝn gamito dan nagot gǝgǝras gail.
2JO 1:1 Ginau, nǝvanuan na-il-a-m̃o-an, nutos nalob̃ulat egai van hǝn gaiug, Levet, aGot totabtabuh len gaiug, van hǝn gaiug mai anatum̃ gail. Nolǝmas bun gamit len nakitinan. Be savi ginau ŋai, galit p̃isi am lotolǝboi nakitinan, lolǝmas bun gamito,
2JO 1:2 bathut nakitinan itoh len gidat tabtab ale titah mai gidat vi sutuai.
2JO 1:3 AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai gidato, nǝlon titaŋis gidato, nǝlodato tikad natǝm̃at. Natgalen p̃isi legǝm len aGot Tata mai aYesu Kristo tovi aNatun aTǝman, ale datikad natgalenan len nakitinan mai na-lǝmas-buni-an.
2JO 1:4 Nukemkem masuṽ nǝboŋ notosab̃ lǝboii ke anatum̃ galevis lohusur nakitinan hum aTata tokele hǝn gidato.
2JO 1:5 Imaienan nukel mai gaiug, Litegai, ke, gidat datelǝmas bun gidat gabag. Enan, nototosi van hǝn gaiug, savi nakelean veveu todaŋ, be datukade len natub̃atan.
2JO 1:6 Na-lǝmas-buni-an imaiegai ke: datigol nǝsa aGot tokele. Enan evi nakelean todaŋ mǝttosǝsǝloŋ hǝni len natub̃atan, ale mitimashusuri. Mǝtelǝmas bun gamit gabag!
2JO 1:7 Nǝvanuan gǝgǝras isob̃ur luperŋan navile a pan tia, galit lomǝtahun lǝb̃ikel lǝboii ke aYesu Kristo egǝm vi vanuan kitin tokad niben. Nǝvanuan ideh tomagenan evi nǝvanuan gǝgǝras, aenemi seKristo.
2JO 1:8 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito hǝn asike nǝsa dattoum m̃osi b̃imasig be hǝn mǝtb̃ikad nakonp̃urp̃uran kavkav aGot totǝgau gati m̃os gamito len nǝmav.
2JO 1:9 Avan ideh asike b̃itoh tabtab len nap̃usanan seKristo, avil b̃ivan masuṽ am, atenan, aGot satoh len nǝlon. Avan ideh totoh tabtab len nap̃usanan, gai ikad aGot Tata mai aNatun, gǝlar p̃isi len nǝlon.
2JO 1:10 Imagenan, avan ideh b̃egǝm hǝn gamito, be asike b̃ilav nap̃usanan seKristo gǝm hǝn gamito, samtehǝhaṽur hǝn b̃eb̃is lohoim samito, samtike, “Ivoi,” maii;
2JO 1:11 husur avan ideh b̃ike, “Ivoi,” maii, gai ib̃on mai atenan len nǝsaan togolgole.
2JO 1:12 Nukad natit isob̃ur hǝn nǝb̃itosi van hǝn gamito, be nomǝtahun nǝb̃itosi hǝn napen len nalob̃ulat. Avil nuvatvat viri ke nǝb̃itoh mai gamito, ale dereh gidat datihol gabag hǝn datb̃epul hǝn nakemkeman.
2JO 1:13 Levet, aṽam̃, aGot totabtabuh lan, anatun gail, lukel na-ke-ivoi-an vi tǝban gaiug.
3JO 1:1 Ginau, nǝvanuan na-il-a-m̃o-an, nutos nalob̃ulat egai van hǝn gaiug, aKaius, notolǝmas bun gaiug len nakitinan.
3JO 1:2 Gaiug, notolǝmas bun gaiug, nous aGot ke tilav nǝdaŋan mai gaiug hǝn natit p̃isi len nǝmauran sam̃ b̃ivoi ŋai ale hǝn gǝb̃imaur, hum notolǝboi tia ke nǝlom̃ tomaienan.
3JO 1:3 Nokǝmaienan husur nǝboŋ nǝbathudud nadǝlomian galevis lototǝlmam, lugol ginau nukemkem masuṽ nǝboŋ lotokel kot nǝlom̃ todaŋ len aGot, mai naṽide sam̃ tohusur nakitinan ŋai.
3JO 1:4 Anatugw, nǝboŋ notosǝsǝloŋ ke anatugw gail len nadǝlomian lotohusur nakitinan, igol ginau nukemkem sǝhor natit p̃isi am.
3JO 1:5 Gaiug, notolǝmas bun gaiug, len nadǝlomian sam̃ goil gǝgat nǝboŋ gotoum vi tarhǝt sinǝbathudud nadǝlomian gail, naut kǝmas lotovi metb̃os.
3JO 1:6 Len nǝhon alat siYesu, galit lukel kot na-lǝmas-buni-an sam̃ vi tǝban galito. Gevi tarhǝt salit len nǝyaran salito len naṽide tonor hǝn nǝsa aGot tolǝŋoni.
3JO 1:7 Husur len natub̃atan hǝn nǝyaran salit m̃os nahǝsan Nasub̃, lǝsǝlav natideh sinǝvanuan lǝsǝkad nadǝlomian.
3JO 1:8 Imaienan, gidat m̃au datevi tarhǝt sinǝvanuan nǝyaran lotomaienan hǝn datb̃eum b̃onb̃on mai galito m̃os nakitinan.
3JO 1:9 Ginau nutos natuhlob̃ulat van hǝn alat siYesu tia hǝn lǝb̃evi tarhǝt sinǝvanuan nǝyaran galenan, be aTiotrefes, tolǝŋon bun hǝn b̃eil a m̃o, gai emǝtahun ginamito.
3JO 1:10 Imaienan, nǝboŋ nǝb̃egǝmai, dereh nikel urur nǝsa gai togolgole: len nasoruan sasa elibliboŋ, kel nǝmadunamito. Be savi natenan ŋai, gai emǝtahun nǝbathudud nadǝlomian gail lotoyar lǝb̃itoh maii. Ale natsual am. Ikai tas nǝvanuan gail lotohǝhaṽur hǝn alat lotoyar lǝb̃itoh mai galito, ale ehut galit dan alat siYesu.
3JO 1:11 Gaiug, notolǝmas bun gaiug, sagigol tǝtoṽ hǝn nǝsa tosa, be gol tǝtoṽ hǝn nǝsa tovoi. Gai togol nǝsa tovoi, evi siGot; gai togol nǝsa tosa, etǝtan hǝn aGot.
3JO 1:12 Ivoi hǝn mǝtb̃evi tarhǝt siTemetrius. Nǝvanuan p̃isi lukel kot navoian san. Navoian len nǝmauran san eṽusan nakitinan. Ginamit am namtukel kot navoian san, ale mǝtolǝboii ke namtokitin ŋai.
3JO 1:13 Nukad natit isob̃ur hǝn nǝb̃itosi van hǝn gamito, be nomǝtahun nǝb̃itosi hǝn napen len nalob̃ulat.
3JO 1:14 Nuvatvat viri ke asike idareh neris gamito, ale dereh gidat datihol gabag.
3JO 1:15 Nǝlomit tikad natǝm̃at. Nabubur sidat gail lukel na-ke-ivoi-an van hǝn gamito. Kel na-ke-ivoi-an mai nabubur sinamit gail p̃isi ei.
JUD 1:1 Ginau aJut notovi naslev siYesu Kristo mai notovi aṽan aJemes, ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit, aGot tolekis hǝn gamito hǝn mǝtb̃evi esan. AGot Tata elǝmas masuṽ hǝn gamito, aYesu Kristo ekǝtkǝta kǝkol hǝn gamito hǝn asike mǝtb̃imakuv dani.
JUD 1:2 AGot, nǝlon titaŋis gamito, gai tigol nǝlomit tikad natǝm̃at mai gai telǝmas bun gamito. Natgalen tepul am tabtab len gamito.
JUD 1:3 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃itos nalob̃ulat van hǝn gamito husur nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan gidat p̃isi dattokade. Be nunau ke nimastosi van hǝn gamito husur natsual am hǝn mǝtb̃ehisi habat hǝn mǝtb̃etǝgau gat nap̃usanan hǝn nadǝlomian sidato. Nap̃usanan galenan, aGot eviol vǝha-sua hǝni ŋai mai nǝvanuan san gail.
JUD 1:4 Nokǝmaienan husur ikad nǝvanuan galevis lǝsǝkad nadǝlomian ideh len aGot. Galit loliligis mǝdau hǝn galit len gamito, luke narub̃atian siGot idam̃ hǝni ke lalum̃an mai latpǝhaṽut lolǝboi lǝb̃ehusur naṽide taṽtaṽor, naṽide selipah. Nǝvanuan galenan lǝsǝkad nadǝlomian, lupair dan aMasta sidato tosua sǝb̃on ŋai, Nasub̃ aYesu Kristo. Na-tos-gati-an ta sutuai ikele tia ke dereh limaspanis sil natgalenan.
JUD 1:5 Mǝttolǝboi natgalenan tia, be nuke nigol mitinau tǝlmam hǝni ke, naut kǝmas Nasub̃ tosǝhar kuv nǝvanuan san gail dan naut a Ijip, len nǝboŋ lotohusur nǝboŋ galenan, galit galevis lǝsǝkad nadǝlomian lan. Sil natenan igol galit p̃isi lǝsǝkad nadǝlomian lan lumasig buni.
JUD 1:6 Mitinau tǝlmam hǝn aŋel gail lǝsail gǝgat len namilelito be lotogam dan naut a im salito. AGot itah gat galit len nǝmargobut topat vi sutuai. Ibaŋis gat galito vir nǝboŋ totibau b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan lan.
JUD 1:7 Ale nǝlomit satiboŋboŋ hǝn nab̃iltivile eru enan, Sotom mai Kom̃orrah mai navile gail lotodar vis gǝlaru. Nǝvanuan naut galen gail lohusur naṽide hǝn naitian tosa, naṽide hǝn naitian tiltile lǝsanor. Alat nab̃iltivile galenan lumasig buni len nǝhab hum nalǝlǝgauan husur nǝhab topaŋ vi sutuai b̃evi nǝpanismen silat lotosa.
JUD 1:8 Len naṽide tomagenan, ahai p̃usan gǝgǝras galenan, lohusur nab̃ǝb̃er salito, gol ke lotogol nibelit tob̃iŋb̃iŋal len naṽide tosa lotohusuri. Lomǝtahun avan ideh b̃eil a m̃o hǝn galito, ale losǝvar alat lotoyalyal len nǝmav.
JUD 1:9 Lupesǝvar magenan wake aMikael, naut kǝmas toṽat nǝhes hum ab̃iltiŋel, gai sasǝvar Natǝmat. Nǝboŋ aMikael tosor b̃alb̃al mai Natǝmat, toṽitṽituh maii husur niben aMoses, len nǝboŋ enan, aMikael sasor vilesi. AMikael elǝboii ke savi esan hǝn b̃isab̃ sǝhoti hǝn b̃ipanis, savi esan hǝn b̃isor b̃isa lan, ale ikel maii ŋai ke, “Nasub̃ m̃au tesivoh len gaiug!”
JUD 1:10 Be ahai p̃usan gǝgǝras galenan lusor viles, losǝvar natit gail lototǝtan hǝni. Lohum narivatvat, lohusur nalǝŋonian hǝn nibelit ŋai gol lomǝdas galit sǝb̃olit vǝmasig.
JUD 1:11 Ereh! Nǝpanismen ipat vir galito husur lupal sob, lohusur nap̃isal siKen togol aṽan tomat. Lugam husur nǝvat gol lotosab sum̃an aPalaam tolǝŋon masuṽ hǝn nǝvat. Ale sum̃an aKorah tomǝtahun aMoses, dereh limasig husur lomǝtahun aGot.
JUD 1:12 Hum nasǝhau mǝttolǝboi mǝtb̃ibat lan, nǝvanuan galenan lomǝdas nab̃onan samito nǝboŋ mǝttohan b̃onb̃on len nǝhanan na-lǝmas-buni-an gail. Lǝsǝnau avan ideh am be lokǝtkǝta tǝban galit sǝb̃olit ŋai, lohum nǝmarigw nǝlan toṽuvi be salǝboi b̃eus, lukele ke lukad isob̃ur be lǝsalǝboi lǝb̃igol natideh. Losum̃an nǝhai topar ṽite len nǝboŋ hǝn nǝmatuan, nǝvanuan gail lotoput kuvi, imat ebun
JUD 1:13 Lohum nǝtas kudkud topus, nabubus han tosel vahut, tolav nǝpahsago hǝn nagolean salito tomǝdas nahǝsalito. Lohum nam̃eso lotorus dan nap̃isal salit gail. Ŋa aGot etǝgau gat naut len nǝmargobut tomotmot vi sutuai vir galito.
JUD 1:14 Nau aEnok tovi namǝlevruan len nǝpasusan aAtam toil a m̃o hǝni, evi namǝlevtesan tohusur aAtam. Gai boh epǝhav utaut husur ahai p̃usan gǝgǝras galenan, ike, “Mǝteris! Nasub̃ aGot satogǝmai mai nab̃iltiluṽoh hǝn aŋel san gail,
JUD 1:15 hǝn b̃enǝnoṽ hǝn nǝvanuan gail p̃isi mai nǝbathut nakitinan. Dereh tepǝpehun navoian dan nǝsaan, tikel vǝhot nǝpanismen tosil nǝsaan gail p̃isi silat lotomǝtahuni. Dereh teriŋ nǝpanismen len nǝvanuan nǝsaan galenan sil na-sor-mǝtahuni-an p̃isi lotokele nǝboŋ lotosor tasi.”
JUD 1:16 Ahai p̃usan gǝgǝras galenan lukoblen tabtab. Lusor vilevil, lohusur nalǝŋonian tosa salit sǝb̃olit ŋai. Lusor patpat galit mǝhat, lusor hehe hǝn nǝvanuan gail hǝn ke nǝvanuan gail lǝb̃ehusur galito mai viol hǝn natit mai galito.
JUD 1:17 Be gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, nuke mitinau tǝlmam hǝn nasoruan ahai pispisul siMasta sidato, aYesu Kristo, lotokele a m̃o mai gamito.
JUD 1:18 Luke, “Len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, dereh tikad nǝvanuan gail lǝb̃isor viles nakitinan aGot tokel vǝhoti mai lǝb̃ehusur nalǝŋonian salit gail tosa.”
JUD 1:19 Ahai p̃usan gǝgǝras galenan dereh lepǝpehun gamito, nalǝŋonian salit gail luwol hǝn nǝmauran salito husur aNunun aGot eb̃uer len galito.
JUD 1:20 Be gamit notolǝmas buni gamit p̃isi, mǝteil gǝgat am akis len nakitinan, hǝn nadǝlomian samit togǝm len aGot b̃idaŋ am. Sor tuṽ len aNunun aGot,
JUD 1:21 tǝgau gat tabtab hǝn nǝmauran toṽusan na-lǝmas-buni-an siGot. Vatvat vir nǝmauran vi sutuai, aMasta sidato, aYesu Kristo b̃eviol hǝni mai gamito len nǝlon totaŋis gamit tia.
JUD 1:22 Nǝlomit titaŋis alat nǝlolit tour nadǝlomian salito.
JUD 1:23 Lav kuv nǝvanuan tile gail, sab̃ul galit dan nǝhab hǝn nǝpanismen. Ikad nǝvanuan tile gail am, nǝlomit titaŋis galito, be mǝtelǝlǝgau hǝn gamit hǝn asike nǝsaan salit lǝb̃idos gamito, mǝtemǝtahw hǝn asike mǝtb̃elis gamit len nǝsaan salito.
JUD 1:24 Nǝ-sal-suhi-an vi tǝban AGot tolǝboi b̃etǝgau gat gamito hǝn asike mǝtb̃ipes hab̃etw, asike mǝtb̃iteh. Elǝboi b̃eriŋ gamit mǝteil len nǝhon tokad namǝnas, natideh tosa tob̃uer len gamito, mǝtukemkem. Gai evi aGot sǝb̃on tosua ŋai, sǝkad ideh am. AGot, len nǝsa aYesu Kristo, aMasta sidato togole m̃os gidato, aGot ilav kuv gidato dan nǝpanismen tonor hǝn gidato. Namǝnas, nǝyalyalan, nǝdaŋan mai na-il-a-m̃o-an lovi esan len natub̃atan, gagai, mai vi sutuai. Ganan!
REV 1:1 Len nalob̃ulat egai aGot ilav nalǝboian hǝn nǝsa dereh b̃imasvisi asike idareh mai aYesu Kristo, hǝn aYesu b̃ikel vǝhoti mai naslev san gail lotovi vanuan san gail. AYesu esǝvat aŋel san hǝn b̃ikel vǝhoti mai ginau, aJon notovi slev san.
REV 1:2 Nukel ur natit p̃isi notorisi, natit p̃isi tovi nasoruan siGot, mai natit p̃isi aYesu Kristo tokel koti mai ginau.
REV 1:3 Avan ideh b̃eṽuruŋ nalob̃ulat egai mai alat siYesu, aGot tivoi hǝni. Alat lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni mai lǝb̃igol nǝsa tokele, aGot tivoi hǝn galito, husur nǝboŋ hǝn natgalenan lǝb̃evisi egǝm pǝpadaŋ.
REV 1:4 Ginau aJon nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siYesu len naut tomǝlevru len naprovens Asia. AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, tigol nǝlomit tikad natǝm̃at. Navoian mai natǝm̃at enan arogǝm len aGot tovi gai ta sutuai tia, gai gagai, mai tovi gai b̃egǝm sal. Navoian mai natǝm̃at arogǝm len aNunun tomǝlevru a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot.
REV 1:5 Navoian mai natǝm̃at arogǝm len aYesu Kristo todaŋ hǝn b̃ikel kot nakitinan husur aGot. AYesu evi ahai a m̃o, nametǝkav hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan. Eil a m̃o hǝn nakiŋ gail hǝn navile a pan. Mitisal suh gai tolǝmas bun gidato, nǝda hǝn nǝmatan san togol datumakuv dan nǝsaan sidato.
REV 1:6 Igol datovi vanuan dattotoh pipihabǝlan aGot, igol datogǝm vi hai tutumav tǝban aGot aTǝman. Nǝyalyalan hǝn nǝbathumǝnas mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an aripat lan vi sutuai sutuai! Ganan.
REV 1:7 Mǝteris! Egǝm mai nǝmavukasw! Ale nǝvanuan gail p̃isi dereh lerisi, galit am lotosari len nǝmatan san. Nǝvanuan len nahǝmar gail p̃isi len navile a pan dereh litaŋ vaisis lan. Timagenan! Ganan!
REV 1:8 Nasub̃ aGot, ike, “Novi alfa mai omeka, nametǝkav mai namǝkot. Ginau novi atenan tovi gai ta sutuai tia tovi gai gagai, mai tovi gai b̃egǝm sal, novi Got notodaŋ masuṽ.”
REV 1:9 Ginau aJon, awawa samito. Len aKristo, nutah mai gamito dattotoh pipihabǝlan aGot, nutah mai gamit dattodaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sal. Lubar hǝn ginau len naholoul lotokisi hǝn a Patm̃os sil notokel ur nasoruan siGot mai nakitinan aYesu tokel vǝhoti. Ehum nototoh len naim bǝbaŋis gegai.
REV 1:10 Len nǝboŋ sua siNasub̃, aNunun aGot iwol hǝn ginau. Vǝha-sua ŋai nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol towal habat hum nǝtrampet.
REV 1:11 Ike, “Gitos gat nǝsa gotorisi, ale sǝvati van hǝn alat siYesu len navile tomǝlevru: a Efesus, a Smirna, a Perkamum, a Tiatira, a Sartis, a Filatelfia mai a Laotisea.”
REV 1:12 Nǝboŋ notopair hǝn nǝb̃ekǝta ris ase tosor mai ginau, noris nam̃ial tomǝlevru lotopat a mǝhat len nametǝlai nagol tomǝlevru lotoil.
REV 1:13 Avan sua sum̃an anatun nǝvanuan eil len naut nametǝlai nam̃ial galenan lotoil lan. Nahurabat san ebǝlav bar narien, ale nǝhau tutuṽ nagol ibaŋis garu hǝni len nǝmabun.
REV 1:14 Len nǝkadun, navurun epǝhw hum navurun nasipsip, epǝhw yesyes hum nasno. Namǝtan arohun nǝhab towunwun.
REV 1:15 Narien arobilbil hun natǝlai bras topat len nǝhab gol topud vam̃ial, ale nadolon ehun nǝwalan hǝn nab̃iltiwai tosel vi pan len naut tosob̃ur.
REV 1:16 Len navǝlan nǝmatu etǝgau nam̃eso tomǝlevru, ale nab̃u nǝb̃alan tokan naut toru evivile dan nabuŋon. Ale nǝhon ehum namityal tobilas nǝmet len natub̃lial.
REV 1:17 Nǝboŋ notorisi, nuteh bathurien sum̃an notomat. Be eriŋ navǝlan nǝmatu len ginau, ike, “Sagemǝtahw, ginau novi nametǝkav mai namǝkot.
REV 1:18 Ginau novi gai tomaur. Numat be goris, gagai numaur vi sutuai vi sutuai. Notǝgau naki hǝn nǝmatan mai naut nǝmatan, nukad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an sǝhor gǝlar p̃isi.
REV 1:19 Imagenan, gitos gat natit gail gotorisi tia, natit gail gagai mai natit gail lǝb̃evisi a tahw.
REV 1:20 Nam̃eso tomǝlevru gotoris gail len navǝlagw, mai nametǝlai nagol hǝn nam̃ial tomǝlevru lotoil, namilelit tosusuah imaiegai ke: nam̃eso tomǝlevru lovi aŋel gail lotokǝtkǝta tǝban alat siYesu len naut tomǝlevru, ale nametǝlai nam̃ial tomǝlevru lovi alat siYesu len naut tomǝlevru galenan.
REV 2:1 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Efesus. Gitos nategai ke: “Ginau nototǝgau nam̃eso tomǝlevru len navǝlagw nǝmatu, ginau notoyar len naut nametǝlai nagol hǝn nam̃ial lotoil lan, ginau nokǝmaiegai ke:
REV 2:2 “Nolǝboi natit p̃isi mǝttogole. Noris nauman todaŋ samito mai nǝ-daŋ-b̃uri-an samito tobǝlav. Nolǝboii ke mǝtsalǝboi mǝtb̃itah mai nǝvanuan sasa gail. Nolǝboii ke mǝttop̃usp̃us kitev nakitinan len alat lotokis galit hǝn ahai pispisul be lǝsavi ahai pispisul, ale mǝtusab̃i ke lotogǝgǝras.
REV 2:3 Mǝtosusumar, mǝtudaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an bathut nahǝsagw, ale mǝtsapetǝmas, nibemit samǝhav.
REV 2:4 Avil ikad natsua, nusor tas gamito len natgalegai ke: mǝtsalǝmas bun ginau hum mǝttogole a m̃o, mǝtsalǝmas bun gamit gabag.
REV 2:5 Mitinau gat na-lǝmas-buni-an nametǝkav mǝttokade a m̃o. Mǝtuteh masuṽ dani. Mitipair tǝlmam gǝm hǝn ginau ale um sum̃an mǝttogole a m̃o. Asike mǝtb̃ipair dan nǝsaan samito, dereh negǝm hǝn gamito, nilav kuv nametǝlai nam̃ial samit dan naut toil lan.
REV 2:6 Be ikad natsua len gamito tovoi: gomǝtahun naṽide silat seNikolaus, ginau am nomǝtahun buni.
REV 2:7 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail! Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, dereh nidam̃ hǝn b̃ihan naṽit nǝhai hǝn nǝmauran len nǝParatais siGot.
REV 2:8 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Smirna. Gitos nategai ke: “Ginau notovi metǝkav mai namǝkot, ginau notomat mai notomaur tǝlmam, ginau nokǝmaiegai ke:
REV 2:9 “Nolǝboi na-lǝŋon-isa-vǝsa-an mai nǝ-par-tite-an samito, wake mǝtopul hǝn navoian siGot! Nolǝboi natit gail, aenemi samit gail lotokele, hǝn lǝb̃emǝdas nahǝsamito. NaJu galenan lokis galit hǝn alat siGot, be sakitin, husur nab̃onb̃onan salito evi nab̃onb̃onan siSetan.
REV 2:10 Samtemǝtahw len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an ideh pǝpadaŋ hǝn b̃egǝm hǝn gamito. Natǝmat dereh tibar hǝn gamit galevis len naim bǝbaŋis hǝn b̃italtal husur nadǝlomian samito ke timabe, ale dereh mǝtelǝŋon tisa vǝsa len nǝmariboŋ tesǝŋavur. Mitidaŋ len ginau, naut kǝmas nǝmatan b̃ibar gamito, ale dereh nilav nǝprais hǝn nǝmauran kitin mai gamito.
REV 2:11 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail! Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, nǝmatan na-vǝha-ru-an asike igol nasǝnahan lan.
REV 2:12 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Perkamum. Gitos nategai ke: “Ginau notokad nab̃u nǝb̃alan tokan naut toru, ginau nokǝmaiegai ke:
REV 2:13 “Nolǝboii ke mǝtutoh len naut nab̃iltihai bǝtbǝtah siSetan topat lan. Naut kǝmas natenan mǝtotǝgau gat nahǝsagw sal, mǝtudaŋ len ginau. Mǝtomǝtahun mǝtb̃igam dan ginau, naut kǝmas lotogol aAntipas tomat. AAntipas enan idaŋ hǝn b̃ikel kot ginau ale lugol tomat sil ginau len navile samito, naut aSetan totoh lan.
REV 2:14 Avil len natgalevis nusor tas gamito. Ikad gamit galevis ei lotohusur naṽide siPalaam toṽusan aPalak hǝn naṽide hǝn b̃igol alat a Israel lǝb̃isa. Etǝŋov nǝlolit hǝn lǝb̃ihan nǝhanian nǝvanuan gail lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail mai hǝn lǝb̃igol naitian tosa.
REV 2:15 Len naṽide tomaienan ikad gamit galevis lotohusur nap̃usanan silat seNikolaus.
REV 2:16 Imagenan, mitipair dan nǝsaan samito! Asike mǝtb̃igole, vǝha-sua ŋai dereh negǝm, b̃al mai gamit mǝttohusur aNikolaus hǝn nab̃u nǝb̃alan hǝn nabuŋogw.
REV 2:17 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail! Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, dereh nilav nǝmanna galevis tosusuah maii, nǝmanna togǝm len nǝmav. Ale dereh nilav nǝvat topǝhw maii. Len nǝvat enan aGot itos gat nǝhes veveu lan, ale sǝkad avan ideh tolǝboi nǝhes enan, be gai nǝb̃ilavi maii ŋai, elǝboii.
REV 2:18 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Tiatira. Gitos nategai ke: “Ginau notovi aNatun aGot, namǝtagw tohun nǝhab towunwun, nariegw tohun natǝlai bras tobilbil, ginau nokǝmaiegai ke:
REV 2:19 “Nolǝboi natit p̃isi mǝttogole. Nolǝboi na-lǝmas-buni-an samito, nadǝlomian samito, na-vi-tarhǝte-an samito mai nǝ-daŋ-b̃uri-an samito tobǝlav, ale gagai mǝtugol natgalenan sǝhor ta m̃o.
REV 2:20 Avil len nategai nusor tas gamit ke: alitenan, aJesepel, tokis gai gabag hǝn ahai kelkel ur sua, mǝtudam̃ hǝn b̃ep̃usan ei. Len nap̃usanan egǝras naslev sagw gail hǝn lǝb̃igol naitian tosa, han nǝhanian nǝvanuan lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail.
REV 2:21 Nulav mai alitenan, namityal hǝn b̃ipair dan naitian san tosa, be emǝtahun b̃ipair dani.
REV 2:22 Imaienan, dereh nibar hǝni len nǝmel sua. Ale len naut enan, gai mai galit lotogol naitian tosa maii, dereh nigol lelǝŋon tisa vǝsa tibatbat. Asike lǝb̃ipair dan naṽide hǝn nǝsaan san, dereh timaienan.
REV 2:23 Ale dereh nigol anatun gail limat hǝn navilesir, beti alat siYesu len naut p̃isi dereh lelǝboii ke, ginau notovi gai tokǝta kitev nǝsa topat len nǝnauan mai nǝlon nǝvanuan gail, ale dereh nilav mai gamit p̃isi, nǝsa tonor hǝn nagolean samit ṽisusua.
REV 2:24 “Be nukel mai gamit am a Tiatira, gamit mǝtsatǝgau nap̃usanan enan, gamit mǝtsalǝboi nǝsa lotokisi hǝn nap̃usanan gail siSetan lotosusuah buni, nukel mai gamit ke, asike noriŋ natideh am len gamito b̃igol nǝmauran samit b̃idaŋ,
REV 2:25 be nategai ŋai: nǝsa mǝttokade, mǝtetǝgau gati vir nagǝmaian sagw.
REV 2:26 Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai togol nalǝŋonian sagw tabtab vǝbar nagilen, dereh nilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii hǝn b̃eil a m̃o hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan gail;
REV 2:27 ‘Dereh teil a m̃o hǝn galito hǝn nǝbatw nametǝlai, nalolosaan teb̃uer, ale tigol limasirsir hun nab̃ilikoro tan b̃ulau.’
REV 2:28 “Dereh likad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an tohun nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an notokade len aTǝmagw, ale nilav nam̃oso lalan am mai galito!
REV 2:29 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail!
REV 3:1 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Sartis. Gitos nategai ke: “Ginau notokad aNunun aGot tomǝlevru mai nam̃eso tomǝlevru, ginau nokǝmaiegai ke: “Ginau nolǝboi natit p̃isi mǝttogole, nolǝboii ke mǝttoṽat nǝhes ke mǝttomaur, wake mǝtumat.
REV 3:2 Mitilele, mǝtehulahul! Naṽide samit lotovoi sal pǝpadaŋ lǝb̃imasig, mitigol lidaŋ am. Husur nusab̃i ke len nǝhon aGot sagw, nǝsa mǝttogole, mǝtsagol sǝhav.
REV 3:3 Mitinau tǝlmam hǝn nap̃usanan mǝttosǝsǝloŋ hǝni mai mǝttodǝlomi a m̃o. Mitigol husuri, ale pair dan nǝsaan samit gail. Asike mǝtb̃ilele, asike mǝtb̃ehulahul, dereh negǝm sum̃an nǝvanuan vǝnvǝnah, ale asike mǝtolǝboi namityal nǝb̃egǝm lan hǝn nǝb̃ilav nǝpanismen mai gamito.
REV 3:4 “Ikad gamit galevis a Sartis ei lǝsados nahurabat salit hǝn nǝsaan, lǝsamǝdas nǝmauran salit hǝn nǝsaan. Ale dereh liyar mai ginau, nahurabat salit topǝhw. Dereh liyar mai ginau husur lunor hǝn lǝb̃iyar mai ginau.
REV 3:5 Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, len naṽide tomaienan, dereh tesun nahurabat topǝhw. Asike nukaskas nahǝsan dan nalob̃ulat hǝn nǝmauran, avil dereh nikel kot nahǝsan len nǝhon aTǝmagw mai aŋel san gail.
REV 3:6 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail!
REV 3:7 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Filatelfia. Gitos nategai ke: “Ginau notovi siGot notovi nakitinan, ginau nukad naki siTevit tovi Kiŋ. Nǝsa notosǝŋav hǝni, avan ideh edǝdas b̃ekǝkol hǝni. Nǝsa notokǝkol hǝni, avan ideh edǝdas b̃esǝŋav hǝni. Ginau nokǝmaiegai ke:
REV 3:8 “Ginau nolǝboi natit p̃isi mǝttogole, ale nosǝŋav hǝn nabopita m̃os gamito avan ideh edǝdas b̃ekǝkol hǝni. Bathut nolǝboii ke mǝtukad natuhdaŋan, be mǝtugol nǝsa notokele len nasoruan sagw, ale mǝtsakel na-kel-mǝtahun-ginau-an boŋ ideh.
REV 3:9 Alat len nab̃onb̃onan siSetan, naJu lotokis galit hǝn alat siGot be sakitin, lolibliboŋ, dereh nigol galit letǝŋedur bathuriemito, hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti ke notolǝmas bun gamito.
REV 3:10 Bathut mǝttogol husur nakelean sagw todaŋ ke, mitikad nǝ-daŋ-b̃uri-an b̃ebǝlav, dereh ginau netǝgau gol gamito dan namityal hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an pǝpadaŋ hǝn b̃egǝm bar navile a pan kavkav, hǝn b̃italtal kitev nadǝlomian sinǝvanuan lotosuh lan ke timabe.
REV 3:11 Ginau dereh negǝm tutut. Mǝtetǝgau gat nadǝlomian mǝttokade, hǝn avan ideh asike b̃ilav kuv nǝprais samito.
REV 3:12 Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, dereh nigol tegǝm vi rivbet len naim siGot sagw, ale aGot asike igam dani boŋ ideh am. Dereh nitos gat nahǝsan aGot sagw lan, mai nahǝsan nab̃iltivile siGot sagw tovi Jerusalem veveu b̃egǝm len nǝmav len aGot sagw. Ale dereh nitos gat nahǝsagw veveu lan.
REV 3:13 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail!
REV 3:14 “Gitos gat napisulan egai van hǝn aŋel tokǝtkǝta tǝban alat siYesu a Laotisea. Gitos nategai ke: “Ginau notovi nakitinan, notodaŋ hǝn nǝb̃ikel kot nakitinan hǝn natit p̃isi tovisi, ginau notovi nǝkadun natit p̃isi aGot toum hǝni, ginau nokǝmaiegai ke:
REV 3:15 “Ginau nolǝboi natit p̃isi mǝttogole. Mǝtsapud buni, mǝtsasusus buni. Nolǝŋon masuṽ ke mǝtopud buni o mǝtosusus buni!
REV 3:16 Be husur mǝttopat rivuh, mǝtopud kǝkereh ŋai, mǝtsapud buni, mǝtsasusus buni, vǝha-sua ŋai dereh nep̃ulai hǝn gamito dan nabuŋogw, nemǝtahun gamito!
REV 3:17 Gamit mǝtuke, ‘Nopul hǝn natite, nukad natit p̃isi notolǝŋoni, natideh nǝsǝpar.’ Be mǝtsǝnau sǝhoti ke mǝttomǝrav sǝdaŋ, mǝtunor hǝn nǝvanuan gail lotololosa hǝn gamito, mǝtovi mǝsal, mǝtovi metb̃esw mai mǝtob̃urmalmal.
REV 3:18 Nukel mai gamit ke, ivoi hǝn mǝtb̃eṽur nagol len ginau hǝn mǝtb̃epul hǝni, nagol lotolatlat kitevi len nǝhab ke tomabe. Ivoi hǝn mǝtb̃eṽur nahurabat topǝhw, hǝn mǝtb̃esun gail, hǝn asike nahurumit b̃isa len nǝmalmalan samito. Ivoi hǝn mǝtb̃eṽur nǝmersin nǝmet, hǝn mǝtb̃ikas namǝtamit hǝni, hǝn mǝtb̃ekǝta.
REV 3:19 Avan ideh notolǝmas buni, dereh nesivoh lan, mai nigol tipanis hǝn nǝb̃eṽusani. Imaienan, mǝtepud, mitidaŋ len nakitinan ale pair dan nǝsaan samit gail!
REV 3:20 Ginau boh noil bopita, nudeldel. Avan ideh b̃esǝsǝloŋ hǝn nadologw, b̃esǝŋav hǝn nabopita, dereh neb̃is van hǝni, ale namrihan katǝp̃ol.
REV 3:21 Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, dereh nigol tebǝtah mai ginau len nab̃iltihai bǝtbǝtah sagw, sum̃an notowin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, ale notobǝtah mai aTǝmagw len nab̃iltihai bǝtbǝtah san.
REV 3:22 “Avan ideh tokad nǝdariŋan tesǝsǝloŋ hǝn nǝsa aNunun aGot tokel mai alat siYesu len naut gail!”
REV 4:1 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, nokǝta, noris nabopita tosǝŋav len nǝmav, ale nadoldol notosǝsǝloŋ hǝni a m̃o, nǝwalan han tohum nǝtrampet, ikel mai ginau ke, “Gegǝm a mǝhat gegai, ale dereh neṽusan gaiug hǝn natit gail lǝb̃imasvisi a tahw len natgalenan.”
REV 4:2 Vǝha-sua ŋai aNunun aGot iwol hǝn ginau, ale noris nab̃iltihai bǝtbǝtah sua topat len nǝmav, noris avan sua tobǝtah lan!
REV 4:3 Atenan tobǝtah ei, nǝnahǝnah han ebilbil hum nǝvat jaspa mai nǝvat karnelian. Ale ikad nanivaniv tom̃ial kǝsan, garu len nǝhai bǝtbǝtah hum nǝvat emeralt.
REV 4:4 Nǝhai bǝtbǝtah tovi 24 ludar visi, ale nǝvanuan totibau lotovi 24 lobǝtah len gail. Nǝvanuan galenan lovi haṽut lotoil a m̃o lotosun nahurabat topǝhw, mai len nǝkadulito lukad nǝkraun nagol hum sekiŋ.
REV 4:5 Ale nǝkabil ikabil mai nab̃iliurur ekurut len nab̃iltihai bǝtbǝtah rivuh. Ikad nam̃ial tomǝlevru lotopaŋ wunwun a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah enan. Nam̃ial galenan lovi aNunun aGot tomǝlevru.
REV 4:6 A m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah ehum tokad nab̃iltimetduŋduŋ hǝn nakǝlas tobilbil masil hum nǝvat kristal. Dar vis nab̃iltihai bǝtbǝtah len nǝtarhǝt tovat han, ikad natit tovat lotomaur, lotobaŋ mǝtalito a m̃o mai a tahw.
REV 4:7 Natit nametǝkav tomaur esum̃an nalion, na-vǝha-ru-an hǝn natit lotomaur esum̃an natuhb̃uluk, na-vǝha-tor-an hǝn natit lotomaur nǝhon esum̃an nǝhon nǝvanuan, ale na-vǝha-vat-an hǝn natit lotomaur esum̃an naikel tomǝlah.
REV 4:8 Natgalen ṽisusua lukad nǝhabǝlalito tomǝlevtes lotobaŋ mǝtalito a mǝhat mai pipite. Lǝsǝŋavŋav, be len nalennǝyal mai nalenmariug luke, “Gai tovi Got kitin, gai tovi Got kitin, gai tovi Got kitin, Nasub̃ aGot aB̃iltidaŋan, ategaii tovi gai ta sutuai tia, tovi gai gagai, mai tovi gai b̃egǝm sal.”
REV 4:9 Nǝboŋ natit tovat lotomaur lotosal suh nǝyalyalan sitenan tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah, nǝboŋ lotoputsan nahǝsan, nǝboŋ lotosipa vi tǝban gai tomaur vi sutuai vi sutuai,
REV 4:10 nǝvanuan totibau lotovi 24 luteh bathurien ategaii tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah, ale lulotu hǝn ategaii tomaur vi sutuai vi sutuai. Loriŋ nǝkraun nagol salito a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah, luke,
REV 4:11 “O Nasub̃, aGot sinamito! Inor hǝn gǝb̃ikad nǝ-sal-suhi-an hǝn nǝyalyalan sam̃. Inor hǝn gǝb̃ikad na-putsan-nahǝsam̃-an mai nab̃iltidaŋan. Husur gaiug goum hǝn natit p̃isi, ale bathut nalǝŋonian sam̃, goum hǝn gail, gugol losuh, lukad nǝmauran.”
REV 5:1 Beti len navǝlan nǝmatu sitegaii tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah, noris nalob̃ulat tokad natosian len nǝtarhǝt toru lotobul hǝni, burut gati vǝha-mǝlevru.
REV 5:2 Ale noris aŋel todaŋ tokai len nadoldol towal habat ke, “Len nǝhon aGot, ase inor hǝn b̃ekin kotov nabuburutan, hǝn b̃evuh nalob̃ulat eg tobul?”
REV 5:3 Avil sǝkad avan ideh len nǝmav, o len navile a pan, o buthǝvile a pan tolǝboi b̃evuh nalob̃ulat tobul o hǝn b̃eṽuruŋi.
REV 5:4 Beti nutaŋ habat, husur lǝsalǝboi lǝb̃isab̃ avan ideh tonor hǝn b̃evuh nalob̃ulat tobul ale hǝn b̃eṽuruŋi.
REV 5:5 Be len nǝvanuan totibau lotovi 24 lotovi haṽut lotoil a m̃o, sua ikel mai ginau ke, “Sagitaŋ! Geris, sua len nǝpasusan siTevit, Nalion len nahǝmar seJutah, gai ewin sǝhor p̃isi aenemi san gail. Gai elǝboi b̃ekin kotov nabuburutan tomǝlevru, ale hǝn b̃evuh nalob̃ulat tobul.”
REV 5:6 Ale noris natuhsipsip tohum nǝvanuan gail lotogol tomat, avil eil rivuh len naut tokad nab̃iltihai bǝtbǝtah mai natit tovat lotomaur, eil rivuh len nǝvanuan totibau lotovi 24. Natuhsipsip enan ikad nǝbalbal tomǝlevru mai namǝtan tomǝlevru lotovi Nunun aGot tomǝlevru, gai tosǝvat galit vi lan navile a pan kavkav.
REV 5:7 Ale aTuhsipsip egǝm, ilav nalob̃ulat tobul dan navǝlan nǝmatu sitenan tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah.
REV 5:8 Nǝboŋ tolav nalob̃ulat tobul, natit tovat lotomaur mai nǝvanuan totibau lotovi 24 luteh bathurien aTuhsipsip. Galit p̃isi lukad navus beltaŋ ṽisusua, ale lotǝgau nasiloh nagol lotopul hǝn nǝhai pǝhas nǝb̃on tosusau tovi na-sor-tuṽ-an silat siGot.
REV 5:9 Lokǝkai hǝn nǝb̃e veveu ke, “Gaiug gunor hǝn gǝb̃ilav nalob̃ulat tobul ale kin kotov nabuburutan gail hǝn gǝb̃evuhe. Nǝvanuan gail lugol gumat, be len nǝda hǝn nǝmatan sam̃, goṽur nǝvanuan gail hǝn lǝb̃evi siGot, goṽur galit dan nahǝmar p̃isi, nasoruan p̃isi, nabi tiltile p̃isi mai naluṽoh hǝn nǝvanuan gail p̃isi.
REV 5:10 Ale gugol logǝm vi hai tutumav gail tǝban aGot, nǝvanuan gail lototoh pipihabǝlan. Dereh leil a m̃o hǝn nǝvanuan gail len navile a pan.”
REV 5:11 Beti nokǝta tǝtas, ale nosǝsǝloŋ hǝn nadolon aŋel gail tosob̃ur masuṽ notodǝdas nǝb̃eṽuruŋ gail. Aŋel gail mai natit lotomaur mai nǝvanuan totibau gail ludar vis nab̃iltihai bǝtbǝtah.
REV 5:12 Len nab̃iltidoldol luke, “ATuhsipsip, nǝvanuan gail lotogol tomat, inor len nǝhon aGot hǝn b̃ikad nab̃iltidaŋan, b̃epul hǝn natite, b̃ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor mai na-lǝboi-buni-an hǝn b̃igol natite. Inor hǝn natit p̃isi lǝb̃eputsan nahǝsan. Inor hǝn b̃ikad nǝyalyalan hǝn nǝbathumǝnas mai na-sor-sal-suhi-an.”
REV 5:13 Beti nosǝsǝloŋ hǝn natit p̃isi lotosuh len nǝmav mai len navile a pan mai buthǝvile a pan mai len tas, natit p̃isi luke, “Datisal suh atenan tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah mai aTuhsipsip, dateputsan nahǝsalaru, nǝyalyalan hǝn nǝbathumǝnas mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, lipat len gǝlaru vi sutuai vi sutuai!”
REV 5:14 Natit tovat lotomaur luke, “Ganan,” ale nǝvanuan totibau lotovi haṽut lotoil a m̃o, luteh len tan, kǝta vi pan, lulotu.
REV 6:1 Nǝboŋ notokǝta, noris aTuhsipsip tokad nalob̃ulat tobul, ekin kotov nabuburutan metǝkav len nabuburutan tomǝlevru lotoburut gat nalob̃ulat tobul. Ale nosǝsǝloŋ hǝn esua len natit tovat lotomaur tosor len nadolon tohum nab̃iliurur toke, “Gǝmai!”
REV 6:2 Nokǝta, ale noris nahos topǝhapǝhw togǝmai. Atesua tosah lan etǝgau navus mai nǝwei han. Ikad nǝkraun nagol aGot tolav maii hǝn tosuni, ale hum nǝvanuan towin sǝhor naenemi san gail len nǝb̃alan tosob̃ur, igam van hǝn b̃ewin sǝhor p̃is naenemi san gail.
REV 6:3 Beti aTuhsipsip ekin kotov nabuburutan na-vǝha-ru-an, nosǝsǝloŋ hǝn na-vǝha-ru-an len natit tovat lotomaur toke, “Gǝmai!”
REV 6:4 Nahos togon egǝmai, nahos tobisibis. Atesua tosah lan, aGot ilav nab̃iltib̃u nǝb̃alan maii, hǝn b̃ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, hǝn b̃ilav kuv natǝm̃at dan navile a pan, hǝn nǝvanuan gail lǝb̃imat len nǝb̃alb̃alan mai galit gabag.
REV 6:5 Beti aTuhsipsip ekin kotov nabuburutan na-vǝha-tor-an, nosǝsǝloŋ hǝn na-vǝha-tor-an len natit tovat lotomaur toke, “Gǝmai!” Ale nokǝta, noris nahos mermer togǝmai, ale atesua tosah lan, len navǝlan etǝgau nasǝkel tonǝnoṽ hǝn namǝlasan.
REV 6:6 Ale nosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan hum nadoldol togǝm len natit tovat lotomaur toke, “Nǝvat hǝn nalita tosua hǝn nawit dereh tevi natenarius tesua, nǝvat hǝn nalita totor hǝn nǝpali dereh tep̃itp̃itoṽ. Ale sagemǝdas naoil mai nǝwain!”
REV 6:7 Beti aTuhsipsip ekin kotov nabuburutan na-vǝha-vat-an, nosǝsǝloŋ hǝn na-vǝha-vat-an len natit tovat lotomaur toke, “Gǝmai!”
REV 6:8 Ale nokǝta, noris nahos togǝmai, nǝtau han tokǝsan wavwav. Atesua tosah lan, nahǝsan aMatan, ale Naut Nǝmatan ehusuri, itah maii. AGot ilav nǝdaŋan mai gǝlaru hǝn arb̃igol b̃esua b̃imat dan tovat len nǝvanuan p̃isi len navile a pan. Ilav nǝdaŋan mai gǝlaru hǝn arb̃igol nǝmatan len nǝb̃alan o nǝ-par-hanian-an o namǝsahan tiltile o narivatǝvat nalilihai.
REV 6:9 Nǝboŋ aTuhsipsip tokin kotov nabuburutan na-vǝha-rim-an, pipit nǝmel tutumavan, noris nǝlon alat lotomat sil nasoruan siGot. Nǝvanuan gail lugol alaten lumat sil na-kel-uri-an tovoi lotodaŋ hǝn lǝb̃ikel koti.
REV 6:10 Lukai habat van hǝn Nasub̃. Luke, “Masta gaiug gotovi Got kitin! Gitoh tebǝlav mabe vir gǝb̃enǝnoṽ hǝn nǝvanuan lotosuh len navile a pan mai nǝbathut nakitinan hǝn lǝb̃ipanis sil nǝsa lotogole hǝn ginamito? Gigol nasisilan hǝn galito husur nǝda hinamit mai nǝmatan sinamit ŋais?”
REV 6:11 Beti aGot ilav nahurabat pǝhapǝhw mai galit p̃isi. Ale ikel mai galit ke liŋavŋav kǝkereh vir naslev siYesu gail sum̃an galito, mai awawa salit len nadǝlomian b̃isob̃ur lǝb̃imat. Bathut nǝvanuan lotomǝtahun aGot dereh ligol alatenan limat sil nadǝlomian lotokade len aYesu van vǝbar na-p̃uruŋ-gati-an b̃ihau hǝn alat lǝb̃imat.
REV 6:12 Nǝboŋ aTuhsipsip tokin kotov nabuburutan na-vǝha-mǝlevtes-an, noris nab̃iltidu todu. Noris namityal togǝm mermer hum nahurabat harharo, ale noris nahǝbati kavkav togǝm bisibis hum nǝda.
REV 6:13 Beti nam̃eso gail len nǝmav luteh len tan, hum naṽit nǝhai lotoveu lotorus len nǝlan paru.
REV 6:14 Ale nǝmav ebul vi tut hum nalob̃ulat lotobul hǝni, ale naṽehuh mai naholoul p̃isi lorus dan namilelito.
REV 6:15 Beti nakiŋ sinavile a pan gail, nǝvanuan totibau gail, nab̃iltisoltia lotoil a m̃o hǝn nasoltia tosob̃ur, alat lotopul hǝn natite, nǝvanuan bǝbau gail, naslev gail mai alat lǝsavi slev, galit p̃isi losusuah len nab̃urhuvat gail mai napipivat hǝn naṽehuh gail.
REV 6:16 Ale lukai van hǝn naṽehuh mai nǝvat gail ke, “Mititeh len ginamito, susuan ginamit dan nǝhon atenan tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah. Susuan ginamito dan nǝlol paŋpaŋ seTuhsipsip!
REV 6:17 Husur nǝboŋ totibau hǝn nǝlol paŋpaŋ sǝlaru egǝm tia, ale as telǝboi b̃eil gati?”
REV 7:1 Beti noris aŋel tovat lotoil, sua len nanot, sua len nais, sua len nasaut mai sua len nawes. Loil gol nǝlan gail hǝn nǝlan asike b̃eṽuv nǝtan o nǝtas o nǝhai ideh.
REV 7:2 Ale noris aŋel togon togǝm len naut namityal tovisi lan, ikad natesua hum nǝstam hǝn b̃ip̃os gat nabuburutan len natite ke siGot nǝkadun nǝmauran. Ale ikai habat van hǝn aŋel tovat galenan, aGot tolav mai galito nǝdaŋan hǝn lǝb̃emǝdas nǝtan mai nǝtas.
REV 7:3 Ikai ke, “Mititoh bai! Samtemǝdas nǝtan o nǝtas o nǝhai gail vǝbar namtb̃ip̃os gat nǝstam len nabunǝhon naslev siGot sidat gail b̃inoŋ.”
REV 7:4 Ale nosǝsǝloŋ hǝn nap̃uruŋan salit aŋel top̃os gat nǝstam len nabunǝholito ke lovi siGot. Ip̃os gat nǝstam len 144,000 dan nahǝmar p̃isi ta Israel:
REV 7:5 12,000 dan nahǝmar Jutah, 12,000 dan nahǝmar Reupen, 12,000 dan nahǝmar Kat,
REV 7:6 12,000 dan nahǝmar Aser, 12,000 dan nahǝmar Naftali, 12,000 dan nahǝmar Manasseh,
REV 7:7 12,000 dan nahǝmar Simeon, 12,000 dan nahǝmar Levi, 12,000 dan nahǝmar Issakar,
REV 7:8 12,000 dan nahǝmar Sepulun, 12,000 dan nahǝmar Josef, 12,000 dan nahǝmar Penjamin.
REV 7:9 Husur natgalenan noris nab̃iltiluṽoh, avan ideh edǝdas b̃eṽuruŋi. Logǝm len naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi, logǝm len nahǝmar p̃isi, logǝm len nǝvanuan nabi tiltile gail p̃isi mai nasoruan p̃isi. Ale loil a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah mai len nǝhon aTuhsipsip. Losun nahurabat topǝhapǝhw ale len navǝlalito lutariv nǝpashǝt nadet.
REV 7:10 Ale len nab̃iltidoldol lukai habat ke, “Nǝ-lav-kuvi-an dan na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egǝm len aGot sidato tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah, mai egǝm len aTuhsipsip!”
REV 7:11 Ale aŋel gail p̃isi loil dar vis nab̃iltihai bǝtbǝtah mai nǝvanuan totibau gail mai natit tovat lotomaur. Luteh len tan, b̃ov kǝta vi pan, a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah hǝn lǝb̃ilotu hǝn aGot ke,
REV 7:12 “Kitin! Na-sor-sal-suhi-an, nǝyalyalan hǝn nǝbathumǝnas, namitisau hǝn nǝmauran tonor, nasipaan, na-putsan-nahǝsan-an, nab̃iltidaŋan, mai na-lǝboi-buni-an hǝn b̃igol natite; tevi tǝban aGot sidato vi sutuai vi sutuai. Ganan!”
REV 7:13 Beti sua len nǝvanuan totibau gail eus ginau ke, “Alategai lotosun nahurabat pǝhapǝhw gail, lovi ase? Logǝm len naut a be?”
REV 7:14 Ale nusor vari ke, “Nǝsalǝboi. Nasub̃, gaiug golǝboi, gikele.” Beti ikel mai ginau ke, “Lovi alat lotolavutur len nǝboŋ hǝn na-b̃iltilǝŋon-isa-vǝsa-an gail. Lokǝkas nahurabat salit len nǝda heTuhsipsip, gol lotopǝhw yesyes.
REV 7:15 Imagenan loil a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot, ale loum san len nalennǝyal mai nalenmariug len naim san. Ale gai tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah dereh tikabut gol galito, havhav hǝn galito.
REV 7:16 Asike lumalkǝkat, asike lumaduh boŋ ideh am. Asike nǝyal esun masuṽ hǝn galito, asike napudan ideh ilat karkar hǝn galito.
REV 7:17 Husur aTuhsipsip toil rivuh len naut tokad nab̃iltihai bǝtbǝtah dereh tekǝtkǝta tǝban galit hum tovi vanuan nasipsip salito. Dereh tesǝhar galito vi lan nabǝko gail hǝn nǝwai nǝmauran. Ale aGot dereh tigar namǝtarur gail p̃isi dan namǝtalito.”
REV 8:1 Nǝboŋ aTuhsipsip tokin kotov nabuburutan na-vǝha-mǝlevru-an, len nǝmav naut eb̃ut len nahudhut nǝhaua.
REV 8:2 Beti noris aŋel lotomǝlevru lotoil len nǝhon aGot, ale ilav nǝtrampet lotomǝlevru mai galito.
REV 8:3 Ale aŋel sual am totǝgau nasiloh nagol hǝn nǝhai pǝhas tobasw, egǝm il ben nǝmel tutumavan. Ale aGot ilav nǝhai pǝhas isob̃ur maii, hǝn b̃igol b̃ib̃on mai na-sor-tuṽ-an gail silat siGot p̃isi. Ale eviol hǝni len nǝmel tutumavan lotoum hǝni hǝn nagol, nǝmel tutumavan enan ipat a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah.
REV 8:4 Ale nǝbasuhab hǝn nǝhai pǝhas tob̃on mai na-sor-tuṽ-an gail silat siGot, evi mǝhat len nǝhon aGot, dan navǝlan aŋel.
REV 8:5 Beti aŋel enan ilav nadurinen topaŋ dan nǝmel tutumavan, igol epul len nasiloh nagol hǝn nǝhai pǝhas, ale ebubulani vi lan navile a pan, ale nab̃iliurur ekurut, ikad nǝwalan gail, nǝkabil ikabil mai nadu edu.
REV 8:6 Beti aŋel lotomǝlevru lotokad nǝtrampet lotomǝlevru, loutaut hǝn lǝb̃eṽuv gail.
REV 8:7 Aŋel metǝkav eṽuv nǝtrampet san. Nǝais mai nǝhab artob̃on mai nǝda, aGot idaŋi vi lan navile a pan. Nahudhut tosua dan totor hǝn navile a pan, nǝhab ihani. Nǝhai tosua dan totor, nǝhab ihan tavun gail, mai naliol kǝsan p̃isi.
REV 8:8 Beti aŋel na-vǝha-ru-an eṽuv nǝtrampet san, ale natit hum nab̃iltiṽehuh topaŋ, aGot ibar hǝni len tas. Nahudhut nǝtas tosua dan totor egǝm vi da.
REV 8:9 Nahudhut tosua dan totor hǝn natit p̃isi tomaur len tas, lumat, mai len nǝlanis p̃isi, tosua dan totor lumasig.
REV 8:10 Beti aŋel na-vǝha-tor-an eṽuv nǝtrampet san. Nab̃iltim̃eso topaŋ hum nam̃ial, iteh dan nǝmav vi lan nahudhut tosua dan totor hǝn nawisel gail mai nabǝko gail.
REV 8:11 (Ale lokis nam̃eso enan hǝn Nǝhai Tokon.) Nahudhut tosua dan totor hǝn nǝwai egǝm kon, ale nǝvanuan isob̃ur lumat husur lotomun nǝwai enan tokon.
REV 8:12 Beti aŋel na-vǝha-vat-an eṽuv nǝtrampet san. Natsua iṽas nahudhut tosua dan totor hǝn namityal mai nahǝbati mai nam̃eso gail, hǝn nǝmargobut b̃esusuan nahudhut tosua dan totor hǝn nam̃ialan halito. Nam̃ial eb̃uer len nahudhut tosua dan totor hǝn nalennǝyal mai nalenmariug.
REV 8:13 Beti nokǝta, ale naikel sua tomǝlah len namǝsav, nosǝsǝloŋ hǝn tokai habat ke, “Wee! Namǝtahwan! Namǝtahwan! Namǝtahwan dereh tibar alat lotosuh len navile a pan, bathut nǝsa b̃evisi bogai, nǝboŋ aŋel namǝkot lototor lǝb̃eṽuv nǝtrampet salit gail!”
REV 9:1 Beti aŋel na-vǝha-rim-an eṽuv nǝtrampet san. Noris nam̃eso sua toteh tia dan nǝmav vi lan navile a pan, ale aGot ilav naki hǝn nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite mai aM̃eso enan.
REV 9:2 Nǝboŋ aM̃eso tosǝŋav hǝn nab̃ur enan, ibasw vi mǝhat dan nab̃ur hum nǝbasuhab hǝn nab̃iltihab togol nametǝlai tovi wai. Ale nǝbasuhab togǝm len nab̃ur ikabut gol namityal mai namǝsav.
REV 9:3 Beti nalokust gail lomǝlah dan nǝbasuhab vi lan navile a pan, ale aGot ilav nǝdaŋan hum naskopion mai gail hǝn lǝb̃evin nǝvanuan.
REV 9:4 Ale aGot ikel mai galit ke salemǝdas naliol o nǝhai o natideh tokǝsan, be lolǝboi lǝb̃emǝdas nǝvanuan ŋai lǝsǝkad nǝstam siGot len nabunǝholito.
REV 9:5 Ikel mai galit ke saligol nǝvanuan gail limat, be lolǝboi lǝb̃igol lǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa len nahǝbati b̃erim. Na-lǝŋon-isa-vǝsa-an salit dereh tehum napǝŋasan sinǝvanuan nǝboŋ naskopion tovini.
REV 9:6 Len nahǝbati torim enan, nǝvanuan gail dereh lidoŋ nǝmatan, be asike lusab̃i, lelǝŋon masuṽ hǝn nǝmatan be dereh tigam dan galito.
REV 9:7 Nalokust lohum nahos lotoutaut vir nab̃iltib̃alan. Lukad natit hum nǝkraun nagol len nǝkadulito ale nǝholito esum̃an nǝhon nǝvanuan.
REV 9:8 Lukad navurulito hum navurun napǝhaṽut tolǝblǝbah, nariṽolito ehum nariṽon nalion,
REV 9:9 lukad nametǝlai tokabut gol nǝmabulito ale nǝwalan hǝn nǝhabǝlalito ehum nǝwalan hǝn nahos mai nǝkat nǝb̃alan lotosob̃ur lotom̃ur vi lan nab̃iltib̃alan.
REV 9:10 Lukad nagilelito lotolǝboi lǝb̃evin nǝvanuan hum naskopion, ale nagilelito ikad nǝdaŋan hǝn lǝb̃elǝboi lǝb̃igol nasǝnahan len nǝvanuan gail len nahǝbati b̃erim.
REV 9:11 Lukad nakiŋ toil a m̃o hǝn galito, tovi aŋel hǝn nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite. Len nasoruan seIpru gail nahǝsan aApatton, len nasoruan ta Kris nahǝsan aAp̃ollyon.
REV 9:12 Natit metǝkav nǝvanuan gail lotomǝtahw habat lan inoŋ, be geris, ikad natit teru am arb̃egǝm sal.
REV 9:13 Beti aŋel na-vǝha-mǝlevtes-an eṽuv nǝtrampet san. Nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol sua togǝm len nǝbalbal tovat hǝn nǝmel tutumavan nagol toil len nǝhon aGot.
REV 9:14 Beti nadoldol ikel mai aŋel na-vǝha-mǝlevtes-an tokad nǝtrampet ke, “Gisah rub̃at nǝhau tobaŋis gat aŋel tovat len naut hǝn nab̃iltiwisel Eufrates.”
REV 9:15 Ale isah rub̃at aŋel lotovat aGot toutaut hǝn galito vir nǝhaua, nǝmariboŋ, nahǝbati mai nasihau enan, hǝn lǝb̃igol b̃esua b̃imat dan totor len nǝvanuan p̃isi len navile a pan.
REV 9:16 Nosǝsǝloŋ hǝn nap̃uruŋan hǝn nǝvanuan nǝb̃alan salito lotosah len nahos. Lovi eru vǝha-10,000 vǝha-10,000; gol lovi 200,000,000 p̃isi.
REV 9:17 Len na-kǝta-risi-an sagw nahos gail mai alat lotosah len gail lumaiegai: alat lotosah lukad nametǝlai tokabut gol nǝmabulito tobisibis hum nǝhab, mai toboŋboŋ, mai toyaŋyaŋ hum nǝsalfa. Nahos, nǝkadulito ehum nǝkadun nalion. Ale nǝhab, nǝbasuhab mai nǝsalfa evivile dan nǝp̃alito.
REV 9:18 Nahudhut tosua dan totor hǝn nǝvanuan gail len navile a pan lumat len natit totor galegai: nǝhab mai nǝbasuhab mai nǝsalfa lotovivile dan nǝp̃alito.
REV 9:19 Nǝdaŋan hǝn nahos galenan ipat len nǝp̃alito mai nagilelito. Husur nagilelito lohum nǝm̃at lotokad nǝkadulito lotolǝboi lǝb̃igol nasǝnahan.
REV 9:20 Avil nǝvanuan lǝsǝmat len napǝŋasan galenan, galit lǝsǝpair dan naṽide sasa salito hǝn lǝb̃ipair van hǝn aGot. Ao, lulotu sal hǝn natǝmat gail mai nǝlablab lotoum hǝni hǝn nagol, nasilva, nabrons, nǝvat mai nǝhai. Nǝlablab galenan lǝsalǝboi lǝb̃ekǝta, lǝsalǝboi lǝb̃esǝsǝloŋ, lǝsalǝboi lǝb̃iyar be nǝvanuan lulotu hǝn gail sal!
REV 9:21 Nǝvanuan gail lǝsǝpair dan nǝmatan lotogolgole hǝn nǝvanuan, lǝsǝpair dan na-gol-nabehi-an salito o naṽide salit hǝn naitian taṽtaṽor o navǝnvǝnahan lotogolgole.
REV 10:1 Beti noris aŋel togon todaŋ, togǝm vi pan len nǝmav. Nǝmavkasw ipat gol niben hum nahurabat, nanivaniv ipat len nǝkadun, nǝhon ehum namityal mai narien gǝlaru, ehum artovi hab.
REV 10:2 Natuhlob̃ulat tobul esǝŋav len navǝlan. Eriŋ narien nǝmatu len tas mai narien nǝmair len tan.
REV 10:3 Ale ikai len nadoldol towal habat hum nalion toṽun. Nǝboŋ tokai, nadolon nab̃iliurur lotomǝlevru luwal, lokurut.
REV 10:4 Nǝboŋ nab̃iliurur lotomǝlevru lotokurut, noutaut hǝn nǝb̃itos gat nǝsa lotokele, be nadoldol len nǝmav ike, “Sagikel vǝhot natgalenan nab̃iliurur lotomǝlevru lotokele, sagitosi.”
REV 10:5 Beti aŋel notoris toil len tas mai len tan, isar hǝn navǝlan nǝmatu vi mǝhat, vi lan nǝmav.
REV 10:6 Len nahǝsan atenan totoh vi sutuai vi sutuai, atenan toum hǝn nǝmav mai natit p̃isi tosuh lan, navile a pan mai natit p̃isi tosuh lan mai nǝtas mai natit p̃isi tosuh lan; len nahǝsan atenan, aŋel ita gat na-kel-gati-an toke, “AGot asike evǝlo am!
REV 10:7 Be nǝboŋ aŋel na-vǝha-mǝlevru-an pǝpadaŋ hǝn b̃eṽuv nǝtrampet san, na-sor-utaut-an siGot tosusuah, dereh tisarpoh. Dereh tevisi hum tokel uri mai nǝvanuan nauman san, ahai kelkel ur gail.”
REV 10:8 Ale nadoldol len nǝmav notosǝsǝloŋ hǝni, isor tǝtas mai ginau, ike, “Givan, lav nalob̃ulat tobul, tosǝŋav dan navǝlan aŋel toil len tas mai len tan.”
REV 10:9 Imaienan, nuvan hǝn aŋel egaii, nukel maii ke tilav natuhlob̃ulat mai ginau. Ale ikel mai ginau ke, “Lavi, hani. Len nǝp̃am̃ dereh tihehe hum nǝhani be len natǝbaŋ ham̃, dereh tikon!”
REV 10:10 Ŋa nulav natuhlob̃ulat dan navǝlan aŋel, nuhani. Len nǝp̃agw ihehe hum nǝhani, be nǝboŋ notohani tonoŋ, egǝm kon len natǝbaŋ hagw.
REV 10:11 Beti lukel mai ginau ke, “Gimaspǝhav utaut tǝtas husur nǝsa aGot tosor utaut hǝni m̃os nǝvanuan nabi tiltile gail, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, nasoruan gail mai nakiŋ lotosob̃ur.”
REV 11:1 Beti lulav namita tohum nǝhai nǝyaran mai ginau. Luke, “Gile mǝhat. Gisab̃ sǝhot nabǝlavan hǝn naim siGot mai nǝmel tutumavan, ale geṽuruŋ alat lotolotu ei.
REV 11:2 Sagisab̃ sǝhot nabǝlavan hǝn naholǝvat todar vis naim siGot, husur aGot ilavi tia mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, ale dereh lipal sar nab̃iltivile siGot len nahǝbati lotovi 42.
REV 11:3 Ale ginau dereh nitabtabuh len nǝvanuan eru arb̃ikel kot ginau. Ale dereh aresun nahurabat toharharo, arikel ur napisulan sagw len nǝmariboŋ tovi 1,260.”
REV 11:4 Nǝvanuan eru enan arovi nǝhai oliv eru, mai nametǝlai nam̃ial eru artoil. Gǝlaru aroil len nǝhon Nasub̃, aMasta hǝn navile a pan.
REV 11:5 Avan ideh b̃ike b̃emǝdas gǝlaru, dereh nǝhab tilavurvur dan nabuŋolaru, tihan puŋpuŋ aenemi sǝlaru gail. Avan ideh toke b̃emǝdas gǝlaru, timasmat magenan.
REV 11:6 Gǝlaru arukad nǝdaŋan hǝn arb̃ekǝkol gat nǝmav, hǝn naus asike b̃eus nǝboŋ arb̃ikelkel ur napisulan siGot. Arukad nǝdaŋan hǝn arb̃igol nǝwai mai nǝtas gail legǝm vi da, arukad nǝdaŋan hǝn arb̃iṽas vǝha-sob̃sob̃ur hǝn navile a pan hǝn namǝsahan tiltile husur nalǝŋonian sǝlaru.
REV 11:7 Nǝboŋ na-kel-koti-an sǝlaru tohav, narivatǝvat katkat togǝm vi mǝhat dan nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite, dereh tib̃al mai gǝlaru, tewin sǝhor gǝlaru, ale tigol arimat.
REV 11:8 Ale nibelaru aripat metp̃isal len nab̃iltivile, lotokisi hǝn naut a Sotom o Ijip len nasoruan kǝta. A m̃o, lup̃os gat Nasub̃, aMasta sǝlaru len nǝhai balbal len naut enan.
REV 11:9 Ale len nǝmariboŋ totor mai nǝtarhǝmityal len nǝmariboŋ tosual am, galevis len nǝvanuan nabi tiltile, len nahǝmar gail, nasoruan gail mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail, dereh leris nab̃irimat hǝlaru, husur lǝsǝdam̃ hǝn avan ideh b̃itavun gǝlaru.
REV 11:10 Ale alat navile a pan dereh lehǝhaṽur hǝn nǝmatan sǝlaru. Len nakemkeman salito, dereh lesǝvat naviolan gail van hǝn galit gabag, husur ahai kelkel ur eru enan artogol lotolǝŋon tosa vǝsa, arumat.
REV 11:11 Be nǝboŋ nǝmariboŋ totor mai nǝtarhǝmityal len nǝmariboŋ tosual am lotonoŋ, aGot esuŋavŋav hǝn nǝmauran vi lan gǝlaru, ale arule mǝhat, aroil hǝn narielaru. Galit p̃isi lotoris gǝlaru lomǝtahw, lom̃inm̃inikot.
REV 11:12 Ale arosǝsǝloŋ hǝn nadoldol togǝm len nǝmav, towal habat, tokel mai gǝlaru ke, “Mǝregǝm mǝhat gegai!” Ale nǝboŋ artovi mǝhat vi lan nǝmav len nǝmavkasw, aenemi sǝlar gail lokǝta ris gǝlaru.
REV 11:13 Len namityal enan ŋai, nab̃iltidu edu, ale len nab̃iltivile, nahudhut tosua dan tosǝŋavur imasirsir. Nǝvanuan lotovi 7,000 lumat len nadu enan, ale galit p̃isi lotomaur sal lomǝtahw, ale lusal suh nǝyalyalan siGot len nǝmav.
REV 11:14 Natit na-vǝha-ru-an nǝvanuan gail lotomǝtahw habat lan inoŋ, be geris, ikad natit na-vǝha-tor-an am b̃egǝm sal.
REV 11:15 Beti aŋel na-vǝha-mǝlevru-an eṽuv nǝtrampet san. Ale nadoldol lotowal habat logǝm len nǝmav, luke, “Gagai van, navile a pan ipat len navǝlan aMasta sidato mai aKristo san, ale dereh teil a m̃o hǝni hum akiŋ vi sutuai vi sutuai!”
REV 11:16 Nǝvanuan totibau lotovi 24 lotobǝtah len nǝhai bǝtbǝtah salito len nǝhon aGot, luteh, b̃ov kǝta vi pan, lulotu hǝn aGot.
REV 11:17 Luke, “Namtosipa vi tǝban gaiug Nasub̃ aGot, aB̃iltidaŋan, gotowol hǝn nǝboŋ ta damǝŋai mai nǝboŋ ta sutuai. Namtosipa husur gulav namilem̃ hǝn nǝdaŋan sam̃ totibau, gotub̃at il a m̃o hum akiŋ.
REV 11:18 Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile, nǝlolit ipaŋpaŋ, avil nǝlol paŋpaŋ sam̃ egǝmai, hǝn gǝb̃enǝnoṽ hǝn alat lotomat mai nanoran sam̃. Evi nǝboŋ hǝn gǝb̃ilav nakonp̃urp̃uran mai naslev sam̃ lotovi hai kelkel ur gail, mai nǝvanuan sam̃ gail, galit p̃isi lotomǝtahw len nǝyalyalan hǝn nahǝsam̃, nǝvanuan naut kǝmas mai nǝvanuan totibau. Evi nǝboŋ hǝn gǝb̃igol nǝmasigan van hǝn alat lotomǝdas nǝvanuan navile a pan hǝn lǝb̃imasig.”
REV 11:19 Beti naim siGot len nǝmav esǝŋav, ale len naim san noris nabokis hǝn na-kel-gati-an san, na-kel-gati-an aGot tota gati. Ale nǝkabil ikabil, ikad nǝwalan gail, nab̃iliurur ekurut, nadu edu, ale nǝais erus vi pan hum naus.
REV 12:1 Beti noris nab̃iltitite tovisi len nǝmav. Ikad napǝhaṽut sua tosun namityal hum nahurabat. Nahǝbati ipat pipirien ale len nǝkadun ikad nǝkraun hǝn nam̃eso tovi 12.
REV 12:2 Etian. Ale nǝboŋ tolǝŋon nabǝhaṽun, itaŋ, ikai len nǝpasusan topǝŋas vǝsa habat.
REV 12:3 Beti noris navisian sual am len nǝmav. Ikad nab̃iltitrakon tobisibis tokad nǝkadun tomǝlevru mai nǝbalbal tosǝŋavur. Len nǝkadun tomǝlevru ikad nǝkraun lotomǝlevru.
REV 12:4 Nagilen eliv kuv tosua dan totor hǝn nam̃eso gail, ale ibar hǝn gail vi lan navile a pan. Eil tǝban napǝhaṽut enan topasus, hǝn b̃ihan kavkav hǝn anatun nǝboŋ b̃evisi.
REV 12:5 Ale aliten ipas anatun, aulum̃an b̃eil a m̃o hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail hǝn nǝbatw nametǝlai sekiŋ. Aŋel isab̃ul anatun, ipati vi mǝhat van hǝn aGot, vi lan nab̃iltihai bǝtbǝtah san.
REV 12:6 Napǝhaṽut enan igam yav van hǝn naut masmas tob̃ǝb̃esw, naut aGot toutaut hǝni m̃osi, hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban len nǝmariboŋ tovi 1,260 ei.
REV 12:7 Beti ikad nab̃iltib̃alan len nǝmav. AMikael mai aŋel san gail lua b̃al mai nǝtrakon, ale nǝtrakon mai aŋel san gail lub̃al tǝlmam.
REV 12:8 Avil nǝtrakon sǝdaŋ. Gai sawin len nǝb̃alan enan, gol gai mai aŋel san gail lǝsǝkad naut ideh am len nǝmav.
REV 12:9 Ale nab̃iltitrakon egaii, nǝm̃at ta sutuai, gai lotokisi hǝn natǝmat mai aSetan, togǝras alat navile a pan kavkav, aMikael galito lubar hǝni vi pan vi lan navile a pan, gai mai aŋel san gail.
REV 12:10 Beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol towal habat len nǝmav toke, “Gagai egǝmai! Nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan, nǝdaŋan, natohan pipihabǝlan aGot, mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an seKristo san, egǝmai! AGot ilav kuv nǝvanuan san gail dan nǝsaan. Eṽusan nǝdaŋan san hum akiŋ sidato. Gagai aKristo san eṽusan nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an san. Husur aSetan tokel ke awawa nadǝlomian sidat gail lotosa, atenan tokel ke lotosa len nǝhon aGot len nalennǝyal mai nalenmariug, lubar hǝn atenan vi pan!
REV 12:11 Len nǝda heTuhsipsip mai len na-sor-lǝboii-an salito, nakitinan lotokele, lowin sǝhori tia! Lǝsatǝgau gat nǝmauran salito, be loutaut hǝn lǝb̃imat, lǝsamǝtahw len nǝmatan.
REV 12:12 Imagenan mitikemkem, gamit mǝttotoh len nǝmav! Mǝtehǝhaṽur! Be nab̃iltimǝtahwan dereh tegǝm len navile a pan mai nǝtas, husur natǝmat evi pan van hǝn gamito len nab̃iltilol paŋpaŋ, bathut elǝboii ke namityal togam gole.”
REV 12:13 Nǝboŋ nǝtrakon tonau sǝhoti ke lotobar hǝni vi lan navile a pan, ehut napǝhaṽut topas natǝtai ulum̃an.
REV 12:14 Be aGot igol alitenan ikad nǝhabǝlan eru hum nab̃iltiikel, hǝn b̃elǝboi b̃emǝlah vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw, naut aGot toutaut hǝni m̃osi, hǝn b̃ekǝtkǝta tǝban ei a tut dan nǝm̃at tovi trakon len nasihau totor mai nahudhusihau.
REV 12:15 Beti nǝm̃at eru hǝn nǝwai, isav dan nabuŋon hum nawisel, hǝn b̃isel husur napǝhaṽut hǝn b̃elivi van.
REV 12:16 Be navile a pan evi tarhǝt selitenan, esǝŋav hǝn nabuŋon, edǝlom nawisel tosav dan nabuŋon nǝtrakon hǝn b̃imasur len tan.
REV 12:17 Ale nǝlon nǝtrakon epǝŋas napǝhaṽut, ale ivan hǝn b̃igol nab̃iltib̃alan mai nǝpasusan san gail am, alat lotogolgol nǝsa aGot tokel buni, lotodaŋ len nakitinan aYesu tokel vǝhoti.
REV 12:18 Ale nǝtrakon eil len nabion bitas.
REV 13:1 Beti noris narivatǝvat katkat tovisi dan nǝtas. Ikad nǝbalbal esǝŋavur mai nǝkadun emǝlevru ale ikad nǝkraun tosǝŋavur len nǝbalbal gail. Len nǝkadun gail ikad nǝhes lotosǝvar aGot, mǝdas nahǝsan.
REV 13:2 Narivatǝvat katkat notorisi ehum nalepat be nalohrien lohum nalohrien nabea ale nabuŋon ehum nabuŋon nalion. Ale nǝtrakon ilav nǝdaŋan, mai nab̃iltihai bǝtbǝtah hum sekiŋ, mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an san maii.
REV 13:3 Noris narivatǝvat katkat enan, nǝkadun sua ikad nasǝnahan togol nǝmatan, be nasǝnahan enan togol nǝmatan imav, imaur tǝlmam. Navile a pan lumaŋmaŋ lan, ale lohusur narivatǝvat katkat enan.
REV 13:4 Ale lulotu hǝn nǝtrakon husur tolav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an mai narivatǝvat katkat, ale lulotu hǝn narivatǝvat katkat am, luke, “Ase esum̃an narivatǝvat katkat egaii? Ase elǝboi b̃igol nab̃iltib̃alan maii?”
REV 13:5 AGot idam̃ hǝn narivatǝvat katkat b̃isor, ale ipatpat gai mǝhat len nasoran san, esǝvar aGot, mǝdas nahǝsan. Ale aGot idam̃ hǝn b̃ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn b̃igol natideh tolǝŋoni len nahǝbati tovi 42.
REV 13:6 Ale esǝŋav hǝn nabuŋon, esǝvar aGot. Isor mǝdas nahǝsan, ale isor mǝdas naut aGot totohtoh lan tovi alat lototoh len nǝmav.
REV 13:7 AGot idam̃ hǝn b̃igol nab̃iltib̃alan mai alat siGot, ale ewin sǝhor galito. Ale aGot idam̃ hǝn b̃eil a m̃o hǝn nǝvanuan len nahǝmar gail, nǝvanuan nabi tiltile gail, nasoruan gail mai naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.
REV 13:8 Nǝvanuan gail p̃isi lotosuh len navile a pan dereh lilotu hǝni. Wake alat aGot totos gat nahǝsalito len nalob̃ulat hǝn nǝmauran a tahw hǝn toum hǝn navile a pan, galito asike lulotu hǝni. Nalob̃ulat enan evi nalob̃ulat seTuhsipsip nǝvanuan gail lotogol tomat.
REV 13:9 Gǝb̃ikad nǝdariŋam̃, gesǝsǝloŋ!
REV 13:10 Avan ideh aGot toriŋi hǝn galit lǝb̃ibaŋisi ale sǝhari van, avan enan dereh libaŋisi ale sǝhari van. Avan ideh aGot toriŋi hǝn b̃imat len nab̃iltib̃u nǝb̃alan, dereh timat len nab̃iltib̃u nǝb̃alan. Imagenan, nǝvanuan siGot limaskad nǝ-daŋ-b̃uri-an, limasdaŋ len nadǝlomian salito.
REV 13:11 Beti noris narivatǝvat katkat togon totǝvah tur len tan. Ikad nǝbalbal eru hum nǝbalbal sesipsip ulum̃an, ale isorsor hum nǝtrakon.
REV 13:12 Len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an sinarivatǝvat katkat metǝkav, igol navile a pan mai nǝvanuan p̃isi lotosuh lan lulotu hǝn narivatǝvat katkat metǝkav enan tokad nasǝnahan hǝn nǝmatan tomav.
REV 13:13 Narivatǝvat katkat hǝn nǝtan igol nab̃iltimerikel gail, igol nǝhab topaŋ len nǝmav vi pan bar navile a pan len nǝhon nǝvanuan gail.
REV 13:14 Len namerikel gail narivatǝvat katkat metǝkav todam̃ hǝn narivatǝvat katkat hǝn nǝtan b̃igole len nǝhon, egǝras alat lotosuh len navile a pan. Ikel buni mai galit ke ligol nǝlablab hǝn narivatǝvat katkat tokad nasǝnahan hǝn nab̃iltib̃u nǝb̃alan tomaur tǝlmam.
REV 13:15 Ale aGot idam̃ hǝn narivatǝvat katkat hǝn nǝtan b̃ilav nasuŋavŋavan mai nǝlablab hǝn narivatǝvat katkat metǝkav hǝn b̃isor. Ale nǝlablab ikel buni ke alat asike lǝb̃ilotu hǝni limasmat.
REV 13:16 Igol ke nǝvanuan gail p̃isi, naut kǝmas lotokǝkereh o lototibau, naut kǝmas lotopar tite o lotopul hǝn natite, naut kǝmas lotovi slev o lǝsavi slev, limaskad nǝmak sua len navǝlalito o len nabunǝholito.
REV 13:17 Ale avan ideh topar mak salǝboi b̃igol naṽurian o na-p̃ur-hǝni-an. B̃ike b̃eṽur natideh o p̃ur hǝni, timaskad nǝmak tovi nahǝsan narivatǝvat katkat o nap̃uruŋan han.
REV 13:18 Len naut egai ivoi hǝn datb̃ikad namitisau. Avan ideh tokad nǝkadun, tisab̃ sǝhot namilen nap̃uruŋan hǝn narivatǝvat katkat egaii, husur evi nap̃uruŋan sivan sua. Ale nap̃uruŋan han evi 666.
REV 14:1 Beti nokǝta, noris aTuhsipsip toil len Naṽehuh Sion. Ikad nǝvanuan lotovi 144,000 lototah maii. Len natosian len nabunǝholito lukad nahǝsan mai nahǝsan aTǝman.
REV 14:2 Ale nosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan togǝm len nǝmav, tohum nǝtas kudkud topus mai nab̃iliurur tokurut habat. Ehum nǝwalan nǝvanuan lotogole nǝboŋ lotoram̃ram̃e b̃onb̃on hǝn navus beltaŋ tosob̃ur.
REV 14:3 Alat lotovi 144,000 lokǝkai hǝn nǝb̃e veveu a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah, mai len nǝhon natit tovat lotomaur, mai nǝvanuan totibau lotovi 24. Sǝkad avan ideh tolǝboi lǝb̃ekǝkai sǝhot nǝb̃e enan, be alat lotovi 144,000 aGot toṽur galit dan nǝvanuan p̃isi len navile a pan, galit ŋai lokǝkai sǝhoti.
REV 14:4 Lotǝgau gat naveveuan salito, lǝsǝbar niben apǝhaṽut ideh, be lohushusur aTuhsipsip len naut ideh tovi lan. Galit lovi alat aGot toṽur galit dan nǝvanuan gail p̃isi hǝn lǝb̃evi esan mai seTuhsipsip. Lohum naṽit metǝkav hǝn nǝmatuan tovi naviolan vi tǝban aGot.
REV 14:5 Nalibliboŋan sagǝm len nabuŋolit boŋ ideh, sǝkad natideh tosa len galito avan ideh tolǝboi b̃ikel uri.
REV 14:6 Beti noris aŋel togon tomǝlah len namǝsav. Ikad na-kel-uri-an tovoi topat vi sutuai hǝn b̃ikel uri mai alat lotosuh len navile a pan: naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi, nǝvanuan len nahǝmar p̃isi, nasoruan p̃isi mai nabi tiltile gail p̃isi.
REV 14:7 Ale ikai habat ke, “Mǝtemǝtahw len aGot! Sal suh nǝyalyalan san, bathut namityal hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan egǝm pǝpadaŋ. Mitilotu hǝn atenan togol nǝmav, nǝtan, nǝtas mai nabǝko gail p̃isi.”
REV 14:8 Ale aŋel na-vǝha-ru-an ehusur aŋel metǝkav, ike, “Imasig! Naut a Papilon toyalyal imasirsir! Igol nǝvanuan naut tiltile p̃isi lotǝrog hǝn nǝwain han tovi nab̃iltilǝŋonian san hǝn naitian tosa.”
REV 14:9 Ale aŋel na-vǝha-tor-an ehusur gǝlaru, ikai habat ke, “Avan ideh tolotu hǝn narivatǝvat katkat mai nǝlablab han, tokad nǝmak san len nabunǝhon o navǝlan,
REV 14:10 dereh gai temun nǝwain hǝn nab̃iltilol paŋpaŋ siGot, nǝwain aGot tob̃ir masmas hǝni vi lan nab̃iliwai hǝn nǝlol paŋpaŋ san. Ale avan enan dereh telǝŋon tisa vǝsa habat len nǝhab mai nǝsalfa len nǝhon aŋel siGot gail mai aTuhsipsip.
REV 14:11 Nǝbasuhab hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an silat lotomaienan dereh tikon vi mǝhat vi sutuai vi sutuai. Asike lukad nǝŋavŋavan len nalennǝyal o nalenmariug husur lotolotu hǝn narivatǝvat katkat mai nǝlablab han, ale lukad nǝmak hǝn nahǝsan.”
REV 14:12 Imagenan, nǝvanuan siGot gail, alat lotogol nǝsa tokele, lotodaŋ len aYesu, limaskad nǝ-daŋ-b̃uri-an.
REV 14:13 Beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol len nǝmav toke, “Gitos gat nategai ke: Gagai van, alat lotomat len Nasub̃, navoian siGot igol lukab hǝni.” ANunun aGot ike, “Evoi, lukab habat hǝni husur dereh liŋavŋav dan nǝmauran salit todaŋ, bathut dereh likad naṽit nagolean salit lotovoi.”
REV 14:14 Beti noris nǝmavukasw sua, ale ikad avan sua tobǝtah len nǝmavukasw tosum̃an anatun nǝvanuan. Ikad nǝkraun hǝn nagol len nǝkadun, ale len navǝlan etǝgau nab̃u tohab̃ tokan len nǝlon.
REV 14:15 Beti aŋel togon evivile len naim siGot. Ikai van hǝn atenan tobǝtah len nǝmavukasw, ike, “Gilav nab̃u sam̃ tohab̃, tub̃at tai nǝhanian. Nǝhanian len navile a pan imatu, evi namityal hǝn nǝmatuan!”
REV 14:16 Ŋa atenan tobǝtah len nǝmavukasw ita kokotov nǝhanian tomatu len navile a pan kavkav, ale isah tuani.
REV 14:17 Beti aŋel sual am evivile len naim siGot len nǝmav. Gai am etǝgau nab̃u tohab̃ tokan.
REV 14:18 Ale aŋel tile am tokad nǝdaŋan hǝn towol hǝn nǝhab, egǝm len nǝmel tutumavan. Ikai habat van hǝn aŋel tokad nab̃u tohab̃, ike, “Gilav nab̃u sam̃ tohab̃, tub̃at ta kokotov nǝhavhǝt nakrep len navile a pan, sah tuan gail. Len nǝhau nakrep gail naṽit nakrep lumen.”
REV 14:19 Ŋa aŋel ita kokotov nǝhavhǝt nakrep gail len navile a pan, ale ebubulan nǝhavhǝt nakrep gail len nab̃iltib̃ur lotopal dasdas naṽit nakrep lan. Evi nab̃iltib̃ur hǝn nǝlol paŋpaŋ siGot.
REV 14:20 Ale lupal dasdas nakrep gail len nab̃iltib̃ur vivile len nab̃iltivile. Ale nǝda eriv dan nab̃iltib̃ur enan, epul vǝbar nǝkadun nahos gail ale isel, nabǝlavan han evi nǝstatia tovi 1,600.
REV 15:1 Beti len nǝmav noris navisian toyalyal notomaŋmaŋ lan. Ikad aŋel tomǝlevru lotokad navilesir tomǝlevru lǝb̃egǝm namǝkot. Lovi navilesir namǝkot, husur, len gail, nauman hǝn nǝlol paŋpaŋ siGot ihav.
REV 15:2 Ale noris natit hum nab̃iltimetduŋduŋ hǝn nakǝlas tob̃on mai nǝhab. Ale tarhǝmetduŋduŋ ikad nǝvanuan galevis lotoil, alat lotowin sǝhor narivatǝvat katkat mai nǝlablab han mai nap̃uruŋan hǝn nahǝsan. Lukad navus beltaŋ aGot tolav gail mai galito,
REV 15:3 ale lokǝkai hǝn nǝb̃e siMoses, naslev siGot, mai nǝb̃e seTuhsipsip. Luke, “Nasub̃ aGot gotoyalyal buni, nǝsa gotogole iyalyal, numaŋmaŋ lan. Govi Kiŋ hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile, naṽide sam̃ gail lunor hǝn nanoran mai nakitinan.
REV 15:4 Nasub̃, nǝvanuan gail p̃isi dereh lemǝtahw len nǝyalyalan sam̃; dereh leputsan nahǝsam̃ husur gaiug govi aGot sǝb̃om̃ gototoh a tut dan nǝsaan. Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile dereh legǝm hǝn lǝb̃ilotu hǝn gaiug, husur nǝvanuan gail p̃isi loris nanoran gotogol gail.”
REV 15:5 Nǝboŋ natgalenan lotonoŋ, nokǝta, noris naim siGot len nǝmav, naim nǝtap̃olen siGot tolo, esǝŋav.
REV 15:6 Aŋel emǝlevru lototǝgau navilesir lotomǝlevru lovivile dan naim siGot. Losun nahurabat nalinen toveveu topǝhw yesyes, ale nǝhau tutuṽ nagol ibaŋis garu len nǝmabulito.
REV 15:7 Beti sua len natit tovat lotomaur, ilav mai aŋel lotomǝlevru, nasiloh nagol emǝlevru lotopul hǝn nǝlol paŋpaŋ siGot, aGot totoh vi sutuai vi sutuai.
REV 15:8 Ale naim siGot epul hǝn nǝbasuhab togǝm len nǝyalyalan hǝn nǝbathumǝnas siGot mai nǝdaŋan san. Ale avan ideh edǝdas b̃eb̃is len naim siGot vǝbar navilesir tomǝlevru siaŋel gail lǝb̃inoŋ.
REV 16:1 Beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol len naim siGot, tokai habat, tokel mai aŋel lotomǝlevru ke, “Mitivan, mitidaŋ nasiloh tomǝlevru hǝn nǝlol paŋpaŋ siGot len navile a pan.”
REV 16:2 Ale aŋel na-vǝha-sual-an ia daŋ nasiloh san len navile a pan. Ale nǝmanuŋ lotosa lotopǝŋas habat lovisi len alat lotokad nǝmak sinarivatǝvat katkat mai alat lotolotu hǝn nǝlablab han.
REV 16:3 Ale aŋel na-vǝha-ru-an idaŋ nasiloh san len tas. Nǝtas egǝm hum nǝda vatuvatw hǝn nab̃irimat ale natit p̃isi lotosuh len tas lumat.
REV 16:4 Beti aŋel na-vǝha-tor-an idaŋ nasiloh san len nawisel mai nabǝko gail, ale logǝm vi da.
REV 16:5 Ale nosǝsǝloŋ hǝn aŋel tokad nǝdaŋan hǝn towol hǝn nǝtas mai nǝwai gail, ike, “Gaiug gunor buni len nǝpanismen galegai gotoriŋ gail, gaiug gotovi gaiug ta sutuai, gaiug gotovi gaiug gagai, gaiug gotovi aGot sǝb̃om̃ gototoh a tut dan nǝsaan,
REV 16:6 husur galit lob̃ir nǝda hinǝvanuan sam̃ gail mai hihai kelkel ur gail, ale gulav nǝda mai galit hǝn lǝb̃emuni. Nǝpanismen enan inor hǝn galito!”
REV 16:7 Ale nosǝsǝloŋ hǝn nǝmel tutumavan toke, “Evoi, Nasub̃ aGot, aB̃iltidaŋan, nǝ-sab̃-sǝhoti-an mai nǝpanismen sam̃ gail, lunor hǝn nanoran mai nakitinan.”
REV 16:8 Beti aŋel na-vǝha-vat-an idaŋ nasiloh san len namityal, gol nǝhab hǝn namityal ilat karkar nǝvanuan gail.
REV 16:9 Napudan en totibau eb̃ulaŋ nǝvanuan gail. Ale losǝvar aGot, sor mǝdas nahǝsan aGot tokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn navilesir galenan. Be lomǝtahun lǝb̃ipair dan nǝsaan salito hǝn lǝb̃isal suh nǝyalyalan san.
REV 16:10 Beti aŋel na-vǝha-rim-an idaŋ nasiloh san len nab̃iltihai bǝtbǝtah serivatǝvat katkat, ale naut tovi kiŋ lan evisivis, nǝmargobut ikabut puŋpuŋi. Napǝŋasan salito igol nǝvanuan gail ei lukat gat namealito.
REV 16:11 Ale losǝvar aGot hǝn nǝmav husur napǝŋasan mai nǝmanuŋ salit gail. Be lomǝtahun lǝb̃ipair dan nagolean salit gail lotosa hǝn lǝb̃ipair van hǝn aGot.
REV 16:12 Beti aŋel na-vǝha-mǝlevtes-an idaŋ nasiloh san len nab̃iltiwisel Eufrates. Ale nǝwai han imas gorgor, hǝn nap̃isal b̃eutaut m̃os nakiŋ gail lǝb̃egǝm len naist.
REV 16:13 Beti noris nanunun tosa totor lotohum navrok gail. Esua evivile dan nabuŋon nǝtrakon, esua dan nabuŋon narivatǝvat katkat mai esual am dan nabuŋon ahai kelkel ur gǝgǝras.
REV 16:14 Lovi nanunun natǝmat gail lotogol namerikel gail. Luvan hǝn lǝb̃esǝhar b̃onb̃on hǝn nakiŋ gail hǝn navile a pan kavkav, van hǝn nab̃iltib̃alan len nǝboŋ totibau siGot aB̃iltidaŋan.
REV 16:15 AYesu ike, “Sǝsǝloŋ! Dereh negǝm sum̃an nǝvanuan vǝnvǝnah. Navoian tipat len alat lotokǝta vir ginau, lotokǝtkǝta gol nahurabat salit gail hǝn asike lǝb̃iyar b̃urmalmal gol nahurulit b̃isa.”
REV 16:16 Beti nanunun natǝmat galenan losǝhar nakiŋ galenan van vab̃onb̃on len naut lotokisi hǝn Armaketton len nasoruan seIpru gail.
REV 16:17 Beti aŋel na-vǝha-mǝlevru-an idaŋ nasiloh san len namǝsav. Ale nadoldol tokai habat egǝm len nab̃iltihai bǝtbǝtah len naim siGot, ike, “Ihav tia bolai!”
REV 16:18 Beti nǝkabil ikabil, ikad nǝwalan gail, nab̃iliurur ekurut mai nab̃iltidu edu. Sutuai sǝkad nadu ideh tomaienan. Edu habat sǝhor nadu p̃isi lotodu nǝboŋ nǝvanuan lototoh len navile a pan.
REV 16:19 Nab̃iltivile imap̃ul hǝn nahudhut itor. Navile tiltile gail am sinaluṽoh hǝn nǝvanuan gail, luteh vǝmasirsir. AGot inau tǝlmam hǝn naut a Papilon toyalyal, ale ilav nab̃iliwai hǝn nǝwain hǝn nab̃iltilol paŋpaŋ san maii.
REV 16:20 Naholoul p̃isi lomǝkaskas, naṽehuh p̃isi lumasig.
REV 16:21 Nǝais eus habat. Nǝais ṽisusua lotomǝlas hum nakilo tovi 40 lous len nǝmav vi pan, han nǝvanuan gail. Nǝvanuan gail losǝvar aGot sil navilesir hǝn nǝais, husur nab̃iltiais enan tous isa vǝsa masuṽ.
REV 17:1 Esua len aŋel tomǝlevru lotokad nasiloh tomǝlevru isor mai ginau ike, “Gegǝmai. Dereh neṽusan gaiug hǝn nǝpanismen hǝn napǝhaṽut top̃ur hǝn niben, nahǝsan tosa vǝsa, tobǝtah tǝban nǝwai tosob̃ur.
REV 17:2 Nakiŋ gail len navile a pan lugol naitian tosa maii, ale nǝvanuan lototoh len navile a pan lotǝrog hǝn nǝwain hǝn naitian san tosa.”
REV 17:3 Len nǝdaŋan seNunun aGot, aŋel enan esǝhar ginau vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw. Noris napǝhaṽut sual ei tobǝtah len narivatǝvat katkat tobisibis habat tokad nǝkadun tomǝlevru mai nǝbalbal tosǝŋavur. Nǝhes gail lotosǝvar aGot, mǝdas nahǝsan, lukabut gol niben.
REV 17:4 Napǝhaṽut esun nahurabat toboŋboŋ mai tobisibis habat. Epǝhas hǝn gai hǝn nagol mai nǝvat gǝlgǝlan, nǝvat halit totibau, mai nanesnes gail. Len navǝlan etǝgau nab̃iliwai nagol topul hǝn natit aGot tomǝtahun bun gail, mai nab̃iŋb̃iŋalan hǝn naitian san tosa gail.
REV 17:5 Len nabunǝhon ikad nǝhes namilen tosusuah ke: “Papilon toyalyal, nana silatpǝhaṽut lotop̃ur hǝn nibelito, mai sinatit hǝn navile a pan aGot tomǝtahun bun gail.”
REV 17:6 Ale norisi ke alitenan etǝrog hǝn nǝda hinǝvanuan siGot gail mai hilat lotokel kot aYesu aliten togol galit lotomat. Nǝboŋ notorisi nup̃aŋ, numaŋmaŋ.
REV 17:7 Ale aŋel eus ginau ke, “Gup̃aŋ hǝn nǝsa? Dereh nikel mai gaiug hǝn namilen tosusuah hǝn napǝhaṽut mai narivatǝvat katkat tokad nǝkadun tomǝlevru mai nǝbalbal tosǝŋavur, aliten tosah lan.
REV 17:8 Narivatǝvat katkat gotorisi, a m̃o ikade, gagai eb̃uer. Dereh tevivile tia bogai dan nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite, ale tevi lan nǝhab nǝmasigan. Nǝvanuan gail p̃isi lotosuh len navile a pan aGot satos gat nahǝsalito len nalob̃ulat hǝn nǝmauran a tahw hǝn togol navile a pan, galit dereh limaŋmaŋ nǝboŋ lǝb̃eris narivatǝvat katkat tomaur a m̃o, tob̃uer gagai, ale b̃evisi tǝtas.
REV 17:9 “Len naut egai ivoi hǝn datb̃ikad nǝnauan topul hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor. Namilen natit gotorisi imaiegai: nǝkadun tomǝlevru lovi naṽehuh tomǝlevru napǝhaṽut tobǝtah len gail. Nǝkadun tomǝlevru lukad namilen sual am. Lovi nakiŋ tomǝlevru.
REV 17:10 Nakiŋ erim lunoŋ tia. Sual iṽat nǝhes gagai, ale togon sagǝm sal. Nǝboŋ b̃egǝmai, dereh timastoh kǝkereh.
REV 17:11 Narivatǝvat katkat totoh a m̃o, tob̃uer gagai, gai evi kiŋ na-vǝha-mǝlevtor-an. A m̃o evi kiŋ sua len lotomǝlevru. Gai tevi lan nǝhab nǝmasigan.
REV 17:12 “Nǝbalbal tosǝŋavur gotorisi lovi nakiŋ tosǝŋavur lǝsǝkad nǝdaŋan hum nakiŋ sal. Be dereh likad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an len nǝhaua b̃esua, hǝn lǝb̃eil a m̃o mai narivatǝvat katkat hum nakiŋ gail.
REV 17:13 Galit p̃isi lutoh m̃os natsua ŋai, ale dereh lilav mai narivatǝvat katkat, nǝdaŋan salito mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an salito.
REV 17:14 Dereh ligol nab̃iltib̃alan mai aTuhsipsip. Be aTuhsipsip dereh tewin sǝhor galito husur evi Masta hǝn amasta gail p̃isi, evi Kiŋ hǝn nakiŋ gail p̃isi. Ale alat lototah mai aTuhsipsip len nab̃iltib̃alan, lovi alat gai tokis galito, tolekis hǝn galito, galit lotodaŋ lan.”
REV 17:15 Beti aŋel ikel mai ginau ke, “Nǝwai tosob̃ur gotorisi, napǝhaṽut top̃ur hǝn niben tobǝtah tǝban gail, nǝwai galenan, lovi nǝvanuan nabi tiltile gail, naluṽoh gail, naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail mai nasoruan gail.
REV 17:16 Narivatǝvat katkat mai nǝbalbal tosǝŋavur gotoris gail, dereh lemǝtahun bun napǝhaṽut top̃ur hǝn niben. Dereh lemǝdasi hǝn b̃itoh sǝb̃on, b̃imalmal hǝn nahurabat. Dereh lihan navisoh han, pǝŋas niben hǝn nǝhab b̃ihan p̃isi.
REV 17:17 Husur aGot eriŋ nalǝŋonian san len nǝlolito hǝn lǝb̃igol p̃isi. Dereh lidam̃ hǝn lǝb̃ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an salito mai narivatǝvat katkat van vǝbar nasoruan siGot lǝb̃isarpoh.
REV 17:18 “Napǝhaṽut enan gotorisi, evi nab̃iltivile toyalyal tokad na-il-a-m̃o-an hǝn nakiŋ gail hǝn navile a pan.”
REV 18:1 Nǝboŋ notoris natgalenan tonoŋ, noris aŋel sual am togǝm len nǝmav vi pan. Ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an toyalyal, ale namǝnas san em̃ias navile a pan vǝsa.
REV 18:2 Len nadoldol totibau ikai habat ke, “Imasig! Naut a Papilon toyalyal imasirsir! Egǝm vi ut a im setǝmat gail mai naim nanunun nǝmargobut p̃isi lotosuhsuh lan, mai naut sinǝman p̃isi lǝsaveveu, mai narivatǝvat p̃isi lǝsaveveu nǝvanuan lotomǝtahun bun gail.
REV 18:3 Napǝhaṽut tovi naut a Papilon imasirsir maienan husur nǝwain todaŋ hǝn naitian san tosa ekub̃ hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile, luteh. Nakiŋ gail hǝn navile a pan lugol naitian tosa maii. Ale nǝvanuan hǝn navile a pan lotoṽur natit gail, p̃ur hǝn gail, logǝm pul hǝn natite husur alitenan elǝŋon masuṽ hǝn nakontit gail, nǝvat halit totibau sǝhor nǝsa tonor hǝn nǝmauran san.”
REV 18:4 Beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol togon togǝm len nǝmav toke, “Gamit mǝttovi vanuan sagw gail mǝtevivile dani hǝn asike mǝtb̃itah mai alitenan len nǝsaan san. Navilesir gail dereh legǝm hǝn alitenan be salibar gamito!
REV 18:5 Husur nǝsaan san gail, nalul han isahsah vi mǝhat vǝbar nǝmav, ale aGot inau gat nǝsaan aliten togolgole tonor hǝn nǝpanismen.
REV 18:6 Mitigol tesisil hǝni natit p̃isi togole hǝn nǝvanuan gail, mitigol tesisil hǝni vǝha-ru hǝn natit p̃isi togole. Alitenan eutaut hǝn nǝwain hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an hǝn nǝvanuan gail lotomuni, mǝteb̃ir vǝha-ru hǝni len nab̃iliwai han m̃osi. Mitigol temuni hǝn b̃esisil.
REV 18:7 Mitilav napǝŋasan mai na-lǝŋon-isa-an maii, arep̃itoṽ hǝn nǝ-sal-suhi-an mai na-pul-hǝn-nakontite-an aliten toviol hǝni mai gai gabag. Husur len nǝlon isor patpat gai mǝhat ke, ‘Ginau aKwin bogai notobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah sagw! Nǝsavi batunau! Asike nulolosa, asike nutaŋ hum nǝbatunau boŋ ideh!’
REV 18:8 Imagenan, len nǝmariboŋ tesua ŋai navilesir gail dereh lesǝhoti: nǝmatan, nalolosaan, nǝmalkǝkatan tobǝlav, mai nǝhab b̃ihan puŋpuŋi husur Nasub̃ aGot, topǝpehun navoian dan nǝsaan, ikad nab̃iltidaŋan.
REV 18:9 “Beti nakiŋ gail hǝn navile a pan lotogol naitian tosa maii, lotokatǝp̃ol hǝn na-pul-hǝn-nakontite-an san maii, nǝboŋ nakiŋ galenan lǝb̃eris nǝbasuhab hǝn nǝhab tohani, dereh litaŋ, lelǝŋon tisa husuri.
REV 18:10 Dereh leil a tut, lemǝtahw habat len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san. Dereh like, ‘Wee! Wee! Ab̃iltivile gotoyalyal, Papilon gotovi b̃iltivile hǝn nǝdaŋan! Wee, len nǝhaua tosua ŋai nǝpanismen sam̃ egǝm hǝn gaiug!’
REV 18:11 “Ale nǝvanuan hǝn navile a pan lotoṽur natit gail, p̃ur hǝn gail, dereh litaŋ, lelǝŋon tisa sil alitenan husur sǝkad avan ideh am hǝn b̃eṽur nǝkako salito gail.
REV 18:12 A m̃o eṽur nagol, nasilva, nǝvat gǝlgǝlan mai nanesnes gail. Eṽur nǝkaliko hǝn nalinen topǝhw buni mai nasilik tomǝyauyau, nǝkaliko nǝtau toboŋboŋ mai tobisibis. Eṽur nǝhai tiltile gail nǝb̃olit tosusau. Eṽur natit isob̃ur lotoum hǝn gail hǝn nab̃iltiriṽon naelefant. Eṽur natit isob̃ur lotoum hǝn gail hǝn nǝhai, nǝvat han totibau, mai lotoum hǝn gail hǝn nabrons, nametǝlai mai nǝvat tokab.
REV 18:13 Eṽur nasinamon, naluhai gail lotosusau, nǝhai pǝhas tosusau, namǝr mai nafraŋkinsens. Eṽur nǝwain mai naoil naoliv, nǝflaua mai nawit, nab̃uluk mai nasipsip, nahos mai nǝkat. Ale eṽur nǝmauran mai niben nǝvanuan gail hǝn lǝb̃evi slev.
REV 18:14 Ale alat lotoṽur natit gail, p̃ur hǝn gail dereh likel mai alitenan ke, ‘Natit gail lotovoi gotolǝŋon masuṽ hǝn gail, luvan dan gaiug. Na-pul-hǝn-natite-an mai natit gail lotoyalyal lumasig dan gaiug. Asike gusab̃ gail am boŋ ideh.’
REV 18:15 Ale alat lotoṽur natit gail, p̃ur hǝn gail, galit lotopul hǝn natite husur lop̃ur hǝn gail mai alitenan, dereh leil a tut, lemǝtahw habat len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san. Dereh litaŋ, lelǝŋon tisa husuri.
REV 18:16 Dereh like, ‘Wee! Wee! ab̃iltivile toyalyal, alitenan tosun nahurabat hǝn nalinen topǝhw, nǝkaliko toboŋboŋ mai tobisibis! Gai tovǝhas gai hǝn nagol, nǝvat gǝlgǝlan mai nanesnes gail!
REV 18:17 Wee! len nǝhaua tosua ŋai, natit gail alitenan topul masuṽ hǝn gail lumasig p̃arp̃ar.’ “Nǝvanuan wolwol hǝn nab̃iltiwag wol gail, alat lotosah len gail mai nǝvanuan gail lotoum len tas, galit dereh leil a tut.
REV 18:18 Nǝboŋ lǝb̃eris nǝbasuhab hǝn nǝhab tohani, dereh like, ‘Eee! nab̃iltivile en toyalyal, sǝkad ideh am tomaienan.’
REV 18:19 Dereh litaŋ habat, lelǝŋon tisa. Ale len na-lǝŋon-isa-an salito dereh lebubulan nǝmasiav len nǝkadulito. Ale dereh likai habat ke, ‘Wee! Wee! ab̃iltivile toyalyal, nǝvanuan gail lotokad nab̃iltiwag wol len tas, len natit gail selitenan lotousani, logǝm pul hǝn natite. Wee! len nǝhaua tosua ŋai, natit p̃isi san nǝhab ihan puŋpuŋi!’”
REV 18:20 Ale nadoldol len nǝmav ike, “Gamit len nǝmav mǝtehǝhaṽur len nǝmasigan selitenan! Nǝvanuan siGot gail, ahai pispisul gail mai ahai kelkel ur gail, mǝtehǝhaṽur! Husur aGot ipansem alitenan sil nǝsa togole hǝn gamito.”
REV 18:21 Beti aŋel todaŋ habat ipat nab̃iltivat, tohum nab̃iltivat nǝvanuan lotobul dasdas nawit hǝni, ale ibar hǝni len tas. Ike, “Len naṽide tomaiegai, Papilon, nab̃iltivile gotoyalyal, dereh gimasirsir, vǝha-sua gimasig, ale avan ideh asike eris gaiug boŋ ideh am!
REV 18:22 Nǝwalan hǝn navus beltaŋ, nǝvanuan lotokǝkai, nab̃uvimal mai nǝtrampet gail, nǝvanuan asike losǝsǝloŋ hǝni len gaiug boŋ ideh am. Asike lusab̃ nǝvanuan tokad namitisau hǝn nauman len gaiug am. Asike losǝsǝloŋ hǝn nǝwalan hǝn nab̃iltivat tobul dasdas nawit boŋ ideh am.
REV 18:23 Nǝvanuan asike loris nam̃ial tom̃ial len gaiug boŋ ideh am. Asike losǝsǝloŋ hǝn nadolon naulum̃an mai napǝhaṽut len nǝlahan sǝlaru boŋ ideh am. Husur nǝvanuan sam̃ lotoṽur natit gail, p̃ur hǝn gail, galit lovi b̃iltivanuan gail len navile a pan. Len nabehi gotogole, gogǝras naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile p̃isi.
REV 18:24 Len gaiug ikad nǝda hihai kelkel ur gail mai nǝda hinǝvanuan siGot lotomat, mai nǝvanuan p̃isi hǝn navile a pan lotomat len navǝlam̃.”
REV 19:1 Nǝboŋ natgalenan lotonoŋ, nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol hǝn nab̃iltiluṽoh lotokai habat ke, “Sal suh aGot! Gai ilav kuv gidato dan nǝsaan sidato! Nǝyalyalan mai nǝdaŋan arovi esan,
REV 19:2 bathut nǝ-sab̃-sǝhoti-an san gail lotokitin, lunor. Gai ipansem napǝhaṽut toyalyal top̃ur hǝn niben, tomǝdas navile a pan hǝn naitian tosa togole. Len nǝpanismen aGot toriŋi lan, aGot igol nasisilan sil nǝda hislev san gail.”
REV 19:3 Ale lukai habat tǝtas am, ke, “Sal suh aGot! Nǝbasuhab hǝn nǝhab topǝŋas alitenan dereh tevi mǝhat vi sutuai!”
REV 19:4 Beti nǝvanuan totibau lotovi 24 mai natit tovat lotomaur luteh len tan, kǝta vi pan, lulotu hǝn aGot tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah. Luke, “Ganan! Sal suh aGot!”
REV 19:5 Beti nadoldol egǝm len nab̃iltihai bǝtbǝtah toke, “Sal suh aGot sidato, gamit p̃isi mǝttovi slev san gail, gamit p̃isi mǝttomǝtahw len nǝyalyalan san, gamit mǝttovi ut kǝmas mai mǝttovi vanuan totibau!”
REV 19:6 Ale nosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan tohum nǝwalan hǝn nab̃iltiluṽoh o tohum nǝtas kudkud topus o nab̃iliurur tokurut habat. Ike, “Sal suh aGot! Husur Nasub̃ aGot sidato, aB̃iltidaŋan eil a m̃o!
REV 19:7 Datikemkem! Datehǝhaṽur! Sal suh nǝyalyalan san! Husur nǝlahan seTuhsipsip egǝmai ale asoan b̃ilah maii, eutaut hǝn gai gabag tia.
REV 19:8 AGot eviol hǝn nahurabat nalinen tovoi, topǝhw yesyes, toveveu maii hǝn b̃esuni.” (Namilen nalinen tovoi evi nagolean lotonor, nǝvanuan siGot lotogole).
REV 19:9 Beti aŋel ikel mai ginau ke, “Gitos nategai ke: ‘Alat aGot tokis galito gǝm hǝn nǝhanan hǝn nǝlahan seTuhsipsip, lehǝhaṽur.’” Aŋel isor am, ike, “Natenan evi nasoruan kitin siGot.”
REV 19:10 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ nuteh bathurien hǝn nǝb̃ilotu hǝni, avil ikel mai ginau ke, “Sagilotu hǝn ginau! Ginau novi slev sum̃an gaiug mai nǝbathudud nadǝlomian sam̃ lotodaŋ hǝn lotokel kot aYesu hum aMasta salito. Gilotu hǝn aGot ŋai! Husur nǝdaŋan hǝn avan ideh b̃ikel kot aYesu, egǝm len aNunun aGot.”
REV 19:11 Beti noris nǝmav tosǝŋav, ale ikad nahos topǝhapǝhw toil ei. Atesua tosah lan, nahǝsan aDaŋ-len-aGot, mai aKitinan, husur len nanoran isab̃ sǝhoti ke nǝvanuan limaspanis o teb̃uer, ale len nanoran igol nab̃iltib̃alan.
REV 19:12 Namǝtan arohum nǝhab towunwun, ale len nǝkadun ikad nǝkraun isob̃ur. Ikad nahǝsan sua aGot totosi lan, be sǝkad avan ideh tolǝboi nǝhes enan, gai sǝb̃on elǝboii.
REV 19:13 Nahurabat tosuni imosmos hǝn nǝda. Ale nahǝsan atenan, Nasoruan siGot.
REV 19:14 Navǝshǝsoltia gail len nǝmav lotosah len nahos pǝhapǝhw gail lohusuri. Galit p̃isi losun nahurabat nalinen tovoi, topǝhw yesyes, toveveu.
REV 19:15 Nab̃u nǝb̃alan tokan evivile dan nabuŋon atenan hǝn b̃ib̃al hǝni, win sǝhor naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile. Dereh teil a m̃o hǝn galito hǝn nǝbatw nametǝlai. Ale dereh tipal dasdas naṽit nakrep len nab̃iltib̃ur hǝn nǝlol paŋpaŋ siGot, aB̃iltidaŋan, hǝn b̃isel hum nǝwain.
REV 19:16 Len nahurabat mai len nǝdamhǝrien ikad nǝhes egai: “Kiŋ hǝn nakiŋ gail mai Masta hǝn nǝmasta gail.”
REV 19:17 Beti noris aŋel sua toil len namityal. Ale ikai habat hǝn nab̃iltidoldol, van hǝn nǝman namǝsav p̃isi lotomǝlmǝlah ke, “Mǝtegǝmai! Mitib̃onb̃on len nab̃iltihanan siGot!
REV 19:18 Mǝtegǝm hǝn mǝtb̃ihan namǝŋod hǝn niben nakiŋ gail mai namǝŋod hǝn niben nakomada gail, namǝŋod hǝn niben nabǝhariv mai nahos gail mai alat lotosah len gail, namǝŋod hǝn niben nǝvanuan p̃isi, naslev gail mai alat lǝsavi slev, alat lotovi ut kǝmas mai alat lotovi vanuan totibau.”
REV 19:19 Beti noris narivatǝvat katkat, mai nakiŋ hǝn navile a pan gail, mai navǝshǝsoltia salit gail lotogǝm b̃onb̃on, hǝn lǝb̃igol nab̃iltib̃alan, mai atenan tosah len nahos topǝhapǝhw mai navǝshǝsoltia san.
REV 19:20 Ale lutah gat narivatǝvat katkat mai ahai kelkel ur gǝgǝras totah maii, togol namerikel gail len nǝhon narivatǝvat katkat. Namerikel galenan logǝras alat lotokad nǝmak sinarivatǝvat katkat mai lotolotu hǝn nǝlablab han. Ale atenan tosah len nahos ebulan gǝlaru nǝboŋ lotomaur sal len nab̃iltimetduŋduŋ nǝhab tolavurvur, nǝsalfa topaŋ lan.
REV 19:21 Ale atenan tosah len nahos ita bun nakiŋ mai navǝshǝsoltia lotohusur narivatǝvat katkat. Ita bun galit p̃isi hǝn nab̃u nǝb̃alan tovivile dan nabuŋon. Ale nǝman namǝsav lovǝlaut hǝn nibelito.
REV 20:1 Beti noris aŋel sua togǝm vi pan dan nǝmav. Ikad naki hǝn nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite. Ale len navǝlan etǝgau natsen tomǝlas habat.
REV 20:2 Itah gat nǝtrakon tovi nǝm̃at ta sutuai, gai natǝmat bolai, aSetan. Ale aŋel ibaŋisi hǝn natsen titoh vǝbar nasihau tovi 1,000.
REV 20:3 Aŋel ibar hǝni len nab̃ur nǝpanismen sǝkad nabutite. Ale a mǝhat hǝni aŋel ekǝkol gat nab̃ur enan, eburut gati hǝn asike b̃esǝŋav vir nanoŋan hǝn nasihau b̃evi 1,000. Imaienan nǝtrakon salǝboi b̃egǝras naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail. (Be husur nasihau tovi 1,000, aŋel dereh tisah rub̃ati hǝn b̃evivile len nǝboŋ b̃ep̃itol ŋai.)
REV 20:4 Ale noris nab̃iltihai bǝtbǝtah gail, ale alat lotobǝtah len gail, aGot ilav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an mai galito hǝn lǝb̃igol nakotan. Noris nǝlolito, lovi alat, nǝvanuan gail lotota kokotov nǝkadulito, sil na-kel-kot-aYesu-an mai nasoruan siGot lotokel uri. Lǝsalotu hǝn narivatǝvat katkat o nǝlablab han. Lǝsǝkad nǝmak san len nabunǝholito o navǝlalito. Lumaur tǝlmam, loil a m̃o mai aKristo hum nakiŋ gail len nasihau tovi 1,000.
REV 20:5 Egai evi na-le-mǝhat-an nametǝkav dan nǝmatan. (Nǝvanuan tile am lotomat, lǝsǝmaur tǝlmam van vǝbar nasihau tovi 1,000 tonoŋ.)
REV 20:6 Alat lotomaur tǝlmam len na-le-mǝhat-an nametǝkav enan, lohǝhaṽur, ludaŋ len aGot, len nǝmauran kavkav salito lovi esan sǝb̃on ŋai. Nǝmatan na-vǝha-ru-an, tovi nǝpanismen hǝn nǝmatan vi sutuai, asike ibar galito. Galit dereh levi ahai tutumav siGot mai seKristo. Ale dereh leil a m̃o maii, hum nakiŋ gail len nasihau b̃evi 1,000.
REV 20:7 Nǝboŋ nasihau tovi 1,000 b̃inoŋ, aŋel dereh tisah rub̃at aSetan dan nab̃ur nabǝbaŋisan totoh lan.
REV 20:8 Ale aSetan dereh tivan hǝn b̃egǝras naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail p̃isi len navile a pan. Ahai kelkel ur aEsekiel ta sutuai ekis galit hǝn aKok mai aMakok. Dereh aSetan tib̃onb̃on hǝn galito m̃os nab̃iltib̃alan, nap̃uruŋan halito isob̃ur hum nabion bitas.
REV 20:9 Noris lotovan, lumap̃ip̃iriah, siriv len naut p̃isi len navile a pan. Ludar vis naut alat siGot lotosuh lan mai nab̃iltivile aGot tolǝmas buni. Be nǝhab egǝm vi pan dan nǝmav, ihan p̃is galito.
REV 20:10 Beti, natǝmat togǝras galito, aGot ibar hǝni len nab̃iltimetduŋduŋ nǝhab tolavurvur, nǝsalfa topaŋ lan, naut narivatǝvat katkat mai ahai kelkel ur gǝgǝras artopaŋ lan. Dereh lelǝŋon tisa vǝsa tibatbat ei len nalennǝyal mai nalenmariug van vi sutuai vi sutuai.
REV 20:11 Beti noris nab̃iltihai bǝtbǝtah totibau topǝhapǝhw. Noris gai tobǝtah lan. Navile a pan mai nǝmav aruyav dan nǝhon. Aromǝkaskas, arumasig, arob̃uer.
REV 20:12 Ale noris alat lotomat, nǝvanuan totibau mai nǝvanuan naut kǝmas gail. Nǝtas idam̃ hǝn alat lotomat lan, lumakuv dani; nǝmatan mai naut nǝmatan arudam̃ hǝn alat lotomat lumakuv dan gǝlaru. Galit p̃isi loil a m̃o len nab̃iltihai bǝtbǝtah. Aŋel gail losǝŋav hǝn nalob̃ulat gail. Losǝŋav hǝn nalob̃ulat togon, nalob̃ulat hǝn nǝmauran. Ale aGot ikot hǝn nǝvanuan p̃isi lotomat. Epǝpehun navoian lotogole, dan nǝsaan lotogole, inor hǝn nǝsa gai totos gati tia len nalob̃ulat galenan.
REV 20:14 Beti aŋel gail lobulan nǝmatan mai naut nǝmatan len nab̃iltimetduŋduŋ nǝhab. Nametduŋduŋ nǝhab evi nǝmatan na-vǝha-ru-an.
REV 20:15 Ale avan ideh, na-tos-gati-an hǝn nahǝsan asike b̃ipat len nalob̃ulat hǝn nǝmauran, lubar hǝn nǝvanuan enan len nametduŋduŋ nǝhab.
REV 21:1 Beti noris nǝmav veveu mai navile a pan veveu, husur nǝmav metǝkav mai navile a pan metǝkav arumasig, ale nǝtas am eb̃uer.
REV 21:2 Ale noris nab̃iltivile siGot, naut a Jerusalem veveu togǝm vi pan dan nǝmav tǝban aGot. Nab̃iltivile enan ikab hum navensus topǝhas buni m̃os naulum̃an b̃ilah maii.
REV 21:3 Nosǝsǝloŋ hǝn nab̃iltidoldol togǝm len nab̃iltihai bǝtbǝtah toke, “Mǝteris! Naut a im siGot ipat tǝban nǝvanuan gail, ale aGot m̃au dereh titoh mai galito. Ale aGot, gai gabag dereh titah mai galito, ale tevi Got salito.
REV 21:4 Dereh tigar kuv namǝtarur p̃isi dan namǝtalito. Asike ikad nǝmatan am; asike ikad nalolosaan o nǝtaŋan o napǝŋasan am. Husur natit gail ta m̃o, lomǝkaskas tia.”
REV 21:5 Ale gai tobǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah ike, “Mǝteris! Gagai nugol natit p̃isi luveveu!” Beti ikel mai ginau ke, “Gitos gat natenan, husur nasoruan galenan lokitin, golǝboi gǝb̃eil gǝgat len gail.”
REV 21:6 Ale ikel mai ginau ke, “Natit p̃isi ihav ta bolai! Novi alfa mai omeka, natub̃atan mai nanoŋan. Avan ideh tomaduh, dereh neviol kǝmas maii hǝn nǝwai dan nabǝko toṽuv vi mǝhat, nǝkadhut nǝwai hǝn nǝmauran.
REV 21:7 Avan ideh towin sǝhor nǝdaŋan hǝn nǝsaan, dereh tikad natgalenan. Dereh ginau nevi aGot san, ale gai tevi anatugw.
REV 21:8 Be alat lǝsǝkad na-il-b̃uri-an, alat lǝsǝkad nadǝlomian, alat lotogol natit aGot tomǝtahun bun gail, alat lotogol nǝmatan, alat lotogol naitian tosa, alat lotogol nabehi, alat lotolotu hǝn nǝlablab gail mai alat lotolibliboŋ, ikad naut topat vir galito len nab̃iltimetduŋduŋ nǝhab tolavurvur, nǝsalfa topaŋ lan. Enan evi nǝmatan na-vǝha-ru-an.”
REV 21:9 Beti sua len aŋel lotomǝlevru lotokad nasiloh lotomǝlevru lotopul hǝn navilesir namǝkot gail, egǝm kel mai ginau ke, “Gegǝmai. Dereh neṽusan gaiug hǝn navensus tomadhalah, asoan aTuhsipsip.”
REV 21:10 Ale len nǝdaŋan seNunun aGot, aŋel enan ilav ginau vi lan nab̃iltiṽehuh tosahsah vi mǝhat. Ale eṽusan ginau hǝn nab̃iltivile siGot, naut a Jerusalem togǝm vi pan dan nǝmav tǝban aGot.
REV 21:11 Ikad namǝnas siGot. Em̃ial hum nǝvat gǝlgǝlan, hum nǝvat jaspa tomasil hum nakristal.
REV 21:12 Nǝṽod nǝvat hǝn nab̃iltivile emǝtortor, isahsah vi mǝhat. Ikad nametlǝkau tovi 12, aŋel lotovi 12 loil husur nametlǝkau galen ṽisusua. Len nametlǝkau galenan, lutos gat nahǝsan nahǝmar tovi 12 seIsrael. Nǝhes esua len nametlǝkau esua.
REV 21:13 Len naist ikad nametlǝkau itor, len nanot ikad itor, len nasaut ikad itor ale len nawes ikad itor.
REV 21:14 Nǝṽod hǝn nab̃iltivile ikad nǝpaudesen tovi 12 lotokad nahǝsan ahai pispisul seTuhsipsip lotovi 12 len gail. Nǝhes esua len nǝpaudesen esua.
REV 21:15 Aŋel tosor mai ginau ikad namita nagol hǝn b̃isab̃ namita hǝn nab̃iltivile mai nametlǝkau han gail mai nǝṽod han.
REV 21:16 Nabǝlavan hǝn nab̃iltivile ep̃itoṽ hǝn nap̃osp̃osan han. Ale aŋel enǝnoṽ hǝn nab̃iltivile hǝn namita totǝgau. Ale isab̃i ke nabǝlavan han evi nǝstatia tovi 12,000. (Nabǝlavan mai nap̃osp̃osan mai nǝsahsahan han lop̃itp̃itoṽ).
REV 21:17 Ale enǝnoṽ hǝn nǝṽod hǝn nab̃iltivile, isab̃ namǝtortoran han evi nakupit tovi 144. Ale nakupit siaŋel enan ep̃itoṽ hum sinǝvanuan.
REV 21:18 Nǝvat hǝn nǝṽod hǝn nab̃iltivile evi jaspa, ale nab̃iltivile evi gol toveveu hum nakǝlas tomasil toveveu.
REV 21:19 Nǝvat gǝlgǝlan p̃isi lovǝhas nǝpaudesen hǝn nǝṽod hǝn nab̃iltivile. Nǝpaudesen nametǝkav evi jaspa, na-vǝha-ru-an evi safaia, na-vǝha-tor-an evi akat, na-vǝha-vat-an evi emeralt,
REV 21:20 na-vǝha-rim-an evi oniks, na-vǝha-mǝlevtes-an evi karnelian, na-vǝha-mǝlevru-an evi krisolait, na-vǝha-mǝlevtor-an evi peril, na-vǝha-mǝlapat-an evi topas, na-vǝha-sǝŋavur-an evi krisopres, na-vǝha-sǝŋavur-pisan-esual-an evi jasint ale na-vǝha-sǝŋavur-pisan-eru-an evi ametist.
REV 21:21 Nabopita nametlǝkau lotovi 12 lovi b̃iltinesnes gail. Nabopita esua evi nanesnes esua. Ale nab̃iltimetp̃isal hǝn nab̃iltivile evi gol toveveu, tomasil hum nakǝlas.
REV 21:22 Nǝsaris naim nalotuan ideh ei. Husur Nasub̃ aGot, aB̃iltidaŋan, mai aTuhsipsip arutoh tabtab ei, arovi naim nalotuan.
REV 21:23 Nam̃ial hǝn namityal mai nahǝbati savi natideh ei, arob̃uer, husur namǝnas siGot em̃ias kavkav hǝn nab̃iltivile enan, ale aTuhsipsip evi nam̃ial han.
REV 21:24 Naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail dereh liyaryar len nam̃ial han, ale nǝboŋ nakiŋ gail hǝn navile a pan lǝb̃eb̃is lan, dereh lilav nǝyalyalan salito gǝmai.
REV 21:25 Nametlǝkau han gail losǝŋav len nǝmariboŋ kavkav, asike lokǝkol boŋ ideh, husur nalenmariug dereh teb̃uer ei.
REV 21:26 Ale naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail p̃isi dereh litariv nǝyalyalan salito mai natit lotopul hǝni gǝmai.
REV 21:27 Natideh tob̃iŋb̃iŋal o tosa asike eb̃is ei boŋ ideh. Nǝvanuan ideh togol nǝsa aGot tomǝtahun buni o tolibliboŋ, asike eb̃is ei boŋ ideh. Wake alat, aGot totos gat nahǝsalito len nalob̃ulat seTuhsipsip hǝn nǝmauran, galito ŋai dereh leb̃is len nab̃iltivile enan.
REV 22:1 Beti aŋel egaii eṽusan ginau hǝn nawisel sua hǝn nǝwai hǝn nǝmauran, tomasil hum nakristal. Nawisel enan isel dan nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot mai seTuhsipsip.
REV 22:2 Isel rivuh hǝn nametp̃isal hǝn nab̃iltivile. Len nagǝgarhǝwisel sua nǝhai sua hǝn nǝmauran itov, ale ikad esual am len nagǝgarhǝwisel togon. Nǝhai eru enan aruṽan vǝha-sua husur nahǝbati ṽisusua. Aruṽan hǝn naṽite vǝha-sǝŋavur pisan eru len nasihau esua. Nalut nǝhai eru enan evi nalukai hǝn b̃irer hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail hǝni hǝn lǝb̃imaur.
REV 22:3 Sǝkad natideh aGot tomǝtahuni o toke tipansem len nab̃iltivile enan. Nab̃iltihai bǝtbǝtah siGot mai seTuhsipsip dereh tipat ei, ale naslev san gail lotovi vanuan san gail, dereh lilotu hǝni.
REV 22:4 Dereh leris nǝhon, ale na-tos-gati-an hǝn nahǝsan tipat len nabunǝholito.
REV 22:5 Asike ikad nalenmariug am, gol nam̃ialan hǝn nam̃ial mai namityal asike arovi natideh ei, husur Nasub̃ aGot dereh tem̃ial, tem̃ias galito. Ale dereh lesum̃an nakiŋ gail van vi sutuai.
REV 22:6 Beti aŋel ikel mai ginau ke, “Nasoruan galenan, golǝboi gǝb̃eil gǝgat len gail, lokitin. Nasub̃ aGot tolav aNunun mai ahai kelkel ur gail, gai esǝvat aŋel san hǝn b̃eṽusan naslev san gail hǝn natit p̃isi b̃imasvisi asike idareh.”
REV 22:7 AYesu ike, “Sǝsǝloŋ! Asike idareh nogǝmai! Avan ideh b̃igol husur nasoruan hǝn na-pǝhav-utaut-an len nalob̃ulat egai, tehǝhaṽur!”
REV 22:8 Ginau novi aJon notosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, notoris p̃isi. Ale nǝboŋ notosǝsǝloŋ, nǝboŋ notoris natgalenan, nuteh bathurien aŋel toṽusan ginau hǝn natgalenan hǝn nǝb̃ilotu.
REV 22:9 Be ikel mai ginau ke, “Sagigol natenan! Ginau novi slev sum̃an gaiug mai aṽam̃ gail, ahai kelkel ur gail, mai alat lǝb̃igol husur na-tos-gati-an topat len nalob̃ulat egai. Gilotu hǝn aGot!”
REV 22:10 Beti ikel mai ginau ke, “Sagesusuan nalob̃ulat egai. Sagigol nasoruan hǝn na-pǝhav-utaut-an tesusuah. Husur nǝboŋ egǝm pǝpadaŋ.
REV 22:11 Avan ideh togol nǝsa sanor, tigol tabtab hǝni; avan ideh tob̃iŋb̃iŋal taṽtaṽor, teb̃iŋb̃iŋal taṽtaṽor tabtab; avan ideh togol nanoran, tigol tabtab hǝn nanoran; avan ideh totoh a tut dan nǝsaan, titoh tabtab dani.”
REV 22:12 AYesu ike, “Sǝsǝloŋ! Asike idareh nogǝmai! Dereh nitariv nap̃urp̃uran sagw hǝn nǝb̃ilav nakonp̃urp̃uran o nǝpanismen mai nǝvanuan p̃isi b̃inor hǝn nagolean salit gail.
REV 22:13 Novi alfa mai omeka, nametǝkav mai namǝkot, natub̃atan mai nanoŋan.
REV 22:14 “Alat lotokǝkas nahurabat salit gail, lehǝhaṽur. Lolǝboi lǝb̃eb̃isutur len nametlǝkau gail hǝn nab̃iltivile ale han naṽit nǝhai hǝn nǝmauran.
REV 22:15 Avil vivile dan nab̃iltivile ikad nalipah gail mai alat lotogol nabehi, alat lotogol naitian tosa, alat lotogol nǝmatan, alat lotolotu hǝn nǝlablab gail mai alat lotolǝmas nagǝgǝrasan ale lotogole.
REV 22:16 “Ginau aYesu nosǝvat aŋel sagw hǝn b̃ikel kot natgalenan m̃os alat siYesu len naut tiltile gail. Novi nǝkadun nǝbathuyah siTevit mai novi nǝpasusan siTevit, novi nam̃oso lalan tom̃ial habat.”
REV 22:17 ANunun aGot mai navensus tovi asoan aTuhsipsip, aruke, “Yesu gegǝmai!” Ale avan ideh tosǝsǝloŋ sǝhoti tike, “Yesu gegǝmai!” Avan ideh tomaduh tegǝmai. Avan ideh tolǝŋoni, temun kǝmas hǝn nǝwai hǝn nǝmauran, naṽurian han tob̃uer.
REV 22:18 Ginau nukel nalǝlǝgauan mai nǝvanuan p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan hǝn na-pǝhav-utaut-an len nalob̃ulat egai: avan ideh b̃esuhud hǝn natideh mai nasoruan topat, aGot dereh tesuhud hǝn navilesir nalob̃ulat egai tosor husur gail, mai atenan.
REV 22:19 Ale avan ideh b̃ilav kuv nasoruan ideh dan na-pǝhav-utaut-an len nalob̃ulat egai, aGot dereh tilav kuv natit gail na-tos-gati-an len nalob̃ulat egai tokele dani. Namilen ke, asike ihan naṽit nǝhai hǝn nǝmauran, asike eb̃is len nab̃iltivile siGot.
REV 22:20 Ale atenan tokel kot natgalen p̃isi, ike, “Evoi, asike idareh nogǝmai.” Ganan! Nasub̃ aYesu gegǝmai!
REV 22:21 Nasub̃ aYesu m̃au teviol kǝmas hǝn navoian mai nǝvanuan p̃isi siGot.
